Vikipeedia etwiki https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Esileht MediaWiki 1.39.0-wmf.21 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikipeedia Vikipeedia arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu Portaal Portaali arutelu Mustand Mustandi arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Tööriist Tööriista arutelu Tööriista määratlus Tööriista määratluse arutelu Iisrael 0 546 6168356 6148069 2022-07-26T15:38:45Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.8 wikitext text/x-wiki {{Riik | riiginimi = Iisraeli Riik | omastav = Iisraeli | nimi1_keel = heebrea | nimi1 = מדינת ישראל | nimi1_latin = Medinat Yisra'él | nimi2_keel = araabia | nimi2 = دولة اسرائيل | nimi2_latin = Dawlat Isrā'īl | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Emblem of Israel.svg | vapi_laius = 80px | asendikaart = Israel in its region (pre 1967 territory).svg | deviis = | riigikeel = [[heebrea keel|heebrea]] ja [[araabia keel|araabia]] (eristaatusega) | keel = | pealinn = [[Jeruusalemm]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[Yits'ẖak Hertsog]] (יצחק הרצוג) | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Yair Lapid]] (יָאִיר לַפִּיד) | pindala = 20770 | rahvaarv = 9291000 | rahvaarv_seis = 31.12.2020 | rahvaarv_viide = <ref>[https://www.cbs.gov.il/en/mediarelease/Pages/2020/Population-of-Israel-on-the-Eve-of-2021.aspx Population of Israel on the Eve of 2021]</ref> | iseseisvus = [[14. mai]] [[1948]] | valuuta = [[Iisraeli uus seekel|uus seekel]] (NIS) | ajavöönd = [[maailmaaeg]] +2 | hümn = [[HaTikva]] (Lootus) | usund = judaism | üladomeen = [[.il]] | telefonikood = 972 | riigikord = parlamentaarne demokraatia | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = ISR | märkused = [[ÜRO]] Peaassamblee 29.09.1947 otsusega on Iisraeli pindala 14 100 km² }} [[Fail:מכתש רמון - גלישת עננים (cropped).jpg|pisi|Pilvekosk Negevi kõrbes Iisraelis]] '''Iisrael''' on riik [[Aasia]]s Vahemere rannikul [[Lähis-Ida]]s. Iisraeli naaberriigid on [[Jordaania]], [[Süüria]], [[Liibanon]] ja [[Egiptus]] ning piiratud autonoomiaga [[Palestiina Riik|Palestiina]]. == Riik == === Valitsemine === {{Vaata|Iisraeli riigipeade loend|Knesset}} ; Iisraeli peaministrid *[[1948]]–[[1954]], [[David Ben-Guriyyon]] *[[1954]]–[[1955]], [[Moshe Sharet]] *[[1955]]–[[1963]], [[David Ben-Guriyyon]] *[[1963]]–[[1969]], [[Levi Eshkol]] *[[1969]], [[Yig'al Allon]] (kohusetäitja) *[[1969]]–[[1974]], [[Golda Me'ir]] *[[1974]]–[[1977]], [[Yits'ẖak Rabin]] *[[1977]]–[[1983]], [[Menaẖem Begin]] *[[1983]]–[[1984]], [[Yits'ẖak Shamir]] *[[1984]]–[[1986]], [[Shim'on Peres]] *[[1986]]–[[1992]], [[Yits'ẖak Shamir]] *[[1992]]–[[1995]], [[Yits'ẖak Rabin]] *[[1995]]–[[1996]], [[Shim'on Peres]] *[[1996]]–[[1999]], [[Binyamin Netanyahu]] *[[1999]]–[[2001]], [[Ehud Barak]] *[[2001]]–[[2006]], [[Ari'el Sharon]] *[[2006]]–[[2009]], [[Ehud Olmert]] *[[2009]]– [[Binyamin Netanyahu]] {{Vaata|Iisraeli peaministrite loend}} Iisraeli valitsusorganid kujunesid välja Suurbritannia hallatud rahvusvahelise Palestiina valitsusmandaadi ajal. === Haldusasutused=== ; Riiklik ja sisejulgeolek *[[MOSSAD]] *[[Aman]] ==Haldusjaotus== [[Fail:Israel (non-integral Palestinian territories hatched), administrative divisions - et - colored.svg|pisi|Iisraeli ringkonnad]] Iisrael jaguneb kuueks ringkonnaks ning [[Juudamaa ja Samaaria]] alaks (sarnaselt Jeruusalemma ringkonna ja Põhjaringkonna piirkondadega ei ole Samaaria Iisraeli osana rahvusvaheliselt tunnustatud). *[[Haifa ringkond]] *[[Jeruusalemma ringkond]] *[[Keskringkond (Iisrael)|Keskringkond]] *[[Lõunaringkond (Iisrael)|Lõunaringkond]] *[[Põhjaringkond (Iisrael)|Põhjaringkond]] *[[Tel Avivi ringkond]] ==Rahvastik== [[Pilt:TA from Shalom Meir Tower.jpg|pisi|Tel Aviv]] [[Pilt:Haifa Israel by David Shankbone.jpg|pisi|Haifa]] 2011. aasta seisuga elab Iisraelis 7 746 000 inimest.<ref name="ynet" /> Iisraeli rahvusgrupid on järgmised:<ref name="ynet" /> *75,3% [[juudid]], *20,5% [[araablased]], *4,2% muud rahvused. ===Suuremad linnad=== {| class="wikitable" |- ! Koht ! Linn ! Elanike arv <br><small>(2009)</small> |- | align=center | 1. | [[Jeruusalemm]] | align=center | 780 200 |- | align=center | 2. | [[Tel Aviv]] | align=center | 404 400{{ref|A|A}} |- | align=center | 3. | [[Haifa]] | align=center | 265 500 |- | align=center | 4. | [[Rishon LeZion]] | align=center | 228 200 |- | align=center | 5. | [[Be'er-Sheva]] | align=center | 194 300 |} {{Märkus|A|2010. aasta seisuga}} ==Majandus== 2011. aastal oli Iisraeli [[SKP]] 219,43 miljardit [[USA dollar]]it.<ref name="imf" /> 2010. aastal oli [[töötus]]e määr 6,4%. 2007. aastal elas 23,6% elanikkonnast allpool [[vaesuspiir]]i.<ref name="cia" /> {| class="wikitable" style="text-align:center" |+ SKT ja tööjõu jaotus<ref name="cia" /> |- bgcolor=#E8E8E8 !Sektor !! SKT osakaal </br>(2010) !! Tööjõu osakaal </br>(2008) |- | bgcolor="#FFE7BA" | Põllumajandus | 2,4% || 2% |- | bgcolor="#FFF5EE" | Tööstus | 32,6% || 16% |- | bgcolor="#EEEEE0" | Teenindus | 65% || 82% |- |} === Väliskaubandus === Iisraeli peamised ekspordiartiklid on masinad ja varustus, [[tarkvara]], [[teemant|teemandid]], põllumajandustooted, [[kemikaal]]id ning tekstiilid ja rõivad. Iisraeli peamised ekspordipartnerid on [[Ameerika Ühendriigid]] 35,05%, [[Hongkong]] 6,02%, [[Belgia]] 4,95% (2009).<ref name="cia" /> Iisraeli peamised impordiartiklid on toorained, sõjaväevarustus, tootmisvahendid, töötlemata teemandid, kütused, teraviljad ja tarbekaubad. Iisraeli peamised impordipartnerid on Ameerika Ühendriigid (12,35%), [[Hiina]] (7,43%), [[Saksamaa]] (7,1%), [[Šveits]] (6,94%), [[Belgia]] (5,42%), [[Itaalia]] (4,49%), [[Suurbritannia]] (4,03%) ja [[Holland]] (3,98%) (2009).<ref name="cia" /> == Kultuur== [[Juudid]] on traditsiooniliselt pidanud [[judaism]]i kultuuriks, millel on oma ajalugu, keel ([[heebrea keel]]) ja kodumaa – Iisrael. Igas Iisraeli linnas on [[sünagoog]], mis on [[filosoofia]], [[eetika]] ja religioosse praktika keskus. [[Rabi]]d on judaismi nimetanud arenevaks religioosseks tsivilisatsiooniks. {{Vaata ka|Heebrea kirjandus|Jidiši kirjandus|Juudi kirjandus}} {{Vaata ka|Iisrael Eurovisiooni lauluvõistlusel}} {{Vaata ka|Iisraeli jalgpallikoondis}} == Ajalugu == {{vaata|Iisraeli ajalugu}} Iisraeli ajaloo alguseks loetakse [[Aabraham]]i elu ja tegevust umbes aastal 2000 eKr. Samast ajast pärineb ka Iisraeli [[usund]]i eellugu. [[Heebrea hõimud]]e liit hõivas [[Palestiina (piirkond)|Palestiina]] ja nendel aladel jäid hõimud paikseks. Iisraellased ([[heebrealased]]) asusid Palestiinas hiljemalt alates [[12. sajand eKr|12. sajandist eKr]]. 12.–[[11. sajand eKr|11. sajandil eKr]] polnud maa tõenäoliselt poliitiliselt ühendatud. Nimetus Iisrael võeti [[Kaanan]]imaa kohta kasutusele aastal 1211 eKr. Perioodi iseloomustab vaen [[Kaanan]]i rannikualal elanud [[Vilistid|vilistitega]]. 11. sajandil eKr said iisraellased lüüa Palestiina rannikul asuvatelt vilistitelt. Võitluses vilistite vastu tõusis iisraellaste esimeseks kuningaks [[Saul]], kes valitses aastatel u 1030–1002 eKr. [[Iisraeli kuningriik (ühendatud monarhia)|Iisraeli kuningriik]] tekkis aastal 1000 eKr. [[Taavet]] (1002–962 eKr) lõi puruks Sauli pooldajad ja vallutas vilistitelt Jeruusalemma ja enamus vilistite alasid alistati Taaveti ülemvõimule. Võimu pärandas ta ühele oma noorematest poegadest [[Saalomon]]ile (962–922 eKr). Kuningriik lõhenes Saalomoni surma järel kaheks: [[Iisraeli kuningriik (Samaaria)|Iisraeli kuningriigiks]] põhjas (koos [[Sikem]]i ja [[Samaaria (vanaaja linn)|Samaaria]] linnadega) ja [[Juuda kuningriik|Juuda kuningriigiks]] ([[Jeruusalemm]]a linnaga) lõunas. Juuda [[suguharu]] esiletõus algas pärast ühtse kuningriigi lagunemist aastal 928 eKr. Kuningas [[Omri]] rajas Iisraeli pealinna [[Samaaria]] umbes aastal 880 eKr. [[8. sajand eKr|8. sajandil eKr]] vallutas [[Assüüria]] [[Iisraeli kuningriik (Samaaria)|Iisraeli kuningriigi]] ja [[Juuda kuningriik|Juuda kuningriigi]] riigi alad. [[Sionism]]iliikumise mõjul algas [[1870]]. aastatel juutide naasmine Palestiinasse, mis oli eriti populaarne [[Aškenazi juudid|Aškenazi juutide]] seas 1920.–1930. aastatel, pärast seda soositi Suurbritannia [[Balfouri deklaratsioon]]i (1917). 1880. aastal algas juutide massiline immigreerumine Palestiinasse. ===I maailmasõda ja Palestiina === Aastatel 1917–1918 vallutasid Briti [[Egiptuse Ekspeditsioonikorpus]]e väed [[Edmund Allenby]] juhtimisel koostöös kohalike vastupanugruppidega Palestiina piirkonna, kuhu aga [[Suurbritannia]] väed jäid paigale, et tagada rahu juutide ja araablaste vahel. Briti koloniaalpoliitika Palestiina suhtes rajanes koostööl sionistidega, sionistid said omavalitsuse (''Jewish Agency'') ning korraldasid juutide sisserännet. 1. novembril 1917 võttis Suurbritannia valitsus vastu otsuse võimaldada juutidel rajada oma "rahvuslik kodu" Briti vägede vallutatud territooriumil nn [[Balfouri deklaratsioon]]iga ===Suurbritannia rahvusvaheline Palestiina valitsusmandaat=== 25. aprillil 1920 anti Suurbritanniale [[Balfouri deklaratsioon]]i täideviimiseks rahvusvaheline [[mandaat]]. See mandaat anti välja [[San Remo konverents]]il. 2. juunil 1922 kinnitasid mandaadi [[Rahvasteliit|Rahvasteliidu]] 51 liikmesriiki. 30. juunil kinnitas seda ka Rahvasteliitu mitte kuuluva [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Ameerika Ühendriikide Kongress|Kongress]]. Briti koloniaalpoliitika raames korraldati juutide sisserännet Palestiinasse (1919. aastal oli Palestiinas 58 000 juuti, 1939. aastal 445 000 ehk umbes 30% rahvastikust) ja araablastelt maa ostmist. Palestiina araablaste vastupanu väljendus nii juutide kui ka Briti võimu vastastes ülestõusudes aastatel 1921, 1929, 1936–1939. 1939. aastal otsustasid britid piirata juutide sisserännet ja maaoste. Sionistid orienteerusid seejärel peamiselt Ameerika Ühendriikide valitsuse toetusele, nende relvavõitlusorganisatsioonid ([[Hagana]], [[Irgun Zvai Leumi]], Sterni rühm) korraldasid Briti võimu ja araablaste vastaseid rünnakuid ning juutide salajast sisserännet Palestiinasse. [[1921]]. aastal eraldati [[Palestiina mandaatterritoorium]]ist [[Transjordaania]], mis sai iseseisvaks [[emiraat|emiraadiks]]. 1923. aastal jagasid britid Palestiina kaheks administratiivpiirkonnaks – juutidele anti Jordani jõest läände jääv osa ning araablastele ida poole jääv osa. Selle jagamise tulemusel said araablased 75 protsenti Palestiina alast, kuhu loodi [[Transjordaania]] riik. Ülejäänud Palestiina territoorium pidi saama juutide kodumaaks. Osa araablastest, kes jäid Jordani jõest läände, aga polnud sellise maajaotusega rahul ning alustasid seal elavate juutide ründamist. Kuigi Briti väed püüdsid alguses korda luua, loobuti sellest varsti<ref name="lk3aj" />. ===II maailmasõda ja Palestiina === Palestiina juudid moodustasid Palestiina araablaste vastu organiseeritud kaitseorgani [[Haganah]], mis on praeguste [[Iisraeli kaitsejõud]]ude eelkäija. Samuti moodustus põrandaalune organisatsioon [[Irgun]], mida juhtis hilisem Iisraeli [[peaminister]] [[Menaẖem Begin]]. ===Iisraeli riigi väljakuulutamine === 1947. aasta [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] toetusel vastu võetud [[ÜRO Peaassamblee]] otsuse alusel kuulutati [[14. veebruar]]il [[1948]] välja Iisraeli riik. Partitsioneerimisresolutsiooni järgi pidi moodustatama allesjäänud 25 protsendile Palestiina alast [[Juudi riik|juudiriik]] ning teine Palestiina [[Araabia riik|araablaste riik]] (Transjordaania oli esimene). Jagamine pidi toimuma vastavalt rahvaarvudele. Juudid nõustusid resolutsiooniga, araablased aga lükkasid selle tagasi. Iisraelile eraldati 14 100&nbsp;km² suurune ala (umbes 56% [[Palestiina (piirkond)|Palestiinast]]), seal elas 498 000 [[juudid|juuti]] ja 497 000 [[araablased|araablast]] (palestiinlast), Palestiina Araabia riigile anti 11 100&nbsp;km², seal elas 725 000 araablast ja 10 000 juuti. 14. mail 1948 kuulutasid juudid oma territooriumil välja Iisraeli riigi. Järgmisel päeval ründasid vastloodud riiki seitse naaberriiki: Egiptus, Jordaania, Süüria, [[Liibanon]], [[Saudi Araabia]], [[Iraak]] ja [[Jeemen]]. Iisraeli rünnanud araabia riikide valitsused kutsusid Iisraeli alal elavaid araablasi üles lahkuma, kuid neile lubati võimalust pärast sõjategevuse lõppu tagasi pöörduda. Iisraelil õnnestus araabia riikide rünnak tagasi lüüa, ta okupeeris 6700&nbsp;km² Palestiina araabia riigile määratud alast ja [[Ida-Jeruusalemm]]a. Okupeeritud aladelt põgenes naaberriikidesse umbes 900 000 araablast. Ülejäänud Palestiina-osa, mis oli määratud araabia riigile, liidendati Jordaaniaga. Esimese välisriigina tunnistas Iisraeli riiklikku iseseisvust [[Nõukogude Liit]], kes andis Iisraeli sõjaväele ka relvastust. Nõukogude Liidu poliitilise toetuse eesmärk oli leida liitlasriik [[Lähis-Ida]]s, kuna teised araabia riigid olid Suurbritannia liitlased. Euroopast ja Nõukogude Liidust emigreerunud vene juurtega väljarändajad olid pärast [[Teine maailmasõda|teist maailmasõda]] lojaalsed Nõukogude Liidule ja [[Jossif Stalin]]ile. Iisrael ei vastanud Nõukogude Liidu välispoliitilistele ootustele, mistõttu Nõukogude Liit katkestas suhted Iisraeliga 1949. aastal. Sellega algas ka Nõukogude Liidus elavate juutide represseerimine. Pärast sõda anti Iisraeli alale jäänud araablastele Iisraeli [[kodakondsus]], neid ja nende järeltulijaid tuntakse [[Iisraeli araablased|Iisraeli araablastena]]. Lahkunuid tunti aga esimeste "[[palestiina põgenikud|Palestiina põgenike]]" nime all. 1949. aastal lõppenud [[Araabia-Iisraeli sõda|Iseseisvussõja]] järel oli Iisraeli territoorium suurem kui 1947. aastal tehtud ÜRO plaan ette nägi. Ala, millest oleks pidanud saama teine Palestiina araablaste riik, oli okupeeritud. [[Gaza tsoon|Gaza]] maariba kuulus Egiptusele ning [[Juudea]] ja [[Samaaria]] ehk [[Jordani Läänekallas]] [[Transjordaania]]le. Transjordaania valdusse jäi ka enamik [[Jeruusalemm]]ast, sealhulgas vanalinn ja [[Nutumüür]]. Iisrael sõlmis 1949. aastal Egiptusega (24. veebruaril), Liibanoniga (23. märtsil), Jordaaniaga (3. aprillil) ja Süüriaga (20. juulil) [[vaherahu]]lepingud. Transjordaania annekteeris Läänekalda ametlikult 1950. aastal ning kõigile seal elavatele araablastele anti kodakondsus. Kuna Transjordaania paiknes Jordani jõe mõlemal kaldal, sai riigi nimeks [[Jordaania]]. Nii läks araablaste valdusse kokku 85 protsenti kunagisest Suurbritannia mandaadiga piiritletud alast. Aastatel 1949–1967, kui Juudea-Samaaria ja Gaza olid araablaste poolt okupeeritud, ei püütud neil aladel iseseisvat riiki välja kuulutada. Palestiinlaste liider [[Yasser Arafat]] ning tema 1964. aastal loodud [[Palestiina Vabastusorganisatsioon]] asusid iseseisvust taotlema alles pärast [[Kuuepäevane sõda|Kuuepäevast sõda]] 1967. aastal, millega Läänekallas ja Gaza olid Iisraeli valdusse läinud. === Kuuepäevane sõda === {{vaata|Kuuepäevane sõda}} [[Pilt:Kuuepäevane sõda.png|pisi|[[Kuuepäevane sõda|Kuuepäevane sõjas]] vallutas Iisrael [[Gaza tsoon]]i ja [[Siinai poolsaar]]e Egiptuselt, [[Jordani läänekallas|Jordani läänekalda]] Jordaanialt ja [[Golani kõrgendikud]] Süürialt]] Kuuepäevane sõda oli kolmas sõda Iisraeli ja araabia riikide vahel. Sõda lõppes juba esimese päeva varahommikul. 1967. aasta mais mobiliseerisid Egiptus, Jordaania ja Süüria oma sõjaväed sissetungi alustamiseks Iisraeli piiri äärde. Sissetungi ennetamiseks ründasid Iisraeli väed Egiptust 5. juuni hommikul, hävitades selle õhuväe. Egiptus kaotas sõja esimestel tundidel 300‒310 oma 340 lennukist. Järgnevatel tundidel korraldas Iisrael õhurünnakud ka Jordaania ja Süüria õhuväe vastu, mille käigus hävitati umbes 450 vastasvägede sõjalennukit. 5. juuni keskpäevaks kindlustas kindralmajor Mordechai Hodi juhitud sõjaväeoperatsioon Iisraeli ülemvõimu õhus ja pani aluse nende maavägede kiirele edasitungile. 1949–1967 oli [[Gaza piirkond]] Egiptuse valduses, [[Golani kõrgendikud]] Süüria valduses ja Läänekallas Jordaania valduses. Pärast Kuuepäevast sõda aga kuulusid need alad ning [[Siinai poolsaar|Siinai]] kõrb Iisraelile. Läänekaldal ja Gaza piirkonnas elas toona 850 000 araablast, kellest pärast kuuepäevast sõda sai teine põgenike laine. Läänekalda ja Gaza araablased olid valmis pärast 1967. aastat piirkonnast lahkuma, kuid toonane Iisraeli kindral [[Moshe Dayan]] palus neil jääda. Dayani plaan oli inimesi harida, pakkuda neile töökohti, arstiabi ja muud. === Jom Kippuri sõda === 1973. aasta oktoobris toimus [[Jom Kippuri sõda]], milles Egiptus ja Süüria üritasid eelmistes sõdades kaotatud alasid tagasi vallutada. Sõda algas Egiptuse ja Süüria vägede jaoks edukalt, kuid Iisraeli vägede vasturünnakutega löödi nad tagasi. 1980. senise pealinna [[Tel Aviv]]i asemel kuulutati pealinnaks [[Jeruusalemm]], vt ka ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon nr. 478 1982. aastal sõlmisid Iisrael ja Egiptus rahulepingu ning Iisrael andis [[Siinai poolsaar]]e Egiptuse valdusse tagasi. [[Golani kõrgendikud]], Läänekallas ja [[Gaza piirkond]] jäid Iisraeli valdusse. 1982. aastal tõi Iisrael väed välja Siinai poolsaarelt; 1985. aastal Liibanonist (v.a [[puhvertsoon]]ist riigi piiril). 1993. aastal tunnustasid Iisrael ja [[Palestiina Vabastusorganisatsioon]] teineteist. 2005. aastal tõi Iisrael oma väed Gaza piirkonnast välja ning likvideeris sealsed asundused. ===2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikt=== {{vaata|2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikt}} Aastal [[2006]] tungisid organisatsiooni [[Ḩizb Allāh]] sissid üle Iisraeli-Liibanoni piiri, tappes viis Iisraeli sõdurit ja võttes vangi kaks. Vangi võetud sõdureid hoiti Liibanoni territooriumil ja nad anti Iisraelile välja 2008. aastal toimunud vangide vahetuse käigus. Ḩizb Allāh tulistas konflikti käigus üle Liibanoni piiri Iisraeli pihta ligi 4000 raketti. Iisrael vastas õhu- ja maarünnakuga peamiselt Lõuna-Liibanoni aladel. Kõige rohkem said kannatada Liibanoni tsiviilrajatised. Lisaks viis Iisrael osa oma sõjaväest Liibanoni, hoides [[Ḩizb Allāh]] liikmeid blokaadis. Viimased Iisraeli väed lahkusid Liibanonist 2006. aastal kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga relvakonflikti lõpetamise ja Ḩizb Allāhi desarmeerimise kohta. ÜRO rahuvalvajad pole veel täitnud resolutsiooni desarmeerimise sätet. Iisraeli luure andmetel on Ḩizb Allāh oma relvastust täiendanud ja suurendanud<ref name="YLzNq" />. ==Vaata ka== *[[Iisraellased]] *[[Juudi autonoomne oblast]] *[[Judaism]] *[[Sefaradi juudid]] *[[Operatsioon Sulatina]] *[[1972. aasta suveolümpiamängud]] *[[Must September]] *[[Iisraeli näitlejate loend]] *[[Eesti-Iisraeli suhted]] *[[Antisemitism]] *[[Holokaust]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="ynet">[http://www.ynet.co.il/articles/0,7340,L-4066153,00.html ynet.co.il] vaadatud 14.05.11</ref> <ref name="imf">[http://www.imf.org/external/pubs/ft/weo/2011/01/weodata/weorept.aspx?sy=2008&ey=2011&scsm=1&ssd=1&sort=country&ds=.&br=1&c=436&s=NGDPD%2CNGDPDPC%2CPPPGDP%2CPPPPC%2CLP&grp=0&a=&pr.x=72&pr.y=12 imf.org] vaadatud 14.05.11</ref> <ref name="cia">[https://web.archive.org/web/20181224211321/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/is.html cia.gov] vaadatud 14.05.11</ref> <ref name="lk3aj">[http://unispal.un.org/pdfs/Cmd5479.pdf Palestine Royal Commission Report] July 1937</ref> <ref name="YLzNq">[https://web.archive.org/web/20080302125514/http://www.haaretz.com/hasen/spages/959592.html Ban: Hezbollah hindering talks on prisoner swap], Haaretz, 2008</ref> }} ==Välislingid== {{vikisõnastikus}} {{vikitsitaadid}} *[http://news.bbc.co.uk/2/hi/middle_east/7519404.stm Israelis hit by new digger attack], 22. juuli 2008 * [[Sergei Stadnikov]]. [http://www.ekspress.ee/2009/02/09/arvamus/6621-iisraeli-riigile-saatuslikuks-saada-voivatest-asjaoludest Iisraeli riigile saatuslikuks saada võivatest asjaoludest] Eesti Ekspress, 12. veebruar 2009 {{Aasiariigid}} {{koord |type=country |region=IL}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Aasia maad]] [[Kategooria:Vahemere maad]] [[Kategooria:Iisrael| ]] swiwyayyj3q9tzpg8h51mhwyo3zb6s9 Välismaa jõgede loend 0 581 6168659 6110992 2022-07-27T10:45:26Z Andres 5 /* B */ wikitext text/x-wiki Siin on loetletud välismaa [[jõgi|jõgesid]]. Eesti jõgesid on loetletud [[Eesti jõgede loend]]is. Vaata ka [[maailma jõgede loetelu vooluhulga järgi]]. __NOTOC__{{tähed}} ==A== *[[Aa (jõgi Prantsusmaal)|Aa]] – Prantsusmaal, suubub Põhjamerre *[[Aabach]] ehk Aa – Šveitsis, Aare lisajõgi *[[Aari jõgi|Aar]] – Saksamaal, Lahni lisajõgi *[[Aare jõgi|Aare]] – Šveitsis, Reini lisajõgi *[[Aba jõgi (Nigeeria)|Aba]] – Nigeerias, Imo jätk *[[Abakani jõgi|Abakan]] – Venemaal, Jenissei lisajõgi *[[Abava]] – Lätis, Venta lisajõgi *[[Abukuma]] – Jaapanis, suubub Vaiksesse ookeani *[[Acheron]] – Kreekas, suubub Joonia merre *[[Adda jõgi|Adda]] – Itaalias, suubub Como järve *[[Adige jõgi|Adige]] – Itaalias, suubub Aadria merre *[[Adobe Creek (Santa Clara)|Adobe Creek]] – USA-s Californias, suubub San Francisco lahte *[[Adobe Creek (Sonoma)|Adobe Creek]] – USA-s Californias, Petaluma lisajõgi *[[Adõtša]] – Venemaal Sahhas, Jana lisajõgi *[[Aga jõgi (Venemaa)|Aga jõgi]] – Venemaal, Ononi lisajõgi *[[Aģe]] – Lätis, suubub Riia lahte *[[Agri]] – Itaalias, suubub Joonia mere Taranto lahte *[[Ahhurjani jõgi|Ahhurjan]] – Armeenias, Araksi lisajõgi *[[Aidar]] – Venemaal ja Ukrainas, Siverskõi Donetsi lisajõgi *[[Ai jõgi|Ai]] – Venemaal, Ufa lisajõgi *[[Ai He]] – Hiinas, Yalu lisajõgi *[[Aia jõgi|Aia]] – Itaalias, Tevere lisajõgi *[[Aini jõgi|Ain]] – Prantsusmaal, Rhône'i lisajõgi *[[Aire]] – Inglismaal, Ouse'i lisajõgi *[[Aisne'i jõgi|Aisne]] – Prantsusmaal, Oise'i lisajõgi *[[Aisne'i jõgi (Belgia)]] – Belgias, Ourthe'i lisajõgi *[[Aiviekste]] – Lätis, Daugava lisajõgi *[[Ajan-Jurjahh]] – Venemaal, ühineb Kuluga Kolõmaks *[[Akanyaru]] - [[Akerselva]] - [[Alam-Tunguska]] - [[Alazani]] - [[Alatõri jõgi]] - [[Albegna]] - [[Alberti Niilus]] - [[Aldani jõgi|Aldan]] - [[Allaihha]] - [[Aller]] - [[Allier' jõgi|Allier]] - [[Alzette]] - [[Altaelva]] - [[Amazonas]] - [[Ambanizana jõgi]] - [[Ambato jõgi]] - [[American River]] - [[Amga jõgi|Amga]] - [[Amguema]] – [[Amgun]] – [[Ampollino]] - [[Amudarja]] - [[Amuur]] - [[Anabari jõgi|Anabar]] - [[Andalién]] - [[Angara]] - [[Apaščia]] - [[Apure jõgi|Apure]] - [[Apurimaci jõgi|Apurimac]] - [[Apurímaci jõgi|Apurímac]] - [[Aragóni jõgi|Aragón]] - [[Araks]] - [[Ardèche'i jõgi|Ardèche]] - [[Ardila jõgi|Ardila]] - [[Aressa]] - [[Arga]] - [[Arguni jõgi]] - [[Ariège'i jõgi|Ariège]] - [[Arkansas (jõgi)|Arkansas]] - [[Arno jõgi|Arno]] - [[Arpa]] - [[Aso jõgi|Aso]] - [[Ašmianka]] - [[‘Aţbarah' jõgi|‘Aţbarah]] - [[Aterno-Pescara jõgi]] - [[Athi-Galana jõgi]] - [[Áttánjohka]] - [[Atterti jõgi]] - [[Aube'i jõgi|Aube]] - [[Aude'i jõgi|Aude]] - [[Aura jõgi]] - [[Ausa]] - [[Avatša jõgi]] - [[Ave jõgi]] - [[Avoni jõgi (Warwickshire)]] - [[Avoni jõgi (Hampshire)]] - [[Avoni jõgi (Bristol)]] - [[Avoni jõgi (Ontario)]] - [[Avoni jõgi (Uus-Meremaa)]] - [[Awashi jõgi]] ==B== [[Badjarihha]] - [[Bafingi jõgi|Bafing]] - [[Baḩr al-Ghazāl]] - [[Bakoye jõgi]] - [[Balõgõtšan]] - [[Barduelva]] - [[Barguzini jõgi|Barguzin]] - [[Barle'i jõgi]] - [[Bārta]] - [[Bartang]] - [[Basento]] - [[Begna jõgi]] - [[Belaja jõgi (Kama)|Belaja (Kama)]] - [[Belaja jõgi (Kuban)|Belaja (Kuban)]] - [[Belka jõgi]] - [[Bemarivo]] - [[Beni jõgi]] - [[Benue jõgi|Benue]] - [[Bergi jõgi]] - [[Bermejo]] - [[Berounka]] - [[Bērzaune jõgi]] - [[Besòs]] - [[Betsiboka]] - [[Bhagirathi]] - [[Bîc]] - [[Bidasoa jõgi]] - [[Bija]] - [[Bío-Bío]] - [[Birvėta]] - [[Bisenzio]] - [[Bistrița jõgi (Siret)]] - [[Bitjug]] - [[Bjorjoljohh]] - [[Blusupīte]] - [[Bóbr]] - [[Bocholter Aa]] - [[Bode]] - [[Bodrog]] - [[Børselva]] - [[Bosna jõgi]] - [[Bosut]] - [[Bradano]] - [[Brahmaputra]] - [[Brasla jõgi]] - [[Breede jõgi]] - [[Bzõbi jõgi|Bzõb]] - [[Buffalo Bayou]] - [[Bug]] - [[Busento]] - [[Bussento]] - [[Buzuluki jõgi|Buzuluk]] - [[Bõtantai]] ==C== [[Candelaro]] - [[Carapelle jõgi|Carapelle]] - [[Caroni jõgi (Trinidad)|Caroni jõgi]] - [[Casiquiare jõgi]] - [[Cavally]] - [[Célé]] - [[Cesano]] - [[Chambal]] - [[Chao Phraya]] - [[Cheonggyecheon]] - [[Cheri jõgi|Cher]] - [[Chienti]] - [[Clyde'i jõgi]] - [[Colorado jõgi]] - [[Colorado jõgi (Texas)]] - [[Columbia jõgi]] - [[Conca jõgi]] - [[Corno jõgi|Corno]] - [[Crati]] - [[Crystali jõgi]] - [[Czarna Hańcza]] - [[Cuiabá jõgi]] - [[Cunene jõgi]] - [[Cuyahoga jõgi]] ==D== [[Đà jõgi]] - [[Dalälven]] - [[Daldõkan]] - [[Dambjupīte]] - [[Dangė]] - [[Darling]] - [[Daugava|Daugava (Väina)]] - [[Delaware'i jõgi]] - [[Dene]] - [[Desna]] - [[Detroiti jõgi|Detroit]] - [[Deûle]] - [[Dindari jõgi]] - [[Dirty Devili jõgi]] - [[Djoma]] - [[Dnepr]] - [[Dnestr]] - [[Dolorese jõgi]] - [[Donets]] - [[Doonau]] - [[Doubs]] - [[Douro]] - [[Drammenselva]] - [[Drava]] - [[Drina]] - [[Drysa jõgi]] - [[Dzisna jõgi]] - [[Dzitva]] - [[Dzvinasa]] - [[Dubysa]] - [[Dulgalahh]] - [[Dvina]] ==E== [[Ebola jõgi]] - [[Ebro]] - [[Eider]] - [[Eisch]] - [[Elbe]] - [[Elgi]] - [[Emme jõgi|Emme]] - [[Ems]] - [[Emuri jõgi|Emur]] - [[Ene]] - [[Engure jõgi|Engure]] - [[Enguri]] - [[Esa]] - [[Escalante jõgi|Escalante]] - [[Esino jõgi|Esino]] - [[Essequibo jõgi|Essequibo]] - [[Eufrat]] - [[Eure'i jõgi|Eure]] ==F== [[Feather]] - [[Feimanka]] - [[Fimi]] - [[Fiora]] - [[Foglia]] - [[Fulda jõgi]] ==G== [[Ganges]] - [[Garonne]] - [[Gaula (Sør-Trøndelag)|Gaula]] - [[Gdovka]] - [[Genil]] - [[Gila jõgi]] - [[Gilgiti jõgi|Gilgit]] - [[Gižiga jõgi]] - [[Glåma]] - [[Gorõn]] - [[Green River (Utah)]] - [[Guainia jõgi]] - [[Guadalquivir]] - [[Guadiana]] - [[Gudbrandsdalslågen]] - [[Gudenå]] - [[Gunnisoni jõgi]] - [[Guss]] - [[Göta jõgi]] ==H== [[Halhõn gol]] - [[Hallingdalselva]] - [[Hamme jõgi]] - [[Hani jõgi (Hiina)]] - [[Hani jõgi]] - [[Hatanga jõgi]] - [[Havel]] - [[Helmandi jõgi]] - [[Hérault]] - [[Hồng Hà]] - [[Hopjor]] - [[Hrazdani jõgi]] - [[Hron]] - [[Hryŭda]] - [[Huang He]] - [[Hudson]] - [[Hugli]] - [[Huma jõgi|Huma]] ==I== [[Ialomița]] - [[Ibar]] - [[Iguaçu]] - [[Ihosy jõgi|Ihosy]] - [[IJssel]] - [[Ikopa]] - [[Ile]] - [[Ili]] - [[Ilija]] - [[Ilim]] - [[Ill (Austria)]] - [[Ill (Prantsusmaa)]] - [[Ilme jõgi|Ilme]] -[[Ilmenau jõgi|Ilmenau]] - [[Indigirka]] - [[Indre'i jõgi|Indre]] - [[Indus]] - [[Ingoda]] - [[Ingul]] - [[Inhulets]] - [[Inn]] - [[Iori]] - [[Ipoly]] - [[Irkut]] - [[Irrawaddy]] - [[Irtõš]] - [[Isar]] - [[Iskăr]] - [[Issel]] - [[Isseti jõgi|Isset]] - [[Išimi jõgi|Išim]] - [[Ižma jõgi|Ižma]] - [[Ižora jõgi|Ižora]] ==J== [[Jakobselva]] - [[Jana jõgi]] - [[Jangtse]] - [[Jamuna]] - [[Japurá jõgi|Japurá]] - [[Jasselda]] - [[Javari jõgi|Javari]] - [[Jauza]] - [[Jelovaja]] - [[Jenissei]] - [[Jordani jõgi|Jordan]] - [[Jug]] - [[Jugla jõgi]] - [[Jumara jõgi]] - [[Jūra]] - [[Juribei (Gõda poolsaar)]] - [[Juribei (Jamali poolsaar)]] - [[Juruá jõgi|Juruá]] - [[Jökulsá á Fjöllum]] ==K== [[Kabuli jõgi]] - [[Kafue jõgi]] - [[Kagera]] - [[Kalmius]] - [[Kama jõgi|Kama]] - [[Kamo jõgi]] - [[Kamtšatka jõgi]] - [[Kan]] - [[Kanab Creek]] - [[Kansase jõgi]] - [[Kasai jõgi]] - [[Kazõri jõgi|Kazõr]] - [[Katonga]] - [[Katun]] - [[Kébi jõgi]] - [[Kemijoki]] - [[Kemi jõgi]] - [[Ket]] - [[Kirenga]] - [[Klondike]] - [[Kobra jõgi]] - [[Kodori jõgi]] - [[Kodõma jõgi|Kodõma]] - [[Koiva]] - [[Kolõma jõgi]] - [[Kondoma]] - [[Kongeå]] - [[Kongo jõgi]] - [[Korkodon]] - [[Koszarawa jõgi]] - [[Kostroma jõgi]] - [[Kotorosl]] - [[Kotra]] - [[Kotšetšum]] - [[Kowie jõgi]] - [[Kraichbach]] - [[Krka]] - [[Kuban]] - [[Kuisebi jõgi]] - [[Kullajõgi]] - [[Kulu jõgi]] - [[Kuma jõgi|Kuma (Kaukaasia)]] - [[Kuma jõgi (Jaapan)|Kuma (Jaapan)]] - [[Kupa]] - [[Kura]] - [[Kureika jõgi|Kureika]] - [[Kwango]] - [[Kõzõlsu]] - [[Könkämäeno]] - [[Kymijoki]] ==L== [[Laba jõgi|Laba]] - [[Lachlani jõgi|Lachlan]] - [[Lagani jõgi|Lagan]] - [[Lahn]] - [[Laja jõgi|Laja]] - [[Lao jõgi (Itaalia)]] - [[Lasnaja jõgi|Lasnaja]] - [[Łasosna]] - [[Lauga jõgi]] - [[Lebiada]] - [[Leena]] - [[Leie jõgi|Leie]] - [[Leine]] - [[Lek (jõgi)|Lek]] - [[Leki oja]] - [[Leoganger Ache]] - [[Lesse'i jõgi]] - [[Liardi jõgi|Liard]] - [[Lielupe]] - [[Liffey]] - [[Limmat]] - [[Limpopo]] - [[Lippe]] - [[Little Colorado]] - [[Llobregati jõgi]] - [[Loa jõgi|Loa]] - [[Loire]] - [[Loiret' jõgi|Loiret]] - [[Lonza jõgi]] - [[Łoša jõgi]] - [[Lozva]] - [[Loti jõgi|Lot]] - [[Lovati jõgi|Lovat]] - [[Lualaba]] - [[Luapula jõgi]] - [[Lukuga jõgi|Lukuga]] - [[Luleälven]] - [[Lõuna-Bug]] - [[Lõuna-Platte]] - [[Lätäseno]] - [[Lütschine]] - [[Lysi jõgi]] (Itaalia) ==M== [[Maas]] - [[Mackenzie jõgi|Mackenzie]] - [[Madeira jõgi|Madeira]] - [[‎Mahajamba]] - [[Main]] - [[Maja jõgi|Maja]] - [[Malaja Kokšaga]] - [[Małaryta jõgi]] - [[Målselva]] - [[Mamoré jõgi|Mamoré]] - [[Mananara]] - [[Mananjary jõgi|Mananjary]] [[Mandeli jõgi|Mandel]] - [[‎Mandrare]] - [[Mangoky]] - [[Manzanares (Hispaania jõgi)|Manzanares]] - [[Marañóni jõgi|Marañón]] - [[Mardøla]] - [[Marecchia]] - [[Maritsa]] - [[Marne'i jõgi|Marne]] - [[Mbagathi jõgi|Mbagathi]] - [[Meghna jõgi|Meghna]] - [[Mekong]] - [[Mēmele jõgi|Mēmele]] - [[Mertvovod]] - [[Mezeni jõgi|Mezen]] - [[Meža]] - [[Metauro]] - [[Mga jõgi|Mga]] - [[Miadziełka]] - [[Miassi jõgi]] - [[Mini jõgi (Fujian)|Min]] (Fujiani provintsis) - [[Mini jõgi (Jangtse)|Min]] (Jangtse lisajõgi) - [[Mincio]] - [[Minija]] - [[Misa jõgi]] - [[Mississippi]] - [[Missouri]] - [[Mohawki jõgi]] - [[Mokša jõgi|Mokša]] - [[Moldova jõgi]] - [[Mologa]] - [[Molonglo jõgi|Molonglo]] - [[Morava jõgi|Morava]] - [[Mosel]] - [[Moskva jõgi|Moskva]] - [[Motala ström|Motala jõgi]] - [[Moŭčadź]] - [[Mrass-Su]] - [[Msta]] - [[Muchaviec]] - [[Mudanjiangi jõgi]] - [[Muksu]] - [[Muna jõgi]] - [[Muonio jõgi]] - [[Murray]] - [[Murrumbidgee]] - [[Mūsa jõgi|Mūsa]] - [[Musone]] - [[Münstersche Aa]] - [[Myšanka]] ==N== [[Nairobi jõgi]] - [[Namsen]] - [[Napo jõgi|Napo]] - [[Narači jõgi]] - [[Narew]] - [[Narmada jõgi|Narmada]] - [[Narva jõgi (Nemunas)]] - [[Narõni jõgi (Sõrdarja)]] - [[Narõni jõgi (Ile)]] - [[Narõni jõgi (Irtõš)]] - [[Navisbach]] - [[Neckar]] - [[Neeva]] - [[Neglinka]] - [[Nelsoni jõgi]] - [[Nemunas]] - [[Nen Jiang]] - [[Neprjadva]] - [[Nera jõgi (Doonau)|Nera jõgi]] (Doonau lisajõgi) - [[Nera jõgi (Indigirka)|Nera jõgi]] (Indigirka lisajõgi) - [[Nera jõgi (Tiber)|Nera jõgi]] (Tevere lisajõgi) - [[Neretva]] - [[Neris]] - [[Nete jõgi]] - [[Neto jõgi]] - [[Nevėžis]] - [[Ngadda]] - [[Niagara jõgi|Niagara]] - [[Nidelva]] - [[Nidelva (Agder)]] - [[Nigeri jõgi|Niger]] - [[Niilus]] - [[Niobrara]] - [[Nitra jõgi]] - [[Nitsa]] - [[Njuja]] - [[Norrström]] - [[Numedalslågen]] - [[Nyabarongo jõgi]] - [[Näätämöjoki]] ==O== [[Ob]] - [[Odra]] - [[Ofanto]] - [[Ogre jõgi]] - [[Ohio jõgi]] - [[Ohře]] - [[Ohhoota]] - [[Ohta jõgi]] (Neeva lisajõgi) - [[Oise'i jõgi|Oise]] - [[Ojat]] - [[Oka]] - [[Oka (Siber)]] - [[Okavango]] - [[Oker]] - [[Oldžo]] - [[Olenjoki jõgi]] - [[Oljokma]] - [[Olti jõgi]] - [[Om (jõgi)|Om]] - [[Ombrone]] - [[Omo]] - [[Omolon]] - [[Onega jõgi]] - [[Onon]] - [[Oranje jõgi]] - [[Orava jõgi]] - [[Orba jõgi]] - [[Orco]] - [[Oredeži jõgi]] - [[Orkla jõgi]] - [[Orinoco]] - [[Orta jõgi]] - [[Ortoire jõgi]] - [[Ospo]] - [[Osteri jõgi]] - [[Otoro jõgi]] - [[Otra]] - [[Otrøelva]] - [[Ottawa jõgi]] - [[Oubangui]] - [[Oude Rijn]] - [[Oude Rijn (Gelderland)]] - [[Oulu jõgi]] - [[Ourthe]] ==P== [[Paatsjoki]] - [[Padma]] - [[Pahra]] - [[Palli oja]] - [[Palmieti jõgi]] - [[Pandži jõgi|Pandž]] - [[Panjnad]] - [[Para jõgi]] - [[Paraguay jõgi]] - [[Paraná jõgi]] - [[Paranaíba jõgi]] - [[Paria jõgi]] - [[Pasig]] - [[Paša jõgi]] - [[Pedetsi jõgi]] - [[Peene]] - [[Penžina jõgi]] - [[Peza]] - [[Pétrusse]] - [[Petšora jõgi]] - [[Piave jõgi]] - [[Pihkva Emajõgi]] ([[Velikaja jõgi|Velikaja]]) - [[Pilcomayo]] - [[Pinega jõgi]] - [[Pineiós]] - [[Pit]] - [[Pitka jõgi]] - [[Platte]] - [[Plisa (Bobri lisajõgi)]] - [[Plisa (Biarezina lisajõgi)]] - [[Pljussa jõgi|Pljussa]] - [[Po]] - [[Podkamennaja Tunguska]] - [[Pomiri jõgi|Pomir]] - [[Popigai jõgi]] - [[Popovka jõgi (Kolõma)|Popovka jõgi]] - [[Potenza jõgi]] - [[Potomac]] - [[Pra]] - [[Pravaja Lasnaja]] - [[Pregolja]] - [[Prut]] - [[Prõpjats]] - [[Pšiš]] - [[Ptsitš]] - [[Pulva]] - [[Purusi jõgi|Purus]] - [[Putumayo jõgi|Putumayo]] - [[Dvina|Põhja-Dvina]] - [[Põhja-Sosva]] - [[Põšma jõgi]] ==Q== [[Qashqadaryo]] ==R== [[Rahad]] - [[Răut]] - [[Red River]] - [[Red River (Nelson)]] - [[Rein]] - [[Rena jõgi|Rena]]- [[Reno jõgi]] - [[Republican]] - [[Reussi jõgi]] - [[Rhône]] - [[Rideau]] - [[Rio Branco jõgi]] - [[Rio Grande (Paraná)|Rio Grande]] (Paraná lähtejõgi) - [[Rio Grande (Põhja-Ameerika)|Rio Grande]] (Mehhiko ja USA piirijõgi) - [[Rio Negro jõgi]] - [[Rioni]] - [[River Winterborne]] - [[Roaring Fork]] - [[Rośi jõgi|Roś]] - [[Rossi jõgi|Ross]] - [[Ruhr]] - [[Ruhwa jõgi]] - [[Rumbiņa jõgi]] - [[Rusizi]] - [[Ruvuvu]] - [[Ruvyironza jõgi|Ruvyironza]] - [[Ryta]] ==S== [[Saale]] - [[Saba jõgi]] - [[Sacramento jõgi]] - [[Sagittario jõgi]] - [[Saint Clairi jõgi]] - [[Saint Lawrence'i jõgi]] - [[Saint Mary jõgi (Suur järvistu)]] - [[Salatsi jõgi]] - [[Salgir]] - [[Salzach]] - [[Salween]] - [[Samara jõgi (Ukraina)|Samara (Ukraina)]] - [[Samara jõgi (Venemaa)|Samara (Venemaa)]] - [[Sambre]] - [[San Joaquini jõgi]] - [[San Juani jõgi]] - [[Sangro]] - [[Sankuru]] - [[Saône]] - [[Sarjanka]] - [[Sarmento]] - [[Sarner Aa]] - [[Sarno jõgi]] - [[Sartang]] - [[Sava]] - [[Savala jõgi|Savala]] - [[Schelde]] - [[Sededema]] - [[Seimi jõgi]] - [[Seine]] - [[Sele]]- [[Selenge]] - [[Selennjahh]] - [[Semani jõgi]] - [[Semliki]] - [[Semois]] - [[Senegali jõgi]] - [[Seret]] - [[Serio]] - [[Servač]] - [[Sessi]] - [[Severn]] - [[Shannoni jõgi|Shannon]] - [[Shaţţ al-‘Arab]] - [[Shire jõgi]] - [[Shyok]] - [[Sile]] - [[Silli jõgi]] - [[Singapuri jõgi]] - [[Sinine Niilus]] - [[Sinjuhha]] - [[Sinni]] - [[Sioule]] - [[Sireti jõgi|Siret]] - [[Sit]] - [[Sita jõgi]] - [[Sjass]] - [[Skienselva]] - [[Skiensvassdraget]] - [[Skellefteälven]] - [[Slimsi jõgi]] - [[Smoky Hill]] - [[Sobat]] - [[Sofia jõgi|Sofia]] - [[Sok]] - [[Sokoto jõgi]] - [[Soła]] - [[Solimões]] - [[Somme]] - [[Songhua]] - [[Sosna]] - [[Sosva jõgi]] - [[Sož]] - [[Spokane'i jõgi]] - [[Spree]] - [[Szamos]] - [[Stella jõgi]] - [[Stohhid]] - [[Strača]] - [[Strõi jõgi|Strõi]] - [[Stõr]] - [[Suceava jõgi]] - [[Suda jõgi|Suda]] - [[Sudost]] - [[Sugoi]] - [[Suhhona]] - [[Suldalslågen]] - [[Sura]] - [[Surhob]] - [[Sutlej]] - [[Suur Anjui]] - [[Suur Karujõgi]] - [[Suur Kinel]] - [[Suur-Jenissei]] - [[Svētupe]] - [[Sviri jõgi|Svir]] - [[Svisłači jõgi]] - [[Sõrdarja]] - [[Säde jõgi]] - [[Söderström]] ==Š== [[Šarõn]] - [[Ščara]] - [[Šešupė]] - [[Šešuvis]] - [[Šilka jõgi|Šilka]] - [[Širvinta]] - [[Šožma jõgi|Šožma]] - [[Šventoji jõgi|Šventoji]] - [[Šventoji jõgi (Palanga)|Šventoji (Palanga)]] ==Z== [[Zai]] - [[Zambezi]] - [[Zamfara]] - [[Zarafšon]] - [[Zelvianka]] - [[Zenne]] - [[Zújari jõgi|Zújar]] ==Ž== [[Žem]] - [[Žizdra jõgi|Žizdra]] ==T== [[Tacina]] - [[Taff]] - [[Tagil]] - [[Tagliamento]] - [[Tana jõgi]] - [[Tanaro]] - [[Tapajósi jõgi|Tapajós]] - [[Tara jõgi (Irtõš)|Tara]] (Irtõši lisajõgi) - [[Tarni jõgi|Tarn]] - [[Tartass]] - [[Tassejeva]] - [[Tazi jõgi|Taz]] - [[Tavda jõgi|Tavda]] - [[Tejo]] - [[Tekes]] - [[Tenla]] - [[Tenna]] - [[Tennessee jõgi|Tennessee]] - [[Teno]] - [[Tereki jõgi|Terek]] - [[Ternoise]] - [[Tesino]] - [[Tevere]] - [[Thames]] - [[Þjórsá]] - [[Ticino jõgi|Ticino]] - [[Tigris]] - [[Timok]] - [[Tipitapa jõgi|Tipitapa]] - [[Tirino jõgi]] - [[Tisza]] - [[Tobol]] - [[Tocantins]] - [[Toce jõgi|Toce]] - [[Tokke]] - [[Tomi jõgi]] - [[Tordino]] - [[Tornio jõgi]] - [[Torrensi jõgi]] - [[Tosna]] - [[Trauni jõgi]] - [[Trebišnjica]] - [[Trotuș]] - [[Truckee jõgi]] - [[Trysilelva]] - [[Tshuapa]] - [[Tsna (Mokša)]] - [[Tsna (Neeva)]] - [[Tsna (Oka)]] - [[Tsna (Prõpjats)]] - [[Tšadobets]] - [[Tšeptsa]] - [[Tšulõmi jõgi|Tšulõm]] - [[Tšussovaja]] - [[Tšüj jõgi|Tšüj]] - [[Tuba jõgi|Tuba]] - [[Tugela jõgi|Tugela]] - [[Tuloma jõgi]] – [[Tura jõgi]] - [[Turuhhan]] - [[Tusciano]] - [[Tõm]] ==U== [[Ubagan]] - [[Ucayali jõgi]] - [[Ufa jõgi]] - [[Ugra]] - [[Ui jõgi]] - [[Ujandina]] - [[Uła jõgi]] - [[Ulúa jõgi]] - [[Umgeni jõgi]] - [[Una jõgi]] - [[Unstrut]] - [[Unža]] - [[Urubamba jõgi]] - [[Uruguay jõgi]] - [[Urupi jõgi|Urup]] - [[Usa jõgi]] - [[Uski jõgi|Usk]] - [[Ussa (Ob)]] - [[Ussa (Petšora)]] - [[Ussa (Volga)]] - [[Uša (Nemunas)]] - [[Uša (Neris)]] - [[Už (Dnepr)]] - [[Už (Doonau)]] - [[Utšur]] - [[Uurali jõgi|Uural]] - [[Uvod]] ==V== [[Vaali jõgi]] - [[Vadakste]] - [[Váh]] - [[Vahh]] - [[Vahši jõgi]] - [[Vaikkojoki]] - [[Vākhān]] - [[Valge Drin]] - [[Valge Niilus]] - [[Varduva]] - [[Vasjugan]] - [[Vaška]] - [[Vefsna]] - [[Veiviržas]] - [[Velika Morava]] - [[Velikaja jõgi|Velikaja]] - [[Velikaja (Siber)]] - [[Velino jõgi]] - [[Venta jõgi|Venta]] - [[Vere]] - [[Vetluga jõgi|Vetluga]] - [[Victoria Niilus]] - [[Viedźma]] - [[Viini jõgi]] - [[Vija jõgi]] - [[Viljui]] - [[Virgini jõgi|Virgin]] - [[Virvyčia]] - [[Višera jõgi (Kama)]] - [[Vitim]] - [[Vjatka jõgi|Vjatka]] - [[Vltava]] - [[Volga]] - [[Volhovi jõgi|Volhov]] - [[Vomano]] - [[Vorma]] - [[Vorona (Hopjor)]] - [[Vorona (Ugra)]] - [[Voroneži jõgi]] - [[Vorotan]] - [[Vrbase jõgi]] - [[Vuoksi jõgi|Vuoksi]] - [[Võtšegda]] - [[Väike-Jenissei]] - [[Västerdalälven]] ==W== [[Waikato jõgi]] - [[Weari jõgi]] - [[Weiße Elster]] - [[Werra]] - [[Weser]] - [[Wisła]] - [[Wümme]] ==Ö== [[Österdalälven]] - [[Ötztaler Ache]] ==Ü== [[Ülem-Angara]] ==X== [[Xi Jiang]] - [[Xingu jõgi]] ==Y== [[Al-Yābis (Irbid)]] - [[Yadkin]] - [[Yalu]] - [[Yamuna]] - [[Yarmūk]] - [[Yellowstone'i jõgi]] - [[Yonne]] - [[Yser]] [[Kategooria:Jõgede loendid| Välismaa jõgede loend]] [[Kategooria:Välismaa loendid]] 45bioasw7abswen7i4aawle1f9xeb7z Juhan Kukk 0 599 6168477 5910337 2022-07-26T18:36:18Z Karljohan29 136246 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib Eesti poliitikust; sarnast nime on kandnud ka sõjaväelane [[Jaak Kukk]] (1904–2001).}} {{Infokast ametiisik | nimi = Juhan Kukk | pildi nimi = Juhan kukk.jpg | amet = [[Eesti]] [[riigivanem]] | ametiajaalgus = 21. oktoober 1922 | ametiajalõpp = 2. august 1923 | eelmine = [[Konstantin Päts]] | järgmine = [[Konstantin Päts]] | amet2 = [[Riigikogu esimees]] | ametiajaalgus2 = 1921 | ametiajalõpp2 = 1922 | eelmine2 = [[Otto Strandman]] | järgmine2 = [[Konstantin Päts]] | sünninimi = | sünnikuupäev = 13. aprill 1885 | sünnikoht = [[Käru (Väike-Maarja)|Käru]], [[Virumaa]], [[Eestimaa kubermang]], [[Venemaa Keisririik]] | surmakuupäev = 4. detsember 1942 (57-aastasena) | surmakoht = [[Kargopol]], [[Arhangelski oblast]], [[Vene NFSV]], [[Nõukogude Liit]] | rahvus = | partei = [[Eesti Tööerakond]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = }} '''Juhan''' (Johann) '''Kukk''' [[Eesti Vabaduse Risti III liigi kavaleride loend|VR III/1]] ([[13. aprill]] [[1885]] [[Virumaa]], [[Salla vald (Simuna kihelkond)|Salla vald]], [[Käru (Väike-Maarja)|Käru küla]] – [[4. detsember]] [[1942]] [[Venemaa]], [[Arhangelski oblast]]) oli [[Eesti]] poliitik ja ettevõtja. Eesti [[riigivanem]] [[21. november|21. novembrist]] [[1922]] kuni [[2. august]]ini [[1923]] ([[Juhan Kuke valitsus]]). == Elulugu == Juhan Kukk lõpetas [[Tartu Reaalkool]]i, õppis [[1904]]–[[1910]] [[Riia Polütehnikum]]i kaubandusosakonnas ja [[1908]] täiendas end [[Saksamaa]]l, lõpetas I järgu diplomiga. 1910–[[1912]] [[Tartu I Laenu ja Hoiu Ühisus]]e asjaajaja, [[1911]]–[[1919]]/[[1920]] "[[Ühistegevusleht|Ühistegevuslehe]]" väljaandja ja toimetaja, [[1914]]. aastast "[[Ühistegevuse Büroo]]" juhataja, [[1915]]–[[1919]] [[Ühistegevuse Edendamise Selts]]i esimees. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal oli ta [[Eestimaa Toitluskomitee]] liige. Aastatel [[1917]]–[[1918]] oli Juhan Kukk [[Maavalitsus]]e rahandusosakonna juhataja, 1918–[[1919]] [[Eesti Ajutine Valitsus|Ajutise Valitsus]]e rahandus- ja riigivarade minister (Rootsi ajakirjanduse andmeil oli ta ainus eestlasest Eesti valitsuse liige, päritolult talupoeg ja osanud vaevalt oma nime kirjutada) <ref>Õpetajale eesti nimi. Vaba Maa, 26. september 1934, nr. 226, lk. 6.</ref>, 1919–[[1920]] Eesti Vabariigi rahaminister, 1920–[[1921]] kaubandus-tööstusminister. 1921–1922 I [[Riigikogu]] esimees. 1922–1924 [[Eesti Pank|Eesti Panga]] direktor. 1919–[[1930]] Eesti Ühistegelise Liidu nõukogu esimees. [[1923]]–[[1924]] [[Coop Eesti|Eesti Tarvitajateühisuste Keskühisus]]e direktor ja [[1926]]–[[1930]] nõukogu esimees. Kukk oli aastast 1920 [[Eesti Rahvapank|Eesti Rahvapanga]] juhatuse esimees, tarbijate ühingu "Oma" juhatuse, hiljem nõukogu liige, [[1931]]–1940 AS-i [[Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Vabrik]]u ([[Balti Manufaktuur]]) juhatuse esimees, [[1933]]–1940 AS-i "[[Kreenbalt]]" direktor. [[1925]]–[[1940]] "[[Riigi Turbatööstus]]e" (aastast 1936 AS-i "[[Eesti Turbatööstused]]") nõukogu esimees, 1930–1931 Börsikomitee abiesimees ja Kaubandus-Tööstuskoja pankadesektsiooni esimees, 1937–1940 Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse liige suurtööstuse sektsiooni esindajana, 1936–1940 [[Üleriigiline Tekstiilitöösturite Ühing|Üleriigilise Tekstiilitöösturite Ühingu]] esimees jm. [[1933]]–[[1934]] [[Tartu Ülikool]]i krediidi- ja tööstuspoliitika õppeülesande täitja. [[1929]]–1940 [[Eesti Suusaklubi]] esimees, 1938–1939 [[Eesti Kergejõustikuliit|Eesti Kergejõustikuliidu]] esimees. [[1936]]. aastal asutas Juhan Kukk [[Nõmme Rotary klubi]], mis oli kolmas Eestis Tallinna ja Tartu klubi järel. Aastatel 1917–1919 oli Juhan Kukk [[Maanõukogu]], 1919–1920 [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] 1920–1926 [[I Riigikogu|I]] ja [[II Riigikogu]] liige, [[Tööerakond|Tööerakonna]] nimekirjas. [[16. oktoober|16. oktoobril]] 1940 vangistas [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NKVD]] Juhan Kuke ja nõukogude tribunal mõistis ta kaheksaks aastaks vangilaagrisse, kus ta ka suri. Juhak Kukk suri 4. detsembril 1942 [[Arhangelski oblast]]is [[Kargopollag]]is ja maeti sealsamas nimetusse hauda. [[Tallinn]]as perekonna matmisplatsil [[Hiiu-Rahu kalmistu]]l on tema [[kenotaaf]] ja sümboolne haud. Juhan Kukk oli [[Üliõpilasselts Liivika|ÜS Liivika]] asutajaliige, enne seda kuulus ta [[Korporatsioon Vironia|Korp! Vironia]] liikmeskonda. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.president.ee/en/estonia/heads.php?gid=81963 Juhan (Johann) Kukk] * [http://www.postimees.ee/230208/esileht/arvamus/313634.php Juhan Kukk – mees, kes Päästekomiteest välja langes] * [http://www.virumaateataja.ee/?id=252088 Eesti suurt riigimeest meenutati kodukülas ], Postimees, 20. aprill 2010 * [http://etv.err.ee/v/elusaated/ajavaod/saated/4d6c10c9-ddf4-4fc4-bcf5-e5d2966b66d4/ajavaod-riigi-mehed-juhan-kukk ETV: Ajavaod. Riigi mehed: Juhan Kukk] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Konstantin Päts]] | nimi=[[Eesti riigivanem]] | aeg=[[1922]]–[[1923]] | järgnev=[[Konstantin Päts]]}} {{lõpp}} {{Eestivj}} {{JÄRJESTA:Kukk, Juhan}} [[Kategooria:Eesti riigivanemad]] [[Kategooria:Eesti rahandusministrid]] [[Kategooria:Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liikmed]] [[Kategooria:Asutava Kogu liikmed]] [[Kategooria:I Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:II Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Kaubandus-Tööstuskoja liikmed]] [[Kategooria:Eesti Tööerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Vabadusristi III liigi 1. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Riia Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Üliõpilasselts Liivika liikmed]] [[Kategooria:Korporatsioon Vironia liikmed]] [[Kategooria:Üliõpilasselts Concordia liikmed]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1885]] [[Kategooria:Surnud 1942]] mrxlaa504c9yrvi42q0ri5y8gzoa945 Kreeka 0 638 6168542 6107748 2022-07-27T02:09:53Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.8 wikitext text/x-wiki {{Riik | riiginimi = Kreeka Vabariik | omastav = Kreeka | nimi1_keel = kreeka | nimi1 = Ελληνική Δημοκρατία | nimi1_latin = Ellinikí Dimokratía | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Coat of arms of Greece.svg | vapi_laius = 100px | asendikaart = Greece in European Union.svg | deviis = | riigikeel = [[kreeka keel|kreeka]] | ametlik_keel = | pealinn = [[Ateena]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[Aikateríni Sakellaropoúlou]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Kyriákos Mitsotákis]] | pindala = 131940 | rahvaarv = | rahvaarv_seis = | iseseisvus = [[25. märts]]il [[1821]] (iseseisvussõja traditsiooniline alguspäev)<br>[[15. jaanuar]] [[1922]] (ametlik väljakuulutamine) | valuuta = [[euro]] | ajavöönd = [[Ida-Euroopa aeg]] | hümn = [[Ýmnos eis tin Eleftherían]]<br>(Hümn vabadusele) | usund = [[õigeusk]] | üladomeen = [[.gr]] | telefonikood = 30 | riigikord = [[parlamentaarne vabariik]] | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = GRE | märkused = }} '''Kreeka''' ([[uuskreeka keel]]es Ελλάδα ''Elláda'', formaalselt Ελλάς ''Ellás'', ajaloolise nimega '''Hellas''') on riik [[Kagu-Euroopa]]s [[Balkani poolsaar]]el ja ümberkaudsetel saartel [[Joonia meri|Joonia mere]] ja [[Egeuse meri|Egeuse mere]] ääres, üks [[Vahemere maad|Vahemere maaid]]. Kreeka piirneb loodes [[Albaania]], põhjas [[Põhja-Makedoonia]], kirdes [[Bulgaaria]] ja idas [[Türgi]]ga. Kreeka riigikeel on [[kreeka keel]]. Alates 1952. aastast on Kreeka [[NATO]] ja 1981. aastast [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmesriik. Alates 1. jaanuarist 2001 kuulub Kreeka ka [[euroala]]sse. ==Nimi== Enamikku Euroopa keeltesse on Kreeka nimi tulnud [[ladina keel|ladinakeelsest]] nimest ''Graecia''. See on omakorda tuletatud ladina nimest ''Graecus'', mis on laenatud [[vanakreeka keel|vanakreeka]] nimest Γραικός (Graikos). Graikos tähistas [[aioollased|aioolia]] [[hõim]]u, mis asus Itaalia aladele elama 8. sajandil eKr ja kelle järgi [[hellenid|helleneid]] läänes tundma õpiti. [[Homeros]] mainis oma eeposes "[[Ilias]]" [[Graia (linn)|Graia]] linna (Γραῖα)<ref name="H-I-2-498" />; [[Pausanias]]e järgi oli see [[Tanagra]] vana nimi. [[Pärsia keel|Pärsiakeelne]] nimi یونان (Yūnān) ja [[türgi keel|türgikeelne]] nimi ''Yunan'' ning Kreeka nimed enamikus [[Lähis-Ida]] keeltes pärinevad [[vanapärsia keel|vanapärsia]] nimest ''Yauna'', mis on laenatud [[joonlased|joonlaste]] vanakreekakeelsest nimest Ἴωνες (''Íōnes''). 6. sajandil eKr vallutasid pärslased [[Anatoolia]] rannikul joonlaste linnad ning nende järgi hakati nimetama kõiki helleneid.<ref name="Klinkott" /> ==Ajalugu== {{Vaata|Kreeka ajalugu|Vana-Kreeka|Suur-Kreeka}} ===Antiikajast Kreeka iseseisvussõjani=== [[Pilt:Parthenon.JPG|pisi||[[Parthenon]]]] [[Pilt:Griechischen und phönizischen Kolonien.jpg|pisi|Kreeka kolooniad]] [[Pilt:Greek Colonization Archaic Period.png|pisi|Kreeka alad ja kolooniad [[arhailine ajajärk|arhailisel ajajärgul]]]] [[Vana-Kreeka]]t, mis ulatus tänapäeva riigi alalt väljapoole [[Väike-Aasia]]sse, nimetatakse [[Euroopa häll]]iks või [[lääne tsivilisatsioon]]i hälliks, eriti tsivilisatsiooniloovate saavutuste tõttu filosoofias ([[antiikfilosoofia]]), loodusteadustes, arhitektuuris ja skulptuuris, teatris, ajalookirjutuses ja kirjanduses, mis levisid kogu Vahemere piirkonda. Umbes 3000 eKr tekkis [[Kreeta]] saarel kõrgelt arenenud [[Minose kultuur]], mis hiljem levis ka mandrile. Järgnes Kreeta-Mükeene ehk [[Egeuse kultuuri]] ajajärk. Hiljem tekkisid kreeka [[polis]]ed ning ning kolooniad [[Väike-Aasia]]s ning [[Suur-Kreeka]]s ja [[vanakreeka kolooniad Musta mere põhjarannikul]]. [[Pilt:Napoli BW 2013-05-16 16-24-01.jpg|pisi|[[Makedoonia Aleksander]], fragment [[Aleksandri mosaiik|Aleksandri mosaiigist]]. [[Pompei]], [[Fauni maja]]]] [[Ateena]] ja [[Sparta]] polisel oli juhtiv roll võidus Pärsia üle, hiljem aga võitis neid [[Teeba (Kreeka)|Teeba]], veel hiljem [[Vana-Makedoonia|Makedoonia]]. Viimane sai [[Philippos II]] ja tema poja [[Makedoonia Aleksander|Makedoonia Aleksandri]] juhtimisel erakordselt vägevaks; sellest sai alguse [[hellenism]]i ajastu. Aastal [[146 eKr]] hävitasid roomlased Makedoonia ning tänapäeva Kreeka alast sai [[Rooma riik|Rooma riigi]] provints, pärast riigi jagunemist 395. aastal kuulus see Ida-Rooma riigi koosseisu; hiljem sai Ida-Rooma riigist [[Bütsants]], kus domineerisid kreeka keel ja kultuur. Bütsantsi kultuuris formaliseerus helleni ja rooma kultuuri edasine vastastikune mõju. [[Pilt:Roman Empire 600 AD.PNG|pisi|[[Bütsants]] 600. aastal]] Kui ristisõdijad olid [[neljas ristisõda|neljandas ristisõjas]] (1204) vallutanud [[Konstantinoopol]]i, oli Bütsantsi võim murtud, territoorium oli lagunenud mitmeks bütsantsimõjuliseks kreeka riigiks, sealhulgas [[Tessaloonika kuningriik]], [[Ahhaia vürstiriik]], [[Epeirose despotaat]] ja [[Nikaia keisririik]]. Mõnedest aladest said [[Veneetsia vabariik|Veneetsia vabariigi]], hiljem ka [[Genova vabariik|Genova vabariigi]] ja [[johanniitide ordu]] kolooniad. Kui Nikaia keiser [[Michael VIII]] 1261. aastal Konstantinoopoli tagasi vallutas, rajas [[Palaiologosed|Palaiologoste]] dünastia Bütsantsi riigi uuesti, suutis aga vallutada ainult osa Kreekast ja kaotas mõned alad Serbia riigile, mis [[Stefan Uroš IV Dušan]]i valitsemise ajal 1350. aastal saavutas oma suurima ulatuse, ja kaotas ka kogu Väike-Aasia. [[Pilt:Navarin Garneray.jpg|pisi|[[Ambroise Carneray]]. ''[[Navarino merelahing]]'']] Et Bütsants oli nõrk, õnnestus [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] vägedel aastatel 1359–1451 vallutada suurem osa Kreekast. Kui 1460. aastal langes [[Mystras]], olid türklased vallutanud viimase kreeka riigi tänapäeva Kreeka alal. Järgnevatel sajanditel laienes Osmanite riik kogu kreeka alale peale [[Joonia saared|Joonia saarte]]. Aastal 1821 toimus [[Kreeka iseseisvussõda]], mille intellektuaalsete teerajajate liidrid olid [[Rígas Velestinlís]] ja salaühing [[Filikí Etería]]. [[Navarino merelahing]]us (1827) võitis Kreeka liitlaste laevastik Türgi laevastikku. Aastal 1827 moodustati ka esimene Kreeka valitsus, mis tegi oma pealinnaks saarelinna [[Aígina]]. Aastal 1829 kolis valitsus [[Náfplio]]sse Peloponnesosel. [[Londoni protokoll]]iga 3. veebruarist 1830, mida Osmanite riik 24. aprillil tunnistas, kuulutati Kesk-Kreeka, Peloponnesos ja Küklaadid iseseisvaks Kreeka riigiks. === Iseseivumisest teise maailmasõjani === {{Vaata|Hellenite kuningriik}} [[Pilt:Flag of Greece (1822-1978).svg|pisi|[[Kreeka lipp]] aastatel 1822–1978]] [[Ioánnis Kapodístrias]] oli 1828. aastal [[Kreeka iseseisvussõda|Kreeka iseseisvussõjas]] [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] alt vabastatud Kreeka esimene [[riigipea]]. Et takistada vabariikluse sädeme levikut Euroopas, kehtestasid Euroopa suurriigid Kreekas väljastpoolt monarhia. {{pooleli}} ==Haldusjaotus== [[Pilt:Greece, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|Kreeka piirkonnad]] Kreekas on 13 piirkonda, mis jagunevad [[piirkonnaüksus]]teks. 2. järgu haldusüksuseks loetakse ka [[Áthose mungavabariik]]i. Kreeka piirkonnad: #[[Atika piirkond]] #[[Kesk-Kreeka piirkond]] #[[Kesk-Makedoonia piirkond]] #[[Kreeta piirkond]] #[[Ida-Makedoonia ja Traakia piirkond]] #[[Ípeirose piirkond]] #[[Joonia saarte piirkond]] #[[Põhja-Egeuse piirkond]] #[[Peloponnesose piirkond]] #[[Lõuna-Egeuse piirkond]] #[[Tessaalia piirkond]] #[[Lääne-Kreeka piirkond]] #[[Lääne-Makedoonia piirkond]] ==Välispoliitika== Soodne geograafiline asukoht on Kreekast teinud poliitiliste, kaubanduslike ja diplomaatiliste suhete risttee. Kreeka välispoliitika on üldiselt vastavuses teiste Euroopa Liidu liikmesriikide omaga ning Kreekal on täielikud diplomaatilised suhted peaaegu kõikide maailma riikidega, suhted [[Põhja-Makedoonia|Põhja-Makedoonia Vabariigiga]] on mahenemas. *Kreeka kuulub paljudesse organisatsioonidesse ja liitudesse, millest tähtsaimad on: **[[Euroopa Nõukogu]] (CE) ** [[Euroopa Liit]] (EL) ** [[Rahvusvaheline Valuutafond]] (IMF) ** [[Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon]] (NATO) ** [[Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon]] (OECD) **[[Maailma Kaubandusorganisatsioon]] (WTO) * Kreeka kuulub ka [[Schengeni viisaruum]]i. ==Loodus== Kreeka lõunapoolses osas asuv [[Peloponnesose poolsaar]] on [[Balkani poolsaar]]el paikneva Kreeka keskosaga ühendatud 42&nbsp;km pikkuse [[Kórinthose maakitsus]]e kaudu. Peloponnesost võib nimetada ka saareks, kuna Kórinthose maakitsust läbib 6,3&nbsp;km pikkune [[Kórinthose kanal]], mis rajati aastatel [[1881]]–[[1893]]. Kreeka rannajoon on väga liigestunud, saarte- ja poolsaarterohke. Kreekale kuulub ligikaudu 1400 saart, millest 227 on asustatud. Saared moodustavad Kreeka pindalast viiendiku. Suurimad on [[Joonia meri|Joonia mere]] saared [[Korfu]], [[Kefalloniá]] ja [[Lefkáda]] ning [[Egeuse meri|Egeuse mere]] saared [[Euboia]], [[Samos]], [[Chíose saar|Chíos]], [[Lesbos]] ja [[Kreeta]]. Kreeka rannajoon on 13 676&nbsp;km pikkune, mis teeb Kreekast maailmas 11. pikima rannajoonega riigi. 80% Kreeka territooriumist on mägine ning riik on üks mägisemaid Euroopas. Läbi riigi keskosa ulatub loodest kagu suunas [[Pindos|Pindose mäestik]], mille kõrgeim tipp on 2637 m kõrgune. Kesk- ja Lääne-Kreeka loodust ilmestavad ka ulatuslikud [[kanjon]]id ja [[karst]]ialad. Riigi kõrgeim punkt on [[Olümpos|Olümpose mägi,]] mille kõrgus on 2919 meetrit üle merepinna. Idast lääne suunas kulgevad [[Rodope mäed]] Kreeka ja Bulgaaria piiril. Sealne piirkond on kaetud tihedate metsadega. Kesk-Kreekas leidub palju järvi ja soid. * Kreeka kliima jaguneb kolmeks: ** Vahemerelises kliimas on talved kerged ja niisked, suved aga kuumad ja kuivad. Temperatuur on harva äärmuslik, ent lumesadusid võib talviti esineda isegi [[Ateena]]s, [[Küklaadid]]el ja [[Kreeta]]l. ** Kõrgmäestikuline kliima on peamiselt Lääne-Kreekas ([[Ípeiros]]es, [[Kesk-Kreeka piirkond|Kesk-Kreekas]], [[Tessaalia piirkond|Tessaalias]], [[Lääne-Makedoonia]]s ning Peloponnesose keskosades nagu [[Ahhaia]], [[Arkaadia]] ja osa [[Lakoonia]]st). ** Parasvöötmeline kliima on nii [[Kesk-Makedoonia|Kesk-]] ja [[Ida-Makedoonia]]s kui ka sellistel [[Traakia]] aladel nagu Komotini, Xanthi ja Põhja-Evros, kus on külmad niisked talved ja kuumad kuivad suved. Sademeid on sisemaal vähe, ent riigi lääneosas ja rannikul esineb sademeid rohkem. Suuremal osal aastast paistab Kreekas päike ning temperatuur võib suvel ulatuda 37 Celsiuse kraadini. Talvel langeb temperatuur harva alla 6&nbsp;°C. Kreeka mullastik on õhuke ja suhteliselt väheviljakas. Orupiirkondades leidub savikaid muldi, mis on tuntud kui [[terra rossa]], punased mullad, mis on tekkinud murenenud [[lubjakivi]]st. Sellised mullad on maaharimiseks kõlblikud. Kõige viljakamad piirkonnad on aga rannikutasandikel ja jõgede ümbruses. Sealsed savi- ja liivsavimullad võivad vajada [[drenaaž]]i. ==Rahvastik== 2011. aasta rahvaloenduse andmetel elab Kreekas 10 787 690 inimest.<ref name="2011rahvaloendus" /> 2008. aasta seisuga elas 61% rahvastikust linnades<ref name="cia" />. Kreeka rahvaarv on viimastel sajanditel pidevalt kasvanud. Kasv oli eriti kiire [[20. sajand]]i teisel poolel, mil lisaks loomulikule rahva juurdekasvule tuli Kreekasse ka palju [[immigratsioon|immigrante]]. 2001. aasta rahvaloenduse andmetel elas riigis alaliselt 797 091 välismaalast, kes moodustasid 6,95% elanikkonnast, samas kui nende arv 1990. aastal oli kõigest 142 367. Enamik sisserännanuid on pärit naaberriikidest. [[Albaanlased]] moodustavad 55–60% ehk enamiku kõigist immigrantidest. [[Aasia]] riikidest, eriti [[Pakistan]]ist ja [[Bangladesh]]ist pärit sisserännanud moodustavad madala kvalifikatsiooniga töötajate rühma. Riigi keskmine asustustihedus on 81,7 inimest ruutkilomeetri kohta, mis sarnaneb naaberriikide Albaania (98,5/km²), Makedoonia (82,2/km²), Bulgaaria (65,2/km²) ja Türgi (97/km²), asustustihedusega. Kuna 80% Kreeka territooriumist on mägine, on paljud alad elamiseks kõlbmatud ning suhteline tihedus on piirkonniti suurem. Kõige tihedamalt on asustatud pealinna [[Ateena]] ümbrus ning teised linnad/linnapiirkonnad nagu [[Thessaloníki]] ja Kreetal asuv [[Irákleio]]. Rannikualad ja saared on tihedamalt asustatud. Sisemaal elab inimesi vähe, mägisematel aladel võib paiguti elada vaid 1–5 inimest ruutkilomeetri kohta. Kreekas, nagu teistes Euroopa riikides, on keskmine eluiga üsna kõrge. Meeste keskmine eluiga on 77,5 aastat, naiste keskmine eluiga 82,8 aastat. Kreeka on läbinud demograafilise ülemineku etapid ning see kuulub kaasaegse rahvastikutüübiga riikide hulka, mis tähendab väikest või nullilähedast iivet ja kahanevat rahvastikku. 1961. aasta rahvaloenduse andmetel oli Kreekas üle 65-aastasi kõigest 11%, 2001. aastal oli neid juba peaaegu 17%. Rahvastiku vananemine jätkub – üle 65-aastasi inimesi elab riigis 6% rohkem kui alla 14-aastasi. ==Majandus== Kreeka on kapitalistliku majandusmudeliga riik. 1950.–1973. aasta perioodi nimetatakse Kreeka majandusimeks, kuna riigi majandus kasvas keskmiselt 7% aastas, jäädes alla vaid [[Jaapan]]i majanduskasvule. Alates 1950. aastast kuni [[2007.–2008. aasta finantskriis|2008. aasta majanduskriisini]], v.a 1980. aasta majandusseisaku ajal, kasvas Kreeka majandus järjepidevalt kiiremini kui enamiku Euroopa riikide oma. Kreeka edu 2000. aastatel oli tänu soodsate laenude kättesaadavusele, mis soodustas rekordilist tarbimist. 2002. aastal võeti kasutusele [[euro]], mis asendas [[Kreeka drahm]]i. 2009. aasta majanduslanguse ja ülemaailmse finantskriisi tõttu laenutingimused aga karmistusid ja kasvavast eelarvepuudujäägist sai suur probleem. 2010. aastal tabas riiki [[Kreeka võlakriis|võlakriis]] ja 2012. aasta märtsiks ulatus Kreeka riigivõlg umbes 370 miljardi euroni.[[Pilt:Greece public debt 1999-2010.svg|pisi|Kreeka riigivõlg (sinine) võrrelduna ELi keskmisega (roheline).]] 2010. aasta seisuga Kreekas töötuid 12%, 2012. aasta alguses 21,7%, ja 2013. aasta jaanuaris 27,2%. Majanduse maht vähenes 2009. aastal 2,3% võrra, 2010. aastal 3,5% võrra ja 2011. aastal 6,0% võrra. Kreeka on peamine Euroopa Liidu abisaaja. Kreeka majanduse jätkusuutlikkuse ning seega kogu euroala finantsstabiilsuse tagamiseks on teised Euroopa Liidu liikmesriigid pannud kokku suuri abipakette Kreeka toetuseks. Sellele vaatamata on riigi majanduslik olukord siiani raske ning eurotsoonis püsimine küsitav. Kreeka SKP on maailma riikide arvestuses 39. kohal. {| class="wikitable" style="text-align:center" |+ SKT ja tööjõu jaotumine<ref name="cia" /> !Sektor !! SKT osakaal (2009) !! Tööjõu osakaal (2005) |- | bgcolor="#FFE7BA" | Põllumajandus | 4% || 12,4% |- | bgcolor="#FFF5EE" | Tööstus | 17,6% || 22,4% |- | bgcolor="#EEEEE0" | Teenindus | 78,5% || 65,1% |- |} ===Põllumajandus=== Kreeka põllumajanduse arengu peamiseks takistuseks on loodusressursside vähesus. Umbes 70% riigi pinnast on harimiseks kõlbmatu mägisuse või metsasuse tõttu.{{lisa viide}} Põllumajandussektori kasvu aeglustavad ka sademete vähesus, vähetootlike väikemaaomandite teket soodustav omandisüsteem ning elanikkonna ümberasumine linnadesse või välismaale kolimine. Põllumajandus moodustab 3,3% Kreeka SKPst ning põllumajandusaladel on hõivatud 528 000 inimest ehk 12% tööjõust. [[Ühine põllumajanduspoliitika|Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP)]] raames on sektor saanud suuri toetusi, ent need pole andnud loodetud tulemusi. Järgmise kümnendi jooksul plaanitakse toetusi mõnes valdkonnas vähendada. Põllumajandusega tegeletakse peamiselt Tessaalia tasandikel, Makedoonia piirkonnas ja Traakias, kus kasvatatakse maisi, nisu, otra, suhkrupeeti ja kartuleid. [[Oliivid]], millest sageli valmistatakse õli, on riigi tuntuim ekspordiartikkel, kuid moodustab ainult 10,6% toiduainete väljaveost. 33,6% ekspordist moodustavad viinamarjad, melonid, tomatid, virsikud, apelsinid jt puu- ja köögiviljad. Kreeka [[vein]] on paljulubav ekspordiartikkel ning riigi valitsus on viinamarjaistanduste omanikele tungivalt soovitanud toota kvaliteetseid veine, et suurendada nende populaarsust rahvusvahelisel turul. Kreeka on ka oluline puuvilla- ja tubakatootja. Kuna Kreekal on pikk rannajoon ja arvukalt saari, on riigil ka oma [[kalatööstus]], kuid kalandusel ei ole riigi majanduses kuigi suur osakaal. Ülepüük on vähendanud kalapüügist saadavat tulu ning Vahemere saastatus kalatööstusele on halvasti mõjunud. Olulise osa Kreeka põllumajandustoodangust moodustab loomakasvatus. Populaarsed on kitse- ja lambaliha ning piim, mis kokku moodustavad umbes 6% põllumajandustoodangust. Eriti tähtis on [[lambapiim]], mida kasutatakse Kreeka [[fetajuust]]u tegemisel. Lihaloomadena peetakse ka sigu, veiseid, kanu, küülikuid ning tuvisid. Kuna veisekasvatus on piiratud, on veiseliha ja piim olulised impordiartiklid (vastavalt 29,4% ja 17%). ===Eksport=== Kreeka peamised ekspordiartiklid on toit ja joogid, tööstuskaubad, naftatooted, [[kemikaal]]id ja tekstiil.<ref name="cia" /> Kreeka tähtsaimad ekspordipartnerid 2009. aasta seisuga olid [[Saksamaa]] (11,11% ekspordist), [[Itaalia]] (11,05%), [[Küpros]] (7,28%), [[Bulgaaria]] (6,74%), [[Ameerika Ühendriigid]] (4,95%), [[Suurbritannia]] (4,4%) ja [[Türgi]] (4,23%).<ref name="cia" /> ===Import=== Kreeka peamised impordiartiklid on masinad, veoseadmed, kütus ja kemikaalid.<ref name="cia" /> Kreeka tähtsaimad impordipartnerid 2009. aasta seisuga olid Saksamaa (13,73% impordist), Itaalia (12,71%), [[Hiina]] (7,08%), [[Prantsusmaa]] (6,1%), [[Holland]] (6,02%), [[Lõuna-Korea]] (5,68%), [[Belgia]] (4,34%) ja [[Hispaania]] (4,08%). ==Turism== Kreeka on Euroopas üks populaarsemaid turismisihtkohti, meelitades turiste rohkete antiikajast säilinud mälestiste, Vahemere ranniku ja randadega. Kreeka on kogu maailma riikide hulgas külastatavuselt 15. kohal. Turismisektoril on Kreeka majanduses suur osakaal, selle sissetulekud moodustavad üle 19% SKPst.<ref name="knoema" /> 2004. aastal töötas turismisektoris 660 000 inimest, mis moodustas sel aastal 16,5% kõigist töökohtadest. Turismi arendamiseks on avatud palju hotelle ja suveniirikauplusi. Turismi soodustav infrastruktuur on tunduvalt paranenud pärast [[2004. aasta suveolümpiamängud|2004. aastal Kreekas peetud olümpiamänge]]. Lisaks puhkuseturismile arendatakse ka [[ökoturism]]i ja rajatakse [[spaa]]sid. Kreekas on ka mitmeid suusakeskusi talvehooajaks. Kreeka turismipiirkondades on kohaliku elu omapära jäänud aina vähemaks, ent Kreeka saared ja rannikualad on tänu eraldatusele suutnud oma eripära säilitada. Enamik turiste tuleb Kreekasse Euroopast, eriti Euroopa Liidu riikidest, kuid ka USAst. Teistest maadest pärit turistide hulk jääb tagasihoidlikuks. Aastatel 1989–1991 oli eurooplaste osakaal 90%, eriti saabus Kreekasse turiste Saksamaalt ja Suurbritanniast. 1990. aastateni ei ületanud turistide koguarv 8–9 miljonit, kuid 1994. aastal ületas Kreeka aastane külastajate arv 10 miljoni piiri ning 2017. aastal külastas Kreekat 30,1 miljonit turisti.<ref name="topontiki" /> Turismi kõrghooaeg kestab maist septembrini, sest 75% turistidest külastab Kreekat just suvehooajal. [[Pilt:The_Parthenon_in_Athens.jpg|pisi|[[Parthenon]] – Ateena Akropolil asuv jumalanna Athena tempel, mis on üks populaarsemaid vaatamisväärsusi kogu Kreekas]] Kreeka on turistidele enamasti rahulik ja turvaline sihtkoht, kuid viimasel ajal toimub Kreekas palju eri huvirühmade streike ja demonstratsioone, mis häirivad tavapärast elurütmi.{{lisa viide}} [[Pilt:Meteora_Varlaam_IMG_7800.jpg|pisi|Varlaami klooster Metéoras]] Oluliste vaatamisväärsuste sekka kuuluvad näiteks [[Ateena akropol]], [[Delfi oraakel]] ja [[Olümpia]]. Populaarsed sihtkohad on ka [[Korfu]] (tuntud ka nimega Kérkyra), [[Metéora|Metéora kloostrid]], mis asuvad järskudel liivakivist mäetippudel, [[Thessaloníki]] (Bütsantsi kirikud ja Rooma termid), [[Rhodose saar|Rhodos]] ja [[Thíra]]. ==Vaata ka== *[[Kreeka riigipeade loend]] *[[Vana-Kreeka]] *[[Kolonelide diktatuur]] *[[Kreeka kuninglik perekond]] *[[Uuskreeka kirjandus]] *[[Kreeka Eurovisiooni lauluvõistlusel]] *[[Kreeka jalgpallikoondis]] *[[Superleague Ellada]] *[[Kreeka meedia]] *[[Kreeka korruptsioon]] *[[Esimene Kreeka Vabariik]] *[[Teine Kreeka Vabariik]] *[[Eestlased Kreekas]] *[[Kreeka näitlejate loend]] *[[Kreeka Õigeusu Kirik]] *[[Kreeka muusika]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="H-I-2-498">Homeros. ''Ilias'' II.</ref> <ref name="Klinkott">[[Hilmar Klinkott]]. ''Yauna – Die Griechen aus persischer Sicht?'' – Hilmar Klinkott (toim). ''Anatolien im Lichte kultureller Wechselwirkungen'', Attempo: Tübingen 2001, ISBN 3-89308-333-2S, lk 107–148.</ref> <ref name="2011rahvaloendus">[http://www.statistics.gr/portal/page/portal/ESYE/BUCKET/General/A1602_SAM01_DT_DC_00_2011_01_F_EN.pdf Kreeka Statistikaamet] vaadatud 03.06.12</ref> <ref name="cia">[https://web.archive.org/web/20160825033157/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/gr.html Luure Keskagentuur] vaadatud 23.01.11</ref> <ref name="knoema">{{Netiviide|Pealkiri=Contribution of travel and tourism to GDP |URL=https://knoema.com/atlas/Greece/topics/Tourism/Travel-and-Tourism-Total-Contribution-to-GDP/Contribution-of-travel-and-tourism-to-GDP-percent-of-GDP |Väljaandja=knoema.com |Kasutatud=18.12.2018}}</ref> <ref name="topontiki">{{Netiviide|Pealkiri=Historic records for tourism (Ιστορικό ρεκόρ για τον τουρισμό) |URL=http://www.topontiki.gr/article/141547/istoriko-rekor-gia-ton-toyrismo |Väljaandja=topontiki.gr |Kasutatud=06.03.2017}}</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{vikitsitaadid}} {{ELriigid}} {{NATOriigid}} {{Euroopariigid}} {{koord |type=country |region=GR}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Euroopa maad]] [[Kategooria:Vahemere maad]] [[Kategooria:Euroopa Liidu riigid]] [[Kategooria:Kreeka| ]] hvzm68u21dznektz8mdtfhr3u2d4cl1 Põhjasõda 0 934 6168576 6166497 2022-07-27T06:28:00Z W.A. von Schlippenbach 163078 Lisasin viited peatükile ,,Sõja otsustavad aastad, Sõjategevus Poolas" ning märkisin kohad, kuhu need tuleks lisada. wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib 1700 alanud sõjast; mõnikord nimetatakse Põhjasõdadeks ka [[Põhjamaade seitsmeaastane sõda|Põhjamaade seitsmeaastast sõda]] ja [[Teine Põhjasõda|Teist Põhjasõda]]; üldmõiste kohta vaata [[Põhjasõjad]]}} {{keeletoimeta}} {{Lisaviiteid|kuu=märts|aasta=2018}} {{Sõjaline konflikt |konflikt=Põhjasõda |osa= |pilt=Great Northern War.jpg |pildiallkiri=Ülevalt päripäeva: [[Narva lahing (1700)|Narva lahing]], [[Spilve lahing]], [[Poltava lahing]], [[Riilahti lahing]], [[Gadebuschi lahing]] |aeg=[[1700]]–[[1721]] |koht= [[Euroopa]] |tulemus= Venemaa tsaaririigi ja tema liitlaste võit. Sõja lõpetas [[Uusikaupunki rahu]]. |osaline1= {{PisiLipp|Rootsi}}<br>[[Pilt:Ottoman Flag.svg|25px]] [[Osmanite riik]]<br>[[Pilt:Flag of the Cossack Hetmanat.svg|25px]] [[Kasakad]] |osaline2= {{PisiLipp|Venemaa}} [[Venemaa tsaaririik|tsaaririik]]<br>{{PisiLipp|Taani}}<br> {{Pisilipp|Saksimaa kuurvürstiriik}}<br>[[Pilt:Herb Rzeczypospolitej Obojga Narodow.svg|20px]] [[Rzeczpospolita]]<br>[[Pilt:Flag of the Kingdom of Prussia (1701-1750).svg|25px]] [[Preisimaa kuningriik]]<br>[[Pilt:Flag of Hanover (1692).svg|25px]] [[Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstiriik|Hannover]] |väejuht1={{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Karl XII]]<br> {{Riigi ikoon|Osmanite riik}} [[Ahmed III]]<br>[[Pilt:Flag of the Cossack Hetmanat.svg|25px]] [[Ivan Mazepa]]<br>[[Stanisław Leszczyński]] <br>[[Kazimierz Lew Sapieha]] |väejuht2={{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Peeter I]]<br>{{Riigi ikoon|Taani}} [[Frederik IV]]<br>{{Pisilipp|Saksimaa kuurvürstiriik}}<br> [[Pilt:Herb Rzeczypospolitej Obojga Narodow.svg|20px]] [[August II Tugev]] |jõud1= |jõud2= |kaotused1= |kaotused2= |märkused= Venemaa sai endale mitmed Rootsi valdused, kaasa arvatud Liivimaa. Preisimaa sai Rootsile kuulunud Pommeri, Hannover sai Bremen-Verdeni. }} {{Põhjasõja sündmused}} '''Põhjasõda''' oli [[1700]].–[[1721]]. aastal [[Läänemeri|Läänemere]] ülemvõimu pärast peetud [[sõda]], milles osalesid ühel pool [[Rootsi]], vastaspoolel [[Moskva tsaaririik]], [[Taani]], [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa]], [[Rzeczpospolita]] ning [[1713|1713. aastal]] liitusid nendega [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa]] ja [[Hannoveri kuurvürstiriik|Hannover]] (Suurbritannia). Sõda lõppes Rootsi kaotusega, mis vormistati [[Uusikaupunki rahu]]ga. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemere ja meretagused territooriumid, suurriigiks sai Moskva tsaaririik, uue nimega [[Venemaa keisririik]]. <ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Jaan Sitska|pealkiri=Ajaloo algõpetus, lõpuosa, viies trükk|aasta=1928|koht=Tallinn|kirjastus=Albert Org-i kirjastus|lehekülg=28-30}}</ref> [[16. sajand]]i lõpu ja [[17. sajand]]i vallutuste tulemusel muutus Rootsi Euroopa suurriigiks [[Karl X Gustav|Karl X]] ja [[Karl XI]] ajal. Rootsi oli vallutanud [[Karjala]] ja [[Ingeri]] (vallutused kinnitati [[Stolbovo rahu]]ga [[1617]]. aastal), [[Eestimaa kubermang|Eestimaa]], [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]] ning [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastases sõjas]] muuhulgas [[Lääne-Pommeri]], [[Wismar]]i, [[Bremeni hertsogiriik|Bremeni hertsogiriigi]] ja [[Verden]]i. Samuti oli Rootsi vallutanud maakondi [[Taani|Taanis]] ja [[Norra|Norras]]: Taanis [[Skåne maakond|Skåne]], [[Blekinge maakond|Blekinge]] ja [[Halland]]i (vallutus kinnitati [[Roskilde rahu]]ga [[1658]]), Norras [[Jämtland]]i, [[Härjedalen]]i, Trondheimi ja [[Bohuslän]]i. Lisaks vallutas Rootsi [[Saaremaa]] ja [[Ojamaa]]. <ref>{{Netiviide|url=https://www.opiq.ee/kit/23/chapter/1040|pealkiri=Euroopa 17. sajandil|täpsustus=Rootsist saab suurriik}}</ref> Naaberriikide rahulolematust põhjustas see, et [[Läänemeri]] oli muutunud justkui Rootsi sisemereks ning [[Hansa Liit]] oli oma mõju minetanud ja Rootsi kontrollis olulisis sadamaid.Rahulolematus avaldus juba mõnes varasemas väiksemas sõjas, sealhulgas [[Skåne sõda|Skåne sõjas]] ([[1675]]–[[1679]]). <ref>{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/event/Scanian-War|pealkiri=Scanian war|vaadatud=19.07.2022|keel=Inglise}}</ref> Pärast Ingeri ja Karjala loovutamist Rootsile 1617. aasta [[Stolbovo rahu]]ga jäi Venemaa ilma otsesest ligipääsust Läänemerele. Venemaa ainuke meretee Euroopasse oli [[Arhangelsk]]ist, mis oli jäävaba mõne kuu aastas. [[Ivan IV]] katse vallutada [[Baltimaad]] oli nurjunud ([[Liivi sõda]] [[1558]]–[[1583]]). 17. sajandil oli Venemaal kodusõda ning polnud võimalik Rootsile kaotatud alasid tagasi võita. Vene tsaar [[Peeter I]] oli [[1696]]. aastal vallutanud [[Azov]]i kindluse [[Must meri|Musta mere]] ääres. [[Karlowitzi rahu]]ga tagas ta rahu oma riigi lõunaosas. Edasi püüdis ta Läänemere äärde välja jõuda. <ref name=":0" /> Taani tahtis Rootsilt tagasi saada Skånet, Blekinget ja Hallandit, mis olid 17. sajandi sdades kaotatud. Samuti tahtis Taani, et Rootsi väed lahkuksid Rootsi [[satelliitriik|satelliitriigist]] [[Holstein-Gottorp]]ist. [[August II Tugev]] uue Poola kuningana tahtis vallutada Liivimaa, et kindlustada end kuningana. Ta soovis laiendada Poola territooriumi ning enda maksubaasi. <ref>{{Netiviide|url=https://www.historylearningsite.co.uk/frederick-william-the-great-elector/frederick-i-of-brandenburg/the-great-northern-war/|pealkiri=The Great Northern War|vaadatud=19.07.2022|keel=Inglise}}</ref> [[Pilt:Irp1701.jpg|pisi|[[Poola kuningas|Poola kuninga]] ja [[Saksimaa kuurvürst]]i [[August II Tugev]]a valdused 1701. aastal]] 24. märtsil [[1698]] sõlmiti liit [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa kuurvürstiriigi]] ja Moskva tsaaririigi vahel. <ref>{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|aasta=2018|kirjastus=Grenader|lehekülg=11}}</ref> Augustis 1698. aastal leppisid Peeter I ning [[Saksi kuurvürst]] ja [[Poola kuningas]] August II Tugev kokku Rootsi-vastases liidus [[Rava-Ruska]]s, väikelinnas [[Lviv]]ist põhja pool. Liivimaa aadlik [[Johann Reinhold von Patkul]] lubas August II-le [[Liivimaa]] aadli abi Rootsi-vastases võitluses. <ref name=":1">{{Netiviide|url=http://www.estonica.org/en/History/1558-1710_Estonia_under_Swedish_rule/The_Great_Northern_War_End_of_Swedish_rule_in_Estonia/|pealkiri=The Great Northern War. End of Swedish rule in Estonia|vaadatud=19.07.2022|keel=Inglise}}</ref> Moskva tsaar Peeter I ja August II Tugev olid ühel meelel, et kogu [[Vana-Liivimaa]] peab jääma pärast Rootsi alistamist [[Rzeczpospolita]]le. <ref name=":1" /> 12. novembril [[1699]] ühines liiduga Taani kuningas [[Frederik IV]], et võita tagasi Taani kaotatud positsioon Läänemerel. Taani [[mobilisatsioon|mobiliseeris]] oma sõjalaevastiku ning koondas oma armee Rootsi liitlase [[Holstein-Gottorpi hertsogkond|Holstein-Gottorpi hertsogiriigi]] piirile. <ref>{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=12}}</ref> Hiljem ühines liiduga [[Brandenburg-Preisimaa]]. <ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsevtkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=46-47}}</ref> Liitlased eeldasid, et [[1697]]. aastal Rootsis võimule tulnud noor kuningas [[Karl XII]] ei suuda neile sõjalist vastupanu osutada. <ref name=":0" /> == Sõja algus == Sõda algas [[22. veebruar]]il ([[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi 12. veebruaril) [[1700]] [[Saksimaa kuurvürst]]i ja [[Poola kuningas|Poola kuninga]] [[August II Tugev]]a vägede ootamatu, ilma sõjakuulutuseta rünnakuga [[Riia]]le. [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa aadel]] ei asunud Saksi poolele. [[Riia kindlus]]t vallutada ei õnnestunud, Augusti sõjaline edu oli tagasihoidlik. <ref name=":1" /> [[Rzeczpospolita]] tundis end August II poolt petetuna ning kuulutas, et Poola ei ole Rootsiga sõjas. Kuningas Augusti II Tugevaga liitusid alguses üksikud [[magnaat|magnaadid]], sealhulgas vürst [[Hieronim Augustyn Lubomirski]]. <ref>{{Raamatuviide|autor=Hermann Schreiber|pealkiri=August Tugev, Galantne vallutaja|aasta=1997|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst|lehekülg=162}}</ref> Kuulnud Riia ründamisest, otsustas Taani kuningas [[Frederik IV]] rünnata Rootsi liitlast Holstein-Gottorpi. [[11. märts]]il kuulutas Taani Rootsile sõja ja Taani väed marssisid [[Holstein-Gottorp]]i sisse, vallutades selle [[Schleswig]]i-osa. ==Rootsi esimesed võidud== ===Võit Taani üle=== Rootsi kuningas otsustas saata Holsteini 17 000 sõdurit ning kuulutas välja mobilisatsiooni. Rootsi sõjavägi oli hea ettevalmistusega, sõjavägi oli paremini välja õpetatud kui naaberriikide omad ning suutsid nii lahinguväljal paremini manööverdada. <ref>{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=81}}</ref> [[William III]], kes oli tollal nii Inglismaa, Iirimaa ja Šotimaa kuningas kui ka [[Hollandi provintsid]]e asehaldur, soovis säilitada [[Põhja-Euroopa]]s rahu ning ''[[status quo|status quo-d]]''. Et Taani oli ründaja, asus William Rootsi poolele ning saatis 25 [[liinilaev (sõjandus)|liinilaevast]] koosneva Inglise-Hollandi [[eskaader|eskaadri]] admiral [[George Rooke]]'i juhtimisel Rootsi toetuseks [[Göteborg]]i. <ref name=":2" /> Rootsil oli sõjalaevastik 38 liinilaeva ja 12 [[fregatt|fregatiga]], <ref>{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=44}}</ref> Taanil oli 33 liinilaeva ja 7 fregatti. Julge manöövriga õnnestus Rootsi laevastikul sõita läbi [[Sund]]i väiksema [[faarvaater|faarvaatri]], jäädes Sundi kaldal asuvate Taani [[kindlus]]te [[suurtükk]]ide [[laskeulatus]]est väljapoole. Rootsi laevastik ühines Inglise-Hollandi eskaadriga. Nüüd oli 33 liinilaevaga Taani laevastik vastamisi rohkem kui 60 liinilaevaga, mistõttu Taani admiral ei julgenud [[merelahing]]ut pidada. Taani sõjalaevad ei lahkunud sadamast. <ref name=":2" /> Karl XII maabus [[23. juuli]]l 1700. aastal koos liitlastega Taani peasaarel [[Sjælland]]il [[Humlebæk]]i lähedal [[Kopenhaagen]]ist põhja pool ning hõivas sealsed maa-alad. Augustis asusid Rootsi väed liitlastega Kopenhaagenit piirama. <ref>{{Netiviide|url=http://www.roskildehistorie.dk/1700/billeder/krige/nordisk/nordiskkrig.htm|pealkiri=Store Nordiske Krig|vaadatud=19.07.2022|keel=Taani}}</ref> Taani laevastik oli vastamisi endast palju võimsamaga ning armee oli kaugel [[Holstein]]is hertsog [[Friedrich IV (Holstein-Gottorp)|Friedrich IV]] vastu sõdimas. <ref name=":2" /> Kopenhaagenit ei vallutatud. Frederik IV tunnistas oma kaotust ja soovis alustada rahuläbirääkimisi. [[18. august]]il sõlmiti Holstein-Gottorpi ja Taani vahel [[Travendali rahu]]leping, mille kohaselt taastati ''status quo'' (rootslased lahkusid Sjællandist ja taanlased Gottorpist) ning Taani lahkus Rootsi-vastasest koalitsioonist. Taani ei tohtinud 9 aasta jooksul Rootsi vaenlasi toetada. Lepingu täitmist pidid jälgima Inglismaa, Holland, [[Lüneburg-Celle]] ja Hannover. <ref>{{Raamatuviide|pealkiri=Eesti ajalugu IV|aasta=2003|koht=Tartu|kirjastus=Ilmamaa|lehekülg=24}}</ref> Põhjasõja esimene sõjakäik lõppes kiiresti ja peaaegu veretult. Taani väljus (ajutiselt) sõjast, Rootsi põhivastaseks jäid Venemaa ja Poola-Saksimaa. <ref>{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=53}}</ref> ===Sõjategevus Liivimaal 1700–1701=== [[Pilt:Carte des Estats de Suede, de Dannemarq, et de Pologne; sur la Mer Baltique.jpg|pisi|300px|"Kaart Rootsi, Taani ja Poola valdustest 1700. aastal". <br>[[Nicolas de Fer]]i kaart aastast [[1700]]]] [[Pilt:Victory at Narva.jpg|pisi|"Rootslaste võit Narva all 1700. aastal". <br>[[Gustaf Cederström]]i maal aastast [[1910]]]] [[1700]]. aasta mais jõudis [[Soome]]st Liivimaale 3200 Rootsi sõdurit, kes lõid Saksi väed Liivimaalt minema. Kuid juba augustis naasis Saksi kuurvürst koos 18 000 mehega Liivimaale, vallutas tagasi Rootsi alasid ning asus uuesti [[Riia]]t piirama. <ref>{{Raamatuviide|autor=V. Fainštein jt.|pealkiri=Eesti rahva ajaloost Põhjasõja aastail 1700-1721|aasta=1960|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti riiklik kirjastus|lehekülg=36}}</ref> [[Vene-Türgi sõda (1686–1699)|Vene-Türgi sõjas]] (1686–1699) ühines Venemaa [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] vastase liiduga (sinna kuulusid [[Saksa-Rooma riik|Austria]], [[Rzeczpospolita]] ja [[Veneetsia vabariik]]). Aastatel 1687 ja 1689 korraldas Moskva sõjaretki Osmanite riigi [[vasall]]i, [[Krimmi khaaniriik|Krimmi khaaniriigi]] vastu. Aastatel 1695 ja 1696 vallutas Venemaa [[Aasovi sõjakäigud|Aasovi sõjakäikude]] tulemusena lõpuks Azovi kindluse ning allutas osa [[Aasovi meri|Aasovi merest]] rannikualaga Venemaa tsaaririigile. <ref>{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=67-68}}</ref> [[Osmanite riik|Osmanite riigiga]] vaherahu sõlminud Venemaa kuulutas 30. (vkj 19.) augustil ([[Rootsi kalender|Rootsi kalendri]] järgi 20. augustil) Rootsile sõja ning ründas septembris Rootsile kuuluvat Soomet ja [[Ingerimaa]]d. [[23. september|23. septembril]] asusid 30 000 – 35 000 venelast [[Narva]]t piirama. Rootsi [[garnison]] suutis linna enda valduses hoida. <ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=76}}</ref> Noor Rootsi kuningas otsustas oma vägede eesotsas Liivimaale suunduda. 8000-mehelise sõjaväega jõudis ta [[16. oktoober|16. oktoobril]] [[Pärnu]]sse, sealt liikusid Rootsi väed edasi Narva suunas. <ref name=":4">{{Raamatuviide|pealkiri=Eesti ajalugu IV|lehekülg=26-30}}</ref> Kuningat assisteeris vägede juhtimisel kindral [[Carl Gustav Rehnskiöld]]. 30. (vkj 19.) novembril ([[Rootsi kalender|Rootsi kalendri]] järgi 20. novembril) 1700. aastal ründas 11 000-meheline Rootsi vägi Vene väge ([[Narva lahing (1700)|Narva lahing]]us osales 24 000 meest). Paar päeva enne lahingut oli oma leerist lahkunud tsaar Peeter I, jättes vägede juhatamise oma alluvatele. <ref name=":3" />Kuna Vene väed oli väheste kogemuste ja halva varustusega, saavutasid rootslased Narva all suure võidu. Oma osa mängis ka ilm, tihe lumelörts sadas venelastele otse näkku ja nende nähtavus oli praktiliselt olematu. <ref name=":5">{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=78}}</ref> Rootslased murdsid rinde keskosast läbi ja surusid tiivad vastu Narva jõge. Vene vägede ülemjuhataja hertsog [[Carl Eugen de Croy]] , kes on oli kaotanud kontrolli vene vägede üle ning andis end koos kolmekümne kõrgema ohvitseriga lahingu algul vangi. <ref name=":5" /> Rootslased kaotasid langenute ja haavatutena 2000 meest. Venelasi langes lahingus ja eriti taganemisel 7000–8000. <ref name=":4" /> Peamiselt hukkusid kahe väeosa, [[Preobraženskoje polk|Preobraženskoje kaardiväepolgu]] ja [[Šeremetevi ratsavägi|Šeremetevi ratsaväe]] sõdurid. Preobraženskoje polgu sõdurid koormasid taganemisel üle puusilla, mis nende all purunes ja praktiliselt kõik sillal olijad uppusid. [[Boriss Šeremetev]] lootis oma ratsaväega ületada jõe minnes otse läbi vee. Selleks valis ta madalapõhjalise jõeosa [[Narva kosed|Narva koskedest]] ülalpool. Veevool oli kiire ja jääkülm vesi kangestas hobuste jalad, mille tagajärjel viis vesi ratsaväelased koos ratsudega kosest alla. <ref name=":5" /> Pärast Narva lahingut siirdusid rootslased [[Tartu]]sse ja selle ümbrusse talvekorterisse. Kuningas ise talvitas endises [[Laiuse ordulinnus]]es. Talve jooksul suurenes rootslaste [[väliarmee]] 18 000 meheni. <ref>{{Raamatuviide|pealkiri=Eesti ajalugu|lehekülg=30-32}}</ref> {{vaata|Põhjasõda Eestimaal}} ===Kuramaa vallutamine=== [[Pilt:Louis de Silvestre-August II.jpg|pisi|left|Saksi kuurvürst ja Poola kuningas [[August II Tugev]]. <br>[[Louis de Silvestre]]'i maal]] [[August II Tugev]], kelle liitlasi Rootsi väed olid löönud, pakkus Karl XII-le rahu, kuid viimane keeldus sellest. Veebruaris [[1701]]. aastal kohtusid August II Tugev ja Peeter I uuesti [[Kuramaa]]l [[Biržai]]s, et oma liitu uuendada. <ref>{{Netiviide|url=https://www.codelt.nl/birzai-with-the-castle-lithuania/|pealkiri=Birzai With The Castle Lithuania|vaadatud=20.07.2022|keel=Inglise}}</ref> Peeter I-l oli vaja aega oma armee reorganiseerimiseks ja relvastamiseks, August II vajas aga tugevat liitlast rootslaste selja taga. Lepingu kohaselt lubas Peeter Augustile 15 000–20 000-mehelise hästirelvastatud [[ekspeditsioonikorpus]]e, maksta talle kahe aasta jooksul 100 000 rubla ning eduka sõjalõpu korral anda Poolale Liivi- ja Eestimaa. <ref>{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=84}}</ref> 1701. aasta kevadel suundus jalaväekindral [[Anikita Apraksin]] Vene vägedega Riia alla, kus viibisid Saksimaa väed kindral krahv [[Adam Heinrich von Steinau]] juhtimisel. <ref name=":6">{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=97-99}}</ref> Suvel 1701. aastal liikusid Rootsi väed lõunasse. 19. (vkj 8.) juulil (Rootsi kalendri järgi 9. juulil) 1701 olid Saksi (20 000 meest) ja Rootsi sõjaväed Riia all [[Daugava]] ääres [[Spilve lahing]]us vastamisi. Saksi vägede ülemjuhataja krahv [[Adam Heinrich von Steinau]] laskis end kõrvalejuhtimismanöövrist ära petta ning killustas nõnda oma väeosad. Nii õnnestus Rootsi [[jalavägi|jalaväel]] jõgi ületada ja [[sillapea]] moodustada. Saksi armee kaotas, kuid kogus ennast ja taganes korrapäraselt. <ref name=":6" /> Karl hõivas oma vägedega Miitavi (praegu [[Jelgava]]), Poola vasalliriigi [[Kuramaa hertsogiriik|Kuramaa hertsogiriigi]] pealinna ning vallutas seejärel oktoobris kogu [[Kuramaa]]. <ref name=":6" /> ==Rootsi sõjakäik Poolasse== Rzeczpospolita protesteeris Kuramaa kui Poola territooriumi osa hõivamise vastu, sest Rootsiga ei olnud sõjas mitte Poola, mida esindas [[Seim (Poola)|Seim]], vaid ainult Poola kuningas. <ref name=":7">{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=100-101}}</ref> August II Tugev pakkus [[Karl XII]]-le jälle läbirääkimisi. Karl XII kogenud nõuandjad soovitasid Poola kuningaga rahu sõlmida, ent Karl jäi kangekaelseks ning nõudis Seimilt uue kuninga valimist. Enamik Poola aadlist lükkas selle tagasi. <ref>{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=102-104}}</ref> Poola-Leedu pidas end neutraalseks ning tahtis olla Karl XII ja August II Tugeva vahendajaks. <ref name=":7" /> Rootsi rünnak Poolale tegi Poola neutraalsuse võimatuks. Rootsi kantsler [[Bengt Gabrielsson Oxenstierna (1623–1702)|Bengt Gabrielsson Oxenstierna]] nägi võimalust, et Rootsi võiks olla [[Hispaania pärilussõda|Hispaania pärilussõjas]] vahekohtunikuks, selle asemel et sõda jätkata. {{Lisa viide}} Jaanuaris [[1702]] nihutas Rootsi väed [[Leedu|Leedus]] kaugemale lõunasse. [[23. märts]]il 1702 lahkus Karl XII Leedu talvekorterist ning marssis sisse Päris-[[Poola]]sse. [[14. mai]]l [[1702]] alistus [[Varssavi]] võitluseta. Enne kui Karl XII jätkas oma marssi [[Kraków]]i suunas, nõuti poolakatelt suurt [[kontributsioon]]i. <ref>{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=106}}</ref> Teel Krakówisse põrkus Karl XII vägi Poola-Saksi omaga. [[9. juuli]]l 1702 toimus [[Kielce]]st lõuna pool [[Kliszówi lahing]]. Poola ja Saksimaa jäid taas Rootsile alla. 2000 saksimaalast langes või sai haavata, üle 1000 langes rootslaste kätte vangi. Rootsi poolel sai surma või haavata 900 sõdurit. Rootslaste kätte langesid kõik Saksi suurtükid ja kogu voor koos August II Tugeva välikassaga, milles oli 150 000 [[riigitaaler|riigitaalrit]] ning isegi tema hõbenõud. August II Tugev kogus oma sõjaväe järelejäänud üksused kokku ja tõmbus tagasi Poola idaossa. <ref>{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=107-108}}</ref> Pärast seda kaotust pakkus August II Tugev rootslastele jälle rahu, lubades nende nõudmistele igal võimalusel vastu tulla, kuid ainus tingimus oli, et August II Tugev jääks ise edasi Poola kuningaks. Ka [[kardinal]]-[[priimas]] esitas Poola nimel rahuettepanekuid. Ta pakkus Rootsile Poola alla kuulunud Liivimaad, Kuramaad ja suurt [[reparatsioon]]i, kui ainult Karl XII loobub kuninga tagandamise nõudest. Karl näitas veel kord üles kangekaelsust, mille tõttu teda hüüti Raudpeaks, ja jäi August II Tugeva tagandamise nõude juurde. {{Lisa viide}} August tõmbus oma õukonnaga tagasi [[Sandomierz]]i. Seal moodustas Poola aadel konföderatsiooni August II toetuseks. <ref>{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=109}}</ref> Nad võitlesid Rootsi okupatsiooni vastu Poolas ja Rootsi poolt nõutud uue kuninga vastu. Nad sidusid Rootsi vägesid sissiaktsioonidega, kahjustades sellega nende võitlusvõimet. {{Lisa viide}} [[1703]]. aastal vallutasid rootslased [[Toruń]]i. <ref>{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=110-111}}</ref> Kuigi [[1704]]. aastal saadeti Augustile appi ka Vene korpus, valiti [[12. juuli]]l (vkj 2. juunil) 1704. aastal enamiku Poola aadli tahte vastaselt Rootsi armee kaitse all August II Tugeva asemele uueks kuningaks rootslaste poolt seatud kandidaat [[Stanisław I Leszczyński]], kes krooniti [[24. september|24. septembril]] [[1705]]. <ref>{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=121-122}}</ref> Rootslased olid sellega rahul ja kirjutasid 17. septembril 1706 [[Altranstädt]]is alla rahulepingule Poolaga ([[Altranstädti rahu]]). <ref>{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/topic/treaties-of-Altranstadt|pealkiri=treaties of Altranstädt, Europe 1706 and 1707|vaadatud=20.07.2022|keel=Inglise}}</ref> == Venemaa võimsuse kasv ja sõjategevus Eesti- ja Liivimaal == [[Pilt:Peter de Grote.jpg|pisi|Venemaa keiser [[Peeter I]]. <br/>[[Jean-Marc Nattier]]' maal]] Pärast lüüasaamist Narva all [[1700]]. aastal hakkas [[Peeter I]] tohutute pingutustega tugevdama oma sõjaväge: reorganiseeriti Venemaa [[regulaararmee]], [[sõjalaevastik]]. Loodi [[sõjatööstus]] – [[manufaktuur|manufaktuurid]] ja [[relvatehas|relvatehased]], [[suurtükk]]e valati [[kirikukell]]adest {{Lisa viide}}. Erilist rõhku pandi väljaõpetatud jalaväele. <ref>{{Netiviide|url=https://historylearning.com/peter-the-great/peter-the-great-military-reforms/#:~:text=In%201699%2C%20Peter%20the%20Great,that%20the%20army%20was%20uniform.|pealkiri=Peter the Great - Military Reforms|vaadatud=22.07.2022|keel=Inglise}}</ref> Kasutades ära Karl XII ja Rootsi peaväe seotust Poolas, kus püüti August II Tugevat troonilt tõugata, ründas Peeter I Eesti- ja Liivimaad. 1701.–1703. aastal rüüstasid Vene väed praegust Võru- ja Tartumaad, Viljandi- ja Kagu-Pärnumaad. Karli selja taga lõi Venemaa sõjavägi kaks korda väikest Rootsi väge, mis oli [[Balti provintsid]]e kaitseks maha jäänud. <ref name=":8">{{Raamatuviide|pealkiri=Eesti ajalugu IV|lehekülg=34-35}}</ref> [[9. jaanuar]]il 1702 ([[vkj]] 29. detsembril, Rootsi kalendri järgi 30. detsembril 1701) lõi Vene korpus Boriss Šeremetevi juhatusel [[Erastvere lahing]]us [[Wolmar Anton von Schlippenbach]]i juhitud Rootsi [[väliarmee]]d ning saavutas 29. (vkj 18.) juulil (Rootsi kalendri järgi 19. juulil) [[Hummuli lahing]]us võidu Rootsi vägede üle. Seejärel hõivasid Vene väed Liivimaal [[Mõniste]], [[Valmiera]] ja [[Alūksne]]. Alates 1702. aastast hoidis Venemaa enda kontrolli all kogu [[Eestimaa kubermang|Eesti-]] ja [[Liivimaa kubermang|Liivimaad]], välja arvatud Rootsi kindlusi. <ref name=":8" /> Ingerimaal vallutasid venelased 22. (vkj 11.) oktoobril (Rootsi kalendri järgi 12. oktoobril) [[Nöteborg]]i kindluse, mille nad nimetasid ümber [[Schlüsselburg]]iks, ja [[12. mai]]l [[1703]] [[Ohta jõgi|Ohta jõe]] suudmes paikneva [[Nyen]]i linna, sellega oli kogu [[Neeva]] venelaste valduses. Neeva soises [[delta]]s asuti [[27. mai]]l 1703. aastal rajama rootslaste asutatud [[Nyen]]i asemele uusi kaitserajatisi ja [[Peterburi|linna]], millest hiljem sai [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] uus pealinn. <ref>{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotsinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=17-18}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.introducingsaintpetersburg.com/history|pealkiri=The founding of Saint Petersburg|vaadatud=22.07.2022|keel=Inglise}}</ref> 1703. aasta sügisel toimunud Šeremetevi rüüstetegevuse tõttu kannatasid Põhja-Eesti alad: Viru- ja Järvamaa, mõnevõrra Harjumaa, laastamata jäi ainult osa Harjumaast ja täielikult Läänemaa. <ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19420407.2.26&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------|pealkiri=PÕHJASÕJA AJAL|vaadatud=22.07.2022}}</ref> [[14. mai]]l (vkj 3. mail) [[1704]] saavutasid Vene väed Rootsi vägede üle võidu [[Kastre lahing]]us, [[24. juuli]]l (vkj 14. juulil) alistus piiramise järel [[Tartu piiramine (1704)|Tartu]]. <ref>{{Raamatuviide|autor=August Traat|pealkiri=Ajalooline Emajõgi|aasta=1968|lehekülg=61}}</ref> [[5. august]]il (vkj 25. juulil; 26. juulil Rootsi kalendri järgi) 1704 toimus [[Kuramaa]]l [[Jēkabpils]]i lähedal [[Jakobstadti lahing]]. Lahingus osalesid Rootsi väed, mida juhtis kindralmajor [[Adam Ludwig Lewenhaupt]], ja Vene-Leedu väed, mida juhtis suurhetman [[Michał Serwacy Wiśniowiecki]]. Lahingu võitis Rootsi. <ref>{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=19}}</ref> [[Pilt:Battle of Jakobstadt.jpg|pisi|[[Jakobstadti lahing]]. [[Johann Christoph Brotze]] kogu]] [[20. august]]il (vkj 9. augustil) vallutasid Vene väed [[Narva piiramine (1704)|Narva]], mille järel [[30. august]]il (vkj 19. augustil) sõlmis Venemaa [[Rzeczpospolita]]ga [[Narva]]s [[Narva liiduleping|liidulepingu]] ([[Tomasz Działyński|Działyński]] ja [[Fjodor Aleksejevitš Golovin|Golovin]]i pakt), millega viimane astus ametlikult Rootsi vastu sõtta. <ref name="kRkcm" /> ==Vene vägede katse Saksi vägedega ühineda ja Fraustadti lahing== Detsembris [[1705]] ületasid Vene väed (20 000 meest) feldmarssal parun [[Georg Benedict Ogilvy]] juhtimisel Poola piiri, et ühineda [[Saksimaa kuurvürst]] August II Tugevat toetavate [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa]] vägedega, mida juhtis jalaväekindral krahv [[Johann Matthias von der Schulenburg|Johann Matthias von der Schulenburg.]] <ref name=":9">{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=160-161}}</ref><ref name=":10">{{Netiviide|url=https://www.sabaton.net/historical-facts/the-battle-of-fraustadt/|pealkiri=13 FEB - 1706, The Battle of Fraustadt|vaadatud=23.07.2022|keel=Inglise}}</ref> Saksimaa väed asusid [[Sileesia]]s, kuid Vene väed jäid talvituma [[Hrodna]] (Grodno) kindlusse. Karl XII tegi oma armee põhiosaga 250 km pikkuse kiirmarsi ja lõikas ära Vene vägede tee itta. 20 000-meheline vägi, mida juhtis [[Carl Gustaf Rehnskiöld]], pöördus saksimaalaste vastu, kellel oli 19 000 sõdurit. Vene armee kindlustus [[Hrodna]] kindluses ja ootas vabastamist. <ref name=":10" /> [[3. veebruar]]il [[1706]] kohtusid Rootsi ja Saksi väed [[Fraustadti lahing]]us. Rehnskiöldi alluvuses olid lahingutes karastunud suurtüki- ja ratsaväerügemendid. Saksi väed kindral von Schulenbergi juhatuse all koosnesid suurelt jaolt vägivaldselt värvatud ja halva väljaõppega sõduritest, paljud rügemendid olid Prantsuse ja Šveitsi sõjavangidest. <ref name=":10" /> Lahingurivi vasakul tiival oli preisi polkovniku [[Georg Heinrich von der Goltz]]i juhtimisel 10 Bene jalaväepolku, kuhu kuulus 6400 meest<ref name="782Zm" />. Pärast rootslaste rünnakut varises Saksi vägede rinne kokku, šveitslaste ja prantslaste palgasõdurid jooksid rootslaste poole üle. <ref name=":10" /> Mõne tunniga oli lahing läbi. Ainult 3000 sõdurit sai end päästa, ületades [[Odra]] jõe. Vangi langenud umbes 500 Vene [[sõjavang]]i laskis kindral Rehnskiöld tappa. <ref name=":11">{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotsinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=85}}</ref> Lahingus tapeti 452 Rootsi sõjaväelast ja 1077 sai haavata. Karl XII edutas kindral parun Rehnskiöldi lahingu võidu eest feldmarssaliks ja andis talle krahvitiitli. <ref name=":11" /> Et Vene armee Hrodnas ei saanud enam abi peale loota, murdsid 14 000 mehe suuruseks jäänud Vene armee 4. märtsil 1706 rootslaste piiramisrõngast läbi [[soo]]de välja. Venelased jõudsid jälitajate eest üle piiri minna ning tõmbusid juulis 1706 tagasi [[Kiiev]]isse. <ref name=":9" /> Pärast vägede häbiväärset taganemist kõrvaldas tsaar Peeter I [[Georg Benedict Ogilvy]] sõjavägede juhtimisest ning määras sõjaväejuhtideks [[Boriss Šeremetev]]i ja [[Aleksandr Menšikov]]i. <ref name=":9" /> Karl XII mõistis, et tal tuleb otsustav lahing pidada Venemaal. Selleks vajas ta aga tagala kindlustamist. {{Lisa viide}} Suvel 1706 otsustas Karl XII tungida Saksimaale, et sundida August II Tugevat loobuma nõuetest Poola troonile. <ref>{{Netiviide|url=http://www.historyworld.net/wrldhis/PlainTextHistories.asp?historyid=ad08|pealkiri=THE NORTHERN WAR|vaadatud=23.07.2022|täpsustus=Baltic campaigns: 1700-1706|keel=Inglise}}</ref> [[Pilt:Karl XII i Altranstädt 1706-1707 av Johan David Swartz.jpg|pisi|[[Karl XII]] 1707. aastal. [[Johan David Swartz]]]] ==Rootsi sõjakäik Saksimaale== Saksimaal oli vastuseis [[Saksimaa kuurvürst]] August II Tugeva Poola-poliitikale: kuurvürst kehtestas [[aktsiis]]i, et oma sõjakassat täita ja armeed relvastada. See meelestas Saksimaa seisustekogu tema vastu. Peale selle tekitasid rahva meelepaha agressiivsed meetodid, millega kuurvürst nekruteid värbas. {{Lisa viide}} [[27. august]]il 1706 marssis Rootsi armee Saksimaale. Saksimaa kuurvürstiriik vallutati joon-joonelt. <ref>{{Netiviide|url=https://weaponsandwarfare.com/2019/03/30/karl-xii-the-baltic-and-saxon-campaigns-ii/|pealkiri=Karl XII – The Baltic and Saxon Campaigns II|vaadatud=23.07.2022|keel=Inglise}}</ref> Igasugune vastupanu lämmatati eos. Karl XII lubas saksimaalastele, et kui [[okupatsioon]]ivõimude korraldusi järgitakse, siis ei toimu mingeid õiguste rikkumisi ega repressioone. <ref>{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=152-153}}</ref> Saksimaa sõjavägi taandus [[Austria]]sse, kus see [[interneerimine|interneeriti]]. Saksimaa sõjaväe juures olnud Vene jalaväepolgud taganesid [[Brandenburgi kuurvürstiriik|Brandenburg]]i kaudu Poolasse.{{Lisa viide}} August II, kellel pärast [[Fraustadti lahing]]ut Poolas enam nimetamisväärseid vägesid polnud, pakkus Karl XII-le läbirääkimisi. August II Tugeva läbirääkijad allkirjastasid [[24. september|24. septembril]] (14. septembril) 1706 [[Altranstädti rahu]]lepingu, loobudes Poola troonist. <ref>{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=155}}</ref> Saksimaa [[salanõukogu]] andis Altranstädti separaatrahu kohaselt [[Johann Reinhold von Patkul]]i üle rootslastele, kes Rootsi sõjaväekohtu poolt riigireetmise eest hukati. <ref>{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=157, 159-161}}</ref> Rootsi väed lahkusid Saksimaalt alles [[1707]]. aastal. Rootsi vägede poolt Saksimaa okupeerimise järel ulatusid kuningas [[Karl XII]] kontrolli all olevad territooriumid [[Habsburgid]]e [[Saksa-Rooma riik|Saksa Rahvuse Püha Rooma riigi]] piirideni. [[Saksa-Rooma keiser]] [[Joseph I (Saksa-Rooma keiser)|Joseph I]] sõlmis Karl XII-ga 1707. aastal [[Altranstädti leping]]u, millega Joseph I garanteeris [[Sileesia]] [[protestandid|protestantidele]] [[vastureformatsioon]]i ajal ära võetud kirikute tagastamise ning [[luterlus|luterlike]] koguduste tegutsemise. Järeleandmistega luteri kiriku tegevusele hoidis [[katoliiklus|katoliiklik]] Joseph I ära Rootsi sekkumise Habsburgide poolt [[Bourbonid]]e ja [[Prantsusmaa kuningriik|Prantsusmaa kuningriigiga]] peetavasse [[Hispaania pärilussõda|Hispaania pärilussõtta]]. <ref>{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/topic/treaties-of-Altranstadt|pealkiri=treaties of Altranstädt|vaadatud=23.07.2022|keel=Inglise}}</ref> == Sõja otsustavad aastad == [[Pilt:Great Northern War Part1.png|pisi|Lahingutegevus Põhjasõjas aastatel 1700–1709]] === Sõjategevus Poolas === Teate Altranstädti rahu sõlmimisest sai August II [[15. oktoober|15. oktoobril]] 1706. Vahepeal marssis 20 000 mehest koosnev Venemaa-Saksimaa-[[Sandomiri konföderaadid|Poola]] vägi [[Aleksandr Menšikov]]i juhtimisel vastu Rootsi korpusele Poolas. August II püüdis võitlust takistada ja hoiatas Rootsi väejuhti, kuid tulemusteta. <ref>{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=156}}</ref> [[29. oktoober|29. oktoobril]] läks 5000 Rootsi sõdurit kindral [[Arvid Axel Mardefeld]]i juhtimisel Vene vägede vastu [[Kaliszi lahing]]usse. Venelased hävitasid nad täielikult. Poola ratsavägi, mida juhtis [[Stanisław I Leszczyński]], pillutati laiali. <ref>{{Netiviide|url=https://en-academic.com/dic.nsf/enwiki/7838078|pealkiri=Battle of Kalisz|vaadatud=26.07.2022|keel=Inglise}}</ref> Üle saja ohvitseri (sealhulgas Poola [[magnaat]]e) langes vangi ning Vene poolel teeninud kindralleitnant [[Karl Gustav von Rönne|von Rönne]] vangistas kindral Mardefeldi. <ref>{{Netiviide|autor=V. A. Artamonov|url=http://www.reenactor.ru/ARH/PDF/Artamonov_02.pdf|pealkiri=A. D Menšikov väejuhina|vaadatud=27.07.2022|keel=Vene}}</ref> Pärast seda võitu tegid nõuandjad August II-le ettepaneku rahuleping annulleerida ning Venemaa poolel edasi võidelda. August II keeldus ja naasis Saksimaale. <ref>{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=156-157}}</ref> [[19. detsember|19. detsembril]] ratifitseeris ta Altranstädti rahulepingu. {{Lisa viide}} Kui Karl XII septembris 1707 maalt ida suunas lahkus, oli ta oma armee kasvatanud 44 000 meheni ning varustanud selle uue rõivastuse ja relvastusega. Poolas toetas teda Leszczyński 16 000 poolakat ja Kuramaal Lewenhaupti 16 000- meheline korpus. <ref>{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=170}}</ref> Poolas aga keeldus [[Sandomierzi konföderatsioon]], mida juhtis Poola rikkaim mees ja vürst Lubomirski väimees [[Adam Sieniawski]], August II tagandamisest ja Stanisław Leszczyński troonile tõusmist tunnustamast. <ref>{{Netiviide|url=https://en-academic.com/dic.nsf/enwiki/626132|pealkiri=Adam Mikolaj Sieniawski|vaadatud=26.07.2022|keel=Inglise}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://en-academic.com/dic.nsf/enwiki/2619590|pealkiri=Sandomierz Confederation|vaadatud=26.07.2022|keel=Inglise|tsitaat=The Sandomierz Confederation was a confederation formed on May 20, 1704 in defense of the King of Poland, August II the Strong. It was formed in reaction to the Warsaw Confederation.}}</ref> Peeter I pakkus Poolale uusi troonikandidaate ja ka Leszczyński püüdis vastaseid enda poole võita. See nurjus, põhjuseks [[prebend]]ide ja ametikohtade jaotamise küsimus. Konföderatsiooni sõjaline jõud oli väike, kuid nad suutsid segada Rootsi vägede varustamist. {{Lisa viide}} Nüüd seisis Peeter I oma vägedega praktiliselt üksinda Rootsiga vastamisi. Peeter I oleks 1707. aastal olnud valmis Rootsile loovutama kõik vallutatud alad peale Peterburi ja selle ümbruse, kuid Karl XII tahtis kõike tagasi saada. {{Lisa viide}} Aastal [[1708]] ilmusid Vene väed jälle Poolasse. <ref>{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=174}}</ref> [[Pilt:Battle of Lesnaya.jpg|pisi|[[Lesnaja lahing]] [[1704]]. <br>[[Jean-Marc Nattier]], [[1717]]]] === Sõjategevus Valgevenes ja Ukrainas=== Hõivanud [[6. veebruar]]il 1708 [[Hrodna]], juhtis Karl XII oma väge [[Smolensk]]i suunas, kuid pöördus seejärel lõunasse, [[Ukraina]]sse, lootes venelaste vastu võitlusse asunud Ukraina [[hetman]]ilt [[Ivan Mazepa]]lt sõjalist toetust. Paraku ei liitunud enamik [[kasakad|kasakaid]] Mazepaga. [[Poola–Türgi sõda (1672–1676)|Poola–Türgi sõja]] (1672–1676) järel oli Kirde-Ukrainas säilinud [[Hetmaniriik]], kus asusid linnad [[Kiiev]], [[Tšernigiv]], [[Nižõn]], [[Perejaslav]], [[Baturin]], [[Gadjatš]], Lubny, [[Poltava]]. Ida-Ukrainas, Dnepri keskjooksul säilis [[Zaporižžja Sitš]]i territoorium. Lõuna-Ukraina [[Must meri|Musta mere]] äärsed territooriumid liideti Osmanite riigiga ja [[Krimm]]is valitses [[Krimmi khaaniriik]]. Baltimailt Karl XII vägedega ühinema rutanud [[Adam Ludwig Lewenhaupt]]i juhitud Rootsi korpus sai [[9. oktoober|9. oktoobril]] (vkj 28. septembril, Rootsi kalendri järgi 29. oktoobril) [[Lesnaja lahing]]us lüüa. Umbes 5000 meest kümnest tuhandest pääses ja ühines peaarmeega, kus oli 40 000 meest. Ka kasakad olid lüüa saanud, ent mõnisada kasakat ühines Rootsi vägedega. Venelased olid kogu aeg kasutanud [[põletatud maa taktika]]t, et vältida kokkupõrget rootslaste peajõududega. Väga külma Ukraina talve saatsid rootslased mööda talvekorteris Põhja-Ukrainas, kus neil oli tõsine mure armee varustamisega, sest venelased lõikasid varustuse ära. Kevade alguses [[1709]]. aastal oli lahinguvalmis ainult kolmandik Rootsi armeest väheste suurtükkidega. Külmale polnud vastu pidanud Saksamaalt värvatud sõdurid. Ometi söandas Karl XII [[Rootsi sissetung Venemaale|tungida sügavale Vene territooriumile]]. [[Poltava]] piiramiseks valmistuti aprillis ning piiramist alustasid rootslased 30 000 mehega Karl XII juhtimisel [[1. mai]] öösel vastu [[2. mai]]d<ref name="87dvu" /> 1709. Piiramine venis vajaliku varustuse puudumise tõttu. Mai lõpuks jõudsid Poltava lähistele Vene armee peajõud (42 000 meest) Peeter I juhtimisel. Et Karl XII oli saanud piiramise käigus jalga haavata, ei saanud ta ise lahingut juhtida. Rootslased tungisid [[8. juuli]]l 1709 (Juliuse kalendri järgi 27. juunil, Rootsi kalendri järgi 28. juulil) [[Poltava lahing]]us [[Carl Gustav Rehnskiöld]]i juhatusel esimesena venelastele peale, kuid Vene väed purustasid nad. Rootslased kaotasid lahingus üle 9000 mehe. Juulis alistus Perevolotšna lähedal venelastele 16 000-meheline Rootsi väeüksus eesotsas kindral [[Adam Ludwig Lewenhaupt]]iga. Kolmandik Rootsi vägedest oli kaotatud. Mazepa liitumise järel Karl XII vägedega vallutasid Vene väed Aleksandr Menšikovi juhtimisel Hetmaniriigi pealinna [[Baturini kindlus]]e ja tapsid selle elanikud. Karl XII ja Ivan Mazepa pääsesid [[Osmanite riik|Osmanite]] valdustesse, kuhu Karl jäi viieks aastaks. Need sündmused tähendasid sõjas murrangut Venemaa kasuks. Peeter I saatis oma saadiku [[İstanbul]]i ning nõudis Karl XII väljaandmist. [[Ahmed III]] laskis saadiku vangikongi heita. Seepeale tungis Peeter I oma vägedega [[Osmanite riik#Põhjasõda|Osmanite riiki]]. Türklased piirasid [[Prut]]i ääres asuvas [[Huşi]]s Vene väed. Ent nad ei kasutanud oma üleolekut ning võimaldasid Peetr I-l auga taganeda. [[Pruti sõjakäik]] (1711), lõppes 23. juulil 1711 Pruti vaherahuga. [[Pruti rahu]]ga oli Peeter I kohustatud loovutama [[Azovi kindlus]]e, tõmbuma tagasi kasakate aladelt ja likvideerima Aasovi mere äärde ehitatud kindlused. Sõjaolukord kestis aastani 1713, siis sõlmiti samadel tingimustel [[Adrianoopoli rahu]]. {{vaata|Vene-Türgi sõda (1710–1713)}} Pärast rootslaste kaotust [[Poltava lahing]]us tühistas August II Tugev Altranstädti rahu. [[20. august]]il [[1709]] marssisid Saksi väed jälle Poolasse sisse. Rootsi väed (9000 meest) tõmbusid tagasi [[Szczecin]]isse ja [[Stralsund]]i. Stanisław I Leszczyński põgenes välismaale. === Sõjategevus Taanis ja [[Preisimaa]]l === Samal aastal (1709) asusid ka Poola ja Taani jälle Rootsiga sõdima. [[28. juuni]]l 1709 uuendasid Taani ja Saksi oma liidulepingut. Sõtta sekkusid ka teised riigid. [[Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond|Hannoveri kuurvürstiriik]] pretendeeris [[Bremen]]ile ja [[Verden]]ile. Preisimaa tahtis allutada Rootsi alasid [[Pommerimaa]]l: [[Szczecin]]it, [[Usedomi saar]]t ja [[Wolini saar]]t. Venemaa ründas Rootsi valdusi Põhja-Saksamaal. Novembris 1709 hõivasid taanlased üle 10 000 mehega [[Skåne maakond|Skåne]]. See oli üks raskemaid lahinguid, mida Taani oli pidanud. Kiiresti vallutati ka [[Blekinge]]. Kuid kindral [[Magnus Stenbock]] võitis [[28. veebruar]]il [[Helsingborgi lahing (1710)|Helsingborgi lahing]]us Taani armeed ja sundis selle Rootsist lahkuma. [[Kopenhaagen]]is möllas samal ajal [[katk]], millesse suri umbes kolmandik elanikkonnast (vt ka [[1710. aasta katkuepideemia]]). Pärast seda keskendusid taanlased Rootsi valdustele Põhja-Saksamaal. === Sõjategevus Liivi- ja Eestimaal === Venelased vallutasid [[24. juuni]]l [[1710]] [[Viiburi]], [[15. juuli]]l Riia, [[23. august]]il Pärnu, seejärel [[Paide]] ja [[Haapsalu]], [[26. september|26. septembril]] [[Kuressaare]] ja [[10. oktoober|10. oktoobril]] [[Tallinna piiramine (1710)|Tallinn]]a. Balti aadelkond sõlmis Venemaaga [[kapitulatsioon]]ilepingud, mis säilitasid nende eesõigused. [[1711]]. aastal nurjus taanlaste, saksimaalaste ja venelaste rünnak [[Stralsund]]i ja [[Wismar]]i linnale. === Sõjategevus Taanis === [[1712]]. aastal püüdis Rootsi veel kord sõjaõnne enda kasuks pöörata. Rootsi väed läksid kindral Magnus Stenbocki juhatusel 16 000 mehega [[Rügen]]isse, et Poolasse marssida. Ent Taani laevastik purustas [[Hiddensee]] all Rootsi abieskaadri. Stenbock võitis 20. (vkj 9.) detsembril 1712 [[Gadebuschi lahing]]us Taani ja Saksimaa ühendatud väeüksust. Saksimaa kaotas 6000 sõdurit, ülejäänud sõdurid pidid põgenema. Jaanuaris [[1713]] laskis Stenbock [[Altona]] linna maha põletada. Pärast seda liikusid rootslased [[Tönning]]i kindlusse [[Holstein]]-Gottorpis, kus taanlased nad peagi ümber piirasid. Nälja ja haiguste tõttu suri 3000 Rootsi sõdurit, allesjäänud 9000 meest kapituleerusid [[16. mai]]l 1713<ref name="88Ttc" />. Karl XII keelde eirates tuli Rootsi seisustekogu 1713–1714 [[põhiseadus]]evastaselt kokku ning pakkus rahuläbirääkimisi. Kui Preisimaa kuningas [[Friedrich I (Preisimaa)|Friedrich I]] 1713. aastal suri, astus tema poeg [[Friedrich Wilhelm I]] Rootsi-vastasesse liitu ja hõivas [[Szczecin]]i. Liitlased vallutasid 1713. aastal kõik Rootsi valdused Saksimaal. === Sõjategevus Soomes === Peeter I kindlustas oma territoriaalsed võidud Läänemere piirkonnas. Suvel 1713 vallutas ta Lõuna-[[Soome]]. Merel olid rootslased oma suurte laevadega, mis võisid kanda palju suurtükke, olles Vene [[Balti laevastik]]ust kaugelt üle. Peeter I ainuke šanss oli lahing kalda lähedal. Kõiki vahendeid mängu pannes kahekordistas ta oma Läänemere sõjalaevastikku ning pani seda juhtima kogenud veneetslased ja kreeklased. [[5. august|5.]]–[[7. august]]il (vkj 25.–27. juulil) [[1714]] olid mõlemad laevastikud vastamisi ''Hankoniemi'' ehk [[Hanko merelahing]]us. Kestva tuulevaikuse ajal tungisid väiksemad, kuid hea manööverdamisvõimega Vene väikelaevad Rootsi suurtükitule alt läbi ning [[abordaaž|abordeerisid]] liikumatud Rootsi laevad üksteise järel. Rootsi eskaader purustati. Nii saavutas Vene laevastik ülemvõimu Läänemere põhjaosas. [[Pilt:Great Northern War Baltic Theater.png|pisi|Sõjategevus Läänemere sõjatandril 1709–1721]] == Sõja lõpp== Juunis [[1715|1715. aastal]] kuulutas [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa]] Rootsile sõja, rünnates [[Pommeri]]t ja asudes piirama [[Stralsund]]i, kus viibis parajasti Rootsi kuningas Karl XII. 1714. aastal Türgist naasnud kuningas jõudis linnast lahkuda just enne selle langemist vaenlaste kätte. Karl XII naasis [[1715|1715. aastal]] Rootsi ning otsustas [[1716|1716. aastal]] rünnata Taanile kuuluvat [[Norra]]t. Rootslased pidid aga taganema, sest [[Peter Wessel]] (Tordenskjold) hävitas [[Dynekileni lahing]]us nende varustuslaevastiku. Aastal [[1716]] külastas Peeter I Taanit. Aastal [[1717]] tegi Taani kaks ebaõnnestunud rünnakut [[Göteborg]]i ja [[Strömstad]]i juures. Samal aastal tegi Peeter I visiidi Prantsusmaale. Aastal [[1718]] pidasid Rootsi ja Venemaa [[Ahvenamaa]]l läbirääkimisi [[separaatrahu]] sõlmimiseks. Karl ründas 1718. aastal uuesti Norrat ning suri [[30. november|30. novembril]] [[1718]] Norras [[Fredrikshald]]i kindluse piiramisel. Pärast Karl XII surma taandusid Rootsi väed Norrast. Aastal [[1719]] sai uueks Rootsi valitsejaks Karl XII õde [[Ulrika Eleonora]]. Rootsi eesmärgiks oli saavutada rahu kõikide vaenlastega peale Venemaa. Sedasi loodeti liidus inglastega välja kaubelda paremad rahutingimused. Jaanuaris 1719 sõlmis August liidu Austria ja Inglismaaga, kes tagasid talle abi juhuks, kui Venemaa ründab Poolat. Novembris 1719 tühistas ta liidu Peeter I-ga ja sõlmis Rootsiga vaherahu. Ulrika Eleonora tunnustas teda Poola kuningana. [[9. november|9. novembril]] 1719 sõlmis Rootsi rahu Hannoveriga ([[Stockholmi rahu 1719]]). Hannover sai Bremeni ja Verdeni. Vene väed rüüstasid 1719. aastal Rootsi rannikut. [[Peter Wessel]] (Tordenskjold) vallutas 1719. aastal [[Marstrand]]i. Preisimaa osalemist sõjas olid takistanud sisetülid ja Inglismaa sekkumine. Inglismaa tahtis iga hinna eest ära hoida Rootsi täielikku kokkuvarisemist. [[21. jaanuar]]il [[1720]] sõlmis Rootsi Preisimaaga rahu ([[Stockholmi rahu 1720]]). Preisimaa sai Vorpommerni, Szczecini, Usedomi saare ja Wolini. [[29. veebruar]]il 1720 sai uueks Rootsi kuningaks Ulrika Eleonora abikaasa [[Fredrik I]]. [[3. juuni]]l 1720 sõlmis Rootsi Taaniga [[Frederiksborgi loss]]is [[Frederiksborgi rahu]]. Inglismaa ja Prantsusmaa kandsid hoolt selle eest, et Taani võiks endale jätta Schleswigi Gottorpi-osa. See liideti ametlikult Taaniga [[1721|1721. aastal]]. Muidu jäi kõik nii, nagu oli olnud enne sõja algust. [[7. august]]il 1720 võitis Vene laevastik [[Grönhamni lahing]]us Rootsi eskaadrit. Põhjasõja lõpetas [[10. september|10. septembril]] (vkj 30. augustil) [[1721]] sõlmitud [[Uusikaupunki rahu]]. Rootsi loovutas sellega [[Ingerimaa]], [[Liivimaa kubermang]]u, [[Eestimaa kubermang]]u, [[Saaremaa]], [[Hiiumaa]], [[Lõuna-Karjala]], [[Karjala kannas]]e ja [[Viiburi]]. See-eest sai ta tagasi Soome, mille Peeter I 1714. aastal oli vallutanud. Poola ja Rootsi sõlmisid ametliku rahu alles [[1732]]. aastal. ==Hinnang Karl XII tegevusele== Karl XII juhindus soovist maksta kätte oma vaenlastele, mistõttu jättis ta kogu sõja jooksul soodsad rahutingimused vastu võtmata. ==Sõja tagajärjed== Põhjasõja tulemusel sai Hannover Bremeni ja Verdeni, Preisimaa [[Vorpommern]]i, Taani sai õiguse võtta Rootsi laevadelt väinatolli ning Venemaa sai vaba pääsu Läänemerele; Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa läksid Venemaa koosseisu. Venemaast sai Euroopa suurriik uue pealinnaga Läänemere ääres. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel, osa territooriumist ning Holstein-Gottorpi kui liitlase. Hiljem ([[Kübarate sõda]], [[Gustav III sõda]], [[Soome sõda]]) püüdis Rootsi korduvalt Venemaalt kaotatud alasid tagasi võita. Preisimaa võimsus kasvas. Saksi-Poola nõrgenes. ==Põhjasõja lahingud== {{mitu pilti | laius= 200 |pilt1= Great Northern War Part1.png |pilt2= Great Northern War Part2.png |jalus= Põhjasõja lahingutegevus I etapp (1700–1709) ja II etapp 1710–1721}} *[[Pühajõe lahing]] [[26. november|26. novembril]] [[1700]], [[Rootsi kalender|Rootsi kalendri]] järgi 16. novembril 1700 *[[Narva lahing (1700)|Narva lahing]] (30. (vkj 19.) novembril [[1700]], Rootsi kalendri järgi 20. novembril 1700) *[[Reinbecki lahing]] (1700) *[[Petseri lahing]] 13. veebruaril [[1701]] *[[Spilve lahing]] (19. (vkj 8.) juulil 1701, Rootsi kalendri järgi 9. juulil 1701) *[[Räpina-Lokuta lahing]] (''Rappin'') 4. augustil 1701 *[[Vastse-Kasaritsa lahing]] (''Neu-Kasseritz'') 5. septembril 1701 *[[Rõuge lahing]] (''Rauge'') (15. septembril 1701, Rootsi kalendri järgi 5. septembril 1701) *[[Erastvere lahing]] [[9. jaanuar]] [[1702]] (29. detsembril 1701, Rootsi kalendri järgi 30. detsembril 1701) *[[Kliszówi lahing]] 9. juulil 1702 *[[Hummuli lahing]] (29. (vkj 18.) juulil 1702, Rootsi kalendri järgi 19. juulil 1702) *[[Pultuski lahing]] 21. aprillil [[1703]] *[[Saladeni lahing]] 19. märtsil 1703 *[[Kastre lahing]] [[14. mai|14. mail]] [[1704]] *[[Narva lahing (1704)|Narva lahing]] 10. juulist 27. augustini [[1704]] *Tartu vallutamine 12. juulil 1704 *[[Jakobstadti lahing]] 26. juulil 1704 *Narva vallutamine 9. augustil 1704 *[[Poseni lahing]] 9. augustil 1704 *[[Punitzi lahing]] 28. oktoobril 1704 *[[Gemäuerthofi lahing]] 16. juulil [[1705]] *[[Fraustadti lahing]] [[3. veebruar|3. veebruaril]] [[1706]] *[[Kaliszi lahing]] 19. oktoobril 1706 *[[Hołowczyni lahing]] 4. juulil [[1708]] *[[Vinni lahing]] 1708 *[[Malatitze lahing]] [[30. august|30. augustil]] [[1708]] *[[Lesnaja lahing]] ([[9. oktoober|9. oktoobril]] 1708, Juliuse kalendri järgi 28. septembril, Rootsi kalendri järgi 29. septembril 1708) *[[Sokolki lahing]] ([[22. aprill|22. aprillil]] 1709, Juliuse kalendri järgi 11. aprillil, Rootsi kalendri järgi 12. aprillil 1709) *[[Poltava lahing]] ([[8. juuli|8. juulil]] 1709, Juliuse kalendri järgi 27. juunil, Rootsi kalendri järgi 28. juunil [[1709]]) *[[Tallinna piiramine (1710)|Tallinna piiramine]], [[Rootsi garnison Tallinnas]] alistus ning Tallinn läks Vene võimu alla, 15. augustist 29. septembrini 1710 *[[Helsingborgi lahing (1710)|Helsingborgi lahing]] 28. veebruaril [[1710]] *[[Gadebuschi lahing]] 20. (vkj 9.) detsembril [[1712]] *[[Tönningi lahing]] (mais [[1713]]) *[[Storkyro lahing]] 19. veebruaril [[1714]] *[[Hankoniemi lahing]] ([[5. august|5.]]–[[7. august|7. augustil]] [[1714]], vkj 25.–27. juunil) *[[Dynekileni lahing]] 8. juulil 1716 *[[Saaremaa lahing (1719)|Saaremaa lahing]] [[4. juuni|4. juunil]] [[1719]] *[[Grönhamni lahing]] [[7. august|7. augustil]] [[1720]] ==Põhjasõja rahulepingud== *[[Travendali rahu]] *[[Altranstädti rahu]] *[[Varssavi rahu]] *[[Pruti rahu]] (ei kuulu otseselt Põhjasõja juurde) *[[Stockholmi rahu 1719]] *[[Stockholmi rahu 1720]] *[[Frederiksborgi rahu]] *[[Uusikaupunki rahu]] == Sõdivad nõod == {| border="1" align="center" width="100%" cellspacing="0" | -bgcolor=#FFFACD colspan="5" align="center" | [[Frederik III]] |- | -bgcolor=#BFEFFF align="center" width="20%"| [[Johann Georg III]] | -bgcolor=#FFFACD align="center" width="20%"| ''[[Anna Sophie]]'' | -bgcolor=#FFFACD align="center" | [[Christian V]] | -bgcolor=#FFFACD align="center" width="20%"| ''[[Ulrika Eleonora vanem]]'' | -bgcolor=#FFC1C1 align="center" width="20%"| [[Karl XI]] |- | -bgcolor=#BFEFFF colspan="2" align="center" width="40%" | [[August II Tugev]] | -bgcolor=#FFFACD align="center" width="20%" | [[Frederik IV]] | -bgcolor=#FFC1C1 colspan="2" align="center" width="40%" | [[Karl XII]] |} ==Vaata ka== *[[Läsna-Valgejõe lahing]] *''[[Isoviha]]'' *[[Põhjasõda Eestimaal]] *[[Põhjasõjad]] *[[1710. aasta katkuepideemia]] *[[Karoliinide surmamarss]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="kRkcm">[[:pl:s:Traktat narewski|Narva liiduleping poola keeles]]</ref> <ref name="782Zm">[http://smolbattle.ru/index.php?showtopic=668 Смоленские полки на службе Отечеству, история, вооружение, униформа]</ref> <ref name="87dvu">Ragnhild Marie Hatton. "Charles XII of Sweden", Littlehampton Book Services Ltd, 1968. ISBN 978-0297748267.</ref> <ref name="88Ttc">Peter Wilson. "German armies: war and German politics, 1648–1806", Routledge, 1998. ISBN 978-1857281064.</ref> }} == Kirjandus == * [[Hendrik Sepp]], [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=638 Põhjasõja-aegsed operatsioonid Liivimaal 1707. a. lõpul ja 1708. a. I poolel.], [[Ajalooline Ajakiri]] nr. 1 [[1939]] * "Eesti ajalugu. IV, Põhjasõjast pärisorjuse kaotamiseni." Tartu: Ilmamaa, 2003. Lk-d 18–44 (autor: [[Helmut Piirimäe]]). * [[Robert I. Frost|Robert Frost]], "Põhjasõjad: sõda, riik ja ühiskond Kirde-Euroopas 1558–1721. Tallinn: Kunst, 2005. * [[Kalle Kroon]], [http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel545_520.html Hoiatus minevikust. Eestlaste ja lätlaste massküüditamistest Põhjasõja ajal], [[Horisont (ajakiri)|Horisont]] 2005/5 * [[Kalle Kroon]], "Kolme lõvi ja greifi all Põhjasõjas" (alapealkiri "Eestlased ja lätlased Rootsi armees, nähtuna sotsiaal-majanduslike muutuste taustal 17. sajandi lõpul – 18. sajandi alguses"); kirjastus [[Argo (kirjastus)|Argo]], [[Tallinn]] [[2007]], 424 lk. * [[Margus Laidre]], "Dorpat 1558–1708: linn väe ja vaenu vahel". Tallinn: [[Argo (kirjastus)|Argo]], 2008. * Margus Laidre, "Lõpu võidukas algus: Karl XII Eesti- ja Liivimaal 1700–1701". Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 1995. * [[Aleksander Loit]], "Eesti talupojad Põhjasõjas" (Kalle Krooni raamatu "Kolme lõvi ja greifi all Põhjasõjas" arvustus) – [[Tuna]] [[2008]], nr 3, lk 142–144. * Swenska Krigs-Omkostnaden ifrån år 1700 till 1710. 30. Mars 1710 / Gustaf Floderus: Handlingar hörande til Konung Carl XII:s historia, D. 3. Stockholm: Z. Hæggström 1824, [http://books.google.ee/books?id=AI4BAAAAYAAJ&pg=PA277 Lk. 277–280] *[[Just Juel]] (1664–1715), "En rejse til Rusland under tsar Peter; dagbogsoptegnelser af viceadmiral Just Juel, dansk gesandt i Rusland 1709–1711, med illustrationer og oplysende anmaerkninger ved Gerhard L. Grove., København Gyldendal (F. Hegel) 1893 [http://www.archive.org/details/enrejsetilruslan00juel] ([http://www.vostlit.info/Texts/rus11/Jul/frametext1.htm vene keeles, 1899]) [http://tartu.ester.ee/record=b2291093~S1*est Andmed ESTERis] === Romaanid === * [[Enn Kippel]], "Kui Raudpea tuli I-II". Noor-Eesti Tartus, 1937/ 1939 / Eesti Raamat 1996, ISBN 9985650727 / [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/96/10/05e/raamat.htm Athena 1996] / Eesti Päevaleht (sarjast [[Eesti lugu]] Nr. 13) 2008, ISBN 9789949431656 ==Välislingid== {{commons|Great Northern War}} *[http://www.tallinn.ee/est/g3564s27120 Tallinna alistumine Vene vägede ees 29. septembril 1710 – Kapitulatsiooniakt] *[http://www.riksarkivet.se/default.aspx?id=7783 Põhjasõja aegsed kaardid] {{Eesti artiklid}} [[Kategooria:Põhjasõda| ]] rrheop1oy8zezt3enc29rk4mwn0mmx9 Rootsi 0 1021 6168403 6138232 2022-07-26T17:17:23Z 85.76.12.12 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib riigist; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Rootsi (täpsustus)]]}} {{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2009}}{{keeletoimeta}} {{Riik | riiginimi = Rootsi Kuningriik | omastav = Rootsi | nimi1_keel = rootsi | nimi1 = Konungariket Sverige | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Great coat of arms of Sweden.svg | vapi_laius = 125px | asendikaart = Sweden in European Union.svg | deviis = För Sverige i tiden (Rootsi eest, ajaga kaasas) | riigikeel = | ametlik_keel = [[rootsi keel|rootsi]] | pealinn = [[Stockholm (linn)|Stockholm]] | riigipea_ametinimi = kuningas | riigipea_nimi = [[Carl XVI Gustaf]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Magdalena Andersson]] | pindala = 447435 | rahvaarv = | iseseisvus = 6. juuni 1523 | valuuta = [[Rootsi kroon]] (SEK) | ajavöönd = [[Kesk-Euroopa aeg]] | hümn = [[Du gamla, Du fria]] | usund = [[luterlus]] | üladomeen = [[.se]] | telefonikood = 46 | riigikord = [[konstitutsiooniline monarhia]] | SKT = 563 mld [[USA dollar|$]] | SKT_elaniku_kohta = 54,135 [[USA dollar|$]] | rok-i_kood = SWE | märkused = }} '''Rootsi''' ([[rootsi keel]]es ''Sverige'', ametliku nimega '''Rootsi Kuningriik''' (''Konungariket Sverige'')) on riik [[Euroopa]]s [[Skandinaavia poolsaar]]e idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust). Piirneb idas [[Soome]]ga (587&nbsp;km ulatuses) ja läänes [[Norra]]ga (1618&nbsp;km). Maismaapiiri kogupikkus on 2205&nbsp;km. Idast ja lõunast on ümbritsetud [[Läänemeri|Läänemerega]]. Rannajoone pikkus on 3218&nbsp;km. Rootsi on silla abil ühendatud [[Taani]]ga. == Loodus == Rootsi 450 295 ruutkilomeetrisest pindalast on 410 335&nbsp;km² maismaad ja 39 060&nbsp;km² on sisevete (peamiselt [[järv]]ede) all.<ref name="88AOt" /> [[Pilt:Rootsi kaart.png|pisi|Rootsi ja tema naabrid. Kaardis puudub suuremad järved Vänern ja Vättern.]] Lääne- ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti [[skäär]]id ja väikesed [[laht|lahed]]. Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa maast asub kaljusel [[Fennoskandia kilp|Fennoskandia kilbil]], jagunedes järgmisteks [[loodusprovints]]ideks: [[Lapimaa]], [[Norrland]], [[Botnia lahe rannikumadalik]], [[Kesk-Rootsi madalik]] ja [[Småland]]. Riigi lääneosas kõrgub [[Skandinaavia mäestik]]. Lõunaosas asub tasane ja viljakas [[Skåne maakond|Skåne]]. Keskosas laiub Kesk-Rootsi madalik ja idaosas Botnia lahe rannikumadalik. Rootsi madalaim punkt asub [[Kristianstad]]i lähedal (2,41&nbsp;m alla merepinna). Rootsi kõrgeimad punktid on [[Kebnekaise]] (2104&nbsp;m üle merepinna, varasematel mõõtmistel 2111&nbsp;m ja 2117&nbsp;m) ja [[Sarek]] (2090&nbsp;m). === Kliima === Rootsis valitseb suhteliselt pehme kliima, seda peamiselt tänu [[Golfi hoovus]]ele. Rootsis on valdavalt [[mandriline kliima]]. Ilm on muutlik. Suvel on erinevused lõuna- ja põhjaosa ilma vahel suhteliselt väikesed, sest põhjas on päev pikem. Põhjas ja sisemaal saabub sügis ja talv varakult, lõunas ja rannikul on aga pikk ja soe sügis. Kui [[Läänemeri]] jäätub, on idarannikul märgatavalt külmem talv. Põhja-Rootsi mägedes valitseb [[lähisarktiline kliimavööde|lähisarktiline kliima]]. Umbes 15% Rootsi alast paikneb [[põhjapolaarjoon]]est põhja pool. Talvel on [[keskmine temperatuur]] Rootsi lõunaosas −2&nbsp;°C, põhjas −16&nbsp;°C, suvel vastavalt 17&nbsp;°C ja 13&nbsp;°C. Sademeid on 500–800&nbsp;mm aastas, põhjaosa mägedes ka kohati üle 2000&nbsp;mm. === Saared === Rootsi suuremad saared on [[Ojamaa]] (Gotland) (pindala 2994&nbsp;km²) ja [[Öland]] (1347&nbsp;km²). Rootsis on 221 831 saart (meres ja sisevetes). Nende pindala on kokku 10 574&nbsp;km<sup>2</sup>{{lisa viide}}, mis moodustab 2,6% Rootsi maismaast. Meresaari on 98 372 ja siseveekogude saari 123 459. Aasta 2008 lõpus oli püsiasustus 1085 saarel, millest 598 saarel polnud püsiühendust mandriga.<ref name="0FOHH" /> === Jõed === Rootsi suuremad jõed saavad alguse Skandinaavia mäestikust ja suubuvad Läänemerre. Rootsi pikimaks jõeks loetakse [[Vänern]]i järve suubuvat [[Klarälven]]it koos [[Göta jõgi|Göta jõega]] (720&nbsp;km). Jõed on kärestikulised ega ole üldjuhul hästi laevatatavad. === Järved === Rootsis on kümneid tuhandeid järvi, neist suuremad on [[Vänern]] (pindala 5648&nbsp;km²), [[Vättern]] (1893&nbsp;km²), [[Mälaren]] (1140&nbsp;km²) ja [[Hjälmaren]] (484&nbsp;km²). === Loodusvarad === Rootsi tähtsamad [[loodusvara]]d on [[tsingimaak|tsingi]]-, [[rauamaak|raua]]-, [[vasemaak|vase]]-, [[pliimaak|plii]]-, [[hõbedamaak|hõbeda]]- ja [[uraanimaak]] ning [[puit]] ja [[hüdroenergia]]. === Taimestik === Rootsi maastikul domineerivad [[okasmets]]ad, lõunaosas ka [[segamets]]ad. Ajalooliselt lõunaosas kasvanud [[lehtmets]]ad asendusid inimtegevuse tagajärjel põldudega, nüüdseks on osaliselt asemele istutatud okaspuid. [[Kask]]e, [[haab]]a, [[tamm]]e, [[pärn]]a, [[pöök]]i, [[saar (perekond)|saart]], [[vaher|vahtrat]] ja [[jalakas|jalakat]] kasvab kõikjal Rootsi lõuna- ja keskosas. Tänu lubjarikkale pinnasele ja pehmele kliimale võib Ojamaalt ja Ölandilt leida eksootilisemaid taimi, sealhulgas [[orhidee]]sid. [[Umeå ülikool]]i teadlaste väitel kasvab Rootsis [[Dalarna maakond|Dalarna]] maakonnas maailma vanima (ligikaudu 9550 aastat) [[juurestik]]uga puu – [[harilik kuusk]]. === Loomastik === Rootsi metsades elab palju loomaliike, kes mujal Euroopas on haruldaseks jäänud. [[hunt|Hundid]] olid veel hiljuti väljasuremisohus, kuid nüüd nende populatsioon kasvab. Suureneb ka [[karu]]de ja [[ilves]]te arvukus. Kõikjal Rootsis leidub [[põder|põtru]], [[metskits]]i, [[rebane|rebaseid]] ja [[jänes]]eid. [[jahindus|Jahipidamine]] on väga täpselt reguleeritud ja paljud loomaliigid on täieliku kaitse all. Vaid üksikud linnuliigid talvituvad Rootsis, kuid suvel saabub lõunast palju erinevaid [[rändlind]]e. [[Kala]]varud on viimastel aastatel vähenenud. Sügavamas soolases meres esineb muuhulgas [[tursk]]a ja [[makrell]]i, rannikumeres ja mageveekogudes [[lõhe]]t ja [[haug]]i. Ka varem igapäevatoiduks olnud [[heeringas]] ja [[räim]] on muutumas delikatessiks. Jõgedes ja järvedes elab 52 liiki [[mageveekala]], osa neist on haruldased. === Keskkonnaohud === Rootsi suuremad keskkonnaohud on pinnast ja järvesid ohustavad [[happevihm]]ad ning [[Põhjameri|Põhjamere]] ja Läänemere reostus. === Rahvuspargid === {{Vaata|Rootsi rahvuspargid}} Rootsis on 29 [[rahvuspark]]i kogupindalaga 731 589&nbsp;ha. Rootsi oli esimene riik Euroopas, kes 1909. aastal rahvusparke rajama hakkas.<ref name="HAiP3" /> === Igaüheõigus === [[Igaüheõigus]] annab igale inimesele õiguse ilma omaniku luba küsimata metsas ja niidul jalutada, telkida, jalgrattaga sõita ja marju või seeni korjata. Loomulikult käib sellega kaasas kohustus looduse rahu ja omaniku vara austada. Telkida ei tohi kellegi aiamaal. Kala võib püüda, kuid mitte võrguga. Lahtise tule tegemisel tuleb järgida reegleid. === UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud loodusobjektid Rootsis === * [[Botnia lahe kõrgrannik]] ja [[Merenkurkku]] (2000) * [[Laponia]] piirkond Lapimaal (1996) * [[Öland]]i paepealne alvar (2000) == Riik == {{Rootsi läänide kaart|2=pisi|3=290px|4=Rootsi läänid (lingitud)}} === Riigikord === Rootsis kehtib [[konstitutsiooniline monarhia]]. Rootsi on [[1995]]. aastast [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liige. === Haldusjaotus === Rootsi on jagatud 21 [[lään (Rootsi)|lääniks]], mis jagunevad omakorda kokku 290 [[kohaliku omavalitsuse üksus]]eks ([[vald (Rootsi)|vallaks]]). Ühes läänis võib olla mitu valda, kuid nende vahel puudub hierarhiline seos, mõlemad tegelevad oma ülesannetega, välja arvatud Ojamaa, kus vald täidab ühtlasi ka lääni ülesandeid. ==== Läänid ==== {{veergude loend|laius=12em|stiil=max-width:38em| {{lihtne loend| *[[Pilt:Blekinge vapen.svg|15px|raamita]] [[Blekinge lään]] *[[Pilt:Dalarna vapen.svg|15px|raamita]] [[Dalarna lään]] *[[Pilt:Gävleborg län vapen.svg|15px|raamita]] [[Gävleborgi lään]] *[[Pilt:Halland vapen.svg|15px|raamita]] [[Hallandi lään]] *[[Pilt:Jämtland län vapen.svg|15px|raamita]] [[Jämtlandi lään]] *[[Pilt:Jönköping län vapen.svg|15px|raamita]] [[Jönköpingi lään]] *[[Pilt:Kalmar län vapen.svg|15px|raamita]] [[Kalmari lään]] *[[Pilt:Kronoberg vapen.svg|15px|raamita]] [[Kronobergi lään]] *[[Pilt:Norrbotten vapen.svg|15px|raamita]] [[Norrbotteni lään]] *[[Pilt:Gotland vapen.svg|15px|raamita]] [[Ojamaa lään]] *[[Pilt:Skåne län vapen.svg|15px|raamita]] [[Skåne lään]] *[[Pilt:Stockholm län vapen b.svg|15px|raamita]] [[Stockholmi lään]] *[[Pilt:Södermanland vapen.svg|15px|raamita]] [[Södermanlandi lään]] *[[Pilt:Uppland vapen.svg|15px|raamita]] [[Uppsala lään]] *[[Pilt:Värmland vapen.svg|15px|raamita]] [[Värmlandi lään]] *[[Pilt:Västerbotten län vapen.svg|15px|raamita]] [[Västerbotteni lään]] *[[Pilt:Västernorrland län vapen.svg|15px|raamita]] [[Västernorrlandi lään]] *[[Pilt:Västmanland vapen.svg|15px|raamita]] [[Västmanlandi lään]] *[[Pilt:Västra Götaland vapen.svg|15px|raamita]] [[Västra Götalandi lään|Västra Götaland]] *[[Pilt:Örebro län vapen.svg|15px|raamita]] [[Örebro lään|Örebro]] *[[Pilt:Östergötland vapen.svg|15px|raamita]] [[Östergötlandi lään|Östergötland]] }} }} ==== Ajaloolised maakonnad ==== ===== [[Götaland]]i maakonnad ===== [[Blekinge maakond|Blekinge]] – [[Bohusläni maakond|Bohuslän]] -[[Dalslandi maakond|Dalsland]] – [[Hallandi maakond|Halland]] – [[Ojamaa maakond|Ojamaa]] – [[Skåne maakond|Skåne]] – [[Smålandi maakond|Småland]] – [[Västergötlandi maakond|Västergötland]] – [[Ölandi maakond|Öland]] – [[Östergötlandi maakond|Östergötland]] ===== [[Norrland]]i maakonnad ===== [[Ångermanlandi maakond|Ångermanland]] – [[Gästriklandi maakond|Gästrikland]] – [[Hälsinglandi maakond|Hälsingland]] – [[Härjedaleni maakond|Härjedalen]] – [[Jämtlandi maakond|Jämtland]] – [[Lapimaa maakond|Lapimaa]] – [[Medelpadi maakond|Medelpad]] – [[Norrbotteni maakond|Norrbotten]] – [[Västerbotteni maakond|Västerbotten]] ===== [[Svealand]]i maakonnad ===== [[Dalarna maakond|Dalarna]] – [[Närke maakond|Närke]] – [[Sörmlandi maakond|Sörmland]] – [[Upplandi maakond|Uppland]] – [[Värmlandi maakond|Värmland]] – [[Västmanlandi maakond|Västmanland]] == Ajalugu == {{vaata|Rootsi ajalugu}} === Esiaeg === {{vaata|Rootsi esiaeg}} ==== Paleoliitikum (kuni 10 000 eKr) ==== {{vaata|Rootsi paleoliitikum}} Rootsi inimasustuse jäljed ulatuvad tagasi [[noorem paleoliitikum|nooremasse paleoliitikumi]]. [[Skandinaavia]] on mitu korda olnud kaetud [[mandrijää]]ga. Viimase jääaja eelsest asustusest Rootsi alal ei ole jälgi ning seda ei peeta tõenäoliseks. Rootsi alalt on leitud kolme hilispaleoliitilise kultuuri jälgi. Need on [[Hamburgi kultuur]], [[Bromme kultuur]] ja [[Ahrensburgi kultuur]]. Valdav neist on Rootsis Bromme kultuur. Ligikaudu samaaegse [[Federmesseri kultuur]]i jälgi pole Rootsist leitud. ==== Mesoliitikum (umbes 10 000 – 4000 eKr) ==== {{vaata|Rootsi mesoliitikum}} Pärast viimast jääaega asusid Rootsi aladele elama kütid-korilased ning seejärel [[Kiviaeg|kiviajal]] (10 000 – 1700 eKr) põlluharijad. Sellele järgnesid [[pronksiaeg]] (1700–500 eKr) ja [[rauaaeg]] (500 eKr – [[1050]]). Rootsi ühiskonnad jäid kirjaoskuse-eelsete hõimude tasemele kuni [[1000|1. aastatuhandeni]]. Rootsit mainis esimest korda [[1. sajand]]il Rooma ajaloolane [[Tacitus]], kes kirjutas [[suioonid]]e hõimust, kes elasid [[Meri|merel]] ning olid tugevad nii [[relv]]ade kui ka [[laev]]ade poolest. See viitas Ida-Rootsi asukatele [[Svealand]]ist, kes elasid peamiselt [[Mälaren]]i [[järv]]e ümbruses. Sellest hõimust on saanud Rootsi endale ka nime (''Sverige''). Lõuna-Rootsit asutasid [[Götaland]]i alal [[Götarid]]. Põhjaosa asustasid hõredalt [[saamid]], [[kveenid]] ja teised hõimud/inimesed, kes on seotud soomlastega. [[Viikingid|Viikingiajal]] ([[9. sajand|9.]]–[[10. sajand]]) liikusid Rootsi [[viikingid]] ka ida poole ning jätsid jälje [[Baltimaad]]ele ja [[Venemaa]]le. Venemaale liikunud viikingite nimi tuleneb ilmselt nende slaavi nimetusest: ''Rus''. See nimi tuleneb ilmselt [[Roslagen]]ist ning peegeldub ka tänapäevases riigi [[Soome keel|soome]]- ja [[Eesti keel|eestikeelses]] nimes (''Ruotsi'' ja ''Rootsi''). Nende teekonnad viisid mööda [[Venemaa]] [[Jõgi|jõgesid]] lõunasse [[Konstantinoopol]]isse ja [[Lõuna-Euroopa]]sse. === Keskaeg === [[Pilt:Gripsholmslott.jpg|pisi|300px|[[Gripsholmi loss]] [[Mariefred]]i lähistel]] Pärast ristiusustamist [[12. sajand]]il riik ühendati ning selle keskuseks olid [[Östergötland]]i ja [[Västergötland]]i [[põllumajandus]]likud alad, hiljem ka [[Läänemeri|Põhja-Balti]] veeteed ja [[Soome laht]]. [[1252]] tunnistas [[Rooma paavst]] [[Birger Jarl]]i ühendatud Rootsi kuningana, sellest ajast loetakse ka ühtse Rootsi riigi tekkimist. 13. sajandil osales Rootsi [[Rooma paavst]]i väljakuulutatud [[Põhjala ristisõjad|Põhjala ristisõdades]], koloniseerides järk-järgult Soome territooriumi. Keskajal laienes Rootsi põhjapoolsetesse [[Lapimaa]] ja [[Norrbotten]]i aladele, [[Skandinaavia poolsaar]]ele ning tänapäevase [[Soome]] alale. [[Soome]] oli osa Rootsist [[13. sajand]]ist kuni [[1809]]. aastani. [[1389]] ühendati [[Norra]], [[Taani]] ja Rootsi [[Kalmari unioon]]iga ühe kuninga võimu alla. Pärast mitut sõda ja vaidlusi nende riikide vahel otsustas kuningas [[Gustav I Vasa]] aastal [[1521]] eralduda ning lõi rahvusriigi, mida peetakse tänapäevase Rootsi algusajaks. Pärast katoliiklusest keeldumist viis ta läbi protestantliku reformatsiooni (vt [[Reformatsioon Rootsis]]. Gustav I Vasat peetakse Rootsi ''rahvusisaks''. 16. sajandil konkureeris Rootsi ülemvõimu eest Kesk-Euroopas teise suurriigi [[Rzeczpospolita]]ga. {{Vaata ka|Rootsi-Poola sõda (1600–1611)}} === Suurvõim === {{vaata|Rootsi suurvõimu ajastu}} [[Pilt:Sweden_1658.png|160px|pisi|[[Rootsi impeerium]] 1658. aastal (kollane ja punane) ning tänapäevane Rootsi (punane)]] [[17. sajand]]il tõusis Rootsi üheks [[Euroopa]] suurvõimudest tänu edukale osalemisele [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastases sõjas]] [[Gustav II Adolf]]i juhtimisel ning sõdades [[Poola]]ga [[Karl X Gustav]]i juhtimisel. Sel ajal sai Rootsist tähtis jõud [[Põhja-Euroopa]]s, kuid selle võim ei olnud nii mõjukas kui teistel [[Euroopa]] juhtriikidel. Rootsi sai ka mitu võimsat vaenlast ja suurvõimu staatus lagunes [[18. sajand]]il. [[Põhjasõda|Põhjasõja]] tulemusel võitis [[Venemaa keisririik]] Rootsilt [[Põhja-Euroopa]] valdused ning [[Vene-Rootsi sõda 1808–1809|Vene-Rootsi sõja]] tulemusena kaotas Rootsi Soome [[Venemaa Keisririik|Venemaale]], 1809. aastal moodustati Rootsi idapoolsest Soome territooriumist [[Soome suurvürstiriik]]. [[Pilt:1730 Homann Map of Scandinavia, Norway, Sweden, Denmark, Finland and the Baltics - Geographicus - Scandinavia-homann-1730.jpg|vasakul|pisi|Rootsi ja Läänemere maade kaart 1730. aastail]] Kui [[Taani]] alistus [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdades]], ühendati [[Kieli leping]]uga [[Norra]] Rootsiga. [[Norra]] aga kuulutas end iseseisvaks ning see viis sõjani aastal [[1814]]. Sõda lõppes [[Mossi konventsioon]]iga, mis sundis [[Norra]] liitu Rootsiga aastani [[1905]]. See kampaania oli ka viimaseks Rootsi sõjaks ning riigi 200 aastat kestnud rahu on maailmas tähelepanuväärne. === Uusaeg === 18. ja [[19. sajand]]il suurenes elanikkond tähelepanuväärselt, kahekordistudes aastatel [[1750]]–[[1850]]. Rootsi oli traditsiooniliselt vähem arenenud kui [[Lääne-Euroopa]] (kuid palju külluslikum kui [[Ida-Euroopa|Ida-]] ja [[Lõuna-Euroopa]]); [[1870]]. aastatel algas industrialiseerimine. 19. sajandi lõpupooles mõjutasid Rootsit peamiselt [[Ameerika]]st tulevad protestantlikud karskust propageerivad liikumised. Seetõttu arvatakse, et Rootsis toimus sel ajal erakordselt suur [[alkohol]]itarbimine, kuid faktid ei näita suuremat tarbimist kui teistes võrreldavates riikides. 19. sajandil loodi mitmeid ühinguid, liikumisi ja iseseisvaid usugruppe. Need kõik põhinesid [[Demokraatia|demokraatlikel]] alustel ja lõid aluse Rootsi arenemisele modernseks parlamentaarseks demokraatiaks, mis saavutati [[Esimene maailmasõda|Esimeseks maailmasõjaks]]. Tööstusrevolutsiooni tõttu asusid inimesed elama linnadesse, et töötada vabrikutes. Nad olid seotud ka sotsialistlike ühendustega. Sotsialistlik revolutsioon hoiti ära [[1917]]. aastal, misjärel hakkas riik [[Demokraatia|demokratiseeruma]]. === Lähiajalugu === 1930. aastateks oli Rootsis välja kujunenud [[Euroopa]] üks kõrgemaid elustandardeid. Rootsi jäi neutraalseks [[Esimene maailmasõda|Esimeses]] ja [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]]. 1914. aastal plaanis Venemaa murda välja [[Narvik]]i sadamani Atlandi rannikul ja vallutada selleks Põhja-Rootsi ja Põhja-Norra. 8. augustil läksid Vene laevastiku peajõud Rootsi laevastiku uputamiseks merele, kuid viimasel hetkel plaani elluviimisest loobuti<ref name="74pyK" />. Neutraalsuse üle [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] on vaieldud. Rootsi oli [[Saksamaa|Saksa]] mõju all kogu sõja ajal, kuna sidemed teiste riikidega lõigati ära. Rootsi valitsus nõustus [[Saksamaa]]ga ilma vaidluseta, kuid üritas aidata salaja ka liitlasi. Paljud põgenikud päästeti tänu Rootsi neutraalsusele. Pärast sõda hakkas Rootsi ära kasutama industrialiseeritust, sotsiaalset stabiilsust ja [[Loodusvarad|loodusvarasid]], tehes võimalikuks [[majandus]]e arenemise, et aidata [[Euroopa]] ülesehitust, tehes Rootsist ühe rikkama riigi maailmas aastaks [[1960]]. Rootsi osales [[Marshalli plaan]]is, kuid jäi neutraalseks [[Külm sõda|külma sõja]] ajal ega ole praegugi ühegi sõjalise liidu liige. Pärast sõda juhtis riiki peamiselt [[Rootsi Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei]], mis lõi [[Heaoluriik|heaoluriigi]]. Pärast majanduslangust 1990. aastate alguses kujundati sotsiaalpoliitikat veidi ümber. Kuigi Rootsi on ametlikult neutraalne, liituti 1995. aastal [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]]. [[2003]]. aasta rahvahääletusel keeldusid Rootsi kodanikud [[euro]] kasutuselevõtust. Rootsi jääb oma rahvusvahelises suhtluses neutraalseks ega ole sarnaselt naaberriigi [[Norra]]ga liitunud [[NATO]]-ga. == Majandus == [[Pilt:Isafjord 1 October 2015 01.jpg|pisi|[[Ericsson]]i peakontor Stockholmis]] [[Pilt:Nordstan Öst.JPG|pisi|[[Nordstani kaubanduskeskus]] Göteborgis on [[Põhjamaad]]e üks suurimaid]] Töötus oli 2015. aastal 7,4%.<ref name="cia" /> {| class="wikitable" style="text-align:center" |+ SKT ja tööjõu jaotumine sektoritesse<ref name="cia" /> !Sektor !! SKT osakaal (2015) !! Tööjõu osakaal (2014) |- | bgcolor="#FFE7BA" | Põllumajandus | 1,8% || 2% |- | bgcolor="#FFF5EE" | Tööstus | 33,5% || 12% |- | bgcolor="#EEEEE0" | Teenindus | 64,7% || 86% |- |} === Väliskaubandus === Rootsi suurimad ekspordiartiklid on masinad (35%), mootorsõidukid, paberitooted, puit ja puidumass, raua- ja metallitooted ning kemikaalid. Rootsi tähtsaimad ekspordipartnerid olid 2015. aastal Norra 10,3%, Saksamaa 10,3%, [[Ameerika Ühendriigid]] 7,7%, Suurbritannia 7,2%, Taani 6,8%, [[Soome]] 6,7%, [[Holland]] 5,2%, Belgia 4,4% ja Prantsusmaa 4,2%<ref name="cia" /> Rootsi suurimad impordiartiklid on masinad, [[nafta]] ja naftatooted, kemikaalid, mootorsõidukid, raud ja teras, toidukaup ning rõivad. Rootsi tähtsaimad impordipartnerid olid 2015. aastal Saksamaa 17,9%, Holland 8,1%, Norra 7,8%, Taani 7,7%, Hiina 6%, Suurbritannia 5,5%, Soome 4,6%, Prantsusmaa 4,3 ja Belgia 4,3%. == Kultuur == {{vaata|Rootsi kultuur}} [[Pilt:Guds hand 2007.jpg|pisi|Carl Millese skulptuur "Jumala käsi" [[Millesgården]]is]] Rootsist on pärit palju maailmakuulsaid [[kirjanik]]ke, näiteks [[August Strindberg]] ja [[Astrid Lindgren]] ning [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli kirjandusauhinnaga]] pärjatud [[Selma Lagerlöf]] ja [[Harry Martinson]]. Kokku on rootsi kirjanikud pälvinud 7 Nobeli kirjandusauhinda. Rootsi tuntumad [[maalikunstnik]]ud on [[Carl Larsson]] ja [[Anders Zorn]] ning [[skulptor]]id [[Carl Milles]] ja [[Tobias Sergel]]. Rahvusvaheliselt tuntud on ka rootsi [[filmikunst]]i esindajad [[Ingmar Bergman]], [[Greta Garbo]], [[Ingrid Bergman]] ja [[Max von Sydow]]. Palju tähelepanu on saanud rootsi [[popmuusika]], sealhulgas [[ABBA]]. Rootsi lavamuusika keskuseks on 1773. aastast tegutsev Rootsi esindusooper, mis tänapäeval kannab nime [[Kuninglik Teater]]. === Teadus === Rootsist on võrsunud väga palju tuntud [[teadlane|teadlasi]] ja [[leiutaja]]id. 18. sajandil toimus Rootsis [[loodusteadused|loodusteaduste]] revolutsioon. Rootsi oli tol ajal väljapaistev põllumajandusmaa ning [[16. sajand|16.]] ja 17. sajandi tehnilised edusammud olid eelkõige [[Saksamaa]]lt, [[Šotimaa]]lt, [[Holland]]ist, [[Prantsusmaa]]lt ja [[Valloonia]]st sisse rännanud [[käsitööline|käsitööliste]] ja [[kaupmees]]te teene. Aastat [[1739]], mil asutati [[Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia|Kuninglik Teaduste Akadeemia]] (''Kungliga Vetenskapsakademien''), peetakse rootsi loodusteaduste sünniaastaks. Kahtlemata tegeldi Rootsis ka varem looduse uurimisega, kuid alles nüüd algasid süstemaatilised uuringud. Tolleaegsed teadlased olid tihti universaalgeeniused, kes mängisid tähtsat rolli kogu loodusteaduste ja tehnika arengus. Rootsi riik panustab [[teadus]]se ja [[innovatsioon]]i umbes 1% [[SKP]]st, millest suurema osa saavad [[ülikool]]id ja [[kõrgkool]]id. Koos [[erasektor]]i panusega moodustavad [[investeering]]ud teadusse aga umbes 3,9% Rootsi SKPst. Rootsi [[rahvaarv]]u arvestades moodustab see ühe inimese kohta 820 [[euro]]t. Teaduse jätkusuutlikuks arendamiseks on loodud mitu riiklikku institutsiooni, tähtsaimad neist on Teadusnõukogu (''Vetenskapsrådet''), mis tegeleb teadustöö ja tehnilise innovatsiooni rahastamise, otsustajate nõustamise ja teaduse populariseerimisega, ning innovatsiooniagentuur VINNOVA, mis toetab teaduspõhiste toodete, teenuste ja protsesside arendust. Erainitsiatiivil on loodud palju eri valdkondades tegutsevaid teadussihtasutusi. Kiiresti kasvab ettevõtete arv [[biotehnoloogia|bio]]- ja [[nanotehnoloogia]] sektoris. Sageli kasvavad need välja ülikoolide teadusprojektidest. Rootsi [[farmaatsiatööstus]] investeerib uurimistöösse 25% oma tulemist. Erakordselt palju panustatakse ka keskkonnatehnoloogiasse. Rootsi on üks pioneere tootmisprotsessides tekkivate mürgiste jäätmete käitlemisel. Rootsi teadlased teevad tihedat koostööd selliste rahvusvaheliste organisatsioonidega nagu [[Euroopa Tuumauuringute Keskus]] (CERN), [[Euroopa Kosmoseagentuur]] (ESA) ja [[Euroopa Lõunaobservatoorium]] (ESO). === Haridus === Rootsis on üldine kohustuslik 9-klassiline [[põhikool]]iharidus. Sellele järgneb vabatahtlik 3-klassiline [[gümnaasium]]. Kõrgharidus on Rootsis kõigile (seni veel ka välismaalastele) tasuta. Õppurite abistamiseks on loodud riiklik toetuste ja laenude süsteem. Rootsi hariduses pööratakse erakordselt suurt tähelepanu iseseisvale ja kriitilisele mõtlemisele, probleemilahendusoskusele, elukestvale õppele ja sugude võrdõiguslikkusele. Rootsi osaleb [[Bologna protsess]]is, mille eesmärk on Euroopa kõrghariduse riikidevaheline ühtlustamine. Rootsi ülikoolid ja kõrgkoolid on otse valitsusele alluvad iseseisvad institutsioonid. Riiklikke ülikoole on Rootsis 14 ja kõrgkoole 22, lisaks on kümmekond eraülikooli, millest tuntumad on [[Chalmersi Tehnikaülikool]] ja [[Stockholmi Majandusülikool]]. Ülikooli nimetuse saavad kõrgkoolid, kus on võimalik omandada [[akadeemiline kraad]]. Rootsi vanimad ülikoolid on [[Uppsala Ülikool]] (asutatud [[1477]]) ja [[Lundi Ülikool]] (asutatud [[1666]]). === UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud ajaloo- ja kultuuriobjektid Rootsis === * [[Drottningholmi loss|Drottningholmi kuningaloss]] (1991) * [[Engelsberg]]i metallitehas (1993) * [[Falun]]i vasekaevandused (2001) * [[Gammelstad]]i kirikuküla [[Luleå]] lähedal (1996) * [[Grimetoni raadiosaatja]] [[Varberg]]is (2004) * [[Karlskrona sadam]] (1998) * Stockholmi metsakalmistu [[Skogskyrkogården]] (1994) * [[Tanum]]i kaljumaalingud (1994) * Viikingiasundused [[Birka]] ja [[Hovgården]] (1993) * [[Visby]] hansalinn (1994) == Rahvastik == [[Pilt:SverigesFolktäthetKommunvis2007.svg|pisi|Rootsi rahvastiku tihedus valdade kaupa]] Rootslase oodatav eluiga on maailma kõrgemate hulgas. 20. jaanuaril 2017 ületas Rootsi rahvaarv 10 miljoni piiri.<ref>https://web.archive.org/web/20170124065951/http://www.scb.se/sv_/om-scb/nyheter-och-pressmeddelanden/behallare-for-nyheter-och-pressmeddelanden/nu-ar-vi-10-miljoner-invanare-i-sverige/</ref> [[12. august]]il [[2004]] ületas Rootsi rahvaarv esimest korda 9 miljoni piiri. 86,7% elanikkonnast on rootslased. Suurim vähemusrahvus on soomlased (2%). Teised suured etnilised grupid pärinevad teistest [[Põhjamaad]]est, endisest [[Jugoslaavia]]st ja [[Lähis-Ida]]st. Lisaks on tähtis mõju algasukatel [[saamid]]el, kes elavad Põhja-Rootsis. Ligi 12% elanikest on sündinud välismaal ning üks viiendik elanikest on immigrandid või immigrantide järeltulijad. 2021. aasta seisuga oli 53,9% rahvastikust [[luterlus|luterliku]] Rootsi [[riigikirik]]u liikmed.<ref name="medlemsutveckling 2021" /> === Suuremad linnad === {| class="wikitable" |+ Rootsi suuremad linnad (2010) |- ! Jrk ! Linn ! Lään ! Elanikke | rowspan="6" | ! Jrk ! Linn ! Lään ! Elanikke |- | align="center" |1 | [[Stockholm (linn)|Stockholm]] | [[Stockholmi lään|Stockholm]] | align="right" | 1 372 565 | align="center" |6 | [[Örebro]] | [[Örebro lään|Örebro]] | align="right" | 107 038 |- | align="center" |2 | [[Göteborg]] | [[Västra Götalandi lään|Västra Götaland]] | align="right" | 549 893 | align="center" |7 | [[Linköping]] | [[Östergötlandi lään|Östergötland]] | align="right" | 104 232 |- | align="center" |3 | [[Malmö]] | [[Skåne lään|Skåne]] | align="right" | 280 415 | align="center" |8 | [[Helsingborg]] | [[Skåne lään|Skåne]] | align="right" | 97 122 |- | align="center" |4 | [[Uppsala]] | [[Uppsala lään|Uppsala]] | align="right" | 140 454 | align="center" |9 | [[Jönköping]] | [[Jönköpingi lään|Jönköping]] | align="right" | 89 396 |- | align="center" |5 | [[Västerås]] | [[Västmanlandi lään|Västmanland]] | align="right" | 110 877 | align="center" |10 | [[Norrköping]] | [[Östergötlandi lään|Östergötland]] | align="right" | 87 247 |} === Keeled === [[Rootsi keel]] on põhjagermaani keel, mida kõneldakse Rootsis, [[Soome]] lääne- ja lõunarannikul, [[Ahvenamaa]]l, samuti siin-seal Ameerika Ühendriikides. Varem elasid rootsikeelsed nn [[rannarootslased|rannarootsi]] kogukonnad ka [[Aiboland|Eestis]], [[Rootsi suurvõimu ajastu|Rootsi suurvõimu ajal]] ka Rootsi riigi muudes osades. Rootsi keel on väga lähedane [[taani keel|taani]] ja [[norra keel]]ele, erinedes neist peamiselt häälduse ja [[ortograafia]] poolest. Rootsi keel on alates 1. juulist 2009 Rootsi [[ametlik keel]] (seaduses: "peamine keel"). Peamine keel on siiski alati olnud [[rootsi keel]] ning pole olnud vajadust teha seda ametlikuks. Ametlikud vähemuskeeled on [[soome keel]], [[meä keel]], [[saami keel]], [[mustlaskeel]] ja [[jidiš]]. == Vaata ka == {{veergude loend| *[[Försvarsmakten]] *[[Rootsi kuninglik perekond]] *[[Rootsi riigipeade loend]] *[[Rootsi linnade loend]] *[[Rootsi valdade loend]] *[[Rootsi teadlaste loend]] *[[Rootsi leiutajate loend]] *[[Muusikaline haridus keskaegses Rootsis]] *[[Rootsi Eurovisiooni lauluvõistlusel]] *[[Rootsi Eksportnõukogu]] *[[Rootsi meediasüsteem]] *[[Rootsi praostkond]] *[[Rannarootslased]] *[[Soomerootslased]] *[[Rootsi köök]] *[[Rootsi kunst]] *[[Rootsi kolooniad]] *[[Rootsi aukonsulaat Narvas]] *[[Rootsi aukonsulaat Tartus]] *[[Eestlased Rootsis]] *[[Eesti-Rootsi piir]] *[[Rootsi valdade loend]] *[[2006. aasta Rootsi parlamendivalimised]] *[[Eesti-Rootsi suhted]] *[[Rootsi teadlaste loend]] *[[Rootsi leiutajate loend]] *[[Uppsala Ülikool]] *[[Lundi Ülikool]] *[[Chalmersi Tehnikaülikool]] * [[Systembolaget]] }} ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="88AOt">''Statistisk årsbok för Sverige 2010'', [Årg. 96], Statistiska centralbyrån, Stockholm 2010, ISBN 978-91-618-1496-1, lk 9.</ref> <ref name="0FOHH">{{netiviide | URL = http://www.scb.se/Pages/PressRelease____275646.aspx | Pealkiri = Coast, shores and islands in Sweden 2008 | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = Press release from Statistics Sweden 2009-06-17 Nr 2009:84 | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = | Keel =}}</ref> <ref name="HAiP3">[https://web.archive.org/web/20160313233714/http://naturvardsverket.se/var-natur/skyddad-natur/nationalparker/?action=additem&pageid=2681 Nationalparker]. Naturvårdsverket. Vaadatud 31.03.2014</ref> <ref name="74pyK">Hannes Walter. Sõdadest lähemal ja kaugemal. Tallinn 2012. Lk. 97–98</ref> <ref name="cia">[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/sw.html cia factbook] välja otsitud 09.07.16</ref> <ref name="medlemsutveckling 2021">{{Netiviide|URL=https://www.svenskakyrkan.se/filer/1374643/Medlemmar%20i%20Svenska%20kyrkan%201972-2021.pdf|Pealkiri=Medlemmar i Svenska kyrkan 1972-2021|Failitüüp=PDF|keel=rootsi|Väljaandja=Svenska kyrkan}}</ref> }} == Välislingid == {{commonskat|Sverige}} {{vikisõnaraamatus}} {{vikitsitaadid}} * [http://www.scb.se/ Statistika Keskbüroo] * [http://www.sweden.se/ Rootsi Instituudi infoportaal] * [http://www.nordstjernan.com/articles/facts/1/ Aastatuhande 100 mõjukamat rootslast] Nordstjernan (inglise keeles) * [http://citeseerx.ist.psu.edu/viewdoc/download?doi=10.1.1.201.9401&rep=rep1&type=pdf Johan Lagerlöf, Krister Pallin, Doctrine and Command in the Swedish Armed Forces] *[https://ekspress.delfi.ee/areen/steriliseerimised-ja-rassipuhtuse-igatsemine-mustad-varjud-rootsi-heaoluuhiskonna-puhta-fassaadi-taga?id=91551847 Steriliseerimised ja rassipuhtuse igatsemine – mustad varjud Rootsi heaoluühiskonna puhta fassaadi taga], [[Eesti Ekspress]] {{ELriigid}} {{Euroopariigid}} {{koord |type=country |region=SE}} [[Kategooria:Euroopa maad]] [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Euroopa Liidu riigid]] [[Kategooria:Rootsi| ]] bw8enoc01jzkxqv1m4t9stz1cs38d62 Tartu 0 1154 6168202 6168107 2022-07-26T12:05:36Z Kruusamägi 1530 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|on Eesti linnast; praeguse omavalitsusüksuse kohta vaata artiklit [[Tartu linn (haldusüksus)]]; teiste tähenduste kohta vaata täpsustuslehti [[Tartu (täpsustus)]], [[Dorpat (täpsustus)]] ja [[Jurjev (täpsustus)]].}} {{EestiAsula | nimi = Tartu | hääldus = | nimi1_keel = eesti | nimi1 = Tartu | nimi2_keel = lõunaeesti | nimi2 = Tarto | pilt = Tartu kesklinn.jpg | pildiallkiri = Vaade linnasüdamele ja seda läbivale [[Emajõgi|Emajõele]] | pindala = | elanikke = | maakond = Tartu | osm = pind }} [[Fail:Volber 2017, EÜSi liikmed TÜ peahoone ees.jpg|pisi|Tartu on ülikoolilinn ja [[Tartu Ülikool]] on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi]] [[Fail:Tartu Raekoda 2016 12.jpg|pisi|[[Tartu raekoda]] 2016. aasta detsembris]] [[Fail:Emajõgi Business Centre.jpg|pisi|[[Kesklinn (Tartu)|Kesklinna]] suveõhtune vaade: [[Riia tänav]]a algus, taamal [[Emajõe Ärikeskus]] ja [[Tasku Keskus]], kõrval [[Kvartal (kaubanduskeskus)|Kvartali kaubanduskeskus]]]] '''Tartu''' ([[lõunaeesti keel]]es ''Tarto'') on rahvaarvult [[Eesti]] teine linn, linnasisese linnana [[Tartu linn (haldusüksus)|haldusliku Tartu linna]] keskasula, [[Lõuna-Eesti]] suurim keskus ja [[Tartu maakond|Tartu maakonna]] [[halduskeskus]]. Linn asub [[Emajõgi|Emajõe]] kallastel. Vanimaid inimasustuse jälgi Tartu aladel on leitud [[Uus-Ihaste asulakoht|Uus-Ihaste asulakohas]] ja nende vanuseks loetakse [[8. aastatuhat eKr|umbes 8000 eKr]]. Umbes 700. aasta paiku rajati hilisema [[Tartu tähetorn]]i kohale [[Tartu linnus|muinaslinnus]]. Tartu esmamainimise aastaks loetakse aastat [[1030]], kui [[Kiievi suurvürst]] [[Jaroslav Tark]] võitis [[tšuudid|tšuude]] ja rajas vana linnuse kohale uue. [[Tartu lahing (1224)|1224. aastal vallutasid linna]] [[Riia peapiiskopkond|Riia piiskopi]] ja [[Mõõgavendade ordu]] väed ja seda on peetud ka [[Eestlaste muistne vabadusvõitlus|muistse vabadusvõitluse]] lõpuks Mandri-Eestis. Keskajal oli Tartu [[hansalinn]] ja kuulus [[Vana-Liivimaa]] rikkamate linnade sekka. Õitseaeg lõppes [[Liivi sõda|Liivi sõjaga]]. Samuti kannatas linn suuresti järgnevates relvakonfliktides. Näiteks [[Põhjasõda|Põhjasõjas]] [[küüditamine|küüditati]] linnakodanikud Venemaale ja põletati linn maha. Laastavalt mõjus ka [[1775. aasta Tartu tulekahju]]. [[Tartu Ülikool|Ülikooli]] tegevuse taastamine 19. sajandi esimesel poolel muutis Tartu oluliseks teadus- ja kultuurikeskuseks ning võimaldas linnal taas kasvada. Tartu ongi tuntud kui Eesti traditsiooniline intellektuaalse elu keskus. Tartus asuvad Eesti vanim [[ülikool]] – [[1632]]. aastal asutatud [[Tartu Ülikool]] – ning Eesti vanim tänini tegutsev [[teater]] [[Vanemuine (teater)|Vanemuine]]. Kultuurikeskusena on Tartu mänginud olulist rolli [[ärkamisaeg|eestlaste rahvusliku ärkamisaja]] arengus ja [[Noorlätlased|lätlaste rahvusliku ärkamise]] alguskohana. Linnas toimus [[1869]]. aastal [[I üldlaulupidu]]. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] järel sõlmiti Tartus 1920. aastal rahulepingud nii [[Tartu rahu|Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa]] kui ka [[Tartu rahu (Soome ja Nõukogude Venemaa)|Soome ja Nõukogude Venemaa]] vahel. Läbi aegade on Tartu kandnud nimesid ''Tarbatu'', ''Dorpat'', ''Dorpt'', ''Dörpt'', ''Derpt'', ''Jurjev'' jts. Rahvapäraselt on see tuntud ka kui näiteks ''ülikoolilinn'', ''Emajõe linn'' ja ''Emajõe Ateena''. See on tuntud Eesti tarkuse-, ülikooli- ning tudengi(pea)linnana,<ref>[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/86216953/kaart-eestil-on-vahemalt-25-erinevat-pealinna "KAART | Eestil on vähemalt 25 erinevat pealinna"] Maaleht, 15.05.2019</ref> aga seda on nimetatud ka näiteks Eesti tänavakunsti pealinnaks<ref name="91wbB" /> ja Eesti vikipealinnaks<ref>Aime Jõgi: [https://tartu.postimees.ee/7334633/kas-vikipedistid-paastavad-eesti-keele-see-on-voimalik "TARK TARTU ⟩ Kas vikipedistid päästavad eesti keele? See on võimalik"] Tartu Postimees, 10. september 2021</ref>. Tartu on [[UNESCO]] [[kirjanduslinn]]. Tartu [[tunnuslause]] on "Tartu – heade mõtete linn". Tähtsamatest riigiasutustest tegutsevad Tartus [[Riigikohus]], [[Haridus- ja Teadusministeerium]], [[Tartu Vangla]], [[Ravimiamet]] ning [[Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet]] (PRIA). Suurimaks muuseumiks on [[Eesti Rahva Muuseum]]. [[Raekoja plats (Tartu)|Tartu Raekoja platsil]] paikneb linna keskpunkt, selle tähise koordinaadid on {{koord|tekst=/|NS=58/22/49/N|EW=26/43/21/E|nimi=Tartu keskpunkt}}. [[Tartu vanalinn]] on [[Tartu vanalinna muinsuskaitseala|muinsuskaitseala]].<ref name="wTlHp" /> [[2024]]. aastal on Tartu üks kolmest [[Euroopa kultuuripealinn Tartu|Euroopa kultuuripealinnast]].<ref>[https://www.tartu2024.ee/ tartu2024.ee]</ref><ref>[https://kultuur.err.ee/974481/euroopa-kultuuripealinnaks-valiti-tartu "Euroopa kultuuripealinnaks valiti Tartu"] ERR kultuur, 28. august 2019</ref> ==Nimi== [[Fail:Album von Dorpat, TKM 0031H 05, crop.jpg|pisi|1860. aastate "kuldajastu" vaade [[Tartu Ülikooli peahoone]]le kui teadustemplile Venemaa Keisririigis, mis inspireeris baltisakslaste kasutatud nimetust "Emajõe Ateena"]] Varaseim teadaolev Tartu nimi pärineb Vene [[leetopiss]]idest, kus seda kutsuti Jurjeviks (''Юрьев''). [[Nestori kroonika]] üldlevinud tõlgenduse järgi Kiievi vürst [[Jaroslav Tark|Jaroslav]] vallutas 6538. ([[1030]].) aastal Tartu ning rajas sinna Jurjevi linnuse ("Сего лѣта иде Ярославъ на чюдь, и побѣди я, и постави городъ Юрьевъ.").<ref name="OhqEX" /><ref>[https://ru.wikisource.org/wiki/%D0%9F%D0%BE%D0%B2%D0%B5%D1%81%D1%82%D1%8C_%D0%B2%D1%80%D0%B5%D0%BC%D0%B5%D0%BD%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BB%D0%B5%D1%82_(%D0%9D%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%BE%D1%80)/1997_(%D0%94%D0%9E) Повесть временных лет (Нестор)]</ref> Kohale võidi anda nimi vürsti [[ristinimi|ristinime]] Georgi (Juri) järgi.<ref name="OhqEX" /> 13. sajandi alguses kirjutatud [[Henriku Liivimaa kroonika]] kutsub Tartu linnust ''Tarbata'', ''Tharbata'', ''Tharbete'' ja ''Darbete''. Sellest nimest pärinevad ka praegune [[Eesti kirjakeel|kirjakeelne]] ''Tartu'', [[lõunaeesti keeled|lõunaeestikeelne]] ''Tarto'', [[läti keel|lätikeelne]] ''Tērbata'', [[saksa keel|saksakeelne]] ''Dorpat'' ning viimase [[vene keel|venekeelne]] variant ''Дерпт''. 13. sajandi nimekuju päritolu kohta on esitatud erinevaid seisukohti. [[Friedrich David Lenz]] pakkus 1803. aastal välja, et see seondub [[tatarlased|tatarlastega]]. Teise kunagise arvamuse kohaselt on selle taga [[liivi keel|kuramaaliivi keeles]] tuntud sõna ''tarabos'' või ''taraab'', tähendusega ''[[sarapuu]]''. Tartu nime on arvatud tulenevat ka Skandinaavia jumala [[Thor]]i või müütilise eestlaste jumala [[Taara]] nimest.<ref name="Tvauri238" /> Viimasest hüpoteesist lähtudes on Tartu nime algse variandina nähtud näiteks kuju ''taarpaato'', kus ''paat(o)'' oleks tuletis sõnast ''[[paas]]'' ja ''taarpaato'' tähendaks kohta, kus on Taara ohvrikivi. Samas Eestis keelendit ''paato'' ei tunta. Teise variandina on oletatud lähtesõnana ''Taarpadu'' ehk Taara padu, kus padu märkis madalat niisket rägastikku, võsapadrikut.<ref name="Alvre97" /> Siiski pole kindel, kas Taaraks kutsutud jumalus üldse on piirkonna rahvaste mütoloogias eksisteerinud.<ref name="Tvauri238" /> Veel on [[Lauri Kettunen]] nime alusena välja pakkunud tegusõnu ''tarvastama'', ''tarvama'', ''tarbama'', ''tõrvama'', ''tõrbama'' (näiteks Tõrvatu > Tarvatu > Tartu).<ref name="Alvre97" /> [[Paul Alvre]] ja tema seisukohta toetava [[Andres Tvauri]] arvates on Tartu saanud nime ürgveise ehk [[tarvas|tarva]] järgi. Alvre eeldab, et sõna ''tarvas'' võis käänduda nii ''tarvas:tarva'' (nagu näiteks samuti Henriku kroonikas mainitud ''Tarwanpe'' ehk [[Tarvanpää linnus|Tarvanpää]] puhul) kui ''tarvas:tarba'' (nagu näiteks ''varvas:varba''). Nime algkuju oli sel juhul ''Tarbata''. Alvre peab ootuspäraseks selle sõnatüve tugevat astet enne sufiksit ''-ta'' (nagu ''varvas:varba-ta''). Hiljem on tema oletuse kohaselt [[sisekadu|sisekao]] tulemusena teise silbi ''a'' ära jäänud (seda arengujärku peegeldavad saksa-, vene- ja lätikeelsed nimekujud) ja toimunud [[assimilatsioon]] ''b-t'' > ''tt'' ning nime hakatud hääldama ''Tarťtu''.<ref name="Alvre97" /> Tvauri juhib tähelepanu asjaolule, et [[läänemeresoome keeled|läänemeresoome]] keelealal on loomanimede, sh tarva nime kasutamine väga levinud (Eestis näiteks Tarvanpää, [[Tarvastu]], [[Tarvasjõgi]], Tarva). Veel mitu 13. sajandi linnust kandis loomanime (lisaks Tarvanpääle veel [[Otepää muinaslinnus|Otepää]] ja [[Varbola Jaanilinn|Varbola]]).<ref name="Tvauri238" /> Nime "Tarbatum" kasutati kuni [[16. sajand Eestis|16. sajandi]] 1. pooleni Tartu märkimiseks ladinakeelsetes [[ürik]]utes ja [[kroonika]]tes.<ref name="EEvana" /> Linna lüüriline hüüdnimi on [[Ateena (klassitsistlik eponüüm)#Emajõe Ateena (Dorpat)|Emajõe Ateena]]. == Ajalugu == {{vaata|Tartu ajalugu}} ===Vanaaeg=== Tartu tekkis kohta, kus põhja-lõuna suunas minevad teed ületasid olulise veetee, [[Emajõgi|Emajõe]].<ref name="msAUj" /> Hiljemalt umbes 700. aastal ehitati [[Toomemägi|Toomemäele]] [[Tartu linnus|linnus]]. Tartut mainiti kirjalikult esimest korda 1030. aasta paiku, kui [[Kiievi suurvürst]] [[Jaroslav Tark]] [[Vana-Vene]] [[leetopiss]]ide andmetel ründas [[tšuudid|tšuude]], võitis nad, ning rajas Jurjevi linnuse. Nimi ''Jurjev'' tuleneb Jaroslav Targa [[ristinimi|ristinimest]] ''Juri''. Kiievi suurvürstiriigi võimu alla kuuludes kasvas Tartu tolle aja kontekstis suhteliselt suureks asulaks. Pärast linnuse vallutamist ja mahapõletamist [[sossolid|sossolite]] poolt 1061. aastal Kiievi võimuperiood lõppes.<ref name="zASL8" /> Linnus ise ehitati üles, aga asulat enam mitte.<ref name="Lang" /> ===Keskaeg=== [[Fail:Tartu linnamüüri säilmed 1, 13.-15.saj..JPG|pisi|vasakul|[[Tartu linnamüür|Tartu keskaegse linnamüüri]] säilmed]] 13. sajandi alguses, [[Liivimaa ristisõda|Liivimaa ristisõja]] ajal, läks [[Riia piiskopkond|Riia piiskopi]] ja [[Mõõgavendade ordu]] võimu alla. Otsustavaks sündmuseks sai [[Tartu piiramine (1224)|Tartu muinaslinnuse vallutamine]] [[1224]]. aastal, mida on peetud ka [[Eestlaste muistne vabadusvõitlus|muistse vabadusvõitluse]] lõpuks Mandri-Eestis. Mahapõletatud [[linnus]]e asemele püstitati kivist [[Tartu piiskopilinnus|piiskopilinnus]] (praeguse tähetorni kohal) ning Tartust sai enam kui kolmeks sajandiks piiskopkonna keskus. [[Tartu raad]]i on allikais mainitud esmakordselt [[1262]]. Linn kuulus [[Vana-Liivimaa]] rikkamate linnade hulka, mis elatus [[Venemaa]] ja [[Lääne-Euroopa]] vahelisest kaubandusest. Seal asus neli [[klooster|kloostrit]] ja kaheksa [[Kirik (pühakoda)|kirik]]ut. ===Uusaeg=== [[Fail:Dorpat im Jahre 1553.png|pisi|Tartu vaade aastal 1553]] Tartu esimene õitseaeg lõppes [[Liivi sõda|Liivi sõjaga]]. [[1558]]–[[1582]] kuulus linn ja piirkond vojevoodkonnana [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigile]] (vene ajalookirjanduses kasutati sellel ajal Tartu kohta nime Jurjev ehk Liivimaa-Jurjev (''Юрьев-Ливонский''), seejärel [[1583]]–[[1625]] [[Poola]]le vaheajaga [[1601]]–[[1603]], mil linn kuulus [[Rootsi]]le. 1625. aastal läks linn jällegi Rootsi kuningriigile. Sagedased sõjad purustasid enamuse endisest hiilgusest, lisaks küüditati [[1571]] kogu saksa soost elanikkond Venemaale. Rootsi alluvuses alustas linnas 1632. aastal tegevust [[Tartu ülikool|ülikool]] – Academia Gustaviana –, mis tegutses Tartus kuni [[1699]]. aastani. Linna lähedale [[Ropka mõis]]a asutati [[Bengt Gottfried Forselius]]e eestvõttel kooliõpetajaid ettevalmistav [[Forseliuse seminar|õpetajate seminar]]. 1699. aastal koliti ülikool sõja jalust Pärnusse, kus see tegutses 1710. aastani; seda perioodi tuntakse tänapäeval ''Academia Gustavo-Carolina'' nime all. [[Põhjasõda|Põhjasõja]] käigus langes linn [[1704]]. aastal jälle Vene vägede kätte. Rootslaste tagasipöördumist kartes [[küüditamine|küüditati]] [[1708]]. aastal linnakodanikud Venemaale ning põletati linn täielikult maha. Maa oli sõjast kurnatud ja vaene, peamiselt puust linna laastasid korduvalt tulekahjud, [[1775]]. aastal hävis 2/3 linnast. Järgneva ülesehitustöö käigus kinkis keisrinna [[Katariina II]] Tartule [[Kivisild (Tartu)|kivisilla]]. [[Fail:Tartu 1866.jpg|pisi|vasakul|Tartu vaade aastal 1866. Esiplaanil [[Meltsiveski tiik]]]] 1802. aastal avati Tartus [[Aleksander I]] käsul jällegi ülikool, mis tegutseb tänapäevani. [[19. sajand]]i esimesel poolel oli [[Tartu Ülikool]] kõige suurem ülikool kogu Vene riigis. Linn kasvas kiiresti ja muutus oluliseks teadus- ja kultuurikeskuseks. Sajandi teisel poolel oli seal oluline rahvusliku liikumise keskus. Anti välja ajalehte [[Postimees]], tegutsesid [[Eesti Kirjameeste Selts]], [[Eesti Üliõpilaste Selts]] ja [[Õpetatud Eesti Selts]] ning [[Vanemuine (teater)|Vanemuine]]. Tartu sai [[raudtee]]ühenduse [[1876]]. aastal. [[1893]]. aastal muudeti [[venestamine|venestamise]] käigus linna nimi ametlikult Jurjeviks (saksa transkriptsioonis ''Jurjew'').<ref name="FDixa" /> Vältimaks vene nime, kasutati eesti ja saksa keeles nimesid ''Taaralinn'', ''Embach-Athen'', ''Embachstadt'', ''Musenstadt am Embach-Ufer'' jne. [[Fail:Pääsuke - Barclay de Tolly maja - ERM Fk349 144.jpg|pisi|[[Johannes Pääsuke]]se foto [[Barclay de Tolly maja]]st 1914. aastal]] === Uusim aeg === [[Esimene maailmasõda]] ja [[Vabadussõda]] möödusid Tartus suuremate purustusteta. [[2. veebruar]]il [[1920]] sõlmiti Tartus Eesti Vabariigi ja [[Vene SFNV|Nõukogude Venemaa]] vahel [[Tartu rahu]] ja [[14. oktoober|14. oktoobril]] 1920 [[Tartu rahu (Soome ja Nõukogude Venemaa)|Soome ja Nõukogude Venemaa vahel]]. Sõdadevahelisel ajal laienes linn kiiresti, muuhulgas rajati [[Tähtvere]] linnaosa. [[Raadi mõis]]a rajati [[Eesti Rahva Muuseum]]. Linnas tegutsesid ülikool, [[Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940)|Eesti Teaduste Akadeemia]] ja [[Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)|Pallase kõrgem kunstikool]]. [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] sai Tartu rängalt kannatada. Hävisid 2/3 elamispinnast, [[Kivisild (Tartu)|Kivisild]], [[Eesti Rahva Muuseum]]i ja [[Vanemuine (teater)|Vanemuise]] hooned jpm. [[Nõukogude okupatsioon Eestis|Nõukogude okupatsiooni]] ajal tasandati suurem osa kesklinna varemetest haljasaladeks. [[1960. aastad|1960. aastatel]] algas hoogne elamuehitus [[Annelinn]]as. [[1960]]. aastal valmis [[Kaarsild (Tartu)|Kaarsild]] ja [[1980]]. aastal [[Sõpruse sild (Tartu)|Sõpruse sild]], mis ühendab Annelinna [[Karlova]]ga, rajati ülikooli uus [[Tartu Ülikooli füüsikahoone|füüsikahoone]] ning [[Tartu Ülikooli raamatukogu|raamatukogu]]. Linnas paiknenud suure [[Raadi sõjaväelennuväli|sõjaväelennuvälja]] tõttu oli Tartu [[kinnine linn]]: välismaalasi lubati Tartusse vaid erandjuhtudel. [[Fail:Tartu Kivisild, c 1913.jpg|pisi|vasakul|[[Kivisild (Tartu)|Kivisild]] 1913. aasta paiku]] [[Tartu Katseremonditehas]]es valmistati [[veoauto]] [[GAZ]] raamile Eestis laialt levinud [[leivaauto]]sid ja kolhoosibusse. Viimased legendaarsed mudelid olid tootmises veel enne Nõukogude aja lõppu. Eesti taasiseseisvumisel alustati tehase ruumides [[Scania]] kontserni all [[buss|liinibuss]]ide tootmist. Esimese suurema partii tellis [[Tallinna Autobussikoondis]]e AS. Lisaks Tallinnale valmistati suurem kogus ka Tartusse ning väiksemad kogused [[Kohtla-Järve]]le, [[Narva]] ja [[Pärnu]]sse. Viimasena valmistati Tartus Scania linnalähiliinibusse [[Scania Omniline]], mis Eestis sõidavad ringi [[GO Bus]]i ja [[ATKO]] liinide all. 2007. aasta sügisest tehas likvideeriti ja tootmine lõpetati. [[Fail:Eesti Rahva Muuseumi peahoone 02.jpg|pisi|[[Eesti Rahva Muuseumi peahoone]] avati 2016. aastal]] [[1980. aastad|1980. aastate]] lõpust ja taasiseseisvumisest alates on hakatud sõjas purustatud kesklinna uuesti täis ehitama. Taastati sõjast saadik varemeis seisnud [[Tartu Jaani kirik|Jaani kirik]]. Riiklikest institutsioonidest toodi Tartusse [[Riigikohus]] ja [[2002]]. aastal ka [[Haridus- ja Teadusministeerium]]. Rajatud on mitu kaubanduskeskust ([[Lõunakeskus]], [[Tartu Kaubamaja]], [[Tasku Keskus|Tasku]], [[Kvartal (kaubanduskeskus)|Kvartal]] jt). Oluliselt on edasi arenenud [[Maarjamõisa]] (sealhulgas on [[Tartu Ülikooli Kliinikum]] laiendanud oma meditsiinilinnakut ja Tartu Ülikool välja ehitanud oma Maarjamõisa tehnoloogialinnaku). Aastatel 2012–2015 ehitati esimesed kaks lõiku Tartu [[Idaringtee]]st.<ref name="s4GnB" /> 2016. aastal avati Raadil [[Eesti Rahva Muuseumi peahoone|Eesti Rahva Muuseumi uus hoone]]. == Sümboolika == Linna ametlike sümbolite seas on [[Tartu lipp]], [[Tartu vapp]], [[Tartu logo]] ja [[Tartu tunnuslause|tunnuslause]] ning viimati, 2014. aastal kinnitatud [[Tartu jõelipp]]. Ametlikke sümboleid kasutatakse vastavalt iga sümboli kohta kinnitatud kasutuskorrale. Näiteks heisatakse Tartu lipp linna ametiasutustele, logo kasutatakse linna ürituste reklaamides ja meenetel, jõelippu tarvitatakse peamiselt Tartut kodusadamaks pidavatel laevadel [[Emajõgi|Emajõel]] ja [[Peipsi järv|Peipsil]]. Mitteametlikeks sümboliteks võib pidada tuntumaid vaatamisväärsusi nagu [[Tartu raekoda]], [[Kivisild (Tartu)|Kivisild]], [[Kaarsild (Tartu)|Kaarsild]] ja [[Tartu toomkirik]], tuntud tartlasi või ka väljamõeldud olevusi nagu [[Tartu vaim]]. == Loodus == [[Fail:Kalmistu paljand Tartus.JPG|pisi|vasakul|[[Kalmistu paljand]] Tartus]] === Pinnamood === Tartu linn asub [[Emajõgi|Suur-Emajõe]] mõlemal kaldal, ainsas kohas selle jõe ääres, kus [[ürgorg|ürgoru]] [[neemik]]ud ulatuvad jõe lähedale ja [[Kalmistu paljand]]il paljandub [[Devoni liivakivi]]. Emajõgi põhjustab mõnikord kevadeti [[Üleujutus|üleujutusi]], selle teadaolevalt kõrgeim tase mõõdeti 1867. aasta kevadel, mil aprilli lõpust mai keskpaigani toimunud üleujutuse kõrgeim punkt oli 373 cm üle graafiku nulli.<ref>{{Netiviide|autor=Ene Randpuu|url=https://www.ilmateenistus.ee/wp-content/uploads/2013/01/Randpuu2012.pdf|pealkiri=Suurveest Emajõel|väljaanne=Ilmateenistus|aeg=2013|vaadatud=6.5.2022}}</ref> Kesklinnas asub looduslik [[kõrgendik]] [[Toomemägi]], mille ümber on kujunenud alates linna loomisest Tartu linnasüda. Jõeoru nõlvad välja arvatud, on Tartu ümbruse maastik pigem tasane, künklikud Lõuna-Eesti maastikud jäävad lõuna poole. Linna kõrgeim osa asub [[Ringtee (Tartu)|Ringtee]]-[[Riia tänav|Riia]] ristmiku lähedal, kus kõrgus ulatub ca 80 meetrini üle merepinna. [[File:Läbipaistev jää ja kalamees kevadisel Emajõel Tartus.jpg|thumb|Läbipaistev jää ja kalamees kevadisel Emajõel]] === Veekogud === Linnas on peale [[Emajõgi|Emajõe]] teisigi veekogusid: [[Raadi järv]], [[Jaamamõisa oja]], [[Tähtvere oja]], [[Vanemuise tiik]], [[Tamme Gümnaasiumi tiik]], [[Supilinna tiik]], [[Anne kanal]], [[Tartu botaanikaaia tiik|botaanikaaia tiik]], [[Peetrituru tiik]], [[Maarjamõisa tiik]] jt tiigid. Ohtralt on väikseid tiike [[Ihaste]]s. Praeguseks kadunud on [[Meltsi tiik]] ja [[Koolujõgi]]. === Haljasalad === [[Fail:Toomemägi kevadel.jpg|pisi|vasakul|[[Toomemägi]] kevadel]] {{vaata|Tartu kalmistud}} {{vaata|Tartu parkide loend}} Kuna Tartu kesklinn on saanud sõdades suuri purustusi, asub taastamata jäänud kvartalites arvukalt parke. Seda peetakse suures osas [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] järgse linnaarhitekti [[Arnold Matteus]]e teeneks, kes tahtis hoida vabu alasid tulevase väärisarhitektuuri tarbeks, mitte lasta neid tema hinnangul kehval tasemel Nõukogude arhitektuuri täis ehitada. Parkide rohkust on peetud nii Tartu plussiks kui ka miinuseks. Kunagise linnapea [[Roman Mugur]]i suust on käibele läinud Tartu linnapea võrdlemine metsavahiga. Et jõekaldaid palistavate puude tõttu võib Tartu kesklinnast teha fotosid, kus maju peaaegu ei paistagi, on kasutatud ka etteheitena. Ent ehkki juba 1990. aastatest on ajakirjanduses korduvalt võetud sõna kesklinna parkide täisehitamise poolt (eelkõige puudutab see [[Keskpark]]i, [[Pirogovi plats]]i ja endisel [[Holmi saar]]el asuvat parki), ei ole tänini Tartu parke ulatuslikult likvideeritud. Vanemate parkide hulka kuulub Toomemägi, kuhu kujundas romantilise pargi 19. sajandi alguses Tartu Ülikooli arhitekt [[Johann Wilhelm Krause]]. Samas näeb mäepealne praeguseks välja hoopis teistsugune kui Krause aegadel, puud on suureks kasvanud ning varju jäänud alustaimestik on kidur. Seegi on tekitanud vaidlusi, mil määral ja kuidas peaks parki uuendama. ===Kliima=== {{Vaata| Tartu kliima}} Tartu kuulub [[kliima]] poolest [[Sise-Eesti kliimavaldkond]]a. Tartu [[aastatemperatuur]] oli aastail 2000–2010 6,5&nbsp;°C ja varem (1961–1990) 4,9&nbsp;°C. [[Aasta keskmine sademete hulk|Aasta keskmine sademehulk]] on 637&nbsp;mm. == Rahvastik == [[Fail:Tudengite kevadpäevad 2009 - paadiralli 05.JPG|pisi|Tartu on tudengite linn. [[Tartu tudengipäevad|Tudengite kevadpäevad]] 2009. aastal]] Tartu elanike arv ületas 100&nbsp;000 piiri 1977. aastal ning on selle lähedal püsinud tänapäevani. 1989. aastal elas Tartus 113&nbsp;420 inimest. Aastal 2000 oli elanike arv 101&nbsp;169. 2005. aastal langes arvestuslik elanike arv alla 100&nbsp;000, kuigi [[loomulik iive]] linnas on positiivne. [[Statistikaamet]]i andmetel oli 1. jaanuaril 2007 Tartu rahvaarv 101 965. [[Rahvastikuregister|Rahvastikuregistri]] andmeil oli 1. augustil 2007 Tartu linna oma elukohana registreerinud 101&nbsp;250 inimest. Neist 80% olid [[eestlased]], 16% [[venelased]] ja 4% teiste rahvuste esindajad. 2008. aasta 14. veebruari seisuga oli Tartus 98&nbsp;701 registreeritud elanikku.<ref name="ZF9p4" /> 1. jaanuaril 2012 oli Tartus 95&nbsp;074 registreeritud elanikku.<ref name="M1B8b" /> [[Eesti 2011. aasta rahvaloendus]]e andmetel oli Tartus 31. detsembri seisuga 97&nbsp;600 alalist elanikku, neist 44&nbsp;274 naised ja 53&nbsp;326 mehed. Eestlasi oli 79&nbsp;700 ehk 81,7%. 2013. aasta 31. detsembri seisuga elas Tartus linnavalitsuse andmetel 97 847 inimest, neist 54 419 naist ja 43 428 meest. Tartu elanikest 9699 olid vanuses 0–6 aastat, 11 884 vanuses 7–18 aastat, 59 353 vanuses 19–64 aastat ja 16 911 vähemalt 65-aastased.<ref name="WJWkc" /> Linna asustustihedus oli 2511 in/km<sup>2</sup>.<ref name="urNBQ" /> ===Elanike arv=== {| class="wikitable" |- ! 1825 || 1833 || 1840 || 1847 || 1856 || 1863 || 1867 || 1881 || 1897 || 1922 |- | 8450<ref name="69Aui" /> || 10 020<ref name="O8QZM" />|| 12 203<ref name="qsWeu" />|| 12 185<ref name="41gOJ" />|| 12 914<ref name="0s8WB" />|| 14 386 || 21 014<ref name="eakwL" />|| 29 974<ref name="autogenerated1922" />|| 42 308<ref name="ijAcK" />|| 50 342<ref name="autogenerated1922" /> |- ! 1934 || 1939 || 1959 || 1970 || 1979 || 1989 || 2000 || 2011 || 2015 || 2020 |- | 58 876<ref name="hzhow" />|| 60 281<ref name="k9Xl0" />|| 74 263<ref name="GxUAM" />|| 90 459<ref name="rCI6K" />|| 104 518<ref name="HQLeD" />|| 113 977<ref name="autogenerated2000" />|| 98 695<ref name="autogenerated2000" />|| 97 600 || 93 805<ref name="RV0240">[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RV0240&lang=2 Rahvastik soo, vanuse ja 2017. aasta haldusreformi järgse elukoha järgi, 1. jaanuar]. Statistikaamet, vaadatud 2.06.2020.</ref> || 92 972<ref name="RV0240" /> |} [[Fail:Population of Tartu city (1990-2009).png|pisi|Tartu elanike arv 1990–2009]] ===Rahvastik rahvuse järgi=== {|class="wikitable" |- !rowspan="2"|Rahvus !colspan="2"|1867<ref name="puC1B" /> !colspan="2"|1881<ref name="autogenerated3" /> !colspan="2"|1897<ref name="Svxwc" /> !colspan="2"|1922<ref name="autogenerated3" /> !colspan="2"|1934<ref name="lURuq" /> |- !arv!!%!!arv!!%!!arv!!%!!arv!!%!!arv!!% |- |[[eestlased]]||9720||46,3||16 526||55,4||29 039||68,6||42 459||84,5||51 559||87,6 |- |[[sakslased]]||8907||42,4||10 486||35,2||7020||16,6||3210||6,4||2706||4,6 |- |[[venelased]]||1866||8,9||1818||6,1||3689||8,7||2570||5,1||2640||4,5 |- |muud||521||2,5||1144||3,8||2560||6,1||2103||4,2||1971||3,3 |- ! Kokku !! 21 014 !! 100 !! 29 974 !! 100 !! 42 308 !! 100 !! 50 342 !! 100 !! 58 876 !! 100 |} {|class="wikitable" |- !rowspan="2"|Rahvus !colspan="2"|1970<ref name="2HUXS" /> !colspan="2"|1979<ref name="zBs0F" /> !colspan="2"|1989<ref name="uyqf9" /><ref name="9AlCx" /> !colspan="2"|2000 !colspan="2"|2011<ref name="XJSDd" /> !colspan="2"|2021 |- !arv!!%!!arv!!%!!arv!!%!!arv!!%!!arv!!%!!arv!!% |- |[[eestlased]]||68 129||75,3||77 597||74,3||82 031||72,3||80 397||79,5||79 700||81,7||74 630||78,3 |- |[[venelased]]||18 009||19,9||21 530||20,6||24 604||21,7||16 245||16,1||14 340||14,7||12 076||12,7 |- |[[soomlased]]||1220||1,4||1271||1,2||1275||1,1||1073||1,1||706||0,7||1180||1,2 |- |[[ukrainlased]]||1277||1,4||1685||1,6||2639||2,3||1239||1,2||891||0,9||1087||1,1 |- |[[valgevenelased]]||551||0,6||749||0,7||1088||1,0||490||0,5||355||0,4||342||0,4 |- |muud||1273||1,4||1549||1,5||1783||1,6||1725||1,7||1608||1,6||5348||6,3 |- ! Kokku !! 90 459 !! 100 !! 104 381 !! 100 !! 113 420 !! 100 !! 101 169 !! 100 !! 97 600 !! 100 !! 94 663 !! 100 |} == Haldus == Tartu [[omavalitsus]]organid on [[Tartu linnavolikogu]] kui esinduskogu ja [[Tartu linnavalitsus]] kui volikogu moodustatud täitevorgan. Tartu linna valitsemise üldpõhimõtted, valitsemisalaga seotud mõisted ja ametiasutuste tegutsemise kord on kajastatud [[Tartu linna põhimäärus]]es. Alates 1998. aastast on Tartus võimul olnud [[Eesti Reformierakond]], kuhu on kuulunud ka kõik linnapead. === Linnapead === [[Fail:Urmas Klaas Tartu medalite üleandmisel 29. juunil 2014.JPG|pisi|Alates 2014. aastast on Tartu linnapea [[Urmas Klaas]] ]] {{vaata|Tartu linnapea}} Kesk- ja varauusajal juhtis [[Tartu raad|Tartut raad]]. Linnapea institutsioon loodi 18. sajandi lõpul, esimeseks linnapeaks sai [[Georg Friedrich von Kymmel]] (1787–1788). 1797–1876 oli raad taastatud, seejärel oli esimene linnapea [[Carl Victor Kupffer]] (1877). Esimene eestlasest Tartu linnapea oli [[Heinrich Luht]] (1917) ja esimene [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] aegne Tartu linnapea [[Jaan Kriisa]] (1918–1919). Sealt edasi olid linnapead [[Ants Simm]] (1919–1920), [[Karl Luik]] (1920–1934), [[Hans Ainson]] (1934), [[Aleksander Tõnisson]] (1934–1939) ja [[Robert Sinka]] (1939–1940). [[Nõukogude Liit|Nõukogude ajal]] täitsid linnapea funktsiooni [[Tartu Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee|Tartu Linna Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee]] esimehed (alates 1978. aastast [[Tartu Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee]] esimehed), kes tegelikult aga ei olnud sõltumatud omavalitsusjuhid, vaid allusid [[Eestimaa Kommunistlik Partei|EKP]] [[Eestimaa Kommunistliku Partei piirkondlikud asutused#EKP Tartu Linnakomitee|Tartu Linnakomiteele]]. Eesti taasiseseisvumise järel sai esimeseks Tartu linnapeaks 21. novembril 1991 [[Ants Veetõusme]]. Eesti Vabariigi aegsed Tartu linnapead alates 1991. aastast: *21. november 1991 – 11. november 1993 [[Ants Veetõusme]] (asus volikogu esimeheks) *11. november 1993 – 31. oktoober 1996 [[Väino Kull]] (asus volikogu esimeheks) *31. oktoober 1996 – 3. aprill 1997 [[Tõnis Lukas]] (avaldati umbusaldust) *24. aprill 1997 – 10. september 1998 [[Roman Mugur]] (astus tagasi) *10. september 1998 – 23. september 2004 [[Andrus Ansip]] (asus majandusministriks) *23. september 2004 – 26. aprill 2007 [[Laine Randjärv|Laine Jänes]] (alates 2011 Randjärv; asus kultuuriministriks) *26. aprill 2007 – 9. aprill 2014 [[Urmas Kruuse]] (asus tervise- ja tööministriks) * alates 9. aprillist 2014 – [[Urmas Klaas]] == Linnaosad == {{vaata|Tartu linnaosad|Tartu linnasiire}} Tartul ei ole [[halduslik linnaosa|halduslikke linnaosi]] (erinevalt [[Tallinn]]ast). Vanima asustusega on [[Kesklinn (Tartu)|kesklinn]], [[Ülejõe (Tartu)|Ülejõe]] ja [[Supilinn]]. Nii elanike arvult kui ka pindalalt suurim on Annelinn. Allolev tabel võimaldab sorteerimist, nii et linnaosasid saab järjestada nii elanike arvu kui ka pindala järgi. Andmed pärinevad 2001. ja 2006. aastast. 2012. aasta rahvastikuandmed pärinevad Rahvastikuregistrist aasta alguse seisuga. {{Image label begin|image=Tartu linnaosad.PNG|width={{{width|350}}}|float={{{float|right}}}}} {{Image label|x=0.327|y=0.43|scale={{{width|400}}}|text='''[[Kesklinn (Tartu)|Kesklinn]]'''}} {{Image label|x=0.56|y=0.5|scale={{{width|400}}}|text='''[[Annelinn]]'''}} {{Image label|x=0.384|y=0.57|scale={{{width|400}}}|text='''[[Karlova]]'''}} {{Image label|x=0.62|y=0.74|scale={{{width|400}}}|text='''[[Ihaste]]'''}} {{Image label|x=0.4|y=0.75|scale={{{width|400}}}|text='''[[Ropka tööstusrajoon|Ropka<br>tööstusrajoon]]'''}} {{Image label|x=0.53|y=0.33|scale={{{width|400}}}|text='''[[Jaamamõisa]]'''}} {{Image label|x=0.38|y=0.19|scale={{{width|400}}}|text='''[[Raadi-Kruusamäe|Raadi-<br>Kruusamäe]]'''}} {{Image label|x=0.41|y=0.337|scale={{{width|400}}}|text='''[[Ülejõe (Tartu)|Ülejõe]]'''}} {{Image label|x=0.28|y=0.27|scale={{{width|400}}}|text='''<small>[[Supilinn]]</small>'''}} {{Image label|x=0.16|y=0.2|scale={{{width|400}}}|text='''[[Tähtvere]]'''}} {{Image label|x=0.34|y=0.67|scale={{{width|400}}}|text='''[[Ropka]]'''}} {{Image label|x=0.14|y=0.43|scale={{{width|400}}}|text='''[[Veeriku]]'''}} {{Image label|x=0.247|y=0.75|scale={{{width|400}}}|text='''<small>[[Variku (Tartu)|Variku]]</small>'''}} {{Image label|x=0.17|y=0.64|scale={{{width|400}}}|text='''[[Tammelinn]]'''}} {{Image label|x=0.1|y=0.75|scale={{{width|400}}}|text='''[[Ränilinn]]'''}} {{Image label|x=0.14|y=0.53|scale={{{width|400}}}|text='''[[Maarjamõisa|Maarja-<br>Mõisa]]'''}} {{Image label|x=0.27|y=0.46|scale={{{width|400}}}|text='''<small>[[Vaksali (Tartu)|Vaksali]]</small>'''}} {{Image label end}} Ajaloolise kesklinna ümber paiknevad vanemad linnaosad – kunagised eeslinnad, mis kujunesid jõe ja kaubateede äärde. Kaugemale jäävad 20. sajandil arenenud nooremad linnaosad. Emajõe paremkaldal asuvad kesklinnast ülesvoolu [[Supilinn]], allavoolu [[Karlova]] ja [[Ropka tööstusrajoon]], üles ürgoru nõlvadele [[Tähtvere]], [[Vaksali (Tartu)|Vaksali]], [[Ropka]] ning edasi 19. sajandil linnast välja ehitatud raudtee tagused linnaosad [[Veeriku]], [[Maarjamõisa]], [[Tammelinn]], [[Ränilinn]] ja [[Variku (Tartu)|Variku]]. Vasakkaldal on jõe ääres [[Ülejõe (Tartu)|Ülejõe]], Annelinn ja [[Ihaste]], orunõlvadel [[Raadi-Kruusamäe]] ja [[Jaamamõisa]]. Mõnel määral on linna arengut piki jõge piiranud soised luhad, kuid nüüdseks on Tartu laienenud igas suunas [[Mõisad Tartu linnas|kunagiste mõisate aladele]], mille järgi on pandud ka mitme linnaosa nimi. Jõe paremkallas ([[Supilinn]], [[Veeriku]], [[Karlova]] jne) moodustab Tartu linna territooriumist umbes 56% (2192,44 hektarit) ja vasakkallas (Ülejõe, Annelinn jne) umbes 44% (1704,44 hektarit). {| class="wikitable sortable" width="170" |- ! rowspan="2" | Linnaosa !! rowspan="2" | Pindala (ha)!! colspan="3" | Elanike arv |- ! 2001 !! 2006 !! 2012 |- | [[Annelinn]] || 541 ||nowrap| 30 000 ||nowrap| 28 200 ||nowrap| 27 480 |- | [[Ihaste]] || 424 || 1000 || 1800 || 2322 |- | [[Jaamamõisa]] || 149 || 3000 || 3000 || 3202 |- | [[Karlova]] || 230 || 9500 || 9000 || 9073 |- | [[Kesklinn (Tartu)|Kesklinn]] || 180 || 7500 || 6700 || 6575 |- | [[Maarjamõisa]] || 113|| 800 || 500 || 377 |- | [[Raadi-Kruusamäe]] || 283 ||5000 || 4800 || 4626 |- | [[Ropka]] || 146 ||5500 || 5300 || 5120 |- | [[Ropka tööstusrajoon]] || 354 || 2700 || 2700 || 2511 |- | [[Ränilinn]] || 122 || 2500 || 1800 || 1732 |- | [[Supilinn]] || 48|| 2100 || 1800 || 1790 |- | [[Tammelinn]] || 311 || 8000 || 8100 || 8195 |- | [[Tähtvere]] || 250 || 4500 || 3500 || 3023 |- | [[Vaksali (Tartu)|Vaksali]] || 75 || 2900 || 3100 || 3206 |- | [[Variku (Tartu)|Variku]] || 77 || 2000 || 1900 || 1840 |- | [[Veeriku]] || 281 || 5500 || 5300 || 5561 |- | [[Ülejõe (Tartu)|Ülejõe]] || 302 ||8200 || 7700 || 7876 |- | Elukoht linna täpsusega || || || 2900 || 4013 |} ==Haridus== ===Lasteaiad ja -sõimed=== {{veergude loend|laius=10em| * Kesklinna lastekeskus * Annike * Helika * Hellik * Kannike * Karoliine * Kelluke * Kivike * Klaabu * Krõll * Lotte * Meelespea * Midrimaa * Mõmmik * Nukitsamees * Piilupesa * Ploomike * Poku * Päkapikk * Pääsupesa * Ristikhein * Rukkilill * Sass * Sirel * Tripsik * Tõruke * Tähtvere * Mesipuu * Maarjamõisa lasteaed }} * Maarja kooli juures tegutsevad lasteaiarühmad ===Põhi- ja keskkoolid=== {{Vaata|Tartu koolid}} {{veergude loend|laius=18em| * [[Tartu Aleksander Puškini Kool]] * [[Tartu Emajõe Kool]] * [[Tartu Herbert Masingu Kool]] * [[Tartu Kesklinna Kool]] * [[Tartu Hiie Kool]] * [[Tartu Maarja Kool]] * [[Tartu Kroonuaia Kool]] * [[Tartu Veeriku Kool]] * [[Hugo Treffneri Gümnaasium]] * [[Miina Härma Gümnaasium]] * [[Tartu Jaan Poska Gümnaasium]] * [[Tartu Annelinna Gümnaasium]] * [[Tartu Descartes'i Kool]] * [[Tartu Forseliuse Kool]] * [[Tartu Karlova Kool]] * [[Tartu Kivilinna Kool]] * [[Tartu Hansa Kool]] * [[Tartu Variku Kool]] * [[Tartu Mart Reiniku Kool]] * [[Tartu Raatuse Kool]] * [[Tartu Tamme Gümnaasium]] * [[Tartu Täiskasvanute Gümnaasium]] * [[Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium]] }} ===Erakoolid=== * [[Tartu Erakool]] * [[Tartu Kristlik Põhikool]] * [[Tartu Katoliku Hariduskeskus]] * [[Tartu Luterlik Peetri Kool]] * [[Tartu Waldorfgümnaasium]] * [[Tartu Rahvusvaheline Kool]] [[Pilt:Kõrgem Kunstikool Pallas 001-vaade-ylalt pano crop.jpg|pisi|[[Kõrgem Kunstikool Pallas]] asutati 2000. aastal ja see kasvas välja [[Tartu Kunstikool]]ist]] ===Kutsekoolid=== * [[Tartu Rakenduslik Kolledž]] * [[Heino Elleri Muusikakool]] * [[Tartu Kunstikool]] * [[Eesti Mereakadeemia Merekooli Tartu osakond]] * [[Iluravi Rahvusvaheline Erakool]] ===Kõrgkoolid=== [[Fail:360° panoramas Estonian University of Life Sciences, research.jpg|pisi|[[Eesti Maaülikool]] kuulub maailmas 1% enim viidatud teadusasutuste hulka taime- ja loomateaduste ning keskkonna ja ökoloogia valdkonnas.<ref>[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/70647095/maaulikool-kuulub-keskkonna-ja-okoloogia-valdkonnas-maailma-teadustippude-hulka "Maaülikool kuulub keskkonna ja ökoloogia valdkonnas maailma teadustippude hulka"] Maaleht, 26. jaanuar 2015</ref> 360 kraadi vaade Eesti Maaülikooli taimekasvatusruumile]] {{vaata|Tartu kõrgkoolid}} * [[Tartu Ülikool]] * [[Eesti Maaülikool]] * [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Tartu filiaal]] * [[Kõrgem Kunstikool Pallas]] * [[Kõrgem Usuteaduslik Seminar]] * [[Tartu Teoloogia Akadeemia]] * [[Tartu Tervishoiu Kõrgkool]] * [[Kaitseväe Akadeemia]] * [[Balti Kaitsekolledž]] * [[Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledž]] * [[Mainori Kõrgkooli Tartu õppekeskus]] [[Tartu lennujaam]]a kõrval [[Reola]] külas tegutseb ka [[Eesti Lennuakadeemia]]. == Majandus == [[Fail:A. Le Coq Tartu.jpg|pisi|[[A. Le Coq]] on üks Tartu suuremaid tööstusettevõtteid]] Tähtis majandusharu on [[tööstus]]. Enam kui 20 töötajaga Tartu [[töötlev tööstus|töötleva tööstuse]] ettevõtete (üle) toodangu müük oli 2011. aastal umbes 400 miljonit eurot. Traditsiooniliselt on tähtsaim [[toiduainetööstus|toiduaine]]- ja joogitööstus (osa toodangust umbes 1/3). Suurimad ettevõtted on [[A. Le Coq]] (jookide müük aastas 76 miljonit eurot), [[veski]] [[Tartu Mill]], [[konservitehas]] [[Salvest]] ning endine [[Pere Leib|Pere leivatehas]]. [[Metallitööstus|Metalli-]], [[masinaehitus|masina-]] ja [[aparaaditööstus]]e osa toodangust on ligi 1/3. Suurim on aparaaditehas [[Hanza Mechanics]] müügituluga 49 miljonit eurot. [[Puidutööstus]]e osa toodangust on ligikaudu 1/9 ning peaaegu sama osakaal toodangu müügist on [[trükitööstus]]el. Nende valdkondade suuremad ettevõtted on [[Kodumaja]] tehased ja [[trükikoda]] [[Kroonpress]]. Areneb IT-tööstus. Tartust kasvas välja ettevõte [[Fortumo]] ning linnas on [[Playtech]]i arenduskeskus. Samas tegutsevad ka [[Bolt]], [[Nortal]], [[Pipedrive]] jt ettevõtted. Linnas korraldatakse rahvusvahelist ärifestivali [[sTARTUp Day]]. Tartu oli 2019. aastal edetabelis Startup Ecosystem Rankings 226. kohal.<ref>Aivar Pau: [https://tehnika.postimees.ee/6573842/eesti-sai-uleilmselt-startup-raportilt-tosise-hoiatuse "Eesti sai üleilmselt startup-raportilt tõsise hoiatuse"] Postimees, 20. aprill 2019 ([https://web.archive.org/web/20190420124502/https://tehnika.postimees.ee/6573842/eesti-sai-uleilmselt-startup-raportilt-tosise-hoiatuse|arhiivimisaeg=2019-04-20 veebiarhiivis])</ref> 2018. aastal peatus Tartu majutusasutustes 301 994 turisti.<ref>[https://www.tartu.ee/et/uudised/tartut-kulastanud-turistide-arv-kasvas-eelmisel-aastal-ule-kuue-protsendi "Tartut külastanud turistide arv kasvas eelmisel aastal üle kuue protsendi"] tartu.ee, 18. veebruar 2019</ref> Linnas asub mitu konverentsikeskust. [[Tartu Näitused]] haldab [[Tartu messikeskus]]t, kus toimuvad üritused nagu [[Maamess]]. === Ettevõtlus === [[Fail:Tartu Mill 01.jpg|pisi|[[Tartu Mill]] on Baltimaade suurim teraviljatöötleja. Tartu Milli elevaator Tammelinnas]] 2013. aasta lõpu seisuga olid Tartu kümme suurimat tööandjat ettevõtluses järgmised: [[Playtech|OÜ Playtech]] (487 töötajat), [[Kodumaja|Kodumaja AS]] (459), [[AS HANZA Mechanics Tartu]] (420), [[Maxima|MAXIMA Eesti OÜ]] (335), Tulundusühistu [[Tartu Tarbijate Kooperatiiv]] (311), [[G4S Eesti|AS G4S Lõuna-Eesti]] (310), AS A. Le Coq (304), [[Rimi|Rimi Eesti Food AS]] (286), [[AS Palmako]] (279) ja [[Kroonpress|AS Kroonpress]] (262).<ref name="1KB5B" /> 2017. aasta lõpu seisuga olid linna andmetel suurimad tööandjad [[AS Olerex]] (618), Kodumaja AS (549), Playtech Estonia (548), [[GoBus|AS GoBus]] (427), AS HANZA Mechanics Tartu (411), Tulundusühistu Tartu Tarbijate Kooperatiiv (404), [[Selver]] (391), AS A. Le Coq (338), AS Palmako (324) ja Rimi Eesti Food AS (273).<ref>[https://www.tartu.ee/sites/default/files/uploads/Statistika/2017/Tartu_stat_aastaraamat_veeb.pdf Tartu statistika aastaraamat 2017]</ref> ==== Hotellid ==== Paljud Tartu hotellid asuvad [[Tartu vanalinna muinsuskaitseala]]l ja on arhitektuursed vaatamisväärsused. Tartus asuvad hotellid: [[Hotell Antonius|Antonius]], [[Barclay hotell|Barclay]], [[Dorpat (hotell)|Dorpat]], [[Hotell Draakon|Draakon]], [[Hansa Hotell|Hansa]], [[Kantri Hotell|Kantri]], [[London (hotell)|London]], [[Hotell Lydia|Lydia]], [[Hotell Pallas|Pallas]], [[Rehe Hotell|Rehe]], [[Hotell Sophia|Sophia]], [[Hotell Tartu|Tartu]] ja [[V spaa- ja konverentsihotell]]. Seal on ka hostelid Hektor ja Looming. ==== Kaubanduskeskused ==== [[Fail:Tartu turg.jpg|pisi|Tartu avaturg]] *[[Annelinna keskus]] *[[Eeden (kaubanduskeskus)|Eeden]] *[[Emajõe Ärikeskus]] (Plasku) *[[Kaubanduskeskus Zeppelin]] *[[Kvartal (kaubanduskeskus)|Kvartal]] (endise [[Tartu vana kaubamaja|Tartu Vana Kaubamaja]] asukohal) *[[Lõunakeskus]] *[[Tasku Keskus]] *[[Tartu kaubahall]] *[[Tartu Kaubamaja]] ===Omavalitsuse eelarve === Tartu linna 2015. aasta eelarve kogumaht oli 139,4 miljonit eurot.<ref name="decRY" /> Linna põhitegevuse tulude eelarve oli 112,2 miljonit eurot, mida oli 2,9 miljonit eurot ehk 3% enam kui 2014. aasta eelarve täitmine. Üksikisiku tulumaks moodustas põhitegevuse tuludest 53% ehk 59,7 miljonit eurot (kasv 2014. aasta täitmisega võrreldes 4%). Toetusi oli eelarves 33,4 miljonit eurot (−2%), enamjaolt riigieelarvest tasandus- ja toetusfondist hariduskuludeks. Põhitegevuse kulude eelarve oli 106,2 miljonit eurot (6,7 miljonit eurot ehk 7% enam kui 2014. aasta eelarve täitmine). 56% põhitegevuse kuludest ehk 59,2 miljonit eurot oli planeeritud hariduskuludeks (sellest omakorda 70% koolieelsete lasteasutuste ja põhihariduse eelarves). Majanduse valdkonda planeeriti 12 miljonit eurot (+2%), millest 7,9 miljonit eurot kulus ühistranspordile (bussiveoteenuse ost AS-ilt SEBE), sotsiaalkaitsele 9,7 miljonit eurot (+11%) ning kultuurile 9,2 miljonit eurot (+3%). Keskkonnakaitse kulud olid 4,8 miljonit eurot (+12%), sellest valdav osa (3,3 miljonit eurot) tänavapuhastusele. Personalikulud moodustasid 51,2 miljonit eurot (+6%), majandamiskulud 40 miljonit eurot (0%) ning toetused 14,3 miljonit eurot (+10%). 2015. aasta lõpuks nägi eelarve ette laenukohustusi 55,1 miljonit eurot, mis moodustaks 49% linna põhitegevuse tuludest (kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse kohaselt on lubatud kuni 60%).<ref name="81dvI" /> Alates 2013. aastast on Tartu linnas kasutusel [[Kaasav eelarve koostamine|kaasav eelarvemenetlus]]: 1% tollasest linna [[investeering]]ueelarvest, 140 000 eurot, eraldatakse linlastele avaliku ideevõistluse ja hääletuse raames otsustamiseks. Tartu oli Eestis esimene omavalitsus, kus kaasav eelarve kasutusele võeti.<ref name="RScC1" /> == Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne == {{vaata|Tartu tervishoiukorraldus}} {{vaata|Tartu sotsiaalhoolekanne}} [[Fail:Maarjamõisa Polikliinik Tartus.JPG|pisi|Maarjamõisa polikliinik]] Tartu on Eesti meditsiini süda: Eestis koolitatakse arste vaid [[Tartu Ülikooli arstiteaduskond|Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas]]. Tulevaste arstide praktikabaasiks on [[Tartu Ülikooli Kliinikum]] ja selle allasutused. Muid tervishoiutöötajaid (näiteks õdesid, ämmaemandaid ja radioloogiatehnikuid) valmistab ette [[Tartu Tervishoiu Kõrgkool]]. Seetõttu on Tartu tervishoid mitme muu Eesti piirkonnaga võrreldes paremini varustatud nii personali kui ka tehnikaga. Tervishoiualast tööd Tartus korraldab [[Tartu Linnavalitsus]]e koosseisu kuuluv [[Tartu Linnavalitsuse tervishoiuosakond|tervishoiuosakond]]. 2013. aasta alguse seisuga hõlmab see umbes 40 linnas tegutsevat [[apteek]]i, 5 [[veterinaarapteek]]i, umbes 35 [[perearstikeskus]]t (ettevõtte või [[füüsilisest isikust ettevõtja]]na), umbes 40 [[hambaarst]]i või [[hambaravikliinik]]ut, [[koolitervishoid]]u, [[terviseedendus]]t jpm. [[Sotsiaalhoolekanne]]t korraldab [[Tartu Linnavalitsus]]e koosseisu kuuluv [[Tartu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakond|sotsiaalabi osakond]]. Selle alla kuulub laste, eakate ja puudega inimeste hoolekanne, abi toimetulekuraskustega elanikele, vältimatu sotsiaalabi, abi töötutele, mitmesugused projektid ja toetused, samuti (2013. aasta alguse seisuga) 6 lastele ja 8 täiskasvanutele mõeldud hoolekandeasutuse töö ([[päevakeskus]]ed, [[varjupaik|varjupaigad]], [[hooldekodu|hoolde]]-, [[turvakodu|turva]]- ja [[lastekodu]]d). ==Kultuur== [[Fail:Tartu laululava - Europeade2011.jpg|pisi|[[Europeade]] 2011. aastal [[Tartu lauluväljak]]ul]] Tartus on mitmekesine kultuurielu: linnas tegutseb mitu teatrit ja kino, arvukalt muuseume ja kontserdipaiku, koorid ja ansamblid, kultuuriasutused ja -organisatsioonid. Hulk kultuuritegevust on koondunud kõrgkoolide ümber, näiteks on Tartu Ülikoolil oma [[Tartu Ülikooli Kammerkoor|kammerkoor]] ja koolist on välja kasvanud [[Tartu Üliõpilasteater|üliõpilasteater]]. Tartus toimub arvukalt kultuuri-, muusika- ja kirjandusfestivale, tantsu- ja laulupidusid. Linna kultuurielu koordineerib [[Tartu Linnavalitsus]]e koosseisu kuuluv [[Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakond|kultuuriosakond]]. Enamik Tartu muuseume on linna allasutused, linnale kuulub ka [[Tartu Linnaraamatukogu]] koos filiaalidega. Tartu kuulub alates 2015. aastast [[teaduskultuurilinn]]ade võrgustikku<ref name="dsQ9y" /> ja UNESCO [[kirjanduslinn]]ade võrgustikku.<ref name="Qlyge" /> [[Fail:Vanemuise Väike Maja 2010.JPG|pisi|left|[[Vanemuine (teater)|Vanemuise]] [[Vanemuise väike maja|väike maja]] [[Vanemuise tänav]]al 2010. aastal]] === Teatrid === {{Vaata|Tartu teatrid}} Teatritest vanim, suurim ja tuntuim on 1870. aastal loodud [[Vanemuine (teater)|Vanemuine]], mis tegutseb juba pikka aega [[kolmežanriteater|kolmežanriteatrina]] ([[draama]], [[ooper]] ja [[ballett]]). Suveetendustest on välja kasvanud [[Emajõe Suveteater]], Tartu Ülikooli juures tegutsenud näiteringide traditsioonist [[Kalev Kudu]] juhitud [[Tartu Üliõpilasteater]]. Üks Tartu nooremaid, kuid kõrgelt hinnatud teatreid on avangardistlik [[Tartu Uus Teater]], mille eestvedajaist tuntuim on lavastaja ja muusik [[Ivar Põllu]]. Kammerlikus [[Sadamateater|Sadamateatris]] toimuvad väiksemad, mõnikord [[monoetendus]]ed. Tähelepanu on pälvinud ka [[Uru noorteteater]]. ===Muusika=== {{Vaata|Tartu muusika}} Tartus peeti 1869. aastal [[I üldlaulupidu]]. 1956. aastal peeti Tartus ka esimene [[üliõpilaste laulu- ja tantsupidu Gaudeamus]]. 1965. aastal avati Tähtveres [[Tartu lauluväljak]]. 1969. aastal, kui esimesest üldlaulupeost möödus 100 aastat, korraldati selle tähistamiseks kaks nädalat enne Tallinnas toimuvat pidu taas Tartus meeste laulupidu, millest inspireerituna hakati hiljem pidama [[Tartu laulupidu]]sid. 20. sajandi lõpul peeti linnas [[Tartu muusikapäevad|Tartu muusikapäevi]]. Sealhulgas esitati 1988. aastal Tähtvere laululaval nende raames ka [[Alo Mattiisen]]i [[viis isamaalist laulu]] ning toodi kohale [[Eesti lipp|sinimustvalged]] lipud. Tartus tegutseb mitmeid laulukoore. Nende seas [[Meeskoor Gaudeamus]], [[Miina Härma Gümnaasiumi segakoor]], [[Tartu Akadeemiline Meeskoor]], [[Tartu Noortekoor]], [[Tartu Poistekoor]], [[Tartu Ülikooli Kammerkoor]], [[Tartu Neidudekoor Kurekell]], [[Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor]] ja [[Tartu Lastekoor Maarjalill]]. === Muuseumid === [[Pilt:AHHAA.jpg|pisi|[[AHHAA|Teaduskeskus AHHAA]] maja [[Sadama tänav (Tartu)|Sadama tänav]]al]] {{vaata|Tartu muuseumide loend}} Tartus tegutseb üle 20 muuseumi. Nende seas on nii riiklikke, linna haldusalasse kuuluvaid kui ka kõrgkoolide ja eraettevõtete muuseume. Tuntumateks võib pidada [[Eesti Rahva Muuseum]]i, [[Eesti Kirjandusmuuseum]]i, [[Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum]]i, [[Tartu Kunstimuuseum]]i, [[Tartu Linnamuuseum]]i ning [[Tartu Ülikooli muuseum]]e. Tinglikult arvatakse vahel muuseumide hulka ka [[Tartu Ülikooli botaanikaaed]] ning [[AHHAA|Teaduskeskus AHHAA]]. Eesti Kirjandusmuuseum tegutseb nimele vaatamata peamiselt teadusasutuse ja arhiivina. Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum on riiklik muuseum. Tartu linnale kuulub kaks muuseumi: [[Tartu Mänguasjamuuseum]] ja Tartu Linnamuuseum. Linna alluvuses olevaist muuseumidest on mõned tegelikult Tartu Linnamuuseumi filiaalid: [[Tartu linnakodaniku muuseum]], [[Laulupeomuuseum]], [[Oskar Lutsu majamuuseum]] ja [[KGB kongide muuseum]]. Eramuuseumidest teatakse enim [[A. Le Coqi Õllemuuseum|A. Le Coqi Õllemuuseumi]] ja [[TYPA trüki- ja paberikunstikeskus|TYPA trüki- ja paberikunstikeskust]]. Uusi muuseumihooneid pole Tartus pikemat aega rajatud ning paljud muuseumid paiknevad ajaloolistes hoonetes. Näiteks Tartu Ülikooli muuseum tegutseb ajaloolises [[Tartu toomkirik]]us ja [[Tartu tähetorn]]is Toomemäel ning [[Tartu Ülikooli peahoone]]s, [[Tartu Ülikooli loodusmuuseum]] [[Vanemuise 46]] hoones, linnamuuseum [[Katariina maja|Katariina majas]] Ülejõel, kunstimuuseum [[Barclay de Tolly maja]]s raeplatsil, mänguasjamuuseum mitmes vanas [[Lutsu tänav]]a hoones, Oskar Lutsu majamuuseum kirjaniku kunagises elumajas ning KGB kongide muuseum nõukogude julgeolekuasutuste kunagistes ruumides. 2016. aastal avati [[Raadi]]l [[Eesti Rahva Muuseumi peahoone|Eesti Rahva Muuseumi uus hoone]], mille ettevalmistustööd ja ehitus käisid aastaid. ===Kinod=== Tartus on kinod tegutsenud juba eelmisest sajandivahetusest saati. Tänapäeva kinod tegutsevad siiski uutes hoonetes. Neist oli pikalt vanim Nõukogude ajal ehitatud [[Ekraan (kino)|Ekraan]] [[Riia mägi|Riiamäel]], mis lõpetas tegevuse 2021. aastal. Linna suurim kino on [[Lõunakeskus]]es tegutsev Apollo kino. Vanemaid kultuuriväärtuslikke filme näitab [[Tartu Elektriteater]]. === Traditsioonilised kultuuriüritused === [[Fail:Hanseatic Days of Tartu 2007 Estonia2.JPG|pisi|[[Tartu Hansapäevad]] 2007. aastal]] *[[Tartu linna päev]] *Armastusfilmide festival [[Tartuff]] *[[Emajõe festival]] *[[Hullunud Tartu]] *[[Kirjandusfestival Prima Vista]] *[[Tartu rahvusvaheline puhkpillifestival]] *[[Tartu lõõtspillifestival]] *[[Taaralinna taaderant]] – Tartu noorte folklooripäev *[[Tartu Hansapäevad]] *[[Tartu laulupidu]] *[[Tartu Rahvusvaheline Noortekooride Festival]] *[[Tartumaa trallam]] – [[Folkloorifestival Baltica]] raames toimuvad üritused *[[Üliõpilaste laulu- ja tantsupidu Gaudeamus]] (kordamööda Eestis, Lätis ja Leedus toimuv festival) === Skulptuurid linnaruumis === [[Fail:Tartu Tähetorn 2011 10.jpg|pisi|[[Friedrich Georg Wilhelm Struve monument]] [[Tartu tähetorn]]i ees]] {{vaata|Tartu skulptuuride loend}} Suure osa Tartu linnaruumis asuvatest skulptuuridest moodustavad ajaloolistele isikutele pühendatud mälestusmärgid. Tuntumate seas neist on [[Barclay de Tolly monument]] kesklinnas [[Barclay plats]]il, [[Gustav II Adolfi monument]] [[Tartu Ülikooli peahoone]] taga [[Kuningaplats]]il, [[Kristjan Jaak Petersoni monument]] Toomemäel, [[Jaan Tõnissoni monument]] [[Tõnissoni plats]]il, [[Hugo Treffneri monument]] [[Ülejõe park|Ülejõe pargis]], [[Eduard Tubina monument]] [[Vanemuise teater|Vanemuise teatri]] uue maja ees ning [[Oscar Wilde'i ja Eduard Vilde skulptuur]] Vallikraavi ja Ülikooli tänava nurgal. Üheks Tartu sümboliks [[Tartu Vabadussõja mälestussammas|Tartu Vabadussõja mälestussamba]] ([[Kalevipoeg (tegelane)|Kalevipoja]]) kõrval Emajõe paremkaldal on kujunenud ka purskkaevuskulptuur "[[Suudlevad tudengid]]" [[Raekoja plats (Tartu)|Raekoja plats]]il. Nimetamata ei saa jätta ka Emajõe vasakpoolsel kaldal asetsevat [[Mare Mikof]]i [[Skulptuurigrupp 100 000. tartlase sünni tähistamiseks|skulptuurigruppi 100 000. tartlase sünni tähistamiseks]] ja sama autori [[Maanaised|Maanaisi]] [[Tartu Kunstimuuseum]]i näitusemaja ees [[Tartu Raekoja plats|Raekoja platsil]]. Nõukogude ideoloogiat kandnud monumentidest pälvis enim tähelepanu kahtlemata [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]] peahoone (nüüdse [[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused|Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste]] hoone) ette püstitatud [[Lenini monument Tartus|Lenini mälestussammas]]. Esimene, istuva [[Lenin]]i kuju, paigaldati sinna juba 1949. aastal, kuid selle [[dolomiit|dolomiidist]] osa ei pidanud ilmastikule vastu. 1952. aastal asendati see Eesti skulptorite [[Garibaldi Pommer]]i, [[Ferdi Sannamees|Ferdi Sannamehe]] ja [[August Vomm]]i seisva Leniniga. See oli esimene eestlaste püstitatud Lenini monument ning püsis oma kohal 1990. aastani,<ref name="GXBgU" /> mil [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] aktivistid eesotsas [[Harri Henn]]uga selle omaalgatuslikult maha võtsid. Tänaseni on alles [[Enn Kippel]]i noorsoojutustuse "Meelis" ainetel loodud [[Vjatško ja Meelis Tartu kaitsel|eestlase Meelise ja Latgale vürsti Vjatško kuju]] [[Kassitoome]]l, mis pidi sümboliseerima eestlaste ja venelaste sõprust, ning [[Raadi park|Raadi mõisa parki]] rajatud mälestusmärk [[II maailmasõjas hukkunute memoriaalkompleks|Nõukogude "vabastajatele"]]. <gallery> Pilt:Tartu asv2022-04 img30 Monument to Barclay.jpg|[[Barclay de Tolly monument]] [[Barclay plats]]il Pilt:Peterson Kristjan-Jaak monument Tartus.jpg|[[Kristjan Jaak Petersoni monument]] Toomemäel Pilt:Monument to Pirogov.jpg|[[Nikolai Pirogovi monument]] [[Pirogovi park|Pirogovi pargis]] Pilt:Wilde ja vilde.jpg|[[Oscar Wilde'i ja Eduard Vilde skulptuur]] [[Vallikraavi tänav]]al Pilt:Friedebert Tuglase monument.JPG|[[Friedebert Tuglase monument]] [[Ülejõe park|Ülejõe pargis]] Pilt:Reiman Willem monument.jpg|[[Villem Reimani monument]] Toomemäel Pilt:Skulptuurigrupp 'Meelis ja Vjatško Tartu kaitsel' Tartus Kassitoomel, profiil, 20. september 2011.jpg|[[Vjatško ja Meelis Tartu kaitsel]] [[Kassitoome]]l </gallery> == Arhitektuur == {{vaata|Tartu arhitektuur}} [[Fail:Pauluse kirik, Tartu - 2.jpg|pisi|[[Tartu Pauluse kirik|Pauluse kirik]]. Arhitekt [[Eliel Saarinen]], 1919]] Tartu sõdade- ja tulekahjuderohke ajalugu on jätnud tugeva jälje linna arhitektuuri. Kuigi keskajal oli Tartu peamiselt kivist linn, pärineb sellest ajast tollasel kujul vaid üksainus ehitis – umbes 13.–[[14. sajand]]il ehitatud [[Tartu Jaani kirik]], mis on oma [[terrakota]]skulptuuride rohkuse poolest maailmas ainulaadne. Teisest keskaegsest kirikust – [[15. sajand]]il Toomemäele püstitatud ja [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonna]] keskuseks olnud [[Tartu toomkirik|toomkirik]]ust – on säilinud suurejoonelised varemed. Mõlemad kirikud on [[Gooti stiil|gooti]] stiilis ning ehitatud [[telliskivi]]st. Ülejäänud keskaegsest linnast on alles vaid tühiseid müürifragmente hilisemate hoonete sees. [[1784]]. aastal rajati [[Rostock]]ist pärit [[Tartu linnaarhitektide ja linna ehitusmeistrite loend|linna ehitusmeistri]] [[Johann Heinrich Bartholomäus Walter]] projekti järgi [[Tartu raekoda]], mis on säilinud tänapäevani, ja [[Tartu kivisild]], mis hävis teises maailmasõjas. Praegune [[Tartu kesklinn]] on valdavalt [[klassitsism|klassitsistlik]]. See ehitati 19. sajandi esimesel poolel, mil linn taastati pärast 1775. aasta [[Tartu 1775. aasta tulekahju|hiigeltulekahjut]]. Ehitustegevust hoogustas ülikooli taasavamine [[1802]]. aastal – endise [[Tartu vana Maarja kirik|Maarja kiriku]] kohale ehitati aastatel [[1803]]–[[1809]] ülikooli peahoone ning aja jooksul jäätmaaks muutunud Toomemäele püstitati õppehooneid ja rajati park. Õppehoonete ansambli autor on ülikooli [[arhitekt]] [[Johann Wilhelm Krause]]. Märkimisväärne on veel 18. sajandil ehitatud osalt [[barokk|barokne]], osalt varaklassitsistlik raekoda (arhitekt [[Johann Heinrich Bartholomäus Walter]]). Sajandi esimesel kolmandikul kujunes ulatuslik klassitsistliku üldilmega linnaansambel, millele polnud vastet kogu [[Baltimaad|Baltikumis]]. Paraku hävis kaks kolmandikku taastatud linnast [[Teine maailmasõda|teises maailmasõjas]] taas. Kesklinna ümber kujunesid kunagistest eeslinnadest puitagulid – [[Supilinn]], [[Karlova]] ja [[Ülejõe (Tartu)|Ülejõe]]. Ehkki 20. sajandi esimesel poolel taheti neid korduvalt lammutada ning sealseid 1–3-korruselisi puitpitside ja kohati ka [[juugend]]elementidega hooneid moodsamatega asendada, hinnatakse Tartu puitasumeid tänapäeval [[miljööväärtuslik ala|miljööväärtuslikena]]. Puumajade rohkus on teeninud Tartule ansambli [[Jäääär]] kunagise laulu järgi hüüdnime "[[Tartu – väike puust linn|väike puust linn]]". Agulitest kaugemal, [[Tähtvere]]s ja [[Tammelinn]]as, arenesid 20. sajandi I poolel eramajade rajoonid. [[Funktsionalism|Funktsionalistliku]] arhitektuuri näitena on huvipakkuv kuulsa [[soome]] arhitekti ja [[disainer]]i [[Alvar Aalto]] [[1932]]. aastal loodud [[Villa Tammekann]]. Nõukogude ajal ehitati kesklinna ümbrusse [[hruštšovka]]sid; peamiseks [[paneelelamu]]te rajooniks kujunes Annelinn, kus valmis kaks [[mikrorajoon]]i. Kauaaegne Tartu linnaarhitekt [[Arnold Matteus]] säilitas sõjapurustustest jäänud tühemikke südalinnas rohealadena, et hoida kohti tulevase väärtuslikuma arhitektuuri tarbeks. Tööstusettevõtted koondusid [[Ropka tööstusrajoon]]i. Uuematest suurema mahuga ehitistest linnaruumis võib mainida [[Tigutorn]]i, [[Tartu Kaubamaja]] uut hoonet, [[Emajõe Ärikeskus]]t ehk rahvasuus Plaskut ja sellega ühendatud [[Tasku Keskus]]t ehk Taskut ning hotelli ja konverentsikeskust [[Dorpat (hotell)|Dorpatit]]. <gallery> Tartu Raekoja plats 6, 8 ja 10.jpg|[[Raekoja plats (Tartu)|Raekoja plats]] 6, 8 ja 10 Tartu Peetri kirik 2012.jpg|[[Tartu Peetri kirik]] Tartu asv2022-04 img32 View from Emajõe Tower.jpg|[[Tartu Jaani kirik]] Telleri kabel.jpg|[[Telleri kabel]] [[Vana-Jaani kalmistu]]l Rahvaste mälestussammas Tartus.JPG|[[Rahvaste mälestussammas]] Tartu raudteejaama veetorn talvel.JPG|Tartu raudteejaama veetorn Raudteetööliste elamu Tartus Vaksali 4.jpg|Raudteetööliste elamu Vaksali 4 Tartule iseloomulik puidust kahekorruseline kuur.jpg|Tartule iseloomulik puidust kahekorruseline kuur Annelinn, Mõisavahe tn lõpp.JPG|Annelinna paneelelamud Karlova, Kesk 7 ja Eha 19.JPG|[[Kesk tänav|Kesk]] ja [[Eha tänav (Tartu)|Eha tänava]] nurk Karlovas Tammelinn, Elva 3.JPG|[[Heimatstiil]]is puitelamu Tammelinnas EÜS 147.jpg|[[Eesti Üliõpilaste Seltsi maja]] Tartu asv2022-04 img38 Pepleri 32.jpg|Pepleri 32 hoone ehitati 1901 Tartu asv2022-04 img51 Veski 6.jpg|Veski 6 Kassitoome nõlval </gallery> ==Tartu kunstis== ===Tartu kujutavas kunstis=== [[Fail:Alasti keiser, Edward von Lõnguse töö Tartus.JPG|pisi|Tartut peetakse Eesti [[tänavakunst]]i pealinnaks. [[Edward von Lõngus]]e "Alasti keiser" (2015)]] Linna kujutamine kunstis hakkas levima pärast Tartu ülikooli tegevuse taastamist, mis tõi kaasa Põhjasõjas põhjalikult laastatud ja [[1775. aasta Tartu tulekahju|1775. aasta tulekahjus]] taas hävinud linna ülesehitamise. Nii ilmusid ülikooli taasavamise 20. aastapäevaks [[August Philipp Klara]] [[akvatinta]]tehnikas album, 25. aastapäevaks akvatintasari [[August Matthias Hagen]]ilt ja 35. aastapäevaks sari [[Woldemar Friedrich Krüger]]i [[litograafia]]teoseid Toomemäe vaadetega. 19. sajandist on tuntud ka [[Georg Friedrich Schlater]]i litograafiateosed, milles ta kujutas Tartu paljusid tuntud paikasid. 1857. aastal omandas Schlateri litotöökoja [[Louis Höflinger]], kes jätkas linnavaadete väljaandmist. Näiteks koostöös [[Eduard Ivanson]]iga andis ta 1860. aastal välja albumi Tartu ja selle ümbruse 20 vaatega "[[Album von Dorpat und Umgebungen]]". 1875. aastal müüs ta töökoja omakorda edasi [[Heinrich Laakmann]]ile.<ref name="T6wxQ" /> Kui 1803. aastal avatud [[Tartu Ülikooli joonistuskool]] kujunes üheks esimeseks kunstihariduse keskuseks Baltimaades, siis 1919. aastal asutatud [[Pallas (kunstikool)|Kunstiühingu Pallas kunstikoolist]] sai 1924. aastal Eesti esimene kõrgem kunstiõppeasutus. Ühtekokku lõpetas aastatel 1924–1940 Pallase 79 noort kunstnikku, kes jäädvustasid oma teostes palju Tartut. [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsiooni]] alguses 1940. aasta augustis likvideeriti [[Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)|Kõrgem Kunstikool Pallas]] ja asutati [[Konrad Mäe nimeline Riigi Kõrgem Kunstikool]], mis nimetati 1944. aasta novembris [[Tartu Riiklik Kunstiinstituut|Tartu Riiklikuks Kunstiinstituudiks]]. 1951. aastal likvideeriti ka see ja kogu kõrgem kunstiõpe koondati Tallinna. Tartus alustas tööd [[Tartu Kujutava Kunsti Kool]] keskeriõppeasutusena. Vähenes Tartu tähtsus kunstikeskusena ja sealtpeale on palju vähemaks jäänud ka Tartu kujutamist kujutavas kunstis. 21. sajandil on Tartu silma paistnud [[tänavakunst]]i poolest ja linna on nimetatud Eesti tänavakunsti pealinnaks.<ref name="91wbB" /> Need teosed on aga juba mõeldud pigem ümbruskonna kaunistamiseks või poliitilise sõnumi edastamiseks. Tartust on alguse saanud ka igakevadine tänavakunstifestival [[Stencibility]]. <gallery> TKM 1264G, Ülikooli raamatukogu, August Philipp Klara.jpg|[[August Philipp Klara]], "Ülikooli raamatukogu" (1821) TKM 1578G, Tartu anatoomikum, August Matthias Hagen.jpg|[[August Matthias Hagen]], "[[Vana Anatoomikum|Tartu anatoomikum]]" (1827–1828) TKM 1240G, Tartu Ülikooli peahoone, Georg Friedrich Schlater.jpg|[[Georg Friedrich Schlater]], [[Tartu Ülikooli peahoone]] (1832–1835) TKM 0933G, Vaade Tartule Toomelt, Louis Höflinger.jpg|[[Louis Höflinger]], "Vaade Tartule Toomelt" (1860) TKM 1306G, Vaade Tartule Kassitoomelt, Karl Anton Schulz.jpg|[[Karl Anton Schulz]], "Vaade Tartule [[Kassitoome]]lt" (1869) TKM 0908M, Emajõgi, Hermann Friedrich Schrenck.jpg|[[Hermann Friedrich Schrenck]], "Emajõgi" (1881) TKM 0254M 02, Tartu maastik, Villem Ormisson.jpg|[[Villem Ormisson]], "Tartu maastik" (1930) TKM 0793M, Talvine Tartu Emajõega, Nikolai Triik.jpg|[[Nikolai Triik]], "Talvine Tartu Emajõega" (1935) TKM 0316M, Tartu motiiv, Kaarel Liimand.jpg|[[Kaarel Liimand]], "Tartu motiiv" (1935) Tartu kalasadam, Andrus Johani, EKM j 9683 M 3836.jpg|[[Andrus Johani]], "Tartu kalasadam" (1936) TKM 1611G, Tartu äärelinna vaade, Ella Mätik.jpg|[[Ella Mätik]], "Tartu äärelinna vaade" (1942) </gallery> ===Tartu kirjanduses=== Tartu käsitlused [[ilukirjandus]]es on kokku koondatud [[veebiportaal]]i "[[Tartu ilukirjanduses]]". == Liiklus == [[Pilt:Tartu raudteejaam 2.jpg|pisi|[[Tartu raudteejaam]] rajati 1876. aastal seoses [[Tapa–Tartu raudteelõik|Tapa–Tartu raudteelõi]]gu rajamisega, [[Tartu jaamahoone|jaamahoone]] ehitati järgnevatel aastatel (1876–1878)]] [[Fail:Annelinn_(2020).jpg|pisi|Vaade [[Tartu avaturg]]u Annelinnaga ühendavale [[Turusild|Turusillale]]. Vasakul [[Paju 2]] kõrghoone, paremal [[Anne kanal]], taamal [[Annelinn]]a korterelamud]] {{vaata|Tartu liiklus|Tartu ühistranspordiliinid}} Valdav osa Tartu liiklusest on [[auto]]liiklus, seda kasutatakse nii inimeste kui ka kaubaveoks. Oluline transpordisõlm on [[Tartu bussijaam]]. [[Rööbastransport|Rööbastranspordi]] tähtsus on tagasihoidlik, see piirdub maapealse [[rong]]iliiklusega. Lisaks [[Tartu raudteejaam]]ale asuvad linna piires ka [[Aardla raudteepeatus]] ja [[Kirsi raudteepeatus]]. Raudtee on oluline peamiselt linnavälise liikluse seisukohalt, mitte linnasiseseks liikumiseks. Nõukogude ajal oli Tartu tööstusele tähtis ka [[Tartu sadamaraudtee|sadamaraudtee]], mille kaudu liikusid kaubad ja kütus kuni Tartu sadamani Emajõel. [[Tramm]]i- ja [[trollibuss|trolliliiklus]] Tartus puudub, kuigi välja on pakutud kava trammiliini rajamiseks Annelinnast Lõunakeskuseni.<ref>https://www.err.ee/957991/tartu-trammiliin-voib-saada-teoks</ref> 2011. aasta seisuga oli Tartus 467 tänavat üldpikkusega 336&nbsp;km. Neil liikles 36 444 sõiduautot (neist eraomanduses 27 160), 5445 veoautot, 360 autobussi ja 1414 mootorratast. Inimkannatanutega liiklusõnnetusi oli aasta vältel 118, neis sai viga 132 ja hukkus 4 inimest. Linnas oli 25 bussiliini (kogupikkusega 491&nbsp;km) ja 276 bussipeatust.<ref name="dVolb" /> 25 liinil sõitis igapäevaselt 51 bussi ning alates 2011. aasta algusest opereerib Tartu linnaliine AS [[SEBE]].<ref name="7TGhb" /> Kuigi Emajõgi on kogu pikkuses laevatatav, kasutatakse Emajõge peamiselt meelelahutusliku iseloomuga liikluseks. Kesklinnas asuvat [[Tartu sadam]]at kasutavad üksnes reisilaevad (tuntumad neist on [[Pegasus (jõelaev)|Pegasus]], [[Vanemuine (jõelaev)|Vanemuine]] ja [[Jõmmu]]), arvukate [[mootorpaat]]ide jt veesõidukite tarbeks on linna piires mitu paadisilda ja [[paadislipp|-slippi]]. 2014. aastal avati [[Karlova sadam]], kus on ka bensiinijaam veesõidukitele. Jõeliiklust Tartus aktiivselt ei reguleerita, kuid politsei on kasutanud vajadusel selleks mootorpaate. Linna keskelt poolitava Emajõe tõttu on Tartu jaoks ülimalt tähtsad [[Tartu sillad|sillad]]. Algselt oli neid ainult üks ning suur osa liiklusest toimus parvedega. 2014. aastaks on sildade arv Emajõel kasvanud kuueni, neist kaks on jalakäijate sillad. Allavoolu lugedes: [[Kroonuaia sild]], [[Vabadussild]], [[Kaarsild (Tartu)|Kaarsild]] (jalakäijatele), [[Rahu sild]], [[Turusild]] (jalakäijatele) ja [[Sõpruse sild (Tartu)|Sõpruse sild]]. 2015. aastal lisandus [[Ihaste sild]], mis ühendab Annelinna ja [[Ropka tööstusrajoon|Ropka]] linnaosad. == Lennundus == Tartu on [[Eesti lennundus]]e ajaloo seisukohast oluline linn. [[1912]]. aastal tegi vene lendur [[Sergei Utotškin]] kahepinnalisel Farman-tüüpi lennumasinal Eesti esimese mootorlennuki lennu [[Raadi mõis]]a väljade kohal. [[Johannes Pääsuke]]se filmikaadreid Utotškini lennust peetakse ühtlasi [[Eesti filmikunst]]i alguseks. Hiljem baseerus Tartus Raadil [[2. Lennuväedivisjon|2. Üksik Lennuväedivisjon]]. [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooniväed]] rajasid Raadile esimese betoneeritud [[rada (lennundus)|lennuraja]]. [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Teise Nõukogude okupatsiooni]] ajal sai [[Raadi sõjaväelennuväli|Raadi sõjaväelennuväljast]] strateegiliste kaugpommitajate lennuväli ning Tartust sai välismaalastele [[suletud linn]]. Samas Tartu lähedal [[Ülenurme vald|Ülenurme vallas]] tegutseb [[Eesti Lennuakadeemia]] ja [[Kastre vald|Kastre vallas]] [[Eesti Lennundusmuuseum]]. Ülenurme vallas asub ka 1946. aastal avatud [[Tartu lennujaam]]. == Looduskaitse == [[Fail:Tartu põhjaosa kaitsealad.png|pisi|400px|Tartu põhjaosa kaitsealad. Näidatud on [[Aruküla koopad]], [[Kalmistu paljand]], [[Ebatsuugaallee Tartu sõjaväekalmistul|ebatsuuga allee]] ja [[Raadi park]] koos dendropargiga Maa-ameti kaardil]] {{vaata|Tartu looduskaitse}} Kuna Tartu linna piiridesse jääb lisaks parkidele ja haljasaladele ka mitmesuguseid looduslikke objekte, siis on Tartus oma looduskaitse kontseptsioon, mis on esitletud dokumendis [[Tartu Agenda 21]].<ref name="0iwsv" /> Seal on välja toodud ka Tartus looduskaitset nõudvate objektide loetelud. Objektide seas on nii looduslikke vaatamisväärsusi, looduskooslusi, taimi, linde, loomi. Eri aegadel on Tartus kaitse alla võetud 44 loodusobjekti: 2 parki, 3 alleed, 1 paljand, 1 koobastik, 1 selektsiooniaed, 1 haruldaste taimede kaitseala, rohkesti puid ja puuderühmi.<ref name="GNGOU" /> Aja jooksul on mõned neist hävinud. Eri taime- ja loomaliike on Tartus ja selle lähikonnas kaitse all 26.<ref name="vCB78" /> Mõningaid kaitstavaid loodusobjekte: *[[Aruküla koopad]] *[[Kalmistu paljand|Devoni liivakivipaljand]] *[[Ebatsuugaallee Tartu sõjaväekalmistul|Ebatsuugaallee]] [[Tartu sõjaväekalmistu]]l *[[Raadi park]] *[[Tammeallee (Tartu)|Tammeallee]] [[Riia tänav]]al *[[Toomemägi]] (koos Kassitoomega) Tartu linna territooriumile ulatuvad *[[Raadi looduskaitseala]] *[[Anne looduskaitseala]] *[[Aruküla koobaste kaitseala]] *[[Ropka-Ihaste looduskaitseala]] (loodud 2014)<ref name="BB42X" /><ref name="yv6Gm" /> ==Sport== [[Fail:Vabariigi aastapaev Tartu Anne kanalis 24-02-2013 02.JPG|pisi|[[Talisuplus]] Tartus]] Linna tuntuim praegu tegutsev korvpalliklubi on [[Tartu Ülikooli korvpallimeeskond]], tuntuim jalgpalliklubi on [[Tartu JK Tammeka|JK Tammeka]]. Tartus tegutsevad [[Ameerika jalgpall]]i klubi [[Tartu Titans]], [[orienteerumisklubi Ilves]], [[Bigbank Tartu|võrkpalliklubi Bigbank Tartu]], [[Englas|maadlusklubi Englas]], [[HK Tartu Kalev-Välk|jäähokiklubi HK Tartu Kalev-Välk]]. Üks Tartu tuntumaid spordiorganisatsioone on [[Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi]]. Tartus asuvad veekeskus [[Aura Keskus]] ja siseruumidega [[Tamme staadion]]. Linna spordielu korraldab sihtasutus [[Tartu Sport]]. Jooksuvõistlustest on linnas peetud [[Tartu sügisjooks]]e, mis on kandnud ka nime Tartu Linnamaraton. Rattavõistlustest toimuvad [[Tartu rattamaraton]], [[Tartu rattaralli]] ja [[Tour of Estonia]] [[Tartu Grand Prix]]. Eesti suurim ja tuntuim suusamaraton – [[Tartu maraton]] – kannab küll Tartu nime, aga selle võistlusrada ei ole juba mitu kümnendit Tartut läbinud. 1969. aastast peetakse linnas [[Georg Hackenschmidti mälestusvõistlused|Georg Hackenschmidti mälestusvõistlust]] [[Kreeka-Rooma maadlus]]es. 2001. aastast toimub Tartus iga-aastane rahvusvaheline võimlemisturniir [[Miss Valentine]], mida korraldab [[Võimlemisklubi Janika]]. Linnas peetakse ka [[Tartu rulluisumaraton]]i. 2017. aastal toimusid Tartus [[2017. aasta orienteerumise maailmameistrivõistlused|orienteerumise maailmameistrivõistlused]]. == Galerii == === Linnavaateid === <gallery> Fail:Aerial view of Ülejõe, Emajõgi and Lodjakoda in Tartu, Estonia.jpg|Ülejõe ja Lodjakoda Fail:Aerial view of northern half of Supilinn in Tartu, Estonia.jpg|Supilinn ja Emajõgi Fail:Aerial view of Supilinn, Emajõe street, Botanical Garden, the bridges Kroonuaia and Vabadussild in Tartu, Estonia.jpg|Emajõe tänav, Kroonuaia sild, Vabadussild, paremal servas Jaani kirik Fail:Aerial view of Karlova, Anne kanal and Sõpruse sild in Tartu, Estonia 2.jpg|Anne kanal, Sõpruse sild, Karlova Fail:Aerial view of Annelinn in Tartu, Estonia.jpg|Annelinn Fail:DJI 0501 Tartu downtown.jpg|Tartu kesklinn Toomemäelt vaadatuna Fail:Aerial view of Tartu anatoomikum.jpg|[[Vana Anatoomikum]] Fail:Tartu arch bridge and town hall in may 2022 DJI 0067.jpg|Tartu [[Kaarsild (Tartu)|Kaarsild]], Emajõgi ja raeplats </gallery> === Droonivideosid === <gallery> Fail:Drone Emaj6gi Supilinn kesklinn 2021.webm|Vaade Tartu kesklinnale ja Emajõele Supilinna kohalt. 2021. aasta august Fail:Drone video of Supilinn in Tartu, Estonia 2021.webm|Supilinn 2021. aastal Fail:Drone video of Annelinn 2021.webm|Annelinn 2021. aasta juulis Fail:Aerial view of Toomemägi, toomkirik and Tartu downtown.webm|Toomemägi ja toomikirik Fail:Drone video of Tartu Kaarsild and Town Hall in Spring 2022.webm|Tartu kesklinn, raeplatsis ja Kaarsild 2022. aasta kevadel </gallery> == Vaata ka == [[Fail:Tartu Toomkiriku varemed 2012.jpg|pisi|Toomkiriku varemed]] *[[Tartu tänavate loend]] *[[Tartu linnavolinike loend (1939)]] *[[Tartu Suurtäht]] *[[Tartu raha]] *[[Tartu õuekohus]] *[[Tartu ilukirjanduses]] *[[Tartu aasta tegu]] *[[Tartu linnasiire]] *[[Tartu maarjalaat]] *[[Tartu kirjastuste loend (1918–1940)]] *[[Tartu medal]] *[[Mõisad Tartu linnas]] *[[Tartu Biotehnoloogia Park]] *[[Tartu Ärinõuandla]] *[[Tartu linn (haldusüksus)#Sõpruslinnad|Tartu sõpruslinnad]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="wTlHp">[https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=773303 Tartu vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus] Riigi Teatajas</ref> <ref name="OhqEX">Andres Tvauri. [http://www.academia.edu/2267614/Muinas-Tartu_Uurimus_tartu_muinaslinnuse_ja_asula_asustusloost._Summary_Prehistoric_Tartu_A_Study_of_the_Settlement_History_of_the_Tartu_Prehistoric_Hillfort_and_Settlement Muinas-Tartu. Uurimus Tartu muinaslinnuse ja asula asustusloost], doktoritöö, juhendaja [[Valter Lang]]. Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, 2001. Lk 215–220, 238.</ref> <ref name="Tvauri238">Tvauri 2001, lk 238–239</ref> <ref name="Alvre97">[[Paul Alvre]]. [http://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/34779 Eesti ja liivi keeleaines Henriku Liivimaa kroonikas, III : Kohanimed.] [[Keel ja Kirjandus]], 1985, nr 2, lk 97</ref> <ref name="EEvana">{{EEvana|4|22}}</ref> <ref name="msAUj">Andres Tvauri. [http://www.arheo.ut.ee/EA4_Tvauri_2012.pdf Rahvasterännuaeg, eelviikingiaeg ja viikingiaeg Eestis, Estonian Archaeology 4, Tartu 2012.] Lk 187–189</ref> <ref name="zASL8">Tvauri 2012, lk 47–49</ref> <ref name="Lang">[[Valter Lang]]. Baltimaade pronksi- ja rauaaeg. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2007. Lk 239</ref> <ref name="FDixa">Sakala, 2006. [https://web.archive.org/web/20090717054843/http://www.sakala.ajaleht.ee/051106/esileht/5023426.php Kohanimede teema sisustas päeva].</ref> <ref name="s4GnB">[http://www.tartu.ee/?page_id=24529&menu_id=2 Idaringtee] Tartu linn</ref> <ref name="ZF9p4">Antud päeval registris olevate elanike arv on kirjas [http://www.tartu.ee Tartu linna kodulehe] esilehel.</ref> <ref name="M1B8b">http://www.stat.ee/ppe-46953</ref> <ref name="WJWkc">"Statistiline ülevaade. Tartu 2013" Tartu: Tartu linnavalitsus, 2014, lk 28, ptk "Rahvastik"</ref> <ref name="urNBQ">"Statistiline ülevaade. Tartu 2013" Tartu: Tartu linnavalitsus, 2014, lk 29, ptk "Rahvastik"</ref> <ref name="69Aui">Статистическое изображение городов и посадов Российской империи по 1825 год. Сост. из офиц. сведений по руководством директора Департамента полиции исполнительной Штера. Спб., 1829.</ref> <ref name="O8QZM">Обозрение состояния городов российской империи в 1833 году / Изд. при министерстве внутренних дел. — Спб., 1834.</ref> <ref name="qsWeu">Статистические таблицы о состоянии городов Российской империи. Сост. в Стат. отд. Совета МВД. — Спб., 1840.</ref> <ref name="41gOJ">Статистические таблицы о состоянии городов Российской империи [по 1 мая 1847 года]. Сост. в Стат. отд. Совета МВД. Спб., 1852.</ref> <ref name="0s8WB">Статистические таблицы Российской империи, составленные и изданные по распоряжению министра внутренних дел Стат. отделом Центрального статистического комитета. [Вып. 1]. За 1856–й год. Спб., 1858.</ref> <ref name="eakwL">{{Netiviide |url=http://www.digiarhiiv.ee/dspace/bitstream/10075/409/1/1867Liv_ErsteAbth_1.csv |pealkiri=Resultate der am 3. März 1867 in den Städten Livlands ausgeführten Volkszählung. Tab. 1. Summarische Gliederung der städtischen Bevölkerung in Livland, geschieden nach Civil und Miliair |vaadatud=2010-07-08 |arhiivimisaeg=2011-07-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110720123123/http://www.digiarhiiv.ee/dspace/bitstream/10075/409/1/1867Liv_ErsteAbth_1.csv |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="autogenerated1922">1922 a. üldrahvalugemise andmed. Vihk 1. Rahva demograafiline koosseis ja korteriolud Eestis. — Tallinn, 1924, lk. 10.</ref> <ref name="ijAcK">[http://demoscope.ru/weekly/ssp/rus_gub_97.php?reg=7 Первая Всеобщая перепись населения Российской империи 1897 года. Наличное население в губерниях, уездах, городах Российской Империи (без Финляндии)]</ref> <ref name="autogenerated2000">[http://www.stat.ee/dokumendid/26463 2000. aasta rahvaloenduse tulemused I Faktiline ja alaline rahvastik, rahvastiku paiknemine, soo- ja vanuskoosseis]</ref> <ref name="hzhow">Rahvastiku koostis ja korteriolud: II rahvaloenduse tulemusi. Tallinn, 1935, lk. 1.</ref> <ref name="autogenerated3">1922 a. üldrahvalugemise andmed. Vihk 1. Rahva demograafiline koosseis ja korteriolud Eestis. — Tallinn, 1924, lk. 33.</ref> <ref name="k9Xl0">Strukturbereicht über das Ostland. Teil I: Ostland in Zahlen. — Riga, 1942.</ref> <ref name="GxUAM">[http://webgeo.ru/db/1959/eston.htm Перепись населения СССР 1959 года]</ref> <ref name="rCI6K">[http://webgeo.ru/db/1970/eston.htm Перепись населения СССР 1970 года]</ref> <ref name="HQLeD">[http://webgeo.ru/db/1979/eston.htm Перепись населения СССР 1979 года]</ref> <ref name="puC1B">[http://www.digiarhiiv.ee/dspace/bitstream/10075/409/4/1867Liv_ErsteAbth_4.csv Resultate der am 3. März 1867 in den Städten Livlands ausgeführten Volkszählung. Tab. 4. Summarische Gliederung der städtischen Bevölkerung in Livland nach ihrer Nationalität für Civil und Militair geschieden]</ref> <ref name="Svxwc">Первая Всеобщая перепись населения Российской империи 1897 г. Под ред. Н. А. Тройницкого. 21: Лифляндская губерния. — Спб., 1905, с. 78—79.</ref> <ref name="lURuq">Rahvastiku koostis ja korteriolud: II rahvaloenduse tulemusi. Tallinn, 1935, lk. 47—53.</ref> <ref name="2HUXS">Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллин, 1972.</ref> <ref name="zBs0F">Население районов, городов и посёлков городского типа Эстонской ССР: По данным Всесоюзной переписи населения на 17 января 1979 года. — Таллин, 1980, с. 131—135.</ref> <ref name="uyqf9">[http://www.stat.ee/dokumendid/26495 2000. aasta rahvaloenduse tulemused. II. Kodakondsus, rahvus, emakeel ja võõrkeelte oskus]</ref> <ref name="9AlCx">Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 32</ref> <ref name="XJSDd">[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0429&ti=RAHVASTIK+RAHVUSE%2C+SOO%2C+VANUSER%DCHMA+JA+ELUKOHA+J%C4RGI%2C+31%2E+DETSEMBER+2011&path=../Database/Rahvaloendus/REL2011/07Rahvastiku_demograafilised_ja_etno_kultuurilised_naitajad/08Rahvus_Emakeel_ja_keelteoskus_Murded/&lang=2 Päring Statistikaameti andmebaasist]</ref> <ref name="1KB5B">"Statistiline ülevaade. Tartu 2013" Tartu: Tartu linnavalitsus, 2014, lk 38, ptk "Ettevõtlus"</ref> <ref name="decRY">[https://www.riigiteataja.ee/akt/423122014076 Tartu linna 2015. aasta eelarve] Riigi Teataja (vaadatud 27. aprillil 2015)</ref> <ref name="81dvI">[http://www.tartu.ee/data/Eelarve%20lyhiylevaade%202015.doc "Lühiülevaade Tartu linna 2015. aasta eelarvest"] Tartu linna kodulehel (vaadatud 27. aprillil 2015)</ref> <ref name="RScC1">[http://www.tartu.ee/index.php?page_id=36&lang_id=1&menu_id=6&lotus_url=/teated.nsf/web/viited/6745F225C5937FAEC2257E33007419AE?OpenDocument "Tänasest saab esitada kaasava eelarve ideid"] Tartu Linnavalitsuse pressiteade 27.04.2015 (vaadatud 27. aprillil 2015)</ref> <ref name="dsQ9y">[https://web.archive.org/web/20150509214714/http://www.bioneer.ee/bioneer/kohalik/aid-18463/Tartu-sai-teaduskultuurilinna-tiitli- "Tartu sai teaduskultuurilinna tiitli"] Bioneer, 16. jaanuar 2015</ref> <ref name="Qlyge">Kaspar Koort [http://tartu.postimees.ee/3433475/tartu-paases-unesco-loovlinnade-vorgustikku Tartu pääses UNESCO loovlinnade võrgustikku] Postimees, 12. detsember 2015</ref> <ref name="GXBgU">"Mälumäng" Postimees, 21. jaanuar 2014, lk 21</ref> <ref name="T6wxQ">[http://utlib.ut.ee/kogud/bskunst/linn.htm LINNAVAATED] utlib.ut.ee</ref> <ref name="91wbB">Karsten Kaminski. [http://kultuur.postimees.ee/3162979/taenavakunst-tartus-rohkem-kui-ainult-kunst "Tänavakunst Tartus: rohkem kui ainult kunst"] kultuur.postimees.ee, 26. aprill 2015</ref> <ref name="dVolb">[http://info.raad.tartu.ee/teated.nsf/0/FDC153A71C36B84EC22579DC003CF19A/$FILE/tartuarvudes%202011_EST.pdf "Tartu arvudes 2012"]</ref> <ref name="7TGhb">[http://www.tartu.ee/?lang_id=1&menu_id=6&page_id=3964 "Tartu linna ühistransport"] tartu.ee</ref> <ref name="0iwsv">[http://www.tartu.ee/pdf/agenda21.pdf "Tartu Agenda 21"]</ref> <ref name="GNGOU">Ü.Kukk, I.Alakivi [http://www.tartu.ee/pdf/1A2.pdf "Tartus kaitse all olevad loodusobjektid"] (maht ''ca'' 12 MB)</ref> <ref name="vCB78">Ü. Kukk, I. Alakivi [http://www.tartu.ee/pdf/2A2.pdf "Kaitstavaid liike Tartu linnas ja lähikonnas"] (maht ''ca'' 18 MB)</ref> <ref name="BB42X">[http://tartu.postimees.ee/2727736/kaitsealuste-taimede-uued-leiukohad-keeravad-tartus-ehitusplaane-kihva "Kaitsealuste taimede uued leiukohad keeravad Tartus ehitusplaane kihva"] Tartu Postimees, 14.03.2014</ref> <ref name="yv6Gm">[http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?reg_kood=KLO1000633&mount=view#HTTPhWsDYCx8wH2HCnZWAgOcUBREYw3ImO Ropka-Ihaste looduskaitseala] register.keskkonnainfo.ee</ref> }} == Kirjandus == * "Tartu" (koguteos) Tartu: Tartu linn, 1927 * [[Johannes Lott]] "Tartu-Veszprém = Тарту – Веспрем: sõpruslinnade sidemetest" Tallinn: [[Perioodika (kirjastus)|Perioodika]], 1975 * [[Aili Raendi]] "Isikunimelised tänavad Tartus" Tallinn: [[Eesti Raamat]], 1987 * Andres Tvauri "Muinas-Tartu" Tallinn: [[Teaduste Akadeemia Kirjastus]], 2001. ISBN 9985503317 * [[Malle Salupere]] "Tuhandeaastane Tartu: Nooruse ja heade mõtete linn" [[Tartu Ülikooli Kirjastus]], Tartu 2004. ISBN 9789985847282 * "Tartu: ajalugu ja kultuurilugu" (koostanud [[Heivi Pullerits]]) Tartu: [[Ilmamaa]], 2005. ISBN 9949131529 * [[Johannes Risingh]] "Kõne Tartu linnast" Tartu: Ilmamaa, 2009. ISBN 9789985773215 * [[Mart Siilivask]] & [[Tõnis Kimmel]] "Tartu. I, Südalinn ja Toometagune" Tallinn: [[Solnessi Arhitektuurikirjastus]], 2009 * [[Valdur Mikita]] "Tartu tähestik" Tartu: Tartu Linnavalitsus, 2017. ISBN 9789949955411 == Välislingid == {{vikisõnaraamatus}} {{commons}} {{vikitsitaadid}} * [https://www.tartu.ee/et Tartu linna koduleht] * [https://visittartu.com/et Visit Tartu] * [https://www.tartu2024.ee/ Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024] * [https://teele.luts.ee/ Tartu ilukirjanduses] * [https://www.youtube.com/channel/UCavsvxiF3vMyGjapZy31AnA/video Tartu linna kanal Youtube'is] * [[Raimu Hanson]]. [https://tartu.postimees.ee/1822291/maailma-kirjanduslinnaks-saamine-ergastab-kogu-elu "Maailma kirjanduslinnaks saamine ergastab kogu elu"] Tartu Postimees, 26. november 2008 * [[Enn Ernits]]. [https://tartu.postimees.ee/7103258/tartu-nimest-ja-selle-tulemisest "Tartu nimest ja selle tulemisest"] Tartu Postimees, 6. november 2020 {{Eesti linnad}} {{Tartu linn}} {{Euroopa kultuuripealinnad}} [[Kategooria:Eesti linnad]] [[Kategooria:Hansalinnad]] [[Kategooria:Tartu| ]] g5ojcssa8ydvxbbfj8w95re30x968d5 Teadmine 0 1201 6168435 5616223 2022-07-26T17:55:41Z Vaher 60454 liitmissoovi eemaldus wikitext text/x-wiki {{viita}} '''Teadmine''' (ing: ''knowledge'') on tähenduslikult korrastatud andmed, teave, mis on viljakas, produktiivses kasutuses, sisaldab nii sisu kui selle loomise protsessi. Tõdede, printsiipide, teabe, info, kogum (tegevuse või ülesande täitmiseks). '''Teadmised''' hõlmavad kõik need [[kirjeldus]]ed, [[hüpotees]]id, [[mõiste]]d, [[teooria]]d, [[printsiip|printsiibid]] ja [[protseduur]]id, mis mõistliku kindluse astmega on [[tõesus|tõesed]] või vastavalt [[kasulikkus|kasulikud]] (kuid ei pruugi nendega piirduda). Teadmisi jagatakse traditsiooniliselt [[kogemus|kogemuslikeks]] ja [[mõistus]]likeks, kuigi suurem jagu teadmisi sisaldab jooni mõlemast. [[Teadmised]] kõige tavalisemas mõttes on [[põhjendus|põhjendatud]] [[uskumus]]ed [[tegelikkus]]e kohta. Üks viis teadmisteni jõuda ja neid [[verifitseerimine|verifitseerida]] on tugineda [[traditsioon]]ile või üldtunnustatud [[autoriteet]]idele. Teadmised võivad põhineda ka institutsionaliseeritud ilmalikul või vaimulikul autoriteedil, näiteks [[riik|riigi]] või [[Kirik (institutsioon)|kiriku]] arvamustel. Teadmiste puhul võib aga autoriteediks pidada ka mõnda inimese võimet, nt mõistust, [[intuitsioon]]i, [[meeled|meeli]] vms. [[Teaduslik teadmine|Teadusliku teadmise]] standardjuhuks on kogemuslik teadmine koos selle üldistustega. Sellise teadmiseni jõudmise lihtsaim viis on tuginemine [[vaatlus]]tele ja [[eksperiment]]idele. See on ka [[teaduslik meetod|teadusliku meetodi]] kõige klassikalisem ja rõhutatum iseloomujoon. Teadmiseni võib aga jõuda ka [[arutlus]]te teel. Arutlused võivad lähtuda kas [[aksioom]]idest, autoriteetide [[arvamus]]test või [[teadus]]e tulemustest. Neid võidakse vaatluste ja katsete abil kontrollida või mitte. Sestap sisaldab teaduslik teadmine nii teoreetilist kui ka praktilist komponenti. Teadmine võib olla kas [[fakt]]iline või järelduslik. Faktiteadmine põhineb otsesel [[vaatlus]]el. Ta ei ole vaba [[ebakindlus]]est, sest võivad esineda vaatlus- või [[tõlgendus]][[viga|vead]] ning [[meeled|meeli]] saab [[illusioon]]idega petta. Järelduslik teadmine põhineb [[arutlus]]tel lähtudes faktidest või olemasolevast järelduslikust teadmisest, näiteks mõnest [[teooria]]st. Teaduslikuks teadmiseks tuleb pidada aga ka loogika seaduste või matemaatika tõdede teadmist, mida ei saa aga kuidagi eksperimentaalselt kontrollida. == Teadmise definitsiooni probleem analüütilises filosoofias == ===Teadmise defineerimine=== Teadmise [[definitsioon|defineerimine]] tähendab osalt sõnade "teadmine" ja "teadma" intuitiivse tähenduse väljaselgitamist ja fikseerimist, osalt nende sõnade tähenduse kehtestamist. Filosoofia ei saa arvestada nende sõnade kõiki kasutusjuhte, sest siis läheks esiteks asi lootusetult keeruliseks ja teiseks oleks juba tegemist [[keeleteadus]]e, mitte filosoofiaga. Teadmise defineerimise maski alla tunduvad olevat peitunud teoreetilised küsimused teadmise olemuse kohta. ===Propositsiooniline teadmine ja teised teadmisviisid=== {{vaata|Propositsiooniline teadmine}} Teadmise defineerimiseks püüame selgusele jõuda, mida tähendab, et S teab, et ''p'' (''S'' on teadmise [[subjekt]] ehk see, kes teab). Niisugust teadmist-et ([[inglise keel|inglise]] ''knowing-that'') nimetatakse ka [[propositsiooniline teadmine|propositsiooniliseks teadmiseks]], sest teadmine, et ''p'', on [[propositsioon]]i ''p'' teadmine. Mõnikord räägitakse ka veel muud sorti teadmistest, kuid need tulenevad õigupoolest inglise keele omapärast: inglise keeles kasutatakse sõna ''to know'' ka [[oskus]]e (''to know how to''...; [[protseduuriline teadmine]] ehk [[võimeteadmine]] (''ability knowledge'')<ref>Pritchard 2006:4</ref>) ning kellegi või millegiga tuttavoleku tähenduses. ===Defineerimine tarvilike ja piisavate tingimuste kaudu=== Et fikseerida, mis tähendab, et S teab, et ''p'', püütakse leida [[tarvilikud ja piisavad tingimused]] selleks, et S teaks, et ''p''. Olgu need tingimused A<sub>1</sub>, A<sub>2</sub>, …, A<sub>''n''</sub>. Siis igaüks neist on [[tarvilik tingimus|tarvilik]] selleks, et S teaks, et ''p'': kui S teab, et ''p'', siis [[kehtivus|kehtib]] A<sub>1</sub>; kui S teab, et ''p'', siis kehtib A<sub>2</sub>; …; kui S teab, et ''p'', siis kehtib A<sub>''n''</sub>. Ja kõik tingimused kokku on [[piisav tingimus|piisavad]] selleks, et S teaks, et ''p'': kui kehtivad tingimused A<sub>1</sub>, A<sub>2</sub>, …, A<sub>''n''</sub>, siis S teab, et ''p''. Kokkuvõttes: S teab, et ''p'', [[siis ja ainult siis]] (ehk: [[parajasti siis]]), kui kehtivad tingimused A<sub>1</sub>, A<sub>2</sub>, …, A<sub>''n''</sub>. ===Tõesuse nõue=== Üks tarvilik tingimus selleks, et S teaks, et ''p'', on see, et ''p'' oleks [[tõesus|tõene]]. Ei ole võimalik teada seda, mis on [[väärus|väär]]. Kõik, mida teatakse, on tõene.<ref>[[Duncan Pritchard]] (2006: 5) selgitab seda nõuet nii: tõesus toetab meie ootust, et teadja saaks asjadest õigesti aru.</ref> Kuid see tingimus ei ole piisav selleks, et S teaks, et p on tõene. Kõike, mis on tõene, kõik ju ei tea. ===Uskumise nõue=== Kas selleks, et ''S'' teaks, et ''p'', on tarvis, et ''S'' [[uskumine|usuks]], et ''p''? Võõrplaneetlased ei usu, et [[Jumala olemasolu|Jumal on olemas]]; nad teavad, et Jumal on olemas, st see pole nende jaoks uskumise küsimus, nad on Jumalat oma silmaga näinud. Seega ei ole uskumine teadmise tarvilik tingimus. See näide näitab, et sõna "uskuma" kasutatakse mõnikord tähenduses, mis implitseerib, et usk ei ole kindel.<ref>[[Duncan Pritchard]] (2006: 5) tõlgendab olukorda nii, et propositsiooni mitte ainult ei usuta, </ref> Seetõttu lepime kokku, et mõistame uskumise all tõeseks pidamist. Kas on võimalik teada, et ''p'', ja ometi mitte pidada tõeseks, et ''p''? Tundub, et ei ole.<ref>[[Duncan Pritchard]] (2006: 5) selgitab seda nõuet nii: kui teadja ei usuks seda, mida ta teab, siis poleks teadmisel teadjaga seost.</ref> Seetõttu võib uskumist pidada teadmise tarvilikuks tingimuseks. Uskumine ei ole teadmise piisav tingimus, sest ma võin uskuda seda, mis pole tõsi ja mida ma seetõttu ei tea. ===Õigustatuse nõue=== Tõene uskumus ei pruugi veel olla teadmine. Ma võin uskuda, et võidan järgmisel kuul miljon krooni. Ja kui ma tõesti võidan, siis see veel ei tähenda, et ma praegu seda teaks. Teadmiseks peab olema alus. [[Epistemoloogia]]s nimetatakse seda (episteemiliseks) [[õigustus (filosoofia)|õigustus]]eks. Uskumuse õigustatusest võib rääkida ka selles mõttes, et õigustus osutub tõeseks, ja selles mõttes, et uskumine on (näiteks tervisele) kasulik. Viimasel juhul on tegemist [[prudentsiaalne õigustus|prudentsiaalse õigustusega]]. [[Episteemiline õigustus|Episteemilise õigustuse]] (eesti keeles võib öelda ka: [[põhjendus]]e) loomus on üks epistemoloogia põhiprobleeme. ===Gettieri probleem=== Kas teadmine on sama mis õigustatud tõene uskumus? ([[Gettieri probleem]].) Vaatame järgmist näidet. Mees kuuleb tütrelt, et see on ostnud auto. Naaber ütleb mehele, et on kuulnud, et mehe peres on keegi auto ostnud. Mees ütleb, et ta teab seda. Tegelikult tütar valetas, aga naine ostis salaja auto. Sel juhul mees siiski ei tea, et tema peres on keegi auto ostnud, kuigi see on tõsi, mees usub seda ja tema uskumus on õigustatud. Uskumust õigustab see, et mees tegi järelduse tütrelt kuuldu põhjal, milles tal ei olnud alust kahelda. Milline tarvilik tingimus tuleks lisada, et saada teadmise definitsioon? On õigustatud tõeseid uskumusi, mis ei ole teadmised. Kas peaksime teadmise puhul nõudma, et tegemist oleks täielikult õigustatud uskumusega? Kui täielik õigustus ei garanteeri uskumuse tõesust, siis ta ei ole ikkagi täielik. Kui ta aga garanteerib uskumuse tõesuse, kas me siis üldse midagi teame? Me ei taha ometi teadmist defineerida nii, et teadmine osutuks võimatuks. Õigustust saab tühistada (inglise keeles ''defeat''). [[Õogustust tühistav fakt|Õigustust tühistavaks faktiks]] nimetame niisugust tõest väidet, mille puhul on nii, et kui õigustuse subjekt hakkaks seda väidet uskuma, siis tal enam õigustust ei oleks ehk õigustus oleks tühistatud. Nimetame tühistamatuks õigustuseks sellist õigustust, mille korral puudub seda õigustust tühistav fakt. Näiteks eelmise osa näites on õigustust tühistavaks faktiks see, et tütar valetas. Kas võiks teadmine olla sama mis [[tühistamatu õigustatus|tühistamatult õigustatud]] tõene uskumus? Vaatame niisugust näidet. 1. Ma kohtan koridoris naabrimeest, tunnen ta ära ja tervitan teda. Ma usun, et see oli naabrimees. See oligi naabrimees. Ma olen tühistamatult õigustatud uskuma, et see oli naabrimees. Ma tean, et see oli naabrimees. 2. Ma kohtan koridoris naabrimeest, tunnen ta ära ja tervitan teda. Ma usun, et see oli naabrimees. See oligi naabrimees. Naabrimehel on temast täiesti eristamatu kaksikvend, kes elab Austraalias. See on minu õigustust tühistav fakt. Ma ei tea seda fakti. Siis ma ei tea seda, et see oli naabrimees. See on definitsiooniga kooskõlas. 3. Ma kohtan koridoris naabrimeest, tunnen ta ära ja tervitan teda. Ma usun, et see oli naabrimees. See oligi naabrimees. Naabrimehel on temast täiesti eristamatu kaksikvend, kes elab Austraalias. See on minu õigustust tühistav fakt. Ma ei tea seda fakti. Aga kui ma seda fakti teaksin ja küsiksin naabrinaise käest, siis ta ütleks, et kaksikvend on praegu Austraalias. Kui ma teaksin ka seda, siis ei saaks need kaks fakti koos minu õigustust tühistada. Seega ei saaks öelda, et ma ei tea, et see, keda ma kohtasin, oli naabrimees. Ometi definitsiooni järgi ma ei tea seda. Kas saaks definitsiooni kohendada? Defineerime teadmise kui tühistamatult õigustatud uskumuse. Uskumus on tühistamatult õigustatud, kui ükski tõene uskumus ei saa meie uskumuse õigustust tühistada. (Alati võib õigustuse tühistada mõni väär uskumus). Mis saab siis, kui uskumuse õigustuse tühistusele uue uskumuse lisamine taastab õigustuse ja ka teadmise? Siis on võimalik teadmine, mis ei ole tühistamatult õigustatud uskumus. Järelikult on meie definitsioon liiga tugev. Tuleb ette, et ma tean midagi, kuid ei mäleta, kust ma seda tean. Praegu mul puuduvad teadmist õigustavad uskumused. Teadmise definitsioon tühistamatu õigustuse kaudu kohendatud kujul on järgmine: teadmine on tõene uskumus, mis on lõppastmes tühistamatult õigustatud, see tähendab, kas 1) on tühistamatult õigustatud või 2) õigustus ei ole tühistamatu, kuid iga tühistus on tühistamatult tühistatav tõese uskumusega, või 3) õigustuse iga tühistuse iga tühistus ei ole tühistamatu, kuid iga selle tühistus on tühistamatult tühistatav tõese uskumusega, või jne. Kui on võimalik midagi teada omamata seda teadmist õigustavaid uskumusi, kas siis on teadmisel üldse midagi õigustusega pistmist? Alternatiivne definitsioon teadmisele võiks olla niisugune. S teab, et ''p'', parajasti siis, kui 1) ''p'' on tõene, 2) S usub, et ''p'', 3) S on jõudnud uskumusele, et ''p'', [[usaldatav meetod (epistemoloogia)|usaldataval meetodil]]. Kas usaldatav meetod peab olema täielik, see tähendab, andma igal juhtumil tõese uskumuse? Niisugust meetodit nähtavasti ei ole, kas või juba sellepärast, et iga meetodit võidakse valesti rakendada. Seetõttu saab nõuda vaid seda, et meetod oleks üldiselt usaldatav, see tähendab, annaks üldjuhul tõese uskumuse. Siiski võib juhtuda, et üldiselt usaldataval meetodil saadav tõene uskumus ei ole teadmine. Näiteks [[telefoniraamat]]ust järelevaatamine on üldiselt usaldatav meetod kellegi telefoninumbri teadasaamiseks. Ent võib juhtuda, et telefoniraamatus on trükiviga, kuid telefoninumbrit on vahepeal muudetud nii, et telefoniraamatus olev number on nüüd õige. Meie tõene uskumus, mis me telefoniraamatust järele vaadates saame, ei ole teadmine. Kuidas lahendada seda probleemi? Meetod peab olema usaldatav mitte ainult üldiselt, vaid ka konkreetsel juhul. Kuid usaldatavus saab iseloomustada ainult tendentsi, mitte üksikjuhtu. Ka üldiselt usaldatavat meetodit ei saa alati usaldada. Näide: Tornikell seisab ja näitab alati 8.00. Tornikella vaatamine on üldiselt usaldatav meetod kellaaja teadasaamiseks. Kui ma vaatan seda kella kell 8.00, siis ma olen kellaaja teada saanud üldiselt usaldataval meetodil, kuid ometi ei ole tegemist teadmisega. Võiks nõuda lisaks meetodi üldisele usaldatavusele seda, et ta oleks andnud õige tulemuse ka (pisut) teistsugustel asjaoludel, meie näites näiteks ka kell 7.45. Jääb probleem, kuidas täpsustada, kui erinevatest asjaoludest võib olla jutt. ==Vaata ka== *[[aposterioorne teadmine]] *[[aprioorne teadmine]] *[[Gettieri probleem]] *[[teadus]] *[[vaikiv teadmine]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Duncan Pritchard]]. ''[[What Is That Thing Called Knowledge]]'', Routledge [[2006]]. ==Välislingid== *[[Matthias Steup]]. [http://plato.stanford.edu/entries/epistemology/ Epistemology], [[Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia]], [[2005]]. {{Vikitsitaadid}} [[Kategooria:Teadmine| ]] [[Kategooria:Epistemoloogia]] [[Kategooria:Semiootika]] ae7ubq7tjt1cj95wt0n8bszn4hr5358 Indoneesia 0 2781 6168359 6129617 2022-07-26T16:06:43Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 6 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.8 wikitext text/x-wiki {{Riik | riiginimi = Indoneesia Vabariik | omastav = Indoneesia | nimi1_keel = indoneesia | nimi1 = Republik Indonesia | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = National emblem of Indonesia Garuda Pancasila.svg | vapi_laius = 100px | asendikaart = Indonesia in its region.svg | deviis = ''Bhinneka Tunggal Ika'' | riigikeel = [[indoneesia keel|indoneesia]] | ametlik_keel = | pealinn = [[Jakarta]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[Joko Widodo]] | valitsusjuhi_ametinimi = | valitsusjuhi_nimi = | pindala = 1904569 | rahvaarv = | rahvaarv_seis = | rahvaarv_viide = | iseseisvus = [[17. august]]il [[1945]] | valuuta = [[Indoneesia ruupia|ruupia]] (IDR) | ajavöönd = [[maailmaaeg]] +7 kuni +9 | hümn = [[Indonesia Raya]] ("Suur Indoneesia") | usund = | tippdomeen = [[.id]] | telefonikood = 62 | riigikord = [[presidentaalne vabariik]] | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = INA | märkused = }} '''Indoneesia''' on riik [[Kagu-Aasia]]s, mis hõlmab suurema osa [[Indohiina poolsaar]]e ja [[Austraalia]] vahele jäävatest saartest. [[Kolonialism|Koloniaalajastul]] kasutati Indoneesia piirkonna kohta nime Hollandi India. Indoneesia asub ligi 17 500 saarel ja koosneb 34 provintsist. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Indoneesias 237,6 miljonit inimest ning selle näitaja poolest on riik maailmas neljandal kohal. [[Muslim]]ite arvukuselt on Indoneesia maailmas esikohal. Indoneesia on [[vabariik]], valitava [[President|presidendi]] ja seadusandliku võimu esindajatega. Riigi pealinn on [[Jakarta]]. Riigil on maismaapiir [[Malaisia]], [[Ida-Timor]]i ja [[Paapua Uus-Guinea]]ga. Naabermaade seas on veel [[Singapur]], [[Filipiinid]], Austraalia ja [[India]]le kuuluvad [[Andamani saared]]. Indoneesia on [[ASEAN]]-i ja [[G-20]] liige. Arvestusliku [[sisemajanduse kogutoodang]]u järgi (ostujõu pariteedi alusel) on Indoneesia maailmas 8. kohal (2015), kuid arvestades [[SKT elaniku kohta|SKT-d elaniku kohta]], 43. kohal.<ref name="CIA" /> Indoneesia saarestik on olnud tähtis kaubandusregioon alates [[7. sajand]]ist, mil [[Sriwijaya]] riik ja hiljem ka [[Majapahit]]i impeerium kauplesid [[Hiina]] ja Indiaga. Indoneesia ajalugu on oluliselt mõjutanud tema loodusvarasid himustavad võõrriigid. Muslimitest kauplejad tõid kaasa [[islam]]i ja Euroopa riigid [[kristlus]]e. Mõlemad osapooled võitlesid [[Suured maadeavastused|suurte maadeavastuste]] ajastul [[monopol|monopoolsete]] kauplemisõiguste eest [[Maluku saared|Maluku vürtsisaartega]]. Sellele järgnes kolm ja pool sajandit [[Holland]]i kolonisatsiooni, kuni Indoneesia saavutas iseseisvuse pärast [[II maailmasõda]]. Iseseisvuse järel on Indoneesia ajalugu olnud sündmusterohke, seda on saatnud [[loodusõnnetus]]ed, [[korruptsioon]], [[separatism]], [[demokraatia]] areng ja kiire [[majanduskasv]]u periood. Indoneesias elab sadu rahvaid. Kõige suurem ja poliitiliselt domineeriv rahvarühm on [[jaavalased]]. Indoneesia deviis "''Bhinneka Tunggal Ika''" ("ühtsus mitmekesisuses") väljendab riigis valitsevat kultuurilist ja etnilist mitmekesisust. Vaatamata suurele rahvaarvule ja tiheda asustusega piirkondadele, on Indoneesias laialdased metsiku loodusega territooriumid, kus on rikkalik [[Biodiversiteet|bioloogiline mitmekesisus]]. Riigis on ohtralt loodusvarasid, kuid tänapäeval elavad seal paljud inimesed vaesuses.<ref name=economist1 /> == Riik == Nimi ''Indoneesia'' tuleneb [[Ladina keel|ladinakeelsest]] sõnast ''Indos'' (tõlkes [[India]]) ja [[kreeka keel|kreekakeelsest]] sõnast ''nesos'' (tõlkes saar).<ref name = "etymonline"/> Nimetust ''Indu-nesians'' kasutati esmakordselt 1850. aastal ning algselt kirjeldati selle liitsõnaga [[Malai saarestik]]u elanikke. Hiljem võeti kasutusele sõna ''Indonesia''.<ref name = "GeorgeWindsorEarl" /> Indoneesia asub ligi 17 500 saarel, millest umbes 6000 on asustatud.<ref name="CIA" /> Riik ulatub idast läände ligi 5120 kilomeetrit ja põhjast lõunasse ligi 1760 kilomeetrit.<ref name="countrystudies" /> Saared paiknevad mõlemal pool [[ekvaator]]it ning neist on suurimad [[Uus-Guinea]] (koos [[Paapua Uus-Guinea]]ga), [[Kalimantan]] (koos [[Brunei]] ja [[Malaisia]]ga), [[Sumatra]], [[Sulawesi]] ja [[Jaava]]. Kalimantani saarel on Indoneesial 1782&nbsp;km pikkune maismaapiir Malaisiaga, Uus-Guinea saarel 820&nbsp;km pikkune maismaapiir Paapua Uus-Guineaga ja Timori saarel 228&nbsp;km pikkune maismaapiir [[Ida-Timor]]iga.<ref name="CIA" /> Merepiir on Indoneesial lisaks ülaltoodud riikidele ka Austraalia, [[Belau]], [[Filipiinid]]e, [[Vietnam]]i, [[Tai]], [[Singapur]]i ja Indiaga.<ref name="maritime" /> Riigi [[rannajoon]]e pikkus on 54 716&nbsp;km.<ref name="CIA" /> Indoneesia pindala on 1 904 569&nbsp;km<sup>2</sup>, millega ta on maailma riikide hulgas 14. kohal. Kogupindalast on maismaad 1 811 569&nbsp;km<sup>2</sup> ja siseveekogusid 93 000&nbsp;km<sup>2</sup>.<ref name="CIA" /> === Riigikord === [[Pilt:Indonesia DPR session.jpg|pisi|Rahvaesindajate Nõukogu istung Jakartas]] {{vaata ka|Indoneesia riigipeade loend}} Indoneesia on [[presidentaalne vabariik]] ning [[unitaarriik]]. Pärast [[Suharto]] tagasiastumist 1998. aastal on Indoneesia poliitilisi ja valitsusorganeid põhjalikult reformitud. Neli [[põhiseadus]]e parandust (1998, 1999, 2000 ja 2001) on uuendanud [[Täidesaatev võim|täidesaatvat]], [[kohtuvõim|kohtu-]] ja [[Seadusandlik võim|seadusandlikku võimu]].<ref name="Harijanti2006" /> [[Indoneesia president]] on [[riigipea]], valitsusjuht ja relvajõudude ülemjuhataja. Presidendil on konstitutsiooni järgi õigus ametisse määrata ja tagandada ministreid, õiguskantslerit ning politsei ja relvajõudude juhatajat.<ref name="legalsystem" /> 2004. aastal toimusid esimesed presidendi ja asepresidendi otsevalimised.<ref name="carter" /> President võib ametis olla maksimaalselt kahe järjestikuse viieaastase ametiaja jooksul.<ref name="embassy" /> Rahvast esindav kõrgeim võimuorgan on kahekojaline parlament [[Rahva Konsultatiivkogu]], mille funktsioonide hulka kuuluvad põhiseaduse parandamine või täiendamine, presidendi [[inauguratsioon]] ja riigipoliitika üldise suuna määramine. Konsultatiivkogul on õigus presidenti tagandada.<ref name="legalsystem" /> Rahva Konsultatiivkogu koosneb [[Rahvaesindajate Nõukogu]] ja [[Provintsiesindajate Nõukogu]] liikmetest, kuhu kuulub vastavalt 560 ja 132 liiget.<ref name="USSTATE" /> Rahvaesindajate Nõukogu teostab seadusandlikku võimu ning selle liikmed valitakse viieks aastaks [[Võrdeline valimissüsteem|võrdelise valimissüsteemi]] järgi.<ref name="Harijanti2006"/> Alates 1998. aastast tehtud reformide abil on oluliselt suurenenud Rahvaesindajate Nõukogu tähtsus riigi valitsemises. Provintsiesindajate Nõukogu loodi 2001. aastal regioonide majandamiseks. Koja funktsioonide hulka kuuluvad arvete ettevalmistamine ja nõuandev tegevus (puudub seadusandlik võim) mitmesugustes küsimustes, nt regionaalne autonoomia, suhted ja majanduslik tasakaal keskvõimu ja regioonide vahel, regioonide majandamine, ühendamine ja valitsemine, loodusvarade ammutamine jm.<ref name="legalsystem" /> Enamik tsiviilhagidest menetletakse madalama astme (''Pengadilan Negeri'') kohtutes, apellatsioonid aga teise astme kohtus (''Pengadilan Tinggi''). Riigi kõrgeim kohus on ülemkohus (''Mahkamah Agung''), mis menetleb kassatsioonkaebusi. Teiste kohtute tegevusvaldkondade hulka kuuluvad majanduslike, administratiivsete, seaduste kehtivuse ja nende tõlgendamise ning [[šariaat|šariaadi]] küsimuste lahendamine.<ref name="USCONGRESS" /> === Haldusjaotus === {{Vaata|Provints (Indoneesia)}} [[Fail:Indonesia, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|275px|Indoneesia provintsid]] Indoneesia koosneb 34 provintsist, millest viiel on eristaatus. Igal provintsil on oma seadusandlik võim ja [[kuberner]]. Provintsid jagunevad regentkondadeks ja linnadeks, mis jagunevad omakorda ringkondadeks ning edasi küladeks (''desa'' või ''kelurahan''). [[Aceh]]i, [[Jakarta]], [[Yogyakarta eripiirkond|Yogyakarta]], [[Paapua provints|Paapua]] ja [[Lääne-Paapua provints]]il on suuremad seadusandliku võimu privileegid ja suurem sõltumatus keskvalitsusest, mis puudub ülejäänud provintsidel. Acehi provintsil on teatud õigused muuta oma [[õigussüsteem]]i, nt 2003. aastal kehtestati seal [[šariaat]] (islamiseaduste süsteem).<ref name="sharia" /> Yogyakarta provintsil oli eristaatus juba enne riigi iseseisvumist – [[Yogyakarta sultanaat|Yogyakarta sultanaadil]] oli [[vasallriik|vasallriigi]] staatus juba Hollandi kolonisatsiooni aegadest alates. Provintsi pealinn oli [[Indoneesia iseseisvussõda|Indoneesia iseseisvussõja]] ajal ühtlasi riigi ajutine pealinn (jaanuar 1946 kuni august 1950).<ref name="Yogyakarta" /> Lääne-Paapua (varem tuntud kui ''Irian Jaya'') sai autonoomse staatuse aastal 2001 ning jagati kaheks eraldi provintsiks 2003. aasta veebruaris.<ref name="westpapua" /> Jakarta on eristaatusega pealinna regioon. === Välissuhted === [[Sukarno]] võimuperioodil püüdis Indoneesia arendada häid suhted [[Aasia]] kommunistliku režiimiga riikidega ([[Hiina]], [[Põhja-Korea]], [[Vietnam]], [[Kambodža]]), vastandudes [[kolonialism]]ile,[[neokolonialism]]ile ja [[imperialism]]ile. Kuigi [[NSV Liit]] oli riigi peamine relvadega varustaja ja majandusabi andja, lähenes Indoneesia rohkem Hiinale, eriti aastatel 1964–1965.<ref name="sukarnopolicy" /> Agressiivset välispoliitikat aeti Hollandi poolt hallatava [[Lääne-Paapua]] ja [[Malaisia]] suhtes.<ref name="sukarnopki" /> Vastuseks Malaisia määramisele ajutiseks [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] liikmeks 1965. aastal, lahkus Indoneesia [[ÜRO]]-st.<ref name="gimonca4" /> Alates [[Suharto]] valitsemisperioodist on Indoneesia välispoliitika põhinenud majanduslikul ja poliitilisel koostööl [[läänemaailm]]aga.<ref name="fpolicy" /> Indoneesia kuulub [[Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon]]i (ASEAN) asutajaliikmete hulka ning säilitab häid suhteid lähinaabritega.<ref name="USSTATE"/> Riik taastas oma liikmestaatuse ÜRO-s 1966 ning parandas suhteid Hiina Rahvavabariigiga, mis halvenesid oluliselt pärast kommunistidevastaseid repressioone Suharto võimuperioodi alguses (1965–1966).<ref name="USCONGRESS"/> Indoneesia on [[Mitteühinemisliikumine|Mitteühinemisliikumise]] (NAM) ja [[Islamikonverentsi organisatsioon]]i (OIC) asutajaliige <ref name="USSTATE"/> ning [[Kagu-Aasia vabakaubanduspiirkond|Kagu-Aasia vabakaubanduspiirkonna]] (AFTA), [[Cairnsi grupp|Cairnsi grupi]], [[Maailma Kaubandusorganisatsioon]]i (WTO) liige. Kuni 2008. aastani oli riik ka [[Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon]]i (OPEC) liige, kuid lahkus sealt naftaekspordi mahtude vähenemise tõttu. Alates 1966. aastast on Indoneesia majanduslikku ja humanitaarabi saanud peamiselt USA-st, Lääne-Euroopast, Austraaliast ja Jaapanist.<ref name="USSTATE"/> Indoneesia valitsus on teinud koostööd mitmete riikidega, et tabada ja süüdi mõista riigis pommiplahvatusi organiseerinud äärmuslikke [[islamist]]e ja [[al-Qā‘idah]]' liikmeid.<ref name="pomm1" /><ref name="pomm2" /> Ohvriterohkeim pommiplahvatus, mille tagajärjel hukkus 202 inimest, toimus [[Bali]] saarel [[Kuta]] linnas 2002.<ref name="pomm3" /> Plahvatuste ja neile järgnenud paljude riikide antud hoiatused mõjusid negatiivselt Indoneesia [[turism]]isektorile ning vähenesid oluliselt välisriikide investeeringud riigi majandusse.<ref name="impacts" /> == Loodus == [[Pilt:Map of Indonesia Demis.png|pisi|275px|Indoneesia looduskaart]] === Saarerühmad ja pinnamood === Saared on jaotatud nelja rühma: [[Suured Sunda saared]], [[Väiksed Sunda saared]], [[Maluku saared]] ja [[Uus-Guinea]] saar. Saartel vahelduvad [[lavamaa]]d ja [[jõesete]]test moodustunud [[tasandik]]ud keskmise kõrgusega [[mäeahelik]]ega. Riigi kõrgem tipp asub [[Puncak Jaya]] (4884&nbsp;m)<ref name="Carstensz" /> mäel Uus-Guinea saarel. Sumatra saarel paiknev Indoneesia suurim järv [[Toba järv|Toba]] (pindala 1103&nbsp;km<sup>2</sup>) on ühtlasi maailma suurim [[kraater|vulkaanikraatrisse]] tekkinud järv.<ref name="tobalake" /> Indoneesia [[jõed]] on veerohked ja kannavad kaasa rohkesti [[sete|setteid]]. Riigi pikimad jõed asuvad Kalimantani saarel ning nende hulka kuuluvad [[Barito]], [[Kapuas]], [[Mahakam]].<ref name="geography" /> Suurematel jõgedel on levinud jõetransport. [[Pilt:Tompaluan130910.JPG|pisi|[[Lokon-Empungi kaksikvulkaan]]i Tompaluan-kraatri plahvatus 10. septembril 2013 [[Sulawesi]] saarel Indoneesias. Riigis on vähemalt 150 [[tegevvulkaan]]i]] === Vulkaaniline aktiivsus === Kuna Indoneesia paikneb [[laam]]ade ([[Indo-Austraalia laam|Indo-Austraalia]], [[Euraasia laam|Euraasia]] ja [[Vaikse ookeani laam]]a) [[subduktsioonivöönd]]i lähedal, siis asub riik seismiliselt ja vulkaaniliselt väga ebapüsivas piirkonnas. Seetõttu esineb riigis sageli [[maavärin]]aid ja [[Vulkaanipurse|vulkaanipurskeid]]. Indoneesias on vähemalt 150 [[tegevvulkaan]]i.<ref name="volcanoes" /> Nende hulka kuuluvad [[Krakatau]] ja [[Tambora]], mis said kuulsaks 19. sajandil toimunud võimsate vulkaanipursete tõttu.<ref name="Tambora" /> 70 000 – 75 000 aastat tagasi toimunud [[Toba (vulkaan)|Toba vulkaanipurse]] oli arvatavalt maailma üks võimsamaid.<ref name="Toba" /> Lähiaja suurimate looduskatastroofide hulka kuuluvad [[2004. aasta India ookeani maavärin]], mille tagajärjel hukkus Indoneesias ligi 168 000 inimest <ref name="tsunami" /> ning 2006. aasta Jaava saare maavärin, mille tõttu hukkus peaaegu 6000 inimest.<ref name="JavaEarthquake" /> Samas on vulkaanide purskamise ajal mahalangeva [[vulkaaniline tuhk|tuha]] tõttu mõnedel saartel (nt Jaava ja Bali) väga viljakad [[mullad]], mis on aidanud ära toita tihedalt asustatud saartel elavaid inimesi.<ref name="countrystudies" /> === Kliima === Ekvaatori läheduse tõttu valitseb Indoneesias [[ekvatoriaalne kliima]]. [[Aasta keskmine õhutemperatuur]] on rannikupiirkondades 28&nbsp;°C, sisemaal 23–26&nbsp;°C <ref name="weatheronline" /> ning mägedes kõrgemal kui 1500&nbsp;m 15–17&nbsp;°C<ref name="ENE" />. [[Suhteline õhuniiskus]] on küllalt suur, enamasti vahemikus 70–90%. Piirkonniti suuresti varieeruvat [[aasta keskmine sademete hulk|sademete hulka]] mõjutavad eelkõige [[mussoon]]id. Kõige rohkem esineb sademeid riigi lääne- ja põhjaosas. Kõige niiskemad Indoneesia piirkonnad asuvad Sumatra lääneosas, Jaaval, Balil, Kalimantanil, Sulawesil ja Uus-Guinea saarel.<ref name="weather" /> Sademeid esineb aastaringselt rohkesti, [[madalik]]el on [[aasta keskmine sademete hulk]] 2000–3000&nbsp;mm, tuulepealsetel mäenõlvadel aga üle 4000&nbsp;mm. Väikestel Sunda saartel ja Jaava idaosas on Austraaliast tulevate [[mussoon]]ide tõttu talvel (juunist septembrini) kuivaperiood, keskmine sademete hulk aastas on seal vahemikus 800–1500&nbsp;mm.<ref name="ENE" /> Tugevate tuulte ja rohkete sademete hulgaga [[taifuun]]e esineb saartel septembrist detsembrini. Siiski pole kõik taifuunid väga tugevad ning mõnel aastal esineb tormihooajal vaid üksikuid taifuune.<ref name="weatheronline" /> === Elustik === [[Pilt:Man of the woods.JPG|pisi|[[Sumatra orangutan]] kuulub äärmiselt ohustatud liikide hulka]] Tänu Indoneesia suurusele, mitmekesisele saarestikule ja ekvatoriaalsele kliimale on sealne [[biodiversiteet]] maailmas teisel kohal ([[Brasiilia]] järel).<ref name="facts" /> Riigi [[taimestik]]u ja [[loomastik]]u hulgas on esindatud nii [[Aasia]] kui ka [[Austraalia]] päritolu [[liik (bioloogia)|liigid]].<ref name="florafauna" /> [[Sumatra]], [[Jaava]], [[Kalimantan]] ja [[Bali]] olid kunagi ühenduses [[Euraasia]] mandriga, mistõttu nende saarte fauna on pärit Aasiast. Suured [[imetajad]], näiteks [[sumatra tiiger]], [[jaava ninasarvik|jaava]] ja [[sumatra ninasarvik]], [[orangutan]]id, [[india elevant]] ja [[leopard]]id, olid kunagi laialdaselt levinud kuni Bali saareni. Tänapäeval on nende arvukus ja levila inimtegevuse tõttu olulisel määral kahanenud. Näiteks [[jaava tiiger|jaava]] ja [[bali tiiger]] on juba välja surnud. Indoneesia metsad võtavad enda alla umbes 58% (2000) <ref name="globalis" /> riigi maismaa pindalast. Viimase aastakümne jooksul on metsade pindala vähenenud kiirusega 2 miljonit hektarit aasta jooksul ning 20. sajandi alguses oli metsade osakaal maismaa pindalast ligikaudu 84%.<ref name="forest" /> Kõige rohkem on metsade pindala vähenenud tiheda inimasustusega saartel (nt Jaava). Sumatral ja Kalimantanil on metsades kasvavad liigid peamiselt Aasia päritolu, kuid pikemat aega mandrist eraldunud saartel, näiteks Sulawesil, Nusa Tenggaral ja Malukul, on arenenud ainulaadne loomastik ja taimestik.<ref name="ecology1" /><ref name="ecology2" /> Paapua Uus-Guinea oli aga kunagi ühenduses Austraaliaga ning seetõttu on sealne taimestik ja loomastik (sh ligi 600 linnuliiki) lähedane Austraalia floora ja faunaga.<ref name="papua" /> Indoneesia loomastiku hulgas on väga palju [[endeem]]seid liike – nt ligi 39% imetajatest (imetajaid kokku 515 liiki), umbes 26% linnuliikidest (linnuliike kokku 1531), 37% [[kahepaiksed|kahepaiksetest]] (kahepaikseid kokku 270 liiki). Indoneesia rannikuvete elustiku mitmekesisus on arvatavasti kõige suurem maailmas, seda aitavad rikastada 54 716 <ref name="CIA" /> kilomeetri pikkune [[rannajoon]] ja 5,5 miljoni hektari suurune rannikuala, kus on väga laialdaselt levinud [[mangroov]]id ja [[korallrahu]]d.<ref name="biodiversity" /> Rannikualade [[ökosüsteemid]]e hulka kuuluvad veel [[rannad]], [[Luide|liivaluited]], [[estuaar]]id, [[mererohi|mererohu]] ja [[vetikad|vetikate]] kasvupiirkonnad, [[muda]]st moodustunud [[märgala]]d ja väikesaarte ökosüsteemid.<ref name="EcoSeas1"/> Sisemaal kasvavad umbes kuni kõrguseni 1500&nbsp;m liigirohked ekvatoriaalsed [[vihmametsad]], 1500–3000&nbsp;m kõrgusel [[igihaljus|igihaljad]] lähistroopilised metsad ja [[okaspuumets]]ad ning veelgi kõrgemal mäestikumetsad. Riigi kaguosas esineb ka [[savann]]e ja savannimetsi.<ref name="ENE" /> === Keskkonnaprobleemid === Indoneesia rahvastiku kiire kasv ja suurtööstuse pidev areng on tekitanud mitmeid keskkonnaprobleeme, mille lahendamine on tihti teisejärguline laialdaselt levinud vaesuse ning nõrga ja alarahastatud keskvalitsuse meetmete tõttu.<ref name="forestprob" /> Levinud probleeme: *[[raadamine]] ja [[raie]] (millest märkimisväärne osa on illegaalne tegevus) ja nendega seotud maastikupõlengud, mis põhjustavad õhu saastumist [[sudu]]ga laialdastel maa-aladel (Lääne-Indoneesia, Singapur, Malaisia); *mereressursside üleekspluateerimine; *mitmed keskkonnaprobleemid, mis on seotud kiire [[linnastumine|linnastumisega]] ja [[majanduskasv]]uga ning nende hulka kuuluvad [[õhureostus]], [[liiklusummik]]ud, [[prügimajandus]], [[joogivesi|joogivee]] ja [[kanalisatsioon]]i teenused.<ref name="forestprob"/> Metsade raie ja [[raba|turbarabade]] hävitamine on teinud Indoneesiast maailma suuruselt kolmanda [[kasvuhoonegaasid]]e emiteerija.<ref name="emitter" /> Elukohtade kadumine inimtegevuse tulemusena ohustab mitmeid kohalikke ja endeemseid liike. [[Rahvusvaheline Looduskaitseliit]] on [[ohustatud liigid|ohustatud liikide]] hulka kandnud 140 liiki Indoneesias elutsevaid imetajaid ja [[äärmiselt ohustatud liigid|äärmiselt ohustatud liikide]] hulka 15 liiki imetajaid, kelle hulgas on ka [[sumatra orangutan]].<ref name="IUCN" /> == Rahvastik == [[Pilt:Ubud-Kids.jpg|pisi|[[Balid|Bali]] lapsed. Indoneesias elab ligi 300 etnilist rühma]] Indoneesia rahvaarv oli 2010. aasta rahvaloenduse andmetel 237,6 miljonit <ref name="bps2010" /> ja aastane juurdekasv oli 1,9 protsenti. Arvatavalt peatub rahvastiku juurdekasv alles 50 aasta pärast.<ref name="pgrowth" /> Rahvastiku tihedus on 134,4 inimest ühe ruutkilomeetri kohta (2015).<ref name="CIA" /> Jaava saar on suurima elanike arvuga saar maailmas. Indoneesia saarest on ta suurima rahvastikutihedusega ja seal elab üle poole kogu riigi rahvastikust (elanikke 136 miljonit ja rahvastiku tihedus 1029 in/km<sup>2</sup>).<ref name="jaava" /> Ülerahvastatus on probleemiks eriti Jaava ja Bali saarel. Hollandi koloniaalperioodi ajal hakati probleemi lahendama (20. sajandi alguses) inimeste ümberasustamisega hõreda inimasustusega saartele. Sama poliitikat jätkati ka pärast riigi iseseisvumist. 1960. aastatel hakati lisaks juurutama pereplaneerimispoliitikat, mis osutus üsna edukaks Bali saarel.<ref name="planing" /> Samas ümberasustatavate inimeste hulk aina kasvas, ning sisemigratsiooni haripunkt saabus välisabi toel ([[Maailmapank]] ja teised välisdoonorid) 1980. ja 1990. aastatel. [[Jaava]]lt, [[Bali]]lt ja [[Madura]]lt asustati inimesi ümber peamiselt [[Kalimantan]]ile, [[Sumatra]]le, [[Sulawesi]]le, Malukule ja [[Uus-Guinea]]le. Kokku viidi perioodil 1949–2000 oma kodusaarelt minema üle 6 miljoni inimese.<ref name="transmigration" /> Nii ulatuslik ümberasustamine on tekitanud aeg-ajalt pingeid ja vägivalda migrantide ja kohalike vahel, mille tagajärjel on sadu inimesi tapetud. 2001. aastal hukkus kokkupõrgetes [[dajakid|dajakkidega]] Kalimantani saarel vähemalt 500 [[madurad|madurat]] ja ligi 100 000 olid sunnitud saarelt põgenema.<ref name="massacre" /> Peale Kalimantani on konflikte esinenud ka Malukul, Sulawesil ja Lääne-Paapuas.<ref name="conflict2" /> {| class="wikitable floatleft" |+Indoneesia suurimad linnad (2010)<ref name="citypopulation" /> ! Linn !! Elanike arv |- | [[Jakarta]] || 9 588 198 |- | [[Surabaya]] || 2 765 908 |- | [[Bandung]] || 2 417 584 |- | [[Bekasi]] || 2 378 211 |- | [[Medan]] || 2 109 339 |- | [[Tangerang]] || 1 797 715 |- | [[Depok]] || 1 751 696 |- | [[Semarang]] || 1 553 778 |- | [[Palembang]] || 1 452 840 |- | [[Makassar]] || 1 339 374 |} Suurem osa indoneeslastest on tõenäoliselt [[Austroneesia keeled|austroneesia keeli]] kõnelevate rahvaste järglased, kes pärinevad arvatavalt [[Taiwan]]i saarelt. Teiseks olulisemaks rahvusgrupiks on [[melaneeslased]], kes elavad peamiselt riigi idaosas.<ref name="Taylor" /><ref name="LonelyPlanet" /> Kokku elab Indoneesias umbes 300 rahvast ja etnilist gruppi,<ref name="demography" /> kes räägivad 721 keeles ja dialektis (viis keelt on välja surnud)<ref name="languages" />. Indoneesia suurim rahvas on [[jaavalased]] (osakaal 45%), kes domineerivad nii poliitiliselt kui ka kultuuriliselt. Teiste rahvaste hulka kuuluvad [[sundad]] (14%), [[madurad]] (7,5%), [[malaid]] (7,5%) ja teised (26%). Väiksemate, kuid püsivate etniliste [[hiinlased|hiinlaste]], [[indialased|indialaste]] ja [[araablased|araablaste]] grupid elavad üle kogu saarestiku peamiselt [[linnastumine|linnastunud]] piirkondades.<ref name="ethnics" /> Indoneesia [[riigikeel]]eks on [[indoneesia keel]], [[malai keel]]e vorm, mida räägivad peaaegu kõik indoneeslased. Seda keelt kasutatakse kooliõppes, äritegevuses, poliitikas, kohalikus meedias ja akadeemilises maailmas. Keel põhineb [[Johori sultanaat|Johori sultanaadis]] välja arenenud malai keele dialektil, mida kasutati laialdaselt [[Malai saarestik]]us suhtluskeelena (''[[lingua franca]]'') ning mis on tänapäeval Singapuri, Malaisia ja Brunei riigikeel. Indoneesia keele kasutamist propageerisid [[Rahvuslus|rahvuslased]] 1920. aastatel, see kuulutati ametlikult riigikeeleks pärast riigi iseseisvumist 1945. aastal. Enamik indoneeslasi kasutab vähemalt ühte (sageli põhikeelena) ligi kolmesajast riigis kasutatavast keelest ja dialektist. Nendest on kõige populaarsem jaava keel, mida räägib Indoneesia suurim rahvas.<ref name="CIA" /> Samas hõredalt asustatud Lääne-Paapuas on kasutusel 276 keelt.<ref name="languages2" /> Kuigi Indoneesia põhiseaduses on sätestatud usuvabadus, tunnistab riik ametlikult vaid kuut [[religioon]]i: [[islam]]it, [[protestantlus]]t, [[katoliiklus]]t, [[hinduism]]i, [[budism]]i ja [[konfutsianism]]i.<ref name="religioon1" /> 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elab riigis muslimeid 87,2%, protestante 7,0%, katoliiklasi 2,9%, hinduiste 1,7%, budiste 0,7%.<ref name="sp2010" /> Enamik hindusid elab Bali saarel<ref name="OEYBALI" /> ja suurem osa budistidest on etnilised hiinlased<ref name="budism" />. Kuigi hinduism ja budism on tänapäeval vähe levinud, on need varem Indoneesia kultuuri märkimisväärselt mõjutanud. Islam kinnistus kaupmeeste abil Sumatra põhjaosas 13. sajandil ja sai piirkonna valitsevaks usundiks 16. sajandil.<ref name="islam" /> Rooma katoliku usk jõudis Indoneesiasse [[Portugal]]i kolonistide ja [[misjonär]]idega.<ref name="katolik" /> Protestantlus saabus koloniaalajastul koos Hollandi [[kalvinism|kalvinistidest]] ja [[Luterlus|luterlastest]] misjonäridega.<ref name="Christianity" /> Rahvastikust 44% (2010) elab linnades. Elanike mediaanvanus on 28,2 aastat. [[Sünd]]ide ja [[surm]]ade arv on riigis 1000 elaniku kohta vastavalt 18,1 ja 6,26 (hinnanguline 2011). Kuni üheaastaste laste [[suremus]] 1000 elaniku kohta on 28 (riikide arvestuses 72. kohal). Elanike [[keskmine eluiga]] on meestel 68,8 ja naistel 74,0 aastat. Üle 15-aastaste meeste kirjaoskus on 94% ja naiste oma 86,8%.<ref name="CIA" /> == Majandus == {| class="wikitable floatright" style="font-size: 87%;" |+Tähtsamad põllumajandussaadused ja nende toodangumaht (2014)<ref name="fao" /> ! Saadus !! Toodangumaht,<br>tonnides !! Koht<br>riikide<br>seas |- | [[Õlipalm]]i viljad || 126 684 128 || I |- | [[Riis]] || 70 846 465 || III |- | [[Suhkruroog]] || 28 600 000 || X |- | [[Jahumaniokk]] || 23 436 384 || III |- | [[Mais]] || 19 008 426 || VIII |- | [[Kookospähklid]] || 18 300 000 || I |- | [[Banaan]]id || 6 862 568 || VI |- | Naturaalne [[kautšuk]] || 3 153 100 || II |- | [[Mango]]d, [[mangostan]]id,<br> [[guajaavid]] || 2 431 329 || IV |- | [[Maguskartul]]id || 2 382 658 || VI |- | [[Apelsin]]id || 1 926 560 || VIII |- | [[Ananass]]id || 1 835 491 || V |- | [[Tšilli]]d ja [[piprad]] || 1 875 095 || IV |- | [[Kakaooad]] || 728 400 || III |- | [[Kohvioad]] || 643 900 || IV |} Indoneesia majandus on [[segamajandus]], kus erasektor ja riigisektor on mõlemad olulised.<ref name="USSTATE" /> Riigi majandus on suurim [[Kagu-Aasia]]s ja riik kuulub [[G-20]] liikmesriikide hulka.<ref name="G20" /> Indoneesia arvestuslik [[sisemajanduse kogutoodang]] [[ostujõu pariteet|ostujõu pariteedi]] alusel oli 2015. aastal 2,842 triljonit [[USA dollar]]it, millega riik platseerus maailmas 8. kohale. Samas on Indoneesia hinnanguline [[sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta]] 11 100 USA dollarit, millega jääb riik maailmas 43. kohale. Arvestuslik [[majanduskasv]] on olnud aastatel 2008 6%, 2009 4,5% ja 2010 6%. [[Tööstus]]sektori osakaal oli majanduses kõige suurem, moodustades sisemajanduse kogutoodangust 46,4% (2010), järgnes [[teenindus]]sektor (37,1%) ja [[põllumajandus]]sektor (16,5%). 2010. aastal oli kõige suurem tööjõu osakaal teeninduses (hinnanguliselt 48,9%), millele järgnes põllumajandus (38,3%) ja tööstus (12,8%). Riigi eelarve ülejääk oli 2010. aastal 8,5 miljardit USA dollarit (arvestuslik), aasta varem 10,75 miljardit USA dollarit. Tööstussektorist on kõige olulisemad nafta-, maagaasi- ja kaevandustööstus, tekstiili-, rõiva- ja jalatsitööstus, puidu-, kautšuki- ja toiduainetetööstus ning turism. Riigi [[elekter|elektritoodang]] oli 2008. aastal 129 miljardit [[kWh]]. 2009. aastal oli arvestuslik naftatoodang 1,023 miljonit [[barrel]]it ööpäevas (tarbimine aga 1,115 miljonit), maagaasi toodang 85,7 miljardit m<sup>3</sup>.<ref name="CIA" /> === Majanduse areng === 1960. aastatel kannatas Indoneesia majandus tõsiselt poliitilise ebastabiilsuse, noore ja kogenematu valitsuse ning majandusliku natsionalismi tõttu, mis põhjustas elanikkonna seas vaesust ja nälga. [[Sukarno]] valitsusaja lõpus 1960. aastate keskel oli majandus kaoses – aastane [[inflatsioon]] oli ligi 1000%, eksport oli lakanud ja [[taristu]] lagunenud, tehased töötasid minimaalse jõudlusega ja investeeringud majandusse olid kokku kuivanud. Uus valitsus asus kohe majandusprobleeme lahendama ning peagi saadigi inflatsioon kontrolli alla, stabiliseerus ruupia kurss välisvaluutade suhtes, ajatati [[välisvõlg]] ning soodustati välisabi ja -investeeringute sissevoolu. [[Pilt:Jalan Thamrin Jakarta2.JPG|pisi|vasakul|[[Jakarta]] on Indoneesia tähtsaim majanduskeskus]] [[Pilt:KerbauJawa.jpg|pisi|Kodustatud vesipühvlite kasutamine riisipõllu harimisel]] Kuni 2008. aastani oli Indoneesia Kagu-Aasia riikide seas ainus [[Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon]]i (OPEC) liige. Organisatsioonist lahkumise põhjuseks sai toornafta sisenõudluse järjepidev kasv, mille rahuldamiseks enam riigi omatoodangust ei piisanud.<ref name="OPEC" /> 1970. aastate maailmaturu naftahinna tõus tõi aga Indoneesiale nii suurt eksporditulu, et selle abil saavutatud majanduskasv aastatel 1968–1981 oli keskmiselt üle 7%. 1980. aastate lõpus viidi läbi uued majandusreformid, kuna majandus oli ülereguleeritud ja sõltus liigselt langenud nafta maailmaturu hindadest ning aastane majanduskasv oli perioodil 1981–1988 keskmiselt 4,3%. Reformide hulka kuulus ruupia [[devalveerimine]] (ekspordi soodustamiseks) ja majandusregulatsioonide lõdvendamine, mis tõi endaga kaasa välisinvesteeringute sissevoolu, seda eriti kiiresti arenevasse ekspordisuunitlusega [[töötlev majandus|töötlevasse majandussektorisse]] ning mille abil oli riigi aastane majanduskasv aastatel 1989–1997 keskmiselt 7%.<ref name="schwarz" /> Indoneesia majandus kannatas tõsiselt 1997.–1998. aasta majanduskriisi ajal. Majandus langes 13,7% ja ruupia kurss kukkus USA dollari suhtes tasemelt 2600 tasemele 14 000 ruupiat ühe dollari eest.<ref name="CountryBrief" /> Rahvuslik valuuta stabiliseerus seejärel vahemikus 8000–10 000 ruupiat ühe dollari eest <ref name="valuuta" /> ning järgnes aeglane, kuid püsiv majanduskasv. Samas vähendas majanduse taastumist poliitiline ebastabiilsus, aeglaselt kulgevad majandusreformid ja [[korruptsioon]].<ref name=economist1 /><ref name = "Asia" /> [[Transparency International]]i loodud korruptsiooniindeksi taseme järgi on Indoneesia maailma riikide hulgas 110. kohal (2010).<ref name ="Transparency" /> Viimaste aastate positiivsele majanduskasvule vaatamata elavad paljud Indoneesia elanikud vaesuses ning suur on ka [[tööpuudus]], seda peamiselt madalate töötasude, toidukaupade ja kütuse kiire hinnatõusu tõttu. 2010. aastal oli arvestuslik tööpuudus 7,1%, aasta varem 7,9%. 13,3% rahvastikust elab allpool [[vaesuspiir]]i.<ref name ="CIA" /> Alates 2007. aastast on aga [[pangandus]]sektori kosumise ja sisenõudluse kasvu tõttu majanduskasv olnud 4,5–6,3%,<ref name ="IMF" /> mis on aidanud riigil ülemaailmse majanduskriisi aastatel 2008–2009 paremini toime tulla.<ref name ="IMF2" /> === Väliskaubandus === 2009. aastal olid Indoneesia tähtsaimad ekspordipartnerid [[Jaapan]] (17,3%), [[Singapur]] (11,3%), [[USA]] (10,8%) ja Hiina (7,6%). Samal aastal olid olulisemad impordipartnerid Singapur (25,0%), Hiina (12,5%) ja Jaapan (8,9%). Riik [[eksport]]is 2010. aastal kaupa hinnanguliselt 146 miljardi USA dollari väärtuses ning [[import]]is kaupa 2009. aastal 119,5 miljardi dollari väärtuses. Indoneesial on rikkalikult mitmesuguseid loodusvarasid, mille hulka kuuluvad [[nafta]], [[maagaas]], [[tina]], [[vask]] ja [[kuld]]. Riigi peamiste impordiartiklite hulka kuuluvad masinad ja seadmed, keemiatööstuse saadused, kütused ja toiduained. Tähtsamate ekspordiartiklite seas on nafta, maagaas, elektriseadmed, vineer, kummi, palmiõli, tekstiiltooted.<ref name="CIA" /><ref name="faotrade" /> === Transport === [[Pilt:Ship-IMG 3429.JPG|pisi|Traditsioonilisi puidust kahemastilisi [[Jaht (purjekas)|purjekaid]] kasutatakse siiani saartevahelisel kaubaveol]] Indoneesia transpordivõrgus domineerib [[maanteetransport]], mille kaubaveo osakaal riigi transpordivedudest on 70% ([[tonnkilomeeter|tonnkilomeetritest]]) ja reisivedude osakaal 82% ([[reisijakilomeeter|reisijakilomeetritest]]).<ref name ="transport" /> Riigi [[maantee]]de kogupikkus on 496 607&nbsp;km (2013), neist 57% on kõvakattega teed.<ref name ="CIA" /> 2003. aastal moodustasid [[mootorrattad]] [[mootorsõiduk]]ite koguhulgast 71%. Autode osakaal suureneb järk-järgult impordipiirangute liberaliseerimise tõttu. Vaatamata [[taristu]] kiirele arengule on suurlinnad pidevalt hädas liiklusummikutega.<ref name ="transport" /> [[Raudteetransport]] on levinud vaid kahel saarel – Jaaval ja Sumatral. Kalimantanil on arendamisel uued raudteevõrgud [[kivisüsi|kivisöe]] transportimiseks [[kaevandus]]test [[sadam]]atesse.<ref name ="coaltransport" /> Esimene [[raudtee]]lõik ehitati Jaava saare keskosas aastal 1864.<ref name ="train" /> Indoneesias töötab neli isoleeritud raudteevõrku – kolm Sumatral ja üks Jaaval.<ref name ="transport" /> Riigi raudteede kogupikkus on 8159&nbsp;km, nendest on elektrifitseeritud 565&nbsp;km.<ref name ="CIA" /> Raudteevõrk on kõige tihedam Jaava saarel. [[Siseveekogu]]de veeteede kogupikkus on 21 579&nbsp;km (2011)<ref name ="CIA" /> ja laevatatavaid [[jõgi|jõgesid]] on umbes 50. Üle poole neist asub Kalimantanil ja ülejäänud Sumatral. Saarestikus töötab umbes 300 sadamat, millest 43 tegeleb rahvusvaheliste vedudega. [[Meretransport|Meretranspordis]] domineerivad riigisisesed kaubaveod (ligi 60%), mis ületavad väliskaubandust. Riigisiseselt reisib laevadega saarte vahel aastas umbes 14 miljonit inimest.<ref name ="transport" /> Riigi kaubalaevastik koosneb 1244 alusest. [[Malaka väin]]as ja [[Lõuna-Hiina meri|Lõuna-Hiina meres]] ohustavad kaubavedusid [[piraadid]].<ref name ="CIA" /> [[Õhutransport|Õhutranspordi]] osakaal on viimastel aastatel pidevalt kasvanud, seda peamiselt saartevaheliste pikkade vahemaade ja olemasoleva transpordivõrgu puudulikkuse tõttu.<ref name ="transport" /> Riigis on tänapäeval 673 (2013) [[lennuväli|lennuvälja]], millest 186-l on [[Rada (lennundus)|maandumisrajad]] sillutatud.<ref name ="CIA" /> === Turism === [[Turism]] on Indoneesias kiirelt arenev majandusharu. 2009. aastal külastas riiki 6,45 miljonit turisti ja turismi osakaal SKT-st moodustab umbes 3%. Siiski on arenguruumi veel palju, sest väikest naaberriiki [[Singapur]]i külastas samal aastal 9,5 miljonit turisti.<ref name ="economy" /> == Haridus == [[Pilt:Trowulan Museum 4.jpg|pisi|Indoneesia õpilased]] Indoneesia haridussüsteem on väga suur ja mitmekülgne. Kooliõpilasi on riigis üle 50 miljoni ja õpetajaid üle 2,6 miljoni.<ref name="WBeducation" /> Alates 1994. aastast on Indoneesias koolikohustuslikud lapsed vanuses 7–15 aastat. Enne seda oli koolikohustus 7–12 aastatel lastel.<ref name="idpnorway" /> Hariduse eest vastutavad kaks ministeeriumi – haridusministeerium, mille alla kuuluvad 84% koolidest ja religiooniministeerium (16%). Haridussüsteemis on lisaks riigile oluline roll ka erakoolidel. Eraomandis on algkoolidest 7%, põhiastme koolidest 56% ja keskastme koolidest 67%. Koolis käivate laste osakaal on piirkonniti erinev. Vaesemates regioonides moodustab algkoolis käivate laste osakaal koolikohuslastest sageli alla 60%, rikkamates piirkondades aga peaaegu 100%. Põhi- ja keskastmes õppivate laste osakaal (vastavalt 66% ja 45%) on viimastel aastatel pidevalt tõusnud, kuid jääb endiselt alla lähiriikide vastavatele näitajatele. Samuti on Indoneesias naaberriikidega võrreldes väiksem haridust saavate eelkooliealiste laste ja tudengite osakaal.<ref name="WBeducation" /> Viimase 10 aasta jooksul on Indoneesia valitsus oluliselt suurendanud tähelepanu hariduse edendamisele. Kulutused haridussektoris on kasvanud märkimisväärselt alates 1990. aastate lõpu majanduskriisist, kahekordistudes aastatel 2000–2006. Aastal 2007 möödusid haridussektori kulud kõigist teistest sektoritest, moodustades 3,4% sisemajanduse kogutoodangust.<ref name="WBeducation" /> 2009. aasta seisuga õppis Indoneesia 82 [[kõrgkool]]is 4,8 miljonit tudengit. Valitsus planeerib suurendada 2020. aastaks üliõpilaste arvu 260 000 võrra.<ref name="britishcouncil" /> [[Pilt:SMUN 54 Jakarta.jpg|pisi|Kool Jakartas]] {| class="wikitable" |+ Õpilaste arv haridusasutustes (2009)<ref name="britishcouncil" /> ! Asutused ! Arv |- | Lasteaiad | 8 miljonit |- | Algkoolid | 27 miljonit |- | Põhiastme koolid | 7,8 miljonit |- | Keskastme koolid | 6 miljonit |- | Kõrgkoolid | 4,8 miljonit |- |} == Riigikaitse == Indoneesia maa-, mere- ja õhuvägedesse kuulub kokku 300 000 sõjaväelast.<ref name="armee" /> Armee tegevteenistusse kuulub umbes 233 000 inimest. Kaitsekulutuste osakaal eelarves oli 2006. aastal 4% [[SKT]]-st.<ref name="armee2" /> Pärast Suharto tagasiastumist oli ühe reformi eesmärgiks armee ametliku esindatuse eemaldamine parlamendist, kuid endiselt on selle poliitiline mõju üsna laialdane.<ref name="friend1" /> Separatismi esinemine [[Aceh]]i ja [[Paapua provints]]is on viinud relvastatud kokkupõrgete, inimõiguste rikkumise ja mõlemapoolse vägivallani.<ref name="aceh" /> Juhuti esinevad relvastatud kokkupõrked Acehi separatistide ja keskvõimu relvajõudude vahel olid kestnud ligi 30 aastat, kui 2005. aastal sõlmiti poolte vahel relvarahu.<ref name="Acehrebels" /> Paapua provintsis pole vägivald veel lõppenud, kuigi regioon on saanud [[autonoomia]] staatuse pärast Suharto tagasiastumist.<ref name="papuariot1" /><ref name="papuariot2" /> == Ajalugu == [[Pilt:Borobudur ship.JPG|pisi|[[Borobudur]]i templile tahutud laev umbes aastast 800 pKr]] [[Jaava saar]]elt 1890. aastate alguses leitud [[fossiil]]sed jäänused kuulusid väljasurnud inimliigile [[püstine inimene]] (''Homo erectus''), kes elasid Indoneesia saartel hinnanguliselt 500 000 kuni 1,7 miljonit aastat tagasi. Püstise inimese järglased (''[[Homo erectus soloensis]]'') arenesid Jaava saarel välja arvatavalt 500 000 – 100 000 aastat tagasi.<ref name = "erectus" /> ''[[Homo sapiens]]'' jõudis [[Lõuna-Aasia]]st Indoneesiasse umbes 50 000 aastat tagasi. Viimased ''Homo erecticus''<nowiki/>'e esindajad kadusid Jaava saarelt umbes 30 000 aastat tagasi.<ref name = "sapiens" /> Tänapäeval moodustavavad enamiku Indoneesia elanikest [[Austroneesia keeled|Austroneesia keeli]] kõnelevate rahvaste järeltulijad, kes saabusid [[Kagu-Aasia]]sse [[Taiwani saar]]elt umbes 2000 eKr, tõrjudes kohalikud [[Melaneesia|melaneeslased]] maa idaregioonidesse.<ref name="Taylor" /> Ideaalilähedased põllukultuuride kasvatustingimused ja üleujutatud [[riis]]ipõldude harimine alates 8. sajandist eKr võimaldasid küladel, linnadel ja väikestel kuningriikidel 1. sajandiks pKr heale järjele jõuda. Indoneesia strateegiliselt tähtis geograafiline asukoht aitas kaasa sise- ja väliskaubanduse arengule. Tähtsamateks kaubanduspartneriteks said India kuningriigid ja Hiina. Sellest perioodist alates on kaubavahetus piirkonna majanduses olulist osa etendanud.<ref name = "Taylor" /> [[Pilt:Main shrine of Prambanan temples.JPG|pisi|püsti|[[Prambanan]]i hinduistlik tempel Jaava saare keskosas]] Alates 7. sajandist sai tänu kaubavahetusele üsna jõukaks [[Sriwijaya]] riik, kuhu jõudsid kaubateede abil ka [[hinduism]] ja [[budism]].<ref name = "Ricklefs"/> 8. ja 10. sajandi vahel tekkisid ja kadusid Jaava sisemaal kaks dünastiat: budistlik [[Sailendra]] ja hinduistlik [[Matarami kuningriik|Mataram]]. Need agraarriigid jätsid endast maha sellised suured religioossed monumendid nagu [[Borobudur]] ja [[Prambanan]]. Hinduistlik [[Majapahit]]i kuningriik asutati Jaava saare idaosas 13. sajandi lõpus ning ligi 100 aasta jooksul sai ta enda kontrolli alla peaaegu kõik suuremad saared Indoneesia arhipelaagis.<ref name = "majapahit" /> Kuigi muslimitest kaupmehed jõudsid Kagu-Aasiasse juba [[islam]]i leviku algusperioodil, pärinevad varasemad Indoneesia elanikkonna islamiseerumise tõendid alates 13. sajandist [[Sumatra]] saare põhjaosast. Ülejäänud Indoneesia piirkonnad islamiseerusid järk-järgult. 16. sajandi lõpuks sai islamist valitsev religioon Jaaval ja Sumatral. Enamikus piirkondades segunes islam kohaliku kultuuri ja religioonidega või vahetas need välja ning sellest kujunes domineeriv religioon, seda eriti Jaava saarel. Portugali kaupmehed saabusid Indoneesiasse 1512. aastal, soovides saada monopoolseid õigusi [[Maluku saared|Maluku saartel]] kasvavate [[muskaatpähkel|muskaatpähklitega]], [[nelk (maitseaine)|nelgiga]] ja [[kubeebapipar|kubeebapipraga]] kauplemisel. Varsti saabusid ka [[Holland]]i ja [[Suurbritannia|Briti]] kaupmehed. 1602. aastal moodustasid hollandlased [[Madalmaade Ida-India Kompanii]] ja said piirkonnas domineerivaks jõuks.<ref name = "Ricklefs" /> Portugallased tõrjuti saarestikust välja (v.a [[Ida-Timor]]) 17. sajandi esimesel poolel. Jaava saare suurim riik – [[Matarami sultanaat]] (16. sajand – 1755) – langes koloniaalvõimust sõltuvusse 18. sajandi alguses.<ref name = "ENE" /> Pärast Madalmaade Ida-India Kompanii [[pankrot]]istumist moodustas Hollandi valitsus aastal 1800 [[Madalmaade Ida-India]] [[koloonia]].<ref name = "Ricklefs" /> Peaaegu kogu koloniaalperioodi jooksul kontrollisid hollandlased kindluste abil peamiselt rannikupiirkonda. Alles 20. sajandil laienes Hollandi ülemvõim suuremate saarte sisemaale. Hollandi väed surusid pidevalt maha ülestõuse nii Jaava saarel kui ka mujal. Kohalike liidrite ja verise [[Acehi sõda|Acehi sõja]] (1873–1903) mõjul (sõja käigus alistati [[Acehi sultanaat]]) nõrgenes kolonistide mõjuvõim.<ref name = "schwarz" /> Hollandlaste võim asendus [[Teine maailmasõda|II maailmasõja]] ajal [[Jaapan]]i [[okupatsioon]]iga (1942–1945).<ref name = "Ricklefs" /><ref name="muse"/> [[Pilt:Presiden Sukarno.jpg|pisi|vasakul|püsti|[[Sukarno]], Indoneesia esimene president]] Kaks päeva pärast Jaapani alistumist, [[17. august]]il [[1945]] kuulutasid mõjukas rahvuslik liider [[Sukarno]] (kes määrati hiljem presidendiks) ja [[Mohammad Hatta]] välja riigi iseseisvuse.<ref name = "sukarnoyears" /> Hollandlased üritasid seejärel oma võimu regioonis uuesti kehtestada, kuid olid sunnitud 1945–1949 toimunud [[Indoneesia iseseisvussõda|Indoneesia iseseisvussõja]] järel riigi iseseisvust tunnustama. [[Haag]]is sõlmitud kokkulepete kohaselt tunnustas Holland Indoneesia iseseisvust [[personaalunioon]]i ja föderaalriigina, millesse kuulusid lisaks vabariigile ka 15 Madalmaadele formaalselt alluvat riiki. [[Lääne-Paapua]] (ehk [[Uus-Guinea]] saare lääneosa) jäi Hollandile.<ref name = "gimonca1" /> Indoneesia saavutas ametlikult iseseisvuse 27. detsembril 1949 <ref name = "sukarnoyears2" />. 1950. aasta märtsikuuks oli enamik föderaalriigi koosseisu kuuluvaist ja Hollandile allunud riikidest ühinenud Indoneesia vabariigiga, misjärel moodustus unitaarne riik.<ref name = "gimonca1" /> Indoneesia alustas Lääne-Paapua okupeerimist 1. mail [[1963]]<ref name = "westpapua" /> ning inkorporeeris selle riigi koosseisu [[1969]]. aastal.<ref name = "FreeChoice" /> Sukarno võimu all muutus riigi demokraatlik valitsemiskord autoritaarseks ning ta ise suutis võimu säilitada parem- ja vasakpoolsete jõudude omavahelise tasakaalustamisega.<ref name = "Ricklefs" /> [[30. september|30. septembril]] [[1965]] surus armee maha [[30. Septembri Liikumine|ohvitserirühma võimuhaaramiskatse]]. Tekkinud olukorra kasutasid ära kindral [[Suharto]] ja kaitseminister [[Abdul Haris Nasution|Nasution]], kes kõrvaldasid võimult president Sukarno ning alustasid [[1965.–1966. aasta Indoneesia massimõrvad|kommunistidevastaseid repressioone]], mille käigus kaotas elu pool kuni üks miljon inimest.<ref name="counterpunch" /><ref name="AsianSurvey" /> Armee ülemjuhatajaks saanud Suharto määrati ametlikult presidendiks märtsis [[1968]].<ref name = "gimonca2" /> Uus valitsus asus seejärel majanduspoliitikat muutma: soodustati välisinvesteeringuid ja rahvuslikku erakapitali, vähendati riigi reguleerivat osa ning loobuti radikaalsetest reformidest.<ref name="ENE" /> Sellele järgnes kolme aastakümne järel pidev majanduskasv.<ref name="schwarz" /><ref name ="Ricklefs" /> [[1975]]. aastal okupeerisid Indoneesia väed [[Ida-Timor]]i.<ref name = "gimonca2" /> 1990. aastate lõpus tabas Indoneesiat rängalt Aasia riikides leviv [[majanduskriis]]. Üle kogu maa toimusid selle tõttu demonstratsioonid ja rahutused. [[1998]]. aasta mais sunniti Suharto tagasi astuma.<ref name = "gimonca3" /> 1999. aastal otsustas Ida-Timor referendumil Indoneesiast lahku lüüa ning sellega lõppes 25 aastat kestnud Indoneesia okupatsioon [[Timor]]i saare idaosas.<ref name="FordKissinger" /> Suharto tagasiastumisest alates on riigis tugevnenud demokraatlik areng ning on toimunud esimesed presidendi otsevalimised (2004). Progressi on aeglustanud aga poliitiline ja majanduslik ebastabiilsus, sotsiaalsed rahutused, korruptsioon ja terroriaktid. Siiski on viimastel aastatel majanduskasv olnud märkimisväärne. Kuigi eri religioonidesse ja etnilistesse gruppidesse kuuluvate inimeste vahel on suhted enamasti rahulikud, on esinenud ka rahulolematust ja vägivalda.<ref name="trincoll" /> 2005. aastal sõlmis keskvalitsus rahuleppe [[Aceh]]i separatistidega, lõpetades peaaegu 30 aastat kestnud relvakonflikti, mille käigus hukkus üle 15 000 inimese.<ref name="Acehrebels" /> == Kultuur == [[Pilt:Wayang Pandawa.jpg|pisi|280px|Varjuteater ''wayang kulit'']] Indoneesias elab ligi 300 etnilist gruppi, kelle kultuuriline identiteet on tekkinud sajandite jooksul ning seda on mõjutanud [[India kultuur|India]], [[araabia kultuur|araabia]], [[Hiina kultuur|Hiina]] ja [[Euroopa kultuur]]. Näiteks sisaldavad jaava ja bali tantsud (samuti ka varjuteater ''wayang kulit'') hindu kultuuri ja [[mütoloogia]] aspekte. [[Indoneesia arhitektuur]]i on kõige rohkem mõjutanud [[India arhitektuur]], kuid märkimisväärset mõju on avaldanud ka [[Hiina arhitektuur|Hiina]], [[araabia arhitektuur|araabia]] ja [[Euroopa arhitektuur]]. [[Sport]] on Indoneesias üldjuhul meestele orienteeritud, suureks probleemiks on sporti saatvad illegaalsed kihlveod. Kõige populaarsemad spordialad on [[sulgpall]] ja [[jalgpall]].<ref name="facts" /> Olümpiamängudelt on võitnud medaleid Indoneesia sulgpallikoondis. Indoneesia on võitnud ka meeste ja naiste sulgpalli võistkondlikud maailmameistrivõistlused [[Thomas Cup]] ja [[Uber Cup]] vastavalt 13 ja 3 korral. Jalgpallis ei ole seevastu suurt edu saavutatud – [[Indoneesia jalgpallikoondis]] on [[FIFA edetabel]]is 2014. aasta alguse seisuga alles 161. kohal. Traditsiooniliste spordialade hulka kuuluvad veel ''[[sepak takraw]]'' ja [[pull]]ide võiduajamine [[Madura]]l. [[Pilt:Food Sundanese Restaurant, Jakarta.jpg|pisi|Mõned traditsioonilised Indoneesia road]] [[Indoneesia köök]] on regiooniti erinev ning selle mõjutused pärinevad Hiinast, Euroopast, [[Lähis-Ida]]st ja Indiast.<ref name="LonelyPlanet" /> Põhitoiduks on [[riis]], mida serveeritakse [[liha]] ja [[köögiviljad]]e garniirina. [[Vürtsid]] (eriti [[tšilli]]), [[kookospiim]], [[kala (toit)|kala]] ja [[kanaliha|kana]] on toitude põhilised komponendid. Erinevalt Vietnami ja Tai toidust segatakse vähem maitseaineid ning maitsestatakse lihtsalt ja rohkelt.<ref name="eastasianfood" /> [[Pilt:Traditional indonesian instruments02.jpg|pisi|vasakul|Traditsioonilised Indoneesia muusikainstrumendid]] Indoneesia traditsioonilise [[muusika]] esindajate hulka kuuluvad ''[[gamelan]]'' ja ''[[kroncong]]'' (või ''krontjong''). ''Gamelan'' on [[Ansambel (muusika)|ansambel]] (levinud peamiselt Jaaval ja Balil), mille mäng põhineb [[Pentatoonika|pentatoonilistel]] [[helilaad]]idel. ''[[Dangdut]]'' on tänapäevane [[popmuusika]], millel on araabia, India ja malai rahvamuusika sugemed. Indoneesia kohaliku filmitööstuse toodang oli väga populaarne ja domineeris Indoneesia kinodes 1980. aastatel. 1990ndatel saabus järsk langus ning võimust võtsid [[Hollywood]]i ja [[Hongkong]]i filmid. 21. sajandi algusest on kohaliku filmitööstuse toodang taas kasvamas.<ref name="movie" /> Vanimad Indoneesia kirjamälestised on [[Sanskriti keel|sanskritikeelsed]] [[raidkirjad]] (leiti Kalimantani idaosast), mis pärinevad 4. sajandi teisest poolest pKr.<ref name="kutai" /> Esimesed kirjandusteosed ilmusid [[vanajaava keel|vanajaava]] ehk kaavi keeles umbes 8. sajandil.<ref name="ENE" /> Vanajaava kultuuri peamiseks kirjandusžanriks oli ''[[kakawin]]'' – sanskriti kirjandusest tuletatud poeem, mida esitati Jaava saare kuningakodades 9.–16. sajandini.<ref>Taylor (2003), pages 32–33.</ref> Vanim selline teos on "Ramayana" (umbes aastast 870).<ref name="Ramayana" /> Esimeste [[proosa]]teoste hulka kuulusid "Pararaton" ja "Tantu Panggělaran" (arvatavalt 15. sajandist).<ref name="ENE" /> Hilisema Indoneesia kirjanduse tähtsamateks autoriteks on hollandlane [[Multatuli]] (1820–1877), kes kritiseeris Indoneesia põliselanike kohtlemist Hollandi koloniaalvõimude poolt; Sumatra saarelt pärit [[Muhammad Yamin]] (1903–1962) ja [[Hamka]] (1908–1981) olid iseseisvuse-eelse aja tähtsamad rahvuslastest kirjanikud <ref>Taylor (2003), pages 299–301.</ref> ja [[Pramoedya Ananta Toer]] (1925–2006), kes oli kuulus [[romaan]]ikirjanik.<ref>Vickers (2005) pages 3 to 7; Friend (2003), pages 74, 180.</ref> Paljud indoneeslased kannavad kaasa [[rahvaluule]] ja [[rahvajutt|rahvajutu]] traditsiooni, mis aitab neil säilitada oma identiteeti.<ref name="heritage" /> [[Indoneesia meedia]] vabadus suurenes märkimisväärselt pärast [[Suharto]] võimuperioodi, mil tänapäeval tähtsuse minetanud informatsiooniministeerium jälgis ja kontrollis kodumaist meediat ning piiras välismaist.<ref name="media" /> Televisiooniturul konkureerib tosinkond televisioonivõrku – kaks avalik-õiguslikku ja kümme kommertsvõrku. Riigis tegutseb üle saja kohaliku telejaama, laialdaselt on levinud satelliit- ja kaabeltelevisioon; raadiojaamu on üle 700, millest üle 650 erajaamad (2008). Internetti kasutas 2009. aastal ligi 20 miljonit inimest.<ref name="CIA" /> ==Vaata ka== * [[2012. aasta Indoneesia maavärin]] * [[Eesti-Indoneesia suhted]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="CIA">{{netiviide| URL = https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/id.html| Pealkiri = "Indonesia – The World Factbook"| Väljaandja = United States Central Intelligence Agency| Kasutatud = 16.05.2011| Keel = inglise| arhiivimisaeg = 10.12.2008| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20081210041527/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/id.html| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="economist1">{{netiviide| URL = https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/id.html| Pealkiri = "Poverty in Indonesia: Always with them"| Väljaanne = www.economist.com| Kasutatud = 16.05.2011| Keel = inglise| arhiivimisaeg = 10.12.2008| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20081210041527/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/id.html| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="etymonline">{{netiviide | URL = http://www.etymonline.com/index.php?term=indonesian| Pealkiri = "Indonesian – online etymology dictionary"| Väljaanne = www.etymonline.com| Kasutatud = 17.05.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="GeorgeWindsorEarl">{{netiviide | URL = http://epress.anu.edu.au/foreign_bodies/mobile_devices/ch03s03.html| Pealkiri = "George Windsor Earl — 'a single glance is sufficient'"| Väljaanne = epress.anu.edu.au| Kasutatud = 17.05.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="Harijanti2006">{{cite journal |title=Indonesia: General elections test the amended Constitution and the new Constitutional Court |journal=International Journal of Constitutional Law |author=Susi Dwi Harijanti and Tim Lindsey |volume=4 |issue=1 |year=2006 |pages=138–150}}</ref> <ref name="legalsystem">{{netiviide | URL = http://www.nyulawglobal.org/globalex/Indonesia.htm| Pealkiri = "The Indonesian Legal System and Legal Research"| Väljaanne = www.nyulawglobal.org| Kasutatud = 18.05.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="carter">{{netiviide | URL = http://www.cartercenter.org/documents/2161.pdf| Pealkiri = "The Carter Center 2004. Indonesia Election Report"| Väljaandja = The Carter Center| Failitüüp = PDF| Aeg = 2005| Koht = Atlanta| Kasutatud = 18.05.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="embassy">{{netiviide | URL = http://www.embassyofindonesia.org/about/government.htm| Pealkiri = "About Indonesia: Government"| Väljaanne = www.embassyofindonesia.org| Kasutatud = 18.05.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="USSTATE">{{netiviide | URL = http://www.state.gov/r/pa/ei/bgn/2748.htm| Pealkiri = "Background Note: Indonesia"| Väljaanne = www.state.gov| Kasutatud = 18.05.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="USCONGRESS">{{netiviide | URL = http://lcweb2.loc.gov/frd/cs/profiles/Indonesia.pdf| Pealkiri = "The Carter Center 2004. Indonesia Election Report"| Väljaandja = U.S Library of Congress| Failitüüp = PDF| Aeg = 2004| Koht = | Kasutatud = 18.05.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="sharia">{{cite journal |author=Michelle Ann Miller |title=The Nanggroe Aceh Darussalam law: a serious response to Acehnese separatism? |journal=Asian Ethnicity |volume=5 |issue=3 |url=http://www.ingentaconnect.com/content/routledg/caet/2004/00000005/00000003/art00005 |year=2004 |pages=333–351}}</ref> <ref name="countrystudies">{{netiviide | URL = http://countrystudies.us/indonesia/28.htm| Pealkiri = "Geography"| Väljaanne = countrystudies.us| Kasutatud = 21.05.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="westpapua">{{netiviide | URL = http://www.asia-pacific-solidarity.net/southeastasia/westpapua/reports/specialrep_westpapuachurchreport_june07.htm| Pealkiri = "West Papuan Churches' deepest concern and appeal to the international community"| Väljaanne = www.asia-pacific-solidarity.net| Kasutatud = 20.05.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="maritime">{{netiviide | URL = http://www.fig.net/pub/cairo/papers/ts_45/ts45_01_abidin_etal.pdf| Pealkiri = "Geodetic Datum of Indonesian Maritime Boundaries: Status and Problems"| Väljaandja = | Autor = Hasanuddin Z. ABIDIN, Sobar SUTISNA, T. PADMASARI, J. KAHAR and Klaas J. VILLANUEVA| Failitüüp = PDF| Aeg = 2005| Koht = Cairo, Egypt| Kasutatud = 21.05.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="sukarnopolicy">{{netiviide | URL = http://countrystudies.us/indonesia/20.htm| Pealkiri = "Sukarno's Foreign Policy"| Väljaandja = countrystudies.us| Kasutatud = 19.05.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="Yogyakarta">{{netiviide | URL = http://www.bagus-discovery.com/map/map_yogyakarta_government.html| Pealkiri = "Yogyakarta"| Väljaanne = www.bagus-discovery.com| Kasutatud = 20.05.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="sukarnopki">{{netiviide | URL = http://countrystudies.us/indonesia/19.htm| Pealkiri = "Sukarno and the PKI"| Väljaanne = countrystudies.us| Kasutatud = 19.05.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="gimonca4">{{netiviide | URL = http://www.gimonca.com/sejarah/sejarah09.shtml| Pealkiri = "The Sukarno years: 1950 to 1965"| Väljaanne = www.gimonca.com| Kasutatud = 19.05.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="fpolicy">{{netiviide | URL = http://countrystudies.us/indonesia/97.htm| Pealkiri = "Foreign Policy"| Väljaanne = countrystudies.us| Kasutatud = 19.05.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="pomm1">{{netiviide | URL = http://www.aph.gov.au/About_Parliament/Parliamentary_Departments/Parliamentary_Library/Publications_Archive/CIB/cib0102/02CIB06| Pealkiri = "Indonesia and Transnational Terrorism"| Väljaanne = www.aph.gov.au| Kasutatud = 19.05.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="pomm2">{{netiviide| URL = http://archive.is/u7vU| Pealkiri = "Priority Dilemmas: U.S.-Indonesia Military Relations in the Anti-Terror War"| Väljaanne = www.cdi.org| Kasutatud = 19.05.2011| Keel = inglise| arhiivimisaeg = 23.05.2012| arhiivimisurl = https://archive.today/20120523203326/http://www.cdi.org/terrorism/priority.cfm| url-olek = töötab}}</ref> <ref name="pomm3">{{netiviide | URL = http://www.theage.com.au/news/war-on-terror/services-to-honour-victims-of-2002-bali-bombing/2005/10/12/1128796537208.html| Pealkiri = "Services to honour victims of 2002 Bali bombing"| Väljaanne = www.theage.com.au| Kasutatud = 19.05.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="ENE">"ENE", 3. köide. Tallinn: [[Valgus (kirjastus)|Valgus]], 1985.</ref> <ref name="impacts">{{netiviide | URL = http://www.abc.net.au/businessbreakfast/content/2002/s701464.htm| Pealkiri = "Bali attack impacts Indonesian economy"| Väljaandja = www.abc.net.au| Kasutatud = 19.05.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="Taylor">Jean Gelman Taylor. "Indonesia: Peoples and Histories", Yale University Press, 2003. ISBN 978-0300097092.</ref> <ref name="Carstensz">{{netiviide | URL = http://www.philippegatta.fr/carstensz2.htm| Pealkiri = "Carstensz Pyramid (Puncak Jaya) 4884&nbsp;m. Normal Route – West Papua, Indonesia"| Väljaanne = www.philippegatta.fr| Kasutatud = 21.05.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="schwarz">{{netiviide | URL = http://www.questia.com/PM.qst?a=o&d=99108243| Pealkiri = "A Nation in Waiting Indonesia's search for stability"| Autor= Adam Schwarz| Kasutatud = 17.05.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="tobalake">{{netiviide | URL = http://www.worldlakes.org/lakedetails.asp?lakeid=8367| Pealkiri = "Toba (''Danau Toba'')"| Väljaanne = www.worldlakes.org| Kasutatud = 21.05.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="erectus">{{netiviide | URL = http://countrystudies.us/indonesia/3.htm| Pealkiri = "Early History of Indonesia."| Väljaanne = countrystudies.us| Kasutatud = 17.05.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="geography">{{netiviide | URL = http://www.vtaide.com/ASEAN/Indonesia/geography.html| Pealkiri = "Indonesia's geography"| Väljaanne = www.vtaide.com| Kasutatud = 21.05.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="sapiens">{{netiviide | URL = http://www.historyfiles.co.uk/FeaturesAfrica/HominidChronology7.htm| Pealkiri = "Prehistoric World. Hominid Chronology."| Väljaanne = countrystudies.us| Kasutatud = 17.05.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="volcanoes">{{netiviide | URL = http://www.volcano.si.edu/world/region.cfm?rnum=06&rpage=list| Pealkiri = "Volcanoes of Indonesia"| Väljaanne = www.volcano.si.edu| Kasutatud = 21.05.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="Ricklefs">M. C. Ricklefs. "A History of Modern Indonesia Since C. 1300 ", Stanford Univ Pr; 2 edition , 1993. ISBN 978-0804721950 .</ref> <ref name="Tambora">{{netiviide | URL = http://www.npr.org/templates/story/story.php?storyId=15691309| Pealkiri = "Mount Tambora Eruption Hardly Known"| Väljaanne = www.npr.org| Kasutatud = 21.05.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="majapahit">{{netiviide | URL = http://www.promotingbali.com/indonesia/history/majapahit-empire/| Pealkiri = "The Majapahit Empire And The Arrival Of Islam"| Väljaanne = www.promotingbali.com| Kasutatud = 17.05.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="Toba">{{netiviide | URL = http://www.sciencedaily.com/articles/t/toba_catastrophe_theory.htm| Pealkiri = "Toba catastrophe theory"| Väljaanne = www.sciencedaily.com| Kasutatud = 21.05.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="muse">{{cite journal | title = Dutch Attitudes towards Colonial Empires, Indigenous Cultures, and Slaves |journal= Eighteenth-Century Studies | volume=31 |issue=3 | author = Gert Oostindie and Bert Paasman |pages=349–55 |year=1998 |url=http://muse.jhu.edu/journals/eighteenth-century_studies/v031/31.3oostindie.html}}.</ref> <ref name="tsunami">{{netiviide | URL = http://tsun.sscc.ru/tsulab/20041226fat.htm| Pealkiri = "Tsunamy laboratory. Fatalities"| Väljaanne = tsun.sscc.ru| Kasutatud = 21.05.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="sukarnoyears">{{netiviide | URL = http://www.sukarnoyears.com/150proklamasi.htm| Pealkiri = "PROCLAMATION OF INDEPENDENCE"| Väljaanne = www.sukarnoyears.com| Kasutatud = 17.05.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="JavaEarthquake">{{netiviide | URL = http://www.mapsofworld.com/world-news/indonesian-quake.html| Pealkiri = "Indonesia – Java Earthquake of 27 May 2006"| Väljaanne = www.mapsofworld.com| Kasutatud = 21.05.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="gimonca1">{{netiviide | URL = http://www.gimonca.com/sejarah/sejarah08.shtml| Pealkiri = "The War for Independence: 1945 to 1950"| Väljaanne = www.gimonca.com| Kasutatud = 17.05.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="weatheronline">{{netiviide | URL = http://www.weatheronline.co.uk/reports/climate/Indonesia.htm| Pealkiri = "Weatheronline: Indonesia"| Väljaanne = www.weatheronline.co.uk| Kasutatud = 21.05.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="sukarnoyears2">{{netiviide | URL = http://www.sukarnoyears.com/210revolution.htm| Pealkiri = "REVOLUTIONARY YEARS"| Väljaanne = www.sukarnoyears.com| Kasutatud = 17.05.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="weather">{{netiviide | URL = http://countrystudies.us/indonesia/29.htm| Pealkiri = "Climate of Indonesia"| Väljaanne = countrystudies.us| Kasutatud = 21.05.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="FreeChoice">{{netiviide | URL = http://www.gwu.edu/~nsarchiv/NSAEBB/NSAEBB128/| Pealkiri = ''Indonesia's 1969 Takeover of West Papua Not by "Free Choice"''| Väljaanne = www.gwu.edu| Kasutatud = 17.05.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="facts">{{netiviide | URL = http://wanttoknowit.com/interesting-facts-about-indonesia/| Pealkiri = "Interesting Facts About Indonesia"| Väljaanne = wanttoknowit.com| Kasutatud = 22.05.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="counterpunch">{{netiviide | URL = http://www.counterpunch.org/roosa11052005.html| Pealkiri = "40 Years Later: The Mass Killings in Indonesia".| Väljaanne = www.counterpunch.org| Kasutatud = 17.05.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="florafauna">{{netiviide | URL = http://www.nationsencyclopedia.com/Asia-and-Oceania/Indonesia-FLORA-AND-FAUNA.html| Pealkiri = "Indonesia – Flora and fauna"| Väljaanne = www.nationsencyclopedia.com| Kasutatud = 22.05.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="AsianSurvey">{{cite journal |title= Unresolved Problems in the Indonesian Killings of 1965–1966 |author=Robert Cribb |journal=Asian Survey |volume=42 |issue=4 |year=2002 |pages=550–563}}</ref> <ref name="globalis">{{netiviide| URL = http://archive.is/XlA5i| Pealkiri = "Indonesia: Land area covered by forests"| Väljaanne = globalis.gvu.unu.edu| Kasutatud = 22.05.2011| Keel = inglise| arhiivimisaeg = 13.07.2007| arhiivimisurl = https://archive.today/20070713064202/http://globalis.gvu.unu.edu/indicator_detail.cfm?IndicatorID=79&Country=ID| url-olek = töötab}}</ref> <ref name="gimonca2">{{netiviide | URL = http://www.gimonca.com/sejarah/sejarah10.shtml| Pealkiri = "Orde Baru – The Suharto Years: 1965 to 1998"| Väljaanne = www.gimonca.com| Kasutatud = 17.05.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="forest">{{netiviide | URL = http://www.abc.net.au/4corners/content/2002/timber_mafia/resources/resources_indonesia.htm| Pealkiri = "Background information on Indonesia, deforestation and illegal logging"| Väljaanne = www.abc.net.au| Kasutatud = 22.05.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="gimonca3">{{netiviide | URL = http://www.gimonca.com/sejarah/sejarah11.shtml| Pealkiri = "Reformasi dan Persatuan Nasional: 1998 to 2001"| Väljaanne = www.gimonca.com| Kasutatud = 17.05.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="ecology1">{{cite book |last=Whitten |first=T. |coauthors=Henderson, G., Mustafa, M. |title=The Ecology of Sulawesi |publisher=Periplus Editions Ltd. |year=1996 |location=Hong Kong |isbn=962-593-075-2}}</ref> <ref name="FordKissinger">{{netiviide | URL = http://www.gwu.edu/~nsarchiv/NSAEBB/NSAEBB62/| Pealkiri = "Ford and Kissinger Gave Green Light to Indonesia's Invasion of East Timor, 1975: New Documents Detail Conversations with Suharto"| Väljaanne = www.gwu.edu| Kasutatud = 17.05.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="ecology2">{{cite book |last=Monk, |first=K.A. |coauthors=Fretes, Y., Reksodiharjo-Lilley, G. |title=The Ecology of Nusa Tenggara and Maluku |publisher=Periplus Editions Ltd. |year=1996 |location=Hong Kong |isbn=962-593-076-0}}</ref> <ref name="trincoll">{{netiviide | URL = http://www.trincoll.edu/depts/csrpl/RINVol3No1/east_timor.htm| Pealkiri = "Religious Ironies in East Timor"| Väljaanne = www.trincoll.edu| Kasutatud = 17.05.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="papua">{{netiviide | URL = http://www.bird-watching-papua-adventure-travel.com/florafauna.html| Pealkiri = "Flora and fauna of Papua"| Väljaanne = www.bird-watching-papua-adventure-travel.com| Kasutatud = 22.05.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="Acehrebels">{{netiviide | URL = http://news.bbc.co.uk/2/hi/asia-pacific/4151980.stm| Pealkiri = "Aceh rebels sign peace agreement"| Väljaanne = news.bbc.co.uk| Kasutatud = 17.05.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="biodiversity">{{netiviide | URL = http://www.press.uchicago.edu/Misc/Chicago/468283.html| Pealkiri = "Great Diversity and Unexpected Look-Alikes"| Väljaanne = www.press.uchicago.edu| Kasutatud = 22.05.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name = "EcoSeas1">{{cite book | last = Tomascik | first = T | coauthors=Mah, JA, Nontji, A, Moosa, MK |title = The Ecology of the Indonesian Seas&nbsp;– Part One | publisher = Periplus Editions | year = 1996 | location = Hong Kong | isbn = 962-593-078-7}}</ref> <ref name="forestprob">{{netiviide | URL = http://www1.american.edu/ted/ORANG.HTM| Pealkiri = "Deforestation in Indonesia and the Orangutan Population"| Väljaanne = www.american.edu| Kasutatud = 22.05.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="emitter">{{netiviide | URL = http://www.washingtonpost.com/wp-dyn/content/article/2009/11/18/AR2009111804162.html| Pealkiri = "A climate threat, rising from the soil"| Väljaanne = www.washingtonpost.com| Kasutatud = 22.05.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="IUCN">{{netiviide | URL = http://www.animalinfo.org/country/indones.htm| Pealkiri = "Animal Info – Indonesia"| Väljaanne = www.animalinfo.org| Kasutatud = 22.05.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="bps2010">{{netiviide | URL = http://www.bps.go.id/65tahun/SP2010_agregat_data_perProvinsi.pdf| Pealkiri = "Census 2010"| Väljaandja = Central Bureau of Statistics| Failitüüp = PDF| Aeg = 2010| Koht = | Kasutatud = 24.05.2011| Keel = indoneesia}}</ref> <ref name="pgrowth">{{netiviide | URL = http://waspada.co.id/index.php?option=com_content&view=article&id=182106:fifty-years-needed-to-bring-population-growth-to-zero&catid=30:english-news&Itemid=101| Pealkiri = "Fifty years needed to bring population growth to zero"| Väljaanne = waspada.co.id| Kasutatud = 24.05.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="jaava">{{netiviide| URL = http://archive.is/FzgRf| Pealkiri = "Population growth ‘good for PapuaÂ’"| Väljaanne = www.freewestpapua.org| Kasutatud = 21.05.2011| Keel = inglise| arhiivimisaeg = 11.08.2011| arhiivimisurl = https://archive.today/20110811170001/http://www.freewestpapua.org/index.php/news/1274-population-growth-good-for-papua| url-olek = töötab}}</ref> <ref name="planing">{{netiviide | URL = http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/12260296| Pealkiri = "Indonesia's family planning story: success and challenge"| Väljaanne = www.ncbi.nlm.nih.gov| Kasutatud = 24.05.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="armee">{{netiviide | URL = http://edition.cnn.com/2002/WORLD/asiapcf/southeast/07/05/indonesia.sutarto/index.html| Pealkiri = "Indonesia military regains ground"| Väljaanne = edition.cnn.com| Kasutatud = 19.05.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="transmigration">{{netiviide | URL = http://www.downtoearth-indonesia.org/story/indonesia-s-transmigration-programme-update| Pealkiri = "Indonesia's Transmigration Programme -An Update"| Väljaanne = dte.gn.apc.org| Kasutatud = 24.05.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="armee2">{{netiviide | URL = http://www.etan.org/et2005/may/22/19susilo.htm| Pealkiri = "Susilo Approves Additional Military Funding"| Väljaanne = www.etan.org| Kasutatud = 19.05.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="massacre">{{netiviide | URL = http://news.bbc.co.uk/2/hi/asia-pacific/3811219.stm| Pealkiri = "Indonesia flashpoints: Kalimantan"| Väljaanne = news.bbc.co.uk| Kasutatud = 24.05.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="friend1">Friend (2003), lk 473–475, 484</ref> <ref name="conflict2">{{netiviide | URL = http://www.preventconflict.org/portal/main/maps_kalimantan_conflict.php| Pealkiri = "Program on Humanitarian Policy and Conflict Research"| Väljaanne = www.preventconflict.org| Kasutatud = 24.05.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="aceh">{{netiviide | URL = http://news.bbc.co.uk/2/hi/asia-pacific/3809079.stm| Pealkiri = "Indonesia flashpoints: Aceh"| Väljaanne = news.bbc.co.uk| Kasutatud = 19.05.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="citypopulation">{{netiviide | URL = http://www.citypopulation.de/Indonesia-Mun.html| Pealkiri = "INDONESIA: Municipalities"| Väljaanne = www.citypopulation.de| Kasutatud = 24.05.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="papuariot1">{{netiviide | URL = http://news.newamericamedia.org/news/view_article.html?article_id=a72964c40d44d5af7f80bfa9a4891eef| Pealkiri = "New Violence in Indonesia over Papuan Independence "| Väljaanne = news.newamericamedia.org| Kasutatud = 19.05.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="LonelyPlanet">{{cite book | last =Witton | first =Patrick | title =Indonesia | publisher =Lonely Planet | year =2003 | location =Melbourne | pages =139, 181, 251, 435 | isbn=1-74059-154-2 }}</ref> <ref name="papuariot2">{{netiviide | URL = http://www.reuters.com/article/2009/04/08/idUSJAK461951| Pealkiri = "Pre-election violence hits Indonesia's Papua"| Väljaanne = www.reuters.com| Kasutatud = 19.05.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="demography">{{netiviide | URL = http://www.123independenceday.com/indonesia/demography.html| Pealkiri = "Demography of Indonesia"| Väljaanne = www.123independenceday.com| Kasutatud = 24.05.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="languages">{{netiviide | URL = http://www.ethnologue.com/show_country.asp?name=ID,| Pealkiri = "Languages of Indonesia"| Väljaanne = www.ethnologue.com| Kasutatud = 24.05.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="ethnics">{{netiviide | URL = http://www.expat.or.id/info/overview.html| Pealkiri = "Overview of Indonesia: the people"| Väljaanne = www.ethnologue.com| Kasutatud = 24.05.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="languages2">{{netiviide| URL = http://archive.is/CTs88| Pealkiri = "Languages of Indonesia (Papua)"| Väljaanne = www.ethnologue.com| Kasutatud = 24.05.2011| Keel = inglise| arhiivimisaeg = 10.01.2013| arhiivimisurl = https://archive.today/20130110205700/http://www.ethnologue.com/show_map.asp?name=IDP&seq=110| url-olek = töötab}}</ref> <ref name="religioon1">{{netiviide | URL = http://diariovientosur.com/2011/624/understanding-religion/| Pealkiri = "Understanding religion"| Väljaanne = diariovientosur.com| Kasutatud = 24.05.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="sp2010">[http://sp2010.bps.go.id/index.php/site/tabel?tid=321&wid=0 Sensus Penduduk 2010 – Penduduk Menurut Wilayah dan Agama yang Dianut]</ref> <ref name="OEYBALI">{{Cite book|last=Oey |first=Eric |title=Bali |place=Singapore |publisher=Periplus Editions |year=1997 |edition=3rd |id=ISBN 962-593-028-0 |postscript=<!--None-->}}</ref> <ref name="budism">{{netiviide | URL = http://countrystudies.us/indonesia/40.htm| Pealkiri = "Buddhism"| Väljaanne = countrystudies.us| Kasutatud = 24.05.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="islam">{{netiviide | URL = http://countrystudies.us/indonesia/37.htm| Pealkiri = "Islam"| Väljaanne = countrystudies.us| Kasutatud = 24.05.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="katolik">{{netiviide | URL = http://www.gimonca.com/sejarah/sejarah02.shtml| Pealkiri = "1500 to 1670: Great Kings and Trade Empires"| Väljaanne = www.gimonca.com| Kasutatud = 24.05.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="Christianity">{{cite book | last = Goh | first = Robbie B.H. | title = Christianity in Southeast Asia | publisher = Institute of Southeast Asian Studies | page = 80 | isbn = 981-230-297-2 | year = 2005 }}</ref> <ref name="fao">{{netiviide | URL = http://www.fao.org/faostat/en/#data/QC| Pealkiri = "Food and Agriculture Organization of the United Nations"| Väljaanne = faostat.fao.org| Kasutatud = 1.06.2017| Keel = inglise}}</ref> <ref name="G20">{{netiviide | URL = http://www.g20.org/about_what_is_g20.aspx| Pealkiri = "About G-20"| Väljaanne = www.g20.org| Kasutatud = 23.05.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="OPEC">{{netiviide | URL = http://www.washingtonpost.com/wp-dyn/content/article/2008/05/28/AR2008052802968.html| Pealkiri = "Indonesia to Pull Out of OPEC"| Väljaanne = www.washingtonpost.com| Kasutatud = 23.05.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="CountryBrief">{{netiviide | URL = http://web.worldbank.org/WBSITE/EXTERNAL/COUNTRIES/EASTASIAPACIFICEXT/INDONESIAEXTN/0,,contentMDK:20095968~pagePK:141137~piPK:141127~theSitePK:226309,00.html| Pealkiri = "Indonesia: Country Brief"| Väljaanne = web.worldbank.org| Kasutatud = 23.05.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="valuuta">{{netiviide | URL = http://www.oanda.com/convert/fxhistory| Pealkiri = "Indonesia: Country Brief"| Väljaanne = www.oanda.com| Kasutatud = 23.05.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name = "Asia">{{cite journal |last=Guerin |first=G |title=Don't count on a Suharto accounting |journal=Asia Times Online |location=Hong Kong |date=23. mai 2006 |url=http://www.atimes.com/atimes/Southeast_Asia/HE23Ae01.html |accessdate= |archive-date=2017-11-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171114103951/http://www.atimes.com/atimes/Southeast_Asia/HE23Ae01.html |url-status=dead }}</ref> <ref name="Transparency">{{netiviide | URL = http://www.transparency.org/policy_research/surveys_indices/cpi/2010/results| Pealkiri = "2010 Corruption Perceptions Index"| Väljaanne = www.transparency.org| Kasutatud = 23.05.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="IMF">{{netiviide | URL = http://www.imf.org/external/pubs/ft/weo/2010/02/weodata/weorept.aspx?pr.x=58&pr.y=13&sy=2007&ey=2010&scsm=1&ssd=1&sort=country&ds=.&br=1&c=536&s=NGDP_RPCH&grp=0&a=| Pealkiri = "Indonesia. Gross domestic product, constant prices"| Väljaanne = www.imf.org| Kasutatud = 23.05.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="IMF2">{{netiviide | URL = http://www.imf.org/external/pubs/ft/survey/so/2009/car072809b.htm| Pealkiri = "Indonesia’s Choice of Policy Mix Critical to Ongoing Growth"| Väljaanne = www.imf.org| Kasutatud = 23.05.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="faotrade">{{netiviide | URL = http://faostat.fao.org/site/535/DesktopDefault.aspx?PageID=535#ancor| Pealkiri = "Food and Agriculture Organization of the United Nations: TradeStat"| Väljaanne = faostat.fao.org| Kasutatud = 27.05.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="transport">{{netiviide | URL =http://web.worldbank.org/WBSITE/EXTERNAL/COUNTRIES/EASTASIAPACIFICEXT/EXTEAPREGTOPTRANSPORT/0,,contentMDK:20458729~menuPK:2066318~pagePK:34004173~piPK:34003707~theSitePK:574066,00.html| Pealkiri = "Transport in Indonesia"| Väljaanne = web.worldbank.org| Kasutatud = 26.05.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="coaltransport">{{netiviide | URL =http://www.thejakartaglobe.com/business/itochu-wins-construction-bid-for-kalimantan-railway/391844| Pealkiri = "Itochu Wins Construction Bid for Kalimantan Railway"| Väljaanne = www.thejakartaglobe.com| Kasutatud = 26.05.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="train">{{netiviide | URL =http://www.thejakartaglobe.com/home/taking-a-train-trip-down-memory-lane-in-indonesia/356515| Pealkiri = "Taking a Train Trip Down Memory Lane in Indonesia"| Väljaanne = www.thejakartaglobe.com| Kasutatud = 26.05.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="economy">{{netiviide | URL = http://www.economywatch.com/world_economy/indonesia/industry-sector-industries.html| Pealkiri = "Indonesia Industry Sectors"| Väljaanne = www.economywatch.com| Kasutatud = 27.05.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="WBeducation">{{netiviide | URL = http://web.worldbank.org/WBSITE/EXTERNAL/COUNTRIES/EASTASIAPACIFICEXT/INDONESIAEXTN/0,,contentMDK:21521167~pagePK:141137~piPK:141127~theSitePK:226309,00.html| Pealkiri = "World Bank and Education in Indonesia"| Väljaandja = web.worldbank.org| Kasutatud = 16.09.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="idpnorway">{{netiviide | URL = http://www.idp-europe.org/eenet-asia/eenet-asia-6-EN/page14.php| Pealkiri = "Non-Attendance in Eastern Indonesia"| Väljaandja = www.idp-europe.org| Kasutatud = 16.09.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="britishcouncil">{{netiviide | URL = http://www.britishcouncil.org/eumd-information-background-indonesia.htm| Pealkiri = "Indonesia market introduction"| Väljaandja = www.britishcouncil.org| Kasutatud = 16.09.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="eastasianfood">{{cite book |last=Brissendon |first=Rosemary |title=South East Asian Food |publisher=Hardie Grant Books |year=2003 |location=Melbourne|isbn=1-74066-013-7}}</ref> <ref name="movie">{{netiviide | URL = http://indonesiacountry.com/film/indonesian-film-industry/| Pealkiri = "Indonesian Film Industry"| Väljaanne = indonesiacountry.com| Kasutatud = 25.05.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="kutai">{{netiviide | URL = http://epress.anu.edu.au/austronesians/austronesians/mobile_devices/ch15s02.html| Pealkiri = "The Earliest Indic State: Kutai"| Väljaanne = epress.anu.edu.au| Kasutatud = 25.05.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="Ramayana">{{netiviide | URL = http://kakawin-ramayana.co.tv/| Pealkiri = "Kakawin Ramayana"| Väljaanne = kakawin-ramayana.co.tv| Kasutatud = 25.05.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="heritage">{{netiviide | URL = http://www.sil.org/asia/ldc/parallel_papers/unesco_jakarta.pdf| Pealkiri = "Preserving intangible cultural heritage in Indonesia"| Autor = Karin Czermak, Philippe Delanghe, Wei Weng| Failitüüp = PDF| Täpsustus = | Väljaanne = www.sil.org| Aeg = | Koht = Jakarta| Väljaandja = UNESCO| Kasutatud = 25.05.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="media">{{cite book |last=Shannon L. |first=Smith |coauthors=Lloyd Grayson J. |title=Indonesia Today: Challenges of History |publisher=Singapore : Institute of Southeast Asian Studies |year=2001 |location=Melbourne, Australia |isbn=0-7425-1761-6}}</ref> }} == Kirjandus == * [[Berit Renser]] "Minu Indoneesia: maailma makett". Tartu: [[Petrone Print]], 2017. * [[Martin Hallik]], [[Olaf-Mihkel Klaassen]], [[Marko Kuura]] "Lõuna- ja Kagu-Aasia pärast II maailmasõda". Tallinn: [[Argo (kirjastus)|Argo]], 2007. (Lõuna- ja Kagu-Aasia poliitiline ajalugu, sh pikem käsitlus Indoneesia uusimast ajaloost.) * Adrian Vickers (2005). "A History of Modern Indonesia". Cambridge University Press. ISBN 0-521-54262-6. * Friend, T. (2003). "Indonesian Destinies". Harvard University Press. ISBN 0-674-01137-6. * Jean Gelman Taylor (2003). "Indonesia: Peoples and Histories". Yale University Press. ISBN 0-300-10518-5. * Olaf Klaassen "Hüvasti, Insulinde! [[Andres Saal]]i elu Indoneesias" Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1996. * Olaf-Mihkel Klaassen "Indoneesia pärast Teist maailmasõda : õpimetoodiline juhend ajaloo-osakonna üliõpilastele". Tartu: Tartu Ülikool, 1989. * "Indoneesia 1946. aastal: materjale praktilisteks töödeks" Tartu Riiklik Ülikool, üldajaloo kateeder. Koostaja Olaf-Mihkel Klaassen. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, 1976. * "Indoneesia võitlus sõltumatuse eest 1945-1949: dokumente jm. materjale". Koostaja ja tõlkija Olaf-Mihkel Klaassen. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, 1974-1975. * "Indoneesia rahva relvastatud võitluse areng oma sõltumatuse kaitseks 1945. aastal: materjale praktilisteks töödeks". Koostaja Olaf Klaassen. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, 1974 * Olaf-Mihkel Klaassen "Indoneesia vabariigi väljakuulutamine 1945. aastal: materjale praktilisteks töödeks". Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, 1973. * [[Jiří Marek]] "Maa ekvaatori all, ehk, Täielik ja ükskasjaline kirjeldus reisist Jaava ja Bali saarele, mis sai teoks sel issanda aastal 1955: on kirjeldatud kõiki sündmusi, sealse rahva elu, tema tavasid, rõivastust, püüdlusi, usu- ja ebausukombeid, tantse". Saksa keelest tõlkinud J. Luke, illustreerinud E. Hofman, kaas [[Udo Külv]]. Tallinn: [[Eesti Riiklik Kirjastus]], 1961. * [[Andres Saal]] "Valgus hommikust". Tartu: Odamees, 1929. * Andres Saal "Jaawa: Jaawa rahwa elust, Jaawa keelest ja kirjandusest". Tartu: G. Grenzstein, 1911. * Andres Saal "Walge wanne ehk wiimased sultanilapsed: Algupäraline jutustus Jaawa ajaloost neljas jaos". Tartu: G. Grenzstein, 1911. * Andres Saal "All-ilma saladused: Jaawa tulemägedelt". Jurjev: K. Koppel, 1903. * [[Julius Stursberger]] "Isa Emde, Surabaia uurmaker: Lugu Jaawa missioni algusest". Kirjutanud missioni inspektor Julius Stursberger. Ümber pannud J. Leppik. Revel: A. Mickwitz, 1901. ===Indoneesia kirjandust eesti keeles=== * [[Utuy Tatang Sontani]] "Dogerid: lühijutud". Indoneesia keelest tõlkinud ja eessõna kirjutanud [[Ülo Sirk]], kaas H. Arrak. Tallinn: Perioodika, 1966. * [[Luwarsih Pringgoadisuryo|L. Pringgoadisura]]<ref>Tegeliku nimega Luwarsih Pringgoadisuryo või Luwarsih Pringgo Adisuryo.</ref> "Tuti ei heida meelt: jutustus". Vene keelest tõlkinud [[Laine Soe]], illustreerinud [[Asta Vender]]. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1962. * "Indoneesia jutte". Indoneesia keelest tõlkinud Ülo Sirk. Tallinn: Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus, 1958. == Välislingid == {{Vikisõnaraamatus}} {{Commonskat|Indonesia}} *[http://www.ethnologue.com/show_map.asp?name=ID Languages of Indonesia (Indoneesia keelekaardid)] {{Aasiariigid}} {{koord |NS=-2.0 |EW=118.0 |type=country |region=ID}} {{head artiklid}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Aasia maad]] [[Kategooria:Indoneesia| ]] 1o25jvh6kzmrgvq72bgsvjc8t3pn1j9 Kanada 0 2792 6168518 6154430 2022-07-26T21:30:33Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.8 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2010}} {{Riik | riiginimi = Kanada | omastav = Kanada | nimi1_keel = inglise, prantsuse | nimi1 = Canada | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Coat of arms of Canada rendition.svg | asendikaart = CAN orthographic.svg | deviis = ladina keeles "[[A Mari Usque Ad Mare]]"<br><small>"From Sea to Sea" – "Merest mereni"</small><br><small>nagu [[Kanada vapp|Kanada vapil]]</small> | riigikeel = [[inglise keel|inglise]], [[prantsuse keel|prantsuse]] | ametlik_keel = | pealinn = [[Ottawa]] | riigipea_ametinimi2 = [[Kanada monarhid|Kuninganna]] | riigipea_nimi2 = [[Elizabeth II]] | riigipea_ametinimi = kindralkuberner | riigipea_nimi = [[Mary Simon]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Justin Trudeau]] | pindala = 9984670 | rahvaarv =36933418 | rahvaarv_seis = 2018 | iseseisvus = 1. juuli [[1867]] | valuuta = [[Kanada dollar]] (CAD) | ajavöönd = [[maailmaaeg]] −3,5 kuni −8 | hümn = [[O Canada]] | usund = | üladomeen = [[.ca]] | telefonikood = 1 | riigikord = [[konstitutsiooniline monarhia]] | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = CAN | märkused = }} '''Kanada''' [k'anada]<ref name="V5yp3" /> on riik [[Põhja-Ameerika]] põhjaosas. Kanada koosseisu kuulub kümme provintsi ja kolm ala. Kanada on pindala (9 984 670&nbsp;km²) poolest [[Venemaa]] järel teine riik maailmas. Maismaapindala järgi (9 093 000&nbsp;km²) on Kanada maailmas neljas riik. Riiki ümbritsevad läänes [[Vaikne ookean]], põhjas [[Põhja-Jäämeri]] ja idas [[Atlandi ookean]]. Kanada on ka maailma kõige pikema [[rannajoon]]ega riik (202 080&nbsp;km).<ref name="cia-geo" /> Kanadal on pikad rannaalad Põhja-Jäämere, Atlandi ja Vaikse ookeani ääres, samuti kaks teineteisest lahus paiknevat [[maismaapiir]]i [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidega]]. Lääneservas piirneb Kanada [[Alaska]] [[Osariik (USA)|osariigiga]] (piiri pikkus on 2477&nbsp;km), ja lõunas on 6416&nbsp;km pikkune piir Ameerika Ühendriikide põhiterritooriumiga. Kanada ja Ameerika Ühendriikide vaheline maismaapiir on maailma suurim kahe riigi vaheline piir (8893&nbsp;km).<ref name="cia-geo" /> Tuhandeid aastaid elasid praeguse Kanada territooriumil põliselanikkonna erinevad [[Kanada põliselanikud|hõimud]]. Alates [[15. sajand]]i lõpust asutati Atlandi ookeani rannikule Inglismaa ja Prantsusmaa kolooniaid. Mitmete konfliktide tulemusel kasvasid või vähenesid Suurbritanniale kuuluvad Põhja-Ameerika territooriumid kuni [[18. sajand]]i lõpuni. Vastavalt 1. juulil [[1867]] vastu võetud [[1867. aasta Briti Põhja-Ameerika akt|Briti Põhja-Ameerika aktile]] ühinesid kolm kolooniat ja moodustasid föderatiivse Kanada [[Dominioon]]i. Dominiooni moodustamisega algas provintside ja alade ühinemise ja uue omavalitsusliku dominiooni moodustamine. [[Westminsteri Statuut 1931|1931. aasta Westminsteri Statuudi]] alusel tunnistas Suurbritannia Kanada riiklikku iseseisvust, aga täiesti iseseisvaks sai Kanada [[1982]]. aastal kui võeti vastu seadus, mille järgi omab Kanada parlament õigust muuta põhiseadust ilma [[Suurbritannia parlament|Suurbritannia parlamendi]] nõusolekuta. Kanada on [[Föderatsioon|föderatiivne]] [[Parlamentarism|parlamentaarne demokraatia]] ja [[konstitutsiooniline monarhia]] ning selle riigipea on [[Suurbritannia kuninganna|kuninganna]] [[Elizabeth II]]. Riigis on ametlikult kaks [[riigikeel]]t. Kanada rahvastiku rahvuslik koosseis on kõrge sisserände tõttu üks mitmekesisemaid ja [[multikultuurilisus|multikultuurilisem]]aid maailmas. 2015. aasta seisuga elab riigis umbes 35 miljonit inimest. Kanada majanduse arengutase on kõrge ja majandus on üks maailma suurimaid. Seda toetavad rikkalikud loodusvarad ja hästi arenenud rahvusvahelise kaubanduse võrk. Pikaajalised ja mitmekülgsed suhted Ameerika Ühendriikidega on mõjutanud ulatuslikult riigi majandust ja kultuuri. Kanada on [[arenenud riik]], kus inimeste tervise tase on üks parimatest maailmas, SKT inimese kohta järgi on riik 10. kohal ja [[Inimarengu indeks|inimarengutaseme]] järgi 8. kohal. Vastavalt rahvusvahelistele uuringutele on Kanadal kõrgel tasemel valitsuse läbipaistvus, kodanikuõigused, elukvaliteet, majanduse vabadus ja haridus. Kanada on [[Rahvaste Ühendus]]e liige ja kuulub mitme rahvusvaheliste organisatsioonide koosseisu, sh on Kanada [[NATO]], [[G8]], [[G10]], [[G20]], [[NAFTA]] ning [[Aasia ja Vaikse Ookeani Majanduskoostöö]] liige. ==Nimi== Nimi ''Canada'' ehk ''Kanada'' pärineb [[St. Lawrence'i irokeesid]]e sõnast ''kanata'', mis tähendab 'küla' või 'asula'.<ref name="OlsonShadle1991" /> 1535. aastal kasutasid toonased [[Québec (linn)|Québeci]] piirkonna põliselanikud seda sõna selleks, et suunata prantsuse maadeavastaja [[Jacques Cartier]] [[Stadacona]] külla.<ref name="Rayburn2001" /> Hiljem kasutas Cartier sõna ''Canada'', viidates mitte ainult sellele konkreetsele külale, vaid kogu piirkonnale, mille omanikuks oli Stadacona pealik [[Donnacona]].<ref name="Rayburn2001" /> Alates 1545. aastast on Euroopa raamatutes ja kaartidel viidatud sellele piirkonnale kui Canadale.<ref name="Rayburn2001" /> [[Pilt:Map North America 1566.jpg|pisi|[[Põhja-Ameerika]] kaart umbes aastast 1566. Üks esimesi, kus on mainitud nime "Canada" (ülal paremal)]] 17. sajandil ja 18. sajandi alguses viitas "[[Kanada (Uus-Prantsusmaa)|Canada]]" [[Uus-Prantsusmaa]]le, mis paiknes [[Saint Lawrence'i jõgi|Saint Lawrence'i jõe]] piirkonnas.<ref name="Magocsi1999as" /> 1791. aastal moodustati piirkonnas kaks Briti kolooniat nimedega [[Ülem-Kanada]] ja [[Alam-Kanada]] üldnimega [[Kanadad|The Canadas]]; selle nimega oli see kuni nende ühinemiseni Briti [[Kanada provints]]iks 1841. aastal.<ref name="Britain1841a" /> 1867. aastal rajati [[Kanada Konföderatsioon]] ja hakati kasutama nime Canada uue riigi ametliku nimena, aga sõna ''[[dominioon]]'' viitas riigi statuudile.<ref name="0beBG" /> Kui Kanada kinnitas oma iseseisvust ja Suurbritanniast eraldumist, hakkas föderaalvalitsus üha enam kasutama ametlikes dokumentides ja lepingutes lihtsalt nime Canada. Seda muutust peegeldas rahvusliku puhkepäeva [[dominiooni päev]]a ümbernimetamine [[Kanada päev]]aks aastal 1982.<ref name="buckner" /> ==Riik== ===Haldusjaotus=== Kanada on jaotatud kümneks provintsiks ja kolmeks alaks. [[Fail:Canada, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|Kanada provintsid ja alad]] {| class="wikitable sortable" style="margin:auto; text-align: center;" |+ Kanada provintsid |- ! scope="col" rowspan="2" | Nimi ! scope="col" colspan="2" | Linnad ! scope="col" rowspan="2" | Liitus konföderatsiooniga ! scope="col" rowspan="2" | Ametlikud keeled ! scope="col" rowspan="2" | Rahvaarv (2021. aasta I kvartal) ! scope="col" class="unsortable" colspan="3" | Pindala (km<sup>2</sup>)<ref name=StatsCan>{{cite web|url=http://www40.statcan.gc.ca/l01/cst01/phys01-eng.htm|title=Land and freshwater area, by province and territory|publisher=Statistics Canada|year=2005|access-date=4. august 2013|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20110524063547/http://www40.statcan.gc.ca/l01/cst01/phys01-eng.htm|archive-date=24. mai 2011|df=mdy-all}}</ref> ! scope="col" class="unsortable" colspan="2" | Kohtade arv<ref name="autogenerated2">{{cite web |url=http://www.parl.gc.ca/About/Parliament/GuideToHoC/index-e.htm |title=Guide to the Canadian House of Commons |publisher=Parliament of Canada |year=2012 |access-date=6. august 2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130627214354/http://www.parl.gc.ca/About/Parliament/GuideToHoC/index-e.htm |archive-date=27. juuni 2013 |url-status=live}}</ref> |- ! scope="col" | Pealinn ! scope="col" | Suurim linn ! scope="col" | Maismaa ala ! scope="col" | Veepindala ! scope="col" | Pindala kokku ! [[Kanada parlamendi alamkoda|Alamkoda]] ! [[Kanada senat|Senat]] |- ! {{riigi ikoon|Ontario}} [[Ontario provints|Ontario]] | colspan="2" | [[Toronto]] | 1. juuli 1867 | inglise | 14&nbsp;755&nbsp;211 | 917&nbsp;741 | 158&nbsp;654 | 1&nbsp;076&nbsp;395 | 121 | 24 |- ! {{riigi ikoon|Québec}} [[Québeci provints|Québec]] | [[Québec (linn)|Québec]] | [[Montréal]] | 1. juuli 1867 | prantsuse | 8&nbsp;575&nbsp;944 | 1&nbsp;356&nbsp;128 | 185&nbsp;928 | 1&nbsp;542&nbsp;056 | 78 | 24 |- ! {{riigi ikoon|Nova Scotia}} [[Nova Scotia]] | colspan="2" | [[Halifax]]{{efn|1996. aastal liideti linnad kohalike omavalitsustega ja sellest tulenevalt on Halifax suurim piirkondlik omavalitsusüksus.}} | 1. juuli 1867 | inglise | 979&nbsp;449 | 53&nbsp;338 | 1&nbsp;946 | 55&nbsp;284 | 11 | 10 |- ! {{riigi ikoon|New Brunswick}} [[New Brunswick]] | [[Fredericton]] | [[Moncton]] | 1. juuli 1867 | inglise, prantsuse | 782&nbsp;078 | 71&nbsp;450 | 1&nbsp;458 | 72&nbsp;908 | 10 | 10 |- ! {{riigi ikoon|Manitoba}} [[Manitoba provints|Manitoba]] | colspan="2" | [[Winnipeg]] | 15. juuli 1870 | inglise{{efn|Samas tagab Manitoba provints konstitutsioonilise kaitse ka prantsuse keelele.}} | 1&nbsp;380&nbsp;935 | 553&nbsp;556 | 94&nbsp;241 | 647&nbsp;797 | 14 | 6 |- ! {{riigi ikoon|Briti Columbia}} [[Briti Columbia]] | [[Victoria (Briti Columbia)|Victoria]] | [[Vancouver]] | 20. juuli 1871 | inglise | 5&nbsp;153&nbsp;039 | 925&nbsp;186 | 19&nbsp;549 | 944&nbsp;735 | 42 | 6 |- ! {{riigi ikoon|Prints Edwardi saar}} [[Prints Edwardi saar]] | colspan="2" | [[Charlottetown]] | 1. juuli 1873 | inglise | 159&nbsp;819 | 5&nbsp;660 | 0 | 5&nbsp;660 | 4 | 4 |- ! {{riigi ikoon|Saskatchewan}} [[Saskatchewani provints|Saskatchewan]] | [[Regina]] | [[Saskatoon]] | 1. september 1905 | inglise | 1&nbsp;178&nbsp;832 | 591&nbsp;670 | 59&nbsp;366 | 651&nbsp;036 | 14 | 6 |- ! {{riigi ikoon|Alberta}} [[Alberta]] | [[Edmonton]] | [[Calgary]] | 1. september 1905 | inglise | 4&nbsp;436&nbsp;258 | 642&nbsp;317 | 19&nbsp;531 | 661&nbsp;848 | 34 | 6 |- ! {{riigi ikoon|Newfoundland ja Labrador}} [[Newfoundland ja Labrador]] | colspan="2" | [[Saint John's (Kanada)|St. John's]] | 31. märts 1949 | inglise | 520&nbsp;438 | 373&nbsp;872 | 31&nbsp;340 | 405&nbsp;212 | 7 | 6 |- class="sortbottom" ! scope="row" colspan="5" | Provintsid kokku ! 37&nbsp;922&nbsp;003 ! 5&nbsp;490&nbsp;918 ! 572&nbsp;013 ! 6&nbsp;062&nbsp;931 ! 335 ! 102 |} ;Märkused <references group="lower-alpha"/> {| class="wikitable sortable" style="margin: auto; text-align: center;" |+ Kanada alad ! scope="col" rowspan="2" | Nimi ! scope="col" colspan="2" | Linnad ! scope="col" rowspan="2" | Liitus konföderatsiooniga ! scope="col" rowspan="2" | Ametlikud keeled ! scope="col" rowspan="2" | Rahvaarv (2021. aasta I kvartal) ! scope="col" class="unsortable" colspan="3" | Pindala (km<sup>2</sup>)<ref name=StatsCan/> ! scope="col" class="unsortable" colspan="2" | Seats<ref name="autogenerated2"/> |- ! scope="col" | Pealinn ! scope="col" | Suurim linn ! scope="col" | Maismaa ala ! scope="col" | Veepindala ! scope="col" | Pindala kokku ! [[Kanada parlamendi alamkoda|Alamkoda]] ! [[Kanada senat|Senat]] |- ! {{riigi ikoon|Loodealad}} [[Loodealad]] | colspan="2" | [[Yellowknife]] | 15. juuli 1870 | [[Chipewyani keel|chipewyani]], [[gvitšini keel|gvitšin]], [[Dogribi keel|dogribi]], inglise, [[inuinnaqtun]]i, [[inuktituti keel|inuktituti]], [[inuvialuktun]]i, [[krii keel|krii]], [[sleivi keel|lõuna sleivi]], prantsuse, [[sleivi keel|põhja sleivi]]<ref name="lang">[http://www.ece.gov.nt.ca/files/T1.01.01_Official%20Languages%20Act.pdf Northwest Territories Official Languages Act, 1988] [https://web.archive.org/web/20140722182727/http://www.ece.gov.nt.ca/files/T1.01.01_Official%20Languages%20Act.pdf Arhiiviversioon] seisuga 22. juuli 2014</ref> | 45&nbsp;136 | 1&nbsp;183&nbsp;085 | 163&nbsp;021 | 1&nbsp;346&nbsp;106 | 1 | 1 |- ! {{riigi ikoon|Yukon}} [[Yukon]] | colspan="2" | [[Whitehorse]] | 13. juuni 1898 | inglise, prantsuse<ref>{{cite web |url=http://www.ocol-clo.gc.ca/html/yukon_e.php |title=OCOL – Statistics on Official Languages in Yukon |publisher=Office of the Commissioner of Official Languages |year=2011 |access-date=6. august 2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130725222019/http://www.ocol-clo.gc.ca/html/yukon_e.php |archive-date=25. juuli 2013 |url-status=live}}</ref> | 42&nbsp;192 | 474&nbsp;391 | 8&nbsp;052 | 482&nbsp;443 | 1 | 1 |- ! {{riigi ikoon|Nunavut}} [[Nunavut]] | colspan="2" | [[Iqaluit]] | 1. aprill 1999 | inuinnaqtuni, inuktituti, inglise, prantsuse<ref>{{cite web|url=http://langcom.nu.ca/nunavuts-official-languages/|title=Nunavut's Official Languages|publisher=Language Commissioner of Nunavut|year=2009|access-date=6. august 2013|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20130814112846/http://langcom.nu.ca/nunavuts-official-languages|archive-date=14. august 2013|df=mdy-all}}</ref> | 39&nbsp;407 | 1&nbsp;936&nbsp;113 | 157&nbsp;077 | 2&nbsp;093&nbsp;190 | 1 | 1 |- class="sortbottom" ! scope="row" colspan=5" | Alad kokku ! 126&nbsp;535 ! 3&nbsp;593&nbsp;589 ! 328&nbsp;150 ! 3&nbsp;921&nbsp;739 ! 3 ! 3 |} == Loodus == ===Pinnamood ja piirkonnad=== Kanada hiigelmõõtmed tähendavad geograafilist mitmekesisust. Riigi saab jagada viieks selgesti eristuvaks suureks piirkonnaks. Peaaegu poole mandriosast hõlmab suur [[Kanada kilp]] ehk Laurentia kiltmaa – avar, harvade kõrgendikega [[tasandik]]. [[Weichseli jäätumine|Jääajast]] on sinna jäänud palju [[järv]]i ning kärestikulisi [[jõgi|jõgesid]]. Kilbist lääne pool laiuvad [[Suurtasandik]]u [[preeria]]d. See on tõeliselt viljakas piirkond. Veel kaugemal läänes, Vaikse ookeani ääres asub [[mägismaa]], mida piiravad [[Kaljumäestik]] ning [[Rannikuahelik]]. [[Suur järvistu|Suure järvistu]] ümbruses ja [[Saint Lawrence'i jõgi|Saint Lawrence'i jõe]] äärsel [[madalik]]ul valitseb hea [[kliima]] ja seepärast on ka sealsed maad üles haritud ning sinna on koondunud suurem osa rahvastikust. Lõpuks, Atlandi ranniku provintsid ning riigi idapoolsemad [[saar]]ed kujutavad endast madalate, [[rannik]]uga paralleelselt kulgevate [[Apalatšid|Apalatši mägede]] jätku. Riigi kõrgeim tipp on läänepiiril asuv [[Logan]] (5959 m). ===Saared=== [[Pilt:Baffin Island Northeast Coast 1997-08-07.jpg|pisi|[[Baffini saar]]]] Kanada rannikud, eriti aga arktiline, on tugevasti liigestatud ja nende lähedal asub arvukalt saari. Atlandi rannikul on tähtsaimad [[Newfoundland]]i, [[Cape Breton]]i, [[Prints Edwardi saar|Prints Edwardi]] ja [[Anticosti]] saar ning [[Nova Scotia poolsaar]]. Vaikse ookeani ranniku lähedal asuvad [[Vancouveri saar]] ja [[Kuninganna Charlotte'i saarestik]]. [[Arktika]]s asub õige mitu peaaegu asustamata hiigelsaart ([[Baffini saar]], [[Victoria saar|Victoria]], [[Ellesmere]] jt). ===Veekogud=== Kanadas on palju suuri järvi ja veerikkaid jõgesid. Sügavale sisemaale ulatub [[Põhja-Jäämeri|Põhja-Jäämere]] [[Hudsoni laht]]. ====Jõed==== Eriti tähtis on Suurt järvistut Atlandi ookeaniga ühendav Saint Lawrence'i jõgi oma laia viljaka [[org|oru]] ning arvukate [[lisajõgi|lisajõgedega]]. Neist [[Ottawa jõgi|Ottawa]], [[Saguenay jõgi|Saguenay]] ja [[Saint Johni jõgi|St John]] suubuvad Atlandi ookeani, [[Saskatchewani jõgi|Saskatchewan]] voolab [[Winnipegi järv]]e; [[Nelsoni jõgi|Nelson]] ühendab Winnipegi Hudsoni lahega. Kanada suurim jõgi on siiski [[Mackenzie jõgi|Mackenzie]], mis koos lisajõgedega seob enamikku Kanada kilbil asuvaid järvi ja viib oma vee [[jäämeri|jäämerre]]. Riigi arvututest jõgedest ja jõekestest tuleb veel nimetada [[Yukoni jõgi|Yukoni]] ja [[Columbia jõgi|Columbiat]], mis jõuavad mereni juba Ameerika Ühendriikide rannikul. Erie järvest Ontario järve voolaval [[Niagara jõgi|Niagara jõel]] asub [[Niagara juga]]. ====Järved==== [[Pilt:Lake winnipeg HDRI.jpg|pisi|Päikseloojang [[Winnipegi järv]]el]] Kanada on kõige järverikkam maa maailmas, neid on seal umbes 200 000. Kokku on riigi pindalast järvede all 891 163&nbsp;km². See on palju suurem pindala kui kogu [[Hispaania]] ja umbes sama suur kui [[Pakistan]] või [[Türgi]]. Kagupiiril asub [[Suur järvistu]]. *Tuntud ja tähtsad on **[[Suur Karujärv]] **[[Suur Orjajärv]] **[[Athabasca järv|Athabasca]] **[[Wollastoni järv|Wollastoni]] **[[Põdrajärv]] **[[Manitoba järv|Manitoba]] **[[Winnipegi järv|Winnipegi]] **[[Nipigoni järv]] **[[Metsajärv]]. Enamik neid on üksteisega ühenduses, vesi voolab neist Mackenzie jõkke, mis läbib riigi keskosa. ===Taimestik=== Peaaegu poolt Kanada territooriumi katavad [[mets]]ad. Põhjas levib [[arktiline kliimavööde|arktiline]] ja [[lähisarktiline kliimavööde|lähisarktiline]] [[taimestik]], tasandikuprovintsides [[rohtla]]d. Tihedates [[okasmets|okas-]] ja [[väärispuumets]]ades kasvavad [[kuusk (perekond)|kuused]], [[tsuuga]]d, [[palsamnulg|palsamnulud]], mitut liiki [[mänd (perekond)|mände]] ja [[seeder|seedreid]]. ===Loomastik=== [[Pilt:Canadian Rockies - the bear at Lake Louise.jpg|pisi|[[Baribal]]]] [[Metsloomad|Metsloomi]] on ohtralt. Liigiliselt on [[loomastik]] üsna samasugune nagu [[Euroopa]] ja [[Aasia]] jahedamates piirkondades. Imetajaid on looduses 193 liiki. Kanada metsades võib kohata väikseid [[tamm (ehitis)|tamme]] ehitavaid [[kobras|kopraid]], samuti [[kärplased|kärplasi]] ([[naarits]]aid, [[kärp]]e, [[nugis]]eid), kelle [[karusnahk]]a ammust aega väga hinnatakse. Veel asustavad Kanada metsi [[baribal]], [[grisli]], [[punailves]], [[koiott]], [[rebane]], [[skunk]], [[põhjapõder|karibu]] ja [[urson]]. Avamaastikul saab imetleda [[tundrakaribu]]t, [[põder|põtra]], [[ameerika piison]]it. Kaugel põhjas võib kohata võimsat [[jääkaru]]. Läänepoolsetes mägedes elab ohtralt just neile aladele iseloomulikke [[lumelammas|lumelambaid]] ja [[lumekits|-kitsi]]. Riigis on kohatud 665 liiki linde, neist pesitsevaid 310 liiki. [[Roomajad|Roomajaid]] (sh [[madu|maolisi]]) on rohkem kui 39 liiki ja kahepaikseid 42 liiki. ==Ajalugu== ===Põlisrahvad=== [[Pilt:Beaver wars map.jpg|pisi|250px|Kaart, mis näitab suurte hõimude ja asunduste ligikaudset asukohta.]] [[Kanada põlisrahvad|Nüüdisaegse Kanada põlisrahvaste]] hulka kuuluvad [[Kanada indiaanlased]] ([[atabaskid]], [[algonkinid]], [[irokeesid]] jpt), [[inuitid]] ja [[Kanada mestiitsid|mestiitsid]].<ref name="GraberKuprecht2012" /> Mestiitsid on [[Segarassid|segaverelised]] inimesed kelle esivanemad sündisid 17. sajandi keskel kui Euroopa asunikud abiellusid Kanada indiaanlaste ja inuiti naistega.<ref name="GraberKuprecht2012" /> [[Ameerika arheoloogia|Arheoloogiliste]] uuringute ja [[Ameerika põlisrahvaste geneetiline ajalugu|geneetilise analüüsi]] abil määrati inimeste kohalolekut [[Yukon]]i põhjaosas alates 13 000–12 000 eKr ja [[Ontario]] lõunaosas alates 7500 eKr.<ref name="CordellLightfoot2008" /><ref name="Pauketat2012" /> Need esimesed asunikud astusid Kanadasse [[Beringia]] läbi Beringia maismaasilla üle.<ref name="Dillehay2008" /> [[Paleoindiaanlased|Paleoindiaanlaste]] arheoloogilised kohad nagu [[Old Crow' tasandikud]] ja [[Bluefish koopad]] on kaks vanimat inimeste elukohta Kanadas.<ref name="DirectorPresident1997" /> Kanada põlisrahvaste ühiskonnale oli iseloomulikud alaline asustus, põllumajandus, keeruline sotsiaalne hierarhia ja kaubavahetusvõrgud.<ref name="ZCWW7" /><ref name="rLX9P" /> Euroopa maadeavastajate saabumisajaks 15. sajandi lõpus ja 16. sajandi alguses oli mõned nendest kultuuridest juba kadunud ja neid avastati vaid arheoloogiliste uuringute kaudu.<ref name="OFyHZ" /> Selleks ajaks, kui oli rajatud Euroopa asunikute esimesed asulad, oli Kanada põliselanikke rahvaarv hinnanguliselt 200 000 <ref name="dying" /> ja kahe miljoni<ref name="Steckel" /> vahel, Kanada põlisrahvaste Kuninglik komisjon aktsepteeris arvu 500 000 inimest.<ref name="cDm0P" /> Euroopa koloniseerumise tagajärjel kannatasid Kanada põliselanikud uute asukate poolt sisse toodud nakkushaiguste (nt [[gripp]], [[leetrid]] ja [[rõuged]]) korduvate puhangute käes, mille vastu puudus nendel looduslik immuniteet. Selle tagajärjel vähenes sajandite jooksul pärast eurooplaste saabumist rahvaarv 40–80% võrra.<ref name="dying" /><ref name="Peters2005a" /> Välja arvates mõningaid konflikte Euroopast päritoluga kanadalaste suhted indiaanlaste ja inuittidega oli suhteliselt rahulikud.<ref name="Preston2009" /> Euroopa asunikke ja Kanada põliselanikke vastasmõjud algasid eurooplaste kolonisatsiooni perioodi jooksul. Selle perioodi vältel Euroopa asunikke vastasmõju inuittidele oli piiratud.<ref name="kcgsJ" /> Alates 18. sajandi lõpust Euroopast päritoluga kanadalased julgustasid Kanada põliselanikke nende oma kultuuri omastada.<ref name="Asch1997" /> Need üritused jõudsid kõrgpunkti 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses sunnitud integratsiooni ja ümberpaigutuse kujul.<ref name="KirmayerValaskakis2009" /> ===Euroopa kolonisatsioon=== Eurooplastest jõudsid esimestena tänapäeva [[Newfoundland]]i rannikule [[L'Anse aux Meadows]]e [[viikingid]] 1000. aasta paiku<ref name="LJffy" />, kelle avastatud [[Vinland]], [[Markland]] ja [[Helluland]] asusid tõenäoliselt tänapäeva Kanada alal. [[1497]] maabus inglaste teenistuses olev itaallane Giovanni Caboto ([[John Cabot]]) Newfoundlandis või [[Nova Scotia]]s, ning kuulutas maa Newfoundlandina [[Inglismaa|Inglise]] krooni omandiks.<ref name="iBl5p" /> 16. sajandi alguses rajati Atlandi ookeani rannikul ajutisi eelposte vaala- ja kalapüügil [[baskid]]e ja Portugali meremehed.<ref name="hornsby" /> [[1534]] jõudis prantsuse maadeuurija [[Jacques Cartier]] [[Saint Lawrence'i laht|Saint Lawrence'i lahe]] kaldale, kuhu ta paigaldas 10 meetri kõrguse risti sõnadega "Elagu Prantsusmaa kuningas", ja võttis territooriumi [[François I|kuningas François I]] valdusse.<ref name="CartierBiggar1993" /> Püsivat asustust sinna ei tekkinud, kuid 16. sajandil väitsid nii Inglismaa kui ka [[Prantsusmaa]] omavat alasid tänapäeva Kanadas. 1583. aastal kuulutas Sir [[Humphrey Gilbert]] vastavalt kuninganna [[Elizabeth I]] [[kuninglik eelisõigus|kuninglikule eelisõigusele]] [[Saint John's (Kanada)|Saint John'si]] esimesena [[Inglismaa kuningriik|Inglismaa kuningriigi]] kolooniana Põhja-Ameerikas.<ref name="Rose2007" /> Prantsuse maadeuurija [[Samuel de Champlain]] jõudis Kanadasse aastal 1603 ja asutas esimesi Euroopa asunikke püsivaid asulaid [[Port Royal (Nova Scotia)|Port Royal]]i [[Nova Scotia]] poolsaarel 1605 (koos [[Pierre Dugua]]ga) ja [[Québec]]i 1608.<ref name="KelleyTrebilcock2010" /> Inglased rajasid [[1628]]. aastal Nova Scotia koloonia ning asundusi Atlandi ookeani rannikule ja Hudsoni lahe äärde. [[1663]] kuulutas kuningas [[Louis XIV]] [[Uus-Prantsusmaa]] Prantsusmaa asumaaks. Inglismaa kuningas [[Charles II]] andis [[1670]]. aastal [[Ruperti maa]]l [[Hudsoni lahe kompanii]]le kaubandusmonopoli. [[1689]]. aastal alanud Prantsusmaa ja Inglismaa vahelises sõjas kaotas Prantsusmaa osa oma Kanada valdustest. Viimased osad Uus-Prantsusmaast läksid Inglismaa valdusse [[1763]]. aastal. [[1837.–1838. aasta mässud Kanadas|Aastatel 1837–1838 toimusid mässud]] Alam- ja Ülem-Kandas, mille tagajärjel võeti 1840. aasta vastu "[[Act of Union 1840|Act of Union]]", millega Alam- ja Ülem-Kanada ühendati. == Rahvastik == Kanada rahvaarv oli 2006. aasta rahvaloenduse andmeil 31 612 897 ja 2011. aasta rahvaloenduse andmeil 35 158 304.<ref name="nLs3m" /> [[Kanadalased|Kanadalasteks]] nimetatakse Kanada kodanikke. Kanada on paljurahvuseline ühiskond, mille rahvastik koosneb põliselanikest ning immigrantide järeltulijatest. Päritolu järgi on suurimad rühmad [[inglased|inglise]], [[prantslased|prantsuse]], [[šotlased|šoti]], [[iirlased|iiri]], [[sakslased|saksa]], [[itaallased|itaalia]] ja [[hiinlased|hiina]] päritolu kanadalased. Paljud immigrandid on säilitanud oma identiteedi ja elavad sageli kompaktsete rühmadena. [[Eestlased|Eesti]] päritolu kanadalasi oli 2001. aastal 22 085, neist 9645 nimetas oma päritoluks ainult Eestit. 2006. aastal olid samad näitajad 23 930 ja 8440.<ref name="1Gjtp" /> 57% Kanada elanikest räägib emakeelena [[inglise keel]]t, 22% [[prantsuse keel]]t, 20% muid keeli ja 1,2% mitut keelt. Prantsuskeelsed kanadalased elavad valdavalt Québecis (80% elanikest). Kanada põliselanikud on [[indiaanlased]] ja [[inuitid]]. ===Linnastud=== {| class="wikitable" style="margin:auto; font-size:90%" |+ Kanada suurimad linnastud rahvaarvu järgi (2011. aasta rahvaloendus) |- ! Nimi ! Provints ! Rahvaarv ! rowspan=11 | ! Nimi ! Provints ! Rahvaarv |- | style="background:#f0f0f0;" | [[Toronto]] || [[Ontario]] || align="right" | 5 583 064 || style="background:#f0f0f0;" |[[London (Kanada)|London]] || Ontario || align="right" | 474 786 |- | style="background:#f0f0f0;" | [[Montréal]] || [[Québec]] || align="right" | 3 824 221 || style="background:#f0f0f0;" | [[Saint Catharines]]–[[Niagara Falls]] || Ontario || align="right" | 392 184 |- | style="background:#f0f0f0;" | [[Vancouver]] || [[Briti Columbia]] || align="right" | 2 313 328 || style="background:#f0f0f0;" | [[Halifax]] || [[Nova Scotia]] || align="right" | 390 328 |- | style="background:#f0f0f0;" | [[Ottawa]]-[[Gatineau]] || Ontario–Québec || align="right" | 1 236 324 || style="background:#f0f0f0;" | [[Oshawa]] || Ontario || align="right" | 356 177 |- | style="background:#f0f0f0;" | [[Calgary]] || [[Alberta]] || align="right" | 1 214 839 || style="background:#f0f0f0;" | [[Victoria (Briti Columbia)|Victoria]] || British Columbia || align="right" | 344 615 |- | style="background:#f0f0f0;" | [[Edmonton]] || Alberta || align="right" | 1 159 869 || style="background:#f0f0f0;" | [[Windsor (Ontario)|Windsor]] || Ontario || align="right" | 319 246 |- | style="background:#f0f0f0;" | [[Québec (linn)|Québec]] || Québec || align="right" | 765 706 || style="background:#f0f0f0;" | [[Saskatoon]] || [[Saskatchewani provints|Saskatchewan]] || align="right" | 260 600 |- | style="background:#f0f0f0;" | [[Winnipeg]] || [[Manitoba]] || align="right" | 730 018 || style="background:#f0f0f0;" | [[Regina]] || Saskatchewan || align="right" | 210 556 |- | style="background:#f0f0f0;" | [[Hamilton (Ontario)|Hamilton]] || Ontario || align="right" | 721 053 || style="background:#f0f0f0;" | [[Sherbrooke]] || Québec || align="right" | 201 890 |- | style="background:#f0f0f0;" | [[Kitchener]]–[[Cambridge (Kanada)|Cambridge]]–[[Waterloo (Kanada)|Waterloo]] || Ontario || align="right" | 477 160 || style="background:#f0f0f0;" | [[Saint John's (Kanada)|Saint John's]] || [[Newfoundland ja Labrador]] || align="right" | 196 966 |} ==Majandus== Peamised tööstuspiirkonnad on [[Ontario provints]] ning [[Québeci provints]]i lõunaosa, kus valmib ligikaudu 70% riigi tööstustoodangust. ===Transport=== Tähtsaim Kanada-sisene kauba- ja laevatee on [[Saint Lawrence'i jõgi]], mis on ühenduslüliks rohkem kui 4000&nbsp;km pikkusele laevatatavale veeteele, ühendades omavahel [[Suur järvistu|Suure järvistu]] ja Atlandi ookeani. ===Väliskaubandus=== 1996. aastal oli Kanada [[eksport|ekspordi]] maht 185 miljardit [[USA dollar|dollar]]it. Peamised eksporditavad kaubad olid [[ajalehepaber]], [[paberipuit]], [[nafta]], [[maagaas]], [[alumiinium]] ja [[masin]]ad ning nende osad. Nende toodete suurimad importijad Kanadast olid [[Ameerika Ühendriigid]], [[Jaapan]], [[Suurbritannia]], [[Saksamaa]], [[Lõuna-Korea]], [[Holland]] ja [[Hiina]]. [[Import|Impordi]] maht oli 1996. aastal 166,7 miljardit dollarit. Tähtsaimad sisseveetavad kaubad olid [[õli]], [[kemikaal]]id, [[arvuti]]d, [[telekommunikatsioonivahend]]id ja ka igasugused [[mootor]]id. Suurimateks kaubanduspartneriteks olid Ameerika Ühendriigid, Jaapan, Suurbritannia, Saksamaa, [[Prantsusmaa]], [[Mehhiko]], [[Taiwan]] ja Lõuna-Korea. ==Vaata ka== * [[Kanada jalgpallikoondis]] * [[Kanada jäähokikoondis]] * [[Kanada eestlased]] * [[Kanada praostkond]] * [[Idle No More]] * [[Eesti-Suurbritannia suhted]] * [[Kanada inglise keel]] * [[Kanada prantsuse keel]] == Viited ja märkused== {{viited|allikad= <ref name="V5yp3">"Kanada hääldust kujul [kanaada] võib kohata tõesti vanema põlvkonna keelepruugis (mh Kanada eestlastelgi), ent uuemad allikad annavad soovitatavaks häälduseks siiski esisilbirõhuga [kanada], mis vastab ka inglise rõhu paiknemisele." [[Peeter Päll]] ([[Eesti Keele Instituut]]), detsember 2016</ref> <ref name="cia-geo">{{Netiviide |url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/ca.html |pealkiri=Kanada World Factbookis |vaadatud=2015-02-21 |arhiivimisaeg=2019-04-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190430234227/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/ca.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="OlsonShadle1991">{{cite book|author1=James Stuart Olson|author2=Robert Shadle|title=Historical Dictionary of European Imperialism|url=http://books.google.com/books?id=uyqepNdgUWkC&pg=PA109|year=1991|publisher=Greenwood Publishing Group|isbn=978-0-313-26257-9|page=109}}</ref> <ref name="Rayburn2001">{{cite book|author=Alan Rayburn|title=Naming Canada: Stories about Canadian Place Names|url=http://books.google.com/books?id=aiUZMOypNB4C&pg=PA14|year=2001|publisher=University of Toronto Press|isbn=978-0-8020-8293-0|pages=14–22}}</ref> <ref name="Magocsi1999as">{{cite book|author=Paul R. Magocsi|title=Encyclopedia of Canada's Peoples|url=http://books.google.com/books?id=dbUuX0mnvQMC&pg=PA1048|year=1999|publisher=University of Toronto Press|isbn=978-0-8020-2938-6|page=1048}}</ref> <ref name="Britain1841a">{{cite book|author=Great Britain|title=An Act to Re-write the Provinces of Upper and Lower Canada, and for the Government of Canada|url=http://books.google.com/books?id=BCQtAAAAYAAJ&pg=PA20|year=1841|publisher=J.C. Fisher & W. Kimble|page=20}}</ref> <ref name="0beBG">{{cite book|last=O'Toole|first=Roger|title=Holy nations and global identities: civil religion, nationalism, and globalisation|year=2009|publisher=Brill|isbn=978-90-04-17828-1|editor=Hvithamar, Annika; Warburg, Margit; Jacobsen, Brian Arly|page=137|chapter=Dominion of the Gods: Religious continuity and change in a Canadian context}}</ref> <ref name="buckner">{{cite book|title=Canada and the British Empire|editor= Buckner, Philip|publisher=Oxford University Press|year=2008|pages=37–40, 56–59, 114, 124–125|isbn=978-0-19-927164-1}}</ref> <ref name="GraberKuprecht2012">{{cite book|author1=Christoph Beat Graber|author2=Karolina Kuprecht|author3=Jessica C. Lai|title=International Trade in Indigenous Cultural Heritage: Legal and Policy Issues|url=http://books.google.com/books?id=5dv2d57n52MC&pg=PA366|year=2012|publisher=Edward Elgar Publishing|isbn=978-0-85793-831-2|page=366}}</ref> <ref name="CordellLightfoot2008">{{cite book|author1=Linda S. Cordell|author2=Kent Lightfoot|author3=Francis McManamon|author4=George Milner|title=Archaeology in America: An Encyclopedia |url=http://books.google.com/books?id=arfWRW5OFVgC&pg=RA3-PA249|volume=4|year=2008|publisher=ABC-CLIO|isbn=978-0-313-02189-3|page=3}}</ref> <ref name="Pauketat2012">{{cite book|author=Timothy R. Pauketat|title=The Oxford Handbook of North American Archaeology|url=http://books.google.com/books?id=yf8j0b7gLvUC&pg=PA96|year=2012|publisher=Oxford University Press|isbn=978-0-19-538011-8|page=96}}</ref> <ref name="Dillehay2008">{{cite book|author=Thomas D. Dillehay|title=The Settlement of the Americas: A New Prehistory|url=http://books.google.com/books?id=aM0CRBQ9kFcC&pg=PA61|year=2008|publisher=Basic Books|isbn=978-0-7867-2543-4|page=61}}</ref> <ref name="DirectorPresident1997">{{cite book|author1=Center for Archaeological Sciences Norman Herz Professor of Geology and Director|author2=Society of Archaelogical Sciences both at University of Georgia Ervan G. Garrison Associate Professor of Anthropology and Geology and President|title=Geological Methods for Archaeology|url=http://books.google.com/books?id=YSPkmV_mRvkC&pg=PA125|year=1997|publisher=Oxford University Press|isbn=978-0-19-802511-5|page=125}}</ref> <ref name="ZCWW7">{{cite book|last=Hayes|first=Derek|title=Canada: an illustrated history|year=2008|publisher=Douglas & Mcintyre|isbn=978-1-55365-259-5|pages=7, 13}}</ref> <ref name="rLX9P">{{cite book |url=http://books.google.com/books?id=quM1xyFyfhQC&pg=PA170| title=Indigenous difference and the Constitution of Canada| first= Patrick| last=Macklem|year=2001|publisher=University of Toronto Press|page=170|isbn=978-0-8020-4195-1}}</ref> <ref name="OFyHZ">{{cite book|author=Sonneborn, Liz|title=Chronology of American Indian History|date=jaanuar 2007|publisher=Infobase Publishing|isbn=978-0-8160-6770-1|pages=2–12}}</ref> <ref name="dying">{{cite book|last=Wilson|first=Donna M|author2=Northcott, Herbert C|url=http://books.google.com/books?id=p_pMVs53mzQC&pg=PA25|title=Dying and Death in Canada|publisher=University of Toronto Press|year=2008|isbn=978-1-55111-873-4|pages=25–27}}</ref> <ref name="Steckel">{{cite book|last=Thornton|first=Russell|title=A population history of North America|editors=Haines, Michael R; Steckel, Richard Hall|publisher=Cambridge University Press|year=2000|pages=13, 380|chapter=Population history of Native North Americans|isbn=978-0-521-49666-7}}</ref> <ref name="cDm0P">{{cite book|series=Handbook of North American Indians|title=Indians In Contemporary Society|volume=2|editor1-last=Bailey|editor1-first= Garrick Alan|chapter=Native Populations of Canada|last=O'Donnell|first=C. Vivian|year=2008|publisher= Government Printing Office|chapter-url=http://books.google.com/books?id=Z1IwUbZqjTUC&pg=PA285|page=285|isbn=978-0-16-080388-8}}</ref> <ref name="Peters2005a">{{cite book|author=Stephanie True Peters|title=Smallpox in the New World|url=http://books.google.com/books?id=v0zEiM_hijsC&pg=PA39|year=2005|publisher=Marshall Cavendish|isbn=978-0-7614-1637-1|page=39}}</ref> <ref name="Preston2009">{{cite book|author=David L. Preston|title=The Texture of Contact: European and Indian Settler Communities on the Frontiers of Iroquoia, 1667–1783|url=http://books.google.com/books?id=L-9N6-6UCnoC&pg=PA43|year=2009|publisher=U of Nebraska Press|isbn=978-0-8032-2549-7|pages=43–44}}</ref> <ref name="kcgsJ">{{cite web|url=http://www.heritage.nf.ca/aboriginal/innu_culture.html|work=Innu Culture|title=3. Innu-Inuit 'Warfare'|year=1999|author=Tanner, Adrian|publisher=Department of Anthropology, Memorial University of Newfoundland| accessdate= 23.05.2011}}</ref> <ref name="Asch1997">{{cite book|author=Michael Asch|title=Aboriginal and Treaty Rights in Canada: Essays on Law, Equity, and Respect for Difference|url=http://books.google.com/books?id=9Uae4mTTyYYC&pg=PA28|year=1997|publisher=UBC Pres|isbn=978-0-7748-0581-0|page=28}}</ref> <ref name="KirmayerValaskakis2009">{{cite book|author1=Laurence J. Kirmayer|author2=Gail Guthrie Valaskakis|title=Healing Traditions: The Mental Health of Aboriginal Peoples in Canada|url=http://books.google.com/books?id=AXYDxvx3zSAC&pg=PA9|year=2009|publisher=UBC Press|isbn=978-0-7748-5863-2|page=9}}</ref> <ref name="LJffy">{{cite book|title=The Norse Discovery of America|first=Arthur Middleton|last=Reeves|url=http://books.google.com/books?id=HkoPUdPM3V8C&pg=PA7|publisher=BiblioLife|page=82|year=2009|isbn=978-0-559-05400-6}}</ref> <ref name="iBl5p">[John Cabot's voyage of 1497 http://www.heritage.nf.ca/exploration/cabot1497.html]. Memorial University of Newfoundland, 2000, vaadatud 15.08.2012.</ref> <ref name="hornsby">Hornsby, Stephen J (2005). British Atlantic, American frontier: spaces of power in early modern British America. University Press of New England, lk 14, 18–19, 22–23. ISBN 978-1-58465-427-8.</ref> <ref name="CartierBiggar1993">{{cite book|author1=Cartier, Jacques; Biggar, Henry Percival; Cook, Ramsay|title=The Voyages of Jacques Cartier|url=http://books.google.com/books?id=VcKEk7hRTmYC&pg=PA26|year=1993|publisher=University of Toronto Press|isbn=978-0-8020-6000-6|page=26}}</ref> <ref name="Rose2007">{{cite book|author=Rose, George A|title=Cod: The Ecological History of the North Atlantic Fisheries|url=http://books.google.com/books?id=tDNe7GOOwfwC&pg=PA209|date=1. oktoober 2007|publisher=Breakwater Books|isbn=978-1-55081-225-1|page=209}}</ref> <ref name="KelleyTrebilcock2010">{{cite book|author1=Ninette Kelley|author2=Michael J. Trebilcock|title=The Making of the Mosaic: A History of Canadian Immigration Policy|url=http://books.google.com/books?id=3IHyRvsCiKMC&pg=PA27|date=30. september 2010|publisher=University of Toronto Press|isbn=978-0-8020-9536-7|page=27}}</ref> <ref name="nLs3m">[http://www.geohive.com/cntry/canada.aspx GeoHive]. Vaadatud 19.03.2015.</ref> <ref name="1Gjtp">[http://www12.statcan.gc.ca/census-recensement/2006/dp-pd/tbt/Rp-eng.cfm?LANG=E&APATH=3&DETAIL=0&DIM=0&FL=A&FREE=0&GC=0&GID=0&GK=0&GRP=1&PID=92333&PRID=0&PTYPE=88971,97154&S=0&SHOWALL=0&SUB=801&Temporal=2006&THEME=80&VID=0&VNAMEE=&VNAMEF= Kanada Statistikaamet]</ref> }} == Välislingid == {{vikisõnastik-tekstina}} {{vikitsitaadid}} {{Rahvaste Ühendus}} {{NATOriigid}} {{Ameerikariigid}} {{koord |NS=56.0 |EW=-109.0 |type=country |region=CA}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Ameerika maad]] [[Kategooria:Rahvaste Ühenduse maad]] [[Kategooria:Kanada| ]] fy0zhbcjf63qd8iz3mg3k3jd0tzknu9 Iraan 0 2827 6168382 6133279 2022-07-26T16:36:39Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.8 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}}{{keeletoimeta}} {{Riik | riiginimi = Iraani Islamivabariik | omastav = Iraani | nimi1_keel = pärsia | nimi1 = جمهوری اسلامی ایران | nimi1_latin = Jomhūrī-ye Eslāmī-ye Īrān | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Emblem of Iran.svg | vapi_laius = 100px | asendikaart = Iran in its region.svg | deviis = | riigikeel = [[pärsia keel|pärsia]] | ametlik_keel = | pealinn = [[Teheran]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[Ebrāhīm-e Ra'īsī]] | valitsusjuhi_ametinimi = usujuht | valitsusjuhi_nimi = [[‘Alī Khāmene'ī]] | pindala = 1648000 | rahvaarv = | rahvaarv_seis = | rahvaarv_viide = | iseseisvus = | valuuta = [[Iraani riaal|riaal]] (IRR) | ajavöönd = [[maailmaaeg]] +3.30 | hümn = [[Sorood-e Melli-e Jomhoori-e Eslami]] | usund = | üladomeen = [[.ir]] | telefonikood = 98 | riigikord = | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = IRI | märkused = }} '''Iraan''' ([[pärsia keel]]es ايران) on riik [[Lähis-Ida]]s. Iraan piirneb [[Aserbaidžaan]]i, [[Armeenia]], [[Türgi]], [[Iraak|Iraagi]] ([[Kurdistan]]), [[Türkmenistan]]i, [[Afganistan]]i ja [[Pakistan]]iga. Põhjas on Iraanil ligipääs [[Kaspia meri|Kaspia merele]], lõunas [[Pärsia laht|Pärsia lahele]] ja [[India ookean]]ile. Iraan on mitmekultuuriline riik, mis hõlmab arvukalt etnilisi ja keelelisi rühmi. Suurimad rahvusgrupid on [[iraanlased]] (61%), [[aserbaidžaanlased|aserid]] (16%), [[kurdid]] (10%) ja [[lurid]] (6%).<ref>{{Netiviide |url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/ir.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-06-18 |arhiivimisaeg=2012-02-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120203093100/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/ir.html |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Riik== {{Vaata|Iraani riigipeade loend}} Iraan oli [[Iraani revolutsioon|1979. aasta revolutsioonini]] [[Monarhia|monarhistlik]] riik. Pärast [[šahh]] [[Reẕā Pahlavī]] kukutamist muutsid islami [[Fundamentalism|fundamentalistid]] Iraani [[teokraatia|teokraat]]likuks [[islam]]ivabariigiks. Sellest ajast on olnud võimul islamiäärmuslased. Revolutsiooni juht oli ajatolla [[Rūḩollāh Khomeynī|Khomeynī]], Iraani praegune usujuht on ajatolla [[‘Alī Khāmene'ī]]. Iraani president on alates 3. augustist [[2013]] mõõdukate vaadetega [[Ḩasan Rūḩānī]].<ref>[http://www.postimees.ee/1320978/rowhanist-sai-iraani-seitsmes-president Rowhanist sai Iraani seitsmes president]. Postimees, 3. august 2013.</ref> ===Haldusjaotus=== Iraan jaguneb 31 provintsiks (''ostān''). [[Fail:Iran, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|Iraani provintsid]] {| |- valign="top" | *[[Alborzi provints]] *[[Ardabīli provints]] *[[Būshehri provints]] *[[Chahār Maḩāll va Bakhtīārī provints]] *[[Eşfahāni provints]] *[[Fārsi provints]] *[[Gīlāni provints]] *[[Golestāni provints]] *[[Hamadāni provints]] *[[Hormozgāni provints]] *[[Ida-Aserbaidžaani provints]] *[[Īlāmi provints]] *[[Kermāni provints]] *[[Kermānshāhāni provints]] *[[Khorāsān-e Razavī provints]] *[[Khūzestāni provints]] || *[[Kohkīlūyeh va Būyer Aḩmadī provints]] *[[Kurdistani provints]] *[[Lorestāni provints]] *[[Lõuna-Khorāsāni provints]] *[[Lääne-Aserbaidžaani provints]] *[[Markazī provints]] *[[Māzandarāni provints]] *[[Põhja-Khorāsāni provints]] *[[Qazvīni provints]] *[[Qomi provints]] *[[Semnāni provints]] *[[Sīstān va Balūchestāni provints]] *[[Zanjāni provints]] *[[Teherani provints]] *[[Yazdi provints]] |} ==Rahvastik== [[Pilt:IranProvPopDen.PNG|pisi|Iraani rahvastiku tiheduse kaart]] [[Fail:Naghsh-e rostam, Irán, 2016-09-24, DD 12.jpg|pisi|[[Reljeef (kunst)|Relieef]] [[Valerianus|Valerianuse]] alistamisest [[Shapur I]] poolt [[Naqsh-e Rostam|Naqsh-e Rostamis]] (241–272) 3 km kaugusel [[Persepolis|Persepolisest]]]] 2005. aastal elas Iraanis 68 miljonit inimest. Neist 65–71% on [[pärslased]], 12–15% [[aserid]], 7% [[kurdid]] ja 1% [[araablased]], [[turkmeenid]]. Keskmine oodatav eluiga on 70,56 aastat, keskmine vanus on 25,8 aastat. Kõige tihedamini on asustatud pealinna Teherani ümbrus ja riigi loodeosa. ===Religioon=== Rahvastikust 89% on [[šiiidid]]. [[sunniidid|Sunniite]] on 9%, [[zoroastristid]], [[kristlased]] (põhiliselt [[armeenlase]]d), [[judaistid]] (pärast [[islamirevolutsioon]]i enamasti maalt lahkunud). Iraan on šiiitide juhtriik. ==Majandus== ===Energeetika=== Iraan on [[maagaas]]ivarudelt teine ning [[nafta]]varudelt kolmas riik maailmas. [[2005]]. aastal tootis Iraan naftat 4 miljonit, [[1974]]. aastal aga koguni 6 miljonit [[barrel]]it päevas. Suur osa gaasivarudest on tarvitusele võtmata. Tõestatud reservide suuruseks hinnatakse 28 triljonit kuupmeetrit. [[2006]]. aastal toodeti Iraanis 105 miljardit kuupmeetrit, umbes sama suur oli ka tarbimine. Hoolimata rikkalikest gaasivarudest importis Iraan 2007. aastal [[Türkmenistan]]ist umbes 23 miljonit kuupmeetrit gaasi päevas. ==Välispoliitika== ===Iraani tuumaprogramm=== Alates 2006. aastast Lääneriigid soovinud ja nõudnud, et Iraan loobuks oma tuumaprogrammi laiendamisest ja uraani rikastamisest. Iraani kinnitusel on tuumaprogrammi arendamise eesmärk elektrienergia tootmine, kuid lääneriigid kahtlustavad, et selle varjus töötatakse välja tuumarelva. Vaatamata [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] on viimase 4 aasta jooksul korduvalt (11.06.2010) võtnud vastu Iraani suhtes rahvusvahelisi sanktsioone (finantssanktsioone, relvamüügi[[embargo]], Iraani suunduvate laevade inspekteerimist), kuid vaatamata neile resolutsioonidele on riik jätkanud ka uraani rikastamist. Rahvusvaheliste sanktsioonide ja investeeringute vähesuse tõttu on Iraani naftatoodangu maht langenud vähemalt 300 000 barreli võrra päevas, võrreldes 2005. aastaga, mil Iraani naftatööstuse tootmisvõimsus oli ligikaudu 4,2 miljonit barrelit päevas. 2010. aastaks on sellest alles jäänud 3,8–3,9 miljonit. Iraan peaks igal aastal investeerima energiasektorisse vähemalt 25 miljardit dollarit. Vastasel korral valitseb oht, et riigil tuleb lõpuks ise naftat importima hakata. Samuti on Iraanil raskusi Lääne naftatehnoloogia hankimisega. Suured Lääne naftafirmad nagu näiteks [[Prantsusmaa|Prantsuse]] kompanii [[Total]] ja [[Royal Dutch Shell]] on [[USA]] sanktsioonide tõttu Iraani energiasektori arendamisest keeldunud.<ref>[http://www.postimees.ee/266892 Sanktsioonid purevad Iraani naftatoodangut], e24, 24.05.2010</ref> 11. juunil 2010 kehtestati Iraanile täiendavad sanktsioonid: Iraanile on nüüd keelatud müüa raskerelvastust ja riiki siirduvaid laevu võib inspekteerida, Iraan ei tohi katsetada ballistilisi rakette ja riigi pankadel on nüüd raskem maailmaturul tehinguid sooritada. Sanktsioonide juures on must nimekiri firmadest ja üksikisikutest, kelle tegevust ja liikumist rahvusvahelisel areenil oluliselt piiratakse. Iraan toodab iga päev 44,5 miljonit liitrit rafineeritud bensiini, impordib aga 20 miljonit liitrit, mille eest riigil tuleb turuhinnale 25 protsenti peale maksta.<ref>[http://www.postimees.ee/298893 Sanktsioonid pigistavad Iraani bensiinivoolikut], e24.ee, 12. august 2010</ref> ==Ajalugu== {{vaata|Iraani ajalugu}} Tänapäeva Iraani territooriumil moodustus [[6. sajand eKr|6. sajandil eKr]] [[Ahhemeniidide riik]]. Riik laius [[Vahemeri|Vahemerest]] kuni [[Indus]]e jõeni, sellesse kuulusid tänapäeva Iraan, [[Iraak]], [[Pakistan]], [[Afganistan]], [[Türkmenistan]], [[Usbekistan]], [[Tadžikistan]], [[Türgi]], [[Jordaania]], [[Küpros]], [[Süüria]], [[Liibanon]], [[Iisrael]], [[Egiptus]] ning osa [[Kaukaasia]] piirkonnast. Iraan oli läbi ajaloo Lähis-Ida üks suuremaid, mõjuvõimsamaid ja püsivamaid riike. Iraani riigid/impeeriumid: [[Meedia]], [[Ahhemeniidid]], Partia impeerium, [[Sassaniidid]] kuni 7. saj keskel m.a.j. Tänapäeval mõjutab Iraan Iraaki ja Süüriat, šiiitlike kogukondi Lähis-Ida riikides (eelkõige Liibanonis, Bahreinis ja Jeemenis). [[1882]] asutas Nasir al-Din šahh [[Pärsia kasakabrigaad]]i. ==Vaata ka== *[[Iraani revolutsioon]] *[[Iraani-Iraagi sõda]] *[[Iraani jalgpallikoondis]] *[[Religioosne muusika Iraanis]] *[[Iraani tuumalepe]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Commonscat}} {{vikisõnaraamatus}} {{vikitsitaadid}} * [http://news.bbc.co.uk/2/hi/middle_east/7519233.stm Iran urged to free HIV pioneers], BBC NEWS, 22. juuli 2008 * [https://www.err.ee/1608120340/iraanis-kehtib-maailmas-ainulaadne-valitsemissusteem "Iraanis kehtib maailmas ainulaadne valitsemissüsteem"] ERR, 23. veebruar 2021 {{Aasiariigid}} {{koord |type=country |region=IR}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Aasia maad]] [[Kategooria:Iraan| ]] 4wbrptkdljlc35n4z9f2mwp8f5aebon Itaalia 0 2828 6168388 6157987 2022-07-26T16:51:46Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.8 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on praegusest riigist; varasema riigi kohta vaata [[Itaalia vabariik (Napoleoni)]]}} {{Riik | riiginimi = Itaalia Vabariik | omastav = Itaalia | nimi1_keel = itaalia | nimi1 = Repubblica Italiana | vapi_laius = 100px | mis_vapp = embleem | vapp = Emblem of Italy.svg | asendikaart = Italy in European Union.svg | deviis = | riigikeel = [[itaalia keel|itaalia]] | ametlik_keel = | pealinn = [[Rooma]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[Sergio Mattarella]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Mario Draghi]] | pindala = 301340 | rahvaarv = | rahvaarv_seis = | rahvaarv_viide = | iseseisvus = 17. märts 1861 | valuuta = [[Euro]] (EUR)<br />[[Šveitsi frank]] (CHF, [[Campione d'Italia]]s) | ajavöönd = [[Kesk-Euroopa aeg]] | hümn = [[Fratelli d'Italia]] | usund = | üladomeen = [[.it]] | telefonikood = 39 | riigikord = [[parlamentaarne vabariik]] | SKT = 1,663 [[triljon]]it [[euro]]t {{väiksem|(2015)}}<ref name="SKT1" /> | SKT_elaniku_kohta = 27 152 eurot {{väiksem|(2015)}}<ref name="SKT2" /> | rok-i kood = ITA | märkused = }} '''Itaalia''' (ametlik nimi '''Itaalia Vabariik''', [[itaalia keel]]es ''Repubblica Italiana'') on riik [[Euroopa]]s. Itaalia asub 800&nbsp;km [[Vahemeri|Vahemerre]] ulatuval saapakujulisel [[Apenniini poolsaar]]el. Põhjas moodustavad loodusliku piiri [[Alpid]]. Itaaliale kuuluvad [[Sitsiilia]], [[Sardiinia]] ja hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir [[Austria]] (430&nbsp;km), [[Prantsusmaa]] (488&nbsp;km), [[Sloveenia]] (232&nbsp;km) ja [[Šveits]]iga (740&nbsp;km). [[Rannajoon]]e pikkus on 7600&nbsp;km. [[Enklaav]]ina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad [[San Marino]] ja [[Vatikan]]i riik. Itaalia pealinn [[Rooma]] oli [[Vana-Rooma]] tähtsaima linnana sajandeid [[läänemaailm]]a poliitiline ja kultuuriline keskus. [[Lääne-Rooma keisririik|Lääne-Rooma keisririigi]] kokkuvarisemise järel tungisid Itaaliasse [[germaanlased]], [[idagoodid]], [[langobardid]] ja [[normannid]]. [[Hiliskeskaeg]]ses Itaalias sai alguse [[renessanss]] – vaimne ja kultuuriline murrang Euroopa ühiskonnaelus, kunstis ja kirjanduses, aidates samal ajal kaasa varakapitalistlike suhete tekkimisele linnades. Renessansiajastu silmapaistvaimaks keskuseks kujunes [[Firenze Vabariik|Firenze]]. 16. sajandil toimunud sõdade järel langes Itaalia oma naabrite [[Prantsusmaa]], [[Hispaania]] ja [[Austria]] [[hegemoonia]] alla. [[Itaalia ühinemine]] 19. sajandil liitis sealsed arvukad väikeriigid [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriigiks]]. Aastal 1922 alguse saanud [[fašism]] sai lõpu riigi lüüasaamisega [[Teine maailmasõda|II maailmasõjas]]. Aastast 1946 on Itaalia [[vabariik]]. 2015. aastal oli Itaalia majandus maailmas 12. ja Euroopas 4. kohal.<ref name="cia-gdp" /> Itaalia [[inimarengu indeks]] on 0,872 ja oodatav eluiga 82,4 aastat (2014. aasta seisuga)<ref name="undp" />. Itaalia on [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]], [[NATO]], [[Euroopa Nõukogu]] ja [[OECD]] asutajaliige; samuti [[G7]], [[ÜRO]] ja [[Schengeni viisaruum]]i liige. Itaalias asub riikidest enim [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluvaid objekte<ref name="unesco" /> ning riik on turistide külastatavuselt maailmas viiendal kohal<ref name="UNWTO" />. ==Riik== [[Pilt:It-map-et.png|pisi|Itaalia kaart]] ===Riigikord=== Itaalia on [[parlamentaarne vabariik]]. II maailmasõja järel 1946. aastal riigikorra küsimuses korraldatud referendumil pooldas 54% osavõtnutest vabariiki (ülejäänud [[monarhia]]t).<ref name="elezionistorico" /><ref name="destinorepublicano" /> Itaalia Põhiseaduslik Assamblee võttis 1947. aasta 27. detsembril vastu uue [[põhiseadus]]e, mis kehtestas parlamentaarse demokraatia. Uus põhiseadus jõustus 1. jaanuaril 1948.<ref name="canestrinilex" /> [[Itaalia president|Itaalia presidendi]] valib seitsmeks aastaks parlamendiliikmetest ja maakondade esindajatest koosnev valijatekogu.<ref name="canestrinilex" /> Presidendiamet on Itaalias pigem tseremoniaalne,<ref name="reuters-Mattarella" /> ta võib parlamendi ennetähtaegselt laiali saata, nimetada ametisse Ministrite Nõukogu esimehe (peaministri), kinnitada peaministri soovitusel ametisse valitsuskabineti liikmed.<ref name="cia" /> Riigi president on Kõrgema Kaitsenõukogu eesistuja ja armee ülemjuhataja.<ref name="President" /> Riigi kõrgeim [[seadusandlik võim|seadusandlik]] organ on kahekojaline [[Itaalia parlament|parlament]], mille mõlemal kojal on võrdsed õigused ja kohustused. Alamkoda ehk saadikutekoda koosneb 630 valitud liikmest, ülemkoda ehk senat 315 valitud ja mõnest eluaegsest (määratud) liikmest. Mõlemad kojad valitakse üldistel valimistel ametisse viieks aastaks.<ref name="government" /> [[Täidesaatev võim]] kuulub Ministrite Nõukogule (lihtsustatult valitsusele), mille [[Itaalia peaminister|esimehe]] nimetab ametisse riigi president.<ref name="government" /> ===Haldusjaotus=== {{vaata|Itaalia maakonnad}} Itaalias on 20 maakonda,<ref name="Regioni" /> mis omakorda jagunesid 2017. aasta lõpu seisuga 93 [[Itaalia provintsid|provintsiks]], 14 [[Suurlinnapiirkond (Itaalia)|suurlinnapiirkonnaks]]<ref name="città_metropolitane" /> ja 7954<ref name=Istat180630/> vallaks (''comune'').<ref name=Istat180630/><ref name="xnB0Q" /><ref name=tuttitalia/> Provintsid koosnevad mitmest vallast ning tavaliselt moodustavad mitu provintsi omakorda maakonna. Ainsaks erandiks on autonoomne piirkond [[Valle d'Aosta]], mille provintsid kaotati 1945. aastal.<ref name="Aosta" /> Provintside põhifunktsioonid on 2014. aasta reformi järel:<ref name="gazzettaufficiale" /> *kohalik planeerimine ja keskkonnakaitse; *ühistranspordi korraldamine provintsi piirides, teedeehitus ja -hooldus; *kohaliku koolivõrgu haldamine ja uute koolide ehitamine; *kohalike omavalitsuste administratiivne juhendamine, andmete kogumine ja töötlemine; *töötajate õiguste eest seismine ja võrdõiguslikkuse propageerimine. Iga provintsi eesotsas on president, seadusandlikuks organiks on provintsi nõukogu ja täitevorganiks provintsi valitsus. President ja nõukogu liikmed valitakse korraga, provintsis alaliselt elavate kodanike poolt. Valitud presidendi (vajab esimeses või teises hääletusvoorus absoluutset häälteenamust) koalitsioon omab nõukogus kolm viiendikku kohtadest. Valitsuse istungit juhatab president, kes määrab ametisse nõukogu teised liikmed (itaalia keeles: ''assessori'').<ref name="gazzettaufficiale" /> [[Trentino-Alto Adige|Lõuna-Tirool]] ja [[Trento provints|Trentino]] on autonoomsed provintsid ning erinevalt kõigist teistest provintsidest on neil maakonnaga (itaalia keeles ''regione'') samasugune seadusandlik võim – need provintsid ei ole allutatud maakonnale, mille koosseisu nad kuuluvad.<ref name="gazzettaufficiale" /> {| |- style="vertical-align:top;" | {| class="sortable wikitable" style="text-align:left; <!--width:45%; -->float:right;" |+Maakonnad<ref name="Regioni" /> |- ! Nr !! Maakond<ref name="3UML1" /> !! Keskus !! Pindala (km²) !! Rahvaarv |- | style="text-align:center;width:20px;" | 1. | {{PisiLipp|Abruzzo}} || [[L'Aquila]] | style="text-align:right;width:50px;" | 10 832 | style="text-align:right;width:80px;" | 1 326 513 |- | style="text-align:center;" | 2. | {{PisiLipp|Apuulia}} (''Puglia'')|| [[Bari]] | style="text-align:right" | 19 541 | style="text-align:right" | 4 077 166 |- | style="text-align:center;" | 3. | {{PisiLipp|Basilicata}} || [[Potenza]] | style="text-align:right" | 10 073 | style="text-align:right" | 573 694 |- | style="text-align:center;" | 4. | {{PisiLipp|Calabria}} || [[Catanzaro]] | style="text-align:right" | 15 222 | style="text-align:right" | 1 970 521 |- | style="text-align:center;" | 5. | {{PisiLipp|Campania}} || [[Napoli]] | style="text-align:right" | 13 671 | style="text-align:right" | 5 850 850 |- | style="text-align:center;" | 6. | {{PisiLipp|Emilia Romagna}} || [[Bologna]] | style="text-align:right" | 22 453 | style="text-align:right" | 4 448 146 |- | style="text-align:center;" | 7. | ''{{Pisilipp|Friuli-Venezia Giulia}}'' || [[Trieste]] | style="text-align:right" | 7 862 | style="text-align:right"|1 221 218 |- | style="text-align:center;" | 8. | {{PisiLipp|Lazio}} || [[Rooma]] | style="text-align:right" | 17 232 | style="text-align:right" | 5 888 472 |- | style="text-align:center;" | 9. | {{PisiLipp|Liguuria}} || [[Genova]] | style="text-align:right" | 5 416 | style="text-align:right" | 1 571 053 |- | style="text-align:center;" | 10. | {{PisiLipp|Lombardia}} || [[Milano]] | style="text-align:right" | 23 864 | style="text-align:right" | 10 008 349 |- | style="text-align:center;" | 11. | {{PisiLipp|Marche}} || [[Ancona]] | style="text-align:right" | 9 401 | style="text-align:right" | 1 543 752 |- | style="text-align:center;" | 12. | {{PisiLipp|Molise}} || [[Campobasso]] | style="text-align:right" | 4 460 | style="text-align:right" | 312 027 |- | style="text-align:center;" | 13. | {{PisiLipp|Piemonte}} || [[Torino]] | style="text-align:right" | 25 387 | style="text-align:right" | 4 404 24 |- | style="text-align:center;" | 14. | ''{{PisiLipp|Sardiinia maakond}}'' (''Sardegna'') || [[Cagliari]] | style="text-align:right" | 24 100 | style="text-align:right" | 1 658 138 |- | style="text-align:center;" | 15. | ''{{PisiLipp|Sitsiilia maakond}}'' (''Sicilia'') || [[Palermo]] | style="text-align:right" | 25 832 | style="text-align:right" | 5 074 261 |- | style="text-align:center;" | 16. | {{PisiLipp|Toscana}} || [[Firenze]] | style="text-align:right" | 22 987 | style="text-align:right" | 3 744 398 |- | style="text-align:center;" | 17. | ''{{PisiLipp|Trentino-Alto Adige}}'' || [[Trento]] | style="text-align:right" | 13 605 | style="text-align:right" | 1 059 114 |- | style="text-align:center;" | 18. | {{PisiLipp|Umbria}} || [[Perugia]] | style="text-align:right" | 8 464 | style="text-align:right" | 891 181 |- | style="text-align:center;" | 19. | ''{{PisiLipp|Valle d'Aosta}}'' || [[Aosta]] | style="text-align:right" | 3 261 | style="text-align:right" | 127 329 |- | style="text-align:center;" | 20. | [[pilt:Flag of Veneto.svg|25px]] [[Veneto]] || [[Veneetsia]] | style="text-align:right" | 18 407 | style="text-align:right" | 4 915 123 |} | style="padding-left:20px;padding-top:150px;" | [[Pilt:Itaalia_maakonnad.png|300px|Itaalia maakonnad]] |} ==Loodus== [[Pilt:The Langkofel group in spring.JPG|pisi|vasakul|Alpid]] Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad [[Alpid]]. Kõrgeimad mäed asuvad Alpide lääne- ja keskosas, kus mitmed mäetipud ületavad 4000&nbsp;m kõrguse, sh [[Mont Blanc]] (4807&nbsp;m), [[Monte Rosa]] (4634&nbsp;m) ja [[Matterhorn]] (4478&nbsp;m). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on [[Dolomiidid]], mille kõrgeim tipp on 3343 meetriga [[Marmolada]]. Piki kogu [[Apenniini poolsaar]]t peaaegu 2000&nbsp;km [[Liguuria]]st kuni [[Sitsiilia]]ni kulgevad [[Apenniinid]], mille kõrgeim tipp 2912&nbsp;m asub [[Gran Sasso]] mäeahelikus. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia.<ref name="geography" /> Umbes veerand riigi territooriumist moodustavad [[tasandik]]ud. Suurim neist on [[Po madalik]] (pindalaga üle 44 000&nbsp;km<sup>2</sup>), mis moodustus [[Po]] (pikkus 652&nbsp;km) ja selle lisajõgede [[sete]]te [[alluviaaltasandik|kogunemisega]].<ref name="geography" /> Järvede arv on Itaalias umbes 1500. Suurema osa neist moodustavad väikesed mäestikujärved. Itaalia tuntuimad ja tähtsaimad järved asuvad maa põhjaosas [[Milano]] ümbruses. Nende hulka kuuluvad [[Garda järv]], [[Lago Maggiore]], [[Como järv]], [[Iseo järv]] ja [[Lugano järv]].<ref name="geography" /> [[Pilt:Mt Etna and Catania1.jpg|pisi|Talvine [[Etna]] vulkaan]] Itaalia ja ühtlasi Vahemere suurimad saared on [[Sitsiilia]] ja [[Sardiinia]].<ref name="geography" /> Itaalia asub keeruka geoloogilise ehitusega piirkonnas. Maa lõunaosa asub väga lähedal [[Euraasia laam|Euraasia]] ja [[Aafrika laam]]a kokkupuutepiirile. Vahemeres Euraasia laama alla tungiv Aafrika laam põhjustab seismilist ja vulkaanilist aktiivsust (tuntumad vulkaanid on [[Etna]] ja [[Vesuuv]]). Aastas registreeritakse riigis ligi kaks tuhat väiksemat maavärinat. Maavärinaohtlikuks piirkonnaks loetakse peaaegu poolt kogu riigi territooriumist. Suurimad katastroofid on seni esinenud laamade piirialal asuvas Lõuna-Itaalias, kuid harva võib maavärinaid esineda ka Itaalia põhjaosas.<ref name="novaator" /> Viimase 2000 aasta jooksul on Itaalias dokumenteeritud üle 400 purustava maavärina. Alates aastast 1905 on esinenud 15 suuremat maavärinat, neist kõige ohvriterohkeim toimus 1908. aastal Sitsiilias, võttes ligi 70 000 inimese elu.<ref name="time-earthquakes" /> ===Kliima=== {{Vaata|Itaalia kliima}} [[Pilt:Sirocco from Libya.jpg|pisi|vasakul|[[Siroko]] kannab [[Sahara]]st kaasa liivatolmu]] Mitmekesise maastiku ja territooriumi pikisuunalise väljavenitatuse tõttu on Itaalia kliima suuresti varieeruv. Maa põhja- ja lõunaosa [[õhutemperatuur]]ide vahe võib olla märkimisväärne ja seda eriti talvel.<ref name="climate" /> Rannikupiirkonnas, kus asuvad suuremad linnad, on tüüpiline [[vahemereline kliima]], mida iseloomustavad pehmed talved ning kuumad ja tavaliselt kuivad suved. Kuiva suveperioodi intensiivsus ja kestus pikeneb riigi lõunasuunas. Läänerannikul esineb idarannikuga võrreldes rohkem sademeid. Idarannik on samal ajal tuulisem. Apenniinide piirkonnas on ilm sageli külmem ja sademeterohkem kui rannikul. Mäetipud on talvel sageli lumised.<ref name="climate" /> Lõuna-Itaalia (eriti Sitsiilia ja Sardiinia) suved on väga kuumad. Päikesepaistelist ilusat ilma esineb pikkade perioodide kaupa. [[Aasta keskmine sademete hulk]] on vahemikus 430–850&nbsp;mm.<ref name="climate" /> Juuli keskmine õhutemperatuur on vahemikus 19...33&nbsp;°C ([[Catania]]s),<ref name="temperature-july" /> jaanuaris 9...15&nbsp;°C ([[Messina]]s)<ref name="temperature-january" />. Po madalikul esineb sellele piirkonnale iseloomulik kliima. Sademeid võib esineda aastaajast sõltumata. Kuigi talvekuud võivad olla küllalt külmad, lumised ja udused, on suvekuud seal peaaegu sama kuumad ja päikesepaistelised kui Lõuna-Itaalias. Äikesetormid on sagedased suviti ja sügiseti, kuid sademeid esineb sel perioodil ebaühtlaselt.<ref name="climate" /> Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpidele iseloomulikud talved ja sajused suved. Äikesetorme võib esineda kevadest sügiseni. Madalamatel kõrgustel Lombardia järvede piirkonnas on pehmemad talved ja soojemad suved. Päikesepaistet esineb seal keskmiselt 3–4 tundi talvel ja umbes 9 tundi suvel.<ref name="climate" /> Alpide eelmäestikes puhub sügisel ja talve lõpus sageli kuiv ja soe [[föön]].<ref name="Mountain_ranges" /> [[Aadria meri|Aadria mere]] rannikul võib samal perioodil esineda külm [[boora]],<ref name="Bora" /> mille tugevad iilid (kohati üle 100&nbsp;km/h) mõjutavad merehoovusi ja põhjustavad mõnikord [[Veneetsia]]s üleujutusi<ref name="Veneetsia-kliima" />. Lõuna-Itaalias võib aastaringselt puhuda lämbe, väga niiske ja kuum [[siroko]]<ref name="Mountain_ranges" /> (tugevad sirokod esinevad siiski tavaliselt kevadel<ref name="Sirocco" />). [[Sahara kõrb]]est sirokoga üle Vahemere kandunud liivatolm annab vihmale omapärase värvuse.<ref name="Guerzoni" /> === Taimestik, loomastik ja looduskaitse === [[Pilt:Abies nebrodensis.jpg|pisi|püsti|Äärmiselt ohustatud kaitsestaatusega [[sitsiilia nulg]]]] Euroopa maade hulgas on Itaalia [[elustiku mitmekesisus]] üks suuremaid, mis on tingitud eelkõige maa geograafilisest asukohast ja kliimatingimustest. Riigi [[loomastik]]us on esindatud üle 57 000 [[liik (bioloogia)|liigi]], kellest umbes 55 000 on [[selgrootud]]. [[Selgroogsed|Selgroogsete]] hulgas on märkimisväärne hulk [[endeem]]seid liike, nende hulgas [[kahepaiksed]] (31,8%) ja [[mageveekalad]] (18,3%). Selgroogsetest on 672 liiki [[IUCNi punane nimistu]] alusel ohustatud ning 6 liiki on lähiminevikus Itaalia loodusest kadunud. Taimestiku hulgas on samuti endeemide hulk tähelepanuväärne, ulatudes 15%-ni.<ref name="isprambiente" /> Umbes 30% Itaalia territooriumist hõlmavad metsad,<ref name="climatechangepost" /> mille pindala on põllumaade vähenemise tõttu kasvanud viimase 30 aasta jooksul 26,7%, ulatudes 2013. aastal umbes 11 miljoni [[hektar]]ini.<ref name="isprambiente" /> Kriitiliselt ohustatud [[sitsiilia nulg]] kuulub kõige haruldasemate puuliikide hulka kogu Euroopas.<ref name="Farjon" /> Itaalias asub 22 rahvusparki, mille pindala on ligi 1 miljon hektarit, moodustades 5% riigi territooriumist. Ligi 20% riigi pindalast on kuulub [[Natura 2000]] kaitstavate alade võrgustikku. Ümber Apenniini poolsaare asub 23 merekaitseala ja kaks mereparki, mille kogupindala on umbes 200 000 ha.<ref name="climatechangepost" /> ==Rahvastik== {{Vaata|Itaalia rahvastik}} Itaalia elanike arv on 60,66 miljonit,<ref name="pop2016" /> millega riik asub maailmas 24.<ref name="cia" /> kohal ja Euroopa Liidus 3. kohal (Saksamaa ja Prantsusmaa järel). Asustustihedus on 201,3 inimest ühe ruutkilomeetri kohta, mis on suurem kui Euroopa keskmine<ref name="per capire" />. Itaalia elanikkonda, mis on koondunud põhiliselt rannikupiirkonda ja tasandikele,<ref name="Ortolani" /> iseloomustab pensioniealiste inimeste suur osakaal (20% elanikkonnast) ja väike [[sündimus]] (9,2 sündi 1000 elaniku kohta). Meeste oodatav keskmine eluiga on 79,1 ja naistel 84,3 aastat.<ref name="demografici2010" /> [[19. sajand]]i teises pooles hakkas Itaaliast inimesi massiliselt [[Ameerika]]sse [[emigratsioon|emigreeruma]]. Vahemikus 1860–1914 rändas riigist välja ligi 9 miljonit inimest.<ref name="Hatton" /> Teine väljarände laine sai alguse II maailmasõja järel ja kestis 1970. aastateni. Kokku rändas Itaaliast 100 aasta jooksul välja ligi 13 miljonit inimest.<ref name="Ben-Ghiat" /> [[Immigratsioon]] Itaaliasse on märkimisväärselt kasvanud alates 1990. aastatest. Itaalia statistikaameti andmetel elas riigis 2016. aasta alguse seisuga veidi üle 5 miljoni sisserändaja,<ref name="strasa2016" /> mis moodustas 8,3% kogu elanikkonnast. Suurimad võõramaalaste kogukonnad on [[rumeenlased]] (üle ühe miljoni), [[albaanlased]] ja [[Maroko]] päritolu sisserändajad (mõlemaid ligi pool miljonit). Neile saab lisada ka riigis illegaalselt viibivad migrandid, keda on sadu tuhandeid.<ref name="Immigrati" /> ===Religioon=== [[Pilt:Dlieja da Sacun cun Saslonch-edit.jpg|pisi|Kirik Alpides]] [[Katoliiklus]] on Itaalias levinuim [[religioon]], kuigi see pole enam alates 1985. aastast [[riigiusk]].<ref name="riigiusk" /> 2019. aastal pidas end rooma-katoliiklasteks 74,4% itaallastest.<ref name="religioni" /> Väiksemad kristlikud religioonirühmad moodustavad [[õigeusk]]likud (1,5 miljonit),<ref name="Leustean" /> [[Protestantism|protestandid]] (0,66 miljonit<ref name="CESNUR" />), [[Jehoova tunnistajad]] (0,44 miljonit<ref name="CESNUR" /> ) jm. Viimaste aastakümnete immigratsioonisurve tõttu on Itaalia elanikkonna hulgas kasvanud [[moslem]]ite osakaal (1,9 miljonit ehk 3,1%).<ref name="CESNUR" /> Veel on sisserändajate hulgas levinud [[budism]] (0,26 miljonit), [[hinduism]] (0,17) ja [[sikhism]] (0,15).<ref name="CESNUR" /> === Suuremad linnad === {{vaata ka|Itaalia linnade loend}} [[Pilt:20110720 Verona 3078.jpg|pisi|Vaade [[Verona]]le]] {|class="wikitable" |+ Suuremad linnad (2016)<ref name="bilmens2015gen" /> !Jrk !Linn !Maakond !Elanike arv |- |1 |[[Rooma]] |[[Lazio]] |<center>2 865 945</center> |- |2 |[[Milano]] |[[Lombardia]] |<center>1 347 707</center> |- |3 |[[Napoli]] |[[Campania]] |<center>972 420</center> |- |4 |[[Torino]] |[[Piemonte]] |<center>889 669</center> |- |5 |[[Palermo]] |[[Sitsiilia]] |<center>672 144</center> |- |6 |[[Genova]] |[[Liguuria]] |<center>585 664</center> |- |7 |[[Bologna]] |[[Emilia Romagna]] |<center>387 466</center> |- |8 |[[Firenze]] |[[Toscana]] |<center>382 789</center> |- |9 |[[Bari]] |[[Apuulia]] |<center>325 609</center> |- |10 |[[Catania]] |[[Sitsiilia]] |<center>314 556</center> |} ==Majandus== {{Vaata|Itaalia majandus}} Itaalias on kapitalistlik majandussüsteem. 2015. aastal oli Itaalia majandus maailmas 12. ja Euroopas 4. kohal.<ref name="cia-gdp" /> Itaalia on [[WTO]], [[G7]], [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[OECD]] liige. Alates 2002. aastast kuulub Itaalia [[eurotsoon]]i.<ref name="vm" /> Arvestuslik sisemajanduse kogutoodang (2015) jaotub sektorite kaupa järgmiselt: [[teenindus]]sektor – 74%, [[tööstus]] – 23,7% ja [[põllumajandus]] – 2,3%.<ref name="cia" /> Itaalia majandussektori omapäraks on keskmiste, väikeste ja väga väikeste ettevõtete domineerimine (eelkõige töötleva tööstuse sektoris).<ref name="vm" /> Üle 70% ettevõtetest on perefirmad.<ref name="enterprises" /> Selliste ettevõtete osakaal, kus töötab vähem kui 259 inimest, on Itaalia majanduses koguni 75% (EL keskmine on 55%).<ref name="vm" /> Riigi majandusele on iseloomulik erinev majanduslik areng Põhja- ja Lõuna-Itaalias. Maa põhjaosa on majanduslikult paremal järjel, seda on taganud edukas tööstussektor ja suurem eraettevõtete osakaal. Lõuna-Itaalia majandus on aeglasemalt kasvanud erinevatel põhjustel (nt väljaränne Lõuna-Itaaliast peamiselt Ameerikasse ja sisemigratsioon lõunast põhja) ja seda iseloomustab põllumajanduse suurem osakaal ning riiklikud suurettevõtted. Lõhe maa põhja- ja lõunaosa majandusarengus kujunes välja 20. sajandil. Tänapäeval on Põhja-Itaalias edukad tööstuspiirkonnad viinud sealsed maakonnad Euroopa rikkaimate hulka.<ref name="vm" /> Itaalia majandus arenes kiirelt eelkõige 20. sajandi teises pooles ning sellele aitasid kaasa aitasid edukad [[reform]]id ja [[Erastamine|erastamisprotsess]].<ref name="vm" /> {| class="wikitable" style="text-align:center" |+ SKT ja tööjõu jaotumine sektoritesse<ref name="cia" /> !Sektor !! SKT osakaal (2015) !! Tööjõu osakaal (2011) |- | bgcolor="#FFE7BA" | Põllumajandus | 2,3% || 3,9% |- | bgcolor="#FFF5EE" | Tööstus | 23,7% || 28,3% |- | bgcolor="#EEEEE0" | Teenindus | 74% || 67,8% |} === Probleemid majanduses === 2008. aastal maailma tabanud [[Suur majandussurutis|majanduskriisi]] järel on Itaalia majandus olnud aastaid järjest languses. Riigi konkurentsivõimet ja majandusarengut pärsivad mitmed struktuursed probleemid nagu suur [[maksukoormus]] (2015. aastal 47,9%) ning sellega seonduv suur [[varimajandus]]e osakaal, komplitseeritud ja aeglaselt töötav kohtusüsteem, ebaefektiivne tööturg, [[korruptsioon]] ja [[organiseeritud kuritegevus]]e levik.<ref name="vm" /> Küllalt kõrge on riigis [[töötus]]e tase – 2015. aastal arvestuslikult 11,9%.<ref name="cia" /> [[Riigieelarve]] puudujääk oli aastatel 1995–2015 keskmiselt 3,5%. Defitsiidi katmiseks võetud laenud suurendavad riigi võlakoormust, mis moodustas 2015. aasta lõpus sisemajanduse koguproduktist 132,6%.<ref name="tradingeconomics" /> Selle näitajaga oli Itaalia [[riigivõlg]] maailma maade hulgas neljandal kohal ([[Jaapan]]i, [[Kreeka]] ja [[Liibanon]]i järel).<ref name="tradingeconomics-gdp" /> === Turism === [[Pilt:Milano Duomo 2392.jpg|pisi|[[Milano toomkirik]] on üks kuulsamaid gooti stiilis ehitisi Euroopas]] 2015. aastal külastas Itaaliat 50,7 miljonit turisti, kes kulutasid riigis 39,4 miljardit [[USA dollar|dollarit]]. Riik platseerus turistide arvu poolest maailma maade hulgas viiendale kohale (eespool on Prantsusmaa, USA, Hispaania ja Hiina).<ref name="UNWTO" /> Välisriikidest saabus külastajaid 2015. aastal enim Saksamaalt (10,9 miljonit), USA-st (4,5 miljonit), Prantsusmaalt (4,3 miljonit), Hiinast (3,3 miljonit), Suurbritanniast (3,3 miljonit), Šveitsist (2,7 miljonit) ja Austriast (2,3 miljonit).<ref name="turismo_straniero" /> Turismisektorit toetab asjaolu, et Itaalias asub maailma riikidest enim [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluvaid objekte.<ref name="unesco" /> Kõige enam külastatavad Itaalia maakonnad olid 2015. aastal: [[Veneto]] (10,6 miljonit), [[Lombardia]] (7,3 miljonit), [[Toscana]] (6,8 miljonit), [[Lazio]] (6,8 miljonit) ja [[Trentino-Alto Adige]] (5,5 miljonit).<ref name="turismo_straniero" /> === Väliskaubandus === Itaalia majandus on tugevalt väliskaubandusele orienteeritud.<ref name="vm" /> Itaalia eksportis 2015. aastal kaupu 459 miljardi dollari väärtuses, mis oli 13,3% vähem kui eelneval aastal. Ekspordi osakaal sisemajanduse kogutoodangust moodustas 21,1%. Lõviosa ekspordist saadeti Euroopasse (62,9%), järgnes Aasia (17,3%), Põhja-Ameerika (10,4%) ja Aafrika (4,5%).<ref name="worldstopexports1" /> Riik importis 2015. aastal kaupu 409 miljardi dollari väärtuses, mis oli 13,7% vähem kui eelneval aastal. Suurem osa kaupadest imporditi Euroopa maadest (67,0%), järgnes Aasia (20,3%), Aafrika (5,2%) ja Põhja-Ameerika (4,6%).<ref name="worldstopexports2" /> {{veerud|50%}} {| class="toccolours sortable" border="1" cellpadding="3" style="border-collapse:collapse" |+ '''Itaalia suurimad ekspordiartiklid''' (2016)<ref name="worldstopexports1" /> |- bgcolor=#E8E8E8 !Ekspordiartiklid !Maht [[mld]] [[USA dollar|$]] |- |align="center" bgcolor="#b4f800" | Inseneritooted (masinad, <br>mootorid, pumbad, varuosad) |<center>92,4 (20,0%)</center> |- |align="center" bgcolor="#bcf919" | [[Sõiduk]]id |<center>39,4 (8,5%)</center> |- |align="center" bgcolor="#c3f835" | [[Elektrimasin]]ad ja -seadmed |<center>27,7 (6,0%)</center> |- |align="center" bgcolor="#caf752" | [[Ravim|Farmaatsiatooted]] |<center>21,2 (4,6%)</center> |- |align="center" bgcolor="#d4f876" | Plasttooted |<center>19,0 (4,1%)</center> |- |align="center" bgcolor="#ddf994" | Metallitooted |<center>16,2 (3,5%)</center> |- |align="center" bgcolor="#e6fab2" | Mööbel, valgustid,<br> valmisdetailidest hooned |<center>13,0 (2,8%)</center> |- |align="center" bgcolor="#ecf8cd" | Naftasaadused |<center>12,6 (2,7%)</center> |- |align="center" bgcolor="#f4fae4" | [[Jalats]]id, [[riietus|riided]] |<center>12,1 (2,6%)</center> |- |align="center" bgcolor="#f6f7f4" | [[Vääriskivid]] ja [[väärismetallid|-metallid]] |<center>11,8 (2,6%)</center> |- |} {{veerud-piir}} {| class="toccolours sortable" border="1" cellpadding="3" style="border-collapse:collapse" |+ '''Itaalia suurimad impordiartiklid''' (2016)<ref name="worldstopexports2" /> |- bgcolor=#E8E8E8 !Impordiartiklid !Maht [[mld]] [[USA dollar|$]] |- |align="center" bgcolor="#fcd900" | [[Sõiduk]]id |<center>43,5 (10,7%)</center> |- |align="center" bgcolor="#fbdb10" | [[Fossiilkütus]]ed, sh [[toornafta]] |<center>41,5 (10,3%)</center> |- |align="center" bgcolor="#fbdf2c" | Inseneritooted (masinad, <br>mootorid, pumbad, varuosad) |<center>40,9 (10,1%)</center> |- |align="center" bgcolor="#fce44f" | Elektrimasinad ja -seadmed |<center>31,3 (7,7%)</center> |- |align="center" bgcolor="#fce768" | [[Ravim|Farmaatsiatooted]] |<center>21,3 (5,3%)</center> |- |align="center" bgcolor="#fded8e" | [[Plastid]] |<center>18,4 (4,5%)</center> |- |align="center" bgcolor="#fcf1ae" | [[Teras]] ja [[raud]] |<center>14,4 (3,6%)</center> |- |align="center" bgcolor="#fff8ca" | [[Kemikaal]]id |<center>14,2 (3,5%)</center> |- |align="center" bgcolor="#fffbe3" | Meditsiini- ja tehnikaseadmed |<center>11,3 (2,8%)</center> |- |align="center" bgcolor="#fffef8" | [[Vääriskivid]] ja [[väärismetallid|-metallid]] |<center>9,6 (2,4%)</center> |- |} {{veerud-lõpp}} === Transport === [[Pilt:ETR 400 Roma Tiburtina train station 24 20181231.jpg|pisi|Itaalia kiirrongid arendavad kiirust kuni 400 km/h]] Itaalias ehitati 1920. aastatel maailma esimesed [[kiirtee]]d – [[autostrada]]d.<ref name="autostrada" /> [[Maantee]]de kogupikkus on 487 700&nbsp;km, neist 6700&nbsp;km on kiirteed.<ref name="cia" /> Maanteedel liigub rohkelt transpordivahendeid. 1000 elaniku kohta on Itaalias 679 (2014) [[mootorsõiduk]]it.<ref name="vehicles" /> Kiirteedel on kiiruspiirang 130&nbsp;km/h, tavalistel maanteedel 90&nbsp;km/h ja asulates üldjuhul 50&nbsp;km/h.<ref name="drive" /> [[Pilt:Roma Cinecitta 2.jpg|pisi|vasakul|Tramm Roomas 1979. aastal]] [[Raudtee]]võrgu kogupikkus on Itaalias üle 20 000&nbsp;km, sellest on [[elektriraudtee|elektrifitseeritud]] peaaegu 13 000&nbsp;km. Standardne [[rööpmelaius]] on 1435&nbsp;mm, kuid esineb ka kitsarööpmelisi 1000&nbsp;mm (122&nbsp;km) ja 950&nbsp;mm (151&nbsp;km) rööbasteid.<ref name="cia" /> Erinevalt väljakujunenud maanteevõrgust areneb raudteevõrk endiselt edasi. Uute raudteelõikude ehituse eesmärgiks on ühendada olulisemad Itaalia linnad kiirraudteega, samas soovitakse arendada kiirraudteeühendust Euroopa suurlinnadeni.<ref name="vm" /> Itaalia kiirraudteedel liiguvad rongid maksimaalse kiirusega 300–360&nbsp;km/h.<ref name="italiarail" /> [[Raudteetransport|Reisivedude]] maht oli Itaalia raudteedel 2014. aastal ligi 40 miljardit reisijakilomeetrit ja kaubavedude maht 10 miljardit tonnkilomeetrit.<ref name="knoema" /> Itaalias on suuremaid sadamaid üle 40 (rohkus on tingitud eelkõige geograafilise asendi tõttu).<ref name="vm" /> Läbi sadamate liikus 2014. aastal kaupa 443 miljonit tonni, millega riik on Euroopas kolmandal kohal (Hollandi ja Suurbritannia järel).<ref name="kogulaevakaup" /> Suurimad Itaalia kaubasadamad on [[Genova]]s, [[Trieste]]s ja [[Taranto]]s. Kõigis nendes sadamates käideldi 2011. aastal kaupu üle 40 miljoni tonni.<ref name="laevandus2011" /> Itaalia sadamad teenindasid 2014. aastal 72,2 miljonit reisijat, olles selle näitajaga Euroopas esikohal.<ref name="laevareisijad" /> Suurimad reisisadamad on [[Messina]]s, [[Napoli]]s, [[Reggio Calabria]]s ja [[Capri]]l.<ref name="laevandus2011" /> Lennuväljade arv oli 2013. aastal 129 (neist 98-l on [[rada (lennundus)|maandumisrajad]] sillutatud).<ref name="cia" /> 2014. aastal teenindasid lennuväljad veidi üle 150 miljoni reisija. Suurimad lennuväljad on [[Rooma Fiumicino]] (2014. aastal 38 miljonit reisijat), [[Milano Malpensa]] (19 miljonit), [[Milano Linate]] (9 miljonit), [[Bergamo Orio al Serio lennujaam|Bergamo]] (8,8 miljonit) ja [[Venezia Tessera lennujaam|Veneetsia]] (8,4 miljonit).<ref name="Trasporto-aereo" /> === Energiamajandus === Loodusvarade poolest vaese Itaalia energiamajandus sõltub suuresti impordist.<ref name="vm" /> Kodumaisest energiavajadusest kattis riik impordiga 2014. aastal ligi 75%.<ref name="MPankEnergia" /> [[Tšornobõli katastroof]]i järel toimunud referendumiga (1987) loobus itaalia täielikult oma [[tuumaenergia]] programmist ning olemasolevad [[tuumareaktor]]id (4 töötavat ja 2 valmimisjärgus reaktorit) suleti.<ref name="euronuclear" /> Itaalia energia omatoodang moodustas 2014. aastal 37,6 Mtoe (megatonni nafta ekvivalenti). Lisaks imporditi 115 Mtoe väärtuses energiat. Põhilised imporditavad energiakandjad olid [[toornafta]] (2014. a 59 Mt) ja [[maagaas]] (2015. a 61 [[mld]] m<sup>3</sup>).<ref name="iea" /> Maagaasi imporditakse riiki peamiselt [[torutransport|torutranspordi]] abil ning suuremad varustajad on [[Venemaa]] (51%), [[Alžeeria]] (13%) ja [[Liibüa]] (13%).<ref name="eniscuola" /> Riigisisene elektritarbimine moodustas 2014. aastal 304 [[TWh]], sellest imporditi 44 TWh ehk 14,5%.<ref name="iea" /> Elektri tootmisel oli 2013. aastal [[taastuvad energiaallikad|taastuvate energiaallikate]] osakaal 34% (peamiselt [[hüdroenergia]], [[päikeseenergia]], [[bioenergia]] ja [[tuuleenergia]]).<ref name="terna" /> === Suuremad ettevõtted === Ajakirja [[Forbes]] koostatav edetabel [[Forbes Global 2000]] järjestab maailma suurimaid [[avalik ettevõte|avalikke ettevõtteid]] võttes aluseks müügikäivet, kasumit, varasid ja ettevõtte turuväärtust. 2018. aasta majandustulemuste põhjal on 20 Itaalia suurimat ettevõtet järgnevad:<ref>[https://www.forbes.com/global2000/list/#country:Italy The World’s Largest Public Companies] Forbes [2019 ranking] (vaadatud 14. veebruar 2020)</ref> {| class="wikitable sortable" style="text-align:right;" ! align="center" |Nr ! align="center" |Forbes<br />2000<br />paigutus ! align="center" |Ettevõte ! align="center" |Peakontor ! align="center" |Käive<br />(miljardit <br />USD) ! align="center" |Kasum<br />(miljardit <br />USD) ! align="center" |Vara<br />(miljardit <br />USD) ! align="center" |Väärtus<br />(miljardit <br />USD) ! align="center" |Tööstusharu |- |1 |77 | align="left" |[[Enel]] | align="left" |Rooma |86,3 |5,7 |189,1 |63,1 | align="left" | energeetika |- |2 |91 | align="left" |[[Eni]] | align="left" |Rooma |89,4 |5,0 |139,5 |62,5 | align="left" | nafta ja maagaas |- |3 |130 | align="left" |[[Intesa Sanpaolo]] | align="left" |[[Torino]] |28,1 |4,8 |900,5 |45,9 | align="left" | pangandus |- |4 |144 | align="left" |[[Assicurazioni Generali]] | align="left" |[[Trieste]] |92,1 |2,7 |588,5 |30,1 | align="left" | kindlustus |- |5 |156 | align="left" |[[UniCredit]] | align="left" |Milano |31,1 |4,5 |950,5 |32,0 | align="left" | pangandus |- |6 |331 | align="left" |[[Poste italiane]] | align="left" |Rooma |35,1 |1,7 |238,8 |14,0 | align="left" | logistika |- |7 |610 | align="left" |[[Atlantia]] | align="left" |Rooma |6,9 |1,0 |91,2 |21,1 | align="left" | transport |- |8 |750 | align="left" |[[Unipol]] | align="left" |[[Bologna]] |16,4 |0,8 |87,6 |3,7 | align="left" | kindlustus |- |9 |759 | align="left" |[[Telecom Italia]] | align="left" | Rooma ja Milano |22,4 | -1,6 |75,5 |12,2 | align="left" | telekom |- |10 |912 | align="left" |[[Mediobanca]] | align="left" |Milano |3,5 |1,0 |84,4 |9,4 | align="left" | pangandus |- |11 |931 | align="left" |[[Snam]] | align="left" |[[San Donato Milanese]] |2,9 |1,1 |25,9 |16,5 | align="left" | nafta ja maagaas |- |12 |980 | align="left" |[[Leonardo S.p.A.]] | align="left" |Rooma |14,4 |0,6 |29,2 |6,9 | align="left" |kosmose- ja kaitsetööstus |- |13 |1167 | align="left" |[[Terna Group]] | align="left" |Rooma |2,6 |0,8 |19,6 |12,1 | align="left" | elektrivarustus |- |14 |1181 | align="left" |[[UBI Banca]] | align="left" |[[Bergamo]] |5,6 |0,5 |143,2 |3,6 | align="left" | pangandus |- |15 |1190 | align="left" |[[Ferrari]] | align="left" |[[Amsterdam]] ja [[Maranello]] |4,0 |0,9 |5,5 |25,2 | align="left" | autotööstus |- |16 |1332 | align="left" |[[Banco BPM]] | align="left" | Milano |6,1 | -0,1 |183,4 |3,6 | align="left" | pangandus |- |17 |1384 | align="left" |[[BPER Banca]] | align="left" |Milano ja [[Verona]] |2,9 |0,5 |80,7 |2,3 | align="left" | pangandus |- |18 |1499 | align="left" |[[Cattolica Assicurazioni]] | align="left" |Verona |7,1 |0,1 |39,1 |1,6 | align="left" | kindlustus |- |19 |1528 | align="left" |[[Banca Monte dei Paschi di Siena]] | align="left" |[[Siena]] |4,0 |0,3 |149,2 |1,7 | align="left" | pangandus |- |20 |1609 | align="left" |[[Pirelli]] | align="left" |Milano |6,1 |0,5 |14,9 |7,2 | align="left" | autoosad |} == Relvajõud == [[Pilt:Ejercicio Dissimilar Air Combat Training - DACT 2017 - Base Aérea de Gando (32765109225).jpg|pisi|Itaalia õhuväe käsutuses on [[Eurofighter Typhoon]]id]] Itaalia relvajõudude hulka kuuluvad maa-, mere- ja õhuväed ning [[sandarmeeria|karabinjeerid]]. Armee allub Kõrgemale Kaitsenõukogule, mille eesistuja on riigi president. Viimane täidab ka armee ülemjuhataja kohuseid.<ref name="President" /> Teised kõrgemad juhtimisorganid on kaitseministeerium, kindralstaap ja relvajõuliikide peastaabid. Alates 2005. aastast on sõjaväeteenistus vabatahtlik.<ref name="sõjaväeteenistus" /> Itaalia armee aktiivses teenistuses on kokku ligi 285 000 inimest, kellest 107 000 kuuluvad karabinjeeride ridadesse.<ref name="armedforces" /> Riigi kaitse-eelarve moodustas 2014. aastal SKT-st 1,1%.<ref name="cia" /> [[NATO]] tuumarelvade paigutusstrateegia alusel hoitakse Itaalias 90 USA-le kuuluvat [[tuumarelv]]a.<ref name="nrdc" /> Itaalia maavägede isikkoosseisu suurus on umbes 104 000. Lahingutehnika hulka kuuluvad nt [[tank]]id [[Ariete]] (200 tk) ja [[Leopard 1]] (120 tk reservis), [[jalaväe lahingumasin]]ad [[Dardo]] (200 tk), [[tankihävitaja]]d [[Centauro]] (300 tk), [[ründekopter]]id [[Agusta A129 Mangusta|Mangusta]] (60 tk) ja [[soomustransportöör]]id [[M113]] (250 tk).<ref name="armedforces" /> Itaalia mereväe tegevteenistuse isikkoosseisu kuulub ligikaudu 34 000 inimest, kelle käsutuses on 38 tähtsamat sõjalaeva ja 123 õhusõidukit. Laevastikku kuuluvad kaks [[lennukikandja]]t, [[hävitaja]]d (4 tk), [[allveelaev]]ad (6 tk) ja mitmekülgsed [[fregatt|fregatid]].<ref name="armedforces" /> Itaalia laevastik on lähiminevikus osalenud üle maailma mitmel rahutagamisoperatsioonil.<ref name="rocznikbezpieczenstwa" /> Itaalia õhuvägedesse kuulub ligikaudu 44 000 tegevteenistujat, kelle käsutuses on üle 500 lennumasina, sh [[hävituslennuk]]id (67 tk), [[ründelennuk]]id (136 tk) ja [[helikopter]]id. Vananenud hävitajaid on asendamas [[Eurofighter Typhoon]]id. Vägede transportimisel on abiks sõjaväe [[transpordilennuk]]id (CH-47F, TTH NH-90).<ref name="armedforces" /> Armeejõudude autonoomse korpuse moodustavad karabinjeerid – sandarmeeria ja sõjaväepolitsei, kes tegelevad korra tagamisega nii sõjaväelaste ja tsiviilisikute hulgas. Kuigi karabinjeeride erinevad harud annavad aru erinevatele ministeeriumidele (sõltuvalt üksuse funktsioonist), allub korpus avaliku korra ja turvalisuse tagamisel siseministeeriumile.<ref name="carabinieri" /> == Tervishoid == Kuigi Itaalia tervishoiu eest vastutab tervishoiuministeerium, on suur osa korraldusest antud üle regioonidele ja kohalikele omavalitsustele (''Azienda di Sanità Locale''). Nüüdisaegne riiklik tervishoiu süsteem kehtestati 1978. aastal (eelnev süsteem kehtis II maailmasõja lõpust alates). Tervishoiusüsteemi on riigis alates 1990. aastatest mitu korda reformitud. Konkurentsi edendava meetodina on inimestel lubatud tervishoiuteenuse osutajat valida.<ref name="understandingitaly-health" /> [[Pilt:HSR Basilica e Centro Servizi.jpg|pisi|vasakul|San Raffaele haigla Milanos]] Riiklik tervishoiusüsteem osutab tasuta või soodsa hinnaga arstiabi kõikidele riigi residentidele ja nende pereliikmetele, tudengitele ja pensionäridele (kaasa arvatud kõik Euroopa Liitu kuuluvate riikide kodanikud). Erakorralist meditsiiniabi saavad kõik inimesed, nende hulgas riiki külastavad isikud (elukohast ja rahvusest sõltumata).<ref name="justlanded" /> Riik rahastab peaaegu kõiki osutatavaid arstiabiteenuseid, mille hulka kuuluvad visiidid [[perearst|pere]]- ja [[arst|erialaarstide]] juurde, haiglaravi (testid, ravi, [[kirurgia]] jms), operatsioonijärgne [[taastusravi]] ja [[ambulatoorne ravi]]. Samuti tasub riik kas 100% või osaliselt [[ravim]]ite eest.<ref name="eahm" /> 2016. aastal Bloombergi avaldatud uuringu põhjal kuulub Itaalia tervishoiusüsteem maailma parimate hulka (olles kokkuvõttes teisel kohal [[Singapur]]i järel). Suurem osa Itaalia elanikkonnast on tervishoiu korraldusega väga rahul. Süsteemi nõrkuseks peavad elanikud eelkõige pikki ootejärjekordi.<ref name="italiantribune-health" /> [[Maailma Terviseorganisatsioon]]i aruande järgi oli 2015. aastal inimeste oodatav eluiga Itaalias 82,7 aastat (meestel 80,5 ja naistel 84,8 aastat). Selle näitajaga oli Itaalia Euroopas kolmandal ja maailmas seitsmendal kohal.<ref name="who" /> 2012. aastal kulutas riik 9,2% sisemajanduse kogutoodangust tervishoiule. Nendest kulutustest jäi 77% [[Avalik sektor|avaliku sektori]] kanda. Sarnaselt teiste Euroopa maadega on kulutused riigi tervishoiusektorile viimastel aastatel vähenenud. Selle on osaliselt tinginud valitsuse soov vähendada [[riigieelarve]] defitsiiti.<ref name="oecd-health" /> Riiklikud haiglad annavad heal tasemel arstiravi, kuid on sageli ülekoormatud. Selle põhjuseks on viimasel ajal alarahastus. Igas Itaalia linnas on olemas vähemalt üks [[kliinik]] või [[haigla]]. Riiklikud ja erahaiglad pakuvad mõlemad sarnast kõrgetasemelist ravi, kuid ravitingimused võivad suuresti erineda. Erahaiglad saavad luua patsientidele oluliselt paremad palatitingimused, kuid nende raviteenused on üsna kulukad. Põhja- ja Kesk-Itaalia haiglad on üldjuhul Lõuna-Itaalia omadest paremini varustatud. [[Hambaravi]] on üldjuhul kallis ja on koondunud peamiselt erakliinikutesse.<ref name="europe-cities" /> [[2020]]. aasta alguses tabas Itaaliat [[2019.–2020. aasta koroonaviirushaiguse pandeemia|koroonapandeemia]]. Haigestunute seas on suremus 3,4%, suurem kui teistes maades<ref name=Terviseamet>[https://www.terviseamet.ee/et/uuskoroonaviirus Koroonaviiruse haigus COVID-19 (vana nimega 2019-nCoV)]</ref>. Terviseamet soovitas Põhja-Itaaliasse mitte reisida.<ref name=Terviseamet/> 9. märtsi 2020 seisuga on sellesse haigusesse nakatunud 9172, neist surnud 463 inimest.<ref>[http://www.salute.gov.it/portale/nuovocoronavirus/dettaglioContenutiNuovoCoronavirus.jsp?lingua=italiano&id=5351&area=nuovoCoronavirus&menu=vuoto Covid-19 - Situazione in Italia] Vaadatud 8. märtsil 2020.</ref> Põhiliselt surevad vanemad inimesed, kellel on muidki haigusi.<ref name=Terviseamet/> 2020. aasta 12. märtsi pärastlõunase seisuga oli 12&#160;839 nakatunud inimesest surnud 1016;<ref name="ITA_III_12" /> 24 tundi hiljem oli 17&#160;660 nakatunud inimesest surnud 1439.<ref name="elanikkonnakaitse_14_03" /> == Haridus == [[Pilt:Archiginnasio ora blu Bologna.jpg|pisi|1088. aastal asutatud Bologna Ülikool on Itaalia ja Euroopa vanim riiklik ülikool<ref name="topuniversities" />]] Riiklikult finantseeritud 8 aastat kestva haridustee peavad 6–16-aastased lapsed läbima [[koolikohustus|kohustuslikus korras]].<ref name="hariduseadus" /> Riiklik haridussüsteem on viieastmeline:<ref name="eures" /> *[[lasteaed|eelkool]] (''scuola dell'infanzia'') – kestus 3 aastat, lastele vanuses 3–6 aastat; *[[algkool]] (''scuola primaria'') – kestus 5 aastat; *alamastme keskkool (''scuola secondaria di primo grado'') – kestus 3 aastat; *[[gümnaasium]] (''scuola secondaria di secondo grado'') – kestus 5 aastat; *[[kõrgkool]] (''università''). 8 aastat kestva kohustusliku koolihariduse läbimisel on võimalik haridusteed jätkata [[kutsekool]]is või gümnaasiumis, kus tuleb läbida kaks kaheaastast süvaõppega kursust. Viimane õppeaasta on ette nähtud oma teadmiste süvendamiseks ja kõrgkooli astumise ettevalmistamiseks. Kutsekoolides kestab hariduse omandamine 3–4 aastat sõltuvalt sellest, kas õpilane soovib oma õpinguid ülikoolis jätkata.<ref name="eures" /> Kõrgharidust saab omandada ülikooli- ja mitteülikoolisektorisse kuuluvates kõrgkoolides. Ülikoolisektorisse kuuluvad riiklikud, era- ja välisülikoolid, magistri- ja doktoriõppe kõrgkoolid (''Scuola Superiore Universitaria'') ning IT-kolledžid. Mitteülikoolisektorisse kuuluvad polütehnikumid, kunstiakadeemiad, konservatooriumid ning muud erialaspetsiifilised institutsioonid.<ref name="kõrgharidus" /> Itaalia suurimad ja tähtsaimad raamatukogud on [[Firenze Keskrahvusraamatukogu]] (rajatud 1714)<ref name="florenceinferno" /> ja [[Rooma Keskrahvusraamatukogu]] (1876)<ref name="bncrm" />. == Teadus == [[Pilt:Collage scienziati italiani.jpg|pisi|Itaalia teadlased [[Alessandro Volta]], [[Galileo Galilei]], [[Guglielmo Marconi]] ja [[Enrico Fermi]]]] Läbi sajandite on Itaalia teadlased andnud maailmale mitmeid tähtsaid avastusi. [[Leonardo Fibonacci]] tutvustas 13. sajandi alguses läänemaailmale arvutamist [[araabia numbrid|araabia numbritega]].<ref name="Fibonacci" /> Sama sajandi viimasel veerandil leiutati Itaalias [[prillid]], kuigi leiutaja nime pole teada.<ref name="optometrists" /> [[Renessanss|Renessansi]]aja Itaalia mitmekülgsed teadlased nagu [[Leonardo da Vinci]] (1452–1519) ja [[Leon Battista Alberti]] (1404–1472) andsid suure panuse erinevatele teadusharudele, sh [[bioloogia]], [[arhitektuur]] ja [[inseneriteadused]]. [[Gerolamo Cardano]] (1501–1576) avaldas [[algebra]] reeglid, kolmanda ja neljanda astme [[võrrand]]ite lahendamise valemid; leiutas [[universaalliigend]]i ehk kardaani.<ref name="Cardan" /> Füüsik, matemaatik ja astronoom [[Galileo Galilei]] (1564–1642) oli [[teadusrevolutsioon]]i tuntuim esindaja.<ref name="teadusrevolutsioon" /> Galilei rajas tänapäevase [[mehaanika]] alused ja allutas [[eksperiment|eksperimendi]] matemaatilisele kontrollile. Galilei ehitas [[teleskoop|teleskoobi]], mille abil tõestas [[Kopernik]]u [[maailmasüsteem]]i ja tegi astronoomilisi avastusi.<ref name="abyss" /> Tema õpilane [[Evangelista Torricelli]] avastas [[Vincenzo Viviani]] abil [[atmosfäärirõhk|atmosfäärirõhu]] ja ehitas [[baromeeter|elavhõbedabaromeetri]].<ref name="Torricelli" /> Endine [[jesuiit]] [[Francesco Grimaldi]] (1618–1663) avastas [[valgus]]e [[difraktsioon]]i.<ref name="italianlegacy" /> [[Luigi Galvani]] (1737–1798) uuris elusorganismide [[närvisüsteem]]i [[elektrofüsioloogia]]t.<ref name="italianlegacy" /> Tema katsetest lähtuvalt ehitas esimese [[galvaanielement|galvaanielemendi]] [[Alessandro Volta]] (1745–1827) ning ühendas need [[volta sammas|patareiks]]. Volta avastas ja isoleeris esimesena [[metaan]]i; leiutas [[elektrofoor]]i, tundliku [[elektroskoop|elektroskoobi]], [[elektromeeter|elektromeetri]].<ref name="Volta" /> [[Amedeo Avogadro]] (1776–1856) avastas [[ideaalne gaas|ideaalsete gaaside]] [[Avogadro seadus|seaduse]], mida sai rakendada [[aatommass|aatom-]] ja [[molekulmass]]ide määramiseks.<ref name="Avogadro" /> [[Ascanio Sobrero]] (1812–1888) sünteesis [[nitroglütseriin]]i, mille abil lõi [[Alfred Nobel]] [[dünamiit|dünamiidi]].<ref name="italianlegacy" /> [[Stanislao Cannizzaro]] avastas [[aldehüüdid]]e [[oksüdatsioon|oksüdeerumise]] ja [[reduktsioon (keemia)|redutseerumise]] vastavaks [[hape|happeks]] ja [[alkohol]]iks ([[Cannizzaro reaktsioon]]); määras [[keemiline element|elementide]] aatommasse ning pani aluse [[aatom]]ite ja [[molekul]]ide rangele eristamisele.<ref name="Cannizzaro" /> [[Camillo Golgi]] (1843–1926) kasutas [[närvisüsteem]]i ja [[aju]] [[kude]]de töötlemisel [[kaaliumdikromaat|kaaliumdikromaadi-]] ja [[hõbenitraat|hõbenitraadi]] lahust, mille abil avastas [[Golgi kompleks]]i; pälvis oma saavutuste eest [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna]].<ref name="Golgi" /> [[Guglielmo Marconi]] (1874–1937) leiutas ja [[patent]]eeris [[raadiotelegraaf]]i; arendas raadiot kui sidevahendit ja avas raadioside üle Atlandi ookeani (1901); pälvis [[Nobeli füüsikaauhind|Nobeli füüsikaauhinna]] (1909).<ref name="Marconi" /> [[Enrico Fermi]] (1901–1954) uuris [[neutronkiirgus]]e mõju [[aatomituum]]adele, mille abil avastas uusi [[radioaktiivsus|radioaktiivseid]] [[isotoop|tehisisotoope]] (pälvis 1938 selle eest Nobeli füüsikaauhinna); juhtis [[tuumareaktor]]i ehitamist [[Chicago]]s, kus toimus esimene kontrollitud [[ahelreaktsioon]] (1942); osales teadlaste grupis, kes töötasid välja esimese [[tuumapomm]]i.<ref name="Fermi" /> Teadus- ja tehnikauuringuid juhib tänapäeval Itaalia Rahvuslik Teadusuuringute Nõukogu (asutatud 1923).<ref name="cnr" /> Teaduste akadeemia rolli täidab 1603. aastal asutatud [[Accademia Nazionale dei Lincei]].<ref name="lincei" /> Palju uurimisasutusi allub nii erafirmadele kui ka ministeeriumidele. Aastal 2014 kulutati Itaalias teadusuuringutele 22 miljardit eurot, mis moodustas 1,4% SKT-st.<ref name="Research" /> == Ajalugu == [[Pilt:Il Nuraghe Su Nuraxi incantato " Tra Fiaba e Realtà " 01.JPG|pisi|[[Nuraag]] – [[pronksiaeg|pronksi]]- ja varasel [[rauaaeg|rauaajal]] Sardiinias levinud tornehitis]] {{vaata|Itaalia ajalugu|Itaalia kronoloogia}} Vanimad teadaolevad [[hominini]]de asustusjäljed Itaalias [[Forlì]] linna lähedal pärinevad ligi 850 000 aasta tagusest [[pleistotseen]]i [[ajastik]]ust.<ref name="homininid" /> [[Neandertallane|Neandertallased]] saabusid Itaalia aladele umbes 250 000 aastat tagasi.<ref name="Neandertaallased" /> Itaalia lõunaosast leitud [[Nüüdisinimene|nüüdisinimese]] fragmendid dateeruvad ajas 42 000 kuni 45 000 aastat tagasi.<ref name="nüüdisinimene" /> [[Keraamika|Savinõude põletamise oskus]] jõudis Itaaliasse VII aastatuhandel eKr.<ref name="Keraamika" /> [[Neoliitikum]]is levis Lõuna-Itaalias Stentinello kultuur,<ref name="Stentinello" /> Põhja-Itaalias aga Lagozza kultuur.<ref name="Lagozza" /> [[Eneoliitikum|Vase-kiviajal]] jõudis maa põhjaossa Remedello kultuur (u 3300–2500 eKr), samast ajajärgust pärineb [[Ötzi|Ötzi jäämehe]] [[muumia]].<ref name="Remedello" /> [[Pronksiaeg|Pronksi-]] ja [[rauaaeg|rauaajal]] levisid Itaalias mitmeid kultuurid, nt terramaarekultuur, Villanova kultuur, nuraagi kultuur jt. Terramaare inimesed olid veel kütid, kuid nad omasid samas koduloomi, oskasid valmistada pronksist esemeid ning kasvatasid põldudel [[nisu]], [[viinapuu|viinapuid]], [[Oalaadsed|ube]] ja [[lina]]. Nuraagi kultuur levis [[Sardiinia]]s ja [[Korsika]]l alates 18. sajandist eKr kuni teise sajandini [[pKr]]. Nuraagi kultuuripärandiks on tänaseni Sardiinia saarel säilinud Euroopa suurimad [[megaliit|megaliidist]] tornehitised ehk [[nuraag]]id. Tolle aja sardiinlased tegelesid edukalt merekaubandusega – nuraagidest on leitud [[Läänemeri|Läänemerest]] pärinevat [[merevaik]]u, Aafrika loomi kujutavaid pronksesemeid, Vahemere idaosa maade [[vaskmünt]]e ja -relvi, [[Mükeene kultuur|Mükeene keraamikat]] jm.<ref name="LTkuni1500" /> [[Pilt:Temple of Concordia, Agrigento.jpg|pisi|vasakul|Kreeka Concordia tempel [[Agrigento]]s]] 17.–11. sajandi vahel eKr tihenesid Itaalia rahvaste kontaktid [[Mükeene]] kreeklastega.<ref name="Wijngaarden" /> 8. sajandil eKr hakkasid [[kreeklased]] ja [[foiniiklased]] Lõuna-Itaaliasse [[koloonia]]d rajama.<ref name="initaly" /><ref name="phoenicia" /> Samal sajandil arenesid Itaalia põhja- ja keskosas jõudsalt [[etruskid]]e kindlustatud linnad, kelle rikkus põhines maaharimisel ning rikkalikel vase- ja rauamaardlatel. Etruskide tsivilisatsioon ei kestnud kuigi kaua ning selle alad läksid [[Rooma riik|Rooma]] võimu alla aastaks 500 eKr III sajandi lõpuks eKr oli Rooma alistanud peaaegu kogu Itaalia.<ref name="LTkuni1500" /> Rooma riik saavutas oma suurima territoriaalse ulatuse keiser [[Traianus]]e valitsemise ajal (98–117).<ref name="Traianus" /> [[Theodosius I]] (valitses 379–395) surma järel jagunes Rooma riik [[Ida-Rooma keisririik|Ida-Rooma]] ja [[Lääne-Rooma keisririik|Lääne-Rooma keisririigiks]]. Itaalia jäi Lääne-Rooma keisririigi koosseisu, mis lõpetas oma eksisteerimise aastal 476, mil [[germaanlased|germaanlasest]] Rooma väejuht [[Odoaker]] kukutas troonilt [[Romulus Augustulus]]e.<ref name="theancientworld" /> Aastaks 562 suutis [[Narses]] terve Itaalia uuesti Ida-Rooma keisririigiga ühendada.<ref name="Heather" /> Aastatel 568–569 tungisid Põhja-Itaaliasse [[germaanlased|germaani]] hõimu kuuluvad [[langobardid]], millele järgnes ligi 1300 aasta pikkune Itaalia killustatuse periood. Järjest kahanev Bütsantsi võim püsis Põhja-Itaalias aastani 752, mil langobardid hõivasid [[Ravenna eksarhaat|Ravenna eksarhaadi]].<ref name="historyfiles" /> [[Frangid|Frankide]] ja langobardide vahel peetud sõdade käigus vallutasid frangid [[Pippin Lühike]]se juhtimisel Rooma (754) ja hiljem [[Karl Suur]]e eestvedamisel (773–774) kogu Põhja- ja Kesk-Itaalia. Vallutatud aladel moodustati [[Kirikuriik]] ja pandi alus [[paavst]]i ilmalikule võimule. Aastal 800 krooniti Karl Suur [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma]] riigi keisriks. Alates 10. sajandi lõpust kuulus Itaalia suures osas Saksa-Rooma riigi koosseisu.<ref name="entsyklopeedia-ajalugu" /> 9. sajandil vallutasid [[araablased]] [[Sitsiilia]], kus moodustati [[Sitsiilia emiraat|emiraat]].<ref name="lostislamichistory" /> 11. sajandil [[normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse|hõivasid]] [[normannid]] Lõuna-Itaalia koos Sitsiiliaga.<ref name="normannid" /> Järgmistel sajanditel kuulus praeguse Itaalia lõunaosa [[Anjou dünastia]] käes olevale [[Napoli kuningriik|Napoli kuningriigile]] ning [[Aragóni kuningriik|Aragóni]] valduses olevale [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiilia kuningriigile]].<ref name="historyworld-lk2" /> Keskaegses Itaalias oli võrreldes muu Euroopaga linnade arv küllalt suur. Mitmed Põhja-Itaalia linnad moodustasid Saksa-Rooma riigi vastase [[Lombardia Liiga]], kes lõi 1176. aastal [[Legnano lahing]]us Saksa-Rooma keisri [[Friedrich I Barbarossa]] vägesid. Selle võiduga said Lombardia Liiga linnad endale õiguse juhte valida, kindlusi ehitada ja linnalähedasi maid hallata. Esimesed käsitööliste vennaskonnad ehk [[tsunft]]id tekkisid linnades 11.–12. sajandil. Linnriikide arengut soodustasid 11.–13. sajandil peetud ristisõjad, mille tulemusena koondus Idamaade ja Lääne-Euroopa vaheline kaubavahetus Itaalia kaupmeeste kätte.<ref name="entsyklopeedia-ajalugu" /> 11.–13. sajandil oli Põhja-Itaalia [[linnriik]]ide õitseaeg. Pikka aega valitses väikeriikides omamoodi aristokraatlik demokraatia. 13. sajandil olid [[Veneetsia vabariik|Veneetsia]], [[Genova vabariik|Genova]] ja [[Pisa]] sisuliselt kogu Vahemere kaubanduse valitsejad. Põhja-Itaalia oli tollal kogu [[Lääne-Euroopa]] kõige jõukam piirkond, muu hulgas tekkisid seal [[pank|pangad]] ja [[kindlustus]]seltsid. Hiljem sai sellest kultuurilembesest piirkonnast ka [[renessanss]]kultuuri häll.<ref name="historyworld-lk2" /> [[Pilt:Italy 1843-et.svg|pisi|Killustunud Itaalia 1843. aastal]] 15. sajandil domineerisid Itaalia mandriosas [[Milano hertsogiriik]], [[Veneetsia vabariik]], [[Firenze vabariik]], [[Kirikuriik]] ja [[Napoli kuningriik]]. Jõudude tasakaalu aitas säilitada [[Lodi rahu]] (1454), millega Milano ja Veneetsia lõpetasid omavahelise pikalt kestnud vastasseisu. Lodi rahu jätkuna moodustati [[Itaalia Liiga]]. Võrdlemisi püsiv rahu kestis aastani 1494, mil [[Prantsusmaa kuningriik|Prantsusmaa]] kuningas [[Charles VIII]] vallandas sissetungiga Itaaliasse ja Napoli hõivamisega [[Itaalia sõda (1494–1498)|esimese Itaalia sõja]]. Põhja-Itaalia sai järgneva poole sajandi jooksul pidevaks lahingtegevuse tallermaaks. [[Itaalia sõjad]] (1494–1559) lõppesid Prantsusmaa lüüasaamise ja [[Habsburgid]]e Hispaania triumfiga – suurem osa Itaalia riikidest langesid Habsburgide ülemvõimu alla.<ref name="historyworld-lk3" /> Järgneva paarisaja aasta jooksul jäi jõudude vahekord Itaalias suures osas muutumatuks. [[Hispaania pärilussõda|Hispaania]] (1701–1714) ja [[Poola pärilussõda|Poola pärilussõja]] (1733–1738) tulemusena läksid Hispaania valdused Põhja-Itaalias [[Austria]]le, Hispaaniale jäid aga [[Napoli kuningriik|Napoli]] koos [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiiliaga]]. Nendele territoriaalsetele muutustele vaatamata oli Itaalia 18. sajandil võrdlemisi rahulik maa kuni [[Napoleon I]] sõjakäikudeni sama sajandi lõpus.<ref name="historyworld-lk3" /> Aastaks 1809 suutsid prantslased kogu Itaalia mandriosa oma kontrolli alla saada. Napoleoni lüüsaamise järel jäi Itaalia [[Viini kongress]]i otsuste järgi killustatuks ning suuresti [[Austria keisririik|Austria keisririigist]] sõltuvaks.<ref name="historyworld-lk4" /> 1848–1849 toimus Itaalias revolutsioon Austria ülemvõimu ja kohalike valitsejate vastu. [[Sissisõda]] juhtis [[Giuseppe Garibaldi]]. Austria väed surusid ülestõusud 1849. aasta sügiseks maha. Itaalia rahvuslased eesotsas Sardiinia kuningriigiga sõlmisid seejärel liidu [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Napoleon III|Louis-Napoléoniga]], kes soovis Austria võimu vähendada. Itaalia ühendajate liidriks sai Sardiinia peaminister ja hea diplomaat [[Camillo Benso di Cavour]]. 1859–1860 vallutasid sardiinlased koos prantslastega Lombardia ja Kesk-Itaalia hertsogiriigid. Giuseppe Garibaldi hõivas 1860. aastal vabatahtlikega [[Bourbonid]]elt [[Mõlema Sitsiilia kuningriik|Sitsiilia]]. Kõik vallutatud väikeriigid liideti Sardiinia kuningriigiga. Ühendatud riigi parlament kuulutas 1861. aastal [[Torino]]s välja [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriigi]], mille kuningaks sai [[Vittorio Emanuele II]].<ref name="entsyklopeedia-ajalugu" /> Vastutasuks sõjalise abi eest loovutas Itaalia 1860. aastal Prantsusmaale [[Savoia hertsogkond|Savoia hertsogkonna]] ja [[Nice|Nice krahvkonna]]<ref name="historyworld-lk5" />. [[Austria-Preisi sõda|Austria-Preisi sõja]] (1866) tulemusena liideti Itaaliaga Veneetsia. [[Itaalia ühinemine|Itaalia ühendamine]] lõppes 1870. aastal Rooma hõivamisega.<ref name="entsyklopeedia-ajalugu" /> 19. sajandi lõpus püüdis [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]] oma majanduslikku ja poliitilist olukorda parandada [[koloonia|asumaade]] hõivamisega. 1889–1890 vallutas Itaalia [[Somaalia]] ida- ja lõunaosa ning 1890. aastal [[Eritrea]]. 1895–1896 peetud sõdades sai Itaalia Etioopas kaotuse osaliseks. Kuni [[esimene maailmasõda|I maailmasõja]] alguseni oli Itaalia valdavalt põllumajandusele orienteeritud maa, kus oli suur [[tööpuudus]]. Ebaõnnestunud koloniaalpoliitika tõttu halvenes riigi majandus, põhjustades [[mäss]]ude puhkemist. Aastal 1900 tapsid kuningas [[Umberto I]] [[anarhistid]]. 1911–1912 vallutasid itaallased [[Osmanite riik|Osmanite riigilt]] tänapäevase Liibüa alad. Esimese maailmasõja alguses veel [[Kolmikliit (1882)|Kolmikliitu]] kuulunud Itaalia astus 1915. aastal sõtta hoopis [[Antant|Antandi]] poolel. Maailmasõjas raskeid kaotusi kandnud Itaalia sai pärast sõja lõppu endale [[Lõuna-Tirool]]i, [[Gorizia]], [[Istria]] ja [[Trieste]]. Riigi halb majanduslik olukord aitas 1922. aastal [[Benito Mussolini]] juhitavatel [[fašism|fašistid]]el võimule tulla. 1935–1936 anastasid itaallased Etioopia, aitasid 1936–1939 [[Francisco Franco|Franco]]l võita [[Hispaania kodusõda]] ja okupeerisid 1939 [[Albaania]]. [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] osales Itaalia kuni 1943. aastani [[teljeriigid|teljeriikide]] poolel. Itaalia armee võttis osa lahingutegevusest nii [[Balkan]]il, [[Põhja-Aafrika]]s kui ka [[Idarinne (Teine maailmasõda)|idarindel]]. 1943 sõlmis Itaalia Sitsiiliasse tunginud liitlasvägedega [[vaherahu]] (Mussolini kõrvaldati võimult) ja kuulutas Saksamaale sõja. Sakslased okupeerisid sama aasta lõpus Põhja- ja Kesk-Itaalia. Sakslased tõrjuti Itaaliast lõplikult välja 1945. aasta aprillis.<ref name="entsyklopeedia-ajalugu" /> Teise maailmasõja järel 1946. aastal riigikorra küsimuses korraldatud referendumil pooldas 54% osavõtnutest vabariiki (ülejäänud [[monarhia]]t).<ref name="elezionistorico" /><ref name="destinorepublicano" /> Itaalia Põhiseaduslik Assamblee võttis 1947. aasta 27. detsembril vastu uue [[põhiseadus]]e, mis kehtestas parlamentaarse demokraatia. Uus põhiseadus jõustus 1. jaanuaril 1948.<ref name="canestrinilex" /> [[Pariisi konverents]]il vastu võetud lepingute järgi pidi Itaalia loovutama Kreekale [[Dodekaneesid]], [[Jugoslaavia]]le [[Dalmaatsia]] rannikualad ja Prantsusmaale mõne väiksema piiriala. Riik kaotas Aafrikas olevad Liibüa ja Eritrea kolooniad, Somaalia jäi 1960. aastani Itaalia hooldusaluseks territooriumiks.<ref name="entsyklopeedia-ajalugu" /> 1970. aastatel oli Itaalia üks [[eurokommunism]]i liikumise arengu keskpunkte.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://communistcrimes.org/et/luhiulevaade-itaalia-kommunismi-ajaloost|pealkiri=Lühiülevaade Itaalia kommunismi ajaloost|väljaanne=Communist Crimes|aeg=|vaadatud=23.11.2020}}</ref> == Kultuur == {{Vaata|Itaalia kultuur}} === Arhitektuur === [[Pilt:Colosseo 2020.jpg|pisi|[[Colosseum]] (Vana-Rooma)]] Itaaliat iseloomustab sajandite jooksul väljakujunenud rikkalik arhitektuuripärand. [[Vana-Kreeka|Kreeka]] [[koloonia|kolonistide]] arhitektuuri paremini säilinud näidiasuvad [[Sürakuusa]]s ja on ehitatud aastatel 1200–400 eKr. Vaatamisväärsed kreeka templite varemed asuvad veel [[Agrigento]]s ja [[Paestum]]is. [[Etruskid]]e riigi eksisteerimise ajast pärinevad mitmed varemed, mille hulgas paistavad silma [[nekropol]]id [[Cerveteri]]s ja [[Tarquinia]]s.<ref name="arhitektuur" /> [[Pilt:Duomo di Siena-9635.jpg|pisi|vasakul|[[Siena toomkirik]] (gooti)]] [[Rooma riik|Rooma riigi]] aegadest pärinevat arhitektuuri esineb peaaegu üle kogu Itaalia. Tervikliku linnana on sellest ajast säilinud [[Pompei]] linn, mis mattus [[Vesuuv]]ist väljapaiskunud [[vulkaaniline tuhk|vulkaanilise tuha]] alla aastal [[79]]. Vana-Rooma arhitektuuri esinduslikud näited on siiani küllaltki heas korras olevad [[Rooma Panteon]], [[Colosseum]] ja [[Rooma katakombid]]. Üksikobjektide kõrval võib vaadelda ka terveid arheoloogilisi komplekse, nagu [[Hadrianuse villa]] (rajatud [[2. sajand]]il) ja varemed [[Ravenna]]s (aastatest 400–800 [[m.a.j|pKr]]). Peale roomlaste andsid Itaalia varaarhitektuurile oma pärandi veneetslased ([[Veneetsia]] – saartele ehitatud unikaalse arhitektuuriga linn) ja [[langobardid]] (parimad näited asuvad [[Pavia]]s, [[Monza]]s, [[Monte Gargano]]s ja [[Benevento]]s.<ref name="arhitektuur" /> [[Romaani stiil]] hakkas levima [[Lombardia]]s ([[Modena toomkirik]], Milano ''Sant'Ambrogio'' kirik) ja [[Toscana]]s ([[Pisa toomkirik]], Lucca ''San Micheke in Foro'' kirik). Nüüdisajal on peaaegu igas vanemas Itaalia linnas vähemalt üks romaani stiilis ehitis (nt mitmed hooned [[Parma]] ja [[Cremona]] vanalinnas). Omapärane romaani stiilis kindlus on Castel del Monte [[Apuulia]]s. [[Gooti stiil]] jõudis Itaaliasse 13. sajandil. Hilise saabumise ja kauge vahemaa tõttu (gooti stiili väljakujunemise keskus asus Põhja-Prantsusmaal) on Itaalias gooti stiilis hooneid säilinud võrdlemisi vähe. Mõned hooned [[Verona]]s, [[Siena toomkirik]] ja [[Milano toomkirik]] on selle stiili headeks näideteks. Paljud gooti stiilis hooned Itaalias on tegelikult romaani stiilis ehitatud hooned, millele on lisatud gooti stiilis [[fassaad]]. [[Doodžide palee]] Veneetsias on samuti gooti stiilis ehitis, kuid erineb suuresti muudest Itaalia gooti hoonetest ja on pigem omane Veneetsia arhitektuurile. [[Veneetsia Püha Markuse kirik]] on püstitatud samal ajajärgul ning iseloomustab [[Bütsants]]i arhitektuuristiili.<ref name="arhitektuur" /> [[Pilt:Villa "La Rotonda" di Andrea Palladio.JPG|pisi|[[Andrea Palladio]] projekteeritud villa "[[La Rotonda]]" [[Vicenza]] lähedal]] [[Renessanssarhitektuur]] sündis 15. sajandi alguses [[Medici]] perekonna eestvõtmisel [[Firenze]]s. Üleminek uuele arhitektuuristiilile toimus [[Firenze toomkirik]]u ehitamisel (valmis 1436). Seejärel ehitati peaaegu kogu Firenze uued hooned renessanss-stiilis (esinduslikumad on nt ''Ospedale degli Innocenti'', ''Palazzo Medici Riccardi'' ja Pazzi kabel), misjärel levis renessanssarhitektuur üle Euroopa. Väljaspool Firenzet võeti 15. sajandil uut ehituskunsti üle aeglaselt, olulisemate hoonete hulka kuuluvad ''Sant'Andrea'' kirik [[Mantova]]s, ''Ospedale Maggiore'' ja [[Milano Santa Maria delle Grazie kirik|Santa Maria delle Grazie kirik]] Milanos ning ''Santa Maria dei Miracoli'' Veneetsias. [[Lorenzo de' Medici]] surma järel suundusid mitmed arhitektid tööle Roomasse. Kõrgrenessansi võrdlemisi lühikese perioodi jooksul ehitatud hooned paiknevad peamiselt Roomas (nt ''Villa Farnesina'' ja ''Palazzo Farnese''). [[Manerism]] ehk hilisrenessanss sai alguse 1520. aastatel. Erinevalt kõrgrenessansist kestis manerism pikemat aega (16. sajandi viimase veerandini) ja laienes üle kogu Itaalia. Näiteid võib leida Firenzes (Laurentsiuse raamatukogu), Mantovas (''Palazzo del Te''), Roomas (''Villa Giulia''), Veneetsias (''Loggetta'' ja Püha Markuse raamatukogu) ja [[Torino]]s ([[Savoia hertsogkond|Savoia hertsogkonna]] residentsid).<ref name="arhitektuur" /> [[Pilt:Basilica Sancti Petri blue hour.jpg|pisi|vasakul|[[Rooma Peetri kirik]] (hilisrenessanss)]] [[Barokk]]arhitektuur sündis 16. sajandi teisel poolel ''Il Gesù'' kiriku rajamisega Roomas. Hilisrenessansi ja varabaroki näited võib tänapäeval hulgaliselt näha [[Genova]]s. Barokkarhitektuuri võib nüüdisajal kohata üle kogu Itaalia peaaegu igas linnas, silmapaistvate hulka kuuluvad ''Sant'Andrea al Quirinale'' ja ''San Carlo alle Quattro Fontane'' kirikud Roomas, Caserta palee ja terve [[Val di Noto]] regioon Sitsiilias, mis ehitati terviklikuna üles pärast purustavat maavärinat 1693. aastal. 17. sajandi lõpus domineeris Itaalia arhitektuuris [[uusklassitsism (kunst)|uusklassitsism]], mis paistis välja eelkõige väravate ja sammastena hoonete fassaadil. [[Tööstuslik pööre|Tööstusliku pöörde]] järel avanes võimalus kasutada uusi ehitusmaterjale ja -tehnikaid ning seeläbi võttis 18. sajandi lõpus arhitektuuris võimu [[modernism]]. [[Crespi d'Adda]] linn on selle stiili heaks näiteks.<ref name="arhitektuur" /> === Maalikunst === [[Pilt:Mona Lisa, by Leonardo da Vinci, from C2RMF retouched.jpg|pisi|püsti|Leonardo da Vinci maal "[[Mona Lisa]]"]] 11.–13. sajandil Itaalias levinud [[Romaani stiil]]is [[maalikunst]]i mõjutas kõige rohkem bütsantsi [[mosaiik|mosaiigikunst]]. Seda kunstistiili iseloomustavad [[fresko]]d on tänapäeval säilinud Galliano San Vincenzo kirikus ja Rooma San Clemente allkirikus.<ref name="Romaani maalikunst" /> Gooti stiil jõudis Itaaliasse 12. sajandi viimases veerandis.<ref name="scholastic" /> 13. sajandi lõpp tõi suured muutused maalikunsti, suurenes suundumus reaalsusest lähtumiseks. Itaalia maalikunstnikud hakkasid kasutama valgusega modelleerimist ja lineaarse [[perspektiiv]]i manipuleerimist ruumikujutuse saavutamiseks.<ref name="Gooti maalikunst" /> Tolle aja tuntumate Itaalia maalikunstnike hulka kuulus [[Giotto di Bondone]], kes maalis freskod Assisi San Francesco ülemise kiriku, Padova Cappella dell’Arena ja Firenze Santa Croce kiriku seintele.<ref name="Giotto" /> Giotto maalitud tegelaskujud väljendasid oma emotsioone pooside ja näoilmega tugevamini kui kunagi varem maalikunsti ajaloos.<ref name="scholastic" /> Vararenessansi saabumine Itaaliasse 15. sajandil tähistas suurte muudatuste algust maalikunstis. Kunstnikud püüdlesid looduslähedase loomingu poole, võtsid kasutusele tsentraalperspektiivist lähtuva ruumikujunduse ja modelleerisid valguse-varjuga.<ref name="Vararenessanss" /> Teedrajavaks said [[Masaccio]] freskod, mis mõjutasid hiljem terve [[renessanss|renessansi]] maaliloomingut Itaalias.<ref name="Masaccio" /> Siiski jäi vararenessanss pigem maalikunstnike eksperimenteerimise ja õppimise perioodiks, mitte kindlaks kunstisuunaks (nagu hiljem renessansi ja [[manerism]]i perioodil).<ref name="Vararenessanss" /> Kõrgrenessanss (u 1490–1530) tähistas Itaalia kunsti õitseaega ja vararenessansi avastamise-õppimise kulminatsiooni. Kunstikeskuseks sai Firenze asemel Rooma. Kõrgrenessansi loomingut iseloomustab eelkõige harmoonia ja tasakaalu kvaliteet. Kuigi liikumine oli vajalik ja tähtis, toimus see väärikalt ja rahulikult. Vaataja silmale pakuti alati keskendumispunkti. Kõrgrenessansi maalikunsti silmapaistvamad meistrid olid [[Leonardo da Vinci]], [[Michelangelo]], [[Raffael]] ja [[Tizian]].<ref name="Kõrgrenessanss" /> [[Pilt:Umberto Boccioni Forme uniche nella continuità dello spazio 1913.jpg|pisi|püsti|vasakul|Itaalia [[futurism|futuristi]] [[Umberto Boccioni]] skulptuur, mida on kujutatud ka Itaalia [[20-sendine euromünt|20-sendisel euromündil]]]] [[Manerism]]i saabumine pärast 1520. aastat peegeldas ebastabiilse perioodi saabumist, mil Itaalia muutus sõjategevuse tallermaaks. Rooma vallutamise ja rüüstamise järel (1527) kaotas linn juhtpositsiooni kunstikeskusena. Manerismi viljelejad kasutasid tegelaskujude maalimisel ebatavalisi värve ja väljavenitatud poose. Maneristide hulka kuulusid näiteks [[Giulio Romano]], [[Parmigianino]], [[Pontormo]] ja [[Rosso Fiorentino]].<ref name="scholastic" /> Järgneva kunstistiili – [[barokk|baroki]] (u 1600–1750) – sünnimaaks sai samuti Itaalia. Otsustavat pööret maalikunstis tähistas Carraci perekonna (Annibale, Agostino ja Lodovico) looming, kes avasid Bolognas kunstikooli. Manerismi iseloomustav ebaselgus asendus lihtsuse, selguse ja realismiga.<ref name="scholastic" /> Barokk arenes itaalia kunstis kahes suunas: ühelt poolt võttis maad idealiseerimine ([[klassitsism]]), mida viljelesid Bologna koolkonna kunstnikud (Caraccid, Guido Reni, Domenichino, Lanfranco ja Giovanni Guercino). Teiselt poolt rõhutati loomutruudust ja [[naturalism]]i, mille parimaks näiteks on [[Caravaggio]] looming.<ref name="Barokk" /> 20. sajandi rahvusvaheliselt tuntuimaks Itaalias tekkinud kunstivooluks on [[futurism]], mis kerkis esile 1909. aastal. Perioodi tuntumate Itaalia maalikunstnike seas võib kohata nimesid nagu [[Umberto Boccioni]], [[Carlo Carrà]], [[Giacomo Balla]], [[Luigi Russolo]] ja [[Gino Severini]]. Mitmed maalikunstnikud olid ühtlasi tegevad ka skulptoritena.<ref name="futurism" /> === Kirjandus === {{Vaata|Itaalia kirjandus}} Rooma (või ladina) kirjandusele andsid suure panuse arvukad kirjanikud, luuletajad, filosoofid ja ajaloolased nagu [[Plinius Vanem]], [[Plinius Noorem]], [[Vergilius]], [[Horatius]], [[Propertius]], [[Ovidius]] ja [[Titus Livius]]. Roomlased olid kuulsad ka oma [[kõnekunst]]i traditsioonide, [[luule]], [[draama]] ja [[epigramm]]ide poolest.<ref name="Rosen" /> 13.–14. sajandil viljelesid Itaalia (peamiselt Firenze) poeedid "uut mahedat stiili" (''Dolce stil nuovo''). Selle stiili [[sonett|sonetid]], [[kantsoon]]id ja [[ballaad]]id kirjeldasid idealiseeritud ja spirituaalset vaadet armastusele ja naiselikkusele. Stiili tuntumad viljelejad olid [[Guido Guinizelli]], [[Guido Cavalcanti]] ja [[Dante Alighieri]] (maailmakuulus teos "[[Jumalik komöödia]]").<ref name="britannica" /> 14. sajandi silmapaistvate Itaalia kirjanike hulka kuuluvad veel [[Francesco Petrarca]] (luulekogu "[[Il Canzoniere]]") ja [[Giovanni Boccaccio]] (novellikogu "[[Dekameron]]" kuulub maailma kõige populaarsemate novellikogude hulka<ref name="Britannica-Shakespeare" />). Kaasaegsetest Itaalia kirjanikest on [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli kirjandusauhinna]] võitnud luuletaja [[Giosuè Carducci]] (1906), [[Realism (kirjandus)|realismi]] viljelenud [[Grazia Deledda]] (1926), näite- ja proosakirjanik [[Luigi Pirandello]] (1934), novellikirjanik [[Italo Calvino]] (1960), luuletaja [[Salvatore Quasimodo]] (1959), luuletaja [[Eugenio Montale]] (1975) ja satiirik [[Dario Fo]] (1997).<ref name="Nobel-kirjandus" /> === Muusika === {{Vaata|Itaalia muusika}} [[Pilt:Bernardo Strozzi - Claudio Monteverdi (c.1630).jpg|pisi|püsti|Ooperihelilooja [[Claudio Monteverdi]]]] Itaalia [[muusika]]traditsioonid ulatuvad tagasi [[esiaeg]]a, sisaldades laia variatsiooni [[muusikavorm]]idest – [[rahvamuusika|rahva-]] ja [[klassikaline muusika|klassikalisest muusikast]] kuni [[ooper]]i ja [[rokkmuusika]]ni.<ref name="italianlegacy-muusika" /> Kuulsamate Itaalia [[helilooja]]te hulka kuuluvad [[Giovanni Pierluigi da Palestrina|Palestrina]] ja [[Claudio Monteverdi|Monteverdi]] ([[renessanssmuusika|renessansiheliloojad]]); [[Alessandro Scarlatti]], [[Arcangelo Corelli|Corelli]] ja [[Vivaldi]] ([[barokkmuusika|barokiheliloojad]]); [[Paganini]] ja [[Rossini]] ([[klassikaline muusika|klassikalise muusika]] heliloojad); [[Verdi]] ja [[Puccini]] ([[Romantism (muusika)|romantismi]] heliloojad). Modernistliku itaalia muusika silmapaistvad heliloojad olid [[Luciano Berio]] ja [[Luigi Nono]], kes andsid suure panuse [[Avangardism (muusika)|eksperimentaalse]] ja [[Elektrooniline muusika|elektroonilise muusika]] arengusse.<ref name="yourguidetoitaly" /> Itaalia käsitöömeistrid leiutasid mitmeid muusikariistu nagu [[klavessiin]] ja [[fagott]] ning täiustasid muid, näiteks [[klaver]]it ja [[viiul]]it.<ref name="italianlegacy-muusika" /> ==== Rahvamuusika ==== Igal Itaalia regioonil on välja arenenud omad unikaalsed muusikastiilid, instrumendid ja tantsud. [[Ballaad]]id (''canti epico lirici'') esinevad rohkem põhjaregioonides, lüürilised laulud (''canti lirico monostrofici'') on aga populaarsed Lõuna-Itaalias. Traditsioonilises Itaalia rahvamuusikas kasutatakse [[klahvakordion]]i, [[flööt]]i, [[torupill]]i ja mitmesuguseid puhkpille (''ciaramella'' ja ''piffero''). Regionaalse muusika tuntumate näidete hulka kuuluvad Napoli laulud ja Sitsiilia rahvamuusika, kuna nendest regioonidest on inimesed emigreerunud üle maailma laiali.<ref name="italianlegacy-muusika" /> ==== Ooper ==== Erinevalt rahvamuusikast assotsieerub ooper rohkem Itaalia identiteediga, kuigi pärineb riigi põhjaosast – [[Firenze]]st. Euroopa muusika arengus toimusid [[17. sajand]]il suured muudatused, [[trubaduur]]ide levitatav keskaegne muusika asendus harmooniliste [[madrigal]]idega ja lõpuks [[ooper]]iga. Järgnevate sajandite jooksul kujunesid Itaalias välja ooperitraditsioonid, mille esindajateks olid sellised silmapaistvamad heliloojad nagu Claudio Monteverdi, Alessandro Scarlatti, [[Gioacchino Rossini]], [[Vincenzo Bellini]], [[Gaetano Donizetti]] ja [[Giuseppe Verdi]]. Itaalia ooper domineeris rahvusvahelist ooperit pikka aega, kuniks 19. sajandil hakati aktsepteerima kohalikus keeles oopereid.<ref name="italianlegacy-muusika" /> ==== Klassikaline muusika ==== 16. sajandi alguses sündinud itaalia [[klassikaline muusika|klassikalist muusikat]] on ooperist raske eristada, sest paljud klassikalised heliloojad kirjutasid mõlemat. Kuulsamate näidete hulka kuuluvad [[Tomaso Albinoni]], [[Francesco Cavalli]], [[Antonio Cesti]] ja [[Gaetano Donizetti]]. Teise gruppi võib tinglikult arvata heliloojad, kes on kuulsad oma [[sümfoonia]]tega, [[instrumentaalkontsert]]idega ja [[sonaat]]idega. Nende hulka kuuluvad [[Alessandro Marcello]], [[Niccolò Paganini]], [[Giuseppe Domenico Scarlatti]] ja [[Antonio Vivaldi]].<ref name="italianlegacy-muusika" /> 20. sajandi alguses sündinud hilisem itaalia klassikaline muusika (tuntud kui [[instrumentaalmuusika]]) eemaldus ooperitraditsioonidest (Giuseppe Martucci teine sümfoonia). Modernsete ja innovatiivsete heliloojate hulka võib arvata [[Luciano Berio]], [[Sylvano Bussotti]], [[Franco Donatoni]] ja [[Luigi Nono]].<ref name="italianlegacy-muusika" /> ==== Tänapäeva popmuusika ==== Viimaste aastakümnete tuntumate Itaalia muusikute hulka kuuluvad [[Domenico Modugno]], [[Mina (laulja)|Mina]], [[Claudio Villa]], [[Adriano Celentano]], [[Lucio Battisti]], [[Fabrizio De André]], [[Francesco Guccini]], [[Zucchero]], [[Lucio Dalla]], [[Vasco Rossi]], [[Gianna Nannini]], [[Laura Pausini]], [[Eros Ramazzotti]] ja [[Andrea Bocelli]]. Mitmed neist on seejuures lauljad ja laulukirjutajad, kelle loomingu osaks on sageli sotsiaalse, poliitilise ja intellektuaalse sisuga protestilaulud või sentimentaalsed ballaadid.<ref name="yourguidetoitaly" /> Rahvusvahelist tunnustust on saavutanud filmimuusika looja [[Ennio Morricone]], kelle tuntumate teoste hulka kuuluvad kaastööd filmidele "Hea, paha ja inetu" (1966) ja "Ükskord Metsikus Läänes" (1968).<ref name="italianlegacy-muusika" /> Samuti on rahvusvaheliselt tuntud muusik [[Giorgio Moroder]], keda peetakse Itaalia disko ja [[elektrooniline muusika|elektroonilise muusika]] pioneeriks.<ref name="Moroder" /> === Sport === {{Vaata|Itaalia sport}} [[Pilt:Italy national football team Euro 2012 final.jpg|pisi|vasakul|Itaalia jalgpallikoondis [[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2012. aasta Euroopa meistrivõistluste]] finaali eel]] Populaarseim [[sport|spordiala]] Itaalias on [[jalgpall]].<ref name="Hamil" /> [[Itaalia jalgpallikoondis]] kuulub maailma parimate meeskondade hulka ja on tulnud [[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistriks]] neljal korral (1934, 1938, 1982 ja 2006).<ref name="fifa" /> Jalgpallile järgnevad populaarsuselt [[korvpall]], [[võrkpall]], [[jalgrattasport]] ja [[veepall]].<ref name="top10sports" /> Riigi korvpallikoondis on tulnud [[Euroopa meistrivõistlused korvpallis|Euroopa meistriks]] kahel korral (1983 ja 1999) ja kahel korral [[olümpiamängud]]e hõbemedali (1980 ja 2004). Kohalikku võrkpalliliigat peetakse üheks tugevamaks maailmas.<ref name="jmu" /> Itaalia jalgratturid on MM-tiitlite poolest belglaste järel teisel kohal. Igal aastal korraldatav [[Giro d'Italia]] kuulub aasta kolme tähtsama jalgrattatuuri hulka.<ref name="jmu" /> === Itaalia köök === [[Pilt:Italian food.JPG|pisi|Itaalia köök: [[pitsa]], [[pasta]], [[espresso]] ja ''[[gelato]]'']] {{Vaata|Itaalia köök}} Itaalia köök on väga mitmekesine ja regiooniti üsna erinev. Seetõttu erineb näiteks Toscanas pakutav toit oluliselt Napolis või Sitsiilias pakutavast. Itaalia kööki iseloomustab lihtne põhimõte: toit peab olema valmistatud värskest toorainest. Vähe toiduaineid imporditakse ja suurem osa kasvatatakse kohapeal. Mitmekesise maastiku ja erinevate kliimatingimuste tõttu erineb kohapeal kasvatatav regiooniti märkimisväärselt. Põhja-Itaalia suured tasandikud on ideaalsed [[Loomakasvatus|karjakasvatuseks]]. Seetõttu esineb sealsel tüüpilisel toidulaual rikkalikult [[piima koor]]t, [[või]]d, [[juust]]u ja palju [[loomaliha]]. Lõuna-Itaalias aga peetakse veiste asemel pigem lambaid, kitsi ja kanu ning see kajastub ka toiduvalmistamisel.<ref name="indigoguide" /> Kuulsaimad Itaalia toidud on levinud üle maailma. Nende hulgas on populaarseimad [[pasta]] ja [[pitsa]]. Keskmiselt sööb üks itaallane aastas 28&nbsp;kg pastatooteid. Samuti pärinevad Itaaliast [[risoto]], [[parmesan]] ja [[salaami]]. Riigi põhjaosas asuv [[Liguuria]] on [[pesto]] sünnimaa ning seal tarbitakse ohtralt värskeid [[Mereannid|mereande]]. Samas ei valmista liguurlased [[tomat]]il põhinevaid kastmeid. Tomat on ohtralt levinud Sitsiilia köögis, mida on läbi aegade tugevalt mõjutanud [[Kreeka kultuur|Kreeka]], [[Araabia kultuur|Araabia]] ja [[Aafrika kultuur]]. [[Milano]]s ja seda ümbritsevas [[Lombardia]]s süüakse [[riis]]i rohkem kui pastat. Sealtkandist pärinevad risoto, ''[[Gorgonzola juust|gorgonzola]]'' ja ''[[mascarpone]]'' juust. Põhitoidu hulka kuulub seal ka [[polenta]]. [[Torino]] on kuulus oma [[šokolaad]]i poolest, [[Piemonte]]t tunnustatakse valgete [[trühvel|trühvlite]] kasvatusmaana ja kvaliteetse [[Itaalia veinid|veini]] tootjana. Toscana on kuulus oma valgete ja mustade trühvlite ning sealihatoodete poolest. [[Emilia Romagna]] regioonist pärinevad valge salaami, Parma sink ja Parma juust (parmesan).<ref name="indigoguide" /> Jookidest on Itaalias populaarseimad vein ja [[kohv]]. Tuntumate [[alkohoolne jook|alkohoolsete jookide]] hulka kuuluvad veel ''[[grappa]]'', ''[[amaretto]]'', ''[[limoncello]]'' jt.<ref name="indigoguide" /> ==Vaata ka== *[[Barletta väljakutse]] *[[Islam Itaalias]] *[[Itaalia 2013. aasta meeleavaldused]] *[[Itaalia ajalooliste riikide loend]] *[[Itaalia Eurovisiooni lauluvõistlusel]] *[[Itaalia jalgpallistaadionite loend]] *[[Itaalia jõed]] *[[Itaalia lahtede loend]] *[[Itaalia meedia]] *[[Itaalia riigipeade loend]] *[[Itaalia veinid]] *[[Lõuna-Itaalia]] *[[Opera Nazionale Balilla]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="elanikkonnakaitse_14_03">{{cite web|url=http://opendatadpc.maps.arcgis.com/apps/opsdashboard/index.html#/b0c68bce2cce478eaac82fe38d4138b1 |title=COVID-19 Italia - Monitoraggio della situazione |trans-title= |publisher=Dipartimento della Protezione Civile |date=14.3.2020 |access-date=14.3.2020 |language=it}}</ref> <ref name="ITA_III_12">{{cite web|url=https://pbs.twimg.com/media/ES7HcmTXgAIGyHM?format=jpg&name=medium |title=WHO declares the coronavirus outbreak a pandemic |trans-title= |publisher= |date= |access-date=12.3.2020 |website=pbs.twimg.com/ |language=it}}</ref> <ref name="SKT1">[http://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/National_accounts_and_GDP Eurostat – National accounts and GDP] ec.europa.eu</ref> <ref name="SKT2">[https://www.focus-economics.com/country-indicator/italy/gdp-per-capita-EUR GDP per capita in Italy (euros)] www.focus-economics.com</ref> <ref name="cia-gdp">[https://web.archive.org/web/20110604195034/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2001rank.html#it COUNTRY COMPARISON :: GDP (PURCHASING POWER PARITY)] www.cia.gov</ref> <ref name="undp">[http://hdr.undp.org/sites/default/files/hdr14-report-en-1.pdf Human development report 2014] hdr.undp.org</ref> <ref name="unesco">[http://whc.unesco.org/en/statesparties/it Italy – Properties inscribed on the World Heritage List (51)] whc.unesco.org</ref> <ref name="UNWTO">[http://www.e-unwto.org/doi/pdf/10.18111/9789284418145 UNWTO Tourism Highlights, 2016 Edition] www.e-unwto.org</ref> <ref name="elezionistorico">[http://elezionistorico.interno.it/index.php?tpel=F&dtel=02/06/1946&tpa=I&tpe=A&lev0=0&levsut0=0&es0=S&ms=S Archivio Storico delle Elezioni – Referendum del 2 Giugno 1946] elezionistorico.interno.it</ref> <ref name="destinorepublicano">[https://destinorepublicano.wordpress.com/2012/12/15/referendum-of-the-monarchy-in-italy-1946/ Referendum on monarchy in Italy, 1946] destinorepublicano.wordpress.com</ref> <ref name="canestrinilex">[http://www.canestrinilex.com/resources/constitution/ The Constitution of Italian Republic] www.canestrinilex.com</ref> <ref name="reuters-Mattarella">[http://www.reuters.com/article/us-italy-president-vote-idUSKBN0L40DA20150131 Italy elects senior judge Sergio Mattarella as president.] www.reuters.com</ref> <ref name="government">[http://www.understandingitaly.com/profile-content/government.html Italian Politics – Government] www.understandingitaly.com</ref> <ref name="Regioni">[http://www.tuttitalia.it/regioni/ Regioni italiane] www.tuttitalia.it</ref> <ref name="città_metropolitane">[http://www.comuniverso.it/index.cfm?menu=560 Comuniverso: le 14 città metropolitane] www.comuniverso.it</ref> <ref name="Aosta">[http://www.tuttitalia.it/valle-d-aosta/ Valle d'Aosta/Vallée d'Aoste] www.tuttitalia.it</ref> <ref name="gazzettaufficiale">[http://www.gazzettaufficiale.it/eli/id/2014/04/07/14G00069/sg Gazzetta Ufficiale: Disposizioni sulle citta' metropolitane, sulle province, sulle unioni e fusioni di comuni. (14G00069) (GU Serie Generale n.81 del 7-4-2014)] www.gazzettaufficiale.it</ref> <ref name="geography">[http://www.understandingitaly.com/profile-content/geography.html The Geography of Italy] www.understandingitaly.com</ref> <ref name="novaator">[http://www.novaator.ee/ET/loodus/kas_itaalias_on_oodata_veel_laastavaid_maavarinaid/ Kas Itaalias on oodata veel laastavaid maavärinaid] www.novaator.ee</ref> <ref name="time-earthquakes">[http://time.com/4464118/italy-earthquake-seismologist-explains-why-common/ Why Italy Is So Prone to Earthquakes] time.com</ref> <ref name="climate">[http://www.understandingitaly.com/profile-content/climate.html The Climate of Italy] www.understandingitaly.com</ref> <ref name="temperature-july">[https://www.currentresults.com/Weather/Italy/temperature-july.php Average Temperatures for Italy in July] www.currentresults.com</ref> <ref name="temperature-january">[https://www.currentresults.com/Weather/Italy/temperature-january.php Average Temperatures for Italy in January] www.currentresults.com</ref> <ref name="Mountain_ranges">[https://www.britannica.com/place/Italy/Mountain-ranges Italy – Mountain ranges] www.britannica.com</ref> <ref name="Bora">[https://www.britannica.com/science/bora Bora – Wind] www.britannica.com</ref> <ref name="Veneetsia-kliima">[http://www.climatestotravel.com/climate/italy/venice Climate – Venice] www.climatestotravel.com</ref> <ref name="Sirocco">[http://www.weatheronline.co.uk/reports/wind/The-Sirocco.htm Sirocco (Scirocco)] www.weatheronline.co.uk</ref> <ref name="Guerzoni">Stefano Guerzoni, R. Chester. "The Impact of Desert Dust Across the Mediterranean". Springer 1996, lk 93. ISBN 978-9048147649</ref> <ref name="isprambiente">[http://www.isprambiente.gov.it/en/archive/news-and-other-events/ispra-news/year-2015/may/biodiversity-in-italy Biodiversity in Italy] www.isprambiente.gov.it</ref> <ref name="climatechangepost">[http://www.climatechangepost.com/italy/biodiversity/ Biodiversity Italy] www.climatechangepost.com</ref> <ref name="Farjon">Aljos Farjon, Denis Filer. "An Atlas of the World's Conifers: An Analysis of Their Distribution, Biogeography, Diversity and Conservation Status". Brill Academic Pub (2013), lk 155. ISBN 978-9004211803.</ref> <ref name="pop2016">[http://www.demo.istat.it www.demo.istat.it/pop2016/index.html]</ref> <ref name="per capire">AA. VV., Noi Italia: 100 statistiche per capire il paese in cui viviamo, Roma, ISTAT, 2010, ISBN 88-458-1643-5.</ref> <ref name="Ortolani">Mario Ortolani. "Geografia della popolazione", Milano, Piccin-Nuova Libraria, 1992, ISBN 88-299-0907-6.</ref> <ref name="demografici2010">[https://web.archive.org/web/20120112062814/http://www.governo.it/backoffice/allegati/61996-6512.pdf Indicatori demografici Anno 2010 (pdf)] web.archive.org</ref> <ref name="Hatton">Hatton, Timothy J. and Jeffrey G. Williamson; Williamson, Jeffrey G (September 1994). "What Drove the Mass Migrations from Europe in the Late Nineteenth Century?". Population and Development Review. Population Council. 20 (3): 533–559. doi:10.2307/2137600. ISSN 0098-7921. JSTOR 2137600</ref> <ref name="Ben-Ghiat">Ben-Ghiat and Hom, "Introduction" to Italian Mobilities (Routledge, 2016)</ref> <ref name="strasa2016">[http://demo.istat.it/strasa2016/index.html http://demo.istat.it/strasa2016/index.html] demo.istat.it</ref> <ref name="Immigrati">[http://www.repubblica.it/solidarieta/immigrazione/2015/12/02/news/rapporto_ismu-128656311/ Immigrati, c'è un popolo di invisibili in Italia e sono più di 400 mila] www.repubblica.it</ref> <ref name="riigiusk">[http://articles.sun-sentinel.com/1985-06-04/news/8501220260_1_italian-state-new-agreement-church Catholicism No Longer Italy`s State Religion] {{Väiksem|88%|June 4, 1985. United Press International}} articles.sun-sentinel.com</ref> <ref name="religioni">[http://riforma.it/it/articolo/2016/02/01/litalia-e-le-religioni-nel-2016 L’Italia e le religioni nel 2016] {{Väiksem|88%|01 febbraio 2016}} riforma.it</ref> <ref name="Leustean">Leustean, Lucian N. (2014). Eastern Christianity and Politics in the Twenty-First Century. Routledge. p. 723. ISBN 978-0-415-68490-3.</ref> <ref name="CESNUR">Massimo Introvigne, Pierluigi Zoccatelli. "Il pluralismo religioso italiano nel contesto postmoderno". CESNUR's 2016 demographic report of minority religions in Italy</ref> <ref name="bilmens2015gen">[http://www.demo.istat.it/bilmens2015gen/ www.demo.istat.it/bilmens2015gen/]</ref> <ref name="vm">[http://www.vm.ee/et/majandus-7 Välisministeerium → Itaalia majandus] www.vm.ee</ref> <ref name="enterprises">[http://www.istat.it/en/files/2013/07/Chapter-2.pdf The system of Italian enterprises: competitiveness and growth potential] (07/2013), www.istat.it</ref> <ref name="tradingeconomics">[http://www.tradingeconomics.com/italy/government-budget Italy Government Budget] www.tradingeconomics.com</ref> <ref name="tradingeconomics-gdp">[http://www.tradingeconomics.com/country-list/government-debt-to-gdp Country List Government Debt to GDP] www.tradingeconomics.com</ref> <ref name="turismo_straniero">[http://www.enit.it/it/studi.html Il turismo straniero in Italia.] www.enit.it</ref> <ref name="worldstopexports1">[http://www.worldstopexports.com/italys-top-10-exports/2420/ Italy’s Top 10 Exports] www.worldstopexports.com</ref> <ref name="worldstopexports2">[http://www.worldstopexports.com/italys-top-10-imports-2/4113/ Italy’s Top 10 Imports] www.worldstopexports.com</ref> <ref name="autostrada">[http://www.nytimes.com/1987/04/26/travel/taking-to-the-highway-in-italy.html?pagewanted=all Taking to the highway in Italy] www.nytimes.com</ref> <ref name="hariduseadus">[http://www.camera.it/parlam/leggi/06296l.htm "Disposizioni per la formazione del bilancio annuale e pluriennale dello Stato (legge finanziaria 2007)"] www.camera.it</ref> <ref name="eures">[http://www.eures.ee/public/ELAMINE_JA_TOOTAMINE_ITAALIAS_2012.pdf Itaalia – Abiks uuel algusel (Eesti Töötukassa, 2012).] www.study-in-italy.it</ref> <ref name="kõrgharidus">[http://www.study-in-italy.it/php5/study-italy.php?idorizz=2 Higher Education Institutions in Italy:Typologies and Lists]</ref> <ref name="florenceinferno">[http://www.florenceinferno.com/national-central-library/ The Central National Library of Florence] www.florenceinferno.com</ref> <ref name="bncrm">[http://www.bncrm.librari.beniculturali.it/index.php?it/262/presentazione Biblioteca Nazionale Centrale di Roma → Presentazione] www.bncrm.librari.beniculturali.it</ref> <ref name="vehicles">[http://www.nationmaster.com/country-info/stats/Transport/Road/Motor-vehicles-per-1000-people Transport > Road > Motor vehicles per 1000 people: Countries Compared] www.nationmaster.com</ref> <ref name="drive">[https://www.drive-alive.co.uk/driving/driving-in-italy.htm Self-Drive Motoring holidays in Italy.] www.drive-alive.co.uk</ref> <ref name="italiarail">[https://www.italiarail.com/italian-high-speed-trains Italian High-Speed Trains] www.italiarail.com</ref> <ref name="knoema">[https://knoema.com/atlas/Italy/topics/Transportation/Rail-transport/Railways-passengers-carried Italy – Rail transport – Railways, passengers carried] knoema.com</ref> <ref name="kogulaevakaup">[http://appsso.eurostat.ec.europa.eu/nui/show.do?dataset=mar_mg_aa_cwhd&lang=en Eurostat → Country level – Gross weight of goods handled in all ports, by direction] appsso.eurostat.ec.europa.eu</ref> <ref name="laevandus2011">[http://noi-italia2014.istat.it/fileadmin/user_upload/allegati/82.pdf Graduatoria dei principali porti italiani] (pdf) noi-italia2014.istat.it</ref> <ref name="laevareisijad">[http://appsso.eurostat.ec.europa.eu/nui/submitViewTableAction.do Eurostat → Country level – Country level – Passengers embarked and disembarked in all ports, by direction] appsso.eurostat.ec.europa.eu</ref> <ref name="MPankEnergia">[http://data.worldbank.org/indicator/EG.IMP.CONS.ZS?locations=IT Energy imports, net (% of energy use)] data.worldbank.org</ref> <ref name="euronuclear">[https://www.euronuclear.org/e-news/e-news-24/italy.htm Past and present nuclear industrial situation in Italy] www.euronuclear.org</ref> <ref name="iea">[http://www.iea.org/publications/freepublications/publication/KeyWorld2016.pdf Key world energy statistics 2016] www.iea.org</ref> <ref name="eniscuola">[http://www.eniscuola.net/en/argomento/natural-gas1/extraction-and-distribution1/natural-gas-in-italy/ Natural gas in Italy] www.eniscuola.net</ref> <ref name="terna">[http://download.terna.it/terna/0000/0525/78.pdf TERNA Group → General data → Population, income and energy consumption in Italy] download.terna.it</ref> <ref name="Fibonacci">[https://www.britannica.com/biography/Leonardo-Pisano Leonardo Pisano – Italian mathematician] www.britannica.com</ref> <ref name="optometrists">[http://www.college-optometrists.org/en/college/museyeum/online_exhibitions/spectacles/invention.cfm The invention of spectacles] www.college-optometrists.org</ref> <ref name="teadusrevolutsioon">[http://www.sparknotes.com/history/european/scientificrevolution/section7.rhtml The Scientific Revolution (1550–1700)] www.sparknotes.com</ref> <ref name="abyss">[http://abyss.uoregon.edu/~js/glossary/galileo.html Galileo Galilei] abyss.uoregon.edu</ref> <ref name="Torricelli">[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3768090/ Torricelli and the Ocean of Air: The First Measurement of Barometric Pressure] www.ncbi.nlm.nih.gov</ref> <ref name="Cardan">[http://www-history.mcs.st-andrews.ac.uk/Biographies/Cardan.html Girolamo Cardano] /www-history.mcs.st-andrews.ac.uk</ref> <ref name="italianlegacy">[http://www.italianlegacy.com/famous-italian-scientists.html Famous Italian Scientists] www.italianlegacy.com</ref> <ref name="Volta">"Alessandro Volta." Famous Scientists. famousscientists.org. 28 Jul. 2014. Web. 1/10/2017 <www.famousscientists.org/alessandro-volta/></ref> <ref name="Avogadro">[http://mrcauseysworld.com/chemistry/atomic_mass.html Relative Atomic Mass] mrcauseysworld.com</ref> <ref name="Cannizzaro">[https://www.chemheritage.org/historical-profile/stanislao-cannizzaro "Stanislao Cannizzaro"] Chemical Heritage Foundation, www.chemheritage.org</ref> <ref name="Golgi">"Life and Discoveries of Camillo Golgi". Nobelprize.org. Nobel Media AB 2014. Web. 11 Jan 2017. <http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/medicine/laureates/1906/golgi-article.html></ref> <ref name="Marconi">"Guglielmo Marconi – Biographical". Nobelprize.org. Nobel Media AB 2014. Web. 10 Jan 2017. <http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/physics/laureates/1909/marconi-bio.html></ref> <ref name="Fermi">"Enrico Fermi – Biographical". Nobelprize.org. Nobel Media AB 2014. Web. 11 Jan 2017. <http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/physics/laureates/1938/fermi-bio.html></ref> <ref name="cia">{{Netiviide |url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/it.html |pealkiri=CIA factbook |vaadatud=2011-01-21 |arhiivimisaeg=2017-07-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170709111211/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/it.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="President">[http://www.difesa.it/EN/President_of_the_Italian_Republic/Pagine/Biografia.aspx President of the Italian Republic] www.difesa.it</ref> <ref name="3UML1">Märkus: kaldkirjas esitatud maakonnad (itaalia keeles ''regione'') on eristaatuses.</ref> <ref name="Trasporto-aereo">[https://www.istat.it/it/files/2015/12/Trasporto-aereo.pdf?title=Trasporto+aereo+-+04%2Fdic%2F2015+-+Testo+integrale+e+nota+metodologica.pdf Il Trasporto Aereo in Italia, anno 2014] www.istat.it</ref> <ref name="sõjaväeteenistus">{{cite web|url=http://www.camera.it/parlam/leggi/04226l.htm |title=Law n°226 of&nbsp;August 23, 2004 |publisher=Camera.it |accessdate=13.07.2012}}</ref> <ref name="armedforces">[http://www.armedforces.co.uk/Europeandefence/edcountries/countryitaly.htm Italy Armed Forces] www.armedforces.co.uk</ref> <ref name="nrdc">{{cite web|url=http://www.nrdc.org/nuclear/euro/euro_pt1.pdf|title=NRDC: U.S. Nuclear Weapons in Europe – part 1|format=PDF|year=2005|accessdate=30.05.2011|author=Hans M. Kristensen / Natural Resources Defense Council|archive-date=1.01.2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20110101060355/http://www.nrdc.org/nuclear/euro/euro_pt1.pdf|url-status=dead}}</ref> <ref name="rocznikbezpieczenstwa">[http://www.rocznikbezpieczenstwa.dsw.edu.pl/fileadmin/user_upload/wydawnictwo/RBM/RBM_artykuly/2006_6.pdf Italian Navy in Somalia, a Peacekeeping Operation and an Operational Test: January 1991–March 1995 (pdf)] www.rocznikbezpieczenstwa.dsw.edu.pl</ref> <ref name="carabinieri">{{cite web|url=http://www.carabinieri.it/Internet/Multilingua/EN/GoverningBodies/|title=The Carabinieri Force is linked to the Ministry of Defence|publisher=Carabinieri|accessdate=14.05.2010}}</ref> <ref name="understandingitaly-health">[http://www.understandingitaly.com/profile-content/health.html Italian National Health Service] www.understandingitaly.com</ref> <ref name="xnB0Q">{{cite web|url=http://www.istat.it/it/archivio/6789|title=Codici statistici delle unità amministrative territoriali: comuni, città metropolitane, province e regioni {{!}}Aggiornamento al 1° gennaio 2018|language=it|accessdate=13. jaanuaril 2018|publisher=ISTAT}}</ref> <ref name="justlanded">[https://www.justlanded.com/english/Italy/Italy-Guide/Health/The-National-Health-Service The National Health Service → The public health system in Italy] www.justlanded.com</ref> <ref name=Istat180630>{{cite web|url=https://www.istat.it/it/archivio/6789 |title= Classificazione {{!}} Codici statistici delle unità amministrative territoriali: comuni, città metropolitane, province e regioni |trans-title= |date=30. juuni 2018 |accessdate=22.08.2018 |publisher=[[Itaalia Riiklik Statistikaamet|Istat]] |language=it}}</ref> <ref name="eahm">[http://www.eahm.eu.org/page/show/slug/the-italian-healthcare-system/category/italy The Italian Healthcare System] www.eahm.eu.org</ref> <ref name=tuttitalia>{{cite web|url=https://www.tuttitalia.it/variazioni-amministrative/ |title=Variazioni amministrative di Comuni e Province|trans-title= |date= |accessdate=22.08.2018 |publisher= |website=www.tuttitalia.it|language=it}}</ref> <ref name="italiantribune-health">[http://www.italiantribune.com/italy-second-healthiest-country-in-the-world/ Italy – Second Healthiest Country in the World] www.italiantribune.com</ref> <ref name="who">[http://www.who.int/gho/publications/world_health_statistics/2016/en/ World Health Statistics 2016: Monitoring health for the SDGs] www.who.int</ref> <ref name="oecd-health">[http://www.oecd.org/els/health-systems/Briefing-Note-ITALY-2014.pdf OECD Health Statistics 2014. How does Italy compare?] www.oecd.org</ref> <ref name="europe-cities">[http://www.europe-cities.com/destinations/italy/health/ Healthcare in Italy] www.europe-cities.com</ref> <ref name="topuniversities">[https://www.topuniversities.com/blog/10-oldest-universities-world 10 of the Oldest Universities in the World] www.topuniversities.com</ref> <ref name="cnr">[https://www.cnr.it/en/about-us Consiglio Nazionale delle Ricerche → About us] www.cnr.it</ref> <ref name="lincei">[http://www.lincei.it/ Accademia Nazionale dei Lincei] www.lincei.it</ref> <ref name="Research">[http://www.istat.it/en/archive/192836 Research and development in Italy] www.istat.it</ref> <ref name="homininid">[http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0012821X11003086 First dated human occupation of Italy at ~ 0.85 Ma during the late Early Pleistocene climate transition] www.sciencedirect.com</ref> <ref name="Neandertaallased">[http://www.thelocal.it/20151104/italy-dates-its-first-neanderthal-to-250k-years-ago Italy's first Neanderthal dates back 250,000 years] www.thelocal.it</ref> <ref name="nüüdisinimene">[http://www.nytimes.com/2011/11/03/science/fossil-teeth-put-humans-in-europe-earlier-than-thought.html?scp=1&sq=kents%20cavern&st=cse Fossil Teeth Put Humans in Europe Earlier Than Thought] www.nytimes.com</ref> <ref name="Keraamika">Liviu Giosan, Dorian Q. Fuller, Kathleen Nicoll, Rowan K. Flad, Peter D. Clift (2013). "Climates, Landscapes, and Civilizations", ISBN 9780875904887.</ref> <ref name="Stentinello">[https://www.um.edu.mt/library/oar/handle/123456789/14898 The Neolithic: the Stentinello culture – University of Malta] www.um.edu.mt</ref> <ref name="Lagozza">[http://oxfordindex.oup.com/view/10.1093/oi/authority.20110803100047881 Lagozza Culture] oxfordindex.oup.com</ref> <ref name="Remedello">J. P. Mallory, Douglas Q. Adams (1997). "Encyclopedia of Indo-European Culture". Fitzroy Dearborn Publishers, lk 482. ISBN 978-1-884964-98-5</ref> <ref name="LTkuni1500">CTI Reviews (2016). "Western Civilization, to 1500: Civilizations, Western culture".</ref> <ref name="Wijngaarden">Gert Jan van Wijngaarden, ''Use and Appreciation of Mycenaean Pottery in the Levant, Cyprus and Italy (1600–1200 B.C.): The Significance of Context'', Amsterdam Archaeological Studies, Amsterdam University Press, 2001</ref> <ref name="initaly">[http://www.initaly.com/regions/classic/greek.htm Greek Italy: A Roadmap] www.initaly.com</ref> <ref name="phoenicia">[http://phoenicia.org/colonies.html Phoenician Colonies] phoenicia.org</ref> <ref name="Traianus">[http://www.crystalinks.com/trajan.html Trajan] www.crystalinks.com</ref> <ref name="theancientworld">[http://theancientworld.net/civ/roman_empire.html The World of the Ancient Romans] theancientworld.net</ref> <ref name="Heather">Peter J. Heather (2014) "The Restoration of Rome: Barbarian Popes and Imperial Pretenders". Oxford University Press, lk 166. ISBN 978-0199368518.</ref> <ref name="historyfiles">[http://www.historyfiles.co.uk/KingListsEurope/ItalyKingdom.htm European Kingdoms → Italian Peninsula] www.historyfiles.co.uk</ref> <ref name="entsyklopeedia-ajalugu">[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/itaalia_ajalugu1 Eesti Entsüklopeedia → Itaalia ajalugu] entsyklopeedia.ee</ref> <ref name="lostislamichistory">[http://lostislamichistory.com/muslim-sicily-part-1/ Muslim Sicily Part 1: The Rise and Fall of Islam in Italy] lostislamichistory.com</ref> <ref name="normannid">[https://mediaevalmusings.wordpress.com/2013/01/08/under-the-heel-of-the-boot-the-normans-in-southern-italy/ Under the Heel of the Boot: The Normans in Southern Italy] mediaevalmusings.wordpress.com</ref> <ref name="historyworld-lk2">[http://www.historyworld.net/wrldhis/PlainTextHistories.asp?ParagraphID=glq History of Italy → Page 2] www.historyworld.net</ref> <ref name="historyworld-lk3">[http://www.historyworld.net/wrldhis/PlainTextHistories.asp?groupid=2698&HistoryID=ac52&gtrack=pthc History of Italy → Page 3] www.historyworld.net</ref> <ref name="historyworld-lk4">[http://www.historyworld.net/wrldhis/PlainTextHistories.asp?groupid=2699&HistoryID=ac52&gtrack=pthc History of Italy → Page 4] www.historyworld.net</ref> <ref name="historyworld-lk5">[http://www.historyworld.net/wrldhis/PlainTextHistories.asp?groupid=2701&HistoryID=ac52&gtrack=pthc History of Italy → Page 5] www.historyworld.net</ref> <ref name="arhitektuur">[http://www.safaritheglobe.com/italy/culture/architecture/ Architecture of Italy] www.safaritheglobe.com</ref> <ref name="Romaani maalikunst">[http://www.visual-arts-cork.com/history-of-art/romanesque-painting-italy.htm Romanesque Painting: Italy] www.visual-arts-cork.com</ref> <ref name="scholastic">[http://www.scholastic.com/browse/article.jsp?id=3753882 Italian Art and Architecture] www.scholastic.com</ref> <ref name="Gooti maalikunst">[http://www.visual-arts-cork.com/history-of-art/gothic.htm Gothic Art] www.visual-arts-cork.com</ref> <ref name="Giotto">[http://www.visual-arts-cork.com/old-masters/giotto.htm Giotto] www.visual-arts-cork.com</ref> <ref name="Vararenessanss">[http://www.visual-arts-cork.com/history-of-art/early-renaissance-painting.htm Early Renaissance Painting] www.visual-arts-cork.com</ref> <ref name="Hamil">{{cite book|last=Hamil|first=Sean|title=Managing football : an international perspective|year=2010|publisher=Elsevier/Butterworth-Heinemann|location=Amsterdam|isbn=1-85617-544-8|page=285|edition=1st ed., dodr.|last2=Chadwick|first2=Simon}}</ref> <ref name="Masaccio">[http://www.initaly.com/regions/tuscany/masaccioalbm.htm Masaccio, Florence's "Sloppy" Genius] www.initaly.com</ref> <ref name="fifa">[https://web.archive.org/web/20190323204325/https://www.fifa.com/fifa-tournaments/archive/worldcup/index.html FIFA World Cup™ Archive] www.fifa.com</ref> <ref name="Kõrgrenessanss">[http://www.visual-arts-cork.com/history-of-art/high-renaissance-painting.htm High Renaissance Painting] www.visual-arts-cork.com</ref> <ref name="indigoguide">[http://www.indigoguide.com/italy/food.htm Italy's Food & Drink – the History of Italian Cooking] www.indigoguide.com</ref> <ref name="Barokk">[http://www.visual-arts-cork.com/history-of-art/baroque-painting.htm Baroque Painting] www.visual-arts-cork.com</ref> <ref name="top10sports">[http://www.top10-italy.com/2012/01/03/top-10-sports-in-italy/ Top 10 Sports in Italy] www.top10-italy.com</ref> <ref name="futurism">[http://www.visual-arts-cork.com/history-of-art/futurism.htm Futurism in Italy 1909–1914] www.visual-arts-cork.com</ref> <ref name="jmu">[http://www.jmu.edu/italiano/sports.shtml Italian sports] www.jmu.edu</ref> <ref name="Rosen">{{cite web|title=''Poetry and Drama: Literary Terms and Concepts.''|publisher=The Rosen Publishing Group|date=2011|url=https://books.google.com/books?id=LHA_SydyKOYC&pg=PA39&dq|accessdate=18.10.2011}}</ref> <ref name="britannica">[https://www.britannica.com/art/dolce-stil-nuovo ''Dolce stil nuovo''] www.britannica.com</ref> <ref name="Britannica-Shakespeare">{{cite web| title = Giovanni Boccaccio: The Decameron.| encyclopedia = [[Encyclopædia Britannica]]| location = | date = | url = http://www.britannica.com/EBchecked/topic/70836/Giovanni-Boccaccio/755/The-Decameron | accessdate = 18.12.2013}}</ref> <ref name="Nobel-kirjandus">{{cite web|url=http://nobelprize.org/nobel_prizes/literature/laureates/|title=All Nobel Prizes in Literature |publisher=Nobelprize.org |accessdate=30.05.2011}}</ref> <ref name="italianlegacy-muusika">[http://www.italianlegacy.com/italian-music-1.html Italian Music] www.italianlegacy.com</ref> <ref name="yourguidetoitaly">[http://www.yourguidetoitaly.com/italian-music.html Italian music] www.yourguidetoitaly.com</ref> <ref name="Moroder">[https://www.theguardian.com/music/australia-culture-blog/2014/may/29/giorgio-moroder-10-groundbreaking-tunes Giorgio Moroder: 10 groundbreaking tunes] www.theguardian.com</ref> }} == Välislingid == {{vikisõnastikus}} {{Commonskat|Italy}} {{Vikitsitaadid}} * [http://www.fotogian.com/ FotoGian] Itaalia piltide galerii (itaalia ja inglise keeles) * [http://kes-kus.ee/mottetute-riikide-aabits-geograafiakandidaat-hardo-aasmae-sari-meie-planeedi-mottetutest-riikidest-itaallasi-iseloomustab-tanamatus-ja-oskamatus-oma-riiki-pidada/ Itaalia, milleks?] {{ELriigid}} {{Euroopariigid}} {{NATOriigid}} {{koord|type=country |region=IT}} {{Head artiklid}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Euroopa maad]] [[Kategooria:Vahemere maad]] [[Kategooria:Euroopa Liidu riigid]] [[Kategooria:Itaalia| ]] 3j0kp756gvyz82letxdro8qun5bcm0n Jeemen 0 2830 6168450 5898525 2022-07-26T18:09:01Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.8 wikitext text/x-wiki {{Riik | riiginimi = Jeemeni Vabariik | omastav = Jeemeni | nimi1_keel = araabia | nimi1 = ﻟﺠﻤﻬﻮﺭﯾّﺔ ﺍﻟﯿﻤﻦ | nimi1_latin = Al-Jumhūrīyah al-Yamanīyah | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Emblem of Yemen.svg | vapi_laius = 125px | asendikaart = Yemen in its region.svg | deviis = | riigikeel = [[araabia keel|araabia]] | ametlik_keel = | pealinn = [[Aden]] (''[[de facto]]'')<br>[[Sanaa]] (''[[de jure]]'') | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[Mahdi al-Mashat]] ''(Poliitilise Ülemnõukogu esimees)''<br>[[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]] (seaduslik president) | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Ma‘īn ‘Abd al-Malik Sa‘īd]] | pindala = 527970 | rahvaarv = | valuuta = [[Jeemeni riaal|riaal]] (YER) | ajavöönd = [[maailmaaeg]] +3 | hümn = [[Ühendatud vabariik]] | usk = [[Islam]] | üladomeen = [[.ye]] | telefonikood = 967 | riigikord = [[presidentaalne vabariik]] | SKT = 21,66 miljardit USA dollarit (2007. aasta hinnang) | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = YEM | märkused = }} '''Jeemen''' on [[riik]] [[Lähis-Ida]]s [[Araabia poolsaar]]el. Jeemen piirneb põhjas [[Saudi Araabia]] ja idas [[Omaan]]iga, läänes [[Punane meri|Punase mere]] ja lõunas [[Adeni laht|Adeni lahega]]. Jeemeni territooriumi hulka kuulub ka üle 200 saare, suurim neist on [[Sokotra]]. == Haldusjaotus == [[Fail:Yemen, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|Jeemeni kubernerkonnad]] Jeemen on halduslikult jaotatud 21 [[kubernerkond (Jeemen)|kubernerkonnaks]] (''muḩāfaz̧ah'') ja keskalluvusega linnaks ([[Sanaa]]). * [[Abyāni kubernerkond]] ( ابيان ) * [[Adeni kubernerkond]] * [[‘Amrāni kubernerkond]] ( عمران ) * [[Al-Bayḑā’ kubernerkond]] ( البيضاء ) * [[Aḑ-Ḑāli‘ kubernerkond]] ( الضالع ) * [[Dhamāri kubernerkond]] ( ذمار ) * [[Ḩaḑramawti kubernerkond]] ( حضرموت ) * [[Ḩajjah' kubernerkond]] ( حجة ) * [[Al-Ḩudaydah' kubernerkond]] ( الحديدة ) * [[Ibbi kubernerkond]] ( اب ) * [[Al-Jawfi kubernerkond]] ( الجوف ) * [[Laḩiji kubernerkond]] ( لحج ) * [[Al-Mahrah' kubernerkond]] ( المهرة ) * [[Al-Maḩwīti kubernerkond]] ( المحويت ) * [[Ma'rībi kubernerkond]] ( مأريب ) * [[Raymah' kubernerkond]] (ريمة) * [[Şa‘dah' kubernerkond]] ( صعدة ) * [[Sanaa kubernerkond]] ( صنعاء ) * [[Shabwah' kubernerkond]] ( شبوة ) * [[Sokotra kubernerkond]] * [[Ta‘izzi kubernerkond]] ( تعز ) == Ajalugu == Varaseimad asustuse leiud Jeemeni aladelt on ajastust [[2400 eKr]]. Hiljem tekkinud linnad olid [[Lõuna-Aasia]]st pärineva [[mürr]]i ja [[viiruk]]ikaubanduse tähtsad kaubanduskeskused, kust kaubad [[karavan]]idega toimetati [[Ktesiphon]]i, [[Süüria]]sse ja [[Vahemere maad|Vahemere maadesse]]. Tänu edukale kaubandusele õitses piirkond ajavahemikul [[1200 eKr]] kuni 255 pKr. [[Piibel|Piiblis]] mainitud [[Seeba]] kuningriik arvatakse olevat asunud tänapäeva [[Etioopia]], Jeemeni ja/või [[Eritrea]] aladel. Alad vallutati [[Rooma impeerium|Vana-Rooma]] [[Vana-Rooma keisrite loend kuni riigi lahknemiseni|keisri]] (98–117) [[Traianus]]e poolt. Piirkonda kontrollisid seejärel pisiriigid, [[Aksumi kuningriik]], [[Pärsia]], [[Umaijaadide kalifaat|Umaijaadide]] ja [[Abbassiidide kalifaat|Abbassiidide]] [[kalifaat]]. [[Fail:Flag of Yemen.svg|pisi|Jeemeni lipp]] [[Fail:Emblem of Yemen.svg|pisi|Jeemeni vapp]] == Sümboolika == === Lipp === Jeemeni lipp on punase, valge ja musta horisontaalse triibuga trikoloor. Must sümboliseerib tumedat minevikku, valge säravat tulevikku ja punane verd, mis valati, et saavutada vabadus ja ühtsus<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.britannica.com/topic/flag-of-Yemen|pealkiri=ENCYCLOPEDIA BRITANNICA|väljaanne=|aeg=|vaadatud=18.02.2020}}</ref>. === Vapp === Jeemeni vapil on kujutatud kuldset kotkast, kellel on kirjarull küüniste vahel. Rulli peal on riigi nimi araabia keeles. Kotka ees oleval kilbil on kujutatud kohvitaime ja Maribi tamme, mis sarnaneb endise Põhja-Jeemeni sümboliga. Kotkast mõlemal pool on kujutatud lippuvarraste otsas Jeemeni riigilippu.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://heraldry-wiki.com/heraldrywiki/index.php?title=Yemen|pealkiri=International Civic Army|väljaanne=|aeg=|vaadatud=18.02.2020}}</ref> == Rahvastik == Rahvastiku soolist ja vanuselist struktuuri vaadates on näha, et tegemist on noore rahvastikuga. {| class="wikitable" |+Rahvastiku soolis-vanuseline struktuur<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/|pealkiri=The World Factbook|väljaanne=|aeg=|vaadatud=09.04.2020|arhiivimisaeg=7.05.2013|arhiivimisurl=https://www.webcitation.org/6GR2bmwfo?url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/docs/history.html|url-olek=ei tööta}}</ref> !Vanus !Mehed (%) !Naised (%) |- |0–14-aastased |19,92 |19,23 |- |15–24-aastased |10,78 |10,48 |- |25–54-aastased |16,76 |16,02 |- |55–64-aastased |1,83 |2,17 |- |üle 65-aastased |1,28 |1,53 |} === Sündimus ja suremus === Jeemeni naiste keskmine vanus esimese lapse sünnitamisel on 21,4 aastat ning keskmine laste arv ühe sünnituseas naise kohta on 3,2. Imikusuremus on keskmiselt 41,9 surma 1000 elus sünni kohta.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/|pealkiri=The World Factbook|väljaanne=|aeg=|vaadatud=04.03.2020|arhiivimisaeg=7.05.2013|arhiivimisurl=https://www.webcitation.org/6GR2bmwfo?url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/docs/history.html|url-olek=ei tööta}}</ref> Jeemenis on oodatav eluiga keskmiselt 66,44 aastat. Meestel on keskmine oodatav eluiga 64,72 aastat ning naistel 68,16 aastat.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.worldometers.info/demographics/life-expectancy/|pealkiri=Worldometer|väljaanne=|aeg=|vaadatud=03.03.2020}}</ref> Jeemeni rahvastiku aastane juurdekasv on 2,17%<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.indexmundi.com/g/r.aspx?v=24|pealkiri=Population growth rate|väljaanne=|aeg=|vaadatud=03.03.2020}}</ref>. Sellest võib järeldada, et Jeemeni rahvastik kasvab. === Migratsioon === Riigi rändeiive promillides on –1,1. Immigrantide osatähtsus riigi rahvastikust on 1,3%. Immigrandid pärinevad peamiselt [[Somaalia|Somaaliast]], [[Etioopia|Etioopiast]] ja [[Sudaan|Sudaanist]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://migrationdataportal.org/?i=stock_abs_&t=2019|pealkiri=Migration data portal|väljaanne=|aeg=|vaadatud=17.03.2020}}</ref> Jeemenis oli 2019. aasta seisuga 14 638 [[Etioopia]] põgeniku ning 2020. aasta seisuga on Jeemenis 253 755 [[Somaalia]] põgeniku. === Rahvastiku paiknevus === Valdav osa elanikkonnast elab Sarawati mägedes, mis asuvad riigi lääneranniku juures<ref name=":0" />. == Majandus == Jeemeni peamised tootmisharud on toornafta tootmine ja nafta rafineerimine, väikesemahuline puuvilla tekstiilide ja nahktoodete tootmine, toiduainete töötlemine, käsitöö, kaubalaevade remont alumiiniumtoodete, tsemendi ja maagaasi tootmine. Põllumajanduses tegeletakse teravilja, puuvilja, köögivilja, kaunvilja, [[Katapõõsas|kata]], kohvi, puuvilla, piimatoodete, kariloomade (lambad, kitsed, veised, kaamelid), kodulinnude ja kala kasvatamise ning tootmisega. Enamik inimesi töötab põllumajanduses. Vähem kui üks neljandik riigi tööjõulisest elanikkonnast töötab teeninduses, ehituses, tööstuses ja kaubanduses. <ref name=":0" /> Töötute osakaal riigis oli 2018. aastal 12,93%<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.macrotrends.net/countries/YEM/yemen/unemployment-rate|pealkiri=MacroTrends|väljaanne=|aeg=|vaadatud=09.04.2020}}</ref>. === Rahvusvaheline kaubandus === Jeemeni väärtuslikumad eksportkaubad on toornafta, kohv, kuivatatud ja soolatud kala ning veeldatud maagaas. Suurimad ekspordi partnerriigid 2017. aastal olid [[Egiptus]], [[Tai]], [[Valgevene]], [[Omaan]], [[Araabia Ühendemiraadid]] ja [[Saudi Araabia]].<ref name=":0" /> Jeemenisse imporditakse peamiselt toitu, elusloomi, masinaid ja seadmeid ning kemikaale. Suurimad impordi partnerriigid olid 2017. aastal [[Araabia Ühendemiraadid]], [[Hiina]], [[Türgi]], [[Brasiilia]], [[Saudi Araabia]], [[Argentina]] ja [[India]].<ref name=":0" /> === Turism === 2018. aastal moodustas turism 5,7% Jeemeni sisemajanduse kogutoodangust<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://knoema.com/atlas/Yemen/topics/Tourism/Travel-and-Tourism-Total-Contribution-to-GDP/Contribution-of-travel-and-tourism-to-GDP-percent-of-GDP|pealkiri=Knoema|väljaanne=|aeg=|vaadatud=05.04.2020}}</ref>. Kõige enam külastatakse Jeemenis UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvaid paiku. [[Välisministeerium]] soovitab Jeemenit reisisihtkohana vältida seoses pingelise olukorraga regioonis<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://reisitargalt.vm.ee/riigid/jeemen/|pealkiri=Reisitargalt|väljaanne=|aeg=|vaadatud=09.04.2020}}</ref>. == Terrorism == Jeemenis on väga suur terrorioht. === [[Al-Qā‘idah]] Araabia poolsaarel (AQAP) === [[Al-Qā‘idah]] eesmärgiks on kukutada Jeemeni valitsus ja Huthi väed ning lõpuks luua islami kalifaat. Likvideerida USA ja Lääne mõju ja kohalolek Jeemenis ja ülejäänud Araabia poolsaarel. 2018. aasta seisuga oli [[Al-Qā‘idah]] terrorirühmitus kõige aktiivsem Lõuna-, Ida- ja Kesk-Jeemenis.<ref name=":0" /> === '''Iraagi ja Levandi Islamiriik (ISIS-Jeemen)''' === Iraagi ja Levandi Islamiriigi eesmärgiks on asendada Jeemeni valitsus ja Huthi väed Islamiriigiga ning rakendada ISISe šariaadi range tõlgendus. 2018. aasta seisuga tegutses Iraagi ja Levandi Islamiriik peamiselt Jeemeni lõuna- ja keskosas, kus operatiivtöötajad korraldavad rünnakuid Huthi vägede, [[Šiiidid|Šiiia]] moslemite ning valitsuse rajatiste ja personali vastu.<ref name=":0" /> === [[Islami revolutsiooniline kaardivägi]] === [[Islami revolutsiooniline kaardivägi|Islami revolutsiooniline kaardiväe]] eesmärgiks on levitada Iraani mõjuvõimu ning võidelda [[Saudi Araabia]] ja [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraadide]] vastu, toetades Jeemeni Houthi valitsust rahastuse, väljaõppe, logistilise toe ja relvade kaudu, sealhulgas ballistiliste rakettide ja mehitamata õhusõidukite (UAV) tehnoloogia näol<ref name=":0" />. == Vaata ka== *[[Al-Qā‘idah Jeemenis]] *[[Jeemeni Rahvademokraatlik Vabariik]] *[[Jeemeni Demokraatlik Vabariik]] *[[Jeemeni kodusõda (1994)]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{vikisõnastik-tekstina}} {{commonskat-tekstina}} {{Aasiariigid}} {{koord|type=country |region=YE |dim=1150000}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Aasia maad]] [[Kategooria:Lähis-Ida]] [[Kategooria:Jeemen| ]] dknnwzyl0neom74mx44h9i5f46zl1b1 Jordaania 0 2831 6168482 5900798 2022-07-26T19:05:43Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.8 wikitext text/x-wiki {{Riik | riiginimi = Jordaania Hašimiidi Kuningriik | omastav = Jordaania | nimi1_keel = araabia | nimi1 = لمملكة الأردنّيّة الهاشميّ | nimi1_latin = Al-Mamlakah al-Urdunīyah al-Hāshimīyah | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Coat of arms of Jordan.svg | vapi_laius = 100px | asendikaart = Jordan in its region.svg | deviis = | riigikeel = [[araabia keel|araabia]] | ametlik_keel = | pealinn = [[Amman]] | riigipea_ametinimi = kuningas | riigipea_nimi = [[‘Abd Allāh II]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Bisher al-Khasawneh]] | pindala = 92300 | rahvaarv = | rahvaarv_seis = | rahvaarv_viide = | iseseisvus = [[25. mai]] [[1946]] | valuuta = [[Jordaania dinaar|dinaar]] (JOD) | ajavöönd = [[maailmaaeg]] +2 | hümn = [[Jordaania kuninglik hümn]] | usund = [[islam]] | üladomeen = [[.jo]] | telefonikood = 962 | riigikord = [[konstitutsiooniline monarhia]] | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = JOR | märkused = }} '''Jordaania''' on [[riik]] [[Lähis-Ida]]s. Piirneb läänes [[Iisrael]]i ja [[Jordani Läänekallas|Jordani Läänekalda]], põhjas [[Süüria]]ga, kirdes [[Iraak|Iraagiga]] ning idas ja lõunas [[Saudi Araabia]]ga. Kuni [[1946]]. aastani kandis riik nime ''[[Transjordaania]]''. == Loodus == [[Pilt:Wadi Rum BW 16.JPG|pisi|[[Wādī Ramm]]]] Jordaanias on suur osatähtsus [[kõrb]]etel. Riik jaguneb kolmeks looduspiirkonnaks. Jordaania lääneosas põhjast lõunasse kulgevas [[Jordani org|Jordani orus]] [[Surnumeri|Surnumere]] ääres on Maa madalaim kuiv punkt (425 m alla merepinna). Jordani org on osa [[Ida-Aafrika riftivöönd]]ist, mis jätkub lõuna poole [[Al-‘Aqabah' laht|Al-‘Aqabah' lahe]] kaudu [[Punane meri|Punasesse merre]]. ==Riik== ===Riigikaitse=== Jordaania kaitsejõud koosnevad kolmest väest: [[Maavägi|maa-]], [[Õhuvägi|õhu-]] ja [[Merevägi|mereväest]]. Kogu Jordaania territoorium on jaotatud 4 ringkonnaks: Keskpiirkond ([[‘Ammān]]), Lõunapiirkond ([[Al-‘Aqabah]] sadam), Põhjapiirkond ([[Irbid]]) ja Idapiirkond ([[Azraq]]). == Haldusjaotus == [[Pilt:Jordan, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|Jordaania kubernerkonnad]] === Kubernerkonnad === Jordaania jaguneb 12 [[kubernerkond (Jordaania)|kubernerkonnaks]] (''muḩāfaz̧ah''). * [[‘Ajlūni kubernerkond]] * [[Ammani kubernerkond]] * [[Al-‘Aqabahi kubernerkond]] * [[Al-Balqā’ kubernerkond]] * [[Irbidi kubernerkond]] * [[Jarashi kubernerkond]] * [[Al-Karaki kubernerkond]] * [[Ma‘āni kubernerkond]] * [[Mādabā kubernerkond]] * [[Al-Mafraqi kubernerkond]] * [[Aţ-Ţafīlahi kubernerkond]] * [[Az-Zarqā’ kubernerkond]] ==Rahvastik== 2015. aastal elas Jordaanias hinnanguliselt 8 117 564 inimest.<ref name="cia" /> [[Rahvastiku tihedus]] oli 88 inimest [[ruutkilomeeter|ruutkilomeetri]] kohta. Jordaania [[sündimuskordaja]] oli 2015. aastal 25,37 promilli ja [[suremuskordaja]] 3,79 promilli.<ref name="cia" /> [[Keskmine eluiga]] oli 74,35 aastat (meestel 73 aastat, naistel 75,78 aastat).<ref name="cia" /> ===Rahvuslik koosseis=== Põhiosa elanikkonnast moodustavad [[araablased]] (98%). Suuremad [[vähemusrahvus]]ed on [[tšerkessid]] 1% ja [[armeenlased]] 1%.<ref name="cia" /> ===Kirjaoskus=== Kirjaoskus on 95,4% (2015).<ref name="cia" /> ===Religioon=== Valitsev [[religioon]] on [[islam]]. 97,2% elanikkonnast moodustavad [[moslem]]id (peamiselt [[sunniidid]]) ja 2,2% [[kristlus|kristlased]].<ref name="cia" /> ==Majandus== Jordaania 2011. aasta [[SKP]] oli 36,04 miljardit [[USA dollar]]it.<ref name="imf" /> 2014. aastal oli töötus 11,9%. 14,2% rahvastikust elab allpool [[vaesuspiir]]i (2002).<ref name="cia" /> {| class="wikitable" style="text-align:center" |+SKT ja tööjõu jaotumine sektoriti<ref name="cia" /> |- !Sektor !SKT (2014) !Tööjõud (2013) |- |bgcolor="#FFE7BA" | Põllumajandus |3,2% || 2% |- |bgcolor="#FFF5EE" | Tööstus |29,3% || 20% |- |bgcolor="#EEEEE0" | Teenindus |67,4% || 78% |} === Väliskaubandus === Jordaania suurimad ekspordiartiklid on rõivad, [[väetis]], [[kaaliumkarbonaat]], köögiviljad ja ravimid. Tähtsaimad ekspordipartnerid (2013) on [[Iraak]] (18,4), [[Ameerika Ühendriigid]] (17,7%), [[Saudi Araabia]] (13,6%), [[India]] (7,3%) ja [[Araabia Ühendemiraadid]] (4%).<ref name="cia" /> Jordaania suurimad impordiartiklid on [[toornafta]], masinad, transpordivarustus, [[raud]] ja teravili. Tähtsaimad impordipartnerid (2013) on Saudi Araabia (18,5%), [[Hiina]] (10,3%), Ameerika Ühendriigid (6,3%), India (5,1%) ja [[Itaalia]] (4,8%).<ref name="cia" /> == Ajalugu == {{vaata|Jordaania ajalugu}} Jordaania alad [[Lähis-Ida ajalugu|Lähis-Idas]] on kuulunud [[Rooma riik|Rooma]], [[Bütsants]]i ([[4. sajand]]), [[Kalifaat|Araabia Kalifaadi]] (630. aastast) ja [[Osmani impeerium]]i ([[1517]]–[[1918]]) koosseisu. [[I maailmasõda|I maailmasõja]] lõpul tõrjuti [[Suurbritannia]] toel Jordaania aladelt türklased välja. [[1920]]. aastal liideti Jordaania territoorium [[Suurbritannia]] hallatud [[Palestiina mandaatterritoorium]]i osaga. [[1921]]. aastal eraldati sellest [[Transjordaania]], mis sai iseseisvaks [[emiraat|emiraadiks]]. {{vaata|Jordaania riigipeade loend}} ===Jordaania kuningriik=== [[1946]]. aastal loodi sõltumatu Transjordaania Hašimiidi Kuningriik. [[ÜRO Peaassamblee]] otsuse alusel kuulutati 14. veebruaril 1948 välja [[Iisrael]]i riik, partitsioneerimisresolutsiooni järgi pidi moodustatama allesjäänud 25 protsendile Palestiina alast [[Juudi riik|juudiriik]] ning teine Palestiina [[Araabia riik|araablaste riik]] (Transjordaania oli esimene). 14. mail 1948 kuulutasid juudid oma territooriumil välja Iisraeli riigi. Järgmisel päeval ründasid vastloodud riiki seitse naaberriiki – Egiptus, Jordaania, Süüria, [[Liibanon]], [[Saudi Araabia]], [[Iraak]] ja [[Jeemen]]. Iisraeli rünnanud Araabia riikide valitsused kutsusid Iisraeli alal elavaid araablasi üles lahkuma, kuid neile lubati võimalust pärast sõjategevuse lõppu tagasi pöörduda. Iisraelil õnnestus araabia riikide rünnak tagasi lüüa, ta okupeeris 6700 km2 Palestiina Araabia riigile määratud alast ja [[Ida-Jeruusalemm]]. Palestiina aladelt põgenes naaberriikidesse umbes 900 000 araablast. Ülejäänud Palestiina-osa, mis oli määratud Araabia riigile, liidendati Jordaaniaga. [[Pilt:Kuuepäevane sõda.png|pisi|[[Kuuepäevane sõda|Kuuepäevases sõjas]] vallutas Iisrael [[Gaza tsoon]]i ja [[Siinai poolsaar]]e Egiptuselt ning [[Jordani läänekallas|Jordani läänekalda]] Jordaanialt ja [[Golani kõrgendikud]] Süürialt ]] Transjordaania annekteeris Läänekalda ametlikult 1950. aastal ning kõigile seal elavatele araablastele anti kodakondsus. Kuna Transjordaania paiknes [[Jordani jõgi|Jordani jõe]] mõlemal kaldal, sai riigi nimeks Jordaania. Ala, millest oleks pidanud saama teine Palestiina araablaste riik, oli okupeeritud. [[Gaza tsoon|Gaza]] maariba kuulus Egiptusele ning [[Juudea]] ja [[Samaaria]] ehk [[Jordani Läänekallas]] [[Transjordaania]]le. Transjordaania valdusse jäi ka enamik [[Jeruusalemm]]ast, sealhulgas vanalinn ja [[Nutumüür]]. Nii läks araablaste valdusse kokku 85 protsenti kunagisest Suurbritannia mandaadiga piiritletud alast. Aastast [[1950]] on Jordaania Hašimiidi Kuningriik. 1958. aasta veebruaris sõlmisid Lähis-Ida [[Hašimiidide dünastia]] monarh [[Ḩusayn (Jordaania)|Ḩusayn]] Jordaanias ja Iraagi kuningas [[Fayşal II]] vastukaaluks Egiptuse ja [[Süüria]] [[Ühendatud Araabia Vabariik|Ühendatud Araabia Vabariigile]], Iraagi ja Jordaania föderatsiooni ([[Araabia Föderatsioon]]). [[Föderatsioon]] aga lagunes juba juulis, kui Iraagis kukutati [[Fayşal II]] [[monarhia]]. [[1967]]. aastal kaotas Jordaania [[Kuuepäevane sõda|Kuuepäevases sõjas]] Iisraeliga [[Ida-Jeruusalemm]]a ja [[Jordani läänekallas|Jordani läänekalda]], mille tagajärjel elab Jordaanias ligi 2 miljonit [[Palestiinlased|Palestiina põgenikku]], mis moodustab kolmandiku riigi rahvastikust. 1970. aastal puhkes [[Jordaania kodusõda]], milles suruti maha [[Palestiina Vabastusorganisatsioon]]i (PVO) sissid, kes tegutsesid Jordani jõe idakaldal, praeguse Jordaania territooriumil ja mille järel saadeti riigist välja Palestiina põgenikud, sealhulgas PVO liikmed. PVO täidesaatva komitee juht oli aastatel [[1969]]–[[2004]] [[Yāsir ‘Arafāt]]. [[1994]]. aastal sõlmis [[Iisrael]]iga rahulepingu. Alates aastast [[1955]] on Jordaania [[ÜRO]] liige. ==Vaata ka== * [[Jordaania riigipeade loend]] * [[Jordaania jalgpallikoondis]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="cia">[https://web.archive.org/web/20150905151007/https://www.cia.gov/library/publications/resources/the-world-factbook/geos/jo.html The World Factbook]. CIA, vaadatud 7.08.2015.</ref> <ref name="imf">[http://www.imf.org/external/pubs/ft/weo/2011/01/weodata/weorept.aspx?sy=2008&ey=2011&scsm=1&ssd=1&sort=country&ds=.&br=1&c=439&s=NGDPD%2CNGDPDPC%2CPPPGDP%2CPPPPC%2CLP&grp=0&a=&pr.x=38&pr.y=14 imf.org]. vaadatud 8.05.2011</ref> }} ==Välislingid== {{commonskat-tekstina}} {{vikisõnastik-tekstina}} {{Aasiariigid}} {{koord |type=country |region=JO}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Aasia maad]] [[Kategooria:Jordaania| ]] 1rjjd44548q67jgn0a3jn0l85osgn1y Kõrgõzstan 0 2887 6168557 6118762 2022-07-27T04:13:08Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.8 wikitext text/x-wiki {{Riik | riiginimi = Kirgiisi Vabariik | omastav = Kõrgõzstani | nimi1_keel = kirgiisi | nimi1 = Кыргыз Республикасы | nimi1_latin = (''Kõrgõz Respublikasõ'') | nimi2_keel = vene | nimi2 = Кыргызская Республика<ref>Kõrgõzstanis ametlikult kasutatav nimekuju, muidu on vene keeles levinud nimekujud Киргизская Республика, Киргизия</ref> | nimi2_latin = (''Kõrgõzskaja Respublika'') | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Emblem of Kyrgyzstan.svg | vapi_laius = 100px | asendikaart = Kyrgyzstan in its region.svg | riigikeel = [[kirgiisi keel|kirgiisi]] | ametlik_keel = [[vene keel|vene]] | pealinn = [[Biškek]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[Sadõr Džaparov]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Akõlbek Džaparov]] | pindala = 198500 | rahvaarv = | iseseisvus = [[31. august]] [[1991]] | valuuta = [[Kõrgõzstani somm|somm]] (KGS) | ajavöönd = [[maailmaaeg]] +5 | hümn = [[Ak möngülüü aska]] | usund = | üladomeen = [[.kg]] | telefonikood = 996 | riigikord = | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = KGZ | märkused = }} [[Pilt:Kyrgyzstan satellite photo.jpg|pisi|NASA satelliidifoto põhjal tehtud pilt Kõrgõzstanist]] '''Kõrgõzstan''' (ka ''Kirgiisia'')<ref name="EKI_knab"/> on [[merepiirita riik|merepiirita]] [[riik]] [[Kesk-Aasia]]s. Piirneb [[Kasahstan]]i, [[Usbekistan]]i, [[Hiina]] ja [[Tadžikistan]]iga. Riigi ametlik nimi on '''Kirgiisi Vabariik'''. Iseseisvumisest kuni 1993. aasta 5. maini oli ametlikuks nimeks Kõrgõzstani Vabariik. == Asend == Kõrgõzstani territoorium ümbritseb kuut eri mõõtu [[enklaav]]i, millest neli kuulub Usbekistanile ja kaks Tadžikistanile. Suurima, Usbekistanile kuuluva enklaavi pindala on üle 300 ruutkilomeetri, elanikke on seal üle neljakümne tuhande. Kõrgõzstanile omakorda kuulub pisike, umbes 600 elanikuga [[eksklaav]] Usbekistanis [[Fergana]] lähistel. Suurem osa territooriumist jääb [[Tian Shan]]i mäestikusse, mis jagab riigi kaheks kultuuriliselt erinevaks ja poliitiliselt kohati vastanduvaks piirkonnaks. Riigi lõunaosa hõlmab viljaka [[Fergana org|Fergana oru]] idapoolse osa. == Loodus == Kõrgõzstanist saab alguse [[Sõrdarja]]. Riigi suurim järv on [[Õsõk-Köl]] ja kõrgeim tipp Hiina piiril asuv [[Džengiš]]. == Ajalugu == Kõrgõzstani ala läks [[Venemaa]] kontrolli alla 19. sajandi teisel poolel ning liideti [[Turkestani kindralkubermang]]uga. [[1918]]. aastast oli tänapäeva Kõrgõzstani ala osa [[Turkestani ANSV]]st. [[1924]] loodi Kara-Kirgiisi autonoomne oblast, mis [[1925]] nimetati Kirgiisi autonoomseks oblastiks. [[1926]]–[[1936]] oli samades piirides [[Kirgiisi ANSV (1926–1936)|Kirgiisi ANSV]]. 5. detsembril [[1936]] loodi [[Kirgiisi NSV]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://communistcrimes.org/et/riigid/korgozstan|pealkiri=Kommunistlik diktatuur Kõrgõzstanis (1918-1991)|väljaanne=Communist Crimes|aeg=|vaadatud=}}</ref> Nõukogude ajal tõmmatud piirid ei järginud etnilise ega geograafilise sidususe loogikat. Akajevi autoritaarne režiim kukutati [[tulbirevolutsioon]]i käigus [[2005]]. aasta märtsis. 2005. aastal toimunud presidendivalimised võitis endine peaminister [[Kurmanbek Bakijev]]. Ta valiti [[23. juuli]]l [[2009]] toimunud presidendivalimistel tagasi teiseks ametiajaks. [[2010]]. aasta aprillis [[2010. aasta Kõrgõzstani revolutsioon|Bakijev kukutati]]. 2010. aasta juunis kiitis rahvahääletus heaks presidendivõimu kärpiva põhiseaduse. == Riik == === Haldusjaotus === [[Fail:Kyrgyzstan, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|Kõrgõzstani oblastid]] Kõrgõzstan jaguneb halduslikult seitsmeks oblastiks ja kaheks keskalluvusega linnaks. {| ! Oblastid !! Keskalluvusega linnad |-valign="top" | # [[Batkeni oblast]] # [[Džalal-Abadi oblast]] # [[Narõni oblast]] # [[Oši oblast]] # [[Talasi oblast]] # [[Tšüj oblast]] # [[Õsõk-Köli oblast]] | # [[Biškek]] # [[Oš]] |} === Riigikaitse === ;Rahvusvahelised suhted Venemaa õhujõududel on sõjaväebaas [[Kant (Kõrgõzstan)|Kantis]], Ameerika õhujõududel [[Manasi lennuväebaas|Manasi lennujaamas]]. === Sisejulgeolek === Kõrgõzstani sisejulgeolekuasutuste ühenduse moodustavad: [[Kõrgõzstani julgeolekunõukogu]], peaministri aparaadi kaitse- ja õiguskaitseasutuste osakond, riigikaitse teenistus, rahvuslik julgeolekuteenistus, [[Kõrgõzstani siseministeerium]]. Vabaühenduse Freedom House 2017. aasta aruandes "Freedom in the World", mis kaardistab maailma riikide demokraatia olukorda, oli Kõrgõzstani indeks 37 punkti 100st, millega liigitati riik kategooriasse "osaliselt vaba".<ref>{{Netiviide|url=https://freedomhouse.org/report/freedom-world/2017/kyrgyzstan|pealkiri=Kyrgyzstan. Country report|väljaanne=Freedom in the World|vaadatud=|arhiivimisaeg=2017-05-09|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170509071747/https://freedomhouse.org/report/freedom-world/2017/kyrgyzstan}}</ref> === Keel === Riigikeel on [[kirgiisi keel]], [[vene keel]]el on ametliku keele staatus. Enamik pealinna elanikest räägib vene keelt emakeelena, asjaajamine käib enamasti vene keeles. == Majandus == Kõrgõzstan on vaene, domineeriva põllumajandussektoriga riik. 2004. aastal jäi 40% elanikest vaesuspiiri alla. 2005. aastal oli põllumajandusega hinnanguliselt hõivatud 48% tööjõust. Peamised põllumajandussaadused on puuvill, tubakas, vill ja liha, eksporditakse neist suuremas mahus vaid esimest kahte. Majandus sõltub olulisel määral kulla ekspordist.<ref name="CIA World Factbook">{{Netiviide |url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/kg.html |pealkiri=CIA World Factbook |vaadatud=2011-05-05 |arhiivimisaeg=2015-11-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151127011116/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/kg.html |url-olek=ei tööta }}</ref> Kõrgõzstan oli esimene [[SRÜ]] riik, mis võeti [[Maailma Kaubandusorganisatsioon]]i liikmeks.<ref name="CIA World Factbook"/> [[SKT]] elaniku kohta oli 2010. aastal 2200 [[USA dollar]]it.<ref name="CIA World Factbook"/> Umbes kolmandik majanduslikult aktiivsetest elanikkonnast on suundunud töömigrandina välismaale, põhilisteks sihtriikideks on [[Venemaa]] ja [[Kasahstan]].<ref>[http://www.cmi.fi/images/stories/activities/blacksea/kic/kic_report_english_final.pdf Kyrgyzstan Inquiry Commission Report].</ref> == Rahvastik == CIA hinnang Kõrgõzstani rahvaarvule 2011. aasta juulis on 5 587 443. Rahvastiku mediaanvanus on 25. Linnades elas 2010. aastal 35% elanikest.<ref name="CIA World Factbook"/> 1999. aasta rahvaloenduse andmetel olid 64,9% riigi elanikest [[kirgiisid]], 13,8% [[usbekid]], 12,5% [[venelased]], 1,1% [[hueid]], 1% [[ukrainlased]] ja 1% [[uiguurid]]. 64,7% rääkis esimese keelena [[kirgiisi keel]]t, 13,6% [[usbeki keel]]t, 12,5% [[vene keel]]t, 1% [[huei keel]]t.<ref name="CIA World Factbook"/> Umbes 75% rahvastikust on [[islam|muslimid]], 20% [[vene õigeusk]]u.<ref name="CIA World Factbook"/> Kirjaoskuse tase 1999. aastal oli 98,7%.<ref name="CIA World Factbook"/> == Vaata ka == * [[Džogorku Kengeš]] * [[2010. aasta Kõrgõzstani parlamendivalimised]] * [[Kõrgõzstani jalgpallikoondis]] * [[2010. aasta etnilised kokkupõrked Lõuna-Kõrgõzstanis]] * [[2011. aasta Kõrgõzstani presidendivalimised]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="EKI_knab">Eesti Keele Instituut. Päring kohanimeandmebaasist.</ref> }} == Kirjandus == * Olev Remsu, Islam ja diktatuurid. Venemaa ja Kesk-Aasia, Go Group 2010 == Välislingid == {{vikisõnaraamatus}} * [[Marko Mihkelson]]. [http://www.postimees.ee/?id=248910 Verise võimuvõitluse tagamaad], Postimees, 12. aprill 2010 * [https://edition.cnn.com/2020/10/06/asia/post-election-protests-kyrgyzstan-hnk-intl/index.html Opposition in Kyrgyzstan claims power after storming government buildings], [[CNN]], 6. oktoober 2020 {{Aasiariigid}} {{SRÜ}} {{koord |type=country |region=KG}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Aasia maad]] [[Kategooria:Kõrgõzstan| ]] levhgv7f67ny2r1x4hsa9ctd9qeqg3o Kesk-Aafrika Vabariik 0 2902 6168532 6154613 2022-07-26T23:07:54Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.8 wikitext text/x-wiki {{Riik | riiginimi = Kesk-Aafrika Vabariik | omastav = Kesk-Aafrika Vabariigi | nimi1_keel = prantsuse | nimi1 = République Centrafricaine | nimi2_keel = sango | nimi2 = Ködrö tî Bê-Afrika | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Coat of arms of the Central African Republic.svg | vapi_laius = 125px | asendikaart = Central African Republic in its region.svg | deviis = | riigikeel = [[sango keel|sango]] | ametlik_keel = [[sango keel|sango]], [[prantsuse keel|prantsuse]] | pealinn = [[Bangui]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[Faustin-Archange Touadéra]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Félix Moloua]] | pindala = 622984 | rahvaarv = | iseseisvus = [[13. august]] [[1960]] | valuuta = [[Kesk-Aafrika frank]] (XAF) | ajavöönd = [[maailmaaeg]] +1 | hümn = [[La Renaissance]] (Taassünd) | usund = | üladomeen =[[.cf]] | telefonikood = 236 | riigikord = | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = | märkused = }} '''Kesk-Aafrika Vabariik''' on [[merepiirita riik|merepiirita]] [[riik]] [[Aafrika]] mandri keskosas. Riik piirneb põhjas [[Tšaad]]iga, idas [[Sudaan]]i ja [[Lõuna-Sudaan]]iga, lõunas [[Kongo DV|Kongo Demokraatliku vabariigi]] ja [[Kongo Vabariik|Kongo Vabariigiga]] ning läänes [[Kamerun]]iga. == Haldusjaotus == [[Fail:Central African Republic, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|Kesk-Aafrika Vabariigi haldusjaotus]] Kesk-Aafrika Vabariik jaguneb 14 prefektuuriks, kaheks majandusprefektuuriks ja pealinnaks: * Pealinn [[Bangui]] <table><td> * [[Alam-Kotto prefektuur]] * [[Bamingui-Bangorani prefektuur]] * [[Kémo prefektuur]] * [[Lobaye prefektuur]] * [[Mambéré-Kadeï prefektuur]] * [[Mbomou prefektuur]] * [[Nana-Grébizi majandusprefektuur]] * [[Nana-Mambéré prefektuur]] </td><td> * [[Ombella-Mpoko prefektuur]] * [[Ouaka prefektuur]] * [[Ouhami prefektuur]] * [[Ouham-Pendé prefektuur]] * [[Sangha-Mbaéré majandusprefektuur]] * [[Vakaga prefektuur]] * [[Ülem-Kotto prefektuur]] * [[Ülem-Mbomou prefektuur]] </td></table> Suuremad linnad on [[Bangui]], [[Bimbo]], [[Mbaïki]] ja [[Berbérati]]. Suuremad rahvusrühmad on [[gbajad]], [[bandad]] ja [[mandžad]]. Enamik inimestest tegeleb [[põllumajandus]]ega. ==Ajalugu== === Varane ajalugu === Millalgi 1000 eKr ja 1000 pKr vahel levisid [[Oubangui keeled|Oubangui keeli]] kõnelevad rahvad Kamerunist ida suunas Sudaani, asudes ka tänapäeva Kesk-Aafrika Vabariigi aladele. Samal ajal asus märksa väiksem hulk [[bantu keeled|bantukeelseid]] sisserändajaid elama KAV edelaossa ning [[kesksudaani keeled|kesksudaani keeli]] kõnelejad [[Oubangui]] jõe äärde. Selle rahvasterände tulemusena kõneleb enamik KAV tänapäevastest asukatest Oubangui keeli või bantu keeli, mis kuuluvad [[Niigeri-Kongo keeled|Niigeri-Kongo perekonda]]. Väiksem osa kõneleb kesksudaani keeli, mis kuuluvad [[Niiluse-Sahara keeled|Niiluse-Sahara perekonda]]. === Välismaailma mõjud === Enne 19. sajandit jäid tänapäeva KAV asukad [[islam]]i levikualast Sudaanis kaugemale ning seepärast oli neil suhteliselt vähe kontakte monoteistlike usundite ja põhjamaiste majandustega. 19. sajandi esimestel kümnenditel jõudsid piirkonda islami kaupmehed ning arendasid suhteid kohalike juhtidega, et neil aladel kaubelda ja asulaid rajada. Muslimi kaupmeeste saabumine 19. sajandil kulges üsna rahumeelselt ja sõltus kohalike toetusest, kuid pärast sajandi keskpaika hakkasid saabuma araabia orjakauplejad koos hästirelvastatud sõduritega. [[Bangi keel|Bobangi rahvast]] said mõjukad orjakauplejad, kes müüsid orje Ameerikasse, kasutades rannikuni jõudmiseks Oubangui jõge.<ref name="Jt2tA" /> Ligikaudu 1860. aastast kuni 1910. aastani tühjendasid Sudaanist, Tšaadist, Kamerunist, Põhja-KAV-s asuvast [[Dar al-Kuti]]st ning Kagu-KAV [[Nzakara]] ja [[Azande|Zande]] osariikidest pärit orjakaupmehed KAV idaosa pikaks ajaks inimestest.<ref name="hyLDC" /> === Prantsuse koloniaalvõim === Eurooplased jõudsid nüüdse KAV 19. sajandi lõpul, kui Euroopa koloniaalvõimud võistlesid Aafrika viimaste jagamata osade pärast.<ref name="7bcXY" /> Krahv [[Savorgnan de Brazza]] rajas [[Prantsuse Kongo]] ning saatis ekspeditsioone [[Brazzaville]]'ist üles piki Oubangui jõge. püüdes laiendada Prantsusmaa territooriumi Kesk-Aafrikas. Samade alade pärast võistlesid ka [[Belgia]], [[Saksa Keisririik]] ja [[Suurbritannia]]. 1889. aastal rajasid prantslased Oubangui jõe äärde Banguisse asula. 1890–91 saatis De Brazza ekspeditsioone üles piki [[Sangha]] jõge tänapäeva edela-KAV-s kuni Oubangui keskjooksuni [[Tšaadi järv]]e suunas ning itta piki Oubangui jõge [[Niilus]]e suunas, lootes laiendada Prantsuse Konge piire kuni teiste Prantsuse Aafrika-kolooniateni. 1894. aastal fikseeriti Prantsuse Kongo piirid Belgia kuningale [[Leopold II]]-le allunud [[Kongo Vabariik|Kongo Vabariigiga]] ja [[Saksa Kamerun]]iga. 1899. aastal lepiti kokku Prantsuse Kongo piir Sudaaniga piki [[Kongo-Niiluse veelahe]]t. Nii ei pääsenudki prantslased igatsetud Niiluseni. Kui eurooplased olid leppinud kokku Prantsuse Kongo piirid, tuli Prantsusmaal otsustada, kuidas katta omandatud territooriumi hõivamise, administreerimsie ja arendamise küllaltki suured kulud. Leopold II kontsessioonidega firmade väidetav edu Kongo Vabariigis veenis Prantsuse valitsust andma 1899. aastal 17 erafirmale suuri kontsessioone Oubangui-Shari piirkonnas. Vastutasuks õiguse eest ekspluateerida neid maid kohalikke kaupu ostes ja Euroopa importtoodangut müües, lubasid firmad maksta Prantsusmaale renti ja kontsessioonialasid arendada. Firmad palkasid nii Euroopast kui ka Aafrikast agente, kes sageli kasutasid aafriklaste tööle sundimiseks jõhkraid meetodeid. Samal ajal hakkas Prantsuse administratsioon sundima kohalikke elanikke makse maksma ja riigi heaks tasuta töötama. Firmad ja valitsus tegid kohalike töölesundimisel kohati koostööd. Mõned Prantsuse ametnikud teatasid eravägede, omaenda kolleegide ja sõjaväe kuritarvitustest, kuid katsed neid inimesi vastutusele võtta nurjusid peaaegu alati. Kui KAV-s toimunud jõhkrustest jõudsid Prantsusmaale teated, mis põhjustasid avalikku halvakspanu, algatati uurimisi ning tehti mõned nõrgad reformikatsed, ent reaalne olukord jäi sisuliselt samaks. Prantsuse koloniaalvõimu esimese kümnendi vältel (umbes 1900–1910) laiendasid Ubangi-Shari ala valitsejad orjakauplemist ning kohaliku toodangu müüki Euroopasse. Nad kasutasid ära oma lepinguid Prantsusmaaga, hankimaks rohkem relvi, millega saada rohkem orje; suur osa Ubangi-Shari idaosast tühjenes sel ajal inimestest. Pärast seda, kui prantslased kohaliku pealikud võimult kukutasid, kahanes orjakauplemine järsult. 1911. aastal anti Sangha ja Lobaye jõe basseinid Saksamaale lepinguga, millega prantslased said vabad käed [[Maroko]]s. Ubangi-Shari lääneosa jäi Saksa võimu alla kuni Esimese maailmasõjani, mille järel Prantsusmaa need alad Kesk-Aafrika vägesid kasutades tagasi vallutas. [[Pilt:De Gaulle Bangui 1940.jpg|pisi|[[Charles de Gaulle]] Banguis 1940. aastal]] 1920–1930 rajati teedevõrk, propageeriti tulusamaid põllukultuure ning loodi mobiilsed terviseteenused võitluseks [[unetõbi|unetõvega]]. Mitmel pool riigis rajati protestantlikud [[misjonijaam]]ad. Siiski juurutati ka uusi sunniviisilise töö vorme, kui Prantsuse võimud võtsid suurel arvul kohalikek tööle Kongost ookeani äärde viiva raudtee ehitusel, kus paljud töölised surid kurnatusse ja haigustesse. 1925. aastal avaldas prantsuse kirjanik [[André Gide]] raamatu "Voyage au Congo" ("Reis Kongosse"), milles kirjeldas raudtee-ehituse tagajärgi. Ta paljastas vägivalla, mida Ubangi-Shari lääneosas kasutasid keskaafriklaste vastu tööandjad nagu Sangha-Ubangi Metsanduskompanii. 1928. aastal puhkes läänealadel suur ülestõus: [[Kongo-Wara mäss]] ehk "kõplavarresõda", mis kestis mitu aastat. Selle, sõdadevahelisel ajal ehk Aafrika suurima kolonialismivastase ülestõusu ulatust varjati Prantsuse avalikkuse eest hoolikalt, kuna see andis tunnistust tugevast vastuseisust Prantsuse koloniaalvalitsusele ja sunnitööle. 1930. aastatel arenesid piirkonnas puuvilla-, tee- ja kohvikasvatus ning teemandi- ja kullakaevandus. Mitu puuvillafirmat said monopolid puuvillatootmisele suurel alal ning võisid põllumeestele hinda dikteerida, mis tagas aktsionäride tulu. 1940. aasta septembris võtsid gollistidest Prantsuse ohvitserid Ubangi-Shari oma kontrolli alla.<ref name="ls070" /> === Sõltumatus (1960)=== 1. detsembril 1958 sai Ubangi-Shari koloonia autonoomia Prantsuse emamaa kontrolli all ning võttis uueks nimeks Kesk-Aafrika Vabariik. Riigi rajaja ning valitsusnõukogu eesistuja [[Barthélémy Boganda]] suri salapärases lennuõnnetuses 1959. aastal, kaheksa päeva viimaseid koloniaalvõimu aegseid valimisi. 13. augustil 1960 saavutas KAV iseseisvuse ning kaks Boganda lähimat abilist [[Abel Goumba]] ja [[David Dacko]] hakkasid võimu pärast võitlema. Prantslaste abiga tuli Dacko võüimule ning lasi Goumba peagi arreteerida. 1962. aastaks oli president Dacko rajanud [[üheparteisüsteem]]i. [[Pilt:Bokassa colored.png|pisi|püsti|[[Jean-Bédel Bokassa]], KAV isehakanud keiser.<ref name="Bokassa" /> ]] ==== Bokassa ja Kesk-Aafrika Keisririik (1965–1979)==== 31 detsembril 1965 kukutati Dacko [[Saint-Sylvestre'i riigipööre|Saint-Sylvestre'i riigipöördes]], mida juhtis kolonel [[Jean-Bédel Bokassa]]. Bokassa peatas põhiseaduse kehtivuse ning saatis laiali Rahvusassamblee. 1972. aastal kuulutas ta ennast eluaegseks presidendiks ning 4. detsembril 1976 nimetas end Kesk-Aafrika Keisririigi keisriks Bokassa I-ks. Aasta pärast kroonis ta end luksusliku tseremoonia käigus, mida suurem osa maailmast naeruvääristas.<ref name="Bokassa" /> 1979. aasta aprillis protestisid üliõpilased Bokassa seaduse vastu, mille kohaselt pidid kõik õpilased ostma koolivormi firmast, mis kuulus ühele tema naistest. Valitsus surus protestid jõuga maha, tappes sadakond last ja teismelist. Bokassa võis olla osa tapmiste eest isiklikult vastutav.<ref name="3QpbA" /> 1979. aastal juhtis Prantsusmaa Bokassa-vastast riigipööret, taastades Dacko võimu ja KAV nime. Seejärel kukutas kindral [[André Kolingba]] 1. septembril 1981 omakorda Dacko. ==== KAV Kolingba võimu all ==== Kolingba peatas taas põhiseaduse kehtivuse ning valitses sõjaväehunta eesotsas 1985. aastani. 1986. aastal kehtestas ta uue põhiseaduse, mis võeti vastu üleriigilisel rahvahääletusel. Osalemine tema uues parteis [[Rassemblement Démocratique Centrafricain]] (RDC) oli vabatahtlik. 1987. aastal toimusid pooleldi vabad parlamendivalimised ning 1988. aastal kohalike omavalitsuste valimised. Kolingba kaks peamist poliitilist vastast Abel Goumba ja [[Ange-Félix Patassé]] boikoteerisid neid valimisi, sest nende parteidel ei lubatud osaleda. 1990. aastal, saanud inspiratsiooni [[Berliini müür]]i lagemisest, aktiviseerus KAV-s demokraatlik liikumine. 1990. aasta mais kirjutasid 253 silmapaistvat kodanikku alla kirjale, mis nõudis Rahvuskogu kokkukutsumist, kuid Kolingba keeldus ja lasi mitu opositsionääri vahistada. USA ja Prantsusmaa survel ning riikide ja organisatsioonide rühma GIBAFOR (Prantsusmaa, USA, Saksamaa, Jaapan, EL, Maailmapank ja ÜRO) algatusel nõustus Kolingba lõpuks põhimõtteliselt vabade valimistega 1992. aasta oktoobris, mida aitas korraldada ÜRO valimisorganisatsioon. Kasutanud valimisrikkumisi ettekäändena võimule jäämiseks, sattus president Kolingba GIBAFORi tugeva surve alla, rajamaks ajutise riikliku poliitikanõukogu ning loomaks valimiskomisjoni, kuhu kuuluksid kõigi erakondade esindajad. Kui valimised 1993. aastal (tas rahvusvahelise abiga) lõpuks toimusid, juhtis esimeses ringis Ange-Félix Patassé ning Kolingba oli alles neljas pärast Abel Goumbat ja David Dackot. Teises voorus kogus Patassé 53% häältest ja Goumba 45,6%. Enamik Patassé toetajaid olid Gbaya, Kare ja Kaba seast seitsmes tihedalt asustatud prefektuuris riigi loodeosas, Goumba toetus tuli aga suuresti kümnest hõredamalt asustatud prefektuurist lõunas ja idas. Patassé erakond ''Mouvement pour la Libération du Peuple Centrafricain'' (MLPC) ehk KAV Rahva Vabastusliikumine kogus ka liht-, ehkki mitte absoluutse häälteenamuse parlamendis, mistõttu Patassé vajas koalitsioonipartnereid. ==== Patassé valitsus (1993–2003) ==== Patassé valitsus püsis võimul 2003. aastani, kuid seda kõigutasid korduvad mässud. 2001. aasta riigipöördekatse järel jälitas sõjavägi Patassé vastaseid. Presidendi kahtluste alla langenud kindral [[François Bozizé]] põgenes oma vägedega Tšaadi, kust alustas 2003. aasta märtsis äkkrünnakut. Liibüa väed ja 1000-meheline Bemba Kongo mässuliste organisatsioon ei suutnud seda peatada ning Bozizé haaras võimu. === Kodusõda alates 2003. aastast === François Bozizé moodustas valitsuse, kuhu kuulus enamik popositsioonierakondadest. 2005. aasta mais toimusid vabad presidendivalimised, mille Patassé võitis. 2006. aasta novembris palus ta Prantsuse sõjalist abi riigi põhjaosas linnu vallutanud mässuliste vastu.<ref name="bbc20061114" /> 2011. aastal valiti ta tagasi, kuid neid valimistulemusi peeti üleüldiselt võltsituiks.<ref name="CIA World Factbook" /> [[Pilt:A Rwandan soldier, left, exits a U.S. Air Force C-17 Globemaster III aircraft near a refugee camp full of displaced residents at Bangui M'Poko International Airport in the Central African Republic Jan. 19, 2014 140119-F-RN211-620.jpg|pisi|Rwanda sõdur põgenikelaagri lähedal]] 2012. aasta novembris vallutas mässuliste koalitsioon [[Séléka]] linnu riigi põhja- ja keskosas. 2013. aasta jaanuaris sõlmisid nad Bozizé valitsusega rahu, saades kohad valitsuses.<ref name="CIA World Factbook" /> Rahu katkes, kui mässulised ründasid pealinna. Bozizé põgenes riigist ja presidendivõimu haaras [[Michel Djotodia]]. Septembris 2013 saatis Djotodia Séléka ametlikult laiali, kuid paljud mässulised keeldusid relvi maha panemast.<ref name="GuardianNov13" /> Novembris 2013 hoiatas ÜRO, et KAV-s on genotsiidioht<ref name="xBktj" /> Peamiselt muslimitest koosnev Séléka ja kristlaste maakaitsevägi "[[anti-balaka]]" ("anti-matšeete") korraldavad vastastikuseid kättemaksurünnakuid tsiviilelanikele.<ref name="GuardianNov13" /> Umbes pooled KAV elanikest on põllupidajatest kristlased ning 15% nomaadidest muslimid, mistõttu konflikti mõjutab ka võitlus maa pärast.<ref name="E3uou" /> 13. detsembril 2013 teatas ÜRO, et hukkunud on 610 inimest.<ref name="rKcaw" /> Veerand rahvastikust, ligi 1 miljon inimest, olid kodust põgenenud.<ref name="conflict" /> 2013. aasta jõuludel puhkes sõjategevus pealinnas Banguis. Kuus Aafrika Liidu rahuvalvejõu tšaadlasest sõdurit tapeti ning presidendipalee lähistelt leiti 20 laibaga massihaud.<ref name="B06pT" /> 18. veebruaril 2014 kutsus ÜRO peasekretär [[Ban Ki-moon]] [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] saatma kohe KAV-i 3000-mehelist üksust takistama tsiviilelanike tapmist. Ta pakkus välja kuueosalise plaani, mille raames saadetakse riiki 3000 rahuvalvajat lisaks sinna juba saabunud 6000 Aafrika Liidu ning 2000 Prantsuse sõdurile.<ref name="UNwantsmoretroopsinCentralAfricanRepublic" /> ==Rahvastik== [[Pilt:Central African Republic-demography.png|pisi|250px|Kesk-Aafrika Vabariigi elanike arv (1961–2003) tuhandetes]] Alates iseseisvumisest on rahvaarv peaaegu neljakordistunud. 1960. aastal elas riigis 1 232 000 elanikku ja 2009. aastal 4 422 000. Keskmine eluiga on 49,68 aastat (meestel 48,45 ja naistel 50,95 aastat; 2010. aasta hinnang). Rahvastiku keskmine vanus on 19,1 aastat.<ref name="cia" />. [[ÜRO]] hinnangul on 11% 15–49-aastastest [[HIV]]-positiivsed. 2007. aastal suri hinnanguliselt 11 000 inimest HIV-i või [[AIDS|AIDS-]]i<ref name="cia" />. 39% elanikkonnast elab linnades.<ref name="cia" /> ==Loodus== Suurem osa maastikust on tasane [[savann]]. Maa metsasus on umbes 8%. Kesk-Aafrika Vabariik oli 2008. aasta hinnangute kohaselt maailma vähima [[valgusreostus]]ega maa. Maa edelaosas asub [[Dzanga-Sangha rahvuspark]]. Maal elab [[aafrika metsaelevant]]e (''Loxodonta cyclotis'') ja [[rannikugorilla]]sid (''Gorilla gorilla gorilla''). ==Majandus== Kesk-Aafrika Vabariigis on 2007. aasta seisuga 1,926 miljonit tööjõulist. 2001. aasta seisuga on töötus 8%.<ref name="cia" /> {| class="wikitable" style="text-align:center" |+ SKT jaotumine sektoritesse<ref name="cia" /> !Sektor !Osakaal |- | bgcolor="#FFE7BA" | Põllumajandus | 55% |- | bgcolor="#FFF5EE" | Tööstus | 20% |- | bgcolor="#EEEEE0" | Teenindus | 25% |- |} === Väliskaubandus === Kesk-Aafrika Vabariigi tähtsaimad ekspordiartiklid on teemandid puit, puuvill, kohv ja tubakas. Kesk-Aafrika Vabariigi tähtsaimad ekspordipartnerid on [[Belgia]] (32,57%), [[Hiina]] (10,49%), [[Indoneesia]] (10,36%), [[Maroko]] (10,24%), [[Kongo DV]] (6,87%), [[Prantsusmaa]] (5,79%) (2009).<ref name="cia" /> Kesk-Aafrika Vabariigi tähtsaimad impordiartiklid on toit, tekstiilid, petrooleumitooted, masinad, mootorsõidukid, kemikaalid ja ravimid. Kesk-Aafrika Vabariik tähtsaimad impordipartnerid on [[Lõuna-Korea]] (19,29%), [[Prantsusmaa]] 11,95%, [[Ameerika Ühendriigid]] (7,78%), [[Kamerun]] (7,39%), [[Holland]] (6,77%) (2009).<ref name="cia" /> ==Vaata ka== *[[Kesk-Aafrika Vabariigi jalgpallikoondis]] *[[Séléka]] *[[Euroopa Liidu sõjaline operatsioon Kesk-Aafrika Vabariigis]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Jt2tA">"[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/102152/Central-African-Republic/214025/The-arts-and-cultural-institutions Central African Republic]". Encyclopædia Britannica.</ref> <ref name="hyLDC">[http://www.everyculture.com/Bo-Co/Central-African-Republic.html Culture of Central African Republic – history, people, clothing, women, beliefs, food, family, social, dress]. Everyculture.com. Retrieved on 6 April 2013.</ref> <ref name="7bcXY">[http://www.discoverfrance.net/Colonies/Centr_Afr_Rep.shtml French Colonies – Central African Republic]. Discoverfrance.net. Retrieved on 6 April 2013.</ref> <ref name="ls070">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/102152/Central-African-Republic/40700/The-colonial-era Central African Republic: The colonial era – Britannica Online Encyclopedia]. Britannica.com. Retrieved on 6 April 2013.</ref> <ref name="Bokassa">[http://www.guardian.co.uk/world/2010/dec/03/jean-bedel-bokassa-posthumous-pardon 'Cannibal' dictator Bokassa given posthumous pardon]. ''The Guardian''. 3 December 2010</ref> <ref name="3QpbA">"[http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/7803421.stm 'Good old days' under Bokassa? ]". BBC News. 2 January 2009</ref> <ref name="bbc20061114">{{Netiviide |URL=http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/6146748.stm |Pealkiri=CAR hails French pledge on rebels |Kasutatud=26. detsember 2012 |Aeg=14. november 2006 |Väljaanne=BBC}}</ref> <ref name="CIA World Factbook">{{Netiviide|Pealkiri=Central African Republic|URL=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/ct.html|Väljaandja=CIA|Kasutatud=22. aprill 2013|arhiivimisaeg=2019-05-07|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190507211903/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/ct.html|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="GuardianNov13">Smith, David (22 November 2013) [http://www.theguardian.com/world/2013/nov/22/central-african-republic-verge-of-genocide Unspeakable horrors in a country on the verge of genocide] The Guardian, Retrieved 23 November 2013</ref> <ref name="xBktj">{{Netiviide|URL=http://www.bbc.co.uk/news/world-africa-24800682|Pealkiri=UN warning over Central African Republic genocide risk|Väljaandja=bbcnews.com|Kasutatud=25. november 2013|Aeg=4. november 2013}}</ref> <ref name="E3uou">{{Netiviide|URL=http://www.foreignpolicy.com/articles/2013/11/13/we_live_and_die_here_like_animals_central_african_republic_muslim_christian_violence?page=0,1|Pealkiri='We Live and Die Here Like Animals'|Väljaandja=foreignpolicy.com|Kasutatud=25. november 2013|Aeg=13. november 2013|arhiivimisaeg=2013-11-18|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131118084730/http://www.foreignpolicy.com/articles/2013/11/13/we_live_and_die_here_like_animals_central_african_republic_muslim_christian_violence?page=0,1|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="rKcaw">[http://zeenews.india.com/news/world/more-than-600-killed-in-week-of-central-african-republic-violence-un_896566.html More than 600 killed in week of Central African Republic violence: UN]</ref> <ref name="conflict">"[https://web.archive.org/web/20140130144712/http://www.reuters.com/article/2014/01/26/us-centralafrican-idUSBREA0P0O220140126 Eight dead in Central African Republic capital, rebel leaders flee city]". [[Reuters]]. January 26, 2014.</ref> <ref name="B06pT">{{Netiviide|Perekonnanimi=AP|Pealkiri=Attack On Presidential Palace Thwarted In Bangui|URL=http://www.leaker.com/attack-on-presidential-palace-thwarted-in-bangui/|Väljaandja=Leaker|Kasutatud=26. detsember 2013|Aeg=26. detsember 2013|arhiivimisaeg=2013-12-28|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131228043329/http://www.leaker.com/attack-on-presidential-palace-thwarted-in-bangui/|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="UNwantsmoretroopsinCentralAfricanRepublic">{{Netiviide|Pealkiri=More military help sought by UN to protect CAR civilians|URL=http://www.theafricanews.net/index.php/sid/220190359/scat/c1ab2109a5bf37ec/ht/More-military-help-sought-by-UN-to-protect-CAR-civilians|Kasutatud=22. veebruar 2014|Väljaandja=''The Africa News.Net''|arhiivimisaeg=2014-07-09|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140709140952/http://www.theafricanews.net/index.php/sid/220190359/scat/c1ab2109a5bf37ec/ht/More-military-help-sought-by-UN-to-protect-CAR-civilians|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="cia">[https://web.archive.org/web/20190507211903/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/ct.html cia factbook] välja otsitud 14.11.10</ref> }} ==Välislingid== {{vikisõnastik-tekstina}} {{Aafrikariigid}} {{koord |type=country |region=CF}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Aafrika maad]] [[Kategooria:Kesk-Aafrika Vabariik| ]] bnqmv377rzwjtaspwsvoee7w64n9anw Kiribati 0 2903 6168535 5843114 2022-07-26T23:44:09Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.8 wikitext text/x-wiki {{Riik | riiginimi = Kiribati Vabariik | omastav = Kiribati | nimi1_keel = kiribati | nimi1 = Ribaberikin Kiribati | nimi2_keel = inglise | nimi2 = Republic of Kiribati | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Coat of arms of Kiribati.svg | vapi_laius = 100px | asendikaart = Kiribati in its region.svg | deviis = | riigikeel = [[kiribati keel|kiribati]] ja [[inglise keel]] | ametlik_keel = | pealinn = [[Tarawa South]] | riigipea_ametinimi2 = | riigipea_nimi_2 = | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[Taneti Maamau]] | pindala = | rahvaarv = | rahvaarv_seis = | iseseisvus = [[12. juuli]] [[1979]] | valuuta = [[Austraalia dollar]] (AUD) | ajavöönd = [[maailmaaeg]] +12, +13, +14 | hümn = [[Teirake Kaini Kiribati]] | usund = | tippdomeen = [[.ki]] | telefonikood = 686 | riigikord = | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = KIR | märkused = }} '''Kiribati''' ('''Kiribati Vabariik'''; [[kiribati keel]]es [ˈkiɾibas]) on [[saareriik]] [[Vaikne ookean|Vaikses ookeanis]] [[Mikroneesia]]s, mille alasid läbib [[ekvaator]]. ==Nimi== Kiribati on nimetatud [[Gilberti saared|Gilberti saarte]] järgi, mille Briti maadeavastaja Thomas Gilbert [[1788]] esmakordselt kaardile kandis ja mille maadeavastaja [[Adam Johann von Krusenstern]] nimetas [[1820]] Gilberti saarteks. Kuni [[1979]]. aastani kandsid kõik kolm saarerühma administratiivset ühisnime '''Gilberti saared''', mille kiribatikeelne tuletis on "Kiribati." <ref name="USA Luure Keskagentuuri ülevaade">{{Netiviide |url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/kr.html |pealkiri=USA Luure Keskagentuuri ülevaade. |vaadatud=2017-09-29 |arhiivimisaeg=2017-09-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170910080542/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/kr.html |url-olek=ei tööta }}</ref> Gilberti saarte kiribatikeelne ajalooline nimetus oli "Tungaru". ==Asend== Kiribati territoorium ulatub [[ida]]-[[lääs|lääne]] suunas 4835&nbsp;km (kaugus linnulennul läänepoolseimast [[Banaba saar]]est idapoolseima [[Millenniumi atoll]]ini) ja [[põhi|põhja]]-[[lõuna]] suunas 1973&nbsp;km (kaugus [[Teraina]]st (Washington Island) põhjas [[Flinti saar]]eni lõunas) hõlmates umbes 5,2 miljonit km² ookeaniala. Kiribatist [[loe|loodes]] asuvad [[Marshalli Saared]], läänes [[Nauru]], [[edel]]as [[Tuvalu]], lõunas Samoa ja [[kagu]]s [[Tuamotu]] saared. Riigi rannajoone kogupikkus on 1143 kilomeetrit.<ref name="Ülevaade Kiribati loodusest">[http://www.nationsencyclopedia.com/geography/Indonesia-to-Mongolia/Kiribati.html Ülevaade Kiribati loodusest.]</ref> ==Loodus== [[Pilt:Teraina_Kiribati.jpg|pisi|[[Teraina]] atollil asub riigi ainus [[järv]]]] Kiribati koosneb 33 [[atoll]]ist, mis on koondunud kolmeks suuremaks saarerühmaks: (läänest itta) [[Gilberti saared]], [[Fööniksisaared]] ja [[Line'i saared]]. Lisaks kuulub riigile Banaba saar. Gilberti saared ulatuvad Vaikses ookeanis põhjast lõunasse umbes 780&nbsp;km ulatuses, pindalaga 281,1&nbsp;km². Saarestikku kuulub 16 atolli. Gilberti saarte suurimad atollid on Tabiteuea (37,6&nbsp;km²), Tarawa (31&nbsp;km²) ja Abemama (27&nbsp;km²). Fööniksisaared jagunevad Kiribati ja [[USA]] vahel, Kiribatile kuulub 8 saart, kogupindalaga 27,6&nbsp;km². Suurim atoll on Abariringa (9&nbsp;km²). Line'i saared ulatuvad Vaikses ookeanis loodest kagusse ja nende haldamine on samuti jagunenud Kiribati ning USA vahel. Kiribatile kuulub 8 saart, millest suurim on [[Kiritimati]] (388,4&nbsp;km²). Kiritimati on ühtlasi riigi suurim saar. ===Pinnamood=== Riigi atollid ulatuvad vaid mõni meeter üle merepinna, mistõttu neid ohustab ookeani veetaseme tõus. Atollidest erinev on Banaba saare pinnamood, kus asub riigi kõrgeim tipp, mis ulatub 81 meetrit üle merepinna. ===Veestik=== Riigis puuduvad ojad. Teraina atollil asub riigi ainus mageveeline [[järv]], pindalaga 200 [[hektar]]it. ===Taimestik=== Kiribatis on [[mets]]a all 14,8% riigi pindalast.<ref>[https://rainforests.mongabay.com/deforestation/2000/Kiribati.htm Ülevaade Kiribati metsadest.]</ref> Riigis kasvab 60 liiki kõrgemaid taimi, millest 3% ehk 2 liiki on endeemsed. ===Loomastik=== Kiribatis ei leidu [[kahepaiksed|kahepaikseid]]. Riigis on kirjeldatud 9 sisaliku, 3 kilpkonna ja 1 meremaoliik.<ref>George R. Zug. "Reptiles and Amphibians of the Pacific Islands: A Comprehensive Guide." Berkeley (California): University of California Press. 2013</ref> Riigis on kirjeldatud 78 linnuliiki.<ref>[https://avibase.bsc-eoc.org/checklist.jsp?region=KI Denis Lepage. Avibase. Kiribati.]</ref> Ainus [[endeem]]ne linnuliik on kiritimati roolind. Riigi lipul on kujutatud [[kuning-fregattlind]]u. Imetajatest on riigi looduses kohatud 7 liiki [[vaalalised|vaalalisi]]. ===Keskkonnakaitse=== Kiribati tõsiseim keskkonnaprobleem on [[globaalne kliimasoojenemine]].<ref>[http://www.climate.gov.ki/effects/fresh-water-supply/ Ülevaade Kiribati veevarudest.]</ref> Riik teeb plaane, et kogu oma elanikkond saartelt mujale ümber asustada.<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/uppuv-saareriik-kiribati-kavatseb-rahva-fidzile-umber-kolida.d?id=64040295 "Uppuv saareriik Kiribati kavatseb rahva Fidžile ümber kolida"] Delfi, 8. märts 2012</ref><ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06247714 "Uppuva Kiribati president tahab oma rahva Fidžile ümber asustada"] ERR uudised, 8. märts 2012</ref> Globaalse kliimasoojenemise tõttu ohustavad atolle mereveetaseme tõus, loodetest tingitud lainetusest põhjustatud ranniku erodeerumine, üha sagenevad ja tugevnevad tormid ning pikaajalised [[põud|põuaperioodid]]. Alates [[1993]] on mereveetase Kiribatis tõusnud keskmiselt 1–4&nbsp;mm aastas. [[Jaanuar]]is [[2008]] moodustatud Fööniksisaarte merekaitseala on pindalalt maailmas 3.kohal. ===Kliima=== Kiribatis valitseb [[troopiline kliima|troopiline mereline kliima]]. Riigis on kaks aastaaega. [[Aprill]]ist [[september|septembrini]] kestab kuiv periood ja [[oktoober|oktoobrist]] [[märts]]ini vihmaperiood, kuid kuna atollid asuvad suurel ookeanialal, siis perioodide algus erinevatel atollidel varieerub. Aastaringne ööpäevane temperatuur on +27&nbsp;°C. Äärmuslik aastane sademetehulk võib ulatuda 305&nbsp;cm-ni.<ref name="Ülevaade Kiribati loodusest"/> ==Riigikord== [[Pilt:KiribatiPresidential_Residence.jpg|pisi|Kiribati presidendi residents]] Kiribati on presidentaalne vabariik. [[Täidesaatev võim]] kuulub presidendile, kes on ühtlasi ka valitsusjuht. Rahvas valib presidendi ametisse parlamendi esitatud kandidaatide seast. Presidendi ametiaeg kestab 4 aastat ja teda on võimalik kahel korral tagasi valida. President määrab ametisse asepresidendi.<ref name="USA Luure Keskagentuuri ülevaade"/> [[Seadusandlik võim]] kuulub 1-kojalisele parlamendile (''Maneaba Ni Maungatabu''). Parlamendi liikmeid on 46 ja nad on ametis 4 aastat. 44 liiget saavad ametisse valimiste järel, 1 esindab Banaba saart ja lisaks on parlamendiliikmeks veel peaprokurör. Parlamendivalimised toimuvad kahes voorus. Viimased parlamendivalimised toimusid [[detsember|detsembrist]] 2015 [[jaanuar]]ini 2016. Valimistel sai partei Boutokaan Te Koaua 26 kohta ning Mauri Kiribati Partei ja Ühinenud Koalitsioonipartei liit 19 kohta. Igal asustatud saarel on oma saarenõukogu, keda riigis on kokku 21. Paljud Banaba elanikud siirdusid fosforiidikaevandamise tõttu [[Fidži]]le kuuluvale Rabi saarele, kus nad tänapäeval moodustavad 95% saare elanikkonnast. Rabi saare vanemate nõukogu määrab ühe esindaja Kiribati parlamenti. Kiribati põhiseadus võeti vastu [[12. juuli]]l [[1979]]. ==Haldusjaotus== Kiribati pealinn on [[Tarawa South]]. Riik jaguneb 6 ringkonnaks: *Banaba *Kesk-Gilberti saared *Line'i saared *Põhja-Gilberti saared *Lõuna-Gilberti saared *Tarawa ==Rahvastik== [[Pilt:Maneaba_in_Marakei,_Kiribati.jpg|pisi|Maneaba]] Kiribatisse on ajaloo jooksul asunud [[samoalased|samoalasi]], [[tongalased|tongalasi]] ja [[fidžilased|fidžilasi]]. Peale iseseisvumist olid osad saared ülerahvastatud ja [[1988]] anti korraldus 4700 elaniku asustamiseks väiksematele saartele. Lisaks elavad Banaba saare endised asukad Fidžile kuuluval Rabi saarel. 89% elanikkonnast on kiribatilased, 9,7% segapäritolu ja 0,1% tuvalulased. ===Rahvaarv=== [[2017]] seisuga on Kiribati hinnanguline elanikkond 108 145 inimest.<ref name="USA Luure Keskagentuuri ülevaade"/> ===Demograafilised näitajad=== 44,6% Kiribati elanikest elab linnades. Kiribati sündimusmäär on 21,2 sündi 1000 elaniku kohta. Suremusmäär on 7 surma 1000 elaniku kohta. Ühe naise kohta elab riigis 0,95 meest. ===Vanuseline struktuur=== Elanikkonna hinnanguline vanuseline struktuur 2017 andmetel <ref name="USA Luure Keskagentuuri ülevaade"/> *0-14 eluaastat 29.68% *15-24 eluaastat 21.07% *25-54 eluaastat 38.98% *55-64 eluaastat 6.04% *65 ja vanemaid 4.23% ===Keeled=== Kiribati ametlikud keeled on [[inglise keel]] ja kiribati keel. ===Religioon=== 2010. aasta andmetel on [[katoliiklased|katoliiklasi]] 55,8%, [[presbüterlased|presbüterlasi]] 33,5%, [[mormoonid|mormoone]] 4,7% ja bahaisid 2,3%. Katoliiklik Tarawa piiskopkond rajati [[1966]] ning hiljem muudeti see Tarawa ja Nauru piiskopkonnaks. [[2014]]. aasta seisuga tegutses piiskopkonnas 15 kogudust, 19 ilmikpreestrit ja 7 regulaarvaimulikku.<ref>[http://www.catholic-hierarchy.org/diocese/dtana.html Ülevaade Tarawa ja Nauru piiskopkonnast. Catholic-Hierarchy.]</ref> == Riigikaitse == Kiribatil puudub kaitsevägi. Võõrväe sissetungi korral korraldavad riigi kaitset [[Austraalia]] ja [[Uus-Meremaa]]. Riigis tegutsevad politseijõud. == Majandus == Kiribati majanduse peamised tuluallikad on kalapüügilubade ja laevade lipuõiguse müük. Riigi majandust mõjutab kaugus suurtest turgudest, oskustööliste vähene hulk ja nigel taristu. Riik sõltub rahanduslikult välisabist.<ref name="USA Luure Keskagentuuri ülevaade"/> [[Teenindussektor]] moodustab riigi sisemajanduse kogutoodangust 64,5%, [[põllumajandus]] 26,3% ja [[tööstussektor]] 9,2%. Riik ekspordib peamiselt kalu ja [[kopra]]t, impordib aga toiduaineid, masinaid, tööstustooteid ja kütust. == Taristu == Kiribati teede kogupikkus on 670 kilomeetrit. Riigis asub 4 sillutatud radadega lennuvälja ja 14 sillutamata radadega lennuvälja. Riigi peamised [[sadam]]ad on Betio ja Abariringa (Canton) atolli sadamad. Line'i saartel asub 5 kilomeetri pikkune kanalivõrk. == Ajalugu == Kiribati esimesed teadaolevad asukad olid [[mikroneeslased]], kes saabusid saartele umbes 3000 kuni 1300 aastat enne Kristust. Esimese eurooplasena sattus Gilberti saartele portugali meresõitja Pedro Fernandes de Queirós [[1606]]. Briti meresõitja John Byron seilas [[1764]] läbi saarestiku. [[1788]] kirjeldas saari Briti maadeavastaja Thomas Gilbert. [[1820]] sattus saartele maadeavastaja Adam Johann von Krusenstern oma ümbermaailmareisi käigus. [[1824]] kaardistas Prantsuse ümbermaailmasõitja Louis Duperrey kogu Gilberti saarestiku. [[19. sajand]]il külastasid saari vaalapüüdjad ja odava tööjõu otsijad. Briti kapten Davis kuulutas Gilberti saared ja [[Tuvalu|Ellice saared]] [[27. mai]]l [[1892]] Briti [[protektoraat|protektoraadiks]]. Protektoraadi peakorter asus esmalt Tarawa atollil ja [[1908]]. aastast alates Banaba saarel. Gilberti saared kuulutati [[12. jaanuar]]il [[1916]] Briti kroonikolooniaks. Enamik Line'i saari liideti kroonikolooniaga [[1919]], Fööniksisaared [[1937]] ja 5 Line'i saarestiku saart [[1972]]. 1902 paigaldati läbi Kiribati ala esimene Vaikset ookeani läbiv telegraafikaabel. Britid asusid Banaba saarel kaevandama [[fosforiit]]i, mille kaevandamine lõpetati 1979. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal okupeeris [[Jaapan]] Tarawa atolli ja enamiku Gilberti saartest. USA merejalaväelased maabusid [[november|novembris]] [[1943]] Tarawal ja ala vallutati tagasi Tarawa lahingu käigus. Peale Teist maailmasõda kasutas [[Suurbritannia]] Kiritimatit tuumakatsetuste polügoonina. Lisaks toimus 3 tuumakatsetust Maldeni saarel. Kui Ellice saarestiku elanikud korraldasid [[1974]] iseseisvusreferendumi ja eraldusid kroonikolooniast [[1975]] Tuvalu nime all, asusid Kiribati elanikud otsima enesemääratlusviisi. 1977 toimusid Kiribatil esimesed omavalitsuse valimised, mille järel sai valitsusjuhiks [[Ieremia Tabai]]. Kiribati iseseisvus 12. juulil 1979 ja riigi esimeseks presidendiks sai Tabai. Iseseisvumise järel andis USA Kiribatile üle veel 14 atolli. [[1994]] sai presidendiks [[Teburoro Tito]]. Kuna seni läbis riiki [[kuupäevaraja]], siis otsustas Tito [[1995]], et riik kuulub ühte [[ajavöönd]]isse. Tema ajal sai Kiribatist [[1999]]. aastal [[ÜRO]] liige. [[2003]] algatas parlament Tito vastu umbusalduse ja presidendiks sai [[Anote Tong]]. [[2016]]. aastast on Kiribati president [[Taneti Maamau]]. == Eesti ja Kiribati suhted == [[Eesti]] ja Kiribati sõlmisid diplomaatilised suhted [[4. september|4. septembril]] [[2014]].<ref>[http://vm.ee/et/uudised/eesti-solmis-diplomaatilised-suhted-kiribatiga Eesti Välisministeeriumi pressiteade.]</ref> == Haridus == Kiribati haridussüsteem on kolmeastmeline: [[põhiharidus]], [[keskharidus]] ja [[kõrgharidus]]. Põhiharidust on võimalik omandada 6. klassini ja keskharidus hõlmab seejärel 3 klassi. 2000 oli Kiribatis 110 põhikooli ja 2001 oli 6 keskkooli.<ref>[http://education.stateuniversity.com/pages/781/Kiribati.html Ülevaade Kiribati haridusest.]</ref> Kõrgharidust on võimalik omandada South Pacificu ülikooli Kiribati kampuses. Lisaks tegutseb riigis õpetajate seminar. == Kultuur == Kiribati elanike seas on levinud rahvuslik käsitöö, [[rahvalaul]]ude laulmine ja [[rahvatants]]. Seejuures on rahvatantsude omapäraks linnu moodi liigutused. Riigis asuvad kultuurimuuseum (''Te Umanibong''), Bairikis asub Kiribati riiklik raamatukogu. Kiribati sportlased on võistelnud olümpiamängudel alates [[2004. aasta suveolümpiamängud]]est [[Ateena]]s. Riigi sportlased pole olümpiamedaleid võitnud. Riigil on olemas oma jalgpallikoondis, mis on seni kõik kohtumised kaotanud. Riigi suurim [[staadion]] on 2500 kohaga Bairiki rahvusstaadion. ==Vaata ka== * [[Kiribati riigipeade loend]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{vikisõnastikus}} * {{commonskat-tekstina}} {{Rahvaste Ühendus}} {{Okeaaniariigid}} {{koord |type=country |region=KI}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Austraalia ja Okeaania maad]] [[Kategooria:Rahvaste Ühenduse maad]] [[Kategooria:Kiribati| ]] nxvpay1brg7yq2xahbv2t93g33ss3d0 Komoorid 0 2904 6168538 6130727 2022-07-27T00:31:39Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.8 wikitext text/x-wiki {{Riik | riiginimi = Komoori Liit | omastav = Komooride | nimi1_keel = prantsuse | nimi1 = Union des Comores | nimi2_keel = komoori | nimi2 = Udzima wa Komori | nimi3_keel = araabia | nimi3 = اتحاد القمر | nimi3_latin = Ittiḩād al-Qumur | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Seal of the Comoros.svg | vapi_laius = 100px | asendikaart = Comoros in its region.svg | deviis = | riigikeel = [[prantsuse keel|prantsuse]], [[komoori keel|komoori]] ja [[araabia keel|araabia]] | ametlik_keel = | pealinn = [[Moroni]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[Azali Assoumani]] | valitsusjuhi_ametinimi = | valitsusjuhi_nimi = | pindala = 2170 | rahvaarv = 850886 | rahvaarv_seis = 2019 | rahvaarv_viide = | iseseisvus = [[6. juuli]]l [[1975]] | valuuta = [[Komoori frank|frank]] (KMF) | ajavöönd = [[maailmaaeg]] +3 | hümn = [[Udzima wa ya Masiwa]] | usund = | üladomeen = [[.km]] | telefonikood = 269 | riigikord = [[presidentaalne vabariik]] | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = COM | märkused = }} '''Komoori Liit''' (aastani [[2002]] ''Komoori Islamiliitvabariik'') on saareriik [[Aafrika]] [[ida]]ranniku lähistel [[India ookean]]is [[Mosambiigi väin]]a põhjaosas asuvas [[Komooride saarestik]]us. == Nimi == [[Araablased]] tundsid Komooride saarestikku kui جزر القمر‎ (''Juzur al-Qumur''), mis tähendab '[[Kuu]] [[saar]]i.' == Asend == Komoorid asuvad Aafrika idaranniku lähedal India ookeanis. Aafrika mandril asuvast [[Mosambiik|Mosambiigist]] lahutab Komooride [[lääs|läänepoolsemat punkti]] 200 [[meremiil]]i (370 kilomeetrit). [[Prantsusmaa]]le kuuluv [[Mayotte]]'i saar asub Komoori Liidust [[kagu]]s. Madagaskar asub Komooridest kagus ja [[lõuna]]s. Riigist [[kirre|kirdes]] asub [[Seišellid]]ele kuuluv Aldabra atoll. Saared ulatuvad 100 kilomeetri ulatuses [[põhi|põhjast]] lõunasse ja 180 kilomeetri ulatuses läänest itta. Pikim vahemaa maismaal on [[Ngazidja]] saarel 67 kilomeetrit. Riigi rannajoone kogupikkus on 340 kilomeetrit.<ref>{{Netiviide |url=https://www.cia.gov/library/publications/resources/the-world-factbook/geos/cn.html |pealkiri=USA Luure Keskagentuuri ülevaade. |vaadatud=2018-03-24 |arhiivimisaeg=2015-05-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150530030209/https://www.cia.gov/library/publications/resources/the-world-factbook/geos/cn.html |url-olek=ei tööta }}</ref> == Loodus == [[Pilt:Lac_dzialandze.JPG|pisi|Dzialandzé järv on pindala suuruselt Komooride teine järv]] Komoorid on [[vulkaan]]iline saarestik, mis on tekkinud [[kuum täpp|kuuma täpi vulkanismi]] tagajärjel. Riik hõlmab 3 suuremat [[saar]]t: [[Ngazidja]], [[Mwali]] ja [[Ndzwani]] saart ning valdavalt Mwali saare lõunaosas asuvat 10 väikesaart ja ühte [[korallrahu]] panka (''banc Vailleux'') Ngazidja saare lähistel.<ref name="iwlearn.net">[https://iwlearn.net/resolveuid/bcc6f35e14994b0c8eac26e344e4de92 "Union of Comoros". National Marine Ecosystem Diagnostic Analysis (MEDA)].</ref> Saarestiku neljas saar Mayotte kuulub Prantsusmaale. Riigi suurim saar on Ngazidja, pindalaga 1150&nbsp;km². Ndzwani pindala on 425&nbsp;km² ja Mwalil 290&nbsp;km². Igat saart iseloomustab peamiselt kustunud vulkaanidest moodustunud mägine keskosa ja madalam rannikuala. Ngazidja on [[geoloogia|geoloogiliselt]] saarestiku noorim saar. Riigi kõrgeim koht on Karthala vulkaan, mis ulatub 2360 meetrit üle merepinna. Viimane vulkaanipurse toimus Komooridel [[1977]]. === Veestik === Komooride pikim [[jõgi]] on Mwali saarel asuv M'lembéni jõgi, pikkusega 7 kilomeetrit ja [[valgala]]ga 6,8&nbsp;km². Ndzwani saarel leidub 40 [[oja]], mis kuival aastaajal kuivavad.<ref name="iwlearn.net"/> Riigi suurim [[järv]] on Mwali saarel asuv Dziani Boundouni (pindalaga 0,3&nbsp;km²). Mwali saarel asub ka Dziani Mlabanda järv (pindalaga 2,2 hektarit). Ndzwani saarel asuvad Dzialandzé järv (5 hektarit) ja Dzia Lautsungua Drindi järv (2 hektarit). === Taimestik === [[Mets]]aga on kaetud 2,9% riigi pindalast.<ref>[https://rainforests.mongabay.com/20comoros.htm Ülevaade Komooride metsasusest.]</ref> Rannikul leidub [[mangroov]]imetsi. Komooridel on kirjeldatud 2000 liiki taimi.<ref name="daharicomores.org">{{Netiviide |url=https://daharicomores.org/en/portfolio-view/la-biodiversite-des-comores/ |pealkiri=Ülevaade Komooride looduslikust mitmekesisusest. |vaadatud=2018-03-24 |arhiivimisaeg=2018-03-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180325105653/https://daharicomores.org/en/portfolio-view/la-biodiversite-des-comores/ |url-olek=ei tööta }}</ref> === Loomastik === Komooridel on tuvastatud 62 liiki liblikaid, kellest 14 on [[endeem]]sed.<ref name="daharicomores.org"/> Komooride vetes asub [[latimeeria]] peamisi elupaiku. Riigis elab 24 liiki [[roomajad|roomajaid]], kellest 10 liiki on endeemsed. Komooridelt on kirjeldatud 168 liiki linde, kellest 18 liiki on endeemsed.<ref>[https://avibase.bsc-eoc.org/checklist.jsp?region=KM Denis Lepage. Birds of Comoros. Avibase.]</ref> Riigis leidub 3 liiki endeemseid [[käsitiivalised|käsitiivalisi]]. Komooridelt on kokku tuvastatud 10 liiki käsitiivalisi.<ref>Steven M. Goodman, Nicole Weyeneth, Yahaya Ibrahim, Ishaka Saïd, Manuel Ruedi, "A Review of the Bat Fauna of the Comoro Archipelago." Acta Chiropterologica 12 (1):117-141. 2010.</ref> Komoorid on ainus riik peale Madagaskari, kus looduses elab [[leemurlased|leemurlasi]]. Riigis elab 2 liiki leemureid: [[mongos]] ja ''Eulemur fulvus''.<ref>Ian Tattersall. "The Lemurs of Comoro Islands." Oryx 13,5 veebruar 1977: 445-448.</ref> === Looduskaitse === Komooride saari ümbritsevad [[kari|korallirifid]]. Dziani Boundouni järv kuulub [[Ramsari konventsioon]]i alade nimekirja. [[2001]] rajati ookeani keskkonna kaitseks Mohéli merepark. === Kliima === Riigis valitseb mereline [[troopiline kliima]]. Aastane keskmine [[ööpäevane temperatuur]] on +26&nbsp;°C ja merevee keskmine temperatuur +25&nbsp;°C. Karthala vulkaani tipul võib temperatuur langeda ka 0&nbsp;°C. [[Mai]]st [[oktoober|oktoobrini]] valitseb kuivaperiood ja [[november|novembrist]] [[märts]]ini [[vihmaperiood]]. Vihmaperioodil tabavad saari [[tsüklon]]id. [[1911]]–[[1961]] tabas Komoore 23 tsüklonit. [[2012]] olid saartel suured üleujutused. == Riigikord == [[Pilt:French_Baguettes_(10859446373).jpg|pisi|Tänavakauplejad [[Moroni]]s]] Komoorid on föderaalne presidentaalne [[vabariik]]. Riigipea on üheks 5-aastaseks ametiajaks valitav president, kes on ühtlasi valitsusjuht. Presidendi ametikoht roteerub kolme saare vahel. President määrab ametisse [[minister|ministrid]]. President valitakse rahvahääletuse käigus ja valimised koosnevad 2 voorust. [[Seadusandlik võim]] kuulub 1-kojalisele Liiduassambleele, kuhu kuulub 33 liiget. Neist 24 liiget valitakse ametisse otsevalimistel, lisaks määrab iga saar omakorda 3 liiget. Liiduassamblee liikmed valitakse ametisse 5 aastaks. 2015 valimiste tulemusena sai Komooride Arenguliit Liiduassamblees 8, Juwa Partei 7, Komooride Demokraatlik Liikumine 2, Komooride Uuenemise Konventsioon 2, Harmoonilise ja Integreeritud Arengu Alternatiivi Liikumine 1 ja Komoori Kokkuleppe Partei 1 koha. Riigi praegune [[põhiseadus]] kinnitati [[23. detsember|23. detsembril]] 2001. Riigi õigussüsteemi moodustavad [[islam]]i seadused, prantsuse [[tsiviilõigus]] ja [[tavaõigus]]. Riigi kõrgemad kohtuorganid on ülemkohus ja konstitutsioonikohus. Ülemkohtusse kuulub seitse ja konstitutsioonikohtusse kaheksa [[kohtunik]]ku. Riigiusuna kehtib islam. == Haldusjaotus == [[Pilt:Komoorid.png|pisi|Kaart]] Komoori Liidus on kolm peasaart, mis ümbritsevate väikesaartega moodustavad kolm osariiki. Riigi pealinn ja suurim linn on [[Moroni]]. Riigi suuremad linnad on veel [[Mutsamudu]] ja [[Fomboni]]. == Rahvastik == Komooridel toimus viimane [[rahvaloendus]] 15. detsembril [[2017]], mil riigis loendati 758 316 elanikku. Eelmisel rahvaloendusel, mis toimus [[2003]] loendati riigis 575 660 elanikku. Komoorid on üks suurima [[rahvastikutihedus]]ega riike Aafrikas. 86% elanikest oli afro-araabia päritolu ja rääkis valdavalt [[komoori keel]]t. Enamik rahvastikust paikneb saarte rannikul. Enamik rahvastikust on [[sunniidid]]. == Riigikaitse == Komooride relvajõud jagunevad: *armee *julgeolekujõud *politsei *rannavalve Politseisse ja julgeolekujõudude tegevteenistusse kuulub mõlemisse 500 isikut. Riigis puudub [[ajateenistus]]. == Taristu == Komooride teedevõrk hõlmab 880 kilomeetrit, millest sillutatud teid on 673 kilomeetrit. Riigis kehtib [[vasak- ja parempoolne liiklus|parempoolne liiklus]]. Riigis on 4 lennuvälja. Riigi peamised [[sadam]]ad on Moroni ja Mutsamudu. == Ajalugu == [[Pilt:Comoran_Defense_Force.jpg|pisi|Komooride julgeolekujõud. Komooridel on pärast iseseisvumist toimunud 20 riigipööret ja riigipöördekatset]] Komooridel on pärast riigi iseseisvumist toimunud 20 [[riigipööre]]t või riigipöördekatset.<ref>[http://epl.delfi.ee/news/valismaa/riigipooretemaa-ootab-presidenti?id=51038930 Allan Espenberg. "Riigipööretemaa ootab presidenti." Eesti Päevaleht. 13. mai 2006]</ref> Varaseimaks jäljeks saarte asustusest on [[6. sajand]]ist pärinev [[polüneeslased|polüneeslaste]] ja [[melaneeslased|melaneeslaste]] asulakoht Nzwanis. Järgnevatel sajanditel asustasid Komooride saari Aafrika idarannikult, [[Araabia poolsaar]]elt, [[Malai saarestik]]ust ja Madagaskarilt pärit meresõitjad. Islam jõudis Komooridele araabia kaupmeeste kaudu. [[1503]] saabusid Komooridele [[Portugal]]i meresõitjad, kuid saari nad ei koloniseerinud. [[1793]] asusid [[malagassid]] saari kasutama [[orjakaubandus]]eks. [[1841]] hõivas Prantsusmaa Komoori saarestiku. [[1886]] muutusid saared Prantsusmaa protektoraadiks, millest [[1910]] moodustati Mayotte'i koloonia, mis omakorda liideti [[1912]] Madagaskariga. Kohalikud valitsejad olid saartel loonud väikeriigid, nagu Bambao, Intsandra, Mitsamihuli, Bajini, Hambu, Washili ja Hamahame sultanaadid Ngazidjal, Nzwani sultanaat ja Mwali sultanaat. Komoori Liit kuulutas [[6. juuli]]l [[1975]] välja [[iseseisvus]]e. Erandi moodustas Mayotte'i saar, mis otsustas jääda Prantsusmaa asumaaks. [[3. august]]il 1975 toimus riigi esimene riigipööre, kui prints Said Muhamed Jaffar tagandas ametist president [[Ahmad Abdullah]]. [[Jaanuar]]is [[1976]] tagandas kaitseminister [[Ali Solih]] omakorda ametist Jaffari. Komooride poliitika võtmekujuks kujunes Prantsusmaa palgasõdur [[Bob Denard]], kes osales ajavahemikul [[august]]ist 1975 kuni [[1995]] riigis toimunud riigipööretes ja riigipöördekatsetes. Denard oli [[1978]]–[[1989]] Komooride presidendi Abdullah kaardiväe ülem. [[1997]] puhkenud rahutustes lõid Mwali ja Ndzwani Komoori Liidust lahku ja tahtsid uuesti Prantsusmaa asumaaks saada. Prantsusmaa vastuseisu tõttu kuulutasid mõlemad saared end iseseisvaks. [[2000]] saavutati kokkulepe Komooride ühtsuse säilitamiseks. [[2002]] muudeti põhiseadust, et tagada riigi demokraatlikum areng. [[2006]] toimunud presidendivalimised olid riigi ajaloos esimene rahumeelne võimuvahetus. 2001 kuulutas Nzwanil välja saare iseseisvuse [[kolonel]] Muhammad Bacar. Märtsis [[2008]] tungisid [[Aafrika Liit|Aafrika Liidu]] väed Nzwanile ja Bacar põgenes kiirpaadiga Mayotte'ile. Alates 2016 on riigi president Azali Assoumani. == Eesti ja Komooride suhted == [[30. november|30. novembril]] [[2010]] kirjutasid [[Eesti peaminister]] [[Andrus Ansip]] ja Komooride välisminister [[Fahmi Said Ibrahim]] [[Liibüa]] pealinnas [[Tripoli]]s alla [[diplomaatilised suhted|diplomaatiliste suhete]] sõlmimise lepingule kahe riigi vahel. == Haridus == [[Pilt:Nationalstadion_Komoren.JPG|pisi|Stade Said Mohamed Cheikhi staadion]] Komooridel kehtib islami haridussüsteem. Kõrgharidust pakuvad Komooride ülikool ja De Patsy ülikool. == Kultuur == Komoorid on islamiriik, mille kultuuri mõjutab islam. Riigis leidub sadu [[mošee|mošeid]]. Rahvuspühad on valdavalt seotud islami pühadega. [[1989]] rajati Komooride rahvusmuuseum. Riigi meedia on valitsuse kontrolli all. Riigis ilmub ajaleht Al-Watwan ja tegutseb raadiojaam. Komooride sportlased võistlesid esmakordselt [[1996. aasta suveolümpiamängud]]el [[Atlanta]]s. Riigi sportlased pole olümpiamängudelt medaleid võitnud. Riigi suurim staadion on 2000 pealtvaatajat mahutav Stade Said Mohamed Cheikhi staadion. ==Vaata ka== *[[2002. aasta Komooride presidendivalimised]] *[[2006. aasta Komooride presidendivalimised]] *[[Komooride riigipeade loend]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{Aafrikariigid}} {{koord |type=country |region=KM}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Aafrika maad]] [[Kategooria:Komoorid| ]] oftpc4cdkylu72qytltrt4g0dpbim2l Kongo Demokraatlik Vabariik 0 2905 6168539 5954332 2022-07-27T00:42:39Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.8 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib riigist; rahaühiku kohta vaata artiklit [[Sair (rahaühik)]]}} {{Riik | riiginimi = Kongo Demokraatlik Vabariik | omastav = Kongo Demokraatliku Vabariigi | nimi1_keel = prantsuse | nimi1 = République démocratique du Congo | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Coat of arms of the Democratic Republic of the Congo.svg | vapi_laius = 125px | asendikaart = Democratic Republic of the Congo in its region.svg | deviis = | riigikeel = [[prantsuse keel|prantsuse]] | ametlik_keel = | pealinn = [[Kinshasa]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[Félix Tshisekedi]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Jean-Michel Sama Lukonde]] | pindala = 2345410 | rahvaarv = | iseseisvus = [[30. juuni]] [[1960]] | valuuta = [[Kongo frank|frank]] (CDF) | ajavöönd = [[maailmaaeg]] +1 kuni +2 | hümn = [[Debout Kongolaise]] | usund = | üladomeen = [[.cd]] | telefonikood = 243 | riigikord = | SKT = 42,74 mld [[USA dollar|$]] (2004) | SKT_elaniku_kohta = 700 $ (2004) | rok-i_kood = COD | märkused = }} '''Kongo Demokraatlik Vabariik''' on riik Kesk-[[Aafrika]]s. 1908–1960 kandis nime '''Belgia Kongo''', 1971–1997 '''Zaire''' (eesti keeles ka '''Sair'''). Kongo DV piirneb [[Kongo Vabariik|Kongo Vabariigi]], [[Kesk-Aafrika Vabariik|Kesk-Aafrika Vabariigi]], [[Lõuna-Sudaan]]i, [[Uganda]], [[Rwanda]], [[Burundi]], [[Tansaania]], [[Sambia]] ja [[Angola]]ga. ==Asend, piirid ja suurus== Kongo DV paikneb [[Kesk-Aafrika]]s. Kolmandik maast on põhja pool [[ekvaator]]it. Riik piirneb [[Kesk-Aafrika Vabariik|Kesk-Aafrika Vabariigi]] (piiri pikkus 1577&nbsp;km) ja [[Lõuna-Sudaan]]iga (628&nbsp;km) põhjas, [[Uganda]] (765&nbsp;km), [[Rwanda]] (217&nbsp;km), [[Burundi]] ja [[Tansaania]]ga (473&nbsp;km) idas, [[Sambia]] (1930&nbsp;km) ja [[Angola]]ga lõunas ning [[Kongo Vabariik|Kongo Vabariigi]]ga (2410&nbsp;km) läänes. Riigil on 37&nbsp;km rannikuriba [[Atlandi ookean]]i ääres Angola ja Kongo Vabariigi vahel. Merepiiriga riikidest on lühem rannajoon ainult [[Bosnia ja Hertsegoviina|Bosnial ja Hertsegoviinal]] (23&nbsp;km). Kongo DV pindala on 2 344 858&nbsp;km², maapindala 2 267 048&nbsp;km², veepindala 77 810&nbsp;km²<ref name="factbook" />. See on [[Alžeeria]] järel pindalalt teine riik [[Aafrika]]s, maailma maade seas on see pindalalt 12. kohal. Endisest metropolist [[Belgia]]st on see 76,9 korda suurem ja Saksamaast 6,6 korda suurem. Rahvaarv on 2018. aasta juuli hinnangu järgi 85 281 024<ref name="factbook">{{Netiviide |url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/cg.html |pealkiri=CIA Factbook |vaadatud=2019-07-31 |arhiivimisaeg=2018-12-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181228133805/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/cg.html |url-olek=ei tööta }}</ref>. Rahvaarvult on Kongo DV Aafrika riikide seas neljas. ==Loodus== ===Pinnamood=== [[Pilt:MtStanley.jpg|pisi|[[Ruwenzori massiiv]]i [[Margherita mäetipp]], mis on [[liustik]]uga kaetud; Kongo DV ja [[Uganda]] kõrgeim [[mäetipp]]]] [[Pilt:Lava_Lake_Nyiragongo_Volcano.jpg|pisi|Pidevalt podisev [[laavajärv]] [[Virunga vulkaanirühm]]a kuuluva [[Nyiragongo]] vulkaani [[kraater|kraatris]]. See laavajärv on umbes 200&nbsp;m läbimõõduga maailma suurim. Selle viimane üleujutus oli 2010. aastal]] Kongo DV hõlmab suurema osa [[Kongo nõgu|Kongo nõost]]; umbes 60% maast (kesk- ja lääneosa) paikneb 300–400&nbsp;m kõrguses Kongo nõo madalamas osas (vastab [[Kongo sünekliis]]ile). Kongo nõgu on igast küljest ümbritsetud 500–1000&nbsp;m kõrguste mäeahelikega. Nõo maastik tõuseb amfiteatrikujuliselt [[astang]]ute ja astangukujuliste [[platoo]]dena, mis on 400–1300&nbsp;m kõrgusel. Kongo nõost lõunas on [[Shaba platoo]] ehk [[Shaba mägismaa]] ehk [[Katanga platoo]] ja [[Lunda lavamaa]] ehk [[Lunda platoo]]st, mis on [[Lunda-Katanga platoo]] osad. Riigi lõuna- ja idaosas tõusevad mäeahelikud kõrgmäestikeks, mille seas on [[Kesk-Aafrika lavamaa]] ja [[Virunga vulkaanirühm]] (sealhulgas [[Nyiragongo vulkaan]]) idas. Need ulatuvad kuni 4500&nbsp;m kõrguseni merepinnast. Kõrgeim mäetipp on [[Ngaliema mägi|Ngaliema mäe]] ehk [[Stanley mägi|Stanley mäe]] [[Margherita mäetipp]] ehk [[Marguerite'i mäetipp]] [[Ruwenzori mäestik]]us ([[Ruwenzori massiiv]]is) [[Uganda]] piiril (5109&nbsp;m). Riigi põhjaservas on soklitasandikud (600–900&nbsp;m) saarmägedega, mis moodustavad [[Asande kerkeala]] lõunanõlva. Kongo DV kirdeosas on osa [[Lõuna-Guinea kõrgustik]]ust, mis eraldab Kongo nõgu [[Zaire rannikumadalik]]ust. Lõunas on [[Manika platoo]] ja [[Kundelungu platoo]] ([[Kundelungu mäed]]). Kagus ja idas on lamedatipulised [[Mitumba mäed]] (kuni 3305&nbsp;m). ===Veestik=== [[Pilt:Congo_maluku.jpg|pisi|[[Kongo jõgi]]]] Suurim ja pikim jõgi, mis läbi Kongo DV voolab, on 4374&nbsp;km pikkune [[Kongo jõgi]], mis on [[Niilus]]e järel Aafrika pikkuselt teine jõgi. Selle [[vooluhulk]] on 39 160 m³/s, mille järgi see on Aafrika suurim jõgi ja suuruselt teine jõgi maailmas. Kongo jõe lähe on riigi lõunaosas [[Mitumba mäed|Mitumba mägedes]] ning ta voolab umbes 1000&nbsp;km põhja poolde, kust ta käändub lääneedelasse. Seal on ka [[sisedelta]]. Edasi moodustab ta Kongo DV ja Kongo Vabariigi piiri, kuni suubub Atlandi ookeani. Kongo jõkke suubub arvukalt jõgesid. Neist [[lisajõgi|lisajõgedest]] kaugelt suurim (vooluhulk 9873 m³/s) on Angolast tulev [[Kasai jõgi]], millel on samuti palju lisajõgesid ja mis lähtub mägedest lõunas. Sama kehtib [[Lomami jõgi|Lomami jõe]] kohta, mille lätteala on endises [[Katanga provints]]is. Kongo jõe suurim põhja poolt tulev lisajõgi on [[Oubangui]] jõgi, mis moodustab peaaegu kogu oma ulatuses Kesk-Aafrika Vabariigi ja Kongo DV piiri. 37&nbsp;km pikkune rannik põhja pool Kongo jõe suuet on riigi ainus väljapääs Atlandi ookeanile. {{pooleli}} ===Elustik=== Kongo nõos on [[troopiline vihmamets|troopilised vihmametsad]]. Taimestik ja loomastik on väga rikkalik. ===Loodusvarad=== Riigis on rikkalikult maavarasid, kuid kodusõdade tõttu on need halvasti kasutatud. Kõrgmägedes on näiteks [[vask]]e ja [[uraan]]i. ===Infrastruktuur=== Koloniaalaja lõpuks omas praegune Kongo DV Musta Aafrika maadest LAVi järel kõige arenenumat infrastruktuuri. Hilisematel aastakümnetel on sel suuresti laguneda lastud, olulisi uuendusi teha pole suudetud. Isegi haiglad on 1960ndate tasemel (amortiseerumise ja remontimata jätmise tõttu sisuliselt halvemas seisundis). == Rahvastik == ===Etniline koosseis=== Kongo DV-s elab üle 250 etnilise rühma, millest ükski ei ole ülekaalus. Need on peamiselt [[bantud]], on ka [[hamiidid]] ja [[sanid]]. Suuremad rühmad on [[lubad]] 18%, [[kongod]] 16,1%, [[mongod]] 13,5%, [[ruandad]] 10,3%, [[asanded]] 6,1%, [[bangid]] ja [[ngaled]] 5,8%. ===Religioon=== 94% elanikest on kristlased, peamiselt roomakatoliiklased (55%). [[Pilt:Kongo DV kaart.png|pisi|Kongo Demokraatlik Vabariik]] === Rahvatervis === ==== Ebola viirushaiguse epideemiad ==== {{Vaata|2014. aasta Ebola viirushaiguse epideemia}} {| class="wikitable" |+ [[Ebola viirushaigus]]e epideemiad Kongo DV-s ! Aasta || [[Ebolavirus|Viiruse]] [[liik (bioloogia)|liik]] || Haigestunud || Surnud || [[Surmavusmäär]] |- | [[1976]] || [[EBOV]] || 318 || 280 || 88% |- | [[1977]] || EBOV || 1 || 1 || 100% |- | [[1995]] || EBOV (levis [[haiglanakkus]]ena<ref>J. J. Muyembe-Tamfum, M. Kipasa, C. Kiyungu ja R. Colebunders, [http://jid.oxfordjournals.org/content/179/Supplement_1/S259.full Ebola Outbreak in Kikwit, Democratic Republic of the Congo: Discovery and Control Measures], J Infect Dis. (1999) 179 (Supplement 1): S259-S262.doi: 10.1086/514302, veebiversioon (vaadatud 20.10.2014) (''inglise keeles'')</ref>) || 315 || 254 || 81% |- | [[2007]] || EBOV || 264 || 187 || 71% |- | [[2008]] || EBOV || 32 || 14 || 44% |- | [[2012]] || BEBOV || 57 || 29 || 51% |- | [[2014]] || ZEBOV? || || || |- |} 26. augustil 2014 teatas Kongo Demokraatliku Vabariigi Tervishoiuministeerium [[WHO]]-d [[Ebola viirushaigus]]e puhangust [[Ekvaatori provints]]is.<ref>{{netiviide | URL = http://www.afro.who.int/en/clusters-a-programmes/dpc/epidemic-a-pandemic-alert-and-response/outbreak-news.html | Pealkiri = Ebola virus disease – Democratic Republic of Congo | Autor = WHO | Väljaanne = Disease Outbreak News | Aeg = 26. august 2014 | Kasutatud = 28.08.2014 | Keel = inglise}}</ref> 15. oktoobri 2014 seisuga on Kongo DV-s Ebola viirushaigusse nakatunud 68 ja surnud 49 inimest, laboratoorselt on kinnituse saanud kokku 38 haigusjuhtu.<ref>{{netiviide | URL = http://wwwnc.cdc.gov/travel/notices/alert/ebola-in-democratic-republic-of-the-congo | Pealkiri = Ebola in Democratic Republic of the Congo | Autor = CDC | Väljaanne = Travelers' Health | Aeg = 15. oktoober 2014 | Kasutatud = 20.10.2014 | Keel = inglise}}</ref> Käimasoleva Ebola viirushaiguse epideemia põhjustajaks võib-olla teistsugune viirusetüvi (''Congolese strain'').<ref>{{netiviide | URL = http://www.breitbart.com/Breitbart-London/2014/10/16/DRC-New-Ebola-Strain | Pealkiri = SECOND STRAIN OF EBOLA IDENTIFIED IN THE CONGO: MORTALITY RATE AT 71 PERCENT | Autor = OLIVER LANE | Väljaanne = Breitbart | Aeg = 16. oktoober 2014 | Kasutatud = 20.10.2014 | Keel = inglise}}</ref><ref>{{netiviide | URL = http://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/ebola/11054534/DR-Congo-confirms-first-Ebola-cases-in-new-strain-of-killer-virus.html | Pealkiri = DR Congo confirms first Ebola cases in 'new strain' of killer virus | Autor = APF | Väljaanne = The Telegraph | Aeg = 25. august 2014 | Kasutatud = 20.10.2014 | Keel = inglise}}</ref> ==Riik== === Haldusjaotus === [[Fail:Congo DemRep, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|Kongo DV provintsid]] {{vaata|Kongo Demokraatliku Vabariigi provintsid}} Kongo Demokraatlik Vabariik on jagatud 25 provintsiks ja üheks keskalluvusega linnaks ehk pealinna-alaks. Kuni 2015. aastani oli riik jaotatud 10 provintsiks ja üheks pealinna-alaks. == Majandus == Kuigi riigil on ühed Aafrika suurimad maavarade varud, on Kongo DV üks maailma vaesemaid riike. Selle põhjuseks on Mobutu oskamatu majanduspoliitika ja raha kokkuajamine, halb majandamine, [[korruptsioon]] ja aastakümnetepikkused relvakokkupõrked. 1990. aastate alguses kukkus majandus kokku. Riigis valitses [[hüperinflatsioon]] (1994. aastal 7400%), välisvõlg tõusis rohkem kui 10 miljardi euroni. 2/3 elanikest on hõivatud põllumajanduses. Kodusõdade tõttu on põllumajandus vähem arenenud, kui looduslikud tingimused võimaldaksid. [[Maailmapank|Maailmapanga]] iga-aastase "Doing Businessi" aruande kohaselt on Kongo DV halvim riik äri alustamiseks. Peamised kaubanduspartnerid on Hiina, Belgia, Lõuna-Aafrika Vabariik, Tšiili, USA, Saksamaa ja India. == Ajalugu == Vanimad inimasustuse jäljed ulatuvad 80 000 taha. Esimesed eurooplased saabusid 15. sajandi lõpus. Kongo alal asunud Kongo kuningriik tegeles aktiivse [[orjakaubandus]]ega portugallastega. Kongo territooriumi uuris esimese eurooplasena [[Henry Morton Stanley]]. Alates 1877. aastast oli maa allutatud otsesel [[Belgia]] kuningale [[Léopold II]]-le. [[Berliini konverents (1884–1885)|Berliini konverents]]il [[1885]]. aastal tunnistati Kongo tema eraomandiks ([[Kongo Vaba Riik]]). Tema valitsuse all toimus Kongos [[genotsiid]], mille käigus tapeti 3–10 miljonit inimest. [[1908]]. aastal, kui Kongos toime pandud metsikused olid paljastatud, võttis Belgia valitsus Kongo enda haldusse ja Kongost sai Belgia asumaa. 1960. aastal sai Kongo iseseisvaks. [[24. november|24. novembril]] [[1965]] tegi [[Mobutu Sese Seko]] eduka riigipöörde ja valitses Kongot presidendina järgmised 32 aastat (lasi valimisi võltsida - ta "võitis" alati 100% häältest). Aastatel 1996–2003 laastas riiki kaks kodusõda, millesse oli kaasatud ka mitu naaberriiki. 1996. aastal puhkenud [[Esimene Kongo sõda|Esimese Kongo sõja]] tagajärjel sai võimule pikaaegne opositsiooniliider [[Laurent-Désiré Kabila]]. Pikaaegne president Mobutu oli sunnitud [[17. mai]]l [[1997]] põgenema [[Maroko]]sse. [[16. jaanuar|16. jaanuaril 2001]] tehti Laurent Kabilale atentaat, mille tagajärjel ta kaks päeva hiljem suri. Uueks presidendiks sai tema poeg [[Joseph Kabila]]. == Vaata ka == *[[Kongo DV riigipeade loend]] *[[Kahuzi-Biega rahvuspark]] *[[Kongo Demokraatliku Vabariigi kavandatud haldusreform]] *[[Kongo Demokraatliku Vabariigi jalgpallikoondis]] == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== * Kaarel Kressa: [https://epl.delfi.ee/d?id=51148072 Kongo karismaatiline sõjapealik – evangelistist mässuline Nkunda], EPL, 8. november 2008 *30. august 2021, 17:16, [https://majandus.postimees.ee/7326586/ Kongolaste avastus: hiinlased on meil naha üle kõrvade tõmmanud], postimees.ee {{Aafrikariigid}} {{koord |type=country |region=CD}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Aafrika maad]] [[Kategooria:Kongo Demokraatlik Vabariik| ]] oir7r26oewowqbnlc0grc5dm6pxy0hy Lesotho 0 2909 6168578 6078007 2022-07-27T06:35:40Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.8 wikitext text/x-wiki {{Riik | riiginimi = Lesotho Kuningriik | omastav = Lesotho | nimi1_keel = sotho | nimi1 = Muso oa Lesotho | nimi2_keel = inglise | nimi2 = Kingdom of Lesotho | mis_lipp = | mis_vapp = | vapi_laius = 125px | vapp = Coat of arms of Lesotho.svg | asendikaart = Lesotho in its region.svg | deviis = | riigikeel = [[sotho keel|sotho]] ja [[inglise keel|inglise]] | ametlik_keel = | pealinn = [[Maseru]] | riigipea_ametinimi = kuningas | riigipea_nimi = [[Letsie III]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Moeketsi Majoro]] | pindala = 30355 | rahvaarv = 2203821 | rahvaarv_seis = 2016 | iseseisvus = [[4. oktoober]] [[1966]] | valuuta = [[Lesotho loti|loti]] (LSL) | ajavöönd = [[maailmaaeg]] +2 | hümn = [[Lesotho Fatse La Bontata Rona]] | usund = | üladomeen = [[.ls]] | telefonikood = 266 | riigikord = [[konstitutsiooniline monarhia]] | SKT = 4,996 miljardit [[USA dollar|$]] (2005) | SKT_elaniku_kohta = 2113 $ (2005) | rok-i_kood = LES | märkused = }} [[Fail:Katze Dam Malibamatso River.webm|pisi|Video Lesotho suuruselt teisest paisust, [[Katze pais|Katze paisust]] [[Malibamatso]] jõel]] '''Lesotho''' (ametlikult '''Lesotho Kuningriik''') on [[merepiirita riik|merepiirita]] [[riik]] Lõuna-[[Aafrika]]s [[Draakonimäed|Draakonimägede]] lõunaosas. See on [[enklaav]]ina ümbritsetud [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigi]] territooriumist. Pindalalt on natuke üle 30 000&nbsp;km² ja seal elab napilt üle kahe miljoni inimese. Lesotho pealinn on [[Maseru]], mis on ühtlasi ka suurim linn. Umbes 40% elanikest elab allpool vaesuspiiri. Aastatel [[1884]]–[[1966]] oli Lesotho [[Basuutomaa]] (''Basutoland'') nime all [[Suurbritannia]] [[protektoraat]]. == Loodus == Lesotho on absoluutse kõrguse poolest üks maailma kõrgeimal asuvaid riike (80% aladest kõrgemal kui 1800&nbsp;m). Isegi madalaim punkt maa edelaosas on 1400 meetrit üle merepinna, mis on riikide seas maailma kõrgeim. Idapiiri lähedal paikneb maa kõrgeim tipp [[Thabana Ntlenyana]] (3482&nbsp;m). Maa põhjaosas on Aafrika tuntuim mäesuusakuurort [[Afri-Ski]] (3222&nbsp;m), mis tegutseb juunist augustini. Tähtsaimad loodusvarad on vesi ja [[Teemant|teemandid]]. Rahvuslinnuks on valitud [[kiilasiibis]] (''Geronticus calvus''). ==Riik== === Haldusjaotus === [[Fail:Lesotho, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|Lesotho ringkonnad]] Lesotho on jaotatud kümneks ringkonnaks: * [[Berea ringkond]] * [[Butha-Buthe ringkond]] * [[Leribe ringkond]] * [[Mafetengi ringkond]] * [[Maseru ringkond]] * [[Mohale's Hoeki ringkond]] * [[Mokhotlongi ringkond]] * [[Qacha's Neki ringkond]] * [[Quthingi ringkond]] * [[Thaba Tseka ringkond]] == Rahvastik == Lesotho [[rahvaarv]] on 1 947 701, mis on maailmas 150. kohal. Inimeste [[keskmine vanus]] on 23,8 aastat, [[keskmine eluiga]] on 52,9 aastat. Lesotho [[suremuse üldkordaja]] on 14,9 surma 1000 inimese kohta. See on maailma riikide seas kõrgeim näitaja.<ref name=":0">{{Netiviide |url=https://www.cia.gov/library/publications/resources/the-world-factbook/geos/lt.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-02-20 |arhiivimisaeg=2015-05-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150530031743/https://www.cia.gov/library/publications/resources/the-world-factbook/geos/lt.html |url-olek=ei tööta }}</ref> Lesothos on [[HIV]]-viiruse epideemia. [[2016]]. aasta andmetel oli 26% elanikkonnast nakatunud HIV-viirusega.<ref>[https://www.avert.org/professionals/hiv-around-world/sub-saharan-africa/lesotho HIV and AIDS in Lesotho] avert.org</ref> === Linnad === [[Pilt:Maseru from Parliament Hill.jpg|pisi|Vaade Maserule]] 27,3% Lesotho elanikest elab linnades.<ref name=":0" /> {| class="wikitable sortable" ! colspan="3" |Lesotho linnad |- !Linn !data-sort-type="number"|Rahvaarv (2005) !Ringkond |- |[[Maseru]] |218 355 |[[Maseru ringkond|Maseru]] |- |[[Teyateyaneng]] |75 115 |[[Berea ringkond|Berea]] |- |[[Mafeteng]] |57 059 |[[Mafetengi ringkond|Mafeteng]] |- |[[Hlotse]] |47 675 |[[Leribe ringkond|Leribe]] |- |[[Mohale's Hoek]] |40 514 |[[Mohale's Hoeki ringkond|Mohale's Hoek]] |- |[[Maputsoe]] |32 117 |[[Leribe ringkond|Leribe]] |- |[[Qacha's Nek]] |25 573 |[[Qacha's Neki ringkond|Qacha's Nek]] |- |[[Quthing]] |24 130 |[[Quthingi ringkond|Quthing]] |- |[[Peka]] |17 161 |[[Leribe ringkond|Leribe]] |- |[[Butha-Buthe]] |16 330 |[[Butha-Buthe ringkond|Butha-Buthe]] |- |[[Roma (linn)|Roma]] |11 612 |[[Maseru ringkond|Maseru]] |- |[[Mokhotlong]] |8809 |[[Mokhotlongi ringkond|Mokhotlong]] |- |[[Thaba-Tseka]] |5423 |[[Thaba Tseka ringkond|Thaba-Tseka]] |} == Majandus == Väikese, mägise ning täielikult [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigi]] poolt piiratud riigina, on Lesothol väga kitsad majanduslikud võimalused. Umbes kolm neljandikku elanikkonnast paikneb maapiirkondades ning tegeleb karjakasvatuse ja põlluharimisega. Samas toodab Lesotho vähem kui 20% vajaminevast toidust. Põhiliselt sõltub Lesotho majanduslikult Lõuna-Aafrika Vabariigist, importides 90% tarbitavatest toiduainetest just sealt. Enamik perekondi sõltub Lõuna-Aafrika kaevandustes või farmides töötavate sugulaste rahaülekannetest.<ref name=":0" /> Lesotho valitsus mängib riigi majanduses suurt rolli. 2014. aastal oli valitsussektoriga seotud kulutuste osakaal SKT-st 37% ning valitsus on Lesotho suurim tööandja. Suurim eratööandja on tekstiili- ja rõivatööstus, kus töötab umbes 36 000 lesotholast, kellest enamik on naised.<ref name=":0" /> == Vaata ka == *[[Lesotho riigipeade loend]] *[[Lesotho Vabaduskongress]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{vikisõnastik-tekstina}} {{Rahvaste Ühendus}} {{Aafrikariigid}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Aafrika maad]] [[Kategooria:Rahvaste Ühenduse maad]] [[Kategooria:Lesotho| ]] da4vmyirjas72gt20lx1gtm3vztou36 Liibüa 0 2912 6168585 6132307 2022-07-27T06:55:31Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.8 wikitext text/x-wiki {{Riik | riiginimi = Liibüa Riik | omastav = Liibüa | nimi1_keel = araabia | nimi1 = ليبيا | nimi1_latin = Lībīya | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Seal of the National Transitional Council (Libya).svg | vapi_laius = 100px | asendikaart = Libya in its region.svg | deviis = | riigikeel = [[araabia keel|araabia]] | ametlik_keel = | pealinn = [[Tripoli]] | riigipea_ametinimi = presidendi nõukogu esimees | riigipea_nimi = [[Mohamed al-Menfi]]<ref name=y16mar>{{cite web|url=https://www.ynetnews.com/article/Hk2YqIRmu|title=Interim Libya government assumes power after smooth handover|work=[[Ynet]]|date=16. märts 2021|accessdate=16.03.2021}}</ref> | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Fathi Bashagha]] | pindala = 1759540 | rahvaarv = | rahvaarv_seis = | iseseisvus = [[24. detsember]] [[1951]] | valuuta = [[Liibüa dinaar]] (LYD) | ajavöönd = [[maailmaaeg]] +2 | hümn = [[Liibüa, Liibüa, Liibüa]] | usund = | üladomeen = [[.ly]] | telefonikood = 218 | riigikord = | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = LBA | märkused = }} '''Liibüa''' (ametliku nimega '''Liibüa Riik''') on riik [[Põhja-Aafrika]]s [[Vahemeri|Vahemere]] lõunarannikul ja [[Sahara]] põhjaosas. Riik piirneb [[Tuneesia]], [[Alžeeria]], [[Niger]]i, [[Tšaad]]i, [[Sudaan]]i ja [[Egiptus]]ega. == Riik == Liibüas toimus [[2011]]. aastal [[Liibüa kodusõda|kodusõda]], mille käigus kukutati pikaajalise riigijuhi [[Mu‘ammar al-Qadhdhāfī]] sisseseatud riigikord. 2011. aasta 27. augusti seisuga olid 57 riiki ja [[Araabia Liiga]] tunnustanud riigivõimuna Qadhdhāfīle vastanduvat [[Rahvusliku Üleminekunõukogu|Rahvuslikku Üleminekunõukogu]]. 20. oktoobril 2011 tabati al-Qadhdhāfī tema sünnilinnas [[Surt]]is ja hukati. Kodusõja ajal moodustatud [[Rahvuslik Üleminekunõukogu|Rahvusliku Üleminekunõukogu]] juht andis võimu üle [[7. juuli]]l [[2012]] valitud 200-liikmelise [[Liibüa Rahvuskongress|Rahvuskongressi]] esimehele [[Muḩammad Yūsuf al-Maqariyaf]]ile 9. augustil 2012. === Senine riigikord === Qadhdhāfī Liibüa oli unitaarne riik. Vastavalt [[1977]]. aasta [[põhiseadus]]liku dekreedile kuulusid seadusandlik ja täidesaatev võim Üldisele Rahvakongressile, mille alatine organ oli viieliikmeline Sekretariaat. Täidesaatva võimu organ oli Kõrgem Rahvakomitee. Tegelikult kuulus kõrgeim võim viieliikmelisele juhtkonnale. == Rahvastik == Ligi 84% rahvastikust on [[araablased]]. [[Oaas]]ides elab [[berberid|berbereid]], kõrbealadel umbes 15 000 [[tuareegid|tuareegi]]. [[Nafta]]tööstuse arengu tõttu on sisse rännanud umbes 400 000 inimest mujalt [[araabia]] aladelt. Eurooplastest elab Liibüas enim itaallasi ja kreeklasi. 90% rahvastikust elab riigi põhjaosas [[Vahemeri|Vahemere]] rannikul. Elanikest 78% elab linnades<ref name="CIA">https://web.archive.org/web/20161224023634/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/ly.html (vaadatud 5. märtsil 2011)</ref>. Suurimad linnad on [[Tripoli]], [[Benghazi]] ja [[Al-Bayḑā’]]. 97% rahvastikust on muhameedlased.<ref name="CIA"/> Mediaanvanus on hinnanguliselt 24,5 aastat. Kirjaoskuse määr 2003. aasta seisuga on 82,6%, naiste kirjaoskus 72%.<ref name="CIA"/> == Loodus == Suurem osa Liibüa territooriumist on 200–600 m kõrgune [[lavamaa]], mida liigestavad suured [[madalik]]ud. [[Kõrb]]ed, poolkõrbed ja kuivstepid katavad ligikaudu 98% riigi pindalast. Taimkatet leidub vaid [[Vahemeri|Vahemere]] ranniku loode- ja kirdeosas. [[Kuu keskmine õhutemperatuur]] on [[juuli]]s 26–29 kraadi, [[jaanuar]]is 11–13 kraadi. Liibüa kõrbetes on kohti, kus aastaid ei saja. Sademeterohkeim piirkond on riigi kirdeosa. Püsiva vooluga jõgesid ei ole. Põhjavee varu on suur. == Majandus == [[Nafta]]sektor annab Liibüale 95% ekspordituludest, 80% valitsuse tuludest ja 25% [[SKT]]-st. SKT elaniku kohta on üks Aafrika suuremaid (2010. aasta hinnangul 13 800 [[USA dollar]]it). Ühiskonna madalamate kihtideni jõuab sellest aga väike osa. Põllumajandusolud on viletsad, mistõttu Liibüa impordib kolmveerandi oma toidust.<ref name="CIA"/> 2011. aasta algul oli Liibüa maailma riikidest 17. naftatootja, Aafrika riikidest aga kolmas. Liibüa naftatoodang moodustas umbes 2% maailma tarbimisest. Umbes 85% naftatoodangust müüdi Euroopasse.<ref name="Reuters oil FACTBOX">{{Netiviide |url=http://af.reuters.com/article/commoditiesNews/idAFL5E7JM1I220110822 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2011-08-22 |arhiivimisaeg=2011-11-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111117151158/http://af.reuters.com/article/commoditiesNews/idAFL5E7JM1I220110822 |url-olek=ei tööta }}</ref> Liibüa naftatoodang, mis on küündinud kuni 1,6 miljoni barrelini päevas, kuivas 2011. aastal puhkenud [[Liibüa kodusõda|kodusõja]] tõttu kokku vähem kui 100 000 barrelile päevas. Asjatundjate arvates võtab tootmise viimine taas vähemalt miljoni barrelini päevas aega aasta või mitugi.<ref name="Reuters oil FACTBOX"/> Liibüa on [[OPEC]]-i liige. Liibüa taotleb alates 2004. aastast [[Maailma Kaubandusorganisatsioon]]i liikme staatust.<ref>[http://www.wto.org/english/thewto_e/acc_e/a1_libyan_arab_jamahiriya_e.htm WTO. Accession Status: Libyan Arab Jamahiriya](vaadatud 5. märtsil 2010)</ref> ==Ajalugu== {{vaata|Liibüa ajalugu}} Liibüa alad idaosa moodustas [[antiikaeg|antiikajal]] viiest [[linnriik|linnriigist]] koosnev linnriikide ühenduse [[Pentapolis]], lääneosa aga kolme linnriigi ühendus [[Tripolis]], rajatud kas [[foiniikia|foiniiklaste]] või [[Vana-Kreeka|kreeklaste]] poolt. Liibüana mõisteti esmalt kogu Aafrikat peale Egiptuse, hiljem aga Egiptusest läänes asuvat ala. Alade põlisrahvaks olid [[berberid]], kes on ajalooliselt kõnelnud mitmesuguseid [[berberi keeled|berberi keeli]], mis moodustavad ühe haru [[Afroaasia keeled|afroaasia]] keeleperekonnast. [[Pilt:Map of traditional provinces of Libye-en.svg|pisi|]] Liibüa alad liideti [[Rooma keisririik]]i [[Rooma provintsid|Rooma provintsina]] ning Liibüas asuv [[Leptis Magna]] tõusis Rooma impeeriumis erilisse ausse 193. aastal, kui [[Rooma keiser|Rooma keisriks]] tõusis Roomast pärit [[Septimius Severus]]. Rooma keisririigi ajal võis Aafrikas rääkida kolmest tõelisest suurlinnast – [[Kartaago]]st, [[Leptis Magna]]st ja [[Aleksandria]]st. Julius Caesari ajal olid sealsed alad ka korraks ühte provintsi liidetud – ''Africa proconsularis'', kuid hiljem sai Tripolisest [[Tripolitaania]], Pentapolisest aga [[Kürenaika]]. Kolmas osa tänasest Liibüast, berberite ala Fezzan püsis pikemat aega iseseisvana. [[4. sajand]]il eksisteerisid Rooma Kürenaika aladel provintsid ''Libya Inferior'' ja ''Libya Superior''. Rooma impeeriumi allakäigule järgnesid aladel [[vandaalid]]e [[5. sajand]]i rüüsteretked ning seejärel [[Bütsants]]i võim, millele järgnes araablaste vallutus [[7. sajand]]il. 647. aastal alistasid ja vallutasid kaliif [[Uthman]]i [[kalifaat|kalifaadi]] väed Egiptuse kuberneri [[Abdullah ibn al-Sa’ad]]i juhtimisel kohaliku Bütsantsi asevalitseja Gregorios, kes langes sõjas ning algas islami periood Liibüas. [[Pilt:Map of expansion of Caliphate.svg|pisi|vasakul|Araablaste kalifaadi laienemine: {{legend|#a1584e|[[Muḩammad]] ([[622]]–[[632]])}} {{legend|#ef9070|Neli esimest kaliifi (Rashidun, [[632]]–[[661]])}} {{legend|#fad07d|[[Umaijaadid]] ([[661]]–[[750]])}}]] [[kalifaat|Kalifaadi]] ajal järgnes paar sajandit kestnud kultuuriline õitseng, kuid liiga suureks aetud kalifaat hakkas lagunema, mis tähendas igasuguse stabiilsuse kadumist. [[9. sajand|9.]] ja [[10. sajand]]il tekkisid Kalifaadi äärealadel iseseisvad riigid (Saffariidide, Tuluniidide, Samaniidide ja Hamdamiidide riik) ja 9. sajandil hakkasid esimesed piirkonnad kalifaadist lahku lööma. 10. sajandil see protsess kiirenes veelgi, seda tingis riigi liiga suur ulatus. 11.–12. sajandil moodustasid valdava osa islamimaailma elanikkonnast (või vähemalt poole) juba muslimid. Islamimaailm oli selleks ajaks jagunenud selgelt eristuvateks kultuurilisteks piirkondadeks nagu [[al-Džazīra]] ([[Araabia poolsaar]]), [[al-Šām]] (tänapäeva [[Süüria]], [[Palestiina Riik]], [[Jordaania]], [[Liibanon]] ja [[Iisrael]]), [[Egiptus]], [[Iraak]], al-[[Magrib]] (Egiptusest lääne poole jääv [[Põhja-Aafrika]]), [[Andaluusia]] (Hispaania ja Portugal), [[Khurāsān]] ([[Iraan]] ja [[Kesk-Aasia]]) ja [[Sind]] ([[India]] lääneosa ja [[Pakistan]]). [[Pilt:Fatimid Islamic Caliphate.png|pisi|Fatimiidide kalifaadi alad oma suurimas ulatuses]] [[Aglabiidide dünastia]] riik hõlmas 9. sajandil suure osa tänasest [[Alžeeria]]st, [[Tuneesia]]st ja Tripolitaaniast. Fatimiidid suutsid 10. sajandil allutada kogu Põhja-Aafrika. Tripolitaania sunniitliku [[Aglabiidide dünastia]] ja [[Ziriidide dünastia]] valitsetud aladele tungisid Egiptusest šiiitlik [[Fatimiidide dünastia]] mis tõi aga 11. sajandiks Liibüa aladele pideva kodusõja, Fatimiidide saadetud [[Banu Hilal]]i [[beduiin]]iklanni ründas sunniitlike [[berber]]ite Ziriidide dünastiat, kes oli hõivanud Tripolitaania. Ziriidide dünastia hiilgehetk oli 11. sajandil, kui ühine riik sisaldas nii tänast [[Maroko]]t, Alžeeriat, Tuneesiat kui ka Liibüa lääneosa. [[Pilt:Ottoman empire.svg|pisi|vasakul|Osmanite impeerium, aastail 1481–1683]] 12. sajandil rüüstasid Liibüa rannikut Sitsiilias kanda kinnitanud normannid, kes 11. sajandil hõivasid [[Lõuna-Itaalia]] ning [[Fatimiidide kalifaat|Fatimiidide kalifaadile]] allunud [[Sitsiilia emiraat|Sitsiilia emiraadi]]. 11. sajandi Lõuna-Itaalia mandriosa võimud värbasid [[Normannid|normanni]] palgasõdureid, kes olid [[Viikingid|viikingite]] kristlikud järeltulijad; normannid [[Roger I (Sitsiilia)|Roger I]] juhtimisel vallutasid Sitsiilia moslemitelt. [[Almohaadide dünastia]] suuts 12. sajandil allutada kogu Aafrika põhjaranniku Egiptusest läänes. 13. sajandil tegutsenud [[Hafsiidide dünastia]] valitses jälle Alžeeria, Tuneesia ja Tripolitaania alasid. [[Osmanite riik|Osmanite]] võim laienes Liibüale aastaks 1551. [[16. sajand]]iks oli suurem osa Põhja-Aafrika rannikust, eriti Alžeeria ja Liibüa muutunud tõeliseks piraatide paradiisiks. Aastatel 1711–1835 valitses vormiliselt Tripolitaaniat, aga sisuliselt peaaegu kogu praegust Liibüat [[Albaania]]st pärit [[Karamanli dünastia]], kuni Osmanid nende võimule lõpu tegid. Aastatel 1911–1912 peetud [[Itaalia-Türgi sõda|Itaalia-Türgi sõja]] tulemusel lõppes Osmanite võim Liibüas, sealsetest provintsidest said Itaalia kolooniad. [[Benito Mussolini]] lubas, et Itaalia saab võimu [[Vahemeri|Vahemere]] üle. Koloniaaljõupingutused Aafrikas algasid 1920. aastatel, kui [[Itaalia Põhja-Aafrika]]t (''Africa Settentrionale Italiana'' ehk ASI) vaevas kodusõda, sest araabia rahvastik keeldus Itaalia koloniaalvõimust. Mussolini saatis [[marssal]] [[Rodolfo Graziani]] juhtima karistusoperatsiooni Araabia rahvuslaste vastu. Araabia vastupanuliikumist juhtis [[Omar Al-Mukhtar]]. Pärast vaherahu 3. jaanuaril 1928 ehitati [[Vahemeri|Vahemerest]] [[Al-Jaghbub]] oaasini okastraataed vastupanuliikumisele tähtsate varustusteede läbilõikamiseks. Kohe pärast seda alustas koloniaaladministratsioon üleüldist [[Jebel Akhdar]]i inimeste küüditamist mässajatele kohalike elanike toetuse takistamiseks. Rohkem kui 100 000 inimese sunnitud ränne lõppes [[Suluq]] ja [[Al-'Aghela]] [[koonduslaager|koonduslaagrites]], kus kümned tuhanded viletsates tingimustes hukkusid. Arvatakse, et surnud liibüalaste arv – tapetud kas võitluses või nälja ja haiguste poolt – oli vähemalt 80 000 ja kuni pooled olid [[Kürenaika]] inimesed. Pärast Al-Mukhtari kinnipüüdmist 15. septembril 1931 ja tema hukkamist Benghazis vastupanu hääbus. Piiratud vastupanu Itaalia okupatsioonile tihenes Kürenaika emiiri [[Idris I|šeik Idrisi]] ümber. [[Pilt:Italian empire 1940.PNG|pisi|Itaalia impeerium, 1940]] 1918–1923 eksisteeris Itaalia võime trotsiv [[Tripolitaania vabariik]], mille üle Rooma suutis kehtestada võimu alles 1930. aastateks ja 1934. aastal ühendasid Itaalia võimud Tripolitaania, Kürenaika ja Fezzani ühiseks Liibüa kolooniaks. Suurbritannia valitsusega toimusid läbirääkimised Liibüa koloonia piiride täpsustamiseks. Esimesed läbirääkimised algasid aastal 1925 piiri määramiseks Liibüa ja brittide valduses oleva [[Egiptus]]e vahel. Läbirääkimiste tulemusel sai Itaalia varem määratlemata territooriumi. Aastal 1934 küsis Itaalia valitsus jälle territooriume Liibüale, seekord brittide valduses olevalt [[Sudaan]]ilt. Suurbritannia võimaldas Itaalial saada mõned territooriumid Sudaanilt Liibüaga liitmiseks. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal, aastatel 1941–1942 langesid Tripolitaania, Kürenaika Briti ja Fezzan Prantsuse vägede kätte ning Itaalia kaotas sealsed asumaad 1943. aastaks. [[Pilt:Muammar al-Gaddafi at the AU summit.jpg|pisi|püsti|Mu‘ammar al-Qadhdhāfī, 2009]] 1951. aastal andsid Prantsusmaa ja Suurbritannia võimu üle endisele Tripolitaania emiirile ja Senussiidi islamiordu juhile, kellest sai iseseisva Liibüa esimene ja seni ka viimane kuningas [[Idris I]]. Liibüa – [[Ühendatud Liibüa Kuningriik|Ühendatud Liibüa Kuningriigi]], kolm osa Tripolitaania, Kürenaika ja Fezzan säilitasid oma valitsused 1963. aastani. 1952. aastal kui valiti Liibüas esimest korda parlamenti, saavutas Tripolis edu opositsiooniline [[Kongressipartei]], mujal riigis aga valitsusmeelsed jõud, valitsus keelustas kõik parteid ja pagendas Kongressipartei juhid. 1969. aastal, kui Idris andis enamiku võimust oma venna kroonprints Hasan as-Sanussi kätte ja siirdus ravile Türki, kukutati kuninga võim sõjaväelise riigipöördega ning võimule tõusis kolonel [[Muammar Gaddafi]]. [[2011. aasta Liibüa kodusõda|2011. aasta Liibüa kodusõjas]] tapeti [[Mu‘ammar al-Qadhdhāfī]] segastel asjaoludel. ==Kultuur== Liibüa tuntumate lauljate seas on [[Ayman Alatar]], [[Ahmed Fakroun]], [[Nasser el-Mizdawi]] ja [[Hamid Al-Shairi]]. ==Vaata ka== * [[Liibüa riigipeade loend]] * [[2011. aasta Liibüa kodusõda]] * [[Liibüa jalgpallikoondis]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{vikisõnastik-tekstina}} {{Aafrikariigid}} {{koord |type=country |region=LY}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Aafrika maad]] [[Kategooria:Vahemere maad]] [[Kategooria:Liibüa| ]] 47ec0i3bla7eqfjbym7e4tjec6xd9y4 Valga 0 3986 6168206 6165160 2022-07-26T12:12:02Z NOSSER 8097 /* Ajalugu */ wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib 1920. aastal loodud Eesti linnast; Läti linna kohta vaata lehekülge [[Valka]]; varasema Liivimaa linna kohta vaata lehekülge [[Valga (Liivimaa)]]}} {{EestiAsula | nimi = Valga | pilt = Valga2015dec.jpg | pindala = | elanikke = | maakond = Valga }} [[Pilt:Valga keskväljak 2020.jpg|pisi|[[Valga keskväljak]]]] [[Pilt:ValgaLibrary.jpg|pisi|[[Valga Keskraamatukogu]] ([[Zenckeri villa]])]] '''Valga''' on [[maakonnalinn]] [[Lõuna-Eesti]]s [[Eesti]]-[[Läti]] piiril, [[Valga maakond|Valga maakonna]] ja [[Valga vald|Valga valla]] [[halduskeskus]]. Valga on Eesti kõige lõunapoolsem linn. Enne iseseisvate Eesti ja Läti riikide teket moodustas Valga koos Läti [[Valka]]ga ühtse linna. Valgat läbib [[Pedeli jõgi]]. Linnas asub [[Valga raudteejaam]]. Elanikke on 2019. aasta seisuga 12 182. 2017. aastal ühinesid Valga linn, [[Õru vald|Õru]], [[Tõlliste vald|Tõlliste]], [[Karula vald|Karula]] ja [[Taheva vald|Taheva]] vald, [[Valga vald|Valga vallaks]]. Valga viimane [[Valga linnapea]] oli [[Kalev Härk]].<ref name="b7Uyc" /> Tema ametijärglane [[Margus Lepik]] on [[Valga vallavanem]]. == Elanike arv == *1922: 9500 *1934: 10 800 *1939: 10 419 (5762 naist ja 4657 meest; 1. detsember, aadressibüroo andmed) *1940: 10 402 (5760 naist ja 4642 meest; 1. jaanuar, aadressibüroo andmed) *1959: 13 300 *1970: 17 000 *1979: 18 500 *1989: 17 700 *1990: 13 390 (1. jaanuar) *2000: 14 352 (1. jaanuar, statistikaameti andmed) *2006: 13 930 (1. jaanuar, statistikaameti andmed) *2009: 13 738 (7599 naist ja 6139 meest), 12 998 arvestades rännet (1. jaanuar, statistikaameti andmed) ;Valga elanikkonna rahvuslik koosseis rahvaloenduste andmetel {| class="wikitable" |- !rowspan="2" |Rahvus !colspan="2" |1970<ref name="vBiwZ" /> !colspan="2" |1979<ref name="gsidh" /> !colspan="2" |1989<ref name="lvtPM" /> !colspan="2" |2000<ref name="I6xti" /> !colspan="2" |2011<ref name="G62oT" /> |- !arv !% !arv !% !arv !% !arv !% !arv !% |- |'''Kokku''' | style="text-align:right;"|'''16 795''' | style="text-align:right;"|'''100''' | style="text-align:right;"|'''18 474''' | style="text-align:right;"|'''100''' | style="text-align:right;"|'''17 722''' | style="text-align:right;"|'''100''' | style="text-align:right;"|'''14 323''' | style="text-align:right;"|'''100''' | style="text-align:right;"|'''12261''' | style="text-align:right;"|'''100''' |- |[[eestlased]] | style="text-align:right;"|9635 | style="text-align:right;"|57,37 | style="text-align:right;"|10 052 | style="text-align:right;"|54,41 | style="text-align:right;"|9383 | style="text-align:right;"|52,95 | style="text-align:right;"|8970 | style="text-align:right;"|62,63 | style="text-align:right;"|7886 | style="text-align:right;"|64,32 |- |[[venelased]] | style="text-align:right;"|5241 | style="text-align:right;"|31,21 | style="text-align:right;"|6164 | style="text-align:right;"|33,37 | style="text-align:right;"|6140 | style="text-align:right;"|34,65 | style="text-align:right;"|3913 | style="text-align:right;"|27,32 | style="text-align:right;"|3224 | style="text-align:right;"|26,29 |- |[[ukrainlased]] | style="text-align:right;"|554 | style="text-align:right;"|3,30 | style="text-align:right;"|766 | style="text-align:right;"|4,15 | style="text-align:right;"|720 | style="text-align:right;"|4,06 | style="text-align:right;"|421 | style="text-align:right;"|2,94 | style="text-align:right;"|386 | style="text-align:right;"|3,15 |- |[[valgevenelased]] | style="text-align:right;"|170 | style="text-align:right;"|1,01 | style="text-align:right;"|322 | style="text-align:right;"|1,74 | style="text-align:right;"|307 | style="text-align:right;"|1,73 | style="text-align:right;"|211 | style="text-align:right;"|1,47 | style="text-align:right;"|156 | style="text-align:right;"|1,27 |- |[[lätlased]] | style="text-align:right;"|382 | style="text-align:right;"|2,27 | style="text-align:right;"|448 | style="text-align:right;"|2,43 | style="text-align:right;"|456 | style="text-align:right;"|2,57 | style="text-align:right;"|334 | style="text-align:right;"|2,33 | style="text-align:right;"|262 | style="text-align:right;"|2,14 |- |[[soomlased]] | style="text-align:right;"|121 | style="text-align:right;"|0,72 | style="text-align:right;"|136 | style="text-align:right;"|0,74 | style="text-align:right;"|126 | style="text-align:right;"|0,71 | style="text-align:right;"|99 | style="text-align:right;"|0,69 | style="text-align:right;"|55 | style="text-align:right;"|0,45 |- |muud | style="text-align:right;"|692 | style="text-align:right;"|4,12 | style="text-align:right;"|586 | style="text-align:right;"|3,17 | style="text-align:right;"|590 | style="text-align:right;"|3,33 | style="text-align:right;"|375 | style="text-align:right;"|2,62 | style="text-align:right;"|292 | style="text-align:right;"|2,38 |} [[Pilt:ValgaTrainStation.jpg|pisi|[[Valga raudteejaam]]]] == Majandus == Valga on tähtis [[tööstus]]keskus. Töötleva tööstuse 9 ettevõttes töötas 2015. aastal 900 töötajat ning käive oli ligikaudu 50 miljonit eurot. Tähtsaim tööstusharu, mille arvel on umbes pool linna tööstustoodangust, on toiduainetetööstus. Seda esindab linna suurim ettevõte – Atria Eesti [[Valga Lihatööstus]]. Väiksema tähtsusega on rõiva- ja jalatsitööstus, metallitöötlemine ning mööblitööstus. == Vaatamisväärsused == Valgas on [[klassitsism|varaklassitsistlikus arhitektuuristiilis]] [[Valga Jaani kirik|Jaani kirik]] (ehitatud 1787–1816, arhitekt [[Christoph Haberland]]), kus asub [[Friedrich Ladegast]]i [[1867]]. aastal ehitatud [[Valga Jaani kiriku orel|Jaani kiriku orel]]. Valga vanim park on 1860. aastatel rajatud [[Friedrichshofi park]]{{lisa viide}}. 20. sajandi algul rajati [[Valga linnapark]]{{lisa viide}}. 16. augustil 2013 taasavati linnapargis [[Valga Vabadussõja mälestussammas|Vabadussõja mälestussammas]].<ref name="SLBnP" /> Algne mälestussammas (autor [[Amandus Adamson]]) õhiti [[21. september|21. septembril]] [[1940]] nõukogude aktivistide poolt.<ref name="Hsh7X" /> == Sõpruslinnad == {| cellpadding="10" |- style="vertical-align:top;" | *{{riigi ikoon|Belgia}} [[Durbuy vald|Durbuy]], Belgia *{{riigi ikoon|Rootsi}} [[Hallsberg]], Rootsi *{{riigi ikoon|Rootsi}} [[Haparanda]], Rootsi *{{riigi ikoon|Taani}} [[Kalundborg]], Taani *{{riigi ikoon|Soome}} [[Uusikaupunki]], Soome || *{{riigi ikoon|Poola}} [[Kobylnica]], Poola *{{riigi ikoon|Poola}} [[Kościelisko]], Poola *{{riigi ikoon|Saksamaa}} [[Lübz]], Saksamaa *{{riigi ikoon|Venemaa}} [[Novgorod]], Venemaa *{{riigi ikoon|Läti}} [[Valka]], Läti || *{{riigi ikoon|USA}} [[Oakland]], USA *{{riigi ikoon|Soome}} [[Orimattila]], Soome *{{riigi ikoon|Soome}} [[Tornio]], Soome *{{riigi ikoon|Rootsi}} [[Östhammar]], Rootsi |} == Pilte == <gallery> Valga 02 08 2007.jpg|[[Eesti-Läti piir]]ipunkt Valgas 2007. aastal Valga südalinn.jpg|Valga südalinn Valga Jaani kirik.jpg|[[Valga Jaani kirik]] Valga õigeusu kirik.jpg|[[Valga Issidori peakirik]] Ramsi vesiveski.jpg|[[Ramsi vesiveski]] Valga katoliku kabel.jpg|Valga katoliku kabel </gallery> == Ajalugu == [[Pilt:Valga Raekoda 1.jpg|pisi|[[Valga raekoda]], [[Kesk tänav]] 11]] [[Pilt:USSR map NO 35-8 Valga.jpg|pisi|Valga linn ja ümbrus [[Külm sõda|külma sõja]] aegsel Ameerika Ühendriikide sõjalisel kaardil]] {{Vaata|Valga ajalugu|Valga (Liivimaa)}} [[Valga (Liivimaa)|Valga]] sai [[linnaõigused]] 19. sajandi alguseks. Valga Linnavalitsus tegutses 20. sajandil [[Valga raekoda|Valga raekojas]], [[Suur-Sepa tänav]] 1. {{vaata|Valga raad|Valga Linnavalitsus|Valga Linnavolikogu}} {{vaata|Valga linnapea}}, ''[[Valga linnavolinike loend 1914]]<ref>[https://valgalinn.ee/wiki/organisatsioon/78-valga-linnavolikogu-koosseis-1914-1917-juuli/ Valga linnavolikogu koosseis (1914-1917 juuli)], valgalinn.ee/wiki</ref>, [[Valga linnavolinike loend 1924|1924]]<ref>[https://valgalinn.ee/wiki/organisatsioon/3048-valga-linnavolikogu-koosseis-1924-1926/ Valga linnavolikogu koosseis (1924-1926)], valgalinn.ee/wiki</ref>[[Valga linnavolinike loend 1927|1927]], [[Valga linnavolinike loend 1930|1930]]<ref>[https://valgalinn.ee/wiki/organisatsioon/2782-valga-linnavolikogu-koosseis-1930-1932/ Valga linnavolikogu koosseis (1930-1932)], valgalinn.ee/wiki</ref>, [[Valga linnavolinike loend 1934|1934]], [[Valga linnavolinike loend 1939|1939]]'' 1917. aasta 14. juuli üldkoosolekul [[Valga Eesti Rahvahariduse Selts]]i otsustati avada emakeelsed [[keskkool]]id tütarlastele ja poeglastele ning emakeelne algkool. Koolide jaoks otsustati Wolfi eelgümnaasiumi maja, Puškini tänav 19. ära osta. Tütarlaste koolijuhatajaks sai prl M. Pärna ja poeglaste kooli ajutiseks juhataks õp J. Kerg kuni õp. O. Sild Valka jõudmiseni. [[1. juuni]]l [[1922]] asutati [[Valga Muusikakool]], mis on koos [[Narva Muusikakool]]iga vanimaid muusikakoole Eestis. Eesti ja [[Läti]] iseseisvumisel muutus Valga kuuluvuse küsimus peamiseks tüliõunaks kahe riigi vahel. Vaidlust asus lahendama rahvusvaheline komisjon, mida juhtis [[Suurbritannia|Briti]] kolonel [[Stephen Tallents|Stephen George Tallents]]. Kuna kumbki pool ei nõustunud kompromissi tegema, siis jagas Tallents Valga linna kaheks. [[1. aprill]]il [[1927]] jõustus [[Eesti-Läti piir|Eesti lõunapiir]] lõplikult. [[9. juuli]]l [[1941]] hõivasid Valga [[Väegrupp Nord|Saksa okupatsiooniväed]]. [[19. september|19. septembril]] [[1944]] vabanes Valga [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioonist]], mis asendus [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooniga]]. [[17. oktoober|17. oktoobril]] [[1993]] toimusid [[Eesti taasiseseisvumine|taasiseseisvunud Eestis]] [[Valga Linnavolikogu]] valimised. Alates [[1994]]. aastast toimuvad igal aastal [[11. juuni]], Valga linna aastapäeva paiku [[Valga linna päevad]]. Alates [[2005]]. aastast antakse linnapäevade ajal silmapaistvatele valgalastele [[Valga linna aukodanik]]u tiitel. Seoses [[Schengeni leping]]uga liitumisega kõrvaldati [[21. detsember|21. detsembril]] [[2007]] Valgas kõik [[Eesti-Läti piir]]i [[piiripunkt]]id ja -tõkked (vt- [[Valga-1 piiripunkt]], [[Valga-3 piiripunkt]]). ==Vaata ka== *[[Valga Põhikool]] *[[Valga Gümnaasium]] *[[Valga Gümnaasiumi raamatukogu]] *[[Valga lipp]] *[[Valga Muuseum]] *[[Valga muusikakool]] *[[Valga/CKE Inkasso]] *[[Valga FC Warrior]] *[[Valga Cruising]] *[[Valga Keskraamatukogu]] *[[Valga Keskstaadion]] *[[Valga Käval]] *[[Valga Jaani kirik]] *[[Valga Issidori peakirik]] *[[Jumalaema Vladimiri pühakuju kirik]] *[[Valga vangilaagri kalmistu]] *[[Valga vana linnakalmistu]] *[[Valga Tartu tänava kalmistu]] *[[Valga Toogipalu kalmistu]] *[[Priimetsa kalmistu]] *[[Valga haigla]] *[[Valga Kultuuri- ja Huvialakeskus]] *[[Valga vapp]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="b7Uyc">[https://www.siseministeerium.ee/public/KOV_juhid__veebr_2014.xls Siseministeerium: Kohalike omavalitsuste juhid 2014. a. jaanuari seisuga], vaadatud 17. oktoober 2014</ref> <ref name="vBiwZ">Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.</ref> <ref name="gsidh">Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 27</ref> <ref name="lvtPM">Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 32</ref> <ref name="I6xti">[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL222&ti=RAHVASTIK+ELUKOHA+JA+RAHVUSE+J%C4RGI&path=../Database/Rahvaloendus/REL2000/15Rahvus._Emakeel._Veerkeelte_oskus/&lang=2 Päring Statistikaameti andmebaasist]</ref> <ref name="G62oT">[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0429&lang=2 Päring Statistikaameti andmebaasist]</ref> <ref name="SLBnP">http://www.valgamaalane.ee/1351938/valgas-avati-vabadussammas</ref> <ref name="Hsh7X">http://www.valgamaalane.ee/1351134/vabadussamba-pronkskuju-sai-paika</ref> }} == Välislingid == {{commonscat|Valga, Estonia}} *[http://www.folklore.ee/pubte/ajaloolist/valga/valga.html/ Valga linna ajaloolised traditsioonid], [https://valgalinn.ee/ Valga linna kroonika] *[http://www.fallingrain.com/world/LG/30/Valka.html Valga kaartidel (ingliskeelne teave)] *[http://www.geonames.org/maps/google_57.778_26.047.html Valga linn ja Valga Maakond kaartidel (ingliskeelne)] *Elmar Anton. [http://www.folklore.ee/pubte/ajaloolist/valga Valga linna ajaloolised traditsioonid]. [[Eesti Kirjandusmuuseum]]. 2007. *[https://goo.gl/maps/jJguLYiN1ht9Jzhn7 Valga] kaardil {{Eesti linnad}} {{Valga vald}} [[Kategooria:Valga| ]] [[Kategooria:Eesti linnad]] [[Kategooria:Valga kreis]] a0ju1tyj44vvby66sk2qa95gqp7l1l1 27. juuli 0 4916 6168569 6167750 2022-07-27T06:08:56Z WikedKentaur 464 /* Sündmused */ wikitext text/x-wiki {{Juulikalender}} '''27. juuli''' on [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendri]] 208. ([[liigaasta]]l 209.) päev. [[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi 14. juuli ([[1901]]–[[2099]]). == Sündmused == ===[[Eesti]]s=== * [[1896]] – avati [[Väikese väina tamm]]. * [[1931]] – kell 17 süttis välgulöögist [[Oleviste kirik]]u tornikiiver. Kustutustööd lõppesid alles järgmisel päeval. * [[1934]] – [[Konstantin Pätsi viies valitsus|Vabariigi Valitsus]] vabastas ametist [[Kuressaare]] linnapea [[Aleksander Lepik (Kuressaare linnapea)|Aleksander Lepiku]]. *[[1952]] – [[Helsingi olümpiamängud]]el võitis [[Johannes Kotkas]] [[klassikaline maadlus|klassikalises maadluses]] kuldmedali<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. * [[1993]] – [[Pullapää kriis]]: [[Mart Laari esimene valitsus|Valitsus]] otsustas [[Läänemaa Vabatahtlik Jäägrikompanii|Läänemaa Vabatahtliku Jäägrikompanii]] allumatuse ja põhiseaduse vastase tegevuse pärast laiali saata. ===Maailmas=== * [[1694]] – [[William Paterson]]i ettepanekul, parlamendi otsusega ning kuninga heakskiidul asutati [[Bank of England]]. * [[1720]] – [[Granhamni lahing]] [[Rootsi]] ja [[Venemaa]] vahel. * [[1794]] – arreteeriti [[Maximilien Robespierre]].<ref>http://www.history.com/this-day-in-history/robespierre-overthrown-in-france</ref> * [[1830]] – [[Prantsusmaa]]l puhkes viimase [[Bourboni dünastia]]st kuninga [[Charles X]] restauratsioonipoliitika vastane [[Juulirevolutsioon]]. * [[1839]] – [[Hiina]] ja [[Suurbritannia]] vahel puhkes [[Esimene oopiumisõda|oopiumisõda]]. * [[1924]] – [[Pariis]]is lõppesid [[1924. aasta suveolümpiamängud|VIII olümpiamängud]]. Eestlastest võitsid kuldmedali [[Eduard Pütsep]] maadluses, hõbemedali [[Alfred Neuland]] tõstmises ning pronksmedalid [[Aleksander Klumberg]] kümnevõistluses, [[Roman Steinberg]] maadluses, [[Harald Tammer]] ja [[Jaan Kikkas]] tõstmises. * [[1949]] – Maailma esimene [[reaktiivmootor]]eil reisilennuk [[De Havilland Comet]] tegi oma esmalennu, saavutades kiiruse 800 km/h. * [[1952]] – [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] avati [[V. I. Lenini nimeline Volga-Doni kanal]]. * [[1953]] – Panmunjomi piiripunktis sõlmiti [[Korea sõda|Korea sõja]] lõpetanud relvarahu.<ref>http://www.bbc.com/news/10165796</ref> * [[1990]] - [[Valgevene NSV]] Ülemnõukogu kuulutas välja Valgevene suveräänsusdeklaratsiooni * [[2012]] – [[London]]is avati [[2012. aasta suveolümpiamängud]].<ref>http://corporate.olympics.com.au/games/london-2012</ref> == Sündinud == {{vaata|Sündinud 27. juulil}} *[[1824]] – [[Alexandre Dumas noorem]], prantsuse kirjanik *[[1871]] – [[Theodore Dreiser]], ameerika kirjanik *[[1892]] – [[Max Fechner]], Saksa poliitik ja Saksa DV riigitegelane *[[1914]] – [[August Sang]], eesti luuletaja *[[1925]] – [[Aleksandr Kosmodemjanski]], Nõukogude suurtükiväeohvitser *1925 – [[Heino Susi]], eesti kirjanik ja biokeemik *[[1940]] – [[Hardo Kriisa]], eesti orelimeister *1940 – [[Jaagup Alaots]], eesti loomaarstiteadlane *[[1944]] – [[Jaak Kuriks]], eesti kujunduskunstnik *[[1946]] – [[Külli Pedak]], Eesti riigiametnik *[[1952]] – [[Parbo Juchnewitsch]], eesti firmajuht *[[1953]] – [[Esa Saarinen]], soome filosoof *[[1956]] – [[Andrus Eelmäe]], eesti näitleja *[[1956]] – [[Reet Oja]], eesti teleajakirjanik *[[1964]] – [[Imat Suumann]], eesti maalikunstnik *[[1964]] – [[Hillar Nahkmann]], eesti raadioajakirjanik *[[1966]] – [[Margus Schults]], eesti pangandustöötaja *[[1969]] – [[Mart Einasto]], eesti sotsioloog *[[1970]] – [[Piret Kooli]], eesti ajakirjanik *[[1975]] – [[Ara Abrahamian]], Armeenia päritolu Rootsi maadleja *[[1977]] – [[Jonathan Rhys-Meyers]], iiri näitleja *[[1977]] – [[Ingvar Pärnamäe]], eesti riigiametnik ja poliitik, [[IX Riigikogu]] liige == Surnud == {{vaata|Surnud 27. juulil}} *[[1101]] – [[Konrad (Itaalia kuningas)|Konrad]], Itaalia ja Saksamaa kuningas *[[1841]] – [[Mihhail Lermontov]], vene luuletaja *[[1844]] – [[John Dalton]], inglise keemik ja füüsik *[[1873]] – [[Fjodor Tjuttšev]], vene luuletaja ja diplomaat *[[1875]] – [[Aleksander Kunileid]], eesti helilooja *[[1946]] – [[Gertrude Stein]], USA kirjanik ja feminist *[[1947]] – [[Ivan Regen]], sloveenia bioloog *[[1962]] – [[Richard Aldington]], inglise kirjanik *[[1972]] – [[Arnolds Spekke]], Läti diplomaat *[[1980]] – [[Moḩammad Reẕā Pahlavī]], Iraani šahh *[[2003]] – [[Linda Alekõrs]], Eesti kunstiajaloolane *[[2007]] – [[Eldor Renter]], eesti teatrikunstnik *[[2008]] – [[Peeter Palu]], eesti majandustegelane *[[2013]] – [[Suzanne Krull]], USA filminäitleja == Pühad == * Võidupüha [[Põhja-Korea]]s == Nimepäev == * Eestis – [[Marta (eesnimi)|Marta]], [[Marve]], [[Marvi]] == Ilmarekordid == *... ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Kronoloogia, 2007">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion.</ref> }} {{kuupäevad}} [[Kategooria:Aasta päevad|Juuli 27]] mo5jeceiayqem9oh79hqrfb5g5uq1us Lõuna-Austraalia 0 5601 6168218 6118793 2022-07-26T12:32:46Z Kuuskinen 33651 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Lõuna-Austraalia | nimi1_keel = inglise | nimi1 = South Australia | lipp = Flag of South Australia.svg | lipu_link = [[Lõuna-Austraalia lipp]] | vapp = South Australian Coat of Arms.svg | vapi_link = [[Lõuna-Austraalia vapp]] | pindala = 984377 | elanikke = 1771703 | elanikke_seis = 2021 | keskuse_nimetus = [[Pealinn]] | keskuse_nimi = [[Adelaide]] | asendikaardi_pilt = South Australia in Australia.svg }} '''Lõuna-Austraalia''' on [[Austraalia]] [[osariik (Austraalia)|osariik]] riigi lõunaosas. Lõuna-Austraalia pindala on 984 321 ruutkilomeetrit ja selle territooriumil asuvad mõned Austraalia kõige kuivemad piirkonnad. See on Austraalia suuruselt neljas ning rahvaarvult eelviimane osariik. Osariigis elab 1,77 miljonit inimest ja see on [[Lääne-Austraalia]] järel kõige tsentraliseeritum osariik, kus rohkem kui 77% elanikest elab pealinnas [[Adelaide]]'is ja selle lähispiirkonnas.<ref name="Living" /><ref name="Guide" /> Ülejäänud linnad on üsna väikesed ning näiteks suuruselt teises linnas [[Mount Gambier]]<nowiki/>is elab umbes 29 000 inimest. Lõuna-Austraalia piirneb kõigi osariikidega ja [[Põhjaterritoorium]]iga.<ref name="Geo" /> Läänes piirneb osariik [[Lääne-Austraalia]]ga, põhjas Põhjaterritooriumiga, kirdes [[Queensland]]iga, idas [[Uus-Lõuna-Wales]]iga ja kagus [[Victoria (Austraalia)|Victoria osariigiga]]. Enamik elanikkonnast elab Adelaide'is või selle ümbruses ning ülejäänutest elab enamik rannikualadel ja [[Murray|Murray jõe]] ääres. Elanikkonna päritolu on Austraalias unikaalne, sest erinevalt teistest territooriumitest asusid Lõuna-Austraaliasse elama vabatahtlikud kolonistid, mitte süüdimõistetud kurjategijad.<ref name="Free" /> Koloniaalvalitsus alustas Lõuna-Austraalias tööd [[28. detsember|28. detsembril]] [[1836]] kui selle liikmed vannutati [[Old Gum Tree]] lähedal ametisse.<ref name="Monument" /> ==Ajalugu== {{pikemalt artiklis|Lõuna-Austraalia ajalugu}} [[Pilt:Charles Hill - The Proclamation of South Australia 1836 - Google Art Project.jpg|pisi|[[Charles Hill]]i maal "Lõuna-Austraalia väljakuulutamine"]] Esimesed tõendid inimtegevusest Lõuna-Austraalias on enam kui 20 000 aastat vanad. Teadlased on leidnud puidust odasid ja tööriistu. [[Koonalda koobas|Koonalda koopast]] on leitud koopamaalinguid, mis on 22 000 aastat vanad.<ref name="Koonalda" /> [[Känguru saar]] asustati ammu enne kui see umbes 10 000 aastat tagasi merepinna tõusu tõttu saareks muutus. Mitokondriaalse DNA uuringute järgi saabusid esimesed [[austraalia aborigeenid|aborigeenid]] [[Eyre'i poolsaar]]ele 45-49 000 aastat tagasi. Esimesed eurooplased nägid Lõuna-Austraalia rannikut [[1627]]. aastal kui Hollandi laev Gulden Zeepaert, mille kapteniks oli [[François Thijssen]], uuris ja kaardistas Lõuna-Austraalia rannikut. Lõuna-Austraalia ranniku kaardistasid [[1802]]. aastal esmakordselt [[Matthew Flinders]] ja [[Nicolas Baudin]].<ref name="Maps" /> [[1831]]. aastal avastati [[Port Adelaide River]]i abajas, mis kaardistati 1836.-[[1837]]. aastal. Tänapäeva Lõuna-Austraalia osariigi alad kuulutati Suurbritannia omaks [[1788]]. aastal ning need olid osa [[Uus-Lõuna-Wales]]i kolooniast. Koloonia kattis küll 2/3 mandrist, kuid esimesed asulad paiknesid ainult idarannikul ning vähesed asusid elama kaugele läände. Esimene tõsisem ettepanek asutada asulaid Uus-Lõuna-Walesi edelaosasse, tehti enam kui 40 aastat hiljem. [[15. august]]il [[1834]] võttis Briti parlament vastu Lõuna-Austraalia seaduse, mis andis loa asutada Austraalia lõunaosas provintsi või provintsid. Seadus määras territooriumi asukoha ning sätestas, et see on süüdimõistetuvaba.<ref name="Transcript" /> Lõuna-Austraalia on ainus Austraalia osariik, kuhu ei asustatud kunagi Briti süüdimõistetuid. Teine vabakoloonia oli [[1829]]. aastal asutatud [[Swan Riveri koloonia]], kuid see määrati [[1849]]. aastast karistuskolooniaks.<ref name="Records" /> Süüdimõistetute Lõuna-Austraaliasse transportimine oli keelatud, kuid mõned süüdimõistetud või põgenenud vangid suundusid sinna omaalgatuslikult. Lõuna-Austraalia varasest rahvastiku koosseisust võis umbes 1–2% moodustada süüdimõistetud. Kuna Lõuna-Austraalias elavad kolonistid muretsesid, et idapoolsetest osariikidest põgenenud vangid võivad jõuda nendeni, moodustati [[28. aprill]]il [[1838]] [[Lõuna-Austraalia politsei]].<ref name="SAPOL" /> ==Geograafia== [[Pilt:Flinders ranges pastoral land.JPG|pisi|[[Flindersi mäestik]]]] Osariigi territoorium koosneb peamiselt kuivadest või poolkuivadest karjaaladest ning mitmetest madaltest mäestikest. Olulisim (kuid mitte kõrgeim) mäestik on [[Mount Lofty-Flindersi mäeahelik]], mis ulatub [[Cape Jervis]]est 800 km põhjapoole [[Torrensi järv]]eni. Osariigi kõrgeim mägi on [[Musgrave'i mäeahelik]]us asuv [[Mount Woodroffe]], mis on 1435 meetrit kõrge. Osariigi edelaosas asub hõredalt asustatud [[Nullarbori tasandik]], mille ääres paikneb [[Suur Austraalia laht]]. Lõuna-Austraalia rannikul paikneb [[Spenceri laht]], mida ümbritseb Eyre'i ja [[Yorke'i poolsaar]]. ===Kliima=== Osariigi lõunaosas on [[lähistroopiline vahemereline kliima]] ning ülejäänud osariigis on kuiv või poolkuiv kliima. Lõuna-Austraalia tavaline temperatuur on 29 °C jaanuaris ja 15 °C juulis. Kõrgeim mõõdetud temperatuur oli 50,7 °C, mis mõõdeti [[2. jaanuar]]il [[1960]] [[Oodnadatta]]s. See on ühtlasi Austraalia kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur. Madalaim mõõdetud temperatuur oli −8,2 °C, mis mõõdeti [[20. juuli]]l [[1976]] [[Yongala]]s.<ref name="Meteorology" /> ==Majandus== Lõuna-Austraalia osariigi suurimad tööhõivesektorid olid [[2016]]. aastal tervishoid ja sotsiaalabi, moodustades umbes 13% töökohtadest. Teisel kohal on jaekaubandus, mis moodustas 12% töökohtadest.<ref name="Industry" /> Lõuna-Austraalia majanduses on oluline osa tootmistööstusel, mis annab 11,7% osariigi [[Sisemajanduse kogutoodang|SKTst]]. Tootmistööstus toodab peamiselt autosid, ravimeid, kaitsetehnoloogiat ja elektroonikat. Lõuna-Austraalia majandus sõltub ekspordist rohkem kui ükski teine Austraalia osariik. ==Rahvastik== Detsembris 2021 elas Lõuna-Austraalias 1 806 599 inimest. Enamik rahvastikust elab Adelaide'is, kus juunis 2017 oli 1 333 927 elanikku. Ülejäänud suuremad asulad on [[Mount Gambier]], [[Victor Harbor-Goolwa]], [[Whyalla]], [[Murray Bridge]], [[Port Lincoln]], [[Port Pirie]] ja [[Port Augusta]]. Osariigi rahvastikust oli 2016. aasta rahvaloenduse andmetel 28,9% sündinud välismaal ning 2% olid aborigeenid. 5,8 % välismaalastest oli pärit [[Suurbritannia]]st, 1,6 % [[India]]st, 1,5 % [[Hiina]]st, 1,1 % [[Itaalia]]st ja 0,9 % [[Vietnam]]ist.<ref name="Persons" /> Inglise keelt pidas oma emakeeleks 78,2 % elanikest ning enim kõneldud võõrkeeled olid [[Itaalia keel|itaalia]], [[Hiina keel|mandariini]], [[Kreeka keel|kreeka]], [[Vietnami keel|vietnami]] ja [[Kantoni keel|kantoni]]. == Vaata ka == * [[Coober Pedy]] == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="Living">{{netiviide |pealkiri=Living in South Australia |väljaanne=SA Goverment |url=https://www.sa.gov.au/topics/about-sa/living-in-sa |vaadatud=16. aprillil 2022}}</ref> <ref name="Guide">{{netiviide |pealkiri=The complete guide for graduates moving to Adelaide |väljaanne=Grad Australia |url=https://gradaustralia.com.au/moving-guides/the-complete-guide-for-graduates-moving-to-adelaide |vaadatud=16. aprillil 2022}}</ref> <ref name="Geo">{{netiviide |pealkiri=Border Lengths - States and Territories |väljaanne=Geoscience Australia |url=https://www.ga.gov.au/scientific-topics/national-location-information/dimensions/border-lengths |vaadatud=16. aprillil 2022}}</ref> <ref name="Free">{{netiviide |pealkiri=Our History |väljaanne=South Australian Police Historical Society Inc |url=http://www.sapolicehistory.org/history.html |vaadatud=15. jaanuaril 2022|arhiivimisaeg=2011-10-01|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111001014654/http://www.sapolicehistory.org/history.html}}</ref> <ref name="Monument">{{netiviide |pealkiri=Old Gum Tree |väljaanne=Monument Australia |url=https://monumentaustralia.org.au/themes/landscape/settlement/display/50787-old-gum-tree- |vaadatud=15. jaanuaril 2022}}</ref> <ref name="Koonalda">{{netiviide |pealkiri=National Heritage Places - Koonalda Cave |väljaanne=Department of Agriculture, Water and the Environment Australia |url=https://www.awe.gov.au/parks-heritage/heritage/places/national/koonalda |vaadatud=16. aprillil 2022}}</ref> <ref name="Maps">{{netiviide |pealkiri=20 old maps showing how map makers drew SA before they knew it existed |väljaanne=The Advertiser |url=https://www.adelaidenow.com.au/news/south-australia/20-old-maps-showing-how-map-makers-drew-sa-before-they-knew-it-existed/news-story/30fa42644fffc0c544b0a425d87d426c |vaadatud=16. aprillil 2022}}</ref> <ref name="Transcript">{{netiviide |pealkiri=Transcript of the South Australia Act, 1834 |väljaanne=Museum of Australian Democracy at Old Parliament House |url=https://www.foundingdocs.gov.au/resources/transcripts/sa1_doc_1834.pdf |vaadatud=16. aprillil 2022}}</ref> <ref name="Records">{{netiviide |pealkiri=Convict Records of Western Australia 1838 – 1910 |väljaanne=National Committee of Australia |url=https://www.amw.org.au/register/listings/convict-records-western-australia-1838-%E2%80%93-1910 |vaadatud=17. aprillil 2022}}</ref> <ref name="SAPOL">{{netiviide |pealkiri=Our History |väljaanne=South Australia Police |url=https://www.police.sa.gov.au/about-us/who-we-are |vaadatud=17. aprillil 2022}}</ref> <ref name="Meteorology">{{netiviide |pealkiri=Australia climate extremes |väljaanne=Bureau of Meteorology |url=http://www.bom.gov.au/climate/extreme/records/national.pdf |vaadatud=17. aprillil 2022}}</ref> <ref name="Industry">{{netiviide |pealkiri=South Australia Industry sector of employment |väljaanne=Idcommunity |url=https://profile.id.com.au/australia/industries?WebID=130 |vaadatud=26. juulil 2022}}</ref> <ref name="Persons">{{netiviide |pealkiri=SA 2016 Census All persons QuickStats |väljaanne=Australian Bureau of Statistics |url=https://www.abs.gov.au/census/find-census-data/quickstats/2016/4 |vaadatud=26. juulil 2022}}</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{AUS}} [[Kategooria:Austraalia osariigid]] [[Kategooria:Lõuna-Austraalia| ]] 3mnphjsdq04zom7zsimjqlup2tnrgje Valga maakond 0 5957 6168400 6166080 2022-07-26T17:12:46Z NOSSER 8097 /* Lähiajalugu */ wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib praegusest maakonnast; ajaloolise maakonna kohta vaata artiklit [[Valgamaa]].}} {{Provints | nimi = Valga maakond | lipp = Valgamaa_lipp.svg | lipu_link = [[Valgamaa lipp]] | vapp = Valgamaa_vapp.svg | vapi_link = [[Valgamaa vapp]] | pindala = | elanikke = | keskuse_nimetus = [[Maakonnalinn]] | keskuse_nimi = [[Valga]] | asendikaardi_pilt = Valga County in Estonia.svg }} '''Valga maakond'''<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/13071322 Kohaliku omavalitsuse terminite ja nimetuste korrastamise kohta], Ülemnõukogu Presiidium 11.07.1991 seadlus; jõustumiskuupäev 11.07.1991, RT 1991, 24, 288</ref> ehk '''Valgamaa''' on [[1. järgu haldusüksus]] [[Eesti]]s. Hõlmab enamiku [[Valga rajoon]]i alast. Maakonnalinn ja ühtlasi suurim asula on [[Valga linn]], sellele järgnevad rahvaarvult [[Tõrva]] ja [[Otepää]]. == Üldandmed == Valga maakond asub Eesti lõunaosas ning kuulub majandusgeograafilise ja regionaalpoliitilise jaotuse järgi [[Kagu-Eesti]] piirkonda (koos [[Põlva maakond|Põlva]] ja [[Võru maakond|Võru maakonnaga]]). Lisaks kuulub maakond ajalooliste sidemete ja maastikulise omapära poolest [[Lõuna-Eesti]] regiooni (koos Põlva, Võru, [[Viljandi maakond|Viljandi]], [[Tartu maakond|Tartu]] ja [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnaga]]). Maakonna kogupindala on 1922&nbsp;km², rahvaarv 30 176 inimest (seisuga 1. jaanuar 2014),<ref name=":0" /> ulatus põhja-lõuna suunas 65 kilomeetrit ja ida-lääne suunas 59 kilomeetrit. Valga maakond on rahvaarvult Eesti 12. maakond ja pindalalt 14. maakond. Maakonna keskusest, Valga linnast, on kaugus Eesti suurematesse linnadesse järgmine: [[Tallinn]]a 267&nbsp;km, [[Tartu]] 86&nbsp;km, [[Viljandi]] 88&nbsp;km, [[Võru]] 73&nbsp;km, [[Põlva]] 96&nbsp;km, [[Pärnu]] 141&nbsp;km, [[Narva]] 264&nbsp;km. [[Riia]] asub 157&nbsp;km kaugusel.<ref name="U29ds" /> Valgamaa piirneb loodes Viljandi, põhjas Tartu, idas Põlva ja Võru maakonnaga ja omab piiri lõuna-edela suunas [[Läti]]ga (102,4&nbsp;km). == Haldusjaotus, asustus ja rahvastik == === Kohalikud omavalitsused === [[Pilt:Valga municipalities 2017.png|pisi|Valga maakonna omavalitsusüksused]] [[Pilt:Valgamaa vallad.svg|pisi|Valgamaa omavalitsusüksused enne [[2017. aasta haldusreform]]i]] [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i tulemusel kuulub Valga maakonna koosseisu alates 21. oktoobrist 2017 [[Otepää vald]] ja [[Tõrva vald]] ning alates 22. oktoobrist 2017 [[Valga vald]]<ref>[https://web.archive.org/web/20201128211626/https://maakonnaplaneering.ee/valgamaaplaneering Valgamaa], maakonnaplaneering.ee, (vaadatud 31.12.2020)</ref>. Valga maakonnas on kolm [[omavalitsusüksus]]t: [[Otepää vald]], [[Tõrva vald]] ja [[Valga vald]]. {| class="wikitable" |+Valgamaa rahvastikunäitajad haldusüksuste kaupa (1. jaanuar 2014 seisuga)<ref name="stat.ee" /> !Haldusüksus !Halduskeskus !Rahvaarv !km'''²''' !in/km² |- |Valga linn |– |12 437 |16,54 |751,93 |- |Otepää vald* |Otepää linn |3737 |217,36 |17,19 |- |Tõrva linn |– |2716 |16,54 |565,83 |- |Helme vald |Tõrva linn |1882 |312,73 |6,02 |- |Tõlliste vald |[[Laatre|Laatre alevik]] |1628 |193,78 |8,4 |- |Puka vald |[[Puka|Puka alevik]] |1533 |200,93 |7,93 |- |Sangaste vald |[[Sangaste|Sangaste alevik]] |1293 |144,72 |8,93 |- |Palupera vald |[[Hellenurme|Hellenurme küla]] |1266 |123,48 |10,25 |- |Karula vald |[[Lüllemäe|Lüllemäe küla]] |920 |229,92 |4 |- |Hummuli vald |[[Hummuli|Hummuli alevik]] |825 |162,7 |5,07 |- |Põdrala vald |[[Riidaja|Riidaja küla]] |746 |127,22 |5,86 |- |Taheva vald |[[Laanemetsa|Laanemetsa küla]] |736 |204,7 |3,6 |- |Õru vald |[[Õru|Õru alevik]] |457 |104,63 |4,38 |- ! colspan="2" | Kokku !30 172 !2043,51** !14,8 in/km² |- | colspan="5" |*Otepää linn ja Pühajärve vald ühinesid Otepää vallaks |} === Asustusüksused === Valga maakonnas on kokku kolm [[linn]]a, seitse [[alevik]]kku ja 137 [[küla]]. '''Linnad:''' [[Otepää]] – [[Tõrva]] – [[Valga]] '''Alevikud:''' [[Helme]] – [[Hummuli]] – [[Laatre]] – [[Puka]] – [[Sangaste]] – [[Tsirguliina]] – [[Õru]] '''Külad:''' [[Aitsra]] – [[Ala (Helme)|Ala]] – [[Alamõisa]] – [[Arula]] – [[Hargla]] – [[Holdre]] – [[Iigaste]] – [[Ilmjärve]] – [[Jaanikese]] – [[Jeti]] – [[Jõgeveste]] – [[Kaagjärve]] – [[Kalliküla]] – [[Kalme (Helme)|Kalme]] – [[Karjatnurme]] – [[Karu küla]] – [[Karula]] – [[Kassiratta]] – [[Kastolatsi]] – [[Kaubi (Põdrala)|Kaubi]] – [[Kaurutootsi]] – [[Keeni]] – [[Kibena]] – [[Killinge]] – [[Kirbu (Karula)|Kirbu]] – [[Kirikuküla (Helme)|Kirikuküla]] – [[Kiviküla (Õru)|Kiviküla]] – [[Koigu (Otepää)|Koigu]] – [[Koikküla]] – [[Koiva (Taheva)|Koiva]] – [[Kolli]] – [[Komsi]] – [[Koobassaare]] – [[Koorküla]] – [[Korijärve]] – [[Korkuna]] – [[Kuigatsi]] – [[Kulli (Hummuli)|Kulli]] – [[Kungi]] – [[Kurevere (Sangaste)|Kurevere]] – [[Käärikmäe]] – [[Kääriku]] – [[Kähri (Puka)|Kähri]] – [[Kähu]] – [[Laanemetsa]] – [[Lauküla]] – [[Leebiku]] – [[Lepa]] – [[Linna (Helme)|Linna]] – [[Liva]] – [[Londi]] – [[Lossiküla]] – [[Lota]] – [[Lusti (Karula)|Lusti]] – [[Lutike]] – [[Lutsu (Taheva)|Lutsu]] – [[Lõve]] – [[Lüllemäe]] – [[Makita küla|Makita]] – [[Meegaste]] – [[Miti]] – [[Muhkva]] – [[Mustumetsa]] – [[Mäeküla (Sangaste)|Mäeküla]] – [[Mägestiku]] – [[Mägiste]] – [[Mäha]] – [[Märdi (Otepää)|Märdi]] – [[Möldre (Helme)|Möldre]] – [[Neeruti (Palupera)|Neeruti]] – [[Nõuni]] – [[Nüpli]] – [[Otepää]] – [[Paju (Tõlliste)|Paju]] – [[Patküla]] – [[Pedajamäe]] – [[Piiri (Hummuli)|Piiri]] – [[Pikasilla (Põdrala)|Pikasilla]] – [[Pikkjärve (Karula)|Pikkjärve]] – [[Pilkuse]] – [[Pilpa]] – [[Plika]] – [[Pori küla|Pori]] – [[Prange]] – [[Priipalu]] – [[Pringi (Sangaste)|Pringi]] – [[Pugritsa]] – [[Puide]] – [[Põru (Puka)|Põru]] – [[Päidla]] – [[Pühajärve]] – [[Raavitsa]] – [[Rampe]] – [[Ransi]] – [[Raudsepa (Otepää)|Raudsepa]] – [[Rebasemõisa]] – [[Restu]] – [[Reti]] – [[Riidaja]] – [[Ringiste]] – [[Risttee]] – [[Roobe]] – [[Rulli]] – [[Ruuna]] – [[Räbi]] – [[Sarapuu küla|Sarapuu]] – [[Sihva]] – [[Soe (Tõrva)|Soe]] –[[Sooblase]] – [[Soontaga]] – [[Sooru]] – [[Supa]] – [[Taagepera]] – [[Tagula]] – [[Taheva]] – [[Tiidu (Sangaste)|Tiidu]] – [[Tinu]] – [[Truuta]] – [[Tsirgumäe]] – [[Tõlliste]] – [[Tõrvase]] – [[Tõutsi]] – [[Uniküla (Õru)|Uniküla]] – [[Uralaane]] – [[Vaalu]] – [[Vaardi]] – [[Valtina]] – [[Vanamõisa (Põdrala)|Vanamõisa]] – [[Vana-Otepää]] – [[Vidrike]] – [[Vilaski]] – [[Voorbahi]] – [[Väheru]] – [[Väljaküla (Tõlliste)|Väljaküla]] – [[Õlatu]] – [[Õruste]] – [[Ädu]] === Demograafilised näitajad === Arvestuslikult oli seisuga 1. jaanuar 2014 Valga maakonnas 30 176 elanikku, neist 47,5% mehed ja 52,5% naised. Alaealisi (vanuses 0–14) oli 14,93%, tööealisi (vanuses 15–64) 62,65% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 22,41%. 82,63% elanikest olid eestlased ja 12,51% venelased. Elanike tihedus oli 14,8 in/km². Alates aastast 2004 on maakonna rahvaarv kahanenud 4154 inimese võrra. Kahanemise peamiseks põhjuseks üldise loomuliku negatiivse [[iive|iibe]] kõrvalt on [[rändeiive]] ehk maakonnast lahkunud elanikud.<ref name="stat.ee" /> == Loodus == === Pinnamood === [[Pilt:Rubina soo 2.jpg|pisi|Laugas [[Rubina soo]]s]] Valga maakonna pinnaehitus on väga mitmekesine. Maakonna lääneosa jääb [[Sakala kõrgustik]]u kaguossa. Selles on valitsev ürgorgudest liigestatud lainjas moreentasandik siin-seal kerkivate kuplite ning seljakutega. Põhja pool annavad maastikule ilme põhja–lõunasuunalised väike[[voor]]ed ning madalamatel niiskematel aladel [[puisniit|puisniidud]] ja metsad. Tõrva-Helme ümbrus on tasasem, kuid liigestatud [[Õhne jõgi|Õhne]] ja ta lisajõgede orgudest ([[Tikste ürgorg]]). Paljudes kohtades paljanduvad seal orgude veerudel aluspõhja liivakivid. Sellel tihedasti asustatud alal vahelduvad laialdased põllumaad niitude, lohkudes asetsevate järvede ja üksikute metsatukkadega. Lõuna pool, Hummuli ja [[Taagepera]] ümbruses, leidub ka kuplistikke. Valga maakonna lõunaosas, Läti piiril esineb laialdane liivaala suurte metsade, [[nõmm]]ede ja soodega. Maakonna keskosa hõlmab põhja–lõunasuunaline [[Väike Emajõgi|Väikese Emajõe]] orund ning selle jätkuks olev [[Valga nõgu]], kus valitseb suuremalt osalt lainjas moreenmaastik, läbitud madalatest [[Lammorg|lamm-]] või [[moldorg]]udest. Orgudest on määravaim Väikese Emajõe org, kuhu Tõlliste kohal suubub [[Pedeli jõgi|Pedeli]] ürgorg. Valga nõo keskosas esineb laialdane soostunud Korva luht. Laiemad põllualad on levinud Sangaste ja Laatre ümbruses.[[Pilt:Kuutsemägi, 2009.jpg|vasakul|pisi|Valga maakonna kõrgeim tipp Kuutsemägi (217&nbsp;m)]] Reljeefi vahelduvaim ja kõrgeim osa maakonnast on Otepää ümbruses. Kõrgeimad tipud on [[Kuutsemägi]] (217&nbsp;m), [[Meegaste mägi]] (214&nbsp;m), [[Harimägi]] (212&nbsp;m). Otepää ümbruses on valitsev väga vahelduv kupliline moreenmaastik suurte kuppelmägede ja rohkete järvedega, millest tuntuim on [[Pühajärv]]. Kõrgustiku servaaladel on kõrgusvahed küll väikesed, kuid reljeef on seal samuti väga liigestatud. Valga nõost kagus kerkib lääne–idasuunalise vöötmena Karula kuplistik. Eriti vahelduva reljeefiga on kuplistiku idaosa. Lääne suunas pinnavormid madalduvad künnisteks, mis jätkuvad ka Läti piires. Karula ümbrus on rikas järvedest. Tuntuim neist on [[Karula Pikkjärv]] kuplistiku põhjaserval. Maakonna lõunaossa jääb [[Hargla nõgu]] – kõrgustikevaheline tasane ala, kus metsade keskel kerkib kohati üksikuid moreenkupleid ja kühme. Omapärase loodusega on [[Koiva jõgi|Koiva]] ja [[Mustjõgi (Koiva)|Mustjõe]] orud ning [[Aheru järv]]e ümbrus. Maakonna metsamaa pindala on pea 114 000&nbsp;ha, mis moodustab 56,7% maakonna pindalast. Peamisteks puuliikideks on mänd ja kuusk. Metsad on liigendatud niitude, nõmmede, luhtade ja soodega. Üldpindalast on 7900 hektarit soode all, millest 5400 hektarit [[kõrgsoo]]d ehk rabad. Suurimad rabad on [[Rubina soo|Rubina]], [[Korva soo|Korva]] ja [[Holdre Lagesoo|Lagesoo]]. === Järved ja jõed === {| class="wikitable floatright" |+ Valga maakonna suurimad järved (ha) |[[Võrtsjärv]] |300* |- |[[Pühajärv]] |285,9 |- |[[Aheru järv]] |234 |- |[[Nõuni järv]] |78,8 |- |[[Tündre järv]] |72,9 |- |[[Koorküla Valgjärv|Valgjärv]] |44,1 |- |[[Suur-Apja järv]] |42,6 |- |[[Korijärv]] |36,4 |- |[[Karula Pikkjärv|Pikkjärv]] |34,9 |- |[[Nüpli järv]] |27,5 |- |[[Inni järv]] |24,5 |- |[[Kaarnajärv]] |23,6 |- |[[Mõrtsuka järv]] |19,7 |- |[[Juusa järv]] |19,3 |- |[[Kääriku järv]] |19,3 |- | colspan="2" |*Valga maakonnas asuv osa |} Maakond on väga järvederohke. Eriti arvukalt on järvi [[Otepää kõrgustik]]ul, Karula kuplistiku alal ning [[Õhne jõgi|Õhne jõe]] valgalal. Üle ühe hektari pindalaga looduslikke järvi on piirkonnas ligi 180, kogupindalaga 17&nbsp;km². Suurim järv on [[Pühajärv]] (286 ha), millele järgneb [[Aheru järv|Aheru]] (234 ha). Maakonna piiridesse kuulub ka [[Võrtsjärv]]e lõunatipp pindalaga 300 hektarit. Suurem osa järvi on suhteliselt madalad ja alla 10 meetri sügavused. Sügavamad järved maakonnas on (Eesti sügavuselt kolmas) [[Udsu järv|Udsu]] (30,2&nbsp;m) ja [[Petajärv]] (25&nbsp;m), millest mõlemad asuvad [[Koorküla järvestik]]us jääaja setetega täitunud ürgorgude kohal. Maakonnas on neli ametliku suplusranda – Tõrvas [[Riiska järv|Riiska]] ja [[Tõrva Vanamõisa järv]]e, Otepääl [[Pühajärv]]e ja Valgas [[Pedeli jõgi|Pedeli jõe]] kaldal. Järvede kalastik on suhteliselt muutlik, kuna väiksemates järvedes esineb madaluse tõttu talviti suremist, hukutades hapnikunõudlikumaid liike – [[Siig (perekond)|siiglasi]], [[Latikas|latikat]], [[koha]] jt. Mõnedes järvedes esineb sageli üle 10 kalaliigi. Üle ühe hektari suurusi paisjärvi on maakonnas kokku 30, summaarse pindalaga u 100&nbsp;ha. Avalikus kasutuses on neist 20. Suurim tehislik järv on Puide veehoidla [[Jõku jõgi|Jõku jõel]] (pindala 11,5 ha).<ref name=":1" /> Piirkonna tuntuim jõgi on [[Väike Emajõgi]], mis saab alguse Pühajärvest ning suubub Võrtsjärve, voolates täies pikkuses Valga maakonnas. Teised tähtsamad jõed on Valga linna läbiv Väikese Emajõe suurim lisajõgi [[Pedeli jõgi|Pedeli]] ja Tõrva linna läbiv [[Õhne jõgi]] ning selle suurim lisajõgi [[Jõku jõgi|Jõku]]. Maakonna kagunurka läbib teel [[Võrumaa]]le [[Mustjõgi (Koiva)|Mustjõgi]].<ref name=":0" /> [[Pilt:Pühajärve sõjatamm udus.jpg|vasakul|pisi|Valga maakonna jämedaim puu – Pühajärve sõjatamm, mille tüve ümbermõõt on 6,98 m]] === Looduskaitse === Looduskaitsealune territoorium moodustab Valga maakonna kogupindalast umbes 20%. Suurimateks looduskaitseobjektideks Valgamaal on [[Otepää looduspark]], [[Karula rahvuspark]] ja [[Koiva-Mustjõe maastikukaitseala]]. Kaitsealasid, mille hulka kuuluvad rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad ja selle alatüübid, nagu pargid, puistud, [[arboreetum]]id, on kokku 60. Suurim neist on Otepää looduspark, mis pindala (22 430 ha) poolest on ühtlasi suurim maastikukaitseala Eestis. Kaitsealust territooriumi, mis peale kaitsealade hõlmab ka hoiualasid ja püsielupaiku, on pindalalt kokku 43 431 ha.<ref name=":2" /> Üksikobjektidena on kaitse all 28 põlispuud ja 5 [[rändrahn]]u. Kõrgeim kaitsealune puu, Tsuura kuusk, on jämedaim [[harilik kuusk]] Eestis. Puu kõrgus on 29 meetrit ja selle tüve ümbermõõt on 4,32 meetrit. Kõige jämedam puu, [[Pühajärve sõjatamm]], on 6,98-meetrise ümbermõõduga. Valgamaal asub Lõuna-Eesti suurim rändrahn – [[Helgikivi]], mille ümbermõõt on 30,2 meetrit ja maapealne ruumala 61 m³.<ref name=":2" /> === Aluspõhi === Maakonna [[Aluspõhi|aluspõhja]] moodustavad [[Devoni liivakivi]]d, mis on suhteliselt suure poorsusega, vilgurikkad ja nõrgalt tsementeerunud. Suuremal osal maakonna territooriumist levivad [[Kesk-Devon]]i [[Burtnieki lade]]me heledavärvilised liivakivid, millega vaheldumisi esinevad savi- ja merglikihid. Maakonna põhjaosa kitsal ribal avanevad Kesk-Devoni [[Aruküla lade]]me liivakivid, mis on põimjaskihilised [[aleuroliit]]ide, savide ja [[Dolomiit|dolomiidi]] vahekihtidega. Aluspõhja katab [[kvaternaar]]sete setete kompleks ([[Glatsiaalsed setted|glatsiaalsed]], [[Limnoglatsiaalne sete|limnoglatsiaalsed]] ja [[Fluvioglatsiaalne sete|fluvioglatsiaalsed setted]]). Pindalaliselt domineerib maakonna põhja- ja keskosas [[moreen]]. Hajutatult esinevad kruusad-liivad, liivsavid ja soosetted. Pinnakatte geoloogiline ehitus on keeruline (paksus varieerub 10–100&nbsp;m ja enamgi). Pinnasevesi lasub 0–10&nbsp;m sügavusel, küngastel kohati sügavamalgi. Ehitusgeoloogiliselt on maakonna pinnased valdavalt hea kandevõimega, kuid ehitustegevust võib takistada reljeef. == Majandus == Valgamaa on peamiselt tööstuse ja põllumajandusega tegelev piirkond, kus asub ka Eesti tuntuim puhke- ja spordikeskus Otepää. 2013. aastal oli maakonna keskmine brutopalk 729 eurot (võrdluseks Eesti keskmisega 949 eurot samal aastal).<ref name=":0" /> === Ettevõtlus === 31. detsembril 2013 oli Valgamaal kokku 2717 [[ettevõte]]t (sh 930 [[füüsilisest isikust ettevõtja]]t ja 1787 [[äriühing]]ut), 677 [[mittetulundusühing]]ut ja 23 [[sihtasutus]]t.<ref name=":0" /> Suurema keskmise käibega tegevusalad olid puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, hoonete ehitus, toiduainete tootmine, taime- ja loomakasvatus ja hulgikaubandus.<ref name=":2" /> Tähtsal kohal on turism (peamiselt Otepää piirkonnas). Toodete ja teenuste eksport (2013. aastal 142,5 miljonit eurot) oli tunduvalt suurem kui import (81 miljonit eurot).<ref name=":0" /> === Põllumajandus ja karjakasvatus === 2014 oli Valgamaal põllukultuuride kasvupind kokku 24 123&nbsp;ha, millest moodustas [[teravili]] 13 554&nbsp;ha, [[kaunvili]] 1236&nbsp;ha, [[raps]] ja rüps 2838&nbsp;ha, kartul 93 ja avamaa köögivili 38&nbsp;ha. 2013. aasta lõpuks oli põllumajanduslik kogusaak teravilja puhul 40 662 t, kaunvilja 2256 t, rapsi- ja rüpsiseemne 7184 t, kartuli 1228 t ja avamaa köögivilja puhul 190 t.<ref name=":0" /> Kariloomi oli Valga maakonnas 2013. aastal kokku umbes 24 700 looma, kellest [[veis]]eid 12 100 (sh piimalehmi 3700), [[siga|sigu]] 1200, [[lammas|lambaid]] ja [[kodukits]]i 7700. Loomakasvatustoodangult toodeti kokku 1233 t liha ja 28 585 t piima.<ref name=":0" /> == Tervishoid ja hoolekanne == {| class="wikitable floatright" |+ Maakonna hoolekandeasutused ja pakutavate kohtade arv !Asutus !Kohad |- |MTÜ Hellenurme Mõis |390 |- |SA Taheva Sanatoorium |93 |- |AS Valga Haigla |90 |- |MTÜ Paju Pansionaadid |90 |- |MTÜ Valgamaa Tugikeskus |62 |- |AS Hoolekandeteenused Tõrva Kodu |60 |- |MTÜ Sangaste Asundused |56 |- |SA Tõrva Haigla |33 |- |Valga lastekodu Kurepesa |31 |- |SA Otepää Tervisekeskus |23 |- |OÜ Taagepera Resort |19 |- |Karula hooldemaja |18 |- |Hummuli hoolekandekeskus |16 |} Valgamaal pakuvad statsionaarset arstiabi tervishoiuteenust [[AS Valga Haigla]], [[SA Otepää Tervisekeskus]] ja [[SA Tõrva Haigla]]. Otepää tervisekeskus ja Tõrva haigla on mõeldud hooldusraviks, Valga haiglas pakutakse lisaks hooldusravile ka eriarstiabi. Ambulatoorseid eriarstiabiteenuseid on võimalik saada kõigis kolmes statsionaarset arstiabi pakkuvas asutuses. Maakonna elanikele on üldarstiabi tagamiseks avatud 17 perearstinimistut, kelle heaks töötab 15 [[perearst]]i, 2 asendusarsti, 2 abiarsti ja 19 pereõde. Kõige suurem nimistu, teeninduspiirkonnaga [[Tõrva linn]], [[Helme vald|Helme]] ja [[Põdrala vald]], on perearst Merike Ausmehel. Nimistusse kuulub 2500 patsienti. Maakonnas on kuus perearstinimistut, mille suurus ületab 2000 patsienti. Kõige väiksem maakonna perearstinimistu teenindab [[Tõlliste vald|Tõlliste]] ja [[Õru vald]]a, nimistusse kuulub 681 patsienti. Kuni 2012. aasta lõpuni korraldas maakonnas perearstiabi [[maavanem]], seoses tervishoiuteenuste seaduse muutumisega on alates 1. jaanuarist 2013 vastav pädevus ja kohustus antud [[Terviseamet]]ile.<ref name="biWNi" /> Valga maakonnas on kokku 13 hoolekandeteenuseid pakkuvat asutust, millest suurim on [[Hellenurme mõis]] 390 elamiskohaga. Neli asutust on registreeritud mittetulundusühinguna, kolm sihtasutusena, kaks [[aktsiaselts]]ina ja üks osaühinguna. Ülejäänutel [[Juriidiline isik|juriidilised isikud]] puuduvad. 2014. aasta seisuga on maakonnas võimalik hoolekandeteenuseid pakkuda 981 inimesele, millest täidetud oli 818 kohta. Maakonnas osutavad koduteenuseid 27 sotsiaalhooldajat ja 294 teenindavat isikut. [[Fail:Valga haigla (1).JPG|pisi|tühi|AS Valga Haigla peahoone]] == Turism == {| class="wikitable floatright" |+Valga maakonna enimkülastatud sündmused 2011 – 2013'' ''(SA Valgamaa Arenguagentuuri andmetel) !Sündmus !2011 !2012 !2013 |- |[[Rally Estonia]] |13 000 |23 186 |19 437 |- |Rahvusvaheline Valga militaarajaloo festival |8000 |12 000 |15 000 |- |[[Tartu maraton]]* |7045 |9563 |11 286 |- |[[Tartu rattamaraton]]* |4925 |7454 |8084 |- |Valga-Valka kaksiklinnade festival |6700 |5700 |6300 |- |[[Leigo Järvemuusika]] |5000 |5000 |5000 |- |Klaperjaht |– |5000 |5000 |- |[[Tartu jooksumaraton]]* |2011 |6790 |8383 |- |Tõrva loits |2000 |2000 |4000 |- |Euroopa saunamaraton |208 |449 |654 |- | colspan="4" |*võistlejad ilma pealtvaatajateta |} [[Pilt:Sangaste mõisa peahoone1.jpg|vasakul|pisi|[[Sangaste mõis]]a peahoone]] Valgamaal asub kokku 69 [[mõis]]a ja [[loss]]i, millest tuntumad on [[Sangaste loss|Sangaste]] ja [[Taagepera mõis|Taagepera loss]] (Eesti parim pulmakoht 2007–2013).<ref name="mFuRY" /> Valga maakonna tuntuim ja külastatuim turismisihtkoht on [[Otepää]] linn, mis kannab aastast 1996 igal talvel 21. detsembrist kuni 20. märtsini [[talvepealinn]]a nimetust. Otepää piirkond on tuntud kui üks eesti mitmekülgseimatest treeninglaagrite ja talispordiürituste toimumiskohtadest. Majutuskohtade arvult on Valgamaa Eestis maakondade võrdluses neljas ([[Harjumaa]], [[Saaremaa]] ja [[Pärnumaa]] järel). 2013. aasta seisuga asus Valga maakonnas 77 majutuskohta, mis pakkusid kokku 826 tuba ning 2149 voodikohta (siia kuuluvad vaid statistikakohuslaste andmed).<ref name=":2" /> Enimkülastatud sündmused maakonnas on [[Rally Estonia]] ja rahvusvaheline [[Valga militaarajaloo festival]] (Lõuna-Eesti parim turismisündmus 2013) ning enimkülastatud objektideks [[Kuutsemäe Puhkekeskus]] ja [[Tehvandi spordikompleks]]. Valga maakonna tuntumad vaatamisväärsused piirkondade kaupa:<ref name=":2" /> === Tõrva piirkonnas === Tõrva linnas: [[Tõrva Vabadussõja mälestussammas|Vabadussõja mälestussammas]] ja [[Tõrva Gümnaasium]]i park, [[Riiska järv|Riiska]] ja [[Tõrva Vanamõisa järv|Vanamõisa järve]] puhkealad, [[Tikste ürgorg]], [[Tõrva linnamägi|Tõrva Tantsumägi]]. Helme vallas: [[Barclay de Tolly mausoleum]], [[Helme ordulinnus]]e varemed, [[Helme koopad]], Helme koduloomuuseum, Helme ohvriallikas, Eesti klaverimeistrite toodetud klaverite kogum Helme mõisahoones, kindralmajor [[Jaan Soots]]i ja [[Aleksander Jaakson]]i mälestuskivid, [[Mats Erdell]]i kabel Taagepera kalmistul. Põdrala vallas: Võrtsjärve suubuv Väike Emajõgi koos Pikasilla puhkealaga, [[Henrik Visnapuu]] ja [[Johann Paul]]i sünnikohad. Hummuli vallas: [[Koorküla koopad]], Koorküla Valgjärv, [[Udsu järv]] (sügavuselt kolmas Eestis), Põhjasõjaaegne mänd, tuhandeaastane kalmistu, [[Hummuli lahing]]upaik.  === Otepää piirkonnas === {| class="wikitable floatright" |+Valga maakonna külastatumad turismiobjektid 2011–2013 (SA Valgamaa Arenguagentuuri andmetel) !Objekt !2011 !2012 !2013 |- |Tehvandi spordikompleks |33 328 |57 329 |73 625 |- |Kuutsemäe puhkekeskus |30 000 |– |28 000 |- |Pühajärve SPA- ja Puhkekeskus |19 548 |23 207 |22 345 |- |Otepää seikluspark |24 617 |22 553 |23 305 |- |GMP Clubhotel Pühajärve restoran |19 500 |19 500 |19 500 |- |[[Taagepera mõis|Taagepera loss]] |10 500 |10 500 |10 500 |- |Otepää snowtubing |7300 |7000 |4500 |- |[[Sangaste loss]] |7345 |12 000 |12 600 |- |Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsioon |5000 |4823 |6020 |- |[[Barclay de Tolly mausoleum]] |3012 |3300 |2373 |} Otepää vallas: [[Otepää linnamägi]], [[Väike Munamägi]], Apteekrimägi, Pühajärv, [[Otepää kirik]], Vabadussõjas langenute mälestussammas, [[Tehvandi spordikeskus]], Märdi veskitamm, [[Pühajärve sõjatamm]]. Palupera vallas: Palupera ja Hellenurme mõisakompleksid parkidega, [[Hellenurme vesiveski]] ja puhkeala, Middendorffide perekonnakalmistu. Puka vallas: [[Kuigatsi]] mõisa park ja hooned [[Kuigatsi]] külas, Puka põlispuude grupp, Komsi puistu, [[Aakre mõis]]a hooned ja park [[Aakre]] külas, [[Puka]] aleviku keskuse hoonestus (pangahoone sõdadevahelisest ajast, raudteejaam, apteek), [[Vooremägi]], [[Kuigatsi linnamägi|Kuigatsi ehk Puka linnamägi]], Ristimägi Kähri külas. Sangaste vallas: Sangaste loss ja lossipark, [[Sangaste kirik]], Sangaste kalmistu, [[Sangaste linnamägi]], [[Harimägi]], [[August Gailit]]i sünnikodu. === Valga piirkonnas === Valga linnas: Valga Vabadussammas, Valga Raekoda, [[Valga Jaani kirik|Jaani kirik]], skulptuur "Nipernaadi", mälestustahvel [[Stefan Bathory]]ile, mälestustahvel [[Johannes Märtson]]il, [[Alfred Neuland]]i – esimese eestlasest olümpiavõitja – mälestusmärk, [[Valga raudteejaam]]. Karula vallas: Karula ja Kaagjärve mõisakompleksid, [[Karula kirik]], [[Pikkjärve (Karula)|Pikkjärve]] maastikukaitseala loodusobjektid. Taheva vallas: [[Ristipuu]]d Kallikülas, [[Püha pettai]] Harglas, Ohvrikivi Tsirgumäel, Ohvrimänd Tsirgumäel, RMK [[Tellingumägi|Tellingumäe]] vaatetorn, [[Taheva mõis]]a kompleks koos pargiga, [[Aheru järv]], [[Oore männikud]], Mustajõe-Koiva maastikukaitse ala. Tõlliste vallas: [[Paju mõis]], Paju mälestusmärk. Õru vallas: [[Lota mõis]] Lota külas, luuletaja [[Friedrich Kuhlbars]]i sünnikoht [[Uniküla (Õru)|Uniküla külas]], loomaarstiteadlase [[Elmar Roots]]i sünnikoht Priipalu külas, maalikunstnik [[Kristjan Teder|Kristjan Tedre]] sünnikoht Priipalu külas, [[Uniküla koopad]] Unikülas. == Kultuur == === Kirjandus === [[Pilt:Henrik Visnapuu 1917.jpg|pisi|püsti|Henrik Visnapuu sündis Helme alevikus]] Valgamaalt on pärit mitmed Eesti kirjandusmaastiku muutnud isikud. Peamiselt on nende looming ja tegevus Valgamaaga seotud 20. sajandil. Valgamaa kõige tuntumaks kirjanikuks võib pidada [[Ala (Helme)|Ala külast]] pärit [[Hella Wuolijoki]] (1886–1954), kes sai maailmakuulsaks näidenditega, mis on kirjutatud [[soome keel]]es ja Soome elust. Wuolijoki esimestes teostes on palju juttu Valgamaast. Helmes on sündinud luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik [[Henrik Visnapuu]], kes oli üks [[Siuru]] kirjandusrühmituse kesksemaid ja aktiivsemaid liikmeid. Siuru asutaja ja juhtfiguur [[August Gailit]]i (1891–1960) romaani "[[Toomas Nipernaadi]]" tegevus ei ole küll faktiliselt autori sünnikohaga seotud, kuid peategelasel oli Valgamaalt pärit kohalik prototüüp. Gailit ise sündis Sangaste mõisa lähedal [[Kuiksilla]]l. Nooruses kolis Gailit Valgamaa piires mitu kordi, kui Sangastest suundus perekond [[Laatre mõis]]a ja sealt 1906. aastal [[Tsirguliina]] alevikku. [[Herta Laipaik]] (1921–2008) sündis [[Hummuli]]s Kaprani talus. Mitmed tema teosed sisaldavad [[Helme kihelkond|Helme kihelkonna]] rahvapärimusi või on saanud ainest Helme ajaloost. Laipaiga romaani "Hallid luiged" (1986) tegevus toimub väikelinnas Tõrvatus (Tõrva) ja Valgas. Eesti üks kuulsamaid novellikirjanikke [[Mats Traat]] (s. 1936) on sündinud Palupera vallas Meema külas ning on paljudes oma teostes jäädvustanud Valgamaad. Tema teoste tegelased on nii mõnigi kord rääkinud Otepää murrakus. Eesti kaasaegse ulmekirjanduse menukaim autor [[Indrek Hargla]] (s. 1970) pärineb [[Hargla]]st. Oma kirjanikunime Hargla on mees just oma kodupaiga järgi valinud. Hargla kriminaalromaanide sari apteeker Melchiorist on Eesti uuema aja ulmekirjanduse tippteoseks. [[Mehis Heinsaar]]e (s. 1973) novellides "Kohtumine Taageperas" ja "1969" on tegevuspaigaks Taagepera. Rahvaluule- ja keeleteadlasena Eesti ühiskondliku elluärataja [[Jakob Hurt]] pidas õpetaja ametit Otepääl aastatel 1872–1880. Hurda elust Otepääl on kirjutanud ka soome-rootsi kirjanik Ester Stậhlberg (1870–1950) ajaloolises romaanis "Päikese tõusu poole". === Muusika ja näitekunst === Rahvapilliõpetaja ja torupillimeister [[Ants Taul]] (s. 1950) on sündinud Tõrvas. 1995. aastast on Taul [[Viljandi Kultuurikolledž]]i rahvapilliõppejõud. Ta on asutanud pereansambli Torupill (1995), mis esinenud paljudes riikides. Valgas on sündinud trompetist [[Abi Zeider]] (1920–1999), kes mänginud džässi- ja estraadiorkestrites ning oli [[Eesti Televisioon]]i ja [[Eesti Raadio]] estraadiorkestri kontsertmeister. Tunnustatud dirigent [[Peeter Lilje]] (1950–1993) on sundinud Valgas, kus õppis ka muusikakoolis. Lilje oli [[Estonia kontserdisaal|Estonia]] kontsertmeister ja [[dirigent]] ning [[ERSO]] ja Oulu linnaorkestri peadirigent. Ta juhatas [[sümfooniaorkester|sümfooniaorkestreid]] paljudes riikides üle maailma. [[Madis Kõiv]] (1929–2014) elas lapsepõlves Tõrvas ja Valgas. Töötanud õppejõu ja teadurina. Kirjutanud [[näidend]]eid, [[proosa]]t ja [[kuuldemäng]]e ning tegelenud [[maalikunst]]iga. Maakonnas sündinud ja kasvanud näitlejatest on laiemale publikule kõige tuntum [[Holdre vald|Holdre vallas]] sündinud [[Lembit Eelmäe]] (1927–2009), kelle kuulsaimaks rolliks võib pidada [[Jaan Tooming]]a "[[Põrgupõhja uus Vanapagan (film)|Põrgupõhja uues Vanapaganas]]" mängitud Jürkat. Näitleja [[Meta Luts]] (1905–1958) sündis [[Riidaja vald|Riidaja vallas]]. Luts alustas lavateed teatris [[Endla (teater)|Endla]] ja töötas seejärel [[Estonia (teater)|Estonias]] ning [[Tallinna Draamateater|Tallinna Draamateatris]]. Näitleja [[Anne Veesaar]] sündis 1957. aastal Valgas. Veesaar on töötanud [[Rakvere Teater|Rakvere Teatris]] ja [[Vanalinnastuudio]]s. Üks tema tuntumaid osatäitmisi on telesarjas "[[Õnne 13]]". Tõrvast on pärit ka Ugala näitleja [[Aarne Soro]]. [[Pikasilla (Põdrala)|Pikasilla külast]] on pärit [[Lea Tormis]] (s. 1932), kes on tuntud teatriteadlane ja kriitik. === Sport === [[Pilt:Alfred Neuland.jpeg|pisi|püsti|Eesti tõstja ja esimene eestlasest olümpiavõitja [[Alfred Neuland]]]] Valgamaa spordis on enim tooni andnud [[suusatamine]] ja [[raskejõustik]]. Valgamaa pikaajalised sporditraditsioonid on kinkinud Eestile esimese olümpiavõitja [[Alfred Neuland]]i. Neuland, kes võitis kulla [[Antwerpeni olümpiamängud]]el aastal 1920, sündis Valgas aastal 1895. Aastal 1924 lisandus Neulandi kollektsiooni ka olümpiahõbe [[1924. aasta suveolümpiamängud|Pariisist]]. Valgast pärit [[Kiirkäimine|käija]] [[Bruno Junk]] on võitnud olümpiamängudelt kaks pronksmedalit. Aastal 1952 sai ta sellega hakkama [[Helsingi olümpiamängud|Helsingis]] ja 1956 [[Melbourne olümpiamängud|Melbourne'is]]. Otepääl, endises [[Pühajärve vald|Pühajärve vallas]] sündinud [[August Englas]] on tulnud maailmameistriks [[Kreeka-Rooma maadlus]]es aastal 1953 ja [[vabamaadlus]]es aastal 1954. Kergejõustiklastest on Valgast (täpsemalt [[Valka]] poolsest osast) pärit neli korda olümpiamängudel osalenud [[Pavel Loskutov]]. [[Raimond Luts]]u õpilase parimaks saavutuseks on EM-i hõbemedal meeste [[maratonijooks]]us (2002). Valgas on püstitatud kolm Eesti rekordtulemust kergejõustikus, millest tuntuim on Eesti odaviskerekord 87.83, mis on [[Andrus Värnik]]u nimel ja visatud 2003. aasta 19. augustil. Tipptulemusena on märgitud rekorditeraamatusse ka [[Anu Teesaar]]e naiste kümnevõistluse rekord 6411 (5. september 2004) ja [[Jekaterina Jutkina]] naiste 5 kilomeetri käimistulemus 24.07 (7. juuni 2003). Pallimängudes on Valgamaal ette näidata ainus Eesti meistrivõistluste kuldmedal meeste [[käsipall]]is, mille võitis võistkond Valga Maret-Sport aastal 1992. Valgal on Eesti meistriliigavõistkond nii korv- kui ka käsipallis. Valgast on pärit mitu tuntud sporditreenerit eesotsas [[Rein Ahun]]iga, kes on olnud kergejõustikutalentide [[Märt Israel]]i ja praegu [[NFL]]-is mängiva [[Margus Hunt|Margus Hundi]] treeneriks. Eesti üks läbi aegade parimaid käsipallureid [[Kaupo Palmar]] alustas oma käsipallitreeninguid Valgas aastal 1985. Kahel korral Eesti parimaks käsipalluriks valitud Palmari esimesed juhendajad olid [[Ebba Lõokene]] ja [[Ülo Mere]]. Valgamaal asub tuntud talispordi- ja suusalinn Otepää, kus on korraldatud [[Maailma karikavõistlused murdmaasuusatamises|murdmaasuusatamise MK-etappe]]. Esimene neist toimus aastal 1999. Aastatel 2003–2012 toimusid MK-etapid Otepääl igal aastal, seejärel 2015. ja 2017. aastal. Audentese Spordigümnaasiumi Otepää filiaalis on hariduse omandanud paljud tuntud Eesti spordikuulsused nagu näiteks maanteeratturid [[Rein Taaramäe]], [[Tanel Kangert]] ja [[Rene Mandri]] ning murdamaasuusatajad [[Aivar Rehemaa]] ja [[Algo Kärp]]. Tuntumatest talisportlastest on maakonnast pärit kolmekordne olümpialane suusatamises [[Elmo Kassin]] (Valga), suusataja [[Kein Einaste]] (Sangaste), laskesuusataja Kalju Ojaste (Otepää) ja kelgutaja [[Helen Novikov]] (Tõrva). Kunagisest [[Kaagjärve vald|Kaagjärve vallast]] on pärit tuntud spordipedagoog ja Eesti suusakoondise juhina kahel OM-il käinud [[Kaarel Zilmer]]. Valgamaa spordielu koordineerib [[Valgamaa Spordiliit]], mis on asutatud 30. novembril 1995. Spordiliidu juhatuse esimees on [[Tiit Kattai]]. === Meedia === Valga linnas asub nädalas kolm korda ilmuva maakonnalehe [[Valgamaalane]] toimetus. Ajaleht kuulub koos [[Pärnu Postimees|Pärnu Postimehe]], [[Sakala (ajaleht)|Sakala]], [[Virumaa Teataja]] ja [[Järva Teataja]]ga meediaettevõttesse [[AS Eesti Meedia]]. Tõrva linna, Helme ja Põdrala valla piirkonnas toimuvaid sündmusi kajastab kord kuus ilmuv [[Helme Kihelkonnaleht]]. Otepää vald koos Palupera, Puka ja Sangaste vallaga annab välja ühist piirkondlikku häälekandjat [[Otepää Teataja]], mis ilmub kaks korda kuus. Valga linnas asub maakonna ainuke alaline raadiojaam [[Ruut FM]]. Periooditi tegutseb Valga maakonnas noorte eestvedamisel [[Tõrva Raadio]]. === Valga maakonnast pärit kultuuri- ja ühiskonnategelasi === [[Pilt:Konrad Mägi. Meditatsioon (Maastik daamiga). 1915-1916.jpg|pisi|Konrad Mägi "Meditatsioon (Maastik daamiga)", õlimaal 1915–1916]] * [[Jānis Cimze]], pedagoog ja muusikamees, aastatel 1849–1881 Valgas [[Cimze seminar]]i juhataja * [[Konrad Mägi]], maalikunstnik ja pedagoog, sündis Hellenurme vallas * [[Ilmi Parmasto]], mükoloog, sündinud Valgas * [[Tiit Käbin]], õigusteadlane ja poliitik * [[Tiit Vähi]], poliitik ja majandustegelane, sündis Kaagjärvel ja lõpetas [[Valga 1. Keskkool]]i, töötas Valga autotranspordibaasis ja oli selle direktor 1976–1989 * [[Paul Varul]], õigusteadlane ja riigitegelane * [[Urmas Ott]], teleajakirjanik, sündis ja kasvas Otepääl == Haridus ja noorsootöö == Õppeaastal 2013/2014 oli maakonnas kokku 23 õppeasutust. Nendest 20 [[munitsipaalkool]]id ehk õppeasutused hallatud kohaliku omavalitsuse poolt, kaks ametlikku [[riigikool]]i ja üks [[erakool]]. Munitsipaalkoolide hulka kuulub 7 [[gümnaasium]]i ja keskkooli (üks kaugõppegümnaasium) ja 13 [[põhikool]]i. Riigikoolidest on maakonnas [[Valga Jaanikese Kool]] ja [[Valgamaa Kutseõppekeskus]]. Maakonna ainukeseks erakooliks on [[Audentese Spordigümnaasiumi Otepää filiaal]]. Valga maakonna suurimad (õpilaste arvu põhjal 2013/2014) koolid on: [[Valga Põhikool]] (846), [[Tõrva Gümnaasium]] (446), Valgamaa kutseõppekeskus (415), [[Valga Vene Gümnaasium]] (1. septembrist 2015 jätkab Valga vene gümnaasium põhikoolina, kandes nime Valga Priimetsa kool) (391) ja [[Otepää Gümnaasium]] (387). Eesti hariduse infosüsteemi andmete põhjal on Valgamaal 7 huvikooli: [[Valga Muusikakool]], [[Tõrva Muusikakool]], [[Otepää Muusikakool]], [[Puka Kunstikool]], Valga Kultuuri- ja huvialakeskus, Valgamaa Noorte Tehnikakeskus ja Valga Ukraina Laupäevakool Kalõna. Koolides õppis 2014. aastal kokku 3700 õpilast ja töötas kokku 481 [[pedagoog]]i (lisaks aineõpetajatele ka koolide juhtkond). Lisaks töötavad koolides mitmed erialaspetsialistid – huvijuhid, infojuhid, [[Logopeedia|logopeedid]], psühholoogid, sotsiaalpedagoogid ja eripedagoogid. Valgamaa aasta õpetaja 2014 nimetuse pälvis Valga Jaanikese kooli õpetaja Jelena Sljusartšuk. == Ajalugu == === Keskaeg === Maakonna ajalugu ulatub Saksa vallutuse aegsesse asustusse [[13. sajand]]il, mille kohta leidub andmeid [[Läti Henriku kroonika]]s. See nimetab Eesti-Läti piiriks [[Ümera jõgi|Ümera jõge]]. Ajaloolased on selleks pakkunud ka [[Säde jõgi|Säde jõge]], mis lõuna poolt Valga külje alt läbis [[Tireli soo]] põhjaosa ning voolas [[Burtnieki järv]]e. Suur Tireli soo ja Säde jõe ülemjooksu ümbritsevad heinamaad ja metsad olid vanasti küllap veel laialdasemad ja läbipääsmatumad ning seega piiriks nagu loodud. Muistne (13. sajandi) rahvuspiir on kulgenud hoopis teisest kohast. Arvatavasti olid Härgmäe ümbruse alad tollal eestlastega asustatud ning rahvuspiir kulges arvatavasti Säde jõe allikailt metsi mööda [[Koiva jõgi|Koiva jõe]] kõige põhjapoolsema kääruni ja sealt edasi Koiva jõge mööda. Ei ole muidugi ka välistatud, et Kaagjärve ümbrus kuulus toona koos Valga linna alaga latgalitele. 13. sajandil toimunud ristisõdade ja muistse vabadusvõitluse järgselt kujunes Valgamaa ajaloolise [[Vana-Liivimaa]] loomulikuks keskuseks, kust läksid läbi tähtsamad liiklemisteed nii põhjast, lõunast kui ka idast, omades seega suurt strateegilist tähtsust. [[Pilt:Helme linnus 2.jpg|pisi|14. sajandil ehitatud [[Helme ordulinnus]]e varemed]] === Varauusaeg === [[3. juuli]]l [[1783]] kehtestas [[keisrinna]] [[Katariina II]] Balti provintsides uue halduskorra ning moodustas peaasjalikult [[Riia kreis|Riia]] ja [[Võnnu kreis]]idest seni Riia maakonda kuulunud Valga linna ümber [[Valga kreis]]i. Tollane Valga maakond koosnes üheteistkümnest vallast, millest üheksa asus praeguse Läti aladel ja ainult kaks – [[Luke vald|Luke]] (läti k Lugaži, saksa k Luhde) ja [[Härgmäe vald|Härgmäe]] (läti k Ērģeme, saksa k Ermes) – ulatusid servapidi ka praeguse Eesti alale, peamiselt Valga linna ümbruses. Uue kreisi tõmbekeskuseks muutus Valga linn, mis oli saanud linnaõigused juba [[1584]]. aastal Poola kuningalt [[Stefan Batory]]lt. [[1789]]. aastal elas Valgas 891 inimest. Seoses Valga linna muutumisega kreisilinnaks rajati sinna [[Valga Jaani kirik|Jaani kirik]], aastail 1783–1786 valmis kreisiametiasutuste hoone (hilisem vangla). === Lähiajalugu === {{vaata|Valgamaa|Valga rajoon}} 12. veebruaril 1919 andis Eesti Vabariigi valitsus välja määruse Valga maakonna moodustamise kohta [[Vabadussõda|Vabadussõja]] käigus Eesti vägede kätte sattunud maa-alast, mis oli küllaltki väike. Teiselt poolt ulatusid päris Valga lähedale Võru, Tartu ja Viljandi maakonna osad. Algse Valga maakonna alla kuulusid [[Sooru vald|Sooru]], [[Paju vald (Luke kihelkond)|Paju]], [[Luke vald|Luke]], Valga ja [[Hoomuli vald|Hoomuli vallad]]. Eesti ajutise lepingu põhjal ja toitlustusalal asusid veel veel [[Karula kihelkond|Karula]], [[Hargla kihelkond|Hargla]], [[Sangaste kihelkond|Sangaste]] ja [[Helme kihelkond]]adest need vallad, mis [[Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)|Lõunarinne]] rekvisitsiooni komisjoni alla kuulusid. 19. aprillil 1919 asus [[Valga maavanem|Valga maakonnavalitsuse esimehe]] eametisse Karula talunik [[Johann Kurvits]]. Selles ametis oli ta juulini 1921, mil tema ametiposti võttis üle [[August Sild]]. Valga ja osalt ka Härgmäe ümbruses oli kuni 1920. aastateni paljus tegemist Eesti-Läti segaaladega, kus puudus kindel ja täpne rahvuspiir. Ka Valga linnas oli tollal eestlasi ja lätlasi umbes võrdselt. Kindla ja konkreetse rahvuspiiri kujunemisele aitas kaasa 1920. aastal [[Eesti-Läti piir|Eesti-Läti riigipiiri]] paikapanek, mis jättis 18. sajandil moodustatud Valga kreisist (maakonnast) Eestile [[Paju mõis|Paju]] ja [[Sooru mõis]]a alad ning enamiku Valga linnast (seal olid eestlased ka paljus ülekaalus), ülejäänu jäi aga Lätile. [[4. juuli]]il 1919 võttis [[Otto Strandmani esimene valitsus]] vastu määruse Eesti piiridesse kuuluvate endiste Läti, Valga ja [[Volmari maakond|Volmari maakonna]] valdade alluvuse ja valitsemise kohta.<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1919/07/12/3 Nr. 93. Wabariigi walitsuse poolt 4. juulil 1919. a. wastuwõetud ajutine määrus Eesti wabariigi piiridesse kuuluwate endiste Läti, Walga ja Wolmari maakonna waldade alluwuse ja walitsemise kohta], Riigi Teataja, nr. 45, 12 juuli 1919</ref> ==== Moodustamine ==== [[Pilt:Eesti haldusjaotus 1925.jpg|pisi|300px|Eesti haldusjaotus (1925)]] Valga maakond moodustati 6. septembril 1920,<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1920/09/15/9 Nr. 304. Ajutise walitsemise korra § 12-a põhjal wabariigi walitsuse poolt 6. septembril 1920 a. wastuwõetud seadus Walga ja Alutaguse maakondade asutamise kohta]. Riigi Teataja, nr 45, 12. juuli 1919.</ref> mil Vabadussõja kulg ja kujunenud olukord nõudsid Valga kui tähtsa keskuse eraldamist teistest maakondadest. 6. septembril 1920. aastal loodi praktiliselt uus Valga maakond enam-vähem tänapäevasel kujul, vaid senine [[Valga]] linn koos tühise ümbrusega pärines vanast peamiselt lätikeelsest [[Liivimaa kubermang]]u [[Valga kreis|Valga maakonnast]]. Ülejäänud maakond moodustati [[Tartumaa]], [[Viljandimaa]] ja [[Võrumaa]] Valga-lähedastest osadest ([[Sangaste kihelkond]], [[Helme kihelkond]], [[Karula kihelkond]] jt).<ref>[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.31.2.6:330 Määrus Valga maakonna maa-ala kindlaksmääramise kohta], Rahvusarhiiv</ref> {{vaata|Valga maavalitsus}} [[Pilt:Taagepera mõisa peahoone2.jpg|pisi|left|Taagepera mõisa peahoone (ehitatud 1907–1912)]] 11. veebruaril 1921 määras valitsus kindlaks Valga maakonna maa-ala. [[Võru maakond|Võru maakonnast]] laenati [[Kaagjärve vald (Karula kihelkond)|Kaagjärve]], [[Karula vald (Karula kihelkond)|Karula]], [[Laanemetsa vald|Laanemetsa]] ja [[Taheva vald (Hargla kihelkond)|Taheva]], [[Tartu maakond|Tartu maakonnast]] [[Tõlliste vald (Sangaste kihelkond)|Tõlliste]], [[Laatre vald|Laatre]], [[Sangaste vald (Sangaste kihelkond)|Sangaste]], [[Keeni vald|Keeni]] ja [[Kuigatsi vald (Sangaste kihelkond)|Kuigatsi vallad]]. [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnast]] aga [[Jõgeveste vald|Jõgeveste]], [[Patküla vald|Patküla]], [[Koorküla vald|Koorküla]], [[Taagepera vald|Taagepera]], [[Leebiku vald|Leebiku]], [[Helme vald (Helme kihelkond)|Helme]], [[Lõve vald|Lõve]] ja [[Hummuli vald (Helme kihelkond)|Hummuli vallad]].<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1921/02/25/4 Wabariigi walitsuse poolt 11. weebruaril 1921 a. wastuwõetud määrus Walga maakonna maa-ala kindlaksmääramise kohta]. Riigi Teataja, nr 13, 25. veebruar 1921.</ref> Hiljem toimus maakonnas rida haldusterritoriaalseid muutusi. 1921. aastal eraldati Patküla vallast [[Holdre vald]] ja [[Tõrva]] alev, aasta hiljem liideti [[Paju vald (Luke kihelkond)|Paju valla]] koosseisus olnud [[Puraküla]] Valga linnaga, aastal 1926 aga Paju vald [[Sooru vald|Sooru vallaga]], 2. juulil 1926 sai Tõrva linnaks. Seega oli Valga maakonnas 1920. aastate teisest poolest 1939. aastani kokku 19 valda. [[Pilt:Eesti valdade kaart, 1939 reform.jpg|pisi|300px|Eesti valdade kaart. Musta kontuuriga vanad vallapiirid, punasega 1939. aastal moodustatud vallad]] [[1939. aasta vallareform|1939. aastal toimunud haldusreformiga]] [[Eestis 1939 kaotatud valdade loend|likvideeriti Valga maakonnas]]: [[Holdre vald]], [[Jõgeveste vald]], [[Keeni vald]], [[Koorküla vald]], [[Laanemetsa vald]], [[Leebiku vald (Helme kihelkond)|Leebiku vald]], [[Lõve vald]], [[Patküla vald]], [[Sooru vald]], [[Taagepera vald]]. Maakonda jäi [[Eesti valdade loend (1939)#Valga maakond|kümme valda]]: [[Helme vald (1939)|Helme]], [[Hummuli vald (1939)|Hummuli]], [[Kaagjärve vald (1939)|Kaagjärve]], [[Karula vald (1939)|Karula]], [[Kuigatsi vald (1939)|Kuigatsi]], [[Põdrala vald (1939)|Põdrala]], [[Sangaste vald (1939)|Sangaste]], [[Taheva vald (1939)|Taheva]], [[Tõlliste vald (1939)|Tõlliste]], [[Vaoküla vald (1939)|Vaoküla vald]]. ==== Teine maailmasõda ja okupatsioon ==== [[Pilt:USSR map NO 35-8 Valga.jpg|pisi|Valgamaa piirkond, 1954. aastal]] Viimane Eesti okupeerimise eelne [[Valga maavanem]] [[Värdi Vellner]] pidi võimu loovutama [[8. juuli]]l [[1940]]. Sellest hoolimata kestis 1939. aastal kehtestatud haldusjaotus 1950. aastani, mil Eestis moodustati 39 maarajooni, mis omakorda jagunesid 636 külanõukoguks. Praegune Valga maakonna territoorium jagunes kolmeks: Valga, [[Tõrva rajoon|Tõrva]] ja [[Otepää rajoon]]iks. 1952. aastal moodustati aga [[Eesti NSV haldusjaotus|Eesti NSV koosseisus]] Tallinna, Tartu ja [[Pärnu oblast]]. Valga kuulus [[Tartu oblast]]i koosseisu. {{vaata|Valga rajoon|Tõrva rajoon|Otepää rajoon|Elva rajoon}} 1959. aastal asuti väikseid rajoone likvideerima. Kadusid [[Antsla rajoon|Antsla]], Otepää ja Tõrva rajoonid. Valga rajooniga liideti [[Tõrva linn]] ning [[Haabsaare külanõukogu|Haabsaare]], [[Helme külanõukogu|Helme]], [[Koorküla külanõukogu|Koorküla]], [[Mõniste külanõukogu|Mõniste]], [[Riidaja külanõukogu|Riidaja]] ja [[Taagepera külanõukogu]]. [[Otepää linn]], [[Otepää külanõukogu|Otepää]] ja [[Pühajärve külanõukogu]] liideti seevastu hoopis [[Elva rajoon]]iga. 1961. aastal läks aga [[Mõniste]] [[Võru rajoon]]i koosseisu. Järgmisel aastal tulid Valga rajooni koosseisu [[Otepää]] linn, [[Aakre külanõukogu|Aakre]], Otepää ja [[Palupera külanõukogu]]. Aasta pärast tuli lisa Põlva rajoonist ja 1966. aastal [[Valtina]] ümbrus Võru rajoonist. Sellega olid Valga rajooni piirid lõplikult paigas. ==== Taastamine ==== Detsembris 1989 sai Valga maakonna volikogu otsusega toonasest Valga rajooni RSN täitevkomitee esimehest [[Uno Heinlas]]t esimene taasiseseisvumise järgne [[Valga maavanem]]. Järgmise aasta 22. veebruaril reorganiseeriti Valga Rajooni RSN Täitevkomitee taas Valga maakonnavalitsuseks. 1. jaanuarist 1999 oli Valgamaal kolm linna: [[Valga]], [[Tõrva]] ja [[Otepää]]. Neist Otepää on staatuselt vallasisene linn. Valdu on 11: [[Helme vald|Helme]], [[Hummuli vald|Hummuli]], [[Karula vald|Karula]], [[Palupera vald|Palupera]], [[Puka vald|Puka]], [[Põdrala vald|Põdrala]], [[Otepää vald|Otepää]], [[Sangaste vald|Sangaste]], [[Taheva vald|Taheva]], [[Tõlliste vald|Tõlliste]] ja [[Õru vald|Õru]]. [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i tulemusel endise [[Palupera vald|Palupera valla]] [[Astuvere]], [[Atra]], [[Hellenurme]], [[Mäelooga]], [[Palupera]], [[Pastaku]] ja [[Urmi]] külad ning endise Puka valla Aakre, Palamuste, Pedaste, Purtsi, Pühaste ja Rebaste külad arvati alates 24. oktoobrist 2017 Tartu maakonna Elva valla koosseis<ref>[https://web.archive.org/web/20210119191648/https://maakonnaplaneering.ee/tartumaaplaneering Valgamaa], maakonnaplaneering.ee, (vaadatud 31.12.2020)</ref>. == Sümboolika == [[Pilt:Valga maakonna vapp, 1937.jpg|pisi|püsti|Valga maakonna vapp (1937)]] === Lipp === {{Vaata|Valga vapp}} Maakondade lipud kinnitati koos vappidega ühesugustena – valge-rohelise lipu ülemisel poolel asetseb vastava maakonna vapp. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11 ja lipu normaalsuurus 1050×1650&nbsp;mm.<ref name=":1" /> === Vapp === {{Vaata|Valga vapp}} Valga maakonna vapil on kilp lõigatud diagonaalselt kaheks. Ülemisel sinisel poolel on neli viieharulist hõbedast tähte (maakonna moodustanud nelja maakonna arv) ja alumine hõbedane väli on tühi. Vapi sinine toon on rahvusvahelise [[Pantone Matching System|Pantone värvitabeli]] järgi 285&nbsp;°C.<ref name=":1" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name=":0">[http://www.stat.ee/ppe-valga-maakond Statistikaamet], Valga maakonna üldstatistika</ref> <ref name="U29ds">[http://www.mnt.ee/ Maanteeameti koduleht]</ref> <ref name="stat.ee">[http://www.stat.ee Statistikaameti koduleht]</ref> <ref name=":1">[http://www.valgamaa.ee/uldinfo/uldandmed/ Valgamaa koduleht], üldandmed</ref> <ref name=":2">{{Netiviide |url=https://valga.maavalitsus.ee/documents/180027/2279601/Valga_aastaraamat_2013.pdf/d72c1fa6-f729-4645-814f-5b5841b9d21c |pealkiri=Valgamaa aastaraamat 2013 |vaadatud=2014-12-29 |arhiivimisaeg=2015-01-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150106160525/https://valga.maavalitsus.ee/documents/180027/2279601/Valga_aastaraamat_2013.pdf/d72c1fa6-f729-4645-814f-5b5841b9d21c |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="biWNi">[https://www.riigiteataja.ee/akt/TTKS Riigi Teataja] – Tervishoiuteenuste korraldamise seadus</ref> <ref name="mFuRY">[http://www.mois.ee/vallad/valga.shtml Eesti mõisaportaal]</ref> }} == Välislingid == {{Commonskat|Valga County}} * [http://www.arenguagentuur.ee/ Valgamaa Arenguagentuur] * [http://www.valgamaa.ee Valgamaa portaal] * [http://www.stat.ee/ppe-valga-maakond Valga maakond] statistikaameti piirkondliku statistika portaalis {{EST}} {{koord |NS=57.86666667 |EW=26.16666667 |type=adm1st |region=EE}} [[Kategooria:Eesti maakonnad]] [[Kategooria:Valga maakond| ]] qn0dgp35b8zocg9f9tvjsaweiipm0ka 6168408 6168400 2022-07-26T17:26:26Z NOSSER 8097 /* Lähiajalugu */ wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib praegusest maakonnast; ajaloolise maakonna kohta vaata artiklit [[Valgamaa]].}} {{Provints | nimi = Valga maakond | lipp = Valgamaa_lipp.svg | lipu_link = [[Valgamaa lipp]] | vapp = Valgamaa_vapp.svg | vapi_link = [[Valgamaa vapp]] | pindala = | elanikke = | keskuse_nimetus = [[Maakonnalinn]] | keskuse_nimi = [[Valga]] | asendikaardi_pilt = Valga County in Estonia.svg }} '''Valga maakond'''<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/13071322 Kohaliku omavalitsuse terminite ja nimetuste korrastamise kohta], Ülemnõukogu Presiidium 11.07.1991 seadlus; jõustumiskuupäev 11.07.1991, RT 1991, 24, 288</ref> ehk '''Valgamaa''' on [[1. järgu haldusüksus]] [[Eesti]]s. Hõlmab enamiku [[Valga rajoon]]i alast. Maakonnalinn ja ühtlasi suurim asula on [[Valga linn]], sellele järgnevad rahvaarvult [[Tõrva]] ja [[Otepää]]. == Üldandmed == Valga maakond asub Eesti lõunaosas ning kuulub majandusgeograafilise ja regionaalpoliitilise jaotuse järgi [[Kagu-Eesti]] piirkonda (koos [[Põlva maakond|Põlva]] ja [[Võru maakond|Võru maakonnaga]]). Lisaks kuulub maakond ajalooliste sidemete ja maastikulise omapära poolest [[Lõuna-Eesti]] regiooni (koos Põlva, Võru, [[Viljandi maakond|Viljandi]], [[Tartu maakond|Tartu]] ja [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnaga]]). Maakonna kogupindala on 1922&nbsp;km², rahvaarv 30 176 inimest (seisuga 1. jaanuar 2014),<ref name=":0" /> ulatus põhja-lõuna suunas 65 kilomeetrit ja ida-lääne suunas 59 kilomeetrit. Valga maakond on rahvaarvult Eesti 12. maakond ja pindalalt 14. maakond. Maakonna keskusest, Valga linnast, on kaugus Eesti suurematesse linnadesse järgmine: [[Tallinn]]a 267&nbsp;km, [[Tartu]] 86&nbsp;km, [[Viljandi]] 88&nbsp;km, [[Võru]] 73&nbsp;km, [[Põlva]] 96&nbsp;km, [[Pärnu]] 141&nbsp;km, [[Narva]] 264&nbsp;km. [[Riia]] asub 157&nbsp;km kaugusel.<ref name="U29ds" /> Valgamaa piirneb loodes Viljandi, põhjas Tartu, idas Põlva ja Võru maakonnaga ja omab piiri lõuna-edela suunas [[Läti]]ga (102,4&nbsp;km). == Haldusjaotus, asustus ja rahvastik == === Kohalikud omavalitsused === [[Pilt:Valga municipalities 2017.png|pisi|Valga maakonna omavalitsusüksused]] [[Pilt:Valgamaa vallad.svg|pisi|Valgamaa omavalitsusüksused enne [[2017. aasta haldusreform]]i]] [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i tulemusel kuulub Valga maakonna koosseisu alates 21. oktoobrist 2017 [[Otepää vald]] ja [[Tõrva vald]] ning alates 22. oktoobrist 2017 [[Valga vald]]<ref>[https://web.archive.org/web/20201128211626/https://maakonnaplaneering.ee/valgamaaplaneering Valgamaa], maakonnaplaneering.ee, (vaadatud 31.12.2020)</ref>. Valga maakonnas on kolm [[omavalitsusüksus]]t: [[Otepää vald]], [[Tõrva vald]] ja [[Valga vald]]. {| class="wikitable" |+Valgamaa rahvastikunäitajad haldusüksuste kaupa (1. jaanuar 2014 seisuga)<ref name="stat.ee" /> !Haldusüksus !Halduskeskus !Rahvaarv !km'''²''' !in/km² |- |Valga linn |– |12 437 |16,54 |751,93 |- |Otepää vald* |Otepää linn |3737 |217,36 |17,19 |- |Tõrva linn |– |2716 |16,54 |565,83 |- |Helme vald |Tõrva linn |1882 |312,73 |6,02 |- |Tõlliste vald |[[Laatre|Laatre alevik]] |1628 |193,78 |8,4 |- |Puka vald |[[Puka|Puka alevik]] |1533 |200,93 |7,93 |- |Sangaste vald |[[Sangaste|Sangaste alevik]] |1293 |144,72 |8,93 |- |Palupera vald |[[Hellenurme|Hellenurme küla]] |1266 |123,48 |10,25 |- |Karula vald |[[Lüllemäe|Lüllemäe küla]] |920 |229,92 |4 |- |Hummuli vald |[[Hummuli|Hummuli alevik]] |825 |162,7 |5,07 |- |Põdrala vald |[[Riidaja|Riidaja küla]] |746 |127,22 |5,86 |- |Taheva vald |[[Laanemetsa|Laanemetsa küla]] |736 |204,7 |3,6 |- |Õru vald |[[Õru|Õru alevik]] |457 |104,63 |4,38 |- ! colspan="2" | Kokku !30 172 !2043,51** !14,8 in/km² |- | colspan="5" |*Otepää linn ja Pühajärve vald ühinesid Otepää vallaks |} === Asustusüksused === Valga maakonnas on kokku kolm [[linn]]a, seitse [[alevik]]kku ja 137 [[küla]]. '''Linnad:''' [[Otepää]] – [[Tõrva]] – [[Valga]] '''Alevikud:''' [[Helme]] – [[Hummuli]] – [[Laatre]] – [[Puka]] – [[Sangaste]] – [[Tsirguliina]] – [[Õru]] '''Külad:''' [[Aitsra]] – [[Ala (Helme)|Ala]] – [[Alamõisa]] – [[Arula]] – [[Hargla]] – [[Holdre]] – [[Iigaste]] – [[Ilmjärve]] – [[Jaanikese]] – [[Jeti]] – [[Jõgeveste]] – [[Kaagjärve]] – [[Kalliküla]] – [[Kalme (Helme)|Kalme]] – [[Karjatnurme]] – [[Karu küla]] – [[Karula]] – [[Kassiratta]] – [[Kastolatsi]] – [[Kaubi (Põdrala)|Kaubi]] – [[Kaurutootsi]] – [[Keeni]] – [[Kibena]] – [[Killinge]] – [[Kirbu (Karula)|Kirbu]] – [[Kirikuküla (Helme)|Kirikuküla]] – [[Kiviküla (Õru)|Kiviküla]] – [[Koigu (Otepää)|Koigu]] – [[Koikküla]] – [[Koiva (Taheva)|Koiva]] – [[Kolli]] – [[Komsi]] – [[Koobassaare]] – [[Koorküla]] – [[Korijärve]] – [[Korkuna]] – [[Kuigatsi]] – [[Kulli (Hummuli)|Kulli]] – [[Kungi]] – [[Kurevere (Sangaste)|Kurevere]] – [[Käärikmäe]] – [[Kääriku]] – [[Kähri (Puka)|Kähri]] – [[Kähu]] – [[Laanemetsa]] – [[Lauküla]] – [[Leebiku]] – [[Lepa]] – [[Linna (Helme)|Linna]] – [[Liva]] – [[Londi]] – [[Lossiküla]] – [[Lota]] – [[Lusti (Karula)|Lusti]] – [[Lutike]] – [[Lutsu (Taheva)|Lutsu]] – [[Lõve]] – [[Lüllemäe]] – [[Makita küla|Makita]] – [[Meegaste]] – [[Miti]] – [[Muhkva]] – [[Mustumetsa]] – [[Mäeküla (Sangaste)|Mäeküla]] – [[Mägestiku]] – [[Mägiste]] – [[Mäha]] – [[Märdi (Otepää)|Märdi]] – [[Möldre (Helme)|Möldre]] – [[Neeruti (Palupera)|Neeruti]] – [[Nõuni]] – [[Nüpli]] – [[Otepää]] – [[Paju (Tõlliste)|Paju]] – [[Patküla]] – [[Pedajamäe]] – [[Piiri (Hummuli)|Piiri]] – [[Pikasilla (Põdrala)|Pikasilla]] – [[Pikkjärve (Karula)|Pikkjärve]] – [[Pilkuse]] – [[Pilpa]] – [[Plika]] – [[Pori küla|Pori]] – [[Prange]] – [[Priipalu]] – [[Pringi (Sangaste)|Pringi]] – [[Pugritsa]] – [[Puide]] – [[Põru (Puka)|Põru]] – [[Päidla]] – [[Pühajärve]] – [[Raavitsa]] – [[Rampe]] – [[Ransi]] – [[Raudsepa (Otepää)|Raudsepa]] – [[Rebasemõisa]] – [[Restu]] – [[Reti]] – [[Riidaja]] – [[Ringiste]] – [[Risttee]] – [[Roobe]] – [[Rulli]] – [[Ruuna]] – [[Räbi]] – [[Sarapuu küla|Sarapuu]] – [[Sihva]] – [[Soe (Tõrva)|Soe]] –[[Sooblase]] – [[Soontaga]] – [[Sooru]] – [[Supa]] – [[Taagepera]] – [[Tagula]] – [[Taheva]] – [[Tiidu (Sangaste)|Tiidu]] – [[Tinu]] – [[Truuta]] – [[Tsirgumäe]] – [[Tõlliste]] – [[Tõrvase]] – [[Tõutsi]] – [[Uniküla (Õru)|Uniküla]] – [[Uralaane]] – [[Vaalu]] – [[Vaardi]] – [[Valtina]] – [[Vanamõisa (Põdrala)|Vanamõisa]] – [[Vana-Otepää]] – [[Vidrike]] – [[Vilaski]] – [[Voorbahi]] – [[Väheru]] – [[Väljaküla (Tõlliste)|Väljaküla]] – [[Õlatu]] – [[Õruste]] – [[Ädu]] === Demograafilised näitajad === Arvestuslikult oli seisuga 1. jaanuar 2014 Valga maakonnas 30 176 elanikku, neist 47,5% mehed ja 52,5% naised. Alaealisi (vanuses 0–14) oli 14,93%, tööealisi (vanuses 15–64) 62,65% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 22,41%. 82,63% elanikest olid eestlased ja 12,51% venelased. Elanike tihedus oli 14,8 in/km². Alates aastast 2004 on maakonna rahvaarv kahanenud 4154 inimese võrra. Kahanemise peamiseks põhjuseks üldise loomuliku negatiivse [[iive|iibe]] kõrvalt on [[rändeiive]] ehk maakonnast lahkunud elanikud.<ref name="stat.ee" /> == Loodus == === Pinnamood === [[Pilt:Rubina soo 2.jpg|pisi|Laugas [[Rubina soo]]s]] Valga maakonna pinnaehitus on väga mitmekesine. Maakonna lääneosa jääb [[Sakala kõrgustik]]u kaguossa. Selles on valitsev ürgorgudest liigestatud lainjas moreentasandik siin-seal kerkivate kuplite ning seljakutega. Põhja pool annavad maastikule ilme põhja–lõunasuunalised väike[[voor]]ed ning madalamatel niiskematel aladel [[puisniit|puisniidud]] ja metsad. Tõrva-Helme ümbrus on tasasem, kuid liigestatud [[Õhne jõgi|Õhne]] ja ta lisajõgede orgudest ([[Tikste ürgorg]]). Paljudes kohtades paljanduvad seal orgude veerudel aluspõhja liivakivid. Sellel tihedasti asustatud alal vahelduvad laialdased põllumaad niitude, lohkudes asetsevate järvede ja üksikute metsatukkadega. Lõuna pool, Hummuli ja [[Taagepera]] ümbruses, leidub ka kuplistikke. Valga maakonna lõunaosas, Läti piiril esineb laialdane liivaala suurte metsade, [[nõmm]]ede ja soodega. Maakonna keskosa hõlmab põhja–lõunasuunaline [[Väike Emajõgi|Väikese Emajõe]] orund ning selle jätkuks olev [[Valga nõgu]], kus valitseb suuremalt osalt lainjas moreenmaastik, läbitud madalatest [[Lammorg|lamm-]] või [[moldorg]]udest. Orgudest on määravaim Väikese Emajõe org, kuhu Tõlliste kohal suubub [[Pedeli jõgi|Pedeli]] ürgorg. Valga nõo keskosas esineb laialdane soostunud Korva luht. Laiemad põllualad on levinud Sangaste ja Laatre ümbruses.[[Pilt:Kuutsemägi, 2009.jpg|vasakul|pisi|Valga maakonna kõrgeim tipp Kuutsemägi (217&nbsp;m)]] Reljeefi vahelduvaim ja kõrgeim osa maakonnast on Otepää ümbruses. Kõrgeimad tipud on [[Kuutsemägi]] (217&nbsp;m), [[Meegaste mägi]] (214&nbsp;m), [[Harimägi]] (212&nbsp;m). Otepää ümbruses on valitsev väga vahelduv kupliline moreenmaastik suurte kuppelmägede ja rohkete järvedega, millest tuntuim on [[Pühajärv]]. Kõrgustiku servaaladel on kõrgusvahed küll väikesed, kuid reljeef on seal samuti väga liigestatud. Valga nõost kagus kerkib lääne–idasuunalise vöötmena Karula kuplistik. Eriti vahelduva reljeefiga on kuplistiku idaosa. Lääne suunas pinnavormid madalduvad künnisteks, mis jätkuvad ka Läti piires. Karula ümbrus on rikas järvedest. Tuntuim neist on [[Karula Pikkjärv]] kuplistiku põhjaserval. Maakonna lõunaossa jääb [[Hargla nõgu]] – kõrgustikevaheline tasane ala, kus metsade keskel kerkib kohati üksikuid moreenkupleid ja kühme. Omapärase loodusega on [[Koiva jõgi|Koiva]] ja [[Mustjõgi (Koiva)|Mustjõe]] orud ning [[Aheru järv]]e ümbrus. Maakonna metsamaa pindala on pea 114 000&nbsp;ha, mis moodustab 56,7% maakonna pindalast. Peamisteks puuliikideks on mänd ja kuusk. Metsad on liigendatud niitude, nõmmede, luhtade ja soodega. Üldpindalast on 7900 hektarit soode all, millest 5400 hektarit [[kõrgsoo]]d ehk rabad. Suurimad rabad on [[Rubina soo|Rubina]], [[Korva soo|Korva]] ja [[Holdre Lagesoo|Lagesoo]]. === Järved ja jõed === {| class="wikitable floatright" |+ Valga maakonna suurimad järved (ha) |[[Võrtsjärv]] |300* |- |[[Pühajärv]] |285,9 |- |[[Aheru järv]] |234 |- |[[Nõuni järv]] |78,8 |- |[[Tündre järv]] |72,9 |- |[[Koorküla Valgjärv|Valgjärv]] |44,1 |- |[[Suur-Apja järv]] |42,6 |- |[[Korijärv]] |36,4 |- |[[Karula Pikkjärv|Pikkjärv]] |34,9 |- |[[Nüpli järv]] |27,5 |- |[[Inni järv]] |24,5 |- |[[Kaarnajärv]] |23,6 |- |[[Mõrtsuka järv]] |19,7 |- |[[Juusa järv]] |19,3 |- |[[Kääriku järv]] |19,3 |- | colspan="2" |*Valga maakonnas asuv osa |} Maakond on väga järvederohke. Eriti arvukalt on järvi [[Otepää kõrgustik]]ul, Karula kuplistiku alal ning [[Õhne jõgi|Õhne jõe]] valgalal. Üle ühe hektari pindalaga looduslikke järvi on piirkonnas ligi 180, kogupindalaga 17&nbsp;km². Suurim järv on [[Pühajärv]] (286 ha), millele järgneb [[Aheru järv|Aheru]] (234 ha). Maakonna piiridesse kuulub ka [[Võrtsjärv]]e lõunatipp pindalaga 300 hektarit. Suurem osa järvi on suhteliselt madalad ja alla 10 meetri sügavused. Sügavamad järved maakonnas on (Eesti sügavuselt kolmas) [[Udsu järv|Udsu]] (30,2&nbsp;m) ja [[Petajärv]] (25&nbsp;m), millest mõlemad asuvad [[Koorküla järvestik]]us jääaja setetega täitunud ürgorgude kohal. Maakonnas on neli ametliku suplusranda – Tõrvas [[Riiska järv|Riiska]] ja [[Tõrva Vanamõisa järv]]e, Otepääl [[Pühajärv]]e ja Valgas [[Pedeli jõgi|Pedeli jõe]] kaldal. Järvede kalastik on suhteliselt muutlik, kuna väiksemates järvedes esineb madaluse tõttu talviti suremist, hukutades hapnikunõudlikumaid liike – [[Siig (perekond)|siiglasi]], [[Latikas|latikat]], [[koha]] jt. Mõnedes järvedes esineb sageli üle 10 kalaliigi. Üle ühe hektari suurusi paisjärvi on maakonnas kokku 30, summaarse pindalaga u 100&nbsp;ha. Avalikus kasutuses on neist 20. Suurim tehislik järv on Puide veehoidla [[Jõku jõgi|Jõku jõel]] (pindala 11,5 ha).<ref name=":1" /> Piirkonna tuntuim jõgi on [[Väike Emajõgi]], mis saab alguse Pühajärvest ning suubub Võrtsjärve, voolates täies pikkuses Valga maakonnas. Teised tähtsamad jõed on Valga linna läbiv Väikese Emajõe suurim lisajõgi [[Pedeli jõgi|Pedeli]] ja Tõrva linna läbiv [[Õhne jõgi]] ning selle suurim lisajõgi [[Jõku jõgi|Jõku]]. Maakonna kagunurka läbib teel [[Võrumaa]]le [[Mustjõgi (Koiva)|Mustjõgi]].<ref name=":0" /> [[Pilt:Pühajärve sõjatamm udus.jpg|vasakul|pisi|Valga maakonna jämedaim puu – Pühajärve sõjatamm, mille tüve ümbermõõt on 6,98 m]] === Looduskaitse === Looduskaitsealune territoorium moodustab Valga maakonna kogupindalast umbes 20%. Suurimateks looduskaitseobjektideks Valgamaal on [[Otepää looduspark]], [[Karula rahvuspark]] ja [[Koiva-Mustjõe maastikukaitseala]]. Kaitsealasid, mille hulka kuuluvad rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad ja selle alatüübid, nagu pargid, puistud, [[arboreetum]]id, on kokku 60. Suurim neist on Otepää looduspark, mis pindala (22 430 ha) poolest on ühtlasi suurim maastikukaitseala Eestis. Kaitsealust territooriumi, mis peale kaitsealade hõlmab ka hoiualasid ja püsielupaiku, on pindalalt kokku 43 431 ha.<ref name=":2" /> Üksikobjektidena on kaitse all 28 põlispuud ja 5 [[rändrahn]]u. Kõrgeim kaitsealune puu, Tsuura kuusk, on jämedaim [[harilik kuusk]] Eestis. Puu kõrgus on 29 meetrit ja selle tüve ümbermõõt on 4,32 meetrit. Kõige jämedam puu, [[Pühajärve sõjatamm]], on 6,98-meetrise ümbermõõduga. Valgamaal asub Lõuna-Eesti suurim rändrahn – [[Helgikivi]], mille ümbermõõt on 30,2 meetrit ja maapealne ruumala 61 m³.<ref name=":2" /> === Aluspõhi === Maakonna [[Aluspõhi|aluspõhja]] moodustavad [[Devoni liivakivi]]d, mis on suhteliselt suure poorsusega, vilgurikkad ja nõrgalt tsementeerunud. Suuremal osal maakonna territooriumist levivad [[Kesk-Devon]]i [[Burtnieki lade]]me heledavärvilised liivakivid, millega vaheldumisi esinevad savi- ja merglikihid. Maakonna põhjaosa kitsal ribal avanevad Kesk-Devoni [[Aruküla lade]]me liivakivid, mis on põimjaskihilised [[aleuroliit]]ide, savide ja [[Dolomiit|dolomiidi]] vahekihtidega. Aluspõhja katab [[kvaternaar]]sete setete kompleks ([[Glatsiaalsed setted|glatsiaalsed]], [[Limnoglatsiaalne sete|limnoglatsiaalsed]] ja [[Fluvioglatsiaalne sete|fluvioglatsiaalsed setted]]). Pindalaliselt domineerib maakonna põhja- ja keskosas [[moreen]]. Hajutatult esinevad kruusad-liivad, liivsavid ja soosetted. Pinnakatte geoloogiline ehitus on keeruline (paksus varieerub 10–100&nbsp;m ja enamgi). Pinnasevesi lasub 0–10&nbsp;m sügavusel, küngastel kohati sügavamalgi. Ehitusgeoloogiliselt on maakonna pinnased valdavalt hea kandevõimega, kuid ehitustegevust võib takistada reljeef. == Majandus == Valgamaa on peamiselt tööstuse ja põllumajandusega tegelev piirkond, kus asub ka Eesti tuntuim puhke- ja spordikeskus Otepää. 2013. aastal oli maakonna keskmine brutopalk 729 eurot (võrdluseks Eesti keskmisega 949 eurot samal aastal).<ref name=":0" /> === Ettevõtlus === 31. detsembril 2013 oli Valgamaal kokku 2717 [[ettevõte]]t (sh 930 [[füüsilisest isikust ettevõtja]]t ja 1787 [[äriühing]]ut), 677 [[mittetulundusühing]]ut ja 23 [[sihtasutus]]t.<ref name=":0" /> Suurema keskmise käibega tegevusalad olid puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, hoonete ehitus, toiduainete tootmine, taime- ja loomakasvatus ja hulgikaubandus.<ref name=":2" /> Tähtsal kohal on turism (peamiselt Otepää piirkonnas). Toodete ja teenuste eksport (2013. aastal 142,5 miljonit eurot) oli tunduvalt suurem kui import (81 miljonit eurot).<ref name=":0" /> === Põllumajandus ja karjakasvatus === 2014 oli Valgamaal põllukultuuride kasvupind kokku 24 123&nbsp;ha, millest moodustas [[teravili]] 13 554&nbsp;ha, [[kaunvili]] 1236&nbsp;ha, [[raps]] ja rüps 2838&nbsp;ha, kartul 93 ja avamaa köögivili 38&nbsp;ha. 2013. aasta lõpuks oli põllumajanduslik kogusaak teravilja puhul 40 662 t, kaunvilja 2256 t, rapsi- ja rüpsiseemne 7184 t, kartuli 1228 t ja avamaa köögivilja puhul 190 t.<ref name=":0" /> Kariloomi oli Valga maakonnas 2013. aastal kokku umbes 24 700 looma, kellest [[veis]]eid 12 100 (sh piimalehmi 3700), [[siga|sigu]] 1200, [[lammas|lambaid]] ja [[kodukits]]i 7700. Loomakasvatustoodangult toodeti kokku 1233 t liha ja 28 585 t piima.<ref name=":0" /> == Tervishoid ja hoolekanne == {| class="wikitable floatright" |+ Maakonna hoolekandeasutused ja pakutavate kohtade arv !Asutus !Kohad |- |MTÜ Hellenurme Mõis |390 |- |SA Taheva Sanatoorium |93 |- |AS Valga Haigla |90 |- |MTÜ Paju Pansionaadid |90 |- |MTÜ Valgamaa Tugikeskus |62 |- |AS Hoolekandeteenused Tõrva Kodu |60 |- |MTÜ Sangaste Asundused |56 |- |SA Tõrva Haigla |33 |- |Valga lastekodu Kurepesa |31 |- |SA Otepää Tervisekeskus |23 |- |OÜ Taagepera Resort |19 |- |Karula hooldemaja |18 |- |Hummuli hoolekandekeskus |16 |} Valgamaal pakuvad statsionaarset arstiabi tervishoiuteenust [[AS Valga Haigla]], [[SA Otepää Tervisekeskus]] ja [[SA Tõrva Haigla]]. Otepää tervisekeskus ja Tõrva haigla on mõeldud hooldusraviks, Valga haiglas pakutakse lisaks hooldusravile ka eriarstiabi. Ambulatoorseid eriarstiabiteenuseid on võimalik saada kõigis kolmes statsionaarset arstiabi pakkuvas asutuses. Maakonna elanikele on üldarstiabi tagamiseks avatud 17 perearstinimistut, kelle heaks töötab 15 [[perearst]]i, 2 asendusarsti, 2 abiarsti ja 19 pereõde. Kõige suurem nimistu, teeninduspiirkonnaga [[Tõrva linn]], [[Helme vald|Helme]] ja [[Põdrala vald]], on perearst Merike Ausmehel. Nimistusse kuulub 2500 patsienti. Maakonnas on kuus perearstinimistut, mille suurus ületab 2000 patsienti. Kõige väiksem maakonna perearstinimistu teenindab [[Tõlliste vald|Tõlliste]] ja [[Õru vald]]a, nimistusse kuulub 681 patsienti. Kuni 2012. aasta lõpuni korraldas maakonnas perearstiabi [[maavanem]], seoses tervishoiuteenuste seaduse muutumisega on alates 1. jaanuarist 2013 vastav pädevus ja kohustus antud [[Terviseamet]]ile.<ref name="biWNi" /> Valga maakonnas on kokku 13 hoolekandeteenuseid pakkuvat asutust, millest suurim on [[Hellenurme mõis]] 390 elamiskohaga. Neli asutust on registreeritud mittetulundusühinguna, kolm sihtasutusena, kaks [[aktsiaselts]]ina ja üks osaühinguna. Ülejäänutel [[Juriidiline isik|juriidilised isikud]] puuduvad. 2014. aasta seisuga on maakonnas võimalik hoolekandeteenuseid pakkuda 981 inimesele, millest täidetud oli 818 kohta. Maakonnas osutavad koduteenuseid 27 sotsiaalhooldajat ja 294 teenindavat isikut. [[Fail:Valga haigla (1).JPG|pisi|tühi|AS Valga Haigla peahoone]] == Turism == {| class="wikitable floatright" |+Valga maakonna enimkülastatud sündmused 2011 – 2013'' ''(SA Valgamaa Arenguagentuuri andmetel) !Sündmus !2011 !2012 !2013 |- |[[Rally Estonia]] |13 000 |23 186 |19 437 |- |Rahvusvaheline Valga militaarajaloo festival |8000 |12 000 |15 000 |- |[[Tartu maraton]]* |7045 |9563 |11 286 |- |[[Tartu rattamaraton]]* |4925 |7454 |8084 |- |Valga-Valka kaksiklinnade festival |6700 |5700 |6300 |- |[[Leigo Järvemuusika]] |5000 |5000 |5000 |- |Klaperjaht |– |5000 |5000 |- |[[Tartu jooksumaraton]]* |2011 |6790 |8383 |- |Tõrva loits |2000 |2000 |4000 |- |Euroopa saunamaraton |208 |449 |654 |- | colspan="4" |*võistlejad ilma pealtvaatajateta |} [[Pilt:Sangaste mõisa peahoone1.jpg|vasakul|pisi|[[Sangaste mõis]]a peahoone]] Valgamaal asub kokku 69 [[mõis]]a ja [[loss]]i, millest tuntumad on [[Sangaste loss|Sangaste]] ja [[Taagepera mõis|Taagepera loss]] (Eesti parim pulmakoht 2007–2013).<ref name="mFuRY" /> Valga maakonna tuntuim ja külastatuim turismisihtkoht on [[Otepää]] linn, mis kannab aastast 1996 igal talvel 21. detsembrist kuni 20. märtsini [[talvepealinn]]a nimetust. Otepää piirkond on tuntud kui üks eesti mitmekülgseimatest treeninglaagrite ja talispordiürituste toimumiskohtadest. Majutuskohtade arvult on Valgamaa Eestis maakondade võrdluses neljas ([[Harjumaa]], [[Saaremaa]] ja [[Pärnumaa]] järel). 2013. aasta seisuga asus Valga maakonnas 77 majutuskohta, mis pakkusid kokku 826 tuba ning 2149 voodikohta (siia kuuluvad vaid statistikakohuslaste andmed).<ref name=":2" /> Enimkülastatud sündmused maakonnas on [[Rally Estonia]] ja rahvusvaheline [[Valga militaarajaloo festival]] (Lõuna-Eesti parim turismisündmus 2013) ning enimkülastatud objektideks [[Kuutsemäe Puhkekeskus]] ja [[Tehvandi spordikompleks]]. Valga maakonna tuntumad vaatamisväärsused piirkondade kaupa:<ref name=":2" /> === Tõrva piirkonnas === Tõrva linnas: [[Tõrva Vabadussõja mälestussammas|Vabadussõja mälestussammas]] ja [[Tõrva Gümnaasium]]i park, [[Riiska järv|Riiska]] ja [[Tõrva Vanamõisa järv|Vanamõisa järve]] puhkealad, [[Tikste ürgorg]], [[Tõrva linnamägi|Tõrva Tantsumägi]]. Helme vallas: [[Barclay de Tolly mausoleum]], [[Helme ordulinnus]]e varemed, [[Helme koopad]], Helme koduloomuuseum, Helme ohvriallikas, Eesti klaverimeistrite toodetud klaverite kogum Helme mõisahoones, kindralmajor [[Jaan Soots]]i ja [[Aleksander Jaakson]]i mälestuskivid, [[Mats Erdell]]i kabel Taagepera kalmistul. Põdrala vallas: Võrtsjärve suubuv Väike Emajõgi koos Pikasilla puhkealaga, [[Henrik Visnapuu]] ja [[Johann Paul]]i sünnikohad. Hummuli vallas: [[Koorküla koopad]], Koorküla Valgjärv, [[Udsu järv]] (sügavuselt kolmas Eestis), Põhjasõjaaegne mänd, tuhandeaastane kalmistu, [[Hummuli lahing]]upaik.  === Otepää piirkonnas === {| class="wikitable floatright" |+Valga maakonna külastatumad turismiobjektid 2011–2013 (SA Valgamaa Arenguagentuuri andmetel) !Objekt !2011 !2012 !2013 |- |Tehvandi spordikompleks |33 328 |57 329 |73 625 |- |Kuutsemäe puhkekeskus |30 000 |– |28 000 |- |Pühajärve SPA- ja Puhkekeskus |19 548 |23 207 |22 345 |- |Otepää seikluspark |24 617 |22 553 |23 305 |- |GMP Clubhotel Pühajärve restoran |19 500 |19 500 |19 500 |- |[[Taagepera mõis|Taagepera loss]] |10 500 |10 500 |10 500 |- |Otepää snowtubing |7300 |7000 |4500 |- |[[Sangaste loss]] |7345 |12 000 |12 600 |- |Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsioon |5000 |4823 |6020 |- |[[Barclay de Tolly mausoleum]] |3012 |3300 |2373 |} Otepää vallas: [[Otepää linnamägi]], [[Väike Munamägi]], Apteekrimägi, Pühajärv, [[Otepää kirik]], Vabadussõjas langenute mälestussammas, [[Tehvandi spordikeskus]], Märdi veskitamm, [[Pühajärve sõjatamm]]. Palupera vallas: Palupera ja Hellenurme mõisakompleksid parkidega, [[Hellenurme vesiveski]] ja puhkeala, Middendorffide perekonnakalmistu. Puka vallas: [[Kuigatsi]] mõisa park ja hooned [[Kuigatsi]] külas, Puka põlispuude grupp, Komsi puistu, [[Aakre mõis]]a hooned ja park [[Aakre]] külas, [[Puka]] aleviku keskuse hoonestus (pangahoone sõdadevahelisest ajast, raudteejaam, apteek), [[Vooremägi]], [[Kuigatsi linnamägi|Kuigatsi ehk Puka linnamägi]], Ristimägi Kähri külas. Sangaste vallas: Sangaste loss ja lossipark, [[Sangaste kirik]], Sangaste kalmistu, [[Sangaste linnamägi]], [[Harimägi]], [[August Gailit]]i sünnikodu. === Valga piirkonnas === Valga linnas: Valga Vabadussammas, Valga Raekoda, [[Valga Jaani kirik|Jaani kirik]], skulptuur "Nipernaadi", mälestustahvel [[Stefan Bathory]]ile, mälestustahvel [[Johannes Märtson]]il, [[Alfred Neuland]]i – esimese eestlasest olümpiavõitja – mälestusmärk, [[Valga raudteejaam]]. Karula vallas: Karula ja Kaagjärve mõisakompleksid, [[Karula kirik]], [[Pikkjärve (Karula)|Pikkjärve]] maastikukaitseala loodusobjektid. Taheva vallas: [[Ristipuu]]d Kallikülas, [[Püha pettai]] Harglas, Ohvrikivi Tsirgumäel, Ohvrimänd Tsirgumäel, RMK [[Tellingumägi|Tellingumäe]] vaatetorn, [[Taheva mõis]]a kompleks koos pargiga, [[Aheru järv]], [[Oore männikud]], Mustajõe-Koiva maastikukaitse ala. Tõlliste vallas: [[Paju mõis]], Paju mälestusmärk. Õru vallas: [[Lota mõis]] Lota külas, luuletaja [[Friedrich Kuhlbars]]i sünnikoht [[Uniküla (Õru)|Uniküla külas]], loomaarstiteadlase [[Elmar Roots]]i sünnikoht Priipalu külas, maalikunstnik [[Kristjan Teder|Kristjan Tedre]] sünnikoht Priipalu külas, [[Uniküla koopad]] Unikülas. == Kultuur == === Kirjandus === [[Pilt:Henrik Visnapuu 1917.jpg|pisi|püsti|Henrik Visnapuu sündis Helme alevikus]] Valgamaalt on pärit mitmed Eesti kirjandusmaastiku muutnud isikud. Peamiselt on nende looming ja tegevus Valgamaaga seotud 20. sajandil. Valgamaa kõige tuntumaks kirjanikuks võib pidada [[Ala (Helme)|Ala külast]] pärit [[Hella Wuolijoki]] (1886–1954), kes sai maailmakuulsaks näidenditega, mis on kirjutatud [[soome keel]]es ja Soome elust. Wuolijoki esimestes teostes on palju juttu Valgamaast. Helmes on sündinud luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik [[Henrik Visnapuu]], kes oli üks [[Siuru]] kirjandusrühmituse kesksemaid ja aktiivsemaid liikmeid. Siuru asutaja ja juhtfiguur [[August Gailit]]i (1891–1960) romaani "[[Toomas Nipernaadi]]" tegevus ei ole küll faktiliselt autori sünnikohaga seotud, kuid peategelasel oli Valgamaalt pärit kohalik prototüüp. Gailit ise sündis Sangaste mõisa lähedal [[Kuiksilla]]l. Nooruses kolis Gailit Valgamaa piires mitu kordi, kui Sangastest suundus perekond [[Laatre mõis]]a ja sealt 1906. aastal [[Tsirguliina]] alevikku. [[Herta Laipaik]] (1921–2008) sündis [[Hummuli]]s Kaprani talus. Mitmed tema teosed sisaldavad [[Helme kihelkond|Helme kihelkonna]] rahvapärimusi või on saanud ainest Helme ajaloost. Laipaiga romaani "Hallid luiged" (1986) tegevus toimub väikelinnas Tõrvatus (Tõrva) ja Valgas. Eesti üks kuulsamaid novellikirjanikke [[Mats Traat]] (s. 1936) on sündinud Palupera vallas Meema külas ning on paljudes oma teostes jäädvustanud Valgamaad. Tema teoste tegelased on nii mõnigi kord rääkinud Otepää murrakus. Eesti kaasaegse ulmekirjanduse menukaim autor [[Indrek Hargla]] (s. 1970) pärineb [[Hargla]]st. Oma kirjanikunime Hargla on mees just oma kodupaiga järgi valinud. Hargla kriminaalromaanide sari apteeker Melchiorist on Eesti uuema aja ulmekirjanduse tippteoseks. [[Mehis Heinsaar]]e (s. 1973) novellides "Kohtumine Taageperas" ja "1969" on tegevuspaigaks Taagepera. Rahvaluule- ja keeleteadlasena Eesti ühiskondliku elluärataja [[Jakob Hurt]] pidas õpetaja ametit Otepääl aastatel 1872–1880. Hurda elust Otepääl on kirjutanud ka soome-rootsi kirjanik Ester Stậhlberg (1870–1950) ajaloolises romaanis "Päikese tõusu poole". === Muusika ja näitekunst === Rahvapilliõpetaja ja torupillimeister [[Ants Taul]] (s. 1950) on sündinud Tõrvas. 1995. aastast on Taul [[Viljandi Kultuurikolledž]]i rahvapilliõppejõud. Ta on asutanud pereansambli Torupill (1995), mis esinenud paljudes riikides. Valgas on sündinud trompetist [[Abi Zeider]] (1920–1999), kes mänginud džässi- ja estraadiorkestrites ning oli [[Eesti Televisioon]]i ja [[Eesti Raadio]] estraadiorkestri kontsertmeister. Tunnustatud dirigent [[Peeter Lilje]] (1950–1993) on sundinud Valgas, kus õppis ka muusikakoolis. Lilje oli [[Estonia kontserdisaal|Estonia]] kontsertmeister ja [[dirigent]] ning [[ERSO]] ja Oulu linnaorkestri peadirigent. Ta juhatas [[sümfooniaorkester|sümfooniaorkestreid]] paljudes riikides üle maailma. [[Madis Kõiv]] (1929–2014) elas lapsepõlves Tõrvas ja Valgas. Töötanud õppejõu ja teadurina. Kirjutanud [[näidend]]eid, [[proosa]]t ja [[kuuldemäng]]e ning tegelenud [[maalikunst]]iga. Maakonnas sündinud ja kasvanud näitlejatest on laiemale publikule kõige tuntum [[Holdre vald|Holdre vallas]] sündinud [[Lembit Eelmäe]] (1927–2009), kelle kuulsaimaks rolliks võib pidada [[Jaan Tooming]]a "[[Põrgupõhja uus Vanapagan (film)|Põrgupõhja uues Vanapaganas]]" mängitud Jürkat. Näitleja [[Meta Luts]] (1905–1958) sündis [[Riidaja vald|Riidaja vallas]]. Luts alustas lavateed teatris [[Endla (teater)|Endla]] ja töötas seejärel [[Estonia (teater)|Estonias]] ning [[Tallinna Draamateater|Tallinna Draamateatris]]. Näitleja [[Anne Veesaar]] sündis 1957. aastal Valgas. Veesaar on töötanud [[Rakvere Teater|Rakvere Teatris]] ja [[Vanalinnastuudio]]s. Üks tema tuntumaid osatäitmisi on telesarjas "[[Õnne 13]]". Tõrvast on pärit ka Ugala näitleja [[Aarne Soro]]. [[Pikasilla (Põdrala)|Pikasilla külast]] on pärit [[Lea Tormis]] (s. 1932), kes on tuntud teatriteadlane ja kriitik. === Sport === [[Pilt:Alfred Neuland.jpeg|pisi|püsti|Eesti tõstja ja esimene eestlasest olümpiavõitja [[Alfred Neuland]]]] Valgamaa spordis on enim tooni andnud [[suusatamine]] ja [[raskejõustik]]. Valgamaa pikaajalised sporditraditsioonid on kinkinud Eestile esimese olümpiavõitja [[Alfred Neuland]]i. Neuland, kes võitis kulla [[Antwerpeni olümpiamängud]]el aastal 1920, sündis Valgas aastal 1895. Aastal 1924 lisandus Neulandi kollektsiooni ka olümpiahõbe [[1924. aasta suveolümpiamängud|Pariisist]]. Valgast pärit [[Kiirkäimine|käija]] [[Bruno Junk]] on võitnud olümpiamängudelt kaks pronksmedalit. Aastal 1952 sai ta sellega hakkama [[Helsingi olümpiamängud|Helsingis]] ja 1956 [[Melbourne olümpiamängud|Melbourne'is]]. Otepääl, endises [[Pühajärve vald|Pühajärve vallas]] sündinud [[August Englas]] on tulnud maailmameistriks [[Kreeka-Rooma maadlus]]es aastal 1953 ja [[vabamaadlus]]es aastal 1954. Kergejõustiklastest on Valgast (täpsemalt [[Valka]] poolsest osast) pärit neli korda olümpiamängudel osalenud [[Pavel Loskutov]]. [[Raimond Luts]]u õpilase parimaks saavutuseks on EM-i hõbemedal meeste [[maratonijooks]]us (2002). Valgas on püstitatud kolm Eesti rekordtulemust kergejõustikus, millest tuntuim on Eesti odaviskerekord 87.83, mis on [[Andrus Värnik]]u nimel ja visatud 2003. aasta 19. augustil. Tipptulemusena on märgitud rekorditeraamatusse ka [[Anu Teesaar]]e naiste kümnevõistluse rekord 6411 (5. september 2004) ja [[Jekaterina Jutkina]] naiste 5 kilomeetri käimistulemus 24.07 (7. juuni 2003). Pallimängudes on Valgamaal ette näidata ainus Eesti meistrivõistluste kuldmedal meeste [[käsipall]]is, mille võitis võistkond Valga Maret-Sport aastal 1992. Valgal on Eesti meistriliigavõistkond nii korv- kui ka käsipallis. Valgast on pärit mitu tuntud sporditreenerit eesotsas [[Rein Ahun]]iga, kes on olnud kergejõustikutalentide [[Märt Israel]]i ja praegu [[NFL]]-is mängiva [[Margus Hunt|Margus Hundi]] treeneriks. Eesti üks läbi aegade parimaid käsipallureid [[Kaupo Palmar]] alustas oma käsipallitreeninguid Valgas aastal 1985. Kahel korral Eesti parimaks käsipalluriks valitud Palmari esimesed juhendajad olid [[Ebba Lõokene]] ja [[Ülo Mere]]. Valgamaal asub tuntud talispordi- ja suusalinn Otepää, kus on korraldatud [[Maailma karikavõistlused murdmaasuusatamises|murdmaasuusatamise MK-etappe]]. Esimene neist toimus aastal 1999. Aastatel 2003–2012 toimusid MK-etapid Otepääl igal aastal, seejärel 2015. ja 2017. aastal. Audentese Spordigümnaasiumi Otepää filiaalis on hariduse omandanud paljud tuntud Eesti spordikuulsused nagu näiteks maanteeratturid [[Rein Taaramäe]], [[Tanel Kangert]] ja [[Rene Mandri]] ning murdamaasuusatajad [[Aivar Rehemaa]] ja [[Algo Kärp]]. Tuntumatest talisportlastest on maakonnast pärit kolmekordne olümpialane suusatamises [[Elmo Kassin]] (Valga), suusataja [[Kein Einaste]] (Sangaste), laskesuusataja Kalju Ojaste (Otepää) ja kelgutaja [[Helen Novikov]] (Tõrva). Kunagisest [[Kaagjärve vald|Kaagjärve vallast]] on pärit tuntud spordipedagoog ja Eesti suusakoondise juhina kahel OM-il käinud [[Kaarel Zilmer]]. Valgamaa spordielu koordineerib [[Valgamaa Spordiliit]], mis on asutatud 30. novembril 1995. Spordiliidu juhatuse esimees on [[Tiit Kattai]]. === Meedia === Valga linnas asub nädalas kolm korda ilmuva maakonnalehe [[Valgamaalane]] toimetus. Ajaleht kuulub koos [[Pärnu Postimees|Pärnu Postimehe]], [[Sakala (ajaleht)|Sakala]], [[Virumaa Teataja]] ja [[Järva Teataja]]ga meediaettevõttesse [[AS Eesti Meedia]]. Tõrva linna, Helme ja Põdrala valla piirkonnas toimuvaid sündmusi kajastab kord kuus ilmuv [[Helme Kihelkonnaleht]]. Otepää vald koos Palupera, Puka ja Sangaste vallaga annab välja ühist piirkondlikku häälekandjat [[Otepää Teataja]], mis ilmub kaks korda kuus. Valga linnas asub maakonna ainuke alaline raadiojaam [[Ruut FM]]. Periooditi tegutseb Valga maakonnas noorte eestvedamisel [[Tõrva Raadio]]. === Valga maakonnast pärit kultuuri- ja ühiskonnategelasi === [[Pilt:Konrad Mägi. Meditatsioon (Maastik daamiga). 1915-1916.jpg|pisi|Konrad Mägi "Meditatsioon (Maastik daamiga)", õlimaal 1915–1916]] * [[Jānis Cimze]], pedagoog ja muusikamees, aastatel 1849–1881 Valgas [[Cimze seminar]]i juhataja * [[Konrad Mägi]], maalikunstnik ja pedagoog, sündis Hellenurme vallas * [[Ilmi Parmasto]], mükoloog, sündinud Valgas * [[Tiit Käbin]], õigusteadlane ja poliitik * [[Tiit Vähi]], poliitik ja majandustegelane, sündis Kaagjärvel ja lõpetas [[Valga 1. Keskkool]]i, töötas Valga autotranspordibaasis ja oli selle direktor 1976–1989 * [[Paul Varul]], õigusteadlane ja riigitegelane * [[Urmas Ott]], teleajakirjanik, sündis ja kasvas Otepääl == Haridus ja noorsootöö == Õppeaastal 2013/2014 oli maakonnas kokku 23 õppeasutust. Nendest 20 [[munitsipaalkool]]id ehk õppeasutused hallatud kohaliku omavalitsuse poolt, kaks ametlikku [[riigikool]]i ja üks [[erakool]]. Munitsipaalkoolide hulka kuulub 7 [[gümnaasium]]i ja keskkooli (üks kaugõppegümnaasium) ja 13 [[põhikool]]i. Riigikoolidest on maakonnas [[Valga Jaanikese Kool]] ja [[Valgamaa Kutseõppekeskus]]. Maakonna ainukeseks erakooliks on [[Audentese Spordigümnaasiumi Otepää filiaal]]. Valga maakonna suurimad (õpilaste arvu põhjal 2013/2014) koolid on: [[Valga Põhikool]] (846), [[Tõrva Gümnaasium]] (446), Valgamaa kutseõppekeskus (415), [[Valga Vene Gümnaasium]] (1. septembrist 2015 jätkab Valga vene gümnaasium põhikoolina, kandes nime Valga Priimetsa kool) (391) ja [[Otepää Gümnaasium]] (387). Eesti hariduse infosüsteemi andmete põhjal on Valgamaal 7 huvikooli: [[Valga Muusikakool]], [[Tõrva Muusikakool]], [[Otepää Muusikakool]], [[Puka Kunstikool]], Valga Kultuuri- ja huvialakeskus, Valgamaa Noorte Tehnikakeskus ja Valga Ukraina Laupäevakool Kalõna. Koolides õppis 2014. aastal kokku 3700 õpilast ja töötas kokku 481 [[pedagoog]]i (lisaks aineõpetajatele ka koolide juhtkond). Lisaks töötavad koolides mitmed erialaspetsialistid – huvijuhid, infojuhid, [[Logopeedia|logopeedid]], psühholoogid, sotsiaalpedagoogid ja eripedagoogid. Valgamaa aasta õpetaja 2014 nimetuse pälvis Valga Jaanikese kooli õpetaja Jelena Sljusartšuk. == Ajalugu == === Keskaeg === Maakonna ajalugu ulatub Saksa vallutuse aegsesse asustusse [[13. sajand]]il, mille kohta leidub andmeid [[Läti Henriku kroonika]]s. See nimetab Eesti-Läti piiriks [[Ümera jõgi|Ümera jõge]]. Ajaloolased on selleks pakkunud ka [[Säde jõgi|Säde jõge]], mis lõuna poolt Valga külje alt läbis [[Tireli soo]] põhjaosa ning voolas [[Burtnieki järv]]e. Suur Tireli soo ja Säde jõe ülemjooksu ümbritsevad heinamaad ja metsad olid vanasti küllap veel laialdasemad ja läbipääsmatumad ning seega piiriks nagu loodud. Muistne (13. sajandi) rahvuspiir on kulgenud hoopis teisest kohast. Arvatavasti olid Härgmäe ümbruse alad tollal eestlastega asustatud ning rahvuspiir kulges arvatavasti Säde jõe allikailt metsi mööda [[Koiva jõgi|Koiva jõe]] kõige põhjapoolsema kääruni ja sealt edasi Koiva jõge mööda. Ei ole muidugi ka välistatud, et Kaagjärve ümbrus kuulus toona koos Valga linna alaga latgalitele. 13. sajandil toimunud ristisõdade ja muistse vabadusvõitluse järgselt kujunes Valgamaa ajaloolise [[Vana-Liivimaa]] loomulikuks keskuseks, kust läksid läbi tähtsamad liiklemisteed nii põhjast, lõunast kui ka idast, omades seega suurt strateegilist tähtsust. [[Pilt:Helme linnus 2.jpg|pisi|14. sajandil ehitatud [[Helme ordulinnus]]e varemed]] === Varauusaeg === [[3. juuli]]l [[1783]] kehtestas [[keisrinna]] [[Katariina II]] Balti provintsides uue halduskorra ning moodustas peaasjalikult [[Riia kreis|Riia]] ja [[Võnnu kreis]]idest seni Riia maakonda kuulunud Valga linna ümber [[Valga kreis]]i. Tollane Valga maakond koosnes üheteistkümnest vallast, millest üheksa asus praeguse Läti aladel ja ainult kaks – [[Luke vald|Luke]] (läti k Lugaži, saksa k Luhde) ja [[Härgmäe vald|Härgmäe]] (läti k Ērģeme, saksa k Ermes) – ulatusid servapidi ka praeguse Eesti alale, peamiselt Valga linna ümbruses. Uue kreisi tõmbekeskuseks muutus Valga linn, mis oli saanud linnaõigused juba [[1584]]. aastal Poola kuningalt [[Stefan Batory]]lt. [[1789]]. aastal elas Valgas 891 inimest. Seoses Valga linna muutumisega kreisilinnaks rajati sinna [[Valga Jaani kirik|Jaani kirik]], aastail 1783–1786 valmis kreisiametiasutuste hoone (hilisem vangla). === Lähiajalugu === {{vaata|Valgamaa|Valga rajoon}} 12. veebruaril 1919 andis Eesti Vabariigi valitsus välja määruse Valga maakonna moodustamise kohta [[Vabadussõda|Vabadussõja]] käigus Eesti vägede kätte sattunud maa-alast, mis oli küllaltki väike. Teiselt poolt ulatusid päris Valga lähedale Võru, Tartu ja Viljandi maakonna osad. Algse Valga maakonna alla kuulusid [[Sooru vald|Sooru]], [[Paju vald (Luke kihelkond)|Paju]], [[Luke vald|Luke]], Valga ja [[Hoomuli vald|Hoomuli vallad]]. Eesti ajutise lepingu põhjal ja toitlustusalal asusid veel veel [[Karula kihelkond|Karula]], [[Hargla kihelkond|Hargla]], [[Sangaste kihelkond|Sangaste]] ja [[Helme kihelkond]]adest need vallad, mis [[Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)|Lõunarinne]] rekvisitsiooni komisjoni alla kuulusid. 19. aprillil 1919 asus [[Valga maavanem|Valga maakonnavalitsuse esimehe]] ametisse [[Karula]] talunik [[Johann Kurvits]]. Selles ametis oli ta juulini 1921, mil tema ametiposti võttis üle [[August Sild]]. Valga ja osalt ka Härgmäe ümbruses oli kuni 1920. aastateni paljus tegemist Eesti-Läti segaaladega, kus puudus kindel ja täpne rahvuspiir. Ka Valga linnas oli tollal eestlasi ja lätlasi umbes võrdselt. Kindla ja konkreetse rahvuspiiri kujunemisele aitas kaasa 1920. aastal [[Eesti-Läti piir|Eesti-Läti riigipiiri]] paikapanek, mis jättis 18. sajandil moodustatud Valga kreisist (maakonnast) Eestile [[Paju mõis|Paju]] ja [[Sooru mõis]]a alad ning enamiku Valga linnast (seal olid eestlased ka paljus ülekaalus), ülejäänu jäi aga Lätile. [[4. juuli]]il 1919 võttis [[Otto Strandmani esimene valitsus]] vastu määruse Eesti piiridesse kuuluvate endiste Läti, Valga ja [[Volmari maakond|Volmari maakonna]] valdade alluvuse ja valitsemise kohta.<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1919/07/12/3 Nr. 93. Wabariigi walitsuse poolt 4. juulil 1919. a. wastuwõetud ajutine määrus Eesti wabariigi piiridesse kuuluwate endiste Läti, Walga ja Wolmari maakonna waldade alluwuse ja walitsemise kohta], Riigi Teataja, nr. 45, 12 juuli 1919</ref> ==== Moodustamine ==== [[Pilt:Eesti haldusjaotus 1925.jpg|pisi|300px|Eesti haldusjaotus (1925)]] Valga maakond moodustati 6. septembril 1920,<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1920/09/15/9 Nr. 304. Ajutise walitsemise korra § 12-a põhjal wabariigi walitsuse poolt 6. septembril 1920 a. wastuwõetud seadus Walga ja Alutaguse maakondade asutamise kohta]. Riigi Teataja, nr 45, 12. juuli 1919.</ref> mil Vabadussõja kulg ja kujunenud olukord nõudsid Valga kui tähtsa keskuse eraldamist teistest maakondadest. 6. septembril 1920. aastal loodi praktiliselt uus Valga maakond enam-vähem tänapäevasel kujul, vaid senine [[Valga]] linn koos tühise ümbrusega pärines vanast peamiselt lätikeelsest [[Liivimaa kubermang]]u [[Valga kreis|Valga maakonnast]]. Ülejäänud maakond moodustati [[Tartumaa]], [[Viljandimaa]] ja [[Võrumaa]] Valga-lähedastest osadest ([[Sangaste kihelkond]], [[Helme kihelkond]], [[Karula kihelkond]] jt).<ref>[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.31.2.6:330 Määrus Valga maakonna maa-ala kindlaksmääramise kohta], Rahvusarhiiv</ref> {{vaata|Valga Maavalitsus}} [[Pilt:Taagepera mõisa peahoone2.jpg|pisi|left|Taagepera mõisa peahoone (ehitatud 1907–1912)]] 1920. aastal, kui moodustati Valga maakond, ühendati [[Laanemetsa vald|Laanemetsa]] ja [[Taheva vald (Hargla kihelkond)|Taheva vald]] Valgamaaga, [[Mõniste vald (Hargla kihelkond)|Mõniste]], [[Saru vald|Saru]] ja [[Vastse-Roosa vald|Vastse-Roosa]] jäid [[Võru maakond|Võru maakonna]] koosseisu. 1922. aastal kuulusid [[Hargla kihelkond]]a [[Laanemetsa vald|Laanemetsa]], [[Taheva vald (Hargla kihelkond)|Taheva]], [[Mõniste vald (Hargla kihelkond)|Mõniste]], [[Saru vald|Saru]] ja [[Vastse-Roosa vald]]. 1920. aastal arvati Laanemetsa vald vastse Valga maakonna koosseisu. 11. veebruaril 1921 määras valitsus kindlaks Valga maakonna maa-ala. [[Võru maakond|Võru maakonnast]] laenati [[Kaagjärve vald (Karula kihelkond)|Kaagjärve]], [[Karula vald (Karula kihelkond)|Karula]], [[Laanemetsa vald|Laanemetsa]] ja [[Taheva vald (Hargla kihelkond)|Taheva]], [[Tartu maakond|Tartu maakonnast]] [[Tõlliste vald (Sangaste kihelkond)|Tõlliste]], [[Laatre vald|Laatre]], [[Sangaste vald (Sangaste kihelkond)|Sangaste]], [[Keeni vald|Keeni]] ja [[Kuigatsi vald (Sangaste kihelkond)|Kuigatsi vallad]]. [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnast]] aga [[Jõgeveste vald|Jõgeveste]], [[Patküla vald|Patküla]], [[Koorküla vald|Koorküla]], [[Taagepera vald|Taagepera]], [[Leebiku vald|Leebiku]], [[Helme vald (Helme kihelkond)|Helme]], [[Lõve vald|Lõve]] ja [[Hummuli vald (Helme kihelkond)|Hummuli vallad]].<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1921/02/25/4 Vabariigi valitsuse poolt 11. veebruaril 1921 a. vastuvõetud määrus Valga maakonna maa-ala kindlaksmääramise kohta]. Riigi Teataja, nr 13, 25. veebruar 1921.</ref> Hiljem toimus maakonnas rida haldusterritoriaalseid muutusi. 1921. aastal eraldati [[Patküla vald|Patküla vallast]] [[Holdre vald]] ja [[Tõrva]] alev, aasta hiljem liideti [[Paju vald (Luke kihelkond)|Paju valla]] koosseisus olnud [[Puraküla]] Valga linnaga, aastal 1926 aga Paju vald [[Sooru vald|Sooru vallaga]], 2. juulil 1926 sai [[Tõrva]] linnaks. Seega oli Valga maakonnas 1920. aastate teisest poolest 1939. aastani kokku 19 valda. [[Pilt:Eesti valdade kaart, 1939 reform.jpg|pisi|300px|Eesti valdade kaart. Musta kontuuriga vanad vallapiirid, punasega 1939. aastal moodustatud vallad]] [[1939. aasta vallareform|1939. aastal toimunud haldusreformiga]] [[Eestis 1939 kaotatud valdade loend|likvideeriti Valga maakonnas]]: [[Holdre vald]], [[Jõgeveste vald]], [[Keeni vald]], [[Koorküla vald]], [[Laanemetsa vald]], [[Leebiku vald (Helme kihelkond)|Leebiku vald]], [[Lõve vald]], [[Patküla vald]], [[Sooru vald]], [[Taagepera vald]]. Maakonda jäi [[Eesti valdade loend (1939)#Valga maakond|kümme valda]]: [[Helme vald (1939)|Helme]], [[Hummuli vald (1939)|Hummuli]], [[Kaagjärve vald (1939)|Kaagjärve]], [[Karula vald (1939)|Karula]], [[Kuigatsi vald (1939)|Kuigatsi]], [[Põdrala vald (1939)|Põdrala]], [[Sangaste vald (1939)|Sangaste]], [[Taheva vald (1939)|Taheva]], [[Tõlliste vald (1939)|Tõlliste]], [[Vaoküla vald (1939)|Vaoküla vald]]. ==== Teine maailmasõda ja okupatsioon ==== [[Pilt:USSR map NO 35-8 Valga.jpg|pisi|Valgamaa piirkond, 1954. aastal]] Viimane Eesti okupeerimise eelne [[Valga maavanem]] [[Värdi Vellner]] pidi võimu loovutama [[8. juuli]]l [[1940]]. Sellest hoolimata kestis 1939. aastal kehtestatud haldusjaotus 1950. aastani, mil Eestis moodustati 39 maarajooni, mis omakorda jagunesid 636 külanõukoguks. Praegune Valga maakonna territoorium jagunes kolmeks: Valga, [[Tõrva rajoon|Tõrva]] ja [[Otepää rajoon]]iks. 1952. aastal moodustati aga [[Eesti NSV haldusjaotus|Eesti NSV koosseisus]] Tallinna, Tartu ja [[Pärnu oblast]]. Valga kuulus [[Tartu oblast]]i koosseisu. {{vaata|Valga rajoon|Tõrva rajoon|Otepää rajoon|Elva rajoon}} 1959. aastal asuti väikseid rajoone likvideerima. Kadusid [[Antsla rajoon|Antsla]], Otepää ja Tõrva rajoonid. Valga rajooniga liideti [[Tõrva linn]] ning [[Haabsaare külanõukogu|Haabsaare]], [[Helme külanõukogu|Helme]], [[Koorküla külanõukogu|Koorküla]], [[Mõniste külanõukogu|Mõniste]], [[Riidaja külanõukogu|Riidaja]] ja [[Taagepera külanõukogu]]. [[Otepää linn]], [[Otepää külanõukogu|Otepää]] ja [[Pühajärve külanõukogu]] liideti seevastu hoopis [[Elva rajoon]]iga. 1961. aastal läks aga [[Mõniste]] [[Võru rajoon]]i koosseisu. Järgmisel aastal tulid Valga rajooni koosseisu [[Otepää]] linn, [[Aakre külanõukogu|Aakre]], Otepää ja [[Palupera külanõukogu]]. Aasta pärast tuli lisa Põlva rajoonist ja 1966. aastal [[Valtina]] ümbrus Võru rajoonist. Sellega olid Valga rajooni piirid lõplikult paigas. ==== Taastamine ==== Detsembris 1989 sai Valga maakonna volikogu otsusega toonasest Valga rajooni RSN täitevkomitee esimehest [[Uno Heinlas]]t esimene taasiseseisvumise järgne [[Valga maavanem]]. Järgmise aasta 22. veebruaril reorganiseeriti Valga Rajooni RSN Täitevkomitee taas Valga maakonnavalitsuseks. 1. jaanuarist 1999 oli Valgamaal kolm linna: [[Valga]], [[Tõrva]] ja [[Otepää]]. Neist Otepää on staatuselt vallasisene linn. Valdu on 11: [[Helme vald|Helme]], [[Hummuli vald|Hummuli]], [[Karula vald|Karula]], [[Palupera vald|Palupera]], [[Puka vald|Puka]], [[Põdrala vald|Põdrala]], [[Otepää vald|Otepää]], [[Sangaste vald|Sangaste]], [[Taheva vald|Taheva]], [[Tõlliste vald|Tõlliste]] ja [[Õru vald|Õru]]. [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i tulemusel endise [[Palupera vald|Palupera valla]] [[Astuvere]], [[Atra]], [[Hellenurme]], [[Mäelooga]], [[Palupera]], [[Pastaku]] ja [[Urmi]] külad ning endise Puka valla Aakre, Palamuste, Pedaste, Purtsi, Pühaste ja Rebaste külad arvati alates 24. oktoobrist 2017 Tartu maakonna Elva valla koosseis<ref>[https://web.archive.org/web/20210119191648/https://maakonnaplaneering.ee/tartumaaplaneering Valgamaa], maakonnaplaneering.ee, (vaadatud 31.12.2020)</ref>. == Sümboolika == [[Pilt:Valga maakonna vapp, 1937.jpg|pisi|püsti|Valga maakonna vapp (1937)]] === Lipp === {{Vaata|Valga vapp}} Maakondade lipud kinnitati koos vappidega ühesugustena – valge-rohelise lipu ülemisel poolel asetseb vastava maakonna vapp. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11 ja lipu normaalsuurus 1050×1650&nbsp;mm.<ref name=":1" /> === Vapp === {{Vaata|Valga vapp}} Valga maakonna vapil on kilp lõigatud diagonaalselt kaheks. Ülemisel sinisel poolel on neli viieharulist hõbedast tähte (maakonna moodustanud nelja maakonna arv) ja alumine hõbedane väli on tühi. Vapi sinine toon on rahvusvahelise [[Pantone Matching System|Pantone värvitabeli]] järgi 285&nbsp;°C.<ref name=":1" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name=":0">[http://www.stat.ee/ppe-valga-maakond Statistikaamet], Valga maakonna üldstatistika</ref> <ref name="U29ds">[http://www.mnt.ee/ Maanteeameti koduleht]</ref> <ref name="stat.ee">[http://www.stat.ee Statistikaameti koduleht]</ref> <ref name=":1">[http://www.valgamaa.ee/uldinfo/uldandmed/ Valgamaa koduleht], üldandmed</ref> <ref name=":2">{{Netiviide |url=https://valga.maavalitsus.ee/documents/180027/2279601/Valga_aastaraamat_2013.pdf/d72c1fa6-f729-4645-814f-5b5841b9d21c |pealkiri=Valgamaa aastaraamat 2013 |vaadatud=2014-12-29 |arhiivimisaeg=2015-01-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150106160525/https://valga.maavalitsus.ee/documents/180027/2279601/Valga_aastaraamat_2013.pdf/d72c1fa6-f729-4645-814f-5b5841b9d21c |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="biWNi">[https://www.riigiteataja.ee/akt/TTKS Riigi Teataja] – Tervishoiuteenuste korraldamise seadus</ref> <ref name="mFuRY">[http://www.mois.ee/vallad/valga.shtml Eesti mõisaportaal]</ref> }} == Välislingid == {{Commonskat|Valga County}} * [http://www.arenguagentuur.ee/ Valgamaa Arenguagentuur] * [http://www.valgamaa.ee Valgamaa portaal] * [http://www.stat.ee/ppe-valga-maakond Valga maakond] statistikaameti piirkondliku statistika portaalis {{EST}} {{koord |NS=57.86666667 |EW=26.16666667 |type=adm1st |region=EE}} [[Kategooria:Eesti maakonnad]] [[Kategooria:Valga maakond| ]] bbjlok59g5kh2qhfvzey60ob88yv60j Lämmastik 0 6677 6168524 6132751 2022-07-26T21:59:32Z Nimelik 60716 /* Vaata ka */ wikitext text/x-wiki {{KeemElem|7|Lämmastik|N|14,0067|keMittemetall|2|5|||||}} [[Pilt:Dinitrogen-3D-vdW.png|pisi|border|Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel]] [[Fail:Läbi lämmastiku. Vedel lämmastik AHHAA teadusteatris Emaj6e festivalil 2013.JPG|pisi|Vedela lämmastiku tekitatud pilv AHHAA teadusteatris]] '''Lämmastik''' (tähis '''N''') on [[keemiline element]] [[järjenumber|järjenumbriga]] 7. Lämmastik on [[Normaaltingimused|tavatingimustes]] lõhnatu, värvitu ja maitsetu [[gaas]], mis moodustab [[Maa (planeet)|Maa]] [[atmosfäär]]ist mahult 78,09% (massilt 75,51%). Lämmastik on [[universum]]is esinemissageduselt 6. element<ref name="Encyclopedia Britannica" /> ning [[maakoor]]es 32. element.<ref name="Chemical Elements: From Carbon to Krypton" /> Lämmastik on [[mittemetall]] ning esineb looduses keemiliselt väga püsivate [[aatom|kaheaatomiliste]] [[lihtaine]] [[molekul]]idena. Kahe lämmastikuaatomi vahel on [[kovalentne side|kovalentne]] [[kolmikside]], mida loetakse üheks tugevamaks omataoliseks.<ref name="NN Bond" /> Seetõttu on kaheaatomiline lämmastikumolekul peaaegu [[inertsus (keemia)|inertne]].<ref name="Deacon" /> Lämmastikul on kaks [[stabiilne isotoop|stabiilset isotoopi]] [[massiarv]]udega 14 (esinemissagedusega 99,63%) ja 15 (esinemissagedusega 0,37%).<ref name="Encyclopedia Britannica" /> Sellest lähtuvalt võetakse arvutuslikuks lämmastiku [[aatommass]]iks 14,0067. Lämmastiku [[keemistemperatuur]]iks [[normaalrõhk|normaalrõhu]] korral on −195,795 &deg;[[Celsiuse skaala|C]],<ref name="RSC" /> millest madalamatel temperatuuridel esineb lämmastik värvitu [[vedelik]]una. Lämmastiku [[sulamistemperatuur]]iks normaalrõhu korral on −210&nbsp;°C,<ref name="RSC" /> millest madalamatel temperatuuridel muutub lämmastik [[tahkis|tahkeks]] valgeks aineks, mis meenutab oma [[kristallstruktuur|struktuurilt]] [[lumi|lund]].<ref name="Chemical Elements: From Carbon to Krypton" /> ==Ajalugu== Lämmastik kui gaas avastati alles 18. sajandi teisel poolel, mil [[Õhk|õhu]] uurimine ning komponentideks lahutamine tegi teaduses võidukäigu. Esimesed lämmastiku õhust eraldajad olid rootslane [[Carl Wilhelm Scheele]] (jagas õhu põlevaks õhuks (''fire air'') ja rüvetunud õhuks (''foul air''))<ref name="Encyclopedia Britannica" /> ning inglased [[Joseph Priestley]] ja [[Henry Cavendish]]. Lämmastiku avastamise au kuulub aga šotlasele, [[Daniel Rutherford]]ile, kes esimesena, 1772. aastal, pakkus oma doktoritöös välja, et tegemist võib olla uue keemilise elemendiga.<ref name="RSC" /> Prantsuse keemik [[Antoine Lavoisier|Antoine Laurent de Lavoisier]] pakkus 1786. aastal<ref name="Air Liquid" /> uue gaasi nimeks ''azote'' (elutu),<ref name="Chemical Elements: From Carbon to Krypton" /> sest puhast lämmastikku hingama pandud organismid surid. Tänapäeval levinuma nime lämmastikule – ''nitrogenium'' (nitraatide looja) – võttis 1790. aastal kasutusele aga teine prantsuse keemik – [[Jean Antoine Claude Chaptal]].<ref name="Air Liquid" /> Lämmastiku eestikeelne nimetus on tulnud sõnast lämbuma – [[aeroobid|aeroobsed organismid]] ei ole võimelised lämmastikku [[hingamine|hingamiseks]] kasutama ning [[hapnik]]u puudumisel lämbuvad. ==Keemilised omadused== [[Toatemperatuur]]il on lämmastik väga stabiilne gaas ning enamasti ei reageeri hapniku, [[vesinik]]u ega enamiku teiste elementidega. Lämmastiku molekul on väga stabiilne, sest kahe lämmastiku aatomi vahel molekulis on kolmikside, mille lõhkumiseks kulub energiat 945 kJ mooli kohta. Looduses toimuvad reaktsioonid gaasilise lämmastikuga vaid kindlates tingimustes, kus on piisavalt energiat, et lämmastiku molekuli aktivatsioonibarjäär ületada: *[[Atmosfäär]]is [[äike]]setormi sees [[elektrivool]]u toimel<ref name="UCAR" /> *[[Ionosfäär|Kõrgetes atmosfäärikihtides]] [[virmalised|virmaliste]] korral (kõrge [[energia]]ga [[päikesetuul|päikesetuule osakeste]] abil)<ref name="Science" /> *[[Fotokatalüüs|Fotokatalüütiliselt]] atmosfääris [[titaan]]dioksiidi [[nanoosake]]ste pinnal [[UV-kiirgus]]e mõjul<ref name="Nature Communications" /> *Bioloogilisel [[lämmastikusidumine|lämmastiku sidumisel]] (näiteks [[mügarbakterid]] või [[tsüanobakterid]] seovad õhulämmastikku [[ensüüm]]i [[nitrogenaas]] abil)<ref name="Nature Education" /> Lämmastikumolekuli kolmiksideme katkestamiseks kulub ära 16 ATP molekuli energia kui reaktsioonide käigus muutub ATP ADP molekuliks. Atmosfäärireaktsioonide tulemusena seotakse N<sub>2</sub> molekulid hapniku molekulide või radikaalidega, moodustades nii lämmastikoksiidi (NO) kui ka lämmastikdioksiidi (NO<sub>2</sub>). [[Kaugseire]]s [[Õhusaasteained|õhusaaste]] korral kasutatakse nendest mõlemast korraga rääkides terminit NO<sub>x</sub>. Lämmastikoksiidid reageerivad õhus [[vesi|veega]], moodustades [[Lämmastikhape|lämmastikhappe]], mis on üheks [[happesademed|happesademete]] allikaks.<ref name="Harvard" /> Bioloogiliste protsesside käigus seotakse N<sub>2</sub> molekulid [[ammoniaak|ammoniaagi]] (NH<sub>3</sub>) molekulideks, millest taimed [[keemiline süntees|sünteesivad]] edasi eluks vajalikke [[biomolekul]]e.<ref name="Nature Education" /> [[Tööstus]]likult seotakse õhulämmastikku kaltsiumkarbiidi (CaC<sub>2</sub>) abil. Kaltsiumkarbiidi reageerimisel õhulämmastikuga tekib tsüanamiid (CaCN<sub>2</sub>), mis on juba iseenesest hea [[väetis]]. Kuigi tööstuslik lämmastiku sidumine on väga keeruline protsess, võib lõpp-produktide järgi seda ka lihtsustatud kujul esitada: : CaO + 3C ⇌ CaC<sub>2</sub> + CO<sub>2</sub> : CaC<sub>2</sub> + N<sub>2</sub> <math>\mathrm\rightarrow</math> CaCN<sub>2</sub> + C<ref name="Science" /> See on tööstuslikult ja suures mahus lämmastiku fikseerimiseks kõige [[energiasääst]]likum protsess. Häid tulemusi on saadud ka puhta gaasilise lämmastiku ja puhta gaasilise vesiniku kokkujuhtimisel, kuid suuremates kogustes ei ole selle protsessiga veel lämmastikku suudetud fikseerida.<ref name="Science" /> 21. sajandi alguse seisuga on maailma suurimad lämmastikutootjad (ammoniaagi kujul) [[India]], [[Venemaa]], [[USA]] ning [[Trinidad ja Tobago]].<ref name="Encyclopedia Britannica" /> Kõrgematel temperatuuridel on lämmastik võimeline reageerima ka aktiivsete metallidega ([[liitium]]iga, [[magneesium]]iga ja titaaniga), moodustades vastavate metallidega soolad ([[nitriidid]]).<ref name="UIG" /> ==Tootmine== [[Pilt:Colonne distillazione.jpg|pisi|border|Tavapärased tööstusliku fraktsioneeriva destillatsiooni seadmed]] Tööstuslikult toodetakse puhast lämmastikku enamasti veeldatud õhu [[rektifikatsioon]]iga (ehk [[fraktsioneeriv destillatsioon|fraktsioneeriva destillatsiooniga]]), kuna hapniku keemistemperatuur (−183&nbsp;°C)<ref name="Oxygen" /> on kõrgem kui lämmastiku keemistemperatuur (−196&nbsp;°C)<ref name="RSC" /> (hapnik on seega veel vedelas [[agregaatolek|olekus]], kui lämmastik juba gaasina eraldub). Lämmastikku saab ka suures koguses toota, põletades [[suletud süsteem (füüsika)|suletud]] õhukeskkonnas [[süsinik]]ku või [[süsivesinikud|süsivesinikke]] ning pärast hapniku täielikku põlemist eraldada [[süsihappegaas]] ja vesi.<ref name="Encyclopedia Britannica" /> Nende meetoditega saadud lämmastik ei ole muidugi 100% puhas, sest õhk sisaldab lisaks hapnikule, süsihappegaasile ja [[veeaur]]ule ka väiksemas koguses teisi gaase ([[argoon]]i 0,93%, [[neoon]]i, [[heelium]]i ja [[krüptoon]]i alla 0,0001%, väiksed kogused ka [[metaan]]i, lämmastikoksiide, [[osoon]]i jne).<ref name="Visionlearning" /> Täiesti puhast lämmastikku on väikestes kogustes võimalik toota näiteks baariumassiidi (Ba(N<sub>3</sub>)<sub>2</sub>) [[termolüüs|termilisel lagundamisel]].<ref name="Encyclopedia Britannica" /> ==Ühendid== Lämmastik on väga tähtsaks [[Keemiline ühend|keemiliste ühendite]] moodustajaks. Ühendites on lämmastiku [[oksüdatsiooniaste]] −3 kuni +5. Teise perioodi elemendina saab lämmastik moodustada 4 [[kovalentne side|kovalentset sidet]], omandades positiivse laengu. Viiendaks sidemeks saab lämmastik moodustada [[iooniline side|ioonilise sideme]]. Tähtsamateks [[anorgaaniline ühend|anorgaaniliseks]] lämmastikuühenditeks on: *[[ammoniaak]] *lämmastikoksiidid ([[dilämmastikoksiid]], lämmastikoksiid, lämmastikdioksiid jt) *[[nitraadid]] *[[nitriidid]] *[[nitritid]] Lämmastikühendid on tähtsad ka [[orgaaniline keemia|orgaanilises keemias]]. Lämmastikku sisaldavad funktsionaalrühmad on sees näiteks [[amiinid]]es, [[amiidid]]es ja [[aminohapped|aminohapetes]] ning seega ka aminohapetest koosnevates keerulisemates orgaanilistes molekulides: [[valgud|valkudes ehk proteiinides]], [[peptiidid]]es ning [[vitamiinid]]es. Lämmastik on oluliseks komponendiks ([[lämmastikalused]]) ka [[DNA|DNA-molekulides]].<ref name="RSC" /> ==Kasutamine== Lämmastikku kasutatakse väga paljudes tööstusvaldkondades: keemiatööstuses, ravimitööstuses, [[petrooleum]]i töötlemisel, [[klaas]]i ja [[keraamika]] tootmisel, [[teras]]etööstuses, [[paber]]i valmistamisel ning [[meditsiin]]is.<ref name="UIG" /> Gaasilist lämmastikku kasutatakse väga tihti [[inertsus (keemia)|inertse]] atmosfääri loomiseks (näiteks vanade dokumentide kaitsmiseks hapniku eest on need pakitud õhutihedasse lämmastikkeskkonda).<ref name="Chemical Elements: From Carbon to Krypton" /> Gaasilist lämmastikku kasutatakse keemias [[soojus]]e või [[kemikaal]]ide transpordiks ning [[põlemine|põlemise]] või plahvatuste korral [[inhibiitor]]ina.<ref name="Encyclopedia Britannica" /> Kõrge [[rõhk|rõhu]] all avaldub lämmastikul narkootiline toime. Hapniku ja lämmastiku segu kõrgema rõhu all kasutatakse näiteks sukeldumisel, et vähendada [[kessoontõbi|kessoontõve]] ilminguid.<ref name="Nitrox" /> Vedelat lämmastikku kasutatakse ulatuslikult jahutussüsteemides. Ka suurem osa laiatarbekaubaks toodetud külmutatud toite on külmutatud neid hetkeks vedelasse lämmastikku kastes. Meditsiinis kasutatakse vedelat lämmastikku [[veri|vere]], [[luuüdi]], [[kude]]de, [[bakterid|bakterite]] ja [[sperma]] säilitamiseks.<ref name="Chemical Elements: From Carbon to Krypton" /> Lämmastikul ja lämmastikuühenditel on ka looduses väga tähtis roll. Lämmastiku ja tema ühendite liikumist looduses nimetatakse [[lämmastikuringe]]ks. Lämmastikuringe kirjeldab lämmastiku liikumist õhust [[taimed]]esse, sealt edasi [[loomad]]esse ning jäätmete kaudu tagasi loodusesse, kus mikroobse lagundamise teel lämmastik taas õhku paisatakse.<ref name="RSC" /> Kuna lämmastik on üks peamiseid [[piirav tegur|limiteerivaid toitaineid]] taimede jaoks, kasutatakse lämmastikuühendeid [[põllumajandus]]es taimekasvu parandamiseks ja suurema saagi saamiseks ka väetistena. ==Lämmastikreostus== {{Vaata|Lämmastiksaaste}}[[Pilt:Potomac green water.JPG|pisi|border|Tsüanobakterite põhjustatud eutrofeerumine [[Potomac]]i jões USA-s]] Kuigi lämmastik on kõikide organismide eluks vajalik koostisosa, on inimtegevuse tõttu viimastel sajanditel loodusesse sattunud tavapärasest rohkem lämmastikuühendeid, mis tekitavad keskkonnas mitmesuguseid probleeme. Suurenenud lämmastikoksiidide (NO<sub>x</sub>-ide) ja eri peenosakeste [[emissioon]]id tööstuses toovad kaasa nii [[happesademed|happevihmade]] kui [[sudu|fotokeemiliste sudude]] esinemise sagenemise. Lämmastikväetiste sagedam kasutamine ning sademeveega looduslikesse veekogudesse sattumine toob neis kaasa toitainete ülekülluse, mis põhjustab soojal perioodil [[eutrofeerumine|eutrofeerumist]] ehk [[veeõitseng]]ut ning pikemas perspektiivis ka veekogude kinnikasvamist.<ref name="Lenntech" /> Lämmastik võib otseselt kahjustada ka nii inimeste kui teiste loomade tervist. Suure lämmastikusisaldusega toiduainete pikaajalisel tarbimisel võib väheneda vere võime transportida hapnikku, mis ohustab eriti [[kariloom]]i. Suur lämmastikutarbimine võib tekitada probleeme ka [[kilpnääre|kilpnäärmega]] ning põhjustada [[A-vitamiin]]i puudust. Samuti võivad lämmastikuühendid loomade maos ja sooltes muunduda nitroamiinideks, mis on väga ohtlikud ja [[kantserogeenid|kantserogeensed ühendid]].<ref name="Lenntech" /> ==Vaata ka== *[[Ammooniumlämmastik]] *[[Nitraadid]] *[[Lämmastikhape]] *[[Lämmastiksaaste]] *[[Lämmastikuringe]] *[[Guaano]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Encyclopedia Britannica">{{netiviide| URL =http://www.britannica.com/EBchecked/topic/416180/nitrogen-N | Pealkiri =Nitrogen (N) | Autor =R. Thomas Sanderson | Kasutatud = 28.09.2013}}</ref> <ref name="Chemical Elements: From Carbon to Krypton">{{netiviide| URL =http://www.encyclopedia.com/topic/nitrogen.aspx | Pealkiri =Nitrogen | Autor =David E. Newton | Kasutatud = 28.09.2013}}</ref> <ref name="NN Bond">{{netiviide| URL =http://news.sciencemag.org/2000/08/under-pressure-nitrogen-breaks-its-bonds | Pealkiri =Under Pressure, Nitrogen Breaks Its Bonds | Autor =Alexander Hellemans| Väljaanne =Science Now| Aeg =2000 | Kasutatud = 30.09.2013}}</ref> <ref name="Deacon">{{netiviide| URL =http://archive.bio.ed.ac.uk/jdeacon/microbes/nitrogen.htm | Pealkiri =The Microbial World: The Nitrogen cycle and Nitrogen fixation | Autor =Jim Deacon| Kasutatud = 30.09.2013}}</ref> <ref name="RSC">{{netiviide | URL =http://www.rsc.org/periodic-table/element/7/nitrogen | Pealkiri =Nitrogen | Autor =Royal Society of Chemistry | Kasutatud = 29.09.2013}}</ref> <ref name="Air Liquid">{{netiviide | URL =http://www.airliquide.com/en/company/our-businesses-our-products/air-gases/nitrogen-8/the-history-of-nitrogen.html | Pealkiri =The History of Nitrogen | Autor =Air Liquid | Kasutatud =29.09.2013 | arhiivimisaeg =27.09.2013 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20130927005419/http://airliquide.com/en/company/our-businesses-our-products/air-gases/nitrogen-8/the-history-of-nitrogen.html | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="UCAR">{{netiviide | URL =https://www2.ucar.edu/news/backgrounders/nitrogen-earth-system | Pealkiri =Nitrogen in Earth System| Autor =Nicole Gordon, Elizabeth Holland | Aeg=2005 | Kasutatud = 29.09.2013}}</ref> <ref name="Science">{{netiviide| URL =http://www.jstor.org/stable/1639542?seq=2 | Pealkiri =The Oxidation of Nitrogen and How Cheap Nitrates Would Revolutionize Our Economic Life| Autor =W. W. Strong | Kasutatud = 29.09.2013}}</ref> <ref name="Nature Communications">{{netiviide| URL =http://www.nature.com/ncomms/2013/130731/ncomms3249/full/ncomms3249.html | Pealkiri =Nitrate Formation from Atmospheric Nitrogen and Oxygen Photocatalysed by Nano-sized Titanium Dioxide | Autor =Shi-Jie Yuan, Jie-Jie Chen, Zhi-Qi Lin, Wen-Wei Li, Guo-Ping Sheng & Han-Qing Yu| Väljaanne =Nature Communications 4, artikkel nr 2249 | Aeg =2013 | Kasutatud =29.09.2013}}</ref> <ref name="Nature Education">{{netiviide | URL =http://www.nature.com/scitable/knowledge/library/biological-nitrogen-fixation-23570419 | Pealkiri =Biological Nitrogen Fixation| Autor =Stephen C. Wagner| Väljaanne =Nature Education Knowledge 3(10):15 | Aeg=2012 | Kasutatud = 29.09.2013}}</ref> <ref name="Harvard">{{netiviide | URL =http://acmg.seas.harvard.edu/people/faculty/djj/book/bookchap13.html#pgfId=111043 | Pealkiri =Introduction to Atmospheric Chemistry, Chapter 13. Acid Rain | Autor =Daniel J. Jacob | Väljaanne =Princeton University Press | Aeg =1999 | Kasutatud =29.09.2013 | arhiivimisaeg =22.05.2013 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20130522130234/http://acmg.seas.harvard.edu/people/faculty/djj/book/bookchap13.html#pgfId=111043 | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="UIG">{{netiviide | URL =http://www.uigi.com/nitrogen.html | Pealkiri =Nitrogen (N2) Properties, Uses and Applications Nitrogen Gas and Liquid Nitrogen | Autor =Universal Industrial Gases, Inc| Kasutatud = 29.09.2013}}</ref> <ref name="Oxygen">{{netiviide | URL =http://www.ucc.ie/academic/chem/dolchem/html/elem008.html | Pealkiri =Oxygen | Autor =Donal O'Leary| Aeg=2000 | Kasutatud = 29.09.2013}}</ref> <ref name="Visionlearning">{{netiviide | URL =http://www.visionlearning.com/en/library/Earth-Science/6/The-Composition-of-Earths-Atmosphere/107 | Pealkiri =The Composition of Earth's Atmosphere | Autor =Anne Egger| Väljaanne ="The Composition of Earth's Atmosphere" Visionlearning Vol. EAS (5)| Aeg=2003 | Kasutatud = 30.09.2013}}</ref> <ref name="Nitrox">{{netiviide | URL =http://www.nitrox.com/general-nitrox-info.html | Pealkiri =General Nitrox Information| Autor =Academy of Scuba| Kasutatud = 30.09.2013}}</ref> <ref name="Lenntech">{{netiviide | URL =http://www.lenntech.com/periodic/elements/n.htm | Pealkiri =Nitrogen (N)| Autor =Lenntech B. V| Kasutatud = 30.09.2013}}</ref> }} {{vikisõnastikus|lämmastik}} {{vikitsitaadid}} {{keemElemMittemetallid}} [[Kategooria:Keemilised elemendid]] [[Kategooria:Lihtained]] [[Kategooria:Mittemetallid]] [[Kategooria:Lämmastik| ]] [[Kategooria:Gaasid]] dmtvw1zogwrqnaibci1ozfrc4e4etuj Riigikogu 0 6875 6168313 6167813 2022-07-26T14:00:00Z Karljohan29 136246 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{Infokast esinduskogu | nimi = Riigikogu | kooseis = [[XIV Riigikogu]] | tüüp = Ühekojaline [[parlament]] | eelnev = [[Asutav Kogu]] | juht_nimi = [[Jüri Ratas]] | embleem = Riigikogu logo noBG.png | kohti = 101 | juht_partei = [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]] | juht_valimised = 18. märtsist 2021 | valimissüsteem = [[Võrdeline valimissüsteem|Proportsionaalne]] | veebileht = https://www.riigikogu.ee/ | kogunemispaik1 = [[Toompea loss]], [[Tallinn]] | kohtade_jaotus1 = Composition of the Parliament of Estonia.svg | kohtade_jaotus1_suurus = 250 | volituste_kestus = Neli aastat | juht2_partei = [[Isamaa Erakond|Isamaa]] | juht2_nimi = [[Helir-Valdor Seeder]] | juht3_nimi = [[Martin Helme]] | juht_nimetus = [[Riigikogu esimees]] | juht2_valimised = 19. juulist 2022 | juht3_valimised = 18. märtsist 2021 | juht3_partei = [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] | juht2_nimetus = [[Riigikogu esimene aseesimees]] | juht3_nimetus = [[Riigikogu teine aseesimees]] | fraktsioonid1 = [[Kaja Kallase teine valitsus|'''Valitsus''']] '''(54)''' * {{Legend|#FFE200|[[Eesti Reformierakond]] (34)}} * {{Legend|#009CE2|[[Isamaa Erakond]] (11)}} * {{Legend|#FF0000|[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] (9)}} '''Opositsioon (47)''' * {{Legend|#007557|[[Eesti Keskerakond]] (24)}} * {{Legend|#0063AF|[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] (19)}} * {{Legend|#CCCCCC|Fraktsioonitud saadikud (4)}} | järgmised_valimised = [[2023. aasta Riigikogu valimised|5. märts 2023]] | viimased_valimised = [[2019. aasta Riigikogu valimised|3. märts 2019]] | koosolekute_saal1 = Riigikogu (2011).jpg | esimesed_valimised = [[1920. aasta Riigikogu valimised|27.–29. november 1920]] | asutatud = 4. jaanuaril 1921 | palk = 4746–7303 eurot kuus (2022) | komisjonid1 = {{Peidetav loend |päis= 11 alatist komisjoni|[[Euroopa Liidu asjade komisjon]]|[[Keskkonnakomisjon]]|[[Kultuurikomisjon]]|[[Maaelukomisjon]]|[[Majanduskomisjon]]|[[Põhiseaduskomisjon]]|[[Rahanduskomisjon]]|[[Riigikaitsekomisjon]]|[[Sotsiaalkomisjon]]|[[Väliskomisjon]]|[[Õiguskomisjon]]}} }}{{EestiPoliitika}} [[Fail:Estonian parliament building.jpg|pisi|[[Toompea loss]]]] [[Fail:Riigikogu (2011).jpg|pisi|Riigikogu istungitesaal]] [[Fail:Zal Riigikogu1.jpg|pisi|Riigikogu istungitesaal]] '''Riigikogu''' on [[Eesti|Eesti Vabariigi]] ühekojaline [[parlament]], kellele kuulub Eestis [[seadusandlik võim]]. See on ainus Eesti riigiorgan, mis valitakse otse Eesti rahva poolt. Riigikogu tähtsamad ülesanded on välja töötada [[Seadus|seadusi]], võtta vastu otsuseid, anda volitused peaministrikandidaadile valitsuse moodustamiseks, teha parlamentaarset kontrolli, võtta vastu [[riigieelarve]], valida [[Eesti president|Vabariigi Presidenti]] ning arendada välissuhtlust. Riigikogu loodi 1920. aastal [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1920)|Eesti esimese põhiseadusega]] ja praegusel kujul toimib Riigikogu alates [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|1992. aasta põhiseaduse]] vastuvõtmisest.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ulesanded-ja-tookorraldus/mis-on-riigikogu/|pealkiri=Mis on Riigikogu?|väljaanne=riigikogu.ee|vaadatud=07.07.2022}}</ref><ref name=":7">{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ulesanded-ja-tookorraldus/mida-riigikogu-teeb/|pealkiri=Mida Riigikogu teeb?|väljaanne=riigikogu.ee|vaadatud=07.07.2022}}</ref><ref name=":4">{{Netiviide|autor=[[Janar Jäätma]], Arne Koitmäe, Tiina Runthal|url=https://pohiseadus.ee/sisu/3532|pealkiri=Paragrahv 59|väljaanne=Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne 2020.|aeg=2020|vaadatud=07.07.2022}}</ref> Riigikogusse kuulub 101 liiget, kes valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõttel neljaks aastaks. Riigikogu valimisõigus on kõigil 18-aastaseks saanud teovõimelistel [[Eesti kodanik|Eesti kodanikel]]. Riigikogusse võib kandideerida iga vähemalt 21-aastane hääleõiguslik Eesti kodanik.<ref name=":0" /> Riigikogu tööd korraldab [[Riigikogu juhatus]], mis koosneb [[Riigikogu esimees|Riigikogu esimehest]] ja kahest aseesimehest. Iga Riigikogu liige kuulub vähemalt ühte [[Riigikogu alatine komisjon|alatisse komisjoni]], kus valmistatakse seaduseelnõud ette enne täiskogu istungit. Riigikogu liikmed koonduvad oma erakondliku kuuluvuse järgi [[Riigikogu fraktsioon|fraktsioonidesse]], mille kaudu viivad Riigikokku valitud erakonnad ellu oma poliitilist programmi. Riigikogu liikmed võivad välissuhtluse edendamiseks või mõne kitsama eluvaldkonna huvide kaitsmiseks moodustada veel parlamendirühmasid ja ühendusi. Riigikogu tegevuse toetamiseks töötab Riigikogu juures [[Riigikogu Kantselei]].<ref name=":15" /><ref name=":14" /><ref name=":18" /><ref name=":19">{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/riigikogu/riigikogu-kantselei/|pealkiri=Riigikogu Kantselei|väljaanne=riigikogu.ee|vaadatud=26.07.2022}}</ref> Riigikogu istungid toimuvad [[Tallinn|Tallinnas]] [[Toompea loss|Toomapea lossis]]. Viimastel, [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimistel]] valiti [[XIV Riigikogu]] koosseis. == Nimi == Nime "Riigikogu" pakkus välja [[Johannes Reintalu|Johannes Reinthal]] [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1920)|1920. aasta põhiseaduse]] väljatöötamisel [[Asutav Kogu|Asutavas Kogus]]. Nime valimisel leiti, et riigi seadusandliku kogu nimetus peaks olema lühike, kuid kõnekas. Põhiseaduse kolmandal lugemisel sai Rainthali variant 26 häält ja [[Konstantin Päts|Konstantin Pätsi]] pakutud "Riigikoda" 25 häält, kuigi teisel lugemisel oli "Riigikoda" saanud 47 häält "Riigikogu" 20 vastu. Tõsiselt kaaluti ka nime "Riigivolikogu", kuid Pätsi arvates oli sõna "voli" tüve poolest võõras, sest tulenes venekeelsest sõnast "volja".<ref>{{Raamatuviide|autor=[[Jaak Valge]]|pealkiri=Eesti parlament 1917-1940 : poliitiline ajalugu|aasta=2019|kirjastus=Eesti Rahvusraamatukogu|lehekülg=144–149|url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:396035|isbn=978-9949-413-60-7}}</ref> ==Ajalugu== === Riigikogu eelkäijad === Esimeseks Eesti rahvaesinduseks oli 1917. aastal valitud [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu|Eestimaa Ajutine Maanõukogu]] ehk Maapäev. 28. novembril 1917 kuulutas Maanõukogu end kõrgeimaks võimuks Eestis kuni demokraatlikult valitud [[Asutav kogu (üldmõiste)|Asutava Kogu]] kokkukutsumiseni. Edasisteks tegevusteks anti volitused Maanõukogu vanematekogule. Otsuse vastuvõtmise järel ajasid [[Bolševikud|enamlased]] Maanõukogu laiali ja selle tegevus katkes terveks aastaks.<ref name=":1">{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ajalugu/eestimaa-ajutine-maanoukogu-ehk-maapaev/|pealkiri=Eestimaa ajutine maanõukogu ehk maapäev|väljaanne=riigikogu.ee|vaadatud=07.07.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://meieparlamentjaaeg.nlib.ee/1917-maapaev|pealkiri=1917|väljaanne=meieparlamentjaaeg.nlib.ee|vaadatud=07.07.2022}}</ref> [[Saksa keisririik|Saksa]] vägede lähenedes 1918. aasta veebruaris otsustas põranda all tegutsev Maanõukogu vanematekogu nimetada ametisse [[Eestimaa Päästekomitee]], kelle ülesandeks oli Eesti iseseisvuse väljakuulutamine. Iseseisvus kuulutatigi välja [[Manifest kõigile Eestimaa rahvastele|iseseisvusmanifeti]] ettelugemisega [[Pärnu]]s 23. veebruaril 1918. Juba 25. veebruaril jõudsid Saksa väed [[Tallinn]]a ja algas [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]]. Saksamaa alistus 11. novembril 1918 ja Maanõukogu kogunes uuesti 20. novembril, nüüd esimest korda iseseisva Eesti esinduskoguna. Järgnevate kuude jooksul otsustas Maapäeva kokku kutsuda [[Asutav Kogu]], mille ülesandeks oli võtta vastu [[põhiseadus]] ja [[maaseadus]].<ref name=":1" /><ref>{{Raamatuviide|pealkiri=Eesti parlament 1917-1940 : poliitiline ajalugu|url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:396035|autor=[[Jaak Valge]]|aasta=2019|kirjastus=Eesti Rahvusraamatukogu|isbn=978-9949-413-60-7|lehekülg=95-108}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ajalugu/asutav-kogu/|pealkiri=Asutav Kogu|väljaanne=riigikogu.ee|vaadatud=07.07.2022}}</ref> 120 liikmelise [[Asutava Kogu valimised]] toimusid 5.–7. veebruaril 1919 ja esimene koosolek oli 23. aprillil 1919. Oma tegevusaja jooksul võttis Asutav Kogu vastu Eesti riikluse seisukohalt mitmeid olulisi seaduseid ja otsuseid, nagu [[Maaseadus|maareformiseadus]], [[Tartu rahu|Tartu rahulepingu]] ratifitseerimine, perekonnaseadus ja algkoolide seadus. Kõige tähtsam oli [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1920)|Eesti esimese põhiseaduse]] vastuvõtmine 15. juunil 1920, mille järgi kuulus seadusandlik võim Riigikogule.<ref name=":2">{{Raamatuviide|pealkiri=Eesti parlament 1917-1940 : poliitiline ajalugu|lehekülg=117-123|autor=[[Jaak Valge]]|aasta=2019|kirjastus=Eesti Rahvusraamatukogu|isbn=978-9949-413-60-7|url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:396035}}</ref> ===Riigikogu 1920. aasta põhiseaduse kehtimise ajal=== [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1920)|1920. aasta põhiseadus]] kehtestas [[Demokraatia|demokraatliku]] [[Parlamentaarne vabariik|parlamentaarse]] riigikorra. Põhiseaduse järgi oli riigivõimu kõrgeimaks kandjaks rahvas ning Riigikogu valimised oli üks viis selle võimu teostamiseks. 100-liikmeline Riigikogu oli seadusandlikku võimu omav rahvaesindus, mis valiti kolmeks aastaks [[Proportsionaalne valimissüsteem|proportsionaalse valimissüsteemi]] abil üldistel, ühetaolistel, otsestel ja salajastel valimistel. Hääleõiguslikud olid kõik vähemalt 20-aastased ja vahetpidamata üle aasta kodakondsust omanud Eesti kodanikud. Kuni 1926. aastani puudus [[valimiskünnis]], seejärel pidi nimekiri võitma vähemalt kaks kohta, et Riigikogus esindus saada.<ref name=":3">{{Netiviide|url=https://pohiseadus.ee/sisu/3466|pealkiri=Eesti Vabariigi põhiseaduste ajaloost|vaadatud=07.07.2022|väljaanne=Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne 2020.|autor=[[Raul Narits]], [[Hent Kalmo]], Lauri Madise|aeg=2020}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Kristen Kanarik|url=https://heakodanik.ee/sites/default/files/Valimisea%20langetamise%20%C3%B5igusliku%20regulatsiooni%20anal%C3%BC%C3%BCs.pdf|pealkiri=Valimisea langetamine|aeg=12. detsember 2011|vaadatud=07.07.2022}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=[[Rait Maruste]]|pealkiri=Eesti omariikluse põhidokumendid : eelkonstitutsioonilised aktid ja põhiseadused lühikommentaaridega|aasta=2020|kirjastus=Eesti Teaduste Akadeemia riigiõiguse sihtkapital|lehekülg=83|isbn=978-9949-735-41-9|url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:435140/370551/page/80}}</ref> Põhiseaduse järgi kutsus Riigikogu ametisse ja vabastas ametist [[Eesti valitsus|valitsuse]]. Valitsusel pidi olema Riigikogu usaldus. Kogu valitsuse või selle liikme [[Umbusaldusavaldus|umbusaldamine]] Riigikogu poolt tõi kaasa valitsuse või selle liikme tagasiastumise. See tähendas, et valitsuse sõltuvus Riigikogust oli suur. Kuna põhiseaduses ei olnud [[President|Presidendi]] institutsiooni, kes Riigikogu võimu tasakaalustaks, siis jäi täidesaatev võim liiga nõrgaks. Nõrk täidesaatev võim tõi kaasa aga suurema ebastabiilsuse – valitsused vahetusid tihti ja neil polnud piisavalt iseseisvust, et oma ülesandeid täita. Riigikogu määras ametisse ka [[Riigikohtunik|riigikohtunikud]], mistõttu oli küsitav ka kohtuvõimu iseseisvus.<ref>{{Netiviide|autor=[[Mart Nutt]]|url=http://www.estonica.org/et/Eesti_riigikord_ajaloolises_arengus/Eesti_Vabariigi_esimene_p%C3%B5hiseadus_1920-1933/|pealkiri=Eesti Vabariigi esimene põhiseadus (1920-1933)|väljaanne=estonica.org|aeg=2010|vaadatud=07.07.2022}}</ref> [[I Riigikogu valimised|Esimesed Riigikogu valimised]] toimusid 27.–29. novembril 1920 ning Riigikogu kogunes esimest korda 4. jaanuaril 1921. [[I Riigikogu|I]]&nbsp;[[I Riigikogu|Riigikogu]] läks laiali enne tähtaega, sest [[Rahvahääletus algkoolide usuõpetuse küsimuses|1923. aastal toimunud rahvahääletusel]] oli suurem osa rahvast vastu Riigikogu soovile muuta algkooli seadust nii, et [[Usuõpetus|usuõpetust]] algkoolis enam ei õpetataks. Kuna rahvas lükkas tagasi Riigikogu poolt vastuvõetud seaduse, siis vastavalt põhiseadusele tuli välja kuulutada uued Riigikogu valimised.<ref>{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ajalugu/i-riigikogu-koosseis/|pealkiri=I Riigikogu koosseis|väljaanne=riigikogu.ee|vaadatud=07.07.2022}}</ref> [[1923. aasta Riigikogu valimised|1923. aasta valimistel]] valiti [[II Riigikogu|II]]&nbsp;[[II Riigikogu|Riigikogu]] koosseis ning aastatel [[1926. aasta Riigikogu valimised|1926]], [[1929. aasta Riigikogu valimised|1929]] ja [[1932. aasta Riigikogu valimised|1932]] valiti vastavalt [[III Riigikogu|III]]&nbsp;[[III Riigikogu|Riigikogu]], [[IV Riigikogu|IV]]&nbsp;[[IV Riigikogu|Riigikogu]] ja [[V Riigikogu|V]]&nbsp;[[V Riigikogu|Riigikogu]] koosseisud. 1920. aastatel pääses tavapäraselt Riigikokku kuus suurt erakonda ning neli kuni kaheksa väikest erakonda. Selline killustatus sundis moodustama [[Koalitsioonivalitsus|koalitsioonivalitsusi]], mis enamasti koosnesid nelja-viie erakonna esindajatest. Nii suur koalitsioonierakondade hulk muutis erimeelsuste lahendamise keeruliseks ja seetõttu olid koalitsioonid ebastabiilsed – valitsuste keskmine eluiga jäi veidi alla 11 kuu.<ref>{{Netiviide|autor=[[Ago Pajur]]|url=http://www.estonica.org/et/Ajalugu/1920-1939_Eesti_Vabariik_kahe_maailmas%C3%B5ja_vahel/Parlamentaarse_demokraatia_aastad/|pealkiri=Parlamentaarse demokraatia aastad|väljaanne=estonica.org|vaadatud=07.07.2022|aeg=2009}}</ref> Enne 1932. aasta Riigikogu valimisi toimus Eesti poliitmaastikul suurem konsolideerimine ning Riigikokku pääses kolm suuremat ja kolm väiksemat erakonda. Loodetud stabiilsust see aga ei toonud, sest loodud suured erakonnad lagunesid taas. Lisaks kukkus [[Rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks (juuni 1933)|1933. aasta juunis toimunud rahvahääletusel]] juba teist korda läbi Riigikogu katse põhiseadust muuta, et luua presidendi institutsioon. Põhiseaduse eelnõu põrumise põhjusteks peeti rahva usaldamatust poliitikute, valitsuse ja Riigikogu vastu. [[Rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks (oktoober 1933)|1933. aasta oktoobris]] võeti aga rahvahääletusel ülekaalukalt vastu [[Vabadussõjalased|vabadussõjalaste]] esitatud põhiseaduse eelnõu, mis hakkas kehtima 1934. aastal.<ref>{{Raamatuviide|pealkiri=Eesti parlament 1917-1940 : poliitiline ajalugu|aasta=2019|autor=[[Jaak Valge]]|kirjastus=Eesti Rahvusraamatukogu|lehekülg=330-333|isbn=978-9949-413-60-7|url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:396035}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=[[Johannes Voltri]]|url=https://novaator.err.ee/1608300204/pilk-ajalukku-eesti-oli-sotside-vastuseisu-tottu-16-aastat-riigipeata|pealkiri=Pilk ajalukku: Eesti oli sotside vastuseisu tõttu 16 aastat riigipeata|väljaanne=novaator.err.ee|aeg=26. august 2021|vaadatud=07.07.2022}}</ref> === Riigikogu 1934. aasta põhiseaduse kehtimise ajal === [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1934)|1934. aastal kehtima hakanud põhiseadus]] muutis Eesti riigikorra [[Presidentaalne vabariik|presidentaalseks]]. Riigikogu koosseisu vähendati 50 liikmele ja valimisperioodi suurendati kolmelt aastalt neljale. Loodi [[riigipea]] institutsioon, keda nimetati [[Riigivanem|Riigivanemaks]]. Riigivanem sai uue põhiseadusega Riigikogu üle täieliku kontrolli – Riigivanemal oli õigus välja kuulutada valimised enne nelja aasta möödumist ning lõpetada Riigikogu korraline istungjärk enne tähtaega. Riigivanemal oli ka suspensiivse [[veto]] õigus Riigikogu otsuste suhtes ning edasilükkamatu vajaduse korral võis Riigivanem välja anda seaduse jõuga [[Dekreet|dekreete]]. Samuti oli valitsuse moodustamine Riigivanema ainupädevus, kuid Riigikogule jäi siiski õigus valitsust või selle liiget [[Umbusaldusavaldus|umbusaldada]].<ref name=":3" /><ref>{{Netiviide|autor=[[Mart Nutt]]|url=http://www.estonica.org/et/Eesti_riigikord_ajaloolises_arengus/Eesti_Vabariigi_teine_p%C3%B5hiseadus_1934-1937_ja_1934_aasta_riigip%C3%B6%C3%B6re/|pealkiri=Eesti Vabariigi teine põhiseadus (1934-1937) ja 1934. aasta riigipööre|väljaanne=estonica.org|aeg=2010|vaadatud=08.07.2022}}</ref><ref>{{Raamatuviide|pealkiri=Eesti omariikluse põhidokumendid : eelkonstitutsioonilised aktid ja põhiseadused lühikommentaaridega|autor=[[Rait Maruste]]|aasta=2020|kirjastus=Eesti Teaduste Akadeemia riigiõiguse sihtkapital|lehekülg=106-107|isbn=978-9949-735-41-9|url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:435140/370551/page/101}}</ref> Tegelikult Riigikogu kordagi 1934. aasta põhiseaduse järgi ei valitud, kuna 12. märtsil 1934 teostas [[Peaminister Riigivanema ülesannetes|Riigivanema ülesannetes tegutsev peaminister]] [[Konstantin Päts]] [[1934. aasta riigipööre|veretu riigipöörde]], et takistada [[Vabadussõjalased|vabadussõjalaste]] võimulepääsemist. Riigikogu valimised lükati 19. märtsil edasi ning 2. oktoobril 1934 lõpetas Peaminister Riigivanema ülesannetes eelmise põhiseaduse alusel valitud Riigikogu erakorralise istungjärgu. Riigikogu ei kutsutud enam kokku kuni 1938. aastani. Kogu seadusandlik võim läks Riigivanema ülesandeid täitva Pätsi kätte, kes andis seadusi välja dekreetide või määrustena. Algas niinimetatud [[vaikiv ajastu]].<ref name=":3" /><ref>{{Netiviide|autor=[[Ago Pajur]]|url=http://www.estonica.org/et/Ajalugu/1920-1939_Eesti_Vabariik_kahe_maailmas%C3%B5ja_vahel/Autoritaarse_re%C5%BEiimi_aastad/|pealkiri=Autoritaarse režiimi aastad|väljaanne=estonica.org|aeg=2009|vaadatud=08.07.2022}}</ref> ==== Rahvuskogu ==== {{Pikemalt artiklis|Rahvuskogu}} Oma võimu tugevdamiseks ja legitimiseerimiseks otsustas [[Konstantin Päts]] korraldada rahvahääletuse [[Rahvuskogu]] kokku kutsumiseks, mille peamiseks ülesandeks oli välja töötada uus põhiseadus. Rahvuskogu pidi koosnema kahest kojast: 80-liikmeline esimene koda koosnes rahva poolt valitud saadikutest ning 40-liikmeline teine koda koosnes kohtute, [[Kohalik omavalitsus|kohalike omavalitsuste]], majanduslike ja kutsete omavalitsuste, vähemusrahvaste kultuuriomavalitsuste, ülikoolide, [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] ning kirikute esindajatest. Lisaks määras 10 liiget Riigivanem ise. 23.–25. veebruaril 1936 toimunud rahvahääletusel kiideti Rahvuskogu loomise kava heaks, kuigi valimised ei olnud täiesti ausad. Valitsus korraldas suure kihutustöö Rahvuskogu loomise toetamiseks, kuid vastupropaganda oli keelatud.<ref>{{Raamatuviide|autor=[[Rait Maruste]]|pealkiri=Eesti omariikluse põhidokumendid : eelkonstitutsioonilised aktid ja põhiseadused lühikommentaaridega|aasta=2020|kirjastus=Eesti Teaduste Akadeemia riigiõiguse sihtkapital|lehekülg=111|isbn=978-9949-735-41-9|url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:435140/370551/page/106}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=[[Jaak Valge]]|pealkiri=Eesti parlament 1917-1940 : poliitiline ajalugu|aasta=2019|kirjastus=Eesti Rahvusraamatukogu|isbn=978-9949-413-60-7|url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:396035|lehekülg=483}}</ref> 12.–14. detsembril 1936 toimusid Rahvuskogu esimese koja valimised, kuid 50 valimisringkonnas seati üles ainult üks kandidaat, kes loeti valituks ilma valimisteta, ja ülejäänud 30 ringkonnas oli valimisaktiivsus väga väike. Esimesse kotta osutus valituks ainult üks opositsiooni kandidaat, teises kojas oli veel kolm opositsionääri. Rahvuskogu töötas 18. veebruarist 1936 kuni sama aasta 17. augustini. 28. juulil 1938 võttis Rahvuskogu vastu uue põhiseaduse. Lisaks võeti vastu seitse põhiseaduse rakendamise seadust.<ref>{{Raamatuviide|autor=[[Jaak Valge]]|pealkiri=Eesti parlament 1917-1940 : poliitiline ajalugu|aasta=2019|kirjastus=Eesti Rahvusraamatukogu|isbn=978-9949-413-60-7|lehekülg=487|url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:396035}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ajalugu/rahvuskogu/|pealkiri=Rahvuskogu|väljaanne=riigikogu.ee|vaadatud=08.07.2022}}</ref> === Riigikogu 1938. aasta põhiseaduse kehtimise ajal === [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1938)|1938. aasta põhiseadusega]] jäi Eesti riigikord [[Presidentaalne vabariik|presidentaalseks]]. Uue põhiseaduse järgi koosnes Riigikogu kahest kojast: [[Riigivolikogu]]st ja [[Riiginõukogu]]st. Riigikogu üldkoosoleku juhatuse või [[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] algatusel võidi kokku kutsuda [[Riigikogu üldkoosolek]], mis koosnes Riigivolikogu ja Riiginõukogu liikmetest. 80-liikmeline Riigivolikogu valiti rahva poolt viieks aastaks üldistel, ühetaolistel, otsesel ja salajasel hääletamisel ning isikuvalimiste teel [[Majoritaarne valimissüsteem|enamusvalimise põhimõttel]]. Hääleõiguslikud olid kõik vähemalt 22-aastased ja vahetpidamata üle kolme aasta kodakondsust omanud Eesti kodanikud. Kandideerida võisid kõik hääleõiguslikud Eesti kodanikud, kes olid vähemalt 25 aastat vanad. Riiginõukogu koosnes kõrgetest ametiisikutest, kodade ja omavalitsuste esindajatest ning [[riigipea]] poolt [[eriõigus]]el nimetatud isikutest. Riiginõukogu liikmete arv ei olnud määratud, kuid minimaalselt sai Riiginõukogus olla 40 liiget. Kõik Riiginõukogu liikmed pidid olema vähemalt 40 aastat vanad. Riiginõukogu ülesanne oli Riiginõukogu stabiliseerimine ning demokraatiaga kaasneva [[Populism|populismi]] tasandamine, teisalt ka presidentaalse võimu toestamine.<ref>{{Raamatuviide|autor=[[Rait Maruste]]|pealkiri=Eesti omariikluse põhidokumendid : eelkonstitutsioonilised aktid ja põhiseadused lühikommentaaridega|aasta=2020|kirjastus=Eesti Teaduste Akadeemia riigiõiguse sihtkapital|isbn=978-9949-735-41-9|lehekülg=171-178|url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:435140/370551/page/159}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=[[Mart Nutt]]|url=http://www.estonica.org/et/Eesti_riigikord_ajaloolises_arengus/Eesti_Vabariigi_kolmas_p%C3%B5hiseadus_de_facto_1938-1940,_de_jure_1938-1992/|pealkiri=Eesti Vabariigi kolmas põhiseadus (de facto 1938-1940, de jure 1938-1992)|väljaanne=estonica.org|aeg=2010|vaadatud=08.07.2022}}</ref><ref name=":5">{{Netiviide|autor=[[Janar Jäätma]], Arne Koitmäe, Tiina Runthal|url=https://pohiseadus.ee/sisu/3533|pealkiri=Paragrahv 60|vaadatud=09.07.2022|väljaanne=Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne 2020.|aeg=2020}}</ref> [[1938. aasta Riigivolikogu valimised|I]]&nbsp;[[1938. aasta Riigivolikogu valimised|Riigivolikogu valimised]] toimusid 24.–25. veebruaril 1938. Võitjaks osutus [[Konstantin Päts|Pätsi]] režiimi poolt ellu kutsutud valimisliit [[Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinne]], kes saavutas Riigivolikogus absoluutse enamuse. Kuna Riiginõukokku nimetati samuti peamiselt Pätsile lojaalsed isikud, siis osutus [[VI Riigikogu|VI]]&nbsp;[[VI Riigikogu|Riigikogu]] koosseis presidendile kuulekaks. Riigikogu alustas üle kolme aasta taas tööd mõlema koja ühisistungiga 21. aprillil 1938.<ref>{{Raamatuviide|autor=[[Jaak Valge]]|pealkiri=Eesti parlament 1917-1940 : poliitiline ajalugu|aasta=2019|kirjastus=Eesti Rahvusraamatukogu|isbn=978-9949-413-60-7|url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:396035|lehekülg=504-508}}</ref> 16. juunil 1940 esitas [[Nõukogude Liit]] Eestile ultimaatumi, milles nõuti Moskvale meelepärase valitsuse moodustamist. 17. juunil okupeerisid Nõukogude väed Eesti ja Päts nimetas nõukogudemeelse valitsuse ametisse 21. juunil. Okupatsioonivõim korraldas kiirkorras ja põhiseadust rikkudes 14.–15. juulil erakorralised Riigivolikogu valimised, kus osalesid ainult [[Eesti Töötava Rahva Liit|Eesti Töötava Rahva Liidu]] kandidaadid. Kõik vastaskandidaadid peale ühe eemaldati eri põhjustel. Uus Riigivolikogu koosseis "palus" Eesti vastuvõtmist Nõukogude Liitu. Eesti võetigi Nõukogude Liidu koosseisu 6. augustil 1940. Riigivolikogu nimetati seejärel ümber [[Eesti NSV Ülemnõukogu|Eesti NSV Ülemnõukoguks]].<ref>{{Raamatuviide|autor=[[Jaak Valge]]|pealkiri=Eesti parlament 1917-1940 : poliitiline ajalugu|aasta=2019|kirjastus=Eesti Rahvusraamatukogu|isbn=978-9949-413-60-7|lehekülg=523-525|url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:396035}}</ref> === Eesti Vabariigi Ülemnõukogu === [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] 18. märtsil 1990 toimunud valimised oli esimesed Ülemnõukogu valimised [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooni]] ajal, kus lubati kandideerida mitme poliitilise liikumise esindajaid. Kandideerida võisid ka mittekommunistlikud kandidaadid. Valimisõigus oli kõigil täisealistel Eesti territooriumil elavatel residentidel. Ülemnõukogus oli 105 kohta, millest neli oli määratud [[NSV Liidu relvajõud|NSV Liidu relvajõudude]] esindajatele. Valituks osutunud inimestest 73 esindasid iseseisvusmeelseid ja 27 impeeriumimeelseid jõude.<ref name=":6">{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ajalugu/ensv-ulemnoukogu-ev-ulemnoukogu/|pealkiri=ENSV Ülemnõukogu / EV Ülemnõukogu|väljaanne=riigikogu.ee|vaadatud=09.07.2022}}</ref> 8. mail 1990 otsustas Ülemnõukogu Eesti ametliku nimetusena võtta kasutusele “Eesti Vabariik”. Seetõttu hakati ka rahva esinduskogu nimetama Eesti Vabariigi Ülemnõukoguks. Ülemnõukogu kõige olulisem õigusakt oli 20. augustil 1991 vastu võetud [[otsus Eesti riiklikust iseseisvusest]], millega sai Eestist taas iseseisev riik. Seejärel tegutses Ülemnõukogu kuni uue Riigikogu koosseisu kokku kutsumiseni ''[[de facto]]'' Eesti Vabariigi parlamendina.<ref name=":6" /> === Riigikogu 1992. aasta põhiseaduse kehtimise ajal === 1992. aastal võeti [[1992. aasta põhiseaduse referendum|rahvahääletusel]] vastu [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|Eesti Vabariigi neljas põhiseadus]], millega pöörduti tagasi [[Parlamentaarne vabariik|parlamentaarse]] riigikorra juurde. Uus põhiseadus sätestab ühekojalise 101-liikmelise Riigikogu, mis lähtus [[Rein Taagepera]] väljapakutud valemist, et Riigikogu suurus oleks kuupjuur elanike arvust. Esimest korda oli Riigikogul paaritu arv liikmeid, sest põhiseaduse loojad arvasid, et paaritu arv välistab totaalse patiseisu parlamendis, kus mingis küsimuses saadikute hääled lähevad pooleks. Põhiseaduse loomisel arutati ka kahekojalise Riigkogu taastamise üle, kuid leiti, et väikesel mitteföderaalsel riigil ei ole vajadust kahekohalise parlamendi järele.<ref name=":5" /> Riigikogu liikmed valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Valimised on üldised, ühetaolised, otsesed ja salajased. Kehtib 5% [[valimiskünnis]]. Hääleõiguslikud on kõik [[Teovõime|teovõimelised]] vähemalt 18-aastased Eesti kodanikud. Riigikokku võivad kandideerida kõik vähemalt 21-aastased hääleõiguslikud Eesti kodanikud. Riigikogu valimised toimuvad iga nelja aasta tagant [[Märts|märtsi]] esimesel [[Pühapäev|pühapäeval]].<ref name=":5" /><ref>{{Netiviide|autor=[[Hent Kalmo]], [[Oliver Kask]]|url=https://pohiseadus.ee/sisu/3529|pealkiri=Paragrahv 57|vaadatud=09.07.2022|väljaanne=Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne 2020.|aeg=2020}}</ref> [[Seadusandlik võim|Seadusandliku]] ja [[Täidesaatev võim|täidesaatva võimu]] vahekord on tasakaalustatud. Põhiseaduse järgi annab Riigikogu peaministrikandidaadile volitused [[Eesti valitsus|valitsuse]] moodustamiseks ja teostab valitsuse üle parlamentaarset kontrolli, mille juurde kuulub [[Umbusaldusavaldus|umbusalduse avaldamine]] valitsusele või selle liikmele. Tasakaalus on ka Riigikogu ja [[Kohtuvõim|kohtuvõimu]] vahekord. Riigikogu nimetab ametisse [[Riigikohtu esimees|Riigikohtu esimehe]] ja liikmed, samas kontrollib [[Riigikohus]], et Riigikogu tegevus oleks põhiseaduspärane. Riigikogu üks tähtsamaid ülesandeid on veel [[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] valimine, kelle ülesanne on riigivõimude tasakaalustamine. Presidendil on Riigikogus vastu võetud seaduste suhtes edasilükkava [[veto]] õigus ja õigus otsustada valitsuse taotlusel Riigikogu erakorraliste valimiste väljakuulutamine, kui Riigikogu on avaldanud valitsusele või peaministrile umbusaldust.<ref name=":4" /><ref>{{Netiviide|autor=[[Mart Nutt]]|url=http://www.estonica.org/et/Eesti_riigikord_ajaloolises_arengus/Iseseisvuse_taastamine_ja_neljas_p%C3%B5hiseadus_1992-%E2%80%A6/|pealkiri=Iseseisvuse taastamine ja neljas põhiseadus (1992-…)|väljaanne=estonica.org|aeg=2010|vaadatud=09.07.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=[[Ülle Madise]], Mall Gramberg|url=https://pohiseadus.ee/sisu/3551|pealkiri=Paragrahv 77|aeg=2020|vaadatud=09.07.2022|väljaanne=Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne 2020.}}</ref> Esimesed Riigikogu valimised taasiseseisvunud Eestis toimusid 20. septembril 1992 ja [[VII Riigikogu]] koosseis tuli esimeseks istungiks kokku 5. oktoobril 1992. Vastavalt põhiseaduse rakendamise seadusele kehtisid erandlikult 1992. aastal valitud Riigikogu volitused kolm aastat. Alates 1992. aastast on Riigikogu valimised toimunud kaheksa korda, neist [[2019. aasta Riigikogu valimised|viimane toimus 3. märtsil 2019]], kui valiti [[XIV Riigikogu]] koosseis.<ref>{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ajalugu/vii-riigikogu-koosseis/|pealkiri=VII Riigikogu koosseis|väljaanne=riigikogu.ee|vaadatud=09.07.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/PSRS|pealkiri=Eesti Vabariigi põhiseaduse rakendamise seadus|väljaanne=Riigi Teataja|aeg=|vaadatud=09.07.2022}}</ref> ===Riigikogu koosseisud=== {| class="wikitable" !Koosseis !Valimised !Volituste algus !Volituste lõpp |- |[[I Riigikogu]] |[[1920. aasta Riigikogu valimised|1920]] |[[20. detsember]] [[1920]] |[[30. mai]] [[1923]] |- |[[II Riigikogu]] |[[1923. aasta Riigikogu valimised|1923]] |[[31. mai]] [[1923]] |[[14. juuni]] [[1926]] |- |[[III Riigikogu]] |[[1926. aasta Riigikogu valimised|1926]] |[[15. juuni]] [[1926]] |[[14. juuni]] [[1929]] |- |[[IV Riigikogu]] |[[1929. aasta Riigikogu valimised|1929]] |[[15. juuni]] [[1929]] |[[14. juuni]] [[1932]] |- |[[V Riigikogu]] |[[1932. aasta Riigikogu valimised|1932]] |[[15. juuni]] [[1932]] |[[1. jaanuar]] [[1938]]{{Ref|a|[a]}} |- |[[VI Riigikogu]] ([[I Riigivolikogu]]) |[[1938. aasta Riigivolikogu valimised|1938]] |[[7. aprill]] [[1938]] |[[5. juuli]] [[1940]] |- ! colspan="4" |Okupeeritud Eesti (1940–1991) |- |[[VII Riigikogu]] |[[1992. aasta Riigikogu valimised|1992]] |[[30. september]] [[1992]] |[[10. märts]] [[1995]] |- |[[VIII Riigikogu]] |[[1995. aasta Riigikogu valimised|1995]] |[[11. märts]] [[1995]] |[[13. märts]] [[1999]] |- |[[IX Riigikogu]] |[[1999. aasta Riigikogu valimised|1999]] |[[14. märts]] [[1999]] |[[21. märts]] [[2003]] |- |[[X Riigikogu]] |[[2003. aasta Riigikogu valimised|2003]] |[[22. märts]] [[2003]] |[[26. märts]] [[2007]] |- |[[XI Riigikogu]] |[[2007. aasta Riigikogu valimised|2007]] |[[27. märts]] [[2007]] |[[26. märts]] [[2011]] |- |[[XII Riigikogu]] |[[2011. aasta Riigikogu valimised|2011]] |[[27. märts]] [[2011]] |[[23. märts]] [[2015]] |- |[[XIII Riigikogu]] |[[2015. aasta Riigikogu valimised|2015]] |[[24. märts]] [[2015]] |[[29. märts]] [[2019]] |- |[[XIV Riigikogu]] |[[2019. aasta Riigikogu valimised|2019]] |[[30. märts]] [[2019]] | |} ==== Märkused ==== {{Märkus|a|[a]}}Pärast [[2. oktoober|2. oktoobrit]] [[1934]] [[V Riigikogu]] koosseisu enam kokku ei kutsutud. == Ülesanded == Riigikogu peamised ülesanded on [[seadusloome]], parlamentaarne kontroll, välissuhtluse arendamine, [[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] valimine, volituste andmine peaministrikandidaadile [[Eesti valitsus|valitsuse]] moodustamiseks, [[riigieelarve]] vastuvõtmine ja [[Riigikohtunik|riigikohtunike]] ametisse nimetamine.<ref name=":7" /> === Seadusloome === [[Seaduseelnõu]] algatamise õigus on Riigikogu liikmel, fraktsioonil, komisjonil ja [[Eesti valitsus|Vabariigi Valitsusel]]. Algatatav seaduseelnõu koos seletuskirjaga antakse täiskogu istungi juhtajale, mille järel otsustab [[Riigikogu juhatus]], kas võtta eelnõu menetlusse. Kui eelnõu võetakse menetlusse, siis määratakse eelnõule juhtivkomisjon. Juhtivkomisjoniks on üks üheteistkümnest alatisest Riigikogu komisjonist. Seejärel arutatakse eelnõud kolmel täiskogu istungil ehk lugemisel. Esimesel lugemisel arutatakse seaduseelnõu üldpõhimõtteid ja otsustatakse, kas seaduseelnõu menetlemist Riigikogus jätkata või mitte. Pärast esimest lugemist on riigikogu liikmel, fraktsioonil või komisjonil õigus teha seaduseelnõule muudatusettepanekuid. Enne teist lugemist arutab juhtivkomisjon muudatusettepanekud läbi ja otsustab, milliste muudatusettepanekutega arvestada. Teisel lugemisel arutatakse seaduseelnõu sätteid ja hääletatakse muudatusettepanekute üle. Võimalik on ka teine lugemine katkestada ja seaduseelnõule esitada täiendavaid muudatusettepanekuid. Kui teist lugemist ei katkestatud, siis liigub seaduseelnõu kolmandale lugemisele, kus otsustatakse seaduse vastuvõtmine. Enamasti on seaduse vastuvõtmiseks vaja poolthääleenamust. Erandiks on [[Eesti Vabariigi põhiseadus|põhiseaduses]] loetletud niinimetatud konstitutsioonilised seadused, mille vastuvõtmiseks vähemalt 51 häält.<ref>{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ulesanded-ja-tookorraldus/mida-riigikogu-teeb/seadusloome/|pealkiri=Seadusloome|väljaanne=riigikogu.ee|vaadatud=14.07.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.eesti.ee/et/eesti-vabariik/seadusandlus|pealkiri=Seadusandlus|väljaanne=eesti.ee|vaadatud=14.07.2022}}</ref> === Parlamentaarne kontroll === Riigikogu üks tähtsamaid ülesandeid peale seadusloome on parlamentaarne kontroll ehk [[Täidesaatev võim|täitevvõimu]] tegevuse kontrollimine. Parlamentaarse kontrolli läbiviimiseks on Riigikogul mitmeid võimalusi: * Arupärimised – arupärimisega küsitakse teavet üldisemate ja laiemat avalikku huvi pakkuvate riigieluküsimuste kohta ja neile vastatakse täiskogu istungil. * Kirjalikud küsimused – kirjalikke küsimusi esitatakse üksikküsimuste kohta teabe saamiseks. Kirjalikele küsimustele tuleb vastata kirjalikult. * Infotund – Riigikogu täiskogu igal töönädalal toimub infotund, kus [[Eesti peaminister|peaminister]] ja [[Minister|ministrid]] vastavad Riigikogu liikme suulistele küsimustele. * Olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu – Riigikogu komisjon või fraktsioon võib algatada olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu. * Muud küsimused – Riigikogu täiendavad kontrollivormid on ametiisikute ettekanded ja ülevaated täiskogule, valitsusele oma otsustega ettepaneku tegemine ning valitsuse tegevuskavade arutelud. * [[Umbusaldusavaldus|Umbusaldushääletus]] – parlamentaarse kontrolli vahend on umbusaldushääletus mõne valitsusliikme või terve valitsuse vastu. * Uurimiskomisjoni loomine – mõne põhjalikumat süvenemist nõudva teemaga tegelemiseks on võimalik luua uurimiskomisjon.<ref>{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ulesanded-ja-tookorraldus/mida-riigikogu-teeb/parlamentaarne-kontroll/|pealkiri=Parlamentaarne kontroll|väljaanne=riigikogu.ee|vaadatud=14.07.2022}}</ref> === Välissuhtlus === Riigikogu edendab välissuhteid [[Riigikogu väliskomisjon|väliskomisjoni]] ja välisdelegatsioonide kaudu. Välisdelegatsioon moodustatakse Riigikogu liikmetest ühe kindla välisorganisatsiooniga suhtlemiseks. Lisaks võib Riigikogu liige luua mõne teise riigi parlamendiga suhtlemiseks [[Parlamendirühm|parlamendirühma]]. Parlamendirühma liikmete arv ei ole piiratud ja Riigikogu liikmetel on õigus igal ajal mõne parlamendirühmaga liituda või sealt välja astuda. Riigikogu ülesannete hulka kuulub veel [[Välisleping|välislepingute]] [[ratifitseerimine]] ja [[denonsseerimine]] ning Riigikogul on võimalus esineda välispoliitiliste avalduste, deklaratsioonide ja pöördumistega või ühineda nendega.<ref>{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ulesanded-ja-tookorraldus/mida-riigikogu-teeb/valissuhtlus/|pealkiri=Välissuhtlus|väljaanne=riigikogu.ee|vaadatud=15.07.2022}}</ref><ref name=":13">{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/riigikogu/valisdelegatsioonid/|pealkiri=Välisdelegatsioonid|vaadatud=15.07.2022|väljaanne=riigikogu.ee}}</ref><ref name=":14">{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/riigikogu/parlamendiruhmad/|pealkiri=Parlamendirühmad|aeg=15.07.2022|väljaanne=riigikogu.ee}}</ref> === Vabariigi presidendi valimine === [[Eesti president|Vabariigi presidendi]] valimiste esimesed kolm vooru toimuvad Riigikogus. Kandidaatide ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust. Hääletus on salajane ja igal Riigikogu liikmel on üks hääl. Kandidaat osutub valituks, kui tema poolt hääletab Riigikogu koosseisu kahe kolmandikuline enamus ehk 68 liiget. Kui esimeses voorus ei saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, siis toimub teine voor. Enne teist vooru toimub uus kandidaatide ülesseadmine. Kui ka teises voorus ei saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, siis siis korraldatakse kahe teises voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel kolmas hääletusvoor. Kui presidenti ei valita ka kolmandas hääletusvoorus, siis kutsutakse kokku [[valimiskogu]].<ref>{{Netiviide|url=https://pohiseadus.ee/sisu/3553|pealkiri=Paragrahv 79|väljaanne=Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne 2020.|aeg=2020|vaadatud=15.07.2022|autor=[[Ülle Madise]], Mall Gramberg}}</ref> == Valimised == {{Vaata|Riigikogu valimised}} Riigikogu valitakse neljaks aastaks [[Võrdeline valimissüsteem|võrdelise valimissüsteemi]] alusel, seejuures kehtib 5% [[valimiskünnis]]. Erakonna kandidaat võib saada koha Riigikogus ka [[Isikumandaat|isikumandaadi]] alusel, isegi kui erakond ei ületanud 5% künnist. Nendele [[Erakond|erakondadele]] ([[Valimisnimekiri|valimisnimekirjadele]]) ja [[Üksikkandidaat|üksikkandidaatidele]] antud hääli, kes Riigikokku ei pääsenud, loetakse [[Kadunud hääled|kadunud häälteks]]. Tavaliselt arvatakse juhul, kui erakond sai ringkonnas isikumandaadi, aga 5% künnist ei ületanud, kadunud häälte hulgast välja isikumandaadi saanud kandidaadi või kandidaatide hääled. === Valimiste põhimõtted === [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|Põhiseaduse]] paragrahv 60 järgi on Riigikogu valimised vabad, üldised, ühetaolised, otsesed ja salajased.<ref name=":02">{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ulesanded-ja-tookorraldus/riigikogu-valimine/|pealkiri=Riigikogu valimine|väljaanne=riigikogu.ee|vaadatud=19.07.2022}}</ref> ==== Vabad valimised ==== Vabade valimiste põhimõte tähendab, et valijal on õigus hääletada ilma surveta ja takistusteta, oma vaba tahte kohaselt. Kõigil hääleõiguslikel inimestel on õigus valimistel osaleda, samas on valijal on õigus ka valimistest mitte osa võtta. Kõigil kandideerimisõiguslikel isikutel on õigus valimistel kandideerida.<ref name=":02" /><ref name=":12">{{Netiviide|url=https://www.valimised.ee/et/valimiste-meelespea/valimiste-pohimotted|pealkiri=Valimiste põhimõtted|väljaanne=valimised.ee|vaadatud=19.07.2022}}</ref> ==== Üldised valimised ==== Kõigil teovõimelistel täisealistel kodanikel on õigus valimistel osaleda. Valimistest osavõtuks ei tohi seada ebaproportsionaalseid piiranguid. Lubatud on üksikud piirangud, mis on seotud näiteks vanuse, kodakondsuse või elukohaga.<ref name=":02" /><ref name=":12" /> ==== Ühetaolised valimised ==== Kõigil valijatel on üks hääl, millel on võrdne kaal. Kõigi valijate hääled lähevad arvesse. Kandidaatidel peavad olema võrdsed tingimused kandideerimisel.<ref name=":02" /><ref name=":12" /> ==== Otsesed valimised ==== Valimistulemuse määravad valijate hääled. Kandidaadid osutuvad valituks valimistest osavõtnud inimeste tahteavalduse põhjal, mitte valijameeste või mõne muu organi vahendusel tehtud otsustest.<ref name=":02" /><ref name=":12" /> ==== Salajased valimised ==== Iga valija peab saama hääletada nii, et hiljem ei oleks võimalik kindlaks teha, kuidas ta hääletas. Selleks toimub hääletamine enamast hääletuskabiinis, kus valija täidab üksinda hääletussedeli. [[Elektrooniline hääletamine|Elektroonilise hääletuse]] salajasus tagatakse sellega, et valjal on võimalik hiljem elektrooniliselt või valimiskabiinis oma häält muuta.<ref name=":02" /><ref name=":12" /> === Valimisringkonnad === Riigikogu valimistel jaotatakse mandaadid ringkondade vahel kasutades [[Hare'i kvoot|Hare'i kvooti]]. Eesti on jaotatud 12 [[Eesti valimisringkonnad|ringkonnaks]], mis on ligikaudu võrdse rahvaarvuga. Sisuliselt jagatakse valimisõiguslike kodanike arv ringkonnas kogu riigi valimisõiguslike kodanike arvuga ja korrutatakse Riigikogu mandaatide arvuga (101). Iga ringkond saab selle korrutise täisosa jagu mandaate (näiteks 10,9=10) Ülejäänud kohad jaotamiseks suuremate jääkide põhimõttel ehk leitakse eelneva korrutise murdosa (näites: 10,9-10=0,9) ja kõik valimisringkonnad järjestatakse saadud jäägi põhjal alates suurimast. Ringkond saab täiendava mandaadi juhul, kui selle koht järjestuses on väiksem või võrdne järelejäänud mandaatide arvuga.<ref name=":22">{{Netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/103012020013|pealkiri=Riigikogu valimise seadus|väljaanne=Riigi Teataja|vaadatud=22.07.2022}}</ref> Iga [[erakond]], mis võtab valimistel osa, koostab oma kandidaatidest kaks nimekirja: üleriigilise ja ringkonna nimekirja. Erakond võib panna igas ringkonnas kaks kandidaati rohkem, kui on ringkonnal mandaate. [[Üksikkandidaat]] võib esitada ennast ainult samas ringkonnas kus ta kandideerib. Valija valib oma ringkonnas kandideerivate kandidaatide vahel. Kandideerimiseks on vajalik tasuda [[kautsjon]], milleks on üks [[Alampalk|kuutasu alammäär]]. Üksikkandidaadile või erakonnale makstakse kautsjon tagasi, kui kandidaat osutub valituks või saab valimisringkonnas hääli vähemalt poole lihtkvoodi ulatuses või kui erakonna kandidaadid kogusid üleriigiliselt kokku vähemalt 5 protsenti häältest.<ref name=":22" /> ===Kohtade jaotamine=== Kohtade jaotamisel lähtutakse [[Võrdeline valimissüsteem|proportsionaalsuse põhimõttest]] ehk iga erakond saab Riigikogus kohti vastavalt oma kandidaatidele antud häälte summale – mida rohkem hääli, seda rohkem kohti ja vastupidi. Kõigepealt tehakse valimistulemus kindlaks ringkonna tasandil, kus jaotatakse isiku- ja ringkonnamandaadid. Pärast seada jaotatakse üleriigiliselt kompensatsioonimandaadid.<ref name=":32">{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ulesanded-ja-tookorraldus/riigikogu-valimine/|pealkiri=Riigikogu valimine|väljaanne=riigikogu.ee|vaadatud=22.07.2022}}</ref><ref name=":42">{{Netiviide|url=https://www.valimised.ee/et/valimiste-meelespea/tulemuste-kindlakstegemine/valimistulemuste-kindlakstegemine-riigikogu|pealkiri=Valimistulemuste kindlakstegemine Riigikogu valimistel|väljaanne=valimised.ee|vaadatud=22.07.2022}}</ref> ====Isikumandaat==== Esmalt arvutatakse igas ringkonnas välja isikumandaadid. Selleks leitakse lihtkvoot, mis saadakse valimisringkonnas hääletanute arvu jagamisel ringkonna mandaatide arvuga. Kandidaat, kes saab lihtkvoodiga võrdselt või rohkem hääli, osutubki isikumandaadiga valituks.<ref name=":32" /> Lihtkvoot = ringkonnas kehtivate häälte arv / ringkonna mandaatide arv. ====Ringkonnamandaat==== Enne ringkonnamandaatide jagamist arvutatakse välja 5% üleriigiline künnis, liites kõikide ringkondade kehtivate häälte arvu ja korrutades 0,05ga. Ringkonnamandaatide jagamisel osalevad ainult need erakonnad, kes ületasid 5% valimiskünnise. Ringkonna tasandil erakonna kandidaatidele antud häälte arv liidetakse ja saadud summat võrreldakse lihtkvoodiga. Erakond saab nii mitu mandaati, kui mitu korda ületab summeeritud häälte arv lihtkvooti. Kui erakond on ringkonnas juba saanud isikumandaate, arvatakse need ringkonnamandaatide arvust maha. Kui erakond kogub ringkonnas hääli vähemalt 75% lihtkvoodist, või kui erakonna häälte jääk pärast ringkonnamandaatide jaotamist on suurem kui 75% lihtkvoodist, saab erakond selle eest ühe ringkonnamandaadi juurde. Erakonna ringkonnanimekirjas reastatakse kandidaadid vastavalt saadud häälte arvule. Valituks osutub suurema häälte arvuga kandidaat, kuid tema häälte arv peab olema vähemalt 10% lihtkvoodist. Kui vähemalt kahele kandidaadile on antud võrdne arv hääli, osutub valituks kandidaatide üleriigilises nimekirjas eespool olev kandidaat.<ref name=":22" /><ref name=":32" /><ref name=":42" /> ====Kompensatsioonimandaat==== Viimasena jaotatakse veel jaotamata mandaadid ehk kompensatsioonimandaadid üleriigiliselt, kasutades modifitseeritud [[D'Hondti meetod|d'Hondti jagajate meetodit]]. [[Belgia]] matemaatiku järgi nime saanud meetod võimaldab mandaate nimekirjade vahel jaotada võimalikult proportsionaalselt, nii et ka vähem hääli kogunud parteidel on võimalik mandaate saada. Kompensatsioonimandaadid jagatakse osalevad ainult nende erakondade vahel, kes ületasid 5% valimiskünnise. Mandaatide jaotamisel arvutatakse kõigepealt igale erakonnale nii mitu võrdlusarvu kui erakonna nimekirjas on kandidaate: : Võrdlusarv = üle riigi erakonnale antud kehtivate häälte arv / kandidaadi positsioon üldriiklikus nimekirjas astmel 0,9 Järgnevalt võrdlusarvud reastatakse alustades suurimast. Mandaadi saab erakond, kelle võrdlusarv on suurem, järgmise mandaadi saab suuruselt järgmise võrdlusarvu saanud erakond jne. Niimoodi jaotatakse kõik seni jaotamata mandaadid. Mandaatide jaotamisel jäetakse vahele need kandidaadid, kes juba said isiku- või ringkonnamandaadi. Kompensatsioonimandaadi saamiseks peab kandidaadile antud häälte arv olema vähemalt 5% ringkonna lihtkvoodist. Kui üleriiklikus nimekirjas ei ole piisaval arvul kandidaate, kes ületasid 5% kvoodi nõude, saab kompensatsioonimandaadi oma valimisringkonna lihtkvoodist suurima häälteprotsendi kogunud sama nimekirja kandidaat. Häälte võrdsuse korral saab kompensatsioonimandaadi kandidaat, kes on esitatud üleriigilises nimekirjas eespool.<ref name=":22" /><ref name=":32" /><ref name=":42" /> == Riigikogu liige == [[Fail:Pult golosovanija.jpg|pisi|Hääletamispult]] === Põhiseaduslikud garantiid === Riigikogu liikmel on tema tegevuses mitmed [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|põhiseaduslikud]] garantiid. Nendeks on vaba mandaadi põhimõte, [[indemniteet]] ja [[immuniteet]].<ref name=":8">{{Netiviide|autor=[[Janar Jäätma]], Arne Koitmäe, Tiina Runthal|url=https://pohiseadus.ee/sisu/3535|pealkiri=Paragrahv 62|väljaanne=Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne 2020.|aeg=2020|vaadatud=24.07.2022}}</ref><ref name=":9">{{Netiviide|autor=[[Juhan Sarv]]|url=https://pohiseadus.ee/sisu/3549|pealkiri=Paragrahv 76|väljaanne=Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne 2020.|aeg=2020|vaadatud=24.07.2022}}</ref> ====Vaba mandaadi põhimõte==== Vaba mandaadi põhimõte loob eeldused, et Riigikogu liige saaks täita oma ametiülesandeid vabalt, sõltumatult ja oma südametunnistusest lähtuvalt.<ref name=":8" /> Põhiseaduse § 62 järgi pole Riigikogu liige seotud mandaadiga. Sellest tulenevalt: #Riigikogu liige ei esinda mitte üksnes oma valijate või valimisringkonna huve, vaid ta teostab riigivõimu kogu rahva esindajana; #Riigikogu liige pole õiguslikult seotud valimiseelsete lubaduste ega erakonna programmiga; #Riigikogu liiget ei saa ennetähtaegselt tagasi kutsuda; #Riigikogu liige ei ole kohustatud järgima erakonna seisukohti ja otsuseid; #Riigikogu liiget ei saa kohustada liituma mõne fraktsiooniga.<ref name=":8" /><ref name=":10">{{Raamatuviide|autor=[[Jüri Põld]]|pealkiri=Loenguid Eesti riigiõigusest|aasta=2001|koht=Tartu|kirjastus=Iuridicum|lehekülg=98|isbn=9985932641}}</ref> [[Riigikohus]] on leidnud, et vaba mandaadi põhimõttest tuleneb muu hulgas, et "parlamendi liige peab saama langetada poliitilisi valikuid oma südametunnistusest lähtuvalt. Seejuures kuulub Riigikokku valitud isiku vabast mandaadist tulenevate õiguste hulka vabadus oma maailmavaatelisi seisukohti ja/või erakondlikke eelistusi muuta ilma ohuta saada seetõttu rahvaesindusest eemaldatud".<ref>{{Netiviide|url=https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-4-1-3-05|pealkiri=Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumi 2. mai 2005. aasta otsus asjas 3-4-1-3-05|aeg=2. mai 2005|vaadatud=24.07.2022}}</ref> Vaba mandaadi põhimõte ei välista poliitilist vastutust (nt valimisnimekirja mittekandmine, erakonnasisene distsiplinaarvastutus) Riigikogu liikme tegevuse eest.<ref name=":10" /> Vaba mandaadi põhimõtet on võimalik piirata, kuid piirang peab olema põhiseadusega kooskõlas. See tähendab, et piirangul peab olema legitiimne eesmärk ja see peab olema taotletava eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas.<ref name=":8" /> ====Indemniteet==== Parlamendiliikme vastutamatuse ehk [[Indemniteet|indemniteedi]] põhimõtte eesmärk on kaitsta ühelt poolt Riigikogu liikme sõna- ja otsustamisvabadust ning teiselt poolt vaba poliitilist debatti parlamendis. Põhiseaduse § 62 järgi ei kanna Riigikogu liige õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest Riigikogus ja selle organites. Riigikogu liikmel peab olema võimalus esitada ettepanekuid, arvamusi ja hinnanguid (sh kriitikat). Riigikogu liige ei saaks oma mandaati teostada, kui teda saaks oma sõnade eest vastutusele võtta.<ref name=":8" /> On avaldatud seisukohta, et Riigikogu liige ei peaks sellest sättest tulenevalt kandma õiguslikku vastutust igasuguse poliitilise tegevuse eest mandaadi teostamisel, ka väljaspool Riigikogu.<ref>{{Raamatuviide|autor=[[Jüri Põld]]|pealkiri=Loenguid Eesti riigiõigusest|aasta=2001|koht=Tartu|kirjastus=Iuridicum|lehekülg=98–99|isbn=9985932641}}</ref> ====Immuniteet ehk saadikupuutumatus==== Põhiseaduse § 76 tulenevalt on Riigikogu liige puutumatu. Teda saab kriminaalvastutusele võtta ainult [[õiguskantsler]]i ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.<ref name=":9" /> Riigikohtu tõlgenduse kohaselt sätestab § 76 Riigikogu liikme üldise puutumatuse ja reguleerib Riigikogu liikme puutumatust ühel konkreetsel juhtumil – tema kriminaalvastutusele võtmisel. Riigikogu liikme üldine puutumatus keelab kohaldada Riigikogu liikme suhtes teatud riikliku sunni meetmeid või teha seda sõltumatu otsustaja kontrollita. Puutumatuse eesmärk on kindlustada [[Seadusandlik võim|seadusandliku võimu]] toimimine ja takistada teiste võimuharude ebakohast sekkumist parlamendi töösse. Puutumatus välistab selliste riikliku sunni meetmete kohaldamise Riigikogu liikme suhtes, mis lähtuvad üksnes [[Täitevvõim|täitevvõimu]] esindajate otsustustest ja võivad oluliselt takistada rahvaesindaja ülesannete täitmist. Riigikogu liikme üldine puutumatus hõlmab kaitset väga erinevate sunnimeetmete eest ja seda nii [[Kriminaalmenetlus|kriminaalmenetluses]] kui ka väljaspool seda.<ref name=":9" /> Nõude, et Riigikogu liikme võib kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul, eesmärk on vältida kriminaalmenetluse kasutamist poliitilise võitluse vahendina. Samuti võtab see teistelt võimuharudelt võimaluse muuta Riigikogu nõusolekuta Riigikogu koosseisu. Riigikogu keeldumine nõusoleku andmisest oma liikme kriminaalvastutusele võtmisest ei tähenda kriminaalmenetluse lõpetamist. Süüdistus on võimalik esitada pärast Riigikogu liikme volituste lõppu, arvestades asjaolu, et kuriteo aegumine peatub, kui Riigikogu liige on kuriteo toimepanemises kahtlustatav.<ref name=":9" /> === Volituste algus, peatumine ja lõpp === Riigikogu liikme volitused algavad valimistulemuste väljakuulutamise päeval. Enne kohustustele täitmisele asumist annab Riigikogu liige ametivande jääda ustavaks [[Eesti|Eesti Vabariigile]] ja tema põhiseaduslikule korrale.<ref name=":11">{{Netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/121062016022|pealkiri=Riigikogu liikme staatuse seadus|väljaanne=Riigi Teataja|vaadatud=24.07.2022}}</ref> Riigikogu liikme volitused peatuvad tema nimetamisel [[Eesti valitsus|Vabariigi Valitsuse]] liikmeks. [[Riigikogu esimees|Riigikogu esimehe]] volitused Riigikogu liikmena peatuvad ajaks, mil ta täidab [[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] ülesandeid. Samuti võib Riigikogu liige esitada [[Riigikogu juhatus|Riigikogu juhatusele]] avalduse peatada tema volitused seoses alla kolmeaastase lapse kasvatamise vajadusega või ajutise [[Töövõimetus|töövõimetusega]].<ref name=":11" /> Riigikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega: * tema asumisega mõnda teise riigiametisse; * teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisega; * tema tagasiastumisega; * [[Riigikohus|Riigikohtu]] vastava otsusega; * tema surma korral.<ref name=":11" /> Riigikohus võib Riigikogu juhatuse taotlusel lõpetada oma otsusega enne tähtaega selle Riigikogu liikme volitused, kes on kestvalt võimetu täitma oma ülesandeid, ei vasta [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|Eesti Vabariigi põhiseaduses]] või [[Riigikogu valimise seadus|Riigikogu valimise seaduses]] Riigikogu liikme kandidaadile esitatavatele nõuetele või keeldub andmast ametivannet.<ref name=":11" /> Kui Riigikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad enne tähtaega, asub tema asemel Riigikogu liikmeks asendusliige.<ref name=":11" /> === Ühildamatud ametid === Riigikogu liikme põhitöökoht on Riigikogu ja ta ei tohi oma volituste ajal olla ametikohal ega täita ülesandeid, mis on vastuolus võimude lahususe põhimõttega või võivad põhjustada huvide konflikti.<ref name=":11" /> Riigikogu liige ei või oma volituste ajal olla: * teenistuja riigi ametiasutuses; * [[Valitsusasutus|valitsusasutuse]] hallatava [[Riigiasutus|riigiasutuse]] juht; * [[vallavanem]] või [[linnapea]], valla- või linnavalitsuse liige ega kohaliku omavalitsuse ametnik; * teiste riikide, [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] institutsioonide või asutuste ega rahvusvaheliste organisatsioonide teenistuses; * [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige; * [[Avalik-õiguslik juriidiline isik|avalik-õigusliku juriidilise isiku]] nõukogus nimetatuna [[Eesti valitsus|Vabariigi Valitsuse]], [[Minister|ministri]] või muu [[Täidesaatva riigivõimu asutus|täidesaatva riigivõimu asutuse]] juhi poolt; * [[Eesti Pank|Eesti Panga]] nõukogu esimees; * avalik-õigusliku juriidilise isiku juht ega juhatuse liige; * riigi osalusega äriühingu või riigi asutatud sihtasutuse juht ega juhatuse liige; * [[advokaat]], [[notar]], [[kohtutäitur]] ega [[vandetõlk]].<ref name=":11" /> === Sotsiaalsed tagatised === Põhiseaduse § 75 näeb ette Riigikogu liikmetele tasu ning keelab samal Riigikogu koosseisul oma tasu muuta. Riigikogu liikmete [[palk]] on määratud kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusega ning seda makstakse alates ametivande andmise päevast. [[Riigikohus]] on asunud seisukohale, et Riigikogu liikmele makstav tasu peab võimaldama Riigikokku valituks osutunud isikul täita Riigikogu liikme ülesandeid põhitööna ja kindlustama talle ameti väärikust ja vastutuskoormat arvestava elatustaseme. Samuti peab tasu tagama Riigikogu liikmele mandaadi vaba kasutamise ehk võimaluse täita ametiülesandeid sõltumatult ja langetada poliitilisi valikuid oma südametunnistusest lähtuvalt.<ref name=":11" /><ref>{{Netiviide|url=https://pohiseadus.ee/sisu/3548|pealkiri=Paragrahv 75|väljaanne=Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne 2020.|aeg=2020|vaadatud=24.07.2022|autor=[[Janar Jäätma]], Arne Koitmäe, Tiina Runthal}}</ref> Lisaks palgale hüvitatakse Riigikogu liikmele tööga seotud kulutused kuni 30% Riigikogu liikme ametipalgast. Riigikogu liikmele, kes elab väljaspool [[Tallinn|Tallinna]] või Tallinnaga piirnevaid kohaliku omavalitsuse üksusi, makstakse tema sooviavalduse alusel eluasemekulude hüvitamiseks iga kuu summa, mille suurus on 20% Riigikogu liikme ametipalgast.<ref name=":11" /> Riigikogu liikme volituste lõppemise korral makstakse talle ühekordset hüvitist, mis olenevalt Riigikogu liikmeks olemise ajast võib olla kuni kuue kuu ametipalk. Riigikogu liikme tagasiastumise korral makstakse talle hüvitist üksnes juhul, kui ta oli Riigikogu liige vähemalt ühe aasta. Hüvitise suurus on sellisel juhul Riigikogu liikme kolme kuu ametipalk. Kui Riigikogu liige osutub valituks Riigikogu järgmisse koosseisu, makstakse talle hüvitisena summa, mille suuruseks on Riigikogu liikme ametipalk vastavalt Riigikogu eelmise koosseisu volituste lõppemise päeva ja Riigikogu uues koosseisus ametivande andmise päeva vahele jäävate päevade arvule. Hüvitist ei maksta, kui Riigikogu liikme volitused lõpevad tema asumisega mõnda teise riigiametisse, teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisega või kui Riigikohus on otsustanud, et ta on võimetu oma ülesandeid täitma.<ref name=":11" /> ==Struktuur== === Riigikogu juhatus === {{Vaata| Riigikogu juhatus}} [[Riigikogu esimees|Riigikogu esimehest]] ja kahest aseesimehest koosnev [[Riigikogu juhatus|juhatus]] korraldab Riigikogu tööd. Riigikogu juhatus valitakse Riigikogu uue koosseisu esimesel istungil üheks aastaks. Edaspidi toimub uue juhatuse korraline valimine Riigikogu täiskogu töönädala viimasel istungil enne ühe aasta möödumist Riigikogu esimehe ja aseesimeeste eelmisest korralisest valimisest.<ref name=":15">{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ulesanded-ja-tookorraldus/riigikogu-struktuur/|pealkiri=Riigikogu struktuur|väljaanne=riigikogu.ee|vaadatud=25.07.2022}}</ref><ref name=":16">{{Netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/12850761|pealkiri=Riigikogu kodu- ja töökorra seadus|väljaanne=Riigi Teataja|vaadatud=25.07.2022}}</ref> Riigikogu juhatus täidab järgmisi ülesandeid: * korraldab Riigikogu esindamist ning vajaduse korral kehtestab üldised juhised Riigikogu liikmete välislähetuste kohta; * määrab Riigikogu alatiste komisjonide liikmete arvu ning [[Riigikogu fraktsioon|fraktsioonidele]] kuuluvate kohtade arvu [[Riigikogu alatine komisjon|alatises komisjonis]], määrab alatisse komisjoni fraktsiooni mittekuuluva Riigikogu liikme ning kinnitab alatiste komisjonide koosseisud ja muudatused nendes, vajaduse korral kehtestab üldised juhised komisjonide töökorralduse ning tegevusvaldkondade kohta; * määrab Riigikogu eri-, uurimis- ja probleemkomisjonide liikmete arvu ning kinnitab nimetatud komisjonide koosseisud ja muudatused nendes; * registreerib Riigikogu fraktsioonid ning muudatused fraktsioonide koosseisus; * võtab [[Seaduseelnõu|eelnõusid]] Riigikogu menetlusse ning määrab neile juhtivkomisjone; * edastab Riigikogule esitatud [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] õigusaktide eelnõusid [[Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon|Euroopa Liidu asjade komisjonile]] või [[Riigikogu väliskomisjon|väliskomisjonile]], määrab alatisi komisjone nende eelnõude kohta arvamusi andma, samuti määrab arvamuse andmise aja; * otsustab Riigikogu täiendava istungi toimumise ning valmistab ette täiendava istungi päevakorra; * teeb Riigikogule ettepaneku Riigikogu erakorralise istungjärgu töö ajagraafiku kehtestamiseks; * otsustab kaalukate põhjuste olemasolu korral Riigikogu kaugosalusega istungi läbiviimise; * kehtestab Riigikogu kaugosalusega istungi läbiviimise nõuded ja korra; * valmistab ette Riigikogu täiskogu töönädala päevakorra ning käesolevast seadusest tulenevatel juhtudel võtab küsimusi päevakorda oma algatusel, annab Riigikogu külalistele loa poliitiliste avalduste esitamiseks ning määrab nende aja; * kehtestab Riigikogu istungite stenografeerimise ja protokollimise korra; * otsustab päevakorraküsimuse arutamise aluseks olevate dokumentide Riigikogu liikmetele kättesaadavaks tegemise aja muutmise; * kehtestab eelnõude normitehnilised eeskirjad; * koostab infotunniks küsimuste esitamise järjekorra; * määrab olulise tähtsusega riiklike küsimuste arutelude kestuse, ettekandjad ning küsimuste esitamiseks ja sõnavõttudeks ettenähtud aja; * otsustab Riigikogu liikmete saatmise lähetusse ning kehtestab Riigikogu liikmete lähetuskulude hüvitamise tingimused, ulatuse ja korra; * kehtestab Riigikogu ja [[Riigikogu Kantselei]] dokumentide asutusesiseseks teabeks tunnistamise ja nende kasutamise korra; * kehtestab Riigikogu Kantselei struktuuri ning Riigikogu Kantselei teenistujate ametipalkade piirmäärad; * nimetab avaliku konkursi korras ametisse Riigikogu Kantselei direktori; * kutsub vajadusel kokku fraktsioonide esindajad, et kuulata ära nende seisukohad Riigikogu töö korraldamisega seonduvates küsimustes; * kinnitab Riigikogu arhiivi pidamise korra.<ref name=":16" /> ==== Riigikogu esimees ==== [[Fail:Jüri Ratas 2017-05.jpg|pisi|Ametisolev [[Riigikogu esimees]] [[Jüri Ratas]].]] [[Riigikogu esimees]] esindab Riigikogu ja korraldab Riigikogu tööd. Riigikogu esimees juhatab Riigikogu täiskogu istungeid ja vajadusel kutsub kokku Riigikogu erakorralised istungjärgud. Riigikogu esimees täidab [[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] ülesandeid, kui president ise ei ole võimeline oma ülesandid täitma või tema volitused on ennetähtaegselt lõppenud.<ref name=":15" /><ref name=":16" /> Riigikogu esimehe äraolekul, tema volituste peatumise korral või muudel juhtudel täidab tema ülesandeid Riigikogu aseesimees.<ref name=":15" /> Alates 18. märtsist 2021 on Riigikogu esimees [[Jüri Ratas]]. === Riigikogu vanematekogu === [[Riigikogu vanematekogu]] on [[Riigikogu juhatus|Riigikogu juhatusest]] ja [[Riigikogu fraktsioon|fraktsioonide]] esimeestest koosnev kogu. Vanematekogu loomist ükski seadus ette ei näe, kuid [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|põhiseadus]] seda ka ei välista. Praktikas on [[Riigikogu esimees]] siiski teatavate küsimuste arutamiseks vanematekogu kokku kutsunud.<ref>{{Netiviide|autor=[[Janar Jäätma]], Arne Koitmäe, Tiina Runthal|url=https://pohiseadus.ee/sisu/3542|pealkiri=Paragrahv 69|väljaanne=Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne 2020.|aeg=2020|vaadatud=25.07.2022}}</ref> === Komisjonid === {{Vaata| Riigikogu komisjonid}} [[Riigikogu komisjonid]] on alatised, eri-, uurimis- ja probleemkomisjonid. Alatised komisjonid katavad riigielu valdkondade kaupa ning nende peamine ülesanne on arutada ja ette valmistada seaduseelnõusid. Erikomisjonid moodustatakse kindlate ülesannete täitmiseks. Uurimis- või probleemkomisjon moodustatakse mõne olulise tähtsusega üksikküsimuse lahendamiseks.<ref name=":17">{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/riigikogu/riigikogu-komisjonid/|pealkiri=Riigikogu komisjonid|väljaanne=riigikogu.ee|vaadatud=25.07.2022}}</ref> ==== Alatised komisjonid ==== Riigikogu alatine komisjon valmistab ette eelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks. Alatise komisjoni esimese istungi kutsub kokku Riigikogu esimees. Esimesel istungil valivad komisjoni liikmed enda seast esimehe ja aseesimehe. Iga Riigikogu liige, välja arvatud Riigikogu juhatus, kuulub ühte alatisse komisjoni. Erandiks on [[Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon|Euroopa Liidu asjade komisjon]], kus on esindatud ka kõigi teiste alatiste komisjonide liikmed. Alaliste komisjonide kohad jaotatakse fraktsioonide vahel arvestades nende suurust. Komisjon võtab otsuseid vastu poolthäälteenamusega. [[Eesti valitsus|Vabariigi Valitsuse]] liikmel on õigus osaleda komisjoni istungil sõnaõigusega.<ref name=":17" /> Riigikogus on 11 alatist komisjoni:<ref name=":17" /> *[[Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon|Euroopa Liidu asjade komisjon]]:valitsuse [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] suunalise poliitika ja Euroopa Liidu algatuste mõju pidev jälgimine, seisukohtade kujundamine oluliste Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude suhtes. *[[Riigikogu keskkonnakomisjon|keskkonnakomisjon]]: riigi, keskkonnakaitset, loodusressursside kasutamist ja loodusobjektide kaitset käsitlevad küsimused ja eelnõud. *[[Riigikogu kultuurikomisjon|kultuurikomisjon]]: kultuuri-, haridus- ja teadusvaldkonna küsimused ja eelnõud. *[[Riigikogu maaelukomisjon|maaelukomisjon]]: maaelu, põllumajanduse ning maareformi küsimused ja eelnõud. *[[Riigikogu majanduskomisjon|majanduskomisjon]]: küsimused ja eelnõud, mis on seotud Eesti üldise majanduspoliitika, ettevõtluse ja äritegevusega, riigi võetavate välislaenude ja neile garantii andmisega, välislepingute ratifitseerimise, omandisuhete ja elamumajandusega ning transpordi, side ja telekommunikatsiooniga. *[[Riigikogu põhiseaduskomisjon|põhiseaduskomisjon]]: põhiseaduse muutmise eelnõud ning küsimused ja eelnõud, mis käsitlevad põhiseaduslike institutsioonide, sh Riigikogu tegevust, valimisi, Eesti kodakondsust, isikuandmete kaitset ja rahvastiku arvestuse pidamist, avalikku teenistust ning teisi riigi- ja üldise haldusõigusega seotud teemasid. * [[Riigikogu rahanduskomisjon|rahanduskomisjon]]: riigieelarve, maksunduse ja panganduse küsimused ja eelnõud *[[Riigikogu riigikaitsekomisjon|riigikaitsekomisjon]]: julgeoleku, riigikaitse, kaitseväeteenistuse, rahvusvahelise sõjalise koostöö, küberturvalisuse, strateegilise kauba küsimused ja eelnõud. *[[Riigikogu sotsiaalkomisjon|sotsiaalkomisjon]]: küsimused ja eelnõud, mis käsitlevad sotsiaalkindlustust, töösuhteid ja tervishoidu, sh pensionikindlustust, peretoetusi ja puuetega inimeste toetusi, töötute sotsiaalse kaitset, sotsiaalhoolekannet ja lastekaitset, töö- ja puhkeaega ning ravikindlustust. *[[Riigikogu väliskomisjon|väliskomisjon]]: välissuhtlusega seotud küsimused ja eelnõud. *[[Riigikogu õiguskomisjon|õiguskomisjon]]: tsiviil- ja karistusõiguse valdkonda kuuluvad küsimused ja eelnõud. ==== Erikomisjonid ==== Erikomisjonide koosseis, ülesanded ja tegevusest aruandmise kord määratakse Riigikogu otsusega. Riigikogu liige võib erikomisjoni kuuluda, kuid tal ei ole selleks kohustust. [[XIV Riigikogu]] koosseisu ajal töötab kolm erikomisjoni:<ref name=":17" /> * [[Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon|julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon]]: komisjon teostab järelevalvet täidesaatva riigivõimu asutuste üle julgeolekuasutuste ja jälitusametkondade tegevusega seonduvates küsimustes. * [[Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon|korruptsioonivastane erikomisjon]]: komisjon jälgib, et Eesti riigi seadustes sätestatud korruptsioonivastaseid meetmeid ka tegelikult rakendataks. * [[Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon|riigieelarve kontrolli erikomisjon]]: komisjon kontrollib, et riigieelarve oleks täidetud ning riigi vara ja eelarve vahendeid kasutataks säästlikult, otstarbekalt ja õiguspäraselt. === Fraktsioonid === {{Vaata| Riigikogu fraktsioon}} [[Riigikogu fraktsioon|Fraktsioonid]] on Riigikogu liikmete liidud, mille moodustavad ühe ja sama erakonna valimisnimekirja alusel Riigikokku valitud liikmed. Ühe erakonna kandidaatide nimekirja kuuluvad Riigikogu liikmed võivad moodustada ainult ühe fraktsiooni ja iga Riigikogu liige võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni. See tähendab, et fraktsiooni vahetamine Riigikogu valimiste vahelisel ajal ei ole võimalik. Fraktsiooni vahetamise keeld peaks looma selge seose valimistel kandideerinud Riigikogu liikme ja tema erakonna poliitilise programmi vahel. Riigikogu liikmel on õigus igal ajal fraktsioonist välja astuda või fraktsioon võib Riigikogu liikme enda hulgast välja arvata. Sellisel juhul saab riigikogu liikmest fraktsioonitu saadik. Iga fraktsioon valib enda hulgast esimehe ja aseesimehe, kes ei või kuuluda samal ajal Riigikogu juhatusse. Kui fraktsioonis on üle 12 liikme, siis võib fraktsioon valida ka teise aseesimehe. [[XIV Riigikogu|XIV Riigikogus]] on 5 fraktsiooni:<ref>{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/riigikogu/fraktsioonid/|pealkiri=Fraktsioonid|väljaanne=riigikogu.ee|vaadatud=25.07.2022}}</ref> * [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] fraktsioon * [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] fraktsioon * [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna]] fraktsioon * [[Isamaa Erakond|Isamaa]] fraktsioon * [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] fraktsioon === Välisdelegatsioonid === Välissuhtluse korraldamiseks moodustatakse Riigikogu liikmetest välisdelegatsioonid. Delegatsiooni liikmed määratakse Riigikogu otsusega. Vähemalt kord aastas esitavad delegatsioonid [[Riigikogu väliskomisjon|väliskomisjonile]] oma tegevuse aruande. [[XIV Riigikogu|XIV Riigikogus]] on 6 välisdelegatsiooni:<ref name=":13" /> * [[NATO Parlamentaarne Assamblee|NATO Parlamentaarse Assamblee]] delegatsioon (NATO PA) * [[Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee|Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee]] delegatsioon (ENPA) * [[Balti Assamblee]] delegatsioon (BA) * [[OSCE Parlamentaarne Assamblee|OSCE Parlamentaarse Assamblee]] delegatsioon (OSCE PA) * [[Parlamentidevaheline Liit|Parlamentidevahelise Liidu]] delegatsioon (IPU) * [[Euroopa Parlamentidevaheline Kosmosekonverents|Euroopa Parlamentidevahelise Kosmosekonverentsi]] delegatsioon (EPK) ===Parlamendirühmad=== Parlamendirühmad aitavad Riigikogu liikmetel suhelda teiste riikide parlamentidega, viia ellu välispoliitikat ja tutvustada Eesti riiki mujal maailmas. Parlamendirühma loomise võib algatada iga Riigikogu liige. Parlamendirühma liikmete arv ei ole piiratud.<ref name=":14" /> === Ühendused === Riigikogu liikmed või [[Riigikogu fraktsioon|fraktsioonid]] võivad luua ühendusi, et tõmmata tähelepanu konkreetsele teemale, toetada või kaitsta kitsama eluvaldkonna huve. Ühenduste loomine on praktiliselt piiranguteta ja nendega võivad liituda kõik Riigikogu liikemed.<ref name=":18">{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/riigikogu/uhendused/|pealkiri=Ühendused|väljaanne=riigikogu.ee|vaadatud=25.07.2022}}</ref> === Riigikogu Kantselei === {{Vaata| Riigikogu Kantselei}} [[Riigikogu Kantselei]] on Riigikogu juures töötav ametiasutus, mis tagab Riigikogule vajalikud tingimused tema põhiseaduslike funktsioonide täitmisel. See tähendab Riigikogu, tema liikmete ja tööorganite nõustamist, Riigikogu igakülgset teenindamist ning tema sise- ja välissuhtluse korraldamist ja palju muud. Riigikogu Kantseleid juhib direktor, kelle määrab ametisse [[Riigikogu juhatus]] avaliku konkursi korras.<ref name=":19" /><ref>{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/riigikogu/riigikogu-kantselei/kantselei-ulesanded/|pealkiri=Kantselei ülesanded|väljaanne=riigikogu.ee|vaadatud=26.07.2022}}</ref> == Vaata ka == *[[Riigikogu hoone]] *[[Eesti Arengufond]] ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == * "Valitud ja valitsenud. Eesti parlamentaarsete ja muude esinduskogude ning valitsuste isikkoosseis aastail 1917–1999". Koostanud [[Jaan Toomla]]. [[Eesti Rahvusraamatukogu]], [[Tallinn]] [[1999]], 475 lk, ISBN 9985921720 * [[Jaak Valge]] "Eesti parlament 1917–1940. Poliitiline ajalugu". [[Eesti Rahvusraamatukogu]], [[2019]], 679 lk, ISBN 9789949413607 == Välislingid == {{vikisõnastikus}} {{commonskat|Parliament of Estonia}} {{Vikitsitaadid}} *[http://www.riigikogu.ee Riigikogu koduleht] *[https://www.riigiteataja.ee/akt/RKVS Riigikogu valimise seadus] *[https://www.riigiteataja.ee/akt/RKKTS Riigikogu kodu- ja töökorra seadus] *[https://www.riigiteataja.ee/akt/RKLS Riigikogu liikme staatuse seadus] *[https://www.riigiteataja.ee/akt/13083884 Riigikogu 01.12.1992 otsus "Seadusloome järjepidevus". Avaldamismärge: RT 1992, 52, 651.] {{Eesti artiklid}} [[Kategooria:Riigikogu| ]] [[Kategooria:Parlamendid]] [[Kategooria:Eesti poliitika]] ne39kg0iz1k3fozdk33vdr0loarxejo 6168340 6168313 2022-07-26T14:58:44Z Karljohan29 136246 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{Infokast esinduskogu | nimi = Riigikogu | kooseis = [[XIV Riigikogu]] | tüüp = Ühekojaline [[parlament]] | eelnev = [[Asutav Kogu]] | juht_nimi = [[Jüri Ratas]] | embleem = Riigikogu logo noBG.png | kohti = 101 | juht_partei = [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]] | juht_valimised = 18. märtsist 2021 | valimissüsteem = [[Võrdeline valimissüsteem|Proportsionaalne]] | veebileht = https://www.riigikogu.ee/ | kogunemispaik1 = [[Toompea loss]], [[Tallinn]] | kohtade_jaotus1 = Composition of the Parliament of Estonia.svg | kohtade_jaotus1_suurus = 250 | volituste_kestus = Neli aastat | juht2_partei = [[Isamaa Erakond|Isamaa]] | juht2_nimi = [[Helir-Valdor Seeder]] | juht3_nimi = [[Martin Helme]] | juht_nimetus = [[Riigikogu esimees]] | juht2_valimised = 19. juulist 2022 | juht3_valimised = 18. märtsist 2021 | juht3_partei = [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] | juht2_nimetus = [[Riigikogu esimene aseesimees]] | juht3_nimetus = [[Riigikogu teine aseesimees]] | fraktsioonid1 = [[Kaja Kallase teine valitsus|'''Valitsus''']] '''(54)''' * {{Legend|#FFE200|[[Eesti Reformierakond]] (34)}} * {{Legend|#009CE2|[[Isamaa Erakond]] (11)}} * {{Legend|#FF0000|[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] (9)}} '''Opositsioon (47)''' * {{Legend|#007557|[[Eesti Keskerakond]] (24)}} * {{Legend|#0063AF|[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] (19)}} * {{Legend|#CCCCCC|Fraktsioonitud saadikud (4)}} | järgmised_valimised = [[2023. aasta Riigikogu valimised|5. märts 2023]] | viimased_valimised = [[2019. aasta Riigikogu valimised|3. märts 2019]] | koosolekute_saal1 = Riigikogu (2011).jpg | esimesed_valimised = [[1920. aasta Riigikogu valimised|27.–29. november 1920]] | asutatud = 4. jaanuaril 1921 | palk = 4746–7303 eurot kuus (2022) | komisjonid1 = {{Peidetav loend |päis= 11 alatist komisjoni|[[Euroopa Liidu asjade komisjon]]|[[Keskkonnakomisjon]]|[[Kultuurikomisjon]]|[[Maaelukomisjon]]|[[Majanduskomisjon]]|[[Põhiseaduskomisjon]]|[[Rahanduskomisjon]]|[[Riigikaitsekomisjon]]|[[Sotsiaalkomisjon]]|[[Väliskomisjon]]|[[Õiguskomisjon]]}} }}{{EestiPoliitika}} '''Riigikogu''' on [[Eesti|Eesti Vabariigi]] ühekojaline [[parlament]], kellele kuulub Eestis [[seadusandlik võim]]. See on ainus Eesti riigiorgan, mis valitakse otse Eesti rahva poolt. Riigikogu tähtsamad ülesanded on välja töötada [[Seadus|seadusi]], võtta vastu otsuseid, anda volitused peaministrikandidaadile valitsuse moodustamiseks, teha parlamentaarset kontrolli, võtta vastu [[riigieelarve]], valida [[Eesti president|Vabariigi Presidenti]] ning arendada välissuhtlust. Riigikogu loodi 1920. aastal [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1920)|Eesti esimese põhiseadusega]] ja praegusel kujul toimib Riigikogu alates [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|1992. aasta põhiseaduse]] vastuvõtmisest.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ulesanded-ja-tookorraldus/mis-on-riigikogu/|pealkiri=Mis on Riigikogu?|väljaanne=riigikogu.ee|vaadatud=07.07.2022}}</ref><ref name=":7">{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ulesanded-ja-tookorraldus/mida-riigikogu-teeb/|pealkiri=Mida Riigikogu teeb?|väljaanne=riigikogu.ee|vaadatud=07.07.2022}}</ref><ref name=":4">{{Netiviide|autor=[[Janar Jäätma]], Arne Koitmäe, Tiina Runthal|url=https://pohiseadus.ee/sisu/3532|pealkiri=Paragrahv 59|väljaanne=Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne 2020.|aeg=2020|vaadatud=07.07.2022}}</ref> Riigikogusse kuulub 101 liiget, kes valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõttel neljaks aastaks. Riigikogu valimisõigus on kõigil 18-aastaseks saanud teovõimelistel [[Eesti kodanik|Eesti kodanikel]]. Riigikogusse võib kandideerida iga vähemalt 21-aastane hääleõiguslik Eesti kodanik.<ref name=":0" /> Riigikogu tööd korraldab [[Riigikogu juhatus]], mis koosneb [[Riigikogu esimees|Riigikogu esimehest]] ja kahest aseesimehest. Iga Riigikogu liige kuulub vähemalt ühte [[Riigikogu alatine komisjon|alatisse komisjoni]], kus valmistatakse seaduseelnõud ette enne täiskogu istungit. Riigikogu liikmed koonduvad oma erakondliku kuuluvuse järgi [[Riigikogu fraktsioon|fraktsioonidesse]], mille kaudu viivad Riigikokku valitud erakonnad ellu oma poliitilist programmi. Riigikogu liikmed võivad välissuhtluse edendamiseks või mõne kitsama eluvaldkonna huvide kaitsmiseks moodustada veel parlamendirühmasid ja ühendusi. Riigikogu tegevuse toetamiseks töötab Riigikogu juures [[Riigikogu Kantselei]].<ref name=":15" /><ref name=":14" /><ref name=":18" /><ref name=":19">{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/riigikogu/riigikogu-kantselei/|pealkiri=Riigikogu Kantselei|väljaanne=riigikogu.ee|vaadatud=26.07.2022}}</ref> Riigikogu istungid toimuvad [[Tallinn|Tallinnas]] [[Toompea loss|Toomapea lossis]]. Viimastel, [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimistel]] valiti [[XIV Riigikogu]] koosseis. == Nimi == Nime "Riigikogu" pakkus välja [[Johannes Reintalu|Johannes Reinthal]] [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1920)|1920. aasta põhiseaduse]] väljatöötamisel [[Asutav Kogu|Asutavas Kogus]]. Nime valimisel leiti, et riigi seadusandliku kogu nimetus peaks olema lühike, kuid kõnekas. Põhiseaduse kolmandal lugemisel sai Rainthali variant 26 häält ja [[Konstantin Päts|Konstantin Pätsi]] pakutud "Riigikoda" 25 häält, kuigi teisel lugemisel oli "Riigikoda" saanud 47 häält "Riigikogu" 20 vastu. Tõsiselt kaaluti ka nime "Riigivolikogu", kuid Pätsi arvates oli sõna "voli" tüve poolest võõras, sest tulenes venekeelsest sõnast "volja".<ref>{{Raamatuviide|autor=[[Jaak Valge]]|pealkiri=Eesti parlament 1917-1940 : poliitiline ajalugu|aasta=2019|kirjastus=Eesti Rahvusraamatukogu|lehekülg=144–149|url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:396035|isbn=978-9949-413-60-7}}</ref> ==Ajalugu== === Riigikogu eelkäijad === Esimeseks Eesti rahvaesinduseks oli 1917. aastal valitud [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu|Eestimaa Ajutine Maanõukogu]] ehk Maapäev. 28. novembril 1917 kuulutas Maanõukogu end kõrgeimaks võimuks Eestis kuni demokraatlikult valitud [[Asutav kogu (üldmõiste)|Asutava Kogu]] kokkukutsumiseni. Edasisteks tegevusteks anti volitused Maanõukogu vanematekogule. Otsuse vastuvõtmise järel ajasid [[Bolševikud|enamlased]] Maanõukogu laiali ja selle tegevus katkes terveks aastaks.<ref name=":1">{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ajalugu/eestimaa-ajutine-maanoukogu-ehk-maapaev/|pealkiri=Eestimaa ajutine maanõukogu ehk maapäev|väljaanne=riigikogu.ee|vaadatud=07.07.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://meieparlamentjaaeg.nlib.ee/1917-maapaev|pealkiri=1917|väljaanne=meieparlamentjaaeg.nlib.ee|vaadatud=07.07.2022}}</ref> [[Saksa keisririik|Saksa]] vägede lähenedes 1918. aasta veebruaris otsustas põranda all tegutsev Maanõukogu vanematekogu nimetada ametisse [[Eestimaa Päästekomitee]], kelle ülesandeks oli Eesti iseseisvuse väljakuulutamine. Iseseisvus kuulutatigi välja [[Manifest kõigile Eestimaa rahvastele|iseseisvusmanifeti]] ettelugemisega [[Pärnu]]s 23. veebruaril 1918. Juba 25. veebruaril jõudsid Saksa väed [[Tallinn]]a ja algas [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]]. Saksamaa alistus 11. novembril 1918 ja Maanõukogu kogunes uuesti 20. novembril, nüüd esimest korda iseseisva Eesti esinduskoguna. Järgnevate kuude jooksul otsustas Maapäeva kokku kutsuda [[Asutav Kogu]], mille ülesandeks oli võtta vastu [[põhiseadus]] ja [[maaseadus]].<ref name=":1" /><ref>{{Raamatuviide|pealkiri=Eesti parlament 1917-1940 : poliitiline ajalugu|url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:396035|autor=[[Jaak Valge]]|aasta=2019|kirjastus=Eesti Rahvusraamatukogu|isbn=978-9949-413-60-7|lehekülg=95-108}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ajalugu/asutav-kogu/|pealkiri=Asutav Kogu|väljaanne=riigikogu.ee|vaadatud=07.07.2022}}</ref> 120 liikmelise [[Asutava Kogu valimised]] toimusid 5.–7. veebruaril 1919 ja esimene koosolek oli 23. aprillil 1919. Oma tegevusaja jooksul võttis Asutav Kogu vastu Eesti riikluse seisukohalt mitmeid olulisi seaduseid ja otsuseid, nagu [[Maaseadus|maareformiseadus]], [[Tartu rahu|Tartu rahulepingu]] ratifitseerimine, perekonnaseadus ja algkoolide seadus. Kõige tähtsam oli [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1920)|Eesti esimese põhiseaduse]] vastuvõtmine 15. juunil 1920, mille järgi kuulus seadusandlik võim Riigikogule.<ref name=":2">{{Raamatuviide|pealkiri=Eesti parlament 1917-1940 : poliitiline ajalugu|lehekülg=117-123|autor=[[Jaak Valge]]|aasta=2019|kirjastus=Eesti Rahvusraamatukogu|isbn=978-9949-413-60-7|url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:396035}}</ref> ===Riigikogu 1920. aasta põhiseaduse kehtimise ajal=== [[Fail:Riigikogu istungisaal 1920ndatel (5).jpg|pisi|Riigikogu istungisaal 1920. aastatel]] [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1920)|1920. aasta põhiseadus]] kehtestas [[Demokraatia|demokraatliku]] [[Parlamentaarne vabariik|parlamentaarse]] riigikorra. Põhiseaduse järgi oli riigivõimu kõrgeimaks kandjaks rahvas ning Riigikogu valimised oli üks viis selle võimu teostamiseks. 100-liikmeline Riigikogu oli seadusandlikku võimu omav rahvaesindus, mis valiti kolmeks aastaks [[Proportsionaalne valimissüsteem|proportsionaalse valimissüsteemi]] abil üldistel, ühetaolistel, otsestel ja salajastel valimistel. Hääleõiguslikud olid kõik vähemalt 20-aastased ja vahetpidamata üle aasta kodakondsust omanud Eesti kodanikud. Kuni 1926. aastani puudus [[valimiskünnis]], seejärel pidi nimekiri võitma vähemalt kaks kohta, et Riigikogus esindus saada.<ref name=":3">{{Netiviide|url=https://pohiseadus.ee/sisu/3466|pealkiri=Eesti Vabariigi põhiseaduste ajaloost|vaadatud=07.07.2022|väljaanne=Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne 2020.|autor=[[Raul Narits]], [[Hent Kalmo]], Lauri Madise|aeg=2020}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Kristen Kanarik|url=https://heakodanik.ee/sites/default/files/Valimisea%20langetamise%20%C3%B5igusliku%20regulatsiooni%20anal%C3%BC%C3%BCs.pdf|pealkiri=Valimisea langetamine|aeg=12. detsember 2011|vaadatud=07.07.2022}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=[[Rait Maruste]]|pealkiri=Eesti omariikluse põhidokumendid : eelkonstitutsioonilised aktid ja põhiseadused lühikommentaaridega|aasta=2020|kirjastus=Eesti Teaduste Akadeemia riigiõiguse sihtkapital|lehekülg=83|isbn=978-9949-735-41-9|url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:435140/370551/page/80}}</ref> Põhiseaduse järgi kutsus Riigikogu ametisse ja vabastas ametist [[Eesti valitsus|valitsuse]]. Valitsusel pidi olema Riigikogu usaldus. Kogu valitsuse või selle liikme [[Umbusaldusavaldus|umbusaldamine]] Riigikogu poolt tõi kaasa valitsuse või selle liikme tagasiastumise. See tähendas, et valitsuse sõltuvus Riigikogust oli suur. Kuna põhiseaduses ei olnud [[President|Presidendi]] institutsiooni, kes Riigikogu võimu tasakaalustaks, siis jäi täidesaatev võim liiga nõrgaks. Nõrk täidesaatev võim tõi kaasa aga suurema ebastabiilsuse – valitsused vahetusid tihti ja neil polnud piisavalt iseseisvust, et oma ülesandeid täita. Riigikogu määras ametisse ka [[Riigikohtunik|riigikohtunikud]], mistõttu oli küsitav ka kohtuvõimu iseseisvus.<ref>{{Netiviide|autor=[[Mart Nutt]]|url=http://www.estonica.org/et/Eesti_riigikord_ajaloolises_arengus/Eesti_Vabariigi_esimene_p%C3%B5hiseadus_1920-1933/|pealkiri=Eesti Vabariigi esimene põhiseadus (1920-1933)|väljaanne=estonica.org|aeg=2010|vaadatud=07.07.2022}}</ref> [[I Riigikogu valimised|Esimesed Riigikogu valimised]] toimusid 27.–29. novembril 1920 ning Riigikogu kogunes esimest korda 4. jaanuaril 1921. [[I Riigikogu|I]]&nbsp;[[I Riigikogu|Riigikogu]] läks laiali enne tähtaega, sest [[Rahvahääletus algkoolide usuõpetuse küsimuses|1923. aastal toimunud rahvahääletusel]] oli suurem osa rahvast vastu Riigikogu soovile muuta algkooli seadust nii, et [[Usuõpetus|usuõpetust]] algkoolis enam ei õpetataks. Kuna rahvas lükkas tagasi Riigikogu poolt vastuvõetud seaduse, siis vastavalt põhiseadusele tuli välja kuulutada uued Riigikogu valimised.<ref>{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ajalugu/i-riigikogu-koosseis/|pealkiri=I Riigikogu koosseis|väljaanne=riigikogu.ee|vaadatud=07.07.2022}}</ref> [[1923. aasta Riigikogu valimised|1923. aasta valimistel]] valiti [[II Riigikogu|II]]&nbsp;[[II Riigikogu|Riigikogu]] koosseis ning aastatel [[1926. aasta Riigikogu valimised|1926]], [[1929. aasta Riigikogu valimised|1929]] ja [[1932. aasta Riigikogu valimised|1932]] valiti vastavalt [[III Riigikogu|III]]&nbsp;[[III Riigikogu|Riigikogu]], [[IV Riigikogu|IV]]&nbsp;[[IV Riigikogu|Riigikogu]] ja [[V Riigikogu|V]]&nbsp;[[V Riigikogu|Riigikogu]] koosseisud. 1920. aastatel pääses tavapäraselt Riigikokku kuus suurt erakonda ning neli kuni kaheksa väikest erakonda. Selline killustatus sundis moodustama [[Koalitsioonivalitsus|koalitsioonivalitsusi]], mis enamasti koosnesid nelja-viie erakonna esindajatest. Nii suur koalitsioonierakondade hulk muutis erimeelsuste lahendamise keeruliseks ja seetõttu olid koalitsioonid ebastabiilsed – valitsuste keskmine eluiga jäi veidi alla 11 kuu.<ref>{{Netiviide|autor=[[Ago Pajur]]|url=http://www.estonica.org/et/Ajalugu/1920-1939_Eesti_Vabariik_kahe_maailmas%C3%B5ja_vahel/Parlamentaarse_demokraatia_aastad/|pealkiri=Parlamentaarse demokraatia aastad|väljaanne=estonica.org|vaadatud=07.07.2022|aeg=2009}}</ref> Enne 1932. aasta Riigikogu valimisi toimus Eesti poliitmaastikul suurem konsolideerimine ning Riigikokku pääses kolm suuremat ja kolm väiksemat erakonda. Loodetud stabiilsust see aga ei toonud, sest loodud suured erakonnad lagunesid taas. Lisaks kukkus [[Rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks (juuni 1933)|1933. aasta juunis toimunud rahvahääletusel]] juba teist korda läbi Riigikogu katse põhiseadust muuta, et luua presidendi institutsioon. Põhiseaduse eelnõu põrumise põhjusteks peeti rahva usaldamatust poliitikute, valitsuse ja Riigikogu vastu. [[Rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks (oktoober 1933)|1933. aasta oktoobris]] võeti aga rahvahääletusel ülekaalukalt vastu [[Vabadussõjalased|vabadussõjalaste]] esitatud põhiseaduse eelnõu, mis hakkas kehtima 1934. aastal.<ref>{{Raamatuviide|pealkiri=Eesti parlament 1917-1940 : poliitiline ajalugu|aasta=2019|autor=[[Jaak Valge]]|kirjastus=Eesti Rahvusraamatukogu|lehekülg=330-333|isbn=978-9949-413-60-7|url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:396035}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=[[Johannes Voltri]]|url=https://novaator.err.ee/1608300204/pilk-ajalukku-eesti-oli-sotside-vastuseisu-tottu-16-aastat-riigipeata|pealkiri=Pilk ajalukku: Eesti oli sotside vastuseisu tõttu 16 aastat riigipeata|väljaanne=novaator.err.ee|aeg=26. august 2021|vaadatud=07.07.2022}}</ref> === Riigikogu 1934. aasta põhiseaduse kehtimise ajal === [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1934)|1934. aastal kehtima hakanud põhiseadus]] muutis Eesti riigikorra [[Presidentaalne vabariik|presidentaalseks]]. Riigikogu koosseisu vähendati 50 liikmele ja valimisperioodi suurendati kolmelt aastalt neljale. Loodi [[riigipea]] institutsioon, keda nimetati [[Riigivanem|Riigivanemaks]]. Riigivanem sai uue põhiseadusega Riigikogu üle täieliku kontrolli – Riigivanemal oli õigus välja kuulutada valimised enne nelja aasta möödumist ning lõpetada Riigikogu korraline istungjärk enne tähtaega. Riigivanemal oli ka suspensiivse [[veto]] õigus Riigikogu otsuste suhtes ning edasilükkamatu vajaduse korral võis Riigivanem välja anda seaduse jõuga [[Dekreet|dekreete]]. Samuti oli valitsuse moodustamine Riigivanema ainupädevus, kuid Riigikogule jäi siiski õigus valitsust või selle liiget [[Umbusaldusavaldus|umbusaldada]].<ref name=":3" /><ref>{{Netiviide|autor=[[Mart Nutt]]|url=http://www.estonica.org/et/Eesti_riigikord_ajaloolises_arengus/Eesti_Vabariigi_teine_p%C3%B5hiseadus_1934-1937_ja_1934_aasta_riigip%C3%B6%C3%B6re/|pealkiri=Eesti Vabariigi teine põhiseadus (1934-1937) ja 1934. aasta riigipööre|väljaanne=estonica.org|aeg=2010|vaadatud=08.07.2022}}</ref><ref>{{Raamatuviide|pealkiri=Eesti omariikluse põhidokumendid : eelkonstitutsioonilised aktid ja põhiseadused lühikommentaaridega|autor=[[Rait Maruste]]|aasta=2020|kirjastus=Eesti Teaduste Akadeemia riigiõiguse sihtkapital|lehekülg=106-107|isbn=978-9949-735-41-9|url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:435140/370551/page/101}}</ref> Tegelikult Riigikogu kordagi 1934. aasta põhiseaduse järgi ei valitud, kuna 12. märtsil 1934 teostas [[Peaminister Riigivanema ülesannetes|Riigivanema ülesannetes tegutsev peaminister]] [[Konstantin Päts]] [[1934. aasta riigipööre|veretu riigipöörde]], et takistada [[Vabadussõjalased|vabadussõjalaste]] võimulepääsemist. Riigikogu valimised lükati 19. märtsil edasi ning 2. oktoobril 1934 lõpetas Peaminister Riigivanema ülesannetes eelmise põhiseaduse alusel valitud Riigikogu erakorralise istungjärgu. Riigikogu ei kutsutud enam kokku kuni 1938. aastani. Kogu seadusandlik võim läks Riigivanema ülesandeid täitva Pätsi kätte, kes andis seadusi välja dekreetide või määrustena. Algas niinimetatud [[vaikiv ajastu]].<ref name=":3" /><ref>{{Netiviide|autor=[[Ago Pajur]]|url=http://www.estonica.org/et/Ajalugu/1920-1939_Eesti_Vabariik_kahe_maailmas%C3%B5ja_vahel/Autoritaarse_re%C5%BEiimi_aastad/|pealkiri=Autoritaarse režiimi aastad|väljaanne=estonica.org|aeg=2009|vaadatud=08.07.2022}}</ref> ==== Rahvuskogu ==== {{Pikemalt artiklis|Rahvuskogu}} Oma võimu tugevdamiseks ja legitimiseerimiseks otsustas [[Konstantin Päts]] korraldada rahvahääletuse [[Rahvuskogu]] kokku kutsumiseks, mille peamiseks ülesandeks oli välja töötada uus põhiseadus. Rahvuskogu pidi koosnema kahest kojast: 80-liikmeline esimene koda koosnes rahva poolt valitud saadikutest ning 40-liikmeline teine koda koosnes kohtute, [[Kohalik omavalitsus|kohalike omavalitsuste]], majanduslike ja kutsete omavalitsuste, vähemusrahvaste kultuuriomavalitsuste, ülikoolide, [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] ning kirikute esindajatest. Lisaks määras 10 liiget Riigivanem ise. 23.–25. veebruaril 1936 toimunud rahvahääletusel kiideti Rahvuskogu loomise kava heaks, kuigi valimised ei olnud täiesti ausad. Valitsus korraldas suure kihutustöö Rahvuskogu loomise toetamiseks, kuid vastupropaganda oli keelatud.<ref>{{Raamatuviide|autor=[[Rait Maruste]]|pealkiri=Eesti omariikluse põhidokumendid : eelkonstitutsioonilised aktid ja põhiseadused lühikommentaaridega|aasta=2020|kirjastus=Eesti Teaduste Akadeemia riigiõiguse sihtkapital|lehekülg=111|isbn=978-9949-735-41-9|url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:435140/370551/page/106}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=[[Jaak Valge]]|pealkiri=Eesti parlament 1917-1940 : poliitiline ajalugu|aasta=2019|kirjastus=Eesti Rahvusraamatukogu|isbn=978-9949-413-60-7|url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:396035|lehekülg=483}}</ref> 12.–14. detsembril 1936 toimusid Rahvuskogu esimese koja valimised, kuid 50 valimisringkonnas seati üles ainult üks kandidaat, kes loeti valituks ilma valimisteta, ja ülejäänud 30 ringkonnas oli valimisaktiivsus väga väike. Esimesse kotta osutus valituks ainult üks opositsiooni kandidaat, teises kojas oli veel kolm opositsionääri. Rahvuskogu töötas 18. veebruarist 1936 kuni sama aasta 17. augustini. 28. juulil 1938 võttis Rahvuskogu vastu uue põhiseaduse. Lisaks võeti vastu seitse põhiseaduse rakendamise seadust.<ref>{{Raamatuviide|autor=[[Jaak Valge]]|pealkiri=Eesti parlament 1917-1940 : poliitiline ajalugu|aasta=2019|kirjastus=Eesti Rahvusraamatukogu|isbn=978-9949-413-60-7|lehekülg=487|url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:396035}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ajalugu/rahvuskogu/|pealkiri=Rahvuskogu|väljaanne=riigikogu.ee|vaadatud=08.07.2022}}</ref> === Riigikogu 1938. aasta põhiseaduse kehtimise ajal === [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1938)|1938. aasta põhiseadusega]] jäi Eesti riigikord [[Presidentaalne vabariik|presidentaalseks]]. Uue põhiseaduse järgi koosnes Riigikogu kahest kojast: [[Riigivolikogu]]st ja [[Riiginõukogu]]st. Riigikogu üldkoosoleku juhatuse või [[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] algatusel võidi kokku kutsuda [[Riigikogu üldkoosolek]], mis koosnes Riigivolikogu ja Riiginõukogu liikmetest. 80-liikmeline Riigivolikogu valiti rahva poolt viieks aastaks üldistel, ühetaolistel, otsesel ja salajasel hääletamisel ning isikuvalimiste teel [[Majoritaarne valimissüsteem|enamusvalimise põhimõttel]]. Hääleõiguslikud olid kõik vähemalt 22-aastased ja vahetpidamata üle kolme aasta kodakondsust omanud Eesti kodanikud. Kandideerida võisid kõik hääleõiguslikud Eesti kodanikud, kes olid vähemalt 25 aastat vanad. Riiginõukogu koosnes kõrgetest ametiisikutest, kodade ja omavalitsuste esindajatest ning [[riigipea]] poolt [[eriõigus]]el nimetatud isikutest. Riiginõukogu liikmete arv ei olnud määratud, kuid minimaalselt sai Riiginõukogus olla 40 liiget. Kõik Riiginõukogu liikmed pidid olema vähemalt 40 aastat vanad. Riiginõukogu ülesanne oli Riiginõukogu stabiliseerimine ning demokraatiaga kaasneva [[Populism|populismi]] tasandamine, teisalt ka presidentaalse võimu toestamine.<ref>{{Raamatuviide|autor=[[Rait Maruste]]|pealkiri=Eesti omariikluse põhidokumendid : eelkonstitutsioonilised aktid ja põhiseadused lühikommentaaridega|aasta=2020|kirjastus=Eesti Teaduste Akadeemia riigiõiguse sihtkapital|isbn=978-9949-735-41-9|lehekülg=171-178|url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:435140/370551/page/159}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=[[Mart Nutt]]|url=http://www.estonica.org/et/Eesti_riigikord_ajaloolises_arengus/Eesti_Vabariigi_kolmas_p%C3%B5hiseadus_de_facto_1938-1940,_de_jure_1938-1992/|pealkiri=Eesti Vabariigi kolmas põhiseadus (de facto 1938-1940, de jure 1938-1992)|väljaanne=estonica.org|aeg=2010|vaadatud=08.07.2022}}</ref><ref name=":5">{{Netiviide|autor=[[Janar Jäätma]], Arne Koitmäe, Tiina Runthal|url=https://pohiseadus.ee/sisu/3533|pealkiri=Paragrahv 60|vaadatud=09.07.2022|väljaanne=Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne 2020.|aeg=2020}}</ref> [[1938. aasta Riigivolikogu valimised|I]]&nbsp;[[1938. aasta Riigivolikogu valimised|Riigivolikogu valimised]] toimusid 24.–25. veebruaril 1938. Võitjaks osutus [[Konstantin Päts|Pätsi]] režiimi poolt ellu kutsutud valimisliit [[Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinne]], kes saavutas Riigivolikogus absoluutse enamuse. Kuna Riiginõukokku nimetati samuti peamiselt Pätsile lojaalsed isikud, siis osutus [[VI Riigikogu|VI]]&nbsp;[[VI Riigikogu|Riigikogu]] koosseis presidendile kuulekaks. Riigikogu alustas üle kolme aasta taas tööd mõlema koja ühisistungiga 21. aprillil 1938.<ref>{{Raamatuviide|autor=[[Jaak Valge]]|pealkiri=Eesti parlament 1917-1940 : poliitiline ajalugu|aasta=2019|kirjastus=Eesti Rahvusraamatukogu|isbn=978-9949-413-60-7|url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:396035|lehekülg=504-508}}</ref> 16. juunil 1940 esitas [[Nõukogude Liit]] Eestile ultimaatumi, milles nõuti Moskvale meelepärase valitsuse moodustamist. 17. juunil okupeerisid Nõukogude väed Eesti ja Päts nimetas nõukogudemeelse valitsuse ametisse 21. juunil. Okupatsioonivõim korraldas kiirkorras ja põhiseadust rikkudes 14.–15. juulil erakorralised Riigivolikogu valimised, kus osalesid ainult [[Eesti Töötava Rahva Liit|Eesti Töötava Rahva Liidu]] kandidaadid. Kõik vastaskandidaadid peale ühe eemaldati eri põhjustel. Uus Riigivolikogu koosseis "palus" Eesti vastuvõtmist Nõukogude Liitu. Eesti võetigi Nõukogude Liidu koosseisu 6. augustil 1940. Riigivolikogu nimetati seejärel ümber [[Eesti NSV Ülemnõukogu|Eesti NSV Ülemnõukoguks]].<ref>{{Raamatuviide|autor=[[Jaak Valge]]|pealkiri=Eesti parlament 1917-1940 : poliitiline ajalugu|aasta=2019|kirjastus=Eesti Rahvusraamatukogu|isbn=978-9949-413-60-7|lehekülg=523-525|url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:396035}}</ref> === Eesti Vabariigi Ülemnõukogu === [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] 18. märtsil 1990 toimunud valimised oli esimesed Ülemnõukogu valimised [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooni]] ajal, kus lubati kandideerida mitme poliitilise liikumise esindajaid. Kandideerida võisid ka mittekommunistlikud kandidaadid. Valimisõigus oli kõigil täisealistel Eesti territooriumil elavatel residentidel. Ülemnõukogus oli 105 kohta, millest neli oli määratud [[NSV Liidu relvajõud|NSV Liidu relvajõudude]] esindajatele. Valituks osutunud inimestest 73 esindasid iseseisvusmeelseid ja 27 impeeriumimeelseid jõude.<ref name=":6">{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ajalugu/ensv-ulemnoukogu-ev-ulemnoukogu/|pealkiri=ENSV Ülemnõukogu / EV Ülemnõukogu|väljaanne=riigikogu.ee|vaadatud=09.07.2022}}</ref> 8. mail 1990 otsustas Ülemnõukogu Eesti ametliku nimetusena võtta kasutusele “Eesti Vabariik”. Seetõttu hakati ka rahva esinduskogu nimetama Eesti Vabariigi Ülemnõukoguks. Ülemnõukogu kõige olulisem õigusakt oli 20. augustil 1991 vastu võetud [[otsus Eesti riiklikust iseseisvusest]], millega sai Eestist taas iseseisev riik. Seejärel tegutses Ülemnõukogu kuni uue Riigikogu koosseisu kokku kutsumiseni ''[[de facto]]'' Eesti Vabariigi parlamendina.<ref name=":6" /> === Riigikogu 1992. aasta põhiseaduse kehtimise ajal === 1992. aastal võeti [[1992. aasta põhiseaduse referendum|rahvahääletusel]] vastu [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|Eesti Vabariigi neljas põhiseadus]], millega pöörduti tagasi [[Parlamentaarne vabariik|parlamentaarse]] riigikorra juurde. Uus põhiseadus sätestab ühekojalise 101-liikmelise Riigikogu, mis lähtus [[Rein Taagepera]] väljapakutud valemist, et Riigikogu suurus oleks kuupjuur elanike arvust. Esimest korda oli Riigikogul paaritu arv liikmeid, sest põhiseaduse loojad arvasid, et paaritu arv välistab totaalse patiseisu parlamendis, kus mingis küsimuses saadikute hääled lähevad pooleks. Põhiseaduse loomisel arutati ka kahekojalise Riigkogu taastamise üle, kuid leiti, et väikesel mitteföderaalsel riigil ei ole vajadust kahekohalise parlamendi järele.<ref name=":5" /> Riigikogu liikmed valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Valimised on üldised, ühetaolised, otsesed ja salajased. Kehtib 5% [[valimiskünnis]]. Hääleõiguslikud on kõik [[Teovõime|teovõimelised]] vähemalt 18-aastased Eesti kodanikud. Riigikokku võivad kandideerida kõik vähemalt 21-aastased hääleõiguslikud Eesti kodanikud. Riigikogu valimised toimuvad iga nelja aasta tagant [[Märts|märtsi]] esimesel [[Pühapäev|pühapäeval]].<ref name=":5" /><ref>{{Netiviide|autor=[[Hent Kalmo]], [[Oliver Kask]]|url=https://pohiseadus.ee/sisu/3529|pealkiri=Paragrahv 57|vaadatud=09.07.2022|väljaanne=Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne 2020.|aeg=2020}}</ref> [[Seadusandlik võim|Seadusandliku]] ja [[Täidesaatev võim|täidesaatva võimu]] vahekord on tasakaalustatud. Põhiseaduse järgi annab Riigikogu peaministrikandidaadile volitused [[Eesti valitsus|valitsuse]] moodustamiseks ja teostab valitsuse üle parlamentaarset kontrolli, mille juurde kuulub [[Umbusaldusavaldus|umbusalduse avaldamine]] valitsusele või selle liikmele. Tasakaalus on ka Riigikogu ja [[Kohtuvõim|kohtuvõimu]] vahekord. Riigikogu nimetab ametisse [[Riigikohtu esimees|Riigikohtu esimehe]] ja liikmed, samas kontrollib [[Riigikohus]], et Riigikogu tegevus oleks põhiseaduspärane. Riigikogu üks tähtsamaid ülesandeid on veel [[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] valimine, kelle ülesanne on riigivõimude tasakaalustamine. Presidendil on Riigikogus vastu võetud seaduste suhtes edasilükkava [[veto]] õigus ja õigus otsustada valitsuse taotlusel Riigikogu erakorraliste valimiste väljakuulutamine, kui Riigikogu on avaldanud valitsusele või peaministrile umbusaldust.<ref name=":4" /><ref>{{Netiviide|autor=[[Mart Nutt]]|url=http://www.estonica.org/et/Eesti_riigikord_ajaloolises_arengus/Iseseisvuse_taastamine_ja_neljas_p%C3%B5hiseadus_1992-%E2%80%A6/|pealkiri=Iseseisvuse taastamine ja neljas põhiseadus (1992-…)|väljaanne=estonica.org|aeg=2010|vaadatud=09.07.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=[[Ülle Madise]], Mall Gramberg|url=https://pohiseadus.ee/sisu/3551|pealkiri=Paragrahv 77|aeg=2020|vaadatud=09.07.2022|väljaanne=Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne 2020.}}</ref> Esimesed Riigikogu valimised taasiseseisvunud Eestis toimusid 20. septembril 1992 ja [[VII Riigikogu]] koosseis tuli esimeseks istungiks kokku 5. oktoobril 1992. Vastavalt põhiseaduse rakendamise seadusele kehtisid erandlikult 1992. aastal valitud Riigikogu volitused kolm aastat. Alates 1992. aastast on Riigikogu valimised toimunud kaheksa korda, neist [[2019. aasta Riigikogu valimised|viimane toimus 3. märtsil 2019]], kui valiti [[XIV Riigikogu]] koosseis.<ref>{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ajalugu/vii-riigikogu-koosseis/|pealkiri=VII Riigikogu koosseis|väljaanne=riigikogu.ee|vaadatud=09.07.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/PSRS|pealkiri=Eesti Vabariigi põhiseaduse rakendamise seadus|väljaanne=Riigi Teataja|aeg=|vaadatud=09.07.2022}}</ref> ===Riigikogu koosseisud=== [[Fail:Riigikogu Parliament of Estonia (47623229042).jpg|pisi|[[Toompea loss]]]] {| class="wikitable" !Koosseis !Valimised !Volituste algus !Volituste lõpp |- |[[I Riigikogu]] |[[1920. aasta Riigikogu valimised|1920]] |[[20. detsember]] [[1920]] |[[30. mai]] [[1923]] |- |[[II Riigikogu]] |[[1923. aasta Riigikogu valimised|1923]] |[[31. mai]] [[1923]] |[[14. juuni]] [[1926]] |- |[[III Riigikogu]] |[[1926. aasta Riigikogu valimised|1926]] |[[15. juuni]] [[1926]] |[[14. juuni]] [[1929]] |- |[[IV Riigikogu]] |[[1929. aasta Riigikogu valimised|1929]] |[[15. juuni]] [[1929]] |[[14. juuni]] [[1932]] |- |[[V Riigikogu]] |[[1932. aasta Riigikogu valimised|1932]] |[[15. juuni]] [[1932]] |[[1. jaanuar]] [[1938]]{{Ref|a|[a]}} |- |[[VI Riigikogu]] ([[I Riigivolikogu]]) |[[1938. aasta Riigivolikogu valimised|1938]] |[[7. aprill]] [[1938]] |[[5. juuli]] [[1940]] |- ! colspan="4" |Okupeeritud Eesti (1940–1991) |- |[[VII Riigikogu]] |[[1992. aasta Riigikogu valimised|1992]] |[[30. september]] [[1992]] |[[10. märts]] [[1995]] |- |[[VIII Riigikogu]] |[[1995. aasta Riigikogu valimised|1995]] |[[11. märts]] [[1995]] |[[13. märts]] [[1999]] |- |[[IX Riigikogu]] |[[1999. aasta Riigikogu valimised|1999]] |[[14. märts]] [[1999]] |[[21. märts]] [[2003]] |- |[[X Riigikogu]] |[[2003. aasta Riigikogu valimised|2003]] |[[22. märts]] [[2003]] |[[26. märts]] [[2007]] |- |[[XI Riigikogu]] |[[2007. aasta Riigikogu valimised|2007]] |[[27. märts]] [[2007]] |[[26. märts]] [[2011]] |- |[[XII Riigikogu]] |[[2011. aasta Riigikogu valimised|2011]] |[[27. märts]] [[2011]] |[[23. märts]] [[2015]] |- |[[XIII Riigikogu]] |[[2015. aasta Riigikogu valimised|2015]] |[[24. märts]] [[2015]] |[[29. märts]] [[2019]] |- |[[XIV Riigikogu]] |[[2019. aasta Riigikogu valimised|2019]] |[[30. märts]] [[2019]] | |} ==== Märkused ==== {{Märkus|a|[a]}}Pärast [[2. oktoober|2. oktoobrit]] [[1934]] [[V Riigikogu]] koosseisu enam kokku ei kutsutud. == Ülesanded == [[Fail:Riigikogu saal.jpg|pisi|Riigikogu istungisaal 2019. aastal]] Riigikogu peamised ülesanded on [[seadusloome]], parlamentaarne kontroll, välissuhtluse arendamine, [[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] valimine, volituste andmine peaministrikandidaadile [[Eesti valitsus|valitsuse]] moodustamiseks, [[riigieelarve]] vastuvõtmine ja [[Riigikohtunik|riigikohtunike]] ametisse nimetamine.<ref name=":7" /> === Seadusloome === [[Seaduseelnõu]] algatamise õigus on Riigikogu liikmel, fraktsioonil, komisjonil ja [[Eesti valitsus|Vabariigi Valitsusel]]. Algatatav seaduseelnõu koos seletuskirjaga antakse täiskogu istungi juhtajale, mille järel otsustab [[Riigikogu juhatus]], kas võtta eelnõu menetlusse. Kui eelnõu võetakse menetlusse, siis määratakse eelnõule juhtivkomisjon. Juhtivkomisjoniks on üks üheteistkümnest alatisest Riigikogu komisjonist. Seejärel arutatakse eelnõud kolmel täiskogu istungil ehk lugemisel. Esimesel lugemisel arutatakse seaduseelnõu üldpõhimõtteid ja otsustatakse, kas seaduseelnõu menetlemist Riigikogus jätkata või mitte. Pärast esimest lugemist on riigikogu liikmel, fraktsioonil või komisjonil õigus teha seaduseelnõule muudatusettepanekuid. Enne teist lugemist arutab juhtivkomisjon muudatusettepanekud läbi ja otsustab, milliste muudatusettepanekutega arvestada. Teisel lugemisel arutatakse seaduseelnõu sätteid ja hääletatakse muudatusettepanekute üle. Võimalik on ka teine lugemine katkestada ja seaduseelnõule esitada täiendavaid muudatusettepanekuid. Kui teist lugemist ei katkestatud, siis liigub seaduseelnõu kolmandale lugemisele, kus otsustatakse seaduse vastuvõtmine. Enamasti on seaduse vastuvõtmiseks vaja poolthääleenamust. Erandiks on [[Eesti Vabariigi põhiseadus|põhiseaduses]] loetletud niinimetatud konstitutsioonilised seadused, mille vastuvõtmiseks vähemalt 51 häält.<ref>{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ulesanded-ja-tookorraldus/mida-riigikogu-teeb/seadusloome/|pealkiri=Seadusloome|väljaanne=riigikogu.ee|vaadatud=14.07.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.eesti.ee/et/eesti-vabariik/seadusandlus|pealkiri=Seadusandlus|väljaanne=eesti.ee|vaadatud=14.07.2022}}</ref> === Parlamentaarne kontroll === Riigikogu üks tähtsamaid ülesandeid peale seadusloome on parlamentaarne kontroll ehk [[Täidesaatev võim|täitevvõimu]] tegevuse kontrollimine. Parlamentaarse kontrolli läbiviimiseks on Riigikogul mitmeid võimalusi: * Arupärimised – arupärimisega küsitakse teavet üldisemate ja laiemat avalikku huvi pakkuvate riigieluküsimuste kohta ja neile vastatakse täiskogu istungil. * Kirjalikud küsimused – kirjalikke küsimusi esitatakse üksikküsimuste kohta teabe saamiseks. Kirjalikele küsimustele tuleb vastata kirjalikult. * Infotund – Riigikogu täiskogu igal töönädalal toimub infotund, kus [[Eesti peaminister|peaminister]] ja [[Minister|ministrid]] vastavad Riigikogu liikme suulistele küsimustele. * Olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu – Riigikogu komisjon või fraktsioon võib algatada olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu. * Muud küsimused – Riigikogu täiendavad kontrollivormid on ametiisikute ettekanded ja ülevaated täiskogule, valitsusele oma otsustega ettepaneku tegemine ning valitsuse tegevuskavade arutelud. * [[Umbusaldusavaldus|Umbusaldushääletus]] – parlamentaarse kontrolli vahend on umbusaldushääletus mõne valitsusliikme või terve valitsuse vastu. * Uurimiskomisjoni loomine – mõne põhjalikumat süvenemist nõudva teemaga tegelemiseks on võimalik luua uurimiskomisjon.<ref>{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ulesanded-ja-tookorraldus/mida-riigikogu-teeb/parlamentaarne-kontroll/|pealkiri=Parlamentaarne kontroll|väljaanne=riigikogu.ee|vaadatud=14.07.2022}}</ref> === Välissuhtlus === Riigikogu edendab välissuhteid [[Riigikogu väliskomisjon|väliskomisjoni]] ja välisdelegatsioonide kaudu. Välisdelegatsioon moodustatakse Riigikogu liikmetest ühe kindla välisorganisatsiooniga suhtlemiseks. Lisaks võib Riigikogu liige luua mõne teise riigi parlamendiga suhtlemiseks [[Parlamendirühm|parlamendirühma]]. Parlamendirühma liikmete arv ei ole piiratud ja Riigikogu liikmetel on õigus igal ajal mõne parlamendirühmaga liituda või sealt välja astuda. Riigikogu ülesannete hulka kuulub veel [[Välisleping|välislepingute]] [[ratifitseerimine]] ja [[denonsseerimine]] ning Riigikogul on võimalus esineda välispoliitiliste avalduste, deklaratsioonide ja pöördumistega või ühineda nendega.<ref>{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ulesanded-ja-tookorraldus/mida-riigikogu-teeb/valissuhtlus/|pealkiri=Välissuhtlus|väljaanne=riigikogu.ee|vaadatud=15.07.2022}}</ref><ref name=":13">{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/riigikogu/valisdelegatsioonid/|pealkiri=Välisdelegatsioonid|vaadatud=15.07.2022|väljaanne=riigikogu.ee}}</ref><ref name=":14">{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/riigikogu/parlamendiruhmad/|pealkiri=Parlamendirühmad|aeg=15.07.2022|väljaanne=riigikogu.ee}}</ref> === Vabariigi presidendi valimine === [[Eesti president|Vabariigi presidendi]] valimiste esimesed kolm vooru toimuvad Riigikogus. Kandidaatide ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust. Hääletus on salajane ja igal Riigikogu liikmel on üks hääl. Kandidaat osutub valituks, kui tema poolt hääletab Riigikogu koosseisu kahe kolmandikuline enamus ehk 68 liiget. Kui esimeses voorus ei saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, siis toimub teine voor. Enne teist vooru toimub uus kandidaatide ülesseadmine. Kui ka teises voorus ei saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, siis siis korraldatakse kahe teises voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel kolmas hääletusvoor. Kui presidenti ei valita ka kolmandas hääletusvoorus, siis kutsutakse kokku [[valimiskogu]].<ref>{{Netiviide|url=https://pohiseadus.ee/sisu/3553|pealkiri=Paragrahv 79|väljaanne=Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne 2020.|aeg=2020|vaadatud=15.07.2022|autor=[[Ülle Madise]], Mall Gramberg}}</ref> == Valimised == {{Vaata|Riigikogu valimised}} Riigikogu valitakse neljaks aastaks [[Võrdeline valimissüsteem|võrdelise valimissüsteemi]] alusel, seejuures kehtib 5% [[valimiskünnis]]. Erakonna kandidaat võib saada koha Riigikogus ka [[Isikumandaat|isikumandaadi]] alusel, isegi kui erakond ei ületanud 5% künnist. Nendele [[Erakond|erakondadele]] ([[Valimisnimekiri|valimisnimekirjadele]]) ja [[Üksikkandidaat|üksikkandidaatidele]] antud hääli, kes Riigikokku ei pääsenud, loetakse [[Kadunud hääled|kadunud häälteks]]. Tavaliselt arvatakse juhul, kui erakond sai ringkonnas isikumandaadi, aga 5% künnist ei ületanud, kadunud häälte hulgast välja isikumandaadi saanud kandidaadi või kandidaatide hääled. === Valimiste põhimõtted === [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|Põhiseaduse]] paragrahv 60 järgi on Riigikogu valimised vabad, üldised, ühetaolised, otsesed ja salajased.<ref name=":02">{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ulesanded-ja-tookorraldus/riigikogu-valimine/|pealkiri=Riigikogu valimine|väljaanne=riigikogu.ee|vaadatud=19.07.2022}}</ref> ==== Vabad valimised ==== Vabade valimiste põhimõte tähendab, et valijal on õigus hääletada ilma surveta ja takistusteta, oma vaba tahte kohaselt. Kõigil hääleõiguslikel inimestel on õigus valimistel osaleda, samas on valijal on õigus ka valimistest mitte osa võtta. Kõigil kandideerimisõiguslikel isikutel on õigus valimistel kandideerida.<ref name=":02" /><ref name=":12">{{Netiviide|url=https://www.valimised.ee/et/valimiste-meelespea/valimiste-pohimotted|pealkiri=Valimiste põhimõtted|väljaanne=valimised.ee|vaadatud=19.07.2022}}</ref> ==== Üldised valimised ==== Kõigil teovõimelistel täisealistel kodanikel on õigus valimistel osaleda. Valimistest osavõtuks ei tohi seada ebaproportsionaalseid piiranguid. Lubatud on üksikud piirangud, mis on seotud näiteks vanuse, kodakondsuse või elukohaga.<ref name=":02" /><ref name=":12" /> ==== Ühetaolised valimised ==== Kõigil valijatel on üks hääl, millel on võrdne kaal. Kõigi valijate hääled lähevad arvesse. Kandidaatidel peavad olema võrdsed tingimused kandideerimisel.<ref name=":02" /><ref name=":12" /> ==== Otsesed valimised ==== Valimistulemuse määravad valijate hääled. Kandidaadid osutuvad valituks valimistest osavõtnud inimeste tahteavalduse põhjal, mitte valijameeste või mõne muu organi vahendusel tehtud otsustest.<ref name=":02" /><ref name=":12" /> ==== Salajased valimised ==== Iga valija peab saama hääletada nii, et hiljem ei oleks võimalik kindlaks teha, kuidas ta hääletas. Selleks toimub hääletamine enamast hääletuskabiinis, kus valija täidab üksinda hääletussedeli. [[Elektrooniline hääletamine|Elektroonilise hääletuse]] salajasus tagatakse sellega, et valjal on võimalik hiljem elektrooniliselt või valimiskabiinis oma häält muuta.<ref name=":02" /><ref name=":12" /> === Valimisringkonnad === Riigikogu valimistel jaotatakse mandaadid ringkondade vahel kasutades [[Hare'i kvoot|Hare'i kvooti]]. Eesti on jaotatud 12 [[Eesti valimisringkonnad|ringkonnaks]], mis on ligikaudu võrdse rahvaarvuga. Sisuliselt jagatakse valimisõiguslike kodanike arv ringkonnas kogu riigi valimisõiguslike kodanike arvuga ja korrutatakse Riigikogu mandaatide arvuga (101). Iga ringkond saab selle korrutise täisosa jagu mandaate (näiteks 10,9=10) Ülejäänud kohad jaotamiseks suuremate jääkide põhimõttel ehk leitakse eelneva korrutise murdosa (näites: 10,9-10=0,9) ja kõik valimisringkonnad järjestatakse saadud jäägi põhjal alates suurimast. Ringkond saab täiendava mandaadi juhul, kui selle koht järjestuses on väiksem või võrdne järelejäänud mandaatide arvuga.<ref name=":22">{{Netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/103012020013|pealkiri=Riigikogu valimise seadus|väljaanne=Riigi Teataja|vaadatud=22.07.2022}}</ref> Iga [[erakond]], mis võtab valimistel osa, koostab oma kandidaatidest kaks nimekirja: üleriigilise ja ringkonna nimekirja. Erakond võib panna igas ringkonnas kaks kandidaati rohkem, kui on ringkonnal mandaate. [[Üksikkandidaat]] võib esitada ennast ainult samas ringkonnas kus ta kandideerib. Valija valib oma ringkonnas kandideerivate kandidaatide vahel. Kandideerimiseks on vajalik tasuda [[kautsjon]], milleks on üks [[Alampalk|kuutasu alammäär]]. Üksikkandidaadile või erakonnale makstakse kautsjon tagasi, kui kandidaat osutub valituks või saab valimisringkonnas hääli vähemalt poole lihtkvoodi ulatuses või kui erakonna kandidaadid kogusid üleriigiliselt kokku vähemalt 5 protsenti häältest.<ref name=":22" /> ===Kohtade jaotamine=== Kohtade jaotamisel lähtutakse [[Võrdeline valimissüsteem|proportsionaalsuse põhimõttest]] ehk iga erakond saab Riigikogus kohti vastavalt oma kandidaatidele antud häälte summale – mida rohkem hääli, seda rohkem kohti ja vastupidi. Kõigepealt tehakse valimistulemus kindlaks ringkonna tasandil, kus jaotatakse isiku- ja ringkonnamandaadid. Pärast seada jaotatakse üleriigiliselt kompensatsioonimandaadid.<ref name=":32">{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ulesanded-ja-tookorraldus/riigikogu-valimine/|pealkiri=Riigikogu valimine|väljaanne=riigikogu.ee|vaadatud=22.07.2022}}</ref><ref name=":42">{{Netiviide|url=https://www.valimised.ee/et/valimiste-meelespea/tulemuste-kindlakstegemine/valimistulemuste-kindlakstegemine-riigikogu|pealkiri=Valimistulemuste kindlakstegemine Riigikogu valimistel|väljaanne=valimised.ee|vaadatud=22.07.2022}}</ref> ====Isikumandaat==== Esmalt arvutatakse igas ringkonnas välja isikumandaadid. Selleks leitakse lihtkvoot, mis saadakse valimisringkonnas hääletanute arvu jagamisel ringkonna mandaatide arvuga. Kandidaat, kes saab lihtkvoodiga võrdselt või rohkem hääli, osutubki isikumandaadiga valituks.<ref name=":32" /> Lihtkvoot = ringkonnas kehtivate häälte arv / ringkonna mandaatide arv. ====Ringkonnamandaat==== Enne ringkonnamandaatide jagamist arvutatakse välja 5% üleriigiline künnis, liites kõikide ringkondade kehtivate häälte arvu ja korrutades 0,05ga. Ringkonnamandaatide jagamisel osalevad ainult need erakonnad, kes ületasid 5% valimiskünnise. Ringkonna tasandil erakonna kandidaatidele antud häälte arv liidetakse ja saadud summat võrreldakse lihtkvoodiga. Erakond saab nii mitu mandaati, kui mitu korda ületab summeeritud häälte arv lihtkvooti. Kui erakond on ringkonnas juba saanud isikumandaate, arvatakse need ringkonnamandaatide arvust maha. Kui erakond kogub ringkonnas hääli vähemalt 75% lihtkvoodist, või kui erakonna häälte jääk pärast ringkonnamandaatide jaotamist on suurem kui 75% lihtkvoodist, saab erakond selle eest ühe ringkonnamandaadi juurde. Erakonna ringkonnanimekirjas reastatakse kandidaadid vastavalt saadud häälte arvule. Valituks osutub suurema häälte arvuga kandidaat, kuid tema häälte arv peab olema vähemalt 10% lihtkvoodist. Kui vähemalt kahele kandidaadile on antud võrdne arv hääli, osutub valituks kandidaatide üleriigilises nimekirjas eespool olev kandidaat.<ref name=":22" /><ref name=":32" /><ref name=":42" /> ====Kompensatsioonimandaat==== Viimasena jaotatakse veel jaotamata mandaadid ehk kompensatsioonimandaadid üleriigiliselt, kasutades modifitseeritud [[D'Hondti meetod|d'Hondti jagajate meetodit]]. [[Belgia]] matemaatiku järgi nime saanud meetod võimaldab mandaate nimekirjade vahel jaotada võimalikult proportsionaalselt, nii et ka vähem hääli kogunud parteidel on võimalik mandaate saada. Kompensatsioonimandaadid jagatakse osalevad ainult nende erakondade vahel, kes ületasid 5% valimiskünnise. Mandaatide jaotamisel arvutatakse kõigepealt igale erakonnale nii mitu võrdlusarvu kui erakonna nimekirjas on kandidaate: : Võrdlusarv = üle riigi erakonnale antud kehtivate häälte arv / kandidaadi positsioon üldriiklikus nimekirjas astmel 0,9 Järgnevalt võrdlusarvud reastatakse alustades suurimast. Mandaadi saab erakond, kelle võrdlusarv on suurem, järgmise mandaadi saab suuruselt järgmise võrdlusarvu saanud erakond jne. Niimoodi jaotatakse kõik seni jaotamata mandaadid. Mandaatide jaotamisel jäetakse vahele need kandidaadid, kes juba said isiku- või ringkonnamandaadi. Kompensatsioonimandaadi saamiseks peab kandidaadile antud häälte arv olema vähemalt 5% ringkonna lihtkvoodist. Kui üleriiklikus nimekirjas ei ole piisaval arvul kandidaate, kes ületasid 5% kvoodi nõude, saab kompensatsioonimandaadi oma valimisringkonna lihtkvoodist suurima häälteprotsendi kogunud sama nimekirja kandidaat. Häälte võrdsuse korral saab kompensatsioonimandaadi kandidaat, kes on esitatud üleriigilises nimekirjas eespool.<ref name=":22" /><ref name=":32" /><ref name=":42" /> == Riigikogu liige == [[Fail:Pult golosovanija.jpg|pisi|Hääletamispult]] === Põhiseaduslikud garantiid === Riigikogu liikmel on tema tegevuses mitmed [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|põhiseaduslikud]] garantiid. Nendeks on vaba mandaadi põhimõte, [[indemniteet]] ja [[immuniteet]].<ref name=":8">{{Netiviide|autor=[[Janar Jäätma]], Arne Koitmäe, Tiina Runthal|url=https://pohiseadus.ee/sisu/3535|pealkiri=Paragrahv 62|väljaanne=Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne 2020.|aeg=2020|vaadatud=24.07.2022}}</ref><ref name=":9">{{Netiviide|autor=[[Juhan Sarv]]|url=https://pohiseadus.ee/sisu/3549|pealkiri=Paragrahv 76|väljaanne=Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne 2020.|aeg=2020|vaadatud=24.07.2022}}</ref> ====Vaba mandaadi põhimõte==== Vaba mandaadi põhimõte loob eeldused, et Riigikogu liige saaks täita oma ametiülesandeid vabalt, sõltumatult ja oma südametunnistusest lähtuvalt.<ref name=":8" /> Põhiseaduse § 62 järgi pole Riigikogu liige seotud mandaadiga. Sellest tulenevalt: #Riigikogu liige ei esinda mitte üksnes oma valijate või valimisringkonna huve, vaid ta teostab riigivõimu kogu rahva esindajana; #Riigikogu liige pole õiguslikult seotud valimiseelsete lubaduste ega erakonna programmiga; #Riigikogu liiget ei saa ennetähtaegselt tagasi kutsuda; #Riigikogu liige ei ole kohustatud järgima erakonna seisukohti ja otsuseid; #Riigikogu liiget ei saa kohustada liituma mõne fraktsiooniga.<ref name=":8" /><ref name=":10">{{Raamatuviide|autor=[[Jüri Põld]]|pealkiri=Loenguid Eesti riigiõigusest|aasta=2001|koht=Tartu|kirjastus=Iuridicum|lehekülg=98|isbn=9985932641}}</ref> [[Riigikohus]] on leidnud, et vaba mandaadi põhimõttest tuleneb muu hulgas, et "parlamendi liige peab saama langetada poliitilisi valikuid oma südametunnistusest lähtuvalt. Seejuures kuulub Riigikokku valitud isiku vabast mandaadist tulenevate õiguste hulka vabadus oma maailmavaatelisi seisukohti ja/või erakondlikke eelistusi muuta ilma ohuta saada seetõttu rahvaesindusest eemaldatud".<ref>{{Netiviide|url=https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-4-1-3-05|pealkiri=Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumi 2. mai 2005. aasta otsus asjas 3-4-1-3-05|aeg=2. mai 2005|vaadatud=24.07.2022}}</ref> Vaba mandaadi põhimõte ei välista poliitilist vastutust (nt valimisnimekirja mittekandmine, erakonnasisene distsiplinaarvastutus) Riigikogu liikme tegevuse eest.<ref name=":10" /> Vaba mandaadi põhimõtet on võimalik piirata, kuid piirang peab olema põhiseadusega kooskõlas. See tähendab, et piirangul peab olema legitiimne eesmärk ja see peab olema taotletava eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas.<ref name=":8" /> ====Indemniteet==== Parlamendiliikme vastutamatuse ehk [[Indemniteet|indemniteedi]] põhimõtte eesmärk on kaitsta ühelt poolt Riigikogu liikme sõna- ja otsustamisvabadust ning teiselt poolt vaba poliitilist debatti parlamendis. Põhiseaduse § 62 järgi ei kanna Riigikogu liige õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest Riigikogus ja selle organites. Riigikogu liikmel peab olema võimalus esitada ettepanekuid, arvamusi ja hinnanguid (sh kriitikat). Riigikogu liige ei saaks oma mandaati teostada, kui teda saaks oma sõnade eest vastutusele võtta.<ref name=":8" /> On avaldatud seisukohta, et Riigikogu liige ei peaks sellest sättest tulenevalt kandma õiguslikku vastutust igasuguse poliitilise tegevuse eest mandaadi teostamisel, ka väljaspool Riigikogu.<ref>{{Raamatuviide|autor=[[Jüri Põld]]|pealkiri=Loenguid Eesti riigiõigusest|aasta=2001|koht=Tartu|kirjastus=Iuridicum|lehekülg=98–99|isbn=9985932641}}</ref> ====Immuniteet ehk saadikupuutumatus==== Põhiseaduse § 76 tulenevalt on Riigikogu liige puutumatu. Teda saab kriminaalvastutusele võtta ainult [[õiguskantsler]]i ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.<ref name=":9" /> Riigikohtu tõlgenduse kohaselt sätestab § 76 Riigikogu liikme üldise puutumatuse ja reguleerib Riigikogu liikme puutumatust ühel konkreetsel juhtumil – tema kriminaalvastutusele võtmisel. Riigikogu liikme üldine puutumatus keelab kohaldada Riigikogu liikme suhtes teatud riikliku sunni meetmeid või teha seda sõltumatu otsustaja kontrollita. Puutumatuse eesmärk on kindlustada [[Seadusandlik võim|seadusandliku võimu]] toimimine ja takistada teiste võimuharude ebakohast sekkumist parlamendi töösse. Puutumatus välistab selliste riikliku sunni meetmete kohaldamise Riigikogu liikme suhtes, mis lähtuvad üksnes [[Täitevvõim|täitevvõimu]] esindajate otsustustest ja võivad oluliselt takistada rahvaesindaja ülesannete täitmist. Riigikogu liikme üldine puutumatus hõlmab kaitset väga erinevate sunnimeetmete eest ja seda nii [[Kriminaalmenetlus|kriminaalmenetluses]] kui ka väljaspool seda.<ref name=":9" /> Nõude, et Riigikogu liikme võib kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul, eesmärk on vältida kriminaalmenetluse kasutamist poliitilise võitluse vahendina. Samuti võtab see teistelt võimuharudelt võimaluse muuta Riigikogu nõusolekuta Riigikogu koosseisu. Riigikogu keeldumine nõusoleku andmisest oma liikme kriminaalvastutusele võtmisest ei tähenda kriminaalmenetluse lõpetamist. Süüdistus on võimalik esitada pärast Riigikogu liikme volituste lõppu, arvestades asjaolu, et kuriteo aegumine peatub, kui Riigikogu liige on kuriteo toimepanemises kahtlustatav.<ref name=":9" /> === Volituste algus, peatumine ja lõpp === Riigikogu liikme volitused algavad valimistulemuste väljakuulutamise päeval. Enne kohustustele täitmisele asumist annab Riigikogu liige ametivande jääda ustavaks [[Eesti|Eesti Vabariigile]] ja tema põhiseaduslikule korrale.<ref name=":11">{{Netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/121062016022|pealkiri=Riigikogu liikme staatuse seadus|väljaanne=Riigi Teataja|vaadatud=24.07.2022}}</ref> Riigikogu liikme volitused peatuvad tema nimetamisel [[Eesti valitsus|Vabariigi Valitsuse]] liikmeks. [[Riigikogu esimees|Riigikogu esimehe]] volitused Riigikogu liikmena peatuvad ajaks, mil ta täidab [[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] ülesandeid. Samuti võib Riigikogu liige esitada [[Riigikogu juhatus|Riigikogu juhatusele]] avalduse peatada tema volitused seoses alla kolmeaastase lapse kasvatamise vajadusega või ajutise [[Töövõimetus|töövõimetusega]].<ref name=":11" /> Riigikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega: * tema asumisega mõnda teise riigiametisse; * teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisega; * tema tagasiastumisega; * [[Riigikohus|Riigikohtu]] vastava otsusega; * tema surma korral.<ref name=":11" /> Riigikohus võib Riigikogu juhatuse taotlusel lõpetada oma otsusega enne tähtaega selle Riigikogu liikme volitused, kes on kestvalt võimetu täitma oma ülesandeid, ei vasta [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|Eesti Vabariigi põhiseaduses]] või [[Riigikogu valimise seadus|Riigikogu valimise seaduses]] Riigikogu liikme kandidaadile esitatavatele nõuetele või keeldub andmast ametivannet.<ref name=":11" /> Kui Riigikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad enne tähtaega, asub tema asemel Riigikogu liikmeks asendusliige.<ref name=":11" /> === Ühildamatud ametid === Riigikogu liikme põhitöökoht on Riigikogu ja ta ei tohi oma volituste ajal olla ametikohal ega täita ülesandeid, mis on vastuolus võimude lahususe põhimõttega või võivad põhjustada huvide konflikti.<ref name=":11" /> Riigikogu liige ei või oma volituste ajal olla: * teenistuja riigi ametiasutuses; * [[Valitsusasutus|valitsusasutuse]] hallatava [[Riigiasutus|riigiasutuse]] juht; * [[vallavanem]] või [[linnapea]], valla- või linnavalitsuse liige ega kohaliku omavalitsuse ametnik; * teiste riikide, [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] institutsioonide või asutuste ega rahvusvaheliste organisatsioonide teenistuses; * [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige; * [[Avalik-õiguslik juriidiline isik|avalik-õigusliku juriidilise isiku]] nõukogus nimetatuna [[Eesti valitsus|Vabariigi Valitsuse]], [[Minister|ministri]] või muu [[Täidesaatva riigivõimu asutus|täidesaatva riigivõimu asutuse]] juhi poolt; * [[Eesti Pank|Eesti Panga]] nõukogu esimees; * avalik-õigusliku juriidilise isiku juht ega juhatuse liige; * riigi osalusega äriühingu või riigi asutatud sihtasutuse juht ega juhatuse liige; * [[advokaat]], [[notar]], [[kohtutäitur]] ega [[vandetõlk]].<ref name=":11" /> === Sotsiaalsed tagatised === Põhiseaduse § 75 näeb ette Riigikogu liikmetele tasu ning keelab samal Riigikogu koosseisul oma tasu muuta. Riigikogu liikmete [[palk]] on määratud kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusega ning seda makstakse alates ametivande andmise päevast. [[Riigikohus]] on asunud seisukohale, et Riigikogu liikmele makstav tasu peab võimaldama Riigikokku valituks osutunud isikul täita Riigikogu liikme ülesandeid põhitööna ja kindlustama talle ameti väärikust ja vastutuskoormat arvestava elatustaseme. Samuti peab tasu tagama Riigikogu liikmele mandaadi vaba kasutamise ehk võimaluse täita ametiülesandeid sõltumatult ja langetada poliitilisi valikuid oma südametunnistusest lähtuvalt.<ref name=":11" /><ref>{{Netiviide|url=https://pohiseadus.ee/sisu/3548|pealkiri=Paragrahv 75|väljaanne=Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne 2020.|aeg=2020|vaadatud=24.07.2022|autor=[[Janar Jäätma]], Arne Koitmäe, Tiina Runthal}}</ref> Lisaks palgale hüvitatakse Riigikogu liikmele tööga seotud kulutused kuni 30% Riigikogu liikme ametipalgast. Riigikogu liikmele, kes elab väljaspool [[Tallinn|Tallinna]] või Tallinnaga piirnevaid kohaliku omavalitsuse üksusi, makstakse tema sooviavalduse alusel eluasemekulude hüvitamiseks iga kuu summa, mille suurus on 20% Riigikogu liikme ametipalgast.<ref name=":11" /> Riigikogu liikme volituste lõppemise korral makstakse talle ühekordset hüvitist, mis olenevalt Riigikogu liikmeks olemise ajast võib olla kuni kuue kuu ametipalk. Riigikogu liikme tagasiastumise korral makstakse talle hüvitist üksnes juhul, kui ta oli Riigikogu liige vähemalt ühe aasta. Hüvitise suurus on sellisel juhul Riigikogu liikme kolme kuu ametipalk. Kui Riigikogu liige osutub valituks Riigikogu järgmisse koosseisu, makstakse talle hüvitisena summa, mille suuruseks on Riigikogu liikme ametipalk vastavalt Riigikogu eelmise koosseisu volituste lõppemise päeva ja Riigikogu uues koosseisus ametivande andmise päeva vahele jäävate päevade arvule. Hüvitist ei maksta, kui Riigikogu liikme volitused lõpevad tema asumisega mõnda teise riigiametisse, teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisega või kui Riigikohus on otsustanud, et ta on võimetu oma ülesandeid täitma.<ref name=":11" /> ==Struktuur== === Riigikogu juhatus === {{Vaata| Riigikogu juhatus}} [[Riigikogu esimees|Riigikogu esimehest]] ja kahest aseesimehest koosnev [[Riigikogu juhatus|juhatus]] korraldab Riigikogu tööd. Riigikogu juhatus valitakse Riigikogu uue koosseisu esimesel istungil üheks aastaks. Edaspidi toimub uue juhatuse korraline valimine Riigikogu täiskogu töönädala viimasel istungil enne ühe aasta möödumist Riigikogu esimehe ja aseesimeeste eelmisest korralisest valimisest.<ref name=":15">{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ulesanded-ja-tookorraldus/riigikogu-struktuur/|pealkiri=Riigikogu struktuur|väljaanne=riigikogu.ee|vaadatud=25.07.2022}}</ref><ref name=":16">{{Netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/12850761|pealkiri=Riigikogu kodu- ja töökorra seadus|väljaanne=Riigi Teataja|vaadatud=25.07.2022}}</ref> Riigikogu juhatus täidab järgmisi ülesandeid: * korraldab Riigikogu esindamist ning vajaduse korral kehtestab üldised juhised Riigikogu liikmete välislähetuste kohta; * määrab Riigikogu alatiste komisjonide liikmete arvu ning [[Riigikogu fraktsioon|fraktsioonidele]] kuuluvate kohtade arvu [[Riigikogu alatine komisjon|alatises komisjonis]], määrab alatisse komisjoni fraktsiooni mittekuuluva Riigikogu liikme ning kinnitab alatiste komisjonide koosseisud ja muudatused nendes, vajaduse korral kehtestab üldised juhised komisjonide töökorralduse ning tegevusvaldkondade kohta; * määrab Riigikogu eri-, uurimis- ja probleemkomisjonide liikmete arvu ning kinnitab nimetatud komisjonide koosseisud ja muudatused nendes; * registreerib Riigikogu fraktsioonid ning muudatused fraktsioonide koosseisus; * võtab [[Seaduseelnõu|eelnõusid]] Riigikogu menetlusse ning määrab neile juhtivkomisjone; * edastab Riigikogule esitatud [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] õigusaktide eelnõusid [[Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon|Euroopa Liidu asjade komisjonile]] või [[Riigikogu väliskomisjon|väliskomisjonile]], määrab alatisi komisjone nende eelnõude kohta arvamusi andma, samuti määrab arvamuse andmise aja; * otsustab Riigikogu täiendava istungi toimumise ning valmistab ette täiendava istungi päevakorra; * teeb Riigikogule ettepaneku Riigikogu erakorralise istungjärgu töö ajagraafiku kehtestamiseks; * otsustab kaalukate põhjuste olemasolu korral Riigikogu kaugosalusega istungi läbiviimise; * kehtestab Riigikogu kaugosalusega istungi läbiviimise nõuded ja korra; * valmistab ette Riigikogu täiskogu töönädala päevakorra ning käesolevast seadusest tulenevatel juhtudel võtab küsimusi päevakorda oma algatusel, annab Riigikogu külalistele loa poliitiliste avalduste esitamiseks ning määrab nende aja; * kehtestab Riigikogu istungite stenografeerimise ja protokollimise korra; * otsustab päevakorraküsimuse arutamise aluseks olevate dokumentide Riigikogu liikmetele kättesaadavaks tegemise aja muutmise; * kehtestab eelnõude normitehnilised eeskirjad; * koostab infotunniks küsimuste esitamise järjekorra; * määrab olulise tähtsusega riiklike küsimuste arutelude kestuse, ettekandjad ning küsimuste esitamiseks ja sõnavõttudeks ettenähtud aja; * otsustab Riigikogu liikmete saatmise lähetusse ning kehtestab Riigikogu liikmete lähetuskulude hüvitamise tingimused, ulatuse ja korra; * kehtestab Riigikogu ja [[Riigikogu Kantselei]] dokumentide asutusesiseseks teabeks tunnistamise ja nende kasutamise korra; * kehtestab Riigikogu Kantselei struktuuri ning Riigikogu Kantselei teenistujate ametipalkade piirmäärad; * nimetab avaliku konkursi korras ametisse Riigikogu Kantselei direktori; * kutsub vajadusel kokku fraktsioonide esindajad, et kuulata ära nende seisukohad Riigikogu töö korraldamisega seonduvates küsimustes; * kinnitab Riigikogu arhiivi pidamise korra.<ref name=":16" /> ==== Riigikogu esimees ==== [[Fail:Jüri Ratas 2017-05.jpg|pisi|Ametisolev [[Riigikogu esimees]] [[Jüri Ratas]].]] [[Riigikogu esimees]] esindab Riigikogu ja korraldab Riigikogu tööd. Riigikogu esimees juhatab Riigikogu täiskogu istungeid ja vajadusel kutsub kokku Riigikogu erakorralised istungjärgud. Riigikogu esimees täidab [[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] ülesandeid, kui president ise ei ole võimeline oma ülesandid täitma või tema volitused on ennetähtaegselt lõppenud.<ref name=":15" /><ref name=":16" /> Riigikogu esimehe äraolekul, tema volituste peatumise korral või muudel juhtudel täidab tema ülesandeid Riigikogu aseesimees.<ref name=":15" /> Alates 18. märtsist 2021 on Riigikogu esimees [[Jüri Ratas]]. === Riigikogu vanematekogu === [[Riigikogu vanematekogu]] on [[Riigikogu juhatus|Riigikogu juhatusest]] ja [[Riigikogu fraktsioon|fraktsioonide]] esimeestest koosnev kogu. Vanematekogu loomist ükski seadus ette ei näe, kuid [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|põhiseadus]] seda ka ei välista. Praktikas on [[Riigikogu esimees]] siiski teatavate küsimuste arutamiseks vanematekogu kokku kutsunud.<ref>{{Netiviide|autor=[[Janar Jäätma]], Arne Koitmäe, Tiina Runthal|url=https://pohiseadus.ee/sisu/3542|pealkiri=Paragrahv 69|väljaanne=Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne 2020.|aeg=2020|vaadatud=25.07.2022}}</ref> === Komisjonid === {{Vaata| Riigikogu komisjonid}} [[Riigikogu komisjonid]] on alatised, eri-, uurimis- ja probleemkomisjonid. Alatised komisjonid katavad riigielu valdkondade kaupa ning nende peamine ülesanne on arutada ja ette valmistada seaduseelnõusid. Erikomisjonid moodustatakse kindlate ülesannete täitmiseks. Uurimis- või probleemkomisjon moodustatakse mõne olulise tähtsusega üksikküsimuse lahendamiseks.<ref name=":17">{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/riigikogu/riigikogu-komisjonid/|pealkiri=Riigikogu komisjonid|väljaanne=riigikogu.ee|vaadatud=25.07.2022}}</ref> ==== Alatised komisjonid ==== Riigikogu alatine komisjon valmistab ette eelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks. Alatise komisjoni esimese istungi kutsub kokku Riigikogu esimees. Esimesel istungil valivad komisjoni liikmed enda seast esimehe ja aseesimehe. Iga Riigikogu liige, välja arvatud Riigikogu juhatus, kuulub ühte alatisse komisjoni. Erandiks on [[Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon|Euroopa Liidu asjade komisjon]], kus on esindatud ka kõigi teiste alatiste komisjonide liikmed. Alaliste komisjonide kohad jaotatakse fraktsioonide vahel arvestades nende suurust. Komisjon võtab otsuseid vastu poolthäälteenamusega. [[Eesti valitsus|Vabariigi Valitsuse]] liikmel on õigus osaleda komisjoni istungil sõnaõigusega.<ref name=":17" /> Riigikogus on 11 alatist komisjoni:<ref name=":17" /> *[[Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon|Euroopa Liidu asjade komisjon]]:valitsuse [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] suunalise poliitika ja Euroopa Liidu algatuste mõju pidev jälgimine, seisukohtade kujundamine oluliste Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude suhtes. *[[Riigikogu keskkonnakomisjon|keskkonnakomisjon]]: riigi, keskkonnakaitset, loodusressursside kasutamist ja loodusobjektide kaitset käsitlevad küsimused ja eelnõud. *[[Riigikogu kultuurikomisjon|kultuurikomisjon]]: kultuuri-, haridus- ja teadusvaldkonna küsimused ja eelnõud. *[[Riigikogu maaelukomisjon|maaelukomisjon]]: maaelu, põllumajanduse ning maareformi küsimused ja eelnõud. *[[Riigikogu majanduskomisjon|majanduskomisjon]]: küsimused ja eelnõud, mis on seotud Eesti üldise majanduspoliitika, ettevõtluse ja äritegevusega, riigi võetavate välislaenude ja neile garantii andmisega, välislepingute ratifitseerimise, omandisuhete ja elamumajandusega ning transpordi, side ja telekommunikatsiooniga. *[[Riigikogu põhiseaduskomisjon|põhiseaduskomisjon]]: põhiseaduse muutmise eelnõud ning küsimused ja eelnõud, mis käsitlevad põhiseaduslike institutsioonide, sh Riigikogu tegevust, valimisi, Eesti kodakondsust, isikuandmete kaitset ja rahvastiku arvestuse pidamist, avalikku teenistust ning teisi riigi- ja üldise haldusõigusega seotud teemasid. * [[Riigikogu rahanduskomisjon|rahanduskomisjon]]: riigieelarve, maksunduse ja panganduse küsimused ja eelnõud *[[Riigikogu riigikaitsekomisjon|riigikaitsekomisjon]]: julgeoleku, riigikaitse, kaitseväeteenistuse, rahvusvahelise sõjalise koostöö, küberturvalisuse, strateegilise kauba küsimused ja eelnõud. *[[Riigikogu sotsiaalkomisjon|sotsiaalkomisjon]]: küsimused ja eelnõud, mis käsitlevad sotsiaalkindlustust, töösuhteid ja tervishoidu, sh pensionikindlustust, peretoetusi ja puuetega inimeste toetusi, töötute sotsiaalse kaitset, sotsiaalhoolekannet ja lastekaitset, töö- ja puhkeaega ning ravikindlustust. *[[Riigikogu väliskomisjon|väliskomisjon]]: välissuhtlusega seotud küsimused ja eelnõud. *[[Riigikogu õiguskomisjon|õiguskomisjon]]: tsiviil- ja karistusõiguse valdkonda kuuluvad küsimused ja eelnõud. ==== Erikomisjonid ==== Erikomisjonide koosseis, ülesanded ja tegevusest aruandmise kord määratakse Riigikogu otsusega. Riigikogu liige võib erikomisjoni kuuluda, kuid tal ei ole selleks kohustust. [[XIV Riigikogu]] koosseisu ajal töötab kolm erikomisjoni:<ref name=":17" /> * [[Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon|julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon]]: komisjon teostab järelevalvet täidesaatva riigivõimu asutuste üle julgeolekuasutuste ja jälitusametkondade tegevusega seonduvates küsimustes. * [[Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon|korruptsioonivastane erikomisjon]]: komisjon jälgib, et Eesti riigi seadustes sätestatud korruptsioonivastaseid meetmeid ka tegelikult rakendataks. * [[Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon|riigieelarve kontrolli erikomisjon]]: komisjon kontrollib, et riigieelarve oleks täidetud ning riigi vara ja eelarve vahendeid kasutataks säästlikult, otstarbekalt ja õiguspäraselt. === Fraktsioonid === {{Vaata| Riigikogu fraktsioon}} [[Riigikogu fraktsioon|Fraktsioonid]] on Riigikogu liikmete liidud, mille moodustavad ühe ja sama erakonna valimisnimekirja alusel Riigikokku valitud liikmed. Ühe erakonna kandidaatide nimekirja kuuluvad Riigikogu liikmed võivad moodustada ainult ühe fraktsiooni ja iga Riigikogu liige võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni. See tähendab, et fraktsiooni vahetamine Riigikogu valimiste vahelisel ajal ei ole võimalik. Fraktsiooni vahetamise keeld peaks looma selge seose valimistel kandideerinud Riigikogu liikme ja tema erakonna poliitilise programmi vahel. Riigikogu liikmel on õigus igal ajal fraktsioonist välja astuda või fraktsioon võib Riigikogu liikme enda hulgast välja arvata. Sellisel juhul saab riigikogu liikmest fraktsioonitu saadik. Iga fraktsioon valib enda hulgast esimehe ja aseesimehe, kes ei või kuuluda samal ajal Riigikogu juhatusse. Kui fraktsioonis on üle 12 liikme, siis võib fraktsioon valida ka teise aseesimehe. [[XIV Riigikogu|XIV Riigikogus]] on 5 fraktsiooni:<ref>{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/riigikogu/fraktsioonid/|pealkiri=Fraktsioonid|väljaanne=riigikogu.ee|vaadatud=25.07.2022}}</ref> * [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] fraktsioon * [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] fraktsioon * [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna]] fraktsioon * [[Isamaa Erakond|Isamaa]] fraktsioon * [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] fraktsioon === Välisdelegatsioonid === Välissuhtluse korraldamiseks moodustatakse Riigikogu liikmetest välisdelegatsioonid. Delegatsiooni liikmed määratakse Riigikogu otsusega. Vähemalt kord aastas esitavad delegatsioonid [[Riigikogu väliskomisjon|väliskomisjonile]] oma tegevuse aruande. [[XIV Riigikogu|XIV Riigikogus]] on 6 välisdelegatsiooni:<ref name=":13" /> * [[NATO Parlamentaarne Assamblee|NATO Parlamentaarse Assamblee]] delegatsioon (NATO PA) * [[Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee|Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee]] delegatsioon (ENPA) * [[Balti Assamblee]] delegatsioon (BA) * [[OSCE Parlamentaarne Assamblee|OSCE Parlamentaarse Assamblee]] delegatsioon (OSCE PA) * [[Parlamentidevaheline Liit|Parlamentidevahelise Liidu]] delegatsioon (IPU) * [[Euroopa Parlamentidevaheline Kosmosekonverents|Euroopa Parlamentidevahelise Kosmosekonverentsi]] delegatsioon (EPK) ===Parlamendirühmad=== Parlamendirühmad aitavad Riigikogu liikmetel suhelda teiste riikide parlamentidega, viia ellu välispoliitikat ja tutvustada Eesti riiki mujal maailmas. Parlamendirühma loomise võib algatada iga Riigikogu liige. Parlamendirühma liikmete arv ei ole piiratud.<ref name=":14" /> === Ühendused === Riigikogu liikmed või [[Riigikogu fraktsioon|fraktsioonid]] võivad luua ühendusi, et tõmmata tähelepanu konkreetsele teemale, toetada või kaitsta kitsama eluvaldkonna huve. Ühenduste loomine on praktiliselt piiranguteta ja nendega võivad liituda kõik Riigikogu liikemed.<ref name=":18">{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/riigikogu/uhendused/|pealkiri=Ühendused|väljaanne=riigikogu.ee|vaadatud=25.07.2022}}</ref> === Riigikogu Kantselei === {{Vaata| Riigikogu Kantselei}} [[Riigikogu Kantselei]] on Riigikogu juures töötav ametiasutus, mis tagab Riigikogule vajalikud tingimused tema põhiseaduslike funktsioonide täitmisel. See tähendab Riigikogu, tema liikmete ja tööorganite nõustamist, Riigikogu igakülgset teenindamist ning tema sise- ja välissuhtluse korraldamist ja palju muud. Riigikogu Kantseleid juhib direktor, kelle määrab ametisse [[Riigikogu juhatus]] avaliku konkursi korras.<ref name=":19" /><ref>{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/riigikogu/riigikogu-kantselei/kantselei-ulesanded/|pealkiri=Kantselei ülesanded|väljaanne=riigikogu.ee|vaadatud=26.07.2022}}</ref> == Vaata ka == *[[Riigikogu hoone]] *[[Eesti Arengufond]] ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == * "Valitud ja valitsenud. Eesti parlamentaarsete ja muude esinduskogude ning valitsuste isikkoosseis aastail 1917–1999". Koostanud [[Jaan Toomla]]. [[Eesti Rahvusraamatukogu]], [[Tallinn]] [[1999]], 475 lk, ISBN 9985921720 * [[Jaak Valge]] "Eesti parlament 1917–1940. Poliitiline ajalugu". [[Eesti Rahvusraamatukogu]], [[2019]], 679 lk, ISBN 9789949413607 == Välislingid == {{vikisõnastikus}} {{commonskat|Parliament of Estonia}} {{Vikitsitaadid}} *[http://www.riigikogu.ee Riigikogu koduleht] *[https://www.riigiteataja.ee/akt/RKVS Riigikogu valimise seadus] *[https://www.riigiteataja.ee/akt/RKKTS Riigikogu kodu- ja töökorra seadus] *[https://www.riigiteataja.ee/akt/RKLS Riigikogu liikme staatuse seadus] *[https://www.riigiteataja.ee/akt/13083884 Riigikogu 01.12.1992 otsus "Seadusloome järjepidevus". Avaldamismärge: RT 1992, 52, 651.] {{Eesti artiklid}} [[Kategooria:Riigikogu| ]] [[Kategooria:Parlamendid]] [[Kategooria:Eesti poliitika]] ntum49nd4ncln5xh9rgbkx1x3mt7y1d Sportlaste loend 0 7827 6168426 6168105 2022-07-26T17:43:41Z Sjur 66496 /* J */ wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[sportlane|sportlasi]]. Eesti sportlased on loetletud ka [[Eesti sportlaste loend]]is. On olemas ka eraldi [[iluuisutajate loend]], [[jalgpallurite loend]], [[korvpallurite loend]], [[maadlejate loend]], [[murdmaasuusatajate loend]], [[tennisistide loend]], [[Vormel 1 sõitjate loend]].'' {{tähed}} ==A== * [[A Lamusi]], mongoli päritolu Hiina judoka, Hiina koondislane * [[Terje Aa]], norra bridžimängija, Euroopa meister * [[Kristo Aab]], eesti korvpallur, Eesti meister, Eesti karika võitja * [[Meelis Aab]], eesti saalihokimängija, Eesti meister * [[Vitalij Aab]], Saksamaa jäähokimängija * [[Hans Aabech]], taani jalgpallur, Taani koondislane * [[Kim Aabech]], taani jalgpallur * [[Villu Aabne]], eesti korvpallur * [[Erko Aabrams]], eesti veemotosportlane, maailmameister, Eesti meister * [[Harald Aabrekk]], norra jalgpallur * [[Edgar Aabye]], taani köievedaja, olümpiavõitja * [[Mare Aade]], eesti motosportlane, NSV Liidu meister, mitmekordne Eesti meister * [[Gitte Aaen]], taani käsipallur, Euroopa klubide karika võitja, Taani koondislane, mitmekordne Taani meister, mitmekordne Taani karika võitja * [[Gerard Aafjes]], hollandi jalgpallur, Hollandi meister * [[Christine Aaftink]], hollandi kiiruisutaja, mitmekordne Hollandi meister * [[Jacob Aagaard]], taani päritolu Šotimaa maletaja, suurmeister, Suurbritannia meister, Šotimaa meister * [[Mikkel Aagaard]], taani käsipallur, Taani koondislane, Euroopa meister * [[Kjetil André Aamodt]], norra mäesuusataja, mitmekordne olümpiavõitja, mitmekordne maailmameister, mitmekordne maailma karika võitja * [[Patrick van Aanholt]], hollandi jalgpallur * [[Signy Aarna]], eesti jalgpallur, Eesti koondislane * [[Lembit Aaslav-Kaasik]], eesti veemootorisportlane, Euroopa meister, mitmekordne Nõukogude Liidu meister, mitmekordne Eesti meister, maailmarekordi püstitaja * [[Lembit Aaslav-Kaasik jr]], eesti veemootorisportlane, maailmameister, mitmekordne Euroopa meister, mitmekordne Eesti meister, Eesti rekordipüstitaja * [[Moonika Aava]], eesti odaviskaja, mitmekordne Eesti meister, Eesti rekordi püstitaja * [[Uno Aava]], eesti autorallisportlane, mitmekordne Nõukogude Liidu meister, mitmekordne Eesti meister * [[Urmo Aava]], eesti autorallisõitja * [[Arvi Aavik]], eesti maadleja, mitmekordne Eesti meister * [[Peep Aaviksoo]], eesti korvpallur, Eesti koondislane, Eesti meister * [[Uno Aavola]] * [[Igor Abakoumov]], Ukraina päritolu Belgia jalgrattur * [[Marija Abakumova]], vene odaviskaja, maailmameister, Venemaa meister, Venemaa rekordi püstitaja * [[Jevgeni Abalakov]], vene alpinist * [[Vitali Abalakov]], vene alpinist * [[Luc Abalo]], Prantsusmaa käsipallur * [[Emanuele Abate]], itaalia tõkkejooksja, mitmekordne Itaalia meister, Itaalia rekordi püstitaja * [[Ignazio Abate]], itaalia jalgpallur, Itaalia koondislane * [[Kareem Abdul-Jabbar]], USA korvpallur, mitmekordne NBA meister * [[Olesya Abdullina]], baškiiri kabetaja * [[Nodirbek Abdusattorov]], usbeki maletaja * [[Andrei Abduvalijev]], Tadžikistani päritolu vasaraheitja, olümpiavõitja, mitmekordne maailmameister, Aasia meister, maailmarekordi püstitaja * [[Erna Abel]], eesti suusataja, mitmekordne Eesti meister * [[Herbert Abel]], eesti suusataja ning vettehüppaja, Eesti meister * [[Arthur Abele]], saksa kümnevõistleja * [[Rašid Abeljanov]], krimmitatari päritolu korvpallur * [[Aleksander Aberg]], eesti maadleja, mitmekordne elukutseliste maailmameister * [[Todd Abernethy]], USA päritolu korvpallur * [[Éric Abidal]], Prantsusmaa jalgpallur, mitmekordne Prantsusmaa meister, mitmekordne Hispaania meister, Prantsusmaa koondislane * [[Vincent Aboubakar]] * [[Ara Abrahamian]], Armeenia ja Rootsi Kreeka-Rooma maadleja, mitmekordne maailmameister * [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1950–2005)|Nikolai Abramov]], Nõukogude Liidu jalgpallur, Nõukogude Liidu meister, Nõukogude Liidu koondislane * [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1984–2011)|Nikolai Abramov]], Venemaa jalgpallur * [[Ivana Abramović]], Horvaatia tennisist * [[Ivar Abner]], Eesti Kreeka-Rooma maadleja, mitmekordne Eesti meister * [[Siim Abner]], Eesti Kreeka-Rooma maadleja, Eesti meister * [[Tammy Abraham]] * [[Luis Abram]], Peruu jalgpallur * [[Svetlana Abrossimova]], Venemaa korvpallur, Tšehhi meister, Venemaa meister, Venemaa koondislane * [[Francesco Acerbi]] * [[Abdel Hak Achik]], Maroko poksija, olümpiavõitja * [[Mohamed Achik]], Maroko poksija * [[Ronny Ackermann]], Saksamaa kahevõistleja, mitmekordne maailmameister, maailma karika võitja * [[Rosemarie Ackermann]], Saksa DV kaugushüppaja, olümpiavõitja, Euroopa meister, mitmekordne maailmarekordiomanik * [[Marcos Acuña]] * [[Monique Adamczak]], Austraalia tennisist * [[Viktors Adamovičs]], Läti kabetaja * [[Ché Adams]], inglise jalgpallur * [[Ljukman Adams]], Venemaa kolmikhüppaja * [[Tyler Adams]] * [[Valerie Adams]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, mitmekordne olümpiavõitja, mitmekordne maailmameister * [[Jerzy Adamski]], Poola poksija, mitmekordne Poola meister * [[David Addy]] * [[Emmanuel Adebayor]], Togo koondislane, Aafrika aasta jalgpallur, Hispaania karika võitja * [[Elmar Adelmann]], eesti poksija, Eesti meister * [[Margus Ader]], eesti laskesuusataja, mitmekordne Eesti meister * [[Bismark Adjei-Boateng]], Ghana jalgpallur * [[Charles Adkins]], USA poksija, olümpiavõitja * [[Rebecca Adlington]] * [[Nathan Adrian]], USA ujuja, mitmekordne olümpiavõitja, mitmekordne maailmameister * [[Luis Advíncula]] * [[Dick Advocaat]], hollandi jalgpallur * [[Andri Aedma]], eesti ujuja * [[Ibrahim Afellay]], Maroko päritolu jalgpallur, Hollandi koondislane * [[Benik Afobe]] * [[Ali Afshar]], USA elukutseline võidusõitja * [[Vladimir Agafonov]], Venemaa kabetaja, viiekordne maailmameister kirikabes, rahvusvaheline suurmeister * [[Andri Aganits]], eesti võrkpallur, Eesti koondislane * [[Andre Agassi]], USA tennisist, Wimbledoni võitja, mitmekordne USA lahtiste tennisemeistrivõistluste võitja, mitmekordne Australian Openi võitja, olümpiavõitja * [[Gabriel Agbonlahor]], Inglismaa jalgpallur, Inglismaa koondislane * [[Daniel Agger]], taani jalgpallur, Taani koondislane * [[Kenny Agostino]] * [[Erik Ågren]], rootsi poksija, mitmekordne Rootsi meister, Rootsi koondislane * [[Natasha Aguilar]], Costa Rica ujuja, Costa Rica koondislane * [[Érick Aguirre]] * [[Ramón Aguirre Suárez]], Argentina jalgpallur, kahekordne Kontinentidevahelise karika võitja * [[Matthias Agur]], eesti veemootorisportlane, Euroopa juunioride meister * [[Sergio Agüero]], Argentina jalgpallur, Euroopa superkarika võitja, mitmekordne Inglismaa meister, olümpiavõitja, kahekordne U20 maailmameister * [[Jarmo Ahjupera]], eesti jalgpallur, Eesti koondislane * [[Bruno Ahlberg]], Soome poksija, kahekordne Soome meister, Soome koondislane * [[Thure Ahlqvist]], rootsi poksija, Rootsi meister, Rootsi koondislane * [[Matti Aho]], soome poksija, viiekordne Soome meister, Soome koondislane * [[Sebastian Aho]] * [[Viljo Aho]], soome poksija, Soome meister, Soome koondislane * [[Janne Ahonen]], soome suusahüppaja, kahekordne maailmameister, kahekordne meeskondlik olümpiavõitja, kolmekordne meeskondlik maailmameister, Soome aasta sportlane * [[Murielle Ahouré]], Elevandiluuranniku sprinter, sisemaailmameister, kahekordne Aafrika meister * [[Jerry Ahrlin]], rootsi murdmaasuusataja * [[Thörner Åhsman]], rootsi poksija, kolmekordne Rootsi meister, Rootsi koondislane * [[Johannes Ahun]], eesti purjetaja, Eesti koondislane * [[Kassim Aidara]], Prantsusmaa jalgpallur * [[Artti Aigro]] * [[Ola Aina]] * [[Mihkel Ainsalu]] * [[Madis Ainso]], eesti vasaraheitja, 7-kordne Eesti NSV rekordi püstitaja, 11-kordne Eesti NSV meister * [[Ants Ainsoo]], eesti poksija, kahekordne Eesti NSV meister, Eesti NSV koondislane * [[Kristoffer Ajer]] * [[Manuel Akanji]] * [[Nathan Aké]] * [[Igor Akinfejev]] * [[Jeroen van den Akker]] * [[Mihkel Aksalu]] * [[Siim Ala]] * [[David Alaba]] * [[Erkki Alak]] * [[Olavi Alakulppi]] * [[Andreas Alamommo]] * [[Richard Aland]] * [[Kalervo Alanenpää]] * [[Santeri Alatalo]] * [[Toimi Alatalo]] * [[Vladimir Alatortsev]] * [[Jordi Alba]] * [[Marco Albarello]] * [[Maria Albert]] * [[Marko Albert]] * [[Christijan Albers]] * [[Flórián Albert]] * [[Islam-Beka Albijev]] * [[Eik Albri]] * [[Marc Albrighton]] * [[Omar Alderete]] * [[Aleksandr Alehhin]] * [[Sergei Aleinikov]] * [[Mykolas Alekna]] * [[Virgilijus Alekna]] * [[Kirill Aleksejenko]] * [[Marko Aleksejev]] * [[Marius Aleksejev]] * [[Markku Alén]] * [[Jean Alesi]] * [[Mall Alev]] * [[Jaime Alguersuari]] * [[Berit Aljand]] * [[Martti Aljand]] * [[Triin Aljand]] * [[Émile Allais]] * [[Teet Allas]] * [[Olavi Allase]] * [[Marcus Allbäck]] * [[Ray Allen]] * [[Rasmus Alles]] * [[Karli Allik]], eesti võrkpallur * [[Martin Allik]] * [[Karmo Allikas]] * [[Mihkel Allikmäe]] * [[Rauno Alliku]] * [[Martin Allikvee]] * [[Vallo Allingu]] * [[Andres Allsalu]] * [[André Almeida]] * [[Miguel Almirón]] * [[Adam Almqvist]] * [[Franziska van Almsick]] * [[Manuel Almunia]] * [[Airi Alnek]] * [[Folke Alnevik]] - [[Viktor Alonen]] - [[Fernando Alonso]] - [[Xabi Alonso]] - [[Thomas Alsgaard]] - [[Hamit Altıntop]] - [[Sandra Alusalu]] - [[Saskia Alusalu]] - [[Ilmar Aluvee]] - [[Roberto Alvarado]] - [[Edson Álvarez]] - [[Julián Álvarez]] - [[Alar Alve]] - [[Bruno Alves]] - [[Dani Alves]] - [[Diego Alves]] - [[Magno Alves]] - [[Ivan Alõpov]] - [[Selim Amallah]] - [[Massimo Ambrosini]] - [[Friedrich Amelung]] - [[Nadiem Amiri]] - [[Simon Ammann]] - [[Nijel Amos]] - [[Ethan Ampadu]] - [[Murodoullo Amrillaev]] - [[An Hyeonsu]] - [[Viswanathan Anand]] - [[Olle Anderberg]] - [[Anja Andersen]] - [[Espen Andersen]] - [[Frederik Andersen]] - [[Hjalmar Andersen]] - [[Joachim Andersen]] - [[Mads Andersen]] - [[Anderson Luís de Abreu Oliveira|Anderson]] - [[Craig Anderson]] - [[Felipe Anderson]] - [[Josh Anderson]] - [[Merike Anderson]] - [[Paul Anderson]] - [[Sten-Erik Anderson]] - [[Wendell Anderson]] - [[Daniel Andersson]] - [[Frank Andersson]] - [[John Andersson]] - [[Lina Andersson]] - [[Rasmus Andersson]] - [[Florin Andone]] - [[Jorge Andrade]] - [[André the Giant]] - [[Georges André]] - [[Vasile Andrei]] - [[Andris Andreiko]] - [[Nikita Andrejev]] - [[Frode Andresen]] - [[Kaimo Andresson]] - [[Keith Andrews]] - [[Carolus Andriamatsinoro]] - [[Nikolai Andrianov]] - [[Sven Andrighetto]] - [[Sergei Andronov]] - [[Adolf Andruškevitš]] - [[Nicolas Anelka]] - [[Tobias Angerer]] - [[Maret Ani]] - [[Hannes Anier]] - [[Henri Anier]] - [[Juri Anikejev]] - [[Nikolai Anikin]] - [[Andrei Anissimov (jalgpallur)|Andrei Anissimov]] - [[Ellina Anissimova]] - [[Aníta Hinriksdóttir]] - [[Aleksandr Anjukov]] - [[August Anmann]] - [[Mihkel Anmann]] - [[Koit Annamaa]] - [[Anthony Annan]] - [[Aivar Anniste]] - [[Endel Annus (poksija)|Endel Annus]] - [[Uku Annus]] - [[Jacques Anquetil]] - [[Karim Ansarifard]] - [[Giánnis Antetokoúnmpo]] - [[Carmelo Anthony]] - [[Joel Anthony]] - [[Michael Anthony (poksija)|Michael Anthony]] - [[Pero Antić]] - [[Viktor Antipin]] - [[Aleksy Antkiewicz]] - [[Andrea Antonelli]] - [[Bertil Antonsson]] - [[Ants Antson]] - [[Houssem Aouar]] - [[Saïd Aouita]] - [[Knut Tore Apeland]] - [[Armand Apell]] - [[Eerik Aps]] - [[Johannes Aps]] - [[Javier Aquino]] - [[Pedro Aquino]] - [[Meri Arabidze]] - [[Paulus Arajuuri]] - [[Argo Arak]] - [[Shizuka Arakawa]] - [[Mauro Arambarri]] - [[Guilherme Arana]] - [[Charles Aránguiz]] - [[Willian Arão]] - [[Leonardo Araújo]] - [[Hannu Aravirta]] - [[Argo Arbeiter]] - [[Álvaro Arbeloa]] - [[Gregor Arbet]] - [[Juan Carlos Arce]] - [[Mark Arcobello]] - [[Jaak Ardon]] - [[Alphonse Areola]] - [[Gabriel Arias]] - [[Anton Aristov]] - [[Emili Arm]] - [[Franco Armani]] - [[Pablo Armero]] - [[Joel Armia]] - [[Lance Armstrong]] - [[Stuart Armstrong]] - [[Raul Arnemann]] - [[René Arnoux]] - [[Mikk-Mihkel Arro]] - [[Christine Arron]] - [[Abdiel Arroyo]] - [[Andrei Aršavin]] - [[Jevgeni Aržanov]] - [[Gerardo Arteaga]] - [[Aita Artma]] - [[Hugo-Herbert Artma]] - [[Aksel Artus]] - [[Madis Aruja]] - [[Harry Arumeel]] - [[Enno Aruniit]] - [[Ardo Arusaar]] - [[Henn Arvo]] - [[Mao Asada]] - [[Laura Asadauskaitė-Zadneprovskienė]] - [[Asashōryū]] - [[Alberto Ascari]] - [[Hans-Georg Aschenbach]] - [[Filiberto Ascuy Aguilera]] - [[Arthur Ashe]] - [[Evelyn Ashford]] - [[Anna Gret Asi]] - [[Ömer Aşık]] - [[Alfred Asikainen]] - [[Amin Asikainen]] - [[Lauri Asikainen]] - [[Elis Ask]] - [[Marko Asmer]] - [[Toivo Asmer]] - [[Iago Aspas]] - [[Benoît Assou-Ekotto]] - [[Aino Asszonyi]] - [[Lajos Asztalos]] - [[Vitālijs Astafjevs]] - [[Mikel Astarloza]] - [[Andrei Ašarin]] - [[Amado Azar]] - [[Viktorija Azarenka]] - [[Zurab Azmaipharašvili]] - [[Sardar Azmoun]] - [[Ekaterina Atalık]] - [[Athenaios (poksija)|Athenaios]] - [[Nāşir al-‘Aţīyah]] - [[Derrick Atkins]] - [[Christian Atsu]] - [[Pierre-Emerick Aubameyang]] - [[Andrus Aug]] - [[Ludwig Augustinsson]] - [[Anders Aukland]] - [[Mike Auksi]] - [[Raimond Auling]] - [[Harry Aumere]] - [[Rein Aun]] - [[Erik Aunapuu]] - [[Berit Aunli]] - [[Lauri Aus]] - [[Caspar Austa]] - [[Charlie Austin]] - [[Tarvo Avaste]] - [[Pavel Avdejev]] - [[Víctor Avendaño]] - [[Nikolai Avilov]] - [[Daniel Avramovski]] - [[Taiwo Awoniyi]] - [[Roberto Ayala]] - [[André Ayew]] - [[Jordan Ayew]] - [[Kaan Ayhan]] - [[Floyd Ayité]] - [[Turgut Aykaç]] - [[Luke Ayling]] == B == [[Demba Ba]] - [[Ibrahim Ba]] - [[Inga Babakova]] - [[Alonzo Babers]] - [[Ivan Babikov]] - [[Jochen Bachfeld]] - [[Fouad Bachirou]] - [[Hans Backe]] - [[David Backes]] - [[Mikael Backlund]] - [[Pavel Badea]] - [[Luca Badoer]] - [[Holger Badstuber]] - [[Javier Báez]] - [[Kevin Bahl]] - [[Stéphane Bahoken]] - [[Leon Bailey]] - [[Eric Bailly]] - [[Sandrine Bailly]] - [[Leighton Baines]] - [[Emir Bajrami]] - [[Hilja Bakhoff]] - [[Níki Bakogiánni]] - [[Marie Bakovská]] - [[Roberto Balado]] - [[Iolanda Balaş]] - [[Georgi Balakšin]] - [[Diego Balbinot]] - [[Fabián Balbuena]] - [[Helmuts Balderis]] - [[Julio César Baldivieso]] - [[Gareth Bale]] - [[Mikel Balenziaga]] - [[Alexander Baljakin]] - [[Michael Ballack]] - [[Ivar Ballangrud]] - [[Iván Balliu]] - [[Leon Balogun]] - [[Mario Balotelli]] - [[Hakan Balta]] - [[Ksenija Balta]] - [[Sol Bamba]] - [[Bruno Banani]] - [[Éver Banega]] - [[Roger Bannister]] - [[Léo Baptistão]] - [[Tullio Baraglia]] - [[Grete Barake]] - [[Nikita Baranov]] - [[Natalja Baranova]] - [[Veera Baranova]] - [[Kosta Barbarouses]] - [[Eunice Barber]] - [[Me'Lisa Barber]] - [[Riley Barber]] - [[Shawnacy Barber]] - [[Gabriel Barbosa]] - [[Olaf Barda]] - [[Anders Bardal]] - [[Sándor István Bárdosi]] - [[Keidi Bare]] - [[Selemon Barega]] - [[Andrea Bargnani]] - [[Dmitri Barinov]] - [[Borna Barišić]] - [[Aleksandr Barkov]] (1965) - [[Aleksandr Barkov (1995)|Aleksandr Barkov]] (1995) - [[Ashley Barnes]] - [[Patrick Barnes]] - [[Randy Barnes]] - [[Tranquillo Barnetta]] - [[Hassan Barojev]] - [[Milan Baroš]] - [[Antonio Barragán]] - [[Romain Barras]] - [[Rubens Barrichello]] - [[Claudio Barrientos]] - [[Arturo Barrios]] - [[Lucas Barrios]] - [[Wílmar Barrios]] - [[Yarelys Barrios]] - [[Gareth Barry]] - [[Mu‘taz ‘Īsá Barshim]] - [[Andrea Barzagli]] - [[Mateusz Bartel]] - [[Joseph Barthel]] - [[Fabien Barthez]] - [[Kyle Bartley]] - [[Tianna Bartoletta]] - [[Marion Bartoli]] - [[Patrik Bartošák]] - [[Ashleigh Barty]] - [[Edgar Basel]] - [[Ángelos Basinás]] - [[Marta Bassino]] - [[Marco van Basten]] - [[Maksim Bazjukin]] - [[Jacques Bataille]] - [[Gabriel Batistuta]] - [[Oskars Batņa]] - [[Lukáš Bauer]] - [[Rudolf Bauer]] - [[Viola Bauer]] - [[Jamie Baulch]] - [[Frank Baumann]] - [[Georg Baumann]] - [[Romed Baumann]] - [[Julian Baumgartlinger]] - [[Zsolt Baumgartner]] - [[Alexander Baumjohann]] - [[Florence Baverel-Robert]] - [[Shohreh Bayat]] - [[Elgin Baylor]] - [[Zebedayo Bayo]] - [[Mithat Bayrak]] - [[Bob Beamon]] - [[Tanoka Beard]] - [[Jean Beausejour]] - [[DaMarcus Beasley]] - [[Bebeto]] - [[Aleksandr Bebikh]] - [[Taylor Beck]] - [[Franz Beckenbauer]] - [[Boris Becker]] - [[James Beckford]] - [[David Beckham]] - [[Jan Bednarek]] - [[Bob Bednarski]] - [[Joseph Beecken]] - [[Irina Begljakova]] - [[Aziz Behich]] - [[Valon Behrami]] - [[Wolfgang Behrendt]] - [[Cristian Bejarano]] - [[Kenenisa Bekele]] - [[Wade Belak]] - [[Younès Belhanda]] - [[Julia Beljajeva]] - [[Craig Bellamy]] - [[Pierre-Édouard Bellemare]] - [[Jude Bellingham]] - [[Juan Manuel Bellón López]] - [[Stefania Belmondo]] - [[Galina Beloglazova]] - [[Julija Belorukova]] - [[Andrea Belotti]] - [[Vasile Belous]] - [[Aleksei Belov]] - [[Emre Belözoğlu]] - [[Emil Bemström]] - [[Yohan Benalouane]] - [[Yossi Benayoun]] - [[Belinda Bencic]] - [[Lars Bender]] - [[Sven Bender]] - [[Annemarii Bendi]] - [[Nicklas Bendtner]] - [[László Bene]] - [[Darío Benedetto]] - [[Valdir Benedito]] - [[Marijan Beneš]] - [[Angelica Bengtsson]] - [[Rafael Benítez]] - [[Rai Benjamin]] - [[Jeff Bennett]] - [[Fróði Benjaminsen]] - [[Ramy Bensebaini]] - [[Tony Benshoof]] - [[Keith Benson]] - [[Karim Benzema]] - [[Darren Bent]] - [[Giovanni Benvenuti]] - [[Domenico Berardi]] - [[Dimităr Berbatov]] - [[Trevor Berbick]] - [[Gheorghe Berceanu]] - [[Tomáš Berdych]] - [[Ricky Berens]] - [[Bartosz Bereszyński]] - [[Irina Berezina]] - [[Vassili Berezutski]] - [[Marcus Berg]] - [[Lars Berger]] - [[Tora Berger]] - [[Gunnar Berggren]] - [[Steven Berghuis]] - [[Dennis Bergkamp]] - [[Carl Johan Bergman]] - [[Raimonds Bergmanis]] - [[Kajsa Bergqvist]] - [[Pieter Bergsma]] - [[Besart Berisha]] - [[Anton van Berkel]] - [[Ferenc Berkes]] - [[Santiago Bernabéu]] - [[Federico Bernardeschi]] - [[Orlando Berrío]] - [[Rolands Bērziņš]] - [[Dāvis Bertāns]] - [[Madeleine Berthod]] - [[Sergio Bertoni]] - [[Tyler Bertuzzi]] - [[Joseph Bessala]] - [[Colette Besson]] - [[George Best]] - [[Leon Best]] - [[Nicholas Bett]] - [[Paolo Bettini]] - [[Lucky Bhembe]] - [[Jules Bianchi]] - [[Duilio Bianchini]] - [[Mike Bibby]] - [[Vidas Bičiulaitis]] - [[Paul Biedermann]] - [[Andris Biedriņš]] - [[Christoph Bieler]] - [[Marcelo Bielsa]] - [[Enn Biene]] - [[Priit Biene]] - [[Lucas Biglia]] - [[Abebe Bikila]] - [[Rinat Bikmulin]] - [[Ibrahim Bilali]] - [[Abdi Bile]] - [[Simone Biles]] - [[Slaven Bilić]] - [[Chauncey Billups]] - [[Jordan Binnington]] - [[Matt Biondi]] - [[Cristiano Biraghi]] - [[Larry Bird]] - [[Jevgeni Birjukov]] - [[Regina Birk]] - [[Andreas Birnbacher]] - [[Péter Biros]] - [[Yves Bissouma]] - [[Stanislas Bizot]] - [[Espen Harald Bjerke]] - [[Patrick Bjorkstrand]] - [[Sadie Bjornsen]] - [[Tore Bjonviken]] - [[Marit Bjørgen]] - [[Fredrik André Bjørkan]] - [[Ole Einar Bjørndalen]] - [[Jonas Björkman]] - [[Cara Black]] - [[Jesse Blacker]] - [[George Blackwood]] - [[Vahtang Blagidze]] - [[Yohan Blake]] - [[Massimiliano Blardone]] - [[Jakub Błaszczykowski]] - [[Leszek Błażyński]] - [[Miha Blažič]] - [[Edward Blay]] - [[Wim Bleijenberg]] - [[Joachim Blichfeld]] - [[Daley Blind]] - [[Boriss Blinder]] - [[Ken Block]] - [[Oleg Blohhin]] - [[Andrus Blok]] - [[Rens Blom]] - [[Stig Blomqvist]] - [[Maria Blower-Porter]] - [[Teodors Bļugers]] - [[Herbert Blöcker]] - [[Jérôme Boateng]] - [[Kevin-Prince Boateng]] - [[Raúl Bobadilla]] - [[Fredi Bobic]] - [[Igor Bobkov]] - [[Sergei Bobrovski]] - [[Brandon Bochenski]] - [[Klaus Bodinger]] - [[Frank de Boer]] - [[Xander Bogaerts]] - [[Anna Bogali-Titovets]] - [[Ivan Bogdan]] - [[Olga Bogdanova]] - [[Viktoria Bogdanova]] - [[Bojan Bogdanović]] - [[Rade Bogdanović]] - [[Gennadi Bogoljubov]] - [[Zach Bogosian]] - [[Lennart Bohman]] - [[Svetlana Boiko]] - [[Svetlana Boiko (kiiruisutaja)]] - [[Klavdija Bojarskihh]] - [[John Boland]] - [[Ato Boldon]] - [[Issaak Boleslavski]] - [[Marcelino Bolívar]] - [[Aureliano Bolognesi]] - [[Pjotr Bolotnikov]] - [[Aleksandr Bolšunov]] - [[Usain Bolt]] - [[Andy Bolton]] - [[Willy Boly]] - [[Mark van Bommel]] - [[Tudor Bompa]] - [[Bogdan Bondarenko]] - [[Valeri Bondarenko]] - [[Roly Bonevacia]] - [[Nick Bonino]] - [[Marcel Bonnard]] - [[Leonardo Bonucci]] - [[Wilfried Bony]] - [[Roel Boomstra]] - [[Jesper Boqvist]] - [[Björn Borg]] - [[Humberlito Borges]] - [[Borislava Borisova]] - [[Cristian Borja]] - [[Miguel Borja]] - [[Maksim Borovikov]] - [[Marco Borriello]] - [[Angela Borsuk]] - [[Juri Borzakovski]] - [[Valeri Borzov]] - [[Valeri Bortšin]] - [[Artur Boruc]] - [[Bartosz Bosacki]] - [[Chris Bosh]] - [[José Bosingwa]] - [[Vicente del Bosque]] - [[Pierre-Ambroise Bosse]] - [[Carmelo Bossi]] - [[Paul Bosvelt]] - [[Tyler Bozak]] - [[Alberto Botía]] - [[Valtteri Bottas]] - [[Mihhail Botvinnik]] - [[Mihhail Botvinov]] - [[Sofiane Boufal]] - [[Bryan Bouffier]] - [[Benjamin Boukpeti]] - [[Khalid Boulahrouz]] - [[Brahim Boulami]] - [[Wilfred Bouma]] - [[Yassine Bounou]] - [[Aaron Boupendza]] - [[Sébastien Bourdais]] - [[Clifford Bourland]] - [[Chris Bourque]] - [[Jarrod Bowen]] - [[Zach Boychuk]] - [[Dustin Boyd]] - [[James Boyd]] - [[Travis Boyd]] - [[Lucas Boyé]] - [[Brian Boyle]] - [[Audun Boysen]] - [[Tarjei Bø]] - [[Oddvar Brå]] - [[Michael Bradley]] - [[Alberto Braglia]] - [[Yacine Brahimi]] - [[Riho-Bruno Bramanis]] - [[Elton Brand]] - [[Esther Brand]] - [[Eirik Brandsdal]] - [[Julian Brandt]] - [[Ana Maria Brânză]] - [[Berle Brant]] - [[Chris Brasher]] - [[Kenneth Bråten]] - [[Ryan Brathwaite]] - [[Rune Brattsveen]] - [[Claudio Bravo]] - [[Omar Bravo]] - [[Thomas Brdaric]] - [[Trond-Arne Bredesen]] - [[Johannes Brenner]] - [[Renan Bressan]] - [[Michal Březina]] - [[Derrick Brew]] - [[Anne Briand]] - [[Ilmārs Bricis]] - [[Mairis Briedis]] - [[Federica Brignone]] - [[Jörgen Brink]] - [[Miguel Britos]] - [[Alex Broadhurst]] - [[T. J. Brodie]] - [[Giovanni van Bronckhorst]] - [[Dylan Bronn]] - [[David Bronštein]] - [[John Anthony Brooks]] - [[Nathan Brooks]] - [[Alex Brosque]] - [[Jack Broughton]] - [[Eduard Brovko]] - [[Carl Brown]] - [[Chris Brown (jooksja)|Chris Brown]] - [[Dustin Brown]] - [[Wes Brown]] - [[David Browne]] - [[Rowena Mary Bruce]] - [[Ricky Bruch]] - [[Karlo Bručić]] - [[Edmund Bruggmann]] - [[Ivano Brugnetti]] - [[Inge de Bruijn]] - [[Gilbert Brulé]] - [[Jeffrey Bruma]] - [[Valeri Brumel]] - [[Celine Brun-Lie]] - [[Martin Brundle]] - [[Gianmaria Bruni]] - [[Karmen Bruus]] - [[Kai Brännkärr]] - [[Kobe Bryant]] - [[Arto Bryggare]] - [[Sergei Bubka]] - [[Ken Buchanan]] - [[Guido Buchwald]] - [[Stephane Buckland]] - [[Harry Buddel]] - [[Ante Budimir]] - [[Jevgen Budnik]] - [[Aleksei Budõlin]] - [[Dmitri Budõlin]] - [[Sébastien Buemi]] - [[Emiliano Buendía]] - [[Gianluigi Buffon]] - [[Maksim Bukatkin]] - [[Konrad Bukowiecki]] - [[Valeri Bukrejev]] - [[Nino Bule]] - [[Maik Bullmann]] - [[Dave Bulthuis]] - [[Dmitri Bulõkin]] - [[Wilfred Bungei]] - [[Michael Bunting]] - [[Anton Burdassov]] - [[Robert Burgess]] - [[Annemarie Burghoff]] - [[Sarah Burke]] - [[Thomas Burke]] - [[Tim Burke (laskesuusataja)|Tim Burke]] - [[Delphyne Burlet]] - [[Aleksandr Burmistrov]] - [[Dan Burn]] - [[Brent Burns]] - [[Richard Burns]] - [[Tommy Burns (poksija)|Tommy Burns]] - [[Anna Burtasova]] - [[Mihhail Burtsev]] - [[Rene Busch]] - [[Sergio Busquets]] - [[Jekaterina Bušujeva]] - [[Edvard Bužinskij]] - [[Algimantas Butnorius]] - [[Jacob Butterfield]] - [[Jeffrey Buttle]] - [[Jenson Button]] - [[Nicklas Bäckström]] - [[Alo Bärengrub]] - [[Gunnar Bärlund]] - [[Max Bösiger]] - [[Hans Büchi]] - [[Selina Büchel]] - [[Jens Byggmark]] - [[Paul Byron]] - [[Lars Bystøl]] == C == [[Francisco Cabañas]] - [[Denia Caballero]] - [[Yohan Cabaye]] - [[Rémy Cabella]] - [[Rafael Cabral]] - [[Víctor Cáceres]] - [[Cafu]] - [[Gary Cahill]] - [[Tim Cahill]] - [[Cai Xuetong]] - [[Rodrigo Caio]] - [[Carlos Calado]] - [[Sophie Caldwell]] - [[Duje Ćaleta-Car]] - [[Hakan Çalhanoğlu]] - [[Nora Callebout]] - [[José María Callejón]] - [[Jonathan Calleri]] - [[Joseph Calzaghe]] - [[Matt Calvert]] - [[Dominic Calvert-Lewin]] - [[Eduardo Camavinga]] - [[Esteban Cambiasso]] - [[Roberto Cammarelle]] - [[Sol Campbell]] - [[Veronica Campbell]] - [[Emre Can]] - [[Eyüp Can]] - [[Sergio Canales]] - [[João Cancelo]] - [[Fabio Cannavaro]] - [[Germán Cano]] - [[Christian Cantwell]] - [[Ander Capa]] - [[José Raúl Capablanca]] - [[Joan Capdevila]] - [[Tranquilo Capozzo]] - [[Jennifer Capriati]] - [[Richard Carapaz]] - [[Graham Carey]] - [[Rafael Carioca]] - [[Brandon Carlo]] - [[Diego Carlos]] - [[Roberto Carlos]] - [[Magnus Carlsen]] - [[John Carlson]] - [[Ingvar Carlsson (rallisõitja)|Ingvar Carlsson]] - [[Daniel Carr]] - [[Jamie Carragher]] - [[Michael Carrick]] - [[Daniel Carriço]] - [[William Carrier]] - [[Guido Carrillo]] - [[Michael Carruth]] - [[David Carstens]] - [[Hamish Carter]] - [[Nesta Carter]] - [[Vince Carter]] - [[Fabiano Caruana]] - [[Dani Carvajal]] - [[Ricardo Carvalho]] - [[William Carvalho]] - [[Oscar Casanovas]] - [[Milton Casco]] - [[Matty Cash]] - [[Iker Casillas]] - [[Antonio Cassano]] - [[Samuel James Cassell]] - [[Timothy Castagne]] - [[Jean-Charles Castelletto]] - [[Diego Castro]] - [[Juan Cazares]] - [[Santi Cazorla]] - [[Omar Catarí]] - [[Ethel Catherwood]] - [[Ivan Cavaleiro]] - [[Diego Cavalieri]] - [[Edinson Cavani]] - [[Petr Čech]] - [[Stig Cederberg]] - [[Kristjan Čeh]] - [[Aleksandrs Čekulajevs]] - [[Zeki Çelik]] - [[Ondřej Čelůstka]] - [[Jonas Čepulis]] - [[Miroslav Cerar]] - [[Marcel Cerdan]] - [[Erik Černák]] - [[Roman Červenka]] - [[Andrea de Cesaris]] - [[Thomas Chabot]] - [[Nacer Chadli]] - [[Faní Chalkiá]] - [[Kóstas Chalkías]] - [[Mario Chalmers]] - [[Nathaniel Chalobah]] - [[Trevoh Chalobah]] - [[Marouane Chamakh]] - [[Wilt Chamberlain]] - [[Calum Chambers]] - [[Karun Chandhok]] - [[Tyson Chandler]] - [[Chang Kyou-chul]] - [[Michael Chang]] - [[Vladimer Ch'ant'uria]] - [[Yimmi Chará]] - [[Libor Charfreitag]] - [[Ángelos Charistéas]] - [[Christopher Chataway]] - [[Robert Chef d’Hôtel]] - [[Chen Qi]] - [[Grahame Cheney]] - [[Joshua Cheptegei]] - [[Timothy Cheruiyot]] - [[Vivian Cheruiyot]] - [[Alain Chervet]] - [[Fritz Chervet]] - [[Walter Chervet]] - [[Alex Chiasson]] - [[Sonoko Chiba]] - [[Pierluigi Chicca]] - [[Giorgio Chiellini]] - [[Catherine Chikwakwa]] - [[Eduardo Chillida]] - [[Max Chilton]] - [[Ben Chilwell]] - [[Abner Chipu]] - [[Henryk Chmielewski]] - [[Aryan Chopra]] - [[Svend Aage Christensen]] - [[Linford Christie]] - [[Tanja Chub]] - [[Filip Chytil]] - [[Dominika Cibulková]] - [[Waldemar Cierpinski]] - [[Ivan Cichan]] - [[Cesar Cielo Filho]] - [[Jasper Cillessen]] - [[Anthony Cirelli]] - [[Aliou Cissé]] - [[Kalifa Cissé]] - [[Papiss Cissé]] - [[Kale Clague]] - [[Roland Clara]] - [[Emmanuelle Claret]] - [[Jim Clark]] - [[Steve Clarke]] - [[Bryan Clay]] - [[Will Claye]] - [[Kerron Clement]] - [[Louis Clément]] - [[Luís Fabiano Clemente]] - [[Rob Clerc]] - [[Tom Cleverley]] - [[Gaël Clichy]] - [[Kim Clijsters]] - [[Hestrie Cloete]] - [[Richard Clune]] - [[Viktorija Čmilytė-Nielsen]] - [[Alice Coachman]] - [[Conor Coady]] - [[Andy Coan]] - [[Roy Cochran]] - [[Phillip Cocu]] - [[Sebastian Coe]] - [[Fábio Coentrão]] - [[Andrew Cogliano]] - [[Antonio Čolak]] - [[Jack Colback]] - [[Andrew Cole]] - [[Ashley Cole]] - [[Ian Cole]] - [[Joe Cole]] - [[Blake Coleman]] - [[Christian Coleman]] - [[Kim Collins]] - [[Dario Cologna]] - [[María Colón]] - [[Nadia Comăneci]] - [[Sérgio Conceição]] - [[Mike Conley]] - [[Kevin Connauton]] - [[Maureen Connolly]] - [[Kyle Connor]] - [[Adolfo Consolini]] - [[Alberto Contador]] - [[Samuel Contesti]] - [[Myrtle Cook]] - [[Liam Cooper]] - [[Priya Cooper]] - [[Sayon Cooper]] - [[Jean-Pierre Coopman]] - [[Alfredo Copello]] - [[Jonathan Copete]] - [[Andrew Copp]] - [[Arnaud Cordier]] - [[Jorge Cori]] - [[Ante Ćorić]] - [[Jack Cork]] - [[Patrice Cormier]] - [[Andreas Cornelius]] - [[Deimantė Cornette]] - [[Matthieu Cornette]] - [[Joaquín Correa]] - [[Dylan Cozens]] - [[Rodolfo Cota]] - [[Vladimír Coufal]] - [[Natalie Coughlin]] - [[Lassana Coulibaly]] - [[Philippe Coutinho]] - [[Fernando Couto]] - [[Logan Couture]] - [[Sean Couturier]] - [[Charlie Coyle]] - [[Adam Cracknell]] - [[Alessio Cragno]] - [[Steve Cram]] - [[Toller Cranston]] - [[Christl Cranz]] - [[Chandra Crawford]] - [[Corey Crawford]] - [[Hasely Crawford]] - [[Jamal Crawford]] - [[Shawn Crawford]] - [[Hernán Crespo]] - [[Aaron Cresswell]] - [[Terry Crews]] - [[Edward Crook]] - [[Sidney Crosby]] - [[Peter Crouch]] - [[Ryan Crouser]] - [[Johan Cruijff]] - [[Ibolya Csák]] - [[József Csatári]] - [[Tibor Csík]] - [[Paweł Czarnota]] - [[Antoni Czortek]] - [[Juan Cuadrado]] - [[Teófilo Cubillas]] - [[Didier Cuche]] - [[Roger Cuche]] - [[Víctor Cuesta]] - [[Christian Cueva]] - [[Nelson Cuevas]] - [[Mickaël Cuisance]] - [[Josh Cullen]] - [[Matheus Cunha]] - [[Emil Čuprenski]] - [[Stephen Curry]] - [[Thomas Curtis]] - [[Brian Cusworth]] - [[Eray Cömert]] - [[Karina Cyfka]] - [[Louis Cyr]] - [[Czesław Cyraniak]] == D == [[Stéphane Da Costa]] - [[Níkos Dabízas]] - [[Issaka Daboré]] - [[Ivona Dadic]] - [[Jevgeni Dadonov]] - [[Costică Dafinoiu]] - [[Ekaterina Dafovska]] - [[John Kristian Dahl]] - [[Klas Dahlbeck]] - [[Anna Dahlberg]] - [[Rasmus Dahlin]] - [[Laura Dahlmeier]] - [[Maja Dahlqvist]] - [[Emma Dahlström]] - [[Bjørn Dæhlie]] - [[Patson Daka]] - [[Andrés D'Alessandro]] - [[John Daley]] - [[Tom Daley]] - [[Zlatko Dalić]] - [[Anatoli Dalidovitš]] - [[Jānis Daliņš]] - [[Lauri Dalla Valle]] - [[Diogo Dalot]] - [[Francesco Damiani]] - [[Leandro Damião]] - [[Dejan Damjanović]] - [[Phillip Danault]] - [[Ludvík Daněk]] - [[Charlie Daniels]] - [[Egil Danielsen]] - [[Gösta Danielsson]] - [[Eléni Daniilídou]] - [[Aleksandr Danin]] - [[Arnaut Danjuma]] - [[Marko Daňo]] - [[Sergi Danõltšenko]] - [[Munir Dar (kriketimängija)|Munir Dar]] - [[Victor d'Arcy]] - [[Sergi Darder]] - [[Lauris Dārziņš]] - [[James Dasaolu]] - [[Pavel Datsjuk]] - [[Kaspars Daugaviņš]] - [[Markéta Davidová]] - [[Edgar Davids]] - [[Anthony Davidson]] - [[Curtis Davies]] - [[Dwight F. Davis]] - [[Glen Davis]] - [[Howard Davis]] - [[Meryl Davis]] - [[Shani Davis]] - [[Steve Davis]] - [[Steven Davis]] - [[Walter Davis (kolmikhüppaja)]] - [[Sergei Davõdov]] - [[Nigel Dawes]] - [[Paweł Dawidowicz]] - [[Craig Dawson]] - [[Michael Dawson]] - [[Pedro De la Rosa]] - [[Ritchie De Laet]] - [[Rodrigo De Paul]] - [[Francesco De Piccoli]] - [[Daniele De Rossi]] - [[Morgan De Sanctis]] - [[Maurilio De Zolt]] - [[Ciprian Deac]] - [[Mihály Deák Bárdos]] - [[Nathan Deakes]] - [[Ferekalsi Debessay]] - [[Rajmond Debevec]] - [[Nathalie Dechy]] - [[Deco]] - [[Bobby Decordova-Reid]] - [[Troy Deeney]] - [[Didier Défago]] - [[Meseret Defar]] - [[Maria Teresa de Filippis]] - [[Jermain Defoe]] - [[Steven Defour]] - [[Vincent Defrasne]] - [[Pjotr Degtjarjov]] - [[Alessandro Del Piero]] - [[Jone Delai]] - [[Thomas Delaney]] - [[Jean Delarge]] - [[Agustín Delgado]] - [[Guillermo Delgado]] - [[Ricardo Delgado]] - [[Simon Deli]] - [[Traianos Dellas]] - [[Casey Dellacqua]] - [[Andy Delort]] - [[Fabian Delph]] - [[Moussa Dembélé]] - [[Jelena Dementjeva]] - [[Jason Demers]] - [[Merih Demiral]] - [[Volkan Demirel]] - [[Thatcher Demko]] - [[Bill Demong]] - [[Jason Denayer]] - [[Leander Dendoncker]] - [[Antoine Deneriaz]] - [[Luol Deng]] - [[Denílson Pereira Neves]] - [[Igor Denissov]] - [[Vitali Denissov]] - [[Emmanuel Dennis]] - [[Memphis Depay]] - [[Eren Derdiyok]] - [[Andri Derõzemlja]] - [[Boudewijn Derkx]] - [[David Desharnais]] - [[Marcel Deslauriers]] - [[Nicolas Deslauriers]] - [[Jean Despeaux]] - [[Sergiño Dest]] - [[Simon Desthieux]] - [[Gerard Deulofeu]] - [[Gail Devers]] - [[Chrysopigí Devetzí]] - [[Cristian Deville]] - [[John Devitt]] - [[Mihhail Devjatjarov]] - [[Vadim Devjatovski]] - [[Giorgio Di Centa]] - [[Manuela Di Centa]] - [[Lucas Di Grassi]] - [[Emanuele Di Gregorio]] - [[Giovanni Di Lorenzo]] - [[Karyne Di Marco]] - [[Ángel Di María]] - [[Antonietta Di Martino]] - [[Roberto Di Matteo]] - [[Abdoulay Diaby]] - [[Abou Diaby]] - [[Moussa Diaby]] - [[Mouctar Diakhaby]] - [[Habib Diallo]] - [[André Diamant]] - [[Alessandro Diamanti]] - [[Lassana Diarra]] - [[Miguel Dias]] - [[Rúben Dias]] - [[Félix Díaz]] - [[Paulo Díaz]] - [[Sergio Díaz]] - [[Tirunesh Dibaba]] - [[Carmine DiBartholomeo]] - [[Simon Dickie]] - [[Jason Dickinson]] - [[Runar Dickman]] - [[Dida]] - [[Eric Dier]] - [[Nelli Differt]] - [[Frank DiGennara]] - [[Geert van Dijk]] - [[Kevin Diks]] - [[Stole Dimitrievski]] - [[Grigor Dimitrov]] - [[Ding Liren]] - [[Merindah Dingjan]] - [[Vedran Đipalo]] - [[Eva Dimas]] - [[Mix Diskerud]] - [[Uschi Disl]] - [[John Disley]] - [[Vlade Divac]] - [[Alexander Djiku]] - [[Berat Djimsiti]] - [[Christian Djoos]] - [[Youri Djorkaeff]] - [[Johan Djourou]] - [[Senele Dlamini]] - [[Norman Dlomo]] - [[Aleksandr Dmitrijev]] - [[Artjom Dmitrijev]] - [[Marko Dmitrović]] - [[Ritsu Doan]] - [[Viktors Dobrecovs]] - [[Dimitǎr Dobrev]] - [[Bevan Docherty]] - [[Zbigniew Doda]] - [[Hiroaki Doi]] - [[Novak Đoković]] - [[Kasper Dolberg]] - [[Martin Dolfing]] - [[Darja Domratševa]] - [[Lutz Dombrowski]] - [[Cecilio Domínguez]] - [[Leinier Domínguez]] - [[Oksana Domnina]] - [[Wilfried Domoraud]] - [[Marco Donadel]] - [[Chris Donaldson]] - [[Luka Dončić]] - [[Jean Marie Dongou]] - [[Jordanka Donkova]] - [[Joonas Donskoi]] - [[Robert Doornbos]] - [[Fritz Dopfer]] - [[Gert Dorbek]] - [[Michaela Dorfmeister]] - [[Marek Doronin]] - [[Graham Dorrans]] - [[Ion Dosca]] - [[Serhi Dotsenko]] - [[Rodrigo Dourado]] - [[Ken Doubleday]] - [[Abdoulaye Doucouré]] - [[Ladji Doucouré]] - [[Seydou Doumbia]] - [[Nic Dowd]] - [[Goran Dragić]] - [[Ion Draica]] - [[Leon Draisaitl]] - [[Vladimir Dratšov]] - [[Julian Draxler]] - [[Heike Drechsler]] - [[Aleksei Drejev]] - [[Henri Drell]] - [[Chris Driedger]] - [[Ljilja Drljević]] - [[Jaroslav Drobný]] - [[Václav Drobný]] - [[Didier Drogba]] - [[Frank Drost]] - [[Dmitri Drozdov]] - [[Derek Drouin]] - [[Jonathan Drouin]] - [[Boris Družinin‎‎]] - [[Guy Drut]] - [[Nana Dzagnidze]] - [[Alan Dzagojev]] - [[Prince Octopus Dzanie]] - [[Artjom Dzjuba]] - [[Lela Džavahišvili]] - [[Edin Džeko]] - [[Blerim Džemaili]] - [[Georgi Džikija]] - [[Arsen Džulfalakjan]] - [[Glody Dube]] - [[Léo Dubois]] - [[Daniil Dubov]] - [[Pavel Dubovik]] - [[Nadežda Dubovitskaja]] - [[Kaspars Dubra]] - [[Martin Dúbravka]] - [[Uładzimir Dubroŭščyk]] - [[Marvin Ducksch]] - [[Anthony Duclair]] - [[Jan-Krzysztof Duda]] - [[Christopher Duenas]] - [[Damien Duff]] - [[Shane Duffy]] - [[Pauli Dufva]] - [[Meagan Duhamel]] - [[Vera Dujunova]] (sünd. Galuška) - [[Lishan Dula]] - [[Charles Dumas]] - [[Matt Dumba]] - [[Paul Dummett]] - [[Alfred Duncan]] - [[Tim Duncan]] - [[Dunga]] - [[Lewis Dunk]] - [[Joey Dunlop]] - [[Alo Dupikov]] - [[Armand Duplantis]] - [[Kevin Durant]] - [[Andrew Durante]] - [[Christian Dvorak]] - [[Tomáš Dvořák]] - [[Mark Dvoretski]] - [[Aleksandr Dõbman]] - [[Maksim Dõldin]] - [[Paulo Dybala]] - [[Niklas Dyrhaug]] == E == [[Edward Eagan]] - [[Bronwyn Eagles]] - [[Ashton Eaton]] - [[Stephan Eberharter]] - [[Jordan Eberle]] - [[Emmanuel Eboué]] - [[Bernie Ecclestone]] - [[Guillermo Echevarría]] - [[Richard Eckersley]] - [[Tiril Eckhoff]] - [[Stefan Edberg]] - [[Simon Eder]] - [[Alexander Edler]] - [[Joel Edmundson]] - [[Jóan Símun Edmundsson]] - [[Muktar Edris]] - [[Toomas Edur (jäähokimängija)|Toomas Edur]] - [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]] - [[Valter Eenmaa]] - [[Aleksander Eerma]] - [[Eero Eessaar]] - [[Ergo Eessaar]] - [[Elisabeth Egel]] - [[Gjermund Eggen]] - [[Ernst Ehaveer]] - [[Yasin Ehliz]] - [[Jaan Ehlvest]] - [[Liisa Ehrberg]] - [[Annelie Ehrhardt]] - [[Salwa Eid Naser]] - [[Patrīcija Eiduka]] - [[Eiður Smári Guðjohnsen]] - [[Kein Einaste]] - [[Eugen Einman]] - [[Victor Ejdsell]] - [[Albin Ekdal]] - [[Helena Ekholm]] - [[Oliver Ekman-Larsson]] - [[Youssef El-Arabi]] - [[Hicham El Guerrouj]] - [[Ayoub El Kaabi]] - [[Omar El Kaddouri]] - [[Ago Elbing]] - [[Trond Einar Elden]] - [[Daniel Elena]] - [[Trevor Elhi‎]] - [[Mati Eliste]] - [[Ole Ellefsæter]] - [[Are Eller]] - [[Lars Eller]] - [[Dina Ellermann]] - [[Launceston Elliot]] - [[Stefan Elliott]] - [[Eduard Ellman-Eelma]] - [[Per Elofsson]] - [[Kike Elomaa]] - [[Sami Elovaara]] - [[Marko Elsner]] - [[Nico Elvedi]] - [[Paul Elvstrøm]] - [[Mohamed Elyounoussi]] - [[Liis Emajõe]] - [[Breel Embolo]] - [[Irina Embrich]] - [[Mahir Emreli]] - [[Heino Enden]] - [[Kornelia Ender]] - [[Masahiro Endō]] - [[Tõnu Endrekson]] - [[Lūcijs Endzelīns]] - [[István Énekes]] - [[Orlando Engelaar]] - [[August Englas]] - [[Mirko Englich]] - [[Ludmila Engquist]] - [[Klas Engström]] - [[Jonas Enlund]] - [[Siim Ennemuist]] - [[Tyler Ennis]] - [[Jessica Ennis-Hill]] - [[Pippi-Lotta Enok]] - [[Thomas Enqvist]] - [[Jhonas Enroth]] - [[Marina Erakovic]] - [[Dedeh Erawati]] - [[Paul Ereng]] - [[Marcus Ericsson]] - [[Imre Erik]] - [[Laine Erik]] - [[Christian Eriksen]] - [[Stein Eriksen]] - [[Joacim Eriksson]] - [[Loui Eriksson]] - [[Edgars Eriņš]] - [[Madis Erit]] - [[Uwe Erkenbrecher]] - [[Johannes Erm]] - [[Tõnis Erm]] - [[Kalev Ermits]] - [[Erwin Erne]] - [[Gustav Ernesaks (tõstja)|Gustav Ernesaks]] - [[Fabian Ernst]] - [[Şeref Eroğlu]] - [[Arianna Errigo]] - [[Sergio Escudero]] - [[Jarmo Eskelinen]] - [[Triinu Esken]] - [[Asko Esna]] - [[Sari Essayah]] - [[Michael Essien]] - [[Frode Estil]] - [[Pervis Estupiñán]] - [[Eberechi Eze]] - [[Callistus Eziukwu]] - [[Oghenekaro Etebo]] - [[Neil Etheridge]] - [[Samuel Eto'o]] - [[Rein Etruk]] - [[Beñat Etxebarria]] - [[Johan Eurén]] - [[Eusébio]] - [[Max Euwe]] - [[Lucas Evangelista]] - [[Corry Evans]] - [[Elfyn Evans]] - [[Fred Evans]] - [[Janet Evans]] - [[Lee Evans (jooksja)|Lee Evans]] - [[Ain Evard]] - [[Johan Remen Evensen]] - [[Tommi Evilä]] - [[Nelson Évora]] - [[Patrice Évra]] == F == [[Robby Fabbri]] - [[Łukasz Fabiański]] - [[Juan Fabila]] - [[Fabinho]] - [[Fábio Pereira da Silva]] - [[Frank Fabra]] - [[Ignazio Fabra]] - [[Marius Fabre]] - [[Cesc Fàbregas]] - [[Aleksandr Vladimirovitš Fadejev|Aleksandr Fadejev]] - [[Andreas Faehlmann]] - [[Georg Faehlmann]] - [[Pål Arne Fagernes]] - [[Collins Fai]] - [[Paweł Fajdek]] - [[Jakov Fak]] - [[Radek Faksa]] - [[Radamel Falcao]] - [[Hanna Falk]] - [[Torbjørn Falkanger]] - [[Bamba Fall]] - [[Gary Fanelli]] - [[Juan Manuel Fangio]] - [[Oscar Fantenberg]] - [[Mo Farah]] - [[Jefferson Farfán]] - [[François Fargère]] - [[Giuseppe Farina]] - [[Péter Farkas]] - [[Marija Farnosova]] - [[Viktor Fasth]] - [[Karl Fazer]] - [[Karl Fatal]] - [[Ansu Fati]] - [[Justin Faulk]] - [[Roger Federer]] - [[Adam Federici]] - [[Anatoli Fedorenko]] - [[Aleksandr Fedoruk]] - [[Andri Fedtšuk]] - [[Sofiane Feghouli]] - [[Martin Fehérváry]] - [[Eric Fehr]] - [[Luís Feiteira]] - [[Nabil Fekir]] - [[Vladimir Feldman]] - [[Allyson Felix]] - [[João Félix]] - [[Marouane Fellaini]] - [[Kiko Femenía]] - [[Anna Fenninger]] - [[Csaba Fenyvesi]] - [[Rio Ferdinand]] - [[Alex Ferguson]] - [[Bruno Fernandes]] - [[Danilo Fernandes]] - [[Manuel Fernandes]] - [[Mário Figueira Fernandes]] - [[Álex Fernández]] - [[Federico Fernández]] - [[Matías Fernández]] - [[Landon Ferraro]] - [[Képler Laveran Lima Ferreira]] - [[Paulo Ferreira]] - [[Barbara Ferrell]] - [[David Ferrer]] - [[Facundo Ferreyra]] - [[Björn Ferry]] - [[Almedin Fetahović]] - [[Beat Feuz]] - [[Kevin Fiala]] - [[Paulína Fialková]] - [[Rossella Fiamingo]] - [[Gheorghe Fiat]] - [[Martha Fierro]] - [[Laurent Fignon]] - [[Luís Figo]] - [[Jens Filbrich]] - [[Miroslav Filip]] - [[Andrzej Filipowicz]] - [[Peter Fill]] - [[Valtteri Filppula]] - [[Rudi Fink]] - [[Jacob Finkelstein]] - [[Roberto Firmino]] - [[Alireza Firouzja]] - [[Junior Firpo]] - [[Andrea Fischbacher]] - [[Birgit Fischer]] - [[Patrick Fischer]] - [[Robert Fischer]] - [[Sven Fischer]] - [[Charron Fisher]] - [[Giancarlo Fisichella]] - [[Ain Fjodorov]] - [[Sergei Fjodorov]] - [[Edwin Flack]] - [[Mathieu Flamini]] - [[John Flanagan]] - [[Ann Kristin Flatland]] - [[Alfred Flatow]] - [[Gustav Flatow]] - [[John Fleck]] - [[Darren Fletcher]] - [[Damien Fleury]] - [[Marc-André Fleury]] - [[Esquiva Florentino]] - [[Aneta Florczyk]] - [[Alessandro Florenzi]] - [[Edison Flores]] - [[Warren Foegele]] - [[Wesley Fofana]] - [[Sabina-Francesca Foisor]] - [[Christian Folin]] - [[Arianna Follis]] - [[Daniil Fomin]] - [[Tatjana Fomina]] - [[Francisco Fonseca]] - [[José Fonte]] - [[Diego Forlán]] - [[Bruno Fornaroli]] - [[Anton Forsberg]] - [[Emil Forsberg]] - [[Filip Forsberg]] - [[Magdalena Forsberg]] - [[Gustav Forsling]] - [[Mikael Forssell]] - [[Fraser Forster]] - [[Wojciech Fortuna]] - [[Richard Fosbury]] - [[Ben Foster]] - [[Roman Fosti]] - [[Cam Fowler]] - [[Robbie Fowler]] - [[Nate Fox]] - [[Terry Fox]] - [[Martin Fourcade]] - [[Simon Fourcade]] - [[Alleyne Francique]] - [[Borka Frančišković]] - [[Ján Franek]] - [[Michal Franek]] - [[Ivan Franjic]] - [[Dawn Fraser]] - [[Ryan Fraser]] - [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] - [[Joe Frazier]] - [[Matt Frattin]] - [[Fred]] - [[Frankie Fredericks]] - [[Mathias Fredriksson]] - [[Thobias Fredriksson]] - [[Cathy Freeman]] - [[Kris Freeman]] - [[Alexander Frei]] - [[Anne Freimuth]] - [[Harald Freimuth]] - [[Magnar Freimuth]] - [[Laurent Fressinet]] - [[Remo Freuler]] - [[Severin Freund]] - [[Algot Friberg]] - [[Max Friberg]] - [[Mario Frick (jalgpallur)|Mario Frick]] - [[Daniel Fridman]] - [[Friðrik Ólafsson]] - [[Brad Friedel]] - [[Arne Friedrich]] - [[Howard Frier]] - [[Patrick Friesacher]] - [[Robin Frijns]] - [[Lasse Friman]] - [[Emmanuel Frimpong]] - [[Torsten Frings]] - [[Paul Fritsch]] - [[Steve Fritz]] - [[Andre Frolov]] - [[Christopher Froome]] - [[Emanuele Fuamatu]] - [[Christian Fuchs]] - [[Helena Fuchsová]] - [[Mircea Fulger]] - [[Dominik Furch]] - [[Darnell Furlong]] - [[Yoshio Furukawa]] - [[Tyson Fury]] - [[Nadine Fähndrich]] - [[Takis Fyssas]] == G == [[Louis van Gaal]] - [[Mijat Gaćinović]] - [[Sam Gagner]] - [[Jean Marc Gaillard]] - [[Grete Gaim]] - [[Ignisious Gaisah]] - [[Nicolás Gaitán]] - [[Kristo Galeta]] - [[Jean Galfione]] - [[Stanislav Galijev]] - [[Brendan Gallagher]] - [[William Gallas]] - [[Carlos Gamarra]] - [[Pedro Gamarro]] - [[Cristian Gamboa]] - [[Yuriorkis Gamboa]] - [[Mohamed Gammoudi]] - [[Marcelin Gando]] - [[Joe Gans]] - [[Anatoli Gantvarg]] - [[Nona Gaphrindašvili]] - [[Rolando Garbey]] - [[Anier García]] - [[Raúl García]] - [[Giedo van der Garde]] - [[Toni Gardemeister]] - [[Anders Garderud]] - [[Jake Gardiner]] - [[Steven Gardiner]] - [[Rulon Gardner]] - [[Nicolo Gargano]] - [[Rigoberto Garibaldi]] - [[Kevin Garnett]] - [[Robert Garrett]] - [[Paul Gascoigne]] - [[Pau Gasol]] - [[Rodion Gataullin]] - [[Justin Gatlin]] - [[Gennaro Gattuso]] - [[Hartwig Gauder]] - [[Johnny Gaudreau]] - [[Cori Gauff]] - [[John Anders Gaustad]] - [[Mario Gavranović]] - [[Vladislav Gavrikov]] - [[Aleksei Gavrilov]] - [[Juri Gavrilov]] - [[Tyson Gay]] - [[Dwight Gayle]] - [[Jacek Gdański]] - [[David de Gea]] - [[Theodor Gebre Selassie]] - [[Haile Gebrselassie]] - [[Elene Gedevanišvili]] - [[György Gedó]] - [[Morgan Geekie]] - [[Elco van der Geest]] - [[Vinzenz Geiger]] - [[Aleksandr Geinrihh]] - [[Lisa Gelius]] - [[Chay Genoway]] - [[Giorgios Georgiadis]] - [[Güzel Georgijeva]] - [[Konstantin Gern]] - [[Pedro Geromel]] - [[Steven Gerrard]] - [[Rudy Gestede]] - [[Ivan Geško]] - [[Aleksandr Getmanski]] - [[Ehsan Ghaem-Maghami]] - [[Matt Ghaffari]] - [[Jaouad Gharib]] - [[Ghirmay Ghebreslassie]] - [[Pierre Ghestem]] - [[Aryan Gholami]] - [[Faouzi Ghoulam]] - [[Stylianós Giannakópoulos]] - [[Kieran Gibbs]] - [[Giuseppe Gibilisco]] - [[Ben Gibson]] - [[Devin Gibson]] - [[John Gibson]] - [[Kristin Gierisch]] - [[Ryan Giggs]] - [[Alberto Gilardino]] - [[Alain Giletti]] - [[Stefano Giliati]] - [[John Gilmour]] - [[Matthias Ginter]] - [[Antonio Giovinazzi]] - [[Aivars Gipslis]] - [[Anish Giri]] - [[Marc Girardelli]] - [[Lisa Gisler]] - [[Shay Given]] - [[Ella Gjømle]] - [[Lina Gjortšeska]] - [[Theofánis Gkékas]] - [[Giánnis Gkoúmas]] - [[Romāns Gladiļins]] - [[Martina Glagow]] - [[Jelena Glebova]] - [[Svetozar Gligorić]] - [[Timo Glock]] - [[Anders Gløersen]] - [[Jakob Vang Glud]] - [[Serge Gnabry]] - [[Kazimieras Gnedojus]] - [[Arturo Godoy]] - [[Sofia Goggia]] - [[Marielle Goitschel]] - [[Yaḩyá Gol-Moḩammadī]] - [[Argo Golberg]] - [[Pål Golberg]] - [[Andreas Goldberger]] - [[Julian Golding]] - [[Pierluigi Gollini]] - [[Jekaterina Golovatenko]] - [[Zoja Golubeva]] - [[Heurelho Gomes]] - [[Nuno Gomes]] - [[Mario Gómez]] - [[Rónald Gómez]] - [[Sergi Gómez]] - [[Maxime Gonalons]] - [[Otoniel Gonzaga (sportlane)|Otoniel Gonzaga]] - [[Paul Gonzales]] - [[Alfonso González]] - [[Álvaro González (jalgpallur, sündinud 1990)|Álvaro González]] - [[Arístides González]] - [[Derlis González]] - [[José Froilán González]] - [[Mario González]] - [[Barclay Goodrow]] - [[Craig Goodwin]] - [[Jacek Góralski]] - [[Ben Gordon]] - [[Ilja Gordon]] - [[Halina Górecka]] - [[Leon Goretzka]] - [[Kaspars Gorkšs]] - [[Valeria Gorlats]] - [[Reinaldo Gorno]] - [[Marcin Gortat]] - [[Robin Gosens]] - [[Felix Gottwald]] - [[Shane Gould]] - [[Yanni Gourde]] - [[Jørgen Graabak]] - [[Barbara Graas]] - [[Lewis Grabban]] - [[Steffi Graf]] - [[Stephanie Graf]] - [[Julio Granda]] - [[Esteban Granero]] - [[Jean-Baptiste Grange]] - [[Mikael Granlund]] - [[Alex Grant]] - [[Tyler Graovac]] - [[Ryan Graves]] - [[Jack Grealish]] - [[Maurice Greene]] - [[Mason Greenwood]] - [[Caitlin Gregg]] - [[Michael Gregoritsch]] - [[Simone Greiner-Petter-Memm]] - [[Michael Greis]] - [[Thomas Greiss]] - [[Alexandre Grenier]] - [[George Grey]] - [[Wayne Gretzky]] - [[Boris Griidin]] - [[Anett Griffel]] - [[Blake Griffin]] - [[Grete Griffin|Grete Griffin (Šadeiko)]] - [[Florence Griffith-Joyner]] - [[Florian Grillitsch]] - [[Álex Grimaldo]] - [[Matt Grimes]] - [[Aleksandr Grištšuk]] - [[Nikolai Grišunin]] - [[Strátos Grívas]] - [[Øystein Grødum]] - [[Jesper Grønkjær]] - [[Harald Grønningen]] - [[Kamil Grosicki]] - [[Romain Grosjean]] - [[Georg Gross]] - [[Pascal Groß]] - [[Ricco Groß]] - [[Stefano Gross]] - [[Kevin Großkreutz]] - [[Fabio Grosso]] - [[Karoline Bjerkeli Grøvdal]] - [[Matt Grzelcyk]] - [[Bernhard Gruber]] - [[Michael Gruber]] - [[Marko Grujić]] - [[Maksim Gruznov]] - [[Marcus Grönholm]] - [[Börje Grönroos]] - [[Jari Grönroos]] - [[Grethe Grünberg]] - [[Tobias Grünenfelder]] - [[Vicente Guaita]] - [[Fredy Guarín]] - [[Erik Guay]] - [[Nemanja Gudelj]] - [[Gabriel Gudmundsson]] - [[Andrius Gudžius]] - [[Gonçalo Guedes]] - [[Steeve Guénot]] - [[Eduardo Guerrero]] - [[José Paolo Guerrero]] - [[Hicham El Guerrouj]] - [[Pape Gueye]] - [[Bruno Guimarães]] - [[Everton Luiz Guimarães Bilher]] - [[Ernests Gulbis]] - [[Ruud Gullit]] - [[Margitta Gummel]] - [[Toini Gustafsson]] - [[Péter Gulácsi]] - [[Saida Gunba]] - [[Carl Gunnarsson]] - [[Vadim Gurnik]] - [[Nikita Gussev]] - [[Vitali Gussev]] - [[Erik Gustafsson]] - [[Erik Gustafsson (sündinud 1992)|Erik Gustafsson]] - [[Giedrius Gustas]] - [[Peet Gustel]] - [[Karel Gut]] - [[Lara Gut-Behrami]] - [[Érick Gutiérrez]] - [[Esteban Gutiérrez]] - [[Jonás Gutiérrez]] - [[Hans Gutman]] - [[Ernests Gūtmanis]] - [[Joško Gvardiol]] - [[Horace Gwynne]] - [[Elisabeth Görgl]] - [[Miriam Gössner]] - [[Renate Götschl]] - [[Mario Götze]] - [[Daniel Güiza]] - [[İlkay Gündoğan]] - [[Emre Güngör]] - [[Werner Günthör]] - [[Asamoah Gyan]] - [[Gylfi Sigurðsson]] - [[Richard Gynge]] - [[Dániel Gyurta]] - [[Viktor Gyökeres]] - [[Norbert Gyömbér]] == H == [[Anna Haag]] - [[Tiit Haagma]] - [[Eerik Haamer (sportlane)|Eerik Haamer]] - [[Henrik Haapala]] - [[Eleriin Haas]] - [[Gaëtan Haas]] - [[Josef Haas]] - [[Karl-Friedrich Haas (jooksja)|Karl-Friedrich Haas]] - [[Mario Haas]] - [[Rebekka Haase]] - [[Kert Haavistu]] - [[Mikk Haavistu]] - [[Georg Hackenschmidt]] - [[Grant Hackett]] - [[Eḩsān Ḩadādī]] - [[Oussama Haddadi]] - [[Adis Hadžanović]] - [[Memnun Hadžić]] - [[Dinar Hafizullin]] - [[Ronny Hafsås]] - [[Ragnhild Haga]] - [[Paul-Toomas Hage]] - [[Carl Hagelin]] - [[Ianis Hagi]] - [[Linda Haglund]] - [[Amadou Haidara]] - [[Alfréd Hajós]] - [[Jani Hakanpää]] - [[Juha Hakola]] - [[Veikko Hakulinen‎]] - [[Stephen Halaiko]] - [[Leho Haldna]] - [[Simona Halep]] - [[Calle Halfvarsson]] - [[Taylor Hall]] - [[Saul Hallap]] - [[Helger Hallik]] - [[Margus Hallik]] - [[Reinar Hallik]] - [[Ben Halloran]] - [[Antero Halonen]] - [[Tony Halme]] - [[Marcel Halstenberg]] - [[Dietmar Hamann]] - [[Charles Hamelin]] - [[Rani Hamid]] - [[Lewis Hamilton]] - [[Richard Hamilton (korvpallur)|Richard Hamilton]] - [[Mia Hamm]] - [[Becky Hammon]] - [[Andrew Hammond]] - [[Tor Henning Hamre]] - [[Marek Hamšík]] - [[Samir Handanović]] - [[Halvard Hanevold]] - [[Henri Hang]] - [[Ádám Hanga]] - [[Noah Hanifin]] - [[Sven Hannawald]] - [[Sirli Hanni]] - [[Arnbjørn Hansen]] - [[Sandra Hansson]] - [[Robin Hanzl]] - [[Yuzuru Hanyū]] - [[Imre Harangi]] - [[Michał Haratyk]] - [[Trey Hardee]] - [[Nichlas Hardt]] - [[Owen Hargreaves]] - [[Pentala Harikrishna]] - [[Evelin Harjakas]] - [[Valeri Harlamov]] - [[Anatoli Harlampijev]] - [[Arkadi Harlampijev]] - [[Harmon Harmon]] - [[Arthur Harnden]] - [[Martin Harnik]] - [[Otis Harris]] - [[Carter Hart]] - [[Doris Hart]] - [[Joe Hart]] - [[Teemu Hartikainen]] - [[Christoph Harting]] - [[Robert Harting]] - [[Ryan Hartman]] - [[Alex Harvey]] - [[Rio Haryanto]] - [[Ralph Hasenhüttl]] - [[Eden Hazard]] - [[Irina Hazova]] - [[Kiryl Hatavec]] - [[Hans Hateboer]] - [[Trine Hattestad]] - [[Ola Vigen Hattestad]] - [[Thorleif Haug]] - [[Rasmus Haugasmägi]] - [[Henrik Haukeland]] - [[Erik Haula]] - [[Andrej Hauptman]] - [[Kristi Hausenberg]] - [[Simone Hauswald]] - [[Matti Hautamäki]] - [[Emmi Haux]] - [[David Haye]] - [[Gordon Hayward]] - [[Julia Sampson Hayward|Julia Hayward]] - [[He Kexin]] - [[Basil Heatley]] - [[Mark Hebden]] - [[Max Hebeisen]] - [[Bartłomiej Heberla]] - [[Sara Hector]] - [[Héðinn Steingrímsson]] - [[Victor Hedman]] - [[Chad Hedrick]] - [[Ahmed Hegazi]] - [[Günther Heidemann]] - [[Nick Heidfeld]] - [[Matti Heikkinen]] - [[Jennifer Heil]] - [[Hillar Hein]] - [[Karl Jakob Hein]] - [[Marju Hein]] - [[Kristo Heinmann]] - [[Viljo Heino]] - [[Benjamin Henrichs]] - [[Demi Heinsoo]] - [[Marek Heinz]] - [[Miro Heiskanen]] - [[John Heitinga]] - [[Zuzana Hejnová]] - [[Filip Helander]] - [[Kai Helenius]] - [[Robert Helenius]] - [[Magnus Hellberg]] - [[Tia Hellebaut]] - [[Daniel Hellebuyck]] - [[Marcus Hellner]] - [[Johan Hellström]] - [[Darren Helm]] - [[Raimo Helminen]] - [[Tomer Hemed]] - [[Matt Hemingway]] - [[Deon Hemmings]] - [[Jordan Henderson]] - [[Stephen Hendry]] - [[Sonja Henie]] - [[Justine Henin]] - [[Andrea Henkel]] - [[Jürgen Henn]] - [[Wayne Hennessey]] - [[Johannes Henno]] - [[Rico Henry]] - [[Janek Hepner]] - [[Urmas Hepner]] - [[Irõna Heraštšenko]] - [[Reinfried Herbst]] - [[Keri Herman]] - [[Jan Heřmánek]] - [[Mario Hermoso]] - [[Abel Hernández]] - [[Lucas Hernández]] - [[Noé Hernández]] - [[Rodrigo Hernández]] - [[Theo Hernandez]] - [[Xavier Hernández]] - [[Javier Hernández Balcázar]] - [[Margus Hernits]] - [[Henri Hérouin]] - [[Ander Herrera]] - [[Arquímedes Herrera]] - [[Héctor Herrera]] - [[Denise Herrmann]] - [[Emile Heskey]] - [[Erika Hess]] - [[Mario Hezonja]] - [[Tor Arne Hetland]] - [[Georg Hettich]] - [[Reinhold-Heinrich Heuer]] - [[Valter Heuer]] - [[Ron Heusdens]] - [[Lleyton Hewitt]] - [[Jupp Heynckes]] - [[Thomas J. Hicks]] - [[Guus Hiddink]] - [[Mirja Hietamies-Eteläpää]] - [[Fernando Hierro]] - [[John Higgins]] - [[Gonzalo Higuaín]] - [[Henrique Hilário]] - [[Tom Hilde]] - [[Timo Hildebrand]] - [[Štěpánka Hilgertová]] - [[Clarence Hill]] - [[Damon Hill]] - [[Virgil Hill]] - [[Edmund Hillary]] - [[Martina Hingis]] - [[Andreas Hinkel]] - [[Martin Hinteregger]] - [[Ernst Hinterseer]] - [[Hansi Hinterseer]] - [[Lukas Hinterseer]] - [[Roope Hintz]] - [[Marcel Hirscher]] - [[Eleri Hirv]] - [[Mikko Hirvonen]] - [[Nico Hischier]] - [[Sophie Hitchon]] - [[Kinue Hitomi]] - [[Marwin Hitz]] - [[Odd-Bjørn Hjelmeset]] - [[Adam Hložek]] - [[Josh Ho-Sang]] - [[Hoang Thanh Trang]] - [[Guillaume Hoarau]] - [[Nina Hoekman]] - [[Hein ten Hoff]] - [[Reese Hoffa]] - [[Grégory Hofmann]] - [[Mike Hoffman]] - [[Christian Hoffmann]] - [[Fritz Hofmann]] - [[Helmut Hofmann]] - [[Jonas Hofmann]] - [[Tore Ruud Hofstad]] - [[Kevin Hogarth]] - [[Aleksandr Hohlatšjov]] - [[Jana Hohlova]] - [[Sergei Hohlov-Simson]] - [[Pierre-Emile Højbjerg]] - [[Steven Holcomb]] - [[Jon Robert Holden]] - [[Wendy Holdener]] - [[Rob Holding]] - [[Anni Holdmann]] - [[José Holebas]] - [[Peter Holland]] - [[Grant Holloway]] - [[Philip Holm]] - [[Stefan Holm]] - [[Sebastian Holmén]] - [[Kelly Holmes]] - [[Ratmir Holmov]] - [[Gunnar Hololei]] - [[Jonas Holøs]] - [[Markus Holst]] - [[Raphael Holzdeppe]] - [[Korbinian Holzer]] - [[Braden Holtby]] - [[Evander Holyfield]] - [[Vladislav Homutov]] - [[Keisuke Honda]] - [[Julius Honka]] - [[Pieter van den Hoogenband]] - [[Herman Hoogland]] - [[Pierre van Hooijdonk]] - [[Steven Hooker]] - [[Kurt Hornfischer]] - [[Ricardo Horta]] - [[Bo Horvat]] - [[Béla Horváth]] - [[Tsukasa Hosaka]] - [[Nicole Hosp]] - [[Marián Hossa]] - [[Katinka Hosszú]] - [[Bela Hotenašvili]] - [[Hou Yifan]] - [[Dwight Howard]] - [[Tim Howard]] - [[Lukáš Hrádecký]] - [[Mirko Hrgović]] - [[Marek Hrivík]] - [[Viktor Hrjapa]] - [[Filip Hronek]] - [[Hans Huber]] - [[Liezel Huber]] - [[Tomáš Hubočan]] - [[Július Hudáček]] - [[Jan Hudec]] - [[Anton Hudobin]] - [[Werner Hug]] - [[Quinn Hughes]] - [[Markus Huhtala]] - [[Aino Huimerind]] - [[Sjoerd Huisman]] - [[Esa Hukkanen]] - [[Hulk (jalgpallur)|Hulk]] - [[Linus Hultström]] - [[Mats Hummels]] - [[Juliane Hund]] - [[Kalev Hunt]] - [[Külli Hunt]] - [[Margus Hunt]] - [[Rimo Hunt]] - [[Stephen Hunt]] - [[Klaas-Jan Huntelaar]] - [[George Hunter]] - [[Lindsey Hunter]] - [[Pavol Hurajt]] - [[Martin Hurt]] - [[Paolo Hurtado]] - [[Ville Husso]] - [[Josef Hušbauer]] - [[Aslanbek Huštov]] - [[Atiba Hutchinson]] - [[Robert Huth]] - [[Vadõm Huttsait]] - [[Veikko Huuskonen]] - [[Alan Huõgatõ]] - [[Karoliine Hõim]] - [[Gunder Hägg]] - [[Mika Häkkinen]] - [[Helery Hälvin]] - [[Eduard Hämäläinen]] - [[Pentti Hämäläinen]] - [[Markus Hännikäinen]] - [[Juha Hänninen]] - [[Juho Hänninen]] - [[Vüqar Həşimov]] - [[Raivo Hääl]] - [[Gunnar Höckert]] - [[Marcus Högberg]] - [[Martin Höllwarth]] - [[Kathrin Hölzl]] - [[Patric Hörnqvist]] - [[Kaido Höövelson]] - [[Nico Hülkenberg]] - [[Voldemar Hünerson]] - [[Tomáš Hyka]] - [[Zach Hyman]] - [[Elseid Hysaj]] - [[Sami Hyypiä]] == I == [[Vincenzo Iaquinta]] - [[Akaki Iašvili]] - [[Caterine Ibargüen]] - [[Derek Ibbotson]] - [[Vedad Ibišević]] - [[Mogamed Ibragimov]] - [[Sultan Ibragimov]] - [[Zlatan Ibrahimović]] - [[Mauro Icardi]] - [[Yūji Ide]] - [[Karl-Richard Idlane]] - [[Brian Idowu]] - [[Phillips Idowu]] - [[Edwin Ifeanyi]] - [[Odion Ighalo]] - [[Borja Iglesias]] - [[Rafael Iglesias]] - [[Aleksandr Ignatenko]] - [[Andre Iguodala]] - [[Laura Ikauniece]] - [[Khumiso Ikgopoleng]] - [[Jonathan Ikoné]] - [[Žydrūnas Ilgauskas]] - [[Georgi Ilivitski]] - [[Anna Iljuštšenko]] - [[Aleksander Illi]] - [[Indrek Ilves]] - [[Kalle Ilves]] - [[Kristjan Ilves]] - [[Piret Ilves (tennisist)|Piret Ilves]] - [[Urmo Ilves]] - [[Ersan İlyasova]] - [[Im Dong-hyun]] - [[Ciro Immobile]] - [[Jarkko Immonen]] - [[Joel Indermitte]] - [[Kaire Indrikson]] - [[Sten Indrikson]] - [[Andrei Inešin]] - [[Filip Ingebrigtsen]] - [[Henrik Ingebrigtsen]] - [[Tommy Ingebrigtsen]] - [[Anti Ingel]] - [[Kevin Ingermann]] - [[Magnus Ingesson]] - [[Andrés Iniesta]] - [[Christof Innerhofer]] - [[Lorenzo Insigne]] - [[Filippo Inzaghi]] - [[Kyriákos Ioánnou]] - [[Aleksei Ionov]] - [[Alexander Ipatov]] - [[Artūrs Irbe]] - [[Alexander Ireland]] - [[Eddie Irvine]] - [[Jackson Irvine]] - [[Kyrie Irving]] - [[Alexander Isak]] - [[Priidu Isak]] - [[Andreas Isaksson]] - [[Satoshi Ishii]] - [[Mnatsakan Iskandarjan]] - [[Jari Isometsä]] - [[Märt Israel]] - [[Jon Istad]] - [[Jelena Issinbajeva]] - [[Svetlana Išmuratova]] - [[Pavlo Ištšenko]] - [[David Izonritei]] - [[Juan Iturbe]] - [[Paula Ivan]] - [[Vjatšeslav Ivanenko]] - [[Mihhail Ivanov]] - [[Robert Ivanov]] - [[Vladimir Ivanov]] - [[Vladislav Ivanov]] - [[Ana Ivanović]] - [[Branislav Ivanović]] - [[Vassõl Ivantšuk]] - [[Luka Ivanušec]] - [[Jelena Ivaštšenko]] - [[Emil Iversen]] - [[Odd Iversen]] - [[Allen Iverson]] - [[Alex Iwobi]] == J == [[Jaan Jaago]] - [[Urmas Jaamul]] - [[Aksel Jaanisoo]] - [[Heikki Jaansalu]] - [[Jüri Jaanson]] - [[Tatjana Jaanson]] - [[Karam Jābir]] - [[Hugh Jack]] - [[Arnold Jackson]] - [[Bershawn Jackson]] - [[Colin Jackson]] - [[Shericka Jackson]] - [[Anders Jacobsen]] - [[Astrid Jacobsen]] - [[Émilien Jacquelin]] - [[Tom Jager]] - [[Jaak-Heinrich Jagor]] - [[Jaromír Jágr]] - [[Aleksei Jagudin]] - [[Aleksei Jagudin (iluuisutaja)]] - [[Vladimir Jagunov]] - [[Aleksei Jahhimovitš]] - [[Kristijan Jakić]] - [[Julian Jakobsen]] - [[Nikolai Jakovenko]] - [[Lora Jakovleva]] - [[Oksana Jakovleva]] - [[Jarosław Jakszto]] - [[Nail Jakupov]] - [[Ado Jalakas]] - [[Konstantin Jalari]] - [[Merilii Jalg]] - [[Erkki Jallai]] - [[Tarmo Jallai]] - [[Paulo Jamelli]] - [[Daniel James]] - [[David James]] - [[Hilda James]] - [[Kirani James]] - [[LeBron James]] - [[Paul James]] - [[Reece James]] - [[Piret Jamnes]] - [[Jakub Janda]] - [[Carlo Janka]] - [[Jelena Janković]] - [[Jakub Jankto]] - [[Mattias Janmark]] - [[Avo Jans]] - [[Gérard Jansen]] - [[Hans Jansen]] - [[Kjetil Jansrud]] - [[Vincent Janssen]] - [[Adnan Januzaj]] - [[Roman Jaremtšuk]] - [[Dmitri Jarošenko]] - [[Tristan Jarry]] - [[Rolandas Jasevičius]] - [[Darius Jasevičius]] - [[Liveta Jasiūnaitė]] - [[Koba Jass]] - [[Sami Jauhojärvi]] - [[Inese Jaunzeme]] - [[Šarūnas Jasikevičius]] - [[Ahmed Hamada Jassim]] - [[Lev Jašin]] - [[Iryna Jatčanka]] - [[Arto Javanainen]] - [[Vincent Jay]] - [[Mile Jedinak]] - [[Otylia Jędrzejczak]] - [[Artur Jędrzejczyk]] - [[Tin Jedvaj]] - [[Radosław Jedynak]] - [[Jee Yong-ju]] - [[Tony Jeffries]] - [[Eneli Jefimova]] - [[Lilija Jefremova]] - [[Grigori Jegorov]] - [[Vassili Jegorov]] - [[Ljubov Jegorova]] - [[Kaidi Jekimova]] - [[Mara Jelica]] - [[Aleksei Jemelin]] - [[Vassili Jemelin]] - [[Fjodor Jemeljanenko]] - [[Charlie Jenkins]] - [[David Jenkins (iluuisutaja)|David Jenkins]] - [[David Jenkins (jalgpallur)|David Jenkins]] - [[David Jenkins (jooksja)|David Jenkins]] - [[Michelle Jenneke]] - [[Mathias Jensen]] - [[Nicholas Jensen]] - [[Viggo Jensen]] - [[Viggo Jensen (jalgpallitreener)|Viggo Jensen]] (jalgpallur) - [[Hasse Jeppson]] - [[Jens Jeremies]] - [[Timmo Jeret]] - [[Oksana Jermakova]] - [[Sixten Jernberg]] - [[Aleksandr Jerohhin]] - [[Jake Jervis]] - [[Andrei Jessipenko]] - [[Gabriel Jesus]] - [[Jüri Jevdokimov]] - [[Aleh Jevenka]] - [[Erling Jevne]] - [[Sriram Jha]] - [[Raúl Jiménez]] - [[Soraya Jiménez]] - [[Ben Jipcho]] - [[Petr Jiráček]] - [[Jo Hyeon-woo]] - [[Kadri Joa]] - [[Ain Joala]] - [[Ott Joala]] - [[Jesse Joensuu]] - [[Éder Jofre]] - [[Ryan Johansen]] - [[Ingemar Johansson]] - [[Ivar Johansson]] - [[Kjell Johansson]] - [[Lars Johansson]] - [[Marcus Johansson]] - [[Selfrid Johansson]] - [[Tomas Johansson]] - [[Therese Johaug]] - [[Adam Johnson]] - [[Allen Johnson]] - [[Ben Johnson]] - [[Bill Johnson]] - [[Fabian Johnson]] - [[Glen Johnson]] - [[Jack Johnson]] - [[Ken Johnson]] - [[Lawrence Johnson]] - [[Magic Johnson]] - [[Michael Johnson]] - [[Toureano Johnson]] - [[Tyler Johnson]] - [[Katarina Johnson-Thompson]] - [[Andreas Johnsson]] - [[Sam Johnstone]] - [[Nikola Jokić]] - [[Niko Jokinen]] - [[Jyrki Jokipakka]] - [[Ernst Joll]] - [[Brad Jones]] - [[Cullen Jones]] - [[Greg Jones]] - [[Jermaine Jones]] - [[Kenwyne Jones]] - [[Leisel Jones]] - [[Marion Jones]] - [[Martin Jones]] - [[Roy Jones]] - [[Luuk de Jong]] - [[Nigel de Jong]] - [[Wim de Jong]] - [[Mattias Jonson]] - [[Jens Jønsson]] - [[Laura Joonas]] - [[Koit Joor]] - [[DeAndre Jordan]] - [[Joan Jordán]] - [[Michael Jordan]] - [[Michal Jordán]] - [[Peter Jørgensen]] - [[Victor Jørgensen]] - [[Jorginho]] - [[Willian José]] - [[Franz Joseph (jooksja)|Franz Joseph]] - [[Roman Josi]] - [[Tyson Jost]] - [[Diogo Jota]] - [[Brian Joubert]] - [[Raymond Joval]] - [[Luka Jović]] - [[Jackie Joyner-Kersee]] - [[Alberto Juantorena]] - [[Christopher Judge]] - [[Jakub Jugas]] - [[Mervana Jugić-Salkić]] - [[Ain-Alar Juhanson]] - [[Gerdo Juhkam]] - [[Martti Juhkami]] - [[Bruno Julie]] - [[Jorge Julio]] - [[Juninho Pernambucano]] - [[Bruno Junk]] - [[Leni Junker]] - [[Antti Juntumaa]] - [[Zlatko Junuzović]] - [[Juozas Juocevičius]] - [[Tomáš Jurčo]] - [[Goran Jurić]] - [[Tomi Juric]] - [[Jekaterina Jurjeva]] - [[Kalju Jurkatamm]] - [[Darja Jurlova]] - [[Martin Jurtom]] - [[Risto Jussilainen]] - [[Gytis Juškevičius]] - [[Elisabeth Juudas]] - [[Janari Jõesaar]] - [[Anna Lotta Jõgeva]] - [[Aili Jõgi]] - [[Mati Jõgi]] - [[Peep Jõgi]] - [[Jüri Jõul]] - [[Marta Jõumees]] - [[Ilmar-Olav Jõõras]] - [[Andrei Jämsä]] - [[Marko Jänes]] - [[Calle Järnkrok]] - [[Andre Järva]] - [[Väinö Järvenpää]] - [[Martin Järveoja]] - [[Nikolai Järveoja]] - [[Akilles Järvinen]] - [[Jukka Järvinen]] - [[Matti Järvinen]] - [[Laura Britt Järvsoo]] - [[Enar Jääger]] - [[Enver Jääger]] - [[Jussi Jääskeläinen]] - [[Lisell Jäätma]] - [[Robin Jäätma]] - [[Peep Jöffert]] - [[Emil Jönsson]] - [[Kevin Jörg]] - [[Markus Jürgenson]] - [[Jaan Jüris]] == K == [[Kaido Kaaberma]] - [[Urmas Kaal]] - [[Martin Kaalma]] - [[Vello Kaaristo]] - [[Enn Kaarma]] - [[Harald Kaarmann]] - [[Rene Kaas]] - [[Evely Kaasiku]] - [[Jevgeni Kabajev]] - [[Alina Kabajeva]] - [[Ozan Kabak]] - [[Christian Kabasele]] - [[Gojko Kačar]] - [[Tadija Kačar]] - [[Vello Kade]] - [[Tino Kadewere]] - [[Syed Kadir]] - [[Nazem Kadri]] - [[Colin Kaepernick]] - [[Jevgeni Kafelnikov]] - [[Pantelís Kafés]] - [[Dina Kagramanov]] - [[Oliver Kahn]] - [[Dominik Kahun]] - [[Nihat Kahveci]] - [[Sotíris Kaïáfas]] - [[Stefan Kaibald]] - [[Gregory Kaidanov]] - [[Kaarel Kais]] - [[Kristjan Kais]] - [[Wilhelm Kaiser]] - [[Hannu Kaislama]] - [[Hans Kaiva]] - [[Andrus Kajak]] - [[Anna Kajalina]] - [[Kaká]] - [[Kaapo Kakko]] - [[Nikólaos Kaklamanákis]] - [[Ingrit Kala]] - [[Kahha Kaladze]] - [[Saša Kalajdžić]] - [[Tomáš Kalas]] - [[Janek Kalda]] - [[Sören Kaldma]] - [[Martten Kaldvee]] - [[Urmas Kaldvee]] - [[Dmitri Kalinin]] - [[Urmas Kaljend]] - [[Aldur Kaljo]] - [[Julius Kaljo]] - [[Marek Kaljumäe]] - [[Kaire Kaljurand]] - [[Kristjan Kaljurand]] - [[Kaupo Kaljuste]] - [[Charlotte Kalla]] - [[Juura Kallari]] - [[Madis Kallas]] - [[Ken Kallaste]] - [[Risto Kallaste]] - [[Toomas Kallaste]] - [[Carmel Kallemaa]] - [[Mika Kallio]] - [[Antti Kalliomäki]] - [[Andrei Kalmakov]] - [[Erich Kalmar]] - [[Marek Kalmus]] - [[Jānis Kalniņš (jäähokimängija)|Jānis Kalniņš]] - [[Salomon Kalou]] - [[Samuel Kalu]] - [[Chris Kaman]] - [[François Kamano]] - [[Boubacar Kamara]] - [[Glen Kamara]] - [[Kaspars Kambala]] - [[Mujinga Kambundji]] - [[Yusuf Saad Kamel]] - [[Arno Kamminga]] - [[Steven Kampfer]] - [[Kevin Kampl]] - [[Gert Kams]] - [[Olga Kamyshleeva]] - [[Carel Kand]] - [[Kaie Kand]] - [[Aleksandr Kandaurov]] - [[Harry Kane]] - [[Patrick Kane]] - [[Albert Kanepi]] - [[Harald Kanepi]] - [[Kaia Kanepi]] - [[Kaarlo Kangasniemi]] - [[Tanel Kangert]] - [[Julius Kangur]] - [[Kristjan Kangur]] - [[Martin Kangur]] - [[Ülo Kangur]] - [[Juha Kankkunen]] - [[Helena Kannus]] - [[Johannes Kant]] - [[Anna Kantane]] - [[Toms Kantāns]] - [[Gerd Kanter]] - [[Igor Kanõgin]] - [[Boglárka Kapás]] - [[Hamit Kaplan]] - [[Oskar Kaplur]] - [[Michális Kapsís]] - [[Bartosz Kapustka]] - [[Jem Karacan]] - [[Giórgos Karagkoúnis]] - [[Aleksandr Karavajev]] - [[Vjatšeslav Karavajev]] - [[Aleksandr Karelin]] - [[Pavel Karelin]] - [[Richard Karelson]] - [[Nouman Karim]] - [[Roman Kariste]] - [[Nigul Karits]] - [[Nikolai Karklin]] - [[Ainar Karlson]] - [[Rain Karlson]] - [[Urmas Karlson]] - [[Nils Karlsson]] - [[Pernilla Karlsson]] - [[William Karlsson]] - [[Åke Karlsson]] - [[Friedrich Karm]] - [[Vitalijus Karpačiauskas]] - [[Deniss Karpak]] - [[Valeri Karpin]] - [[Anatoli Karpov]] - [[Dmitri Karpov]] - [[Valeri Karpov]] - [[Pertti Karppinen]] - [[Mārtiņš Karsums]] - [[Tõnis Kartau]] - [[Narain Karthikeyan]] - [[Givi Kartozia]] - [[Fred Karu]] - [[Sander Karu (jalgpallur)|Sander Karu]] - [[Börje Karvonen]] - [[Noriaki Kasai]] - [[Andrej Kaścicyn]] - [[Siarhiej Kaścicyn]] - [[Totti Kasekamp]] - [[Robert Kasela]] - [[Tõnis Kasemets]] - [[Indrek Kaseorg]] - [[Mari Kaseväli]] - [[Siksten Kasimir]] - [[Aleksander Kask (tõstja)|Aleksander Kask]] - [[Rain Kask]] - [[Darius Kasparaitis]] - [[Garri Kasparov]] - [[Leonhard Kass]] - [[Osvald Kastanja]] - [[Flamur Kastrati]] - [[Ondřej Kaše]] - [[Rustam Kazakov]] - [[Tatjana Kazankina]] - [[Vladimir Kazatšonok]] - [[Colin Kâzım-Richards]] - [[Šarūnas Kazlauskas]] - [[Fánis Katergiannákis]] - [[Pródromos Katsantónis]] - [[Kóstas Katsouránis]] - [[Kevin Kauber]] - [[Johannes Kaubi]] - [[Smylie Kaufman]] - [[Tõnu Kaukis]] - [[Toivo Kaunismäe]] - [[Vello Kaunismäe]] - [[Kalle Kaupmees]] - [[Minna Kauppi]] - [[Kai Kauramäki]] - [[Juko Kavaguti]] - [[Egidijus Kavaliauskas]] - [[Uladzislaŭ Kavaljoŭ]] - [[Iván Kaviedes]] - [[Rıza Kayaalp]] - [[Moise Kean]] - [[Robbie Keane]] - [[Roy Keane]] - [[Tomasz Kędziora]] - [[Avo Keel]] - [[Markkus Keel]] - [[Martti Keel]] - [[Kaimu Keerak]] - [[Alfred Keerd]] - [[Tamara Keerd]] - [[Rait Keerles]] - [[Mart Keersalu]] - [[Sebastian Kehl]] - [[Naby Keïta]] - [[Duncan Keith]] - [[Urho Kekkonen]] - [[Anastasía Kelesídou]] - [[Ülle Kell]] - [[Clayton Keller]] - [[Reinier Cornelis Keller]] - [[Majlinda Kelmendi]] - [[Ezekiel Kemboi]] - [[Troy Kemp]] - [[Adrian Kempe]] - [[Mario Kempe]] - [[Michal Kempný]] - [[Joonas Kemppainen]] - [[Sofia Kenin]] - [[Ronalds Ķēniņš]] - [[Joshua Kennedy]] - [[Marc Kennedy]] - [[Ryan Kent]] - [[Konstantínos Kentéris]] - [[Andy Keogh]] - [[Angelique Kerber]] - [[Jean Kerebel]] - [[Lajos Keresztes]] - [[Alexander Kerfoot]] - [[Devon Kershaw]] - [[Vahur Kersna]] - [[Aleksandr Keržakov]] - [[Lembit Kesa]] - [[Ajna Késely]] - [[Kert Kesküla]] - [[Phil Kessel]] - [[Jari Ketomaa]] - [[Jevgeni Ketov]] - [[Ibragim Khamrakulov]] - [[Wahbi Khazri]] - [[Sami Khedira]] - [[Natalia Khoudgarian]] - [[Alan Khugaev]] - [[Karolina Kibbermann]] - [[Marvi Kibe]] - [[Tõnu Kibena]] - [[Luke Kibet]] - [[Lionel Kieseritzky]] - [[Maria Kießling]] - [[Mika Kihlström]] - [[Eva-Lotta Kiibus]] - [[Jorma Kiigemägi]] - [[Kalev Kiirend]] - [[Olev Kiirend]] - [[Ants Kiisa]] - [[Janek Kiisman]] - [[Ott Kiivikas]] - [[Juhan Kikas]] - [[Tarmo Kikerpill]] - [[Yakup Kılıç]] - [[Matti Killing]] - [[Alex Killorn]] - [[Jean-Claude Killy]] - [[Marko Kilp]] - [[Juhan Kilumets (ajakirjanik)|Juhan Kilumets]] - [[Kim Kee-hee]] - [[Kim Yu-Na]] - [[Allan Kimbaloula]] - [[Tiiu Kimber]] - [[Joshua Kimmich]] - [[Masahiko Kimura]] - [[Arturo Kinch]] - [[Billie Jean King]] - [[Roger Kingdom]] - [[Kätlin Kink]] - [[Tarmo Kink]] - [[Hain Kinks]] - [[Jorma Kinnunen]] - [[Kimmo Kinnunen]] - [[Eliud Kipchoge]] - [[Wilson Kipketer]] - [[Herbert Kipp]] - [[Priidik Kippar]] - [[August Kippasto]] - [[Asbel Kiprop]] - [[Brimin Kiprop Kipruto]] - [[Conseslus Kipruto]] - [[Stephen Kiprotich]] - [[Michaela Kirchgasser]] - [[Sergei Kirdjapkin]] - [[Nikoléta Kiriakopoúlou]] - [[Andrei Kirilenko]] - [[Marija Kirilenko]] - [[Dmitri Kirilov]] - [[Dmitri Kiritšenko]] - [[Oliver Kirk]] - [[Kirkor Kirkorov]] - [[Petǎr Kirov]] - [[Erika Kirpu]] - [[Viktor Kirpu]] - [[Urmas Kirs]] - [[Jaan Kirsipuu]] - [[Rein Kirsipuu]] - [[Robert Kirss]] - [[Magnus Kirt]] - [[Abel Kirui]] - [[Harri Kirvesniemi]] - [[Marja-Liisa Kirvesniemi]] - [[Tevfik Kış]] - [[Filip Kiss]] - [[Bogdan Kisselevitš]] - [[Hideaki Kitajima]] - [[Svetlana Kitova]] - [[Ene-Lille Kitsing-Jaanson]] - [[Stanislav Kitto]] - [[Arvo Kivikas]] - [[Kenny Kivikas]] - [[Merle Kivimets]] - [[Tatjana Kivimägi]] - [[Paavo Kivine]] - [[Sirkka-Liisa Kivine]] - [[Alfred Kivisaar]] - [[Arne Kivistik]] - [[Elmar Kivistik]] - [[Kaur Kivistik]] - [[Simon Kjær]] - [[Lasse Kjus]] - [[Jyri Kjäll]] - [[Davy Klaassen]] - [[Linus Klasen]] - [[Ivan Klasnić]] - [[Mari Klaup-McColl]] - [[Erwin Klausner]] - [[Dzintar Klavan]] - [[Ragnar Klavan]] - [[Lambertus van Klaveren]] - [[Pieter van Klaveren]] - [[Marielle Kleemeier]] - [[Oscar Klefbom]] - [[Martin Klein]] - [[László Kleinheisler]] - [[Ole Klemetsen]] - [[Gunnar Klettenberg]] - [[Christian Klien]] - [[Romuald Klim]] - [[Sebastian Klinga]] - [[John Klingberg]] - [[Jekaterina Klinkova]] - [[Jürgen Klinsmann]] - [[Jürgen Klopp]] - [[Miroslav Klose]] - [[Lukas Klostermann]] - [[Justin Kluivert]] - [[Patrick Kluivert]] - [[Aleksander Klumberg]] - [[Vitali Klõtško]] - [[Volodõmõr Klõtško]] - [[Carolina Klüft]] - [[Hans Kmoch]] - [[Karin Knapp]] - [[Olga Knjazeva]] - [[Hanna Knjazeva-Minenko]] - [[Durward Knowles]] - [[Jonas Knudsen]] - [[Tormod Knutsen]] - [[Kamui Kobayashi]] - [[Marita Koch]] - [[Martin Koch]] - [[Robin Koch]] - [[Antal Kocsis]] - [[Ferenc Kocsis]] - [[Raido Kodanipork]] - [[Andreas Kofler]] - [[Nikita Koger]] - [[Gogi Koguašvili]] - [[Rebeka Koha]] - [[Harri Koiduste]] - [[Mae Koime]] - [[Ada Koistinen]] - [[Villem-Henrik Koitmaa]] - [[Miika Koivisto]] - [[Mikko Koivisto]] - [[Toni Koivisto]] - [[Mikko Koivu]] - [[Saku Koivu]] - [[Hannes Koivunen]] - [[Anssi Koivuranta]] - [[Shinya Kojima]] - [[Koke (jalgpallur)|Koke]] - [[Kaspar Kokk]] - [[Väinö Kokkinen]] - [[Aleksandr Kokko]] - [[Pekka Kokkonen]] - [[Sara Kolak]] - [[Karel Kolář]] - [[Sead Kolašinac]] - [[Antoni Kolczyński]] - [[Eero Kolehmainen]] - [[Hannes Kolehmainen]] - [[Valeri Kolesnik]] - [[Gavril Kolesov (kabetaja)|Gavril Kolessov]] - [[Vladimir Kolev]] - [[Reena Koll]] - [[Jan Koller]] - [[Kristo Kollo]] - [[Giórgos Kolokythás]] - [[Juri Kolomojets]] - [[Fjodor Koltšin]] - [[Pavel Koltšin]] - [[Alevtina Koltšina]] - [[Jana Kolukanova-Haitz]] - [[Nikita Kolyaev]] - [[Tibor Komáromi]] - [[Leo Komarov]] - [[Kristjan Kombe]] - [[Daniel Komen]] - [[Vincent Kompany]] - [[Pape Moussa Konaté]] - [[Geoffrey Kondogbia]] - [[Arouna Koné]] - [[Bakari Koné]] - [[Lukáš Konečný]] - [[Travis Konecny]] - [[Humpy Koneru]] - [[Terence Kongolo]] - [[Ferenc Konrád]] - [[Otto Konrad]] - [[Akitsugu Konno]] - [[Ezri Konsa]] - [[Oliver Konsa]] - [[Vitali Konstantinov]] - [[Einar Kont]] - [[Anett Kontaveit]] - [[Pávlos Kontídes]] - [[Henri Kontinen]] - [[Petri Kontiola]] - [[Pentti Kontula]] - [[Peter Konyegwachie]] - [[Andres Koogas]] - [[Veli Koota]] - [[Taavi Koovit]] - [[Anže Kopitar]] - [[Petteri Koponen]] - [[Kaido Koppel]] - [[Gennadi Korban]] - [[Olga Korbut]] - [[Valentin Kordas]] - [[Janne Korhonen]] - [[Mihhail Korhov]] - [[Shedrack Kibet Korir]] - [[Greta Korju]] - [[Kevin Korjus]] - [[Tapio Korjus]] - [[Mikheil Korkia]] - [[Aleksandr Koroljov]] - [[Natalja Korosteljova]] - [[Kiira Korpi]] - [[Lauri Korpikoski]] - [[Joonas Korpisalo]] - [[Lisbeth Korsmo]] - [[Robert Korzeniowski]] - [[Laurent Koscielny]] - [[Harri Koskela]] - [[Vesa Koskela]] - [[Ilkka Koski]] - [[Jarno Koskiranta]] - [[Tristan Koskor]] - [[Tatjana Kossintseva]] - [[Viktor Kossitškin]] - [[Georgi Kostadinov]] - [[Stefka Kostadinova]] - [[Ivica Kostelić]] - [[Janica Kostelić]] - [[Aleksandra Kostenjuk]] - [[Filip Kostić]] - [[Diego Kostner]] - [[Kalevi Kosunen]] - [[Vjatšeslav Košelev]] - [[Vassili Košetškin]] - [[Jevgeni Koševoi]] - [[István Kozma]] - [[Primož Kozmus]] - [[Ljubov Kozõreva]] - [[Dušan Kožíšek]] - [[Artur Kotenko]] - [[Jesperi Kotkaniemi]] - [[Johannes Kotkas]] - [[Toivo Kotov]] - [[Tatjana Kotova]] - [[Sage Kotsenburg]] - [[Rudolf Kott]] - [[Dieter Kottysch]] - [[Tomáš Koubek]] - [[Jules Koundé]] - [[Mikko Kousa]] - [[Niko Kovač]] - [[Robert Kovač]] - [[István Kovács (jalgpallur)|István Kovács]] - [[István Kovács (kõrgushüppaja)|István Kovács]] - [[István Kovács (poksija)|István Kovács]] - [[Joe Kovacs]] - [[Heikki Kovalainen]] - [[Anastassia Kovalenko]] - [[Igor Kovalenko]] - [[Pāvels Kovaļovs]] - [[Ainārs Kovals]] - [[Jan Kovář]] - [[Justyna Kowalczyk]] - [[Yig'al Koyfman]] - [[Robert Krabbendam]] - [[Alvin Kraenzlein]] - [[Emil Krafth]] - [[Rudolf Kraj]] - [[Māris Krakops]] - [[Alex Král]] - [[Christoph Kramer]] - [[Sven Kramer]] - [[Vladimir Kramnik]] - [[Niko Kranjčar]] - [[Luan Krasniqi]] - [[Olesja Krasnomovets]] - [[Evi Krass]] - [[Tristan Krass]] - [[Jarmila Kratochvílová]] - [[Inessa Kravets]] - [[Evald Kree]] - [[Liina Kree]] - [[Aleksander Kreek]] - [[Ardo Kreek]] - [[Vladislav Kreida]] - [[Chris Kreider]] - [[David Krejčí]] - [[Jakub Krejčík]] - [[Barbora Krejčíková]] - [[Dario Krešić]] - [[Janusz Krężelok]] - [[Rene Krhin]] - [[Kerr Kriisa]] - [[Sindra Kriisa]] - [[Valmo Kriisa]] - [[Kalle Kriit]] - [[Anatoli Krikun]] - [[Eron Krillo]] - [[Juri Krimarenko]] - [[Voldemar Krimm]] - [[Roy Krishna]] - [[Heinrich Kristal]] - [[Marko Kristal]] - [[Emil Kristensen]] - [[Marthe Kristoffersen]] - [[Michal Krištof]] - [[Ilja Krivošein]] - [[Irõna Krjuko]] - [[Nikita Krjukov]] - [[Nikolai Krjukov (sportlane)|Nikolai Krjukov]] - [[Bojan Krkić]] - [[Nikolai Krogius]] - [[Ranomi Kromowidjojo]] - [[Staffan Kronwall]] - [[Tooni Kroon]] - [[Felix Kroos]] - [[Nenad Krstić]] - [[Marcin Krzywański]] - [[Klaus Kröll]] - [[Frantz Kruger]] - [[Dmitri Kruglov]] - [[Nikolai Kruglov]] - [[Nikolai Kruglov seenior]] - [[Tim Krul]] - [[Malle Krunks]] - [[Robbie Kruse]] - [[Tiina Krutob]] - [[Tiit Krutob]] - [[Vladimir Krutov]] - [[Karl Kruuda]] - [[Parri Kruuda]] - [[Herman Kruusenberg]] - [[Krista Kruuv]] - [[Toomas Krõm]] - [[Marcus Krüger]] - [[Grzegorz Krychowiak]] - [[Adam Kszczot]] - [[Elju Kubi]] - [[Robert Kubica]] - [[John Kuck]] - [[Juraj Kucka]] - [[Jan Kudlička]] - [[Daisy Kudre]] - [[Doris Kudre]] - [[Fjodor Kudrjašov]] - [[Juri Kudrjašov]] - [[Deniss Kudrjavtsev]] - [[Fred Kudu]] - [[Bessik Kuduhhov]] - [[Darcy Kuemper]] - [[Virpi Kuitunen]] - [[Heino Kuivjõgi]] - [[Dean Kukan]] - [[Johannes Kukebal]] - [[Artur Kukk]] - [[Ille Kukk]] - [[Kati Kukk]] - [[Mihkel Kukk (sportlane)|Mihkel Kukk]] - [[Sigvard Kukk]] - [[Roman Kuklin]] - [[Toni Kukoč]] - [[Merili Kukuškin]] - [[Dainis Kūla]] - [[Brett Kulak]] - [[Galina Kulakova]] - [[Aleksandr Kulatšenko]] - [[Győző Kulcsár]] - [[Riho Kuld]] - [[Paul Kuldkepp]] - [[Jerzy Kulej]] - [[Aleksandr Kulik]] - [[Nikolai Kuljomin]] - [[Andres Kull]] - [[Ilmar Kullam]] - [[Valentina Kullam]] - [[Gert Kullamäe]] - [[Kadi Kullerkann]] - [[Liis Kullerkann]] - [[Raimo Kulli]] - [[Karl Kullisaar]] - [[Dejan Kulusevski]] - [[Tomáš Kundrátek]] - [[Iser Kuperman]] - [[Martin Kupper]] - [[Mindaugas Kupšas]] - [[Njazi Kuqi]] - [[Sean Kuraly]] - [[Kevin Kurányi]] - [[Richard Kuremaa]] - [[Jürgen Kuresoo]] - [[Toivo Kurg]] - [[Larissa Kurkina]] - [[Anna Kurnikova]] - [[Jari Kurri]] - [[Harry Kurschat]] - [[Layvin Kurzawa]] - [[Keijo Kurttila]] - [[Rodions Kurucs]] - [[Igor Kurve]] - [[Rudolf Kus]] - [[Alo Kuslap]] - [[Kaur Kuslap]] - [[Albert Kusnets]] - [[Tomasz Kuszczak]] - [[Olga Kuzenkova]] - [[Vladimir Kuzin]] - [[Krystian Kuźmicz]] - [[Gennadi Kuzmin]] - [[Anastassija Kuzmina]] - [[Svetlana Kuznetsova]] - [[Vassili Kuznetsov (kergejõustiklane)|Vassili Kuznetsov]] - [[Martin Kutman]] - [[Vladimir Kuts]] - [[Oleg Kutšerenko]] - [[Marija Kutšina]] - [[Nora Kutti]] - [[Vitali Kutuzov]] - [[Kristin Kuuba]] - [[Jaanus Kuum]] - [[Roman Kuura]] - [[Timo Kuus]] - [[Kristian Kuusela]] - [[Mart Kuusik]] - [[Reijo Kuusik]] - [[Kristina Kuusk]] - [[Märten Kuusk]] - [[Henn Kuuskme]] - [[Aivar Kuusmaa]] - [[Raigo Kuusnõmm]] - [[Pekka Kuvaja]] - [[Dirk Kuyt]] - [[Aloyzas Kveinys]] - [[Manutšar Kvirkvelia]] - [[Petra Kvitová]] - [[Daniil Kvjat]] - [[Aarne Kõiv]] - [[Ira Kõiv]] - [[Kauri Kõiv]] - [[Küllo Kõiv]] - [[Marge Kõrkjas]] - [[Christian Kõrtsmik]] - [[Karl Käbi]] - [[Jüri Käen]] - [[Risto Kägo]] - [[Kaapo Kähkönen]] - [[Kristen Kähr]] - [[Enn Käiss]] - [[Uno Källe]] - [[Kim Källström]] - [[David Kämpf]] - [[Osvald Käpp]] - [[Olle Kärner]] - [[Rain Kärner]] - [[Algo Kärp]] - [[Siim Kärson]] - [[Marleen Käämer]] - [[Katrin Käärt]] - [[Rupert König]] - [[Zoltán Kővágó]] - [[Karel Kübar]] - [[Silver Kübar]] - [[Rita Kühne]] - [[Kaido Külaots]] - [[Kalev Külv]] - [[Valter Külvet]] - [[Peeter Kümmel]] - [[Kaarel Kümnik]] - [[Mait Künnap]] - [[Herbert Kütt]] - [[Karli Kütt]] - [[Andreas Küttel]] - [[Anne Kyllönen]] == L == [[Shirley De La Hunty-Strickland]] - [[Kertu Laak]] - [[Eda Laan]] - [[Osvald Laan]] - [[Andres Laanemägi]] - [[Tanel Laanmäe]] - [[Juss Laansoo]] - [[Maario Laansoo]] - [[Getter Laar]] - [[Ave-Lii Laas]] - [[Liina Laasma]] - [[Arnold Laasner]] - [[Raivo Laast]] - [[Alexandre Lacazette]] - [[Darryl Lachman]] - [[Andrew Ladd]] - [[Gustav Ladva]] - [[Sam Lafferty]] - [[Alexis Lafrenière]] - [[Mart Laga]] - [[Bernard Lagat]] - [[Lauri Lahesalu]] - [[Philipp Lahm]] - [[Sander Laht]] - [[Johannes Lahti]] - [[Sander Laid]] - [[Eerik Laidsaar]] - [[Emma Laine]] - [[Karin Laine]] - [[Stefan Lainer]] - [[Leslie Laing]] - [[Juris Laipenieks]] - [[Toivo Laitamm]] - [[Mart Lajal]] - [[Samppa Lajunen]] - [[Ville Lajunen]] - [[Nemanja Lakić-Pešić]] - [[Vasílios Lákis]] - [[Annika Lall]] - [[Adam Lallana]] - [[Shawn Lalonde]] - [[Stéphane Lambiel]] - [[Madis-Tõnu Lambin]] - [[Karli Lambot]] - [[Érik Lamela]] - [[Laurent Lamothe]] - [[Enno Lamp]] - [[Frank Lampard]] - [[Anamarija Lampič]] - [[Jason Lamy-Chappuis]] - [[Marja-Liisa Landar]] - [[Anton Lander]] - [[Dominik Landertinger‎]] - [[Chico Landi]] - [[Raúl Landini]] - [[Floyd Landis]] - [[Ádám Lang]] - [[André Lange]] - [[Rudolf Lange (poksija)|Rudolf Lange]] - [[Marko-Matteus Langel]] - [[Zigurds Lanka]] - [[Kevin Lankinen]] - [[Jiří Lanský]] - [[Róbert Lantoši]] - [[Arne Laos (treener)|Arne Laos]] - [[Villem Lapimaa (tennisist)|Villem Lapimaa]] - [[Aymeric Laporte]] - [[Elle Lapp]] - [[Cyle Larin]] - [[Ville Larinto]] - [[Igor Larionov]] - [[Dylan Larkin]] - [[Andrei Larkov]] - [[Ernst Larsen]] - [[Adam Larsson]] - [[Henrik Larsson]] - [[Markus Larsson (suusataja)|Markus Larsson]] - [[Martin Larsson]] - [[Mats Larsson]] - [[Peter Larsson]] - [[Rune Larsson]] - [[Sebastian Larsson]] - [[Emanuel Lasker]] - [[August Lass]] - [[Riitta Liisa Lassila]] - [[Aleksandr Lastin]] - [[Curtis Lazar]] - [[Heinz Lazek]] - [[Darko Lazović]] - [[Larissa Lazutina]] - [[Nicholas Latifi]] - [[Vladimir Latin]] - [[Jari-Matti Latvala]] - [[Larissa Latõnina]] - [[Milda Lauberte]] - [[Niki Lauda]] - [[Abel Laudonio]] - [[Michael Laudrup]] - [[Sulev Laugasson]] - [[Karl Patrick Lauk]] - [[Ülar Lauk]] - [[Indrek Lauri]] - [[Oliver Lauridsen]] - [[Louis Laurie]] - [[Tiina Laurisson]] - [[Taavi Laurits‎]] - [[Rod Laver]] - [[Renaud Lavillenie]] - [[Natalja Lavrova]] - [[Miguel Layún]] - [[Chad Le Clos]] - [[Patrick Leahy (kergejõustiklane)|Patrick Leahy]] - [[Julija Leanciuk]] - [[Rafael Leão]] - [[Tatjana Lebedeva]] - [[Brian Lebler]] - [[Jan Lecjaks]] - [[Benjamin Lecomte]] - [[Nick Leddy]] - [[Ester Ledecká]] - [[Katie Ledecky]] - [[Ryan Ledson]] - [[Lee Chang-hwan]] - [[Lee Jae-sung]] - [[Kurk Lee]] - [[Norvel Lee]] - [[Roger Lee]] - [[Vallo Leet]] - [[Liivo Leetma]] - [[Aldo Leetoja]] - [[Aleksandr Legkov]] - [[Adam Legzdins]] - [[Katrina Lehis]] - [[Jens Lehmann]] - [[Robin Lehner]] - [[Jori Lehterä]] - [[Martti Lehtevä]] - [[Lauri Lehtinen]] - [[Olli Lehtinen]] - [[Kadri Lehtla]] - [[Kaire Leibak]] - [[Taylor Leier]] - [[Brendan Leipsic]] - [[Lauri Leis]] - [[Toomas Leius]] - [[Lucas Leiva]] - [[Péter Lékó]] - [[Viktoria Leks]] - [[Marko Lelov]] - [[Lauri Lelumees]] - [[Thomas Lemar]] - [[Mati Lember]] - [[Eric Lemming]] - [[Marek Lemsalu]] - [[Juan Carlos Lemus]] - [[Alex Len]] - [[Aleksandr Lenderman]] - [[Ivan Lendl]] - [[Clément Lenglet]] - [[Levente Lengyel]] - [[Aaron Lennon]] - [[Bernd Leno]] - [[Mark Lenzi]] - [[Jaan Lentsius]] - [[Aigar Leok]] - [[Tanel Leok]] - [[Väino Leok]] - [[Raido Leokin]] - [[Ellen Leonova]] - [[Laura Lepasalu]] - [[Muza Lepik]] - [[Ranet Lepik]] - [[Sander Lepik]] - [[Tõnu Lepik]] - [[Brent Lepistu]] - [[Laura Lepistö]] - [[Sami Lepistö]] - [[Jaan Lepp]] - [[Samuli Leppiaho]] - [[Lauri Leppik]] - [[Lea Leppik]] - [[Mihkel Leppik]] - [[Antti Leppänen]] - [[Ergas Leps]] - [[Petăr Lesov]] - [[Roland Lessing]] - [[Ferdinand Lester]] - [[Rostislav Leštšinski]] - [[Jason Lezak]] - [[Kris Letang]] - [[Vinni Lettieri]] - [[Evelyne Leu]] - [[Allar Levandi]] - [[Anna Levandi]] - [[Armand Levandi]] - [[Amaury Leveaux]] - [[Olga Levina]] - [[Artem Levizi]] - [[Julia Levtšenko]] - [[Marcin Lewandowski]] - [[Robert Lewandowski]] - [[Carl Lewis]] - [[Charlotte Lewis (korvpallur)|Charlotte Lewis]] - [[Lennox Lewis]] - [[Vital L'Hoste]] - [[Jet Li]] - [[Li Na]] - [[Li Nan]] - [[Li Xuezhi]] - [[Li Xueyao]] - [[Kamila Lićwinko]] - [[Jimmy Lidberg]] - [[Ervin Liebert]] - [[Ted Ligety]] - [[Janno Ligur]] - [[Mirjam Liimask]] - [[Gerli Liinamäe]] - [[Andres Liinat]] - [[Marten Liiv]] - [[Kalju Liiva]] - [[Frank Liivak]] - [[Jaanus Liivak]] - [[Toomas Liivak]] - [[Toomas Liivak (vehkleja)]] - [[Elvis Liivamägi]] - [[Martin Liivamägi]] - [[Siim Liivik]] - [[Maksim Liksutov]] - [[Aleksander Lilender]] - [[Andor Lilienthal]] - [[Jakob Lilja]] - [[Timothy Liljegren]] - [[Agnes Lill]] - [[Arvo Lill]] - [[Heino Lill]] - [[Jüri Lill]] - [[Tiina Lillak]] - [[Risto Lillemets]] - [[Marcel Limage]] - [[Jorma Limmonen]] - [[Benjamin Limo]] - [[Lin Dan]] - [[Jeremy Lin]] - [[Nicolae Linca]] - [[Björn Lind]] - [[Jouko Lindberg]] - [[Oscar Lindberg]] - [[Anders Lindbäck]] - [[Andreas Linde]] - [[Johan Linde]] - [[Esa Lindell]] - [[Victor Lindelöf]] - [[Ryan Lindgren]] - [[Elias Lindholm]] - [[Ulla Lindkvist]] - [[Matt Lindland]] - [[Meelis Lindmaa]] - [[Alari Lindmäe]] - [[Rein Lindmäe]] - [[Åke Lindman]] - [[Joel Lindpere]] - [[Joakim Lindström]] - [[Gary Lineker]] - [[Mary Lines]] - [[Karol Linetty]] - [[Inno Ling]] - [[Jesse Lingard]] - [[Bjarne Lingås]] - [[Illar Link]] - [[Martin Linnamägi]] - [[Lehar Linno]] - [[Tarmo Linnumäe]] - [[Sander Linnus]] - [[Dmitri Lipartov]] - [[Dmitri Lipetski]] - [[Julija Lipnitskaja]] - [[Heino Lipp (sportlane)|Heino Lipp]] - [[Marcello Lippi]] - [[Jaak Lipso]] - [[Li Lirisman]] - [[Jaŭvheni Lisaviec]] - [[Piotr Lisek]] - [[Sabine Lisicki]] - [[Natalja Lissovskaja]] - [[Sonny Liston]] - [[Adam Liška]] - [[Jari Litmanen]] - [[Pierre Littbarski]] - [[Broc Little]] - [[Sergei Litvinov]] - [[Marta Litõnska]] - [[Liu Xiang]] - [[Ari-Pekka Liukkonen]] - [[Vitantonio Liuzzi]] - [[Dominik Livaković]] - [[Oleg Ljadov]] - [[Adem Ljajić]] - [[Roar Ljøkelsøy]] - [[Zlatan Ljubijankić]] - [[Roman Ljubimov]] - [[Fredrik Ljungberg]] - [[Mikael Ljungberg]] - [[Diego Llorente]] - [[Fernando Llorente]] - [[Marcos Llorente]] - [[Carli Lloyd]] - [[Ivan Lobai]] - [[Tim Lobinger]] - [[Stanislav Lobotka]] - [[Ryan Lochte]] - [[Robin Lod]] - [[Renan Lodi]] - [[Todd Lodwick]] - [[Sébastien Loeb]] - [[Valeri Loginov]] - [[Stefan Loibl]] - [[Erhard Loit]] - [[Karoliine Loit]] - [[Meelis Loit]] - [[Wolfgang Loitzl]] - [[Freddy Loix]] - [[Priit Lokutšievski]] - [[Marcelo Lomba]] - [[Pavel Londak]] - [[Jack London (kergejõustiklane)]] - [[Jack London (poksija)]] - [[Shane Long]] - [[Marianna Longa]] - [[Paavo Lonkila]] - [[Rudolf Loo]] - [[Johannes Looaru]] - [[Håkan Loob]] - [[Ademola Lookman]] - [[Uno Loop]] - [[Viljar Loor]] - [[Arnold Loorits]] - [[Éverton Lopes]] - [[Álex López]] - [[Diego López]] - [[Héctor López]] - [[José María López]] - [[Pau López]] - [[Sandro Lopopolo]] - [[Jhilmar Lora]] - [[Iker Losada]] - [[Hillar Loskit]] - [[Pavel Loskutov]] - [[Jüri Lossmann]] - [[Anthony Lozano]] - [[Hirving Lozano]] - [[Rafael Lozano]] - [[Jordan Lotomba]] - [[Spyrídon Loúis]] - [[Imran Louza]] - [[Kevin Love]] - [[Alberto Lovell]] - [[Guillermo Lovell]] - [[Santiago Lovell]] - [[Jack Lovelock]] - [[Dejan Lovren]] - [[Adam Lowry]] - [[Shane Lowry]] - [[Matthew Lowton]] - [[Smbat Lputjan]] - [[Edrisa Lubega]] - [[Cristiano Lucarelli]] - [[Ayrton Lucas]] - [[Carlos Lucas]] - [[Lúcio]] - [[Frank Luck]] - [[Meelis Ludvig]] - [[Rasmus Luhakooder]] - [[Arnold Luhaäär]] - [[Olaf Luiga]] - [[Karl-Eerik Luigend]] - [[Helmuth Luik]] - [[Leila Luik]] - [[Liina Luik]] - [[Lily Luik]] - [[Margus Luik]] - [[Mihkel-Matteus Luik]] - [[Voldemar Luik (jalgpallur)|Voldemar Luik]] - [[David Luiz]] - [[Luiz Gustavo]] - [[Carolina Luján]] - [[Romelu Lukaku]] - [[Jevgeni Lukjanenko]] - [[Aleksandar Luković]] - [[Leo Luks]] - [[Fred Børre Lundberg]] - [[Patrik Lundh]] - [[Erik Lundqvist]] - [[Henrik Lundqvist]] - [[Joel Lundqvist]] - [[Martin Lundström]] - [[Massimo Luongo]] - [[Constantin Lupulescu]] - [[Georg Lurich]] - [[Jānis Lūsis]] - [[Anatoli Lutikov]] - [[Siim Luts]] - [[Toivo Luts]] - [[Ormar Lutsberg]] - [[Risto Luukkonen]] - [[Timo Lõhmus]] - [[Tatjana Lõssenko]] - [[Joann Lõssov]] - [[Peeter Lõuk]] - [[Saron Läänmäe]] - [[Grigori Löwenfisch]] - [[Viktor Lööv]] - [[Villem Lüüs]] - [[Kevin Lyde]] - [[Noah Lyles]] - [[Evan Lysacek]] == M == [[Ma Lin]] - [[Ma Long]] - [[August Maalstein]] - [[Silver Maar]] - [[Artur Maasik]] - [[Laura Maasik]] - [[Alges Maasikmets]] - [[Karel Maaten]] - [[Nigul Maatsoo]] - [[Richard Mabuza]] - [[Brooks Macek]] - [[Ramūnas Mačežinskas]] - [[Dean Macey]] - [[Vítězslav Mácha]] - [[Oldřich Machač]] - [[Tatsuki Machida]] - [[Krzysztof Mączyński]] - [[Tiit Madalvee]] - [[Merike Madar]] - [[James Maddison]] - [[Anthony Madigan]] - [[Jens-Erik Madsen]] - [[Jaak Mae]] - [[Joakim Mæhle]] - [[Vincenzo Maenza]] - [[Pablo Maffeo]] - [[Jiří Magál]] - [[Josh Magennis]] - [[Maurren Higa Maggi]] - [[Christian Maggio]] - [[Parham Maghsoodloo]] - [[Thomas Magnuson]] - [[Jan Magnussen]] - [[Kevin Magnussen]] - [[Harry Maguire]] - [[Mehdi Mahdavikia]] - [[Phil Mahre]] - [[Steve Mahre]] - [[Riyad Mahrez]] - [[Erika Mahringer]] - [[Jaroslava Mahutšihh]] - [[Maicon]] - [[Jonatan Maidana]] - [[Fred Anton Maier]] - [[Hermann Maier]] - [[Viktor Maigurov]] - [[Raivo Maimre]] - [[Ants Maiste]] - [[Martin Maiste]] - [[Nino Maisuradze]] - [[Ainsley Maitland-Niles]] - [[Nojim Maiyegun]] - [[Josh Maja]] - [[Petra Majdič]] - [[István Majoros]] - [[Róbert Mak]] - [[Cale Makar]] - [[Sergei Makarov]] - [[Roy Makaay]] - [[Claude Makélélé]] - [[Taoufik Makhloufi]] - [[Kari Makkonen]] - [[Andrei Makovejev]] - [[Geórgios Makrópoulos]] - [[Andrei Makrov]] - [[Nemanja Maksimović]] - [[Piotr Małachowski]] - [[Tyrell Malacia]] - [[Vjatšeslav Malafejev]] - [[Vladimir Malahhov]] - [[Vadim Malakhatko]] - [[Paolo Maldini]] - [[Orlando Maldonado]] - [[Pastor Maldonado]] - [[Leanid Malecki]] - [[Denis Malgin]] - [[Libor Malina]] - [[Vidmantas Mališauskas]] - [[Jevgeni Malkin]] - [[Erkki Mallenius]] - [[Harry Mallin]] - [[Hugo Mallo]] - [[Caitlin Mallory]] - [[Harald Malmgren]] - [[Ivar Malmikoski]] - [[Karl Malone]] - [[Florent Malouda]] - [[Deniss Malov]] - [[Lauri Malsroos]] - [[Egert Malts]] - [[Jelena Malõgina]] - [[Adam Małysz]] - [[Priscilla Mamba]] - [[Mihhail Mamiašvili]] - [[Gianluca Mancini]] - [[Roberto Mancini]] - [[Julia Mancuso]] - [[Steve Mandanda]] - [[Endla Mandel]] - [[Aïssa Mandi]] - [[Siim Mandre]] - [[Rene Mandri]] - [[Mario Mandžukić]] - [[Edoardo Mangiarotti]] - [[Miréla Maniáni]] - [[Radivoje Manić]] - [[Maniche]] - [[Maurice Manificat]] - [[Nazõr Mankijev]] - [[Valentin Mankin]] - [[Priit Mann]] - [[Johannes Mannert]] - [[Tatjana Mannima]] - [[Emilija Manninen]] - [[Hannu Manninen]] - [[Peyton Manning]] - [[Ari Mannio]] - [[Vito Mannone]] - [[Nigel Mansell]] - [[İlhan Mansız]] - [[Mikko Mantere]] - [[Anthony Mantha]] - [[Mhithar Manukjan]] - [[Luvo Manyonga]] - [[Diego Maradona]] - [[Edu Marangon]] - [[Fernando Marçal]] - [[Rogelio Marcelo]] - [[Solly March]] - [[Jonathan Marchessault]] - [[Claudio Marchisio]] - [[Rocky Marciano]] - [[Šarūnas Marčiulionis]] - [[Mihkel Mardna]] - [[Sandro Mareco]] - [[Moussa Marega]] - [[Lea Maremäe]] - [[Vilve Maremäe]] - [[Juan Luis Marén]] - [[Flo Marfaing]] - [[Aleksander Margiste]] - [[Pablo Marí]] - [[Brian Mariano]] - [[Adrian Mariappa]] - [[Luca Marin]] - [[Marko Marin]] - [[Răzvan Marin]] - [[Martin Marinčin]] - [[Shawn Marion]] - [[Nicklas Maripuu]] - [[Kalevi Marjamaa]] - [[Pekka Marjamäki]] - [[Vidas Markevičius]] - [[Ánninos Markoullídis]] - [[Dmitri Markov]] - [[Georgi Markov (maadleja)|Georgi Markov]] - [[Andri Markovitš]] - [[Marek Marksoo]] - [[Jacob Markström]] - [[Ago Markvardt]] - [[Margaret Markvardt]] - [[Kristian Marmor]] - [[Mitch Marner]] - [[Géza Maróczy]] - [[Patrick Maroon]] - [[Rafael Márquez]] - [[Kati-Kreet Marran]] - [[Marta Vieira da Silva|Marta]] - [[Christian Marti]] - [[Roger Martí]] - [[Henry Martín]] - [[Kevin Martin]] - [[Gabriel Martinelli]] - [[Nicolae Martinescu]] - [[Alec Martinez]] - [[Emiliano Martínez]] - [[Iñigo Martínez]] - [[Pity Martínez]] - [[Roberto Martínez]] - [[Saul Martínez]] - [[Gerardo Martino]] - [[Jordan Martinook]] - [[Obafemi Martins]] - [[Anita Márton]] - [[Aleksei Martšenko]] - [[Nikita Martõnov]] - [[Adam Marušić]] - [[Bert van Marwijk]] - [[Omar Mascarell]] - [[Javier Mascherano]] - [[Pavel Maslák]] - [[Margarita Maslennikova]] - [[Lukáš Masopust]] - [[Felipe Massa]] - [[Paul Masson]] - [[Nicolás Massú]] - [[Svetlana Masterkova]] - [[Edgaras Mastianica]] - [[Hachim Mastour]] - [[Athanásios Mastrovasílis]] - [[Tina Maze]] - [[Gastón Mazzacane]] - [[Walter Mazzarri]] - [[Hermann Mazurkiewitsch]] - [[Jaime Mata]] - [[Juan Mata]] - [[Marco Materazzi]] - [[Samuel Matete]] - [[Mike Matheson]] - [[Jérémy Mathieu]] - [[Nemanja Matić]] - [[Marjo Matikainen-Kallström]] - [[Tuuli Matinsalo]] - [[Joël Matip]] - [[Julia Matojan]] - [[Léo Matos]] - [[Juho Matsalu]] - [[Terje Matsik]] - [[Mario Matt]] - [[Cristiano da Matta]] - [[Auston Matthews]] - [[Vincent Matthews]] - [[Lothar Matthäus]] - [[Kurt Mattsson]] - [[Matti Mattsson]] - [[Blaise Matuidi]] - [[Michał Matuszewski]] - [[Natalja Matvejeva]] - [[Eve-Mai Maurer]] - [[Lembit Maurer]] - [[Amélie Mauresmo]] - [[Alexandru Maxim]] - [[Fiona May]] - [[Kévin Mayer]] - [[Borja Mayoral]] - [[Floyd Mayweather]] - [[Kevin Mbabu]] - [[Martial Mbandjock]] - [[Françoise Mbango Etone]] - [[Chancel Mbemba]] - [[Bryan Mbeumo]] - [[Raïs M'Bolhi]] - [[Réginald Mbu Alidor]] - [[Kenneth McArthur]] - [[Charlie McAvoy]] - [[Wilbert McClure]] - [[John McCormack (poksija)|John McCormack]] - [[Steven McCrory]] - [[Michael McCullagh]] - [[Wayne McCullough]] - [[Mildred McDaniel]] - [[Connor McDavid]] - [[Ryan McDonagh]] - [[Antonio McDyess]] - [[John McEnroe]] - [[Aiden McGeady]] - [[Brock McGinn]] - [[John McGinn]] - [[David McGoldrick]] - [[Ryan McGowan]] - [[Tracy McGrady]] - [[Callum McGregor]] - [[Rory McIlroy]] - [[Matt McKay]] - [[Brian McKeever]] - [[Weston McKennie]] - [[George McKenzie]] - [[James McKenzie]] - [[Emma McKeon]] - [[Keith McLeod]] - [[Omar McLeod]] - [[Brayden McNabb]] - [[John McNally]] - [[Dwight McNeil]] - [[Alister McRae]] - [[Colin McRae]] - [[Jimmy McRae]] - [[Richard McTaggart]] - [[Scott McTominay]] - [[Mirjana Medić]] - [[Anabel Medina Garrigues]] - [[Jevgenija Medvedeva-Arbuzova]] - [[Olga Medvedtseva]] - [[Ben Mee]] - [[Kris Meeke]] - [[Cliff Meely]] - [[Marko Meerits]] - [[Mart Meeru]] - [[Janek Meet]] - [[Jaycob Megna]] - [[Shekhar Mehta]] - [[Keity Meier]] - [[Maaris Meier]] - [[Rudolf Meier]] - [[Rudolf Meijel]] - [[Viesturs Meijers]] - [[Rūta Meilutytė]] - [[Fernando Meira]] - [[Raul Meireles]] - [[Kimmie Meissner]] - [[Küllike Meister]] - [[Soualiho Meïté]] - [[Marie Mejzlíková I]] - [[Marie Mejzlíková II]] - [[Karel Mejta]] - [[Vladimir Melanin]] - [[Antoine Mélinon]] - [[Mihaela Melinte]] - [[Olof Mellberg]] - [[Oussama Mellouli]] - [[Faina Melnik]] - [[Juri Melnitšenko]] - [[Felipe Melo]] - [[Thiago Mendes]] - [[Brais Méndez]] - [[Héctor Méndez]] - [[Jesús Méndez]] - [[Luis Méndez]] - [[Mario Méndez]] - [[Édouard Mendy]] - [[Nampalys Mendy]] - [[Osleidys Menéndez]] - [[Jérémy Ménez]] - [[Pietro Mennea]] - [[Boris Meos]] - [[Chris Mepham]] - [[Umut Meraş]] - [[Gabriel Mercado]] - [[Dawson Mercer]] - [[Axel Merckx]] - [[Argo Meresaar]] - [[Roberto Merhi]] - [[Boris Merilain]] - [[Emanuel Merins]] - [[Ülle Merisalu]] - [[Ando Meritee]] - [[Kazys Merkis]] - [[Erkki Meronen]] - [[Kari Meronen]] - [[Risto Meronen]] - [[Aries Merritt]] - [[LaShawn Merritt]] - [[Elvis Merzļikins]] - [[Dries Mertens]] - [[Illan Meslier]] - [[Daniel Mesotitsch‎]] - [[Lionel Messi]] - [[Ņikita Meškovs]] - [[Karol Mets]] - [[Toomas Mets]] - [[Nino Metsar]] - [[Peeter Metsar]] - [[Juha Metsola]] - [[Margus Metstak]] - [[Pärtel Mettig]] - [[Juhan Mettis]] - [[Thomas Meunier]] - [[Pim Meurs]] - [[Andy van der Meyde]] - [[Michael Michaelsen]] - [[Roger Michelot]] - [[Helle-Iris Michelson]] - [[Andy Miele]] - [[Normunds Miezis]] - [[Juha Mieto]] - [[Simon Mignolet]] - [[Franjo Mihalić]] - [[Svjatoslav Mihhailjuk]] - [[Jelena Mihhailovskaja]] - [[Kristiine Miilen]] - [[Vladas Mikėnas]] - [[Andreas Mikkelsen]] - [[Tobias Mikkelsen]] - [[Pål Gunnar Mikkelsplass]] - [[Evald Mikson]] - [[Kristóf Milák]] - [[Sonny Milano]] - [[Philip Milanov]] - [[Nikola Milenković]] - [[Héctor Milián]] - [[Sergej Milinković-Savić]] - [[Éder Militão]] - [[Diego Milito]] - [[Karel Miljon]] - [[Andrea Miller]] - [[Bode Miller]] - [[Reggie Miller]] - [[Shaunae Miller]] - [[John Atta Mills]] - [[James Milner]] - [[Mikk Miländer]] - [[Alain Mimoun]] - [[Santi Mina]] - [[Yerry Mina]] - [[Tyrone Mings]] - [[Valeri Minkenen]] - [[Aleksei Mirantšuk]] - [[Sander Mirme]] - [[Nikola Mirotić]] - [[Dave Mirra]] - [[Roberts Misāns]] - [[Seraina Mischol]] - [[Aleksander Miśta]] - [[Nikolai Mištšanski]] - [[Aleksandar Mitrović]] - [[Stefan Mitrović]] - [[Aleksander Mitt]] - [[Andrus Mitt]] - [[Arnold Mitt]] - [[Raido Mitt]] - [[Yukinori Miyabe]] - [[Johan Mjällby]] - [[Henrikh Mkhitarjan]] - [[Lilith Mkrttšhjan]] - [[Michael Mmoh]] - [[Magnus Moan]] - [[Luka Modrić]] - [[Geir Moen]] - [[John Moffitt]] - [[Torgny Mogren]] - [[Scott Moir]] - [[Niklas Moisander]] - [[Johan Mojica]] - [[Bertil Molander]] - [[Rodrigo Moledo]] - [[Alicia Molik]] - [[Alfred Molimard]] - [[Jorge Molina Vidal]] - [[Ille Molloka]] - [[Sean Monahan]] - [[Ion Monea]] - [[Nikolai Monov]] - [[Nacho Monreal]] - [[Tiago Monteiro]] - [[César Montes]] - [[Luis Montes]] - [[Fábio César Montezine]] - [[Tim Montgomery]] - [[Juan Pablo Montoya]] - [[Martín Montoya]] - [[Kieffer Moore]] - [[Emre Mor]] - [[Júnior Moraes]] - [[Carlos Morales Quintana]] - [[Álvaro Morata]] - [[Noureddine Morceli]] - [[Sara Moreira]] - [[Alfredo Morelos]] - [[Alberto Moreno]] - [[Héctor Moreno]] - [[Marlos Moreno]] - [[Yipsi Moreno]] - [[Alex Morgan]] - [[Edward Morgan]] - [[Thomas Morgenstern]] - [[Fernando Morientes]] - [[Nikolai Morilov]] - [[Gustavo Morínigo]] - [[Ayumi Morita]] - [[Terje Morka]] - [[Michael Mørkøv]] - [[Anastassia Morkovkina]] - [[Tyler Morley]] - [[Piermario Morosini]] - [[Igor Morozov]] - [[Marek Morozov]] - [[Paul Morphy]] - [[Glenn Morris]] - [[Josh Morrissey]] - [[Merle Morrisson]] - [[Joe Morrow]] - [[Sam Morsy]] - [[Samuel Mosberg]] - [[Ryan Moseley]] - [[Eva Moser]] - [[Simon Moser]] - [[Annemarie Moser-Pröll]] - [[Edwin Moses]] - [[Victor Moses]] - [[Glen Moss]] - [[Timofei Mozgov]] - [[Sergei Mozjakin]] - [[Viktorija Motritško]] - [[Steve Mounié]] - [[Léo Moura]] - [[Mustapha Moussa]] - [[Taleb Moussa]] - [[Ragnhild Mowinckel]] - [[Miljan Mrdaković]] - [[Mihheil Mtšedlišvili]] - [[John Mugabi]] - [[Dalilah Muhammad]] - [[Jelena Muhhina (iluuisutaja)|Jelena Muhhina]] - [[Karen Muir]] - [[Laura Muir]] - [[Nordi Mukiele]] - [[Eridadi Mukwanga]] - [[Mbulaeni Mulaudzi]] - [[Rodney Mullen]] - [[Steve Mullings]] - [[Selma Multer]] - [[Iker Muniain]] - [[Yukifumi Murakami]] - [[Margus Murakas]] - [[Pirjo Muranen]] - [[Ryōta Murata]] - [[Romualdas Murauskas]] - [[Karin Murd]] - [[Sergei Mureiko]] - [[Madli Murel]] - [[Gheorghe Mureșan]] - [[Luis Muriel]] - [[Jeison Murillo]] - [[Kōji Murofushi]] - [[Josh Murphy]] - [[Andy Murray]] - [[Glenn Murray]] - [[Jan Muršak]] - [[Aniss Murtazin]] - [[Ahmed Musa]] - [[Mateo Musacchio]] - [[Juan Musso]] - [[Raul Must]] - [[Shkodran Mustafi]] - [[Līna Mūze]] - [[Jake Muzzin]] - [[Anna Muzõtšuk]] - [[Marija Muzõtšuk]] - [[Raiko Mutle]] - [[Halil Mutlu]] - [[Maria Mutola]] - [[Dikembe Mutombo]] - [[Adrian Mutu]] - [[Malle Mõistlik]] - [[Anastassija Mõskina]] - [[Ott Mõtsnik]] - [[Arvo Mõttus]] - [[Epp Mäe]] - [[Siim Mäe]] - [[Saku Mäenalanen]] - [[Jarek Mäestu]] - [[Andre Mägi]] - [[Maris Mägi]] - [[Rasmus Mägi]] - [[Voldemar Mägi]] - [[Helary Mägisalu]] - [[Olli Mäki]] - [[Rauno Mäkinen]] - [[Tommi Mäkinen]] - [[Kaisa Mäkäräinen]] - [[Miko Mälberg]] - [[Alfred Mäll]] - [[Helmut Mänd]] - [[Eliisabet Mändmets]] - [[Ants Mängel]] - [[Ruth Männigo]] - [[Petri Männikkö]] - [[Eero Mäntyranta]] - [[Markko Märtin]] - [[Risto Mätas]] - [[Jarkko Määttä]] - [[Olli Määttä]] - [[Jaan Mölder]] - [[Jaan Mölder juunior]] - [[Janika Mölder]] - [[Manfred Mölgg]] - [[Michael Möllenbeck]] - [[Bathujagijn Möngöntuul]] - [[Hanno Möttölä]] - [[Johann Mühlegg]] - [[Mert Müldür]] - [[Peter Müllenberg]] - [[Gerd Müller]] - [[Mirco Müller]] - [[Nicolai Müller]] - [[Peter Müller]] (mäesuusataja) - [[Peter Müller (poksija)]] - [[Thomas Müller]] (jalgpallur) - [[Thomas Müller (kahevõistleja)]] - [[Peeter Mürk]] - [[Martin Müürsepp]] - [[André Myhrer]] - [[Mika Myllylä]] - [[Lars Myrberg]] - [[Ferg Myrick]] - [[Magne Myrmo]] - [[Rey Mysterio]] - [[Jonni Myyrä]] == N == [[Mart Naaber]] - [[Francis Naali]] - [[Tõnis Naarits]] - [[Andrew Nabbout]] - [[Cédric Nabe]] - [[Heiki Nabi]] - [[Rafael Nadal]] - [[Nedo Nadi]] - [[Antonio Naelson]] - [[Margit Naerimäe]] - [[Andrus Nagel]] - [[Thomas Nagel (jalgpallur)|Thomas Nagel]] - [[Katie Nageotte]] - [[Ádám Nagy]] - [[Konstantin Nahk]] - [[Radja Nainggolan]] - [[Gerlin Naisson]] - [[Miguel Najdorf]] - [[Kazuki Nakajima]] - [[Shoya Nakajima]] - [[Aiko Nakamura]] - [[Hikaru Nakamura]] - [[Shunsuke Nakamura]] - [[Kelsey Nakanelua]] - [[Hidetoshi Nakata]] - [[Vladislav Namestnikov]] - [[Nani]] - [[Toomas Napa]] - [[Armand Naris]] - [[Priit Narusk]] - [[Mai Narva]] - [[Regina Narva]] - [[Triin Narva]] - [[Steve Nash]] - [[Felipe Nasr]] - [[Samir Nasri]] - [[Alexandru Năstac]] - [[Anatoli Nazarenko]] - [[Armen Nazarjan]] - [[Andrei Nazarov]] - [[Karl Erik Nazarov]] - [[Remigija Nazarovienė]] - [[David Navara]] - [[Jesús Navas]] - [[Keylor Navas]] - [[Martina Navrátilová]] - [[Evan Ndicka]] - [[Wilfred Ndidi]] - [[Jean Marc Ndjofang]] - [[James Neal]] - [[Martin Nečas]] - [[Lex Nederlof]] - [[Pavel Nedvěd]] - [[Mihkel Neelus]] - [[Leopold Neeme]] - [[Virgo Neeme]] - [[Valter Neeris]] - [[Johan Neeskens]] - [[Gheorghe Negrea]] - [[Álvaro Negredo]] - [[Iivo Nei]] - [[Heleri-Anete Neider]] - [[Arturs Neikšāns]] - [[Voldemar Neiland]] - [[Lucas Neill]] - [[Adam Nelson]] - [[Brock Nelson]] - [[Reiss Nelson]] - [[Victor Nelsson]] - [[Josef Němec]] - [[Bohumil Němeček]] - [[Angéla Németh]] - [[Patrik Nemeth]] - [[Nenê]] - [[Ago Neo]] - [[Ondrej Nepela]] - [[Natalja Neprjajeva]] - [[David Neres]] - [[Steffi Nerius]] - [[Aaron Ness]] - [[Alessandro Nesta]] - [[Viktors Ņesterenko]] - [[Roman Nesterovski]] - [[Andrej Nestrašil]] - [[Anthony Nesty]] - [[Acer Nethercott]] - [[Anna Netšajevskaja]] - [[Manuel Neuer]] - [[Florian Neuhaus]] - [[Alfred Neuland]] - [[Paul Neumann]] - [[Kateřina Neumannová]] - [[Artur Neuman-Tarimäe]] - [[Magdalena Neuner]] - [[Felix Neureuther]] - [[Oliver Neuville]] - [[Thierry Neuville]] - [[Pauli Nevala]] - [[Rúben Neves]] - [[Thiago Neves]] - [[Gary Neville]] - [[Artur Nevinski]] - [[Aleksandr Nevski]] - [[John Newcombe]] - [[Andrew Newell]] - [[Paul Newman]] - [[Neymar]] - [[Michael Ngadeu-Ngadjui]] - [[Moumi Ngamaleu]] - [[Noah Ngeny]] - [[Nguyễn Ngọc Trường Sơn]] - [[Isabelle Nicoloso]] - [[Brian Nielsen]] - [[Harald Nielsen (jalgpallur)]] - [[Harald Nielsen (poksija)]] - [[Holger Nielsen]] - [[Richard Møller Nielsen]] - [[Antti Niemi]] - [[Jarkko Nieminen]] - [[Toni Nieminen]] - [[Matt Nieto]] - [[Eef Nieuwenhuizen]] - [[Piret Niglas]] - [[Saúl Ñíguez]] - [[Heiko Niidas]] - [[Pentti Niinivuori]] - [[Marek Niit]] - [[Priidu Niit]] - [[Valeri Nikitin]] - [[Erik Nikkinen]] - [[Elmer Niklander]] - [[André Niklaus]] - [[Themistoklís Nikolaḯdis]] - [[Adriana Nikolova]] - [[Antónios Nikopolídis]] - [[Tapani Niku]] - [[Ilja Nikulin]] - [[Viktor Nikulin]] - [[Erling Nilsen]] - [[Arto Nilsson]] - [[Gunnar Nilsson]] - [[Robert Nilsson]] - [[Alexander Nimo]] - [[Miloš Ninković]] - [[Corinne Niogret]] - [[Daigo Nishi]] - [[Liviu-Dieter Nisipeanu]] - [[Iivo Niskanen]] - [[Kerttu Niskanen]] - [[Matt Niskanen]] - [[Ruud van Nistelrooij]] - [[Ants Nisu]] - [[Oskar Nisu]] - [[Jüri Nisumaa]] - [[Osvald Nitski (maadleja)]] - [[Osvald Nitski (ujuja)]] - [[Valeri Nitšuškin]] - [[Eric Nkansah]] - [[Jean de Dieu Nkundabera]] - [[Joakim Noah]] - [[Mark Noble]] - [[Christian Noboa]] - [[Philip Noel-Baker]] - [[Artur Noga]] - [[Pedro Nolasco]] - [[Erki Nool]] - [[Craig Noone]] - [[Bernhard Nooni]] - [[Andi Noot]] - [[Peeter Noppel]] - [[Maxim Noreau]] - [[Silje Norendal]] - [[John Norman]] - [[Peter Norman]] - [[Martin Normann]] - [[Omid Norouzi]] - [[Josh Norris]] - [[Lando Norris]] - [[Petter Northug]] - [[Arūnas Norvaišas]] - [[Aleksei Noskov]] - [[Philip Nossmy]] - [[Ramaz Nozadze]] - [[Ville Nousiainen]] - [[Filip Novák]] - [[Milivoje Novaković]] - [[Helen Novikov]] - [[Jevgeni Novikov (jalgpallur)]] - [[Jevgeni Novikov (rallisõitja)]] - [[Sergei Novikov]] - [[Sergei Novikov (laskesuusataja)]] - [[Arvydas Novikovas]] - [[Sergei Novitski]] - [[Nikolai Novosjolov]] - [[Jana Novotná]] - [[Nurlan Novruzov]] - [[Dirk Nowitzki]] - [[Jens Nowotny]] - [[Fabrice Nsakala]] - [[Ryan Nugent-Hopkins]] - [[Erge Nugis]] - [[Vilve Nummert]] - [[Felipe Nunes]] - [[Darwin Núñez]] - [[Eduardo Núñez]] - [[Héctor Núñez Segovia]] - [[John Nunn]] - [[Rauno Nurger]] - [[Kristiina Nurk]] - [[Jusuf Nurkić]] - [[Tiiu Nurmberg]] - [[Liidia Nurme]] - [[Tiidrek Nurme]] - [[Ants Nurmekivi]] - [[Leena Nurmi]] - [[Paavo Nurmi]] - [[Kaarel Nurmsalu]] - [[Laura Nurmsalu]] - [[Mati Nuude]] - [[Maie Nuust]] - [[Reigo Nõmm]] - [[Aare Nõmme]] - [[Aksel Nõmmela]] - [[Raivo Nõmmik]] - [[Joonas Nättinen]] - [[Norbert Növényi]] - [[Herbert Nürnberg]] - [[Tomi Nybäck]] - [[Magnus Nygren]] - [[Bengt Nyholm]] - [[Matti Nykänen]] - [[William Nylander]] - [[Joni Nyman]] - [[Allan Nyom]] - [[Gustav Nyquist]] - [[Claudia Nystad]] == O == [[Verner Oamer]] - [[Christina Obergföll]] - [[Francis Obikwelu]] - [[Jan Oblak]] - [[Dan O'Brien]] - [[Pat O'Callaghan]] - [[Lucas Ocampos]] - [[Guillermo Ochoa]] - [[Juan Adriel Ochoa Reyes]] - [[Esteban Ocon]] - [[Tõnu Odamus]] - [[Eric O'Dell]] - [[Peter Odemwingie]] - [[Lamar Odom]] - [[Stephen O'Donnell]] - [[Alexander Dale Oen]] - [[Al Oerter]] - [[Jake Oettinger]] - [[Angelo Ogbonna]] - [[Sébastien Ogier]] - [[Kenji Ogiwara]] - [[Sean Ogunkoya]] - [[Yui Ōhashi]] - [[Atte Ohtamaa]] - [[Kristjan Oja]] - [[Rait Oja]] - [[Regina Oja]] - [[Reimo Oja]] - [[Silvia Oja]] - [[Sten Oja]] - [[Kati Ojaloo]] - [[Andres Ojamaa]] - [[Henrik Ojamaa]] - [[Hindrek Ojamaa]] - [[Juta Ojamaa]] - [[Marten Ojapõld]] - [[Kalju Ojaste (laskesuusataja)|Kalju Ojaste]] - [[Triin Ojaste]] - [[Ilmar Ojase]] - [[Annely Ojastu]] - [[Sergio Ojeda]] - [[Malle Ojokas]] - [[Noah Okafor]] - [[Vladimir Okhotnik]] - [[Ivan O'Konnel-Bronin]] - [[Arved Oksaar]] - [[Mehmet Okur]] - [[Hakeem Olajuwon]] - [[Maaren Olander]] - [[Hendrik Olde]] - [[Kairit Olenko]] - [[Aleksandr Olerski]] - [[Peeter Olesk (laskesportlane)|Peeter Olesk]] - [[Tanel Olev]] - [[Ivica Olić]] - [[Denõss Oliinõk]] - [[Vjatšeslav Oliinõk]] - [[Mathis Olimb]] - [[Nadežda Olizarenko]] - [[Patrizio Oliva]] - [[Juho Olkinuora]] - [[Raul Olle]] - [[Harri Olli]] - [[Anna Carin Olofsson-Zidek]] - [[Robin Olsen]] - [[Christian Olsson]] - [[Johan Olsson]] - [[Jörgen Olsson]] - [[Indro Olumets]] - [[Andres Olvik]] - [[Linus Omark]] - [[Kenneth Omeruo]] - [[Ömer Onan]] - [[Jermaine O'Neal]] - [[Shaquille O'Neal]] - [[Jérôme Onguéné]] - [[Oguchi Onyewu]] - [[Andres Oper]] - [[Karel Opočenský]] - [[Kurt Oppelt]] - [[Deyvid Oprja]] - [[Allan Oras]] - [[Saara Orav]] - [[Willi Orbán]] - [[Anna Maria Orel]] - [[Aiko Orgla]] - [[Carlo Orlandi]] - [[Oona Orpana]] - [[Mislav Oršić]] - [[Lale Orta]] - [[Joni Ortio]] - [[Fidel Ortiz]] - [[Luis Ortíz]] - [[Alexander Os]] - [[Daniel O'Shaughnessy]] - [[John O'Shea]] - [[T. J. Oshie]] - [[Victor Osimhen]] - [[Cedi Osman]] - [[Jevgeni Ossipov]] - [[Jeļena Ostapenko]] - [[Mads Østberg]] - [[Simen Østensen]] - [[Ronnie O'Sullivan]] - [[Sonia O'Sullivan]] - [[Magomed Ozdojev]] - [[Elvīra Ozoliņa]] - [[Sinta Ozoliņa]] - [[Sandis Ozoliņš]] - [[Igor Ožiganov]] - [[Yūki Ōta]] - [[Nami Otake]] - [[Oteng Oteng]] - [[Aivar Otsalt]] - [[Rein Otson]] - [[Zurab Otšigava]] - [[Liis Ott]] - [[Merlene Ottey]] - [[Björn Otto]] - [[Kristin Otto]] - [[Sylke Otto]] - [[Olavi Ouvinen]] - [[Marc Overmars]] - [[Steve Ovett]] - [[Michael Owen]] - [[Jesse Owens]] - [[Masutatsu Ōyama]] - [[Mikel Oyarzabal]] ==P== [[Asko Paade]] - [[Aino Paal]] - [[Heinrich Paal]] - [[Leopold Paal]] - [[Juhan Paalo]] - [[Mart Paama]] - [[Erik Paartalu]] - [[Josh Pace]] - [[Antonio Pacenza]] - [[Marko Pachel]] - [[Luděk Pachman]] - [[Max Pacioretty]] - [[Manny Pacquiao]] - [[Martin Padar]] - [[Vaike Paduri-Kaljuvee]] - [[Jeremy Page]] - [[Jean-Gabriel Pageau]] - [[Mikk Pahapill]] - [[Marians Pahars]] - [[Bob Paisley]] - [[Ave Pajo]] - [[Märten Pajunurm]] - [[Rein Pajur]] - [[Kaisa Pajusalu]] - [[Rauno Pajuviidik]] - [[Iiro Pakarinen]] - [[Erkki Pakkanen]] - [[Ever Palacios]] - [[Helibelton Palacios]] - [[Wilson Palacios]] - [[Madara Palameika]] - [[Kalle Palander]] - [[Ondřej Palát]] - [[Karl Palatu]] - [[Ramaz Paliani]] - [[Valter Palm]] - [[Kaupo Palmar]] - [[Jolyon Palmer]] - [[Karl-Erik Palmér]] - [[Kyle Palmieri]] - [[José Luis Palomino]] - [[Uno Palu]] - [[Goran Pandev]] - [[Antonín Panenka]] - [[Pang Qing]] - [[Olivier Panis]] - [[Gilles Panizzi]] - [[Nikolai Pankratov]] - [[Giorgio Pantano]] - [[Marko Pantelić]] - [[Christian Panucci]] - [[Charálampos Papadiás]] - [[Dimítris Papadópoulos]] - [[Paraskeví Papahrístou]] - [[Sokrátis Papastathópoulos]] - [[Novo Papaz]] - [[Maksim Paponov]] - [[László Papp]] - [[László Papp (maadleja)]] - [[Lucas Paquetá]] - [[Svetlana Paramõgina]] - [[Egon Parbo]] - [[Hansle Parchment]] - [[Juan Paredes]] - [[Sergei Pareiko]] - [[Daniel Parejo]] - [[Mati Pari]] - [[Shādī Parīdar]] - [[Dominik Paris]] - [[Tony Parker]] - [[Greg Parks]] - [[Kalev Parksepp]] - [[Mate Parlov]] - [[Tiiu Parmas]] - [[Salme Parming]] - [[Thomas Partey]] - [[Helgi Parts]] - [[Raivo Parts]] - [[Elina Partõka]] - [[Ryszard Parulski]] - [[Gabriella Paruzzi]] - [[Kaija Parve]] - [[Aki Parviainen]] - [[Aleksandr Parõgin]] - [[Petri Pasanen]] - [[Pasquale Pasarelli]] - [[Ezio Pascutti]] - [[Bernard Pask]] - [[Edward Pasquale]] - [[Javier Pastore]] - [[Travis Pastrana]] - [[Mario Pašalić]] - [[Dan Paźniak]] - [[Alexandre Pato]] - [[Paraskeví Patoulídou]] - [[Mait Patrail]] - [[Riccardo Patrese]] - [[Juri Patrikejev]] - [[Hannu Patronen]] - [[Floyd Patterson]] - [[Billy Joe Patton]] - [[Mel Patton]] - [[Chris Paul]] - [[Pedro Miguel Pauleta]] - [[Sérgio Paulinho]] - [[Gabriel Paulista]] - [[Wellington Paulista]] - [[Marcos Paulo]] - [[Anete Paulus]] - [[Jiří Pavlenka]] - [[Antόnios Pavlídis]] - [[Roman Pavljutšenko]] - [[Anastassija Pavljutšenkova]] - [[Igor Pavlov]] - [[Anna Pavlova (võimleja)|Anna Pavlova]] - [[Adam Peaty]] - [[Andero Pebre]] - [[Augustas Pečiukevičius]] - [[Karin Peckert-Forsmann]] - [[Andrei Pedan]] - [[Poul Pedersen]] - [[Alfonso Pedraza]] - [[João Pedro]] - [[Dustin Pedroia]] - [[Iván Pedroso]] - [[Helgi Peeba]] - [[Marek Peeba]] - [[Lembit Peegel]] - [[Rosine Peek]] - [[Shaẖar Pe'er]] - [[Taavi Peetre]] - [[Rasmus Peetson]] - [[Rauno Pehka]] - [[Rudolf Pehka]] - [[Arnd Peiffer]] - [[Aaron Peirsol]] - [[Meelis Peitre]] - [[Peter Pekarík]] - [[Tomáš Pekhart]] - [[Nikola Peković]] - [[Pelé]] - [[Graziano Pellè]] - [[Federica Pellegrini]] - [[Lorenzo Pellegrini]] - [[Federico Pellegrino]] - [[Yannick Pelletier]] - [[Rauno Pellikainen]] - [[Jukka Peltola]] - [[Mihaela Peneș]] - [[Jermaine Pennant]] - [[Flavia Pennetta]] - [[Kalev Pensa]] - [[Juku Pent]] - [[Risto E. J. Penttilä]] - [[Sten Pentus]] - [[Oribe Peralta]] - [[Víctor Peralta]] - [[Marie-José Pérec]] - [[Danilo Pereira]] - [[Matheus Pereira]] - [[Ricardo Pereira]] - [[Maicon Pereira de Oliveira]] - [[Alfonso Pérez]] - [[Ayoze Pérez]] - [[Enzo Pérez]] - [[Jefferson Pérez]] - [[Lucas Pérez]] - [[Pascual Pérez]] - [[Luis Alberto Pérez-Rionda]] - [[Roberto Pereyra]] - [[Ivan Perišić]] - [[Sandra Perković]] - [[Curdin Perl]] - [[Vito Perrelet]] - [[David Perron]] - [[Simone Perrotta]] - [[Corey Perry]] - [[Shenay Perry]] - [[Robin van Persie]] - [[Bror Persson]] - [[Indrek Pertelson]] - [[Silvia Pertens]] - [[Anssi Peräjoki]] - [[Helge Perälä]] - [[Harri Pesonen]] - [[Janne Pesonen]] - [[Matteo Pessina]] - [[Germán Pezzella]] - [[Anderson Peters]] - [[Cal Petersen]] - [[Nils Petersen]] - [[Thyge Petersen]] - [[Eveli Peterson]] - [[Pirjo Peterson]] - [[Rebecca Peterson]] - [[Teodor Peterson]] - [[Tiiu Peterson]] - [[Voldemar Peterson]] - [[Momir Petković]] - [[Dimitri Petratos]] - [[Evaldas Petrauskas]] - [[Zalina Petrivskaja]] - [[Aršak Petrosjan]] - [[Davith Petrosjan]] - [[Tigran Leoni Petrosjan]] - [[Daniel Petrov]] - [[Kirill Petrov]] - [[Martin Petrov]] - [[Vitali Petrov]] - [[Vladimir Petrov]] - [[Gabriela Petrova]] - [[Olena Petrova]] - [[Dražen Petrović]] - [[Jeff Petry]] - [[Julija Petšonkina]] - [[Øystein Pettersen]] - [[Elias Pettersson]] - [[Fredrik Pettersson]] - [[Jesper Pettersson]] - [[Antonio Pettigrew]] - [[Ellen Pettitt]] - [[Richard Petty]] - [[Aleksei Petuhhov]] - [[Tuuli Petäjä-Sirén]] - [[José Peyre]] - [[Phạm Lê Thảo Nguyên]] - [[Zaza Phatšulia]] - [[Michael Phelps]] - [[Mark Philippoussis]] - [[André Phillips]] - [[Dwight Phillips]] - [[Matt Phillips]] - [[Lucas Piazón]] - [[Edmund Piątkowski]] - [[Pedro Pablo Pichardo]] - [[Paul Pierce]] - [[Chiara Pierobon]] - [[Erik Pieters]] - [[Maria Pietilä-Holmner]] - [[Jevgeni Pigussov]] - [[Piret Pihel]] - [[Elisabeth Pihela]] - [[Kadri Pihla]] - [[Kustaa Pihlajamäki]] - [[Arnold Pihlak]] - [[Antti Pihlström]] - [[Han Hendrik Piho]] - [[Jakob Piil]] - [[Ly Piir]] - [[Uno Piir]] - [[Kätlin Piirimäe]] - [[Ekke Piirisild]] - [[Raio Piiroja]] - [[Olev Piirsalu]] - [[Harri Piitulainen]] - [[Yrjö Piitulainen]] - [[Artur Pikk]] - [[Veronika Pikkel]] - [[Rauno Pikkor]] - [[Aavo Pikkuus]] - [[Václav Pilař]] - [[Ryszard Pilarczyk]] - [[Stanisław Piłat]] - [[Pietro Piller Cottrer]] - [[Harry Pillsbury]] - [[Bernardo Piñango]] - [[Inge Pind]] - [[Roger Pingeon]] - [[Javier Pinola]] - [[Liane Pintsaar]] - [[Alexis Pinturault]] - [[Gerard Piqué]] - [[Nelson Piquet]] - [[Nelson Angelo Piquet]] - [[Gordon Pirie]] - [[Mehmet Akif Pirim]] - [[Külli Pirksaar]] - [[Margus Pirksaar]] - [[Andrea Pirlo]] - [[Tsvetana Pironkova]] - [[Feliks Pirts]] - [[Dumitru Pîrvulescu]] - [[Józef Pisarski]] - [[Nikólas Píssis]] - [[Łukasz Piszczek]] - [[Oscar Pistorius]] - [[Ernst Pistulla]] - [[Claudio Pizarro]] - [[Guido Pizarro]] - [[Rodolfo Pizarro]] - [[Antonio Pizzonia]] - [[Tero Pitkämäki]] - [[Tyler Pitlick]] - [[Martin Plaser]] - [[Michel Platini]] - [[Marek Plawgo]] - [[Alassane Pléa]] - [[Karolína Plíšková]] - [[Jevgeni Pljuštšenko]] - [[Valdur Ploom]] - [[Kardo Ploomipuu]] - [[Sergei Plotnikov]] - [[Miguel Poblet]] - [[Karel Poborský]] - [[Mauricio Pochettino]] - [[Lukas Podolski]] - [[Mark Podolskij]] - [[Ryan Poehling]] - [[Paul Pogba]] - [[Pavel Pogrebnjak]] - [[Otto Pohla]] - [[Aivar Pohlak]] - [[Anna Pohlak]] - [[Brayden Point]] - [[Liv Grete Poirée]] - [[Raphaël Poirée]] - [[Émile Poirier]] - [[David Poisson]] - [[Ville Pokka]] - [[Pavol Polakovič]] - [[Vukašin Poleksić]] - [[Judit Polgár]] - [[Nikolai Poljakov]] - [[Õnne Pollisinski]] - [[Aleksei Poltoranin]] - [[Imre Polyák]] - [[Erlen Pomeranets]] - [[Jevgeni Ponjatovski]] - [[Ruslan Ponomarjov]] - [[Nina Ponomarjova]] - [[Martin Ponsiluoma]] - [[Leonardo Ponzio]] - [[Mart Poom]] - [[Raimo Poomann]] - [[Gabriel Popescu]] - [[Aleksandr Popov (ujuja)|Aleksandr Popov]] - [[Ivelin Popov]] - [[David Popovici]] - [[Denis Popović]] - [[Otto von Porat]] - [[Aleksandr Porhomovski]] - [[Ahmed Porkveli]] - [[Valeri Pormann]] - [[Věra Pospíšilová-Cechlová]] - [[Sander Post]] - [[Piret Pormeister]] - [[Elliott Porter]] - [[Harry Porter]] - [[Francisco Portillo]] - [[Lajos Portisch]] - [[Stefan Posch]] - [[Buster Posey]] - [[Kristián Pospíšil]] - [[Siim-Markus Post]] - [[Hélder Postiga]] - [[Leonid Potapov]] - [[Igor Potapovitš]] - [[Leopold Potesil]] - [[Sirje Potisepp]] - [[Vladimir Potkin]] - [[Mira Potkonen]] - [[Juan Martín del Potro]] - [[William Pottker]] - [[Raymond Poulidor]] - [[Tanja Poutiainen]] - [[Guido Povar]] - [[Aleksandr Povetkin]] - [[Asafa Powell]] - [[Donovan Powell]] - [[Mike Powell]] - [[Nick Powell]] - [[Dennis Praet]] - [[Rameshbabu Praggnanandhaa]] - [[Alfred Praks]] - [[Helmut Praks]] - [[Cesare Prandelli]] - [[Manfred Pranger]] - [[Dmitri Prants]] - [[Fernando Prass]] - [[Fabio Prates]] - [[Lucas Pratto]] - [[Larissa Preobraženskaja]] - [[Feliks Press]] - [[Kristjan Press]] - [[Franziska Preuss]] - [[Carey Price]] - [[Sten Priinits]] - [[Aleksandar Prijović]] - [[Zoran Primorac]] - [[Shane Prince]] - [[Tayshaun Prince]] - [[Igor Prins]] - [[Stanislav Prins]] - [[Alena Procházková]] - [[‎Martin Prokop]] - [[Jeļena Prokopčuka]] - [[Aleksei Prokurorov]] - [[Quincy Promes]] - [[Jakob Proovel]] - [[Toomas Proovel]] - [[Alain Prost]] - [[Galina Prozumenštšikova]] - [[Ruslan Provodnikov]] - [[Ivan Provorov]] - [[Nelson Prudêncio]] - [[Georges Prud'Homme]] - [[Svetlana Prudnikova]] - [[Libuše Prusova]] - [[Natalija Prõštšepa]] - [[Eduard Prööm]] - [[Tymoteusz Puchacz]] - [[Joona Puhakka]] - [[Jaan Puidet]] - [[Arūnas Pukelevičius]] - [[Martti Pukk]] - [[Teemu Pukki]] - [[Eduard Pukkonen]] - [[Jesse Puljujärvi]] - [[Teemu Pulkkinen]] - [[Ryan Pulock]] - [[Richard Pulst]] - [[Paulius Pultinevičius]] - [[Viliami Pulu]] - [[Peeter Pungar]] - [[Raimo Punning]] - [[Keith Pupart]] - [[Oiva Purho]] - [[Pertti Purhonen]] - [[Eino Puri]] - [[Sander Puri]] - [[Ats Purje]] - [[Zinovi Purvinski]] - [[Ferenc Puskás]] - [[Aleksandr Puštov]] - [[Mirko Puzović]] - [[Helmut Puur]] - [[Edgar Puusepp]] - [[Markus Puusepp]] - [[Kristjan Puusild]] - [[Ingrid Puusta]] - [[Heino Puuste]] - [[Juuso Puustinen]] - [[Carles Puyol]] - [[Aavo Põhjala]] - [[Anna-Liisa Põld]] - [[Remy Põld]] - [[Aita Põldma]] - [[Jaak Põldma]] - [[Mirko Põldma]] - [[Tiina Põldmaa-Talv]] - [[Liina Põldots]] - [[Virve Põldsam]] - [[Henn Põlluste]] - [[Üllar Põvvat]] - [[Elisabeth Pähtz]] - [[Krista Pärmäkoski]] - [[Harald Pärn]] - [[Illimar Pärn]] - [[Sander Pärn]] - [[Hubert Pärnakivi]] - [[Reena Pärnat]] - [[Monika Pärnpuu]] - [[Anja Pärson]] - [[Armi Pärt]] - [[Ilmar Pärtelpoeg]] - [[Magnus Pääjärvi]] - [[Aita Pääsuke]] - [[Tõnu Pääsuke]] - [[Jakob Pöltl]] - [[Anett Pötzsch]] - [[Eduard Pütsep]] - [[Erki Pütsep]] - [[Mark Pysyk]] - [[Władysław Pytlasiński]] - [[Mika Pyörälä]] == Q == *[[Rustam Qosimjonov]], usbeki maletaja, FIDE maailmameister, rahvusvaheline suurmeister *[[Simona Quadarella]] *[[Robin Quaison]] *[[Ricardo Quaresma]], Portugali jalgpallur *[[Don Quarrie]], Jamaica kergejõustiklane *[[Henk Quentemeijer]], Hollandi poksija *[[Jason Quigley]], Iirimaa poksija *[[Jonathan Quick]] *[[Pierre Quinon]], Prantsusmaa kergejõustiklane (teivashüpe), olümpiavõitja *[[Damiano Quintieri]], Itaalia jalgpallur == R == [[Andrus Raadik]] - [[Anton Raadik]] - [[Toomas Raadik]] - [[Argo Raag]] - [[Merle Raaliste]] - [[Pedro van Raamsdonk]] - [[Antti Raanta]] - [[Adrien Rabiot]] - [[Karel Rachůnek]] - [[Ivan Radeljić]] - [[Peter Rademacher]] - [[Bojan Radev]] - [[Ineta Radēviča]] - [[Eric Radford]] - [[Hubert Radke]] - [[Nemanja Radonjić]] - [[Ștefan Radu]] - [[Emma Raducanu]] - [[Aleksandr Radulov]] - [[Vladas Radvilavičius]] - [[Agnieszka Radwańska]] - [[Rafael Pereira da Silva]] - [[Thomas Raffl]] - [[Rafinha (sündinud 1993)|Rafinha]] - [[Vjatšeslav Ragozin]] - [[Ēriks Rags]] - [[Baba Rahman]] - [[Uwe Rahn]] - [[Silva Rahnel]] - [[Kristjan Rahnu]] - [[Benjamin Raich]] - [[Maurice Raichenbach]] - [[Risto Raid]] - [[Eedo Raide]] - [[Erich Raidvee]] - [[Peet Raig]] - [[Kenneth Raisma]] - [[Jukka Raitala]] - [[Allar Raja]] - [[Andres Raja]] - [[Lembit Rajala]] - [[Toni Rajala]] - [[Georgi Rajkov]] - [[Predrag Rajković]] - [[Rickard Rakell]] - [[Ivan Rakitić]] - [[Brandis Raley-Ross]] - [[Ramires]] - [[Nils Ramm]] - [[Karl-Martin Rammo]] - [[Willi Rammo]] - [[Sergio Ramos]] - [[Craig Ramsay]] - [[Aaron Ramsey]] - [[Rashid Ramzi]] - [[Kristian Rand]] - [[Mary Rand]] - [[Taavi Rand]] - [[Kikkan Randall]] - [[Leonard Randolph]] - [[Margit Randver]] - [[Jüri Randviir]] - [[Claudio Ranieri]] - [[Indrek Rannama]] - [[Maaja Ranniku]] - [[Heiko Rannula]] - [[Sampo Ranta]] - [[Mikko Rantanen]] - [[Siiri Rantanen]] - [[Milan Rapaić]] - [[Megan Rapinoe]] - [[Jovana Rapport]] - [[Danas Rapšys]] - [[Ahto Raska]] - [[Andres Raska]] - [[Dennis Rasmussen]] - [[Giacomo Raspadori]] - [[Andrejs Rastorgujevs]] - [[Luiz Razia]] - [[Giuliano Razzoli]] - [[Daniil Ratnikov]] - [[Eduard Ratnikov]] - [[Sergei Ratnikov]] - [[Ony Paule Ratsimbazafy]] - [[Mihkel Ratt]] - [[Ty Rattie]] - [[Eve Rattiste]] - [[Andreas Raudsepp]] - [[Karl Raudsepp (võidusõitja)|Karl Raudsepp]] - [[Lydia Raudsepp]] - [[Pavo Raudsepp]] - [[Heino Raudsik]] - [[Raúl]] - [[Alex-Edward Raus]] - [[Olita Rause]] - [[Igors Rausis]] - [[Tapio Rautavaara]] - [[Pasi Rautiainen]] - [[Pentti Rautiainen]] - [[Jana Rawlinson]] - [[David Raya]] - [[Lucas Raymond]] - [[Ryan Reaves]] - [[Kirti Rebane]] - [[Viiu Rebane]] - [[Viktoria Rebensburg]] - [[Ante Rebić]] - [[Anthony Rech]] - [[Helmut Recknagel]] - [[Harry Redknapp]] - [[Miķelis Rēdlihs]] - [[Derek Redmond]] - [[Nathan Redmond]] - [[Zach Redmond]] - [[Redžep Redžepovski]] - [[Arnold Ree]] - [[Gary Reed]] - [[Travis Reed]] - [[Peter Regin]] - [[Enrique Regüeiferos]] - [[Aivar Rehemaa]] - [[Katrin Rehemaa]] - [[Otto Rehhagel]] - [[Hannes Reichelt]] - [[Robin Reid]] - [[Robin Reid (jalgrattur)]] - [[Adam Reideborn]] - [[Christian Reif]] - [[Taavi Reigam]] - [[Mike Reilly]] - [[Martin Reim]] - [[Petri Reima]] - [[Riido Reiman]] - [[Bernhard Rein]] - [[José Manuel Reina]] - [[Otto Reinfeldt-Reinlo]] - [[Sam Reinhart]] - [[Aleksander Reinke]] - [[Aleksander Reino]] - [[Gabriele Reinsch]] - [[Sven Reintak]] - [[Mikk Reintam]] - [[Ott Reinumäe]] - [[Harald Reinvald]] - [[Sandra Reinvald]] - [[Carmely Reiska]] - [[Michael Reiziger]] - [[Dana Reizniece-Ozola]] - [[Karim Rekik]] - [[Karl Remm]] - [[Margus Remmak]] - [[Loïc Rémy]] - [[Diana Rennik]] - [[Kevin Renno]] - [[Michal Řepík]] - [[Attila Repka]] - [[Christopher Repka]] - [[Eva Repková]] - [[Valle Resko]] - [[Miloslava Rezková]] - [[Vladimir Reznitšenko]] - [[Julian Reus]] - [[Marco Reus]] - [[Carles Rexach]] - [[Diego Antonio Reyes]] - [[Harry Reynolds]] - [[Adriano Leite Ribeiro]] - [[Fernanda Ribeiro]] - [[Franck Ribéry]] - [[Zoltán Ribli]] - [[Daniel Ricciardo]] - [[Declan Rice]] - [[Cyprien Richard]] - [[Micah Richards]] - [[Brad Richardson]] - [[Daniel Rickardsson]] - [[Lars Riedel]] - [[Jaïro Riedewald]] - [[Maximilian Riedmüller]] - [[Søren Rieks]] - [[Morgan Rielly]] - [[Yvon Riemer]] - [[Maria Riesch]] - [[Fabian Rießle]] - [[Emiliano Rigoni]] - [[Annika Rihma]] - [[Jarl Magnus Riiber]] - [[Herol Riiberg]] - [[Mait Riisman]] - [[Tarmo Riitmuru]] - [[Frank Rijkaard]] - [[Roderick Rijnders]] - [[Rait Rikberg]] - [[Tomas Rimas]] - [[Artūras Rimkevičius]] - [[Kristo Ringas]] - [[Tauno Rinkinen]] - [[Pekka Rinne]] - [[Josh Risdon]] - [[Roope Riski]] - [[Liisi Rist]] - [[Rasmus Ristolainen]] - [[Stefan Ristovski]] - [[Nick Ritchie]] - [[Siret Rits]] - [[Rivaldo]] - [[Blas Riveros]] - [[Leelo Rivis]] - [[Georgi Rjabov]] - [[Juri Rjazanov]] - [[Arjen Robben]] - [[Carmelo Robledo]] - [[Oscar Robertson]] - [[Robinho]] - [[Antonee Robinson]] - [[Callum Robinson]] - [[Mat Robinson]] - [[Paul Robinson]] - [[Dayron Robles‎]] - [[Joel Robles]] - [[Joaquín Rocha]] - [[Vebjørn Rodal]] - [[Hugo Rodallega]] - [[Andy Roddick]] - [[Sebastian Rode]] - [[Dennis Rodman]] - [[Irina Rodnina]] - [[Eduardo Pereira Rodrigues]] - [[Garry Rodrigues]] - [[Jorge Rodrigues]] - [[Ángel Rodríguez]] - [[Arturo Rodríguez]] - [[Enrique Rodríguez]] - [[Guido Rodríguez]] - [[James Rodríguez]] - [[Jay Rodriguez]] - [[Luis Alfonso Rodríguez]] - [[Maximiliano Rodríguez]] - [[Óscar Rodríguez]] - [[Washington Rodríguez]] - [[Yoel Rodríguez]] - [[Pedro Rodríguez Ledesma]] - [[Jack Rodwell]] - [[Erika Roger]] - [[Jacques Rogge]] - [[Laura Rogule]] - [[Heidi Rohi]] - [[Aino Roht]] - [[Laura Rohtla]] - [[Paavo Roininen]] - [[Clemente Rojas]] - [[Marco Rojas]] - [[Yulimar Rojas]] - [[Antonio Roldán]] - [[Cindy Roleder]] - [[Esteban Rolón]] - [[Raido Roman]] - [[Viktor Romanenkov]] - [[Oksana Romanenkova]] - [[Maria Romanjuk]] - [[Jelena Romanova]] - [[Pjotr Romanovski]] - [[Koffi Ndri Romaric]] - [[Ángel Romero]] - [[Cristian Romero]] - [[Luis Alberto Romero]] - [[Óscar Romero (jalgpallur)|Óscar Romero]] - [[Bjørn Einar Romøren]] - [[Ronaldinho]] - [[Ronaldo]] - [[Cristiano Ronaldo]] - [[Rajon Rondo]] - [[Salomón Rondón]] - [[Eldar Rønning]] - [[Jon Rønningen]] - [[Kuno Rooba]] - [[Meelis Rooba]] - [[Urmas Rooba]] - [[Ain Rool]] - [[Voldemar Roolaan]] - [[Wayne Rooney]] - [[Riivo Roose]] - [[Mark Oliver Roosnupp]] - [[Piet Roozenburg]] - [[Jack Root]] - [[Salme Rootare]] - [[Jaan Roots]] - [[Maire Roots]] - [[Vello Rootsi]] - [[Marco Rosa]] - [[Roberto Rosales]] - [[Jarno Rosberg]] - [[Keke Rosberg]] - [[Nico Rosberg]] - [[Danny Rose]] - [[Derrick Rose]] - [[Jacob de la Rose]] - [[Murray Rose]] - [[Kristjan Rosenberg]] - [[Heide Rosendahl]] - [[Ken Rosewall]] - [[Tomáš Rosický]] - [[Jack Roslovic]] - [[Héctor Rossetto]] - [[Alexander Rossi]] - [[Marco Rossi]] - [[Paolo Rossi]] - [[Sulo Rossi]] - [[Valentino Rossi]] - [[Igor Rostorotski]] - [[Pavel Rostovtsev]] - [[Isai Rozenfeld]] - [[Eduardas Rozentalis]] - [[Valeri Rozmanov]] - [[Sándor Rozsnyói]] - [[Gustave Roth]] - [[Künter Rothberg]] - [[Szapsel Rotholc]] - [[Vassili Rotšev]] - [[Dorothy Round Little]] - [[Ronda Rousey]] - [[Harri Rovanperä]] - [[Kalle Rovanperä]] - [[Nicolas Roy]] - [[Martin Røymark]] - [[Marco Ruben]] - [[Mārtiņš Rubenis]] - [[Iepe Rubingh]] - [[Ricky Rubio]] - [[Sergei Rublevski]] - [[Mark Rudan]] - [[David Lekuta Rudisha]] - [[Wiesław Rudkowski]] - [[Artjoms Rudņevs]] - [[Wilma Rudolph]] - [[Manuel Rui Costa]] - [[Fabián Ruiz]] - [[Marcel Ruiz]] - [[Antonio Rukavina]] - [[Gerónimo Rulli]] - [[Hellat Rumvolt]] - [[David Rundblad]] - [[Elmar Runge]] - [[Herbert Runge]] - [[Pekka Ruokola]] - [[Jarno Ruotsalainen]] - [[Arantxa Rus]] - [[Ace Rusevski]] - [[Bill Russell]] - [[Bryan Rust]] - [[Ștefan Rusu]] - [[Babe Ruth]] - [[Greg Rutherford]] - [[Rain Ruuder]] - [[Raissa Ruus]] - [[Leo Rwabwogo]] - [[Jaroslav Rõbakov]] - [[Voldemar Rõks]] - [[Tamara Rõlova]] - [[Olga Rõpakova]] - [[Boriss Rõtov]] - [[Teymur Rəcəbov]] - [[Jaanika Rähn]] - [[Kimi Räikkönen]] - [[Mihkel Räim]] - [[Karri Rämö]] - [[Aivar Räni]] - [[Raido Ränkel]] - [[Artur Rättel]] - [[Margus Rääk]] - [[Helmuth Räästas]] - [[Alfred Röding]] - [[Voldemar Röding]] - [[Thomas Röhler]] - [[Walter Röhrl]] - [[Assar Rönnlund]] - [[Michael Rösch]] - [[Sjur Røthe]] - [[Antonio Rüdiger]] - [[Eha Rünne]] - [[Helina Rüütel]] - [[Margit Rüütel]] - [[Tarmo Rüütli]] - [[Derek Ryan]] - [[Mathew Ryan]] - [[Jerzy Rybicki]] - [[Ingvar Rydell]] - [[Johannes Rydzek]] - [[Rick Rypien]] == S == [[Brandon Saad]] - [[Kaimar Saag]] - [[Arvo Saal]] - [[Elmar Saar]] - [[Kaarel Saar]] - [[Kadi Liis Saar]] - [[Kevin Saar]] - [[Rivo Saaremäe]] - [[Anti Saarepuu]] - [[Onni Saari]] - [[Aino Kaisa Saarinen]] - [[Mikko Saarinen]] - [[Veli Saarinen]] - [[Mauri Saarivainio]] - [[Pentti Saarman]] - [[Mart Saarso]] - [[Jarkko Saastamoinen]] - [[Vello Saatpalu]] - [[Youssouf Sabaly]] - [[Andrus Sabiin]] - [[Arvydas Sabonis]] - [[Domantas Sabonis]] - [[Simão Sabrosa]] - [[Gianluigi Saccaro]] - [[Evi Sachenbacher-Stehle]] - [[Marat Safin]] - [[Matvei Safonov]] - [[Oleksandr Safronov]] - [[Bacary Sagna]] - [[Rait Sagor]] - [[Louis Saha]] - [[Aleksander Saharov]] - [[Liis Saharov]] - [[Tõnis Sahk]] - [[Toni Sailer]] - [[Carlos Sainz]] - [[Carlos Sainz juunior]] - [[Romain Saïss]] - [[Buvaissar Saitijev]] - [[Arseni Sajankin]] - [[Konstantin Sakajev]] - [[María Sákkari]] - [[Aleksei Saks (uisutaja)|Aleksei Saks]] - [[Toomas Saks (ujuja)|Toomas Saks]] - [[Irving Saladino]] - [[Olga Saladuhha]] - [[Mohamed Salah]] - [[Maksim Salaš]] - [[Carlos Salcedo]] - [[Ulrich Salchow]] - [[David Saldadze]] - [[Salem Saleh]] - [[Hasan Salihamidžić]] - [[Nurgyul Salimova]] - [[Guillermo Salinas]] - [[Julio Salinas]] - [[Joseph Saliste]] - [[Mohammed Salisu]] - [[Jere Sallinen]] - [[Ilmari Salminen]] - [[Börje Salming]] - [[Mika Salo]] - [[Jouko Salomäki]] - [[Miikka Salomäki]] - [[Bernhard Salong]] - [[Jaak Salumets]] - [[Erika Salumäe]] - [[Jane Salumäe]] - [[Jens Salumäe]] - [[Priit Salumäe]] - [[Karl Robert Saluri]] - [[Kai-Riin Saluste]] - [[Giórgos Samarás]] - [[N'Diaga Samb]] - [[Gulnara Samitova]] - [[Siim-Tanel Sammelselg]] - [[Kalli Samorodni]] - [[César Sampaio]] - [[Pete Sampras]] - [[Julia Sampson Hayward]] - [[Emma Samuelsson]] - [[Varteres Samurgašev]] - [[Alexis Sánchez]] - [[Dávinson Sánchez]] - [[Félix Sánchez]] - [[Jorge Sánchez]] - [[José Enrique Sánchez]] - [[Oswaldo Sánchez]] - [[Víctor Sánchez Mata]] - [[Arantxa Sánchez Vicario]] - [[Brent Sancho]] - [[Jadon Sancho]] - [[Tom Sandberg]] - [[Eugen Sandow]] - [[Alex Sandro]] - [[Viktor Sanejev]] - [[Wilfried Sanou]] - [[Roque Santa Cruz]] - [[Daniel Santos]] - [[Douglas Santos]] - [[Fábio Santos]] - [[Fernando Santos]] - [[Daniil Sapljošin]] - [[Oleg Sapožnin]] - [[Rauno Sappinen]] - [[Edwin van der Sar]] - [[Pablo Sarabia]] - [[Aleksejs Saramotins]] - [[Hille Sarapuu]] - [[Markku Sarasto]] - [[Ismaïla Sarr]] - [[Kōji Sasaki]] - [[Takuma Satō]] - [[Tomáš Satoranský]] - [[Elo Saue]] - [[Eveli Saue]] - [[Raoul Saue]] - [[Maarja Saulep]] - [[Reinhold Saulmann]] - [[Christoph Sauser]] - [[Claudius Sava]] - [[Demba Savage]] - [[Randy Savage]] - [[Maria Saveljeva]] - [[Mantas Savėnas]] - [[Toomas Savi]] - [[Erko Saviauk]] - [[Stefan Savić]] - [[Javier Saviola]] - [[Daniil Savitski]] - [[Erkki Savolainen]] - [[Olena Savtšenko]] - [[Igor Savvov]] - [[Nūrā as-Sayyid]] - [[Willem Schagen]] - [[Louis Schaub]] - [[Mario Scheiber]] - [[Mark Scheifele]] - [[Norbert Schemansky]] - [[Simon Schempp]] - [[Luke Schenn]] - [[Francesca Schiavone]] - [[Patrik Schick]] - [[Bernadette Schild]] - [[Marlies Schild]] - [[Thea Schildmann]] - [[Salvatore Schillaci]] - [[Herbert Schilling]] - [[Semmy Schilt]] - [[Dafne Schippers]] - [[Kurt Schirra]] - [[Josef Schleinkofer]] - [[Gregor Schlierenzauer]] - [[Jeffrey Schlupp]] - [[Andreas Schlütter]] - [[Adolf Schmal]] - [[Kasper Schmeichel]] - [[Peter Schmeichel]] - [[Nicole Schmidhofer]] - [[Alfred Schmidt]] - [[Alfred Schmidt (jalgpallur)|Alfred Schmidt]] - [[Helen Schmidt]] - [[Leni Schmidt]] - [[Nate Schmidt]] - [[Martin Schmitt]] - [[Pál Schmitt]] - [[Albert Schneider]] - [[Aleksander Schneider]] - [[Bernd Schneider (jalgpallur)]] - [[Cory Schneider]] - [[Vreni Schneider]] - [[Roland Mark Schoeman]] - [[Gertrude Schoißwohl]] - [[Paul Scholes]] - [[Auke Scholma]] - [[Jordan Schroeder]] - [[Emil Schulz]] - [[Heinz Schulz]] - [[Nico Schulz]] - [[Jürgen Schult]] - [[Justin Schultz]] - [[Silver Schultz]] - [[Michael Schumacher]] - [[Ralf Schumacher]] - [[Walter Schuster]] - [[Anett Schutting]] - [[Tollien Schuurman]] - [[Christina Schwanitz]] - [[Sissy Schwarz]] - [[Arnold Schwarzenegger]] - [[Mark Schwarzer]] - [[Alex Schwarzman]] - [[Bastian Schweinsteiger]] - [[András Schäfer]] - [[Fabian Schär]] - [[Lasse Schöne]] - [[Rainer Schönfelder]] - [[Alessandro Schöpf]] - [[Ida Schöpfer]] - [[Philipp Schörghofer]] - [[Rasmus Schüller]] - [[Barbara Ann Scott]] - [[Beckie Scott]] - [[Duncan Scott]] - [[Leonard Scott]] - [[Goce Sedloski]] - [[Sergi Sednjev]] - [[Pjotr Sedov]] - [[Anastassija Sedova]] - [[Juri Sedõhh]] - [[Clarence Seedorf]] - [[Anton Seelos]] - [[Barbora Seemanová]] - [[Evald Seepere]] - [[Rain Seepõld]] - [[Haris Seferović]] - [[Tyler Seguin]] - [[Indrek Sei]] - [[Mario Seidl]] - [[Alar Seim]] - [[Georg Seim]] - [[Mart Seim]] - [[Geórgios Seitarídis]] - [[Jiří Sekáč]] - [[Leopold Sekongo]] - [[Andrew Selby]] - [[Taavi Selder]] - [[Ivan Seledkov]] - [[Monica Seles]] - [[Hanno Selg]] - [[Konstantin Selli]] - [[Enn Sellik]] - [[Siim Sellis]] - [[Teemu Selänne]] - [[Caster Semenya]] - [[Peeter Semjonov]] - [[Uļjana Semjonova]] - [[Peter Sendel]] - [[Philippe Senderos]] - [[Ayrton Senna]] - [[Bruno Senna]] - [[Marcos Senna]] - [[Simona Senoner]] - [[Stefano Sensi]] - [[Heino Sepp (autosportlane)|Heino Sepp]] - [[Heino Sepp (jalgpallur)|Heino Sepp]] - [[Kätlin Sepp]] - [[Raimund Felix Sepp]] - [[Hanna-Maria Seppälä]] - [[Leopoldo Serantes]] - [[Thulani Serero]] - [[Ulderico Sergo]] - [[Jean Michaël Seri]] - [[Šamil Serikov]] - [[Ryan Sessegnon]] - [[Daiya Seto]] - [[Salva Sevilla]] - [[Leida Sevruk]] - [[Dan Sexton]] - [[Victor Shabangu]] - [[Jennifer Shahade]] - [[Sayf Sa‘īd Shāhīn]] - [[Sam Shankland]] - [[Bill Shankly]] - [[Henry Graham Sharp]] - [[Kevin Shattenkirk]] - [[Luke Shaw]] - [[Jack Shea]] - [[Alan Shearer]] - [[Conor Sheary]] - [[Jonjo Shelvey]] - [[Shen Xue]] - [[James Sheppard]] - [[Cillian Sheridan]] - [[Martin Sheridan]] - [[Teddy Sheringham]] - [[Mikaela Shiffrin]] - [[Jean Shiley]] - [[Hunter Shinkaruk]] - [[Drew Shore]] - [[Nick Shore]] - [[Frank Shorter]] - [[Alfred Shrubb]] - [[Yury Shulman]] - [[Djibril Sidibé]] - [[Aljona Sidko]] - [[Andrei Sidorenkov]] - [[Vladimir Sidorkin]] - [[Anželika Sidorova]] - [[Annarita Sidoti]] - [[Björn Sieber]] - [[Jonas Siegenthaler]] - [[Günter Siegmund]] - [[Jani Sievinen]] - [[Madis Sihimets]] - [[Eler Siim]] - [[Georg Siimenson]] - [[Karl Siitan]] - [[Ton Sijbrands]] - [[András Sike]] - [[Evald Sikk]] - [[Kermo Sikk]] - [[Jüri Sikkut]] - [[Tomasz Sikora]] - [[Annette Sikveland]] - [[Paulo Silas]] - [[Otto Silber]] - [[Karl-Rudolf Silberg-Sillak]] - [[Heino Sild]] - [[Joanna Sild]] - [[Lauri Sild]] - [[Rita Sild]] - [[Sixten Sild]] - [[Timo Sild]] - [[Henry Sildaru]] - [[Kelly Sildaru]] - [[Olle Sildre]] - [[Kõrõlo Silitš]] - [[Harry Siljander]] - [[Ats Sillaste]] - [[Mikk Sillaste]] - [[Janis Sillat]] - [[Müzahir Sille]] - [[Andrei Silnov]] - [[André Silva]] - [[André da Silva]] - [[Bernardo Silva]] - [[David Silva]] - [[Eduardo da Silva]] - [[Leonardo Silva]] - [[Rafa Silva]] - [[Rui Pedro Silva]] - [[Yarisley Silva]] - [[Irina Simagina]] - [[Dave Sime]] - [[Sara Simeoni]] - [[Dominik Simon]] - [[Mircea Șimon]] - [[Moses Simon]] - [[Marco Simoncelli]] - [[Timo Simonlatser]] - [[René Simões]] - [[Vijender Singh]] - [[Sander Sinilaid]] - [[Eelco Sintnicolaas]] - [[Lembit Sipelgas]] - [[Tapio Sipilä]] - [[Kaili Sirge]] - [[Helmuth Sirgemets]] - [[Salvatore Sirigu]] - [[Zigismunds Sirmais]] - [[Ilja Siroš]] - [[Sergei Sirotkin]] - [[Moussa Sissoko]] - [[Igor Sjunin]] - [[Stig Sjölin]] - [[Bente Skari]] - [[Ellyes Skhiri]] - [[Ville Skinnari]] - [[Ossian Skiöld]] - [[Ann Elen Skjelbreid]] - [[Lidija Skoblikova]] - [[Vibeke Skofterud]] - [[Kārlis Skrastiņš]] - [[Viktor Skrõpnõk]] - [[Nejc Skubic]] - [[Andres Skuin]] - [[Mary Slaney]] - [[Jaccob Slavin]] - [[Svetlana Sleptsova]] - [[Anton Slepõšev]] - [[Jelena Slessarenko]] - [[Naïm Sliti]] - [[Lev Slobodskoi]] - [[Irina Slutskaja]] - [[Izmir Smajlaj]] - [[Chris Smalling]] - [[Viktor Smeds]] - [[David Smerdon]] - [[Raissa Smetanina]] - [[Ilia Smirin]] - [[Aleksandr Smirnov (iluuisutaja)|Aleksandr Smirnov]] - [[Maksim Smirnov]] - [[Vladimir Smirnov]] - [[Alex Smith]] - [[Axel Smith]] - [[Brendan Smith]] - [[Calvin Smith]] - [[Craig Smith]] - [[John Smith (maadleja)|John Smith]] - [[Maurice Smith]] - [[Regan Smith]] - [[Reilly Smith]] - [[Rusty Smith]] - [[Warren Cummings Smith]] - [[Fjodor Smolov]] - [[Vassili Smõslov]] - [[Wesley Sneijder]] - [[Robert Snodgrass]] - [[Cédric Soares]] - [[Júlio César Soares Espíndola]] - [[Hugo Soasepp]] - [[Edmund Sobkowiak]] - [[Waldemar Sobota]] - [[Rubén Sobrino]] - [[Roman Sobtšenko]] - [[Bartosz Soćko]] - [[Monika Soćko]] - [[Sócrates]] - [[Leili Soima]] - [[August Sokk]] - [[Sten-Timmu Sokk]] - [[Tiit Sokk]] - [[Henning Solberg]] - [[Petter Solberg]] - [[Roberto Soldado]] - [[Carlos Soler]] - [[Hope Solo]] - [[Igor Solopov]] - [[Nikolai Solovjov]] - [[Hocine Soltani]] - [[Yann Sommer]] - [[René Sommerfeldt]] - [[Alex Song]] - [[Henri Sool]] - [[Kaia Soosaar]] - [[Marti Soosaar]] - [[Martti Soosaar]] - [[Inge Sørensen]] - [[Heiki Sorge]] - [[Sebastián Soria]] - [[Juan Pablo Sorín]] - [[Arnold Sorina]] - [[Junior Sornoza]] - [[Jaanus Sorokin]] - [[Jekaterina Sorokina]] - [[Sara Sorribes Tormo]] - [[Sverre Sørsdal]] - [[José Sosa]] - [[Javier Sotomayor]] - [[Tomáš Souček]] - [[Gabriela Soukalová]] - [[Adama Soumaoro]] - [[Boubakary Soumaré]] - [[Melanie South]] - [[Diego Souza]] - [[Josef de Souza]] - [[Djibril Sow]] - [[Uroš Spajić]] - [[Luciano Spalletti]] - [[Tim Sparv]] - [[Wallace Spearmon]] - [[Gary Speed]] - [[Scott Speed]] - [[Jason Spezza]] - [[Johnny Spillane]] - [[Leonardo Spinazzola]] - [[Leon Spinks]] - [[Valeri Spiridonov]] - [[Mark Spitz]] - [[Benedictus Springer]] - [[Ron Springett]] - [[Latrell Sprewell]] - [[Jared Spurgeon]] - [[Sébastien Squillaci]] - [[László Szabó]] - [[Ádám Szalai]] - [[Attila Szalai]] - [[Emese Szász]] - [[Ágnes Szávay]] - [[Wally Szczerbiak]] - [[Wojciech Szczęsny]] - [[Marian Szeja]] - [[Áron Szilágyi]] - [[Dominik Szoboszlai]] - [[Robin Szolkowy]] - [[Eric Staal]] - [[Teresa Stadlober]] - [[Lorenzo Staelens]] - [[Daniel Ståhl]] - [[Gideon Ståhlberg]] - [[Dave Stallworth]] - [[Jaap Stam]] - [[Steven Stamkos]] - [[Nicolae Stanciu]] - [[Eimantas Stanionis]] - [[Dejan Stanković]] - [[Ivan Stapovič]] - [[Carl Starfelt]] - [[Bernhard Starkbaum]] - [[Tom Starke]] - [[Tõnis Starkopf]] - [[Mihhail Starodubtsev]] - [[Ilmārs Starostīts]] - [[Andrej Staś]] - [[Paul Stastny]] - [[Jason Statham]] - [[Maurizio Stecca]] - [[Mario Stecher]] - [[Ekateríni Stefanídi]] - [[Zenon Stefaniuk]] - [[Michail Stefanovič]] - [[Antoaneta Stefanova]] - [[Britta Steffen]] - [[Lotte Stein]] - [[Andreas Steinbach]] - [[Roman Steinberg]] - [[Wilhelm Steinitz]] - [[Kristin Størmer Steira]] - [[Maarten Stekelenburg]] - [[Ingemar Stenmark]] - [[Derek Stepan]] - [[Andrei Stepanov]] - [[Stanislav Stepaškin]] - [[Christoph Stephan]] - [[Marcus Stephen]] - [[Dale Stephens]] - [[Jack Stephens]] - [[Chandler Stephenson]] - [[Daniil Steptšenko]] - [[Olesja Steptšenko]] - [[Nikolai Stepulov]] - [[Lawrence Stevens]] - [[Patrick Stevens]] - [[Dale Stevenson]] - [[Teófilo Stevenson]] - [[Jackie Stewart]] - [[Léonard Steyaert]] - [[Michael Detlef Stich]] - [[Lars Stindl]] - [[Kamil Stoch]] - [[Hristo Stoichkov]] - [[Peja Stojaković]] - [[Dragan Stojković]] - [[Vladimir Stojković]] - [[Lara Stock]] - [[Maurice Stokes]] - [[Gösta Stoltz]] - [[Mark Stone]] - [[Casey Stoner]] - [[Dudley Storey]] - [[Frederik Storm]] - [[Rolf Storm]] - [[Samantha Stosur]] - [[Amar'e Stoudemire]] - [[Gert Stråhle]] - [[Anton Strålman]] - [[Carlos Strandberg]] - [[Stefan Strandberg]] - [[Matěj Stránský]] - [[Leenart Strastin]] - [[Sander van de Streek]] - [[Ben Street]] - [[Georg Streitberger]] - [[Martin Strel]] - [[Marco Streller]] - [[Ivan Strinić]] - [[Lance Stroll]] - [[Ryan Strome]] - [[Kevin Strootman]] - [[Cristhian Stuani]] - [[Ivar Stukolkin]] - [[Daniel Sturridge]] - [[Boriss Stõrankevitš]] - [[Tim Stützle]] - [[Su Bingtian]] - [[Denis Suárez]] - [[Luis Alberto Suárez]] - [[Luis Suárez Miramontes]] - [[Marek Suchý]] - [[Alpo Suhonen]] - [[Viljo Suhonen]] - [[Jennifer Suhr]] - [[Andrus Suija]] - [[Silja Suija]] - [[Olari Suislep]] - [[Gustav Sule]] - [[Mariann Sulg]] - [[Tarmo Sulger]] - [[Udo Sulp]] - [[Klaus Sulzenbacher]] - [[Lamin Suma]] - [[Christoph Sumann]] - [[Sun Yang]] - [[Martin Johnsrud Sundby]] - [[John Surtees]] - [[Ichirō Suzuki]] - [[Nick Suzuki]] - [[Corinne Suter]] - [[Fabienne Suter]] - [[Pius Suter]] - [[Ryan Suter]] - [[Adrian Sutil]] - [[Emil Sutovsky]] - [[Olaf Suuder]] - [[Diana Suumann]] - [[Riho Suun]] - [[Frits-Allan Suurkask]] - [[Valdu Suurkask]] - [[Geir Suursild]] - [[Toivo Suursoo]] - [[Toomas Suurväli]] - [[Rein Suvi]] - [[Sten Suvio]] - [[Gunde Svan]] - [[Rasmus Svane]] - [[Jens Arne Svartedal]] - [[Emil Hegle Svendsen]] - [[Rudolf Svensson]] - [[Václav Svěrkoš]] - [[Jevgeni Svešnikov]] - [[Vladimirs Svešņikovs]] - [[Dumitru Svetuşchin]] - [[Aksel Lund Svindal]] - [[Iga Świątek]] - [[Dariusz Świercz]] - [[Justyna Święty-Ersetic]] - [[Ewa Swoboda]] - [[Andres Sõber]] - [[Elvia Sõber]] - [[Sergi Sõdortšuk]] - [[Ats Sõnajalg]] - [[Andrei Sõritsa]] - [[Ants Särgava]] - [[Harri Säteri]] - [[Aimur Säärits]] - [[Oleg Säyetov]] - [[Carl Söderberg]] - [[Anders Södergren]] - [[Robin Söderling]] - [[Margus Sööt]] - [[Çağlar Söyüncü]] - [[Niklas Süle]] - [[Boris Sülluste]] == Š == [[Maksim Šabalin]] - [[Grit Šadeiko]] - [[Jane Šadeiko]] - [[Lucie Šafářová]] - [[Anda Šafranska]] - [[Igor Šaplavski]] - [[Jahor Šaranhovič]] - [[Marija Šarapova]] - [[Anne Šaraškin]] - [[Ante Šarić]] - [[Dario Šarić]] - [[Kristina Šarić]] - [[Sergei Šarikov]] - [[Ľubomír Šatka]] - [[Maksim Šatskihh]] - [[Viktors Ščerbatihs]] - [[Dmitri Šebedev]] - [[Roman Šebrle]] - [[Daugirdas Šemiotas]] - [[Inna Šeškil]] - [[Andri Ševtšenko]] - [[Valentõna Ševtšenko]] - [[Boriss Šilkov]] - [[Radim Šimek]] - [[Ana Šimić]] - [[Sergei Šipov]] - [[Anton Šipulin]] - [[Roman Širokov]] - [[Sergei Širokov]] - [[Aleksandr Širšov]] - [[Olga Šišigina]] - [[Tihhon Šišov]] - [[Marijo Šivolija-Jelica]] - [[Sergei Škatov]] - [[Aleksandr Škirin]] - [[Boriss Škitkin]] - [[Milan Škoda]] - [[Milan Škriniar]] - [[Martin Škrtel]] - [[Jiří Šlégr]] - [[German Šlein]] - [[Michal Šlesingr]] - [[Anatoli Šmigun]] - [[Katrin Šmigun]] - [[Kristina Šmigun]] - [[Rutt Šmigun]] - [[Vladimír Šmicer]] - [[Algirdas Šocikas]] - [[Michael Špaček]] - [[Ivana Španović]] - [[Andraž Šporar]] - [[Barbora Špotáková]] - [[Karolina Šprem]] - [[Zuzana Štočková]] - [[Irina Štork]] - [[Māris Štrombergs]] - [[Vjatšeslav Štšegolev]] - [[Georgi Štšennikov]] - [[Ilka Štuhec]] - [[Sergei Šubenkov]] - [[Davor Šuker]] - [[Libor Šulák]] - [[Šarūnas Šulskis]] - [[Anton Šunin]] - [[Andrej Šustr]] - [[Igor Švõrjov]] == Z == [[Daniel Zaar]] - [[Erik Zabel]] - [[Aleksandra Zabelina]] - [[Natalja Zabijako]] - [[Cristian Zaccardo]] - [[Renato Zaccarelli]] - [[Pavel Zacha]] - [[Ján Zachara]] - [[Theódoros Zagorákis]] - [[Eran Zahavi]] - [[Hillar Zahkna]] - [[Rene Zahkna]] - [[Vjatšeslav Zahovaiko]] - [[Svetlana Zainetdinova]] - [[Olga Zaitseva]] - [[Miha Zajc]] - [[Abdul Aziz Zakari]] - [[Carlos Zambrano]] - [[Gianluca Zambrotta]] - [[Alfonso Zamora]] - [[Iván Zamorano]] - [[Primo Zamparini]] - [[Javier Zanetti]] - [[Ana Zaninović]] - [[Lucija Zaninović]] - [[Nicolò Zaniolo]] - [[Mohamed Zaoui]] - [[Matías Zaracho]] - [[Agustín Zaragoza]] - [[Mauro Zárate]] - [[Daniss Zaripov]] - [[Georgi Zažitski]] - [[Vladimir Zažogin]] - [[Anna Zatonskih]] - [[Emil Zátopek]] - [[Dana Zátopková]] - [[Rostõslav Zaulõtšnõi]] - [[Olga Zavjalova]] - [[Włodzimierz Zawadzki]] - [[Vladimir Zažogin]] - [[Zé Roberto]] - [[Hendrik van der Zee]] - [[Hendrik van der Zee (poksija)]] - [[Hans Zehetmayer]] - [[Parvīz Zeydvand]] - [[Indrek Zelinski]] - [[Boudewijn Zenden]] - [[Arbër Zeneli]] - [[Sergei Zenjov]] - [[Therese Zenz]] - [[Kathrin Zettel]] - [[Zhang Dan]] - [[Zhang Hao]] - [[Zhang Yining]] - [[Zhao Hongbo]] - [[Zhao Jun]] - [[Zhao Xue]] - [[Toivo Zidbäck]] - [[Franz Zingerle]] - [[Zheng Jie]] - [[Mika Zibanejad]] - [[Zico]] - [[Zinédine Zidane]] - [[Christian Ziege]] - [[Victor Zilberman]] - [[Nikolai Zimjatov]] - [[Szymon Ziółkowski]] - [[Jean-Olivier Zirignon]] - [[Kregor Zirk]] - [[Dejan Zlatičanin]] - [[Inna Zlidnis]] - [[Roman Zobnin]] - [[David Zogg]] - [[Kenneth Zohore]] - [[Hynek Zohorna]] - [[Ricardo Zonta]] - [[Toivo Zoova]] - [[Jürgen Zopp]] - [[Cristian Zorzi]] - [[Kurt Zouma]] - [[Natko Zrnčić-Dim]] - [[Tibor Zsíros]] - [[Gyula Zsivótzky]] - [[Ryszard Zub]] - [[Ivica Zubac]] - [[Steven Zuber]] - [[Mats Zuccarello]] - [[Jason Zucker]] - [[Paul Zujenkov]] - [[Juan Camilo Zúñiga]] - [[Rein Zupping]] - [[Silvan Zurbriggen]] - [[Karl Zurflüh]] - [[Louis Zutter]] - [[Elina Zvierava]] - [[Olesja Zõkina]] - [[Konstantin Zõrjanov]] - [[İlham Zəkiyev]] - [[Armin Zöggeler]] == Ž == *[[Leonid Žabotõnskõi]], ukraina tõstja *[[Margarita Žernosekova]], Eesti jalgpallur *[[Nikola Žigić]], Serbia jalgpallur *[[Juri Žirkov]], Venemaa jalgpallur *[[Vassili Žirov]], NSV Liidu ja Kasahstani poksija *[[Boris Živković]], Horvaatia jalgpallur *[[Slobodan Živojinović]], serbia tennisist *[[Jan Železný]], Tšehhi kergejõustiklane (odaviskaja), kolmekordne olümpiavõitja ja kolmekordne maailmameister *[[Vitali Žuk]], Valgevene maadleja *[[Igor Žurakovski]], Ukraina jalgpallur == T == [[Albert Taar]] - [[Erich Taar]] - [[Robert Taar]] - [[Rein Taaramäe]] - [[Amin Tabatabaei]] - [[Zersenay Tadese]] - [[Dušan Tadić]] - [[Ando Tagamets]] - [[Adam Taggart]] - [[Zaur Tağızadə]] - [[Nicolás Tagliafico]] - [[Mitsuhisa Taguchi]] - [[Taihō Kōki]] - [[Tunnet Taimla]] - [[Kaspar Taimsoo]] - [[Jorma Taipale]] - [[Taie Taiwo]] - [[Helena Takalo]] - [[Mihhail Tal]] - [[Laša Talahhadze]] - [[Alina Tałaj]] - [[Nadežda Talanova]] - [[Valdo Tali]] - [[Johanna Talihärm]] - [[Heikki Talimaa]] - [[Avo Talpas]] - [[Lembit Talpsepp]] - [[Evelin Talts]] - [[Jaan Talts]] - [[Janar Talts]] - [[Viire Talts]] - [[Astrid Talumäe]] - [[Keiji Tamada]] - [[Vittorio Tamagnini]] - [[Adam Tambellini]] - [[Tanel Tamberg]] - [[Teddy Tamgho]] - [[Helmet Tamkõrv]] - [[Ann Tamm]] - [[Eduard Tamm (sportlane)|Eduard Tamm]] - [[Joonas Tamm]] - [[Jüri Tamm]] - [[Margus Tamm (sportlane)|Margus Tamm]] - [[Jevgeni Tamm]] - [[Tõnis Tamm]] - [[Villem Tamm (tõstja)|Villem Tamm]] - [[Aare Tamme]] - [[Märt Tammearu]] - [[Tõnu Tammearu]] - [[Annika Tammela]] - [[Matti Tammelin]] - [[Timo Tammemaa]] - [[Joosep Tammemäe]] - [[Timmo Tammemäe]] - [[Harald Tammer]] - [[Aleksander Tammert]] - [[Aleksander Tammert seenior]] - [[Kalver Tammik]] - [[Lisette Tammik]] - [[Aleksei Tammiste]] - [[Karel Tammjärv]] - [[Meigo Tammsaar]] - [[Urve Tammsalu]] - [[Ain Tammus]] - [[Dimosthénis Tampákos]] - [[Tahar Tamsamani]] - [[Ričardas Tamulis]] - [[Kiyoshi Tanabe]] - [[Atomu Tanaka]] - [[Tamarine Tanasugarn]] - [[Olof Tandberg]] - [[Petter Tande]] - [[Christopher Tanev]] - [[Tang Xuezhong]] - [[Abdulla Tangriyev]] - [[Tamara Tansõkkužina]] - [[Ramón Tapia]] - [[Maksim Tarassov]] - [[Mehdi Taremi]] - [[James Tarkowski]] - [[Toomas Tarm]] - [[Jüri Tarmak]] - [[Jüri Tarto]] - [[Johannes Tasa]] - [[Martin Taska]] - [[Ștefan Tașnadi]] - [[Tomáš Tatar]] - [[Edis Tatli]] - [[Tevita Taufoʻou]] - [[Júlio Tavares]] - [[Angelo Taylor]] - [[Christian Taylor]] - [[Dennis Taylor]] - [[Meldrick Taylor]] - [[Oliver Taylor]] - [[Mattias Tedenby]] - [[Liis Teemusk]] - [[Ingemar Teever]] - [[Axel Teichmann]] - [[Richard Teichmann]] - [[Tanel Tein]] - [[Toomas Tein]] - [[Saara Teitelbaum]] - [[Teitur Þórðarson]] - [[Armando Teixeira]] - [[Daniel Teklehaimanot]] - [[Vitali Teleš]] - [[Mirza Teletović]] - [[Vladimir Tell]] - [[Alex Telles]] - [[Cristian Tello]] - [[Taijo Teniste]] - [[Timo Teniste]] - [[Georg Tenno]] - [[Siim Tenno]] - [[Matt Tennyson]] - [[Bryan Angulo Tenorio]] - [[Carlos Tenorio]] - [[Elmar Tepp]] - [[Jaanus Teppan]] - [[Renee Teppan]] - [[Vahur Teppan]] - [[Sergei Terehhov]] - [[Paul Tergat]] - [[Alfred Ter-Mkrtšjan]] - [[Simon Terodde]] - [[Chris Terry]] - [[John Terry]] - [[Amela Terzić]] - [[Teuvo Teräväinen]] - [[Kenny Tete]] - [[Carlos Tévez]] - [[Andreas Tews]] - [[Adrien Théaux]] - [[Brianne Theisen-Eaton]] - [[Regina Theissl-Pokorná]] - [[Kees Thijssen]] - [[Iwan Thomas]] - [[John Thomas (iluuisutaja)]] - [[John Thomas (kõrgushüppaja)]] - [[Tarvi Thomberg]] - [[Bronwyn Thompson]] - [[Daley Thompson]] - [[David Thompson (korvpallur)|David Thompson]] - [[Obadele Thompson]] - [[Elaine Thompson-Herah]] - [[Hans Thomsén]] - [[Tue Thomsen]] - [[Andreas Thorkildsen]] - [[Joe Thornton]] - [[Ian Thorpe]] - [[Jim Thorpe]] - [[Nate Thurmond]] - [[Gustav Thöni]] - [[Juha Tiainen]] - [[Frederick Tiedt]] - [[Erin Tierney]] - [[Kieran Tierney]] - [[Aleksandr Tihhonov]] - [[Tamara Tihhonova]] - [[Imre Tiidemann]] - [[Ants-Hindrek Tiido]] - [[Sirly Tiik]] - [[Kristjan Tiirik]] - [[Karl-August Tiirmaa]] - [[Mart Tiisaar]] - [[Edgar Tiits]] - [[Vardo Tikas]] - [[Esa Tikkanen]] - [[Hans Tikkanen]] - [[Guus Til]] - [[Karel Tilga]] - [[Henry Tiller]] - [[Stefano Tilli]] - [[Jan Timman]] - [[Alfred Timmo]] - [[Marina Timofejeva]] - [[Paulo César Tinga]] - [[Evald Tipner]] - [[Vasile Tiţă]] - [[Ariarne Titmus]] - [[Sergei Tivjakov]] - [[Darja Tkatšenko]] - [[Triin Tobi]] - [[Indrek Tobreluts]] - [[Jean Todt]] - [[Devon Toews]] - [[Jonathan Toews]] - [[Tyler Toffoli]] - [[Toomas Tohver]] - [[Joona Toivio]] - [[Miikka Toivola]] - [[Henri Toivonen]] - [[Ola Toivonen]] - [[Pauli Toivonen]] - [[Erjon Tola]] - [[Gennadi Tolmatšov]] - [[Kati Tolmoff]] - [[Rafael Tolói]] - [[Juho Tolppola]] - [[Jon Dahl Tomasson]] - [[Jevgeni Tomaševski]] - [[Alberto Tomba]] - [[Janek Tombak]] - [[Tuuli Tomingas]] - [[Takehiro Tomiyasu]] - [[Fikayo Tomori]] - [[Priit Tomson]] - [[Tončo Tončev]] - [[Ivan Toney]] - [[Tong Jian]] - [[Luca Toni]] - [[Andres Toobal]] - [[Kert Toobal]] - [[Alo Toom]] - [[Mait Toom]] - [[Johannes Toom]] - [[Alari Toome]] - [[Raigo Toompuu]] - [[Jens Toornstra]] - [[Adalbert Toots]] - [[Heiki Toots]] - [[Borislav Topić]] - [[Ömer Toprak]] - [[Juri Torbek]] - [[Hans Torim]] - [[Július Torma]] - [[Kaarel Torop]] - [[Tiina Torop]] - [[Arnold Torpel]] - [[Lucas Torreira]] - [[Gwen Torrence]] - [[Fernando Torres]] - [[Ferran Torres]] - [[Francesco Totti]] - [[Piero Toscani]] - [[Cenk Tosun]] - [[Kolo Touré]] - [[Yaya Touré]] - [[Nikolai Tover]] - [[Kari Traa]] - [[Ilona Tragel]] - [[Marko Traks]] - [[Terrence Trammell]] - [[Adama Traoré (sündinud 1990)]] - [[Adama Traoré (sündinud 1996)]] - [[Bertrand Traoré]] - [[Ibrahima Traoré]] - [[Ismaël Traoré]] - [[Giovanni Trapattoni]] - [[Friedrich Traun]] - [[Gernot Trauner]] - [[Anneli Trees]] - [[Henri Treial]] - [[Grete Treier]] - [[Kaspar Treier]] - [[Väino Treiman]] - [[Ardu Treinbuk]] - [[Santiago Tréllez]] - [[John Treloar]] - [[Jane Trepp]] - [[Vladislav Tretjak]] - [[Aleksandr Tretjakov]] - [[Ralf Tribuntsov]] - [[Ivan Tričkovski]] - [[Francisco Trincão]] - [[John Tripp]] - [[Kieran Trippier]] - [[James Troisi]] - [[William Troost-Ekong]] - [[Alessia Trost]] - [[Jacob Trouba]] - [[Jarno Trulli]] - [[Egle Trump]] - [[Judd Trump]] - [[Tiina Trutsi]] - [[Tiiu Truus]] - [[Tim Tscharnke]] - [[Alik Tseiko]] - [[Vasíleios Tsiártas]] - [[Zinovi Tsirik]] - [[Jo-Wilfried Tsonga]] - [[Athanasía Tsoumeléka]] - [[Hiroyasu Tsuchie]] - [[Viktor Tsõbulenko]] - [[Anna Tšakvetadze]] - [[Nikolai Tšebotko]] - [[Gennadi Tšeburanov]] - [[Julija Tšepalova]] - [[Sergei Tšepikov]] - [[Oleg Tšernjak]] - [[Taavi Tšernjavski]] - [[Ilja Tšernoussov]] - [[Liina Tšernov]] - [[Deniss Tšerõšev]] - [[Juri Tšesnokov]] - [[Galina Tšesnokova]] - [[Maia Tšiburdanidze]] - [[Aleksander Tšikin]] - [[Arsen Tšilingarjan]] - [[Svetlana Tširkova]] - [[Galina Tšistjakova]] - [[Julija Tšiženko]] - [[Aleksei Tšižov]] - [[Ivan Tšerezov]] - [[Aleksandra Tšudina]] - [[Maksim Tšudov]] - [[Kirill Tšukavin]] - [[Anton Tšupkov]] - [[Aleksander Tšutšelov]] - [[Meilen Tu]] - [[David Tua]] - [[Alex Tuch]] - [[Thomas Tuchel]] - [[Igor Tudor]] - [[Ozan Tufan]] - [[Emmanuel Tuffour]] - [[Gedly Tugi]] - [[Amel Tuka]] - [[Sakari Tukiainen]] - [[Jelizaveta Tuktamõševa]] - [[Luule Tull]] - [[Derartu Tulu]] - [[Sven Tumba]] - [[Aloizs Tumiņš]] - [[Jose Tuominen]] - [[Evald Tupits]] - [[Enn Tupp]] - [[Arda Turan]] - [[Lilian Turban]] - [[Mathieu Turcotte]] - [[Indrek Turi]] - [[Raimond Turja]] - [[Däulet Turlõhhanov]] - [[Marie Turmann]] - [[Peeter Turnau]] - [[Vladimir Turtšinski]] - [[Joni Turunen]] - [[Bruna Tuzi]] - [[Rauno Tutk]] - [[Andres Tuvikene]] - [[Ryan Tveter]] - [[Lembit Tõemäe]] - [[Georgi Tõmošenko]] - [[Karin Tõnissoo]] - [[Toomas Tõniste]] - [[Tõnu Tõniste]] - [[Leopold Tõnson]] - [[Feliks Tõnuri]] - [[Harry Tõnuri]] - [[Moonika Tõrva]] - [[Robert Täht]] - [[Ott Tänak]] - [[Nils Täpp]] - [[Herik Tölpt]] - [[Henrik Tömmernes]] - [[Cecilia Törn]] - [[Gyula Török]] - [[Mihhail Tšigorin]] - [[Hanno Tünder]] - [[Hedo Türkoğlu]] - [[Heldur Tüüts]] - [[Laine Tüüts]] - [[Pål Tyldum]] - [[Dorothy Tyler-Odam]] - [[Mike Tyson]] - [[Przemysław Tytoń]] - [[Wyomia Tyus]] == U == [[Petra Uberalová]] - [[Atsuto Uchida]] - [[Ilmar Udam]] - [[Jüri-Mikk Udam]] - [[Grete Udras]] - [[Kaija Udras]] - [[Ivan Uhhov]] - [[Michael Uhrmann]] - [[Maicel Uibo]] - [[Inna Uit]] - [[Tomáš Ujfaluši]] - [[Pertti Ukkola]] - [[Roberts Uldriķis]] - [[Egle Uljas]] - [[Frank Ullrich]] - [[David Ullström]] - [[Heinz Ulzheimer]] - [[The Ultimate Warrior]] - [[Bülent Ulusoy]] - [[Vegard Ulvang]] - [[Samuel Umtiti]] - [[The Undertaker]] - [[Tobias Unger]] - [[Argo Unnuk]] - [[Wolfgang Unzicker]] - [[Dayot Upamecano]] - [[Kalev Urbanik]] - [[Marco Ureña]] - [[Jere Uronen]] - [[Iłona Usovič]] - [[Aap Uspenski]] - [[Oleksandr Ussõk]] - [[Martin Ustaal]] - [[Jevgeni Ustjugov]] - [[Dmitri Ustritski]] - [[Iraklı Uznadze]] - [[Peter Utaka]] - [[Jaak Uudmäe]] - [[Jaanus Uudmäe]] - [[Heinrich Uukkivi]] - [[Tarmo Uusivirta]] - [[Urmet Uusorg]] == V == [[Rafael van der Vaart]] - [[Sander van der Vaart]] - [[Chaminda Vaas]] - [[Tomáš Vaclík]] - [[Els Vader]] - [[Vágner Love]] - [[Karmen Vagula]] - [[Rafajel Vahanjan]] - [[Gustav Vahar]] - [[Lembi Vaher]] - [[Lise Anette Vaher]] - [[Maret Vaher]] - [[Sander Vaher]] - [[Karl Vahi]] - [[Johan Vahter]] - [[Cristel Vahtra]] - [[Eeri Vahtra]] - [[Norman Vahtra]] - [[Osvald Vahtra]] - [[Arnold Vaide]] - [[Josten Vaidem]] - [[Nicole Vaidišová]] - [[Arnold Vaiksaar]] - [[Hilda Vaiksaar]] - [[Sille Vaiksaar]] - [[Kelly Vainlo]] - [[Kaari Vainonen]] - [[Raimondas Vainoras]] - [[Lea Vakra]] - [[Eimantas Valaitis]] - [[Jonas Valančiūnas]] - [[Elavenil Valarivan]] - [[Mathieu Valbuena]] - [[Fulvio Valbusa]] - [[Boris Valdek]] - [[José Ángel Valdés]] - [[Víctor Valdés]] - [[Jorge Valdivia]] - [[Richard Valdov]] - [[Uno Valdmets]] - [[Rein Valdru]] - [[Antonio Valencia]] - [[Filip Valenčič]] - [[Juan Carlos Valerón]] - [[Tiiu Valgemäe]] - [[Reet Valgmaa]] - [[Andrei Valiuk]] - [[Remigijus Valiulis]] - [[Ülo Valk (poksija)|Ülo Valk]] - [[Erko Vallbaum]] - [[Charles-Villem Vallmann]] - [[Guntis Valneris]] - [[Valdis Valters]] - [[Mikk Valtna]] - [[Siim Valtna]] - [[Nikolai Valujev]] - [[Hubert Van Innis]] - [[Laura Vana]] - [[Hans Vanaken]] - [[Arnold Vanderlyde]] - [[Stoffel Vandoorne]] - [[Andris Vaņins]] - [[Renet Vanker]] - [[Tõnis Vanna]] - [[Raphaël Varane]] - [[Silvestre Varela]] - [[Lauri Varendi]] - [[Eduardo Vargas]] - [[Semjon Varlamov]] - [[Phil Varone]] - [[Peeter Varrak]] - [[Rego Varsamaa]] - [[Ülo Varul]] - [[Mika Vasara]] - [[Vadims Vasiļevskis]] - [[Deniss Vasiļjevs]] - [[Darius Vassell]] - [[Konstantin Vassiljev]] - [[Valeri Vassiljev]] - [[Francisc Vaștag]] - [[Ivica Vastić]] - [[Franco Vázquez]] - [[Ari Vatanen]] - [[Sami Vatanen]] - [[Frank Vatrano]] - [[Yauhen Vatutsin]] - [[Harry Veber]] - [[Jürgen Veber]] - [[Vjatšeslav Vedenin]] - [[Andreas Veerpalu]] - [[Andrus Veerpalu]] - [[Anette Veerpalu]] - [[Monika Vehlmann]] - [[Rain Veideman]] - [[Raphael Veiga]] - [[Karl Veimann]] - [[Aleksander Veingold]] - [[Andrei Veis]] - [[Andrei Veis]] - [[Nikolai Vekšin]] - [[Carlos Vela]] - [[Mansueto Velasco]] - [[Roel Velasco]] - [[Manuel Velázquez]] - [[Maria Velcheva]] - [[Miloš Veljković]] - [[Johannes Veltmander]] - [[Vida Vencienė]] - [[Kent-Kaarel Vene]] - [[Lea Vene]] - [[Siim-Sander Vene]] - [[Stylianos Venetidis]] - [[Oliver Venno]] - [[Benjamin Verbič]] - [[Jean-Éric Vergne]] - [[Thomas Vermaelen]] - [[Tomáš Verner]] - [[Gabriel Veron]] - [[Hugo Verpoest]] - [[Oscar Verpoest]] - [[Marco Verratti]] - [[Abel Verse]] - [[Max Verstappen]] - [[Zsuzsa Verőci]] - [[Rivo Vesik]] - [[Rain Vessenberg]] - [[Vésteinn Hafsteinsson]] - [[Karl Vestel]] - [[Edvin Vesterby]] - [[Jannik Vestergaard]] - [[Rúben Vezo]] - [[Jüri Vetemaa]] - [[Sebastian Vettel]] - [[Johannes Vetter]] - [[Linden Vey]] - [[Domagoj Vida]] - [[Arturo Vidal]] - [[Linus Videll]] - [[Nemanja Vidić]] - [[Milan Vidmar]] - [[Luan Vieira]] - [[Marcelo Vieira]] - [[Patrick Vieira]] - [[Luciano Vietto]] - [[Martin Vihmann]] - [[Sergei Vihrov]] - [[Arnold Viiding]] - [[Karel Viigipuu]] - [[Kristel Viigipuu]] - [[Kristen Viikmäe]] - [[Pekka Viippo]] - [[‎Arkadi Viira]] - [[Margit Viirma]] - [[Marje Viirmann]] - [[Subbaraman Vijayalakshmi]] - [[Bjarte Engen Vik]] - [[Priit Viks]] - [[Heikki Vilander]] - [[Tito Vilanova]] - [[Ain Vilde]] - [[Sepo Vilderson]] - [[Tamāra Vilerte]] - [[Sandro Viletta]] - [[Tonny Vilhena]] - [[Stina Viljus]] - [[David Villa]] - [[Anthony Villanueva]] - [[José Luis Villanueva]] - [[Heldur Villemson]] - [[Jacques Villeneuve]] - [[Heino Villum]] - [[Mart Vilt]] - [[Olga Viluhhina]] - [[Juozas Vinča]] - [[Carlos Vinícius]] - [[Jüri Vips]] - [[Lasse Virén]] - [[Lembit Virkus]] - [[Reima Virtanen]] - [[Tessa Virtue]] - [[Eevi Virula]] - [[Bruno Visintin]] - [[Nadine Visser]] - [[Joseph Vissers]] - [[Katja Višnar]] - [[Felipe Vizeu]] - [[Ossie Vitt]] - [[Vincent Vittoz]] - [[Ron Vlaar]] - [[Odisseas Vlachodímos]] - [[Roman Vlassov]] - [[Blanka Vlašić]] - [[Petra Vlhová]] - [[Eberhard Vogdt]] - [[Matt Vogel]] - [[Eduard Voitra]] - [[Dimitri Volkov]] - [[Yochanan Vollach]] - [[Kevin Volland]] - [[Aleksandr Volodin (jalgpallur)]] - [[Aleksandr Volodin (maletaja)]] - [[Andri Volokitin]] - [[Larissa Volpert]] - [[Rein Volt]] - [[Vello Volt]] - [[Kristjan Vomm]] - [[Johan Vonlanthen]] - [[Lindsey Vonn]] - [[Ulvi Voog-Indrikson]] - [[Vaiko Vooremaa]] - [[Michel Vorm]] - [[Anžela Voronova]] - [[Vladimir Voskoboinikov]] - [[Jakub Vrána]] - [[Mario Vrančić]] - [[Corry Vreeken]] - [[Stefan de Vrij]] - [[Šime Vrsaljko]] - [[Dare Vršič]] - [[Zísis Vrýzas]] - [[Jean Vuarnet]] - [[Nikola Vučević]] - [[Mirko Vučinić]] - [[Zvonimir Vujin]] - [[Martin Vunk]] - [[Uno Vunk]] - [[Hannu Vuorinen]] - [[Maksim Võlegžanin]] - [[Mihkel Võrang]] - [[Õilme Võro]] - [[Bronislav Võrse]] - [[Konstantin Võrupajev]] - [[Andres Võsand]] - [[Igor Võssotski]] - [[Tanel Võtti]] - [[Imre Vähi]] - [[Arved Väikmeri]] - [[Lauri Väinsalu]] - [[Jorma Väisänen]] - [[Leo Väisänen]] - [[Kaarlo Väkevä]] - [[Jelena Välbe]] - [[Voldemar Väli]] - [[Kristina Väljas]] - [[Len Väljas]] - [[Raido Värik]] - [[Andrus Värnik]] - [[Ruth Väät-Põldots]] - [[Rudi Völler]] - [[Matěj Vydra]] == W == [[Dwyane Wade]] - [[Shahenda Wafa]] - [[Chris Wagner]] - [[Hidetoshi Wakui]] - [[Jannes van der Wal]] - [[Tadeusz Walasek]] - [[Michael Walchhofer]] - [[Keshorn Walcott]] - [[Theo Walcott]] - [[Björn Waldegård]] - [[Luca Waldschmidt]] - [[Brad Walker]] - [[Douglas Walker]] - [[Kyle Walker]] - [[Tom Walkinshaw]] - [[Ben Wallace]] - [[Rasheed Wallace]] - [[Sinuhe Wallinheimo]] - [[Tomas Walsh]] - [[Fritz Walter]] - [[David Walters]] - [[Jonathan Walters]] - [[Bill Walton]] - [[Abby Wambach]] - [[Aaron Wan-Bissaka]] - [[Paulo Wanchope]] - [[Wang Junxia]] - [[Wang Hao]] (lauatennisist) - [[Wang Hao (käija)]] - [[Wang Liqin]] - [[Wang Mingjuan]] - [[Wang Nan]] - [[Robert Wangila]] - [[Victor Wanyama]] - [[Danny Ward]] - [[Stephen Ward]] - [[Amr Warda]] - [[Karsten Warholm]] - [[Jeremy Wariner]] - [[Chiel Warners]] - [[David Warsofsky]] - [[Philip Waruinge]] - [[Thomas Wassberg]] - [[Akito Watabe]] - [[Ronald Waterreus]] - [[Michelle Waterson]] - [[Stanislas Wawrinka]] - [[Chris Webber]] - [[Mark Webber]] - [[Shea Weber]] - [[Garrett Weber-Gale]] - [[Yannick Weber]] - [[Benjamin Weger]] - [[Wout Weghorst]] - [[Heinz-Helmut Wehling]] - [[Pascal Wehrlein]] - [[Julian Weigl]] - [[Isidore Weiss]] - [[Johnny Weissmüller]] - [[Johnny Weir]] - [[Tina Weirather]] - [[Allan Wells]] - [[Michael Wenden]] - [[Heidi Weng]] - [[Delonte West]] - [[Jerry West]] - [[Russell Westbrook]] - [[Holger Westerberg]] - [[Joost van der Westhuizen]] - [[Sander Westerveld]] - [[Charlie White]] - [[Colin White]] - [[Zach Whitecloud]] - [[Mal Whitfield]] - [[Joe Whitney]] - [[Suryo Agung Wibowo]] - [[Connor Wickham]] - [[Chris Wideman]] - [[Lydia Wideman-Lehtonen]] - [[Andreas Widhölzl]] - [[Felix Wiedwald]] - [[Dorothea Wierer]] - [[Harm Wiersma]] - [[Andrew Wiggins]] - [[Jake Wightman]] - [[Vesa Wiik]] - [[Georginio Wijnaldum]] - [[Adolf Wiklund (laskesuusataja)|Adolf Wiklund]] - [[Kati Wilhelm]] - [[Christian Wilhelmsson]] - [[David Wilkie]] - [[Mac Wilkins]] - [[Alex Wilkinson]] - [[Bernard Williams (kergejõustiklane)|Bernard Williams]] - [[Deron Williams]] - [[Iñaki Williams]] - [[Justin Williams]] - [[Lou Williams]] - [[Mo Williams]] - [[Serena Williams]] - [[Venus Williams]] - [[Willian Borges da Silva]] - [[Jack Wilshere]] - [[Douglas Winston]] - [[Nick Winter]] - [[William von Wirén]] - [[Bjørn Wirkola]] - [[Gundel Wittmann]] - [[Anita Włodarczyk]] - [[Sigrun Wodars]] - [[Paweł Wojciechowski]] - [[Radosław Wojtaszek]] - [[Alexander Wolf]] - [[Paea Wolfgramm]] - [[Manfred Wolke]] - [[Ryszard Wolny]] - [[Wojtek Wolski]] - [[Chris Wood]] - [[Todd Woodbridge]] - [[Allen Woodring]] - [[Tiger Woods]] - [[Joanna Worek]] - [[Tessa Worley]] - [[Caroline Wozniacki]] - [[Aleksandra Wozniak]] - [[Tyler Wotherspoon]] - [[Bailey Wright]] - [[Sean Wroe]] - [[Andrzej Wroński]] - [[Alexander Wurz]] - [[Åke Wärnström]] - [[Barbel Wöckel]] - [[Christian Wörns]] == Õ == * [[Janek Õiglane]] * [[Tõnu Õim]] * [[Pille Õnnepalu]] * [[Janar Õunap]] * [[Toivo Õunap]] * [[Madis Õunapuu]] * [[Kethy Õunpuu]] == Ä == * [[Ardo Ärmpalu]] * [[Eevald Äärma]] == Ö == * [[Hanna Öberg]], Rootsi laskesuusataja * [[Emelie Öhrstig]], rootsi murdmaasuusataja * [[Alpay Özalan]] * [[Mesut Özil]], türgi päritolu Saksamaa jalgpallikoondise keskmängija * [[Kübra Öztürk]], türgi maletaja, naiste suurmeister == Ü == * [[Enes Ünal]] * [[Gökhan Ünal]] * [[Cengiz Ünder]] * [[Jasmiin Üpraus]] * [[Oskar Üpraus]] * [[Žaksõlõk Üškempirov]] == X == *[[Níki Xánthou]], kreeka kaugushüppaja, Euroopa sisemeister *[[Granit Xhaka]], Šveitsi jalgpallur, Šveitsi meister, Šveitsi koondislane *[[Jeffery Xiong]], USA maletaja, rahvusvaheline suurmeister == Y == * [[Vikas Yadav]], India poksija * [[Steeve Yago]] * [[Atagün Yalçınkaya]], türgi poksija * [[Satoru Yamagishi]] * [[Sakon Yamamoto]], jaapani Vormel 1 sõitja * [[Yang Xu]], hiina jalgpallur, Hiina koondislane * [[Yao Ming]], hiina korvpallur * [[Yann Michael Yao]], Elevandiluuranniku jalgpallur * [[Yusuf Yazıcı]] * [[Ye Jiangchuan]], hiina maletaja * [[Alfred Kirwa Yego]], Keenia keskmaajooksja, maailmameister * [[Julius Yego]], Keenia odaviskaja * [[Hamza Yerlikaya]], türgi maadleja, mitmekordne olümpiavõitja, mitmekordne maailmameister, mitmekordne Euroopa meister * [[Alex Yermolinsky]], vene päritolu Ameerika Ühendriikide maletaja * [[Yi Siling]], hiina laskesportlane, olümpiavõitja * [[Miruts Yifter]], Etioopia pikamaajooksja, mitmekordne olümpiavõitja, mitmekordne maailma karika võitja * [[Burak Yılmaz]] * [[Brandon Yip]], Kanada jäähokimängija * [[Marko Yli-Hannuksela]], soome maadleja, maailmameister * [[Okay Yokuşlu]] * [[Alex Yoong]], Malaisia Vormel 1 sõitja * [[Svetla Yordanova]], bulgaaria maletaja * [[Dwight Yorke]], Trinidadi ja Tobago jalgpallur, Trinidadi ja Tobago koondislane * [[Yoshimar Yotún]], Peruu jalgpallur * [[Amos Youga]] * [[Kevin Young]], USA tõkkejooksja, olümpiavõitja, maailmameister, maailmarekordi püstitaja * [[Yu Yangyi]], hiina maletaja * [[Jouni Yrjölä]], soome maletaja == Vaata ka == * [[Iluuisutajate loend]] * [[Jalgpallurite loend]] * [[Korvpallurite loend]] * [[Maadlejate loend]] * [[Murdmaasuusatajate loend]] * [[Tennisistide loend]] [[Kategooria:Sportlaste loendid| ]] 39bcam4v3q94z927fv5fwcj1sbquem7 Hiinlased 0 12620 6168311 6114767 2022-07-26T13:56:19Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.8 wikitext text/x-wiki '''Hiinlased''' (endanimetusel põhinevalt ka '''hanid'''; endanimetus [[hiina keel]]es [[hiina traditsiooniline kiri|traditsiooniliselt]] 漢, [[hiina lihtsustatud kiri|lihtsustatult]] 汉, ''[[pinyin]]''<font>'is</font> ''hàn''; 汉人 või 漢人 ''hànrén'') on [[rahvas]] [[Ida-Aasia]]s. ==Arv== Hiinlasi on umbes 1,3 miljardit (1995. aastal umbes 1,1 miljardit). Nad on maailma suurim rahvus. Nad on Hiina Rahvavabariigi ja Taiwani [[põhirahvus]]. [[Hiina|Hiina Rahvavabariigis]] moodustavad hiinlased umbes 91,6% rahvastikust,<ref name="ciastat">[https://web.archive.org/web/20161011073205/https://www.cia.gov/library//publications/the-world-factbook/geos/ch.html CIA Factbook], 6. september 2017.)</ref> umbes 95% [[Taiwan]]i rahvastikust<ref name="Yearbook2016">{{cite book|url=http://yearbook.multimedia.ey.gov.tw/enebook/2016yearbook/index.html |title=The Republic of China Yearbook 2016 |last= |first= |publisher= |year=2016 |author=Executive Yuan, Taiwan |accessdate=8.09.2017 |archiveurl=|archivedate= |df= }}</ref> ja umbes 70% [[Singapur]]i rahvastikust. Aastal 1995 elas hiinlasi 20,4 miljonit [[Taiwan]]il ja 27 miljonit väljaspool Hiinat – peamiselt [[Kagu-Aasia]]s, kuid ka näiteks [[USA]]-s, [[Kanada]]s ja [[Suurbritannia]]s. Peale hiinlaste on Hiinas veel 55 ja Taiwanis 16 ametlikult tunnustatud rahvust. [[Venemaa]]l elas [[2011. aasta Venemaa rahvaloendus|2010. aasta rahvaloendus]]e andmetel 28 943 hiinlast.<ref>http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/croc/Documents/Vol4/pub-04-01.pdf</ref> [[Eesti]]s elas [[2011. aasta Eesti rahvaloendus|2011. aasta rahvaloendus]]e andmetel 104 hiinlast, neist [[Tallinn]]as 59.<ref>[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0428&ti=RAHVASTIK+RAHVUSE%2C+SOO+JA+ELUKOHA+J%C4RGI%2C+31%2E+DETSEMBER+2011&path=../Database/Rahvaloendus/REL2011/07Rahvastiku_demograafilised_ja_etno_kultuurilised_naitajad/08Rahvus_Emakeel_ja_keelteoskus_Murded/&lang=2 Päring Statistikaameti andmebaasist]</ref> == Nimetus == Nimetus ''Han'' pärineb [[Hani jõgi (Hiina)|Hani jõe]] nimest. [[Hani dünastia]] rajaja [[Liu Bang]]i võim sai alguse seda jõge ümbritsevas piirkonnas. Hiinlased kujunesid välja Hani dünastia ajal (206 eKr – 220 pKr). Hiinlased on oma nimetusena kasutanud ka teiste dünastiate nimesid. Näiteks kasutasid lõunahiinlased selleks [[Tangi dünastia]] nime. Kagu-Aasia hiinlased kasutavad seda seniajani. Lõuna-Hiina asustasid põhja poolt tulnud hiinlased alles Tangi dünastia ajal, põliselanikud tõrjuti välja või assimileeriti. == Mitmekesisus == Hiinlastel on hulk [[subetnos]]i. Tänapäeva riik oma ühtsustamis- ja tsentraliseerimispüüdlustega nivelleerib seda erinevust, mis ilmneb näiteks [[hiina keeled|hiina keelerühma]] erinevate [[keel]]te kasutamises ning piirkondade ja nende elanike nimedes, mis pärinevad Hani dünastia eelsest ajast, näiteks ''Wu'' ([[Wu dünastia]] järgi). Subetnoste seas on * [[hakka hiinlased]] [[Guangdong]]is, [[Fujian]]is, [[Taiwan]]is, [[Jiangxi]]s, [[Sichuan]]is ja [[Hainan]]is; * [[hoklo hiinlased]] Fujianis, Taiwanis, Guangdongis ja Hainanis; * [[Fuzhou tanka hiinlased]] Guangdongis, Fujianis, [[Guangxi]]s, Hainanis ja [[Zhejiang]]is; * [[sjangi hiinlased]]; * [[kantoni hiinlased]]. Hiinlasi ühendab [[hani kiri]], mis on kasutusel osalt väga erinevates keeltes ja murretes, ning teadlikkus ühisest ajaloost ja pärandist. ==Ajalugu== Hiinlaste [[etnogenees]]is on võtmeroll [[2. aastatuhat eKr|2. aastatuhandel eKr]] [[Huang He]] [[keskjooks]]ul elanud rahvastikul, kes pani aluse tänaseni kestvale [[Hiina tsivilisatsioon]]ile. Hiinlased kujunesid välja umbes ajavahemikus 2. sajandist eKr 2. sajandini pKr. Alates 14. sajandist on olnud sageli hiinlaste väljarändamist algselt asualalt. Hiinas sai hiinlaste kultuur valitsevaks. Tänapäeval püüab keskvalitsus hiinlaste rolli suurendada näiteks suunatud sisserändega ([[hiinastamine|hiinastamisega]]) [[Tiibet]]is ja [[Xinjiang]]is. Piirialadel on olnud ühtelugu proteste ja riiklikke repressioone. Teiselt poolt oli 17. sajandist kuni 20. sajandi alguseni riigis suur mõju [[mandžud]]el, kes on alati olnud väike vähemus, kuid hoidis [[Qingi dünastia]] ajal võimu enda käes. ==Hiinlased väljaspool Hiinat== Hiinlased on sajandite jooksul elama asunud paljudesse [[Kagu-Aasia]] maadesse ning moodustavad mõnel maal (eriti [[Malaisia]]s ja [[Tai]]s ([[Tai hiinlased]])) väga suured vähemused. [[Singapur]]is on hiinlased koguni selges enamuses. [[Kambodža]]s langes suur osa hiina vähemusest [[punased khmeerid|punaste khmeeride]] ohvriks. Ka [[Vietnam]]is on hiinlasi taga kiusatud. [[Indoneesia]]s leidis pärast [[Suharto]] võimuletulekut aset veresaun, mille ohvriks langes hinnanguliselt 20 000 hiinlast. == Kuulsaid hiinlasi == <div align="center"><gallery> Guanyu-1.jpg|[[Guan Yu]]<br /><small>160–220</small> Liang Wudi.jpg|[[Liang Wu Di|Xiao Yan]]<br /><small>464–549</small> LiBai.jpg|[[Li Bai]]<br /><small>701–762</small> Song Taizu.jpg|[[Song Taizu|Zhao Kuangyin]]<br /><small>21. märts 927 –<br />14. november 976</small> Yue fei.jpg|[[Yue Fei]]<br /><small>1103–1142</small> Zhu xi.jpg|[[Zhu Xi]]<br /><small>1130–1200</small> 明太祖.jpg|[[Hongwu|Zhu Yuanzhang]]<br /><small>21. september 1328 –<br />24. juuni 1398</small> 明太宗.jpg|[[Yongle|Zhu Di]]<br /><small>2. mai 1360 –<br />12. august 1424</small> Kang-youwei2-large.jpg|[[Kang Youwei]]<br /><small>19. märts 1858 –<br />31. märts 1927</small> Tansitong.jpg|[[Tan Sitong]]<br /><small>10. märts 1865 –<br />28. september 1898</small> Sun Yat Sen portrait.jpg|[[Sun Yat-sen]]<br /><small>12. november 1866 –<br />12. märts 1925</small> Cai Yuanpei 1.jpg|[[Cai Yuanpei]]<br /><small>11. jaanuar 1868 –<br />5. märts 1940</small> Liang qichao.jpg|[[Liang Qichao]]<br /><small>23. veebruar 1873 –<br />19. jaanuar 1929</small> Qiujin.jpg|[[Qiu Jin]]<br /><small>8. november 1875 –<br />15. juuli 1907</small> LuXun1930.jpg|[[Lu Xun]]<br /><small>25. september 1881 –<br />19. oktoober 1936</small> Chiang Kai-shek（蔣中正）.jpg|[[Chiang Kai Shek]]<br/><small>31. oktoober 1887 –<br />5. aprill 1975</small> Guo Moruo.jpg|[[Guo Moruo]]<br /><small>16. november 1892 –<br />12. juuni 1978</small> Soong Ching-ling 1931.jpg|[[Song Qingling]]<br /><small>27. jaanuar 1893 –<br />29. mai 1981</small> Mao Zedong sitting.jpg|[[Mao Zedong]]<br /><small>26. detsember 1893 –<br />9. september 1976</small> 梅蘭芳.jpg|[[Mei Lanfang]]<br /><small>22. oktoober 1894 –<br />8. august 1961</small> AnnaMayWong2.jpg|[[Anna May Wong]]<br /><small>3. jaanuar 1905 –<br />2. veebruar 1961</small> Ma Ying-jeou (5948).JPG|[[Ma Ying-jeou]]<br /><small>snd 13. juulil 1950</small> Xi Jinping in 2016.jpg|[[Xi Jinping]]<br /><small>snd 15. juunil 1953</small> </gallery></div> == Vaata ka == * [[Taiwani hiinlased]] * ''[[Hanfu]]'' * [[Hiina rahvad]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Bo Wen]], Hui Li, Daru Lu, Xiufeng Song, Feng Zhang, Yungang He, Feng Li, Yang Gao, Xianyun Mao, Liang Zhang, Ji Qian, Jingze Tan, Jianzhong Jin, Wei Huang, Ranjan Deka, Bing Su, Ranajit Chakraborty, Li Jin. Genetic evidence supports demic diffusion of Han culture. – ''Nature'', [[2004]], 431, lk 302–305. == Välislingid == {{vikisõnaraamatus|hiinlane}} {{vikitsitaadid}} [[Kategooria:Rahvad]] [[Kategooria:Hiina]] a68s55fam71s7sb3zposj67mvrt5db0 Pandivere kõrgustik 0 14509 6168512 6114010 2022-07-26T20:55:09Z Heakeel 122460 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2022|kuu=mai}} [[Pilt:Ebavere Hill.jpg|pisi|Vaade Ebavere mäelt]] '''Pandivere kõrgustik''' on [[Põhja-Eesti]] [[kõrgustik]] ja [[maastikurajoon]]. Piirneb [[Viru lavamaa]], [[Alutaguse madalik]]u, [[Kesk-Eesti tasandik]]u ja [[Kõrvemaa]]<nowiki/>ga. Kõrgustiku [[jalam]] on merepinnast u 80, [[nõlv]] 80–100 ja keskosa üle 100 meetri kõrgusel. Keskosa pindala on ligikaudu 1100 km². Pandivere erineb Lõuna-Eesti kõrgustikest lauge pinnamoe poolest. Pandivere alal oli kõrgustik juba enne [[Weichseli jäätumine|viimast jääaega]]. Tekke poolest on Pandivere sarnane [[Sakala kõrgustik|Sakala kõrgustikuga]]. Mõlemad on [[jäälahkmeala]] [[kulutuskõrgustik|kulutuskõrgustikud]] (Sakala erineb Pandiverest [[ürgorg]]ude rohkuse poolest). Nende vastandina on [[Otepää kõrgustik|Otepää]] ja [[Haanja kõrgustik|Haanja]] [[jää]] poolt kokku kuhjatud [[saarkõrgustik]]ud. Pandivere pinnakate on õhem ja [[geoloogiline ehitus]] lihtsam kui lõunapoolseil [[Eesti]] kõrgustikel. Lõheliste [[lubjakivi|lubjakividega]] [[Aluspõhi|aluspõhja]] katab õhuke (2–5 m) [[kores]]erohke [[moreen]]ikiht. Lõhelise aluspõhja ja õhukese [[pinnakate]] tõttu on Pandivere ühtlasi Eesti suurim sademevee [[infiltratsioon|infiltratsiooni]] piirkond. Sademevesi imbub seal hõlpsasti maa sisse, mistõttu ei tekki [[Vooluveekogu|vooluvetevõrku]]. Eesti [[Veestik|veestiku]] kaardil võibki täheldada, et Pandivere kõrgustiku keskosas vooluveekogud ja [[soo|sood]] peaaegu puuduvad. See piirkond on ühtlasi Eesti suurim soovaba ala. Soid on üldsegi Pandivere kõrgustiku pindalast umbes 2%, Eesti keskmisest (22%) on see suurusjärgu võrra väiksem.<ref>{{Netiviide|Autor=[[Nils Niitra]], [[Kadri Kuulpak]]|URL=http://pluss.postimees.ee/4172599/sada-koige-koigemat-fakti-meie-maa-ja-rahva-kohta-mis-on-eesti-hinnalisim-kunstiteos|Pealkiri=Sada kõige-kõigemat fakti meie maa ja rahva kohta: Mis on Eesti hinnalisim kunstiteos?|Väljaanne=[[Postimees]]|Väljaandja=[[AS Eesti Meedia]]}}</ref> Suur sademevee infiltratsioon ja kõrgem maapind põhjustavad [[Põhjavesi|põhjavee]] väljumist kõrgustiku ümbruses. Pandivere ümbrus on [[Allikas|allikate]] poolest rikkaim piirkond Eestis. Seal on ka palju soid, nt [[Endla soostik]] ja [[Kõrvemaa]] sood. Kõrgustiku kirdeosa nõlv on järsem, see põhjustab põhjavee intensiivsemat väljumist [[Kunda ürgorg|Kunda ürgorus]]. Pandivere kõrgustikuga on tekke poolest seotud [[Vooremaa]] [[voor]]ed, mis asuvad kõrgustikust lõuna-kagu suunas. Voored on tekkinud jääkeelte vahele, mis ümber Pandivere aluspõhjalise kõrgustiku minnes kohtusid taas Vooremaa kohal. Seal kuhjasid nad endi vahele moreenikuhilaid, mida me tänapäeval nimetame [[voor]]teks. Pandivere ja ühtlasi Põhja-Eesti kõrgeim tipp [[Emumägi]], mille [[suhteline kõrgus]] on 79 ja [[absoluutne kõrgus]] 166 meetrit, on samuti voor. Pandivere kõrgustikul ja Kesk-Eesti tasandikul on Eesti parimad [[Muld|mullad]]. Viljakad mullad on kõrgustiku suurim loodusrikkus. Muldade keskmine [[boniteet]] on üle 55 punkti, mistõttu võib Pandiveret nimetada Eesti viljaaidaks. Põhjaosas on levinumad [[Leostumine|leostunud]] [[rähk]]sed mullad, lõuna pool aga enam [[Leetumine|leetunud]] ja [[lõimis]]elt enamasti [[liivsavi]]st koosnevad mullad. Kõrgustiku lõunaosa on põhjaosast metsasem ja rabarohkem, näiteks Emumäe jalamil asuv [[Peetla raba]]. Kõrgustiku põhjaosa läbivad loode–kagusuunalised [[oos]]istikud, mille pikkus võib ulatuda 30 kilomeetrini. Tuntuim neist on [[Neeruti-Porkuni oosistik]]. Kõrgustiku servaaladel esineb [[mõhn]]astikke. Lubjakivide maapinnalähedus on soodustanud [[karstumine|karstumist]], mis ei ole siiski nii tugev kui [[Harju maakond|Harjumaal]] [[Kostivere karstiala]]l. Peale ooside, mõhnade ja voorte esineb Pandivere kõrgustikul ka [[Sandurdelta|sandur-]] ja [[Glatsiofluviaalne delta|glatsiofluviaalseid deltasid]]. Pandivere [[Kliima|kliimale]] on omane paksem ja pikema kestusega [[lumi]]kate. Pandiveres asub ainus kõrgustiku [[ilmajaam]] Eestis, mis on pikka aega katkemata siiani töötanud. [[Väike-Maarja]] ilmajaama absoluutne kõrgus on 120 meetrit üle merepinna. [[Riigi Ilmateenistus|Riigi Ilmateenistuse]] ilmajaamade vaatlusandmete põhjal on seal mõõdetud õhutemperatuuride keskmine näitaja kõige madalam. ===Kõrgustiku kõrgemad tipud=== *[[Emumägi]] 166 m *[[Kellavere mägi]] 156 m *[[Ebavere mägi]] 146 m ==Vaata ka== *[[Pandivere veekaitseala]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti maastikud]] [[Kategooria:Eesti kõrgustikud]] 2qil0ogz9mc0bnbkl9yoxdc48tes8g9 Toomemägi 0 15048 6168266 6142871 2022-07-26T13:16:43Z Kruusamägi 1530 wikitext text/x-wiki {{Suunamine|Toome|Perekonnanime|Toome (perekonnanimi)}} {{Kaart | allikad={{Kaart/OSM|Q62789641}} | tekst=Toomemäe pargi kaart }} [[Fail:Aerial view of Toomemägi, toomkirik and Tartu downtown.webm|pisi|Toomemägi ja toomkirik droonilt. 2021. aasta juuli]] [[Pilt:Tartu Cathedral2 2008.JPG|pisi|[[Tartu toomkirik]] Toomemäel]] '''Toomemägi''' (ka '''Toome''') on looduslik sälkorgudega piiratud neemkõrgendik [[Tartu]] linnas [[Emajõgi|Emajõe]] ürgoru paremal kaldal. Toomemäelt on alguse saanud [[Tartu]] linn. Seal on asunud [[Tartu linnus|Tartu muinaslinnus]] ja [[Tartu piiskopilinnus|piiskopilinnus]], tänapäeval on seal [[Tartu toomkirik]]u varemed ja [[Tartu tähetorn]]. Toomemäest üle vallikraavi jääb [[Kassitoome]] park, kus kunagises linna kruusa- ja liivakarjääris paikneb Kassiorg ehk Toomeorg. Toomemägi koos Kassitoomega on [[looduskaitse]] all, kooslusena väga liigirikas, kaitstud 19,4 hektarise [[looduspark|looduspargina]] ning osa [[Tartu Vanalinna muinsuskaitseala]]st.<ref name="keskkonnaportaal" /> == Ajalugu == Arvatakse, et millalgi 6.–8. sajandil tekkis Toomemäele varaseim eestlaste muinas[[linnus]] – [[Tarbatu]], millest 11.–12. sajandil kujunes välja muinasmaakonna [[Ugandi]] üks kahest keskusest{{lisa viide}}. Tegu oli tüüpilise teetõkkelinnusega – nimelt oli Toomemäe lähikond (praeguse [[Lai tänav (Tartu)|Laia tänava]] otsa juures) ainus paik, kus [[Võrtsjärv]]est [[Peipsi järv]]e voolava Emajõe kallastele sai rajada aastaringselt läbitava tee. Mujal oli jõgi selleks sobimatute soiste kallastega. [[1030]]. aasta paiku vallutas Tarbatu [[Kiievi-Vene]] suurvürst [[Jaroslav Vladimirovitš]]. Kiievi võim kestis [[1061]]. aastani, mil linnuse vallutasid ja põletasid [[sossolid]].<ref name="tvauri" /> Tarbatu vallutamine [[Riia piiskopkond|Riia piiskopi]] ja [[Mõõgavendade ordu]] väe poolt [[1224]]. aastal oli [[Liivimaa ristisõda|Liivimaa ristisõja]] [[eestlaste muistne vabadusvõitlus|Eesti alal peetud võitluste]] üks olulisemaid sündmusi. Samal aastal rajati [[Tartu linnus|muinaslinnuse]] varemetele kivist [[Tartu piiskopilinnus|piiskopilinnus]] ning Toomemäest sai [[Tartu piiskopkond|piiskopkonna]] keskus. Linnuse lähedale püstitati ka võimas [[Tartu toomkirik]] (tänapäeval varemeis). Toomemägi kannatas [[pildirüüste]] ja [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal. [[Rootsi aeg|Rootsi ajal]] toimusid Toomemäe ümber suuremahulised mullatööd, rajati mitu [[bastion]]i ja nendealust käiku, samuti süvendati mäge ümbritsevat [[vallikraav]]i. [[Pilt:Album von Dorpat, TKM 0031H 15, crop.jpg|pisi|left|[[Vana Anatoomikum]], 1860. [[Louis Höflinger]]i [[litograafia]]]] Praeguse tähetorni kohal asunud piiskopilinnus jäi varemeisse [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal, misjärel selle varemed arvatavasti lammutati ehitusmaterjaliks. Pärast Põhjasõda rajas Vene sõjavägi mäenõlva linnapoolsesse külge püssirohukeldri. [[Tartu ülikool]]i taasasutamise järel [[1802]]. aastal hakkasid Toomemäele kerkima ülikooli ehitised – näiteks klassitsistlik [[Vana Anatoomikum]] ja piiskopilinnuse asukohale [[Tartu tähetorn]]. Toomkiriku varemete kooriruumi osa kohandati [[Tartu Ülikooli Raamatukogu|Tartu ülikooli raamatukoguks]]. Enamik Toomemäest on tänapäeval kaetud pargiga, millele pandi alus samuti 19. sajandil. Samast ajast pärinevad pooleldi kokku varisenud tehis[[grott]] ja ehissillake. Nii ülikooli hoonete kui ka Toomemäe tollasel kujundamisel on olulist rolli mänginud arhitekt [[Johann Wilhelm Krause]] tegevus. 19. sajandi lõpust ja 20. sajandi algusest pärinevad kaks jalakäijate silda: [[Inglisild|Ingli]]- ja [[Kuradisild]]. Toomkirikust ida pool asub seal arvatavasti juba keskajal asunud [[kaev]], mille J. W. Krause lasi puhastada ja varustada veetõsteseadega. Krause ehitatud rajatis pole säilinud. 1861. aastal uuendas arhitekt [[Karl Rathaus]] kaevu raketise ja ehitas selle ümber [[tuudorstiil]]is [[Toomemäe kaevumajake|kaevumajakese]], mis on tänaseni alles. [[Pilt:Rotundan Rotund.jpg|pisi|Rotund]] Tänapäeval tegutseb toomkiriku restaureeritud osas [[Tartu Ülikooli ajaloo muuseum]], tornidesse on rajatud vaateplatvormid. Endise [[sünnitusmaja]] hoonesse on kolinud [[Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskond]]. Vana Anatoomikum on 2013. aasta suve seisuga restaureerimisel, misjärel sinna asub järel Tartu Ülikooli teaduse populariseerimise keskus. Tähetorn tegutseb teadusmuuseumi ning hobiastronoomia keskusena. Endise sõjaväehaigla hoones paikneb praegu [[Riigikohus]]. Kesklinna poolsel nõlval seisvas kunagises [[Ado Grenzstein]]i majas tegutses pikka aega [[Tartu mänguasjamuuseum]], mis nüüdseks on kolinud Lutsu ja Jakobi nurgale; [[Grenzsteini maja]]st on saanud taas elumaja. Mäe nõlva sisse ehitatud püssirohukeldris tegutseb [[Püssirohukelder|sellenimeline restoran]]. Uushooneid pole Toomemäele viimastel aastakümnetel kuigivõrd rajatud, ainus on 1990. aastatel toomkiriku lähedale ehitatud kohvik Rotund. == Mälestusmärgid == Monumentidest paiknevad seal [[Kristjan Jaak Petersoni monument|Kristjan Jaak Petersoni]], [[Villem Reimani monument|Villem Reimani]], [[Karl Ernst von Baeri monument|Karl Ernst von Baeri]], [[Ernst Bergmanni monument|Ernst Bergmanni]] ja [[Friedrich Robert Faehlmanni monument|Friedrich Robert Faehlmanni]] kujud, samuti [[Friedrich Georg Wilhelm Struve monument|Friedrich Georg Wilhelm Struve]] ja [[Johan Skytte monument]] ning ülikooli raamatukogu esimese direktori [[Karl Morgenstern]]i aia, nn [[Area Morgensterniana]] tähis. Toomemäel asub ka [[Toomemäe ohvrikivi]], mille autentsus ja päritolu on teadmata. <gallery> Toomemäe park K.E.v.Bear mai2 2014 034.jpg|[[Karl Ernst von Baeri monument]] Peterson Kristjan-Jaak monument Tartus.jpg|[[Kristjan Jaak Petersoni monument]] Toomemäe park Willem Reiman mai2 2014 018.jpg|[[Villem Reimani monument]] Monument to Ernst von Bergmann.JPG|[[Ernst Bergmanni monument]] Anatomical Theatre, Tartu.JPG|[[Friedrich Robert Faehlmanni monument]] Johan Skytte monument Toomemäel.jpg|[[Johan Skytte monument]] </gallery> ==Toomemägi eesti kultuuriloos== 19. sajandil laialdaselt tõeseks peetud, kuid tõestamata hüpoteesi järgi oli Toomemägi enne Tartu toomkiriku ehitamist eestlaste pühapaik või hiiemägi. See hüpotees võib olla mõjutanud ka [[Toomemäe ohvrikivi]] identifitseerimist ohvrikivina, kuigi seda toetavaid muid arheoloogilisi ega folkloorseid allikaid ei ole.<ref>Andres Tvauri 2001. Muinas-Tartu. Uurimus Tartu muinaslinnuse ja asula asustusloost. Tallinn, Tartu: Ajaloo Instituut, Tartu Ülikool, lk 74-75.</ref> [[Friedrich Robert Faehlmann]]i kunstmuistend "[[Vanemuise laul]]" (''"Wannemunne's Sang"'') esitab väite, et Toomemäel kasvas püha hiis, justkui vaieldamatu üldtunnustatud tõsiasjana: ''“Da kam nun Alles zusammen, was Leben un Odem hatte, um unsern Domberg herum, auf dem ein heiliger Hain stand.”'' ("Siis tulid kõik kokku, kel elu ja hing sees, meie Toomemäele, kus püha hiis kasvas.")<ref>Friedrich Robert Faehlmann 1840. Esthnische Sagen. Verhandlungen der Gelehrten Esthnischen Gesellschaft zu Dorpat 1(1), lk 40.</ref> Toomemägi (ka Taaramägi või Taarapaik) on ka üks väheseid [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]]i eeposes "[[Kalevipoeg]]" mainitud looduslikke pühapaiku, mille asukoht on identifitseeritav.<ref>Ott Heinapuu. Eesti looduslikud pühapaigad suulises ja kirjalikus kultuuris „Kalevipoja” näitel. Keel ja Kirjandus 2019, nr 4, lk 270.</ref> [[Pilt:Tartu Tähetorn oktoobris 2012.JPG|pisi|[[Tartu tähetorn]] ]] ==Vaata ka== *[[Uppsala tänav]] *[[Kohvik Rotund]] *[[Tartu toomkirik]] *[[Riigikohus]] *[[Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut]] *[[Tartu tähetorn]] *[[Vana Anatoomikum]] ==Galerii== <gallery> Toomemägi.JPG|Toomemäe park Püssirohukelder entrance.jpg|[[Püssirohukelder]] Lossi 36 õppehoone küljelt.JPG|Lossi 36 õppehoone küljelt Supreme Court of Estonia, 2014.JPG|Riigikohtu hoone Bridge in the park.jpg|Ehissild pargis Toomemägi_kevadel.jpg|Toomemäe [[Vallikraavi tänav]]a poolne allee kevadel Tartu Toomemäe trepid Baeri ja Oru tänava nurgal, 20. september 2011.jpg|Toomemäele iseloomulikud trepid Baeri ja Oru tänava nurgal Tartu asv2022-04 img11 Toomemägi.jpg|[[Toomemäe kaevumajake]] </gallery> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="keskkonnaportaal">{{Netiviide |url=https://keskkonnaportaal.ee/register/protected-nature-object/7352171 |pealkiri=Toomemäe park |väljaanne=Keskkonnaportaal}}</ref> <ref name="tvauri">[[Andres Tvauri]]. [http://www.arheo.ut.ee/EA4_Tvauri_2012.pdf Rahvasterännuaeg, eelviikingiaeg ja viikingiaeg Eestis, Estonian Archaeology 4, Tartu 2012.] Lk 30–31</ref> }} == Välislingid == {{Commons|Category:Toomemägi}} {{Vikitsitaadid}} *[http://www.estonia360.ee/tartu_toomemagi/ Toomemäe 360° aeropanoraam / aerofoto.] *[http://www.dorpat.ru/sights/domberg/ Dorpat.ru: Домская гора (Toomemägi)] {{koord}} [[Kategooria:Toomemägi| ]] [[Kategooria:Tartu-Maarja kihelkonna looduslikud pühapaigad]] oxvv6gmr2z0uiitkvsglqhvbiu1ub9c 6168268 6168266 2022-07-26T13:20:08Z Kruusamägi 1530 link fix wikitext text/x-wiki {{Suunamine|Toome|Perekonnanime|Toome (perekonnanimi)}} {{Kaart | allikad={{Kaart/OSM|Q62789641}} | tekst=Toomemäe pargi kaart }} [[Fail:Aerial view of Toomemägi, toomkirik and Tartu downtown.webm|pisi|Toomemägi ja toomkirik droonilt. 2021. aasta juuli]] [[Pilt:Tartu Cathedral2 2008.JPG|pisi|[[Tartu toomkirik]] Toomemäel]] '''Toomemägi''' (ka '''Toome''') on looduslik sälkorgudega piiratud neemkõrgendik [[Tartu]] linnas [[Emajõgi|Emajõe]] ürgoru paremal kaldal. Toomemäelt on alguse saanud [[Tartu]] linn. Seal on asunud [[Tartu linnus|Tartu muinaslinnus]] ja [[Tartu piiskopilinnus|piiskopilinnus]], tänapäeval on seal [[Tartu toomkirik]]u varemed ja [[Tartu tähetorn]]. Toomemäest üle vallikraavi jääb [[Kassitoome]] park, kus kunagises linna kruusa- ja liivakarjääris paikneb Kassiorg ehk Toomeorg. Toomemägi koos Kassitoomega on [[looduskaitse]] all, kooslusena väga liigirikas, kaitstud 19,4 hektarise [[looduspark|looduspargina]] ning osa [[Tartu vanalinna muinsuskaitseala]]st.<ref name="keskkonnaportaal" /> == Ajalugu == Arvatakse, et millalgi 6.–8. sajandil tekkis Toomemäele varaseim eestlaste muinas[[linnus]] – [[Tarbatu linnus]], millest 11.–12. sajandil kujunes välja muinasmaakonna [[Ugandi]] üks kahest keskusest{{lisa viide}}. Tegu oli tüüpilise teetõkkelinnusega – nimelt oli Toomemäe lähikond (praeguse [[Lai tänav (Tartu)|Laia tänava]] otsa juures) ainus paik, kus [[Võrtsjärv]]est [[Peipsi järv]]e voolava Emajõe kallastele sai rajada aastaringselt läbitava tee. Mujal oli jõgi selleks sobimatute soiste kallastega. [[1030]]. aasta paiku vallutas Tarbatu [[Kiievi-Vene]] suurvürst [[Jaroslav Vladimirovitš]]. Kiievi võim kestis [[1061]]. aastani, mil linnuse vallutasid ja põletasid [[sossolid]].<ref name="tvauri" /> Tarbatu vallutamine [[Riia piiskopkond|Riia piiskopi]] ja [[Mõõgavendade ordu]] väe poolt [[1224]]. aastal oli [[Liivimaa ristisõda|Liivimaa ristisõja]] [[eestlaste muistne vabadusvõitlus|Eesti alal peetud võitluste]] üks olulisemaid sündmusi. Samal aastal rajati [[Tartu linnus|muinaslinnuse]] varemetele kivist [[Tartu piiskopilinnus|piiskopilinnus]] ning Toomemäest sai [[Tartu piiskopkond|piiskopkonna]] keskus. Linnuse lähedale püstitati ka võimas [[Tartu toomkirik]] (tänapäeval varemeis). Toomemägi kannatas [[pildirüüste]] ja [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal. [[Rootsi aeg|Rootsi ajal]] toimusid Toomemäe ümber suuremahulised mullatööd, rajati mitu [[bastion]]i ja nendealust käiku, samuti süvendati mäge ümbritsevat [[vallikraav]]i. [[Pilt:Album von Dorpat, TKM 0031H 15, crop.jpg|pisi|left|[[Vana Anatoomikum]], 1860. [[Louis Höflinger]]i [[litograafia]]]] Praeguse tähetorni kohal asunud piiskopilinnus jäi varemeisse [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal, misjärel selle varemed arvatavasti lammutati ehitusmaterjaliks. Pärast Põhjasõda rajas Vene sõjavägi mäenõlva linnapoolsesse külge püssirohukeldri. [[Tartu ülikool]]i taasasutamise järel [[1802]]. aastal hakkasid Toomemäele kerkima ülikooli ehitised – näiteks klassitsistlik [[Vana Anatoomikum]] ja piiskopilinnuse asukohale [[Tartu tähetorn]]. Toomkiriku varemete kooriruumi osa kohandati [[Tartu Ülikooli Raamatukogu|Tartu ülikooli raamatukoguks]]. Enamik Toomemäest on tänapäeval kaetud pargiga, millele pandi alus samuti 19. sajandil. Samast ajast pärinevad pooleldi kokku varisenud tehis[[grott]] ja ehissillake. Nii ülikooli hoonete kui ka Toomemäe tollasel kujundamisel on olulist rolli mänginud arhitekt [[Johann Wilhelm Krause]] tegevus. 19. sajandi lõpust ja 20. sajandi algusest pärinevad kaks jalakäijate silda: [[Inglisild|Ingli]]- ja [[Kuradisild]]. Toomkirikust ida pool asub seal arvatavasti juba keskajal asunud [[kaev]], mille J. W. Krause lasi puhastada ja varustada veetõsteseadega. Krause ehitatud rajatis pole säilinud. 1861. aastal uuendas arhitekt [[Karl Rathaus]] kaevu raketise ja ehitas selle ümber [[tuudorstiil]]is [[Toomemäe kaevumajake|kaevumajakese]], mis on tänaseni alles. [[Pilt:Rotundan Rotund.jpg|pisi|Rotund]] Tänapäeval tegutseb toomkiriku restaureeritud osas [[Tartu Ülikooli ajaloo muuseum]], tornidesse on rajatud vaateplatvormid. Endise [[sünnitusmaja]] hoonesse on kolinud [[Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskond]]. Vana Anatoomikum on 2013. aasta suve seisuga restaureerimisel, misjärel sinna asub järel Tartu Ülikooli teaduse populariseerimise keskus. Tähetorn tegutseb teadusmuuseumi ning hobiastronoomia keskusena. Endise sõjaväehaigla hoones paikneb praegu [[Riigikohus]]. Kesklinna poolsel nõlval seisvas kunagises [[Ado Grenzstein]]i majas tegutses pikka aega [[Tartu mänguasjamuuseum]], mis nüüdseks on kolinud Lutsu ja Jakobi nurgale; [[Grenzsteini maja]]st on saanud taas elumaja. Mäe nõlva sisse ehitatud püssirohukeldris tegutseb [[Püssirohukelder|sellenimeline restoran]]. Uushooneid pole Toomemäele viimastel aastakümnetel kuigivõrd rajatud, ainus on 1990. aastatel toomkiriku lähedale ehitatud kohvik Rotund. == Mälestusmärgid == Monumentidest paiknevad seal [[Kristjan Jaak Petersoni monument|Kristjan Jaak Petersoni]], [[Villem Reimani monument|Villem Reimani]], [[Karl Ernst von Baeri monument|Karl Ernst von Baeri]], [[Ernst Bergmanni monument|Ernst Bergmanni]] ja [[Friedrich Robert Faehlmanni monument|Friedrich Robert Faehlmanni]] kujud, samuti [[Friedrich Georg Wilhelm Struve monument|Friedrich Georg Wilhelm Struve]] ja [[Johan Skytte monument]] ning ülikooli raamatukogu esimese direktori [[Karl Morgenstern]]i aia, nn [[Area Morgensterniana]] tähis. Toomemäel asub ka [[Toomemäe ohvrikivi]], mille autentsus ja päritolu on teadmata. <gallery> Toomemäe park K.E.v.Bear mai2 2014 034.jpg|[[Karl Ernst von Baeri monument]] Peterson Kristjan-Jaak monument Tartus.jpg|[[Kristjan Jaak Petersoni monument]] Toomemäe park Willem Reiman mai2 2014 018.jpg|[[Villem Reimani monument]] Monument to Ernst von Bergmann.JPG|[[Ernst Bergmanni monument]] Anatomical Theatre, Tartu.JPG|[[Friedrich Robert Faehlmanni monument]] Johan Skytte monument Toomemäel.jpg|[[Johan Skytte monument]] </gallery> ==Toomemägi eesti kultuuriloos== 19. sajandil laialdaselt tõeseks peetud, kuid tõestamata hüpoteesi järgi oli Toomemägi enne Tartu toomkiriku ehitamist eestlaste pühapaik või hiiemägi. See hüpotees võib olla mõjutanud ka [[Toomemäe ohvrikivi]] identifitseerimist ohvrikivina, kuigi seda toetavaid muid arheoloogilisi ega folkloorseid allikaid ei ole.<ref>Andres Tvauri 2001. Muinas-Tartu. Uurimus Tartu muinaslinnuse ja asula asustusloost. Tallinn, Tartu: Ajaloo Instituut, Tartu Ülikool, lk 74-75.</ref> [[Friedrich Robert Faehlmann]]i kunstmuistend "[[Vanemuise laul]]" (''"Wannemunne's Sang"'') esitab väite, et Toomemäel kasvas püha hiis, justkui vaieldamatu üldtunnustatud tõsiasjana: ''“Da kam nun Alles zusammen, was Leben un Odem hatte, um unsern Domberg herum, auf dem ein heiliger Hain stand.”'' ("Siis tulid kõik kokku, kel elu ja hing sees, meie Toomemäele, kus püha hiis kasvas.")<ref>Friedrich Robert Faehlmann 1840. Esthnische Sagen. Verhandlungen der Gelehrten Esthnischen Gesellschaft zu Dorpat 1(1), lk 40.</ref> Toomemägi (ka Taaramägi või Taarapaik) on ka üks väheseid [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]]i eeposes "[[Kalevipoeg]]" mainitud looduslikke pühapaiku, mille asukoht on identifitseeritav.<ref>Ott Heinapuu. Eesti looduslikud pühapaigad suulises ja kirjalikus kultuuris „Kalevipoja” näitel. Keel ja Kirjandus 2019, nr 4, lk 270.</ref> [[Pilt:Tartu Tähetorn oktoobris 2012.JPG|pisi|[[Tartu tähetorn]] ]] ==Vaata ka== *[[Uppsala tänav]] *[[Kohvik Rotund]] *[[Tartu toomkirik]] *[[Riigikohus]] *[[Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut]] *[[Tartu tähetorn]] *[[Vana Anatoomikum]] ==Galerii== <gallery> Toomemägi.JPG|Toomemäe park Püssirohukelder entrance.jpg|[[Püssirohukelder]] Lossi 36 õppehoone küljelt.JPG|Lossi 36 õppehoone küljelt Supreme Court of Estonia, 2014.JPG|Riigikohtu hoone Bridge in the park.jpg|Ehissild pargis Toomemägi_kevadel.jpg|Toomemäe [[Vallikraavi tänav]]a poolne allee kevadel Tartu Toomemäe trepid Baeri ja Oru tänava nurgal, 20. september 2011.jpg|Toomemäele iseloomulikud trepid Baeri ja Oru tänava nurgal Tartu asv2022-04 img11 Toomemägi.jpg|[[Toomemäe kaevumajake]] </gallery> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="keskkonnaportaal">{{Netiviide |url=https://keskkonnaportaal.ee/register/protected-nature-object/7352171 |pealkiri=Toomemäe park |väljaanne=Keskkonnaportaal}}</ref> <ref name="tvauri">[[Andres Tvauri]]. [http://www.arheo.ut.ee/EA4_Tvauri_2012.pdf Rahvasterännuaeg, eelviikingiaeg ja viikingiaeg Eestis, Estonian Archaeology 4, Tartu 2012.] Lk 30–31</ref> }} == Välislingid == {{Commons|Category:Toomemägi}} {{Vikitsitaadid}} *[http://www.estonia360.ee/tartu_toomemagi/ Toomemäe 360° aeropanoraam / aerofoto.] {{koord}} [[Kategooria:Toomemägi| ]] [[Kategooria:Tartu-Maarja kihelkonna looduslikud pühapaigad]] 1qhysgj73g5lba4eb0bvn3e8aa3cq3x 6168312 6168268 2022-07-26T13:56:37Z Ursus scribens 115317 wikitext text/x-wiki {{Suunamine|Toome|Perekonnanime|Toome (perekonnanimi)}} {{Kaart | allikad={{Kaart/OSM|Q62789641}} | tekst=Toomemäe pargi kaart }} [[Fail:Aerial view of Toomemägi, toomkirik and Tartu downtown.webm|pisi|Toomemägi ja toomkirik droonilt. 2021. aasta juuli]] [[Pilt:Tartu Cathedral2 2008.JPG|pisi|[[Tartu toomkirik]] Toomemäel]] '''Toomemägi''' (ka '''Toome''') on looduslik sälkorgudega piiratud neemkõrgendik [[Tartu]] linnas [[Emajõgi|Emajõe]] ürgoru paremal kaldal. Toomemäelt on alguse saanud [[Tartu]] linn. Seal on asunud [[Tartu linnus|Tartu muinaslinnus]] ja [[Tartu piiskopilinnus|piiskopilinnus]], tänapäeval on seal [[Tartu toomkirik]]u varemed ja [[Tartu tähetorn]]. Toomemäest üle vallikraavi jääb [[Kassitoome]] park, kus kunagises linna kruusa- ja liivakarjääris paikneb Kassiorg ehk Toomeorg. Toomemägi koos Kassitoomega on [[looduskaitse]] all, kooslusena väga liigirikas, kaitstud 19,4 hektarise [[looduspark|looduspargina]] ning osa [[Tartu vanalinna muinsuskaitseala]]st.<ref name="keskkonnaportaal" /> == Ajalugu == Arvatakse, et millalgi 6.–8. sajandil tekkis Toomemäele varaseim eestlaste muinas[[linnus]] – [[Tarbatu linnus]], millest 11.–12. sajandil kujunes välja muinasmaakonna [[Ugandi]] üks kahest keskusest{{lisa viide}}. Tegu oli tüüpilise teetõkkelinnusega – nimelt oli Toomemäe lähikond (praeguse [[Lai tänav (Tartu)|Laia tänava]] otsa juures) ainus paik, kus [[Võrtsjärv]]est [[Peipsi järv]]e voolava Emajõe kallastele sai rajada aastaringselt läbitava tee. Mujal oli jõgi selleks sobimatute soiste kallastega. [[1030]]. aasta paiku vallutas Tarbatu [[Kiievi-Vene]] suurvürst [[Jaroslav Vladimirovitš]]. Kiievi võim kestis [[1061]]. aastani, mil linnuse vallutasid ja põletasid [[sossolid]].<ref name="tvauri" /> Tarbatu vallutamine [[Riia piiskopkond|Riia piiskopi]] ja [[Mõõgavendade ordu]] väe poolt [[1224]]. aastal oli [[Liivimaa ristisõda|Liivimaa ristisõja]] [[eestlaste muistne vabadusvõitlus|Eesti alal peetud võitluste]] üks olulisemaid sündmusi. Samal aastal rajati [[Tartu linnus|muinaslinnuse]] varemetele kivist [[Tartu piiskopilinnus|piiskopilinnus]] ning Toomemäest sai [[Tartu piiskopkond|piiskopkonna]] keskus. Linnuse lähedale püstitati ka võimas [[Tartu toomkirik]] (tänapäeval varemeis). Toomemägi kannatas [[pildirüüste]] ja [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal. [[Rootsi aeg|Rootsi ajal]] toimusid Toomemäe ümber suuremahulised mullatööd, rajati mitu [[bastion]]i ja nendealust käiku, samuti süvendati mäge ümbritsevat [[vallikraav]]i. [[Pilt:Album von Dorpat, TKM 0031H 15, crop.jpg|pisi|left|[[Vana Anatoomikum]], 1860. [[Louis Höflinger]]i [[litograafia]]]] Praeguse tähetorni kohal asunud piiskopilinnus jäi varemeisse [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal, misjärel selle varemed arvatavasti lammutati ehitusmaterjaliks. Pärast Põhjasõda rajas Vene sõjavägi mäenõlva linnapoolsesse külge püssirohukeldri. [[Tartu ülikool]]i taasasutamise järel [[1802]]. aastal hakkasid Toomemäele kerkima ülikooli ehitised – näiteks klassitsistlik [[Vana Anatoomikum]] ja piiskopilinnuse asukohale [[Tartu tähetorn]]. Toomkiriku varemete kooriruumi osa kohandati [[Tartu Ülikooli Raamatukogu|Tartu ülikooli raamatukoguks]]. Enamik Toomemäest on tänapäeval kaetud pargiga, millele pandi alus samuti 19. sajandil. Samast ajast pärinevad pooleldi kokku varisenud tehis[[grott]] ja ehissillake. Nii ülikooli hoonete kui ka Toomemäe tollasel kujundamisel on olulist rolli mänginud arhitekt [[Johann Wilhelm Krause]] tegevus. 19. sajandi lõpust ja 20. sajandi algusest pärinevad kaks jalakäijate silda: [[Inglisild|Ingli]]- ja [[Kuradisild]]. Toomkirikust ida pool asub seal arvatavasti juba keskajal asunud [[kaev]], mille J. W. Krause lasi puhastada ja varustada veetõsteseadega. Krause ehitatud rajatis pole säilinud. 1861. aastal uuendas arhitekt [[Karl Rathaus]] kaevu raketise ja ehitas selle ümber [[tuudorstiil]]is [[Toomemäe kaevumajake|kaevumajakese]], mis on tänaseni alles. [[Pilt:Rotundan Rotund.jpg|pisi|[[Kohvik Rotund]]]] Tänapäeval tegutseb toomkiriku restaureeritud osas [[Tartu Ülikooli ajaloo muuseum]], tornidesse on rajatud vaateplatvormid. Endise [[sünnitusmaja]] hoonesse on kolinud [[Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskond]]. Vana Anatoomikum on 2013. aasta suve seisuga restaureerimisel, misjärel sinna asub järel Tartu Ülikooli teaduse populariseerimise keskus. Tähetorn tegutseb teadusmuuseumi ning hobiastronoomia keskusena. Endise sõjaväehaigla hoones paikneb praegu [[Riigikohus]]. Kesklinna poolsel nõlval seisvas kunagises [[Ado Grenzstein]]i majas tegutses pikka aega [[Tartu mänguasjamuuseum]], mis nüüdseks on kolinud Lutsu ja Jakobi nurgale; [[Grenzsteini maja]]st on saanud taas elumaja. Mäe nõlva sisse ehitatud püssirohukeldris tegutseb [[Püssirohukelder|sellenimeline restoran]]. Uushooneid pole Toomemäele viimastel aastakümnetel kuigivõrd rajatud, ainus on 1990. aastatel toomkiriku lähedale ehitatud kohvik Rotund. == Mälestusmärgid == Monumentidest paiknevad seal [[Kristjan Jaak Petersoni monument|Kristjan Jaak Petersoni]], [[Villem Reimani monument|Villem Reimani]], [[Karl Ernst von Baeri monument|Karl Ernst von Baeri]], [[Ernst Bergmanni monument|Ernst Bergmanni]] ja [[Friedrich Robert Faehlmanni monument|Friedrich Robert Faehlmanni]] kujud, samuti [[Friedrich Georg Wilhelm Struve monument|Friedrich Georg Wilhelm Struve]] ja [[Johan Skytte monument]] ning ülikooli raamatukogu esimese direktori [[Karl Morgenstern]]i aia, nn [[Area Morgensterniana]] tähis. Toomemäel asub ka [[Toomemäe ohvrikivi]], mille autentsus ja päritolu on teadmata. <gallery> Toomemäe park K.E.v.Bear mai2 2014 034.jpg|[[Karl Ernst von Baeri monument]] Peterson Kristjan-Jaak monument Tartus.jpg|[[Kristjan Jaak Petersoni monument]] Toomemäe park Willem Reiman mai2 2014 018.jpg|[[Villem Reimani monument]] Monument to Ernst von Bergmann.JPG|[[Ernst Bergmanni monument]] Anatomical Theatre, Tartu.JPG|[[Friedrich Robert Faehlmanni monument]] Johan Skytte monument Toomemäel.jpg|[[Johan Skytte monument]] </gallery> ==Toomemägi eesti kultuuriloos== 19. sajandil laialdaselt tõeseks peetud, kuid tõestamata hüpoteesi järgi oli Toomemägi enne Tartu toomkiriku ehitamist eestlaste pühapaik või hiiemägi. See hüpotees võib olla mõjutanud ka [[Toomemäe ohvrikivi]] identifitseerimist ohvrikivina, kuigi seda toetavaid muid arheoloogilisi ega folkloorseid allikaid ei ole.<ref>Andres Tvauri 2001. Muinas-Tartu. Uurimus Tartu muinaslinnuse ja asula asustusloost. Tallinn, Tartu: Ajaloo Instituut, Tartu Ülikool, lk 74-75.</ref> [[Friedrich Robert Faehlmann]]i kunstmuistend "[[Vanemuise laul]]" (''"Wannemunne's Sang"'') esitab väite, et Toomemäel kasvas püha hiis, justkui vaieldamatu üldtunnustatud tõsiasjana: ''“Da kam nun Alles zusammen, was Leben un Odem hatte, um unsern Domberg herum, auf dem ein heiliger Hain stand.”'' ("Siis tulid kõik kokku, kel elu ja hing sees, meie Toomemäele, kus püha hiis kasvas.")<ref>Friedrich Robert Faehlmann 1840. Esthnische Sagen. Verhandlungen der Gelehrten Esthnischen Gesellschaft zu Dorpat 1(1), lk 40.</ref> Toomemägi (ka Taaramägi või Taarapaik) on ka üks väheseid [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]]i eeposes "[[Kalevipoeg]]" mainitud looduslikke pühapaiku, mille asukoht on identifitseeritav.<ref>Ott Heinapuu. Eesti looduslikud pühapaigad suulises ja kirjalikus kultuuris „Kalevipoja” näitel. Keel ja Kirjandus 2019, nr 4, lk 270.</ref> [[Pilt:Tartu Tähetorn oktoobris 2012.JPG|pisi|[[Tartu tähetorn]] ]] ==Vaata ka== *[[Uppsala tänav]] *[[Kohvik Rotund]] *[[Tartu toomkirik]] *[[Riigikohus]] *[[Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut]] *[[Tartu tähetorn]] *[[Vana Anatoomikum]] ==Galerii== <gallery> Toomemägi.JPG|Toomemäe park Püssirohukelder entrance.jpg|[[Püssirohukelder]] Lossi 36 õppehoone küljelt.JPG|Lossi 36 õppehoone küljelt Supreme Court of Estonia, 2014.JPG|Riigikohtu hoone Bridge in the park.jpg|Ehissild pargis Toomemägi_kevadel.jpg|Toomemäe [[Vallikraavi tänav]]a poolne allee kevadel Tartu Toomemäe trepid Baeri ja Oru tänava nurgal, 20. september 2011.jpg|Toomemäele iseloomulikud trepid Baeri ja Oru tänava nurgal Tartu asv2022-04 img11 Toomemägi.jpg|[[Toomemäe kaevumajake]] </gallery> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="keskkonnaportaal">{{Netiviide |url=https://keskkonnaportaal.ee/register/protected-nature-object/7352171 |pealkiri=Toomemäe park |väljaanne=Keskkonnaportaal}}</ref> <ref name="tvauri">[[Andres Tvauri]]. [http://www.arheo.ut.ee/EA4_Tvauri_2012.pdf Rahvasterännuaeg, eelviikingiaeg ja viikingiaeg Eestis, Estonian Archaeology 4, Tartu 2012.] Lk 30–31</ref> }} == Välislingid == {{Commons|Category:Toomemägi}} {{Vikitsitaadid}} *[http://www.estonia360.ee/tartu_toomemagi/ Toomemäe 360° aeropanoraam / aerofoto.] {{koord}} [[Kategooria:Toomemägi| ]] [[Kategooria:Tartu-Maarja kihelkonna looduslikud pühapaigad]] obc70zenzx91s78pg6366vfghie3o5e Oskar Luts 0 15053 6168667 6135858 2022-07-27T10:56:55Z Kopo25 5046 /* Perekond */ Valentina Luts infot juurde wikitext text/x-wiki {{See artikkel|kõneleb eesti kirjanikust; advokaadi kohta vaata artiklit [[Oskar Lutz]].}} {{Persoon | Nimi = Oskar Luts | Taustavärv = | Pilt = Oskar Luts.jpg | Pildisuurus = 200px | Pildi info = | Sünninimi = | Sünniaeg = {{Sünniaeg|1887|01|7}} | Sünnikoht = [[Järvepera]] küla, [[Palamuse kihelkond]] | Surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1953|03|23|1887|01|7}} | Surmakoht = [[Tartu]] | Rahvus = [[eestlased|eestlane]] | a1 = Elukutse | a2 = kirjanik, farmatseut | b1 = Alma mater | b2 = [[Tartu Ülikool]] | c1 = Tuntumad teosed | c2 = "[[Kevade]]"<br>"[[Suvi (Luts)|Suvi]]"<br>"[[Sügis (Luts)|Sügis]]" | d1 = Abikaasa | d2 = Valentina Luts (1892–1982) | e1 = Lapsed | e2 = [[Georg Luts]] (1918–2004) | f1 = | f2 = | g1 = | g2 = }} '''Oskar Luts''' ([[7. jaanuar]] [[1887]] <small>([[Juliuse kalender|vana kalendri]] järgi 26. detsember 1886)</small> [[Järvepera]] küla, [[Palamuse kihelkond]] – [[23. märts]] [[1953]] [[Tartu]]) oli eesti kirjanik ja [[farmatseut]]. Lutsu tuntuimad teosed on [[Paunvere]] alevit kirjeldav nn Tootsi-lugude sari: "[[Kevade]]" (1912–1913), "[[Suvi (Luts)|Suvi]]" (1918–1919) ja "[[Sügis (Luts)|Sügis]]" (1938, 1988). Kirjandusteadlane [[Janika Kronberg]] nimetab veebientsüklopeedias [[Estonica]] Lutsu 20. sajandi alguse eesti kirjanduse "kõige prominentsemaks prosaistiks".<ref name="2PDY0" /> Luts on tuntud eelkõige rahvaliku [[Realism (kirjandus)|realistliku]] proosa poolest, milles ta lõi ilmekaid varjundirohkeid olupilte. Kirjandusteadlase [[Heino Puhvel]]i sõnul on Lutsu stiilile omased "[[huumor]] ja [[sentimentalism|sentimentaalne]] pehmus", mis annavad ta realismile "leebe varjundi". "Seepärast on O. Lutsu nimetatud ka sentimentaalseks realistiks."<ref name="Puhvel144" /> Leebe huumori ja sentimentaalsuse tõttu on Lutsu sageli võrreldud ka [[Charles Dickens]]iga, ehkki Luts pole pikemaid romaane kirjutanud.<ref name="estinst" /> [[Pilt:Nikolai Triik TKM 1552B.jpg|pisi|Oskar Luts. [[Nikolai Triik|Nikolai Triigi]] söejoonistus, [[1928]]]] Oskar Lutsu põhiteosteks kujunes nn Tootsi-lugude sari. Sellesse kuuluvad lühiromaanid või jutustused "[[Kevade]]", "[[Suvi (Luts)|Suvi]]" ja "[[Sügis (Luts)|Sügis]]", samuti jutustused "Tootsi pulm" ja "Argipäev". Postuumselt ilmunud "[[Talve]]" autorsus on kaheldav, ehkki mitte välistatud. Sarja ühendavad koht – väljamõeldud, kuid suuresti [[Palamuse]]ga sarnanev Paunvere – ja korduvad tegelased, kes "Kevades" käivad alles kihelkonnakoolis. Mitmed Lutsu tegelased – [[Joosep Toots]], [[Arno Tali]], [[Raja Teele]], [[Jorh Adniel Kiir]], [[Tõnisson (Luts)|Tõnisson]], kellamees [[Lible]], köster [[Julk-Jüri]], [[õpetaja Laur]] – on saanud rahvuslikeks [[arhetüüp]]ideks, nende järgi on nimetatud preemiaid ja institutsioone. Tootsi-lugude sari on sulandunud ühte neist tehtud filmidega: "[[Kevade (film)|Kevade]]" (1970), "[[Suvi (film)|Suvi]]" (1976), "[[Sügis (film)|Sügis]]" (1991), "[[Talve (film)|Talve]]" (2020). Samas avaldas Luts ka jutustusi ja näidendeid. Jutustuste seast tõuseb esile linna [[agul]]ielu kujutav tsükkel: "Andrese elukäik" (1923), "Õpilane Valter" (1927), "Pankrot" (1927), "Udu" (1928), "[[Tagahoovis]]" (1933) ja "Vaikne nurgake" (1934). Heino Puhvel kirjeldab neid kui jutustusi "vaeste ja positsioonita inimeste eluraskustest, neis domineerib pessimistlik põhiheli, sagedane on peategelaste saatuse nurjumine, eluraskustele allajäämine või moraalne nüristumine. Lutsu huumor on neis jutustustes muutunud nukraks ja omandab ainult harva rõõmsa varjundi."<ref name="Puhvel145" /> Näidendeist menukaim on "[[Kapsapea]]" (1913), mida on korduvalt lavastatud, samuti on selle ainetel valminud [[Kapsapea (multifilm)|samanimeline multifilm]]. Populaarsed olid Lutsu [[följeton]]id, mille tegelastest tuntuim on [[Karl Martin Uhhuu]]. Tänini loetakse Lutsu mälestuste sarja, lastejuttudest populaarseim on aga "[[Nukitsamees]]", millest valmis [[Nukitsamees (film)|samanimeline film]] [[1981]]. aastal režissöör [[Helle Karis]]e käe all. Lutsu populaarsus ja rahvalikkus on teinud talle karuteeneid, akadeemilises kirjandusteaduses on ta jäänud "tõsisemate" kirjanike varju. Nii näiteks pole 2001. aasta "Eesti kirjandusloos" Luts pälvinud eraldi peatükki (erinevalt näiteks [[Ernst Peterson-Särgava]]st ja [[Juhan Sütiste]]st), vaid tema loomingu käsitlus jaotub laiali eri žanride ja perioodide peatükkidesse.<ref name="Eesti kirjanduslugu" /> Kirjandusringkondade üleolevat suhtumist Lutsu on kajastanud ka [[Mihkel Mutt]] romaanis "[[Elu allikad]]". == Elukäik == [[Pilt:Oskar Lutsu (1887-1953) haud.JPG|pisi|Oskar Lutsu haud ja [[Oskar Lutsu hauamonument|hauamonument]] [[Tartu]]s]] * [[1894]] Õppis [[Änkküla]] külakoolis. * [[1895]]–[[1899]] [[Palamuse]] kihelkonnakool. * [[1899]]–[[1902]] [[Tartu Reaalkool]]. * [[1903]]. aastast töötas apteekriõpilasena Tartus ja [[Narva]]s, alates [[1908]] [[Tallinn]]as ja [[Peterburi]]s. * [[1911]]–[[1914]] õppis [[Tartu Ülikool]]is rohuteadust, algul [[vabakuulaja]]na. * 1915–1918 võttis [[Farmatseut|farmatseudina]] osa [[Esimene maailmasõda|Esimesest maailmasõjast]] [[Pihkva]]s, [[Varssavi]]s, [[Dvinsk]]is, [[Vilnius]]es ja [[Vitebsk]]is, samal perioodil ka abiellus. * [[1919]]–[[1920]] töötas ülikooli raamatukogus, seejärel raamatupoepidajana. * [[1922]]. aastast oli kutseline kirjanik Tartus. * [[1941]] sai temast Eesti NSV esimene [[personaalpension]]är. * 1941–1944 oli Luts üks väheseid eesti kirjanikke, kelle teostest ilmusid kordustrükid (kokku 5, sealhulgas "Vanasti", "Pikem peatus" ja "[[Kevade]]"; viimane parandustega, näiteks Tõnissoni terava repliigita sakslaste pihta).<ref name="Signe Pärt" /> * [[1945]] anti talle [[Eesti NSV]] esimene [[Eesti NSV rahvakirjanik]]u aunimetus. * [[1946]] pälvis ta [[Tööpunalipu orden]]i. Oskar Luts on maetud Tartu [[Pauluse kalmistu]]le.<ref name="E1vAY" /> ==Perekond== Oskar Luts oli Hindrik ja Leena Lutsu esimene laps. Ta sündis 7. jaanuari ööl 1887. aastal Posti talu saunas [[Järvepera]] külas [[Palamuse]] kihelkonnas Tartumaal.<ref name="nUgMe" /> Tema noorim vend oli hilisem filmioperaator ja filmilavastaja [[Theodor Luts]]. Lutsu abikaasa Valentina Luts sündis 12. veebruari 1892 aastal [[Minsk|Minskis]]. (1892–1982), neiupõlvenimega Krivitskaja, oli pärit [[Viciebski kubermang]]ust. Valentina isa Simeon oli rahvuselt [[valgevenelased|valgevenelane]], kes töötas [[Vitebsk]]i politseipristavina, ning ema Anna oli rahvuselt [[poolakad|poolatar]].<ref name="Lõhmus" /><ref name="Kull" /> Kui Valentina oli 5 aastane, siis suri ta isa. Emal jäi järele 5 alaealist last. Raske majandusliku olukorra tõttu pidi Valentina hakkama noorelt töötama ja sellepärast jäi tal ka keskkool lõpetamata. Töötas [[Viciebsk]] linnas Raudteede valitsuses kontoriametnikuna.<ref>{{Netiviide|autor=Meeli Väljaots|url=https://elu24.postimees.ee/7569939/elu25-naine-klassiku-korval-oskar-lutsu-valgevene-prouast-valentinast|pealkiri=ELU25 ⟩ Naine klassiku kõrval: Oskar Lutsu valgevene prouast Valentinast|väljaanne=Postimees|aeg=22. juuli 2022}}</ref> Oskar ja Valentina abiellusid 2. juuli ([[vkj]]) 1917 [[Viciebsk]]is ning nende poeg [[Georg Luts]] sündis 11. aprillil 1918 veel seal.<ref name="Kull" /> Perekond tuli varasügisel 1918 Eestisse. == Looming == ===Varane looming=== Oskar Lutsu kirjanduslik tee algas luuletajana, kui [[1907]]. aastal avaldati [[Postimees|Postimehes]] tema esimene teos, milleks oli luuletus "Elu". Esialgselt avaldas Luts oma tööd pseudonüümi Toomas Oskari (Thomas Oskary) all.<ref name="Roos" /> Viljakam aasta oli 1908, kui Luts tõlkis [[Päevaleht (1905)|Päevalehele]] saksa kirjaniku Hartwiga romaani ja kirjutas mitu jutustust. Mõningane paus tuli sisse 1909–1911, mida võib põhjendada [[ajateenistus]]ega sõjaväes [[Peterburi]]s. 1911. aastal taas Eestis olles ja [[Tartu Ülikool]]i rohuteadust õppima asudes kirjutas ta valmis näidendi "[[Paunvere]]", mis ilmus küll alles 1913.<ref name="Roos" /> ===Tootsi-lood=== Lutsu esimene ja samas tuntuim teos "[[Kevade]]" ilmus kahes osas aastatel [[1912]]–[[1913]] ning andis edasi koolimälestusi rahvaliku koomikaga koos seda varjundava nukra alatooniga. Sellest kasvas välja Tootsi-lugude sari, mis on laialt tuntud veel tänagi: "[[Suvi (Luts)|Suvi]]" I–II, [[1918]]–1919; "[[Tootsi pulm]]", [[1921]]; "[[Argipäev]]", [[1924]]; "[[Sügis (Luts)|Sügis]]", [[1938]], II osa [[1988]]. Sarja tegevus toimub [[Paunvere]] alevikus, mis sarnaneb paljuski Lutsule tuttava [[Palamuse]]ga. Korduvaist tegelastest on tuntuimad ja populaarseimad need, kes on juhatatud sisse juba "[[Kevade]]s": [[Joosep Toots]], [[Arno Tali]], [[Raja Teele]], [[Jorh Aadniel Kiir]], [[Tõnisson (Luts)|Tõnisson]], aga samuti kohaliku kiriku kellamees [[Lible]] ja köster [[Julk-Jüri]] ning kooliõpetaja [[õpetaja Laur|Laur]] on saanud rahvuslikeks arhetüüpideks, nende järgi on nimetatud preemiaid ja institutsioone. Tootsi-lugude sari on sulandunud ühte neist tehtud filmidega: "[[Kevade (film)|Kevade]]" (1970), "[[Suvi (film)|Suvi]]" (1976), "[[Sügis (film)|Sügis]]" (1991). ===="Kevade"==== {{vaata|Kevade}} Ehkki "Kevade" kirjutamist alustas Luts juba 1907. aastal, jõudis esimesena tema teostest laia publiku ette hoopis [[Vanemuine (teater)|Vanemuise]] teatris lavastatud näidend "Paunvere". 1911. aastal valminud "Kevade" avaldamine ei läinud kergelt: neli kirjastust, sealhulgas [[Noor-Eesti Kirjastus]] ja [[Postimees]], lükkasid "Kevade" tagasi. Luts lasi teose esimese osa trükkida 1912. aastal omal kulul Postimehe trükikojas 2100 eksemplaris. Ehkki esimesed arvustused [[Anton Jürgenstein]]i ja [[A. H. Tammsaare]] sulest olid tagasihoidlikud, muutus raamat lugejate seas üha populaarsemaks. Oma osa oli menus ka asjaolul, et Oskari noorem vend, hilisem filmimees [[Theodor Luts]] töötas sellal Postimehe raamatuäris müüjana ning soovitas raamatut lugejaile. Nii osteti "Kevade" esimest osa 1912. aasta jõululaupäeval Postimehe poest 200 eksemplari. Samal aastal määras [[Eesti Kirjanduse Selts]]i auhinnakomisjon Lutsule "Kevade" eest ergutusauhinnaks 50 rubla. Teise osa avaldas 1913. aastal juba Noor-Eesti Kirjastus, nii nagu ka enamiku Lutsu hilisemaid töid.<ref name="Eerik Teder" /> Ehkki Luts ei pidanud oma koolimälestusi kirjutades nende lugejatena silmas lapsi, võitis "Kevade" juba 1920.–1930. aastatel noorte lugejate tähelepanu. Tänini seisab see kooli kohustusliku kirjanduse nimekirjas, kus sellega tegeldakse juba neljandas klassis.<ref name="Rapid development" /> Raamatu muudavad ajatuks selle värvikad karakterid, rahvalik huumor ja elav tegevustik, mille varjus kirjeldab autor leebelt inimhinge sügavaid tundeid. Seepärast võimaldab "Kevade" üha uusi tõlgendusi ja käsitlusi, eriti seoses teiste kunstivormidega. Korduvalt on teost seatud lavalaudadele:<ref name="Rapid development" /> 1937. aastal lavastas seda esmakordselt [[Andres Särev]]<ref name="Raimu Hanson" /> sõjajärgseil aastail [[Voldemar Panso]] jt.<ref name="Eerik Teder" /> Lutsu enda näidend "Tootsi lood" valmis 1929 ja lavastati Pärnu "Endlas" 1936. Esmakordselt kaaluti "Kevadest" filmi tegemist juba 1926.–1927. aastal, mil Oskar Luts kirjutas oma venna Theodor Lutsu filmikompanii Estonia-Film tarbeks isegi stsenaariumi ("Joosep Toots"). Tookord filmist siiski asja ei saanud,<ref name="Raimu Hanson" /> "Kevade" ainetel valmis [[Kevade (film)|samanimeline film]] alles 1970. aastal režissöör [[Arvo Kruusement|Arvo Kruusemendi]] käe all. See kuulub koos sama režissööri tehtud järgedega nüüdseks vankumatult Eesti kinoklassikasse, mitme põlvkonna jaoks seostuvad Lutsu tegelaskujud just toonaste näitlejatega (nt Toots – [[Aare Laanemets]], Tõnisson – [[Ain Lutsepp]], Lible – [[Kaljo Kiisk]]).<ref name="Rapid development" /> "Kevade" lavastamisest kõneles 1984. aasta muusikaline mängufilm "[[Kevad südames]]" (peaosas noor kontratenor [[Toomas Uibo]]).<ref name="yFruV" /> "Kevade" põhjal on loodud ka ballett.<ref name="Rapid development" /> "Kevade" on ilmunud 21 trükis ja tõlgitud 13 keelde.<ref name="zsVbZ" /> ===="Uusi pildikesi "Kevadest""==== Neli täiendavat juttu "Kevadele", ilmunud Postimehes aastail 1942–1943, raamatuna alles 1995. Kuigi tegevusaja järgnevuses "Kevade" ja "Suve" vahel, valmis Lutsul viimasena kõigist Tootsi-lugudest. ===="Suvi"==== {{vaata|Suvi (Luts)}} "Kevade" lugejamenu ajel jätkas Luts samadest tegelastest kirjutamist. 1918. aastal ilmus "Suve" esimene osa, 1919. aastal teine. Tegevustik neis toimub 6–7 aastat "Kevade" lõpust hiljem, ajaloolises plaanis millalgi enne Vabadussõda. Tuttavad tegelased on jõudnud mehelemineku- või naisevõtuikka. Teose keskmes on [[Joosep Toots]], kes on töötanud Venemaal mõisavalitsejana, saabub sealt tagasi kodutallu Ülesoole ning hakkab mahajäänud talu üles ehitama. Toots konkureerib endise kooliõe [[Raja Teele]] sümpaatia pärast rätsep [[Jorh Aadniel Kiir|Jorh Adniel Kiirega]]. Teele nõudmisel on Kiir valmis isegi senisest elukutsest loobuma ja põllumeheks hakkama. Asjast ei tule aga midagi välja ning pärast vastastikuseid vingerpusse jääb peale ikkagi Toots. "Suve" ja "Tootsi pulma" põhjal valmis 1976. aastal [[Arvo Kruusement|Arvo Kruusemendi]] film, mis kannab samuti pealkirja "[[Suvi (film)|Suvi]]". ===="Tootsi pulm"==== {{vaata|Tootsi pulm}} Nagu pealkirigi ütleb, keskendub raamat [[Joosep Toots]]i ja [[Raja Teele]] pulmale. ===="Argipäev"==== {{vaata|Argipäev (Luts)}} "Argipäevas" (algse pealkirjaga "Äripäev") on fookus [[Jorh Aadniel Kiir|Kiirel]], kes on endiselt vallaline mees ning peab langetama valiku kahe ootamatult [[Paunvere|Paunverre]] saabunud õmbleja [[Juuli Kiir|Juuli]] ja Maali vahel. [[Jorh Aadniel Kiir|Kiir]] abiellub Juuliga, ent viskab silma ka Maalile. Ühtaegu kirjeldab teos [[Raja Teele]] ja [[Joosep Toots]]i abieluprobleeme, mis viivad ajutise lahkukolimiseni. ===="Sügis"==== {{vaata|Sügis (Luts)}} "Sügise" esimene osa avaldati juba 1938. aastal, teine osa ilmus ent raamatuna alles 50 aastat hiljem, 1988. Aasta varem, Lutsu juubeliks ilmus “Sügis 2” ajakirjas Looming 1/87. Osa sellest avaldas Luts küll juba [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]] aegsetes ajalehtedes järjejutuna. Raamat käsitleb tegelaste keskiga [[Vabadussõda|Vabadussõja]]-järgsetel aastatel. Peamine süžeeliin keskendub rätsepmeister [[Jorh Aadniel Kiir|Kiire]] suhetele õmblejannade [[Juuli Kiir|Juuli]] ja [[Maali]]ga ning tema talupidamispüüdlustele. "Sügise" põhjal tehtud [[Sügis (film)|samanimeline film]] (1991) jäi ka Arvo Kruusemendi filmisarjas viimaseks. ===="Talve"==== {{vaata|Talve}} Juba 1939. aasta 10. märtsi [[Uudisleht|Uudislehes]] lubas Luts lugejaile lasta samal aastal välja kaks raamatut, üks neist pidi olema sarja viimane osa "Talve". Raamat siiski ei ilmunud. 1994. aastal avaldas Tartu kirjastus Ilmamaa Oskar Lutsu pealkirjaga "Talve", mille väidetavalt oli käsikirjast ümber kirjutanud kirjandushuviline [[Arnold Felix Karu]]. Raamatu autorsuse ümber puhkes ajakirjanduses diskussioon. Kirjanduskriitik [[Maie Kalda]] hinnangul oli avaldatud teose 228 lehekülje pikkusest tekstist puhast Lutsu 4, moonutatud, ehkki võimalikku Lutsu 115, [[Arnold Felix Karu|Arnold Karu]] otsest omaloomingut 94 ning raskesti määratletavat materjali 15 lehekülge.<ref name="Signe Pärt" /> 2019. aastal valmis teose põhjal film "Talve", mille lavastas [[Ergo Kuld]]. ===Näidendid=== Menukaks osutusid Lutsu realistlikud lühikomöödiad ("[[Paunvere]]", "[[Kapsapea]]", "Ärimehed"), mis ilmusid kõik 1913. aastal. Vahelduv edu saatis tema romantilis-sümbolistlikke draamasid ("Laul õnnest", 1913; dramaatilised visandid "Sinihallik" ja "Sootuluke", 1919). Oma esimeses näidendis "Paunvere" kirjeldas Luts 1910. aastal valminud Palamuse seltsimaja ehitust.<ref name="UsvXk" /> Lutsu populaarseim ja tuntuim draamateos on kahtlemata "[[Kapsapea]]", mida kirjandusloolane [[Ants Järv]] iseloomustab nii: "... "Kapsapää" (1912) on eesti näitekirjanduse parim ühevaatuseline komöödia."<ref name="EKL150" /> ===Jutustused=== Emotsionaalselt tihe on traagilise elutundega, sümbolistlike sugemetega proosa ("Kirjutatud on ...", 1914, hilisemais trükkides "[[Soo (raamat)|Soo]]"; "Kirjad Maariale", 1919; "Karavaan", 1920). Lutsu [[proosa]]loomes leidub ka sentimentaal-[[Naturalism|naturalistlikku]] linnaainest: süžee ja tüübistik on lähedased nõtke psüühikakujutusega jutustustes noorukeist ("Andrese elukäik", [[1923]]; "Õpilane Valter", [[1927]]; "Väino Lehtmetsa noorpõlv", [[1935]]), melodramaatika ühendab Lutsu [[moraal]]i- ja [[karskus]]eteemalisi jutustusi ("Iiling", 1924; "Olga Nukrus", [[1926]]; "Udu", [[1928]]; "Pankrot", [[1929]]) ning tragikoomika ja [[grotesk]] agulielust kõnelevaid jutustusi ("[[Tagahoovis]]", [[1933]]; "Vaikne nurgake", [[1934]]). ===Mälestused=== Oskar Luts avaldas [[1930]]–[[1941]] ka "Mälestuste" sarja, milles oli kokku 13 köidet (sh "Vanad teerajad" 1930, "Talvised teed" ning "Läbi tuule ja vee" [[1931]], "Vaadeldes rändavaid pilvi", [[1932]]). Parimaiks neist peetakse viit esimest köidet, mis käsitlevad huumori ja nostalgiaga tema lapsepõlve ja kooliaastaid.<ref name="estinst" /> Lutsu mälestused elasid üle uue populaarsuslaine 1980. aastatel, mil neist hakkasid ilmuma kordustrükid: "Mälestusi" 1982, "Vaadeldes rändavaid pilvi" 1984 jt. 2010. aastal ilmusid "Eesti mälu" raamatusarjas uuesti "Ladina köök. Mälestusi VI" (1934) ja "Kuningakübar. MälestusiVII" (1935). Esimene neist kajastab aastaid 1902–1905 Tartus, teine aga sõjaväeteenistuse ajal Peterburis farmatseudina töötamist aastatel 1909–1911. <ref>{{Raamatuviide|autor=Oskar Luts|pealkiri=Ladina köök. Kuningakübar|aasta=2010|koht=|kirjastus=Eesti Päevalehe AS|lehekülg=}}</ref> ===Vested, lastekirjandus, tõlked=== Lutsu sulest ilmus rohkesti [[följeton]]e ja [[veste]]id (kogud "Kirjamapp", 1924; "Vana kübar", [[1927]]; ja "Kuidas elate?", 1930), lastenäidendeid ("Ülemiste vanake", 1919) ja -jutte ("[[Nukitsamees]]" ja "Inderlin", mõlemad 1920), pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] jutustuse "Jüri Pügal" ([[1945]]), följetone ja tõlkeid [[vene keel]]est. Üks Lutsu esimesi tõlkeid oli [[Nikolai Gogol]]i "[[Revident (Gogol)|Revident]]" pealkirjaga "Rewisor" 1916. aastal (kaastõlkija [[Ants Simm]]); pärast sõda tõlkis ta muuhulgas [[Aleksander Kuprini]] teoseid.<ref name="Kg8Ec" /> Samas avaldas Luts ka jutustusi ja näidendeid. Jutustuste seast tõuseb esile linna [[agul]]ielu kujutav tsükkel: "Andrese elukäik" (1923), "Õpilane Valter" (1927), "Pankrot" (1927), "Udu" (1928), "[[Tagahoovis]]" (1933) ja "Vaikne nurgake" (1934). Heino Puhvel kirjeldab neid kui jutustusi "vaeste ja positsioonita inimeste eluraskustest, neis domineerib pessimistlik põhiheli, sagedane on peategelaste saatuse nurjumine, eluraskustele allajäämine või moraalne nüristumine. Lutsu huumor on neis jutustustes muutnud nukraks ja omandab ainult harva rõõmsa varjundi."<ref name="Puhvel145" /> Näidendeist menukaim on "[[Kapsapea]]" (1913), mida on korduvalt lavastatud, samuti on selle ainetel valminud [[Kapsapea (multifilm)|samanimeline multifilm]]. Populaarsed olid Lutsu [[följeton]]id, mille tegelastest tuntuim on [[Karl Martin Uhhuu]]. Lastejuttudest populaarseim aga "[[Nukitsamees]]", millest valmis [[Nukitsamees (film)|samanimeline film]] [[1981]]. aastal režissöör [[Helle Karis]]e käe all. [[Pilt:Riia 38, Tartu 1.JPG|pisi|Maja [[Tammelinn]]as [[Tartu]]s, kus aastail 1936–1953 elas Oskar Luts. 1964. aastast asub seal [[Oskar Lutsu majamuuseum]]]] ==Mõju Eesti kultuuris== Oskar Lutsu teosed on mõjutanud ka eesti keelepruuki. Arvukalt on tsiteeritud ja parodeeritud "Kevade" alguslauset: "Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud." Levinud on nii teisedki Lutsu tegelaste repliigid – "Mis kinni ei jää, saab kinni löödud!" – "Oleks ma teadnud, et sa tuled, ma oleks kodust ära läinud." – "Mis sul seal kodus on?" "Lilled. Heinamaa. Päikesepaiste." – kui ka fraasid nagu "[[Damaskuse teras|tamasseri raud]]" ja "Lible tegi, Lible tegi!". Suuresti teatakse neid siiski filmide järgi. ===Mati Undi Lutsu-lavastused=== Lutsu teoste põhjal on sündinud terve rida raamatuid, näidendeid ja filme, nende sündmustikule ja tegelastele on Eesti kultuuris ohtralt viiteid. Nende kõrval on loodud Lutsu-mõjulisi teoseid ka laiemalt kui ühe tema teose tõlgendamise piires. Selliste hulka kuuluvad [[Mati Unt|Mati Undi]] lavastused "Täna õhtul kell kuus viskame lutsu" ([[Eesti Draamateater]], 1998; avaldatud kogumikus "Huntluts"), "Kapsapea ja Kalevi kojutulek" ([[Tallinna Linnateater|Eesti NSV Riiklik Noorsooteater]], 1983), "Raha!" (aluseks lühinäidendid "Pärijad" ja "Onu paremad päevad") ning "Inimesed saunalaval" ([[Von Krahli Teater]], 1999; samuti kogumikus "Huntluts"). Neist viimase ainetel omakorda on [[Andres Maimik]] teinud samanimelise filmi.<ref name="eoWir" /><ref name="kdi9C" /> "Need teosed on nn Vooremaa eksistentsialism – katse näha inimolu [[sisyphos]]likku kulgu [[vooremaa]]laste, eeskätt Oskar Lutsu tegelaste, aga ka iseenda kaudu," on Undi Lutsu-lavastusi iseloomustanud kriitik [[Kalev Kesküla]]. "Unt tajus Lutsu kosmoses olemise põhja ja see põhi oli temale – kah vooremaalasele – tuttav. /---/ Nii et olles maailmamees, on Unt paratamatult ka vooremaalane ning oma Lutsu ja Tammsaare lavastamise hulluses ka rahvuskirjanik. Luts ja Tammsaare on minu rahvuse asi, on ta öelnud. Ja et neil on Lutsuga ühine saladus – rahvus."<ref name="sDIEn" /> Lutsu 125. sünniaastapäeva tähistas Vanemuise teater Undi "Täna õhta kell kuus viskame Lutsu" uuslavastusega "Huntlutsu", mille lavastas [[Ingo Normet]].<ref name="1IjrW" /> "Kiire ja Tootsi aastakümnetepikkune võitlus ja võistlus küll maa, küll naise, küll tõe ja õiguse eest, tunneb eesti kirjanduses vaid ühte vastet – [[Andres Paas|Andrese]] ja [[Oru Pearu|Pearu]] maadejagamist," võrdles [[Ingo Normet]] Lutsu ja [[A. H. Tammsaare|Tammsaaret]]. "Unt on kirjutanud: "Tammsaare ja Luts põle mitte ilmaasjata meie tähtsaimad kirjanikud. Miskit väga salajast peitub neis." Ja Mati Undis ka."<ref name="06Z1L" /> == Mälestuse jäädvustamine == [[Pilt:Lutsu sammas Tartus apr 2010.jpg|pisi|[[Oskar Lutsu ausammas|Oskar Lutsu mälestussammas Tartus]]]] * Oskar Lutsule on püstitatud mälestusmärke, neist esimene 1954. aastal [[Oskar Lutsu hauamonument|hauamonumendina]] (autorid [[Martin Saks]] ja [[Endel Taniloo]]). 1987. aastal püstitati talle Tartusse [[Emajõgi|Emajõe]]-äärsesse [[Vabaduse puiestik]]ku [[Oskar Lutsu ausammas|mälestussammas]] (autor [[Aulin Rimm]], arhitekt [[Allan Murdmaa]]). Tema järgi on nimetatud [[Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium]], [[Tartu Linnaraamatukogu|Tartu Oskar Lutsu nimeline Linnaraamatukogu]] (1987. aastast, varem Nikolai Gogoli nimeline) ja [[Oskar Lutsu tänav (Palamuse)|Oskar Lutsu tänav]] Palamusel. Aastail 1958–1987 kandis (Oskar) Lutsu tänava nime Tartus ka varasem ja hilisem [[Näituse tänav (Tartu)|Näituse tänav]]. * 1964. aastast tegutseb Tartus Lutsu 1936. aastal ehitatud majas Riia tänaval [[Oskar Lutsu majamuuseum]], [[1987]], aastast aga [[Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum|O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum]] [[Palamuse]]l. * 1987. aastast antakse Palamusel välja [[Oskar Lutsu huumoripreemia]]t. Selle esimene laureaat oli [[Priit Aimla]]. * Korduvalt on toimunud Oskar Lutsule pühendatud [[kirjandusteadus]]likke konverentse, näiteks 1977. aastal tema 90. ja 2012. aastal 125. sünniaastapäeva puhul. * 7. jaanuaril 2012 tähistas [[Google]] oma eestikeelsel veebilehel Oskar Lutsu 125. sünniaastapäeva "Kevade"-teemalise [[Google'i logo|Google'i erilogoga]].<ref name="CHmih" /> == Tunnustus == * [[1941]] [[personaalpension]]är * [[1945]] [[Eesti NSV rahvakirjanik]] * [[1946]] [[Tööpunalipu orden]] == Vaata ka == * [[Oskar Lutsu teoste loend]] ==Viited== {{viited|1=2|allikad= <ref name="2PDY0">[http://www.estonica.org/en/Culture/Literature/Seeking_the_contours_of_a_%E2%80%98truly%E2%80%99_Estonian_literature/ "Seeking the contours of a ‘truly’ Estonian literature"], 2002–09 (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="Puhvel144">Heino Puhvel "Oskar Luts (1887–1953)" Rmt: "Eesti kirjandus X klassile" Tallinn: Valgus, 1983, lk 144</ref> <ref name="estinst">[http://old.estinst.ee/historic/literary/autumn98/07luts.htm Oskar Luts]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} [[Eesti Instituut|Eesti Instituudi]] kodulehel (inglise keeles) (vaadatud 8. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="Puhvel145">Heino Puhvel "Oskar Luts (1887–1953)" Rmt: "Eesti kirjandus X klassile" Tallinn: Valgus, 1983, lk 145</ref> <ref name="Eesti kirjanduslugu">[[Epp Annus]], [[Luule Epner]], [[Ants Järv]], [[Sirje Olesk]], [[Ele Süvalep]], [[Mart Velsker]] "Eesti kirjanduslugu" Tallinn: Koolibri, 2001</ref> <ref name="Signe Pärt">Signe Pärt [https://static-pdf.aripaev.ee/a0FeQs80CE0GV47ZftTPpM6CZ8M.pdf "Oskar viskas Lutsu"] Äripäeva lisa "Visoon", lk 42, 30.11.2004 (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="E1vAY">[http://www.tartu.ee/?page_id=1443&lang_id=1&menu_id=6&lotus_url=http://info.raad.tartu.ee/muinsus.nsf/0/46E8FC8B44060AA4422568D200382CC5 Oskar Lutsu (1887–1953) haud] (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="nUgMe">[https://web.archive.org/web/20160324143424/http://www.kirjanikemuuseumid.ee/kirjanik/oskar_luts Oskar Luts] kirjanikemuuseumid.ee</ref> <ref name="Lõhmus">[[Alo Lõhmus]]. [http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/oskar-lutsu-jareltulijad-on-truud-apteegiteadusele-ning-kirjandusele?id=63668830 "Oskar Lutsu järeltulijad on truud apteegiteadusele ning kirjandusele."] ''[[Maaleht]]'' 22. detsember 2011.3.</ref> <ref name="Kull">Aivar Kull. [http://www.postimees.ee/1431693/georg-lutsu-nahtamatu-elulugu "Georg Lutsu nähtamatu elulugu."] ''[[Postimees]]'' 3. september 2004.</ref> <ref name="Roos">[[Jaan Roos]] [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=646 "O. Lutsu varasem kirjanduslik toodang"] [[Eesti Kirjandus]], nr 1, [[1937]] (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="Eerik Teder">Eerik Teder [http://www.eesti.ca/printarticle.php?id=3320 "Oskar Lutsu "Kevade" sai 90-aastaseks"], 7. jaanuar 2003 (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="Rapid development">Krista Kumberg [http://www.estonica.org/en/Estonian_children%E2%80%99s_literature/Rapid_development_of_children%E2%80%99s_literature/ "Rapid development of children's literature"] Estonica, 2006–2009 (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="Raimu Hanson">Raimu Hanson, [http://www.tartupostimees.ee/693768/oskar-lutsu-kuulus-lause-kadus-kui-tina-tuhka/ "Oskar Lutsu kuulus lause kadus kui tina tuhka"] Postimees, 06.01.2012 (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="yFruV">[http://www.imdb.com/title/tt0475633/plotsummary "Kevad südames"] IMDB-s (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="zsVbZ">[http://www.luts.ee/lugemissoovitus/index.php?option=com_content&view=article&id=231%3Aoskar-luts-looming&catid=51%3Avirtuaalnaeitused&Itemid=120 "oskar luts. looming"] Tartu Linnaraamatukogu kirjandusveeb (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="UsvXk">[http://www.palmuseum.ee/index.php/page_id/5 "Tutvustus"] Palamuse O. Lutsu Kihelkonnamuuseum (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="EKL150">Ants Järv "Näitekirjandus. Kutselise teatri rajamine" – Rmt: [[Epp Annus]], [[Luule Epner]], [[Ants Järv]], [[Sirje Olesk]], [[Ele Süvalep]], [[Mart Velsker]] "Eesti kirjanduslugu" Tallinn: Koolibri, 2001</ref> <ref name="Kg8Ec">[http://tartu.ester.ee/record=b1535668~S1*est Elektronkataloog ESTER] (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="eoWir">[https://archive.today/20120903235909/http://www.lavastajateliit.ee/liige.php?member=22 "Mati Unt"] Eesti Lavastajate Liidu kodulehel (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="kdi9C">Margus Kasterpalu [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?/99/10/16/kultuur.htmXteine "Lutsuviskamine ja higistamine saunalaval"]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Postimees, 16. oktoober 1999 (intervjuu Mati Undiga) (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="sDIEn">Kalev Kesküla [http://www.vanemuine.ee/vooremaa-eksistentsialist "Vooremaa ­eksistentsialist"]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Eesti Ekspress, 30. august 2007 (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="1IjrW">[https://web.archive.org/web/20120117223735/http://www.vanemuine.ee/vanemuine-tahistab-oskar-lutsu-sunniaastapaeva-huntlutsu-etendusega "Vanemuine tähistab Oskar Lutsu sünniaastapäeva "Huntlutsu" etendusega"] Vanemuise pressiteade, 5. jaanuar 2012 (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="06Z1L">[http://www.vanemuine.ee/huntluts "Huntluts"] Vanemuise kodulehel (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="CHmih">[http://www.google.com/doodles/oskar-luts-125th-birthday Oskar Luts' 125th Birthday] Google Doodles</ref> }} == Kirjandus == * Võrgubibliograafia: [[Ene Seppa]], [http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/30652/seppa_ene_2013.pdf?sequence=1&isAllowed=y "Oskar Lutsu bibliograafia" (PDF-failina; ei sisalda filmide ja teatriga seotud materjali; lisatud veebiväljaannete lingid)]. [[Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia]] lõputöö, [[Viljandi]] [[2013]], 206 lk * [[Oskar Urgart]], [[Paul Viiding]], [[Karl August Hindrey]], "Oskar Luts: kirjutisi ta 50. sünnipäeva puhul" Tartu: [[Eesti Kirjanikkude Liit]], 1937 * "Mälestusi Oskar Lutsust" Koostanud [[Meelik Kahu]] ja [[Eerik Teder]]. [[Tallinn]]: [[Eesti Raamat]], [[1966]], 468 lk *[[Juhan Karma]], [[Eerik Teder]] "Palamuse ja Oskar Luts" Tallinn: [[Eesti Raamat]], 1968 (kordustrükid 1970 ja 1975) * "Oskar Luts ja teater" Koostanud [[Heivi Pullerits]]. Tallinn: [[Eesti NSV Kultuuriministeerium]], 1969 * "Oskar Luts". Kirjandusnimestik ning elu ja loomingu ülevaade. Koostanud [[Külliki Tohver]], Tallinn, [[1986]], 144 lk * [[Külliki Kuusk]], [[Liivi Rosenvald]] "Tartu kirjanik Oskar Luts" [[Tartu]]: [[Oskar Lutsu majamuuseum]], [[2005]], 32 lk; ISBN 9949108306 * [[Aivar Kull]] "Oskar Luts. Pildikesi kirjanikupõlvest" Sari [[Eesti kirjanikke]], Tartu: [[Ilmamaa]], [[2007]], 488 lk; ISBN 9789985772010; teine, parandatud trükk samal aastal, ISBN 9789985772508 == Välislingid == {{vikitsitaadid}} {{Commonskat}} * [http://cyclowiki.org/wiki/Оскар_Лутс Oskar Luts] Cyclowikis (vene keeles) * Aivar Kull [http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=58&table=Persons "Oskar Luts (1886–1953)"] Kirjandusmuuseumi kultuuriloolises veebis "Kreutzwaldi sajand" * [[Karl Mihkla]] [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=640 "Oskar Lutsu elust ja loomingust"] [[Eesti Kirjandus]], nr 1, [[1937]] * [[Jaan Roos]] [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=646 "O. Lutsu varasem kirjanduslik toodang"] [[Eesti Kirjandus]], nr 1, [[1937]] * [http://www.luts.ee/lugemissoovitus/index.php?option=com_content&view=article&id=229%3Aoskar-luts-elulugu&catid=51%3Avirtuaalnaeitused&Itemid=120 Oskar Lutsu elulugu] * [http://linnamuuseum.tartu.ee/?m=5 Oskar Lutsu majamuuseum Tartus] * [http://www.palmuseum.ee/ Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum] * Video: telelavastus, Oskar Lutsu "Soo", 1992,[http://arhiiv.err.ee/vaata/soo-1 1. osa]; [http://arhiiv.err.ee/vaata/soo-2 2. osa] ERR arhiiv, instseneerinud [[Priit Pedajas]], lavastaja [[Ain Prosa]] * [http://filmi.arhiiv.ee/audio/434_luts_kevade.mp3 O. Luts loeb Kevadet] * [http://arhiiv.err.ee/vaata/eestimaa-kuulsad-inimesed-luts Знаменитые люди Эстонии (Оскар Лутс), 24. 11. 2009] ETV arhiiv (vene ja osalt eesti keeles, 15 minutit) * [http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=58&page_start=2&table=Persons 147 fotot Kirjandusmuuseum] Kirjandusmuuseum * [[Ilmar Reiman]] [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=26 "Oskar Luts"] Eesti Kirjandus, 1927, nr 6 ja 7 (loetav Kirjandusarhiivi aadressil) * [[Aivar Kull]] [http://archive.is/HKENr "Kaks suurt tartlast: Luts ja Jürgenstein"] Tartu Postimees, 30. märts 1998 * Aivar Kull [http://www.sirp.ee/archive/1999/09.04.99/Kirjand/kirjand1-4.html "Oskar Luts ja kõmuajakirjandus"] Sirp, 9. aprill 1999 * Aivar Kull [http://www.sirp.ee/archive/2000/28.04.00/Kirjand/kirjand1-6.html "Oskar Luts ja nõukogude tsensuur"] Sirp, 28. aprill 2000 * [[Jaan Undusk]] [http://www.epl.ee/artikkel/460292 Eesti lugu: Oskar Luts "Vaikne nurgake"] Eesti Päevaleht, 27. veebruar 2009 * Jaan Undusk [http://www.epl.ee/artikkel/582467 Eesti Mälu: Oskar Luts "Ladina köök", "Kuningakübar"] Eesti Päevaleht, 27. august 2010 * {{ISIK|1956}} * [http://www.filmi.arhiiv.ee/fis/index.php?act=search_detail&a_id=2346&isik=&autor=&esitaja=&string=&pealk=&mark=&mod=3&lang=et&nocache=1368794914 Kirjanik O. Luts 50 aastane (alates 04:48)] * [http://www.filmi.arhiiv.ee/fis/index.php?act=search_detail&a_id=2484&isik=&autor=&esitaja=&string=&pealk=&mark=&mod=3&lang=et&nocache=1368795753 Kirjanik O. Luts oma kodukohas Palamusel] * [http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=29812 Ohvitseride andmekogu] {{B-klassi artikkel}} {{JÄRJESTA:Luts, Oskar}} [[Kategooria:Oskar Luts| ]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti farmatseudid]] [[Kategooria:Eesti humoristid]] [[Kategooria:Eesti majaomanikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli Raamatukogu koosseis]] [[Kategooria:Tartu inimesed]] [[Kategooria:Korporatsioon Fraternitas Liviensise liikmed]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Eesti NSV rahvakirjanikud]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Pauluse kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1887]] [[Kategooria:Surnud 1953]] [[Kategooria:B-klassi artiklid]] f7n24ltwg1633iqft1hjnupawuay0vv Sanskriti keel 0 15067 6168449 6168189 2022-07-26T18:09:02Z Vaher 60454 malli eemaldus wikitext text/x-wiki {{Viitamata}} [[Pilt:Sanskriti-keel.PNG|pisi|Sõna ''sanskrit'' [[devanaagari]] kirjas ja ladina transliteratsioonis]] '''Sanskriti keel''' ehk '''sanskrit''' (lühemalt: ''saṃskṛtam''; sõna-sõnalt 'kokku pandu', 'koostatu'; pikemalt: ''saṃskṛtā vāk'') kuulub [[india keeled|india vanade keelte]] hulka, milles on kirjutatud [[hinduism]]i, [[budism]]i ja [[džainism]]i ajaloolised tekstid. Sanskrit on [[India keeled|india keel]], üks 22-st India ametlikust keelest. Klassikalise sanskriti reeglid sõnastas 4. sajandil e.m.a [[Pānini]] teoses ''[[Aṣṭādhyāyī]]'' ('Kaheksaosaline grammatika'). Sanskriti all ei mõistetud tollal omaette keelt, vaid korrastatud kõneviisi. Sanskriti tundmine märkis haritust ja klassikuuluvust. Selle kõrval olid tavakeeled (''[[prakṛti]]''), millest kujunesid Kesk-India murded. Sanskriti keelega saab seostada [[hindi keel|hindi]] ja [[paali keel]]t. Klassikalisel sanskritil on neli dialekti: ''[[paścimottarī]]'' (Põhja- ja Lääne-India), ''[[madhyadeśī]]'' (Kesk-India), ''[[pūrvi]]'' (Ida-India) ja ''[[dakṣiṇī]]'' (Lõuna-India). Neist kolmel esimesel on algupära ka veedade keeles ning esimest peetakse kõige algsemaks. India keeled on sanskritist saanud oma sõnalise ja grammatilise aluse. Tänapäeva india keeltes on pooled sõnad sanskriti päritolu. Sanskriti keel on tähtis: * õpetlasele, ajaloolasele, ajaloohuvilisele; * lingvistile ja polüglotile (kui algkeel); * filosoofile ja religiooniuurijale; * usklikule, näiteks krišnaiidile; * klassikalise jooga praktiseerijale. Sanskritil on nüüdisajalgi täita [[India]]s sama osa mis [[ladina keel]]el [[keskaeg]]ses [[Euroopa]]s. Sanskrit oli oma vormirikkuse ja selgusega tähtsamaid aluseid, mille najal [[19. sajand]]il loodi indoeuroopa võrdlev keeleteadus. == Tähestik == Sanskriti keele üleskirjutamiseks võib kasutada mitut [[tähestik]]ku: *brahmi, *gupta, *siddham, *devanaagari, *[[ladina transliteratsioon]]. ==Tõlketeoseid== Sanskriti keeles on kirjutatud suur osa [[india kirjandus]]est, millest on eesti keelde tõlgitud mõned tähtteosed: *"Bhagavadgītā", tõlk. L. Mäll (Tartu: Biblio, 2000); *"Südasuutra", tõlk. L. Mäll (Tartu: Lux Orientis, 2005); *"Teemantsuutra", tõlk. L. Mäll (Tartu: Lux Orientis, 2005); *Šāntideva "Bodhitšarjāvatāra", tõlk. L. Mäll (Tallinn: Loomingu Raamatukogu, 1982, nr 3/4); *"Šukasaptati", tõlk. L. Mäll (Tallinn: Loomingu Raamatukogu, 1983, nr 12/13). ====Vaata ka==== *[[Sanskritikeelne kirjandus]] == Kasutatud kirjandus== *[[Andres Herkel|Herkel, Andres]] 2002. "Müüt ja mõtlemine". Tartu. Ilmamaa. ISBN 9985-77-056-0. *[[Linnart Mäll|Mäll, Linnart]] 1998. "Nulli ja Lõpmatuse kohal". Tartu. Ilmamaa. ISBN 9985-821-95-5. *[[Jaan Puhvel|Puhvel, Jaan]] 1997. "Võrdlev mütoloogia". Tartu. Ilmamaa. ISBN 9985-821-23-8. == Välislingid == {{vikipeedia/keel|sa|Sanskritikeelne}} *[http://www.omkarananda-ashram.org/Sanskrit/Itranslt.html Transliteratsioon sanskriti keelele] *[http://www.uni-koeln.de/phil-fak/indologie/tamil/mwd_search.html Sanskriti-inglise sõnastik] [[Kategooria:Sanskriti keel]] dcbzozqrwzg42ungjzy67j1c7n57zri Välismaa filosoofide loend 0 15886 6168565 6156537 2022-07-27T05:59:57Z Andres 5 /* W */ wikitext text/x-wiki {{toimeta|kuup=aprill 2006}} ''Siin on loetletud välismaa [[filosoof]]e. Eesti filosoofe on loetletud [[Eesti filosoofide loend]]is. ''Artiklid üksikute filosoofide kohta kategoriseeritakse kategooria [[:Kategooria:Filosoofid]] alla.'' {{tähed}} ==A== [[Anathon Aall]] - [[Nicola Abbagnano]] - [[Thomas Abbt]] - [[Muḩammad ‘Abduh]] - [[Jakob Friedrich von Abel]] - [[Pierre Abélard]] - [[Abhinavagupta]] - [[Abraham ibn Daud]] - [[David Abram]] - [[Uriel Acosta]] - [[Robert Merrihew Adams]] - [[Adelard]] Bathist - [[Alfred Adler]] - [[Max Adler]] - [[Mortimer Adler]] - [[Theodor Adorno]] - [[Adrastos]] - [[Aetios]] - [[Giorgio Agamben]] - [[Joseph Agassi]] - [[Evandro Agazzi]] - [[Rudolf Agricola]] - [[Agrippa (filosoof)|Agrippa]] - [[Agrippa Nettesheimist]] - [[Aharon ben Eliyyahu Nicomediast]] - [[Mirza Fatali Ahhundov]] - [[Aidesios]] - [[Henry Aiken]] - [[Ainesidemos]] - [[Timo Airaksinen]] - [[Aischines Sphettosest]] - [[Kazimierz Ajdukiewicz]] - [[Ajita Kesakambalī]] - [[Ivan Aksakov]] - [[Konstantin Aksakov]] - [[Jamāl ad-Dīn al-Afghānī]] - [[Alain]] - [[Alain de Lille]] - [[Al-‘Allaf]] - [[Outi Alanko-Kahiluoto]] - [[Abū-l-Ḩasan al-Ash‘arī]] - [[Juan Bautista Alberdi]] - [[Albert Saksimaalt]] - [[Albert Suur]] - [[Hans Albert]] - [[Leon Battista Alberti]] - [[Albinos]] - [[Joseph Albo]] - [[Ingrid Albrecht]] - [[Alcuin]] - [[Igor Aleksejev]] - [[Nikolai Aleksejev (filosoof)|Nikolai Aleksejev]] - [[Jean le Rond d'Alembert]] - [[Alexander Galliast]] - [[Alexander Hales'ist]] - [[Samuel Alexander]] - [[Alexandros Aigaist]] - [[Alexandros Aphrodisiast]] - [[Alexandros Damaskusest]] - [[Alexandros Lykopolisest]] - [[Alexandros Polyhistor]] - [[Alexinos]] - [[Robert Alexy]] - [[Alkinoos (filosoof)|Alkinoos]] - [[Alkmaion]] - [[Lucy Allais]] - [[Ferdinand Alquié]] - [[William Alston]] - [[Louis Althusser]] - [[Amaury]] Viinist - [[Ammonios]] - [[Ammonios Sakkas]] - [[Anacharsis]] - [[Ᾱnandagiri]] - [[Anania Širakatshi]] - [[Anatolios]] - [[Anaxagoras]] - [[Anaxilaos]] - [[Anaximandros]] - [[Anaximenes]] - [[Daniil Andrejev]] - [[Andronikos Rhodoselt]] - [[Dmitri Anitškov]] - [[Julia Annas]] - [[Pavel Annenkov]] - [[Annikeris]] - [[Elizabeth Anscombe]] - [[Canterbury Anselm]] - [[Anselmus]] - [[Antigonos]] - [[Antiochos Askalonist]] - [[Antipatros Tarsosest]] - [[Antipatros Tyrosest]] - [[Antisthenes]] Ateenast - [[Antisthenes Rhodoselt]] - [[Antoni (Hrapovitski)]] - [[Maksim Antonovitš]] - [[Karl-Otto Apel]] - [[Apollonios Kronos]] - [[Apollonios Tyanast]] - [[Kwame Anthony Appiah]] - [[Apuleius]] - [[José Luis López Aranguren]] - [[Archedemos]] - [[Archelaos (filosoof)|Archelaos]] - [[Archytas]] - [[Areios Didymos]] - [[Hannah Arendt]] - [[Arete]] - [[Aristarchos]] Samoselt - [[Aristippos]] Kyrenest - [[Aristobulos]] Aleksandriast - [[Aristokles]] - [[Ariston Aleksandriast]] - [[Ariston Chioselt]] - [[Ariston Keoselt]] - [[Aristoteles]] - [[Aristoteles Mitylenest]] - [[Aristoxenos]] - [[Ārjadeva]] - [[Arkesilaos]] - [[Jacobus Arminius]] - [[David Malet Armstrong]] - [[Antoine Arnauld]] - [[Arnobius]] - [[Jean-Paul Aron]] - [[Raymond Aron]] - [[Nikolai Arsenjev]] - [[Artemi Troitski]] - [[Asanga]] - [[Asklepiades Bithyniast]] - [[Asklepiades Phleiusist]] - [[Asklepiodotos]] - [[Asklepios]] - [[Sergei Askoldov]] - [[Valentin Asmus]] - [[Aspasios]] - [[Pjotr Astafjev]] - [[Carlos Astrada]] - [[Athanasios]] Aleksandriast - [[Athenagoras]] - [[Augustinus]] - [[Aulus Gellius]] - [[John Austin]] - [[John Langshaw Austin]] - [[Richard Avenarius]] - [[Averroes]] - [[Teresa de Avila]] - [[Avvakum]] - [[Kostas Axelos]] - [[Francisco J. Ayala]] - [[Alfred Jules Ayer]] ==B== [[Gracchus Babeuf]] - [[Gaston Bachelard]] - [[Francis Bacon]] - [[Roger Bacon]] - [[Badarajana]] - [[Alain Badiou]] - [[Alfred Baeumler]] - [[Benjamin Bagley]] - [[Maria Baghramian]] - [[Mihhail Bahtin]] - [[Alexander Bain]] - [[Mihhail Bakunin]] - [[Kevin Baldeosingh]] - [[Thomas Baldwin]] - [[Dan Baras]] - [[Jonathan Barnes]] - [[Roland Barthes]] - [[Basilides]] - [[Georges Bataille]] - [[Pafnuti Baturin]] - [[Jean Baudrillard]] - [[Andri Baumeister]] - [[Alexander Gottlieb Baumgarten]] - [[Pierre Bayle]] - [[Umut Baysan]] - [[George Bealer]] - [[Elizabeth Lane Beardsley]] - [[Simone de Beauvoir]] - [[August Bebel]] - [[Lewis White Beck]] - [[Isaac Beeckman]] - [[Vissarion Belinski]] - [[Daniel Bell]] - [[Walter Benjamin]] - [[Jonathan Bennett (filosoof)|Jonathan Bennett]] - [[Daniel Bensaïd]] - [[Jeremy Bentham]] - [[Arthur Bentley]] - [[Nikolai Berdjajev]] - [[Henri Bergson]] - [[George Berkeley]] - [[Isaiah Berlin]] - [[John Desmond Bernal]] - [[Eduard Bernstein]] - [[Ludwig von Bertalanffy]] - [[Corine Besson]] - [[Hakim Bey]] - [[Bhartrihari]] - [[Peter Bieri]] - [[Ágúst H. Bjarnason]] - [[Simon Blackburn]] - [[William Blake]] - [[Maurice Blanchot]] - [[Louis Auguste Blanqui]] - [[Ned Block]] - [[Allan Bloom]] - [[Blossius Cumaest]] - [[Hans Blumenberg]] - [[Jeffrey Blustein]] - [[Jevgeni Bobrov]] - [[Joseph Maria Bochenski]] - [[Jean Bodin]] - [[Hector Boece]] - [[Boëthius]] - [[Boëthius Daakiast]] - [[Boethos Siidonist]] - [[Aleksandr Bogdanov]] - [[Paul Artin Boghossian]] - [[Nicolas Boileau]] - [[Bernard Bolzano]] - [[Bonaventura]] - [[George Boole]] - [[Juri Borev]] - [[Hristo Botev]] - [[Pierre Bourdieu]] - [[Richard Boyd]] - [[Francis Herbert Bradley]] - [[Robert Brandom]] - [[Richard Brandt]] - [[Michael Bratman]] - [[John Francis Bray]] - [[Franz Brentano]] - [[Percy Williams Bridgman]] - [[Brillat-Savarin]] - [[Charles Dunbar Broad]] - [[John Broome]] - [[Constantin Brunner]] - [[Luke Brunning]] - [[Giordano Bruno]] - [[Otto Brusiin]] - [[Bryson Ahhaiast]] - [[Bryson Herakleiast]] - [[Martin Buber]] - [[Henry Thomas Buckle]] - [[Manfred Buhr]] - [[Sergei Bulgakov]] - [[Mario Bunge]] - [[Tyler Burge]] - [[Jean Buridan]] - [[Edmund Burke]] - [[Kenneth Burke]] - [[Arthur Burks]] - [[John Burnheim]] - [[Myles Burnyeat]] - [[Mihhail Butaševitš-Petraševski]] - [[Joseph Butler]] - [[Judith Butler]] - [[Nicholas Murray Butler]] - [[Jakob Böhme]] ==C== [[Pierre Jean Georges Cabanis]] - [[Etienne Cabet]] - [[Calcidius]] - [[Cheshire Calhoun]] - [[Mary Whiton Calkins]] - [[Johann Calvin]] - [[Tommaso Campanella]] - [[Albert Camus]] - [[Georges Canguilhem]] - [[Milič Čapek]] - [[Fritjof Capra]] - [[Thomas Carlyle]] - [[Shalom Carmy]] - [[Rudolf Carnap]] - [[Nancy Cartwright (filosoof)|Nancy Cartwright]] - [[Ernst Cassirer]] - [[Cassius Dionysius Longinus]] - [[Hector-Neri Castañeda]] - [[Manuel Castells]] - [[Cornelius Castoriadis]] - [[Chaitanya]] - [[Alan F. Chalmers]] - [[David Chalmers]] - [[Richard Chalmers]] - [[Houston Stewart Chamberlain]] - [[Pierre Charron]] - [[Cheng Liang]] - [[H. Cherbury]] - [[Roderick Chisholm]] - [[Noam Chomsky]] - [[Niels Egmont Christensen]] - [[Chrysanthius]] - [[Chrysippos]] - [[Alonzo Church]] - [[Patricia Churchland]] - [[Paul Churchland]] - [[Marcus Tullius Cicero]] - [[Emil Cioran]] - [[Hélène Cixous]] - [[Bernhard de Clairvaux]] - [[Andy Clark]] - [[Samuel Clarke]] - [[Thompson Clarke]] - [[Aleksandria Clemens]] - [[William Kingdon Clifford]] - [[Chapman Cohen]] - [[Hermann Cohen]] - [[Gerald A. Cohen]] - [[Vincent Colapietro]] - [[Robin Collingwood]] - [[Giorgio Colli]] - [[Anthony Collins]] - [[Auguste Comte]] - [[Étienne Bonnot de Condillac]] - [[Jean Antoine Condorcet]] - [[Anne Conway]] - [[Vasile Conta]] - [[Frederick Copleston]] - [[Adela Cortina]] – [[John Cottingham]] - [[Victor Cousin]] - [[John Cowburn]] - [[William Lane Craig]] - [[Tim Crane]] - [[Francis Crick]] - [[Benedetto Croce]] - [[Ljubomir Cuculovski]] - [[Richard Cumberland (filosoof)|Richard Cumberland]] - [[Gregory Currie]] - [[Georges Cuvier]] ==D== [[Dai Zhen]] - [[Mulshankar Dajananda]] - [[Mary Daly]] - [[António Damásio]] - [[Arthur C. Danto]] - [[Charles Darwin]] - [[Donald Davidson]] - [[Davith Anjaghth]] - [[Ivan Davõdov]] - [[Jeremy De Chavez]] - [[Guy Debord]] - [[John Deely]] - [[Neil Delaney]] - [[Gérard Deledalle]] - [[Gilles Deleuze]] - [[Edward Dembowski]] - [[Demetrios]] - [[Demokritos]] - [[Daniel Clement Dennett]] - [[Jacques Derrida]] - [[René Descartes]] - [[Leger Marie Deschamps]] - [[Semjon Desnitski]] - [[Eliyahu Eliezer Dessler]] - [[Theodore Dezamy]] - [[Govinda Chandra Dev]] - [[John Dewey]] - [[Dharmakirti]] - [[Diagoras]] - [[George Dickie]] - [[Goldsworthy Lowes Dickinson]] - [[Denis Diderot]] - [[Joseph Dietzgen]] - [[Kenelm Digby]] - [[Dignaga]] - [[Wilhelm Dilthey]] - [[Diodoros Kronos]] - [[Diogenes Apolloniast]] - [[Diogenes Seleukeiast]] - [[Diogenes Sinopest]] - [[Pseudo-Dionysios Areopagita]] - [[Dionysios Chalkedonist]] - [[Nikolai Dobroljubov]] - [[Dong Zhongshu]] - [[Keith S. Donnellan]] - [[Elliot N. Dorff]] - [[William Dray]] - [[Fred I. Dretske]] - [[Hans Driesch]] - [[Aleksandr Dugin]] - [[Pierre Duhem]] - [[Michael Dummett]] - [[Léon Dumont]] – [[Charles Dunan]] - [[John Duns Scotus]] - [[Will Durant]] - [[Josef Durdík]] - [[Andrea Dworkin]] - [[Ronald Dworkin]] - [[Eugen Dühring]] ==E== [[Echekrates]] - [[Meister Eckhart]] - [[Umberto Eco]] - [[Gerald Edelman]] - [[Dorothy Edgington]] - [[Jari Ehrnrooth]] - [[Mircea Eliade]] - [[Ralph Waldo Emerson]] - [[Empedokles]] - [[Barthélemy Prosper Enfantin]] - [[Friedrich Engels]] - [[Epikuros]] - [[Erasmus Rotterdamist]] - [[Johannes Scotus Eriugena]] - [[Eubulides]] - [[Rudolf Christoph Eucken]] - [[Eukleides Megarast]] - [[Euphantos]] - [[Euthydemos (sofist)|Euthydemos]] - [[Gareth Evans]] ==F== [[Emil Fackenheim]] - [[Kevin Falvey]] - [[Fan Zhen]] - [[al-Farabi]] - [[Fazang]] - [[Favorinus]] - [[Herbert Feigl]] - [[Susan Fenimore Cooper]] - [[Ludwig Feuerbach]] - [[Paul Feyerabend]] - [[Immanuel Fichte]] - [[Johann Gottlieb Fichte]] - [[Marsilio Ficino]] - [[Hartry Field]] - [[John Finnis]] - [[Christian Gabriel Fischer]] - [[Nikolai Fjodorov]] - [[Owen Flanagan]] - [[Pavel Florenski]] - [[Luciano Floridi]] - [[Jerry Alan Fodor]] - [[Philippa Foot]] - [[Salomon Formstecher]] - [[Georg Forster]] - [[Michel Foucault]] - [[Francois Marie Charles Fourier]] - [[Bas van Fraassen]] - [[Philipp Frank]] - [[Semjon Frank]] - [[Harry Frankfurt]] - [[Benjamin Franklin]] - [[Gottlob Frege]] - [[Sigmund Freud]] - [[Marilyn Friedman]] - [[Milton Friedman]] - [[Jakob Friedrich Fries]] - [[Erich Fromm]] - [[Northrop Frye]] - [[Francis Fukuyama]] ==G== [[Solomon ibn Gabirol]] - [[Liane Gabora]] - [[Hans-Georg Gadamer]] - [[Raimond Gaita]] - [[Galileo Galilei]] - [[Aleksandr Galitš]] - [[Luigi Galvani]] - [[Espen Gamlund]] - [[Mahatma Gandhi]] - [[Roger Garaudy]] - [[Pierre Gassendi]] - [[Gaudapada]] - [[Gautama (filosoof)]] - [[Tim van Gelder]] - [[Christian Fürchtegott Gellert]] - [[Ernest Gellner]] - [[Giovanni Gentile]] - [[Étienne de Geoffroy Saint-Hilaire]] - [[Levi ben Gershon]] - [[Edmund L. Gettier]] - [[al-Ghazālī]] - [[Aurobindo Ghose]] - [[Gilbert de la Porrée]] - [[Margaret Gilbert]] - [[Giles Roomast]] - [[Neil Gillman]] - [[Étienne Gilson]] - [[André Glucksmann]] - [[Geoffrey Goddu]] - [[Godfrey Fontaines'ist]] - [[William Godwin]] - [[Johann Wolfgang von Goethe]] - [[Silvestr Gogotski]] - [[Damião de Góis]] - [[Alan Goldman]] - [[Alvin Goldman]] - [[Emma Goldman]] - [[Laurence Goldstein]] - [[Gongsun Long]] - [[Nelson Goodman]] - [[Gorgias]] - [[Antonio Gramsci]] - [[Timofei Granovski]] - [[George Grant]] - [[Hermann Grassmann]] - [[Thomas Hill Green]] - [[Mary Gregor]] - [[Herbert Paul Grice]] - [[Charles Griswold]] - [[Louis Groarke]] - [[Robert Grosseteste]] - [[Hugo Grotius]] - [[Félix Guattari]] - [[Guðmundur Finnbogason]] - [[René Guénon]] - [[Guillaume Champeaux'st]] - [[Jean Guitton]] – [[Walter Gulick]] - [[Georgi Gurvitš]] - [[Kurt Gödel]] ==H== [[Susan Haack]] - [[Jürgen Habermas]] - [[Peter M. S. Hacker]] - [[Ian Hacking]] - [[Ernst Haeckel]] - [[Yehuda Halevi]] - [[Raja Halwani]] - [[Johann Georg Hamann]] - [[Charles Hamblin]] - [[William Hamilton]] - [[Jean Hampton]] - [[Han Fei]] - [[Sven Ove Hansson]] - [[Donna Haraway]] - [[Richard Mervyn Hare]] - [[Gilbert Harman]] - [[Rom Harré]] - [[John Harris]] - [[David Hartley]] - [[Eduard Hartmann]] - [[Nicolai Hartmann]] - [[Hasdai Crescas]] - [[Friedrich Hayek]] - [[He Chentian]] - [[Georg Wilhelm Friedrich Hegel]] - [[Martin Heidegger]] - [[Werner Heisenberg]] - [[Futa Helu]] - [[Claude Adrien Helvétius]] - [[Carl Gustav Hempel]] - [[Henry Ghentist]] - [[Herakleides Pontikosest]] - [[Herakleitos]] - [[Johann Friedrich Herbart]] - [[Johann Gottfried von Herder]] - [[Herman Carinthiast]] - [[Aleksandr Herzen]] - [[Abraham Joshua Heschel]] - [[Moses Hess]] - [[Mary Hesse]] - [[David Hilbert]] - [[Dietrich von Hildebrand]] - [[Pekka Himanen]] - [[Kenneth Einar Himma]] – [[Jaakko Hintikka]] - [[Hipparchia]] - [[Hippias]] - [[Samson Raphael Hirsch]] - [[Samuel Hirsch]] - [[Thomas Hobbes]] - [[Douglas R. Hofstadter]] - [[Paul Henri Holbach]] - [[Roy Holland]] - [[Hans Heinz Holz]] - [[Aleksei Homjakov]] - [[Bell Hooks]] - [[Hans-Hermann Hoppe]] - [[Max Horkheimer]] - [[Paul Horwich]] - [[Nathan Houser]] - [[Colin Howson]] - [[Alexander Humboldt]] - [[Wilhelm Humboldt]] - [[David Hume]] - [[Justin Humphreys]] - [[Thomas Hurka]] - [[Edmund Husserl]] - [[Francis Hutcheson]] - [[Yitzchok Hutner]] - [[Sarah Hutton]] - [[Julian Huxley]] - [[Hypatia Aleksandriast]] - [[Jean Hyppolite]] ==I== [[Iamblichos]] - [[Ibn Badžda]] - [[Ibn Khaldūn]] - [[Ibn Rushd]] - [[Ibn Sīnā]] - [[Ibn Tufail]] - [[Gustav Ichheiser]] - [[Ichthyas]] - [[Michael Ignatieff]] - [[Heikki Ikäheimo]] - [[Evald Iljenkov]] - [[Ivan Iljin]] - [[Ivan Illich]] - [[Roman Ingarden]] - [[Robert G. Ingersoll]] - [[Harold Innis]] - [[Peter van Inwagen]] - [[Muhammad Iqbal]] - [[Luce Irigaray]] - [[Išvarakrišna]] ==J== [[Brendan Balcerak Jackson]] - [[Frank Jackson]] - [[Friedrich Heinrich Jacobi]] - [[Jane Jacobs]] - [[William James]] - [[Cornelius Jansenius]] - [[Karl Jaspers]] - [[Jean Jaures]] - [[Georg Jellinek]] - [[Florise Joachim]] - [[Johannes Philoponos]] - [[Johannis de Sacro Bosco]] - [[Robert Johnson (filosoof)|Robert Johnson]] - [[Troy Jollimore]] - [[Kent Johnson]] - [[Hans Jonas]] - [[Bertrand de Jouvenel]] - [[Erik Judin]] - [[Pamfil Jurkevitš]] - [[Pavel Juškevitš]] - [[Gottlob Benjamin Jäsche]] ==K== [[Alexis Kagame]] - [[Eino Kaila]] - [[Kannada]] - [[Kang Youwei]] - [[Immanuel Kant]] - [[Kapila]] - [[David Kaplan]] - [[Mordecai Kaplan]] - [[Sardar Fazlul Karim]] - [[Mihhail Karinski]] - [[Karneades]] - [[Jerrold Katz]] - [[Kautilya]] - [[Karl Kautsky]] - [[Konstantin Kavelin]] - [[Kebes]] - [[Evelyn Fox Keller]] - [[Simon Keller]] - [[Johannes Kepler]] - [[Theocháris Kessídis]] - [[John Maynard Keynes]] - [[Hermann von Keyserling]] - [[Jaegwon Kim]] - [[Abu al-Kindi]] - [[Søren Kierkegaard]] - [[Mark Kingwell]] - [[Ivan Kirejevski]] - [[Ludwig Klages]] - [[Kleanthes]] - [[Stanley B. Klein]] - [[Kleinomachos]] - [[Richard Payne Knight]] - [[Martin Knutzen]] - [[Alexandre Kojéve]] - [[Leszek Kołakowski]] - [[Niko Kolodny]] - [[Jan Amos Komenský]] - [[Kong Fuzi]] - [[Georgi Konisski]] - [[Abraham Isaac Kook]] - [[Mikołaj Kopernik]] - [[Gereon Kopf]] - [[Pavel Kopnin]] - [[Christine Korsgaard]] - [[Reinhart Koselleck]] - [[Jakov Kozelski]] - [[Aleksei Kozlov (filosoof)|Aleksei Kozlov]] - [[Maksim Kovalevski]] - [[Alexandre Koyré]] - [[Krates Teebast]] - [[Karl Friedrich Krause]] - [[Richard Kraut]] - [[Ernst Krieck]] - [[Saul Aaron Kripke]] - [[Julia Kristeva]] - [[Nachman Krochmal]] - [[Pjotr Kropotkin]] - [[Erik Ritter von Kuehnelt-Leddihn]] - [[Thomas Kuhn]] - [[Sigmund Kvaløy]] - [[Max Kölbel]] - [[Guido Küng]] - [[Wolfgang Künne]] - [[William Kymlicka]] ==L== [[Julien Offray de La Mettrie]] - [[Ernst Laas]] - [[Antonio Labriola]] - [[Jacques Lacan]] - [[Fatima Lačević]] - [[Ernesto Laclau]] - [[Paul Lafargue]] - [[Imre Lakatos]] - [[George Lakoff]] - [[Jean-Baptiste Lamarck]] - [[Norman Lamm]] - [[Corliss Lamont]] - [[Nick Land]] - [[Paul Langevin]] - [[Laozi]] - [[Emil Lask]] - [[Emanuel Lasker]] - [[Ferdinand Lassalle]] - [[Ervin László]] - [[Pjotr Lavrov]] - [[Gustave Le Bon]] - [[Andrei Lebedev]] - [[Gottfried Wilhelm Leibniz]] - [[Konstantin Leontjev]] - [[Aldo Leopold]] - [[John Leslie]] - [[Vladimir Lessevitš]] - [[Lawrence Lessig]] - [[Gotthold Ephraim Lessing]] - [[Leukippos]] - [[Emmanuel Levinas]] - [[Bernard-Henri Lévy]] - [[Lucien Levy-Bruhl]] - [[Clarence Irving Lewis]] - [[David Kellogg Lewis]] - [[Li Zhi]] - [[T. Liberatore]] - [[Alphonso Lingis]] - [[Pentti Linkola]] - [[Aleksandr Ljubištšev]] - [[Ramon Llull]] - [[Brian Loar]] - [[John Locke]] - [[Judah Loew ben Bezalel]] - [[K. Loganathan]] - [[Mihhail Lomonossov]] - [[Bernard Lonergan]] - [[Nikolai Losski]] - [[Aleksei Lossev]] - [[Hermann Lotze]] - [[Lou Qinshun]] - [[Jonathan Lowe]] - [[Ignatius Loyola]] - [[Lu Jiuyuan]] - [[Lucius Annaeus Cornutus]] - [[Lucretius Carus]] - [[György Lukács]] - [[Jan Łukasiewicz]] - [[Anatoli Lunatšarski]] - [[Stéphane Lupasco]] - [[Isaac Luria]] - [[Moses Chaim Luzzato]] - [[Martin Luther]] - [[Wincenty Lutosławski]] - [[Rosa Luxemburg]] - [[William Lycan]] - [[Lykophron]] - [[Jean-François Lyotard]] ==M== [[Gabriel Bonnot de Mably]] - [[Ivan Macan]] - [[Ernst Mach]] - [[Tibor R. Machan]] - [[Niccoló Machiavelli]] - [[Alasdair MacIntyre]] - [[John Leslie Mackie]] - [[Fiona Macpherson]] - [[Ambrosius Theodosius Macrobius]] - [[Madhva]] - [[Mose ben Maimonides]] - [[Joseph de Maistre]] - [[Gennadi Majorov]] - [[Norman Malcolm]] - [[Nicolas Malebranche]] - [[Jean-François Malherbe]] - [[Mircea Malița]] - [[Thomas Malthus]] - [[Merab Mamardašvili]] - [[Paul de Man]] - [[Bernard de Mandeville]] - [[Gabriel Marcel]] - [[Marcus Aurelius]] - [[Ruth Barcan Marcus]] - [[Herbert Marcuse]] - [[Pierre Sylvain Marechal]] - [[Joseph Margolis]] - [[Jean-Luc Marion]] - [[Jacques Maritain]] - [[Markalideva]] - [[Ned Markosian]] - [[Svetozar Markovič]] - [[Marsilius Paduast]] - [[José Martí]] - [[Michael Martin (filosoof)|Michael Martin]] - [[Karl Marx]] - [[Tomaš Garrigue Masaryk]] - [[A. H. Maslow]] - [[Humberto Maturana]] - [[Maximus Tüürosest]] - [[Nicholas Maxwell]] - [[Simon May]] - [[Bernard Mayo]] - [[Storrs McCall]] - [[John McDowell]] - [[Colin McGinn]] - [[Terence McKenna]] - [[Marshall McLuhan]] - [[John McTaggart Ellis McTaggart]] - [[George Herbert Mead]] - [[Franz Mehring]] - [[Alexius Meinong]] - [[Philipp Melanchthon]] - [[Melissos Samoselt]] - [[David Hugh Mellor]] - [[Otto Mencke]] - [[Gregor Mendel]] - [[Moses Mendelssohn]] - [[Menedemos]] - [[Mengzi]] - [[D. Mercier]] - [[Maurice Merleau-Ponty]] - [[Marin Mersenne]] - [[Robert King Merton]] - [[Jean Meslier]] - [[Metrodoros]] - [[Lev Metšnikov]] - [[Thomas Metzinger]] - [[Mary Midgley]] - [[Nikolai Mihhailovski]] - [[Vladimir Mikuševitš]] - [[Vladimir Miljutin]] - [[James Mill]] - [[John Stuart Mill]] - [[David Miller (filosoof)]] - [[David Miller (poliitikateoreetik)]] - [[Kristie Miller]] - [[Tony Milligan]] - [[Ruth Garrett Millikan]] - [[Charles Wright Mills]] - [[Anne Minas]] - [[Ludwig von Mises]] - [[Armin Mohler]] - [[Jacob Moleschott]] - [[Michel de Montaigne]] - [[Charles Montesquieu]] - [[James H. Moor]] - [[Adrian Moore]] - [[George Edward Moore]] - [[Henry More]] - [[Thomas More]] - [[Morelly]] - [[Jacob Moreno]] - [[Augustus de Morgan]] - [[Lewis Henry Morgan]] - [[Charles Morris]] - [[William Morris]] - [[Mozi]] - [[Chantal Mouffe]] - [[Iris Murdoch]] - [[Jeffrie Murphy]] - [[Musonius Rufus]] - [[Thomas Müntzer]] ==N== [[Arne Næss]] - [[Nāgārdžuna]] - [[Ernest Nagel]] - [[Thomas Nagel]] - [[Jacques Andre Naigeon]] - [[Mikael Nalbadjan]] - [[Igor Narski]] - [[Jan Narveson]] - [[Paul Natorp]] - [[Antonio Negri]] - [[Otto Neurath]] - [[W. Newman]] - [[Isaac Newton]] - [[William Newton-Smith]] - [[Nicolaus Cusanus]] - [[Friedrich Nietzsche]] - [[Ilkka Niiniluoto]] - [[Nikarete]] - [[Albert Jay Nock]] - [[Joanna North]] - [[Robert Nozick]] - [[Martha Nussbaum]] - [[Schalwa Nuzubidse]] ==O== [[William Ockham]] - [[Nikolai Ogarjov]] - [[Teodor Oizerman]] - [[Andrew Oldenquist]] - [[Mihhail Olminski]] - [[Eric Olson]] - [[Cornelis Willem Opzoomer]] - [[Ivan Orlov]] - [[José Ortega y Gasset]] - [[Timofei Ossipovski]] - [[Romualdas Ozolas]] - [[Robert Owen]] - [[Susan Oyama]] ==P== [[Antonino Pagliaro]] - [[Thomas Paine]] - [[Menyhért Palágyi]] - [[William Paley]] - [[Panaitios Rhodoselt]] - [[Panthoides]] - [[Arthur Pap]] - [[David Papineau]] - [[Paracelsus]] - [[Derek Parfit]] - [[Parmenides]] - [[Blaise Pascal]] - [[Pasikles]] - [[Patandžali]] - [[Wim A. de Pater]] - [[Herbert James Paton]] - [[Francesco Patrizi da Cherso]] - [[Christopher Peacocke]] - [[Karl Pearson]] - [[Charles Sanders Peirce]] - [[John Perry]] - [[Fernando Pessoa]] - [[Petrus Ibeerlane]] - [[Petrus Lombardus]] - [[Glen Pettigrove]] - [[Philip Pettit]] - [[Phaidon Elisest]] - [[Pherekydes Syroselt]] - [[Philodemos]] - [[Philon Aleksandriast]] - [[Philon Dialektik]] - [[Philon Larissast]] - [[Dmitri Pissarev]] - [[Aleksandr Pjatigorski]] - [[Max Planck]] - [[Alvin Plantinga]] - [[Platon]] - [[Georgi Plehhanov]] - [[Gottfried Ploucquet]] - [[Plotinos]] - [[Plutarchos Ateenast]] - [[Henri Poincaré]] - [[Pierre Poiret]] - [[Louis Paul Pojman]] - [[Karl Polanyi]] - [[Michael Polanyi]] - [[Polyaenos]] - [[Grigori Pomerants]] - [[Pietro Pomponazzi]] - [[Giuliano Pontara]] - [[Johannes Jacobus Poortman]] - [[Nikolai Popovski]] - [[Karl Popper]] - [[Platon Poretski]] - [[Porphyrios]] - [[Poseidonios]] - [[Moritz Conrad Posselt]] - [[Nelson Potter]] - [[Prašastapada]] - [[Richard Price]] - [[Graham Priest]] - [[Joseph Priestley]] - [[Ilya Prigogine]] - [[Arthur Prior]] - [[Michael S. Pritchard]] - [[Prodikos]] - [[Proklos]] - [[Protagoras]] - [[Pierre-Joseph Proudhon]] - [[Samuel Pufendorf]] - [[Hilary Putnam]] - [[Pyrrhon Elisest]] - [[Pythagoras]] ==Q== [[Willard Van Orman Quine]] ==R== [[James Rachels]] - [[Sarvepalli Radhakrishnan]] - [[Aleksandr Radištšev]] - [[Radulphus Brito]] - [[Ivanka Rainova]] - [[Ramakrishna]] - [[Ramanudža]] - [[Frank Plumpton Ramsey]] - [[Ian T. Ramsey]] - [[Jacques Rancière]] - [[Ayn Rand]] - [[Joseph Ransdell]] - [[Gerald Raunig]] - [[Jean-Philippe Ravoux]] - [[John Rawls]] - [[Stephen Read]] - [[Andrews Reath]] - [[François Recanati]] - [[Hans Reichenbach]] - [[Thomas Reid]] - [[Carl Leonhard Reinhold]] - [[Johannes Reinke]] - [[Anna Remišová]] - [[Joseph Ernest Renan]] - [[Georges Rey]] - [[Rush Rhees]] - [[Heinrich Rickert]] - [[Paul Ricœur]] - [[Jean Baptiste Rene Robinet]] - [[Carlin Romano]] - [[Amélie Rorty]] - [[Richard Rorty]] - [[Roscellinus]] - [[Gillian Rose]] - [[Alexander Rosenberg (filosoof)|Alexander Rosenberg]] - [[Franz Rosenzweig]] - [[Antonio Rosmini]] - [[W. D. Ross]] - [[Murray Rothbard]] - [[Jean-Jacques Rousseau]] - [[J. W. Roxbee Cox]] - [[Michael Ruse]] - [[John Ruskin]] - [[Bertrand Russell]] - [[Raymond Ruyer]] - [[Gilbert Ryle]] ==S== [[Saadia Gaon]] - [[Esa Saarinen]] - [[Benjamin Sachs]] - [[Claude Henri Saint-Simon]] - [[Nathan Salmon]] - [[Wesley Salmon]] - [[Juri Samarin]] - [[John Sanders (filosoof)|John Sanders]] - [[David Sanford]] - [[George Santayana]] - [[Ivan Sarailiev]] - [[Jean-Paul Sartre]] - [[John Ralston Saul]] - [[David Savan]] - [[James P. Scanlan]] - [[Friedrich Wilhelm Joseph von Schelling]] - [[Stephen R. Schiffer]] - [[Ferdinand Canning Scott Schiller]] - [[Friedrich Schiller]] - [[August Wilhelm Schlegel]] - [[Friedrich Daniel Ernst Schleiermacher]] - [[Moritz Schlick]] - [[Alfred Schmidt (filosoof)|Alfred Schmidt]] - [[Walther Schmied-Kowarzik]] - [[Menachem Mendel Schneerson]] - [[Arthur Schopenhauer]] - [[Juli Schreider]] - [[Erwin Schrödinger]] - [[David Schweickart]] - [[Albert Schweitzer]] - [[John Rogers Searle]] - [[Wilfrid Sellars]] - [[Lucius Annaeus Seneca]] - [[Kieran Setiya]] - [[Ivan Setšenov]] - [[Sextus Empiricus]] - [[Anthony Ashley Cooper Shaftesbury]] - [[Richard Shusterman]] - [[Shang Yang]] - [[Henry Sidgwick]] - [[Christoph Sigwart]] - [[Martin Sihle]] - [[Peter Singer]] - [[B. F. Skinner]] - [[Grigori Skovoroda]] - [[Michael Slote]] - [[Peter Sloterdijk]] - [[J. J. C. Smart]] - [[Adam Smith]] - [[Huston Smith]] - [[Quentin Smith]] - [[Johan Vilhelm Snellman]] - [[Scott Soames]] - [[Alan Soble]] - [[Alan Sokal]] - [[Sokrates]] - [[Robert Solomon]] - [[Joseph Soloveitchik]] - [[Vladimir Solovjov]] - [[Werner Sombart]] - [[Richard Sorabji]] - [[Ernest Sosa]] - [[Othmar Spann]] - [[Herbert Spencer]] - [[Oswald Spengler]] - [[Speusippos]] - [[Baruch Spinoza]] - [[Ugo Spirito]] - [[Lysander Spooner]] - [[David Sztybel]] - [[Robert Stalnaker]] - [[Nikolai Stankevitš]] - [[Rudolf Steiner]] - [[Isabelle Stengers]] - [[Erik Stenius]] - [[Charles Stevenson]] - [[Stephen Stich]] - [[Stilpon]] - [[Max Stirner]] - [[Nikolai Stjažkin]] - [[William Stocker]] - [[Tom Stoneham]] - [[Leo Strauss]] - [[Galen Strawson]] - [[Peter Frederick Strawson]] - [[Galina Streltsova]] - [[Barry Stroud]] - [[Pjotr Struve]] - [[Ludwig Adolf Heinrich Strümpell]] - [[Carl Stumpf]] - [[Scott Sturgeon]] - [[A. Stöckl]] - [[Gustav Störring]] - [[Francisco Suarez]] - [[Sufi Alajar]] - [[Sun Zhongshan]] - [[Lars Svendsen]] - [[Emanuel Swedenborg]] - [[Richard Swinburne]] ==Š== [[Adi Šankara]] - [[Nikolai Šelgunov]] - [[Tarass Ševtšenko]] - [[Vladimir Šilkarski]] - [[Gustav Špet]] - [[Georgi Štšedrovitski]] - [[V. M. Šuljatikov]] ==Z== [[Peter Wessel Zapffe]] - [[Zenon Eleast]] - [[Zenon Kitionist]] - [[Zenon Tarsosest]] - [[Zera Yacob]] - [[Zhang Daoling]] - [[Zhang Zai]] - [[Zhao Tingyang]] - [[Zhou Dunyi]] - [[Zhu Xi]] - [[Zhuangzi]] - [[Volker Zotz]] ==Ž== [[Kallistrat Žakov]] - [[Ivan Žegalkin]] - [[Slavoj Žižek]] ==T== [[Rabindranath Tagore]] - [[Tan Sitong]] - [[Raymond Taras]] - [[Alfred Tarski]] - [[John Taurek]] - [[Charles Taylor (filosoof)|Charles Taylor]] - [[Richard Taylor (filosoof)|Richard Taylor]] - [[Pierre Teilhard de Chardin]] - [[Bernardino Telesio]] - [[Elizabeth Telfer]] - [[Paul Thagard]] - [[Thales|Thales Mileetosest]] - [[Aquino Thomas]] - [[Christian Thomasius]] - [[Evan Thompson]] - [[Judith Jarvis Thomson]] - [[Michael Thompson]] - [[Henry David Thoreau]] - [[Thrasymachos]] - [[Thrasymachos Korintosest]] - [[Paul Tillich]] - [[Kliment Timirjazev]] - [[Timaios Lokrosest]] - [[Timon]] - [[Pjotr Tkatšov]] - [[John Toland]] - [[Michael Tooley]] - [[Stephan Torre]] - [[Stephen Toulmin]] - [[Arnold Joseph Toynbee]] - [[Friedrich Adolf Trendelenburg]] - [[Sergei Trubetskoi]] - [[Konstantin Tsiolkovski]] - [[Lubsan Sandan Tsõdenov]] - [[Pjotr Tšaadajev]] - [[Georgi Tšelpanov]] - [[Nikolai Tšernõševski]] - [[Ivan Tšetverikov]] - [[Boriss Tšitšerin]] - [[Ernst Tugendhat]] - [[Raimo Tuomela]] - [[Anne Robert Jacques Turgot]] - [[Kazimierz Twardowski]] ==U== [[Miguel de Unamuno]] - [[James Opie Urmson]] - [[Dimitri Uznadze]] ==V== [[Valentinus Egiptusest]] - [[Francisco Varela]] - [[Marcus Terentius Varro]] - [[Vadim Vassiljev]] - [[Gianni Vattimo]] - [[Luc de Vauvenargues]] - [[Sergei Vavilov]] - [[Danilo Vellanski]] - [[David Velleman]] - [[Denis Veras]] - [[Vladimir Vernadski]] - [[Anatoli Vetrov]] - [[Giambattista Vico]] - [[Thomas de Vio]] - [[Viktor Vizgin]] - [[Francisco de Vitoria]] - [[Swami Vivekananda]] - [[Eric Voegelin]] - [[Dmitri Volkov]] - [[Voltaire]] - [[Vatslav Vorovski]] - [[de Vries]] - [[Aleksandr Vvedenski]] - [[Lev Võgotski]] ==W== [[Friedrich Waismann]] - [[David Foster Wallace]] - [[William Henry Walsh]] - [[Michael Walzer]] - [[Wang Bi]] - [[Wang Chong]] - [[Wang Fuzhi]] - [[Wang Shouren]] - [[Wang Tingxiang]] - [[Wang Yangming]] - [[James Ward]] - [[Brandon Warmke]] - [[John B. Watson]] - [[Alan Watts]] - [[Max Weber]] - [[Otto Weininger]] - [[Paul Weiss (filosoof)|Paul Weiss]] - [[Wilhelm Weitling]] - [[Morris Weitz]] - [[Victoria Welby-Gregory]] - [[Cornel West]] - [[Edvard Westermarck]] - [[Hermann Weyl]] - [[William Whiston]] - [[Alfred North Whitehead]] - [[David Wiggins]] - [[Ken Wilber]] - [[John Wilkins]] - [[William De La Mare]] - [[Bernard Williams]] - [[Michael Williams]] - [[Timothy Williamson]] - [[Johann Joachim Winckelmann]] - [[Wilhelm Windelband]] - [[Gerrard Winstanley]] - [[Kwasi Wiredu]] - [[John Oulton Wisdom]] - [[John Wisdom]] - [[Ludwig Wittgenstein]] - [[Susan Wolf]] - [[Christian Wolff]] - [[Jonathan Wolff]] - [[Richard Woltereck]] - [[Nicholas Wolterstorff]] - [[Chauncey Wright]] - [[Crispin Wright]] - [[Georg Henrik von Wright]] - [[Maurice de Wulf]] - [[Wilhelm Wundt]] ==X== [[Xeniades]] - [[Xenokrates]] - [[Xenophanes]] - [[Alexandru Xenopol]] - [[Xunzi]] ==Y== [[Stephen Yablo]] - [[Yang Zhu]] - [[Ye Shi]] - [[Yin Wen]] ==Vaata ka== *[[Eesti filosoofide loend]] [[Kategooria:Filosoofid]] [[Kategooria:Filosoofide loendid]] [[Kategooria:Välismaa loendid]] 0pwuddjlqz4u2vaztmvvj05kvh49ok3 Eesti president 0 24895 6168341 6155509 2022-07-26T15:00:53Z Karljohan29 136246 wikitext text/x-wiki {{infokast ametikoht | nimetus = Vabariigi President | lipp = Flag of the President of Estonia.svg{{!}}ääris | lipuallkiri = Vabariigi Presidendi lipp | pilt = Volodymyr Zelenskyy met with Estonian President Karis in Kyiv 2022 (13) (cropped).jpg | ametis = [[Alar Karis]] | ametisalates = 11. oktoobrist 2021 | tüüp = [[Riigipea]] | residents = [[Presidendiloss]] | asukoht = [[Tallinn]] | nimetaja = [[Riigikogu]]/[[valimiskogu]] | ametiaeg = Viis aastat | dokument = [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)| Eesti Vabariigi põhiseadus]] | moodustatud = 24. aprill 1938 | esimene = [[Konstantin Päts]] | palk = 7303 eurot kuus (2022) | veebileht = https://president.ee }} {{EestiPoliitika}} '''Eesti president''' (ametlik nimetus '''Vabariigi President''') on [[Eesti|Eesti Vabariigi]] [[riigipea]]. Eesti presidendil on üldjoontes piiratud poliitiline võim, tal on esindusfunktsioon ning ta on vahekohtuniku ehk võimude tasakaalustaja rollis. Eesti presidendi kandidaat võib olla sünnilt [[Eesti kodakondsus|Eesti kodanik]], kes on vähemalt 40-aastane. Presidendi valib ametisse [[Riigikogu]] või [[valimiskogu]] viieks aastaks. Üks isik võib olla ametis maksimaalselt kaks ametiaega järjest. Kuna president peab olema oma töös sõltumatu, siis ametisse astumisel lõpevad presidendi volitused ja ülesanded kõigis valitavates ja nimetatavates ametites ning ta peatab ametisoleku ajaks oma erakondliku kuuluvuse.<ref>{{Netiviide|url=https://www.eesti.ee/et/eesti-vabariik/vabariigi-president|pealkiri=Vabariigi President|väljaanne=eesti.ee|vaadatud=09.04.2022}}</ref> Presidendi institutsioon loodi Eestis [[Eesti Vabariigi Põhiseadus (1938)|1938. aastast kehtima hakanud põhiseadusega]]. Eraldi riigipea institutsioon loodi Eestis 1934. aastal põhiseadusega, siis nimetati seda [[Riigivanem]]aks (riigivanem oli ka varem, aastail 1920–1934, Eesti valitsuse juht, kuid rahvusvahelises suhtluses nimetati seda presidendiks). Praegusel kujul loodi presidendi institutsioon [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|1992. aastal kehtima hakanud põhisedusega]]. Alates 11. oktoobrist 2021 on Eesti president [[Alar Karis]]. == Ajalugu == [[Fail:Konstantin Päts by Valter Lemberg.jpg|pisi|Eesti esimene president [[Konstantin Päts]]]]Eesti esimeses, [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1920)|1920. aasta põhiseaduses]] presidendi institutsiooni ei olnud. Kuigi algsesse põhiseaduse versiooni oli ka president sisse kirjutatud, siis peamiselt [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei]] vastuseisu tõttu jäi president põhiseadusest välja. Sotsiaaldemoraadid eesotsas [[August Rei]]ga kartsid, et presidendiks võib saada [[Venemaa keiser|Vene tsaari]] taoline isevalitseja ja see ei oleks demokraatliku Eesti vabariigi puhul lubatav. Riigipea funktsioonid jagunesid 1920. aasta põhiseaduse kohaselt [[riigivanem]]a, [[Riigikogu]] ja [[Riigikogu esimees|Riigikogu esimehe]] vahel. Vastavalt põhiseadusele määras Riigikogu esimees riigivanema kandidaadi, kelle ülesanne oli moodustada valitsus.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Johannes Voltri|url=https://novaator.err.ee/1608300204/pilk-ajalukku-eesti-oli-sotside-vastuseisu-tottu-16-aastat-riigipeata|pealkiri=Pilk ajalukku: Eesti oli sotside vastuseisu tõttu 16 aastat riigipeata|väljaanne=ERR|aeg=26. august 2021|vaadatud=09.04.2022}}</ref> 1920. aastatel oli üheks suuremaks presidendi institutsiooni toetajaks [[Konstantin Päts]]. Näiteks 1926. aastal esitasid [[Põllumeeste Kogud]] Pätsi õhutusel Riigikogule uue põhiseaduse projekti, kuhu oli selgelt presidendi institutsioon sisse kirjutatud. Samas ei toetanud enamus poliitikuid põhiseaduse muutmist ja 1928. aastal toimunud iga-aastasel õigusteadlaste päeval leidsid juristid, et põhiseaduse muutmine ei ole Eestis hädavajalik ning hakkama saab ka ilma presidendita.<ref name=":0" /> 1929. aastal alguse saanud ülemaailmne majanduskriis muutis Eesti majandusliku olukorra järsult halvemaks ja see sundis inimesi süüdlast otsivalt ringi vaatama ning poliitikuid ja erakondi eluolu halvenemises süüdistama. Aina enam hakati rääkima, et Eestile on vaja kindla käega riigijuhti, kes lõpetaks erakondade kaklused ning lööks korra majja. 1930. aastatel alguses tõusid esile ka [[vabadussõjalased]], kes nõudsid riigikorra muutmist [[Presidentaalne vabariik|presidentaalseks]]. 1932. aasta augustis toimus Põllumeeste Kogude ja [[Eesti Rahvaerakond|Rahvaerakonna]] algatatud [[Rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks (1932)|rahvahääletus]] põhiseaduse muutmiseks, et luua presidendi ametikoht. Eelnõu nägi ette, et presidendikandidaat pidi koguma 10 000 häält. Presidendil oli õigus Riigikogus vastu võetud seadus tagasi saata, tal oli õigus välja anda seaduse jõuga dekreete ning ennetähtaegselt kuulutada välja riigikogu valimised. Rahvahääletus kukkus aga napilt läbi: poolt oli 49,2 protsenti hääletanutest, vastu 50,8 protsenti.<ref name=":0" /> 1933. aasta juunis toimus teine [[Rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks (juuni 1933)|rahvahääletus]]. Eelnõu nägi ette presidendile edasilükkava [[veto]] õiguse, piiratud [[Dekreediõigus|dekreediõiguse]] ja parlamendivalimiste väljakuulutamise õiguse andmise. Presidendi ametiajana nähti viit aastat. Peamiselt rahva umbusk poliitikute, valitsuse ja Riigikogu viis eelnõu põrumiseni: 67,3 protsenti hääletanuist oli eelnõu vastu. 1933. aasta oktoobris toimus kolmas [[Rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks (oktoober 1933)|rahvahääletus]] vabadussõjalaste koostatud põhiseaduse eelnõu üle. Eelnõu kohaselt ei kandnud tulevane riigipea siiski mitte presidendi nimetust, vaid pidi üle võtma senise valitsusjuhi ehk riigivanema nimetuse. Uus viieks aastaks valitud riigivanem pidi selle järgi olema rahva poolt otse valitav ja üsna suurte võimuvolitustega. Tal oli õigus laiali saata Riigikogu, panna Riigikogu vastuvõetud otsustele veto ja anda dekreedina välja seadusi. Täidesaatvat võimu hakkas teostama riigivanemale allutatud valitsus eesotsas [[Peaminister|peaministriga]]. Vabadussõjalaste põhiseaduse kiitis rahvas ülekaalukalt heaks: poolt oli 72,7 protsenti hääletanutest.<ref name=":0" /> [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1934)|Uus põhiseadus]] jõustus 1934. aasta jaanuaris ning esimesed riigivanema valimised pidid toimuma aprillis, kuid 12. märtsil 1934 toimus tollal valitsusjuhiks olnud Konstantin Pätsi, [[Johan Laidoner]]i ja August Rei [[1934. aasta riigipööre|veretu riigipööre]]. Riigivanema kandidaati [[Andres Larka|Andres Larkat]] toetanud vabadussõjalased arreteeriti ja valmimised jäid toimumata. Konstantin Pätsist sai [[Peaminister Riigivanema ülesannetes|peaminister riigivanema ülesannetes]].<ref name=":0" /> Pätsile siiski [[vapsid]]e põhiseadus ei meeldinud, kuna see oli liiga puudulik ja auklik. Pätsi näpunäidete järgi koostati uus põhiseadus, mis sätestas, et Eesti sai endale lõpuks riigivanema asemel üldrahvalikult valitud presidendi. 1938. aasta jaanuaris kehtima hakanud [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1938)|põhiseaduse]] kohaselt oli õigus presidendi kandidaadi esitamiseks vaid kolmel institutsioonil. [[Riigivolikogu]]l ehk riigikogu alamal kojal, [[Riiginõukogu]]l ehk riigikogu ülemal kojal ning omavalitsuste esindajate kogul, mis koosnes kaheksakümnest maa- ja neljakümnest linnaomavalitsuste esinduskogude valitud esindajast. Kui kõik need kogud seadsid üles vaid ühe ja sama presidendikandidaadi, siis jäid üldrahvalikud presidendivalimised ära. Nii juhtuski 1938. aasta presidendi valimistel. Riigivolikogu, Riiginõukogu ja omavalitsuste esindajate kogu ühisistungil valiti 219 poolt- ja 19 vastuhäälega vabariigi esimeseks presidendiks Konstantin Päts.<ref name=":0" /> Pärast [[Eesti okupeerimine 1940. aastal|Eesti okupeerimist]] 17. juunil 1940 ei olnud Konstantin Päts enam võimeline oma ülesandeid täitma ja seega hakkas presidendi kohuseid täitma [[Jüri Uluots]], kes oli tollal peaminister. Päts astus okupatsioonivõimude survel presidendiametist tagasi 23. juulil 1940. Pärast Jüri Uluotsa surma 1945. aastal asus vastavalt põhiseadusele presidendi kohuseid täitma Vabariigi Valitsuse vanim liige välisminister [[August Rei]]. Sama moodi astus iga uus [[Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis]] ametisse kuni 1992. aastani. [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|1992. aasta põhiseaduse]] koostamisel püüti vältida varasemate põhiseaduste vigu. Uus põhiseadus oli [[Parlamentarism|parlamentaarne]] ja presidendi võim oli erinevalt eelmisest põhiseadusest väga piiratud. Viieks aastaks Riigikogu või valimiskogu poolt valitud president pidi täitma eelkõige ühiskonda ühendavat, riigivõimu stabiilsust kindlustavat ja põhiseaduslikke institutsioone tasakaalustavat funktsiooni. Erinevalt hilisematest presidendivalimistest andis 1992. aastal põhiseaduse rakendamise seaduse § 4 lõike 2 alusel presidendikandidaatidele hääli rahvas. Kahe enam hääli saanud kandidaadi seast pidi presidendi valima lihthäälte enamusega Riigikogu neljaks aastaks (tavalise viie asemel). Kandidaatide ülesseadmiseks tuli [[Vabariigi Valimiskomisjon]]ile esitada vähemalt 10 000 Eesti kodaniku nime ja allkirjaga [[esildis]]. Seati üles neli kandidaati: [[Lennart Meri]], [[Lagle Parek]], [[Arnold Rüütel]] ja [[Rein Taagepera]]. Riigikogus valiti esimeses voorus presidendiks [[Lennart Meri]] (teine Riigikokku jõudnud kandidaat oli [[Arnold Rüütel]]). 1996. aastal valiti Lennart Meri valimiskogus teiseks ametiajaks. Arnold Rüütel valiti presidendiks valimiskogus 2001. aastal, kuid 2006. aastal kaotas Rüütel valimiskogus [[Toomas Hendrik Ilves]]ele, kellest sai Eesti esimene [[Väliseestlased|väliseestlasest]] president. 2011. aastal valiti Ilves juba Riigikogu esimeses voorus tagasi teiseks ametiajaks. 2016. aastal ei suutnud nii Riigikogu kui ka valimiskogu presidenti valida, mille tõttu liikus valimine tagasi Riigikokku, kus valiti kompromissina presidentiks [[Kersti Kaljulaid]], kellest sai Eesti esimene naispresident. 2021. aasta presidendi valimised olid omapärased selle poolest, et ainuke ülesseatud kandidaat oli [[Alar Karis]], kes valiti presidendiks Riigikogu teises valimisvoorus. == Vabariigi President 1992. aasta põhiseaduse järgi == === Valimine ja ametiaeg === {{vaata|Eesti presidendivalimised}} Vabariigi Presidendi kandidaadiks võib seada sünnilt Eesti kodaniku, kes on vähemalt 40 aastat vana. President valitakse ametisse viieks aastaks. Kedagi ei tohi valida Vabariigi Presidendiks rohkem kui kaheks ametiajaks järjest. Kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul [[Riigikogu]] koosseisust. [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|Eesti Vabariigi põhiseaduse]] § 79 kohaselt valib Vabariigi Presidendi salajasel hääletusel [[Riigikogu]]. Igal Riigikogu liikmel on üks hääl. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse järgmisel päeval uus hääletusvoor. Enne teist hääletusvooru seatakse üles uued kandidaadid. Kui teises hääletusvoorus ei saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, siis korraldatakse kahe teises voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel samal päeval kolmas hääletusvoor. Kui Vabariigi Presidenti ei valita ka kolmandas hääletusvoorus, kutsub Riigikogu esimees ühe kuu jooksul Vabariigi Presidendi valimiseks kokku valimiskogu. [[Valimiskogu]] koosneb Riigikogu liikmetest ja [[kohalik omavalitsus|kohalike omavalitsuste]] volikogude esindajatest. Iga kohaliku omavalitsuse volikogu valib valimiskogusse vähemalt ühe esindaja, kes peab olema Eesti kodanik. Riigikogu esitab valimiskogule presidendikandidaadiks kaks Riigikogus enim hääli saanud kandidaati. Presidendikandidaadi ülesseadmise õigus on ka vähemalt kahekümne ühel valimiskogu liikmel. Valimiskogu valib Vabariigi Presidendi hääletamisest osa võtnud valimiskogu liikmete häälteenamusega. Kui esimeses voorus ükski kandidaat valituks ei osutu, korraldatakse samal päeval kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel teine hääletusvoor. Presidendivalimiste korda täpsustab ning põhiseaduse [[lünk|lüngad]] täidab [[Vabariigi Presidendi valimise seadus]]. See seadus keelab kandidaadiks üles saada isikut, kes on president teist ametiaega järjest. Vabariigi Presidendi valimise seadus näeb ette ka olukorra, kus valimiskogus ka teises voorus ei suudeta presidenti valida. Sel juhul viiakse läbi presidendi erakorralised valimised. Erakorralised valimised saab läbi viia kiiremini kui korralised. Kui korralised valimised toimuvad varemalt 60 ja hiljemalt 10 päeva enne ametis oleva presidendi volituste lõppemist, siis erakorralised valimised tuleb läbi viia 14 päeva jooksul. === Ametisse astumine, õiguslik seisund ja volituste lõppemine === [[Pilt:EVPsilt.JPG|pisi|Tähis presidendi ametihoonel Kadriorus]] Vabariigi Presidendi volituste tekkimise ja lõppemise sätestab Vabariigi Presidendi töökorra seadus. President astub ametisse, andes [[Riigikogu]]s ametivande: "Astudes Vabariigi Presidendi ametisse, annan mina, (ees- ja perekonnanimi), pühaliku tõotuse kaitsta vankumata [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|Eesti Vabariigi põhiseadust]] ja seadusi, õiglaselt ja erapooletult kasutada minule antud võimu ning täita ustavalt oma kohuseid kõigi oma võimete ja parima arusaamisega Eesti rahva ja Eesti Vabariigi kasuks." Ametisse astumisega lõpevad kõik Vabariigi Presidendi volitused ja ülesanded kõigis teistes valitavates ning nimetatavates ametites ja tal tuleb ametisoleku ajaks peatada oma erakondlik kuuluvus. Vabariigi President kasutab põhiseaduse § 85 alusel [[immuniteet]]i. Teda saab [[kriminaalvastutusele võtmine|kriminaalvastutusele võtta]] ainult [[õiguskantsler]]i ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. Täpsemalt reguleerib seda küsimust [[kriminaalmenetluse seadustik]]. Kriminaalvastutusele võtmisel Vabariigi Presidendi volitused peatuvad. Vabariigi Presidendi volitused lõpevad tema ametist tagasiastumisel (ei ole võimalik erakorralise või sõjaseisukorra ajal), teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisel, tema surma korral ja uue Vabariigi Presidendi ametisseastumisega. Kui Vabariigi President on [[Riigikohus|Riigikohtu]] otsusel tervisest tulenevalt kestvalt võimetu oma ülesandeid täitma või ei saa neid Vabariigi Presidendi töökorra seaduses ettenähtud juhtudel ja korras ajutiselt täita, tema volitused peatuvad. Vabariigi Presidendi volitused lähevad sel juhul üle [[Riigikogu esimees|Riigikogu esimehele]], kelle volitused Riigikogu liikmena selleks ajaks peatuvad. Vabariigi Presidendi ülesannetes oleva Riigikogu esimehe pädevus on kitsam kui korralisel presidendil, sest ta ei tohi ilma [[Riigikohus|Riigikohtu]] loata välja kuulutada Riigikogu erakorralisi valimisi ega keelduda seadusi välja kuulutamast. Kui president ei ole oma ülesandeid üle kolme kuu järjest täita saanud või kui tema volitused enne tähtaega lõpevad, valib Riigikogu 14 päeva jooksul uue Vabariigi Presidendi. === Vabariigi Presidendi pädevus === Vabariigi Presidendi [[pädevus]]ed on loetletud põhiseaduse §-s 78 ja täpsustatud [[Vabariigi Presidendi töökorra seadus]]e ja eriseadustega (nt [[välissuhtlemisseadus]], [[rahuaja riigikaitse seadus]] jne). ==== Välissuhtluspädevus ==== Vabariigi President esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises. Lähtudes sellest, et [[Vabariigi Valitsus]] korraldab suhtlemist teiste riikidega, koordineerib Vabariigi president oma välispoliitilist tegevust valitsusega. Vabariigi Presidendil on aktiivne ja passiivne [[saatkonnaõigus]]. Ta nimetab ja kutsub Vabariigi Valitsuse ettepanekul tagasi Eesti Vabariigi [[diplomaatiline esindaja|diplomaatilised esindajad]] ning võtab vastu Eestisse akrediteeritud teiste riikide diplomaatiliste esindajate [[volikiri|volikirjad]]. Eesti [[rahvusvaheline leping|rahvusvaheliste lepingute]] sõlmimisel on tema pädevuses nende [[ratifitseerimine]] ja [[denonsseerimine]], st nende allakirjutamine pärast seda, kui Riigikogu on nad heaks kiitnud. Sellised lepingud on Eesti põhiseaduse § 121 järgi: lepingud, mis muudavad Eesti piire, mille rakendamiseks on vaja Eesti seaduste vastuvõtmist, muutmist või tühistamist, millega Eesti ühineb [[rahvusvaheline organisatsioon|rahvusvaheliste organisatsioonidega]], mille kohaselt Eesti võtab endale rahalisi või sõjalisi kohustusi ja milles on ratifitseerimine ette nähtud. Presidendi üksikkompetents välissuhtluses seisneb sõjaseisukorra ja sellest lähtudes ka sõja lõpu väljakuulutamises agressiooni korral, samuti ettepanekus Riigikogule kuulutada välja [[sõjaseisukord]], [[mobilisatsioon]], [[demobilisatsioon]] ja [[erakorraline seisukord]]. President annab Vabariigi Valitsuse ettepanekul [[diplomaatiline auaste|diplomaatilisi auastmeid]], mis antakse eluks ajaks. Presidendi pädevus, suhted teiste põhiseaduslike institutsioonidega välissuhtluse valdkonnas on konkretiseeritud [[välissuhtlemisseadus]]e ja [[välisteenistuse seadus]]ega. ==== Riigisisene pädevus ==== ===== Riigikaitsepädevus ===== Vabariigi President on [[riigikaitse]] kõrgeim juht. Tema ülesanne on teha Riigikogule ettepanek kuulutada Eesti vastu suunatud [[agressioon]]i korral välja [[sõjaseisukord]], [[mobilisatsioon]] ja [[demobilisatsioon]], samuti lõpetada sõjaseisukord. Presidenti abistab tema riigikaitsekompetentsi täitmisel presidendi juures nõuandva organina tegutsev [[riigikaitse nõukogu]], kuhu kuuluvad seaduse järgi [[Riigikogu esimees]], [[Eesti peaminister|peaminister]], [[Riigikogu riigikaitsekomisjon]]i esimees, [[Eesti kaitseminister|kaitseminister]], [[Eesti siseminister|siseminister]], [[Eesti välisminister|välisminister]], [[Eesti justiitsminister|justiitsminister]], [[Eesti rahandusminister|rahandusminister]], [[Riigikogu väliskomisjon]]i esimees ja [[Eesti kaitseväe juhataja|kaitseväe juhataja]] (sõja ajal kaitseväe ülemjuhataja). Riigikaitse Nõukogu tegutseb Vabariigi Presidendi kinnitatud kodukorra alusel. Vabariigi President nimetab ja vabastab ametist [[Eesti valitsus|Vabariigi Valitsuse]] ja kaitseväe juhataja ettepanekul kaitseväe juhtkonna, kuhu kuuluvad [[Kaitsejõudude Peastaap|Kaitsejõudude Peastaabi]] ülem, [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] ülem ja väeliikide ülemad. Vabariigi President kui riigikaitse kõrgeim juht annab kaitseväe juhataja ettepanekul välja käskkirju [[sõjaväeline auaste|sõjaväeliste auastmete]] andmiseks, samuti kaitseväe juhataja asendamiseks. Vabariigi Presidendi riigikaitsekompetents on täpsustatud [[rahuaja riigikaitse seadus]]e, [[sõjaaja riigikaitse seadus]]e, [[erakorralise seisukorra seadus]]ega ja [[kaitseväeteenistuse seadus]]ega. ===== Pädevus Riigikogu suhtes ===== President ja [[Riigikogu]] on omavahel seotud paljude presidendi formaalsete ja materiaalsete pädevustega. Vabariigi President kuulutab välja [[Riigikogu valimised|Riigikogu korralised valimised]], kutsub kokku Riigikogu uue koosseisu esimese istungi ja avab selle. Presidendil on õigus seaduses sätestatud juhtudel kutsuda kokku Riigikogu täiendavaid istungeid ja erakorralisi istungeid. Vabariigi President saab [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|põhiseaduses]] ette nähtud alustel Riigikogu laiali saata ja kuulutada välja erakorralised valimised. Erakorralised Riigikogu valimised peab Vabariigi President välja kuulutama juhul, kui presidendi poolt esitatud [[Eesti peaminister|peaministri]] kandidaat ei ole pärast kaht vooru suutnud valitsust moodustada, Riigikogu on esitanud oma peaministri kandidaadi ja ka tema ei esita kahe nädala jooksul oma valitsuse koosseisu presidendile. Teiseks kuulutab president välja Riigikogu uue koosseisu valimised, kui Riigikogu algatatud [[Referendum|rahvahääletus]] ei leia rahvalt vajalikku toetust. Kolmas põhjus lõpetada Riigikogu ennetähtaegsete volituste lõpetamiseks on Riigikogu võimetus uut riigieelarvet vastu võtta kahe kuu jooksul pärast uue eelarveaasta algust. Viimane Riigikogu laialisaatmise põhjus erineb eelmistest selle poolest, et siin on Vabariigi Presidendi otsustada, kas kuulutada uued valimised välja või mitte. Peaministrile või Vabariigi Valitsusele [[Umbusaldusavaldus|umbusalduse]] avaldamise korral võib president välja kuulutada uued valimised. Vabariigi Presidendi suhted Riigikoguga on täpsustatud [[Riigikogu kodukorra seadus]]es. ===== Pädevus Vabariigi Valitsuse suhtes ===== Vabariigi President määrab neljateistkümne päeva jooksul [[Eesti valitsus|Vabariigi Valitsuse]] tagasiastumisest [[Eesti peaminister|peaministri]] kandidaadi, kellele teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise. [[Riigikogu]]lt valitsuse moodustamiseks volitused saanud peaministri kandidaat esitab valitsuse koosseisu Vabariigi Presidendile, kes nimetab kolme päeva jooksul uue valitsuse ametisse. Kui Vabariigi Presidendi määratud peaministrikandidaat ei saa Riigikogu poolthäälte enamust või ei suuda valitsust moodustada või loobub selle moodustamisest, on Vabariigi Presidendil õigus seitsme päeva jooksul esitada teine peaministrikandidaat. Kui Vabariigi President ei esita seitsme päeva jooksul teist peaministrikandidaati või loobub selle esitamisest või kui teine kandidaat ei saa Riigikogult volitusi või ei suuda valitsust moodustada või loobub selle moodustamisest, läheb peaministrikandidaadi ülesseadmise õigus üle Riigikogule. Vabariigi President teeb peaministri ettepanekul muudatusi valitsuse koosseisus, st ta vabastab ametist ja nimetab ametisse üksikuid [[Minister|ministreid]]. Vabariigi President võib peaministri ettepanekul nimetada ametisse ka ministreid, kes ei juhi ministeeriumi (nn [[Portfellita minister|portfellita ministrid]], nt [[Eesti rahvastikuminister|rahvastikuminister]]). Valitsuse koosseisu muutmisel on peaministri ettepanek presidendile siduv, seega, piirdub Presidendi roll sisuliselt vaid vastavate dokumentide vormistamisega, sisuline ministrikandidaatide valik kuulub peaministri pädevusse. Vabariigi President vabastab ministri ametist ka siis, kui Riigikogu avaldab oma otsusega ministrile [[Umbusaldusavaldus|umbusaldust]]. Valitsusele või peaministrile umbusalduse avaldamise korral võib Vabariigi President kolme päeva jooksul valitsuse ettepanekul välja kuulutada Riigikogu erakorralised valimised. Vabariigi Valitsuse ja presidendi suhted on täpsustatud [[Vabariigi Valitsuse seadus]]es. ===== Seadusandlik pädevus ===== Vabariigi President kuulutab välja [[Riigikogu]]s vastu võetud seadused. See on presidendi ainupädevus, millesse ei ole kaasatud ükski teine põhiseaduslik institutsioon. Presidendil on ka niinimetatud vetoõigus, see tähendab, et riigipea võib seaduse jätta välja kuulutamata ja oma motiveeritud otsusega selle Riigikogule neljateistkümne päeva jooksul uuesti arutamiseks ning otsustamiseks saata. Presidendil on kontrolliõigus nii materiaal- kui ka protsessuaalõiguslike sätete üle. Kui Riigikogu presidendi poolt väljakuulutamata jäetud seaduse muutmata kujul uuesti vastu võtab, kuulutab president selle välja või pöördub [[Riigikohus|Riigikohtu]] poole taotlusega tunnistada seadus põhiseadusega vastuolus olevaks. Kui Riigikohus leiab, et seadus on [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|põhiseadusega]] kooskõlas, kuulutab president selle välja. [[VII Riigikogu|Riigikogu VII]] ja [[VIII Riigikogu|VIII]] koosseisu tegutsemisaja jooksul on Vabariigi President jätnud välja kuulutamata 33 seadust, neist 8 puhul pöördus ta Riigikohtu poole. Riigikohus rahuldas riigipea taotluse 7 korral. [[IX Riigikogu|Riigikogu IX]] koosseisu tegutsemisaja jooksul on Vabariigi President jätnud välja kuulutamata 8 seadust. Riigikogu IX ja [[X Riigikogu|X]] koosseisu tegutsemisaja jooksul on Vabariigi President jätnud välja kuulutamata 13 seadust, neist 1 puhul pöördus ta Riigikohtu poole. Kui Riigikogu ei saa erakorralistel asjaoludel kokku tulla ja on tekkinud edasilükkamatu riiklik vajadus, on Vabariigi Presidendil õigus anda välja [[seadlus]]i, mis peavad olema kinnitatud [[Eesti peaminister|peaministri]] ja [[Riigikogu esimees|Riigikogu esimehe]] kaasallkirjadega. Seadlusega ei saa muuta põhiseadust ja konstitutsioonilisi seadusi (loetelu toodud põhiseaduse §-s 104). Riigikogu peab oma järgmisel istungil need seadlused kas kinnitama või tühistama. Seega on seadlused erakorraline vahend riigikorra säilitamiseks ja riigipea tegutseb sel juhul riigi õiguskorra garandina. Põhiseaduse kohaselt ei ole Vabariigi Presidendil seaduste algatamise õigust, välja arvatud põhiseaduse muutmise algatamine. Vabariigi President võtab oma põhiseaduslike ülesannete täitmiseks vastu otsuseid. Riigikaitse kõrgeima juhina ja [[Vabariigi Presidendi Kantselei]] tegevuse korraldamiseks annab Vabariigi President käskkirju. ===== Riigiametnike nimetamise ja vabastamise pädevus ===== Vabariigi President nimetab [[Eesti Pank|Eesti Panga]] nõukogu ettepanekul [[Eesti Panga president|Eesti Panga presidendi]], [[Riigikohus|Riigikohtu]] ettepanekul maa- ja linnakohtunikud, halduskohtunikud ning ringkonnakohtunikud (s.o I ja II astme kohtunikud) ja [[Eesti valitsus|valitsuse]] ning [[Eesti kaitseväe juhataja|kaitseväe juhataja]] ettepanekul kaitseväe juhtkonna. Riigipea poolt ametisse nimetamisega kaasneb teatava sotsiaalse respekti andmine, kontrolli teostamine isiku nimetamise seaduslikkuse üle, ametisse nimetamise suurema avalikkuse tagamine ja ametnikule stabiilsuse tagamine. Vabariigi Presidendil on ka õigus keelduda neid isikuid ametisse nimetamast, kui see on vastuolus seadusega või riigi huvidega, mida ta on ka reaalselt kasutanud. Vabariigi President teeb Riigikogule ettepaneku järgmiste kõrgemate ametnike nimetamiseks: [[Riigikohtu esimees]], [[Eesti Panga nõukogu esimees]], [[riigikontrolör]], [[õiguskantsler]] ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja sõjaajal. Riigiametnike ametisse nimetamine ja vabastamine toimub [[Vabariigi Presidendi töökorra seadus]]es sätestatud korras. ===== Autasustamispädevus ===== Vabariigi Presidendi ainupädevuses on [[riiklik autasu|riiklike autasude]] andmine, milles teda nõuandva organina abistab teenetemärkide komitee. Autasude andmine kui riigi austusavaldus on maailma praktikas tavaliselt riigipea pädevus. Eesti Vabariigi riiklikud ordenid ja nende taotlemine ning andmine on sätestatud [[teenetemärkide seadus]]ega. ===== Armuandmisõigus ===== Presidendil on ainuõigus vabastada süüdimõistetud nende palvel karistuse kandmisest või kergendada karistust. [[Armuandmine]] eeldab, et õigusmõistmine on juba toimunud ja isik on antud üle täitevorganitele karistuse täideviimiseks. Armuandmisega ei anna Vabariigi President hinnangut kohtuotsusele. Rahvusvahelise tava kohaselt on see riigipea suvaotsustus, mida ta võib teha humaansetel kaalutlustel. ===== Õiguskantsleri kriminaalvastutusele võtmise algatamine ===== President algatab [[õiguskantsler]]i kriminaalvastutusele võtmise. Vastava ettepaneku teeb president [[Riigikogu]]le riigiprokuröri taotlusel. Tal on õigus tutvuda kriminaalasja materjalidega, kuid otsuse tegemisel ei pea ta arvesse võtma esitatud tõendeid, vaid üksnes kehtestatud protseduuri järgimist. Ilma Vabariigi Presidendi nõusolekuta ei saa kriminaalvastutusele võtta ka [[kohtunik]]ku tema ametisoleku ajal. Presidendi osa nimetatud menetluses on sätestatud kriminaalmenetluse seadustikuga. [[Fail:Palacio presidencial Kadriorg, Tallinn, Estonia, 2012-08-12, DD 04.JPG|pisi|[[Kadrioru administratiivhoone|Kadrioru presidendiloss]] on Eesti Vabariigi presidendi ametiresidents]] === Vabariigi Presidendi ametihüved === Vabariigi Presidendi ametihüve on ametipalk ja muud presidendiks valitud isiku soodustused. Ametihüved on kehtestatud Vabariigi Presidendi ametihüve seadusega. Vabariigi Presidendi ametipalga määraks on [[Eesti keskmine palk|Eesti keskmise palga]] korrutis koefitsiendiga 7,0. Peale selle saab Vabariigi President esinduskulude katteks [[esindustasu]], mille suurus on 20% ametipalgast. Ametivolituste ajal on Vabariigi Presidendil õigus kasutada ametikorterit, ametiautot ja autojuhti. Tal on õigus saada aastas 35 päeva puhkust. Puhkuse aja ja kestuse määrab president ise. Puhkuse ajaks säilitatakse talle ametipalk. Riigipead kaitseb ametivolituste ajal politseiasutus (julgestusteenistus). Pärast ametivolituste lõppu makstakse presidendile [[pension]]i, mille suurus on 75% kehtivast presidendi ametipalga määrast. Kui president on oma ametivolituste ajal kaotanud täielikult või osaliselt töövõime, suurendatakse tema ametipensioni 25% võrra. Õigus [[toitjakaotuspension]]ile on presidendi surma korral ka tema töövõimetutel pereliikmetel ja abikaasal. Presidendi pereliikme pensioni suurus on veerand presidendi ametipensionist. Pärast ametivolituste lõppemist on presidendil õigus saada oma kasutusse tööruumid (üüri- ja kantseleikulud hüvitab riik), saada oma käsutusse nõunik ja sekretär, saada ühekordset toetust aasta ametipalga ulatuses ning kasutada ametiautot ja autojuhti. Vajaduse korral määrab [[Eesti peaminister|peaminister]] presidendile ka kaitse. == Vaata ka == * [[Eesti presidentide loend]] * [[Presidendi ametikett]] * [[Vabariigi Presidendi käsundusohvitseri rinnamärk]] == Viited == <references /> == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * [http://www.president.ee/ Eesti Vabariigi Presidendi koduleht] * [https://www.riigiteataja.ee/akt/VPVS Kehtiv Vabariigi Presidendi valimise seadus] {{Eesti artiklid}} [[Kategooria:Eesti poliitika‎]] [[Kategooria:Eesti presidendid| ]] 8l5obis7cm9rmbnh9cha1f7k9uwtck7 Eesti presidentide loend 0 24896 6168342 6154291 2022-07-26T15:01:19Z Karljohan29 136246 wikitext text/x-wiki {{Liita| Eesti president}} ''Siin on loetletud [[Eesti Vabariigi president]]e. [[Vabariigi President|Vabariigi Presidendi]] ametinimetus võeti eesti keeles kasutusele 1. jaanuaril 1938 jõustunud põhiseadusega. Võõrkeeltes oli [[riigivanem]]at nimetatud presidendiks alates 1922. aastast. ==Eesti Vabariigi presidendid== === 1938–1940 Vabariigi President === {| class="wikitable" ! !Pilt !Nimi !Ametisse asumise kuupäev !Ametist lahkumise kuupäev !Ametiaja pikkus !Partei |- ! colspan="7" |Vabariigi President |- |'''1''' |[[Fail:Konstantin_Päts.jpg|111x111px]] |[[Konstantin Päts|'''Konstantin Päts''']] <small>(1874–1956)</small> |[[24. aprill]] [[1938]] |[[21. juuni]] [[1940]] ([[23. juuli]] [[1940]]<ref name=":0">[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1940/07/23/5 746. Riigivolikogu otsus Vabariigi Presidendi küsimuses.], Riigi Teataja, nr. 77, 23 juuli 1940</ref>){{Ref|a|[a]}} |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1940|kuu2=06|aasta=1938|kuu=04|päev=24|päev2=21}} |parteitu |} === 1940–1992 Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis === [[Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis]] on Eesti Vabariigi riigipea kohustetäitja ametinimetus [[Eesti Vabariigi Põhiseadus (1938)|1938. aasta põhiseadus]]e alusel. [[Eesti Vabariigi peaminister|Peaminister]] asub täitma Vabariigi Presidendi ülesandeid, kui Vabariigi Presidendi ametikoht on vaba või Vabariigi President on takistatud oma ametikohuste täitmises, ja tema volitused kestavad, kuni astub ametisse uus Vabariigi President või [[Vabariigi Presidendi Asetäitja]]. {| class="wikitable" ! !Pilt !Nimi !Ametisse asumise kuupäev !Ametist lahkumise kuupäev !Ametiaja pikkus |- ! colspan="6" |Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis |- |'''-''' |[[Fail:Jüri Uluots.jpg|93x93px]] |[[Jüri Uluots|'''Jüri Uluots''']] ([[1890]]–[[1945]]) |[[21. juuni]] [[1940]]{{Ref|a|[a]}} |[[9. jaanuar]] [[1945]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1945|kuu2=01|aasta=1940|kuu=06|päev=21|päev2=09}} |- |'''-''' |[[Fail:August Rej.jpg|108x108px]] |[[August Rei|'''August Rei''']] ([[1886]]–[[1963]]) |[[9. jaanuar]] [[1945]] |[[29. märts]] [[1963]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1963|kuu2=03|aasta=1945|kuu=01|päev=09|päev2=29}} |- |'''-''' |[[Fail:Warma ja rouva.jpg|70x70px]] |[[Aleksander Warma|'''Aleksander Warma''']] ([[1890]]–[[1970]]) |[[29. märts]] [[1963]] |[[23. detsember]] [[1970]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1970|kuu2=12|aasta=1963|kuu=03|päev=29|päev2=23}} |- |'''-''' | |[[Tõnis Kint|'''Tõnis Kint''']] ([[1896]]–[[1991]]) |[[23. detsember]] [[1970]] |[[1. märts]] [[1990]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1990|kuu2=03|aasta=1970|kuu=12|päev=23|päev2=01}} |- |'''-''' | |[[Heinrich Mark|'''Heinrich Mark''']] ([[1911]]–[[2004]]) |[[1. märts]] [[1990]] |[[6. oktoober]] [[1992]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1992|kuu2=10|aasta=1990|kuu=03|päev=01|päev2=06}} |} === 1992–... Vabariigi President === {| class="wikitable" ! !Pilt !Nimi !Ametisse asumise kuupäev !Ametist lahkumise kuupäev !Ametiaja pikkus !Partei |- ! colspan="7" |Vabariigi President |- |'''2''' |[[Fail:Lennart Meri 1998.jpg|109x109px]] |[[Lennart Meri|'''Lennart Meri''']] ([[1929]]–[[2006]]) |[[6. oktoober]] [[1992]] |[[8. oktoober]] [[2001]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2001|kuu2=10|aasta=1992|kuu=10|päev=06|päev2=08}} |[[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]] |- |'''3''' |[[Fail:Estlands president Arnold Ruutel (cropped).jpg|100x100px]] |[[Arnold Rüütel|'''Arnold Rüütel''']] ([[1928]]– ) |[[8. oktoober]] [[2001]] |[[9. oktoober]] [[2006]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2006|kuu2=10|aasta=2001|kuu=10|päev=08|päev2=09}} |[[Eestimaa Rahvaliit]] |- |'''4''' |[[Fail:Toomas Hendrik Ilves.jpg|90x90px]] |[[Toomas Hendrik Ilves|'''Toomas Hendrik Ilves''']] ([[1953]]– ) |[[9. oktoober]] [[2006]] |[[10. oktoober]] [[2016]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2016|kuu2=10|aasta=2006|kuu=10|päev=09|päev2=10}} |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] |- |'''5''' |[[Fail:Kersti Kaljulaid - 2018.jpg|101x101px]] |[[Kersti Kaljulaid|'''Kersti Kaljulaid''']] ([[1969]]– ) |[[10. oktoober]] [[2016]] |[[11. oktoober]] [[2021]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2021|kuu2=10|aasta=2016|kuu=10|päev=10|päev2=11}} |parteitu |- |'''6''' |[[Fail:Volodymyr Zelenskyy met with Estonian President Karis in Kyiv 2022 (13) (cropped).jpg|90x90px]] |[[Alar Karis|'''Alar Karis''']] ([[1958]]– ) |[[11. oktoober]] [[2021]] |''Ametis'' |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2021|kuu=10|päev=11}} |parteitu |} === Märkused === * {{Märkus|a|[a]}}21. juunil 1940 nimetas Päts okupatsioonivõimude survel põhiseaduse vastaselt ametisse [[Johannes Varese valitsus|Johannes Varese valitsuse]]. Kuna Päts ei saanud enam vabalt võimu teostada, siis alates sellest kuupäevast loetakse riigiõiguslikult presidendi kohusetäitjaks Jüri Uluots. ==Vaata ka== *[[Eesti Vabariigi president]] *[[Eesti presidendivalimised]] == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.president.ee/et/ Eesti Vabariigi President] [[Kategooria:Eesti presidendid| Eesti presidentide loend]] [[Kategooria:Eesti poliitika loendid|Presidentide loend]] [[Kategooria:Eesti inimeste loendid|Presidendid]] lkexmj5eg2r7lv758w37a3iqo0ghudp Biograafiad (W) 0 24942 6168551 6120931 2022-07-27T03:19:15Z Kk 6201 /* We */ wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (W)''' See loend loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid biograafiaid isikutest, kelle nimi algab W-tähega. ==Wa== ''Vaata [[Biograafiad (Wa)]]'' ==We== *[[George Weah]], Libeeria poliitik ja jalgpallur (1966–) *[[Michael Weatherly]], USA filminäitleja (1968–) *[[Gertrude Weaver]], USA ülipikaealine (1898–2015) *[[Sigourney Weaver]], USA filminäitleja (1949–) *[[Warren Weaver]], USA matemaatik (1894–1978) *[[Hugo Weaving]], Briti-Austraalia filmi- ja teatrinäitleja (1960–) *[[Howard Webb]], Inglismaa jalgpallikohtunik (1971–) *[[James Webb]], Ameerika Ühendriikide valitsusametnik (1906–1992) *[[Simon Webbe]], Briti laulja (1978–) *[[Andrew Lloyd Webber]], helilooja (1948–) *[[Chris Webber]], USA korvpallur (1973–) *[[Mark Webber]], Austraalia autovõidusõitja (1976–) *[[Alfred Weber]], Saksa majandusteadlane, sotsioloog ja kultuuriteoreetik (1868–1958) *[[Andreas Weber]], saksa bioloog ja ajakirjanik (1967–) *[[Bruno Weber]], Šveitsi arhitekt ja skulptor (1931–2011) *[[Carl Maria von Weber]], saksa helilooja, dirigent, pianist ja kitarrist (1786–1826) *[[Ernst Heinrich Weber]], saksa arst ja psühholoog (1795–1878) *[[Frommhold Weber]], Eesti kohtunik (1889–1936) *[[Garrett Weber-Gale]], Ameerika Ühendriikide ujuja (1985–) *[[Manfred Weber]], Saksa poliitik (1972–) *[[Olivier Weber]], prantsuse kirjanik, filmilavastaja ja diplomaat (1958–) *[[Shea Weber]], Kanada jäähokimängija (1985–) *[[Yannick Weber]], Šveitsi jäähokimängija (1988–) *[[Anton Webern]], Austria helilooja ja dirigent (1883–1945) *[[Nesta Webster]], Briti ajaloolane (1876–1960) *[[David Wechsler]], USA psühholoog (1896–1981) *[[Matthias Weckmann]], saksa organist ja helilooja (suri 1674) *[[Paula Mae Weekes]], Trinidadi ja Tobago jurist ja poliitik (1958/1959–) *[[Melle Weersma]], hollandi muusik (1908–1988) *[[Alfred Wegener]], Saksamaa teadlane (1880–1930) *[[Gerda Wegener]], taani illustraator ja maalikunstnik (1886–1940) *[[Benjamin Weger]], Šveitsi laskesuusataja (1989–) *[[Wout Weghorst]], hollandi jalgpallur (1992–) *[[Bernd Wegner]], saksa ajaloolane (1949–) *[[Hans Wegner]], taani mööblidisainer (1914–2007) *[[Heinz-Helmut Wehling]], Saksa DV maadleja (1950–) *[[Oliver Wehner]], Saksa poliitik (1984–) *[[Pascal Wehrlein]], saksa vormelisõitja (1994–) *[[Wei Fenghe]], Hiina Rahvavabariigi sõjaväelane ja riigitegelane (1954–) *[[Wei Guangtao]], Hiina Qingi dünastia poliitik (1837–1915) *[[Mirjam Weichselbraun]], Austria telesaatejuht ja näitleja (1981–) *[[Sten Weidebaum]], eesti kultuuritegelane (1974–) *[[Julian Weigl]], saksa jalgpallur (1995–) *[[Johann Karl Friedrich Weihrauch]], füüsik (1841–1891) *[[Adolf Weil]], arstiteadlane (1848–1916) *[[Simone Weil]], juudi päritolu Prantsuse filosoof (1909–1943) *[[Harald Weiler]], Eesti laulja (1970–) *[[Kurt Weill]], juudi päritolu Saksamaa ja USA helilooja (1900–1950) *[[Richard Jakob Weinberg]], arstiteadlane (1867–1924) *[[Steven Weinberg]], USA füüsik (1933–2021) *[[Martin Weinek]], Austria näitleja (1964–) *[[Isak Weiner]], Eesti advokaat ja filatelist (1905–1973) *[[Otto Weininger]], Austria filosoof (1880–1903) *[[Johnny Weir]], endine Kanada iluuisutaja (1984–) *[[Stephnie Weir]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1967–) *[[Tina Weirather]], Liechtensteini mäesuusataja (1989–) *[[Adam Weishaupt]], illuminaatide ordu rajaja (1748–1830) *[[Alan Weisman]], USA publitsist ja ajakirjanik (1947–) *[[Ben Weisman]], USA helilooja ja pianist (1921–2007) *[[August Weismann]], saksa bioloog (1834–1914) *[[Alexander von Weiss]], Eesti insener, mõisaomanik ja poliitik (1840–1921) *[[Constantin von Weiss]], Venemaa ja Eesti sõjaväelane (1877–1959) *[[Hellmuth Weiss]], baltisaksa ajaloolane (1900–1992) *[[Isidore Weiss]], Prantsusmaa kabetaja *[[Michael T. Weiss]], USA näitleja (1962–) *[[Paul Weiss]], Austria bioloog (1898–1989) *[[Paul Weiss (filosoof)]], USA filosoof (1901–2002) *[[Vladimír Weiss (jalgpallur, sündinud 1939)|Vladimír Weiss]], endine Slovakkia jalgpallur (1939–) *[[Vladimír Weiss (jalgpallur, sündinud 1964)|Vladimír Weiss]], tema poeg, Slovakkia jalgpallitreener (1964–) *[[Vladimír Weiss (jalgpallur, sündinud 1989)|Vladimír Weiss]], esimese pojapoeg ja teise poeg, Slovakkia jalgpallur (1989–) *[[Anton Weiss-Wendt]], juudi päritolu ajaloolane *[[Johnny Weissmüller]], USA ujuja ja näitleja (1905–1984) *[[Rachel Weisz]], Suurbritannia päritolu USA näitleja (1970–) *[[August Ludwig Weizenberg]], eesti skulptor (1837–1921) *[[Juhan Weizenberg]], eesti ametnik (1838–1877) *[[Ezer Weizmann]], Iisraeli sõjaväelane ja poliitik (1924–2005) *[[Richard von Weizsäcker]], Saksamaa poliitik (1920–2015) *[[Morris Weitz]], USA esteetik (1916–1981) *[[Charlotte Weitze]], taani kirjanik (1974–) *[[Margreth Weivers]], rootsi filminäitleja (1926–2021) *[[Anders Wejryd]], rootsi vaimulik (1948–) *[[Wilhelm Ludwig Wekhrlin]], saksa ajakirjanik ja kirjanik (1739–1792) *[[Danny Welbeck]], Inglismaa jalgpallur (1990–) *[[Victoria Welby-Gregory]], inglise filosoof (1837–1912) *[[Raquel Welch]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja modell (1940–) *[[Leif Welding-Olsen]], Norra mereväeohvitser (1895–1940) *[[Fay Weldon]], inglise kirjanik (1931–) *[[Loek van Wely]], hollandi maletaja (1972–) *[[Colin Welland]], Briti näitleja ja stsenarist (1934–2015) *[[Sumner Welles]], USA diplomaat (1892–1961) *[[Arthur Wellesley]], 1. [[Wellingtoni hertsog]], Suurbritannia sõjaväelane ja riigimees (1769–1852) *[[Tom Welling]], USA näitleja, režissöör ja modell (1977–) *[[Bobby Wellins]], šoti tenorsaksofonist (1936–2016) *[[George H. Wells]], Ameerika Riikide Konföderatsiooni sõjaväelane (1833–1905) *[[Herbert George Wells]], inglise kirjanik (1866–1946) *[[Melissa F. Wells]], USA diplomaat (1932–) *[[Rulon Wells]], USA keeleteadlane ja semiootik (1919–2008) *[[Wolfgang Welsch]], saksa publitsist ja politoloog (1944–) *[[Mikey Welsh]], USA muusik (1971–2011) *[[Gottlieb Welté]], kunstnik (suri 1792) *[[Gene Weltfish]], USA antropoloog ja keeleteadlane (1902–1980) *[[Gustav Ernst Wilhelm Weltz]], arstiteadlane (1863–1935) *[[Dieter Wemhöner]], Saksamaa poksija (1930–) *[[Wen Jiabao]], Hiina poliitik (1942–) *[[Wen Wang]], Zhou kuningas (1099–1050 eKr) *[[Wolfgang Welcsh]] (1944–) *[[Wen Jiabao]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (1942–) *[[Friedrich Wendach|Friedrich Herbert Wendach]], eesti arhitekt (1896–1984) *[[Michael Wenden]], Austraalia endine ujuja (1949–) *[[Wim Wenders]], saksa filmilavastaja (1945–) *[[Richard Wendt]], saksa geograaf (1823–1869) *[[Heidi Weng]], Norra murdmaasuusataja ja mäkkejooksja (1991–) *[[Arsène Wenger]] (1949–) *[[Rolf Wenkhaus]], saksa filminäitleja (1917–1942) *[[Anders Wenström]], Rootsi ametnik *[[Jonas Wenström]], rootsi insener ja leiutaja (1855–1893) *[[Wenzel (Saksa kuningas)|Wenzel]], Saksa kuningas (1361–1419) *[[Wenzel I (Saksi-Wittenberg)|Wenzel I]], Saksa-Rooma riigi kuurvürst (umbes 1337 – 1388) *[[Hanni Wenzel]], Liechtensteini endine mäesuusataja (1956–) *[[Pete Wentz]], USA muusik (1979–) *[[Alberto Weretilneck]], Río Negro provintsi kuberner (1962–) *[[Barbara Werle]], USA filminäitleja ja tantsija (1928–2013) *[[Henri Werling]], katoliku vaimulik (1879–1961) *[[Evert von Werminghausen]], Tallinna komtuur 16. sajandil *[[Wanda Wermińska]], poola ooperilaulja ja muusikapedagoog (1900–1988) *[[Carl Wernicke]], saksa arst, anatoom, psühhiaater ja neuropatoloog (1848–1905) *[[Louis Wernwag]], USA sillaehitaja (1769–1843) *[[Max Wertheimer]], Austria-Ungari psühholoog (1880–1943) *[[Dietrich von Werthern (1468–1532)|Dietrich von Werthern]], saksa humanist ja Saksa ordu kantsler (1468–1532) *[[Cathy Weseluck]], Kanada näitleja (1970–) *[[Julius Wess]], Austria füüsik (1934–2007) *[[Wesselin]], Revala piiskop (1219/1220–1227) *[[Adam West]], USA näitleja (1928–2017) *[[Delonte West]], USA korvpallur (1983) *[[Jerry West]], USA korvpallur (1938–) *[[Kaljo West]], eesti muusikapedagoog (1924–2008) *[[Kanye West]], USA muusikaprodutsent, räppar ja disainer (1977–) *[[Martin Litchfield West]], Suurbritannia klassikaline filoloog (1937–2015) *[[Mary Jane West-Eberhard]], bioloog *[[Russell Westbrook]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (1988–) *[[Georg Westenberg]], eesti kunstnik (1902–1980) *[[Fiep Westendorp]], hollandi kunstnik ja illustraator (1916–2004) *[[Nikolai Westenrieck]], arstiteadlane (sündis 1869) *[[Caj Westerberg]], soome kirjanik (1946–) *[[Holger Westerberg]], Soome poksija *[[Heikki Westerinen]], soome maletaja (1944–) *[[Edvard Westermarck]], soome filosoof ja sotsioloog (1862–1939) *[[Sander Westerveld]], hollandi jalgpallur (1974–) *[[Guido Westerwelle]], Saksamaa poliitik (1961–2016) *[[Jakob Westholm]], Eesti pedagoog, ühiskonna- ja haridustegelane ning koolijuht (1877–1935) *[[Joost van der Westhuizen]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ragbimängija (1971–2017) *[[Daniel Westling]], Rootsi prints (1973–) *[[August Jakob Westren-Doll]], Eesti vaimulik (1838–1912) *[[Vivienne Westwood]], Briti moelooja (1941–) *[[Kjell Westö]], soomerootsi kirjanik (1961–) *[[Peter Wetberg]], Saare-Lääne piiskop (surnud 1491) *[[Martin Wetzer]], Soome sõjaväelane (1868–1954) *[[Herman de Wetter]], Ameerika Ühendriikide fotograaf ja muuseumitöötaja (1880–1950) *[[Berend von Wetter-Rosenthal]], Eesti advokaat (1874–1940) *[[Constanze von Wetter-Rosenthal]], baltisaksa skulptor ja graafik (1872–1948) *[[Gustav Heinrich von Wetter-Rosenthal]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane ja baltisaksa poliitik (1753–1829) *[[Sándor Weöres]], ungari luuletaja ja tõlkija (1913–1989) *[[Haskell Wexler]], USA filmioperaator ja -lavastaja (1922–2015) *[[Adam van der Weyde]], Vene sõjaväelane (1667–1720) *[[Rogier van der Weyden]], vallooni kunstnik (1399/1400–1464) *[[Hermann Weyl]], saksa matemaatik (1885–1955) *[[Bruno von Weymarn]], Ranna mõisnik (1899–1956) *[[Jost Weymer]], Kuressaare raehärra (1641–1695) *[[August Heinrich von Weyrauch]], keeleteadlane (1788–1865) *[[Carl Victor Rufus Weyrich]], baltisaksa arstiteadlane (1819–1876) ==Wh== *[[Brooks Wheelan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1986–) *[[Wendy Wheeler]], inglise kirjandusteadlane *[[William A. Wheeler]], USA poliitik, asepresident 1877–1881 (1819–1887) *[[Deryck Whibley]], Kanada muusik ja produtsent (1980–) *[[George Hoyt Whipple]], Ameerika Ühendriikide arst (1878–1976) *[[James McNeill Whistler]], maalikunstnik (1834–1903) *[[William Whiston]], inglise teoloog ja matemaatik (1667–1752) *[[Eric Whitacre]], Ameerika helilooja ja dirigent (1970–) *[[Forest Whitaker]], USA filminäitleja, produtsent ja filmilavastaja (1961–) *[[Betty White]], USA näitleja (1922–2021) *[[Charlie White]], USA jäätantsija (1987–) *[[Colin White]], USA jäähokimängija (1997–) *[[Dana White]], Ameerika Ühendriikide ärimees (1969–) *[[David A. R. White]], USA filminäitleja, filmilavastaja ja stsenarist (1970–) *[[Edward H. White]], USA astronaut (1930–1967) *[[Elwyn Brooks White]], USA kirjanik ja ajakirjanik (1899–1985) *[[Hayden White]], ameerika kirjandusteadlane ja ajaloolane (1928–2018) *[[Jaleel White]], USA filminäitleja (1976–) *[[Leslie White]], ameerika antropoloog ja kultuuriteoreetik (1900–1975) *[[Lynn White]], USA ajaloolane ja teoloog (1907–1987) *[[Mark White]], USA poliitik ja advokaat (1940–2017) *[[Mark White (muusik)|Mark White]], inglise muusik (1961–) *[[Patrick White]], Austraalia kirjanik (1912–1990) *[[Alissa White-Gluz]], Kanada laulja (1985–) *[[Zach Whitecloud]], Kanada jäähokimängija (1996–) *[[Andy Whitfield]], Walesi näitleja ja modell (1972–2011) *[[Mal Whitfield]], USA kergejõustiklane (1924–2015) *[[Bradley Whitford]], USA filminäitleja (1959–) *[[Walt Whitman]], ameerika luuletaja (1819–1892) *[[Steve Whitmire]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1958–) *[[Joe Whitney]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1988–) *[[Peggy Whitson]], Ameerika Ühendriikide biokeemik ja astronaut (1960–) *[[Benjamin Whorf]], ameerika keeleteadlane (1897–1941) *[[Robert Whytt]], šoti arst ja neurofüsioloog (1714–1766) ==Wi== ''Vaata [[Biograafiad (Wi)]]'' ==Wl== *[[Władysław II]], Poola kuningas ja Leedu suurvürst (Jogaila) *[[Władysław III]], Poola kuningas (1424–1444) *[[Władysław IV]], Poola kuningas (1595–1648) *[[Anita Włodarczyk]], poola vasaraheitja (1985–) ==Wo== *[[Janusz Woda]], poola maletegelane (1938–) *[[Ruth Wodak]], Austria keeleteadlane (1950–) *[[Carl Woese]], USA mikrobioloog (1928–2012) *[[Joachim Wohlgemuth]], saksa kirjanik (1932–1996) *[[Peter Wohlleben]], saksa looduskirjanik (1964–) *[[Woizlawa Feodora]] (1918–), Mecklenburgi hertsoginna *[[Stanisław Wojciechowski]], Poola poliitik (1869–1953) *[[Paweł Wojciechowski]], Poola teivashüppaja (1989–) *[[Radosław Wojtaszek]], poola maletaja (1987–) *[[Jakub Wołąsiewicz]], Poola diplomaat (1960–2016) *[[Gunilla Wolde]], rootsi lastekirjanik ja illustraator (1939–2015) *[[Girma Wolde-Giorgis]], Etioopia poliitik (1924–2018) *[[Alexander Wolf]], saksa laskesuusataja (1978–) *[[Christa Wolf]], saksa kirjanik (1929–2011) *[[Klaus-Peter Wolf]], saksa kirjanik (1954–) *[[Markus Wolf]], Saksa DV riigitegelane (1923–2006) *[[Naomi Wolf]], USA feminist (1962–) *[[Notker Wolf]], benediktlaste abt-priimas (1940–) *[[Susan Wolf]], USA filosoof (1952–) *[[Paula Wolf-Kalmar]], Austria maletaja (1880–1931) *[[Christian Wolff]], saksa filosoof (1679–1754) *[[Jonathan Wolff]], Briti poliitikafilosoof (1959–) *[[Wolfgang (Anhalt-Köthen)|Wolfgang]], Anhalt-Kötheni vürst (1492–1566) *[[Wolfgang (Braunschweig-Grubenhagen)|Wolfgang]], Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Grubenhageni vürst (1531–1595) *[[Paea Wolfgramm]], Tonga poksija (1969–) *[[Wolfram von Eschenbach]], saksa luuletaja (12.–13. sajand) *[[Georges Wolinski]], prantsuse kirjanik, näitleja ja karikaturist (1934–2015) *[[Manfred Wolke]], saksa poksija (1943–) *[[Sami Wolking]], soome muusik (1973–) *[[Heinrich Wollin]], Eesti vaimulik (1688–1731) *[[Mary Wollstonecraft]], inglise kirjanik (1759–1797) *[[Bogusław Wolniewicz]], poola filosoof ja loogik (1927–2017) *[[Ryszard Wolny]], Poola maadleja (1969–) *[[Wolquin]], Mõõgavendade ordu meister (suri 1236) *[[Thomas Wolsey]], inglise poliitik ja kardinal (1475–1530) *[[Marika Arendia Elita von Wolski]], eesti majandustegelane (1955–) *[[Wojtek Wolski]], Poola-Kanada jäähokimängija (1986–) *[[Richard Woltereck]], saksa bioloog ja filosoof (1877–1944) *[[Ernst Wolthus von Herse]], orduvasall 15. sajandil *[[Friedrich Wolthus von Herse]], Riia komtuur (surnud umbes 1480) *[[Johann Wolthus von Herse]], Liivi ordumeister (surnud 1472) *[[Bobby Womack]], USA laulja (1944–2014) *[[Won Bin]], Lõuna-Korea näitleja ja modell (1977–) *[[Stevie Wonder]], USA laulja (sündinud 1950) *[[Chris Wood]], Uus-Meremaa jalgpallur (1991–) *[[Ed Wood]], USA filmirežissöör, stsenarist, -produtsent ja -näitleja juunior (1924–1978) *[[Elijah Wood]], USA filminäitleja (1981–) *[[Evan Rachel Wood]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1987–) *[[Grant Wood]], USA maalikunstnik (1891–1942) *[[Jake Wood]], inglise näitleja (1972–) *[[Martin Wood]], Kanada lavastaja ja produtsent *[[Natalie Wood]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1938–1981) *[[Vivien Wood]], näitleja *[[David Woodard]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja dirigent (1964–) *[[Todd Woodbridge]], Austraalia tennisist (1971–) *[[Victoria Woodhull]], USA naisõiguslane (1838–1927) *[[Francesca Woodman]], ameerika fotograaf (1958–1981) *[[Daniel Woodrell]], USA kirjanik (1953–) *[[Allen Woodring]], USA jooksja (1898–1982) *[[Bambi Woods]], USA filminäitleja *[[James Woods]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1947–) *[[Tiger Woods]], USA golfimängija (1975–) *[[Elizabeth Woodville]], Inglismaa kuninganna (u 1437–1492) *[[William Woodville]], Briti arst ja botaanik (1752–1805) *[[Joanne Woodward]], Ameerika Ühendriikide näitleja, produtsent ja filantroop (1930–) *[[Robert Woodward]], Ameerika Ühendriikide keemik (1917–1979) *[[Virginia Woolf]], inglise kirjanik (1882–1941) *[[John Woolman]], kveekerite jutlustaja Ameerikas (1720–1772) *[[Tom Wopat]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1951–) *[[Christian Worch]], saksa poliitik (1956–) *[[Alfred Worden]], Ameerika Ühendriikide õhuväelane, insener ja NASA astronaut (1932–2020) *[[Joanna Worek]], tšehhi maletaja (1986–) *[[William Wordsworth]], inglise luuletaja (1770–1850) *[[Tessa Worley]], prantsuse mäesuusataja (1989–) *[[Wiktor Woroszylski]], Poola kirjanik ja tõlkija (1927–1996) *[[Wilhelm Worringer]], saksa kunstiteadlane (1881–1965) *[[Aldona Wos]], USA poliitik ja diplomaat (1955–) *[[Michał Woś]], Poola jurist ja poliitik (1991–) *[[Caroline Wozniacki]], Taani tennisist (1990–) *[[Steve Wozniak]], USA ettevõtja (1950–) *[[Wottele]], muinaseesti vanem (suri 1217) *[[Klaus Wowereit]], Saksa jurist ja endine poliitik (1953–) ==Wr== *[[Carl Gustaf Wrangel]], rootsi väejuht ja riigimees (1613–1676) *[[Ewert Wrangel]], rootsi kirjandus- ja kunstiajaloolane (1863–1940) *[[Herman Wrangel]], Rootsi väejuht (−1643) *[[Berend Johann von Wrangell]], Eestimaa rüütelkonna peamees (sündis 1662) *[[Georges Wrangell]], ajaloolane (1866–1927) *[[Hans Georg Hermann von Wrangell]], vene sõjaväelane (1803–1868) *[[Heinrich Johann von Wrangell]], Eestimaa kuberner (1736–1813) *[[Michael von Wrangell]], Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane (1836–1899) *[[Moritz von Wrangel]], Tallinna piiskop 1558–1560 *[[Wolmar Wrangel]], baltisaksa päritolu Rootsi sõjaväelane (1641–1675) *[[Otto Fabian von Wrangell]], baltisaksa ajaloolane (1655–1726) *[[Peter von Wrangell]], baltisaksa päritolu Vene sõjaväelane (1878–1928) *[[Wilhelm Wrangell]], Eesti poliitik (1894–1976) *[[Wilhelm von Wrangell]], Eestimaa rüütelkonnategelane ja mõisnik (1831–1894) *[[Dietrich Wrede]], Bauska foogt 16. sajandil *[[Gerhard Wrede]], Liivi ordu maamarssal 1417–1420 *[[Heinrich Wrede]], Eesti vaimulik (1661–1705) *[[Heinrich Christopher Wrede]], Eesti baltisaksa vaimulik (1691–1764) *[[Christopher Wren]], inglise arhitekt, matemaatik ja loodusteadlane (1632–1723) *[[Bailey Wright]], Austraalia jalgpallur (1992–) *[[Bonnie Wright]], filminäitleja (1991–) *[[Brad Wright]], Kanada produtsent, stsenarist ja näitleja *[[Chauncey Wright]], USA filosoof (1830–1875) *[[Ferdinand von Wright]], soomerootsi kunstnik (1822–1906) *[[Frank Lloyd Wright]], USA arhitekt (1867–1959) *[[Georg Henrik von Wright]], soomerootsi filosoof *[[Joe Wright]], inglise filmirežissöör (1972–) *[[Joseph Wright]], inglise kunstnik (1734–1797) *[[Richard Wright]], Briti muusik (1943–2008) *[[Wojciech Wróblewski]], Poola diplomaat ja sotsioloog (1957–) *[[Sean Wroe]], Austraalia sprinter (1985–) *[[Marcin Wrona]], poola filmirežissöör (1973–2015) *[[Andrzej Wroński]], Poola maadleja (1967–) ==Wu== *[[Constance Wu]], Taiwani päritolu Ameerika Ühendriikide filminäitleja (1982–) *[[Andrea Wulf]], Briti teaduskirjanik (1972–) *[[Christian Wulff]], Saksamaa poliitik (1959–) *[[Erich Wulff]], Eesti arst (1887–1949) *[[Gustav Wulff-Õis]], eesti luuletaja (1865–1946) *[[Wulfstan]], anglosaksi kaupmees ja rännumees (9. sajand) *[[Jürgen Wullenweber]], Lübecki raehärra (suri 1537) *[[Kaja Wunder]], eesti ettevõtja ja endine modell (1968–) *[[Wilhelm Wundt]], saksa arst, psühholoog ja füsioloog (1832–1920) *[[Hella Wuolijoki]], eesti päritolu soome kirjanik, poliitik (1886–1954) *[[Juha Wuolijoki]], soome filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (1969–) *[[Sulo Wuolijoki]], Soome poliitik ja ajakirjanik (1881–1957) *[[Wäinö Wuolijoki]], Soome poliitik ja põllumajandustegelane (1872–1947) *[[Ossian Wuorenheimo]], Soome poliitik (1845–1917) *[[Matti Wuori]], Soome poliitik ja advokaat (1945–2005) *[[Aarne Wuorimaa]], Soome diplomaat (1892–1975) *[[Conchita Wurst]], Austria laulja (1988–) *[[Alexander Wurz]], Austria Vormel 1 piloot (1974–) ==Wõ== *[[Ants Wõrk]], eesti insener ja küberneetik (1939–2018) ==Wä== *[[Elin Wägner]], rootsi kirjanik, ajakirjanik, feminist ja patsifist (1882–1949) *[[Ingegerd Wärnersson]], Rootsi poliitik (1947–) *[[Åke Wärnström]], Rootsi poksija (1925–2018) ==Wö== *[[Friedrich Wöhler]], saksa keemik (1800–1882) *[[Eduard Wöhrmann]], eesti kirjanik (1863–1934) *[[Karl Wöhrmann]], eesti vaimulik (1864–1925) *[[Heinrich Wölfflin]], Šveitsi kunstiteadlane (1864–1945) *[[Christian Wörns]], saksa endine jalgpallur (1972–) ==Wü== *[[Hans Wühner]] *[[Hugo Viktor Carl Wühner]], eesti vaimulik (1877–1932) *[[Martin Wühner]] *[[Mats Wühner]] *[[Richard Alexander Georg Wühner]], eesti vaimulik (1872–1919) *[[Theodor Hans Wühner]], eesti vaimulik (1868–1959) *[[Kurt Wünsche]], endine Saksa DV riigitegelane (1929–) *[[Helmerich von Würzburg]], Liivi ordu viitsemeister ja Preisi maameister (suri 1263) *[[Hendrik Wüst]], Saksamaa poliitik (1975–) *[[Heinz Wüstenhagen]], saksa amerikanist (1931–2011) *[[Kurt Wüthrich]], Šveitsi keemik (sündinud 1938) ==Wy== *[[James Wyatt]], inglise arhitekt (1746–1813) *[[Andrew Wyeth]], USA maalikunstnik (1917–2009) *[[Zakk Wylde]], USA muusik (1967–) *[[Noah Wyle]], USA näitleja (1971–) *[[John Wyndham]], inglise ulmekirjanik (1903–1969) *[[Jadwiga Wysoczanská-Štrosová]], tšehhi ooperilaulja (1927–2021) *[[Wiktor Wysoczański]], poola vaimulik (1939–) *[[Jürg Wyttenbach]], Šveitsi helilooja, dirigent ja pianist (1935–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|W, Biograafiad]] kq7onwdbmq64f4v8nf7ul9dge6d0c7z 6168564 6168551 2022-07-27T05:57:58Z Andres 5 /* We */ wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (W)''' See loend loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid biograafiaid isikutest, kelle nimi algab W-tähega. ==Wa== ''Vaata [[Biograafiad (Wa)]]'' ==We== *[[George Weah]], Libeeria poliitik ja jalgpallur (1966–) *[[Michael Weatherly]], USA filminäitleja (1968–) *[[Gertrude Weaver]], USA ülipikaealine (1898–2015) *[[Sigourney Weaver]], USA filminäitleja (1949–) *[[Warren Weaver]], USA matemaatik (1894–1978) *[[Hugo Weaving]], Briti-Austraalia filmi- ja teatrinäitleja (1960–) *[[Howard Webb]], Inglismaa jalgpallikohtunik (1971–) *[[James Webb]], Ameerika Ühendriikide valitsusametnik (1906–1992) *[[Simon Webbe]], Briti laulja (1978–) *[[Andrew Lloyd Webber]], helilooja (1948–) *[[Chris Webber]], USA korvpallur (1973–) *[[Mark Webber]], Austraalia autovõidusõitja (1976–) *[[Alfred Weber]], Saksa majandusteadlane, sotsioloog ja kultuuriteoreetik (1868–1958) *[[Andreas Weber]], saksa bioloog ja ajakirjanik (1967–) *[[Bruno Weber]], Šveitsi arhitekt ja skulptor (1931–2011) *[[Carl Maria von Weber]], saksa helilooja, dirigent, pianist ja kitarrist (1786–1826) *[[Ernst Heinrich Weber]], saksa arst ja psühholoog (1795–1878) *[[Frommhold Weber]], Eesti kohtunik (1889–1936) *[[Garrett Weber-Gale]], Ameerika Ühendriikide ujuja (1985–) *[[Manfred Weber]], Saksa poliitik (1972–) *[[Olivier Weber]], prantsuse kirjanik, filmilavastaja ja diplomaat (1958–) *[[Shea Weber]], Kanada jäähokimängija (1985–) *[[Yannick Weber]], Šveitsi jäähokimängija (1988–) *[[Anton Webern]], Austria helilooja ja dirigent (1883–1945) *[[Nesta Webster]], Briti ajaloolane (1876–1960) *[[David Wechsler]], USA psühholoog (1896–1981) *[[Matthias Weckmann]], saksa organist ja helilooja (suri 1674) *[[Paula Mae Weekes]], Trinidadi ja Tobago jurist ja poliitik (1958/1959–) *[[Melle Weersma]], hollandi muusik (1908–1988) *[[Alfred Wegener]], Saksamaa teadlane (1880–1930) *[[Gerda Wegener]], taani illustraator ja maalikunstnik (1886–1940) *[[Benjamin Weger]], Šveitsi laskesuusataja (1989–) *[[Wout Weghorst]], hollandi jalgpallur (1992–) *[[Bernd Wegner]], saksa ajaloolane (1949–) *[[Hans Wegner]], taani mööblidisainer (1914–2007) *[[Heinz-Helmut Wehling]], Saksa DV maadleja (1950–) *[[Oliver Wehner]], Saksa poliitik (1984–) *[[Pascal Wehrlein]], saksa vormelisõitja (1994–) *[[Wei Fenghe]], Hiina Rahvavabariigi sõjaväelane ja riigitegelane (1954–) *[[Wei Guangtao]], Hiina Qingi dünastia poliitik (1837–1915) *[[Paul Weiss (filosoof)|Paul Weiss]], Ameerika Ühendriikide filosoof (1901–2002) *[[Mirjam Weichselbraun]], Austria telesaatejuht ja näitleja (1981–) *[[Sten Weidebaum]], eesti kultuuritegelane (1974–) *[[Julian Weigl]], saksa jalgpallur (1995–) *[[Johann Karl Friedrich Weihrauch]], füüsik (1841–1891) *[[Adolf Weil]], arstiteadlane (1848–1916) *[[Simone Weil]], juudi päritolu Prantsuse filosoof (1909–1943) *[[Harald Weiler]], Eesti laulja (1970–) *[[Kurt Weill]], juudi päritolu Saksamaa ja USA helilooja (1900–1950) *[[Richard Jakob Weinberg]], arstiteadlane (1867–1924) *[[Steven Weinberg]], USA füüsik (1933–2021) *[[Martin Weinek]], Austria näitleja (1964–) *[[Isak Weiner]], Eesti advokaat ja filatelist (1905–1973) *[[Otto Weininger]], Austria filosoof (1880–1903) *[[Johnny Weir]], endine Kanada iluuisutaja (1984–) *[[Stephnie Weir]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1967–) *[[Tina Weirather]], Liechtensteini mäesuusataja (1989–) *[[Adam Weishaupt]], illuminaatide ordu rajaja (1748–1830) *[[Alan Weisman]], USA publitsist ja ajakirjanik (1947–) *[[Ben Weisman]], USA helilooja ja pianist (1921–2007) *[[August Weismann]], saksa bioloog (1834–1914) *[[Alexander von Weiss]], Eesti insener, mõisaomanik ja poliitik (1840–1921) *[[Constantin von Weiss]], Venemaa ja Eesti sõjaväelane (1877–1959) *[[Hellmuth Weiss]], baltisaksa ajaloolane (1900–1992) *[[Isidore Weiss]], Prantsusmaa kabetaja *[[Michael T. Weiss]], USA näitleja (1962–) *[[Paul Weiss]], Austria bioloog (1898–1989) *[[Paul Weiss (filosoof)]], USA filosoof (1901–2002) *[[Vladimír Weiss (jalgpallur, sündinud 1939)|Vladimír Weiss]], endine Slovakkia jalgpallur (1939–) *[[Vladimír Weiss (jalgpallur, sündinud 1964)|Vladimír Weiss]], tema poeg, Slovakkia jalgpallitreener (1964–) *[[Vladimír Weiss (jalgpallur, sündinud 1989)|Vladimír Weiss]], esimese pojapoeg ja teise poeg, Slovakkia jalgpallur (1989–) *[[Anton Weiss-Wendt]], juudi päritolu ajaloolane *[[Johnny Weissmüller]], USA ujuja ja näitleja (1905–1984) *[[Rachel Weisz]], Suurbritannia päritolu USA näitleja (1970–) *[[August Ludwig Weizenberg]], eesti skulptor (1837–1921) *[[Juhan Weizenberg]], eesti ametnik (1838–1877) *[[Ezer Weizmann]], Iisraeli sõjaväelane ja poliitik (1924–2005) *[[Richard von Weizsäcker]], Saksamaa poliitik (1920–2015) *[[Morris Weitz]], USA esteetik (1916–1981) *[[Charlotte Weitze]], taani kirjanik (1974–) *[[Margreth Weivers]], rootsi filminäitleja (1926–2021) *[[Anders Wejryd]], rootsi vaimulik (1948–) *[[Wilhelm Ludwig Wekhrlin]], saksa ajakirjanik ja kirjanik (1739–1792) *[[Danny Welbeck]], Inglismaa jalgpallur (1990–) *[[Victoria Welby-Gregory]], inglise filosoof (1837–1912) *[[Raquel Welch]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja modell (1940–) *[[Leif Welding-Olsen]], Norra mereväeohvitser (1895–1940) *[[Fay Weldon]], inglise kirjanik (1931–) *[[Loek van Wely]], hollandi maletaja (1972–) *[[Colin Welland]], Briti näitleja ja stsenarist (1934–2015) *[[Sumner Welles]], USA diplomaat (1892–1961) *[[Arthur Wellesley]], 1. [[Wellingtoni hertsog]], Suurbritannia sõjaväelane ja riigimees (1769–1852) *[[Tom Welling]], USA näitleja, režissöör ja modell (1977–) *[[Bobby Wellins]], šoti tenorsaksofonist (1936–2016) *[[George H. Wells]], Ameerika Riikide Konföderatsiooni sõjaväelane (1833–1905) *[[Herbert George Wells]], inglise kirjanik (1866–1946) *[[Melissa F. Wells]], USA diplomaat (1932–) *[[Rulon Wells]], USA keeleteadlane ja semiootik (1919–2008) *[[Wolfgang Welsch]], saksa publitsist ja politoloog (1944–) *[[Mikey Welsh]], USA muusik (1971–2011) *[[Gottlieb Welté]], kunstnik (suri 1792) *[[Gene Weltfish]], USA antropoloog ja keeleteadlane (1902–1980) *[[Gustav Ernst Wilhelm Weltz]], arstiteadlane (1863–1935) *[[Dieter Wemhöner]], Saksamaa poksija (1930–) *[[Wen Jiabao]], Hiina poliitik (1942–) *[[Wen Wang]], Zhou kuningas (1099–1050 eKr) *[[Wolfgang Welcsh]] (1944–) *[[Wen Jiabao]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (1942–) *[[Friedrich Wendach|Friedrich Herbert Wendach]], eesti arhitekt (1896–1984) *[[Michael Wenden]], Austraalia endine ujuja (1949–) *[[Wim Wenders]], saksa filmilavastaja (1945–) *[[Richard Wendt]], saksa geograaf (1823–1869) *[[Heidi Weng]], Norra murdmaasuusataja ja mäkkejooksja (1991–) *[[Arsène Wenger]] (1949–) *[[Rolf Wenkhaus]], saksa filminäitleja (1917–1942) *[[Anders Wenström]], Rootsi ametnik *[[Jonas Wenström]], rootsi insener ja leiutaja (1855–1893) *[[Wenzel (Saksa kuningas)|Wenzel]], Saksa kuningas (1361–1419) *[[Wenzel I (Saksi-Wittenberg)|Wenzel I]], Saksa-Rooma riigi kuurvürst (umbes 1337 – 1388) *[[Hanni Wenzel]], Liechtensteini endine mäesuusataja (1956–) *[[Pete Wentz]], USA muusik (1979–) *[[Alberto Weretilneck]], Río Negro provintsi kuberner (1962–) *[[Barbara Werle]], USA filminäitleja ja tantsija (1928–2013) *[[Henri Werling]], katoliku vaimulik (1879–1961) *[[Evert von Werminghausen]], Tallinna komtuur 16. sajandil *[[Wanda Wermińska]], poola ooperilaulja ja muusikapedagoog (1900–1988) *[[Carl Wernicke]], saksa arst, anatoom, psühhiaater ja neuropatoloog (1848–1905) *[[Louis Wernwag]], USA sillaehitaja (1769–1843) *[[Max Wertheimer]], Austria-Ungari psühholoog (1880–1943) *[[Dietrich von Werthern (1468–1532)|Dietrich von Werthern]], saksa humanist ja Saksa ordu kantsler (1468–1532) *[[Cathy Weseluck]], Kanada näitleja (1970–) *[[Julius Wess]], Austria füüsik (1934–2007) *[[Wesselin]], Revala piiskop (1219/1220–1227) *[[Adam West]], USA näitleja (1928–2017) *[[Delonte West]], USA korvpallur (1983) *[[Jerry West]], USA korvpallur (1938–) *[[Kaljo West]], eesti muusikapedagoog (1924–2008) *[[Kanye West]], USA muusikaprodutsent, räppar ja disainer (1977–) *[[Martin Litchfield West]], Suurbritannia klassikaline filoloog (1937–2015) *[[Mary Jane West-Eberhard]], bioloog *[[Russell Westbrook]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (1988–) *[[Georg Westenberg]], eesti kunstnik (1902–1980) *[[Fiep Westendorp]], hollandi kunstnik ja illustraator (1916–2004) *[[Nikolai Westenrieck]], arstiteadlane (sündis 1869) *[[Caj Westerberg]], soome kirjanik (1946–) *[[Holger Westerberg]], Soome poksija *[[Heikki Westerinen]], soome maletaja (1944–) *[[Edvard Westermarck]], soome filosoof ja sotsioloog (1862–1939) *[[Sander Westerveld]], hollandi jalgpallur (1974–) *[[Guido Westerwelle]], Saksamaa poliitik (1961–2016) *[[Jakob Westholm]], Eesti pedagoog, ühiskonna- ja haridustegelane ning koolijuht (1877–1935) *[[Joost van der Westhuizen]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ragbimängija (1971–2017) *[[Daniel Westling]], Rootsi prints (1973–) *[[August Jakob Westren-Doll]], Eesti vaimulik (1838–1912) *[[Vivienne Westwood]], Briti moelooja (1941–) *[[Kjell Westö]], soomerootsi kirjanik (1961–) *[[Peter Wetberg]], Saare-Lääne piiskop (surnud 1491) *[[Martin Wetzer]], Soome sõjaväelane (1868–1954) *[[Herman de Wetter]], Ameerika Ühendriikide fotograaf ja muuseumitöötaja (1880–1950) *[[Berend von Wetter-Rosenthal]], Eesti advokaat (1874–1940) *[[Constanze von Wetter-Rosenthal]], baltisaksa skulptor ja graafik (1872–1948) *[[Gustav Heinrich von Wetter-Rosenthal]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane ja baltisaksa poliitik (1753–1829) *[[Sándor Weöres]], ungari luuletaja ja tõlkija (1913–1989) *[[Haskell Wexler]], USA filmioperaator ja -lavastaja (1922–2015) *[[Adam van der Weyde]], Vene sõjaväelane (1667–1720) *[[Rogier van der Weyden]], vallooni kunstnik (1399/1400–1464) *[[Hermann Weyl]], saksa matemaatik (1885–1955) *[[Bruno von Weymarn]], Ranna mõisnik (1899–1956) *[[Jost Weymer]], Kuressaare raehärra (1641–1695) *[[August Heinrich von Weyrauch]], keeleteadlane (1788–1865) *[[Carl Victor Rufus Weyrich]], baltisaksa arstiteadlane (1819–1876) ==Wh== *[[Brooks Wheelan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1986–) *[[Wendy Wheeler]], inglise kirjandusteadlane *[[William A. Wheeler]], USA poliitik, asepresident 1877–1881 (1819–1887) *[[Deryck Whibley]], Kanada muusik ja produtsent (1980–) *[[George Hoyt Whipple]], Ameerika Ühendriikide arst (1878–1976) *[[James McNeill Whistler]], maalikunstnik (1834–1903) *[[William Whiston]], inglise teoloog ja matemaatik (1667–1752) *[[Eric Whitacre]], Ameerika helilooja ja dirigent (1970–) *[[Forest Whitaker]], USA filminäitleja, produtsent ja filmilavastaja (1961–) *[[Betty White]], USA näitleja (1922–2021) *[[Charlie White]], USA jäätantsija (1987–) *[[Colin White]], USA jäähokimängija (1997–) *[[Dana White]], Ameerika Ühendriikide ärimees (1969–) *[[David A. R. White]], USA filminäitleja, filmilavastaja ja stsenarist (1970–) *[[Edward H. White]], USA astronaut (1930–1967) *[[Elwyn Brooks White]], USA kirjanik ja ajakirjanik (1899–1985) *[[Hayden White]], ameerika kirjandusteadlane ja ajaloolane (1928–2018) *[[Jaleel White]], USA filminäitleja (1976–) *[[Leslie White]], ameerika antropoloog ja kultuuriteoreetik (1900–1975) *[[Lynn White]], USA ajaloolane ja teoloog (1907–1987) *[[Mark White]], USA poliitik ja advokaat (1940–2017) *[[Mark White (muusik)|Mark White]], inglise muusik (1961–) *[[Patrick White]], Austraalia kirjanik (1912–1990) *[[Alissa White-Gluz]], Kanada laulja (1985–) *[[Zach Whitecloud]], Kanada jäähokimängija (1996–) *[[Andy Whitfield]], Walesi näitleja ja modell (1972–2011) *[[Mal Whitfield]], USA kergejõustiklane (1924–2015) *[[Bradley Whitford]], USA filminäitleja (1959–) *[[Walt Whitman]], ameerika luuletaja (1819–1892) *[[Steve Whitmire]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1958–) *[[Joe Whitney]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1988–) *[[Peggy Whitson]], Ameerika Ühendriikide biokeemik ja astronaut (1960–) *[[Benjamin Whorf]], ameerika keeleteadlane (1897–1941) *[[Robert Whytt]], šoti arst ja neurofüsioloog (1714–1766) ==Wi== ''Vaata [[Biograafiad (Wi)]]'' ==Wl== *[[Władysław II]], Poola kuningas ja Leedu suurvürst (Jogaila) *[[Władysław III]], Poola kuningas (1424–1444) *[[Władysław IV]], Poola kuningas (1595–1648) *[[Anita Włodarczyk]], poola vasaraheitja (1985–) ==Wo== *[[Janusz Woda]], poola maletegelane (1938–) *[[Ruth Wodak]], Austria keeleteadlane (1950–) *[[Carl Woese]], USA mikrobioloog (1928–2012) *[[Joachim Wohlgemuth]], saksa kirjanik (1932–1996) *[[Peter Wohlleben]], saksa looduskirjanik (1964–) *[[Woizlawa Feodora]] (1918–), Mecklenburgi hertsoginna *[[Stanisław Wojciechowski]], Poola poliitik (1869–1953) *[[Paweł Wojciechowski]], Poola teivashüppaja (1989–) *[[Radosław Wojtaszek]], poola maletaja (1987–) *[[Jakub Wołąsiewicz]], Poola diplomaat (1960–2016) *[[Gunilla Wolde]], rootsi lastekirjanik ja illustraator (1939–2015) *[[Girma Wolde-Giorgis]], Etioopia poliitik (1924–2018) *[[Alexander Wolf]], saksa laskesuusataja (1978–) *[[Christa Wolf]], saksa kirjanik (1929–2011) *[[Klaus-Peter Wolf]], saksa kirjanik (1954–) *[[Markus Wolf]], Saksa DV riigitegelane (1923–2006) *[[Naomi Wolf]], USA feminist (1962–) *[[Notker Wolf]], benediktlaste abt-priimas (1940–) *[[Susan Wolf]], USA filosoof (1952–) *[[Paula Wolf-Kalmar]], Austria maletaja (1880–1931) *[[Christian Wolff]], saksa filosoof (1679–1754) *[[Jonathan Wolff]], Briti poliitikafilosoof (1959–) *[[Wolfgang (Anhalt-Köthen)|Wolfgang]], Anhalt-Kötheni vürst (1492–1566) *[[Wolfgang (Braunschweig-Grubenhagen)|Wolfgang]], Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Grubenhageni vürst (1531–1595) *[[Paea Wolfgramm]], Tonga poksija (1969–) *[[Wolfram von Eschenbach]], saksa luuletaja (12.–13. sajand) *[[Georges Wolinski]], prantsuse kirjanik, näitleja ja karikaturist (1934–2015) *[[Manfred Wolke]], saksa poksija (1943–) *[[Sami Wolking]], soome muusik (1973–) *[[Heinrich Wollin]], Eesti vaimulik (1688–1731) *[[Mary Wollstonecraft]], inglise kirjanik (1759–1797) *[[Bogusław Wolniewicz]], poola filosoof ja loogik (1927–2017) *[[Ryszard Wolny]], Poola maadleja (1969–) *[[Wolquin]], Mõõgavendade ordu meister (suri 1236) *[[Thomas Wolsey]], inglise poliitik ja kardinal (1475–1530) *[[Marika Arendia Elita von Wolski]], eesti majandustegelane (1955–) *[[Wojtek Wolski]], Poola-Kanada jäähokimängija (1986–) *[[Richard Woltereck]], saksa bioloog ja filosoof (1877–1944) *[[Ernst Wolthus von Herse]], orduvasall 15. sajandil *[[Friedrich Wolthus von Herse]], Riia komtuur (surnud umbes 1480) *[[Johann Wolthus von Herse]], Liivi ordumeister (surnud 1472) *[[Bobby Womack]], USA laulja (1944–2014) *[[Won Bin]], Lõuna-Korea näitleja ja modell (1977–) *[[Stevie Wonder]], USA laulja (sündinud 1950) *[[Chris Wood]], Uus-Meremaa jalgpallur (1991–) *[[Ed Wood]], USA filmirežissöör, stsenarist, -produtsent ja -näitleja juunior (1924–1978) *[[Elijah Wood]], USA filminäitleja (1981–) *[[Evan Rachel Wood]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1987–) *[[Grant Wood]], USA maalikunstnik (1891–1942) *[[Jake Wood]], inglise näitleja (1972–) *[[Martin Wood]], Kanada lavastaja ja produtsent *[[Natalie Wood]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1938–1981) *[[Vivien Wood]], näitleja *[[David Woodard]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja dirigent (1964–) *[[Todd Woodbridge]], Austraalia tennisist (1971–) *[[Victoria Woodhull]], USA naisõiguslane (1838–1927) *[[Francesca Woodman]], ameerika fotograaf (1958–1981) *[[Daniel Woodrell]], USA kirjanik (1953–) *[[Allen Woodring]], USA jooksja (1898–1982) *[[Bambi Woods]], USA filminäitleja *[[James Woods]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1947–) *[[Tiger Woods]], USA golfimängija (1975–) *[[Elizabeth Woodville]], Inglismaa kuninganna (u 1437–1492) *[[William Woodville]], Briti arst ja botaanik (1752–1805) *[[Joanne Woodward]], Ameerika Ühendriikide näitleja, produtsent ja filantroop (1930–) *[[Robert Woodward]], Ameerika Ühendriikide keemik (1917–1979) *[[Virginia Woolf]], inglise kirjanik (1882–1941) *[[John Woolman]], kveekerite jutlustaja Ameerikas (1720–1772) *[[Tom Wopat]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1951–) *[[Christian Worch]], saksa poliitik (1956–) *[[Alfred Worden]], Ameerika Ühendriikide õhuväelane, insener ja NASA astronaut (1932–2020) *[[Joanna Worek]], tšehhi maletaja (1986–) *[[William Wordsworth]], inglise luuletaja (1770–1850) *[[Tessa Worley]], prantsuse mäesuusataja (1989–) *[[Wiktor Woroszylski]], Poola kirjanik ja tõlkija (1927–1996) *[[Wilhelm Worringer]], saksa kunstiteadlane (1881–1965) *[[Aldona Wos]], USA poliitik ja diplomaat (1955–) *[[Michał Woś]], Poola jurist ja poliitik (1991–) *[[Caroline Wozniacki]], Taani tennisist (1990–) *[[Steve Wozniak]], USA ettevõtja (1950–) *[[Wottele]], muinaseesti vanem (suri 1217) *[[Klaus Wowereit]], Saksa jurist ja endine poliitik (1953–) ==Wr== *[[Carl Gustaf Wrangel]], rootsi väejuht ja riigimees (1613–1676) *[[Ewert Wrangel]], rootsi kirjandus- ja kunstiajaloolane (1863–1940) *[[Herman Wrangel]], Rootsi väejuht (−1643) *[[Berend Johann von Wrangell]], Eestimaa rüütelkonna peamees (sündis 1662) *[[Georges Wrangell]], ajaloolane (1866–1927) *[[Hans Georg Hermann von Wrangell]], vene sõjaväelane (1803–1868) *[[Heinrich Johann von Wrangell]], Eestimaa kuberner (1736–1813) *[[Michael von Wrangell]], Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane (1836–1899) *[[Moritz von Wrangel]], Tallinna piiskop 1558–1560 *[[Wolmar Wrangel]], baltisaksa päritolu Rootsi sõjaväelane (1641–1675) *[[Otto Fabian von Wrangell]], baltisaksa ajaloolane (1655–1726) *[[Peter von Wrangell]], baltisaksa päritolu Vene sõjaväelane (1878–1928) *[[Wilhelm Wrangell]], Eesti poliitik (1894–1976) *[[Wilhelm von Wrangell]], Eestimaa rüütelkonnategelane ja mõisnik (1831–1894) *[[Dietrich Wrede]], Bauska foogt 16. sajandil *[[Gerhard Wrede]], Liivi ordu maamarssal 1417–1420 *[[Heinrich Wrede]], Eesti vaimulik (1661–1705) *[[Heinrich Christopher Wrede]], Eesti baltisaksa vaimulik (1691–1764) *[[Christopher Wren]], inglise arhitekt, matemaatik ja loodusteadlane (1632–1723) *[[Bailey Wright]], Austraalia jalgpallur (1992–) *[[Bonnie Wright]], filminäitleja (1991–) *[[Brad Wright]], Kanada produtsent, stsenarist ja näitleja *[[Chauncey Wright]], USA filosoof (1830–1875) *[[Ferdinand von Wright]], soomerootsi kunstnik (1822–1906) *[[Frank Lloyd Wright]], USA arhitekt (1867–1959) *[[Georg Henrik von Wright]], soomerootsi filosoof *[[Joe Wright]], inglise filmirežissöör (1972–) *[[Joseph Wright]], inglise kunstnik (1734–1797) *[[Richard Wright]], Briti muusik (1943–2008) *[[Wojciech Wróblewski]], Poola diplomaat ja sotsioloog (1957–) *[[Sean Wroe]], Austraalia sprinter (1985–) *[[Marcin Wrona]], poola filmirežissöör (1973–2015) *[[Andrzej Wroński]], Poola maadleja (1967–) ==Wu== *[[Constance Wu]], Taiwani päritolu Ameerika Ühendriikide filminäitleja (1982–) *[[Andrea Wulf]], Briti teaduskirjanik (1972–) *[[Christian Wulff]], Saksamaa poliitik (1959–) *[[Erich Wulff]], Eesti arst (1887–1949) *[[Gustav Wulff-Õis]], eesti luuletaja (1865–1946) *[[Wulfstan]], anglosaksi kaupmees ja rännumees (9. sajand) *[[Jürgen Wullenweber]], Lübecki raehärra (suri 1537) *[[Kaja Wunder]], eesti ettevõtja ja endine modell (1968–) *[[Wilhelm Wundt]], saksa arst, psühholoog ja füsioloog (1832–1920) *[[Hella Wuolijoki]], eesti päritolu soome kirjanik, poliitik (1886–1954) *[[Juha Wuolijoki]], soome filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (1969–) *[[Sulo Wuolijoki]], Soome poliitik ja ajakirjanik (1881–1957) *[[Wäinö Wuolijoki]], Soome poliitik ja põllumajandustegelane (1872–1947) *[[Ossian Wuorenheimo]], Soome poliitik (1845–1917) *[[Matti Wuori]], Soome poliitik ja advokaat (1945–2005) *[[Aarne Wuorimaa]], Soome diplomaat (1892–1975) *[[Conchita Wurst]], Austria laulja (1988–) *[[Alexander Wurz]], Austria Vormel 1 piloot (1974–) ==Wõ== *[[Ants Wõrk]], eesti insener ja küberneetik (1939–2018) ==Wä== *[[Elin Wägner]], rootsi kirjanik, ajakirjanik, feminist ja patsifist (1882–1949) *[[Ingegerd Wärnersson]], Rootsi poliitik (1947–) *[[Åke Wärnström]], Rootsi poksija (1925–2018) ==Wö== *[[Friedrich Wöhler]], saksa keemik (1800–1882) *[[Eduard Wöhrmann]], eesti kirjanik (1863–1934) *[[Karl Wöhrmann]], eesti vaimulik (1864–1925) *[[Heinrich Wölfflin]], Šveitsi kunstiteadlane (1864–1945) *[[Christian Wörns]], saksa endine jalgpallur (1972–) ==Wü== *[[Hans Wühner]] *[[Hugo Viktor Carl Wühner]], eesti vaimulik (1877–1932) *[[Martin Wühner]] *[[Mats Wühner]] *[[Richard Alexander Georg Wühner]], eesti vaimulik (1872–1919) *[[Theodor Hans Wühner]], eesti vaimulik (1868–1959) *[[Kurt Wünsche]], endine Saksa DV riigitegelane (1929–) *[[Helmerich von Würzburg]], Liivi ordu viitsemeister ja Preisi maameister (suri 1263) *[[Hendrik Wüst]], Saksamaa poliitik (1975–) *[[Heinz Wüstenhagen]], saksa amerikanist (1931–2011) *[[Kurt Wüthrich]], Šveitsi keemik (sündinud 1938) ==Wy== *[[James Wyatt]], inglise arhitekt (1746–1813) *[[Andrew Wyeth]], USA maalikunstnik (1917–2009) *[[Zakk Wylde]], USA muusik (1967–) *[[Noah Wyle]], USA näitleja (1971–) *[[John Wyndham]], inglise ulmekirjanik (1903–1969) *[[Jadwiga Wysoczanská-Štrosová]], tšehhi ooperilaulja (1927–2021) *[[Wiktor Wysoczański]], poola vaimulik (1939–) *[[Jürg Wyttenbach]], Šveitsi helilooja, dirigent ja pianist (1935–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|W, Biograafiad]] 0179inp2mekp775p1ivqrjv3q8m7bbg 6168566 6168564 2022-07-27T06:03:16Z Andres 5 /* We */ wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (W)''' See loend loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid biograafiaid isikutest, kelle nimi algab W-tähega. ==Wa== ''Vaata [[Biograafiad (Wa)]]'' ==We== *[[George Weah]], Libeeria poliitik ja jalgpallur (1966–) *[[Michael Weatherly]], USA filminäitleja (1968–) *[[Gertrude Weaver]], USA ülipikaealine (1898–2015) *[[Sigourney Weaver]], USA filminäitleja (1949–) *[[Warren Weaver]], USA matemaatik (1894–1978) *[[Hugo Weaving]], Briti-Austraalia filmi- ja teatrinäitleja (1960–) *[[Howard Webb]], Inglismaa jalgpallikohtunik (1971–) *[[James Webb]], Ameerika Ühendriikide valitsusametnik (1906–1992) *[[Simon Webbe]], Briti laulja (1978–) *[[Andrew Lloyd Webber]], helilooja (1948–) *[[Chris Webber]], USA korvpallur (1973–) *[[Mark Webber]], Austraalia autovõidusõitja (1976–) *[[Alfred Weber]], Saksa majandusteadlane, sotsioloog ja kultuuriteoreetik (1868–1958) *[[Andreas Weber]], saksa bioloog ja ajakirjanik (1967–) *[[Bruno Weber]], Šveitsi arhitekt ja skulptor (1931–2011) *[[Carl Maria von Weber]], saksa helilooja, dirigent, pianist ja kitarrist (1786–1826) *[[Ernst Heinrich Weber]], saksa arst ja psühholoog (1795–1878) *[[Frommhold Weber]], Eesti kohtunik (1889–1936) *[[Garrett Weber-Gale]], Ameerika Ühendriikide ujuja (1985–) *[[Manfred Weber]], Saksa poliitik (1972–) *[[Olivier Weber]], prantsuse kirjanik, filmilavastaja ja diplomaat (1958–) *[[Shea Weber]], Kanada jäähokimängija (1985–) *[[Yannick Weber]], Šveitsi jäähokimängija (1988–) *[[Anton Webern]], Austria helilooja ja dirigent (1883–1945) *[[Nesta Webster]], Briti ajaloolane (1876–1960) *[[David Wechsler]], USA psühholoog (1896–1981) *[[Matthias Weckmann]], saksa organist ja helilooja (suri 1674) *[[Paula Mae Weekes]], Trinidadi ja Tobago jurist ja poliitik (1958/1959–) *[[Melle Weersma]], hollandi muusik (1908–1988) *[[Alfred Wegener]], Saksamaa teadlane (1880–1930) *[[Gerda Wegener]], taani illustraator ja maalikunstnik (1886–1940) *[[Benjamin Weger]], Šveitsi laskesuusataja (1989–) *[[Wout Weghorst]], hollandi jalgpallur (1992–) *[[Bernd Wegner]], saksa ajaloolane (1949–) *[[Hans Wegner]], taani mööblidisainer (1914–2007) *[[Heinz-Helmut Wehling]], Saksa DV maadleja (1950–) *[[Oliver Wehner]], Saksa poliitik (1984–) *[[Pascal Wehrlein]], saksa vormelisõitja (1994–) *[[Wei Fenghe]], Hiina Rahvavabariigi sõjaväelane ja riigitegelane (1954–) *[[Wei Guangtao]], Hiina Qingi dünastia poliitik (1837–1915) *[[Mirjam Weichselbraun]], Austria telesaatejuht ja näitleja (1981–) *[[Sten Weidebaum]], eesti kultuuritegelane (1974–) *[[Julian Weigl]], saksa jalgpallur (1995–) *[[Johann Karl Friedrich Weihrauch]], füüsik (1841–1891) *[[Adolf Weil]], arstiteadlane (1848–1916) *[[Simone Weil]], juudi päritolu Prantsuse filosoof (1909–1943) *[[Harald Weiler]], Eesti laulja (1970–) *[[Kurt Weill]], juudi päritolu Saksamaa ja USA helilooja (1900–1950) *[[Richard Jakob Weinberg]], arstiteadlane (1867–1924) *[[Steven Weinberg]], USA füüsik (1933–2021) *[[Martin Weinek]], Austria näitleja (1964–) *[[Isak Weiner]], Eesti advokaat ja filatelist (1905–1973) *[[Otto Weininger]], Austria filosoof (1880–1903) *[[Johnny Weir]], endine Kanada iluuisutaja (1984–) *[[Stephnie Weir]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1967–) *[[Tina Weirather]], Liechtensteini mäesuusataja (1989–) *[[Adam Weishaupt]], illuminaatide ordu rajaja (1748–1830) *[[Alan Weisman]], USA publitsist ja ajakirjanik (1947–) *[[Ben Weisman]], USA helilooja ja pianist (1921–2007) *[[August Weismann]], saksa bioloog (1834–1914) *[[Alexander von Weiss]], Eesti insener, mõisaomanik ja poliitik (1840–1921) *[[Constantin von Weiss]], Venemaa ja Eesti sõjaväelane (1877–1959) *[[Hellmuth Weiss]], baltisaksa ajaloolane (1900–1992) *[[Isidore Weiss]], Prantsusmaa kabetaja *[[Michael T. Weiss]], USA näitleja (1962–) *[[Paul Weiss]], Austria bioloog (1898–1989) *[[Paul Weiss (filosoof)|Paul Weiss]], USA filosoof (1901–2002) *[[Vladimír Weiss (jalgpallur, sündinud 1939)|Vladimír Weiss]], endine Slovakkia jalgpallur (1939–) *[[Vladimír Weiss (jalgpallur, sündinud 1964)|Vladimír Weiss]], tema poeg, Slovakkia jalgpallitreener (1964–) *[[Vladimír Weiss (jalgpallur, sündinud 1989)|Vladimír Weiss]], esimese pojapoeg ja teise poeg, Slovakkia jalgpallur (1989–) *[[Anton Weiss-Wendt]], juudi päritolu ajaloolane *[[Johnny Weissmüller]], USA ujuja ja näitleja (1905–1984) *[[Rachel Weisz]], Suurbritannia päritolu USA näitleja (1970–) *[[August Ludwig Weizenberg]], eesti skulptor (1837–1921) *[[Juhan Weizenberg]], eesti ametnik (1838–1877) *[[Ezer Weizmann]], Iisraeli sõjaväelane ja poliitik (1924–2005) *[[Richard von Weizsäcker]], Saksamaa poliitik (1920–2015) *[[Morris Weitz]], USA esteetik (1916–1981) *[[Charlotte Weitze]], taani kirjanik (1974–) *[[Margreth Weivers]], rootsi filminäitleja (1926–2021) *[[Anders Wejryd]], rootsi vaimulik (1948–) *[[Wilhelm Ludwig Wekhrlin]], saksa ajakirjanik ja kirjanik (1739–1792) *[[Danny Welbeck]], Inglismaa jalgpallur (1990–) *[[Victoria Welby-Gregory]], inglise filosoof (1837–1912) *[[Raquel Welch]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja modell (1940–) *[[Leif Welding-Olsen]], Norra mereväeohvitser (1895–1940) *[[Fay Weldon]], inglise kirjanik (1931–) *[[Loek van Wely]], hollandi maletaja (1972–) *[[Colin Welland]], Briti näitleja ja stsenarist (1934–2015) *[[Sumner Welles]], USA diplomaat (1892–1961) *[[Arthur Wellesley]], 1. [[Wellingtoni hertsog]], Suurbritannia sõjaväelane ja riigimees (1769–1852) *[[Tom Welling]], USA näitleja, režissöör ja modell (1977–) *[[Bobby Wellins]], šoti tenorsaksofonist (1936–2016) *[[George H. Wells]], Ameerika Riikide Konföderatsiooni sõjaväelane (1833–1905) *[[Herbert George Wells]], inglise kirjanik (1866–1946) *[[Melissa F. Wells]], USA diplomaat (1932–) *[[Rulon Wells]], USA keeleteadlane ja semiootik (1919–2008) *[[Wolfgang Welsch]], saksa publitsist ja politoloog (1944–) *[[Mikey Welsh]], USA muusik (1971–2011) *[[Gottlieb Welté]], kunstnik (suri 1792) *[[Gene Weltfish]], USA antropoloog ja keeleteadlane (1902–1980) *[[Gustav Ernst Wilhelm Weltz]], arstiteadlane (1863–1935) *[[Dieter Wemhöner]], Saksamaa poksija (1930–) *[[Wen Jiabao]], Hiina poliitik (1942–) *[[Wen Wang]], Zhou kuningas (1099–1050 eKr) *[[Wolfgang Welcsh]] (1944–) *[[Wen Jiabao]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (1942–) *[[Friedrich Wendach|Friedrich Herbert Wendach]], eesti arhitekt (1896–1984) *[[Michael Wenden]], Austraalia endine ujuja (1949–) *[[Wim Wenders]], saksa filmilavastaja (1945–) *[[Richard Wendt]], saksa geograaf (1823–1869) *[[Heidi Weng]], Norra murdmaasuusataja ja mäkkejooksja (1991–) *[[Arsène Wenger]] (1949–) *[[Rolf Wenkhaus]], saksa filminäitleja (1917–1942) *[[Anders Wenström]], Rootsi ametnik *[[Jonas Wenström]], rootsi insener ja leiutaja (1855–1893) *[[Wenzel (Saksa kuningas)|Wenzel]], Saksa kuningas (1361–1419) *[[Wenzel I (Saksi-Wittenberg)|Wenzel I]], Saksa-Rooma riigi kuurvürst (umbes 1337 – 1388) *[[Hanni Wenzel]], Liechtensteini endine mäesuusataja (1956–) *[[Pete Wentz]], USA muusik (1979–) *[[Alberto Weretilneck]], Río Negro provintsi kuberner (1962–) *[[Barbara Werle]], USA filminäitleja ja tantsija (1928–2013) *[[Henri Werling]], katoliku vaimulik (1879–1961) *[[Evert von Werminghausen]], Tallinna komtuur 16. sajandil *[[Wanda Wermińska]], poola ooperilaulja ja muusikapedagoog (1900–1988) *[[Carl Wernicke]], saksa arst, anatoom, psühhiaater ja neuropatoloog (1848–1905) *[[Louis Wernwag]], USA sillaehitaja (1769–1843) *[[Max Wertheimer]], Austria-Ungari psühholoog (1880–1943) *[[Dietrich von Werthern (1468–1532)|Dietrich von Werthern]], saksa humanist ja Saksa ordu kantsler (1468–1532) *[[Cathy Weseluck]], Kanada näitleja (1970–) *[[Julius Wess]], Austria füüsik (1934–2007) *[[Wesselin]], Revala piiskop (1219/1220–1227) *[[Adam West]], USA näitleja (1928–2017) *[[Delonte West]], USA korvpallur (1983) *[[Jerry West]], USA korvpallur (1938–) *[[Kaljo West]], eesti muusikapedagoog (1924–2008) *[[Kanye West]], USA muusikaprodutsent, räppar ja disainer (1977–) *[[Martin Litchfield West]], Suurbritannia klassikaline filoloog (1937–2015) *[[Mary Jane West-Eberhard]], bioloog *[[Russell Westbrook]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (1988–) *[[Georg Westenberg]], eesti kunstnik (1902–1980) *[[Fiep Westendorp]], hollandi kunstnik ja illustraator (1916–2004) *[[Nikolai Westenrieck]], arstiteadlane (sündis 1869) *[[Caj Westerberg]], soome kirjanik (1946–) *[[Holger Westerberg]], Soome poksija *[[Heikki Westerinen]], soome maletaja (1944–) *[[Edvard Westermarck]], soome filosoof ja sotsioloog (1862–1939) *[[Sander Westerveld]], hollandi jalgpallur (1974–) *[[Guido Westerwelle]], Saksamaa poliitik (1961–2016) *[[Jakob Westholm]], Eesti pedagoog, ühiskonna- ja haridustegelane ning koolijuht (1877–1935) *[[Joost van der Westhuizen]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ragbimängija (1971–2017) *[[Daniel Westling]], Rootsi prints (1973–) *[[August Jakob Westren-Doll]], Eesti vaimulik (1838–1912) *[[Vivienne Westwood]], Briti moelooja (1941–) *[[Kjell Westö]], soomerootsi kirjanik (1961–) *[[Peter Wetberg]], Saare-Lääne piiskop (surnud 1491) *[[Martin Wetzer]], Soome sõjaväelane (1868–1954) *[[Herman de Wetter]], Ameerika Ühendriikide fotograaf ja muuseumitöötaja (1880–1950) *[[Berend von Wetter-Rosenthal]], Eesti advokaat (1874–1940) *[[Constanze von Wetter-Rosenthal]], baltisaksa skulptor ja graafik (1872–1948) *[[Gustav Heinrich von Wetter-Rosenthal]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane ja baltisaksa poliitik (1753–1829) *[[Sándor Weöres]], ungari luuletaja ja tõlkija (1913–1989) *[[Haskell Wexler]], USA filmioperaator ja -lavastaja (1922–2015) *[[Adam van der Weyde]], Vene sõjaväelane (1667–1720) *[[Rogier van der Weyden]], vallooni kunstnik (1399/1400–1464) *[[Hermann Weyl]], saksa matemaatik (1885–1955) *[[Bruno von Weymarn]], Ranna mõisnik (1899–1956) *[[Jost Weymer]], Kuressaare raehärra (1641–1695) *[[August Heinrich von Weyrauch]], keeleteadlane (1788–1865) *[[Carl Victor Rufus Weyrich]], baltisaksa arstiteadlane (1819–1876) ==Wh== *[[Brooks Wheelan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1986–) *[[Wendy Wheeler]], inglise kirjandusteadlane *[[William A. Wheeler]], USA poliitik, asepresident 1877–1881 (1819–1887) *[[Deryck Whibley]], Kanada muusik ja produtsent (1980–) *[[George Hoyt Whipple]], Ameerika Ühendriikide arst (1878–1976) *[[James McNeill Whistler]], maalikunstnik (1834–1903) *[[William Whiston]], inglise teoloog ja matemaatik (1667–1752) *[[Eric Whitacre]], Ameerika helilooja ja dirigent (1970–) *[[Forest Whitaker]], USA filminäitleja, produtsent ja filmilavastaja (1961–) *[[Betty White]], USA näitleja (1922–2021) *[[Charlie White]], USA jäätantsija (1987–) *[[Colin White]], USA jäähokimängija (1997–) *[[Dana White]], Ameerika Ühendriikide ärimees (1969–) *[[David A. R. White]], USA filminäitleja, filmilavastaja ja stsenarist (1970–) *[[Edward H. White]], USA astronaut (1930–1967) *[[Elwyn Brooks White]], USA kirjanik ja ajakirjanik (1899–1985) *[[Hayden White]], ameerika kirjandusteadlane ja ajaloolane (1928–2018) *[[Jaleel White]], USA filminäitleja (1976–) *[[Leslie White]], ameerika antropoloog ja kultuuriteoreetik (1900–1975) *[[Lynn White]], USA ajaloolane ja teoloog (1907–1987) *[[Mark White]], USA poliitik ja advokaat (1940–2017) *[[Mark White (muusik)|Mark White]], inglise muusik (1961–) *[[Patrick White]], Austraalia kirjanik (1912–1990) *[[Alissa White-Gluz]], Kanada laulja (1985–) *[[Zach Whitecloud]], Kanada jäähokimängija (1996–) *[[Andy Whitfield]], Walesi näitleja ja modell (1972–2011) *[[Mal Whitfield]], USA kergejõustiklane (1924–2015) *[[Bradley Whitford]], USA filminäitleja (1959–) *[[Walt Whitman]], ameerika luuletaja (1819–1892) *[[Steve Whitmire]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1958–) *[[Joe Whitney]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1988–) *[[Peggy Whitson]], Ameerika Ühendriikide biokeemik ja astronaut (1960–) *[[Benjamin Whorf]], ameerika keeleteadlane (1897–1941) *[[Robert Whytt]], šoti arst ja neurofüsioloog (1714–1766) ==Wi== ''Vaata [[Biograafiad (Wi)]]'' ==Wl== *[[Władysław II]], Poola kuningas ja Leedu suurvürst (Jogaila) *[[Władysław III]], Poola kuningas (1424–1444) *[[Władysław IV]], Poola kuningas (1595–1648) *[[Anita Włodarczyk]], poola vasaraheitja (1985–) ==Wo== *[[Janusz Woda]], poola maletegelane (1938–) *[[Ruth Wodak]], Austria keeleteadlane (1950–) *[[Carl Woese]], USA mikrobioloog (1928–2012) *[[Joachim Wohlgemuth]], saksa kirjanik (1932–1996) *[[Peter Wohlleben]], saksa looduskirjanik (1964–) *[[Woizlawa Feodora]] (1918–), Mecklenburgi hertsoginna *[[Stanisław Wojciechowski]], Poola poliitik (1869–1953) *[[Paweł Wojciechowski]], Poola teivashüppaja (1989–) *[[Radosław Wojtaszek]], poola maletaja (1987–) *[[Jakub Wołąsiewicz]], Poola diplomaat (1960–2016) *[[Gunilla Wolde]], rootsi lastekirjanik ja illustraator (1939–2015) *[[Girma Wolde-Giorgis]], Etioopia poliitik (1924–2018) *[[Alexander Wolf]], saksa laskesuusataja (1978–) *[[Christa Wolf]], saksa kirjanik (1929–2011) *[[Klaus-Peter Wolf]], saksa kirjanik (1954–) *[[Markus Wolf]], Saksa DV riigitegelane (1923–2006) *[[Naomi Wolf]], USA feminist (1962–) *[[Notker Wolf]], benediktlaste abt-priimas (1940–) *[[Susan Wolf]], USA filosoof (1952–) *[[Paula Wolf-Kalmar]], Austria maletaja (1880–1931) *[[Christian Wolff]], saksa filosoof (1679–1754) *[[Jonathan Wolff]], Briti poliitikafilosoof (1959–) *[[Wolfgang (Anhalt-Köthen)|Wolfgang]], Anhalt-Kötheni vürst (1492–1566) *[[Wolfgang (Braunschweig-Grubenhagen)|Wolfgang]], Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Grubenhageni vürst (1531–1595) *[[Paea Wolfgramm]], Tonga poksija (1969–) *[[Wolfram von Eschenbach]], saksa luuletaja (12.–13. sajand) *[[Georges Wolinski]], prantsuse kirjanik, näitleja ja karikaturist (1934–2015) *[[Manfred Wolke]], saksa poksija (1943–) *[[Sami Wolking]], soome muusik (1973–) *[[Heinrich Wollin]], Eesti vaimulik (1688–1731) *[[Mary Wollstonecraft]], inglise kirjanik (1759–1797) *[[Bogusław Wolniewicz]], poola filosoof ja loogik (1927–2017) *[[Ryszard Wolny]], Poola maadleja (1969–) *[[Wolquin]], Mõõgavendade ordu meister (suri 1236) *[[Thomas Wolsey]], inglise poliitik ja kardinal (1475–1530) *[[Marika Arendia Elita von Wolski]], eesti majandustegelane (1955–) *[[Wojtek Wolski]], Poola-Kanada jäähokimängija (1986–) *[[Richard Woltereck]], saksa bioloog ja filosoof (1877–1944) *[[Ernst Wolthus von Herse]], orduvasall 15. sajandil *[[Friedrich Wolthus von Herse]], Riia komtuur (surnud umbes 1480) *[[Johann Wolthus von Herse]], Liivi ordumeister (surnud 1472) *[[Bobby Womack]], USA laulja (1944–2014) *[[Won Bin]], Lõuna-Korea näitleja ja modell (1977–) *[[Stevie Wonder]], USA laulja (sündinud 1950) *[[Chris Wood]], Uus-Meremaa jalgpallur (1991–) *[[Ed Wood]], USA filmirežissöör, stsenarist, -produtsent ja -näitleja juunior (1924–1978) *[[Elijah Wood]], USA filminäitleja (1981–) *[[Evan Rachel Wood]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1987–) *[[Grant Wood]], USA maalikunstnik (1891–1942) *[[Jake Wood]], inglise näitleja (1972–) *[[Martin Wood]], Kanada lavastaja ja produtsent *[[Natalie Wood]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1938–1981) *[[Vivien Wood]], näitleja *[[David Woodard]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja dirigent (1964–) *[[Todd Woodbridge]], Austraalia tennisist (1971–) *[[Victoria Woodhull]], USA naisõiguslane (1838–1927) *[[Francesca Woodman]], ameerika fotograaf (1958–1981) *[[Daniel Woodrell]], USA kirjanik (1953–) *[[Allen Woodring]], USA jooksja (1898–1982) *[[Bambi Woods]], USA filminäitleja *[[James Woods]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1947–) *[[Tiger Woods]], USA golfimängija (1975–) *[[Elizabeth Woodville]], Inglismaa kuninganna (u 1437–1492) *[[William Woodville]], Briti arst ja botaanik (1752–1805) *[[Joanne Woodward]], Ameerika Ühendriikide näitleja, produtsent ja filantroop (1930–) *[[Robert Woodward]], Ameerika Ühendriikide keemik (1917–1979) *[[Virginia Woolf]], inglise kirjanik (1882–1941) *[[John Woolman]], kveekerite jutlustaja Ameerikas (1720–1772) *[[Tom Wopat]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1951–) *[[Christian Worch]], saksa poliitik (1956–) *[[Alfred Worden]], Ameerika Ühendriikide õhuväelane, insener ja NASA astronaut (1932–2020) *[[Joanna Worek]], tšehhi maletaja (1986–) *[[William Wordsworth]], inglise luuletaja (1770–1850) *[[Tessa Worley]], prantsuse mäesuusataja (1989–) *[[Wiktor Woroszylski]], Poola kirjanik ja tõlkija (1927–1996) *[[Wilhelm Worringer]], saksa kunstiteadlane (1881–1965) *[[Aldona Wos]], USA poliitik ja diplomaat (1955–) *[[Michał Woś]], Poola jurist ja poliitik (1991–) *[[Caroline Wozniacki]], Taani tennisist (1990–) *[[Steve Wozniak]], USA ettevõtja (1950–) *[[Wottele]], muinaseesti vanem (suri 1217) *[[Klaus Wowereit]], Saksa jurist ja endine poliitik (1953–) ==Wr== *[[Carl Gustaf Wrangel]], rootsi väejuht ja riigimees (1613–1676) *[[Ewert Wrangel]], rootsi kirjandus- ja kunstiajaloolane (1863–1940) *[[Herman Wrangel]], Rootsi väejuht (−1643) *[[Berend Johann von Wrangell]], Eestimaa rüütelkonna peamees (sündis 1662) *[[Georges Wrangell]], ajaloolane (1866–1927) *[[Hans Georg Hermann von Wrangell]], vene sõjaväelane (1803–1868) *[[Heinrich Johann von Wrangell]], Eestimaa kuberner (1736–1813) *[[Michael von Wrangell]], Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane (1836–1899) *[[Moritz von Wrangel]], Tallinna piiskop 1558–1560 *[[Wolmar Wrangel]], baltisaksa päritolu Rootsi sõjaväelane (1641–1675) *[[Otto Fabian von Wrangell]], baltisaksa ajaloolane (1655–1726) *[[Peter von Wrangell]], baltisaksa päritolu Vene sõjaväelane (1878–1928) *[[Wilhelm Wrangell]], Eesti poliitik (1894–1976) *[[Wilhelm von Wrangell]], Eestimaa rüütelkonnategelane ja mõisnik (1831–1894) *[[Dietrich Wrede]], Bauska foogt 16. sajandil *[[Gerhard Wrede]], Liivi ordu maamarssal 1417–1420 *[[Heinrich Wrede]], Eesti vaimulik (1661–1705) *[[Heinrich Christopher Wrede]], Eesti baltisaksa vaimulik (1691–1764) *[[Christopher Wren]], inglise arhitekt, matemaatik ja loodusteadlane (1632–1723) *[[Bailey Wright]], Austraalia jalgpallur (1992–) *[[Bonnie Wright]], filminäitleja (1991–) *[[Brad Wright]], Kanada produtsent, stsenarist ja näitleja *[[Chauncey Wright]], USA filosoof (1830–1875) *[[Ferdinand von Wright]], soomerootsi kunstnik (1822–1906) *[[Frank Lloyd Wright]], USA arhitekt (1867–1959) *[[Georg Henrik von Wright]], soomerootsi filosoof *[[Joe Wright]], inglise filmirežissöör (1972–) *[[Joseph Wright]], inglise kunstnik (1734–1797) *[[Richard Wright]], Briti muusik (1943–2008) *[[Wojciech Wróblewski]], Poola diplomaat ja sotsioloog (1957–) *[[Sean Wroe]], Austraalia sprinter (1985–) *[[Marcin Wrona]], poola filmirežissöör (1973–2015) *[[Andrzej Wroński]], Poola maadleja (1967–) ==Wu== *[[Constance Wu]], Taiwani päritolu Ameerika Ühendriikide filminäitleja (1982–) *[[Andrea Wulf]], Briti teaduskirjanik (1972–) *[[Christian Wulff]], Saksamaa poliitik (1959–) *[[Erich Wulff]], Eesti arst (1887–1949) *[[Gustav Wulff-Õis]], eesti luuletaja (1865–1946) *[[Wulfstan]], anglosaksi kaupmees ja rännumees (9. sajand) *[[Jürgen Wullenweber]], Lübecki raehärra (suri 1537) *[[Kaja Wunder]], eesti ettevõtja ja endine modell (1968–) *[[Wilhelm Wundt]], saksa arst, psühholoog ja füsioloog (1832–1920) *[[Hella Wuolijoki]], eesti päritolu soome kirjanik, poliitik (1886–1954) *[[Juha Wuolijoki]], soome filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (1969–) *[[Sulo Wuolijoki]], Soome poliitik ja ajakirjanik (1881–1957) *[[Wäinö Wuolijoki]], Soome poliitik ja põllumajandustegelane (1872–1947) *[[Ossian Wuorenheimo]], Soome poliitik (1845–1917) *[[Matti Wuori]], Soome poliitik ja advokaat (1945–2005) *[[Aarne Wuorimaa]], Soome diplomaat (1892–1975) *[[Conchita Wurst]], Austria laulja (1988–) *[[Alexander Wurz]], Austria Vormel 1 piloot (1974–) ==Wõ== *[[Ants Wõrk]], eesti insener ja küberneetik (1939–2018) ==Wä== *[[Elin Wägner]], rootsi kirjanik, ajakirjanik, feminist ja patsifist (1882–1949) *[[Ingegerd Wärnersson]], Rootsi poliitik (1947–) *[[Åke Wärnström]], Rootsi poksija (1925–2018) ==Wö== *[[Friedrich Wöhler]], saksa keemik (1800–1882) *[[Eduard Wöhrmann]], eesti kirjanik (1863–1934) *[[Karl Wöhrmann]], eesti vaimulik (1864–1925) *[[Heinrich Wölfflin]], Šveitsi kunstiteadlane (1864–1945) *[[Christian Wörns]], saksa endine jalgpallur (1972–) ==Wü== *[[Hans Wühner]] *[[Hugo Viktor Carl Wühner]], eesti vaimulik (1877–1932) *[[Martin Wühner]] *[[Mats Wühner]] *[[Richard Alexander Georg Wühner]], eesti vaimulik (1872–1919) *[[Theodor Hans Wühner]], eesti vaimulik (1868–1959) *[[Kurt Wünsche]], endine Saksa DV riigitegelane (1929–) *[[Helmerich von Würzburg]], Liivi ordu viitsemeister ja Preisi maameister (suri 1263) *[[Hendrik Wüst]], Saksamaa poliitik (1975–) *[[Heinz Wüstenhagen]], saksa amerikanist (1931–2011) *[[Kurt Wüthrich]], Šveitsi keemik (sündinud 1938) ==Wy== *[[James Wyatt]], inglise arhitekt (1746–1813) *[[Andrew Wyeth]], USA maalikunstnik (1917–2009) *[[Zakk Wylde]], USA muusik (1967–) *[[Noah Wyle]], USA näitleja (1971–) *[[John Wyndham]], inglise ulmekirjanik (1903–1969) *[[Jadwiga Wysoczanská-Štrosová]], tšehhi ooperilaulja (1927–2021) *[[Wiktor Wysoczański]], poola vaimulik (1939–) *[[Jürg Wyttenbach]], Šveitsi helilooja, dirigent ja pianist (1935–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|W, Biograafiad]] rcki8ojmaocgxua9whctltjz6ls50dy Etümoloogia 0 25326 6168398 6096268 2022-07-26T17:08:16Z 86.190.181.168 /* Vaata ka */ wikitext text/x-wiki '''Etümoloogia''' (tuleneb vanakreeka sõnadest ἔτυμον ’tõde’, sõna algtähendus ning λόγος ’õpetus, sõna’) on keeleteaduse haru, milles uuritakse sõnade algupära, sõnade päritolu ja nende sugulussuhteid teiste sama keele või teiste keelte sõnadega. Etümoloogid on sõnavara ajaloo uurijad. Kitsamalt on etümoloogia ka ühe sõna algpäritolu ja algtähenduse seletus.<ref>Mailhammer, Robert. 2015. Etymology. ''The Routledge Handbook of Historical Linguistics'', 423-425. New York: Routledge.</ref> == Ajalugu == Teadaolevalt mainitakse etümoloogiat esmalt [[Platon]]<nowiki/>i dialoogi vormis filosoofilises teoses "[[Kratylos]]" ja ka [[Vana testament|vanas testamendis]]. Kuna ei tuntud võõrkeeli ja ajalugu, ei jõudnud antiikaja kirjanikud sõnade etümoloogias korrektsetele järeldustele.<ref name=":0">Britannica, The Editors of Encyclopaedia. "Etymology". Encyclopedia Britannica, 6 Dec. 2021, <nowiki>https://www.britannica.com/topic/etymology</nowiki>, külastatud 18. veebruar, 2022.</ref> Vana-Kreekas oli etümoloogia meelelahutus, teadusharuna seda ei tuntud. Sõnadele mõeldi välja eri päritolusid, et lugejate huvi püüda. Kreeka kirjanik [[Pindaros]] mõtles tihti oma loomingus sõnadele huvitavaid päritolusid.<ref>Wormell, Donald Ernest Wilson. "Pindar". Encyclopedia Britannica, 5 Nov. 2019, <nowiki>https://www.britannica.com/biography/Pindar</nowiki>, külastatud 14. märts, 2022.</ref> Paljud teisedki kirjanikud kasutasid etümoloogiat nii, nagu neile kohane tundus. [[Plutarchos|Lucius Mestrius Plutarchus]] liigitas sõnasid nende kõla ning häälduse järgi, teadmata sõnade tegelikku päritolu.<sup>[9]</sup>   == Teadus == Etümoloogia on osa suuremast sõnade ajalugu uurivast keeleteadusharust, kuhu kuuluvad ka [[morfoloogia]], [[semantika]], [[fonoloogia]] jne. Etümoloogia seletab, kuidas ja miks keeled ning nende sõnavara on arenenud ja muutunud. Etümoloogia tundmine aitab mõista sõnade vormilist ja semantilist suhet.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Philip Durkin|pealkiri=The Oxford guide to etymology|aasta=2009|koht=New York|kirjastus=Oxford University Press}}</ref> Etümoloogia uurimisalad: * sõnade ajalugu<ref name=":1" /> * sõnade grammatikamuutused<ref name=":1" /> * sõnade tähendusmuutused<ref name=":1" /> * sõnade hääldusmuutused<ref name=":1" /> * laensõnad<ref name=":1" /> * keelte sugulus<ref name=":1" /> Etümoloogilistel uurimustel ei pea keskenduma ainult sõnadele. Etümoloogia on ajalooteadus, mis vastab küsimusele „kust see alguse sai?“ – nii võib uurida fraase, nähtusi kui ka täispikki tekste.<ref name=":2">Mailhammer, Robert. 2015. Etymology. ''The Routledge Handbook of Historical Linguistics'', 423-425. New York: Routledge.</ref> Sõna etümoloogia kindlaks tegemine algab sõna häälduse ja vormi ajaloo uurimisega. Uuritakse süsteemsust ja ebareeglipärasust. Kui leitakse reegel, otsitakse sellele paralleele või vastandeid, mis seletaksid nihet sõna häälduses või vormis. Sama uurimismeetodit kasutatakse ka sõna tähenduse uurimisel – kui tegemist on laensõnaga, võib tähendus keeltes varieeruda ning uue mõtte omandada.<ref name=":1" /> Kohati ei piisa ainult hääldusest ja vormist, vaid on vaja ka lisainformatsiooni, nt sotsiolingvistilist teavet – murdelise päritolu kohta<ref name=":2" />. Keeleteadlased on tegelenud eesti sõnade päritolu uurimisega, välja on antud lühemaid teatmikke ning uurimusi, kuid ei ole kokku pandud põhjalikku kogumikku. Eestis hakati etümoloogia kogumikku looma [[1970]]. aastal, kui [[Keele ja Kirjanduse Instituut]] hakkas koostama kartoteeki, kuhu koguti kokku kõik trükis ilmunud eesti sõnade päritolu teaduslikud käsitlused. Praegu sisaldab kartoteek üle poole miljoni sedeli.<ref name=":3">Kriivan, Piret. 2012. Keelesaade Etümoloogia sõnaraamat. Kättesaadav <nowiki>https://arhiiv.err.ee/vaata/keelesaade-etumoloogia-sonaraamat</nowiki>, külastatud aprill, 2022.</ref> == Tänapäev == Sõna etümoloogia tundmine aitab aru saada nii keele kui inimkonna ajaloost, sellest, kuidas on keeled üksteist mõjutanud ning miks kõlavad sõnad eri keeltes sarnaselt.<ref name=":2" /> Tänapäevases keeleteaduses põhineb etümoloogia uurimine [[grammatika]] ajalool ning võrdleval [[Keeleteadus|lingvistikal]], täpsemalt võrdleval grammatikal<ref name=":0" />. Grammatika ajalugu määrab kindlaks sõnavormide arengu. Võrdlev grammatika seob aga keele arengu ka sugulaskeelte muutumisega, et tõestada kahe või enam keele kujunemist samast allikast. Seda võrdlevat tehnikat nimetatakse rekonstrueerimiseks.<ref name=":1" /> Tänapäeval rakendatakse sõna etümoloogia uurimisel viit punkti, mis aitavad kindlaks määrata sõna päritolu<ref name=":0" />: * sõna varaseim vorm kui paralleelsed ning sugulasvormid peavad olema tuvastatud<ref name=":0" /> * sõna kõiki häälikuid peab võrdlema häälikutega, millest need tulevad ([[etümon]] ehk tüvisõna)<ref name=":0" /><ref>Eesti Keele Instituut. 2012. ''Võõrsõnade leksikon''. Kättesaadav <nowiki>https://www.eki.ee/dict/vsl/</nowiki>, külastatud 14. märts, 2022.</ref> * kõik kõrvalekalded varem foneetilisest vastavusest peavad olema selgitatud<ref name=":0" /> * kõik varem sõna tähendusega seotud muutused peavad olema selgitatud<ref name=":0" /> * sõnad, milles esineb võõrhäälikuid ning mis on keeles isoleeritud või näitavad kõrvalekallet tavalisest foneetilisest vastavusest, on tõenäoliselt laenatud ning nende päritolu tuleb kindlaks teha<sup>[2]</sup> * Eestikeelsete sõnade päritolu leiab „Eesti etümoloogiasõnaraamatust“.<ref name=":4">Eesti Keele Intstituut. 2012. ''Eesti etümoloogiasõnaraamat''. Kättesaadav <nowiki>http://www.eki.ee/dict/ety/</nowiki>, külastatud 14. märts, 2022.</ref> == "Eesti etümoloogiasõnaraamat" == [[Eesti etümoloogiasõnaraamat|„Eesti etümoloogiasõnaraamat“]] avaldati [[2012]]. aastal ning kogumiku on koostatud [[Sven-Erik Soosaar]], [[Iris Audova]] ja [[Meeli Sedrik]]. Sõnaraamatus on väljatoodud ligikaudu 6600 sõna etümoloogia. Sõnastik on koostatud varasemate sõnaraamatute, uurimuste ning laensõnarühmi käsitlevate [[Monograafia|monograafiate]] põhjal. „Eesti etümoloogiasõnaraamatust“ leiab sõnatüvede ning üksikute väljendite etümoloogia, samuti sõnu, mida on teised võõrkeeled laenanud eesti keelest – eesti keelest on laenanud sõnu lätlased, eestirootslased ning soome lõunamurded. Üksikud sõnad on jõudnud eesti keelest ka soome kirjakeelde – näiteks ''lavastama'', mis on balti laen, ent on tuletatud eesti keeles sõnast ''lava''. Kõige rohkem on eesti keelde laenatud sõnu on läti, soome, rootsi ja vene keelest.<ref name=":3" /> == Näiteid eesti keelest == * balti ja läänemeresoome keelte kontakti tõttu on läänemeresoome keeltes u pool tuhat laentüve – Lätis leiduvate lõunaeesti keelesaarte sõnavara on rikastatud ligi 900 läti tüvega<ref>Vaba, Lembit. 2015. ''Sõna sisse minek''. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts.</ref> * sõna ''tass'' on tulnud saksakeelsest sõnast ''Tasse''<ref name=":4" /> * sõna ''Eesti'' on tulnud samuti saksa keelest (''Este'' ehk ''eestlane'') – sõna tüvi on laenatud saksa keelest, kuid pikk ''e'' on arvatavasti baltisaksa mõju<ref name=":4" /> * sõna ''sõna'' on läänemeresoome tüvi ning mitmes keeles selgelt äratuntav – liivi keeles ''sõna'', soome keeles ''sana'' ning vadja keeles nagu ka eesti keeles ''sõna''<ref name=":4" /> * sõna ''etümoloogia'' pärineb vanakreeka keelest (''etumología'' – tõese tähenduse ja vormi teadus)<ref name=":1" /> * ''seatina'' – rahvaetümoloogiline tõlkelaen, vene keelest ''svinéc'' ’plii, seatina’, mida on seostatud sõnaga ''svinjá'' ’siga’<ref name=":4" /> [[Karl August Hermann]] avaldas [[1895]]. aastal artikli, milles on võrreldud mandariinihiina keelt uurali keeltega. Paljud esitatud väidetest ei ole enam tänapäeval korrektsed.<ref name=":5">Gao, Jingyi. 2019. Karl August Hermanni hiina-soome-eesti keelevõrdlus ning kehtivad ja kehtetud etümoloogiad parandustega. ''Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri''. 10(2): 45-58.</ref> Mõningaid näiteid K. A. Hermanni leidude kohta: * nii mandariinihiina kui uurali keelte sõnatüved on ühesilbilised – väide ei ole tänapäeval enam korrektne<ref name=":5" /> * mandariinihiina ning uurali keelte sõnadel ei määrata sugu – väide on korrektne<ref name=":5" /> * mandariini ''hao'' ’hea’, eesti keeles ''hää, hüva'' ning soome keeles ''hyvä'' – ka tänapäeval kehtiv etümoloogia<ref name=":5" /> * mandariini ''tao'' ’tee’, eesti keeles ''tee'' ning soome keeles ''tie'' – kehtetu etümoloogia, lõppriimid ei ole kooskõlas, kuigi võrdlusel on sarnane hääldus<ref name=":5" /> ==Vaata ka==''''Kaldkiri'''' *[[jvvjvvjjbbjjhjbjgjbigiugjvhvhchvh jv nhvn n n j. Jjj nub Jj. Jj n n jbjbjv njj. Jn j. Mov nn. Mm. Mm. Mm m n. N Mn. Mm. Mm. M. M. M. M Mn Mn, Mn,mm. M mm n m m m m m m m m, , m. Mm m m m m, m. M mmbmb, bm mmb m, mm m m. Mm m m Mn,n,, ,.m.mm..m.m.m.m.m<ref></ref> == Viited == {{viited}} {{Vikitsitaadid}} ==Välislingid== *[http://www.eki.ee/dict/ety/ Eesti etümoloogiasõnaraamat] *[[Alo Raun]]. [http://www.eki.ee/dict/raun/ Eesti keele etümoloogiline teatmik] *[http://www.etymonline.com/ Online Etymological Dictionary], inglise keele etümoloogiasõnastik [[Kategooria:Etümoloogia| ]] 2azd6pjzc6wgcki832w0gdru0s8driv Riigikogu komisjonid 0 30375 6168472 4785193 2022-07-26T18:26:05Z Karljohan29 136246 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Riigikogu]]; lisatud [[Kategooria:Riigikogu komisjonid]] wikitext text/x-wiki '''Riigikogu komisjon''' on [[Riigikogu]] [[organ]]. Riigikogu komisjonid jagunevad alatisteks ja erikomisjonideks. == Alatised komisjonid == '''Riigikogu alatine komisjon''' valmistab ette [[eelnõu]]sid Riigikogu täiskogus arutamiseks, teostab oma valdkonna piires kontrolli [[täidesaatev võim|täidesaatva riigivõimu]] teostamise üle ning täidab muid [[seadus]]ega või [[Riigikogu otsus]]ega talle pandud ülesandeid. Riigikogus on järgmised alatised komisjonid: #[[Riigikogu keskkonnakomisjon|keskkonnakomisjon]]; #[[Riigikogu kultuurikomisjon|kultuurikomisjon]]; #[[Riigikogu maaelukomisjon|maaelukomisjon]]; #[[Riigikogu majanduskomisjon|majanduskomisjon]]; #[[Riigikogu põhiseaduskomisjon|põhiseaduskomisjon]]; #[[Riigikogu rahanduskomisjon|rahanduskomisjon]]; #[[Riigikogu riigikaitsekomisjon|riigikaitsekomisjon]]; #[[Riigikogu sotsiaalkomisjon|sotsiaalkomisjon]]; #[[Riigikogu väliskomisjon|väliskomisjon]]; #[[Riigikogu õiguskomisjon|õiguskomisjon]]; #[[Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon|Euroopa Liidu asjade komisjon]]. Riigikogu liige kuulub ühte Riigikogu alatisse komisjoni, komisjoni liikmete arvu määrab [[Riigikogu juhatus]]. Oma liikmed määrab alatistesse komisjonidesse [[Riigikogu fraktsioon]], fraktsioonile kuuluvate kohtade arvu igas alatises komisjonis määrab Riigikogu juhatus. Riigikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe valivad komisjoniliikmed enda hulgast komisjoni esimesel istungil, komisjoni esimeheks saab kõige rohkem hääli kogunud kandidaat. == Riigikogu erikomisjonid == Riigikogu moodustab erikomisjoni seaduse alusel, samuti seadusest või [[rahvusvaheline leping|välisleping]]ust tulenevate ülesannete täitmiseks. Erikomisjon moodustatakse Riigikogu otsusega, milles määratakse tema koosseis, asendusliige igale komisjoni liikmele, ülesanded ja tegevusest aruandmise kord. '''Uurimiskomisjon''' moodustatakse Riigikogu otsusega avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks. Otsusega määratakse koosseis, samuti asendusliige igale komisjoni liikmele, ülesanded ja volituste kestus. Uurimiskomisjon esitab Riigikogule vähemalt kord aastas vahearuande oma tegevusest ning tegevuse lõpetamisel lõpparuande. '''Probleemkomisjoni''' võib moodustada olulise tähtsusega probleemi läbitöötamiseks. Probleemkomisjon moodustatakse Riigikogu otsusega, milles määratakse tema koosseis, sealhulgas ka asendusliige igale komisjoni liikmele, ülesanded ja volituste kestus. Tegevuse lõpetamisel esitatakse Riigikogule aruanne tegevuse kohta. '''Järelevalvekomisjon''' * [[Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon]] == Vaata ka == *[[Riigikogu]] *[[Riigikogu fraktsioon]] *[[Riigikogu delegatsioon]] *[[Riigikogu ühendus]] == Kirjandus == *[[Aaro Mõttus]], [[Madis Ernits]], [[Liiri Oja]] jt, "Riigikogu kodu- ja töökorra seadus. Kommentaarid", 4. peatükk "Riigikogu komisjonid". == Välislingid == *[https://www.riigiteataja.ee/akt/28369 Riigikogu 07.10.1992 otsus "Alatiste komisjonide moodustamine". Avaldamismärge: RT 1992, 40, 534.] *[https://www.riigiteataja.ee/akt/29265 Riigikogu 01.12.1992 otsus "Mõnede alatiste komisjonide nimede muutmine". Avaldamismärge: RT 1992, 52, 650] *[https://www.riigiteataja.ee/akt/13104313 Riigikogu 26.10.1993 otsus "Riigikogu otsuse «Alatiste komisjonide moodustamine» osaline muutmine". Avaldamismärge: RT I 1993, 68, 976.] *[https://www.riigiteataja.ee/akt/13105504 Riigikogu 25.11.1993 otsus "Riigikogu otsuse «Alatiste komisjonide moodustamine» osaline muutmine". Avaldamismärge: RT I 1993, 75, 1097.] *[https://www.riigiteataja.ee/akt/28393 "Riigikogu kodukorra seadus" (vastu võetud 05.11.1992). Avaldamismärge: RT 1992, 46, 584.] *[https://www.riigiteataja.ee/akt/263880 "Riigikogu kodukorra seadus" (vastu võetud 11.02.2003). Avaldamismärge: RT I 2003, 24, 148.] *[https://www.riigiteataja.ee/akt/263880?leiaKehtiv "Riigikogu kodu- ja töökorra seadus" viimases kehtivas redaktsioonis.] {{Riigikogu komisjonid}} [[Kategooria:Riigikogu komisjonid]] [[Kategooria:Riigiõigus]] {{Riigikogu komisjonid}} [[Kategooria:Riigiõigus]] 1pgge77m66bomo4buge2kqazjb9b4du Charles Sanders Peirce 0 31783 6168552 6118230 2022-07-27T03:22:21Z Kk 6201 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Charles Sanders Peirce theb3558.jpg|pisi|Charles Sanders Peirce umbes 1870]] '''Charles Sanders Peirce''' [pöörss] ([[10. september]] [[1839]] [[Cambridge (Massachusetts)]] – [[19. aprill]] [[1914]]) oli [[USA]] [[filosoof]] ja mitmekülgne teadlane, [[polühistor]], sealhulgas [[loogik]] ja [[matemaatik]]. Ta on üks [[semiootika]] rajajaid. Viimastel kümnenditel on huvi Peirce'i loomingu vastu märgatavalt kasvanud. Tal olid uudsed ideed paljudel aladel, eriti [[matemaatika]]s, [[loogika]]s ja [[filosoofia]]s. Peirce pani aluse filosoofilisele suunale [[pragmatism|pragmatismile]] (hiljem nimetas ta oma [[filosoofiline positsioon|positsioon]]i [[pragmatitsism]]iks). Peirce pidas mis tahes [[tõde]] esialgseks ning oli seisukohal, et ühegi [[propositsioon]]i [[tõesus]] pole [[kindlus (filosoofia)|kindel]], vaid üksnes [[tõenäolisus|tõenäoline]]. Seda vaadet nimetas ta [[fallibilism]]iks. == Elulugu == Charles Sanders Peirce'i isa oli mõjukas teadlane, [[Harvardi Ülikool]]i [[astronoomia]]- ja matemaatika[[professor]] [[Benjamin Peirce]], ning ema Sarah Peirce (Sarah Hunt Mills). Charles oli isa lemmik. Isa arendas tema matemaatilisi võimeid ning äratas temas kiindumust teaduse ja filosoofia vastu. 12-aastasena luges Charles oma vanemale vennale kuulunud [[Richard Whately]] loogikaõpikut "[[Elements of Logic]]". Sellest sai alguse tema eluaegne kirg loogika ja arutlemise vastu. Harvardi Ülikoolist sai ta bakalaureuse- ja [[magistrikraad]]i ning [[1863]] [[Lawrence Scientific School]]ist ''[[cum laude]]'' [[magistrikraad]]i [[keemia]]s. Harvardi õppejõudul [[Charles William Eliot]]il kujunes Peirce'ist ebasoodne arvamus. Aastatel 1869–1909 (peaaegu kogu Peirce'i loomeajal) oli too mees Harvardi president, kellena ta keelas ära Peirce'i töölevõtmise mis tahes ametikohale. Harvardis sai Peirce eluaegseks sõbraks [[Francis Ellingwood Abbot]]i, [[Chauncey Wright]]i ja [[William James]]iga. Peaaegu kogu eluaja kannatas Peirce [[kolmiknärvi neuralgia]] all, mida tollal nimetati näoneuralgiaks. Valuhoos oli "ta algul peaaegu tuimastunud, ning seejärel osavõtmatu, külm, masendunud, äärmiselt umbusklik, kannatamatu vähimagi vasturääkimise suhtes ning ägedatele vihapursetele kalduv"<ref name="RRCHs" />. Seda on peetud tema sotsiaalse isoleerituse oluliseks põhjuseks. Aastatel 1859–1891 töötas Peirce vaheaegadega mitmel teaduslikul ametikohal geodeesiateenistuses [[United States Coast Survey]] (praeguse [[U.S. National Geodetic Survey]] üks eelkäijatest). Kuni isa surmani [[1880]] oli ta seal isa protektsiooni all. See töö vabastas Peirce'i osavõtust [[Ameerika kodusõda|Ameerika kodusõjast]]; see oleks olnud talle ebamugav, sest Peirce'id olid [[Ameerika Riikide Konföderatsioon|Konföderatsioon]]i pooldajad. Peirce tegeles peamiselt [[geodeesia]] ja [[gravimeetria]]ga, täiustades meetodit [[raskuskiirendus]]e määramiseks [[pendel|pendli]] abil. Ta viibis viis korda lähetusel Euroopas. Esimesel korral [[1871]] osales ta [[päikesevarjutus]]t vaatleval ekspeditsioonil. Euroopas otsis ta üles mõttekaaslastest Briti matemaatikud ja loogikud [[Augustus De Morgan]]i, [[William Stanley Jevons]]i ja [[William Kingdon Clifford]]i. Aastatel 1869–1872 töötas ta assistendina Harvardi observatooriumis, andes olulise panuse [[täht (astronoomia)|täht]]ede heleduse ja [[Linnutee|Galaktika]] kuju määramisse. Peirce'i esimene abikaasa Harriet Melusina Fay jättis ta [[1875]] maha. Varsti hakkas Peirce suhtlema naisega, kelle neiupõlvenimi ega rahvus pole kindlalt teada (kõige tõenäolisemalt oli see prantslanna Juliette Froissy). Aastal [[1876]] valiti ta [[Rahvuslik Teaduste Akadeemia|Rahvusliku Teaduste Akadeemia]] liikmeks. Aastal [[1878]] defineeris ta esimesena [[meeter|meetrit]] teatud [[sagedus]]ega [[valgus]]e lainepikkuse kaudu. Seda laadi definitsioon oli kasutusel [[1983]]. aastani. Aastal [[1879]] võeti Peirce uue ülikooli, [[Johns Hopkins Ülikool]]i loogikalektoriks. See oli ainuke akadeemiline ametikoht, mis Peirce'il kunagi oli. Peirce'i püüded saada akadeemilist töökohta ja grante ning saavutada teaduslikku prestiiži nurjusid tollase olulise teadlase [[Simon Newcomb]]i vastuseisu tõttu. Akadeemilise töökoha saamist võis takistada ka tema iseloom. Aastal [[1883]] leidis lõpuks aset Peirce'i lahutus esimesest abikaasast ning ta abiellus uuesti. Simon Newcomb andis samal ajal ühele Johns Hopkinsi Ülikooli usaldusisikule teada, et Peirce oli ülikooli töötajana elanud ja reisinud koos naisega, kellega ta polnud abielus. See viis Peirce'i lahkumiseni ülikoolist. Hiljem püüdis Peirce edutult tööd saada [[Clarki Ülikool]]ist, [[Wisconsin-Madisoni Ülikool]]ist, [[Michigani Ülikool]]ist, [[Cornelli Ülikool]]ist, [[Stanfordi Ülikool]]ist ja [[Chicago Ülikool]]ist. Põhjus pole täpselt teada, kuid arvatakse, et põhjus oli sama, mis tingis tema lahkumise Johns Hopkinsi Ülikoolist. Peirce'il ei olnud kummastki abielust lapsi. 1880ndatel kasvas Peirce'i ükskõiksus oma geodeesiaameti töö bürokraatlike üksikasjade vastu, tema töö kvaliteet langes ja töö geodeesiateenistuses ei edenenud enam endise kiirusega. Aruandeid, mis pidid valmima mõne kuuga, kirjutas ta aastaid. Vahepeal kirjutas ta sadu artikleid loogikast, filosoofiast ja loodusteadusest väljaandele "[[Century Dictionary]]". Aastal [[1885]] ei leidnud [[Allisoni komisjon]] Peirce'il süüd, kuid uurimuse tulemustele toetudes tagandati superintendent [[Julius Hilgard]] ja mõned teised geodeesiateenistuse töötajad avalike vahendite kuritarvitamise eest. Aastal [[1887]] kulutas Peirce osa oma vanemate varandusest, et osta 2000 [[aaker|aakrit]] (umbes 8&nbsp;km²) põllumaad [[Pennsylvania]]s [[Milford (Pennsylvania)|Milfordi]] lähedal. See ost ei tasunud end ära. Peirce tegeles pisut teadusliku ja tehnilise nõustamisega ning kirjutas palju viletsa tasu eest, põhiliselt sõnaraamatu- ja entsüklopeediaartikleid ning retsensioone väljaandes [[The Nation]], mille toimetaja [[Wendell Phillips Garrison]]iga ta sai sõbraks. [[Smithsonian Institution]]i direktori [[Samuel Langley]] õhutusel tegi ta tollele asutusele tõlkeid. Samuti tegi Peirce olulisi arvutusi Langley lennundusalase uurimistöö tarvis. Lootes raha teha, proovis Peirce leiutamist. Ta alustas üsna mitut raamatut, ent ei viinud ühtegi lõpule. Aastal [[1888]] määras president [[Grover Cleveland]] ta [[Assay komisjon]]i. Aastal [[1890]] sai ta sõbraks ja imetlejaks [[Chicago]] kohtuniku [[Francis C. Russell]]i, kes tutvustas Peirce'i filosoofiaajakirja [[The Monist]] toimetajale [[Paul Carus]]ele ja omanikule [[Edward Hegeler]]ile; ajakiri avaldaski umbes 14 Peirce'i artiklit. Vastasutatud [[Carnegie Institution]]ilt taotles Peirce granti oma elutööd kokku võtva raamatu avaldamiseks. Taotlus lükati tagasi; asutuse täitevkomiteesse kuulus Peirce'i vaenlane Newcomb ning selle president oli olnud mees, kes oli Peirce'i lahkumise ajal olnud Johns Hopkinsi Ülikooli president. Aastal [[1891]] lahkus Peirce superintendent [[Thomas Corwin Mendenhall]]i ettepanekul teenistusest. Püsivat töökohta ta hiljem enam ei saanud. Oma maale Milfordi lähedal ehitas Peirce suure maja, millele ta pani nimeks [[Arisbe]]. Seal veetis ta ülejäänud elu, kirjutades palju. Suur osa tema kirjutistest on tänini avaldamata. Et Peirce elas üle oma võimete, tekkisid tal tõsised rahalised ja juriidilised raskused. Elu paarikümnel viimasel aastal ei saanud ta talviti sageli maja kütta ning elas vanast leivast, mida kohalik pagar talle annetas. Et tal polnud võimalik uut kirjutuspaberit hankida, kirjutas ta oma vanade käsikirjade pöördele. Mõnda aega varjus ta võlausaldajate eest [[New York|New Yorgis]]. Tema võlgu, maamakse ja hüpoteegiintresse maksid teiste seas tema vend James Mills Peirce ja naabrid, [[Gifford Pinchot]]i sugulased. Rasketel aegadel aitas Peirce'i kõige rohkem tema vana sõber [[William James]], kes pühendas Peirce'ile oma teose "[[Will to Believe]]" ning korraldas Peirce'ile neli tasulist loengusarja Harvardis või selle läheduses. Igal aastal alates [[1898]]. aastast kuni Peirce'i surmani kirjutas James oma Bostoni sõpradele, paludes neil annetada Peirce'i toetuseks. Vastuseks määras Peirce Jamesi vanima poja oma pärijaks eeldusel, et Peirce'i abikaasa Juliette sureb enne teda. Tänuks William Jamesi toetuse eest hakkas Peirce oma teise eesnimena kasutama Santiagot. Peirce suri oma majas. Lesk elas veel 20 aastat. ==Matemaatika== [[Pilt:Peirce-quincuncial-bright-lines.gif|pisi|[[Peirce'i kvinkuntsiaalne projektsioon|Peirce'i kvinkuntsiaalne gloobuseprojektsioon]]]] Peirce'i tähtsamad [[puhas matemaatika|puhta matemaatika]] alased tööd puudutasid loogikat ja [[matemaatika alused|matemaatika aluseid]]. Samuti tegeles ta [[lineaaralgebra]], [[maatriks]]ite, mitmesuguste geomeetriate, [[topoloogia]] ja [[Listingi arvud]]e, [[Belli arvud]]e, [[neljavärviprobleem]]i ja [[pidevus]]e loomusega. Ta töötas ka [[rakendusmatemaatika]] alal, tegeldes rakendustega majandusteaduses, inseneriteadustes ja [[kaardiprojektsioon]]ide alal ([[Peirce'i kvinkuntsiaalne projektsioon]] säilitab õiged nurgad ja moonutab pindalasid vähem kui teised projektsioonid) ning töötas eriti aktiivselt [[tõenäosusteooria]] ja statistika alal.<ref name="Burks" /> ===Matemaatika alused ja matemaatika loomus=== Peirce tegi rea avastusi [[matemaatika alused|matemaatika aluste]] vallas. Peaaegu kõik neist leidsid tunnustust kaua aega pärast surma. {| style="float:left;width:9em;text-align:center;margin-right:20px;border:solid 1px #bbb" |- |[[Peirce'i nool]] |- |bgcolor=#dddddd style="font-size:40pt"|<br>↓<br><br><br> |- |style="font-size:8pt;line-height:150%"| Peirce'i sümbol, mis tähistab [[lauseloogika]] tehet "ei ... ega", mis on [[disjunktsioon]]i [[eitus]]. Nooleots on disjunktsiooni sümbol "v". |} Aastal [[1860]]<ref name="yk7Kr" /> pakkus ta välja lõpmatute arvude ([[kardinaalarv]]ude) aritmeetika. Ta ennetas mitme aasta võrra [[Georg Cantor]]it, kes viis oma uurimuse lõpule [[1867]]. Peirce ei tundnud [[Bernard Bolzano]] [[1851]] postuumselt ilmunud tööd "[[Paradoxien des Unendlichen]]". Ta avastas [[1880]]<ref name="zspcR" />, kuidas [[Boole'i loogika]]t saab väljendada üheainsa binaarse tehte ([[Shefferi kriips]]u või [[Peirce'i nool]]e) abil, ennetades [[Henry M. Sheffer]]it 33 aasta võrra. (Vaata ka [[De Morgani seadused]]). Ta esitas [[1881]]<ref name="PxPEF" /> praegu klassikaliseks saanud naturaalarvude aritmeetika aksiomaatika ([[Peano aksiomaatika]]) mõni aasta enne [[Richard Dedekind]]i ja [[Giuseppe Peano]]t. Samas artiklis andis Peirce aastaid enne Dedekindi [[lõplik hulg|lõpliku hulga]] definitsiooni, mis vastab praegusele [[Dedekindi-lõplik hulk|Dedekindi-lõpliku hulga]] mõistele, ning [[lõpmatu hulk|lõpmatu hulga]] definitsiooni [[Dedekindi-lõpmatu hulk|Dedekindi-lõpmatu hulga]] mõttes ([[hulk|hulgana]], mida saab seada [[üksühene vastavus|üksühesesse vastavusse]] mõnega tema [[pärisalamhulk]]adest). Aastal [[1885]]<ref name="CSP1885" /> eristas ta [[Esimest järku kvantor|esimest]] ja [[teist järku kvantor]]eid.<ref name="Putnam" /><ref name="CvswQ" /> Samas artiklis esitas ta esimese (algelise) [[aksiomaatiline hulgateooria|aksiomaatilise hulgateooria]]), ennetades [[Ernst Zermelo]]t paarikümne aasta võrra (Brady 2000<ref name="Brady" />, lk 132–133). Aastal [[1886]] avastas Peirce, et Boole'i loogika arvutusi saab teha [[elektrilülitus]]te abil<ref name="P2M" />, ennetades [[Claude Shannon]]it rohkem kui 50 aastat. [[Pilt:PeirceAlphaGraphs.svg|pisi|[[Eksistentsiaalne graaf|Eksistentsiaalsed graafid]]: alfagraafid]] 1890ndate lõpul<ref name="CLxMl" /> leiutas ta [[olemasolugraaf]]id – diagrammtähistused [[predikaatarvutus]]e jaoks. Neil põhinevad [[John F. Sowa]] [[mõistegraaf]]id ja [[Sun-Joo Shin]]i [[diagrammatiline arutlemine]]. Peirce kirjutas mustandid kahele sissejuhatavale õpikule tööpealkirjaga "[[The New Elements of Mathematics]]". Seal esitati matemaatikat uuest algupärasest vaatekohast. Need mustandid ja paljud teised tema varem avaldamata käsikirjad ilmusid lõpuks<ref name="Burks" /> väljaandes "The New Elements of Mathematics by Charles S. Peirce" (1976) matemaatik [[Carolyn Eisele]] poolt trükki toimetatuna. Nagu [[Auguste Comte]], nii pidas ka Peirce [[matemaatika]]t fundamentaalsemaks [[filosoofia]]st ja [[eriteadused|eriteadustest]] ([[loodusteadused|loodusteadustest]] ja [[vaimuteadused|vaimuteadustest]]). Peirce'i [[teaduste klassifikatsioon]] jaotas matemaatika kolmeks allvaldkonnaks: 1) loogika matemaatika, 2) diskreetsed jadad ja 3) [[pseudokontiinum]]id (nende hulka arvas ta [[reaalarvud]]) kontiinumid). Mõjutatuna oma isast [[Benjamin Peirce]]'ist kaitses ta järgmisi väiteid: * Matemaatika ei ole ainult teadus kvantiteedist, vaid on laiemalt teadus, mis teeb paratamatuid järeldusi. * Matemaatika uurib puhthüpoteetilisi objekte. * Matemaatika aitab loogikat, mitte ümberpöördult. (See on [[Richard Dedekind]]i [[logitsism]]i kriitika.) * Loogika ise on filosoofia osa ning on teadus paratamatute ja mitteparatamatute järelduste tegemisest.<ref name="mwPPe" /> ===Loogika matemaatika=== <div class="toccolours floatright" style="padding:5px; width:300px; font-size:88%">Peirce'i tähelepanuväärseid artikleid loogika matemaatikast *"[[On an Improvement in Boole's Calculus of Logic]]" ([[1867]]) *"[[Description of a Notation for the Logic of Relatives]]" ([[1870]]) *"[[On the Algebra of Logic]]" ([[1880]]) *"[[A Boolean Algebra with One Constant]]" (1880. aasta käsikiri) *"[[On the Logic of Number]]" ([[1881]]) *"[[Note B: The Logic of Relatives]]" ([[1883]]) *"[[On the Algebra of Logic: A Contribution to the Philosophy of Notation]]" (1884/1885) *"[[The Logic of Relatives]]" ([[1897]]) *"[[The Simplest Mathematics]]" (1902. aasta käsikiri) *"[[Prolegomena to an Apology for Pragmaticism]]" ([[1906]], eksistentsiaalsetest graafidest) </div> Alates oma esimesest artiklist seoste loogika alal<ref name="5NrP2" /> laiendas Peirce [[seoste teooria]]t, mille [[Augustus De Morgan]] oli äsja taaselustanud. Suur osa seoste matemaatikast, mida tänapäeval peetakse enesestmõistetavaks, on "laenatud" Peirce'ilt, kusjuures tema panust ei ole alati tunnustatud; selle kohta ja selle kohta, kuidas noor [[Bertrand Russell]], eriti raamatutes "[[Principles of Mathematics]]" ja "[[Principia Mathematica]]", jättis Peirce'i tunnustamata, vt Anellis 1995<ref name="Anellis" />. Aastal 1918 kirjutas loogik [[Clarence Irving Lewis|C. I. Lewis]]: "C. S. Peirce'i lisandused sümbolloogikasse on arvukamad ja mitmekesisemad kui ühelgi teisel autoril – vähemalt 19. sajandil."<ref name="PmTv0" /> Alates 1940. aastast on [[Alfred Tarski]] ja tema õpilased [[seosealgebra]]t arendades taasavastanud Peirce'i seoseloogika suurema pildi. Seoseloogika on leidnud rakendusi. Matemaatikas mõjutas seoseteooria [[Eliakim Hastings Moore]]'i [[abstraktne analüüs|abstraktset analüüsi]] ja [[Garrett Birkhoff]]i [[võreteooria]]t. [[Arvutiteadus]]es töötas Peirce'i uurija [[Arthur Burks]]i õpilane [[Edgar F. Codd]] välja [[andmebaas]]ide [[relatsioonmudel]]i. [[Majandusteadus]]es on seoseloogikat kasutanud [[Frank P. Ramsey]], [[John von Neumann]] ja [[Paul Samuelson]] [[eelistus]]te ja [[kasulikkus]]e uurimiseks ning [[Kenneth J. Arrow]], kes puutus kolledžis [[City College of New York]] kokku [[Alfred Tarski]]ga, raamatus "[[Social Choice and Individual Values]]". [[Hilary Putnam]] (1982)<ref name="Putnam" /> märkis, et [[Gottlob Frege|Frege]] uurimus [[kvantor]]ite loogikast avaldas tema kaasaegsetele vähe mõju, kuigi see ilmus neli aastat enne Peirce'i ja tema õpilase [[Oscar Howard Mitchell]]i tööd. Putnam avastas, et matemaatikud ja loogikad said kvantorite loogikast teada Peirce'i ja Mitchelli sõltumatute tööde kaudu, eriti Peirce'i tööst "[[On the Algebra of Logic: A Contribution to the Philosophy of Notation]]"<ref name="CSP1885" /> ([[1885]]), mis ilmus omaaegses juhtivas Ameerika matemaatikaajakirjas ning mida tsiteerisid teiste seas [[Giuseppe Peano]] ja Schröder, kes ei tundnud Frege tööd. Nad võtsid ka muudetud kujul üle Peirce'i tähistused. Peirce ei olnud ilmselt Frege töödega tuttav, kuigi neil oli kattuvaid saavutusi loogikas, [[keelefilosoofia]]s ja matemaatika alustes. Peirce'i formaalse loogika alastel töödel oli peale [[Ernst Schröder]]i teisigi imetlejaid: *filosoofiline algebraist [[William Kingdon Clifford]]<ref name="a7Vhh" /> ja loogik [[William Ernest Johnson]]; *loogika ja matemaatika aluste Poola koolkond, sealhulgas [[Alfred Tarski]]; *[[Arthur Prior]], kes raamatus "Formal Logic" (mis ütleb lk 4, et Peirce'il oli "võib-olla teravam silm olulise peale kui ühelgi teisel loogikul enne või pärast") ja raamatu Moore, Robin 1964 peatükis kiitis ja uuris Peirce'i loogikaalaseid töid. ==Filosoofia== {{tsitaat|Ei ole piisavalt aru saadud, et Peirce oli elukutselt teadlane, mitte filosoof ning et oma eluajal oli ta tuntud ja väärtustatud peamiselt loodusteadlasena [''scientist''], alles teises järjekorras [[loogik]]una ja vaevalt üldse [[filosoof]]ina. Isegi tema filosoofia- ja loogikaalaseid töid ei mõisteta enne, kui see tõsiasi saab Peirce'i uurimise püsivaks aluseks.|[[Max Fisch]], 1964}}<ref name="Moore" /> Peirce töötas üle 30 aasta loodusteadlasena ning teda võib kutseliseks filosoofiks pidada ainult nende viie aasta jooksul, kui tal olid loengud [[Johns Hopkinsi ülikool]]is. Tema filosoofiaõpingud seisnesid peamiselt selles, et ta [[Harvardi ülikool]]is õppides luges iga päev saksa keeles mõned leheküljed [[Immanuel Kant]]i "[[Puhta mõistuse kriitika]]st". Peirce'i kirjutised kuuluvad paljudesse [[teadusharu]]desse, sealhulgas [[matemaatika]], [[loogika]], [[filosoofia]], [[statistika]], [[astronoomia]]<ref name="Moore" />, [[Metroloogia (füüsika)|metroloogia]]<ref>Crease 2009. "Oma hiilgavas, kuid hädaderohkes elus oli Peirce nii metroloogia kui ka filosoofia pioneer."</ref>, [[geodeesia]], [[eksperimentaalpsühholoogia]]<ref name="psych" /><ref>Cadwallader 1974.</ref>, [[majandusteadus]]<ref>Wible 2008.</ref>, [[keeleteadus]]<ref>Nöth 2000.</ref> ning [[teadusajalugu ja -filosoofia]]. Tema tööd on üha uuesti huvi äratanud ja heakskiitu pälvinud, mitte ainult sellepärast, et ta ennetas palju hilisemaid teadustulemusi, vaid ka sellepärast, et ta näitas, kuidas filosoofiat saab tõhusalt rakendada inimeste probleemide lahendamiseks. Peirce'i filosoofias on läbiv kolme kategooria süsteem: uskumus, et [[tõde]] on muutumatu ning on sõltumatu tegelikust [[arvamus]]est ([[fallibilism]]) ja ühtlasi avastatav (puudub radikaalne [[skeptitsism]]), [[loogika]] kui formaalne [[semiootika]] [[märk]]ide, [[argument]]ide ning [[uurimisviis]]ide kohta (sealhulgas filosoofiline [[pragmatism]] (mille ta rajas), [[kriitiline tervemõistuslikkus]] ja [[teaduslik meetod]]) ja [[metafüüsika]]s [[realism (filosoofia)|skolastiline realism]], näiteks [[Johannes Duns Scotus]], usk [[Jumal]]asse, [[vabadus]]se ja vähemalt nõrka [[surematus]]se, [[objektiivne idealism]] ning usk [[pidevus (filosoofia)|pidevus]]e ning [[absoluutne juhus|absoluutse juhuse]], [[mehaaniline paratamatus|mehaanilise paratamatuse]] ja [[loov armastus|loova armastuse]] reaalsusse. Paistab, et tema töödes töötavad fallibilism ja pragmatism mõnevõrra sarnaselt sellega, kuidas teiste töödes töötavad vastavalt [[skeptitsism]] ja [[positivism]]. Ent Peirce'il tasakaalustab fallibilismi [[antiskeptitsism]] ning fallibilismil põhineb usk absoluutsesse juhusesse ja pidevusse<ref>"[[Fallibilism, Continuity, and Evolution]]" (1897), CP 1.141–175 ([http://www.textlog.de/4248.html veebiversioon]), mille CP toimetajad paigutasid kohe "[[F.R.L.]]-i" (1899) järele (CP 1.135–140).</ref> ja pragmatismil on [[nominalism]]ivastane [[reaalsus]]e sidumus (CP 5.453–457). {{pooleli}} ==Retseptsioon== [[Bertrand Russell]] on öelnud: "Kahtlemata (...) oli ta üks 19. sajandi teise poole kõige originaalsemaid mõtlejaid ning kindlasti suurim ameerika mõtleja üldse." Tema "[[Principia Mathematica]]" siiski Peirce'i ei maini. [[Alfred North Whitehead]], kes [[1924]] Harvardis mõningaid tema käsikirju luges, oli rabatud sellest, kuidas Peirce tema [[protsessifilosoofia]]t oli ennetanud. [[Karl Popper]] pidas Peirce'i "üheks kõigi aegade suurimatest filosoofidest". Peirce'i saavutusi ei tunnustatud kohe. Teda imetlesid küll tuntud filosoofid [[William James]] ja [[Josiah Royce]] ning temast kirjutasid austusega [[Cassius Jackson Keyser]] ja [[C. K. Ogden]], kuid laiemalt tunnustatuks ta ei saanud. Esimene Peirce'i spetsiaalne uurija oli Josiah Royce'i õpilane [[Morris Raphael Cohen]], kes toimetas [[1923]] ilmunud Peirce'i kirjutiste antoloogia "Chance, Love, and Logic" ning koostas Peirce'i tööde esimese bibliograafia. [[John Dewey]] oli olnud [[Johns Hopkinsi ülikool]]is Peirce'i õpilane, ja alates 1916. aastast mainis ta oma töödes korduvalt lugupidamisega Peirce'i. Tema "Logic: The Theory of Inquiry" ([[1938]]) on läbinisti Peirce'i vaimus. ==Vaata ka== *"[[On a New List of Categories]]" *"[[Fraser's Edition of the Works of George Berkeley]]" *[[Esmasus, teisasus, kolmasus]] *[[Julius Faerber]] *[[Chauncey Wright]] *"[[Evolutsiooniline armastus]]" ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="RRCHs">[[Joseph Brent]]. ''Charles Sanders Peirce: A Life''. Revised and enlarged edition, Indiana University Press, Bloomington, IN., 1990</ref> <ref name="Burks">Vaata [[Arthur Burks]]i [[:en:s:The New Elements of Mathematics (review by Burks)|1978. aasta retsensiooni]].</ref> <ref name="yk7Kr">1860. aasta käsikiri "Orders of Infinity". Vt [http://www.iupui.edu/~peirce/PEP_news_Sept2010.pdf News from the Peirce Edition Project, September 2010] (pDF), lk 6, kus on käsikirja tekst. Vt ka loogikaajaloolase [[Irving Anellis]]e [http://thread.gmane.org/gmane.science.philosophy.peirce/6621/focus=6626 kommentaari 11. novembrist 2010] foorumis peirce-l.</ref> <ref name="zspcR">"A Boolean Algebra with One Constant", 1880. aasta käsikiri, CP 4.12–20, W 4:218–221. [http://books.google.com/books?id=E7ZUnx3FqrcC&q=378+Winter Google'i raamat]. Vt [[Don D. Roberts]]. ''The Existential Graphs of Charles S. Peirce'', [[2009]], lk 131.</ref> <ref name="PxPEF">Peirce (1881), "On the Logic of Number", ''American Journal of Mathematics'', kd 4, lk [http://books.google.com/books?id=LQgPAAAAIAAJ&jtp=85 85]–95. Taastrükid CP 3.252–288, W 4:299–309). Vaata: [[Paul Shields|Shields, Paul]] (1997), "Peirce's Axiomatization of Arithmetic". – Houser ''et al.'' (toim). ''Studies in the Logic of Charles S. Peirce''.</ref> <ref name="CSP1885">Peirce. On the Algebra of Logic: A Contribution to the Philosophy of Notation. – ''[[American Journal of Mathematics]]'', 7, kaks osa, esimene osa ilmus 1885, lk [http://books.google.com/books?id=lwYPAAAAIAAJ&&pg=PA180 180]–202 (vt Houser [http://www.iupui.edu/~peirce/writings/v4/v4introx.htm#21note lingitud lõigus] W 4 sissejuhatuses). Ette kantud [[Rahvuslik Teaduste Akadeemia|Rahvuslikus Teaduste Akadeemia]]s [[Newport]]is 14.–17. oktoobril 1884 (vt EP 1, [http://www.iupui.edu/~peirce/ep/ep1/heads/ep1heads.htm#16 Märkus 16]). Tavaliselt dateeritakse see töö 1885. aastaga. Taastrükid CP 3.359–403, W 5:162–190, EP 1:225–228 (osaliselt).</ref> <ref name="Putnam">[[Hilary Putnam]]. Peirce the Logician. – ''Historia Mathematica'', 9, 1982, lk 290–301. Taastrükk raamatus: Hilary Putnam. ''Realism with a Human Face'', Harvard University Press: Cambridge, MA 1990, lk 252–260. Katkend artikli viiest viimasest leheküljest: [http://www.jfsowa.com/peirce/putnam.htm].</ref> <ref name="CvswQ">Vt [[John Byrnes]]. Peirce's First-Order Logic of 1885. – ''[[Transactions of the Charles S. Peirce Society]]'', [[1998]], kd 34, nr 4, lk 949–976.</ref> <ref name="Brady">[[Geraldine Brady]]. ''From Peirce to Skolem: A Neglected Chapter in the History of Logic'', North-Holland/Elsevier Science BV, Amsterdam 2000.</ref> <ref name="P2M">Peirce, C. S., "Letter, Peirce to [[Allan Marquand|A. Marquand]]", dated 1886, W 5:541–3, Google [https://books.google.com/books?id=DnvLHp919_wC&q=Marquand Preview]. See [[Arthur W. Burks|Burks, Arthur W.]], "Review: Charles S. Peirce, ''The new elements of mathematics''", ''Bulletin of the American Mathematical Society'' v. 84, n. 5 (1978), pp. 913–18, see 917. [http://projecteuclid.org/DPubS/Repository/1.0/Disseminate?view=body&id=pdf_1&handle=euclid.bams/1183541145 PDF Eprint]. Also p. xliv in Houser, Nathan, Introduction, W 5.</ref> <ref name="CLxMl">See Peirce (1898), Lecture 3, "The Logic of Relatives" (not the 1897 ''Monist'' article), ''[[#RLT|Reasoning and the Logic of Things]]'' , pp. 146–64, see 151.</ref> <ref name="mwPPe">Peirce (1898). "The Logic of Mathematics in Relation to Education" – ''Educational Review'', kd 15, lk 209–216. [http://www.archive.org/stream/educationalrevie15newyuoft#page/209/mode/1up Veebiversioon]. Taastrükk CP 3.553–562. Vaata ka tema 1902. aasta käsikirja "The Simplest Mathematics", CP 4.227–323.</ref> <ref name="5NrP2">"Description of a Notation for the Logic of Relatives, Resulting from an Amplification of the Conceptions of Boole's Calculus of Logic". – ''Memoirs of the American Academy of Arts and Sciences'', 9, 1870, lk 317–378. Avaldatud ka eraldi: Welch, Bigelow, and Company, Harvard University (1870). Taastükid CP 3.45–149), W 2:359–429).</ref> <ref name="Anellis">Anellis, Irving H. (1995), "Peirce Rustled, Russell Pierced: How Charles Peirce and Bertrand Russell Viewed Each Other's Work in Logic, and an Assessment of Russell's Accuracy and Role in the Historiography of Logic", ''Modern Logic'' 5, 270–328. ''Arisbe'' [http://www.cspeirce.com/menu/library/aboutcsp/anellis/csp&br.htm Eprint].</ref> <ref name="PmTv0">Lewis, Clarence Irving (1918), ''A Survey of Symbolic Logic'', vt ptk 1, § 7 "Peirce", lk 79–106, vaata [http://www.archive.org/stream/surveyofsymbolic00lewiiala#page/79/mode/1http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Charles_Sanders_Peirce&action=edit&section=1up lk 79]. Lewise bibliograafias on loetletud Frege töid; need on märgistatud tärniga tähtsatena.</ref> <ref name="a7Vhh">[[Ralph G. Beil]], [[Kenneth Ketner]]. Peirce, Clifford, and Quantum Theory. – ''[[International Journal of Theoretical Physics]]'', kd 42, [[2003]], nr 9, lk 1957–1972.</ref> <ref name="Moore">[[Edward C. Moore]] ja [[Richard S. Robin]] (toim). ''Studies in the Philosophy of Charles Sanders Peirce'', ''Second Series'', Amherst: University of Massachusetts Press [[1964]]. Peirce'ist kui astronoomist räägib Lenzeni artikkel.</ref> }} ==Kirjandus== *[[Edward Moore|Edward C. Moore]] ja [[Richard Robin|Richard S. Robin]] (toim). ''Studies in the Philosophy of Charles Sanders Peirce'', Second Series, Amherst: University of Massachusetts Press [[1964]]. *[[Kuni Fann|K. T. Fann]]. ''Pierce's Theory of Induction'', The Hague: Martinus Nijhoff [[1970]]. *[[Thomas Cadwallader|Thomas C. Cadwallader]]. Charles S. Peirce (1839–1914): The first American experimental psychologist. – ''[[Journal of the History of the Behavioral Sciences]]'', [[1974]], 10 (3), lk 291–298. *[[Hilary Putnam]]. Peirce the Logician. – ''Historia Mathematica'', 9, 1982, lk 290–301. Taastrükk raamatus: Hilary Putnam. ''[[Realism with a Human Face]]'', Harvard University Press: Cambridge, MA 1990, lk 252–260. Katkend artikli viiest viimasest leheküljest: [http://www.jfsowa.com/peirce/putnam.htm]. *[[Douglas R. Anderson|Douglas Anderson]]. ''Strands of System: the philosophy of Charles Peirce'', Purdue University Press [[1995]]. *[[Vincent M. Colapietro|Vincent Colapietro]], [[Thomas Olshewsky|Thomas M. Olshewsky]] (toim). ''Peirce's Doctrine of Signs'': Theory, Applications, and Connections, Mouton de Gruyter [[1996]]. *[[Winfried Nöth]]. [http://www.digitalpeirce.fee.unicamp.br/ling.htm Charles Sanders Peirce, Pathfinder in Linguistics.] – [http://www.commens.org/encyclopedia The Commens Encyclopedia], [[2000]] *[[Anette Ejsing]]. ''Theology of Anticipation: A Constructive Study of C.S. Peirce'', ''Princeton Theological Monograph Series'' 66, [[2007]]. *[[Rosa Maria Perez-Teran Mayorga]]. ''From realism to "realicism": the metaphysics of Charles Sanders Peirce'', Lexington Books [[2007]]. *[[James Wible|James R. Wible]]. The economic mind of Charles Sanders Peirce. – ''[[Contemporary Pragmatism]]'', [[2008]], kd 5, nr 2, lk 39–67. *[[Robert Crease|Robert P. Crease]]. Charles Sanders Peirce and the first absolute measurement standard. – ''[[Physics Today]]'', [[2009]], 62 (12), lk 39–44. [https://archive.is/20130112162124/http://ptonline.aip.org/journals/doc/PHTOAD-ft/vol_62/iss_12/39_1.shtml?bypassSSO Veebiversioon.] *[[Trevor Pearce]]. "Protoplasm feels": the role of physiology in Charles Sanders Peirce's evolutionary metaphysics. – ''HOPOS: The Journal of the International Society for the History of Philosophy of Science'', [[2008]], 8, lk 28–61. ==Välislingid== *[http://www.cspeirce.com/menu/library/aboutcsp/ransdell/eds.htm Joseph Ransdelli entsüklopeediaartikkel] *[http://www.cspeirce.com/ Arisbe] *[http://www.cspeirce.com/menu/people/peirce-l/peirce-l.htm peirce-l] {{JÄRJESTA:Peirce, Charles Sanders}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide semiootikud]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filosoofid]] [[Kategooria:Sündinud 1839]] [[Kategooria:Surnud 1914]] [[Kategooria:Loogikud]] [[Kategooria:Metafüüsikud]] [[Kategooria:Keelefilosoofid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide matemaatikud]] [[Kategooria:Geodeedid]] i8lxnwh9lhd5wej0viqiw7yi4a8vqt7 6168553 6168552 2022-07-27T03:23:48Z Kk 6201 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Charles Sanders Peirce theb3558.jpg|pisi|Charles Sanders Peirce umbes 1870]] '''Charles Sanders Peirce''' [pöörss] ([[10. september]] [[1839]] [[Cambridge (Massachusetts)]] – [[19. aprill]] [[1914]]) oli [[USA]] [[filosoof]] ja mitmekülgne teadlane, [[polühistor]], sealhulgas [[loogik]] ja [[matemaatik]]. Ta on üks [[semiootika]] rajajaid. Viimastel kümnenditel on huvi Peirce'i loomingu vastu märgatavalt kasvanud. Tal olid uudsed ideed paljudel aladel, eriti [[matemaatika]]s, [[loogika]]s ja [[filosoofia]]s. Peirce pani aluse filosoofilisele suunale [[pragmatism|pragmatismile]] (hiljem nimetas ta oma [[filosoofiline positsioon|positsioon]]i [[pragmatitsism]]iks). Peirce pidas mis tahes [[tõde]] esialgseks ning oli seisukohal, et ühegi [[propositsioon]]i [[tõesus]] pole [[kindlus (filosoofia)|kindel]], vaid üksnes [[tõenäolisus|tõenäoline]]. Seda vaadet nimetas ta [[fallibilism]]iks. == Elulugu == Charles Sanders Peirce'i isa oli mõjukas teadlane, [[Harvardi Ülikool]]i [[astronoomia]]- ja matemaatika[[professor]] [[Benjamin Peirce]], ning ema Sarah Peirce (Sarah Hunt Mills). Charles oli isa lemmik. Isa arendas tema matemaatilisi võimeid ning äratas temas kiindumust teaduse ja filosoofia vastu. 12-aastasena luges Charles oma vanemale vennale kuulunud [[Richard Whately]] loogikaõpikut "[[Elements of Logic]]". Sellest sai alguse tema eluaegne kirg loogika ja arutlemise vastu. Harvardi Ülikoolist sai ta bakalaureuse- ja [[magistrikraad]]i ning [[1863]] [[Lawrence Scientific School]]ist ''[[cum laude]]'' [[magistrikraad]]i [[keemia]]s. Harvardi õppejõudul [[Charles William Eliot]]il kujunes Peirce'ist ebasoodne arvamus. Aastatel 1869–1909 (peaaegu kogu Peirce'i loomeajal) oli too mees Harvardi president, kellena ta keelas ära Peirce'i töölevõtmise mis tahes ametikohale. Harvardis sai Peirce eluaegseks sõbraks [[Francis Ellingwood Abbot]]i, [[Chauncey Wright]]i ja [[William James]]iga. Peaaegu kogu eluaja kannatas Peirce [[kolmiknärvi neuralgia]] all, mida tollal nimetati näoneuralgiaks. Valuhoos oli "ta algul peaaegu tuimastunud, ning seejärel osavõtmatu, külm, masendunud, äärmiselt umbusklik, kannatamatu vähimagi vasturääkimise suhtes ning ägedatele vihapursetele kalduv"<ref name="RRCHs" />. Seda on peetud tema sotsiaalse isoleerituse oluliseks põhjuseks. Aastatel 1859–1891 töötas Peirce vaheaegadega mitmel teaduslikul ametikohal geodeesiateenistuses [[United States Coast Survey]] (praeguse [[U.S. National Geodetic Survey]] üks eelkäijatest). Kuni isa surmani [[1880]] oli ta seal isa protektsiooni all. See töö vabastas Peirce'i osavõtust [[Ameerika kodusõda|Ameerika kodusõjast]]; see oleks olnud talle ebamugav, sest Peirce'id olid [[Ameerika Riikide Konföderatsioon|Konföderatsioon]]i pooldajad. Peirce tegeles peamiselt [[geodeesia]] ja [[gravimeetria]]ga, täiustades meetodit [[raskuskiirendus]]e määramiseks [[pendel|pendli]] abil. Ta viibis viis korda lähetusel Euroopas. Esimesel korral [[1871]] osales ta [[päikesevarjutus]]t vaatleval ekspeditsioonil. Euroopas otsis ta üles mõttekaaslastest Briti matemaatikud ja loogikud [[Augustus De Morgan]]i, [[William Stanley Jevons]]i ja [[William Kingdon Clifford]]i. Aastatel 1869–1872 töötas ta assistendina Harvardi observatooriumis, andes olulise panuse [[täht (astronoomia)|täht]]ede heleduse ja [[Linnutee|Galaktika]] kuju määramisse. Peirce'i esimene abikaasa Harriet Melusina Fay jättis ta [[1875]] maha. Varsti hakkas Peirce suhtlema naisega, kelle neiupõlvenimi ega rahvus pole kindlalt teada (kõige tõenäolisemalt oli see prantslanna Juliette Froissy). Aastal [[1876]] valiti ta [[Rahvuslik Teaduste Akadeemia|Rahvusliku Teaduste Akadeemia]] liikmeks. Aastal [[1878]] defineeris ta esimesena [[meeter|meetrit]] teatud [[sagedus]]ega [[valgus]]e lainepikkuse kaudu. Seda laadi definitsioon oli kasutusel [[1983]]. aastani. Aastal [[1879]] võeti Peirce uue ülikooli, [[Johns Hopkins Ülikool]]i loogikalektoriks. See oli ainuke akadeemiline ametikoht, mis Peirce'il kunagi oli. Peirce'i püüded saada akadeemilist töökohta ja grante ning saavutada teaduslikku prestiiži nurjusid tollase olulise teadlase [[Simon Newcomb]]i vastuseisu tõttu. Akadeemilise töökoha saamist võis takistada ka tema iseloom. Aastal [[1883]] leidis lõpuks aset Peirce'i lahutus esimesest abikaasast ning ta abiellus uuesti. Simon Newcomb andis samal ajal ühele Johns Hopkinsi Ülikooli usaldusisikule teada, et Peirce oli ülikooli töötajana elanud ja reisinud koos naisega, kellega ta polnud abielus. See viis Peirce'i lahkumiseni ülikoolist. Hiljem püüdis Peirce edutult tööd saada [[Clarki Ülikool]]ist, [[Wisconsin-Madisoni Ülikool]]ist, [[Michigani Ülikool]]ist, [[Cornelli Ülikool]]ist, [[Stanfordi Ülikool]]ist ja [[Chicago Ülikool]]ist. Põhjus pole täpselt teada, kuid arvatakse, et põhjus oli sama, mis tingis tema lahkumise Johns Hopkinsi Ülikoolist. Peirce'il ei olnud kummastki abielust lapsi. 1880ndatel kasvas Peirce'i ükskõiksus oma geodeesiaameti töö bürokraatlike üksikasjade vastu, tema töö kvaliteet langes ja töö geodeesiateenistuses ei edenenud enam endise kiirusega. Aruandeid, mis pidid valmima mõne kuuga, kirjutas ta aastaid. Vahepeal kirjutas ta sadu artikleid loogikast, filosoofiast ja loodusteadusest väljaandele "[[Century Dictionary]]". Aastal [[1885]] ei leidnud [[Allisoni komisjon]] Peirce'il süüd, kuid uurimuse tulemustele toetudes tagandati superintendent [[Julius Hilgard]] ja mõned teised geodeesiateenistuse töötajad avalike vahendite kuritarvitamise eest. Aastal [[1887]] kulutas Peirce osa oma vanemate varandusest, et osta 2000 [[aaker|aakrit]] (umbes 8&nbsp;km²) põllumaad [[Pennsylvania]]s [[Milford (Pennsylvania)|Milfordi]] lähedal. See ost ei tasunud end ära. Peirce tegeles pisut teadusliku ja tehnilise nõustamisega ning kirjutas palju viletsa tasu eest, põhiliselt sõnaraamatu- ja entsüklopeediaartikleid ning retsensioone väljaandes [[The Nation]], mille toimetaja [[Wendell Phillips Garrison]]iga ta sai sõbraks. [[Smithsonian Institution]]i direktori [[Samuel Langley]] õhutusel tegi ta tollele asutusele tõlkeid. Samuti tegi Peirce olulisi arvutusi Langley lennundusalase uurimistöö tarvis. Lootes raha teha, proovis Peirce leiutamist. Ta alustas üsna mitut raamatut, ent ei viinud ühtegi lõpule. Aastal [[1888]] määras president [[Grover Cleveland]] ta [[Assay komisjon]]i. Aastal [[1890]] sai ta sõbraks ja imetlejaks [[Chicago]] kohtuniku [[Francis C. Russell]]i, kes tutvustas Peirce'i filosoofiaajakirja [[The Monist]] toimetajale [[Paul Carus]]ele ja omanikule [[Edward Hegeler]]ile; ajakiri avaldaski umbes 14 Peirce'i artiklit. Vastasutatud [[Carnegie Institution]]ilt taotles Peirce granti oma elutööd kokku võtva raamatu avaldamiseks. Taotlus lükati tagasi; asutuse täitevkomiteesse kuulus Peirce'i vaenlane Newcomb ning selle president oli olnud mees, kes oli Peirce'i lahkumise ajal olnud Johns Hopkinsi Ülikooli president. Aastal [[1891]] lahkus Peirce superintendent [[Thomas Corwin Mendenhall]]i ettepanekul teenistusest. Püsivat töökohta ta hiljem enam ei saanud. Oma maale Milfordi lähedal ehitas Peirce suure maja, millele ta pani nimeks [[Arisbe]]. Seal veetis ta ülejäänud elu, kirjutades palju. Suur osa tema kirjutistest on tänini avaldamata. Et Peirce elas üle oma võimete, tekkisid tal tõsised rahalised ja juriidilised raskused. Elu paarikümnel viimasel aastal ei saanud ta talviti sageli maja kütta ning elas vanast leivast, mida kohalik pagar talle annetas. Et tal polnud võimalik uut kirjutuspaberit hankida, kirjutas ta oma vanade käsikirjade pöördele. Mõnda aega varjus ta võlausaldajate eest [[New York|New Yorgis]]. Tema võlgu, maamakse ja hüpoteegiintresse maksid teiste seas tema vend James Mills Peirce ja naabrid, [[Gifford Pinchot]]i sugulased. Rasketel aegadel aitas Peirce'i kõige rohkem tema vana sõber [[William James]], kes pühendas Peirce'ile oma teose "[[Will to Believe]]" ning korraldas Peirce'ile neli tasulist loengusarja Harvardis või selle läheduses. Igal aastal alates [[1898]]. aastast kuni Peirce'i surmani kirjutas James oma Bostoni sõpradele, paludes neil annetada Peirce'i toetuseks. Vastuseks määras Peirce Jamesi vanima poja oma pärijaks eeldusel, et Peirce'i abikaasa Juliette sureb enne teda. Tänuks William Jamesi toetuse eest hakkas Peirce oma teise eesnimena kasutama Santiagot. Peirce suri oma majas. Lesk elas veel 20 aastat. ==Matemaatika== [[Pilt:Peirce-quincuncial-bright-lines.gif|pisi|[[Peirce'i kvinkuntsiaalne projektsioon|Peirce'i kvinkuntsiaalne gloobuseprojektsioon]]]] Peirce'i tähtsamad [[puhas matemaatika|puhta matemaatika]] alased tööd puudutasid loogikat ja [[matemaatika alused|matemaatika aluseid]]. Samuti tegeles ta [[lineaaralgebra]], [[maatriks]]ite, mitmesuguste geomeetriate, [[topoloogia]] ja [[Listingi arvud]]e, [[Belli arvud]]e, [[neljavärviprobleem]]i ja [[pidevus]]e loomusega. Ta töötas ka [[rakendusmatemaatika]] alal, tegeldes rakendustega majandusteaduses, inseneriteadustes ja [[kaardiprojektsioon]]ide alal ([[Peirce'i kvinkuntsiaalne projektsioon]] säilitab õiged nurgad ja moonutab pindalasid vähem kui teised projektsioonid) ning töötas eriti aktiivselt [[tõenäosusteooria]] ja statistika alal.<ref name="Burks" /> ===Matemaatika alused ja matemaatika loomus=== Peirce tegi rea avastusi [[matemaatika alused|matemaatika aluste]] vallas. Peaaegu kõik neist leidsid tunnustust kaua aega pärast surma. {| style="float:left;width:9em;text-align:center;margin-right:20px;border:solid 1px #bbb" |- |[[Peirce'i nool]] |- |bgcolor=#dddddd style="font-size:40pt"|<br>↓<br><br><br> |- |style="font-size:8pt;line-height:150%"| Peirce'i sümbol, mis tähistab [[lauseloogika]] tehet "ei ... ega", mis on [[disjunktsioon]]i [[eitus]]. Nooleots on disjunktsiooni sümbol "v". |} Aastal [[1860]]<ref name="yk7Kr" /> pakkus ta välja lõpmatute arvude ([[kardinaalarv]]ude) aritmeetika. Ta ennetas mitme aasta võrra [[Georg Cantor]]it, kes viis oma uurimuse lõpule [[1867]]. Peirce ei tundnud [[Bernard Bolzano]] [[1851]] postuumselt ilmunud tööd "[[Paradoxien des Unendlichen]]". Ta avastas [[1880]]<ref name="zspcR" />, kuidas [[Boole'i loogika]]t saab väljendada üheainsa binaarse tehte ([[Shefferi kriips]]u või [[Peirce'i nool]]e) abil, ennetades [[Henry M. Sheffer]]it 33 aasta võrra. (Vaata ka [[De Morgani seadused]]). Ta esitas [[1881]]<ref name="PxPEF" /> praegu klassikaliseks saanud naturaalarvude aritmeetika aksiomaatika ([[Peano aksiomaatika]]) mõni aasta enne [[Richard Dedekind]]i ja [[Giuseppe Peano]]t. Samas artiklis andis Peirce aastaid enne Dedekindi [[lõplik hulg|lõpliku hulga]] definitsiooni, mis vastab praegusele [[Dedekindi-lõplik hulk|Dedekindi-lõpliku hulga]] mõistele, ning [[lõpmatu hulk|lõpmatu hulga]] definitsiooni [[Dedekindi-lõpmatu hulk|Dedekindi-lõpmatu hulga]] mõttes ([[hulk|hulgana]], mida saab seada [[üksühene vastavus|üksühesesse vastavusse]] mõnega tema [[pärisalamhulk]]adest). Aastal [[1885]]<ref name="CSP1885" /> eristas ta [[Esimest järku kvantor|esimest]] ja [[teist järku kvantor]]eid.<ref name="Putnam" /><ref name="CvswQ" /> Samas artiklis esitas ta esimese (algelise) [[aksiomaatiline hulgateooria|aksiomaatilise hulgateooria]]), ennetades [[Ernst Zermelo]]t paarikümne aasta võrra (Brady 2000<ref name="Brady" />, lk 132–133). Aastal [[1886]] avastas Peirce, et Boole'i loogika arvutusi saab teha [[elektrilülitus]]te abil<ref name="P2M" />, ennetades [[Claude Shannon]]it rohkem kui 50 aastat. [[Pilt:PeirceAlphaGraphs.svg|pisi|[[Eksistentsiaalne graaf|Eksistentsiaalsed graafid]]: alfagraafid]] 1890ndate lõpul<ref name="CLxMl" /> leiutas ta [[olemasolugraaf]]id – diagrammtähistused [[predikaatarvutus]]e jaoks. Neil põhinevad [[John F. Sowa]] [[mõistegraaf]]id ja [[Sun-Joo Shin]]i [[diagrammatiline arutlemine]]. Peirce kirjutas mustandid kahele sissejuhatavale õpikule tööpealkirjaga "[[The New Elements of Mathematics]]". Seal esitati matemaatikat uuest algupärasest vaatekohast. Need mustandid ja paljud teised tema varem avaldamata käsikirjad ilmusid lõpuks<ref name="Burks" /> väljaandes "The New Elements of Mathematics by Charles S. Peirce" (1976) matemaatik [[Carolyn Eisele]] poolt trükki toimetatuna. Nagu [[Auguste Comte]], nii pidas ka Peirce [[matemaatika]]t fundamentaalsemaks [[filosoofia]]st ja [[eriteadused|eriteadustest]] ([[loodusteadused|loodusteadustest]] ja [[vaimuteadused|vaimuteadustest]]). Peirce'i [[teaduste klassifikatsioon]] jaotas matemaatika kolmeks allvaldkonnaks: 1) loogika matemaatika, 2) diskreetsed jadad ja 3) [[pseudokontiinum]]id (nende hulka arvas ta [[reaalarvud]]) kontiinumid). Mõjutatuna oma isast [[Benjamin Peirce]]'ist kaitses ta järgmisi väiteid: * Matemaatika ei ole ainult teadus kvantiteedist, vaid on laiemalt teadus, mis teeb paratamatuid järeldusi. * Matemaatika uurib puhthüpoteetilisi objekte. * Matemaatika aitab loogikat, mitte ümberpöördult. (See on [[Richard Dedekind]]i [[logitsism]]i kriitika.) * Loogika ise on filosoofia osa ning on teadus paratamatute ja mitteparatamatute järelduste tegemisest.<ref name="mwPPe" /> ===Loogika matemaatika=== <div class="toccolours floatright" style="padding:5px; width:300px; font-size:88%">Peirce'i tähelepanuväärseid artikleid loogika matemaatikast *"[[On an Improvement in Boole's Calculus of Logic]]" ([[1867]]) *"[[Description of a Notation for the Logic of Relatives]]" ([[1870]]) *"[[On the Algebra of Logic]]" ([[1880]]) *"[[A Boolean Algebra with One Constant]]" (1880. aasta käsikiri) *"[[On the Logic of Number]]" ([[1881]]) *"[[Note B: The Logic of Relatives]]" ([[1883]]) *"[[On the Algebra of Logic: A Contribution to the Philosophy of Notation]]" (1884/1885) *"[[The Logic of Relatives]]" ([[1897]]) *"[[The Simplest Mathematics]]" (1902. aasta käsikiri) *"[[Prolegomena to an Apology for Pragmaticism]]" ([[1906]], eksistentsiaalsetest graafidest) </div> Alates oma esimesest artiklist seoste loogika alal<ref name="5NrP2" /> laiendas Peirce [[seoste teooria]]t, mille [[Augustus De Morgan]] oli äsja taaselustanud. Suur osa seoste matemaatikast, mida tänapäeval peetakse enesestmõistetavaks, on "laenatud" Peirce'ilt, kusjuures tema panust ei ole alati tunnustatud; selle kohta ja selle kohta, kuidas noor [[Bertrand Russell]], eriti raamatutes "[[Principles of Mathematics]]" ja "[[Principia Mathematica]]", jättis Peirce'i tunnustamata, vt Anellis 1995<ref name="Anellis" />. Aastal 1918 kirjutas loogik [[Clarence Irving Lewis|C. I. Lewis]]: "C. S. Peirce'i lisandused sümbolloogikasse on arvukamad ja mitmekesisemad kui ühelgi teisel autoril – vähemalt 19. sajandil."<ref name="PmTv0" /> Alates 1940. aastast on [[Alfred Tarski]] ja tema õpilased [[seosealgebra]]t arendades taasavastanud Peirce'i seoseloogika suurema pildi. Seoseloogika on leidnud rakendusi. Matemaatikas mõjutas seoseteooria [[Eliakim Hastings Moore]]'i [[abstraktne analüüs|abstraktset analüüsi]] ja [[Garrett Birkhoff]]i [[võreteooria]]t. [[Arvutiteadus]]es töötas Peirce'i uurija [[Arthur Burks]]i õpilane [[Edgar F. Codd]] välja [[andmebaas]]ide [[relatsioonmudel]]i. [[Majandusteadus]]es on seoseloogikat kasutanud [[Frank P. Ramsey]], [[John von Neumann]] ja [[Paul Samuelson]] [[eelistus]]te ja [[kasulikkus]]e uurimiseks ning [[Kenneth J. Arrow]], kes puutus kolledžis [[City College of New York]] kokku [[Alfred Tarski]]ga, raamatus "[[Social Choice and Individual Values]]". [[Hilary Putnam]] (1982)<ref name="Putnam" /> märkis, et [[Gottlob Frege|Frege]] uurimus [[kvantor]]ite loogikast avaldas tema kaasaegsetele vähe mõju, kuigi see ilmus neli aastat enne Peirce'i ja tema õpilase [[Oscar Howard Mitchell]]i tööd. Putnam avastas, et matemaatikud ja loogikad said kvantorite loogikast teada Peirce'i ja Mitchelli sõltumatute tööde kaudu, eriti Peirce'i tööst "[[On the Algebra of Logic: A Contribution to the Philosophy of Notation]]"<ref name="CSP1885" /> ([[1885]]), mis ilmus omaaegses juhtivas Ameerika matemaatikaajakirjas ning mida tsiteerisid teiste seas [[Giuseppe Peano]] ja Schröder, kes ei tundnud Frege tööd. Nad võtsid ka muudetud kujul üle Peirce'i tähistused. Peirce ei olnud ilmselt Frege töödega tuttav, kuigi neil oli kattuvaid saavutusi loogikas, [[keelefilosoofia]]s ja matemaatika alustes. Peirce'i formaalse loogika alastel töödel oli peale [[Ernst Schröder]]i teisigi imetlejaid: *filosoofiline algebraist [[William Kingdon Clifford]]<ref name="a7Vhh" /> ja loogik [[William Ernest Johnson]]; *loogika ja matemaatika aluste Poola koolkond, sealhulgas [[Alfred Tarski]]; *[[Arthur Prior]], kes raamatus "Formal Logic" (mis ütleb lk 4, et Peirce'il oli "võib-olla teravam silm olulise peale kui ühelgi teisel loogikul enne või pärast") ja raamatu Moore, Robin 1964 peatükis kiitis ja uuris Peirce'i loogikaalaseid töid. ==Filosoofia== {{tsitaat|Ei ole piisavalt aru saadud, et Peirce oli elukutselt teadlane, mitte filosoof ning et oma eluajal oli ta tuntud ja väärtustatud peamiselt loodusteadlasena [''scientist''], alles teises järjekorras [[loogik]]una ja vaevalt üldse [[filosoof]]ina. Isegi tema filosoofia- ja loogikaalaseid töid ei mõisteta enne, kui see tõsiasi saab Peirce'i uurimise püsivaks aluseks.|[[Max Fisch]], 1964}}<ref name="Moore" /> Peirce töötas üle 30 aasta loodusteadlasena ning teda võib kutseliseks filosoofiks pidada ainult nende viie aasta jooksul, kui tal olid loengud [[Johns Hopkinsi ülikool]]is. Tema filosoofiaõpingud seisnesid peamiselt selles, et ta [[Harvardi ülikool]]is õppides luges iga päev saksa keeles mõned leheküljed [[Immanuel Kant]]i "[[Puhta mõistuse kriitika]]st". Peirce'i kirjutised kuuluvad paljudesse [[teadusharu]]desse, sealhulgas [[matemaatika]], [[loogika]], [[filosoofia]], [[statistika]], [[astronoomia]]<ref name="Moore" />, [[Metroloogia (füüsika)|metroloogia]]<ref>Crease 2009. "Oma hiilgavas, kuid hädaderohkes elus oli Peirce nii metroloogia kui ka filosoofia pioneer."</ref>, [[geodeesia]], [[eksperimentaalpsühholoogia]]<ref>Cadwallader 1974.</ref>, [[majandusteadus]]<ref>Wible 2008.</ref>, [[keeleteadus]]<ref>Nöth 2000.</ref> ning [[teadusajalugu ja -filosoofia]]. Tema tööd on üha uuesti huvi äratanud ja heakskiitu pälvinud, mitte ainult sellepärast, et ta ennetas palju hilisemaid teadustulemusi, vaid ka sellepärast, et ta näitas, kuidas filosoofiat saab tõhusalt rakendada inimeste probleemide lahendamiseks. Peirce'i filosoofias on läbiv kolme kategooria süsteem: uskumus, et [[tõde]] on muutumatu ning on sõltumatu tegelikust [[arvamus]]est ([[fallibilism]]) ja ühtlasi avastatav (puudub radikaalne [[skeptitsism]]), [[loogika]] kui formaalne [[semiootika]] [[märk]]ide, [[argument]]ide ning [[uurimisviis]]ide kohta (sealhulgas filosoofiline [[pragmatism]] (mille ta rajas), [[kriitiline tervemõistuslikkus]] ja [[teaduslik meetod]]) ja [[metafüüsika]]s [[realism (filosoofia)|skolastiline realism]], näiteks [[Johannes Duns Scotus]], usk [[Jumal]]asse, [[vabadus]]se ja vähemalt nõrka [[surematus]]se, [[objektiivne idealism]] ning usk [[pidevus (filosoofia)|pidevus]]e ning [[absoluutne juhus|absoluutse juhuse]], [[mehaaniline paratamatus|mehaanilise paratamatuse]] ja [[loov armastus|loova armastuse]] reaalsusse. Paistab, et tema töödes töötavad fallibilism ja pragmatism mõnevõrra sarnaselt sellega, kuidas teiste töödes töötavad vastavalt [[skeptitsism]] ja [[positivism]]. Ent Peirce'il tasakaalustab fallibilismi [[antiskeptitsism]] ning fallibilismil põhineb usk absoluutsesse juhusesse ja pidevusse<ref>"[[Fallibilism, Continuity, and Evolution]]" (1897), CP 1.141–175 ([http://www.textlog.de/4248.html veebiversioon]), mille CP toimetajad paigutasid kohe "[[F.R.L.]]-i" (1899) järele (CP 1.135–140).</ref> ja pragmatismil on [[nominalism]]ivastane [[reaalsus]]e sidumus (CP 5.453–457). {{pooleli}} ==Retseptsioon== [[Bertrand Russell]] on öelnud: "Kahtlemata (...) oli ta üks 19. sajandi teise poole kõige originaalsemaid mõtlejaid ning kindlasti suurim ameerika mõtleja üldse." Tema "[[Principia Mathematica]]" siiski Peirce'i ei maini. [[Alfred North Whitehead]], kes [[1924]] Harvardis mõningaid tema käsikirju luges, oli rabatud sellest, kuidas Peirce tema [[protsessifilosoofia]]t oli ennetanud. [[Karl Popper]] pidas Peirce'i "üheks kõigi aegade suurimatest filosoofidest". Peirce'i saavutusi ei tunnustatud kohe. Teda imetlesid küll tuntud filosoofid [[William James]] ja [[Josiah Royce]] ning temast kirjutasid austusega [[Cassius Jackson Keyser]] ja [[C. K. Ogden]], kuid laiemalt tunnustatuks ta ei saanud. Esimene Peirce'i spetsiaalne uurija oli Josiah Royce'i õpilane [[Morris Raphael Cohen]], kes toimetas [[1923]] ilmunud Peirce'i kirjutiste antoloogia "Chance, Love, and Logic" ning koostas Peirce'i tööde esimese bibliograafia. [[John Dewey]] oli olnud [[Johns Hopkinsi ülikool]]is Peirce'i õpilane, ja alates 1916. aastast mainis ta oma töödes korduvalt lugupidamisega Peirce'i. Tema "Logic: The Theory of Inquiry" ([[1938]]) on läbinisti Peirce'i vaimus. ==Vaata ka== *"[[On a New List of Categories]]" *"[[Fraser's Edition of the Works of George Berkeley]]" *[[Esmasus, teisasus, kolmasus]] *[[Julius Faerber]] *[[Chauncey Wright]] *"[[Evolutsiooniline armastus]]" ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="RRCHs">[[Joseph Brent]]. ''Charles Sanders Peirce: A Life''. Revised and enlarged edition, Indiana University Press, Bloomington, IN., 1990</ref> <ref name="Burks">Vaata [[Arthur Burks]]i [[:en:s:The New Elements of Mathematics (review by Burks)|1978. aasta retsensiooni]].</ref> <ref name="yk7Kr">1860. aasta käsikiri "Orders of Infinity". Vt [http://www.iupui.edu/~peirce/PEP_news_Sept2010.pdf News from the Peirce Edition Project, September 2010] (pDF), lk 6, kus on käsikirja tekst. Vt ka loogikaajaloolase [[Irving Anellis]]e [http://thread.gmane.org/gmane.science.philosophy.peirce/6621/focus=6626 kommentaari 11. novembrist 2010] foorumis peirce-l.</ref> <ref name="zspcR">"A Boolean Algebra with One Constant", 1880. aasta käsikiri, CP 4.12–20, W 4:218–221. [http://books.google.com/books?id=E7ZUnx3FqrcC&q=378+Winter Google'i raamat]. Vt [[Don D. Roberts]]. ''The Existential Graphs of Charles S. Peirce'', [[2009]], lk 131.</ref> <ref name="PxPEF">Peirce (1881), "On the Logic of Number", ''American Journal of Mathematics'', kd 4, lk [http://books.google.com/books?id=LQgPAAAAIAAJ&jtp=85 85]–95. Taastrükid CP 3.252–288, W 4:299–309). Vaata: [[Paul Shields|Shields, Paul]] (1997), "Peirce's Axiomatization of Arithmetic". – Houser ''et al.'' (toim). ''Studies in the Logic of Charles S. Peirce''.</ref> <ref name="CSP1885">Peirce. On the Algebra of Logic: A Contribution to the Philosophy of Notation. – ''[[American Journal of Mathematics]]'', 7, kaks osa, esimene osa ilmus 1885, lk [http://books.google.com/books?id=lwYPAAAAIAAJ&&pg=PA180 180]–202 (vt Houser [http://www.iupui.edu/~peirce/writings/v4/v4introx.htm#21note lingitud lõigus] W 4 sissejuhatuses). Ette kantud [[Rahvuslik Teaduste Akadeemia|Rahvuslikus Teaduste Akadeemia]]s [[Newport]]is 14.–17. oktoobril 1884 (vt EP 1, [http://www.iupui.edu/~peirce/ep/ep1/heads/ep1heads.htm#16 Märkus 16]). Tavaliselt dateeritakse see töö 1885. aastaga. Taastrükid CP 3.359–403, W 5:162–190, EP 1:225–228 (osaliselt).</ref> <ref name="Putnam">[[Hilary Putnam]]. Peirce the Logician. – ''Historia Mathematica'', 9, 1982, lk 290–301. Taastrükk raamatus: Hilary Putnam. ''Realism with a Human Face'', Harvard University Press: Cambridge, MA 1990, lk 252–260. Katkend artikli viiest viimasest leheküljest: [http://www.jfsowa.com/peirce/putnam.htm].</ref> <ref name="CvswQ">Vt [[John Byrnes]]. Peirce's First-Order Logic of 1885. – ''[[Transactions of the Charles S. Peirce Society]]'', [[1998]], kd 34, nr 4, lk 949–976.</ref> <ref name="Brady">[[Geraldine Brady]]. ''From Peirce to Skolem: A Neglected Chapter in the History of Logic'', North-Holland/Elsevier Science BV, Amsterdam 2000.</ref> <ref name="P2M">Peirce, C. S., "Letter, Peirce to [[Allan Marquand|A. Marquand]]", dated 1886, W 5:541–3, Google [https://books.google.com/books?id=DnvLHp919_wC&q=Marquand Preview]. See [[Arthur W. Burks|Burks, Arthur W.]], "Review: Charles S. Peirce, ''The new elements of mathematics''", ''Bulletin of the American Mathematical Society'' v. 84, n. 5 (1978), pp. 913–18, see 917. [http://projecteuclid.org/DPubS/Repository/1.0/Disseminate?view=body&id=pdf_1&handle=euclid.bams/1183541145 PDF Eprint]. Also p. xliv in Houser, Nathan, Introduction, W 5.</ref> <ref name="CLxMl">See Peirce (1898), Lecture 3, "The Logic of Relatives" (not the 1897 ''Monist'' article), ''[[#RLT|Reasoning and the Logic of Things]]'' , pp. 146–64, see 151.</ref> <ref name="mwPPe">Peirce (1898). "The Logic of Mathematics in Relation to Education" – ''Educational Review'', kd 15, lk 209–216. [http://www.archive.org/stream/educationalrevie15newyuoft#page/209/mode/1up Veebiversioon]. Taastrükk CP 3.553–562. Vaata ka tema 1902. aasta käsikirja "The Simplest Mathematics", CP 4.227–323.</ref> <ref name="5NrP2">"Description of a Notation for the Logic of Relatives, Resulting from an Amplification of the Conceptions of Boole's Calculus of Logic". – ''Memoirs of the American Academy of Arts and Sciences'', 9, 1870, lk 317–378. Avaldatud ka eraldi: Welch, Bigelow, and Company, Harvard University (1870). Taastükid CP 3.45–149), W 2:359–429).</ref> <ref name="Anellis">Anellis, Irving H. (1995), "Peirce Rustled, Russell Pierced: How Charles Peirce and Bertrand Russell Viewed Each Other's Work in Logic, and an Assessment of Russell's Accuracy and Role in the Historiography of Logic", ''Modern Logic'' 5, 270–328. ''Arisbe'' [http://www.cspeirce.com/menu/library/aboutcsp/anellis/csp&br.htm Eprint].</ref> <ref name="PmTv0">Lewis, Clarence Irving (1918), ''A Survey of Symbolic Logic'', vt ptk 1, § 7 "Peirce", lk 79–106, vaata [http://www.archive.org/stream/surveyofsymbolic00lewiiala#page/79/mode/1http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Charles_Sanders_Peirce&action=edit&section=1up lk 79]. Lewise bibliograafias on loetletud Frege töid; need on märgistatud tärniga tähtsatena.</ref> <ref name="a7Vhh">[[Ralph G. Beil]], [[Kenneth Ketner]]. Peirce, Clifford, and Quantum Theory. – ''[[International Journal of Theoretical Physics]]'', kd 42, [[2003]], nr 9, lk 1957–1972.</ref> <ref name="Moore">[[Edward C. Moore]] ja [[Richard S. Robin]] (toim). ''Studies in the Philosophy of Charles Sanders Peirce'', ''Second Series'', Amherst: University of Massachusetts Press [[1964]]. Peirce'ist kui astronoomist räägib Lenzeni artikkel.</ref> }} ==Kirjandus== *[[Edward Moore|Edward C. Moore]] ja [[Richard Robin|Richard S. Robin]] (toim). ''Studies in the Philosophy of Charles Sanders Peirce'', Second Series, Amherst: University of Massachusetts Press [[1964]]. *[[Kuni Fann|K. T. Fann]]. ''Pierce's Theory of Induction'', The Hague: Martinus Nijhoff [[1970]]. *[[Thomas Cadwallader|Thomas C. Cadwallader]]. Charles S. Peirce (1839–1914): The first American experimental psychologist. – ''[[Journal of the History of the Behavioral Sciences]]'', [[1974]], 10 (3), lk 291–298. *[[Hilary Putnam]]. Peirce the Logician. – ''Historia Mathematica'', 9, 1982, lk 290–301. Taastrükk raamatus: Hilary Putnam. ''[[Realism with a Human Face]]'', Harvard University Press: Cambridge, MA 1990, lk 252–260. Katkend artikli viiest viimasest leheküljest: [http://www.jfsowa.com/peirce/putnam.htm]. *[[Douglas R. Anderson|Douglas Anderson]]. ''Strands of System: the philosophy of Charles Peirce'', Purdue University Press [[1995]]. *[[Vincent M. Colapietro|Vincent Colapietro]], [[Thomas Olshewsky|Thomas M. Olshewsky]] (toim). ''Peirce's Doctrine of Signs'': Theory, Applications, and Connections, Mouton de Gruyter [[1996]]. *[[Winfried Nöth]]. [http://www.digitalpeirce.fee.unicamp.br/ling.htm Charles Sanders Peirce, Pathfinder in Linguistics.] – [http://www.commens.org/encyclopedia The Commens Encyclopedia], [[2000]] *[[Anette Ejsing]]. ''Theology of Anticipation: A Constructive Study of C.S. Peirce'', ''Princeton Theological Monograph Series'' 66, [[2007]]. *[[Rosa Maria Perez-Teran Mayorga]]. ''From realism to "realicism": the metaphysics of Charles Sanders Peirce'', Lexington Books [[2007]]. *[[James Wible|James R. Wible]]. The economic mind of Charles Sanders Peirce. – ''[[Contemporary Pragmatism]]'', [[2008]], kd 5, nr 2, lk 39–67. *[[Robert Crease|Robert P. Crease]]. Charles Sanders Peirce and the first absolute measurement standard. – ''[[Physics Today]]'', [[2009]], 62 (12), lk 39–44. [https://archive.is/20130112162124/http://ptonline.aip.org/journals/doc/PHTOAD-ft/vol_62/iss_12/39_1.shtml?bypassSSO Veebiversioon.] *[[Trevor Pearce]]. "Protoplasm feels": the role of physiology in Charles Sanders Peirce's evolutionary metaphysics. – ''HOPOS: The Journal of the International Society for the History of Philosophy of Science'', [[2008]], 8, lk 28–61. ==Välislingid== *[http://www.cspeirce.com/menu/library/aboutcsp/ransdell/eds.htm Joseph Ransdelli entsüklopeediaartikkel] *[http://www.cspeirce.com/ Arisbe] *[http://www.cspeirce.com/menu/people/peirce-l/peirce-l.htm peirce-l] {{JÄRJESTA:Peirce, Charles Sanders}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide semiootikud]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filosoofid]] [[Kategooria:Sündinud 1839]] [[Kategooria:Surnud 1914]] [[Kategooria:Loogikud]] [[Kategooria:Metafüüsikud]] [[Kategooria:Keelefilosoofid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide matemaatikud]] [[Kategooria:Geodeedid]] mtr1ny9v9710dotklmm61u1jqsbuslu Bologna 0 36361 6168300 6040341 2022-07-26T13:41:49Z 213.35.182.236 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Bologna | hääldus = bol'onja | nimi1_keel = | nimi1 = | nimi2_keel = Bologna murre | nimi2 = Bulåggna | | pilt = Bologna Panorama.jpg | lipp = Flag of Bologna.svg | lipu_link = [[Bologna lipp]] | vapp = Bologna-Stemma.svg | vapi_link = [[Bologna vapp]] | pindala = 140,7 | elanikke = | laius = 44/30 | pikkus = 11/21 | asendikaart = Itaalia }} '''Bologna''' on [[linn]] [[Itaalia]]s, [[Emilia Romagna]] maakonna ja [[città metropolitana di Bologna]] halduskeskus. [[Bologna ülikool]], mis asutati [[11. sajand]]il, on [[Euroopa]] vanim [[ülikool]]. == Ajalugu == Bologna asutasid umbes 534 eKr [[etruskid]] Felsina nime all. 4. sajandil eKr vallutasid linna [[bojid]], kes kuulusid [[keldid|keltide]] hulka. [[191 eKr]] vallutas linna [[Rooma riik]] ja asutas [[189 eKr]] sinna [[Rooma koloonia]] [[Bononia]]. [[187 eKr]] käskis [[Marcus Aemilius Lepidus]] rajada maantee [[Via Aemilia]], mis kulges [[Rimini|Ariminiumist]] läbi Bononia [[Piazenca|Placentiasse]]. [[88 eKr]] asi linn [[munitsiipium]]iks. Aastal [[53]] põles Bononia maha, kuid [[Nero]] laskis ta taastada. Rooma ajal elas linnas umbkaudu 10 000 inimest. Pärast roomlasi valitsesid linnas üksteise järel [[idagoodid]] ja [[Bütsants]]. [[728]] vallutas Bologna [[langobardid]]e kuningas [[Liutprand]]. 11. sajandil sai Bologna [[vabalinn]]aks ja astus [[1167]] [[Lombardia Liiga]]sse. [[1256]] võeti vastu Paradiisi seadus (''Legge del Paradiso''), millega kaotati [[orjus]] ja [[pärisorjus]]. [[1294]] kuulus Bologna Euroopa 10 suurima linna hulka. Elanike arvu kasvu tõttu tuli kaks korda, [[12. sajand|12.]] ja [[14. sajand]]il, ehitada uus linnamüür. [[1506]] vallutasid linna [[paavst]] [[Julius II]] väed. Sellest ajast kuni Napoleonini kuulus Bologna [[Kirikuriik]]i ja seda valitses [[kardinallegaat]]. Esialgu linna hiilgus jätkus, kuid kaks [[katk]]u, [[16. sajand]]i lõpus ja [[1630]], kahandasid elanike arvu 72 tuhandelt 49 tuhandeni. Pärast stabiliseerus see 60–65 tuhande juures. [[Napoleon]] tegi Bologna [[Tsispadaania]] vabariigi pealinnaks ja pärast [[Tsisalpiinia]] vabariigi tähtsuselt teiseks linnaks [[Milano]] järel. Pärast Napoleoni langust taastati paavstivõim, mille vastu linn mässas [[1831]]. ja [[1849]]. aastal. Siis hõivasid linna [[Austria]] väed, mis hoidsid linna kuni [[1860]]. aastani enda kontrolli all. [[12. juuni]]l [[1859]] hääletas linn [[rahvahääletus]]el [[Sardiinia kuningriik|Sardiinia kuningriigiga]] ühinemise poolt. Nii sai linn osaks ühendatud Itaaliast. Teise maailmasõja ajal pommitati Bolognat kui suurt tööstuslinna ja tähtsat raudteesõlme rängalt, 24. juulil ja 25. septembril 1943. Peale Cassibile relvarahu sai linnast üks Itaalia vastupanuliikumise epitsentreid. Linn vabastati saksa okupatsiooni alt sõja lõpupäevil, 21. aprillil 1945 peale 12-päevast lahingut. Peale sõda sai Bolognast suur tööstuslinn ja Itaalia kommunistliku partei (PCI) kants. 54 aastat järjest (1945-1999) olid kõik linnapead kommunistid või selle järglase, Vasakpoolse Demokraatliku Partei (PDS) liikmed. 1999. aastal valiti linnapeaks kesk-parempoolne parteitu kandidaat Giorgio Guazzaloca, kuid peale tema ametiaja lõppu 2004. aastal on uuesti kõik linnapead olnud vasakpoolsetest parteidest. == Arhitektuurimälestised ja vaatamisväärsused == [[Pilt:Fontneptbologne_082005.jpg|thumb|püsti|[[Neptun]]i purskkaev]] Bologna linnaplaneeringus annavad tooni korrapärased roomaaegsed [[kvartal]]id. Hästi on säilinud [[13. sajand|13.]]–14. sajandist pärit linnamüür. * San Giacomo Maggiore kirik ([[romaani stiil|romaani]] ja [[gooti stiil]]is) * San Petronio kirik ([[1390]]; gooti stiilis) * Asinelli ja Garisenda tornid (''Torri Pendenti'' ehk viltused tornid) 12. sajandist * [[Pinakoteek]] (''Pinacoteca Nazionale'') * Püha Stefanose klooster (''Abbazia di Santo Stefano'') * San Domenico kirik (ehitamist alustati pärast [[Püha Dominicus]]e surma [[1221]]. aastal) * ''Palazzo Communale'' * [[Neptun]]i purskkaev (''Fontana di Nettuno'') ([[Tommaso Laureti]] ja [[Giambologna]], valmis [[1566]]. aastal) == Vaata ka == * [[Bologna FC 1909]] * [[Bologna Borgo Panigale lennujaam]] * [[Bologna pommiplahvatus]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commonskat|Bologna}} * [http://www.comune.bologna.it/ Bologna linna ametlik koduleht] itaalia keeles * [http://www.italytravelescape.com/general_information_about_bologna.htm Bologna infoleheküljed] inglise keeles {{Euroopa kultuuripealinnad}} [[Kategooria:Itaalia linnad]] [[Kategooria:Bologna| ]] kz20qsgxekxx3igwwloejbza4sy50fr Jaak-Albert Metsoja 0 38137 6168547 6167746 2022-07-27T03:02:59Z Kk 6201 wikitext text/x-wiki [[Pilt:J.A.Metsoja2.jpg|pisi|Jaak-Albert Metsoja [[Puhtu bioloogiajaam]]as, juuli 2022.]] '''Jaak-Albert Metsoja''' (ka '''Jaak Albert Metsoja'''; sündinud [[3. detsember|3. detsembril]] [[1978]]) on eesti [[taimeökoloog]] ja ansambli [[Tsõdsõpujaleelo]] liige. Aastatel 1986–1994 õppis Metsoja [[Tallinna Sõle Gümnaasium]]is ja 1994–1997 [[Tallinna 21. keskkool]]is. Aastatel 1997–2002 õppis ta [[Tartu Ülikool]]is [[semiootika]]t ja [[kulturoloogia]]t. 2007. aastal lõpetas ta samas bakalaureuseõppe [[bioloogia]] erialal. 2010. aastal kaitses ta loodusteaduse magistrikraadi bioloogias tööga "Alam-Pedja looduskaitseala Emajõe-äärsete lamminiitude taimestiku mitmekesisust mõjutavad tegurid" <ref>{{ETIS}}</ref> ning 2016. aastal doktorikraadi teemal "Taimkattemuutused luhtadel: niitmise ja jõesetete ladestamise mõju". Ta on töötanud [[Looduskaitseühing Kotkas|Looduskaitseühingus Kotkas]], [[Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut|Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituudis]] ja [[Tartu Rahvusvaheline Kool|Tartu Rahvusvahelises Koolis]]. Ta on [[Pärandkoosluste kaitse ühing]]u esimees. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Metsoja, Jaak-Albert}} [[Kategooria:Eesti ökoloogid]] [[Kategooria:Eesti rahvamuusikud]] [[Kategooria:Sündinud 1978]] 6jykz504tawnlzz5evhfkfotcy5k3ca Disahhariidid 0 43674 6168491 4447614 2022-07-26T19:47:20Z Nimelik 60716 wikitext text/x-wiki '''Disahhariid''' on [[süsivesik]], mis koosneb kahest [[monosahhariid]]ist. Tuntuim disahhariid on [[sahharoos]] ehk suhkur, mis koosneb [[glükoos]]ist ja [[fruktoos]]ist. Teised tavalisemad disahhariidid on [[laktoos]] ja [[maltoos]]. Nagu ka monosahhariidid, on disahhariidid [[vee]]s lahustuvad. Monosahhariidide liitumine disahhariidideks toimub [[kondensatsioonireaktsioon]]i kaudu (ühe liitumisreaktsiooni tulemuseks on disahhariidimolekul ja veemolekul). Disahhariidide lagundamine monosahhariidideks toimub [[hüdrolüüs]]is [[ensüüm]]i [[disahharidaas]]i abil. [[Kategooria:Süsivesikud]] olb9tdjt69iwlaxv73q9pjfql59hi56 Parklaev 0 44542 6168568 6119439 2022-07-27T06:08:35Z Sillerkiil 58396 /* Termini päritolu */ wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2013}} [[Pilt:Bark.svg|pisi|Parklaev]] '''Parklaev''' ehk '''bark''' ([[hollandi keel]]es ''bark'') on 3–5-mastiline [[purjelaev]], millel on [[Raapuri|raapurjed]] kõigis ülejäänud [[laevamast|mast]]ides peale [[besaanmast]]i (viimane mast), kus on [[kahvelpuri|kahvel]]- ehk pikipuri.<ref>[[Tehnikaleksikon]], lk. 362</ref> [[19. sajand]]i keskel oli parklaev enimkasutatud laevatüüp kaugsõidul. Maailmas on ehitatud kuus viiemastilist parklaeva, sealhulgas "Maria Rickmers". == Termini päritolu == [[Fail:Escale à Sète 2022 G.jpg|pisi|[[Rumeenia]] mereväe õppelaev [[Mircea]] 2022. aastal Prantsusmaal]] Sõnatüvi "park" tuleb [[kreeka keel|kreekakeelsest]] sõnast ''baris'', mida kreeklased kasutasid [[Vana-Egiptus]]e paatide kohta. See sõna laenati [[ladina keel]]de kujul ''barca''. Sellest pärinevad [[itaalia keel|itaalia]] sõna ''barca'' ning [[prantsuse keel|prantsuse]] sõnad ''barge'' ja ''barque''. Mõlemad sõnad laenati [[inglise keel]]de, kusjuures kumbki pisut erineva tähendusega. [[Eesti keel]]de on need jõudnud kujul [[pargas]] ja park(laev). == Laeva iseloomustus == [[Pilt:Krusenstern.wmt.jpg|pisi|[[Kaliningradi Kõrgem Merekool|Kaliningradi Kõrgema Merekooli]] õppelaev [[Krusenstern (laev)|Krusenstern]]]] [[Pilt:Ne_sagres_03.JPG|pisi|[[Portugal]]i merekooli õppelaev, vaade ahtrile ja paremale pardale]] [[Pilt:Ne_sagres.jpg|pisi|Portugali merekooli õppelaev, vaade käilale ja vasakule pardale]] Parklaev kujunes välja [[18. sajand]]i lõpuks. Selleks ajaks omandas vastav sõna inglise keeles ka tänapäevase tähenduse, varem oli sõna tähendus märksa ebamäärasem ega märkinud kindlat laevatüüpi. Kolme mastiga parklaeva maste nimetatakse [[fokkmast]]iks, [[grootmast]]iks ja [[besaanmast]]iks. Nelja mastiga parklaeva maste nimetatakse fokk-, groot-, besaan- ja [[džigermast]]iks. Viie mastiga parklaeva maste nimetatakse fokk-, groot-, kesk-, besaan- ja džigermastiks. [[Eespuri|Eespurjesid]] on [[pukspriit|pukspriidi]] ja [[kliiverpoom]]i kohal kuni 4. Mastide vahel paiknevad kuni 5 [[taaksel|taakslit]] ülestikku. Lisapurjedena võivad kasutusel olla [[leipuri|leipurjed]]. Parklaeva eelis [[täislaev]]a ees, mille igal mastil olid raapurjed, oli see, et nad nõudsid väiksemat [[meeskond]]a, mida [[reeder]]il oli järelikult odavam pidada. Ka laev ise oli odavam. [[Õppelaev]]adeks, vastupidi, valiti just sellepärast, et selle meeskond oli suurem ja sellepärast sai rohkem meremehi korraga väljaõppe. Ühtlasi oli parklaeva lihtsam vastu [[tuul]]t juhtida. Teisalt tõrjus parklaev välja vanemaid ja väiksemaid [[kuunar]]eid, [[kaljas]]eid ja [[brigantiin]]e. Kuunarid ja brigantiinid olid väiksemad ega suutnud nii palju kaupa peale võtta, lisaks olid kuunarid ja kaljased aeglasemad. Kui täislaevad on purjelaevatüüpidest kõige kiiremad ning kuunarite ja kaljastega on parem vastu tuult sõita, siis parklaeva peeti nende kahe vahel väga heaks kompromissiks, mis kummaltki võttis üle nende parimad omadused. Enamik parklaevu on neljamastilised. Seda mastide arvu peeti kõige tõhusamaks käitamise hõlpsuse, tööjõuvajaduse, kiiruse ja vastu tuult sõitmise omadusi arvestades. Kõige eesmine mast ehk [[fokkmast]] on tavaliselt kõige kõrgem ja ulatus [[1904]] valminud laeval "Moshulu" 58 meetri kõrgusele laeva [[Laevatekk|tekist]]. Neljamastilist parklaeva saab juhtida üllatavalt väikese meeskonna, vähemalt 10 inimesega, ja kui tavaliselt oli meeskonnas kolmkümmend liiget, võisid peaaegu pooled neist olla õpipoisid ehk [[junga]]s. Tüüpilise parklaeva [[kandevõime]] oli 3000 tonni, aga ehitati suuremaidki, eriti [[vili|vilja]] ja [[väetis]]e veoks [[Lõuna-Ameerika]] sadamatest sõiduks ümber [[Kap Hoorn]]i. Üks suurimaid parklaevu oli viiemastiline "France", mis oli 110 m pikk, 14,9 m lai ja 7,9 m [[süvis]]ega. Tema kandevõime oli 5500 tonni. Ta vedas väetist [[Tšiili]]st [[Euroopa]]sse ja kiireima reisi tegi ta 63 päevaga. Tänapäeval on enamik säilinud parklaevu õppelaevad või muuseumlaevad. Vaid mõned üksikud on kasutusel [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] saarte vahelises kaubaveos. Vanim parklaev, mis tänapäevani sõidab, on "Star of India", mis valmis [[1863]] täislaevana ja muudeti [[1901]] parklaevaks. == Tuntud parklaevu == *"[[Hioma]]", ehitatud [[1848]] [[Hiiumaa]]l [[Suursadam]]as, 3-mastiline, veeväljasurve 358 brt, esimene teadaolev [[Eesti]] laev, mis sõitis üle [[ekvaator]]i ([[1854]]) ning ümber [[Kap Hoorn]]i [[Peruu]]sse ja tagasi; uppus [[1857]] *"[[Rock City]]", ehitatud [[1868]] [[Quebec]]is, 3-mastiline, laevakere pikkus 52,7 m, laius 9,9 m, süvis 6,3 m, veeväljasurve 786 brt; kapten [[Enn Uuetoa]] (Kihnu Jõnn) viimane laev; uppus koos 7-liikmelise meeskonnaga [[Taani]] rannikul [[19. november|19. novembril]] [[1913]] *"[[Linda Morgenrooden]]" (vana nimi Morgenrooden), ehitatud [[1878]] [[Norra]]s [[Grimstad]]is, 3-mastiline, laevakere pikkus 41,6 m, laius 9,1 m, süvis 5,2 m, veeväljasurve 500 brt; kuulus laevasõidu arendamiseks loodud eestlaste laevasõiduseltsile [[Linda (laevasõiduselts)|Linda]], müüdi [[1893]] oksjonil [[Läti]] laevaseltsile [[Austra]] *"[[Maria Rickmers]]", ehitatud [[1892]], 5-mastiline, laevakere pikkus 115 m, veeväljasurve 3822 brt *"[[Krusenstern (laev)|Krusenstern]]" (vana nimi "Padua"), ehitatud [[1926]], 4-mastiline mootorpurjekas, üldpikkus 114,5 m (laevakere 95 m), laius 14,02 m, süvis 6,8 m, veeväljasurve 3141 brt *"[[Lilly]]" (endine [[Rootsi]] parklaev "Ebba"), ehitatud [[1866]] Sunderlandis [[tamm]]epuust, originaalnimi "Meridian", pikkus 127,1 jalga, laius 28,4 jalga, süvis 17,4 jalga, 415 brutoregistertonni, klass A.II. ehk kõrgeim klass [[Atlandi ookean]]il sõitmiseks; kaugsõidukapteni [[Johan Pitka]] (hilisema Eesti [[admiral]]i) juhtimise all olnud purjelaev, millega ta käis kaks korda Lõuna-Ameerikas ja müüs hiljem [[Kihnu Jõnn]]ile (Enn Uuetoale), kes laeva uputas umbes 1899 [[Põhjameri|Põhjamerel]]<ref>Johan Pitka "Minu mälestused" I–IV</ref> ==Kirjandus== [[Pilt:Nippon maru II in yokohama 20090720.jpg|pisi| Nippon Maru II ]] *{{Cite book|title=Rannalautritest ilmameredele. Lehekülgi purjelaevandusest Pärnu kandi rannavetes|last=Kurgo |first=Robert|authorlink=Robert Kurgo| year=1965 |publisher=[[Eesti Raamat]] |location=[[Tallinn]] |isbn= |pages=200 lk |url= }} == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat|Barques|Parklaevad}} * [http://www.mereblog.com/?s=parklaev Mereblog: jutud ja pildid parklaevadest] {{purjelaevad}} [[Kategooria:Purjelaevad]] sn1k3daoqpkbbvl84l3gm483senrmue 6168571 6168568 2022-07-27T06:09:21Z Sillerkiil 58396 /* Termini päritolu */ wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2013}} [[Pilt:Bark.svg|pisi|Parklaev]] '''Parklaev''' ehk '''bark''' ([[hollandi keel]]es ''bark'') on 3–5-mastiline [[purjelaev]], millel on [[Raapuri|raapurjed]] kõigis ülejäänud [[laevamast|mast]]ides peale [[besaanmast]]i (viimane mast), kus on [[kahvelpuri|kahvel]]- ehk pikipuri.<ref>[[Tehnikaleksikon]], lk. 362</ref> [[19. sajand]]i keskel oli parklaev enimkasutatud laevatüüp kaugsõidul. Maailmas on ehitatud kuus viiemastilist parklaeva, sealhulgas "Maria Rickmers". == Termini päritolu == [[Fail:Escale à Sète 2022 G.jpg|pisi|[[Rumeenia]] mereväe [[õppelaev]] [[Mircea]] 2022. aastal Prantsusmaal]] Sõnatüvi "park" tuleb [[kreeka keel|kreekakeelsest]] sõnast ''baris'', mida kreeklased kasutasid [[Vana-Egiptus]]e paatide kohta. See sõna laenati [[ladina keel]]de kujul ''barca''. Sellest pärinevad [[itaalia keel|itaalia]] sõna ''barca'' ning [[prantsuse keel|prantsuse]] sõnad ''barge'' ja ''barque''. Mõlemad sõnad laenati [[inglise keel]]de, kusjuures kumbki pisut erineva tähendusega. [[Eesti keel]]de on need jõudnud kujul [[pargas]] ja park(laev). == Laeva iseloomustus == [[Pilt:Krusenstern.wmt.jpg|pisi|[[Kaliningradi Kõrgem Merekool|Kaliningradi Kõrgema Merekooli]] õppelaev [[Krusenstern (laev)|Krusenstern]]]] [[Pilt:Ne_sagres_03.JPG|pisi|[[Portugal]]i merekooli õppelaev, vaade ahtrile ja paremale pardale]] [[Pilt:Ne_sagres.jpg|pisi|Portugali merekooli õppelaev, vaade käilale ja vasakule pardale]] Parklaev kujunes välja [[18. sajand]]i lõpuks. Selleks ajaks omandas vastav sõna inglise keeles ka tänapäevase tähenduse, varem oli sõna tähendus märksa ebamäärasem ega märkinud kindlat laevatüüpi. Kolme mastiga parklaeva maste nimetatakse [[fokkmast]]iks, [[grootmast]]iks ja [[besaanmast]]iks. Nelja mastiga parklaeva maste nimetatakse fokk-, groot-, besaan- ja [[džigermast]]iks. Viie mastiga parklaeva maste nimetatakse fokk-, groot-, kesk-, besaan- ja džigermastiks. [[Eespuri|Eespurjesid]] on [[pukspriit|pukspriidi]] ja [[kliiverpoom]]i kohal kuni 4. Mastide vahel paiknevad kuni 5 [[taaksel|taakslit]] ülestikku. Lisapurjedena võivad kasutusel olla [[leipuri|leipurjed]]. Parklaeva eelis [[täislaev]]a ees, mille igal mastil olid raapurjed, oli see, et nad nõudsid väiksemat [[meeskond]]a, mida [[reeder]]il oli järelikult odavam pidada. Ka laev ise oli odavam. [[Õppelaev]]adeks, vastupidi, valiti just sellepärast, et selle meeskond oli suurem ja sellepärast sai rohkem meremehi korraga väljaõppe. Ühtlasi oli parklaeva lihtsam vastu [[tuul]]t juhtida. Teisalt tõrjus parklaev välja vanemaid ja väiksemaid [[kuunar]]eid, [[kaljas]]eid ja [[brigantiin]]e. Kuunarid ja brigantiinid olid väiksemad ega suutnud nii palju kaupa peale võtta, lisaks olid kuunarid ja kaljased aeglasemad. Kui täislaevad on purjelaevatüüpidest kõige kiiremad ning kuunarite ja kaljastega on parem vastu tuult sõita, siis parklaeva peeti nende kahe vahel väga heaks kompromissiks, mis kummaltki võttis üle nende parimad omadused. Enamik parklaevu on neljamastilised. Seda mastide arvu peeti kõige tõhusamaks käitamise hõlpsuse, tööjõuvajaduse, kiiruse ja vastu tuult sõitmise omadusi arvestades. Kõige eesmine mast ehk [[fokkmast]] on tavaliselt kõige kõrgem ja ulatus [[1904]] valminud laeval "Moshulu" 58 meetri kõrgusele laeva [[Laevatekk|tekist]]. Neljamastilist parklaeva saab juhtida üllatavalt väikese meeskonna, vähemalt 10 inimesega, ja kui tavaliselt oli meeskonnas kolmkümmend liiget, võisid peaaegu pooled neist olla õpipoisid ehk [[junga]]s. Tüüpilise parklaeva [[kandevõime]] oli 3000 tonni, aga ehitati suuremaidki, eriti [[vili|vilja]] ja [[väetis]]e veoks [[Lõuna-Ameerika]] sadamatest sõiduks ümber [[Kap Hoorn]]i. Üks suurimaid parklaevu oli viiemastiline "France", mis oli 110 m pikk, 14,9 m lai ja 7,9 m [[süvis]]ega. Tema kandevõime oli 5500 tonni. Ta vedas väetist [[Tšiili]]st [[Euroopa]]sse ja kiireima reisi tegi ta 63 päevaga. Tänapäeval on enamik säilinud parklaevu õppelaevad või muuseumlaevad. Vaid mõned üksikud on kasutusel [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] saarte vahelises kaubaveos. Vanim parklaev, mis tänapäevani sõidab, on "Star of India", mis valmis [[1863]] täislaevana ja muudeti [[1901]] parklaevaks. == Tuntud parklaevu == *"[[Hioma]]", ehitatud [[1848]] [[Hiiumaa]]l [[Suursadam]]as, 3-mastiline, veeväljasurve 358 brt, esimene teadaolev [[Eesti]] laev, mis sõitis üle [[ekvaator]]i ([[1854]]) ning ümber [[Kap Hoorn]]i [[Peruu]]sse ja tagasi; uppus [[1857]] *"[[Rock City]]", ehitatud [[1868]] [[Quebec]]is, 3-mastiline, laevakere pikkus 52,7 m, laius 9,9 m, süvis 6,3 m, veeväljasurve 786 brt; kapten [[Enn Uuetoa]] (Kihnu Jõnn) viimane laev; uppus koos 7-liikmelise meeskonnaga [[Taani]] rannikul [[19. november|19. novembril]] [[1913]] *"[[Linda Morgenrooden]]" (vana nimi Morgenrooden), ehitatud [[1878]] [[Norra]]s [[Grimstad]]is, 3-mastiline, laevakere pikkus 41,6 m, laius 9,1 m, süvis 5,2 m, veeväljasurve 500 brt; kuulus laevasõidu arendamiseks loodud eestlaste laevasõiduseltsile [[Linda (laevasõiduselts)|Linda]], müüdi [[1893]] oksjonil [[Läti]] laevaseltsile [[Austra]] *"[[Maria Rickmers]]", ehitatud [[1892]], 5-mastiline, laevakere pikkus 115 m, veeväljasurve 3822 brt *"[[Krusenstern (laev)|Krusenstern]]" (vana nimi "Padua"), ehitatud [[1926]], 4-mastiline mootorpurjekas, üldpikkus 114,5 m (laevakere 95 m), laius 14,02 m, süvis 6,8 m, veeväljasurve 3141 brt *"[[Lilly]]" (endine [[Rootsi]] parklaev "Ebba"), ehitatud [[1866]] Sunderlandis [[tamm]]epuust, originaalnimi "Meridian", pikkus 127,1 jalga, laius 28,4 jalga, süvis 17,4 jalga, 415 brutoregistertonni, klass A.II. ehk kõrgeim klass [[Atlandi ookean]]il sõitmiseks; kaugsõidukapteni [[Johan Pitka]] (hilisema Eesti [[admiral]]i) juhtimise all olnud purjelaev, millega ta käis kaks korda Lõuna-Ameerikas ja müüs hiljem [[Kihnu Jõnn]]ile (Enn Uuetoale), kes laeva uputas umbes 1899 [[Põhjameri|Põhjamerel]]<ref>Johan Pitka "Minu mälestused" I–IV</ref> ==Kirjandus== [[Pilt:Nippon maru II in yokohama 20090720.jpg|pisi| Nippon Maru II ]] *{{Cite book|title=Rannalautritest ilmameredele. Lehekülgi purjelaevandusest Pärnu kandi rannavetes|last=Kurgo |first=Robert|authorlink=Robert Kurgo| year=1965 |publisher=[[Eesti Raamat]] |location=[[Tallinn]] |isbn= |pages=200 lk |url= }} == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat|Barques|Parklaevad}} * [http://www.mereblog.com/?s=parklaev Mereblog: jutud ja pildid parklaevadest] {{purjelaevad}} [[Kategooria:Purjelaevad]] da8lhtjn0s4x92ril9q0nzsbn060iom Eesti raadiojaamade loend 0 44646 6168596 6167967 2022-07-27T07:49:20Z 145.14.28.118 /* Aktiivsed raadiojaamad */ wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[Eesti]]s tegutsevad ning varem tegutsenud [[eesti keel|eesti]]- ja võõrkeelsed [[raadiojaam]]ad.'' ==Aktiivsed raadiojaamad== {| class="wikitable sortable" |- ! Nimi !! Omanik !! Sisu/žanr !! Keel !! Kuulatav !! FM-sagedused !! Märkused |- | [[DFM]] || [[Duo Media Networks]] || [[tantsumuusika]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 90,2<br>Järvamaa 90,2<br>Ida-Virumaa 92,0; 93,8 || Tuntud ka kui [[Dance FM]], [[Katjuša Radio]] ja [[Uuno Plus]] |- | [[Kesk-Eesti Tre Raadio]] || [[Tre Raadio ühing MTÜ]] || [[eesti muusika]],<br>[[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Järvamaa 101,0 || Varem kandis nime [[Kuma raadio]] |- | [[Klassikaraadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[klassikalinemuusika|klassikaline]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 106,6<br>Hiiumaa 94,9<br>Ida-Virumaa 89,4; 90,4<br>Jõgevamaa 107,6<br>Järvamaa 107,6<br>Läänemaa 106,3<br>Lääne-Virumaa 90,4; 104,5; 107,6<br>Põlvamaa 105,7<br> 70,58<br>Pärnumaa 107,3<br>Raplamaa 89,1<br>Saaremaa 107,0; 107,8; 103,7<br>Tartumaa 90,3; 105,7<br>Valgamaa 105,7<br>Viljandimaa 90,5<br>Võrumaa 105,7 || |- | [[Kuressaare Pereraadio]] || [[MTÜ Kuressaare Pereraadio]] || [[religioosne]] – [[kristlik]] || [[eesti]] || FM, internet || Hiiumaa 88,7<br>Läänemaa 89,4<br>Saaremaa 89,0 || |- | [[MyHits]] || [[Duo Media Networks]] || [[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet, telekanal || Harjumaa 97,2<br>Järvamaa 97,4<br>Jõgevamaa 97,4<br>Läänemaa 99,8<br>Lääne-Virumaa 89,8<br>Põlvamaa 92,3<br>Pärnumaa 91,0<br>Raplamaa 97,4<br>Saaremaa 97,4; 104,5<br>Tartumaa 97,2<br>Võrumaa 92,3<br>Viljandimaa 92,4 || Raadiojaam loodi [[Raadio Uuno]] asemele |- | [[Narodnoje Radio]] (Народное Радио) || [[Duo Media Networks]] || [[vene hitid]] || [[vene]], [[eesti]], [[ukraina]] || FM, internet || Harjumaa 100,0<br>Järvamaa 100,0<br>Ida-Virumaa 96,3; 100,0<br>Tartumaa 92,9<br>Jõgevamaa 92,9<br>Lääne-Virumaa 88,5 || Varem nimega [[Raadio 100 FM]] |- | [[Narvskoje Semeinoje Radio]] (Нарвское Семейное Радио) || [[Tartu Pereraadio Ühing]] || [[religioosne]] - [[kristlik]] || [[vene]] || FM, internet || Ida-Virumaa 95,6; 98,2 || |- | [[NRJ FM]] || [[Sky Media]] || [[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]]|| [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 93,2<br>Järvamaa 93,2 || Enne 2016. aastat [[Energy FM]] |- | [[Nõmme Raadio]] || [[Nõmme Raadio OÜ]] || || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 99,3 Nõmme || |- | [[Pereraadio]] || [[Tartu Pereraadio Ühing]] || [[religioosne – kristlik]] || [[eesti]], [[vene]], [[ukraina]] || FM, internet || Harjumaa 89,6<br>Ida-Virumaa 88,2<br>Lääne-Virumaa 88,9<br>Tartumaa 89,0; 94,8<br>Võrumaa 95,7<br>Valgamaa 88,7 || |- | [[Power Hit Radio]] || [[Mediainvest Holding AS]] || [[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 102,1<br>Järvamaa 102,1<br>Tartumaa 89,7<br>Jõgevamaa 89,7<br>Pärnumaa 103,9<br>Lääne-Virumaa 92,5<br>Viljandimaa 105,4 || Raadiojaam loodi [[Rix FM]] asemele |- | [[Raadio 2]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[hitid]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 101,6<br>Hiiumaa 99,1<br>Ida-Virumaa 102,9; 102,3<br>Jõgevamaa 102,6<br>Järvamaa 102,6<br>Läänemaa 102,9<br>{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 95,8{{nowrap end}}<br>Põlvamaa 103,6<br>Pärnumaa 102,3<br>Raplamaa 99,5<br>Saaremaa 103,1; 103,4; 98,1<br>Tartumaa 96,3; 103,6<br>Valgamaa 103,6<br>Viljandimaa 103,3; 103,9<br>Võrumaa 103,6 || |- | [[Raadio 4]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[igakeelnemuusika]], [[džäss]], [[klassikalinemuusika|klassikaline]], [[vanad hitid]], ''[[relax]]''-[[hitid]], [[popmuusika]], [[rokkmuusika]], [[rütmimuusika]], [[tantsumuusika]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 94,5<br>Ida-Virumaa 95,3; 100,9; 94,2<br>Jõgevamaa 93,4<br>Järvamaa 93,4<br>Läänemaa 93,6<br>Lääne-Virumaa 94,2; 95,3<br>Pärnumaa 94,8<br>Raplamaa 95,1<br>Tartumaa 94,4<br>Põlvamaa 99,9<br> 72,92<br>Valgamaa 92,5<br>Viljandimaa 95,5<br>Võrumaa 99,9 || |- | [[Raadio 7]] || [[MTÜ Raadio 7]] || [[religioosne]] – [[kristlik]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 103,1<br>Jõgevamaa 96,1<br>Järvamaa 96,1<br>Lääne-Virumaa 96,1<br>Pärnumaa 88,6<br>Raplamaa 88,6<br>Tartumaa 92,1<br>Viljandimaa 88,6 || |- | [[Raadio Elmar]] || [[Duo Media Networks]] || [[eesti muusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 91,5<br>Järvamaa 91,7<br>Läänemaa 92,2<br>Põlvamaa 91,2<br>Pärnumaa 99,0<br>Saaremaa 91,5<br>Tartumaa 88,5; 91,2<br>Hiiumaa 101,2<br>Ida-Virumaa 91,0<br>Raplamaa 101,8<br>Viljandimaa 93,1 || |- | [[Raadio Kadi]] || [[OÜ Raadio Kadi]] || || [[eesti]] || FM, internet || Hiiumaa 90,1<br>Saaremaa 90,5<br>Saaremaa 98,6 || |- | [[Raadio Kuku]] || [[Duo Media Networks]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Jõhvi 100,4<br>Rapla 103,2<br>Harjumaa 100,7<br>Hiiumaa 100,4<br>Järvamaa 100,5<br>Läänemaa 100,9<br>Lääne-Virumaa 99,6<br>Pärnumaa 89,9<br>Saaremaa 100,6<br>Tartumaa 100,2<br>Valgamaa 102,4<br>Viljandimaa 100,8<br>Muhu saar 102,0<br>Võrumaa 91,8 || |- | [[Raadio Marta]] || [[OÜ MP Meedia]] || || [[eesti]] || FM, internet || Põlvamaa 100,7 || Tekkis 2003. aasta kevadel [[Kagu Raadio]] asemele. |- | [[Raadio Tallinn]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[vestlus]], [[džäss]] || [[eesti]], [[inglise]], [[prantsuse]] || FM, internet || Harjumaa 103,5 || |- | [[Radio Eli]] (Радио Эли) || || [[religioosne]] – [[kristlik]] || [[vene]] || FM, ULL || Nõo 71,90 108,0 || |- | [[Relax FM]] || [[Northstar Media]] || ''[[relax]]''-[[hitid]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Järvamaa 88,3<br>Tartumaa 103,0<br>Jõgevemaa 103,0<br>Pärnumaa 96,4<br>Saaremaa 92,6 || Alustas tööd pärast [[Raadio HIT FM]] lõppu 2019. aastal. |- | [[Retro FM]] || [[Sky Media]] || [[vanad hitid]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Järvamaa 98,1<br>Läänemaa 94,2; 88,2<br>Lääne-Virumaa 98,7<br>Pärnumaa 98,3<br>Raplamaa 98,0<br>Saaremaa 95,4<br>Tartumaa 98,6<br>Viljandimaa 97,9<br>Ida-Virumaa 93.0 || Varem nimega [[Raadio 3]] |- | [[Ring FM]] || [[Ring FM Media OÜ]]<br>[[Tre Raadio ühing MTÜ]] || || [[eesti]] || FM, internet || Tartumaa 104,7<br>Jõgevamaa 104,7<br>Võrumaa 101,7<br>Viljandimaa 93,7 || |- | [[Rock FM]] || [[Sky Media]] || [[rokkmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 88,8<br>Järvamaa 88,8<br>Tartumaa 104,2<br>Jõgevamaa 104,2<br>Pärnumaa 93,9<br>Viljandimaa 87,8<br>Ida-Virumaa 93,2<br>Läänemaa 95,2 || Alustas tööd pärast [[Radio Mania]] tegevuse lõppu 2017. aastal |- | [[Russkoje Radio]] (Русское Радио) || [[Sky Media]] || [[vene hitid]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 90,6<br>Järvamaa 90,6<br>Ida-Virumaa 103,6; 89,5<br>Lääne-Virumaa 99,2<br>Tartumaa 101,2<br>Jõgevamaa 101,2 || |- | [[Ruut FM]] || [[OÜ Raadio Ruut]] || || [[eesti]] || FM, internet || Valgamaa 96,6 || |- | [[Sky Plus]] || [[Sky Media]] || [[popmuusika]]<br>[[rütmimuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 95,4<br>Hiiumaa 96,9<br>Ida-Virumaa 93,6; 103,3<br>Jõgevamaa 96,5<br>Järvamaa 92,6<br>Läänemaa 97,6; 106,8<br>{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 101,3{{nowrap end}}<br>Pärnumaa 96,8<br>Raplamaa 87,7<br>Saaremaa 96,3; 99,6<br>Tartumaa 95,2<br>Valgamaa 99,1<br>Viljandimaa 99,7<br>Võrumaa 93,8 || |- | [[Sky Radio]] || [[Sky Media]] || [[popmuusika]]<br>[[tantsumuusika]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 98,4<br>Järvamaa 98,4<br>Ida-Virumaa 102,1; 107,9<br>Tartumaa 107,2<br>Jõgevamaa 107,2 || |- | [[SSS-Raadio]] || || || [[soome]], [[inglise]] || || Tallinn 93,7 || |- | [[Star FM]] || [[Mediainvest Holding AS]] || [[uued ja vanad hitid]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 96,6<br>Jõgevamaa 101,9<br>Järvamaa 88,1<br>Läänemaa 92,9<br>Lääne-Virumaa 92,2<br>Pärnumaa 100,3<br>Saaremaa 93,3<br>Tartumaa 99,4<br>Viljandimaa 89,3<br>Võrumaa 103,2<br>Valgamaa 102,8<br>Ida-Virumaa 106,3 || Raadiojaam loodi [[Easy FM]] asemele |- | [[Tartu Kuku]] || [[Trio LSL]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Tartu 100,2 || |- | [[Tre raadio|Tre Raadio]] || [[Tre Raadio ühing MTÜ]] || [[eesti muusika]],<br>[[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 105,8<br>Raplamaa 91,3<br>Pärnumaa 92,7<br>Järvamaa 101,0<br>Jõgevamaa 101,0<br>Ida-Virumaa 97,0<br>Lääne-Virumaa 97,0<br>Läänemaa 103,8 || Varem kandis Tallinnas nimega [[Ring FM]] ja Pärnus nimega [[Päikeseraadio]] |- | [[Tõrva Raadio]] || [[MTÜ Tõrva Noorte Liit]] || [[uued ja vanad lood, popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Tõrva 90,0 || On eetris periooditi suvel ja talvel |- | [[Vikerraadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 104,1<br>Hiiumaa 91,2<br>Ida-Virumaa 104,7; 105,4; 92,3<br>Järvamaa 105,1<br>Läänemaa 105,3; 91,7<br>Lääne-Virumaa 105,4<br>Põlvamaa 106,1<br> 71,66<br>Pärnumaa 104,8<br>Raplamaa 95,7<br>Saaremaa 105,6; 105,9; 92,1<br>Tartumaa 106,7; 106,1<br>Viljandimaa 107,0<br>Ruhnu 96,4 || |- | [[Jumor FM]] (Юмор FM) || [[Huumor OÜ]] || || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 104,9<br>Järvamaa 104,9<br>Ida-Virumaa 97,7<br>Tartumaa 94,1<br>Jõgevamaa 94,1 || Varem nimega [[Euro FM]] |- | [[Volna]] (Волна) || [[Mediainvest Holding AS]] || || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 107,1<br>Järvamaa 107,1<br>Ida-Virumaa 106,9; 89,0 || |- | [[Äripäeva Raadio]] || [[AS Äripäev]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 92,4<br>Järvamaa 92,4<br>Läänemaa 96,0<br>Ida-Virumaa 94,6<br>Pärnumaa 91,9<br>Saaremaa 101,7<br>Tartumaa 97,7<br>Jõgevamaa 97,7 || |- | [[Raadio Duo]] || [[Duo Media Networks]] || [[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 95,8<br>Läänemaa 90,4<br>Raplamaa 101,3<br>Järvamaa 104,3<br>Viljandimaa 101,7<br>Võrumaa 98,3<br>Ida-Virumaa 94,8<br>Tartumaa 107,8<br>Jõgevamaa 107,8 || |- | [[You FM]] || || || [[vene]] || FM || Narva 89,8 || |} ===Ainult Interneti-põhised raadiojaamad=== {| class="wikitable sortable" ! Nimi !! Omanik !! Sisu/Žanr !! Keel !! Märkused |- | Rahvaraadio || Rahvaraadio MTÜ || eestikeelne muusika || eesti || http://rahvaraadio.ee/ |- | [[Artekon Raadio Tallinn|Artekon]]|| Artekon MTÜ || mitmekesine || vene || |- | [[Generaadio]]|| [[MTÜ Generaadio]] || eesti muusika || eesti || |- | [[HappyU]]|| nowrap="" || ''adult contemporary'' || eesti || |- | Hitmix Estonia || Hitmix Eesti Fännklubi MTÜ || 60ndad kuni tänapäev- pop, rock, estraadimuusika jm || eesti || Kodulehet [https://hitmix.ee/ www.hitmix.ee] |- | [[IDA raadio]] || || || || Koduleht [https://idaidaida.ee idaidaida.ee] |- | [[Netiraadio]] || || [[džäss]], ''easy listening'', folk, klassikaline, lastelaulud, [[popmuusika]], [[rokkmuusika]], tantsumuusika, vanad eesti hitid || eesti || |- | [[Oma Raadio]] || || || || |- | [[Raadio Muusikamoos]] || || ''smooth jazz'', ''[[Soul (muusikastiil)|soul]]'', ''[[funk]]'' || eesti || |- | [[Sooviraadio]] || || ''adult contemporary''<br>hitid || eesti || |- | [[Trance Raadio]] || || ''[[trance]]''-muusika || – || Tuntud ka kui Nightchat Trance Radio |- | [[Trance.ee]] || || ''trance''-muusika || – || |- | Tagatuba FM ||Tagatuba Meedia MTÜ || pop, rock, estraadimuusika jm || Eesti || Koduleht [https://www.tagatubafm.ee/ www.tagatubafm.ee] |- | Hits Radio Online || || Dance music, Tanstumuusika, Uudised, Saated, Ülekanded sündmustelt, Välieeter || Eesti || Koduleht [https://www.hitsradio.ee www.hitsradio.ee] |- | MeieFm || ||Kõiksugust muusikat meile, sulle ja teile! || Eesti || Koduleht : [https://www.meiefm.ee www.meiefm.ee] |- |} ==Tegevuse lõpetanud raadiojaamad== {| class="wikitable sortable" |- ! Nimi !! Omanik !! Sisu/žanr !! Keel !! Kuulatav !! FM-sagedused !! Märkused |- | [[Eeva Raadio]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Tallinn 88,3<br>Tartu 105,6 || Asemele tekkis [[U-Pop]] |- | [[Easy FM]] || [[Mediainvest Holding AS]] || || eesti || FM, internet || Harjumaa 96,6<br>Tartumaa 99,4<br>Pärnumaa 100,3<br>Võrumaa 103,2<br>Saaremaa 93,3<br>Muhu saar 92,6<br>Ida-Virumaa 92,2 || Easy FM-i asendas 2000. aasta kevadel [[Star FM]] |- | [[Rix FM]] || || || eesti || FM, internet || Harjumaa 102,0 || Rix FM-i asendas 2000. aasta kevadel [[Power Hit Radio]] |- | [[Euro FM]] || OÜ Euro FM || || vene || FM, internet || Harjumaa 104,9 || Suleti 1. septembril 2014 ja asemele tekkis [[Jumor FM]] |- | [[European Hit Radio]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 97,8<br />Tartu 98,6 || |- | [[Hiiu Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Kärdla 100,4 || Tegutses 1993–2000 osalise programmiga |- | [[Raadio HIT FM|Hit FM]] || Raadio Hit FM OÜ || 1960.–1970. aastate hitid,<br>1980.–1990. aastate pop- ja tantsumuusikahitid,<br>TOP40 värske muusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Pärnumaa 96,4<br>Tartumaa 103,0 || Tegutses 2014–2019 |- | [[Järva Kuku]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Järvamaa 100,5 || Alustas tegevust 13. septembril 1993 |- | [[Kaguraadio]] || OÜ Kaguraadio || || eesti || FM, internet || Põlvamaa 100,7<br>Võrumaa 99,9 || 2001. aasta novembris kuulutati Kaguraadio pankrot. 2003. aasta kevadel tekkis asemele [[Raadio Marta]] |- | [[Kohviradio]] || || || eesti || Internet || || Tegutses 2003–2018. <!--"so long, and thanks for all the fish"--> |- | T-raadio || Trio LSL || || eesti || FM, internet || Märjamaa 90,0 || |- | [[Linnaraadio]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 100,0 || |- | [[Mega FM]] || Mediainvest Holding AS || || eesti || FM, internet || Tallinn 96,6 || Tegutses 1996–1998 |- | [[Mulgi Kuku]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Viljandi 100,8 || |- | [[Nadežda (raadiojaam)|Nadežda]] || || || vene, eesti || MW || Keila || Interrinde raadiojaam, mis tegutses aastatel 1990–1991 |- | [[Noorteraadio]] || || || eesti || internet || || Striimid suleti 2014.<ref>{{netiviide |Pealkiri=Armsad Sõbrad! |Väljaanne=Noorteraadio |Väljaandja=Noorteraadio/Facebook |Aeg=2013-12-31 |URL=https://www.facebook.com/noorteraadio/posts/10151898054691523 |Arhiivimisurl=https://archive.today/20150301021909/https://www.facebook.com/noorteraadio/posts/10151898054691523 |Arhiivimisaeg=2015-03-01 |tsitaat=Kahjuks peame teatama&nbsp;, &#x5b;''sic''&#x5d; et uuest aastast Noorteraadio eeter enam Teieni ei jõua, kuigi lootus jääb, et kunagi kohtume taas 🙂 |vaadatud=2015-03-01 |url-olek=töötab }}</ref> |- | [[Päikeseraadio]] || Meediamaania OÜ || || eesti || FM, internet || Pärnu 92,7 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Pärnus [[Tre Raadio]] |- | [[Pärnu Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Pärnu 92,7 || |- | [[Raadio Narva]] || || || vene || FM, internet || Narva 89,0 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Narvas [[Volna]] |- | [[Q Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Tartu 101,2 || Tegutses 1993–1995. 1995. aastal sai Q-Raadiost [[Tartu Kuku|Tartu Kuku raadio]] |- | [[Ring FM]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 105,8<br>Pärnu 93,9 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Tallinnas [[Tre Raadio]] ja Pärnus [[Rock FM]] |- | [[Raadio 100 FM]] || || || vene || FM, internet || Tallinn 100,0<br>Ida-Virumaa 99,8; 96,3 || Asemele tekkis [[Narodnoje Radio]] |- | [[Raadio 2.2]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || || eesti || Internet || || |- | [[Raadio 24x7]] || MTÜ Raadio 7 || || eesti || internet || || Eesti esimene internetiraadio. Tegutses 10 aastat (2002–2012) <ref>[http://www.facebook.com/Raadio24x7/info Raadio24x7 info] facebook.com</ref> |- | [[Raadio Tartu]] || AS Tartu Raadio (1991–2000), [[AS Eesti Meedia]] (2000–2003) || || eesti || FM, internet || Tartu 69,68 ja 100,2<br>Põltsamaa 96,5 || Tegutses 1991–2003 |- | [[Raadio Top]] || Makarov Muusik Management || || eesti || FM, internet || Tallinn 71,0 ja 90,6 || Tegutses 1993–1996 |- | [[Raadio Uuno]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,2<br>Järvamaa 97,4<br>Läänemaa 99,8<br>{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 89,8{{nowrap end}}<br>Saaremaa 104,5<br>Põlvamaa 92,3<br />Pärnumaa 91,0<br>Saaremaa 97,5<br>Tartumaa 97,3<br>Võrumaa 92,3 || Tegutses 1994–2016 |- | [[Raadio 3]] || Sky Media || vanad hitid || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Järvamaa 98,1<br>Läänemaa 88,2<br>Lääne-Virumaa 98,7<br>Pärnumaa 98,3<br>Raplamaa 98,0<br>Saaremaa 95,4<br>Tartumaa 98,6<br>Viljandimaa 97,9<br>Ida-Virumaa 93.0 || Asemele tekkis [[Retro FM]] |- | [[Raadio V6]] || || rokkmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Tartumaa 98,6<br>Lääne-Virumaa 98,5<br>Pärnumaa 98,3<br>Järvamaa 98,1<br>Viljandimaa 97,9 || |- | [[Raadio Viru]] || MKS Grupp<ref>https://virumaateataja.postimees.ee/644560/raadio-viru-lopetab-tegevuse</ref> || || vene || FM, internet || Rakvere 92,5<br>Jõhvi 100,4 || Tegutses 1998–2012, sai alguse kohalike Viru-R-Raadio ja [[Raadio Panda|Panda]] liitumisel |- | [[Radio BeFree]] || || || eesti || FM, internet || || Tuntud ka kui Raadio Pulss B3. Lõpetas tegevuse 23. jaanuaril 1998, Raadio Pulss B3 töötajad, stuudiotehnika ja saatjatevõrk läksid üle AS Trio LSL-ile (saatevõrk [[Raadio Elmar|Raadiole Elmar]])<ref>{{Cite web |url=http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?%2F98%2F01%2F23%2Fuudised.htmXkolmeteistkymnes |title=Raadio Pulss B3 lõpetas tegevuse |access-date=11. oktoober 2021 |archive-date=19. detsember 2008 |archive-url=https://web.archive.org/web/20081219123959/http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?%2F98%2F01%2F23%2Fuudised.htmXkolmeteistkymnes |url-status=dead }}</ref> |- | [[Radio Love]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 97,8 || |- | [[Radio Mania]] || || rokkmuusika || eesti || FM, internet || Tallinn 88,8 || Tegutses 2002–2017. Eelkäijaks [[Raadio V6]], järelkäijaks [[Rock FM]] |- | [[Sky Classics]] || [[Sky Media]] || || eesti || FM, internet || Tallinn 93,8 || |- | [[Spin FM]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Tartumaa 103,0<br>Pärnumaa 96,4 || Tegutses 2008–2016, viimastel aastatel tegutses internetis ning FM-sagedused võttis üle [[Raadio HIT FM]] |- | [[Sun FM]] || Kullasadu Invest OÜ || popmuusika || eesti || FM, internet || Tartu 101,2<br>Pärnu 96,4 || Võttis üle [[Tartu Kuku]] sageduse.<ref>[https://www.err.ee/423742/tartu-kuku-raadio-sagedusel-alustab-uus-kohalik-programm Tartu Kuku raadio sagedusel alustab uus kohalik programm] ERR, 29. september 2004</ref> Tegutses 2004–2009, varasemad nimed Tartumaa Raadio ja Tartu FM. |- | [[Juke SM]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 102,4 || |- | [[U-Pop]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || [[hip-hop|hiphop]], [[R&B]] || eesti || FM, internet || Tallinn 88,3 || Mängis alguses seni Eeva Raadios mängitud muusikat, kuid hiljem orienteerus ümber R&B stiilile. U-Pop-i asendas [[Spin FM]] |- | [[Uuno Plus]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || vene || FM, internet || Tallinn 90,2 || Alustas 2000. aastal Katjuša nime all, 2001. aastal muutis nime<ref name=kro>https://rhmuuseum.ee/raadio-kroonika/</ref> |- | [[VALI-raadio]] || || || eesti || FM, internet || Põltsamaa 96,5 || Kandis üle ka Raadio Tartu saateid. Raadio Tartu tütarettevõte<ref>[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/raadio-tartu-tahab-levida-tallinnani?id=50731126 Raadio Tartu tahab levida Tallinnani] 28.09.1996</ref> |- | [[Valga Raadio]] (Raadio Valga) || || || eesti || FM, internet || Valga 92,5 ||oli eetris 1993 kuni 1997 |- | [[Viru Raadio]] || MTÜ Viru Raadio || || vene || FM, internet || Ida- ja Lääne Virumaa ning Jõgevamaa || Alustas saateid 2. jaanuaril 1991,<ref>http://www.virumaa.ee/2002/03/ve-viru-raadio/{{Surnud link|date=oktoober 2021 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}</ref> lõpetas tegevuse 2002<ref>http://arileht.delfi.ee/news/uudised/viru-raadio-lopetas-tegevuse?id=50917474</ref> |- | [[Viimsi Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Viimsi 100,0 || Alustas tööd 1992. aasta aprillis,<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=viimsiteataja20151127.2.10</ref> sageduse ostis 1. novembril alustanud [[Raadio Tallinn|Raadio 100]]<ref name="kro" /> |} ==Vaata ka== *[[Raadio Eestis]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://rhmuuseum.ee/raadio-kroonika/ Raadio kroonika] Eesti Ringhäälingumuuseum [[Kategooria:Eesti raadiojaamad| ]] [[Kategooria:Eesti meedia loendid|Raadiojaamade loend]] hta8l4m8vvi01vnji4z6pkhuee156kd 6168613 6168596 2022-07-27T08:46:25Z 145.14.28.118 /* Aktiivsed raadiojaamad */ wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[Eesti]]s tegutsevad ning varem tegutsenud [[eesti keel|eesti]]- ja võõrkeelsed [[raadiojaam]]ad.'' ==Aktiivsed raadiojaamad== {| class="wikitable sortable" |- ! Nimi !! Omanik !! Sisu/žanr !! Keel !! Kuulatav !! FM-sagedused !! Märkused |- | [[DFM]] || [[Duo Media Networks]] || [[tantsumuusika]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 90,2<br>Järvamaa 90,2<br>Ida-Virumaa 92,0; 93,8 || Tuntud ka kui [[Dance FM]], [[Katjuša Radio]] ja [[Uuno Plus]] |- | [[Kesk-Eesti Tre Raadio]] || [[Tre Raadio ühing MTÜ]] || [[eesti muusika]],<br>[[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Järvamaa 101,0 || Varem kandis nime [[Kuma raadio]] |- | [[Klassikaraadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[klassikalinemuusika|klassikaline]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 106,6<br>Hiiumaa 94,9<br>Ida-Virumaa 89,4; 90,4<br>Jõgevamaa 107,6<br>Järvamaa 107,6<br>Läänemaa 106,3<br>Lääne-Virumaa 90,4; 104,5; 107,6<br>Põlvamaa 105,7<br> 70,58<br>Pärnumaa 107,3<br>Raplamaa 89,1<br>Saaremaa 107,0; 107,8; 103,7<br>Tartumaa 90,3; 105,7<br>Valgamaa 105,7<br>Viljandimaa 90,5<br>Võrumaa 105,7 || |- | [[Kuressaare Pereraadio]] || [[MTÜ Kuressaare Pereraadio]] || [[religioosne]] – [[kristlik]] || [[eesti]] || FM, internet || Hiiumaa 88,7<br>Läänemaa 89,4<br>Saaremaa 89,0 || |- | [[MyHits]] || [[Duo Media Networks]] || [[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet, telekanal || Harjumaa 97,2<br>Järvamaa 97,4<br>Jõgevamaa 97,4<br>Läänemaa 99,8<br>Lääne-Virumaa 89,8<br>Põlvamaa 92,3<br>Pärnumaa 91,0<br>Raplamaa 97,4<br>Saaremaa 97,4; 104,5<br>Tartumaa 97,2<br>Võrumaa 92,3<br>Viljandimaa 92,4 || Raadiojaam loodi [[Raadio Uuno]] asemele |- | [[Narodnoje Radio]] (Народное Радио) || [[Duo Media Networks]] || [[vene hitid]] || [[vene]], [[eesti]], [[ukraina]] || FM, internet || Harjumaa 100,0<br>Järvamaa 100,0<br>Ida-Virumaa 96,3; 100,0<br>Tartumaa 92,9<br>Jõgevamaa 92,9<br>Lääne-Virumaa 88,5 || Varem nimega [[Raadio 100 FM]] |- | [[Narvskoje Semeinoje Radio]] (Нарвское Семейное Радио) || [[Tartu Pereraadio Ühing]] || [[religioosne]] - [[kristlik]] || [[vene]] || FM, internet || Ida-Virumaa 95,6; 98,2 || |- | [[NRJ FM]] || [[Sky Media]] || [[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]]|| [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 93,2<br>Järvamaa 93,2 || Enne 2016. aastat [[Energy FM]] |- | [[Nõmme Raadio]] || [[Nõmme Raadio OÜ]] || || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 99,3 Nõmme || |- | [[Pereraadio]] || [[Tartu Pereraadio Ühing]] || [[religioosne – kristlik]] || [[eesti]], [[vene]], [[ukraina]] || FM, internet || Harjumaa 89,6<br>Ida-Virumaa 88,2<br>Lääne-Virumaa 88,9<br>Tartumaa 89,0; 94,8<br>Võrumaa 95,7<br>Valgamaa 88,7 || |- | [[Power Hit Radio]] || [[Mediainvest Holding AS]] || [[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 102,1<br>Järvamaa 102,1<br>Tartumaa 89,7<br>Jõgevamaa 89,7<br>Pärnumaa 103,9<br>Lääne-Virumaa 92,5<br>Viljandimaa 105,4 || Raadiojaam loodi [[Rix FM]] asemele |- | [[Raadio 2]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[hitid]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 101,6<br>Hiiumaa 99,1<br>Ida-Virumaa 102,9; 102,3<br>Jõgevamaa 102,6<br>Järvamaa 102,6<br>Läänemaa 102,9<br>{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 95,8{{nowrap end}}<br>Põlvamaa 103,6<br>Pärnumaa 102,3<br>Raplamaa 99,5<br>Saaremaa 103,1; 103,4; 98,1<br>Tartumaa 96,3; 103,6<br>Valgamaa 103,6<br>Viljandimaa 103,3; 103,9<br>Võrumaa 103,6 || |- | [[Raadio 4]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[igakeelnemuusika]], [[džäss]], [[klassikalinemuusika|klassikaline]], [[vanad hitid]], ''[[relax]]''-[[hitid]], [[popmuusika]], [[rokkmuusika]], [[rütmimuusika]], [[tantsumuusika]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 94,5<br>Ida-Virumaa 95,3; 100,9; 94,2<br>Jõgevamaa 93,4<br>Järvamaa 93,4<br>Läänemaa 93,6<br>Lääne-Virumaa 94,2; 95,3<br>Pärnumaa 94,8<br>Raplamaa 95,1<br>Tartumaa 94,4<br>Põlvamaa 99,9<br> 72,92<br>Valgamaa 92,5<br>Viljandimaa 95,5<br>Võrumaa 99,9 || |- | [[Raadio 7]] || [[MTÜ Raadio 7]] || [[religioosne]] – [[kristlik]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 103,1<br>Jõgevamaa 96,1<br>Järvamaa 96,1<br>Lääne-Virumaa 96,1<br>Pärnumaa 88,6<br>Raplamaa 88,6<br>Tartumaa 92,1<br>Viljandimaa 88,6 || |- | [[Raadio Elmar]] || [[Duo Media Networks]] || [[eesti muusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 91,5<br>Järvamaa 91,7<br>Läänemaa 92,2<br>Põlvamaa 91,2<br>Pärnumaa 99,0<br>Saaremaa 91,5<br>Tartumaa 88,5; 91,2<br>Hiiumaa 101,2<br>Ida-Virumaa 91,0<br>Raplamaa 101,8<br>Viljandimaa 93,1 || |- | [[Raadio Kadi]] || [[OÜ Raadio Kadi]] || || [[eesti]] || FM, internet || Hiiumaa 90,1<br>Saaremaa 90,5<br>Saaremaa 98,6 || |- | [[Raadio Kuku]] || [[Duo Media Networks]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Jõhvi 100,4<br>Rapla 103,2<br>Harjumaa 100,7<br>Hiiumaa 100,4<br>Järvamaa 100,5<br>Läänemaa 100,9<br>Lääne-Virumaa 99,6<br>Pärnumaa 89,9<br>Saaremaa 100,6<br>Tartumaa 100,2<br>Valgamaa 102,4<br>Viljandimaa 100,8<br>Muhu saar 102,0<br>Võrumaa 91,8 || |- | [[Raadio Marta]] || [[OÜ MP Meedia]] || || [[eesti]] || FM, internet || Põlvamaa 100,7 || Tekkis 2003. aasta kevadel [[Kagu Raadio]] asemele. |- | [[Raadio Tallinn]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[vestlus]], [[džäss]] || [[eesti]], [[inglise]], [[prantsuse]] || FM, internet || Harjumaa 103,5 || |- | [[Radio Eli]] (Радио Эли) || || [[religioosne]] – [[kristlik]] || [[vene]] || FM, ULL || Nõo 71,90 108,0 || |- | [[Relax FM]] || [[Northstar Media]] || ''[[relax]]''-[[hitid]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Järvamaa 88,3<br>Tartumaa 103,0<br>Jõgevemaa 103,0<br>Pärnumaa 96,4<br>Saaremaa 92,6 || Alustas tööd pärast [[Raadio HIT FM]] lõppu 2019. aastal. |- | [[Retro FM]] || [[Sky Media]] || [[vanad hitid]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Järvamaa 98,1<br>Läänemaa 94,2; 88,2<br>Lääne-Virumaa 98,7<br>Pärnumaa 98,3<br>Raplamaa 98,0<br>Saaremaa 95,4<br>Tartumaa 98,6<br>Viljandimaa 97,9<br>Ida-Virumaa 93.0 || Varem nimega [[Raadio 3]] |- | [[Ring FM]] || [[Ring FM Media OÜ]]<br>[[Tre Raadio ühing MTÜ]] || || [[eesti]] || FM, internet || Tartumaa 104,7<br>Jõgevamaa 104,7<br>Võrumaa 101,7<br>Viljandimaa 93,7 || |- | [[Rock FM]] || [[Sky Media]] || [[rokkmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 88,8<br>Järvamaa 88,8<br>Tartumaa 104,2<br>Jõgevamaa 104,2<br>Pärnumaa 93,9<br>Viljandimaa 87,8<br>Ida-Virumaa 93,2<br>Läänemaa 95,2 || Alustas tööd pärast [[Radio Mania]] tegevuse lõppu 2017. aastal |- | [[Russkoje Radio]] (Русское Радио) || [[Sky Media]] || [[vene hitid]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 90,6<br>Järvamaa 90,6<br>Ida-Virumaa 103,6; 89,5<br>Lääne-Virumaa 99,2<br>Tartumaa 101,2<br>Jõgevamaa 101,2 || |- | [[Ruut FM]] || [[OÜ Raadio Ruut]] || || [[eesti]] || FM, internet || Valgamaa 96,6 || |- | [[Sky Plus]] || [[Sky Media]] || [[popmuusika]]<br>[[rütmimuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 95,4<br>Hiiumaa 96,9<br>Ida-Virumaa 93,6; 103,3<br>Jõgevamaa 96,5<br>Järvamaa 92,6<br>Läänemaa 97,6; 106,8<br>{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 101,3{{nowrap end}}<br>Pärnumaa 96,8<br>Raplamaa 87,7<br>Saaremaa 96,3; 99,6<br>Tartumaa 95,2<br>Valgamaa 99,1<br>Viljandimaa 99,7<br>Võrumaa 93,8 || |- | [[Sky Radio]] || [[Sky Media]] || [[popmuusika]]<br>[[tantsumuusika]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 98,4<br>Järvamaa 98,4<br>Ida-Virumaa 102,1; 107,9<br>Tartumaa 107,2<br>Jõgevamaa 107,2 || |- | [[SSS-Raadio]] || || || [[soome]], [[inglise]] || || Tallinn 93,7 || |- | [[Star FM]] || [[Mediainvest Holding AS]] || [[uued ja vanad hitid]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 96,6<br>Jõgevamaa 101,9<br>Järvamaa 88,1<br>Läänemaa 92,9<br>Lääne-Virumaa 92,2<br>Pärnumaa 100,3<br>Saaremaa 93,3<br>Tartumaa 99,4<br>Viljandimaa 89,3<br>Võrumaa 103,2<br>Valgamaa 102,8<br>Ida-Virumaa 106,3 || Raadiojaam loodi [[Easy FM]] asemele |- | [[Tartu Kuku]] || [[Trio LSL]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Tartu 100,2 || |- | [[Tre raadio|Tre Raadio]] || [[Tre Raadio ühing MTÜ]] || [[eesti muusika]],<br>[[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 105,8<br>Raplamaa 91,3<br>Pärnumaa 92,7<br>Järvamaa 101,0<br>Jõgevamaa 101,0<br>Lääne-Virumaa 97,0<br>Läänemaa 103,8 || Varem kandis Tallinnas nimega [[Ring FM]] ja Pärnus nimega [[Päikeseraadio]] |- | [[Tõrva Raadio]] || [[MTÜ Tõrva Noorte Liit]] || [[uued ja vanad lood, popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Tõrva 90,0 || On eetris periooditi suvel ja talvel |- | [[Vikerraadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 104,1<br>Hiiumaa 91,2<br>Ida-Virumaa 104,7; 105,4; 92,3<br>Järvamaa 105,1<br>Läänemaa 105,3; 91,7<br>Lääne-Virumaa 105,4<br>Põlvamaa 106,1<br> 71,66<br>Pärnumaa 104,8<br>Raplamaa 95,7<br>Saaremaa 105,6; 105,9; 92,1<br>Tartumaa 106,7; 106,1<br>Viljandimaa 107,0<br>Ruhnu 96,4 || |- | [[Jumor FM]] (Юмор FM) || [[Huumor OÜ]] || || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 104,9<br>Järvamaa 104,9<br>Ida-Virumaa 97,7<br>Tartumaa 94,1<br>Jõgevamaa 94,1 || Varem nimega [[Euro FM]] |- | [[Volna]] (Волна) || [[Mediainvest Holding AS]] || || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 107,1<br>Järvamaa 107,1<br>Ida-Virumaa 106,9; 89,0 || |- | [[Äripäeva Raadio]] || [[AS Äripäev]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 92,4<br>Järvamaa 92,4<br>Läänemaa 96,0<br>Ida-Virumaa 94,6<br>Pärnumaa 91,9<br>Saaremaa 101,7<br>Tartumaa 97,7<br>Jõgevamaa 97,7 || |- | [[Raadio Duo]] || [[Duo Media Networks]] || [[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 95,8<br>Läänemaa 90,4<br>Raplamaa 101,3<br>Järvamaa 104,3<br>Viljandimaa 101,7<br>Võrumaa 98,3<br>Ida-Virumaa 94,8<br>Tartumaa 107,8<br>Jõgevamaa 107,8 || |- | [[You FM]] || || || [[vene]] || FM || Narva 89,8 || |} ===Ainult Interneti-põhised raadiojaamad=== {| class="wikitable sortable" ! Nimi !! Omanik !! Sisu/Žanr !! Keel !! Märkused |- | Rahvaraadio || Rahvaraadio MTÜ || eestikeelne muusika || eesti || http://rahvaraadio.ee/ |- | [[Artekon Raadio Tallinn|Artekon]]|| Artekon MTÜ || mitmekesine || vene || |- | [[Generaadio]]|| [[MTÜ Generaadio]] || eesti muusika || eesti || |- | [[HappyU]]|| nowrap="" || ''adult contemporary'' || eesti || |- | Hitmix Estonia || Hitmix Eesti Fännklubi MTÜ || 60ndad kuni tänapäev- pop, rock, estraadimuusika jm || eesti || Kodulehet [https://hitmix.ee/ www.hitmix.ee] |- | [[IDA raadio]] || || || || Koduleht [https://idaidaida.ee idaidaida.ee] |- | [[Netiraadio]] || || [[džäss]], ''easy listening'', folk, klassikaline, lastelaulud, [[popmuusika]], [[rokkmuusika]], tantsumuusika, vanad eesti hitid || eesti || |- | [[Oma Raadio]] || || || || |- | [[Raadio Muusikamoos]] || || ''smooth jazz'', ''[[Soul (muusikastiil)|soul]]'', ''[[funk]]'' || eesti || |- | [[Sooviraadio]] || || ''adult contemporary''<br>hitid || eesti || |- | [[Trance Raadio]] || || ''[[trance]]''-muusika || – || Tuntud ka kui Nightchat Trance Radio |- | [[Trance.ee]] || || ''trance''-muusika || – || |- | Tagatuba FM ||Tagatuba Meedia MTÜ || pop, rock, estraadimuusika jm || Eesti || Koduleht [https://www.tagatubafm.ee/ www.tagatubafm.ee] |- | Hits Radio Online || || Dance music, Tanstumuusika, Uudised, Saated, Ülekanded sündmustelt, Välieeter || Eesti || Koduleht [https://www.hitsradio.ee www.hitsradio.ee] |- | MeieFm || ||Kõiksugust muusikat meile, sulle ja teile! || Eesti || Koduleht : [https://www.meiefm.ee www.meiefm.ee] |- |} ==Tegevuse lõpetanud raadiojaamad== {| class="wikitable sortable" |- ! Nimi !! Omanik !! Sisu/žanr !! Keel !! Kuulatav !! FM-sagedused !! Märkused |- | [[Eeva Raadio]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Tallinn 88,3<br>Tartu 105,6 || Asemele tekkis [[U-Pop]] |- | [[Easy FM]] || [[Mediainvest Holding AS]] || || eesti || FM, internet || Harjumaa 96,6<br>Tartumaa 99,4<br>Pärnumaa 100,3<br>Võrumaa 103,2<br>Saaremaa 93,3<br>Muhu saar 92,6<br>Ida-Virumaa 92,2 || Easy FM-i asendas 2000. aasta kevadel [[Star FM]] |- | [[Rix FM]] || || || eesti || FM, internet || Harjumaa 102,0 || Rix FM-i asendas 2000. aasta kevadel [[Power Hit Radio]] |- | [[Euro FM]] || OÜ Euro FM || || vene || FM, internet || Harjumaa 104,9 || Suleti 1. septembril 2014 ja asemele tekkis [[Jumor FM]] |- | [[European Hit Radio]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 97,8<br />Tartu 98,6 || |- | [[Hiiu Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Kärdla 100,4 || Tegutses 1993–2000 osalise programmiga |- | [[Raadio HIT FM|Hit FM]] || Raadio Hit FM OÜ || 1960.–1970. aastate hitid,<br>1980.–1990. aastate pop- ja tantsumuusikahitid,<br>TOP40 värske muusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Pärnumaa 96,4<br>Tartumaa 103,0 || Tegutses 2014–2019 |- | [[Järva Kuku]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Järvamaa 100,5 || Alustas tegevust 13. septembril 1993 |- | [[Kaguraadio]] || OÜ Kaguraadio || || eesti || FM, internet || Põlvamaa 100,7<br>Võrumaa 99,9 || 2001. aasta novembris kuulutati Kaguraadio pankrot. 2003. aasta kevadel tekkis asemele [[Raadio Marta]] |- | [[Kohviradio]] || || || eesti || Internet || || Tegutses 2003–2018. <!--"so long, and thanks for all the fish"--> |- | T-raadio || Trio LSL || || eesti || FM, internet || Märjamaa 90,0 || |- | [[Linnaraadio]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 100,0 || |- | [[Mega FM]] || Mediainvest Holding AS || || eesti || FM, internet || Tallinn 96,6 || Tegutses 1996–1998 |- | [[Mulgi Kuku]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Viljandi 100,8 || |- | [[Nadežda (raadiojaam)|Nadežda]] || || || vene, eesti || MW || Keila || Interrinde raadiojaam, mis tegutses aastatel 1990–1991 |- | [[Noorteraadio]] || || || eesti || internet || || Striimid suleti 2014.<ref>{{netiviide |Pealkiri=Armsad Sõbrad! |Väljaanne=Noorteraadio |Väljaandja=Noorteraadio/Facebook |Aeg=2013-12-31 |URL=https://www.facebook.com/noorteraadio/posts/10151898054691523 |Arhiivimisurl=https://archive.today/20150301021909/https://www.facebook.com/noorteraadio/posts/10151898054691523 |Arhiivimisaeg=2015-03-01 |tsitaat=Kahjuks peame teatama&nbsp;, &#x5b;''sic''&#x5d; et uuest aastast Noorteraadio eeter enam Teieni ei jõua, kuigi lootus jääb, et kunagi kohtume taas 🙂 |vaadatud=2015-03-01 |url-olek=töötab }}</ref> |- | [[Päikeseraadio]] || Meediamaania OÜ || || eesti || FM, internet || Pärnu 92,7 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Pärnus [[Tre Raadio]] |- | [[Pärnu Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Pärnu 92,7 || |- | [[Raadio Narva]] || || || vene || FM, internet || Narva 89,0 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Narvas [[Volna]] |- | [[Q Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Tartu 101,2 || Tegutses 1993–1995. 1995. aastal sai Q-Raadiost [[Tartu Kuku|Tartu Kuku raadio]] |- | [[Ring FM]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 105,8<br>Pärnu 93,9 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Tallinnas [[Tre Raadio]] ja Pärnus [[Rock FM]] |- | [[Raadio 100 FM]] || || || vene || FM, internet || Tallinn 100,0<br>Ida-Virumaa 99,8; 96,3 || Asemele tekkis [[Narodnoje Radio]] |- | [[Raadio 2.2]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || || eesti || Internet || || |- | [[Raadio 24x7]] || MTÜ Raadio 7 || || eesti || internet || || Eesti esimene internetiraadio. Tegutses 10 aastat (2002–2012) <ref>[http://www.facebook.com/Raadio24x7/info Raadio24x7 info] facebook.com</ref> |- | [[Raadio Tartu]] || AS Tartu Raadio (1991–2000), [[AS Eesti Meedia]] (2000–2003) || || eesti || FM, internet || Tartu 69,68 ja 100,2<br>Põltsamaa 96,5 || Tegutses 1991–2003 |- | [[Raadio Top]] || Makarov Muusik Management || || eesti || FM, internet || Tallinn 71,0 ja 90,6 || Tegutses 1993–1996 |- | [[Raadio Uuno]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,2<br>Järvamaa 97,4<br>Läänemaa 99,8<br>{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 89,8{{nowrap end}}<br>Saaremaa 104,5<br>Põlvamaa 92,3<br />Pärnumaa 91,0<br>Saaremaa 97,5<br>Tartumaa 97,3<br>Võrumaa 92,3 || Tegutses 1994–2016 |- | [[Raadio 3]] || Sky Media || vanad hitid || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Järvamaa 98,1<br>Läänemaa 88,2<br>Lääne-Virumaa 98,7<br>Pärnumaa 98,3<br>Raplamaa 98,0<br>Saaremaa 95,4<br>Tartumaa 98,6<br>Viljandimaa 97,9<br>Ida-Virumaa 93.0 || Asemele tekkis [[Retro FM]] |- | [[Raadio V6]] || || rokkmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Tartumaa 98,6<br>Lääne-Virumaa 98,5<br>Pärnumaa 98,3<br>Järvamaa 98,1<br>Viljandimaa 97,9 || |- | [[Raadio Viru]] || MKS Grupp<ref>https://virumaateataja.postimees.ee/644560/raadio-viru-lopetab-tegevuse</ref> || || vene || FM, internet || Rakvere 92,5<br>Jõhvi 100,4 || Tegutses 1998–2012, sai alguse kohalike Viru-R-Raadio ja [[Raadio Panda|Panda]] liitumisel |- | [[Radio BeFree]] || || || eesti || FM, internet || || Tuntud ka kui Raadio Pulss B3. Lõpetas tegevuse 23. jaanuaril 1998, Raadio Pulss B3 töötajad, stuudiotehnika ja saatjatevõrk läksid üle AS Trio LSL-ile (saatevõrk [[Raadio Elmar|Raadiole Elmar]])<ref>{{Cite web |url=http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?%2F98%2F01%2F23%2Fuudised.htmXkolmeteistkymnes |title=Raadio Pulss B3 lõpetas tegevuse |access-date=11. oktoober 2021 |archive-date=19. detsember 2008 |archive-url=https://web.archive.org/web/20081219123959/http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?%2F98%2F01%2F23%2Fuudised.htmXkolmeteistkymnes |url-status=dead }}</ref> |- | [[Radio Love]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 97,8 || |- | [[Radio Mania]] || || rokkmuusika || eesti || FM, internet || Tallinn 88,8 || Tegutses 2002–2017. Eelkäijaks [[Raadio V6]], järelkäijaks [[Rock FM]] |- | [[Sky Classics]] || [[Sky Media]] || || eesti || FM, internet || Tallinn 93,8 || |- | [[Spin FM]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Tartumaa 103,0<br>Pärnumaa 96,4 || Tegutses 2008–2016, viimastel aastatel tegutses internetis ning FM-sagedused võttis üle [[Raadio HIT FM]] |- | [[Sun FM]] || Kullasadu Invest OÜ || popmuusika || eesti || FM, internet || Tartu 101,2<br>Pärnu 96,4 || Võttis üle [[Tartu Kuku]] sageduse.<ref>[https://www.err.ee/423742/tartu-kuku-raadio-sagedusel-alustab-uus-kohalik-programm Tartu Kuku raadio sagedusel alustab uus kohalik programm] ERR, 29. september 2004</ref> Tegutses 2004–2009, varasemad nimed Tartumaa Raadio ja Tartu FM. |- | [[Juke SM]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 102,4 || |- | [[U-Pop]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || [[hip-hop|hiphop]], [[R&B]] || eesti || FM, internet || Tallinn 88,3 || Mängis alguses seni Eeva Raadios mängitud muusikat, kuid hiljem orienteerus ümber R&B stiilile. U-Pop-i asendas [[Spin FM]] |- | [[Uuno Plus]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || vene || FM, internet || Tallinn 90,2 || Alustas 2000. aastal Katjuša nime all, 2001. aastal muutis nime<ref name=kro>https://rhmuuseum.ee/raadio-kroonika/</ref> |- | [[VALI-raadio]] || || || eesti || FM, internet || Põltsamaa 96,5 || Kandis üle ka Raadio Tartu saateid. Raadio Tartu tütarettevõte<ref>[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/raadio-tartu-tahab-levida-tallinnani?id=50731126 Raadio Tartu tahab levida Tallinnani] 28.09.1996</ref> |- | [[Valga Raadio]] (Raadio Valga) || || || eesti || FM, internet || Valga 92,5 ||oli eetris 1993 kuni 1997 |- | [[Viru Raadio]] || MTÜ Viru Raadio || || vene || FM, internet || Ida- ja Lääne Virumaa ning Jõgevamaa || Alustas saateid 2. jaanuaril 1991,<ref>http://www.virumaa.ee/2002/03/ve-viru-raadio/{{Surnud link|date=oktoober 2021 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}</ref> lõpetas tegevuse 2002<ref>http://arileht.delfi.ee/news/uudised/viru-raadio-lopetas-tegevuse?id=50917474</ref> |- | [[Viimsi Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Viimsi 100,0 || Alustas tööd 1992. aasta aprillis,<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=viimsiteataja20151127.2.10</ref> sageduse ostis 1. novembril alustanud [[Raadio Tallinn|Raadio 100]]<ref name="kro" /> |} ==Vaata ka== *[[Raadio Eestis]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://rhmuuseum.ee/raadio-kroonika/ Raadio kroonika] Eesti Ringhäälingumuuseum [[Kategooria:Eesti raadiojaamad| ]] [[Kategooria:Eesti meedia loendid|Raadiojaamade loend]] 4ia0ooanhraa83ksv0f42w5l8jywxvp 17 0 45868 6168502 5279632 2022-07-26T20:01:00Z 145.14.28.118 Ümbersuunamine lehele [[17]] wikitext text/x-wiki #suuna [[17]] tq4e14fts9tzirmn4041jw1v04pt36o 6168503 6168502 2022-07-26T20:02:07Z 145.14.28.118 Eemaldatud ümbersuunamine leheküljele [[17]] wikitext text/x-wiki [[Pilt:481TAK.JPG|pisi|17. liini buss Hauka peatuses]] [[File:17. bussiliin Sõpruse puiesteel.jpg|thumb|17. bussiliin sõitmas mööda Sõpruse puiesteed]] '''Tallinna bussiliin 17''' sõidab Tallinnas J. Sütiste tee ja Bussijaama vahel. Liin on tähtis ühendus Kesklinnaga Retke tee ja Nõmme tee elanike jaoks. Liin on käigus iga päev ning sellel sõidavad peaaegu iga kord lõõtsbussid. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] (kuni 19. juulini 2012 [[Tallinna Autobussikoondis]]). Sõiduaeg Sütistest Bussijaama on tipptunnil 36 minutit. == Peatused == J. Sütiste tee – Bussijaam Bussijaam – J. Sütiste tee * J. Sütiste tee * Liivaku * Vambola * Tervise * Lastehaigla * Retke tee * Tüve * Nõmme tee * Räägu * Koolimaja * Hauka * Lilleküla jaam * Taksopark * Koidu * Vabaduse väljak * Estonia * Hotell Olümpia * Püssirohu * '''Bussijaam''' * Püssirohu * Hotell Olümpia * Estonia * Vabaduse väljak * Tõnismägi * Koidu * Taksopark * Lilleküla jaam * Hauka * Koolimaja * Räägu * Nõmme tee * Tüve * Retke tee * Lastehaigla * Tervise * Vambola * Liivaku * J. Sütiste tee == Liini ajalugu == Kuni 31. jaanuarini 2006 sõitis liin J. Sütiste teelt kuni Sõjamäeni, pärast seda liin suleti. 2009. aastal bussiliin avati ja bussiliin 17A, mis sõitis tema varasemal marsruudil, hakkas sõitma Juhkentalini. Bussiliin 23, mis käis Juhkentalini, hakkas käima Kaubamajani. 2009 suleti ka bussiliin 23A. {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Märkused |- |1961 |Bussijaam - V. Väljak - Endla - Mustamäe tee - Linnu tee - Västriku | |- |1964 |Bussijaam - V. Väljak - Endla - Kotka - Linnu tee - Aiandi | |- |1966 |Suur-Sõjamäe - Bussijaam - V.Väljak - Kotka - Linnu tee - Aiandi | |- |1967 |Suur-Sõjamäe - Bussijaam - V.Väljak - Kotka - Linnu tee - Laki - Kadaka | |- |1976 |Suur-Sõjamäe - Bussijaam - V.Väljak - Nõmme tee - Linnu tee - Mustamäe tee - Sütiste | |- |1977 |Suur-Sõjamäe - Bussijaam - V.Väljak - Nõmme tee - Tervise - Sütiste | |- |1981 |Suur-Sõjamäe - Bussijaam - V.Väljak - Nõmme tee - Tervise - Sütiste - Väike-Õismäe | |- |1982 |Suur-Sõjamäe - Bussijaam - V. Väljak - Nõmme tee - Tervise - Sütiste | |- |2006 | - |Liin suleti 31. jaanuar 2006 |- |2009 |Sütiste tee - Tervise - Nõmme tee - Endla - Estonia - Bussijaam |Praegune marsruut |} {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] rxfqt1kcidpm88flh2rb8ojgjhamx8z 6168505 6168503 2022-07-26T20:04:12Z Andres 5 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib aastast; Tallinna bussiliini kohta vaata artiklit [[17 (Tallinna bussiliin)]]; Black Velveti laulu kohta vaata artiklit [[17 (Black Velvet)]]}} {{Aasta artikkel|17}} '''17. aasta''' pKr ==Sündmused== * ... ==Sündinud== * ... ==Surnud== * [[Ovidius]], rooma luuletaja * [[Titus Livius]], rooma ajaloolane * [[Gaius Julius Hyginus]], rooma kirjanik [[Kategooria:17| ]] ifnpg0ocgdnv5hkrwq964bt3eycj6vk Jüri Ratas 0 60130 6168479 6150136 2022-07-26T18:40:13Z Karljohan29 136246 wikitext text/x-wiki {{infokast ametiisik | nimi= Jüri Ratas | pildi nimi= RK Jüri Ratas.jpg | amet= [[Riigikogu esimees]] | ametiajaalgus= 18. märts 2021 | ametiajalõpp= | eelmine= [[Henn Põlluaas]] | järgmine= | amet2= [[Eesti peaminister]] | ametiajaalgus2= 23. november 2016 | ametiajalõpp2=26. jaanuar 2021 | eelmine2= [[Taavi Rõivas]] | järgmine2= [[Kaja Kallas]] | amet3= [[Riigikogu]] II aseesimees | ametiajaalgus3= Aprill 2007 | ametiajalõpp3= 23. november 2016 | eelmine3= [[Ene Ergma]] | järgmine3= [[Taavi Rõivas]] | amet4= [[Tallinna linnapea]] | ametiajaalgus4= [[november]] [[2005]] | ametiajalõpp4= [[5. aprill]] [[2007]] | eelmine4= [[Edgar Savisaar]] | järgmine4= [[Edgar Savisaar]] | amet5= [[Keskerakond|Keskerakonna]] esimees | ametiajaalgus5= [[5. november]] [[2016]] | ametiajalõpp5= | eelmine5= [[Edgar Savisaar]] | sünnikuupäev= {{süv|1978|07|02|df=y}} | sünnikoht= [[Tallinn]] | surmakuupäev= | surmakoht= | allkiri= | alma_mater= [[Tallinna Tehnikaülikool]], [[Tartu Ülikool]] | partei= [[Eesti Keskerakond]] |}} [[Pilt:KE Jüri Ratas.jpg|pisi|Jüri Ratas 2011. aastal]] '''Jüri Ratas''' (sündinud [[2. juuli]]l [[1978]] [[Tallinn]]as) on [[Eesti]] poliitik, alates 18. märtsist 2021 [[Riigikogu esimees|Riigikogu]] esimees. 23. novembrist 2016 kuni 26. jaanuarini 2021 oli Ratas [[Eesti Vabariigi peaminister]]. Kuuludes alates 2000. aastast [[Eesti Keskerakond]]a,<ref name="lNilC" /> oli ta [[2005]]. aasta novembrist kuni [[5. aprill]]ini [[2007]] [[Tallinna linnapea]] ja [[2. aprill]]ist [[2007]] kuni 23. novembrini 2016 [[Riigikogu]] [[Riigikogu teine aseesimees|aseesimees]]. Alates [[5. november|5. novembrist]] [[2016]] on Ratas [[Keskerakonna esimees]]. ==Haridus== Lõpetanud [[1996]] [[Tallinna Nõmme Gümnaasium]]i, jätkas Ratas õpinguid [[Tallinna Tehnikaülikool]]i majandusteaduskonnas. Ta lõpetas ülikooli [[2000]]. aastal ärikorralduse [[bakalaureus]]ena ja kaitses samas õppeasutuses [[2002]]. aastal [[majandusteadus]]e [[magister|magistri]] kraadi. Seejärel omandas ta veel teise kõrghariduse, lõpetades [[2005]]. aastal [[Tartu Ülikooli Õigusinstituut|Tartu Ülikooli Õigusinstituudi]] [[õigusteadus]]e erialal. [[1. september|1. septembril]] [[2007]] alustas ta õpinguid Tallinna Tehnikaülikoolis [[Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut|Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudis]] doktoriõppes [[haldusjuhtimine|haldusjuhtimise]] erialal, eksmatrikuleeriti 17. juunil 2016<ref name="ORgqQ" />. Jüri Ratas on mänginud 1990–2002 [[korvpall]]i, kuulunud 1993–1996 Eesti noortekoondisse. Ta on olnud 2001–2002 [[Eesti Korvpalliliit|Eesti Korvpalliliidu]] noortekorvpalli juht, 2007–2016 Korvpalliliidu juhatuse liige ja 2012–2016 president.<ref name="hlJOO" /> ==Ametialane tegevus== Ratas alustas tööd peatselt pärast keskkooli lõpetamist, olles [[1996]]–[[1998]] turu-uurija firmas [[ANR Amer Nielsen Eesti]] ja [[1997]]–[[1999]] analüütik [[Ehituse TUI]]s. Aastal 1999 asutas ta autohooldusega tegeleva osaühingu [[Värvilised (ettevõte)|Värvilised]] ja oli kolm aastat selle tegevjuht. Ühtlasi tegutses ta aastatel 1999–2000 [[Eesti Kindlustus]]e müügiesindajana. Poliitikas alustas Jüri Ratas tegevust augustis 2000, kui astus [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonda]]. Veebruaris 2002 sai temast [[Edgar Savisaar]]e juhitava Tallinna linnavalitsuse [[Tallinna Linnakantselei|kantselei]] majandusnõunik. Aprillis [[2003]] nimetati ta Tallinna abilinnapeaks. Tema vastutusalaks olid teedeehitus ja kommunaalteenused. Sellel ametikohal töötas ta oktoobrini [[2004]] ja uuesti alates märtsist 2005 vastavalt võimukoalitsiooni muutumistele linnavolikogus. ===Tallinna linnapea=== Sügisel 2005 võitis Keskerakond Tallinnas ülekaalukalt [[2005. aasta Eesti kohalikud valimised|kohalike omavalitsuste valimised]], saavutas absoluutse enamuse ja moodustas ilma partneriteta uue linnavalitsuse. Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare toel tõusis linnapeaks senine abilinnapea Jüri Ratas, kelle linnavolikogu novembris 2005 ametisse kinnitas.<ref name="xfoal" /> [[27. märts]]il 2007 lahkus ta vastavalt Keskerakonna [[23. märts]]i<ref name="WglFi" /> otsusele ja seoses [[Riigikogu]]sse valituks osutumisega linnapea ametikohalt. "Jüri Ratasele antud rohkem kui 6000 häält on kindel alus minna riigikogusse. Tallinlaste huvid vajavad tugevaid esindajaid ka [[Toompea]]l," teatas ise tallinlastelt 18 013 häält saanud Savisaar kõnes, milles selgitas rahvale, miks ta otsustas mitte minna riigikokku, vaid Tallinna linnapeaks hakata.<ref name="lk152" /> Veel [[7. märts]]il oli Savisaar öelnud, et ei hakka Tallinna linnapeaks. "Jüri Ratas on hea linnapea ja tal on palju asju veel pooleli. Ma tahan teda edasi toetada," ütles ta ajakirjanikele. Ka Ratas ise kinnitas enne valimisi korduvalt, et ei kavatse valituks osutumise korral riigikokku minna, vaid jätkata linnapeana.<ref name="lk152" /> Esialgu suundus Ratas aga palgata puhkusele ja tema kohuseid asus täitma abilinnapea [[Taavi Aas]]. Ametlikult vabastas Tallinna Linnavolikogu Ratase linnapea ametikohalt [[5. aprill]]il 2007 ning valis uueks linnapeaks senise majandus- ja kommunikatsiooniministri Edgar Savisaare. Ajakirjanike hinnangul oli linnapea kohalt lahkuma pidamine Jüri Ratasele ootamatu ja pettumust valmistav<ref name="lk152" />. Temale kui linnapeale ei olnud erilisi etteheiteid. On kahtlustatud, et Ratasel on olnud lahkarvamusi Savisaarega. Linnapea vahetamise põhjusena nägi Tallinna volikogu SDE fraktsiooni nõunik [[Jaak Juske]] vajadust paigutada Savisaar nähtavale ametikohale. Tema sõnul oli Ratas nagunii olnud [[marionett]]linnapea, kes täitis erakonnajuhi ja majandusministri Savisaare käske.<ref name="WOWWG" /> Jüri Ratas algatas Euroopa Rohelise pealinna idee. Euroopa 15 linna esindajad ja Eesti Linnade Liidu esindaja allkirjastasid [[15. mai]]l 2006 Tallinnas Euroopa rohelise pealinna memorandumi, tehes Euroopa Komisjonile ettepaneku algatada rohelise pealinna nimetuse väljaandmine. Euroopa rohelise pealinna nimetuse saab säästva arengu põhimõtteid järgiv linn, kus on parandatud ühistranspordi kvaliteeti, laiendatud [[park]]ide ja [[haljasala]]de pindala, juurutatud nüüdisaegset [[jäätmekäitlus]]t ning rakendatud innovaatilisi lahendusi linna üldise elukeskkonna parandamiseks. Euroopa Rohelise Pealinna auhinnale oli esimesel aastal 35 kandidaati, millest Euroopa Komisjon valis välja 8 finalisti. [[23. veebruar]]il [[2009]] toimunud auhinnatseremoonial esindas Eestit Jüri Ratas. Euroopa Rohelise pealinna nimetus anti [[2010]]. aastaks [[Stockholm]]ile ja [[2011]]. aastaks [[Hamburg]]ile. ===Riigikogu aseesimees=== [[4. märts]]il 2007 toimunud [[XI Riigikogu]] valimistel kogus Ratas [[Tallinn]]as [[Mustamäe]] ja [[Nõmme]] linnaosa valimisringkonnas 6109 häält, mis oli Mustamäe-Nõmme ringkonnas [[Urmas Paet]]i järel teine ning Keskerakonnas Edgar ja [[Vilja Savisaar]]e järel kolmas tulemus.<ref name="R03eQ" /> [[2. aprill]]il 2007 kogunenud [[Riigikogu]] XI koosseisu avaistungil valiti Jüri Ratas 38 poolthäälega Riigikogu teiseks aseesimeheks <ref name="CTmFr" />. [[15. juuni]]l 2009 valiti ta 49 poolthäälega aseesimeheks tagasi. ===Kandideerimine Keskerakonna esimeheks=== [[28. august]]il 2011 kandideeris Jüri Ratas Keskerakonna esimeheks, kuid kaotas erakonna XIII kongressil toimunud hääletusel senisele esimehele Edgar Savisaarele. Et ta erakonna juhatusse ei kandideerinud, siis jäi ta uuest juhatuse koosseisust välja. === Keskerakonna esimees === 5. novembril 2016 toimunud Keskerakonna XVI kongressil valiti Jüri Ratas 654 delegaadi häältega erakonna esimeheks. === Peaminister === 7. novembril 2016 andsid 41 opositsioonisaadikut üle umbusaldusavalduse senisele peaministrile [[Taavi Rõivas]]ele. Koalitsioonipartnerid SDE ja IRL tegid ettepaneku Taavi Rõivasele tagasi astumiseks, millest viimane loobus. 9. novembril toimunud umbusaldushääletusel toetas umbusaldamist 63 Riigikogu saadikut. Seejärel hakkasid koalitsioonikõnelusi pidama Eesti Keskerakond, [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] ja [[Isamaa ja Res Publica Liit]]. Koalitsioonikõnelusi juhtis Jüri Ratas. Keskerakonna volikogu esitas Ratase peaministri kandidaadiks. 19. novembril 2016 toetasid kõikide nimetatud erakondade volikogud uut koalitsioonilepingut. 20. novembril tegi president [[Kersti Kaljulaid]] Jüri Ratasele ettepaneku uue valitsuse moodustamiseks. Koalitsioonileping allkirjastati 21. novembril. Samal päeval tegi peaministrikandidaat Jüri Ratas ettekande Riigikogus. Ratasele peaministri volituste andmist toetas 53 saadikut. 22. novembril 2016 nimetas president Kaljulaid [[Jüri Ratase esimene valitsus|Jüri Ratase valitsuse]] ametisse. 23. novembril andis valitsus ametivande.[[Fail:Digital single market conference on the free movement of data Jüri Ratas (35166611343).jpg|pisi|Jüri Ratas Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigiks olemise ajal]] 13. jaanuaril 2021 Jüri Ratas teatas, et astub ametist tagasi ja esitas presidendile tagasiastumisavalduse. Selle põhjuseks on [[Porto Franco|Porto Franco kriminaalasjas]] esitatud [[kahtlustus]].<ref>[https://www.err.ee/1608071380/juri-ratas-astub-peaministri-ametist-tagasi Jüri Ratas astub peaministri ametist tagasi] ERR, 13.01.2021 (vaadatud 13.01.2021)</ref> ==Isiklikku== Jüri Ratase ema on [[Urve Ratas]] ja isa oli [[Rein Ratas]]. Jüri Ratas on abielus Karin Ratasega, neil on tütar ja kolm poega.<ref>[https://www.postimees.ee/6404628/peaminister-juri-ratase-perekonda-sundis-poeg Peaminister Jüri Ratase perekonda sündis poeg], Postimees, 13. september 2018</ref> Ratas peab ennast usklikuks ja on läbinud [[EEKBKL Oleviste kogudus]]es [[Alfa kursus]]e.<ref name="XJ2mO" /> Kuigi ajakirjanduses on teda nimetatud [[baptism|baptistiks]]<ref name="RKrb1" />, eitab ta kuulumist baptistide hulka.<ref name="XJBEY" /> Peale eesti keele valdab Ratas inglise keelt ning mõistab vene, rootsi ja portugali keelt.{{lisa viide}} Tema huvialad on sport, lugemine, matkamine ja male.{{lisa viide}} ==Tunnustus== * 2009 – [[Tallinna teenetemärk]] * 2018 – [[Itaalia Vabariigi Teeneteorden]]i suurrist * 2019 – [[Madalmaade Oranje-Nassau orden]]i suurrist * 2019 – [[Läti]] Vabariigi [[Kolme Tähe orden]]i II klass * 2021 – [[Riigivapi II klassi teenetemärk]] <ref name="EVkavaler" /> * 2021 – [[Välisministeeriumi teeneterist]] <ref>[https://vm.ee/et/uudised/valisminister-tunnustas-valisministeeriumi-teeneteristidega-mitmeid-eestlasi-ja-valismaalasi Välisminister tunnustas välisministeeriumi teeneteristidega mitmeid eestlasi ja välismaalasi]. [[Eesti välisministeerium]]i koduleht, 21. jaan 2021</ref> * 2021 – [[EELK]] [[Nõmme Rahu kogudus]]e Rahu risti II järk * 2021 – [[Eesti Olümpiakomitee]] teenetemärk ==Vaata ka== *[[Jüri Ratase esimene valitsus]] *[[Jüri Ratase teine valitsus]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="lNilC">[https://web.archive.org/web/20161130035943/https://ariregister.rik.ee/erakonnad/liikme_otsing?nimi=ratas Erakonna liikme otsing] Äriregistri teabesüsteem (vaadatud 29.11.2016)</ref> <ref name="ORgqQ">http://ekspress.delfi.ee/kuum/sotsiaalmaks-vaiksemaks-varamaksud-suuremaks?id=76256263</ref> <ref name="hlJOO">http://www.esbl.ee/biograafia/J%FCri_Ratas</ref> <ref name="xfoal">"[[Kes? Mis? Kus?]]" 2006, lk. 10</ref> <ref name="WglFi">"Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 113</ref> <ref name="lk152">"Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 152</ref> <ref name="WOWWG">"Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 153</ref> <ref name="R03eQ">"Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 36</ref> <ref name="CTmFr">"Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 114</ref> <ref name="XJ2mO">[http://www.eestikirik.ee/oleviste-koguduse-vanempastor-siim-teekel-annab-juri-ratasele-ule-piibli Oleviste koguduse vanempastor Siim Teekel annab Jüri Ratasele üle Piibli] Eesti Kirik, 20.04.2007 (vaadatud 23.11.2016)</ref> <ref name="RKrb1">[http://publik.delfi.ee/news/inimesed/tallinna-linnapea-juri-ratas-on-baptist?id=11860401 Tallinna linnapea Jüri Ratas on baptist] Delfi Publik, 23.12.2005 (vaadatud 20.11.2016)</ref> <ref name="XJBEY">[https://web.archive.org/web/20161124025348/http://etv.err.ee/v/elusaated/pealtnagija/pn_ekstra/44c3a6b2-0ead-4f2c-9dd1-e557b32f72ca Vaata pikka intervjuud uue peaministriga] Eesti Televisioon, 23.11.2016 (vaadatud 23.11.2016)</ref> <ref name="EVkavaler">{{EVkavaler|20056}}</ref> }} == Välislingid == {{Commons|Category:Jüri Ratas}} {{vikitsitaat}} * [https://www.riigikogu.ee/riigikogu/koosseis/riigikogu-liikmed/saadik/87b36dbb-08e9-4048-91eb-6df699c6e27e/J%C3%BCri-Ratas Jüri Ratasest Riigikogu kodulehel] * [http://www.ratas.ee/ Jüri Ratase ametlik veebileht] * [http://www.tallinn.ee/est/g271s20919 Jüri Ratas Tallinna kodulehel] * {{ESBL|J%FCri_Ratas}} * [[Eero Epner]]: [https://www.err.ee/1608144709/eero-epner-mina-claudius "Mina, Claudius"] ERR, 17. märts 2021 {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Tõnis Palts]]|nimi=[[Tallinna linnapea]]|aeg=[[2005]]–[[2007]]|järgnev= [[Edgar Savisaar]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Taavi Rõivas]] | nimi=[[Eesti peaminister]] | aeg= [[2016]]–2021 | järgnev=[[Kaja Kallas]]}} {{lõpp}} {{Eestivj}} {{JÄRJESTA:Ratas, Jüri}} [[Kategooria:Eesti peaministrid]] [[Kategooria:Eesti Keskerakonna poliitikud]] [[Kategooria:XI Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti sporditegelased]] [[Kategooria:Tallinna Nõmme Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna linnapead]] [[Kategooria:Riigivapi II klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Kolme Tähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1978]] 925eieb2lk3w3qtcvd6xq183uyn0p4y Dubrovniki-Neretva maakond 0 64037 6168623 5710016 2022-07-27T09:35:54Z 217.159.209.171 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Dubrovniki-Neretva maakond | omakeelne_nimi_1 = horvaadi | Dubrovačko-neretvanska županija | | lipu_pilt = | lipu_link = | vapi_pilt = | vapi_link = | pindala = 1782 | elanikke = 123 600 (2006) | keskuse_nimetus = Keskus | keskuse_nimi = [[Dubrovnik]] | asendikaardi_pilt = [[Pilt:CroatiaDubrovnik-Neretva.png|200px]] }} '''Dubrovniki-Neretva maakond''' on [[1. järgu haldusüksus]] [[Horvaatia]]s. Maakonna lõunaosa, kus paikneb ka Dubrovnik, on ülejäänud Horvaatiast eraldatud [[Neum|Neumi]] linnaga, mis tagab [[Bosnia ja Hertsegoviina|Bosnia ja Hertsegoviinale]] pääsu merele. Piiriületuse vältimiseks ehitati 2018-2022 sild (avati 26, juulil 2022), mis kulgeb üle Mali Stoni lahe Komarnast Peljesaci poolsaarele. {{CRO}} {{Coordinate |NS=42.65361111 |EW=18.09472222 |type=adm1st |region=HR-19}} [[Kategooria:Horvaatia maakonnad]] pbw9g22ec7kvkmwlx38cv7k2v14zbyq Moldaavia ANSV 0 65309 6168587 6151548 2022-07-27T07:18:09Z Andreas003 7485 wikitext text/x-wiki {{Endine riik | nimi = Moldaavia Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik | omakeelne-nimi = <div style="font-size:90%;">{{font color|gray|rumeenia (moldova)}} '''Republica Autonomă Socialistă Sovietică Moldovenească''' <div style="font-size:90%;"> ('''Република Аутономэ Сочиалистэ Советикэ Молдовеняскэ''') <br><div style="font-size:110%;">{{font color|gray|ukraina}} '''Молдавська Автономна Радянська Соціалістична Республіка''' <div style="font-size:90%;"> (''Moldavska Avtonomna Radjanska Sotsialistõtšna Respublika'') <br><div style="font-size:110%;">{{font color|gray|vene}} '''Молдавская Автономная Советская Социалистическая Республика''' <br><div style="font-size:90%;"> (''Moldavskaja Avtonomnaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika'') | algusaasta = 12. oktoober 1924 | lõppaasta = 2. august 1940 | lipp = Flag of the Moldavian ASSR.svg | vapp = Coat of Arms of Moldavian ASSR (1938-1940).png | asendikaart = Soviet Union - Moldavian ASSR (1930, zoom).svg | asendikaart-tekst = Moldaavia ANSV ja tema piirinõuded (1930) | pindala = 8429 | pealinn = 1924–1929 [[Balta (linn)|Balta]]</br>1929–1940 [[Tiraspol]]</br>(ametlik pealinn [[Chișinău]]) | rahvaarv = 599156 | rahvaarv-aasta = 1939<ref name=":0" /> | lipp-tekst = [[Moldaavia ANSV lipp]] | vapp-tekst = [[Moldaavia NSV vapp#Moldaavia ANSV vapp|Moldaavia ANSV vapp]] | valitsusvorm = | osa = [[Pilt:Flag of the Ukrainian Soviet Socialist Republic (1937-1949).svg|25px]] [[Ukraina NSV]], <br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union (1924–1955).svg|25px]] [[Nõukogude Liit]] | ajalugu1 = 12.10.1924 | sündmus1 = Moldaavia ANSV asutamine | ajalugu2 = 02.08.1940 | sündmus2 = Moldaavia ANSV likvideerimine ja [[Moldaavia NSV]] asutamine | rahaühik = [[Nõukogude rubla]] | deviis = Proletari din toate țările, uniți-vă!<br><div style="font-size:90%;">(''Kõigi maade proletaarlased, ühinege!'') | järgnes = [[Pilt:Flag of the Moldavian Soviet Socialist Republic (1941-1952).svg|25px]] [[Moldaavia NSV]],<br>[[Pilt:Flag of the Ukrainian Soviet Socialist Republic (1937-1949).svg|25px]] [[Ukraina NSV]] | eelnes = [[Pilt:Flag of the Ukrainian Soviet Socialist Republic (1919-1929).svg|25px]] [[Poltava kubermang]], <br> [[Pilt:Flag of the Ukrainian Soviet Socialist Republic (1919-1929).svg|25px]] [[Odessa kubermang]] | riigikeel = [[Moldaavia keel]], <br>[[ukraina keel]], <br>[[vene keel]] | rahvastikutihedus = 68 | pindala-aasta = 1926<ref name=":0" /> }} '''Moldaavia Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik''' (lühendatult Moldaavia ANSV, [[Rumeenia keel|rumeenia keeles]] ''Republica Autonomă Socialistă Sovietică Moldovenească'') oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[autonoomne nõukogude sotsialistlik vabariik|autonoomne liiduvabariik]] [[Ukraina NSV]] koosseisus. Moldaavia ANSV piirnes läänes [[Rumeenia Kuningriik|Rumeeniaga]] ning idas Ukraina NSV koosseisu kuuluvate [[Vinnõtsja oblast|Vinnõtsja]] ja [[Odessa oblast|Odessa oblastitega]]. Tegemist oli [[Moldovlased|moldovlaste]] jaoks loodud haldusalaga, mille üheks sihiks oli Moldaavia rahvuse ja kultuuri välja arendamine [[Dnestr|Dnestri]] vasakkaldal ja teine siht survestada Rumeeniat Nõukogude Liidule loovutama [[Bessaraabia]]. Moldaavia ANSV moodustati [[Ukraina NSV Kesktäitevkomitee]] otsusega 12. oktoobril 1924 [[Odessa kubermang]]u ja [[Podoolia kubermang]]u aladest ning MANSV eksisteeris kuni [[1940]]. aasta augustini, mil Nõukogude Liit esitas Rumeeniale ultimaatumi [[Bessaraabia]] loovutada ja moodustas äsja okupeeritud aladel [[Moldaavia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik|Moldaavia Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi]]. == Ajalugu == === Eellugu === Esmased kirjalikud allikad, mis mainivad [[Dnestr|Dnestri]] jõe vasakkaldal (väljaspool [[Moldova vürstiriik|Moldova vürstiriigi]] ajalooliseid piire ja tulevase Moldaavia ANSV) elavaid [[Moldovlased|moldovlasi]], on pärit 14. sajandist. Dnestri vasakkalda moldovlaste ajalugu kulges kuni 18. sajandi lõpuni [[Krimmi khaaniriik|Krimmi]] ja [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] ülemvõimu all. Järk-järgult sattusid 18. sajandi lõpus tulevase MANSV alad [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] võimu alla. 1783. okupeeris Venemaa Krimmi, 1792. aastal vallutas Vene keisririik [[Vene-Türgi sõda (1787–1792)|Vene-Türgi sõjas]] Osmanitelt Dnestri ja [[Dnepr|Dnepri]] vahelise ala ja 1812. aastal vallutas Venemaa Osmanitest sõltuvuses olevalt Moldova vürstiriigile [[Prut|Pruti]] ja Dnestri vahel oleva piirkonna, mida hakati keisririigis kutsuma [[Bessaraabia|Bessaraabiaks]]. Vallutatud aladele kutsusid Vene võimud sisserändajaid, lubades neile vabastust [[Pärisorjus|pärisorjusest]] ja [[Maksud|maksudest]], mistõttu muutus Dnestri vasakkalda etniline koosseis ja 19. sajandi alguseks olid seal enamuses [[venelased]] ning [[ukrainlased]]. Samuti kolisid keisrivõimu kutse peale Dnestri vasakkaldale mitmed moldovlaste pered. Ka [[Bessaraabia kubermang|Bessaraabia kubermangu]] kolisid mitmed Venemaal pärit olevad kolonistid ja moldovlaste osatähtsus kubermangus järk-järgult vähenes, säilitades siiski enamuse.<ref name=":3" /><ref>{{Raamatuviide|autor=Nancy Shields Collmann|pealkiri=The Russian Empire 1450–1801|aasta=2017|koht=Oxford|kirjastus=Oxford University Press|lehekülg=105-342}}</ref><ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Oleg GALUSCENCO|pealkiri=THE DYNAMICS OF THE ETHNIC COMPOSITION OF THE MASSR POPULATION IN 1926–1939|aasta=2017|kirjastus=THE JOURNAL OF ETHNOLOGY AND CULTUROLOGY|lehekülg=111-116}}</ref> Bessaraabia jäi Vene keisririigi koosseisu kuni [[Oktoobrirevolutsioon|oktoobrirevolutsioonini]]. 1917. aasta detsembris kuulutas Moldova võimuorgan [[Sfatul Țării]] välja Moldova autonoomia. Järgmise aasta jaanuaris sisenesid Bessaraabiasse [[enamlased]] ja kukutasid Sfatul Țării, mille peale otsustasid [[Rumeenia Kuningriik|Rumeenia]] väed piirkonda siseneda ja enamlased välja ajada. Võimule tagasi taastatud Sfatul Țării otsustas 13. jaanuaril välja kuulutada iseseisvuse ning juba sama aasta märtsis Rumeeniaga liituda.<ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=Rebecca Haynes|pealkiri=Moldova: A History|aasta=19.03.2020|kirjastus=Bloomsbury Publishing|lehekülg=Chapter 7}}</ref> Dnestri vasakkalda moldovlased kogesid mitut võimuvahetust kaootilises [[Vene kodusõda|Vene kodusõjas]] – kokku vahetus võim piirkonnas 12 korda. Kuigi ka vasakkaldal oli Rumeeniaga liituda soovinuid, kes pagesid kodusõja ajal Rumeeniasse ja tegid lobitööd Dnestri vasakkaldale tungimiseks, ei näidanud Rumeenia huvi regiooni vastu üles ja lõpuks jäid vasakkalda moldovlased [[Ukraina NSV]] koosseisu.<ref>{{Raamatuviide|autor=Vladimir Solonari|pealkiri=A Satellite Empire: Romanian Rule in Southwestern Ukraine, 1941–1944|aasta=2019|kirjastus=Cornell University Press|lehekülg=13}}</ref><ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Charles King|pealkiri=The Moldovans: Romania, Russia, and the Politics of Culture|aasta=1999|koht=Stanford|kirjastus=Hoover Institution Press}}</ref> [[Nõukogude Venemaa]] ei tunnustanud Bessaraabia liitumist Rumeeniaga, väites, et isehakanud Sfatul Țării ei olnud valitud esindama piirkonna elanikke. Seetõttu valmistus Punaarmee 1919. aasta aprillis, kohe pärast Dnestrini jõudmist, vabastama Bessaraabiat. 28. aprillil võeti vastu otsus kuulutada välja Bessaraabias Nõukogude riik paremkaldal pärast esimese asula vallutamist. 1919. aasta mai alguses kuulutati ametlikult välja [[Bessaraabia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik]], Nõukogude Venemaa koosseisus. Bessaraabia valitsus rajati aga [[Odessa|Odessas]] ja tegutses peamiselt [[Tiraspol|Tiraspolis]] [[Soomusrong|soomusrongis]], et sissetungi korral saaks valitsus kiiresti taganeda. Tegelikkuses ei olnud Bessaraabia võimudel kontrolli kummalgi pool Dnestri jõge, kui välja arvata lühiajaline [[Bender|Benderi]] okupatsiooni 1919. aasta 27. mail. 1919. aasta pealetungil Bessaraabia NSV taganes Tiraspolist ning Bessaraabia valitsus saadeti laiali. Hoolimata Bessaraabia NSV piiratud tegevusest mängisid hilisema Moldaavia ANSV jaoks suurt rolli liiduvabariigis rajatud [[VK(b)P]] Bessaraabia [[obkom]], mis korraldas vastupanuliikumist Rumeenia võimude vastu Bessaraabias ning kust tulid mitmed Moldaavia ANSV juhtkonna tulevased liikmed.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Alexandr Voronovici|pealkiri=The Moldovan ASSR between the Bolshevik "Empire" and Greater Romania: Nation- and State- Building in the Soviet Borderland (1917-1940)|aasta=2010|koht=Budapest|kirjastus=Central European University}}</ref> === Moldaavia ANSV rajamine === 1921. aastaks oli [[Punaarmee]] kindlustanud Dnestri vasakkalda ning hoolimata kohatistest bandiidirünnakutest alustas armee katseid Bessaraabiat tagasi võtta. Rumeenia andmetel toimus 1921-1925 kokku 118 erinevat enamlaste rünnakut üle Dnestri ning kokku registreeriti üle 3000 terrorismirünnaku. Pärast [[Tatarbunari ülestõus|Tatarbunari ülestõusu]] ebaõnnestumist 1924. aastal keskendus [[Nõukogude Liit]] Moldaavia loomisele hoopis oma riigi piires.<ref name=":2" /><ref name=":1" /> Moldaavia ANSV rajamise eest võitlesid Nõukogude Liidus kaks gruppi: Bessaraabia enamlased ja Rumeenia enamlased. Esimesed soovisid liita Nõukogude Liiduga vaid Bessaraabia, teine grupp soovis liita tulevase Moldaaviaga lõpuks kogu Rumeenia. 1921. aasta ülevenemaalisel Rumeenia ja Bessaraabia kommunistide konverentsil suutsid rumeenlased eesotsas [[Ion Dicescu-Dik|Ion Dicescu-Dikiga]] moldaavlased välja tõrjuda ning [[Moskva|Moskvas]] hakkasid domineerima rumeenia kommunistid, mistõttu Bessaraabia enamlased loobusid Moskvas poliitikast osalemast ja suundusid tööle moldaavlastega Dnestri vasakkaldale.<ref name=":1" /> Rumeenia kommunistide juhtimisel koostati 4. veebruaril 1924 memorandum, milles taotleti Moldaavia NSV rajamist sihiga eksportida revolutsioon Bessaraabiasse ja sealt edasi Rumeeniasse. Dik uskus, et Moldaavia saab platvormiks kogu Rumeenia ühendamisele, aga (Voronovici hinnangul) taotles ta Moldaavia nime Rumeenia NSV asemel, sest vasakkalda moldovlased [[Identiteet|identiteeditunne]] oli vaevu [[Moldova (piirkond)|Moldovaga]] seotud, rääkimata Rumeeniast. Kuna memorandum taotles Ukraina NSV koosseisus olevaid alasid ning oli avaldatud samal aastal, mil Ukraina oli loovutanud [[Vene NFSV]]-le alasid idas, ei olnud UNSV juhtkond vaimustuses veel ühest Ukraina territooriumit nõudvast liikumisest. Dnestri vasakkaldal elasid nii moldovlased kui ka [[ukrainlased]] ja UNSV juhtkond muretses Moldaavia kaotamise pärast. Moskva ei soovinud Ukraina vastupanu tõusu, mistõttu jõuti kompromissile, et luuakse Moldaavia ANSV Ukraina NSV koosseisus.<ref name=":1" /> [[Fail:Moldaavia Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi kujundamine.png|vasakul|pisi|"''Moldaavia Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi väljakuulutamine''" [[Edasi (Leningradi ajaleht)|Edasi]] 03.10.1924]] Pärast Harkivi-Moskva läbirääkimisi asuti Moldaavia ANSV loomiseks valmistuma. 6. märtsil 1924 rajati [[Ukraina Kommunistlik (bolševike) Partei|Ukraina Kommunistliku Partei]] Moldaavia osakond, sama aasta 1. maist hakati välja andma Moldaavia osakonna partei ajalehte [[Plugarul Roşu]]. 18. aprillil lükati Moldaavia ANSV rajamine edasi, et kõigepealt korraldada regioonis rahvaloendus, et piirkonna piire määratleda. Ukraina rahvaloendus leidis 170&nbsp;451 moldovlast, samas kui moldovlase [[Grigori Kotovski]] samal ajal läbi viidud rahvaloendus avastas 283&nbsp;398 moldovlast. Selle peale leidsid Ukraina võimud, et moldovlasi on liiga vähe autonoomse vabariigi loomiseks ja otsustati vabariigi loomine tühistada. Seepeale sekkus otsustavalt Moskva, esitades 29. juulil Ukraina võimudele nõude luua Moldaavia haldusüksus.<ref name=":1" /> 12. oktoobril 1924 kuulutati ametlikult välja Moldaavia Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. [[Ukraina NSV Kesktäitevkomitee]] esimees [[Vlas Tšubar]] kuulutas päev varem, et rajatavas Moldaavias hakkavad moldovlased moodustama 58% rahvastikust. 1926. aasta rahvaloendusel selgus aga, et tegelikkuses moodustasid moldovlased vaid 30,1% rahvastikust, samuti oli 85 000 moldovlast jäänud väljapoole Moldaavia piire. Moldaavia ANSV moodustati [[Odessa kubermang|Odessa kubermangu]] Balta ja Odessa ringkonna ning [[Podoolia kubermang|Podoolia kubermangu]] Tultšini ringkonna aladest, kuid ANSV piiriks läänes ja edelas deklareeriti [[Prut]]i ja [[Doonau]] jõgi. Nii loeti tollal Rumeeniale kuulunud Bessaraabia formaalselt Moldaavia ANSV koosseisu. [[Dnestr]]i vasakkalda, st NSV Liidu koosseisu kuulunud ala moodustas 7516 km&sup2;.<ref name=":0" /><ref name=":2" /><ref name=":1" /> === Moldoviseerimine === Uues autonoomses liiduvabariigis hakati rakendama Nõukogude Liidu piires levinud ''[[korenizatsija]]'' ehk põlismaistamise poliitikat, rakendades Moldaaviat samal ajal rindealana Rumeenia vastu. Tavaliselt loetakse moldoviseerimise perioodiks aastaid 1924-1932. Põlismaistamisele eelnenud esimeseks küsimuseks sai, kuidas kohalikke moldovlaste kultuuri arendada – kas neist kujundada rumeenlased (nagu soovisid seda Rumeenia enamlased) või unikaalne moldovlaste rahvus (nagu soovisid seda Bessaraabia enamlased). Otsustavaks sai selle otsuse tegemisel Ukraina juhtkond, kes eelistas Bessaraabia moldoviseerijad, sest nemad olid juba kohapeal ning Ukraina võimule tuttav, neil puudus otsekontakt Moskvaga, mis Ukraina võimu kohapeal nõrgestaks, ning moldoviseerijad ei planeerinud rahvusvähemusi [[Assimileerimine|assimileerima]] hakata.<ref name=":1" /> Seetõttu andsid Ukraina võimud kõnedes enne ANSV rajamist selge toe moldoviseerijatele. Moldaavia ANSV etteotsa said Bessaraabia enamlased, kellest olulisemad olid [[Grigori Borissov]], [[Abram Grinştein]] ja [[Iosif Badejev]]. Nad väitsid moldovlased olevat rumeenlastest eraldi rahvas ning sihtisid Nõukogude Liiduga ühendada peamiselt Bessaraabiat. Moldaavia keele mõttes puudus aga täielik üksmeel ka Moldaavia juhtkonnal. Borissov väitis, et ressursside säästmise jaoks võiks moldaavia keel üle võtta rumeenia keeleuuendused, samas kui Badejev ja Grinstein rõhutasid moldaavia keele erilisust ja omapära. Ukrainlased otsustasid toetada Badejevi ning Grinsteini argumente. Olles juba kõrvale lükanud rumeenia enamlased, eelistas Ukraina juhtkond jätkuvalt moldoviseerijaid ning 1926. aastaks tõrjuti Nõukogude keskvalitsusele toetunud rumeenia enamlased Moldaavias täielikult võimult. Olles niimoodi valinud välja juhtkonna, mida toetada suutis Ukraina 20. aastatel säilitada väga suure sõnaõiguse Moldaavia ANSV otsustusprotsessides.<ref name=":1" /> Kui Moldaavia ANSV esimesel aastal läks suur osa fookusest välispoliitikasse ja Bessaraabiale, siis 1925. aasta novembris tunnistas Badejev selle veaks olema ning sellest ajast keskendus MANSV juhtkond liiduvabariigi sisemistele probleemidele. Keskenduti põlismaistamise rakendamisele, mis tähendas [[Moldaavia keel|moldaavia keele]] ja grammatika väljaarendamist, moldaavia keele õpetamist koolides, moldovlaste integreerimist kommunistlikusse parteisse, [[Marksism|marksistliku]] tõe levitamist ning moldovlaste riigiasutustesse toomist. Eriti palju pani Moldaavia juhtkonna fookuse [[Moldova keel|moldova keele]] rajamisele ja standardiseerimisele 1920. aastate teises pooles. Kuigi Nõukogude võimud olid ametlikult juba 1920. aastast üritanud rajada (esimesed kaks aastat) moldaavia keeles õpetavaid koole, ei suutnud koolid üksi moldaavia keelt välja arendada, sest puudusid kohalikku keelt oskavad õpetajad. Moldovlastest õpetajaid oli vähe ning enamus neist oli madala haridusega, samuti oli motivatsioon moldova keeles õppida madal. Kuna Moldaavia oli ametlikult Ukraina NSV osa, pidid uued võimud lisaks [[Moldoviseerimine|moldoviseerimisele]] regioonis täide viima ka [[Ukrainastamine|ukrainastamist]].<ref name=":2" /><ref name=":1" /> [[Fail:51-102-0020 Гімназія, 2.jpg|pisi|Ülemoldaavialise Kesktäitevkomitee hoone, [[Balta (linn)|Balta]]]] 26. novembril, vähem kui kaks kuud pärast ANSV rajamist laiendati haldusala piire. Balta piirkond koos [[Balta (linn)|Balta]] linnaga lisati Moldaavia ANSV külge ning peamiselt [[Vene keel|vene-]] ja [[Ukraina keel|ukrainakeelsest]] Balta linnast tehti piirkonna ametlik [[pealinn]]. Baltas ei elanud sisuliselt üldse moldovlasi ning Nõukogude ametlik põhjendus regiooni liitmisel oli majanduslik, väites et Moldaavia majandus vajab tuge. Baltas oli sedavõrd vähe moldovlasi (369 moldovlast, 1.6% elanikkonnast)<ref name=":0" />, et kohalikud võimud plaanisid regioonis 1927. aastal täide viia vaid ukrainastamist. Seetõttu väljendasid 1920. aastate teisel poolel mitmed juhtivad moldovlased Moldaavia Nõukogude kongressidel pahameelt, et Baltast tehti pealinn, ning Baltat pakuti Ukrainale edutult tagasi. Samuti ei olnud kohalikud väga entusiastlikud uue Moldaavia ANSV rajamisest ja laienemisest ning rahvusvähemused olid kohati lausa muutustele vaenulikud. Moldaavia juhtkonna pingutustel otsustati lõpuks siiski viia 1929. aastal pealinn [[Tiraspol]]i.<ref name=":1" /> Põlismaistamise sihiks sai veel moldovlaste juhtkonda toomine ja moldaavia keele õpetamine. 1926. aastal otsustas MANSV Sovarkom, et 1. jaanuarist 1927 peavad kõik riigiasutuste töötajad (aladel, kus enamuskeeleks polnud ukraina keel) töötama vaid moldaavia keeles. Samuti korraldati sisuliselt kõigides olulisemates asutustes keelekursuseid ning loodi moldoviseerimisbrigaadid, kes pidid abistama kohalikke asutusi moldaavia keele ülevõtmisel. Hoolimata pingutustest ei võtnud moldoviseerimine vedu – töötajad ei ilmunud tihti keelekursustele kohale ning ülemused eelistasid tihti tööle võtta paremini haritud venelasi ja ukrainlaseid piiratud haridusega moldovlastele. Tegelikkuses aja jooksul moldovlaste arv riigiinstitutsioonides isegi langes. Moldoviseerimine oli edukam haridus- ja kultuuriasutustes, ajalehtedes ning kommunistlikus parteis. Moldovlaste arv MANSV parteis kasvas 6% (1925. aastal) 25% (1930. aastal). Kuid 30. aastatel moldoviseerimise edu katkes: irooniliselt süüditati just haridusasutusi ning [[Moldaavia Teaduskomitee|Moldaavia Teaduskomiteed]] ebaedus riigiasutuste keele-eelistuse muutmisel ning kohalikust juhtkonnast tagandati moldoviseerimine eestvedajad. Samuti vähendas [[Suur terror]] moldovlaste osakaalu parteis.<ref name=":2" />[[Pilt:MoldaaviaANSVkaart.png|thumb|Moldaavia ANSV aastal 1930|vasakul]] === Latiniseerimine === 1932-1933 muudeti [[Jossif Stalin|Stalini]] juhtimisel ''korenizatsija'' poliitikat ning kuigi ametlikult poliitika jätkus, loetakse seda ajalookirjanduses sisulise põlismaistamise lõpuks. Moldaavia jaoks tähendas see poliitilise juhtkonna vahetumist ja kultuuri ümbersuunamist moldoviseerimiselt niinimetatud [[Latiniseerimine Nõukogude Liidus|latiniseerimisele]], mil moldaavia keel viidi üle [[Ladina tähestik|ladina tähestikule]], loobuti äsjaloodud moldaavia keele grammatika kasutamisest ja keeleloomies eelistati rumeenia keelele sarnaseid konstrukte ning teoseid. Vana juhtkond ei olnud otseselt olnud latiniseerimise vastu, samuti oli juba 1929. aastal loodud komisjon, mis uuris moldaavia keele üleviimist ladina baasile, kuid lisaks keelele muutus ka poliitika Moldovas. Uuel poliitika põhjustena on esitatud mitmeid põhjuseid, aga mitmed ajaloolased on pidanud reaalseks Moskva soovi hoida Moldaavia ANSV arengud sarnased Bessaraabia omadega (kus Rumeenia tutvustas oma traditsioone), et regiooni ühendamisel saaks rääkida samast rahvast. Latiniseerimine kestis Moldaavias perioodil 1932-1938.<ref name=":2" /><ref name=":1" /> Kriitika MTK vastu muutus intensiivsemaks 1930. aasta veebruaris, mil Ukraina NSV Kesktäitevkomitee märkis rahvusluse tõusu Moldaavias ning parempoolsete kliki tõusu kohalikul võimutasandil. Esimene avalik MTK hukkamõist tuli juba sama aasta septembris, mil väideti moldaavia keeleloome olevat rahvakauge ja poolik. 1931. aastal lahkus Chior MTK eesotsast [[Moskva|Moskvasse]] ning MTK eesotsa sattus tema asemel [[Ivan Ocinschi]], kes asus oma eelkäija tööd avalikult kritiseerima. Osad MTK osakonnad suleti, teised pidid oma tegevust piirama.<ref name=":2" /> 2. veebruaril 1932 lubas kohalik partei aasta lõpuks moldaavia keele ladina baasile üle viia, Ocinschi hilisemal väitel Stalini isiklikul nõudmisel. Loodi ladiniseerimiskomitee, mis saatis "kultuurisõdurid" ja "latiniseerijad" külast külla uut tähestikku õpetama. Sarnaselt moldoviseerimise algusele oli uuel juhtkonnal probleeme järsu muutuse sisseviimisega. Ladina tähestikus kirjutusmasinaid oli kättesaadavalt vähe, rahast oli puudu nende tellimiseks ning muutuste sisseviimiseks ning latiniseerijaid saatis külades piiratud edu, sest kohalike huvi oli kesine ning osalejate arv väike.<ref name=":2" /> Uue tähestiku äraõppimise asemel hakkasid paljud kohalikud aina rohekm ajama ametlikku paberimajandust vene või ukraina keeles.<ref name=":1" /> Lisaks keelemuutustele läks kolmekümnendatel keerulisemaks ka kohalike elanike elu. [[Golodomor]] põhjustas suure näljahäda ka Moldaavias, eriti maal, mistõttu 1931. aasta sügisest põgenesid paljud moldovlased üle Dnestri Rumeeniasse. Kokku põgenes Rumeeniasse kohalike ajalehtede väites üle 20&nbsp;000 elaniku ning Rumeenia ajalehed nimetasid toimunut "Nõukogude [[Genotsiid|genotsiidiks]]." Samuti põhjustas inimohvreid 30. aastate esimeses poole [[sundkollektiviseerimine]], mistõttu jäid paljud moldaavlased vaesemaks.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Moldaavia etteotsa tõusid latiniseerimise perioodil niinimetatud "rumeeniseerijad," sealhulgas sai Moldaavia juhtkonda taaskord [[Grigori Borissov|Grigori "Starõi" Borissov]], kes 1928. aastal oli Badejeviga konflikti sattumise tõttu eemale tõrjutud. Hoolimata sellest ei tõusnud sel perioodil kordagi küsimus, kas Moldaavia peaks loobuma moldaavia keelest ning kultuuri arendamisest. Moldovlasi peeti edaspidigi omaette rahvaks. Samuti ei muudetud sisuliselt Moldaavias kehtestatud sihte partei moldoviseerida ning kultuuri arendada. Kuigi rumeenia kultuurist võis laenata autoreid, tegid seda väga vähesed kultuuritegelased ning kohalikud poliitikud.<ref name=":1" /> === Kirillitsa teine tulek === 1936-1937 alanud [[suur terror]] puudutas eriti karmilt ääremaid, sealhulgas ka Moldaavia juhtkonda. Suurpuhastused hakkasid Moldaavias kohalike võimude initsiatiivil juba enne käsu saabumist Moskvast 1937. aasta augustis. Ohvriks langesid nii rumeenia kui ka bessaraabia poliitiline juhtkond kogu Nõukogude Liidus ning suurem osa Moldaavia ANSV poliitilisest ja kultuursest juhtkonnast. Kohtu alla läksid nii kunstnikud, ajakirjanikud, teadlased kui ka poliitikud, keda süüdistati kodanlikus natsionalismis ning Rumeenia jaoks spioneerimises. 1937. aasta sügise lõpuks oli üheksast Ukraina Kommunistliku Partei Moldaavia osakonna etteotsa valitud liikmest vaid üks veel positsioonil alles.<ref name=":1" /> Moldaavia ANSV terroriohvrite arv on teadmata, aga stalinistlike repressioonide tõttu hukkus vähemalt 5500 inimest, kuid üleüldiste repressioonide ohvrite arvu hinnataks 30. ja 40. aastate jooksul ulatuma vähemalt 75&nbsp;000 elanikuni.<ref name=":0" /> 1938. aasta veebruaris otsustati taas minna üle kirillitsale ning lõplik otsus tähestiku vahetamisel tehti 19. mail 1938. Latiniseerimine kuulutati Rumeenia [[Kodanlus|kodanlaste]] tööks, mis tegi moldaavia keele kohalikele moldovlastele täiesti arusaamatuks, ning asuti "puhastama" moldaavia keelt rumeenia mõjudest. Kirillitsale ülemineku puhul on tegemist tõenäoliselt Nõukogude Liidu keelepoliitika uue suunaga, mille jooksul viidi 30. aastatel mitmed keeled kirillitsasse, kuigi Moldaavias olid kirillitsa tähestikul kahtlemata olemas ka toetajad, kes muutust tervitasid.<ref name=":2" /><ref name=":1" /> Puhastusejärgne Moldaavia ANSV viimase kahe aasta arengud on ette võetud ettevaatlikult. Moldaavia juhtkond jätkas laias plaanis kohaliku moldaavia kultuuri väljaarendamist, laveerides samas rumeenia mõjude aktsepteerimise ja oma kultuuri väljaehitamise vahel, vältides mõlemat äärmust.<ref name=":1" /> Laias plaanis ei muutunud ka Moldaavia ANSV piirid, kuigi 1939. aasta detsembris liideti MANSV külge veel [[Holma (Ukraina)|Holma]] küla, mis suurendas MANSV pindala 47,3 ruutkilomeetri võrra.<ref name=":0" /> Pärast Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimist algasid Moldaavia ANSV-s varjatud ettevalmistamine Bessaraabia ühendamiseks, juba 1940. aasta veebruarist on säilinud sellest dokumente.<ref name=":2" /> === Moldaavia NSV loomine === [[Pilt:Romania MASSR 1920.png|thumb|Moldaavia ANSV ja [[Rumeenia Kuningriik|Rumeenia]] 1924-1940]]26. juunil 1940 esitas Nõukogude Liit Rumeeniale ultimaatumi, nõudes Rumeenialt [[Bessaraabia|Bessaraabiat]] ning [[Põhja-Bukoviina|Põhja-Bukoviinat]] 24 tunni jooksul. Bessaraabia liidendamist nõuti alusel, et piirkonnas moodustavad enamuse ukrainlased, samas kui Bukoviinat nõuti "kompensatsiooniks Bessaraabia illegaalse okupeerimise eest." Seega moldaavia rahvuse ühendamisest ultimaatumis juttu ei olnud. 28. juunil nõustus [[Rumeenia kuningas]] [[Carol II]] Nõukogude Liidu tingimustega. Lisaks nõutud aladele okupeeris Nõukogude Liit veel [[Hertsa]], kuna piiride märkimisel kasutatud paks pastakas jättis piiril mitu kilomeetrit vaidlusaluseks, Nõukogude väed kasutasid segadust aga võimalikult laia ala okupeerimiseks.<ref name=":3" /><ref name=":2" /> [[Rumeenia relvajõud|Rumeenia vägede]] lahkumine Bessaraabiast meenutas pigem taandumist rindel kui süsteemset lahkumist. Lahkuvad Rumeenia sõjaväelased tegid võimalikult keeruliseks enne taandumist elu kohalike Nõukogude võimu toetajatele ning [[Juudid|juutidele]]. Pärast [[Punaarmee]] saabumist algasid Bessaraabas Nõukogude repressioonid. Kohapeale jäänud Rumeenia sõjaväelased, endised [[Sfatul Țării]] liikmed aga ka tavalised moldovlased langesid repressioonide ohvriks. Erinevatel hinnangutel võib rääkida kuni 90&nbsp;000 represseeritust.<ref name=":2" /> Okupeeritud Bukoviina jäi Ukraina NSV koosseisu, samas kui Bessaraabia jagati Ukraina ja Moldaavia alade vahel ära. Bessaraabia põhja- ja lõunapoolsed osad liideti Ukrainaga, samas kui Bessaraabia keskosa palus 10. juuli Moldaavia ANSV Rahvakomissaride Nõukogu liita endaga ning moodustada ühendatud [[Moldaavia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik]]. [[Nõukogude Liidu Rahvakomissaride Nõukogu]] kiitis palve heaks ning 2. augustil 1940 likvideeriti Moldaavia Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik ja selle alad jagati kaheks: idaosa ning suurem osa autonoomsest vabariigist liideti [[Odessa oblast]]iga taaskord Ukraina NSV koosseisu, samas kui läänepoolne osa liideti samal päeval Nõukogude liiduvabariigiks kuulutatud [[Moldaavia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik|Moldaavia Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi]] koosseisu.<ref name=":3" /><ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/maahaal/1940/07/10/14|pealkiri=Luuakse liidetud Moldaavia nõukogude sotsialistlik vabariik|väljaanne=Maa Hääl: maarahva ajaleht|aeg=10.07.1940}}</ref> == Kultuur == Kuna Moldaavia ANSV-s tulid võimule moldovistid, kes eelistasid rõhutada unikaalse moldaavia kultuuri omapärasid, tekkis Nõukogude Moldaavia võimudel võimalus selle kultuuri põhitõed rajada. [[Moldovlased|Moldovlastele]] viidati kui omaette rahvale, kes olid maailma ajaloos väga vähe tähelepanu saanud, kelle [[kultuur]] oli siiani välja arendamata, [[keel]] talupoeglik (puudusid näiteks poliitilised väljendid), [[grammatika]] ühildamata ning Moldova ajalooline kultuur läbi tema ajaloo alla surutud rumeenlaste ning Vene tsaarivõimu poolt. Moldovlasi tutvustati kui ühte rahvast, kes elab mõlemal pool [[Dnestr|Dnestri]] kaldaid. Kui vasakkalda moldovlastel tekkis Nõukogude võimu all võimalus oma kultuuri üles ehitada, siis paremkalda moldovlased väideti jätkuvalt olevat [[Rumeenia Kuningriik|Rumeenia]] rõhumise all, kus nende kultuuri alla surutakse ning [[Rumeenistamine|rumeenistada]] proovitakse. Kohe algusest peale kuulutati Moldaavia ANSV sihiks taastada Nõukogude võim [[Bessaraabia|Bessaraabias]]. Siiski ei eitanud Moldaavia eliit moldova rahva lähedust Rumeeniaga. [[Vladimir Dembo]] kirjeldas näiteks moldovlaste vahe olevat [[Sotsiaalne klass|klassis]]: moldovlased on peamiselt [[talupojad]], samas kui [[rumeenlased]] on suures osas domineeriv [[Aadel|aadlikiht]].<ref name=":2" /><ref name=":1" /> 1926. aasta detsembris rajati [[Moldaavia Teaduskomitee]] (MTK), mille sihiks määrati uurida Moldaavia rahva ja piirkonna kultuuri ning avastuste jagamine maailmaga. Teaduskomitee sai eelkäijaks [[Moldaavia Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Teaduste Akadeemia|Moldaavia Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Teaduste Akadeemiale]] ja mängis esialgu suurt rolli moldaavia keele ja kultuuri väljaarendamisel. 1928. aastal rajati Moldaavia kirjanike liit "Oktoober" ("''Octombrie''"), mis pidi "tootma" hakkama moldaaviakeelseid kirjandusteoseid. Samuti oli iga ''Plugarul Roşu'' (1930. aastast uue nimega ''[[Moldova Socialistă]]'' (Sotsialistlik Moldova)) [[tiraaž]] 8000 koopiat väljaande kohta. Asutati eraldi moldovlaste jaoks raamatukogusid ning toimusid massilised poliitkirjanduse kooslugemised.<ref name=":2" /> 1933. aastal avati Moldaavia Rahvuslik Teater.<ref name=":1" /> Moldaavia ANSV põlismaistamise üks fookuseid oli ka naiste harimine ning avalikku ellu toomine. 1926. aasta rahvaloenduse järgi oli 61% naistest kirjaoskamatud, eriti hull oli olukord etniliselt moldova naiste seas, kus lugeda oskas vaid 10%. See tegi võimudele keeruliseks marksismi võidukäiku kohalikele selgitada, mis andis tunda, kui just naised [[Kollektiviseerimine|kollektiviseerimise]] vastu võitlesid. Ka oli väike naiste osakaal parteis – 1925. aastal oli neid MANSV parteis 8%, esimese viisaastaku lõpuks 1931. aastal 13%, aga 1937. aastaks pärast puhastusi oli naiste protsent langenud alla 1925. aasta oma. Enamus silmapaistvaid naisi MANSV-s saavutasid oma edu juhtkonnas olevate abikaasade toel.<ref name=":2" /> === Moldaavia keele loomine === Esmane moldova keele grammatika rajas esimene Moldaavia ANSV hariduskommissar [[Gabriel Buciușcanu]] 1925. aastal, kuid tegemist oli sisuliselt sama grammatikaga, mis oli kasutusel Rumeenia keeles, välja arvatud fakt, et moldova keel kasutas edasi ajaloolist [[kirillitsa]] tähestikku. Seetõttu korjati Buciușcanu variant kiiresti käibelt.<ref name=":2" /> Vene keeleteadlane [[Maksim Sergijevski]] tegi Moldaavia ANSV erinevatesse piirkondadesse kokku neli retke ja märkis ülesse kaks erinevat murret. Vasakkaldal räägiti nii Moldovale omast bessaraabia dialekti kui ka ainult vasakkaldale omast Transnistria dialekti. Järgmine hariduskommissar [[Pavel Chior]] leidis moldaavia keele arendamisel asjalikum olevat eelistada bessaraabia murret, sest sellega oleks suurem ühisosa mõlema kalda moldovlastel.<ref name=":2" /> [[Leonid Madan]] hakkas koostama moldaavia keele grammatikat 1920. aastate alguses moldovlastele juba enne Nõukogude otsust, et moldovlasi käsitletakse rumeenlastest erineva rahvana. 1924. aastal valmis Madani moldaavia keele mustand. 1926. aasta juulis ja augustis kutsuti moldaavia keele õpetajad Baltasse suvekursustele, kus neid hariti moldaavia ja rumeenia keelte erinevuses. Sama aasta novembris korraldas [[Moldaavia ANSV Hariduse Rahvakomissariaat]] avaliku arutelu Plugarul Roşu lehekülgedel, kuidas veel moldaavia grammatikat parandada. Debati ning MTK täienduste baasil rajati uus versioon grammatikast, mis sai 1927. aastal Baltal järjekordsel suvekursusel palju tähelepanu. Kursuse lõpuks otsustas Moldaavia Teaduskomitee avaldada ametlikud juhised, milline peaks moldaavia keele grammatika olema. Madani täielik "Moldaavia grammatika" ilmus 1929. aastal [[Tiraspol|Tiraspolis]]. Tegemist on kogu Moldova ajaloo kõige radikaalsema katsega luua oma keelt. Peamiselt baseerus grammatika Bessaraabia ning vasakkalda kohaliku murretel. Madan väitis moldaavia keele olevat tekkinud [[Ladina keel|ladina]] ja [[Daakia keel|daakia keele]] segunemisel, kuid oma mõju on keelele jätnud mitmed rahvad, sealhulgas [[Avaarid (Euraasia)|avaarid]], [[tatarlased]], [[poolakad]] ning [[venelased]]. Madan vähendas võimalikult palju nii [[Rumeenia keel|rumeenia]] kui ka [[Vene keel|vene keele]] mõju moldaavia keeles ja kuulutas välja uue moldaavia keele vabaks võõrkeelte rõhumise alt.<ref name=":2" /> Lisaks grammatikale toimus 20. aastatel keele kategoriseerimine ja laiendamine. Madan andis välja vanasõnade ja rahvalaulude kogumiku. 1929-1930 rajas MTK lingustika osakond üle 7500 uudissõna ajaloo, bioloogia, keemia, poliitika ja geograafia kirjeldamiseks. Kuigi palju oli [[Laensõna|laensõnu]] vene keelest, olid need kohalikele talupoegadele üldjuhul tuntud sõnad ja tihtipeale tuttavamad, kui olid rumeenia laenud [[Prantsuse keel|prantsuse keelest]].<ref name=":2" /> [[Latiniseerimine Nõukogude Liidus|Latiniseerimise]] ajajärgul tõmmati tagasi 20. aastate saavutused. Madani grammatika korjati käibelt ning tema nimi sai regioonis ''madanismina'' tuntuks tehiskultuuri rajamise all. Samuti süüdistati Madani moldaavia keelele kasulike vene-ukraina mõjude piiramisel. Siiani rumanofiiliaga seotud olnud ladina tähestik sai 1932. aastal ametlikuks tähestikus, samuti laenati rumeenia keelest uudissõnu. Moldaavia keele põhi liikus Bessaraabia kohalikult murdelt ära kogu [[Moldova (piirkond)|Moldova piirkonna]] murdele. 30. aastate moldaavia keelt eristas rumeenia keelest väga vähe peale erineva ametliku nime. 1932. aasta Madani "Moldaavia keele grammatika" on sisuliselt rumeenia keel, kust olid eemaldatud kõik 20. aastate keeleuuendused. Lisaks Leninile ja Stalinile võis raamatust leida ka rumeenia kirjanike teoseid, mis tol perioodil muutus tavaliseks.<ref name=":2" /> 1938. aastal uuesti kirillitsasse viidud moldaavia keeles puudusid 1920. aastate omalooming ja keelearendus. Samal aastal tehti uuele tähestikule üleviimisel moldaavia keelest järjekordne suurpuhastus: otsiti välja moldaavia keelt "solkinud" sõnad ja asuti neid riigistruktuuridest välja juurima. 1938. aasta moldaavia keele arendajaks kujunes [[I. D. Cioban]], kes mõistis hukka talupojakeele moldaavia keele standardiks tegemisel ning juhtis uue moldaavia grammatika väljaarendamist, mis oli sisuliselt peaaegu rumeenia keel, mida lihtsalt kirjutati kirillitsas. Seetõttu nähakse 1938. aastal kasutusele võetud moldaavia keelt kompromissina moldoviseerijate ning latiniseerijate vahel. 1938. aasta standard sai aluseks moldaavia keelele ka [[Moldaavia NSV|Moldaavia NSV-s]].<ref name=":2" /><ref name=":1" /> == Majandus == [[Fail:Economic map of the Moldavian ASSR.png|pisi|Moldaavia ANSV majandus]] Erinevalt tavalisest Nõukogude poliitikast ei keskendunud MANSV juhtkond mitte vabariigi [[Industrialiseerimine|industrialiseerimisele]], vaid pigem [[Põllumajandus|põllumajandusele]]. 20. aastate partei kohtumistel otsustati haridusasutuste loomisel keskenduda põllumajanduskoolidele, sest enamus etnilistest moldovlastest elas maal.<ref name=":1" /> Samuti toetas põllumajanduse edendamist Moldaavia geograafia – 88% Moldaaviast oli haritav. Moldaavia põldudel olid kõige levinumad kultuurid [[mais]] (31,4%), [[nisu]] (31,3%), [[rukis]] (21,6%) ja [[Päevalill|päevalilled]] (6,4%). Võrreldes ülejäänud Ukrainaga oli Moldaavia põllud tasakaalustatumad: puudusid nii väga väiksed kui ka väga suured põllumaad. Sellele lisaks oli Moldaavias levinud [[taimekasvatus]] ning [[viinamarjakasvatus]]. 1926. aastal oli 13&nbsp;700 hektarit viinamarjakasvatuses rakendatud ning kultuurtaimedel oli 9300 hektarit.<ref name=":4">{{Netiviide|url=https://istmat.org/node/40020|pealkiri=Автономная Молдавская Социалистическая Советская Республика|väljaanne=Исторические материалы|vaadatud=05.07.2022}}</ref> Sellegipoolest arendati ANSV piires teatud määral ka siiski tööstust. Arendati [[Kergetööstus|kergetööstust]] ja ehitati [[Elektrijaam|elektrijaamu]]. Siiski oli 83% Moldaavia tööstusest seotud põllumajandusega: 63,1% tööstusest oli pühendatud [[nisujahu]] valmistamisele, 16,6% [[toiduõli]] tootmisele ning 3,3% [[Veini valmistamine|veinitootmisele]], [[Tubakas (aine)|tubaka]] valmistamisele ning [[Puuviljad|puuviljade]] kuivatamisele. Metalli- ja nahatööstusele oli pühendatud Moldaavias 4,6%. Paljud Moldaavia elanikud töötasid ka [[Käsitööline|käsitöölistena]], eriti [[Uus majanduspoliitika|NEP-i]] ajastul. Töökohad jagunesid enamuses rahvuse baasil: [[moldovlased]] ja kohalikud [[ukrainlased]] elasid ja töötasid maal, samas kui linnas ja tööstuses töötasid peamiselt [[venelased]], uusasunikest ukrainlased, [[juudid]] ning [[sakslased]].<ref name=":1" /><ref name=":4" /> Üleüldiselt olid Moldaavia elanikud ülejäänud Ukrainaga võrreldes vaesemad, keskmiselt oli Moldaavias üks [[kariloom]] perekonnal vähem kui Ukrainas. Ka tootlus oli madal ning ei mänginud Ukraina NSV jaoks olulist rolli. Moldaavia [[eelarve]] oli üks Ukraina väiksemaid ning jäi suure osa ajast defitsiiti, mistõttu pidi Ukraina toetama Moldaaviat oma eelarvest. 1925-1926 oli Moldaavia eelarve 2,5 miljonit [[Nõukogude rubla|rubla]].<ref name=":4" /> == Rahvastik == [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] ning seega ka Moldaavias viidi läbi kolm [[Rahvaloendus|rahvaloendust]], neist esimene 1926., teine 1937. ja kolmas 1939. aastal. 1926-1936 avaldati Moldaavia kohta ka hinnagulist statistikat, kuid sealsed arvutused ei suutnud jälgida tegelikke rahvaarvus muutuseid ning hindasid rahvakasvu oluliselt kõrgemaks, kui see tegelikult oli. Hinnangutes öeldi juba 1930. aastal Moldaavia rahvaarv olevat üle 600&nbsp;000 elaniku. Kuigi ametlik hinnang 1935. aastal elanike arvule oli 615&nbsp;500 elanikku, hindas sellega kaasnenud salajane hinnang kohalike arvu olevat 547&nbsp;900 elanikku. Suur erinevus tulenes tõenäoliselt kollektiviseerimise mõjust ja näljahädast.<ref name=":0" /> 1926. aasta rahvaloendusel registreeriti 17. detsembril Moldaavia ANSV-s 572&nbsp;339 elanikku. [[Moldovlased|Moldovlasi]] oli 172&nbsp;419 (30,1%), [[ukrainlased|ukrainlaseid]] 277&nbsp;515 (48,5%), [[venelased]] 48&nbsp;868 (8,5%), [[juudid]] 48&nbsp;564 (8,5%), [[sakslased]] 10&nbsp;739 (1,9%) ja ülejäänud rahvusvähemused ([[poolakad]], [[bulgaarlased]] jt) 2,5% ANSV elanikest. Rahvaloendusel määrati identiteet inimese enese hinnangu järgi: kui moldovlaseks pidas rahvaloendusel end 172 419 inimest, siis moldaavia keelt emakeelena rääkijaid oli 170&nbsp;263 ning mõlemad kriteeriumid täitsid 168&nbsp;432 elanikku.<ref name=":0" /> Piirkonna asustustihedus oli 68 inimest ruutkilomeetri kohta, kuid piirkonniti oli rahvastikutihedus väga erinev. Üle 95% moldovlastest, sakslastest, bulgaarlastest ning romadest elas maal, ukrainlastest elas maal 89,4% ukrainlastest. Linnaelanikke oli Moldaavias 13%, 39,3% kõikidest kohalikest venelastest ning 51,7% juutidest elas linnas.<ref name=":0" /> Oodatust viletsamate tulemuste tõttu vigaseks kuulutatud 1937. aasta 6. jaanuaril korraldatud Nõukogude rahvaloenduse infole pääsesid teadlased ligi alles 1980. aastatel. Selle järgi elas Moldaavias 565&nbsp;994 elanikku, kelleast 470&nbsp;828 elas maal. Sellele lisaks teenis Moldaavia aladel [[Punaarmee|Punaarmees]] 1785 sõdurit ning karistusasutustes 1616 isikut. Vabariigi etniline koosseis pole teada, aga kogu Nõukogude Liidus oli moldovlaste arv 223&nbsp;850, millest [[Ukraina NSV|Ukrainas]] elas 221&nbsp;831. Eeldades, et moldovlaste osakaal Ukraina-Moldaavia vahel püsis enam-vähem paigal, siis elast 1937. aasta tulemusel Moldaavias umbes 148&nbsp;000 moldovlast.<ref name=":0" /> 17. jaanuaril 1939 viidi Moldaavias läbi viimane ANSV rahvaloendus. Loenduse tulemustel elast Moldaavias 599&nbsp;156 elanikku, kellest 475&nbsp;144 maal ning 124&nbsp;012 linnas. Moldovlasi oli 170&nbsp;982 ning nad moodustasid rahvaloenduse järgi 28,5% elanikkonnast, samas kui ukrainlaseid oli 303&nbsp;825 ja nad moodustasid territoorimil 50,7% rahvusenamuse. Venelasi oli 61&nbsp;278 (10,2%), juute 37&nbsp;037 (6,2%), sakslasi 11&nbsp;947 (2%), bulgaarlasid 7355 (1,2%) ja muud rahvusvähemused veel 1,2%. Emakeeleks pidasid moldaavia keelt 164&nbsp;081 elanikku, st moldaavia keel ei olnud kõigile moldovlastele emakeeleks. Samas olid vene keel ja [[jidiši keel]] oma rahvaarvust suurema rääkijaskonnaga – vene keelt rääkis emakeelena 88&nbsp;725 elaniku (14,8%), jidiši keelt 23&nbsp;788 elanikku (4%). On raske seletada rahvastiku märgatavat kasvu võrreldes 1937. aasta rahvaloendusega, sest seda ei kata tollane sündimus ning rahvaloendused ei märgi ära ka represseeritud inimeste arvu, mida arvatakse olevat kuni 75&nbsp;000 elanikku.<ref name=":0" /> [[Fail:Harta etnica rassm.jpg|pisi|Moldaavia ANSV rahvuste kaart]] {| class="wikitable" |+Moldaavia NSV rahvastikuloenduste tulemused ! rowspan="3" |Rahvus ! colspan="4" |Rahvaloendused<ref name=":0" /> ! rowspan="3" | ! colspan="2" |Hinnang<ref name=":2" /> |- ! colspan="2" |1926 ! colspan="2" |1939 ! colspan="2" |1936 |- !Rahvaarv !Protsent !Rahvaarv !Protsent !Rahvaarv !Protsent |- |[[Moldovlased]] |172 419 |30,13% |170 982 |28,54% | rowspan="10" | |184 046 |31,6% |- |[[Ukrainlased]] |277 515 |48,49% |303 825 |50,71% |265 193 |45,5% |- |[[Venelased]] |48 868 |8,54% |61 278 |10,23% |56 592 |9,7% |- |[[Juudid]] |48 564 |8,48% |37 035 |6,18% |45 620 |7,8% |- |[[Sakslased]] |10 739 |1,88% |11 947 |1,99% |12 711 |2,2% |- |[[Bulgaarlased]] |6026 |1,05% |7355 |1,23% |–––––––– |––––––– |- |[[Poolakad]] |4853 |0,85% |3390 |0,57% |4450 |0,8% |- |[[Romad]] |918 |0,16% |–––––––– |––––––– |–––––––– |––––––– |- |[[Rumeenlased]] |137 |0,02% |–––––––– |––––––– |–––––––– |––––––– |- |Muu |2055 |0,4% |1455 |0,24% |13 526 |2,4% |- !KOKKU !572 114 !100% !599 156 !100% ! !582 138 !100% |} === Etniline koosseis === Hoolimata [[Vlas Tšubar|Tšubari]] lubadusest, et [[moldovlased]] moodustavad autonoomses piirkonnas napi enamuse (58%), moodustas väidetav enamusrahvus Moldaavia Autonoomses Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis vaid kolmandiku rahvast. Tõenäoliselt Tšubar ei valetanud siiski teadlikult, vaid kasutas 1924. aastal kogutud piiratud teavet oma kõnes – regioonis puudusid usaldusväärsed rahvaloenduse tulemused. Olukorra tegi hullemaks veel kaks kuud hiljem ette võetud MANSV laiendamine, kus vabariigile lisatud uued alad olid enamuses [[Ukraina keel|ukrainakeelsed]]. Moldaavia ANSV pindala tõusis 23,7% ning rahvaarv tõusis umbes 153&nbsp;000 elaniku võrra, kuid moldovlaste osakaal vabariigis langes 30% peale.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Moldovlased moodustasid enamuse [[Dubăsari rajoon|Dubăsari]] (67%) ja [[Slobozia rajoon|Slobozia rajoonides]] (64,7%). [[Grigoriopoli rajoon|Grigoriopoli rajoonis]] moodustasid moldovlased suurima rahvuse (45,7%). Venelased moodustasid suurima rahvuse [[Tiraspol|Tiraspolis]] (32,7%). Ülejäänud rajoonides moodustasid rahvusenamuse ukrainlased. Ukrainlased moodustasid enamuse nii linnades kui ka maal. Moldaavia esimeses pealinnas [[Balta (linn)|Baltas]] moodustasid enamuse juudid. Mõlemas pealinnas oli moldovlasi tühine arv: Baltas 369 moldovlast (1,6%) ja Tiraspolis 301 moldovlast (1,4%).<ref name=":0" /> === Migratsioon === Moldaavia haldusüksuse rajamisest peale toimus piirkonnas püsiv väljaränne. 1925-1927 kolisid Moldaaviast välja 18&nbsp;000 elanikku, 1927-1929 lahkus piirkonnast üle 10&nbsp;000 elaniku. Suurem osa lahkujatest kolis [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liitu]] ning kõige sagedasemad lahkujad olid juudid ning sakslased. Samas toimus väikesearvuline aga pidev legaalne migratsioon ka välismaale. Näiteks 1927. aastal lahkus välismaale 65 kohalikku. Lisaks legaalsele migratsioonile toimus suuremamahuliselt üle [[Dnestr|Dnestri]] jõe ka illegaalne migratsioon. Peamiselt pageti Nõukogude Liidust [[Rumeenia Kuningriik|Rumeeniasse]], aga liikumine toimus mõlemat pidi. Eriti massiliselt muutus Rumeeniasse pagemine 1932-1933 [[Näljahäda Ukrainas 1932–1933|näljahäda]] ning [[Kollektiviseerimine|kollektiviseerimise]] ajal, mil Rumeeniasse ajakirjanduse hinnangul pages kokku umbes 20&nbsp;000 isikut.<ref name=":0" /> == Viited == {{viited}}{{ANSV}} [[Kategooria:Moldova]] [[Kategooria:Moldova ajalugu]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu autonoomsed vabariigid]] lsxp8roel272ldkr2ed2vt4ruclr8zw 6168646 6168587 2022-07-27T10:19:22Z Andreas003 7485 wikitext text/x-wiki {{Endine riik | nimi = Moldaavia Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik | omakeelne-nimi = <div style="font-size:90%;">{{font color|gray|rumeenia (moldova)}} '''Republica Autonomă Socialistă Sovietică Moldovenească''' <div style="font-size:90%;"> ('''Република Аутономэ Сочиалистэ Советикэ Молдовеняскэ''') <br><div style="font-size:110%;">{{font color|gray|ukraina}} '''Молдавська Автономна Радянська Соціалістична Республіка''' <div style="font-size:90%;"> (''Moldavska Avtonomna Radjanska Sotsialistõtšna Respublika'') <br><div style="font-size:110%;">{{font color|gray|vene}} '''Молдавская Автономная Советская Социалистическая Республика''' <br><div style="font-size:90%;"> (''Moldavskaja Avtonomnaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika'') | algusaasta = 12. oktoober 1924 | lõppaasta = 2. august 1940 | lipp = Flag of the Moldavian ASSR.svg | vapp = Coat of Arms of Moldavian ASSR (1938-1940).png | asendikaart = Soviet Union - Moldavian ASSR (1930, zoom).svg | asendikaart-tekst = Moldaavia ANSV ja tema piirinõuded (1930) | pindala = 8429 | pealinn = 1924–1929 [[Balta (linn)|Balta]]</br>1929–1940 [[Tiraspol]]</br>(ametlik pealinn [[Chișinău]]) | rahvaarv = 599156 | rahvaarv-aasta = 1939<ref name=":0" /> | lipp-tekst = [[Moldaavia ANSV lipp]] | vapp-tekst = [[Moldaavia NSV vapp#Moldaavia ANSV vapp|Moldaavia ANSV vapp]] | valitsusvorm = | osa = [[Pilt:Flag of the Ukrainian Soviet Socialist Republic (1937-1949).svg|25px]] [[Ukraina NSV]], <br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union (1924–1955).svg|25px]] [[Nõukogude Liit]] | ajalugu1 = 12.10.1924 | sündmus1 = Moldaavia ANSV asutamine | ajalugu2 = 02.08.1940 | sündmus2 = Moldaavia ANSV likvideerimine ja [[Moldaavia NSV]] asutamine | rahaühik = [[Nõukogude rubla]] | deviis = Proletari din toate țările, uniți-vă!<br><div style="font-size:90%;">(''Kõigi maade proletaarlased, ühinege!'') | järgnes = [[Pilt:Flag of the Moldavian Soviet Socialist Republic (1941-1952).svg|25px]] [[Moldaavia NSV]],<br>[[Pilt:Flag of the Ukrainian Soviet Socialist Republic (1937-1949).svg|25px]] [[Ukraina NSV]] | eelnes = [[Pilt:Flag of the Ukrainian Soviet Socialist Republic (1919-1929).svg|25px]] [[Poltava kubermang]], <br> [[Pilt:Flag of the Ukrainian Soviet Socialist Republic (1919-1929).svg|25px]] [[Odessa kubermang]] | riigikeel = [[Moldaavia keel]], <br>[[ukraina keel]], <br>[[vene keel]] | rahvastikutihedus = 68 | pindala-aasta = 1926<ref name=":0" /> }} '''Moldaavia Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik''' (lühendatult Moldaavia ANSV, [[Rumeenia keel|rumeenia keeles]] ''Republica Autonomă Socialistă Sovietică Moldovenească'') oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[autonoomne nõukogude sotsialistlik vabariik|autonoomne liiduvabariik]] [[Ukraina NSV]] koosseisus. Moldaavia ANSV piirnes läänes [[Rumeenia Kuningriik|Rumeeniaga]] ning idas Ukraina NSV koosseisu kuuluvate [[Vinnõtsja oblast|Vinnõtsja]] ja [[Odessa oblast|Odessa oblastitega]]. Tegemist oli [[Moldovlased|moldovlaste]] jaoks loodud haldusalaga, mille üheks sihiks oli Moldaavia rahvuse ja kultuuri välja arendamine [[Dnestr|Dnestri]] vasakkaldal ja teine siht survestada Rumeeniat Nõukogude Liidule loovutama [[Bessaraabia]]. Moldaavia ANSV moodustati [[Ukraina NSV Kesktäitevkomitee]] otsusega 12. oktoobril 1924 [[Odessa kubermang]]u ja [[Podoolia kubermang]]u aladest ning MANSV eksisteeris kuni [[1940]]. aasta augustini, mil Nõukogude Liit esitas Rumeeniale ultimaatumi [[Bessaraabia]] loovutada ja moodustas äsja okupeeritud aladel [[Moldaavia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik|Moldaavia Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi]]. == Ajalugu == === Eellugu === Esmased kirjalikud allikad, mis mainivad [[Dnestr|Dnestri]] jõe vasakkaldal (väljaspool [[Moldova vürstiriik|Moldova vürstiriigi]] ajalooliseid piire ja tulevase Moldaavia ANSV) elavaid [[Moldovlased|moldovlasi]], on pärit 14. sajandist. Dnestri vasakkalda moldovlaste ajalugu kulges kuni 18. sajandi lõpuni [[Krimmi khaaniriik|Krimmi]] ja [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] ülemvõimu all. Järk-järgult sattusid 18. sajandi lõpus tulevase MANSV alad [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] võimu alla. 1783. okupeeris Venemaa Krimmi, 1792. aastal vallutas Vene keisririik [[Vene-Türgi sõda (1787–1792)|Vene-Türgi sõjas]] Osmanitelt Dnestri ja [[Dnepr|Dnepri]] vahelise ala ja 1812. aastal vallutas Venemaa Osmanitest sõltuvuses olevalt Moldova vürstiriigile [[Prut|Pruti]] ja Dnestri vahel oleva piirkonna, mida hakati keisririigis kutsuma [[Bessaraabia|Bessaraabiaks]]. Vallutatud aladele kutsusid Vene võimud sisserändajaid, lubades neile vabastust [[Pärisorjus|pärisorjusest]] ja [[Maksud|maksudest]], mistõttu muutus Dnestri vasakkalda etniline koosseis ja 19. sajandi alguseks olid seal enamuses [[venelased]] ning [[ukrainlased]]. Samuti kolisid keisrivõimu kutse peale Dnestri vasakkaldale mitmed moldovlaste pered. Ka [[Bessaraabia kubermang|Bessaraabia kubermangu]] kolisid mitmed Venemaalt pärit olevad kolonistid ja moldovlaste osatähtsus kubermangus järk-järgult vähenes, kuigi säilis siiski napp enamus.<ref name=":3" /><ref>{{Raamatuviide|autor=Nancy Shields Collmann|pealkiri=The Russian Empire 1450–1801|aasta=2017|koht=Oxford|kirjastus=Oxford University Press|lehekülg=105-342}}</ref><ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Oleg GALUSCENCO|pealkiri=THE DYNAMICS OF THE ETHNIC COMPOSITION OF THE MASSR POPULATION IN 1926–1939|aasta=2017|kirjastus=THE JOURNAL OF ETHNOLOGY AND CULTUROLOGY|lehekülg=111-116}}</ref> Bessaraabia jäi Vene keisririigi koosseisu kuni [[Oktoobrirevolutsioon|oktoobrirevolutsioonini]]. 1917. aasta detsembris kuulutas Moldova võimuorgan [[Sfatul Țării]] välja Moldova autonoomia. Järgmise aasta jaanuaris sisenesid Bessaraabiasse [[enamlased]] ja kukutasid Sfatul Țării, mille peale otsustasid [[Rumeenia Kuningriik|Rumeenia]] väed piirkonda siseneda ja enamlased välja ajada. Võimule tagasi taastatud Sfatul Țării otsustas 13. jaanuaril välja kuulutada iseseisvuse ning juba sama aasta märtsis Rumeeniaga liituda.<ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=Rebecca Haynes|pealkiri=Moldova: A History|aasta=19.03.2020|kirjastus=Bloomsbury Publishing|lehekülg=Chapter 7}}</ref> Dnestri vasakkalda moldovlased kogesid mitut võimuvahetust kaootilises [[Vene kodusõda|Vene kodusõjas]] – kokku vahetus võim piirkonnas 12 korda. Kuigi ka vasakkaldal oli Rumeeniaga liituda soovinuid, kes pagesid kodusõja ajal Rumeeniasse ja tegid lobitööd Dnestri vasakkaldale tungimiseks, ei näidanud Rumeenia huvi regiooni vastu üles ja lõpuks jäid vasakkalda moldovlased [[Ukraina NSV]] koosseisu.<ref>{{Raamatuviide|autor=Vladimir Solonari|pealkiri=A Satellite Empire: Romanian Rule in Southwestern Ukraine, 1941–1944|aasta=2019|kirjastus=Cornell University Press|lehekülg=13}}</ref><ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Charles King|pealkiri=The Moldovans: Romania, Russia, and the Politics of Culture|aasta=1999|koht=Stanford|kirjastus=Hoover Institution Press}}</ref> [[Nõukogude Venemaa]] ei tunnustanud Bessaraabia liitumist Rumeeniaga, väites, et isehakanud Sfatul Țării ei olnud valitud esindama piirkonna elanikke. Seetõttu valmistus Punaarmee 1919. aasta aprillis, kohe pärast Dnestrini jõudmist, vabastama Bessaraabiat. 28. aprillil võeti vastu otsus kuulutada välja Bessaraabias Nõukogude riik paremkaldal pärast esimese asula vallutamist. 1919. aasta mai alguses kuulutati ametlikult välja [[Bessaraabia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik]], Nõukogude Venemaa koosseisus. Bessaraabia valitsus rajati aga [[Odessa|Odessas]] ja tegutses peamiselt [[Tiraspol|Tiraspolis]] [[Soomusrong|soomusrongis]], et sissetungi korral saaks valitsus kiiresti taganeda. Tegelikkuses ei olnud Bessaraabia võimudel kontrolli kummalgi pool Dnestri jõge, kui välja arvata lühiajaline [[Bender|Benderi]] okupatsiooni 1919. aasta 27. mail. 1919. aasta pealetungil Bessaraabia NSV taganes Tiraspolist ning Bessaraabia valitsus saadeti laiali. Hoolimata Bessaraabia NSV piiratud tegevusest mängisid hilisema Moldaavia ANSV jaoks suurt rolli liiduvabariigis rajatud [[VK(b)P]] Bessaraabia [[obkom]], mis korraldas vastupanuliikumist Rumeenia võimude vastu Bessaraabias ning kust tulid mitmed Moldaavia ANSV juhtkonna tulevased liikmed.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Alexandr Voronovici|pealkiri=The Moldovan ASSR between the Bolshevik "Empire" and Greater Romania: Nation- and State- Building in the Soviet Borderland (1917-1940)|aasta=2010|koht=Budapest|kirjastus=Central European University}}</ref> === Moldaavia ANSV rajamine === 1921. aastaks oli [[Punaarmee]] kindlustanud Dnestri vasakkalda ning hoolimata kohatistest bandiidirünnakutest alustas armee katseid Bessaraabiat tagasi võtta. Rumeenia andmetel toimus 1921-1925 kokku 118 erinevat enamlaste rünnakut üle Dnestri ning kokku registreeriti üle 3000 terrorismirünnaku. Pärast [[Tatarbunari ülestõus|Tatarbunari ülestõusu]] ebaõnnestumist 1924. aastal keskendus [[Nõukogude Liit]] Moldaavia loomisele hoopis oma riigi piires.<ref name=":2" /><ref name=":1" /> Moldaavia ANSV rajamise eest võitlesid Nõukogude Liidus kaks gruppi: Bessaraabia enamlased ja Rumeenia enamlased. Esimesed soovisid liita Nõukogude Liiduga vaid Bessaraabia, teine grupp soovis liita tulevase Moldaaviaga lõpuks kogu Rumeenia. 1921. aasta ülevenemaalisel Rumeenia ja Bessaraabia kommunistide konverentsil suutsid rumeenlased eesotsas [[Ion Dicescu-Dik|Ion Dicescu-Dikiga]] moldaavlased välja tõrjuda ning [[Moskva|Moskvas]] hakkasid domineerima rumeenia kommunistid, mistõttu Bessaraabia enamlased loobusid Moskvas poliitikast osalemast ja suundusid Dnestri vasakkaldale, et seal tööd teha kohalike moldovlastega.<ref name=":1" /> Rumeenia kommunistide juhtimisel koostati 4. veebruaril 1924 memorandum, milles taotleti Moldaavia NSV rajamist sihiga eksportida revolutsioon Bessaraabiasse ja sealt edasi Rumeeniasse. Dik uskus, et Moldaavia saab platvormiks kogu Rumeenia ühendamisele, aga (Voronovici hinnangul) taotles ta Moldaavia nime Rumeenia NSV asemel, sest vasakkalda moldovlased [[Identiteet|identiteeditunne]] oli vaevu [[Moldova (piirkond)|Moldovaga]] seotud, rääkimata Rumeeniast. Kuna memorandum taotles Ukraina NSV koosseisus olevaid alasid ning oli avaldatud samal aastal, mil Ukraina oli loovutanud [[Vene NFSV]]-le alasid idas, ei olnud UNSV juhtkond vaimustuses veel ühest Ukraina territooriumit nõudvast liikumisest. Dnestri vasakkaldal elasid nii moldovlased kui ka [[ukrainlased]] ja UNSV juhtkond muretses Moldaavia kaotamise pärast. Moskva ei soovinud Ukraina vastupanu tõusu, mistõttu jõuti kompromissile, et luuakse Moldaavia ANSV Ukraina NSV koosseisus.<ref name=":1" /> [[Fail:Moldaavia Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi kujundamine.png|vasakul|pisi|"''Moldaavia Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi väljakuulutamine''" [[Edasi (Leningradi ajaleht)|Edasi]] 03.10.1924]] Pärast Harkivi-Moskva läbirääkimisi asuti Moldaavia ANSV loomiseks valmistuma. 6. märtsil 1924 rajati [[Ukraina Kommunistlik (bolševike) Partei|Ukraina Kommunistliku Partei]] Moldaavia osakond, sama aasta 1. maist hakati välja andma Moldaavia osakonna partei ajalehte [[Plugarul Roşu]]. 18. aprillil lükati Moldaavia ANSV rajamine edasi, et kõigepealt korraldada regioonis rahvaloendus, et piirkonna piire määratleda. Ukraina rahvaloendus leidis 170&nbsp;451 moldovlast, samas kui moldovlase [[Grigori Kotovski]] samal ajal läbi viidud rahvaloendus avastas 283&nbsp;398 moldovlast. Selle peale leidsid Ukraina võimud, et moldovlasi on liiga vähe autonoomse vabariigi loomiseks ja otsustati vabariigi loomine tühistada. Seepeale sekkus otsustavalt Moskva, esitades 29. juulil Ukraina võimudele nõude luua Moldaavia haldusüksus.<ref name=":1" /> 12. oktoobril 1924 kuulutati ametlikult välja Moldaavia Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. [[Ukraina NSV Kesktäitevkomitee]] esimees [[Vlas Tšubar]] kuulutas päev varem, et rajatavas Moldaavias hakkavad moldovlased moodustama 58% rahvastikust. 1926. aasta rahvaloendusel selgus aga, et tegelikkuses moodustasid moldovlased vaid 30,1% rahvastikust, samuti oli 85 000 moldovlast jäänud väljapoole Moldaavia piire. Moldaavia ANSV moodustati [[Odessa kubermang|Odessa kubermangu]] Balta ja Odessa ringkonna ning [[Podoolia kubermang|Podoolia kubermangu]] Tultšini ringkonna aladest, kuid ANSV piiriks läänes ja edelas deklareeriti [[Prut]]i ja [[Doonau]] jõgi. Nii loeti tollal Rumeeniale kuulunud Bessaraabia formaalselt Moldaavia ANSV koosseisu. [[Dnestr]]i vasakkalda, st NSV Liidu koosseisu kuulunud ala moodustas 7516 km&sup2;.<ref name=":0" /><ref name=":2" /><ref name=":1" /> === Moldoviseerimine === Uues autonoomses liiduvabariigis hakati rakendama Nõukogude Liidu piires levinud ''[[korenizatsija]]'' ehk põlismaistamise poliitikat, rakendades Moldaaviat samal ajal rindealana Rumeenia vastu. Tavaliselt loetakse moldoviseerimise perioodiks aastaid 1924-1932. Põlismaistamisele eelnenud esimeseks küsimuseks sai, kuidas kohalikke moldovlaste kultuuri arendada – kas neist kujundada rumeenlased (nagu soovisid seda Rumeenia enamlased) või unikaalne moldovlaste rahvus (nagu soovisid seda Bessaraabia enamlased). Otsustavaks sai selle otsuse tegemisel Ukraina juhtkond, kes eelistas Bessaraabia moldoviseerijad, sest nemad olid juba kohapeal ning Ukraina võimule tuttav, neil puudus otsekontakt Moskvaga, mis Ukraina võimu kohapeal nõrgestaks, ning moldoviseerijad ei planeerinud rahvusvähemusi [[Assimileerimine|assimileerima]] hakata.<ref name=":1" /> Seetõttu andsid Ukraina võimud kõnedes enne ANSV rajamist selge toe moldoviseerijatele. Moldaavia ANSV etteotsa said Bessaraabia enamlased, kellest olulisemad olid [[Grigori Borissov]], [[Abram Grinştein]] ja [[Iosif Badejev]]. Nad väitsid moldovlased olevat rumeenlastest eraldi rahvas ning sihtisid Nõukogude Liiduga ühendada peamiselt Bessaraabiat. Moldaavia keele mõttes puudus aga täielik üksmeel ka Moldaavia juhtkonnal. Borissov väitis, et ressursside säästmise jaoks võiks moldaavia keel üle võtta rumeenia keeleuuendused, samas kui Badejev ja Grinstein rõhutasid moldaavia keele erilisust ja omapära. Ukrainlased otsustasid toetada Badejevi ning Grinsteini argumente. Olles juba kõrvale lükanud rumeenia enamlased, eelistas Ukraina juhtkond jätkuvalt moldoviseerijaid ning 1926. aastaks tõrjuti Nõukogude keskvalitsusele toetunud rumeenia enamlased Moldaavias täielikult võimult. Olles niimoodi valinud välja juhtkonna, mida toetada suutis Ukraina 20. aastatel säilitada väga suure sõnaõiguse Moldaavia ANSV otsustusprotsessides.<ref name=":1" /> Kui Moldaavia ANSV esimesel aastal läks suur osa fookusest välispoliitikasse ja Bessaraabiale, siis 1925. aasta novembris tunnistas Badejev selle veaks olema ning sellest ajast keskendus MANSV juhtkond liiduvabariigi sisemistele probleemidele. Keskenduti põlismaistamise rakendamisele, mis tähendas [[Moldaavia keel|moldaavia keele]] ja grammatika väljaarendamist, moldaavia keele õpetamist koolides, moldovlaste integreerimist kommunistlikusse parteisse, [[Marksism|marksistliku]] tõe levitamist ning moldovlaste riigiasutustesse toomist. Eriti palju pani Moldaavia juhtkonna fookuse [[Moldova keel|moldova keele]] rajamisele ja standardiseerimisele 1920. aastate teises pooles. Kuigi Nõukogude võimud olid ametlikult juba 1920. aastast üritanud rajada (esimesed kaks aastat) moldaavia keeles õpetavaid koole, ei suutnud koolid üksi moldaavia keelt välja arendada, sest puudusid kohalikku keelt oskavad õpetajad. Moldovlastest õpetajaid oli vähe ning enamus neist oli madala haridusega, samuti oli motivatsioon moldova keeles õppida madal. Kuna Moldaavia oli ametlikult Ukraina NSV osa, pidid uued võimud lisaks [[Moldoviseerimine|moldoviseerimisele]] regioonis täide viima ka [[Ukrainastamine|ukrainastamist]].<ref name=":2" /><ref name=":1" /> [[Fail:51-102-0020 Гімназія, 2.jpg|pisi|Ülemoldaavialise Kesktäitevkomitee hoone, [[Balta (linn)|Balta]]]] 26. novembril, vähem kui kaks kuud pärast ANSV rajamist laiendati haldusala piire. Balta piirkond koos [[Balta (linn)|Balta]] linnaga lisati Moldaavia ANSV külge ning peamiselt [[Vene keel|vene-]] ja [[Ukraina keel|ukrainakeelsest]] Balta linnast tehti piirkonna ametlik [[pealinn]]. Baltas ei elanud sisuliselt üldse moldovlasi ning Nõukogude ametlik põhjendus regiooni liitmisel oli majanduslik, väites et Moldaavia majandus vajab tuge. Baltas oli sedavõrd vähe moldovlasi (369 moldovlast, 1.6% elanikkonnast)<ref name=":0" />, et kohalikud võimud plaanisid regioonis 1927. aastal täide viia vaid ukrainastamist. Seetõttu väljendasid 1920. aastate teisel poolel mitmed juhtivad moldovlased Moldaavia Nõukogude kongressidel pahameelt, et Baltast tehti pealinn, ning Baltat pakuti Ukrainale edutult tagasi. Samuti ei olnud kohalikud väga entusiastlikud uue Moldaavia ANSV rajamisest ja laienemisest ning rahvusvähemused olid kohati lausa muutustele vaenulikud. Moldaavia juhtkonna pingutustel otsustati lõpuks siiski viia 1929. aastal pealinn [[Tiraspol]]i.<ref name=":1" /> Põlismaistamise sihiks sai veel moldovlaste juhtkonda toomine ja moldaavia keele õpetamine. 1926. aastal otsustas MANSV Sovarkom, et 1. jaanuarist 1927 peavad kõik riigiasutuste töötajad (aladel, kus enamuskeeleks polnud ukraina keel) töötama vaid moldaavia keeles. Samuti korraldati sisuliselt kõigides olulisemates asutustes keelekursuseid ning loodi moldoviseerimisbrigaadid, kes pidid abistama kohalikke asutusi moldaavia keele ülevõtmisel. Hoolimata pingutustest ei võtnud moldoviseerimine vedu – töötajad ei ilmunud tihti keelekursustele kohale ning ülemused eelistasid tihti tööle võtta paremini haritud venelasi ja ukrainlaseid piiratud haridusega moldovlastele. Tegelikkuses aja jooksul moldovlaste arv riigiinstitutsioonides isegi langes. Moldoviseerimine oli edukam haridus- ja kultuuriasutustes, ajalehtedes ning kommunistlikus parteis. Moldovlaste arv MANSV parteis kasvas 6% (1925. aastal) 25% (1930. aastal). Kuid 30. aastatel moldoviseerimise edu katkes: irooniliselt süüditati just haridusasutusi ning [[Moldaavia Teaduskomitee|Moldaavia Teaduskomiteed]] ebaedus riigiasutuste keele-eelistuse muutmisel ning kohalikust juhtkonnast tagandati moldoviseerimine eestvedajad. Samuti vähendas [[Suur terror]] moldovlaste osakaalu parteis.<ref name=":2" />[[Pilt:MoldaaviaANSVkaart.png|thumb|Moldaavia ANSV aastal 1930|vasakul]] === Latiniseerimine === 1932-1933 muudeti [[Jossif Stalin|Stalini]] juhtimisel ''korenizatsija'' poliitikat ning kuigi ametlikult poliitika jätkus, loetakse seda ajalookirjanduses sisulise põlismaistamise lõpuks. Moldaavia jaoks tähendas see poliitilise juhtkonna vahetumist ja kultuuri ümbersuunamist moldoviseerimiselt niinimetatud [[Latiniseerimine Nõukogude Liidus|latiniseerimisele]], mil moldaavia keel viidi üle [[Ladina tähestik|ladina tähestikule]], loobuti äsjaloodud moldaavia keele grammatika kasutamisest ja keeleloomies eelistati rumeenia keelele sarnaseid konstrukte ning teoseid. Vana juhtkond ei olnud otseselt olnud latiniseerimise vastu, samuti oli juba 1929. aastal loodud komisjon, mis uuris moldaavia keele üleviimist ladina baasile, kuid lisaks keelele muutus ka poliitika Moldovas. Uuel poliitika põhjustena on esitatud mitmeid põhjuseid, aga mitmed ajaloolased on pidanud reaalseks Moskva soovi hoida Moldaavia ANSV arengud sarnased Bessaraabia omadega (kus Rumeenia tutvustas oma traditsioone), et regiooni ühendamisel saaks rääkida samast rahvast. Latiniseerimine kestis Moldaavias perioodil 1932-1938.<ref name=":2" /><ref name=":1" /> Kriitika MTK vastu muutus intensiivsemaks 1930. aasta veebruaris, mil Ukraina NSV Kesktäitevkomitee märkis rahvusluse tõusu Moldaavias ning parempoolsete kliki tõusu kohalikul võimutasandil. Esimene avalik MTK hukkamõist tuli juba sama aasta septembris, mil väideti moldaavia keeleloome olevat rahvakauge ja poolik. 1931. aastal lahkus Chior MTK eesotsast [[Moskva|Moskvasse]] ning MTK eesotsa sattus tema asemel [[Ivan Ocinschi]], kes asus oma eelkäija tööd avalikult kritiseerima. Osad MTK osakonnad suleti, teised pidid oma tegevust piirama.<ref name=":2" /> 2. veebruaril 1932 lubas kohalik partei aasta lõpuks moldaavia keele ladina baasile üle viia, Ocinschi hilisemal väitel Stalini isiklikul nõudmisel. Loodi ladiniseerimiskomitee, mis saatis "kultuurisõdurid" ja "latiniseerijad" külast külla uut tähestikku õpetama. Sarnaselt moldoviseerimise algusele oli uuel juhtkonnal probleeme järsu muutuse sisseviimisega. Ladina tähestikus kirjutusmasinaid oli kättesaadavalt vähe, rahast oli puudu nende tellimiseks ning muutuste sisseviimiseks ning latiniseerijaid saatis külades piiratud edu, sest kohalike huvi oli kesine ning osalejate arv väike.<ref name=":2" /> Uue tähestiku äraõppimise asemel hakkasid paljud kohalikud aina rohekm ajama ametlikku paberimajandust vene või ukraina keeles.<ref name=":1" /> Lisaks keelemuutustele läks kolmekümnendatel keerulisemaks ka kohalike elanike elu. [[Golodomor]] põhjustas suure näljahäda ka Moldaavias, eriti maal, mistõttu 1931. aasta sügisest põgenesid paljud moldovlased üle Dnestri Rumeeniasse. Kokku põgenes Rumeeniasse kohalike ajalehtede väites üle 20&nbsp;000 elaniku ning Rumeenia ajalehed nimetasid toimunut "Nõukogude [[Genotsiid|genotsiidiks]]." Samuti põhjustas inimohvreid 30. aastate esimeses poole [[sundkollektiviseerimine]], mistõttu jäid paljud moldaavlased vaesemaks.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Moldaavia etteotsa tõusid latiniseerimise perioodil niinimetatud "rumeeniseerijad," sealhulgas sai Moldaavia juhtkonda taaskord [[Grigori Borissov|Grigori "Starõi" Borissov]], kes 1928. aastal oli Badejeviga konflikti sattumise tõttu eemale tõrjutud. Hoolimata sellest ei tõusnud sel perioodil kordagi küsimus, kas Moldaavia peaks loobuma moldaavia keelest ning kultuuri arendamisest. Moldovlasi peeti edaspidigi omaette rahvaks. Samuti ei muudetud sisuliselt Moldaavias kehtestatud sihte partei moldoviseerida ning kultuuri arendada. Kuigi rumeenia kultuurist võis laenata autoreid, tegid seda väga vähesed kultuuritegelased ning kohalikud poliitikud.<ref name=":1" /> === Kirillitsa teine tulek === 1936-1937 alanud [[suur terror]] puudutas eriti karmilt ääremaid, sealhulgas ka Moldaavia juhtkonda. Suurpuhastused hakkasid Moldaavias kohalike võimude initsiatiivil juba enne käsu saabumist Moskvast 1937. aasta augustis. Ohvriks langesid nii rumeenia kui ka bessaraabia poliitiline juhtkond kogu Nõukogude Liidus ning suurem osa Moldaavia ANSV poliitilisest ja kultuursest juhtkonnast. Kohtu alla läksid nii kunstnikud, ajakirjanikud, teadlased kui ka poliitikud, keda süüdistati kodanlikus natsionalismis ning Rumeenia jaoks spioneerimises. 1937. aasta sügise lõpuks oli üheksast Ukraina Kommunistliku Partei Moldaavia osakonna etteotsa valitud liikmest vaid üks veel positsioonil alles.<ref name=":1" /> Moldaavia ANSV terroriohvrite arv on teadmata, aga stalinistlike repressioonide tõttu hukkus vähemalt 5500 inimest, kuid üleüldiste repressioonide ohvrite arvu hinnataks 30. ja 40. aastate jooksul ulatuma vähemalt 75&nbsp;000 elanikuni.<ref name=":0" /> 1938. aasta veebruaris otsustati taas minna üle kirillitsale ning lõplik otsus tähestiku vahetamisel tehti 19. mail 1938. Latiniseerimine kuulutati Rumeenia [[Kodanlus|kodanlaste]] tööks, mis tegi moldaavia keele kohalikele moldovlastele täiesti arusaamatuks, ning asuti "puhastama" moldaavia keelt rumeenia mõjudest. Kirillitsale ülemineku puhul on tegemist tõenäoliselt Nõukogude Liidu keelepoliitika uue suunaga, mille jooksul viidi 30. aastatel mitmed keeled kirillitsasse, kuigi Moldaavias olid kirillitsa tähestikul kahtlemata olemas ka toetajad, kes muutust tervitasid.<ref name=":2" /><ref name=":1" /> Puhastusejärgse Moldaavia ANSV viimase kahe aasta arengud võttis uus juhtkond ette väga ettevaatlikult. Laias plaanis jätkas Moldaavia juhtkond kohaliku moldaavia kultuuri väljaarendamist, laveerides uue moldaavia kultuuri väljaarendamise ja rumeenia mõjude aktsepteerimise vahel, vältides samas mõlemat äärmust.<ref name=":1" /> Laias plaanis ei muutunud ka Moldaavia ANSV piirid, kuigi 1939. aasta detsembris liideti MANSV külge veel [[Holma (Ukraina)|Holma]] küla, mis suurendas MANSV pindala 47,3 ruutkilomeetri võrra.<ref name=":0" /> Pärast Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimist algas Moldaavia ANSV-s varjatud ettevalmistamine Bessaraabia ühendamiseks ning juba 1940. aasta veebruarist on säilinud dokumente kavatsusest eraldada Moldaavia Ukraina NSV küljest.<ref name=":2" /> === Moldaavia NSV loomine === [[Pilt:Romania MASSR 1920.png|thumb|Moldaavia ANSV ja [[Rumeenia Kuningriik|Rumeenia]] 1924-1940]]26. juunil 1940 esitas Nõukogude Liit Rumeeniale [[Ultimaatum|ultimaatumi]], nõudes Rumeenialt [[Bessaraabia|Bessaraabiat]] ning [[Põhja-Bukoviina|Põhja-Bukoviinat]] 24 tunni jooksul. Bessaraabia liidendamist nõuti alusel, et piirkonnas moodustavad enamuse ukrainlased, samas kui Bukoviinat nõuti "kompensatsiooniks Bessaraabia illegaalse okupeerimise eest." Seega moldaavia rahvuse ühendamisest ultimaatumis juttu ei olnud. 28. juunil nõustus [[Rumeenia kuningas]] [[Carol II]] Nõukogude Liidu tingimustega. Lisaks nõutud aladele okupeeris Nõukogude Liit veel [[Hertsa]], kuna piiride märkimisel kasutatud paks pastakas jättis piiril mitu kilomeetrit vaidlusaluseks, Nõukogude väed kasutasid segadust ära võimalikult laia ala okupeerimiseks.<ref name=":3" /><ref name=":2" /> [[Rumeenia relvajõud|Rumeenia vägede]] lahkumine Bessaraabiast meenutas pigem taandumist rindel kui süsteemset lahkumist. Lahkuvad Rumeenia sõjaväelased tegid enne taandumist elu võimalikult keeruliseks kohalikele Nõukogude võimu toetajatele ning etnilistele [[Juudid|juutidele]]. Pärast [[Punaarmee]] saabumist algasid Bessaraabas Nõukogude repressioonid. Kohapeale jäänud Rumeenia sõjaväelased, endised [[Sfatul Țării]] liikmed aga ka tavalised moldovlased langesid repressioonide ohvriks. Erinevatel hinnangutel võib rääkida kuni 90&nbsp;000 represseeritust.<ref name=":2" /> Okupeeritud Bukoviina jäi Ukraina NSV koosseisu, samas kui Bessaraabia jagati Ukraina ja Moldaavia alade vahel ära. Bessaraabia põhja- ja lõunapoolsed osad liideti Ukrainaga, samas kui Bessaraabia keskosa palus 10. juuli [[Moldaavia ANSV Rahvakomissaride Nõukogu]] liita endaga ning moodustada ühendatud [[Moldaavia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik]]. [[Nõukogude Liidu Rahvakomissaride Nõukogu]] kiitis palve heaks ning 2. augustil 1940 likvideeriti Moldaavia Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik ja selle alad jagati kaheks: idaosa ning suurem osa autonoomsest vabariigist liideti taaskord Ukraina NSV koosseisu [[Odessa oblast|Odessa oblasti]] külge, samas kui läänepoolne Dnestri jõega piirnev osa liideti samal päeval Nõukogude liiduvabariigiks kuulutatud [[Moldaavia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik|Moldaavia Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi]] koosseisu.<ref name=":3" /><ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/maahaal/1940/07/10/14|pealkiri=Luuakse liidetud Moldaavia nõukogude sotsialistlik vabariik|väljaanne=Maa Hääl: maarahva ajaleht|aeg=10.07.1940}}</ref> == Kultuur == Kuna Moldaavia ANSV-s tulid võimule moldovistid, kes eelistasid rõhutada unikaalse moldaavia kultuuri omapärasid, tekkis Nõukogude Moldaavia võimudel võimalus selle kultuuri põhitõed rajada. [[Moldovlased|Moldovlastele]] viidati kui omaette rahvale, kes olid maailma ajaloos väga vähe tähelepanu saanud, kelle [[kultuur]] oli siiani välja arendamata, [[keel]] talupoeglik (puudusid näiteks poliitilised väljendid), [[grammatika]] ühildamata ning Moldova ajalooline kultuur läbi tema ajaloo alla surutud rumeenlaste ning Vene tsaarivõimu poolt. Moldovlasi tutvustati kui ühte rahvast, kes elab mõlemal pool [[Dnestr|Dnestri]] kaldaid. Kui vasakkalda moldovlastel tekkis Nõukogude võimu all võimalus oma kultuuri üles ehitada, siis paremkalda moldovlased väideti jätkuvalt olevat [[Rumeenia Kuningriik|Rumeenia]] rõhumise all, kus nende kultuuri alla surutakse ning [[Rumeenistamine|rumeenistada]] proovitakse. Kohe algusest peale kuulutati Moldaavia ANSV sihiks taastada Nõukogude võim [[Bessaraabia|Bessaraabias]]. Siiski ei eitanud Moldaavia eliit moldova rahva lähedust Rumeeniaga. [[Vladimir Dembo]] kirjeldas näiteks moldovlaste vahe olevat [[Sotsiaalne klass|klassis]]: moldovlased on peamiselt [[talupojad]], samas kui [[rumeenlased]] on suures osas domineeriv [[Aadel|aadlikiht]].<ref name=":2" /><ref name=":1" /> [[Fail:Stamp of Moldova md037st.jpg|pisi|Postmark mäletamaks ''[[Plugarul Roşu]]'' 80. aastapäeva]] 1926. aasta detsembris rajati [[Moldaavia Teaduskomitee]] (MTK), mille sihiks määrati uurida Moldaavia rahva ja piirkonna kultuuri ning avastuste jagamine maailmaga. Teaduskomitee sai eelkäijaks [[Moldaavia Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Teaduste Akadeemia|Moldaavia Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Teaduste Akadeemiale]] ja mängis esialgu suurt rolli moldaavia keele ja kultuuri väljaarendamisel. 1928. aastal rajati Moldaavia kirjanike liit "Oktoober" ("''Octombrie''"), mis pidi "tootma" hakkama moldaaviakeelseid kirjandusteoseid. Samuti oli iga ''Plugarul Roşu'' (1930. aastast uue nimega ''[[Moldova Socialistă]]'' (Sotsialistlik Moldova)) [[tiraaž]] 8000 koopiat väljaande kohta. Asutati eraldi moldovlaste jaoks raamatukogusid ning toimusid massilised poliitkirjanduse kooslugemised.<ref name=":2" /> 1933. aastal avati Moldaavia Rahvuslik Teater.<ref name=":1" /> Moldaavia ANSV põlismaistamise üks fookuseid oli ka naiste harimine ning avalikku ellu toomine. 1926. aasta rahvaloenduse järgi oli 61% naistest kirjaoskamatud, eriti hull oli olukord etniliselt moldova naiste seas, kus lugeda oskas vaid 10%. See tegi võimudele keeruliseks marksismi võidukäiku kohalikele selgitada, mis andis tunda, kui just naised [[Kollektiviseerimine|kollektiviseerimise]] vastu võitlesid. Ka oli väike naiste osakaal parteis – 1925. aastal oli neid MANSV parteis 8%, esimese viisaastaku lõpuks 1931. aastal 13%, aga 1937. aastaks pärast puhastusi oli naiste protsent langenud alla 1925. aasta oma. Enamus silmapaistvaid naisi MANSV-s saavutasid oma edu juhtkonnas olevate abikaasade toel.<ref name=":2" /> === Moldaavia keele loomine === Esmane moldova keele grammatika rajas esimene Moldaavia ANSV hariduskommissar [[Gabriel Buciușcanu]] 1925. aastal, kuid tegemist oli sisuliselt sama grammatikaga, mis oli kasutusel Rumeenia keeles, välja arvatud fakt, et moldova keel kasutas edasi ajaloolist [[kirillitsa]] tähestikku. Seetõttu korjati Buciușcanu variant kiiresti käibelt.<ref name=":2" /> Vene keeleteadlane [[Maksim Sergijevski]] tegi Moldaavia ANSV erinevatesse piirkondadesse kokku neli retke ja märkis ülesse kaks erinevat murret. Vasakkaldal räägiti nii Moldovale omast bessaraabia dialekti kui ka ainult vasakkaldale omast Transnistria dialekti. Järgmine hariduskommissar [[Pavel Chior]] leidis moldaavia keele arendamisel asjalikum olevat eelistada bessaraabia murret, sest sellega oleks suurem ühisosa mõlema kalda moldovlastel.<ref name=":2" /> [[Leonid Madan]] hakkas koostama moldaavia keele grammatikat 1920. aastate alguses moldovlastele juba enne Nõukogude otsust, et moldovlasi käsitletakse rumeenlastest erineva rahvana. 1924. aastal valmis Madani moldaavia keele mustand. 1926. aasta juulis ja augustis kutsuti moldaavia keele õpetajad Baltasse suvekursustele, kus neid hariti moldaavia ja rumeenia keelte erinevuses. Sama aasta novembris korraldas [[Moldaavia ANSV Hariduse Rahvakomissariaat]] avaliku arutelu Plugarul Roşu lehekülgedel, kuidas veel moldaavia grammatikat parandada. Debati ning MTK täienduste baasil rajati uus versioon grammatikast, mis sai 1927. aastal Baltal järjekordsel suvekursusel palju tähelepanu. Kursuse lõpuks otsustas Moldaavia Teaduskomitee avaldada ametlikud juhised, milline peaks moldaavia keele grammatika olema. Madani täielik "Moldaavia grammatika" ilmus 1929. aastal [[Tiraspol|Tiraspolis]]. Tegemist on kogu Moldova ajaloo kõige radikaalsema katsega luua oma keelt. Peamiselt baseerus grammatika Bessaraabia ning vasakkalda kohaliku murretel. Madan väitis moldaavia keele olevat tekkinud [[Ladina keel|ladina]] ja [[Daakia keel|daakia keele]] segunemisel, kuid oma mõju on keelele jätnud mitmed rahvad, sealhulgas [[Avaarid (Euraasia)|avaarid]], [[tatarlased]], [[poolakad]] ning [[venelased]]. Madan vähendas võimalikult palju nii [[Rumeenia keel|rumeenia]] kui ka [[Vene keel|vene keele]] mõju moldaavia keeles ja kuulutas välja uue moldaavia keele vabaks võõrkeelte rõhumise alt.<ref name=":2" /> Lisaks grammatikale toimus 20. aastatel keele kategoriseerimine ja laiendamine. Madan andis välja vanasõnade ja rahvalaulude kogumiku. 1929-1930 rajas MTK lingustika osakond üle 7500 uudissõna ajaloo, bioloogia, keemia, poliitika ja geograafia kirjeldamiseks. Kuigi palju oli [[Laensõna|laensõnu]] vene keelest, olid need kohalikele talupoegadele üldjuhul tuntud sõnad ja tihtipeale tuttavamad, kui olid rumeenia laenud [[Prantsuse keel|prantsuse keelest]].<ref name=":2" /> [[Latiniseerimine Nõukogude Liidus|Latiniseerimise]] ajajärgul tõmmati tagasi 20. aastate saavutused. Madani grammatika korjati käibelt ning tema nimi sai regioonis ''madanismina'' tuntuks tehiskultuuri rajamise all. Samuti süüdistati Madani moldaavia keelele kasulike vene-ukraina mõjude piiramisel. Siiani rumanofiiliaga seotud olnud ladina tähestik sai 1932. aastal ametlikuks tähestikus, samuti laenati rumeenia keelest uudissõnu. Moldaavia keele põhi liikus Bessaraabia kohalikult murdelt ära kogu [[Moldova (piirkond)|Moldova piirkonna]] murdele. 30. aastate moldaavia keelt eristas rumeenia keelest väga vähe peale erineva ametliku nime. 1932. aasta Madani "Moldaavia keele grammatika" on sisuliselt rumeenia keel, kust olid eemaldatud kõik 20. aastate keeleuuendused. Lisaks Leninile ja Stalinile võis raamatust leida ka rumeenia kirjanike teoseid, mis tol perioodil muutus tavaliseks.<ref name=":2" /> 1938. aastal uuesti kirillitsasse viidud moldaavia keeles puudusid 1920. aastate omalooming ja keelearendus. Kuid sarnaselt eelmistele suunamuutustele tegi uus juhtkond moldaavia keeles uuele tähestikule üleviimisel järjekordse suurpuhastuse: otsiti välja moldaavia keelt "solkinud" sõnad ja asuti neid riigistruktuuridest välja juurima. 1938. aasta moldaavia keele peamiseks väljaarendajaks kujunes [[I. D. Cioban]], kes mõistis hukka "kohaliku talupojakeele" moldaavia keele standardiks tegemisel ning juhtis uue moldaavia grammatika väljaarendamist, mis oli sisuliselt lihtsalt kirillitsas kirjutatud rumeenia keel. 1938. aastal kasutusele võetud moldaavia keelt nähakse enamasti kompromissina moldoviseerijate ning latiniseerijate vahel ning see standard sai aluseks moldaavia keelele ka [[Moldaavia NSV|Moldaavia NSV-s]].<ref name=":2" /><ref name=":1" /> == Majandus == [[Fail:Economic map of the Moldavian ASSR.png|pisi|Moldaavia ANSV majandus]] Erinevalt tavalisest Nõukogude poliitikast ei keskendunud MANSV juhtkond mitte vabariigi [[Industrialiseerimine|industrialiseerimisele]], vaid pigem [[Põllumajandus|põllumajandusele]]. 20. aastate partei kohtumistel otsustati haridusasutuste loomisel keskenduda põllumajanduskoolidele, sest enamus etnilistest moldovlastest elas maal.<ref name=":1" /> Samuti toetas põllumajanduse edendamist Moldaavia geograafia – 88% Moldaaviast oli haritav. Moldaavia põldudel olid kõige levinumad kultuurid [[mais]] (31,4%), [[nisu]] (31,3%), [[rukis]] (21,6%) ja [[Päevalill|päevalilled]] (6,4%). Võrreldes ülejäänud Ukrainaga oli Moldaavia põllud tasakaalustatumad: puudusid nii väga väiksed kui ka väga suured põllumaad. Sellele lisaks oli Moldaavias levinud [[taimekasvatus]] ning [[viinamarjakasvatus]]. 1926. aastal oli 13&nbsp;700 hektarit viinamarjakasvatuses rakendatud ning kultuurtaimedel oli 9300 hektarit.<ref name=":4">{{Netiviide|url=https://istmat.org/node/40020|pealkiri=Автономная Молдавская Социалистическая Советская Республика|väljaanne=Исторические материалы|vaadatud=05.07.2022}}</ref> Sellegipoolest arendati ANSV piires teatud määral ka siiski tööstust. Arendati [[Kergetööstus|kergetööstust]] ja ehitati [[Elektrijaam|elektrijaamu]]. Siiski oli 83% Moldaavia tööstusest seotud põllumajandusega: 63,1% tööstusest oli pühendatud [[nisujahu]] valmistamisele, 16,6% [[toiduõli]] tootmisele ning 3,3% [[Veini valmistamine|veinitootmisele]], [[Tubakas (aine)|tubaka]] valmistamisele ning [[Puuviljad|puuviljade]] kuivatamisele. Metalli- ja nahatööstusele oli pühendatud Moldaavias 4,6%. Paljud Moldaavia elanikud töötasid ka [[Käsitööline|käsitöölistena]], eriti [[Uus majanduspoliitika|NEP-i]] ajastul. Töökohad jagunesid enamuses rahvuse baasil: [[moldovlased]] ja kohalikud [[ukrainlased]] elasid ja töötasid maal, samas kui linnas ja tööstuses töötasid peamiselt [[venelased]], uusasunikest ukrainlased, [[juudid]] ning [[sakslased]].<ref name=":1" /><ref name=":4" /> Üleüldiselt olid Moldaavia elanikud ülejäänud Ukrainaga võrreldes vaesemad, keskmiselt oli Moldaavias üks [[kariloom]] perekonnal vähem kui Ukrainas. Ka tootlus oli madal ning ei mänginud Ukraina NSV jaoks olulist rolli. Moldaavia [[eelarve]] oli üks Ukraina väiksemaid ning jäi suure osa ajast defitsiiti, mistõttu pidi Ukraina toetama Moldaaviat oma eelarvest. 1925-1926 oli Moldaavia eelarve 2,5 miljonit [[Nõukogude rubla|rubla]].<ref name=":4" /> == Rahvastik == [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] ning seega ka Moldaavias viidi läbi kolm [[Rahvaloendus|rahvaloendust]], neist esimene 1926., teine 1937. ja kolmas 1939. aastal. 1926-1936 avaldati Moldaavia kohta ka hinnagulist statistikat, kuid sealsed arvutused ei suutnud jälgida tegelikke rahvaarvus muutuseid ning hindasid rahvakasvu oluliselt kõrgemaks, kui see tegelikult oli. Hinnangutes öeldi juba 1930. aastal Moldaavia rahvaarv olevat üle 600&nbsp;000 elaniku. Kuigi ametlik hinnang 1935. aastal elanike arvule oli 615&nbsp;500 elanikku, hindas sellega kaasnenud salajane hinnang kohalike arvu olevat 547&nbsp;900 elanikku. Suur erinevus tulenes tõenäoliselt kollektiviseerimise mõjust ja näljahädast.<ref name=":0" /> 1926. aasta rahvaloendusel registreeriti 17. detsembril Moldaavia ANSV-s 572&nbsp;339 elanikku. [[Moldovlased|Moldovlasi]] oli 172&nbsp;419 (30,1%), [[ukrainlased|ukrainlaseid]] 277&nbsp;515 (48,5%), [[venelased]] 48&nbsp;868 (8,5%), [[juudid]] 48&nbsp;564 (8,5%), [[sakslased]] 10&nbsp;739 (1,9%) ja ülejäänud rahvusvähemused ([[poolakad]], [[bulgaarlased]] jt) 2,5% ANSV elanikest. Rahvaloendusel määrati identiteet inimese enese hinnangu järgi: kui moldovlaseks pidas rahvaloendusel end 172 419 inimest, siis moldaavia keelt emakeelena rääkijaid oli 170&nbsp;263 ning mõlemad kriteeriumid täitsid 168&nbsp;432 elanikku.<ref name=":0" /> Piirkonna asustustihedus oli 68 inimest ruutkilomeetri kohta, kuid piirkonniti oli rahvastikutihedus väga erinev. Üle 95% moldovlastest, sakslastest, bulgaarlastest ning romadest elas maal, ukrainlastest elas maal 89,4% ukrainlastest. Linnaelanikke oli Moldaavias 13%, 39,3% kõikidest kohalikest venelastest ning 51,7% juutidest elas linnas.<ref name=":0" /> Oodatust viletsamate tulemuste tõttu vigaseks kuulutatud 1937. aasta 6. jaanuaril korraldatud Nõukogude rahvaloenduse infole pääsesid teadlased ligi alles 1980. aastatel. Selle järgi elas Moldaavias 565&nbsp;994 elanikku, kelleast 470&nbsp;828 elas maal. Sellele lisaks teenis Moldaavia aladel [[Punaarmee|Punaarmees]] 1785 sõdurit ning karistusasutustes 1616 isikut. Vabariigi etniline koosseis pole teada, aga kogu Nõukogude Liidus oli moldovlaste arv 223&nbsp;850, millest [[Ukraina NSV|Ukrainas]] elas 221&nbsp;831. Eeldades, et moldovlaste osakaal Ukraina-Moldaavia vahel püsis enam-vähem paigal, siis elast 1937. aasta tulemusel Moldaavias umbes 148&nbsp;000 moldovlast.<ref name=":0" /> 17. jaanuaril 1939 viidi Moldaavias läbi viimane ANSV rahvaloendus. Loenduse tulemustel elast Moldaavias 599&nbsp;156 elanikku, kellest 475&nbsp;144 maal ning 124&nbsp;012 linnas. Moldovlasi oli 170&nbsp;982 ning nad moodustasid rahvaloenduse järgi 28,5% elanikkonnast, samas kui ukrainlaseid oli 303&nbsp;825 ja nad moodustasid territoorimil 50,7% rahvusenamuse. Venelasi oli 61&nbsp;278 (10,2%), juute 37&nbsp;037 (6,2%), sakslasi 11&nbsp;947 (2%), bulgaarlasid 7355 (1,2%) ja muud rahvusvähemused veel 1,2%. Emakeeleks pidasid moldaavia keelt 164&nbsp;081 elanikku, st moldaavia keel ei olnud kõigile moldovlastele emakeeleks. Samas olid vene keel ja [[jidiši keel]] oma rahvaarvust suurema rääkijaskonnaga – vene keelt rääkis emakeelena 88&nbsp;725 elaniku (14,8%), jidiši keelt 23&nbsp;788 elanikku (4%). On raske seletada rahvastiku märgatavat kasvu võrreldes 1937. aasta rahvaloendusega, sest seda ei kata tollane sündimus ning rahvaloendused ei märgi ära ka represseeritud inimeste arvu, mida arvatakse olevat kuni 75&nbsp;000 elanikku.<ref name=":0" /> [[Fail:Harta etnica rassm.jpg|pisi|Moldaavia ANSV rahvuste kaart]] {| class="wikitable" |+Moldaavia NSV rahvastikuloenduste tulemused ! rowspan="3" |Rahvus ! colspan="4" |Rahvaloendused<ref name=":0" /> ! rowspan="3" | ! colspan="2" |Hinnang<ref name=":2" /> |- ! colspan="2" |1926 ! colspan="2" |1939 ! colspan="2" |1936 |- !Rahvaarv !Protsent !Rahvaarv !Protsent !Rahvaarv !Protsent |- |[[Moldovlased]] |172 419 |30,13% |170 982 |28,54% | rowspan="10" | |184 046 |31,6% |- |[[Ukrainlased]] |277 515 |48,49% |303 825 |50,71% |265 193 |45,5% |- |[[Venelased]] |48 868 |8,54% |61 278 |10,23% |56 592 |9,7% |- |[[Juudid]] |48 564 |8,48% |37 035 |6,18% |45 620 |7,8% |- |[[Sakslased]] |10 739 |1,88% |11 947 |1,99% |12 711 |2,2% |- |[[Bulgaarlased]] |6026 |1,05% |7355 |1,23% |–––––––– |––––––– |- |[[Poolakad]] |4853 |0,85% |3390 |0,57% |4450 |0,8% |- |[[Romad]] |918 |0,16% |–––––––– |––––––– |–––––––– |––––––– |- |[[Rumeenlased]] |137 |0,02% |–––––––– |––––––– |–––––––– |––––––– |- |Muu |2055 |0,4% |1455 |0,24% |13 526 |2,4% |- !KOKKU !572 114 !100% !599 156 !100% ! !582 138 !100% |} === Etniline koosseis === Hoolimata [[Vlas Tšubar|Tšubari]] lubadusest, et [[moldovlased]] moodustavad autonoomses piirkonnas napi enamuse (58%), moodustas väidetav enamusrahvus Moldaavia Autonoomses Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis vaid kolmandiku rahvast. Tõenäoliselt Tšubar ei valetanud siiski teadlikult, vaid kasutas 1924. aastal kogutud piiratud teavet oma kõnes – regioonis puudusid usaldusväärsed rahvaloenduse tulemused. Olukorra tegi hullemaks veel kaks kuud hiljem ette võetud MANSV laiendamine, kus vabariigile lisatud uued alad olid enamuses [[Ukraina keel|ukrainakeelsed]]. Moldaavia ANSV pindala tõusis 23,7% ning rahvaarv tõusis umbes 153&nbsp;000 elaniku võrra, kuid moldovlaste osakaal vabariigis langes 30% peale.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Moldovlased moodustasid enamuse [[Dubăsari rajoon|Dubăsari]] (67%) ja [[Slobozia rajoon|Slobozia rajoonides]] (64,7%). [[Grigoriopoli rajoon|Grigoriopoli rajoonis]] moodustasid moldovlased suurima rahvuse (45,7%). Venelased moodustasid suurima rahvuse [[Tiraspol|Tiraspolis]] (32,7%). Ülejäänud rajoonides moodustasid rahvusenamuse ukrainlased. Ukrainlased moodustasid enamuse nii linnades kui ka maal. Moldaavia esimeses pealinnas [[Balta (linn)|Baltas]] moodustasid enamuse juudid. Mõlemas pealinnas oli moldovlasi tühine arv: Baltas 369 moldovlast (1,6%) ja Tiraspolis 301 moldovlast (1,4%).<ref name=":0" /> === Migratsioon === Moldaavia haldusüksuse rajamisest peale toimus piirkonnas püsiv väljaränne. 1925-1927 kolisid Moldaaviast välja 18&nbsp;000 elanikku, 1927-1929 lahkus piirkonnast üle 10&nbsp;000 elaniku. Suurem osa lahkujatest kolis [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liitu]] ning kõige sagedasemad lahkujad olid juudid ning sakslased. Samas toimus väikesearvuline aga pidev legaalne migratsioon ka välismaale. Näiteks 1927. aastal lahkus välismaale 65 kohalikku. Lisaks legaalsele migratsioonile toimus suuremamahuliselt üle [[Dnestr|Dnestri]] jõe ka illegaalne migratsioon. Peamiselt pageti Nõukogude Liidust [[Rumeenia Kuningriik|Rumeeniasse]], aga liikumine toimus mõlemat pidi. Eriti massiliselt muutus Rumeeniasse pagemine 1932-1933 [[Näljahäda Ukrainas 1932–1933|näljahäda]] ning [[Kollektiviseerimine|kollektiviseerimise]] ajal, mil Rumeeniasse ajakirjanduse hinnangul pages kokku umbes 20&nbsp;000 isikut.<ref name=":0" /> == Viited == {{viited}}{{ANSV}} [[Kategooria:Moldova]] [[Kategooria:Moldova ajalugu]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu autonoomsed vabariigid]] 31a3m265hvrfpwseg57hsja1lmtgd27 Mandžušrī 0 68201 6168272 6167873 2022-07-26T13:23:11Z Lulu 294 toimetamist ja korrastamist wikitext text/x-wiki '''Mandžušrī''' ([[sanskriti keel]]es ''mañjuśrī ''‘meeldiv suursugusus, magus õnn’; [[tiibeti keel]]es ''’jam dpal dbyangs''; [[hiina keel]]es ⽂殊師利 ''wenshushili''; [[jaapani keel]]es ''monjushiri'') on [[mahajaana]]s ja [[vadžrajaana]]s mütoloogiline [[bodhisattva]]. Mandžušrīd tuntakse ka nimede Mandžughoša (sanskriti keeles ''mañjughoṣa ''‘meeldivahääleline’), Mandžunātha (''mañjunātha ''‘meeldiv avitaja’), Vāgīšvara (''vāgīśvara ''‘kõne isand’) jt all. Mandžušrī epiteediks on ‘tõeline prints’ (sanskriti keeles ''kumārabhūta''). Mandžušrī nimi esineb juba esimestes mahajaana tekstides, mis annab alust oletada, et tema kuju on tekkinud viimastel sajanditel eKr. [[Pilt:Manjusri_Painted.jpg|thumb|right|400px]] Mandžušrī on kesksel kohal «[[Lootossuutra]]s», kus ta meenutab eelmiste [[buda]]de tegusid, ja [[Vimalakirti suutra]]s, kus ta osutub ainsaks [[Šākjamuni]] õpilaseks, kes on arukuselt võrdväärne bodhisattva Vimalakīrtiga. [[Lillepärjasuutra]]s on Mandžušrī koos [[Samantabhadra]]ga 5000 bodhisattva juhiks ja selle suutra peakangelase Sudhana esimeseks [[hüvesõber|hüvesõbraks]].<ref>[[Ida mõtteloo leksikon]]: Mandžušrī. [https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Mand%C5%BEu%C5%A1r%C4%AB]</ref> Legendi järgi oli Mandžušrī loendamatuid [[kalpa]]sid tagasi vaga kuningas ühel kaugel idas asuval [[budaväli|budaväljal]]. Temas tärkas [[virgumismeel]] ja ta otsustas jääda bodhisattvana [[sansaara]]sse senikauaks, kuni ei jää ühtegi vabastamist vajavat olendit. Vadžrajaanas on Mandžušrī koos [[Avalokitešvara]] ja [[Vadžrapāni]]ga üks kolmest tähtsamast bodhisattvast. Ta on ühe vanima vadžrajaana teose, ''Mañjuśrī-mūlakalpa'', keskne tegelane. Mandžušrī kehastab [[mõistmine|mõistmist]] ja tavaliselt kujutatakse teda kauni India printsina, kes hoiab ülestõstetud paremas käes lõõmavat mõistmisemõõka, mis lõikab läbi [[Avidya|teadmatus]]e, ja vasemas käes [[ületava mõistmise suutrad|ületava mõistmise suutra]]. Vadžrajaanas on tema raevukaks esinemiskujuks [[Jamāntaka]]. Mandžušrī kultus on eriti populaarne Tiibetis ja Hiinas, kus ta esineb paljude legendide tegelasena. Tiibetis on Mandžušrī maisteks [[kehastus]]teks peetud [[sakja]] koolkonna eestseisjaid ja [[geluk]]i koolkonna rajajat [[Tsongkhapa]]d. Hiinas on talle pühendatud üks neljast [[budism]]i pühast mäest, Wutaishan. [[Nepal]]ikeelse "[[Svajam-bhū Purāna]]" järgi tuli Mandžušrī Viietipuliselt Mäelt [[Hiina]]maalt, lõi oma Tarkuse mõõgaga ära Nepalis asuvate mägede lõunakülje mille tulemusena vesi purskas mäe seest välja, andes [[Nepal]]ile laia ja viljarikka [[Katmandu]] oru. Tiibeti "[[Kandžur]]is" on Mandžušrīle pühendatud enam tekste ja ruumi kui ühelegi teisele [[bodhisattva]]le. [[Laama]]d seavad ta [[seadmus]]e kaitsjana [[bodhisattva]]te rea etteotsa. Mõnedes [[tantra]]tes võtab ta kuulajana vastu [[jooga]]juhiseid. Talle omistatakse kõnelused [[Buddha]]ga ja seostatakse tarkusga, mis jõuab meie teadvusse läbi tekstide, mille vahendusel räägib meiega Mandžušrī isiklikult. Erinevaid õpetlasi [[India]]s, [[Nepal]]is, [[Tiibet]]is ja [[Hiina]]s on peetud Mandžušrī taaskehastusteks. Mandžušrī kuulsate kehastuste hulgas on ka [[Ātiša]] (980–1052). [[Sikkim]]is on praeguse kuningate [[dünastia]] asutaja kanoniseeritud Mandžušrī [[kehastus]]ena. Mandžušrī on üks rahulikest jumalustest (tiibeti ''zhi-na''). Raevuka jumaluse vormis (''tho-no'') kehastub ta [[Vadžra Bhairava]]ne, "Auväärt Välgu-noolne". == Ikonograafia == [[Thanka]]del istub Mandžušrī [[Lootose asend|lootose asend]]is [[Lootose troon|lootose troon]]il. Tema vabalt langev siidist rüü, kullast kaunistused kalliskividega ja rikkalikult ilustatud kuldne peaehe osutavad, et Mandžušrī on kuninglik prints. Mandžušrī [[thanka]]de allosas on tavaliselt kujutatud Tarkuse kalliskivijärve. Veest kiirgub kalliskivide sära, mõlemas ülemise kalda nurgas on [[Kolm kalliskivi]]. {{Vaata|Kolm kalliskivi}} Ülemises nurgas, Mandžušrī mõõga kohal, on kujutatud tavaliselt [[dhjaanibuda]] [[Amitābha]]t, piiritu valguse [[buda]]. {{Vaata|Amitābha}} Teises ülemises nurgas om [[thanka]]del tihti [[dhjaanibuda]] [[Vadžrasattva]], "Jumalik Õilsameelne", idasuuna valdaja. {{Vaata|Vadžrasattva}} [[Trikāya]] õpetustes seostatakse [[Amitābha]]t enamasti [[Dharmakāya]]ga, [[Vadžrasattva]]t [[Sambhogakāya]]ga ja Mandžusrhid [[Nirmāṇakāya]]ga. {{Vaata|Trikāya}} == Vaata ka == * [[Dhjaanibuda]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Vadžrajaana]] [[Kategooria:Bodhisattvad]] c6w6vlc1a9pd1w46oxv0nymivncmzqv 6168280 6168272 2022-07-26T13:25:53Z Lulu 294 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Mahajaana]] wikitext text/x-wiki '''Mandžušrī''' ([[sanskriti keel]]es ''mañjuśrī ''‘meeldiv suursugusus, magus õnn’; [[tiibeti keel]]es ''’jam dpal dbyangs''; [[hiina keel]]es ⽂殊師利 ''wenshushili''; [[jaapani keel]]es ''monjushiri'') on [[mahajaana]]s ja [[vadžrajaana]]s mütoloogiline [[bodhisattva]]. Mandžušrīd tuntakse ka nimede Mandžughoša (sanskriti keeles ''mañjughoṣa ''‘meeldivahääleline’), Mandžunātha (''mañjunātha ''‘meeldiv avitaja’), Vāgīšvara (''vāgīśvara ''‘kõne isand’) jt all. Mandžušrī epiteediks on ‘tõeline prints’ (sanskriti keeles ''kumārabhūta''). Mandžušrī nimi esineb juba esimestes mahajaana tekstides, mis annab alust oletada, et tema kuju on tekkinud viimastel sajanditel eKr. [[Pilt:Manjusri_Painted.jpg|thumb|right|400px]] Mandžušrī on kesksel kohal «[[Lootossuutra]]s», kus ta meenutab eelmiste [[buda]]de tegusid, ja [[Vimalakirti suutra]]s, kus ta osutub ainsaks [[Šākjamuni]] õpilaseks, kes on arukuselt võrdväärne bodhisattva Vimalakīrtiga. [[Lillepärjasuutra]]s on Mandžušrī koos [[Samantabhadra]]ga 5000 bodhisattva juhiks ja selle suutra peakangelase Sudhana esimeseks [[hüvesõber|hüvesõbraks]].<ref>[[Ida mõtteloo leksikon]]: Mandžušrī. [https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Mand%C5%BEu%C5%A1r%C4%AB]</ref> Legendi järgi oli Mandžušrī loendamatuid [[kalpa]]sid tagasi vaga kuningas ühel kaugel idas asuval [[budaväli|budaväljal]]. Temas tärkas [[virgumismeel]] ja ta otsustas jääda bodhisattvana [[sansaara]]sse senikauaks, kuni ei jää ühtegi vabastamist vajavat olendit. Vadžrajaanas on Mandžušrī koos [[Avalokitešvara]] ja [[Vadžrapāni]]ga üks kolmest tähtsamast bodhisattvast. Ta on ühe vanima vadžrajaana teose, ''Mañjuśrī-mūlakalpa'', keskne tegelane. Mandžušrī kehastab [[mõistmine|mõistmist]] ja tavaliselt kujutatakse teda kauni India printsina, kes hoiab ülestõstetud paremas käes lõõmavat mõistmisemõõka, mis lõikab läbi [[Avidya|teadmatus]]e, ja vasemas käes [[ületava mõistmise suutrad|ületava mõistmise suutra]]. Vadžrajaanas on tema raevukaks esinemiskujuks [[Jamāntaka]]. Mandžušrī kultus on eriti populaarne Tiibetis ja Hiinas, kus ta esineb paljude legendide tegelasena. Tiibetis on Mandžušrī maisteks [[kehastus]]teks peetud [[sakja]] koolkonna eestseisjaid ja [[geluk]]i koolkonna rajajat [[Tsongkhapa]]d. Hiinas on talle pühendatud üks neljast [[budism]]i pühast mäest, Wutaishan. [[Nepal]]ikeelse "[[Svajam-bhū Purāna]]" järgi tuli Mandžušrī Viietipuliselt Mäelt [[Hiina]]maalt, lõi oma Tarkuse mõõgaga ära Nepalis asuvate mägede lõunakülje mille tulemusena vesi purskas mäe seest välja, andes [[Nepal]]ile laia ja viljarikka [[Katmandu]] oru. Tiibeti "[[Kandžur]]is" on Mandžušrīle pühendatud enam tekste ja ruumi kui ühelegi teisele [[bodhisattva]]le. [[Laama]]d seavad ta [[seadmus]]e kaitsjana [[bodhisattva]]te rea etteotsa. Mõnedes [[tantra]]tes võtab ta kuulajana vastu [[jooga]]juhiseid. Talle omistatakse kõnelused [[Buddha]]ga ja seostatakse tarkusga, mis jõuab meie teadvusse läbi tekstide, mille vahendusel räägib meiega Mandžušrī isiklikult. Erinevaid õpetlasi [[India]]s, [[Nepal]]is, [[Tiibet]]is ja [[Hiina]]s on peetud Mandžušrī taaskehastusteks. Mandžušrī kuulsate kehastuste hulgas on ka [[Ātiša]] (980–1052). [[Sikkim]]is on praeguse kuningate [[dünastia]] asutaja kanoniseeritud Mandžušrī [[kehastus]]ena. Mandžušrī on üks rahulikest jumalustest (tiibeti ''zhi-na''). Raevuka jumaluse vormis (''tho-no'') kehastub ta [[Vadžra Bhairava]]ne, "Auväärt Välgu-noolne". == Ikonograafia == [[Thanka]]del istub Mandžušrī [[Lootose asend|lootose asend]]is [[Lootose troon|lootose troon]]il. Tema vabalt langev siidist rüü, kullast kaunistused kalliskividega ja rikkalikult ilustatud kuldne peaehe osutavad, et Mandžušrī on kuninglik prints. Mandžušrī [[thanka]]de allosas on tavaliselt kujutatud Tarkuse kalliskivijärve. Veest kiirgub kalliskivide sära, mõlemas ülemise kalda nurgas on [[Kolm kalliskivi]]. {{Vaata|Kolm kalliskivi}} Ülemises nurgas, Mandžušrī mõõga kohal, on kujutatud tavaliselt [[dhjaanibuda]] [[Amitābha]]t, piiritu valguse [[buda]]. {{Vaata|Amitābha}} Teises ülemises nurgas om [[thanka]]del tihti [[dhjaanibuda]] [[Vadžrasattva]], "Jumalik Õilsameelne", idasuuna valdaja. {{Vaata|Vadžrasattva}} [[Trikāya]] õpetustes seostatakse [[Amitābha]]t enamasti [[Dharmakāya]]ga, [[Vadžrasattva]]t [[Sambhogakāya]]ga ja Mandžusrhid [[Nirmāṇakāya]]ga. {{Vaata|Trikāya}} == Vaata ka == * [[Dhjaanibuda]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Vadžrajaana]] [[Kategooria:Bodhisattvad]] [[Kategooria:Mahajaana]] 19u66qidwlsk2z7ffk8yf1fxgsclfl5 Arutelu:Mandžušrī 1 68212 6168276 445860 2022-07-26T13:24:37Z Lulu 294 /* Toimetamist ja korrastamist */ uus alaosa wikitext text/x-wiki Tekstis on vaheldumisi Mandzhusrhi ja Mandzhushri. Ja üldse miks mitte Mandžušri? : Õige on ''Mandžušrī''. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 6. detsember 2006, kell 05:36 (UTC) == Toimetamist ja korrastamist == Toimetasin ja korrastasin. Ehk sai nüüd parem. [[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 26. juuli 2022, kell 16:24 (EEST) i2bz1lm9vp1vde23144yg19xh0jjtcl Sakala kõrgustik 0 69195 6168517 6105576 2022-07-26T21:27:24Z Heakeel 122460 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Viljandi järv, 2007.jpg|pisi|Vaade Sakala kõrgustikul asuvale [[Viljandi ürgorg|Viljandi ürgorule]]]] [[Pilt:Pelgupaik"Helme koopad,".jpg|pisi|[[Helme koopad]] kõrgustiku kaguosas]] [[Pilt:Sammuli rändrahn.jpg|pisi|[[Sammuli rahn]] kõrgustiku keskosas]] '''Sakala kõrgustik''' on [[kõrgustik]] [[Eesti]]s. Kõrgustiku valdav osa on [[Viljandi maakond|Viljandi]] ja [[Valga maakond|Valga]] maakonnas, osa edelanõlvast on [[Pärnu maakond|Pärnu]] maakonnas, äärmine lõunaosa ulatub [[Läti|Lätti]], kandes seal nime ''Sakalas augstiene''. Sakala kõrgustiku pindala on 2797&nbsp;km², mis moodustab Eesti pindalast 6,16%<ref name="eesti-maastikud"/>. Kõrgustik on vahelduva maastikuga, lainjad tasandikud vahelduvad sügavate [[ürgorg]]udega. Kõrgeim tipp on [[Härjassaare mägi]] (147&nbsp;m). Kõrgustiku kuju sarnaneb kolmnurgaga, mille põhjapoolne tipp asub [[Navesti jõgi|Navesti jõe]] läheduses ja lõunapoolne jalam Läti põhjaosas. Läänest piiravad kõrgustikku [[Metsepole madalik]], [[Liivi lahe rannikumadalik]] ja [[Soomaa]], põhjast [[Kõrvemaa]], idast [[Võrtsjärve madalik]] ja [[Valga nõgu]], lõunast [[Tālava madalik]]. [[Eesti maastikuline liigestus|Eesti maastikulise liigestuse]] järgi kuulub Sakala kõrgustik [[Kõrg-Eesti allprovints]]i ja [[Lõuna-Eesti maastikuvaldkond]]a. ==Pinnamood== Sakala kõrgustiku pinnamoodi liigestavad suured [[Ürgorg|ürgorud]], mis [[jääaeg]]adel ei täitunud setetega vooluvete tõttu. Ürgorud moodustavad koos külgorgudega keerukaid [[orustik]]ke. Mitmesse peaorgu põhja-loodest tunginud liustikukeeled on muutnud need lõiguti orundilaadseiks (nt [[Kõpu ürgorg]] ja [[Halliste ürgorg]]). Nüüdsete ürgorgude hulgas on niihästi peaoruga ühevanuseid vooluveekogudega pikki orge kui ka jääaja järel ajutiste vooluvete uuristatud lühikesi [[jäärak]]uid ja [[uurak]]uid. Vanades orgudes on rohked allikad tekitanud [[Allikasoo|allikasoid]] ja [[Allikalubi|allikalubjast]] [[Terrass (geoloogia)|ebaterrasse]]. Vanadele orgudele on omane veel võrdlemisi lauged metsa kasvanud veerud ja neis voolavate jõgede soostunud [[lamm]]<ref name="eesti-maastikud"/>. Sakala kõrgustiku suurim orund on [[Tänassilma-Viljandi-Raudna ürgorg]], suuremad ürgorud on veel [[Karksi ürgorg]], [[Kõpu-Õisu ürgorg]], [[Tääksi ürgorg]], [[Ärma ürgorg]], [[Õhne ürgorg]], [[Tarvastu ürgorg]] ja [[Loodi–Sinialliku ürgorg]]. Kõrgustiku kõrgeimad tipud on [[Härjassaare mägi]] (147&nbsp;m), [[Rutu mägi]] (145&nbsp;m) ja [[Kärstna mägi]] (136&nbsp;m), need kõik asuvad kõrgustiku lõunaosas. Põhjaosa kõrgeim tipp [[Sürgavere mägi]] (128&nbsp;m) on kõrguselt neljas. Läti alal on kõrgustiku kõrgeim tipp Pīkase mägi (105&nbsp;m).<!--väide lvwiki artiklist Sakalas augstiene--> Sakala kõrgustiku tuntuimad paljandid on [[Paistu põrgu]], [[Tarvastu Kullamägi]], [[Õisu põrguoru paljandid]], [[Karksi Põrguhaud]] ning [[Maimu koobas]]<ref name="EEveebis"/>. ==Veestik== Sakala kõrgustiku suuremad järved on [[Veisjärv]] (4,81&nbsp;km²), [[Õisu järv]] (1,934&nbsp;km²), [[Viljandi järv]] (1,62&nbsp;km²), [[Kariste järv]] (0,62&nbsp;km²) ja [[Ruhijärv]] (0.996&nbsp;km²). Kõrgustiku suuremad jõed on [[Halliste jõgi]] (99&nbsp;km, valgala 1891&nbsp;km²), [[Raudna jõgi]] (63&nbsp;km, valgala 1122&nbsp;km²), [[Õhne jõgi]] (102&nbsp;km, valgala 573&nbsp;km²), [[Kõpu jõgi]] (69&nbsp;km, valgala 399&nbsp;km²) ja [[Tänassilma jõgi]] (40&nbsp;km, valgala 450&nbsp;km²). ==Asustus== Sakala kõrgustikul on kuus linna: [[Viljandi]], [[Suure-Jaani]], [[Tõrva]], [[Mõisaküla]], [[Abja-Paluoja]] ja [[Karksi-Nuia]]. Suuremad asulad on [[Olustvere]], [[Saarepeedi]], [[Sürgavere]], [[Vastemõisa]], [[Vana-Võidu]], [[Viiratsi]], [[Uusna]], [[Päri (Viljandi)|Päri]], [[Ramsi]], [[Paistu]], [[Kõpu]], [[Karksi]], [[Halliste]], [[Mustla]], [[Kärstna]], [[Linna (Helme)|Linna]], [[Helme]] ja [[Hummuli]]<ref name="EEveebis"/>. ==Kaitsealad== Sakala kõrgustiku suurimad [[kaitseala]]d on: *[[Loodi looduspark]] (3485 ha) *[[Rubina looduskaitseala]] (2108 ha) *[[Tündre looduskaitseala]] (1846,8 ha) *[[Õisu maastikukaitseala]] (595,5 ha) *[[Viljandi maastikukaitseala]] (366,8 ha) *[[Koorküla looduskaitseala]] (352,9 ha) *[[Rutu maastikukaitseala]] (330,1 ha) *[[Teringi maastikukaitseala]] (322,4 ha) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="eesti-maastikud">{{netiviide | URL = http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/16805/9949110289.pdf | Pealkiri = Eesti maastikud | Autor = Ivar Arold | Failitüüp = PDF | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = 2005 | Koht = | Väljaandja = Tartu Ülikooli Kirjastus | Kasutatud = | Keel = }}</ref> <ref name="EEveebis">{{EEveebis|Sakala%20kõrgustik}}</ref> }} {{koord|piirkond=EE|kaart=Eesti}} [[Kategooria:Eesti maastikud]] [[Kategooria:Eesti kõrgustikud]] [[Kategooria:Läti geograafia]] pyon3q68w57fw1ws2232c7r42t77map Tühjus (budism) 0 70008 6168346 5918531 2022-07-26T15:17:32Z Lulu 294 Toim., täiend. wikitext text/x-wiki {{Budism}} '''Tühjus''' ehk '''olematus''' ([[sanskriti keel]]es ''śūnyatā''; paali keeles ''suññatā''; tiibeti keeles ''stong pa nyid''; hiina keeles 空 ''kong''; jaapani keeles ''kū'') on India [[budism]]ist pärinev [[filosoofia|filosoofiline]] ja [[matemaatika|matemaatiline]] mõiste, mille tähendus sõltub õpetuslikust kontekstist. Tühjus ehk olematus võib tähendada tegelikkuse omadust, [[meditatsioon]]iseisundit või ka tunnetuslikku kogemust. [[Budism]]i filosoofias on tühjus ehk olematus üks kesksemeid mõisteid, mis on eriti oluline [[ületava mõistmise suutrad|ületava mõistmise suutrates]] ja [[madhjamaka]] tekstides. {{Vaata|Madhjamaka}} Eelkõige tähendab tühjus budismis seda, et millelgi ei ole kindlat ja muutumatut [[omaolek]]ut, kõik mõisted, väited ja seisukohad, aga ka tajud ja [[teadvus]]e seisundid on suhtelised, subjektiivsed ja sõltuvad kontekstist. Seda esitab näiteks «[[Südasuutra]]» väide, et “kõik seadmused on märgistatud tühjusega” (sanskriti keeles ''sarvadharmāḥ śūnyatālakṣaṇāḥ''). Tühjus budismis on inimese võime ja omadus käsitleda [[teadvuse kõrgeim seisund|kõrgeimas teadvuse seisundis]] tegelikkust ning selle tunnetamist täiesti avatuna.<ref>Ida mõtteloo leksikon: tühjus.[https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/T%C3%BChjus]</ref> Hiinakeelsetes tõlgetes on sanskriti ''śūnyatā'' vasteks märk, mille üheks tähenduseks on 'taevas' (空 ''kong''), viidates avarusele, mõõtmatusele, kõigi võimaluste väljale.<ref>A New Look at the Heart Sutra, from [[Thich Nhat Hanh]] and Norman Fischer. September 1, 2017. [https://www.lionsroar.com/love-wisdom-buddha/?mc_cid=778dcf6dfa&mc_eid=374d5b9b44]</ref> [[Theravaada]] õpetuste järgi on tühjus eelkõige [[isetus]] (''anatta'') – isiksuse, hinge ehk iseenda puudumine. Kui Ānanda küsis Buddhalt, mida tähendab, et maailm on tühi (''suñño loko''), vastas Buddha, et see tähendab, et maailm on tühi endast (''atta''), mille moodustavad [[Skandha|viis klammerdumise kogumikku]].<ref>Suññataloka-sutta (Suñña Sutta), [[Saṃyutta-nikāya|SN]] 35.85.[https://www.dhammatalks.org/suttas/SN/SN35_85.html]</ref> Samuti tähendab ''suññata'' isetusele vastavat meeleseisundit. Theravaada õpetuses esineb tühjuses vabanemine (''suññato vimokkha''), koos märgituses vabanemise (''animitto vimokkha'') ja ihatuses vabanemisega (''appaṇihito vimokkha''), mis saavutatakse keskendumise (''samādhi'') teel.<ref>Vimokkhakathā Ps 1.5, lk 237 ja Ñāṇakathā Ps 1.1, lk 89.</ref> [[Mahajaana]] õpetustes esineb tühjus sageli koos mõistetega [[märgitus]] ja [[eesmärgitus]], mida kokku nimetatakse [[kolm vabanemise väravat|kolmeks vabanemise väravaks]]. [[Madhjamaka]] kohaselt pole ühelgi nähtumusel ehk [[dharma]]l püsivat ja sõltumatut [[omaolek]]ut. [[Joogatšaara]] õpetustes mõtestatakse kõike kui [[teadvus]]e ehk meele ilminguid. [[Tiibeti budism]]i dzogcheni ja shentongi õpetustes, samuti [[zen-budism]]is viitab tühjus [[Budasus|budaloomusele]]. Tühjuse mõiste mõjul võeti India matemaatikas umbes 3. sajandil kasutusele [[null]]. == Vaata ka == *[[Madhjamaka]] *[[Nāgārdžuna]] *[[null]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Budism]] lots3cvjz2c7fcwsua73wn8szjbbmp8 Sappho 0 73005 6168509 6017091 2022-07-26T20:38:56Z Ahti-Saku 167588 Link wikitext text/x-wiki {{vaidlustatud}} [[File:Herkulaneischer Meister 002b.jpg|thumb|250px|right]] [[File:Sappho bust.jpg|right|thumb|Sappho büst]] '''Sappho''' (ka: ''Sapfo'') oli [[Antiik-Kreeka]] luuletajanna ja [[pedagoog]], kes sündis [[Lesbos]]e saarel. Tema sünniaeg jääb vahemikku 630–612 eKr, surmaajaks dateeritakse sageli 570 eKr, ehkki see päris kindel pole. Sünnikohaks arvatakse olevat kas [[Eresos]] või [[Mytilene]] – Lesbose linnad. Enamik tema kirjatööst on hävinenud, kuid tema tohutu maine nii pedagoogi kui lüürikuna on säilinud. ==Biograafia== Arvatakse, et Sappho oli Skamandronymose ja Kleïsi tütar ning Sapphol oli kolm venda. Ta oli ilmselt abielus ([[Atika komöödia]] järgi rikka kaupmehega), kuid kindlaid tõendeid selle kohta pole. On leitud ka tõendeid, et Sapphol võis abielust olla tütar Kleïs, kellele Sappho ka mitmeid luuletusi pühendas. Sappho rajas Mytilenes tütarlasteringi, kus õpetas tüdrukuile kombeid ja kodumajapidamist. Ehkki Vana-Kreekas ei olnud kombeks tüdrukuid harida, oli Lesbose saarel neidude kasvatus vabamas vormis. Nõnda on arvatud, et tütarlasteringis võis Sappho õpetada ka kehalise naudingu võtteid. Siit pärineb ka mõiste [[lesbism]] ehk sapfism, mida eeskätt seostatakse Sappho tegevusega Lesbose saarel. Sappho temaatikat on käsitlenud paljud kirjanikud, samuti on temast inspireeritud mitmed kunstitaiesed. == Looming == Oletatakse, et Sappho kirjutas ühtekokku 12 000 värssi, neist on säilinud aga umbes 193 fragmenti, tervikuna ka luuletus "Palve Aphroditele". Tema luuletustes kajastatakse sageli sügavaid tundeid ja elamusi. Tänapäeva luules kasutatakse ka [[Sappho stroof]]i. === Tekstinäide === Δέδυκε μὲν ἀ σελάννα<br> καὶ Πληίαδες· µέσαι δὲ<br> νύκτες, πάρα δ᾿ ἔρχετ᾿ ὤρα·<br> ἔγω δὲ μόνα κατεύδω === Tõlge === On loojunud ammu kuu ning<br> [[Plejaadid]]ki loojas, kesköö<br> käes, aeg läheb mööda aina,<br> kuid üksi ma voodis ikka. (fragment 168B Lobel–Page; tõlkinud [[Janika Päll]])<ref>Ilmunud: ''Vikerkaar'' 8–9, 1998, lk. 4; Sappho autorsus ei ole kindel.</ref> ==Viited== {{viited}} {{vikitsitaadid}} [[Kategooria:Vanakreeka luuletajad]] [[Kategooria:Sündinud 7. sajandil eKr]] [[Kategooria:Surnud 6. sajandil eKr]] [[Kategooria:Pedagoogid]] db4r4w74dbane8k4b4nv5ugpojk0feo Traatkopikas 0 76327 6168673 5622203 2022-07-27T11:04:55Z Петров Эдуард 61526 wikitext text/x-wiki [[File:Four Novgorod dengas, 1420-1478.jpg|pisi|[[Novgorodi vabariik|Novgorodi vabariigi]] traatkopikas (1420-1478).]] {{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2007}} '''Traatkopikas''' on [[Vene]] rahasüsteemi [[Münt|münditüüp]], mida valmistati kindla kaaluga (pikkusega) tükeldatud [[Hõbe|hõbetraadi]] [[Münditempel|münditempliga]] ülelöömise teel. [[Kategooria:Raha]] [[Kategooria:Hõbemündid]] 1fwmuhdr8vx385bl3k6o1jgstowam4c Otto Dix 0 84892 6168436 6052041 2022-07-26T17:56:31Z Märt Põder 55549 /* Looming */ wikitext text/x-wiki {{Kunstnik | Taustavärv = #EEDD82 | Nimi = Otto Dix | Pilt = Otto Dix on April 12, 1957.jpg | Pildisuurus = pisi | Pildi info = | Sünninimi = Otto Dix | Sünniaeg = 2. detsember 1891 | Sünnikoht = Gera, Saksamaa | Surmaaeg = 25. juuli 1969 | Surmakoht = Singen, Saksamaa | Rahvus = sakslane | Tegevusala = maalikunstnik, graafik | Kunsti õppinud = | Kunstivool = ekspressionism, uusasjalikus | Tuntud teoseid = “Portree ajakirjanik Sylvia von Hardenist”, “Skatimängijad”, "Sõda" | Patroonid = | Mõjutatud = | Mõjutanud = | Auhinnad = | Kodulehekülg = }} [[File:Otto Dix by Hugo Erfurth, c. 1933.jpg|thumb|Otto Dix 1933.]] '''Otto Dix''' (2. detsember [[1891]] [[Gera]], [[Saksamaa]] – 25. juuli [[1969]] Singen, [[Saksamaa]]) oli [[20. sajand]]i Saksa maalikunstnik, kelle teostel on oluline osa liikumises [[Uusasjalikkus|Neue Sachlichkeit]] (uusasjalikkus). Dix osales vabatahtlikuna [[Esimene maailmasõda|esimeses maailmasõjas]], tema tuntumad teosed kujutavad sõjas haavatud sõdureid, samuti maalis Dix ühiskonnakriitilisi teoseid. Dix sattus oma vaadete tõttu [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|natside]] ebasoosingusse ja lõpetas seetõttu sotsiaalsete teemade käsitlemise. Hilisema elu pühendas ta maastike ja [[Kristlus|kristlike]] teemade maalimisele.<ref name="Dixnet">Otto Dix". The Art Story, 2018. https://www.theartstory.org/artist-dix-otto.htm</ref> ==Elulugu== Otto Dix sündis 2. detsembril 1891 Geras Saksamaal. Ta oli oma töölisperekonna vanim poeg. Vaatamata töölisklassi taustale, puutus Dix kunstiga kokku juba noorest east – tema nõbu oli [[Naumburg]]is maalija ning ka ema oli kunstilembene. Noorena veetis Dix palju aega oma nõo ateljees, kuid kunstiga tegelema innustas teda hoopis põhikooliaegne õpetaja, kes julgustas Dixi vabale loomingulisele väljendusele. 1906.–1910. aastal oli Dix [[Carl Senff]]i juures õpipoiss, kuid Dixi enda sõnul ei julgustanud Senff kunstnikku, vaid pidas teda alati keskpäraseks. 1909–1914 õppis Dix [[Dresden]]i kommertslikus kunstikoolis, pidades seda ise tehniliselt vajalikuks, kuid kunstiliselt vähearendavaks. Tema õpetajad olid [[Richard Melbert]], [[Paul Nausmann]] ja [[Richard Guhr]]. Esimesed Dixi maastikumaalid ja autoportreeseeriad pärinevadki Dresdeni kooli aegadest. Kooliajal mõjutas Dixi loomingut kokkupuude [[futurism]]i, [[sümbolism]]i ja [[impressionism]]iga, samuti [[Vincent van Gogh|Van Goghi]] looming ja [[Friedrich Nietzsche|Nietzsche]] teosed. Samuti reisis Dix kooliajal ka [[Austria]]sse ja [[Itaalia]]sse.<ref name="Karcher">Karcher, Eva, Otto Dix, and Ingo F Walther. Otto Dix, 1891-1969. Köln: Taschen, 2002</ref> ===Esimeses maailmasõjas=== 1914. aastal astus Dix vabatahtlikuna esimese maailmasõja väeteenistusse. Nagu mitmed teisedki temaaegsed haritlased, pidas Dix sõda muutuva maailma märgiks ning oli eufooriline sõja pooldaja. Siiski kadus entusiasm sõja tegelikkust nähes ruttu. Erinevalt teistest kunstnikest, kes sõja tegelikkust nähes närvivapustuse või šoki tõttu koju saadeti, osales Dix sõjas siiski sõja lõpuni. Dix väärtustas sõjas saadud kogemusi, sest pidas end [[Realism (filosoofia)|realistiks]], kes pidi elu erinevaid külgi ise kogema ja nägema. Dix oli sõjas kuulipildur, mistõttu osales ta tihti lahingu eesliinil. Ka sõja ajal jätkas Dix kunstiga tegelemist. Tema sõjaaegset [[graafika]]t eksponeeriti Dresdenis 1916. aastal.<ref name="Dixnet" /> ===Elu pärast sõda=== Pärast sõda, 1919. aastal kolis Dix Dresdenisse, kus temast sai osa lühiajalisest ekspressionistlikust grupist [[Dresdner Sezession|Dresdeni Setsessioon]], millega korraldati ka kaks näitust. Aastatel 1922–1925 elas Dix [[Düsseldorf]]is. See avas ta uutele mõjutustele. Ta oli osa [[Johanna Ey]]’ri kunstisalongi ringkonnast ja modernistlikust kunstiliikumisest [[Das Junge Rheinland]]. 1923. aastal abiellus Otto Dix [[Martha Koch]]iga. Paar sai järgneva kümnendi jooksul kolm last ning isa maalis lapsi kogu nende lapsepõlve vältel.<ref name="Dixnet" /> 1924. aastal liitus Dix [[Berliini Setsessioon]]iga, mille eesmärk oli pakkuda vastukaalu akadeemilisele kunstile. 1925. osales Otto Dix [[Uusasjalikkus|Neue Sachlichkeiti]] näitusel. Sellest näitusest kujunes uus kunstiline liikumine – uusasjalikkus. Uusasjalikud kunstnikud, kelle parimaks esindajaks peetakse just Otto Dixi, sattusid kiirelt natside ebasoosingusse – neid süüdistati ebamoraalsuses ja natsismivastaste vaadete levitamises.<ref name="Turner">Turner, Jane. The Grove Dictionary Of Art: 9 Volume. New York: St. Martin's Press, 2003</ref> 1926. aastast palgati Dix Dresdeni Akadeemia professoriks, samal ajal alustas ta oma loomingu ambitsioonikamaid teoseid, milleks olid [[triptühhon]]id “Metropolis” ja “Sõda”. 1931. aastal nimetati Dix [[Preisi Kunstiakadeemia]] ([[Preußische Akademie der Künst]]) liikmeks. 1933. aastal, kui natsid pääsesid võimule, võeti Dixilt päevapealt Dresdeni akadeemias õpetamise õigus. Leiti, et tema teosed ei sobi natsistliku moraaliga. 1930. aastate keskel kolis Dix korduvalti ühest väiksest Saksa külast teise ja tõmbus ühiskonnaelust tagasi. Tema kunsti temaatika muutus neutraalsemaks ning ta hakkas maalima maastikke ja kristlikke teemasid. 1945. aastal värvati Dix [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] Saksa armeesse, kus ta langes Prantsusmaal sõjavangi, kuid sõja lõppedes lubati ta tagasi oma kodupaika [[Hemmenhof]]i.<ref name="Turner" /> Sõja järel poliitiliselt lõhestatud Saksamaal suutis Dix oskuslikult navigeerida Lääne ja Ida vahel. Ta õpetas nii Lääne- kui ka Ida-Saksamaa akadeemiates ja võitis auhindu nii Saksa Föderatiivses Vabariigis kui ka Saksa Demokraatlikus Vabariigis.<ref name="Turner" /> Loomingu hilisemal perioodil osales Dix näitustel ning jätkas tööd juba tunnustatud kunstnikuna. 1964. aastal määrati ta Firenze [[Accademia delle Arti del Disegno]] ja [[Carl Gustav Caruse meditsiiniakadeemia]] auliikmeks. Otto Dix suri 25. juuli 1969 Singeni haiglas [[Insult|insuldi]] tagajärjel.<ref name="Karcher"/> ==Looming== Otto Dixi loomingust räägitakse enamasti ekspressionismi võtmes, ometi iseloomustab tema kunsti eeskätt uusasjalik liikumine. Dix töötas peamiselt õlivärvidega, saades inspiratsiooni vanadelt saksa meistritelt. Samuti tegeles ta graafikaga ja vähem ka [[akvarell]]idega. Dixi loomingu algusaastad langesid kokku Dresdenis elava kultuurielu perioodiga, mistõttu tutvus Dix nii saksa vanemate stiilide kui ka uuemate vooludega nagu sümbolismi, impressionismi ja kubismiga. Samuti mõjutasid tema loomingut Nietzsche filosoofilised ideed. Dixi sõjaeelsest loomingust pärinevad autoportreede ja maastikumaalide seeriad, mis on stilistiliselt segu 16. sajandi saksa stiilist ja [[juugend]]ist.<ref name="Karcher" /> Vaatamata Dixi aktiivsele tegevusele esimeses maailmasõjas, oli ta sel perioodil aktiivne ka loominguliselt, tegeledes peamiselt graafikaga. Tema maailmasõjaaegset loomingut iseloomustab sõja kujutamine teatud [[abstraktsus]]ega, kuid ometi säilitades ka visuaalse objektiivsuse (teosed “Kaevikud”, “Õhtupäike”).<ref name="Karcher" /> Esimeses maailmasõjas kogetu mõjutas Dixi kunsti kogu ta loometee vältel, kuid kõige enam 1920ndatel. Vahetult pärast sõda maalis Dix teoseid [[Invaliidsus|sõjainvaliididest]] ja nende igapäevaelust Weimari vabariigis. Teoses “Skatimängijad” kujutab Dix invaliidistunud sõjaveterane, kes mängivad kaarte. Maal on üks Dixi tuntumaid (samasse temaatikasse kuuluvad ka maalid “Prager Straße” ja “Tikumüüja”) . 1920ndatel arendas Dix stiililiselt välja oma loomingule omase realismi, mis peegeldas [[satiir]]iliselt ja groteskselt [[Weimari vabariik|Weimari vabariigi]] ühiskonda. Lisaks portreedele kujutas Dix [[prostituut]]e, vägivalda ja mõrvastseene. Sellest perioodist on pärit ka Dixi ilmselt kuulsaim teos “Portree ajakirjanik Sylvia von Hardenist”.<ref name="Dixnet" /> 1925. aastal osalesid Dixi teosed näitusel “Neue Sachlichkeit”, mis ühendas kunstnikke, kes olid oma teostes välja töötanud uue [[Postekspressionism|postekspressionistliku]] kujutamise viisi. Uusobjektiivne liikumine hõlmas stiililiselt erinevaid kunstnikke, kuid neid kõiki ühendas põhimõte kujutada asju sügavalt olemusliku realismiga.<ref name="uusasjalikus">"Neue Sachlichkeit (New Objectivity) Movement". The Art Story, Last modified 2018</ref> [[Fail:Gera - Otto Dix Haus.jpg|pisi|Otto Dixi majamuuseum, Gera, Saksamaa]] Dixi sõjamaalide tippteos on 1929–1932 maalitud triptühhon “Sõda”. See on neljast maalist koosnev suurteos, mis kujutab sõda selle algusest kuni “võiduka lõpu” või surmani. Natside võimuletulekuga 1930ndatel muutus suhtumine Dixi kunsti negatiivseks. Seda peeti ebamoraalseks ja tal keelati Saksamaal näituste korraldamine. Aastatel 1937–1938 olid tema teosed natside korraldatud näitusel, mille eesmärk oli hävitada nende kunstnike karjääri, keda peeti vaimuhaigeteks, ebasobivateks ja ebapatriootlikeks. Vastuseisust olenemata jätkas Dix ka 1930ndate algul ühiskonnakriitilise kunsti loomisega, satiiritsedes isegi [[Adolf Hitler|Hitleri]] üle (teoses “Seitse surmapattu”).<ref name="Karcher" /> Dixi 1930. ja 1940. aastate loomingut iseloomustab sisemine kriis, mille tekitas poliitiliselt vaba kujutusviisi keelamine. Selle tulemusena hakkas Dix maalima maastikke ja kristlikku temaatikat, tehes harva ka portreesid. ===Teises maailmasõjas=== 1945. aastal värvati Dix teise maailmasõtta, kus ta langes Prantsusmaal vangi. Sõjavangina maalis Dix toidu ja sigarettide eest pisikesi akvarellmaale ja tegi joonistusi. Pärast teist maailmasõda jätkas ta maastiku ja kristlike teemade maalimist, ent loomingusse ilmusid taas ka sõjamotiivid. Dix täiustas veelgi oma ajaloolistest maalimistehnikatest inspireeritud stiili, tegeles ka graafikaga ning osales elu lõpul lühikeses dokumentaalfilmis.<ref name="Dixnet" /> ==Olulisus kunstiajaloos ja pärand== Otto Dixi mäletatakse eeskätt tema Weimari vabariigi aegsete portreede tõttu, mis annavad edasi 20. sajandi alguse Saksamaa keerulist ühiskondlikku olu. Samuti on oluline tema panus uusasjaliku stiili väljatöötajana ja esindajana. Dixi teosed esimesest ja teisest maailmasõjast aitavad mõista sõja koledust ja psühholoogilist mõju selles osalenud inimestele.<ref name="Dixnet" /> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Karcher, Eva, Otto Dix, and Ingo F Walther. Otto Dix, 1891-1969. Köln: Taschen, 2002. * Turner, Jane. The Grove Dictionary Of Art: 9 Volume. New York: St. Martin's Press, 2003. * Otto Dix". The Art Story, 2018. https://www.theartstory.org/artist-dix-otto.htm. * "Neue Sachlichkeit (New Objectivity) Movement". The Art Story, Last modified 2018. https://www.theartstory.org/movement-new-objectivity.htm {{JÄRJESTA:Dix, Otto}} [[Kategooria:Saksamaa maalikunstnikud]] [[Kategooria:Saksamaa graafikud]] [[Kategooria:Sündinud 1891]] [[Kategooria:Surnud 1969]] qudo1fgb19wqsflu4514du7n8g80oax Karpkala 0 86950 6168522 6129960 2022-07-26T21:41:54Z Ahti-Saku 167588 Link wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=veebruar|aasta=2021}}{{Vikinda|kuu=veebruar|aasta=2021}} {{Taksonitabel | nimi = Karpkala | värvus = loomad | seisund = VU | seisundi_süsteem = iucn2.3 | seisundi_ref = | pilt = Common carp.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Kiiruimsed]] ''Actinopterygii'' | selts = [[Karpkalalised]] ''Cypriniformes'' | sugukond = [[Karpkalalased]] ''Cyprinidae'' | perekond = [[Karpkala (perekond)|Karpkala]] ''Cyprinus'' | liik = '''Karpkala''' | binaarne = ''Cyprinus carpio'' | binaarse_autor = [[Carl von Linné|Linnaeus]] (1758) | levikukaart = }} '''Karpkala''' (''Cyprinus carpio'') on [[karpkalalised|karpkalaliste]] seltsi kuuluv [[kalad|kala]]. See on laialdase levikuga ja üks tuntumaid mageveekalu maailmas. Karpkala on looduslikult elava [[sasaan]]i kultuurvorm, kelle [[roomlased]] tõid Aasiast [[Euroopa]]sse. [[Eesti]]sse toodi esimesed isendid [[1893]]. aastal. Karpkala võib kasvada 110–120 cm pikkuseks ja kaaluda kuni 35 kg. Keha on külgedelt lamenenud, suu juures on kaks lühikest ja kaks pikka [[poised|poiset]]. Karpkalad võivad elada kuni 50 aasta vanuseks. Kuna karpkala ei ole kuigi nõudlik vee hapnikusisalduse suhtes, siis kasvatatakse teda paljudes tiikides ja kalakasvandustes. Kudemisperiood on Euroopas maist kuni juulini, kui vee temperatuur on tõusnud üle 17 °C. == Bioloogia == Küpriniformid (perekond ''Cyprinidae'') on superorganismi [[:en:Ostariophysi|Ostariophysi]] loomiseks traditsiooniliselt rühmitatud [[:en:Characiformes|<u>Characiformide</u>]], [[:en:Catfish|<u>Siluriformide</u>]] ja [[:en:Gymnotiformes|<u>Gymnotiformidega</u>]], kuna neil rühmadel on mõned ühised jooned. Need omadused hõlmavad peamiselt magevees leidumist ja [[:en:Weberian_ossicles|<u>Weberi ossikleid</u>]], anatoomilist struktuuri, mis pärineb esimesest viiest kõige eesmisest selgroolülist, ning neile vastavaist ribist ja närviharjust. Kolmas kõige eesmine ribipaar on kontaktis [[:en:Bony_labyrinth|<u>labürindi</u>]] pikendusega ja tagumine [[:en:Swim_bladder|<u>ujupõiega</u>]]. <ref name=":4">{{Netiviide|url=https://en.wikipedia.org/wiki/Carp|pealkiri=Carp}}</ref> Funktsioon on halvasti mõistetav, kuid eeldatakse, et see struktuur osaleb vibratsioonide ja helide tajumiseks ülekandmisel ujupõiest labürinti, mis selgitaks, miks Ostariophysi kuulmisvõime on nii suur.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Billard R. (Ed.)|pealkiri=Carp – Biology and Culture|aasta=1995}}</ref> Enamikul küpriniformidest on neelu alumistel luudel soomused ja hambad, mida võib dieediga seoses muuta.<ref name=":4" /> [[:en:Tribolodon|<u>Tribolodon</u>]] on ainus küpriniidide perekond, mis talub soolast vett. Mitmed liigid liiguvad riimveekogudesse, kuid tulevad kudemiseks tagasi magevette. Kõik ülejäänud küproklased elavad mandri vetes ja neil on lai geograafiline leviala.<ref name=":0" /> Mõni arvab, et karpkalad on kõik küpriniidikalad ja sugukonda Cyprinidae ennast nimetatakse sageli karpkalade perekonnaks. Kõnekeeles viitab karpkala tavaliselt ainult mitmele suuremale küpriniidiliigile, nagu ''[[:en:Cyprinus_carpio|<u>Cyprinus carpio</u>]]'' (harilik karpkala), ''[[:en:Carassius_carassius|<u>Carassius carassius</u>]]'' (ristikarp), ''[[:en:Ctenopharyngodon_idella|<u>Ctenopharyngodon idella</u>]]'' (rohukarp), ''[[:en:Hypophthalmichthys_molitrix|<u>Hypophthalmichthys molitrix</u>]]'' (hõbekarp) ja ''[[:en:Hypophthalmichthys_nobilis|<u>Hypophthalmichthys nobilis</u>]]'' (otseakarp).<ref name=":4" /> Karpkala on inimestele olnud pikka aega oluline toidukala. Mitmed liigid, näiteks erinevad [[:en:Goldfish|<u>kuldkala</u>]] tõud ja kodustatud harilik karpkalasort, mida tuntakse [[:en:Koi|<u>koi</u>]] nime all, on olnud populaarsed dekoratiivkalad.<ref name=":4" /> Selle tulemusena on karpkala asustatud erinevatesse kohtadesse, ehkki tulemused olid vastakulised. USA-s<ref>{{Netiviide|url=https://www.invasivespeciesinfo.gov/asian-carp|pealkiri=National Invasive Species Information Center}}</ref> peetakse invasiivseteks liikideks mitmeid karpkalaliike ja kogu maailmas kulutatakse karpkalade tõrjeks suuri summasid.<ref>{{Netiviide|url=http://karpfenstuhl.com/|pealkiri=Karpfenstuhl}}</ref> Vähemalt mõned karpkalaliigid suudavad kuude jooksul ellu jääda praktiliselt ilma hapnikuta (näiteks jää all või seisvas vees), metaboliseerides [[:en:Glycogen|<u>glükogeeni</u>]] [[:en:Lactic_acid|<u>piimhappeks</u>]], mis seejärel muundatakse [[:en:Ethanol|<u>etanooliks</u>]] ja süsinikdioksiidiks. Etanool difundeerub lõpuste kaudu ümbritsevasse vette.<ref>{{Raamatuviide|autor=Aren van Waarde; G. Van den Thillart; Maria Verhagen|pealkiri=Surviving Hypoxia|aasta=1993|kirjastus=Ethanol Formation and pH-Regulation in Fish}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.newscientist.com/article/mg23331090-200|pealkiri=Breath of life: Did animals evolve without oxygen?|väljaanne=New Scientist}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC6661067|pealkiri=Rewiring metabolism under oxygen deprivation|väljaanne=Science}}</ref> === Morfoloogia === Karpkala on looduslikult elava [[sasaan]]i kultuurvorm, kelle [[roomlased]] tõid Aasiast [[Euroopa]]sse. [[Eesti]]sse toodi esimesed isendid [[1893]]. aastal. Kodustamata looduslik lähtevorm sasaan erineb aretatud kultuurvormidest suhteliselt pikema ja ümarama keha poolest. Kultuuristatud karpkala keha kõrgem, külgedelt rohkem lamenenud. Soomuste hulga ja paiknemise järgi eristatakse üleni soomustega kaetud kehaga soomuskarpi, selle vastandit täiesti soomusteta nahkkarpi ning vahepealseid hajuspeegel- ja ridapeegelkarpi.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=E. Pihu & A. Turovski|pealkiri=Eesti mageveekalad|aasta=2001|kirjastus=Kalastaja raamat}}</ref> Meie vetes elavad peamiselt soomus- ja hajuspeegelkarp.<ref>{{Raamatuviide|autor=T. Hunt|pealkiri=Eesti kalad|aasta=2019|koht=Tallinn|kirjastus=Varrak}}</ref> Keha on külgedelt lamenenud, suu juures on kaks lühikest ja kaks pikka [[poised|poiset]]. Pikemad poised suunurkades, lühemad ninamiku tipu lähedal. Neeluhambad kolmes reas. Seljauim pikk, pärakuuim lühike. Selg tumepruunist mustani, küljed hõbedasest kollaseni, kõht valge või kollakas. Selja- ja sabauim tumedad (viimane mõnikord punakas), teised uimed heledamad. Isastel kudemisajal peas, lõpusekaantel ja rinnauimedel nõrk helmeskate.<ref name=":1" /> === Levik ja eluviis === Sasaani ürgkodu näib olevat Kagu-Aasias (Hiinas, Birmas jm). Teine läänepoolne levikukeskus asub Musta, Kaspia ja Araali merede ümbrus. Euroopa karbitõud pärinevad Doonau valglas elavast sasaanist. Praeguseks on karpakala introdutseeritud üle maailma.<ref name=":1" /> Eelistab aeglase vooluga veekogusid, kus on mudane põhi ja kasvab rohkesti veetaimestikku. Elab ka hapnikuvaeses vees (kuni 2,5 mg/l). magab talveund.<ref>{{Netiviide|url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/karpkala3|pealkiri=Karpkala}}</ref> Kuna karpkala ei ole kuigi nõudlik vee hapnikusisalduse suhtes, siis kasvatatakse teda paljudes tiikides ja kalakasvandustes. === Sigimine === Karpkala võib kasvada 110–120 cm pikkuseks ja kaaluda kuni 35 kg. Karpkalad võivad elada kuni 50 aasta vanuseks. Parasvöötmes toimub kudemine suvel umbrohu laikudele. Isased saavad suguküpseks esimest korda 3–5-aastaselt, emased aga 4–6-aastaselt. Küpsuse vanus on seotud laiuse ja kõrgusega.<ref name=":2">{{Netiviide|url=https://www.nobanis.org/marine-identification-key/fish/fish-start/fish-keycyprinidae/fish-key/cyprinus-carpio/|pealkiri=Cyprinus carpio}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Kalakasvandustes saab karp suguküpseks enamasti neljandal-viiendal eluaastal, kaaludes vähemalt 1 kg, ent sugukaladeks sobivad paremini vanemad (6–11-aastased) isendid.<ref name=":3">{{Netiviide|url=https://www.kalapeedia.ee/3797.html|pealkiri=Karpkala ehk sasaan}}</ref> Kudemisperiood on Euroopas maist kuni juulini, kui vee temperatuur on tõusnud üle 18 °C . Munad kooruvad 4 päevaga. Täiskasvanud teevad sageli märkimisväärse kudemisrände sobivatesse vooluveekogudesse ja üle ujutatud niitudele. Üksikud emased kudevad väheste isastega tihedas taimestikus.<ref name=":2" /> Kleepuvad munad kinnituvad veetaimedele või muudele veealustele objektidele. Kollakat värvi munad kinnituvad taimestikule ja vanemad neid ei valva. Mari haudub harilikult 4–6 ööpäeva, kooruvad vastsed 5–6 mm pikkused, nad kinnituvad algul veetaimede külge, mõne päeva pärast muutuvad liikuvaks.<ref name=":3" /> Vastsed ja noorkalad elavad soojas ja madalas üleujutatud jõeservas või tagavees, toitudes enamasti väga väikesest zooplanktonist. Reproduktiivne edu piirdub aastatega, mil veetase hakkab tõusma mais ning kui mais ja juunis kestavad kõrged temperatuurid ja maismaataimestiku üleujutused pikka aega. Tüüpiline emane võib ühe pesitsusperioodi jooksul muneda üle miljoni muna.<ref name=":2" /> Kalakasvatustes aga kasutatakse kudemisajal kudemistiike. Praegusel ajal kasutatakse karpkala kudemistiike vähe, kudemist eelistatakse stimuleerida hüpofüüsisüstidega, viljastatud mari pannakse haudeaparaatidesse (enamasti nn Weissi pudelitesse, kus see jääb kiires veevoolus ringlema). Aparaadis haudub mari pisut kiiremini kui tiigis koelmul, keskmiselt 4 ööpäeva ümber.<ref name=":1" /> === Toitumine === Noored söövad zooplanktonit, vanemad peamiselt põhjas elavaid selgrootuid, samuti taimtoitu, võimaluse korral ei põlga ka kalade noorjärke. Kalamajandites katab osa söödavajadusest tiigis leiduv looduslik sööt, ent põhiline on siiski juurde antav peamiselt taimse koostisega granuleeritud jõusööt, teraviljajäätmed, kalajahu jm.<ref name=":1" /> === Kasv ja vanus === Eesti looduslikest vetest püütud karpkalade vanust ja kasvutempot pole määratud. Tiigimajandis peavad aga Eestis kehtiva kasvustandardi järgi samasuvised kaaluma 25–30 g, kahesuvised 400–500 g, kolmesuvised 1–1,5 kg. Sugukaladest kaaluvad kuueaastased tavaliselt 3–4 kg, kaheksa-aastased 4,5–5,5 kg, kümneaastased 8–10 kg. Eestis kasvavate teiste kaladega on see väga kiire kasv.<ref name=":1" /> Eestis on senine rekordkaal 18,4 kg (Lohja järv, 1948). Maailmarekordid: sasaan ehk soomuskarp 32 kg (Garda järv, Põhja-Itaalia, 1886), karpkala 32 kg (praegune Slovakkia, 1953).<ref name=":1" /> Prantsusmaal aga püüti uus rekordkala karp. 30 kg kaaluv karp püüti Clermont-Ferrandi vanast kruusaaugust, mis asub Kesk-Prantsusmaal.<ref>{{Netiviide|url=https://www.worldrecordcarp.com/|pealkiri=Rekord karpkala}}</ref> == Kasutusala == === Harrastuspüük === Karpkala peamised kasutusalad on aga toiduna, ilukaladena ja ka harrastuspüügina. Harrastuspüügina eelistatakse karpkala just selle poolest kuna teda on väga raske kätte saada, sest karp on üpriski kaval kala. Euroopas otsivad ja püüavad aga kalamehed karpkalu isegi siis, kui neid ei püüta toidu pärast, kuna karpe peetakse kõrgelt hinnatud jämekaladeks, mida on raske haakida ning kätte saada. Ameerika Ühendriikides, aga liigitatakse karpkala ka töötlemata kalaks ning see kahjustab naturaliseeritud eksootilisi liike, kuid millel on sportlikud omadused. Karpkala on pikka aega kannatanud Ameerika Ühendriikides halva maine all, mis teeb temast sobimatu kala õngitsemise või toidulaua jaoks, eriti kuna nad on tavaliselt invasiivsed liigid, kes konkureerivad kohalike ulukkaladega. Sellest hoolimata on paljude osariikide loodusressursside osakonnad hakanud karpkala pidama pahaloomulise kahjuri asemel hoopis õngitsevaks kalaks. Sellised rühmad nagu Wild Carp Companies, American Carp Society, ja Carp Carpers Group propageerivad sporti ja teevad koostööd kalandusosakondadega, et korraldada üritusi, ning tutvustada sellega teistele mageveekalastajatele karpkala ainulaadset võimalust.<ref name=":4" /> === Vesiviljelus === Erinevaid karpkalaliike on kodustatud ja kasvatatud toidukaladena kogu Euroopas ja Aasias tuhandeid aastaid. Need erinevad liigid näivad olevat kodustatud iseseisvalt, kuna erinevad kodustatud karpkalaliigid on pärit Euraasia erinevatest osadest. Hiinas on vesiviljelusega tegeletud vähemalt 2400 aastat. Viiendal sajandil eKr esitas Fan Li traktikas üksikasju paljudest viisidest, kuidas karpkala tiikides kasvatati. Harilik karpkala ''Cyprinus carpio'' on pärit Kesk-Euroopast. Ida-Aasias olid kodustatud mitmed karpkalaliigid (ühiselt tuntud kui Aasia karpkalad). Lõuna-Aasia päritolu karpkala, näiteks ''catla'' (''Gibelion catla''), ''rohu'' (''Labeo rohita'') ja ''mrigal'' (''Cirrhinuscirrhosus''), tuntakse India karpkalana. Nende vastupidavus ja kohanemisvõime on võimaldanud kodustatud liikide paljundamist kogumaailmas.<ref name=":4" /> Kuigi karpkala oli oluline veetoiduartikkel, kuna rohkem kalaliike on toidulaua jaoks hõlpsasti kättesaadavaks muutunud, on karpkalakultuuri tähtsus Lääne-Euroopas vähenenud. Nõudlus on vähenenud, osaliselt tänu soovitavamate toidukalade nagu forell ja lõhe ilmnemisele intensiivse kasvatamise kaudu ning keskkonnapiirangutele. Kalatootmine tiikides on siiski Kesk- ja Ida-Euroopas, sealhulgas Venemaa Föderatsioonis, kus suurem osatoodangust pärineb madala või keskmise intensiivsusega tiikidest, vesiviljeluse peamine vorm. Aasias ületab karpkala kasvatamine intensiivselt merekasvatuses olevate liikide, näiteks lõhe ja tuunikala, tehistingimustes kasvatatud kalade koguhulka.<ref name=":4" /> === Aretus === Hariliku karpkala valikulised aretusprogrammid hõlmavad kasvu, kuju ja haiguskindluse paranemist. NSV Liidus läbi viidud katsetes kasutati sugukondade ristumisi geneetilise mitmekesisusesuurendamiseks ja seejärel valiti liigid selliste tunnuste järgi nagu kasvukiirus, välised tunnused ja elujõulisus ning keskkonnatingimustega kohanemine, näiteks temperatuuri kõikumine. Tulemused näitasid külmataluvuse paranemist 30–77,4%, kuid ei andnud andmeid kasvukiiruse kohta.<ref name=":4" /> Kasvukiiruse suurenemist täheldati Vietnamis teises põlvkonnas, Moav ja Wohlfarth (1976) näitasid kolme põlvkonna aeglasema kasvu valimisel positiivseid tulemusi, võrreldes kiirema kasvu valimisega. Schaperclaus (1962) näitas resistentsust vesitõve suhtes, kus valitud liinidel oli madal suremus (11,5%) võrreldes valimata (57%) kaladest. Peamised Hiina vesiviljeluses tavapäraselt kasutatavad karpkalaliigid on must-, rohu-, hõbe- ja otspea-karpkalad.<ref name=":4" /> 1950. aastatel tegi Hiinas asuv Pearl Riveri kalanduse uurimisinstituut tehnoloogilise läbimurde nende karpide indutseeritud aretuses, mille tulemuseks on magevee vesiviljeluse kiire laienemine Hiinas. 1990. aastate lõpus töötasid Hiina kalandusteaduste akadeemia teadlased hariliku karpkala uue variandi nimega Jian karpkala. See kala kasvab kiiresti ja sööda muundamise määr on kõrge. Hiinas on üle 50% kogu karpkala vesiviljelustoodangust muundatud Jian karpkalaks.<ref name=":4" /> === Ilukaladena === [[Fail:Koi carp; March 2009.jpg|pisi|Koi]] Karpkalad on koos oma sugulastega populaarne dekoratiivne akvaariumi- ja tiigikala. Peamised dekoratiivsed kalad on kuldkala (''Carassius auratus'') ja koi. Kuldkala (''Carassius auratus'') kodustati algselt Aasia päritolu tumehallikaspruunist karpkalast Preisi karpkalast (''Carassius gibelio''). Värvikasvatuseks aretati neid Hiinas üle tuhande aasta tagasi. Selektiivse paljundamise tõttu on kuldkaladest arenenud paljud erinevad tõud ja neid leidub erinevates värvides, värvimustrites, vormides ja suurustes, mis erinevad algsest karpkalast. Kuldkala hoiti dekoratiivkalana Hiinas tuhandeid aastaid, enne kui nad toodi Jaapanisse 1603. aastal ja Euroopasse 1611. aastal.<ref name=":4" /> Koi on hariliku karpkala (''Cyprinus carpio'') kodustatud alamliik, mille värvus on selektiivselt aretatud. Harilik karpkala toodi Hiinast Jaapanisse, kus 1820. aastatel Niigata piirkonnas valikulise aretuse tulemusena saadi koi. Jaapani kultuuris suhtutakse koidesse hellitavalt ja nähakse õnne. Nad on mujal maailmas populaarsed kui tiigikalad väljas.<ref name=":4" /> === Toiduna === Kuid aga karpkala kõige suurem tähtsus inimeste jaoks maailmas on nimelt toiduna. Karpkala ja karpkala erinevaid liike on väga suurelt ja laialt hinnatud väga hea toidu kalana, aga väljaarvatud Põhja-Ameerikas. Suurpea karpkala nauditakse mitmel pool maailmas, kuid Põhja-Ameerikas pole sellest saanud populaarne toidukala. Sealset aktsepteerimist on osaliselt takistanud nimi "karpkala" ja selle seos hariliku karpkalaga. Suurpea karpkala liha on valge, erineb harilikust karpkalast, mis on tumedam ja rikkalikum. Suurpea karpkala sarnaneb tavalise karpkala lihaga selle poolest, et mõlemal on filees lihasesisesed luud. Kuid Ameerika Ühendriikides loodusest püütud suurpea karpkala on tavaliselt palju suurem kui harilik karpkala, seega on ka lihasesisesed luud suuremad ja sellepoolest vähem problemaatilised.<ref name=":4" /> Paneeritud ja praetud harilik karpkala on osa traditsioonilisest jõululaupäeva õhtusöögist Slovakkias, Poolas, Horvaatia idaosas ja Tšehhis. Tiigipõhises veepõllunduses peetakse seda kõige silmatorkavamaks toidukalaks.<ref name=":4" /> Karpkala peetakse Poolas aga Poola parima maitsega pannikalaks. Seda tuntakse karaśina nimetusega ja seda serveeritakse traditsiooniliselt hapukoorega. Venemaal nimetatakse seda konkreetset liiki Золотой карась, mis tähendab "kuldne ristik", ja see on üks kaladest, mida kasutatakse borši retseptis, mida nimetatakse borshch s karasej.<ref name=":4" /> Mudakarpkala tarbivad, aga madala tootmiskulu tõttu peamiselt vaesed; seda müüakse enamasti elusana, kuid seda saab kuivatada ja soolata. Kala konserveeritakse või töödeldakse mõnikord kalakookide, kalapallide või pelmeenidena. Neid võib leida Hiinas jaemüügist.<ref name=":4" /> Hiina mudakarp on Guangdongi provintsis oluline toidukala. Seda kultiveeritakse ka selles piirkonnas ja Taiwanis. Kantoni ja Shunde köögid kasutavad seda kala sageli kalapallide ja pelmeenide valmistamiseks. Seda saab kasutada koos douchi või Hiina kääritatud mustade ubadega, mida nimetatakse praetud dace'iks koos soolatud mustade ubadega. Seda saab serveerida koos köögiviljadega, näiteks Hiina kapsaga.<ref name=":4" /> ==Vaata ka== * [[Eesti kalade süstemaatiline nimestik]] == Viited == <references /> ==Välislingid== {{commons|Category:Cyprinus carpio}} {{vikitsitaadid}} * {{Elurikkus}} * [http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/CYPCAR2.htm Karpkala Tartu Ülikooli loodusteaduslikus veebipõhises õpikeskkonnas] * [http://ajakiri.kalastaja.ee/?1,56,1437 Ajakiri Kalastaja] * [http://ec.europa.eu/fisheries/marine_species/farmed_fish_and_shellfish/carp/index_et.htm Kalandus] *[https://kalaviki.fandom.com/et/wiki/Karpkala Karpkala kalavikis] [[Kategooria:Karpkalalised]] [[Kategooria:Eesti kalad]] bsewaaxzpgm3xxm7iqd7m9aiwooqcds Samuel Barber 0 94543 6168257 5286203 2022-07-26T13:08:08Z Ursus scribens 115317 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2022|kuu=juuli}}{{Lisaviiteid|kuu=aprill|aasta=2019}} [[Pilt:Samuel Barber.jpg|thumb|right|Samuel Barber, [[Carl Van Vechten]]i ülesvõte aastast [[1944]]]] '''Samuel Osborne Barber II''' ([[9. märts]] [[1910]] [[West Chester]] – [[23. jaanuar]] [[1981]] [[New York]]) oli USA helilooja. Ta oli õppinud klaverit, kompositsiooni, laulu ja dirigeerimist. Kirjutas juba 10-aastaselt opereti "Roosipuu", mida pole küll lavastatud, kuid käsikiri on säilinud Chester Historical Society arhiivis. Ta õppis 1924–1928 ühe aasta klaverit [[Isabelle Vengerova]] juures, õppis kompositsiooni R. Salero, dirigeerimist F. Raineri ning laulu E. de Horotzi juures Curtise Muusikainstituudis Philadelphias, kus ise ka töötas pilli- ja kooridirigeerimise õppejõuna 1939–1942. Ta on esitanud oma teoseid nii baritonilaulja kui ka dirigendina Euroopaski. 1966. aastal valiti ta New Yorgi [[Metropolitan Opera]] uue hoone ava-heliloojaks, kuid lihtsakoelisuse ja vähese dramaatilisuse tõttu polnud ta ooper "Antonius ja Kleopatra" kuigi menukas. == Helilooming == === Tähtsamad teosed === * [[1931]] "Dover Beach" keelpillikvartetile ja baritonile * [[1936]] "Keelpillikvartett" / nr 2 1948 * 1936 "Sümfoonia nr 1" (II red 1943) / nr 2 1944 (II red 1947) * [[1938]] "Adagio keelpillidele" * [[1940]] "Viiulikontsert" * [[1945]] "Tšellokontsert" /nr 2 1960 * [[1946]] ballett "Medea" * [[1947]] "Knoxville: Summer of 1915" * [[1949]] "Klaverisonaat" * [[1957]] ooper "Vanessa" * [[1962]] "Klaverikontsert" * [[1966]] ooper "Antonius ja Kleopatra" Veel teoseid: kammerooper "Bridžipartii", ballett "Muutlik süda" (orkestrisüit sellest "Medeia"), "Sinine roos", balletisüit "Souvenirs", Toccata festiva avamäng "School for Scandal", "Capricorn-concert" flöödile, oboele ja trompetile keelpillidega 1944, "Summer music" on puupillidele, häälele orkestriga "Andromache lahkumine", "Armastajad" [[Pablo Neruda]] tekstil, kantaat "Prayers of Kjerkegaard" 1954. {{JÄRJESTA:Barber, Samuel}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide heliloojad]] [[Kategooria:Sündinud 1910]] [[Kategooria:Surnud 1981]] ox0azpst32e63av9xiizwjgxrksyk8r Maavalitsus 0 95473 6168430 6166763 2022-07-26T17:49:44Z NOSSER 8097 /* Ajalugu */ wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib maakonna haldusorganist; Eestimaa kubermangu valitsuse kohta vaata artiklit [[Eesti Maavalitsus]]}} {{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2007}} '''Maavalitsus''' on [[maakond|maakonna]] haldusorgan. Eestis olid 1989–1993 [[maakond|maakonnad]] omavalitsusliku staatusega haldusüksused ning igal maakonnal oli [[maakonnavolikogu]] ja [[maakonnavalitsus]]. Alates 1993. aastast on maavalitsus Vabariigi Valitsuse poolt ametisse nimetatavat [[maavanem]]at teenindav riigiasutus. == Maavalitsuse ülesanded == Maavalitsuse ülesandeks oli: # riikliku haldamise korraldamine ja koordineerimine maakonnas oma pädevuse piires seadusega ettenähtud korras ja ulatuses; # riigi omandisse kuuluva vara käsutamine vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt antud korraldustele ja määrustele; # maakonnas rahanduse, hariduse, kultuuri, spordi, muinsuskaitse, tervishoiu, sanitaarteenistuse, tööhõive, sotsiaalhoolduse, migratsiooni, ettevõtluse, statistika, riiklike registrite, side, riikliku transpordi, riiklike teede, keskkonnakaitse, maakorralduse, metsamajanduse, ehitusjärelevalve ja planeeringu, kapitaalehituse ning regionaalpoliitika valdkonda kuuluvate küsimuste korraldamine vastavalt Vabariigi Valitsuse määrustele, kui seadusega ei ole korraldatud teisiti<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/28576 Maakonna valitsemiskorralduse seadus], RT I 1993, 51, 696</ref>. Eesti maavalitsuste ja [[maavanem]]ate tegevus lõpetati 1. jaanuarist [[2018]].<ref>[https://www.postimees.ee/4146515/riigikogu-kiitis-heaks-maavalitsuste-tegevuse-lopetamise-seaduse Riigikogu kiitis heaks maavalitsuste tegevuse lõpetamise seaduse]</ref><ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/326092017002 Maavanemate teenistusest vabastamine], RT III, 26.09.2017, 2</ref> == Ajalugu == 1917. aastal Eestis loodud uue omavalitsussüsteemi rajamise aluseks sai [[Ajutine Valitsus (Venemaa)|Venemaa Ajutise Valitsuse]] poolt 30. märtsil 1917 vastu võetud otsus “[[Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta]]”. Selle kohaselt liideti [[Eestimaa kubermang]]uga ka senised [[Liivimaa kubermang]]u eestikeelsed alad: [[Tartu kreis|Tartu]], [[Võru kreis|Võru]], [[Viljandi kreis|Viljandi]], [[Pärnu kreis|Pärnu]] ja [[Saaremaa kreis]]. [[Autonoomne Eestimaa kubermang|Eestimaa kubermangu]] tasandil pidi [[Seadusandlik võim|seadusandlikuks organiks]] saama [[Eestimaa Maapäev|maanõukogu]] (nimetatud ka maapäevaks). Uue teise astme [[Kohalik omavalitsus|omavalitsus]]ena loodi maakonnaomavalitsus, maakondades tuli valida 7–15-liikmelised ajutised [[maakonnanõukogu]]d, mis olid algselt maakonnakomissarile nõuandjaks organiks. Maakonnanõukogud valiti [[vald]]ade ja linnade [[valijamees]]te poolt, kelle arvuks kehtestati üks iga 1000 elaniku kohta. 15. juunil kehtestas Venemaa Ajutine Valitsus maakonnanõukogude valimise ajutise korra, mille kohaselt tuli valimised kõikjal läbi viia 24. ja 25. juunil 1917. Samadele päevadele määrati ka maanõukogu saadikute valimine maakondades. [[Maakonnanõukogu]]de avamine oli üleriigiliselt määratud 1. juulile. Maakonna omavalitsustes oli 2 organit - korraldav ja täidesaatev: [[volikogu]] ja maavalitsus. Maakonnavalitsus oli [[Maakonnanõukogu]] [[Täidesaatev võim|täidesaatev]] organ, mis koosnes vähemalt kolmest liikmest ja sekretärist. Maakonnavalitsuse asjaajamine jagati osakondade vahel, mis moodustati vastavalt vajadusele. Maakonnanõukogude kodukord soovitas moodustada administratiiv-, majandus-, haridus-, tervishoiu- ja veterinaaria-, teede- ja side-, töö- ja hoolekande- ning põllumajandus- ja toitlusosakonna. Maakonnanõukogude ülesandeks oli kõikide maakonna omavalitsusse puutuvate asjade otsustamine, täidesaatvate organite valimine ja järelevalve nende tegevuse üle, maakonnavalitsuse esitatud eelarve läbivaatamine<ref>[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?id=33&lid=167 Ajutise Valitsuse maakonnavalitsused], Eesti Ajalooarhiiv, fond 1.1.3.5. Ajutise Valitsuse maakonnavalitsused</ref>. 1927. aastal muudeti maakonnavalitsused, maavalitsusteks ja maakonnanõukogud, maavolikogudeks. {{vaata|maakonnanõukogu}}, ''maavalitsus'' Maakonnaomavalitsused likvideeriti Eestis [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1934)|1934. aasta põhiseadusega]], 24. jaanuarist 1934. aastal. 1934. aastal kehtima halanud põhiseaduse [[omavalitsusüksus]]te loetelus puudusid maaomavalitsused. Seetõttu maakonna omavalitsused kaotati 1934. aasta maakondade ajutise valitsemise seadusega<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1934/01/23/7 Riigikogu poolt 19. jaanuaril 1934 vastuvõetud 40. Maakondade ajutise valitsemise seadus.], Riigi Teataja, nr. 5, 23 jaanuar 1934</ref>. Senised [[maavanem]]ad jäid ametisse ajutiste maavalitsuste esimeestena. Ajutised maavalitsused täitsid endiste maavalitsuste ülesandeid kuni viimaste üleandmiseni vastavaile asutustele. Ajutised maavalitsused allusid [[Kohtu- ja Siseministeerium]]ile. Maakonna omavalitsusorganiteks olid: 1) maavolikogu, 2) maavanem, 3) maavalitsus ja 4) valla- ja linnavanemate täiskogu. Maavolikogu valiti 5-ks kalendriaastaks ja ta koosnes vastavalt elanike arvule 11—25 maavolinikust. {{vaata|maavolikogu}}, ''maavalitsus'', ''[[maavanem]], [[linnavanem]]'' [[1. mai]]l 1938 jõustunud [[Maakonnaseadus]]e järgi oli maavanem maakonnaomavalitsuse juht ja ühtlasi keskvalitsuse esindaja [[Eesti maakonnad|maakonnas]]<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1938/04/27/4 405. Maakonnaseadus.], Riigi Teataja, nr. 43, 27 aprill 1938</ref>. § 1. kohaselt olid Vabariigi maakonnad: [[Harju maakond|Harju]], [[Järva maakond|Järva]], [[Lääne maakond|Lääne]], [[Petseri maakond|Petseri]], [[Pärnu maakond|Pärnu]], [[Saare maakond|Saare]], [[Viljandi maakond|Viljandi]], [[Tartu maakond|Tartu]], [[Valga maakond|Valga]], [[Viru maakond|Viru]] ja [[Võru maakond]]. 1938. aastal valiti uued [[Maavolikogu|maavolikogu]]d, ja maavolikogude valijateks oli [[vallavanem]]ad ja kolmanda astme [[linnavanem]]ad. Valimistest võtsid osa kõik vallavanemad ja kolmanda astme linnade, välja arvatud [[maakonnalinn]]ade, linnavanemad. Maavolinike arv kõigus 11 kuni 25, olenevalt maakonna suurusest, kusjuures üks maavolinik tuleb iga 5000 elaniku kohta. Maavolinike arv oli: [[Harju maakond|Harjumaal]] 18, [[Järva maakond|Järvamaal]] 11, [[Lääne maakond|Läänemaal]] 14, [[Petseri maakond|Petserimaal]] 11, [[Pärnu maakond|Pärnumaal]] 15, [[Saare maakond|Saaremaal]] 11, [[Tartu maakond|Tartumaal]] 21, [[Valga maakond|Valgamaal]] 11, [[Viljandi maakond|Viljandimaal]] 12, [[Viru maakond|Virumaal]] 22, [[Võru maakond|Võrumaal]] 15. Valimisi ei peetud ainult Petserimaal, kuna kõik 11 vallavanemat pääsesid valimata maavolikogusse<ref>[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1938/06/12/8 Valiti uusi maavolikogusid], Päewaleht, nr. 157, 12 juuni 1938</ref>. Eesti omavalitsusorganite taastamisel, 1989. aasta [[Kohalike rahvasaadikute nõukogude valimisseadus]]e<ref>RT/89/26/ 346</ref> ja [[ENSV kohaliku omavalitsuse aluste seadus]]e<ref>ÜVT/89/34/ 517</ref> alusel valitud maakondade ja vabariikliku alluvusega linnade [[volikogu]]d asusid tegevusse 1. jaanuarist 1990, valdade, alevite ja linnade kui esmatasandi kohaliku omavalitsuse esindusorganid tegutsesid valimisjärgselt vastavate asutavate kogudena, vastavate valdade, alevite ja linnade omavalitsusliku staatuse kinnitamise hetkest aga volikogudena… 1. jaanuarist 1990 nimetati rajoonid (15 rajooni) maakondadeks. § 6. kohaselt kohaliku omavalitsuse organid olid: 1) volikogu (rahvasaadikute nõukogu); 2) valla-, alevi- ja maavanem ning linnapea (küla, alevi, rajooni ja linna rahvasaadikute nõukogu täitevkomitee esimees); 3) valla-, alevi-, maakonna- ja linnavalitsuse (küla, alevi, rajooni ja linna rahvasaadikute nõukogu täitevkomitee); 4) revisjonikomisjon. § 12. kohaselt maavanem ja vabariikliku linna linnapea ning maakonna ja vabariikliku linna valitsuse juht vastutas volikogu ees volikogu otsuste täitmise eest, organiseeris riikliku poliitika elluviimist ja seaduste täitmise kontrolli vastavas maakonnas või vabariiklikus linnas ning vastutas selles osas Eesti NSV Ülemnõukogu ja valitsuse ees. == Maavalitsused Eestis == Eestis olid 2017. aastal, enne likvideerimist järgmised maavalitsused: * [[Harju maavalitsus]] * [[Hiiu maavalitsus]] * [[Ida-Viru maavalitsus]] * [[Jõgeva maavalitsus]] * [[Järva maavalitsus]] * [[Lääne maavalitsus]] * [[Lääne-Viru maavalitsus]] * [[Põlva maavalitsus]] * [[Pärnu maavalitsus]] * [[Rapla maavalitsus]] * [[Saare maavalitsus]] * [[Tartu maavalitsus]] * [[Valga maavalitsus]] * [[Viljandi maavalitsus]] * [[Võru maavalitsus]] ==Viited== {{viited}} == Vaata ka == *[[Eesti Maakondade Liit]] [[Kategooria:Eesti maavalitsused| ]] [[Kategooria:1917. aasta Eestis]] g6wxkfbzocnaxbf3zx1i0yto9cgnl4s Arutelu:Friedrich Georg Wilhelm Struve monument 1 96271 6168498 1534216 2022-07-26T19:56:15Z Märt Põder 55549 /* Kunstiteadlane vaidlustab Vikipeedias kajastatud tõlgenduse */ uus alaosa wikitext text/x-wiki noh, mis sel inimmõtte pürgimisel viga on?--[[Kasutaja:Hendrix|Hendrix]] 29. juuli 2007, kell 10:05 (UTC) Kas pilt on ka meil endal üles laaditud? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 17. mai 2009, kell 20:34 (UTC) == Kunstiteadlane vaidlustab Vikipeedias kajastatud tõlgenduse == [https://tartu.postimees.ee/7558342/enriko-talvistu-soda-ulikooli-muuseumi-direktoriga Enriko Talvistu]: "Seni ka Vikipeedias leiduval käsitlusel, et tegu on abstraktselt liivakella ja päikesekella ühendusega, ei [ole] mingisugust õigustust. Monumendi loojad käsitlesid üsna selgelt kiirte murdumist teleskoobitorus ning alumises osas teleskoobi peegelpinda. See sobiks Struvega tegelikult kokku." --[[Kasutaja:Märt Põder|Märt Põder]] ([[Kasutaja arutelu:Märt Põder|arutelu]]) 26. juuli 2022, kell 22:56 (EEST) 14rty14th9m3rvg5uuvh02v3ndouikl Loomingu Raamatukogus ilmunud teoste loend aastakäiguti 0 96542 6168476 6154610 2022-07-26T18:35:49Z The Prince of Tartu 901 /* 2022 */ wikitext text/x-wiki {{sisukord paremale}} ''See loend loetleb [[Loomingu Raamatukogu]]s alates [[1957]]. aastast ilmunud teosed.'' ==1957== *1. [[Pentti Haanpää]]. "Elu suurelt maanteelt". Soome keelest tõlkinud [[Vaime Kabur]] *2. [[William Jacobs]]. "Säravad suled". Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]] *3. [[Friedebert Tuglas]]. "Ühe Norra reisi kroonika". *4. [[Vladimir Tendrjakov]]. "Ivan Tšuprovi langemine". Vene keelest tõlkinud [[Paul Viiding]] *5. [[Doris Lessing]]. "Imerohi ei ole müüdav". Inglise keelest tõlkinud [[Valda Raud]] *6. [[Aleksandr Kuprin|Aleksander Kuprin]]. "Tsirkuses". Vene keelest tõlkinud [[Olev Jõgi]] *7. [[Alberto Moravia]]. "Rooma novelle". Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *8. [[Stefan Zweig]]. "Malenovell". Saksa keelest tõlkinud [[Nigol Andresen]] *9. [[Konstantin Paustovski]]. "Suvepäevad". Vene keelest tõlkinud [[Karl Kivi]] *10. "Vanaisade vahelugemisi. Huumorit ja satiiri eesti ajakirjandusest". Koostanud, toimetanud ja kommenteerinud [[Juhan Peegel]] *11. [[Vera Panova]]. "Serjoža". Vene keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]] *12. [[Elsa Triolet]]. "Avignoni armastajad". Prantsuse keelest tõlkinud [[Aino Pärsimägi|A. Gross]] *13. [[John Steinbeck]]. "Pärl". Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]] *14. [[Guy de Maupassant]]. "Valik novelle". Prantsuse keelest tõlkinud [[Nelly Toiger]] *15. [[Branislav Nušitš]]. "Humoreske ja följetone". Vene keelest tõlkinud [[Agnes Kerge]], [[Viktor Tomberg]] *16. [[Antanas Vienuolis]]. "Uppunu". Leedu keelest tõlkinud [[Aili Erleman]] *17. [[Halldór Laxness]]. "Hea preili ja härrasmaja". Islandi keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *18. "Neljakümne aasta eest. Vanade eesti revolutsionääride mälestusi". *19. [[Kazimierz Brandys]]. "Olevikumälestusi". Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *20. "40 luuletust. Põimik nõukogude rahvaste poeesiat". Koostanud [[Ralf Parve]], vene keelest tõlkinud [[Felix Kotta]] *21. [[Aleksander Siivas]]. "Lõpuni kindel: jooni [[Hans Heidemann]]i elust dokumentide alusel". *22. [[Karel Čapek]]. "Jutte ühest ja teisest taskust". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *23. [[Andrejs Upīts|Andrej Upit]]. "Valik novelle". Läti keelest tõlkinud [[Oskar Kuningas]] *24. [[Erni Krusten]]. "Õnnetu armastus". ==1958== *1. "Kohtumine päikesega. Uusimaid vene nõukogude novelle". Vene keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]], [[Kiira Sipjagina]] *2. [[Anton Hansen Tammsaare]]. "Elavad nukud". *3. [[Leonhard Frank]]. "Karl ja Anna. Michaeli tagasitulek". Saksa keelest tõlkinud [[Nigol Andresen]] *4. [[Egon Rannet]]. "Kadunud poeg". *5–6. [[Graham Greene]]. "Vaikne ameeriklane". Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]] *7. [[Svetoslav Minkov]]. "Õlgveltveebel". Vene keelest tõlkinud [[Viktor Tomberg]] *8. [[Aleksei Tolstoi]]. "Siug". Vene keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]] *9. [[Martin Andersen Nexø]]. "Tühjade kohtade reisijad". Taani keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *10. [[Ilja Ilf]] ja [[Jevgeni Petrov]]. "Kolumbus kinnitab otsad". Vene keelest tõlkinud [[Olev Jõgi]] *11. [[Heikki Lounaja]]. "Tema Majesteet ja teisi novelle ning teisi jutte". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *12. "Maamees naerab. Huumorit ja satiiri eesti ajakirjandusest". Koostanud, redigeerinud ja kommenteerinud [[Juhan Peegel]] *13. "Kevadelaulud. Põimik eesti looduselüürikat". Koostanud [[Ralf Parve]] *14. [[Vercors]]. "Mere vaikus". Prantsuse keelest tõlkinud [[Hans Vanaveski]] *15. [[Jerzy Andrzejewski]]. "Kuldne rebane". Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *16. [[Jaroslav Hašek]]. "Huumori kool". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *17. [[Anatoli Kuznetsov (kirjanik)|Anatoli Kuznetsov]]. "Legendi järg: noormehe märkmeid". Vene keelest tõlkinud [[Kiira Sipjagina]] *18. Anatoli Kuznetsov. "Legendi järg: noormehe märkmeid (II)". Vene keelest tõlkinud Kiira Sipjagina *19. [[Gottfried Keller]]. "Kolm Seldwyla juttu". Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]] *20. [[John Galsworthy]]. "Forsyte'i pääsmine". Inglise keelest tõlkinud [[Armand Tungal]] *21. [[Vicente Blasco Ibáñez]]. "Valencia lood". Hispaania keelest tõlkinud [[Aleks Sepp]] *22. [[Bernhard Seeger]]. "Kui lapsed ei ole enam lapsed: külajutte". Saksa keelest tõlkinud [[Ilmar Sikemäe]] *23. [[Antoine de Saint-Exupéry]]. "Inimeste maa". Prantsuse keelest tõlkinud [[Maria Hange]] *24. [[Domenico Rea]]. "Pildikesi Napolist". Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *25. [[Heinrich Böll]]. "Jällenägemine puiesteel". Saksa keelest tõlkinud [[Valeeria Villandi]] *26. [[Lilli Promet]]. "Ainult puhtast armastusest: novelle ja laaste". *27. "Indoneesia jutte". Indoneesia keelest tõlkinud [[Ülo Sirk]] *28. [[Pavel Kohout]]. "Niisugune armastus". Tšehhi keelest tõlkinud [[Armand Tungal]] *29. [[Miervaldis Birze|Miervald Birze]]. "Kõigile õitsevad aedades roosid...: jutustus kolme nädala sündmustest". Läti keelest tõlkinud [[Oskar Kuningas]] *30. [[Artur Lundkvist]]. "Vindinge valss". Rootsi keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *31. [[Mihhail Koltsov]]. "Ajaloost ja argipäevast: olukirjeldusi ja följetone". Vene keelest tõlkinud [[Karl Kivi]] *32. [[Gilbert Keith Chesterton]]. "Isa Browni lugusid". Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]] *33. [[Zsigmond Móricz]]. "Seitse kreutserit". Ungari keelest tõlkinud [[Paula Palmeos]] *34. [[Premendro Mitro]]. "Robinson Crusoe oli tüdruk". Venekeelse väljaande järgi tõlkinud [[Harald Joasoon]] *35. [[Øivind Bolstad]]. "Toska saare vembumees". Norra keelest tõlkinud E. Suurväli, [[Henrik Sepamaa]] *36. "Nimi pole see, mis kuulsaks teeb. Nõukogude novelle". Vene keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]], [[Einar Maasik]] ==1959== *1. [[Ludvik Aškenazy]] "Laste-etüüdid". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *2. "Merejutte". Tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] jt *3. [[Robert Burns]]. "Lõbusad kerjused: poeeme, luuletusi, epigramme". Inglise keelest tõlkinud [[Ralf Parve]] *4. [[William Saroyan]]. "Terves ilmas ja lausa taevas". Inglise keelest tõlkinud A. Bergman *5. [[Vera Inber]]. "Ööbik ja roos". Vene keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]] *6. "Rumeenia novelle". Rumeenia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *7. [[Šolom Aleihhem]]. "Kuuskümmend kuus". Juudi keelest tõlkinud [[Aron Tamarkin]] *8. [[François Mauriac]]. "Ussipesa. I osa". Prantsuse keelest tõlkinud [[Hans Vanaveski]] *9. François Mauriac. "Ussipesa. II osa". Prantsuse keelest tõlkinud Hans Vanaveski *10. [[Arnold Zweig]]. "Vikerkaar". Saksa keelest tõlkinud [[Nigol Andresen]] *11. "Poiss ja päike. Armeenia novelle". Vene keelest tõlkinud [[Toomas Huik (tõlkija)|Toomas Huik]] *12. [[Hans Kirk]]. "Tütarlaps tamburiiniga". Taani keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *13. [[Sergei Antonov]]. "Uus töötaja". Vene keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]] *14. [[Manivald Kesamaa]] ja [[Herbert Mere]]. "Hiina tähtede all. I osa". *15. Manivald Kesamaa ja Herbert Mere. "Hiina tähtede all. II osa". *16. [[W. Somerset Maugham]]. "Värisev leht: novellid Lõunamere saartelt". Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]] *17. [[Stepan Vassiltšenko]]. "Mustlanna". Ukraina keelest tõlkinud [[Madis Nurmik]] *18. [[Bertolt Brecht]]. "Kalendrijutud". Saksa keelest tõlkinud [[Helga Kross]], [[Jaan Kross]] *19. [[Einar Maasik]]. "Koduküla teel". *20. [[Pierre Courtade]]. "Kõrgemad loomad". Prantsuse keelest tõlkinud [[Tatjana Hallap]] *21. [[Ivar Lo-Johansson]]. "Vili valmib nüüd Dakotas". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *22. [[Aleksander Grin]]. "Punased purjed". Vene keelest tõlkinud O. Mamers *23–24. [[Ray Bradbury]]. "451° Fahrenheiti". Inglise keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *25. [[Nikolai Gribatšov]]. "Augustikuu tähed". Vene keelest tõlkinud [[Vello Vent]] *26. "Saksad surevad, mõisad põlevad: valimik satiiri ja huumorit töölisajakirjandusest 1905–1917". Koostanud, redigeerinud ja kommenteerinud [[Juhan Peegel]] *27. [[William Heinesen]]. "Nõiutud valgus". Taani keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *28. [[Vance Palmer]]. "Laskem linnud vabadusse". Inglise keelest tõlkinud [[Helga Kross]] *29. [[Paul Guimard]]. "Le Havre'i tänav". Prantsuse keelest tõlkinud [[Enn Sarv]] *30. [[Aleksander Dovženko]]. "Poeem merest". Vene keelest tõlkinud [[Hilja Välipõllu]] *31. [[Karlludwig Opitz]]. "Minu kindral: ühe staabiveltveebli distsipliinilage raport". Saksa keelest tõlkinud [[Viktor Tomberg]] *32. [[Vassili Ardamatski]]. "Kohtumised". Vene keelest tõlkinud [[Valentin Pomm]] *33. [[Sadek Hedajät]]. "Hadži-aga". Pärsia keelest tõlkinud [[Inna Genss]] *34. [[Theun de Vries]]. "Friisi postitõld". Hollandi keelest tõlkinud [[Rein Sepp]] *35. [[Aleksander Kozatšinski]]. "Roheline vanker". Vene keelest tõlkinud [[Henn Meriste]] *36. [[Veikko Huovinen]]. "Havukka-Aho mõtleja". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *37. "Õlimüüja ja Lillehaldjas. Tundmatu autori teos XIV sajandist". Hiina keelest tõlkinud [[Leo Leesment]] *38. [[Ernö Urban]]. "Kaks vaati rummi". Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]] *39. [[Ernest Hemingway]]. "Mehed ilma naisteta". Inglise keelest tõlkinud [[Johannes Seppik]] *40. [[Sigurd Hoel]]. "Nad armastasid teineteist". Norra keelest tõlkinud [[Hendrik Sepamaa]] *41. [[Juri Nagibin]]. "Öine külaline". Vene keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]] *42. [[Marie Pujmanová]]. "Õde Alena". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *43. "Aafrika jutte". Prantsuse keelest tõlkinud [[Hans Vanaveski]] *44. [[Konstantin Simonov]]. "Kaugel idas". Vene keelest tõlkinud [[Vladimir Beekman]] *45. [[Angus Wilson]]. "Halb seltskond". Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]] *46. [[Juliusz Słowacki]]. "Maria Stuart: ajalooline draama". Poola keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]], [[Aleksander Kurtna]] *47. [[Aleksander Rekemtšuk]]. "Suvepuhkuste aeg". Vene keelest tõlkinud [[Alma Selge]] *48. [[John Osborne]]. "Vaata raevus tagasi". Inglise keelest tõlkinud [[Lennart Meri]] *49. [[Ostap Višnja]]. "Jahimees muheleb". Ukraina keelest tõlkinud [[Madis Nurmik]] *50. [[Miguel Ángel Asturias]]. "Nädalalõpp Guatemaalas". Hispaania keelest tõlkinud [[Aleks Sepp]] *51. [[Katri Vala]]. "Maa rinnal". Soome keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]] *52. "Levanti. Nõukogude novelle". Vene keelest tõlkinud [[Vidrik Kivilo]], [[Elvi Männik]] ==1960== *1. [[Mart Raud]]. "Igaviku lävel". *2. [[Vladimir Bill-Belotserkovski]]. "Bismarck ja neeger". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *3. [[Wolfgang Borchert]]. "Ukse taga". Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]] *4. [[Anton Tšehhov]]. "Orus". Vene keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]] *5. [[Tô Hoái]]. "Muong Gion". Prantsuse keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]] *6. [[Johannes Barbarus]]. "Kolm juttu". *7. [[Halldór Stefánsson]]. "Tasu päästmise eest". Islandi keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *8. [[Eduard Vilde]]. "Casanova jätab jumalaga". *9. [[John O'Hara]]. "Perekondlik koosviibimine". Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]] *10. [[Venjamin Kaverin]]. "Tundmatu sõber". Vene keelest tõlkinud [[Helvi Einas]] *11. [[Olavi Siippainen]]. "Sinise jakiga tüdruk". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *12. "Spordilugusid". *13. [[Bjørnstjerne Bjørnson]]. "Rõõmus poiss". Norra keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *14. [[Frigyes Karinthy]]. "Palun, härra õpetaja!" Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]] *15. [[Tšõngõz Ajtmatov]]. "Džamilja". Vene keelest tõlkinud [[Ardo Sivadi]] *16. [[Sofja Vinogradskaja]]. "Esimesed aastad". Vene keelest tõlkinud [[Arnold Miller]] *17. [[Mark Twain]]. "Aadama ja Eeva päevikud ja muid jutte". Inglise keelest tõlkinud [[Valda Raud]] *18. [[Rein Sepp]]. "Viimne üksiklane". *19. [[Carlo Montella]]. "Kiri Giuliale". Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *20. [[Premtšand]]. "Kaotuse võit". Hindi keelest tõlkinud [[Haljand Udam]] *21. [[Abram Chasins]] ja [[Villa Stiles]]. "Legend van Cliburnist". Inglise keelest tõlkinud [[Vidrik Kivilo]] *22. [[Johannes R. Becher]]. "Luuletaja päevik". Saksa keelest tõlkinud [[Nigol Andresen]] *23. [[Bruno Traven]]. "Tänukiri". Saksa keelest tõlkinud [[Viktor Tomberg]] *24. [[Jarosław Iwaszkiewicz]]. "Kuuldud jutustusi". Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *25. [[Mihhail Prišvin]]. "Phacelia". Vene keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]] *26. [[Jan Otčenášek]]. "[[Romeo, Julia ja pimedus]]". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *27. [[Erskine Caldwell]]. "Tagasi Lavinia juurde". Inglise keelest tõlkinud [[Karin Ruus]] *28. "Laule Eestist". Koostanud [[Paul Rummo]] *29. [[Stephen Leacock]]. "Defektiivne detektiiv". Inglise keelest tõlkinud [[Helga Kross]] *30. [[Pavel Nilin]]. "Kohtumine Tiškoviga". Vene keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]] *31. [[Henriette van Eyk]]. "Gabriel. Ühe kõhna mehikese elulugu (I osa)". Hollandi keelest tõlkinud [[Rein Sepp]] ja [[Valdek Kruuspere]] *32. Henriette van Eyk. "Gabriel. Ühe kõhna mehikese elulugu (II osa)". Hollandi keelest tõlkinud Rein Sepp ja Valdek Kruuspere *33. [[Aapeli]]. "Meie issanda sipelgad". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *34–35. [[Olav Duun]]. "Olsøy poisid". Norra keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *36. [[C. Northcote Parkinson]]. "Parkinsoni seadus ja teisi administratiivalaseid uurimusi". Inglise keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *37. [[Sergei Lvov]]. "Päästke meie hinged!" Vene keelest tõlkinud [[Hilja Välipõllu]] *38. [[Friedrich Wolf]]. "Pariisi õngitseja". Saksa keelest tõlkinud [[Nigol Andresen]] *39. [[Uno Laht]]. "Selle suve värsid". *40. [[Henri Crespi]]. "Sigaret". Prantsuse keelest tõlkinud [[Hans Vanaveski]] *41. [[Pál Szabó]]. "Teispool Doonaud, Tisza taga ...". Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]], [[Rein Sepp]] *42. [[Friedrich Dürrenmatt]]. "Avarii. Sügisõhtul". Saksa keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *43. [[Peter Karvaš]]. "Kesköö-missa". Slovaki keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]] *44. [[Aleksander Tvardovski]]. "Kaugused kauguste taga. Peatükke poeemist ja luuletusi". Vene keelest tõlkinud [[August Sang]] jt. *45. "Tolstoi läheduses. Mälestusi L. Tolstoist". Koostanud ja vene keelest tõlkinud [[Elvi Pillesaar]] *46. [[Anna Seghers]]. "Varjupaik ja teisi jutte". Saksa keelest tõlkinud [[Agnes Kerge]] ja [[Viktor Tomberg]] *47. "Küla ilma meesteta. Iiri jutte". Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]] *48. [[Peer Schaldemose]]. "Vanemate patud". Taani keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *49. "Külalisi mitmes Eestis. Valimik reisimuljeid XVII–XX sajandist". Koostanud [[Ain Kaalep]] *50. [[Ivan Jefremov]]. "Cor Serpentis. Mao süda". Vene keelest tõlkinud [[Harald Joasoon]] *51. [[Sinclair Lewis]]. "Pajude allee". Inglise keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *52. "Just nagu põgus nägemus. Nõukogude novelle". Vene keelest tõlkinud [[Evi Prink]] ==1961== *1. [[Ludvik Aškenazy]]. "Armunud kastis". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *2. [[Pierre Gamarra]]. "Päikesekonservid". Prantsuse keelest tõlkinud [[Enn Sarv]] *3. [[Sakari Pälsi]]. "Mina olin veel väikene". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *4. "Muusikalisi hetki". Koostanud [[Ain Kaalep]] *5. [[Ilja Ehrenburg]]. "Pariis". Vene keelest tõlkinud [[Aksel Tamm]] *6. [[Corrado Alvaro]]. "Öised sõnad". Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *7–8. [[Olga Bergholz]]. "Päevased tähed". Vene keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]] *9. [[Egon Erwin Kisch]]. "Pöörane reporter". Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]] *10. [[Leon Kruczkowski]]. "Vabaduse esimene päev". Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *11. [[Tarjei Vesaas]]. "Imelik tunne". Norra keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *12. [[Mihhail Zoštšenko]]. "Kauba kvaliteet". Vene keelest tõlkinud [[Ralf Parve]] *13. [[Edward Morgan Forster]]. "Teine kuningriik". Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]] *14. [[Vladimir Bogomolov]]. "Ivan". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *15. [[Ernests Birznieks-Upītis]]. "Halli kivi jutud". Läti keelest tõlkinud [[Pētõr Damberg]], [[Enda Kallas]], [[Oskar Kuningas]] *16. "Naer pole ainult naljaasi. Valimik satiiri ja huumorit kodanliku Eesti ajakirjandusest". Koostanud [[Juhan Peegel]] *17. [[Rabindranath Tagore]]. "Lahendatud mõistatus". Inglise keelest tõlkinud [[Helga Kross]] *18. [[Jaroslav Putík]]. "Südametunnistus: professor Oppenheimeri lugu". Tšehhi keelest tõlkinud [[Johannes Seilenthal]] *19. [[Gábor Goda]]. "Murdvaras". Ungari keelest tõlkinud [[Aino Pervik]] *20–21. [[Veera Panova]]. "Sentimentaalne romaan". Vene keelest tõlkinud [[Maret Käbin]] *22. [[Ivo Andrić]]. "Janu". Serbohorvaadi keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *23. [[Armand Lanoux]]. "133-nda reisijad". Prantsuse keelest tõlkinud [[Aino Pärsimägi|Aino Gross]] *24–25. [[Victor Stafford Reid]]. "Leopard". Inglise keelest tõlkinud [[Aita Kurfeldt]] *26. [[Janka Brõl]]. "Viimne kohtumine". Valgevene keelest tõlkinud [[Olev Jõgi]] *27–28. [[Françoise Mallet-Joris]]. "Valed". Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *29. [[Erik Asklund]]. "Manne". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *30. [[Evald Tammlaan]]. "Jänkimehe kroonika". *31. [[Fjodor Abramov]]. "Ilma isata". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *32–34. [[Jerome David Salinger]]. "[[Kuristik rukkis]]". Inglise keelest tõlkinud [[Valda Raud]] *35. "Vihm mere kohal. Venetsueela novelle". Hispaania keelest tõlkinud [[Tatjana Hallap]] *36–38. [[Martti Larni]]. "Ilus seakarjus ehk Majandusnõunik Minna Karlsson-Kanase mälestused". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *39. [[Ólafur Jóhann Sigurðsson|Olafur Jóhann Sigurdsson]]. "Konstantinoopoli tähed". Islandi keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *40–42. [[Zdeněk Jirotka]]. "Saturnin". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *43. "Sõlmeks sõlmitud lõngad. Vene nõukogude luule valimik". Koostanud [[Aksel Tamm]], tõlkinud [[Jaan Kross]] jt *44. [[Cezar Petrescu]]. "Dacia Felix". Rumeenia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *45. "Mõrtsukatöö Rue Morgue’il. Valik kriminaalnovelle". Koostanud [[Vidrik Kivilo]], tõlkinud Vidrik Kivilo ja [[Tatjana Hallap]] *46. [[Sherwood Anderson]]. "Mahavaikitud vale". Inglise keelest tõlkinud [[Rudolf Kulpa]] *47. [[Jacques-Stephen Alexis]]. "Romansse tähtedele". Prantsuse keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]] ja [[Henno Rajandi]] *48. [[Max Frisch]]. "Härra Biedermann ja tulesüütajad". Saksa keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *49–51. [[Graham Greene]]. "Meie mees Havannas". Inglise keelest tõlkinud [[Lennart Meri]] *52. "Oma maja. Nõukogude novelle". Vene keelest tõlkinud [[Evi Prink]], [[Hans Luik]] ==1962== *1–2. [[Viktor Nekrassov]]. "Kira Georgijevna". Vene keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]] *3. [[John Bell Clayton]]. "Valge ring". Inglise keelest tõlkinud [[A. Bergmann]] *4. [[Ain Kaalep]]. "Samarkandi vihik". *5. [[Stanisław Dygat]]. "Käsualuse kättemaks". Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *6. [[Upendranath Ašk]]. "Mustad isandad". Hindi keelest tõlkinud [[Haljand Udam]] *7–9. [[Konstantin Fedin]]. "Sanatoorium «Arcturus»". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *10. [[James Aldridge]]. "Mõned mu parimad sõbrad on inglased". Inglise keelest tõlkinud [[V. Torro]] ja [[Vidrik Kivilo]] *11–12. [[Luchino Visconti]] jt. "Rocco ja tema vennad: filmistsenaarium". Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *13. [[Minni Nurme]]. "Valus küsimus". *14. [[János Fülöp]]. "Botond". Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]] *15. [[Halldór Laxness]]. "Napoleon Bonaparte". Islandi keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *16–17. [[Truman Capote]]. "Rohukannel". Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]] *18. [[Vladimir Voinovitš]]. "Meie elame siin". Vene keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *19. [[Ita Gassel]]. "Alphonsine". Prantsuse keelest tõlkinud [[Heiti Kaarde]] *20–21. "13 lugu. Laaste ja jutte noortelt autoritelt". Koostanud [[Villem Gross]] *22. [[Stanisław Lem]]. "Ijon Tichy kosmoserändude päevikud". Poola keelest tõlkinud [[Olev Jõgi]] *23–25. [[Folke Fridell]]. "Piiga hallis". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *26. [[John Morrison]]. "Pandaloopi prohvet". Inglise keelest tõlkinud [[Helga Gross]] *27. [[Emmanuil Kazakevitš]]. "Päevavalgel". Vene keelest tõlkinud [[Valentin Pomm]] *28–31. [[John Braine]]. "Tee ülesmäge". Inglise keelest tõlkinud [[Vidrik Kivilo]] *32. [[Regīna Ezera]]. "Latgale jutustusi". Läti keelest tõlkinud [[Pētõr Damberg]] ja [[Enda Kallas]] *33. [[Josef Reding]]. "Üksinda Paabelis". Saksa keelest tõlkinud [[Heino Mits]] *34–36. [[O. Henry]]. "Kapsad ja kuningad". Inglise keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *37–38. "Tänapäeva tungalteri. Valimik huumorit ja satiiri Nõukogude Eesti ajakirjandusest". Koostanud [[Huko Lumet]] *39. [[Marcel Aymé]]. "Teise mehe pea". Prantsuse keelest tõlkinud [[Lennart Meri]] *40. [[Franz Kafka]]. "Aruanne akadeemiale". Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]] *41. [[Ēvalds Vilks]]. "Ma ei või sind üksi jätta". Läti keelest tõlkinud [[Valli Helde]] *42–43. [[Jiři Fried]]. "Ajahäda". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *44. [[Leonid Pervomaiski]]. "Armastuslaulu asemel". Ukraina keelest tõlkinud [[Harald Rajamets]] *45. [[Lope Félix de Vega Carpio]]. "Sevilla täht". Hispaania keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]] *46. [[Juri Gontšarov]]. "Tervitus avamerelt". Vene keelest tõlkinud [[Ellen Niit]], [[Jaan Kross]] *47. [[Betti Alver]]. "Mõrane peegel". *48–50. [[Joseph Kessel]]. "Lõvi". Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *51. [[Sergei Jessenin]]. "Lüürika". Koostanud [[August Sang]], vene keelest tõlkinud August Sang, [[Artur Alliksaar]], [[Jaan Kross]], [[Ellen Niit]], [[Debora Vaarandi]], [[Elem Treier]], [[Venda Sõelsepp]] *52. "Poolel teel Kuule. Valik nõukogude novelle". Vene keelest tõlkinud V. Soosaar, [[Hans Luik]] ==1963== *1–3. [[Iris Uurto]]. "Armastus ja kartus". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *4–5. [[Georgi Vladimov]]. "Rikas maak". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *6. [[Alan Sillitoe]]. "Tublid naised". Inglise keelest tõlkinud [[Vidrik Kivilo]] *7. [[Bertolt Brecht]]. "Kolmekrossiooper". Saksa keelest tõlkinud [[Jaan Kross]] *8–9. [[Vladimir Pozner]]. "Hukkamise paik". Prantsuse keelest tõlkinud [[Leili-Maria Kask]] *10. [[Marie Under]]. "Kolmteist ballaadi". *11–12. [[Aleksander Solženitsõn]]. "Üks päev Ivan Denissovitši elus". Vene keelest tõlkinud [[Lennart Meri]], [[Enn Sarv]] *13. [[Slavko Kolar]]. "Migudac ehk arguse apoloogia". Serbohorvaadi keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *14. [[Fjodor Knorre]]. "Omad lapsed". Vene keelest tõlkinud [[Kiira Sipjagina]] *15–16. [[Justinas Marcinkevičius]]. "Mänd, mis naeris". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *17. [[Stefan Heym]]. "Batsill". Saksa keelest tõlkinud [[Villem Alttoa]], [[P. Suve]] *18. [[Ion Drutse]]. "Ühe doina jälgedes". Moldaavia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *19. [[Juhan Saar]]. "Värviline mõte". *20–22. [[Sara Lidman]]. "Mina ja mu poeg". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *23–24. [[Vassil Bõkav]]. "Kolmas rakett". Vene keelest tõlkinud [[Olev Jõgi]] *25–26. [[Heinrich Böll]]. "…ega lausunud ühtegi sõna". Saksa keelest tõlkinud [[Viktor Tomberg]] *27–28. [[Lucia Demetrius]]. "Viimane tauber". Rumeenia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *29. "Armas luiskaja. [[George Bernard Shaw|Bernard Shaw]]’ ja mrs. Patrick Campbelli kirjavahetuse põhjal koostanud Jerome Kilty". Inglise keelest tõlkinud [[Valda Raud]] *30. [[Imre Sarkadi]]. "Argus". Ungari keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]] *31. [[Vladimir Maksimov]]. "Inimene on elus". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *32–33. [[Karel Michal]]. "Viirastused päise päeva ajal". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *34. [[Richard Wright (kirjanik)|Richard Wright]]. "Neli meest". Inglise keelest tõlkinud [[Helga Kross]], [[Ain Kaalep]] *35. [[André Maurois]]. "Kulla needus". Prantsuse keelest tõlkinud [[Tatjana Hallap]] *36–37. [[Joseph Conrad]]. "Pimeduse süda". Inglise keelest tõlkinud [[Leo Anvelt]] *38. [[Allan Jokinen]]. "Kummituskoer". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *39. [[Hans Christian Branner]]. "Punased hobused lumes". Taani keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *40–41. [[Maciej Patkowski]]. "Skorpionid". Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *42. [[Jaan Kross]]. "Tuule-Juku". *43–46. [[Albert Camus]]. "Katk". Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *47. [[Venjamin Kaverin]]. "Viltune vihm". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *48–51. [[John Steinbeck]]. "Me tusameele talv". Inglise keelest tõlkinud [[Harald Rajamets]] *52. "Mõrv eesriide taga. Uusimaid vene nõukogude novelle". Vene keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] ==1964== *1. [[Stig Dagerman]]. "Öö mängud". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *2. [[Vladimir Voinovitš]]. "Tahan olla aus". Vene keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *3–5. [[Alain-Fournier]]. "Suur Meaulnes". Prantsuse keelest tõlkinud [[Jaan Kaplinski]], [[Nora Kaplinski]] *6. [[Aleksander Tvardovski]]. "Tjorkin teises ilmas". Vene keelest tõlkinud [[August Sang]] *7–8. "13 autorit. Eesti noorte autorite lühiproosat". *9. [[Johan Borgen]]. "Mesinädalad". Norra keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *10. [[Krishan Chander|Krišan Tšandar]]. "Taevas on selge". Urdu keelest tõlkinud [[Haljand Udam]] *11–13. [[Juan Goytisolo]]. "Mõõn". Hispaania keelest tõlkinud ja järelsõna [[Tatjana Hallap]] *14. [[Friedrich Dürrenmatt]]. "Füüsikud". Saksa keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *15. [[Bill Naughton]]. "Hilisöö Watlingi maanteel". Inglise keelest tõlkinud [[Uno Laht]] *16–18. [[Ferenc Sánta]]. "20 tunni reportaaž". Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]] *19. "Laulame ligi külada. Eesti rahvalaule". Koostanud [[Ruth Mirov]] *20–23. [[Erich Maria Remarque]]. "Lissaboni öö". Saksa keelest tõlkinud [[Viktor Tomberg]] *24. [[Per Olof Sundman]]. "Trummilööja". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *25. [[Edesio Alvarado]]. "Põgenik". Hispaania keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]] *26. [[Josef Nesvabda]]. "Einsteini aju". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *27. [[Unto Seppänen]]. "Seda sorti mees". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *28–29. [[Icchokas Meras]]. "Viik kestab silmapilgu". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *30. [[Juri Kazakov]]. "Aadam ja Eeva". Vene keelest tõlkinud [[Lembe Hiedel]] *31–32. [[Jurij Brĕzan]]. "Ühe armastuse lugu". Saksa keelest tõlkinud [[Oskar Kuningas]] *33–34. [[Vil Lipatov]]. "Võõras". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *35. [[Arvo Turtiainen]]. "Soome sari". Koostanud [[Paul Rummo]], soome keelest tõlkinud [[Ellen Niit]], Paul Rummo, [[Jaan Kross]], [[Paul-Eerik Rummo]], [[Ain Kaalep]], [[Mats Traat]] *36. [[István Szabó]]. "Kõik niisama nagu vanasti". Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]] *37. [[Sławomir Mrożek]]. "Elevant". Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *38–39. [[Aleksander Solženitsõn]]. "Asja huvides". Vene keelest tõlkinud [[Olev Jõgi]] *40–41. [[Karel Čapek]]. "Aedniku aasta". Tšehhi keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]] *42. [[Juhan Peegel]]. "Saaremaa motiive". *43. [[John Updike]]. "Vetelpäästja". Inglise keelest tõlkinud [[Uno Laht]] *44. [[Tove Ditlevsen]]. "Noor tütarlaps saab vanaemaks". Taani keelest tõlkinud ja eessõna [[Henrik Sepamaa]] *45–46. [[Irina Grekova]]. "Naistejuuksur". Vene keelest tõlkinud [[Aksel Tamm]] *47. [[Viktor Bezorudko]]. "Suhhi Mlõntsi musketärid". Ukraina keelest tõlkinud [[Harald Rajamets]] *48–50. [[William Golding]]. "Kärbeste jumal". Inglise keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *51–52. [[Italo Calvino]]. "Olematu rüütel". Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] ==1965== *1. [[Enn Vetemaa]]. "Monument". *2–5. [[John Braine]]. "Õnne tipul". Inglise keelest tõlkinud [[Vidrik Kivilo]] *6. [[Jānis Sudrabkalns]]. "Kas teie usute amulettidesse?" Läti keelest tõlkinud [[Oskar Kuningas]] *7–8. [[Jerzy Stefan Stawiński|Jerzy S. Stawiński]]. "Adami jälil". Poola keelest tõlkinud [[Nora Kaplinski]] *9–10. [[Shūsaku Endō|Sjusaku Endo]]. "Meri ja mürk". Jaapani keelest tõlkinud [[Agu Sisask]] *11. [[Jacques Prévert]]. "Kuidas portreteerida lindu". Prantsuse keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]] *12. [[Arthur Omre]]. "Armastuse auto". Norra keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *13. [[Walter Macken]]. "Jumal lõi pühapäeva". Inglise keelest tõlkinud [[Helga Kross]] *14. [[William Faulkner]]. "Ümberpöörd". Inglise keelest tõlkinud [[Valda Raud]] *15–16. [[Andrei Bitov]]. "Kutsealune". Vene keelest tõlkinud [[Arvo Valton]] *17–18. [[Pär Lagerkvist]]. "Kääbus". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *19–21. [[Andrzej Szczypiorski]]. "Minevik". Poola keekest tõlkinud [[Jaan Kaplinski]] *22. [[Otia Iosseliani]]. "Mäng". Gruusia keelest tõlkinud [[Uno Ussisoo]] *23. [[C. Northcote Parkinson]]. "Parkinsoni kolmas seadus". Inglise keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *24. [[Vassili Aksjonov]]. "Väikene vaal, tegelikkuse lakeerija". Vene keelest tõlkinud [[Uno Laht]] *25–26. [[Jean-Paul Sartre]]. "Sõnad". Prantsuse keelest tõlkinud [[Leili-Maria Kask]] *27. [[Dimitrios Hadzis]]. "Õpetaja testament". Uuskreeka keelest tõlkinud [[Astrid Kurismaa]] *28. [[Jevgeni Švarts]]. "Draakon". Vene keelest tõlkinud [[Karin Ruus]] *29–31. [[Ernest Hemingway]]. "Pidu sinus eneses". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *32–35. [[Jorge Semprún]]. "Suur reis". Prantsuse keelest tõlkinud [[Enn Sarv]] *36–38. [[Endre Fejes]]. "Vanarauahoov". Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]] *39. [[Milan Kundera]]. "Naljakad armastuslood". Tšehhi keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]] *40. [[Hermann Hesse]]. "Klingsori viimane suvi". Saksa keelest tõlkinud ja eessõna [[Oskar Kuningas]] *41–42. [[Voldemar Panso]]. "Naljakas inimene". *43. [[Leo Ågren]]. "Ballaad". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *44–46. [[Max Frisch]]. "Homo faber". Saksa keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]] *47–48. [[Isaac Asimov]]. "Kadunud robot". Inglise keelest tõlkinud [[Ain Raitviir]] *49. [[Simone de Beauvoir]]. "Väga kerge surm". Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *50. [[Martin Walser]]. "Lennuk maja kohal". Saksa keelest tõlkinud [[Rita Tasa]] *51. [[Mirdza Bendrupe]]. "Piibussaare". Läti keelest tõlkinud ja järelsõna [[Oskar Kuningas]] *52. "Kaheksas põgenemine. Uusimaid vene nõukogude novelle". Tõlkinud [[Hans Luik]] ==1966== *1–2. [[Friedebert Tuglas]]. "Neli novelli". *3. [[Jerome David Salinger]]. "Parim päev banaanikala püügiks". Inglise keelest tõlkinud [[Valda Raud]] *4. "Kõnelus gloobusega. Ukraina kaasaegset luulet". Valinud, tõlkinud ja eessõna [[Harald Rajamets]] *5–6. [[Vitali Sjomin]]. "Seitsmekesi majas". Vene keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]] *7. [[Artur Alliksaar]]. "Nimetu saar". *8–9. [[Veijo Meri]]. "Manillaköis". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *10. [[Utuy Tatang Sontani]]. "Dogerid". Indoneesia keelest tõlkinud [[Ülo Sirk]] *11–13. [[Kōbō Abe]]. "Neljas jääaeg". Jaapani keelest tõlkinud ja eessõna autor [[Agu Sisask]] *14. [[James Baldwin]]. "Keegi ei tea minu nime". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *15–16. [[Tarjei Vesaas]]. "Jääloss". Norra keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *17–18. [[Peter Weiss]]. "Jean Paul Marat’ jälitamine ja tapmine Charentoni varjupaiga näitetrupi ettekandes härra de Sade’i juhtimisel". Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]] *19–21. [[Mihhail Bulgakov]]. "Teatriromaan". Vene keelest tõlkinud [[Vidrik Kivilo]] *22–23. [[Paul-Eerik Rummo]]. "Lumevalgus...lumepimedus". – [[Enn Vetemaa]]. "Lumesõda". *24–25. [[Isaak Babel]]. "Odessa lood". Vene keelest tõlkinud [[Olev Jõgi]] *26. [[Herman Melville]]. "Billy Budd, fokkmarsimadrus". Inglise keelest tõlkinud [[Helga Kross]] *27–30. [[Karl Ristikivi]]. "Imede saar". *31–32. [[Bernard Malamud]]. "Idioodid kõigepealt". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *33. "Mina meesi... Valik eesti rahvalaule". Koostanud [[Ülo Tedre]] *34. [[Herbert George Wells]]. "Võlupood". Inglise keelest tõlkinud [[Aleksander Zirnask]] *35. [[Werner Bergengruen]]. "Surm Tallinnas: kurioosseid lugusid ühest vanast linnast". Saksa keelest tõlkinud [[Rein Sepp]] *36. [[Peter Karvaš]]. "Suur parukas". Slovaki keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]] *37. [[Corey Ford]]. "Mötlemise õpetus". Inglise keelest tõlkinud [[Leo Võhandu]] *38–39. [[Antti Hyry]]. "Kodus". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *40–43. [[Franz Kafka]]. "Protsess". Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]], järelsõna [[Roger Garaudy]], prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *44. [[Kornel Filipowicz]]. "Antikangelase päevik". Poola keelest tõlkinud [[Nora Kaplinski]] *45. [[Albert Camus]]. "Võõras". Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *46–48. [[Johannes Bobrowski]]. "Levini veski: 34 lauset minu vanaisa kohta". Saksa keelest tõlkinud [[Oskar Kuningas]] *49–52. [[Grigori Baklanov]]. "Juuli 1941". Vene keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]] ==1967== *1–2. [[Jules Feiffer]]. "Karmuella-armuella ja Nunnu". Inglise keelest tõlkinud ja eessõna [[Uno Laht]] *3. [[Margareta Ekström]]. "Kallaletung". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *4. [[Mati Unt]]. "Elu võimalikkusest kosmoses". *5–6. [[Fazil Iskander]]. "Kitstuuri tähtkuju". Vene keelest tõlkinud [[Henno Mereste]] *7. [[Carson McCullers]]. "Kurva kohviku ballaad". Inglise keelest tõlkinud [[Valdek Kruuspere]] *8–10. [[Jaan Oks]]. "Vaevademaa". Eessõna [[Nigol Andresen]], järelsõna [[Friedebert Tuglas]] *11–13. [[Georges Conchon]]. "Metsik riik". Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *14. [[Vladimir Tendrjakov]]. "Ühepäevaliblikas". Vene keelest tõlkinud [[Arvo Valton]] *15. [[Arnošt Lustig]]. "Hingepalve Katarzyna Horowitzi eest". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *16. [[Enn Vetemaa]]. "Pillimees". *17. [[Sławomir Mrożek]]. "Tango". Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *18. [[John Wain]]. "Onuke". Inglise keelest tõlkinud [[Harald Rajamets]] *19–20. [[Nikolai Dubov]]. "Põgenik". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *21–22. [[Paavo Haavikko]]. "Isiklikud asjad". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *23. [[Anatole France]] (?). "Roosipuumööbel". Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]] *24. [[Jaan Kaplinski]]. "[[Tolmust ja värvidest]]". *25–26. [[Friedrich Dürrenmatt]]. "Tõotus". Saksa keelest tõlkinud [[Aino Toomaspoeg]] *27. [[Ivan Klíma]]. "Armastajad üheks ööks". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *28–29. "Kõne voolab voolavas maailmas. Valik uuemat soome lüürikat". Tõlkinud [[Paul-Eerik Rummo]] ja [[Ly Seppel]] *30. [[Ralph D. Paine]]. "Kadunud laevad". Inglise keelest tõlkinud [[Aadu Hint]] ja [[Herman Sergo]] *31. [[Vassili Grossman]]. "Mõned kurvad päevad". Vene keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]] *32–34. [[Rex Stout]]. "[[Uksekell helises]]". Inglise keelest tõlkinud [[Mark Sinisoo]] *35–36. [[Charles Baudelaire]]. "Kurja lilled". Koostanud [[August Sang]], prantsuse keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]] jt *37. [[Mats Traat]]. "Irdinimene". *38–39. [[Arthur van Schendel]]. "Fregatt «Johanna Maria»". Hollandi keelest tõlkinud [[Rein Sepp]] *40–41. [[Bertolt Brecht]]. "Pagulasvestlused". Saksa keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]] *42–43. [[Michael Frayn]]. "Plekkmehed". Inglise keelest tõlkinud [[Helmi Tillemann]] *44–46. "Kuidas sünnivad kurgaanid. Novelle nõukogude kirjanduse algaastatest". Tõlkinud [[Jaan Kross]] jt *47–48. [[Luigi Pirandello]]. "Üks, ei ühtki, tuhat tükki". Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *49. [[Stanisław Lem]]. "Ijon Tichy mälestused". Poola keelest tõlkinud [[Jaan Kaplinski]] *50–52. [[Veniamin Kaverin]]. "Kaksikportree". Vene keelest tõlkinud [[Ruth Eliaser]] ==1968== *1. [[Arvo Valton]]. "Kaheksa jaapanlannat". *2–3. [[Jean Anouilh]]. "Becket ehk jumala au". Prantsuse keelest tõlkinud [[Tõnu Kõiv]] *4. [[Elmer Diktonius]]. "Maine hellus". Rootsi keelest tõlkinud [[Jaan Kross]] *5–7. [[Arkadi Strugatski]], [[Boriss Strugatski]]. "Ajastu ahistavad asjad". Vene keelest tõlkinud [[Matti Vaga]] *8. [[Georges Perec]]. "Asjad". Prantsuse keelest tõlkinud [[Leili-Maria Kask]] *9–10. [[Artur Alliksaar]]. "Olematus võiks ju olemata olla". Koostanud [[Paul-Eerik Rummo]] *11–12. [[Saul Bellow]]. "Püüa päeva". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *13. [[Marie Under]]. "Uneretk". *14–16. [[Maurice Druon]]. "Zeusi mälestused". Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *17. [[Willy Kyrklund]]. "Solange". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *18. [[Volter Kilpi]]. "«Albatrossi» lugu". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *19. [[Václav Havel]]. "Teade". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *20–21. [[Mihhail Bulgakov]]. "Saatuslikud munad". Vene keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]] *22–24. [[Agatha Christie]]. "Tuhkur hobune". Inglise keelest tõlkinud [[Mark Sinisoo]] *25–26. [[Sándor Somogyi Tóth]]. "Olid ju prohvet, kullake". Ungari keelest tõlkinud [[Aino Pervik]] *27. [[Jānis Ezeriņš]]. "Salakaubavedaja". Läti keelest tõlkinud [[Valli Helde]] *28–29. [[Jaroslava Blažková]]. "Nailonkuu". Slovaki keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]] *30. [[Ott Kangilaski]]. "Jutulõng". *31–34. [[Truman Capote]]. "Külmavereliselt". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *35–38. [[Karl August Hindrey]]. "Ja oli kunagi keegi...". Eessõna [[Ülo Tedre]] *39. [[Friedrich Dürrenmatt]]. "Romulus Suur". Saksa keelest tõlkinud [[Armand Tungal]] *40. [[Ališer Navoii]]. [Valik luuletusi]. Koostanud ja usbeki keelest tõlkinud [[August Sang]] *41–42. [[Jean Ribillard]]. "Isand M’Saudi elu ja mõtted". Esperanto keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *43. [[Aziz Nesin]]. "Hull pääses lahti". Türgi keelest tõlkinud [[Ly Seppel]] *44. [[Hans Erich Nossack]]. "Lülituslaud". Saksa keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]] *45. [[Viivi Luik]]. "Hääl". *46. [[Nikolai Jevdokimov]]. "Vajalik inimene". Vene keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *47–50. [[Bel Kaufman]]. "Allakäigutrepist üles". Inglise keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *51–52. [[Pär Lagerkvist]]. "Sibüll". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] ==1969== *1–2. [[Mati Unt]]. "Mõrv hotellis. Phaethon, päikese poeg". *3. [[Andrei Platonov]]. "Gradovi linn". Vene keelest tõlkinud [[Virve Reiman]] *4–5. [[Peter Weiss]]. "Juurdlus". Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]] *6. [[Vassili Šukšin]]. "Vanja, kuidas sina siia said?" Vene keelest tõlkinud [[Teet Kallas]] *7. [[Paul-Eerik Rummo]]. "Tuhkatriinumäng". *8–10. [[Olli]]. "Kui Simson olnuks soomlane". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *11. [[Jevgen Gutsalo]]. "Belle Parisienne". Ukraina keelest tõlkinud [[Enn Mälgand]] ja [[Harald Rajamets]] *12–13. [[Paul Viiding]]. "Elu aseaine". *14–17. [[Rolf Hochhuth]]. "Asemik". Saksa keelest tõlkinud [[Jaan Kross]] *18–19. "Pappa Jannseni postipaunast". *20–21. [[Mika Waltari]]. "Fine van Brooklyn". Soome keelest tõlkinud [[Endel Mallene]] *22. [[Friedebert Tuglas]]. "Kirjandusloolisi pisivesteid". *23–26. [[Viktor Šklovski]]. "Sentimentaalne teekond". Vene keelest tõlkinud [[Boris Kabur]] *27. [[Samuel Beckett]]. "Õnnelikud päevad". Inglise keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]] ja [[Valdek Kruuspere]] *28–29. [[Albert Bels]]. "Uurija". Läti keelest tõlkinud [[Ita Saks]] *30–33. [[William Golding]]. "Vaba langemine". Inglise keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *34. [[Franz Grillparzer]]. "Vaene mängumees". Saksa keelest tõlkinud [[Oskar Kuningas]] *35–36. [[Jacek Bocheński]]. "Tabu". Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *37–39. [[James Joyce]]. "Dublinlased". Inglise keelest tõlkinud ja järelsõna [[Jaak Rähesoo]] *40. [[Fazil Hüsnü Dağlarca]]. "Nelja tiivaga lind". Türgi keelest tõlkinud [[Ly Seppel]] *41. [[Mahatma Gandhi]]. "Maailm on väsinud vihkamast". *42–44. [[Max Frisch]]. "Don Juan ehk armastus geomeetria vastu. Eluloomäng". Saksa keelest tõlkinud [[Vidrik Kivilo]], [[Harald Rajamets]] *45–47. [[Norbert Wiener]]. "Inimolendite kasulik kasutamine. Küberneetika ja ühiskond". Inglise keelest tõlkinud [[Boris Kabur]] *48. [[André Gide]]. "Halvasti aheldatud Prometheus". Prantsuse keelest tõlkinud [[Jaan Kaplinski]] *49–50. [[Veijo Meri]]. "Suguvõsa". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *51–52. [[Hans Henny Jahnn]]. "7 äraspidist juttu. Sõnakunsti üksildumine". Saksa keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]] ==1970== *1. [[Vaino Vahing]]. "Lugu". *2. [[Harold Pinter]]. "Sünnipäevapidu". Inglise keelest tõlkinud [[Joel Sang]] *3–5. [[Vassili Belov]]. "Igapäine asi". Vene keelest tõlkinud [[Olev Jõgi]] *6. [[Marguerite Duras]]. "Moderato cantabile". Prantsuse keelest tõlkinud [[Aino Pärsimägi]] *7–9. [[Aleksander Tassa]]. "Saalomoni sõrmus". *10–12. [[Jelizaveta Drabkina]]. "Talihari". Vene keelest tõlkinud [[Aleksander Klejnot]] *13. [[Erni Hiir]]. "Kui tulevad käod". *14. [[Hermann Hesse]]. "Unenäokingitus". Saksa keelest tõlkinud [[Helmi Silvet]] *15. [[Jaan Kross]]. "Neli monoloogi Püha Jüri asjus". *16–19. [[Vladimir Tendrjakov]]. "Agoonia". Vene keelest tõlkinud [[Merike Pau]] *20–21. [[Eduard Petiška]]. "Golem ja teisi juudi legende ja lugusid vanast Prahast". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *22–23. [[Edgar Allan Poe]]. "Kaev ja pendel". Inglise keelest tõlkinud [[Johannes Aavik]] *24–26. [[Väinö Linna]]. "Must armastus". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *27. [[Hando Runnel]]. "Avalikud laulud". *28. [[Natalja Baranskaja]]. "Nädalast nädalasse". Vene keelest tõlkinud [[Virve Reiman]] *29–30. "Leegajused. Soome-ugri rahvaste laule". Koostanud [[Udo Kolk]], [[Richard Ritsing]], [[Aino Valmet]] *31–33. [[Lars Gyllensten]]. "Sokratese surm". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *34–35. [[James D. Watson]]. "Kaksikspiraal". Inglise keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *36–39. [[Bertolt Brecht]]. "Mees on mees. Galilei elu. Arturo Ui". Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]] *40–41. [[François Mauriac]]. "Armastuse kõrb". Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *42. [[Dylan Thomas]]. "Piimmetsa vilus". Inglise keelest tõlkinud [[Paul-Eerik Rummo]] *43. [[Heimito von Doderer]]. "Jeeriku pasunad". Saksa keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]] *44. [[Andris Jakubāns]]. "Hakkas sadama kell neli üksteist". Läti keelest tõlkinud [[Ita Saks]] *45. [[Peter Handke]]. "Kaspar". Saksa keelest tõlkinud [[Rita Tasa]] *46–47. [[Aleksandr Herzen]]. "Teiselt kaldalt". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *48–49. [[Ernst Penzoldt]]. "Squirrel". Saksa keelest tõlkinud [[Helmi Silvet]] *50. [[Milo Urban]]. "Vyšny Mlyni taga". Slovaki keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *51–52. [[Bernard Shaw]]. "Neegritüdruku seiklused Jumala otsingul". Inglise keelest tõlkinud [[Jaak Rähesoo]] ==1971== *1. [[Andres Ehin]]. "Uks lagendikul". *2–3. [[Juri Oleša]]. "Kadedus". Vene keelest tõlkinud [[Andres Ehin]] *4. [[Jaan Kross]]. "Michelsoni immatrikuleerimine. Tosin üksikkõnet trummi, väntoreli ja torupilliga tumma flöödi saatel". *5–7. [[Arthur Miller]]. "Pärast pattulangemist. Hind". Inglise keelest tõlkinud [[Valdek Kruuspere]] *8. [[István Örkény]]. "Tótid". Ungari keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]] *9–11. [[Viljo Kojo]]. "Sinise kambri unenägu". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *12–13. [[August Strindberg]]. "Surmatants". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *14. [[Heinrich Mann]]. "Kobes". Saksa keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]], eessõna [[Nigol Andresen]] *15–16. [[Arkadi Strugatski]] ja [[Boriss Strugatski]]. "Tigu nõlvakul". Vene keelest tõlkinud [[Andres Ehin]] *17. [[Joel Sang]]. [[Jüri Üdi]]. [[Toomas Liiv]]. [[Johnny B. Isotamm]]. "Närvitrükk". *18. [[Juozas Grušas]]. "Anupras kukkus kõrgelt". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *19–21. [[Pentti Holappa]]. "Pärija omadused". Soome keelest tõlkinud [[Endel Mallene]] *22. [[Vésteinn Ludviksson]]. "Kaheksa torustikust kostvat häält". Islandi keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *23–26. [[Michael Frayn]]. "Hommikupooliku lõpu poole". Inglise keelest tõlkinud [[Helmi Tillemann]] *27. [[Pär Lagerkvist]]. "Ahasveeruse surm". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *28–29. [[Valmar Adams]]. "Sinu sekundid". *30. [[César Vallejo]]. "Inimlikud luuletused". Koostanud ja eessõna [[Ricardo Mateo]], hispaania keelest tõlkinud ja eessõna [[Ain Kaalep]] *31. [[Teet Kallas]]. "Verine padi". *32. [[Kåre Holt]]. "Vana tee «Armastuse» juurde". Norra keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *33–35. "Jenowewa. Helena. Mai Roos. Romaan ja Dudora". *36–38. [[Vassil Bõkav]]. "Sotnikov". Vene keelest tõlkinud [[Väino Ilus]] *39. "Lahtine laegas. Valimik aforisme". Soome keelest tõlkinud [[Endel Nirk]] *40–41. [[Tšõngõz Aitmatov]]. "Valge laev". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *42. [[John Osborne]]. "Luther". Inglise keelest tõlkinud [[Malle Klaassen]] *43. [[Gunnar Lunde]]. "Must naer". Norra keelest tõlkinud [[Elvi Lumet]] *44. [[Fjodor Abramov]]. "Pelageja". Vene keelest tõlkinud [[Paul Mõtsküla]] *45–47. [[William Faulkner]]. "Kui ma olin suremas". Inglise keelest tõlkinud [[Jaak Rähesoo]] *48–49. [[Fjodor Dostojevski]]. "Ülestähendusi põranda alt". Vene keelest tõlkinud [[Andres Ehin]], [[Lembe Hiedel]], järelsõna [[Valeri Bezzubov]] *50–51. [[Andrei Bitov]]. "Apteekrisaar". Vene keelest tõlkinud [[Ita Saks]] *52. [[Nelly Sachs]]. "Eeli". Saksa keelest tõlkinud [[Jaan Kaplinski]], järelsõna [[Nigol Andresen]] ==1972== *1–2. [[Arvo Valton]]. "Õukondlik mäng". *3–4. [[Erich Segal]]. "Armastuse lugu". Inglise keelest tõlkinud [[Katrin Hiedel]] *5–6. [[Jorge Luis Borges]]. "Hargnevate teede aed". Hispaania keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]] *7–8. [[Eugene O'Neill]]. "Pikk päevatee kaob öösse". Inglise keelest tõlkinud [[Minni Nurme]] *9–10. [[Sivar Arnér]]. "Pime ja valge". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *11. [[Anna Haava]]. "Väikesed pildid Eestist". *12.–13. [[Robert Musil]]. "Kolm naist". Saksa keelest tõlkinud [[Peeter Tulviste]] *14. [[Donald Barthelme]]. "Tavatud kombed, koletud teod". Inglise keelest tõlkinud ja eessõna [[Enn Soosaar]] *15. [[Daniil Granin]]. "Kaks lugu". Vene keelest tõlkinud [[Henn-Kaarel Hellat]], [[Andres Jaaksoo]] *16–17. [[Jean Giraudoux]]. "Trooja sõda ei tule". Prantsuse keelest tõlkinud [[Aino Pärsimägi]] *18–19. "Uus Eestimaa kukulind ehk lõbu laulik". Kokku pannud [[Ülo Tedre]] *20–23. [[Ilja Ehrenburg]]. "Julio Jurenito". Vene keelest tõlkinud [[Lembe Hiedel]] *24–26. [[Sigurd Hoel]]. "Patused suvepäikese all". Norra keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *27. [[Lembit Vahak]]. "Karske õhtupoolik". *28. [[Georg Christoph Lichtenberg]]. "Aforisme". Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]], [[Kersti Merilaas]] *29–31. [[Laurence J. Peter]] ja [[Raymond Hull]]. "Peteri printsiip". Inglise keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *32–34. [[H. J. Eysenck]]. "Tunne oma võimeid". Inglise keelest tõlkinud [[Paul Kees]] *35–36. [[Pentti Haanpää]]. "Üheksa mehe saapad". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *37–39. [[Per Olof Sundman]]. "Ekspeditsioon". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *40. [[Albert Paris Gütersloh]]. "Austria-elamus". Saksa keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]] *41–42. [[Hando Runnel]]. "Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks". *43. [[Isaak Babel]]. "Maria". Vene keelest tõlkinud [[Olev Jõgi]] *44–45. [[Peter Brook]]. "Tühi ruum". Inglise keelest tõlkinud [[Malle Klaassen]] *46. [[Albert Schweitzer]]. "Aukartus elu ees". Saksa keelest tõlkinud [[Peeter Tulviste]] *47–49. [[Valentin Rasputin]]. "Viimne tärmin". Vene keelest tõlkinud [[Paul Mõtsküla]] *50. "Viiskümmend. Lüürikat eesti poeetide teekondadelt Nõukogude Liidus". Koostanud [[Ain Kaalep]] *51–52. [[Albert Camus]]. "Sisyphose müüt". Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] ==1973== *1–2. [[Fernando Pessoa]]. "Autopsühhograafia". Portugali keelest tõlkinud ja järelsõna kirjutanud [[Ain Kaalep]] *3–4. [[Joseph Heller]]. "Me pommitasime New Havenit". Inglise keelest tõlkinud [[Paul-Erik Rummo]] *5. [[Juri Nagibin]]. "Metsavahimajas". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *6. [[Julian Stryjkowski]]. "Siirius". Poola keelest tõlkinud ja eessõna kirjutanud [[Gunnar Kaarend]] *7. [[Kersti Merilaas]]. "Kaks viimast rida". *8–11. [[Saul Bellow]]. "Mr. Sammleri planeet". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *12–13. [[Tadeusz Różewicz]]. "Kartoteek. Veider vanake". Poola keelest tõlkinud ja eessõna kirjutanud [[Aleksander Kabur]] *14. [[Veikko Huovinen]]. "Joodiku eetika". Soome keelest tõlkinud [[Indrek Kaber]] *15. [[Vaino Vahing]]. "Sina". *16–17. [[Juha Mannerkorpi]]. "Närilised". Soome keelest tõlkinud [[Endel Mallene]] *18–19. [[Nathalie Sarraute]]. "Kas te kuulete neid?" Prantsuse keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]] *20–21. [[T. S. Eliot]]. "Valik esseid". Inglise keelest tõlkinud [[Jaak Rähesoo]], [[Jaan Kaplinski]] *22. [[Mari Saat]]. "Katastroof". *23–24. [[Hrant Mathevosjan]]. "Koormahobused". Armeenia keelest tõlkinud [[Silvia Tobias]] *25–26. [[Andrei Platonov]]. "Džan". Vene keelest tõlkinud [[Joel Sang]] *27–30. [[Miroslav Skála]]. "Pulmareis Jiljisse". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *31–32. [[Kazys Saja]]. "Polüglott. Abstinent. Maniakk". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *33. [[Jüri Üdi]]. "Käekäik". *34–35. [[Ödön von Horvath]]. "Jumalata noorus". Saksa keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]] *36. [[Ernst Enno]]. "Minu sõbrad". *37–38. [[Marģers Zariņš]]. "Loojangu orel". Läti keelest tõlkinud [[Ita Saks]] *39. [[Elias Canetti]]. "Marrakeši hääled". Saksa keelest tõlkinud [[Toivo Tasa]] *40. [[Richard Bach]]. "Johathan Livingston Merikajakas". Inglise keelest tõlkinud [[Uno Laht]] *41–44. [[August Kitzberg]]. "Ühe vana «tuuletallaja» noorpõlve mälestused". *45–46. [[Georg Büchner]]. "Dantoni surm". Saksa keelest tõlkinud [[Helga Kross]] *47–48. [[Vladimir Tendrjakov]]. "Kevadviretused". Vene keelest tõlkinud [[Paul Mõtsküla]] *49–52. [[Hermann Hesse]]. "Stepihunt". Saksa keelest tõlkinud ja järelsõna [[Mati Sirkel]] ==1974== *1–2. "Vainoköis. Valik Kodavere pajatusi". Koostanud [[Mall Hiiemäe]] *2. [[Ramón Gómez de la Serna]]. "Gregeriiad". Valinud ja hispaania keelest tõlkinud [[Jüri Talvet]] *3. [[Daniil Granin]]. "Vihm võõras linnas". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *4–5. [[Nikolai Baturin]]. "Varahilisel ajal". *6–7. [[Hugo von Hofmannsthal]]. "Teed ja kohtumised". Saksa keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]] *8. [[Mats Traat]]. "Kohvioad". *9–10. [[Mkrtitš Armen]]. "Heghnari allikas". Armeenia keelest tõlkinud [[Sülvia Tobias-Börner]] *11–13. [[Günter de Bruyn]]. "Auhind". Saksa keelest tõlkinud [[Rita Tasa]] *14. "Ärgem rääkigem raamidest! Kujutava kunsti motiive eesti luules". Koostanud [[Vaime Kabur]] *15. [[Anatole France]]. "Crainquebille". Koostanud [[Ott Ojamaa]], prantsuse keelest tõlkinud [[Leili-Maria Kask]] jt *16. [[Ota Pavel]]. "Ilusate sokkude surm". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *17. [[Uno Laht]]. "Bordelli likvideerimine". *18–19. [[Saulius Šaltenis]]. "Pähklileib. Henrik Monte". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *20. [[Jerzy Szaniawski]]. "Professor Tutka lood". Poola keelest tõlkinud [[Gunnar Kaarend]] *21. [[Aleksandr Puškin]]. "Luulet. Uusi eestindusi". Vene keelest tõlkinud [[Kalju Kangur]] *22–23. [[Grõgir Tjutjunnõk]]. "Raudrohi". Ukraina keelest tõlkinud [[Harald Rajamets]], [[Andres Jaaksoo]] *24. [[Eha Lättemäe]]. "Metsamarju. Mõtsamarju". *25–26. [[Vladimir Lidin]]. "Lillede kastmise tund". Vene keelest tõlkinud [[Kiira Sipjagina]] *27–30. [[William Faulkner]]. "Isaac McCaslini lugu". Inglise keelest tõlkinud [[Jaak Rähesoo]] *31. [[Arvo Valton]]. "Pööriöö külaskäik". *32. "Runo radadel. Nõukogude Karjala luulet". Valinud ja soome keelest tõlkinud [[Eha Lättemäe]] *33. [[Johann Wolfgang Goethe]]. "Aforisme". Valinud ja saksa keelest tõlkinud [[Mati Hint]] *34. [[Viivi Luik]]. "Salamaja piir". *35. [[Kristiina Pelto-Timperi]]. "Sirelisuru". Soome keelest tõlkinud [[Toomas Niit]] *36. [[Enn Vetemaa]]. "Püha Susanna ehk Meistrite kool". *37–39. [[Sven Fagerberg]]. "Valgeks võõbatud süda". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *40–41. [[Vassili Aksjonov]]. "Teekond tühjade tünnidega". Vene keelest tõlkinud [[Teet Kallas]] *42–43. [[Luigi Pirandello]]. "Heinrich IV". Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *44. [[Rein Saluri]]. "Külalised". *45–46. [[Rabindranath Tagore]]. "Aednik". Inglise keelest tõlkinud [[Uku Masing]] *47–48. [[Elisabeth Aspe]]. "Ennosaare Ain". *49–52. [[Jørgen-Frantz Jacobsen]]. "Barbara". Taani keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] ==1975== 1975. a. avanumbriks oli toimetusel ette valmistatud topeltnumber "Laustud sõna lagub: valik eesti vanasõnu". Alguses kõik laabus, saadi trükiluba, trükiti tiraaž valmis, saadi ka ilmumisluba ning valmistuti tiraaži ettetellijatele ja kaubandusvõrku laiali saatma. Viimasel hetkel keelati aga otse Moskvast ära raamatu trükikojast väljasaatmine, ametlikult põhjendades seda roppude sõnade hulgaga raamatus. Toonane LR-i toimetaja [[Jüri Ojamaa]] kahtlustas oma mälestustes<ref>[http://www.digar.ee/id/nlib-digar:223222 Õpetajate Leht, nr 47–48, 24. detsember 2003, lk 16]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} (Digar.ee)</ref> aga, et tegelik põhjus oli sarja kuuluvate raamatute samas numbris avaldatud bibliograafia, mis sisaldas ka mitmete selleks ajaks põlu alla sattunud kirjanike teoseid. Tiraaž hävitati ja asendati kiirkorras "Niidermaadega". Samas on üksikud eksemplarid seda hävitatud raamatut säilinud (ilmselt tõid trükitöölised mõned raamatud salaja trükikojast välja) ning tegu on haruldaseima raamatuga "Loomingu raamatukogu" sarjas. *1–2. [[Vsevolod Ivanov]]. "Niidermaad". Vene keelest tõlkinud [[Maret Käbin]], [[Maiga Varik]], koostanud ja järelsõna [[Valeri Bezzubov]] *3–4. [[Anatol Kudravets]]. "Mälestamispäev". Vene keelest tõlkinud [[Paul Mõtsküla]] *5. [[Mario Vargas Llosa]]. "Kutsikad". Hispaania keelest tõlkinud [[Jüri Talvet]] *6. [[Anar]]. "Dante juubel". Tõlkinud [[Ly Seppel]] *7–8. [[Thornton Wilder]]. "San Luis Rey sild". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *9. [[Mati Unt]]. "Via regia". *10–11. [[Aleksandr Borin]]. "Avarii". Vene keelest tõlkinud [[Karl-Hanto Selmet]] *12–13. [[Antonin Artaud]]. "Esseid ja kirju". Prantsuse keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]] *14–16. [[Redik Soar]]. "Esimesilt päevilt". *17–20. [[Konstantin Simonov]]. "Kakskümmend päeva sõjata". Vene keelest tõlkinud [[Elvi Lehiste]] *21. [[Mihhail Šolohhov]]. "Keeris". Vene keelest tõlkinud [[Otto Samma]] *22. [[Jüri Üdi]]. "Armastuskirjad". *23. [[Thomas Mann]]. "Seadus". Saksa keelest tõlkinud [[Lii Ojamaa]] *24. [[Roald Dahl]]. "Musi mopsti". Inglise keelest tõlkinud [[Andres Ehin]] *25–26. [[Jüri Jürison]]. "Eestimehe teekond ümber maailma «Askoldi» laeva peal". Kokku pannud [[Juhan Peegel]] *27. [[Italo Svevo]]. "Kaks novelli". Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *28–31. [[Taisto Huuskonen]]. "Terasetorm Karjala kannasel". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *32–33. [[Pascal Lainé]]. "Irrevolutsioon". Prantsuse keelest tõlkinud [[Merike Riives]] *34. [[Toomas Vint]]. "Ringmäng". *35. [[Kurt Vonnegut]]. "Õnne sünnipäevaks, Wanda June". Inglise keelest tõlkinud [[Valda Raud]] *36–37. [[Mykolas Sluckis]]. "Neidude pühapäev". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *38–39. [[Hjalmar Söderberg]]. "Doktor Glas". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *40. "Trükkal J. W. Lackneri tapmine". Saksa keelest tõlkinud [[Aldo Roomere]] *41. [[Enn Vetemaa]]. "Jälle häda mõistuse pärast". *42. [[August Strindberg]]. "Preili Julie". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *43–46. [[Veijo Meri]]. "Aleksis Stenvalli elu". Soome keelest tõlkinud [[Endel Mallene]] *47–52. [[Friedrich Wilhelm Willmann]]. "Juttud ja teggud". ==1976== *1. [[Riho Lahi]]. "Vanaisa jutud". *2. [[Jack London]]. "Lõke". Inglise keelest tõlkinud [[Ester Heinaste]] *3–4. [[Rabindranath Tagore]]. "Gitandžali". Inglise keelest tõlkinud [[Uku Masing]] *5. [[Bruno Traven]]. "Bandiitide tohter". Saksa keelest tõlkinud ja eessõna [[Viktor Tomberg]] *6. [[Arvo Valton]]. "Muinasjutt Grandi leidmisest". *7–9. [[Daniil Hrabrovitski]]. "Tule taltsutamine". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] *10–11. [[Olev Remsu]]jev. "Homne karikakar". *12–13. [[Nikolai Baturin]]. "Oaas". *14. [[Hando Runnel]]. "Mõru ning mööduja". *15–16. [[Ulrich Plenzdorf]]. "Noore W. uued kannatused". Saksa keelest tõlkinud [[Rita Tasa]] *17–20. [[Andres Saal]]. "Vambola". *21. [[Aleksandrs Čaks]]. "Minu armastus". Läti keelest tõlkinud [[Ita Saks]] *22. [[Pierre Gascar]]. "Naised". Prantsuse keelest tõlkinud [[Imre Pullman]] *23–25. [[Otia Iosseliani]]. "Tähesadu". Gruusia keelest tõlkinud [[Merike Pau]] *26. [[Romualdas Granauskas]]. "Loojanguvana". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *27. [[Paavo Haavikko]]. "Neliteist valitsejat. Rääkida, vastata, õpetada". Soome keelest tõlkinud [[Minni Nurme]], [[Eha Lättemäe]], [[Paul-Eerik Rummo]] *28–29. [[Evelyn Waugh]]. "Kallis kadunuke". Inglise keelest tõlkinud [[Helmi Tillemann]] *30–31. [[Willy Sørensen]]. "Kummalised lood". Taani keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *32. [[Enn Vetemaa]]. "Roosiaed". *33. [[Karl Ernst von Baer]]. "[[Eestlaste endeemilistest haigustest]]". Ladina keelest tõlkinud [[Ülo Torpats]] *34–37. [[Boriss Balter]]. "Nägemiseni, poisid!" Vene keelest tõlkinud [[Lembe Hiedel]] *38–39. [[Curzio Malaparte]]. "Kriket Poolas". Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *40–41. [[Karel Čapek]]. "Retk Hispaaniasse". Tšehhi keelest tõlkinud [[Aleksander Raid]] *42. [[Vladimir Anikanov]]. "Miniatuur". Vene keelest tõlkinud [[Victoria Traat]] *43. [[Eila Pennanen]]. "Saladus". Soome keelest tõlkinud ja eessõna [[Luule Sirp]] *44–45. [[L'udo Zúbek]]. "Varjatud allikas". Slovaki keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *46–47. [[Nikolai Tihhonov (kirjanik)|Nikolai Tihhonov]]. "Kahekordne vikerkaar". Vene keelest tõlkinud [[Endel Sõgel]], [[Maiga Varik]] *48. [[Jón Óskar]]. "Minu nägu ja sinu nägu". Islandi keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *49. [[Ants Paikre]]. "Kirjeldamatu, asendamatu". *50. [[Jorge Luis Borges]]. "Kunsttükid". Hispaania keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]] *51. [[Riho Mesilane]]. "Veterinaari esimene nädal". *52. [[Kaissõn Kulijev]]. "Niikaua kui püsivad mäed". Balkaari keelest tõlkinud ja järelsõna [[Andres Jaaksoo]] ==1977== *1. [[Asta Põldmäe]]. "Me". *2–3. [[Richard Brautigan]]. "Arbuusisuhkrus". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *4. "Viis tüdrukut ja kaheksa poissi: valik «Noorte kirjandussündmusest '76»". *5–6. [[Anatoli Lunatšarski]]. "Vabastatud Don Quijote". Vene keelest tõlkinud ja eessõna [[Hans Luik]], värsid tõlkinud [[Valeeria Villandi]] *7–8. [[Maximilian Põdder]]. "Bob Ellerhein". *9. [[Juri Vlassov]]. "Välkvalge hetk". Vene keelest tõlkinud ja järelsõna [[Paavo Kivine]] *10–13. [[Ákos Kertész]]. "Makra". Ungari keelest tõlkinud ja järelsõna [[Edvin Hiedel]], värsid tõlkinud [[Lembe Hiedel]] *14–15. [[Pu Songling]]. "Libarebased". Vene keelest tõlkinud [[Andres Ehin]] *16. [[Ustav Mikelsaar]]. "Ohver". *17–19. [[Juri Trifonov]]. "Teine elu". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] *20–21. [[Camilo José Cela]]. "Apelsin on talvine vili". Hispaania keelest tõlkinud [[Ants Viir]], [[Ott Ojamaa]] *22–23. [[Maksud Ibrahimbäjov]]. "Ja ei olnud paremat venda". Vene keelest tõlkinud [[Maiga Varik]] *24. "[[Dhammapada]]". Paali keelest tõlkinud [[Linnart Mäll]] *25–26. [[Regīna Ezera]]. "Zooloogilised novellid". Läti keelest tõlkinud [[Valli Helde]] *27. [[Teet Kallas]]. "Insener Paberiti juhtum". *28–31. [[Carlo Cassola]]. "Bube pruut". Itaalia keelest tõlkinud [[Anne Kalling]] *32–33. [[Viktoria Tokareva]]. "Tüütu tüüp". Vene keelest tõlkinud [[Indrek Kaber]] *34. "Vastutus: Soomerootsi novelle". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *35. [[Algirdas Pocius]]. "Hommikul, kui vaevas uni". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *36. [[Salvador Espriu]]. "Labürindi lõpp". Valinud ja katalaani keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]] ja [[Jüri Talvet]] *37–39. [[Jean-Pierre Chabrol]]. "Kuulus tugitool". Prantsuse keelest tõlkinud [[Leili-Maria Kask]] *40. [[Nodar Dumbadze]]. "Päike". Gruusia keelest tõlkinud [[Juta Bedia]] *41–43. [[Anatoli Koni]]. "Mälestusi Vera Zassulitši kohtuasjast". Vene keelest tõlkinud [[Aino Lukas]] *44–45. [[Paul Kuusberg]]. "Linnukesega". *46–47. [[Joyce Carol Oates]]. "Neli suve". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]] ja [[Kersti Tigane]] *48. [[Stanisław Jerzy Lec]]. "Sugemata mõtted". Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] ja [[Arvo Valton]] *49. [[Aino Pervik]]. "Umimetsades". *50–52. [[Günter Kunert]]. "Sorida laekais". Saksa keelest tõlkinud [[Toivo Tasa]] ==1978== *1–3. [[A. H. Tammsaare]]. "Mõtteid ja mõtisklusi". *4–5. [[Ronald David Laing]]. "Omadega puntras". Inglise keelest tõlkinud [[Paul-Eerik Rummo]] *6. [[Aulikki Oksanen]]. "Kirsivargad". Soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]] *7–8. [[Eyvind Johnson]]. "Oli aasta 1914". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *9–10. [[Jordan Radičkov]]. "Püssirohuaabits". Bulgaaria keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *11. [[Ludvig Holberg]]. "Mäeotsa Jeppe ehk mats mõisahärraks". Taani keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *12–13. [[Daniil Granin]]. "Nimekaim". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *14. [[Hubert Matve]]. "Karedad lood". *15–17. [[Jean Cocteau]]. "Kolm näidendit". Prantsuse keelest tõlkinud [[Tatjana Hallap]], [[Häidi Kolle]], [[Henno Rajandi]] *18. [[Kalju Saaber]]. "Mees, naine ja bernhardiin". *19–20. [[Dibaš Kaintšin]]. "Kaktantši ja teisi jutte". Vene keelest tõlkinud [[Sulev Hallik]] *21–22. [[Vojtĕch Steklač]]. "Hüvasti, mu arm". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *23. [[Andrei Balabuhha]]. "Eelkäijad". Vene keelest tõlkinud [[Astrid Kabur]] *24–26. [[Jawaharlal Nehru]]. "India avastamine". Inglise keelest tõlkinud [[Maret Kark]] *27–28. [[Vytautas Martinkus]]. "Tuulelipp perekonnapeoks". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *29. [[Boriss Lavrenjov]]. "Tuul". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Karindi]] *30–33. [[Jerome K. Jerome]]. "Kolm meest paadis (koerast rääkimata)". Inglise keelest tõlkinud [[Tiiu Viires]] *34. [[Tatjana Suhhotina-Tolstaja]]. "Minu isa surm ja tema lahkumise tagapõhi". Vene keelest tõlkinud [[Lembe Hiedel]] *35. [[Enn Vetemaa]]. "Jälle Püha Susanna ehk armastuse kool". *36–37. [[Ingmar Bergman]]. "Stseenid ühest abielust". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *38. [[Timur Pulatov]]. "Valdused". Vene keelest tõlkinud [[Maiga Varik]] *39. [[Vahagn Grigorjan]]. "Lukkupandud tuba". Armeenia keelest tõlkinud [[Andres Jaaksoo]] *40. [[Katre Ligi]]. "Kõigest ei kõnni ära". *41–42. [[Aleksandr Gelman]]. "Tagasiside". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] *43–44. [[Ryunosuke Akutagawa]]. "Hammasrattad". Jaapani keelest tõlkinud [[Ülle Udam (filoloog)|Ülle Udam]] *45. [[Galina Kornilova]]. "Kesköised jalutuskäigud". Vene keelest tõlkinud [[Elvi Lehiste]] *46–47. [[Martin Walser]]. "Kõrvalhaak. Toalahing". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]] *48–49. [[Andrei Bitov]]. "Lahkuv Monahhov". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa|J. Aam]], värsid tõlkinud [[Valeeria Villandi]] *50–51. [[Nikolai Pärna]]. "Rütm, elu ja looming". *52. [[Vicente Aleixandre]]. "Südame ajalugu". Hispaania keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]], [[Jüri Talvet]] ==1979== *1. [[Rein Saluri]]. "Mees teab". *2–3. [[Patrick White]]. "Hiilija öö. Kakaduud". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *4–5. [[Juri Oleša]]. "Ei ühtki päeva reata". Vene keelest tõlkinud [[Maret Käbin]] *6. [[Günter Herburger]]. "Külakooliõpetaja Hofer. Suvistejuhtum". Saksa keelest tõlkinud [[Helgi Loik]] *7. [[Imants Ziedonis]]. "Epifaaniad". Läti keelest tõlkinud [[Ita Saks]] *8. [[Pio Baroja]]. "Vagabund Elizabide". Hispaania keelest tõlkinud [[Asta Põldmäe]] ja [[Jüri Talvet]] *9–10. [[Jerzy Broszkiewicz]]. "Lemuel Gulliveri kaks seiklust. Väljavõte vanast kroonikast". Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *11–13. [[Jakob Pärn]]. "Oma tuba, oma luba. Must kuub". *14–15. [[Juan Rulfo]]. "Pedro Páramo". Hispaania keelest tõlkinud [[Tatjana Hallap]] *16. [[Viktor Konetski]]. "Viimast korda Antverpenis". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] *17. "Lugusid vanast Tallinnast". Koostanud [[Isidor Goldman]] *18–19. "Leningradi vanad puud: Leningradi kirjanike lühijutte". Vene keelest tõlkinud [[Paul Mõtsküla]] jt, koostanud [[Vladimir Bahtin]] *20–21. [[Erno Paasilinna]]. "Kadunud armee". Soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]] *22. [[Juozas Aputis]]. "Ah, Teofilis!" Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *23–24. [[Leonardo Sciascia]]. "Igati". Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *25–26. [[Ivan Maiski]]. "Bernard Shaw ja teised". Vene keelest tõlkinud ja järelsõna [[Aino Lukas]] *27. [[Lao-zi]]. "Daodejing. Kulgemise väe raamat". Hiina keelest tõlkinud ja eessõna [[Linnart Mäll]] *28–29. [[Ilja Ilf]], [[Jevgeni Petrov]]. "Õilis isik". Vene keelest tõlkinud [[Sulev Hallik]] *30–32. [[Hans Scherfig]]. "Idealistid". Taani keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *33–36. [[Konstantin Simonov]]. "Me ei saa enam kokku ...". Vene keelest tõlkinud [[Maiga Varik]] *37–38. "Üheksateist ööd: valitud lugusid araabia jutukogust «[[Tuhat üks ööd|Tuhat üks ööd»]]". Vene keelest tõlkinud [[Ly Seppel]] ja [[Andres Ehin]] *39. [[Ike Volkov]]. "Sügis äärelinna teatris: luuletusi 1970–1976". *40–42. [[Vsevolod Meierhold]]. "Meierhold meierholdluse vastu". Valinud ja vene keelest tõlkinud [[Reet Reiljan]] *43–46. [[Mario Soldati]]. "Näitleja". Itaalia keelest tõlkinud [[Anne Kalling]], luuletõlked [[Linda Ruud]] *47–48. [[Revaz Inanišvili]]. "Keegi jääb bussist maha. Helesinine lõngakera". Gruusia keelest tõlkinud [[Juta Bedia]] *49–51. [[Jüri Tuulik]]. "Vares" *52. [[Christopher Geiser]]. "Tuba hommikueinega". Saksa keelest tõlkinud [[Toivo Tasa]] ==1980== *1–2. "Purjetan punasta merda: valik regivärsilisi merelaule". Koostanud [[Hilja Kokamägi]] *3. [[Flannery O'Connor]]. "Tõusuteel kohtuvad kõik". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]] *4. [[Nikolai Bulgakov]]. "Ma lähen õue". Vene keelest tõlkinud [[Toomas Kall]] *5–8. [[Robert Merle]]. "Kaitstud mehed". Prantsuse keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]] *9–10. [[Harijs Gāliņš]]. "Surma oksjon". Läti keelest tõlkinud [[Valli Helde]] *11–12. [[Stig Claesson]]. "Kes armastab Yngve Frejd". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *13. [[Sergei Voronin]]. "Kümme juttu". Vene keelest tõlkinud [[Vaime Kabur]], [[Mare Mauer]] *14. [[Anastass Mikojan]]. "Mälestusi Leninist". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] *15–17. [[Raimondas Kašauskas]]. "Mootorratturid". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *18–19. [[Jaan Kross]]. "Kajalood". *20. [[Azorín]]. "Väikese filosoofi pihtimused". Hispaania keelest tõlkinud [[Tiiu Põder]], [[Asta Põldmäe]] *21–22. [[Sergei Zalõgin]]. "Minajutud". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *23–24. [[Alpo Ruuth]]. "Uudishimulikud". Soome keelest tõlkinud [[Malle Veisserik]] *25–26. "Sõna 1: noorte loomingut". Koostaja [[Mihkel Mutt]] *27. [[Oralhan Bokejev]]. "Ardak".; [[Rollan Seisenbajev]]. "Rindelaulud".; [[Muhtar Magauin]]. "Hämarus": Kasahhi nüüdisproosat. Vene keelest tõlkinud [[Priit Sakkeus]] *28–29. [[Pavel Vežinov]]. "Barjäär". Bulgaaria keelest tõlkinud [[Mare Saks-Zaneva]] *30. [[Aleksandr Grin]]. "Rotipüüdja". Vene keelest tõlkinud [[Teet Kallas]] *31–32. [[Juri Araktšejev]]. "Segadus". Vene keelest tõlkinud [[Rein Prii]] *33. [[Andres Ehin]]. "Ajaviite peerud lähvad lausa lõkendama". *34–35. [[Johannes Aavik|J. Randvere]]. "Ruth" *36–39. [[Herbert Ernest Bates|H. E. Bates]]. "Armastatud Lydia". Inglise keelest tõlkinud [[Helmi Tillemann]] *40–41. "Bhagavadgītā". Sanskriti keelest tõlkinud [[Linnart Mäll]] *42–45. [[Gabriel García Márquez]]. "Kadunud aja meri". Hispaania keelest tõlkinud [[Jüri Talvet]] *46–47. "Sõna 2: noorte loomingut". *48–49. [[Odisseas Elitis]]. "Õige on". Uuskreeka keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *50–52. [[Isaac Bashevis Singer]]. "Surnud moosekant". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] ==1981== *1. [[Mihkel Mutt]]. "Mehed". *2–3. [[Janusz Glowacki]]. "Paradiis". Poola keelest tõlkinud [[Helgi Loik]] *4–5. [[Federico Fellini]], [[Tonino Guerra]]. "Amarcord". Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *6. [[Friedrich Dürrenmatt]]. "Herakles ja Augeiase tall". Saksa keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]], värsid tõlkinud [[Ain Kaalep]] *7–9. [[Viktor Astafjev]]. "Karjapoissi-karjapiigat". Vene keelest tõlkinud [[Paul Mõtsküla]] *10. [[Wolfgang Kohlhaase]]. "Uusaasta Balzaciga". Saksa keelest tõlkinud [[Rita Tasa]] *11–13. [[Vjatšeslav Kondratjev]]. "Saška". Vene keelest tõlkinud [[Sulev Hallik]] *14–15. [[Matti Mazajev]]. "Triumfivärav". Soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]] *16–17. [[John Fowles]]. "Eebenipuust torn". Inglise keelest tõlkinud [[Jaak Rähesoo]] *18–20. [[Ivan Bunin]]. "Suure paastu esmaspäev". Koostanud ja järelsõna [[Valeri Bezzubov]], vene keelest tõlkinud [[Maret Käbin]] *21–22. [[Vilhelm Moberg]] "Kohtunik". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *23. [[Anar]]. "Kontakt". Vene keelest tõlkinud [[Maiga Varik]] *24. [[Vladimirs Kaijaks]]. "Ämblik". Läti keelest tõlkinud [[Kalev Kalkun]] *25–26. [[Arvo Valton]]. "Arvidi maailmareis". *27–30. [[Fjodor Dostojevski]]. "Inimene on saladus". Vene keelest tõlkinud [[Peeter Torop]] *31. "Sõna 3: loominguliste kirjandusklubide liikmete loomingut". Koostaja [[Henn-Kaarel Hellat]] *32–33. [[Natalia Ginzburg]]. "See oli nii. Ambur". Itaalia keelest tõlkinud [[Anne Kalling]], [[Merike Pau]] *34–35. [[Theodor Kallifatides]]. "Armastus". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *36. [[Juri Sbitnev]]. "Põdrajaht". Vene keelest tõlkinud [[Silvia Vissak]] *37–38. [[Jón Helgason]]. "Sõnade jäljed tänaval". Islandi keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *39. [[Saulius Tomas Kondrotas]]. "Kentaurivapi suguvõsa". Leedu keelest tõlkinud [[Tiiu Sandrak|Tiiu Jõgi]]. *40. [[Rein Saluri]]. "Kala metsas". *41–42. [[Aleksandr Gelman]]. "Meie, allakirjutanud". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] *43–44. [[Juhani Peltonen]]. "Märtsiudu". Soome keelest tõlkinud [[Peep Nemvalts]] *45–46. [[Karel Čapek]]. "Kuidas sünnib näitemäng. Kuidas tehakse filmi". Tšehhi keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]] *47. "Sõna 4: noorte loomingut". Koostaja [[Mihkel Mutt]] *48–51. [[Hermynia Zur Mühlen]]. "Lõpp ja algus". Saksa keelest tõlkinud [[Viktor Sepp]] *52. [[Jaan Kross]]. "Ülesõidukohad". ==1982== *1. [[Teet Kallas]]. "Arvi kamin". *2. [[Sergei Narovtšatov]]. "Absoluut". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *3–4. [[Šāntideva]]. "Bodhitšarjāvatāra". Sanskriti keelest tõlkinud [[Linnart Mäll]] *5–7. [[Viktor Kazko]]. "Kohtupäev". Vene keelest tõlkinud [[Valeeria Villandi]] *8. [[Thomas Mann]]. "Mario ja võlur". Saksa keelest tõlkinud [[Vilma Jürisalu]] *9–10. "Lugupeetud vannutatud mehed: valik vene advokaatide kohtukõnesid". Vene keelest tõlkinud [[Aino-Eevi Lukas]] *11. <nowiki>[</nowiki>[[Endel Nirk]]<nowiki>]</nowiki>. "Krahviproua Genoveva pihtimused ehk ühe paljukannatanud naisterahva iseäralik ja väga tähelepanuväärne ajalik elukäik, tema enese poolt kõige tõepärasemalt jutustatud. Saksakeelsest käsikirjast ümber pannud ja trükki toimetanud E. N. Hermelin, eraõpetlane Kilplas" *12–13. [[Vladimir Tendrjakov]]. "Kuuskümmend küünalt". Vene keelest tõlkinud [[Sulev Hallik]] *14–15. [[Joaquín Grau]]. "Diktaatori surm". Hispaania keelest tõlkinud [[Tiiu Põder]], [[Asta Põldmäe]] *16–18. [[Aleksandr Žitinski]]. "Trepp". Vene keelest tõlkinud [[Teet Kallas]] *19. [[Hans Laansalu]]. "Tuuline saar". *20–21. [[Josef Frais]]. "Mehed maa-aluselt mandrilt". Tšehhi keelest tõlkinud [[Küllike Tohver]] *22. [[Banguolis Balaševičius]]. "Kümme tuhat Einsteini". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *23–24. [[Grigori Baklanov]]. "Vähem vendade seast". Vene keelest tõlkinud [[Maret Käbin]] *25–26. [[Aivars Kalve]]. "Hüvastijätt". Läti keelest tõlkinud [[Valli Helde]] *27–29. [[Leonid Andrejev]]. "Saatana päevik". Vene keelest tõlkinud [[Virve Krimm]] *30–32. [[Joan Didion]]. "Meie ühised palved". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *33–35. "Grettir Ásmundripoja saaga". Vanaislandi keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *36–37. [[Anatoli Agranovski]]. "Oma ala meister". Vene keelest tõlkinud [[Rein Prii]] *38–39. "Sõna 5: noorte loomingut". Koostaja [[Mihkel Mutt]] *40. [[Arthur Bloch]]. "Murphy seadus ja teisi põhjusi, miks asjad untsu lähevad". Inglise keelest tõlkinud [[Toomas Niit]] *41–43. [[Maulana Fahruddin Ali Safi]]. "Inimlikud imetabasused". Pärsia-tadžiki keelest tõlkinud [[Haljand Udam]] *44–46. [[James Aldridge]]. "Viimne pilguheit". Inglise keelest tõlkinud [[Tiiu Viires]] *47–48. [[Timo K. Mukka]]. "Laul Sipirja lastest". Soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]] *49. [[Bjørnstjerne Bjørnson]]. "Maateadus ja armastus". Norra keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *50–51. [[Ernesto Sábato]]. "Tunnel". Hispaania keelest tõlkinud [[Tiiu Põder]], [[Asta Põldmäe]] *52. [[Juri Trifonov]]. "Äraspidi maja". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] ==1983== *1. [[Joel Sang]]. "Abisõnad". *2–3. [[Stendhal]]. "Lamiel". Prantsuse keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]] *4. [[Boriss Jekimov]]. "Tohuvabohu". Vene keelest tõlkinud [[Tiito Himma]] *5–7. [[Virginia Woolf]]. "Tuletorni juurde". Inglise keelest tõlkinud [[Malle Talvet]], [[Jaak Rähesoo]] *8–9. [[Leonid Zorin]]. "Peateema". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *10–11. [[Elias Canetti]]. "Maailm peas". Saksa keelest tõlkinud [[Toivo Tasa]] *12–13. "[[Šukasaptati]]: papagoi seitsekümmend juttu". Sanskriti keelest tõlkinud [[Linnart Mäll]] *14–17. [[Vidiadhar Surajprasad Naipaul|V. S. Naipaul]]. "Sissid". Inglise keelest tõlkinud [[Mati Soomre]] *18. [[Valentin Tšernõhh]]. "Halamisest pole abi". Vene keelest tõlkinud [[Heli Speek]], [[Olev Remsu]] *19. [[Veera Saar]]. "Ira". *20–21. [[Jaroslav Hašek]]. "Geniaalne idioot". Tšehhi keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]] *22–23. [[Peet Vallak]]. "Hinge taud". *24–25. [[Vadim Šefner]]. "Viie veaga noormees ehk ühe lihtsameelse pihtimus". Vene keelest tõlkinud [[Maiga Varik]] *26. [[Hugo Raudsepp]]. "Sinimandria". *27. [[Franz Kafka]]. "Öösel". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *28. [[Vladimir Majakovski]]. "Vladimir Majakovski: kahevaatuseline tragöödia proloogi ja epiloogiga". Vene keelest tõlkinud [[Arvi Siig]] *29. "Sõna 6: noorte loomingut". Koostanud [[Mihkel Mutt]] *30–33. [[Lidia Seifullina]]. "Seaduserikkujad". Vene keelest tõlkinud [[Boris Kabur]] *34–35. [[Johan Bargum]]. "Eradetektiiv". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *36–39. [[Abel Posse]]. "Daimon". Hispaania keelest tõlkinud [[Tatjana Hallap]] *40. "Kui palju on maailmas värve: valik soome nüüdisluulet". Koostanud [[Endel Mallene]], soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]] jt. *41–43. [[Vladimir Levi]]. "Kunst olla ise". Vene keelest tõlkinud [[Mare Mauer]], [[Vaime Kabur]] *44–45. [[Jean Giono]]. "Külajutud". Prantsuse keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]] *46. [[Danielius Mušinskas]]. "Õhtu, mille pani kirja Mickus". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *47–49. [[Doris Lessing]]. "Ellujäänu mälestused". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]] *50. [[Rezo Tšeišvili]]. "Luca Pacioli viimased eluaastad". Gruusia keelest tõlkinud [[Merike Pau]] *51–52. [[Áron Tamási]]. "Talv orus". Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]] ==1984== *1–2. [[Gustav Suits]]. "Noor Kreutzwald". *3. [[Juri Bondarev]]. "Hetked". Vene keelest tõlkinud [[Rein Põder]] *4–5. [[Ilkka Pitkänen]]. "Pasi ja Lennu. Tavalised inimesed". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]] *6–8. [[Jarosław Iwaszkiewicz]]. "[[Inglite Joanna]]". Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *9. [[Kōbō Abe]]. "Härra S. Karma kuritöö". Jaapani keelest tõlkinud [[Agu Sisask]] *10–11. [[Māra Svīre]]. "Õdus õhtu kahekesi". Läti keelest tõlkinud [[Kalev Kalkun]] *12–13. [[Maksud Ibrahimbäjov]]. "Õnneliku lõpuga lugu". Vene keelest tõlkinud [[Maiga Varik]] *14–15. [[Christiane Baroche]]. "Süvavesi". Prantsuse keelest tõlkinud [[Häidi Kolle]] *16. [[Mihhail Roštšin]]. "Täiskasvanute maailm". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] *17–19. [[Fernando Namora]]. "Pühapäeva õhtupoolikul". Portugali keelest tõlkinud [[Meelike Palli]] *20–21. [[Daniil Granin]]. "Veel nähtav on me jälg". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *22–24. [[Dina Kalinovskaja]]. "Oo laupäev!" Vene keelest tõlkinud [[Tiito Himma]] *25. [[Per Olov Enquist]]. "Vihmausside elust". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *26. [[Rosen Bosev]]. "Taevane maja". Bulgaaria keelest tõlkinud [[Mare Zaneva]] *27–28. [[Anatoli Kim]]. "Gurini utoopia". Vene keelest tõlkinud [[Sulev Hallik]] *29–32. [[William Heinesen]]. "Kadunud moosekandid". Taani keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *33–34. [[Mihhail Veller]]. "Ühesõiduhobu". Vene keelest tõlkinud [[Tiito Himma]], [[Teet Kallas]] *35. [[Truman Capote]]. "Hommikueine [[Tiffany]] juures". Inglise keelest tõlkinud [[Udo Uibo]], kommenteerinud [[Enn Soosaar]] *36. "Sõna 7". Koostaja [[Mihkel Mutt]] *37. [[Jevgeni Bogat]]. "Kuristiku kohal. Õppetund". Vene keelest tõlkinud [[Rein Prii]] *38–39. [[Mati Unt]]. "Räägivad". *40–41. [[Juri Štšerbak]]. "Väike jalgpallimeeskond". Ukraina keelest tõlkinud [[Harald Rajamets]] *42. [[Octavio Paz]]. "Alati on olevik". Hispaania keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]], [[Jaan Kaplinski]], [[Asta Põldmäe]], [[Jüri Talvet]] *43.–46. [[Robert Walser]]. "Abiline". Saksa keelest tõlkinud [[Rita Tasa]] *47. [[Juri Tšernjakov]]. "Punt". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] *48. [[Arthur Bloch]]. "Murphy seadus: teine raamat. Uusi põhjusi, miks asjad untsu lähevad". Inglise keelest tõlkinud [[Toomas Niit]] *49.–52. [[Mihály Sükösd]]. "Eeluurimisvangistus. Kummardus Ingmar Bergmanile". Ungari keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]] ==1985== *1–2. [[Valmar Adams]]. "Oomega: esseid ja murdmemuaare". *3. [[Karel Čapek]]. "[[RUR. Rossum's Universal Robots]]". Tšehhi keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]] *4–5. [[Valeri Brjussov]]. "Viimased leheküljed naise päevikust. Mozart". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Pärni]] *6–7. [[Pentti Saarikoski]]. "On või ei ole. Euroopa serval". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]] *8–9. [[Anatoli Makarov]]. "Kevadtalveöö". Vene keelest tõlkinud [[Virve Krimm]] *10–11. "Täiskuutaeva all: valimik hiina ja jaapani luulet". Klassikalisest hiina keelest tõlkinud [[Jaan Kaplinski]], klassikalisest jaapani keelest tõlkinud [[Rein Raud]] *12–13. [[Boriss Šubin]]. "Doktor Tšehhov". Vene keelest tõlkinud [[Boris Kabur]] *14–16. [[Karin Boye]]. "Kallokaiin". Rootsi keelest tõlkinud [[Katrin Korv]] *17–18. [[Dale Wasserman]]. "[[Lendas üle käopesa (näidend)|Lendas üle käopesa]]". Inglise keelest tõlkinud [[Mati Soomre]] *19–21. [[Boriss Vassiljev]]. "Sõda algas homme". Vene keelest tõlkinud [[Tiito Himma]] *22. [[Paul Kuusberg]]. "Kes ta oli?" *23. [[Julio Cortázar]]. "Tseremooniad". Hispaania keelest tõlkinud [[Mart Tarmak]] *24. [[Sattor Tursun]]. "Elu punaste küngaste jalamil". Tadžiki keelest tõlkinud [[Haljand Udam]] *25–26. [[Marie Cardinal]]. "Võti väljaspool". Prantsuse keelest tõlkinud [[Ilotar Aavisto]] *27. [[Valter Udam]]. "Vastutus". *28–30. [[Viktors Lagzdiņš]]. "Mõrv metsatalus". Läti keelest tõlkinud [[Kalev Kalkun]] *31. [[Graham Greene]]. "Kaotaja teeb puhta töö". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]] *32. [[Ilja Varšavski]]. "Veel üks lask". Vene keelest tõlkinud [[Ants Paikre]] *33–34. [[Ryszard Klyć]]. "«Kakaduu»". Poola keelest tõlkinud [[Helgi Loik]] *35–38. [[Gertrude Stein]]. "Alice B. Toklase autobiograafia". Inglise keelest tõlkinud [[Malle Talvet]] *39. [[Stasys Kašauskas]]. "Meie, Aadama lapsed: irooniline proosa". Leedu keelest tõlkinud [[Valvi Strikaitienė]] *40–42. [[Onelio Jorge Cardoso]]. "Mulle meeldib meri". Hispaania keelest tõlkinud [[Jüri Talvet]] *43–44. [[Kurt Tucholsky]]. "Pärast". Saksa keelest tõlkinud [[Toivo Tasa]] *45–47. [[Peter Seeberg]]. "Karjased. Novelle". Taani keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *48. [[John Cheever]]. "Oi mis paradiis see näib". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *49–50. [[Jüri Talvet]]. "Teekond Hispaaniasse". *51–52. "Sõna 8: noori tõlkijaid". Koostanud [[Toomas Haug]] ==1986== *1–2. [[Friedebert Tuglas]]. "Valik kirju". *3–4. [[Märta Tikkanen]]. "Sajandi armastuslugu". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *5. [[Jevgeni Gabrilovitš]]. "Rääkige tõtt – nii, nagu asi on: stsenaarium". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] *6–8. [[Mihkel Mutt]]. "Kallid generatsioonid". *9. [[Alberto Moravia]]. "Paradiis". Itaalia keelest tõlkinud [[Anne Kalling]] *10–11. [[Grigori Danilevski]]. "Vürstitar Tarakanova (1775–1776): ajalooline romaan". Vene keelest tõlkinud [[Helli Põld]] *12–13. [[Henri Troyat]]. "Leinav lumi". Prantsuse keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]] *14–15. "Sõna 9". Koostaja [[Toomas Haug]] *16–18. [[Liv Ullmann]]. "Muutumine". Norra keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *19. [[Jorge Amado]]. "Quincas Vesikuradi kolm surma". Portugali keelest tõlkinud [[Meelike Palli]] *20–21. [[Maxie Wander]]. "Tere hommikust, kallis: protokollid helilindilt". Saksa keelest tõlkinud [[Viktor Sepp]] *22–24. [[Vladimir Makanin]]. "Hingekosutus". Vene keelest tõlkinud [[Tiiu Laansoo]] jt *25–26. [[Per Gunnar Evander]]. "Ängi eluasemed". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *27. "Mustlane, ratsu, kuld, kurat ja surm: vene mustlasfolkloori". Valinud ja vene keelest tõlkinud [[Henn-Kaarel Hellat]] *28–30. [[Susan Hill]]. "Kevadkirkal aastaajal". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]] *31. [[Svava Jakobsdóttir]]. "Pidu ilumüüri ääres". Islandi keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *32–33. [[Mihály Babits]]. "Kurgkaliif". Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]] *34–37. [[Vladimír Páral]]. "Katapult: rongi-, laeva- ja lennuliinide sõiduplaan paradiisi". Tšehhi keelest tõlkinud [[Küllike Tohver]] *38. [[Guram Dotšanašvili]]. "Water(po)loo ehk taastamistööd". Gruusia keelest tõlkinud [[Merike Pau]] *39. [[Aleksandr Borin]]. "Lootusetu kohtuasi". Vene keelest tõlkinud [[Rein Prii]] *40–42. [[Hermann Hesse]]. "Siddhartha. Hommikumaaränd". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]], [[Mati Sirkel]] *43–45. [[François Mauriac]]. "Ohvritall". Prantsuse keelest tõlkinud [[Malle Talvet]], värsid tõlkinud [[Indrek Hirv]] *46–47. [[Vladimir Levi]]. "Vestlus kirjades". Vene keelest lühendatult tõlkinud [[Mare Mauer]] *48. [[Elsa Morante]]. "Andaluusia sall". Itaalia keelest tõlkinud [[Anne Kalling]], värsid tõlkinud [[Lauri Leesi]] *49–50. [[Hella Wuolijoki]]. "Koolitüdrukuna Tartus aastail 1901–1904". Soome keelest lühendatult tõlkinud [[Linda Viiding]] *51. [[Nikolae Jesinenku]]. "Maja põleb!" Vene keelest tõlkinud [[Helli Põld]] *52. [[Rein Veidemann]]. "Elu keskpäev: esseid ja pihtimusi". ==1987== *1–2. [[Oskar Luts]]. "Kirjad Maariale. Harald teotseb". *3. [[Šolem Alejchem]]. "Ülemlaul". Jidiši keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *4. [[Ramūnas Klimas]]. "Kiečius, kuupaiste ja kaherublane portvein". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *5–6. [[Heinrich Böll]]. "Iiri päevik". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *7–8. [[Dumitru Radu Popescu]]. "Iha". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *9-11. [[Valentin Rasputin]]. "Raha Mariale. Tulekahi". Vene keelest tõlkinud [[Paul Mõtsküla]], [[Boris Kabur]] *12–13. [[Enn Vetemaa]]. "Tulnuk". *14–15. [[Raija Siekkinen]]. "Elu keskpunkt". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]] *16. [[Edmunds Rudzītis]]. "Möödakäijad ja läbikäijad". Läti keelest tõlkinud [[Ita Saks]] *17–18. [[Jorge Luis Borges]]. "Aleph". Hispaania keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]] *19–21. [[Pavel Gurevitš]]. "Müstika ja tänapäev". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Pärni]] *22. [[Hagar Olsson]]. "Siidimaal. Kojutulek". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *23–24. [[David Herbert Lawrence|D. H. Lawrence]]. "Neitsi ja mustlane". Inglise keelest tõlkinud [[Mati Soomre]] *25–26. "Valik I: esseid maailmakirjandusest". Koostanud [[Toomas Haug]] *27–30. [[Giorgio Bassani]]. "Finzi-Continide aed". Itaalia keelest tõlkinud [[Ülar Ploom]], luuletõlked [[Doris Kareva]] *31–33. [[Walter Matthias Diggelmann]]. "Aga kirsipuu on olemas". Saksa keelest tõlkinud [[Ilmar Pung]] *34. [[Jaak Jõerüüt]]. "Teateid surmast". *35. [[Fazil Iskander]]. "Tšegemi Carmen. Baarimees Adgur". Vene keelest tõlkinud [[Virve Krimm]] *36. [[John Milton]]. "Areopagitica: kõne Inglise parlamendile piiramata trükivabaduse kaitseks". Inglise keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *37–38. [[Vennad Vainerid]]. "Allaaetud kassid ja koerad". Vene keelest tõlkinud [[Silvia Vissak]] *39. [[Torgny Lindgren]]. "[[Mao tee kalju peal]]". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *40–42. [[Karl Ristikivi]]. "[[Lohe hambad]]". *43–44. [[Margaret Atwood]]. "Tantsutüdrukud". Inglise keelest tõlkinud [[Ann Alari]], [[Malle Klaassen]] *45. [[Indrek Hirv]]. "Uneraev". *46. [[Hugo Wormsbecher]]. "Koduõu". Saksa keelest tõlkinud [[Ela Vood]] *47–50. [[Arto Paasilinna]]. "Ulguv mölder". Soome keelest tõlkinud [[Sirje Ruutsoo]] *51–52. [[Daphne du Maurier]]. "Õunapuu". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]] ==1988== *1–2. [[Uku Masing]]. "Ehatuule maa". *3–5. [[Carson McCullers]]. "Laulatuse lummas". Inglise keelest tõlkinud [[Malle Talvet]] *6–7. "Aken sadama poole: norra novelle". Norra keelest tõlkinud [[Sigrid Kangur]], [[Arvo Alas]] *8–10. [[Antti Tuuri]]. "Viisteist meetrit vasakule. Ühe müügiagendi lugu". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]] *11–12. [[George Orwell]]. "Loomade farm". Inglise keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *13. [[Sergei Kaledin]]. "Rahupaik". Vene keelest tõlkinud [[Victoria Traat]] *14–16. [[Ain Kalmus]]. "Juudas". *17. [[Dino Buzzati]]. "Merekoll". Itaalia keelest tõlkinud [[Anne Kalling]] *18–19. [[Aldous Huxley]]. "Pärast tulevärki". Inglise keelest tõlkinud [[Mati Soomre]] *20. [[Gabriela Adameșteanu]]. "Anna endale üks vaba päev". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *21–22. [[Aapeli]]. "Pisikese Peetruse hoov". Soome keelest tõlkinud [[Endel Mallene]] *23–24. [[Günter Grass]]. "Kass ja hiir". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *25–26. "Valik II: artikleid eestluse ajaloost". Koostanud [[Toomas Haug]] *27–29. [[Andrei Platonov]]. "Auk". Vene keelest tõlkinud [[Virve Krimm]] *30–32. [[Ingeborg Bachmann]]. "Kolm teed järve äärde". Saksa keelest tõlkinud [[Helgi Loik]] *33–35. [[Jennifer Johnston]]. "Varjud me palgeil". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]] *36. [[Petrus Alfonsi]]. "Elutarkusest (Disciplina clericalis)". Ladina keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *37. [[Jaan Lattik]]. "Koolipoisid". *38. [[Max Frisch]]. "Sinihabe". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]] *39. [[Richard Nikolaus von Coudenhove-Kalergi|R. N. Coudenhove-Kalergi]]. "Totaalne riik – totaalne inimene". Saksa keelest tõlkinud [[Heino Anto]] *40–42. [[Mihhail Bulgakov]]. "Koera süda". Vene keelest tõlkinud [[Maiga Varik]] *43. [[Kenkô]]. "Jõudeaja võrsed". Klassikalisest jaapani keelest tõlkinud [[Rein Raud]] *44–46. [[Hando Runnel]]. "Laulud eestiaegsetele meestele". *47–49. [[Tor Åge Bringsværd]]. "Pinocchio paberid". Norra keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *50. [[Johannes Aavik]]. "Rahvustunde nõrkusest Eestis". *51–52. "Valik III: esseid maailmakirjandusest". Koostanud [[Toomas Haug]] ==1989== *1–2. [[Jakob Hurt]]. "Kõned ja kirjad". *3–6. [[Erik Virbsoo]]. "Lugusid möödunud aegadest". *7–9. [[Heino Susi]]. "Kojutulek". *10. [[Ana Blandiana]]. "Minevikuplaanid". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *11–12. [[Marguerite Duras]]. "Armuke". Prantsuse keelest tõlkinud [[Malle Talvet]] *13. [[Aleksandr Blok]]. "Keisrivõimu viimased päevad". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Pärni]] *14–15. [[Šolem Alejchem]]. "Piimamees Tevje". Jidiši keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *16–17. "Ex Oriente: tõlkekogumik". Koostanud [[Jaan Kaplinski]] *18–19. [[Kiril Topalov]]. "Ole sa õnnistatud". Bulgaaria keelest tõlkinud [[Mare Saks-Zaneva]] *20–23. [[Stig Dagerman]]. "Kes kõrvetada saanud ...". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *24–26. [[Käbi Laretei]]. "Peotäis mulda, lapike maad". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *27–28. [[Erich Fromm]]. "Armastuse kunst". Inglise keelest tõlkinud [[Ann Alari]] *29–30. [[Miguel de Unamuno]]. "Abel Sánchez: lugu kirest". Hispaania keelest tõlkinud [[Ruth Lias]] *31. [[Martin Walser]]. "Põgenev hobune". Saksa keelest tõlkinud [[Helgi Loik]] *32–35. [[Rainer Maria Rilke]]. "Malte Laurids Brigge ülestähendused". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]] *36. "Mardiöö unenägu: valimik [[EYS Veljesto|EÜS «Veljesto»]] mardiooperite aariaid". Koostanud [[Pekka Erelt]] *37–39. [[John Maxwell Coetzee|J. M. Coetzee]]. "Barbarite ootel". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *40–41. [[Mart Laar]], [[Lauri Vahtre]] ja [[Heiki Valk]]. "Kodu lugu I". *42–43. [[Mart Laar]], [[Lauri Vahtre]] ja [[Heiki Valk]]. "Kodu lugu II". *44–46. [[Fazil Iskander]]. "Küülikud ja maod". Vene keelest tõlkinud [[Virve Krimm]] *47–48. [[Jean Genet]]. "Toatüdrukud. Palkon". Prantsuse keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]] *49–50. [[Yasunari Kawabata]]. "Lumine maa". Jaapani keelest tõlkinud [[Ülle Udam (filoloog)|Ülle Udam]] *51. [[Georges Simenon]]. "Kiri emale". Prantsuse keelest tõlkinud [[Häidi Kolle]] *51. [[Václav Havel]]. "Keskendumisraskused". Tšehhi keelest tõlkinud [[Küllike Tohver]] ==1990== *1–2. [[Helmut Tarand]]. "Epitaaf" *3–5. [[Raymond Carver]]. "Üks hea asi: jutud". Inglise keelest tõlkinud [[Meelike Palli]] *6. "Isad: [[Talmud]]i 4. osa 9. traktaat". Heebrea keelest tõlkinud [[Andres Gross]] ja [[Marju Lepajõe]] *7–9. [[Pier Paolo Pasolini]]. "Teoreem". Itaalia keelest tõlkinud [[Merike Pau]] *10. [[Andres Küng]]. "Tuule lapsed: peatükke kaasajooksikluse ajaloost". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *11. [[Njörður P. Njarðvik]]. "Surmamõistetud: ajalooline romaan". Islandi keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *12–13. [[Aleksandr Zinovjev]]. "Gorbatšovism". Vene keelest tõlkinud [[Tiito Himma]] *14–15. [[Mircea Eliade]]. "Mîntuleasa tänavas". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *16–18. [[Vassili Grossman]]. "Kõik voolab". Vene keelest tõlkinud [[Virve Krimm]] *19–21. [[Vladimir Nabokov]]. "Lužini kaitse". Tõlkinud [[Mare Mauer]] *22–23. [[Juan Carlos Onetti]]. "Ühele nimetule kalmule". Tõlkinud [[Ruth Lias]] *24–25. [[Juli Daniel]]. "Lunastus: jutustused". Vene keelest tõlkinud [[Vilma Matsov]], värsid tõlkinud [[Lembe Hiedel]] *26. [[Dr. Bertram]]. "Kolm Tartu balli". Saksa keelest tõlkinud [[Viktor Sepp]] *27–30. [[Graham Swift]]. "Sulgpall". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]] *31–32. [[Joseph Roth]]. "Lõputu põgenemine: aruanne". Saksa keelest tõlkinud [[Ilmar Pung]] *33–36. [[Olli Jalonen]]. "Hotell elavatele". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]] *37–39. [[Juri Dombrovski]]. "Tõmmu daam: kolm novelli Shakespeare'ist". Vene keelest tõlkinud [[Urmas Rattus]] *40. [[John Banville]]. "Newtoni kiri: vahepala". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]] *41–42. [[Gustaf Fröding]]. "Valik luulet". Rootsi keelest tõlkinud [[Ants Oras]] *43–44. [[Jaan Rummo]]. "Kõneoskus". *45–46. [[Anita Brookner]]. "Hôtel du Lac". Inglise keelest tõlkinud [[Malle Talvet]] *47. [[Endel Nirk]]. "Tabelinus: dramaatiline lugulaul viies jaos". *48–51. [[George Orwell]]. "[[1984 (Orwell)|1984]]". Inglise keelest tõlkinud [[Elias Treeman]] *52. [[Ilmar Talve]]. "See oli sel ajal kui...: vesteid ja sulekriipse paguluse algaegadest 1945–1954". ==1991== *1–3. [[Bernard Kangro]]. "Seitsmes päev" *4–6. [[Aleksandr Zinovjev]]. "Katastroika". Vene keelest tõlkinud [[Jaak Hion]], [[Jüri Ojamaa]] *7–8. [[Vasile Voiculescu]]. "Maagiline armastus". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *9–10. [[Alexander Staël von Holstein]], [[Hermann von Keyserling]]. "India-reisid". Vene ja saksa keelest tõlkinud [[Märt Läänemets]], [[Krista Läänemets]] *11–13. [[Gustave Le Bon]]. "Hulkade psühholoogia". Prantsuse keelest tõlkinud K. Martinson *14–17. [[Luisa Josefina Hernández]]. "Igatsus Trooja järele". [Hispaania keelest] tõlkinud [[Marin Mõttus]] *18–21. [[Ingmar Bergman]]. "Fanny ja Alexander". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *22–25. [[Bobbie Ann Mason]]. "Maal sees". Inglise keelest tõlkinud [[Mati Soomre]] *26. [[Bô Yin Râ]]. "Raamat õnnest. Raamat sealpoolsusest". Saksa keelest tõlkinud [[Genadi Noa]] *27–28. [[Joseph Brodsky]]. "Täiel määral mitte keegi". Inglise keelest tõlkinud [[Juhan Kristjan Talve]], [[Kersti Unt]] *29–32. [[Kingsley Amis]]. "Roheline mees". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]] *33–35. [[Hando Runnel]]. "Isamaavajadus". *36–37. [[Jitshok Leib Perets]]. "Kui mitte veel kõrgemale ...". Jidiši keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *38–39. [[Antonio Tabucchi]]. "India nokturn". Itaalia keelest tõlkinud [[Malle Talvet]] *40. [[Elem Treier]]. "Anton Hansen Tammsaare kui saladus". *41–42. [[Jonas Gardell]]. "Tahan koju". Rootsi keelest tõlkinud [[Krõõt Kaljusto]] *43. [[Gabriel García Márquez]]. "Merehädalise jutustus". Hispaania keelest tõlkinud [[Ruth Lias]] *44–46. [[Aleksandr Zinovjev]]. "Ela!" Vene keelest tõlkinud [[Vilma Matsov]], värsid tõlkinud [[Lembe Hiedel]] *47–48. [[Gabriele D'Annunzio]]. "Neitsi Orsola. Neitsi Anna". Itaalia keelest tõlkinud [[Tiina Laats]] *49. [[Pandelis Prevelakis]]. "Ühe linna kroonika". Uuskreeka keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *50–52. [[C. S. Lewis]]. "Lihtsalt kristlus". Inglise keelest tõlkinud K. Konsman ==1992== *1–2. [[Fanny de Sivers]]. "Mateeriasse kootud palve" *3–5. [[Mircea Eliade]]. "Maitreyi". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *6–8. [[Christoph Hein]]. "Tangomängija". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *9. [[Doris Kareva]]. "Maailma asemel". *10. [[Hector Hugh Munro|Saki]]. "Sredni Vashtar". Inglise keelest tõlkinud [[Anne Allpere]] *11–13. [[Daniel Katz]]. "Kui vanaisa Soome suusatas". Soome keelest tõlkinud [[Endel Mallene]] *14–16. [[Alison Lurie]]. "Tõelised inimesed". Inglise keelest tõlkinud [[Meelike Palli]] *17–18. [[Vladimir Nabokov]]. "Läbipaistvad asjad". Inglise keelest tõlkinud [[Mati Soomre]] *19. [[Abraham B. Jehošua]]. "Luuletaja kasvav vaikimine. Raketibaas 612". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *20–22. [[Antanas Škema]]. "Valge palakas". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *23. [[Manuel Arboleda Roca Pérez]]. "Mälestuste otsija". Hispaania keelest tõlkinud [[Ruth Lias]] *24–26. [[Katrin Jakobi]]. "Suvekodumaa: novelle". *27–28. [[Romain Gary]]. "Kodanik Tuvi". Prantsuse keelest tõlkinud [[Lore Listra]] *29–32. [[Manolis Karagatsis]]. "Kastropirgose pealik". Uuskreeka keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *33–36. [[Paul Goma]]. "Kalidor: lapsepõlv Basarabias". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *37–39. [[Ernst Turmann]]. "Pikva". Saksa keelest tõlkinud [[Hanna Miller]] *40–43. [[Ruth Rendell]]. "Kui mõrtsukas on töö teinud". Inglise keelest tõlkinud [[Anne Allpere]] *44. [[Indrek Hirv]]. "Võhumõõk". *45–48. [[Käbi Laretei]]. "Mineviku heli". Autori tõlge rootsi keelest *49–50. [[John Fowles]]. "Eliduc. Armetu Koko. Mõistatus". Inglise keelest tõlkinud [[Anne Allpere]] *51–52. [[Annika Idström]]. "Kirjad Trinidadi". Soome keelest tõlkinud [[Endel Mallene]] ==1993== *1–2. [[Karl Ristikivi]]. "Mälestusi ja reisikirju" *3–4. [[Saul Bellow]]. "Vargus". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *5–6. [[Elza Stērste]]. "Armastusjutt ja teisi jutte". Läti keelest tõlkinud [[Ita Saks]] *7–8. [[Giovanni Verga]]. "Talupoja au". Itaalia keelest tõlkinud [[Ellen Ilves]], [[Tiina Laats]], [[Merike Pau]], [[Ülar Ploom]], [[Kaia Sisask]], [[Malle Talvet]] *9–10. [[Ismail Kadare]]. "Loorikaravan". Saksa keelest tõlkinud [[Siret Rutiku]], [[Kalle Kasemaa]] *11–12. [[Graham Greene]]. "Kümnes mees". Inglise keelest tõlkinud [[Virve Krimm]] *13. [[Liisi Ojamaa]]. "Myyrid & wärawad". *14–16. [[Henry James]]. "Kruvi keere". Inglise keelest tõlkinud [[Anne Allpere]] *17–18. [[Elmar Salumaa]]. "Kierkegaard". *19–22. [[Edward Morgan Forster|E. M. Forster]]. "Maurice". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *23. [[Antoine Chalvin]]. "Punapäine tüdruk". Prantsuse keelest tõlkinud [[Tõnu Õnnepalu]] *24. [[José Donoso]]. "«Chattanooga choochoo»". Hispaania keelest tõlkinud [[Ruth Lias]] *25–26. [[Amos Oz]]. "Kurja nõu mägi". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *27–28. [[Cees Nooteboom]]. "Järgmine lugu". Hollandi keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *29–32. [[Manuel Puig]]. "Mingitud musikesed". Hispaania keelest tõlkinud [[Marin Mõttus]] *33–36. [[Herbert Salu]]. "Surmatrummid ja pajupill: ülestähendusi Tartust Issanda aastal 1704". *37–39. [[Isaak Dinesen]]. "Aafrika äärel". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *40. [[Boriss Falkov]]. "Kolgas". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] *41–43. [[Rein Veidemann]]. "Mälestus Golfi hoovusest: artikleid, esseid, pihtimusi 1986–1993". *44–45. [[Erno Paasilinna]]. "Lugemist kõigile". Soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]] *46–47. [[Anaïs Nin]]. "Spioon armastuse majas". Inglise keelest tõlkinud [[Anne Allpere]] *48–50. [[Per Agne Erkelius]]. "Päevapiltnik". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *51–52. [[Bernd Nielsen-Stokkeby]]. "Mälestusi Eestimaalt: katkendeid". Saksa keelest tõlkinud [[Ursula Põks]] ==1994== *1–4. [[Daniel Palgi]]. "Murduvas maailmas: mälestusi". *5–7. [[Hermann Hesse]]. "Demian: Emil Sinclairi nooruse lugu". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Läänemets]] *8–9. [[Josef Šmuel Agnon]]. "Teine nägu: jutte armastusest". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *10. [[Kathy Page]]. "Vana siddalane". Inglise keelest tõlkinud [[Anne Allpere]] *11. [[Jaan Kross]]. "Järelehüüd". *12–13. [[Marcel Schwob]]. "Monelle'i raamat". Prantsuse keelest tõlkinud [[Lore Listra]] *14–15. [[André Kaminski]]. "Mina ja inimsööjad: novelle". Saksa keelest tõlkinud [[Siret Rutiku]] *16. [[Daniel Boulanger]]. "Kas te tunnete Maronne'i?" Prantsuse keelest tõlkinud [[Kaia Sisask]] *17–19. [[Vassili Aksjonov]]. "Nukra nõia rännutee ehk žanriotsing". Vene keelest tõlkinud [[Teet Kallas]] *20–22. [[Lillian Hellman]]. "Pentimento: portreeraamat". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *23–26. [[Juhani Salokannel]]. "Päästja". Soome keelest tõlkinud [[Sirje Kiin]] *27–29. [[Vidiadhar Surajprasad Naipaul|V. S. Naipaul]]. "Härra Stone ja rüütlite kaaslane". Inglise keelest tõlkinud [[Tiina Tiiman]] *30–32. [[Jens Bjøneboe]]. "Mooramees". Norra keelest tõlkinud [[Maarja Siiner]] *33–36. [[Heljo Mänd]]. "Roheline hääl". *37–39. [[Per Agne Erkelius]]. "Unistus Johannesest". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *40–42. [[Arvo Mägi]]. "Lugu lahti: valimik novelle aastaist 1949–89". *43. [[Isak Dinesen]]. "Varjud rohul". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *44–45. [[Virginia Woolf]]. "Oma tuba". Inglise keelest tõlkinud [[Malle Talvet]] *46–48. [[David Šahar]]. "Suvi prohvetite tänaval". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *49–51. [[Antti Tuuri]]. "Mehed koos naistega". Soome keelest tõlkinud [[Ants Haljamaa]] *52. [[Lars Andersson]]. "Katkukuninga legend". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] ==1995== *1–2. "Kaksteist Eesti kirja: [[Maimu Berg]], [[Sirje Kiin]], [[Kauksi Ülle]], [[Kati Murutar]], [[Heljo Mänd]], [[Herta Laipaik]], [[Eeva Park]], [[Asta Põldmäe]], [[Valeria Ränik]], [[Maarja Talgre]], [[Leelo Tungal]], [[Tiia Toomet]]" *3. [[Michael Bullock]]. "Kaev ja teisi jutte". Inglise keelest tõlkinud [[Erkki Sivonen]] *4. [[Kahlil Gibran]]. "Prohvet". Inglise keelest tõlkinud [[Doris Kareva]], [[Anu Saluäär]] *5. [[Arthur Koestler]]. "Pühendatud". Inglise keelest tõlkinud [[Udo Uibo]] *6–7. [[Jaan Kaplinski]]. "Jää ja Titanic". *8–9. [[Truman Capote]]. "Sünnipäevalapsed". Inglise keelest tõlkinud [[Aive Raudkivi]] *10. [[Henry Miller]]. "Naeratus redeli jalamil". Inglise keelest tõlkinud [[Anne Allpere]] *11–12. [[Gabriel García Márquez]]. "Väljakuulutatud mõrva kroonika". Hispaania keelest tõlkinud [[Ruth Lias]] *13. [[Rainer Maria Rilke]]. "Kirjad noorele luuletajale: luuletusi". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]] ja [[Ain Prosa]] *14. [[Marina Palei]]. "Ringkanali Cabiria". Vene keelest tõlkinud [[Vilma Matsov]] *15–17. [[Lisa St Aubin de Terán]]. "Koja valvurid". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *18–20. [[Jerzy Kosiński]]. "Kirgas lind". Inglise keelest tõlkinud [[Udo Uibo]] *21. [[Antonio Tabucchi]]. "Taevarand". Itaalia keelest tõlkinud [[Malle Talvet]] *22–23. [[Heinrich Böll]]. "Katharina Blumi kaotatud au ehk kuidas vägivald võib tekkida ja kuhu välja viia". Saksa keelest tõlkinud [[Rein Turu]] *24. [[Yaşar Kemal]]. "Madu maha tappa!" Türgi keelest tõlkinud [[Ly Seppel]] *25–27. [[Graham Greene]]. "Armastusloo lõpp". Inglise keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *28–30. [[Arto Paasilinna]]. "Jänese aasta". Soome keelest tõlkinud [[Sirje Kiin]] *31–34. [[Arthur Koestler]]. "Keskpäevapimedus". Inglise keelest tõlkinud [[Katrin Kiik]] *35. [[Hermann Hesse]]. "Fantaasiad". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Läänemets]] *36. [[Rein Saluri]]. "Tobukesed: kolm nukrat janti". *37–38. [[Henry James]]. "Asperni kirjad". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *39–40. [[Herman Lindqvist]]. "Üks Euroopa puha" Rootsi keelest tõlkinud [[Kärt Siirak]] ==1996== *1. [[Eeva Park]]. "Palveränd" *2–4. [[Rosa Montero]]. "Hurm ja pimedus". Hispaania keelest tõlkinud [[Marin Mõttus]] *5–6. [[Dag Solstad]]. "Üheteistkümnes romaan, kaheksateistkümnes raamat". Norra keelest tõlkinud [[Sigrid Kangur]] *7. [[Mihai Eminescu]]. "Cezara. Vaene Dionis". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *8–9. [[Daniil Harms]]. "Maaõlm". Vene keelest tõlkinud [[Rein Saluri]] *10. [[Jehuda Amichai]]. "Tagurpidi armastus". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *11. [[Indrek Hirv]]. "Põuasinine". *12–15. [[Jörn Donner]]. "President". Rootsi keelest tõlkinud [[Mari Jesmin]] *16–17. [[Eustathios]]. "Hysmine & Hysminias". Kreeka keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *18. [[Astrid Ivask]]. "Leiud". Läti keelest tõlkinud [[Ita Saks]] *19. [[Kjell Westö]]. "Bruusi juhtum". Rootsi keelest tõlkinud [[Mari Allik]] *20. [[Edzard Schaper]]. "Maailma lõpp Hiiumaal". Saksa keelest tõlkinud [[Liina Lukas]] *21. [[Henry James]]. "Daisy Miller". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *22–23. [[Torgny Lindgren]]. "Kumalasemesi". Rootsi keelest tõlkinud [[Tõnis Arnover]] *24. [[Kathy Page]]. "Vabaduse teine kevad". Inglise keelest tõlkinud [[Anne Allpere]] *25–26. [[Kerstin Ekman]]. "Koer". Rootsi keelest tõlkinud [[Irja Kiisküla]] *27–30. [[Franz Kafka]]. "Kirjad Milenale". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]] *31–32. [[Mika Waltari]]. "Neli päevaloojakut: romaan romaanist". Soome keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]] *33–36. [[Tuula-Liina Varis]]. "Kilpkonn ja õlgmarssal". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]], [[Pentti Saarikoski]] luuletused tõlkinud [[Joel Sang]] *37. [[Arthur Schnitzler]]. "Kreeka tantsijatar". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Läänemets]] *38. [[Mircea Eliade]]. "Doktor Honigbergeri saladus". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *39–40. "«[[Loomingu Raamatukogu|Loomingu Raamatukogu»]] 40 aastat". ==1997== *1–3. [[Linnar Priimägi]]. "Kommentaarium". *4. "Isahirve öö: XX sajandi türgi luulet". Koostanud [[Ly Seppel]], türgi keelest tõlkinud Ly Seppel ja [[Andres Ehin]] *5–6. [[Willa Cather]]. "Kadunud daam". Inglise keelest tõlkinud [[Aive Raudkivi]] *7–8. [[Ingmar Bergman]]. "Pühapäevalapsed". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *9–10. [[Joseph Roth]]. "Savoy hotell". Saksa keelest tõlkinud [[Heli Mägar]] *11. [[Franz Kafka]]. "Kiri isale". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Läänemets]] *12–13. [[Kurt Tucholsky]]. "Gripsholmi loss". Saksa keelest tõlkinud [[Helgi Loik]] *14–15. [[Paul Sayer]]. "Hullumeelsuse mõnud". Inglise keelest tõlkinud [[Tiina Laats]] *16. [[Andrus Kivirähk]]. "Vanamehed seitsmendalt. Jalutuskäik vikerkaarel". *17–18. [[Aleksandros Papadiamandis]]. "Mõrtsukas". Uuskreeka keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *19. [[Kjell Askildsen]]. "Suur tühi väli ja teisi novelle". Norra keelest tõlkinud [[Sigrid Kangur]] *20. [[Géza Csáth]]. "Võluri surm ja teisi novelle". Ungari keelest tõlkinud [[Kaarel Veskis]] *21–26. [[George Du Maurier]]. "Trilby". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *27. [[Timo K. Mukka]]. "Tabu". Soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]] *28–30. [[Ilona Laaman]]. "Vesi ahjus: Elu kommentaaridega". *31–34. [[Virginia Woolf]]. "Orlando". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *35. [[Olev Remsu]]. "Tšingis-khaan on Ungern-Sternberg". *36. [[Nathanael West]]. "Preili Südamevalu". Inglise keelest tõlkinud [[Aive Raudkivi]] *37–38. [[Iring Fetscher]]. "Sallivus: ühe väikese vooruse asendamatusest demokraatiale. Ajalooline tagasivaade ja aktuaalsed probleemid". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *39–40. [[Ingeborg Johansen]]. "Joaveski". Taani keelest tõlkinud [[Juta Reiska]] ==1998== *1–3. [[Leonid Trett]]. "A. H. Tammsaare, nagu teda tundsin" *4–6. [[Anne Brontë]]. "Agnes Grey". Inglise keelest tõlkinud [[Ragne Kepler]] ja [[Anne Lange]] *7–8. [[Stig Dagerman]]. "Saksamaa sügis". Rootsi keelest tõlkinud [[Juhan Talve]] *9–10. [[Géza Ottlik]]. "Katused varavalges". Ungari keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]] *11–12. [[Milan Kundera]]. "Romaanikunst". Prantsuse keelest tõlkinud [[Triinu Tamm]] *13–16. [[Virginia Woolf]]. "Proua Dalloway". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *17–19. [[Enel Melberg]]. "Üheteistkümnes päev". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] ja [[Mari Tuulik]] *20. [[Indrek Hirv]]. "Fuugamust". *21–22. [[Ingmar Bergman]]. "Erakõnelused". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *23–26. [[Paul Sayer]]. "Jumala laps". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *27–28. [[Villy Sørensen]]. "Ragnarok: jumalate lugu". Taani keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *29–30. [[Sergei Dovlatov]]. "Riiklik kaitseala". Vene keelest tõlkinud [[Vilma Matsov]] *31–32. [[Sherwood Anderson]]. "Mees, kellel pea töötas". Inglise keelest tõlkinud [[Aive Raudkivi]] *33–34. [[Øystein Lønn]]. "Mida me täna teeme?" Norra keelest tõlkinud [[Elvi Lumet]] *35–36. [[Adelaida García Morales]]. "Lõunas. Bene". Hispaania keelest tõlkinud [[Lembit Liivak]] *37–38. [[Per Olov Enquist]]. "Hamsun". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *39. [[David Herbert Lawrence]]. "Mees, kes suri". Inglise keelest tõlkinud [[Anne Lange]] *40. [[Sigmund Freud]]. "[[Leonardo da Vinci]] lapsepõlvemälestus". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]] ==1999== *1–2. [[Aino Kallas]]. "Elukaaslane". Soome keelest tõlkinud [[Helgi Kelle]] ja [[Aino Laagus]] *3–6. [[Virginia Woolf]]. "Lained". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *7. [[Joseph Roth]]. "Legend pühast joodikust". Saksa keelest tõlkinud [[Heli Mägar]] *8. [[Tayyib Salih]]. "Zaini pulmad". Araabia keelest tõlkinud [[Amar Annus]] *9. [[Jüri Ehlvest]]. "Elli lend". *10. [[Iwan Goll]]. "Eurokokid". Saksa keelest tõlkinud [[Aadu Hurt]] *11. [[Lao She]]. "Teemaja". Hiina keelest tõlkinud [[Märt Läänemets]] *12. [[Vitório Káli]]. "Tupárize mõõk". Portugali keelest tõlkinud [[Margit Levoll]], [[Siivi Sarap]], [[Anneli Tuulik]] *13–15. [[Šulamit Hareven]]. "Päevi näinud linn". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *16. [[Steen Steensen Blicher]]. "Vejlbye kirikuõpetaja. Sukakaupmees". Taani keelest tõlkinud [[Juta Reiska]] *17. [[Dr. Bertram]]. "Tartu tudengid viiskümmend aastat tagasi". Saksa keelest tõlkinud [[Viktor Sepp]] *18–20. [[Czesław Miłosz]]. "Vangistatud mõistus". Poola keelest tõlkinud [[Hendrik Lindepuu]] *21–24. [[Italo Svevo]]. "Raugaiga". Itaalia keelest tõlkinud [[Hanna Kaal]] *25–26. [[Ingeborg Johansen]]. "Proua Teil Tallinnas". Taani keelest tõlkinud [[Juta Reiska]] *27. [[Rein Saluri]]. "Katked 1958–1999". *28–29. [[Graham Greene]]. "Doktor Fischer Genfist ehk pommipidu". Inglise keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *30. [[Pierre Bourdieu]]. "Televisioonist". Prantsuse keelest tõlkinud [[Hasso Krull]] *31. [[Karl Kraus]]. "Aforisme". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Läänemets]] *32–34. [[Georges Bernanos]]. "Karmeliitide dialoogid". Prantsuse keelest tõlkinud [[Tiina Hellamaa]] *35–36. [[Ronald Firbank]]. "Valmouth". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *37–40. [[Ingmar Bergman]]. "Hea tahe". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] ==2000== *1–3. [[Helga Suits-Kangro]]. "Kaarel, kas mäletad?" *4. [[Kahlil Gibran]]. "Prohveti aed". Inglise keelest tõlkinud [[Heikki Silvet]] *5–6. [[Otto von Grünewaldt]]. "Üliõpilasaeg". Saksa keelest tõlkinud [[Toomas Hiio]] *7. [[David Herbert Lawrence|D. H. Lawrence]]. "Lepatriinu". Inglise keelest tõlkinud [[Aet Varik]] *8–10. [[Saxo Grammaticus]]. "Taanlaste vägiteod". Taani keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *11–13. [[Katherine Mansfield]]. "Tass teed". Inglise keelest tõlkinud [[Anne Lange]] *14. [[David Vogel]]. "Sanatooriumis". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *15–16. [[Arthur Schnitzler]]. "Unenäonovell". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Läänemets]] *17–19. [[Peter Nilson]]. "Puujalaga messias ja teisi jutte". Rootsi keelest tõlkinud [[Tõnis Arnover]] *20. [[Toomas Liiv]]. "Achtung". *21–24. [[Willa Cather]]. "Minu Ántonia". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *25–27. [[Cora Sandel]]. "Krane kohvik". Norra keelest tõlkinud [[Elvi Lumet]] *28–29. [[Jaan Kross]]. "Doktor Karelli raske öö. Vend Enrico ja tema piiskop". *30. [[Joseph d'Arbaud]]. "Vacarési peletis". Provansi keelest tõlkinud [[Merike Riives]] *31–32. [[Monika Hunnius]]. "Minu onu Hermann: mälestusi vanast Eestimaast". Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]] *33–34. [[Mika Waltari]]. "Feliks Õnnelik". Soome keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]] *35–38. [[Nathanael West]]. "Rändtirtsu päev". Inglise keelest tõlkinud [[Erkki Sivonen]] *39–40. [[Agneta Pleijel]]. "Talv Stockholmis". Rootsi keelest tõlkinud [[Irja Kiisküla]] ==2001== *1. [[Katri Kaasik-Aaslav]], [[Vaino Vahing]]. "Teatriromanss" *2–3. [[F. Scott Fitzgerald]]. "Rikas noormees". Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]] *4–5. [[Savjon Liebrecht]]. "Õunad kõrbest ja teisi jutte". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] ja [[Rahel M. Kasemaa]] *6–7. [[Luigi Pirandello]]. "Sitsiilia sidrunid". Itaalia keelest tõlkinud [[Merike Pau]] *8. [[Agota Kristof]]. "Eile". Prantsuse keelest tõlkinud [[Triinu Tamm]] *9–10. [[Hermann Broch]]. "Esperance". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Läänemets]] *11–13. [[Jonas Gardell]]. "Koomiku lapsepõlv". Rootsi keelest tõlkinud [[Marike Tammet]] *14. [[Gianni Celati]]. "Õnneliku lõpuga lood". Itaalia keelest tõlkinud [[Hanna Kaal]] *15–17. [[Damon Runyon]]. "Armulõõm tormakail Neljakümnendail". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *18–19. [[Pentti Haanpää]]. "Taivalvaara näitleja". Soome keelest tõlkinud [[Endel Mallene]] *20. [[Mati Unt]]. "Graal! Eepos Von Krahli Teatrile 74 stseenis" *21–24. [[Joseph Conrad]], "Salakuulaja: lihtne lugu". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *25–27. [[Stephen Crane]]. "Vapruse punane pitser". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *28. [[Kahlil Gibran]]. "Liiv ja vaht". Inglise keelest tõlkinud [[Heikki Silvet]] *29–30. [[Anna Žigure]]. "Läti maa ja taevas". Läti keelest lühendatult tõlkinud [[Kalev Kalkun]] *31–32. [[Mehis Heinsaar]]. "Härra Pauli kroonikad" *33. [[Felicitas Hoppe]]. "Juuksurite piknik". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *34–35. [[Alain Besançon]]. "Sajandi õnnetus: kommunismist, natsismist ja holokausti ainulaadsusest". Prantsuse keelest tõlkinud [[Katre Talviste]] *36–37. [[Jerzy Pilch]]. "Muud mõnud". Poola keelest tõlkinud [[Hendrik Lindepuu]] *38–39. [[Mihhail Bulgakov]]. "Üheksa unenägu". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] *40. [[Heinrich Böll]]. "Doktor Murke kogutud vaikimine ja teisi satiire". Saksa keelest tõlkinud [[Eve Sooneste]] ==2002== *1. [[Tandem]]. "Pegasus on pisut pervers" *2. [[Ferdinand von Saar]]. "Reekviem armastusele". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]] *3–5. [[Kate Chopin]]. "Virgumine". Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]] *6–7. [[Gustav Janouch]]. "Kõnelused Kafkaga: märkmeid ja mälestusi". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *8–10. [[Aharon Appelfeld]] "Imede aeg". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *11–12. [[Thomas More]]. "Utoopia". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *13–15. [[Leif Panduro]]. "Heinanohu". Taani keelest tõlkinud [[Ellen Oll]] *16–17. [[Dezsö Kosztolányi]]. "Häälitsev loodus". Ungari keelest tõlkinud [[Ene Asu-Õunas]] ja [[Kaur Mägi]] *18–19. [[Claes Andersson]]. "Kaksteist aastat poliitikas: katkeid, mälupilte, ulmi". Rootsi keelest tõlkinud [[Mari Tuulik]] *20. [[Peeter Sauter]]. "Pori: filmilugu" *21–23. [[Henry James]]. "Eurooplased". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *24. [[Bernhard Kellermann]]. "Jangtse". Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]] *25–27. [[Per Olov Enquist]]. "Tribaadide öö. Pildimeistrid". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *28–30. [[Friedrich Maximilian von Klinger]]. "Poliitik ja poeet". Saksa keelest tõlkinud [[Heli Mägar]] *31. [[Ülar Ploom]]. "Üks ja kogu: sisse- ja väljavaateid viimasest viiest aastast" *32–33. [[Mircea Eliade]]. "Kogemata avastatud tõdedest. Valik esseid". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *34–35. [[John Galsworthy]]. "Villa Rubei". Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]] *36–38. [[Torgny Lindgren]]. "Värvi-Piltide vees: kujusid". Rootsi keelest tõlkinud [[Tõnis Arnover]] *39–40. [[Vladislav Hodassevitš]]. "Nekropol". Vene keelest tõlkinud [[Maiga Varik]] ==2003== *1–3 (tegelikult 1–2). [[Haljand Udam]]. "Maagid, filosoofid, poliitikud: lood loetud raamatutest" *3–6. [[Allen Ginsberg]]. "Ameerika: valik luuletusi 1947–1996". Inglise keelest tõlkinud [[Contra]], [[Lauri Kitsnik]], [[Hasso Krull]], [[Andres Langemets]], [[Margit Langemets]], [[Jürgen Rooste]], [[Tõnu Õnnepalu]] *7–8. "Viikingid Vínlandis: Eiríkr Punase saaga. Gröönlaste saaga". Vanaislandi keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *9–10. [[Edith Wharton]]. "Ethan Frome". Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]] *11–14. [[Samuel Butler]]. "Eikugasil!". Inglise keelest tõlkinud [[Heiki Silvet]] *15–16. [[Frans G. Bengtsson]]. "Pikkade juustega Merovingid". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *17. [[Hermann Hesse]]. "Supelsaks: ülestähendusi Badeni tervisvetelt". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]] *18. [[Hugo Raudsepp]]. "Vaheliku vapustused" *19–20. [[Jaan Kaplinski]], [[Johannes Salminen]]. "Ööd valged ja mustad: kirjavahetus aastast 2001". Soome ja rootsi keelest tõlkinud [[Aino Laagus]] ja [[Mari Allik]] *21–23. [[Andonis Samarakis]]. "Viga". Uuskreeka keelest tõlkinud [[Kaarina Rein]] *24–25. [[Lena Jackson]]. "Päikeseratta all: reisikirju aedadest". Rootsi keelest tõlkinud [[Anna Ydberg]] *26. [[Sven Kivisildnik]]. "Päike, mida sa õhtul teed?" *27–29. [[Katia Mann]]. "Minu kirjutamata memuaarid". Välja andnud [[Elisabeth Plessen]] ja [[Michael Mann]], saksa keelest tõlkinud [[Heli Mägar]] *30. [[Fleur Jaeggy]]. "Vangipõlve õndsad aastad". Itaalia keelest tõlkinud [[Malle Talvet]] *31–32. [[Fredrik Lång]]. "Soome mehe mure". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *33–34. [[Jaan Undusk]]. "Quevedo" *35–38. [[Göran Hägg]]. "Praktiline kõnekunst". Rootsi keelest tõlkinud [[Marike Tammet]] *39–40. [[Thomas Mann]]. "Peremees ja koer". Saksa keelest tõlkinud [[Eve Sooneste]] ja [[Heli Mägar]] ==2004== *1–3. [[Vaino Vahing]]. "Noor Unt" *4. [[Ingmar Bergman]]. "Saraband". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *5–6. [[Ring Lardner]]. "Unetus". Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]] *7–9. [[Péter Nádas]] ja [[Richard Swartz]]. "Kahekõne: neli päeva 1989-ndal". Ungari keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]] *10. [[Jacques Cazotte]]. "Armunud kurat". Prantsuse keelest tõlkinud [[Haljand Udam]] *11–14. [[Dido Sotiriu]]. "Verega joodetud maa". Uuskreeka keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *15–16. [[Carl Jonas Love Almqvist]]. "Sobib küll". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] ja [[Anu Saluäär]] *17. [[Thomas Wolfe]]. "Kadunud poiss". Inglise keelest tõlkinud [[Lauri Pilter]] *18. [[Ilmar Jaks]]. "Pleenum Heaolu Keskasutuses" *19–20. [[Juri Buida]]. "Preisi pruut". Vene keelest tõlkinud [[Vilma Matsov]] *21–23. [[Joseph Conrad]]. "Salajane kaaslane. Varjujoon". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *24. [[Peter Altenberg]]. "Uut vana". Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]] *25–26. [[Carl-Johan Vallgren]]. "Härra Bachmanni brošüüri jaoks". Rootsi keelest tõlkinud [[Marin Pärtel]] *27–28. [[Jerzy Pilch]]. "Kange ingli tiiva all". Poola keelest tõlkinud [[Hendrik Lindepuu]] *29–30. [[Olev Mikiver]]. "Heites pilku tagasi" *31–32. [[Indro Montanelli]], [[Mario Cervi]]. "Aldo Moro juhtum". Itaalia keelest tõlkinud [[Hanna Kaal]] *33–35. "Vembuvana. Jänes: Winnebago triksterilood". Inglise keelest tõlkinud [[Hasso Krull]] *36. [[Jean Paul]]. "Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]] *37–39. [[Lars Norén]]. "Öö on päeva ema. Vaikne muusika". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *40. [[Francis Bacon]]. "Uus Atlantis. Valik esseid". Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]] ==2005== *1–2. [[Bernhard Linde]]. "«Noor-Eesti» kümme aastat" *3–4. [[Menis Kumandareas]]. "Nende lõhn ajab mind nutma". Uuskreeka keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *5–7. [[Max Dauthendey]]. "Biwa järve kaheksa nägu". Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]] *8–10. [[Konstantin Vaginov]]. "Sokulaul". Vene keelest tõlkinud [[Rein Saluri]] *11–12. [[Hans Christian Andersen]]. "Peer Õnneseen". Taani keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *13–14. [[Johann Gottfried Seume]]. "Apokrüüfid". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]] *15. [[Tommaso Campanella]]. "Päikeselinn". Itaalia keelest tõlkinud [[Kristiina Rebane]] *16–17. [[Andrei Gelassimov]]. "Janu". Vene keelest tõlkinud [[Jaan Ross]] *18–20. [[Robert Girardi]]. "Vaporetto 13". Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]] *21–23. [[Gudbergur Bergsson]]. "Luik". Islandi keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *24–27. [[Ralph Waldo Emerson]]. "Inimkonna esindajad". Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]], luuletõlked [[Mati Soomre]] *28. [[Urmas Vadi]]. "Kohtume trompetis! Elvis oli kapis!" *29–30. [[Gaito Gazdanov]]. "Õhtu Claire'i pool". Vene keelest tõlkinud [[Kalle Käsper]] *31–32. [[Hiner Saleem]]. "Minu isa püss". Prantsuse keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *33–34. [[Unai Elorriaga]]. "Tramm Šiša Pangmale". Hispaania keelest tõlkinud [[Triin Lõbus]] *35–37. [[Joseph Roth]]. "Kaputsiinide hauakamber". Saksa keelest tõlkinud [[Rita Tasa]] *38–39. [[Adalbert Stifter]]. "Graniit. Mäekristall". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]] *40. [[Olga Tokarczuk]]. "Maailma kõige inetum naisterahvas". Poola keelest tõlkinud [[Hendrik Lindepuu]] ==2006== *1–2. [[Mati Unt]]. "Vend Antigone, ema Oidipus" *3–4. [[Antti Tuuri]]. "Kuidas ma kirjutan romaani". Soome keelest tõlkinud [[Ants Haljamaa]] *5–6. [[Hasso Krull]]. "Loomise mõnu ja kiri: essee vanarahva kosmoloogiast" *7–8. [[Thomas Mann]]. "Völsungite veri. Segadus ja varajane valu". Saksa keelest tõlkinud [[Heli Mägar]] *9–10. [[Edwin A. Abbott]]. "Lapikmaa". Inglise keelest tõlkinud [[Märt Väljataga]] *11–12. [[Jeremias Gotthelf]]. "Must ämblik". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *13–15. [[Marguerite Yourcenar]]. "Silmapaistmatu inimene. Ilus hommik". Prantsuse keelest tõlkinud [[Merike Riives]] *16–18. [[Bo Carpelan]]. "Suve varjud". Rootsi keelest tõlkinud [[Tõnis Arnover]] *19. [[Novalis]]. "Aforisme ja fragmente". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]] *20. [[Andrei Hvostov]]. "Henrik" *21–23. [[Mare Kandre]]. "Naene ja dr. Dreuf". Rootsi keelest tõlkinud [[Marin Pärtel]] *24. [[Bettina Balàka]]. "Jahimeeste seas". Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]] *25. "Carmina Burana" [24 laulu]. Ladina keelest tõlkinud [[Mati Soomre]] *26. [[Gohar Markosjan-Käsper]]. "Teekond säravatele tippudele". Vene keelest tõlkinud [[Kalle Käsper]] *27–30. [[Slavenka Drakulić]]. "Nad ei teeks kärbselegi liiga: sõjakurjategijad Haagi kohtus". Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]] *31. [[Michel Lambert]]. "Kolmas trepiaste". Prantsuse keelest tõlkinud [[Helle Michelson]] *32. [[Carl-Henning Wijkmark]]. "Nüüdisaegne surm: inimese elu lõppstaadiumist". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *33. [[Hans Magnus Enzensberger]]. "Tõmba sobimatu maha". Saksa keelest tõlkinud [[Maarja Kangro]] *34. [[Saalomon]]. "Laulude laul". Heebrea keelest tõlkinud [[Vello Salo]] *35. [[Johannes Aavik]]. "Keeleuuenduse lõpmatu kurv" ([[Anu Lamp|Anu Lambi]] teatritekst) *36. [[Jevgeni Griškovets]]. "Kuidas ma koera sõin". Vene keelest tõlkinud [[Jaan Ross]] *37–40. "Loomingu raamatukogu" 50 aastat ==2007== *1–2. [[Tiina Sepp]]. "Peregrina päevik". *3–4. [[Raija Siekkinen]]. "See oli siin". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]] *5. [[Enn Soosaar]]. "Isa ja aeg". *6. [[Juris Kronbergs]]. "Maa-alune luule". Läti keelest tõlkinud [[Guntars Godiņš]] ja [[Livia Viitol]] *7. [[Valentin Kuik]]. "Ma olen ilus, ma olen tark, ma olen tugev". *8–9. [[Juri Lotman]]. "Valik kirju". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] ja [[Maiga Varik]] *10. "Efrawci poeg Peredur: rüütliromaan". Kymri keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *11–12. [[Ingmar Bergman]]. "Lärmab ja veiderdab". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *13–16. [[Maria Kirschbaum-Pljuhhanova]]. "Mälu hoiab meid eluaeg koos". Vene keelest tõlkinud [[Virve Krimm]] *17–18. [[Jaakov Šabtai]]. "Onu Perets tõuseb lendu". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *19–20. [[Amar Annus]]. "Pärimus veeuputuse-eelsetest tarkadest: vaimuloolisi seiku Lähis-Idast". *21–22. [[Publius Cornelius Tacitus]], "Germaanlaste päritolust ja paiknemisest". Ladina keelest tõlkinud [[Kristi Viiding]] *23–24. [[Rainer Maria Rilke]]. "Armastusest". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]] *25–26. [[Walter Benjamin]]. "Ühesuunaline tänav". Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]] *27. [[Tomas Tranströmer]]. "Suur on mõistatus. Mälestused seiravad mind". Rootsi keelest tõlkinud [[Tõnis Arnover]] ja [[Lennart-Hans Jürgenson]] *28–29. [[Anu Saluäär]]. "Rändamisest ja väljarändamisest: reisikiri". *30. [[Marie von Ebner-Eschenbach]]. "Aforism on pika mõtteahela viimane lüli". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]] *31–32. [[Manfred Kyber]]. "Pooles mastis". Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]] *33–34. [[Ingvar Ambjørnsen]]. "Öö vastu sünget homset". Norra keelest tõlkinud [[Eha Vain]] *35–36. [[Marcel Gauchet]]. "Religioonist demokraatias: essee ilmalikkuse arengust". Prantsuse keelest tõlkinud [[Katre Talviste]] *37–40. [[Kjell Westö]]. "Lang". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] ==2008== *1. [[Ain Kaalep]]. "Jumalatosin" *2. [[Nikos Kazantzakis]]. "Askees. Salvatores Dei". Uuskreeka keelest tõlkinud [[Kaarina Rein]] *3–4. [[Giacomo Leopardi]]. "Mõtted". Itaalia keelest tõlkinud [[Maarja Kangro]] *5. [[Hindrik Prants]]. "Soome sild: Eesti-Soome ühtsus aastatuhandete jooksul" *6. [[Andrei Hvostov]]. "Projektijuht Posse" *7–8. "Valik [[upanišadid|upanišade]]". Sanskriti keelest tõlkinud [[Martti Kalda]] *9–10. [[Arthur Japin]]. "Suur maailm". Hollandi keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *11–12. "Tammany Halli Plunkitt: sari väga lihtsaid teese väga argise poliitika kohta Tammany filosoofi, endise senaatori [[George Washington Plunkitt]]i kõnedest, mida ta pidas New Yorgi ringkonnakohtu saapapuhastajapingist". Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]] *13. [[Jakob Wassermann]]. "Caxamalca kuld". Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]] *14. [[Miguel de Unamuno]]. "Püha Manuel hea, märter". Hispaania keelest tõlkinud [[Lembit Liivak]] *15–17. [[Jehošua Kenaz]]. "Maastik kolme puuga. Muusikaline moment". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *18–20. [[Pierre Bayard]]. "Kuidas rääkida raamatutest, mida me pole lugenud?" Prantsuse keelest tõlkinud [[Tanel Lepsoo]] *21–23. [[Billy Collins]]. "Allegooria surm". Inglise keelest tõlkinud [[Ann Must]] *24–25. [[Jürg Amann]]. "Robert Walseri eksiminek ehk ootamatu vaitjäämine". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *26. [[János Háy]]. "Géza-poisike". Ungari keelest tõlkinud [[Anne-Mari Anderson]], [[Siiri Erm]], [[Siiri Kolka]], [[Mariliis Laurend]], [[Kaidi Lõhmus]], [[Keiu-Nille Ollin]], [[Viktória Tóth]], [[Kristi Valk]], [[Veronika Varep]] *27–30. [[Elin Toona]]. "Ella" *31–32. [[Gertrude Leutenegger]]. "Kohe pärast Gotthardi tuleb Milano toomkirik". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]] *33–34. [[George Steiner]]. "Valik esseid". Inglise keelest tõlkinud [[Triinu Pakk]] *35–36. [[Maimu Berg]]. "Vene rulett. Euroopasse! Euroopasse!" *37–39. [[Milorad Pavić]]. "Tuule sisemine pool ehk romaan Herost ja Leandrosest". Serbia keelest tõlkinud [[Maiga Varik]] *40. [[Kuningas Taavet]]. "Laulud". Heebrea keelest tõlkinud [[Vello Salo]] ja [[Indrek Hirv]] ==2009== *1–2. [[Toomas Paul]]. "Uskmatu Tooma lugu" *3–5. [[Vladimir Kantor]]. "Krokodill". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] *6–7. [[Aphra Behn]]. "Oroonoko ehk kuninglik ori". Inglise keelest tõlkinud [[Kätlin Kaldmaa]] *8–10. [[Dag Solstad]]. "Armand V.: Ühe väljakaevamata romaani joonealused märkused". Norra keelest tõlkinud [[Sigrid Tooming]] *11–12. [[Nikolai Gogol]]. "Revident". Vene keelest tõlkinud [[Toomas Kall]] *13–15. [[Holger Kaints]]. "Lennukivaatleja" *16. [[Judith Katzir]]. "Schlafstunde. Fellini kingad". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *17–18. [[Urs Widmer]]. "Ema kallim". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]] *19–20. [[Per Olov Enquist]]. "Allatõugatud ingel". Rootsi keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *21–24. [[Israel Joshua Singer]]. "Jobu-Joše". Jidiši keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *25–27. [[Aleksei Gastev]]. "Töölislöögi poeesia: valik tekste". Vene keelest tõlkinud [[Aare Pilv]] *28–30. [[Stig Claesson]]. "Sina maga, mina pesen nõud". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *31–34. [[Marta Sillaots]]. "Sealtpoolt künniseid: tagasivaade" *35–36. [[Pascal Quignard]]. "Ekslevad varjud: viimne kuningriik I". Prantsuse keelest tõlkinud [[Leena Tomasberg]] *37–40. [[Olavi Paavolainen]]. "Külalisena Kolmandas Reich'is". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]] ==2010== *1–2. [[Tiit Hennoste]]. "Kommikoer ja pommikoer" *3–4. [[Hugo von Hofmannsthal]]. "Väikesi vaatlusi". Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]] *5–6. [[Tiitus]]. "Hr. Kenonen. Tema elu ja arvamused". Soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]] *7–8. [[Andrei Ivanov (kirjanik)|Andrei Ivanov]]. "Minu Taani onuke. Tuhk". Vene keelest tõlkinud [[Ilona Martson]] ja [[Jaan Ross]] *9–10. [[Dag Solstad]]. "Ujedus ja väärikus". Norra keelest tõlkinud [[Sigrid Tooming]] *11. "Lind tulemäe kohal: Valik XX sajandi teise poole türgi luulet". Türgi keelest tõlkinud [[Ly Seppel]] ja [[Andres Ehin]] *12–13. [[Alona Kimhi]]. "Kuuvarjutus. Õudulaul ehk Mor Alkabetsi äpardunud võõrutus". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *14–15. [[Ricarda Huch]]. "Viimane suvi". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]] *16. [[Veikko Huovinen]]. "Poja surm". Soome keelest tõlkinud [[Asta Põldmäe]] *17–19. [[Roberto Arlt]]. "Ester Primavera". Hispaania keelest tõlkinud [[Ruth Sepp]], [[Pirkko Põdra]] ja [[Triin Lõbus]] *20. [[Tiit Aleksejev]]. "Leegionärid" *21. "Johannese ilmutus". Kreeka keelest tõlkinud [[Vello Salo]] ja [[Indrek Hirv]] *22–25. [[Ain Kalmus]]. "Päästa meid ära kurjast" *26–29. [[Walter Benjamin]]. "Valik esseid". Koostanud ja kommenteerinud [[Marek Tamm]], saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]], [[Hasso Krull]] ja [[Tiiu Relve]] *30. [[Claude Duneton]]. "Punaste metsade taga". Prantsuse keelest tõlkinud [[Indrek Koff]] *31–33. [[Kärgatav Kõu]]. "Ühe indiaanlase autobiograafia". Inglise keelest tõlkinud [[Hasso Krull]] *34–35. [[Antti Hyry]]. "Ait". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]] *36–37. [[Ilmar Mikiver]]. "Ankruketi lõpp: 9 esseed eesti luulest" *38–40. [[Javier Marías]]. "Kirjapandud elud". Hispaania keelest tõlkinud [[Maria Kall]] ==2011== *1–2. [[Hando Runnel]]. "Vee peal käimine keelatud" *3. [[Moše Cordovero]]. "Deboora palmipuu". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *4–6. [[Milan Kundera]]. "Veidrad armastuslood". Tšehhi keelest tõlkinud [[Küllike Tohver]] *7–8. [[Osamu Dazai]]. "Inimeseks kõlbmatu". Jaapani keelest tõlkinud [[Margis Talijärv]] *9–10. [[Dag Solstad]]. "17. romaan". Norra keelest tõlkinud [[Sigrid Tooming]] *11–12. [[Georges Perec]]. "Ruumiliigid". Prantsuse keelest tõlkinud [[Anti Saar]] *13–14. [[Nora Ikstena]]. "Neitsi õpetus". Läti keelest tõlkinud [[Kalev Kalkun]] *15–16. [[Mario Vargas Llosa]]. "Kirjad noorele romaanikirjanikule". Hispaania keelest tõlkinud [[Ott Ojamets]] *17–18. [[Ismail Kadare]]. "Kuri aasta". Albaania keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *19. [[Vladimir Glotser]]. "Maria Durnovo: minu mees Daniil Harms". Vene keelest tõlkinud [[Toomas Kall]] *20. [[Ülo Mattheus]]. "Vabanemine kuulmise läbi" *21–23. [[Paul Bourget]]. "Esseid kaasaja psühholoogiast". Prantsuse keelest tõlkinud [[Heete Sahkai]] *24–25. [[Valeri Popov]], [[Andrei Arjev]], [[Jelena Skulskaja]]. "Sergei Dovlatovi ristriimid: tema 70. sünnipäeva puhul". Koostanud Jelena Skulskaja, vene keelest tõlkinud [[Ingrid Velbaum-Staub]] *26–28. [[Katarzyna Grochola]]. "Armastuse avaldus". Poola keelest tõlkinud [[Ruth Karemäe]] *29–30. [[Juhani Aho]]. "Üksi". Soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]] *31–34. [[Jean-Paul Sartre]]. "Sein". Prantsuse keelest tõlkinud [[Johannes Semper]] ja [[Marit Karelson]] *35–37. [[Urs Widmer]]. "Isa raamat". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]] *38–39. [[Torgny Lindgren]]. "Mälestused". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *40. [[Gabriel Zaid]]. "Liiga palju raamatuid". Inglise keelest tõlkinud [[Kätlin Kaldmaa]] ==2012== *1–2. [[Andrus Kivirähk]]. "Kevadine Luts". *3–6. [[W. H. Auden]]. "39 luuletust ja 5 esseed". Inglise keelest tõlkinud [[Märt Väljataga]] *7. [[Václav Havel]]. "Lahkumine". Tšehhi keelest tõlkinud [[Küllike Tohver]] *8–10. [[Miranda July]]. "Siin oledki sa kõige rohkem oma". Inglise keelest tõlkinud [[Carolina Pihelgas]] *11–12. [[August Strindberg]]. "Üksi". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *13–14. [[Jean-Louis Fournier]]. "Issi, kus me lähme?" Prantsuse keelest tõlkinud [[Indrek Koff]] *15. [[Marina Palei]]. "Küla". Vene keelest tõlkinud [[Jaan Ross]], [[Irina Belobrovtseva]] järelsõna *16–17. [[Norman Manea]]. "Klounidest: diktaator ja kunstnik". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *18. [[Peter Handke]]. "Kirjaniku õhtupoolik". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]] *19–20. [[Hasso Krull]]. "Jumalanna pesa" *21–23. [[Mihhail Artsõbašev]]. "Naine, nagu ta seal seisis". Vene keelest tõlkinud [[Ants Paikre]], järelsõna [[Vaapo Vaher]] *24–27. [[Nancy Huston]]. "Murrangujooned". Prantsuse keelest tõlkinud [[Triinu Tamm]] *28–30. [[Marek Tamm]]. "Monumentaalne ajalugu. Esseid Eesti ajalookultuurist" *31–32. [[Karl Ristikivi]]. "Lõhkemata pomm. Pimenägemine". Rootsi keelest tõlkinud [[Mari Allik]] *33–35. [[Paolo Nori]]. "Tuubat ei ole". Itaalia keelest tõlkinud [[Heidi Grenzen]] *36–37. [[Kristina Carlson]]. "Härra Darwini aednik". Soome keelest tõlkinud [[Asta Põldmäe]] *38–39. [[Doris Lessing]]. "Vanaemad". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]] *40. [[Hjalmar Söderberg]]. "Lookesed". Rootsi keelest tõlkinud [[Friedebert Tuglas]], [[Arnold Ravel]], [[Anu Saluäär]] ==2013== *1–3. [[Madis Kõiv]]. "Uudisjutte tegelikust ning võimalikest maailmadest; nägemused ja uned" *4–5. [[Tatu Vaaskivi]]. "Maarjamaa". Soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]] *6–8. [[Alexander Genis]]. "Dovlatov ja tema ümbrus". Vene keelest tõlkinud [[Toomas Kall]] *9–10. [[André Breton]]. "Nadja". Prantsuse keelest tõlkinud [[Anti Saar]] *11–12. [[Jüri Valge]]. "Kas siis selle maa keel...?" *13–16. [[Ryszard Kapuściński]]. "Reisid Herodotosega". Poola keelest tõlkinud [[Ruth Karemäe]]. Tsitaadid [[Herodotos]]e raamatust «[[Historia|Historia»]] vanakreeka keelest tõlkinud [[Astrid Kurismaa]] ja [[Kaarina Rein]] *17–18. [[Winfried Georg Sebald]] "Õhusõda ja kirjandus". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *19–20. "Hrafnkell Freysgoði saaga. Gunnlaugr Ussikeele saaga". Vanaislandi keelest tõlkinud [[Mart Kuldkepp]] *21–23. [[Juan José Millás]]. "Asjad kutsuvad meid". Hispaania keelest tõlkinud [[Kai Aareleid]] ja [[Margarita Kuusmaa]] *24–27. [[Bohumil Hrabal]]. "Ma teenindasin Inglise kuningat". Tšehhi keelest tõlkinud [[Küllike Tohver]] *28–30. [[Pepetela]]. "Platoo ja stepp". Portugali keelest tõlkinud [[Mart Tarmak]] *31–32. [[Louis-Ferdinand Céline]]. "Vestlused professor Y-iga". Prantsuse keelest tõlkinud [[Heli Allik]] *33–35. [[Virginia Woolf]]. "Olemise hetked. Märkmed möödanikust". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Mits]] *36–37. [[Roberto Bolaño]]. "Tšiili nokturn". Hispaania keelest tõlkinud [[Kai Aareleid]] *38–40. [[Ulla-Lena Lundberg]]. "Siber: tiivuline autoportree". Rootsi keeles tõlkinud [[Anu Saluäär]] ==2014== *1. [[Tiit Aleksejev]]. "Kuningad. Näidend aastast 1343". *2–3. [[Undinė Radzevičiūtė]]. "Ei mingit Baden-Badenit". Leedu keelest tõlkinud [[Tiiu Sandrak]] *4–5. [[Joel Haahtela]]. "Kadumispunkt". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]] *6–8. [[Georges-Olivier Châteaureynaud]]. "Õnne põik". Prantsuse keelest tõlkinud [[Indrek Koff]] *9–11. [[Walter Benjamin]]. "Lapsepõlv Berliinis 1900. aasta paiku". Koostanud [[Marek Tamm]], saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *12–13. [[Kristīne Želve]]. "Juukselõikaja-tüdruk". Läti keelest tõlkinud [[Hannes Korjus]] *14–15. [[Richard Millet]]. "Märkmeid Eestist". Prantsuse keelest tõlkinud [[Eda Lepp]] *16–19. [[Dezső Kosztolányi]]. "Anna Édes". Ungari keelest tõlkinud [[Reet Klettenberg]] *20. [[Jan Kaus]]. "Tallinna kaart" *21–23. [[Mercè Rodoreda]]. "Teemandi väljak". Katalaani keelest tõlkinud [[Maria Kall]] *24–25. [[Bruno Schulz]]. "Kaneelipoed". Poola keelest tõlkinud [[Hendrik Lindepuu]] *26–27. [[Boriss Jevsejev]]. "Kitsas elulint". Vene keelest tõlkinud [[Kristiina Mänd]] *28–29. [[Kim Thúy]]. "Ru". Prantsuse keelest tõlkinud (ja järelsõna kirjutanud) [[Triinu Tamm]] *30. [[Charles Baudelaire]]. "Mu alasti kistud süda". Prantsuse keelest tõlkinud [[Kristjan Haljak]], järelsõna [[Hasso Krull]] *31–33. [[Marusja Klimova]]. "Siniveri". Vene keelest tõlkinud [[Ilona Martson]] *34. [[Ivan Turgenev]]. "Senilia". Vene keelest tõlkinud [[Ants Paikre]] *35–38. [[Enrique Vila-Matas]]. "Pariisile ei tule iial lõppu". Hispaania keelest tõlkinud [[Kai Aareleid]] *39. [[Maria Jotuni]]. "Kõik õige on vastupidav". Soome keelest tõlkinud [[Piret Pääsuke]] *40. [[Carl Mothander]]. "Kulinaarsed vested". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] ==2015== *1. [[Jaan Kaplinski]]. "[[Neljakuningapäev]]". *2. [[Hans Magnus Enzensberger]]. "Intelligentsuse eksiaias. Idioodijuht". Saksa keelest tõlkinud [[Maarja Kangro]]. *3–4. [[Benjamín Prado]]. "Lumes on tühjus". Hispaania keelest tõlkinud [[Lembit Liivak]]. *5–6. [[Emmanuel Bove]]. "Minu sõbrad". Prantsuse keelest tõlkinud [[Indrek Koff]]. *7. [[Theodor Kallifatides]]. "Uus maa minu akna taga". Rootsi keelest tõlkinud [[Ruth Laidmets]]. *8–9. [[Tõnu Õnnepalu]]. "Lõpetuse ingel". *10–11. [[Heinrich von Kleist]]. "Berliini õhtulehed". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]]. *12–14. [[Šolem Aš]]. "Oru laul". Jidiši keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]. *15–16. [[Lydia Davis]]. "Arved klaariks". Inglise keelest tõlkinud [[Triin Tael]]. *17–18. [[Christa Wolf]]. "Mis jääb. August". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]]. *19–20. [[Mia Couto]]. "Iga inimene on omaette rass". Portugali keelest tõlkinud [[Tiina Vahtras]]. *21–23. [[Ugo Foscolo]]. "Jacopo Ortise viimased kirjad". Itaalia keelest tõlkinud [[Eva Kolli]]. *24–27. [[Vladimír Macura]]. "Bonne". Tšehhi keelest tõlkinud [[Küllike Tohver]]. *28–30. [[Marcel Proust]]. "Esseid kirjandusest ja kunstist". Prantsuse keelest tõlkinud [[Triinu Tamm]]. *31–33. [[Andrei Ivanov (kirjanik)|Andrei Ivanov]]. "Rasmus Hanseni kirjutuskera". Vene keelest tõlkinud [[Veronika Einberg]]. *34. [[Maria Jotuni]]. "Armastus". Novellid. Soome keelest tõlkinud [[Evelin Banhard]], [[Kätlin Kaldmaa]], [[Hille Lagerspetz]], [[Ave Leek]], [[Mihkel Mõisnik]], [[Asta Põldmäe]], [[Arvi Sepp]] ja [[Eva Velsker]]. *35–36. [[Witold Gombrowicz]]. "Neitsilikkus ja teisi jutte". Poola keelest tõlkinud [[Hendrik Lindepuu]]. *37–39. [[Roberto Bolaño]]. "Liuväli". Hispaania keelest tõlkinud [[Ruth Sepp]]. *40. [[Alf Henrikson]]. "Saatuse sõrmed: ajalooline mõttemäng". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]]. ==2016== *1. [[Eda Ahi]], [[Kärt Hellerma]], [[Kätlin Kaldmaa]], [[Maarja Kangro]], [[Tiina Ann Kirss]], [[Veronika Kivisilla]], [[Helga Nõu]], [[Carolina Pihelgas]], [[Anu Saluäär]], [[Jelena Skulskaja]], [[Triin Soomets]], [[Elin Toona]], [[Elo Viiding]]. "Kolmteist eesti kirja". *2–5. [[Alexander Genis]]. "Lugemistunnid: raamatusõbra kamasuutra". Vene keelest tõlkinud [[Toomas Kall]]. *6–8. [[Jaan Undusk]]. "Teekond Hispaania". *9–10. [[Eugen Ruge]]. "Cabo de Gata". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]]. *11–13. [[Djuna Barnes]]. "Öömets". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Mits]]. *14. [[Eeva Park]]. "Geeniuste algkursus". *15–16. [[Michel Faber]]. "Fahrenheiti kaksikud". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]]. *17–18. [[Niels Fredrik Dahl]]. "Eelmisel suvel". Norra keelest tõlkinud [[Sigrid Tooming]]. *19–20. [[Danilo Kiš]]. "Boriss Davidovitši hauakamber". Serbohorvaadi keelest tõlkinud [[Hendrik Lindepuu]]. *21–24. [[Nancy Huston]]. "Loomispäevik". Prantsuse keelest tõlkinud [[Leena Tomasberg]]. *25–28. [[Olli Jalonen]]. "Poisiraamat". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]]. *29–30. [[Wolfgang Hildesheimer]]. "Armutud legendid". Saksa keelest tõlkinud [[Liina Uudelt]], järelsõna kirjutanud [[Mati Sirkel]]. *31–32. [[Mateiu Caragiale|Mateiu I. Caragiale]]. "Curtea-Veche kuningad". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]. *33. [[Elo Viiding]]. "Lühikesed ja lihtsad lood". *34–37. [[Marusja Klimova]]. "Majake Bois-Colombes'is". Vene keelest tõlkinud [[Ilona Martson]]. *38–39. [[Michel Houellebecq]]. "Maailma vastu, elu vastu". Prantsuse keelest tõlkinud Heli Allik. *40. [[Joaquim Maria Machado de Assis]]. "Hulluarst". Portugali keelest tõlkinud [[Indrek Koff]]. ==2017== * [[Sirje Olesk]], [[Anu Saluäär]]. "Palat nr. 6. Kaks artiklit «Loomingu Raamatukogu» ajaloost". *1–2. "Laustud sõna lagub. Valik eesti vanasõnu". Koostanud [[Arvo Krikmann]] *3–4. [[Giuseppe Tomasi di Lampedusa]]. "Jutustused". Itaalia keelest tõlkinud [[Heete Sahkai]] *5. [[Jean-Philippe Toussaint]]. "Tung ja kannatlikkus". Prantsuse keelest tõlkinud [[Triinu Tamm]] *6–7. [[Mihkel Mutt]]. "Mõtted". *8–10. [[Kirmen Uribe]]. "Bilbao-New York-Bilbao". Baski keelest tõlkinud [[Merilin Kotta]] *11–12. [[Aki Ollikainen]]. "Must muinasjutt". Soome keelest tõlkinud [[Mihkel Mõisnik]] *13–14. [[H. G. Wells]]. "Venemaa pimeduses". Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]] *15–17. [[Charles Baudelaire]]. "Kunstlikud paradiisid". Prantsuse keelest tõlkinud [[Kristjan Haljak]] *18–20. [[Péter Esterházy]]. "Hrabali raamat". Ungari keelest tõlkinud [[Lauri Eesmaa]] *21–22. [[Ernst Jünger]]. "Marmorkaljudel". Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]] *23–24. [[Jorge Luis Borges]]. "Liivaraamat. Shakespeare'i mälu". Hispaania keelest tõlkinud [[Kai Aareleid]] *25–26. [[Virginia Woolf]]. "Kirjutamata romaan ja teisi jutte". Inglise keelest tõlkinud [[Mirjam Parve]] *27–29. [[Albert Engström]]. "Anders Zorni elu". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *30–32. [[Herman Bang]], "Tee ääres". Taani keelest tõlkinud [[Eva Velsker]] *33–34. [[Nikolai Baturin]], "Fööniksbergi karussell". *35. [[Clarice Lispector]]. "Tähetund". Portugali keelest tõlkinud [[Leenu Nigu]]. *36–39. [[Martin Luther]], "Lauakõned". Saksa keelest tõlkinud [[Vallo Ehasalu]]. *40. [[Kęstutis Navakas]]. "Kala peeglis". Valinud ja leedu keelest tõlkinud [[Rein Raud]]. ==2018== *1–2. [[Tiit Aleksejev]], [[P. I. Filimonov]], [[Meelis Friedenthal]], [[Andrei Hvostov]], [[Jan Kaus]], [[Indrek Koff]], [[Kalle Käsper]], [[Paavo Matsin]], [[Ülo Mattheus]], [[Enn Nõu]], [[Olev Remsu]], [[Peeter Sauter]], [[Lauri Sommer]], [[Urmas Vadi]], [[Rein Veidemann]] ja [[Toomas Vint]]. "Kuusteist Eesti kirja". *3–4. [[Patrik Ouředník]]. "Europeana. Kahekümnenda sajandi lühiajalugu". Tšehhi keelest tõlkinud [[Küllike Tohver]]. *5. [[Émile Zola]]. "Kuidas surrakse". Prantsuse keelest tõlkinud [[Heete Sahkai]]. *6–9. [[Robert Walser]]. "Õed-vennad Tannerid". Saksa keelest tõlkinud [[Liisi Rünkla]]. *10–11. [[Jossif Brodski]]. "Atlantise lähistel. Valik luuletusi". Koostanud [[Mihhail Lotman]], vene ja inglise keelest tõlkinud [[Maria-Kristiina Lotman]]. *12–14. [[Inga Gaile]]. "Klaas". Läti keelest tõlkinud [[Aive Mandel]]. *15–17. [[Moritz von Kotzebue]]. "Teekond Pärsiasse". Saksa keelest tõlkinud [[Agur Benno]]. *18. [[László Krasznahorkai]]. "Viimne hunt". Ungari keelest tõlkinud [[Reet Klettenberg]]. *19–20. [[Sergio Pitol]]. "Mefisto valss ja teisi jutte". Hispaania keelest tõlkinud [[Ruth Sepp]]. *21. [[Ingmar Bergman]]. "Puumaaling. Pärast proovi". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] ja [[Anu Saluäär]]. *22. [[Doris Lessing]]. "Vanglad, milles me vabatahtlikult elame". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]]. *23–24. [[Georges Rodenbach]]. "Surnud Brugge". Prantsuse keelest tõlkinud [[Malle Talvet]]. *25. [[Jüri Kolk]]. "Esimene malbe päev sel aastal". *26–29. [[Aleksandr Solženitsõn]]. "Lenin Zürichis". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]]. *30–32. [[Friedrich Hölderlin]]. "Hyperion ehk Üksiklane Kreekamaal". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]]. *33–35. [[Annie Saumont]]. "Aeg elada ja teisi jutte". Prantsuse keelest tõlkinud [[Maria Esko]]. *36–37. [[Pirkko Saisio]]. "Kaini tütar". Soome keelest tõlkinud [[Hille Lagerspetz]]. *38. [[Khalil Gibran]]. "Hullumeelne. Tähendussõnad ja luuletused". Inglise keelest tõlkinud [[Rauno Alliksaar]]. *39–40. [[Theodor Kallifatides]]. "Veel üks elu". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]]. ==2019== *1–3. [[Mare Kandre]]. "Kurat ja jumal". Rootsi keelest tõlkinud [[Marin Pärtel]] *4–5. [[David Foster Wallace]]. "Teatavate piiride poorsusest". Inglise keelest tõlkinud [[Aet Varik]], järelsõna [[Raili Marling]]. *6–9. [[Urmas Vadi]]. "Ballettmeister". *10–12. [[Bruno Schulz]]. "[[Liivakella sanatoorium]]". Poola keelest tõlkinud [[Hendrik Lindepuu]] *13–15. [[Alain Mabanckou]]. "Katkine Klaas". Prantsuse keelest tõlkinud [[Ulla Kihva]] *16. [[Werner Bergengruen]]. "Poplavkin ja teised jutud". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]]. *17–18. [[Andrus Kasemaa (kirjanik)|Andrus Kasemaa]]. "Vanapoiss". *19–20. [[Jorgos Seferis]]. "Müütiline jutustus. Logiraamat III". tõlkinud [[Kaarina Rein]]. *21–23. [[Aleksandr Solženitsõn]]. "Lenin Petrogradis". Vene keelest tõlkinud [[Jaana Peterson]] *24–26. [[Zakes Mda]]. "Suremise viisid". Inglise keelest tõlkinud [[Heili Sepp]]. *27–29. [[Etgar Keret]]. "Kissingeri igatsedes". Heebrea keelest tõlkinud [[Margus Alver]]. *30–31. [[Claudio Magris]]. "Teine meri". Itaalia keelest tõlkinud [[Eda Ahi]]. *32–34. [[Theodor Adorno|Theodor W. Adorno]]. "Valik esseid kirjandusest". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]]. *35–36. [[Giedra Radvilavičiūtė]]. "Täna öösel magan mina seina pool ja teisi jutte". Leedu keelest tõlkinud [[Tiiu Sandrak]]. *37. [[Jean Echenoz]]. "Jooks". Prantsuse keelest tõlkinud [[Indrek Koff]]. *38–40. "[[Roomlaste teod]]". Ladina keelest tõlkinud [[Anni Arukask]], [[Marilyn Fridolin]], [[Maria-Kristiina Lotman]], [[Marten Teemant]], [[Tuuli Triin Truusalu]], [[Martin Uudevald]], [[Kristi Viiding]]. ==2020== *1–3. [[Jaan Kross]]. "Tiit Pagu". Järelsõna [[Jaan Undusk]]. *4–5. [[Max Blecher]]. "Valgustatud urg". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]. *6–7. [[Bohumil Hrabal]]. "Liiga vali üksindus". Tšehhi keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Küllike Tohver]]. *8–9. [[Samanta Schweblin]]. "Nähtamatu niit". Hispaania keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Ruth Sepp]]. *10–11. [[Tuula-Liina Varis]]. "Tahan tunda, et elan". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]]. *12–13. [[Jitshak Šami]]. "Isade kättemaks". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]. *14–15. [[Albert Engström]]. "Moskoviidid". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]]. *16–17. [[Yōko Tawada]]. "Kahtlased kujud öises rongis". Jaapani keelest tõlkinud [[Lauri Kitsnik]]. *18–19. [[Rainer Maria Rilke]]. "Kaks Praha lugu". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]]. *20. [[Aleksei Konstantinovitš Tolstoi|Aleksei Tolstoi]]. "Vereimeja". Vene keelest tõlkinud [[Ilona Martson]]. *21–23. [[Don DeLillo]]. "Kosmopolis". Inglise keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Liisi Rünkla]]. *24–26. [[Sergi Žadan]]. "Depeche Mode". Ukraina keelest tõlkinud [[Riina Roasto]]. *27–28. [[Armin Kõomägi]]. "Perifeeria kangelased". *29–31. [[Enrique Vila-Matas]]. "Bartleby & Co". Hispaania keelest tõlkinud [[Kai Aareleid]]. *32–33. [[Ilya Kaminsky]]. "Kurtide vabariik". Inglise keelest tõlkinud [[Carolina Pihelgas]]. *34–35. [[Gustave Flaubert]]. "November". Prantsuse keelest tõlkinud [[Leena Tomasberg]]. *36. [[Péter Esterházy]]. "Sõnade imelisest elust. Kolm loengut keelest ja kirjandusest". Koostanud ja ungari keelest tõlkinud [[Lauri Eesmaa]]. *37–40. [[Margaret Atwood]]. "Tehingud surnutega. Kirjanik kirjutamisest". Inglise keelest tõlkinud [[Maarja Pärtna]]. ==2021== *1–2. [[Andrei Ivanov (kirjanik)|Andrei Ivanov]]. "''Untermensch'': minu lõhkikistud elu". Vene keelest tõlkinud [[Veronika Einberg]]. *3. [[Vivant Denon]]. "Ei mingit homset". Tõlkinud ja saatesõna [[Malle Talvet]]. *4–5. [[Anna Žīgure]]. "Läti rahva käekäik. Hetki ajaloost". Läti keelest tõlkinud [[Arno Baltin]]. *6–9. [[Dubravka Ugrešić]]. "Romaanijõe forsseerimine". Serbohorvaadi keelest tõlkinud [[Madis Vainomaa]]. *10–12. [[José Luís Peixoto]]. "Ei ühtki pilku". Portugali keelest tõlkinud [[Leenu Nigu]]. *13. [[Willem Frederik Hermans]]. "Hoitud maja". Hollandi keelest tõlkinud [[Kerti Tergem]]. *14–16. [[Peeter Sauter]]. "Surm Bulgaarias. Kõik hinnas". *17–18. [[Lukianos]]. "Kõnelused surnutega". Ladina keelest tõlkinud [[Marilyn Fridolin]]. *19–20. [[Marcin Wicha]]. "Asjad, mida ma ära ei visanud". Poola keelest tõlkinud [[Margus Alver]]. *21–22. [[Anton Tšehhov]]. "Elu igavus ja teisi jutte". Vene keelest tõlkinud [[Anita Soovik]]. Saatesõna [[Katrin Hallas]]. *23–25. [[Nellie Bly]]. "Seitsmekümne kahe päevaga ümber maailma". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]. *26–28. [[Lotta Olsson]]. "Surnute tõeline arv". Rootsi keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Aet Varik]]. *29–30. [[Theodor Kallifatides]]. "Taplus Trooja pärast". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]]. *31–34. [[Tsitsi Dangarembga]]. "Närvilised olud". Inglise keelest tõlkinud [[Heili Sepp]]. *35–36. [[Thomas Bernhard]]. "Hukkasaaja". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]]. *37–38. [[Éric Vuillard]]. "[[Päevakord]]". Prantsuse keelest tõlkinud [[Indrek Koff]]. *39–40. [[Moritz von Kotzebue]]. "Vene sõjavang prantslaste seas". Saksa keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Agur Benno]]. ==2022== *1–2. [[Mehis Heinsaar]]. "Ööpäevik". *3–6. [[Carlo Levi]]. "Kristus jäi pidama Ebolis". Itaalia keelest tõlkinud [[Heete Sahkai]]. Järelsõna kirjutanud [[Kristiina Rebane]]. *7. [[Byung-Chul Han]]. "Läbipaistvusühiskond". Saksa keelest tõlkinud [[Hasso Krull]]. *8–9. [[Bernardo Atxaga]]. "Need taevad". Baski keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Merilin Kotta]]. *10. [[Tõnis Vilu]]. "Kõik linnud valgusele". *11–12. [[Patti Smith]]. "Pühendumus". Inglise keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Paula Taberland]]. *13–15. [[Justus Lipsius]]. "Laimamisest. Meelekindlusest". Ladina keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Kristi Viiding]]. *16–17. [[Tiziano Scarpa]]. "Stabat Mater". Itaalia keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Paul Raud (kirjanik)|Paul Raud]]. *18–19. [[Guntis Berelis]]. "Härra Heideggerile meeldivad kassid ja teisi jutte". Läti keelest tõlkinud [[Contra]]. *20. [[Michael Köhlmeier]]. "Idüll uppuva koeraga". Saksa keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Heli Mägar]]. *21–23. [[Jelena Tšižova]]. "Naiste aeg". Vene keelest tõlkinud [[Ilona Martson]]. *24–25. [[Peedu Saar]]. "Loomad". ''Ilmumas''. ==LR kuldsari== ===2020=== *1. [[Jaroslav Hašek]]. "Geniaalne idioot. Huumori kool". Tšehhi keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]] ja [[Leo Metsar]]. *2. [[Ingmar Bergman]]. "Fanny ja Alexander". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]]. *3. [[Tommaso Campanella]]. "Päikeselinn". Itaalia keelest tõlkinud [[Kristiina Rebane]]. *4. [[Milan Kundera]]. "Veidrad armastuslood". Tšehhi keelest tõlkinud [[Küllike Tohver]]. *5. [[Pierre Bayard]]. "Kuidas rääkida raamatutest, mida me pole lugenud?". Prantsuse keelest tõlkinud [[Tanel Lepsoo]]. *6. [[Doris Lessing]]. "Imerohi ei ole müüdav ja teisi jutte". Inglise keelest tõlkinud [[Valda Raud]] ja [[Krista Kaer]]. ===2021=== *1. [[Jan Kaus]]. "Tallinna kaart". *2. [[Ilf ja Petrov]]. "Õilis isik". Vene keelest tõlkinud [[Sulev Hallik]]. *3. [[Stig Claesson]]. "Sina maga, mina pesen nõud". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]]. *4. [[Gabriel García Márquez]]. "Väljakuulutatud mõrva kroonika". Hispaania keelest tõlkinud [[Ruth Lias]]. *5. [[Virginia Woolf]]. "Oma tuba". Inglise keelest tõlkinud [[Malle Talvet]]. *6. [[Margaret Atwood]]. "Tantsutüdrukud". Inglise keelest tõlkinud [[Ann Alari]], [[Malle Klaassen]], [[Anu Lutsepp]]. ===2022=== *1. [[Arto Paasilinna]]. "Jänese aasta". Soome keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Sirje Kiin]]. ''Ilmumas''. *2. [[Franz Kafka]]. "Aruanne akadeemiale". Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]]. ''Ilmumas''. *3. [[Kjell Westö]]. "Lang". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]]. Saatesõna [[Anu Saluäär]]. ''Ilmumas''. *4. [[Voldemar Panso]]. "Naljakas inimene". Illustreerinud [[Heldur Laretei]]. ''Ilmumas''. *5. [[François Mauriac]]. "Armastuse kõrb". Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]]. Uustrüki saatesõna [[Tõnu Õnnepalu]]. ''Ilmumas''. *6. [[Olga Tokarczuk]]. "Maailma kõige inetum naisterahvas". Poola keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Hendrik Lindepuu]]. ''Ilmumas''. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti kirjanduse loendid]] [[Kategooria:Raamatusarjad]] 23uxtrhov6457mwkyd3ql0smvi3lipx Tallink 0 102125 6168328 6167960 2022-07-26T14:20:54Z 46.131.40.198 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2016}} {{allikad}} {{ettevõte | ettevõtte_nimi = AS Tallink Grupp | logo = Tallink logo.svg|logosuurus=250px | asutamisaeg = 1989 | asutajad = [[Eesti Merelaevandus]] ja [[Palkkiyhtymä Oy]] | peakorter = [[Sadama tänav (Tallinn)|Sadama]] 5, [[Tallinn]] | valdkonnad = laevandus | tooted = | teenused = reisijavedu, kaubavedu, majutusteenus, toitlustus, kaubandus, sildumisteenus ja taksovedu. | käive = 442,934 milj [[Euro|€]] <small>{{decrease}}(-53,3%) (2020)</small> | kasum = -108,501 milj [[Euro|€]] <small>{{decrease}}(-317,5%) (2020)</small> | töötajaid = 4200 <small>{{decrease}}(-42%) (2020)</small> | emafirma = | tütarfirmad = 31. detsembril 2020 kuulus kontserni 47 äriühingut, mis kuuluvad sajaprotsendiliselt Tallink Grupile, ja 34% [[Tallink Takso]] AS-ist. | lõpetatud = | võrguleht = http://www.tallink.com<br> http://www.tallink.ee | märkused = | tegevuskasum = -92,621 mln [[Euro|€]] <small>{{decrease}}(-223,7%) (2020)</small> | vara = 1,516 mld [[Euro|€]] <small>{{decrease}}(-1,1%) (2020)</small> | tüüp = [[aktsiaselts]] | börsil = [[Tallinna börs]] | piirkond = [[Eesti]], [[Soome]], [[Rootsi]], [[Läti]], [[Leedu]] | võtmeisikud = [[Enn Pant]] (nõukogu esimees), [[Paavo Nõgene]] (juhatuse esimees) | omanik = [[AS Infortar]] }} '''kadri ma vihkan sind räigelt.AS Tallink Grupp''' on [[Eesti]] [[laevandus]][[kontsern]], mis pakub mini-kruiise, reisijate- ja [[Ro-ro-laev|ro-ro]]-kaubaveo teenuseid [[Läänemeri|Läänemerel]]. Tallink Grupp pakub laevandusteenuseid kaubamärkide Tallink ja [[Silja Line]] all.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100004466/company?date=2021-03-05|pealkiri=Tallink Grupp|vaadatud=31.07.2021}}</ref> Lisaks pakub Tallink Grupp majutusteenust omades hotelliketti [[Tallink Hotels]], mis hõlmab kolme hotelli [[Tallinn]]as ([[Tallink City Hotel]], [[Tallink Express Hotel]], [[Tallink Spa & Conference Hotel]]) ja [[Tallink Hotel Riga]] [[Riia]]s. Tallink Hotel Riga on alates 2020. aasta oktoobrist kuni 2021. aasta lõpuni suletud.<ref name=":2">{{Netiviide|url=https://www.tallink.com/documents/10192/152333562/Tallink-Grupp-Interim-Report-2021-Q2_ET.pdf/42b4c4a2-632b-a4c4-d870-2384ea59a7d6?t=1627542743404|pealkiri=Tallink Grupp AS 2021. a II kvartali vahearuanne.|vaadatud=31.07.2021}}</ref> Tallink Gupp tegeleb kaubandusteenuse pakkumisega oma laevadel ja [https://shopping.tallink.com/et/shop/ veebipoes]. Tallink Grupp osutab sildumisteenust [[Vanasadam|Tallinna Vanasadamas]]. Alates 2020. aastast on Tallink Grupp [[Burger King]]i maaletooja [[Baltimaad|Balti riikides]].<ref name=":1">{{Netiviide|url=https://cns.omxgroup.com/cdsPublic/viewDisclosure.action?disclosureId=1006616&messageId=1260731|pealkiri=AS-i Tallink Grupp 2020 majandusaasta auditeerimata konsolideeritud IV kvartali vahearuanne|aeg=25. veebruar 2021}}</ref> Tallink Grupile kuulub 5 Burger Kingi restorani [[Eesti]]s, 3 [[Läti]]s ja 1 [[Leedu]]s.<ref>{{Netiviide|url=https://www.burgerking.ee/restoranid/|pealkiri=Burger King restoranid|vaadatud=5.03.2021}}</ref> Tallink Grupp omab ka osalust [[Tallink Takso|Tallink Taksos]].<ref name=":1" /> Tallinki laevad sõidavad [[Läänemeri|Läänemerel]] Eesti–Soome, Eesti–Rootsi, Soome-Rootsi ja Läti–Rootsi vahelistel liinidel. Läti-Rootsi vahelisel liinil on laevade opereerimine ajutiselt peatatud [[koroonapandeemia]] tõttu.<ref name=":2" /> 2014. aastal oli Tallink Gruppi käive 921,47 miljonit eurot, millega see oli [[Ericsson Eesti]] järel suuruselt teine ettevõte Eestis.<ref>[http://majandus24.postimees.ee/3380169/eesti-100-suurima-ettevotte-edetabel-peegeldab-majanduse-seisakut "Eesti 100 suurima ettevõtte edetabel peegeldab majanduse seisakut"] Postimees, 30. oktoober 2015</ref> 2018. aastal teenindati 9,8 miljonit reisijat ning veeti umbes 385 000 kaubaveoühikut kaupu.<ref name="rekordkasum" /> Kontsernis töötas 2019. aasta seisuga üle 7400 inimese.<ref name="rekordkasum">[https://www.err.ee/1000265/tallink-teenis-kolmandas-kvartalis-pea-55-miljonilise-rekordkasumi "Tallink teenis kolmandas kvartalis pea 55-miljonilise rekordkasumi"] ERR, 7. november 2019</ref> Koroonapandeemiast tulenevalt veeti 2020. aastal 3,73 miljonit reisijat (62% võrra vähem kui eelneval aastal) ning kaubaveoühikute arv langes 5,2%. Teeniti 108,3 miljonit eurot kahjumit.<ref>[https://cns.omxgroup.com/cdsPublic/viewDisclosure.action?disclosureId=1006616&messageId=1260731 "AS-i Tallink Grupp 2020 majandusaasta auditeerimata konsolideeritud IV kvartali vahearuanne"]</ref> Tallinki aktsiad on noteeritud [[Tallinna börs]]i põhinimekirjas. Ettevõtte suurimaks aktsionäriks on [[AS Infortar]].<ref>[http://www.nasdaqbaltic.com/market/?instrument=EE3100004466&list=2&currency=EUR&pg=details&tab=security Tallink Grupp] Nastaq (vaadatud 1. augustil 2016)</ref> Ettevõtte aktsiad on noteeritud ka [[Nasdaq, Inc.|Nasdaq]] [[Helsingi börs]]il<ref name="rekordkasum">[https://www.err.ee/1000265/tallink-teenis-kolmandas-kvartalis-pea-55-miljonilise-rekordkasumi "Tallink teenis kolmandas kvartalis pea 55-miljonilise rekordkasumi"] ERR, 7. november 2019</ref>. Tallinki juhatuse liikmed on [[Paavo Nõgene]] (juhatuse esimees), [[Kadri Land]], [[Harri Hanschmidt]], [[Piret Mürk-Dubout]], [[Lembit Kitter]] ja [[Margus Schults]]. Tallink Grupi nõukogu esimees on [[Enn Pant]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.tallink.ee/et/firmast#tabs-content-3|pealkiri=FIRMAST: Nõukogu ja juhatus|vaadatud=31.07.2021}}</ref> == Ajalugu == === Tallinki algus === [[Eesti Merelaevandus]]e ja Palkkiyhtymä Oy ühisettevõte Tallink asutati [[1989]]. aastal. Tallinna–Helsingi liini hakkas ettevõte sõitma Eesti Merelaevanduse laevaga Suurlaid, kuid juba 8. jaanuaril 1990 tegi esimese reisi ühisettevõttele ostetud parvlaev [[Tallink (laev)|Tallink]] Soome lipu all. 20. aprillil 1990 alustas Nõukogude lipu all liiklust liinil Muuga–Helsingi [[ro-ro-laev]] Transestonia. Tallinki kaubamärk oli kursiivis suurtäheline sinimust kiri "TALLINK" ja [[korstnamärk]] "tl". Ro-ro-laev Transestonia oli esimene laev, millel heisati Eesti lipp. See toimus 30. augusti õhtul 1991 Muuga sadamas enne esimest väljumist uuele liinile Muuga–Helsingi–Rostock. Parvlaeval Tallink heisati Eesti lipp pärast Eesti krooni kehtestamist, 30. juunil 1992. Selleks ajaks oli Eesti Merelaevandus suurendanud oma osalust ühisfirmas 71%ni. 1992. aasta kevadel ühendati Eesti Merelaevanduse ja Tallinki müügiüksused ning Tallinki kaubamärgi all hakkas sõitma ka Eesti Merelaevanduse reisilaev [[Georg Ots (laev)|Georg Ots]]. [[1. jaanuar]]il [[1993]] lahkusid ühisfirmast soomlased ja Tallinki omandas sajaprotsendiliselt riigiaktsiaselts Eesti Merelaevandus. === Eminre === Jaanuaris [[1994]] asutasid Eesti Merelaevandus ja [[Inreko]] ühisettevõtte Eminre (lühend mõlema firma nime esitähtedest), mis hakkas kasutama kaubamärki Tallink. Eminre rentis 1994. aastal [[reisilaev]]a [[Vana Tallinn (laev)|Vana Tallinn]], mis alustas 13. mail liiklust liinil Tallinn-Helsingi. Aastail 1990–1992 oli see laev sõitnud Nord Estonia nime all liinil Tallinn–Stockholm. === Uus kaubamärk Hansatee === 19. mail 1994 alustas tööd Eminre uus laevaliin Tallinn–Travemünde, millel hakkas sõitma Balanga Queen. Selle laeva küljele maaliti Tallink–Hansaway ('''Hansatee'''), et turundada liini kui ühendust hansalinnade vahel. Samal sügisel renditi Balanga Queeni asemele Ambassador II, millel tuli ette tehnilisi rikkeid ning see laevaliin lõpetati enne äriedu saabumist sama aasta 10. detsembril. Kaupa hakkas sel liinil vedama Eesti Merelaevanduse ro-ro-laev Donata. Samal aastal oli moodustatud ka firma nimega Hansatee. [[1. mai]]l [[1996]] muutis laevafirma oma nime Hansatee Grupiks, kuid laevad jäid sõitma Tallinki kaubamärgi all. Kui [[Regina Baltica]] alustas liinil Tallinn–Stockholm juulis 1996, vabanes sellelt liinilt Eesti Merelaevandusele kuuluv Mare Balticum, mille Hansatee rentis [[Meloodia (laev)|Meloodia]] nime all Tallinna–Helsingi liinile. === Uus juhatus === Detsembris 1996 vahetus laevafirma juhtkond, mis tõi kaasa põhimõttelise muutuse. Seni firmat juhtinud kogenud kaptenite asemel asus juhatuse esimehe kohale finantsist [[Enn Pant]], kes tõi kaasa oma meeskonna. Senisest suuremat rõhku pandi ühtaegu nii turundusele kui ka kokkuhoiule. Esimese suurema laevana renditi Tallinna–Helsingi liini jaoks [[Normandy]], mis võis pardale võtta kuni 2100 reisijat ja 470 autot. Normandy sõitis sel liinil alates 17. aprillist 1997 kuni aasta lõpuni. Uus juhatus tegi ettevalmistusi ka selleks, et rentimise asemel laevu osta. Kevadel 1997 laiendati Hansatee aktsiakapitali, millega Eesti Merelaevandus aktsiaomanikuna ei saanud kaasa minna, sest oli erastamiseelsel ajal [[Erastamisagentuur]]i kontrolli all. Sel viisil eraldus reisilaevandus Eesti Merelaevandusest, kuid reisilaevanduse kaubamärk Tallink jäi Eesti Merelaevandusele. [[1997]]. aastal ostis Hansatee esimese uuema parvlaeva [[Fantaasia (laev)|Fantaasia]]. Selle laeva reisijaruume ehitati ümber ja lisati kajuteid ning töötati välja uudne sinipunavalge väliskujundus. Samast ajast pärineb Tallinki praegune sinipunane korstnamärk. 23. veebruaril 1998 alustas Fantaasia liiklust liinil Tallinn–Helsingi. === Uus liin === 13. oktoobril 1997 avas Hansatee uue liini. Bahama lippu kandnud ro-pax-laev Marine Evangeline sõitis liinil Paldiski–Kapellskär, mis andis tõuke nii [[Paldiski Lõunasadam]]a kui ka mõnd aega soikunud tegevusega [[Kapellskär]]i sadama arengule. Liini käigushoidmiseks loodi tütarfirmad Hansaliin ja Tallink Sverige. Sellel liinil osutus võimalikuks teha ööpäeva jooksul edasi-tagasireis. Hansatee Grupp ostis selle laeva hiljem ära: Eesti lipp heisati 10. augustil [[1998]] ja laev sai uueks nimeks [[Kapella (laev)|Kapella]]. === Kiirlaevad === 1997. aastal ostis Hansatee [[katamaraan]]i Sleipner, millele pani nimeks Tallink Express I. Laev asus liinile Tallinn–Helsingi aprillis. Aprillis [[1999]] alustas liiniliiklust [[Autoexpress|Tallink Autoexpress]]. See autotekiga katamaraan oli suurem ja ilmastikukindlam. Juunis [[2001]] lisandus katamaraan Tallink Autoexpress 2. Hoopis teist tüüpi olid aastal [[2004]] Tallinna–Helsingi liinile lisandunud ühekerelised autotekiga [[kiirlaev]]ad Tallink Autoexpress 3 ja Tallink Autoexpress 4. === Stockholmi liin === 1990. aastal alustatud Tallinna–Stockholmi liini operaatorfirma [[Estline]] ei jõudnud oma tegevusajal kasumisse. Hansatee võttis Tallinna–Stockholm liinil sõitnud kahe parvlaeva – Regina Baltica ja [[Baltic Kristina]] – rendilepingud [[2000]]. aasta lõpus üle ning andis liini haldamise Rootsis üle ettevõttele Tallink Sverige. Estline läks 2001. aastal pankrotti. === Uued laevad === Hansatee Group sai kaubamärgi '''Tallink''' tagasi 1999. aastal ning nõukogu otsustas 2001. aasta lõpus ettevõtte ümber nimetada '''Tallink Groupiks'''. Hiljem muudeti nimi eestipäraseks – '''Tallink Grupp'''. 30. augustil 2000 kirjutasid Hansatee Grupi juhatuse esimees Enn Pant ja Soome laevatehase [[Aker Finnyards]] president Kari Airaksinen alla lepingule uue parvlaeva ehitamiseks. Sellest pidi saama esimene Eesti [[reeder]]i jaoks ehitatud reisilaev Eesti merendusajaloos. Laev lasti vette detsembris 2001 ja verinoor ristiema Nele Helen Pant nimetas selle [[Romantika (laev)|Romantikaks]]. Laev valmis mais 2002 ning alustas 21. mail liiklust liinil Tallinn–Helsingi. Romantika sõsarlaev [[Victoria I]] (ristiema [[Ilon Wikland]]) valmis 2004. aastal ning alustas 20. märtsil liiklust liinil Tallinn–Stockholm. Pärast Eesti ühinemist [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]], mis kaotas laevadelt ''tax-free''-kaubanduse, lülitati sellele liinile sissesõit [[Maarianhamina linn|Maarianhaminasse]], sest [[Ahvenamaa]] liinidel jäi ''tax-free''-kaubandus alles. Kolmas selle seeria laev [[Galaxy]] (ristiema Johanna-Iisebel Järvelill) ehitati eelmistest pikem, mis võimaldas niihästi kajuteid kui ka muid reisijaruume lisada, samuti lisas see pikkust autotekile. Kui eelmised kaks uut reisilaeva olid valged, siis Galaxy sai enneolematu väliskujunduse eesti kunstniku [[Navitrolla]] jooniste järgi. Galaxy alustas liiklust liinil Tallinn–Helsingi aprillis [[2006]]. Sellelt liinilt vabanenud Romantika paigutati liinile Tallinn–Stockholm. Kaks järgmist parvlaeva olid juba Galaxy sõsarlaevad. [[2008]]. aastal valminud [[Baltic Princess]] (ristiema Eva Hanschmidt) alustas liiklust liinil Tallinn–Helsingi juulis, misjärel Galaxy suunati sellelt liinilt '''Silja Line'i''' kaubamärgi all liinile Turu–Stockholm. [[2009]]. aastal valminud [[Baltic Queen]] (ristiema Mea Mehtonen) alustas liiklust liinil Tallinn–Stockholm aprillis ning Tallinki vanim uus laev Romantika suunati liinile Riia–Stockholm. Et kaks nii pikka laeva Stockholmi Frihamni enam korraga ära ei mahtunud, jäid Riia liini reisijad [[1990]]. aastal Tallinna liini jaoks avatud terminali ning Tallinna liini laevad suunati Värtahamni. Neid parvlaevu turundab Tallink Grupp kaubamärgi '''Tallink Cruise''' all. === Uued liinid === Aprillis 2004 käivitas Tallink uue liini Tallinn–[[Peterburi]]–Helsingi, millel sõitis enne liikluse algust valgeks värvitud Fantaasia. Liin püsis aasta lõpuni, mil Tallink selle sulges, sest Peterburi sadam kahekordistas sadamatasusid ning viisade hankimine oli reisijaile aeganõudev ja kulukas. 2005. aastal jätkas Silja Line Tallinna–Peterburi liini [[Finnjet]]iga ja Helsingi–Peterburi kruiise [[Silja Opera]]ga, kuid lõpetas juba septembris. See liin ei ole edu toonud ka Soome laevafirmale Stella Lines, kuid [[2010]]. aasta aprillis alustas Peterburi–Helsingi liinil liiklust Venemaa firma Inflot Worldwide tütarfirma Soomes. Kui aastail [[2002]]–2005 Riia–Stockholmi liinil tegutsenud [[Rigas Juras Linija]] pankrotti läks, oli liin mingil määral sisse sõidetud. Läti Transpordiministeerium pidas läbirääkimisi teiste laevafirmadega selle liini taaskäivitamiseks ning jõudis kokkuleppele Tallinkiga. Aprillis 2006 avas Tallink liini Fantaasiaga. Järgmisel aastal asendati Fantaasia Regina Balticaga. Suveks lisandus liinile ka Vana Tallinn ning reisida sai iga päev. 2008. aastal asendati Vana Tallinn [[Silja Festival]]iga ning 2009. aastal Regina Baltica Romantikaga. === Uued kiired parvlaevad === [[Pilt:Tallink Star in 2013.JPG|pisi|[[Star (laev)|Star]] 2013. aastal]] Põhimõttelise muutuse kiirlaevaliikluses Tallinna–Helsingi liinil, kus käesoleval sajandil konkureeris neli laevafirmat kokku 11 kiirlaevaga, tõi Tallinki [[kiire parvlaev]]a [[Star (laev)|Star]] valmimine [[2007]]. aastal. Kui 2008. aasta kevadel valmis ka [[Superstar]], taandusid sügisel kiirlaevakonkurentsist kaks laevafirmat – [[Nordic Jetline]] ja [[SuperSeaCat]]. Ka Tallink ise loobus oma neljast kiirlaevast. [[Jääklass]]iga Star ja Superstar võimaldavad aasta läbi viis edasi-tagasireisi päevas ning neil pole lainekõrguse piirangut. Nende laevade juures võttis Tallink kasutusele kaubamärgi '''Tallink Shuttle''' ning laevakeredel domineerib salatiroheline värvus. Veebruaris 2015 sõlmis Tallink lepingu veel ühe kiire parvlaeva ehitamiseks laevatehasega [[Meyer Turku]]. Laev maksis 230 miljonit eurot ja valmis jaanuaris 2017. Laevale nime leidmiseks kuulutati välja nimekonkurss, mille võitis nimi [[Megastar]]. 2019. aastal sõlmis Tallink lepingu uue kiire parvlaeva ehitamiseks, mis valmib 2021. aasta lõpus. Nimekonkursil valiti laeva nimeks [[MyStar]]. == Olulisemad majandusnäitajad<ref>{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100004466/fact_sheet?date=2021-05-03|pealkiri=Tallink Grupp|vaadatud=5.05.2021}}</ref> == {| class="wikitable" ! !2015 !2016 !2017 !2018 !2019 !2020 |- |Müügitulu (mln €) |945 |938 |967 |949,72 |949,12 |442,93 |- |Ärikasum (mln €) |103 |71,61 |71,96 |63,77 |75,1 | -92,49 |- |Puhaskasum (mln €) |59 |44,1 |46,5 |40,05 |49,72 | -108,31 |- |Kasum aktsia kohta (€) |0,09 |0,07 |0,07 |0,06 |0,07 | -0,16 |- |Varad kokku (mln €) |1 538,1 |1 539,01 |1 558,6 |1 500,9 |1 532,96 |1 516,2 |- |Kohustused kokku (mln €) | |725,45 |722,32 |643,99 |710,13 |801,87 |- |Töötajate arv |6966 |7163 |7406 |7430 |7270 |4200 |- |Reisijate arv | |9 457 522 |9 755 720 |9 756 611 |9 763 210 |3 732 102 |- |Kaubaveoühikute arv | |328 190 |364 296 |384 958 |379 634 |359 811 |} == Tallink Grupp börsil == Tallink Groupil on noteeritud 669 882 040 aktsiat. Aktsiad on noteeritud alates 9. detsembrist 2005 [[Tallinna börs|Tallinna börsi]] põhinimekirjas ja 3. detsembrist 2018 [[Helsingi börs|Helsingi börsi]] keskmise suurusega ettevõtete segmendis.<ref name=":0" /> Tallink Grupi [[aktsia]] lühinimi [[Tallinna börs|Tallinna börsil]] on TAL1T.<ref>{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100004466/trading?date=2021-03-05|pealkiri=Tallink Grupp|vaadatud=5.03.2021}}</ref> [[Helsingi börs|Helsingi börsil]] on Tallink Grupi aktsia nimi AS TALLINK GRUPP FDR.<ref>{{Netiviide|url=http://www.nasdaqomxnordic.com/aktier/microsite?Instrument=HEX163393&name=AS%20Tallink%20Grupp%20FDR&ISIN=FI4000349378|pealkiri=TALLINK, AS TALLINK GRUPP FDR, (FI4000349378)|vaadatud=5.03.2021}}</ref> Tallink Grupi aktsia hind on viimastel aastatel olnud stabiilne. 2020. aastal tegi aktsia hind tugeva languse (-24%) [[Koroonapandeemia|koroonapandeemiast]] tulenevalt. 30. juulil 2021 oli Tallink Grupi turuväärtus 461,5 miljonit eurot. Sellega on Tallink Grupp [[Nasdaq Balti]] börsi suuruselt viies ettevõte. [[Tallinna börs|Tallinna börsil]] on tegemist suuruselt kolmanda ettevõttega.<ref>{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/capitalization|pealkiri=Balti reguleeritud turg|vaadatud=31.07.2021}}</ref> Enne [[koroonakriis Eestis|koroonakriisi]] oli Tallink Tallinna börsi suurima turuväärtusega ettevõte.<ref>[https://www.err.ee/1158472/lhv-kerkis-koroonakriisi-varjus-tallinna-borsi-suurimaks "LHV kerkis koroonakriisi varjus Tallinna börsi suurimaks"] ERR, 12. november 2020</ref> Tegemist on ühe aktiivsemalt kaubeldava aktsiaga [[Nasdaq Balti]] börsil. 2020. aastal oli Nasdaq balti börsil vaid [[Šiauliai pank|Šiauliu Bankase]] aktsia kauplemismaht suurem (käibe alusel).<ref>{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/statistics|pealkiri=Balti reguleeritud turg|vaadatud=5.03.2021}}</ref> === Suurimad aktsionärid<ref>{{Netiviide|url=https://nasdaqcsd.com/statistics/et/shareholders?security=EE3100004466&captcha%5Bid%5D=160c3139af0d39f69227ce0a7b71270f&captcha%5Binput%5D=7y8e|pealkiri=Börsiettevõtete aktsiaraamatud - Tallink Grupp|vaadatud=30.07.2021}}</ref> === {| class="wikitable" !Jrk nr !Aktsionär !Osalus 30. juulil 2021 !Osalus 20. aprillil 2021 !Osalus 3. märtsil 2021 |- |1. |[[AS Infortar|Infortar]] AS |39,24% |39,24% |39,24% |- |2. |Baltic Cruises Holding, L.P. |16,1% |16,1% |16,1% |- |3. |ING Luxembourg S.A. AIF Account |6,58% |6,58% |6,58% |- |4. |Baltic Cruises Investment L.P. |5,51% |5,51% |5,51% |- |5. |Nordea Bank ABP / Clients FDR |2,96%{{increase}} |2,53%{{increase}} |2,14% |- |6. |Citigroup Venture Capital International G.P |2,07% |2,07% |2,07% |} === IPO === Tallink Grupp avalikustas [[Aktsiate esmane avalik pakkumine|aktsiate esmase avaliku pakkumise]] prospekti 18. novembril [[2005]]. Pakkumise periood oli 21. novembrist – 1. detsembrini. Pakkumise raames pakuti kuni 34 090 909 Tallinki lihtaktsiat Eesti, Soome ja rahvusvahelistele institutsionaalsetele investoritele ning Eesti ja Soome avalikkusele, sealhulgas Tallinki ja tema tütarettevõtjate töötajatele ning nõukogu ja juhatuse liikmetele. Pakkumise raames emiteeris Tallink 26 500 000 uut Aktsiat ning Tallinki aktsionärid olid valmis müüma kuni 7 590 909 olemasolevat Aktsiat. Neist 26,5 miljonit olid uued aktsiad ja 5 miljonit seniste aktsionäride müüdud aktsiad. Rahvusvaheliste kutseliste [[investor]]ite kõrval oli aktsiaid märkinud üle 16 000 Eesti ja üle 1000 Soome jaeinvestori. 8. augustil [[2006]] avaldati teine aktsiate pakkumise prospekt, mille eesmärk oli kaasata täiendavat omakapitali, et kaudselt toetada Silja Oy Ab (Silja) omandamist.<ref>{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100004466/company?date=2021-03-05|pealkiri=Dokumendid|vaadatud=5.03.2021}}</ref> == Silja Line'i ost == 2006. aasta suvel ostis Tallink Grupp Soome laevandusettevõtte Silja Line, tehingust jäid välja SuperSeaCati kiirlaevad ja Silja Line'i [[kruiisilaev]] Silja Opera. Sellega seoses võttis Tallink Grupp välismaal kasutusele kaubamärgi '''Tallink Silja''', kuid kasutusse jäid ka senised kaubamärgid '''Silja Line''' ja SeaWind Line. Tallinki on hiljem loobunud kaubamärgi SeaWind Line kasutamisest ning lõpetab eraldi kaubaveo liinil Turu–Stockholm. [[Sea Wind]] sai jaanuaris 2015 Eesti lipu ja asus täiendava ro-pax-laevana liinile [[Vanasadam|Tallinn]]–[[Vuosaari sadam|Vuosaari]]. Soomes tegutseb Tallinki tütarettevõte Tallink Silja Oy ja Rootsis Tallink Silja AB. == Saksamaa liini ost == 2006. aasta kevadel ostis Tallink Grupp kolm Superfast-seeria laeva – [[Superfast VII]], [[Superfast VIII]] ja [[Superfast IX]] –, mis olid sõitnud liinil [[Hanko]]–[[Rostock]]. Tallink lisas sellele liinile esmalt Paldiski Lõunasadama, hiljem asendas Hanko [[Helsingi Läänesadam]]aga ja Paldiski Tallinna Vanasadamaga. Pärast [[Vuosaari]] sadama valmimist hakkas Helsingi–Rostocki liin väljuma sealt ning Tallinn oli muutunud mittevajalikuks pärast kiirete parvlaevade valmimist. 2010. aasta talveks see vähenenud kaubamahuga ja kütusekulukate laevadega liin peatati ning liiklust jätkati aprilli lõpus. Järgmisel aastal lõpetati see liin ning renditi Superfast-laevad teistele laevafirmadele ning müüdi hiljem. == Laevastik == === Praegune laevastik === :''Vaata ka [[Silja Line#Silja Line'i praegune laevastik|Silja Line – Silja Line'i praegune laevastik]] '' {| class="wikitable" ! Laev || Laeva tüüp || Ehitusaasta || Laevastikus alates || Liin || Kogumahutavus <br /> brt || Lipp || Märkused |- | [[Megastar]] || [[Kiire parvlaev]] || align="Center" | 2017 || align="Center" | 2017 || [[Tallinn]]–[[Helsingi]] || align="Center" | 49 000 || {{PisiLipp|Eesti}} || gaaskütusega |- | [[Star (laev)|Star]] || Kiire parvlaev || align="Center" | 2007 || align="Center" | 2007 || Tallinn–Helsingi || align="Center" | 36 250 || {{PisiLipp|Eesti}} || |- | [[Silja Europa]] || [[Parvlaev]] || align="Center" | 1993 || align="Center" | 2016 || Tallinn–Helsingi || align="Center" | 59 912 || {{PisiLipp|Eesti}} || renoveeritud 2016. aastal |- | [[Baltic Queen]] || Parvlaev || align="Center" | 2009 || align="Center" | 2009 || Tallinn–[[Maarianhamina]]–Stockholm || align="Center" | 48 915 || {{PisiLipp|Eesti}} || |- | [[Victoria I]] || Parvlaev || align="Center" | 2004 || align="Center" | 2004 || Tallinn–Maarianhamina–Stockholm || align="Center" | 40 975 || {{PisiLipp|Eesti}} || |- | [[Isabelle (laev)|Isabelle]] || Parvlaev || align="Center" | 1989 || align="Center" | 2013 || Riia–Stockholm || align="Center" | 34 386 || {{PisiLipp|Läti}} || |- | [[Regal Star]] || Ro-pax-laev || align="Center" | 2000 || align="Center" | 2004 || Paldiski–Kapellskär || align="Center" | 15 281 || {{PisiLipp|Eesti}} || renoveeritud 2004. aastal |- | [[Sailor (laev)|Sailor]] || Ro-pax-laev || align="Center" | 1987 || align="Center" | 2020 || [[Paldiski]]–[[Kapellskäri sadam|Kapellskär]] || align="Center" | 20 921 || {{PisiLipp|Eesti}} || |} === Teistele reederitele renditud laevad === {| class="wikitable" ! Laev || Laeva tüüp || Ehitatud || Aastad laevastikus || Kogumahutavus <br /> brt || Lipp || Rentiv laevafirma || Nimi Tallinki laevastikus |- | [[Atlantic Vision]] || [[Ro-ro-laev]] || align="Center" | 2002 || align="Center" | 2006–2008 || align="Center" | 30 285 || {{PisiLipp|Kanada}} || Renditud firmale [[Marine Atlantic]] || end. Superfast IX |- | [[Romantika (laev)|Romantika]] || Parvlaev || align="Center" | 2002 || align="Center" | 2002-2022 || align="Center" | 40 803 || align="Center" | {{PisiLipp|Holland}} || Renditud firmale Holland Norway Lines || Romantika |} === Tallinki kaubamärgi all sõitnud laevad === Nimekiri ei ole täielik {| class="wikitable" ! Laev || Ehitatud || Aastad laevastikus || Kogumahutavus || Praegune staatus |- | [[Tallink (laev)|Tallink]] || align="Center" | 1972 || align="Center" | 1989–1996 || align="Center" | 10 341 || Lammutati [[India]]s 2005. aastal. |- | [[Transestonia]] || align="Center" | 1972 || align="Center" | 1990–2000 || align="Center" | 6040 || Lammutati Indias 2006. aastal. |- | [[Saint Patrick II]] || align="Center" | 1973 || align="Center" | 1992–1995 || align="Center" | 11 481 || Nüüd C.T.M.A. Vacancier, omanik [[Kanada]] valitsus. |- | [[Georg Ots (laev)|Georg Ots]] || align="Center" | 1980 || align="Center" | 1993–2000 || align="Center" | 12 549 || Lammutati Hiinas 2014. aastal ja müüdi vanarauaks. |- | [[Apollo (laev)|Corbiere]] || align="Center" | 1970 || align="Center" | 1994<br>1998 || align="Center" | 4238 brt || Nüüd Apollo, omanik [[Labrador Marine Inc]]. |- | [[Balanga Queen]] || align="Center" | 1968 || align="Center" | 1994 || align="Center" | 11 979 || Nüüd Discovery, omanik [[Discovery Cruise Line]]. |- | [[Ambassador II]] || align="Center" | 1970 || align="Center" | 1994 || align="Center" | 7993 brt || Nüüd ujuvkasiino, omanik [[Sterling Casino Lines]]. |- | [[Meloodia (laev)|Meloodia]] || align="Center" | 1979 || align="Center" | 1996–2007|| align="Center" | 17 955 || Nüüd ARV-1, omanik Singapuri firma. |- | [[Autoexpress|Tallink Express I]] || align="Center" | 1989 || align="Center" | 1997–2001 || align="Center" | 430 || Nüüd Panormitis, omanik [[A.N.E.S. High Speed Ltd.]]. |- | [[Normandy]] || align="Center" | 1981 || align="Center" | 1997 || align="Center" | 17 043 || Omanik [[Equinox Offshore Accommodation Ltd]]. |- | [[Baltic Kristina]] || align="Center" | 1973 || align="Center" | 2001–2002 || align="Center" | 12 281 || Nüüd Rigel, omanik [[Ventouris Ferries]]. |- | [[Fantaasia (laev)|Fantaasia]] || align="Center" | 1979 || align="Center" | 1997–2006 || align="Center" | 16 405 || Omanik [[Norra]] ettevõte [[Boa RoRO]]. |- | [[Autoexpress|Tallink Autoexpress]] || align="Center" | 1996 || align="Center" | 1999–2006 || align="Center" | 4859 || Nüüd Alcantra Dos, omanik [[Acciona Trasmediterranea]]. |- | Tallink AutoExpress 2 || align="Center" | 1997 || align="Center" | 2001–2007 || align="Center" | 5419 || Müüdud firmale [[Consolidada de Ferrys]]. |- | Tallink Autoexpress 3 || align="Center" | 1997 || align="Center" | 2004–2007 || align="Center" | 3971 || Nüüd Queen Nefertiti, omanik [[Arab Bridge Maritime Co]]. |- | Tallink Autoexpress 4 || align="Center" | 1996 || align="Center" | 2004–2007 || align="Center" | 3971 || Nüüd Speedrunner II, omanik [[Aegean Speed Lines]]. |- | [[Vana Tallinn (laev)|Vana Tallinn]] || align="Center" | 1974 || align="Center" | 1994–2011 || align="Center" | 10 002 || Lammutati Türgis 2014. aastal. |- | [[Kapella (laev, 1974)|Kapella]] || align="Center" | 1974 || align="Center" | 1998–2012 || align="Center" | 7564 || Nüüd ULS Ferry 1, omanik Universal Logistic System Estonia AS. |- | [[Regina Baltica]] || align="Center" | 1980 || align="Center" | 2001–2012 || align="Center" | 18 345 || Müüdud Skandiaavia ostjale. |- | [[Silja Festival]] || align="Center" | 1986 || align="Center" | 2006–2012 || align="Center" | 34 414 || Müüdud Bridgemans Services Ltd.-le. |- | [[Superstar]] || align="Center" | 2008 || align="Center" | 2008–2017 || align="Center" | 36 400 || Müüdud Medinvest SpA-le (Corsica Ferries Grupp). |- | [[Stena Superfast VII|Superfast VII]] || align="Center" | 2001 || align="Center" | 2006–2011 || align="Center" | 30 285 || Müüdud firmale [[Stena Line]]. |- | [[Stena Superfast VIII|Superfast VIII]] || align="Center" | 2001 || align="Center" | 2006–2011 || align="Center" | 30 285 || Müüdud firmale Stena Line. |- | [[Sea Wind]] || [[Ro-pax-laev]] || align="Center" | 2008-2022 || align="Center" | 15 879 || [[Muuga sadam|Muuga]]–[[Vuosaari sadam|Vuosaari]] |} == Vaata ka == *[[Viking Line]] – peamine konkurent Läänemerel *[[Tallinki büroohoone]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{commonskat|Tallink}} * [https://www.tallink.com/ ASi Tallink Grupp koduleht] * [https://www.tallink.ee/vali-reis Tallink.ee] * [https://www.tallinkhotels.com/ Tallinki hotellid] * [https://www.tallink.ee/et/tallinki-kaubavedu Tallinki kaubavedu] {{TallinnaBörs}} {{Coordinate |NS=59.444197 |EW=24.7549707 |type=landmark |region=EE}} [[Kategooria:Tallink| ]] [[Kategooria:Laevandusettevõtted]] [[Kategooria:Eesti reederid]] [[Kategooria:Tallinna börsil noteeritud ettevõtted]] dbp0ox49f2xxvpjgtpvzvnemscljxro Jennifer Lopez 0 103191 6168336 6164972 2022-07-26T14:36:30Z Teomees 97479 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|on näitlejast; meteroloogi kohta vaata artiklit [[Jennifer Lopez (meteroloog)]].}} {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | Nimi = Jennifer Affleck | Pilt = 210120-D-WD757-1975 (50860511978) (cropped).jpg | Pildi_kirjeldus = | Pildi_suurus = | Horisontaalne = | Taust = soolo_laulja | Sünninimi = Jennifer Lynn Lopez | Alias = J. Lo,<br />La Lopez,<br />Lola,<br />Jenny from the Block,<br />Jennifer Muñiz | Sündinud = [[24. juuli]] [[1969]]<br>[[Bronx]], [[New York]], [[New Yorgi osariik]], [[USA]] | Surnud = | Päritolu = | Pill = | Hääleliik = | Stiil = [[popmuusika]], ''[[latin pop]]'', [[R&B]], [[tantsumuusika]] | Amet = | Aktiivne = 1986– | Plaadifirma = Epic<br/> Work | Seotud_artistid = | URL = http://www.jenniferlopez.com/ | Koosseis = | Endised_liikmed = | Tähelepanuväärsed_pillid = }} [[Fail:Jennifer Lopez and Marc Anthony.jpg|pisi|Jennifer Lopez and Marc Anthony|364x364px]] [[Fail:Jennifer Lopez in Baku.jpg|pisi|Jennifer Lopez esinemas [[Bakuu]]s|348x348px]] '''Jennifer Lynn Affleck''' (tuntud ka kui '''J. Lo'''; sündinud [[24. juuli]]l [[1969]] [[New York|New Yorgis]]) on [[USA]] laulja, näitleja, tantsija, koreograaf, moekunstnik, produtsent ja laulukirjutaja. Jennifer Lopez alustas laulu ja tantsuõpingutega 5-aastaselt. Esimese väikese filmirolli sai ta 1986. aastal [[Geraldine Page]]'ile viimaseks jäänud filmis "[[My Little Girl]]". Seejärel mängis ta mitmes muusikalis teisejärgulisi rolle, ka oli tal teisigi filmirolle ning tegutses tantsijana. Nii oli ta 1991. aastal [[New Kids on the Block]]i taustatantsija Ameerika muusikaauhindade jagamisel. Ka oli ta taustatantsija [[Janet Jackson]]i maailmatuuril. Lopeze läbimurre näitlejana tuli 1997. aastal filmiga "[[Selena (film)|Selena]]", mis räägib mõrvatud lauljatarist [[Selena Quintanilla]]st. Selle filmi eest teenis ta miljon dollarit. See oli tollal latiino päritolu näitlejate läbi aegade suurim töötasu ühe filmi eest. Seejärel mängis ta filmides "Anaconda" (1997) ja "Out of Sight" (1998), kus tõestas ennast näitlejana. Demoga "Vivir Sin Ti" tekitas ta huvi [[Sony Music Entertainment]]i juhtides ja 1999. ilmus Lopezi esimene album "On the 6". Sellele eelnes debüütsingel "If You Had My Love", mis jõudis [[Billboard Hot 100]] edetabelisse<ref>Billboard Magazine Vol. 111, No. 24. Nielsen Business Media, Inc. June 12, 1999.</ref> ning oli mitmes riigis esikohal. [[Fail:Arena Corinthians Opening (Cropped).JPG|pisi|Jennifer Lopez Arena Corinthiansil [[São Paulo]]s|302x302px]] == Varasemad aastad == Tema vanemad, ema Guadalupe Rodríguez ja isa David Lopez, on mõlemad sündinud [[Puerto Rico]]s, kuid tutvusid siis, kui elasid Ameerika Ühendriikides. Isa oli arvutitehnik ja ema oli koduperenaine, hiljem müüja ja lasteaiakasvataja. Vanemad lahutasid 1990. aastatel oma üle 30 aasta kestnud abielu.<ref>[https://www.huffpost.com/entry/jennifer-lopez_n_3569932 Jennifer Lopez Opens Up About Her Parents' Divorce]. HuffPost. July 10, 2013.</ref> Lopez on pere keskmine laps; tal on vanem õde Leslie ja noorem õde Lynda. Jennifer Lopez alustas laulu ja tantsuõpingutega 5-aastaselt. Teismelisena õppis ta [[flamenko]]t, [[jazz]]i ja balletti ning õpetas tantsu noorematele õpilastele. Peale keskkooli lõpetamist õppis ta ühe semestri New Yorgi Baruchi kolledžis ärindust, kuid otsustas kolledžist lahkuda, et tantsijakarjääri jätkata. 18-aastaselt astus ta täiskohaga üliõpilaseks Manhattani Phil Black Dance Studiosse, kus ta oli juba käinud jazzi ja stepptantsu tundides.<ref>[https://www.vanityfair.com/news/2011/09/jennifer-lopez-201109 Jenny Back on the Block]. Vanity Fair. Retrieved June 6, 2021.</ref> Vanemad ei olnud Jenniferi valikutega rahul ja ta oli sunnitud kodust välja kolima. == Karjäär == Peale kodust lahkumist esines Lopez kohalikes lavastustes [[Jesus Christ Superstar]] ja [[Oklahoma!]]. 1989. aastal oli ta viis kuud Euroopas ringreisil muusikalise revüüga Golden Musicals of Broadway. 1990. aastate algul esines Lopez professionaalse jazz-funk-tantsijana sketšikomöödia sarjas In Living Color, mille peaosades olid koomikud, sealhulgas [[Jamie Foxx]] ja [[Jim Carrey]]. Oma esimese suure filmirolli eest 1995. aasta draamas Mi Familia pälvis Lopez [[Independent Spirit Award]] parima naiskõrvalosa nominatsiooni.<ref>[https://web.archive.org/web/20111013110908/http://www.allrovi.com/movies/movie/my-family-v133610 Tobey, Matthew. "My Family – Cast, Reviews, Summary, and Awards"]</ref> Seejärel mängis Lopez märulikomöödias Money Train (1995) koos kaastähtede [[Wesley Snipes]]i ja [[Woody Harrelson]]iga. 1996. aastal oli Lopezil väiksem osa [[Robin Williams]]i kõrval komöödias Jack. Seejärel mängis ta [[Jack Nicholson]]i kõrval põnevikus Veri ja vein. Laulja Selena Quintanilla-Pérezi rolliga eluloofilmis Selena (1997) sai Lopezist esimene latiino näitlejanna, kes teenis miljon dollarit, selle rolli eest nomineeriti ta [[Kuldgloobus]]e auhinnale. 1997. aastal mängis Lopez [[Ice Cube]]’i kõrval ka õudusfilmis Anaconda ning 1998. aastal [[George Clooney]]ga kõrval krimifilmis Out of Sight. Jennifer Lopezi debüütalbum On the 6 ilmus 1. juunil 1999. aastal ja jõudis [[Billboard 200]] edetabelis kaheksandale kohale. Albumi esimene singel If You Had My Love oli viis nädalat [[Billboard Hot 100]] esikohal. USA-s müüdi seda 1,2 miljonit eksemplari ning sellest sai [[plaatinaplaat]].<ref>[Billboard Magazine Vol. 111, No. 24. Nielsen Business Media, Inc. June 12, 1999 Billboard Magazine June 12, 1999]</ref> Teine singel albumilt No Me Ames [[Marc Anthony]]ga oli 2000.aastal [[Billboardi muusikaauhinnad|Billboardi muusikaauhindade]] jagamisel nomineeritud mitmes kategoorias. Albumi kolmanda singlina ilmunud lugu Witing for Tonight jõudis [[Billboard Hot Dance Club Songs]] edetabelis esikohale. Mõned kriitikud on pidanud seda Lopezi karjääri üheks parimaks lauluks.<ref>Jennifer Lopez — Chart history. Billboard. 29. detsember 2016</ref> 2001. aasta alguses ilmusid samal nädalal romantiline komöödia The Wedding Planner, mille peaosas on [[Matthew McConaughey]] ja Jennifer Lopezi album J.Lo. Lopezist sai esimene naine, kellel olid tabelites samaaegselt esikohal tema osalusega film ja tema album.<ref>[https://web.archive.org/web/20090301064251/http://www.time.com/time/nation/article/0%2C8599%2C1093638%2C00.html Josh Tyrangiel (August 13, 2005). Jennifer Lopez. Time]</ref> Album, mis sisaldas sisaldas singleid Love Don't Cost a Thing ja I'm Real sai USA-s neljakordseks plaatinaplaadiks ja oli 2001. aasta üheks enimmüüdud albumiks kogu maailmas. 2001. aastal käivitas Lopez oma esimese äriettevõtte, Jennifer Lopezi rõivabrandi J.Lo. Romantilisest komöödiast Maid in Manhattan (2002), kus Lopez mängis koos Ralph Fiennesiga, kujunes tema karjääri kõige tulusam film. Kuid ületöötanud Lopez sai 2001. aastal selle komöödia filmimise ajal närvivapustuse.<ref>[https://www.telegraph.co.uk/news/celebritynews/3152788/Jennifer-Lopez-I-had-a-nervous-breakdown.html Singh, Anita (October 7, 2008). "ennifer Lopez: I had a nervous breakdown. The Daily Telegraph.]</ref> Lopez andis 2002. aastal välja kaks albumit. Esimene oli remiksialbum J to tha L–O! The Remixes, kus teevad kaasa räpparid [[Ja Rule]], [[50 Cent]], [[Fat Joe]] ja [[P Diddy]]. See debüteeris Billboard 200 edetabelis esikohal, esisingliga Ain't It Funny (Murder Remix) jõudis aga Billboard Hot 100 edetabeli tippu. Lopezi kolmas stuudioalbum This Is Me... Then ilmus 2002. aasta lõpus, albumit müüdi USA-s 2 600 000 eksemplari. 2002. aastal avas Jennifer Lopez [[Los Angeles]]es ladina kööki pakkuva restorani Madre's ja tõi välja oma esimese lõhna Glow by JLo, millest sai USA enimmüüdud lõhn.<ref>[ones, Geoffrey (February 25, 2010). Beauty Imagined:A History of the Global Beauty Industry. Oxford University Press. ]</ref> == Isiklikku == [[1990. aastad|1990. aastate]] keskpaigani suhtles Jennifer Lopez oma kooliaegse poiss-sõbra David Cruziga.<ref>[https://people.com/music/jennifer-lopez-late-ex-david-cruz-kind/ Jennifer Lopez's Late High School Sweetheart David Cruz]. People. Retrieved June 11, 2021.</ref> Ta on olnud kolm korda abielus: 1997–1998 aastal kelner Ojani Noaga, 2001–2002 aastal tantsija [[Cris Judd]]iga ja 2004–2014 aastal laulja [[Marc Anthony]]ga. Pärast Juddist lahutust oli Lopez 2002. aasta keskpaigast kuni 2004. aasta alguseni suhtes näitleja ja filmilavastaja [[Ben Affleck]]iga.<ref>[https://people.com/celebrity/jennifer-lopez-says-there-was-genuine-love-with-ben-affleck/ Jennifer Lopez Says There Was 'Genuine Love' Between Her and Ben Affleck]. Chiu, Melody (March 25, 2016).</ref> 2004. aastal abiellus ta Marc Anthonyga, kellega oli põgusas suhtes juba 1990. aastate lõpus. 22. veebruaril 2008 sündisid ta perre kaksikud: tütar Emme Maribel ja poeg Maximilian David. Kaksikute esimeste fotode eest maksti väidetavalt mitu miljonit, muutes need tol ajal kõige kallimateks kuulsuste piltideks.<ref>[Rose, Lacey. "Jackson Pic Won't Make List Of Priciest Celeb Photos". Forbes. Retrieved March 21, 2012.]</ref> Anthony esitas lahutusavalduse 2012. aasta aprillis ja lahutus viidi lõpule 2014. aasta juunis. Lopezile jäi kahe lapse esmane füüsiline hooldusõigus. Lopez esineb aeg-ajalt koos oma lapse Emmega. Seejärel oli Lopezil suhe tantsija Casper Smartiga ning [[New York Yankees]]i pesapallimängija Alex Rodriguezega. 2021. aasta algul kohtusid Jennifer Lopez ja Ben Affleck uuesti. 8. aprillil 2022 teatas Lopez oma teisest kihlusest Beniga, 20 aastat pärast mehe esimest ettepanekut.<ref>[https://people.com/movies/jennifer-lopez-details-ben-affleck-proposal/ Tears Were Coming Down My Face]. Brico, Elise (April 9, 2022). USA Today</ref> 16. juulil 2022. aastal abiellusid näitlejad [[Las Vegas]]es.<ref>[https://www.dailymail.co.uk/tvshowbiz/article-11025175/Jennifer-Lopez-Ben-Affleck-wedding.html Jennifer Lopez and Ben Affleck are 'planning a big wedding celebration at his mansion in Georgia in a few WEEKS alongside friends and family'... after Vegas elopement]</ref> == Osaline filmograafia == {| class=wikitable ! aasta !! pealkiri !! eestikeelne pealkiri |- | 1995 || Money Train || [[Raharong]] |- | 1996 || Jack || [[Jack]] |- | 1996 || Blood & Wine || [[Veri ja vein]] |- | 1997 || Selena || [[Selena (film)|Selena]] |- | 1997 || Anaconda || [[Anakonda (film 1997)|Anakonda]] |- | 1997 || U Turn || [[Tagasipööre]] |- | 1998 || Antz || [[Zipelgad]] (hääl) |- | 1998 || Out of Sight || [[Üle mõistuse]] |- | 2001 || Angel Eyes || [[Ingli silmad]] |- | 2001 || The Cell || [[Püünis (film)|Püünis]] |- | 2001 || The Wedding Planner || [[Pulmakorraldaja]] |- | 2002 || Enough || [[Mõõt täis]] |- | 2002 || Maid in Manhattan || [[Manhattani tuhkatriinu]] |- | 2003 || Gigli || [[Gigli]] |- | 2004 || An Unfinished Life || [[Lõpetamata elu]] |- | 2004 || Shall We Dance || [[Kas tantsime?]] |- | 2004 || Jersey Girl || [[Jersey tüdruk]] |- | 2005 || Monster-in-Law || [[Koletislik ämm]] |- | 2006 || Bordertown || [[Piirilinn]] |- | 2010 || The Back-up Plan || [[Varuplaan]] |- | 2012 || What to Expect When You're Expecting || [[Mida oodata last oodates]] |- | 2012 || Ice Age: Continental Drift || [[Jääaeg 4]] (hääl) |- | 2013 || Parker || [[Parker]] |- | 2015 || The Boy Next Door || [[Naabripoiss]] |- | 2015 || Home || [[Kodu (film 2015)|Kodu]] (hääl) |- | 2015 || Lila & Eve |- | 2016 || Ice Age: Collision Course || [[Jääaeg: Kokkupõrge]] (hääl) |- | 2018 || Second Act || [[Teine vaatus]] |- | 2019 || Hustlers || [[Hangeldajad]] |- | 2022 || Marry Me || [[Abiellu minuga]] |} ==Vaata ka== *"[[¡Q'Viva! The Chosen]]" *"[[¡Q'Viva! The Chosen Live]]" ==Viited== {{viited|allikad= }} ==Välislingid== *[http://www.jenniferlopez.com Ametlik koduleht] *{{imdb nimi|id=0000182|nimi=Jennifer Lopez}} * [http://twitter.com/jlo Jennifer Lopez Twitteris] * [http://www.facebook.com/JenniferLopezOfficial Jennifer Lopez Facebookis] * [http://www.jenniferlopezonline.com/default.aspx Jennifer Lopez Online] * [http://www.lyrics.az/jennifer-lopez/ Jennifer Lopeze laulude sõnad] * [http://www.myspace.com/jenniferlopez Jennifer Lopez Myspace'is] {{commons|Category:Jennifer Lopez|Jennifer Lopez}} {{JÄRJESTA:Lopez, Jennifer}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide näitlejad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1969]] gsfkxa7pck1vfpmagnf4mxfi6pg2283 Taavi Rõivas 0 110162 6168478 6139985 2022-07-26T18:39:45Z Karljohan29 136246 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|kuu=oktoober|aasta=2017}} {{Infobox President | nimi= Taavi Rõivas | pildi nimi=Taavi Rõivas.jpg | amet= [[Eesti peaminister|Peaminister]] | ametiajaalgus= [[26. märts]] [[2014]] | ametiajalõpp= [[23. november]] [[2016]] | eelmine= [[Andrus Ansip]] | järgmine= [[Jüri Ratas]] | amet2= [[Eesti sotsiaalminister|Sotsiaalminister]] | ametiajaalgus2= [[11. detsember]] [[2012]] | ametiajalõpp2= [[26. märts]] [[2014]] | eelmine2= [[Hanno Pevkur]] | järgmine2= [[Helmen Kütt]] (sotsiaalhoolekandeminister) [[Urmas Kruuse]] (tervise- ja tööminister) | amet3= [[Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon|Euroopa Liidu asjade komisjoni]] esimees | ametiajaalgus3= 2011 | ametiajalõpp3= 2012 | eelmine3= | järgmine3= [[Arto Aas]] | amet4= [[Riigikogu rahanduskomisjon|Riigikogu rahanduskomisjoni esimees]] | ametiajaalgus4= 2009 | ametiajalõpp4= 2011 | eelmine4= | järgmine4= [[Sven Sester]] | amet5= [[Riigikogu]] liige | ametiajaalgus5= 2007 | ametiajalõpp5= 2012 | eelmine5= | järgmine5= | usutunnistus= | sünnikuupäev= {{süv|1979|09|26|df=y}} | sünnikoht= [[Tallinn]] | surmakuupäev= | surmakoht= | allkiri= | alma_mater= [[Tartu Ülikool]] | partei= [[Reformierakond]] |}} '''Taavi Rõivas''' (sündinud [[26. september|26. septembril]] [[1979]]) on Eesti poliitik, kes oli aastatel [[2014]]–[[2017]] [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] esimees ja aastatel [[2014]]–[[2016]] [[Eesti peaminister]]. Aastatel 2012–2014 oli Rõivas [[Eesti sotsiaalminister]]. 14. märtsil 2014 tegi president Ilves Taavi Rõivasele ülesandeks moodustada valitsus ja sama aasta 26. märtsil kinnitas president Rõivase Eesti peaministriks. 7. novembril 2016 tegid koalitsioonipartnerid [[Isamaaliidu ja Res Publica Liit|IRL]] ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] Rõivasele ettepaneku tagasi astuda.<ref name="BtQNS" /> 9. novembril 2016 otsustas Riigikogu umbusaldada Taavi Rõivast. Umbusaldamist toetas 63 Riigikogu saadikut. Vaja oli 51 häält. Taavi Rõivas alustas haridusteed [[Tallinna Väike-Õismäe Gümnaasium|Tallinna 17. Keskkoolis]]. Hiljem jätkas õpinguid [[Tallinna Reaalkool]]is, mille lõpetas [[1997]]. aastal. Kõrghariduse omandas [[Tartu Ülikool]]i majandusteaduskonnas, mille lõpetas [[2002]]. aastal välismajanduse ja turunduse erialal bakalaureusekraadiga. == Töökäik == Taavi Rõivas on töötanud justiitsminister [[Märt Rask]]i nõunikuna 1999–2002, ASi IT Grupp suurklientide haldurina 2002–2003, rahvastikuminister [[Paul-Eerik Rummo]] nõuniku-büroojuhatajana 2003–2004, Tallinna [[Haabersti linnaosa]] vanemana 2004–2005 ning peaministri nõunikuna 2005–2007. == Poliitiline tegevus == [[Pilt:Taavi Rõivas, arvamusfestival 2014.jpg|pisi|Taavi Rõivas Arvamusfestivalil]] Taavi Rõivas on [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] liige alates 1998. aastast. Ta oli [[Tallinna Linnavolikogu]] liige 2005–2007 ja [[XI Riigikogu]] liige 2007–2011. Alates 2009. aastast Riigikogu rahanduskomisjoni esimees. 2011–2012 kuulus Rõivas [[XII Riigikogu]] koosseisu. 15. oktoobril 2020 teatas ta, et lahkub nii Riigikogust kui ka poliitikast<ref>[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/taavi-roivas-lahkub-poliitikast?id=91367561 Taavi Rõivas lahkub poliitikast], Delfi, 15. oktoober 2020</ref>. === Sotsiaalminister === Alates 11. detsembrist 2012 oli Rõivas Eesti Vabariigi sotsiaalminister. Ta määrati sellele ametipostile pärast [[Kristen Michal|Kristen Michali]] tagasiastumist [[Justiitsminister|justiitsministri]] kohalt, kui uueks justiitsministriks sai senine sotsiaalminister [[Hanno Pevkur]]. Oma ametiajal algatas Rõivas töövõimereformi. === Peaminister === Pärast [[Siim Kallas|Siim Kallase]] loobumist peaministrikandidaadiks pürgimast, sai 12. märtsil 2014 Reformierakonna uueks peaministrikandidaadiks Taavi Rõivas. [[Märts 2014|14. märtsil]] määraski [[president]] [[Toomas Hendrik Ilves|Toomas H. Ilves]] Taavi Rõivase ametlikult peaministrikandidaadiks <ref name="LbvVv" />. 24. märtsil sai Rõivas 55 poolt ja 36 vastuhäälega [[Riigikogu|Riigikogult]] volituse moodustada valitsus. 9. aprillil 2015 astus ametisse [[Taavi Rõivase teine valitsus]]. 9. novembril 2016 avaldas Riigikogu Taavi Rõivase valitsusele umbusaldust häältega 63:28<ref name="PlSpu" />. === Riigikogu aseesimees === 5. detsembril 2016 valiti Taavi Rõivas 43 poolthäälega [[Riigikogu teine aseesimees|Riigikogu teiseks aseesimeheks]].<ref name="aseesimehed" /> 12. oktoobril 2017 lahvatanud ahistamisskandaali tõttu teatas Taavi Rõivas samal päeval tagasiastumisest Riigikogu aseesimehe kohalt.<ref name="tagasiastumine" /> ==Tunnustus ja tiitlid== * 2016 Soome Valge Roosi Ordeni Suurrist * 2017 [[Riigivapi II klassi teenetemärk]]<ref name="vG94T" /> ==Isiklikku== 23. veebruaril 2009 sündis Taavi Rõivase ja tema elukaaslase [[Luisa Värk|Luisa Värgi]] tütar Miina Rihanna.<ref name="BiemR" /> 29. detsembril 2016 sündis poeg, kes sai nimeks Herman.<ref name="4ysWi" /> 19. augustil 2017 nad abiellusid. Taavi Rõivas on harrastusjooksja ning on maratonidel osalenud kolm korda, viimati [[SEB Tallinna Sügisjooks]]u 42 km maratonil 2014. aasta 14. septembril ajaga 4:03:25.<ref name="w8Q96" /> Rõivase parim maratoniaeg on 3:46 (Valencia, 2013). 2007. aastal määras politsei Rõivasele 3000 krooni trahvi, kuna Rõivas põhjustas Võrus avarii, milles sai kannatada alaealine.<ref name="F85nZ" /> ==Vaata ka== *[[Taavi Rõivase esimene valitsus]] *[[Taavi Rõivase teine valitsus]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="aseesimehed">[https://www.riigikogu.ee/pressiteated/muu-pressiteade-et/riigikogu-aseesimehed-enn-eesmaa-ja-taavi-roivas/ Riigikogu aseesimehed on Enn Eesmaa ja Taavi Rõivas], Riigikogu, 5. detsember 2016</ref> <ref name="tagasiastumine">[http://www.err.ee/636050/roivas-astub-riigikogu-aseesimehe-kohalt-tagasi Rõivas astub riigikogu aseesimehe kohalt tagasi], ERR, 12. oktoober 2017</ref> <ref name="BtQNS">[http://uudised.err.ee/v/eesti/735ed3f7-4bec-4f23-b497-215c066cca5f/pildid-sotsid-ja-irl-tegid-roivasele-ettepaneku-tagasi-astuda Pildid: Sotsid ja IRL tegid Rõivasele ettepaneku tagasi astuda], ERR, 7.11.2016</ref> <ref name="LbvVv">http://www.postimees.ee/2727744/president-nimetas-peaministrikandidaadiks-taavi-roivase</ref> <ref name="PlSpu">{{Netiviide |url=http://www.postimees.ee/v2/3902663/riigikogu-avaldas-peaminister-taavi-roivasele-umbusaldust |pealkiri=Riigikogu avaldas peaminister Taavi Rõivasele umbusaldust |vaadatud=2016-11-09 |arhiivimisaeg=2016-11-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161110105948/http://www.postimees.ee/v2/3902663/riigikogu-avaldas-peaminister-taavi-roivasele-umbusaldust |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="vG94T">{{EVkavaler|19450}}</ref> <ref name="BiemR">[http://publik.delfi.ee/news/kino/fotod-luisa-vark-ja-taavi-roivas-viisid-tutre-tantsusaadet-vaatama.d?id=62746322 Luisa Värk ja Taavi Rõivas viisid tütre tantsusaadet vaatama], Delfi Publik, 5. detsember 2011</ref> <ref name="4ysWi">[http://publik.delfi.ee/news/inimesed/taavi-roivase-ja-luisa-vargi-pisipoeg-sai-auvaarse-nime?id=76826512 Taavi Rõivase ja Luisa Värgi pisipoeg sai auväärse nime], Delfi Publik, 6. jaanuar 2017</ref> <ref name="w8Q96">{{netiviide |Pealkiri=SEB 5. Tallinna Maraton. 42,2 km tulemused |Väljaandja=jooks.ee |Aeg=2014-09-14 |URL=http://www.championchip.ee/ftp/liveresults/2014/140914_42km/index3.htm |online=2014-09-14 }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="F85nZ">Karoliina Vasli "[http://www.ohtuleht.ee/671557/riigikogulaste-paturegister-joomisest-telefoni-omastamiseni Riigikogulaste kirju paturegister: joomisest telefoni omastamiseni]" Õhtuleht, 2. aprill 2015</ref> }} == Välislingid == {{Commons|Category:Taavi Rõivas}} {{Vikitsitaadid}} * [https://www.facebook.com/TaaviRoivas/ Taavi Rõivas Facebookis] * [https://twitter.com/TaaviRoivas Taavi Rõivas Twitteris] * [https://www.instagram.com/taaviroivas/ Taavi Rõivas Instagramis] * [http://www.valitsus.ee/et/valitsus/peaminister-ja-ministrid/taavi-roivas Lühitutvustus Valitsuse lehel] ;Meedias * Kadri Ibrus, [http://epl.delfi.ee/news/eesti/taavi-roivas-olen-sotsiaalvaldkonnaga-kursis-paberite-kaudu?id=65421136 Taavi Rõivas: olen sotsiaalvaldkonnaga kursis paberite kaudu], Eesti Päevaleht, 18. detsember 2012, (paberkandjal) lk 8–9, veebiversioon (vaadatud 21.12.2014) * [http://uudised.err.ee/l/eriprojektid/valitsuskriis Rõivase 960 päeva. Mõrud hetked kahes valitsuses 2014-2016] ERR, 10. november 2016 * [http://www.postimees.ee/3929897/taavi-roivas-jutt-seisakust-on-naeruvaeaerne-eestis-ei-ole-mingit-seisakut Priit Pullerits. Jutt seisakust on naeruväärne, Eestis ei ole mingit seisakut]. [[Postimees]], 3. detsember 2016 *[[Viljar Voog]], [https://www.ohtuleht.ee/1015050/kulmkapp-murtud-ninaluu-ja-oravad-amaris-taavi-roivase-suuremad-ja-vaiksemad-skandaalid-poliitikas KÜLMKAPP, MURTUD NINALUU JA ORAVAD ÄMARIS: Taavi Rõivase suuremad ja väiksemad skandaalid poliitikas], Õhtuleht, 16. oktoober 2020 {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Tatjana Muravjova]]| nimi=Haabersti linnaosa vanem | aeg=[[2004]]–[[2005]]| järgnev=[[Viktor Vassiljev]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Hanno Pevkur]] | nimi=[[Eesti sotsiaalminister]] | aeg=[[2012]]–[[2014]] | järgnev=[[Helmen Kütt]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Andrus Ansip]] | nimi=[[Eesti peaminister]] | aeg= 2014–[[2016]] | järgnev=[[Jüri Ratas]]}} {{lõpp}} {{Eestivj}} {{JÄRJESTA:Rõivas, Taavi}} [[Kategooria:Eesti peaministrid]] [[Kategooria:Eesti sotsiaalministrid]] [[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]] [[Kategooria:XI Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIII_Riigikogu_liikmed]] [[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Haabersti linnaosavanemad]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli majandusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Riigivapi II klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1979]] 7i4eaw0opxohspnmyvxik422xih6lio Karula kõrgustik 0 115979 6168519 6104415 2022-07-26T21:32:51Z Heakeel 122460 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Karula maastik.jpg|pisi|Karula maastik]] '''Karula kõrgustik''' on [[kuhjekõrgustik]], mis asub [[Lõuna-Eesti|Lõuna-Eestis]] [[Võru maakond|Võru]] ja [[Valga maakond|Valga maakonna]]<nowiki/>s.<ref>Arold, Ivar. Karula kõrgustik: Eesti entsüklopeedia, 2011.</ref>{{Netiviide|autor=|url=http://vanaweb.hkhk.edu.ee/maastikud/Karula_korgustik.pdf|pealkiri=Karula kõrgustik|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|väljaandja=Haapsalu Kutsehariduskeskus}} Ulatub [[Kaagjärve|Kaagjärvest]] [[Lõõdla järv|Lõõdla järveni]] [[Otepää kõrgustik|Otepää kõrgustiku]] kagupiiril. <ref name=":0" /> On välise vormi poolest lõuna-edelasuunaline kaarjas kõrgendikevöönd. Kõrgustiku pindala on u 275 km², see on 0,61% Eesti pindalast.<ref name=":2" /><ref name=":0" /><ref name=":1" /> Ulatus põhjast lõunasse on 40 km ning idast läände enamasti 6–8 km, kõige rohkem 22 km. <ref name=":2" /><ref name=":1" /> Piirneb põhjas Otepää kõrgustikuga, läänes [[Valga nõgu|Valga nõo]] ning idas ja lõunas [[Võru-Hargla nõgu|Võru-Hargla nõoga]]. <ref name=":1" /> <ref name=":3">{{Netiviide|autor=|url=http://www.estonica.org/et/Loodus/L%C3%B5una-Eesti_k%C3%B5rgustikud_ja_n%C3%B5od/Karula_k%C3%B5rgustik/|pealkiri=Karula kõrgustik|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|väljaandja=Estonica Entsüklopeedia Eestist}}</ref>Eraldab Valga ja Hargla nõgu.<ref name=":0" /><ref name=":3" /> Karula kõrgustiku eripärasid on [[Kuppel (geoloogia)|kuplite]] rohkus. Kuplite arvukusega ületab ta teisi Eesti kõrgustikke.<ref name=":3" /> == Teke == Karula kõrgustik on tekkinud u 12 000 aastat tagasi, mil Eestit katnud 15 kilomeetri paksune [[mandrijää]] hakkas sulama ja taanduma tagasi põhja poole.<ref name=":3" /> Kolm jääkeelt, mis olid liikunud mööda Võrtsjärve, Peipsi ja Hargla orundeid, said kokku praeguse kõrgustiku alal.<ref name=":2" /> <ref name=":0" /> <ref name=":1" /> <ref name=":3" /> Jää jäi sinna kauemaks pidama.<ref name=":3" /> Karula maastikule omased [[Kuppel (geoloogia)|kuplid]] ja [[oosmõhnad]] on kujunenud jäässe tekkinud järvede kohale. Algul kogunes neisse [[Jääjärv|jääjärvedesse]] vesi. [[Liustikujõgi|Liustikujõed]] kuhjasid järvede põhja jämedat materjali, peamiselt [[Kruus|kruusa]]. Jää sulades rauges liustikujõgede vool ning järvede põhjad kattusid [[Moreen|moreeniga]]. Kogunenud setetest tekkisid kuplid ja oosmõhnad. Kui [[Jääpank|jääpangad]] lõplikult sulasid, voolas vesi järvedest minema. Jääpankade kohale tekkisid jää sulades [[Lohk|lohud]] ja [[Org|orud]].<ref name=":3" /> == Pinnamood == Kõrgustiku pinnamood on künklik-nõoline.<ref name=":3" /> [[Nõlv|Põhjanõlv]] on järsk, [[Nõlv|lõunanõlv]] lauge.<ref name=":2" /> [[Jalam]] on hästi jälgitav just põhjaküljelt, kus on madalamad lõigud. Kõrgemad lõigud on leitavad [[Antsla|Antslast]] ida pool. Keskosas on suured [[Nõgu|nõod,]] mille põhi on tasane ja soostunud.<ref>{{Netiviide|autor=Järvet, Arvo|url=http://vana.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9810/maastik.html|pealkiri=Vaheldusrikas Karula maastik|väljaanne=Eesti Loodus|aeg=1998|vaadatud=}}</ref> Kõrgustiku piiriks kõrgusvahemik 70–75 meetrit.<ref name=":2" /> Kõrgemaid on kõrgustiku idatiib ja keskosa, mis on 110–120 meetrit.<ref name=":0" /> Eri piirkondades jääb kõrgustiku absoluutne kõrgus enamasti 120–130 meetri vahele. Mõnevõrra madalam on [[Kaagjärve]] piirkond, mis ulatub 95 meetri kõrguseni.<ref name=":2" /> Kõrgeim punkt on [[Rebasemõisa Tornimägi]] (137 meetrit).<ref name=":2" /><ref name=":0" /><ref name=":1" /> Kõrgustikul ei ole aluspõhjalist tuuma.<ref name=":2" /> Aluspõhja pealiskihtides on devoni liivakivi.<ref name=":1" /> === Pinnavormid === Karula kõrgustikus leidub [[Moreenküngas|moreenkünkaid]], [[fluvioglatsiaalseid]] [[Mõhn|mõhnu]] ja [[sandurtasandike|sandurtasandikke]].<ref name=":2">{{Netiviide|autor=|url=http://www.ut.ee/BGGM/vaatamis/karula.pdf|pealkiri=Karula kõrgustik ja selle vaheldusrikas maastik|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|väljaandja=Keskkonnainvesteeringute Keskus}}</ref> Levinud on kahesuguse kujuga mõhnad: [[Kuppel (geoloogia)|kuplid]] ja [[Oosmõhn|oosmõhnad]].<ref name=":3" /> Kõrgustiku idaosas on valdavad kõige suuremad ja selgemini märgatavad kuplid. Neid on rohkesti [[Kaika]], [[Veetka]] ja [[Lüllemäe]] ümbruses. Kuplid on seal ümara põhiplaaniga ning paiknevad väga lähestikku.<ref name=":2" /> Mitmes kohas on 2–3 kuplit kokku kasvanud. [[Jalam|Jalamilt]] mõõdetuna on kuplite kõrgus 10–25 m. Oosmõhnad on seevastu piklikud moreenkattega [[Mõhn|mõhnad]]. Kaks omapärast oosmõhnastikku asub kõrgustiku kaguküljel. Seal paiknevad üksteise kõrval 50–300 meetri pikkused ja kuni 10 meetri kõrgused järsunõlvalised lamedalaelised [[Kruusaseljakud|kruusa]]- ja [[liivaseljakud]], mis vahelduvad [[Soo|sooribadega]].<ref name=":0" /> Kagu- ja lõunaosa ääristab [[Koobassaare]] [[künnis]], mis jagab Karula kõrgustiku kaheks. Künnisest loodes asub suurem ja künklikuma pinnamoega ala. Kõrgustiku väiksuse tõttu ei ole sinna kujunenud suuri [[Org|orge]].<ref name=":1" /> === Maastikuline liigestus === ==== Kaika kuplistik ==== [[Kaika]] kuplistik on Eesti kõige esinduslikum [[kuppelmaastik]], kus domineerivad [[Kuppel (geoloogia)|kuplid]], mille kõrgus on 10–25 meetrit.<ref name=":2" /><ref name=":3" /> Leidub üksikuid kõrgemaid kupleid, mille kõrgus küündib kuni 42 meetrini. Kuplistikus leidub ka moreenkünkaid ehk kühmusid. <ref name=":2" /> Laugemaid ja viljakaid kupleid kasutatakse heina- ja karjamaadena, järsud ja väheviljakad kuplid on metsade all.<ref name=":0" /><ref name=":2" /> Kaguvööndi reljeefi liigestatus on vähenenud intensiivse soostumise tõttu. Sootasandikult kerkivad 10–12 meetri kõrgused kuplid.<ref name=":2" /> ==== Lüllemäe kuplistik ==== [[Fail:Rebasemõisa torn.jpg|pisi|Rebasemõisa vaatetorn]] [[Lüllemäe]] kuplistik on Karula kõrgustiku läänepoolne kuppelmaastik. Kuplistikus asub Karula kõrgustiku kõrgeim tipp [[Rebasemõisa Tornimägi]], mille kõrgus on 137 meetrit. [[Lüllemäe]] maastikul leidub kaksik-, kohati isegi kolmik- ja nelikkupleid. Ida- ja läänevööndis leiduvates nõgudes vohavad soised niidud.<ref name=":2" /> ==== Pikassaare oosmõhnastik ==== [[Pikassaare]] oosmõhnastik on üleminekuala Kaika kuplistikult oosmõhnadele. Oosmõhnastikule on iseloomulikud lehvikuna paiknevad piklikud oostaolised künnised ja seljakud, mida lahutavad soostunud tasandikud. Oosid on paralleelse asetusega ja umbes 10 meetrit kõrged. Reljeef on osaliselt taandunud intensiivse soostumise tõttu.<ref name=":2" /> ==== Silla oosmõhnastik ==== Silla oosmõhnastik on üleminekuvöönd kuplistikult sandurtasandikele, millele on iseloomulik suur soostumine. Maastikul vahelduvad oosid mõhnadega, mis koosnevad liivadest ja kruusadest. Mõhnade kõrgus on enamjaolt 10 meetrit ja pikkus ulatub mõnekümnest meetrist 300 meetrini. Silla oosmõhnastikul on Karula kõrgustiku suurim positiivsete pinnavormide arv. 30–40% oosmõhnastikust katavad sood ja rabad, millest suurim osakaal on kanarbik-puhmarabadel. Tüüpilised pinnavormid on künnised ja seljakud<ref name=":2" /> ==== Ähijärve tasandik ==== [[Ähijärve]] [[Tasandik|tasandikul]] asuvad Karula kõrgustiku suuremad järved, mis on kujunenud jääpankade [[sulamisnõgude]] kohale. Ähijärve kaldale ulatuvad põhiliselt [[Oos|oosid]] ja [[Mõhn|mõhnad]], loodekaldal leidub moreenkünkaid ja ida suunas laiub moreentasandik. Vee alandamise tõttu on jäänud [[kaldaastang]] praegusest veepiirist eemale.<ref name=":2" /> == Mullastik == [[Mullastik]] on kõrgustikus väga vahelduv, mitmekesine ja valdavalt [[Erodeeritud muld|erodeeritud]].<ref name=":0" /> <ref name=":1" /> Karula kõrgustikus leidub kõiki Eesti mullatüüpe. [[Soomuld|Soomuldade]] osakaal on mullastikus 33%, mis on suurem kui Haanja ja Otepää kõrgustikus. Kõige rohkem on [[Madalsoomuld|madalsoomuldasid]], mis on tingitud nõgude rohkusest.<ref name=":1" /> Kõrgustikus leidub paepealseid rendsiinasid ja [[Rannikumuld|sooldunud rannikumuldi]], madalamal on [[Leetmuld|leede-]], leetunud ja leet-glei-liivmullad.<ref name=":0" /> == Veestik == Karula kõrgustik paikneb [[Peipsi järve vesikond|Peipsi järve]] ja [[Liivi lahe vesikond|Liivi lahe vesikonna]] [[Veelahkmeala|veelahkmealal]].<ref name=":2" /> === Järved === Karula kõrgustikus ja [[Hargla nõgu|Hargla nõos]] leidub umbes 60 järve.<ref name=":1" /> <ref name=":3" /> [[Karula rahvuspark|Karula Rahvuspargi]] alale jääb 38 järve. <ref name=":3" /> Enamik järvi paikneb Karula kõrgustiku keskosas, näiteks edelaserva soostunud aladel asuv [[Aheru järv]]. Kirdes asuvad kaitsealused [[Keema järved]]. <ref name=":1" /> ==== Suuremad järved<ref name=":3" />==== *[[Ähijärv]] – Karula kõrgustiku suurim järv, mis on kolme kilomeetri pikkune, lookleva kaldajoonega, kaldaäärsete kuplite ja liivaste randadega. Järve nimetus arvatakse tulevat sõnatüvest “ähi-”, mida seostatakse veejumala Ahti nimega, kelle nime kannavad pühaks peetud veekogud;<ref name=":3" /> *[[Ubajärv]] *[[Suur-Apja järv|Koobassaare järv]] *[[Õdri järv]] *[[Kallõtõ järv]] *[[Mikilä järv]] *[[Rebäsejärv]] *[[Köstrijärv]] *[[Põrgujärv]] *[[Mustjärv]] === Jõed ja ojad === Kõrgustikust lähtuvad lõunasuunas [[Mustjõgi (Koiva)|Mustjõgi]], [[Hargla oja]], [[Ahli jõgi]] ja [[Maru oja]] ning läänesuunas [[Väike Emajõgi|Väikese Emajõe]] lisajõgi [[Ärnu jõgi]].<ref name=":1" /> == Taimestik == Taimkate on reljeefi vaheldusrikkuse tõttu mitmekesine. <ref name=":1" /> === Metsad === [[Männik|Männikute]] osakaal on maastikurajoonis 29%, mis on suurem kui [[Haanja kõrgustik|Haanja]] ja [[Otepää kõrgustik|Otepää kõrgustikel]].<ref name=":1" /> [[Nõmmemetsad|Nõmme-]], [[Palumännik|palu-]] ja [[Rabamännik|rabamännikud]] asuvad hõredasti [[Liivik|liivikutel]].<ref name=":0" /> <ref name=":1" /> == Loomastik == === Veekogudes === 1930. aastatel püüti [[Ähijärv|Ähijärvest]] kuni 30 000 [[jõevähk|vähki]] aastas, kuid vähid hävisid järve väetamise ja [[Vähikatk|vähikatku]] mõjul. Nüüdseks on vähkede [[populatsioon]] järves taastatud.<ref name=":3" /> == Asustus == Inimasustus on kõrgustiku aladel väga hõre.<ref name=":1" /> Suuremad asulad asuvad kõrgustiku lõuna- ja keskosas: [[Lüllemäe]], [[Karula]], [[Koikküla]], [[Rimmi]] ja [[Ähijärve]].<ref name=":0" /> <ref name=":1" /> Lääneosas on kõrgustiku suurim asula [[Kaagjärve]] küla, kus elab 326 elanikku.<ref name=":1" /> Karula kõrgustiku [[kuppelmaastik]] meelitab ligi palju loodushuvilisi.<ref name=":2" /> == Kaitsealad == Ähijärve ümbruses paikneb 1979. aasta loodud [[Karula rahvuspark|Karula Rahvuspark]]. [[Maastikukaitseala|Maastikukaitsealast]] on ⅓ [[Hajatalu|hajataludega]] [[Maistu|pärandkultuurmaistus]]. <ref name=":1" /> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti kõrgustikud]] 58k5pj9fzccfmk1v9fr5ipzedr2j63y 6168520 6168519 2022-07-26T21:38:00Z Heakeel 122460 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Karula maastik.jpg|pisi|Karula maastik]] '''Karula kõrgustik''' on [[kuhjekõrgustik]], mis asub [[Lõuna-Eesti|Lõuna-Eestis]] [[Võru maakond|Võru]] ja [[Valga maakond|Valga maakonna]]<nowiki/>s.<ref>Arold, Ivar. Karula kõrgustik: Eesti entsüklopeedia, 2011.</ref>{{Netiviide|autor=|url=http://vanaweb.hkhk.edu.ee/maastikud/Karula_korgustik.pdf|pealkiri=Karula kõrgustik|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|väljaandja=Haapsalu Kutsehariduskeskus}} Ulatub [[Kaagjärve|Kaagjärvest]] [[Lõõdla järv|Lõõdla järveni]] [[Otepää kõrgustik|Otepää kõrgustiku]] kagupiiril. <ref name=":0" /> On välise vormi poolest lõuna-edelasuunaline kaarjas kõrgendikevöönd. Kõrgustiku pindala on u 275 km², see on 0,61% Eesti pindalast.<ref name=":2" /><ref name=":0" /><ref name=":1" /> Ulatus põhjast lõunasse on 40 km ning idast läände enamasti 6–8 km, kõige rohkem 22 km. <ref name=":2" /><ref name=":1" /> Piirneb põhjas Otepää kõrgustikuga, läänes [[Valga nõgu|Valga nõo]] ning idas ja lõunas [[Võru-Hargla nõgu|Võru-Hargla nõoga]]. <ref name=":1" /> <ref name=":3">{{Netiviide|autor=|url=http://www.estonica.org/et/Loodus/L%C3%B5una-Eesti_k%C3%B5rgustikud_ja_n%C3%B5od/Karula_k%C3%B5rgustik/|pealkiri=Karula kõrgustik|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|väljaandja=Estonica Entsüklopeedia Eestist}}</ref>Eraldab Valga ja Hargla nõgu.<ref name=":0" /><ref name=":3" /> Karula kõrgustiku eripärasid on [[Kuppel (geoloogia)|kuplite]] rohkus. Kuplite arvukusega ületab ta teisi Eesti kõrgustikke.<ref name=":3" /> == Teke == Karula kõrgustik on tekkinud u 12 000 aastat tagasi, mil Eestit katnud 15 kilomeetri paksune [[mandrijää]] hakkas sulama ja taanduma tagasi põhja poole.<ref name=":3" /> Kolm jääkeelt, mis olid liikunud mööda Võrtsjärve, Peipsi ja Hargla orundeid, said kokku kõrgustiku praegusel alal.<ref name=":2" /> <ref name=":0" /> <ref name=":1" /> <ref name=":3" /> Jää jäi sinna kauemaks pidama.<ref name=":3" /> Karula maastikule omased [[Kuppel (geoloogia)|kuplid]] ja [[oosmõhnad]] on kujunenud jäässe tekkinud järvede kohale. Algul kogunes neisse [[Jääjärv|jääjärvedesse]] vesi. [[Liustikujõgi|Liustikujõed]] kuhjasid järvede põhja jämedat materjali, peamiselt [[Kruus|kruusa]]. Jää sulades rauges liustikujõgede vool ning järvede põhjad kattusid [[Moreen|moreeniga]]. Kogunenud setteist tekkisid kuplid ja oosmõhnad. Kui [[Jääpank|jääpangad]] lõplikult sulasid, voolas vesi järvedest minema. Jääpankade kohale tekkisid jää sulades [[Lohk|lohud]] ja [[Org|orud]].<ref name=":3" /> == Pinnamood == Kõrgustiku pinnamood on künklik-nõoline.<ref name=":3" /> [[Nõlv|Põhjanõlv]] on järsk, [[Nõlv|lõunanõlv]] lauge.<ref name=":2" /> [[Jalam]] on hästi jälgitav just põhjaküljelt, kus on madalamad lõigud. Kõrgemad lõigud on leitavad [[Antsla|Antslast]] ida pool. Keskosas on suured [[Nõgu|nõod,]] mille põhi on tasane ja soostunud.<ref>{{Netiviide|autor=Järvet, Arvo|url=http://vana.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9810/maastik.html|pealkiri=Vaheldusrikas Karula maastik|väljaanne=Eesti Loodus|aeg=1998|vaadatud=}}</ref> Kõrgustiku piiriks kõrgusvahemik 70–75 meetrit.<ref name=":2" /> Kõrgemaid on kõrgustiku idatiib ja keskosa, mis on 110–120 meetrit.<ref name=":0" /> Eri piirkondades jääb kõrgustiku absoluutne kõrgus enamasti 120–130 meetri vahele. Mõnevõrra madalam on [[Kaagjärve]] piirkond, mis ulatub 95 meetri kõrguseni.<ref name=":2" /> Kõrgeim punkt on [[Rebasemõisa Tornimägi]] (137 meetrit).<ref name=":2" /><ref name=":0" /><ref name=":1" /> Kõrgustikul ei ole aluspõhjalist tuuma.<ref name=":2" /> Aluspõhja pealiskihtides on devoni liivakivi.<ref name=":1" /> === Pinnavormid === Karula kõrgustikus leidub [[Moreenküngas|moreenkünkaid]], [[fluvioglatsiaalseid]] [[Mõhn|mõhnu]] ja [[sandurtasandike|sandurtasandikke]].<ref name=":2">{{Netiviide|autor=|url=http://www.ut.ee/BGGM/vaatamis/karula.pdf|pealkiri=Karula kõrgustik ja selle vaheldusrikas maastik|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|väljaandja=Keskkonnainvesteeringute Keskus}}</ref> Levinud on kahesuguse kujuga mõhnad: [[Kuppel (geoloogia)|kuplid]] ja [[Oosmõhn|oosmõhnad]].<ref name=":3" /> Kõrgustiku idaosas on valdavad kõige suuremad ja selgemini märgatavad kuplid. Neid on rohkesti [[Kaika]], [[Veetka]] ja [[Lüllemäe]] ümbruses. Kuplid on seal ümara põhiplaaniga ning paiknevad väga lähestikku.<ref name=":2" /> Mitmes kohas on 2–3 kuplit kokku kasvanud. [[Jalam|Jalamilt]] mõõdetuna on kuplite kõrgus 10–25 m. Oosmõhnad on seevastu piklikud moreenkattega [[Mõhn|mõhnad]]. Kaks omapärast oosmõhnastikku asub kõrgustiku kaguküljel. Seal paiknevad üksteise kõrval 50–300 meetri pikkused ja kuni 10 meetri kõrgused järsunõlvalised lamedalaelised [[Kruusaseljakud|kruusa]]- ja [[liivaseljakud]], mis vahelduvad [[Soo|sooribadega]].<ref name=":0" /> Kagu- ja lõunaosa ääristab [[Koobassaare]] [[künnis]], mis jagab Karula kõrgustiku kaheks. Künnisest loodes asub suurem ja künklikuma pinnamoega ala. Kõrgustiku väiksuse tõttu ei ole sinna kujunenud suuri [[Org|orge]].<ref name=":1" /> === Maastikuline liigestus === ==== Kaika kuplistik ==== [[Kaika]] kuplistik on Eesti kõige esinduslikum [[kuppelmaastik]], kus domineerivad [[Kuppel (geoloogia)|kuplid]], mille kõrgus on 10–25 meetrit.<ref name=":2" /><ref name=":3" /> Leidub üksikuid kõrgemaid kupleid, mille kõrgus küündib kuni 42 meetrini. Kuplistikus leidub ka moreenkünkaid ehk kühmusid. <ref name=":2" /> Laugemaid ja viljakaid kupleid kasutatakse heina- ja karjamaadena, järsud ja väheviljakad kuplid on metsade all.<ref name=":0" /><ref name=":2" /> Kaguvööndi reljeefi liigestatus on vähenenud intensiivse soostumise tõttu. Sootasandikult kerkivad 10–12 meetri kõrgused kuplid.<ref name=":2" /> ==== Lüllemäe kuplistik ==== [[Fail:Rebasemõisa torn.jpg|pisi|Rebasemõisa vaatetorn]] [[Lüllemäe]] kuplistik on Karula kõrgustiku läänepoolne kuppelmaastik. Kuplistikus asub Karula kõrgustiku kõrgeim tipp [[Rebasemõisa Tornimägi]], mille kõrgus on 137 meetrit. [[Lüllemäe]] maastikul leidub kaksik-, kohati isegi kolmik- ja nelikkupleid. Ida- ja läänevööndis leiduvates nõgudes vohavad soised niidud.<ref name=":2" /> ==== Pikassaare oosmõhnastik ==== [[Pikassaare]] oosmõhnastik on üleminekuala Kaika kuplistikult oosmõhnadele. Oosmõhnastikule on iseloomulikud lehvikuna paiknevad piklikud oostaolised künnised ja seljakud, mida lahutavad soostunud tasandikud. Oosid on paralleelse asetusega ja umbes 10 meetrit kõrged. Reljeef on osaliselt taandunud intensiivse soostumise tõttu.<ref name=":2" /> ==== Silla oosmõhnastik ==== Silla oosmõhnastik on üleminekuvöönd kuplistikult sandurtasandikele, millele on iseloomulik suur soostumine. Maastikul vahelduvad oosid mõhnadega, mis koosnevad liivadest ja kruusadest. Mõhnade kõrgus on enamjaolt 10 meetrit ja pikkus ulatub mõnekümnest meetrist 300 meetrini. Silla oosmõhnastikul on Karula kõrgustiku suurim positiivsete pinnavormide arv. 30–40% oosmõhnastikust katavad sood ja rabad, millest suurim osakaal on kanarbik-puhmarabadel. Tüüpilised pinnavormid on künnised ja seljakud<ref name=":2" /> ==== Ähijärve tasandik ==== [[Ähijärve]] [[Tasandik|tasandikul]] asuvad Karula kõrgustiku suuremad järved, mis on kujunenud jääpankade [[sulamisnõgude]] kohale. Ähijärve kaldale ulatuvad põhiliselt [[Oos|oosid]] ja [[Mõhn|mõhnad]], loodekaldal leidub moreenkünkaid ja ida suunas laiub moreentasandik. Vee alandamise tõttu on jäänud [[kaldaastang]] praegusest veepiirist eemale.<ref name=":2" /> == Mullastik == [[Mullastik]] on kõrgustikus väga vahelduv, mitmekesine ja valdavalt [[Erodeeritud muld|erodeeritud]].<ref name=":0" /> <ref name=":1" /> Karula kõrgustikus leidub kõiki Eesti mullatüüpe. [[Soomuld|Soomuldade]] osakaal on mullastikus 33%, mis on suurem kui Haanja ja Otepää kõrgustikus. Kõige rohkem on [[Madalsoomuld|madalsoomuldasid]], mis on tingitud nõgude rohkusest.<ref name=":1" /> Kõrgustikus leidub paepealseid rendsiinasid ja [[Rannikumuld|sooldunud rannikumuldi]], madalamal on [[Leetmuld|leede-]], leetunud ja leet-glei-liivmullad.<ref name=":0" /> == Veestik == Karula kõrgustik paikneb [[Peipsi järve vesikond|Peipsi järve]] ja [[Liivi lahe vesikond|Liivi lahe vesikonna]] [[Veelahkmeala|veelahkmealal]].<ref name=":2" /> === Järved === Karula kõrgustikus ja [[Hargla nõgu|Hargla nõos]] leidub umbes 60 järve.<ref name=":1" /> <ref name=":3" /> [[Karula rahvuspark|Karula Rahvuspargi]] alale jääb 38 järve. <ref name=":3" /> Enamik järvi paikneb Karula kõrgustiku keskosas, näiteks edelaserva soostunud aladel asuv [[Aheru järv]]. Kirdes asuvad kaitsealused [[Keema järved]]. <ref name=":1" /> ==== Suuremad järved<ref name=":3" />==== *[[Ähijärv]] – Karula kõrgustiku suurim järv, mis on kolme kilomeetri pikkune, lookleva kaldajoonega, kaldaäärsete kuplite ja liivaste randadega. Järve nimetus arvatakse tulevat sõnatüvest “ähi-”, mida seostatakse veejumala Ahti nimega, kelle nime kannavad pühaks peetud veekogud;<ref name=":3" /> *[[Ubajärv]] *[[Suur-Apja järv|Koobassaare järv]] *[[Õdri järv]] *[[Kallõtõ järv]] *[[Mikilä järv]] *[[Rebäsejärv]] *[[Köstrijärv]] *[[Põrgujärv]] *[[Mustjärv]] === Jõed ja ojad === Kõrgustikust lähtuvad lõunasuunas [[Mustjõgi (Koiva)|Mustjõgi]], [[Hargla oja]], [[Ahli jõgi]] ja [[Maru oja]] ning läänesuunas [[Väike Emajõgi|Väikese Emajõe]] lisajõgi [[Ärnu jõgi]].<ref name=":1" /> == Taimestik == Taimkate on reljeefi vaheldusrikkuse tõttu mitmekesine. <ref name=":1" /> === Metsad === [[Männik|Männikute]] osakaal on maastikurajoonis 29%, mis on suurem kui [[Haanja kõrgustik|Haanja]] ja [[Otepää kõrgustik|Otepää kõrgustikel]].<ref name=":1" /> [[Nõmmemetsad|Nõmme-]], [[Palumännik|palu-]] ja [[Rabamännik|rabamännikud]] asuvad hõredasti [[Liivik|liivikutel]].<ref name=":0" /> <ref name=":1" /> == Loomastik == === Veekogudes === 1930. aastatel püüti [[Ähijärv|Ähijärvest]] kuni 30 000 [[jõevähk|vähki]] aastas, kuid vähid hävisid järve väetamise ja [[Vähikatk|vähikatku]] mõjul. Nüüdseks on vähkede [[populatsioon]] järves taastatud.<ref name=":3" /> == Asustus == Inimasustus on kõrgustiku aladel väga hõre.<ref name=":1" /> Suuremad asulad asuvad kõrgustiku lõuna- ja keskosas: [[Lüllemäe]], [[Karula]], [[Koikküla]], [[Rimmi]] ja [[Ähijärve]].<ref name=":0" /> <ref name=":1" /> Lääneosas on kõrgustiku suurim asula [[Kaagjärve]] küla, kus elab 326 elanikku.<ref name=":1" /> Karula kõrgustiku [[kuppelmaastik]] meelitab ligi palju loodushuvilisi.<ref name=":2" /> == Kaitsealad == Ähijärve ümbruses paikneb 1979. aasta loodud [[Karula rahvuspark|Karula Rahvuspark]]. [[Maastikukaitseala|Maastikukaitsealast]] on ⅓ [[Hajatalu|hajataludega]] [[Maistu|pärandkultuurmaistus]]. <ref name=":1" /> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti kõrgustikud]] j9xom1ewd0gukmm9ttg7mdfbjyw6exz 6168562 6168520 2022-07-27T05:52:58Z Heakeel 122460 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Karula maastik.jpg|pisi|Karula maastik]] '''Karula kõrgustik''' on [[kuhjekõrgustik]], mis asub [[Lõuna-Eesti|Lõuna-Eestis]] [[Võru maakond|Võru]] ja [[Valga maakond|Valga maakonna]]<nowiki/>s.<ref>Arold, Ivar. Karula kõrgustik: Eesti entsüklopeedia, 2011.</ref>{{Netiviide|autor=|url=http://vanaweb.hkhk.edu.ee/maastikud/Karula_korgustik.pdf|pealkiri=Karula kõrgustik|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|väljaandja=Haapsalu Kutsehariduskeskus}} Ulatub [[Kaagjärve|Kaagjärvest]] [[Lõõdla järv|Lõõdla järveni]] [[Otepää kõrgustik|Otepää kõrgustiku]] kagupiiril. <ref name=":0" /> On välise vormi poolest lõuna-edelasuunaline kaarjas kõrgendikevöönd. Kõrgustiku pindala on u 275 km², see on 0,61% Eesti pindalast.<ref name=":2" /><ref name=":0" /><ref name=":1" /> Ulatus põhjast lõunasse on 40 km ning idast läände enamikus 6–8 km, kõige rohkem 22 km. <ref name=":2" /><ref name=":1" /> Piirneb põhjas Otepää kõrgustikuga, läänes [[Valga nõgu|Valga nõo]] ning idas ja lõunas [[Võru-Hargla nõgu|Võru-Hargla nõoga]]. <ref name=":1" /> <ref name=":3">{{Netiviide|autor=|url=http://www.estonica.org/et/Loodus/L%C3%B5una-Eesti_k%C3%B5rgustikud_ja_n%C3%B5od/Karula_k%C3%B5rgustik/|pealkiri=Karula kõrgustik|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|väljaandja=Estonica Entsüklopeedia Eestist}}</ref>Eraldab Valga ja Hargla nõgu.<ref name=":0" /><ref name=":3" /> Karula kõrgustiku eripärasid on [[Kuppel (geoloogia)|kuplite]] rohkus. Kuplite arvukusega ületab ta teisi Eesti kõrgustikke.<ref name=":3" /> == Teke == Karula kõrgustik on tekkinud u 12 000 aastat tagasi, mil Eestit katnud 15 kilomeetri paksune [[mandrijää]] hakkas sulama ja taanduma tagasi põhja poole.<ref name=":3" /> Kolm jääkeelt, mis olid liikunud mööda Võrtsjärve, Peipsi ja Hargla orundeid, said kokku kõrgustiku praegusel alal.<ref name=":2" /> <ref name=":0" /> <ref name=":1" /> <ref name=":3" /> Jää jäi sinna kauemaks pidama.<ref name=":3" /> Karula maastikule omased [[Kuppel (geoloogia)|kuplid]] ja [[oosmõhnad]] on kujunenud jäässe tekkinud järvede kohale. Algul kogunes neisse [[Jääjärv|jääjärvedesse]] vesi. [[Liustikujõgi|Liustikujõed]] kuhjasid järvede põhja jämedat materjali, peamiselt [[Kruus|kruusa]]. Jää sulades rauges liustikujõgede vool ning järvede põhjad kattusid [[Moreen|moreeniga]]. Kogunenud setteist tekkisid kuplid ja oosmõhnad. Kui [[Jääpank|jääpangad]] lõplikult sulasid, voolas vesi järvedest minema. Jääpankade kohale tekkisid jää sulades [[Lohk|lohud]] ja [[Org|orud]].<ref name=":3" /> == Pinnamood == Kõrgustiku pinnamood on künklik-nõoline.<ref name=":3" /> [[Nõlv|Põhjanõlv]] on järsk, [[Nõlv|lõunanõlv]] lauge.<ref name=":2" /> [[Jalam]] on hästi jälgitav just põhjaküljelt, kus on madalamad lõigud. Kõrgemad lõigud on leitavad [[Antsla|Antslast]] ida pool. Keskosas on suured [[Nõgu|nõod,]] mille põhi on tasane ja soostunud.<ref>{{Netiviide|autor=Järvet, Arvo|url=http://vana.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9810/maastik.html|pealkiri=Vaheldusrikas Karula maastik|väljaanne=Eesti Loodus|aeg=1998|vaadatud=}}</ref> Kõrgustiku piiriks kõrgusvahemik 70–75 meetrit.<ref name=":2" /> Kõrgemaid on kõrgustiku idatiib ja keskosa, mis on 110–120 meetrit.<ref name=":0" /> Eri piirkondades jääb kõrgustiku absoluutne kõrgus enamasti 120–130 meetri vahele. Mõnevõrra madalam on [[Kaagjärve]] piirkond, mis ulatub 95 meetri kõrguseni.<ref name=":2" /> Kõrgeim punkt on [[Rebasemõisa Tornimägi]] (137 meetrit).<ref name=":2" /><ref name=":0" /><ref name=":1" /> Kõrgustikul ei ole aluspõhjalist tuuma.<ref name=":2" /> Aluspõhja pealiskihtides on devoni liivakivi.<ref name=":1" /> === Pinnavormid === Karula kõrgustikus leidub [[Moreenküngas|moreenkünkaid]], [[fluvioglatsiaalseid]] [[Mõhn|mõhnu]] ja [[sandurtasandike|sandurtasandikke]].<ref name=":2">{{Netiviide|autor=|url=http://www.ut.ee/BGGM/vaatamis/karula.pdf|pealkiri=Karula kõrgustik ja selle vaheldusrikas maastik|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|väljaandja=Keskkonnainvesteeringute Keskus}}</ref> Levinud on kahesuguse kujuga mõhnad: [[Kuppel (geoloogia)|kuplid]] ja [[Oosmõhn|oosmõhnad]].<ref name=":3" /> Kõrgustiku idaosas on valdavad kõige suuremad ja selgemini märgatavad kuplid. Neid on rohkesti [[Kaika]], [[Veetka]] ja [[Lüllemäe]] ümbruses. Kuplid on seal ümara põhiplaaniga ning paiknevad väga lähestikku.<ref name=":2" /> Mitmes kohas on 2–3 kuplit kokku kasvanud. [[Jalam|Jalamilt]] mõõdetuna on kuplite kõrgus 10–25 m. Oosmõhnad on seevastu piklikud moreenkattega [[Mõhn|mõhnad]]. Kaks omapärast oosmõhnastikku asub kõrgustiku kaguküljel. Seal paiknevad üksteise kõrval 50–300 meetri pikkused ja kuni 10 meetri kõrgused järsunõlvalised lamedalaelised [[Kruusaseljakud|kruusa]]- ja [[liivaseljakud]], mis vahelduvad [[Soo|sooribadega]].<ref name=":0" /> Kagu- ja lõunaosa ääristab [[Koobassaare]] [[künnis]], mis jagab Karula kõrgustiku kaheks. Künnisest loodes asub suurem ja künklikuma pinnamoega ala. Kõrgustiku väiksuse tõttu ei ole sinna kujunenud suuri [[Org|orge]].<ref name=":1" /> === Maastikuline liigestus === ==== Kaika kuplistik ==== [[Kaika]] kuplistik on Eesti kõige esinduslikum [[kuppelmaastik]], kus domineerivad [[Kuppel (geoloogia)|kuplid]], mille kõrgus on 10–25 meetrit.<ref name=":2" /><ref name=":3" /> Leidub üksikuid kõrgemaid kupleid, mille kõrgus küündib kuni 42 meetrini. Kuplistikus leidub ka moreenkünkaid ehk kühmusid. <ref name=":2" /> Laugemaid ja viljakaid kupleid kasutatakse heina- ja karjamaadena, järsud ja väheviljakad kuplid on metsade all.<ref name=":0" /><ref name=":2" /> Kaguvööndi reljeefi liigestatus on vähenenud intensiivse soostumise tõttu. Sootasandikult kerkivad 10–12 meetri kõrgused kuplid.<ref name=":2" /> ==== Lüllemäe kuplistik ==== [[Fail:Rebasemõisa torn.jpg|pisi|Rebasemõisa vaatetorn]] [[Lüllemäe]] kuplistik on Karula kõrgustiku läänepoolne kuppelmaastik. Kuplistikus asub Karula kõrgustiku kõrgeim tipp [[Rebasemõisa Tornimägi]], mille kõrgus on 137 meetrit. [[Lüllemäe]] maastikul leidub kaksik-, kohati isegi kolmik- ja nelikkupleid. Ida- ja läänevööndis leiduvates nõgudes vohavad soised niidud.<ref name=":2" /> ==== Pikassaare oosmõhnastik ==== [[Pikassaare]] oosmõhnastik on üleminekuala Kaika kuplistikult oosmõhnadele. Oosmõhnastikule on iseloomulikud lehvikuna paiknevad piklikud oostaolised künnised ja seljakud, mida lahutavad soostunud tasandikud. Oosid on paralleelse asetusega ja umbes 10 meetrit kõrged. Reljeef on osaliselt taandunud intensiivse soostumise tõttu.<ref name=":2" /> ==== Silla oosmõhnastik ==== Silla oosmõhnastik on üleminekuvöönd kuplistikult sandurtasandikele, millele on iseloomulik suur soostumine. Maastikul vahelduvad oosid mõhnadega, mis koosnevad liivadest ja kruusadest. Mõhnade kõrgus on enamjaolt 10 meetrit ja pikkus ulatub mõnekümnest meetrist 300 meetrini. Silla oosmõhnastikul on Karula kõrgustiku suurim positiivsete pinnavormide arv. 30–40% oosmõhnastikust katavad sood ja rabad, millest suurim osakaal on kanarbik-puhmarabadel. Tüüpilised pinnavormid on künnised ja seljakud<ref name=":2" /> ==== Ähijärve tasandik ==== [[Ähijärve]] [[Tasandik|tasandikul]] asuvad Karula kõrgustiku suuremad järved, mis on kujunenud jääpankade [[sulamisnõgude]] kohale. Ähijärve kaldale ulatuvad põhiliselt [[Oos|oosid]] ja [[Mõhn|mõhnad]], loodekaldal leidub moreenkünkaid ja ida suunas laiub moreentasandik. Vee alandamise tõttu on jäänud [[kaldaastang]] praegusest veepiirist eemale.<ref name=":2" /> == Mullastik == [[Mullastik]] on kõrgustikus väga vahelduv, mitmekesine ja valdavalt [[Erodeeritud muld|erodeeritud]].<ref name=":0" /> <ref name=":1" /> Karula kõrgustikus leidub kõiki Eesti mullatüüpe. [[Soomuld|Soomuldade]] osakaal on mullastikus 33%, mis on suurem kui Haanja ja Otepää kõrgustikus. Kõige rohkem on [[Madalsoomuld|madalsoomuldasid]], mis on tingitud nõgude rohkusest.<ref name=":1" /> Kõrgustikus leidub paepealseid rendsiinasid ja [[Rannikumuld|sooldunud rannikumuldi]], madalamal on [[Leetmuld|leede-]], leetunud ja leet-glei-liivmullad.<ref name=":0" /> == Veestik == Karula kõrgustik paikneb [[Peipsi järve vesikond|Peipsi järve]] ja [[Liivi lahe vesikond|Liivi lahe vesikonna]] [[Veelahkmeala|veelahkmealal]].<ref name=":2" /> === Järved === Karula kõrgustikus ja [[Hargla nõgu|Hargla nõos]] leidub umbes 60 järve.<ref name=":1" /> <ref name=":3" /> [[Karula rahvuspark|Karula Rahvuspargi]] alale jääb 38 järve. <ref name=":3" /> Enamik järvi paikneb Karula kõrgustiku keskosas, näiteks edelaserva soostunud aladel asuv [[Aheru järv]]. Kirdes asuvad kaitsealused [[Keema järved]]. <ref name=":1" /> ==== Suuremad järved<ref name=":3" />==== *[[Ähijärv]] – Karula kõrgustiku suurim järv, mis on kolme kilomeetri pikkune, lookleva kaldajoonega, kaldaäärsete kuplite ja liivaste randadega. Järve nimetus arvatakse tulevat sõnatüvest “ähi-”, mida seostatakse veejumala Ahti nimega, kelle nime kannavad pühaks peetud veekogud;<ref name=":3" /> *[[Ubajärv]] *[[Suur-Apja järv|Koobassaare järv]] *[[Õdri järv]] *[[Kallõtõ järv]] *[[Mikilä järv]] *[[Rebäsejärv]] *[[Köstrijärv]] *[[Põrgujärv]] *[[Mustjärv]] === Jõed ja ojad === Kõrgustikust lähtuvad lõunasuunas [[Mustjõgi (Koiva)|Mustjõgi]], [[Hargla oja]], [[Ahli jõgi]] ja [[Maru oja]] ning läänesuunas [[Väike Emajõgi|Väikese Emajõe]] lisajõgi [[Ärnu jõgi]].<ref name=":1" /> == Taimestik == Taimkate on reljeefi vaheldusrikkuse tõttu mitmekesine. <ref name=":1" /> === Metsad === [[Männik|Männikute]] osakaal on maastikurajoonis 29%, mis on suurem kui [[Haanja kõrgustik|Haanja]] ja [[Otepää kõrgustik|Otepää kõrgustikel]].<ref name=":1" /> [[Nõmmemetsad|Nõmme-]], [[Palumännik|palu-]] ja [[Rabamännik|rabamännikud]] asuvad hõredasti [[Liivik|liivikutel]].<ref name=":0" /> <ref name=":1" /> == Loomastik == === Veekogudes === 1930. aastatel püüti [[Ähijärv|Ähijärvest]] kuni 30 000 [[jõevähk|vähki]] aastas, kuid vähid hävisid järve väetamise ja [[Vähikatk|vähikatku]] mõjul. Nüüdseks on vähkede [[populatsioon]] järves taastatud.<ref name=":3" /> == Asustus == Inimasustus on kõrgustiku aladel väga hõre.<ref name=":1" /> Suuremad asulad asuvad kõrgustiku lõuna- ja keskosas: [[Lüllemäe]], [[Karula]], [[Koikküla]], [[Rimmi]] ja [[Ähijärve]].<ref name=":0" /> <ref name=":1" /> Lääneosas on kõrgustiku suurim asula [[Kaagjärve]] küla, kus elab 326 elanikku.<ref name=":1" /> Karula kõrgustiku [[kuppelmaastik]] meelitab ligi palju loodushuvilisi.<ref name=":2" /> == Kaitsealad == Ähijärve ümbruses paikneb 1979. aasta loodud [[Karula rahvuspark|Karula Rahvuspark]]. [[Maastikukaitseala|Maastikukaitsealast]] on ⅓ [[Hajatalu|hajataludega]] [[Maistu|pärandkultuurmaistus]]. <ref name=":1" /> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti kõrgustikud]] a94w92z0a7j7scdow0xzvt0yo77597d Ropaži 0 117739 6168197 6168191 2022-07-26T12:02:49Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Ropaži | hääldus = 'ruopaži | nimi1_keel = läti | nimi1 = Ropaži | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 1679 (2020)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2850 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Ropaži''' (saksa keeles ''Rodenpois'') on [[Küla (Läti)|küla]] (''lielciems'') Lätis [[Ropaži piirkond|Ropaži piirkonnas]], [[Ropaži vald|Ropaži valla]] halduskeskus. Asub [[Riia]]st ida pool [[Lielā Jugla]] jõe ääres. 2005. aastal oli seal 1160 elanikku. Külas on kirik, kool, raamatukogu<ref>https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu</ref> ja spordikompleks. Sinna jäävad Cirsmase, Kapi,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/8349 Autotransporta direcija]</ref> Ropaži<ref>[ttps://www.atd.lv/pieturvietas/9871 Autotransporta direcija]</ref ja Jāņukalnsi bussipeatused.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/15580 Autotransporta direcija]</ref> Ropažit on mainitud [[1205]]. aastal [[Henriku Liivimaa kroonika]]s, mil seal toimus [[Ropaži lahing]].<ref> Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> Aastal 1320 püstitati sinna [[Ropaži ordulinnus]].<ref>[http://books.google.ee/books?id=POtCAAAAcAAJ&pg=PA700&lpg=PA700&dq=Kirchspiel+Rodenpois&source=bl&ots=pERPlO186N&sig=dF2hNm7RpBQxt695t79Te95Lm0w&hl=et&sa=X&ei=0i4qU-2JFMrU4QTl34CgBg&ved=0CDYQ6AEwAg#v=onepage&q=Kirchspiel%20Rodenpois&f=false, Neue Erdbeschreibung, Anton Friedrich Büsching]</ref> Nii linnus, selle kalmistu kui ka linnuse juures asuv kirikuõpetaja maja on muinsuskaitse all, kaitse all on veel Kapi muinaskalmed.<ref>[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=1&dating=&address=Ropa%C5%BEu+novads&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija], vaadatud 2.02 2021</ref><ref>[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address=Ropa%C5%BEu+novads&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija], vaadatud 2.02 2021</ref> Hiljem asus seal [[Ropaži mõis]]. [[19. sajand]]il sai Ropažist vallakeskus, aastal 1893 valmis [[Ropaži kirik]]. Kaks külas kasvavat [[künnapuu]]d ja üks sanglepp on looduskaitse all.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Külas asub kaks Teises maailmasõjas hukkunud sõdurite vennaskalmistut, mis on tähistatud obeliskidega. Ka asub seal mälestusmärk hukkunud partisanile [[Otomārs Oškalns]]ile.<ref>[http://voin.russkie.org.lv/vov_pam.php Список памятников и памятных мест, связанных с событиями Великой Отечественной войны, на территории Латвийской Республики]</ref> 2015. aastal oli külas 1686 elanikku, 2020. aastal oli elanikke 1679. ==Vaata ka== * [[Ropaži kihelkond]] == Viited == {{viited}} {{Ropaži vald}} [[Kategooria:Ropaži piirkonna külad]] 1ni1gex2od7f0hk8uusfc0hlpjo6u3i 6168198 6168197 2022-07-26T12:03:17Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Ropaži | hääldus = 'ruopaži | nimi1_keel = läti | nimi1 = Ropaži | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 1679 (2020)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2850 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Ropaži''' (saksa keeles ''Rodenpois'') on [[Küla (Läti)|küla]] (''lielciems'') Lätis [[Ropaži piirkond|Ropaži piirkonnas]], [[Ropaži vald|Ropaži valla]] halduskeskus. Asub [[Riia]]st ida pool [[Lielā Jugla]] jõe ääres. 2005. aastal oli seal 1160 elanikku. Külas on kirik, kool, raamatukogu<ref>https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu</ref> ja spordikompleks. Sinna jäävad Cirsmase, Kapi,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/8349 Autotransporta direcija]</ref> Ropaži<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/9871 Autotransporta direcija]</ref> ja Jāņukalnsi bussipeatused.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/15580 Autotransporta direcija]</ref> Ropažit on mainitud [[1205]]. aastal [[Henriku Liivimaa kroonika]]s, mil seal toimus [[Ropaži lahing]].<ref> Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> Aastal 1320 püstitati sinna [[Ropaži ordulinnus]].<ref>[http://books.google.ee/books?id=POtCAAAAcAAJ&pg=PA700&lpg=PA700&dq=Kirchspiel+Rodenpois&source=bl&ots=pERPlO186N&sig=dF2hNm7RpBQxt695t79Te95Lm0w&hl=et&sa=X&ei=0i4qU-2JFMrU4QTl34CgBg&ved=0CDYQ6AEwAg#v=onepage&q=Kirchspiel%20Rodenpois&f=false, Neue Erdbeschreibung, Anton Friedrich Büsching]</ref> Nii linnus, selle kalmistu kui ka linnuse juures asuv kirikuõpetaja maja on muinsuskaitse all, kaitse all on veel Kapi muinaskalmed.<ref>[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=1&dating=&address=Ropa%C5%BEu+novads&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija], vaadatud 2.02 2021</ref><ref>[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address=Ropa%C5%BEu+novads&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija], vaadatud 2.02 2021</ref> Hiljem asus seal [[Ropaži mõis]]. [[19. sajand]]il sai Ropažist vallakeskus, aastal 1893 valmis [[Ropaži kirik]]. Kaks külas kasvavat [[künnapuu]]d ja üks sanglepp on looduskaitse all.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Külas asub kaks Teises maailmasõjas hukkunud sõdurite vennaskalmistut, mis on tähistatud obeliskidega. Ka asub seal mälestusmärk hukkunud partisanile [[Otomārs Oškalns]]ile.<ref>[http://voin.russkie.org.lv/vov_pam.php Список памятников и памятных мест, связанных с событиями Великой Отечественной войны, на территории Латвийской Республики]</ref> 2015. aastal oli külas 1686 elanikku, 2020. aastal oli elanikke 1679. ==Vaata ka== * [[Ropaži kihelkond]] == Viited == {{viited}} {{Ropaži vald}} [[Kategooria:Ropaži piirkonna külad]] lx6lw6caq1d2bcjxy1o4gorxwa7hoki 6168207 6168198 2022-07-26T12:12:23Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Ropaži | hääldus = 'ruopaži | nimi1_keel = läti | nimi1 = Ropaži | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 1679 (2020)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2850 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Ropaži''' (saksa keeles ''Rodenpois'') on [[Küla (Läti)|küla]] (''lielciems'') Lätis [[Ropaži piirkond|Ropaži piirkonnas]], [[Ropaži vald|Ropaži valla]] halduskeskus. Asub [[Riia]]st ida pool [[Lielā Jugla]] jõe ääres. 2005. aastal oli seal 1160 elanikku. Külas on kirik, kool, raamatukogu<ref>https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu</ref> ja spordikompleks. Sinna jäävad Aprūpes centrs Vidzeme,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/12881 Autotransporta direcija]</ref> Cirsmase,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/15502 Autotransporta direcija]</ref> Kapi,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/8349 Autotransporta direcija]</ref> Ropaži<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/9871 Autotransporta direcija]</ref> ja Jāņukalnsi bussipeatused.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/15580 Autotransporta direcija]</ref> Ropažit on mainitud [[1205]]. aastal [[Henriku Liivimaa kroonika]]s, mil seal toimus [[Ropaži lahing]].<ref> Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> Aastal 1320 püstitati sinna [[Ropaži ordulinnus]].<ref>[http://books.google.ee/books?id=POtCAAAAcAAJ&pg=PA700&lpg=PA700&dq=Kirchspiel+Rodenpois&source=bl&ots=pERPlO186N&sig=dF2hNm7RpBQxt695t79Te95Lm0w&hl=et&sa=X&ei=0i4qU-2JFMrU4QTl34CgBg&ved=0CDYQ6AEwAg#v=onepage&q=Kirchspiel%20Rodenpois&f=false, Neue Erdbeschreibung, Anton Friedrich Büsching]</ref> Nii linnus, selle kalmistu kui ka linnuse juures asuv kirikuõpetaja maja on muinsuskaitse all, kaitse all on veel Kapi muinaskalmed.<ref>[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=1&dating=&address=Ropa%C5%BEu+novads&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija], vaadatud 2.02 2021</ref><ref>[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address=Ropa%C5%BEu+novads&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija], vaadatud 2.02 2021</ref> Hiljem asus seal [[Ropaži mõis]]. [[19. sajand]]il sai Ropažist vallakeskus, aastal 1893 valmis [[Ropaži kirik]]. Kaks külas kasvavat [[künnapuu]]d ja üks sanglepp on looduskaitse all.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Külas asub kaks Teises maailmasõjas hukkunud sõdurite vennaskalmistut, mis on tähistatud obeliskidega. Ka asub seal mälestusmärk hukkunud partisanile [[Otomārs Oškalns]]ile.<ref>[http://voin.russkie.org.lv/vov_pam.php Список памятников и памятных мест, связанных с событиями Великой Отечественной войны, на территории Латвийской Республики]</ref> 2015. aastal oli külas 1686 elanikku, 2020. aastal oli elanikke 1679. ==Vaata ka== * [[Ropaži kihelkond]] == Viited == {{viited}} {{Ropaži vald}} [[Kategooria:Ropaži piirkonna külad]] neww7wjhm6mylafqxl9gi48inxdrb30 Tallinna ühistranspordiliinid 0 122720 6168493 6161594 2022-07-26T19:51:28Z 145.14.28.118 /* Endised bussiliinid */ wikitext text/x-wiki '''Tallinna ühistranspordiliinid''' on [[Tallinn]]a-sisesed ja kohati Tallinna lähiümbrust läbivad [[buss]]i-, [[trollibuss|trolli]]-, [[tramm]]i- ja [[rong]]iliinid. == Bussiliinid == [[Pilt:Ikarus_280_bus_of_TAK,Tallinna_Autobussikoondis_AS,_133TAK_Route_17A,_Tallinn,_Estonia_May_1996.jpg|thumb|[[Ikarus]] tüüpi autobuss [[17A_(Tallinna_bussiliin)|liinil 17A]] sõitmas mööda [[Estonia puiestee]]d 1996. aasta mais. Viimati olid Ikarused Tallinna Autobussikoondises kasutusel 2003. aasta veebruaris. MRP Liinide kaks Ikarus 415.20 tüüpi bussi sõitsid kuni aastani 2007.]] Tallinnas on 2022. aasta 1. juuli seisuga 73 bussiliini, millest: * 16 töötavad vaid tööpäeviti (liinid 9, 11, 14, 22, 26, 26A, 28, 30, 32, 45, 46, 47, 48, 55, 56, 64); * 7 on ekspressliinid (liinid 9, 11, 14, 46, 47, 56, 64); * 1 sõidab laupäeviti, kuid mitte pühapäeviti (liin 7); * kõikidel liinidel on madalapõhjalised järjekorrad; * kõik 73 on Tallinna Linnatranspordi teenindamisel; * pikim on liin 49 (Viimsi keskus – Lennujaam), ~52 km; * lühim on liin 62 (Väike-Õismäe – Mäeküla), ~7 km === Liinid === {| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |[[1 (Tallinna bussiliin)|1]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Viimsi Keskus]] |[[TLT]] |Viru keskus | |- |[[2 (Tallinna bussiliin)|2]] |[[Mõigu]] – [[Balti jaam|Balti jaam]] |TLT |Balti jaam | |- |[[3 (Tallinna bussiliin)|3]] |[[Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Randla tänav|Randla]] |TLT |Kitseküla | |- |[[4 (Tallinna bussiliin)|4]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Tiskre]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[5 (Tallinna bussiliin)|5]] |[[Männiku tee|Männiku]] – [[Kose (Tallinn)|Metsakooli tee]] |TLT |Männiku | |- |[[6 (Tallinna bussiliin)|6]] |[[Merivälja|Merivälja Pansion]] – [[Kose (Tallinn)|Metsakooli tee]] |TLT |Merivälja Pansion | |- |[[7 (Tallinna bussiliin)|7]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Sõjamäe]] |TLT |Seli | |- |[[8 (Tallinna bussiliin)|8]] |[[Viru Keskuse bussiterminal|Viru Keskus]] – [[Pärnamäe kalmistu|Äigrumäe]] |TLT |Viru keskus | |- style="background:pink; color:crimson" |[[9 (Tallinna bussiliin)|9]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Priisle]] |TLT |Kadaka |ekspress |- |[[10 (Tallinna bussiliin)|10]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Vana-Pääsküla]] |TLT |Väike-Õismäe | |- style="background:pink; color:crimson" |[[11 (Tallinna bussiliin)|11]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Kivisilla tänav|Kivisilla]] |TLT |Kadaka |ekspress |- |[[12 (Tallinna bussiliin)|12]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Priisle]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[13 (Tallinna bussiliin)|13]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] |TLT |Väike-Õismäe | |- style="background:pink; color:crimson" |[[14 (Tallinna bussiliin)|14]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pääsküla|Vana-Pääsküla]] |TLT |Viru keskus |ekspress |- |[[15 (Tallinna bussiliin)|15]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Sõjamäe]] |TLT |Viru keskus | |- |[[16 (Tallinna bussiliin)|16]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Tallinn-Väike]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[17 (Tallinna bussiliin)|17]] |[[Juhan Sütiste tee|J. Sütiste tee]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] |TLT |J. Sütiste tee | |- |[[17A (Tallinna bussiliin)|17A]] |[[Juhan Sütiste tee|J. Sütiste tee]] – [[Siselinna kalmistu|Juhkentali]] (Veskiposti) |TLT |J. Sütiste tee | |- |[[18 (Tallinna bussiliin)|18]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagri]] (Nõlvaku) |TLT |Viru keskus | |- |[[18A (Tallinna bussiliin)|18A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Urda]] |TLT |Viru keskus | |- |[[20 (Tallinna bussiliin)|20]] |[[Vanasadam|Reisisadama (D-Terminal)]] – [[Pääsküla raudteepeatus|Pääsküla jaam]] |TLT |Reisisadam (D-terminal) | |- |[[20A (Tallinna bussiliin)|20A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagri|Laagri alevik]] |TLT |Viru keskus | |- |[[21 (Tallinna bussiliin)|21]] |[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Landi]] |TLT |Balti jaam | |- |[[21A (Tallinna bussiliin)|21A]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[21B (Tallinna bussiliin)|21B]] |[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TLT |Balti jaam | |- |[[22 (Tallinna bussiliin)|22]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[23 (Tallinna bussiliin)|23]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] |TLT |Kadaka | |- |[[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Kadaka | |- |[[26 (Tallinna bussiliin)|26]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Paljassaare]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[26A]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Paljassaare põik]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[27 (Tallinna bussiliin)|27]] |[[Harkujärve]] (Oja tee) – [[Laagri|Laagri alevik]] (Laaniku) |TLT |Oja tee | |- |[[28 (Tallinna bussiliin)|28]] |[[Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Väike-Õismäe]] (Sinilille) |TLT |Kitseküla | |- |[[29 (Tallinna bussiliin)|29]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Hooldekodu tee|Iru Hooldekodu]] – [[Priisle]] |TLT |Viru keskus | |- |[[30 (Tallinna bussiliin)|30]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Iru]] – [[Kärmu]] |TLT |Seli | |- |[[31 (Tallinna bussiliin)|31]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Priisle | |- |[[32 (Tallinna bussiliin)|32]] |[[Männiku tee|Männiku]] – [[Kopli tänav|Kopli]] |TLT |Männiku | |- |[[33 (Tallinna bussiliin)|33]] |[[Männiku tee|Männiku]] – [[Kopli tänav|Kopli]] (Maleva) |TLT |Männiku | |- |[[34 (Tallinna bussiliin)|34]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Muuga aedlinn]] (Õunapuu puiestee) |TLT |Viru keskus | |- |[[35 (Tallinna bussiliin)|35]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru Keskus]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] |TLT |Seli | |- |[[36 (Tallinna bussiliin)|36]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Viru keskus|Viru]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[37 (Tallinna bussiliin)|37]] |[[Mustamäe]] – [[Tallinna Loomaaed|Zoo]] |TLT |Mustamäe | |- |[[38 (Tallinna bussiliin)|38]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Muuga (Viimsi)|Muuga]] |TLT |Viru keskus | |- |[[39 (Tallinna bussiliin)|39]] |[[Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Kurepõllu |Liikuri]] |TLT |Kitseküla | |- |[[40 (Tallinna bussiliin)|40]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pelguranna]] (Randla) |TLT |Viru keskus | |- |[[41 (Tallinna bussiliin)|41]] |[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Landi]] |TLT |Balti jaam | |- |[[41B (Tallinna bussiliin)|41B]] |[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TLT |Balti jaam | |- |[[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[43 (Tallinna bussiliin)|43]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Balti jaam]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[44 (Tallinna bussiliin)|44]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |TLT |Viru keskus | |- |[[45 (Tallinna bussiliin)|45]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Sõjamäe|Ülemiste]] (Kaubajaama) |TLT |Väike-Õismäe | |- style="background:pink; color:crimson" |[[46 (Tallinna bussiliin)|46]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Kivisilla tänav|Kivisilla]] |TLT |Väike-Õismäe |ekspress |- style="background:pink; color:crimson" |[[47 (Tallinna bussiliin)|47]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] |TLT |Väike-Õismäe |ekspress |- |[[48 (Tallinna bussiliin)|48]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pelguranna]] (Randla) |TLT |Viru keskus | |- |[[49 (Tallinna bussiliin)|49]] |[[Viimsi Keskus]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TLT |Lennujaam | |- |[[50 (Tallinna bussiliin)|50]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Pae (Tallinn)|Majaka Põik]] |TLT |Seli | |- |[[51 (Tallinna bussiliin)|51]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle | |- |[[54 (Tallinna bussiliin)|54]] |[[Kurina]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Kurina | |- |[[55 (Tallinna bussiliin)|55]] |[[Hobujaama tänav|Hobujaama]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |TLT |Hobujaama | |- style="background:pink; color:crimson" |[[56 (Tallinna bussiliin)|56]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Seli |ekspress |- |[[57 (Tallinna bussiliin)|57]] |[[Raudalu]] – [[Kitseküla (Tallinn)|Kalev]] |TLT |Raudalu | |- |[[58 (Tallinna bussiliin)|58]] |[[Priisle]] – [[Pae (Tallinn)|Majaka Põik]] |TLT |Priisle | |- |[[59 (Tallinna bussiliin)|59]] |[[Balti jaam]] – [[Pikakari rand|Pikakari]] |TLT |Balti jaam | |- |[[60 (Tallinna bussiliin)|60]] |[[Priisle]] – [[Kompassi plats|Maneeži]] |TLT |Priisle | |- |[[61 (Tallinna bussiliin)|61]] |[[Astangu|Kotermaa]] – [[Ida-Tallinna Keskhaigla|Järve haigla]] |TLT |Kotermaa | |- |[[62 (Tallinna bussiliin)|62]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Mäeküla asum|Mäeküla]] (Paemurru) |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[63 (Tallinna bussiliin)|63]] |[[Priisle]] – [[Kompassi plats|Maneeži]] |TLT |Priisle | |- style="background:pink; color:crimson" |[[64 (Tallinna bussiliin)|64]] |[[Väike-Õismäe]] - [[Ülemiste]] (Kaubajaama) |TLT |Väike-Õismäe |ekspress |- |[[65 (Tallinna bussiliin)|65]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TLT |Seli | |- |[[66 (Tallinna bussiliin)|66]] |[[Priisle]] – [[Pelguranna]] (Randla) |TLT |Priisle | |- |[[67 (Tallinna bussiliin)|67]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Seli | |- |[[68 (Tallinna bussiliin)|68]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Priisle | |- |[[72 (Tallinna bussiliin)|72]] ||[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] – [[Kopli tänav|Kopli]] |TLT |Keskuse | |- |[[73 (Tallinna bussiliin)|73]] ||[[Vana-Lõuna]] (Kitseküla)– [[Maleva tänav|Kopli liinid]] |TLT |Kitseküla | |} : : ===Endised bussiliinid=== ''Marsruudina on toodud viimane marsruut enne liini sulgemist.'' :{| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |[[1 (Tallinna bussiliin)|1]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Merivälja]] |[[TAK]] |Viru keskus |Suleti augustis 2005 |- |[[1A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Viimsi Keskus]] |TLT |Viru Keskus |Muudeti juulis 2022 [[1 (Tallinna bussiliin)|liiniks 1]] |- |[[1PR (Tallinna bussiliin)|1PR]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pirita]] |[[TAK]] |Viru keskus |Suleti jaanuaris 2009 |- |[[2 (Tallinna bussiliin)|2]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Nõmme asum|Nõmme]] |TAK |Väike-Õismäe |Käis laupäeviti ja pühapäeviti viimati 1991 |- |[[4 (Tallinna bussiliin)|4]] |[[Pae (Tallinn)|Pae]] – Pirita jõgi |TAK |Pae |Suleti oktoobris 1994 |- |[[5A (Tallinna bussiliin)|5A]] |[[Kose (Tallinn)|Metsakooli]] – [[Merivälja|Merivälja Pansion]] |TAK |Merivälja Pansion |Muudeti novembris 2009 [[6 (Tallinna bussiliin)|liiniks 6]] |- |[[6 (Tallinna bussiliin)|6]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Viru väljak]] |TAK |Viru väljak |Suleti jaanuaris 2000 |- |[[12 (Tallinna bussiliin)|12]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Pirita]] |TAK |Viru väljak |Viimati käis 1999 |- style="background:green; color:crimson" |[[13A (Tallinna bussiliin)|13A]] |[[Väike-Õismäe]] - [[Priisle]] |TAK |Väike-Õismäe |ekspress, muudeti 2002 [[12 (Tallinna bussiliin)|liiniks 12]] |- |[[19 (Tallinna bussiliin)|19]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |TLT |Viru keskus |Suleti veebruaris 2019 |- |[[23A (Tallinna bussiliin)|23A]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Tallinna bussijaam|Autobussijaam]] |TAK |Kadaka |Suleti juunis 2009 |- |[[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |[[Balti jaam]] – [[Mõigu]] |TAK |Balti jaam |Suleti juunis 1995 |- |[[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |[[Mustamäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Mustamäe |Ühendati [[24A|24A liiniga]] veebruaris 2022 |- |[[24A]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Kadaka |Muudeti juulis 2022 [[24 (Tallinna bussiliin)|liiniks 24]] |- |[[25 (Tallinna bussiliin)|25]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Muuga aedlinn]] |TAK |Hobujaama |Viimati käigus 1993 |- |[[25 (Tallinna bussiliin)|25]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] – [[Laagri|Laagri alevik]] |TLT |Keskuse |Suleti septembris 2020 |- |[[29A (Tallinna bussiliin)|29A]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Iru]] – [[Kärmu]] |TAK |Seli |Muudeti juunis 2009 [[30 (Tallinna bussiliin)|liiniks 30]] |- |[[29B (Tallinna bussiliin)|29B]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Kärmu]] |TAK |Hobujaama |Suleti oktoobris 2006 |- |[[30 (Tallinna bussiliin)|30]] |[[Tallinna Teenindusmaja|Teenindusmaja]] – [[Tallinna lauluväljak|Lauluväljak]] | |käis suurürituste ajal Lauluväljakul viimati 1994 | |- |[[33A (Tallinna bussiliin)|33A]] |[[Männiku asum|Männiku]] – [[Kopli|Maleva]] |TAK |Männiku |Suleti mais 1994, liin 33 lõpetas sõitmise Kopli poolsaare lõppu, <br /> suunati 33A marsruudile (seni oli käigus puhkepäeviti) |- |[[34 (Tallinna bussiliin)|34]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pärnamäe kalmistu|Ristaia]] |TAK |Viru keskus |Suleti oktoobris 2004 |- |[[34A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Muuga aedlinn]] (Õunapuu puiestee) |TLT |Viru Keskus |Muudeti juulis 2022 liiniks 34 |- |[[37 (Tallinna bussiliin)|37]] |[[Järve (Tallinn)|Risti]] – [[Raudalu]] |MRP |Risti |Suleti aprillis 2003 |- style="background:pink; color:crimson" |[[41 (Tallinna bussiliin)|41]] |[[Balti jaam]] – [[Mähe aedlinn]] |TAK |Balti jaam |ekspress, viimati käigus 1988 |- |[[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |[[Kallavere]] – [[Sadama|Petrooleumi]] |TAK |Kallavere |Muudeti jaanuaris 1994 liiniks 84 |- |[[43 (Tallinna bussiliin)|43]] |[[Pae (Tallinn)|Pae]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |TAK |P. Pinna |Suleti 1988 |- |[[45 (Tallinna bussiliin)|45]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TAK |Hobujaama |Suleti detsembris 1995 |- |[[52 (Tallinna bussiliin)|52]] |Ajutine bussiliin trammi- või trolliliinide asendamiseks |TLT | | |- style="background:pink; color:crimson" |[[53 (Tallinna bussiliin)|53]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Priisle |ekspress, ühendati [[9 (Tallinna bussiliin)|9 liiniga]] juunis 2020 |- |[[62 (Tallinna bussiliin)|62]] |[[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TAK |P. Pinna |Suleti novembris 2007 |- |[[63A (Tallinna bussiliin)|63A]] |[[Priisle]] – [[Kompassi plats|Maneeži]] – [[Pirita]] – [[Priisle]] |TAK |P. Pinna |Liin sõitis suviti, õhtupoolne ring oli vastupidine, suleti augustis 1997 |- |[[64 (Tallinna bussiliin)|64]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Vana-Pääsküla]] |TAK |Väike-Õismäe |Suleti märtsis 2000 |- |[[66 (Tallinna bussiliin)|66]] |[[Peterburi tee]] – [[Priisle]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Peterburi tee]] |MRP |Peterburi tee |Suleti mais 2003 |} ===Kommertsbussiliinid=== ''Marsruudina on toodud viimane marsruut enne liini sulgemist.'' :{| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |[[70 (Tallinna bussiliin)|70]] |[[Tallinn]] – [[Saue]] |[[TAK]] | |Muudeti juulis 1995 liiniks 190 |- |[[71 (Tallinna bussiliin)|71]] |[[Eesti Kunstiakadeemia|Kunstiülikool]] – [[Kallavere]] |[[TAK]] | |1991–1995 |- |[[72 (Tallinna bussiliin)|72]] |[[Kallavere]] – [[Kadaka turg]] |TAK | |1994–1995 |- |[[73 (Tallinna bussiliin)|73]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Muuga aedlinn]] |TAK | |1994–1995, liini 25 asemel |- |[[74 (Tallinna bussiliin)|74]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Mähe tee|Pirita]] |TAK | |1992–1994, liini 12 asemel |- |[[75 (Tallinna bussiliin)|75]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kammelja tee]] |TAK | |1992–1995 |- |[[76 (Tallinna bussiliin)|76]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Pirita]] – [[Merivälja]] – [[Rohuneeme]] |TAK | |1993–1995 |- |[[77 (Tallinna bussiliin)|77]] |[[Merivälja]] – [[Viimsi haigla]] |TAK | |1993–1994 |- |[[78 (Tallinna bussiliin)|78]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Merivälja]] – [[Randvere (Viimsi)|Randvere]] |TAK | |1993–1994 |- |[[78A (Tallinna bussiliin)|78A]] |[[Balti jaam]] – [[Merivälja]] – [[Randvere (Viimsi)|Randvere]] – [[Merivälja]] – [[Viru väljak]] – [[TAK]] |TAK | |1993–1994 |- |[[79 (Tallinna bussiliin)|79]] |[[Balti jaam]] – [[Kiisa (Saku)|Kiisa]] |TAK | |1993–1994 |- |[[79A (Tallinna bussiliin)|79A]] |[[Kiisa raudteejaam]] – Loodus |TAK | |1993–1994 |- |[[80 (Tallinna bussiliin)|80]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Iru soojuselektrijaam|Iru elektrijaam]] |TAK | |1995–1996 |- |[[81 (Tallinna bussiliin)|81]] |[[Vabaduse väljak]] – [[Pirita]] |Eesti Buss | |1997–1998 |- |[[82 (Tallinna bussiliin)|82]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Olümpia hotell|Hotell Olümpia]] |TAK | |1997–2000 |- |[[82 (Tallinna bussiliin)|82]] |[[Patareisadam|Linnahalli sadam]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |MRP | |2010–2012 Linda Line'i tellimusel |- |[[88 (Tallinna bussiliin)|88]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Kadaka turg]] |TAK | |1997–2000 |- |[[89 (Tallinna bussiliin)|89]] |[[Kompassi plats|Maneeži]] – [[Linnamäe tee]] |AS Fomrin | |1995–1998 |- |[[90 (Tallinna bussiliin)|90]] |[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] |MRP | |1994–1995 |- |[[90K (Tallinna bussiliin)|90K]] |[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] |Hansabuss | |2011–2012 |- |[[90A (Tallinna bussiliin)|90A]] |[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Patareisadam|Linnahall]] |MRP | |1994–1995 |- |[[91 (Tallinna bussiliin)|91]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – Tihniku Maksimarket |MRP | |1994–2000 |- |[[92 (Tallinna bussiliin)|92]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Kadaka turg]] – [[Männi]] |MRP | |1995–1999 |- |[[92A (Tallinna bussiliin)|92A]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Kadaka turg]] – [[Key Kaubamaja]] |MRP | |1996–1998 |- |[[94 (Tallinna bussiliin)|94]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Pae (Tallinn)|Pae]] – [[Lasnamäe Maksimarket]] |MRP | |1997–1998 |- |[[95 (Tallinna bussiliin)|95]] |[[Lasnamäe Maksimarket]] – [[Priisle]] – [[Kuristiku]] |MRP | |1997–1998 |- |[[97 (Tallinna bussiliin)|97]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Laagna tee]] – [[Mahtra tänav|Mahtra]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] |MRP | |1997 |- |[[98 (Tallinna bussiliin)|98]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Laagna tee]] – [[Mahtra tänav|Mahtra]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Priisle]] |MRP | |1995–1999 |- |[[99 (Tallinna bussiliin)|99]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Pirita]] – [[Mähe tee]] |MRP | |1997 |- |[[99A (Tallinna bussiliin)|99A]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Balti jaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Pirita]] – [[Merivälja]] |MRP | |1995–1996 |} == Trammiliinid == {{vaata ka|Trammiliiklus Tallinnas}} :{| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Märkmed |- |[[1 (Tallinna trammiliin)|1]] |[[Kopli]] – [[Kadriorg]] | |- |[[2 (Tallinna trammiliin)|2]] |[[Kopli]] – [[Peterburi tee|Suur-Paala]] | |- |[[3 (Tallinna trammiliin)|3]] |[[Tondi]] – [[Kadriorg]] | |- |[[4 (Tallinna trammiliin)|4]] |[[Tondi]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] | |- style="background:#FFE5B4; color:crimson" |[[5 (Tallinna trammiliin)|5]] |[[Kopli]] – [[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] |Töötas 28 oktoober 2000 – 1 jaanuar 2004 |- style="background:#FFE5B4; color:crimson" |[[6 (Tallinna trammiliin)|6]] |[[Kopli]] – [[Tondi]] |Ajutine liin teiste trammiliinide asendamiseks |} === Kasutatav veerem === :{| class="wikitable" |- ! Tüüp ! Kasutuses ! Märkused |- |[[KT4SU]]* |alates 1980 |51–123 |- |[[KT4D]]* |alates 1996 |59 tk 124–182, kasutatud trammid Saksamaalt [[Cottbus]]i, [[Gera]] ja [[Erfurt|Erfurd]]i linnadest |- |[[KT6T]] |alates 2001 |12 tk, koostatud liigendtrammidest KT4 |- |CAF Urbos |alates 2015 |20 tk 501–520 |} * Lõpp mudelinimetusel tähistab regiooni, kuhu tehase toodang suunati. SU – Soviet Union ([[Nõukogude Liit]]); D – Deutschland ([[Saksamaa]]) == Trolliliinid == {{Vaata ka|Trollibussiliiklus Tallinnas}} :{| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Märkmed |- |[[1 (Tallinna trolliliin)|1]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Mustamäe tee]] – [[Mustamäe]] | |- style="background:#FFE5B4; color:crimson" |[[2 (Tallinna trolliliin)|2]] |[[Teatri väljak|Estonia]] – [[Mustamäe]] |Töötas 31 oktoober 1967 – 1 detsember 2012, asendati bussiliiniga [[24]] |- |[[3 (Tallinna trolliliin)|3]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] – [[Mustamäe]] | |- |[[4 (Tallinna trolliliin)|4]] |[[Balti jaam]] – [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] | |- |[[5 (Tallinna trolliliin)|5]] |[[Balti jaam]] – [[Mustamäe]] | |- style="background:#FFE5B4; color:crimson" |[[6 (Tallinna trolliliin)|6]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Väike-Õismäe]] |Töötas 4 juuli 1980 – 1 jaanuar 2016, asendati bussiliiniga [[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |- style="background:#FFE5B4; color:crimson" |[[7 (Tallinna trolliliin)|7]] |[[Balti jaam]] – [[Väike-Õismäe]] |Töötas 10 detsember 1980 – 1 jaanuar 2016, asendati bussiliiniga [[43 (Tallinna bussiliin)|43]] |- style="background:#FFE5B4; color:crimson" |[[8 (Tallinna trolliliin)|8]] |[[Vabaduse väljak]] – [[Väike-Õismäe]] |Töötas 30 juuni 1982 – 1 aprill 2000, asendati bussiliiniga [[22 (Tallinna bussiliin)|22]] |-style="background:#FFE5B4; color:crimson" |[[9 (Tallinna trolliliin)|9]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] – [[Kopli]] |Töötas 18 detsember 1987 – 2 mai 2017, asendati bussiliiniga [[72 (Tallinna bussiliin)|72]] |} == Tallinna ühtse piletisüsteemi liine teenindavad ühistranspordiettevõtted == * [[Tallinna Linnatranspordi AS]]<br> == Rongiliinid == :{| class="wikitable" |- style="background:#FFF8E7; color:#003FD1" |[[Tallinna–Pääsküla rongiliin]] |Ainus liin, mis ei ületa Tallinna piire |- |[[Tallinna–Keila rongiliin]] | |- |[[Tallinna – Klooga-Ranna rongiliin]] | |- |[[Tallinna–Paldiski rongiliin]] | |- |[[Tallinna–Riisipere rongiliin]] |Uus liin mis läheb Riisperest ühe võrra peatuseni edasi Tallinn-Turba |- |[[Tallinna–Aegviidu rongiliin]] | |} == Vaata ka == * [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ==Välislingid== * [http://tallinn.andmevara.ee/oa/page.Tavakasutaja?c=1.1.1.1&id=113005 Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise korra ja sõidupiletite hindade kehtestamine (al 1.01.2009)] * [https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12796422 Ühistranspordiseadus] * [http://www.yhistransport.eu yhistransport.eu, Tallinna ühistransporti kirjeldav veebisait] {{Tallinna bussiliinid}} {{Tallinna trolliliinid}} {{Tallinna trammiliinid}} [[Kategooria:Tallinna ühistransport]] [[Kategooria:Ühistranspordiliinid]] pf0c8pcv8n23oc3qser4pix4amb8i1o 6168494 6168493 2022-07-26T19:51:57Z 145.14.28.118 /* Endised bussiliinid */ wikitext text/x-wiki '''Tallinna ühistranspordiliinid''' on [[Tallinn]]a-sisesed ja kohati Tallinna lähiümbrust läbivad [[buss]]i-, [[trollibuss|trolli]]-, [[tramm]]i- ja [[rong]]iliinid. == Bussiliinid == [[Pilt:Ikarus_280_bus_of_TAK,Tallinna_Autobussikoondis_AS,_133TAK_Route_17A,_Tallinn,_Estonia_May_1996.jpg|thumb|[[Ikarus]] tüüpi autobuss [[17A_(Tallinna_bussiliin)|liinil 17A]] sõitmas mööda [[Estonia puiestee]]d 1996. aasta mais. Viimati olid Ikarused Tallinna Autobussikoondises kasutusel 2003. aasta veebruaris. MRP Liinide kaks Ikarus 415.20 tüüpi bussi sõitsid kuni aastani 2007.]] Tallinnas on 2022. aasta 1. juuli seisuga 73 bussiliini, millest: * 16 töötavad vaid tööpäeviti (liinid 9, 11, 14, 22, 26, 26A, 28, 30, 32, 45, 46, 47, 48, 55, 56, 64); * 7 on ekspressliinid (liinid 9, 11, 14, 46, 47, 56, 64); * 1 sõidab laupäeviti, kuid mitte pühapäeviti (liin 7); * kõikidel liinidel on madalapõhjalised järjekorrad; * kõik 73 on Tallinna Linnatranspordi teenindamisel; * pikim on liin 49 (Viimsi keskus – Lennujaam), ~52 km; * lühim on liin 62 (Väike-Õismäe – Mäeküla), ~7 km === Liinid === {| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |[[1 (Tallinna bussiliin)|1]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Viimsi Keskus]] |[[TLT]] |Viru keskus | |- |[[2 (Tallinna bussiliin)|2]] |[[Mõigu]] – [[Balti jaam|Balti jaam]] |TLT |Balti jaam | |- |[[3 (Tallinna bussiliin)|3]] |[[Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Randla tänav|Randla]] |TLT |Kitseküla | |- |[[4 (Tallinna bussiliin)|4]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Tiskre]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[5 (Tallinna bussiliin)|5]] |[[Männiku tee|Männiku]] – [[Kose (Tallinn)|Metsakooli tee]] |TLT |Männiku | |- |[[6 (Tallinna bussiliin)|6]] |[[Merivälja|Merivälja Pansion]] – [[Kose (Tallinn)|Metsakooli tee]] |TLT |Merivälja Pansion | |- |[[7 (Tallinna bussiliin)|7]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Sõjamäe]] |TLT |Seli | |- |[[8 (Tallinna bussiliin)|8]] |[[Viru Keskuse bussiterminal|Viru Keskus]] – [[Pärnamäe kalmistu|Äigrumäe]] |TLT |Viru keskus | |- style="background:pink; color:crimson" |[[9 (Tallinna bussiliin)|9]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Priisle]] |TLT |Kadaka |ekspress |- |[[10 (Tallinna bussiliin)|10]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Vana-Pääsküla]] |TLT |Väike-Õismäe | |- style="background:pink; color:crimson" |[[11 (Tallinna bussiliin)|11]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Kivisilla tänav|Kivisilla]] |TLT |Kadaka |ekspress |- |[[12 (Tallinna bussiliin)|12]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Priisle]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[13 (Tallinna bussiliin)|13]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] |TLT |Väike-Õismäe | |- style="background:pink; color:crimson" |[[14 (Tallinna bussiliin)|14]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pääsküla|Vana-Pääsküla]] |TLT |Viru keskus |ekspress |- |[[15 (Tallinna bussiliin)|15]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Sõjamäe]] |TLT |Viru keskus | |- |[[16 (Tallinna bussiliin)|16]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Tallinn-Väike]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[17 (Tallinna bussiliin)|17]] |[[Juhan Sütiste tee|J. Sütiste tee]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] |TLT |J. Sütiste tee | |- |[[17A (Tallinna bussiliin)|17A]] |[[Juhan Sütiste tee|J. Sütiste tee]] – [[Siselinna kalmistu|Juhkentali]] (Veskiposti) |TLT |J. Sütiste tee | |- |[[18 (Tallinna bussiliin)|18]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagri]] (Nõlvaku) |TLT |Viru keskus | |- |[[18A (Tallinna bussiliin)|18A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Urda]] |TLT |Viru keskus | |- |[[20 (Tallinna bussiliin)|20]] |[[Vanasadam|Reisisadama (D-Terminal)]] – [[Pääsküla raudteepeatus|Pääsküla jaam]] |TLT |Reisisadam (D-terminal) | |- |[[20A (Tallinna bussiliin)|20A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagri|Laagri alevik]] |TLT |Viru keskus | |- |[[21 (Tallinna bussiliin)|21]] |[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Landi]] |TLT |Balti jaam | |- |[[21A (Tallinna bussiliin)|21A]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[21B (Tallinna bussiliin)|21B]] |[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TLT |Balti jaam | |- |[[22 (Tallinna bussiliin)|22]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[23 (Tallinna bussiliin)|23]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] |TLT |Kadaka | |- |[[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Kadaka | |- |[[26 (Tallinna bussiliin)|26]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Paljassaare]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[26A]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Paljassaare põik]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[27 (Tallinna bussiliin)|27]] |[[Harkujärve]] (Oja tee) – [[Laagri|Laagri alevik]] (Laaniku) |TLT |Oja tee | |- |[[28 (Tallinna bussiliin)|28]] |[[Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Väike-Õismäe]] (Sinilille) |TLT |Kitseküla | |- |[[29 (Tallinna bussiliin)|29]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Hooldekodu tee|Iru Hooldekodu]] – [[Priisle]] |TLT |Viru keskus | |- |[[30 (Tallinna bussiliin)|30]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Iru]] – [[Kärmu]] |TLT |Seli | |- |[[31 (Tallinna bussiliin)|31]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Priisle | |- |[[32 (Tallinna bussiliin)|32]] |[[Männiku tee|Männiku]] – [[Kopli tänav|Kopli]] |TLT |Männiku | |- |[[33 (Tallinna bussiliin)|33]] |[[Männiku tee|Männiku]] – [[Kopli tänav|Kopli]] (Maleva) |TLT |Männiku | |- |[[34 (Tallinna bussiliin)|34]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Muuga aedlinn]] (Õunapuu puiestee) |TLT |Viru keskus | |- |[[35 (Tallinna bussiliin)|35]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru Keskus]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] |TLT |Seli | |- |[[36 (Tallinna bussiliin)|36]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Viru keskus|Viru]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[37 (Tallinna bussiliin)|37]] |[[Mustamäe]] – [[Tallinna Loomaaed|Zoo]] |TLT |Mustamäe | |- |[[38 (Tallinna bussiliin)|38]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Muuga (Viimsi)|Muuga]] |TLT |Viru keskus | |- |[[39 (Tallinna bussiliin)|39]] |[[Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Kurepõllu |Liikuri]] |TLT |Kitseküla | |- |[[40 (Tallinna bussiliin)|40]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pelguranna]] (Randla) |TLT |Viru keskus | |- |[[41 (Tallinna bussiliin)|41]] |[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Landi]] |TLT |Balti jaam | |- |[[41B (Tallinna bussiliin)|41B]] |[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TLT |Balti jaam | |- |[[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[43 (Tallinna bussiliin)|43]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Balti jaam]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[44 (Tallinna bussiliin)|44]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |TLT |Viru keskus | |- |[[45 (Tallinna bussiliin)|45]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Sõjamäe|Ülemiste]] (Kaubajaama) |TLT |Väike-Õismäe | |- style="background:pink; color:crimson" |[[46 (Tallinna bussiliin)|46]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Kivisilla tänav|Kivisilla]] |TLT |Väike-Õismäe |ekspress |- style="background:pink; color:crimson" |[[47 (Tallinna bussiliin)|47]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] |TLT |Väike-Õismäe |ekspress |- |[[48 (Tallinna bussiliin)|48]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pelguranna]] (Randla) |TLT |Viru keskus | |- |[[49 (Tallinna bussiliin)|49]] |[[Viimsi Keskus]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TLT |Lennujaam | |- |[[50 (Tallinna bussiliin)|50]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Pae (Tallinn)|Majaka Põik]] |TLT |Seli | |- |[[51 (Tallinna bussiliin)|51]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle | |- |[[54 (Tallinna bussiliin)|54]] |[[Kurina]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Kurina | |- |[[55 (Tallinna bussiliin)|55]] |[[Hobujaama tänav|Hobujaama]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |TLT |Hobujaama | |- style="background:pink; color:crimson" |[[56 (Tallinna bussiliin)|56]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Seli |ekspress |- |[[57 (Tallinna bussiliin)|57]] |[[Raudalu]] – [[Kitseküla (Tallinn)|Kalev]] |TLT |Raudalu | |- |[[58 (Tallinna bussiliin)|58]] |[[Priisle]] – [[Pae (Tallinn)|Majaka Põik]] |TLT |Priisle | |- |[[59 (Tallinna bussiliin)|59]] |[[Balti jaam]] – [[Pikakari rand|Pikakari]] |TLT |Balti jaam | |- |[[60 (Tallinna bussiliin)|60]] |[[Priisle]] – [[Kompassi plats|Maneeži]] |TLT |Priisle | |- |[[61 (Tallinna bussiliin)|61]] |[[Astangu|Kotermaa]] – [[Ida-Tallinna Keskhaigla|Järve haigla]] |TLT |Kotermaa | |- |[[62 (Tallinna bussiliin)|62]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Mäeküla asum|Mäeküla]] (Paemurru) |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[63 (Tallinna bussiliin)|63]] |[[Priisle]] – [[Kompassi plats|Maneeži]] |TLT |Priisle | |- style="background:pink; color:crimson" |[[64 (Tallinna bussiliin)|64]] |[[Väike-Õismäe]] - [[Ülemiste]] (Kaubajaama) |TLT |Väike-Õismäe |ekspress |- |[[65 (Tallinna bussiliin)|65]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TLT |Seli | |- |[[66 (Tallinna bussiliin)|66]] |[[Priisle]] – [[Pelguranna]] (Randla) |TLT |Priisle | |- |[[67 (Tallinna bussiliin)|67]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Seli | |- |[[68 (Tallinna bussiliin)|68]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Priisle | |- |[[72 (Tallinna bussiliin)|72]] ||[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] – [[Kopli tänav|Kopli]] |TLT |Keskuse | |- |[[73 (Tallinna bussiliin)|73]] ||[[Vana-Lõuna]] (Kitseküla)– [[Maleva tänav|Kopli liinid]] |TLT |Kitseküla | |} : : ===Endised bussiliinid=== ''Marsruudina on toodud viimane marsruut enne liini sulgemist.'' :{| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |[[1 (Tallinna bussiliin)|1]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Merivälja]] |[[TAK]] |Viru keskus |Suleti augustis 2005 |- |[[1A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Viimsi Keskus]] |TLT |Viru Keskus |Muudeti juulis 2022 [[1 (Tallinna bussiliin)|liiniks 1]] |- |[[1PR (Tallinna bussiliin)|1PR]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pirita]] |[[TAK]] |Viru keskus |Suleti jaanuaris 2009 |- |[[2 (Tallinna bussiliin)|2]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Nõmme asum|Nõmme]] |TAK |Väike-Õismäe |Käis laupäeviti ja pühapäeviti viimati 1991 |- |[[4 (Tallinna bussiliin)|4]] |[[Pae (Tallinn)|Pae]] – Pirita jõgi |TAK |Pae |Suleti oktoobris 1994 |- |[[5A (Tallinna bussiliin)|5A]] |[[Kose (Tallinn)|Metsakooli]] – [[Merivälja|Merivälja Pansion]] |TAK |Merivälja Pansion |Muudeti novembris 2009 [[6 (Tallinna bussiliin)|liiniks 6]] |- |[[6 (Tallinna bussiliin)|6]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Viru väljak]] |TAK |Viru väljak |Suleti jaanuaris 2000 |- |[[12 (Tallinna bussiliin)|12]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Pirita]] |TAK |Viru väljak |Viimati käis 1999 |- style="background:dark black; color:crimson" |[[13A (Tallinna bussiliin)|13A]] |[[Väike-Õismäe]] - [[Priisle]] |TAK |Väike-Õismäe |ekspress, muudeti 2002 [[12 (Tallinna bussiliin)|liiniks 12]] |- |[[19 (Tallinna bussiliin)|19]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |TLT |Viru keskus |Suleti veebruaris 2019 |- |[[23A (Tallinna bussiliin)|23A]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Tallinna bussijaam|Autobussijaam]] |TAK |Kadaka |Suleti juunis 2009 |- |[[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |[[Balti jaam]] – [[Mõigu]] |TAK |Balti jaam |Suleti juunis 1995 |- |[[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |[[Mustamäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Mustamäe |Ühendati [[24A|24A liiniga]] veebruaris 2022 |- |[[24A]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Kadaka |Muudeti juulis 2022 [[24 (Tallinna bussiliin)|liiniks 24]] |- |[[25 (Tallinna bussiliin)|25]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Muuga aedlinn]] |TAK |Hobujaama |Viimati käigus 1993 |- |[[25 (Tallinna bussiliin)|25]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] – [[Laagri|Laagri alevik]] |TLT |Keskuse |Suleti septembris 2020 |- |[[29A (Tallinna bussiliin)|29A]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Iru]] – [[Kärmu]] |TAK |Seli |Muudeti juunis 2009 [[30 (Tallinna bussiliin)|liiniks 30]] |- |[[29B (Tallinna bussiliin)|29B]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Kärmu]] |TAK |Hobujaama |Suleti oktoobris 2006 |- |[[30 (Tallinna bussiliin)|30]] |[[Tallinna Teenindusmaja|Teenindusmaja]] – [[Tallinna lauluväljak|Lauluväljak]] | |käis suurürituste ajal Lauluväljakul viimati 1994 | |- |[[33A (Tallinna bussiliin)|33A]] |[[Männiku asum|Männiku]] – [[Kopli|Maleva]] |TAK |Männiku |Suleti mais 1994, liin 33 lõpetas sõitmise Kopli poolsaare lõppu, <br /> suunati 33A marsruudile (seni oli käigus puhkepäeviti) |- |[[34 (Tallinna bussiliin)|34]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pärnamäe kalmistu|Ristaia]] |TAK |Viru keskus |Suleti oktoobris 2004 |- |[[34A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Muuga aedlinn]] (Õunapuu puiestee) |TLT |Viru Keskus |Muudeti juulis 2022 liiniks 34 |- |[[37 (Tallinna bussiliin)|37]] |[[Järve (Tallinn)|Risti]] – [[Raudalu]] |MRP |Risti |Suleti aprillis 2003 |- style="background:pink; color:crimson" |[[41 (Tallinna bussiliin)|41]] |[[Balti jaam]] – [[Mähe aedlinn]] |TAK |Balti jaam |ekspress, viimati käigus 1988 |- |[[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |[[Kallavere]] – [[Sadama|Petrooleumi]] |TAK |Kallavere |Muudeti jaanuaris 1994 liiniks 84 |- |[[43 (Tallinna bussiliin)|43]] |[[Pae (Tallinn)|Pae]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |TAK |P. Pinna |Suleti 1988 |- |[[45 (Tallinna bussiliin)|45]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TAK |Hobujaama |Suleti detsembris 1995 |- |[[52 (Tallinna bussiliin)|52]] |Ajutine bussiliin trammi- või trolliliinide asendamiseks |TLT | | |- style="background:pink; color:crimson" |[[53 (Tallinna bussiliin)|53]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Priisle |ekspress, ühendati [[9 (Tallinna bussiliin)|9 liiniga]] juunis 2020 |- |[[62 (Tallinna bussiliin)|62]] |[[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TAK |P. Pinna |Suleti novembris 2007 |- |[[63A (Tallinna bussiliin)|63A]] |[[Priisle]] – [[Kompassi plats|Maneeži]] – [[Pirita]] – [[Priisle]] |TAK |P. Pinna |Liin sõitis suviti, õhtupoolne ring oli vastupidine, suleti augustis 1997 |- |[[64 (Tallinna bussiliin)|64]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Vana-Pääsküla]] |TAK |Väike-Õismäe |Suleti märtsis 2000 |- |[[66 (Tallinna bussiliin)|66]] |[[Peterburi tee]] – [[Priisle]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Peterburi tee]] |MRP |Peterburi tee |Suleti mais 2003 |} ===Kommertsbussiliinid=== ''Marsruudina on toodud viimane marsruut enne liini sulgemist.'' :{| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |[[70 (Tallinna bussiliin)|70]] |[[Tallinn]] – [[Saue]] |[[TAK]] | |Muudeti juulis 1995 liiniks 190 |- |[[71 (Tallinna bussiliin)|71]] |[[Eesti Kunstiakadeemia|Kunstiülikool]] – [[Kallavere]] |[[TAK]] | |1991–1995 |- |[[72 (Tallinna bussiliin)|72]] |[[Kallavere]] – [[Kadaka turg]] |TAK | |1994–1995 |- |[[73 (Tallinna bussiliin)|73]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Muuga aedlinn]] |TAK | |1994–1995, liini 25 asemel |- |[[74 (Tallinna bussiliin)|74]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Mähe tee|Pirita]] |TAK | |1992–1994, liini 12 asemel |- |[[75 (Tallinna bussiliin)|75]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kammelja tee]] |TAK | |1992–1995 |- |[[76 (Tallinna bussiliin)|76]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Pirita]] – [[Merivälja]] – [[Rohuneeme]] |TAK | |1993–1995 |- |[[77 (Tallinna bussiliin)|77]] |[[Merivälja]] – [[Viimsi haigla]] |TAK | |1993–1994 |- |[[78 (Tallinna bussiliin)|78]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Merivälja]] – [[Randvere (Viimsi)|Randvere]] |TAK | |1993–1994 |- |[[78A (Tallinna bussiliin)|78A]] |[[Balti jaam]] – [[Merivälja]] – [[Randvere (Viimsi)|Randvere]] – [[Merivälja]] – [[Viru väljak]] – [[TAK]] |TAK | |1993–1994 |- |[[79 (Tallinna bussiliin)|79]] |[[Balti jaam]] – [[Kiisa (Saku)|Kiisa]] |TAK | |1993–1994 |- |[[79A (Tallinna bussiliin)|79A]] |[[Kiisa raudteejaam]] – Loodus |TAK | |1993–1994 |- |[[80 (Tallinna bussiliin)|80]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Iru soojuselektrijaam|Iru elektrijaam]] |TAK | |1995–1996 |- |[[81 (Tallinna bussiliin)|81]] |[[Vabaduse väljak]] – [[Pirita]] |Eesti Buss | |1997–1998 |- |[[82 (Tallinna bussiliin)|82]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Olümpia hotell|Hotell Olümpia]] |TAK | |1997–2000 |- |[[82 (Tallinna bussiliin)|82]] |[[Patareisadam|Linnahalli sadam]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |MRP | |2010–2012 Linda Line'i tellimusel |- |[[88 (Tallinna bussiliin)|88]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Kadaka turg]] |TAK | |1997–2000 |- |[[89 (Tallinna bussiliin)|89]] |[[Kompassi plats|Maneeži]] – [[Linnamäe tee]] |AS Fomrin | |1995–1998 |- |[[90 (Tallinna bussiliin)|90]] |[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] |MRP | |1994–1995 |- |[[90K (Tallinna bussiliin)|90K]] |[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] |Hansabuss | |2011–2012 |- |[[90A (Tallinna bussiliin)|90A]] |[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Patareisadam|Linnahall]] |MRP | |1994–1995 |- |[[91 (Tallinna bussiliin)|91]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – Tihniku Maksimarket |MRP | |1994–2000 |- |[[92 (Tallinna bussiliin)|92]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Kadaka turg]] – [[Männi]] |MRP | |1995–1999 |- |[[92A (Tallinna bussiliin)|92A]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Kadaka turg]] – [[Key Kaubamaja]] |MRP | |1996–1998 |- |[[94 (Tallinna bussiliin)|94]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Pae (Tallinn)|Pae]] – [[Lasnamäe Maksimarket]] |MRP | |1997–1998 |- |[[95 (Tallinna bussiliin)|95]] |[[Lasnamäe Maksimarket]] – [[Priisle]] – [[Kuristiku]] |MRP | |1997–1998 |- |[[97 (Tallinna bussiliin)|97]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Laagna tee]] – [[Mahtra tänav|Mahtra]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] |MRP | |1997 |- |[[98 (Tallinna bussiliin)|98]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Laagna tee]] – [[Mahtra tänav|Mahtra]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Priisle]] |MRP | |1995–1999 |- |[[99 (Tallinna bussiliin)|99]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Pirita]] – [[Mähe tee]] |MRP | |1997 |- |[[99A (Tallinna bussiliin)|99A]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Balti jaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Pirita]] – [[Merivälja]] |MRP | |1995–1996 |} == Trammiliinid == {{vaata ka|Trammiliiklus Tallinnas}} :{| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Märkmed |- |[[1 (Tallinna trammiliin)|1]] |[[Kopli]] – [[Kadriorg]] | |- |[[2 (Tallinna trammiliin)|2]] |[[Kopli]] – [[Peterburi tee|Suur-Paala]] | |- |[[3 (Tallinna trammiliin)|3]] |[[Tondi]] – [[Kadriorg]] | |- |[[4 (Tallinna trammiliin)|4]] |[[Tondi]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] | |- style="background:#FFE5B4; color:crimson" |[[5 (Tallinna trammiliin)|5]] |[[Kopli]] – [[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] |Töötas 28 oktoober 2000 – 1 jaanuar 2004 |- style="background:#FFE5B4; color:crimson" |[[6 (Tallinna trammiliin)|6]] |[[Kopli]] – [[Tondi]] |Ajutine liin teiste trammiliinide asendamiseks |} === Kasutatav veerem === :{| class="wikitable" |- ! Tüüp ! Kasutuses ! Märkused |- |[[KT4SU]]* |alates 1980 |51–123 |- |[[KT4D]]* |alates 1996 |59 tk 124–182, kasutatud trammid Saksamaalt [[Cottbus]]i, [[Gera]] ja [[Erfurt|Erfurd]]i linnadest |- |[[KT6T]] |alates 2001 |12 tk, koostatud liigendtrammidest KT4 |- |CAF Urbos |alates 2015 |20 tk 501–520 |} * Lõpp mudelinimetusel tähistab regiooni, kuhu tehase toodang suunati. SU – Soviet Union ([[Nõukogude Liit]]); D – Deutschland ([[Saksamaa]]) == Trolliliinid == {{Vaata ka|Trollibussiliiklus Tallinnas}} :{| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Märkmed |- |[[1 (Tallinna trolliliin)|1]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Mustamäe tee]] – [[Mustamäe]] | |- style="background:#FFE5B4; color:crimson" |[[2 (Tallinna trolliliin)|2]] |[[Teatri väljak|Estonia]] – [[Mustamäe]] |Töötas 31 oktoober 1967 – 1 detsember 2012, asendati bussiliiniga [[24]] |- |[[3 (Tallinna trolliliin)|3]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] – [[Mustamäe]] | |- |[[4 (Tallinna trolliliin)|4]] |[[Balti jaam]] – [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] | |- |[[5 (Tallinna trolliliin)|5]] |[[Balti jaam]] – [[Mustamäe]] | |- style="background:#FFE5B4; color:crimson" |[[6 (Tallinna trolliliin)|6]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Väike-Õismäe]] |Töötas 4 juuli 1980 – 1 jaanuar 2016, asendati bussiliiniga [[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |- style="background:#FFE5B4; color:crimson" |[[7 (Tallinna trolliliin)|7]] |[[Balti jaam]] – [[Väike-Õismäe]] |Töötas 10 detsember 1980 – 1 jaanuar 2016, asendati bussiliiniga [[43 (Tallinna bussiliin)|43]] |- style="background:#FFE5B4; color:crimson" |[[8 (Tallinna trolliliin)|8]] |[[Vabaduse väljak]] – [[Väike-Õismäe]] |Töötas 30 juuni 1982 – 1 aprill 2000, asendati bussiliiniga [[22 (Tallinna bussiliin)|22]] |-style="background:#FFE5B4; color:crimson" |[[9 (Tallinna trolliliin)|9]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] – [[Kopli]] |Töötas 18 detsember 1987 – 2 mai 2017, asendati bussiliiniga [[72 (Tallinna bussiliin)|72]] |} == Tallinna ühtse piletisüsteemi liine teenindavad ühistranspordiettevõtted == * [[Tallinna Linnatranspordi AS]]<br> == Rongiliinid == :{| class="wikitable" |- style="background:#FFF8E7; color:#003FD1" |[[Tallinna–Pääsküla rongiliin]] |Ainus liin, mis ei ületa Tallinna piire |- |[[Tallinna–Keila rongiliin]] | |- |[[Tallinna – Klooga-Ranna rongiliin]] | |- |[[Tallinna–Paldiski rongiliin]] | |- |[[Tallinna–Riisipere rongiliin]] |Uus liin mis läheb Riisperest ühe võrra peatuseni edasi Tallinn-Turba |- |[[Tallinna–Aegviidu rongiliin]] | |} == Vaata ka == * [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ==Välislingid== * [http://tallinn.andmevara.ee/oa/page.Tavakasutaja?c=1.1.1.1&id=113005 Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise korra ja sõidupiletite hindade kehtestamine (al 1.01.2009)] * [https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12796422 Ühistranspordiseadus] * [http://www.yhistransport.eu yhistransport.eu, Tallinna ühistransporti kirjeldav veebisait] {{Tallinna bussiliinid}} {{Tallinna trolliliinid}} {{Tallinna trammiliinid}} [[Kategooria:Tallinna ühistransport]] [[Kategooria:Ühistranspordiliinid]] ncyax7fmaonp8vuhk302zkg8eruaj7i 6168495 6168494 2022-07-26T19:52:24Z 145.14.28.118 /* Endised bussiliinid */ wikitext text/x-wiki '''Tallinna ühistranspordiliinid''' on [[Tallinn]]a-sisesed ja kohati Tallinna lähiümbrust läbivad [[buss]]i-, [[trollibuss|trolli]]-, [[tramm]]i- ja [[rong]]iliinid. == Bussiliinid == [[Pilt:Ikarus_280_bus_of_TAK,Tallinna_Autobussikoondis_AS,_133TAK_Route_17A,_Tallinn,_Estonia_May_1996.jpg|thumb|[[Ikarus]] tüüpi autobuss [[17A_(Tallinna_bussiliin)|liinil 17A]] sõitmas mööda [[Estonia puiestee]]d 1996. aasta mais. Viimati olid Ikarused Tallinna Autobussikoondises kasutusel 2003. aasta veebruaris. MRP Liinide kaks Ikarus 415.20 tüüpi bussi sõitsid kuni aastani 2007.]] Tallinnas on 2022. aasta 1. juuli seisuga 73 bussiliini, millest: * 16 töötavad vaid tööpäeviti (liinid 9, 11, 14, 22, 26, 26A, 28, 30, 32, 45, 46, 47, 48, 55, 56, 64); * 7 on ekspressliinid (liinid 9, 11, 14, 46, 47, 56, 64); * 1 sõidab laupäeviti, kuid mitte pühapäeviti (liin 7); * kõikidel liinidel on madalapõhjalised järjekorrad; * kõik 73 on Tallinna Linnatranspordi teenindamisel; * pikim on liin 49 (Viimsi keskus – Lennujaam), ~52 km; * lühim on liin 62 (Väike-Õismäe – Mäeküla), ~7 km === Liinid === {| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |[[1 (Tallinna bussiliin)|1]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Viimsi Keskus]] |[[TLT]] |Viru keskus | |- |[[2 (Tallinna bussiliin)|2]] |[[Mõigu]] – [[Balti jaam|Balti jaam]] |TLT |Balti jaam | |- |[[3 (Tallinna bussiliin)|3]] |[[Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Randla tänav|Randla]] |TLT |Kitseküla | |- |[[4 (Tallinna bussiliin)|4]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Tiskre]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[5 (Tallinna bussiliin)|5]] |[[Männiku tee|Männiku]] – [[Kose (Tallinn)|Metsakooli tee]] |TLT |Männiku | |- |[[6 (Tallinna bussiliin)|6]] |[[Merivälja|Merivälja Pansion]] – [[Kose (Tallinn)|Metsakooli tee]] |TLT |Merivälja Pansion | |- |[[7 (Tallinna bussiliin)|7]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Sõjamäe]] |TLT |Seli | |- |[[8 (Tallinna bussiliin)|8]] |[[Viru Keskuse bussiterminal|Viru Keskus]] – [[Pärnamäe kalmistu|Äigrumäe]] |TLT |Viru keskus | |- style="background:pink; color:crimson" |[[9 (Tallinna bussiliin)|9]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Priisle]] |TLT |Kadaka |ekspress |- |[[10 (Tallinna bussiliin)|10]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Vana-Pääsküla]] |TLT |Väike-Õismäe | |- style="background:pink; color:crimson" |[[11 (Tallinna bussiliin)|11]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Kivisilla tänav|Kivisilla]] |TLT |Kadaka |ekspress |- |[[12 (Tallinna bussiliin)|12]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Priisle]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[13 (Tallinna bussiliin)|13]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] |TLT |Väike-Õismäe | |- style="background:pink; color:crimson" |[[14 (Tallinna bussiliin)|14]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pääsküla|Vana-Pääsküla]] |TLT |Viru keskus |ekspress |- |[[15 (Tallinna bussiliin)|15]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Sõjamäe]] |TLT |Viru keskus | |- |[[16 (Tallinna bussiliin)|16]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Tallinn-Väike]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[17 (Tallinna bussiliin)|17]] |[[Juhan Sütiste tee|J. Sütiste tee]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] |TLT |J. Sütiste tee | |- |[[17A (Tallinna bussiliin)|17A]] |[[Juhan Sütiste tee|J. Sütiste tee]] – [[Siselinna kalmistu|Juhkentali]] (Veskiposti) |TLT |J. Sütiste tee | |- |[[18 (Tallinna bussiliin)|18]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagri]] (Nõlvaku) |TLT |Viru keskus | |- |[[18A (Tallinna bussiliin)|18A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Urda]] |TLT |Viru keskus | |- |[[20 (Tallinna bussiliin)|20]] |[[Vanasadam|Reisisadama (D-Terminal)]] – [[Pääsküla raudteepeatus|Pääsküla jaam]] |TLT |Reisisadam (D-terminal) | |- |[[20A (Tallinna bussiliin)|20A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagri|Laagri alevik]] |TLT |Viru keskus | |- |[[21 (Tallinna bussiliin)|21]] |[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Landi]] |TLT |Balti jaam | |- |[[21A (Tallinna bussiliin)|21A]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[21B (Tallinna bussiliin)|21B]] |[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TLT |Balti jaam | |- |[[22 (Tallinna bussiliin)|22]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[23 (Tallinna bussiliin)|23]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] |TLT |Kadaka | |- |[[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Kadaka | |- |[[26 (Tallinna bussiliin)|26]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Paljassaare]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[26A]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Paljassaare põik]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[27 (Tallinna bussiliin)|27]] |[[Harkujärve]] (Oja tee) – [[Laagri|Laagri alevik]] (Laaniku) |TLT |Oja tee | |- |[[28 (Tallinna bussiliin)|28]] |[[Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Väike-Õismäe]] (Sinilille) |TLT |Kitseküla | |- |[[29 (Tallinna bussiliin)|29]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Hooldekodu tee|Iru Hooldekodu]] – [[Priisle]] |TLT |Viru keskus | |- |[[30 (Tallinna bussiliin)|30]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Iru]] – [[Kärmu]] |TLT |Seli | |- |[[31 (Tallinna bussiliin)|31]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Priisle | |- |[[32 (Tallinna bussiliin)|32]] |[[Männiku tee|Männiku]] – [[Kopli tänav|Kopli]] |TLT |Männiku | |- |[[33 (Tallinna bussiliin)|33]] |[[Männiku tee|Männiku]] – [[Kopli tänav|Kopli]] (Maleva) |TLT |Männiku | |- |[[34 (Tallinna bussiliin)|34]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Muuga aedlinn]] (Õunapuu puiestee) |TLT |Viru keskus | |- |[[35 (Tallinna bussiliin)|35]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru Keskus]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] |TLT |Seli | |- |[[36 (Tallinna bussiliin)|36]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Viru keskus|Viru]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[37 (Tallinna bussiliin)|37]] |[[Mustamäe]] – [[Tallinna Loomaaed|Zoo]] |TLT |Mustamäe | |- |[[38 (Tallinna bussiliin)|38]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Muuga (Viimsi)|Muuga]] |TLT |Viru keskus | |- |[[39 (Tallinna bussiliin)|39]] |[[Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Kurepõllu |Liikuri]] |TLT |Kitseküla | |- |[[40 (Tallinna bussiliin)|40]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pelguranna]] (Randla) |TLT |Viru keskus | |- |[[41 (Tallinna bussiliin)|41]] |[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Landi]] |TLT |Balti jaam | |- |[[41B (Tallinna bussiliin)|41B]] |[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TLT |Balti jaam | |- |[[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[43 (Tallinna bussiliin)|43]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Balti jaam]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[44 (Tallinna bussiliin)|44]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |TLT |Viru keskus | |- |[[45 (Tallinna bussiliin)|45]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Sõjamäe|Ülemiste]] (Kaubajaama) |TLT |Väike-Õismäe | |- style="background:pink; color:crimson" |[[46 (Tallinna bussiliin)|46]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Kivisilla tänav|Kivisilla]] |TLT |Väike-Õismäe |ekspress |- style="background:pink; color:crimson" |[[47 (Tallinna bussiliin)|47]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] |TLT |Väike-Õismäe |ekspress |- |[[48 (Tallinna bussiliin)|48]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pelguranna]] (Randla) |TLT |Viru keskus | |- |[[49 (Tallinna bussiliin)|49]] |[[Viimsi Keskus]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TLT |Lennujaam | |- |[[50 (Tallinna bussiliin)|50]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Pae (Tallinn)|Majaka Põik]] |TLT |Seli | |- |[[51 (Tallinna bussiliin)|51]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle | |- |[[54 (Tallinna bussiliin)|54]] |[[Kurina]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Kurina | |- |[[55 (Tallinna bussiliin)|55]] |[[Hobujaama tänav|Hobujaama]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |TLT |Hobujaama | |- style="background:pink; color:crimson" |[[56 (Tallinna bussiliin)|56]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Seli |ekspress |- |[[57 (Tallinna bussiliin)|57]] |[[Raudalu]] – [[Kitseküla (Tallinn)|Kalev]] |TLT |Raudalu | |- |[[58 (Tallinna bussiliin)|58]] |[[Priisle]] – [[Pae (Tallinn)|Majaka Põik]] |TLT |Priisle | |- |[[59 (Tallinna bussiliin)|59]] |[[Balti jaam]] – [[Pikakari rand|Pikakari]] |TLT |Balti jaam | |- |[[60 (Tallinna bussiliin)|60]] |[[Priisle]] – [[Kompassi plats|Maneeži]] |TLT |Priisle | |- |[[61 (Tallinna bussiliin)|61]] |[[Astangu|Kotermaa]] – [[Ida-Tallinna Keskhaigla|Järve haigla]] |TLT |Kotermaa | |- |[[62 (Tallinna bussiliin)|62]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Mäeküla asum|Mäeküla]] (Paemurru) |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[63 (Tallinna bussiliin)|63]] |[[Priisle]] – [[Kompassi plats|Maneeži]] |TLT |Priisle | |- style="background:pink; color:crimson" |[[64 (Tallinna bussiliin)|64]] |[[Väike-Õismäe]] - [[Ülemiste]] (Kaubajaama) |TLT |Väike-Õismäe |ekspress |- |[[65 (Tallinna bussiliin)|65]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TLT |Seli | |- |[[66 (Tallinna bussiliin)|66]] |[[Priisle]] – [[Pelguranna]] (Randla) |TLT |Priisle | |- |[[67 (Tallinna bussiliin)|67]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Seli | |- |[[68 (Tallinna bussiliin)|68]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Priisle | |- |[[72 (Tallinna bussiliin)|72]] ||[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] – [[Kopli tänav|Kopli]] |TLT |Keskuse | |- |[[73 (Tallinna bussiliin)|73]] ||[[Vana-Lõuna]] (Kitseküla)– [[Maleva tänav|Kopli liinid]] |TLT |Kitseküla | |} : : ===Endised bussiliinid=== ''Marsruudina on toodud viimane marsruut enne liini sulgemist.'' :{| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |[[1 (Tallinna bussiliin)|1]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Merivälja]] |[[TAK]] |Viru keskus |Suleti augustis 2005 |- |[[1A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Viimsi Keskus]] |TLT |Viru Keskus |Muudeti juulis 2022 [[1 (Tallinna bussiliin)|liiniks 1]] |- |[[1PR (Tallinna bussiliin)|1PR]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pirita]] |[[TAK]] |Viru keskus |Suleti jaanuaris 2009 |- |[[2 (Tallinna bussiliin)|2]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Nõmme asum|Nõmme]] |TAK |Väike-Õismäe |Käis laupäeviti ja pühapäeviti viimati 1991 |- |[[4 (Tallinna bussiliin)|4]] |[[Pae (Tallinn)|Pae]] – Pirita jõgi |TAK |Pae |Suleti oktoobris 1994 |- |[[5A (Tallinna bussiliin)|5A]] |[[Kose (Tallinn)|Metsakooli]] – [[Merivälja|Merivälja Pansion]] |TAK |Merivälja Pansion |Muudeti novembris 2009 [[6 (Tallinna bussiliin)|liiniks 6]] |- |[[6 (Tallinna bussiliin)|6]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Viru väljak]] |TAK |Viru väljak |Suleti jaanuaris 2000 |- |[[12 (Tallinna bussiliin)|12]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Pirita]] |TAK |Viru väljak |Viimati käis 1999 |- style="background:light black; color:crimson" |[[13A (Tallinna bussiliin)|13A]] |[[Väike-Õismäe]] - [[Priisle]] |TAK |Väike-Õismäe |ekspress, muudeti 2002 [[12 (Tallinna bussiliin)|liiniks 12]] |- |[[19 (Tallinna bussiliin)|19]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |TLT |Viru keskus |Suleti veebruaris 2019 |- |[[23A (Tallinna bussiliin)|23A]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Tallinna bussijaam|Autobussijaam]] |TAK |Kadaka |Suleti juunis 2009 |- |[[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |[[Balti jaam]] – [[Mõigu]] |TAK |Balti jaam |Suleti juunis 1995 |- |[[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |[[Mustamäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Mustamäe |Ühendati [[24A|24A liiniga]] veebruaris 2022 |- |[[24A]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Kadaka |Muudeti juulis 2022 [[24 (Tallinna bussiliin)|liiniks 24]] |- |[[25 (Tallinna bussiliin)|25]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Muuga aedlinn]] |TAK |Hobujaama |Viimati käigus 1993 |- |[[25 (Tallinna bussiliin)|25]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] – [[Laagri|Laagri alevik]] |TLT |Keskuse |Suleti septembris 2020 |- |[[29A (Tallinna bussiliin)|29A]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Iru]] – [[Kärmu]] |TAK |Seli |Muudeti juunis 2009 [[30 (Tallinna bussiliin)|liiniks 30]] |- |[[29B (Tallinna bussiliin)|29B]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Kärmu]] |TAK |Hobujaama |Suleti oktoobris 2006 |- |[[30 (Tallinna bussiliin)|30]] |[[Tallinna Teenindusmaja|Teenindusmaja]] – [[Tallinna lauluväljak|Lauluväljak]] | |käis suurürituste ajal Lauluväljakul viimati 1994 | |- |[[33A (Tallinna bussiliin)|33A]] |[[Männiku asum|Männiku]] – [[Kopli|Maleva]] |TAK |Männiku |Suleti mais 1994, liin 33 lõpetas sõitmise Kopli poolsaare lõppu, <br /> suunati 33A marsruudile (seni oli käigus puhkepäeviti) |- |[[34 (Tallinna bussiliin)|34]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pärnamäe kalmistu|Ristaia]] |TAK |Viru keskus |Suleti oktoobris 2004 |- |[[34A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Muuga aedlinn]] (Õunapuu puiestee) |TLT |Viru Keskus |Muudeti juulis 2022 liiniks 34 |- |[[37 (Tallinna bussiliin)|37]] |[[Järve (Tallinn)|Risti]] – [[Raudalu]] |MRP |Risti |Suleti aprillis 2003 |- style="background:pink; color:crimson" |[[41 (Tallinna bussiliin)|41]] |[[Balti jaam]] – [[Mähe aedlinn]] |TAK |Balti jaam |ekspress, viimati käigus 1988 |- |[[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |[[Kallavere]] – [[Sadama|Petrooleumi]] |TAK |Kallavere |Muudeti jaanuaris 1994 liiniks 84 |- |[[43 (Tallinna bussiliin)|43]] |[[Pae (Tallinn)|Pae]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |TAK |P. Pinna |Suleti 1988 |- |[[45 (Tallinna bussiliin)|45]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TAK |Hobujaama |Suleti detsembris 1995 |- |[[52 (Tallinna bussiliin)|52]] |Ajutine bussiliin trammi- või trolliliinide asendamiseks |TLT | | |- style="background:pink; color:crimson" |[[53 (Tallinna bussiliin)|53]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Priisle |ekspress, ühendati [[9 (Tallinna bussiliin)|9 liiniga]] juunis 2020 |- |[[62 (Tallinna bussiliin)|62]] |[[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TAK |P. Pinna |Suleti novembris 2007 |- |[[63A (Tallinna bussiliin)|63A]] |[[Priisle]] – [[Kompassi plats|Maneeži]] – [[Pirita]] – [[Priisle]] |TAK |P. Pinna |Liin sõitis suviti, õhtupoolne ring oli vastupidine, suleti augustis 1997 |- |[[64 (Tallinna bussiliin)|64]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Vana-Pääsküla]] |TAK |Väike-Õismäe |Suleti märtsis 2000 |- |[[66 (Tallinna bussiliin)|66]] |[[Peterburi tee]] – [[Priisle]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Peterburi tee]] |MRP |Peterburi tee |Suleti mais 2003 |} ===Kommertsbussiliinid=== ''Marsruudina on toodud viimane marsruut enne liini sulgemist.'' :{| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |[[70 (Tallinna bussiliin)|70]] |[[Tallinn]] – [[Saue]] |[[TAK]] | |Muudeti juulis 1995 liiniks 190 |- |[[71 (Tallinna bussiliin)|71]] |[[Eesti Kunstiakadeemia|Kunstiülikool]] – [[Kallavere]] |[[TAK]] | |1991–1995 |- |[[72 (Tallinna bussiliin)|72]] |[[Kallavere]] – [[Kadaka turg]] |TAK | |1994–1995 |- |[[73 (Tallinna bussiliin)|73]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Muuga aedlinn]] |TAK | |1994–1995, liini 25 asemel |- |[[74 (Tallinna bussiliin)|74]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Mähe tee|Pirita]] |TAK | |1992–1994, liini 12 asemel |- |[[75 (Tallinna bussiliin)|75]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kammelja tee]] |TAK | |1992–1995 |- |[[76 (Tallinna bussiliin)|76]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Pirita]] – [[Merivälja]] – [[Rohuneeme]] |TAK | |1993–1995 |- |[[77 (Tallinna bussiliin)|77]] |[[Merivälja]] – [[Viimsi haigla]] |TAK | |1993–1994 |- |[[78 (Tallinna bussiliin)|78]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Merivälja]] – [[Randvere (Viimsi)|Randvere]] |TAK | |1993–1994 |- |[[78A (Tallinna bussiliin)|78A]] |[[Balti jaam]] – [[Merivälja]] – [[Randvere (Viimsi)|Randvere]] – [[Merivälja]] – [[Viru väljak]] – [[TAK]] |TAK | |1993–1994 |- |[[79 (Tallinna bussiliin)|79]] |[[Balti jaam]] – [[Kiisa (Saku)|Kiisa]] |TAK | |1993–1994 |- |[[79A (Tallinna bussiliin)|79A]] |[[Kiisa raudteejaam]] – Loodus |TAK | |1993–1994 |- |[[80 (Tallinna bussiliin)|80]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Iru soojuselektrijaam|Iru elektrijaam]] |TAK | |1995–1996 |- |[[81 (Tallinna bussiliin)|81]] |[[Vabaduse väljak]] – [[Pirita]] |Eesti Buss | |1997–1998 |- |[[82 (Tallinna bussiliin)|82]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Olümpia hotell|Hotell Olümpia]] |TAK | |1997–2000 |- |[[82 (Tallinna bussiliin)|82]] |[[Patareisadam|Linnahalli sadam]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |MRP | |2010–2012 Linda Line'i tellimusel |- |[[88 (Tallinna bussiliin)|88]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Kadaka turg]] |TAK | |1997–2000 |- |[[89 (Tallinna bussiliin)|89]] |[[Kompassi plats|Maneeži]] – [[Linnamäe tee]] |AS Fomrin | |1995–1998 |- |[[90 (Tallinna bussiliin)|90]] |[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] |MRP | |1994–1995 |- |[[90K (Tallinna bussiliin)|90K]] |[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] |Hansabuss | |2011–2012 |- |[[90A (Tallinna bussiliin)|90A]] |[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Patareisadam|Linnahall]] |MRP | |1994–1995 |- |[[91 (Tallinna bussiliin)|91]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – Tihniku Maksimarket |MRP | |1994–2000 |- |[[92 (Tallinna bussiliin)|92]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Kadaka turg]] – [[Männi]] |MRP | |1995–1999 |- |[[92A (Tallinna bussiliin)|92A]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Kadaka turg]] – [[Key Kaubamaja]] |MRP | |1996–1998 |- |[[94 (Tallinna bussiliin)|94]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Pae (Tallinn)|Pae]] – [[Lasnamäe Maksimarket]] |MRP | |1997–1998 |- |[[95 (Tallinna bussiliin)|95]] |[[Lasnamäe Maksimarket]] – [[Priisle]] – [[Kuristiku]] |MRP | |1997–1998 |- |[[97 (Tallinna bussiliin)|97]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Laagna tee]] – [[Mahtra tänav|Mahtra]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] |MRP | |1997 |- |[[98 (Tallinna bussiliin)|98]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Laagna tee]] – [[Mahtra tänav|Mahtra]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Priisle]] |MRP | |1995–1999 |- |[[99 (Tallinna bussiliin)|99]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Pirita]] – [[Mähe tee]] |MRP | |1997 |- |[[99A (Tallinna bussiliin)|99A]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Balti jaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Pirita]] – [[Merivälja]] |MRP | |1995–1996 |} == Trammiliinid == {{vaata ka|Trammiliiklus Tallinnas}} :{| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Märkmed |- |[[1 (Tallinna trammiliin)|1]] |[[Kopli]] – [[Kadriorg]] | |- |[[2 (Tallinna trammiliin)|2]] |[[Kopli]] – [[Peterburi tee|Suur-Paala]] | |- |[[3 (Tallinna trammiliin)|3]] |[[Tondi]] – [[Kadriorg]] | |- |[[4 (Tallinna trammiliin)|4]] |[[Tondi]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] | |- style="background:#FFE5B4; color:crimson" |[[5 (Tallinna trammiliin)|5]] |[[Kopli]] – [[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] |Töötas 28 oktoober 2000 – 1 jaanuar 2004 |- style="background:#FFE5B4; color:crimson" |[[6 (Tallinna trammiliin)|6]] |[[Kopli]] – [[Tondi]] |Ajutine liin teiste trammiliinide asendamiseks |} === Kasutatav veerem === :{| class="wikitable" |- ! Tüüp ! Kasutuses ! Märkused |- |[[KT4SU]]* |alates 1980 |51–123 |- |[[KT4D]]* |alates 1996 |59 tk 124–182, kasutatud trammid Saksamaalt [[Cottbus]]i, [[Gera]] ja [[Erfurt|Erfurd]]i linnadest |- |[[KT6T]] |alates 2001 |12 tk, koostatud liigendtrammidest KT4 |- |CAF Urbos |alates 2015 |20 tk 501–520 |} * Lõpp mudelinimetusel tähistab regiooni, kuhu tehase toodang suunati. SU – Soviet Union ([[Nõukogude Liit]]); D – Deutschland ([[Saksamaa]]) == Trolliliinid == {{Vaata ka|Trollibussiliiklus Tallinnas}} :{| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Märkmed |- |[[1 (Tallinna trolliliin)|1]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Mustamäe tee]] – [[Mustamäe]] | |- style="background:#FFE5B4; color:crimson" |[[2 (Tallinna trolliliin)|2]] |[[Teatri väljak|Estonia]] – [[Mustamäe]] |Töötas 31 oktoober 1967 – 1 detsember 2012, asendati bussiliiniga [[24]] |- |[[3 (Tallinna trolliliin)|3]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] – [[Mustamäe]] | |- |[[4 (Tallinna trolliliin)|4]] |[[Balti jaam]] – [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] | |- |[[5 (Tallinna trolliliin)|5]] |[[Balti jaam]] – [[Mustamäe]] | |- style="background:#FFE5B4; color:crimson" |[[6 (Tallinna trolliliin)|6]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Väike-Õismäe]] |Töötas 4 juuli 1980 – 1 jaanuar 2016, asendati bussiliiniga [[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |- style="background:#FFE5B4; color:crimson" |[[7 (Tallinna trolliliin)|7]] |[[Balti jaam]] – [[Väike-Õismäe]] |Töötas 10 detsember 1980 – 1 jaanuar 2016, asendati bussiliiniga [[43 (Tallinna bussiliin)|43]] |- style="background:#FFE5B4; color:crimson" |[[8 (Tallinna trolliliin)|8]] |[[Vabaduse väljak]] – [[Väike-Õismäe]] |Töötas 30 juuni 1982 – 1 aprill 2000, asendati bussiliiniga [[22 (Tallinna bussiliin)|22]] |-style="background:#FFE5B4; color:crimson" |[[9 (Tallinna trolliliin)|9]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] – [[Kopli]] |Töötas 18 detsember 1987 – 2 mai 2017, asendati bussiliiniga [[72 (Tallinna bussiliin)|72]] |} == Tallinna ühtse piletisüsteemi liine teenindavad ühistranspordiettevõtted == * [[Tallinna Linnatranspordi AS]]<br> == Rongiliinid == :{| class="wikitable" |- style="background:#FFF8E7; color:#003FD1" |[[Tallinna–Pääsküla rongiliin]] |Ainus liin, mis ei ületa Tallinna piire |- |[[Tallinna–Keila rongiliin]] | |- |[[Tallinna – Klooga-Ranna rongiliin]] | |- |[[Tallinna–Paldiski rongiliin]] | |- |[[Tallinna–Riisipere rongiliin]] |Uus liin mis läheb Riisperest ühe võrra peatuseni edasi Tallinn-Turba |- |[[Tallinna–Aegviidu rongiliin]] | |} == Vaata ka == * [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ==Välislingid== * [http://tallinn.andmevara.ee/oa/page.Tavakasutaja?c=1.1.1.1&id=113005 Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise korra ja sõidupiletite hindade kehtestamine (al 1.01.2009)] * [https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12796422 Ühistranspordiseadus] * [http://www.yhistransport.eu yhistransport.eu, Tallinna ühistransporti kirjeldav veebisait] {{Tallinna bussiliinid}} {{Tallinna trolliliinid}} {{Tallinna trammiliinid}} [[Kategooria:Tallinna ühistransport]] [[Kategooria:Ühistranspordiliinid]] t44ikvgcjptywhge9rpmtmvz1dzw68p 6168496 6168495 2022-07-26T19:52:37Z 145.14.28.118 /* Endised bussiliinid */ wikitext text/x-wiki '''Tallinna ühistranspordiliinid''' on [[Tallinn]]a-sisesed ja kohati Tallinna lähiümbrust läbivad [[buss]]i-, [[trollibuss|trolli]]-, [[tramm]]i- ja [[rong]]iliinid. == Bussiliinid == [[Pilt:Ikarus_280_bus_of_TAK,Tallinna_Autobussikoondis_AS,_133TAK_Route_17A,_Tallinn,_Estonia_May_1996.jpg|thumb|[[Ikarus]] tüüpi autobuss [[17A_(Tallinna_bussiliin)|liinil 17A]] sõitmas mööda [[Estonia puiestee]]d 1996. aasta mais. Viimati olid Ikarused Tallinna Autobussikoondises kasutusel 2003. aasta veebruaris. MRP Liinide kaks Ikarus 415.20 tüüpi bussi sõitsid kuni aastani 2007.]] Tallinnas on 2022. aasta 1. juuli seisuga 73 bussiliini, millest: * 16 töötavad vaid tööpäeviti (liinid 9, 11, 14, 22, 26, 26A, 28, 30, 32, 45, 46, 47, 48, 55, 56, 64); * 7 on ekspressliinid (liinid 9, 11, 14, 46, 47, 56, 64); * 1 sõidab laupäeviti, kuid mitte pühapäeviti (liin 7); * kõikidel liinidel on madalapõhjalised järjekorrad; * kõik 73 on Tallinna Linnatranspordi teenindamisel; * pikim on liin 49 (Viimsi keskus – Lennujaam), ~52 km; * lühim on liin 62 (Väike-Õismäe – Mäeküla), ~7 km === Liinid === {| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |[[1 (Tallinna bussiliin)|1]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Viimsi Keskus]] |[[TLT]] |Viru keskus | |- |[[2 (Tallinna bussiliin)|2]] |[[Mõigu]] – [[Balti jaam|Balti jaam]] |TLT |Balti jaam | |- |[[3 (Tallinna bussiliin)|3]] |[[Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Randla tänav|Randla]] |TLT |Kitseküla | |- |[[4 (Tallinna bussiliin)|4]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Tiskre]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[5 (Tallinna bussiliin)|5]] |[[Männiku tee|Männiku]] – [[Kose (Tallinn)|Metsakooli tee]] |TLT |Männiku | |- |[[6 (Tallinna bussiliin)|6]] |[[Merivälja|Merivälja Pansion]] – [[Kose (Tallinn)|Metsakooli tee]] |TLT |Merivälja Pansion | |- |[[7 (Tallinna bussiliin)|7]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Sõjamäe]] |TLT |Seli | |- |[[8 (Tallinna bussiliin)|8]] |[[Viru Keskuse bussiterminal|Viru Keskus]] – [[Pärnamäe kalmistu|Äigrumäe]] |TLT |Viru keskus | |- style="background:pink; color:crimson" |[[9 (Tallinna bussiliin)|9]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Priisle]] |TLT |Kadaka |ekspress |- |[[10 (Tallinna bussiliin)|10]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Vana-Pääsküla]] |TLT |Väike-Õismäe | |- style="background:pink; color:crimson" |[[11 (Tallinna bussiliin)|11]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Kivisilla tänav|Kivisilla]] |TLT |Kadaka |ekspress |- |[[12 (Tallinna bussiliin)|12]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Priisle]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[13 (Tallinna bussiliin)|13]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] |TLT |Väike-Õismäe | |- style="background:pink; color:crimson" |[[14 (Tallinna bussiliin)|14]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pääsküla|Vana-Pääsküla]] |TLT |Viru keskus |ekspress |- |[[15 (Tallinna bussiliin)|15]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Sõjamäe]] |TLT |Viru keskus | |- |[[16 (Tallinna bussiliin)|16]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Tallinn-Väike]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[17 (Tallinna bussiliin)|17]] |[[Juhan Sütiste tee|J. Sütiste tee]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] |TLT |J. Sütiste tee | |- |[[17A (Tallinna bussiliin)|17A]] |[[Juhan Sütiste tee|J. Sütiste tee]] – [[Siselinna kalmistu|Juhkentali]] (Veskiposti) |TLT |J. Sütiste tee | |- |[[18 (Tallinna bussiliin)|18]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagri]] (Nõlvaku) |TLT |Viru keskus | |- |[[18A (Tallinna bussiliin)|18A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Urda]] |TLT |Viru keskus | |- |[[20 (Tallinna bussiliin)|20]] |[[Vanasadam|Reisisadama (D-Terminal)]] – [[Pääsküla raudteepeatus|Pääsküla jaam]] |TLT |Reisisadam (D-terminal) | |- |[[20A (Tallinna bussiliin)|20A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagri|Laagri alevik]] |TLT |Viru keskus | |- |[[21 (Tallinna bussiliin)|21]] |[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Landi]] |TLT |Balti jaam | |- |[[21A (Tallinna bussiliin)|21A]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[21B (Tallinna bussiliin)|21B]] |[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TLT |Balti jaam | |- |[[22 (Tallinna bussiliin)|22]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[23 (Tallinna bussiliin)|23]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] |TLT |Kadaka | |- |[[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Kadaka | |- |[[26 (Tallinna bussiliin)|26]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Paljassaare]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[26A]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Paljassaare põik]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[27 (Tallinna bussiliin)|27]] |[[Harkujärve]] (Oja tee) – [[Laagri|Laagri alevik]] (Laaniku) |TLT |Oja tee | |- |[[28 (Tallinna bussiliin)|28]] |[[Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Väike-Õismäe]] (Sinilille) |TLT |Kitseküla | |- |[[29 (Tallinna bussiliin)|29]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Hooldekodu tee|Iru Hooldekodu]] – [[Priisle]] |TLT |Viru keskus | |- |[[30 (Tallinna bussiliin)|30]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Iru]] – [[Kärmu]] |TLT |Seli | |- |[[31 (Tallinna bussiliin)|31]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Priisle | |- |[[32 (Tallinna bussiliin)|32]] |[[Männiku tee|Männiku]] – [[Kopli tänav|Kopli]] |TLT |Männiku | |- |[[33 (Tallinna bussiliin)|33]] |[[Männiku tee|Männiku]] – [[Kopli tänav|Kopli]] (Maleva) |TLT |Männiku | |- |[[34 (Tallinna bussiliin)|34]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Muuga aedlinn]] (Õunapuu puiestee) |TLT |Viru keskus | |- |[[35 (Tallinna bussiliin)|35]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru Keskus]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] |TLT |Seli | |- |[[36 (Tallinna bussiliin)|36]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Viru keskus|Viru]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[37 (Tallinna bussiliin)|37]] |[[Mustamäe]] – [[Tallinna Loomaaed|Zoo]] |TLT |Mustamäe | |- |[[38 (Tallinna bussiliin)|38]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Muuga (Viimsi)|Muuga]] |TLT |Viru keskus | |- |[[39 (Tallinna bussiliin)|39]] |[[Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Kurepõllu |Liikuri]] |TLT |Kitseküla | |- |[[40 (Tallinna bussiliin)|40]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pelguranna]] (Randla) |TLT |Viru keskus | |- |[[41 (Tallinna bussiliin)|41]] |[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Landi]] |TLT |Balti jaam | |- |[[41B (Tallinna bussiliin)|41B]] |[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TLT |Balti jaam | |- |[[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[43 (Tallinna bussiliin)|43]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Balti jaam]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[44 (Tallinna bussiliin)|44]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |TLT |Viru keskus | |- |[[45 (Tallinna bussiliin)|45]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Sõjamäe|Ülemiste]] (Kaubajaama) |TLT |Väike-Õismäe | |- style="background:pink; color:crimson" |[[46 (Tallinna bussiliin)|46]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Kivisilla tänav|Kivisilla]] |TLT |Väike-Õismäe |ekspress |- style="background:pink; color:crimson" |[[47 (Tallinna bussiliin)|47]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] |TLT |Väike-Õismäe |ekspress |- |[[48 (Tallinna bussiliin)|48]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pelguranna]] (Randla) |TLT |Viru keskus | |- |[[49 (Tallinna bussiliin)|49]] |[[Viimsi Keskus]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TLT |Lennujaam | |- |[[50 (Tallinna bussiliin)|50]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Pae (Tallinn)|Majaka Põik]] |TLT |Seli | |- |[[51 (Tallinna bussiliin)|51]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle | |- |[[54 (Tallinna bussiliin)|54]] |[[Kurina]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Kurina | |- |[[55 (Tallinna bussiliin)|55]] |[[Hobujaama tänav|Hobujaama]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |TLT |Hobujaama | |- style="background:pink; color:crimson" |[[56 (Tallinna bussiliin)|56]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Seli |ekspress |- |[[57 (Tallinna bussiliin)|57]] |[[Raudalu]] – [[Kitseküla (Tallinn)|Kalev]] |TLT |Raudalu | |- |[[58 (Tallinna bussiliin)|58]] |[[Priisle]] – [[Pae (Tallinn)|Majaka Põik]] |TLT |Priisle | |- |[[59 (Tallinna bussiliin)|59]] |[[Balti jaam]] – [[Pikakari rand|Pikakari]] |TLT |Balti jaam | |- |[[60 (Tallinna bussiliin)|60]] |[[Priisle]] – [[Kompassi plats|Maneeži]] |TLT |Priisle | |- |[[61 (Tallinna bussiliin)|61]] |[[Astangu|Kotermaa]] – [[Ida-Tallinna Keskhaigla|Järve haigla]] |TLT |Kotermaa | |- |[[62 (Tallinna bussiliin)|62]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Mäeküla asum|Mäeküla]] (Paemurru) |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[63 (Tallinna bussiliin)|63]] |[[Priisle]] – [[Kompassi plats|Maneeži]] |TLT |Priisle | |- style="background:pink; color:crimson" |[[64 (Tallinna bussiliin)|64]] |[[Väike-Õismäe]] - [[Ülemiste]] (Kaubajaama) |TLT |Väike-Õismäe |ekspress |- |[[65 (Tallinna bussiliin)|65]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TLT |Seli | |- |[[66 (Tallinna bussiliin)|66]] |[[Priisle]] – [[Pelguranna]] (Randla) |TLT |Priisle | |- |[[67 (Tallinna bussiliin)|67]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Seli | |- |[[68 (Tallinna bussiliin)|68]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Priisle | |- |[[72 (Tallinna bussiliin)|72]] ||[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] – [[Kopli tänav|Kopli]] |TLT |Keskuse | |- |[[73 (Tallinna bussiliin)|73]] ||[[Vana-Lõuna]] (Kitseküla)– [[Maleva tänav|Kopli liinid]] |TLT |Kitseküla | |} : : ===Endised bussiliinid=== ''Marsruudina on toodud viimane marsruut enne liini sulgemist.'' :{| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |[[1 (Tallinna bussiliin)|1]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Merivälja]] |[[TAK]] |Viru keskus |Suleti augustis 2005 |- |[[1A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Viimsi Keskus]] |TLT |Viru Keskus |Muudeti juulis 2022 [[1 (Tallinna bussiliin)|liiniks 1]] |- |[[1PR (Tallinna bussiliin)|1PR]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pirita]] |[[TAK]] |Viru keskus |Suleti jaanuaris 2009 |- |[[2 (Tallinna bussiliin)|2]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Nõmme asum|Nõmme]] |TAK |Väike-Õismäe |Käis laupäeviti ja pühapäeviti viimati 1991 |- |[[4 (Tallinna bussiliin)|4]] |[[Pae (Tallinn)|Pae]] – Pirita jõgi |TAK |Pae |Suleti oktoobris 1994 |- |[[5A (Tallinna bussiliin)|5A]] |[[Kose (Tallinn)|Metsakooli]] – [[Merivälja|Merivälja Pansion]] |TAK |Merivälja Pansion |Muudeti novembris 2009 [[6 (Tallinna bussiliin)|liiniks 6]] |- |[[6 (Tallinna bussiliin)|6]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Viru väljak]] |TAK |Viru väljak |Suleti jaanuaris 2000 |- |[[12 (Tallinna bussiliin)|12]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Pirita]] |TAK |Viru väljak |Viimati käis 1999 |- style="background:black; color:crimson" |[[13A (Tallinna bussiliin)|13A]] |[[Väike-Õismäe]] - [[Priisle]] |TAK |Väike-Õismäe |ekspress, muudeti 2002 [[12 (Tallinna bussiliin)|liiniks 12]] |- |[[19 (Tallinna bussiliin)|19]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |TLT |Viru keskus |Suleti veebruaris 2019 |- |[[23A (Tallinna bussiliin)|23A]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Tallinna bussijaam|Autobussijaam]] |TAK |Kadaka |Suleti juunis 2009 |- |[[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |[[Balti jaam]] – [[Mõigu]] |TAK |Balti jaam |Suleti juunis 1995 |- |[[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |[[Mustamäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Mustamäe |Ühendati [[24A|24A liiniga]] veebruaris 2022 |- |[[24A]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Kadaka |Muudeti juulis 2022 [[24 (Tallinna bussiliin)|liiniks 24]] |- |[[25 (Tallinna bussiliin)|25]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Muuga aedlinn]] |TAK |Hobujaama |Viimati käigus 1993 |- |[[25 (Tallinna bussiliin)|25]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] – [[Laagri|Laagri alevik]] |TLT |Keskuse |Suleti septembris 2020 |- |[[29A (Tallinna bussiliin)|29A]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Iru]] – [[Kärmu]] |TAK |Seli |Muudeti juunis 2009 [[30 (Tallinna bussiliin)|liiniks 30]] |- |[[29B (Tallinna bussiliin)|29B]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Kärmu]] |TAK |Hobujaama |Suleti oktoobris 2006 |- |[[30 (Tallinna bussiliin)|30]] |[[Tallinna Teenindusmaja|Teenindusmaja]] – [[Tallinna lauluväljak|Lauluväljak]] | |käis suurürituste ajal Lauluväljakul viimati 1994 | |- |[[33A (Tallinna bussiliin)|33A]] |[[Männiku asum|Männiku]] – [[Kopli|Maleva]] |TAK |Männiku |Suleti mais 1994, liin 33 lõpetas sõitmise Kopli poolsaare lõppu, <br /> suunati 33A marsruudile (seni oli käigus puhkepäeviti) |- |[[34 (Tallinna bussiliin)|34]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pärnamäe kalmistu|Ristaia]] |TAK |Viru keskus |Suleti oktoobris 2004 |- |[[34A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Muuga aedlinn]] (Õunapuu puiestee) |TLT |Viru Keskus |Muudeti juulis 2022 liiniks 34 |- |[[37 (Tallinna bussiliin)|37]] |[[Järve (Tallinn)|Risti]] – [[Raudalu]] |MRP |Risti |Suleti aprillis 2003 |- style="background:pink; color:crimson" |[[41 (Tallinna bussiliin)|41]] |[[Balti jaam]] – [[Mähe aedlinn]] |TAK |Balti jaam |ekspress, viimati käigus 1988 |- |[[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |[[Kallavere]] – [[Sadama|Petrooleumi]] |TAK |Kallavere |Muudeti jaanuaris 1994 liiniks 84 |- |[[43 (Tallinna bussiliin)|43]] |[[Pae (Tallinn)|Pae]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |TAK |P. Pinna |Suleti 1988 |- |[[45 (Tallinna bussiliin)|45]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TAK |Hobujaama |Suleti detsembris 1995 |- |[[52 (Tallinna bussiliin)|52]] |Ajutine bussiliin trammi- või trolliliinide asendamiseks |TLT | | |- style="background:pink; color:crimson" |[[53 (Tallinna bussiliin)|53]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Priisle |ekspress, ühendati [[9 (Tallinna bussiliin)|9 liiniga]] juunis 2020 |- |[[62 (Tallinna bussiliin)|62]] |[[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TAK |P. Pinna |Suleti novembris 2007 |- |[[63A (Tallinna bussiliin)|63A]] |[[Priisle]] – [[Kompassi plats|Maneeži]] – [[Pirita]] – [[Priisle]] |TAK |P. Pinna |Liin sõitis suviti, õhtupoolne ring oli vastupidine, suleti augustis 1997 |- |[[64 (Tallinna bussiliin)|64]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Vana-Pääsküla]] |TAK |Väike-Õismäe |Suleti märtsis 2000 |- |[[66 (Tallinna bussiliin)|66]] |[[Peterburi tee]] – [[Priisle]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Peterburi tee]] |MRP |Peterburi tee |Suleti mais 2003 |} ===Kommertsbussiliinid=== ''Marsruudina on toodud viimane marsruut enne liini sulgemist.'' :{| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |[[70 (Tallinna bussiliin)|70]] |[[Tallinn]] – [[Saue]] |[[TAK]] | |Muudeti juulis 1995 liiniks 190 |- |[[71 (Tallinna bussiliin)|71]] |[[Eesti Kunstiakadeemia|Kunstiülikool]] – [[Kallavere]] |[[TAK]] | |1991–1995 |- |[[72 (Tallinna bussiliin)|72]] |[[Kallavere]] – [[Kadaka turg]] |TAK | |1994–1995 |- |[[73 (Tallinna bussiliin)|73]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Muuga aedlinn]] |TAK | |1994–1995, liini 25 asemel |- |[[74 (Tallinna bussiliin)|74]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Mähe tee|Pirita]] |TAK | |1992–1994, liini 12 asemel |- |[[75 (Tallinna bussiliin)|75]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kammelja tee]] |TAK | |1992–1995 |- |[[76 (Tallinna bussiliin)|76]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Pirita]] – [[Merivälja]] – [[Rohuneeme]] |TAK | |1993–1995 |- |[[77 (Tallinna bussiliin)|77]] |[[Merivälja]] – [[Viimsi haigla]] |TAK | |1993–1994 |- |[[78 (Tallinna bussiliin)|78]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Merivälja]] – [[Randvere (Viimsi)|Randvere]] |TAK | |1993–1994 |- |[[78A (Tallinna bussiliin)|78A]] |[[Balti jaam]] – [[Merivälja]] – [[Randvere (Viimsi)|Randvere]] – [[Merivälja]] – [[Viru väljak]] – [[TAK]] |TAK | |1993–1994 |- |[[79 (Tallinna bussiliin)|79]] |[[Balti jaam]] – [[Kiisa (Saku)|Kiisa]] |TAK | |1993–1994 |- |[[79A (Tallinna bussiliin)|79A]] |[[Kiisa raudteejaam]] – Loodus |TAK | |1993–1994 |- |[[80 (Tallinna bussiliin)|80]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Iru soojuselektrijaam|Iru elektrijaam]] |TAK | |1995–1996 |- |[[81 (Tallinna bussiliin)|81]] |[[Vabaduse väljak]] – [[Pirita]] |Eesti Buss | |1997–1998 |- |[[82 (Tallinna bussiliin)|82]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Olümpia hotell|Hotell Olümpia]] |TAK | |1997–2000 |- |[[82 (Tallinna bussiliin)|82]] |[[Patareisadam|Linnahalli sadam]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |MRP | |2010–2012 Linda Line'i tellimusel |- |[[88 (Tallinna bussiliin)|88]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Kadaka turg]] |TAK | |1997–2000 |- |[[89 (Tallinna bussiliin)|89]] |[[Kompassi plats|Maneeži]] – [[Linnamäe tee]] |AS Fomrin | |1995–1998 |- |[[90 (Tallinna bussiliin)|90]] |[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] |MRP | |1994–1995 |- |[[90K (Tallinna bussiliin)|90K]] |[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] |Hansabuss | |2011–2012 |- |[[90A (Tallinna bussiliin)|90A]] |[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Patareisadam|Linnahall]] |MRP | |1994–1995 |- |[[91 (Tallinna bussiliin)|91]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – Tihniku Maksimarket |MRP | |1994–2000 |- |[[92 (Tallinna bussiliin)|92]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Kadaka turg]] – [[Männi]] |MRP | |1995–1999 |- |[[92A (Tallinna bussiliin)|92A]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Kadaka turg]] – [[Key Kaubamaja]] |MRP | |1996–1998 |- |[[94 (Tallinna bussiliin)|94]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Pae (Tallinn)|Pae]] – [[Lasnamäe Maksimarket]] |MRP | |1997–1998 |- |[[95 (Tallinna bussiliin)|95]] |[[Lasnamäe Maksimarket]] – [[Priisle]] – [[Kuristiku]] |MRP | |1997–1998 |- |[[97 (Tallinna bussiliin)|97]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Laagna tee]] – [[Mahtra tänav|Mahtra]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] |MRP | |1997 |- |[[98 (Tallinna bussiliin)|98]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Laagna tee]] – [[Mahtra tänav|Mahtra]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Priisle]] |MRP | |1995–1999 |- |[[99 (Tallinna bussiliin)|99]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Pirita]] – [[Mähe tee]] |MRP | |1997 |- |[[99A (Tallinna bussiliin)|99A]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Balti jaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Pirita]] – [[Merivälja]] |MRP | |1995–1996 |} == Trammiliinid == {{vaata ka|Trammiliiklus Tallinnas}} :{| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Märkmed |- |[[1 (Tallinna trammiliin)|1]] |[[Kopli]] – [[Kadriorg]] | |- |[[2 (Tallinna trammiliin)|2]] |[[Kopli]] – [[Peterburi tee|Suur-Paala]] | |- |[[3 (Tallinna trammiliin)|3]] |[[Tondi]] – [[Kadriorg]] | |- |[[4 (Tallinna trammiliin)|4]] |[[Tondi]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] | |- style="background:#FFE5B4; color:crimson" |[[5 (Tallinna trammiliin)|5]] |[[Kopli]] – [[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] |Töötas 28 oktoober 2000 – 1 jaanuar 2004 |- style="background:#FFE5B4; color:crimson" |[[6 (Tallinna trammiliin)|6]] |[[Kopli]] – [[Tondi]] |Ajutine liin teiste trammiliinide asendamiseks |} === Kasutatav veerem === :{| class="wikitable" |- ! Tüüp ! Kasutuses ! Märkused |- |[[KT4SU]]* |alates 1980 |51–123 |- |[[KT4D]]* |alates 1996 |59 tk 124–182, kasutatud trammid Saksamaalt [[Cottbus]]i, [[Gera]] ja [[Erfurt|Erfurd]]i linnadest |- |[[KT6T]] |alates 2001 |12 tk, koostatud liigendtrammidest KT4 |- |CAF Urbos |alates 2015 |20 tk 501–520 |} * Lõpp mudelinimetusel tähistab regiooni, kuhu tehase toodang suunati. SU – Soviet Union ([[Nõukogude Liit]]); D – Deutschland ([[Saksamaa]]) == Trolliliinid == {{Vaata ka|Trollibussiliiklus Tallinnas}} :{| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Märkmed |- |[[1 (Tallinna trolliliin)|1]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Mustamäe tee]] – [[Mustamäe]] | |- style="background:#FFE5B4; color:crimson" |[[2 (Tallinna trolliliin)|2]] |[[Teatri väljak|Estonia]] – [[Mustamäe]] |Töötas 31 oktoober 1967 – 1 detsember 2012, asendati bussiliiniga [[24]] |- |[[3 (Tallinna trolliliin)|3]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] – [[Mustamäe]] | |- |[[4 (Tallinna trolliliin)|4]] |[[Balti jaam]] – [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] | |- |[[5 (Tallinna trolliliin)|5]] |[[Balti jaam]] – [[Mustamäe]] | |- style="background:#FFE5B4; color:crimson" |[[6 (Tallinna trolliliin)|6]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Väike-Õismäe]] |Töötas 4 juuli 1980 – 1 jaanuar 2016, asendati bussiliiniga [[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |- style="background:#FFE5B4; color:crimson" |[[7 (Tallinna trolliliin)|7]] |[[Balti jaam]] – [[Väike-Õismäe]] |Töötas 10 detsember 1980 – 1 jaanuar 2016, asendati bussiliiniga [[43 (Tallinna bussiliin)|43]] |- style="background:#FFE5B4; color:crimson" |[[8 (Tallinna trolliliin)|8]] |[[Vabaduse väljak]] – [[Väike-Õismäe]] |Töötas 30 juuni 1982 – 1 aprill 2000, asendati bussiliiniga [[22 (Tallinna bussiliin)|22]] |-style="background:#FFE5B4; color:crimson" |[[9 (Tallinna trolliliin)|9]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] – [[Kopli]] |Töötas 18 detsember 1987 – 2 mai 2017, asendati bussiliiniga [[72 (Tallinna bussiliin)|72]] |} == Tallinna ühtse piletisüsteemi liine teenindavad ühistranspordiettevõtted == * [[Tallinna Linnatranspordi AS]]<br> == Rongiliinid == :{| class="wikitable" |- style="background:#FFF8E7; color:#003FD1" |[[Tallinna–Pääsküla rongiliin]] |Ainus liin, mis ei ületa Tallinna piire |- |[[Tallinna–Keila rongiliin]] | |- |[[Tallinna – Klooga-Ranna rongiliin]] | |- |[[Tallinna–Paldiski rongiliin]] | |- |[[Tallinna–Riisipere rongiliin]] |Uus liin mis läheb Riisperest ühe võrra peatuseni edasi Tallinn-Turba |- |[[Tallinna–Aegviidu rongiliin]] | |} == Vaata ka == * [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ==Välislingid== * [http://tallinn.andmevara.ee/oa/page.Tavakasutaja?c=1.1.1.1&id=113005 Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise korra ja sõidupiletite hindade kehtestamine (al 1.01.2009)] * [https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12796422 Ühistranspordiseadus] * [http://www.yhistransport.eu yhistransport.eu, Tallinna ühistransporti kirjeldav veebisait] {{Tallinna bussiliinid}} {{Tallinna trolliliinid}} {{Tallinna trammiliinid}} [[Kategooria:Tallinna ühistransport]] [[Kategooria:Ühistranspordiliinid]] efq40swzrhz0yj30geolsr9x06e5hu0 6168497 6168496 2022-07-26T19:53:38Z 145.14.28.118 /* Endised bussiliinid */ wikitext text/x-wiki '''Tallinna ühistranspordiliinid''' on [[Tallinn]]a-sisesed ja kohati Tallinna lähiümbrust läbivad [[buss]]i-, [[trollibuss|trolli]]-, [[tramm]]i- ja [[rong]]iliinid. == Bussiliinid == [[Pilt:Ikarus_280_bus_of_TAK,Tallinna_Autobussikoondis_AS,_133TAK_Route_17A,_Tallinn,_Estonia_May_1996.jpg|thumb|[[Ikarus]] tüüpi autobuss [[17A_(Tallinna_bussiliin)|liinil 17A]] sõitmas mööda [[Estonia puiestee]]d 1996. aasta mais. Viimati olid Ikarused Tallinna Autobussikoondises kasutusel 2003. aasta veebruaris. MRP Liinide kaks Ikarus 415.20 tüüpi bussi sõitsid kuni aastani 2007.]] Tallinnas on 2022. aasta 1. juuli seisuga 73 bussiliini, millest: * 16 töötavad vaid tööpäeviti (liinid 9, 11, 14, 22, 26, 26A, 28, 30, 32, 45, 46, 47, 48, 55, 56, 64); * 7 on ekspressliinid (liinid 9, 11, 14, 46, 47, 56, 64); * 1 sõidab laupäeviti, kuid mitte pühapäeviti (liin 7); * kõikidel liinidel on madalapõhjalised järjekorrad; * kõik 73 on Tallinna Linnatranspordi teenindamisel; * pikim on liin 49 (Viimsi keskus – Lennujaam), ~52 km; * lühim on liin 62 (Väike-Õismäe – Mäeküla), ~7 km === Liinid === {| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |[[1 (Tallinna bussiliin)|1]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Viimsi Keskus]] |[[TLT]] |Viru keskus | |- |[[2 (Tallinna bussiliin)|2]] |[[Mõigu]] – [[Balti jaam|Balti jaam]] |TLT |Balti jaam | |- |[[3 (Tallinna bussiliin)|3]] |[[Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Randla tänav|Randla]] |TLT |Kitseküla | |- |[[4 (Tallinna bussiliin)|4]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Tiskre]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[5 (Tallinna bussiliin)|5]] |[[Männiku tee|Männiku]] – [[Kose (Tallinn)|Metsakooli tee]] |TLT |Männiku | |- |[[6 (Tallinna bussiliin)|6]] |[[Merivälja|Merivälja Pansion]] – [[Kose (Tallinn)|Metsakooli tee]] |TLT |Merivälja Pansion | |- |[[7 (Tallinna bussiliin)|7]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Sõjamäe]] |TLT |Seli | |- |[[8 (Tallinna bussiliin)|8]] |[[Viru Keskuse bussiterminal|Viru Keskus]] – [[Pärnamäe kalmistu|Äigrumäe]] |TLT |Viru keskus | |- style="background:pink; color:crimson" |[[9 (Tallinna bussiliin)|9]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Priisle]] |TLT |Kadaka |ekspress |- |[[10 (Tallinna bussiliin)|10]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Vana-Pääsküla]] |TLT |Väike-Õismäe | |- style="background:pink; color:crimson" |[[11 (Tallinna bussiliin)|11]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Kivisilla tänav|Kivisilla]] |TLT |Kadaka |ekspress |- |[[12 (Tallinna bussiliin)|12]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Priisle]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[13 (Tallinna bussiliin)|13]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] |TLT |Väike-Õismäe | |- style="background:pink; color:crimson" |[[14 (Tallinna bussiliin)|14]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pääsküla|Vana-Pääsküla]] |TLT |Viru keskus |ekspress |- |[[15 (Tallinna bussiliin)|15]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Sõjamäe]] |TLT |Viru keskus | |- |[[16 (Tallinna bussiliin)|16]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Tallinn-Väike]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[17 (Tallinna bussiliin)|17]] |[[Juhan Sütiste tee|J. Sütiste tee]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] |TLT |J. Sütiste tee | |- |[[17A (Tallinna bussiliin)|17A]] |[[Juhan Sütiste tee|J. Sütiste tee]] – [[Siselinna kalmistu|Juhkentali]] (Veskiposti) |TLT |J. Sütiste tee | |- |[[18 (Tallinna bussiliin)|18]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagri]] (Nõlvaku) |TLT |Viru keskus | |- |[[18A (Tallinna bussiliin)|18A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Urda]] |TLT |Viru keskus | |- |[[20 (Tallinna bussiliin)|20]] |[[Vanasadam|Reisisadama (D-Terminal)]] – [[Pääsküla raudteepeatus|Pääsküla jaam]] |TLT |Reisisadam (D-terminal) | |- |[[20A (Tallinna bussiliin)|20A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagri|Laagri alevik]] |TLT |Viru keskus | |- |[[21 (Tallinna bussiliin)|21]] |[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Landi]] |TLT |Balti jaam | |- |[[21A (Tallinna bussiliin)|21A]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[21B (Tallinna bussiliin)|21B]] |[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TLT |Balti jaam | |- |[[22 (Tallinna bussiliin)|22]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[23 (Tallinna bussiliin)|23]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] |TLT |Kadaka | |- |[[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Kadaka | |- |[[26 (Tallinna bussiliin)|26]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Paljassaare]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[26A]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Paljassaare põik]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[27 (Tallinna bussiliin)|27]] |[[Harkujärve]] (Oja tee) – [[Laagri|Laagri alevik]] (Laaniku) |TLT |Oja tee | |- |[[28 (Tallinna bussiliin)|28]] |[[Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Väike-Õismäe]] (Sinilille) |TLT |Kitseküla | |- |[[29 (Tallinna bussiliin)|29]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Hooldekodu tee|Iru Hooldekodu]] – [[Priisle]] |TLT |Viru keskus | |- |[[30 (Tallinna bussiliin)|30]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Iru]] – [[Kärmu]] |TLT |Seli | |- |[[31 (Tallinna bussiliin)|31]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Priisle | |- |[[32 (Tallinna bussiliin)|32]] |[[Männiku tee|Männiku]] – [[Kopli tänav|Kopli]] |TLT |Männiku | |- |[[33 (Tallinna bussiliin)|33]] |[[Männiku tee|Männiku]] – [[Kopli tänav|Kopli]] (Maleva) |TLT |Männiku | |- |[[34 (Tallinna bussiliin)|34]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Muuga aedlinn]] (Õunapuu puiestee) |TLT |Viru keskus | |- |[[35 (Tallinna bussiliin)|35]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru Keskus]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] |TLT |Seli | |- |[[36 (Tallinna bussiliin)|36]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Viru keskus|Viru]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[37 (Tallinna bussiliin)|37]] |[[Mustamäe]] – [[Tallinna Loomaaed|Zoo]] |TLT |Mustamäe | |- |[[38 (Tallinna bussiliin)|38]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Muuga (Viimsi)|Muuga]] |TLT |Viru keskus | |- |[[39 (Tallinna bussiliin)|39]] |[[Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Kurepõllu |Liikuri]] |TLT |Kitseküla | |- |[[40 (Tallinna bussiliin)|40]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pelguranna]] (Randla) |TLT |Viru keskus | |- |[[41 (Tallinna bussiliin)|41]] |[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Landi]] |TLT |Balti jaam | |- |[[41B (Tallinna bussiliin)|41B]] |[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TLT |Balti jaam | |- |[[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[43 (Tallinna bussiliin)|43]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Balti jaam]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[44 (Tallinna bussiliin)|44]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |TLT |Viru keskus | |- |[[45 (Tallinna bussiliin)|45]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Sõjamäe|Ülemiste]] (Kaubajaama) |TLT |Väike-Õismäe | |- style="background:pink; color:crimson" |[[46 (Tallinna bussiliin)|46]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Kivisilla tänav|Kivisilla]] |TLT |Väike-Õismäe |ekspress |- style="background:pink; color:crimson" |[[47 (Tallinna bussiliin)|47]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] |TLT |Väike-Õismäe |ekspress |- |[[48 (Tallinna bussiliin)|48]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pelguranna]] (Randla) |TLT |Viru keskus | |- |[[49 (Tallinna bussiliin)|49]] |[[Viimsi Keskus]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TLT |Lennujaam | |- |[[50 (Tallinna bussiliin)|50]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Pae (Tallinn)|Majaka Põik]] |TLT |Seli | |- |[[51 (Tallinna bussiliin)|51]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle | |- |[[54 (Tallinna bussiliin)|54]] |[[Kurina]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Kurina | |- |[[55 (Tallinna bussiliin)|55]] |[[Hobujaama tänav|Hobujaama]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |TLT |Hobujaama | |- style="background:pink; color:crimson" |[[56 (Tallinna bussiliin)|56]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Seli |ekspress |- |[[57 (Tallinna bussiliin)|57]] |[[Raudalu]] – [[Kitseküla (Tallinn)|Kalev]] |TLT |Raudalu | |- |[[58 (Tallinna bussiliin)|58]] |[[Priisle]] – [[Pae (Tallinn)|Majaka Põik]] |TLT |Priisle | |- |[[59 (Tallinna bussiliin)|59]] |[[Balti jaam]] – [[Pikakari rand|Pikakari]] |TLT |Balti jaam | |- |[[60 (Tallinna bussiliin)|60]] |[[Priisle]] – [[Kompassi plats|Maneeži]] |TLT |Priisle | |- |[[61 (Tallinna bussiliin)|61]] |[[Astangu|Kotermaa]] – [[Ida-Tallinna Keskhaigla|Järve haigla]] |TLT |Kotermaa | |- |[[62 (Tallinna bussiliin)|62]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Mäeküla asum|Mäeküla]] (Paemurru) |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[63 (Tallinna bussiliin)|63]] |[[Priisle]] – [[Kompassi plats|Maneeži]] |TLT |Priisle | |- style="background:pink; color:crimson" |[[64 (Tallinna bussiliin)|64]] |[[Väike-Õismäe]] - [[Ülemiste]] (Kaubajaama) |TLT |Väike-Õismäe |ekspress |- |[[65 (Tallinna bussiliin)|65]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TLT |Seli | |- |[[66 (Tallinna bussiliin)|66]] |[[Priisle]] – [[Pelguranna]] (Randla) |TLT |Priisle | |- |[[67 (Tallinna bussiliin)|67]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Seli | |- |[[68 (Tallinna bussiliin)|68]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Priisle | |- |[[72 (Tallinna bussiliin)|72]] ||[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] – [[Kopli tänav|Kopli]] |TLT |Keskuse | |- |[[73 (Tallinna bussiliin)|73]] ||[[Vana-Lõuna]] (Kitseküla)– [[Maleva tänav|Kopli liinid]] |TLT |Kitseküla | |} : : ===Endised bussiliinid=== ''Marsruudina on toodud viimane marsruut enne liini sulgemist.'' :{| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |[[1 (Tallinna bussiliin)|1]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Merivälja]] |[[TAK]] |Viru keskus |Suleti augustis 2005 |- |[[1A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Viimsi Keskus]] |TLT |Viru Keskus |Muudeti juulis 2022 [[1 (Tallinna bussiliin)|liiniks 1]] |- |[[1PR (Tallinna bussiliin)|1PR]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pirita]] |[[TAK]] |Viru keskus |Suleti jaanuaris 2009 |- |[[2 (Tallinna bussiliin)|2]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Nõmme asum|Nõmme]] |TAK |Väike-Õismäe |Käis laupäeviti ja pühapäeviti viimati 1991 |- |[[4 (Tallinna bussiliin)|4]] |[[Pae (Tallinn)|Pae]] – Pirita jõgi |TAK |Pae |Suleti oktoobris 1994 |- |[[5A (Tallinna bussiliin)|5A]] |[[Kose (Tallinn)|Metsakooli]] – [[Merivälja|Merivälja Pansion]] |TAK |Merivälja Pansion |Muudeti novembris 2009 [[6 (Tallinna bussiliin)|liiniks 6]] |- |[[6 (Tallinna bussiliin)|6]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Viru väljak]] |TAK |Viru väljak |Suleti jaanuaris 2000 |- |[[12 (Tallinna bussiliin)|12]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Pirita]] |TAK |Viru väljak |Viimati käis 1999 |- style="background:dark green; color:crimson" |[[13A (Tallinna bussiliin)|13A]] |[[Väike-Õismäe]] - [[Priisle]] |TAK |Väike-Õismäe |ekspress, muudeti 2002 [[12 (Tallinna bussiliin)|liiniks 12]] |- |[[19 (Tallinna bussiliin)|19]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |TLT |Viru keskus |Suleti veebruaris 2019 |- |[[23A (Tallinna bussiliin)|23A]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Tallinna bussijaam|Autobussijaam]] |TAK |Kadaka |Suleti juunis 2009 |- |[[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |[[Balti jaam]] – [[Mõigu]] |TAK |Balti jaam |Suleti juunis 1995 |- |[[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |[[Mustamäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Mustamäe |Ühendati [[24A|24A liiniga]] veebruaris 2022 |- |[[24A]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Kadaka |Muudeti juulis 2022 [[24 (Tallinna bussiliin)|liiniks 24]] |- |[[25 (Tallinna bussiliin)|25]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Muuga aedlinn]] |TAK |Hobujaama |Viimati käigus 1993 |- |[[25 (Tallinna bussiliin)|25]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] – [[Laagri|Laagri alevik]] |TLT |Keskuse |Suleti septembris 2020 |- |[[29A (Tallinna bussiliin)|29A]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Iru]] – [[Kärmu]] |TAK |Seli |Muudeti juunis 2009 [[30 (Tallinna bussiliin)|liiniks 30]] |- |[[29B (Tallinna bussiliin)|29B]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Kärmu]] |TAK |Hobujaama |Suleti oktoobris 2006 |- |[[30 (Tallinna bussiliin)|30]] |[[Tallinna Teenindusmaja|Teenindusmaja]] – [[Tallinna lauluväljak|Lauluväljak]] | |käis suurürituste ajal Lauluväljakul viimati 1994 | |- |[[33A (Tallinna bussiliin)|33A]] |[[Männiku asum|Männiku]] – [[Kopli|Maleva]] |TAK |Männiku |Suleti mais 1994, liin 33 lõpetas sõitmise Kopli poolsaare lõppu, <br /> suunati 33A marsruudile (seni oli käigus puhkepäeviti) |- |[[34 (Tallinna bussiliin)|34]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pärnamäe kalmistu|Ristaia]] |TAK |Viru keskus |Suleti oktoobris 2004 |- |[[34A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Muuga aedlinn]] (Õunapuu puiestee) |TLT |Viru Keskus |Muudeti juulis 2022 liiniks 34 |- |[[37 (Tallinna bussiliin)|37]] |[[Järve (Tallinn)|Risti]] – [[Raudalu]] |MRP |Risti |Suleti aprillis 2003 |- style="background:pink; color:crimson" |[[41 (Tallinna bussiliin)|41]] |[[Balti jaam]] – [[Mähe aedlinn]] |TAK |Balti jaam |ekspress, viimati käigus 1988 |- |[[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |[[Kallavere]] – [[Sadama|Petrooleumi]] |TAK |Kallavere |Muudeti jaanuaris 1994 liiniks 84 |- |[[43 (Tallinna bussiliin)|43]] |[[Pae (Tallinn)|Pae]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |TAK |P. Pinna |Suleti 1988 |- |[[45 (Tallinna bussiliin)|45]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TAK |Hobujaama |Suleti detsembris 1995 |- |[[52 (Tallinna bussiliin)|52]] |Ajutine bussiliin trammi- või trolliliinide asendamiseks |TLT | | |- style="background:pink; color:crimson" |[[53 (Tallinna bussiliin)|53]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Priisle |ekspress, ühendati [[9 (Tallinna bussiliin)|9 liiniga]] juunis 2020 |- |[[62 (Tallinna bussiliin)|62]] |[[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TAK |P. Pinna |Suleti novembris 2007 |- |[[63A (Tallinna bussiliin)|63A]] |[[Priisle]] – [[Kompassi plats|Maneeži]] – [[Pirita]] – [[Priisle]] |TAK |P. Pinna |Liin sõitis suviti, õhtupoolne ring oli vastupidine, suleti augustis 1997 |- |[[64 (Tallinna bussiliin)|64]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Vana-Pääsküla]] |TAK |Väike-Õismäe |Suleti märtsis 2000 |- |[[66 (Tallinna bussiliin)|66]] |[[Peterburi tee]] – [[Priisle]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Peterburi tee]] |MRP |Peterburi tee |Suleti mais 2003 |} ===Kommertsbussiliinid=== ''Marsruudina on toodud viimane marsruut enne liini sulgemist.'' :{| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |[[70 (Tallinna bussiliin)|70]] |[[Tallinn]] – [[Saue]] |[[TAK]] | |Muudeti juulis 1995 liiniks 190 |- |[[71 (Tallinna bussiliin)|71]] |[[Eesti Kunstiakadeemia|Kunstiülikool]] – [[Kallavere]] |[[TAK]] | |1991–1995 |- |[[72 (Tallinna bussiliin)|72]] |[[Kallavere]] – [[Kadaka turg]] |TAK | |1994–1995 |- |[[73 (Tallinna bussiliin)|73]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Muuga aedlinn]] |TAK | |1994–1995, liini 25 asemel |- |[[74 (Tallinna bussiliin)|74]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Mähe tee|Pirita]] |TAK | |1992–1994, liini 12 asemel |- |[[75 (Tallinna bussiliin)|75]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kammelja tee]] |TAK | |1992–1995 |- |[[76 (Tallinna bussiliin)|76]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Pirita]] – [[Merivälja]] – [[Rohuneeme]] |TAK | |1993–1995 |- |[[77 (Tallinna bussiliin)|77]] |[[Merivälja]] – [[Viimsi haigla]] |TAK | |1993–1994 |- |[[78 (Tallinna bussiliin)|78]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Merivälja]] – [[Randvere (Viimsi)|Randvere]] |TAK | |1993–1994 |- |[[78A (Tallinna bussiliin)|78A]] |[[Balti jaam]] – [[Merivälja]] – [[Randvere (Viimsi)|Randvere]] – [[Merivälja]] – [[Viru väljak]] – [[TAK]] |TAK | |1993–1994 |- |[[79 (Tallinna bussiliin)|79]] |[[Balti jaam]] – [[Kiisa (Saku)|Kiisa]] |TAK | |1993–1994 |- |[[79A (Tallinna bussiliin)|79A]] |[[Kiisa raudteejaam]] – Loodus |TAK | |1993–1994 |- |[[80 (Tallinna bussiliin)|80]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Iru soojuselektrijaam|Iru elektrijaam]] |TAK | |1995–1996 |- |[[81 (Tallinna bussiliin)|81]] |[[Vabaduse väljak]] – [[Pirita]] |Eesti Buss | |1997–1998 |- |[[82 (Tallinna bussiliin)|82]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Olümpia hotell|Hotell Olümpia]] |TAK | |1997–2000 |- |[[82 (Tallinna bussiliin)|82]] |[[Patareisadam|Linnahalli sadam]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |MRP | |2010–2012 Linda Line'i tellimusel |- |[[88 (Tallinna bussiliin)|88]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Kadaka turg]] |TAK | |1997–2000 |- |[[89 (Tallinna bussiliin)|89]] |[[Kompassi plats|Maneeži]] – [[Linnamäe tee]] |AS Fomrin | |1995–1998 |- |[[90 (Tallinna bussiliin)|90]] |[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] |MRP | |1994–1995 |- |[[90K (Tallinna bussiliin)|90K]] |[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] |Hansabuss | |2011–2012 |- |[[90A (Tallinna bussiliin)|90A]] |[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Patareisadam|Linnahall]] |MRP | |1994–1995 |- |[[91 (Tallinna bussiliin)|91]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – Tihniku Maksimarket |MRP | |1994–2000 |- |[[92 (Tallinna bussiliin)|92]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Kadaka turg]] – [[Männi]] |MRP | |1995–1999 |- |[[92A (Tallinna bussiliin)|92A]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Kadaka turg]] – [[Key Kaubamaja]] |MRP | |1996–1998 |- |[[94 (Tallinna bussiliin)|94]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Pae (Tallinn)|Pae]] – [[Lasnamäe Maksimarket]] |MRP | |1997–1998 |- |[[95 (Tallinna bussiliin)|95]] |[[Lasnamäe Maksimarket]] – [[Priisle]] – [[Kuristiku]] |MRP | |1997–1998 |- |[[97 (Tallinna bussiliin)|97]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Laagna tee]] – [[Mahtra tänav|Mahtra]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] |MRP | |1997 |- |[[98 (Tallinna bussiliin)|98]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Laagna tee]] – [[Mahtra tänav|Mahtra]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Priisle]] |MRP | |1995–1999 |- |[[99 (Tallinna bussiliin)|99]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Pirita]] – [[Mähe tee]] |MRP | |1997 |- |[[99A (Tallinna bussiliin)|99A]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Balti jaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Pirita]] – [[Merivälja]] |MRP | |1995–1996 |} == Trammiliinid == {{vaata ka|Trammiliiklus Tallinnas}} :{| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Märkmed |- |[[1 (Tallinna trammiliin)|1]] |[[Kopli]] – [[Kadriorg]] | |- |[[2 (Tallinna trammiliin)|2]] |[[Kopli]] – [[Peterburi tee|Suur-Paala]] | |- |[[3 (Tallinna trammiliin)|3]] |[[Tondi]] – [[Kadriorg]] | |- |[[4 (Tallinna trammiliin)|4]] |[[Tondi]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] | |- style="background:#FFE5B4; color:crimson" |[[5 (Tallinna trammiliin)|5]] |[[Kopli]] – [[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] |Töötas 28 oktoober 2000 – 1 jaanuar 2004 |- style="background:#FFE5B4; color:crimson" |[[6 (Tallinna trammiliin)|6]] |[[Kopli]] – [[Tondi]] |Ajutine liin teiste trammiliinide asendamiseks |} === Kasutatav veerem === :{| class="wikitable" |- ! Tüüp ! Kasutuses ! Märkused |- |[[KT4SU]]* |alates 1980 |51–123 |- |[[KT4D]]* |alates 1996 |59 tk 124–182, kasutatud trammid Saksamaalt [[Cottbus]]i, [[Gera]] ja [[Erfurt|Erfurd]]i linnadest |- |[[KT6T]] |alates 2001 |12 tk, koostatud liigendtrammidest KT4 |- |CAF Urbos |alates 2015 |20 tk 501–520 |} * Lõpp mudelinimetusel tähistab regiooni, kuhu tehase toodang suunati. SU – Soviet Union ([[Nõukogude Liit]]); D – Deutschland ([[Saksamaa]]) == Trolliliinid == {{Vaata ka|Trollibussiliiklus Tallinnas}} :{| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Märkmed |- |[[1 (Tallinna trolliliin)|1]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Mustamäe tee]] – [[Mustamäe]] | |- style="background:#FFE5B4; color:crimson" |[[2 (Tallinna trolliliin)|2]] |[[Teatri väljak|Estonia]] – [[Mustamäe]] |Töötas 31 oktoober 1967 – 1 detsember 2012, asendati bussiliiniga [[24]] |- |[[3 (Tallinna trolliliin)|3]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] – [[Mustamäe]] | |- |[[4 (Tallinna trolliliin)|4]] |[[Balti jaam]] – [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] | |- |[[5 (Tallinna trolliliin)|5]] |[[Balti jaam]] – [[Mustamäe]] | |- style="background:#FFE5B4; color:crimson" |[[6 (Tallinna trolliliin)|6]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Väike-Õismäe]] |Töötas 4 juuli 1980 – 1 jaanuar 2016, asendati bussiliiniga [[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |- style="background:#FFE5B4; color:crimson" |[[7 (Tallinna trolliliin)|7]] |[[Balti jaam]] – [[Väike-Õismäe]] |Töötas 10 detsember 1980 – 1 jaanuar 2016, asendati bussiliiniga [[43 (Tallinna bussiliin)|43]] |- style="background:#FFE5B4; color:crimson" |[[8 (Tallinna trolliliin)|8]] |[[Vabaduse väljak]] – [[Väike-Õismäe]] |Töötas 30 juuni 1982 – 1 aprill 2000, asendati bussiliiniga [[22 (Tallinna bussiliin)|22]] |-style="background:#FFE5B4; color:crimson" |[[9 (Tallinna trolliliin)|9]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] – [[Kopli]] |Töötas 18 detsember 1987 – 2 mai 2017, asendati bussiliiniga [[72 (Tallinna bussiliin)|72]] |} == Tallinna ühtse piletisüsteemi liine teenindavad ühistranspordiettevõtted == * [[Tallinna Linnatranspordi AS]]<br> == Rongiliinid == :{| class="wikitable" |- style="background:#FFF8E7; color:#003FD1" |[[Tallinna–Pääsküla rongiliin]] |Ainus liin, mis ei ületa Tallinna piire |- |[[Tallinna–Keila rongiliin]] | |- |[[Tallinna – Klooga-Ranna rongiliin]] | |- |[[Tallinna–Paldiski rongiliin]] | |- |[[Tallinna–Riisipere rongiliin]] |Uus liin mis läheb Riisperest ühe võrra peatuseni edasi Tallinn-Turba |- |[[Tallinna–Aegviidu rongiliin]] | |} == Vaata ka == * [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ==Välislingid== * [http://tallinn.andmevara.ee/oa/page.Tavakasutaja?c=1.1.1.1&id=113005 Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise korra ja sõidupiletite hindade kehtestamine (al 1.01.2009)] * [https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12796422 Ühistranspordiseadus] * [http://www.yhistransport.eu yhistransport.eu, Tallinna ühistransporti kirjeldav veebisait] {{Tallinna bussiliinid}} {{Tallinna trolliliinid}} {{Tallinna trammiliinid}} [[Kategooria:Tallinna ühistransport]] [[Kategooria:Ühistranspordiliinid]] 1s4sr39l11a96o0yadjpk4b3w9ni2g5 6168500 6168497 2022-07-26T19:59:06Z 145.14.28.118 /* Endised bussiliinid */ wikitext text/x-wiki '''Tallinna ühistranspordiliinid''' on [[Tallinn]]a-sisesed ja kohati Tallinna lähiümbrust läbivad [[buss]]i-, [[trollibuss|trolli]]-, [[tramm]]i- ja [[rong]]iliinid. == Bussiliinid == [[Pilt:Ikarus_280_bus_of_TAK,Tallinna_Autobussikoondis_AS,_133TAK_Route_17A,_Tallinn,_Estonia_May_1996.jpg|thumb|[[Ikarus]] tüüpi autobuss [[17A_(Tallinna_bussiliin)|liinil 17A]] sõitmas mööda [[Estonia puiestee]]d 1996. aasta mais. Viimati olid Ikarused Tallinna Autobussikoondises kasutusel 2003. aasta veebruaris. MRP Liinide kaks Ikarus 415.20 tüüpi bussi sõitsid kuni aastani 2007.]] Tallinnas on 2022. aasta 1. juuli seisuga 73 bussiliini, millest: * 16 töötavad vaid tööpäeviti (liinid 9, 11, 14, 22, 26, 26A, 28, 30, 32, 45, 46, 47, 48, 55, 56, 64); * 7 on ekspressliinid (liinid 9, 11, 14, 46, 47, 56, 64); * 1 sõidab laupäeviti, kuid mitte pühapäeviti (liin 7); * kõikidel liinidel on madalapõhjalised järjekorrad; * kõik 73 on Tallinna Linnatranspordi teenindamisel; * pikim on liin 49 (Viimsi keskus – Lennujaam), ~52 km; * lühim on liin 62 (Väike-Õismäe – Mäeküla), ~7 km === Liinid === {| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |[[1 (Tallinna bussiliin)|1]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Viimsi Keskus]] |[[TLT]] |Viru keskus | |- |[[2 (Tallinna bussiliin)|2]] |[[Mõigu]] – [[Balti jaam|Balti jaam]] |TLT |Balti jaam | |- |[[3 (Tallinna bussiliin)|3]] |[[Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Randla tänav|Randla]] |TLT |Kitseküla | |- |[[4 (Tallinna bussiliin)|4]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Tiskre]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[5 (Tallinna bussiliin)|5]] |[[Männiku tee|Männiku]] – [[Kose (Tallinn)|Metsakooli tee]] |TLT |Männiku | |- |[[6 (Tallinna bussiliin)|6]] |[[Merivälja|Merivälja Pansion]] – [[Kose (Tallinn)|Metsakooli tee]] |TLT |Merivälja Pansion | |- |[[7 (Tallinna bussiliin)|7]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Sõjamäe]] |TLT |Seli | |- |[[8 (Tallinna bussiliin)|8]] |[[Viru Keskuse bussiterminal|Viru Keskus]] – [[Pärnamäe kalmistu|Äigrumäe]] |TLT |Viru keskus | |- style="background:pink; color:crimson" |[[9 (Tallinna bussiliin)|9]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Priisle]] |TLT |Kadaka |ekspress |- |[[10 (Tallinna bussiliin)|10]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Vana-Pääsküla]] |TLT |Väike-Õismäe | |- style="background:pink; color:crimson" |[[11 (Tallinna bussiliin)|11]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Kivisilla tänav|Kivisilla]] |TLT |Kadaka |ekspress |- |[[12 (Tallinna bussiliin)|12]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Priisle]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[13 (Tallinna bussiliin)|13]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] |TLT |Väike-Õismäe | |- style="background:pink; color:crimson" |[[14 (Tallinna bussiliin)|14]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pääsküla|Vana-Pääsküla]] |TLT |Viru keskus |ekspress |- |[[15 (Tallinna bussiliin)|15]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Sõjamäe]] |TLT |Viru keskus | |- |[[16 (Tallinna bussiliin)|16]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Tallinn-Väike]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[17 (Tallinna bussiliin)|17]] |[[Juhan Sütiste tee|J. Sütiste tee]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] |TLT |J. Sütiste tee | |- |[[17A (Tallinna bussiliin)|17A]] |[[Juhan Sütiste tee|J. Sütiste tee]] – [[Siselinna kalmistu|Juhkentali]] (Veskiposti) |TLT |J. Sütiste tee | |- |[[18 (Tallinna bussiliin)|18]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagri]] (Nõlvaku) |TLT |Viru keskus | |- |[[18A (Tallinna bussiliin)|18A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Urda]] |TLT |Viru keskus | |- |[[20 (Tallinna bussiliin)|20]] |[[Vanasadam|Reisisadama (D-Terminal)]] – [[Pääsküla raudteepeatus|Pääsküla jaam]] |TLT |Reisisadam (D-terminal) | |- |[[20A (Tallinna bussiliin)|20A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagri|Laagri alevik]] |TLT |Viru keskus | |- |[[21 (Tallinna bussiliin)|21]] |[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Landi]] |TLT |Balti jaam | |- |[[21A (Tallinna bussiliin)|21A]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[21B (Tallinna bussiliin)|21B]] |[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TLT |Balti jaam | |- |[[22 (Tallinna bussiliin)|22]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[23 (Tallinna bussiliin)|23]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] |TLT |Kadaka | |- |[[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Kadaka | |- |[[26 (Tallinna bussiliin)|26]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Paljassaare]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[26A]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Paljassaare põik]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[27 (Tallinna bussiliin)|27]] |[[Harkujärve]] (Oja tee) – [[Laagri|Laagri alevik]] (Laaniku) |TLT |Oja tee | |- |[[28 (Tallinna bussiliin)|28]] |[[Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Väike-Õismäe]] (Sinilille) |TLT |Kitseküla | |- |[[29 (Tallinna bussiliin)|29]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Hooldekodu tee|Iru Hooldekodu]] – [[Priisle]] |TLT |Viru keskus | |- |[[30 (Tallinna bussiliin)|30]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Iru]] – [[Kärmu]] |TLT |Seli | |- |[[31 (Tallinna bussiliin)|31]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Priisle | |- |[[32 (Tallinna bussiliin)|32]] |[[Männiku tee|Männiku]] – [[Kopli tänav|Kopli]] |TLT |Männiku | |- |[[33 (Tallinna bussiliin)|33]] |[[Männiku tee|Männiku]] – [[Kopli tänav|Kopli]] (Maleva) |TLT |Männiku | |- |[[34 (Tallinna bussiliin)|34]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Muuga aedlinn]] (Õunapuu puiestee) |TLT |Viru keskus | |- |[[35 (Tallinna bussiliin)|35]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru Keskus]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] |TLT |Seli | |- |[[36 (Tallinna bussiliin)|36]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Viru keskus|Viru]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[37 (Tallinna bussiliin)|37]] |[[Mustamäe]] – [[Tallinna Loomaaed|Zoo]] |TLT |Mustamäe | |- |[[38 (Tallinna bussiliin)|38]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Muuga (Viimsi)|Muuga]] |TLT |Viru keskus | |- |[[39 (Tallinna bussiliin)|39]] |[[Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Kurepõllu |Liikuri]] |TLT |Kitseküla | |- |[[40 (Tallinna bussiliin)|40]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pelguranna]] (Randla) |TLT |Viru keskus | |- |[[41 (Tallinna bussiliin)|41]] |[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Landi]] |TLT |Balti jaam | |- |[[41B (Tallinna bussiliin)|41B]] |[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TLT |Balti jaam | |- |[[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[43 (Tallinna bussiliin)|43]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Balti jaam]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[44 (Tallinna bussiliin)|44]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |TLT |Viru keskus | |- |[[45 (Tallinna bussiliin)|45]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Sõjamäe|Ülemiste]] (Kaubajaama) |TLT |Väike-Õismäe | |- style="background:pink; color:crimson" |[[46 (Tallinna bussiliin)|46]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Kivisilla tänav|Kivisilla]] |TLT |Väike-Õismäe |ekspress |- style="background:pink; color:crimson" |[[47 (Tallinna bussiliin)|47]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] |TLT |Väike-Õismäe |ekspress |- |[[48 (Tallinna bussiliin)|48]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pelguranna]] (Randla) |TLT |Viru keskus | |- |[[49 (Tallinna bussiliin)|49]] |[[Viimsi Keskus]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TLT |Lennujaam | |- |[[50 (Tallinna bussiliin)|50]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Pae (Tallinn)|Majaka Põik]] |TLT |Seli | |- |[[51 (Tallinna bussiliin)|51]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle | |- |[[54 (Tallinna bussiliin)|54]] |[[Kurina]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Kurina | |- |[[55 (Tallinna bussiliin)|55]] |[[Hobujaama tänav|Hobujaama]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |TLT |Hobujaama | |- style="background:pink; color:crimson" |[[56 (Tallinna bussiliin)|56]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Seli |ekspress |- |[[57 (Tallinna bussiliin)|57]] |[[Raudalu]] – [[Kitseküla (Tallinn)|Kalev]] |TLT |Raudalu | |- |[[58 (Tallinna bussiliin)|58]] |[[Priisle]] – [[Pae (Tallinn)|Majaka Põik]] |TLT |Priisle | |- |[[59 (Tallinna bussiliin)|59]] |[[Balti jaam]] – [[Pikakari rand|Pikakari]] |TLT |Balti jaam | |- |[[60 (Tallinna bussiliin)|60]] |[[Priisle]] – [[Kompassi plats|Maneeži]] |TLT |Priisle | |- |[[61 (Tallinna bussiliin)|61]] |[[Astangu|Kotermaa]] – [[Ida-Tallinna Keskhaigla|Järve haigla]] |TLT |Kotermaa | |- |[[62 (Tallinna bussiliin)|62]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Mäeküla asum|Mäeküla]] (Paemurru) |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[63 (Tallinna bussiliin)|63]] |[[Priisle]] – [[Kompassi plats|Maneeži]] |TLT |Priisle | |- style="background:pink; color:crimson" |[[64 (Tallinna bussiliin)|64]] |[[Väike-Õismäe]] - [[Ülemiste]] (Kaubajaama) |TLT |Väike-Õismäe |ekspress |- |[[65 (Tallinna bussiliin)|65]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TLT |Seli | |- |[[66 (Tallinna bussiliin)|66]] |[[Priisle]] – [[Pelguranna]] (Randla) |TLT |Priisle | |- |[[67 (Tallinna bussiliin)|67]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Seli | |- |[[68 (Tallinna bussiliin)|68]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Priisle | |- |[[72 (Tallinna bussiliin)|72]] ||[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] – [[Kopli tänav|Kopli]] |TLT |Keskuse | |- |[[73 (Tallinna bussiliin)|73]] ||[[Vana-Lõuna]] (Kitseküla)– [[Maleva tänav|Kopli liinid]] |TLT |Kitseküla | |} : : ===Endised bussiliinid=== ''Marsruudina on toodud viimane marsruut enne liini sulgemist.'' :{| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |[[1 (Tallinna bussiliin)|1]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Merivälja]] |[[TAK]] |Viru keskus |Suleti augustis 2005 |- |[[1A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Viimsi Keskus]] |TLT |Viru Keskus |Muudeti juulis 2022 [[1 (Tallinna bussiliin)|liiniks 1]] |- |[[1PR (Tallinna bussiliin)|1PR]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pirita]] |[[TAK]] |Viru keskus |Suleti jaanuaris 2009 |- |[[2 (Tallinna bussiliin)|2]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Nõmme asum|Nõmme]] |TAK |Väike-Õismäe |Käis laupäeviti ja pühapäeviti viimati 1991 |- |[[4 (Tallinna bussiliin)|4]] |[[Pae (Tallinn)|Pae]] – Pirita jõgi |TAK |Pae |Suleti oktoobris 1994 |- |[[5A (Tallinna bussiliin)|5A]] |[[Kose (Tallinn)|Metsakooli]] – [[Merivälja|Merivälja Pansion]] |TAK |Merivälja Pansion |Muudeti novembris 2009 [[6 (Tallinna bussiliin)|liiniks 6]] |- |[[6 (Tallinna bussiliin)|6]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Viru väljak]] |TAK |Viru väljak |Suleti jaanuaris 2000 |- |[[12 (Tallinna bussiliin)|12]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Pirita]] |TAK |Viru väljak |Viimati käis 1999 |- style="background:pink; color:crimson" |[[13A (Tallinna bussiliin)|13A]] |[[Väike-Õismäe]] - [[Priisle]] |TAK |Väike-Õismäe |ekspress, muudeti 2002 [[12 (Tallinna bussiliin)|liiniks 12]] |- |[[17 (Tallinna bussiliinn)|17]] |[[Suur-Sõjamäe]] - [[J. Sütiste tee]] |TLT |J. Sütiste tee |Suleti 31. jaanuar 2006 |- |[[19 (Tallinna bussiliin)|19]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |TLT |Viru keskus |Suleti veebruaris 2019 |- |[[23A (Tallinna bussiliin)|23A]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Tallinna bussijaam|Autobussijaam]] |TAK |Kadaka |Suleti juunis 2009 |- |[[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |[[Balti jaam]] – [[Mõigu]] |TAK |Balti jaam |Suleti juunis 1995 |- |[[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |[[Mustamäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Mustamäe |Ühendati [[24A|24A liiniga]] veebruaris 2022 |- |[[24A]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Kadaka |Muudeti juulis 2022 [[24 (Tallinna bussiliin)|liiniks 24]] |- |[[25 (Tallinna bussiliin)|25]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Muuga aedlinn]] |TAK |Hobujaama |Viimati käigus 1993 |- |[[25 (Tallinna bussiliin)|25]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] – [[Laagri|Laagri alevik]] |TLT |Keskuse |Suleti septembris 2020 |- |[[29A (Tallinna bussiliin)|29A]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Iru]] – [[Kärmu]] |TAK |Seli |Muudeti juunis 2009 [[30 (Tallinna bussiliin)|liiniks 30]] |- |[[29B (Tallinna bussiliin)|29B]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Kärmu]] |TAK |Hobujaama |Suleti oktoobris 2006 |- |[[30 (Tallinna bussiliin)|30]] |[[Tallinna Teenindusmaja|Teenindusmaja]] – [[Tallinna lauluväljak|Lauluväljak]] | |käis suurürituste ajal Lauluväljakul viimati 1994 | |- |[[33A (Tallinna bussiliin)|33A]] |[[Männiku asum|Männiku]] – [[Kopli|Maleva]] |TAK |Männiku |Suleti mais 1994, liin 33 lõpetas sõitmise Kopli poolsaare lõppu, <br /> suunati 33A marsruudile (seni oli käigus puhkepäeviti) |- |[[34 (Tallinna bussiliin)|34]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pärnamäe kalmistu|Ristaia]] |TAK |Viru keskus |Suleti oktoobris 2004 |- |[[34A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Muuga aedlinn]] (Õunapuu puiestee) |TLT |Viru Keskus |Muudeti juulis 2022 liiniks 34 |- |[[37 (Tallinna bussiliin)|37]] |[[Järve (Tallinn)|Risti]] – [[Raudalu]] |MRP |Risti |Suleti aprillis 2003 |- style="background:pink; color:crimson" |[[41 (Tallinna bussiliin)|41]] |[[Balti jaam]] – [[Mähe aedlinn]] |TAK |Balti jaam |ekspress, viimati käigus 1988 |- |[[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |[[Kallavere]] – [[Sadama|Petrooleumi]] |TAK |Kallavere |Muudeti jaanuaris 1994 liiniks 84 |- |[[43 (Tallinna bussiliin)|43]] |[[Pae (Tallinn)|Pae]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |TAK |P. Pinna |Suleti 1988 |- |[[45 (Tallinna bussiliin)|45]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TAK |Hobujaama |Suleti detsembris 1995 |- |[[52 (Tallinna bussiliin)|52]] |Ajutine bussiliin trammi- või trolliliinide asendamiseks |TLT | | |- style="background:pink; color:crimson" |[[53 (Tallinna bussiliin)|53]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Priisle |ekspress, ühendati [[9 (Tallinna bussiliin)|9 liiniga]] juunis 2020 |- |[[62 (Tallinna bussiliin)|62]] |[[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TAK |P. Pinna |Suleti novembris 2007 |- |[[63A (Tallinna bussiliin)|63A]] |[[Priisle]] – [[Kompassi plats|Maneeži]] – [[Pirita]] – [[Priisle]] |TAK |P. Pinna |Liin sõitis suviti, õhtupoolne ring oli vastupidine, suleti augustis 1997 |- |[[64 (Tallinna bussiliin)|64]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Vana-Pääsküla]] |TAK |Väike-Õismäe |Suleti märtsis 2000 |- |[[66 (Tallinna bussiliin)|66]] |[[Peterburi tee]] – [[Priisle]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Peterburi tee]] |MRP |Peterburi tee |Suleti mais 2003 |} ===Kommertsbussiliinid=== ''Marsruudina on toodud viimane marsruut enne liini sulgemist.'' :{| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |[[70 (Tallinna bussiliin)|70]] |[[Tallinn]] – [[Saue]] |[[TAK]] | |Muudeti juulis 1995 liiniks 190 |- |[[71 (Tallinna bussiliin)|71]] |[[Eesti Kunstiakadeemia|Kunstiülikool]] – [[Kallavere]] |[[TAK]] | |1991–1995 |- |[[72 (Tallinna bussiliin)|72]] |[[Kallavere]] – [[Kadaka turg]] |TAK | |1994–1995 |- |[[73 (Tallinna bussiliin)|73]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Muuga aedlinn]] |TAK | |1994–1995, liini 25 asemel |- |[[74 (Tallinna bussiliin)|74]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Mähe tee|Pirita]] |TAK | |1992–1994, liini 12 asemel |- |[[75 (Tallinna bussiliin)|75]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kammelja tee]] |TAK | |1992–1995 |- |[[76 (Tallinna bussiliin)|76]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Pirita]] – [[Merivälja]] – [[Rohuneeme]] |TAK | |1993–1995 |- |[[77 (Tallinna bussiliin)|77]] |[[Merivälja]] – [[Viimsi haigla]] |TAK | |1993–1994 |- |[[78 (Tallinna bussiliin)|78]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Merivälja]] – [[Randvere (Viimsi)|Randvere]] |TAK | |1993–1994 |- |[[78A (Tallinna bussiliin)|78A]] |[[Balti jaam]] – [[Merivälja]] – [[Randvere (Viimsi)|Randvere]] – [[Merivälja]] – [[Viru väljak]] – [[TAK]] |TAK | |1993–1994 |- |[[79 (Tallinna bussiliin)|79]] |[[Balti jaam]] – [[Kiisa (Saku)|Kiisa]] |TAK | |1993–1994 |- |[[79A (Tallinna bussiliin)|79A]] |[[Kiisa raudteejaam]] – Loodus |TAK | |1993–1994 |- |[[80 (Tallinna bussiliin)|80]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Iru soojuselektrijaam|Iru elektrijaam]] |TAK | |1995–1996 |- |[[81 (Tallinna bussiliin)|81]] |[[Vabaduse väljak]] – [[Pirita]] |Eesti Buss | |1997–1998 |- |[[82 (Tallinna bussiliin)|82]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Olümpia hotell|Hotell Olümpia]] |TAK | |1997–2000 |- |[[82 (Tallinna bussiliin)|82]] |[[Patareisadam|Linnahalli sadam]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |MRP | |2010–2012 Linda Line'i tellimusel |- |[[88 (Tallinna bussiliin)|88]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Kadaka turg]] |TAK | |1997–2000 |- |[[89 (Tallinna bussiliin)|89]] |[[Kompassi plats|Maneeži]] – [[Linnamäe tee]] |AS Fomrin | |1995–1998 |- |[[90 (Tallinna bussiliin)|90]] |[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] |MRP | |1994–1995 |- |[[90K (Tallinna bussiliin)|90K]] |[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] |Hansabuss | |2011–2012 |- |[[90A (Tallinna bussiliin)|90A]] |[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Patareisadam|Linnahall]] |MRP | |1994–1995 |- |[[91 (Tallinna bussiliin)|91]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – Tihniku Maksimarket |MRP | |1994–2000 |- |[[92 (Tallinna bussiliin)|92]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Kadaka turg]] – [[Männi]] |MRP | |1995–1999 |- |[[92A (Tallinna bussiliin)|92A]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Kadaka turg]] – [[Key Kaubamaja]] |MRP | |1996–1998 |- |[[94 (Tallinna bussiliin)|94]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Pae (Tallinn)|Pae]] – [[Lasnamäe Maksimarket]] |MRP | |1997–1998 |- |[[95 (Tallinna bussiliin)|95]] |[[Lasnamäe Maksimarket]] – [[Priisle]] – [[Kuristiku]] |MRP | |1997–1998 |- |[[97 (Tallinna bussiliin)|97]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Laagna tee]] – [[Mahtra tänav|Mahtra]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] |MRP | |1997 |- |[[98 (Tallinna bussiliin)|98]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Laagna tee]] – [[Mahtra tänav|Mahtra]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Priisle]] |MRP | |1995–1999 |- |[[99 (Tallinna bussiliin)|99]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Pirita]] – [[Mähe tee]] |MRP | |1997 |- |[[99A (Tallinna bussiliin)|99A]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Balti jaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Pirita]] – [[Merivälja]] |MRP | |1995–1996 |} == Trammiliinid == {{vaata ka|Trammiliiklus Tallinnas}} :{| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Märkmed |- |[[1 (Tallinna trammiliin)|1]] |[[Kopli]] – [[Kadriorg]] | |- |[[2 (Tallinna trammiliin)|2]] |[[Kopli]] – [[Peterburi tee|Suur-Paala]] | |- |[[3 (Tallinna trammiliin)|3]] |[[Tondi]] – [[Kadriorg]] | |- |[[4 (Tallinna trammiliin)|4]] |[[Tondi]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] | |- style="background:#FFE5B4; color:crimson" |[[5 (Tallinna trammiliin)|5]] |[[Kopli]] – [[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] |Töötas 28 oktoober 2000 – 1 jaanuar 2004 |- style="background:#FFE5B4; color:crimson" |[[6 (Tallinna trammiliin)|6]] |[[Kopli]] – [[Tondi]] |Ajutine liin teiste trammiliinide asendamiseks |} === Kasutatav veerem === :{| class="wikitable" |- ! Tüüp ! Kasutuses ! Märkused |- |[[KT4SU]]* |alates 1980 |51–123 |- |[[KT4D]]* |alates 1996 |59 tk 124–182, kasutatud trammid Saksamaalt [[Cottbus]]i, [[Gera]] ja [[Erfurt|Erfurd]]i linnadest |- |[[KT6T]] |alates 2001 |12 tk, koostatud liigendtrammidest KT4 |- |CAF Urbos |alates 2015 |20 tk 501–520 |} * Lõpp mudelinimetusel tähistab regiooni, kuhu tehase toodang suunati. SU – Soviet Union ([[Nõukogude Liit]]); D – Deutschland ([[Saksamaa]]) == Trolliliinid == {{Vaata ka|Trollibussiliiklus Tallinnas}} :{| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Märkmed |- |[[1 (Tallinna trolliliin)|1]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Mustamäe tee]] – [[Mustamäe]] | |- style="background:#FFE5B4; color:crimson" |[[2 (Tallinna trolliliin)|2]] |[[Teatri väljak|Estonia]] – [[Mustamäe]] |Töötas 31 oktoober 1967 – 1 detsember 2012, asendati bussiliiniga [[24]] |- |[[3 (Tallinna trolliliin)|3]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] – [[Mustamäe]] | |- |[[4 (Tallinna trolliliin)|4]] |[[Balti jaam]] – [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] | |- |[[5 (Tallinna trolliliin)|5]] |[[Balti jaam]] – [[Mustamäe]] | |- style="background:#FFE5B4; color:crimson" |[[6 (Tallinna trolliliin)|6]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Väike-Õismäe]] |Töötas 4 juuli 1980 – 1 jaanuar 2016, asendati bussiliiniga [[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |- style="background:#FFE5B4; color:crimson" |[[7 (Tallinna trolliliin)|7]] |[[Balti jaam]] – [[Väike-Õismäe]] |Töötas 10 detsember 1980 – 1 jaanuar 2016, asendati bussiliiniga [[43 (Tallinna bussiliin)|43]] |- style="background:#FFE5B4; color:crimson" |[[8 (Tallinna trolliliin)|8]] |[[Vabaduse väljak]] – [[Väike-Õismäe]] |Töötas 30 juuni 1982 – 1 aprill 2000, asendati bussiliiniga [[22 (Tallinna bussiliin)|22]] |-style="background:#FFE5B4; color:crimson" |[[9 (Tallinna trolliliin)|9]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] – [[Kopli]] |Töötas 18 detsember 1987 – 2 mai 2017, asendati bussiliiniga [[72 (Tallinna bussiliin)|72]] |} == Tallinna ühtse piletisüsteemi liine teenindavad ühistranspordiettevõtted == * [[Tallinna Linnatranspordi AS]]<br> == Rongiliinid == :{| class="wikitable" |- style="background:#FFF8E7; color:#003FD1" |[[Tallinna–Pääsküla rongiliin]] |Ainus liin, mis ei ületa Tallinna piire |- |[[Tallinna–Keila rongiliin]] | |- |[[Tallinna – Klooga-Ranna rongiliin]] | |- |[[Tallinna–Paldiski rongiliin]] | |- |[[Tallinna–Riisipere rongiliin]] |Uus liin mis läheb Riisperest ühe võrra peatuseni edasi Tallinn-Turba |- |[[Tallinna–Aegviidu rongiliin]] | |} == Vaata ka == * [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ==Välislingid== * [http://tallinn.andmevara.ee/oa/page.Tavakasutaja?c=1.1.1.1&id=113005 Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise korra ja sõidupiletite hindade kehtestamine (al 1.01.2009)] * [https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12796422 Ühistranspordiseadus] * [http://www.yhistransport.eu yhistransport.eu, Tallinna ühistransporti kirjeldav veebisait] {{Tallinna bussiliinid}} {{Tallinna trolliliinid}} {{Tallinna trammiliinid}} [[Kategooria:Tallinna ühistransport]] [[Kategooria:Ühistranspordiliinid]] az4qo62pos846r7pq18kdprjrfdla4e Paul Cobley 0 125686 6168556 6152826 2022-07-27T04:02:39Z Kk 6201 /* Muud */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:PCobley.JPG|pisi|Paul Cobley, 2008]] '''Paul Cobley''' (sündinud [[24. aprill]]il [[1963]]) on inglise [[semiootika|semiootik]] ja [[narratoloogia|narratoloog]]. Ta on kirjastuse [[Mouton de Gruyter]] väljaantava raamatusarja "[[Semiotics, Communication and Cognition]]" kaastoimetaja. Ta on [[Rahvusvaheline Semiootika Assotsiatsioon|Rahvusvahelise Semiootika Assotsiatsiooni]] president (alates aastast 2014). Ta on esinenud Tartus loengutega vähemasti detsembris 2004, veebruaris 2009, aprillis 2011 ja detsembris 2018. ==Teosed== ===Eesti keeles=== *Cobley, Paul; Jansz, Litza 2002. "Juhatus semiootikasse". (Tõlkinud [[Lennart Sundja]]). Tallinn: Koge. (ISBN 9985-849-24-8) ===Muud=== *Cobley, Paul (ed.) 1996. ''The Communication Theory Reader''. London: Routledge. *Cobley, Paul; Jansz, Litza 1997. ''Semiotics for Beginners''. Cambridge: Icon Books. [Other editions: – 2004. ''Introducing Semiotics''. (Appignanesi, Richard, ed.) Royston: Icon Books. – 2005. ''Introducing Semiotics''. (Appignanesi, Richard, ed.) New York: Totem Books. – 2007. ''Introducing Semiotics''. Cambridge: Icon Books. – 2010. ''Introducing Semiotics: A Graphic Guide''. Cambridge: Icon Books.] [Translated into Finnish (1998), Japanese (2000), Spanish (2001), Estonian (2002), Indonesian (2002), Korean (2002), Romanian (2004), Arabic (2005), Croatian (2006), Chinese (2009), etc.] *Briggs, Adam; Cobley, Paul (eds.) 1998. ''The Media: An Introduction''. Harlow: Pearson Education. [Other editions: – Briggs, Adam; Cobley, Paul (eds.) 2002. ''The Media: An Introduction''. 2nd edn. Harlow: Pearson Education. – Albertazzi, Daniele; Cobley, Paul (eds.) 2010. ''The Media: An Introduction''. 3rd edn. Harlow: Pearson Education. *Cobley, Paul 2000. ''The American Thriller: Generic Innovation and Social Change in the 1970s''. London: Palgrave. *Cobley, Paul 2001. ''Narrative''. (New Critical Idiom series.) Routledge. 267 pp. (ISBN 0415212634) *Cobley, Paul (ed.) 2001. ''The Routledge Companion to Semiotics and Linguistics''. London: Routledge. (ISBN 0415243149) *Cobley, Paul (ed.) 2006. ''Communication Theories: Critical Concepts in Media and Cultural Studies''. 4 vols. London: Routledge. *Cobley, Paul (ed.) 2009. ''Realism for the 21st Century: A John Deely Reader''. Scranton: Scranton University Press. *Cobley, Paul (ed.) 2010. ''The Routledge Companion to Semiotics''. London: Routledge. *Cobley, Paul 2016. ''Cultural Implications of Biosemiotics''. (Biosemiotics 15.) Berlin: Springer. *Cobley, Paul; [[John Deely|Deely, John]]; [[Kull, Kalevi]]; [[Susan Petrilli|Petrilli, Susan]] (eds.) 2011. ''Semiotics Continues to Astonish: Thomas A. Sebeok and the Doctrine of Signs''. (Semiotics, Communication and Cognition 7.) Berlin: De Gruyter Mouton. *Cobley, Paul; Schulz, Peter J. (eds.) 2013. ''Theories and Models of Communication''. (Handbooks in Communication Science 1.) Berlin: De Gruyter Mouton. *[[Donald Favareau|Favareau, Donald]]; Cobley, Paul; Kull, Kalevi (eds.) 2012. ''A More Developed Sign: Interpreting the Work of Jesper Hoffmeyer''. (Tartu Semiotics Library 10.) Tartu: Tartu University Press. *Kull, Kalevi; Cobley, Paul (eds.) 2017. ''Biosemiotics in the community: Essays in honour of Donald Favareau''. Tartu: University of Tartu Press. *Thellefsen, Torkild; Sørensen, Bent; Cobley, Paul (eds.) 2011. ''From First to Third via Cybersemiotics: A Festschrift Honouring Professor Søren Brier on the occasion of his 60th Birthday''. Frederiksberg: Scandinavian Book ==Välislingid== *[[Kaie Kotov]]. [http://www.sirp.ee/archive/2003/03.01.03/Sots/sots1-6.html Alati kerkib esile uusi küsimusi: Intervjuu briti semiootiku Paul Cobleyga]. Sirp, 3. jaanuar 2003 {{DEFAULTSORT:Cobley, Paul}} [[Kategooria:Suurbritannia semiootikud]] [[Kategooria:Sündinud 1963]] qbjiuylsbriq55tuu515aq6jpchzhg4 Tartu Mänguasjamuuseum 0 127329 6168594 5930463 2022-07-27T07:35:26Z Maiemaie 123860 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Spielzeugmuseum tartu.jpg|pisi|Tartu Mänguasjamuuseumi maskott karu Lillekäpp]] [[Pilt:Tartu mänguasjamuuseumi hoone Lutsu 8, 20. september 2011.jpg|pisi|Tartu Mänguasjamuuseum, Lutsu 8]] '''Tartu Mänguasjamuuseum''' avati [[28. mai]]l [[1994]] [[Tartu Linnavalitsus]]e kultuuriosakonna allasutusena. Tartu Mänguasjamuuseumi kompleksi kuuluvad hooned Lutsu 2, Lutsu 4 ja Lutsu 8, lisaks ka aadressita maja Lutsu 8 õuel, nn õuemaja. Kõik hooned on omavahel ühendatud galeriidega. == Ajalugu == Tartu Mänguasjamuuseumi otsene eelkäija oli [[Tartu Linnamuuseum|Tartu Linnamuuseumi]] 1. detsembrist 1990 kuni märtsini 1991 avatud olnud näitus "Mängime koos". Näituse kuraatorid olid [[Meeri Säre]], [[Tiia Toomet]] ja [[Mare Hunt]], kes kutsusid ajakirjanduse kaudu inimesi üles laenama selleks tarbeks oma vanu mänguasju. Nõukogude aja lõpu ja taasiseseisvumise alguse mänguasjavalik poodides oli väga kesine, näituse autorid soovisid aga nii lastele kui ka täiskasvanutele näidata, et eri aegadel on mängitud väga erinevate mänguasjadega. Külastajate huvi oli suur ning edasi arenes idee spetsiaalse mänguasjade muuseumi loomise suunas. Esialgu pidi mänguasjamuuseum (algselt nukumuuseumina) asutatama [[Tartu Linnamuuseum]]i filiaalina ning selleks saadi ka [[Tartu linnavalitsus|Tartu linnavalitsuselt]] luba. 1993. aastal selgus siiski, et Tartu Linnamuuseum ei ole valmis endale veel ühte filiaali looma ning mänguasjamuuseum otsustati rajada iseseisva linnale kuuluva muuseumina. Tartu Mänguasjamuuseum avati Tartu linnale kuuluva munitsipaalmuuseumina 28. mail 1994 Tartus Toomemäe nõlval asuvas hoones aadressil Lai 1. Muuseumi loojad olid Meeri Säre, Mare Hunt ja Tiia Toomet. Viimasest sai ka mänguasjamuuseumi esimene direktor. 2007. aastast on Tartu Mänguasjamuuseumi direktor [[Triin Vaaro]]. 2003. aasta lõpus kolis Tartu Mänguasjamuuseum spetsiaalselt muuseumi jaoks renoveeritud vanasse puumajja Lutsu 8, kus 13. märtsil 2004 avati külastajatele uus püsiekspositsioon ning mängu- ja meisterdamistuba. Samal ajal anti muuseumi käsutusse kõrvalmaja Lutsu 4, kus paiknevad kogud ja tööruumid. 2. detsembril 2005 avati muuseumi õuel paiknevas endises tõllakuuris filmi- ja teatrinukkude maja. Seal pandi vaatamiseks välja 2000. aastal OÜ-lt [[Nukufilm]] kingituseks saadud haruldane kollektsioon Eesti nukufilmide nukkudest ja rekvisiitidest, mis kuni selle ajani olid eksponeeritud mänguasjamuuseumi filiaalis Filminukkude Galeriis ([[Ülikooli tänav]] 1). Kuni 2010. aastani näidati õuemajas ka Eesti nukuteatrite etenduste tegelasi ning traditsioonilisi teatrinukke mujalt maailmast. 30. mail 2010 avati Tartu Mänguasjamuuseumi kompleksis teatrimaja [[Teatri Kodu]] (Lutsu 2) milles asuvad teatrisaal, lastestuudio ja teatrinukkude muuseum. Teatri Kodu näol on tegemist maailmas ainulaadse teatrimajaga, mille tegevuste korraldamisel ammutatakse inspiratsiooni mänguasjamuuseumist, lapsepõlvest, mängudest ja mälestustest. == Maskott == Tartu Mänguasjamuuseumi maskott on [[karu Lillekäpp]]. Triibulise rahvariideseelikuga [[mängukaru]] õmbles 1994. aastal muuseumi avamise aegu rahvusliku käsitöö eriala üliõpilane Kai Maser. Karule nime leidmiseks kuulutati ajalehes [[Postimees]] välja konkurss. Selle võitis viieaastane tüdruk Käbi Stolovitš, kes pakkus nimeks Lillekäpp, kuna karu käpad olid õmmeldud lillelisest riidest. Lillekäpp on aja jooksul esinenud nii televisioonis kui ka lasteüritustel, temast on kirjutatud raamatuid ja joonistatud kaarte, tema kujutist kasutatakse muuseumi templil ja ametlikel dokumentidel ning ta on üles astunud ka Teatri Kodu omalavastuses "Öö mänguasjamuuseumis". Lillekäpa abina töötab muuseumis [[karu Nässu]], kes tegutseb sotsiaalmeedias, korraldab virtuaalüritusi ja peab blogi<ref>{{Netiviide|url=http://karunassu.blogspot.com/|pealkiri=mänguasjamuuseumi blogi}}</ref>. == Ekspositsioon == Tartu Mänguasjamuuseumi püsiekspositsioon on üles ehitatud teemade kaupa mänguliste stseenidena. Lutsu 8 hoones on ruumiti eksponeeritud linnalaste mänguasjad; talulaste mänguasjad; pabernukud, [[lauamäng]]ud ja [[mängukaardid|kaardid]]; [[nukumaja]]d, mängukarud, 20. sajandi mänguasjad; käsitöö- ja kunstnikunukud; [[Nõukogude okupatsioon Eestis|nõukogudeaegsed]] mänguasjad, õuemänguasjad, [[Vladimir Sapožnin]]i mehaaniliste mänguasjade kogu; poiste mänguasjad ja [[mudelraudtee]]; Eesti tootjate mänguasjad ning maailma rahvaste nukud. Muuseumi peamajast viib galerii õuemajja, mille teine korrus on filminukkude päralt, esimesel korrusel korraldatakse ajutisi näitusi. Teatri Kodu keldris on väljapanek Eesti ja maailma rahvaste teatrinukkudest ning [[arheoloogilised väljakaevamised|arheoloogilistel väljakaevamistel]] avastatud keskaegsest elamust koos sealsete leidudega. Kõigis ekspositsiooniruumides on püütud külastajatele pakkuda interaktiivsust: saab mängida vanade mänguasjade ja lauamängude koopiatega, käivitada mudelraudteed ja mehaanilist nukuteatrit, uurida mänguasjade ajalugu tutvustavaid meediaprogramme, vaadata Eesti animafilme, teha väikestel minilavadel nukuteatrit jm. == Muuseumipedagoogika == Nii muuseumis kui ka teatrimajas toimuvad lasteprogrammid, koolivaheaja töötoad, teemaekskursioonid, meisterdamiskursused ja huviringid. Lutsu 8 hoone teisel korrusel asub mängutuba, mis on mõeldud lastele ja vanematele üheskoos aja veetmiseks, gruppe võetakse mängutoas vastu ainult kokkuleppel. Mängutoas saab mängida arendavate mänguasjade ja lauamängudega, lehitseda lasteraamatuid, proovida selga kostüüme ning sisustada nukumaju. Mängutoas tehakse ka muuseumiprogramme ja peetakse laste sünnipäevi. Lutsu 2 teine korrus on lastestuudio päralt, kus pakutakse gruppidele teatri- ja mänguasjateemalisi õpitubasid. Samuti tegutseb lastestuudios laste teatriklubi ning peetakse temaatilisi sünnipäevapidusid. == Üritused ja etendused == Tartu Mänguasjamuuseum korraldab mitmesuguseid perepäevi ja lasteüritusi koolivaheaegadel, jõuluajal, seoses oma näituste ja muude üritustega. Iga aasta mai viimasel nädalavahetusel peetakse muuseumi sünnipäeva, mil muuseum on linnarahvale avatud tasuta, toimuvad mängud ja võistlused ning pakutakse torti. Traditsiooniliselt on Tartu Mänguasjamuuseum osalenud ka [[Tartu Hansapäevad]]el, pakkudes meisterdamist ja tegevust Hansamängude Õuel. Alates 2010. aastast toimuvad Teatri Kodus regulaarselt lastele ja peredele suunatud teatrietendused, mis on lavastatud Teatri Kodu jaoks või külla kutsutud teistest Eesti etendusasutustest. Samuti korraldatakse seal kontserte, filmiõhtuid, seminare jm muuseumi temaatikaga sobivaid üritusi. == Kogud == Suurem osa esemeid tuleb Tartu Mänguasjamuuseumi kogudesse annetustena. Tartu Mänguasjamuuseumi kogud on jaotatud esemekoguks, pildikoguks, kunstikoguks ja teaduslikuks arhiivkoguks. '''Esemekogu''' põhikogus on peamiselt Eestis kasutatud mänguasjad, kuid on ka lastekultuuriga seotud esemeid, maailma rahvaste suveniire ja rahvapäraseid mänguasju ning Eesti autorinukke. Muuseumil on küllalti suur kollektsioon nõukogude perioodil Eestis toodetud mänguasjadest (Polümeer, Salvo, Norma, Tartu Plastmasstoodete Katsetehas jt). Esemekogu põhikogusse on jõudnud ka mitmeid erakogusid ([[Vladimir Sapožnin]]i üleskeeratavate ja mudelmänguasjade kogu, Niina Lepiksaare maailma rahvaste suveniirnukkude kogu, Maia Mathieseni kollektsiooninukkude kogu jm). Lisaks põhikogule on esemekogus ka filminukkude kogu (Eesti Nukufilmi filminukud, rekvisiidid, maketid, kavandid jms) ning teatrinukkude kogu, kus on eri tüüpi teatrinukke maailma eri paikadest. '''Pildikogus''' on mänguasjade ja lastega seotud fotod, postkaardid, kalendrid, plakatid, kilekotid, märgid jms. '''Kunstikogus''' on nii professionaalsete kunstnike teemakohaseid teoseid kui ka laste tehtud [[akvarell]]e, joonistusi jms. '''Teaduslikus arhiivkogus''' on talletatud intervjuud, küsitluslehtede vastused ja muud mänguasjamuuseumi temaatikaga haakuvad materjalid. Tartu Mänguasjamuuseumi juures on temaatiline käsiraamatukogu, mis on uurijatele kasutamiseks avatud. Mänguasjahuvilised saavad Eestis toodetud mänguasjadega tutvumiseks kasutada ka digiarhiivi. 2021. aasta seisuga on mänguasjamuuseumi kogudes kokku '''26 676 museaali''' ja '''1537 abifondi eset'''. Muuseumi arhivaalide loetelus on arvel 102 arhivaali. == Hooned == Tartu Mänguasjamuuseum asus algul [[Toomemägi|Toomemäe]] nõlval eramaja (nn [[Grenzsteini maja]]) keldriruumides ja väikses õuemajas aadressil [[Lai tänav (Tartu)|Lai]] 1. 2003. aasta lõpus kolis Tartu Mänguasjamuuseum spetsiaalselt muuseumi jaoks renoveeritud vanasse puumajja aadressil [[Lutsu tänav|Lutsu]] 8, kus 13. märtsil 2004 avati külastajatele uus püsiekspositsioon ning mängu- ja meisterdamistuba. 2. detsembril 2005 avati muuseumi õuel paiknevas endises tõllakuuris filmi- ja teatrinukkude maja, kus eksponeeritakse viimase poolesaja aasta jooksul Eestis tehtud [[nukufilm]]ide tegelasi ja [[rekvisiit]]e ning [[joonisfilm]]ide kavandeid. Hoone teisel korrusel korraldatakse mänguasja- ja nukuteemalisi ajutisi näitusi. 2010. aastast tegutseb aadressil Lutsu 2 Tartu Mänguasjamuuseumi teatrimaja [[Teatri Kodu]], kus lapsed saavad vaadata etendusi, teha ise nukuteatrit ning võtta osa põnevatest teatri- ja mänguasjateemaga seotud tegevustest. Teatri Kodu keldris on mehaaniline nukuteater ja väike muuseumiosa, maja teisel korrusel asub Lastestuudio. === Lutsu 8 === [[Pilt:Tartu mänguasjamuuseumi peasissepääs, 20. september 2011.jpg|left|pisi|Tartu mänguasjamuuseumi Lutsu 8 hoone peasissepääs, 2011]] [[Pilt:Moto Tartu mänguasjamuuseumi ukse kohal, Lutsu 8 Tartus, 20. september 2011.jpg|pisi|Detail Tartu mänguasjamuuseumi peasissepääsu kohal, 2011]] Tartu Mänguasjamuuseumi maja Lutsu 8 kuulub Tartu vanimate säilinud puitehitiste hulka. 1770. aastate alguses ehitatud hoonest võib leida nii [[Barokk|hilisbaroki]] kui ka [[klassitsism]]i stiilielemente. Maja esimeste asukatena on märgitud Tartu garnisoni koolimaja ja vene kirik. Algsest hoonest on praeguseni säilinud [[mantelkorsten]], rõhtpalkseinad, suur osa hoovifassaadi püstlaudvoodrist ja [[Karniis|puitkarniis]]. Majas on olnud kaks [[anfilaad]]i, mis on ka praegu kohati jälgitavad. 19. sajandi I veerandil tegutses hoones [[Tartu Kreisikool]], kus õppisid peamiselt linnakäsitööliste lapsed. 1829. aastal läks maja eraomandisse, järgnesid ulatuslikud ümberehitused. Vastavalt riiklikult kehtestatud eeskirjadele sai maja [[Klassitsism|klassitsistliku]] esifassaadi ja üldilme: suurendati aknaid, krohviti laed ja seinad, ruumid jaotati vaheseintega väiksemateks. Tubadesse ehitati sinivalgetest glasuurkahlitest ahjud ning eeskoja seintele maaliti marmoriimitatsioon. Samal ajal püstitati maakividest hooviehitis ehk tõllakuur, mille all on võlvitud kelder. 19.–20. sajandi vahetusel jagati hoone väiksemateks korteriteks ning majale lisati hoovipoolsed juurdeehitised, mis on nüüdseks lammutatud. 20. sajandi jooksul kasutati hoonet üürimajana, viimased elanikud lahkusid sellest 1990. aastate alguses. 1998. aastal ostis Tartu linn vana maja Tartu Mänguasjamuuseumi asupaigaks. Hoone renoveeriti vastavalt 19. sajandi üldilmele aastatel 2002–2003. === Õuemaja === Mänguasjamuuseumi õuemaja asub praeguse mänguasjamuuseumi ja endise Lutsu 8 elumaja kõrvalhoones. 18.–19. sajandil ehitatud maakividest hoonet on kasutatud tõllakuuri ja sepikojana. Hoonel on ka praeguseni hästi säilinud võlvitud kelder. Uuemal ajal seisis hoone aastakümneid varemetes. See renoveeriti 2005. aastal: taastati kivi- ja vahvärkseinad, katusealusesse ehitati teine korrus. Hoone ehitamist toetas [[Euroopa Liit]]. === Lutsu 2 === [[Pilt:Teatri Kodu, Lutsu 2 Tartus, 20. september 2011.jpg|left|pisi|Teatri Kodu pärast restaureerimist, 2011]] [[Pilt:Teatri Kodu sissepääs, Lutsu 2 Tartus, 20. september 2011.jpg|pisi|Teatri Kodu sissepääs]] Esimesed puithoonete jäänused aadressil Lutsu 2 asuva maja aluselt krundilt pärinevad 14. sajandi algusest. Samal sajandil rajati puitehitiste asemele kaks tellistest ja maakivist vundamendiga kivihoonet, millest on osaliselt säilinud seinad koos ukse ja aknaavadega, [[Kerishüpokaust|kerishüpokaustahi]] ja elukorrusele viinud kivitrepp. Majast leitud kahhelkivide põhjal jäeti hüpokaustahi kasutusest kõrvale 16. sajandil ning majja ehitati kahhelahjud. 17. sajandi teisel poolel elas siin õuekohtu eesistuja-president [[Lars von Fleming]], ka hilisematel plaanidel on hoone märgitud Presidendi Majana. Hooneid on aja jooksul korduvalt ümber ehitatud ning mõlemad majad said kõvasti kannatada [[Põhjasõda|Põhjasõjas]] (1700–1721). 1752. aastal jaotati krundi maa kroonu ja linna vahel ning ajavahemikus 1755–1758 ehitati Lutsu tänava poolsesse ossa praegune Lutsu 2 hoone. 1775. aasta suurest tulekahjust see kvartal pääses ning seega on tegu ühe vanima Tartu puitehitisega. 19. ja 20. sajandil käis maja käest kätte ja oli eri omanike käsutuses. Nõukogude perioodil ehitati hoone seest ümber ning seal asusid järgemööda mitmesugused spordiorganisatsioonid, linnaasutused ja teater. Kuigi seda tüüpi maju ehitati 18. sajandil paljudele jõukama keskklassi esindajatele [[Baltimaad|Baltikumis]] ja [[Venemaa]]l, on Lutsu tänava hoone puhul märkimisväärne barokkstiilis portaal ja uks, mis on ainus taoline säilinud portaal Tartus ja omab suurt muinsusväärtust. ==Tunnustus== * 2004 [[Kultuurikandja|Tartu Kultuurikandja]] aunimetus (kutselise koosluse kategoorias) ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [http://www.mm.ee Tartu Mänguasjamuuseumi koduleht] * [http://www.mm.ee/muuseum-ja-naitused/eesti-manguasjade-digiarhiiv Eesti mänguasjade digiarhiiv] {{koord | NS = 58.38251 | EW = 26.718644 | tüüp = maamärk }} [[Kategooria:Tartu muuseumid]] po0di9g5vif9wlqw5tonbph57va4q97 Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon 0 131660 6168461 6137983 2022-07-26T18:22:38Z Karljohan29 136246 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Riigikogu]]; lisatud [[Kategooria:Riigikogu komisjonid]] wikitext text/x-wiki {{toimeta}} Riigikogu '''julgeolekuasutuste järelevalvekomisjon''', tuntud ka kui '''kapo komisjon''',<ref>{{Netiviide |URL=https://www.postimees.ee/term/45896/kapo-komisjon |Pealkiri=Kapo-komisjon |Väljaanne=[[Postimees]] |Kasutatud=8. veebruar 2018}}</ref> on riigi seadusandliku võimu järelevalvefunktsiooni täitev Riigikogu saadikutest moodustatav alaline komisjon, mis kontrollib täidesaatva võimu [[julgeolekuasutus]]te ja [[jälitusametkond]]ade tegevusega seonduvates küsimustes, kellele on seadustega antud õigus [[teabehange|teabehankes]] ja [[jälitusmenetlus]]es riivata kodanike põhiseaduslikke õigusi – "Õigus eraelule, eraviisiliste kõneluste saljasusele ([[salajane pealtkuulamine]]), eluruumide puutumatusele jne." {{tsitaat|Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjon on Riigikogu erikomisjon, kes teostab järelevalvet täidesaatva riigivõimu asutuste üle julgeolekuasutuste ja jälitusametkondade tegevusega, sealhulgas põhiõiguste tagamisega ja julgeolekuasutuste ning jälitusametkondade töö tõhususega, samuti nende üle teostatava järelevalvega seonduvates küsimustes.|Julgeolekuasutuste seadus § 36 <ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/12911443?leiaKehtiv Julgeolekuasutuste seadus § 36. Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjon], RT I, 26.05.2020, 10</ref>|}} ===Julgeolekuasutuste järelevalvekomisjoni koosseis=== '''[[IX Riigikogu]]''' (1999–2003) koosseisust kuulusid järelevalvekomisjoni: *komisjoni esimees [[Vahur Glaase]] *Komisjoni liikmed: [[Neinar Seli]] '''[[X Riigikogu]]''' (2003–2007) koosseisust kuulusid järelevalvekomisjoni: *[[Ain Seppik]], asendusliige [[Vilja Savisaar]] *[[Mart Laar]], asendusliige [[Tõnis Lukas]] *[[Mart Opmann]], asendusliige [[Rein Randver]] *[[Toomas Hendrik Ilves]], asendusliige [[Ivari Padar]] *[[Olari Taal]], asendusliige [[Taavi Veskimägi]] *[[Väino Linde]], asendusliige [[Märt Rask]]<ref>[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=580444 Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni moodustamine.Riigikogu 7. mai 2003. a otsus]</ref> '''[[XI Riigikogu]]''' (2007–2011) koosseisust kuuluvad järelevalvekomisjoni<ref>[http://riigiteataja.ee/ert/ert.jsp?link=print&meta=1&id=12828995 Julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni moodustamine. Riigikogu 10. mai 2007. a otsus]</ref><ref>[http://www.riigikogu.ee/index.php?op=ems&page=view_pohiandmed&pid=90617&u=20070514094002 Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon Riigikogu kodulehel 16. aprill 2010]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>: *komisjoni esimees [[Jaanus Rahumägi]] asendusliige [[Rain Rosimannus]] *Komisjoni aseesimees [[Marek Strandberg]], asendusliige [[Valdur Lahtvee]] *Komisjoni liikmed: [[Mart Laar]], asendusliige [[Peeter Tulviste]] *(kuni 15.10.2007 [[Villu Reiljan]], asendusliige [[Karel Rüütli]]<ref>[http://www.epl.ee/artikkel/403360 Reiljan lahkub riigikogu kapo komisjonist]</ref>), asendusliige Karel Rüütli asemel [[Tarmo Mänd]]<ref>[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12886541 Riigikogu otsuse «Julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni moodustamine» muutmine. Riigikogu 20. novembri 2007. a otsus ]</ref> *[[Ain Seppik]], asendusliige [[Kalle Laanet]] *[[Kalvi Kõva]], asendusliige [[Eiki Nestor]], kuid (alates 25. veebruarist 2010) [[Jüri Tamm]]<ref>[https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13282431 Riigikogu otsuse «Julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni moodustamine» muutmine Riigikogu 25. veebruari 2010. a otsus]</ref>. '''[[XII Riigikogu]]''' (2011–2015) *komisjoni esimees [[Peep Aru]] == Vaata ka == *[[Välisluureamet]] *[[Kaitsepolitseiamet]] *[[Kaitseväe peastaabi luureosakond]] (J2) ==Viited== {{viited}} == Tegevus julgeolekuasutuste järelevalvel == * [http://www.google.ee/search?q=luureandmeid+kolme+kategooriasse+st+anal%C3%BC%C3%BCtiline&ie=utf-8&oe=utf-8&aq=t&rls=org.mozilla:et:official&client=firefox-a se2.dcaf.ch/serviceengine/Files/DCAF/.../ipu_hb_estonian.pdf Julgeolekusektori parlamentaarne järelevalve: Põhimõtted, mehhanismid ja praktika] * [http://www.riigikogu.ee/public/Riigikogu/Dokumendid/julgeolekuasutuse_jarelevalve_kom_aruanne09.pdf Ülevaade Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni tegevusest 2009. aastal] * [http://www.epl.ee/artikkel/469386 Tallinna Euroopa Liidu riikide 5. parlamentide luure- ja vastuluure järelevalvekomisjonide konverents], Päevaleht, 24. mai 2009 * [http://www.riigikogu.ee/public/Riigikogu/Dokumendid/kapoaruanne_2008.pdf Ülevaade Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni tegevusest 2008. aastal] ==Tegevuse kajastus== *[https://www.riigikogu.ee/riigikogu/komisjonid/julgeolekuasutuste-jarelevalve-erikomisjon/ Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon]i koduleht, www.riigikogu.ee * [http://www.epl.ee/artikkel/432731 Prokuratuur avastas sideettevõtete salajastes logifailides suured puudujäägid], [[Eesti Päevaleht]] * [http://www.epl.ee/artikkel/447621 Prokuratuur lõpetas EMT salajaste logifailide kadumise uurimise], [[Eesti Päevaleht]] 7.11.2008 * [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/rahumagi-on-hoiatavaid-marke-kapo-lodvast-seadusetolgendamisest.d?id=33532615 Järelevalve komisjoni esimees Rahumägi: on hoiatavaid märke kapo lõdvast seadusetõlgendamisest], www.DELFI.ee, 1. oktoober 2010 * [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/erikomisjoni-juht-peep-aru-hea-et-selliste-kuritegude-jalile-joutakse.d?id=63607414 Erikomisjoni juht Peep Aru: hea, et selliste kuritegude jälile jõutakse], Delfi.ee, 20. detsember 2011 {{Riigikogu komisjonid}} {{Eesti luurekogukond}} {{JÄRJESTA:Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon}} [[Kategooria:Eesti julgeolek]] [[Kategooria:Riigikogu komisjonid]] g036x6czzxw3b3sexs9t1vyqyro388f Arutelu:Isomeerid 1 134991 6168362 2119010 2022-07-26T16:25:39Z Nimelik 60716 wikitext text/x-wiki Mis on strukturaalsed isomeerid? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 21. juuli 2008, kell 20:41 (UTC) == Keemias on isomeerid ... erinevad orgaanilised ühendid. == Selline tähelepanek, et isomeeria ei esine ainult orgaaniliste ühendite hulgas vaid hõlmab ka anorgaanilisi ühendeid. Näiteks võib tuua cis-trans isomeeria kompleksides, kus esineb metall nelja või kuue ligandiga ([Pt(NH<sub>3</sub>)<sub>2</sub>]Cl<sub>2</sub> jne...). Samuti esineb kuue ligandiga metallidel vähemtuntud fac-mer isomeeria. Ja veel on võimalik bidentaalsete ligandidega optiline isomeeria. : Tegin paranduse. Võid artiklit täiendada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 29. juuli 2010, kell 23:13 (EEST) Kas näiteks D-glükoos ja L-glükoos on isomeerid ja enantiomeerid? Loen enwikist lehel L-Glucose ''As the l-isomer of glucose, it is the enantiomer of the more common d-glucose.'' --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 26. juuli 2022, kell 19:25 (EEST) 87jnrqa5l5pmttxn6wmklrcic8d3exe 6168367 6168362 2022-07-26T16:27:15Z Nimelik 60716 wikitext text/x-wiki Mis on strukturaalsed isomeerid? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 21. juuli 2008, kell 20:41 (UTC) == Keemias on isomeerid ... erinevad orgaanilised ühendid. == Selline tähelepanek, et isomeeria ei esine ainult orgaaniliste ühendite hulgas vaid hõlmab ka anorgaanilisi ühendeid. Näiteks võib tuua cis-trans isomeeria kompleksides, kus esineb metall nelja või kuue ligandiga ([Pt(NH<sub>3</sub>)<sub>2</sub>]Cl<sub>2</sub> jne...). Samuti esineb kuue ligandiga metallidel vähemtuntud fac-mer isomeeria. Ja veel on võimalik bidentaalsete ligandidega optiline isomeeria. : Tegin paranduse. Võid artiklit täiendada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 29. juuli 2010, kell 23:13 (EEST) Kas näiteks D-glükoos ja L-glükoos on isomeerid ja enantiomeerid? Loen enwikist lehelt L-Glucose, et: ''As the l-isomer of glucose, it is the enantiomer of the more common d-glucose.'' --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 26. juuli 2022, kell 19:25 (EEST) fd1uc6ciyuc5pp1uwk1lm07za447g7b 6168451 6168367 2022-07-26T18:11:30Z Nimelik 60716 wikitext text/x-wiki Mis on strukturaalsed isomeerid? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 21. juuli 2008, kell 20:41 (UTC) == Keemias on isomeerid ... erinevad orgaanilised ühendid. == Selline tähelepanek, et isomeeria ei esine ainult orgaaniliste ühendite hulgas vaid hõlmab ka anorgaanilisi ühendeid. Näiteks võib tuua cis-trans isomeeria kompleksides, kus esineb metall nelja või kuue ligandiga ([Pt(NH<sub>3</sub>)<sub>2</sub>]Cl<sub>2</sub> jne...). Samuti esineb kuue ligandiga metallidel vähemtuntud fac-mer isomeeria. Ja veel on võimalik bidentaalsete ligandidega optiline isomeeria. : Tegin paranduse. Võid artiklit täiendada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 29. juuli 2010, kell 23:13 (EEST) Kas näiteks D-glükoos ja L-glükoos on isomeerid ja enantiomeerid? Loen enwikist lehelt L-Glucose, et: ''As the l-isomer of glucose, it is the enantiomer of the more common d-glucose.'' --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 26. juuli 2022, kell 19:25 (EEST) Glükoos on küllalt levinud, oluline molekul, äkki võiks sellest ka siin artiklis näitena juttu olla? --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 26. juuli 2022, kell 21:11 (EEST) t91big7u3sq8zx0gnkw9grgltd3j3cq Leo Sepp 0 145798 6168325 6129444 2022-07-26T14:19:38Z NOSSER 8097 /* Välislingid */ wikitext text/x-wiki [[Fail:Leo Sepp.png|pisi|Majandusminister Leo Sepp Allikas: Ühistegelised Uudised]] '''Leo Bodo Sepp''' ([[7. november]] [[1892]] [[Simuna]] – [[13. detsember]] [[1941]] [[Ussollag]], [[Permi oblast]]) oli Eesti [[poliitik]], rahandustegelane ja kirjanik (pseudonüüm '''Rein Sarvesaare'''). == Elulugu == Leo sündis 26. oktoobril 1892 [[Virumaa|Virumaal]] vallakirjutaja pojana. Ta õppis [[Tartu Reaalkool|Tartu Reaalkoolis]] ja kõrghariduse omandas [[Riia Polütehnikum|Riia Polütehnikumi]] kaubandusosakonna 1914. aastal.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/jarvateatajaew/1938/05/09/30|pealkiri=MAJANDUSMINISTER LEO SEPP|väljaanne=Järva Teataja|aeg=09.05.1938}}</ref> 1913. aastast alates töötas Sepp [[Viljandi]] Vastastikuse Krediitühingu asjaajajana. Pärast veebruarirevolutsiooni puhkemist valiti Sepp 1917. aasta mais [[Viljandi maakond|Viljandi maakonna]] [[miilitsaülem]] ja juulis [[Viljandi maakonna valitsus|Viljandi maakonna valitsuse]] esimees. 1918. aastal vangistati Sepp [[Enamlased|enamlaste]] võimude korraldusel ja saadeti koos teiste Viljandi juhtivate tegelastega [[Peterburi]] [[Krestõ vangla|Krestõ vanglasse,]] kust ta vabanes pärast [[Bresti rahu]] sõlmimist, 1918. aasta märtsis.<ref name=":0" /><ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1918/03/30/9 Kodumaale tagasi jõudnud pantwangid.], Postimees (1886-1944), nr. 26, 30. märts 1918</ref> Sepp osales [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõjas]] [[1. Ratsapolk|1. Ratsapolgu]] koosseisus, hiljem määrati ta riigikontrolli sõjaväeosakonna peakontrolöriks. Pärast sõda tehti Sepast 1921. aasta mais [[Eesti Pank|Eesti Panga]] direktor. Detsembris 1924 kutsuti ta [[Jüri Jaakson|Jüri Jaaksoni]] moodustatud [[Jüri Jaaksoni valitsus|valitsusse]] [[Eesti rahandusminister|rahaministriks]], sellel positsioonil püsis Sepp mitme valitsuse koosseisus kuni detsembrini 1927,<ref name=":0" /> korraldades ka [[Eesti rahareform (1928)|1927. aasta rahareformi]], mida rahvusvahelised uurijad on hiljem pidanud oma aja üheks eesrindlikumaks rahareformiks maailmas. 1928. aastal asus ta [[Kommertspank|Kommertspanga]] direktori kohale [[Tallinn|Tallinnas]]. 1930. aastate alguses tegutses Sepp mitmes eraettevõttes direktorina. 1935–1938 oli ta [[Riia|Riias]] Rigas Manufaktura direktor Eesti aktsionäride esindajana.<ref name=":0" /> 1938. aasta mais valiti Sepp [[eesti majandusminister|majandusministriks]], kuhu ta jäi kuni 1940. aasta juunivalitsuseni. Ta oli tuntud oma selge visiooni tõttu, kuidas peaks Eestit majandama. Näiteks ütles ta 30. novembril 1938 [[Riigivolikogu]]s: "Mina ütlen aga, et oleme rikas rahvas, rahvas, kes võib iga aasta – koguni oma tervise rikkumiseks – ära raisata tubaka ning alkoholi peale üle 30 miljoni krooni. Kui teie ütlete, et valitsus oma poliitikaga rahvast on õpetanud jooma, siis ei ole see õige. – Kui nüüd on välja antud tubaka ja alkoholi peale 33,9 miljonit paberikrooni, siis anti 1928. a. selle peale 31,5 milj. kuldkrooni. Kui niisugune rikas rahvas ise ei oska väikest osagi sellest raiskamisest kulutada millegi ilusama, kaunima ja jäädavama loomiseks, siis on riigivõim kohustatud seda korraldama<ref>Rahvusliku suurtööstuse loomisele. Rahvaleht, 1. detsember 1938, nr. 227, lk. 7.</ref>." Sepp arreteeriti [[NKVD]] poolt 1941 ning suri vangistuses. == Tunnustus == *1939 – [[Valgetähe I klassi teenetemärk]] *Läti [[Kolme Tähe orden|Kolme Tähe ordeni]] I klassi kavaler == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * 300.000 inimest ootab õiget töölerakendamist. [[Rahvaleht]], 29. mai 1940, nr. 124, lk. 7–8. == Välislingid == * {{ISIK|3351}} {{JÄRJESTA:Sepp, Leo}} [[Kategooria:Eesti rahandusministrid]] [[Kategooria:Eesti majandusministrid]] [[Kategooria:Riigi Majandusnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Kaubandus-Tööstuskoja liikmed]] [[Kategooria:Uuendusliidu poliitikud]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Viljandi maavanemad]] [[Kategooria:Viljandi linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Eesti ratsaväeosade koosseis]] [[Kategooria:Eesti pankurid]] [[Kategooria:Valgetähe I klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Kolme Tähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Korporatsioon Vironia liikmed]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1892]] [[Kategooria:Surnud 1941]] 3a521isz0f319sldzujp7ut4bobmfyy Harvardi ülikool 0 147577 6168225 6122973 2022-07-26T12:43:10Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.8 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib ülikoolist; nime Harvard teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Harvard (täpsustus)]]}} {{keeletoimeta}} {{Infokast ülikool | nimi = Harvardi Ülikool | omakeelne_nimi = Harvard University | ladina_nimi = Universitas Harvardiana | deviis = ''Veritas'' ([[Ladina keel|ld]] 'tõde')<ref>''Veritas'' pole juhtlause tavapärases mõttes, vaid kasutusel kooli vapil. Tegelikult on moto hoopis ''Christo et Ecclesiae'' ('kristusele ja kirikule'), mis on ülikooli deviis, kuid tänapäeval seda enam ei kasutata.</ref> | asutatud = 8. september 1636 (OS), 18. september 1636 (NS)<ref name=founding>Josiah Quincy (1860). [http://books.google.com/books?vid=OCLC11636583&id=KynqxH_4lGUC&pg=RA1-PA586&lpg=RA1-PA586 ''History of Harvard University''], Crosby, Nichols, Lee and Co. lk 586 ja Cambridge Birthday, Time Magazine, 28. september 1936 ja Marvin Hightower: [http://www.news.harvard.edu/gazette/2003/10.02/02-history.html Harvard Gazette: This Month in Harvard History] Harvard University, 2003-09-02</ref> | tüüp = [[Eraülikool]] | toetusfond = 30 mld [[USA dollar|dollarit]] (2012)<ref name="NACUBO">[https://web.archive.org/web/20130512184138/http://www.nacubo.org/Documents/research/2012NCSEPublicTablesEndowmentMarketValuesRevisedFebruary42013.pdf U.S. and Canadian Institutions Listed by Fiscal Year 2012 Endowment Market Value]. National Association of College and University Business Officers and Commonfund Institute. Vaadatud 29.10.2012.</ref> | juht1 = [[Lawrence S. Bacow]] (2018) | juhi_nimetus1 = President | akadeemilisi_töötajaid = 2100 | tugitöötajaid = 2500 väljaspool arstiteaduskonda, 11&nbsp;000 arstiteaduskonnas | üliõpilasi = 21 000 (7200 bakalaureuseõppes, 14&nbsp;000 magistri- ja doktoriõppes) | asukoht = [[Cambridge (Massachusetts)|Cambridge]], [[Ühendriigid]] | sporditegevus = [[National Collegiate Athletic Association|NCAA]], [[Division I]], [[Ivy League|Ivy&nbsp;League]]<br />41 erinevat meeskonda | värvid = Veripunane {{color box|#A30013}} | hüüdnimi = Crimson | maskott = John Harvard (mitteametlik) | laiuskoordinaat = 42.374444 | pikkuskoordinaat = -71.116944 }} '''Harvardi Ülikool''' ([[inglise keel]]es ''Harvard University'') on eraõiguslik [[ülikool]], mis asub [[Cambridge (Massachusetts)|Cambridge]]'is [[Massachusetts|Massachusettsi osariig]]is [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]]. Ülikool asutati [[1636]]. aastal.<ref name="founding" /> Harvardi Ülikool on Ameerika Ühendriikide vanim kõrgharidust pakkuv asutus. Ülikool on [[Ivy League|Ivy League'i]] liige. Harvardi Ülikooli raamatukogus on rohkem kui 15 miljonit köidet,<ref name="lib">Vaata: [http://hul.harvard.edu/hgproject/faq.html FAQ on the Harvard-Google partnership].</ref> mis on Ameerika Ühendriikide suurim akadeemiline raamatukogu. Lisaks on ülikoolis ka kunsti-, ajaloo-, bioloogia- ja muid muuseume. Harvardi Ülikool on rahvusvaheliste [[Kõrgkoolide pingerida|ülikoolide pingeridades]]<ref>[http://www.topuniversities.com/worlduniversityrankings/ QS rankings]</ref><ref>[http://www.shanghairanking.com/ Academic Ranking of World Universities]</ref><ref>''[https://web.archive.org/web/20060820193615/http://msnbc.msn.com/id/14321230/site/newsweek/ The Top 100 Global Universities - 2006]</ref><ref>[http://www.ensmp.fr/Actualites/PR/EMP-ranking.html Professional Ranking of World Universities]</ref><ref>[http://nturanking.lis.ntu.edu.tw/ Performance Ranking of Scientific Papers for World Universities]</ref> olnud sageli esikohal. Asutus on kasumitaotluseta organisatsioonide hulgas (kui välja jätta [[Bill & Melinda Gates Foundation]]) suurima rahalise eelarvega ülikool. Harvard Ülikool on [[Nobeli auhind|Nobeli auhinnale]] esitanud 75 inimest ja alates 1974. aastast on selle saanud 19 vilistlast. [[Pulitzeri preemia]] on saanud 15 Harvardi Ülikooli üliõpilast. Kuigi Harvardi Ülikooli on kritiseeritud kui elitistlikku ja "progressiivsete intellektuaalide vaenulikku", on seal õppinud nii tuntud konservatiive kui ka liberaale. Harvardi Ülikooli [[Harvard Business School|ärikooli]] on lõpetanud vabariiklaste president [[George W. Bush]]. Harvardi Ülikooli Kolledži lõpetasid demokraatide president [[John F. Kennedy]] ja asepresident [[Al Gore]]. == Teaduskonnad == [[Pilt:Harvard college - annenberg hall.jpg|thumb|Harvardi kolledži hoone]] Harvardi Ülikoolis on tänapäeval üheksa teaduskonda: *[[Harvard Faculty of Arts and Sciences|Faculty of Arts and Sciences]] ja selle allteaduskond [[Harvard School of Engineering and Applied Sciences|School of Engineering and Applied Sciences]], mis teenindavad: **[[Harvard College]], ülikooli 1. astme kõrgharidusasutus (1636) **[[Harvard Graduate School of Arts and Sciences|Graduate School of Arts and Sciences]] (asutatud 1872) **[[Harvard Division of Continuing Education]], sisse arvatud [[Harvard Extension School]] (1909) ja [[Harvard Summer School]] (1871) * Meditsiiniteaduskond, millesse on arvatud [[Harvard Medical School|Meditsiinikool]] (1782) ja [[Harvard School of Dental Medicine]] (1867). *[[Harvard Divinity School]] (1816) *[[Harvard Law School]] (1817) *[[Harvard Business School]] (1908) *[[Harvard Graduate School of Design|Graduate School of Design]] (1914) *[[Harvard Graduate School of Education|Graduate School of Education]] (1920) *[[Harvard School of Public Health|School of Public Health]] (1922) *[[Kennedy School of Government|John F. Kennedy School of Government]] (1936) 1999. aastal reorganiseeriti endine [[Radcliffe College]] [[Radcliffe Institute for Advanced Study]]ks. Harvardi Ülikool pakub kõigile soovijatele ka vaba juurdepääsuga e-kursuseid (''[[MOOC]]''). E-kursuste valimisel saab lähtuda erinevatest teaduskondadest, teemadest, alustamiskuupäevadest, kestusest, raskusastmetest, õppevormitest. E-kursused võivad olla tasuta. ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== {{commonskat-tekstina|Harvard University}} *[http://www.harvard.edu/ Harvardi Ülikooli koduleht] *[https://pll.harvard.edu/catalog/free Harvardi Ülikooli e-kursused (ülikooli koduleht)] *[https://www.edx.org/school/harvardx Harvardi Ülikooli MOOC] ([https://www.edx.org/schools-partners edX koduleht]) [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ülikoolid]] [[Kategooria:Massachusetts]] l50hmrghkxu9uyr00xi04i8hdthhtmq Cem Özdemir 0 150383 6168262 5745028 2022-07-26T13:14:24Z Juhan121 25066 wikitext text/x-wiki [[Pilt:16-09-02-Cem Özdemir-RalfR-RR2 4940.jpg|pisi|Cem Özdemir]] [[Pilt:WikiCemOezdemir.JPG|pisi|Cem Özdemir]] '''Cem Özdemir''' (sündinud [[21. detsember]] [[1965]] [[Bad Urach]]is) on [[Saksamaa]] poliitik. Ta sündis [[Tšerkessid (koondmõiste)|tšerkessi]] päritolu [[Türgi]] immigrantide peres ning võttis Saksa kodakondsuse [[1982]]. aastal. Ta on [[8. detsember|8. detsembrist]] [[2021]] Saksamaa toidu- ja põllumajandusminister. [[1994]]. aastal sai temast esimene türgi päritolu poliitik Saksamaal, kes valiti [[Bundestag]]i, kus ta oli kuni [[2002]]. aastani. 2004–2009 oli ta [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige. Ta valiti 15. novembril [[2008]] [[Bündnis 90/Die Grünen|Saksamaa roheliste partei]] esimeheks [[Reinhard Bütikofer]]i asemele, kes pärast kuueaastast ametiaega otsustas tagasi astuda. == Välislingid == {{commonscat}} * [http://www.oezdemir.de/ Cem Özdemiri koduleht] {{DEFAULTSORT:Özdemir, Cem}} [[Kategooria:Saksamaa poliitikud]] [[Kategooria:Põllumajandusministrid]] [[Kategooria:Saksamaalt valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1965]] 78x7u3kcbmbd5fi8o7xriv4ylfhm6o0 Sündinud 16. juulil 0 155770 6168437 6114009 2022-07-26T18:00:12Z Sjur 66496 wikitext text/x-wiki {{sündinud juulis}} ''Siin loetletakse [[16. juuli]]l sündinud tuntud inimesi. *[[1798]] – [[Eduard Friedrich Poeppig]], saksa botaanik, zooloog, geograaf ja maadeavastaja *[[1837]] – [[Carl Ludwig Wilhelm Otto Schultzen]], arstiteadlane *[[1841]] – [[Nikolai von Glehn]], Eesti mõisnik *[[1850]] – [[Roman Abt]], Šveitsi masinaehitusinsener, leiutaja ja ettevõtja *[[1867]] – [[Nikolai Kolomeitsev]], vene meremees ja polaaruurija *[[1872]] – [[Edgar Anton Terrepson]], Eesti arstiteadlane * 1872 – [[Roald Amundsen]], Norra polaaruurija *[[1883]] – [[Dietrich Buxhoeveden]], Eesti keemik *[[1884]] – [[Anna Võrubova]], Venemaa keisrinna [[Aleksandra Fjodorovna (1872–1918)|Aleksandra Fjodorovna]] sõbranna ja õuedaam *[[1887]] – [[Peeter Orle]], eesti tehnikateadlane *[[1888]] – [[Friedrich Rosenberg]], eesti advokaat *[[1891]] – [[Villem Ernits]], eesti keeleteadlane ja karskusliikumise edendaja *[[1892]] – [[Rudolf Rokk]], Eesti sõjaväelane * 1892 – [[Eugen Meindl]], Saksamaa sõjaväelane *[[1896]] – [[Gottlob Berger]], Saksamaa sõjaväelane * 1896 – [[Trygve Halvdan Lie]], Norra poliitik, esimene ÜRO peasekretär *[[1898]] – [[Artur Kase]], Eesti sõjaväelane *[[1902]] – [[Aleksandr Luria]], Nõukogude psühholoog, [[neuropsühholoogia]] rajajaid *[[1907]] – [[Elmar Kõlu]], Eesti sõjaväelane * 1907 – [[Barbara Stanwyck]], USA filmi- ja seriaalinäitleja *[[1912]] – [[Kaarel Vahtras]], eesti agronoom *[[1922]] – [[Arnold Koop]], eesti ajaloolane *[[1923]] – [[Manivald Noor]], eesti arhitekt *[[1924]] – [[Liia Leetmaa]], eesti balletitantsija ja tantsupedagoog *[[1926]] – [[Irwin Rose]], USA bioloog *[[1930]] – [[Osvald Nilson]], eesti pedagoogikateadlane ja geograaf * 1930 – [[Heino Uuetalu]], eesti ehitusinsener ja muinsuskaitsja *[[1932]] – [[Endel Priidel]], eesti kirjandusloolane, toimetaja ja tõlkija * 1932 – [[Bill Byrge]], Ameerika Ühendriikide koomik ja näitleja *[[1934]] – [[Õie Orav]], eesti filmiteadlane, näitleja, stsenarist ja lavastaja *[[1935]] – [[Lui Pikkov]], eesti keemiainsener *[[1936]] – [[Yasuo Fukuda]], Jaapani poliitik *[[1939]] – [[Jaks Lankots]], eesti geograaf, kartograaf ja genealoog *[[1941]] – [[Dag Solstad]], norra proosakirjanik * 1941 – [[Hendrik Nagla]], eesti saksofonist, klarnetist ja muusikapedagoog *[[1947]] – [[Mall Jõgi]], eesti kirjandusteadlane *[[1948]] – [[Jaan Sootak]], eesti õigusteadlane *[[1949]] – [[Mart Ustav]], eesti molekulraabioloog ja viroloog *[[1951]] – [[Virve Pedari]], eesti metallikunstnik *[[1955]] – [[Kike Elomaa]], Soome poliitik, laulja ja atleetvõimleja * 1955 – [[Heiki Mätlik]], eesti kitarrist ja pedagoog *[[1956]] – [[Tony Kushner]], USA näitekirjanik *[[1957]] – [[Jüri Lumiste]], eesti näitleja ja lavastaja *[[1959]] – [[Jürgen Ligi]], Eesti poliitik * 1959 – [[Marje Josing]], eesti majandusteadlane *[[1961]] – [[Ain Raal]], proviisor, dotsent, ravimtaimede uurija, publitsist * 1961 – [[Andri Paltševskõi]], ukraina ajakirjanik ja ettevõtja *[[1962]] – [[Natalja Lissovskaja]], NSV Liidu kergejõustiklane * 1962 – [[Anne Lange]], eesti kirjandusteadlane ja tõlkija *[[1963]] – [[Heiki Sibul]], eesti riigiametnik * 1963 – [[Catherine Wilkening]], prantsuse filminäitleja *[[1964]] – [[Nino Burdžanadze]], Gruusia poliitik * 1964 – [[Phil Hellmuth]], USA elukutseline pokkerimängija * 1964 – [[Miguel Indurain]], Hispaania jalgrattur * 1964 – [[Thomas Heilmann]], Saksa ettevõtja ja Kristlik-Demokraatliku Liidu poliitik *[[1965]] – [[Indrek Erm]], eesti arhitekt * 1965 – [[Lea Vene]], eesti korvpallur * 1965 – [[Raimondas Vainoras]], leedu endine jalgpallur *[[1966]] – [[Eve Mikone]], eesti keele ja kultuuri õpetaja, raamatute koostaja *[[1969]] – [[Sahra Wagenknecht]], Saksamaa poliitik, ökonomist ja publitsist *[[1973]] – [[Jaanus Liivak]], eesti korvpallur ja treener * 1973 – [[Katherina Reiche]], Saksa poliitik *[[1974]] – [[Maret Maripuu]], Eesti poliitik *[[1975]] – [[Tõnu Põld]], eesti alpinist * 1975 – [[Andres Kuusik]], eesti majandusteadlane *[[1980]] – [[Alo Kurvits]], eesti näitleja *[[1982]] – [[Steve Hooker]], Austraalia kergejõustiklane * 1982 – [[Carli Lloyd]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur *[[1983]] – [[Duncan Keith]], Kanada jäähokimängija * 1983 – [[Annie Lööf]], Rootsi poliitik *[[1985]] – [[Maksim Bukatkin]], Venemaa jalgpallur *[[1986]] – [[Dustin Boyd]], Kanada-Kasahstani jäähokimängija *[[1987]] – [[Mihkel Maripuu]], eesti maalikunstnik *[[1988]] – [[Brian Lebler]], Austria jäähokimängija *[[1989]] – [[Gareth Bale]], Walesi jalgpallur *[[1990]] – [[Pål Golberg]], Norra murdmaasuusataja *[[1991]] – [[Iiris Vesik]], eesti laulja * 1991 – [[Nate Schmidt]], USA jäähokimängija *[[1994]] – [[Jesper Pettersson]], rootsi jäähokimängija * 1994 – [[Shericka Jackson]], Jamaica sprinter *[[1995]] – [[Andre Kukk]], eesti jalgpallur *[[1996]] – [[Luke Hemmings]], Austraalia laulja *[[1997]] – [[Maarek Suursaar]], eesti jalgpallur [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Juuli, 16.]] fjfffr5it19wefhi648ciw0y7a9his5 Ago Pärtelpoeg 0 158774 6168389 6100896 2022-07-26T17:01:28Z 85.253.189.36 wikitext text/x-wiki '''Ago Pärtelpoeg''' (sündinud [[12. aprill]]il [[1969]] [[Tartu]]s) on eesti [[ajakirjanik]], raamatukogutöötaja, [[biograaf]] ja [[kirjastaja]]. ==Töö== *[[1987]]–1993 [[Tartu Ülikooli Raamatukogu]], raamatukoguhoidja *[[1993]]–1994 AS [[Tartu Televisioon]], reporter, toimetaja *[[1994]]–1995 AS [[Tartu Raadio]], uudistetoimetaja *[[1995]]–1996 [[Q-raadio]], uudistetoimetaja *[[1996]]–1997 Tartu linnavalitsus, pressiesindaja *[[1997]]–1999 [[Eesti Raadio]] Tartu stuudio, uudistetoimetaja *[[1999]]–2004 [[Kuku raadio]], uudistetoimetaja *[[2004]]–[[2009]] [[Tartumaa Raadio]] / [[Tartu FM]] / [[Sun FM]], uudistetoimetaja *[[2009]]– [[Tartu Linnaraamatukogu]], ametnik *[[2018]]– MTÜ Mõttesild juhataja Ta on teinud kaastööd [[Eesti Televisioon]]ile (regionaalsaade Lõunakanal), [[Reklaamitelevisioon]]ile (Äriuudised), [[BNS]]-ile ning [[Õhtuleht|Õhtulehe]], [[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehe]] ja [[Postimees|Postimehe]] veebitoimetustele. Ta on olnud saatejuht raadios [[Raadio Elmar|Elmar]]{{lisa viide}} ja hommikuprogrammijuht Tartu [[Pereraadio]]s{{lisa viide}}. ==Tunnustus== * 2003 – [[Kuku Raadio]] aukiri "Aasta saavutus [[2003]]" tunniajalise intervjuu eest [[Eesti president|presidendi]] [[Arnold Rüütel|Arnold Rüütli]] ja [[Ingrid Rüütel|Ingrid Rüütliga]]. * [[2011]] – [[Eesti Rahvuskultuuri Fond]]i [[Ivi Tingre]] nimelise stipendiumi esimene laureaat. ==Looming== [[2010]]. aastal andis välja enda koostatud raamatu oma vanaonust – anatoomist ja mükoloogist [[Valter Pärtelpoeg (arst)|Valter Pärtelpojast]] – "Üks ja ainus härra "Manna"". [[2016]]. aastal ilmus tema raamat "[[Laine Peep]]: direktriss" (kirjastus [[Hea Lugu]]). [[2018]]. aastal andis ta välja enda koostatud raamatu "Elamise pikad varjud" doktor [[Heino Noor]]est. [[2022]]. aastal andis välja raamatu “[[Tiina Talvik]]: armastusega läbi elu” (kirjastus Mõttesild). ==Välislingid== * [https://www.facebook.com/ago.partelpoeg Facebook] * [[Martin Pau]]. [https://tartu.postimees.ee/1853709/malbe-raadiohaal-vahetab-kao-pesa Malbe raadiohääl vahetab käo pesa]. [[Tartu Postimees]], 1. märts 2001 * [[Kaie Päike]]. [http://paber.maaleht.ee/?old_rubriik=6713&old_art=28877&old_num=826 Hommikust õhtuni meediatööl]. [[Maaleht]], 7. august 2003 * [[Raimu Hanson]]. [http://archive.is/zMDrI Kuulus ja kummaline härra «Manna» jõudis kõvade kaante vahele]. [[Tartu Postimees]], 8. oktoober 2010 * [[Aime Jõgi]]. [http://tartu.postimees.ee/3951993/vaervikas-laine-peep-sai-raamatusse Värvikas Laine Peep sai raamatusse]. [[Tartu Postimees]], 19. detsember 2016 * [[Aime Jõgi]]. [https://tartu.postimees.ee/4456435/juri-kuke-malestuskonverentsil-jutustas-ago-partelpoeg-doktor-heino-noore-loo Jüri Kuke mälestuskonverentsil jutustas Ago Pärtelpoeg doktor Heino Noore loo]. [[Tartu Postimees]], 31. märts 2018 {{DEFAULTSORT:Pärtelpoeg, Ago}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti raadioajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti kirjastajad]] [[Kategooria:Eesti raamatukogundustegelased]] [[Kategooria:Tartu inimesed]] [[Kategooria:Sündinud 1969]] hcjbskoo5pu0hcgze8jc1id0mzrh7ym 6168391 6168389 2022-07-26T17:04:01Z 85.253.189.36 /* Töö */ wikitext text/x-wiki '''Ago Pärtelpoeg''' (sündinud [[12. aprill]]il [[1969]] [[Tartu]]s) on eesti [[ajakirjanik]], raamatukogutöötaja, [[biograaf]] ja [[kirjastaja]]. ==Töö== *[[1987]]–1993 [[Tartu Ülikooli Raamatukogu]], raamatukoguhoidja *[[1993]]–1994 AS [[Tartu Televisioon]], [[reporter]], [[toimetaja]] *[[1994]]–1995 AS [[Tartu Raadio]], uudistetoimetaja *[[1995]]–1996 [[Q-raadio]], uudistetoimetaja *[[1996]]–1997 Tartu linnavalitsus, [[pressiesindaja]] *[[1997]]–1999 [[Eesti Raadio]] Tartu stuudio, uudistetoimetaja *[[1999]]–2004 [[Kuku raadio]], uudistetoimetaja *[[2004]]–[[2009]] [[Tartumaa Raadio]] / [[Tartu FM]] / [[Sun FM]], uudistetoimetaja *[[2009]]– [[Tartu Linnaraamatukogu]], ametnik *[[2018]]– MTÜ Mõttesild juhataja Ta on teinud kaastööd [[Eesti Televisioon]]ile (regionaalsaade Lõunakanal), [[Reklaamitelevisioon]]ile (Äriuudised), [[BNS]]-ile ning [[Õhtuleht|Õhtulehe]], [[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehe]] ja [[Postimees|Postimehe]] veebitoimetustele. Ta on olnud saatejuht raadios [[Raadio Elmar|Elmar]]{{lisa viide}} ja hommikuprogrammijuht Tartu [[Pereraadio]]s{{lisa viide}}. ==Tunnustus== * 2003 – [[Kuku Raadio]] aukiri "Aasta saavutus [[2003]]" tunniajalise intervjuu eest [[Eesti president|presidendi]] [[Arnold Rüütel|Arnold Rüütli]] ja [[Ingrid Rüütel|Ingrid Rüütliga]]. * [[2011]] – [[Eesti Rahvuskultuuri Fond]]i [[Ivi Tingre]] nimelise stipendiumi esimene laureaat. ==Looming== [[2010]]. aastal andis välja enda koostatud raamatu oma vanaonust – anatoomist ja mükoloogist [[Valter Pärtelpoeg (arst)|Valter Pärtelpojast]] – "Üks ja ainus härra "Manna"". [[2016]]. aastal ilmus tema raamat "[[Laine Peep]]: direktriss" (kirjastus [[Hea Lugu]]). [[2018]]. aastal andis ta välja enda koostatud raamatu "Elamise pikad varjud" doktor [[Heino Noor]]est. [[2022]]. aastal andis välja raamatu “[[Tiina Talvik]]: armastusega läbi elu” (kirjastus Mõttesild). ==Välislingid== * [https://www.facebook.com/ago.partelpoeg Facebook] * [[Martin Pau]]. [https://tartu.postimees.ee/1853709/malbe-raadiohaal-vahetab-kao-pesa Malbe raadiohääl vahetab käo pesa]. [[Tartu Postimees]], 1. märts 2001 * [[Kaie Päike]]. [http://paber.maaleht.ee/?old_rubriik=6713&old_art=28877&old_num=826 Hommikust õhtuni meediatööl]. [[Maaleht]], 7. august 2003 * [[Raimu Hanson]]. [http://archive.is/zMDrI Kuulus ja kummaline härra «Manna» jõudis kõvade kaante vahele]. [[Tartu Postimees]], 8. oktoober 2010 * [[Aime Jõgi]]. [http://tartu.postimees.ee/3951993/vaervikas-laine-peep-sai-raamatusse Värvikas Laine Peep sai raamatusse]. [[Tartu Postimees]], 19. detsember 2016 * [[Aime Jõgi]]. [https://tartu.postimees.ee/4456435/juri-kuke-malestuskonverentsil-jutustas-ago-partelpoeg-doktor-heino-noore-loo Jüri Kuke mälestuskonverentsil jutustas Ago Pärtelpoeg doktor Heino Noore loo]. [[Tartu Postimees]], 31. märts 2018 {{DEFAULTSORT:Pärtelpoeg, Ago}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti raadioajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti kirjastajad]] [[Kategooria:Eesti raamatukogundustegelased]] [[Kategooria:Tartu inimesed]] [[Kategooria:Sündinud 1969]] kb7wxz275jfiudx52cjp0x9pwkpcsvf 6168396 6168391 2022-07-26T17:06:02Z 85.253.189.36 /* Tunnustus */ wikitext text/x-wiki '''Ago Pärtelpoeg''' (sündinud [[12. aprill]]il [[1969]] [[Tartu]]s) on eesti [[ajakirjanik]], raamatukogutöötaja, [[biograaf]] ja [[kirjastaja]]. ==Töö== *[[1987]]–1993 [[Tartu Ülikooli Raamatukogu]], raamatukoguhoidja *[[1993]]–1994 AS [[Tartu Televisioon]], [[reporter]], [[toimetaja]] *[[1994]]–1995 AS [[Tartu Raadio]], uudistetoimetaja *[[1995]]–1996 [[Q-raadio]], uudistetoimetaja *[[1996]]–1997 Tartu linnavalitsus, [[pressiesindaja]] *[[1997]]–1999 [[Eesti Raadio]] Tartu stuudio, uudistetoimetaja *[[1999]]–2004 [[Kuku raadio]], uudistetoimetaja *[[2004]]–[[2009]] [[Tartumaa Raadio]] / [[Tartu FM]] / [[Sun FM]], uudistetoimetaja *[[2009]]– [[Tartu Linnaraamatukogu]], ametnik *[[2018]]– MTÜ Mõttesild juhataja Ta on teinud kaastööd [[Eesti Televisioon]]ile (regionaalsaade Lõunakanal), [[Reklaamitelevisioon]]ile (Äriuudised), [[BNS]]-ile ning [[Õhtuleht|Õhtulehe]], [[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehe]] ja [[Postimees|Postimehe]] veebitoimetustele. Ta on olnud saatejuht raadios [[Raadio Elmar|Elmar]]{{lisa viide}} ja hommikuprogrammijuht Tartu [[Pereraadio]]s{{lisa viide}}. ==Tunnustus== * [[2003]] – [[Kuku Raadio]] aukiri "Aasta saavutus 2003" tunniajalise intervjuu eest [[Eesti president|president]] [[Arnold Rüütel|Arnold Rüütli]] ja [[Ingrid Rüütel|Ingrid Rüütliga]]. * [[2011]] – [[Eesti Rahvuskultuuri Fond]]i [[Ivi Tingre]] nimelise stipendiumi esimene laureaat. ==Looming== [[2010]]. aastal andis välja enda koostatud raamatu oma vanaonust – anatoomist ja mükoloogist [[Valter Pärtelpoeg (arst)|Valter Pärtelpojast]] – "Üks ja ainus härra "Manna"". [[2016]]. aastal ilmus tema raamat "[[Laine Peep]]: direktriss" (kirjastus [[Hea Lugu]]). [[2018]]. aastal andis ta välja enda koostatud raamatu "Elamise pikad varjud" doktor [[Heino Noor]]est. [[2022]]. aastal andis välja raamatu “[[Tiina Talvik]]: armastusega läbi elu” (kirjastus Mõttesild). ==Välislingid== * [https://www.facebook.com/ago.partelpoeg Facebook] * [[Martin Pau]]. [https://tartu.postimees.ee/1853709/malbe-raadiohaal-vahetab-kao-pesa Malbe raadiohääl vahetab käo pesa]. [[Tartu Postimees]], 1. märts 2001 * [[Kaie Päike]]. [http://paber.maaleht.ee/?old_rubriik=6713&old_art=28877&old_num=826 Hommikust õhtuni meediatööl]. [[Maaleht]], 7. august 2003 * [[Raimu Hanson]]. [http://archive.is/zMDrI Kuulus ja kummaline härra «Manna» jõudis kõvade kaante vahele]. [[Tartu Postimees]], 8. oktoober 2010 * [[Aime Jõgi]]. [http://tartu.postimees.ee/3951993/vaervikas-laine-peep-sai-raamatusse Värvikas Laine Peep sai raamatusse]. [[Tartu Postimees]], 19. detsember 2016 * [[Aime Jõgi]]. [https://tartu.postimees.ee/4456435/juri-kuke-malestuskonverentsil-jutustas-ago-partelpoeg-doktor-heino-noore-loo Jüri Kuke mälestuskonverentsil jutustas Ago Pärtelpoeg doktor Heino Noore loo]. [[Tartu Postimees]], 31. märts 2018 {{DEFAULTSORT:Pärtelpoeg, Ago}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti raadioajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti kirjastajad]] [[Kategooria:Eesti raamatukogundustegelased]] [[Kategooria:Tartu inimesed]] [[Kategooria:Sündinud 1969]] dj7vlzi28qvtfdx3fpe5dckmjtkof19 Jaan Toomik 0 162026 6168625 5995221 2022-07-27T09:39:05Z 213.168.26.250 Jaani ema on arst wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|kuu=august|aasta=2020}} {{Kunstnik | Taustavärv = #EEDD82 | Nimi = Jaan Toomik | Pilt = Jaan Toomik ja Jaan Paavle, kunstnikud 90.jpg | Pildisuurus = 250px | Pildi info = Jaan Toomik ja [[Jaan Paavle]] 1990. aastal | Sünninimi = | Sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1961|10|2}} | Sünnikoht = [[Tartu]] | Surmaaeg = | Surmakoht = | Rahvus = | Tegevusala = maal ja graafika | Kunsti õppinud = [[Eesti Riiklik Kunstiinstituut]] | Kunstivool = | Tuntud teoseid = | Patroonid = | Mõjutatud = | Mõjutanud = | Auhinnad = }} '''Jaan Toomik''' (sündinud [[2. oktoober|2. oktoobril]] [[1961]] [[Tartu]]s) on [[videokunstnik]], maalija ja filmitegija. Alates 1980. aastate lõpust on Jaan Toomik Eesti kunstimaailmas tähelepanu pälvinud maalijana ja alates 1990. aastate algusest installatsiooni- ja videokunstnikuna. Kriitikud nimetavad teda tihti rahvusvaheliselt tuntuimaks Eesti nüüdiskunstnikuks<ref name="XiDw6" />, viidates eelkõige tema paljukiidetud videoteostele (nt "Isa ja poeg", 1998). Ta on osalenud sellistel suurnäitustel nagu [[São Paulo biennaal]] (1994), "ARS ‘95" (1995), Manifesta 1 (1996), rahvusvaheline [[Veneetsia biennaal]] (1997; 2003), [[Berliini nüüdiskunsti biennaal|Berliini 4. nüüdiskunsti biennaal]] (2006) jne. Teda esindab rahvusvaheliselt [[Temnikova ja Kasela galerii]]. Jaan Toomik elab ja töötab [[Tallinn]]as.{{lisa viide}} ==Elulugu ja kunst== Jaan Toomik sündis 2. oktoobril 1961 Tartus. 9-aastaselt kaotas Toomik isa ning arstist ema kasvatada jäi ka ta vanem vend. Alates hilisest teismeeast on Toomik ennast kirjeldanud kui ülimalt tundlikku noormeest, kes huvitub ainult filosoofiast ja kaunitest kunstidest.<ref name="lemsu" /> Pärast [[Haapsalu 1. Keskkool]]i lõpetamist 1980. aastal<ref name="pQEUZ" /> läbis ta aastatel 1981–1983 teenistuse [[Nõukogude armee]]s [[Volgograd]]is [[Venemaa]]l, valvates suuri pommiladusid ja laadides laskemoona Afganistani suunduvatele rongidele. Sõjaväes visandas ta portreesid kaaslastest.<ref name="h2d1w" /> Aastatel 1985–1991 õppis Toomik [[Eesti Kunstiakadeemia|Eesti Riiklikku Kunstiinstituudi]] maalikunsti kateedris. Sellest perioodist on säilinud mõned varjamatult neoekspressionistliku pintslitööga suuremõõtmelised maalid (nt "Menstruatsioon", 1989; "Tantsija", 1990). Kunstniku sõnul oli ta sel ajal tugevalt mõjutatud [[Jorge Luis Borges]]e teostest, sest "identiteedi tunnetus oli Nõukogude ajal teine. /…/ Me kõik elasime kuskil muus maailmas. /…/ Aga Laulva revolutsiooni ajal hakkasid sa ennast identifitseerima selle maa ja rahvaga rohkem."<ref name="3gasO" /> Hea sellekohane näide võiks olla Toomiku ajutine installatsioon "Voodi 75" (1993), mis oli [[Tallinna Kunstihoone]] ees väljas ühe kuu. See koosnes 75 raudvoodist, mille kunstnik oli ostnud Vene armeebaasidest, mis äsja taasiseseisvunud Eestis ikka veel kohal olid. Maalikunsti kaudu oli Toomik järk-järgult leidnud tee ''[[performance]]''-kunstini ja sealt edasi installatsiooni- ja kohaspetsiifilise kunstini, hüljates maali lühikeseks ajaks täielikult.<ref name="E7RnS" /> Toomiku huvi installatsioonide vastu märgib olulist pööret tema loomingulises karjääris. Kunstiajaloolane, kunstnik ja kuraator [[Hanno Soans]] on isegi öelnud, et: "paraku on suure osa Toomiku väliskuraatoritest fännide hulgas läbi seedimata tema varasem arengulugu, see, kuis neoekspressionistlik maalija konverteeris end moodsaks postkontseptualistlikuks installatsiooni- ja videokunstnikuks."<ref name="SWrDN" /> Tema rahvusvahelise karjääri algus oli ühe Berliini müüri järgse põlvkonna kunstniku jaoks mõnevõrra "sümptomaatiline". Jaan Toomik on osalenud rahvusvahelistel kunstisündmustel alates 1993. aastast. 1992. aastal valminud installatsioon "[[15. mai – 1. juuni 1992]]" on olnud näitustel ka hiljem, tekitades korduvalt poleemikat Eesti ajakirjanduses. 1990. aastate alguses hakkas Toomik genereerima lihtsaid kontseptuaalseid aktsioone, mida ta tavaliselt salvestas videosse. ''Performance'' ja videoinstallatsioon "Tee São Paulosse" (1994) valmistas ette pinnase Toomiku peatsele läbimurdele rahvusvahelisel kunstiareenil. Esmakordselt näidatuna 1994. aastal [[São Paulo]] 22. biennaalil Brasiilias, kujutas see endast omalaadset peegelkuupi, mis hõljus kolme jõe veepinnal Tartus, Prahas ja São Paulos – linnades, mis asuvad geograafiliselt kõik samal joonel. Sellele järgnes esmakordselt "ARS '95-l" Kiasmas [[Helsingi]]s eksponeeritud "Tantsides koju" (1995), kus on näha harilikus igapäevariietuses kunstnikku laeva ahtritekil mootoriheli hüpnootilise rütmi järgi tantsimas, tuues kaudselt meelde parvlaeva [[Estonia katastroof]]i 28. septembril 1994. 1997. aastal esindas Toomik Eestit ühe oma järjekordse kohaspetsiifilise installatsiooni, põhjade ja kaanteta kirstudest tehtud "vaatekoridoriga" rahvusvahelisel Veneetsia kunstibiennaalil. Video "Treiler" (1997) puhul projitseeris ta San Antonios, Texase kõrbemaanteel filmitud heleda päikeselise videopildi sügispimeduses Tartust Tallinna suundunud treileri tagaotsale. 200&nbsp;km pikk sõit "video-mobiili" järel võeti linti treileri järgi sõitnud autost. Videodokumentatsioonil lühidalt näha [[Sirje Helme]]t (selleaegne Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse direktor) liikluspolitseile kunstiprojekti kohta selgitusi andmas. 1998. aastal valmis Toomiku edukaim videoteos "Isa ja poeg", mida eksponeeriti kõigepealt [[Tallinna Linnagalerii]]s. Selles lühivideos (2 minutit 35 sekundit) on näha alasti kunstnikku uisutamas jäiselt külma Läänemere peal, ringeldes ümber vaataja. Saateks tema sel ajal kümneaastase poja lauldud religioosne koraal, kaob ta video lõpuks valgesse silmapiiri, kust ta video alguses nähtavale ilmus. Teos kuulub mitmetesse kunstikogudesse ([[Eesti Kunstimuuseum]], [[Nicole Trussardi fond]], Erika Hoffmanni kogu [[Berliin]]is, Stedeljiki muuseum [[Amsterdam]]is, [[Moderna muuseum]] [[Stockholm]]is, [[Ludwigi muuseum]] [[Budapest]]is), kõik autorieksemplarid on müüdud. Enam kui aastakümme hiljem oli see teos endiselt prestiižsetel rahvusvaheliste kunstiüritustel (nt Berliini 4. kaasaegse kunsti biennaal, Berliin, 2006 ja "Ostalgia" [[New Museum]]is, [[New York]], 2011) ja kunstnik saab jätkuvalt päringuid erinevatelt kunstikogujatelt ja institutsioonidelt ostuvõimaluste kohta. Alates 1997. aastast on Toomikul olnud üle paarikümne isikunäituse eri institutsioonides üle maailma. Toomik on üks vähestest kaasaegsetest Eesti kunstnikest, kelle retseptsiooni puhul võib rääkida kodusest ja rahvusvahelisest vaatenurgast. Video "Nimeta (Mees)" (2001) mõjub teatud homaažina Viini aktsionismiga seotud teemadele, mis olid Toomiku jaoks olulised 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses.<ref name="2thcn" /> Videos näidatakse ülesküntud põllu peal tammuvat meest (harrastusnäitleja ja ''performance''<nowiki/>'i-kunstnik [[Alar Sudak]], kunstnikunimega Elaan), kelle genitaalid on pika valge nööriga seotud maa sisse löödud toki külge ja kes mõjub seetõttu "kastreerituna". See on üks varasematest näidetest Toomiku loomingus, kui ta pöörab seni talle endale suunatud kaamera ringi ja asub eksperimenteerima dokumentaalse metoodikaga. "Peeter ja Mart" (2001) on dialoog kahe kunstniku vahel, diskreetne, ent aus usutlus kunstnikuga ([[Peeter Mudist]]), kes kannatab [[Parkinsoni tõvi|Parkisoni tõve]] käes. Jaan Paavle ja Risto Laiusega koostöös valminud "Nähtamatud pärlid" (2004), mis on pigem lühidokumentaalfilm kui video, räägib endistest meesvangidest, kes on vabatahtlikult moondanud enda genitaale. "Liina" (2003) ja "Jaanika" (2007) on samuti ilmekad näited Toomiku kunsti dokumentaalsest poolest, mis on teatud mõttes kontrastiks tema harjumuspärasele kunstnikukäekirjale selles meedias – universaalselt lakoonilistele, lühikestele videopiltidele ja helidele nagu näiteks teostes "Jaan" (2001) või "Juga" (2005). Enamjaolt on Toomiku videoteostel siiski sügavalt isiklik taustsüsteem ja seletus. Näiteks on "Nimetu" (2002) puhul tegemist dokumentatsiooniga tema surnud vennale pühendatud ''performance''<nowiki/>'ist. Videos on näha 9 meetri kõrguselt vabalt alla kukkuvat kunstnikku, justkui oleks tegemist vettehüppega, ent vee asemel "neelab" kunstniku hoopiski maapind. "Tantsides isaga" (2003) on teostatud samalaadses isiklikus võtmes. Kunstnik tantsib seal oma isa haual, kellega ta tema varase surma tõttu ei ole kunagi koos tantsinud. Videos on näha, et hauakivile on kirjutatud Jaan Toomik, kuna Toomik jagab oma isaga sama täisnime. Üleüldse on Toomiku kunstis tihtilugu kordumas perekonna- või veresideme põhine tsükli motiiv. 2007. aastal pani ta ühe oma lühikese filmijupi nimeks "Isa ja poeg 2" ning viitab sellega enda videole "Isa ja poeg" 1998. aastast. Kaamera on jäädvustanud kunstniku autot juhtimas ja rooli taga justkui karjeid endast välja laskmas. Nii nagu 1998. aastal on ka selle teose heliribas kasutanud kunstnik oma poja häält, kuid seekord on tegemist vastsündinud poisslapsega, kelle valju lapsenuttu on vastandatud tema keskealise isa äkiliste "vihapursetega". 2000. aastatel on Toomik töötanud Eesti Kunstiakadeemia Interdistsiplinaarsete kunstide professorina ja maalikateedri juhatajana. 2005. aastal pälvis ta Eesti Kunstnike Liidult [[Konrad Mäe medal]]i, mida kunstnik saab pälvida vaid korra elus. Toomikut teatakse rahvusvaheliselt kui videokunstnikku. Tema maalidele on osaks saanud entusiastlik vastuvõtt rohkem Eestis kui välismaal. Kunstiajaloolane [[Eha Komissarov]] on öelnud: "Need tööd pakuvad hea näite tema videokunsti iseloomustavate kehamanipulatsioonide mõjust. Tegemist on kunstniku autoportreega, /…/ tervikpilt jätab vaatajale erakordselt tugeva mulje. Sündmust kirjeldatakse toimunud fakti vormis ja ''performance''<nowiki/>'ipõhiselt /…/, pilti mahub agressiivselt psühhoanalüütiline sürrealismi tõlgenduse tuletus ja käivitamislugu."<ref name="daUbD" /> Ta valiti üheks [[kunstnikupalk|kunstnikupalga]] saajaks aastatel 2022‒2024.<ref>[https://kultuur.err.ee/1608405788/uued-kunstnikupalgalised-on-karlson-kongi-malk-soans-ja-toomik "Uued kunstnikupalgalised on Karlson, Kongi, Mälk, Soans ja Toomik"] ERR kultuur, 17. november 2021</ref> ==Kunstist (kunsti-)filmini== Toomiku kunstnikustrateegias leidis aset järjekordne muutus seoses 2007. aastal Kumu kunstimuuseumis toimunud isikunäitusega. Väljapanek sisaldas lisaks tema uuematele maalidele ja videoteostele ka tema esimest katsetust filmilavastajana, milleks oli 35 millimeetrise kaameraga filmitud lühifilm "Armulaud" (2007, 12 min). Toomiku varasemate videoinstallatsioonide atmosfääri kandvas filmis, kus dialoog peaaegu puudub, mängis peategelast kunstniku kauaaegne sõber ja ''alter ego'' Alar Sudak. "Armulaud" sai žürii eripreemia 54. rahvusvahelisel Oberhauseni lühifilmide festivalil <ref name="4xifr" /> ja 2011. aastal linastus see Pompidou keskuses ühes programmis koos Aleksander Sokurovi, Zbigniew Rybczyński ja Želimir Žilniki filmidega. 2010. aastal valmis Toomikul tema teine lühifilm "Oleg" (2010, 20 min, 35&nbsp;mm), tumeda, süütundest kantud atmosfääriga psühholoogiline lugu, mis põhines nõukogude armeeteenistuse mälestustel 1980. aastatest. Toomik on ka avalikult väljendanud soovi lavastada täispikka mängufilmi, säilitades samaaegselt oma intensiivset suhet maalikunsti ja kõikvõimalike interdistsiplinaarsete kunstipraktikatega. ==Tunnustus== * 1995 [[Kristjan Raua preemia]] (väljendusjõuline kontseptualistlik installatsioonikunstnik: osalemine São Paulo 22. biennaalil installatsiooniprojektiga "Tee São Paulosse") *1995 [[Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia]] (osalemine ARS'95 Helsingis ja näitusel Veneetsias) *1998 [[Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti aastapreemia]] (isikunäitus Tallinna Linnagaleriis ja välisesinemised (Sarajevo, New York)) * 2000 [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] * 2003 [[Balti Assamblee kunstipreemia]] * 2004 [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe III klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|4343}}</ref> * 2005 [[Konrad Mäe medal]] *2007 [[Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti aastapreemia]] (isikunäitus KUMU-s, pedagoogiline tegevus EKA IDK õppetooli juhatajana, esinemine rahvusvahelisel areenil) *2020 [[Kristjan Raua preemia]] (aktiivse rahvusvahelise näitusetegevuse eest) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="XiDw6">Vt nt: "Estonica.org": [http://www.estonica.org/en/Culture/Art/Contemporary_technologies_and_art/ Contemporary technologies and art]</ref> <ref name="lemsu">"Jaan Toomik" Koostanud Heie Treier. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, Kumu kunstimuuseum, 2007, ISBN 9789985975657, lk 43.</ref> <ref name="pQEUZ">http://www.hg.edu.ee/?Vilistlased</ref> <ref name="h2d1w">"Jaan Toomik" Koostanud Heie Treier. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, Kumu kunstimuuseum, 2007, ISBN 9789985975657, lk 44.</ref> <ref name="3gasO">"Jaan Toomik" Koostanud Heie Treier. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, Kumu kunstimuuseum, 2007, ISBN 9789985975657, lk 45.</ref> <ref name="E7RnS">Eha Komissarov, Jaan Toomik. – Eesti kunstnikud 1. ISBN 9985604334. Toim. Johannes Saar. Tallinn: Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, 1998, lk 219.</ref> <ref name="SWrDN">"Jaan Toomik" Koostanud Heie Treier. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, Kumu kunstimuuseum, 2007, ISBN 9789985975657, lk 11.</ref> <ref name="2thcn">Hanno Soans "Tagasi Toomiku juurde" kunst.ee, 3/2002, lk 12.</ref> <ref name="daUbD">Vt: http://digikogu.ekm.ee/ekm/search/oid-451/?sfrom=author&searchtype=simple&searchtext=toomik&offset=11</ref> <ref name="4xifr">Vt: http://www.kurzfilmtage.de/en/metanavigation/press/press-releases/festival-2008/award-winners-of-the-54th-festival.html</ref> }} ==Kirjandus== * Jaan Toomik. Tallinn: Art Museum of Estonia, Kumu Art Museum, 2007 * Files. MUSAC. Museo de Arte Contemporaneo de Castilla y Leon, 2004 * La Biennale di Venezia. 50. Esposizione Internazionale d'Arte, 2003 * Fresh Cream. Contemporary Art in Culture. 10 curators, 10 writers, 100 artists. Phaidon Press Limited, N.Y, USA, 2000 * New Media in Late 20th Century Art (Video Installation Art). Thames and Hudson, London 1999 * After the Wall. Art and Culture in post-Communist Europe. [[Moderna Museet]], Stockholm, Sweden, 1999 * Site Santa Fe. Truce: Echoes of Art in an Age of Endless Conclusions, The New York Times Company, 1997 * La Biennale di Venezia. XLVII Esposizione Internazionale d'Arte, 1997 * [https://arhiiv.err.ee/vaata/eesti-kunst-jaan-toomik/similar-37738 Eesti kunst: Jaan Toomik], 1996. * ARS 95. Private / Public. Nykytaiteen Museo, Valtion Taidemuseo, Helsinki, 1995 * Manifesta 1. Catalogue of the first edition of a new European Biennial of contemporary art, Rotterdam, The Netherlands, 1996 * Container ‘96. Art Across Oceans. Europaesk Kulturby, Kobenhavn, 1996 * Lapin. Toomik. 22nd International Biennial of São Paulo, Soros Center for Contemporary Arts, Estonia, Tallinn, 1994 {{JÄRJESTA:Toomik, Jaan}} [[Kategooria:Eesti kunstnikud]] [[Kategooria:Eesti tegevuskunstnikud]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia professorid]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] s0otple6g3z7seiiriqczyrotnokqnq Paistu vald (1937) 0 166766 6168365 6158393 2022-07-26T16:27:13Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Viljandi maakonna endised vallad]] wikitext text/x-wiki '''Paistu [[vald]]''' oli 1937. aastal asutatud [[2. järgu haldusüksus]] [[Viljandimaa]]l, mis hõlmas seniste [[Aidu vald (Paistu kihelkond)|Aidu]], [[loodi vald (Paistu kihelkond)|Loodi]] ja [[Õisu vald (Paistu kihelkond)|Õisu vald]ade]] territooriumeid. Loodud vallal oli{{kunas}} 2298 elanikku, 365 maaüksust ja 11 335,599 hektarit maad. Paistu valla vallavanemaks määrati senine Aidu vallavanem [[Hans Ulk]], kes jätkas ka 1939. aastal asutatud [[Paistu vald (1939)|Paistu valla]] vanemana. Vald asutati [[Vabariigi Valitsus]]e 28. mai 1937. aasta otsusega Aidu (3626,428 hektarit), Loodi (3024,73 hektarit) ja Õisu valla (4477,751 hektarit) ühtekuuluvatest peaosadest 1. juulil 1937. Likvideeritavate valdade keskustest kaugemal seisvad maad ja nende valdade lahusseisvad osad liideti Holstre (318,17 hektarit Loodi vallast), Tarvastu (506,11 hektarit Loodi vallast), Kärstna (98,13 hektarit Loodi vallast), Tuhalaane (942,399 hektarit Aidu vallast ja 1239,484 hektarit Õisu vallast), Heimtali (1042,01 hektarit Aidu vallast ja 229,752 hektarit Õisu vallast) ja Kaarli (271,70 hektarit Loodi vallast) vallaga. Kaarli vallaga liideti 443,21 hektarit Heimtali vallast. == Kirjandus == * Aidu, Loodi ja Õisu valdade liitmine ja Holstre, Tarvastu, Tuhalaane, Kaarli, Heimtali ning Kärstna valdade piiride muutmine. RT 1937, 46, 417. * Loodi uus Paistu-nimeline vald. [[Uus Eesti]], 30. mai 1937, nr. 144, lk. 2. * Paistu vallale määrati uued juhid. Vaba Maa, 28. juuni 1937, nr. 143, lk. 6. [[Kategooria:Eesti vallad aastatel 1866–1939]] [[Kategooria:Viljandi maakonna endised vallad]] idc8qekvdnjpvstzj9evc3bk4ha0n7e 6168378 6168365 2022-07-26T16:34:02Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki '''Paistu [[vald]]''' oli 1937. aastal asutatud [[2. järgu haldusüksus]] [[Viljandimaa]]l, mis hõlmas seniste [[Aidu vald (Paistu kihelkond)|Aidu]], [[loodi vald (Paistu kihelkond)|Loodi]] ja [[Õisu vald (Paistu kihelkond)|Õisu valdade]] territooriumeid. Loodud vallal oli{{kunas}} 2298 elanikku, 365 maaüksust ja 11 335,599 hektarit maad. Paistu valla vallavanemaks määrati senine Aidu vallavanem [[Hans Ulk]], kes jätkas ka 1939. aastal asutatud [[Paistu vald (1939)|Paistu valla]] vanemana. Vald asutati [[Vabariigi Valitsus]]e 28. mai 1937. aasta otsusega [[Aidu vald|Aidu]] (3626,428 hektarit), [[Loodi vald (Paistu kihelkond)|Loodi]] (3024,73 hektarit) ja [[Õisu vald|Õisu valla]] (4477,751 hektarit) ühtekuuluvatest peaosadest 1. juulil 1937. Likvideeritavate valdade keskustest kaugemal seisvad maad ja nende valdade lahusseisvad osad liideti [[Holstre vald (Paistu kihelkond)|Holstre]] (318,17 hektarit Loodi vallast), [[Tarvastu vald (Tarvastu kihelkond)|Tarvastu]] (506,11 hektarit Loodi vallast), [[Kärstna vald|Kärstna]] (98,13 hektarit Loodi vallast), [[Tuhalaane vald (Paistu kihelkond)|Tuhalaane]] (942,399 hektarit Aidu vallast ja 1239,484 hektarit Õisu vallast), [[Heimtali vald|Heimtali]] (1042,01 hektarit Aidu vallast ja 229,752 hektarit Õisu vallast) ja [[Kaarli vald|Kaarli]] (271,70 hektarit Loodi vallast) vallaga. Kaarli vallaga liideti 443,21 hektarit Heimtali vallast. == Kirjandus == * Aidu, Loodi ja Õisu valdade liitmine ja Holstre, Tarvastu, Tuhalaane, Kaarli, Heimtali ning Kärstna valdade piiride muutmine. RT 1937, 46, 417. * Loodi uus Paistu-nimeline vald. [[Uus Eesti]], 30. mai 1937, nr. 144, lk. 2. * Paistu vallale määrati uued juhid. Vaba Maa, 28. juuni 1937, nr. 143, lk. 6. [[Kategooria:Eesti vallad aastatel 1866–1939]] [[Kategooria:Viljandi maakonna endised vallad]] o5u8oc0jbfvxnq8b8h058wbwgjata9b Aarne Biin 0 167521 6168581 2540093 2022-07-27T06:40:40Z Maiemaie 123860 wikitext text/x-wiki '''Aarne Biin''' ([[4. august]] [[1942]] – 26. juuli 2022) oli eesti prosaist. == Teosed == *"Tema Kuninglik Kõrgus", Eesti Raamat, Tallinn, 1979 *"Tundmatu kunstniku maal", UMARA, Tallinn, 1993 *"Kõik, mida pole", Eesti Raamat, Tallinn, 1997 *"Voorus ja patt", Kuldsulg, Tallinn, 1997 *"Mil. Mees, keda hüüti tummaks", Kuldsulg, Tallinn, 1999 *"Kuningvesi", Kuldsulg, Tallinn, 2001 *"Sarmikas mõtleja: kaks romaani ühest mehest", Kuldsulg, Tallinn, 2001 *"Peegelleitnandid", Kuldsulg, Tallinn, 2001 *"Presidendirulett", Kuldsulg, Tallinn, 2003 *"Tundmatu kunstniku maal", Kuldsulg, Tallinn, 2003 *"Venemaalt armastuseta", Kuldsulg, Tallinn, 2003 *"Linnukaupleja", Kuldsulg, Tallinn, 2003 *"Kõikide saladuste võti", Kuldsulg, Tallinn, 2004 *"Kaunis Victoria", Kuldsulg, Tallinn, 2005 *"Miljonivaade", Kuldsulg, Tallinn, 2006 *"Linna valitsemine", Kuldsulg, Tallinn, 2007 *"Mees otsib naist", Kuldsulg, Tallinn, 2008 {{DEFAULTSORT:Biin, Aarne}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti kriminaalkirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1942]] jsem3y2zi88vu0d9jf84diabu73mkqh Austvågøy 0 167893 6168380 6000965 2022-07-26T16:35:13Z Gerd Eichmann 105114 gallery changed wikitext text/x-wiki {{Saar | nimi = Austvågøy | pilt = | pildiallkiri = | veekogu = [[Norra meri]] | saarestik = [[Lofoodid]] | pindala = 526,7 | pikkus = 40 km | laius = 30 km | rannajoone pikkus = | kõrgus = 1146 | kõrgeim koht = [[Higravstinden]] | rahvaarv = 9264 | rahvaarvu seis = 2017 | asendikaardi pilt = Norway - Austvagoy.PNG }} [[Fail:A Late evening view to Austnesfjorden at Sildpollnes Church, Austvågøya, Lofoten, Norway, 2015 April.jpg|pisi|Hilisõhtu Austnesfjordeni Sildpollnes kiriku juures, Austvågøya, Lofoodid, 2015. aasta aprill]] '''Austvågøy''' on [[saar]] Norras [[Nordlandi maakond|Nordlandi maakonnas]], [[Lofoodid|Lofootide]] kõige idapoolsem saar. Saarel paikneb suurem osa [[Vågani vald|Vågani vallast]]; saare kirdepoolne osa kuulub aga [[Hadseli vald]]a. Saare suurim asula on Vågani valla keskus [[Svolvær]]. Saare pindala on 526,7 km². Austvågøy ulatus ida-lääne suunas on 40 km ja põhja-lõuna suunas 30 km. Austvågøy on valdavalt mägine. Saare idaosas asub Lofootide kõrgeim mägi [[Higravstinden]] (1146 m). Austvågøy on populaarne mägironijate seas. Austvågøyd ühendab idas [[Hinnøya]]ga [[Raftsundi sild]] ja läänes [[Gimsøya]]ga [[Gimsøystraumeni sild]]. <gallery> Austvågøya Nord-04-2019-gje.jpg|Austvågøya Henningsvær-24-Hafen-2019-gje.jpg|Henningsvær Kabelvåg-32-Yachthafen-2019-gje.jpg|Kabelvåg Kabelvåg-Kirche-04-2019-gje.jpg|Kabelvåg kirke Sildpollnes-Kirche-18-2019-gje.jpg|Sildpollnes Svolvær-16-Segelboote-2019-gje.jpg|Svolvær Raftsund-04-2019-gje.jpg|Raftsund Lofoten-Trollfjord-04-Einfahrt-2019-gje.jpg|Trollfjord </gallery> [[Kategooria:Norra mere saared]] [[Kategooria:Norra saared]] [[Kategooria:Nordlandi maakond]] 4umbghyudw5iqyjd19ee2yak35xo5rx Kuralased 0 175090 6168506 5427282 2022-07-26T20:05:43Z 78.56.254.37 wikitext text/x-wiki '''Kuralased''' ehk '''kurelased''' ehk '''kuršid''' olid Balti hõim lõunaosa ja Loode-[[Leedu]] aladel alates 1. aastatuhande I poolest elanud ja 17. sajandiks assimileerunud [[kura keel|kura ehk kurši keelt]] kõnelenud rahvas. Kuni 13. sajandi kirjalikes allikates võib kuralane (''c(h)ori'', ''curones'') olla ka geograafiline mõiste, mille all peeti silmas nii [[baltlased|baltlastest]] kurše kui ka Kuramaa põhjaosa [[läänemeresoomlased|läänemeresoome]] rahvastikku, keda hiljem tuntakse [[Kuramaa liivlased|Kuramaa liivlastena]]. ==Ajalugu== ===Vanem ja keskmine rauaaeg (500 eKr – 800 pKr)=== Hilisemate kuršidega seostatav [[arheoloogiline kultuur]], mis hakkas laiemast balti kultuurialast erinema juba [[vanem rauaaeg|vanemal rauaajal]] (täpsemalt [[eelrooma rauaaeg|eelrooma rauaaja]] lõpus), kujunes lõplikult ühtseks eriilmeliseks üksuseks 7. sajandiks.<ref>Lang, lk 70, 74</ref><ref name="Žulkus58">Žulkus, lk 58</ref> Kuršide asuala piirnes põhjas Kuramaa liivlaste, idas [[semgalid|semgalite]], kagus [[žemaidid|žemaitide]] ja lõunas [[skalvid]]ega.<ref name=valsts /> Algselt olid selle kultuuri iseloomulikeks tunnusteks laibamatused maa-alustesse kiviringidega ümbritsetud haudadesse, kuhu pandi kaasa rikkalikult hauapanuseid, sh omalaadse kombena miniatuurset keraamikat jm esemeid. [[keskmine rauaaeg|Keskmise rauaaja]] lõpus toimus märgatav kultuurimuutus, mis väljendus kiviringide rajamisest loobumises ja [[põletusmatus]]ele üleminekus.<ref>Lang, lk 70, 74, 104</ref> Arheoloogiliste leidude järgi tekkis aasta 650 paiku kuršide asualale [[Grobiņa]]sse [[skandinaavia|skandinaavlaste]] koloonia. Grobiņa ümbruskonnast on avastatud u 1500 skandinaaviapärast kalmet, millest osad on liigitatud [[Ojamaa]]ga seotud kaupmeeste ja ametnike, osad Kesk-[[Rootsi]]st pärit sõjameeste omadeks. Kolooniat ei kasutatud vaid kaubandusliku ja sõjalise tugipunktina, sinna saabusid ka maanappuses inimesed Ojamaalt. Koos nendega elasid Grobiņas edasi ka kohalikud kuršid. 8. sajandil rajati sinna [[Grobiņa muinaslinnus|linnus]], mis aga nagu kogu asum 9. sajandi alguseks maha jäeti. Koloonia rajamist on seostatud 13. sajandil kirjutatud [[Hervararsaga]]s mainitud 7. sajandisse paigutatud sündmusega, kus Taani ja Rootsi kuningas olevat alistanud Läänemere idakalda "riigid", sh Kuramaa (''Kurland''). [[Island]]i ajaloolase ja luuletaja [[Snorri Sturluson]]i 13. sajandil kirjutatud teoses "[[Heimskringla]]" väidetakse, et 8. sajandi keskpaigas toimus lahing taanlaste ja rootslaste vahel, kuhu olevat kaasatud ka kuralased.<ref>Lang, lk 96</ref><ref>Švābe, lk 49–51, 56</ref> Kirjalikes allikates kuni 13. sajandini mainitud kuralaste (''c(h)ori'', ''curones'') puhul pole teada, kas autorid on mõelnud balti hõimu, kelle kohta eestikeelses arheoloogiakirjanduses eelistatakse kasutada "kurši" terminit või kogu hilisema Kuramaa rahvastikku, st ka selle põhjaosa asustanud [[läänemeresoomlased|läänemeresoome]] rahvastikku. Üldise geograafilise nimetuse kasutamine on eriti tõenäoline 12.–13. sajandil, mil läänemeresoomlased olid suuresti kultuuriliselt kuršistunud. Samas on usutav, et Skandinaavia allikates mainitud kuralastest piraadid lähtusid peamiselt lõunapoolsetelt kurši aladelt ja et skandinaavlaste rüüsteretked suundusid samuti eelkõige sinna kui tihedamini asustatud ning ühiskondlikult ja majanduslikult kõrgemalt arenenud piirkonda. Pärast 13. sajandit eristasid allikad juba kurše-kuralasi läänemeresoome elanikkonnast, keda hakati nimetama [[Kuramaa liivlased|Kuramaa liivlasteks]].<ref name="Indriķa hronika, I, kommentaar 58">Indriķa hronika, I, kommentaar 58</ref><ref name="HLK, I, kommentaar 33, lk 29">HLK, I, kommentaar 33, lk 29</ref><ref name="Žulkus63">Žulkus, lk 63</ref><ref>Valk, kommentaar lk 104</ref> ===Viikingiaeg (800–1050)=== [[File:Apuole10-2009-08-22.jpg|thumb|Apuole linnamägi]] Kuralaste asuala hõlmas piirkonna Läänemere idarannikul, mille lõunapoolne osa ulatus tänapäeva [[Klaipeda]]ni ja algselt [[Liepāja]] juures olnud põhjapiir nihkus viikingiaja jooksul veidi edasi, [[Tebra]] jõeni.<ref name="Žulkus58" /><ref name=valsts>Valsts izglītības satura centrs</ref> Mitmete allikate järgi oli see piirkond viikingiajal Skandinaavia meresõitjate rüüsteretkede sagedaseks sihtkohaks. Kuralaste (''cori'' nime all) esmamainimine pärineb [[Bremeni peapiiskop]]i [[Rimbert]]i u 875. aastal kirjutatud tööst, kus ta muuhulgas kirjeldab 854.–855. aastal kuralaste aladele korraldatud sõjaretki. Rimberti kohaselt tegid sõjakäigu Kuramaale, kus sel ajal olevat olnud 5 linna, regiooni või riiki (ladina keeles ''civitates''), kõigepealt taanlased, kes said aga lahingus lüüa, kaotasid pooled mehed ja laevad ning palju vara. Järgmisel aastal suundus kuralaste juurde Rootsi kuningas [[Olof (I)|Olof]] oma väega, kes ootamatult saabudes hävitas 7000 kaitsjaga ''Seeburgi'' (tõenäoliselt Grobiņa) "linna", suundus seejärel sisemaale Apulia ([[Apuolė]]) "linna" juurde tänapäeva Leedus, mis ka arheoloogiliste leidude põhjal oli tol ajal üks suuremaid kurši keskusi, ja sundis selle linnuse 15 000 kaitsjat 9-päevase piiramise järel alistuma. Kaotanud kuralased lubasid tagastada taanlastelt röövitud vara, alistuda Rootsi kuninga võimule ja tasuda talle maksu, mida nad hilisemalgi ajal tegema olevat jäänud. Rimbert mainib, et juba enne seda retke olid kuralased kunagi Rootsi võimu all olnud, kuid siis sellest ülestõusuga vabanenud.<ref>Švābe, lk 45–49</ref><ref>Lang, lk 99</ref><ref>Latvijas vēstures avoti, lk 3–5</ref><ref>Ščavinskas, lk 84–86</ref> Kuralaste alistamisest räägivad teisedki ajalooteosed. Snorri Sturluson väitis, et 9. sajandi teisel poolel alistas Rootsi kuningas [[Erik Anundsson]] mitmete Läänemere idakalda maade seas ka Kuramaa (Kurland). [[Saxo Grammaticus]] räägib 9. sajandisse paigutatavatest taanlaste poolmüütilistest sõjakäikudest kuralaste valitsejate Lokero (''Lokero, Curetum tyranno'') ja Dorno (''rex Dorno'') vastu.<ref>Švābe, lk 47–48, 58–59</ref><ref>Žulkus, lk 59–60</ref> Sturlusoni [[Egilli saaga]] järgi käis [[Egill Skallagrímsson]] 915. ja 920.–925. aasta paiku Kuramaal kaubitsemas ja rüüstamas.<ref>Švābe, lk 52–54</ref> Skandinaavlaste idapoolsele sõjalisele aktiivsusele viitavad ka kaudsed tõendid: ühe Ojamaalt leitud pronksiaarde analüüs näitab, et see on kogutud u 880. aastal tehtud retke ajal, mil rünnati nii [[Saaremaa]], Loode-Eesti, [[Daugava]] alamjooksu, semgalite kui ka Kuramaa [[Palanga]]-[[Kretinga]] piirkonda.<ref>Žulkus, lk 62</ref> Samuti viitab mitmete kuralaste keskuste viikingiaegne arheoloogiline materjal skandinaavlaste mõjule ja kohalolekule.<ref>Ščavinskas, lk 88</ref> [[Roberts Spirģis]]e väitel on võimalik Kuramaa arheoloogilises materjalis jälgida kunagiste Grobiņa kolonistide järglaste liikumist põhja suunas 9.–10. sajandil ja lõpuks 10. sajandi lõpus nende asumist Daugava alamjooksule, kus nad panid aluse [[Väina liivlased|Väina liivlaste]] kujunemisele.<ref>Zemītis, lk 78, 80</ref> ===Hilisrauaaeg (1050–1210)=== ====Piraatlus==== 11. sajandil algas kuralaste aktiivse [[piraatlus]]e ja [[viiking]]iretkede periood. Kroonikad räägivad üldsõnalisemalt või detailsemalt nende korduvatest rünnakutest Kuramaa rannikul seilavate kaubalaevade vastu ning rüüsteretkedest Skandinaavia rannikule, rannikulähedastele saartele ja [[Preisimaa]]le. Kuralaste retked Skandinaaviasse muutusid sagedasemaks kui skandinaavlaste retked Kuramaale. Pideva kallaletungiohu tõttu hakati piki Kuramaa rannikut kulgevat kaubateed vältima, liikudes kuralaste aladest ringi kas sisemaa või mere lääneranniku kaudu. Piraatlust on nähtud põhjusena, miks 11. ja 12. sajandil Preisimaa mereäärses piirkonnas kaubanduskeskused praktiliselt puudusid. Skandinaaviasse suundunud rüüsteretki soosis sealsete keskvõimude nõrkus ja omavahelised konfliktid.<ref name="Žulkus">Žulkus</ref> Taani ajalookirjutaja [[Saxo Grammaticus]]e poolmüütilise [[Bråvalla lahing]]u kirjelduse kohaselt võitles osa kuralasi seal Rootsi poolel, kuid osad rüüstasid samal ajal hoopis Rootsi rannikut.<ref>Žulkus, lk 59</ref> Lahingu ajaloolisus või toimumisaeg on siiski täpselt teadmata.<ref>Zemītis, lk 75</ref> Üksikasjalikumad ja tõetruumad kirjeldused kuralaste röövretkedest pärinevad 12. sajandi lõpust ja 13. algusest. 1170. aastal ründasid nad koos eestlastega Rootsile kuuluvat [[Kalmar]]i ja [[Blekinge]] piirkonda, kuid said samuti seal viibinud Taani vägedelt lüüa. Kuralaste osalemine Rootsi linna [[Sigtuna hävitamine|Sigtuna hävitamises]] [[1187]]. aastal on tõenäoline. 1210. aastal toimus [[lahing Ojamaa väinas]], kus kuralased end nende laevu rünnanud ristisõdijate vastu edukalt kaitsesid, ja hiljem samas aastal tegid nad ebaõnnestunud katse Riia linna vallutada.<ref>Žulkus, lk 62–63</ref><ref name=HLK1210 /><ref>Tarvel</ref> Kuralaste rüüsteretkedel, millega nad algselt kopeerisid ilmselt Skandinaavia [[viiking]]eid, olid nii majanduslikud, poliitilised, ideoloogilised kui ka usulised põhjused. Algselt spontaansed retked muutusid aja jooksul organiseerituks ja läbimõelduks. Röövretki viidi üldiselt läbi väikeste laevastikega, kuhu kuulus u 10 laeva, igas u 30 meest, kuid suuremate ja tugevamate keskuste nagu 1210. aastal [[Riia]] ja 1187. aastal võimalikul Sigtuna ründamisel kasutati ilmselt märgatavalt rohkemaid aluseid ja mehi. Merel otsiti ründamiseks üksikuid kaitsetuid kaubalaevu ja tunti võtteid merelahingu pidamiseks, mida näitas kokkupõrge ristisõdijatega Ojamaa väinas. Maal otsiti jõukamaid, kuid nõrgalt kaitstud rannaalasid ning rüüstama minnes jäeti üks laev merele valvesse. Retked olid tõenäoliselt suhteliselt pikaajalised ja ühe retke ajal käidi röövimas mitmetes kohtades. Ölandi lähedane Karholmi saar võis olla nende pikemate retkede aegne laagrikoht ja peatuskoht.<ref name="Žulkus" /><ref name=HLK1210>HLK, XIV (1), lk 101–103</ref> Kohati suutsid Rootsi ja Taani valitsejad siiski edukalt kuralased ja samamoodi piraatlusega tegelevad eestlased (saarlased) oma aladelt eemale tõrjuda, nt 11. sajandil Taani kuninga [[Knut IV]] võimu ajal ja 1168. aastal, kui Taani rannikul hakkasid patrullima neli sõjalaeva. [[Henriku Liivimaa kroonika]] järgi käisid 1197. aastal Rootsi [[jarl]] [[Birger Brosa]] ja tulevane Eestimaa piiskop [[Theoderich (Eestimaa piiskop)|Theoderic]] koos sakslaste ja ojamaalastega sõjaretkel kuralaste vastu. Kristliku eetikaga vastuolus olevad piraatlus ja röövretked keelati Skandinaavias koos ristiusustamisega ja ka idapoolsetelt aladelt lähtuva piraatluse lõpetamise vahendina nähti nende maade ristiusustamist. Esimene katse kristlust Kuramaale viia võis toimuda 11. sajandil, kui [[Bremeni Adam]]i kohaselt oli sinna üks kirik asutatud. On oletatud, et see võis olla Põhja-Kuramaal, kuna sel ajal toimus seal loobumine ristiusuga vastuolus olevast põletusmatuste traditsioonist.<ref name="Žulkus" /><ref>Švābe, 56–65</ref><ref>Eesti ajalugu II, lk 26</ref><ref>HLK, I (13), lk 29</ref><ref>Zemītis, lk 100, 80</ref> ====Põhja-Kuramaa hõivamine==== [[File:Skats uz Talsu pilskalnu.jpg|thumb|Talsi linnamägi]] Samaaegselt kuralaste aktiivsusega merel toimus ka nende ekspansioon maismaal. Arheoloogiline materjal näitab, et alates 11. sajandist liikusid nad suhteliselt kiiresti põhja poole, hõivates varasema liivlaste kultuuriruumi Kuramaa põhjaosas. Edasitungimise käigus aeti [[Venta jõgi|Venta]] alamjooksult ära [[võndlased|võndlaste]] hõim.<ref>Zemītis lk 77–78</ref> Uutel aladel loodud keskuste iseloom viitab selgelt [[kolonisatsioon]]ile.<ref name="Žulkus58" /> Seni liivi asustusega linnamäed ([[Talsi muinaslinnus|Talsi]], [[Tukumsi muinaslinnus|Tukums]], [[Nogale linnus|Nogale]], [[Lagzdīne linnus|Lagzdīne]], [[Kandava muinaslinnus|Kandava]], [[Sabile muinaslinnus|Sabile]], [[Strazde linnus|Strazde]], [[Valgale linnus|Valgale]], [[Mežīte muinaslinnus|Mežīte]]) sattusid kuralaste või segaasustusega aladele.<ref>Zemitis, lk 77–82, 87–88, 100</ref> Neist [[Talsi]]st, kuhu 11. sajandil rajati tugev linnus koos ümbritseva [[aolinn]]aga, kujunes varalinnaline asula ja üks kuralaste ala tähtsamaid keskusi.<ref name=Lang120>Lang, lk 120</ref> 12.–13. sajandiks olid Kuramaa liivlased suures osas kuralaste kultuuri assimileerunud ja tolleaegsed kirjalikud allikad neid ei erista, nimetades kõiki Kuramaa asukaid kuralasteks (''curones'').<ref name="Indriķa hronika, I, kommentaar 58"/><ref name="HLK, I, kommentaar 33, lk 29"/>. [[File:Baltic Tribes ca 1200 AD (et).svg|thumb|Kuralaste asuala aastal ca 1200]] Aolinnaga keskusi oli Kuramaal sel ajal paarkümmend, peale Talsi asusid suuremad neist Kuramaa lõunaranna piirkonnas, kus põhjalikumalt on uuritud [[Palanga]] asulat. Alates 11. sajandist on seal toimunud põllumajandusliku tegevuse vähenemine ja teisejärguliseks muutumine ning kaubanduse ja sõjategevusega seotud inimeste arvu kasv. Eksporditi peamiselt [[messing]]it ja selle tooraineid ning [[merevaik]]u, sisse toodi [[hõbe]]dat ja [[klaas]]i, mis Palanga kaudu ka teistele lõunapoolsetele kuralaste aladele liikus. Sealt kui tihedamini asustatud ning ühiskondlikult ja majanduslikult kõrgemalt arenenud piirkonnast lähtus tõenäoliselt ka enamus kuralastest viikingeid.<ref name="Žulkus63" /><ref name=Lang120 /> Hilisemate allikate põhjal on arvatud, et juba 12. sajandi lõpus jagunes kuralaste ala 8-ks [[maakond|maakonnaks]]: [[Vanema]] (võimalik keskus Talsi), [[Ventava]] ([[Lagzdiena]]), [[Bandava]] ([[Kuldīga]]), [[Piemare]] ([[Grobiņa]]), [[Duvzare]] ([[Senoji Įpiltis]]), [[Ceklis]] ([[Apuolė]]), [[Megava]] ([[Palanga]]), [[Pilsats]] ([[Eketė]]).<ref name=valsts /><ref>Švābe, lk 79–80</ref><ref>Žulkus, lk 63–64</ref> Lisaks on nii [[Alna Balduin]]i lepingus kui ka Kuramaa jagamislepingus aastast 1253 mainitud veel maid Skrunda ja [[semgalid|semgalite]] vahel, mis ei kuulunud ühegi maakonna koosseisu, ent kus ilmselt siiski kuralased elasid. 11. sajandi teisel poolel kirjutas Bremeni Adam saarest nimega ''Churland'' (tõenäoliselt Kuramaa, Adami järgi mainis seda maad juba Rimbert oma 9. sajandi teoses), mille julmal ja ebajumalaid kummardaval rahval olevat palju kulda ja head hobused ning kelle nõidadelt käivat nõu küsimas isegi hispaanlased ja kreeklased.<ref>Latvijas vēstures avoti, lk 12</ref> ===Liivimaa ristisõda (1210–1267)=== [[Fail:Kuršu uzbrukums Rīgai 1210. gadā.jpg|pisi|Kuralased 1210. aastal Riia all (kunstniku nägemus)]] Kuralased jäid esialgu [[Liivimaa ristisõda|Liivimaa ristisõja]] sündmustest kõrvale. 1201. aastal, pärast [[Riia]] linna rajamist saabusid sinna nende esindajad ja tegid [[Riia peapiiskopkond|Riia piiskopiga]] rahu. Konflikt algas, kui 1210. aastal ründasid [[Liivimaa]]lt tagasipöörduvad ristisõdijad Ojamaa väinas seal 8 laevaga olnud kuralasi. Ebaõnnestunud rünnaku käigus 30 rüütlit kaotanud ristisõdijad olid sunnitud taanduma. Hiljem samal aastal asusid kuralased mõnede liivlaste kutsel [[Riia lahing (1210)|Riiat piirama]] ja pidasid selle ümber lahinguid, kuid edu saavutamata taandusid lõpuks. Mõne aasta pärast kohtasid ristisõdijatega koos olevad [[friislased]] Ojamaal röövsaagiga kuralasi, piirasid nad ümber ja tapsid peaaegu kõik, saades nende neli laeva ja vara omale. Taas sõlmisid kuralased riialastega rahu 1225. aastal, mõjutatuna [[Mõõgavendade ordu]] ja Riia piiskopi ristisõdijate olulisest võidust [[Tartu lahing (1224)|Tartu lahingus]], kuid juba 1228. aastast on teada kuralaste ja semgalite rünnak [[Daugavgrīva klooster|Daugavgrīva kloostrile]].<ref>HLK, V (2), XIV (1–5), XXIX (1) lk 37, 101–107, 255</ref><ref>Švābe, lk 88</ref> 1230. aastal sõlmis osa kuralaste alasid riialastega (Riia linna, [[Riia piiskopkond|Riia piiskopkonna]] ja Mõõgavendade orduga) alistumislepingu, kus kohustuti maksma neile makse, pidama üleval neile määratud preestreid, osalema kristlaste sõjakäikudel ja võtma vastu ristiusu. On arvatud, et lepingu taga oli 1228/1229. aasta näljahäda, mil Riialt abi palunud kuralased lubasid vastutasuks [[ristiusk|ristiusu]] ja sellega kaasnevad kohustused vastu võtta. Teise arvamuse kohaselt võisid riialased kättemaksuks Daugavgrīva ründamise eest kuralaste juurde rüüsteretke teha ja nii näljahäda tekitada-võimendada ning nad alistuma sundida. Samas on peetud võimalikuks, et kuralased ise sellest leppest ei teadnudki ja see oli tehtud ühepoolselt, kuna 1230. aasta lõpus ja 1231. aasta alguses sõlmisid nad eesotsas valitseja [[Lammekin]]iga samalaadsed, kuid kergemate koormistega lepingud paavsti esindaja [[Alna Balduin]]iga, mille kohaselt nad pidid alluma hakkama otse paavsti esindajale ja jääma sõltumatuks kohalikest kristlikest valitsejatest. Kui esimene leping oli hõlmanud vaid osa kõige põhjapoolsemast kuralaste piirkonnast, [[Vanema]]st, siis Balduinile alistusid täielikult või osaliselt ka Ventava, Bandava ja Piemare kuralased. Balduini tegevusega rahulolematud riialased sundisid talle lepingu kinnituseks antud pantvangid endile üle andma ja korraldasid oma võimu kinnitamiseks 1231/1232. aasta talvel kuralaste aladele sõjaretke, mille käigus võtsid neilt ära Balduiniga sõlmitud lepingu. Allutatud alad jaotati Riia linna, Riia piiskopi ja Mõõgavendade ordu vahel. Kuigi algul paavst toetas Balduini püüdlusi, siis riialaste tugeva vastuseisu tõttu kutsuti ta 1234. aastal Liivimaalt ära. Samal aastal määrati ametisse esimene [[Kuramaa piiskopkond|Kuramaa piiskopkonna]] piiskop – [[Engelbert]].<ref>Švābe, lk 66–94, 101</ref><ref>Kala, lk 20–21</ref><ref name=Dzenis /> [[Pilt:OldCourland.jpg|pisi|Kuramaa 13. sajandil]] Pärast Mõõgavendade ordu hävitavat lüüasaamist 1236. aasta [[Saule lahing]]us ründasid leedulased järgmisel aastal Kuramaad, tapsid Engelberti ja ilmselt ärgitasid või sundisid kuralasi kristlusest loobuma. Kuna riialaste ja tegevuse lõpetanud Mõõgavendade ordu asemele loodud [[Liivi ordu]] tähelepanu pöördus vahepeal [[ristisõjad Venemaal|Vene riikide vastu sõdimisele]], siis hakati kuralaste alade tagasivallutamisega tegelema alles 1242. aastal pärast Vene-suunalise ekspansiooni nurjumist [[Jäälahing]]us. Suurem osa kuralaste maadest allutati 1242.–1245. aasta jooksul, toimus [[ristimine]], millesse kuralased vastumeelselt olevat suhtunud, ja sõlmiti uus alistumisleping. Leppe ühe tingimusena pidid kuralased ehitama [[Kuldīga ordulinnus|Kuldīga linnuse]], millest sai edaspidi Liivi ordu valduste keskus ja sõjaline baas Kuramaal. Vallutuse käigus võidi osa kuralastest Liivimaale küüditada, sellele viitab 1248. aastal [[Krimulda]]s mainitud ''Cursiculle'' küla. Kõik kuralaste alad alistati 1252.–1253. aastaks. Selle kinnitamiseks sõlmitud lepingute järgi läks 2/3 maast ordu ja 1/3 Kuramaa piiskopkonna võimu alla, määrati kindlaks maahärradele ja vaimulikele makstavad maksud, kohustati kuralasi osalema kristlaste sõjakäikudes ja ehitama ordule [[Klaipėda ordulinnus|Klaipėda linnus]]e ning kinnitati kuralaste omandiõigust maavaldustele. Lepiti kokku ka Põhja-Kuramaale 11 kiriku ehitamises. Sellest ajast on teada ka maade läänistamine teiste hulgas ka läänimeestele nimedega ''Velthune'', ''Reygyn'', ''Twertikine'' ja ''Saweyde'', kes tõenäoliselt olid kohalikud kurši ülikud.<ref name=Dzenis>Dzenis, Vietējās izcelsmes lēņavīri Rietumlatvijā</ref><ref>Švābe, lk 101–103</ref><ref>Latvijas vēstures avoti, 345, 348, 352, 353, 357–365</ref><ref>Kala, lk 16</ref> 1260. aastal järjekordses ordu organiseeritud sõjakäigus osaledes läksid kuralased nendega tülli ja keeldusid vastaseks olnud [[žemaidid|žemaitide]] väge ründamast, mistõttu orduvennad [[Durbe lahing]]us lüüa said. Ühe allika kohaselt kuralased isegi ründasid koos žemaitidega ordumehi. Sellele Liivi ordu jaoks suurele kaotusele järgnes ülestõus lõunapoolsete seni veel ristimata kuralaste hulgas, kes alustasid koos leedulastega sõda ordu ja vastristitud kuralaste vastu. Vastuhakk suudeti maha suruda ja kontroll kogu kuralaste asuala üle taastada 1267. aastaks, mil sõlmiti ka uued alistumislepingud. Teada on ordu aladel tehtud leppe sisu, mille kohaselt ülestõusnud said amnestia ja trahve ei määratud, kuid nad pidid tagasi pöörduma kristlaste kohustuste ja maksude juurde: ühe hobusega majapidamine pidi andma u 140 liitrit vilja, tasuma kirikukümnist, töötama uute isandate heaks lossi ehitamisel ja veel muudel töödel neljal päeval aastas. Eriõigusena olid kuralased vabastatud sõjasaagist kümnendiku ära andmisest. Säilis isiklik vabadus ja õigus maaomandile, sh seni tühjadel aladel kasutusele võetavale maale. Pärandada sai vara kuni [[Sugulussuhted|4. astme sugulastele]], nende puudumisel läks omand ordu valdusse. Esmakordselt reguleeriti [[mereõigus]]t: merel hulpivast kaubast võisid kuralased üle poole, kaldale uhutud asjadest 1/3 endale jätta, samal ajal kui ülejäänud läks ordule, kellele jäi kohustus see omanikule tagastada, kui ta ühe aasta jooksul välja ilmub. Uppumisohus inimesel keelati oma päästjale lubamast rohkem kui 1/3 oma varast.<ref name=Dzenis /><ref>Švābe, lk 103–114</ref><ref>Lätte, lk 29–30</ref><ref>Dzenis 2013</ref> ===Hilisem ajalugu ja assimileerumine=== [[File:Curonian king woman.jpg|thumb|Kura kuninga naine rahvariietes (1895)]] Hoolimata ristiusustamisest säilisid esialgu mitmed vanad kombed veel pikalt, nt põletusmatus kuni 14.–15. sajandini.<ref name="Lang120"/> Teatud määral jätkus poliitiline autonoomia: vähemalt veel 1348. aastal moodustasid kuralased ordu väes omaette üksuse, mis võis ka peaväest eraldi tegutseda.<ref>Lätte, lk 28–29</ref> Kuralaste ülikud moodustasid osa Kuramaa läänimeestest ja mõned nende järeltulijad, tuntud kui [[kura kuningad]], säilitasid teatud privileegid 20. sajandini välja.<ref name=Dzenis /> 1413. aastal kirjutas [[Guillebert de Lannoy]] oma reisimärkmetes, et kohtas Kuramaal teiste rahvaste seas ka kuralasi, kes rääkisid omaette keelt. 16. sajandil kinnitas [[Balthasar Russow]], et Kuramaal räägitakse [[kurši keel|kura]], [[liivi keel|liivi]] ja [[leedu keel]]t.<ref>Zemitis, lk 78</ref> Siiski toimus 14.–15. sajandil Kuramaal jätkunud sagedase lahingutegevuse tõttu (sõjad [[Leedu]]ga) kuralaste väljaränne, hajumine ja assimileerumine. Väljarändega on seletatud komponendi ''kurš'' laia levikut kogu Läti, Põhja-Leedu ja kujul ''kurs-'', ''kure-'', ''kura-'', ''kuuri-'' võib-olla isegi Eesti aladel. Lätistumise ja leedustumise tagajärjel alates 17. sajandist kurši keelest ja kuralastest enam rääkida ei saa. Kurši keele [[Substraat (lingvistika)|substraat]] säilis [[läti keel]]e [[kurši murrakud|kurši murrakutes]] (Lõuna-Kuramaal ja [[Kura säär]]el), [[leedu keel]]e [[žemaidi murre|žemaidi murdes]] ja [[liivi keel]]e Põhja-Kuramaa murrakutes.<ref>Vaba, lk 178</ref><ref>Kursīte</ref> ===Kurseniekid=== [[Pilt:Curonians_kursenieki_in_1649.png|pisi|Kurseniekkide asuala aastal [[1649]]]] Kuigi [[Kura säär]] oli algselt preislaste asuala, hävis see rahvas ristisõdade käigus. Nii asusid sinna ja teistelegi rannaaladele ilmselt [[XVI sajand]]il elama kurseniekid, kes kõnelesid [[leedu keel|leedu]], [[alamsaksa keel|alamsaksa]] ja [[saksa keel]]e mõjudega [[kurseniekkide keel]]t, mis kuulus [[läti keel]]e [[kurši murrakud|kurši murrakute]] hulka. Nende keelt kirjeldas esimest korda P. Einhorn oma teoses "Historia Lettica" (1649). Kuna nende päritolu pole selge, siis tänapäeva teaduskirjanduses tehakse kuralaste ja kurseniekkide vahel vahet, ent mitmedki teadlased on varem väljendanud seisukohti, et neid tuleks kuralaste hulka lugeda. Ka pidasid nad endid ise kuralasteks. J. Endzelīns on nende kohta öelnud: {{tsitaat3|Tegelikult pole nad mitte lätlased, vaid vanade kuralaste järeltulijad.|<ref>A. Prof. J. Endzelīns par kuršiem un prūšu leišiem. // Latvijas Vēstnesis, 1920, Nr.28.</ref>}} Kurseniekid olid kalurid, kelle kultuur eristus selgelt teiste ümbritsevate rahvaste kultuurist. [[XX sajand]]i alguseks oli neid 3000; valdavalt elasid nad Kura säärel, aga ka [[Kretinga]]s ja tänapäeva [[Klaipėda]] aladel.<ref>Kuršu kāpu folklora. / Toim. P. Schmidt - Rīgā, 1933.</ref> Kurseniekkidele sai saatuslikuks [[teine maailmasõda]]. Suurem osa neist asus ümber [[Saksamaa]]le, osa küüditati ka [[Siber]]isse. Saksamaale ümber asunud kurseniekid hakkasid emakeelena kasutama saksa keelt. Aastaks 2002 oskas kurseniekkide keeles kirjutada vaid [[Richard Pietsch]], ülejäänud oskasid selles keeles rääkida, aga mitte kirjutada. Aastaks 2002 oli alles jäänud vaid seitse kurseniekkide keele kasutajat.<ref>[http://2006-2013.ruprecht.de/ausgaben/zeigartikel.php?id=701 Der alte Mann und die Sprache]</ref> ==Vaata ka== *[http://www.memelland-adm.de/Bevoelkerungsgeschichte/die_kuren.html Artikkel kuralaste kohta] (saksa keeles) *[[Läänemere ristisõjad]] *[[Liivi ristisõda]] *[[Kuramaa]] ==Viited== {{viited|3}} ==Kirjandus== * Dzenis, Agris. ''Kuršu sabiedrība un tiesības 13.–16. gadsimtā.'' [http://www.vaards.com/uploads/1/4/3/7/14370702/vards_2013_4_1_preview.pdf Piejūras pilsētu literārais izdevums, 2013, 1(4).] * Dzenis, Agris. ''Vietējās izcelsmes lēņavīri Rietumlatvijā''. * Eesti ajalugu II. Eesti keskaeg. Toimetaja Anti Selart. Tartu 2012. * ''Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae''. Ladina keelest tõlkinud [[Richard Kleis]], toimetanud ja kommenteerinud [[Enn Tarvel]]. Tallinn: Eesti Raamat 1982. * [http://www.historia.lv/biblioteka/indrika-hronika Indriķa hronika.] Läti keelde tõlkinud Ā. Feldhūns; eessõna ja kommentaarid Ē. Mugurēvičs. Rīga: Zinātne, 1993. * [[Tiina Kala|Kala, Tiina]]. [http://rahvusarhiiv.ra.ee/public/TUNA/Artiklid/2006/2006-3_lk1-55.pdf ''Ristimine paganate ja kristlaste pilgu läbi.'' Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, 3/2006, lk 8–26.] * Kursīte, Janīna. [http://www.diena.lv/arhivs/kursu-kapu-kursenieki-12134701 Kuršu kāpu kursenieki, diena.lv, 2004.] * Latvijas vēstures avoti. 2. köide: Senās Latvijas vēstures avoti. 1. vihik. Toimetaja Arveds Švābe, Rīga: Latvijas Vēstures institūta apgādiens, 1937. * [[Valter Lang|Lang, Valter]]. [http://www.arheo.ut.ee/Baltimaad.pdf Baltimaade metalliaeg. Õppematerjale. Tartu, 2003.] * Lätte, Mart, [http://www.esm.ee/public/aastaraamat/2011-9-38.pdf ''Eestlaste sõjalised kohustused keskajal'']. Tartu Ülikool 2009. * Ščavinskas, Marius. [http://briai.ku.lt/downloads/AB/19/19_082-101_Scavinskas.pdf ''Some Notes on the Issue of the Development of Balt Society in the Ninth to the 13th Centuries in the Context of the Socio-Political Structures of the Baltic Region.''] Archaeologia Baltica, Vol. 19, 2013. * Švābe, Arveds. [http://www.historia.lv/raksts/svabe-sena-kursa-gram-straumes-un-avoti-i-sejums-riga-agulbis-1938-408-lpp45-114lpp ''Senā Kursa'']. Straumes un avoti. Riia, 1938. * Zemītis, Guntis. ''Liivlased. Vanim ajalugu (10.–16. sajand)'', lk 75–104 koguteoses "''Liivlased. Ajalugu, keel ja kultuur"'', koostanud ja toimetanud Renāte Blumberga, Tapio Mäkeläinen ja Karl Pajusalu; Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus, 2011. * Žulkus, Vladas. [http://briai.ku.lt/downloads/AB/16/16_058-071_Zulkus.pdf ''Settlements and piracy on the eastern shore of the Baltic sea: The Middle ages to Modern times''], Archaeologia Baltica, 2011, vol 16. * Tarvel, Enn. [http://haridus.opleht.ee/Arhiiv/7_82007/38-41.pdf ''Sigtuna hukkumine.] Haridus, 2007 (7-8), lk 38–41. * Vaba, Lembit. [http://www.tlu.ee/UserFiles/Eesti%20Keele%20ja%20Kultuuri%20Instituut/TLU%20EKKI%20toimetised%2014_2012.PDF ''Kura kaja liivi keeles''. Tallinna Ülikooli Eesti Keele ja Kultuuri Instituudi Toimetised, 14, 2012, lk 177–202.] * Valk, Heiki. Kommentaar Guntis Zemītise artiklile ''Liivlased. Vanim ajalugu (10.–16. sajand)'', lk 75–104 koguteoses "Liivlased. Ajalugu, keel ja kultuur", koostanud ja toimetanud Renāte Blumberga, Tapio Mäkeläinen ja Karl Pajusalu; Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus, 2011. * [http://visc.gov.lv/vispizglitiba/saturs/dokumenti/metmat/vesture_6_9/saturs.shtml Valsts izglītības satura centrs], kaardid. {{A-klassi artikkel}} [[Kategooria:Kuramaa ajalugu]] [[Kategooria:Läti keskaeg]] pji0jyjnm1chqt0a0xmo5p32bviemwl 6168513 6168506 2022-07-26T20:55:36Z Minnekon 64742 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/78.56.254.37|78.56.254.37]] ([[User talk:78.56.254.37|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:NOSSER|NOSSER]]. wikitext text/x-wiki '''Kuralased''' ehk '''kurelased''' ehk '''kuršid''' olid tänapäeva [[Läti]] [[Kuramaa]] lõunaosa ja Loode-[[Leedu]] aladel alates 1. aastatuhande I poolest elanud ja 17. sajandiks assimileerunud [[kura keel|kura ehk kurši keelt]] kõnelenud rahvas. Kuni 13. sajandi kirjalikes allikates võib kuralane (''c(h)ori'', ''curones'') olla ka geograafiline mõiste, mille all peeti silmas nii [[baltlased|baltlastest]] kurše kui ka Kuramaa põhjaosa [[läänemeresoomlased|läänemeresoome]] rahvastikku, keda hiljem tuntakse [[Kuramaa liivlased|Kuramaa liivlastena]]. ==Ajalugu== ===Vanem ja keskmine rauaaeg (500 eKr – 800 pKr)=== Hilisemate kuršidega seostatav [[arheoloogiline kultuur]], mis hakkas laiemast balti kultuurialast erinema juba [[vanem rauaaeg|vanemal rauaajal]] (täpsemalt [[eelrooma rauaaeg|eelrooma rauaaja]] lõpus), kujunes lõplikult ühtseks eriilmeliseks üksuseks 7. sajandiks.<ref>Lang, lk 70, 74</ref><ref name="Žulkus58">Žulkus, lk 58</ref> Kuršide asuala piirnes põhjas Kuramaa liivlaste, idas [[semgalid|semgalite]], kagus [[žemaidid|žemaitide]] ja lõunas [[skalvid]]ega.<ref name=valsts /> Algselt olid selle kultuuri iseloomulikeks tunnusteks laibamatused maa-alustesse kiviringidega ümbritsetud haudadesse, kuhu pandi kaasa rikkalikult hauapanuseid, sh omalaadse kombena miniatuurset keraamikat jm esemeid. [[keskmine rauaaeg|Keskmise rauaaja]] lõpus toimus märgatav kultuurimuutus, mis väljendus kiviringide rajamisest loobumises ja [[põletusmatus]]ele üleminekus.<ref>Lang, lk 70, 74, 104</ref> Arheoloogiliste leidude järgi tekkis aasta 650 paiku kuršide asualale [[Grobiņa]]sse [[skandinaavia|skandinaavlaste]] koloonia. Grobiņa ümbruskonnast on avastatud u 1500 skandinaaviapärast kalmet, millest osad on liigitatud [[Ojamaa]]ga seotud kaupmeeste ja ametnike, osad Kesk-[[Rootsi]]st pärit sõjameeste omadeks. Kolooniat ei kasutatud vaid kaubandusliku ja sõjalise tugipunktina, sinna saabusid ka maanappuses inimesed Ojamaalt. Koos nendega elasid Grobiņas edasi ka kohalikud kuršid. 8. sajandil rajati sinna [[Grobiņa muinaslinnus|linnus]], mis aga nagu kogu asum 9. sajandi alguseks maha jäeti. Koloonia rajamist on seostatud 13. sajandil kirjutatud [[Hervararsaga]]s mainitud 7. sajandisse paigutatud sündmusega, kus Taani ja Rootsi kuningas olevat alistanud Läänemere idakalda "riigid", sh Kuramaa (''Kurland''). [[Island]]i ajaloolase ja luuletaja [[Snorri Sturluson]]i 13. sajandil kirjutatud teoses "[[Heimskringla]]" väidetakse, et 8. sajandi keskpaigas toimus lahing taanlaste ja rootslaste vahel, kuhu olevat kaasatud ka kuralased.<ref>Lang, lk 96</ref><ref>Švābe, lk 49–51, 56</ref> Kirjalikes allikates kuni 13. sajandini mainitud kuralaste (''c(h)ori'', ''curones'') puhul pole teada, kas autorid on mõelnud balti hõimu, kelle kohta eestikeelses arheoloogiakirjanduses eelistatakse kasutada "kurši" terminit või kogu hilisema Kuramaa rahvastikku, st ka selle põhjaosa asustanud [[läänemeresoomlased|läänemeresoome]] rahvastikku. Üldise geograafilise nimetuse kasutamine on eriti tõenäoline 12.–13. sajandil, mil läänemeresoomlased olid suuresti kultuuriliselt kuršistunud. Samas on usutav, et Skandinaavia allikates mainitud kuralastest piraadid lähtusid peamiselt lõunapoolsetelt kurši aladelt ja et skandinaavlaste rüüsteretked suundusid samuti eelkõige sinna kui tihedamini asustatud ning ühiskondlikult ja majanduslikult kõrgemalt arenenud piirkonda. Pärast 13. sajandit eristasid allikad juba kurše-kuralasi läänemeresoome elanikkonnast, keda hakati nimetama [[Kuramaa liivlased|Kuramaa liivlasteks]].<ref name="Indriķa hronika, I, kommentaar 58">Indriķa hronika, I, kommentaar 58</ref><ref name="HLK, I, kommentaar 33, lk 29">HLK, I, kommentaar 33, lk 29</ref><ref name="Žulkus63">Žulkus, lk 63</ref><ref>Valk, kommentaar lk 104</ref> ===Viikingiaeg (800–1050)=== [[File:Apuole10-2009-08-22.jpg|thumb|Apuole linnamägi]] Kuralaste asuala hõlmas piirkonna Läänemere idarannikul, mille lõunapoolne osa ulatus tänapäeva [[Klaipeda]]ni ja algselt [[Liepāja]] juures olnud põhjapiir nihkus viikingiaja jooksul veidi edasi, [[Tebra]] jõeni.<ref name="Žulkus58" /><ref name=valsts>Valsts izglītības satura centrs</ref> Mitmete allikate järgi oli see piirkond viikingiajal Skandinaavia meresõitjate rüüsteretkede sagedaseks sihtkohaks. Kuralaste (''cori'' nime all) esmamainimine pärineb [[Bremeni peapiiskop]]i [[Rimbert]]i u 875. aastal kirjutatud tööst, kus ta muuhulgas kirjeldab 854.–855. aastal kuralaste aladele korraldatud sõjaretki. Rimberti kohaselt tegid sõjakäigu Kuramaale, kus sel ajal olevat olnud 5 linna, regiooni või riiki (ladina keeles ''civitates''), kõigepealt taanlased, kes said aga lahingus lüüa, kaotasid pooled mehed ja laevad ning palju vara. Järgmisel aastal suundus kuralaste juurde Rootsi kuningas [[Olof (I)|Olof]] oma väega, kes ootamatult saabudes hävitas 7000 kaitsjaga ''Seeburgi'' (tõenäoliselt Grobiņa) "linna", suundus seejärel sisemaale Apulia ([[Apuolė]]) "linna" juurde tänapäeva Leedus, mis ka arheoloogiliste leidude põhjal oli tol ajal üks suuremaid kurši keskusi, ja sundis selle linnuse 15 000 kaitsjat 9-päevase piiramise järel alistuma. Kaotanud kuralased lubasid tagastada taanlastelt röövitud vara, alistuda Rootsi kuninga võimule ja tasuda talle maksu, mida nad hilisemalgi ajal tegema olevat jäänud. Rimbert mainib, et juba enne seda retke olid kuralased kunagi Rootsi võimu all olnud, kuid siis sellest ülestõusuga vabanenud.<ref>Švābe, lk 45–49</ref><ref>Lang, lk 99</ref><ref>Latvijas vēstures avoti, lk 3–5</ref><ref>Ščavinskas, lk 84–86</ref> Kuralaste alistamisest räägivad teisedki ajalooteosed. Snorri Sturluson väitis, et 9. sajandi teisel poolel alistas Rootsi kuningas [[Erik Anundsson]] mitmete Läänemere idakalda maade seas ka Kuramaa (Kurland). [[Saxo Grammaticus]] räägib 9. sajandisse paigutatavatest taanlaste poolmüütilistest sõjakäikudest kuralaste valitsejate Lokero (''Lokero, Curetum tyranno'') ja Dorno (''rex Dorno'') vastu.<ref>Švābe, lk 47–48, 58–59</ref><ref>Žulkus, lk 59–60</ref> Sturlusoni [[Egilli saaga]] järgi käis [[Egill Skallagrímsson]] 915. ja 920.–925. aasta paiku Kuramaal kaubitsemas ja rüüstamas.<ref>Švābe, lk 52–54</ref> Skandinaavlaste idapoolsele sõjalisele aktiivsusele viitavad ka kaudsed tõendid: ühe Ojamaalt leitud pronksiaarde analüüs näitab, et see on kogutud u 880. aastal tehtud retke ajal, mil rünnati nii [[Saaremaa]], Loode-Eesti, [[Daugava]] alamjooksu, semgalite kui ka Kuramaa [[Palanga]]-[[Kretinga]] piirkonda.<ref>Žulkus, lk 62</ref> Samuti viitab mitmete kuralaste keskuste viikingiaegne arheoloogiline materjal skandinaavlaste mõjule ja kohalolekule.<ref>Ščavinskas, lk 88</ref> [[Roberts Spirģis]]e väitel on võimalik Kuramaa arheoloogilises materjalis jälgida kunagiste Grobiņa kolonistide järglaste liikumist põhja suunas 9.–10. sajandil ja lõpuks 10. sajandi lõpus nende asumist Daugava alamjooksule, kus nad panid aluse [[Väina liivlased|Väina liivlaste]] kujunemisele.<ref>Zemītis, lk 78, 80</ref> ===Hilisrauaaeg (1050–1210)=== ====Piraatlus==== 11. sajandil algas kuralaste aktiivse [[piraatlus]]e ja [[viiking]]iretkede periood. Kroonikad räägivad üldsõnalisemalt või detailsemalt nende korduvatest rünnakutest Kuramaa rannikul seilavate kaubalaevade vastu ning rüüsteretkedest Skandinaavia rannikule, rannikulähedastele saartele ja [[Preisimaa]]le. Kuralaste retked Skandinaaviasse muutusid sagedasemaks kui skandinaavlaste retked Kuramaale. Pideva kallaletungiohu tõttu hakati piki Kuramaa rannikut kulgevat kaubateed vältima, liikudes kuralaste aladest ringi kas sisemaa või mere lääneranniku kaudu. Piraatlust on nähtud põhjusena, miks 11. ja 12. sajandil Preisimaa mereäärses piirkonnas kaubanduskeskused praktiliselt puudusid. Skandinaaviasse suundunud rüüsteretki soosis sealsete keskvõimude nõrkus ja omavahelised konfliktid.<ref name="Žulkus">Žulkus</ref> Taani ajalookirjutaja [[Saxo Grammaticus]]e poolmüütilise [[Bråvalla lahing]]u kirjelduse kohaselt võitles osa kuralasi seal Rootsi poolel, kuid osad rüüstasid samal ajal hoopis Rootsi rannikut.<ref>Žulkus, lk 59</ref> Lahingu ajaloolisus või toimumisaeg on siiski täpselt teadmata.<ref>Zemītis, lk 75</ref> Üksikasjalikumad ja tõetruumad kirjeldused kuralaste röövretkedest pärinevad 12. sajandi lõpust ja 13. algusest. 1170. aastal ründasid nad koos eestlastega Rootsile kuuluvat [[Kalmar]]i ja [[Blekinge]] piirkonda, kuid said samuti seal viibinud Taani vägedelt lüüa. Kuralaste osalemine Rootsi linna [[Sigtuna hävitamine|Sigtuna hävitamises]] [[1187]]. aastal on tõenäoline. 1210. aastal toimus [[lahing Ojamaa väinas]], kus kuralased end nende laevu rünnanud ristisõdijate vastu edukalt kaitsesid, ja hiljem samas aastal tegid nad ebaõnnestunud katse Riia linna vallutada.<ref>Žulkus, lk 62–63</ref><ref name=HLK1210 /><ref>Tarvel</ref> Kuralaste rüüsteretkedel, millega nad algselt kopeerisid ilmselt Skandinaavia [[viiking]]eid, olid nii majanduslikud, poliitilised, ideoloogilised kui ka usulised põhjused. Algselt spontaansed retked muutusid aja jooksul organiseerituks ja läbimõelduks. Röövretki viidi üldiselt läbi väikeste laevastikega, kuhu kuulus u 10 laeva, igas u 30 meest, kuid suuremate ja tugevamate keskuste nagu 1210. aastal [[Riia]] ja 1187. aastal võimalikul Sigtuna ründamisel kasutati ilmselt märgatavalt rohkemaid aluseid ja mehi. Merel otsiti ründamiseks üksikuid kaitsetuid kaubalaevu ja tunti võtteid merelahingu pidamiseks, mida näitas kokkupõrge ristisõdijatega Ojamaa väinas. Maal otsiti jõukamaid, kuid nõrgalt kaitstud rannaalasid ning rüüstama minnes jäeti üks laev merele valvesse. Retked olid tõenäoliselt suhteliselt pikaajalised ja ühe retke ajal käidi röövimas mitmetes kohtades. Ölandi lähedane Karholmi saar võis olla nende pikemate retkede aegne laagrikoht ja peatuskoht.<ref name="Žulkus" /><ref name=HLK1210>HLK, XIV (1), lk 101–103</ref> Kohati suutsid Rootsi ja Taani valitsejad siiski edukalt kuralased ja samamoodi piraatlusega tegelevad eestlased (saarlased) oma aladelt eemale tõrjuda, nt 11. sajandil Taani kuninga [[Knut IV]] võimu ajal ja 1168. aastal, kui Taani rannikul hakkasid patrullima neli sõjalaeva. [[Henriku Liivimaa kroonika]] järgi käisid 1197. aastal Rootsi [[jarl]] [[Birger Brosa]] ja tulevane Eestimaa piiskop [[Theoderich (Eestimaa piiskop)|Theoderic]] koos sakslaste ja ojamaalastega sõjaretkel kuralaste vastu. Kristliku eetikaga vastuolus olevad piraatlus ja röövretked keelati Skandinaavias koos ristiusustamisega ja ka idapoolsetelt aladelt lähtuva piraatluse lõpetamise vahendina nähti nende maade ristiusustamist. Esimene katse kristlust Kuramaale viia võis toimuda 11. sajandil, kui [[Bremeni Adam]]i kohaselt oli sinna üks kirik asutatud. On oletatud, et see võis olla Põhja-Kuramaal, kuna sel ajal toimus seal loobumine ristiusuga vastuolus olevast põletusmatuste traditsioonist.<ref name="Žulkus" /><ref>Švābe, 56–65</ref><ref>Eesti ajalugu II, lk 26</ref><ref>HLK, I (13), lk 29</ref><ref>Zemītis, lk 100, 80</ref> ====Põhja-Kuramaa hõivamine==== [[File:Skats uz Talsu pilskalnu.jpg|thumb|Talsi linnamägi]] Samaaegselt kuralaste aktiivsusega merel toimus ka nende ekspansioon maismaal. Arheoloogiline materjal näitab, et alates 11. sajandist liikusid nad suhteliselt kiiresti põhja poole, hõivates varasema liivlaste kultuuriruumi Kuramaa põhjaosas. Edasitungimise käigus aeti [[Venta jõgi|Venta]] alamjooksult ära [[võndlased|võndlaste]] hõim.<ref>Zemītis lk 77–78</ref> Uutel aladel loodud keskuste iseloom viitab selgelt [[kolonisatsioon]]ile.<ref name="Žulkus58" /> Seni liivi asustusega linnamäed ([[Talsi muinaslinnus|Talsi]], [[Tukumsi muinaslinnus|Tukums]], [[Nogale linnus|Nogale]], [[Lagzdīne linnus|Lagzdīne]], [[Kandava muinaslinnus|Kandava]], [[Sabile muinaslinnus|Sabile]], [[Strazde linnus|Strazde]], [[Valgale linnus|Valgale]], [[Mežīte muinaslinnus|Mežīte]]) sattusid kuralaste või segaasustusega aladele.<ref>Zemitis, lk 77–82, 87–88, 100</ref> Neist [[Talsi]]st, kuhu 11. sajandil rajati tugev linnus koos ümbritseva [[aolinn]]aga, kujunes varalinnaline asula ja üks kuralaste ala tähtsamaid keskusi.<ref name=Lang120>Lang, lk 120</ref> 12.–13. sajandiks olid Kuramaa liivlased suures osas kuralaste kultuuri assimileerunud ja tolleaegsed kirjalikud allikad neid ei erista, nimetades kõiki Kuramaa asukaid kuralasteks (''curones'').<ref name="Indriķa hronika, I, kommentaar 58"/><ref name="HLK, I, kommentaar 33, lk 29"/>. [[File:Baltic Tribes ca 1200 AD (et).svg|thumb|Kuralaste asuala aastal ca 1200]] Aolinnaga keskusi oli Kuramaal sel ajal paarkümmend, peale Talsi asusid suuremad neist Kuramaa lõunaranna piirkonnas, kus põhjalikumalt on uuritud [[Palanga]] asulat. Alates 11. sajandist on seal toimunud põllumajandusliku tegevuse vähenemine ja teisejärguliseks muutumine ning kaubanduse ja sõjategevusega seotud inimeste arvu kasv. Eksporditi peamiselt [[messing]]it ja selle tooraineid ning [[merevaik]]u, sisse toodi [[hõbe]]dat ja [[klaas]]i, mis Palanga kaudu ka teistele lõunapoolsetele kuralaste aladele liikus. Sealt kui tihedamini asustatud ning ühiskondlikult ja majanduslikult kõrgemalt arenenud piirkonnast lähtus tõenäoliselt ka enamus kuralastest viikingeid.<ref name="Žulkus63" /><ref name=Lang120 /> Hilisemate allikate põhjal on arvatud, et juba 12. sajandi lõpus jagunes kuralaste ala 8-ks [[maakond|maakonnaks]]: [[Vanema]] (võimalik keskus Talsi), [[Ventava]] ([[Lagzdiena]]), [[Bandava]] ([[Kuldīga]]), [[Piemare]] ([[Grobiņa]]), [[Duvzare]] ([[Senoji Įpiltis]]), [[Ceklis]] ([[Apuolė]]), [[Megava]] ([[Palanga]]), [[Pilsats]] ([[Eketė]]).<ref name=valsts /><ref>Švābe, lk 79–80</ref><ref>Žulkus, lk 63–64</ref> Lisaks on nii [[Alna Balduin]]i lepingus kui ka Kuramaa jagamislepingus aastast 1253 mainitud veel maid Skrunda ja [[semgalid|semgalite]] vahel, mis ei kuulunud ühegi maakonna koosseisu, ent kus ilmselt siiski kuralased elasid. 11. sajandi teisel poolel kirjutas Bremeni Adam saarest nimega ''Churland'' (tõenäoliselt Kuramaa, Adami järgi mainis seda maad juba Rimbert oma 9. sajandi teoses), mille julmal ja ebajumalaid kummardaval rahval olevat palju kulda ja head hobused ning kelle nõidadelt käivat nõu küsimas isegi hispaanlased ja kreeklased.<ref>Latvijas vēstures avoti, lk 12</ref> ===Liivimaa ristisõda (1210–1267)=== [[Fail:Kuršu uzbrukums Rīgai 1210. gadā.jpg|pisi|Kuralased 1210. aastal Riia all (kunstniku nägemus)]] Kuralased jäid esialgu [[Liivimaa ristisõda|Liivimaa ristisõja]] sündmustest kõrvale. 1201. aastal, pärast [[Riia]] linna rajamist saabusid sinna nende esindajad ja tegid [[Riia peapiiskopkond|Riia piiskopiga]] rahu. Konflikt algas, kui 1210. aastal ründasid [[Liivimaa]]lt tagasipöörduvad ristisõdijad Ojamaa väinas seal 8 laevaga olnud kuralasi. Ebaõnnestunud rünnaku käigus 30 rüütlit kaotanud ristisõdijad olid sunnitud taanduma. Hiljem samal aastal asusid kuralased mõnede liivlaste kutsel [[Riia lahing (1210)|Riiat piirama]] ja pidasid selle ümber lahinguid, kuid edu saavutamata taandusid lõpuks. Mõne aasta pärast kohtasid ristisõdijatega koos olevad [[friislased]] Ojamaal röövsaagiga kuralasi, piirasid nad ümber ja tapsid peaaegu kõik, saades nende neli laeva ja vara omale. Taas sõlmisid kuralased riialastega rahu 1225. aastal, mõjutatuna [[Mõõgavendade ordu]] ja Riia piiskopi ristisõdijate olulisest võidust [[Tartu lahing (1224)|Tartu lahingus]], kuid juba 1228. aastast on teada kuralaste ja semgalite rünnak [[Daugavgrīva klooster|Daugavgrīva kloostrile]].<ref>HLK, V (2), XIV (1–5), XXIX (1) lk 37, 101–107, 255</ref><ref>Švābe, lk 88</ref> 1230. aastal sõlmis osa kuralaste alasid riialastega (Riia linna, [[Riia piiskopkond|Riia piiskopkonna]] ja Mõõgavendade orduga) alistumislepingu, kus kohustuti maksma neile makse, pidama üleval neile määratud preestreid, osalema kristlaste sõjakäikudel ja võtma vastu ristiusu. On arvatud, et lepingu taga oli 1228/1229. aasta näljahäda, mil Riialt abi palunud kuralased lubasid vastutasuks [[ristiusk|ristiusu]] ja sellega kaasnevad kohustused vastu võtta. Teise arvamuse kohaselt võisid riialased kättemaksuks Daugavgrīva ründamise eest kuralaste juurde rüüsteretke teha ja nii näljahäda tekitada-võimendada ning nad alistuma sundida. Samas on peetud võimalikuks, et kuralased ise sellest leppest ei teadnudki ja see oli tehtud ühepoolselt, kuna 1230. aasta lõpus ja 1231. aasta alguses sõlmisid nad eesotsas valitseja [[Lammekin]]iga samalaadsed, kuid kergemate koormistega lepingud paavsti esindaja [[Alna Balduin]]iga, mille kohaselt nad pidid alluma hakkama otse paavsti esindajale ja jääma sõltumatuks kohalikest kristlikest valitsejatest. Kui esimene leping oli hõlmanud vaid osa kõige põhjapoolsemast kuralaste piirkonnast, [[Vanema]]st, siis Balduinile alistusid täielikult või osaliselt ka Ventava, Bandava ja Piemare kuralased. Balduini tegevusega rahulolematud riialased sundisid talle lepingu kinnituseks antud pantvangid endile üle andma ja korraldasid oma võimu kinnitamiseks 1231/1232. aasta talvel kuralaste aladele sõjaretke, mille käigus võtsid neilt ära Balduiniga sõlmitud lepingu. Allutatud alad jaotati Riia linna, Riia piiskopi ja Mõõgavendade ordu vahel. Kuigi algul paavst toetas Balduini püüdlusi, siis riialaste tugeva vastuseisu tõttu kutsuti ta 1234. aastal Liivimaalt ära. Samal aastal määrati ametisse esimene [[Kuramaa piiskopkond|Kuramaa piiskopkonna]] piiskop – [[Engelbert]].<ref>Švābe, lk 66–94, 101</ref><ref>Kala, lk 20–21</ref><ref name=Dzenis /> [[Pilt:OldCourland.jpg|pisi|Kuramaa 13. sajandil]] Pärast Mõõgavendade ordu hävitavat lüüasaamist 1236. aasta [[Saule lahing]]us ründasid leedulased järgmisel aastal Kuramaad, tapsid Engelberti ja ilmselt ärgitasid või sundisid kuralasi kristlusest loobuma. Kuna riialaste ja tegevuse lõpetanud Mõõgavendade ordu asemele loodud [[Liivi ordu]] tähelepanu pöördus vahepeal [[ristisõjad Venemaal|Vene riikide vastu sõdimisele]], siis hakati kuralaste alade tagasivallutamisega tegelema alles 1242. aastal pärast Vene-suunalise ekspansiooni nurjumist [[Jäälahing]]us. Suurem osa kuralaste maadest allutati 1242.–1245. aasta jooksul, toimus [[ristimine]], millesse kuralased vastumeelselt olevat suhtunud, ja sõlmiti uus alistumisleping. Leppe ühe tingimusena pidid kuralased ehitama [[Kuldīga ordulinnus|Kuldīga linnuse]], millest sai edaspidi Liivi ordu valduste keskus ja sõjaline baas Kuramaal. Vallutuse käigus võidi osa kuralastest Liivimaale küüditada, sellele viitab 1248. aastal [[Krimulda]]s mainitud ''Cursiculle'' küla. Kõik kuralaste alad alistati 1252.–1253. aastaks. Selle kinnitamiseks sõlmitud lepingute järgi läks 2/3 maast ordu ja 1/3 Kuramaa piiskopkonna võimu alla, määrati kindlaks maahärradele ja vaimulikele makstavad maksud, kohustati kuralasi osalema kristlaste sõjakäikudes ja ehitama ordule [[Klaipėda ordulinnus|Klaipėda linnus]]e ning kinnitati kuralaste omandiõigust maavaldustele. Lepiti kokku ka Põhja-Kuramaale 11 kiriku ehitamises. Sellest ajast on teada ka maade läänistamine teiste hulgas ka läänimeestele nimedega ''Velthune'', ''Reygyn'', ''Twertikine'' ja ''Saweyde'', kes tõenäoliselt olid kohalikud kurši ülikud.<ref name=Dzenis>Dzenis, Vietējās izcelsmes lēņavīri Rietumlatvijā</ref><ref>Švābe, lk 101–103</ref><ref>Latvijas vēstures avoti, 345, 348, 352, 353, 357–365</ref><ref>Kala, lk 16</ref> 1260. aastal järjekordses ordu organiseeritud sõjakäigus osaledes läksid kuralased nendega tülli ja keeldusid vastaseks olnud [[žemaidid|žemaitide]] väge ründamast, mistõttu orduvennad [[Durbe lahing]]us lüüa said. Ühe allika kohaselt kuralased isegi ründasid koos žemaitidega ordumehi. Sellele Liivi ordu jaoks suurele kaotusele järgnes ülestõus lõunapoolsete seni veel ristimata kuralaste hulgas, kes alustasid koos leedulastega sõda ordu ja vastristitud kuralaste vastu. Vastuhakk suudeti maha suruda ja kontroll kogu kuralaste asuala üle taastada 1267. aastaks, mil sõlmiti ka uued alistumislepingud. Teada on ordu aladel tehtud leppe sisu, mille kohaselt ülestõusnud said amnestia ja trahve ei määratud, kuid nad pidid tagasi pöörduma kristlaste kohustuste ja maksude juurde: ühe hobusega majapidamine pidi andma u 140 liitrit vilja, tasuma kirikukümnist, töötama uute isandate heaks lossi ehitamisel ja veel muudel töödel neljal päeval aastas. Eriõigusena olid kuralased vabastatud sõjasaagist kümnendiku ära andmisest. Säilis isiklik vabadus ja õigus maaomandile, sh seni tühjadel aladel kasutusele võetavale maale. Pärandada sai vara kuni [[Sugulussuhted|4. astme sugulastele]], nende puudumisel läks omand ordu valdusse. Esmakordselt reguleeriti [[mereõigus]]t: merel hulpivast kaubast võisid kuralased üle poole, kaldale uhutud asjadest 1/3 endale jätta, samal ajal kui ülejäänud läks ordule, kellele jäi kohustus see omanikule tagastada, kui ta ühe aasta jooksul välja ilmub. Uppumisohus inimesel keelati oma päästjale lubamast rohkem kui 1/3 oma varast.<ref name=Dzenis /><ref>Švābe, lk 103–114</ref><ref>Lätte, lk 29–30</ref><ref>Dzenis 2013</ref> ===Hilisem ajalugu ja assimileerumine=== [[File:Curonian king woman.jpg|thumb|Kura kuninga naine rahvariietes (1895)]] Hoolimata ristiusustamisest säilisid esialgu mitmed vanad kombed veel pikalt, nt põletusmatus kuni 14.–15. sajandini.<ref name="Lang120"/> Teatud määral jätkus poliitiline autonoomia: vähemalt veel 1348. aastal moodustasid kuralased ordu väes omaette üksuse, mis võis ka peaväest eraldi tegutseda.<ref>Lätte, lk 28–29</ref> Kuralaste ülikud moodustasid osa Kuramaa läänimeestest ja mõned nende järeltulijad, tuntud kui [[kura kuningad]], säilitasid teatud privileegid 20. sajandini välja.<ref name=Dzenis /> 1413. aastal kirjutas [[Guillebert de Lannoy]] oma reisimärkmetes, et kohtas Kuramaal teiste rahvaste seas ka kuralasi, kes rääkisid omaette keelt. 16. sajandil kinnitas [[Balthasar Russow]], et Kuramaal räägitakse [[kurši keel|kura]], [[liivi keel|liivi]] ja [[leedu keel]]t.<ref>Zemitis, lk 78</ref> Siiski toimus 14.–15. sajandil Kuramaal jätkunud sagedase lahingutegevuse tõttu (sõjad [[Leedu]]ga) kuralaste väljaränne, hajumine ja assimileerumine. Väljarändega on seletatud komponendi ''kurš'' laia levikut kogu Läti, Põhja-Leedu ja kujul ''kurs-'', ''kure-'', ''kura-'', ''kuuri-'' võib-olla isegi Eesti aladel. Lätistumise ja leedustumise tagajärjel alates 17. sajandist kurši keelest ja kuralastest enam rääkida ei saa. Kurši keele [[Substraat (lingvistika)|substraat]] säilis [[läti keel]]e [[kurši murrakud|kurši murrakutes]] (Lõuna-Kuramaal ja [[Kura säär]]el), [[leedu keel]]e [[žemaidi murre|žemaidi murdes]] ja [[liivi keel]]e Põhja-Kuramaa murrakutes.<ref>Vaba, lk 178</ref><ref>Kursīte</ref> ===Kurseniekid=== [[Pilt:Curonians_kursenieki_in_1649.png|pisi|Kurseniekkide asuala aastal [[1649]]]] Kuigi [[Kura säär]] oli algselt preislaste asuala, hävis see rahvas ristisõdade käigus. Nii asusid sinna ja teistelegi rannaaladele ilmselt [[XVI sajand]]il elama kurseniekid, kes kõnelesid [[leedu keel|leedu]], [[alamsaksa keel|alamsaksa]] ja [[saksa keel]]e mõjudega [[kurseniekkide keel]]t, mis kuulus [[läti keel]]e [[kurši murrakud|kurši murrakute]] hulka. Nende keelt kirjeldas esimest korda P. Einhorn oma teoses "Historia Lettica" (1649). Kuna nende päritolu pole selge, siis tänapäeva teaduskirjanduses tehakse kuralaste ja kurseniekkide vahel vahet, ent mitmedki teadlased on varem väljendanud seisukohti, et neid tuleks kuralaste hulka lugeda. Ka pidasid nad endid ise kuralasteks. J. Endzelīns on nende kohta öelnud: {{tsitaat3|Tegelikult pole nad mitte lätlased, vaid vanade kuralaste järeltulijad.|<ref>A. Prof. J. Endzelīns par kuršiem un prūšu leišiem. // Latvijas Vēstnesis, 1920, Nr.28.</ref>}} Kurseniekid olid kalurid, kelle kultuur eristus selgelt teiste ümbritsevate rahvaste kultuurist. [[XX sajand]]i alguseks oli neid 3000; valdavalt elasid nad Kura säärel, aga ka [[Kretinga]]s ja tänapäeva [[Klaipėda]] aladel.<ref>Kuršu kāpu folklora. / Toim. P. Schmidt - Rīgā, 1933.</ref> Kurseniekkidele sai saatuslikuks [[teine maailmasõda]]. Suurem osa neist asus ümber [[Saksamaa]]le, osa küüditati ka [[Siber]]isse. Saksamaale ümber asunud kurseniekid hakkasid emakeelena kasutama saksa keelt. Aastaks 2002 oskas kurseniekkide keeles kirjutada vaid [[Richard Pietsch]], ülejäänud oskasid selles keeles rääkida, aga mitte kirjutada. Aastaks 2002 oli alles jäänud vaid seitse kurseniekkide keele kasutajat.<ref>[http://2006-2013.ruprecht.de/ausgaben/zeigartikel.php?id=701 Der alte Mann und die Sprache]</ref> ==Vaata ka== *[http://www.memelland-adm.de/Bevoelkerungsgeschichte/die_kuren.html Artikkel kuralaste kohta] (saksa keeles) *[[Läänemere ristisõjad]] *[[Liivi ristisõda]] *[[Kuramaa]] ==Viited== {{viited|3}} ==Kirjandus== * Dzenis, Agris. ''Kuršu sabiedrība un tiesības 13.–16. gadsimtā.'' [http://www.vaards.com/uploads/1/4/3/7/14370702/vards_2013_4_1_preview.pdf Piejūras pilsētu literārais izdevums, 2013, 1(4).] * Dzenis, Agris. ''Vietējās izcelsmes lēņavīri Rietumlatvijā''. * Eesti ajalugu II. Eesti keskaeg. Toimetaja Anti Selart. Tartu 2012. * ''Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae''. Ladina keelest tõlkinud [[Richard Kleis]], toimetanud ja kommenteerinud [[Enn Tarvel]]. Tallinn: Eesti Raamat 1982. * [http://www.historia.lv/biblioteka/indrika-hronika Indriķa hronika.] Läti keelde tõlkinud Ā. Feldhūns; eessõna ja kommentaarid Ē. Mugurēvičs. Rīga: Zinātne, 1993. * [[Tiina Kala|Kala, Tiina]]. [http://rahvusarhiiv.ra.ee/public/TUNA/Artiklid/2006/2006-3_lk1-55.pdf ''Ristimine paganate ja kristlaste pilgu läbi.'' Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, 3/2006, lk 8–26.] * Kursīte, Janīna. [http://www.diena.lv/arhivs/kursu-kapu-kursenieki-12134701 Kuršu kāpu kursenieki, diena.lv, 2004.] * Latvijas vēstures avoti. 2. köide: Senās Latvijas vēstures avoti. 1. vihik. Toimetaja Arveds Švābe, Rīga: Latvijas Vēstures institūta apgādiens, 1937. * [[Valter Lang|Lang, Valter]]. [http://www.arheo.ut.ee/Baltimaad.pdf Baltimaade metalliaeg. Õppematerjale. Tartu, 2003.] * Lätte, Mart, [http://www.esm.ee/public/aastaraamat/2011-9-38.pdf ''Eestlaste sõjalised kohustused keskajal'']. Tartu Ülikool 2009. * Ščavinskas, Marius. [http://briai.ku.lt/downloads/AB/19/19_082-101_Scavinskas.pdf ''Some Notes on the Issue of the Development of Balt Society in the Ninth to the 13th Centuries in the Context of the Socio-Political Structures of the Baltic Region.''] Archaeologia Baltica, Vol. 19, 2013. * Švābe, Arveds. [http://www.historia.lv/raksts/svabe-sena-kursa-gram-straumes-un-avoti-i-sejums-riga-agulbis-1938-408-lpp45-114lpp ''Senā Kursa'']. Straumes un avoti. Riia, 1938. * Zemītis, Guntis. ''Liivlased. Vanim ajalugu (10.–16. sajand)'', lk 75–104 koguteoses "''Liivlased. Ajalugu, keel ja kultuur"'', koostanud ja toimetanud Renāte Blumberga, Tapio Mäkeläinen ja Karl Pajusalu; Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus, 2011. * Žulkus, Vladas. [http://briai.ku.lt/downloads/AB/16/16_058-071_Zulkus.pdf ''Settlements and piracy on the eastern shore of the Baltic sea: The Middle ages to Modern times''], Archaeologia Baltica, 2011, vol 16. * Tarvel, Enn. [http://haridus.opleht.ee/Arhiiv/7_82007/38-41.pdf ''Sigtuna hukkumine.] Haridus, 2007 (7-8), lk 38–41. * Vaba, Lembit. [http://www.tlu.ee/UserFiles/Eesti%20Keele%20ja%20Kultuuri%20Instituut/TLU%20EKKI%20toimetised%2014_2012.PDF ''Kura kaja liivi keeles''. Tallinna Ülikooli Eesti Keele ja Kultuuri Instituudi Toimetised, 14, 2012, lk 177–202.] * Valk, Heiki. Kommentaar Guntis Zemītise artiklile ''Liivlased. Vanim ajalugu (10.–16. sajand)'', lk 75–104 koguteoses "Liivlased. Ajalugu, keel ja kultuur", koostanud ja toimetanud Renāte Blumberga, Tapio Mäkeläinen ja Karl Pajusalu; Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus, 2011. * [http://visc.gov.lv/vispizglitiba/saturs/dokumenti/metmat/vesture_6_9/saturs.shtml Valsts izglītības satura centrs], kaardid. {{A-klassi artikkel}} [[Kategooria:Kuramaa ajalugu]] [[Kategooria:Läti keskaeg]] 0teylqfr1yqa8kfgtywkyy218v7c6l8 Holstre vald 0 183833 6168374 6033920 2022-07-26T16:30:12Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Viljandi maakonna endised vallad]] wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on 1939 moodustatud valla kohta; varasema valla kohta vaata [[Holstre vald (Paistu kihelkond)]]}} '''Holstre vald''' oli vald [[Viljandimaa]]l aastail 1939–1950. Vallamaja asus [[Holstre]] külas.<ref>[https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/core_ajaloolised Maa-ameti kaardirakendused]</ref> Vald moodustati senise [[Holstre vald (Paistu kihelkond)|Holstre valla]] maa-alast; senise [[Viljandi vald (Viljandi kihelkond)|Viljandi valla]] [[Mustapali]] küla maa-alast; senise [[Tarvastu vald (Tarvastu kihelkond)|Tarvastu valla]] Pokahärma talu maa-alast.<ref>Väljavõte Vabariigi Presidendi otsusest nr. 88 – 7. oktoobrist 1938 (RT 1938, 87, 776)</ref> 1939. aastal oli vallas 1887 elanikku, see oli Viljandimaa väikseima elanike arvuga vald. Vald kuulus [[Riigivolikogu 64. valimisringkond]]a, kust valiti [[Mihkel Hansen]]. Vald kuulus [[Viljandi põllumeeste konvent|Viljandi põllumeeste konvendi]] tegevus- ja valimispiirkonda. == Vallavalitsus == Käskkirjaga 28. veebruarist 1939 nr. 111 määras siseminister Holstre vallavalitsuse alates 1. aprillist 1939 kuni vallavolikogude valimisteni järgmises koosseisus ja pani talle vallavolikogu ja vallavalitsuse ülesanded: Vallavanem [[Mart Maasepp]], vallavanema abid [[Peeter Lainas]] ja [[Jaan Nõmmik]]. Pärast vallavolikogu valimisi kinnitas siseminister käskkirjaga nr. 156 19. jaanuaril 1940 ametisse vallavalitsuse järgmises koosseisus: Vallavanem [[Eduard Aasnurm]], vallavanema abid [[Jaan Heinaru]] ja [[Jaan Nõmmik]]. ==Vallavolikogu== 15. ja 16. oktoobril 1939 valiti Holstre vallavolinikeks: *[[Jaan Nõmmik]] (210 häält) *[[Hans Karu]] (200) *[[Märt Maasepp]] (199) *[[Helmut Pill]] (148) *[[Eduard Aasnurm]] (146) *[[Tõnis Laar]] (146) *[[Johan Koni]] (143) *[[Johan Lõo]] (127) *[[Johan Kärp]] (127) *[[Johan Einla]] (124) *[[August Lainas]] (121) *[[Jaan Heinaru]] (120) Volikokku ei pääsenud [[Jaan Äniline]] (112 häält) ja [[Peeter Lainas]] (111 häält)<ref>Kes valiti volikogudesse. Oma Maa, 17. oktoober 1939, nr. 123, lk. 5.</ref>. ==Külanõukogud== 13. septembril 1945 moodustati valla koosseisus [[Holstre külanõukogu]] ja [[Raasilla külanõukogu]]. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti vallad 1939]] [[Kategooria:Viljandi maakonna endised vallad]] km0qlbhjebr49bkfom0ey9q7q5r80qd Tuhalaane vald 0 183857 6168371 3983092 2022-07-26T16:28:36Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Viljandi maakonna endised vallad]] wikitext text/x-wiki {{see artikkel|räägib 1939. aastal moodustatud vallast, varasema valla kohta vaata artiklit [[Tuhalaane vald (Paistu kihelkond)]].}} '''Tuhalaane vald''' oli vald [[Viljandimaa]]l aastail 1939–1950. Vald moodustati senise [[Tuhalaane vald (Paistu kihelkond)|Tuhalaane valla]] maa-alast; senise [[Kärstna vald|Kärstna valla]] maa-alast, välja arvatud Löövi, Mägra, nr. A-96, Viira, Ühisturbamaa ja Köödre talude maa-ala ning suurem osa [[Tõru soo]] maa-alast.<ref>Väljavõte Vabariigi Presidendi otsusest nr. 88 – 7. oktoobrist 1938 (RT 1938, 87, 776)</ref> 1939. aastal oli vallas 2537 elanikku. Esimene vallavanem oli [[Johannes Pärtma]]. Vald kuulus [[Riigivolikogu 64. valimisringkond]]a, kust valiti [[Mihkel Hansen]]. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti vallad 1939]] [[Kategooria:Viljandi maakonna endised vallad]] 4syu4whwieoknh1g3cgfdn1n0rj69xl Airi Liimets 0 186499 6168334 6166242 2022-07-26T14:32:03Z 193.40.13.194 /* Haridus */ wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=oktoober|aasta=2020}} {{Keeletoimeta|kuu=aprill|aasta=2021}} '''Airi Liimets''' ([[4. märts]] [[1959]] – [[22. juuli]] [[2022]]) oli eesti kasvatusfilosoof ja kasvatusteadlane. ==Haridus== Ta lõpetas [[1977]]. aastal [[Tartu Forseliuse Kool|Tartu 8. Keskkooli]] ([[Vello Saage]] eesti keele ja kirjanduse süvaõppega klassi), [[1981]]. aastal [[Heino Elleri Muusikakool|Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli]] (klaveri erialal) ja [[1984]]. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] (eesti keele ja kirjanduse alal). Õppis Tartu Riiklikus Ülikoolis pedagoogikaaspirantuuris 1984–[[1987]], sai [[1994]]. aastal Tartu Ülikoolis kaitstud magistritööga teadusmagistrikraadi kasvatusteaduse alal. [[Doktorantuur]]is õppis ta [[1996]]–[[2004]] [[Saksamaa]]l [[Heidelbergi Pedagoogikaülikool]]is kasvatusteaduse ja filosoofia erialadel ning sai samas 2004. aastal kasvatusteaduse doktoriks kasvatusfilosoofia alal. Airi Liimets oli [[2007]]. aastast korraline professor (2007–2012 [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]]s ning 2012–2017 [[Tallinna Ülikool]]is). Alates septembrist [[2017]] töötas ta kasvatusfilosoofia külalisprofessorina Tallinna Ülikoolis ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorikoolis ning [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|lavakunstikoolis]]. [[Eesti Rahvusringhääling]]u mittekoosseisulise muusikalise kujundajana on ta kujundanud "Luuleruumi" saatesarja luulekavu. == Teadustöö põhisuunad == 2019. aasta detsembri seisuga on Airi Liimetsal ilmunud 300 publikatsiooni. Nendest 229 on teadustööd (s.h 4 monograafiat, 15 koostatud ja toimetatud raamatut/artiklikogumikku, 19 Liimetsa peatoimetamisel väljaantud raamatut) ning 71 on kokku populaarteaduslikke artikleid ja muud loomingut. Teadustööd on ilmunud 14 riigis (Eesti, Läti, Leedu, Venemaa, Bulgaaria, Tšehhi, Saksamaa, Austria, Holland, Soome, Rootsi, Norra, Hispaania, Kreeka). Liimetsa uurimistöö teadlase ja filosoofina on olnud teedrajav Eestis ning tunnistatud uudseks ja originaalseks ka rahvusvahelisel areenil kõigis ta viljeldud valdkondades (kasvatusfilosoofia ja filosoofiline ning pedagoogiline antropoloogia, kasvatus- ja noorsoosotsioloogia, kasvatusteaduse ajalugu, õppimispsühholoogia, etnomusikoloogia ja muusikafilosoofia, muusikapedagoogika). Airi Liimets oli Eesti esimene{{lisa viide}} ning senini ainus kasvatusfilosoof{{lisa viide}}. Kasvatusfilosoofilise monograafiaga (ilmunud Saksamaal 2005) õppivast inimesest ja õpistiilist promoveerus ta doktoriks 2004. aastal Heidelbergi Pedagoogikaülikoolis. (Kasvatus)filosoofide rahvusvahelistes ringkondades on tunnustatud ja nimetatud originaalseks A. Liimetsa filosoofiline mõtlemine: a) kasvatusest kui inimese ja olemise diferentsist, b) inimesest kui limes'est, c) õppivast inimesest kui liminaliteedis iseendaga kohtuvast piiritust Ise-Maailmast, 4) õpistiilist kui tegeva inimese individuatsiooni struktuurist, 5) inimesest kui koduteest ja ärateest. Filosoofias ('''kasvatusfilosoofias, filosoofilises ja pedagoogilises antropoloogias''', '''filosoofia ajaloos''') ongi huviorbiidis olnud kõige enam inimesekäsitus kui selline. Lisaks ülalnimetatule on Liimets kirjutanud ka mängivast inimesest; vaikivast ja lobisevast, küsivast, tegevast, loomingulisest, surelikust ja end ajalisustavast inimesest, nurgainimesest. Ta on esitanud interpretatsioone Friedrich Nietzsche ja Martin Heideggeri filosoofiast, filosoofia kui sellise tähendustest, teatrimaskist kui fenomenist, ajalooteadvusest; aporeetilisest, postmodernistlikust ja mittedistsiplinaarsest mõtlemisest, õpetajaks olemisest ja õpetaja legendaarsusest, tegevusest kui filosoofilisest konstruktist. '''Kasvatus- ja noorsoosotsioloogias''' kuulus Airi Liimets oma isa Heino Liimetsa poolt 1970. aastatel rajatud õpilaste elustiili uurimise koolkonda. 2000. aastast oli vastava uurimisgrupi juhiks A. Liimets, kes on koolkonna teoreetilist ideestikku arendanud edasi diferentsifilosoofilise mõtlemise perspektiivist, mis on uudne nii Eestis kui ka rahvusvahelises teaduses. Empiiriliselt on A. Liimets ise uurinud eelkõige õppimise kui tegevuse, õpistiili ning muusika kui fenomeni positsiooni noorte elustiilis. Samuti on ta tutvustanud ja analüüsinud Eesti koolkonna ideid elustiilist paljudes rahvusvahelistes publikatsioonides. Viimastel aastatel on ta kirjutanud ka nooruse mõiste arenguloost ning rändlinnuliikumisest kui fenomenist 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse Euroopas. Uudseks A. Liimetsa vaatenurgaks rändlinnuliikumise uurimisloos on antud liikumise käsitamine integraalse fenomenina, mis empiirilise uurimistöö tulemusena järeldub korrelatiivsetest seostest sellele liikumisele omaste väärtuste vahel. '''Kasvatusteaduse ajaloo valdkonnas''' on A. Liimets alates 1991. aastast koostöös oma õe Reet Liimetsaga uurinud Heino Liimetsa kasvatusteaduslike ideede ning ta integraalse teooria kujunemislugu. 1998. aastal ilmus nii eesti kui ka inglise keeles monograafia Heino Liimetsa elust ja teaduslikest ideedest, 2010. aastal aga Saksamaal A. Liimetsa koostatud ja toimetatud pühendusteos (Festschrift) H. Liimetsale ta 80. sünniaastapäevaks. Viimastel aastatel on A. Liimetsal tekkinud huvi Eesti kasvatusteadusliku mõtteloo arengu vastu laiemalt. Koos R. Liimetsaga on tehtud mahukas uurimus Johannes Käisi ja Heino Liimetsa ideestike sarnasustest ja seatud küsitavaks Eesti kasvatusteadusliku mälu järjepidevus ja jätkuvus tänapäeva Eestis. Antud käsitlus on Eesti kasvatusteaduses esimene ideede arengulugu analüüsiv uurimus üldse. 1984. aastal asus Airi Liimets Tartu Ülikoolis pedagoogika aspirantuuris uurima õpitegevuse stiili, olles Eestis esimene, kes sellele traditsiooniliselt '''õppimispsühholoogia valdkonna''' teemale pühendus (aastal 1993 lisandus Voldemar Tomusk monograafiaga “Õpistiilid”, ning sellega tänaseni õpistiilialane uurimistöö Eestis piirdubki). 1991. aastal ilmus ajakirjas “Haridus” neljast artiklist koosnev sari õpistiilist, 1999. aastal aga Tallinna Ülikooli Kirjastuses monograafia õpitegevuse stiilist. Kokkuvõtliku käsitluse õpistiilidest teaduslikus mõtlemiskontekstis leiab 2005. aastal Saksamaal ilmunud monograafia esimesest peatükist. Seal on esitatud ka A. Liimetsa enda aastail 1986–1988 tehtud empiirilise uurimistöö tulemused. 2005. aasta monograafiast leiab ka kriitika õpistiilide teaduslikule uurimisele ning esitatud on maailmas originaalne filosoofiline lähenemine ja mõtlemine õpistiilist ja õppivast inimesest, mille edasiarendust võib kuulda 2015. aastal salvestatud ööülikooli loengust. Airi Liimetsa teaduslik töö sai üldse alguse Tartu Ülikooli üliõpilasena '''etnomusikoloogia valdkonnas''', mille tulemusena valmis 1984. aastal diplomitöö “Viiulipalade muusikaline vorm Eesti rahvatraditsioonis”, mis 1988. aastal ilmus monograafiana kirjastuses “Valgus”. See on Eestis esimene uurimus rahvalikust viiulimuusikast. Uudne on ka sealjuures, et muusikat ja viiulipalade muusikalist vormi on analüüsitud ja tõlgendatud '''muusikasemiootika''' vaatepunktist. Rahvamuusikast on A. Liimets mõelnud ja kirjutanud ka ühenduses isiksuse arenguga 1990. aastate lõpul. Koostöös muusikateadlase Kerri Kottaga on arendatud ka muusikafilosoofilist mõtlemisviisi, käsitades muusikat kui limes't. '''Muusikafilosoofilisi''' mõtteid leiab ka A. Liimetsa 2017. aastal salvestatud ööülikooli loengust teemal “Filosoofia ja muusikaga häälestatud maailm”. Aastail 2004–2009, kui Airi Liimets töötas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koolimuusika instituudi juhatajana, tingis ametikoht ka sisenemise '''muusikapedagoogikateadusse''', mida ta rikastas esimesena Eestis empiirilise muusikasotsioloogilise lähenemisviisiga. Lisaks kirjutas ka (muusika)õpikute koostamisest, mõtiskles muusikaarmastusest kui fenomenist, seadis filosoofiliselt mõeldes kahtluse alla üldse koolimuusika mõiste jm. Tema ise ja ta juhendatud magistrandid ja doktorandid on teinud hulgaliselt empiirilisi uurimusi muusika kui õppeaine, muusika tähenduse ja muusika kuulamise, laulupeo kui fenomeni positsiooni kohta noorte elustiilis, Eesti koolikultuuris ja koduses kasvatuskultuuris. 2006. aasta ajakirja “Haridus” esimeses numbris ilmus kokku 9 artiklit, mis tutvustasid vastavasisulist uurimistööd koolimuusika instituudis, nagu ka 2009. aastal ilmunud A. Liimetsa koostatud ja toimetatud mahukas raamat “Muusikalise kontegelikkuse ühendused identiteedi ja diferentsiga”. 2011. aastal kirjastuses Peter Lang ilmunud A. Liimetsa ja M. Mäesalu koostatud raamat “Music Inside and Outside the School” on esimene trükis, kus esitletakse paljusid Eesti muusikapedagoogikateaduses viljeldavaid suundi rahvusvahelisele teadlaskonnale. ==Teosed== ===Monograafiad=== * Liimets, Airi (1988). ''Viiulipalade muusikaline vorm Eesti rahvatraditsioonis.'' Tallinn: Valgus. * Liimets, Airi (Toim ja koost); Liimets, Reet; Unt, Inge (1998). ''Heino Liimets. Ülevaade elust ja teaduslikest ideedest.'' Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus. * Liimets, Airi (1999). ''Refleksioon õpitegevuse stiilist kasvatusteadusliku kategooriana.'' Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus. * Liimets, Airi (2005). ''Bestimmung des lernenden Menschen auf dem Wege der Reflexion über den Lermstil''. Frankfurt am Main, Berlin, Bern, Bruxelles, New York, Oxford, Wien: Peter Lang. ===Toimetatud ja koostatud raamatud/teadusartiklite kogumikud=== * Liimets, Heino; Laherand, Meri-Liis (Tõlkija); Liimets, Airi (Toim) (1998). Kuidas õppeprotsess kasvatab? Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikooli Kirjastus. * Liimets, Airi; Laherand, Meri-Liis; Liimets, Reet (Koost ja toim) (1998). Erziehungswissenschaft als eine integrative Wissenschaft. Integrationsprobleme in der Erziehung = The educational science as an integrative science and integration issues in education. Tallinn: TPÜ Kirjastus. * Liimets, Airi (Koost ja toim) (1999). Quo vadis, kasvatusteadus? = Quo vadis, educational science? Tallinn: TPÜ Kirjastus. * Liimets, Airi (Toim) (1999). Muusikakasvatuse minevik ja tänapäev: Riho Pätsi 100. sünniaastapäevale pühendatud rahvusvahelise konverentsi teesid = Past and today of music education. Tallinn: TPÜ Kirjastus. * Liimets, Airi; Vikat, Maie (Toim); Sepp, Anneli (1999). Riho Päts: personaalnimestik. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikooli Kirjastus. * Liimets, Airi; Kõlar, Leelo (Toi.); Päts, Riho (1999). Oh seda endista eluda... : meenutusi möödunud aegadest. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikooli Kirjastus. * Liimets, Airi (Hrsg.) (2001). Integration als Problem in der Erziehungswissenschaft. Frankfurt am Main, Berlin, Bern, Bruxelles, New York, Oxford, Wien: Peter Lang Europäischer Verlag der Wissenschaften. * Liimets, Airi (Toim), Laherand, Meri-Liis (Tõlkija); Liimets, Heino (2001). Kuidas õppeprotsess kasvatab? (2., korrigeeritud trükk). Tallinn: TPÜ Kirjastus. * Liimets, Airi, Ruus, Viive-Riina (Koost ja toim) (2004). Õppimine mitmest vaatenurgast. Tallinn: TPÜ Kirjastus. * Liimets, Airi (Toim ja koost) (2009). Muusikalise kontegelikkuse ühendused identiteedi ja diferentsiga. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus. * Mäesalu, Marit, Liimets, Airi (Compiled / Koost.) (2009). Music Inside and Outside the School. Muusika koolis ja väljaspool kooli: Abstracts. Teesid. Tallinn: Estonian Academy of Music and Theatre. * Liimets, Airi (Hrsg.) (2010). Denkkulturen. Selbstwerdung des Menschen. Erziehungskulturen: Festschrift für Professor Dr. Dr.h.c. Dr.h.c. Heino Liimets. Frankfurt am Main, Berlin, Bern, Bruxelles, New York, Oxford, Wien: Peter Lang, Internationaler Verlag der Wissenschaften. * Liimets, Airi; Mäesalu, Marit (Eds) (2011). Music Inside and Outside the School. Frankfurt am Main, Berlin, Bern, Bruxelles, New York, Oxford, Wien: Peter Lang, Internationaler Verlag der Wissenschaften. * Liimets, Airi; Veisson, Marika (Eds.) (2014). Teachers and Youth in Educational Reality. Frankfurt am Main, Bern, Bruxelles, New York, Oxford, Warszawa, Wien: Peter Lang, Internationaler Verlag der Wissenschaften. * Veisson, Marika; Liimets, Airi; Kansanen, Pertti; Krull, Edgar (Eds.) (2015). Tradition and Innovation in Education. Frankfurt am Main, Berlin, Bern, Bruxelles, New York, Oxford, Wien: Peter Lang, Internationaler Verlag der Wissenschaften. ==Isiklikku== Airi Liimetsa isa oli kasvatusteadlane ja psühholoog [[Heino Liimets]]; vanaonu [[Enn Koemets]] oli psühholoog ja kasvatusteadlane; õde [[Reet Liimets]] on kasvatusteadlane ja saksa filoloog. == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.etis.ee/CV/Airi_Liimets/est?tabId=CV_EST Airi Liimets] [[Eesti Teadusinfosüsteem]]is * [[Plekktrumm]]. [https://arhiiv.err.ee/vaata/plekktrumm-airi-liimets Airi Liimets]. err arhiiv * [[Ööülikool]]. [https://vikerraadio.err.ee/1608108832/ooulikool-airi-liimets-filosoofia-ja-muusikaga-haalestatud-maailm Airi Liimets "Filosoofia ja muusikaga häälestatud maailm"] err arhiiv {{JÄRJESTA:Liimets, Airi}} [[Kategooria:Eesti kasvatusteadlased]] [[Kategooria:Eesti filosoofid]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli professorid]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1959]] [[Kategooria:Surnud 2022]] tf753cm6pzqkpqsecg9zdli4thwmglz 6168335 6168334 2022-07-26T14:34:16Z 193.40.13.194 /* Teadustöö põhisuunad */ wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=oktoober|aasta=2020}} {{Keeletoimeta|kuu=aprill|aasta=2021}} '''Airi Liimets''' ([[4. märts]] [[1959]] – [[22. juuli]] [[2022]]) oli eesti kasvatusfilosoof ja kasvatusteadlane. ==Haridus== Ta lõpetas [[1977]]. aastal [[Tartu Forseliuse Kool|Tartu 8. Keskkooli]] ([[Vello Saage]] eesti keele ja kirjanduse süvaõppega klassi), [[1981]]. aastal [[Heino Elleri Muusikakool|Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli]] (klaveri erialal) ja [[1984]]. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] (eesti keele ja kirjanduse alal). Õppis Tartu Riiklikus Ülikoolis pedagoogikaaspirantuuris 1984–[[1987]], sai [[1994]]. aastal Tartu Ülikoolis kaitstud magistritööga teadusmagistrikraadi kasvatusteaduse alal. [[Doktorantuur]]is õppis ta [[1996]]–[[2004]] [[Saksamaa]]l [[Heidelbergi Pedagoogikaülikool]]is kasvatusteaduse ja filosoofia erialadel ning sai samas 2004. aastal kasvatusteaduse doktoriks kasvatusfilosoofia alal. Airi Liimets oli [[2007]]. aastast korraline professor (2007–2012 [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]]s ning 2012–2017 [[Tallinna Ülikool]]is). Alates septembrist [[2017]] töötas ta kasvatusfilosoofia külalisprofessorina Tallinna Ülikoolis ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorikoolis ning [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|lavakunstikoolis]]. [[Eesti Rahvusringhääling]]u mittekoosseisulise muusikalise kujundajana on ta kujundanud "Luuleruumi" saatesarja luulekavu. == Teadustöö põhisuunad == 2022. aasta 1. aprilli seisuga on Airi Liimetsal ilmunud 336 publikatsiooni. Nendest 229 on teadustööd (s.h 4 monograafiat, 15 koostatud ja toimetatud raamatut/artiklikogumikku, 19 Liimetsa peatoimetamisel väljaantud raamatut) ning 71 on kokku populaarteaduslikke artikleid ja muud loomingut. Teadustööd on ilmunud 14 riigis (Eesti, Läti, Leedu, Venemaa, Bulgaaria, Tšehhi, Saksamaa, Austria, Holland, Soome, Rootsi, Norra, Hispaania, Kreeka). Liimetsa uurimistöö teadlase ja filosoofina on olnud teedrajav Eestis ning tunnistatud uudseks ja originaalseks ka rahvusvahelisel areenil kõigis ta viljeldud valdkondades (kasvatusfilosoofia ja filosoofiline ning pedagoogiline antropoloogia, kasvatus- ja noorsoosotsioloogia, kasvatusteaduse ajalugu, õppimispsühholoogia, etnomusikoloogia ja muusikafilosoofia, muusikapedagoogika). Airi Liimets oli Eesti esimene{{lisa viide}} ning senini ainus kasvatusfilosoof{{lisa viide}}. Kasvatusfilosoofilise monograafiaga (ilmunud Saksamaal 2005) õppivast inimesest ja õpistiilist promoveerus ta doktoriks 2004. aastal Heidelbergi Pedagoogikaülikoolis. (Kasvatus)filosoofide rahvusvahelistes ringkondades on tunnustatud ja nimetatud originaalseks A. Liimetsa filosoofiline mõtlemine: a) kasvatusest kui inimese ja olemise diferentsist, b) inimesest kui limes'est, c) õppivast inimesest kui liminaliteedis iseendaga kohtuvast piiritust Ise-Maailmast, 4) õpistiilist kui tegeva inimese individuatsiooni struktuurist, 5) inimesest kui koduteest ja ärateest. Filosoofias ('''kasvatusfilosoofias, filosoofilises ja pedagoogilises antropoloogias''', '''filosoofia ajaloos''') ongi huviorbiidis olnud kõige enam inimesekäsitus kui selline. Lisaks ülalnimetatule on Liimets kirjutanud ka mängivast inimesest; vaikivast ja lobisevast, küsivast, tegevast, loomingulisest, surelikust ja end ajalisustavast inimesest, nurgainimesest. Ta on esitanud interpretatsioone Friedrich Nietzsche ja Martin Heideggeri filosoofiast, filosoofia kui sellise tähendustest, teatrimaskist kui fenomenist, ajalooteadvusest; aporeetilisest, postmodernistlikust ja mittedistsiplinaarsest mõtlemisest, õpetajaks olemisest ja õpetaja legendaarsusest, tegevusest kui filosoofilisest konstruktist. '''Kasvatus- ja noorsoosotsioloogias''' kuulus Airi Liimets oma isa Heino Liimetsa poolt 1970. aastatel rajatud õpilaste elustiili uurimise koolkonda. 2000. aastast oli vastava uurimisgrupi juhiks A. Liimets, kes on koolkonna teoreetilist ideestikku arendanud edasi diferentsifilosoofilise mõtlemise perspektiivist, mis on uudne nii Eestis kui ka rahvusvahelises teaduses. Empiiriliselt on A. Liimets ise uurinud eelkõige õppimise kui tegevuse, õpistiili ning muusika kui fenomeni positsiooni noorte elustiilis. Samuti on ta tutvustanud ja analüüsinud Eesti koolkonna ideid elustiilist paljudes rahvusvahelistes publikatsioonides. Viimastel aastatel on ta kirjutanud ka nooruse mõiste arenguloost ning rändlinnuliikumisest kui fenomenist 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse Euroopas. Uudseks A. Liimetsa vaatenurgaks rändlinnuliikumise uurimisloos on antud liikumise käsitamine integraalse fenomenina, mis empiirilise uurimistöö tulemusena järeldub korrelatiivsetest seostest sellele liikumisele omaste väärtuste vahel. '''Kasvatusteaduse ajaloo valdkonnas''' on A. Liimets alates 1991. aastast koostöös oma õe Reet Liimetsaga uurinud Heino Liimetsa kasvatusteaduslike ideede ning ta integraalse teooria kujunemislugu. 1998. aastal ilmus nii eesti kui ka inglise keeles monograafia Heino Liimetsa elust ja teaduslikest ideedest, 2010. aastal aga Saksamaal A. Liimetsa koostatud ja toimetatud pühendusteos (Festschrift) H. Liimetsale ta 80. sünniaastapäevaks. Viimastel aastatel on A. Liimetsal tekkinud huvi Eesti kasvatusteadusliku mõtteloo arengu vastu laiemalt. Koos R. Liimetsaga on tehtud mahukas uurimus Johannes Käisi ja Heino Liimetsa ideestike sarnasustest ja seatud küsitavaks Eesti kasvatusteadusliku mälu järjepidevus ja jätkuvus tänapäeva Eestis. Antud käsitlus on Eesti kasvatusteaduses esimene ideede arengulugu analüüsiv uurimus üldse. 1984. aastal asus Airi Liimets Tartu Ülikoolis pedagoogika aspirantuuris uurima õpitegevuse stiili, olles Eestis esimene, kes sellele traditsiooniliselt '''õppimispsühholoogia valdkonna''' teemale pühendus (aastal 1993 lisandus Voldemar Tomusk monograafiaga “Õpistiilid”, ning sellega tänaseni õpistiilialane uurimistöö Eestis piirdubki). 1991. aastal ilmus ajakirjas “Haridus” neljast artiklist koosnev sari õpistiilist, 1999. aastal aga Tallinna Ülikooli Kirjastuses monograafia õpitegevuse stiilist. Kokkuvõtliku käsitluse õpistiilidest teaduslikus mõtlemiskontekstis leiab 2005. aastal Saksamaal ilmunud monograafia esimesest peatükist. Seal on esitatud ka A. Liimetsa enda aastail 1986–1988 tehtud empiirilise uurimistöö tulemused. 2005. aasta monograafiast leiab ka kriitika õpistiilide teaduslikule uurimisele ning esitatud on maailmas originaalne filosoofiline lähenemine ja mõtlemine õpistiilist ja õppivast inimesest, mille edasiarendust võib kuulda 2015. aastal salvestatud ööülikooli loengust. Airi Liimetsa teaduslik töö sai üldse alguse Tartu Ülikooli üliõpilasena '''etnomusikoloogia valdkonnas''', mille tulemusena valmis 1984. aastal diplomitöö “Viiulipalade muusikaline vorm Eesti rahvatraditsioonis”, mis 1988. aastal ilmus monograafiana kirjastuses “Valgus”. See on Eestis esimene uurimus rahvalikust viiulimuusikast. Uudne on ka sealjuures, et muusikat ja viiulipalade muusikalist vormi on analüüsitud ja tõlgendatud '''muusikasemiootika''' vaatepunktist. Rahvamuusikast on A. Liimets mõelnud ja kirjutanud ka ühenduses isiksuse arenguga 1990. aastate lõpul. Koostöös muusikateadlase Kerri Kottaga on arendatud ka muusikafilosoofilist mõtlemisviisi, käsitades muusikat kui limes't. '''Muusikafilosoofilisi''' mõtteid leiab ka A. Liimetsa 2017. aastal salvestatud ööülikooli loengust teemal “Filosoofia ja muusikaga häälestatud maailm”. Aastail 2004–2009, kui Airi Liimets töötas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koolimuusika instituudi juhatajana, tingis ametikoht ka sisenemise '''muusikapedagoogikateadusse''', mida ta rikastas esimesena Eestis empiirilise muusikasotsioloogilise lähenemisviisiga. Lisaks kirjutas ka (muusika)õpikute koostamisest, mõtiskles muusikaarmastusest kui fenomenist, seadis filosoofiliselt mõeldes kahtluse alla üldse koolimuusika mõiste jm. Tema ise ja ta juhendatud magistrandid ja doktorandid on teinud hulgaliselt empiirilisi uurimusi muusika kui õppeaine, muusika tähenduse ja muusika kuulamise, laulupeo kui fenomeni positsiooni kohta noorte elustiilis, Eesti koolikultuuris ja koduses kasvatuskultuuris. 2006. aasta ajakirja “Haridus” esimeses numbris ilmus kokku 9 artiklit, mis tutvustasid vastavasisulist uurimistööd koolimuusika instituudis, nagu ka 2009. aastal ilmunud A. Liimetsa koostatud ja toimetatud mahukas raamat “Muusikalise kontegelikkuse ühendused identiteedi ja diferentsiga”. 2011. aastal kirjastuses Peter Lang ilmunud A. Liimetsa ja M. Mäesalu koostatud raamat “Music Inside and Outside the School” on esimene trükis, kus esitletakse paljusid Eesti muusikapedagoogikateaduses viljeldavaid suundi rahvusvahelisele teadlaskonnale. ==Teosed== ===Monograafiad=== * Liimets, Airi (1988). ''Viiulipalade muusikaline vorm Eesti rahvatraditsioonis.'' Tallinn: Valgus. * Liimets, Airi (Toim ja koost); Liimets, Reet; Unt, Inge (1998). ''Heino Liimets. Ülevaade elust ja teaduslikest ideedest.'' Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus. * Liimets, Airi (1999). ''Refleksioon õpitegevuse stiilist kasvatusteadusliku kategooriana.'' Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus. * Liimets, Airi (2005). ''Bestimmung des lernenden Menschen auf dem Wege der Reflexion über den Lermstil''. Frankfurt am Main, Berlin, Bern, Bruxelles, New York, Oxford, Wien: Peter Lang. ===Toimetatud ja koostatud raamatud/teadusartiklite kogumikud=== * Liimets, Heino; Laherand, Meri-Liis (Tõlkija); Liimets, Airi (Toim) (1998). Kuidas õppeprotsess kasvatab? Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikooli Kirjastus. * Liimets, Airi; Laherand, Meri-Liis; Liimets, Reet (Koost ja toim) (1998). Erziehungswissenschaft als eine integrative Wissenschaft. Integrationsprobleme in der Erziehung = The educational science as an integrative science and integration issues in education. Tallinn: TPÜ Kirjastus. * Liimets, Airi (Koost ja toim) (1999). Quo vadis, kasvatusteadus? = Quo vadis, educational science? Tallinn: TPÜ Kirjastus. * Liimets, Airi (Toim) (1999). Muusikakasvatuse minevik ja tänapäev: Riho Pätsi 100. sünniaastapäevale pühendatud rahvusvahelise konverentsi teesid = Past and today of music education. Tallinn: TPÜ Kirjastus. * Liimets, Airi; Vikat, Maie (Toim); Sepp, Anneli (1999). Riho Päts: personaalnimestik. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikooli Kirjastus. * Liimets, Airi; Kõlar, Leelo (Toi.); Päts, Riho (1999). Oh seda endista eluda... : meenutusi möödunud aegadest. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikooli Kirjastus. * Liimets, Airi (Hrsg.) (2001). Integration als Problem in der Erziehungswissenschaft. Frankfurt am Main, Berlin, Bern, Bruxelles, New York, Oxford, Wien: Peter Lang Europäischer Verlag der Wissenschaften. * Liimets, Airi (Toim), Laherand, Meri-Liis (Tõlkija); Liimets, Heino (2001). Kuidas õppeprotsess kasvatab? (2., korrigeeritud trükk). Tallinn: TPÜ Kirjastus. * Liimets, Airi, Ruus, Viive-Riina (Koost ja toim) (2004). Õppimine mitmest vaatenurgast. Tallinn: TPÜ Kirjastus. * Liimets, Airi (Toim ja koost) (2009). Muusikalise kontegelikkuse ühendused identiteedi ja diferentsiga. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus. * Mäesalu, Marit, Liimets, Airi (Compiled / Koost.) (2009). Music Inside and Outside the School. Muusika koolis ja väljaspool kooli: Abstracts. Teesid. Tallinn: Estonian Academy of Music and Theatre. * Liimets, Airi (Hrsg.) (2010). Denkkulturen. Selbstwerdung des Menschen. Erziehungskulturen: Festschrift für Professor Dr. Dr.h.c. Dr.h.c. Heino Liimets. Frankfurt am Main, Berlin, Bern, Bruxelles, New York, Oxford, Wien: Peter Lang, Internationaler Verlag der Wissenschaften. * Liimets, Airi; Mäesalu, Marit (Eds) (2011). Music Inside and Outside the School. Frankfurt am Main, Berlin, Bern, Bruxelles, New York, Oxford, Wien: Peter Lang, Internationaler Verlag der Wissenschaften. * Liimets, Airi; Veisson, Marika (Eds.) (2014). Teachers and Youth in Educational Reality. Frankfurt am Main, Bern, Bruxelles, New York, Oxford, Warszawa, Wien: Peter Lang, Internationaler Verlag der Wissenschaften. * Veisson, Marika; Liimets, Airi; Kansanen, Pertti; Krull, Edgar (Eds.) (2015). Tradition and Innovation in Education. Frankfurt am Main, Berlin, Bern, Bruxelles, New York, Oxford, Wien: Peter Lang, Internationaler Verlag der Wissenschaften. ==Isiklikku== Airi Liimetsa isa oli kasvatusteadlane ja psühholoog [[Heino Liimets]]; vanaonu [[Enn Koemets]] oli psühholoog ja kasvatusteadlane; õde [[Reet Liimets]] on kasvatusteadlane ja saksa filoloog. == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.etis.ee/CV/Airi_Liimets/est?tabId=CV_EST Airi Liimets] [[Eesti Teadusinfosüsteem]]is * [[Plekktrumm]]. [https://arhiiv.err.ee/vaata/plekktrumm-airi-liimets Airi Liimets]. err arhiiv * [[Ööülikool]]. [https://vikerraadio.err.ee/1608108832/ooulikool-airi-liimets-filosoofia-ja-muusikaga-haalestatud-maailm Airi Liimets "Filosoofia ja muusikaga häälestatud maailm"] err arhiiv {{JÄRJESTA:Liimets, Airi}} [[Kategooria:Eesti kasvatusteadlased]] [[Kategooria:Eesti filosoofid]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli professorid]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1959]] [[Kategooria:Surnud 2022]] 7jra6tgnhnu68y804oe3sgc9cjga5nb 6168338 6168335 2022-07-26T14:46:48Z 193.40.13.194 /* Teadustöö põhisuunad */ wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=oktoober|aasta=2020}} {{Keeletoimeta|kuu=aprill|aasta=2021}} '''Airi Liimets''' ([[4. märts]] [[1959]] – [[22. juuli]] [[2022]]) oli eesti kasvatusfilosoof ja kasvatusteadlane. ==Haridus== Ta lõpetas [[1977]]. aastal [[Tartu Forseliuse Kool|Tartu 8. Keskkooli]] ([[Vello Saage]] eesti keele ja kirjanduse süvaõppega klassi), [[1981]]. aastal [[Heino Elleri Muusikakool|Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli]] (klaveri erialal) ja [[1984]]. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] (eesti keele ja kirjanduse alal). Õppis Tartu Riiklikus Ülikoolis pedagoogikaaspirantuuris 1984–[[1987]], sai [[1994]]. aastal Tartu Ülikoolis kaitstud magistritööga teadusmagistrikraadi kasvatusteaduse alal. [[Doktorantuur]]is õppis ta [[1996]]–[[2004]] [[Saksamaa]]l [[Heidelbergi Pedagoogikaülikool]]is kasvatusteaduse ja filosoofia erialadel ning sai samas 2004. aastal kasvatusteaduse doktoriks kasvatusfilosoofia alal. Airi Liimets oli [[2007]]. aastast korraline professor (2007–2012 [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]]s ning 2012–2017 [[Tallinna Ülikool]]is). Alates septembrist [[2017]] töötas ta kasvatusfilosoofia külalisprofessorina Tallinna Ülikoolis ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorikoolis ning [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|lavakunstikoolis]]. [[Eesti Rahvusringhääling]]u mittekoosseisulise muusikalise kujundajana on ta kujundanud "Luuleruumi" saatesarja luulekavu. == Teadustöö põhisuunad == 2022. aasta 1. aprilli seisuga on Airi Liimetsal ilmunud 336 publikatsiooni. Nendest 254 on teadustööd (s.h 4 monograafiat, 17 koostatud ja toimetatud raamatut/artiklikogumikku, 22 Liimetsa peatoimetamisel väljaantud raamatut) ning 82 on kokku populaarteaduslikke artikleid ja muud loomingut. Teadustööd on ilmunud 16 riigis (Eesti, Läti, Leedu, Venemaa, Bulgaaria, Tšehhi, Saksamaa, Austria, Holland, Soome, Rootsi, Norra, Hispaania, Kreeka). Liimetsa uurimistöö teadlase ja filosoofina on olnud teedrajav Eestis ning tunnistatud uudseks ja originaalseks ka rahvusvahelisel areenil kõigis ta viljeldud valdkondades (kasvatusfilosoofia ja filosoofiline ning pedagoogiline antropoloogia, kasvatus- ja noorsoosotsioloogia, kasvatusteaduse ajalugu, õppimispsühholoogia, etnomusikoloogia ja muusikafilosoofia, muusikapedagoogika). Airi Liimets oli Eesti esimene{{lisa viide}} ning senini ainus kasvatusfilosoof{{lisa viide}}. Kasvatusfilosoofilise monograafiaga (ilmunud Saksamaal 2005) õppivast inimesest ja õpistiilist promoveerus ta doktoriks 2004. aastal Heidelbergi Pedagoogikaülikoolis. (Kasvatus)filosoofide rahvusvahelistes ringkondades on tunnustatud ja nimetatud originaalseks A. Liimetsa filosoofiline mõtlemine: a) kasvatusest kui inimese ja olemise diferentsist, b) inimesest kui limes'est, c) õppivast inimesest kui liminaliteedis iseendaga kohtuvast piiritust Ise-Maailmast, 4) õpistiilist kui tegeva inimese individuatsiooni struktuurist, 5) inimesest kui koduteest ja ärateest. Filosoofias ('''kasvatusfilosoofias, filosoofilises ja pedagoogilises antropoloogias''', '''filosoofia ajaloos''') ongi huviorbiidis olnud kõige enam inimesekäsitus kui selline. Lisaks ülalnimetatule on Liimets kirjutanud ka mängivast inimesest; vaikivast ja lobisevast, küsivast, tegevast, loomingulisest, surelikust ja end ajalisustavast inimesest, nurgainimesest. Ta on esitanud interpretatsioone Friedrich Nietzsche ja Martin Heideggeri filosoofiast, filosoofia kui sellise tähendustest, teatrimaskist kui fenomenist, ajalooteadvusest; aporeetilisest, postmodernistlikust ja mittedistsiplinaarsest mõtlemisest, õpetajaks olemisest ja õpetaja legendaarsusest, tegevusest kui filosoofilisest konstruktist. '''Kasvatus- ja noorsoosotsioloogias''' kuulus Airi Liimets oma isa Heino Liimetsa poolt 1970. aastatel rajatud õpilaste elustiili uurimise koolkonda. 2000. aastast oli vastava uurimisgrupi juhiks A. Liimets, kes on koolkonna teoreetilist ideestikku arendanud edasi diferentsifilosoofilise mõtlemise perspektiivist, mis on uudne nii Eestis kui ka rahvusvahelises teaduses. Empiiriliselt on A. Liimets ise uurinud eelkõige õppimise kui tegevuse, õpistiili ning muusika kui fenomeni positsiooni noorte elustiilis. Samuti on ta tutvustanud ja analüüsinud Eesti koolkonna ideid elustiilist paljudes rahvusvahelistes publikatsioonides. Viimastel aastatel on ta kirjutanud ka nooruse mõiste arenguloost ning rändlinnuliikumisest kui fenomenist 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse Euroopas. Uudseks A. Liimetsa vaatenurgaks rändlinnuliikumise uurimisloos on antud liikumise käsitamine integraalse fenomenina, mis empiirilise uurimistöö tulemusena järeldub korrelatiivsetest seostest sellele liikumisele omaste väärtuste vahel. '''Kasvatusteaduse ajaloo valdkonnas''' on A. Liimets alates 1991. aastast koostöös oma õe Reet Liimetsaga uurinud Heino Liimetsa kasvatusteaduslike ideede ning ta integraalse teooria kujunemislugu. 1998. aastal ilmus nii eesti kui ka inglise keeles monograafia Heino Liimetsa elust ja teaduslikest ideedest, 2010. aastal aga Saksamaal A. Liimetsa koostatud ja toimetatud pühendusteos (Festschrift) H. Liimetsale ta 80. sünniaastapäevaks. Viimastel aastatel on A. Liimetsal tekkinud huvi Eesti kasvatusteadusliku mõtteloo arengu vastu laiemalt. Koos R. Liimetsaga on tehtud mahukas uurimus Johannes Käisi ja Heino Liimetsa ideestike sarnasustest ja seatud küsitavaks Eesti kasvatusteadusliku mälu järjepidevus ja jätkuvus tänapäeva Eestis. Antud käsitlus on Eesti kasvatusteaduses esimene ideede arengulugu analüüsiv uurimus üldse. 1984. aastal asus Airi Liimets Tartu Ülikoolis pedagoogika aspirantuuris uurima õpitegevuse stiili, olles Eestis esimene, kes sellele traditsiooniliselt '''õppimispsühholoogia valdkonna''' teemale pühendus (aastal 1993 lisandus Voldemar Tomusk monograafiaga “Õpistiilid”, ning sellega tänaseni õpistiilialane uurimistöö Eestis piirdubki). 1991. aastal ilmus ajakirjas “Haridus” neljast artiklist koosnev sari õpistiilist, 1999. aastal aga Tallinna Ülikooli Kirjastuses monograafia õpitegevuse stiilist. Kokkuvõtliku käsitluse õpistiilidest teaduslikus mõtlemiskontekstis leiab 2005. aastal Saksamaal ilmunud monograafia esimesest peatükist. Seal on esitatud ka A. Liimetsa enda aastail 1986–1988 tehtud empiirilise uurimistöö tulemused. 2005. aasta monograafiast leiab ka kriitika õpistiilide teaduslikule uurimisele ning esitatud on maailmas originaalne filosoofiline lähenemine ja mõtlemine õpistiilist ja õppivast inimesest, mille edasiarendust võib kuulda 2015. aastal salvestatud ööülikooli loengust. Airi Liimetsa teaduslik töö sai üldse alguse Tartu Ülikooli üliõpilasena '''etnomusikoloogia valdkonnas''', mille tulemusena valmis 1984. aastal diplomitöö “Viiulipalade muusikaline vorm Eesti rahvatraditsioonis”, mis 1988. aastal ilmus monograafiana kirjastuses “Valgus”. See on Eestis esimene uurimus rahvalikust viiulimuusikast. Uudne on ka sealjuures, et muusikat ja viiulipalade muusikalist vormi on analüüsitud ja tõlgendatud '''muusikasemiootika''' vaatepunktist. Rahvamuusikast on A. Liimets mõelnud ja kirjutanud ka ühenduses isiksuse arenguga 1990. aastate lõpul. Koostöös muusikateadlase Kerri Kottaga on arendatud ka muusikafilosoofilist mõtlemisviisi, käsitades muusikat kui limes't. '''Muusikafilosoofilisi''' mõtteid leiab ka A. Liimetsa 2017. aastal salvestatud ööülikooli loengust teemal “Filosoofia ja muusikaga häälestatud maailm”. Aastail 2004–2009, kui Airi Liimets töötas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koolimuusika instituudi juhatajana, tingis ametikoht ka sisenemise '''muusikapedagoogikateadusse''', mida ta rikastas esimesena Eestis empiirilise muusikasotsioloogilise lähenemisviisiga. Lisaks kirjutas ka (muusika)õpikute koostamisest, mõtiskles muusikaarmastusest kui fenomenist, seadis filosoofiliselt mõeldes kahtluse alla üldse koolimuusika mõiste jm. Tema ise ja ta juhendatud magistrandid ja doktorandid on teinud hulgaliselt empiirilisi uurimusi muusika kui õppeaine, muusika tähenduse ja muusika kuulamise, laulupeo kui fenomeni positsiooni kohta noorte elustiilis, Eesti koolikultuuris ja koduses kasvatuskultuuris. 2006. aasta ajakirja “Haridus” esimeses numbris ilmus kokku 9 artiklit, mis tutvustasid vastavasisulist uurimistööd koolimuusika instituudis, nagu ka 2009. aastal ilmunud A. Liimetsa koostatud ja toimetatud mahukas raamat “Muusikalise kontegelikkuse ühendused identiteedi ja diferentsiga”. 2011. aastal kirjastuses Peter Lang ilmunud A. Liimetsa ja M. Mäesalu koostatud raamat “Music Inside and Outside the School” on esimene trükis, kus esitletakse paljusid Eesti muusikapedagoogikateaduses viljeldavaid suundi rahvusvahelisele teadlaskonnale. ==Teosed== ===Monograafiad=== * Liimets, Airi (1988). ''Viiulipalade muusikaline vorm Eesti rahvatraditsioonis.'' Tallinn: Valgus. * Liimets, Airi (Toim ja koost); Liimets, Reet; Unt, Inge (1998). ''Heino Liimets. Ülevaade elust ja teaduslikest ideedest.'' Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus. * Liimets, Airi (1999). ''Refleksioon õpitegevuse stiilist kasvatusteadusliku kategooriana.'' Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus. * Liimets, Airi (2005). ''Bestimmung des lernenden Menschen auf dem Wege der Reflexion über den Lermstil''. Frankfurt am Main, Berlin, Bern, Bruxelles, New York, Oxford, Wien: Peter Lang. ===Toimetatud ja koostatud raamatud/teadusartiklite kogumikud=== * Liimets, Heino; Laherand, Meri-Liis (Tõlkija); Liimets, Airi (Toim) (1998). Kuidas õppeprotsess kasvatab? Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikooli Kirjastus. * Liimets, Airi; Laherand, Meri-Liis; Liimets, Reet (Koost ja toim) (1998). Erziehungswissenschaft als eine integrative Wissenschaft. Integrationsprobleme in der Erziehung = The educational science as an integrative science and integration issues in education. Tallinn: TPÜ Kirjastus. * Liimets, Airi (Koost ja toim) (1999). Quo vadis, kasvatusteadus? = Quo vadis, educational science? Tallinn: TPÜ Kirjastus. * Liimets, Airi (Toim) (1999). Muusikakasvatuse minevik ja tänapäev: Riho Pätsi 100. sünniaastapäevale pühendatud rahvusvahelise konverentsi teesid = Past and today of music education. Tallinn: TPÜ Kirjastus. * Liimets, Airi; Vikat, Maie (Toim); Sepp, Anneli (1999). Riho Päts: personaalnimestik. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikooli Kirjastus. * Liimets, Airi; Kõlar, Leelo (Toi.); Päts, Riho (1999). Oh seda endista eluda... : meenutusi möödunud aegadest. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikooli Kirjastus. * Liimets, Airi (Hrsg.) (2001). Integration als Problem in der Erziehungswissenschaft. Frankfurt am Main, Berlin, Bern, Bruxelles, New York, Oxford, Wien: Peter Lang Europäischer Verlag der Wissenschaften. * Liimets, Airi (Toim), Laherand, Meri-Liis (Tõlkija); Liimets, Heino (2001). Kuidas õppeprotsess kasvatab? (2., korrigeeritud trükk). Tallinn: TPÜ Kirjastus. * Liimets, Airi, Ruus, Viive-Riina (Koost ja toim) (2004). Õppimine mitmest vaatenurgast. Tallinn: TPÜ Kirjastus. * Liimets, Airi (Toim ja koost) (2009). Muusikalise kontegelikkuse ühendused identiteedi ja diferentsiga. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus. * Mäesalu, Marit, Liimets, Airi (Compiled / Koost.) (2009). Music Inside and Outside the School. Muusika koolis ja väljaspool kooli: Abstracts. Teesid. Tallinn: Estonian Academy of Music and Theatre. * Liimets, Airi (Hrsg.) (2010). Denkkulturen. Selbstwerdung des Menschen. Erziehungskulturen: Festschrift für Professor Dr. Dr.h.c. Dr.h.c. Heino Liimets. Frankfurt am Main, Berlin, Bern, Bruxelles, New York, Oxford, Wien: Peter Lang, Internationaler Verlag der Wissenschaften. * Liimets, Airi; Mäesalu, Marit (Eds) (2011). Music Inside and Outside the School. Frankfurt am Main, Berlin, Bern, Bruxelles, New York, Oxford, Wien: Peter Lang, Internationaler Verlag der Wissenschaften. * Liimets, Airi; Veisson, Marika (Eds.) (2014). Teachers and Youth in Educational Reality. Frankfurt am Main, Bern, Bruxelles, New York, Oxford, Warszawa, Wien: Peter Lang, Internationaler Verlag der Wissenschaften. * Veisson, Marika; Liimets, Airi; Kansanen, Pertti; Krull, Edgar (Eds.) (2015). Tradition and Innovation in Education. Frankfurt am Main, Berlin, Bern, Bruxelles, New York, Oxford, Wien: Peter Lang, Internationaler Verlag der Wissenschaften. ==Isiklikku== Airi Liimetsa isa oli kasvatusteadlane ja psühholoog [[Heino Liimets]]; vanaonu [[Enn Koemets]] oli psühholoog ja kasvatusteadlane; õde [[Reet Liimets]] on kasvatusteadlane ja saksa filoloog. == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.etis.ee/CV/Airi_Liimets/est?tabId=CV_EST Airi Liimets] [[Eesti Teadusinfosüsteem]]is * [[Plekktrumm]]. [https://arhiiv.err.ee/vaata/plekktrumm-airi-liimets Airi Liimets]. err arhiiv * [[Ööülikool]]. [https://vikerraadio.err.ee/1608108832/ooulikool-airi-liimets-filosoofia-ja-muusikaga-haalestatud-maailm Airi Liimets "Filosoofia ja muusikaga häälestatud maailm"] err arhiiv {{JÄRJESTA:Liimets, Airi}} [[Kategooria:Eesti kasvatusteadlased]] [[Kategooria:Eesti filosoofid]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli professorid]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1959]] [[Kategooria:Surnud 2022]] ruolnmnz57wwzqg7xfgsoazwio6b23i 6168490 6168338 2022-07-26T19:37:23Z 85.253.189.36 /* Haridus */ wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=oktoober|aasta=2020}} {{Keeletoimeta|kuu=aprill|aasta=2021}} '''Airi Liimets''' ([[4. märts]] [[1959]] – [[22. juuli]] [[2022]]) oli eesti kasvatusfilosoof ja kasvatusteadlane. ==Haridus== Ta lõpetas [[1977]]. aastal [[Tartu Forseliuse Kool|Tartu 8. Keskkooli]] ([[Vello Saage]] eesti keele ja kirjanduse süvaõppega klassi), [[1981]]. aastal [[Heino Elleri Muusikakool|Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli]] (klaveri erialal) ja [[1984]]. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] (eesti keele ja kirjanduse alal). Õppis Tartu Riiklikus Ülikoolis pedagoogikaaspirantuuris 1984–[[1987]], sai [[1994]]. aastal Tartu Ülikoolis kaitstud magistritööga teadusmagistrikraadi kasvatusteaduse alal. [[Doktorantuur]]is õppis ta [[1996]]–[[2004]] [[Saksamaa]]l [[Heidelberg]]i Pedagoogikaülikoolis kasvatusteaduse ja [[filosoofia]] erialadel ning sai samas 2004. aastal kasvatusteaduse doktoriks kasvatusfilosoofia alal. Airi Liimets oli [[2007]]. aastast korraline professor (2007–2012 [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]]s ning 2012–2017 [[Tallinna Ülikool]]is). Alates septembrist [[2017]] töötas ta kasvatusfilosoofia külalisprofessorina Tallinna Ülikoolis ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorikoolis ning [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|lavakunstikoolis]]. [[Eesti Rahvusringhääling]]u mittekoosseisulise muusikalise kujundajana on ta kujundanud "Luuleruumi" saatesarja luulekavu. == Teadustöö põhisuunad == 2022. aasta 1. aprilli seisuga on Airi Liimetsal ilmunud 336 publikatsiooni. Nendest 254 on teadustööd (s.h 4 monograafiat, 17 koostatud ja toimetatud raamatut/artiklikogumikku, 22 Liimetsa peatoimetamisel väljaantud raamatut) ning 82 on kokku populaarteaduslikke artikleid ja muud loomingut. Teadustööd on ilmunud 16 riigis (Eesti, Läti, Leedu, Venemaa, Bulgaaria, Tšehhi, Saksamaa, Austria, Holland, Soome, Rootsi, Norra, Hispaania, Kreeka). Liimetsa uurimistöö teadlase ja filosoofina on olnud teedrajav Eestis ning tunnistatud uudseks ja originaalseks ka rahvusvahelisel areenil kõigis ta viljeldud valdkondades (kasvatusfilosoofia ja filosoofiline ning pedagoogiline antropoloogia, kasvatus- ja noorsoosotsioloogia, kasvatusteaduse ajalugu, õppimispsühholoogia, etnomusikoloogia ja muusikafilosoofia, muusikapedagoogika). Airi Liimets oli Eesti esimene{{lisa viide}} ning senini ainus kasvatusfilosoof{{lisa viide}}. Kasvatusfilosoofilise monograafiaga (ilmunud Saksamaal 2005) õppivast inimesest ja õpistiilist promoveerus ta doktoriks 2004. aastal Heidelbergi Pedagoogikaülikoolis. (Kasvatus)filosoofide rahvusvahelistes ringkondades on tunnustatud ja nimetatud originaalseks A. Liimetsa filosoofiline mõtlemine: a) kasvatusest kui inimese ja olemise diferentsist, b) inimesest kui limes'est, c) õppivast inimesest kui liminaliteedis iseendaga kohtuvast piiritust Ise-Maailmast, 4) õpistiilist kui tegeva inimese individuatsiooni struktuurist, 5) inimesest kui koduteest ja ärateest. Filosoofias ('''kasvatusfilosoofias, filosoofilises ja pedagoogilises antropoloogias''', '''filosoofia ajaloos''') ongi huviorbiidis olnud kõige enam inimesekäsitus kui selline. Lisaks ülalnimetatule on Liimets kirjutanud ka mängivast inimesest; vaikivast ja lobisevast, küsivast, tegevast, loomingulisest, surelikust ja end ajalisustavast inimesest, nurgainimesest. Ta on esitanud interpretatsioone Friedrich Nietzsche ja Martin Heideggeri filosoofiast, filosoofia kui sellise tähendustest, teatrimaskist kui fenomenist, ajalooteadvusest; aporeetilisest, postmodernistlikust ja mittedistsiplinaarsest mõtlemisest, õpetajaks olemisest ja õpetaja legendaarsusest, tegevusest kui filosoofilisest konstruktist. '''Kasvatus- ja noorsoosotsioloogias''' kuulus Airi Liimets oma isa Heino Liimetsa poolt 1970. aastatel rajatud õpilaste elustiili uurimise koolkonda. 2000. aastast oli vastava uurimisgrupi juhiks A. Liimets, kes on koolkonna teoreetilist ideestikku arendanud edasi diferentsifilosoofilise mõtlemise perspektiivist, mis on uudne nii Eestis kui ka rahvusvahelises teaduses. Empiiriliselt on A. Liimets ise uurinud eelkõige õppimise kui tegevuse, õpistiili ning muusika kui fenomeni positsiooni noorte elustiilis. Samuti on ta tutvustanud ja analüüsinud Eesti koolkonna ideid elustiilist paljudes rahvusvahelistes publikatsioonides. Viimastel aastatel on ta kirjutanud ka nooruse mõiste arenguloost ning rändlinnuliikumisest kui fenomenist 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse Euroopas. Uudseks A. Liimetsa vaatenurgaks rändlinnuliikumise uurimisloos on antud liikumise käsitamine integraalse fenomenina, mis empiirilise uurimistöö tulemusena järeldub korrelatiivsetest seostest sellele liikumisele omaste väärtuste vahel. '''Kasvatusteaduse ajaloo valdkonnas''' on A. Liimets alates 1991. aastast koostöös oma õe Reet Liimetsaga uurinud Heino Liimetsa kasvatusteaduslike ideede ning ta integraalse teooria kujunemislugu. 1998. aastal ilmus nii eesti kui ka inglise keeles monograafia Heino Liimetsa elust ja teaduslikest ideedest, 2010. aastal aga Saksamaal A. Liimetsa koostatud ja toimetatud pühendusteos (Festschrift) H. Liimetsale ta 80. sünniaastapäevaks. Viimastel aastatel on A. Liimetsal tekkinud huvi Eesti kasvatusteadusliku mõtteloo arengu vastu laiemalt. Koos R. Liimetsaga on tehtud mahukas uurimus Johannes Käisi ja Heino Liimetsa ideestike sarnasustest ja seatud küsitavaks Eesti kasvatusteadusliku mälu järjepidevus ja jätkuvus tänapäeva Eestis. Antud käsitlus on Eesti kasvatusteaduses esimene ideede arengulugu analüüsiv uurimus üldse. 1984. aastal asus Airi Liimets Tartu Ülikoolis pedagoogika aspirantuuris uurima õpitegevuse stiili, olles Eestis esimene, kes sellele traditsiooniliselt '''õppimispsühholoogia valdkonna''' teemale pühendus (aastal 1993 lisandus Voldemar Tomusk monograafiaga “Õpistiilid”, ning sellega tänaseni õpistiilialane uurimistöö Eestis piirdubki). 1991. aastal ilmus ajakirjas “Haridus” neljast artiklist koosnev sari õpistiilist, 1999. aastal aga Tallinna Ülikooli Kirjastuses monograafia õpitegevuse stiilist. Kokkuvõtliku käsitluse õpistiilidest teaduslikus mõtlemiskontekstis leiab 2005. aastal Saksamaal ilmunud monograafia esimesest peatükist. Seal on esitatud ka A. Liimetsa enda aastail 1986–1988 tehtud empiirilise uurimistöö tulemused. 2005. aasta monograafiast leiab ka kriitika õpistiilide teaduslikule uurimisele ning esitatud on maailmas originaalne filosoofiline lähenemine ja mõtlemine õpistiilist ja õppivast inimesest, mille edasiarendust võib kuulda 2015. aastal salvestatud ööülikooli loengust. Airi Liimetsa teaduslik töö sai üldse alguse Tartu Ülikooli üliõpilasena '''etnomusikoloogia valdkonnas''', mille tulemusena valmis 1984. aastal diplomitöö “Viiulipalade muusikaline vorm Eesti rahvatraditsioonis”, mis 1988. aastal ilmus monograafiana kirjastuses “Valgus”. See on Eestis esimene uurimus rahvalikust viiulimuusikast. Uudne on ka sealjuures, et muusikat ja viiulipalade muusikalist vormi on analüüsitud ja tõlgendatud '''muusikasemiootika''' vaatepunktist. Rahvamuusikast on A. Liimets mõelnud ja kirjutanud ka ühenduses isiksuse arenguga 1990. aastate lõpul. Koostöös muusikateadlase Kerri Kottaga on arendatud ka muusikafilosoofilist mõtlemisviisi, käsitades muusikat kui limes't. '''Muusikafilosoofilisi''' mõtteid leiab ka A. Liimetsa 2017. aastal salvestatud ööülikooli loengust teemal “Filosoofia ja muusikaga häälestatud maailm”. Aastail 2004–2009, kui Airi Liimets töötas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koolimuusika instituudi juhatajana, tingis ametikoht ka sisenemise '''muusikapedagoogikateadusse''', mida ta rikastas esimesena Eestis empiirilise muusikasotsioloogilise lähenemisviisiga. Lisaks kirjutas ka (muusika)õpikute koostamisest, mõtiskles muusikaarmastusest kui fenomenist, seadis filosoofiliselt mõeldes kahtluse alla üldse koolimuusika mõiste jm. Tema ise ja ta juhendatud magistrandid ja doktorandid on teinud hulgaliselt empiirilisi uurimusi muusika kui õppeaine, muusika tähenduse ja muusika kuulamise, laulupeo kui fenomeni positsiooni kohta noorte elustiilis, Eesti koolikultuuris ja koduses kasvatuskultuuris. 2006. aasta ajakirja “Haridus” esimeses numbris ilmus kokku 9 artiklit, mis tutvustasid vastavasisulist uurimistööd koolimuusika instituudis, nagu ka 2009. aastal ilmunud A. Liimetsa koostatud ja toimetatud mahukas raamat “Muusikalise kontegelikkuse ühendused identiteedi ja diferentsiga”. 2011. aastal kirjastuses Peter Lang ilmunud A. Liimetsa ja M. Mäesalu koostatud raamat “Music Inside and Outside the School” on esimene trükis, kus esitletakse paljusid Eesti muusikapedagoogikateaduses viljeldavaid suundi rahvusvahelisele teadlaskonnale. ==Teosed== ===Monograafiad=== * Liimets, Airi (1988). ''Viiulipalade muusikaline vorm Eesti rahvatraditsioonis.'' Tallinn: Valgus. * Liimets, Airi (Toim ja koost); Liimets, Reet; Unt, Inge (1998). ''Heino Liimets. Ülevaade elust ja teaduslikest ideedest.'' Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus. * Liimets, Airi (1999). ''Refleksioon õpitegevuse stiilist kasvatusteadusliku kategooriana.'' Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus. * Liimets, Airi (2005). ''Bestimmung des lernenden Menschen auf dem Wege der Reflexion über den Lermstil''. Frankfurt am Main, Berlin, Bern, Bruxelles, New York, Oxford, Wien: Peter Lang. ===Toimetatud ja koostatud raamatud/teadusartiklite kogumikud=== * Liimets, Heino; Laherand, Meri-Liis (Tõlkija); Liimets, Airi (Toim) (1998). Kuidas õppeprotsess kasvatab? Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikooli Kirjastus. * Liimets, Airi; Laherand, Meri-Liis; Liimets, Reet (Koost ja toim) (1998). Erziehungswissenschaft als eine integrative Wissenschaft. Integrationsprobleme in der Erziehung = The educational science as an integrative science and integration issues in education. Tallinn: TPÜ Kirjastus. * Liimets, Airi (Koost ja toim) (1999). Quo vadis, kasvatusteadus? = Quo vadis, educational science? Tallinn: TPÜ Kirjastus. * Liimets, Airi (Toim) (1999). Muusikakasvatuse minevik ja tänapäev: Riho Pätsi 100. sünniaastapäevale pühendatud rahvusvahelise konverentsi teesid = Past and today of music education. Tallinn: TPÜ Kirjastus. * Liimets, Airi; Vikat, Maie (Toim); Sepp, Anneli (1999). Riho Päts: personaalnimestik. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikooli Kirjastus. * Liimets, Airi; Kõlar, Leelo (Toi.); Päts, Riho (1999). Oh seda endista eluda... : meenutusi möödunud aegadest. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikooli Kirjastus. * Liimets, Airi (Hrsg.) (2001). Integration als Problem in der Erziehungswissenschaft. Frankfurt am Main, Berlin, Bern, Bruxelles, New York, Oxford, Wien: Peter Lang Europäischer Verlag der Wissenschaften. * Liimets, Airi (Toim), Laherand, Meri-Liis (Tõlkija); Liimets, Heino (2001). Kuidas õppeprotsess kasvatab? (2., korrigeeritud trükk). Tallinn: TPÜ Kirjastus. * Liimets, Airi, Ruus, Viive-Riina (Koost ja toim) (2004). Õppimine mitmest vaatenurgast. Tallinn: TPÜ Kirjastus. * Liimets, Airi (Toim ja koost) (2009). Muusikalise kontegelikkuse ühendused identiteedi ja diferentsiga. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus. * Mäesalu, Marit, Liimets, Airi (Compiled / Koost.) (2009). Music Inside and Outside the School. Muusika koolis ja väljaspool kooli: Abstracts. Teesid. Tallinn: Estonian Academy of Music and Theatre. * Liimets, Airi (Hrsg.) (2010). Denkkulturen. Selbstwerdung des Menschen. Erziehungskulturen: Festschrift für Professor Dr. Dr.h.c. Dr.h.c. Heino Liimets. Frankfurt am Main, Berlin, Bern, Bruxelles, New York, Oxford, Wien: Peter Lang, Internationaler Verlag der Wissenschaften. * Liimets, Airi; Mäesalu, Marit (Eds) (2011). Music Inside and Outside the School. Frankfurt am Main, Berlin, Bern, Bruxelles, New York, Oxford, Wien: Peter Lang, Internationaler Verlag der Wissenschaften. * Liimets, Airi; Veisson, Marika (Eds.) (2014). Teachers and Youth in Educational Reality. Frankfurt am Main, Bern, Bruxelles, New York, Oxford, Warszawa, Wien: Peter Lang, Internationaler Verlag der Wissenschaften. * Veisson, Marika; Liimets, Airi; Kansanen, Pertti; Krull, Edgar (Eds.) (2015). Tradition and Innovation in Education. Frankfurt am Main, Berlin, Bern, Bruxelles, New York, Oxford, Wien: Peter Lang, Internationaler Verlag der Wissenschaften. ==Isiklikku== Airi Liimetsa isa oli kasvatusteadlane ja psühholoog [[Heino Liimets]]; vanaonu [[Enn Koemets]] oli psühholoog ja kasvatusteadlane; õde [[Reet Liimets]] on kasvatusteadlane ja saksa filoloog. == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.etis.ee/CV/Airi_Liimets/est?tabId=CV_EST Airi Liimets] [[Eesti Teadusinfosüsteem]]is * [[Plekktrumm]]. [https://arhiiv.err.ee/vaata/plekktrumm-airi-liimets Airi Liimets]. err arhiiv * [[Ööülikool]]. [https://vikerraadio.err.ee/1608108832/ooulikool-airi-liimets-filosoofia-ja-muusikaga-haalestatud-maailm Airi Liimets "Filosoofia ja muusikaga häälestatud maailm"] err arhiiv {{JÄRJESTA:Liimets, Airi}} [[Kategooria:Eesti kasvatusteadlased]] [[Kategooria:Eesti filosoofid]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli professorid]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1959]] [[Kategooria:Surnud 2022]] 1vmbbue1c5qxlm6i22n55rmsoykpo12 Riigikogu esimees 0 190774 6168448 5918247 2022-07-26T18:08:26Z Karljohan29 136246 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametikoht | nimetus = Riigikogu esimees | ametis = [[Jüri Ratas]] | ametiaeg = 1 aasta | esimene = [[Otto Strandman]] | palk = 7303 eurot kuus (2022) | pilt = Jüri Ratas 2017-05.jpg | ametisalates = 18. märtsist 2021 | üksus = [[Riigikogu]] | liikmesus = [[Riigikogu juhatus]] | moodustatud = 4. jaanuar 1921 | asukoht = [[Tallinn]] }} '''Riigikogu esimees''' (mitteametlikult ka ''[[spiiker]]'') on [[Riigikogu]] liikmete hulgast valitud eesistuja, kes moodustab koos kahe aseesimehega [[Riigikogu juhatus]]e. Riigikogu juhatus korraldab Riigikogu tööd vastavalt [[Riigikogu kodu- ja töökorra seadus|Riigikogu kodu- ja töökorra seadusega]]. Riigikogu esimees juhatab Riigikogu istungeid ning kutsub kokku ja juhatab Riigikogu juhatuse koosolekuid. Vajadusel kutsub Riigikogu esimees kokku Riigikogu täiendavad istungid või erakorralised istungjärgud. Riigikogu esimees täidab [[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] ülesandeid, kui president ise ei ole võimeline oma ülesandid täitma või tema volitused on ennetähtaegselt lõppenud.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/RKKTS|pealkiri=Riigikogu kodu- ja töökorra seadus|väljaanne=Riigi Teataja|vaadatud=26.07.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ulesanded-ja-tookorraldus/riigikogu-struktuur/|pealkiri=Riigikogu struktuur|väljaanne=riigikogu.ee|vaadatud=26.07.2022}}</ref> Riigikogu esimees valitakse Riigikogu uue koosseisu esimesel istungil ja tema volitused kestavad ühe aasta. Riigikogu aseesimees täidab Riigikogu esimehe ülesandeid Riigikogu esimehe äraolekul, tema volituste peatumise korral Vabariigi Presidendi ülesannete täitmise ajaks ning muudel juhtudel Riigikogu esimehe kehtestatud korras.<ref name=":0" /> Alates 18. märtsist 2021 on Riigikogu esimees [[Jüri Ratas]]. ==Riigikogu esimehed== '''Parteid'''{{Legend|#FF7F7F|[[Eesti Tööerakond]]}}{{Legend|#1B4D3E|[[Põllumeeste Kogud]] / [[Ühinenud Põllumeeste Erakond]]}}{{Legend|#AEE8A8|[[Eesti Rahvaerakond]] / [[Rahvuslik Keskerakond]]}}{{Legend|#FF0000|[[Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei]]}}{{Legend|#014F9A|[[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]]}}{{Legend|#FFE200|[[Eesti Reformierakond]]}}{{Legend|#04427C|[[Erakond Res Publica]]}}{{Legend|#007557|[[Eesti Keskerakond]]}}{{Legend|#009CE2|[[Isamaa ja Res Publica Liit]]}}{{Legend|#E10600|[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]}}{{Legend|#0063AF|[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]]}} {| class="wikitable" ! !Pilt !Nimi !Ametisse asumise kuupäev !Ametist lahkumise kuupäev !Ametiaja pikkus !Partei !Riigikogu koosseis |- ! colspan="8" |Riigikogu esimees |- | style="background-color:#FF7F7F;" |'''1''' |[[Fail:Prime_minister_Otto_Strandman.jpg|105x105px]] |'''[[Otto Strandman]]''' <small>(1875 – 1941)</small> |[[4. jaanuar]] [[1921]] |[[18. november]] [[1921]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=1921|kuu=01|päev=04|aasta2=1921|kuu2=11|päev2=18}} |[[Eesti Tööerakond]] | rowspan="3" |[[I Riigikogu]] |- | style="background-color:#FF7F7F;" |'''2''' |[[Fail:Juhan_kukk.jpg|110x110px]] |'''[[Johann Kukk]]''' <small>(1885–1942)</small> |[[18. november]] [[1921]] |[[20. november]] [[1922]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=1921|kuu=11|päev=18|aasta2=1922|kuu2=11|päev2=20}} |[[Eesti Tööerakond]] |- | style="background-color:#1B4D3E;color:#FFFFFF;" |'''3''' |[[Fail:Konstantin_Päts.jpg|111x111px]] |[[Konstantin Päts|'''Konstantin Päts''']] <small>(1874–1956)</small> |[[20. november]] [[1922]] |[[7. juuni]] [[1923]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=1922|kuu=11|päev=20|aasta2=1923|kuu2=06|päev2=07}} |[[Põllumeeste Kogud]] |- | style="background-color:#AEE8A8;" |'''4''' |[[Fail:Jaan_Tonisson1928.jpg|99x99px]] |[[Jaan Tõnisson|'''Jaan Tõnisson''']] <small>(1868–1941)</small> |[[7. juuni]] [[1923]] |[[27. mai]] [[1925]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=1923|kuu=06|päev=07|aasta2=1925|kuu2=05|päev2=27}} |[[Eesti Rahvaerakond]] | rowspan="2" |[[II Riigikogu]] |- | style="background-color:#FF0000;color:#FFFFFF;" |'''5''' |[[Fail:August_Rej.jpg|108x108px]] |[[August Rei|'''August Rei''']] <small>(1886–1963)</small> |[[9. juuni]] [[1925]] |[[22. juuni]] [[1926]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=1925|kuu=06|päev=09|aasta2=1926|kuu2=06|päev2=22}} |[[Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei]] |- | rowspan="3" style="background-color:#1B4D3E;color:#FFFFFF;" |'''6''' | rowspan="3" |[[Fail:Kaarel_Eenpalu.jpg|97x97px]] | rowspan="3" |[[Karl-August Einbund|'''Karl-August Einbund''']] <small>(1888–1942)</small> |[[22. juuni]] [[1926]] |[[2. juuli]] [[1929]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=1926|kuu=06|päev=22|aasta2=1929|kuu2=07|päev2=02}} | rowspan="2" |[[Põllumeeste Kogud]] |[[III Riigikogu]] |- |[[2. juuli]] [[1929]] |[[20. juuni]] [[1932]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=1929|kuu=07|päev=02|aasta2=1932|kuu2=06|päev2=20}} |[[IV Riigikogu]] |- |[[20. juuni]] [[1932]] |[[19. juuli]] [[1932]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=1932|kuu=06|päev=20|aasta2=1932|kuu2=07|päev2=19}} |[[Ühinenud Põllumeeste Erakond]] | rowspan="4" |[[V Riigikogu]] |- | style="background-color:#AEE8A8;" |'''7''' |[[Fail:Jaan_Tonisson1928.jpg|99x99px]] |[[Jaan Tõnisson|'''Jaan Tõnisson''']] <small>(1868–1941)</small> |[[19. juuli]] [[1932]] |[[18. mai]] [[1933]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=1932|kuu=07|päev=19|aasta2=1933|kuu2=05|päev2=18}} |[[Rahvuslik Keskerakond]] |- | style="background-color:#1B4D3E;color:#FFFFFF;" |'''8''' |[[Fail:Kaarel_Eenpalu.jpg|97x97px]] |[[Karl-August Einbund|'''Karl-August Einbund''']] <small>(1888–1942)</small> |[[18. mai]] [[1933]] |[[29. august]] [[1934]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=1933|kuu=05|päev=18|aasta2=1934|kuu2=08|päev2=29}} |[[Ühinenud Põllumeeste Erakond]] |- | style="background-color:#EEEEEE;" |'''9''' | |'''[[Rudolf Penno]]''' <small>(1896–1951)</small> |[[28. september]] [[1934]] |[[31. detsember]] [[1937]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=1934|kuu=09|päev=28|aasta2=1937|kuu2=12|päev2=31}} |parteitu |- ! colspan="8" |Riigivolikogu esimees |- | style="background-color:#EEEEEE;" |'''1''' |[[Fail:Jüri_Uluots.jpg|93x93px]] |[[Jüri Uluots|'''Jüri Uluots''']] <small>(1890–1945)</small> |[[21. aprill]] [[1938]] |[[12. oktoober]] [[1939]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=1938|kuu=04|päev=21|aasta2=1939|kuu2=10|päev2=12}} |parteitu ([[Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinne]]) | rowspan="2" |[[I Riigivolikogu]]([[VI Riigikogu]]) |- | style="background-color:#EEEEEE;" |'''2''' | |'''[[Otto Pukk (poliitik)|Otto Pukk]]''' <small>(1900–1951)</small> |[[17. oktoober]] [[1939]] |[[5. juuli]] [[1940]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=1939|kuu=10|päev=17|aasta2=1940|kuu2=07|päev2=05}} |parteitu ([[Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinne]]) |- ! colspan="8" |Riiginõukogu esimees |- | style="background-color:#EEEEEE;" |'''1''' | |'''[[Mihkel Pung]]''' <small>(1876–1941)</small> |[[21. aprill]] [[1938]] |[[5. juuli]] [[1940]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=1938|kuu=04|päev=21|aasta2=1940|kuu2=07|päev2=05}} |parteitu |[[I Riiginõukogu]]([[VI Riigikogu]]) |- ! colspan="8" |Riigikogu esimees |- | style="background-color:#014F9A;color:#FFFFFF;" |'''10''' |[[Fail:Ülo Nugis 20.8.2009.JPG|84x84px]] |'''[[Ülo Nugis]]''' <small>(1944–2011)</small> |[[5. oktoober]] [[1992]] |[[10. märts]] [[1995]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=1992|kuu=10|päev=05|aasta2=1995|kuu2=03|päev2=10}} |[[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]] |[[VII Riigikogu]] |- | rowspan="2" style="background-color:#FFE200;" |'''11''' | rowspan="2" |[[Fail:Savi Toomas.IMG 2959 (crop).jpg|98x98px]] | rowspan="2" |'''[[Toomas Savi]]''' <small>(s. 1942)</small> |[[21. märts]] [[1995]] |[[14. märts]] [[1999]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=1995|kuu=03|päev=21|aasta2=1999|kuu2=03|päev2=14}} | rowspan="2" |[[Eesti Reformierakond]] |[[VIII Riigikogu]] |- |[[18. märts]] [[1999]] |[[21. märts]] [[2003]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=1999|kuu=03|päev=18|aasta2=2003|kuu2=03|päev2=21}} |[[IX Riigikogu]] |- | style="background-color:#04427C;color:#FFFFFF;" |'''12''' |[[Fail:IRL Ene Ergma.jpg|103x103px]] |'''[[Ene Ergma]]''' <small>(s. 1944)</small> |[[31. märts]] [[2003]] |[[23. märts]] [[2006]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2003|kuu=03|päev=31|aasta2=2006|kuu2=03|päev2=23}} |[[Erakond Res Publica]] | rowspan="2" |[[X Riigikogu]] |- | style="background-color:#007557;color:#FFFFFF;" |'''13''' | |'''[[Toomas Varek]]''' <small>(s. 1948)</small> |[[23. märts]] [[2006]] |[[27. märts]] [[2007]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2006|kuu=03|päev=23|aasta2=2007|kuu2=03|päev2=27}} |[[Eesti Keskerakond]] |- | rowspan="2" style="background-color:#009CE2;" |'''14''' | rowspan="2" |[[Fail:IRL Ene Ergma.jpg|103x103px]] | rowspan="2" |'''[[Ene Ergma]]''' <small>(s. 1944)</small> |[[2. aprill]] [[2007]] |[[26. märts]] [[2011]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2007|kuu=04|päev=02|aasta2=2011|kuu2=03|päev2=26}} | rowspan="2" |[[Isamaa ja Res Publica Liit]] |[[XI Riigikogu]] |- |[[4. aprill]] [[2011]] |[[20. märts]] [[2014]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2011|kuu=04|päev=04|aasta2=2014|kuu2=03|päev2=20}} | rowspan="2" |[[XII Riigikogu]] |- | rowspan="2" style="background-color:#E10600;color:#FFFFFF;" |'''15''' | rowspan="2" |[[Fail:RK Eiki Nestor.jpg|98x98px]] | rowspan="2" |'''[[Eiki Nestor]]''' <small>(s. 1953)</small> |[[20. märts]] [[2014]] |[[23. märts]] [[2015]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2014|kuu=03|päev=20|aasta2=2015|kuu2=03|päev2=23}} | rowspan="2" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] |- |[[30. märts]] [[2015]] |[[29. märts]] [[2019]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2015|kuu=03|päev=30|aasta2=2019|kuu2=03|päev2=29}} |[[XIII Riigikogu]] |- | style="background-color:#0063AF;color:#FFFFFF;" |'''16''' |[[Fail:RK Henn Põlluaas.jpg|97x97px]] |'''[[Henn Põlluaas]]''' <small>(s. 1960)</small> |[[4. aprill]] [[2019]] |[[18. märts]] [[2021]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2019|kuu=04|päev=04|aasta2=2021|kuu2=03|päev2=18}} |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] | rowspan="2" |[[XIV Riigikogu]] |- | style="background-color:#007557;color:#FFFFFF;" |'''17''' |[[Fail:Jüri Ratas 2017-05.jpg|100x100px]] |'''[[Jüri Ratas]]''' <small>(s. 1978)</small> |[[18. märts]] [[2021]] |''Ametis'' |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2021|kuu=03|päev=18}} |[[Eesti Keskerakond]] |} ==Vaata ka== *[[Riigikogu esimene aseesimees]] *[[Riigikogu teine aseesimees]] == Viited == <references /> [[Kategooria:Riigikogu]] f72jrpo31t4ok0kltauh9xkmlsz7jxs Jaan Mõttus 0 191114 6168428 5367365 2022-07-26T17:48:03Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki '''Jaan Mõttus''' ([[28. september]] [[1891]] [[Kuigatsi vald (Sangaste kihelkond)|Kuigatsi vald]], [[Tartumaa]] – [[15. mai]] [[1942]] [[Kuigatsi vald (1939)|Kuigatsi vald]]) oli Eesti põllumees ja poliitik. Ta sündis Loku talus põllumees Johan Mõttuse pojana. Ta oli aastatel 1906–1908 vallasekretäri abi [[Aakre vald (Rõngu kihelkond)|Aakres]], [[Pühajärve vald (Otepää kihelkond)|Pühajärvel]] ja [[Änge vald|Änges]], vallasekretäri kohusetäitja 1909. aastal, Tartumaa politseivalitsuse kirjatoimetaja 1910. aastal. Aastatel 1911–1913 õppis ta kõrgematel kaubanduskursustel [[Odessa]]s ning töötas seal Nobeli äris ekspediitor-korrespondendina. Aastatel 1913–1919 oli ta sõjaväes ning pärast seda kuni 1921. aastani [[Kuigatsi vald (Sangaste kihelkond)|Kuigatsi]] [[vallasekretär]]. 1921–1924 oli ta [[Valga maavalitsus|Valga Maavalitsus]]e administratiivosakonna juhataja ja 2. veebruarist 1924 kuni 26. aprillini 1930 [[Valga maavalitsus|Valga Maavalitsus]]e esimees. Poliitiliselt oli ta sotsiaaldemokraatide, hiljem asunike esindaja. Oli [[V Riigikogu|Riigikogu V koosseisu]] liige. {{JÄRJESTA:Mõttus, Jaan}} [[Kategooria:V Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Valga maavanemad]] [[Kategooria:Sündinud 1891]] [[Kategooria:Surnud 1942]] 1hh26iw1gs0l33xw322t1ui5lrrdzvf Svjatoslav I 0 191753 6168457 6123944 2022-07-26T18:18:50Z Octagon11 123728 wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = Svjatoslav I | pilt = Пам'ятник князеві Святославу на Пейзажній алеї в Києві.jpg | pildisuurus = 200px | pildiallkiri = Svjatoslav I mälestusmärk Kiievis | sünninimi = | sünniaeg = | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | alma mater = | haridus = | tegevusala = | töökoht = | organisatsioon = | tunnustus = | abikaasa = | lapsed = | sugulased = | allkiri = | moodul = }} {{keeletoimeta}} '''Svjatoslav I''' või '''Svjatoslav Vapper''' ([[ukraina keel]]es ''Святосла́в І́горович'' või ''Святосла́в Хоро́брий'', u. 938–[[972]]) oli [[Kiievi-Vene]] suurvürstiriigi valitseja aastatel 945–972, tegelikult valitses riiki alles aastast [[960]], kui sai täisealiseks, enne seda valitses riiki regendina tema ema Olga. == Valitsemisaeg == === Sõjakäigud kasaaride vastu === [[File:Sviatoslav1.png|pisi|Vana-Vene riik Svjatoslav I valitsemisajal]] 963/964. aastal tegi noor Svjatoslav sõjakäigu [[vjatitšid|vjatitšite]] maale ja Vana-Vene riigi ida[[slaavlased|slaavlastest]] elanikke ohustanud [[Kasaari khaaniriik|Kasaari khaaniriigi]] vastu ning purustas [[Kasaari khaan]]i väed ja vallutas kasaaride linnad (Kazerani, [[Atil]]i, [[Sarkel]]i ja [[Tmutarakan]]i) [[Don]]i jõe alamjooksul. Seejärel aga jätkas sõjakäiku [[alaanid]]e ja [[adõgeed]]e aladele, [[Kuban]]imaale [[Põhja-Kaukaasia]]s. ===Sõjakäik bulgaarlaste vastu=== [[Pilt:Arabische Eroberung 2 (Bulgarisches Reich 945).jpg|pisi|Bulgaaria ja Bütsantsi alad 945. aastal]] [[10. sajand]]i [[Balkani poolsaar]]el ja [[Väike-Aasia]]s asunud [[keskaeg]]ne võimsaim riik [[Bütsants]] pidas sõdu [[Esimene Bulgaaria tsaaririik|Bulgaaria riigi]] täielikuks allutamiseks, kasutades liitlasena Svjatoslavi. Aastal 968 tungisid Kiievi-Vene väed eesotsas Svjatoslav I-ga Bulgaaria aladele ja vallutasid bulgaarlaste linnad [[Doonau]] ääres ning seadsid sisse [[967]]. aastal oma residentsi ja valitsuskeskuse [[Perejaslavets]]is (bulgaaria ''Preslav''). [[968]]. aasta alguses aga piirasid [[Kiiev]]i sisse [[petšeneegid]] ning Svjatoslav oli sunnitud lahkuma Bulgaariast ja peletama petšeneegid Kiievi piiramiselt [[Volga]]st lääne pool asuvatesse [[stepp]]idesse. ===Sõda Bütsantsiga=== Svjatoslavi lahkumise järel Kiievisse suutsid bulgarid saavutada kokkuleppe Bütsantsiga, taastada ühtsuse ning kindlustada end kindlustustes, kuid naasnud Svjatoslav vallutas 969. aasta sügisel taas Perejaslavetsi. 971. aastal alistasid [[Bütsantsi keiser|Bütsantsi keisri]] [[Johannes I Tzimiskes|Johannes I Tzimiskese]] väed Svjatoslav I väed. [[Silistra piirkond|Silitrasse]] taandunud Svjatoslavi väed piirati sisse ja pärast kolme kuu pikkust vastupanu alistusid nad 971. aasta juulis. Svjatoslav ja tema väed lahkusid Bulgaariast ning suundusid [[Dnepr]]i suudmesse. Seal varitsesid Dnepri [[kärestik]]e juures neid ja nende sõjasaaki petšeneegid, kes Svjatoslavi 972. aasta kevadel tapsid. == Perekond == Svjatoslav I vanemad oli [[Kiievi-Vene]] valitseja [[Igor]] (ka Ingvar ja Inge; sündinud enne 879 aastat – 945) ja [[Olga (suurvürstinna)|Olga]] (ka Helga; surnud 969). === Järglased === Svjatoslavi järglased: *Jaropolk Svjatoslavitš (''Ярополкъ'') Kiievi-Vene vürstina [[Jaropolk I]], lastetu; *Oleg Svjatoslavitš (''Олегъ''), lastetu; [[drevljaanid]]e valitseja; *Vladimir Svjatoslavitš, [[Kiievi suurvürstiriik|Kiievi suurvürstiriigi]] valitsejana [[Kiievi suurvürst]] [[Vladimir Svjatoslavitš]] (''Великий Князь Владимиръ Святославичь'') ehk [[Vladimir Püha]]<ref>[http://www.genealogia.ru/projects/barhat/1.htm Князьа Феодоръа Алексеевичьа, всеа Великия и Малыя и Белыя России Самодержецъа Бархатная Книга]</ref> == Mälestuse jäädvustamine == === Ukraina === 2018. aastal nimetati tema järgi [[Ukraina erioperatsioonijõud]]ude 3. polk.<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №232/2018 Про присвоєння почесних найменувань військовим частинам Збройних Сил України та уточнення деяких найменувань 1. Присвоїти військовим частинам Збройних Сил України:З окремому полку Спеціального призначення почесне найменування "імені князя Святослава Хороброго" та надалі іменувати його - 3 окремий полк Спеціального призначення імені князя Святослава Хороброго; 22.08.2018</ref> <gallery> Monument to Svyatoslav the Brave, winner of Khazars.jpg|Vürst Svjatoslavi mälestusmärk Kiievis Lebedev Svyatoslavs meeting with Emperor John.jpg| Sviatoslav by Eugene Lanceray 1886.JPG| </gallery> ==Vaata ka== *[[Rjurikovitšid]] *[[Venemaa valitsejad]] *[[Kasaari khaaniriik]] {{commonskat|Sviatoslav I of Kiev}} ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Vana-Vene valitsejad]] [[Kategooria:Sündinud 940. aastatel]] [[Kategooria:Surnud 972]] [[Kategooria:Kiievi suurvürstid]] e1dvhrswu6cjjueoeftpmjqkpwv8xot Tootsi raudteejaam 0 192532 6168229 6140973 2022-07-26T12:46:15Z Andreas Tamm 137190 wikitext text/x-wiki {{Infokast raudteejaam | nimi = Tootsi raudteejaam | pilt = Tootsi jaamahoone.jpg | pildiallkiri = Tootsi jaamahoone 2012. aastal | teised_nimed = | asukoht = [[Elbi]] | tüüp = | omanik = [[Edelaraudtee Infrastruktuuri AS]] | käitaja = | liin = | platvormid = | rööpapaare = 2 | avatud = 1927 | suletud = | ümber_ehitatud = | kaart = punkt }} '''Tootsi raudteejaam''' on [[raudteejaam]] [[Pärnu maakond|Pärnumaal]] [[Tori vald|Tori vallas]] [[Lelle–Pärnu raudteelõik|Lelle–Pärnu raudteelõig]]ul. Tootsi raudteejaamas asus varem kaks madalat [[ooteplatvorm]]i, mille asemele rajati 2013. aastal uus lühike teedevaheline [[perroon]].<ref>Pärnu Postimees: [https://parnu.postimees.ee/1295048/tootsis-algas-perrooni-umberehitamine]; 10.07.2013</ref> Viimane regulaarne [[reisirong]] peatus Tootsi jaamas [[8. detsember|8. detsembril]] [[2018]].<ref>[https://www.youtube.com/watch?v=wLnL-Rhqo6A YouTube video: Hüvasti Pärnu rong!]</ref> Rong sõitis [[Balti jaam]]ast [[Tootsi]] umbes 2 tundi ja 15 minutit. Praegu kasutavad raudteed vaid üksikud [[kaubarong]]id. Jaamas on üks peatee, üks vastuvõtu-ärasaatetee ja üks [[dresiin]]ikuuri viiv tupiktee. Hoonetest asuvad jaama territooriumil puidust [[jaamahoone]], vana puukuur, uus dresiinikuur, [[käimla]] ja silikaattellistest endine [[elektritsentralisatsiooni post]]. Jaamahoonest lõunas asuvad jaama eluhoone, kuuri ja dresiinikuuri varemed. Jaamas peatus päevas neli Pärnu rongi (pooled Pärnu ja pooled Tallinna poole) [[Tallinna–Pärnu rongiliin|liinil Tallinn–Pärnu]]. Jaamas võib toimuda ka kaupade rongidele ja neilt maha laadimine. ==Ajalugu== Tootsi [[pooljaam]] rajati [[1927]]. aastal. Jaamas asus algselt ka karjääri harutee.<ref>{{Netiviide |url=http://www.hansaco.ee/raudtee/?main=1&sub=51&stat=143&tlink=0 |pealkiri=Eesti kitserööpmelised raudteed |vaadatud=2009-11-28 |arhiivimisaeg=2007-07-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070714115343/http://www.hansaco.ee/raudtee/?main=1&sub=51&stat=143&tlink=0 |url-olek=ei tööta }}</ref> 1927. aastal kokku pandud eelarve kohaselt läks kahekorruseline jaamahoone ehitus maksma veidi üle kahe miljoni marga. Hoone alusmüürid olid valmistatud raudkividest, mis olid [[Tootsi mõis]]a maadelt kokku korjatud. Seinad olid palkidest ja kaetud pruuni värvi puuvooderdisega. Maja [[pilaster|pilastrid]] ja [[karniis]]id olid valged, katus kaetud punaste [[tsementkivi]]dega.<ref>ERA 49.1.1518</ref><ref name="ameerika">Suni, Lev ja Suni, Raivo. Ameerika Tootsi rabas. Lugu asulast, mis tekkis 1930-ndatel. Vali Press, 2009</ref> See asus [[Lelle raudteejaam]]ast 40,4 kilomeetri kaugusel. <ref>[https://www.raudtee.eu/?main=1&sub=51&stat=143&tlink=0 Eesti kitsarööpmelised raudteed]</ref> Avamisel jäi jaam [[Viluvere vald]]a. 1920. aastate lõpus läbis Tootsi jaama päevas kaks rongi [[Pärnu]] suunas (väljumisajaga kell 16.25 ja 5.48) ja kaks rongi [[Tallinn]]a suunas (kell 10.50 ja 1.03). Suvel lisandus kummalgi suunal veel üks rong. Sõit Pärnusse kestis kaks ja pool kuni kolm tundi, Tallinna viis pool kuni kaheksa tundi. Reisipilet Tallinnast Tootsi maksis teise klassi vagunis 4,35 ja kolmanda klassi vagunis 2,85 krooni. Viiekilose pagasi eest tuli täiendavalt maksta 28 senti. <ref>Riikline sõiduplaan, talv 1928/29 </ref> 1. mail 1930 avati raudteejaamas Tootsi [[postiagentuur]]. Töö paremaks korraldamiseks oli [[Postivalitsus]] varustanud agentuuri järgmise inventariga: 5 kg kaal ühes vihtidega, välimine postkast, kalendertempel, kaks kummist lipiktemplit, pitsat, nurgatempel, T-tempel, templipadi, kummialus, postikott ja silt. Algul tegeles Tootsi postiagentuur vaid kirjade, [[ajaleht|ajalehe]]<nowiki/>tellimuste ning markide ja vekslipaberite müügiga. 1930. aasta 25. oktoobril sai aga Tootsi postiagentuur õiguse tegelda ka rahakaartide, paki- ja lunasaadetiste operatsioonidega. Üksiku saadetise väärtuse ülemmääraks oli Postivalitsus kehtestanud 500 krooni. <ref>ERA 54.5.1261</ref> 1932. aasta 7. mai õhtul kella poole seitsme paiku toimus Pärnu–Lelle kitsarööpmelisel raudteel Tootsi ja [[Viluvere]] jaamade vahel rongiõnnetus. Kaubarong nr 576 koosseisus jooksid rööbastelt välja kuus viimast vagunit, milles veeti propse. Õnnetuse tõttu katkes raudteeühendus järgmise päeva keskpäevani, mil Pärnust kohale saadetud remontrongi meeskond suutis seada korda tee. Õnnetuse põhjuste kohta täit selgust ei saabunud. Arvati, et vagunid jooksid rööbastest välja vagunirikke tõttu. Kaubarong nr 576 oli teel Pärnust Lellesse 27 laadungiga vaguniga. <ref>6 vagunit jooksis kraavi. Päevaleht, 9.5.1932, lk 1</ref> [[Kitsarööpmeline raudtee Eestis|Kitsarööpmelise raudtee ajastul]] ulatus praegugi Tootsi Turbatööstuses toimiv elektrifitseeritud raudteevõrk ka Tootsi raudteejaamani. 1969. aastal suleti senine kitsarööpmeline Lelle–Pärnu raudteelõik koos Tootsi jaamaga ümberehitustöödeks, et ehitada raudtee ringi [[Laiarööpmeline raudtee|laiarööpmeli]]seks. Tööd valmisid 1971. aastal ja raudtee ametlik avamine toimus 23. juulil.<ref>[http://est-train.ertas.eu/louna/lelle-parnu.php?lng=est LELLE - PÄRNU]; Eesti Raudteeajaloo Selts</ref> Kuni 2004. aastani oli Tootsi jaamas neli kõrvalteed, varem oli likvideeritud kahe kilomeetri pikkune harutee Tootsi Turbatööstusse. Seoses Lelle–Pärnu raudteetrassi viletsa seisukorraga otsustas Eesti Valitsus 2017. aastal, et ei investeeri Pärnu–Lelle 70 km raudteetrassile 17 000 000 eurot raudtee remondiks. Liinirongide liiklus Pärnu ja Lelle vahel lõpetati 8. detsembril aastal 2018. <ref>[https://majandus24.postimees.ee/4180557/otsustatud-rongiliiklus-tallinna-ja-parnu-vahel-peatatakse]</ref><ref>[https://www.err.ee/883294/fotod-toimus-viimane-rongireis-lelle-parnu-loigul Fotod: toimus viimane rongireis Lelle-Pärnu lõigul]; ERR uudised, 08.12.2018</ref> ==Jaamahoone== Tootsi [[jaamahoone]] on ehitatud [[Leon Johanson]]i projekti järgi. Hoone ehitati tüüpprojekti järgi analoogselt [[Luuri raudteejaam|Luuri]], [[Koogiste raudteepeatus|Koogiste]], [[Tammiste raudteepeatus|Tammiste]] ja [[Kõnnu raudteepeatus|Kõnnu]] jaamahoonetega. Väljaehitatud katusekorrusega kõrge [[poolkelpkatus]]ega hoone esi- ja tagafassaadil paiknevaid [[keskrisaliit]]e kroonib lopsaka puidust profiilkarniisiga raamistatud [[kolmnurkfrontoon]]. Fassaade ilmestavad laiad nurgalauad ja kaheksa ruuduga aknad. Peasissepääsuküljel asub kahepoolne klaasidega välisuks, mille kohal asetseb kaarliistudega liigendatud [[valgmik]]. Jaamahoone ühes otsas oli ooteruum, keskel [[jaamaülem]]aruum, ja teises otsas kahetoaline korter. Hoone teisel korrusel paiknes kaks ühetoalist korterit.<ref>[[Leele Välja]] [https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/alusuuringud/Raudteearhitektuur/Raudteearhitektuur.pdf 20. sajandi Eesti raudteejaamad, lk 74-76.] Tallinn 2012 </ref> Nüüd on hoone [[Edelaraudtee]] kasutada.<ref>[[Mehis Helme]] "Eesti Raudteejaamad" ([[Tänapäev]] 2003)</ref> ==Vaata ka== * [[Lelle–Pärnu raudteelõik]] * [[Eesti raudteetransport]] ==Pilte == <gallery> Tootsi raudteejaam.jpg Tootsi railway station 02.jpg Tootsi railway station 06.jpg Tootsi railway station 01.jpg Tootsi railway station 03.jpg Tootsi jaam ja jaamahoone.jpg </gallery> ==Viited== {{Viited|2}} ==Välislingid== {{Commons|Category:Tootsi railway station}} * [https://dea.digar.ee/article/tootsiteataja/2013/07/01/5 "Tootsi raudteejaamas uuendatakse reisijate platvorm" – Tootsi Teataja, nr. 57, 1 juuli 2013]; [[DIGAR]] * [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=parnupostimees20130719.1.5 "Jaamakorraldaja Heljo tervitab rongi signaalkettaga" – Pärnu Postimees, nr. 139, 19 juuli 2013]; DIGAR * [https://dea.digar.ee/article/tootsiteataja/2014/01/01/2 "Rail Balticust, kus poolt Tootsit ta siis läheb" – Tootsi Teataja, nr. 63, 1 jaanuar 2014]; DIGAR * [http://gallery.balticrailpics.net/displayimage.php?pid=2185 FOTO: Tootsi jaam ja reisirong aastal 1994]; Baltic Trains Picture Gallery * [http://railwayz.info/photolines/station/6119 Infot jaama kohta; fotod] (''vene keeles'') {{Endine raudteepeatus | eelnev=[[Viluvere raudteepeatus|Viluvere]] | peatus=Tootsi | järgnev=[[Tori raudteepeatus|Tori]]}} [[Kategooria:Eesti raudteejaamad]] [[Kategooria:Pärnu maakond]] n4t8z8n07kd1xwv8chz52d4jw6o3meq 6168516 6168229 2022-07-26T21:23:33Z Andreas Tamm 137190 /* Ajalugu */ wikitext text/x-wiki {{Infokast raudteejaam | nimi = Tootsi raudteejaam | pilt = Tootsi jaamahoone.jpg | pildiallkiri = Tootsi jaamahoone 2012. aastal | teised_nimed = | asukoht = [[Elbi]] | tüüp = | omanik = [[Edelaraudtee Infrastruktuuri AS]] | käitaja = | liin = | platvormid = | rööpapaare = 2 | avatud = 1927 | suletud = | ümber_ehitatud = | kaart = punkt }} '''Tootsi raudteejaam''' on [[raudteejaam]] [[Pärnu maakond|Pärnumaal]] [[Tori vald|Tori vallas]] [[Lelle–Pärnu raudteelõik|Lelle–Pärnu raudteelõig]]ul. Tootsi raudteejaamas asus varem kaks madalat [[ooteplatvorm]]i, mille asemele rajati 2013. aastal uus lühike teedevaheline [[perroon]].<ref>Pärnu Postimees: [https://parnu.postimees.ee/1295048/tootsis-algas-perrooni-umberehitamine]; 10.07.2013</ref> Viimane regulaarne [[reisirong]] peatus Tootsi jaamas [[8. detsember|8. detsembril]] [[2018]].<ref>[https://www.youtube.com/watch?v=wLnL-Rhqo6A YouTube video: Hüvasti Pärnu rong!]</ref> Rong sõitis [[Balti jaam]]ast [[Tootsi]] umbes 2 tundi ja 15 minutit. Praegu kasutavad raudteed vaid üksikud [[kaubarong]]id. Jaamas on üks peatee, üks vastuvõtu-ärasaatetee ja üks [[dresiin]]ikuuri viiv tupiktee. Hoonetest asuvad jaama territooriumil puidust [[jaamahoone]], vana puukuur, uus dresiinikuur, [[käimla]] ja silikaattellistest endine [[elektritsentralisatsiooni post]]. Jaamahoonest lõunas asuvad jaama eluhoone, kuuri ja dresiinikuuri varemed. Jaamas peatus päevas neli Pärnu rongi (pooled Pärnu ja pooled Tallinna poole) [[Tallinna–Pärnu rongiliin|liinil Tallinn–Pärnu]]. Jaamas võib toimuda ka kaupade rongidele ja neilt maha laadimine. ==Ajalugu== Tootsi [[pooljaam]] rajati [[1927]]. aastal. Jaamas asus algselt ka karjääri harutee.<ref>{{Netiviide |url=http://www.hansaco.ee/raudtee/?main=1&sub=51&stat=143&tlink=0 |pealkiri=Eesti kitserööpmelised raudteed |vaadatud=2009-11-28 |arhiivimisaeg=2007-07-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070714115343/http://www.hansaco.ee/raudtee/?main=1&sub=51&stat=143&tlink=0 |url-olek=ei tööta }}</ref> 1927. aastal kokku pandud eelarve kohaselt läks kahekorruseline jaamahoone ehitus maksma veidi üle kahe miljoni marga. Hoone alusmüürid olid valmistatud raudkividest, mis olid [[Tootsi mõis]]a maadelt kokku korjatud. Seinad olid palkidest ja kaetud pruuni värvi puuvooderdisega. Maja [[pilaster|pilastrid]] ja [[karniis]]id olid valged, katus kaetud punaste [[tsementkivi]]dega.<ref>ERA 49.1.1518</ref><ref name="ameerika">Suni, Lev ja Suni, Raivo. Ameerika Tootsi rabas. Lugu asulast, mis tekkis 1930-ndatel. Vali Press, 2009</ref> See asus [[Lelle raudteejaam]]ast 40,4 kilomeetri kaugusel. <ref>[https://www.raudtee.eu/?main=1&sub=51&stat=143&tlink=0 Eesti kitsarööpmelised raudteed]</ref> Avamisel jäi jaam [[Viluvere vald]]a. 1920. aastate lõpus läbis Tootsi jaama päevas kaks rongi [[Pärnu]] suunas (väljumisajaga kell 16.25 ja 5.48) ja kaks rongi [[Tallinn]]a suunas (kell 10.50 ja 1.03). Suvel lisandus kummalgi suunal veel üks rong. Sõit Pärnusse kestis kaks ja pool kuni kolm tundi, Tallinna viis pool kuni kaheksa tundi. Reisipilet Tallinnast Tootsi maksis teise klassi vagunis 4,35 ja kolmanda klassi vagunis 2,85 krooni. Viiekilose pagasi eest tuli täiendavalt maksta 28 senti. <ref>Riikline sõiduplaan, talv 1928/29 </ref> 1. mail 1930 avati raudteejaamas Tootsi [[postiagentuur]]. Töö paremaks korraldamiseks oli [[Postivalitsus]] varustanud agentuuri järgmise inventariga: 5 kg kaal ühes vihtidega, välimine postkast, kalendertempel, kaks kummist lipiktemplit, pitsat, nurgatempel, T-tempel, templipadi, kummialus, postikott ja silt. Algul tegeles Tootsi postiagentuur vaid kirjade, [[ajaleht|ajalehe]]<nowiki/>tellimuste ning markide ja vekslipaberite müügiga. 1930. aasta 25. oktoobril sai aga Tootsi postiagentuur õiguse tegelda ka rahakaartide, paki- ja lunasaadetiste operatsioonidega. Üksiku saadetise väärtuse ülemmääraks oli Postivalitsus kehtestanud 500 krooni. <ref>ERA 54.5.1261</ref> 1932. aasta 7. mai õhtul kella poole seitsme paiku toimus Pärnu–Lelle kitsarööpmelisel raudteel Tootsi ja [[Viluvere]] jaamade vahel rongiõnnetus. Kaubarong nr 576 koosseisus jooksid rööbastelt välja kuus viimast vagunit, milles veeti propse. Õnnetuse tõttu katkes raudteeühendus järgmise päeva keskpäevani, mil Pärnust kohale saadetud remontrongi meeskond suutis seada korda tee. Õnnetuse põhjuste kohta täit selgust ei saabunud. Arvati, et vagunid jooksid rööbastest välja vagunirikke tõttu. Kaubarong nr 576 oli teel Pärnust Lellesse 27 laadungiga vaguniga. <ref>6 vagunit jooksis kraavi. Päevaleht, 9.5.1932, lk 1</ref> [[Kitsarööpmeline raudtee Eestis|Kitsarööpmelise raudtee ajastul]] ulatus praegugi Tootsi Turbatööstuses toimiv elektrifitseeritud raudteevõrk ka Tootsi raudteejaamani. 1969. aastal suleti senine kitsarööpmeline Lelle–Pärnu raudteelõik koos Tootsi jaamaga ümberehitustöödeks, et ehitada raudtee ringi [[Laiarööpmeline raudtee|laiarööpmeli]]seks. Tööd valmisid 1971. aastal ja raudtee ametlik avamine toimus 23. juulil.<ref>[http://est-train.ertas.eu/louna/lelle-parnu.php?lng=est LELLE - PÄRNU]; Eesti Raudteeajaloo Selts</ref> Kuni 2004. aastani oli Tootsi jaamas neli kõrvalteed, varem oli likvideeritud kahe kilomeetri pikkune harutee Tootsi Turbatööstusse. Seoses Lelle–Pärnu raudteetrassi viletsa seisukorraga otsustas Eesti Valitsus 2017. aastal, et ei investeeri Pärnu–Lelle 70 km raudteetrassile 17 000 000 eurot raudtee remondiks.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/818191/kadusid-perearstikeskus-postkontor-ja-pood-nuud-laheb-ka-rong-kui-koik-ara-kaob-siis-pole-motet-siin-enam-elada Kadusid perearstikeskus, postkontor ja pood. Nüüd läheb ka rong. «KUI KÕIK ÄRA KAOB, SIIS POLE MÕTET SIIN ENAM ELADA!»]; Õhtuleht, 22.07.2017</ref> Liinirongide liiklus Pärnu ja Lelle vahel lõpetati 8. detsembril aastal 2018. <ref>[https://majandus24.postimees.ee/4180557/otsustatud-rongiliiklus-tallinna-ja-parnu-vahel-peatatakse]</ref><ref>[https://www.err.ee/883294/fotod-toimus-viimane-rongireis-lelle-parnu-loigul Fotod: toimus viimane rongireis Lelle-Pärnu lõigul]; ERR uudised, 08.12.2018</ref> ==Jaamahoone== Tootsi [[jaamahoone]] on ehitatud [[Leon Johanson]]i projekti järgi. Hoone ehitati tüüpprojekti järgi analoogselt [[Luuri raudteejaam|Luuri]], [[Koogiste raudteepeatus|Koogiste]], [[Tammiste raudteepeatus|Tammiste]] ja [[Kõnnu raudteepeatus|Kõnnu]] jaamahoonetega. Väljaehitatud katusekorrusega kõrge [[poolkelpkatus]]ega hoone esi- ja tagafassaadil paiknevaid [[keskrisaliit]]e kroonib lopsaka puidust profiilkarniisiga raamistatud [[kolmnurkfrontoon]]. Fassaade ilmestavad laiad nurgalauad ja kaheksa ruuduga aknad. Peasissepääsuküljel asub kahepoolne klaasidega välisuks, mille kohal asetseb kaarliistudega liigendatud [[valgmik]]. Jaamahoone ühes otsas oli ooteruum, keskel [[jaamaülem]]aruum, ja teises otsas kahetoaline korter. Hoone teisel korrusel paiknes kaks ühetoalist korterit.<ref>[[Leele Välja]] [https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/alusuuringud/Raudteearhitektuur/Raudteearhitektuur.pdf 20. sajandi Eesti raudteejaamad, lk 74-76.] Tallinn 2012 </ref> Nüüd on hoone [[Edelaraudtee]] kasutada.<ref>[[Mehis Helme]] "Eesti Raudteejaamad" ([[Tänapäev]] 2003)</ref> ==Vaata ka== * [[Lelle–Pärnu raudteelõik]] * [[Eesti raudteetransport]] ==Pilte == <gallery> Tootsi raudteejaam.jpg Tootsi railway station 02.jpg Tootsi railway station 06.jpg Tootsi railway station 01.jpg Tootsi railway station 03.jpg Tootsi jaam ja jaamahoone.jpg </gallery> ==Viited== {{Viited|2}} ==Välislingid== {{Commons|Category:Tootsi railway station}} * [https://dea.digar.ee/article/tootsiteataja/2013/07/01/5 "Tootsi raudteejaamas uuendatakse reisijate platvorm" – Tootsi Teataja, nr. 57, 1 juuli 2013]; [[DIGAR]] * [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=parnupostimees20130719.1.5 "Jaamakorraldaja Heljo tervitab rongi signaalkettaga" – Pärnu Postimees, nr. 139, 19 juuli 2013]; DIGAR * [https://dea.digar.ee/article/tootsiteataja/2014/01/01/2 "Rail Balticust, kus poolt Tootsit ta siis läheb" – Tootsi Teataja, nr. 63, 1 jaanuar 2014]; DIGAR * [http://gallery.balticrailpics.net/displayimage.php?pid=2185 FOTO: Tootsi jaam ja reisirong aastal 1994]; Baltic Trains Picture Gallery * [http://railwayz.info/photolines/station/6119 Infot jaama kohta; fotod] (''vene keeles'') {{Endine raudteepeatus | eelnev=[[Viluvere raudteepeatus|Viluvere]] | peatus=Tootsi | järgnev=[[Tori raudteepeatus|Tori]]}} [[Kategooria:Eesti raudteejaamad]] [[Kategooria:Pärnu maakond]] mcfmf2mfojaqkzctuwjsacm0kjhp6pa Pärnu kaubajaam 0 192535 6168237 6139753 2022-07-26T12:52:20Z Andreas Tamm 137190 wikitext text/x-wiki {{Infokast raudteejaam | nimi = Pärnu kaubajaam | pilt = Pärnu kaubajaam.JPG | pildiallkiri = | teised_nimed = | asukoht = [[Pärnu]] | tüüp = | omanik = [[Edelaraudtee Infrastruktuuri AS]] | käitaja = | liin = | platvormid = | rööpapaare = 5 | avatud = 1971 | suletud = | ümber_ehitatud = | kaart = punkt }} '''Pärnu kaubajaam''' on [[kaubajaam]] ja [[raudteepeatus|oli raudteepeatus]] [[Pärnu maakond|Pärnumaal]] [[Pärnu]]s. Pärnu kaubajaamas on üks madal [[perroon]]. Rong sõitis [[Balti jaam]]ast Pärnu kaubajaama umbes 2 tundi ja 15 minutit. Jaamas asub lisaks peateele ka viis kõrvalteed ning haruteed kaubaparki ja ettevõtetesse. Peatuses peatus päevas neli Pärnu rongi (pooled Pärnu poole ja pooled Tallinna poole). Senisest hiilgusest kaubavedudel on praeguseks vähe säilinud. Kaubavood, mis läbisid Pärnu-Kaubajaama kui ka selle kaubaparki on kokku kuivanud. Jaamas võib siiski toimuda kaupade rongidele ning neilt maha laadimine. Piletihinnalt kuulub jaam Pärnu piirkonda.<ref>http://elron.ee/wp-content/uploads/2016/01</ref> [[11. detsember|11. detsembril]] [[2009]] avati peatuses uus perroon.<ref>[http://www.edel.ee Edelaraudtee]</ref> ==Ajalugu== [[Tammiste raudteepeatus]]e ja Pärnu kesklinnas paiknenud raudteejaama vahel ületas kitsarööpmeline [[Lelle–Papiniidu raudtee]] [[Sindi]] silda ning läbis [[Papiniidu raudteejaam]]a. Sindi sild ja Pärnu kesklinnas paiknenud raudteejaam hävisid 1944. aastal. Seejärel oli Pärnu kesklinnas raudteejaamana kasutuses elumaja, milles hiljem asus bussijaam. Pärnu kaubajaam rajati raudteeliini laiarööpmeliseks ehitamisel, [[1971]]. aastal. [[Tallinna-Pärnu raudteeliin]] avati pidulikult [[23. juuli]]l 1971, kui [[Tallinn]]ast saabus propagandistlikult kaunistatud esimene laiarööpmeline reisirong ([[D1 (diiselrong)|D1]]-465). Toona jäi jaam [[Sauga külanõukogu]] maadele. Pärnu kaubajaam oli reisirongide lõpp-peatuseks kuni [[1976]]. aastani. 1976. aastal valmis üle [[Pärnu jõgi|Pärnu jõe]] [[Papiniidu sild|Papiniidu raudteesild]], mille tulemusel pikenes raudteeliini lõppjaam [[Raeküla (Pärnu)|Raekülla]]. Riigikorra vahetumisel jäid ehitamata planeeritud haruteed lennujaama ja uude Pärnu Piimatoodete kombinaati (mis tööle ei hakanudki), vagunite [[sorteerimismägi]] ning dispetšeripost. Perspektiive Pärnu kaubajaamal oli, ent need kadusid algselt Nõukogude aja lõpul ning teisalt [[Tallinna-Pärnu-Riia raudtee|Pärnu - Mõisaküla - Skulte]] raudteelõigu ülesvõtmisega, mil lakkas ühendus Läti Raudteega. Lelle-Pärnu raudtee trassi seisukord on muutunud järjest halvemaks. Eesti Valitsus otsustas 2017 aastal, et ei investeeri Pärnu-Lelle 70&nbsp;km raudtee trassile 17 000 000€ raudtee remondiks. Liinirongide liiklus Pärnu ja Lelle vahel lõpetati 8. detsembril aastal 2018, nii et Pärnu jäi rongiühendusest ilma.<ref>[https://majandus24.postimees.ee/4180557/otsustatud-rongiliiklus-tallinna-ja-parnu-vahel-peatatakse]</ref> <gallery> Pärnu kaubajaam (2).JPG|[[Edelaraudtee]] [[reisirong]] [[DR1|DR1B]] Pärnu kaubajaamas Pärnu kaubajaam (3).JPG|Pärnu kaubajaam Pärnu kaubajaama ooteplatvorm.JPG|Pärnu kaubajaama ooteplatvorm Pärnu kaubajaam 2017.jpg|Raudtee Pärnu kaubajaamas Pärnu kaubajaamast vaatega Pärnu suunas.jpg|Kaubajaamast vaatega Pärnu kesklinna suunal </gallery> ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== {{Commons|Category:Pärnu kaubajaam}} * [[Silja Joon]]: [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=parnupostimees20130727.1.4 "Rein Kaupmees teab raudtee hiilgust ja viletsust" – Pärnu Postimees, nr. 145, 27 juuli 2013]; [[DIGAR]] * [[Kalev Vilgats]]: [https://dea.digar.ee/article/parnupostimees/2018/04/17/15.3 "Kaubajaamast oleks kasu" – Pärnu Postimees, nr. 73, 17 aprill 2018]; DIGAR * [http://gallery.balticrailpics.net/displayimage.php?pid=7086 FOTO: Esimene laiarööpaline Pärnu rong kaubajaamas, aasta 1971]; Baltic Trains Picture Gallery * [https://www.youtube.com/watch?v=KmoNxCpyRUc&ab_channel=MarnetKokk YouTube'i video: manööverdamine veduriga TEM7 Pärnu kaubajaamas] * [http://railwayz.info/photolines/station/6116 Infot jaama kohta; fotod] (''vene keeles'') {{Endine raudteepeatus | eelnev=[[Pulli raudteepeatus|Pulli]] | peatus=Pärnu kaubajaam | järgnev=[[Pärnu raudteepeatus|Pärnu]]}} [[Kategooria:Eesti raudteejaamad]] [[Kategooria:Pärnu|Kaubajaam]] ar9agfdzzi8hf3oos5aht9264s7h93j 6168247 6168237 2022-07-26T12:59:04Z Andreas Tamm 137190 wikitext text/x-wiki {{Infokast raudteejaam | nimi = Pärnu kaubajaam | pilt = Pärnu kaubajaam.JPG | pildiallkiri = | teised_nimed = | asukoht = [[Pärnu]] | tüüp = | omanik = [[Edelaraudtee Infrastruktuuri AS]] | käitaja = | liin = | platvormid = | rööpapaare = 5 | avatud = 1971 | suletud = | ümber_ehitatud = | kaart = punkt }} '''Pärnu kaubajaam''' on [[kaubajaam]] ja [[raudteepeatus|oli raudteepeatus]] [[Pärnu maakond|Pärnumaal]] [[Pärnu]]s. Pärnu kaubajaamas on üks madal [[perroon]]. Rong sõitis [[Balti jaam]]ast Pärnu kaubajaama umbes 2 tundi ja 15 minutit. Jaamas asub lisaks peateele ka viis kõrvalteed ning haruteed kaubaparki ja ettevõtetesse. Peatuses peatus päevas neli Pärnu rongi (pooled Pärnu poole ja pooled Tallinna poole). Senisest hiilgusest kaubavedudel on praeguseks vähe säilinud. Kaubavood, mis läbisid Pärnu-Kaubajaama kui ka selle kaubaparki on kokku kuivanud. Jaamas võib siiski toimuda kaupade rongidele ning neilt maha laadimine. Piletihinnalt kuulus jaam Pärnu piirkonda.<ref>http://elron.ee/wp-content/uploads/2016/01</ref> [[11. detsember|11. detsembril]] [[2009]] avati peatuses uus perroon.<ref>[http://www.edel.ee Edelaraudtee]</ref> ==Ajalugu== [[Pilt:Pärnu kaubajaam 2017.jpg|pisi|vasakul|Raudtee Pärnu kaubajaamas]] [[Tammiste raudteepeatus]]e ja Pärnu kesklinnas paiknenud raudteejaama vahel ületas kitsarööpmeline [[Lelle–Papiniidu raudtee]] [[Sindi]] silda ning läbis [[Papiniidu raudteejaam]]a. Sindi sild ja Pärnu kesklinnas paiknenud raudteejaam hävisid 1944. aastal. Seejärel oli Pärnu kesklinnas raudteejaamana kasutuses elumaja, milles hiljem asus bussijaam. Pärnu kaubajaam rajati raudteeliini laiarööpmeliseks ehitamisel, [[1971]]. aastal. [[Tallinna-Pärnu raudteeliin]] avati pidulikult [[23. juuli]]l 1971, kui [[Tallinn]]ast saabus propagandistlikult kaunistatud esimene laiarööpmeline reisirong ([[D1 (diiselrong)|D1]]-465). Toona jäi jaam [[Sauga külanõukogu]] maadele. Pärnu kaubajaam oli reisirongide lõpp-peatuseks kuni [[1976]]. aastani. 1976. aastal valmis üle [[Pärnu jõgi|Pärnu jõe]] [[Papiniidu sild|Papiniidu raudteesild]], mille tulemusel pikenes raudteeliini lõppjaam [[Raeküla (Pärnu)|Raekülla]]. Riigikorra vahetumisel jäid ehitamata planeeritud haruteed lennujaama ja uude Pärnu Piimatoodete kombinaati (mis tööle ei hakanudki), vagunite [[sorteerimismägi]] ning dispetšeripost. Perspektiive Pärnu kaubajaamal oli, ent need kadusid algselt Nõukogude aja lõpul ning teisalt [[Tallinna-Pärnu-Riia raudtee|Pärnu - Mõisaküla - Skulte]] raudteelõigu ülesvõtmisega, mil lakkas ühendus Läti Raudteega. Seoses Lelle–Pärnu raudteetrassi viletsa seisukorraga otsustas Eesti Valitsus 2017. aastal, et ei investeeri Pärnu–Lelle 70 km raudteetrassile 17 000 000 eurot raudtee remondiks. Liinirongide liiklus Pärnu ja Lelle vahel lõpetati 8. detsembril 2018.<ref>[https://majandus24.postimees.ee/4180557/otsustatud-rongiliiklus-tallinna-ja-parnu-vahel-peatatakse]</ref> <gallery> Pärnu kaubajaam (2).JPG|[[Edelaraudtee]] [[reisirong]] [[DR1|DR1B]] Pärnu kaubajaamas Pärnu kaubajaam (3).JPG|Pärnu kaubajaam Pärnu kaubajaama ooteplatvorm.JPG|Pärnu kaubajaama ooteplatvorm Pärnu kaubajaamast vaatega Pärnu suunas.jpg|Kaubajaamast vaatega Pärnu kesklinna suunal Jaamahoone.jpg|Jaamahoone </gallery> ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== {{Commons|Category:Pärnu kaubajaam}} * [[Silja Joon]]: [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=parnupostimees20130727.1.4 "Rein Kaupmees teab raudtee hiilgust ja viletsust" – Pärnu Postimees, nr. 145, 27 juuli 2013]; [[DIGAR]] * [[Kalev Vilgats]]: [https://dea.digar.ee/article/parnupostimees/2018/04/17/15.3 "Kaubajaamast oleks kasu" – Pärnu Postimees, nr. 73, 17 aprill 2018]; DIGAR * [http://gallery.balticrailpics.net/displayimage.php?pid=7086 FOTO: Esimene laiarööpaline Pärnu rong kaubajaamas, aasta 1971]; Baltic Trains Picture Gallery * [https://www.youtube.com/watch?v=KmoNxCpyRUc&ab_channel=MarnetKokk YouTube'i video: manööverdamine veduriga TEM7 Pärnu kaubajaamas] * [http://railwayz.info/photolines/station/6116 Infot jaama kohta; fotod] (''vene keeles'') {{Endine raudteepeatus | eelnev=[[Pulli raudteepeatus|Pulli]] | peatus=Pärnu kaubajaam | järgnev=[[Pärnu raudteepeatus|Pärnu]]}} [[Kategooria:Eesti raudteejaamad]] [[Kategooria:Pärnu|Kaubajaam]] pfxry5c1bpme4ar2e6seodhbeuvvs9n 6168251 6168247 2022-07-26T13:01:17Z Andreas Tamm 137190 wikitext text/x-wiki {{Infokast raudteejaam | nimi = Pärnu kaubajaam | pilt = Pärnu kaubajaam.JPG | pildiallkiri = Pärnu kaubajaam aastal 2013 | teised_nimed = | asukoht = [[Pärnu]] | tüüp = [[kaubajaam]] | omanik = [[Edelaraudtee Infrastruktuuri AS]] | käitaja = | liin = | platvormid = | rööpapaare = 5 | avatud = 1971 | suletud = | ümber_ehitatud = | kaart = punkt }} '''Pärnu kaubajaam''' on [[kaubajaam]] ja [[raudteepeatus|oli raudteepeatus]] [[Pärnu maakond|Pärnumaal]] [[Pärnu]]s. Pärnu kaubajaamas on üks madal [[perroon]]. Rong sõitis [[Balti jaam]]ast Pärnu kaubajaama umbes 2 tundi ja 15 minutit. Jaamas asub lisaks peateele ka viis kõrvalteed ning haruteed kaubaparki ja ettevõtetesse. Peatuses peatus päevas neli Pärnu rongi (pooled Pärnu poole ja pooled Tallinna poole). Senisest hiilgusest kaubavedudel on praeguseks vähe säilinud. Kaubavood, mis läbisid Pärnu-Kaubajaama kui ka selle kaubaparki on kokku kuivanud. Jaamas võib siiski toimuda kaupade rongidele ning neilt maha laadimine. Piletihinnalt kuulus jaam Pärnu piirkonda.<ref>http://elron.ee/wp-content/uploads/2016/01</ref> [[11. detsember|11. detsembril]] [[2009]] avati peatuses uus perroon.<ref>[http://www.edel.ee Edelaraudtee]</ref> ==Ajalugu== [[Pilt:Pärnu kaubajaam 2017.jpg|pisi|vasakul|Raudtee Pärnu kaubajaamas]] [[Tammiste raudteepeatus]]e ja Pärnu kesklinnas paiknenud raudteejaama vahel ületas kitsarööpmeline [[Lelle–Papiniidu raudtee]] [[Sindi]] silda ning läbis [[Papiniidu raudteejaam]]a. Sindi sild ja Pärnu kesklinnas paiknenud raudteejaam hävisid 1944. aastal. Seejärel oli Pärnu kesklinnas raudteejaamana kasutuses elumaja, milles hiljem asus bussijaam. Pärnu kaubajaam rajati raudteeliini laiarööpmeliseks ehitamisel, [[1971]]. aastal. [[Tallinna-Pärnu raudteeliin]] avati pidulikult [[23. juuli]]l 1971, kui [[Tallinn]]ast saabus propagandistlikult kaunistatud esimene laiarööpmeline reisirong ([[D1 (diiselrong)|D1]]-465). Toona jäi jaam [[Sauga külanõukogu]] maadele. Pärnu kaubajaam oli reisirongide lõpp-peatuseks kuni [[1976]]. aastani. 1976. aastal valmis üle [[Pärnu jõgi|Pärnu jõe]] [[Papiniidu sild|Papiniidu raudteesild]], mille tulemusel pikenes raudteeliini lõppjaam [[Raeküla (Pärnu)|Raekülla]]. Riigikorra vahetumisel jäid ehitamata planeeritud haruteed lennujaama ja uude Pärnu Piimatoodete kombinaati (mis tööle ei hakanudki), vagunite [[sorteerimismägi]] ning dispetšeripost. Perspektiive Pärnu kaubajaamal oli, ent need kadusid algselt Nõukogude aja lõpul ning teisalt [[Tallinna-Pärnu-Riia raudtee|Pärnu - Mõisaküla - Skulte]] raudteelõigu ülesvõtmisega, mil lakkas ühendus Läti Raudteega. Seoses Lelle–Pärnu raudteetrassi viletsa seisukorraga otsustas Eesti Valitsus 2017. aastal, et ei investeeri Pärnu–Lelle 70 km raudteetrassile 17 000 000 eurot raudtee remondiks. Liinirongide liiklus Pärnu ja Lelle vahel lõpetati 8. detsembril 2018.<ref>[https://majandus24.postimees.ee/4180557/otsustatud-rongiliiklus-tallinna-ja-parnu-vahel-peatatakse]</ref> <gallery> Pärnu kaubajaam (2).JPG|[[Edelaraudtee]] [[reisirong]] [[DR1|DR1B]] Pärnu kaubajaamas Pärnu kaubajaam (3).JPG|Pärnu kaubajaam Pärnu kaubajaama ooteplatvorm.JPG|Pärnu kaubajaama ooteplatvorm Pärnu kaubajaamast vaatega Pärnu suunas.jpg|Kaubajaamast vaatega Pärnu kesklinna suunal Jaamahoone.jpg|Jaamahoone </gallery> ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== {{Commons|Category:Pärnu kaubajaam}} * [[Silja Joon]]: [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=parnupostimees20130727.1.4 "Rein Kaupmees teab raudtee hiilgust ja viletsust" – Pärnu Postimees, nr. 145, 27 juuli 2013]; [[DIGAR]] * [[Kalev Vilgats]]: [https://dea.digar.ee/article/parnupostimees/2018/04/17/15.3 "Kaubajaamast oleks kasu" – Pärnu Postimees, nr. 73, 17 aprill 2018]; DIGAR * [http://gallery.balticrailpics.net/displayimage.php?pid=7086 FOTO: Esimene laiarööpaline Pärnu rong kaubajaamas, aasta 1971]; Baltic Trains Picture Gallery * [https://www.youtube.com/watch?v=KmoNxCpyRUc&ab_channel=MarnetKokk YouTube'i video: manööverdamine veduriga TEM7 Pärnu kaubajaamas] * [http://railwayz.info/photolines/station/6116 Infot jaama kohta; fotod] (''vene keeles'') {{Endine raudteepeatus | eelnev=[[Pulli raudteepeatus|Pulli]] | peatus=Pärnu kaubajaam | järgnev=[[Pärnu raudteepeatus|Pärnu]]}} [[Kategooria:Eesti raudteejaamad]] [[Kategooria:Pärnu|Kaubajaam]] p6cr7qlg2r5qh0lwzoogaaetpv0gvng Leho Lamus 0 193418 6168222 6105001 2022-07-26T12:35:13Z 82.131.80.247 /* Artiklid */ wikitext text/x-wiki '''Leho Lamus''' (sündinud [[15. jaanuar]]il [[1971]]) on eesti [[teoloog]]. Üldrahvaliku iseseisvusliikumise ajal osales [[Genf-49]] ja [[Eesti kodanike komiteed|Eesti kodanike komiteede]] tegevustes. Ta on alates 2006. aastast teoloogiamagister ja 2007. aastast [[EAÕK]] [[Püha Platoni seminar]]i filosoofia lektor. Ta alustas tollases [[Tallinna Pedagoogikakool]]is filosoofialoengutega 23-aastaselt. Teoses "[[Mõtlemise mõistevõrk]]" samastab koostaja [[Postmodernism|postmodernseks]] nimetatud maailmavaadet [[Dekonstruktsionism|dekonstruktsionismiga]], milles tõe moodustamine sõltub taustast ja vaatlejast. Senise ainulis- ja ühtsusmõtlemise asendab ta [[Paljus|paljuse]] ning erinevusmõtlemisega. Mõistete "nähtus", "nähtuvus" ja "nähtumus" tähenduste teisenenud suhetele kujundab koostaja iselaadse eestikeelse teadvusfilosoofia uued piirjooned. ==Looming== === Teos === * "[[Mõtlemise mõistevõrk]]". ''Kaasaja mõtteloo sõnastik'' (2017). Tallinn: AVA. 412 lk. === Artiklid === * [https://kultuur.postimees.ee/1583127/kes-usuvad-koomikseid-voi-teadusteooriaid ''Kes usuvad koomikseid või teadusteooriaid?''] [[Paul Veyne]] raamatu "Kas kreeklased uskusid oma müüte" tutvustus. [[Postimees]], 30. september 2006 * [https://kultuur.postimees.ee/1590031/lopmatusel-ja-loplikkusel-pohineva-motlemise-konflikt?_ga=2.117563529.120973545.1556531083-739373650.1556531081 ''Lõpmatusel ja lõplikkusel põhineva mõtlemise konflikt'']. Søren Kierkegaardi raamatu "Surmatõbi" tutvustus. Postimees, 20. oktoober 2006 * [http://arvamus.postimees.ee/755888/puha-geomeetria-moistatused-eestis/ ''Püha geomeetria saladused Eestis'']. Raamatu "Õigeusu kirikud, kloostrid ja kabelid Eestis" tutvustus. Postimees, Arvamus/Kultuur (AK), 29. veebruar 2012 * [http://arvamus.postimees.ee/773758/esseede-absoluutne-eliit/ ''Filosoofist piiskop'']. Raamatu "Sest sinu ­silmale pole suletud süda kätte­saamatu" arvustus. Postimees, AK, 10. märts 2012 * [http://www.ekspress.ee/news/areen/uudised/ohtumaa-allakaigu-veenvus-ja-veetlus.d?id=64041953 ''Spengleri kirikukäsitlus'']. Kommentaar [[Oswald Spengler]]i raamatule "[[Õhtumaa allakäik]]". [[Eesti Ekspress]], Arvamus, 10. märts 2012 * [https://leht.postimees.ee/877780/ateistliku-darvinismi-mottelugu?_ga=2.101958017.120973545.1556531083-739373650.1556531081 ''Ateistliku darvinismi mõttelugu'']. Kommentaar raamatule "Surmakultuuri arhitektid". Postimees, 06.2012 * [[Arne Hiob]]i raamatu ''Püha Maa, juudid ja Jeesus'' tutvustus. Eesti Ekspress, 7. juuni 2012 * [https://leht.postimees.ee/911874/puha-maa-ja-puha-perekond?_ga=2.118220041.120973545.1556531083-739373650.1556531081 ''Püha Maa ja püha perekond'']. Arne Hiobi raamatu ''Püha Maa, juudid ja Jeesus'' tutvustus. Postimees, 19. juuli 2012 * ''Lutheri ööd''. [[Urmas Petti]] koostatud kogumiku "Lutheri tööd" tutvustus. Postimees, märts 2013 * [https://leht.postimees.ee/2089588/religiooniteaduse-sund-eestis?_ga=2.105115011.120973545.1556531083-739373650.1556531081 ''Religiooniteaduse sünd Eestis'']. Kommentaar [[Riho Saard]]i teosele "Kristluse ajalugu". Postimees, 28. september 2013 * [https://leht.postimees.ee/2582968/kosmopolis-e-tsivilisatsioon?_ga=2.43565733.120973545.1556531083-739373650.1556531081 ''Kosmopolise tsivilisatsioon'']. Postimees, AK, 2. november 2013. ([[Mahatma Gandhi]], "[[Maailm on väsinud vihkamast]]") * [[Francis August Schaeffer|F. A. Schaefferi]] raamatu "Jumal, kes elab" arvustus. Eesti Ekspress, 21. november 2013 * Riho Saardi teose "Kristluse ajalugu" arvustus. Eesti Ekspress, 12. detsember 2013 * [http://www.eestikirik.ee/kuidas-sundis-sonastik-motlemise-moistevork/ "Kuidas sündis sõnastik «Mõtlemise mõistevõrk»"]. [[Eesti Kirik]], 29. november 2017, lk 5 * ''[https://kultuur.postimees.ee/4447531/maailmakorra-alus-on-inimsust-kaitsev-riik Maailmakorra alus on inimsust kaitsev riik]''. Postimees, AK, 24. märts 2018, lk 14. (Henry Kissinger 2014, ee 2016, ''Maailmakord'') * ''[https://kultuur.postimees.ee/4474960/sorokini-ebatekst Sorokini ebatekst]''. Postimees, AK, 21. aprill 2018. (Pitirim Sorokin 1941, ee 2017, «Meie ajastu kriis») *[https://kultuur.postimees.ee/4497887/eluteadus-on-valgustusprojekti-uus-vorm ''Eluteadus on valgustusprojekti uus vorm'']. Postimees, AK, 2. juuni 2018. (Ernst Mayr 2018, ''Bioloogilise mõtte areng. Mitmekesisus, evolutsioon ja pärilikkus'') * [https://kultuur.postimees.ee/6140563/marksismi-lopp ''Marksismi lõpp'']. Postimees, AK, 25. august 2018, lk 13 * [https://kultuur.postimees.ee/6427902/schopenhaueri-kaemusmoistmise-opetus ''Schopenhaueri kaemusmõistmise õpetus'']. Postimees, AK, 13. oktoober 2018, lk 11 * [https://kultuur.postimees.ee/6557386/voim-pole-ainult-ametikoht-voi-positsioon-vaid-uhtlasi-ka-meeleseisund?_ga=2.139578547.120973545.1556531083-739373650.1556531081 ''Võim pole ainult ametikoht või positsioon, vaid ühtlasi ka meeleseisund'']. Postimees, AK, 28. aprill 2019. (Julie Diamond 2019, ''Võim: kasutaja käsiraamat'') * [https://kultuur.postimees.ee/6702407/stephen-hawkingi-hoiatussonum?_ga=2.231985558.805165400.1561986038-1060389256.1561986038 ''Stephen Hawkingi hoiatussõnum'']. Postimees, AK, 7. juuni 2019 * [https://leht.postimees.ee/6777496/uhiskondliku-toe-moodustamise-uued-mottemudelid ''Ühiskondliku tõe moodustamise uued mõttemudelid'']. Postimees, AK, 13. september 2019 (Ülo Vooglaid 2019, ''Elanikust kodanikuks. Käsiraamat isemõtlejale'') * [https://leht.postimees.ee/6799430/geopoliitilise-voimutasakaalu-maailmakord ''Geopoliitilise võimutasakaalu maailmakord'']. Postimees, AK, 11. oktoober 2019. (Rein Müllerson 2018, ''Uue maailmakorra koidik: geopoliitika ja ideoloogiate kokkupõrge'') * [https://leht.postimees.ee/6886764/ihu-on-tajukogemuse-ainus-vahend?_ga=2.117238854.1124147639.1582040219-2095882529.1582040219 ''Ihu on tajukogemuse ainus vahend'']. Postimees, AK, 1.02.2020, lk 12-13. (Maurice Merleau-Ponty 2019, «Taju fenomenoloogia») * [https://leht.postimees.ee/6897710/kui-me-ei-motle-enam-eesti-keeles-oleme-rahvusena-kadunud?_ga=2.14061431.1124147639.1582040219-2095882529.1582040219 ''Kui me ei mõtle enam eesti keeles, oleme rahvusena kadunud'']. Postimees, Kultuur, 12.02.2020, lk 22. (Piret Kuusk 2019, ''Aegruum'') * [https://leht.postimees.ee/6962807/kas-21-sajandil-venemaa-tukeldumine-jatkub?_ga=2.206954003.1894200536.1589820220-118261868.1568554293 ''Kas 21. sajandil Venemaa tükeldumine jätkub?'']. Postimees, AK, 2.05.2020, lk 12. (Rein Taagepera 2019, ''Julgus olla nõrk'') * [https://leht.postimees.ee/7082159/dresdeni-terroripommitamine-ja-teised-sojakuriteod ''Dresdeni terroripommitamine ja teised sõjakuriteod'']. Postimees, AK, 10.10.2020. (Sinclair McKay 2020, ''Dresden. Leegid ja pimedus: Dresdeni pommitamine 1945'') * [https://leht.postimees.ee/7114063/vooraviha-muudab-rahvusluse-rassismiks ''Võõraviha muudab rahvusluse rassismiks'']. Postimees, AK, 21.12.2020. (Benedict Anderson 2020, "Kujutletud kogukonnad. Mõtisklusi rahvuse tekkest ja levikust") *[https://leht.postimees.ee/7162201/millises-suunas-toimub-keeleuuendus ''Millises suunas toimub keeleuuendus?'']. Postimees, AK, 23.01.2021. (Jaan Kap­linski 2020, ''Eesti, estoranto ja teised keeled'') *[https://kultuur.postimees.ee/7232042/upanisadid-inimsuse-vanimad-alustekstid ''Upanišadid - inimsuse vanimad alustekstid'']. Postimees, AK, 24.04.2021. (Mait Raun 2020, ''Upanišadid'') *[https://arvamus.postimees.ee/7261924/leho-lamus-riigi-ja-kiriku-lahutus#_ga=2.39003491.1743408182.1622642228-1396978987.1622642228 ''Riigi ja kiriku lahutus'']. Postimees, arvamus, 2.06.2021 *[https://leht.postimees.ee/7319177/leho-lamus-uhemootmelised-telefoniinimesed ''Ühemõõtmelised telefoniinimesed'']. Postimees, arvamus, 23.08.2021 *[https://kultuur.postimees.ee/7362218/rutger-bregman-on-uhendanud-anarhia-ja-demokraatia-rousseau-inimeseopetusega ''Rutger Bregman on ühendanud anarhia ja demokraatia Rousseau inimeseõpetusega'']. Postimees, 16.10.2021. (Rutger Bregman 2019, ee 2021, "Inimkond. Paljutõotav ajalugu") * [https://arvamus.postimees.ee/7383810/leho-lamus-runnak-rohealadele ''Rünnak rohealadele'']. Postimees, arvamus, 12.11.2021 * [https://arvamus.postimees.ee/7478602/leho-lamus-vene-maailma-sojaideoloogia-mureneb ''Vene maailma sõjaideoloogia mureneb'']. Postimees, arvamus, 17.03.2022 * [https://kultuur.postimees.ee/7511801/fasism-peitub-uhiskonnaelu-pisiasjades#_ga=2.40248674.1186303509.1651575947-1567115720.1651575947 ''Fašism peitub ühiskonnaelu pisiasjades'']. Postimees, AK, 30.04.2022 (Max Horkheimer; Theodor Adorno; "Valgustuse dialektika") * [https://kultuur.postimees.ee/7525937/rein-raud-loob-silda-aasia-ja-euroopa-motlemise-vahele?fbclid=IwAR3C0_GCpNy0XYSzAA9QUOIbrjmuUK35hejr9t9XzolbY8iL-N4pFP_WXSA ''Rein Raud loob silda Aasia ja Euroopa mõtlemise vahele'']. Postimees, 18.05.2022 (teose "Täiused ja tühjused" tutvustus) * [https://kultuur.postimees.ee/7555399/ak-kodanikuuhiskond-rajaneb-vabal-suhete-loomel ''Kodanikuühiskond rajaneb vabal suhete loomel'']. Postimees, AK, 2.07.2022 (Semjon Frank 1930, ee 2022 "Ühiskonna vaimsed alused") ===Tekstid=== * [http://rahvuslane.blogspot.com.ee/2015/10/teabeuhiskonna-uus-sojakunst.html#!/tcmbck ''Teabeühiskonna uus sõjakunst'']. Raamatututvustus: Frans P. B. Osinga. ''Teadus, strateegia ja sõda. John Boydi strateegiateooria''. Riigikaitse Raamatukogu, 2013. * [http://rahvuslane.blogspot.com.ee/2015/09/paar-arvamust-yogasutra-raamatule.html ''Paar arvamust Yogasūtra raamatule'']. Arvamusavaldus Martti Kalda ja Inga Põldmaa raamatule ''Yogasūtra'' (Patañjali). Bibliotheca ASIATICA, 2015. === Uurimistööd === * 2003 – diplomitöö "Katehheesi ja religiooniõpetuse võrdlus" * 2006 – magistritöö "[[Kiriku usuõpetuse ja kooli religiooniõpetuse erinevused]]" {{JÄRJESTA:Lamus, Leho}} [[Kategooria:Eesti filosoofid]] [[Kategooria:Sündinud 1971]] bl18cj2h2hgh4ie1ehkd2mxmgynhlos Terje Ojaver 0 209891 6168245 5744305 2022-07-26T12:57:13Z Kruusamägi 1530 wikitext text/x-wiki [[Fail:Terje Ojaver, eesti skulptor 2000 (1).jpg|pisi|Terje Ojaver 2000. aastal]] '''Terje Ojaver''' (sünninimi '''Terje Tulik'''; sündinud [[13. oktoober|13. oktoobril]] [[1955]] [[Tallinn]]as) on eesti [[skulptor]]. Ta lõpetas [[1985]]. aastal [[ERKI]] ning on seejärel töötanud vabakutselise kunstnikuna. == Tunnustus == * 1999 [[Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia]] (isikunäitus "Lend" Tallinna Kunstihoone galeriis ja esinemine näitusel Diispora Oviedos) ==Isiklikku== Skulptor [[Jüri Ojaver]] on Terje Ojaveri abikaasa. ==Välislingid== *[https://sakala.postimees.ee/2403579/terje-ojaver-naised-pole-sunnilt-mitte-uksi-tundlikumad-vaid-ka-vastutustundlikumad-kui-mehed TERJE OJAVER: naised pole sünnilt mitte üksi tundlikumad, vaid ka vastutustundlikumad kui mehed] Sakala, 10. aprill 2004 *[[Birgit Püve]], [[Pekka Erelt]], [[Tarmo Vahter]]. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/68991893/ojaver-kinnistab-kabja-eesti-kunstiloos Ojaver kinnistab kabja Eesti kunstiloos] Eesti Ekspress, 22. juuni 2004 *[[Ants Juske]]. [https://epl.delfi.ee/artikkel/51178337/terje-ojaver-toi-paevavalgele-sisyphose-pruudi-kannatused Terje Ojaver tõi päevavalgele Sisyphose pruudi kannatused] EPL, 22. september 2009 *[https://www.err.ee/403707/ojaver-kangro-ei-anna-aru-kus-ta-tood-peaks-asetsema Ojaver: Kangro ei anna aru, kus ta tööd peaks asetsema] ERR, 27. aprill 2010 {{JÄRJESTA:Ojaver, Terje}} [[Kategooria:Eesti skulptorid]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1955]] eq41fwr4dcy2v4evxz4pxqqnqaka8bb Kostjantõn Grõštšenko 0 212009 6168224 6160518 2022-07-26T12:42:49Z Octagon11 123728 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Kostjantõn Grõštšenko | pildi nimi = Msc_2004-Saturday_Afternoon-1600-1800-Gryshchenko.jpg | pildi seletus = | amet = Ukraina välisminister | ametiajaalgus = [[2010]]. aasta märts | ametiajalõpp = [[2012]] | eelmine = | järgmine = | amet2 = Ukraina välisminister | ametiajaalgus2 = [[2. september|2. septembrist]] [[2003]] | ametiajalõpp2 = [[2005]]. aasta veebruarini | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Kostjantõn Grõštšenko''' ([[ukraina keel]]es ''Костянтин Іванович Грищенко''; sündinud [[28. oktoober|28. oktoobril]] [[1953]] [[Kiiev]]is) on [[Ukraina]] poliitik ja diplomaat, Ukraina välisminister [[2003]]–[[2005]] ja [[2010]]–[[2012]]. == Elulugu == [[1975]]. aastal lõpetas Grõštšenko [[Moskva Riiklik Rahvusvaheliste Suhete Instituut|Moskva Riikliku Rahvusvaheliste Suhete Instituudi]] [[rahvusvaheline õigus|rahvusvahelise õiguse]] erialal<ref name=bio>[https://web.archive.org/web/20080508192616/http://www.rainbow.gov.ua/content/1zast_sekretar2.html ГРИЩЕНКО Костянтин Іванович] Рада національної безпеки і оборони/Internet Archive (vaadatud 11. oktoobril 2011)</ref>. [[1976]]–1981 töötas Grõštšenko [[New York|New Yorgis]] [[ÜRO]] sekretariaadis. [[1981]]–1990 töötas ta [[NSV Liidu välisministeerium]]is. Kuni [[1985]]. aastani oli ta välisministeeriumi [[konsulaat]]ide valitsuses algul [[atašee]] ja siis 3. sekretär, alates 1985. aastast töötas [[Kanada]]s [[NSV Liit|NSV Liidu]] peakonsulaadis algul asekonsuli ja siis [[Konsul (diplomaatia)|konsulina]]. [[1990]]–1993 töötas ta [[Ukraina välisministeerium]]is, kuhu siirdus Ukraina välisministri [[Anatoli Zlenko]] kutsel. [[1993]]–1998 oli ta Ukraina esindaja rahvusvahelise relvastuse ja desarmeerimise kontrolli protsessi ([[START-1]]-leppe) juures. Ta kuulus leppe alalisse konsultatiivkomisjoni ja leppe keskkontrollkomisjoni. Ühtlasi juhtis ta Ukraina delegatsiooni peamistel rahvusvahelise [[pingelõdvendus]]e alastel konverentsidel, mis toimusid [[ÜRO]] egiidi all. [[1996]] esindas ta Ukrainat [[tuumarelvastus]]e vähendamisele pühendatud [[G8]] tippkohtumisel [[Moskva]]s. [[1995]]–1998 oli ta Ukraina välisministri asetäitja relvastuse ja desarmeerimise, [[Euroopa]] julgeoleku ning [[SRÜ]] koostöö alal. [[1998]] sai ta Ukraina saadikuks [[Belgia]]s, [[Holland]]is ja [[Luksemburg]]is ning [[Ukraina NATO-missioon]]i juhiks. [[2000]]–2003 oli ta Ukraina saadik [[USA]]-s. [[2. september|2. septembrist]] [[2003]] kuni [[2005]]. aasta veebruarini oli ta Ukraina välisminister. Ta määrati sellesse ametisse president [[Leonid Kutšma]] ukaasiga. [[2006]]. aasta augustist [[2007]]. aasta detsembrini oli ta välissuhete nõunik [[Viktor Janukovõtš]]i valitsuses. Seejärel oli ta 4 kuud parlamendiliige ja varivalitsuse välisminister. [[2008]]. aasta aprillis sai temast [[Ukraina rahvusliku julgeoleku ja kaitse nõukogu]] (Рада національної безпеки і оборони України) sekretäri esimene asetäitja, sama aasta juunis Ukraina täievoliline suursaadik [[Venemaa]]l ja [[2010]]. aasta märtsis Ukraina välisminister [[Mõkola Azarov]]i valitsuses. ==Isiklikku== Kostjantõn Grõštšenko valdab ukraina, inglise, prantsuse ja vene keelt.<ref name=pseudology>http://www.pseudology.org/Eneida/Grischenko_KI.htm (vaadatud 11. oktoobril 2011)</ref> Tema isa Ivan Grõštšenko oli nõukogude ajal [[Ukraina NSV]] alaline esindaja ÜRO Euroopa osakonnas.<ref name=pseudology/> Alates [[1974]] on Kostjantõn Grõštšenko abielus Natalja Grõštšenkoga, neil on tütar Oksana ning lapselapsed Solomeja ja Filimon.<ref name=pseudology/> == Autasud == * Orden "Teenete eest", II järk (2003)<ref>[http://www.glavred.info/print.php?news=/archive/2003/10/29/162802-6.html Кучма намекнул Грищенко на увольнение?]</ref> * Orden "Teenete eest", III järk (1998)<ref>[http://bin.com.ua/templates/news_article_big.shtml?id=29475 Константин Грищенко — новый министр иностранных дел Украины]</ref> * Ukraina Ministrite Kabineti aukirjad (2001, 2003) == Viited == {{viited}} == Välislingid== * [http://svobodaslova.ictv.ua/rus/personal/person-389.html Грищенко Константин Иванович] * [http://www.pseudology.org/Eneida/Grischenko_KI.htm Константин Иванович Грищенко] <small>''Selle artikli kirjutamisel on kasutatud poolakeelset artiklit [[:pl:Kostiantyn Hryszczenko]] ja venekeelset artiklit [[:ru:Грищенко, Константин Иванович]] seisuga 11. oktoober 2011 ning ukrainakeelset artiklit [[:uk:Грищенко Костянтин Іванович]] seisuga 23. mai 2011.''</small> {{JÄRJESTA:Grõštšenko, Kostjantõn}} [[Kategooria:Ukraina diplomaadid]] [[Kategooria:Ukraina välisministrid]] jpyrl5tbkjb6qyn99qoodme589w594j 6168227 6168224 2022-07-26T12:45:06Z Octagon11 123728 /* Elulugu */ wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Kostjantõn Grõštšenko | pildi nimi = Msc_2004-Saturday_Afternoon-1600-1800-Gryshchenko.jpg | pildi seletus = | amet = Ukraina välisminister | ametiajaalgus = [[2010]]. aasta märts | ametiajalõpp = [[2012]] | eelmine = | järgmine = | amet2 = Ukraina välisminister | ametiajaalgus2 = [[2. september|2. septembrist]] [[2003]] | ametiajalõpp2 = [[2005]]. aasta veebruarini | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Kostjantõn Grõštšenko''' ([[ukraina keel]]es ''Костянтин Іванович Грищенко''; sündinud [[28. oktoober|28. oktoobril]] [[1953]] [[Kiiev]]is) on [[Ukraina]] poliitik ja diplomaat, Ukraina välisminister [[2003]]–[[2005]] ja [[2010]]–[[2012]]. == Elulugu == [[1975]]. aastal lõpetas Grõštšenko [[Moskva Riiklik Rahvusvaheliste Suhete Instituut|Moskva Riikliku Rahvusvaheliste Suhete Instituudi]] [[rahvusvaheline õigus|rahvusvahelise õiguse]] erialal<ref name=bio>[https://web.archive.org/web/20080508192616/http://www.rainbow.gov.ua/content/1zast_sekretar2.html ГРИЩЕНКО Костянтин Іванович] Рада національної безпеки і оборони/Internet Archive (vaadatud 11. oktoobril 2011)</ref>. [[1976]]–1981 töötas Grõštšenko [[New York|New Yorgis]] [[ÜRO]] sekretariaadis. [[1981]]–1990 töötas ta [[NSV Liidu välisministeerium]]is. Kuni [[1985]]. aastani oli ta välisministeeriumi [[konsulaat]]ide valitsuses algul [[atašee]] ja siis 3. sekretär, alates 1985. aastast töötas [[Kanada]]s [[NSV Liit|NSV Liidu]] peakonsulaadis algul asekonsuli ja siis [[Konsul (diplomaatia)|konsulina]]. [[1990]]–1993 töötas ta [[Ukraina välisministeerium]]is, kuhu siirdus Ukraina välisministri [[Anatoli Zlenko]] kutsel. [[1993]]–1998 oli ta Ukraina esindaja rahvusvahelise relvastuse ja desarmeerimise kontrolli protsessi ([[START-1]]-leppe) juures. Ta kuulus leppe alalisse konsultatiivkomisjoni ja leppe keskkontrollkomisjoni. Ühtlasi juhtis ta Ukraina delegatsiooni peamistel rahvusvahelise [[pingelõdvendus]]e alastel konverentsidel, mis toimusid [[ÜRO]] egiidi all. [[1996]] esindas ta Ukrainat [[tuumarelvastus]]e vähendamisele pühendatud [[G8]] tippkohtumisel [[Moskva]]s. [[1995]]–1998 oli ta Ukraina välisministri asetäitja relvastuse ja desarmeerimise, [[Euroopa]] julgeoleku ning [[SRÜ]] koostöö alal. [[1998]] sai ta Ukraina saadikuks [[Belgia]]s, [[Holland]]is ja [[Luksemburg]]is ning [[Ukraina NATO-missioon]]i juhiks. [[2000]]–2003 oli ta Ukraina saadik [[USA]]-s. [[2. september|2. septembrist]] [[2003]] kuni [[2005]]. aasta veebruarini oli ta Ukraina välisminister. Ta määrati sellesse ametisse president [[Leonid Kutšma]] ukaasiga. [[2006]]. aasta augustist [[2007]]. aasta detsembrini oli ta välissuhete nõunik [[Viktor Janukovõtš]]i valitsuses. Seejärel oli ta 4 kuud parlamendiliige ja varivalitsuse välisminister. [[2008]]. aasta aprillis sai temast [[Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu]] (''Рада національної безпеки і оборони України'') sekretäri esimene asetäitja, sama aasta juunis Ukraina täievoliline suursaadik [[Venemaa]]l ja [[2010]]. aasta märtsis Ukraina välisminister [[Mõkola Azarovi valitsus]]es. ==Isiklikku== Kostjantõn Grõštšenko valdab ukraina, inglise, prantsuse ja vene keelt.<ref name=pseudology>http://www.pseudology.org/Eneida/Grischenko_KI.htm (vaadatud 11. oktoobril 2011)</ref> Tema isa Ivan Grõštšenko oli nõukogude ajal [[Ukraina NSV]] alaline esindaja ÜRO Euroopa osakonnas.<ref name=pseudology/> Alates [[1974]] on Kostjantõn Grõštšenko abielus Natalja Grõštšenkoga, neil on tütar Oksana ning lapselapsed Solomeja ja Filimon.<ref name=pseudology/> == Autasud == * Orden "Teenete eest", II järk (2003)<ref>[http://www.glavred.info/print.php?news=/archive/2003/10/29/162802-6.html Кучма намекнул Грищенко на увольнение?]</ref> * Orden "Teenete eest", III järk (1998)<ref>[http://bin.com.ua/templates/news_article_big.shtml?id=29475 Константин Грищенко — новый министр иностранных дел Украины]</ref> * Ukraina Ministrite Kabineti aukirjad (2001, 2003) == Viited == {{viited}} == Välislingid== * [http://svobodaslova.ictv.ua/rus/personal/person-389.html Грищенко Константин Иванович] * [http://www.pseudology.org/Eneida/Grischenko_KI.htm Константин Иванович Грищенко] <small>''Selle artikli kirjutamisel on kasutatud poolakeelset artiklit [[:pl:Kostiantyn Hryszczenko]] ja venekeelset artiklit [[:ru:Грищенко, Константин Иванович]] seisuga 11. oktoober 2011 ning ukrainakeelset artiklit [[:uk:Грищенко Костянтин Іванович]] seisuga 23. mai 2011.''</small> {{JÄRJESTA:Grõštšenko, Kostjantõn}} [[Kategooria:Ukraina diplomaadid]] [[Kategooria:Ukraina välisministrid]] tg71v1s21lp0eh8f8pxlrrv8a5c7bp3 6168242 6168227 2022-07-26T12:55:54Z Octagon11 123728 /* Isiklikku */ wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Kostjantõn Grõštšenko | pildi nimi = Msc_2004-Saturday_Afternoon-1600-1800-Gryshchenko.jpg | pildi seletus = | amet = Ukraina välisminister | ametiajaalgus = [[2010]]. aasta märts | ametiajalõpp = [[2012]] | eelmine = | järgmine = | amet2 = Ukraina välisminister | ametiajaalgus2 = [[2. september|2. septembrist]] [[2003]] | ametiajalõpp2 = [[2005]]. aasta veebruarini | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Kostjantõn Grõštšenko''' ([[ukraina keel]]es ''Костянтин Іванович Грищенко''; sündinud [[28. oktoober|28. oktoobril]] [[1953]] [[Kiiev]]is) on [[Ukraina]] poliitik ja diplomaat, Ukraina välisminister [[2003]]–[[2005]] ja [[2010]]–[[2012]]. == Elulugu == [[1975]]. aastal lõpetas Grõštšenko [[Moskva Riiklik Rahvusvaheliste Suhete Instituut|Moskva Riikliku Rahvusvaheliste Suhete Instituudi]] [[rahvusvaheline õigus|rahvusvahelise õiguse]] erialal<ref name=bio>[https://web.archive.org/web/20080508192616/http://www.rainbow.gov.ua/content/1zast_sekretar2.html ГРИЩЕНКО Костянтин Іванович] Рада національної безпеки і оборони/Internet Archive (vaadatud 11. oktoobril 2011)</ref>. [[1976]]–1981 töötas Grõštšenko [[New York|New Yorgis]] [[ÜRO]] sekretariaadis. [[1981]]–1990 töötas ta [[NSV Liidu välisministeerium]]is. Kuni [[1985]]. aastani oli ta välisministeeriumi [[konsulaat]]ide valitsuses algul [[atašee]] ja siis 3. sekretär, alates 1985. aastast töötas [[Kanada]]s [[NSV Liit|NSV Liidu]] peakonsulaadis algul asekonsuli ja siis [[Konsul (diplomaatia)|konsulina]]. [[1990]]–1993 töötas ta [[Ukraina välisministeerium]]is, kuhu siirdus Ukraina välisministri [[Anatoli Zlenko]] kutsel. [[1993]]–1998 oli ta Ukraina esindaja rahvusvahelise relvastuse ja desarmeerimise kontrolli protsessi ([[START-1]]-leppe) juures. Ta kuulus leppe alalisse konsultatiivkomisjoni ja leppe keskkontrollkomisjoni. Ühtlasi juhtis ta Ukraina delegatsiooni peamistel rahvusvahelise [[pingelõdvendus]]e alastel konverentsidel, mis toimusid [[ÜRO]] egiidi all. [[1996]] esindas ta Ukrainat [[tuumarelvastus]]e vähendamisele pühendatud [[G8]] tippkohtumisel [[Moskva]]s. [[1995]]–1998 oli ta Ukraina välisministri asetäitja relvastuse ja desarmeerimise, [[Euroopa]] julgeoleku ning [[SRÜ]] koostöö alal. [[1998]] sai ta Ukraina saadikuks [[Belgia]]s, [[Holland]]is ja [[Luksemburg]]is ning [[Ukraina NATO-missioon]]i juhiks. [[2000]]–2003 oli ta Ukraina saadik [[USA]]-s. [[2. september|2. septembrist]] [[2003]] kuni [[2005]]. aasta veebruarini oli ta Ukraina välisminister. Ta määrati sellesse ametisse president [[Leonid Kutšma]] ukaasiga. [[2006]]. aasta augustist [[2007]]. aasta detsembrini oli ta välissuhete nõunik [[Viktor Janukovõtš]]i valitsuses. Seejärel oli ta 4 kuud parlamendiliige ja varivalitsuse välisminister. [[2008]]. aasta aprillis sai temast [[Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu]] (''Рада національної безпеки і оборони України'') sekretäri esimene asetäitja, sama aasta juunis Ukraina täievoliline suursaadik [[Venemaa]]l ja [[2010]]. aasta märtsis Ukraina välisminister [[Mõkola Azarovi valitsus]]es. === Ametlik uurimine === 2022. aasta juulis esitas Ukraina [[Riiklik Juurdlusbüroo (Ukraina)|Riiklik Juurdlusbüroo]] Grõštšenkole ja endisele Ukraina justiitsministrile [[Oleksandr Lavrõnovõtš]]ile kahtlustuse riigireetmises seoses [[Harkivi lepingud|Harkivi lepete]] ettevalmistamisega.<ref>[https://news.liga.net/politics/news/lavrinovich-grischenko-eks-ministry-yanukovicha-poluchili-podozreniya-za-harkovskie-soglasheniya Лавринович, Грищенко. Экс-министры Януковича получили подозрения за харьковские соглашения] Liga, 25.07.2022 (vaadatud: 26.07.2022)</ref> ==Isiklikku== Kostjantõn Grõštšenko valdab ukraina, inglise, prantsuse ja vene keelt.<ref name=pseudology>http://www.pseudology.org/Eneida/Grischenko_KI.htm (vaadatud 11. oktoobril 2011)</ref> Tema isa Ivan Grõštšenko oli nõukogude ajal [[Ukraina NSV]] alaline esindaja ÜRO Euroopa osakonnas.<ref name=pseudology/> Alates [[1974]] on Kostjantõn Grõštšenko abielus Natalja Grõštšenkoga, neil on tütar Oksana ning lapselapsed Solomeja ja Filimon.<ref name=pseudology/> == Autasud == * Orden "Teenete eest", II järk (2003)<ref>[http://www.glavred.info/print.php?news=/archive/2003/10/29/162802-6.html Кучма намекнул Грищенко на увольнение?]</ref> * Orden "Teenete eest", III järk (1998)<ref>[http://bin.com.ua/templates/news_article_big.shtml?id=29475 Константин Грищенко — новый министр иностранных дел Украины]</ref> * Ukraina Ministrite Kabineti aukirjad (2001, 2003) == Viited == {{viited}} == Välislingid== * [http://svobodaslova.ictv.ua/rus/personal/person-389.html Грищенко Константин Иванович] * [http://www.pseudology.org/Eneida/Grischenko_KI.htm Константин Иванович Грищенко] <small>''Selle artikli kirjutamisel on kasutatud poolakeelset artiklit [[:pl:Kostiantyn Hryszczenko]] ja venekeelset artiklit [[:ru:Грищенко, Константин Иванович]] seisuga 11. oktoober 2011 ning ukrainakeelset artiklit [[:uk:Грищенко Костянтин Іванович]] seisuga 23. mai 2011.''</small> {{JÄRJESTA:Grõštšenko, Kostjantõn}} [[Kategooria:Ukraina diplomaadid]] [[Kategooria:Ukraina välisministrid]] dmo8an1l5m8y5o5txs4hjnsyte3i1kr 6168315 6168242 2022-07-26T14:01:09Z Octagon11 123728 /* Autasud */ wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Kostjantõn Grõštšenko | pildi nimi = Msc_2004-Saturday_Afternoon-1600-1800-Gryshchenko.jpg | pildi seletus = | amet = Ukraina välisminister | ametiajaalgus = [[2010]]. aasta märts | ametiajalõpp = [[2012]] | eelmine = | järgmine = | amet2 = Ukraina välisminister | ametiajaalgus2 = [[2. september|2. septembrist]] [[2003]] | ametiajalõpp2 = [[2005]]. aasta veebruarini | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Kostjantõn Grõštšenko''' ([[ukraina keel]]es ''Костянтин Іванович Грищенко''; sündinud [[28. oktoober|28. oktoobril]] [[1953]] [[Kiiev]]is) on [[Ukraina]] poliitik ja diplomaat, Ukraina välisminister [[2003]]–[[2005]] ja [[2010]]–[[2012]]. == Elulugu == [[1975]]. aastal lõpetas Grõštšenko [[Moskva Riiklik Rahvusvaheliste Suhete Instituut|Moskva Riikliku Rahvusvaheliste Suhete Instituudi]] [[rahvusvaheline õigus|rahvusvahelise õiguse]] erialal<ref name=bio>[https://web.archive.org/web/20080508192616/http://www.rainbow.gov.ua/content/1zast_sekretar2.html ГРИЩЕНКО Костянтин Іванович] Рада національної безпеки і оборони/Internet Archive (vaadatud 11. oktoobril 2011)</ref>. [[1976]]–1981 töötas Grõštšenko [[New York|New Yorgis]] [[ÜRO]] sekretariaadis. [[1981]]–1990 töötas ta [[NSV Liidu välisministeerium]]is. Kuni [[1985]]. aastani oli ta välisministeeriumi [[konsulaat]]ide valitsuses algul [[atašee]] ja siis 3. sekretär, alates 1985. aastast töötas [[Kanada]]s [[NSV Liit|NSV Liidu]] peakonsulaadis algul asekonsuli ja siis [[Konsul (diplomaatia)|konsulina]]. [[1990]]–1993 töötas ta [[Ukraina välisministeerium]]is, kuhu siirdus Ukraina välisministri [[Anatoli Zlenko]] kutsel. [[1993]]–1998 oli ta Ukraina esindaja rahvusvahelise relvastuse ja desarmeerimise kontrolli protsessi ([[START-1]]-leppe) juures. Ta kuulus leppe alalisse konsultatiivkomisjoni ja leppe keskkontrollkomisjoni. Ühtlasi juhtis ta Ukraina delegatsiooni peamistel rahvusvahelise [[pingelõdvendus]]e alastel konverentsidel, mis toimusid [[ÜRO]] egiidi all. [[1996]] esindas ta Ukrainat [[tuumarelvastus]]e vähendamisele pühendatud [[G8]] tippkohtumisel [[Moskva]]s. [[1995]]–1998 oli ta Ukraina välisministri asetäitja relvastuse ja desarmeerimise, [[Euroopa]] julgeoleku ning [[SRÜ]] koostöö alal. [[1998]] sai ta Ukraina saadikuks [[Belgia]]s, [[Holland]]is ja [[Luksemburg]]is ning [[Ukraina NATO-missioon]]i juhiks. [[2000]]–2003 oli ta Ukraina saadik [[USA]]-s. [[2. september|2. septembrist]] [[2003]] kuni [[2005]]. aasta veebruarini oli ta Ukraina välisminister. Ta määrati sellesse ametisse president [[Leonid Kutšma]] ukaasiga. [[2006]]. aasta augustist [[2007]]. aasta detsembrini oli ta välissuhete nõunik [[Viktor Janukovõtš]]i valitsuses. Seejärel oli ta 4 kuud parlamendiliige ja varivalitsuse välisminister. [[2008]]. aasta aprillis sai temast [[Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu]] (''Рада національної безпеки і оборони України'') sekretäri esimene asetäitja, sama aasta juunis Ukraina täievoliline suursaadik [[Venemaa]]l ja [[2010]]. aasta märtsis Ukraina välisminister [[Mõkola Azarovi valitsus]]es. === Ametlik uurimine === 2022. aasta juulis esitas Ukraina [[Riiklik Juurdlusbüroo (Ukraina)|Riiklik Juurdlusbüroo]] Grõštšenkole ja endisele Ukraina justiitsministrile [[Oleksandr Lavrõnovõtš]]ile kahtlustuse riigireetmises seoses [[Harkivi lepingud|Harkivi lepete]] ettevalmistamisega.<ref>[https://news.liga.net/politics/news/lavrinovich-grischenko-eks-ministry-yanukovicha-poluchili-podozreniya-za-harkovskie-soglasheniya Лавринович, Грищенко. Экс-министры Януковича получили подозрения за харьковские соглашения] Liga, 25.07.2022 (vaadatud: 26.07.2022)</ref> ==Isiklikku== Kostjantõn Grõštšenko valdab ukraina, inglise, prantsuse ja vene keelt.<ref name=pseudology>http://www.pseudology.org/Eneida/Grischenko_KI.htm (vaadatud 11. oktoobril 2011)</ref> Tema isa Ivan Grõštšenko oli nõukogude ajal [[Ukraina NSV]] alaline esindaja ÜRO Euroopa osakonnas.<ref name=pseudology/> Alates [[1974]] on Kostjantõn Grõštšenko abielus Natalja Grõštšenkoga, neil on tütar Oksana ning lapselapsed Solomeja ja Filimon.<ref name=pseudology/> == Autasud == * Orden [[Teenete eest]], I järk (2013)<ref>Указ Президента України № 584/2013 Про нагородження К. Грищенка орденом «За заслуги». ''Нагородити орденом «За заслуги» I ступеня ГРИЩЕНКА Костянтина Івановича - Віце-прем'єр-міністра України, м. Київ''. 28. oktoober 2013</ref> * Orden Teenete eest, II järk (2003)<ref>[http://www.glavred.info/print.php?news=/archive/2003/10/29/162802-6.html Кучма намекнул Грищенко на увольнение?]</ref> * Orden Teenete eest, III järk (1998)<ref>[http://bin.com.ua/templates/news_article_big.shtml?id=29475 Константин Грищенко — новый министр иностранных дел Украины]</ref> * [[Ukraina Ministrite Kabinet]]i aukirjad (2001, 2003){{lisa viide}} == Viited == {{viited}} == Välislingid== * [http://svobodaslova.ictv.ua/rus/personal/person-389.html Грищенко Константин Иванович] * [http://www.pseudology.org/Eneida/Grischenko_KI.htm Константин Иванович Грищенко] <small>''Selle artikli kirjutamisel on kasutatud poolakeelset artiklit [[:pl:Kostiantyn Hryszczenko]] ja venekeelset artiklit [[:ru:Грищенко, Константин Иванович]] seisuga 11. oktoober 2011 ning ukrainakeelset artiklit [[:uk:Грищенко Костянтин Іванович]] seisuga 23. mai 2011.''</small> {{JÄRJESTA:Grõštšenko, Kostjantõn}} [[Kategooria:Ukraina diplomaadid]] [[Kategooria:Ukraina välisministrid]] ivzac0lefkku8g55eqr1smk41jddupw Hargla kihelkond 0 232706 6168411 6119361 2022-07-26T17:28:08Z NOSSER 8097 /* Hargla kihelkonna pärand */ wikitext text/x-wiki [[Fail:Hargla church 2013.JPG|pisi|püsti|[[Hargla kirik]]]] '''Hargla kihelkond''' ([[lühend]] '''Har'''; [[võru keel]]es ''Harglõ'', [[saksa keel]]es ''Kirchspiel Harjel'') oli ajalooline [[kihelkond]] [[Võrumaa]] lääneosas ja[[Tartu kreis|Tartu]] ja [[Võru kreis]]is [[Liivimaa kubermang]]us. [[File:Atlas von Liefland 5.tif|pisi|right|[[Liivimaa kubermang]]u [[Võru kreis]]. [[Liivimaa atlas]] (1798)]] == Piirkonna ajalugu == Kihelkond asutati 1694. aastal [[Urvaste kihelkond|Urvaste]] ja [[Koivaliina kihelkond|Koivaliina kihelkonna]] (''Gaujiena'') äärealade baasil.<ref name="mois">[http://www.mois.ee/kihel/hargla.shtml Hargla kihelkond] Eesti mõisaportaal (vaadatud 7. august 2012)</ref> == Hargla kihelkonna mõisad == Kihelkonnas paiknes 8 mõisat – 1 [[kirikumõis]] ning 6 [[rüütlimõis]]ast peamõisat koos 1 [[kõrvalmõis]]aga. Lisaks veel 9 [[karjamõis]]at.<ref name="mois"/> *[[Hargla kirikumõis]] (''Pastorat Harjel'') *[[Koikküla mõis|Koikküla]] (''Adsel-Koiküll, Koiküll'') rüütlimõis *[[Laanemetsa mõis|Laanemetsa]] (''Lannemetz'') rüütlimõis *[[Mõniste mõis|Mõniste]] (''Menzen'') rüütlimõis *[[Saru mõis|Saru]] (''Saara'') rüütlimõis *[[Taheva mõis|Taheva]] (''Taiwola'') rüütlimõis *[[Tidriküla mõis|Tidriküla]] (''Didriküll''), Taheva kõrvalmõis *[[Vastse-Roosa mõis|Vastse-Roosa]] (''Neu-Rosenhof'') rüütlimõis<ref>{{Cite book|title=Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band|last=Hupel |first=August Wilhelm |authorlink=August Wilhelm Hupel|year=1782 |publisher=zu finden bey [[Johann Friedrich Hartknoch]]|location=Riga |isbn= |pages= 294-296 |url=http://books.google.ee/books?id=86lKAAAAcAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA294,M1}}</ref>. == Hargla kihelkonna pärand == [[Eesti Rahva Muuseum]]i kogudes on Hargla kihelkonnast umbes kolmsada eset, millest enamik on tekstiilid ja ehted. On ka majapidamistarbeid, tehnikat ja mõned veo- ja liikumisvahendid. Hulgaliselt on etnograafilisi jooniseid ja fotosid. Esimesel kogumisretkel käidi kihelkonnas 1913. aastal.<ref>[http://www.erm.ee/et/Avasta/Kihelkonnad/HarglaHarglo-kihelkond Hargla/Harglõ kihelkond] Eesti Rahva Muuseum (vaadatud 7. august 2012)</ref> == Hargla kihelkonna vallad == 1922. aastal kuulusid Hargla kihelkonda [[Laanemetsa vald|Laanemetsa]], [[Taheva vald (Hargla kihelkond)|Taheva]], [[Mõniste vald (Hargla kihelkond)|Mõniste]], [[Saru vald|Saru]] ja [[Vastse-Roosa vald]]. == Kihelkonna alad tänapäeval == Hargla kihelkond on tänapäeval jaotunud umbes pooleks [[Võru maakond|Võru]] ja [[Valga maakond|Valga maakonna]] vahel. Kihelkonna Valgamaa osa moodustab [[Valga vald|Valga valla]].<ref name="mois"/> == Vaata ka == *[[Hargla Eesti Kodanike Komitee]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *{{Cite book|title=Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765|last=Büsching |first=Anton Friedrich |authorlink=Anton Friedrich Büsching|year=1773 |publisher=Johann Jacob Curt|location=Halle |isbn= |pages=388 |url=http://books.google.ee/books?id=tG8OAAAAQAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA388,M1 }} *{{Cite book|title=Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band|last=Hupel |first=August Wilhelm |authorlink=August Wilhelm Hupel|year=1782 |publisher=zu finden bey [[Johann Friedrich Hartknoch]]|location=Riga |isbn= |pages= 294-296 |url=http://books.google.ee/books?id=86lKAAAAcAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA294,M1}} *Haruldasi muinasleide Eestis. Kaja, 17. september 1935, nr. 219, lk. 3. *Alfred Kivirähk. ''[http://www.folklore.ee/pubte/ajaloolist/hargla/ Hargla kihelkonnast 1927. a. suvel kogutud ajalooline traditsioon]'' [Eesti Kirjandusmuuseum]. 2007. {{Võrumaa kihelkonnad}} [[Kategooria:Võrumaa kihelkonnad]] [[Kategooria:Hargla kihelkond| ]] b6pbsr19e84tz85ozuh6gv1mv93yitu Kaja Kallas 0 240792 6168480 6163247 2022-07-26T18:40:35Z Karljohan29 136246 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} {{Infokast ametiisik | nimi= Kaja Kallas | pildi nimi= Kaja Kallas (crop).jpg | pildi seletus= Kaja Kallas 2021. aastal | amet= [[Eesti Vabariigi peaminister]] | ametiajaalgus= 26. jaanuar 2021 | ametiajalõpp= | eelmine= [[Jüri Ratas]] | järgmine= | amet2= [[XIV Riigikogu]] liige | ametiajaalgus2= 2019 | ametiajalõpp2= | eelmine2= | järgmine2= | amet3=[[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] esimees | ametiajaalgus3=14. aprill 2018 | ametiajalõpp3= | eelmine3=[[Hanno Pevkur]] | järgmine3= | amet4= [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige | ametiajaalgus4= 2014 | ametiajalõpp4= 2018 | eelmine4= | järgmine4= | amet5= [[XII Riigikogu]] liige | ametiajaalgus5= 2011 | ametiajalõpp5= 2014 | eelmine5= | järgmine5= | amet6= | ametiajaalgus6= | ametiajalõpp6= | eelmine6= | järgmine6= | sünninimi = | sünniaeg = {{süv|1977|06|18|df=y}} | sünnikoht = [[Tallinn]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Eesti Reformierakond]] | abikaasa = [[Arvo Hallik]] | vanemad = [[Siim Kallas]], [[Kristi Kallas]] | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Tartu Ülikool]]<br>[[Estonian Business School]] | elukutse = advokaat | tegevusala = poliitika | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Kaja Kallas''' (aastatel 2002–2006 '''Kaja Leiger'''; sündinud [[18. juuni]]l [[1977]] [[Tallinn]]as) on Eesti [[poliitik]], [[14. aprill]]ist [[2018]] [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] esimees ja alates [[26. jaanuar|26. jaanuarist]] [[2021]] [[Eesti Vabariigi peaminister]]. Kaja Kallas on Eesti esimene naispeaminister.<ref name="hDgIF" /> == Haridus == * 1984–1992 [[Tallinna Lilleküla Gümnaasium]], põhiharidus * 1992–1995 [[Tallinna 7. Keskkool]], keskharidus * 1995–1999 [[Tartu Ülikool]], õigusteaduskond, BA * 2007– [[Estonian Business School]], MBA * 2009–2010 [[Estonian Business School]], EMBA<ref name="RmBTP" /> == Erialane töökäik == Kaja Kallas on alates [[1999]]. aastast [[Eesti Advokatuur]]i liige ning tegutses alates [[2002]]. aastast [[Advokaat|vandeadvokaadina]]. Ta on olnud [[Borenius (Eesti ettevõte)|advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius]] ja [[TGS Baltic|Tark & Co]] partner ning [[Estonian Business School]]i koolitaja, [[Euroopa Kartellivastane Juristide Assotsiatsioon|Euroopa Kartellivastase Juristide Assotsiatsiooni]] liige. Kaja Kallas oli advokaadina spetsialiseerunud [[Euroopa]] ja [[Eesti]] [[konkurentsiõigus]]ele.<ref name="liitus" /> Tema tegevus advokaadina on peatatud alates 26. märtsist 2011, kui temast sai [[XII Riigikogu]] liige. == Poliitiline tegevus == 2010. aastal astus Kaja Kallas [[Rain Rosimannus]]e soovitusel [[Reformierakond]]a<ref name=":0" /> ning kogus [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimistel]] Harju- ja Raplamaa valimisringkonnas 7157 häält, pääsedes seega isikumandaadiga Riigikokku.<ref name="VVK_RK_2011" /> Ta oli aastatel [[2011]]–[[2014]] [[XII Riigikogu]] liige ja [[Riigikogu majanduskomisjon|Riigikogu majanduskomisjoni]] esimees. 2013. aastal valiti ta [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] aseesimeheks. [[2014. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] sai Kaja Kallas 21 504 häält, osutus valituks ja asus tööle [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] saadikuna.<ref name="IvtSy" /> Ta oli Euroopa Parlamendi liige kuni 2018. aasta septembrini, kuuludes [[Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon|Euroopa Demokraatide ja Liberaalide (ALDE) fraktsiooni]]. Euroopa Parlamendis töötas Kaja Kallas digitaalse ühtse turu strateegiaga, energia- ja tarbijapoliitikaga ning samuti ELi ja Ukraina vaheliste suhetega. Ta seisis väikese ja keskmise suurusega ettevõtete käekäigu eest ning toonitas, et blokeeringud ja piirangud digitaalses maailmas ei lase tekkida uutel ja innovaatilistel ettevõtetel. Ta<ref name="HmG1q" /> oli ELi-Ukraina parlamentaarse koostöökomisjoni (D-UA<ref name="xpR5b" />) aseesimees, kuulus tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni (ITRE<ref name="WxOzM" />) ning Euronesti parlamentaarsesse assambleesse (DEPA<ref name="kdoLl" />). Ta oli asendusliige siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonis (IMCO <ref name="BwqkE" />) ning delegatsioonis Ameerika Ühendriikidega suhtlemisel (D-US<ref name="KqJuf" />). Lisaks kuulus ta [[Euroopa Parlamendi digitaalne agenda|Euroopa Parlamendi digitaalse agenda]] töörühma ja oli Euroopa Parlamendi noorte töörühma aseesimees.<ref name="fU4eI" /> Kaja Kallas oli kuue dokumendi [[Euroopa Parlamendi raportöör|raportöör]]: "E-privaatsus: eraelu austamine ja isikuandmete kaitse elektroonilise side puhul",<ref name="U53M2" /> "Tsiviilõiguse reeglid robootikale",<ref name="WLpPH" /> "Digitaalse ühisturu strateegia",<ref name="SoZrn" /> "Õiguslik raamistik tollialaste rikkumiste ja sanktsioonide suhtes",<ref name="RucuR" />, "Uued võimalused energiatarbijatele",<ref name="LLHlR" /> ja "Euroopa Liidu konkurentsipoliitika aastaaruanne".<ref name="z1fY0" /> Kaja Kallas valiti mitmel korral mõjukaimate Euroopa Parlamendi saadikute hulka. 2017. aasta sügisel valis poliitikaväljaanne [[Politico]] Kallase Brüsseli mõjukaimate naiste hulka<ref name="LImBO" /> ja 2016. aasta kevadel 40 mõjukaima saadiku hulka.<ref name="jXa43" /> Sama aasta sügisel paigutas vabaühendus [[VoteWatch]] Kallase 70 mõjukaima saadiku hulka.<ref name="d1XPq" /> 2017. aasta märtsis hindas VoteWatch, et Kallas oli digi- ja telekommunikatsioonipoliitikate valdkonnas mõjukuselt kuues saadik.<ref name="Xmwve" /> Novembris 2018 ilmus Kaja Kallasel raamat "MEP. 4 aastat Euroopa Parlamendis", kus ta kirjeldab oma elu ja tööd nelja Brüsselis veedetud aasta jooksul. [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimistel]] sai enim valijate hääli ja vastavalt ka kohti Riigikogus Kaja Kallase juhitud Eesti Reformierakond. President [[Kersti Kaljulaid]] nimetas peaministrikandidaadiks Kaja Kallase, kuid [[15. aprill]]il Riigikogus toimunud hääletusel toetasid Kallasele valitsuse moodustamise volituste andmist vaid 45 Riigikogu liiget. Saalis viibinud Keskerakonna, EKRE ja Isamaa 55 saadikust oli selle vastu 53. Valitsuskoalitsiooni moodustasid hoopis [[Eesti Keskerakond]], [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] ja [[Isamaa Erakond|Isamaa]]. === Kaja Kallase esimene valitsus === {{vaata|Kaja Kallase esimene valitsus}} Pärast [[Jüri Ratase teine valitsus|Jüri Ratase valitsuse]] tagasiastumist 2021. aasta alguses, tegi president Kersti Kaljulaid [[14. jaanuar|14. jaanuaril]] [[2021]] Kaja Kallasele ettepaneku moodustada järgmine Eesti valitsus.<ref name="V6EwG" /> [[Kaja Kallase esimene valitsus]] astus ametisse 26. jaanuaril 2021. ===Visiidid=== ====Välisvisiidid==== {{Vaata|Kaja Kallase peaministrivisiidid}} Peaminister Kaja Kallase esimene välisvisiit oli Soome. 19. veebruaril 2021 kohtus ta [[Helsingi]]s [[Soome president|Soome presidendi]] [[Sauli Niinistö]] ja [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Sanna Marin]]iga. == Töökohad == *1995 (suvi) Advokaadibüroo [[Tark Grunte Sutkiene]], praktikant<ref name=":0" /> *1996–1997 [[Teater Vanemuine]], teatrijuhi nõunik *1997 (suvi) Advokaadibüroo Tark & Co, jurist *1998–1999 Advokaadibüroo Tark & Co, jurist *1999–2002 Advokaadibüroo Tark & Co, advokaat *2001 (märts-aprill) Advokaadibüroo [[Courtois et Lébel]], Pariis, advokaat *2002–2006 Advokaadibüroo Tark & Co, vandeadvokaat *2003 (oktoober) [[Advokaadibüroo Hannes Snellmann]], Helsingi, advokaat *2003–2007 AS [[LHV-Seesam Varahaldus]], nõukogu liige *2003–2010 OÜ [[Pakri Tuulepark]], nõukogu liige *2004–2010 OÜ [[Viru-Nigula Tuulepark]], nõukogu liige *2004–2006 Advokaadibüroo Tark & Co, partner, vandeadvokaat *2006–2008 [[Advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius]], vandeadvokaat *2007–2010 OÜ [[Hiiumaa Offshore Tuulepark]], nõukogu liige *2008–2010 OÜ [[Paldiski Tuulepark]], nõukogu liige *2008–2010 OÜ [[Tooma Tuulepark]], nõukogu liige *2008–2010 OÜ [[Roheline Ring Tuulepargid]], nõukogu liige *2008 [[OÜ Nelja Energia]], juhatuse liige *2008–2010 OÜ Biofond, nõukogu liige *2008–2010 OÜ 4E Tehnoinvest, nõukogu liige *2008–2011 Advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius, konkurentsiõiguse osakonna juht, partner *2009–2010 [[MTÜ Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon]] juhatuse liige *2010–2014 OÜ [[EBS Juhtimiskoolituskeskus]], õppejõud *2011–2014 XII Riigikogu liige, majanduskomisjoni esimees *2014–2018 Euroopa Parlament, saadik *2019–2021 XIII Riigikogu liige *2021– Eesti Vabariigi peaminister == Isiklikku == Ta on Reformierakonna auesimehe [[Siim Kallas]]e tütar. Tema vanaisa oli klarnetist ja saksofonist [[Udo Kallas]]. Aastatel 2002–2006{{lisa viide}} oli ta abielus [[Roomet Leiger]]iga.<ref name=":0" /> Alates 2011. aastast elas ta koos [[Taavi Veskimägi]]ga, neil sündis 8. novembril 2011 poeg. 20. juunil 2014 teatasid nad [[Twitter]]i vahendusel oma lahkuminekust.<ref name="W6E2k" /> Septembris 2018 abiellus Kallas [[Arvo Hallik]]uga.<ref name="XciJQ" /> == Viited == {{viited|1=2|allikad= <ref name="liitus">[http://www.reform.ee/uudised/reformierakonnaga-liitus-konkurentsioiguse-tippasjatundja-kaja-kallas "Reformierakonnaga liitus konkurentsiõiguse tippasjatundja Kaja Kallas"]</ref> <ref name=":0">[http://ekspress.delfi.ee/kuum/kahe-pere-lahing-kadrioru-parast?id=75657839 Kahe pere lahing Kadrioru pärast]</ref> <ref name="VVK_RK_2011">[http://rk2011.vvk.ee/mandate_acquisition.html Ringkondades lihtkvoodi alusel jaotatud isikumandaadid], vvk.ee</ref> <ref name="HmG1q">Euroopa Parlamendi koduleht [http://www.europarl.europa.eu/meps/et/124697/KAJA_KALLAS_home.html]</ref> <ref name="xpR5b">Euroopa Parlamendi koduleht [http://www.europarl.europa.eu/delegations/et/d-ua/home.html]</ref> <ref name="WxOzM">Euroopa Parlamendi koduleht [http://www.europarl.europa.eu/committees/et/itre/home.html]</ref> <ref name="kdoLl">Euroopa Parlamendi koduleht [http://www.europarl.europa.eu/delegations/et/depa/home.html]</ref> <ref name="BwqkE">Euroopa Parlamendi koduleht [http://www.europarl.europa.eu/committees/et/imco/home.html]</ref> <ref name="KqJuf">Euroopa Parlamendi koduleht [http://www.europarl.europa.eu/delegations/et/d-us/home.html]</ref> <ref name="fU4eI">{{Netiviide|Autor=Kaja Kallas|URL=http://kajakallas.ee/euroopa-parlamendi-valimised/too-europarlamendis/|Pealkiri=Kaja Kallase blogi|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2017-06-30|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170630212850/http://kajakallas.ee/euroopa-parlamendi-valimised/too-europarlamendis/|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="RmBTP">[http://kajakallas.ee Kaja Kallas, koduleht]</ref> <ref name="IvtSy">http://ep2014.vvk.ee/mandates.html</ref> <ref name="W6E2k">[http://elu24.postimees.ee/2834647/taavi-veskimagi-ja-kaja-kallas-teatasid-twitteris-lahkuminekust Taavi Veskimägi ja Kaja Kallas teatasid Twitteris lahkuminekust]. Elu24.ee, 20.juuni 2014.</ref> <ref name="hDgIF">{{Netiviide|autor=Argo Ideon|url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/92241169/peaminister-juri-ratas-astub-tagasi-uut-valitsust-asub-moodustama-kaja-kallas|pealkiri=Peaminister Jüri Ratas astub tagasi, uut valitsust asub moodustama Kaja Kallas|väljaanne=Maaleht|aeg=13.01.2021, 04:40|vaadatud=27. jaanuar 2021|keel=Eesti keeles}}</ref> <ref name="U53M2">[http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-%2f%2fEP%2f%2fNONSGML%2bCOMPARL%2bPE-602.722%2b02%2bDOC%2bPDF%2bV0%2f%2fET "E-privaatsus: eraelu austamine ja isikuandmete kaitse elektroonilise side puhul"]</ref> <ref name="WLpPH">[http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-%2f%2fEP%2f%2fNONSGML%2bCOMPARL%2bPE-583.918%2b03%2bDOC%2bPDF%2bV0%2f%2fET "Tsiviilõiguse reeglid robootikale"]</ref> <ref name="SoZrn">[http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//NONSGML+REPORT+A8-2015-0371+0+DOC+PDF+V0//ET "Digitaalse ühisturu strateegia"]</ref> <ref name="RucuR">[http://www.europarl.europa.eu/oeil/popups/ficheprocedure.do?reference=2013/0432%28COD%29&l=en "Õiguslik raamistik tollialaste rikkumiste ja sanktsioonide suhtes"]</ref> <ref name="LLHlR">[http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-%2f%2fEP%2f%2fNONSGML%2bCOMPARL%2bPE-572.937%2b04%2bDOC%2bPDF%2bV0%2f%2fET "Uued võimalused energiatarbijatele"]</ref> <ref name="z1fY0">[http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-%2f%2fEP%2f%2fNONSGML%2bCOMPARL%2bPE-539.870%2b02%2bDOC%2bPDF%2bV0%2f%2fET "Euroopa Liidu konkurentsipoliitika aastaaruanne"]</ref> <ref name="LImBO">[https://www.politico.eu/list/women-who-shape-brussels-2017-ranking/tech-titans/]</ref> <ref name="jXa43">[http://www.politico.eu/list/the-40-meps-who-actually-matter-european-parliament-mep/kaja-kallas/]</ref> <ref name="d1XPq">[http://www.votewatch.eu/blog/who-holds-the-power-in-the-european-parliament-assessing-the-influence-of-individual-meps/]</ref> <ref name="Xmwve">[http://www.votewatch.eu/blog/powerful-but-divided-the-eu-parliamentarians-who-influence-digital-and-telecommunication-policy/]</ref> <ref name="V6EwG">{{Netiviide|autor=|url=https://www.err.ee/1608072934/kaljulaid-nimetas-peaministrikandidaadiks-kaja-kallase|pealkiri=Kaljulaid nimetas peaministrikandidaadiks Kaja Kallase|väljaanne=ERR Uudised|aeg=14.01.2021|vaadatud=24.01.2021}}</ref> <ref name="XciJQ">{{Netiviide|Autor=|URL=https://menu.err.ee/861640/galerii-kaja-kallas-abiellus|Pealkiri=Galerii: Kaja Kallas abiellus|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> }} == Välislingid == {{commonskat}} {{vikitsitaadid}} * [http://kajakallas.ee Koduleht] * [http://uudised.err.ee/v/valismaa/bd3e25ae-e390-4288-aa58-604e03b31e97/politico-markis-ara-kaja-kallase-40-mojukaima-europarlamendi-saadiku-hulgas "Politico märkis ära Kaja Kallase 40 mõjukaima europarlamendi saadiku hulgas"] ERR, 19. mai 2016 * [https://www.bbc.co.uk/programmes/m000wds3 Kaja Kallas - Prime Minister of Estonia {{!}} With growing tensions between Russia and the West, how confident is Estonia in its security? Stephen Sackur interviews Estonia’s Prime Minister Kaja Kallas], [[BBC World News]], 17. mai 2021 <small>(24 minutit)</small> * [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/95269151/peaministri-tegelik-nagu-kaja-kallas-on-voimekas-ja-noudlik-valitsusjuht-kuid-uhe-suure-norkusega "Peaministri tegelik nägu: Kaja Kallas on võimekas ja nõudlik valitsusjuht, kuid ühe suure nõrkusega"] Eesti Ekspress, 1. detsember 2021 * [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/96203561/suur-sissevaade-salamaailma-kuidas-kaib-eestis-sojaaja-kriisijuhtimine-jargmised-pool-aastat-voivad-maarata-meie-tuleviku "Suur sissevaade salamaailma | Kuidas käib Eestis sõjaaja kriisijuhtimine? Järgmised pool aastat võivad määrata meie tuleviku] Eesti Ekspress, 23. märts 2022 {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Jüri Ratas]] | nimi=[[Eesti peaminister]] | aeg= alates [[26. jaanuar]]ist [[2021]] | järgnev=—}} {{lõpp}} {{Eestivj}} {{JÄRJESTA:Kallas, Kaja}} [[Kategooria:Eesti juristid]] [[Kategooria:XII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]] [[Kategooria:Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Eesti advokaadid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1977]] [[Kategooria:Eesti peaministrid]] 0a3v62kwhaf917o9tsw984v5hdcso5z Korso raudteepeatus 0 241244 6168481 5734230 2022-07-26T18:42:58Z KorsoTV Uusi 133503 N rong on eemaldatud. wikitext text/x-wiki [[Pilt:Korso railway station I1551 P.JPG|pisi]] '''Korso raudteepeatus''' (lühend Krs, [[soome keel]]es ''Korson rautatieasema'', [[rootsi keel]]es ''Korso järnvägsstation'') on [[raudteepeatus]] [[Vantaa]] [[Korso]] linnaosas. Asub [[Rekola raudteepeatus|Rekola]] ja [[Savio raudteepeatus]]e vahel. Asub umbes 22 km kaugusel [[Helsingi pearaudteejaam]]ast. Lähirongid K ja T peatuvad Korsos. T-rong kulgeb ainult ööajal. {{Helsingi lähirongide liinid}} {{Coordinate |NS=60.35138889 |EW=25.07833333 |type=landmark |region=FI-ES}} [[Kategooria:Vantaa raudteejaamad]] ecfx5ncp5r2wyw8e0ekecxowuvfgq77 Tartu Tiigi veski 0 245766 6168270 6168122 2022-07-26T13:21:13Z Ursus scribens 115317 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=september|aasta=2021}} '''Tartu Tiigi veski''' ehitas [[1885]]. aastal [[Georg Riik]], kes pani aluse tööstuslikule jahutootmisele Tartus. 1888. aastal ehitatud jahuveski tööstushoone Tartus [[Tiigi tänav (Tartu)|Tiigi tänav]] 61a on tunnistatud [[kultuurimälestis]]eks nr 7024.<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=en_monument&action=view&id=7024 Tööstushoone Tartus Tiigi 61a, 1886. a], Kultuurimälestiste register</ref> [[File:Tiigi 63a.JPG|pisi|Tiigiveski kiviehituse keskosa kaupmees G. Riiki monogrammiga ning aida ehitamise aastat tähistava arvuga 1885.]] [[File:Tiigi 61a.JPG|pisi|Tööstushoone Tartus [[Tiigi tänav (Tartu)|Tiigi tänav]] 61a]] [[File:Tiigi 62a.JPG|pisi|Tööstushoone Tartus [[Tiigi tänav (Tartu)|Tiigi tänav]] 62a]] 1888. aastal ehitati krundile [[Carl Bescht]]i projekti järgi kivist jahuveski. Kahekorruselise tellisehitise [[fassaad]]i ilmestasid akende vahelised [[liseen]]id, vahe[[karniis]]id, kaar[[sillus]]ega aknad, katusealune hammaslõikeline [[friis]]. Hoovi pool asus kõrge korsten, mõlemal korrusel asus sammastega toestatult 1 suur ruum. 1930. aastate algul ehitas [[Peeter Jänes]] endale [[Kastani tänav|Kastani]] ja Tiigi tänava nurgale, Tiigi tänav 61 [[Andrei Podtšekajev]]i projekti järgi mansardkorrusega villa. == Ajalugu == [[1908]] omandas oksjonil Tiigi veski [[Felix von Berg]], kes koormas selle hüpoteegiga ja seejärel kinkis edasi. [[1910]]. aastaks kuulus veski [[Liivimaa Põllumajandusline Tarvitajate ja Tootjate Ühisus|Liivimaa Põllumajanduslisele Tarvitajate ja Tootjate Ühisusele]], kuhu kuulusid [[Tartu]]- ja [[Viljandimaa]] mõisnikud. Tootmisvõimsuseks oli siis 36 tonni [[jahu]] ööpäevas. [[1927]] sai veski omanikuks [[Peeter Jänes]]. Tema ajal andis põhilise osa sissetulekust [[veskikivi|veskikivide]] ja -masinate tootmine tellijatele. Pärast riigistamist kuulus Tiigi veski [[Tartu Jahu- ja Leivakombinaat|Tartu Jahu- ja Leivakombinaadile]]. Jahvatati nii leivatööstustele kui ka [[kolhoos]]idele, aga tehti ka erajahvatusi. [[1959]] läks Tiigi veski [[Eesti NSV Põllumajanduse Ministeerium]]i [[Teraviljasaaduste Valitsus]]e [[Tartu Elevaator]]ile, misjärel oli plaanis see sulgeda, kuid tulekahju [[Lembitu tänav (Tartu)|Lembitu tänav]]a veskis nr 2 tingis ikkagi käigushoidmise. [[1962]] võeti maha viimased Jänese ajast pärinevad seadmed. Elevaatori veskiga võrreldes olid Tiigi veski tootmismahud küll suuremad, kuid lõpptoodangu väärtuselt väiksemad, osaliselt seetõttu, et nõukogude ajale iseloomulikult läks osa toodangust "vasakule". Tiigi veski tegevus lõppes [[1996]]. aastal.<ref>Juubelikogumik "Tartu Mill - 10"</ref> == Vaata ka == * [[Tartu Lembitu veski]] == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[https://info.raad.tartu.ee/muinsus.nsf/0/66CEDDC83E1AA41F422569A40056D7E9 Jahuveski], info.raad.tartu.ee/muinsus [[Kategooria:Eesti veskid]] [[Kategooria:Tartu endised ettevõtted]] [[Kategooria:Vaksali]] i0w1xtjvqediv7eeclzuan0g95wnedm Karl August Baars 0 249402 6168321 5910279 2022-07-26T14:17:45Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki '''Karl (Kaarel) August Baars''' ([[13. märts]] [[1875]] [[Iigaste mõis]] – [[27. veebruar]] [[1942]] [[Kirovi oblast]]) oli [[eestlased|eesti]] [[advokaat]] ja [[poliitik]]. Baars lõpetas [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonna]] 1900. aastal. 1903. aastast alates oli tema alaline elukoht [[Viljandi]], kus ta töötas vandeadvokaadina. Karl August Baars oli 1917. aasta märtsist Viljandi miilitsaülem, Ajutise [[Viljandi Maakonnanõukogu]] abiesimees 27. novembrist 1918–1919, [[Viljandi linnavolikogu|Viljandi]] [[Viljandi linnavolinike loend 1917|linnavolinik 1917. aastast]], Viljandi Maakonnanõukogus aastast 1921. Karl Baars kuulus [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu|Maanõukogusse]], [[Asutav Kogu|Asutavasse Kogusse]] ning oli [[I Riigikogu|I]], [[II Riigikogu|II]], [[III Riigikogu|III]], [[IV Riigikogu|IV]] ja [[V Riigikogu]] liige. Valitsuse tööst võttis Baars osa [[Eesti rahaminister|rahaministrina]], pidades seda ametit 26. oktoobrist 1920 kuni 25. jaanuarini 1921 ja 1. aprillist kuni 14. maini 1924. Samuti oli ta 1921. aastal 14. jaanuarist kuni 25. jaanuarini [[Eesti kohtuminister|kohtuministri]] kohusetäitja. Baars kuulus [[Eesti Tööerakond|Tööerakonda]] ja alates 1932. aastast [[Rahvuslik Keskerakond|Rahvuslikku Keskerakonda]]. Ta oli Sakala Panga juhatuse esimees ja ajalehe [[Sakala (ajaleht)|Sakala]] peatoimetaja. Karl August Baars arreteeriti [[NKVD]] poolt [[Viljandi]]s [[1941]]. Suri 1942. aastal Kirovi oblastis enne surmaotsuse täideviimist<ref>[http://www.nlib.ee/html/expo/p90/p2/42.html Meie parlament ja aeg : okupatsiooniaastad]</ref>. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [http://www2.kirmus.ee/biblioserver/index2.php?kid=409026&index_from=6 Kirjed biblioserveri andmebaasis] * {{ISIK|172}} *[https://sobranna.elu24.ee/4225851/tulihingeline-eesti-asja-ajaja-frieda-sangernebo-suri-vaesuses-ja-uksilduses Tulihingeline eesti asja ajaja, Karl (Kaarel) August Baarsi abikaasa Frieda Sangernebo suri vaesuses ja üksilduses], sobranna.elu24.ee, 29. august 2017 {{JÄRJESTA:Baars, Karl August}} [[Kategooria:Eesti advokaadid]] [[Kategooria:Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liikmed]] [[Kategooria:Asutava Kogu liikmed]] [[Kategooria:I Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:II Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:III Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:IV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:V Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Viljandi linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Kaubandus-Tööstuskoja liikmed]] [[Kategooria:Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei poliitikud]] [[Kategooria:Eesti Tööerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1875]] [[Kategooria:Surnud 1942]] qh0kdkuona1yy3jv49cjchabh7u7bwm Kaudne kasutamisväärtus 0 253150 6168399 5273427 2022-07-26T17:12:17Z Amherst99 15496 wikitext text/x-wiki '''Kaudne kasutamisväärtus''' ehk '''kaudne kasutusväärtus''' (inglise keeles ''indirect use value'') on [[väärtus]]ed ja [[hüvis|hüved]], mida saab kasutada, ilma et ressurssi füüsiliselt tarvitataks või hävitataks<ref name="Primack jt, 2008"/>. Nende hulka kuuluvad näiteks [[vee kvaliteet]] ja objekti väärtus [[turismiobjekt]]ina. ==Vaata ka== *[[Iseväärtus]] *[[Olemisväärtus]] *[[Potentsiaalne tarbimisväärtus]] *[[Tarbimisväärtus]] == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="Primack jt, 2008">Primack, R. P., Kuresoo, R. & M. Sammul, 2008. Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse. Tartu: Eesti Loodusfoto, lk 368</ref>}} [[Kategooria:Majandus]] 1m8zfyyze1xzjkmnae492k3eeg5yt9t Institut polytechnique des sciences avancées 0 256010 6168366 6154364 2022-07-26T16:27:14Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.8 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{Infokast ülikool | nimi = Institut polytechnique des sciences avancées | omakeelne_nimi = | pilt = Bâtiment Campus IPSA Paris à Ivry-sur-Seine.jpg | pildi_seletus = | deviis = ''L'air, l'espace, l'IPSA'' | asutatud = 1961 | tüüp = erakõrgkool | eelarve = | juht1 = Valérie Cornetet | juhi_nimetus1 = Direktor | akadeemilisi_töötajaid = | tugitöötajaid = | üliõpilasi = 1500<ref>[http://www.viadeo.com/fr/profile/herve.renaudeau Hervé Renaudeau]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> | asukoht = [[Ivry-sur-Seine]], [[Lyon]] ja [[Toulouse]] | ühendused = [[IONIS Education Group]], [[Aerospace Valley]]<ref>[http://www.aerospace-valley.com/fr/competences/annuaire-membres/institut-polytechnique-des-sciences-avancees-ipsa-341/ INSTITUT POLYTECHNIQUE DES SCIENCES AVANCEES - IPSA]</ref> | laiuskoordinaat = 48.813611 | pikkuskoordinaat = 2.3925 }} '''Institut polytechnique des sciences avancées''' on [[lennundus]]- ja [[kosmonautika]]kool [[Prantsusmaa]]l. See tegutseb [[Ivry-sur-Seine]]'is, [[Lyon]]'is ja [[Toulouse]]'is ning kuulub [[IONIS Education Group]]<nowiki>'</nowiki>i.<ref>[http://ipsa.fr/international-information-students.aspx IPSA-The Aerospace Engineering School]</ref> ==Viited== {{viited}} == Bibliograafia == * Nicolas Tenoux (IPSA 2007), ''6 mois dans la vie d’un Pilote de ligne: Les secrets du quotidien...'', 2020, [[Amazon]], 51p., (ISBN 9798637449200), lk&nbsp;10 * Nicolas Tenoux (IPSA 2007), ''6 months in the life of an Airline pilot: Daily life secrets …'', 2020, [[Amazon]], 77p., (ISBN 9798693699175), lk&nbsp;10 * ''Le futur de l'avion : Les prochains défis de l’industrie aéronautique'', [[Ivry-sur-Seine]], FYP Éditions, 2020, 160 p. (ISBN 978-2-36405-203-1) ==Välislingid== * [http://www.ipsa.fr/ Koduleht] [[Kategooria:Prantsusmaa ülikoolid]] [[Kategooria:Lyon]] [[Kategooria:Marseille]] [[Kategooria:Toulouse]] 4xrfpvhihqfyoxicnkxf82fij6qukmw Loodi vald (Paistu kihelkond) 0 257272 6168363 5878371 2022-07-26T16:26:37Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki '''Loodi vald''' ([[saksa keel]]es ''Gemeinde Kersel'') oli vald [[Paistu kihelkond|Paistu kihelkonnas]] [[Viljandi kreis]]is ja [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]]. Vallamaja asus [[Hendrikumõisa|Hendriku]] külas.<ref>[https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/core_ajaloolised Maa-ameti kaardirakendused]</ref> 1. juulil 1937 liideti valla maa-ala uue [[Paistu vald (1937)|Paistu vallaga]], valla väiksemaid osi liideti [[Holstre vald (Paistu kihelkond)|Holstre]], [[Tarvastu vald (Tarvastu kihelkond)|Tarvastu]], [[Kärstna vald (Helme kihelkond)|Kärstna]] ja [[Kaarli vald (Halliste kihelkond)|Kaarli vallaga]]. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti vallad aastatel 1866–1939]] [[Kategooria:Paistu kihelkond]] 4ka3vt6hfzrukfc7oekcnigct8ajshm 6168364 6168363 2022-07-26T16:26:59Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Viljandi maakonna endised vallad]] wikitext text/x-wiki '''Loodi vald''' ([[saksa keel]]es ''Gemeinde Kersel'') oli vald [[Paistu kihelkond|Paistu kihelkonnas]] [[Viljandi kreis]]is ja [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]]. Vallamaja asus [[Hendrikumõisa|Hendriku]] külas.<ref>[https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/core_ajaloolised Maa-ameti kaardirakendused]</ref> 1. juulil 1937 liideti valla maa-ala uue [[Paistu vald (1937)|Paistu vallaga]], valla väiksemaid osi liideti [[Holstre vald (Paistu kihelkond)|Holstre]], [[Tarvastu vald (Tarvastu kihelkond)|Tarvastu]], [[Kärstna vald (Helme kihelkond)|Kärstna]] ja [[Kaarli vald (Halliste kihelkond)|Kaarli vallaga]]. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti vallad aastatel 1866–1939]] [[Kategooria:Paistu kihelkond]] [[Kategooria:Viljandi maakonna endised vallad]] fn7rx0p56s8wj2wvgtl7luvsnkh29j3 Holstre vald (Paistu kihelkond) 0 257273 6168375 5878370 2022-07-26T16:30:28Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Viljandi maakonna endised vallad]] wikitext text/x-wiki '''Holstre vald''' ([[saksa keel]]es ''Gemeinde Holstfershof'') oli vald [[Paistu kihelkond|Paistu kihelkonnas]] [[Viljandimaa]]l. Vallamaja asus [[Holstre]] külas.<ref>[https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/core_ajaloolised Maa-ameti kaardirakendused]</ref> Vald moodustus 19. sajandil ja sai nime [[Holstre mõis]]a järgi. 1911. aastal oli ülevenemaalise algkoolide loenduse andmeil Holstre vallas kaks kooli: [[Pulleritsu]] vallakool ja [[Pirmastu]] vallakool (mõlemad asutatud 1830. aastate alguses).<ref>[http://paistu.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=24&Itemid=45 Holstre kooli ajaloost] Paistu valla koduleht (vaadatud 30. juuli 2012)</ref> Pulleritsu koolis oli aastatel 1852–1879 õpetaja rahvusliku liikumise tegelane [[Jaan Adamson]]. 1935. aastal ühendati Pulleritsu ja Pirmaste koolid, vallakeskusesse ehitati uus avar koolimaja.<ref>[http://www.hot.ee/zolki/Heimtali.html VILJANDI-HOLSTRE] (vaadatud 30. juuli 2012)</ref> 1. aprillil 1939 arvati valla maa-ala uue [[Holstre vald (1939)|Holstre valla]] koosseisu. Holstre vallas on sündinud helilooja [[Juhan Aavik]], kirjanik [[Juhan Kunder]], kohtunik [[Jaan Lõo]], botaanik [[Jaan Port]], arst [[Peeter Hansen]], loomaarst [[Juhan Ainson]], õpetaja [[Toomas Algma]], arst [[Johan Järv]], arhitekt [[Hendrik Otloot]]. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti vallad aastatel 1866–1939]] [[Kategooria:Paistu kihelkond]] [[Kategooria:Viljandi maakonna endised vallad]] 1are8xdfup7s30ffn32b2zn2cwhtceo Kiievi Dinamo 0 259738 6168474 6087443 2022-07-26T18:31:49Z Octagon11 123728 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = Kiievi Dinamo | pilt = FC Dynamo Kyiv logo.svg | pildi_suurus = 200px | pildiallkiri = Logo | täisnimi = Kiievi Dinamo | hüüdnimi = | lühend = | asutatud = | lõpp = | väljak = [[Kiievi olümpiastaadion]] | mahutavus = | ametinimetus1 = President | esimees = Ihor Surkis | omanik = | ametinimetus2 = Peatreener | treener = | liiga = | hooaeg = | positsioon = | muster_la1= |muster_b1= |muster_ra1= | vasakkäsi1= |kere1= |paremkäsi1= |püksid1= |sokid1= | muster_la2= |muster_b2= |muster_ra2= | vasakkäsi2= |kere2= |paremkäsi2= |püksid2= |sokid2= | muster_la3= |muster_b3= |muster_ra3= | vasakkäsi3= |kere3= |paremkäsi3= |püksid3= |sokid3= | veeb = | e mäng = | võit = | kaotus = | enim mänge = | mängija = | fännid = | auhinnad = }} '''Kiievi Dünamo''' või ukrainapäraselt '''Dõnamo Kõjiv''' ([[Ukraina keel|ukraina]] ''ФК «Динамо» Київ'') on [[Ukraina]] [[jalgpalliklubi]], mille kodulinn on [[Kiiev]]. Klubi mängib [[Ukraina jalgpalli kõrgliiga]]s. == Ajalugu == Klubi asutati 1927. aastal. Alates 1936. aastast on klubi mänginud algul Nõukogude ja hiljem Ukraina kõrgeimas liigas. Klubi edukaimaks perioodiks peetakse aega, kui treener oli [[Valeri Lobanovskõi]]. Nende kodustaadioniks on [[Kiievi olümpiastaadion]]. <gallery> DK 1928.jpg|Meeskond 1928. aastal FC Dynamo Kyiv Ultras - ФК Динамо Киев Ультрас (22164512438).jpg|Fännid 2015. aastal Squad od Dynamo 20142015.jpg|Meeskond 2014-2015 hooajal </gallery> [[Kategooria:Ukraina jalgpalliklubid]] [[Kategooria:Kiiev]] [[Kategooria:Kiievi Dinamo| ]] qan6snxvb68410ikem2risocf2iizyy Olelusringi hindamine 0 263577 6168417 3559988 2022-07-26T17:35:02Z Amherst99 15496 wikitext text/x-wiki '''Olelusringi hindamine''' ehk '''elukaare hindamine''' (inglise keeles ''life-cycle assessment'', ''life-cycle analysis'', lühendatult '''LCA''') on [[keskkonnajuhtimisvahend]], millega hinnatakse [[toode|toote]] või [[teenus]]e täielikku [[keskkonnamõju]] kogu [[olelusring]]i vältel<ref name="SEI"/>. Oleluseringi hindamiseks tuleb summeerida sisendid (eelkõige [[materjalikulu]] ja [[energiamahukus]]) ning väljundid ([[heitvesi]], [[heitgaas]], [[jäätmed]]) kogu toote või teenuse olelusringi vältel ning hinnatakse kõikide sisendite ja väljundite tekitatud mõju, sh kogu tsüklis toimuva transpordi keskkonnamõju. Olelusringi hindamise protsessi nõuded on kehtestatud ISO standarditega [[ISO 14040|14040]], [[ISO 14041|14041]], [[ISO 14042|14042]], [[ISO 14043|14043]]. ==Vaata ka== *[[Olelusring]] *[[Olelusringipõhine lähenemine]] *[[Keskkonnaarvestus]] *[[Keskkonnahoidlik tootearendus]] (ökodisain) *[[Keskkonnajuhtimine]] == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="SEI">Säästva arengu sõnaseletusi. [[Säästva Eesti Instituut]], SEI Tallinn. [http://www.seit.ee/sass/?ID=1&L_ID=125] (vaadatud 09.11.2011)</ref>}} == Kasutatud kirjandus == *Säästva arengu sõnaseletusi. [[Säästva Eesti Instituut]], SEI Tallinn. [http://www.seit.ee/sass/?ID=1&L_ID=125] (vaadatud 09.11.2011) [[Kategooria:Majandus]] 8m4bc1z086xbiif43za43qg198md0gg Kohtu tänav (Tallinn) 0 263775 6168536 6004782 2022-07-26T23:48:01Z A.Savin 36381 /* Tänava hoonestus */ wikitext text/x-wiki {{teekaart}} '''Kohtu tänav''' on [[Tallinn]]a [[Tallinna vanalinn|vanalinnas]], [[Toompea]]l [[Vanalinn (Toompea)|Vanalinna Toompea asumis]] asuv tänav. Kohtu tänav algab Toompeal [[Kiriku plats]]ilt, itta suunas piirneb tänava lõpuosas paremalt poolt [[Kohtuotsa vaateplatvorm]]iga ja sumbub [[Rahukohtu tänav]]ale. Tänav sai Toom-Kohtu tänava nimetuse 1882. aastal Toompeal [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] majas tegutsenud [[Eestimaa ülemmaakohus|Eestimaa ülemmaakohtu]] järgi. ==Tänava hoonestus== *Kohtu tänav 1, [[Eestimaa rüütelkonna hoone]], *Kohtu 2 /[[Kiriku plats]] 2/ [[Piiskopi tänav]] 2, Parun [[Toll (aadlisuguvõsa)|Tolli aadlisuguvõsa]] hoonestik. Kultuurimälestis nr. 3000<ref>[http://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=3000 3000 Elamu Kohtu t.2, 1798.a.], [[Kultuurimälestiste riiklik register]]</ref> *Kohtu 4, 1920. aastast [[Soome Saatkond Tallinnas|Soome saatkonna]] hoone <ref>[http://www.finland.ee/public/default.aspx?nodeid=40605&contentlan=13&culture=et-EE Saatkonna maja], www.finland.ee/public (vaadatud 17. august 2011)</ref> Algselt [[Bernhard Otto Jakob von Uexküll]]i residents, arhitekt Georg Winterhalter. *Kohtu 6, [[Ungern-Sternbergi palee]], *Kohtu 8, <ref>[http://www.oiguskantsler.ee/?menuID=31&print=1 Kohtu 8 ajalugu]</ref>[[Reinhold August von Kaulbars]]i [[Kaulbarsi palee]], *Kohtu 10, hoones asus enne Teist maailmasõda [[Poola Suursaatkond Tallinnas|Poola saatkond Tallinnas]]<ref>[http://193.40.192.80/viewer/et/nlib-digar:305308/275345/page/54 Aadressraamatud > Eesti aadress-raamat 1938-1939 = Directory for Estonia 1938-1939 = Adressbuch für Estland 1938-1939 = Адресный указатель Эстонии 1938-1939. Välisriikide esindajad Eestis], lk 110–113</ref>. *Kohtu 12 // [[Toom-Rüütli tänav]]a nurgal, [[Tiesenhauseni maja]]. Hoones tegutses enne [[Eesti Teises maailmasõjas|teist maailmasõda]] [[Luscher & Matiesen]]i veinivabrik. <gallery> Tallinn asv2022-04 img11 Kohtu 2.jpg|Tallinn, elamu Kohtu tänav 2, 1798 Soome.IMG 3292.JPG|Kohtu tänav 4 Kohtu 6, Tallinn.IMGP6035.JPG|[[Ungern-Sternbergi palee]] Toompeal, Kohtu tänav 6 Kohtu8 oiguskantsler.jpg|Kohtu tänav 8, [[Õiguskantsler]]i büroo Tallinn Kohtu 12.jpg|[[Tiesenhauseni maja]], Kohtu tänav 12 </gallery> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat|Kohtu tänav (Tallinn)}} {{Vanalinna asumi tänavad}} {{JÄRJESTA:Kohtu tänav (Tallinn)}} [[Kategooria:Kesklinna linnaosa tänavad]] [[Kategooria:Toompea tänavad]] 9e9tgmr42a0b1wq9l6077ga1k9680tn 6168598 6168536 2022-07-27T07:56:21Z Andres 5 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/A.Savin|A.Savin]] ([[User talk:A.Savin|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:NOSSER|NOSSER]]. wikitext text/x-wiki {{teekaart}} '''Kohtu tänav''' on [[Tallinn]]a [[Tallinna vanalinn|vanalinnas]], [[Toompea]]l [[Vanalinn (Toompea)|Vanalinna Toompea asumis]] asuv tänav. Kohtu tänav algab Toompeal [[Kiriku plats]]ilt, itta suunas piirneb tänava lõpuosas paremalt poolt [[Kohtuotsa vaateplatvorm]]iga ja sumbub [[Rahukohtu tänav]]ale. Tänav sai Toom-Kohtu tänava nimetuse 1882. aastal Toompeal [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] majas tegutsenud [[Eestimaa ülemmaakohus|Eestimaa ülemmaakohtu]] järgi. ==Tänava hoonestus== *Kohtu tänav 1, [[Eestimaa rüütelkonna hoone]], *Kohtu 2 /[[Kiriku plats]] 2/ [[Piiskopi tänav]] 2, Parun [[Toll (aadlisuguvõsa)|Tolli aadlisuguvõsa]] hoonestik. Kultuurimälestis nr. 3000<ref>[http://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=3000 3000 Elamu Kohtu t.2, 1798.a.], [[Kultuurimälestiste riiklik register]]</ref> *Kohtu 4, 1920. aastast [[Soome Saatkond Tallinnas|Soome saatkonna]] hoone <ref>[http://www.finland.ee/public/default.aspx?nodeid=40605&contentlan=13&culture=et-EE Saatkonna maja], www.finland.ee/public (vaadatud 17. august 2011)</ref> Algselt [[Bernhard Otto Jakob von Uexküll]]i residents, arhitekt Georg Winterhalter. *Kohtu 6, [[Ungern-Sternbergi palee]], *Kohtu 8, <ref>[http://www.oiguskantsler.ee/?menuID=31&print=1 Kohtu 8 ajalugu]</ref>[[Reinhold August von Kaulbars]]i [[Kaulbarsi palee]], *Kohtu 10, hoones asus enne Teist maailmasõda [[Poola Suursaatkond Tallinnas|Poola saatkond Tallinnas]]<ref>[http://193.40.192.80/viewer/et/nlib-digar:305308/275345/page/54 Aadressraamatud > Eesti aadress-raamat 1938-1939 = Directory for Estonia 1938-1939 = Adressbuch für Estland 1938-1939 = Адресный указатель Эстонии 1938-1939. Välisriikide esindajad Eestis], lk 110–113</ref>. *Kohtu 12 // [[Toom-Rüütli tänav]]a nurgal, [[Tiesenhauseni maja]]. Hoones tegutses enne [[Eesti Teises maailmasõjas|teist maailmasõda]] [[Luscher & Matiesen]]i veinivabrik. <gallery> Tallinn, elamu Kohtu 2, 1798.jpg|Tallinn, elamu Kohtu tänav 2, 1798 File:Soome.IMG 3292.JPG|Kohtu tänav 4 Kohtu 6, Tallinn.IMGP6035.JPG|[[Ungern-Sternbergi palee]] Toompeal, Kohtu tänav 6 File:Kohtu8 oiguskantsler.jpg|Kohtu tänav 8, [[Õiguskantsler]]i büroo Tallinn Kohtu 12.jpg|[[Tiesenhauseni maja]], Kohtu tänav 12 </gallery> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat|Kohtu tänav (Tallinn)}} {{Vanalinna asumi tänavad}} {{JÄRJESTA:Kohtu tänav (Tallinn)}} [[Kategooria:Kesklinna linnaosa tänavad]] [[Kategooria:Toompea tänavad]] pgt5w6ejiuh4v2xp0b18php1vjk7cba 6168599 6168598 2022-07-27T07:57:50Z A.Savin 36381 /* Tänava hoonestus */ wikitext text/x-wiki {{teekaart}} '''Kohtu tänav''' on [[Tallinn]]a [[Tallinna vanalinn|vanalinnas]], [[Toompea]]l [[Vanalinn (Toompea)|Vanalinna Toompea asumis]] asuv tänav. Kohtu tänav algab Toompeal [[Kiriku plats]]ilt, itta suunas piirneb tänava lõpuosas paremalt poolt [[Kohtuotsa vaateplatvorm]]iga ja sumbub [[Rahukohtu tänav]]ale. Tänav sai Toom-Kohtu tänava nimetuse 1882. aastal Toompeal [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] majas tegutsenud [[Eestimaa ülemmaakohus|Eestimaa ülemmaakohtu]] järgi. ==Tänava hoonestus== *Kohtu tänav 1, [[Eestimaa rüütelkonna hoone]], *Kohtu 2 /[[Kiriku plats]] 2/ [[Piiskopi tänav]] 2, Parun [[Toll (aadlisuguvõsa)|Tolli aadlisuguvõsa]] hoonestik. Kultuurimälestis nr. 3000<ref>[http://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=3000 3000 Elamu Kohtu t.2, 1798.a.], [[Kultuurimälestiste riiklik register]]</ref> *Kohtu 4, 1920. aastast [[Soome Saatkond Tallinnas|Soome saatkonna]] hoone <ref>[http://www.finland.ee/public/default.aspx?nodeid=40605&contentlan=13&culture=et-EE Saatkonna maja], www.finland.ee/public (vaadatud 17. august 2011)</ref> Algselt [[Bernhard Otto Jakob von Uexküll]]i residents, arhitekt Georg Winterhalter. *Kohtu 6, [[Ungern-Sternbergi palee]], *Kohtu 8, <ref>[http://www.oiguskantsler.ee/?menuID=31&print=1 Kohtu 8 ajalugu]</ref>[[Reinhold August von Kaulbars]]i [[Kaulbarsi palee]], *Kohtu 10, hoones asus enne Teist maailmasõda [[Poola Suursaatkond Tallinnas|Poola saatkond Tallinnas]]<ref>[http://193.40.192.80/viewer/et/nlib-digar:305308/275345/page/54 Aadressraamatud > Eesti aadress-raamat 1938-1939 = Directory for Estonia 1938-1939 = Adressbuch für Estland 1938-1939 = Адресный указатель Эстонии 1938-1939. Välisriikide esindajad Eestis], lk 110–113</ref>. *Kohtu 12 // [[Toom-Rüütli tänav]]a nurgal, [[Tiesenhauseni maja]]. Hoones tegutses enne [[Eesti Teises maailmasõjas|teist maailmasõda]] [[Luscher & Matiesen]]i veinivabrik. <gallery> Tallinn asv2022-04 img11 Kohtu 2.jpg|Tallinn, elamu Kohtu tänav 2, 1798 File:Soome.IMG 3292.JPG|Kohtu tänav 4 Kohtu 6, Tallinn.IMGP6035.JPG|[[Ungern-Sternbergi palee]] Toompeal, Kohtu tänav 6 File:Kohtu8 oiguskantsler.jpg|Kohtu tänav 8, [[Õiguskantsler]]i büroo Tallinn Kohtu 12.jpg|[[Tiesenhauseni maja]], Kohtu tänav 12 </gallery> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat|Kohtu tänav (Tallinn)}} {{Vanalinna asumi tänavad}} {{JÄRJESTA:Kohtu tänav (Tallinn)}} [[Kategooria:Kesklinna linnaosa tänavad]] [[Kategooria:Toompea tänavad]] 2n5j9an9h46e8n5djaa17fzdfa6rti8 Keskkonnaarvestus 0 264381 6168415 5128169 2022-07-26T17:32:31Z Amherst99 15496 wikitext text/x-wiki '''Keskkonnaarvestus''' (inglise keeles ''environmental accounting'') on [[raamatupidamine|raamatupidamise]] osa, kus selgitatakse välja, kui palju [[tooraine]]t ja [[energia]]t kulub [[toode|toote]] või [[teenus]]e tootmiseks ja/või osutamiseks ja mis on selle [[keskkonnamõju]] rahaline väärtus [[olelusring]]i jooksul<ref name="SEI"/>. ==Vaata ka== *[[Keskkonnajuhtimissüsteem]] *[[Olelusringi hindamine]] == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="SEI">Säästva arengu sõnaseletusi. [[Säästva Eesti Instituut]], SEI Tallinn. [http://www.seit.ee/sass/?ID=1&L_ID=125] (vaadatud 13.11.2011)</ref>}} [[Kategooria:Majandusarvestus]] [[Kategooria:Jätkusuutlik areng]] g60ftl0zrielmh2naq7rmvijskw632z Garkalne vald 0 268807 6168250 6025882 2022-07-26T13:01:09Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Garkalne vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Garkalnes pagasts | lipp = Flag of Garkalne Municipality.svg | lipu_link = | vapp = LVA Garkalnes novads COA.png | vapi_link = | pindala = 150,5 | elanikke = | keskuse_nimi = [[Berģi]] | asendikaardi_pilt = Garkalnes novads karte.png }} '''Garkalne vald''' ([[läti keel|läti]] ''Garkalnes pagasts'') on vald Lätis [[Ropaži piirkond|Ropaži piirkonnas]]. Piirneb läänes [[Riia]] linnaga. Lisaks piirneb Ropaži piirkonna [[Vangaži]] linnaga, [[Stopiņi vald|Stopiņi]] ja [[Ropaži vald|Ropaži vallaga]], Sigulda piirkonna [[Inčukalnsi vald|Inčukalnsi vallaga]] ning Ādaži piirkonna [[Ādaži vald|Ādaži]] ja [[Carnikava vald|Carnikava vallaga]]. ==Ajalugu== Aastal 1935 oli Ādaži valla pindala 137 km². Elanikke oli seal 338.<ref>Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> Vallas moodustati aastal 1945 Ādaži, Berģi, Carnikava ja Garkalne külanõukogud, vald ise likvideeriti aga aastal 1949. Aastal 1977 liideti Garkalne külanõukoguga likvideeritav Berģi külanõukogu ja osa Vangaži külanõukogust, osa külanõukogu alasid liideti aga Ādaži külanõukoguga.<ref>Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref> Aastal 1990 moodustati külanõukogust vald. 2006. aastal moodustati vallaga samades piirides Garkalne piirkond (1. järgu haldusüksus). 2021. aastal liideti Garkalne piirkond Ropaži piirkonnaga. ==Loodus== Valda läbib [[Jugla jõgi]], teised suuremad jõed on selle lähtejõed [[Mazā Jugla]] ja [[Lielā Jugla]] ning selle lisajõgi Krievupe. Suuremad järved on [[Lielais Baltezers|Lielais Baltezers]],Langstiņi järv, Lielais Jūgezers, Mašēni järv ja Mālezers. Vald jääb [[Rannikumadalik (Läti)|Rannikumadalikule]] ja Kesk-Läti madalikule. Kõrgeim koht on Buļļi mägi (32,3 m).<ref>Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> ==Kaitstavad objektid== Looduskaitse all on neli Baltezersi mändi. Lisaks on vallas looduskaitse all 39 nimetut põlispuud (valdavalt männid). Valda jääb 27 ha suurune Buļļezersi hoiuala, osaliselt ka Lielais Baltezersi saarte hoiuala ja Garkalne metsade hoiuala.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Muinsuskaitse all on Sunīši keskaegne kalmistu.<ref>[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address=Garkalnes+novads&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija], vaadatud 8.08 2020</ref> == Rahvastik == Läti Rahvastikuregistri andmetel oli [[1. jaanuar]]il [[2012]] Garkalne valla elanikest [[lätlased|lätlasi]] 64,31%, [[venelased|venelasi]] 23,70%, [[valgevenelased|valgevenelasi]] 2,21%, [[ukrainlased|ukrainlasi]] 2,11%, [[poolakad|poolakaid]] 1,32% ja teistest rahvustest inimesi 3,72%. Rahvus oli märkimata 2,63% inimestest.<ref>[https://web.archive.org/web/20120328084851/http://www.pmlp.lv/lv/statistika/iedzivotaju.html Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2012]. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.</ref> Valla külad on: {|class="wikitable" |- ! Küla !! Küla tüüp !! Elanike arv<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref> |- | [[Amatnieki]] || vidējciems || 204 (2020) |- | [[Bāliņi]] || skrajciems || 25 (2002) |- | [[Baltezers (Garkalne piirkond)|Baltezers]] || vidējciems || 630 (2020) |- | [[Berģi (Garkalne piirkond)|Berģi]] || lielciems || 1337 (2020) |- | [[Bukulti (Garkalne piirkond)|Bukulti]] || lielciems || 1123 (2020) |- | [[Garkalne (Garkalne piirkond)|Garkalne]] || lielciems || 2004 (2020) |- | [[Gāršas]] || skrajciems || 32 (2002) |- | [[Langstiņi]] || lielciems || 799 (2020) |- | [[Makstenieki]] || vidējciems || 167 (2020) |- | [[Priedkalne]] || vidējciems || 276 (2020) |- | [[Priežlejas]] || mazciems || 42 (2020) |- | [[Skuķīši]] || vidējciems || 239 (2020) |- | [[Sunīši (Garkalne piirkond)|Sunīši]] || lielciems || 842 (2020) |- | [[Suži (Garkalne piirkond)|Suži]] || vidējciems || 361 (2020) |- | [[Upesciems]] || lielciems || 1239 (2020) |} Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref> ==Viited== {{viited}} {{Ropaži piirkond}} {{koord|tüüp=haldus2}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Ropaži piirkond]] q2vmy7p6ggdux55znv1egs1ty9nxc3c Tre Raadio 0 268829 6168614 6158823 2022-07-27T08:49:01Z 145.14.28.118 wikitext text/x-wiki {{Raadiojaama infobox | nimi = Tre Raadio | edastatav piirkond= [[Pilt:Flag of Estonia.svg|25px]] [[Eesti]] | sagedused = Raplamaa 91,3 MHz <br> Pärnumaa 92,7 MHz <br> Järvamaa 101,0 MHz <br> Harjumaa 105,8 MHz <br> Lääne-Virumaa 97,0 MHz <br> Haapsalu 103.8 MHz | veebilehekülg = [http://www.treraadio.ee/ Tre Raadio] }} '''Tre Raadio''' on [[Eesti]] [[raadiojaam]]. Tre Raadio toodab levipiirkondade kohalikku elu kajastavat ja täiskasvanud kuulajale suunatud raadioprogrammi. Ligi poole Tre Raadio programmide muusikavalikust moodustavad Eesti lood. Tre Raadio stuudiod asuvad [[Rapla]]s, [[Pärnu]]s, [[Paide]]s ja [[Tallinn]]as. Tre Raadio FM sagedused: Raplas ja Raplamaal 91,3 MHz, Pärnus ja Pärnumaal 92,7 MHz, Paides, Türil ja Järvamaal 101,0 MHz, Tallinnas ja Harjumaal 105,8 MHz, Rakveres ja Lääne-Virumaal 97,0 MHz, Haapsalu ja Läänemaa 103.8 MHz. Samuti on olemas netikuulamise võimalus Tre Raadio kodulehel. Raadiojaama tegevjuht on Raplas Tre Raadio käivitanud [[Siim Pohlak]]. ==Ajalugu== Tre Raadio alustas tegevust '''raadio.tre.ee''' nime all internetis leviva raadiojaamana pidude ja ürituste korraldamisele keskendunud Tre.ee kõrvaltegevusena aastal 2007. Alguses mängiti eetris peamiselt Tre [[DJ]]-de valitud tantsumuusikat ning õhtusel ajal oli eetris soovisaade, mis on järjest iganädalaselt eetris olnud alates 2008. aasta algusest. 2010. aasta oktoobris alustati esimese FM sagedusloa saamise järel tegevust Raplamaal, ametliku nimetusega Tre Raadio. Programmi lisandusid kohalikku elu kajastavad saated ja uudised. Tantsumuusika osakaal hakkas järk-järgult kahanema pophittide kasuks. Tre Raadios tegutses Rapla sageduse esimestel aastatel ka tuntud diskor ja raadiosaatejuht [[Märt Rannamäe]]. 2014. aasta mais laienes Tre Raadio Pärnusse, jätkates tegevust Pärnus sagedusel 92,7 MHz varem eetris olnud kohaliku raadiojaama [[Päikeseraadio]] tegevuse lõppemise järel. 2016. aasta algusest toodab Tre Raadio raadioprogrammi ka Järvamaal, seni [[Kuma Raadio]] nime kandnud regionaalse raadiojaama nimeks sai [[Kesk-Eesti Tre Raadio]]. 2016. aasta jaanuaris omandas Tre Raadio Tallinnas, Pärnus, Tartus ja Lõuna-Eestis leviva raadiojaama [[Ring fm|Ring FM]]. Alates 17. novembrist 2019 on Tre raadio Tallinnas eetris sagedusel 105,8 Mhz Ring Fm sageduse asemel. == Vaata ka == * [[Eesti raadiojaamade loend]] * [[Noortefoorum]] ==Välislingid== * [http://www.treraadio.ee/ Tre Raadio koduleht] [[Kategooria:Eesti raadiojaamad]] gnp60xzqu538pqz9bfkn0ltqhhjpbwj Tuhalaane vald (Paistu kihelkond) 0 277139 6168370 5878358 2022-07-26T16:28:22Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Viljandi maakonna endised vallad]] wikitext text/x-wiki '''Tuhalaane vald''' ([[saksa keel]]es ''Gemeinde Tuhhalane'') oli [[vald]] [[Paistu kihelkond|Paistu kihelkonnas]] [[Viljandimaa]]l. Vallamaja asus [[Tuhalaane]] külas.<ref>[https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/core_ajaloolised Maa-ameti kaardirakendused]</ref> 1. aprillist 1939 arvati valla maa-ala uue [[Tuhalaane vald (1939)|Tuhalaane valla]] koosseisu. Tuhalaane vallas on sündinud kirjanik [[Ants Saar]], poliitikud [[Jaan Tomp]] ja [[Voldemar Telling]], sõjaväelane [[Victor Mutt]], põllumajandusteadlane [[Jaak Ümarik]], õpetaja [[August Mutt]], juristid [[Augustin Müristaja]] ja [[Johannes Sonin]]. Tuhalaane valla aukodanik oli [[Ants Piip]]<ref>Prof. A. Piip Tuhalaane aukodanikuks. Rahvaleht, 21. märts 1939, nr. 68, lk. 3.</ref>. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti vallad aastatel 1866–1939]] [[Kategooria:Paistu kihelkond]] [[Kategooria:Viljandi maakonna endised vallad]] elsawsbbn0n0jb9m6nqrh8dkw91phs3 Tiigrihüpe 0 279944 6168619 6140807 2022-07-27T08:58:13Z 2001:BB8:2002:F00:9143:BF9C:C73C:1B4A /* Ajalugu */ wikitext text/x-wiki "'''Tiigrihüpe'''" oli [[Eesti]] riiklik projekt, mille raames suunati suured [[investeering]]ud arvutusvõimsuste suurendamisele ja [[andmeside]]ühenduste arendamisele, rõhuga [[haridus]]e [[infrastruktuur]]i parandamisel.<ref>[http://svpressa.ru/society/article/33847/ Электронное правительство: Поучимся у Эстонии]</ref> Projekti algatasid [[1996]]. aastal Eesti toonane saadik USAs [[Toomas Hendrik Ilves]] ja tollane haridusminister [[Jaak Aaviksoo]]. Ametliku käigu andis projektile [[21. veebruar]]il 1996 [[Eesti president]] [[Lennart Meri]]<ref>{{Netiviide |url=https://www.youtube.com/watch?v=Vl0HqqqpSPI |pealkiri=ETV saade Otseliin, 21/02/1996 - Tiigrihüppe algus |aeg=6 märts 2021}}</ref>. Esimene rahaeraldis nähti ette [[1997]]. aasta riigieelarves. Üks projekti tähtsamaid tulemusi oli kõigi Eesti koolide ühendamine [[internet]]ti<ref>[http://www.pcweek.ru/themes/detail.php?ID=43874 Эстония рвется во Всемирную паутину] pcweek.ru, 14. oktoober 1997</ref>, mille käigus rajati enamikku koolidest arvutiklass ning lõpetati [[UUCP]]-tehnoloogia kasutamine. Nõukogude Liidu informaatikaõppe programmi raames 1990ndatel koolidesse jõudnud, tehnoloogiliselt vananenud ja töötamast lakanud [[Juku (arvuti)|Juku]]d asendati peamiselt [[IBM PC|IBM PCde]]ga 1990. aastate teisel poolel.<ref name="digi">{{Netiviide |autor=Ivo Krustok |url=https://dea.digar.ee/article/AKdigi/2019/09/0/25.1 |pealkiri=Mida Jukuga ei õpetatud, seda Juhan teada ei saanud |väljaanne=Digi |aeg=september 2019}}</ref><ref>[http://www.lenta.ru/articles/2005/11/09/ee/ Интернет: Быстрая Эстония] Lenta.ru</ref><ref>[http://www.itl.ee/?dl=536 э-Эстония: страна, где живет интернет]</ref> == Ajalugu == Tiigrihüpppe sildi sai koolide infotehnoloogiaga varustamine Toomas Hendrik Ilvese ettepanekust 14. veebruaril 1995 ajalehes [[Rahva Hääl]], kus ta pakkus välja, et koolide varustamiseks piisab 17 000 arvutist ja see võiks aidata Eestil "hüpata kahe jalaga 21. sajandisse". Algselt nimetati seda ettepanekut nii selle avalikustaja nime järgi "ilvesehüppeks" kui ka "tiigrihüppeks", käibele jäi viimane.<ref name="riigor">{{Netiviide |autor=Indrek Riigor |url=https://www.ohtuleht.ee/857569/sada-sundmust-mis-mojutasid-eestit-14-koht-programmiga-tiigrihupe-tehti-eestis-it-revolutsiooni |pealkiri=Programmiga "Tiigrihüpe" tehti Eestis IT-revolutsiooni |väljaanne=Õhtuleht |aeg=10. veebruar 2018}}</ref><ref name="kompass">{{Netiviide |autor=Henrik Roonemaa |url=https://kompass.harno.ee/tiigrihupe/algus/ |pealkiri=Tiiger |väljaanne=Hariduse tehnoloogiakompass |aeg=15. veebruar 2022}}</ref> Koolide infotehnoloogiaga varustamine sai süstemaatilise kuju 1985. aastatel, mil Nõukogude Liidu akadeemik ja arvutiteadlane [[Andrei Jeršov]] hakkas programmeerimise kui "teise kirjaoskuse" sildi all eestvedama informaatikaõpet üldhariduskoolides. Sellega dialoogis algatati Eestis [[kooliarvuti]]te projekt, esialgu loodeti kooliarvuti Juku saada masstootmisse 1986. aasta suvel, kuid viibis kuni 1989. aastani ning tehnoloogiliselt vananenud 2500 arvutit jõudsid koolidesse 1990. alguseks. Tehnosiirde uurija [[Laur Kanger]]i hinnangul tagasid Jukud sellest hoolimata kümnete tuhandetele õpilastele esmakokkupuute arvutitega standardiseeritud õppeprogrammi raames, mis muidu oleks olnud võimatu, ja ning Nõukogude Liidu kooliarvutina loodud Juku projekt oli Tiigrihüppe aluseks.<ref name="kanger">{{Netiviide |autor=Laur Kanger |url=https://era.ed.ac.uk/bitstream/handle/1842/16452/Kanger2013.pdf |pealkiri=Domestic PC Production in the Soviet Baltic States 1977-1992 |väljaanne=The University of Edinburgh |aeg=2013}}</ref><ref name="tiigrihype">{{Netiviide |autor=Valdur Talts |url=https://www.sisekaitse.ee/sites/default/files/inline-files/Arvutitehnika_arengust_ja_Tiigrihyppest_1.pdf |pealkiri=Arvutitehnika arengust Eestis ja Tiigrihüppest |väljaanne=Verbis Aut Re |aeg=19. veebruar 2018}}</ref><ref name="esitiiger">{{Netiviide |autor=Kalle Muuli |url=https://leht.postimees.ee/2911503/kalle-muuli-esimene-tiigrihupe |pealkiri=Kalle Muuli: esimene tiigrihüpe |väljaanne=Postimees |aeg=6. september 2014}}</ref> Tiigrihüppele eelnevalt oli haridusministeeriumi juures [[Peeter Lorents]]i veetud töörühm, mis tegeles Juku baasil arvutimajanduse ja -õppe juurutamisega üldhariduskoolides, 1990. aastate esimeses pooles avati samas vaid kolm uut IBM PC arvutiklassi, kuigi 1995. aasta alguse seisuga oli Internetti ühendatud kuni 1500 kooliarvutit. Akadeemik [[Enn Tõugu]] hinnangul oli Tiigrihüppe aluseks Eesti arvutikogukondade koondumine ja sellega kaasnev "Ränioru efekt", mis on jälgitav juba 1960. aastatest ja mille käigus kujunes Tallinn Nõukogude Liidu üheks juhtivaks arvutiteaduse keskuseks [[Moskva]], [[Leningrad]]i, [[Kõjiv|Kiiev]]i ja [[Novosibirsk]]i kõrval.<ref name="tyugu">{{Netiviide |autor=Enn Tõugu |url=https://www.akad.ee/2020/04/24/akadeemia-nr-5-2020/ |pealkiri=Arvutid toodi Eestisse õhinal |väljaanne=Akadeemia |aeg=aprill 2020}}</ref><ref name="tiigrihype" /> Tiigrihüpe toimus 1997. aastast [[Tiigrihüppe Sihtasutus]]e eestvedamisel. [[2013]]. aastal sai Tiigrihüppe Sihtasutus [[Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus|Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse]] (HITSA) struktuuriüksuseks. HITSA struktuuriüksusena kandis see nime HITSA innovatsioonikeskus.<ref>https://web.archive.org/web/20160305142640/http://www.innovatsioonikeskus.ee/et/uudised/tiigrihuppe-sihtastus-tootab-1-maist-hitsa-struktuuriuksusena (vaadatud 23.05.2014)</ref> 1. augustil 2020 likvideeriti Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus ja kõik selle tegevused ja teenused võttis üle vastloodud [[Haridus- ja Noorteamet]].<ref>[https://www.hitsa.ee/uudised-1/hitsa-juhatus-aeg-motestada-olnut HITSA aeg saab läbi - on aeg mõtestada olnut ja tulevat.] Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse veebisait, 31. juuli 2020.</ref> Pärast [[2007. aasta küberrünnakud Eesti vastu|massilisi küberrünnakuid Eesti arvutivõrkudele 2007. aastal]] (mida on seostatud Vene salateenistustega) lisandus Eesti kaitsedoktriini e-turvalisus. Osalt just selle edendamiseks rajati Tallinna [[NATO kooperatiivse küberkaitse kompetentsikeskus]] (NATO Cooperative Cyber Defence Centre of Excellence). Analoogselt "Tiigrihüppega" on selle projekti nimi "Tiigrikaitse".<ref>[http://www.president.ee/et/ametitegevus/visiidid/86-ameerika-uehendriigid/4516-president-ilves-kohtus-ameerika-uehendriikide-riigipeaga/index.html "President Ilves kohtus Ameerika Ühendriikide riigipeaga"] [[Presidendi Kantselei]], 25. juuni 2007</ref> Tehnoloogiaharidusega tegeleb [[ProgeTiiger]].<ref>[http://www.progetiiger.ee/ ProgeTiigeri koduleht]</ref> == Vaata ka == *[[e-Eesti]] *[[Noored Kooli]] *[[Viigrihüpe]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * Henrik Roonemaa: [https://kompass.harno.ee/tiigrihupe Tiigrihüpe], Hariduse Tehnoloogiakompass 2022 * Signe Rosin, Enely Prei: [http://www.opleht.ee/?archive_mode=article&articleid=5706 "Tiigrihüpe Eestis ja Taanis: erinevused ja sarnasused"] Õpetajate Leht, 10. juuni 2011 * Cyrus Farivar. [http://www.worldcat.org/oclc/643762511 "The Internet of Elsewhere: the Emergent Effects of a Wired World"] New Brunswick, N.J.: Rutgers University Press 2011. Lk 109–149. [[Kategooria:Internet Eestis]] [[Kategooria:Eesti majandus]] 2mu3hgfohhsx5ehknn30yojvjbenkh8 6168649 6168619 2022-07-27T10:33:05Z Ursus scribens 115317 wikitext text/x-wiki "'''Tiigrihüpe'''" oli [[Eesti]] riiklik projekt, mille raames suunati suured [[investeering]]ud arvutusvõimsuste suurendamisele ja [[andmeside]]ühenduste arendamisele, rõhuga [[haridus]]e [[infrastruktuur]]i parandamisel.<ref>[http://svpressa.ru/society/article/33847/ Электронное правительство: Поучимся у Эстонии]</ref> Projekti algatasid [[1996]]. aastal Eesti toonane saadik USAs [[Toomas Hendrik Ilves]] ja tollane haridusminister [[Jaak Aaviksoo]]. Ametliku käigu andis projektile [[21. veebruar]]il 1996 [[Eesti president]] [[Lennart Meri]]<ref>{{Netiviide |url=https://www.youtube.com/watch?v=Vl0HqqqpSPI |pealkiri=ETV saade Otseliin, 21/02/1996 - Tiigrihüppe algus |aeg=6 märts 2021}}</ref>. Esimene rahaeraldis nähti ette [[1997]]. aasta riigieelarves. Üks projekti tähtsamaid tulemusi oli kõigi Eesti koolide ühendamine [[internet]]ti<ref>[http://www.pcweek.ru/themes/detail.php?ID=43874 Эстония рвется во Всемирную паутину] pcweek.ru, 14. oktoober 1997</ref>, mille käigus rajati enamikku koolidest arvutiklass ning lõpetati [[UUCP]]-tehnoloogia kasutamine. Nõukogude Liidu informaatikaõppe programmi raames 1990ndatel koolidesse jõudnud, tehnoloogiliselt vananenud ja töötamast lakanud [[Juku (arvuti)|Juku]]d asendati peamiselt [[IBM PC|IBM PCde]]ga 1990. aastate teisel poolel.<ref name="digi">{{Netiviide |autor=Ivo Krustok |url=https://dea.digar.ee/article/AKdigi/2019/09/0/25.1 |pealkiri=Mida Jukuga ei õpetatud, seda Juhan teada ei saanud |väljaanne=Digi |aeg=september 2019}}</ref><ref>[http://www.lenta.ru/articles/2005/11/09/ee/ Интернет: Быстрая Эстония] Lenta.ru</ref><ref>[http://www.itl.ee/?dl=536 э-Эстония: страна, где живет интернет]</ref> == Ajalugu == Tiigrihüpppe sildi sai koolide infotehnoloogiaga varustamine Toomas Hendrik Ilvese ettepanekust 14. veebruaril 1995 ajalehes [[Rahva Hääl]], kus ta pakkus välja, et koolide varustamiseks piisab 17 000 arvutist ja see võiks aidata Eestil "hüpata kahe jalaga 21. sajandisse". Algselt nimetati seda ettepanekut nii selle avalikustaja nime järgi "ilvesehüppeks" kui ka "tiigrihüppeks", käibele jäi viimane.<ref name="riigor">{{Netiviide |autor=Indrek Riigor |url=https://www.ohtuleht.ee/857569/sada-sundmust-mis-mojutasid-eestit-14-koht-programmiga-tiigrihupe-tehti-eestis-it-revolutsiooni |pealkiri=Programmiga "Tiigrihüpe" tehti Eestis IT-revolutsiooni |väljaanne=Õhtuleht |aeg=10. veebruar 2018}}</ref><ref name="kompass">{{Netiviide |autor=Henrik Roonemaa |url=https://kompass.harno.ee/tiigrihupe/algus/ |pealkiri=Tiiger |väljaanne=Hariduse tehnoloogiakompass |aeg=15. veebruar 2022}}</ref> Koolide infotehnoloogiaga varustamine sai süstemaatilise kuju 1985. aastatel, mil Nõukogude Liidu akadeemik ja arvutiteadlane [[Andrei Jeršov]] hakkas programmeerimise kui "teise kirjaoskuse" sildi all eestvedama informaatikaõpet üldhariduskoolides. Sellega dialoogis algatati Eestis [[kooliarvuti]]te projekt, esialgu loodeti kooliarvuti Juku saada masstootmisse 1986. aasta suvel, kuid viibis kuni 1989. aastani ning tehnoloogiliselt vananenud 2500 arvutit jõudsid koolidesse 1990. alguseks. Tehnosiirde uurija [[Laur Kanger]]i hinnangul tagasid Jukud sellest hoolimata kümnete tuhandetele õpilastele esmakokkupuute arvutitega standardiseeritud õppeprogrammi raames, mis muidu oleks olnud võimatu, ja ning Nõukogude Liidu kooliarvutina loodud Juku projekt oli Tiigrihüppe aluseks.<ref name="kanger">{{Netiviide |autor=Laur Kanger |url=https://era.ed.ac.uk/bitstream/handle/1842/16452/Kanger2013.pdf |pealkiri=Domestic PC Production in the Soviet Baltic States 1977-1992 |väljaanne=The University of Edinburgh |aeg=2013}}</ref><ref name="tiigrihype">{{Netiviide |autor=Valdur Talts |url=https://www.sisekaitse.ee/sites/default/files/inline-files/Arvutitehnika_arengust_ja_Tiigrihyppest_1.pdf |pealkiri=Arvutitehnika arengust Eestis ja Tiigrihüppest |väljaanne=Verbis Aut Re |aeg=19. veebruar 2018}}</ref><ref name="esitiiger">{{Netiviide |autor=Kalle Muuli |url=https://leht.postimees.ee/2911503/kalle-muuli-esimene-tiigrihupe |pealkiri=Kalle Muuli: esimene tiigrihüpe |väljaanne=Postimees |aeg=6. september 2014}}</ref> Tiigrihüppele eelnevalt oli haridusministeeriumi juures [[Peeter Lorents]]i veetud töörühm, mis tegeles Juku baasil arvutimajanduse ja -õppe juurutamisega üldhariduskoolides, 1990. aastate esimeses pooles avati samas vaid kolm uut IBM PC arvutiklassi, kuigi 1995. aasta alguse seisuga oli Internetti ühendatud kuni 1500 kooliarvutit. Akadeemik [[Enn Tõugu]] hinnangul oli Tiigrihüppe aluseks Eesti arvutikogukondade koondumine ja sellega kaasnev "Ränioru efekt", mis on jälgitav juba 1960. aastatest ja mille käigus kujunes Tallinn Nõukogude Liidu üheks juhtivaks arvutiteaduse keskuseks [[Moskva]], [[Leningrad]]i, [[Kiiev]]i ja [[Novosibirsk]]i kõrval.<ref name="tyugu">{{Netiviide |autor=Enn Tõugu |url=https://www.akad.ee/2020/04/24/akadeemia-nr-5-2020/ |pealkiri=Arvutid toodi Eestisse õhinal |väljaanne=Akadeemia |aeg=aprill 2020}}</ref><ref name="tiigrihype" /> Tiigrihüpe toimus 1997. aastast [[Tiigrihüppe Sihtasutus]]e eestvedamisel. [[2013]]. aastal sai Tiigrihüppe Sihtasutus [[Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus|Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse]] (HITSA) struktuuriüksuseks. HITSA struktuuriüksusena kandis see nime HITSA innovatsioonikeskus.<ref>https://web.archive.org/web/20160305142640/http://www.innovatsioonikeskus.ee/et/uudised/tiigrihuppe-sihtastus-tootab-1-maist-hitsa-struktuuriuksusena (vaadatud 23.05.2014)</ref> 1. augustil 2020 likvideeriti Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus ja kõik selle tegevused ja teenused võttis üle vastloodud [[Haridus- ja Noorteamet]].<ref>[https://www.hitsa.ee/uudised-1/hitsa-juhatus-aeg-motestada-olnut HITSA aeg saab läbi - on aeg mõtestada olnut ja tulevat.] Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse veebisait, 31. juuli 2020.</ref> Pärast [[2007. aasta küberrünnakud Eesti vastu|massilisi küberrünnakuid Eesti arvutivõrkudele 2007. aastal]] (mida on seostatud Vene salateenistustega) lisandus Eesti kaitsedoktriini e-turvalisus. Osalt just selle edendamiseks rajati Tallinna [[NATO kooperatiivse küberkaitse kompetentsikeskus]] (NATO Cooperative Cyber Defence Centre of Excellence). Analoogselt "Tiigrihüppega" on selle projekti nimi "Tiigrikaitse".<ref>[http://www.president.ee/et/ametitegevus/visiidid/86-ameerika-uehendriigid/4516-president-ilves-kohtus-ameerika-uehendriikide-riigipeaga/index.html "President Ilves kohtus Ameerika Ühendriikide riigipeaga"] [[Presidendi Kantselei]], 25. juuni 2007</ref> Tehnoloogiaharidusega tegeleb [[ProgeTiiger]].<ref>[http://www.progetiiger.ee/ ProgeTiigeri koduleht]</ref> == Vaata ka == *[[e-Eesti]] *[[Noored Kooli]] *[[Viigrihüpe]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * Henrik Roonemaa: [https://kompass.harno.ee/tiigrihupe Tiigrihüpe], Hariduse Tehnoloogiakompass 2022 * Signe Rosin, Enely Prei: [http://www.opleht.ee/?archive_mode=article&articleid=5706 "Tiigrihüpe Eestis ja Taanis: erinevused ja sarnasused"] Õpetajate Leht, 10. juuni 2011 * Cyrus Farivar. [http://www.worldcat.org/oclc/643762511 "The Internet of Elsewhere: the Emergent Effects of a Wired World"] New Brunswick, N.J.: Rutgers University Press 2011. Lk 109–149. [[Kategooria:Internet Eestis]] [[Kategooria:Eesti majandus]] emf5j6k9lw7ms25ek2zw3611tananq9 Kummikud 0 283455 6168521 4400164 2022-07-26T21:39:09Z Ahti-Saku 167588 Link wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib jalanõudest; meduusi kehaosa kohta vaata artiklit [[Kummik]]}} {{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2016}} [[Pilt:Wellies.jpg|pisi|Kummikud]] '''Kummikud''' on [[kummi]]st valmistatud [[säärikud]]. Tänapäeval kasutatakse kummikute valmistamisel laialdaselt ka [[polüvinüülkloriid]]i ehk PVC-d. ==Vaata ka== *[[kalossid]] *[[saapad]] {{Commonskat|Rubber boots}} {{Vikitsitaadid|Kummik}} [[Kategooria:Jalanõud]] bdv4q5k4ps7rbqw87kvz5497ss5dr2h Tartu lauluväljak 0 293560 6168297 5686768 2022-07-26T13:40:00Z Kruusamägi 1530 wikitext text/x-wiki [[File:Vaimulik laulupidu Tartus, 12. juuni 2010.jpg|pisi|[[Tartu vaimulik laulupidu|Vaimulik laulupidu]] Tartu lauluväljakul, 12. juuni 2010.]] '''Tartu lauluväljak''' (harvemini ''Tähtvere lauluväljak'') asub [[Tartu]]s, [[Tähtvere]] ja [[Supilinn]]a servas mäenõlval. [[Lauluväljak]]ul toimuvad kontserdid, laulu- ja tantsupeod, spordiüritused ja teatrietendused. Muuhulgas on seal aastaid avatud [[Tartu maraton]]. Tartu lauluväljakut haldab sihtasutus Tähtvere Puhkepark<ref name="">[http://www.arena.ee Sihtasutus Tähtvere Puhkepark]</ref>. Tartu lauluväljaku pindala on ligikaudu 1 hektar. Laululava kaare kõrgus on 28 m, laius 54 m ja sügavus 42 m. Laululava [[kõlakoda]] on [[hüperboolne paraboloid|hüperboolse paraboloidi]] kujuline [[akustiline ekraan]], mis peegeldab heli ainult üks kord. Pealtvaatajate tribüün ja lava astmestik moodustavad ühtse ovaalse, [[amfiteater|amfiteatrit]] meenutava terviku. Tribüün jaguneb 4 sektoriks, milles on kokku 10 000 istekohta, mäenõlvadele mahub kuni 5000 pealtvaatajat-kuulajat. ==Ajalugu== Esimene lauluväljak lavaga valmis Tähtveres 1965. aastal. 1969. aastal tähistati seal saja aasta möödumist [[Esimene üldlaulupidu|esimesest üldlaulupeost]] meestelaulupeoga, kaks nädalat enne [[XVII üldlaulupidu]] 28.-29. juulil Tallinnas. 1985. aastaks oli laululava amortiseerunud, kevadel otsustati see lammutada. Uue hoone konkursi võitis arhitekt [[Roman Smuškin]]. Ehitamiseni jõuti siiski alles 1989. aastal, laululava valmis 1994. Kokku maksis ehitus umbes 20 miljonit krooni (1,3 miljonit eurot). ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.arena.ee/index.php?page=135& Tartu laululava lugu] * [https://www.postimees.ee/1946303/riik-kaotab-tartu-laululava-pankrotiga-20-miljonit-krooni "Riik kaotab Tartu laululava pankrotiga 20 miljonit krooni"] Postimees, 17. juuni 2002 [[Pilt:Tartu lauluväljak.jpg|pisi|900px|center|Tartu lauluväljaku panoraam]] [[Kategooria:Tartu ehitised]] [[Kategooria:Eesti laululavad]] {{koord}} b4ox6yzdaa33f02nxgqyv5zhhvi4jkc Horvaadid 0 294547 6168333 5998965 2022-07-26T14:31:08Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.8 wikitext text/x-wiki [[Fail:Map of the Croatian Diaspora in the World.svg|pisi|Horvaatide diasporaa]] [[Pilt:Croatian girls in folklore costume in Hungary.jpg|pisi|Horvaadi neiud rahvariietes. [[Ungari]]]] '''Horvaadid''' (omanimetus [[horvaadi keel]]es ''hrvati'', sg ''hrvat'') on [[lõunaslaavlased|lõunaslaavi]] päritolu [[etnos]], kes elab peamiselt [[Horvaatia]]s ning [[Bosnia ja Hertsegoviina|Bosnias ja Hertsegoviinas]] (on seal üks kolmest konstitutsioonilisest rahvusest), samuti [[Montenegro]] idaosas, [[Serbia]] põhjaosas [[Vojvodina]]s, [[Austria]] idaosas [[Burgenland]]is ning Burgenlandiga piirnevatel [[Ungari]] ja [[Sloveenia]] aladel, aga ka mujal [[Balkani riigid|Balkani riikides]]. Peale oma põliste asualade elab horvaate väljarännanutena mujal maailmas, sealhulgas [[Euroopa]]s, [[Põhja-Ameerika|Põhja-]] ja [[Lõuna-Ameerika]]s, [[Austraalia]]s, [[Uus-Meremaa]]l ning [[Lõuna-Aafrika]]s. Horvaatide üldarv on 8–9 miljonit, sellest umbes 4 miljonit elab Horvaatias ja hinnanguliselt 4,5 miljonit väljaspool Horvaatiat (2005)<ref>[http://books.google.ee/books?id=7QEjPVyd9YMC&pg=PA77&source=gbs_toc_r&cad=4#v=onepage&q&f=false Daphne Winland. "Croatian Diaspora" - Melvin Ember, Carol R. Ember, Ian Skoggard. ''Encyclopedia of Diasporas: Immigrant and Refugee Cultures Around the World''. Springer, 2005. ISBN 0-306-48321-1] ("It is estimated that 4.5 million Croatians live outside Croatia...", lk 76) books.google.ee Kasutatud 21.06.2012.</ref>, sealhulgas 659 718 Bosnias ja Hertsegoviinas (2000)<ref>[https://web.archive.org/web/20180315193211/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/bk.html CIA. The World Factbook: Bosnia and Herzegovina] (14,3% rahvastiku koguarvust 4 590 310) www.cia.gov Kasutatud 21.06.2012.</ref>. Horvaadid on enamasti [[katoliiklus|katoliiklased]], kõnelevad [[horvaadi keel]]t ja kasutavad [[ladina tähestik]]ku. [[Bütsantsi keiser|Bütsantsi keisri]] [[Konstantinos VII]] [[10. sajand]]il kirjutatud teose "De Administrando Imperio" järgi saabusid horvaadid praegusele asualale [[7. sajand]]i alguses. Asuala geograafilise asendi tõttu on horvaadi kultuur sajandite jooksul mõjutusi saanud naaberrahvastelt, kõige rohkem [[Kesk-Euroopa]]st ([[Austria]]st ja [[Ungari]]st) ja [[Vahemere maad|Vahemere maadest]] ([[Veneetsia|Veneetsia]]st), olles omakorda mõju avaldanud oma naabritele. [[15. sajand]]il jagati horvaadid kolme riigi vahel: Põhja-Horvaatiast sai [[Austria keisririik|Austria keisririigi]] osa, [[Dalmaatsia]] (väljaarvatud [[Dubrovnik]], mis iseseisvus) läks [[Veneetsia vabariik|Veneetsia Vabariigi]] valitsemise alla ning [[Slavoonia]] ja [[Bosnia]] hõivas [[Osmanite riik]]. Horvaadi kultuuri rikkusest annab tunnistust tõsiasi, et viis kultuuriobjekti [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]s asub Horvaatias. <gallery> 1240 portal Trogir.jpg|[[Trogir]]i [[katedraal]]i [[portaal]]. Skulptor Majstor Radovan. Umbes 1240. Narodna nošnja iz Neuma.jpg|Horvaadi neiud rahvariietes. [[Neum]], [[Bosnia ja Hertsegoviina]]. Baska tablet.png|[[Baška tahvel]]. Vanimaid [[horvaadi keel]]e ja [[glagoolitsa]] kirja mälestusmärke [[Horvaatia]]s. [[Raidkiri]] kivil. 99,5 cm × 199 cm. AD 1100. Dubra.JPG|[[Dubrovnik]]i vanalinn. [[UNESCO maailmapärand]]. </gallery> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat|Croats}} *[http://www.hercegbosna.org/eng/ HercegBosna. Croats of Bosnia & Herzegovina.] *[http://www.croatia-in-english.com/ Croatia in English] *[http://books.google.ee/books?id=7QEjPVyd9YMC&printsec=frontcover#v=onepage&q&f=false Daphne Winland. "Croatian Diaspora" - Melvin Ember, Carol R. Ember, Ian Skoggard. ''Encyclopedia of Diasporas: Immigrant and Refugee Cultures Around the World''.] *[http://www.youtube.com/results?search_query=croatian+folk+songs&oq=croatian+folk+&aq=2&aqi=g4g-m1&aql=&gs_l=youtube.1.2.0l4j0i5.11475.11475.0.16035.1.1.0.0.0.0.72.72.1.1.0...0.0.A_A77vN_G5o YouTube: Horvaadi pärimusmuusika] *[http://www.youtube.com/results?search_query=croatian+folk+dance&oq=croatian+folk+&aq=1&aqi=g4g-m1&aql=&gs_l=youtube.1.1.0l4j0i5.40005.40005.0.44112.1.1.0.0.0.0.136.136.0j1.1.0...0.0.tA8vB8meRTo YouTube: Horvaadi pärimustants] [[Kategooria:Horvaatia]] [[Kategooria:Bosnia ja Hertsegoviina]] [[Kategooria:Lõunaslaavlased]] m7775hrg18yhgjmzosrqev4vqa0vtyp Zaķumuiža 0 295051 6168200 6168177 2022-07-26T12:04:15Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Zaķumuiža | hääldus = z'atjumuiža | nimi1_keel = läti | nimi1 = Zaķumuiža | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 973 (2020)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2851 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Zaķumuiža''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''lielciems'') Lätis [[Vidzeme]]s, [[Ropaži piirkond|Ropaži piirkonna]] [[Ropaži vald|Ropaži vallas]]. Asub [[Riia]]st 25 km ida pool [[Lielā Jugla]] vasakul kaldal. 2009. aastal oli seal 1043 elanikku. Küla varasem saksakeelne nimi oli Waldenrode. [[Zaķumuiža mõis|Waldenrode mõis]] kuulus [[von Wolff]]ide suguvõsale. Nõukogude perioodil asus seal Zaķumuiža linnukasvatusmajand. Külas on algkool, raamatukogu<ref>https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu</ref> ja kiirabipunkt. Sinna jäävad Skola,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/15836 Autotransporta direcija]</ref> Upeskrasti,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/8360 Autotransporta direcija]</ref> Līčupese,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/9655 Autotransporta direcija]</ref> Zaķi,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/8356 Autotransporta direcija]</ref> Zaķumuiža<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/8355 Autotransporta direcija]</ref> ja Silmači bussipeatused.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/11072 Autotransporta direcija]</ref> Aastal 2015 oli külas 1037 elanikku, aastal 2020 oli elanikke 973. [[Pilt:Весь Закюмуйжа - panoramio.jpg|pisi|tühi]] == Viited == {{viited}} {{Ropaži vald}} [[Kategooria:Ropaži piirkonna külad]] 0g0rukapp4slqmto785uzkczmhd8h0a 6168204 6168200 2022-07-26T12:08:49Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Zaķumuiža | hääldus = z'atjumuiža | nimi1_keel = läti | nimi1 = Zaķumuiža | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 973 (2020)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2851 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Zaķumuiža''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''lielciems'') Lätis [[Vidzeme]]s, [[Ropaži piirkond|Ropaži piirkonna]] [[Ropaži vald|Ropaži vallas]]. Asub [[Riia]]st 25 km ida pool [[Lielā Jugla]] vasakul kaldal. 2009. aastal oli seal 1043 elanikku. Küla varasem saksakeelne nimi oli Waldenrode. [[Zaķumuiža mõis|Waldenrode mõis]] kuulus [[von Wolff]]ide suguvõsale. Nõukogude perioodil asus seal Zaķumuiža linnukasvatusmajand. Külas on algkool, raamatukogu<ref>https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu</ref> ja kiirabipunkt. Sinna jäävad Skola,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/15836 Autotransporta direcija]</ref> Upeskrasti,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/8360 Autotransporta direcija]</ref> Dzelzāmursi,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/8362 Autotransporta direcija]</ref> Līčupese,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/9655 Autotransporta direcija]</ref> Zaķi,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/8356 Autotransporta direcija]</ref> Zaķumuiža<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/8355 Autotransporta direcija]</ref> ja Silmači bussipeatused.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/11072 Autotransporta direcija]</ref> Aastal 2015 oli külas 1037 elanikku, aastal 2020 oli elanikke 973. [[Pilt:Весь Закюмуйжа - panoramio.jpg|pisi|tühi]] == Viited == {{viited}} {{Ropaži vald}} [[Kategooria:Ropaži piirkonna külad]] atnv6li6u043k4glzmsypjwmbil5jx1 Ulbroka 0 295779 6168263 6168131 2022-07-26T13:14:59Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Ulbroka | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Ulbroka | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 2788 (2015)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2887 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Ulbroka''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''lielciems'') Lätis [[Ropaži piirkond|Ropaži piirkonnas]], piirkonna ja [[Stopiņi vald|Stopiņi valla]] halduskeskus. Asub [[Riia]]st 11 km ida pool. Küla on nime saanud 16. sajandi Riia linnapea H. von Ulenbrocki järgi, kellele kuulus seal [[Ulbroka mõis|mõis]]. Külas on raamatukogu.<ref>https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu</ref> Seal asuvad busspeatused Ulbrokas ciems <ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/9889 Autotransporta direcija]</ref> ja Ulbroka.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/6064 Autotransporta direcija]</ref> Looduskaitse all on tamm ümbermõõduga 4,27 meetrit, mänd ümbermõõduga 2,7 meetrit ja vaher ümbermõõduga 4,5 ja kõrgusega 17 meetrit.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> 2006. aastal oli seal 2900 elanikku. Aastal 2015 oli elanikke 2788, aastal 2021 aga 3102. [[Pilt:Дома в Улброке - panoramio.jpg|pisi|tühi]] ==Viited== {{viited}} {{Stopiņi piirkond}} {{commonskat}} [[Kategooria:Ropaži piirkonna külad]] glqqsf3wlbv3fn1ozo7v8sdulp5dsfp 6168289 6168263 2022-07-26T13:33:21Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Ulbroka | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Ulbroka | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 2788 (2015)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2887 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Ulbroka''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''lielciems'') Lätis [[Ropaži piirkond|Ropaži piirkonnas]], piirkonna ja [[Stopiņi vald|Stopiņi valla]] halduskeskus. Asub [[Riia]]st 11 km ida pool. Küla on nime saanud 16. sajandi Riia linnapea H. von Ulenbrocki järgi, kellele kuulus seal [[Ulbroka mõis|mõis]]. Külas on raamatukogu.<ref>https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu</ref> Seal asuvad bussipeatused Ogres pagrieziens,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/6082 Autotransporta direcija]</ref> Ulbrokas ciems<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/9889 Autotransporta direcija]</ref> ja Ulbroka.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/6064 Autotransporta direcija]</ref> Looduskaitse all on tamm ümbermõõduga 4,27 meetrit, mänd ümbermõõduga 2,7 meetrit ja vaher ümbermõõduga 4,5 ja kõrgusega 17 meetrit.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> 2006. aastal oli seal 2900 elanikku. Aastal 2015 oli elanikke 2788, aastal 2021 aga 3102. [[Pilt:Дома в Улброке - panoramio.jpg|pisi|tühi]] ==Viited== {{viited}} {{Stopiņi piirkond}} {{commonskat}} [[Kategooria:Ropaži piirkonna külad]] se86rfxaeuwzehylt34ehd2ik6d2fkt 6168293 6168289 2022-07-26T13:37:06Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Ulbroka | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Ulbroka | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 2788 (2015)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2887 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Ulbroka''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''lielciems'') Lätis [[Ropaži piirkond|Ropaži piirkonnas]], piirkonna ja [[Stopiņi vald|Stopiņi valla]] halduskeskus. Asub [[Riia]]st 11 km ida pool. Küla on nime saanud 16. sajandi Riia linnapea H. von Ulenbrocki järgi, kellele kuulus seal [[Ulbroka mõis|mõis]]. Külas on raamatukogu.<ref>https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu</ref> Seal asuvad bussipeatused Ogres pagrieziens,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/6082 Autotransporta direcija]</ref> Kultūras nams,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/6065 Autotransporta direcija]</ref> Ulbrokas ciems<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/9889 Autotransporta direcija]</ref> ja Ulbroka.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/6064 Autotransporta direcija]</ref> Looduskaitse all on tamm ümbermõõduga 4,27 meetrit, mänd ümbermõõduga 2,7 meetrit ja vaher ümbermõõduga 4,5 ja kõrgusega 17 meetrit.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> 2006. aastal oli seal 2900 elanikku. Aastal 2015 oli elanikke 2788, aastal 2021 aga 3102. [[Pilt:Дома в Улброке - panoramio.jpg|pisi|tühi]] ==Viited== {{viited}} {{Stopiņi piirkond}} {{commonskat}} [[Kategooria:Ropaži piirkonna külad]] 24tpkscphwzj2aefveslvgxzc67s50m 6168294 6168293 2022-07-26T13:37:57Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Ulbroka | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Ulbroka | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 2788 (2015)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2887 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Ulbroka''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''lielciems'') Lätis [[Ropaži piirkond|Ropaži piirkonnas]], piirkonna ja [[Stopiņi vald|Stopiņi valla]] halduskeskus. Asub [[Riia]]st 11 km ida pool. Küla on nime saanud 16. sajandi Riia linnapea H. von Ulenbrocki järgi, kellele kuulus seal [[Ulbroka mõis|mõis]]. Külas on raamatukogu.<ref>https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu</ref> Seal asuvad bussipeatused Ogres pagrieziens,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/6082 Autotransporta direcija]</ref> Kultūras nams,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/6065 Autotransporta direcija]</ref> Institūts,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/15574 Autotransporta direcija]</ref> Ulbrokas ciems<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/9889 Autotransporta direcija]</ref> ja Ulbroka.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/6064 Autotransporta direcija]</ref> Looduskaitse all on tamm ümbermõõduga 4,27 meetrit, mänd ümbermõõduga 2,7 meetrit ja vaher ümbermõõduga 4,5 ja kõrgusega 17 meetrit.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> 2006. aastal oli seal 2900 elanikku. Aastal 2015 oli elanikke 2788, aastal 2021 aga 3102. [[Pilt:Дома в Улброке - panoramio.jpg|pisi|tühi]] ==Viited== {{viited}} {{Stopiņi piirkond}} {{commonskat}} [[Kategooria:Ropaži piirkonna külad]] luynfmzt1hqr93yn7zudw4x8xe1znum 6168307 6168294 2022-07-26T13:45:43Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Ulbroka | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Ulbroka | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 2788 (2015)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2887 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Ulbroka''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''lielciems'') Lätis [[Ropaži piirkond|Ropaži piirkonnas]], piirkonna ja [[Stopiņi vald|Stopiņi valla]] halduskeskus. Asub [[Riia]]st 11 km ida pool. Küla on nime saanud 16. sajandi Riia linnapea H. von Ulenbrocki järgi, kellele kuulus seal [[Ulbroka mõis|mõis]]. Külas on raamatukogu.<ref>https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu</ref> Seal asuvad bussipeatused Ogres pagrieziens,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/6082 Autotransporta direcija]</ref> Kultūras nams,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/6065 Autotransporta direcija]</ref> Institūts,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/15574 Autotransporta direcija]</ref> Brasliņas,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/6088 Autotransporta direcija]</ref> Ulbrokas ciems<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/9889 Autotransporta direcija]</ref> ja Ulbroka.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/6064 Autotransporta direcija]</ref> Looduskaitse all on tamm ümbermõõduga 4,27 meetrit, mänd ümbermõõduga 2,7 meetrit ja vaher ümbermõõduga 4,5 ja kõrgusega 17 meetrit.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> 2006. aastal oli seal 2900 elanikku. Aastal 2015 oli elanikke 2788, aastal 2021 aga 3102. [[Pilt:Дома в Улброке - panoramio.jpg|pisi|tühi]] ==Viited== {{viited}} {{Stopiņi piirkond}} {{commonskat}} [[Kategooria:Ropaži piirkonna külad]] 8c1lv9rq6121a9mt56thp8hftabn2bu Enantiomeer 0 303230 6168440 4064917 2022-07-26T18:03:41Z Nimelik 60716 wikitext text/x-wiki [[File:Chiral.svg|thumb|300px|[[Kiraalsustsenter]]: nelja erineva aatomiga seotud süsinikuaatom, mis moodustab kaks enantiomeeri]] [[File:Milchsäure Enantiomerenpaar.svg|frame|right|150px|(''S'')-(+)-[[piimhape|piimhappe]] (vasakul) ja (''R'')-(–)-piimhappe (paremal) peegelpildid on mitteühitatavad (siin must kolmnurk märgib tasapinnast ette ja triibutatud kolmnurk tasapinnast taha suunatud [[keemiline side|sidet]])]] '''Enantiomeer''' on üks kahest [[stereoisomeer]]ist (ruumilisest [[isomeerid| isomeerist]]), mis on teineteise suhtes peegelpildid ja mitteühitatavad (mitteidentsed). [[orgaaniline keemia|Orgaanilises keemias]] loob nelja erineva [[aatom]]i või rühmaga seotud [[asümmeetriline süsiniku aatom]] tüüpilise [[kiraalsuskese|kiraalsuskeskme]], mistõttu saavad esineda enantiomeerid ehk käelised isomeerid, mille peegelpildid ei ühti sarnaselt nagu meie parem ja vasak käsi ei ole ühitatavad. Tegu on [[kiraalne molekul|kiraalsete molekulidega]]. Enantiomeerselt puhas ühend tähendab, et tegu on vaid ühe käelise isomeeriga kahest võimalikust. Ühe enantiomeeri ülekaalu teise enantiomeeri suhtes iseloomustatakse näitajaga [[enantiomeerne liig]]. Enantiomeeride 1:1 segu nimetatakse [[ratsemaat|ratseemiliseks seguks]] ehk ratsemaadiks. Enantiomeeride füüsikalised omadused ja keemilised omadused on identsed, välja arvatud kaks omadust. Esiteks, erineva kiraalsusega ühenditel on võime pöörata neid läbiva [[polariseeritud valgus]]e polarisatsioonitasandit vastupidistes suundades. Nimetatakse seda nähtust [[optiline aktiivsus|optiliseks aktiivsuseks]] ja sellest tuleneb ka vahel kasutatav nimetus "'''optilised isomeerid'''". Teiseks, enantiomeeridel pole vahet, kui [[keemiline reaktsioon|reaktsioon]] toimub nn tavaliste mittekäeliste molekulidega. Kuid oluliselt võib erineda nende toime teiste kiraalsete molekulidega, seega ka nende bioloogiline toime looduses valdavalt esinevate asümmeetriliste [[biomolekul]]idega. Siit tuleneb vajadus saada näiteks [[ravim]]eid nõutud käelisusega, sest „vasaku käe kinnas paremasse kätte ei istu”, s t vale käelisusega ravimi toime on nõrk või toime puudub või on isegi kahjulik. ==Enantiomeeride saamine== Enantiomeerselt puhaste ainete vajadus farmaatsias, agrokeemias ja kosmeetikas kasvab pidevalt. Puhaste enantiomeeride saamiseks on põhimõtteliselt kolm võimalust. 1) Eraldamine looduslikust materjalist – see võimalus on aga piiratud looduses olemasolevate struktuuridega ja seotud aeganõudvate komplitseeritud eraldamisprotseduuridega. 2) Eraldamine [[keemiline süntees|sünteesil]] saadud ratseemilisest segust – see meetod on seotud tülika ja kalli enantiomeeride lahutamise protsessiga ning lisaks toob kaasa asjatu lähtematerjali kulu seoses mittevajaliku isomeerse produkti tekkega. Põhiliselt kasutatakse [[kineetiline lahutamine|kineetilise lahutamise]] protseduure. Näiteks reageerib üks enantiomeer kiraalse ensüümiga kiiremini kui teine ja nii jääb vähemaktiivne enantiomeer valdavalt reageerimata. 3) Vajaliku enantiomeeri süntees lihtsatest mittekäelistest lähteühenditest kasutades [[asümmeetriline süntees|asümmeetrilise sünteesi]] spetsiifilisi meetodeid. Asümmeetriline süntees on protseduuride jada, milles luuakse soovitav kindla konfiguratsiooniga produkt võimalikult suure enantiomeerse liiaga. Soovitava produkti konfiguratsioon tuleneb kiraalsest mõjurist, milleks on kas [[kiraalne substraat]], kiraalne [[reagent]], kiraalne [[katalüsaator]] või kiraalne abiühend. ==Kirjandust== [[Margus Lopp]]. Stereokeemia. Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus, 2014, 277 lk. ==Vaata ka== *[[Kiraalne molekul]] *[[Stereokese]] *[[Ratsemaat]] *[[Asümmeetriline süntees]] *[[Diastereomeer]] *[[Stereokeemia]] [[Kategooria:Orgaaniline keemia]] jvm1nngpg0085i0fmn2eiv8wh4vjmk3 Kirani James 0 308896 6168527 5567273 2022-07-26T22:32:33Z Sjur 66496 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | Nimi = Kirani James | Pilt = Kirani James2 Daegu 2011.jpg | Pildisuurus = 180px | Pildinimi = Kirani James (2011) | Riik = Grenada | Sünniaeg = {{süv|1992|9|1}} | Sünnikoht = [[Saint George’s]] | Pikkus = 191 cm | Kaal = 80 kg | Medalid = {{MedalOlümpia}} {{Kuldmedal|[[2012. aasta suveolümpiamängud|2012 London]]|[[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#400 m|400 m]]}} {{Hõbemedal|[[2016. aasta suveolümpiamängud|2016 Rio de Janeiro]]|[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#400 meetrit|400 m]]}} {{Pronksmedal|[[2020. aasta suveolümpiamängud|2020 Tokyo]]|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#400 meetrit|400 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]]}} {{Kuldmedal|[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2011 Daegu]]|[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m|400 m]]}} {{Hõbemedal|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022 Eugene]]|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m|400 m]]}} {{Pronksmedal|[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015 Peking]]|[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetrit|400 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Juunioride maailmameistrivõistlused kergejõustikus|Juunioride maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2010. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2010 Moncton]]|400 m}} {{Hõbemedal|[[2008. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2008 Bydgoszcz]]|400 m}} {{MedalVõistlus|[[Noorte maailmameistrivõistlused kergejõustikus|Noorte maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2009. aasta noorte kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009 Brixen]]|200 m}} {{Kuldmedal|[[2009. aasta noorte kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009 Brixen]]|400 m}} {{Hõbemedal|[[2007. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2007 Ostrava]]|400 m}} {{MedalVõistlus|[[Rahvaste Ühenduse mängud]]}} {{Kuldmedal|[[2014. aasta Rahvaste Ühenduse mängud|2014 Glasgow]]|400 m}} }} '''Kirani James''' (sündinud [[1. september|1. septembril]] [[1992]]) on [[Grenada]] [[kergejõustiklane]] ([[200 m jooks|200 m]] ja [[400 m jooks|400 m jooksja]]). [[2011]]. aastal [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel]] [[Daegu]]s tuli ta 400 meetri jooksus maailmameistriks. [[2012]]. aastal [[2012. aasta suveolümpiamängud|Londoni olümpiamängudel]] võitis ta 400 meetri jooksus kuldmedali 43,94ga. Temast sai esimene grenadalane, kes on võitnud olümpiamängude medali, ning esimene mitteameeriklane, kes on alistanud 44 sekundi piiri 400 meetri jooksus. [[2013]]. aastal [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel]] [[Moskva]]s kangestus ta 400 meetri jooksu lõpumeetritel ja sai seitsmenda koha. [[2015]]. aasta [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel]] [[Peking]]is võitis ta tulemusega 43,78 pronksmedali. [[2016. aasta suveolümpiamängud]]el [[Rio de Janeiro]]s võitis ta maailmarekordi püstitanud lõunaaafriklase [[Wayde van Niekerk]]i järel 43,76-ga hõbemedali. [[2020. aasta suveolümpiamängud]]el [[Tokyo]]s oli ta ajaga 44,08 bahamalase [[Steven Gardiner]]i ja kolumblase [[Anthony Zambrano]] järel kolmas. [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Peking]]is võitis ta ajaga 44,48 [[Michael Norman]]i järel hõbeda. Ta on oma sportlike saavutuste eest nimetatud [[Briti impeeriumi ordu]] komandöriks. <ref> https://www.thegazette.co.uk/London/issue/63572/supplement/N46 </ref> == Isiklikud rekordid == === Välisrekordid === {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[200 m jooks]] || align="center"| '''20,41''' || [[16. aprill]] [[2011]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[El Paso]] |- | [[400 m jooks]] || align="center"| '''43,74''' || [[3. juuli]] [[2014]] || {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Lausanne]] |} === Siserekordid === {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[200 m jooks]] || align="center"| '''20,58''' || [[21. jaanuar]] [[2011]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Albuquerque]] |- | [[400 m jooks]] || align="center"| '''44,80''' || [[27. veebruar]] [[2011]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Fayetteville (Arkansas)|Fayetteville]] |} == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{IAAF}} {{Olümpiavõitjad meeste 400 m jooksus}} {{Maailmameistrid meeste 400 m jooksus}} {{JÄRJESTA:James, Kirani}} [[Kategooria:Grenada kergejõustiklased]] [[Kategooria:Sprinterid]] [[Kategooria:Sündinud 1992]] pmfq2rw5suwoinvtedqgpmkse0s7twc Kategooria:Mulgimaa 14 310796 6168381 5928593 2022-07-26T16:35:58Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti ajaloolised piirkonnad]] wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Ajalooliste piirkondade kategooriad]] [[Kategooria:Eesti ajaloolised piirkonnad]] 0e32ledqpl8o6arqmsqp718hhufvv9i Taara (jalgrattaselts) 0 312726 6168590 6166918 2022-07-27T07:24:01Z Märt Põder 55549 Kindlasti ei saa olla 1901 sündinud Leo Jürgenson, asendan esialgu sarnase nimega spetsiifilisemast allikast (esimene esimees) wikitext text/x-wiki '''Taara''' oli [[Tartu]]s aastatel 1897–1944 tegutsenud kultuurielu oluliselt mõjutanud [[spordiselts]], mille asutajateks olid noored haritlased<ref name="EE"/>. Selts alustas tegevust jalgrattaseltsina, kuid jalgrattasõidu arendamine oli "üksnes väliseks sildiks"<ref name="muide">{{Netiviide|autor=Tambet Muide|url=https://www.maanteemuuseum.ee/sites/default/files/t.muide_jalgrattaseltsid_1888_1918.pdf|pealkiri=Jalgrattaseltsid Eestis 1888–1918|väljaanne=Maanteemuuseum|aeg=4. aprill 2019}}</ref> eestlaste seltsi- ja kultuurielu edendamisel. Seltsi 1898. aastal registreeritud põhikirja alusel asutati sarnased seltsid ka Tallinnas ja Narvas.<ref name="vegesack">{{Netiviide|autor=Siegfried Von Vegesack|url=https://dea.digar.ee/article/AKakadeemia/2018/10/0/9|pealkiri=Jaschka ja Janne (katkend)|väljaanne=Akadeemia|aeg=oktoober 2018}}</ref> Taara seltsi juhatusse kuulusid algul [[Johann Leopold Jürgens]], [[Johannes Voldemar Veski]] ja [[Mihkel Martna]]<ref name="EE"/>. Selts tegeles rattaspordi, raskejõustiku, maadluse, võimlemise, poksi, male, uisutamise jt spordialade populariseerimisega, selts saatis ka liikmeid kahtedele olümpiamängudele. Eriti esimese 10 aasta jooksul tegeles selts laia spektri kultuurivaldkondade edendamise, pärast [[esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] lõppu 1918. aastal keskendus spordi edendamisele ja 1930. aastatel peamiselt sõudespordile.<ref name="vegesack" /><ref name="sillastu">{{Netiviide|autor=Anu Sillastu|url=http://www.digar.ee/id/nlib-digar:131863|pealkiri=Tartu esimene eestlaste spordiselts Taara|väljaanne=Sport & Muuseum|aeg=jaanuar 2012}}</ref> Seltsil oli oma [[velodroom]] [[Puiestee tänav]]al ja sellest nõlva pool [[Taara aed]], kus korraldati regulaarselt kultuuri- või spordiüritusi ja aiapidusid.<ref name="muide" /> Sõudespordi esiletõusmise järel 1914. aastal ehitas selts Emajõe vasakule kaldale aadressil Kalda 25 paadikuuri ja limonaadikioski, mis 1920. aastatel pärast [[Jaama tänav (Tartu)|Jaama tänav]]a seltsimaja ja Puiestee tänava krundi müümist linnavalitsusele ehitati limonaadikiosk ümber rõdu- ehk klaasmajaks.<ref name="sillastu" /> Seltsi liikmeskonna suurus oli kõikuv, sinna kuulus eri aegadel 100-300 liiget, nende hulgas riigimees [[Jaan Tõnisson]], juristid [[Kaarel Parts]], [[Lui Olesk]], [[Johan Oskar Rütli]], kirjanikud [[Karl Eduard Sööt]], [[August Kitzberg]], [[Gustav Suits]], hilisem tuntud keelemees Johannes Voldemar Veski, heliloojad [[Miina Härma]] ja [[Aleksander Läte]], kunstnikud [[Konrad Mägi]] ja [[August Meibaum]], kunstnik ja kirjandusteadlane [[Mart Pukits]], tulevased teatrijuhid [[Karl Jungholz]] ja [[Karl Menning]], arstid [[Juhan Luiga]] ja [[Heinrich Koppel]], koolijuhid [[Hugo Treffner]] ja [[Konstantin Treffner]], linnaarhitekt [[Arnold Matteus]] jt.<ref name="sillastu" /> ==Ajalugu== Esimese jalgrattavõistluse korraldas selts 7. juulil 1899 Tartust Saadjärveni, samal aastal anti välja seltsi kodurahad seltsi puhvetis kasutamiseks<ref>http://mynt.spikriladu.net/coin.php?lang=et&id=85</ref><ref>http://mynt.spikriladu.net/coin.php?lang=et&id=86</ref><ref>http://mynt.spikriladu.net/coin.php?lang=et&id=87</ref>. 1900. aastal toimus seltsi eestvedamisel 13 perekonna-, muusika- ja kirjandusõhtut, neli näokattepidu, seitse tantsuõhtut, viis aiapidu muusikaga ja viis kontserti, talvel peeti igal kolmapäeva õhtul kell 9 kõneõhtud läbirääkimistega. 1901. aastast lavastati täispikki näitemänge ning Taara seltsis lavastajatööd teinud Karl Jungholz ja [[Ants Simm]] panid aluse Eesti realistlikule teatrile.<ref name="sillastu" /> 1913. aastast ühines Taara seltsiga spordiselts [[Tervis (selts)|Tervis]]<ref name="EE"/>. 1914. aastal loodi Taara juurde veespordiosakond<ref name="EE"/>. 1933. aastal registreeris Taara end [[sõudesport|sõudespordiseltsina]]<ref name="EE"/>. Selts kandis oma ajaloo vältel nelja nime: * Jurjevi Jalgrattasõitjate Selts Taara (1898-1910) * Tartu Eesti Selts Taara (1910-1920) * Võimlemise ja Spordiselts Taara (1920-1933) * Sõude- ja Spordiselts Taara (1933-1941) [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] võimuvahetuste käigus tegutses selts eri vormides. 1941. aasta kevadel moodustati Taarast ning [[Tartu Sõudeklubi]] põhjal [[Vabariiklik Sõude- ja Purjeselts|Vabariikliku Sõude- ja Purjeseltsi]] Tartu osakond, sakslaste võimuletuleku järel 1941. aasta augustis valiti seltsile uus juhatus, hoolimata häiritud seltsielust korraldati 1942. aasta suvel Emajõel sõudekursused, 1943. aastal saadi juriidilise isiku õigused ja kinnitati uuesti juhatus ja osakonnad. 1944. aastal sai seltsitegevus pöördumatult häiritud ja Taara paadikuur Emajõe ääres lammutati. 1946. aastal sai sõudespordi edendamise ja inventari arvalevõtmise ülesande [[Vabariiklik Jahtklubi|Vabariikliku Jahtklubi]] Tartu Osakond, mis lõpetas tegevuse 1949. aastal.<ref name="sillastu" /> == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 12. köide, 2003: 534.</ref>}} [[Kategooria:Eesti seltsid]] [[Kategooria:Tartu sport]] 9n09hd437ofgf0rvi3jvg8b75gnp3y7 Kunda lade 0 316318 6168680 5453268 2022-07-27T11:57:05Z 2001:7D0:88E3:8080:458E:843:6C31:A31 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Ontika_maastikukaitseala.jpg|pisi|Ontika pangal paljandub ka Kunda lademe paekivi]] '''Kunda lade''' on [[keskordoviitsium]]i ladestiku regionaalne [[kronostratigraafiline üksus]] ([[lade]]).<ref name="EE"/> Seda hakkas esimesena eristama Percy E. Raymond aastal [[1916]]. Lademe [[stratotüüp]] asub [[Kunda]]s kinnikasvanud kraavis, lademe laiendatud stratotüübiks on aga [[Kunda-Aru karjääri aluspõhja paljand]]. Lade on oma nime saanud Kunda linna järgi.<ref>[http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=Kunda+lade Stratigraafia terminoloogia]</ref> Kunda lademe all [[lamav kiht|lamab]] Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku [[Volhovi lade]] ja sellel [[lasuv kiht|lasub]] [[Aseri lade]]. Lademe vanus on 467,5...463,8 miljonit aastat. Koos [[Billingeni lade|Billingeni]], [[Hunnebergi lade|Hunnebergi]] ja Volhovi lademega kuuluvad nad [[Ölandi ladestik]]u Ontika alamladestikku. Üleilmses standardis vastab sellele [[Darriwili lade]]. Lademes eristas [[Karl Orviku]] aastal 1958 Valaste alamladet ja Aluoja alamladet, [[Vladimir Jaanusson]] aastal 1960 aga Hunderumi alamladet. [[litostratigraafiline üksus|Litostratigraafiliselt]] vastab sellele Loode-Eestis [[Pakri kihistu]], milles on eristatud [[Kallaste kihistik|Kallaste]], [[Jägala kihistik|Jägala]], [[Suurupi kihistik|Suurupi]] ja [[Osmussaare kihistik]]ud. Põhja- ja Kesk-Eestis vastavad sellele [[Loobu kihistu]], milles eristatakse [[Ubari kihistik|Ubari]], [[Udria kihistik|Udria]], [[Nõmmeveski kihistik|Nõmmeveski]] ja [[Valgejõe kihistik]]ke, ning [[Sillaoru kihistu]] [[Voka kihistik]]. Lõuna-Eestis vastavad sellele aga [[Baldone kihistu]] ja [[Šakyna kihistu]]. Väljaspool Eestit eristatakse selles [[Tverečiuse kihistu]]t, [[Pivorai kihistu]]t, [[Juodupe kihistu]]t, [[Kronauce kihistu]]t, [[Obeliai kihistu]]t, [[Gilija kihistu]]t, [[Mikonysi kihistu]]t, [[Gindviliai kihistu]]t ja [[Bičinūai kihistu]]t. Lisaks kihistutele eristatakse selles eraldi veel [[Ziemeli kihistik|Ziemeli]] ja [[Šiupyliai kihistik]]ke. Lademe paksus Eestis on 0,1–20 m.<ref name="EE"/> [[Rootsi]] [[Siljani meteoriidikraater|Siljani meteoriidikraatris]] esindab seda punane või hall Holeni [[lubjakivi]].<ref>Ordovician of the Siljan District, Sweden Jan Ove R. Ebbestad& Anette E.S. Högström</ref> Lademe [[avamusala]] on [[Põhja-Eesti klint|Põhja-Eesti klindi]]l ja selle lähedastes [[jõeorg]]udes.<ref name="EE"/> Lade on esindatud üle kogu Eesti, puududes üksnes [[Valmiera-Mõniste-Lokno kerkeala]]l.<ref>Suuroja, K. 1997. Eesti aluspõhja geoloogiline kaart mõõtkavas 1:400 000. Seletuskiri.</ref> Eesti lääneosas on lade õhem, idaosas paksem. Lade [[paljandumine|paljandub]] näiteks [[Väike-Pakri]]l, [[Osmussaare]]l, [[Toila]]s ja [[Ontika]]l.<ref name="EE"/> Lademe kivimkoosseisus on palju [[glaukoniitlubjakivi|glaukoniit]]- ja [[ooidlubjakivi]],<ref>http://www.geoeducation.info/geoturism/ajaskaala.php (vaadatud 16.02.2013)</ref> [[Tallinn]]ast läänes alumises osas ka [[liivakivi]]. Osmussaarel ja selle ümbruskonnas on lademe alumises osas, nagu ka Volhovi ja Billingeni lademe kivimites ohtralt [[daik]]e, mida täidavad Kunda lademe hilisema tekkega kivimid.<ref>Puura, V.; Tuuling, I. (1988). Geology of the Early Ordovician clastic dikes of Osmussaar. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR, 37 (1), 1−9.</ref> Kesk-Eestis on lade õhuke, selle moodustab põhiliselt [[mergel]]. == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 12. köide, 2003: 253.</ref>}} {{Ordoviitsium}} [[Kategooria:Ordoviitsiumi lademed]] rds9uwgua0zpffm9bolcmc9cdttkp9e AS Trio LSL 0 316842 6168592 6156244 2022-07-27T07:26:23Z 145.14.28.118 /* Raadiojaamad */ wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} {{Ettevõte |asutamisaeg=1992 |lõpetatud=2017 |logo= |nimi=Trio LSL Raadiogrupp |peakorter=Veerenni 58, Tallinn |käive=2 305 867 € (2015) |tegevuskasum=39 521 € (2015) |töötajaid=47 (2015) |valdkonnad=[[raadioringhääling]] |tüüp=[[aktsiaselts]] |võtmeisikud=[[Priit Jõgi]] (juhatuse liige; 2016) |võrguleht=http://www.trio.ee}} '''AS Trio LSL''' (ka: ''Trio LSL Raadiogrupp'') oli [[Eesti]] [[meedia]]ettevõte, mis alustas tegevust 1992. aastal [[Raadio Kuku]] loomisega ning mis [[ettevõtte ühinemine|ühines]] 2017. aastal ettevõttega [[AS Eesti Meedia]]. <!-- Trio LSL Raadiogrupp sai alguse [[Raadio Kuku]] loomisega 1992. aastal. Trio LSL Raadiogrupp on Eesti suurim raadiogrupp, mis annab 32 [[Sagedus|sagedusel]] eetrisse 5 [[Raadiojaam|raadiojaama]] ja edastab [[Internetiraadio|internetiraadiot]].<ref>[http://www.trio.ee/?pid=4&lang=1 Trio LSL Raadiogrupp – Tutvustus]</ref> !--> <!-- Trio LSL Raadiogrupi ainuomanik on [[Eesti Meedia]].<ref>[http://www.trio.ee/?pid=24&lang=1 Trio LSL Raadiogrupp – Eesti Meedia]</ref> !--> == Raadiojaamad == * [[Raadio Kuku]] (alates 1992) * [[Narodnoe Radio]] (alates 1992; venekeelne) * [[Raadio Uuno]] (tegutses 1994–2016) * [[Raadio Elmar]] (alates 1997) * [[Uuno Plus]] (tegutses 2000-2001; venekeelne) * [[Dinamit FM]] (alates 2001; venekeelne) * [[Spin FM]] (tegutses 2008–2016) * [[MyHits]] (alates 2016) * [[Raadio Duo]] (alates 2022) == Telekanalid == * [[MyHits (muusikatelekanal)|MyHits]] (alates 2017) <!-- == Viited == <references /> !--> ==Välislingid== *[http://www.trio.ee/ Trio LSL Raadiogrupp koduleht] [[Kategooria:Eesti meediaettevõtted]] nxysbln60hrhlb5hcrsg36wcrjwi79m Hispaania ajalugu 0 321159 6168319 6089127 2022-07-26T14:10:04Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.8 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2013}} [[Pilt:Spain in European Union.svg|pisi|Hispaania 21. sajandil]] '''Hispaania ajalugu''' on ülevaade [[Hispaania]] alade kujunemisest ja ajaloost. {{Sisukord paremale}} ==Eelajalugu ja eel-Rooma rahvad Pürenee poolsaarel== [[Pilt:AntikeGriechen1.jpg|pisi|vasakul|[[Vana-Kreeka]] ja [[Foiniikia]] kolooniad umbes [[8. sajand eKr|8.]] – [[6. sajand eKr|6. sajandini eKr]]]] Tänapäeva inimese eellased, [[kromanjoonlased]], hakkasid [[Ibeeria poolsaar]]ele saabuma [[Püreneed]]est umbes 35&nbsp;000 aastat tagasi. Tuntuimad mälestised ja kunstiteosed sellest perioodist on kuulsad maalingud Põhja-Hispaanias, [[Kantaabria]]s, [[Altamira]] koobastes. Need loodi ilmselt 15&nbsp;000 aastat eKr. [[Astuuria]]s elasid juba ''[[Homo erectus]]'', [[neandertallased]] ja [[kromanjoonlased]]. Nooremast [[paleoliitikum]]ist pärineb Ida-Astuurias [[kaljujoonis]]eid. [[Pronksiaeg|Pronksiajal]] rajati [[megaliit]]e ja [[kääbas|kääpaid]]. Poolsaare ajaloolised asukad olid [[ibeerlased]] ja [[keldid]], neist esimesed ida- ja teised läänerannikul. Keskplatool segunedes said neist [[keltibeerid]]. [[Pilt:CarthageMap.png|pisi|vasakul|Kartaago mõjuala enne esimest Puunia sõda]] [[Pilt:Iberia 237-206BC.svg|pisi|vasakul|Ibeeria poolsaar, 237-206 eKr]] [[Pilt:Carthaginianempire.PNG|pisi|vasakul|Kartaago mõjuala enne teist Puunia sõda]] Varaseim linnakultuur usutakse olevat poolmüütiline lõunapoolne linn [[Tartessos]] (enne 1100 aastat eKr). Umbes perioodil 500–300 aastat eKr asutasid meresõitjatest [[foiniiklased]] ja [[Vana-Kreeka|kreeklased]] hulga [[koloonia]]id Vahemere rannikul. Kiirelt aga võtsid [[Puunia sõjad|Puunia sõdade]] käigus jõupositsiooni Vahemerel üle [[kartaago]]lased – kuni [[roomlased]] nad purustasid ja positsiooni üle võtsid. {{vaata|Hispaania vanaaeg}} [[Pilt:Hannibali sõjakäik.png|pisi|vasakul|Hannibali sõjakäigu teekond [[Saguntum]]ist [[Apenniini poolsaar]]ele]] == Kartaago Ibeeria== Kaotuste tõttu [[Esimene Puunia sõda|Esimeses Puunia sõjas]] pöörasid kartaagolased oma pilgud [[Pürenee poolsaar|Ibeeria]] poolsaarele, kuhu nad olid oma esimesed kolooniad rajanud juba 6. sajandil eKr. Väejuht Hamilkar Barkas vallutas kiiresti ja ühtset vastupanu kohtamata poolsaarel suuri alasid. Hamilkar Barkase järglane väejuhina, Hasdrubal asutas [[Cartagena (Hispaania)|Uus-Kartaago]] linna Ibeeria poolsaare idarannikul, millest sai järgnevalt puunlaste peamine tugipunkt Hispaanias. Uute vallutustega sai Kartaago uusi juurdepääse hinnalistele hõbedakaevandustele, mis võimaldasid tal roomlastele suuri [[kontributsioo]]ne maksta ning uuesti suure sõjaväe üles ehitada. [[226 eKr]] sõlmisid Rooma ja Kartaago lepingu, mille kohaselt nimetati [[Ebro]] jõgi kahe rivaali huvialade vaheliseks võimupiiriks. Hasdrubali mõrvamise järel, valis sõjavägi uueks juhiks [[221 eKr]] Hamilkar Barkase 25-aastase poja Hannibali. [[219 eKr]] vallutas [[Hannibal]] [[Sagunto|Saguntum]]i linna, mis jäi küll lepingualusest Ebro jõest lõuna poole, kuid mida roomlased pidasid enda kaitse all olevaks ja mis Rooma liitlasena keeldus tunnistamast Kartaago ülemvõimu. Selle teoga sai Rooma ettekäände õiglase sõja (''bellum iustum'') väljakuulutamiseks. ===Puunia sõjad=== {{vaata|Puunia sõjad}}, ''[[Teine Puunia sõda]]'' [[Teine Puunia sõda|Teise Puunia sõja]] ([[218 eKr|218]]–[[201 eKr|201 aastat eKr]]) alguses, [[219 eKr|219. aastal eKr]] toimus [[Pürenee poolsaar]]e idarannikul asuvas [[Saguntum]]i linnas Rooma toetatud võimuhaaramine, [[Kartaago]] väejuht [[Hannibal]] vallutas [[219 eKr|samal aastal]] Rooma liitlaslinna [[Saguntum]]i ja ületanud [[Püreneed]] ja [[Alpid]], kihutas [[gallia]]lased üles room­laste vastu ning jõudis [[218 eKr|218. aastal eKr]] [[Apenniini poolsaar]]ele. [[209 eKr|209. aastal eKr]] vallutas Rooma väepealik [[Publius Cornelius Scipio Africanus]] [[Pürenee poolsaar]]e idarannikul asuva [[Cartagena (Hispaania)|Cartagena]], moodustades peatselt tänase Hispaania aladel kaks provintsi, [[Hispania Citerior]] ja [[Hispania Ulterior]]. [[207 eKr|207. aastal eKr]] said [[Kartaago]] väejuhi [[Hasdrubal]]i ([[Hannibal]]i noorem vend) väed [[Metauruse lahing]]us lüüa konsulite [[Gaius Claudius Nero|Claudius Nero]] ja [[Marcus Livius Salinator]]i juhitud vägedelt [[Metauro]] jõe juures. [[205 eKr|205. aastal eKr]] alustas Publius Cornelius Scipio Africanus invasiooni [[Sitsiilia]]st Aafrika mandrile. Ta sõlmis liidu [[Numiidia]] kuningaga ja vallutas [[Cap Boni poolsaarel]] [[Utica]] ning suundus [[Kartaago]] suunas. [[203 eKr|Aastal 203 eKr]] kutsuti Hannibal Aafrikasse tagasi [[Publius Cornelius Scipio Africanus]]e vastu sõdima, kuid sai temalt [[Zama lahing]]us aastal [[202 eKr]] otsustavalt lüüa. Kartaago alistus, loovutades oma sõjalaevastiku ja Hispaania, makstes suurt [[kontributsioon]]i ning nõustudes Hannibali väljaandmisega roomlastele. Sellest kuulnud, põgenes Hannibal Aasiasse. Järgmise viiekümne aasta jooksul oli Rooma ja Kartaago vahel rahu. == Rooma impeeriumi Hispanica== [[Teine Puunia sõda|Teise Puunia sõja]] ajal allutas laienev [[Rooma Impeerium|Rooma impeerium]] endale Vahemere rannikul olevad [[Kartaago]] kaubanduskolooniad. See toimus umbes 210–205 aastat eKr. Nii sattus pea kogu Pürenee poolsaar rohkem kui 500 aastaks roomlaste kontrolli alla. Pürenee poolsaart sidus Rooma seadus, keel ja Rooma teed. Kohalikud juhid sulandati roomlaste hulka, kuid põhiosa keltidest ja ibeerlastest säilitas oma rahvuse. Umbes [[202 eKr]] tungisid roomlased tänase Portugali lõunaossa ja hakkasid liikuma järk-järgult põhja suunas. 197 aastal eKr jagati [[Pürenee poolsaar]] kaheks poliitiliseks haldusüksuseks: ''Hispania Ulterior'' ja ''Hispania Citerior''. ===Rooma kodusõdade ajastu=== {{Vaata|Rooma kodusõjad}} 81 eKr puhkes Hispaanias ülestõus Rooma vastu, mida juhtis [[Sulla]] jälitamise eest Hispaaniasse põgenenud [[Quintus Sertorius]]. Sertorius kogus mitmesuguste Hispaania suguharude keskelt kokku suure sõjaväe. Rooma saatis Sertoriuse vastu tugevaid sõjajõude eesotsas parimate väejuhatajatega. Quintus Sertorius pidas Hispaanias kolm aastat edukalt sõda ühe Sulla parima kindrali, [[Quintus Caecilius Metellus Pius]]e vastu. Pompeius sõdis Hispaanias viis aastat (76–71 eKr.), kuid sellest hoolimata ei suutnud ei tema ega Metellus Sertoriuse üle otsustavat võitu ega eelist saavutada. [[Pilt:Hispania during Sertorian War ru.png|pisi|[[Ibeeria poolsaar]] Sertoriuse sõja ajal]] [[Pompeius]]e silme all vallutas Quintus Sertorius ühe linna teise järel. Sõdides rooma väejuhtidega, võitles Sertorius tema poolt vihatud Sulla [[diktatuur]]iga. Sertorius sõlmis liidu Pontose kuninga Mithridatesega, kes astus samuti Rooma vastu välja. [[Pilt:Roman Empire 125.svg|pisi|[[Rooma keisririik]] aastal 125]] Grupp vandeseltslasi tapsid 72 eKr Sertoriuse peol, Hispaania sõjavägedes algasid korratused ja Rooma kasutas seda ning 71 eKr summutati ülestõus lõplikult. Sertorius mõrvati ühe omaenda ohvitseri Marcus Perperna Vento poolt, Pompeius võitis Perpernat aga mängleva kergusega ning aastaks 71 eKr alistati kogu Hispaania. Kui Pompeiuse väed naasid 71 eKr Itaaliasse, lõid nad puruks [[Spartacus]]e [[Spartacuse ülestõus|orjavägede laialipillutud riismed]]. {{vaata|Sertoriuse sõda}} ''(83–72 eKr)'' Aastatel [[61 eKr|61]]–[[44 eKr]] okupeerisid Hispania Ulteriori kubernerid [[Julius Caesar]] ja [[Pompeius|Gnaeus Pompeius]] lõplikult [[Tejo]] ja [[Douro]] jõe vahele jäänud maad. Ka vähesed iseseisvuse säilitanud lusitaanlased integreerusid aja jooksul kultuurimõjude tulemusel [[Rooma riik]]i. Portugali alade vallutamise viis lõpule aastatel [[24 eKr|24]]–[[19 eKr]] keiser [[Augustus]], kes alistas Portugali mägise põhjaosa ja [[Astuuria]]. [[Pilt:Roman empire 395.jpg|pisi|[[Rooma riik]] 395. aastal]] [[Pilt:Roman Spain - AD 400.png|pisi|vasakul|Rooma [[Pürenee poolsaar]]e alad, ca 400. aastal]] [[1. sajand|1.]]– [[3. sajand]]ini oli Pürenee poolsaare haldusjaotus [[Rooma keisririik|Rooma keisririigis]] järgmine: *[[Baetica]]: Astigitanus, (Pealinn (ladina keeles) Astigi ja linn tänapäeval (hispaania keeles) [[Écija]]); Cordubensis (Corduba, [[Córdoba]]); Gaditanus (Gadir, [[Cádiz]]); Hispalensis (Hispalis, [[Sevilla]]) *[[Tarraconensis]]: Asturum (Asturica Augusta, [[Astorga]]); Braccarensis (Bracara Augusta, [[Bragança]]); Caesaraugustanus (Caesaraugusta, [[Zaragoza]]); Carthaginensis (Cartago Nova, [[Cartagéna]]); Cluniensis (Clunia, [[Coruña del Conde]]); Lucensis (Lucus Augusti, [[Lugo]]) *[[Lusitania (Rooma provints)|Lusitania]]: Emeritensis (Emerita Augusta, [[Mérida]]); Pacensis (Braccara,...); Scalabitanus (Scalabis, ...) Roomlased arendasid juba olemasolevaid linnu, näiteks [[Lissabon]]i (Olissipo), [[Tarragona]] (Tarraco) ja asutasid [[Zaragoza]] (Caesaraugusta), [[Mérida]] (Augusta Emerita) ja [[Valencia]] (Valentia). Rooma eestkoste all arenes poolsaare majandus. Hispaania toimis Rooma turu jaoks kui viljaait: [[sadam]]ad eksportisid [[kuld]]a, [[vill (materjal)|vill]]a, [[oliiviõli]], [[vein]]i. Põllumajanduslik toodang kasvas hüppeliselt, kui võeti kasutusele niisutussüsteemid, millest osa on kasutusel siiani. Hispaanias on sündinud keisrid [[Traianus]], [[Hadrianus]], [[Marcus Aurelius]] ja [[Theodosius I]] ning filosoof [[Lucius Anneus Seneca]]. 1. sajandil tutvustati Hispaaniale kristlust ning linnades sai see populaarseks juba [[2. sajand]]il. Enamik Hispaania tänapäevastest keeltest, usunditest ja seaduste alustest on pärit sellest perioodist. ==Suur rahvasterändamine== Esimesed Hispaaniat vallutanud [[barbarid]] saabusid [[Suur rahvasterändamine|suure rahvasterändamise ajal]] [[5. sajand]]il, samal ajal kui Rooma impeerium kokku kukkus. Hispaaniasse jõudsid üle [[Püreneed]]e [[goodid]], [[läänegoodid]] (ehk visigoodid), [[sueebid]], [[alanid]], [[asdingid]] ja [[vandaalid]]. [[Pilt:Invasions of the Roman Empire 1.png|pisi|]] ===Sueebi kuningriik Gallaecias=== Kui [[vandaalid]] ja [[alaanid]] põrkusid kokku ülemvõimu pärast [[Gallia]]s [[Rooma riik|Rooma]] liitlase [[frangid|frankidega]], suundusid [[sueebid]] oma kuninga [[Hermeric]]u juhtimisel lõunasse, ületades lõpuks [[Püreneed]] ja jõudsid [[Ibeeria poolsaar]]ele, kus pärast [[Gerontius (üld)|Gerontius]]e ja [[Maximus (Hispania)|Maximuse]] ülestõusu [[409]]. aastal ei kehtinud enam [[Rooma impeerium]]i seadused. Roomlased andsid [[vandaalid]]ele [[Galicia]] ja [[Andaluusia]] (Vandaluusia); [[alaanid]] said [[Portugal]]i ja [[Cartagena (Hispaania)|Cartagena]] ümbruse. [[Pilt:Visigothic Kingdom.png|pisi|vasakul|Sueebide riik (roheline) ja läänegootide riik (oranž)]] Läbides [[Baskimaa]], asustasid nad Rooma provintsi [[Gallaecia]], Loode-[[Hispaania]]s (nüüdne [[Galicia]]) ja põhja [[Portugal]]is ([[Região Norte (Portugal)|Região Norte]]). [[Sueebid]] ja [[vandaalid]] koos oma liitlaste ([[alaanid]]e ja [[sarmaatlased|sarmaatlastega]]) hõivasid peaaegu kogu territooriumi peale [[Tarraconensis]]e provintsi. Vallutatud maad jagati rahvaste vahel ära – Lusitaania provintsi said oma valdusse alaanid, Gallaecia läks vandaalide valdusse. Vandudes truudust imperaator [[Honorius]]ele tunnustati neid kui ''[[foederati]]'' ning lubati neil seal elada oma autonoomse valitsuse kontrolli all. Samaaegselt [[omavalitsus]]liku provintsi [[Alam-Rooma Britain|Britannia]]ga, sueebide kuningriik Gallaecias sai esimeseks [[Alam-Rooma]] kuningriigiks, mis moodustati [[Lääne-Rooma keisririik|Lääne-Rooma keisririigi]] laostunud aladel. Sueebide Gallaecia oli esimene Rooma keisririigist eraldunud kuningriik, mis hakkas münte vermima. Müntide vermisel võtsid nad eeskuju eelnevatest [[Rooma Impeerium]]i kogemustest. <ref>{{Netiviide |url=http://www.blackwell-synergy.com/doi/pdf/10.1111/j.1475-4754.2007.00287.x?cookieSet=1 |pealkiri=Guerra MF, Calligaro A, Perea A (2007) The treasure of Guarrazar: tracing of the gold supplies in the Visigothic Iberian penisula. Archaeometry 49, 1, 53–74. |vaadatud=2016-10-01 |arhiivimisaeg=2018-12-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181223030046/http://www.blackwell-synergy.com/doi/pdf/10.1111/j.1475-4754.2007.00287.x?cookieSet=1 |url-olek=ei tööta }}</ref> {{vaata|Sueebid}} [[Sueebid]]e kuningriik Gallaecias ja põhja-[[Lusitania]]s (tänapäeva [[Centro Region (Portugal)|Centro Region]] [[Portugal]]is) rajati [[409]]. aastal ja see kestis [[586]]. aastani pärast sajandit vältavat aeglast langust. Oma väiksuse tõttu (kuningriigi rajamise aegu oli sueebide arv umbes 30 000) ei saavutanud ta kunagi olulist poliitilist tähtsust. Kuna sueebid hakkasid kiirelt kasutama kohalikku keelt, jäi nende alggermaani keelest vähe järele. Sueebide kuningriigi pealinnaks sai praeguse [[Braga]] eelkäija [[Bracara Augusta]], mis oli Rooma-aegse Gallaecia provintsi pealinn. Aastal [[438]] ratifitseeris Hermeric kohaliku elanikkonnaga rahulepingu ning võitlustest kurnatuna, loovutas ta trooni oma pojale [[Rechila]]le. [[Pilt:Hispania3c.JPG|pisi|300px|Ibeeria poolsaar (530–570)]] [[Visigoodid|Visigootide]] ootamatu sissetung Ibeeria poolsaarele [[416]]. aastal – saadetuna [[Akvitaania]]st Lääne-Rooma imperaatori poolt, et võidelda [[vandaalid]]e ja [[alaanid]]ega – põhjustas sueebide kuningriigi mõningase laienemise: oma õitsengu tipul ulatus sueebide Gallaecia [[Merida (Hispaania)|Meridani]] või [[Sevilla]]ni. [[448]]. aastal [[Requila|Rechila]] suri ja pärandas krooni oma pojale, [[Rechiarius]]ele, kes võttis vastu [[447]]. aastal [[ristiusk|ristiusu]]. Ristiusk muutus ametlikuks usuks [[pagan]]likele sueebidele ja peamiselt [[pritsillianism|pritsillianistlik]]ule elanikkonnale. Sueebide kuningriigi võim Pürenee poolsaarel laienes kuni [[456]]. aastani, mil nad sattusid konflikti läänegootide valitseja [[Theoderich II]], kes purustas sueebide väed, hukkas nende kuninga [[Rechiarius]]e ja laastas nende valdused.Pärast [[Requiario|Rechiarius]]e surma [[456]]. aastal algas sueebide kuningriigi hääbumine. Sueebide kuningriigi ajalugu lõppes [[586]]. aastal, mil tõugati troonilt nende viimane kuningas [[Amalaric]]. ===Vandaalide Galicia ja Andaluusia=== [[5. sajand]]i alguses liikusid [[vandaalid]] liikusid mööda [[Doonau]]d lääne poole, ent [[Rein]]i jõeni jõudes kohtasid nad vastupanu [[frangid|frankidelt]], kes asustasid ja kontrollisid Rooma valdusi Põhja-[[Gallia]]s. Lahingus frankidega õnnestus neil alaanide abiga franke lüüa ning [[406]] tungisid vandaalid üle Reini [[Gallia]]sse. [[Gunderic]]i juhtimisel rüüstasid nad lääne ja lõuna poole liikudes Galliat. Oktoobris [[409]] ületasid nad [[Püreneed]] ning jõudsid Hispaania aladele. Roomlased andsid vandaalidele [[Galicia]] ja [[Andaluusia]] (Vandaluusia). [[Pilt:Visigoti563.jpg|pisi|[[Germaanlased|Germaanlaste]] [[Pürenee poolsaar]]e [[Läänegootide kuningriik|Läänegootide kuningriigi]], [[Frangi riik|Frangi riigi]] ja [[Langobardide kuningriik|Langobardide kuningriigi]] piirialad, [[563]]. aastal]] Vandaalide valitseja [[Geiseric]]i juhtimisel ületasid nad [[429]] [[Gibraltari väin]]a ning liikusid mööde [[Vahemeri|Vahemere]] lõunarannikut, [[Põhja-Aafrika]]s itta [[Kartaago]] poole. Aastal [[435]] andsid roomlased neile mõningaid alasid Põhja-Aafrikas, ent [[439]] langes Kartaago vandaalide kätte. Geiseric arendas vandaalide ja alaanide kuningriigi võimsaks riigiks. Vandaalid lõid suure merelaevastiku ning vallutasid [[Sitsiilia]], [[Sardiinia]], [[Korsika]] ja [[Baleaarid]]. Nad moodustasid mereriigi, mis oma ulatuselt sarnanes väga 7 sajandit varem õitsenud Kartaagoga. Oma võimu tipul olid nad aastal [[477]]. ===Läänegootide kuningriik=== [[Romaniseerumine|Romaniseerunud]] läänegoodid saabusid Hispaaniasse [[415]]. aastal ja hilisem [[Läänegootide kuningriik]] haaras enda alla kogu [[Pürenee poolsaar]]e. [[Pilt:Germanic East Roman.jpg|vasakul|pisi|6. sajandi riigid ja rahvaste asualad Euroopas]] [[Pilt:Hispania 700 AD.PNG|pisi|Läänegootide Hispania ja selle regionaalne jaotus aastal 700, enne moslemite vallutusi]] {{Vaata|Läänegoodid}}, ''[[Läänegootide kuningriik]]'' [[5. sajand|5.]]–[[8. sajand]]ini hõlmas tänapäeva Edela-[[Prantsusmaa]]d ja [[Pürenee poolsaar]]t [[Läänegootide kuningriik]]. Olles üheks [[Lääne-Rooma keisririik|Lääne-Rooma keisririigi]] [[Germaanlased|germaani]] järglasriigiks, loodi see algselt kuningas [[Wallia]] võimualusest [[Läänegoodid|läänegoodi]] asustusest Rooma võimualuses [[Akvitaania]] provintsis Edela-Prantsusmaal ja laienes siis vallutuste teel üle kogu Pürenee poolsaare. [[Läänegoodid|Läänegootide]] kuningriik säilitas sõltumatuse Ida-Rooma või [[Bütsants]]i keisririigist, kelle püüded taastada Rooma võim Ibeerias olid lühiajalised ja ainult osaliselt edukad. [[6. sajand]]i algul kaotas kuningriik Gallia territooriumi [[Frangid|frankidele]], säilitades kitsa rannikuriba [[Septimania]], kuid läänegootide kontroll Ibeeria üle tagati selle sajandi lõpuks [[sueebid]]e ja [[baskid]]e allutamisega. Läänegootide riik jäi püsima kuni [[8. sajand]]i alguseni, mil seda tabasid üheaegselt viljaikaldusest tingitud näljahädad ning [[araablased|araablaste]] ja [[berberid|berberite]] rünnakud. ==Islami ülemvõim== [[Pilt:Map of expansion of Caliphate.svg|300px|pisi|Araablaste [[kalifaat|kalifaadi]] laienemine: {{legend|#a1584e|[[Muḩammad]] ([[622]]–[[632]])}} {{legend|#ef9070|Neli esimest kaliifi (Rashidun, [[632]]–[[661]])}} {{legend|#fad07d|[[Umaijaadid]] ([[661]]–[[750]])}}]] [[Pilt:Califate 750.jpg|pisi|300px|[[Umaijaadide kalifaat|Umaijaadide kalifaadi]] territoorium u 750. aastal, Kalifaadi koosseisu kuulus ka [[Pürenee poolsaar]]el [[Al-Ándalus]], mille pealinn oli [[Córdoba]]]] [[8. sajand]]il vallutasid lühikese aja jooksul (aastail [[711]]–[[718]]) [[läänegoodid|läänegootidelt]] peaaegu kogu Pürenee poolsaare peamiselt [[berberid|berberi]] moslemid ([[maurid]]), kes tulid [[Põhja-Aafrika]]st. Enamuse läänegootide kuningriigist vallutasid [[Moslemite vallutused Pürenee poolsaarel|moslemiväed]] [[Maroko]]st aastal 711, ainult Hispaania põhjaserv jäi kristlaste kätte. Seal sündis keskaegne [[Astuuria kuningriik]]. Moslemite vallutused moodustasid osa [[islam]]i [[Umaijaadide kalifaat|Umaijaadide]] [[impeerium]]i laienemisest. Vaid kolmel väikesel maapiirkonnal ([[Astuuria]], [[Navarra]] ja [[Aragón]]) Põhja-Hispaanias õnnestus oma vabadus säilitada. 711. aasta 19. juulil tapeti [[Guadalete lahing]]us [[Läänegootide kuningriik|läänegootide]] kuningas [[Roderich]] (Rodrigo), kes püüdis vastu seista lõunast sissetunginud [[Umaijaadid]]ele. See tähistas [[Pürenee poolsaare vallutamine moslemite poolt|moslemite Hispaania-vallutuse]] algust, milles enamus poolsaarest läks aastaks 718 moslemite võimu alla. Läänegootide aadlimeest [[Pelayo]]t tunnustatakse kristliku [[rekonkista]] alustamise eest Pürenee poolsaarel aastal 718, kui ta võitis [[Umaijaadid|Umaijaade]] [[Covadonga lahing]]u ja rajas poolsaare põhjaosas [[Astuuria kuningriik|Astuuria kuningriigi]]. 719. aastaks pühkisid [[maurid]] [[Al-Ándalus]]i kuberner-kindrali [[Al-Samh ibn Malik al-Khawlani|Al-Samh ibn Malik]]i juhtimisel üle Pürenee poolsaare, valgudes üle [[Septimaania]]. [[732]]. aastal tungisid [[Umaijaadide kalifaat|Umaijaadide]]e [[kalifaat|kalifaadi]] väed Frangi riiki, kus kohtusid [[Frangi riik|Frangi riigi]] [[majordoomus]]e [[Karl Martell]]i vägedega [[Poitiers' lahing (732)|Poitiers' lahingus]]. Frangi väed võitsid araablasi ja hiljem nad enam nii kaugele ei tunginud. Karli võitu on tihti peetud maailmaajaloos otsustavat tähtsust omavaks, millega päästetud Euroopa kristlik tsivilisatsioon [[moslem]]ite invasioonist. Pärast vallutust jagati [[Al-Ándalus]] Pürenee poolsaarel viieks halduspiirkonnaks, mis vastavad umbkaudu tänapäeva [[Andaluusia]]le, [[Galicia]] ja [[Lusitaania]]le, [[Castilla-León|Kastiilia ja León]]ile, [[Aragón]]i ja [[Kataloonia]]le ning iidsele [[Septimaania]] provintsile. {{vaata|Al-Ándalus}}, ''[[Septimaania#Moslemite Septimaania|Septimaania]]'' [[Pilt:Abbasid Caliphate and Umayyad Emirate.png|pisi|Umaijaadide Córdoba [[emiraat]] ja Abassiidiide kalifaat]] Sisevastuolude tulemusel tulid Abu Muslimi juhitud ülestõusuga (747–750) võimule Abbassiidid. [[Bagdad]]i asevalitseja kukutas Damaskuse kaliifi võimult ning võttis ise endale kaliifitiitli. Enamik Umaijaadide dünastia liikmeid tapeti, ellujäänud [[‘Abd ar-Raḩmān I]] põgenes [[Hispaania ajalugu#Islami ülemvõim|Hispaania]]sse, haaras seal 756. aastal võimu ja rajas [[Córdoba emiraat|Córdoba emiraadi]]. Kalifaadi allakäik algas kohe pärast Umaijaadide kukutamist 750. aastal. ===Córdoba=== {{Vaata|Córdoba emiraat}} ''([[756]]–[[929]] )'', ''[[Córdoba kalifaat]] (929-[[1031]])'' [[Pilt:España814.jpg|pisi|vasakul|[[Ibeeria poolsaar]]e [[Córdoba emiraat]], [[Galicia kuningriik]], [[Astuuria kuningriik]], Frangi riigi [[Hispaania mark]], 814]] [[Pilt:España910.jpg|pisi|vasakul|[[Ibeeria poolsaar]]e Córdoba emiraat, [[Leóni kuningriik]], [[Navarra kuningriik]] ja [[Barcelona krahvkond]], 910]] Córdobat, islamistliku Hispaania pealinna, peeti keskaegse Euroopa rikkaimaks ja vaimselt arenenuimaks linnaks. Vahemere majandus ja kultuur õitses. Moslemid tõid sisse rikka intellektuaalse traditsiooni Lähis-Idast ja Põhja-Aafrikast. Moslemi ja juudi õpetlased mängisid väga suurt rolli klassikalise kreeka keele taaselustamises ja selle õpetamise alustamises Lääne-Euroopas. Hispaania romaniseeritud kultuurid toimisid koos moslemi ja juudi kultuuriga väga erinevatel viisidel, andes Hispaaniale äratuntava, iseloomuliku kultuuri. Linnadest väljaspool jäi maaomandus põhiliselt puutumata, kuna moslemist juhid võõrandasid maad vaid väga harva. Seevastu tõid nad hoopis sisse uusi tehnoloogiaid ja uusi kasvatuskultuure, mis viisid märkimisväärse tõusuni põllumajanduses. [[Pilt:Europe 1000.jpg|pisi|300px|Euroopa poliitiline kaart, u 1000]] Islami ülemvõimu all Hispaania aladel tunnistati juute ja kristlasi kui "raamatuinimesi". Nad võisid küll vabalt praktiseerida oma usku, ent siiski neid diskrimineeriti mõneti. Pöördumine islamisse toimus stabiilselt kasvavas tempos, alates [[aristokraatia|aristokraatidest]], kellele see lihtsalt pakkus võimalust põgeneda "dhimmi" – mitte[[moslem]] – olemise piirangutest ja alandustest. Arvatakse, et 11. sajandiks olid [[Al-Ándalus]]is moslemid ülekaalus. Moslemi kogukond Hispaanias oli väga mitmekülgne ja ohustatud pidevaist sotsiaalsetest pingetest. Põhja-Aafrikast pärit berberid olid kokku pannud suure enamuse armeest ja neil tekkis kokkupõrge Lähis-Idast Ibeeriasse tulnud juhtivate araabia hõimudega. Aja jooksul tekkisid suured mauri asulad – eriti Guadalquiviri jõe orus, Valencia rannikuplatool ja hiljem ka Granada mägisel alal. 10. sajandil laienesid moslemite kontrolli all olevad alad [[Vahemeri|Vahemerepiirkonnas]], nad kontrollisid lisaks Al-Ándalusile ka [[Baleaari saared|Baleaari saari]], alasid [[Provence#Provence'i krahvid (9.–13. sajand)|Provence]]s, [[Korsika]]t, [[Sardiinia]]t, [[Sitsiilia]]t ja [[Põhja-Aafrika]]t. [[Pilt:España 1190.jpg|pisi|300px|Hispaania, aastal [[1190]]]] Siiski, 11. sajandiks olid moslemite maavaldused jagunenud hispaania kuningriikide vahel, mis küll sisult allusid moslemitele. Kui saabusid Põhja-Aafrikast juhtivad jõud Almoraviidi ja Almohaadi armeede näol, taastati ühtsus moslemi maavaldustes, seekord juhituna rangemast, vähem tolerantsest islamist. Kuid islami aeg Ibeeria poolsaarel oli lihtsalt möödas, ning kuigi alguses oli mõningast edu Põhja-Hispaania vallutamisel, ei suutnud moslemite väed vastu panna kristlike piirkondade sõjajõududele. ==Islami võimu langus ja taasühinemine== Termin "[[rekonkista]]" ([[hispaania keel|hispaania]] ''reconquista'', 'tagasivallutus') on kasutusel, et kirjeldada sajandite pikkust Hispaania kristlike kuningriikide laienemist [[Pürenee poolsaar]]el. Rekonkista alguseks peetakse aastat [[722]], mil loodi [[Astuuria kuningriik]], kõigest 11 aastat pärast [[maurid]]e sissetungi. Juba [[739]]. aastal aeti moslemi väed välja Loode-Hispaania [[Galicia]]st, kus asus [[keskaeg]]se kristluse üks pühamaid kohti – [[Santiago de Compostela]]. See, et Al-Ándalus ülejäänud Hispaaniast [[taifa]] (moslemi maaüksus Hispaanias) kuningriiki irdus, aitas kaasa kristlike kuningriikide laienemisele. [[778]]. aastal läks [[Frangi riik|Frangi riigi]] kuningas [[Karl Suur]] esimesele sõjaretkele mauride vastu, kuid pidi leppima [[Zaragoza]] lühiajalise piiramise ning seejärel taandumisega. Seejuures sattusid osad tema vägedest [[baskid]]e rünnakute alla, milles hukkus ka [[Bretagne]] markkrahv Roland. Selle sündmuse põhjal loodi hiljem "[[Rolandi laul]]". Hiljemgi jätkas Karl Suur katseid võita moslemitelt tagasi Püreneed, kuid lõppkokkuvõttes pidi ta leppima vaid [[Barcelona]] [[Barcelona krahvkond|krahvkonna]] vallutamisega. {{Vaata|Hispaania mark}}, ''[[Frangi riik]]'' ===Al-Ándalus=== {{Vaata|Al-Ándalus}} [[Pürenee poolsaar]]e ja Lõuna-Prantsusmaa ala [[Al-Ándalus]] oli [[Keskaeg|keskajal]] aastatel 711–1492 [[moslem]]ite võimu all. Pärast [[Moslemid|moslemite]] tungimist Pürenee poolsaarele oli al-Ándalus kõigepealt [[Põhja-Aafrika]] piirkonna Umaijaadide [[Kalifaat|kalifaadi]] osaks, muutudes hiljem [[Emiraat|emiraadiks]] ning seejärel iseseisvaks [[Abbassiidid]]e [[Kalifaat|kalifaadiks]]. Pärast Córdoba [[Kalifaat|kalifaadi]] lagunemist 1031. aastal jagunes see territoorium nn esimesteks taifade kuningriikideks, pärast almoraviidide pealetungi "teisteks taifade kuningriikideks" ning pärast almohaadide pealetungi "kolmandateks taifade kuningriikideks". Poolsaare põhjaosas mägedesse tõrjutud [[Kristlased|kristlaste]] tagasivallutuse ehk [[rekonkista]] edasiliikumisega seoses kohandati al-Ándalusi nimi [[Moslemid|moslemite]] võimu all olevale kahanevale piirkonnale, mille piire lükati aina rohkem lõuna suunas, kuni katoliiklik kuningapaar 1492. aastal [[Granada]] vallutas. ===Astuuria kuningriik=== [[Pilt:Map Iberian Peninsula 910-es.svg|pisi|vasakul|Astuuria kuningriik, u 910&nbsp;AD]] {{Vaata|Astuuria kuningriik}}, ''[[Leóni kuningriik]], [[Galicia]] [[Galicia kuningriik|kuningriik]]'' Esimene kristlik riik, mille vastupanu osutavad kristlased pärast islamiusuliste vallutust [[Pürenee poolsaar]]el ([[711]]–[[719]]) rajasid oli Astuuria kuningriik. Ta tekkis muslimite vastu edukalt mässava [[Pelayo]] võimupiirkonnast, kuid alles [[Alfonso I]] (valitses [[739]]–[[757]]) rajas uue kuningriigi alused. Riik jagati [[Alfonso III (Astuuria)|Alfonso III]] poolt [[910]] kolmeks riigiks – [[Leóni kuningriik]], [[Galicia kuningriik]] ja Astuuria kuningriik. [[Pilt:800px-Pennsula iberica 1150.png|pisi|[[Navarra kuningriik]] 1150. aastal (sinine)]] ===Navarra kuningriik=== {{Vaata|Navarra kuningriik}} ''(826–1620)'' Navarra kuningriik loodi 824. aastal, mil [[baskid|baski]] ülik [[Íñigo Arista]] Pamplona kuningaks kuulutati. Kuningriik saavutas oma suurima võimsuse [[Sancho III]] valitsusajal [[11. sajand]]i esimesel poolel. [[1284]]–[[1328]] oli Navarra kuningriik [[personaalunioon]]is [[Prantsusmaa]]ga. Kui [[1085]]. aastal vallutati tagasi [[Toledo]], oli peaaegu kogu põhjapoolsem osa Hispaaniast tagasi vallutatud. Pärast moslemite taganemist ja väljarännet Hispaaniast [[12. sajand]]il langesid [[13. sajand]]il sellised suured mauri kindlused nagu [[Cordoba]] [[1236]] ja [[Sevilla]] [[1248]]. Mauridele jäi vaid [[Granada]]. 13. sajandil laiendas [[Aragóni kuningriik]] oma piire üle Vahemere [[Sitsiilia]]ni. Navarra kuningriigi lõunapoolne osa liideti [[1513]]. aastal [[Kastiilia]] krooniga. Alates [[1589]]. aastast oli Navarra taas [[personaalunioon]]is Prantsusmaaga, kuna senine Navarra kuningas [[Henri IV|Henri III]] sai Henri IV nime all Prantsuse troonile. [[1620]]. aastal liideti Navarra kuningriik [[Prantsusmaa kuningriik|Prantsusmaa kuningriiga]]. ===Leóni kuningriik=== [[Pilt:Kingdom of Leon 1037.svg|pisi|vasakul|Leóni kuningriik, 1037. aastal]] {{Vaata|Leóni kuningriik}} (''910–1230)'', ''[[Portugali ajalugu]]'' [[910]]. aastal Astuuria kuningriigi jagamisel Alfonso III poolt kolmeks riigiks sai tema poeg García I, Leóni kuningaks. Leóni kuningriik asud Ibeeria poolsaare põhjarannikul. Kuningriigist eraldus 1139. aastal [[Portugali kuningriik]]. Leóni kuningriigi iseseisva eksistentsi lõpuks loetakse [[1230]]. aastat, mil kuningriigi vallutas [[Kastiilia kuningriik|Kastiilia]] kuningas [[Fernando III]] ja liitis selle oma kroonivaldustega. Ametlikult kahte riiki ei ühendatud ja León moodustas Kastiiliaga [[personaalunioon]]i, kuid võimukeskuseks kujunes Kastiilia. ===Córdoba kalifaat=== [[Pilt:Califato de Córdoba - 1000.svg|pisi|[[Córdoba kalifaat]] umbes aastal 1000]] {{Vaata|Córdoba kalifaat}} Aastatel 929–1031 eksisteeris [[Pürenee poolsaar]]el tänapäeva [[Hispaania]] ja [[Portugal]]i aladel [[islam]]i[[riik]], Córdoba kalifaat, mille [[pealinn]] oli [[Córdoba]]. ===Aragóni kuningriik=== [[Pilt:Localización de Aragón.svg|pisi|vasakul|Aragóni kuningriik (punasega)]] {{Vaata|Aragóni kuningriik}} Aragóni kuningriigi alguseks peetakse [[1035]]. aastat, mil suri [[Navarra kuningriik|Navarra kuningas]] [[Sancho III]] ning jaotas oma valdused poegade vahel. [[Aragóni krahvkond|Aragóni krahvkonna]] alad sai endale tema vallaspoeg [[Ramiro I]], kellele kuulusid juba varem piirkonnas ulatuslikud valdused ning keda seepeale kuningaks hakati nimetama. [[Tudela emiir]] ja Ramiro korraldasid peagi sõjakäigu Navarrasse, kus valitses nüüd Ramiro vend [[García Sánchez III]]. Ramiro sai [[Tafalla lahing]]us lüüa, kuid suutis siiski saavutada iseseisvuse Navarrast. Pärast oma venna [[Gonzalo]] surma [[1043]]. aastal liitis Ramiro Aragóniga [[Ribagorza krahvkond|Ribagorza]] ja [[Sobrarbe krahvkond|Sobrarbe krahvkonna]]. Aragóni kuningriik laienes peagi lõunasse, vallutades osa [[Al-Ándalus]]i alasid. [[1096]]. viidi kuningriigi pealinn [[Jaca]]st [[Huesca]]sse ja [[1118]]. aastal [[Zaragoza]]sse. ===Kastiilia kuningriik=== {{Vaata|Kastiilia kuningriik}} ''(1035–1230)'', ''[[Kastiilia kroon]], [[Kastiilia]], [[Granada emiraat]]'' ===Aragóni kroon=== [[Pilt:Imperi de la Corona d'Aragó.png|pisi|[[Aragóni kroon]]i alad 15. sajandil]] {{Vaata|Aragóni kroon}} [[1150]]. aastal abiellus Aragóni kuninganna [[Barcelona krahv]] [[Ramon Berenguer IV]]-ga. Nende poeg [[Alfonso II]] päris mõlema vanema valdused, pannes aluse [[Aragóni kroon]]ile. Aragóni kroon hõlmas lisaks Aragóni kuningriigile eri aegadel ka [[Kataloonia vürstiriik|Kataloonia vürstiriigi]], [[Mallorca kuningriik|Mallorca]], [[Valencia kuningriik|Valencia]], [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiilia]] ning [[Napoli kuningriik|Napoli kuningriigi]], [[Ateena hertsogkond|Ateena]] ja [[Neopatria hertsogkond|Neopatria hertsogkonna]], samuti [[Korsika]], [[Sardiinia]], [[Andorra]], [[Roussillon]]i ja [[Malta]]. ===Rekonkista=== {{Vaata|Rekonkista}} ===Hispaania ühinemisprotsess=== [[Pilt:EspañasigloXV.jpg|pisi|Hispaania 15. sajandil]] [[1469]]. aastal abiellus [[Aragóni kuningas]] (1479–1516) ja [[Aragóni kroon]]i alade valitseja [[Fernando II (Aragón)|Fernando II]] [[Isabel I (Kastiilia)|Kastiilia Isabeliga]], [[Kastiilia kuningas]] [[Enrique IV de Castilla]] poolõega, kellest sai Kastiilia ja Leóni kuninganna (1474–1504) pärast Enrique IV surma aastal 1474. Nende abielu oli dünastiline unioon, millest sai [[Hispaania|Hispaania kuningriigi]] koidikule teedrajav sündmus. Sel hetkel jäid nii [[Kastiilia kroon|Kastiilia]] kui ka Aragóni kroon eraldi territooriumile, kumbki hoidis oma traditsioonilisi institutsioone, parlamente ja seadusi. [[1492]]. aastal vallutas ühendatud kuningriik [[Granada]], viimase [[Ibeeria poolsaar]]e mauride kantsi, 781 aastat islami võimu all olnud linna. Aasta 1492 märkis ära ka [[Christoph Kolumbus]]e jõudmise [[Ameerika|Uude Maailma]]. Seda ekspeditsiooni, milles osales 3 laeva – Pinto, Nina ja Santa Maria, rahastas Isabel I. Samal aastal aeti Hispaaniast välja ka suur hulk juute – oli alanud Hispaania [[Inkvisitsioon]]. [[Renessanss|Renessans]]iaegsete monarhidena tsentraliseerisid Isabel ja Fernando kuningavõimu kohaliku [[aadel|aadli]] arvelt. Selle [[tsentraliseeritud võim]]u kohta hakati kasutama sõna ''España'', mis märkis tollal kahte riiki – Kastiiliat ja Aragóni. Nende ulatuslike poliitiliste, õigus- ja sõjaväereformide tulemusel sai Hispaaniast suur jõud Euroopas. Territoriaalse konsolideerumise protsess lõpetati, kui kuningas [[Karl V|Carlos I]], tuntud kui keiser Karl V, ühendas aastal 1516 kõik kuningriigid Pürenee poolsaarel, väljaarvatud [[Portugali kuningriik|Portugali]] ja [[Algarve]] kuningriigid, ühe monarhi alla – tema kaasmonarh ja emakuninganna [[Juana]] oli vangistuses – edendades seeläbi Hispaania riigi loomist, kuigi detsentraliseeritud riigina. ===Itaalia sõjad (1494–1559)=== {{Vaata|Itaalia sõjad}} Itaalia sõdades, milles osales aastatel [[1494]]–[[1559]] enamik Itaalia [[linnriik]]e, [[Kirikuriik|paavstiriik]], enamik Lääne–Euroopa suurriike ([[Prantsusmaa kuningriik]], [[Hispaania kuningriik]], [[Püha Rooma riik]] ja [[Šotimaa kuningriik]] ning ka [[Otomani impeerium]]), leidis sõjategevus aset peamiselt [[Apenniini poolsaar]]el, aga ka [[Madalmaad]]es, [[Prantsusmaa]]l, [[Inglismaa kuningriik|Inglismaal]], [[Vahemeri|Vahemeres]] ja mujal. Sõja poliitiliseks tulemiks oli Hispaania ülemvõimu kindlustumine suuremal osal poolsaarest, maa poliitilise killustatuse kinnistamine ja Itaalia riikide kõrvaletõrjumine Euroopa rahvusvaheliste suhete ääremaale. ==Hispaania Habsburgide valitsusajal== {{Vaata|Habsburgid|Habsburgide Hispaania}} [[Pilt:Dominios de Felipe II.svg|pisi|Hispaania kuninga alad 16. sajandil]] [[Habsburgid]]e [[dünastia]]st [[Karl V|Carlos I]] (1500–1558), kes oli [[Aragóni kuningriik|Aragón]]i ja [[Kastiilia kuningriik|Kastiilia]] (hilisema [[Hispaania]]) kuningas [[1516]]–1556, '''Karl V''' nime all [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] valitseja [[1519]]–[[1556]], [[Saksa-Rooma keiser|keiser]] alates [[1530]]. aastast, [[Saksa kuningas]] 1519–[[1531]], [[Itaalia]] ja [[Napoli kuningriik|Napoli kuningas]] ('''Carlo IV'''), [[Burgundia hertsog]] ('''Charles II''') ([[1506]]–1555) ja [[Austria ertshertsog]], Austria valitseja aastatel 1519–[[1521]], ajal jõudis Habsburgide dünastia oma võimsuse tipule. Tema võimu alla kuulusid ka Hispaaniale asumaad [[Lõuna-Ameerika]]s. [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisri]] [[Karl V]] poeg Felipe ehk Philipp von Habsburg sai [[Milano hertsogkond|Milano hertsogkonna]] ja juba [[1556]]. aastal [[Madalmaad]]e valitsejaks. Esialgu püüdis Karl teda enda järel seada ka [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma]] troonile, kuid see katse siiski ebaõnnestus. [[Karl V|Carlos I]] loobus Hispaania (Aragóni ja Kastiilia) kuninga kohast Philippi ([[1527]]&ndash;[[1598]]) kasuks, kellest sai Hispaania kuningas ja Madalamaade valitseja [[Felipe II]]. ===Habsburgid Hispaania troonil=== Ametlikult nimetas end Hispaania kuningaks esimesena Felipe II, mõeldes sellega kogu Ibeeria poolsaare valitseja staatust (Portugali, Aragóni ja Kastiilia kuningas). Kuid selle eelkäijaid, hiljem Hispaania moodustanud riike, valitsesid Habsburgid ka varem. *[[1504]]–1506 [[Felipe I]] (Philipp Ilus) ([[1478]]–1506), [[Kastiilia]] kuningas koos [[Juana]] Nõdrameelsega ([[1479]]–[[1555]]), viimane oli kuninganna ametlikult surmani. *[[1506]]–1516 valitsesid Kastiiliat regendid ja [[Aragon]]i [[Fernando II (Aragoni)|Fernando II]]. *[[1516]]–1556 Carlos I ([[Karl V]]) ([[1500]]–[[1558]]), Kastiilia ja Aragoni kuningas *[[1556]]–1598 [[Felipe II]] (Philipp von Habsburg) ([[1527]]–1598), sai endale ka [[Madalmaad]], [[Hispaania]] dünastia looja, alates [[1580]] ka [[Portugali kuningas]] *[[1598]]–1621 [[Felipe III]] ([[1578]]–1621), ka [[Portugal]]i kuningas *[[1621]]–1665 [[Felipe IV]] ([[1605]]–1665), kuni [[1640]] ka Portugali kuningas *[[1665]]–[[1700]] [[Carlos II]] ([[1661]]–1700) *[[1703]]–[[1715]] [[Karl VI|Carlos (III)]] ([[1685]]–[[1740]]), oli Habsburgide troonipretendent [[Hispaania pärilussõda|Hispaania pärilussõja]] ajal. ==Hispaania kuningriik== Tänapäeva Hispaaniale ja Hispaania [[impeerium]]ile pani alguse [[Aragoni kuningriik|Aragoni]], [[Kastiilia kuningriik|Kastiilia]], [[Leóni kuningriik|Leóni]] ja [[Navarra kuningriik]]ide ühendamine. Hispaaniast sai väga mõjuvõimas riik Euroopas, see positsioon kestis terve 16. ja 17. sajandi esimesel poolel. Seda soodustasid muidugi [[koloniaalvaldus]]test tulenevad rikkused. Oma tippu jõudis Hispaania kahe esimese Hispaaniat valitseva [[Habsburgid|Habsburgi]] ajal ([[Karl V|Carlos I]] 1516–1556 ja [[Felipe II]] 1556–1598). Sellesse perioodi jäävad [[Itaalia sõjad (1494–1559)|Itaalia sõjad]], [[Madalmaade ülestõus]], sõjaväelised aktsioonid [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] vastu, [[Inglise-Hispaania sõda|Inglise–Hispaania sõjad]] ja sõda Prantsusmaaga. ===Madalmaade ülestõus=== [[Pilt:Europe about 1560.jpg|pisi|Euroopa poliitiline kaart [[1560]]. aastal]] {{Vaata|Madalmaade ülestõus}}, ''[[Madalmaad]]'', ''[[Seitseteist provintsi]]'', ''[[Hollandi Vabariik]]'' [[1556]]. aastal läksid [[Madalmaad]] [[Hispaania kuningas|Hispaania kuninga]] ja [[Burgundia hertsog]]iks saanud [[katoliku usk]]u [[Felipe II]] võimu alla. 1555. aastatest (?) oli aga levinud Madalmaades [[reformatsioon]]i tulemusel [[kalvinism]] ning Põhja-Madalmaades toimusid rahvarahutused, mida toetasid ka Hispaania ülemvõimuga rahulolematud aadlikud, kellest juhtivat osa etendasid [[Oranje Willem]], krahv Egmont ja krahv Hoorn. [[Madalmaade ülestõus]]u tulemusel eraldus Madalmaade põhjaosa [[Lõuna-Madalmaad|lõunaosast]] ning 1581. aastal kuulutati välja [[Hollandi Vabariik|Hollandi Vabariigi]] iseseisvus. [[Kaheksakümneaastane sõda|Kaheksakümneaastase sõja]] ([[1568]]–[[1648]]) tulemusel saavutas Holland iseseisvuse. Lõplikult kuulutati Holland iseseisvaks [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastase sõja]] lõpetanud [[Vestfaali rahu]]ga. ===Püha Liiga sõda Osmanitega=== {{Vaata|Püha Liiga (1571)}}, ''[[Lepanto merelahing]], [[Don Juan de Austria]]'' [[1560]]. aastal vallutasid Hispaania väed laevastikuga [[Tuneesia ajalugu|Tuneesia]] rannikul oleva [[Jarbah|Djerba]], mille aga [[Osmanite riik#Vahemeresaarte vallutamine ja Püha Liiga sõda|Osmanite]] laevastik 22 päeva pärast taasvallutas. Vastuseis Osmanitele põhjustas ka Hispaania liitumise Rooma katoliku kiriku poolt organiseeritud [[Püha Liiga (1571)|Püha Liigaga]] ning osalemise [[Lepanto merelahing]]us. Juulis-augustis 1571 kogunesid Sitsiilias [[Messina]] esisel kristlaste Püha Liiga merevägi – koondades [[Hispaania ajalugu#Püha Liiga sõda Osmanitega|Hispaania]], [[Veneetsia vabariik|Veneetsia]], [[Kirikuriik|Kirikurii]]gi, [[Genova vabariik|Genova]], [[Savoia hertsogkond|Savoia]] ja [[Malta]] sõjalaevastikke. Kreeka [[Pátra]]se [[Pátra laht|lahest]] itta sõudes põrkus nende laevastik endast märksa suurema Osmanite laevastikuga Lepanto (praeguse [[Nafpaktos]]e) juures. Püha Liiga laevastik koosnes kokku 206 [[galeer]]ist ja kuuest galeassist (kahurigaleerist), Osmanite laevastikku kuulus 230 galeeri ja 56 väiksemat galiotti. Neljatunnise merelahinguga 7. oktoobril 1571 löödi osmanite laevastikku. Püha Liiga kaotas lahinguga 50 galeeri, Osmanite laevastik kaotas aga kokku 210 laeva, neist 130 langes vastaste kätte. Osmanite laevastik, ehitati küll mõne aastaga jälle üles, aga nüüd polnud enam piisavalt mehi, et laevu mehitada, ning laevastik keskendus pigem Istanbuli kaitsmisele. ===Portugali liitmine=== [[1581]]. aastal liideti [[Portugali kuningriik]] Hispaaniaga, Portugal taasiseseisvus [[1640]]. aastal eraldumisega Hispaaniast. [[Avisi dünastia]] hääbumise tõttu,, kui kaks selle viimast kuningat, [[1578]]. aastal [[Maroko]]s [[Alcácer Quibiri lahing]]us langenud [[Sebastião I]] ning tema vanaonu ja järeltulija [[Henrique I]] surid ilma järeltulijateta, kutsus esile [[1580. aasta Portugali troonipäriluskriis]]i. Portugali troonipäriluskriisist väljus võitjana [[Hispaania]] (ametlikult endiselt [[Aragóni kroon|Aragóni]] ja [[Kastiilia kroon|Kastiilia]]) kuningas [[Felipe II]], kes krooniti [[1581]]. aastal Portugali kuningaks Filipe I nime all. Formaalselt olid riigid ühendatud vaid valitseja isiku kaudu, nii et ametlikult oli tegemist [[personaalunioon]]iga, kuid Felipe II järeltulijad asusid Portugali autonoomiat oluliselt piirama. Portugal kaotas ka õiguse ajada iseseisvat välispoliitikat ning tõmmati Hispaania poolel [[kaheksakümneaastane sõda|kaheksakümneaastasesse sõtta]] [[Holland]]iga. [[Felipe IV]] (Portugali kuningana Filipe III) soosiku ja peaministri, Olivarese krahvi [[Gaspar de Guzmán y Pimentel]]i (ametis [[1621]]–[[1643]]) ajal püüti Portugali ühendada Kastiilia haldus- ja finantssüsteemi, suurendati kastiillaste osakaalu Portugali riigiametites ja paigutati Portugali aladele Kastiilia garnisonid. Portugallased tõusid Hispaania ülemvõimu vastu üles [[1634]]. ja [[1637]]. aastal, kuid need ülestõusud lõppesid tulemusteta. Edukaks osutus [[1640]]. aasta ülestõus, sest see sattus samale ajale [[Kataloonia]]s puhkenud ülestõusuga ning Hispaania ja [[Prantsusmaa]] vahel puhkenud sõjategevusega. Ülestõusu etteotsa asus [[Bragança hertsog]] [[João IV|João]], kes kuulutati pärast Hispaania garnisonide väljakihutamist [[15. detsember|15. detsembril]] [[1640]] Portugali kuningaks João IV nime all. Sellega sai ühtlasi alguse Portugali [[Bragança dünastia]]. Hispaania keeldus aga Portugali iseseisvust tunnistamast ja nii puhkes detsembris 1640 [[Portugali iseseisvussõda]], mis kestis kuni [[1668]]. aastani. ===Hispaania koloniaalimpeerium=== [[Pilt:Spanish Empire Anachronous 0.PNG|pisi|300px|[[Hispaania koloniaalimpeerium]]]] {{Vaata|Hispaania koloniaalimpeerium}}, ''[[Tordesillase leping]]'' Hispaania [[impeerium]] laius pea kogu [[Lõuna-Ameerika|Lõuna-]] ja [[Kesk-Ameerika]]s, [[Mehhiko]]s, [[Põhja-Ameerika]] keskosas, [[Filipiinid]]el, [[Ida-Aasia]]s, [[Ibeeria poolsaar]]el (sh [[Portugal]] alates [[1580]]. aastast), [[Lõuna-Itaalia]]s, [[Sitsiilia]], samuti ka osad tänapäeva Saksamaast, [[Belgia]]st, [[Luksemburg]]ist ja [[Madalmaad]]est. See oli esimene impeerium, mille kohta öeldi, et "Päike ei lähe seal kunagi looja"<ref name="ingliseviki">[http://en.wikipedia.org/wiki/The_empire_on_which_the_sun_never_sets "The empire on which the sun never sets" (ingliskeelse vikipeedia artikkel)]</ref>. See oli avastuste aeg, tehti julgeid uurimisretki merel ja maal, avati uusi kaubateid üle ookeanide, oli vallutuste ja Euroopa kolonialismi aeg. Koos hinnaliste metallide, vürtside, luksuskaupade ja põllundustaimede saabumisega, tõid Hispaania uurijad ja muudki, tagasi teadmisi, mis muutsid Euroopa arusaamist maailmast. [[Konkistadoor]]id – [[adelantado]]d (hispaania keeles ''adelantado'' "esmaavastaja") suunati kuninga poolt Hispaania valdustest välja maade uurimiseks ja vallutamiseks. Esimesed adelantadod oli [[Christoph Kolumbus]]e sugulased – vend [[Bartolomeo Kolumbus|Bartolomeo]] ja poeg [[Diego Kolumbus|Diego]]. [[Bimini]] saare adelantadoks oli [[Juan Ponce de León]], lõunamerede – [[Vasco Núñez de Balboa]], [[Maluku saared|Maluku saarte]] – [[Fernão de Magalhães]], [[Peruu]] – [[Francisco Pizarro y González]], [[Tšiili]] – [[Diego de Almagro]], [[Põhja-Ameerika]] – [[Hernando de Soto (konkistadoor)|Hernando de Soto]], [[Florida poolsaar]]e – [[Pedro Menéndez de Avilés]], [[Filipiinid]]e – [[Miguel López de Legazpi]]. Konkistadoorid vallutasid alasid [[Kesk-Ameerika]] ja [[Lõuna-Ameerika]] piirkonnas. Hispaania ekspeditsioonid [[maiad]]e aladele toimusid aastatel [[1517]] [[Francisco Hernández de Córdoba]] juhtimisel, [[1518]] [[Juan de Grijalva]] juhtimisel ja [[1519]] [[Hernán Cortés]]i juhtimisel. Aastatel [[1528]]–[[1540]] püüdis [[Francisco Montejo]] mitmel korral [[Yucatán]]i vallutada, kuid luhtus. Euroopast kaasa toodud haiguste levimine, Campeche ja Champotoni pärismaalastest sõdalaste massiline värbamine ning Xiu maiade ja Cocomi valitsejate vaheline vaen pööras olukorra lõpuks Francisco de Montejo Juuniori kasuks ja tõi kaasa Chichén Itzá langemise aastal [[1570]]. Aastal [[1542]] alistus talle ka Yucatáni poolsaare lääneosa. [[Francisco Pizarro]] (umber 1475–1541) vallutas [[inkad]]e impeeriumi. ===Hispaania–Inglise sõjad=== {{Vaata|Inglise-Hispaania sõda}} Osana [[16. sajand]]i ja [[17. sajand]]il Euroopas toimunud vastasseisust protestantide ja katoliiklaste vahel pidasid katoliiklik Hispaania ja [[protestantism|protestantlik]] [[Inglismaa kuningriik]] sõdu: [[Inglise-Hispaania sõda (1585–1604)|Inglise–Hispaania sõda (1585–1604)]] ja [[Võitmatu Armaada]] häving ([[1588]]), [[Inglise-Hispaania sõda (1625–1630)]], osana [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastasest sõjast]] ja [[Inglise-Hispaania sõda (1654–1660)|Inglise–Hispaania sõda (1654–1660)]]. [[Pilt:Europe c. 1700.png|pisi|330px|Euroopa kaart, aastal 1700]] [[Pilt:Regnorum Hispaniae et Portugalliae Mappa Geographica.jpg|pisi|330px|Hispaania ja Portugali alad 1746]] ===Hispaania Kuldne Ajastu=== Hispaanias kutsutakse seda aega [[Hispaania Kuldne Ajastu|Hispaania Kuldseks Ajastu]]ks ja seda intellektuaalset liikumist [[Salamanca Kool]]iks. Aeglane "Hispaania allakäik" algas 17. sajandil, ning selles olid kaasatud ka poliitilised, sotsiaalsed ja majanduslikud asjaolud, kuid põhjustajaks oli pidev pinge sõjaväelistes püüete näol – seda kogu Euroopas. Hispaania sõjavägi oli üldiselt edukas laialipaisatud [[Habsburgid]]e [[Habsburgid impeerium|impeerium]]i kaitsmisel, kuid see ettevõte viis lõpuks Hispaania [[kolmekümneaastane sõda|kolmekümneaastase sõja]] ajal pankrotti. 1640. aastaks, mil Hispaania jõud olid Euroopas laiali, kaotas Hispaania [[Portugali ajalugu|Portugali]] ja selle [[Portugali koloniaalvaldused|koloniaalvaldused]]. ===Hispaania pärilussõda=== 18. sajandi esimesi aastaid täitsid vaidlused päriluse üle. 1701–1714 oli [[Hispaania pärilussõda]], laiaulatuslik rahvusvaheline konflikt segunenud kodusõjaga; sõda läks Hispaaniale lõpuks maksma Euroopa maavaldused ja positsiooni Euroopa juhtiva jõuna, kuid säilisid ülemere valdused. Selle sõja ajal sai troonile uus dünastia – Prantsuse [[Bourbonid]] – ning kuulutati välja ka tõeline [[Hispaania Kuningriik]], kui esimene Bourbonist kuningas, Hispaania [[Felipe V]], trooniti 1707 ja ühendati [[Kastiilia ja Aragoni kuningriik|Kastiilia ja Aragon]]. See tähendas ka paljude piirkondlike [[privileeg]]ide tühistamist. 18. sajand nägi järkjärgulist paranemist ja kasvavat jõukust. Uus Bourboni monarhia võttis eeskuju Prantsusmaalt – moderniseeris majandust ja haldust. Sajandi lõpu poole hakkas kaubandus lõpuks tugevalt kasvama. Ja tänu sellele, et Hispaania saatis brittidele abivägesid, kui [[Briti kolooniad]] [[Ameerika Iseseisvussõda|Ameerika Iseseisvussõja]] ajal mässasid, sai Hispaania tagasi oma rahvusvahelise positsiooni. ==Napoleoni valitsus ja selle tagajärjed== Hispaania sõlmis 1795 rahu Prantsusmaaga ja viimast toetades kuulutas sõja [[Suurbritannia]]le ja [[Portugal]]ile. Hispaania kohutav majanduslik olukord – ja ka muud faktorid – sundisid [[Hispaania kuningas|Hispaania kuningat]] troonist loobuma, ja seda [[Napoleon I]] venna, [[Joseph Bonaparte]]'i kasuks. Võõrasse monarhi suhtuti põlgusega. [[2. mai]]l 1808 tõusis Madridi rahvas üles prantsuse sõjaväe vastu – seda tuntakse [[Poolsaare sõda|Poolsaare sõja]] nime all, hispaanlased nimetavad seda Hispaania iseseisvussõjaks. Napoleon oli sunnitud isiklikult sekkuma, lüües hispaania vägesid ja anglo-portugali vägesid. Siiski, järgnevad sõjalised aktsioonid Hispaania [[gerilja]]de poolt ja [[Wellingtoni hertsog]]i [[Arthur Wellesley]] anglo-portugali armee kombineeritud Napoleoni kohutava läbikukkumisega [[1812. aasta isamaasõda|sissetungil Venemaale]], kihutati 1814 Prantsuse sõjavägi Hispaaniast välja ja troonile naasis kuningas [[Ferdinand VII]]. Prantsuse invasioon oli Hispaania majandusele hävitav ja jättis endast maha sügavalt lõhenenud riigi, mis oli väga aldis poliitilisele ebastabiilsusele enam kui sajandi jooksul. Võimutülid [[19. sajand]]i alguses viisid kõikide Hispaania [[Ladina-Ameerika]] kolooniate kaotamiseni, erandeiks vaid Kuuba ja [[Puerto Rico]]. ==Hispaania–Ameerika sõda== 19. sajandi lõpus kaotas Hispaania kõik endised kolooniad viimseni, kaasaarvatud Kuuba, Puerto Rico, Filipiinid ja [[Guam]]i USA-le pärast Hispaania–Ameerika sõda 1898. 1899 müüs Hispaania ülejäänud Vaikse ookeani maadest Saksamaale. 1898. aasta katastroof, nagu Hispaania–Ameerika sõda tuntuks sai, andis hispaania kultuurielule tugeva tõukejõu ([[1898. aasta põlvkond]]), milles oli palju kriitilist eneseuurimist. ==20. sajand== ===Primo de Rivera diktatuur=== [[Pilt:Bundesarchiv Bild 102-09411, Primo de Rivera und der König von Spanien.jpg|pisi|180px|Kindral [[Miguel Primo de Rivera]] ja Hispaania kuningas [[Alfonso XIII]]]] 20. sajand algas suure majanduskriisi ja sellele järgneva ebastabiilsusega. Tänu erapooletusele [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] järgnes ajavahemik, mil valitses kaubanduslik õitseng. Järgnevad valitsuskriisid, ebaõnnestunud [[Rifi sõda]], mis teravnes Maroko hõimude vastasseisu tõttu Hispaania protektoraadile, rahva rahutus ja sõjaväe rahulolematus olid põhjused, mis viisid kindral [[Miguel Primo de Rivera|Primo de Rivera]] riigipöördeni 13. septembril 1923. Kehtestati sõjaväeline diktatuur, mis kiideti heaks suure osa sotsiaalsete jõudude ja kuningas [[Alfonso XIII]] poolt. Diktatuuri ajal kaotatakse vabadused ja õigused. Raske majanduslik olukord ja vabariiklike parteide kasv muudavad olukorra üha vastuvõetamatumaks. Aastal [[1930]] esitas [[Miguel Primo de Rivera|Primo de Rivera]] kuningale lahkumisavalduse ja suundus pärast seda [[Pariis]]i, kus ta veidi hiljem suri. Tema asemel asus ametisse kindral [[Dámaso Berenguer]] ja üsna pea pärast teda admiral [[Juan Bautista Aznar-Cabañas|Aznar]]. Seda perioodi hakati nimetama [[Dictablanda|Dictablanda’ks]] (pehme diktatuur [[hispaania keel]]es). <gallery> Pilt:Guerra del Rif 1922 - 1.jpg|[[Rifi sõda]] Pilt:Guerra del Rif 1922 - 2.jpg|[[Rifi sõda]] Pilt:Guerra del Rif 1922 - 3.jpg|[[Rifi sõda]] </gallery> ===II Vabariik=== [[Pilt:Flag of the Second Spanish Republic.svg|pisi|[[Hispaania II Vabariik|II Vabariigi]] lipp]] Otsustanud leida lahendus poliitilisele olukorrale ja luua põhiseadus, toetas kuningas 12. aprilli 1931 kohalike valimiste toimumist. Valimistel saavutasid riigi suuremates linnades ja provintsikeskustes vaieldamatu võidu vabariiklaste sotsialistlikud kandidaadid, kuigi nõunikud olid suuremas osas rojalistid. Esines organiseeritud meeleavaldusi, mis nõudsid vabariigi asutamist ning mis viisid kuninga lahkumiseni riigist. Pärast kuninga loobumist oma kohustustest, kuulutati 14. aprillil välja [[Hispaania Teine Vabariik|Teine Vabariik]]. Vabariigi ajal suurenes poliitiline ja sotsiaalne rahutus, mida iseloomustas vasak- ja parempoolse poliitika esindajate äärmuslikuks muutumine. Mõõdukust pooldavaid liidreid boikoteeriti ning iga partei üritas Hispaaniat enda standardite järgi muuta. Esimeste aastate jooksul oli võimul vabariiklaste ja sotsialistide koalitsioon, 1933. aasta valimistel võitsid parempoolsed parteid ja 1936. aastal vasakpoolsed. Alates aastast 1936 levis vägivallalaine, millega kaasnes kirikute põletamine, José Sanjurjo algatatud monarhia taastamise pooldajate ülestõus, 1934. aasta revolutsioon ning arvukad poliitiliste liidrite atentaadid. Teisest küljest on [[Hispaania II Vabariik|II Vabariigi]] aeg Hispaania ajaloos periood, mille ajal viidi täide reforme, et riiki moderniseerida (demokraatlik põhiseadus, põllumajandusreform, sõjaväe ümberstruktureerimine, esimesed erinevate piirkondade autonoomsust puudutavad määrused jm) ja laiendati kodanike õigusi, näiteks anti ka naistele valimisõigus. ===Riigipööre ja Franco diktatuur=== [[Pilt:Franco0001.PNG|pisi|160px|vasakul|Diktaator [[Francisco Franco]]]] 17.–18. juulil 1936 algatasid Hispaania Aafrika kolooniate garnisonid vabariigi vastu ülestõusu, mis õnnestus vaid osaliselt. Hispaania jagunes kaheks tsooniks: üks, milles oli teoreetiliselt võimul vabariiklik valitsus, ning teine, mida kontrollisid ülestõusnud, kes alustasid ka kodusõda, mille tulemusena kindral [[Francisco Franco]]st sai Hispaania riigipea. Monarhiat pooldavad mässajad saavutasid võidu 1. aprillil 1939. Sellise tulemuseni viis suuresti Hitleri Saksamaa ja Mussolini Itaalia sõjaline toetus, mis oli palju kindlam, kui [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ja [[Mehhiko]] poolt vabariiklastele osutatud abi; samuti aitasid kaasa vabariigi pooldajate erinevate fraktsioonide omavahelised vastuolud. Kindral [[Francisco Franco|Franco]] võit tähendas totalitaarse režiimi algust. Kaotajatele kehtestatud repressioonid sundisid tuhandeid hispaanlasi pagulusse ning paljud mõisteti surma või saadeti sunnitöölaagritesse. Kuigi [[Francisco Franco|Franco]] võttis Teises maailmasõjas neutraalse hoiaku, põhjustas ta teljeriike varjamatult toetades Hispaania majandusliku ja poliitilise isoleerituse. Vaatamata [[Külm sõda|külma sõja]] ajal kehtestatud piirangutele [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] ning [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ja nende liitlaste vahel, muutus frankistlik režiim läänemaailmale siiski vastuvõetavaks, hiljem ka tunnustatuks, lõpetades nii isolatsiooni. Allkirjastati lepped, et lubada Hispaania-Ameerika ühiste sõjaväebaaside rajamist Hispaaniasse. 1956. aastal sai iseseisvaks [[Maroko]], mis oli varem olnud Hispaania ja Prantsusmaa protektoraat, ning käivitati riigi majandusliku stabiliseerimise plaan. 1969. aastal nimetas [[Francisco Franco|Franco]] oma järeltulijaks prints [[Juan Carlos I|Juan Carlose]], kes oli [[Alfonso XIII]] (Hispaania kuningas kuni aastani 1931, kuigi aastatel 1923–1930 valitses riiki kindral [[Miguel Primo de Rivera|Primo de Rivera]] ning kuningas valitses vaid nimeliselt) pojapoeg. Kuigi [[Francisco Franco|Franco]] diktatuuri ajal suruti maha iga poliitiline opositsioon, toimus samal ajal märkimisväärne majanduslik ja tööstuslik areng. ===Demokraatia=== [[Pilt:Juan Carlos I of Spain 2007-2.jpg|pisi|[[Juan Carlos I]] 2007. aastal]] Diktaator suri 20. novembril 1975 ning [[Juan Carlos I|Juan Carlos]] kuulutati kuningaks kaks päeva hiljem nimega [[Juan Carlos I]]. Nende sündmustega algas üleminekuperiood, mis lõppes parlamentaarse monarhia rajamisega 1978. aastal pärast seda, kui kuninga isa, Juan de Borbón, loobus oma õigustest troonile. Esimeste demokraatlike valimiste järel sai peaministriks [[Adolfo Suárez]] tsentristlik-parempoolsest ühendusest Demokraatlik Keskpartei ehk [[UCD]]. Ta viis lõpule tähtsad poliitilised reformid ja alustas läbirääkimisi [[Euroopa Majandusühendus]]se astumiseks. 1981. aastal läks [[Adolfo Suárez]] erru. Sellel ajajärgul korraldas baskide terrorirühmitus [[Euskadi ta Askatasuna|ETA]] mitmeid atentaate, mis olid suunatud eriti sõjaväelaste ja kaitsejõudude vastu, aga toimus ka kindla sihtmärgita rünnakuid. 23. veebruaril toimus [[Adolfo Suárez]]e järglase, [[Leopoldo Calvo-Sotelo]] ([[UCD]]) ametisse nimetamise hääletus, mille ajal leidis aset riigipöörde katse (tuntud ka kui [[F-23]] kuupäeva järgi), mille eestvedajateks olid juhtivad sõjaväelased. Kongressi võttis oma kontrolli alla kolonelleitnant Tejero. Kuningas [[Juan Carlos I|Juan Carlos]] astus põhiseadusliku korra säilimise eest välja ning riigipööre nurjati juba samal päeval. 1981. aastal allkirjastati Brüsselis ühinemisprotokoll [[NATO]]ga, mis pani aluse liiduga integreerumisele, mis viidi lõpule 1982. aastal [[UCD]] valitsuse ajal. Järgmistel, 1982. aasta valimistel võidutses Hispaania Sotsialistlik Töölispartei ([[PSOE]]), mille juht [[Felipe Gonzáles]] sai peaministriks. Võimule jäädi kolmeks järgmiseks valitsemisajaks. Aastal 1986 ühines Hispaania [[Euroopa Majandusühendus]]ega, [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] eelkäijaga, ning samal aastal toimus referendum, kus rahvaga arutleti NATOsse jäämise küsimust. Aastal 1992 ilmus Hispaania hiilgavalt rahvusvahelisele areenile, näidates end tugeva ja kaasaegse riigina nii Barcelona olümpiamängude korraldamisega, Madridi Euroopa kultuuripealinnaks nimetamise ning [[Sevilla]]s toimunud ülemaailmse näitusega EXPO 92, samuti olles [[Euroopa kultuuripealinn]]. Sel perioodil viidi ellu põhjalik majanduse ja ühiskonna moderniseerimine, mida iseloomustasid tööstuse ümberkorraldamine ja hilisfrankistliku majandusmudeli asendamine palju liberaalsemaga, (mis viis hiljem kolme tähtsa üldstreigini), mõtlemise ja kaasaegsete väärtuste levik Hispaania ühiskonnas, piirkondade autonoomsus, sõjaväe muutmine ning tohutu infrastruktuuri areng, näiteks maanteevõrgustiku laienemine. Sellegipoolest oli töötus kõrgel tasemel ning lõpuks tekkis majanduslik seisak, olukord, mis ei hakanud paranema enne 1999. aastat, mil töötuse tase langes 23%-lt 15%-le. Samuti toodi aastal 1994 avalikkuse ette Hispaania terrorismirühmitus [[GAL]]. 1996. aasta valimised andsid võidu Rahvaparteile ([[Partido Popular]]), mille juhiks oli [[José Maria Aznar]], mis jäi võimule kaheks valitsusajaks, saades 2000. aasta üldvalimistel absoluutse häälteenamuse. ==21. sajand== === Sajandi alguse konfliktid === [[Pilt:Same-sex marriage celebration Spain.jpg|pisi|vasakul|Samasooliste abielu seadustamine võeti vastu paljude inimeste rõõmuhõisetega]] '''XXI sajand''' algas [[11. september|11. septembril]] [[2001]] toimunud [[terrorirünnak]]ute tagajärgedega, mis tõid endaga kaasa Hispaania osalemise kahes konfliktis: [[Afganistani sõda (2001)|Afganistani]] ja [[Iraagi sõda|Iraagi sõjas]]. See viimane konflikt ja 11. märtsil 2004 [[Madrid]]is toimunud terrorirünnaku mõju, kus suri 191 inimest, põhjustasid valitsuse ja Hispaania avaliku arvamuse kaugenemise.<ref>Jorge A. Rodríguez (18 de octubre de 2004) [http://www.elpais.com/diezmil/pdf/espana/108_109.pdf 11-M: La mayor masacre desde la Guerra Civil]''El País''. 20 de julio de 2011.</ref> Kõik see kulmineerus uue valitsuse valimisega, mille võitis Hispaania Sotsialistlik Töölispartei ([[PSOE]]) pärast [[14. märts]]il [[2004]] toimunud üldvalimisi. [[Euro]] muutus ametlikuks maksevahendiks [[1. jaanuar]]il [[2002]], vahetades välja [[peseeta]]. Kodanikud hakkasid seda kasutama igapäevaelus, vaatamata protestidele varjatud hinnatõusu vastu, mille see rahaühiku vahetus kaasa tõi.<ref>Javier González (27.12.2011).[http://www.elmundo.es/elmundo/2011/12/27/economia/1325001081.html Los García mintieron: el euro subió los precios un 31% y los sueldos un 13%]''El Mundo.es.''. 29 de diciembre de 2011.</ref> [[1994]]. ja [[2007]]. aasta vahel toimus Hispaania majanduses märkimisväärne kasv, mis tugines peamiselt ehitussektorile, ja mida hakkasid ohustama [[2008]]. aasta [[majanduskriis]]i globaalsed tagajärjed.<ref>Diario El País (España) (Junio de 2011).«[http://www.elpais.com/especial/35-aniversario/espana/espana_despierta_del_sueno_de_la_riqueza.html España despierta del sueño de la riqueza]»''El País.com''. 20 de julio de 2011.</ref> 20. sajandi lõpus saabus Hispaaniasse suur hulk [[immigrant]]e sellistest [[Ladina-Ameerika]] riikidest nagu [[Ecuador]], [[Colombia]], [[Argentina]], [[Boliivia]], [[Peruu]] ja [[Dominikaani Vabariik]], samuti ka [[Aafrika]], [[Aasia]] ja [[Euroopa]] eri iirkondadest. Tugev ja pidevalt laienevat tüüpi majanduskasv, mida riik oli näidanud 1993. aastast alates, oli nõudnud palju tööjõudu. Nagu kuulutas välja Hispaania Panga direktor 2007. aasta veebruaris, võiks Hispaania asetseda seitsmendal kohal maailma suurima majandusega riikide seas.<ref>Pérez, Claudi (2007). «[http://elpais.com/diario/2007/02/01/economia/1170284412_850215.html España es ya la séptima economía mundial, según el Banco de España]»Barcelona: EL PAÍS. 1 de febrero de 2007.</ref> ===Terrorirünnakud ja poliitika === [[Pilt:Monumento 11M, Alcalá de Henares, España (15).JPG|pisi|[[11.märts]]i terrorirünnaku ohvrite mälestuseks püstitatud monument, [[Alcalá de Henares]]]] [[Pilt:Expo 2008 Zaragoza 0.jpg|pisi|Zaragoza EXPO näitus]] Pärast [[11. märts]]i terrorirünnakuid Madridis võitis [[PSOE]] 14. märtsil [[2004]] toimunud valimised ja [[José Luis Rodríguez Zapatero]]st sai viies demokraatlik peaminister. Pärast Zapatero peaministriks saamist toodi Hispaania väed [[Iraak|Iraagist]] välja . Sellega kaasnes märkimisväärne diplomaatiliste suhete jahenemine [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidega]]. Allkirjastati [[Euroopa konstitutsioon]] ja viidi läbi referendum, mille tulemusena kiitsid Hispaania kodanikud lepingu heaks. Teiste sotsiaalreformide seas, mida sotsialistid valimiste eel lubasid, kiideti heaks ka [[samasooliste abielu]].<ref>J.G. Ibañez (18.10.2004). «Talante dialogante y retirada de Irak» (en español). El País.com. Consultado el 20 de julio de 2011. «Segunda página».</ref> [[22. märts]]il [[2006]] kuulutas terroriorganisatsioon [[Euskadi ta Askatasuna|ETA]] teist korda välja relvarahu, mida rikuti sama aasta [[30. detsember|30. detsembril]], kui [[Madridi Barajase lennujaam]]a vastavatud 4. terminali paigutati autopomm. Atentaat nõudis kaks inimelu.<ref>MARÍA JOSÉ LLERENA (30.12.2006). «ETA reaparece con una bomba en la T4 de Barajas; hay dos desaparecidos». El Mundo.es. Consultado el 1 de enero de 2012.</ref> [[9. märts]]il [[2008]] korraldatud valimised tõid võidu taas [[PSOE|PSOE-le]] ja uuendasid [[José Luis Rodríguez Zapatero]] valitsust. Sotsialistid võitsid valimised 169 kohaga (5 kohta rohkem kui 2004. aasta valimistel) vastukaaluks [[Rahvapartei (Hispaania)|Rahvapartei]] (''Partido Popular'') 154 kohale (6 kohta rohkem kui 2004. aasta valimistel). Välja arvatud [[CiU]] (''Convergència i Unió''<ref>«[http://es.wikipedia.org/wiki/Converg%C3%A8ncia_i_Uni%C3%B3 Convergència i Unió]».Wikipedia, la enciclopedia libre. 20. märts 2012.</ref>, [[Kataloonia]] kahe rahvusmeelse [[partei]] liit), kes hoidis jätkuvalt 10 saadikukohta, tabas rahvusmeelseid parteisid märkimisväärne allakäik. [[Ühendatud Vasakpartei]] (''Izquierda Unida''<ref>«[http://es.wikipedia.org/wiki/Izquierda_Unida Izquierda Unida]». Wikipedia, la enciclopedia libre. 20.märts 2012.</ref>) mis võitis vaid 2 kohta, kaotas [[Saadikute Kongressis]](''Congreso de los Diputados'' <ref>«[http://es.wikipedia.org/wiki/Congreso_de_los_Diputados_de_Espa%C3%B1a Congreso de los Diputados]». Wikipedia, la enciclopedia libre. 20.märts 2012.</ref>) häälteosaluse. [[2008]]. aasta valimistel kindlustus ja tugevnes kaheparteisüsteem.<ref>«[http://elpais.com/elpais/2008/03/10/actualidad/1205140617_850215.html Zapatero repite victoria con más fuerza]»''El País''. 2008.</ref> Samal aastal peeti [[Zaragoza]]s [[EXPO]] näitust, mille peateemaks oli [[vesi]] ja sellega seostuv [[jätkusuutlik areng]]. ===Erakorralised valimised=== [[20. november|20. novembril]] [[2011]] toimusid erakorralised valimised, mille põhjusteks olid muuhulgas alates [[2007]]. aastast lääne majandust mõjutav sügav kriis ning [[José Luis Rodríguez Zapatero|Zapatero]] valitsuse vasturääkiv toimimine selles vallas, lisaks veel rahva rahulolematus, välisturgude surve [[Hispaania]] siseturule ja 21% töötuse määr.<ref>ALEJANDRO BOLAÑOS (29 de Abril de 2011)«[http://economia.elpais.com/economia/2011/04/29/actualidad/1304062373_850215.html El paro alcanza un nuevo máximo con 4,9 millones de personas]».El País.com. 29 de diciembre 2011.</ref> Kui [[Rahvapartei (Hispaania)|Rahvapartei]] oli mõned kuud varem võitnud ka kohalike omavalitsuste valimised,<ref>Álvaro Carvajal (22.05.2011).«[http://www.elmundo.es/elmundo/2011/05/21/espana/1306012078.html El PP arrolla al PSOE en las urnas]». El Mundo.es. 1 de enero 2012.</ref> siis [[Sotsialistliku Töölispartei]] puhul tabas erakonda demokraatiale üleminemisest alates suurim läbikukkumine (nad said ainult 110 saadikukohta ja 48 senaatorikohta), kuigi oli esitatud [[Alfredo Pérez Rubalcaba]] kandidatuur, kes oli töötanud nii [[José Luis Rodríguez Zapatero|Zapatero]] valitsuse asepeaministri kui ka siseministrina.<ref>Álvaro Carvajal (20.11.2011)«[http://www.elmundo.es/elmundo/2011/11/20/espana/1321816693.html Rubalcaba urge elegir nuevo secretario general "lo antes posible"]». El Mundo.es. 27 de diciembre 2011.</ref> [[Rahvapartei (Hispaania)|Rahvapartei]] eesotsas [[Mariano Rajoy]]ga teenis häälteenamuse nii [[saadikute kongressis]] (186 saadikut) kui ka [[senat]]is (136 [[senaator]]it), mis omakorda tähendas suurimat valimisedu partei ajaloos.<ref>José manuel Romero (20.11.2011). «[http://politica.elpais.com/politica/2011/11/20/actualidad/1321813632_531207.html Rajoy supera hasta la marca de Aznar]». El País.com. 27 de diciembre de 2011.</ref> [[2012]]. aastal on [[Vitoria-Gasteiz|Vitoria]] [[Euroopa Roheline Pealinn]]<ref>«[http://ec.europa.eu/environment/europeangreencapital/winning-cities/2012-vitoria-gasteiz/index.html Vitoria-Gasteiz, European Green Capital 2016]»</ref> ning [[2016]]. aastal saab [[San Sebastián]]ist [[Euroopa kultuuripealinn]].<ref>«[http://cultura.elpais.com/cultura/2011/06/28/actualidad/1309212001_850215.html San Sebastián será capital europea de la cultura]»</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Hispaania ajalugu| ]] sm2nu9muadr0fgos6vpkvm1p8o36eho Raadio 3 0 323296 6168486 6167911 2022-07-26T19:32:36Z 145.14.28.118 wikitext text/x-wiki '''Raadio 3''' (endine '''Raadio V6''' praegune '''Retro FM''') oli [[Sky Media]] raadiogruppi kuuluv [[Eesti]] kommertsraadiojaam, mis Raadio 3 nime all läks esimest korda eetrisse 16. mail 2005 muudeti Retro FM.<ref>[https://web.archive.org/web/20120406065028/http://www.rhmuuseum.ee/?page=71 Raadio kroonika]. Eesti Ringhäälingumuuseum. Vaadatud 04.05.2012.</ref><ref>[http://www.aripaev.ee/mod/emb/pressiteade/index.html?ID=159661&leht_id=3140 Raadio 3 alustas tööd (pressiteade)]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. Vaadatud 04.05.2012.</ref> Raadio 3 asus tööle senise [[Super FM European Hit Radio]] lainepikkusel. Saatekava oli [[Eesti]] oludele ja kohaliku publiku maitsele kohandatud versioon AC- (Adult Contemporary) formaadist, mis kujunes välja 1970. aastate lõpus [[USA|USAs]]. Oma sihtrühmana määratles jaam 30–50-aastasi aktiivseid [[eesti keel]]t kõnelevaid raadiokuulajaid.<ref>[http://majandus.delfi.ee/news/uudised/raadio-3-hakkab-kerget-rokki-mangima.d?id=8718179 Raadio 3 hakkab kerget rokki mängima]. Delfi Majandus (viitega BNSile) 01.10.2004. Vaadatud 04.05.2012.</ref> Raadiojaamal on umbes 190 000 kuulajat (2020).<ref>[https://web.archive.org/web/20120708162425/http://www.emor.ee/raadioauditooriumi-ulevaade-suvikuudel-2010/ Raadioauditooriumi ülevaade suvekuudel 2010]. TNS EMOR koduleht. Vaadatud 04.05.2012.</ref> 2013. aastast kannab raadiojaam nime '''Retro FM'''. Jaam on keskendunud 1980. ja 1990. aastate populaarsematele poplugudele. Igal tööpäeval kella 6–10 läheb eetrisse hommikuprogramm "Retro Hommik", mida juhivad 2014. aasta meesraadiohääleks nimetatud [[Rauno Märks]] ja 2021. aastast ka naissaatejuht [[Maris Kõrvits]].{{lisa viide}} Külalisena lööb kaasa melomaan [[Olav Osolin]], kes tööpäeviti kell 8.40 algavas saates tutvustab läbi päevaloo rubriigi muusikaajaloo sündmust, ja [[Vladas Radvilavičius]], kes kell 9.05 algavas saates teeb "Netivalvur Vladasena" ülevaate kõige kuumemast interneti teemast. Nädalavahetusel on kavas erimuusika saated. ==Sagedused== * [[Tallinn]] 97,8 [[MHz]] * [[Tartu]] 98,6&nbsp;MHz * [[Pärnu]] 98,3&nbsp;MHz * [[Rakvere]] 98,7&nbsp;MHz * [[Saaremaa]] 95,4&nbsp;MHz * [[Viljandi]] 97,9&nbsp;MHz * [[Türi]] 98,1&nbsp;MHz * [[Varbola]] 98,0&nbsp;MHz * [[Virtsu]] 88,2 MHz * [[Ida-Virumaa]] 93,0 MHz ==Vaata ka== * [[Eesti raadiojaamade loend]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.retrofm.ee/ Raadio 3 veebileht] * [http://www.epl.ee/news/melu/kirsti-timmer-juhib-raadio-3-hommikuprogrammi.d?id=51077727 Kirsti Timmer juhib Raadio 3 hommikuprogrammi]. Eesti Päevaleht, 1. märts 2007 * [http://www.elu24.ee/233027/raadio-3-lasi-saatejuhid-lahti/ Raadio 3 lasi saatejuhid lahti]. Elu24, 5. märts 2010 [[Kategooria:Eesti raadiojaamad]] 65yyiagkwe48y42rrify74lhnyzs3ol Arutelu:Tselluloos 1 326207 6168386 3618888 2022-07-26T16:41:02Z Nimelik 60716 wikitext text/x-wiki "Eestis toodetakse pleegitamata sulfaattselluloosi Kehras Tolaram Grupile kuuluvas ettevõttes Horizon Pulp&Paper (asutatud 1938) ja Kundas asuvas haavapuitmassi tehases AS Estonian Cell (alustas 2006)" '''Kas on sobiv teha reklaami?'''--[[Kasutaja:Napster1003|Napster1003]] ([[Kasutaja arutelu:Napster1003|arutelu]]) 28. aprill 2013, kell 12:16 (EEST) : Arvan, et see ei ole reklaam. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. aprill 2013, kell 12:14 (EEST) Kas päise tekst on õige? Kas.. ''β(1→4) linked D-glucose units'' (nagu enwikis) on sama mis.. ''koosneb β-D-glükopüranoosi jääkidest''? Ega me siin terminoloogilise vindi üle pole keeranud? Mis on glükopüranoos? Miks on päises kasutatud terminit, mida lahti ei seletata? Kas glükopüranoos on sama, mis glükoos? Miks tuleb glükoosi asemel kasutada glükopüranoosi? Kas glükopüranoosi võib vabalt asendada glükoosiga? Võrdluseks: Eesti Vabariigi Teaduspreemiate raamatust 2022, lk 110 võib oma ala eksperdi sõnastusena lugeda, et ''keemiliselt koostiselt on tselluloos küllalt lihtne. Tegemist on '''glükoosimolekulidest''' koosneva polümeeriga. Glükoosimolekulid on teineteisega ühendatud β-1,4 glükosiidsete sidemete kaudu, moodustades keti, mida nimetatakse tselluloosiahelaks. Ühes ketis võib olla mitu tuhat lüli ehk glükoosiühikut''(monomeeri?). ''Vastupidavaks ei tee tselluloosi aga mitte glükoosimolekulide ühendav glükosiidne side, vaid paljude tselluloosiahelate omavaheline kombineerumine kristallilisteks struktuurideks'' (vesiniksidemete abil?). Glükopüranoosi terminit siit millegipärast ei leia. Segane lugu. Ja artiklis glükoosi kohta pole midagi lugeda D- ja L-glükoosi kohta. D-glükoos on looduses tavaline ja L-glükoos pigem haruldus, inimeste poolt laborites saadus vorm. See info peaks olema leitav glükoosi artiklist. Kas need molekulid on erinevad, sest need on erinevad isomeerid, enantiomeerid? Aga mis on see glükopüranoos? --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 26. juuli 2022, kell 19:41 (EEST) 0mq1p3jhdsxe1ez5xfboyv968w02kb8 6168395 6168386 2022-07-26T17:06:00Z Nimelik 60716 wikitext text/x-wiki "Eestis toodetakse pleegitamata sulfaattselluloosi Kehras Tolaram Grupile kuuluvas ettevõttes Horizon Pulp&Paper (asutatud 1938) ja Kundas asuvas haavapuitmassi tehases AS Estonian Cell (alustas 2006)" '''Kas on sobiv teha reklaami?'''--[[Kasutaja:Napster1003|Napster1003]] ([[Kasutaja arutelu:Napster1003|arutelu]]) 28. aprill 2013, kell 12:16 (EEST) : Arvan, et see ei ole reklaam. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. aprill 2013, kell 12:14 (EEST) Kas päise tekst on õige? Kas.. ''β(1→4) linked D-glucose units'' (nagu enwikis) on sama mis.. ''koosneb β-D-glükopüranoosi jääkidest''? Ega me siin terminoloogilise vindi üle pole keeranud? Mis on glükopüranoos? Miks on päises kasutatud terminit, mida lahti ei seletata? Kas glükopüranoos on sama, mis glükoos? Miks tuleb glükoosi asemel kasutada glükopüranoosi? Kas glükopüranoosi võib vabalt asendada glükoosiga? Võrdluseks: Eesti Vabariigi Teaduspreemiate raamatust 2022, lk 110 võib oma ala eksperdi sõnastusena lugeda, et ''keemiliselt koostiselt on tselluloos küllalt lihtne. Tegemist on '''glükoosimolekulidest''' koosneva polümeeriga. Glükoosimolekulid on teineteisega ühendatud β-1,4 glükosiidsete sidemete kaudu, moodustades keti, mida nimetatakse tselluloosiahelaks. Ühes ketis võib olla mitu tuhat lüli ehk glükoosiühikut''(monomeeri?). ''Vastupidavaks ei tee tselluloosi aga mitte glükoosimolekulide ühendav glükosiidne side, vaid paljude tselluloosiahelate omavaheline kombineerumine kristallilisteks struktuurideks'' (vesiniksidemete abil?). Glükopüranoosi terminit siit millegipärast ei leia. Segane lugu. Ja artiklis glükoosi kohta pole midagi lugeda D- ja L-glükoosi kohta. D-glükoos on looduses tavaline ja L-glükoos pigem haruldus, inimeste poolt laborites saadus vorm. See info peaks olema leitav glükoosi artiklist. Kas need molekulid on erinevad, sest need on erinevad isomeerid, enantiomeerid? Aga mis on see glükopüranoos? --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 26. juuli 2022, kell 19:41 (EEST) Ka see 20 aastat vana EKI tõlge on minu arvates selgem http://termin.eki.ee/esterm/concept.php?id=42185&term=tselluloos --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 26. juuli 2022, kell 20:06 (EEST) 2b2kceijdep3t4n12xh8ol0e5gyguur 6168404 6168395 2022-07-26T17:17:59Z Nimelik 60716 wikitext text/x-wiki "Eestis toodetakse pleegitamata sulfaattselluloosi Kehras Tolaram Grupile kuuluvas ettevõttes Horizon Pulp&Paper (asutatud 1938) ja Kundas asuvas haavapuitmassi tehases AS Estonian Cell (alustas 2006)" '''Kas on sobiv teha reklaami?'''--[[Kasutaja:Napster1003|Napster1003]] ([[Kasutaja arutelu:Napster1003|arutelu]]) 28. aprill 2013, kell 12:16 (EEST) : Arvan, et see ei ole reklaam. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. aprill 2013, kell 12:14 (EEST) Kas päise tekst on õige? Kas.. ''β(1→4) linked D-glucose units'' (nagu enwikis) on sama mis.. ''koosneb β-D-glükopüranoosi jääkidest''? Ega me siin terminoloogilise vindi üle pole keeranud? Mis on glükopüranoos? Miks on päises kasutatud terminit, mida lahti ei seletata? Kas glükopüranoos on sama, mis glükoos? Miks tuleb glükoosi asemel kasutada glükopüranoosi? Kas glükopüranoosi võib vabalt asendada glükoosiga? Võrdluseks: Eesti Vabariigi Teaduspreemiate raamatust 2022, lk 110 võib oma ala eksperdi sõnastusena lugeda, et ''keemiliselt koostiselt on tselluloos küllalt lihtne. Tegemist on '''glükoosimolekulidest''' koosneva polümeeriga. Glükoosimolekulid on teineteisega ühendatud β-1,4 glükosiidsete sidemete kaudu, moodustades keti, mida nimetatakse tselluloosiahelaks. Ühes ketis võib olla mitu tuhat lüli ehk glükoosiühikut''(monomeeri?). ''Vastupidavaks ei tee tselluloosi aga mitte glükoosimolekulide ühendav glükosiidne side, vaid paljude tselluloosiahelate omavaheline kombineerumine kristallilisteks struktuurideks'' (vesiniksidemete abil?). Glükopüranoosi terminit siit millegipärast ei leia. Segane lugu. Ja artiklis glükoosi kohta pole midagi lugeda D- ja L-glükoosi kohta. D-glükoos on looduses tavaline ja L-glükoos pigem haruldus, inimeste poolt laborites saadus vorm. See info peaks olema leitav glükoosi artiklist. Kas need molekulid on erinevad, sest need on erinevad isomeerid, enantiomeerid? Aga mis on see glükopüranoos? --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 26. juuli 2022, kell 19:41 (EEST) Ka see 20 aastat vana EKI tõlge on minu arvates koosnemise koha pealt selgem http://termin.eki.ee/esterm/concept.php?id=42185&term=tselluloos. Aga ikkagi võhikule nagu mina jääb see glükopüranoos segaseks. Tselluloos moodustub alati selliste torudena, nagu lehel tsüklodekstriinid? Vabandan oma võhiklikkuse pärast. https://et.wikipedia.org/wiki/Ts%C3%BCklodekstriinid --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 26. juuli 2022, kell 20:06 (EEST) svzzfqkjsrqvyra1v1serpuog5m4g4n Marek Vahula 0 327563 6168407 6166292 2022-07-26T17:22:45Z Maasi Maja 59337 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2013}}{{allikad}} [[Pilt:Marek Vahula.jpg|pisi|paremal|Marek Vahula oma vanima hiireviu pesa all. Neerutimaa, Patermägi, 2013]] '''Marek Vahula''' (sündinud [[17. november|17. novembril]] [[1971]] [[Neeruti (Kadrina)|Neeruti külas]] Kadrina vallas), pseudonüümiga Mark Pusta, on eesti bioloog, kirjamees, looduskaitsja ja helilooja ning filmitegija. ==Haridus== Vahula õppis [[Kadrina Keskkool]]is (kantud kooli auraamatusse) ja [[Tartu Ülikool]]i bioloogiaosakonnas (1990–1995). Bakalaureusetöö teemal "Pudisoo jõestiku hüdroloogiast, hüdrokeemiast ja ebapärlikarbi (''Margaritifera margaritifera'') populatsiooni seisundist" (Tartu 1995). Õpingute ajal töötas [[Lahemaa rahvuspark|Lahemaa rahvuspargi]] teadurina{{lisa viide}} ja toimetas ajakirjas [[Noorus]] loodusrubriiki "Roheline maailm"{{lisa viide}}. ==Töö ja ühiskondlik tegevus== ===Tegevus loodusuurija ja -kaitsjana=== Ta oli Virumaa Linnuühingu president aastatel 1990–1995.{{lisa viide}} Ta on uurinud [[Neeruti mäed|Neeruti mägede]] ja Lahemaa rahvuspargi linnustikku ja röövlinnustikku, [[ebapärlikarp|ebapärlikarbi]] ökoloogiat ja kaitsevajadusi ning [[hiireviu]] ökoloogiat. Praegu [[herilaseviu]] spetsialist{{lisa viide}} ja aastast 1995 vabakutseline. ====Matkajuhi ja giidina==== Arendab Eestis öögiidindust-ööturismi. Matkab ja reisib isikliku projekti "Herilaseviu matkad ja reisid" raames oma lemmiklinnu jälgedes. Kogub ja tutvustab Eesti loodusrekordeid.{{lisa viide}} Propageerib loodusrekordite kogumist kogu maailmas. MTÜ "Uus Ürgorg" asutaja, seda eesmärgiga [[Vao ürgorg]] kaitse alla viia ja teda paremini tutvustada. On Neeruti Päeva üks eestvedajatest. On Eesti Giidide Liidu liige. Neeruti mägede ja metsavahtide muuseumi idee autor. Korraldanud 2008–2015 giidi- ja kodulookonkursse.{{lisa viide}} ===Loominguline tegevus=== On [[Eesti Ajakirjanike Liit|Eesti Ajakirjanike Liidu]] liige.<ref>[https://eal.ee/liikmed.html Eesti Ajakirjanike Liidu liikmed] (vaadatud 15. juulil 2022)</ref> Loometöid teeb MTÜ Märtsimaailm nime all. 1995. aastast tutvustab giidina Lahemaad. On välja töötanud 1692 looduspalast koosneva Loodusmängu. On [[Karepa Selts]]i liige. Viis [[Enn Tarvel]]i teose "Lahemaa ajalugu" Põhja-Eesti koolide lugemisvarra.{{lisa viide}} Kirjastab oma teosed kõik ise. Kirjastajana annab välja kahte raamatusarja, milleks on inimesi portreteerivad intervjuude raamatud "Minu Mehed ja Minu Naised" ja Lahemaa-põhjaranniku külalugude sari. On kirjutanud ka filmistsenaariume, lavastanud ja produtseerinud filme. Kirjutab ise ka filmimuusikat. Oma filmides ka iseenda kehastaja ehk peaosatäitja. == Teosed == ===Teadustööd=== * Neeruti maastikukaitseala kullilised ja kakulised. Kadrina, 1987 (konkursitöö, Eestis teine koht). * Neeruti röövlinnud. Kadrina, 1989 (konkursitöö, Eestis esimene koht). * Neeruti röövlinnud. Kadrina, 1990 (konkursitöö, Eestis esimene koht). * Lahemaa linnuatlas. Viitna, 1995. * Neerutimaa Linnuatlas (veebipõhine). Tallinn, 2016. ===Aimeteosed ja pisitrükised=== * Kui tõuseb päike. Tartu, 1994. * Lahemaa linnud. (voldik), Viitna, 1994. * Mägede linnud. (voldik), Rakvere, 2010. * Haigruotsijad ja hallhaigur. (voldik), Tallinn, 2014. * Mareku Vahula lood. (1692 looduslugu Bioneer.ee-s). Tallinn, 1.09.2014–... * Mõtteid loodusest. (Blogi 1685 looduspalaga Ohtuleht.ee-es). Tallinn, 8.09.2014–...30.09.2015. * Punase tamme otsijad. (voldik-ühe kampaania kokkuvõte). Tallinn, 2015. * Neeruti looduse ABC. ([https://www.kadrina.ee/documents/20509048/0/NeerutiLooduseABC..pdf/339e4967-8de0-43a0-ba24-133879ce9bbf veebipõhine]). Tallinn, 2017. Paberteos, Tallinn 2019 (ISBN 978-9949-01-167-4). * Letipea ja lood. (Artiklite kogumik). Kirjastaja, koostaja, toimetaja ja kaasautor. Tallinn, 2018. (ISBN 978-9949-882-49-6). * Alutaguse ja Kõrvemaa Hääl. (Jutustav Vihik). Tallinn, 2018. (ISBN 978-9949-885-10-7). * Talvetants (Elupalade romaan). Tallinn, 2018. (ISBN 978-9949-88-701-9). * Haigruotsija Haigruraamat. Kirjastaja, koostaja, kaasautor. Tallinn, 2019. (ISBN 978-9949-88-820-7). * Vaatame Eesti loodusrekordeid. Eesti loodusrekordeid tutvustav rubriik Looduskalender.ee-s. 02.09.2019-... * Öö ja Musträsta kõned. Tallinn, 2019. (ISBN 978-9949-01-322-7). * Minu Varia (Valik loodusjutte). Tallinn, 2020. (ISBN 978-9949-7442-0-6). * Mareku Loodusmäng. (Õppematerjal). Tallinn, 2020. * Vooremaise Armastuse Värvid. (Armumise romaan). Tallinn, 2020. (ISBN 978-9949-7442-1-3). * 1692 Sõnahetke. (Neerutimaa, Lahemaa, Eestimaa). Tallinn, 2020. (ISBN 978-9949-7442-2-0). * Minu Mehed ja Minu Naised I. 72 intervjuud loodusinimestega. Tallinn, 2021. (ISBN 978-9949-7442-3-7). * Täht & Hetked. Minu Draamad. Tallinn, 2021. (ISBN 978-9949-7442-4-4). * Neerutimaine Pildiprogramm. (Tekstid ja fotod). Tallinn, 2021. * Vooremaine Pildiprogramm. (Tekstid ja fotod). Tallinn, 2021. * Toolse ja Lood. (Külaraamat-artiklite kogumik). Tallinn, 2022. (ISBN 978-9949-7442-5-1). * Meie Loodusrekordid. (865 kõige-kõige fakti Eestimaa loodusest). Tallinn, 2022. (ISBN 978-9949-7442-7-5). * Väike Käbikandja. (Neeruti Mõis ja mitu Lugu). Tallinn, 2022. (ISBN 978-9949-7442-6-8). * Pärnu Jõe Pildiprogramm. (Tekstid ja fotod). Tallinn, 2022. ===Artikleid=== * "Reeturite otsingul". Arter nr 51/664. 22.12.2012. * "Öös peitub teistmoodi elu". Arter nr 25/690 22.06.2013. * "Rekordid otse loodusest". Arter nr 51/716 21.12.2013. * "Habemega (sic!) linnu (sic!sic!) lumm". Arter nr. 20/737 17. 05. 2014. * "Viupesa, mis aitab püsida noorena kehalt ja vaimult". Maaleht, nr. 26(1551), 29.06.2017. * Kop-kop, kas öömaja saaks? Eesti Ekspress, nr. 26 (1490), 27.06.2018. ===Filmid ja heliteosed=== * Kampsuusatajate kogunemine. (Lühimängufilm võistkondlikust suusamaratonist ja samanimeline heliteos). Tallinn, 2021. * Kolmevahel. (Dokumentaalfilm, nn. Kunda lahe looduskaitselugu ja samanimeline heliteos). Tallinn, 2022. * Kohad, mis kardavad maailma... (Täispikk dokumentaalfilm Porkuni maastikukaitsealast ja samanimeline heliteos). Tallinn, 2022. == Isiklikku == Marek Vahula oli viis aastat (2008–2013) vabaabielus Piret Eesaluga. Kannab hüüdnime Märtsilaps. On Jaan Valsineri kauge sugulane. Viibis vabatahtlikus paguluses kolm aastat ja kolm kuud Vana-Võrumaa rajal Kauksi (ajalooline Hirmu küla) külas, oma majas. Seda 1995 aasta sügisest kuni 1998 aasta jõuludeni. Ta suvitab ja ka kirjutab ema Juta Vahula suvekodus [[Karepa]]l. ==Harrastused== On Eesti Ajalooliste Laevade Seltsi liige. Otsib taga eestimaiseid pärleid Peterburist, seda kui Pärlipüüdja. Elupõliseks hobiks on loodusfotograafia. On andnud välja kaks fotogaleriiga raamatut ja nende piltide põhjal on koostatud kolm slaidiprogrammi. 14. juunil 2022 asutas ühe-mehe MTÜ "Märtsilapse Konkurss".<ref>[https://www.e-krediidiinfo.ee/80612763-M%C3%84RTSILAPSE%20KONKURSS%20MT%C3%9C MÄRTSILAPSE KONKURSS MTÜ] e-krediidiinfo.ee</ref> See on heategevuslik nn heade ideede konkurss noortele, mis toetab konkursi raames kord aastas ühte kultuurialast head ideed. Žüriis on ainuisikuliselt tema ise. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [https://marekult.blogspot.com/ Blogi] * Eva Klaas. [https://virumaateataja.postimees.ee/247790/marek-vahula-lennukate-ideedega-mees "Marek Vahula: lennukate ideedega mees"] Virumaa Teataja, 15. aprill 2010 * [https://bioneer.ee/loodusemees-marek-vahula-pidas-kirjanduslikku-t%C3%A4htp%C3%A4eva "Loodusemees Marek Vahula pidas kirjanduslikku tähtpäeva"] Bioneer, 17. juuli 2012 * Krister Kivi. [https://ekspress.delfi.ee/elu/viudest-viidud?id=72624745 Viudest viidud"] Eesti Ekspress, 7. oktoober 2015 * [https://maaleht.delfi.ee/metsaleht/looduskaitsesammuja-kes-sa-oled?id=74876429 "Looduskaitsesammuja - kes sa oled?"] Maaleht, 30. juuni 2016 * [https://www.efis.ee/et/inimesed/id/35559 Marek Vahula Eesti filmi andmebaasis] {{JÄRJESTA:Vahula, Marek}} [[Kategooria:Eesti bioloogid]] [[Kategooria:Eesti looduskaitsjad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1971]] le4eqgskof7yt6du1sekf72pf108dwe Koaala 0 327990 6168425 6070808 2022-07-26T17:42:41Z Ursus scribens 115317 /* Paaritumine */ eemaldasin vandalismi wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Koaala | värv = #{{taksoboksi värvus|[[loomad]]}} | pilt = Koala climbing tree.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 240px | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Imetajad]] ''Mammalia'' | alamklass = [[Eluspoegijad imetajad]] ''Theria'' | infraklass = [[Kukrulised]] ''Marsupialia'' | selts = [[Kaksikeeshambulised]] ''Diprotodontia'' | alamselts = ''[[Vombatiformes]]'' | sugukond = [[Koalalased]] ''Phascolarctidae'' | perekond = ''[[Phascolarctos]]'' | liik = '''Koaala''' | binaarne = ''Phascolarctos cinereus'' | binaarse_autor = ([[Georg August Goldfuss|Golfuss]], [[1817]]) | sünonüümid = * ''Lipurus cinereus'' <small>Goldfuss, 1817</small> * ''Marodactylus cinereus'' <small>Goldfuss, 1820</small> * ''Phascolarctos fuscus'' <small>[[Anselme Gaëtan Desmarest|Desmarest]], 1820</small> * ''Phascolarctos flindersii'' <small>[[René Primevère Lesson|Lesson]], 1827</small> * ''Phascolarctos koala'' <small>[[John Edward Gray|J.E. Gray]], 1827</small> * ''Koala subiens'' <small>[[Gilbert Thomas Burnett|Burnett]], 1830</small> | levila_kaart = Koala Range.jpg }} '''Koaala''' ehk '''koala'''<ref name="L-elu">Loomade elu 7:16.</ref> (''Phascolarctos cinereus'') on [[koalalased|koaalalaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] kuuluv kukkurloom. ==Klassifikatsioon== Koaalade süstemaatika pole päris selge. Osades allikates on koaaladel klassifitseeritud 3 alamliiki: *''[[Phascolarctos cinereus adjustus]]'' <small>(Thomas 1923)</small> *''[[Phascolarctos cinereus victor]]'' <small>(Troughton 1935)</small> *''[[Phascolarctos cinereus cinereus]]'' <small>(Goldfuss 1817)</small><ref>[http://www.environment.gov.au/biodiversity/threatened/species/pubs/koala.pdf Advice to the Minister for the Environment and Heritage from the Threatened Species Scientific Committee (the Committee) on Amendments to the list of Threatened Species under the Environment Protection and Biodiversity Conservation Act 1999 (EPBC Act)], veebiversioon (vaadatud 30.12.2014.a.)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>. ==Levik== Koaalad elavad peamiselt [[Ida-Austraalia]]s. ==Kirjeldus== [[Pilt:Friendly_Male_Koala.JPG|pisi|left|Isane koala]] [[Pilt:Friendly_Female_Koala.JPG|pisi|right|Emane koala]] Koaala on [[Austraalia]] üks tuntumaid loomi. Uus-Lõuna-Walesi suguharude keeles tähendab koala "ei joo". Koaala on esmaklassiline ronija ja võib elada mitu aastat puude otsas maa peale laskumata. ===Kehakuju=== Koaaladel on teravad küünised, kes suudavad klammerduda ka täiesti sileda puukoore külge ning ronida üles toidu poole. Koaalad võivad kasvada kuni 85 cm pikkuseks. ==Eluviis== Koaala magab keskmiselt 18 tundi ööpäevas. Koaala on suurepärane ujuja. Kui ta veest välja tuleb, siis lakub ta oma kasuka kuivaks ja neelab selles olnud vee alla. ===Toitumine=== Koaala on kukruline ja toitub ainult teatud liiki [[kummipuu]]- või [[eukalüpt]]ilehtedest, mida sööb mõnikord kuni 1 kg päevas. Eluks vajaliku vee saab ta toidust. ==Paaritumine== Emastel koaaladel on korraga üks järglane. Emaslooma kukkur avaneb tahapoole ja selle ava on suunatud enamasti maapinna poole. Kuigi see tundub ohtlik, siis ei kuku noored koaalad sealt välja. Koaalapoeg jääb emaslooma kukrusse kuni kuueks kuuks, kus ta areneb nisast emapiima imedes. Seejärel kannab ema teda edasi aasta jooksul seljas. == Anatoomia ja füsioloogia == === Koaala tüümus === {{Vaata|Koaala tüümus}} Varaseima koaala [[koaala tüümuse|kaela tüümuse]] kirjelduse on avaldanud anatoomiaprofessor Johnson Symington (1900). Symington kirjutab, et tüümuse kehad jäeti varem tähelepanuta või peeti neid [[süljenääre|sülje]]- või lümfinäärmeteks. Symingtonilt lahti lõigatud 30 cm koaala kaelas paiknesid kaks tüümuse sagarat, kes mõlemad olid keskmiselt 15 mm pikad, 12 mm laiad ja 3 mm paksused. Tüümuse sagarad koosnesid koorest ja säsist ning Hassalli kehadest.<ref>Professor of Anatomy JOHNSON SYMINGTON, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1287318/pdf/janatphys00067-0086.pdf A NOTE ON THE THYMUS GLAND IN THE KOALA (PHASCOLARBCTUS CINEREUS).], Queen's College, Belfast. Journ. of Anat. and Physiology, jaanuar 1900., lk 224 - 227, veebiversioon (vaadatud 30.12.2014.a.)<small>(''inglise keeles'')</small></ref><ref>PAUL CANFIELD, SUSAN HEMSLEY ja JOANNE CONNOLLY, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1167838/pdf/janat00123-0152.pdf Histological and immunohistological study of the developing and involuting superficial cervical thymus in the koala (Phascolarctos cinereus)], J. Anat. (1996) 189, lk 159-169, veebiversioon (vaadatud 30.12.2014.a.)<small>(''inglise keeles'')</small></ref> Koaala embrüol on tuvastatud tüümus, mis on embrüonaalses arengujärgus.<ref>Elizabeth A. Fraser, J. P. Hill, [http://rstb.royalsocietypublishing.org/content/207/335-347/87.full.pdf+html? The Development of the Thymus, Epithelial Bodies, and Thyroid in the Marsupialia. Part II. Phascolarctos, Phascolomys and Perameles], 13. mai 1915, veebiversioon (vaadatud 30.12.2014.a.)<small>(''inglise keeles'')</small></ref> 1996. aastal tuvastati [[neoplasma|neoplastiline protsess]] (makroskoopiliselt, hematoloogiliselt, histoloogiliselt ja immunohistoloogiliselt) – [[lümfosarkoom|tüümuse lümfosarkoom]] 7 aasta vanusel emasel koaalal.<ref>P J Canfield, S Hemsley, [http://www.pubfacts.com/detail/8894024/Thymic-lymphosarcoma-of-T-cell-lineage-in-a-koala-Phascolarctos-cinereus. THYMIC LYMPHOSARCOMA OF T CELL LINEAGE IN A KOALA (PHASCOLARCTOS CINEREUS).], Aust Vet J 1996 august;74(2):151-4, veebiversioon (vaadatud 30.12.2014.a.)<small>(''inglise keeles'')</small></ref> ==Ohustatud== 20. sajandi alguses kütiti koaalasid nende hõbehalli karusnaha pärast. Tänapäeval on koaalad loomaliigina kaitse all, sest nad on väljasuremisohus. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * [http://animaldiversity.org/site/accounts/information/Phascolarctos_cinereus.html Sissekanne ADW-s] * [http://www.catalogueoflife.org/col/search/scientific/genus/Phascolarctos/species/cinereus/match/1/match/1 Sissekanne CoL-is] * [http://www.itis.gov/servlet/SingleRpt/SingleRpt?search_topic=TSN&search_value=552677 Sissekanne ITIS-es] * [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/Taxonomy/Browser/wwwtax.cgi?lin=s&p=has_linkout&id=38626 Sissekanne NCBI Taxonomy database-s] * Wilson & Reeder's Mammal species of the World, [http://www.departments.bucknell.edu/biology/resources/msw3/browse.asp?s=y&id=11000005 Phascolarctos cinereus] * Anja Divljan, Mark Eldridge ja Ramy Moussa, [http://australianmuseum.net.au/Uploads/Documents/27761/Koala%20fact%20sheet%20May%202014.pdf Australian Museum Koala (Phascolarctos cinereus) – Fact Sheet], mai 2014, veebiversioon (vaadatud 30.12.2014.a.)<small>(''inglise keeles'')</small> [[Kategooria:Kukrulised]] 8lemthit3v8nf4qojjbe2q3vn080w8x 6168567 6168425 2022-07-27T06:04:25Z Ursus scribens 115317 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Koaala | värv = #{{taksoboksi värvus|[[loomad]]}} | pilt = Koala climbing tree.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 240px | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Imetajad]] ''Mammalia'' | alamklass = [[Eluspoegijad imetajad]] ''Theria'' | infraklass = [[Kukrulised]] ''Marsupialia'' | selts = [[Kaksikeeshambulised]] ''Diprotodontia'' | alamselts = ''[[Vombatiformes]]'' | sugukond = [[Koalalased]] ''Phascolarctidae'' | perekond = ''[[Phascolarctos]]'' | liik = '''Koaala''' | binaarne = ''Phascolarctos cinereus'' | binaarse_autor = ([[Georg August Goldfuss|Golfuss]], [[1817]]) | sünonüümid = * ''Lipurus cinereus'' <small>Goldfuss, 1817</small> * ''Marodactylus cinereus'' <small>Goldfuss, 1820</small> * ''Phascolarctos fuscus'' <small>[[Anselme Gaëtan Desmarest|Desmarest]], 1820</small> * ''Phascolarctos flindersii'' <small>[[René Primevère Lesson|Lesson]], 1827</small> * ''Phascolarctos koala'' <small>[[John Edward Gray|J.E. Gray]], 1827</small> * ''Koala subiens'' <small>[[Gilbert Thomas Burnett|Burnett]], 1830</small> | levila_kaart = Koala Range.jpg }} '''Koaala''' ehk '''koala'''<ref name="L-elu">Loomade elu 7:16.</ref> (''Phascolarctos cinereus'') on [[koalalased|koaalalaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] kuuluv kukkurloom. ==Klassifikatsioon== Koaalade süstemaatika pole päris selge. Osades allikates on koaaladel klassifitseeritud 3 alamliiki: *''[[Phascolarctos cinereus adjustus]]'' <small>(Thomas 1923)</small> *''[[Phascolarctos cinereus victor]]'' <small>(Troughton 1935)</small> *''[[Phascolarctos cinereus cinereus]]'' <small>(Goldfuss 1817)</small><ref>[http://www.environment.gov.au/biodiversity/threatened/species/pubs/koala.pdf Advice to the Minister for the Environment and Heritage from the Threatened Species Scientific Committee (the Committee) on Amendments to the list of Threatened Species under the Environment Protection and Biodiversity Conservation Act 1999 (EPBC Act)], veebiversioon (vaadatud 30.12.2014.a.)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>. ==Levik== Koaalad elavad peamiselt [[Ida-Austraalia]]s. ==Kirjeldus== [[Pilt:Friendly_Male_Koala.JPG|pisi|left|Isane koala]] [[Pilt:Friendly_Female_Koala.JPG|pisi|right|Emane koala]] Koaala on [[Austraalia]] üks tuntumaid loomi. Uus-Lõuna-Walesi suguharude keeles tähendab koala "ei joo". Koaala on esmaklassiline ronija ja võib elada mitu aastat puude otsas maa peale laskumata. ===Kehakuju=== Koaaladel on teravad küünised ja nad suudavad klammerduda ka täiesti sileda puukoore külge ning ronida üles toidu poole. Koaalad võivad kasvada kuni 85 cm pikkuseks. ==Eluviis== Koaala magab keskmiselt 18 tundi ööpäevas. Koaala on suurepärane ujuja. Kui ta veest välja tuleb, siis lakub ta oma kasuka kuivaks ja neelab selles olnud vee alla. ===Toitumine=== Koaala on kukruline ja toitub ainult teatud liiki [[kummipuu]]- või [[eukalüpt]]ilehtedest, mida sööb mõnikord kuni 1 kg päevas. Eluks vajaliku vee saab ta toidust. ==Paaritumine== Emastel koaaladel on korraga üks järglane. Emaslooma kukkur avaneb tahapoole ja selle ava on suunatud enamasti maapinna poole. Kuigi see tundub ohtlik, siis ei kuku noored koaalad sealt välja. Koaalapoeg jääb emaslooma kukrusse kuni kuueks kuuks, kus ta areneb nisast emapiima imedes. Seejärel kannab ema teda edasi aasta jooksul seljas. == Anatoomia ja füsioloogia == === Koaala tüümus === {{Vaata|Koaala tüümus}} Varaseima koaala [[tüümus]]e kirjelduse on avaldanud anatoomiaprofessor Johnson Symington (1900). Symington kirjutab, et tüümuse kehad jäeti varem tähelepanuta või peeti neid [[süljenääre|sülje]]- või lümfinäärmeteks. Symingtoni lahti lõigatud 30 cm koaala kaelas paiknesid kaks tüümuse sagarat, mõlemad keskmiselt 15 mm pikad, 12 mm laiad ja 3 mm paksused. Tüümuse sagarad koosnesid koorest ja säsist ning Hassalli kehadest.<ref>Professor of Anatomy JOHNSON SYMINGTON, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1287318/pdf/janatphys00067-0086.pdf A NOTE ON THE THYMUS GLAND IN THE KOALA (PHASCOLARBCTUS CINEREUS).], Queen's College, Belfast. Journ. of Anat. and Physiology, jaanuar 1900., lk 224 - 227, veebiversioon (vaadatud 30.12.2014.a.)<small>(''inglise keeles'')</small></ref><ref>PAUL CANFIELD, SUSAN HEMSLEY ja JOANNE CONNOLLY, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1167838/pdf/janat00123-0152.pdf Histological and immunohistological study of the developing and involuting superficial cervical thymus in the koala (Phascolarctos cinereus)], J. Anat. (1996) 189, lk 159-169, veebiversioon (vaadatud 30.12.2014.a.)<small>(''inglise keeles'')</small></ref> Koaala embrüol on tuvastatud tüümus, mis on embrüonaalses arengujärgus.<ref>Elizabeth A. Fraser, J. P. Hill, [http://rstb.royalsocietypublishing.org/content/207/335-347/87.full.pdf+html? The Development of the Thymus, Epithelial Bodies, and Thyroid in the Marsupialia. Part II. Phascolarctos, Phascolomys and Perameles], 13. mai 1915, veebiversioon (vaadatud 30.12.2014.a.)<small>(''inglise keeles'')</small></ref> 1996. aastal tuvastati [[neoplasma|neoplastiline protsess]] (makroskoopiliselt, hematoloogiliselt, histoloogiliselt ja immunohistoloogiliselt) – [[lümfosarkoom|tüümuse lümfosarkoom]] 7 aasta vanusel emasel koaalal.<ref>P J Canfield, S Hemsley, [http://www.pubfacts.com/detail/8894024/Thymic-lymphosarcoma-of-T-cell-lineage-in-a-koala-Phascolarctos-cinereus. THYMIC LYMPHOSARCOMA OF T CELL LINEAGE IN A KOALA (PHASCOLARCTOS CINEREUS).], Aust Vet J 1996 august;74(2):151-4, veebiversioon (vaadatud 30.12.2014.a.)<small>(''inglise keeles'')</small></ref> ==Ohustatud== 20. sajandi alguses kütiti koaalasid nende hõbehalli karusnaha pärast. Tänapäeval on koaalad loomaliigina kaitse all, sest nad on väljasuremisohus. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * [http://animaldiversity.org/site/accounts/information/Phascolarctos_cinereus.html Sissekanne ADW-s] * [http://www.catalogueoflife.org/col/search/scientific/genus/Phascolarctos/species/cinereus/match/1/match/1 Sissekanne CoL-is] * [http://www.itis.gov/servlet/SingleRpt/SingleRpt?search_topic=TSN&search_value=552677 Sissekanne ITIS-es] * [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/Taxonomy/Browser/wwwtax.cgi?lin=s&p=has_linkout&id=38626 Sissekanne NCBI Taxonomy database-s] * Wilson & Reeder's Mammal species of the World, [http://www.departments.bucknell.edu/biology/resources/msw3/browse.asp?s=y&id=11000005 Phascolarctos cinereus] * Anja Divljan, Mark Eldridge ja Ramy Moussa, [http://australianmuseum.net.au/Uploads/Documents/27761/Koala%20fact%20sheet%20May%202014.pdf Australian Museum Koala (Phascolarctos cinereus) – Fact Sheet], mai 2014, veebiversioon (vaadatud 30.12.2014.a.)<small>(''inglise keeles'')</small> [[Kategooria:Kukrulised]] cefvasngoiun8ttqnwwyoh6qzmmv5p9 Maicel Uibo 0 328429 6168540 6166440 2022-07-27T00:58:30Z Teomees 97479 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | Nimi = Maicel Uibo | Pilt = DOH70190 decathlon 1500m uibo (48910953901).jpg | Pildisuurus = | Pildinimi = | Riik = Eesti | Sünniaeg = {{süv|1992|12|27}} | Sünnikoht = [[Põlva]], [[Eesti]] | Pikkus = | Kaal = | Spordiklubi = | Treener = | Isiklik rekord = 8604 (2.–4. oktoober 2019) | Medalid = {{Olümpia2|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|{{nowrap|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019 Doha]]}}|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|Kümnevõistlus]]}} {{Olümpia2|[[Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sisemaailmameistrivõistlused]]}} {{Pronksmedal|{{nowrap|[[2018. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2018 Birmingham]]}}|[[2018. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|seitsmevõistlus]]}} }} '''Maicel Uibo''' (sündinud [[27. detsember|27. detsembril]] [[1992]] [[Põlva]]s) on eesti [[kümnevõistleja]]. Ta lõpetas aastal [[2012]] [[Audentese Spordigümnaasium]]i, samast aastast õpib ta [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Georgia ülikool]]is. Eesti meistrivõistlustel noorte vanuseklassides on Maicel Uibo võitnud 2007.–2013. aastal erinevatel kergejõustikualadel 14 medalit. Ta on võistelnud 2009. aastal noorte maailmameistrivõistlustel ning Euroopa noorte olümpiafestivalil kõrgushüppes ja 2013. aastal U-23 Euroopa meistrivõistlustel kaugushüppes.<ref name="Uibo">[https://www.esbl.ee/biograafia/Maicel_Uibo/?tul=1&#tulemusedlist Maicel Uibo, tulemused]. Eesti spordi biograafiline leksikon. Vaadatud 26.07.2022.</ref> [[Euroopa kergejõustikuliit]] (EAA) valis Uibo 2013. aasta aprilli parimaks meessportlaseks. Samal kuul valis [[USA Kergejõustiku ja Krossijooksu Treenerite Liit]] Uibo ühe nädala parimaks meeskergejõustiklaseks.<ref name="6TYpc" /> Maicel Uibo võitis 13. juunil 2014 Ameerika Ühendriikide üliõpilasmeistrivõistlustel kümnevõistluses kuldmedali punktisummaga 8182. Kuldmedali võitis ta veel 2015. aastal ning pronksmedali 2016.aastal. [[Meeste seitsmevõistlus]]es tuli 2014. aastal hõbedale. Mais 2015 püstitas ta Ameerika Ühendriikides isiklikuks rekordiks 8326 punkti, mis on püstitamise ajal maailma hooaja tippmark.<ref name="RKMDP" /> [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Peking]]is saavutas ta 8245 punktiga 10. koha. Kõrgushüppes sai ta tulemusega 2.13 alavõidu. Valiti 2015. aastal Põlvamaa parimaks meessportlaseks.<ref name="Uibo"></ref> [[2016. aasta suveolümpiamängud]]el [[Rio de Janeiro]]s jäi 24. kohale tulemusega 7170 punkti, kuna kuulitõukes tulemust kirja ei saanud. [[2018. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2018. aasta sisemaailmameistrivõistlustel]] võitis ta seitsmevõistluses 6265 punkti ja isikliku rekordiga pronksmedali. Aprillis ja mais 2018 püstitas Uibo kümnevõistluse kogusummas lausa kaks isiklikku rekordit. Aprilli alguses USA-s Athensis toimunud võistlustel kogus ta 8407 punkti. Mai lõpus Götzises võisteldes jäi lõpptulemuseks 8512 punkti ning maineka võistluse teine koht. Ühtlasi tõusis Uibo [[Kümnevõistlus#10 parimat sportlast|Eesti kõigi aegade kümnevõistluse edetabelis]] kolmandale kohale. Valiti Euroopa Kergejõustikuliidu (EAA) poolt 2018. aasta aprillikuu parimaks meessportlaseks. [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019. aasta MM-il]] [[Doha]]s võitis Uibo isikliku rekordiga (8604 punkti) hõbemedali, see tulemus tõstis ta [[Kümnevõistlus#10_parimat_sportlast|Eesti kõigi aegade edetabelis]] teiseks. Hõbemedali võitmise eest pälvis 2020. aastal [[Eesti Vabariigi spordipreemia]]. Mitmevõistluse võistkondlikel Euroopa meistrivõistlustel 2019. aastal saavutas ta Eesti koondise koosseisus 1. koha, olles individuaalselt teine (koondisesse kuulusid veel [[Kristella Jurkatamm]], [[Mari Klaup-McColl]], [[Risto Lillemets]], [[Janek Õiglane]], [[Kristjan Rosenberg]], [[Hanna-Mai Vaikla]], [[Grit Šadeiko]]).<ref name="Uibo"></ref> [[Tōkyō]]s 2021. aastal toimunud XXIII [[2020. aasta suveolümpiamängud|suveolümpiamängudel]] tuli ta 15. kohale tulemusega 8037 punkti, kusjuures teivashüppes sai alavõidu, ületades kõrguse 5.50. [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|XVIII kergejõustiku maailmameistrivõistlustel]] Ameerika Ühendriikides [[Eugene]]'is 2022. aastal saavutas Maicel Uibo 8425 punktiga 7. koha. [[Eesti meistrivõistlused kergejõustikus|Eesti meistriks]] on Uibo tulnud 2018. aastal 110 m tõkkejooksus (tulemus 14,57) ja teivashüppes (5.20) ning 2022. aastal kümnevõistluses (8289 punkti). ==Treenerid== Maicel Uibo on treeninud Põlvas Sulev Arundi, [[Audentese Spordigümnaasium]]is [[Tõnu Kaukis]]e ja hiljem USA-s [[Petros Kyprianou]] (2012–2016) ja [[Lance Brauman]]i (alates 2017) käe all.<ref>[https://sport.err.ee/988648/tonu-kaukis-muts-maha-maicel-uibo-ees-ta-naitas-toelist-sisu Tõnu Kaukis: müts maha Maicel Uibo ees, ta näitas tõelist sisu]. ERR Sport, 04.10.2019.</ref> == Isiklikud rekordid == <small>Allikas: IAAF</small> *Seisuga 23. juuli 2022 === Välisvõistlustel === {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg!! Koht |- | [[100 m jooks]] || align="center"|'''10,99''' || [[11. aprill]] [[2013]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Athens]], [[Georgia]], [[USA]] |- | [[Kaugushüpe]]|| align="center"|'''7.82''' || [[11. aprill]] [[2013]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Athens]], [[Georgia]], [[USA]] |- | [[Kuulitõuge]]|| align="center"|'''15.17''' || [[23. juuli]] [[2022]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Eugene]], [[Oregon]], [[USA]] |- | [[Kõrgushüpe]] || align="center"|'''2.18''' || [[14. mai]] [[2015]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Starkville]], [[Mississippi osariik|Mississippi]], [[USA]] |- | [[400 m jooks]] || align="center"|'''50,18''' || [[7. august]] [[2018]] || {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Berliin]], [[Saksamaa]] |- | [[110 m tõkkejooks]] || align="center"|'''14,43''' || [[3. oktoober]] [[2019]] || {{Riigi ikoon|Katar}} [[Doha]], [[Katar]] |- | [[Kettaheide]]|| align="center"|'''49.14''' || [[12. aprill]] [[2013]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Athens]], [[Georgia]], [[USA]] |- | [[Teivashüpe]]|| align="center"|'''5.50''' || [[5. august]] [[2021]] || {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Tokio]], [[Jaapan]] |- | [[Odavise]]|| align="center"|'''65.80''' || [[30. mai]] [[2021]] || {{Riigi ikoon|Austria}} [[Götzis]], [[Austria]] |- | [[1500 m jooks]] || align="center"|'''4.25,53''' || [[29. august]] [[2015]] || {{Riigi ikoon|Hiina}} [[Peking]], [[Hiina]] |- | [[Kümnevõistlus]]|| align="center"|'''8604''' || [[4. oktoober]] [[2019]] || {{Riigi ikoon|Katar}} [[Doha]], [[Katar]] |} Tema üksikalade tulemused rekordseerias olid (nende toimumisjärjekorras) 11,10 / 7.46 / 15.12 / 2.17 / 50,44 // 14,43 / 46.64 / 5.40 / 63.83 / 4.31,51 === Sisevõistlustel === {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg!! Koht |- | [[60 m jooks]] || align="center"|'''7,16''' || [[14. märts]] [[2014]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Albuquerque]], [[New Mexico]], [[USA]] |- | [[1000 m jooks]] || align="center"|'''2.38,51''' || [[3. märts]] [[2018]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Birmingham]], [[Suurbritannia]] |- | [[60 m tõkkejooks]] || align="center"|'''8,19''' || [[3. märts]] [[2018]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Birmingham]], [[Suurbritannia]] |- | [[Kõrgushüpe]]|| align="center"|'''2.19''' || [[5. veebruar]] [[2022]] || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tallinn]], [[Eesti]] |- | [[Teivashüpe]]|| align="center"|'''5.35''' || [[26. veebruar]] [[2022]] || {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Ourense]], [[Hispaania]] |- | [[Kaugushüpe]]|| align="center"|'''7.41''' || [[2. märts]] [[2018]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Birmingham]], [[Suurbritannia]] |- | [[Kuulitõuge]]|| align="center"|'''14.82''' || [[8. veebruar]] [[2020]] || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tallinn]], [[Eesti]] |- | [[Meeste seitsmevõistlus|Seitsmevõistlus]]|| align="center"|'''6265''' || [[3. märts]] [[2018]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Birmingham]], [[Suurbritannia]] |} == Tunnustus == * 2020 [[Eesti Vabariigi spordipreemia]] (MM-i hõbe kümnevõistluses) ==Isiklikku== [[2016]]. aasta aprillis kihlus ta kaasüliõpilase, [[Bahama]] [[sprint|tippsprinteri]] [[Shaunae Miller]]iga.<ref name="MkKcw" /> [[4. veebruar]]il [[2017]] nad abiellusid.<ref name="gA5F1" /><ref name="eMmgu" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="eMmgu">{{Netiviide |URL=http://sport.delfi.ee/news/melu/uudised/palju-onne-maicel-uibo-ja-olumpiavoitja-shaunae-miller-abiellusid?id=77136824 |Pealkiri=PALJU ÕNNE! Maicel Uibo ja olümpiavõitja Shaunae Miller abiellusid |Väljaanne=Delfi Sport |Aeg=5.02.2017}}</ref> <ref name="6TYpc">[http://sport.postimees.ee/1203834/kova-sona-maicel-uibo-valiti-usas-nadala-parimaks-kergejoustiklaseks Kõva sõna: Maicel Uibo valiti USAs nädala parimaks kergejõustiklaseks], Postimees, 16. aprill 2013</ref> <ref name="RKMDP">[http://sport.delfi.ee/news/kergejoustik/eesti/voimas-maicel-uibo-tousis-isikliku-rekordiga-maailma-edetabelijuhiks?id=71478557 Võimas, Maicel! Uibo tõusis isikliku rekordiga maailma edetabelijuhiks!]</ref> <ref name="MkKcw">{{Netiviide |URL=http://sport.postimees.ee/3649863/foto-kumnevoistleja-maicel-uibo-kihlus-bahama-tippjooksjaga |Pealkiri=Kümnevõistleja Maicel Uibo kihlus Bahama tippjooksjaga |Väljaanne=Postimees Sport |Aeg=9.04.2016}}</ref> <ref name="gA5F1">{{Cite web |url=http://kuimetsakuld.blogspot.com.ee/2017/02/4-veebruaril-tehti-ajalugu.html?m=1 |title=4. veebruaril tehti ajalugu |access-date=5.02.2017}}</ref> }} == Välislingid == {{commonscat}} * {{IAAF}} * [http://www.esbl.ee/biograafia/Maicel_Uibo Elulugu] [[ESBL]]-is * [https://pealinn.ee/2022/07/25/maicel-uibo-sai-mm-il-seitsmenda-koha/ Maicel Uibo sai MM-il seitsmenda koha] {{JÄRJESTA:Uibo, Maicel}} [[Kategooria:Eesti kümnevõistlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1992]] 23mq3dib63pxed4c8wtw2prktc9neap Muinsuskaitseala 0 341484 6168345 6134553 2022-07-26T15:14:00Z Kruusamägi 1530 wikitext text/x-wiki '''Muinsuskaitseala''' (inglise ''historic area'') on ajalooline [[asula]] või selle asula osa, millel on kultuuriline väärtus; mõnikord on '''muinsuskaitsealaks''' nimetatud ka looduse ja inimese koostegevuse tulemusena moodustunud ala, millel on kultuuriline väärtus<ref name="Säilituskorralduse sõnastik, 2004"/>. Sageli koosneb muinsuskaitseala [[kinnismälestis]]test, maa-alast, loodusobjektidest, tänavatevõrgust ja muust, mis ühtlasi moodustab kultuuriväärtusliku terviku<ref name="Säilituskorralduse sõnastik, 2004"/>. ==Eesti muinsuskaitsealasid== *[[Haapsalu vanalinna muinsuskaitseala]] *[[Paide vanalinna muinsuskaitseala]] *[[Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala]] *[[Rakvere vanalinna muinsuskaitseala]] *[[Rebala muinsuskaitseala]] *[[Tallinna vanalinna muinsuskaitseala]] *[[Tartu vanalinna muinsuskaitseala]] == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="Säilituskorralduse sõnastik, 2004">K. Konsa, 2004. Säilituskorralduse sõnastik, [https://web.archive.org/web/20070606225700/http://www.kul.ee/webeditor/files/sailituskorraldusesonastik.pdf] (vaadatud 02.08.2013). Kultuuriväärtuste Säilitamise Nõukogu</ref>}} [[Kategooria:Muinsuskaitse]] [[Kategooria:Muinsuskaitsealad| ]] 6mxqbpfql4uj8coozywsz3baljm6iag Horisontaalne geeniülekanne 0 346241 6168332 6159501 2022-07-26T14:29:29Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.8 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Horisontaalne geeniülekanne.jpg|pisi|"Elu puu", mis kujutab horisontaalset ja vertikaalset geeniülekannet]] '''Horisontaalne geeniülekanne''' ehk '''horisontaalne geenisiire '''on [[geneetiline info|geneetilise informatsiooni]] kandumine ühest [[organism]]ist teise muul viisil kui [[paljunemine|paljunemise]] kaudu vanemalt järglasele. Seda nimetatakse ka lateraalseks geeniülekandeks. Nimetus vastandub niinimetatud vertikaalsele geeniülekandele, kus [[geen]]ide ülekandmine toimub vanempõlvkonnalt järglastele [[seksuaalne paljunemine|seksuaalse]] või [[seksuaalne paljunemine|aseksuaalse]] [[sigimine|sigimise]] kaudu. Horisontaalne geeniülekanne on oluline paljude organismide [[evolutsioon]]is. Horisontaalne geeniülekanne on peamiseks [[bakter]]ite [[antibiootikumiresistentsus]]e levimise põhjuseks<ref name="Transgenic" /><ref name="Kay" /><ref name="Koonin" /><ref name="Nielsen" /> ja mängib olulist rolli uusi ühendeid, näiteks [[pestitsiid|keemilisi taimekaitsevahendeid]] lagundada võimaldavate kohastumuste tekkes.<ref name="McGowan" /> Horisontaalses geeniülekandes osalevad tihti mõõdukad [[bakteriofaagid]] ja [[plasmiid]]id.<ref name="Naik" /> Geenid, mis on võimaldanud ühel bakteriliigil muutuda [[Antibiootikumid|antibiootikumi]] vastu resistentseks, kanduvad üle teistele [[Liik (bioloogia)|liik]]idele erinevate mehhanismide nagu [[Transformatsioon (geneetika)|transformatsiooni]], [[Transduktsioon|transduktsiooni]] ja [[Konjugatsioon|konjugatsiooni]] abil. See on muutumas tõsiseks meditsiiniliseks probleemiks ja on üheks oluliseks põhjuseks, miks patsiendid ei tohiks antibiootikume manustada ilma arsti ettekirjutuseta.<ref name="Russell" /> Viimastel aastatel on kindlaks tehtud, et bakterite vahel toimub horisontaalne geeniülekanne palju sagedamini, kui varem arvati. Seetõttu on [[geneetik]]ud hakanud sellele vertikaalse ülekande kõrval järjest enam tähelepanu pöörama.<ref name="edwards" /><ref name="arnold" /> Kunstlik horisontaalne geeniülekanne on põhiliseks tööriistaks [[geenitehnoloogia]]s. ==Ajalugu== 1951. aastal täheldati horisontaalset geeniülekannet esmakordselt, kui demonstreeriti, kuidas [[virulentsus]]geeni ülekandumise tagajärjel muutus avirulentne ''[[Corynebacterium diphtheriae]]'' tüvi virulentseks.<ref name="Freeman" /> Sellega lahendati ka [[difteeria]] mõistatus, kus bakteriga nakatunud patsientidel esialgu haiguslikke [[sümptom]]eid ei avaldunud, need võisid aga hiljem tekkida.<ref name="Marguilies" /> See fenomen oli ühtlasi esimeseks näiteks [[lüsogeenne tsükkel|lüsogeense tsükli]] olulisusest.<ref name="Lwoff" /> 1959. aastal kirjeldati esimesena bakteritevahelist geeniülekannet, kui kirjeldati antibiootikumiresistentsuse edasiandmist ühelt bakteriliigilt teisele.<ref name="Ochiai" /><ref name="Akiba" /> 1980. aastate keskel oletas Syvanen<ref name="Syvanen" />, et on olemas lateraalne geeniülekanne, et see on bioloogiliselt oluline ja et see on kujundanud evolutsiooni Maal elu tekkimisest saadik. 1999. aastal märkisid Jain, Rivera ja Lake: "Geeni- ja genoomiuuringud viitavad sellele, et [[prokarüoot]]ide vahel on toimunud märkimisväärselt palju horisontaalseid geeniülekandeid."<ref name="Jain" /> See protsess on tõenäoliselt leidnud aset ka ainuraksete [[eukarüoodid|eukarüootide]] hulgas ja [[protistid]]e evolutsioonis.<ref name="Bapteste" /> Horisontaalse geeniülekande levimus ja olulisus [[Hulkrakne organism|hulkraksete]] eukarüootide seas on tänapäeval veel ebaselge.<ref name="Richardson" /> Järjest kasvava hulga tõendusmaterjali valguses, mis selle fenomeni evolutsioonilisele olulisusele viitab, on molekulaarbioloogid horisontaalset geeniülekannet kirjeldanud ka kui "uut bioloogilist paradigmat".<ref name="gogarten" /> On kardetud, et horisontaalne geeniülekanne kujutab endast varjatud ohtu, kuna võimaldab transgeense [[DNA]] levimist liikide vahel.<ref name="Mae-Wan Ho" /> ==Mehhanismid== Horisontaalne geeniülekanne võib toimuda mitme mehhanismi kaudu.<ref name="todar" /><ref name="maloy" /> * [[Geneetiline transformatsioon|Transformatsioon]] on geneetilise info sisenemine [[Rakk|rakku]] väliskeskkonnast läbi [[rakumembraan]]i. Seda protsessi kasutatakse tihti geenitehnoloogias, et sisestada bakteritesse uusi geene, mis võimaldaksid neid kasutada tööstuslikel või meditsiinilistel eesmärkidel. * [[Transduktsioon]] on geneetilise info kandumine ühelt bakterirakult teisele [[viirus]]te (bakteriofaagide ehk lihtsalt faagide) vahendusel. * [[Konjugatsioon]] on geneetilise info kandumine ühelt bakterilt teisele otsese rakkudevahelise kontakti läbi. * [[Geeniülekande vahendajad]] on raku poolt kodeeritud viirusesarnased elemendid, mida on leitud [[proteobakterid|alfaproteobakterite]] hulka kuuluva ''[[Rhodobacterales]]''<nowiki/>'i seltsi esindajatelt. ==Viirused== Viirus nimega [[Sputnik (viirus)|''Sputnik'']] nakatab [[amööb]]e, kuid ei suuda paljuneda, kui ''[[Mimivirus]]'' pole eelnevalt sama rakku nakatanud.<ref name="pmid18690211" /> Kuigi ''Sputnik''<nowiki/>'u 13 geenil on vähe ühist ühegi teise viiruse genoomiga, on kolm neist sarnased ''Mimivirus''<nowiki/>'e ja ''[[Mamavirus]]''<nowiki/>'e geenidega. See annab põhjust oletada, et [[satelliitviirus]] ''Sputnik'' kasutab viirustevahelist horisontaalset geeniülekannet analoogselt bakteriofaagidele, mis vahendavad geneetilist informatsiooni bakterite vahel.<ref name="Pearson" /> ==Prokarüoodid== Horisontaalne geeniülekanne on bakterite hulgas väga levinud, seda ka evolutsiooniliselt kaugete liikide vahel. Arvatakse, et see on oluliseks põhjuseks kasvavale ravimiresistentsusele. Üks bakterirakk, omandades resistentsuse, annab vastavad geenid kiiresti üle teistele liikidele.<ref name="pmid19675017" /><ref name="FrancinoMP" /> See protsess mängib rolli ka [[virulentsusfaktor]]ite, näiteks [[eksotoksiin]]ide ja [[eksoensüüm|-ensüümide]] levikus. Teatud [[bakteriaalne infektsioon|bakteriaalsete infektsioonide]] vastu võitlemiseks on välja pakutud strateegiaid, mille sihtmärgid oleksid spetsiifilised virulentsusfaktorid ja mobiilsed geneetilised elemendid. ==Eukarüoodid== "Geenijärjestuste võrdlemine viitab paljude geenide horisontaalsele ülekandumisele liikide, sealhulgas ka [[domeen (bioloogia)|fülogeneetiliste domeenide]] vahel. See tähendab, et liikide [[fülogenees|fülogeneetilist]] ajalugu ei saa kindlaks teha üksikute geenide [[fülogeneesipuu|evolutsioonipuu]] järgi."<ref name="H2Y88" /> === Organellidelt tuumale === DNA-järjestuste analüüsimine viitab võimalusele, et horisontaalne geeniülekanne on toimunud [[eukarüoot]]ides [[kloroplast]]ide ja [[mitokonder|mitokondrite]] [[genoom]]idest [[Rakutuum|rakutuuma]]. [[Endosümbiootiline teooria|Endosümbiootilise teooria]] kohaselt pärinevad kloroplastid ja mitokondrid bakteritest, kelle eukarüootse raku eellane on [[fagotsütoos|fagotsüteerinud]] ja kes on jäänud rakku [[endosümbiont|endosümbiontidena]].<ref name="Blanchard" /> === Bakteritelt seentele === Palju on dokumenteeritud horisontaalset geeniülekannet bakteritelt [[seened|seentele]], eriti [[pagaripärm]]ile.<ref name="Hall" /> === Bakteritelt lülijalgsetele === Kohvimarjades paljuneva [[Mardikalised|mardika]] ''Hypothenemus hampei'' genoomis on geen HhMAN1, mis sarnaneb bakteriaalsete geenidega. Arvatakse, et see on pärit mardika seedekulgla bakteritelt.<ref name="Nature" /><ref name="PNAS" /> === Seentelt lülijalgsetele === On leitud, et [[herne-lehetäi]] (''Acyrthosiphon pisum'') genoom sisaldab mitmeid geene, mis on ülekandunud seentelt.<ref name="Fukatsu" /> Taimed, seened ja mikroorganismid suudavad sünteesida [[karotenoidid|karotenoide]], aga loomadest on [[Toruleen|toruleeni]] sünteesivad herne-lehetäid teadaolevalt ainukesed. === Inimestelt algloomadele === On püstitatud hüpotees, et [[malaaria]]t põhjustav [[patogeen]] ''[[Plasmodium vivax]]'' on horisontaalse ülekande abil saanud inimestelt geneetilist informatsiooni, mis võib kaasa aidata tema pikaajalisele vastupidavusele inimkehas.<ref name="Bar" /> ==Kunstlik horisontaalne geeniülekanne== Geenitehnoloogia hõlmab geenide horisontaalset ülekandmist, kuigi selleks kasutatakse sünteetilisi [[ekspressioonikassett]]e. Sleeping Beauty [[transposoon]]<nowiki/>süsteem<ref name="Ivics" /> on sünteetiline geeniülekande vahendaja, mille loomisel võeti aluseks Tc1/''mariner''-transposoonide võime tungida sisse väga erinevate liikide genoomidesse.<ref name="Plasterk" /> Seda süsteemi on kasutatud geenijärjestuste viimiseks erinevate loomade genoomidesse.<ref name="Izsvak" /><ref name="Kurtti" /> ==Tähtsus evolutsioonis== [[Pilt:Elu_puu.jpg|pisi|Fülogeneetiline elu puu 16s [[Ribosomaalne RNA|rRNA]] subühiku analüüsi alusel]] Horisontaalne geeniülekanne on võimalikuks segavaks faktoriks fülogeneesipuude konstrueerimisel ühe geeni järjestuse järgi.<ref name="Lawton" /> Näiteks kui kaks omavahel kaugelt suguluses olevat bakterit vahetavad geeni, siis neid liike sisaldaval puul märgitakse nad lähedasteks sugulasteks, kuna võrdluse aluseks olev geen on identne. Seda isegi siis, kui ülejäänud geenid on erinevad. Seetõttu on tihti parem kasutada fülogeneesipuude loomiseks teistsugust liiki informatsiooni, nagu geenide olemasolu või puudumine, ja kaasata fülogeneetilisse analüüsi võimalikult lai valik geene. Levinuim geen, mille põhjal konstrueeritakse prokarüootide fülogeneetilisi suhteid, on 16s [[Ribosomaalne RNA|rRNA]] geen. Selle järjestus on küllalt konserveerunud lähedaste fülogeneetiliste suhete määramiseks, kuid samas piisavalt varieeruv, et erinevusi mõõta. Viimastel aastatel on arutletud, et ka 16s rRNA geenid võivad horisontaalselt üle kanduda. Ehkki see ei pruugi olla sage nähtus, tuleb 16s rRNA põhjal konstrueeritud fülogeneesipuude valiidsus üle kontrollida.<ref name="sgmjournals" /> Bioloog Johann Peter Gogarten on pakkunud, et hiljutiste genoomiuuringute valguses tuleks traditsiooniline "puu" asendada "mosaiigiga", mis kirjeldaks erineva ajalooga geenide kombinatsiooni genoomides, ning "võrk" oleks sobiv metafoor visualiseerimaks tihedat geeniülekannet mikroobide vahel. Üksikuid geene [[Fülogeneetiline marker|fülogeneetiliste markeritena]] kasutades on horisontaalse geeniülekande tõttu raske tuletada organismi fülogeneesi. ==Geenid== Leidub tõendeid, et horisontaalset ülekannet on toimunud järgmiste geenide puhul: * [[Lükopeen|lükopeeni]] [[tsüklaas]], mis on vajalik karotenoidide [[biosüntees]]iks, rohelise [[väävlibakterid|väävlibakteri]] ja [[tsüanobakterid|tsüanobakteri]] vahel;<ref name="Bryant-Frigaard" /> * TetO geen, mis annab resistentsuse [[tetratsükliin]]ile, ''Campylobacter jejuni'' tüvede vahel.<ref name="P2gr9" /> ==Vaata ka== *[[Geenmuundatud organism]] *[[Integron]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Transgenic">OECD, ''Safety Assessment of Transgenic Organisms, Volume 4: OECD Consensus Documents,'' 2010, pp.171–174</ref> <ref name="Kay">{{cite journal |author=Kay E, Vogel TM, Bertolla F, Nalin R, Simonet P |title=In situ transfer of antibiotic resistance genes from transgenic (transplastomic) tobacco plants to bacteria |journal=Appl. Environ. Microbiol. |volume=68 |issue=7 |pages=3345–51 |date=juuli 2002 |pmid=12089013 |pmc=126776 |url=http://aem.asm.org/cgi/pmidlookup?view=long&pmid=12089013}}</ref> <ref name="Koonin">{{cite journal |author=Koonin EV, Makarova KS, Aravind L |title=Horizontal gene transfer in prokaryotes: quantification and classification |journal=Annu. Rev. Microbiol. |volume=55 |pages=709–42 |year=2001 |pmid=11544372 |doi=10.1146/annurev.micro.55.1.709 |url=http://arjournals.annualreviews.org/doi/full/10.1146/annurev.micro.55.1.709?url_ver=Z39.88-2003&rfr_id=ori:rid:crossref.org&rfr_dat=cr_pub%3dpubmed}}</ref> <ref name="Nielsen">{{cite journal |author=Nielsen KM |title=Barriers to horizontal gene transfer by natural transformation in soil bacteria |journal=APMIS Suppl. |volume=84 |pages=77–84 |year=1998 |pmid=9850687}}</ref> <ref name="McGowan">{{cite journal |author=McGowan C, Fulthorpe R, Wright A, Tiedje JM |title=Evidence for interspecies gene transfer in the evolution of 2,4-dichlorophenoxyacetic acid degraders |journal=Appl. Environ. Microbiol. |volume=64 |issue=10 |pages=4089–92 |date=oktoober 1998 |pmid=9758850 |pmc=106609 |url=http://aem.asm.org/cgi/pmidlookup?view=long&pmid=9758850}}</ref> <ref name="Naik">{{Cite journal |author=Naik GA, Bhat LN, Chpoade BA, Lynch JM |title=Transfer of broad-host-range antibiotic resistance plasmids in soil microcosms |journal=Curr. Microbiol. |volume=28 |year=1994 |pages=209–215 |doi=10.1007/BF01575963 |issue=4}}</ref> <ref name="Russell">{{cite book |first=Peter J. |last=Russell |title=Biology : exploring the diversity of life|year=2009|publisher=Nelson Education|location=Toronto|isbn=0-17-644094-1|url=http://www.coursesmart.com/biology-exploring-the-diversity-of-life-1st/russell-wolfe-hertz-starr-fenton-addy-maxwell/dp/9780176440947|edition=1st Canadian}}</ref> <ref name="edwards">{{cite web|url=http://www.physorg.com/news205389256.html|title=Horizontal gene transfer in microbes much more frequent than previously thought|author=Lin Edwards|date=4. oktoober 2010|publisher=PhysOrg.com|accessdate=06.01.2012}}</ref> <ref name="arnold">{{cite web|url=http://www.scientificamerican.com/article.cfm?id=to-share-and-share-alike|title=To Share and Share Alike: Bacteria swap genes with their neighbors more frequently than researchers have realized|author=Carrie Arnold|date=18. aprill 2011|publisher=Scientific American|accessdate=06.01.2012}}</ref> <ref name="Freeman">{{cite journal | author = Victor J Freeman | title = Studies on the virulence of bacteriophage-infected strains of ''Corynebacterium Diphtheriae'' | journal = Journal of Bacteriology | year = 1951 | pages = 675–688 | pmid = 14850426 | volume = 61 | issue = 6 | pmc=386063}}</ref> <ref name="Marguilies">Phillip Marguilies "Epidemics: Deadly diseases throughout history". Rosen, New York. 2005.</ref> <ref name="Lwoff">André Lwoff (1965). [http://nobelprize.org/nobel_prizes/medicine/laureates/1965/lwoff-lecture.html "Interaction among Virus, Cell, and Organism"]. Nobel Lecture for the Nobel Prize in Physiology or Medicine.</ref> <ref name="Ochiai">{{cite journal |author=Ochiai K, Yamanaka T, Kimura K, Sawada, O |title=Inheritance of drug resistance (and its transfer) between Shigella strains and Between Shigella and E. coli strains |journal=Hihon Iji Shimpor |volume=1861 |pages=34 |year=1959 |language=Japanese}}</ref> <ref name="Akiba">{{cite journal |author=Akiba T, Koyama K, Ishiki Y, Kimura S, Fukushima T |title=On the mechanism of the development of multiple-drug-resistant clones of Shigella |journal=Jpn. J. Microbiol. |volume=4 |pages=219–27 |date=aprill 1960 |pmid=13681921}}</ref> <ref name="Syvanen">{{cite journal |author=Syvanen M |title=Cross-species gene transfer; implications for a new theory of evolution |journal=J. Theor. Biol. |volume=112 |issue=2 |pages=333–43 |date=jaanuar 1985 |pmid=2984477 |doi=10.1016/S0022-5193(85)80291-5 |url=http://www.dcn.davis.ca.us/vme/hgt/JTheoBiolvol112pp333-343yr1985.PDF |format=PDF}}</ref> <ref name="Jain">{{cite journal |author=Jain R, Rivera MC, Lake JA |title=Horizontal gene transfer among genomes: The complexity hypothesis |journal=Proc. Natl. Acad. Sci. U.S.A. |volume=96 |issue=7 |pages=3801–6 |date=märts 1999 |pmid=10097118 |pmc=22375 |doi= 10.1073/pnas.96.7.3801|url=http://www.pnas.org/cgi/pmidlookup?view=long&pmid=10097118|bibcode = 1999PNAS...96.3801J}}</ref> <ref name="Bapteste">{{cite journal |author=Bapteste E, Susko E, Leigh J, MacLeod D, Charlebois RL, Doolittle WF |title=Do orthologous gene phylogenies really support tree-thinking? |journal=BMC Evol. Biol. |volume=5 |pages=33 |year=2005 |pmid=15913459 |pmc=1156881 |doi=10.1186/1471-2148-5-33 |issue=1}}</ref> <ref name="Richardson">{{cite journal | author = Richardson, Aaron O.; Palmer, Jeffrey D. | date=jaanuar 2007 | title = Horizontal Gene Transfer in Plants |journal = Journal of Experimental Botany | volume = 58 | pages = 1–9 |url=http://www.sdsc.edu/~shindyal/ejc121304.pdf |format=PDF | doi = 10.1093/jxb/erl148 | pmid = 17030541 | issue = 1}}</ref> <ref name="gogarten">{{cite journal | author = Gogarten, Peter | year = 2000 | title = Horizontal Gene Transfer: A New Paradigm for Biology | journal = Esalen Center for Theory and Research Conference | url = http://www.esalenctr.org/display/confpage.cfm?confid=10&pageid=105&pgtype=1 | accessdate = 18.03.2007}}</ref> <ref name="Mae-Wan Ho">{{Cite journal |author=Mae-Wan Ho |year=1999 |title=Cauliflower Mosaic Viral Promoter – A Recipe for Disaster? |journal=Microbial Ecology in Health and Disease |volume=11 |url=http://www.i-sis.org.uk/pdf/CaMV_promoter_recipe_for_disaster.pdf |accessdate=09.06.2008 |pages=194–7}}</ref> <ref name="todar">{{cite web|url=http://textbookofbacteriology.net/themicrobialworld/bactresanti.html|title=Bacterial Resistance to Antibiotics|author=Kenneth Todar |publisher=The Microbial World: Lectures in Microbiology, Department of Bacteriology, University of Wisconsin-Madison |accessdate=6. jaanuaril 2012}}</ref> <ref name="maloy">{{cite web|url=http://www.sci.sdsu.edu/~smaloy/MicrobialGenetics/topics/genetic-exchange/exchange/exchange.html|title=Horizontal Gene Transfer|author=Stanley Maloy|date=15. juuli 2002 |publisher=San Diego State University|accessdate=6. jaanuaril 2012}}</ref> <ref name="Blanchard">{{cite journal |author=Blanchard JL, Lynch M |title=Organellar genes: why do they end up in the nucleus? |journal=Trends Genet. |volume=16 |issue=7 |pages=315–20 |date=juuli 2000 |pmid=10858662 |url=http://linkinghub.elsevier.com/retrieve/pii/S0168-9525(00)02053-9 |doi=10.1016/S0168-9525(00)02053-9 |notes=Discusses theories on how mitochondria and chloroplast genes are transferred into the nucleus, and also what steps a gene needs to go through in order to complete this process.}}</ref> <ref name="pmid18690211">{{cite journal | author = La Scola B, Desnues C, Pagnier I, Robert C, Barrassi L, Fournous G, Merchat M, Suzan-Monti M, Forterre P, Koonin E, Raoult D | title = The virophage as a unique parasite of the giant mimivirus | journal = Nature | volume = 455 | issue = 7209 | pages = 100–4 | date = september 2008 | pmid = 18690211 | doi = 10.1038/nature07218 |bibcode = 2008Natur.455..100L}}</ref> <ref name="Pearson">{{cite journal |author=Pearson H |title='Virophage' suggests viruses are alive |journal=Nature |volume=454 |issue=7205 |pages=677 |date=august 2008 |pmid=18685665 |doi=10.1038/454677a |url=http://www.nature.com/news/2008/080806/full/454677a.html |bibcode = 2008Natur.454..677P}}</ref> <ref name="pmid19675017">{{cite journal |author=Hawkey PM, Jones AM |title=The changing epidemiology of resistance |journal=[[Journal of Antimicrobial Chemotherapy]] |volume=64 |issue=Suppl 1 |pages=i3–10 |date=september 2009 |pmid=19675017 |doi=10.1093/jac/dkp256 |url=}}</ref> <ref name="FrancinoMP">{{cite book | author= Francino, MP (editor) | year=2012 | title=Horizontal Gene Transfer in Microorganisms | publisher=[[Caister Academic Press]] | isbn= 978-1-908230-10-2}}</ref> <ref name="H2Y88">{{Netiviide |url=http://opbs.okstate.edu/~melcher/MG/MGW3/MG334.html |pealkiri=okstate.edu |vaadatud=2013-10-08 |arhiivimisaeg=2007-12-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20071227101535/http://opbs.okstate.edu/~melcher/MG/MGW3/MG334.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Hall">{{cite journal |author=Hall C, Brachat S, Dietrich FS |title=Contribution of Horizontal Gene Transfer to the Evolution of ''Saccharomyces cerevisiae'' |journal=Eukaryotic Cell |volume=4 |issue=6 |pages=1102–15 |date=juuni 2005 |pmid=15947202 |pmc=1151995 |doi=10.1128/EC.4.6.1102-1115.2005 |url=http://ec.asm.org/cgi/content/full/4/6/1102}} The article argues that horizontal transfer of bacterial DNA to ''Saccharomyces cerevisiae'' has occurred.</ref> <ref name="Fukatsu">{{cite journal |author=Fukatsu T |title=Evolution. A fungal past to insect color |journal=Science |volume=328 |issue=5978 |pages=574–5 |date=aprill 2010 |pmid=20431000 |doi=10.1126/science.1190417 |url=http://www.sciencemag.org/cgi/pmidlookup?view=long&pmid=20431000|bibcode = 2010Sci...328..574F}}</ref> <ref name="Bar">{{cite web |author=Bar D |title=Evidence of Massive Horizontal Gene Transfer Between Humans and ''Plasmodium vivax'' |date=16. veebruar 2011 |work=Nature Precedings |doi=10.1038/npre.2011.5690.1 |url=http://precedings.nature.com/documents/5690/version/1/}}</ref> <ref name="Nature">{{cite journal|journal=Nature|year=2012|doi=10.1038/nature.2012.10116|title=Bacterial gene helps coffee beetle get its fix|last1=Lee Phillips|first1=Melissa}}</ref> <ref name="PNAS">{{cite journal|journal=PNAS|title=Adaptive horizontal transfer of a bacterial gene to an invasive insect pest of coffee|year=2012|doi=10.1073/pnas.1121190109}}</ref> <ref name="Ivics">{{cite journal | author = Ivics Z., Hackett P.B., Plasterk R.H., Izsvak Z. | year = 1997 | title = Molecular reconstruction of ''Sleeping Beauty'', a Tc1-like transposon from fish, and its transposition in human cells |doi=10.1016/S0092-8674(00)80436-5 | journal = Cell | volume = 91 | issue = 4| pages = 501–510 | pmid=9390559}}</ref> <ref name="Plasterk">{{cite journal |author=Plasterk RH |title=The Tc1/mariner transposon family |journal=Curr. Top. Microbiol. Immunol. |volume=204 |pages=125–43 |year=1996 |pmid=8556864}}</ref> <ref name="Izsvak">{{cite journal | author = Izsvak Z., Ivics Z., Plasterk R.H. | year = 2000 | title = Sleeping Beauty, a wide host-range transposon vector for genetic transformation in vertebrates | journal = J. Mol. Biol. | volume = 302 | issue = 1| pages = 93–102 | pmid=10964563 | doi=10.1006/jmbi.2000.4047}}</ref> <ref name="Kurtti">{{cite journal |author=Kurtti TJ, Mattila JT, Herron MJ, ''et al.'' |title=Transgene expression and silencing in a tick cell line: A model system for functional tick genomics |journal=Insect Biochem. Mol. Biol. |volume=38 |issue=10 |pages=963–8 |date=oktoober 2008 |pmid=18722527 |pmc=2581827 |doi=10.1016/j.ibmb.2008.07.008 |url=http://linkinghub.elsevier.com/retrieve/pii/S0965-1748(08)00132-X}}</ref> <ref name="Lawton">Graham Lawton ''[http://www.newscientist.com/article/mg20126921.600-why-darwin-was-wrong-about-the-tree-of-life.html?page=1 Why Darwin was wrong about the tree of life]'' [[New Scientist]] Magazine issue 2692 21 January 2009 Accessed February 2009</ref> <ref name="sgmjournals">[http://ijs.sgmjournals.org/content/55/3/1021.full Genomic analysis of Hyphomonas neptunium contradicts 16S rRNA gene-based phylogenetic analysis: implications for the taxonomy of the orders ‘Rhodobacterales’ and Caulobacteral...]</ref> <ref name="Bryant-Frigaard">{{cite journal|author=D.A. Bryant & N.-U. Frigaard|date=november 2006|title=Prokaryotic photosynthesis and phototrophy illuminated|journal=Trends Microbiol.|volume=14|issue=11|pages=488–96|doi=10.1016/j.tim.2006.09.001|pmid=16997562}}</ref> <ref name="P2gr9">{{cite journal |author=Avrain L, Vernozy-Rozand C, Kempf I |title=Evidence for natural horizontal transfer of tetO gene between ''Campylobacter jejuni'' strains in chickens |journal=J. Appl. Microbiol. |volume=97 |issue=1 |pages=134–40 |year=2004 |pmid=15186450 |doi=10.1111/j.1365-2672.2004.02306.x |url=http://onlinelibrary.wiley.com/resolve/openurl?genre=article&sid=nlm:pubmed&issn=1364-5072&date=2004&volume=97&issue=1&spage=134}}</ref> }} ==Välislingid== * [[Tanel Tenson]]: [http://www.eestiloodus.ee/artikkel2909_2904.html "Horisontaalne geeniülekanne"] Eesti Loodus, 2009/9 * Lisa Zyga: [https://phys.org/news/2018-07-genetic-parasites-natural-billions-years.html "How did genetic parasites overcome natural selection for billions of years?"] phys.org, 27. juuli 2018 [[Kategooria:Bioloogia]] [[Kategooria:Geneetika]] [[Kategooria:Molekulaarbioloogia]] [[Kategooria:Rakubioloogia]] 60dukkx6yiwdu18dnz566f9nj5ir2qe Roheline raamatupidamine 0 347092 6168401 6138160 2022-07-26T17:15:23Z Amherst99 15496 wikitext text/x-wiki '''Roheline raamatupidamine''' (inglise keeles ''green accounting'') on paralleelselt finantsarvestusega ka [[Ettevõte|ettevõtte]] keskkonnakulude ja -tulude jälgimine. Rohelise raamatupidamise mõiste võttis 1980. aastatel kasutusele majandusprofessor [[Peter Wood]] ning sellel on kaks peamist eesmärki: [[Loodusvarad|loodusressursside]] ning [[saasteaine]]te [[heide|emissioonide]] arvestus ([[rohemajandus]]) ning keskkonnahoidliku arvepidamise korraldamine. Viimase alla kuulub [[paberivaba raamatupidamine|paberivaba raamatupidamise]] korraldamine kui üks võimalikke efektiivsuse suurendamise viise.<ref name="Grenman" /> Keskkonnaressursside arvestuse ja [[analüüs]]i abil on võimalik teha juhtimisotsuseid, mis aitavad kaasa ettevõtte arengule. Roheline raamatupidamine on siiani suuresti [[vabatahtlik]] ja [[audit]]eerimata.<ref name="Datta" /> ==Eesmärgid== Rohelise raamatupidamise üheks eesmärgiks on määrata, kui ulatuslikult peab inimeste tegevust piirama või muutma, et ennetada [[keskkond|keskkonna]] [[degradatsioon]]i. Teine on muuta inimeste käitumisharjumusi kindla aja jooksul.<ref name="Datta" /> Keskkonnaressursside ja -emissioonide arvestusega ehk [[keskkonnaaruanne|keskkonnaaruandega]] saab mõõta ja jälgida loodusressursside kasutust. Roheline raamatupidamine näitab ettevõtte mõju keskkonnale, aitab parandada selle efektiivsust ning seega vähendab ettevõtte või [[tootmisprotsess]]i [[ökoloogiline jalajälg|ökoloogilist jalajälge]]. Keskkonnahoidlikku arvepidamist saab korraldada paberivaba raamatupidamisega.<ref name="Datta" /> Roheline raamatupidamine on peamiselt kvantitatiivne aruanne, milles saab jälgida, kui palju [[saastamine|reostust]] ettevõte tekitab. Reostuse hulka võrreldakse ettevõtete töökohtade arvuga ja toodangu väärtusega. Nii saavad seadusandjad otsustada, mis on ettevõtete kõige nõrgem külg ning kuidas aidata ettevõttel keskkonda säästa.<ref name="Hussain" /> ==Paberivaba raamatupidamine== [[Pilt:Electronic waste.jpg|pisi|Iganenud elektroonika ladem|219x219px]] Raamatupidamises raisatakse liiga palju paberit, kuid kui paberist loobuda ning andmevahetus ja -säilitamine elektrooniliseks muuta, võidetakse aega, väheneb paberi- ja [[tahm]]akulu, eksimuste arv väheneb ning infot vahetatakse kiiremini.<ref name="Äripäev" /> Samuti on andmebaasist lihtsam leida vanu [[protokoll]]e ja dokumente. Raamatupidamise kolimisel [[andmebaas]]idesse võib olla ka negatiivne külg. Infotehnika vananeb kiiremini kui paber, see aga tähendab suuremaid väljaminekuid hooldamisele ja haldamisele. Ka tehnika taaskasutus võtab rohkem energiat, sest see on palju aeganõudvam ja keerulisem [[protsess]] kui paberi ümbertöötlus. Ainult paberivaba raamatupidamine ei ole roheline raamatupidamine. ==Keskkonnaaruanne== Keskkonnaaruanne tähendab, et raamatupidamise failidesse märgitakse kõiksuguste loodusressursside vood ja täpne kasutus, nende transportimiseks vajalikud vahendid ning kulutused ja keskkonnasaastus. Niimoodi arvututakse kulu, mis on läinud [[tooraine|toorme]] hankimiseks. Sellega saab võrrelda praegust tehnoloogiakulu ja uute meetodite rakendamisest saadavat tulu. Keskkonnaaruanne ehk keskkonnaressursside ja -emissioonide arvestus on kasulik mitme aspekti puhul. Kui rohelist raamatupidamist rakendataks kõikides riikides ühtmoodi, siis saaks luua jätkusuutliku majandusliku heaolu [[Indeks (majandus)|indeksid]].<ref name="Agarwal" /> Nii saaks uurida, kas need loodusressursid, mida praegu tarbitakse, oleksid ka tulevastele põlvedele kättesaadavad. Samuti saaksid riigid jälgida [[Jätkusuutlik areng|jätkusuutlikku arengut]]<ref name="Agarwal" /> ja seda võib ära kasutada statistika tegemisel, et näha, mis riikides on jätkusuutlikem majandus, ning neilt õppust võtta. Keskkonnaaruande tulemusi saab edukalt rakendada ka ettevõtluses. Keskkonnaaruanded kajastavad ressursivoo täpsemat kulgu ning selle kasutamist<ref name="Rai" /> ning seda uurides saavad firmad otsustada, kui palju ja millal keskkonnaressursse kasutada<ref name="Agarwal" /> ning kus oleks võimalik teha parandusi või uuendusi, mis kokkuvõttes tooksid ettevõttele tulu. Nii on valitsusel lihtsam teha keskkonda säästvaid majanduslikke ja poliitilisi otsuseid.<ref name="Rai" /> l Keskkonnaaruanne näitab, kui jätkusuutlikult ja säästvalt organisatsioon tegutseb, ning see aitab parandada ka ettevõtte imagot ning [[konkurentsivõime]]t.<ref name="Rai" /> Roheline raamatupidamine kajastab ka ettevõtte sisekulude ja -tulude aruannet, mis on siiani olnud privaatne. Aruanne hõlmab otseseid kulusid, näiteks materjali hankimine ja töötajate palgad, ning kaudseid kulusid, nagu näiteks rent, tehnoloogia aegumine, materjali kulumine ja kütus.<ref name="Agarwal" /> ===SKT probleemid=== [[Pilt:GDP (PPP) per capita 2012 - IMF.png|pisi|Riikide [[SKT elaniku kohta]]|235x235px]] Roheline raamatupidamine väärtustab loodusressursse. Väga tähtis aspekt keskkonnaaruandel on ka ilma [[turuhind|turuhinnata]] loodusvarade [[jätkusuutlikkus]]e tagamine, mis tähendab nende ressursside, mida praegu tasuta tarbitakse, jätkumist ka tulevastele põlvedele. See on just väga suur probleem praeguse klassikalise raamatupidamise juures, kus [[SKT|sisemajanduse kogutoodang]] ehk SKT ei sisalda loodusvarade enda väärtuseid.<ref name="Agarwal" /> SKT on suhteliselt noor meetod, kuidas mõõta [[majanduslik heaolu|majanduslikku heaolu]]. SKT arendati välja 1930. ja 1960. aastate keskel, mil loodusressursse, millel polnud turuhinda, kasutati kui looduse tasuta kinke.<ref name="Agarwal" /> Praegustel majandusliku kasvu näitajatel on mitmeid puuduseid, näiteks puudub keskkonnaarvestuse faktor. Peamisi parameetreid praeguse klassikalise [[majanduskasv]]u hindamisel on sisemajanduse kogutoodang, kuid üks selle suurimaid puudusi on, et see ei arvesta materjali tootmise ja [[tööstus]]e mõju keskkonnale. Samuti ei hõlma SKT turuhinnata keskkonnaressursside väärtusi ning ei pruugi sisaldada loodusvarade [[ammendumine|ammendumist]] ja keskkonna saastamist.<ref name="Agarwal" /> See tähendab, et SKT-s võib kajastuda toormaterjali transportimiseks vajaminev [[kütus]] ja [[töötlemine|töötlemise]] edasine protsess, kuid toormaterjali väärtus on jäetud välja – näiteks liha, kala, [[ravimtaimed]]e ja küttepuu algväärtused. Näiteks ka [[joogivesi|joogi-]] ning [[tarbevesi]], mille hind sõltub vee laialijagamis- ja hoolduskuludest, kuid mitte vee enda väärtusest.<ref name="Datta" /> SKT ei arvesta loodusvarade vähenemise kahjusid, SKT hoopiski suureneb, kui neid kasutatakse tööstusprotsessis. Samuti suureneb SKT, kui [[saastus]]e ja keskkonnakahjude vähendamisele või parandamisele kulutatakse raha.<ref name="Agarwal" /> Seda kõike arvestab roheline raamatupidamine, kus loodusressursside kasutamist ei võeta enesestmõistetavalt ning keskkonnasaastust ei peeta paratamatuks. ==Majandus ja jätkusuutlik areng== [[Majandus]] on [[jätkusuutlik areng|jätkusuutliku arengu]] saavutamise vahend, kuid ainult vähendatud [[keskkonnamõju]]ga majanduskasv võib olla hinnatud jätkusuutliku arengu osana. Majanduslikku [[arengukava]] ja [[turumehhanism]]e tuleb rakendada jätkusuutliku arengu toetuseks, seejuures on olulised ka [[seadusandlus]] ja avalikkuse teadlikkus.<ref name="EMAS" /> Seda aitab korraldada roheline raamatupidamine, mis arvestab toorme kasutust ja keskkonnasaastust majandusraportides ning järgib ka seaduses sätestatud keskkonnahoiu nõudeid. Rohelise raamatupidamise dokumendid on kõigile kättesaadavad. Majanduse jätkusuutliku eduka arengu eelduseks on puhtam tootmine ehk ressursisäästlik tootmine. Suur osa kokkuhoiust saavutatakse puhtama ehk efektiivsema ja ressursisäästlikuma tehnoloogia kasutamise tulemusena, samuti annavad üsna suurt tulu täpsem arvepidamine, parem hooldus, lekete vähendamine jms. Häid tulemusi annavad ka tootmisprotsessi nüüdisajastamine ning ettevõtete ja tootmisjuhtide täpsem kontrollimine. Säästva majandusarengu puhul on oluline muutus inimeste hoiakutes.<ref name="EMAS" /> Potentsiaalsed tulud rohelise raamatupidamise rakendamisest ja seega puhtamast tootmisest:<ref name="EMAS" /> '''Keskkonnakaitse tulud:''' *väheneb saasteainete hulk; *paraneb töötajate [[töötervishoid]]; *väheneb vastuolu keskkonnakaitsealase seadusandlusega '''Tulud:''' *alanevad juhtimis- ja tootmiskulud *hoitakse kokku energiat, vett *vähenevad maksed ja trahvid keskkonna saastamise eest *vähenevad [[kapitaalmahutus]]ed tulevikus '''Täiendavad tulud:''' *paraneb konkurentsivõime *suurenevad võimalused lääne investeeringuteks *paraneb avalikkuse suhtumine ==Eestis== Eestis ei ole täpset statistikat, kui laialt on roheline raamatupidamine levinud, kuid ettevõtted, kes rakendavad [[ISO 14000]] või [[EMAS]]-i nõudeid on kindlasti mingil määral rakendanud ka rohelise raamatupidamise põhimõtteid. Eestis on EMAS-i sertifikaadi omandanud 5 ettevõtet – [[Keskkonnaamet]], [[AS Ecoprint]], [[AS Tallinna Vesi]], [[Eesti Energia]] [[Iru soojuselektrijaam|AS Iru Elektrijaam]] ja [[Põllumajandusamet]] – ning neil on kõikidel väljastatud ka keskkonnaaruanded.<ref name="KI" /> ==Maailmas== [[Pilt:320 worldbank-logo.jpg|pisi|[[Maailmapank|Maailmapanga]] logo|206x206px]] 2012. aastal [[Brasiilia]]s peetud Rio+20’l (United Nations Conference on Sustainable Development) ärgitas [[Maailmapank]] riike rakendama SKT mõõtmiste kõrval ka rohelise aruande süsteeme. Hoolimata paljudest rohelise raamatupidamise küsimustest ning probleemidest, õhutas Maailmapanga jätkusuutliku arengu asepresident [[Rachel Kyte]] riike rohelist raamatupidamist rakendama.<ref name="Hussain" /> Mitmed Euroopa riigid on muutnud rohelise raamatupidamise kohustuslikuks. Alates 1995. aastast, mil roheline raamatupidamine tehti [[Taani]]s kohustuslikuks, on üle tuhande Taani ettevõtte avaldanud iga-aastased rohelise raamatupidamise dokumendid.<ref name="Hussain" /> Näiteid Taanist: [[Statoil]] Refining Denmark A/S, kes avaldab igal aastal oma rohelise raamatupidamise dokumendid.<ref name="Statoil" /> Taanis 1999. aastal rohelist raamatupidamist rakendanud ettevõtete hinnangu tulemused:<ref name="EPA" /> '''''Tabel 1. Rohelise raamatupidamise mõju töötajatele''''' {| class="wikitable" | Haiguse tõttu töölt puudumise vähenemine | 5% |- bgcolor="#FFFAFA" | Töövigastuste vähenemine | 13% |- | Suurem pühendumus | 60% |- bgcolor="#FFFAFA" | Ettevõttesisene parem suhtlus | 49% |- | Töö efektiivsuse suurenemine | 35% |- bgcolor="#FFFAFA" | Muu | 30% |} '''''Tabel 2. Ettevõtete majanduslikud kasumid, mida seostatakse rohelise raamatupidamisega''''' {| class="wikitable" | Konkurentsivõime suurenemine | 6% |- bgcolor="#FFFAFA" | Keskkonnamõju parem ülevaade | 44% |- | Prügi vähenemine | 21% |- bgcolor="#FFFAFA" | [[Abimaterjal|Abi-]] ja [[toormaterjal]]i efektiivsem kasutus | 21% |- | [[Keskkonnamaks]]ude vähenemine | 15% |- bgcolor="#FFFAFA" | Säästetud ressursid | 27% |- | Muud majanduslikud kasumid | 5% |- bgcolor="#FFFAFA" | Majanduslikud kasumid puuduvad | 48% |} Kuna keskkonnaalased teemad on üha tähtsamad, siis paljud huvigrupid on huvitatud ettevõtete keskkonnamõju detailsest informatsioonist. [[Aasia]]s, [[Jaapan]]is, [[Lõuna-Korea]]s ja [[Singapur]]is on roheline raamatupidamine väga levinud, seda kasutavad näiteks [[POSCO]], [[Samsung Electronics]], [[Toshiba|Toshiba Group]] ja [[LG Chemicals]].<ref name="Hussain" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Grenman">Heidi Grenman. ''[http://www.rmp.ee/raamatupidamine/raamatupidamine-yldiselt/13847?comments=1 Roheline raamatupidamine]''. Raamatupidamis- ja maksuinfoportaal ''www.rmp.ee'', 2012.</ref> <ref name="Datta">Datta, R., Deb, S.K. ''[http://www.iiste.org/Journals/index.php/EJBM/article/download/1434/1359 Green Accounting: What? Why? Where are we now and where are we heading? – A Closer Look'']. ''www.iiste.org'' 2012.</ref> <ref name="Hussain">Hussain, M.J. ''[http://www.thefinancialexpress-bd.com/print.php?ref=MjBfMDlfMDZfMTNfMV85Ml8xODIzNzc Green accounting for green economy]''. ''www.thefinancialexpress-bd.com'' 2013.</ref> <ref name="Äripäev">Äripäeva seminarid ja konverentsid. ''[http://seminar.aripaev.ee/?SeminarID=00617094-0401-4002-af5d-2f95e9fe8d5d Roheline raamatupidamine]''. ''www.seminar.aripaev.ee ''2012.</ref> <ref name="Agarwal">Agarwal, A. jt. ''[http://www.slideshare.net/mahadev1234/green-accounting Green Accounting]''. ''www.slideshare.net'' 2012.</ref> <ref name="Rai">Rai, A. ''[http://www.slideshare.net/ABHINAVRAI88/environmental-accounting Environmental Accounting]''. ''www.slideshare.net'' 2012.</ref> <ref name="EMAS">Peedel, M. ''[https://web.archive.org/web/20130930074907/http://cmsimple.e-uni.ee/arendamine/?J%E4tkusuutlikkuse_m%F5iste_ja_rakendamine:J%E4tkusuutlik_majandus Jätkusuutlik majandus]''. ''www.cmsimple.e-uni.ee/arendamine/'' 2011.</ref> <ref name="KI">Keskkonnainfo. ''[https://web.archive.org/web/20130920225636/http://www.keskkonnainfo.ee/main/index.php/et/teenused/emas/emas-sertifikaadi-omandanud-ettevotted-eestis EMAS sertifikaadi omandanud ettevõtted Eestis]''. ''www.keskkonnainfo.ee'' 2013.</ref> <ref name="Statoil">Statoil Refining Denmark A/S. ''[https://web.archive.org/web/20131130113221/http://www.statoil.com/en/About/Worldwide/Denmark/Pages/GreenAccount.aspx Green Accounts]''. ''www.statoil.com'' 2013.</ref> <ref name="EPA">Danish EPA. ''[https://web.archive.org/web/20131108093544/http://www.byelverton.net/sustainable_business/GreenAccounts.pdf The Danish Green Accounts: Experiences and internal effects]''. ''www.byelverton.net'' 2012.</ref> }} ==Välislingid== * [http://www.rmp.ee/perioodiline/spetsialist/rmp-ee-tasuta-elektrooniline-ajakiri-spetsialist-jaanuar-2015-paberivaba-raamatupidamine-2015-01-27 Paberivaba raamatupidamine], RMP.ee ajakiri SPETSIALIST, jaanuar 2015 [[Kategooria:Raamatupidamine]] [[en:POSCO]] dy6l80vqzpk0wm2plqwzddk266ppqhb Kolõma jukagiiri keel 0 352228 6168537 6130710 2022-07-27T00:22:23Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.8 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2016}} {{keeled |nimi=Lõunajukagiiri keel |riigid=[[Kaug-Ida|Vene Kaug-Idas]] |keelkonnavärv=paleosiberi |rääkijad= 10 |keelkond=uurali-jukagiiri? <br /> [[jukagiiri keeled]] <br /> [[lõunajukagiiri keel]] |kood 3=yux }} [[Pilt:Southern Yukaghir.png|pisi|290px|Lõunajukagiiride ala]] '''Lõunajukagiiri''' ehk '''kolõmajukagiiri''' ehk '''metsajukagiiri keel''' (jukagiiri ''odud-azū'') on üks kahest elavast jukagiiri keelest, mida 2009. a kõneles veel kuni kümme inimest [[Venemaa]] Kaug-Idas [[Sahha Vabariik|Sahha Vabariigis]] [[Kolõma]] jõe allikat ümbritsevates metsades.<ref name="Dejan Matic. Syntax, typology, and information structure - Yukaghir" /> Lõunajukagiirid kui etnilise grupi esindajad elavad peamiselt Kolõma jõe ääres asuvas [[Nelemnoje]] külas, üksikuid leidub ka teistes külades nagu [[Zõrjanka]] ja [[Seimtšan]].<ref name="Dejan Matic. Syntax, typology, and information structure - Yukaghir" /><ref name="Ethnologue" /> == Kirjaviis == === Kasetohukiri === [[Pilt:Yukaghir tos.jpg|pisi|kasetohukiri: naine, mees ja laps]] Jukagiiridel oma kirjakeelt ei olnud, küll aga oli metsajukagiiridel omapärane piltkiri, nn šanŋar šorile 'kasetohukiri', mida teistel siberi põlisrahvastel ei leidu. Piltkirja kasutasid nii jahimehed oma rännutee ja sealsete erinevate sündmuste ülesmärkamiseks kui ka tütarlapsed, kelle jaoks olid kasetohule noaga joonistatud tos-kirjad ainukeseks lubatud viisiks avaldada noormehele oma armastust. Etnoloog Tugolukovi arvates võib kasetohukirja suhtuda isegi kui hieroglüüfkirja algetesse, millele viitab mõnede korduvate märkide stiliseerimine ja osaliselt ka abstraheerimine.<ref name="Kes te olete, Jukagiirid?" /> == Foneetika ja fonoloogia == Jukagiiri keeles on kuus täishäälikut ehk vokaali: /i/ /e/ /ö/ /u/ /o/ /a/ Vokaalid võivad olla kas lühikesed või pikad, pikad vokaalid märgitakse ladina tähestikul põhinevas transkriptsioonis horisontaalse kriipsuga: /ī/ /ē/ /ȫ/ /ū/ /ō/ /ā/ Hääldus sarnaneb väga eesti keele vokaalidega, erandiks on /e/, mis võib jukagiiri keeles tähistada ka avamata vokaali ehk vokaali, mis jääb eesti /e/ ja /ä/ vahele. Pikad vokaalid /ē/, /ō/, /ȫ/ häälduvad mõnikord nagu langevad diftongid /ie/, /uo/, /uö/.<ref name="A Grammar of Kolyma Yukaghir" /> Nagu ka paljudes soome-ugri keeltes kehtib lõunajukagiiri keeles vokaalharmoonia. Esinevad järgnevad kaashäälikud ehk konsonandid<ref name="A Grammar of Kolyma Yukaghir" />: {| class="wikitable" |- ! !! labiaalsed e huulhäälikud !! dentaalsed e hammashäälikud !! alveolaarid e hambasombuhäälikud !! palataliseeritud !! velaarid e pehmesuulaehäälikud !! uvulaarid e kurgunibuhäälikud |- | '''plosiivid ''' || ''p'' || ''t d'' || || || ''k g'' || |- | '''afrikaadid''' || || || || ''č/c d' '' || || |- | '''frikatiivid e hõõrdhäälikud''' || || || ''š ž'' || ''[ś]'' || ||''h'' |- | '''nasaalid e ninahäälikud''' || ''m'' || ''n'' || || ''ń'' || || |- | '''lateraalid e külghäälikud''' || || ''l'' || || ''ĺ'' || || |- | '''tremulant e värihäälik''' || || ''r'' || || || || |- | '''poolvokaal ''' || || || || ''j'' || || |} Palataliseeritud ś ei pärine palataliseerimata s-ist, mida lõunajukagiiri keeles üldse ei esine, vaid tuleneb häälikust č/c. Viimase hääldus võib jällegi palju varieeruda, sõltuvalt rääkija vanusest ja soost. Näiteks vanematel meestel esineb pigem č (nagu inglise ch sõnas 'chance'), naistel ja lastel aga kõlab see nagu c (nagu saksa z sõnas 'Zimmer').<ref name="Johannes Angere" /> Kui mitmesilbilise sõna tüves on vähemalt üks pikk silp ehk silp, mis lõpeb kas vokaali ja konsonandi või pika vokaaliga, on rõhk sõna viimasel pikal silbil. Kui aga sõnas ei ole ühtegi pikka silpi, langeb rõhk alati viimasele silbile.<ref name="A Grammar of Kolyma Yukaghir" /> == Grammatika == === Nimisõnad === ==== Deklinatsioon ==== Tegemist on väga sünteetilise ja aglutineeriva keelega, millel on palju sufikseid. Näiteks sõnas ''uonejebonzeŋolełŋi'' '(nad) olid ilmselt lapsega' on vaid ''uo'' 'laps' sõnatüveks; ''-ne'', ''-je'', ''-bon'', ''-leł'' ja ''ŋi'' on aga kõik sufiksid.<ref name="Johannes Angere" /> Käändesüsteem koosneb üheksast käändest: Nominatiivist, predikatiivist, akusatiivist, daativist, komitatiivist, instrumentalist, lokatiivist, ablatiivist ja prolatiivist.<ref name="A Grammar of Kolyma Yukaghir" /> Käändelõpud on järgnevad: {| class="wikitable" |- ! !! singular e ainsus !! pluural e mitmus !! pluural (e-tüvelised) |- | '''nominatiiv''' || – || ''-pul'' || ''-pe'' |- | '''predikatiiv''' || ''-lek ~ -(e)k'' || ''-p-lek ~ -pul-ek''|| ''-pe-lek ~ -pe-k'' |- | '''akusatiiv''' || ''-gele'' || ''-pul-gele'' || ''-pe-gele'' |- | '''instrumental''' || ''-(l)e'' || ''-p-le'' || ''-pe-le'' |- | '''daativ''' || ''-ŋin'' || ''-pul-ŋin'' || ''-pe-ŋin'' |- | '''lokatiiv''' || ''-ge'' || ''-pul-ge'' || ''-pe-ge'' |- | '''ablatiiv''' || ''-ge-t'' || ''-pul-ge-t'' || ''-pe-ge-t'' |- | '''prolatiiv''' || ''-ge-n'' || ''-pul-ge-n'' || ''-pe-ge-n'' |- | '''komitatiiv''' || ''-ńe'' || ''-pul-ńe'' || ''-pe-ńe'' |} Järgnevas näitelauses on näha käändelõppude kasutamine mitmuse nominatiivis (''köjpe-pul'' 'mees+PL') ja ainsuse instrumentalis (''čūl-e'' 'liha+INSTR'): :''Mit '''köjpepul čūle''' nugu-nunnu-ŋā'' : :'meie mehed leidsid (alati) liha' Grammatiline sugu ning artiklid puuduvad nagu eesti keeleski, ei ole ka konjunktsiooni ja/ning ega seda väljendavat grammatikat.<ref name="Johannes Angere" /> ==== Omastusliide ==== Ainsuse ja mitmuse 3. isiku puhul kasutatakse ka possessiivsufiksit ehk omastusliidet ''-gi'' (nominatiivis, teistes käänetes ''-de-'').<ref name="A Grammar of Kolyma Yukaghir" /> :''eśie'' 'isa' : :''eśie-'''gi''''' 'tema/nende isa' : :''eśie-'''de'''-ŋin'' 'tema/nende isale' (datiiv) : :''eśie-'''de'''-ńe'' 'tema/nende isaga' (komitatiiv) : :''eśie-pe-'''gi''''' 'nende isa(d)' ==== Muud sufiksid ==== Üheks sufiksiks on ''-n (-d)'', mille abil on võimalik moodustada atribuuti ja mis ka oma funktsiooni poolest meenutab soome ''-n''-lõpulist genitiivi.<ref name="A Grammar of Kolyma Yukaghir" /> :''mēmē-'''n'''''+''gār'' : :karu-ATTR+nahk : :'karu nahk' : : :''goj-'''n'''''+''numö'' : :jumal-ATTR+maja : :'kirik' On olemas ka temporaalne sufiks ''-me'', mille abil moodustatakse adverbe nagu näiteks ''čied'-me'' (talv-TMP 'talvel') ja ''emil-me'' (öö-TMP 'öösel'). Ka on võimalik moodustada vastandit eesti keele ilmaütlevale, kasutades selleks negatsiooni prefiksit ''el-'' ja sufiksit ''-čuön''.<ref name="A Grammar of Kolyma Yukaghir" /> :'''''el'''+end'ōn''+'''''čuön''''' : :NEG+loom+NEG : :'(ilma) loomata' Omapärane on aga näiteks prospektiivne sufiks ''-mozū'', mis näitab, et mingi asi saab tulevikus olema. Sellega on võimalik väljendada sõnu nagu pruut ja peigmees, mis on lõunajukagiiri keeles vastavalt ''terike''+'''''mozū''''' (naine+PRSP) ja ''pulut''+'''''mozū''''' (mees+PRSP).<ref name="A Grammar of Kolyma Yukaghir" /> === Konjugatsioon === Nagu eesti keeleski eristatakse ainsuse ja mitmuse kolme pööret. Üheks erinevuseks on aga see, et lõunajukagiiri keeles on verbi pööramisel ainult kaks aega: minevik-olevik, mille vahe on vaid kontekstist näha, ja tulevik, mille tunnuseks on ''-t(e)-''. Pööramisel tehakse vahet transitiivsetel (sihilistel) ja intransitiivsetel (sihitutel) verbidel.<ref name="A Grammar of Kolyma Yukaghir" /> ==== Transitiivsed verbid ==== Transitiivseks verbiks on näiteks ''juö-'' 'vaatama', mis pöördub järgnevalt: {| class="wikitable" |- ! !! minevik-olevik !! tulevik |- | '''ainsuse 1. pööre (mina)''' || ''juö'' || ''juö-t'' |- | '''ainsuse 2. pööre (sina)''' || ''juö-me-k'' || ''juö-te-me-k'' |- | '''ainsuse 3. pööre (tema)''' || ''juö-m'' || ''juö-te-m'' |- | '''mitmuse 1. pööre (meie)''' || ''juö-j'' || ''juö-te-j'' |- | '''mitmuse 2. pööre (teie)'''|| ''juö-met'' || ''juö-te-met'' |- | '''mitmuse 3. pööre (nemad)''' || ''juo-ŋā'' || ''juö-ŋi-te-m'' |} ==== Intransitiivsed verbid ==== Intransitiivne verb ''šohie-'' 'kaduma, ära eksima' pöördub: {| class="wikitable" |- ! !! minevik-olevik !! tulevik |- | '''ainsuse 1. pööre (mina)''' || ''šohie-je'' || ''šohie-te-je'' |- | '''ainsuse 2. pööre (sina)''' || ''šohie-je-k'' || ''šohie-te-je-k'' |- | '''ainsuse 3. pööre (tema)''' || ''šohie-j'' || ''šohie-te-j'' |- | '''mitmuse 1. pööre (meie)''' || ''šohie-je-l'i'' || ''šohie-te-je-l'i'' |- | '''mitmuse 2. pööre (teie)'''|| ''šohie-je-met'' || ''šohie-te-je-met'' |- | '''mitmuse 3. pööre (nemad)''' || ''šohie-ŋi'' || ''šohie-ŋi-te-j'' |} Lõunajukagiiri keeles ei ole adjektiiv ehk omadussõna eraldi sõnaliigina.<ref name="Johannes Angere" /> Iga intransitiivne verb ainsuse esimeses oleviku-mineviku pöördes võib täita atribuudi funktsiooni, kui ta seisab lauses nimisõna ees: :''met ebibe-je'' 'ma (olen) must' : :''ebibeje har'' 'must nahk' ==== Verb ''omama'' ==== On oletatud, et nagu eesti keeleski ei olnud ka jukagiiri algkeeles olemas verbi omama. Et väljendada omamist, kasutati erinevaid muid konstruktsioone.<ref name="Johannes Angere" /> Oli võimalik näidata omamist verbi ''le-'' 'olema' ja lokatiivikäände abil. :''Połundie terikedené leŋi. Titege aduo lei.'' : :'Vanake elas naisega. Neil oli poiss/poeg.' {| class="wikitable" |- | ''Tit'' || ''-ge'' || ''aduo'' || ''le'' || ''-i'' |- | nemad || käändelõpp (lokatiiv) || poiss, poeg || olema-tüvi || pöördelõpp (ainsuse 3. isik) |} Teiseks moodustamisviisiks oli sufiks ''-ne'', mis teeb noomenist verbi. :''Jan marhile marhilnei.'' : :'Kolm tütart oli (tal).' {| class="wikitable" |- | ''Jan''|| ''marhil'' || ''-le'' || ''marhil'' || ''-ne-'' || ''i'' |- | kolm || tütar || käändelõpp (akusatiiv) || tütar || sufiks || pöördelõpp (ainsuse 3. isik) |} :''Omni numałe numanéŋi.'' : :'Inimestel olid majad.' {| class="wikitable" |- | ''Omni''|| ''numa'' || ''-łe'' || ''numa'' || ''-né-'' || ''ŋi'' |- | inimesed || maja || käändelõpp (akusatiiv) || maja || sufiks || pöördelõpp (ainsuse 3. isik) |} Esinevad ka laused, kus -ne sufiksi kasutamisel jäetakse akusatiivobjekt ära: :''Jan marhilnei. Omni numanéŋi.'' :'Kolm tütart oli (tal). Inimestel olid majad.' Lõunajukagiiri keeles on aga hilisemal ajal tekkinud ka transitiivne verb tüvega ''lí-'', mis võib olla tulnud intransitiivsest olema-verbist tüvega ''le-'' ja mida kasutatakse omamise väljendamiseks. :''Jan marhile lím.'' :'Kolm tütart oli tal.' {| class="wikitable" |- | ''Jan'' || ''marhil'' || ''-le'' || ''lí-'' || ''-m'' |- | kolm || tütar || käändelõpp (akusatiiv) || omama-tüvi || pöördelõpp (ainsuse 3. isik) |} == Keelenäited == === Jukagiiri folkloor === :''met haha ńīzīt pundogi.'' : :''anipe taśile nodope ńe eriś gudeŋi.'' : :''nodope pudet anipele joyotīla ajnuĺelŋa, anipe taŋ alyulaŋdet nodopele ajnuĺelŋa.'' : :''kingele ningeĺize ejutege tamunge ningej amunńej.'' : :''anilget amunza, mumuša, šukede, karaśke tittege ningej amunńeŋi jouyeptege.'' : :''nodopeget ningej joyotīk naśeyedajlol poŋzubege, cizelege, ńatlebege, taŋ joyotīpe cumut iŋzīnej amunŋot gudeĺelŋi, anilge erca amunŋot gudeĺel.'' : :''ti töda cemeś.''<ref name="Yukagir texts" /> :Minu vanaisa rääkis seda (lugu). : :Kalad ja linnud said teineteise vaenlasteks. : :Ülevalt lasid linnud (vibuga) kalu ja alt lasid kalad linde. : :Nendel, kes palju nooltega pihta said, on palju konte. : :Kaladest on haugil, kogrel ja mõnel teisel kalal enim konte. : :Lindudest palju nooltega pihta said metsis, laanepüü, rabapüü, nendest nooltest said tugevad kondid, kaladel aga said nad pahadeks kontideks. : :See on lõpp. : === Jukagiiri laul "Jarhadan" === [http://ling.uni-konstanz.de/pages/home/nikolaeva/documentation/sound_files/1.mp3 Ühe jukagiiri laulu] transkriptsioon koos tõlkega<ref name="Nikolaeva. Documentation" />: {| class="wikitable" |- | pe: || a:n-dE-pE-gEt || jarqE || pod'ol'E-gEt || pojn'a:-s'i:-l || tude || o:Zi:-gElE || jarqEdEn || emej || oj || mi:dE || c'uru:d'E || qon-ta:-s'i:-nu-m. |- | mägi || all-3-PL-ABL || jää || sädelus-ABL || valge-DEL-AN || tema.GEN || vesi-ACC || Jarhadan || ema || vool || mööda || vaikselt || minema-TR-DEL-IMPF-TR.3SG |} 'Mägede alt, jää valgsusest meie ema Jarhadan vaikselt kannab oma sädelevat vett.' {| class="wikitable" |- | i:lugE || jo: || i:lugE || jo:. |- | INTJ || INTJ || INTJ || INTJ |} 'Milline lein!' {| class="wikitable" |- | noNo:n || ta:-t || kude-l'El-d'o:d-Ek? |- | milleks || seal-ADV.ABL || saama-EV-SUBN-PRED |} 'Miks niimoodi juhtus?' {| class="wikitable" |- | met || jOul'E-tl'E-mE || marqil'-gElE || jarqEdEn || n'u:-lE || n'u:-te:-l'El-Na:. |- | mina || armastama-?-PERF.PART.1/2SG || tüdruk-ACC || Jarhadan || nimi-INSTR || nimi-TR-EV-TR.3PL |} 'Tüdruk keda armastan nimetati Jarhadaniks.' {| class="wikitable" |- | noNo:n || ta:-t || n'u:-te:-l'El-Na:? |- | milleks || seal-ADV.ABL || nimi-TR-EV-TR.3PL |} 'Miks nimetati teda sedasi?' {| class="wikitable" |- | i:lugE || jo: || i:lugE || jo:. |- | INTJ || INTJ || INTJ || INTJ |} 'Milline lein!' == Vaata ka == * [[Jukagiirid]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Dejan Matic. Syntax, typology, and information structure - Yukaghir">[https://web.archive.org/web/20131202233722/http://www.mpi.nl/departments/independent-research-groups/syntax-typology-and-information-structure/fieldsites/yukaghir] Dejan Matic. Syntax, typology, and information structure – Yukaghir</ref> <ref name="Ethnologue">[http://www.ethnologue.com/language/yux] Ethnologue. Southern Yukaghir.</ref> <ref name="Kes te olete, Jukagiirid?">V. Tugolukov. Kes te olete, Jukagiirid?</ref> <ref name="A Grammar of Kolyma Yukaghir">[http://books.google.ee/books?id=cXtB1FEeikQC&hl=de&source=gbs_navlinks_s] Elena Maslova. A Grammar of Kolyma Yukaghir</ref> <ref name="Johannes Angere">Johannes Angere, "Jukagirisch-Deutsches Wörterbuch". Gebundene Ausgabe – 1957.</ref> <ref name="Yukagir texts">Irina Nikolaeva. Yukagir texts</ref> <ref name="Nikolaeva. Documentation">[https://web.archive.org/web/20140316194849/http://ling.uni-konstanz.de/pages/home/nikolaeva/documentation/index.html] Irina Nikolaeva. Online Documentation of Kolyma Yukaghir.</ref> }} [[Kategooria:Jukagiiri keeled]] [[Kategooria:Venemaa keeled]] n9j6c8qp0qcn2gvinpw5okjtxdt8v8s Bolt 0 355910 6168279 6146342 2022-07-26T13:25:22Z Aleks.nrj 168189 /* Ajalugu */ wikitext text/x-wiki {{NPOV}} {{Ajakohasta|kuu=märts|aasta=2019}} [[Fail:Bolt logo.png|pisi|Bolti logo]] '''Bolt'''<ref>[https://www.aripaev.ee/uudised/2019/03/07/taxify-muudab-nime Taxify muudab nime], Äripäev, 7. märts 2019</ref> (endise nimega '''Taxify''', algselt '''mTakso''') on [[Eesti]] [[tarkvara]][[ettevõte]], mille põhitegevus on taksotellimistarkvara loomine. Bolti mobiilirakenduse abil saavad kliendid tellida isiklikuks transpordiks sõiduki; Bolt vahendab nii taksosid kui privaatjuhte ehk sõidujagajaid. 2019. aasta veebruari seisuga tegutseb Bolt kolmekümnes riigis ja sajas linnas Euroopas, Aafrikas, Lääne-Aasias, Mehhikos ja Austraalias. Bolti platvormil on üle 25 miljoni kasutaja.<ref>https://majandus24.postimees.ee/6539021/taxify-asemel-on-nuud-bolt</ref><ref name=":0">http://www.cairoscene.com/BusinessAndPolitics/New-Ride-Hailing-App-Taxify-to-Launch-in-Egypt-and-Compete-with-Uber-Careem-and-Ousta</ref><ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.ituudised.ee/uudised/2017/10/05/taxify-avas-teenuse-pariisis|Pealkiri=Taxify avas teenuse Pariisis|Väljaanne=ITuudised|Aeg=05.10.2017|Kasutatud=}}</ref> Bolti peakontor asub Tallinnas, Eestis. == Ajalugu == Ettevõte asutasid [[2013|2013. aastal]] [[Markus Villig|Markus]] ja [[Martin Villig]] visiooniga luua ühine platvorm Eesti ja Läti taksode jaoks.<ref>[http://forte.delfi.ee/news/tarkvara/nutirakendus-mtakso-telli-takso-telefoni-abil-aga-ilma-helistamata.d?id=66706423 Nutirakendus mTakso – telli takso telefoni abil, aga ilma helistamata!], Forte, 11. september 2013</ref> Teenus avati Tartus ja Tallinnas 2013. aasta augustis. 2014. aastal muutus Bolt rahvusvaheliseks ning laienes Riiga ja Vilniusesse.<ref>http://www.eu-startups.com/2016/02/uber-what-taxiy-is-the-most-popular-taxi-startup-in-the-baltics/</ref> Teenuse esialgset levikut pärssis ettevõtte valik eelistada lepingupartnerina taksofirmadele taksojuhte. Sellega kaasnes otsus rakenduses mitte näidata taksofirmade logosid, mistõttu hakkasid paljud taksofirmad suunama oma kliente kasutama teisi taksotellimise vahendajaid, näiteks [[Taxofon]]i ja [[Taxigo]]t.<ref>[http://tehnika.postimees.ee/3600135/taxify-arvab-end-olevat-taksonduse-turuliider Taxify arvab end olevat taksonduse turuliider] Postimees, 29. veebruar 2016</ref> <ref>[http://tarbija24.postimees.ee/3448575/reval-taksost-lahkunud-taksojuhid-leiab-taxifyst-uue-margisega Reval Taksost lahkunud taksojuhid leiab Taxifyst uue märgisega] Postimees, 28. detsember 2015</ref><ref>[http://tarbija24.postimees.ee/3359139/taksoappide-turul-laheb-kitsaks Taksoäppide turul läheb kitsaks] Postimees, 12. oktoober 2015</ref> 2017. aasta augustis alustas Bolt koostööd maailma suurima sõidujagamisteenust pakkuva platvormiga [[Didi Chuxing]]. Partnerlusega investeeris Didi Bolti ning toetas ettevõtte edasist kasvu Aafrikas ja Euroopas.<ref>{{Netiviide|Autor=Hans Lõugas|URL=https://geenius.ee/uudis/taxify-sai-investeeringu-ja-alustab-strateegilist-koostood-didi-chuxingiga|Pealkiri=Taxify sai investeeringu ja alustab strateegilist koostööd Hiina ettevõttega Didi Chuxingiga|Väljaanne=Geenius|Aeg=01.08.2017|Kasutatud=|arhiivimisaeg=1.12.2017|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171201040707/https://geenius.ee/uudis/taxify-sai-investeeringu-ja-alustab-strateegilist-koostood-didi-chuxingiga/|url-olek=ei tööta}}</ref> Bolti juhatuse liikmeteks on ka Martin Villig ja Haichen Wang<ref>[[Aivar Pau]]: [https://tehnika.postimees.ee/4197225/taxify-sai-hiinlasest-juhatuse-liikme Taxify sai hiinlasest juhatuse liikme], Postimees, 1. august 2017</ref><ref>[https://www.inforegister.ee/12417834-MTAKSO-OU TAXIFY OÜ], Inforegister, vaadatud 13.11.2017</ref> Mais 2018 juhtis investeerimisringi Saksa autotootja [[Daimler]]. 175 miljoni euro suuruse investeeringuga tõusis ettevõtte turuväärtus üle miljardi dollari, viies Bolti [[Ükssarvik (ettevõte)|ükssarviku]] staatusesse.<ref>https://majandus24.postimees.ee/4496341/suurautotootja-daimler-ostab-ule-saja-miljoniga-osaluse-eestlaste-soidujagamisteenuses-taxify</ref> Bolti asutaja ja juht Markus Villig on 2018. aasta Äripäeva rikaste edetabeli neljandal positsioonil.<ref>[http://www.ituudised.ee/uudised/2018/10/03/taxify-saab-ka-google-mapsi-kaudu Rikaste edetabeli tipus olev Taxify asutaja: Tallinnas teenib mitu autojuhti minust rohkem], ERR, 3. oktoober 2018</ref> 2019. aasta juunis taasavas Bolt teenuse Londonis 20 000 registreerunud juhiga.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.aripaev.ee/uudised/2019/06/11/bolt-sai-londonis-uue-voimaluse|Pealkiri=Bolt sai Londonis uue võimaluse|Väljaanne=Äripäev|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Augustis 2019 käivitas ettevõte Tallinnas toidukulleri teenuse Bolt Food ning teatas, et plaanib lähitulevikus teenust laiendada ka teistesse Euroopa ja Aafrika linnadesse. <ref>{{Netiviide|autor=|url=https://tarbija24.postimees.ee/6758069/bolt-hakkab-toitu-koju-tooma|pealkiri=Bolt hakkab toitu koju tooma|väljaanne=Postimees|aeg=|vaadatud=}}</ref> Aastal 2020 levitas firma Bolt Kiievis [[elektriroller]]ite rentimist. Olukord kujunes suureks skandaaliks Kiievi linnapea Vitali Klitškoga.<ref>{{Netiviide|autor=Liubov Koverha|url=https://kyivone.com/uk/chy-buty-v-kyyevi-prokatu-elektrosamokativ|pealkiri=Чи бути в Києві прокату електросамокатів?|väljaanne=Kyivone|aeg=11.09.2020}}</ref> 2021. aasta juulis teatas firma sellest, et lähimal ajal käivitab ta teenust nimega ''Bolt Markets'', mille abil tarnitakse klientidele toidukaupu oma «pimepoodidest».<ref>{{Netiviide|autor=Ronald Reinap|url=https://majandus.postimees.ee/7285197/bolt-laieneb-toidupoodide-arisse|pealkiri=Bolt laieneb toidupoodide ärisse|väljaanne=Postimees|aeg=03.07.2021|vaadatud=05.07.2021}}</ref> Tänaseks on Boltis üle 3000 töötaja üle maailma. Töötajaid on 70+ erinevast rahvusest. <ref>{{Netiviide|url=https://bolt.eu/en/careers/about-bolt/|pealkiri=}}</ref> Bolti teenused on saadaval 45+ riigis üle maailma, millel on kokku üle 10 miljoni kasutaja. <ref>{{Netiviide|url=https://bolt.eu/en/careers/about-bolt/|pealkiri=}}</ref> 2021. aastal kasvatas Bolt käivet 126 protsenti 500 miljoni euroni. Kahjum süvenes aga 547,2 miljoni euroni. <ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608651172/bolt-tegi-mullu-ule-poole-miljardi-euro-kahjumit|pealkiri=Bolt tegi mullu üle poole miljardi euro kahjumit|väljaanne=err.ee|aeg=7. juuli 2022}}</ref> 2022. aasta 3 kvartali seisuga Bolti juhatuse liikmeteks on [[Markus Villig]] ja Ahto Kink. <ref>{{Netiviide|url=https://ctrl.ee/view/company/12417834/Bolt-Technology-O%C3%9C|pealkiri=Bolt Technology OÜ, üldandmed ja näitajad|aeg=26. juuli 2022|väljaanne=ctrl.ee}}</ref> == Rakenduse kasutamine == Bolti mobiilirakendus on saadaval IOS, Android ja Windows Phone platvormidele. Teenuse kasutamiseks on vajalik rakendus alla laadida, vormistada kasutaja ning valida sobiv maksemeetod: sularaha, kaardimakse, rakendusesisene makse ehk Bolt makse või Telia makse (arve summa lisandub Telia lepinguliste klientide telefoniarvele)<ref>http://arcticstartup.com/article/estonian-taxify-first-in-the-world-to-launch-mobile-billing-for-cabs/</ref>. Seejärel tuleb kinnitada sõidu alustamise asukoht ning tellida sõiduk. Pärast valiku kinnitamist jõuab tellimus koos aadressiga otse taksojuhi telefoni ekraanile. Kui juht on tellimuse kinnitanud, näeb klient juhi nime ning sõidukiga seotud detaile. Sõidu lõppedes on võimalik taksojuhi teeninduse kohta tagasisidet jätta.<ref>[http://www.ituudised.ee/?PublicationId=3c4adbb2-629f-4167-998d-d09e3c45ddd2&ref=rss Uus teenus võimaldab tellida taksot ilma dispetšeri abita], ITuudised, 14. august 2013</ref> 2018. aastast saab nutitelefonis [[Google Maps]]i rakendusest vaadata, kui kaua võtab aega Boltiga sihtkohta jõudmine, palju sõit orienteeruvalt maksab ning soovi korral on võimalik endale ka sõiduk Google Mapsist ära tellida.<ref>[http://www.ituudised.ee/uudised/2018/10/03/taxify-saab-ka-google-mapsi-kaudu Taxify saab ka Google Mapsi kaudu], IT uudised, 3. oktoober 2018</ref> == Auhinnad == * 2013. aastal sai Markus Villig (Tallinna Reaalkooli 12. klass) töö "mTakso süsteem taksotellimuste edastamiseks" eest riikliku I preemia õpilasleiutajate konkursil. *2014. aastal valiti Bolt aasta parimaks mobiilirakenduseks. <ref>http://www.err.ee/514131/tanavune-parim-mobiilirakendus-on-taxify</ref> * Bolt pälvis 2014. aasta IKT valdkonna "Aasta läbimurdja" tiitli. <ref>{{Netiviide |url=http://vana.laanlane.ee/article/aasta-l%C3%A4bimurdja-ikt-vallas-taxify |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2017-03-30 |arhiivimisaeg=2017-03-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170331025204/http://vana.laanlane.ee/article/aasta-l%C3%A4bimurdja-ikt-vallas-taxify |url-olek=ei tööta }}</ref> * Bolti tegevjuht Markus Villig kuulutati 2016. aasta nooreks ettevõtjaks. <ref>http://www.saartehaal.ee/2016/10/15/markus-villig-kuulutati-aasta-nooreks-ettevotjaks/</ref> *2018. Bolti asutajad Markus Villig ja [[Martin Villig]] valiti [[Aasta ettevõtja|EY Aasta Ettevõtjateks]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.aripaev.ee/uudised/2018/03/16/fotod-taxify-vennad-villigid-on-aasta-ettevotjad|pealkiri=Taxify vennad Villigid on aasta ettevõtjad|väljaanne=Äripäev|aeg=15.03.2018|vaadatud=}}</ref> == Vaata ka == * [[Jagamismajandus]] == Viited == {{viited|2}} ==Välislingid== *[https://bolt.eu/et/ Bolt koduleht] * [http://www.postimees.ee/1352426/noor-aga-tegus Noor, aga tegus], Postimees, 17. august 2013 * [http://www.epl.ee/news/eesti/start-upid-loovad-takso-tellimist-uueks.d?id=66985120 Start-up’id loovad takso tellimist uueks], Eesti Päevaleht, 28. oktoober 2013 * [http://www.kahvel.ee/29975/eestis-loodud-taksorakendus-taxify-laieneb-latti-leetu-ja-usa-sse/ Eestis loodud taksorakendus Taxify laieneb Lätti], Kahvel, 13. veebruar 2014 * [http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=146558 Marko Reikop testib Taxify rakendust ETV otse-eetris], Ringvaade, 18. veebruar 2014 * [http://www.ituudised.ee/?PublicationId=3DCCC593-3E6B-4B92-B1EE-668216D84192&ref=rss Taxify: kasutajaid ei huvita äpi disain, vaid saadav väärtus], IT uudised, 22.mai 2014 * [http://techcrunch.com/2014/12/18/anti-uber/ Taxify taxi app raised 1.4M EUR investment to expand in Europe], Techcrunch, 22.detsember 2014 * [[Aivar Pau]], [https://tehnika.postimees.ee/4197225/taxify-sai-hiinlasest-juhatuse-liikme Taxify sai hiinlasest juhatuse liikme], Postimees, 1. august 2017 * [https://digi.geenius.ee/rubriik/uudis/taxify-uus-nimi-on-ohus-soome-ettevote-soovib-bolt-kaubamargi-tuhistamist/ Taxify uus nimi on ohus, Soome ettevõte soovib Bolt kaubamärgi tühistamist], Geenius, 19. märts 2019 * Aivar Pau. [https://leht.postimees.ee/6883067/bolt-hiilib-vassides-seadustest-mooda Bolt hiilib vassides seadustest mööda], Postimees, 28. jaanuar 2020 {{commonscat|Bolt (company)}} [[Kategooria:Eesti infotehnoloogiaettevõtted]] ahnzu4zhuftqyghozzmokyqe5m3uu0k 6168324 6168279 2022-07-26T14:18:36Z Ursus scribens 115317 wikitext text/x-wiki {{NPOV}} {{Ajakohasta|kuu=märts|aasta=2019}} [[Fail:Bolt logo.png|pisi|Bolti logo]] '''Bolt'''<ref>[https://www.aripaev.ee/uudised/2019/03/07/taxify-muudab-nime Taxify muudab nime], Äripäev, 7. märts 2019</ref> (endise nimega '''Taxify''', algselt '''mTakso''') on [[Eesti]] [[tarkvara]][[ettevõte]], mille põhitegevus on taksotellimistarkvara loomine. Bolti mobiilirakenduse abil saavad kliendid tellida isiklikuks transpordiks sõiduki; Bolt vahendab nii taksosid kui privaatjuhte ehk sõidujagajaid. 2019. aasta veebruari seisuga tegutseb Bolt kolmekümnes riigis ja sajas linnas Euroopas, Aafrikas, Lääne-Aasias, Mehhikos ja Austraalias. Bolti platvormil on üle 25 miljoni kasutaja.<ref>https://majandus24.postimees.ee/6539021/taxify-asemel-on-nuud-bolt</ref><ref name=":0">http://www.cairoscene.com/BusinessAndPolitics/New-Ride-Hailing-App-Taxify-to-Launch-in-Egypt-and-Compete-with-Uber-Careem-and-Ousta</ref><ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.ituudised.ee/uudised/2017/10/05/taxify-avas-teenuse-pariisis|Pealkiri=Taxify avas teenuse Pariisis|Väljaanne=ITuudised|Aeg=05.10.2017|Kasutatud=}}</ref> Bolti peakontor asub Tallinnas, Eestis. == Ajalugu == Ettevõte asutasid [[2013|2013. aastal]] [[Markus Villig|Markus]] ja [[Martin Villig]] visiooniga luua ühine platvorm Eesti ja Läti taksode jaoks.<ref>[http://forte.delfi.ee/news/tarkvara/nutirakendus-mtakso-telli-takso-telefoni-abil-aga-ilma-helistamata.d?id=66706423 Nutirakendus mTakso – telli takso telefoni abil, aga ilma helistamata!], Forte, 11. september 2013</ref> Teenus avati Tartus ja Tallinnas 2013. aasta augustis. 2014. aastal muutus Bolt rahvusvaheliseks ning laienes Riiga ja Vilniusesse.<ref>http://www.eu-startups.com/2016/02/uber-what-taxiy-is-the-most-popular-taxi-startup-in-the-baltics/</ref> Teenuse esialgset levikut pärssis ettevõtte valik eelistada lepingupartnerina taksofirmadele taksojuhte. Sellega kaasnes otsus rakenduses mitte näidata taksofirmade logosid, mistõttu hakkasid paljud taksofirmad suunama oma kliente kasutama teisi taksotellimise vahendajaid, näiteks [[Taxofon]]i ja [[Taxigo]]t.<ref>[http://tehnika.postimees.ee/3600135/taxify-arvab-end-olevat-taksonduse-turuliider Taxify arvab end olevat taksonduse turuliider] Postimees, 29. veebruar 2016</ref><ref>[http://tarbija24.postimees.ee/3448575/reval-taksost-lahkunud-taksojuhid-leiab-taxifyst-uue-margisega Reval Taksost lahkunud taksojuhid leiab Taxifyst uue märgisega] Postimees, 28. detsember 2015</ref><ref>[http://tarbija24.postimees.ee/3359139/taksoappide-turul-laheb-kitsaks Taksoäppide turul läheb kitsaks] Postimees, 12. oktoober 2015</ref> 2017. aasta augustis alustas Bolt koostööd maailma suurima sõidujagamisteenust pakkuva platvormiga [[Didi Chuxing]]. Partnerlusega investeeris Didi Bolti ning toetas ettevõtte edasist kasvu Aafrikas ja Euroopas.<ref>{{Netiviide|Autor=Hans Lõugas|URL=https://geenius.ee/uudis/taxify-sai-investeeringu-ja-alustab-strateegilist-koostood-didi-chuxingiga|Pealkiri=Taxify sai investeeringu ja alustab strateegilist koostööd Hiina ettevõttega Didi Chuxingiga|Väljaanne=Geenius|Aeg=01.08.2017|Kasutatud=|arhiivimisaeg=1.12.2017|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171201040707/https://geenius.ee/uudis/taxify-sai-investeeringu-ja-alustab-strateegilist-koostood-didi-chuxingiga/|url-olek=ei tööta}}</ref> Bolti juhatuse liikmeteks on ka Martin Villig ja Haichen Wang<ref>[[Aivar Pau]]: [https://tehnika.postimees.ee/4197225/taxify-sai-hiinlasest-juhatuse-liikme Taxify sai hiinlasest juhatuse liikme], Postimees, 1. august 2017</ref><ref>[https://www.inforegister.ee/12417834-MTAKSO-OU TAXIFY OÜ], Inforegister, vaadatud 13.11.2017</ref> Mais 2018 juhtis investeerimisringi Saksa autotootja [[Daimler]]. 175 miljoni euro suuruse investeeringuga tõusis ettevõtte turuväärtus üle miljardi dollari, viies Bolti [[Ükssarvik (ettevõte)|ükssarviku]] staatusesse.<ref>https://majandus24.postimees.ee/4496341/suurautotootja-daimler-ostab-ule-saja-miljoniga-osaluse-eestlaste-soidujagamisteenuses-taxify</ref> Bolti asutaja ja juht Markus Villig on 2018. aasta Äripäeva rikaste edetabeli neljandal positsioonil.<ref>[http://www.ituudised.ee/uudised/2018/10/03/taxify-saab-ka-google-mapsi-kaudu Rikaste edetabeli tipus olev Taxify asutaja: Tallinnas teenib mitu autojuhti minust rohkem], ERR, 3. oktoober 2018</ref> 2019. aasta juunis taasavas Bolt teenuse Londonis 20 000 registreerunud juhiga.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.aripaev.ee/uudised/2019/06/11/bolt-sai-londonis-uue-voimaluse|Pealkiri=Bolt sai Londonis uue võimaluse|Väljaanne=Äripäev|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Augustis 2019 käivitas ettevõte Tallinnas toidukulleri teenuse Bolt Food ning teatas, et plaanib lähitulevikus teenust laiendada ka teistesse Euroopa ja Aafrika linnadesse.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://tarbija24.postimees.ee/6758069/bolt-hakkab-toitu-koju-tooma|pealkiri=Bolt hakkab toitu koju tooma|väljaanne=Postimees|aeg=|vaadatud=}}</ref> Aastal 2020 levitas firma Bolt Kiievis [[elektriroller]]ite rentimist. Olukord kujunes suureks skandaaliks Kiievi linnapea Vitali Klitškoga.<ref>{{Netiviide|autor=Liubov Koverha|url=https://kyivone.com/uk/chy-buty-v-kyyevi-prokatu-elektrosamokativ|pealkiri=Чи бути в Києві прокату електросамокатів?|väljaanne=Kyivone|aeg=11.09.2020}}</ref> 2021. aasta juulis teatas firma sellest, et lähimal ajal käivitab ta teenust nimega ''Bolt Markets'', mille abil tarnitakse klientidele toidukaupu oma «pimepoodidest».<ref>{{Netiviide|autor=Ronald Reinap|url=https://majandus.postimees.ee/7285197/bolt-laieneb-toidupoodide-arisse|pealkiri=Bolt laieneb toidupoodide ärisse|väljaanne=Postimees|aeg=03.07.2021|vaadatud=05.07.2021}}</ref> Tänaseks on Boltis rohkem kui 3000 töötajat üle maailma. Töötajaid on üle 70 eri rahvusest.<ref>{{Netiviide|url=https://bolt.eu/en/careers/about-bolt/|pealkiri=}}</ref> Bolti teenused on saadaval rohkem kui 45 riigis üle maailma, millel on kokku üle 10 miljoni kasutaja.<ref>{{Netiviide|url=https://bolt.eu/en/careers/about-bolt/|pealkiri=}}</ref> 2021. aastal kasvatas Bolt käivet 126 protsenti 500 miljoni euroni. Kahjum süvenes aga 547,2 miljoni euroni.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608651172/bolt-tegi-mullu-ule-poole-miljardi-euro-kahjumit|pealkiri=Bolt tegi mullu üle poole miljardi euro kahjumit|väljaanne=err.ee|aeg=7. juuli 2022}}</ref> 2022. aasta kolmanda kvartali seisuga on Bolti juhatuse liikmed [[Markus Villig]] ja Ahto Kink.<ref>{{Netiviide|url=https://ctrl.ee/view/company/12417834/Bolt-Technology-O%C3%9C|pealkiri=Bolt Technology OÜ, üldandmed ja näitajad|aeg=26. juuli 2022|väljaanne=ctrl.ee}}</ref> == Rakenduse kasutamine == Bolti mobiilirakendus on saadaval IOS, Android ja Windows Phone platvormidele. Teenuse kasutamiseks on vajalik rakendus alla laadida, vormistada kasutaja ning valida sobiv maksemeetod: sularaha, kaardimakse, rakendusesisene makse ehk Bolt makse või Telia makse (arve summa lisandub Telia lepinguliste klientide telefoniarvele)<ref>http://arcticstartup.com/article/estonian-taxify-first-in-the-world-to-launch-mobile-billing-for-cabs/</ref>. Seejärel tuleb kinnitada sõidu alustamise asukoht ning tellida sõiduk. Pärast valiku kinnitamist jõuab tellimus koos aadressiga otse taksojuhi telefoni ekraanile. Kui juht on tellimuse kinnitanud, näeb klient juhi nime ning sõidukiga seotud detaile. Sõidu lõppedes on võimalik taksojuhi teeninduse kohta tagasisidet jätta.<ref>[http://www.ituudised.ee/?PublicationId=3c4adbb2-629f-4167-998d-d09e3c45ddd2&ref=rss Uus teenus võimaldab tellida taksot ilma dispetšeri abita], ITuudised, 14. august 2013</ref> 2018. aastast saab nutitelefonis [[Google Maps]]i rakendusest vaadata, kui kaua võtab aega Boltiga sihtkohta jõudmine, palju sõit orienteeruvalt maksab ning soovi korral on võimalik endale ka sõiduk Google Mapsist ära tellida.<ref>[http://www.ituudised.ee/uudised/2018/10/03/taxify-saab-ka-google-mapsi-kaudu Taxify saab ka Google Mapsi kaudu], IT uudised, 3. oktoober 2018</ref> == Auhinnad == * 2013. aastal sai Markus Villig (Tallinna Reaalkooli 12. klass) töö "mTakso süsteem taksotellimuste edastamiseks" eest riikliku I preemia õpilasleiutajate konkursil. *2014. aastal valiti Bolt aasta parimaks mobiilirakenduseks.<ref>http://www.err.ee/514131/tanavune-parim-mobiilirakendus-on-taxify</ref> * Bolt pälvis 2014. aasta IKT valdkonna "Aasta läbimurdja" tiitli.<ref>{{Netiviide |url=http://vana.laanlane.ee/article/aasta-l%C3%A4bimurdja-ikt-vallas-taxify |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2017-03-30 |arhiivimisaeg=2017-03-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170331025204/http://vana.laanlane.ee/article/aasta-l%C3%A4bimurdja-ikt-vallas-taxify |url-olek=ei tööta }}</ref> * Bolti tegevjuht Markus Villig kuulutati 2016. aasta nooreks ettevõtjaks.<ref>http://www.saartehaal.ee/2016/10/15/markus-villig-kuulutati-aasta-nooreks-ettevotjaks/</ref> *2018. Bolti asutajad Markus Villig ja [[Martin Villig]] valiti [[Aasta ettevõtja|EY Aasta Ettevõtjateks]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.aripaev.ee/uudised/2018/03/16/fotod-taxify-vennad-villigid-on-aasta-ettevotjad|pealkiri=Taxify vennad Villigid on aasta ettevõtjad|väljaanne=Äripäev|aeg=15.03.2018|vaadatud=}}</ref> == Vaata ka == * [[Jagamismajandus]] == Viited == {{viited|2}} ==Välislingid== *[https://bolt.eu/et/ Bolt koduleht] * [http://www.postimees.ee/1352426/noor-aga-tegus Noor, aga tegus], Postimees, 17. august 2013 * [http://www.epl.ee/news/eesti/start-upid-loovad-takso-tellimist-uueks.d?id=66985120 Start-up’id loovad takso tellimist uueks], Eesti Päevaleht, 28. oktoober 2013 * [http://www.kahvel.ee/29975/eestis-loodud-taksorakendus-taxify-laieneb-latti-leetu-ja-usa-sse/ Eestis loodud taksorakendus Taxify laieneb Lätti], Kahvel, 13. veebruar 2014 * [http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=146558 Marko Reikop testib Taxify rakendust ETV otse-eetris], Ringvaade, 18. veebruar 2014 * [http://www.ituudised.ee/?PublicationId=3DCCC593-3E6B-4B92-B1EE-668216D84192&ref=rss Taxify: kasutajaid ei huvita äpi disain, vaid saadav väärtus], IT uudised, 22.mai 2014 * [http://techcrunch.com/2014/12/18/anti-uber/ Taxify taxi app raised 1.4M EUR investment to expand in Europe], Techcrunch, 22.detsember 2014 * [[Aivar Pau]], [https://tehnika.postimees.ee/4197225/taxify-sai-hiinlasest-juhatuse-liikme Taxify sai hiinlasest juhatuse liikme], Postimees, 1. august 2017 * [https://digi.geenius.ee/rubriik/uudis/taxify-uus-nimi-on-ohus-soome-ettevote-soovib-bolt-kaubamargi-tuhistamist/ Taxify uus nimi on ohus, Soome ettevõte soovib Bolt kaubamärgi tühistamist], Geenius, 19. märts 2019 * Aivar Pau. [https://leht.postimees.ee/6883067/bolt-hiilib-vassides-seadustest-mooda Bolt hiilib vassides seadustest mööda], Postimees, 28. jaanuar 2020 {{commonscat|Bolt (company)}} [[Kategooria:Eesti infotehnoloogiaettevõtted]] 46bxfidknvjahxwh56u2zom7ssu44u8 6168330 6168324 2022-07-26T14:25:30Z Ursus scribens 115317 NPOV-mall ära wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|kuu=märts|aasta=2019}} [[Fail:Bolt logo.png|pisi|Bolti logo]] '''Bolt'''<ref>[https://www.aripaev.ee/uudised/2019/03/07/taxify-muudab-nime Taxify muudab nime], Äripäev, 7. märts 2019</ref> (endise nimega '''Taxify''', algselt '''mTakso''') on [[Eesti]] [[tarkvara]][[ettevõte]], mille põhitegevus on taksotellimistarkvara loomine. Bolti mobiilirakenduse abil saavad kliendid tellida isiklikuks transpordiks sõiduki; Bolt vahendab nii taksosid kui privaatjuhte ehk sõidujagajaid. 2019. aasta veebruari seisuga tegutseb Bolt kolmekümnes riigis ja sajas linnas Euroopas, Aafrikas, Lääne-Aasias, Mehhikos ja Austraalias. Bolti platvormil on üle 25 miljoni kasutaja.<ref>https://majandus24.postimees.ee/6539021/taxify-asemel-on-nuud-bolt</ref><ref name=":0">http://www.cairoscene.com/BusinessAndPolitics/New-Ride-Hailing-App-Taxify-to-Launch-in-Egypt-and-Compete-with-Uber-Careem-and-Ousta</ref><ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.ituudised.ee/uudised/2017/10/05/taxify-avas-teenuse-pariisis|Pealkiri=Taxify avas teenuse Pariisis|Väljaanne=ITuudised|Aeg=05.10.2017|Kasutatud=}}</ref> Bolti peakontor asub Tallinnas, Eestis. == Ajalugu == Ettevõte asutasid [[2013|2013. aastal]] [[Markus Villig|Markus]] ja [[Martin Villig]] visiooniga luua ühine platvorm Eesti ja Läti taksode jaoks.<ref>[http://forte.delfi.ee/news/tarkvara/nutirakendus-mtakso-telli-takso-telefoni-abil-aga-ilma-helistamata.d?id=66706423 Nutirakendus mTakso – telli takso telefoni abil, aga ilma helistamata!], Forte, 11. september 2013</ref> Teenus avati Tartus ja Tallinnas 2013. aasta augustis. 2014. aastal muutus Bolt rahvusvaheliseks ning laienes Riiga ja Vilniusesse.<ref>http://www.eu-startups.com/2016/02/uber-what-taxiy-is-the-most-popular-taxi-startup-in-the-baltics/</ref> Teenuse esialgset levikut pärssis ettevõtte valik eelistada lepingupartnerina taksofirmadele taksojuhte. Sellega kaasnes otsus rakenduses mitte näidata taksofirmade logosid, mistõttu hakkasid paljud taksofirmad suunama oma kliente kasutama teisi taksotellimise vahendajaid, näiteks [[Taxofon]]i ja [[Taxigo]]t.<ref>[http://tehnika.postimees.ee/3600135/taxify-arvab-end-olevat-taksonduse-turuliider Taxify arvab end olevat taksonduse turuliider] Postimees, 29. veebruar 2016</ref><ref>[http://tarbija24.postimees.ee/3448575/reval-taksost-lahkunud-taksojuhid-leiab-taxifyst-uue-margisega Reval Taksost lahkunud taksojuhid leiab Taxifyst uue märgisega] Postimees, 28. detsember 2015</ref><ref>[http://tarbija24.postimees.ee/3359139/taksoappide-turul-laheb-kitsaks Taksoäppide turul läheb kitsaks] Postimees, 12. oktoober 2015</ref> 2017. aasta augustis alustas Bolt koostööd maailma suurima sõidujagamisteenust pakkuva platvormiga [[Didi Chuxing]]. Partnerlusega investeeris Didi Bolti ning toetas ettevõtte edasist kasvu Aafrikas ja Euroopas.<ref>{{Netiviide|Autor=Hans Lõugas|URL=https://geenius.ee/uudis/taxify-sai-investeeringu-ja-alustab-strateegilist-koostood-didi-chuxingiga|Pealkiri=Taxify sai investeeringu ja alustab strateegilist koostööd Hiina ettevõttega Didi Chuxingiga|Väljaanne=Geenius|Aeg=01.08.2017|Kasutatud=|arhiivimisaeg=1.12.2017|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171201040707/https://geenius.ee/uudis/taxify-sai-investeeringu-ja-alustab-strateegilist-koostood-didi-chuxingiga/|url-olek=ei tööta}}</ref> Bolti juhatuse liikmeteks on ka Martin Villig ja Haichen Wang<ref>[[Aivar Pau]]: [https://tehnika.postimees.ee/4197225/taxify-sai-hiinlasest-juhatuse-liikme Taxify sai hiinlasest juhatuse liikme], Postimees, 1. august 2017</ref><ref>[https://www.inforegister.ee/12417834-MTAKSO-OU TAXIFY OÜ], Inforegister, vaadatud 13.11.2017</ref> Mais 2018 juhtis investeerimisringi Saksa autotootja [[Daimler]]. 175 miljoni euro suuruse investeeringuga tõusis ettevõtte turuväärtus üle miljardi dollari, viies Bolti [[Ükssarvik (ettevõte)|ükssarviku]] staatusesse.<ref>https://majandus24.postimees.ee/4496341/suurautotootja-daimler-ostab-ule-saja-miljoniga-osaluse-eestlaste-soidujagamisteenuses-taxify</ref> Bolti asutaja ja juht Markus Villig on 2018. aasta Äripäeva rikaste edetabeli neljandal positsioonil.<ref>[http://www.ituudised.ee/uudised/2018/10/03/taxify-saab-ka-google-mapsi-kaudu Rikaste edetabeli tipus olev Taxify asutaja: Tallinnas teenib mitu autojuhti minust rohkem], ERR, 3. oktoober 2018</ref> 2019. aasta juunis taasavas Bolt teenuse Londonis 20 000 registreerunud juhiga.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.aripaev.ee/uudised/2019/06/11/bolt-sai-londonis-uue-voimaluse|Pealkiri=Bolt sai Londonis uue võimaluse|Väljaanne=Äripäev|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Augustis 2019 käivitas ettevõte Tallinnas toidukulleri teenuse Bolt Food ning teatas, et plaanib lähitulevikus teenust laiendada ka teistesse Euroopa ja Aafrika linnadesse.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://tarbija24.postimees.ee/6758069/bolt-hakkab-toitu-koju-tooma|pealkiri=Bolt hakkab toitu koju tooma|väljaanne=Postimees|aeg=|vaadatud=}}</ref> Aastal 2020 levitas firma Bolt Kiievis [[elektriroller]]ite rentimist. Olukord kujunes suureks skandaaliks Kiievi linnapea Vitali Klitškoga.<ref>{{Netiviide|autor=Liubov Koverha|url=https://kyivone.com/uk/chy-buty-v-kyyevi-prokatu-elektrosamokativ|pealkiri=Чи бути в Києві прокату електросамокатів?|väljaanne=Kyivone|aeg=11.09.2020}}</ref> 2021. aasta juulis teatas firma sellest, et lähimal ajal käivitab ta teenust nimega ''Bolt Markets'', mille abil tarnitakse klientidele toidukaupu oma «pimepoodidest».<ref>{{Netiviide|autor=Ronald Reinap|url=https://majandus.postimees.ee/7285197/bolt-laieneb-toidupoodide-arisse|pealkiri=Bolt laieneb toidupoodide ärisse|väljaanne=Postimees|aeg=03.07.2021|vaadatud=05.07.2021}}</ref> Tänaseks on Boltis rohkem kui 3000 töötajat üle maailma. Töötajaid on üle 70 eri rahvusest.<ref>{{Netiviide|url=https://bolt.eu/en/careers/about-bolt/|pealkiri=}}</ref> Bolti teenused on saadaval rohkem kui 45 riigis üle maailma, millel on kokku üle 10 miljoni kasutaja.<ref>{{Netiviide|url=https://bolt.eu/en/careers/about-bolt/|pealkiri=}}</ref> 2021. aastal kasvatas Bolt käivet 126 protsenti 500 miljoni euroni. Kahjum süvenes aga 547,2 miljoni euroni.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608651172/bolt-tegi-mullu-ule-poole-miljardi-euro-kahjumit|pealkiri=Bolt tegi mullu üle poole miljardi euro kahjumit|väljaanne=err.ee|aeg=7. juuli 2022}}</ref> 2022. aasta kolmanda kvartali seisuga on Bolti juhatuse liikmed [[Markus Villig]] ja Ahto Kink.<ref>{{Netiviide|url=https://ctrl.ee/view/company/12417834/Bolt-Technology-O%C3%9C|pealkiri=Bolt Technology OÜ, üldandmed ja näitajad|aeg=26. juuli 2022|väljaanne=ctrl.ee}}</ref> == Rakenduse kasutamine == Bolti mobiilirakendus on saadaval IOS, Android ja Windows Phone platvormidele. Teenuse kasutamiseks on vajalik rakendus alla laadida, vormistada kasutaja ning valida sobiv maksemeetod: sularaha, kaardimakse, rakendusesisene makse ehk Bolt makse või Telia makse (arve summa lisandub Telia lepinguliste klientide telefoniarvele)<ref>http://arcticstartup.com/article/estonian-taxify-first-in-the-world-to-launch-mobile-billing-for-cabs/</ref>. Seejärel tuleb kinnitada sõidu alustamise asukoht ning tellida sõiduk. Pärast valiku kinnitamist jõuab tellimus koos aadressiga otse taksojuhi telefoni ekraanile. Kui juht on tellimuse kinnitanud, näeb klient juhi nime ning sõidukiga seotud detaile. Sõidu lõppedes on võimalik taksojuhi teeninduse kohta tagasisidet jätta.<ref>[http://www.ituudised.ee/?PublicationId=3c4adbb2-629f-4167-998d-d09e3c45ddd2&ref=rss Uus teenus võimaldab tellida taksot ilma dispetšeri abita], ITuudised, 14. august 2013</ref> 2018. aastast saab nutitelefonis [[Google Maps]]i rakendusest vaadata, kui kaua võtab aega Boltiga sihtkohta jõudmine, palju sõit orienteeruvalt maksab ning soovi korral on võimalik endale ka sõiduk Google Mapsist ära tellida.<ref>[http://www.ituudised.ee/uudised/2018/10/03/taxify-saab-ka-google-mapsi-kaudu Taxify saab ka Google Mapsi kaudu], IT uudised, 3. oktoober 2018</ref> == Auhinnad == * 2013. aastal sai Markus Villig (Tallinna Reaalkooli 12. klass) töö "mTakso süsteem taksotellimuste edastamiseks" eest riikliku I preemia õpilasleiutajate konkursil. *2014. aastal valiti Bolt aasta parimaks mobiilirakenduseks.<ref>http://www.err.ee/514131/tanavune-parim-mobiilirakendus-on-taxify</ref> * Bolt pälvis 2014. aasta IKT valdkonna "Aasta läbimurdja" tiitli.<ref>{{Netiviide |url=http://vana.laanlane.ee/article/aasta-l%C3%A4bimurdja-ikt-vallas-taxify |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2017-03-30 |arhiivimisaeg=2017-03-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170331025204/http://vana.laanlane.ee/article/aasta-l%C3%A4bimurdja-ikt-vallas-taxify |url-olek=ei tööta }}</ref> * Bolti tegevjuht Markus Villig kuulutati 2016. aasta nooreks ettevõtjaks.<ref>http://www.saartehaal.ee/2016/10/15/markus-villig-kuulutati-aasta-nooreks-ettevotjaks/</ref> *2018. Bolti asutajad Markus Villig ja [[Martin Villig]] valiti [[Aasta ettevõtja|EY Aasta Ettevõtjateks]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.aripaev.ee/uudised/2018/03/16/fotod-taxify-vennad-villigid-on-aasta-ettevotjad|pealkiri=Taxify vennad Villigid on aasta ettevõtjad|väljaanne=Äripäev|aeg=15.03.2018|vaadatud=}}</ref> == Vaata ka == * [[Jagamismajandus]] == Viited == {{viited|2}} ==Välislingid== *[https://bolt.eu/et/ Bolt koduleht] * [http://www.postimees.ee/1352426/noor-aga-tegus Noor, aga tegus], Postimees, 17. august 2013 * [http://www.epl.ee/news/eesti/start-upid-loovad-takso-tellimist-uueks.d?id=66985120 Start-up’id loovad takso tellimist uueks], Eesti Päevaleht, 28. oktoober 2013 * [http://www.kahvel.ee/29975/eestis-loodud-taksorakendus-taxify-laieneb-latti-leetu-ja-usa-sse/ Eestis loodud taksorakendus Taxify laieneb Lätti], Kahvel, 13. veebruar 2014 * [http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=146558 Marko Reikop testib Taxify rakendust ETV otse-eetris], Ringvaade, 18. veebruar 2014 * [http://www.ituudised.ee/?PublicationId=3DCCC593-3E6B-4B92-B1EE-668216D84192&ref=rss Taxify: kasutajaid ei huvita äpi disain, vaid saadav väärtus], IT uudised, 22.mai 2014 * [http://techcrunch.com/2014/12/18/anti-uber/ Taxify taxi app raised 1.4M EUR investment to expand in Europe], Techcrunch, 22.detsember 2014 * [[Aivar Pau]], [https://tehnika.postimees.ee/4197225/taxify-sai-hiinlasest-juhatuse-liikme Taxify sai hiinlasest juhatuse liikme], Postimees, 1. august 2017 * [https://digi.geenius.ee/rubriik/uudis/taxify-uus-nimi-on-ohus-soome-ettevote-soovib-bolt-kaubamargi-tuhistamist/ Taxify uus nimi on ohus, Soome ettevõte soovib Bolt kaubamärgi tühistamist], Geenius, 19. märts 2019 * Aivar Pau. [https://leht.postimees.ee/6883067/bolt-hiilib-vassides-seadustest-mooda Bolt hiilib vassides seadustest mööda], Postimees, 28. jaanuar 2020 {{commonscat|Bolt (company)}} [[Kategooria:Eesti infotehnoloogiaettevõtted]] 21of8gccig96r6cs74fd502ppbo3qsn Analüütiline propositsioon 0 356291 6168420 5213840 2022-07-26T17:36:22Z Vaher 60454 liitmissoovide eemaldus wikitext text/x-wiki '''Analüütilise propositsiooni''' mõiste [[analüütiline filosoofia|analüütilises filosoofias]] on moodustatud [[Immanuel Kant]]i [[analüütiline otsustus|analüütilise otsustuse]]<ref>Kant 1781.</ref> eeskujul, kuid seda ei kasutata tavaliselt Kanti eeldustel. Analüütilise otsustuse mõiste on ebaselge<ref>[[Willard Van Orman Quine]] väidab artiklis "[[Empirismi kaks dogmat]]" (Quine 1951), et vahetegemine analüütiliste ja [[sünteetiline propositsioon|sünteetiliste propositsioonide]] vahel on võimatu.</ref>, kuid prototüüpseks määratluseks võib Kanti eeskujul võtta kriteeriumi: [[propositsioon]] on analüütiline [[parajasti siis, kui]] selle propositsiooni [[predikaat|predikaadi]] [[mõiste]] sisaldub [[subjekt (loogika)|subjekt]]i mõistes. Näiteks propositsioon "Kõik poissmehed on vallalised" osutub selle definitsiooni järgi analüütiliseks, sest 'vallalisuse' mõiste sisaldub 'poissmehe' mõistest. Kuid üldjuhul ei ole võimalik välja tuua propositsiooni subjekti ja predikaati, sellepärast defineeritakse analüütiline propositsioon kui [[propositsioon]], mille [[tõeväärtus]] sõltub ainult selle sõnalises väljenduses kasutatavate [[väljend]]ite tähendusest. Näiteks saab väljendite tähenduse põhjal öelda, et propositsioon, mida väljendab lause "Kõik poissmehed on vallalised", on tõene.<ref>[[Jason S. Baehr]]. [http://www.iep.utm.edu/apriori/ A Priori and A Posteriori], [[Interneti filosoofiaentsüklopeedia]]</ref><ref>[[George Rey]]. [http://plato.stanford.edu/entries/analytic-synthetic/ Analytic-Synthetic Distinction], [[Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia]], [[2013]].</ref> ==Analüütilisus ja aprioorsus== Mõned filosoofid on samastanud propositsiooni analüütilisust (õigemini analüütilist tõesust) ja selle [[aprioorne propositsioon| aprioorsust]] (tunnetatavust sõltumatult [[kogemus]]est). Tõepoolest, kui propositsioon on analüütiline, siis tema tõesus on määratud väljendite tähendusega, mistõttu tõesuse tunnetamiseks peaks piisama mõtlemisest ning vajadust ([[taju]]l, [[mälu]]l, [[introspektsioon]]il põhineva) kogemuse poole pöördumiseks ei ole.<ref>Taju läheb siiski tarvis propositsiooni keelelise kuju teadasaamiseks, mälu väljendite tähenduse teadasaamiseks ning mõtlemise koondamisel tervikuks, introspektsiooni taju ja mälu teenindamiseks.</ref> Ent aprioorsus ja analüütilisus on siiski eri asjad: 1) aprioorsus puudutab propositsiooni tunnetatavust ja selle uskumise õigustust, analüütilisus aga propositsiooni [[tõesustingimused|tõesustingimusi]] ja mõistetevahelist suhet; 2) aprioorsus ja analüütilisus ei pruugi kokku langeda, näiteks võib paljude filosoofide arvates aprioorselt uskuda, et üleni must asi ei saa olla üleni valge, kuid siin ei ole tegu analüütilise propositsiooniga; 3) analüütiliste propositsiooni uskumist võidakse õigustada ka tunnistusega (ei mõelda ise, vaid usaldatakse, kedagi, kes mõtleb), seega aposterioorselt, mistõttu uskumine aposterioorse õigustuse põhjal ei näita veel seda, et propositsioon, mida usutakse, ei ole analüütiline; 4) võib-olla mõne analüütilise propositsiooni tunnetamine ei ole millegipärast võimalik, siis see propositsioon ei ole aprioorne.<ref>[[Jason S. Baehr]]. [http://www.iep.utm.edu/apriori/ A Priori and A Posteriori], [[Interneti filosoofiaentsüklopeedia]]</ref> Paljud filosoofid on lootnud, et aprioorsete propositsioonide aprioorsust saab seletada sellega, et nad on analüütilised. Sellega on olnud ka seotud ka lootus lahendada filosoofilisi probleeme [[analüüs (analüütiline filosoofia)|analüüs]]i teel.<ref>[[George Rey]]. [http://plato.stanford.edu/entries/analytic-synthetic/ Analytic-Synthetic Distinction], [[Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia]], [[2013]].</ref> ==Vaata ka== *[[Analüütiline otsustus]] *[[Sünteetiline propositsioon]] ==Viited== {{Viited}} ==Kirjandus== *[[Immanuel Kant]]. ''Kritik der reinen Vernunft'' ("[[Puhta mõistuse kriitika]]"), [[1781]]. *[[Willard Van Orman Quine]]. Two Dogmas of Empiricism. – ''The Philosophical Review'', [[1951]], 60, lk 20–43. Taastükk Quine'i raamatus: ''[[From a Logical Point of View]]'', Harvard University Press [[1951]], 2. trükk New York: Harper & Row [[1963]], lk 20–46. Eesti keeles: [[Empirismi kaks dogmat]]. Empirismi kaks dogmat. – [[Jaan Kangilaski]], [[Margo Laasberg]]. ''[[Tähendus, tõde, meetod]]'', Tartu: TÜ Kirjastus, 1999, lk 194–219. ==Välislingid== *[[George Rey]]. [http://plato.stanford.edu/entries/analytic-synthetic/ Analytic-Synthetic Distinction], [[Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia]], [[2013]]. [[Kategooria:Filosoofia]] h02ws9v3tdzpwyajk9dl9728mhtu8nf 6168444 6168420 2022-07-26T18:06:22Z Vaher 60454 kat. wikitext text/x-wiki '''Analüütilise propositsiooni''' mõiste [[analüütiline filosoofia|analüütilises filosoofias]] on moodustatud [[Immanuel Kant]]i [[analüütiline otsustus|analüütilise otsustuse]]<ref>Kant 1781.</ref> eeskujul, kuid seda ei kasutata tavaliselt Kanti eeldustel. Analüütilise otsustuse mõiste on ebaselge<ref>[[Willard Van Orman Quine]] väidab artiklis "[[Empirismi kaks dogmat]]" (Quine 1951), et vahetegemine analüütiliste ja [[sünteetiline propositsioon|sünteetiliste propositsioonide]] vahel on võimatu.</ref>, kuid prototüüpseks määratluseks võib Kanti eeskujul võtta kriteeriumi: [[propositsioon]] on analüütiline [[parajasti siis, kui]] selle propositsiooni [[predikaat|predikaadi]] [[mõiste]] sisaldub [[subjekt (loogika)|subjekt]]i mõistes. Näiteks propositsioon "Kõik poissmehed on vallalised" osutub selle definitsiooni järgi analüütiliseks, sest 'vallalisuse' mõiste sisaldub 'poissmehe' mõistest. Kuid üldjuhul ei ole võimalik välja tuua propositsiooni subjekti ja predikaati, sellepärast defineeritakse analüütiline propositsioon kui [[propositsioon]], mille [[tõeväärtus]] sõltub ainult selle sõnalises väljenduses kasutatavate [[väljend]]ite tähendusest. Näiteks saab väljendite tähenduse põhjal öelda, et propositsioon, mida väljendab lause "Kõik poissmehed on vallalised", on tõene.<ref>[[Jason S. Baehr]]. [http://www.iep.utm.edu/apriori/ A Priori and A Posteriori], [[Interneti filosoofiaentsüklopeedia]]</ref><ref>[[George Rey]]. [http://plato.stanford.edu/entries/analytic-synthetic/ Analytic-Synthetic Distinction], [[Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia]], [[2013]].</ref> ==Analüütilisus ja aprioorsus== Mõned filosoofid on samastanud propositsiooni analüütilisust (õigemini analüütilist tõesust) ja selle [[aprioorne propositsioon| aprioorsust]] (tunnetatavust sõltumatult [[kogemus]]est). Tõepoolest, kui propositsioon on analüütiline, siis tema tõesus on määratud väljendite tähendusega, mistõttu tõesuse tunnetamiseks peaks piisama mõtlemisest ning vajadust ([[taju]]l, [[mälu]]l, [[introspektsioon]]il põhineva) kogemuse poole pöördumiseks ei ole.<ref>Taju läheb siiski tarvis propositsiooni keelelise kuju teadasaamiseks, mälu väljendite tähenduse teadasaamiseks ning mõtlemise koondamisel tervikuks, introspektsiooni taju ja mälu teenindamiseks.</ref> Ent aprioorsus ja analüütilisus on siiski eri asjad: 1) aprioorsus puudutab propositsiooni tunnetatavust ja selle uskumise õigustust, analüütilisus aga propositsiooni [[tõesustingimused|tõesustingimusi]] ja mõistetevahelist suhet; 2) aprioorsus ja analüütilisus ei pruugi kokku langeda, näiteks võib paljude filosoofide arvates aprioorselt uskuda, et üleni must asi ei saa olla üleni valge, kuid siin ei ole tegu analüütilise propositsiooniga; 3) analüütiliste propositsiooni uskumist võidakse õigustada ka tunnistusega (ei mõelda ise, vaid usaldatakse, kedagi, kes mõtleb), seega aposterioorselt, mistõttu uskumine aposterioorse õigustuse põhjal ei näita veel seda, et propositsioon, mida usutakse, ei ole analüütiline; 4) võib-olla mõne analüütilise propositsiooni tunnetamine ei ole millegipärast võimalik, siis see propositsioon ei ole aprioorne.<ref>[[Jason S. Baehr]]. [http://www.iep.utm.edu/apriori/ A Priori and A Posteriori], [[Interneti filosoofiaentsüklopeedia]]</ref> Paljud filosoofid on lootnud, et aprioorsete propositsioonide aprioorsust saab seletada sellega, et nad on analüütilised. Sellega on olnud ka seotud ka lootus lahendada filosoofilisi probleeme [[analüüs (analüütiline filosoofia)|analüüs]]i teel.<ref>[[George Rey]]. [http://plato.stanford.edu/entries/analytic-synthetic/ Analytic-Synthetic Distinction], [[Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia]], [[2013]].</ref> ==Vaata ka== *[[Analüütiline otsustus]] *[[Sünteetiline propositsioon]] ==Viited== {{Viited}} ==Kirjandus== *[[Immanuel Kant]]. ''Kritik der reinen Vernunft'' ("[[Puhta mõistuse kriitika]]"), [[1781]]. *[[Willard Van Orman Quine]]. Two Dogmas of Empiricism. – ''The Philosophical Review'', [[1951]], 60, lk 20–43. Taastükk Quine'i raamatus: ''[[From a Logical Point of View]]'', Harvard University Press [[1951]], 2. trükk New York: Harper & Row [[1963]], lk 20–46. Eesti keeles: [[Empirismi kaks dogmat]]. Empirismi kaks dogmat. – [[Jaan Kangilaski]], [[Margo Laasberg]]. ''[[Tähendus, tõde, meetod]]'', Tartu: TÜ Kirjastus, 1999, lk 194–219. ==Välislingid== *[[George Rey]]. [http://plato.stanford.edu/entries/analytic-synthetic/ Analytic-Synthetic Distinction], [[Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia]], [[2013]]. [[Kategooria:Filosoofia]] [[Kategooria:Epistemoloogia]] 68qijglkfngk5khhh8ede07pbkpzzt2 Helsingi suurpommitamised 0 365042 6168412 5699259 2022-07-26T17:29:33Z 777sms 23599 ([[c:GR|GR]]) [[c:COM:FR|File renamed]]: [[File:Soviet-embassy-Hki-1944.jpg]] → [[File:Former Soviet embassy in Helsinki 1944.jpg]] [[c:COM:FR#FR4|Criterion 4]] (harmonizing names of file set) wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} [[Pilt:8,8-cm-Flugabwehrkanone 37.8.8 cm anti-aircraft cannon in position in museum.jpg|pisi|300px|88 mm kaliibriga õhutõrjekahur Soome õhutõrje muuseumis]] [[Pilt:Searchlight in Finland ww2.JPG|pisi|300px|Linna kaitsmisel kasutatud helgiheitjad]] [[Pilt:HU-main-building-1944b.jpg|pisi|300px|Helsingi Ülikooli peahoone pärast kolmandat pommitamist]] [[Pilt:Former Soviet embassy in Helsinki 1944.jpg|pisi|200px|Rünnakus kahjustada saanud Nõukogude Liidu saatkond]] '''Helsingi suurpommitamised''' olid [[1944]]. aasta veebruaris [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] õhujõudude korraldatud massiivsed pommitamised [[Soome]] pealinnale [[Helsingi]]le, mille eesmärk oli alandada soomlaste võitlusvaimu ja sundida Soome, mis oli [[Jätkusõda|Jätkusõjas]], läbirääkimiste laua taha. Rünnakud korraldati 6.–7., 16.–17. ja 26.–27. veebruaril. Soome [[õhutõrje|õhutõrjujad]], kes linna kaitsesid, loendasid kolme rünnaku peale 2121 [[pommitaja]]t, kes heitsid umbes 16 000 pommi. [[Soomlased]] kavaldasid vaenlase üle, kasutades [[helgiheitja]]id ainult linna idaosas ja süüdates linna lähedastel saartel tulesid, pannes vaenlast arvama, et linn asub seal. Tulemuseks oli, et linna kukkus ainult 530 pommi. Helsingi oli suuremas osas [[Evakueerimine|evakueeritud]] ja seetõttu oli hukkunute ja vigasaanute arv võrreldes teiste pommitatud linnadega madal. Alla tulistati 22–25 pommitajat, neist 18–21 õhutõrje poolt ja vähemalt neli Saksa ööhävitajate poolt. ==Rünnakud== ===Esimene suurpommitamine [[6. veebruar|6.]]–[[7. veebruar]]=== Esimesel pommitamisel sai linn kõige enam kannatada, sest linna kaitsesid ainult õhutõrjepatareid. Pommitamine algas veidi enne poolt kaheksat õhtul. Linna kukkus umbes 350 pommi ja linnast välja langes umbes 2500. Esimene rünnakulaine kestis kella seitsmest õhtul kuni kella kümneni ja teine rünnakulaine algas kella 1 paiku öösel ja lõppes kell 5 hommikul. Rünnakus osales 730 pommitajat. Pärast pommitamist loendati hukkunute arvuks 100 ja vigasaanute arvuks u 300 inimest. Viga sai rohkem kui 160 hoonet. Iroonilisel kombel sai kannatada ka Nõukogude Liidu saatkonna hoone. Hukkunute suure arvu tingis asjaolu, et varasematel päevadel olnud valehäired alandasid inimeste ohutunnet, lisaks puudusid Soome armeel ööhävitajad ja seetõttu astusid linna pommitavatele Nõukogude lennukitele vastu ainult Soome õhutõrjujad. ===Teine suurpommitamine [[16. veebruar|16.]]–[[17. veebruar]]=== Kuna [[Tallinn|Tallinna]] oli juba pommitatud ja linn oli kannatada saanud, hoiatas luure, et ka Helsingit võidakse veel pommitada. Pärast esimest pommitamist saatsid sakslased Eestist Helsingisse 12 [[Messerschmitt Bf 109]] ööhävitajat, mis tulistasid järgmisel kahel pommitamisel alla 4–6 pommitajat. Kuna enamik linlastest oli vabatahtlikult evakueerunud ja maakohtadesse läinud ning linna jäänud elanikud olid valmis esimese häire peale varjuma, olid teise rünnaku hukkunute ja vigasaanute arv tunduvalt väiksem. Lisaks olid paremini valmistunud ka linna kaitsjad. Seekord osales rünnakus 383 pommitajat, mis heitsid 4317 pommi, millest linna kukkus kõigest 100. Soome luure oli tund ja 40 minutit varem venelaste [[raadioside]]t pealt kuulanud ja sai rünnakust teada, mille peale hoiatati õhutõrjet, kellel oli piisavalt aega valmistuda. Linnas anti häire kella kaheksa paiku ja esimesed pommid langesid 20.12. Linna rünnati taas kahes laines: esimene laine kestis kella 20.12–23.10 ja teine laine kestis 23.45st kuni kella kuueni hommikul. Õhutõrje tulistas alla kaks pommitajat. Linna kaitsjad kasutasid ka [[radar]]it ja nii tuvastati esimene vaenlane 34 minutit enne rünnaku algust. Seekord olid kaotused palju väiksemad: 25 inimest hukkus ja 29 said vigastada. 27 hoonet hävitati ja 53 said kahjustada. ===Kolmas suurpommitamine [[26. veebruar|26.]]–[[27. veebruar]]=== 26. veebruari õhtul märgati linna kohal Nõukogude [[luurelennuk]]it. See andis soomlastele mõista, et oodata on pommitamist. Ründajatel oli eeliseks hea ilm, mis oli ründajatele suureks abiks. Soome luure sai taas linna ründamise kavatsustest teada, kui kuulas pealt Nõukogude raadiosidet. Kuigi sõjaväelased üritasid hoida eetrivaikust, said soomlased varase hoiatuse tund ja 28 minutit enne esimeste pommide langemist. Viis minutit hiljem märgati Soome kohal lendamas esimesi pommitajaid. Seekord anti linnas juba varakult vaikne alarm, mis andis inimestele piisavalt aega varjuda. Raadio ülekanded katkestati, rongid ja trammid peatati ja linn pimendati kiiresti. See raskendas vaenlasel sihtmärkide leidmist. Soome radarid avastasid esimesed pommitajad kella poole seitsme paiku. Õhutõrjujad avasid tule kell 18.53 ja esimesed pommid langesid kell 19.07. Kolmas pommitamine erines kahest eelmisest kardinaalselt, sest toimus kolm rünnakulainet ja Nõukogude pommitajate ning Soome ööhävitajate ja õhutõrjujate vaheline duell kestis 11 tundi. Esimene laine oli õhtul ja kestis neli tundi. Ründajad keskendusid peamiselt linna pommitamisele. Teine laine ründas keskendus linna asemel selle kaitsjatele, üritades linna kaitsel olnud helgiheitjate rühmasid ja õhutõrjujaid hävitada või siis vähemalt nende tulejõudu nõrgendada. Kolmas laine pidi linna lõplikult rusuhunnikuks muutma, aga enamik laines osalenud pommitajatest pööras otsa ringi, kui kohtas linna kaitsvaid ööhävitajaid ja jäi õhutõrje marutule alla. Rünnaku lõppu märkiv signaal anti alles kell pool seitse hommikul. Soomlaste kaotused olid rünnaku suurusega võrreldes taas väikesed: 21 inimest hukkus ja 35 sai vigastada. 59 hoonet hävis ja 135 sai kannatada. Seekord osales rünnakus 896 pommitajat, kellest 9 tulistati õhutõrje ja hävitajate poolt alla. Linna langes alla 300 pommi. ==Pommitamiste tagajärjed== Tänu efektiivsele õhutõrjele ja kavalusele olid linna kahjustused väikesed. Linna kukkus ainul 5% pommidest ja mõned kahju tekitamata parkidesse. Rünnakus osalenud umbes 2000 pommitajat korraldasid linnale kolm suurpommitamist, heites nende käigus alla 2600 tonni pomme. Ööhävitajad ja õhutõrjujad tulistasid alla 21–25 pommitajat. Rünnakutes hukkus Soome poolel kokku 146 inimest, kelle hulgas oli ainult 6 sõdurit. Vigastada sai 356 inimest. Rünnakutes hävis 109 hoonet, 300 sai kannatada ja 111 süttis põlema. Võrdluseks: [[Dresdeni pommitamine|Dresdeni pommitamises]] osales 1320 pommitajat, kes heitsid alla 3900 tonni pomme. See on võrreldav Helsingi pommitamiste koguarvuga, aga erinevalt Helsingist, hukkus [[Dresden]]i pommitamises kuni 35 000 inimest ja linn tehti maatasa. Pärast sõja lõppu Helsingit külastanud Nõukogude delegatsioon eesotsas [[Andrei Ždanov]]iga oli vapustatud, kui nägid, et linna kahjustused olid minimaalsed. Nõukogude Liidu juhtkond oli varem arvanud, et linn pommitati maatasa ja et see oligi põhjuseks, miks soomlased olid nõus läbirääkima. ==Soomlaste karistusretked== Soomlased maksid Helsingi pommitamiste eest kätte üsna kavalal ja omapärasel moel. Tavapäraste pommitamiste asemel järgneti või isegi liituti pommitamast tagasi lendavate pommitajatega ja lennati koos Leningradi lähedastele lennuväljadele, kus asusid Nõukogude pommitajate baasid. Kui enamik pommitajaid oli maandunud, soomlased ründasid ja avasid tule nii maandunud kui ka maanduvate pommitajate pihta. Seejärel tekkinud segaduses taanduti vaikselt ja lennati koju. Esimene selline karistusretk võeti ette 9. märtsil 1944, kui Tallinnas toimus [[Märtsipommitamine]] ja sihikule võetigi kodubaasidesse lendavad Tallinna pommitanud pommitajad. Tänu soomlaste hulljulgusele pääses Tallinn maatasa pommitamisest. Soomlased korraldasid sellised rünnakuid 9. märtsist 1944 kuni sama aasta maini. Nõukogude lennuväe kaotused seda tüüpi rünnakutes pole teada. ==Nähtavad jäljed tänapäeva Helsingis== Pommitamiste järel Helsingi kahjustused likvideeriti, aga siiski jäeti parandamata [[Mannerheimintie]] ja [[Aleksanterinkatu]] ristumiskohas asuva [[Kolme sepa kuju]] vigastused. Kuju alusel on endiselt näha pommikahjustused ja alasil on auk, mille tekitas [[šrapnell]]. [[Kategooria:1944]] [[Kategooria:Helsingi]] [[Kategooria:Soome Teises maailmasõjas]] d8pgv0p95bptkeck4x0fz2akmbckgnc 6168579 6168412 2022-07-27T06:36:47Z Ursus scribens 115317 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} [[Pilt:8,8-cm-Flugabwehrkanone 37.8.8 cm anti-aircraft cannon in position in museum.jpg|pisi|300px|88 mm kaliibriga õhutõrjekahur Soome õhutõrje muuseumis]] [[Pilt:Searchlight in Finland ww2.JPG|pisi|300px|Linna kaitsmisel kasutatud helgiheitjad]] [[Pilt:HU-main-building-1944b.jpg|pisi|300px|Helsingi Ülikooli peahoone pärast kolmandat pommitamist]] [[Pilt:Former Soviet embassy in Helsinki 1944.jpg|pisi|200px|Rünnakus kahjustada saanud Nõukogude Liidu saatkond]] '''Helsingi suurpommitamised''' olid [[1944]]. aasta veebruaris [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] õhujõudude korraldatud massiivsed pommitamised [[Soome]] pealinnale [[Helsingi]]le, mille eesmärk oli alandada soomlaste võitlusvaimu ja sundida Soome, mis oli [[Jätkusõda|Jätkusõjas]], läbirääkimiste laua taha. Rünnakud korraldati 6.–7., 16.–17. ja 26.–27. veebruaril. Soome [[õhutõrje|õhutõrjujad]], kes linna kaitsesid, loendasid kolme rünnaku peale 2121 [[pommitaja]]t, kes heitsid umbes 16 000 pommi. [[Soomlased]] kavaldasid vaenlase üle, kasutades [[helgiheitja]]id ainult linna idaosas ja süüdates linna lähedastel saartel tulesid, pannes vaenlast arvama, et linn asub seal. Tulemuseks oli, et linna kukkus ainult 530 pommi. Helsingi oli suuremas osas [[Evakueerimine|evakueeritud]] ja seetõttu oli hukkunute ja vigasaanute arv võrreldes teiste pommitatud linnadega väike. Alla tulistati 22–25 pommitajat, neist 18–21 õhutõrje poolt ja vähemalt neli Saksa ööhävitajate poolt. ==Rünnakud== ===Esimene suurpommitamine [[6. veebruar|6.]]–[[7. veebruar]]=== Esimesel pommitamisel sai linn kõige enam kannatada, sest linna kaitsesid ainult õhutõrjepatareid. Pommitamine algas veidi enne poolt kaheksat õhtul. Linna kukkus umbes 350 pommi ja linnast välja langes umbes 2500. Esimene rünnakulaine kestis kella seitsmest õhtul kuni kella kümneni ja teine rünnakulaine algas kella 1 paiku öösel ja lõppes kell 5 hommikul. Rünnakus osales 730 pommitajat. Pärast pommitamist loendati hukkunute arvuks 100 ja vigasaanute arvuks u 300 inimest. Viga sai rohkem kui 160 hoonet. Iroonilisel kombel sai kannatada ka Nõukogude Liidu saatkonna hoone. Hukkunute suure arvu tingis asjaolu, et varasematel päevadel olnud valehäired alandasid inimeste ohutunnet, lisaks puudusid Soome armeel ööhävitajad ja seetõttu astusid linna pommitavatele Nõukogude lennukitele vastu ainult Soome õhutõrjujad. ===Teine suurpommitamine [[16. veebruar|16.]]–[[17. veebruar]]=== Kuna [[Tallinn|Tallinna]] oli juba pommitatud ja linn oli kannatada saanud, hoiatas luure, et ka Helsingit võidakse veel pommitada. Pärast esimest pommitamist saatsid sakslased Eestist Helsingisse 12 [[Messerschmitt Bf 109]] ööhävitajat, mis tulistasid järgmisel kahel pommitamisel alla 4–6 pommitajat. Kuna enamik linlastest oli vabatahtlikult evakueerunud ja maakohtadesse läinud ning linna jäänud elanikud olid valmis esimese häire peale varjuma, olid teise rünnaku hukkunute ja vigasaanute arv tunduvalt väiksem. Lisaks olid paremini valmistunud ka linna kaitsjad. Seekord osales rünnakus 383 pommitajat, mis heitsid 4317 pommi, millest linna kukkus kõigest 100. Soome luure oli tund ja 40 minutit varem venelaste [[raadioside]]t pealt kuulanud ja sai rünnakust teada, mille peale hoiatati õhutõrjet, kellel oli piisavalt aega valmistuda. Linnas anti häire kella kaheksa paiku ja esimesed pommid langesid 20.12. Linna rünnati taas kahes laines: esimene laine kestis kella 20.12–23.10 ja teine laine kestis 23.45st kuni kella kuueni hommikul. Õhutõrje tulistas alla kaks pommitajat. Linna kaitsjad kasutasid ka [[radar]]it ja nii tuvastati esimene vaenlane 34 minutit enne rünnaku algust. Seekord olid kaotused palju väiksemad: 25 inimest hukkus ja 29 said vigastada. 27 hoonet hävitati ja 53 said kahjustada. ===Kolmas suurpommitamine [[26. veebruar|26.]]–[[27. veebruar]]=== 26. veebruari õhtul märgati linna kohal Nõukogude [[luurelennuk]]it. See andis soomlastele mõista, et oodata on pommitamist. Ründajatel oli eeliseks hea ilm, mis oli ründajatele suureks abiks. Soome luure sai taas linna ründamise kavatsustest teada, kui kuulas pealt Nõukogude raadiosidet. Kuigi sõjaväelased üritasid hoida eetrivaikust, said soomlased varase hoiatuse tund ja 28 minutit enne esimeste pommide langemist. Viis minutit hiljem märgati Soome kohal lendamas esimesi pommitajaid. Seekord anti linnas juba varakult vaikne alarm, mis andis inimestele piisavalt aega varjuda. Raadio ülekanded katkestati, rongid ja trammid peatati ja linn pimendati kiiresti. See raskendas vaenlasel sihtmärkide leidmist. Soome radarid avastasid esimesed pommitajad kella poole seitsme paiku. Õhutõrjujad avasid tule kell 18.53 ja esimesed pommid langesid kell 19.07. Kolmas pommitamine erines kahest eelmisest kardinaalselt, sest toimus kolm rünnakulainet ja Nõukogude pommitajate ning Soome ööhävitajate ja õhutõrjujate vaheline duell kestis 11 tundi. Esimene laine oli õhtul ja kestis neli tundi. Ründajad keskendusid peamiselt linna pommitamisele. Teine laine keskendus linna asemel selle kaitsjatele, üritades linna kaitsel olnud helgiheitjate rühmasid ja õhutõrjujaid hävitada või siis vähemalt nende tulejõudu nõrgendada. Kolmas laine pidi linna lõplikult rusuhunnikuks muutma, aga enamik laines osalenud pommitajatest pööras otsa ringi, kui kohtas linna kaitsvaid ööhävitajaid ja jäi õhutõrje marutule alla. Rünnaku lõppu märkiv signaal anti alles kell pool seitse hommikul. Soomlaste kaotused olid rünnaku suurusega võrreldes taas väikesed: 21 inimest hukkus ja 35 sai vigastada. 59 hoonet hävis ja 135 sai kannatada. Seekord osales rünnakus 896 pommitajat, kellest 9 tulistati õhutõrje ja hävitajate poolt alla. Linna langes alla 300 pommi. ==Pommitamiste tagajärjed== Tänu efektiivsele õhutõrjele ja kavalusele olid linna kahjustused väikesed. Linna kukkus ainul 5% pommidest ja mõned kahju tekitamata parkidesse. Rünnakus osalenud umbes 2000 pommitajat korraldasid linnale kolm suurpommitamist, heites nende käigus alla 2600 tonni pomme. Ööhävitajad ja õhutõrjujad tulistasid alla 21–25 pommitajat. Rünnakutes hukkus Soome poolel kokku 146 inimest, kelle hulgas oli ainult 6 sõdurit. Vigastada sai 356 inimest. Rünnakutes hävis 109 hoonet, 300 sai kannatada ja 111 süttis põlema. Võrdluseks: [[Dresdeni pommitamine|Dresdeni pommitamises]] osales 1320 pommitajat, kes heitsid alla 3900 tonni pomme. See on võrreldav Helsingi pommitamiste koguarvuga, aga erinevalt Helsingist, hukkus [[Dresden]]i pommitamises kuni 35 000 inimest ja linn tehti maatasa. Pärast sõja lõppu Helsingit külastanud Nõukogude delegatsioon eesotsas [[Andrei Ždanov]]iga oli vapustatud, kui nägid, et linna kahjustused olid minimaalsed. Nõukogude Liidu juhtkond oli varem arvanud, et linn pommitati maatasa ja et see oligi põhjuseks, miks soomlased olid nõus läbirääkima. ==Soomlaste karistusretked== Soomlased maksid Helsingi pommitamiste eest kätte üsna kavalal ja omapärasel moel. Tavapäraste pommitamiste asemel järgneti või isegi liituti pommitamast tagasi lendavate pommitajatega ja lennati koos Leningradi lähedastele lennuväljadele, kus asusid Nõukogude pommitajate baasid. Kui enamik pommitajaid oli maandunud, soomlased ründasid ja avasid tule nii maandunud kui ka maanduvate pommitajate pihta. Seejärel tekkinud segaduses taanduti vaikselt ja lennati koju. Esimene selline karistusretk võeti ette 9. märtsil 1944, kui Tallinnas toimus [[Märtsipommitamine]] ja sihikule võetigi kodubaasidesse lendavad Tallinna pommitanud pommitajad. Tänu soomlaste hulljulgusele pääses Tallinn maatasa pommitamisest. Soomlased korraldasid sellised rünnakuid 9. märtsist 1944 kuni sama aasta maini. Nõukogude lennuväe kaotused seda tüüpi rünnakutes pole teada. ==Nähtavad jäljed tänapäeva Helsingis== Pommitamiste järel Helsingi kahjustused likvideeriti, aga siiski jäeti parandamata [[Mannerheimintie]] ja [[Aleksanterinkatu]] ristumiskohas asuva [[Kolme sepa kuju]] vigastused. Kuju alusel on endiselt näha pommikahjustused ja alasil on auk, mille tekitas [[šrapnell]]. [[Kategooria:1944]] [[Kategooria:Helsingi]] [[Kategooria:Soome Teises maailmasõjas]] 90rfqhbykuftuprmhhnmzhyndv6iq2g Janus (kuu) 0 367171 6168433 6129700 2022-07-26T17:54:27Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.8 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} {{Planeedi kaaslane | nimi = Janus | pilt = PIA12714 Janus crop.jpg | pildisuurus = 300px | värv = #7EC0EE | avastaja = [[Audouin Dollfus]] | kuupäev = 15. detsember 1966 | teised nimed = Saturn X<br>S/1966 S 2<br>S/1979 S 2<br>S/1980 S 1<br>S/1980 S 2 | pikem pooltelg = | ekstsentrilisus = 0,0068<ref name="Spitale et al." /> | tiirlemisperiood = 0,694660342 [[ööpäev]]a<ref name="Spitale et al." /> | orbiidi kalle = 0,163°±0,004° (Saturni ekvaatori tasandi suhtes)<ref name="Spitale et al." /> | planeet = [[Saturn]] | mõõtmed = 203×185×152,6 km<ref name="Thomas 2010" /> | diameeter = 179±2,8 km <ref name="Thomas 2010" /> | pindala = | ruumala = umbes 3 000 000 km<sup>3</sup><ref name="Thomas 2010" /> | mass = (1,8975±0,0006)×10<sup>18</sup> kg<ref name="Thomas 2010" /> | tihedus = 0,63±0,03 g/cm<sup>3</sup><ref name="Thomas 2010" /> | raskuskiirendus = 0,011–0,017 km/s²<ref name="Thomas 2010" /> | paokiirus = | pöörlemisperiood = sünkroonne tiirlemisperioodiga | telje kalle = | albeedo = 0,71±0,02<ref name="Verbiscer et al." /> | temp min = | temp kesk = | temp max = | rõhk = | koostis = }} '''Janus''' ehk '''Saturn X'''<ref name="s0Kle" /> on üks [[Saturn]]i [[Planeedi kaaslane|kaaslastest]]. Nime on ta saanud [[vanarooma mütoloogia]] jumaluse [[Janus]]e järgi. ==Avastamine== Janus ja temaga [[kaasorbitaalsus|kaasorbitaalne]] [[Epimetheus (kuu)|Epimetheus]] liiguvad väga lähestikku paiknevatel [[orbiit]]idel. Nende orbiitide suurus erineb vaid 50&nbsp;km.<ref name="planetary.org" /> Astronoomid arvasid algul, et tegemist on ühe taevakehaga, mis liigub ühel orbiidil, ja segasid kahe taevakeha vaatlusandmed kokku. Januse avastajaks peetakse [[Audouin Dollfus]]i, kes seda kuud 15. detsembril 1966 esimesena märkas.<ref name="IAUC 1987" /> Kuid samas ei olnud kindlust, kas objekt, mida ta nägi, oli Janus või Epimetheus.<ref name="Cba4z" /> Taevakeha sai ajutiseks tähiseks '''S/1966 S 2'''. Janust oli pildistanud juba 29. oktoobril 1966 [[Jean Texereau]], kuid ta ei tundnud teda pildilt ära ega saanud aru, et tegu oli Janusega. 18. detsembril 1966 märkas [[Richard Walker]] samal orbiidil samalaadset objekti; seda peetakse [[Epimetheus (kuu)|Epimetheus]]e avastamiseks.<ref name="IAUC 1991" /> Oktoobris 1978 taipasid [[Stephen M. Larson]] ja [[John W. Fountain]], et 1966. aasta vaatlusi saab kõige paremini seletada kahe erineva objekti olemasoluga (Janus ja Epimetheus), mis asuvad väga sarnastel orbiitidel.<ref name="Fountain et al." /> Seda kinnitas ka 1980. aastal [[Voyager 1]] kogutud vaatlusandmed.<ref name="F0WJ7" /> Janust on hiljem vaadeldud mitu korda ning pandud talle ka eri nimesid. 1. septembril 1979 märkas seda kosmosesond [[Pioneer 11]], mille kolm laenguga osakeste detektorit täheldasid ta "varju" olemasolu (nimetati '''S/1979 S 2''').<ref name="IAUC 3417." /> 19. veebruaril 1980 nägid Janust ka Dan Pascu (nimetati '''S/1980 S 1''')<ref name="IAUC 3454." /> ja seejärel 23. John W. Fountain, Stephen M. Larson, Harold J. Reitsema ja Bradford A. Smith (nimetati '''S/1980 S 2''').<ref name="IAUC 3456." /> ==Nimi== Janus on saanud nime kahenäolise [[Rooma]] jumala [[Janus]]e järgi. Kuigi see nimi olevat pakutud välja üsna varakult pärast Janus avastamist 1966. aastal,<ref name="IAUC 1995." /> ametlikult kinnitati see alles aastal 1983.<ref name="saturn.jpl." /> Samal ajal kinnitati ka Epimetheuse nimi. ==Karakteristikud== Januse pind on tihedalt täis [[Kraater|kraatreid]], millest mitme läbimõõt on kuni 30&nbsp;km. Piklikke, lineaarseid vorme on vähe. Januse pind tundub olevat vanem kui Prometheuse pind, kuid noorem kui Pandoral. Tema väga madala tiheduse ja suure albeedo tõttu arvatakse, et Janus on struktuurilt väga urbne, jäisest pudist koosnev moodustis. ==Orbiidi muutlikkus== Januse orbiidi kõrgus Saturni pinnast on pidevas perioodilises muutumises. Selle põhjuseks on gravitatsiooniline vastasmõju temaga kaasorbitaalse kuu Epimetheusega, millele ta ligikaudu iga nelja aasta tagant läheneb kaugusele umbes 15 000&nbsp;km.<ref name="planetary.org" /> Orbiidi kõrguse muutus toimub seetõttu, et kui nad lähenevad üksteisele, siis vahetavad nad energiat (gravitatsiooniline vastasmõju), mille tulemuseks on, et madalam upitatakse kõrgemale orbiidile ja kõrgemal asuv lastakse kukkuda madalamale orbiidile, ehk üks kuu tõmbab oma gravitatsiooniga teise kuu madalamale orbiidile, liikudes ise samal ajal kõrgemale orbiidile. Nii nad järelikult vahetavad kohti. Kuna madalam orbiit on pikkuse poolest lühem kui kõrgem, siis üks kuudest liigub teisest kiiremini, samal ajal kui teine jääb maha. Kui nüüd madalamal orbiidil olevale kuule umbes 4 aasta pärast kiiremini liikuv kuu mööda orbiidiringi tagant järgi jõuab, toimubki gravitatsioonilise vastasmõju tõttu orbiitide vahetus, muutes varem madalamal orbiidil kiiremini liikunud kuu kõrgemal orbiidil aeglasemini liikuvaks ja vastupidi. Kuigi Janus ja Prometheus kohtuvad kiiruste erinevuse tõttu oma ringjatel orbiitidel, ei möödu nad teineteisest kunagi. Eri kiirustel ümber Saturni tiireldes muutub ainult nende kuude vaheline kaugus orbiidi ringjoonel (nii maha jäädes kui järgi jõudes lähim kaugus ligikaudu 15 000&nbsp;km), kuid nende järjestus üksteise suhtes jääb samaks. Kuna nende diameetrid (Janusel ligikaudu 180&nbsp;km, Epimetheusel 120&nbsp;km)<ref name="planetary.org" /> on suuremad kui nende vaheline orbiitide kaugus (50&nbsp;km) siis üksteisest mööduma hakkamisel põrkaksid nad kokku. Janus on Epimetheusest umbes 4 korda raskem ning seetõttu muutub sellisel "orbiidilisel tantsul" ka tema orbiidi kaugus Saturnist 4 korda vähem.<ref name="planetary.org" /> ==Janus ja Saturni rõngad== Januse ja Epimetheuse orbiite hõlmaval alal on märgatud ka ähmase rõnga olemasolu. Seda märgati 2006. aastal kosmosesondi [[Cassini]] tehtud piltidel, kui see joonistus välja valguse [[hajuspeegeldumine|hajuspeegeldumise]] tõttu tolmuosakestelt. Selle rõnga laiuseks on umbes 5000&nbsp;km<ref name="photojournal.jpl." /> ning ta on arvatavalt tekkinud meteoriidikokkupõrgete tulemusel nende kuude pinnalt paisatud osakeste tõttu, millest on tekkinud mööda orbiidi trajektoori laialiulatuv rõngas.<ref name="saturn.jpl." /> ==Pilte== <gallery widths="240px" heights="200px" perrow="3" style="clear:both; margin-left:auto; margin-right:auto;"> Pilt:Janus - Voyager 2.jpg |Janus, nagu see paistis [[Voyager 2]]-le 25.08.1981 Pilt:Saturn's moons Janus and Prometheus PIA08192 (NASA).jpg | Janus ja [[Prometheus (kuu)|Prometheus]] üks ühel pool, teine teisel pool [[Saturni rõngad|Saturn rõngaid]] [[Cassini–Huygens|Cassini]] pildil, 29.04.2006 Pilt:Janus 2006 closeup by Cassinix2.jpg | Janus Saturni taustal ([[Cassini–Huygens|Cassini]], 2006) Pilt:Janus-PIA09872.jpg | [[Cassini–Huygens|Cassini]] tehtud pilt Janusest 20.02.2008 Pilt:PIA10447 Janus.jpg | Varjud Janusel. Pildistatud 33 000&nbsp;km kauguselt (200 m piksli kohta) </gallery> ==Viited ja märkused== {{viited|allikad= <ref name="Spitale et al.">Spitale, J. N.; Jacobson, R. A.; Porco, C. C.; Owen, W. M., Jr. (2006) "The orbits of Saturn's small satellites derived from combined historic and Cassini imaging observations". The Astronomical Journal 132 (2): 692–710. [[Bibcode]] [http://adsabs.harvard.edu/abs/2006AJ....132..692S :2006AJ....132..692S] [[DOI]]:[http://iopscience.iop.org/1538-3881/132/2/692/ 10.1086/505206]</ref> <ref name="Thomas 2010">Thomas, P. C. (2010) [https://web.archive.org/web/20181223003125/http://www.ciclops.org/media/sp/2011/6794_16344_0.pdf "Sizes, shapes, and derived properties of the saturnian satellites after the Cassini nominal mission".] The Astronomical Journal 132 (2): 692–710. [[Bibcode]] [http://adsabs.harvard.edu/abs/2010Icar..208..395T 2010Icar..208..395T] [[DOI]]:[http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0019103510000448 10.1016/j.icarus.2010.01.025]</ref> <ref name="Verbiscer et al.">Verbiscer, A.; French, R.; Showalter, M.; Helfenstein, P. (2007).[http://www.sciencemag.org/content/315/5813/815.abstract "Enceladus: Cosmic Graffiti Artist Caught in the Act".] ''Science'' '''315''' (5813): [[DOI]]:[ http://www.sciencemag.org/content/315/5813/815 10.1126/science.1134681] [[PMID]] [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/17289992 17289992] Vaadatud 15.04.2014</ref> <ref name="s0Kle">X on siin [[Rooma numbrid|Rooma]] 10.</ref> <ref name="planetary.org">Emily Lakdawalla (2006) [http://www.planetary.org/blogs/emily-lakdawalla/2006/janus-epimetheus-swap.html The Orbital Dance of Epimetheus and Janus] Vaadatud: 14.04.2014</ref> <ref name="IAUC 1987">Gingerich, Owen (1967) [http://www.cbat.eps.harvard.edu/iauc/01900/01987.html "Probable New Satellite of Saturn"] ''IAU Circular'' 1987. Vaadatud: 14.04.2014</ref> <ref name="Cba4z">[http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/janus.html Janus] Vaadatud: 14.04.2014</ref> <ref name="IAUC 1991">Gingerich, Owen (1967) [http://www.cbat.eps.harvard.edu/iauc/01900/01991.html "Possible New Satellite of Saturn"] ''IAU Circular'' '''1991'''. Vaadatud: 15.04.2014</ref> <ref name="Fountain et al.">Fountain, J. W.; Larson, S. M. (1978) "Saturn's ring and nearby faint satellites". ''Icarus'' 36: 92–106. [[Bibcode]] [http://adsabs.harvard.edu/abs/1978Icar...36...92F 1978Icar...36...92F] [[DOI]]:[http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/0019103578900763 10.1016/0019-1035(78)90076-3]</ref> <ref name="F0WJ7">[http://solarsystem.nasa.gov/planets/profile.cfm?Object=Sat_Janus Solar System Exploration: Planets.] NASA. 4. aprill 2011. Vaadatud: 15.04.2014</ref> <ref name="IAUC 3417.">Marsden, Brian G. (1979) [http://www.cbat.eps.harvard.edu/iauc/03400/03417.html "New Ring and Satellites of Saturn"] ''IAU Circular'' '''3417'''. Vaadatud: 15.04.2014</ref> <ref name="IAUC 3454.">Marsden, Brian G. (1980) [http://www.cbat.eps.harvard.edu/iauc/03400/03454.html "Saturn"] ''IAU Circular'' '''3454'''. Vaadatud: 15.04.2014</ref> <ref name="IAUC 3456.">Marsden, Brian G. (1980). [http://www.cbat.eps.harvard.edu/iauc/03400/03456.html "1980 S 2"] ''IAU Circular'' '''3456'''. Vaadatud: 15.04.2014</ref> <ref name="IAUC 1995.">Gingerich, Owen (1967) [http://www.cbat.eps.harvard.edu/iauc/01900/01995.html "Saturn X (Janus)"] ''IAU Circular'' '''1995'''. Vaadatud: 15.04.2014</ref> <ref name="saturn.jpl.">[https://web.archive.org/web/20120212104504/http://saturn.jpl.nasa.gov/news/newsreleases/newsrelease20061011-3/ "NASA Finds Saturn's Moons May Be Creating New Rings"] ''Cassini Solstice Mission''. JPL/NASA. 11. oktoober 2006. Vaadatud: 15.04.2014</ref> <ref name="photojournal.jpl.">[http://photojournal.jpl.nasa.gov/catalog/PIA08328 "PIA08328: Moon-Made Rings"] ''Photojournal.'' JPL/NASA. 11.10.2006. Vaadatud: 15.04.2014</ref> }} {{Saturni kuud}} [[Kategooria:Saturni kuud]] mxgnq4xul00i68kki8gayg5l0q3lcv8 Ukraina Julgeolekuteenistus 0 369152 6168337 6167173 2022-07-26T14:42:48Z Octagon11 123728 /* Sõjategevus 2022. aastal */ wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Ukraina Julgeolekuteenistus | omakeelne_nimi = Служба безпеки України | embleem = Security Service of Ukraine Emblem.svg | embleemiallkiri = | pilt = SBU Headquarters.jpg | pildiallkiri = Peamaja | lühend = SBU | deviis = | asutatud = [[20. september]] [[1991]] | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = | tüüp = | staatus = | eesmärk = | peakorter = 32–35 vul. Volodimirska, [[Kiiev]] | asukoht = [[Ukraina]] | piirkond = | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = Ülema kohusetäitja | juht_nimi = [[Vassõl Maljuk]]<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №504/2022 Про тимчасове виконання обов’язків Голови Служби безпеки України. Першому заступнику Голови Служби безпеки України МАЛЮКУ Василю Васильовичу тимчасово виконувати обов’язки Голови Служби безпеки України. 18.07.2020.</ref> | juht2_nimetus = | juht2_nimi = | juht3_nimetus = | juht3_nimi = | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = [[Ukraina president]] | emaorg = | allorg = | eelarve = | töötajad = 27 000 (2020)<ref>[https://www.pravda.com.ua/rus/news/2020/03/12/7243307/ Реформа СБУ: что предлагают изменить президентским законопроектом] - uapravda, 12.03.2020 (vaadatud: 15.03.2020)</ref> | | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = [http://www.sbu.gov.ua SBU] | märkused = }} '''Ukraina Julgeolukuteenistus''', [[lühend]] '''SBU''' ([[ukraina keel]]es Служба безпеки України, lühend СБУ), on [[Ukraina]] eriotstarbeline [[õiguskaitseorgan]] ja peamine julgeolekuorgan, mille ülesandeks on [[vastuluure]] ja [[terrorism]]i<nowiki>vastane</nowiki> võitlus. == Struktuur == * Peavalitsused oblastites * Sõjalise vastuluure osakond<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №495/2022 Про призначення О.Дубровіна начальником Департаменту військової контррозвідки Служби безпеки України. Призначити ДУБРОВІНА Олександра Олексійовича начальником Департаменту військової контррозвідки Служби безпеки України, 12.07.2022</ref> * SBU terrorismivastane keskus<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №314/2021. Про призначення С.Андрущенка керівником Антитерористичного центру при Службі безпеки України, 26.07.2021</ref> * [[Erioperatsioonide Keskus „A“]] ==Ajalugu== === Juhid === {| class="wikitable" |+ |- ! Nimi !! Ametiaeg |- | [[Jevgen Martšuk]] || 1991–1994 |- | [[Valeri Malikov]] || 1994–1995 |- | [[Volodõmõr Radtšenko]] || 1995–1998 |- | [[Leonid Derkatš]] || 1998–2001 |- | Volodõmõr Radtšenko || 2001–2003 |- | [[Igor Smeško]] || 2003–2005 |- | [[Oleksandr Turtšõnov]] || 2005 |- | [[Valentõn Nalõvaitšenko]] || 2006–2010 |- | [[Valeri Horoškovskõi]] || 2010–2012 |- | [[Igor Kalinin]] || 2012–2013 |- | [[Oleksandr Jakõmenko]] || 2013–2014 |- | [[Valentõn Nalõvaitšenko]] || 2014–2015 |- | [[Vassõl Grõtšak]] || 2015–2019 |- | [[Ivan Bakanov]] || 2019–2022 |} === Iseseisva riigi julgeolekuteenistus === 25. märtsil 1992 võttis [[Ukraina Ülemraada]] vastu Ukraina Julgeolekuteenistuse seaduse.<ref>ЗАКОН УКРАЇНИ Про Службу безпеки України. (Відомості Верховної Ради України (ВВР), 1992, № 27, ст.38)</ref> === Tegevus Donbassis === SBU osales [[Sõda Donbassis|Donbassi sõjas]].<ref>[https://www.pravda.com.ua/rus/news/2018/10/15/7195163/ За годы войны в Донбассе погибли 27 сотрудников СБУ] - Ukrainska Pravda, 15.10.2018</ref> 2017. aastal teatas president [[Petro Porošenko]], et pärast 2014. aastal alanud [[Sõda Donbassis|Venemaa Föderatsiooni agressiooni Ukraina vastu]] vallandati SBU-st umbes 2000 reeturit ja korruptanti.<ref>[https://ru.tsn.ua/ukrayina/za-vremya-rossiyskoy-agressii-sbu-uvolili-bolee-2-tysyach-predateley-i-korrupcionerov-poroshenko-828620.html?_ga=2.195793573.881189016.1560112379-307185460.1560021162 ЗА ВРЕМЯ РОССИЙСКОЙ АГРЕССИИ ИЗ СБУ УВОЛИЛИ БОЛЕЕ 2 ТЫСЯЧ ПРЕДАТЕЛЕЙ И КОРРУПЦИОНЕРОВ - ПОРОШЕНКО] - TSN, 24.03.2017 (vaadatud: 09.06.2019)</ref> === Sõjategevus 2022. aastal === * Enne Venemaa sissetungi 24. veebruaril harjutas SBU 2022. aasta veebruaris Ukraina-[[Valgevene]] piiri ääres [[diversioon]]i tõkestamist.<ref>[https://news.liga.net/incidents/photo/sbu-otrabotala-zaderjanie-diversantov-na-granitse-s-belarusyu-foto СБУ отработала задержание диверсантов на границе с Беларусью: фото] - Liga Novosti, 18.02.2022 (25.03.2022)</ref> * 2. märtsil 2022 vabastas president Zelenskõi ametist SBU Krimmi peavalitsuse juhi Oleh Kulinitši,<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №91/2022 Про звільнення О. Кулініча з посади начальника Головного управління Служби безпеки України в Автономній Республіці Крим, 02.03.2022.</ref> kes oli sellel ametikohal alates 21. oktoobrist 2020.<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №463/2020 Про призначення О.Кулініча начальником Головного управління Служби безпеки України в Автономній Республіці Крим, 21.10.2020.</ref> * 2022. aasta märtsis vahistas SBU mehe, keda kahtlustas [[Ukraina relvajõud]]ude positsioonide salvestamises ja nende asukoha avalikustamises.<ref>[https://zn.ua/UKRAINE/tik-toker-snimavshij-i-vylozhivshij-v-set-pozitsii-ukrainskoj-armii-vozle-trts-retroville-zaderzhan-sbu.html Тик-токер, снимавший и выложивший в сеть позиции украинской армии возле ТРЦ Retroville, задержан СБУ] - ZN.ua, 21.03.2022 (vaadatud: 25.03.2022)</ref> * 2022. aasta 1. aprillil võttis president Zelenskõi endiselt SBU sisekontrolli juhilt Andri Naumovilt ja endsielt SBU [[Hersoni oblast]]i peavalitsuse ülemalt Serhi Krõvorutškolt [[brigaadikindral]]i austme ning süüdistas neid reetmises.<ref>Таня Матяш.[https://rus.lb.ua/society/2022/04/01/511827_prezident_lishil_zvaniy_generalov.html Президент лишил званий генералов двух предателей из Службы безопасности] - Lb.ua, 01.04.2022 (vaadatud: 05.04.2022)</ref> * 30. mail 2022 vabastas president Zelenskõi ametist [[Harkivi oblast]]i SBU juhi Roman Dudini<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №378/2022 Про звільнення Р.Дудіна з посади начальника Управління Служби безпеки України в Харківській області. Звільнити ДУДІНА Романа Володимировича з посади начальника Управління Служби безпеки України в Харківській області, 30.05.2022</ref> ning määras 19. juulil 2022 tema asemele [[Oleksandr Kuts]]i.<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №516/2022 Про призначення О.Куця начальником Управління Служби безпеки України в Харківській області. Призначити КУЦЯ Олександра Івановича начальником Управління Служби безпеки України в Харківській області, 19.07.2022.</ref> * 17. juulil 2022 eemaldas president Zelenskõi oma ukaasiga [[Ivan Bakanov]]i SBU juhi kohustuste täitmisest.<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №499/2022 Про усунення І.Баканова від виконання обов'язків Голови Служби безпеки України. Відповідно до статті 47 Дисциплінарного статуту Збройних Сил України, затвердженого Законом України від 24 березня 1999 року № 551–XIV, усунути БАКАНОВА Івана Геннадійовича від виконання обов'язків Голови Служби безпеки України, 17.07.2022</ref> * SBU üksused osalesid 2022. aastal ka lahingutegevuses Vene vägede vastu.<ref>Олена Богданьок. [https://suspilne.media/256579-vijskova-kontrrozvidka-sbu-znisila-rosijskoi-tehniki-na-45-mln-dolariv/ Військова контррозвідка СБУ знищила російської техніки на 45 млн доларів] 03.06.2022 (vaadatud: 26.07.2022)</ref><ref>[https://armyinform.com.ua/2022/07/26/vijskova-kontrrozvidka-sbu-znyshhyla-udarnymy-dronamy-shhe-try-rosijski-t-72/ Військова контррозвідка СБУ знищила ударними дронами ще три російські Т-72] (vaadatud: 26.07.2022)</ref> == Galerii == <gallery> Flag of the Security Service of Ukraine.png|Lipp CI Dep of SSU.png|Vastuluure osakonna embleem Logossu.png|SBU akadeemia vapp </gallery> ==Vaata ka== * [[Erioperatsioonide Keskus „A“]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.sbu.gov.ua/sbu/control/en/index SBU's Official web site] <small>(''ukraina ja inglise keeles'')</small> *[https://zakon.rada.gov.ua/cgi-bin/laws/main.cgi?nreg=2229%2D12 ЗАКОН УКРАЇНИ Про Службу безпеки України (Відомості Верховної Ради України (ВВР), 1992, № 27, ст.38)] <small>(''ukraina keeles'')</small> === Ajalugu === === 21. sajand === *[http://www.epravda.com.ua/publications/2012/01/11/312379/ ТОП-5 арештів і "маски-шоу" 2011 року] <small>(''ukraina keeles'')</small> *[https://zn.ua/POLITICS/poroshenko-vpervye-prisvoil-zhenschine-zvanie-generala-297150_.html Порошенко впервые присвоил женщине звание генерала] - Zn.ua, 14.10.2018 <small>(''vene keeles'')</small> === Reformi küsimus === *[[Viktor Trepak|Виктор Трепак]]. [https://zn.ua/internal/sbu-2019-5-zhiznenno-vazhnyh-izmeneniy-304332_.html СБУ-2019: 5 жизненно важных изменений] - ZN.ua, 28.12.2018 <small>(''vene keeles'')</small> * Александр Леменов. [https://zn.ua/internal/kak-imenno-nuzhno-reformirovat-sbu-309152_.html Как именно нужно реформировать СБУ] - ZN.ua, 17.02.2019 <small>(''vene keeles'')</small> *[https://lb.ua/news/2019/05/23/427634_funktsii_sbu_dolzhni_ogranicheni_.html Функции СБУ должны быть ограничены, - представительство ЕС в Украине] - Lb.ua, 23.05.2019 <small>(''vene keeles'')</small> * Ярослав Винокуров. [https://hromadske.ua/ru/posts/prezident-anonsiroval-lishenie-sbu-funkcij-rassledovaniya-ekonomicheskih-prestupleniya-i-sozdanie-sluzhby-finrassledovanij Президент анонсировал лишение СБУ функций расследования экономических преступления и создание Службы финрасследований] - Hromadske, 20.06.2019 <small>(''vene keeles'')</small> *[https://zn.ua/POLITICS/zelenskiy-publichno-podderzhal-likvidaciyu-ekonomicheskih-podrazdeleniy-sbu-331553_.html Зеленский публично поддержал ликвидацию экономических подразделений СБУ] - ZN.ua, 02.10.2019 <small>(''vene keeles'')</small> * [https://korrespondent.net/ukraine/4203128-zelenskyi-podal-v-radu-zakonoproekt-ob-sbu Зеленский подал в Раду законопроект об СБУ] - Korrespondent.net, 11.03.2020 <small>(''vene keeles'')</small> * [https://zn.ua/POLITICS/zakon-o-reforme-sbu-ne-izmenit-rabotu-spetssluzhby-shabunin.html Закон о реформе СБУ не изменит работу спецслужбы — Шабунин] - ZN.ua, 01.01.2022 <small>(''vene keeles'')</small> {{koord | NS = 50.450694 | EW = 30.515806 | tüüp = maamärk | kaart =}} [[Kategooria:Ukraina valitsusasutused]] [[Kategooria:Sisejulgeolek]] 48llhlnf534pghuy13kkeux8mni3i8k Garkalne (Garkalne piirkond) 0 378524 6168216 6168087 2022-07-26T12:27:14Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Garkalne | elanikke = 2004 (2020)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2811 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Garkalne''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''lielciems'') Lätis [[Ropaži piirkond|Ropaži piirkonna]] [[Garkalne vald|Garkalne vallas]]. Küla asub [[Krievupe]] jõe kaldal, merepinnast 10 meetri kõrgusel, maantee [[A2 (Läti)|A2]] ja [[Valga–Riia rongiliin]]i ääres. Garkalne jääb valla keskusest [[Berģi]]st 12 ja [[Riia]] keskusest 21 kilomeetri kaugusele. Asula tekkis [[Ropaži raudteejaam]]a juurde peale selle valmimist aastal [[1889]]. Asula hakkas kasvama XX sajandi kahekümnendatel aastatel, mil sinna tekkis suvituspiirkond, kuhu rajati ujumiskoht ja tenniseväljakud. Tänapäeval on külas [[raamatukogu]]<ref>https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu</ref> ja [[keskkool]]. Külas asuvad Pagrieziens uz Garkalni, Garkalne-1, Stacijas iela,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/12995 Autotransporta direcija]</ref> Garkalne (uz lielā ceļa), Garkalne-2 ja Skola bussipeatused.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/5171 Autotransporta direcija]</ref> Küla jääb osaliselt Garkalne metsade hoiualale.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastal 2015 oli Garkalnes 1811 elanikku, aastal 2020 oli elanikke 2004. == Viited == {{viited}} {{Garkalne piirkond}} [[Kategooria:Ropaži piirkonna külad]] 9ww4sof3mcg293agd1q0sju9tnwce2r 6168219 6168216 2022-07-26T12:32:47Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Garkalne | elanikke = 2004 (2020)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2811 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Garkalne''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''lielciems'') Lätis [[Ropaži piirkond|Ropaži piirkonna]] [[Garkalne vald|Garkalne vallas]]. Küla asub [[Krievupe]] jõe kaldal, merepinnast 10 meetri kõrgusel, maantee [[A2 (Läti)|A2]] ja [[Valga–Riia rongiliin]]i ääres. Garkalne jääb valla keskusest [[Berģi]]st 12 ja [[Riia]] keskusest 21 kilomeetri kaugusele. Asula tekkis [[Ropaži raudteejaam]]a juurde peale selle valmimist aastal [[1889]]. Asula hakkas kasvama XX sajandi kahekümnendatel aastatel, mil sinna tekkis suvituspiirkond, kuhu rajati ujumiskoht ja tenniseväljakud. Tänapäeval on külas [[raamatukogu]]<ref>https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu</ref> ja [[keskkool]]. Külas asuvad Pagrieziens uz Garkalni,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/15727 Autotransporta direcija]</ref> Garkalne-1, Stacijas iela,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/12995 Autotransporta direcija]</ref> Garkalne (uz lielā ceļa), Garkalne-2 ja Skola bussipeatused.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/5171 Autotransporta direcija]</ref> Küla jääb osaliselt Garkalne metsade hoiualale.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastal 2015 oli Garkalnes 1811 elanikku, aastal 2020 oli elanikke 2004. == Viited == {{viited}} {{Garkalne piirkond}} [[Kategooria:Ropaži piirkonna külad]] 0qq552y66n0ki44n0x6ibmv6dtw1dd0 6168230 6168219 2022-07-26T12:48:00Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Garkalne | elanikke = 2004 (2020)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2811 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Garkalne''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''lielciems'') Lätis [[Ropaži piirkond|Ropaži piirkonna]] [[Garkalne vald|Garkalne vallas]]. Küla asub [[Krievupe]] jõe kaldal, merepinnast 10 meetri kõrgusel, maantee [[A2 (Läti)|A2]] ja [[Valga–Riia rongiliin]]i ääres. Garkalne jääb valla keskusest [[Berģi]]st 12 ja [[Riia]] keskusest 21 kilomeetri kaugusele. Asula tekkis [[Ropaži raudteejaam]]a juurde peale selle valmimist aastal [[1889]]. Asula hakkas kasvama XX sajandi kahekümnendatel aastatel, mil sinna tekkis suvituspiirkond, kuhu rajati ujumiskoht ja tenniseväljakud. Tänapäeval on külas [[raamatukogu]]<ref>https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu</ref> ja [[keskkool]]. Külas asuvad Pagrieziens uz Garkalni,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/15727 Autotransporta direcija]</ref> Stacijas iela,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/12995 Autotransporta direcija]</ref> Garkalne,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/1238 Autotransporta direcija]</ref> Garkalne-2<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/9636 Autotransporta direcija]</ref> ja Skola bussipeatused.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/5171 Autotransporta direcija]</ref> Küla jääb osaliselt Garkalne metsade hoiualale.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastal 2015 oli Garkalnes 1811 elanikku, aastal 2020 oli elanikke 2004. == Viited == {{viited}} {{Garkalne piirkond}} [[Kategooria:Ropaži piirkonna külad]] ej0vgsao69wpgkmay3ue4j29bblr640 Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon 0 382115 6168460 6044806 2022-07-26T18:22:20Z Karljohan29 136246 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Riigikogu]]; lisatud [[Kategooria:Riigikogu komisjonid]] wikitext text/x-wiki '''Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon''' (lühend '''ELAK'''; enne [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] ühinemist ''Euroopa asjade komisjon'' (lühend ''EAK'')) on [[Riigikogu]] alatine [[komisjon]], "millel on Riigikogus Euroopa Liidu küsimustes otsustav ja koordineeriv roll. Erinevalt teistest alatistest komisjonidest võivad Euroopa Liidu asjade komisjoni liikmed kuuluda samal ajal mõnda muusse alatisse komisjoni. Samuti võivad sellesse komisjoni kuuluda Riigikogu juhatuse liikmed. Komisjoni seisukohtadest juhindub Euroopa Liidu küsimustes ka Vabariigi Valitsus."<ref name="riigikogu.ee">[https://www.riigikogu.ee/riigikogu/komisjonid/euroopa-liidu-asjade-komisjon Euroopa Liidu asjade komisjon], Riigikogu (vaadatud 21.05.2017)</ref> ==Vaata ka== *[[Tartu Ülikooli Raamatukogu Euroopa Liidu dokumendikeskus]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.riigikogu.ee/riigikogu/komisjonid/euroopa-liidu-asjade-komisjon ELAK Riigikogu kodulehel] {{Riigikogu komisjonid}} [[Kategooria:Riigikogu komisjonid]] [[Kategooria:Euroopa Liit]] 5t1d7f2awflwkwj08i9h9jlri9vdhuu Kaarli vald 0 385603 6168376 5878352 2022-07-26T16:33:08Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Viljandi maakonna endised vallad]] wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on endisest Viljandimaa vallast; endise Tartumaa valla kohta vaata [[Kaarli vald (Tartu-Maarja kihelkond)]]; endise Virumaa valla kohta vaata [[Kaarli vald (Rakvere kihelkond)]]}} '''Kaarli vald''' ([[saksa keel]]es ''Karlsberg'') oli 1887<ref name="Eesti ala valdade register">{{Valdade register|1098}} (vaadatud 01.12.2014)</ref>-{{kas|1939}} [[vald]] [[Viljandimaa]]l, mis kuulus [[Pärnumaa]] [[Halliste kihelkond]]a<ref name="EEvana"/>. Hiljem läks see [[Viljandimaa]] koosseisu. Vallamaja asus [[Rimmu]] külas.<ref>[https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/core_ajaloolised Maa-ameti kaardirakendused]</ref> Valla pindala oli 56 km² ja elanikke 1205 (1922. a seisuga)<ref name="EEvana">{{EEvana|4|245}}</ref>. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti vallad aastatel 1866–1939]] [[Kategooria:Halliste kihelkond]] [[Kategooria:Viljandi maakonna endised vallad]] lzqw83clnywl56b7gfe1jjsvgunv9r1 6168377 6168376 2022-07-26T16:33:24Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Pärnu maakonna endised vallad]] wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on endisest Viljandimaa vallast; endise Tartumaa valla kohta vaata [[Kaarli vald (Tartu-Maarja kihelkond)]]; endise Virumaa valla kohta vaata [[Kaarli vald (Rakvere kihelkond)]]}} '''Kaarli vald''' ([[saksa keel]]es ''Karlsberg'') oli 1887<ref name="Eesti ala valdade register">{{Valdade register|1098}} (vaadatud 01.12.2014)</ref>-{{kas|1939}} [[vald]] [[Viljandimaa]]l, mis kuulus [[Pärnumaa]] [[Halliste kihelkond]]a<ref name="EEvana"/>. Hiljem läks see [[Viljandimaa]] koosseisu. Vallamaja asus [[Rimmu]] külas.<ref>[https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/core_ajaloolised Maa-ameti kaardirakendused]</ref> Valla pindala oli 56 km² ja elanikke 1205 (1922. a seisuga)<ref name="EEvana">{{EEvana|4|245}}</ref>. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti vallad aastatel 1866–1939]] [[Kategooria:Halliste kihelkond]] [[Kategooria:Viljandi maakonna endised vallad]] [[Kategooria:Pärnu maakonna endised vallad]] 55m6qvtxxx3eso73r0k91ycstig7ctc Kilpnäärmevähk 0 386111 6168534 6012876 2022-07-26T23:35:22Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.8 wikitext text/x-wiki '''Kilpnäärmevähiks''' ehk '''kilpnäärme pahaloomuliseks kasvajaks''' ehk '''kilpnäärme kartsinoomiks''' (''struma maligna'', ''carcinoma glandulae thyroideae'', ''neoplasma malignum glandulae thyreoideae'') nimetatakse osade [[loomad]]e (sealhulgas [[inimene|inimese]]) pahaloomuliste [[kilpnääre|kilpnäärme]] [[kasvaja]]te (nii esmaste kui ka sekundaarsete) põhjustatud progresseeruvat, vahel ka ravimatut ja surmaga lõppevat [[vähk (haigus)|haiguste rühma]]. Kilpnäärmevähi täpseid tekkepõhjuseid, arengu ja taandarengu mehhanisme tänapäeval veel ei tunta. Seetõttu võivad [[sümptom]]id, põhjused, kulg, vastuvõtlikkus [[onkoteraapia]]le (või selle olemasolu), haiguse kestus ja [[suremus]] [[liik (bioloogia)|liigiti]] ja indiviidit erineda. Kilpnäärmevähk on [[haigus]], mille olemuseks on erinevate kilpnäärmes olevate [[rakk]]ude liikumine näiteks piiramatu vohamise rajale, nii seostatakse [[C-rakk]]e (''thyrocytys C'') medullaarse kilpnäärme kartsinoomiga, ''[[thyrocytys T]]'' rakke aga papillaarse kilpnäärme kartsinoomi, follikulaarse kilpnäärme kartsinoomi ja Hürthle-rakulise kartsinoomiga. Kilpnäärme [[lümfotsüüdid|immuunrakud]] ja stroomarakud on seotud [[kilpnäärme lümfoom]]i ja [[kilpnäärme sarkoom]]iga. == Kilpnäärmevähi geneetika == {{Vaata|Vähirakk#Vähiraku geneetika}} Kilpnäärmevähi algmeks on tõenäoliselt üks vähirakk, mis saab kasvueelise. Nagu enamiku pahaloomuliste kasvajate korral ei ole ka kilpnäärmevähi rakkude kontrollimatu vohamine põhjustatud ainult üksikust [[protoonkogeen]]i kontrollimatust aktivatsioonist ([[punktmutatsioonid]]) ega [[tuumori supressorgeen]]i inaktivatsioonist. == Inimestel == === Normaalne kilpnääre === {{Vaata|Kilpnääre}} [[Kilpnääre]] ise on väike hobuserauakujuline nääre, mis paikneb [[kõrisõlm]]e ja rinnaku vahel ning mõlemal pool [[hingetoru]]. Koosneb kahest sagarast ja neid ühendavast kitsusest. Kilpnäärme funktsiooniks on produtseerida teatud [[hormoon]]e (näiteks [[kaltsitoniin]]i), mis reguleerivad organismi [[ainevahetus]]t. Kilpnäärme talitlusest oleneb ka südametegevus. Kilpnääre reguleerib [[valgud|valkude]], [[süsivesik]]ute, [[rasvaine]]te, [[mineraalaine]]te, [[vitamiinid]]e, [[gaasid]]e ja vee [[ainevahetus]]e tegevust.<ref name="sbViN" /> == Endokrinoloogia ja onkoloogia == === Haigestumus kilpnäärmevähki === Kilpnäärmevähk on üks levinumaid [[endokriinsüsteem|endokriinseid]] pahaloomulisi [[kasvaja]]id<ref name="22Jts" />, mille osakaal maailmas kliiniliselt diagnoositud vähivormide seas on alla 1%. 2008. aasta andmetel esines [[Eesti]]s 91 kilpnäärmevähi juhtu, neist 20 meestel ja 71 naistel. 2008. aastal diagnoositi maailmas ligikaudu 212 000 ja [[Euroopa]]s 49 600 kilpnäärmevähi esmasjuhtu.<ref name="V3Zkm" /> ==== Soolised iseärasused ==== Kuna statistiliselt esineb kilpnäärmevähi juhte rohkem naistel, siis oletatakse, et siin mängivad rolli naissuguhormoonid, näiteks [[östrogeen]]<ref name="if2xT" /> ja [[östradiool]]<ref name="FW29M" />. === Avaldumine ja sümptomid === Algfaasis ei põhjusta kilpnäärmevähk suuri kaebusi. Reeglina on esmaseks sümptomiks kaela eesküljel leitud valutu tihe sõlm või siis tekib märkimisväärne ebasümmeetriline kaela jämenemine. Seejuures võivad tunda olla ka suurenenud [[lümfisõlm]]ed kaelal, kõrva taga ja rangluu peal. Üldjuhtudel ei avastata kilpnäärmevähki enne, kui on juba tekkinud siirded ehk [[kopsumetastaasid|metastaasid]] [[kops]]u, mis võivad näha olla rindkerest tehtud röntgenipildil. Kilpnäärmevähiga võib kaasneda [[kilpnäärme ületalitlus]] ehk [[hüpertüreoos]]. Vähi õigeaegne avastamine sõltub kasvaja esmaste haigusnähtude äratundmisest ning seejärel kohe arsti poole pöördumisest. Erinevalt mitmest muust vähivormist, mille puhul peetakse algstaadiumis vähi avastamist elumusele kaasaaitamisel oluliseks, ei ole kilpnäärmevähi varajase avastamise ja elumuse vahel tihedaid seoseid seni tuvastatud.<ref name="jgpDi" /> === Paraneoplastilised sündroomid === {{Vaata|Paraneoplastilised sündroomid}} Kilpnäärmevähki põdevatel vähihaigetel kaasnevad haigusega [[paraneoplastilised sündroomid]] (harilikult üks sündroom korraga), mis võivad avalduda igas elundis ja koes ning need liigitatakse onkoloogiliste haigestumiste hulka. Neid esineb nii uute vähijuhtude kui ka kasvaja retsidiivide korral ja neid kutsuvad esile kasvajarakkude ([[vähirakk]]ude) eritatud signaalmolekulid või mediaatorained ([[hormoon]]id, [[peptiid]]id, [[tsütokiin]]id, [[immunoglobuliinid]] jt) ja [[lümfisüsteem|lümfoid]](-[[immuunsüsteem|immuun]])süsteemi üsna võimsad vastused. ==== Endokrinoloogilised paraneoplastilised sündroomid ==== *[[paraneoplastiline hüperkaltseemia]] === Kiirgusekspositsioon riskitegurina === Lapseeas saadud [[tüümus]]e [[kiiritusravi]]<ref name="Im3ro" /> või lapseea vähkide kontrollimise eesmärgil ioniseeriva kiirgusega saadud kiiritusravi võib 5–10 aasta pärast indutseerida kiirgusest põhjustatud kilpnäärmevähi teket.<ref name="wYkLi" /> Kilpnäärmevähki haigestumise riski võivad tõsta ka mitu korda sooritatud [[hambaröntgen]]id<ref name="tAl7v" /> ning [[Hodgkini lümfoom]]i korral kasutatav pea ja kaela piirkonda osutatud kiirgusravi.<ref name="5o2BY" /><ref name="q7s1D" /> Samuti on riskiteguriks keskkonnast saadavad suured kiirgusdoosid<ref name="LRtRX" />, mis on uuringutes ka kindlaks tehtud, mis võivad hilisemas elus kilpnäärmevähki põhjustada. Nii [[joodivaegus]] kui ka joodi üleküllus võivad soodustada kilpnäärmevähi teket. Kindlaks on tehtud, et naised haigestuvad sagedamini ja naistest haigestuvad omakorda need, kellel on hormonaalsed häired (varane menopaus, rasestumisvastaste pillide kasutamine, hiline sünnitus jne). Perekondlikku seost on leitud 20% medulaarse vähi juhtudest. Kui geneetilisel uuringul leitakse geenidefekt patsiendi veresugulastel, soovitatakse neile kilpnäärme profülaktilist eemaldamist. Follikulaarne vähk võib areneda kilpnäärme healoomulistest kasvajatest ehk follikulaarsetest adenoomidest.<ref name="67h4W" /><ref name="HgEzG" /><ref name="TCJpv" /> Nagu mitme muu vähiliigi puhul, pole täiesti selge, miks sellised haigused tekivad. Kilpnäärmevähi esinemisel peetakse üheks oluliseks riskiteguriks meditsiiniliste protseduuride käigus kasutatud radioaktiivset kiirgust. [[Radioaktiivne kiirgus]] soodustab kilpnäärmekoes nii healoomuliste kui ka pahaloomuliste sõlmede moodustumist, mis võivad lõpuks üle minna kilpnäärmevähiks. Näärmekude muutub vormilt tihedamaks ja ebaühtlaseks ning vähiks nimetatakse seda siis, kui tekib rakkude kontrollimatu paljunemine.<ref name="n4GwN" /> === Diagnoosimine === {{Vaata|Kilpnäärmesõlm}} Kõigepealt alustatakse tagasiulatuvast uurimisest ja selgitatakse välja, kuidas konkreetne kaebus on tekkinud ja mis on sellega kaasnenud. Seejärel katsutakse kaela ja kontrollitakse üle lähedal asetsevad [[lümfisõlm]]ed. Hinnanguliselt esineb palpeeritavaid [[kilpnäärmesõlm]]i 4–7%-l täiskasvanuil. USA-s on 10–20 miljonist kliiniliselt tuvastatavast kilpnäärmesõlmest pahaloomulise käitumisega 5–30%. ==== Kilpnäärmevähi ülediagnoosimine ==== Kilpnäärmevähi ülediagnoosimise all peetakse silmas nendele inimestele pandud diagnoose, kellel kilpnäärmesõlmed on küll tuvastatud kuid kellel ei esine sümptomeid ja kellel kilpnäärmevähk ei põhjusta surma.<ref name="L0RuR" /> == Ravi/protseduurid == Oluline on enne ravi alustamist alati välja selgitada haigusnähtude põhjus. Haiguse hiline [[diagnoos]]imine raskendab ravi läbiviimist.<ref name="NqahP" /><ref name="hu" /> Kilpnäärmevähi peamiseks ravimeetodiks on operatsioon, millele lisandub radioaktiivse joodiga järelravi ja kilpnäärme vohamist stimuleerivate hormoonide mahasurumine türoglobuliiniga.<ref name="hu" /> <ref name="ATA2009" /> Operatsioon võib tähendada kas täielikku või osalist kilpnäärme eemaldamist. Täielikult kilpnäärme eeldamise puhul tekib pärast lõikust püsiv kilpnäärme alatalitlus ehk [[hüpotüreoos]], mille leevendamiseks võetakse kilpnäärmehormooni tabletina. Kuna kilpnäärmevähk võib anda siirdeid lähedal asetsevatesse lümfisõlmedesse, siis need eemaldatakse lõikuse ajal. Kilpnäärmekude säästvat operatsioonimeetodit kasutatakse siis, kui ollakse täiesti kindel, et allesjääv kude on terve. Selle piirkonna vähi korral on sagedasemaks operatsioonitüsistuseks närvivigastus, mis reeglina avaldub ajutises hääle kähisemises.<ref name="ATA2009" /><ref name="BTA" /> Kilpnäärme kartsinoom on keemiaravi suhtes üldiselt resistentne. === Radiojoodravi === {{Vaata|Radiojoodravi}} [[Radiojoodravi]]s kasutatakse pärast operatsiooni radioaktiivset [[jood-131]]<ref name="VMbxf" />, mis valmistatakse [[uraan]]-235 fissioonil või tuumareaktoris stabiilse telluuriumi pommitamisel [[neutron]]itega. Kilpnäärme rakkudele on omane seda endasse koguda. Kui on tegemist vähirakkudega, mis tõmbavad endasse radioaktiivset joodi, siis ravimi toimel need rakud hukkuvad ja võimalik kilpnäärme jääkkude hävineb.<ref name="VGgcN" /> Erinevad spetsialistid on veendumusel, et hoolimata kilpnäärmevähi puhul tehtud operatsiooni mahust tuleks kasutada järelravis ka türoglobuliini ehk kilpnäärmehormooni tableti kujul. === Hormoonasendusravi === Pärast kilpnäärme täielikku eemaldamist vajab haige eluaegset hormoonasendusravi. Kui eemaldatud on ka [[kõrvalkilpnäärmed]], tuleb asendada ka nende näärmete nõre ([[parathormoon]]) koos kaltsiumi lisamisega.<ref name="hu" /> === Kilpnäärmevähi liigid === [[Pilt:Papillary Carcinoma of the Thyroid.jpg|thumb|Papillaarne kilpnäärmevähk]] Histoloogilise ehituse ja bioloogilise käitumise järgi klassifitseeritakse kilpnäärmekartsinoom neljaks peamiseks alatüübiks: * papillaarne kilpnäärme kartsinoom; * follikulaarne kilpnäärme kartsinoom; * medullaarne kilpnäärme kartsinoom; * anaplastne kilpnäärme kartsinoom. Kliinilisest seisukohast lähtudes eristatakse kõrgelt diferentseerunud ([[papillaarne]], [[follikulaarne]]) ja madalalt diferentseerunud ([[medullaarne]], [[anaplastiline]]) kilpnäärmevähki. Naised haigestuvad meestest 4–5 korda sagedamini. <ref name="JnxIy" /> Diferentseerunud kilpnäärmevähi vormide all peetakse silmas papillaarset ja follikulaarset kilpnäärmevähki.<ref name="ctYK2" /> ==== Papillaarne kilpnäärme kartsinoom ==== {{Vaata|Papillaarne kilpnäärme kartsinoom}} [[Papillaarne kilpnäärme kartsinoom]] (''carcinoma papilliferum glandulae thyreoideae'') on kilpnäärmekartsinoomi alatüüp. Papillaarne kilpnäärme kartsinoom on küll statistiliste andmete alusel levinuim (70–80 protsenti kõigist kilpnäärmevähi juhtumitest) kilpnäärmevähi alatüüp, kuid sageli peetakse seda siiski hea prognoosi ja elumusega vähivormiks.<ref name="5Y8lg" /> Papillaarset kilpnäärme kartsinoomi esineb rohkem noortel naistel kui meestel. Osad asjatundjad liigitavad papillaarse kilpnäärme kartsinoomi hulka ka ''hyalinizing trabecular tumor''-i, mida teised uurijad peavad aga kas healoomuliseks uudismoodustiseks<ref name="f1orP" /> või omaette vähivormiks.<ref name="Mpw25" /> ===== Kilpnäärmekirurgia ===== {{Vaata|Kilpnäärmekirurgia}} Papillaarse kilpnäärmevähi raviks on kirurgiline operatsioon – [[türeoidektoomia]], mille käigus tuleb eemaldada osa kilpnäärmest või kogu kilpnääre. Hiljem võivad patsiendid vajada hormoonravi [[türoidhormoonid]]ega, samuti võidakse osadel vähihaigetel kasutada radiojoodiravi, et püüda hävitada näärmesse ja kehasse alles jäänud kilpnäärmest pärinevad vähirakud pärast kilpnäärme eemaldamist.<ref name="Kumar20" /><ref name="Franssila" /> ==== Follikulaarne kilpnäärme kartsinoom ==== {{Vaata|Follikulaarne kilpnäärme kartsinoom}} [[Follikulaarne kilpnäärme kartsinoom]] (''carcinoma follicularis glandulae thyreoideae'') on kilpnäärmekartsinoomi alatüüp, mida esineb kõige sagedamini vanuses 20–60. Selle alla kuulub umbes 20 protsenti kõigist kilpnäärmevähi juhtudest. Seda tüüpi vähk kasvab aeglaselt ja varakult avastades on ravi täiesti võimalik. Follikulaarse kilpnäärmevähi raviks kasutatakse radioaktiivset joodi.<ref name="Kumar20" /><ref name="Franssila" /> Enamiku follikulaarse kilpnäärme kartsinoomi haigusjuhtude korral on 10 aasta [[elumus]] ligi 90%. ==== Medulaarne kilpnäärme kartsinoom ==== {{Vaata|Medulaarne kilpnäärme kartsinoom}} [[Medulaarne kilpnäärme kartsinoom]] (''carcinoma medullare glandulae thyreoidea'') on kilpnäärmekartsinoomi alatüüp, mis levib kiiresti [[lümfisüsteem]]i ning läbi [[vereringe]] ka teistesse kehaosadesse. Tekketõenäosus on 3 protsenti kõikidest kilpnäärme juhtudest. Medulaarse kilpnäärme kartsinoomi korral eritavad kasvajakolde rakud kaltsitoniini, [[serotoniin]]i, [[prostaglandiin]]e, [[adrenokortikotroopne hormoon|adrenokortikotroopset hormooni]] jm. Tegemist on aeglaselt kasvava vähiga, mille edasikandumist on lihtne kontrolli alla saada. Kilpnääre on vaja eemaldada juhul, kui vähk levib.<ref name="pmid18084343" /><ref name="Franssila" /> Vajalik on [[hormoonasendusravi]]. Lisaks sporaadilistele juhtudele võivad patsientidel esineda veel ka perekondlik medullaarne kilpnäärme kartsinoom ja mitmikendokriinne neoplaasia tüüp 2A (MEN 2A). ==== Anaplastiline kilpnäärme kartsinoom ==== {{Vaata|Anaplastiline kilpnäärme kartsinoom}} [[Pilt:Anaplastic thyroid cancer 0001.jpg|thumb|Ultraheli vaade anaplastilisele kilpnäärmevähile]] [[Anaplastiline kilpnäärme kartsinoom]] (''carcinoma anaplasticum glandulae thyreoidea'') on kilpnäärmekartsinoomi alatüüp, mis tekib sagedamini vanematel inimestel (vanemad kui 60 aastat) ja moodustub kuni 5% tõenäosusega. See on haruldane ja kiiresti arenev vähk, mis levib teistesse kehaosadesse ja seda on väga raske ravida. Suur osa inimesi, kellel on diagnoositud anaplastiline kilpnäärmevähk, surevad kuus kuud pärast haiguse diagnoosimist. Raviks kasutatakse türeoidektoomiat, [[kiiritusravi]] ja vähivastaseid ravimeid.<ref name="Kumar20" /><ref name="Franssila" /> ==== Ektoopilise kilpnäärme vähk ==== {{Vaata|Ektoopilise kilpnäärme vähk}} Ektoopiline kilpnäärmekude võib paikneda [[söögitoru]]s, [[keskseinand]]is, [[süda]]mes, [[aort|aordis]], [[neerupealis|neerupealistes]], [[kõhunääre|kõhunäärmes]], [[sapipõis|sapipõies]], nahas. Ektoopiline kilpnääre allub samadele patoloogilistele muutustele mis kilpnääre, esineda võib nii põletikku, hüperplaasiat kui ka tumorigeneesi ([[ektoopiline kilpnäärmevähk]]).<ref name="Eya7Z" /> ==== Kiirgusest põhjustatud kilpnäärmevähk ==== {{Vaata|Kiirgusest põhjustatud kilpnäärmevähk}} Kiirgus võib indutseerida kiirgusest põhjustatud vähi teket, mille täpsed toimemehhanismid pole tänapäeval selged; arvatakse, et kiirgusdoosid kumuleeruvad ja toimivad kantserogeenina algatades ja/või kiirendades kasvajalisi protsesse ja soodustades kasvajaliste vohangute üleminekut vähiks (hinnanguliselt 10–20 aastat pärast kiirgusega kokkupuutumist). 10 aastat pärast [[Tšornobõli katastroof]]i suurenes [[Valgevene]]s, [[Ukraina]]s ja [[Venemaa]]l hüppeliselt laste haigestumine kilpnäärmevähki.<ref name="Kdn6G" /> ===== Kiirgusravist põhjustatud kilpnäärmevähk ===== {{Vaata|Kiirgusravist põhjustatud kilpnäärmevähk}} Erinevate haiguslike seisundite ja eri vähivormide puhul kasutatav [[kiirgusravi]] võib indutseerida kiirgusest põhjustatud kilpnäärmevähi teket. 1940. ja 1950. aastatel kiiritati [[Iisrael]]is rohkem kui 20 000<!--teistel andmetel ligi 11 000 lapsel--> lapse peapiirkonda selleks, et eemaldada [[juuksed]] ja ravida juustega kaetud peanaha seenhaigust (''[[tinea capitis]]''). Hilisemad uuringud aga näitasid, et kiirgusekspositsioon on seotud tumorigeneesiga maliigsete kilpnäärme kasvajate näol.<ref name="QxWgG" /> ==== Esmane kilpnäärme lümfoom ==== {{Vaata|Esmane kilpnäärme lümfoom}} [[Esmane kilpnäärmelümfoom|Esmased kilpnäärmelümfoomid]] on lümfoomide rühm, mis võib esineda kilpnäärmes või ka näärme lähedal paiknevates kaela lümfisõlmedes.<ref name="WlL6g" /> Nende all võidakse silmas pidada mitmeid kilpnäärme lümfoomivorme, näiteks mitte-Hodgkini lümfoomi (seostatakse [[limaskestaga seotud lümfikude|MALT]]-iga) jt. ==== Sekundaarsed kilpnäärmevähid ==== Kilpnäärmesse võivad [[metastaseerumine|metastaseeruda]] paljudes elundites, nagu [[kopsud]]es, rinnanäärmes, [[söögitoru]]s, [[emakas]]<ref name="EhkSd" />, [[seedekulgla]]s, [[neerud]]es, nahas arenevad ja kontrollimatult paljunevad [[vähirakk|vähirakud]], kuna teisene kasvajakolle koosneb neoplastilistest vähirakkudest, mis ei ole neoplastilised kilpnäärmerakud, siis nimetatakse kasvajaid sekundaarseteks kilpnäärmevähkideks. ==== Ebaharilikud kilpnäärmevähi vormid ==== Ebaharilike (ka harva esinevate) kilpnäärmevähi vormide all võidakse silmas pidada mitmeid vähivorme, nagu ''mucoepidermoid carcinoma'', ''sclerosing mucoepidermoid carcinoma with eosinophilia''<ref name="wU98O" /> ''hyalinizing trabecular tumor''<ref name="JisVR" />, [[Langerhansi rakkude histiotsütoos]]<ref name="LbzWb" />, ''spindle epithelial tumor with thymus-like differentiation''<ref name="wX7kA" /> jt. === Uuringud/diagnostika === Kilpnäärmekasvaja sümptomiks on valutu ja tihke sõlm kaela ees alaosas. Samas võib tihedam kude paikneda ka mujal kaelal, kuna haigus võib avalduda siirdena kaela lümfisõlmedes. Uuringuid tehakse kaelal [[ultraheli]] abil. Kogenud arstid tunnevad [[kilpnääre]]t käega komplemisel, kas on tegu kasvajaga. Ultrahelianduri kontrolli all võetakse kasvaja piirkonnast peene nõelaga materjali mikroskoopilisteks uuringuteks. Radioisotoopuuring annab kilpnäärmest ja selles olevatest tihenditest hea ülevaate. Verest määratakse hormonaalsed markerid. Leviku hindamiseks tehakse rindkerest röntgenipilt, kaela ja rindkere [[kompuutertomograafia]] ja luustiku radioisotoopuuring. ==== Peennõela-aspiratsioon biopsia ==== {{Vaata|Kilpnäärmesõlme peennõela-aspiratsioon biopsia}} Kilpnäärmesõlme esmaseks tsütoloogiliseks uuringuks on peennõela-aspiratsioon biopsia, mida loetakse kilpnäärmevähi diagnoosimisel kõige olulisemaks. Selle uuringu abil püütakse panna diagnoos, kui tegu on maliigse vohanguga siis võib biopsia tulemus ravimeetodi valikul väga oluliseks osutuda. ==== Kilpnäärme-stsintigraafia ==== {{Vaata|Kilpnäärme-stsintigraafia}} [[Kilpnäärme-stsintigraafia]] on [[nukleaarmeditsiin]]i valdkonna gammauuring, mille läbiviimiseks seotakse erinevad radioaktiivsed isotoobid vajalike märkainetega ning viiakse nüüd juba märgistatud radioaktiivsed isotoobid elusorganismi parenteraalselt, kas suu või inhalatsiooni kaudu. Seejärel teostatakse gammakaameraga radioaktiivse märkaine laialivalgumine ja kogunemine elusorganismis. [[Stsintigraafia]] võib olla üsna levinud ja rutiinselt läbiviidav uuring kilpnäärmega seotud haiguslike seisundite tuvastamisel.<ref name="VGsqC" /> ==== Kilpnäärme ultraheliuuring ==== {{Vaata|Kilpnäärme ultraheliuuring}} Esmane [[kilpnäärme ultraheliuuring]] võidakse teha selleks, et selgitada välja, kas patsiendil on [[kilpnäärmetsüst]] või kilpnäärmesõlm. Kilpnäärme ultraheliuuring ei anna informatsiooni kilpnäärmesõlme hea- ega pahaloomulisuse kohta. <ref name="HdaTZ" /> ==== Kilpnäärme radioisotoopuuring ==== {{Vaata|Kilpnäärme radioisotoopuuring}} Esmane [[kilpnäärme isotoopuuring]] [[radionukliidid]]ega võidakse patsiendile teha selleks, et uurida kilpnäärme põletikku või sõlme ja selle (nende) funktsionaalset staatust, ka võimalikke metastaase teistes elundites ja kudedes.<ref name="F2I3y" /> Kilpnäärme isotoopuuring ei erista healoomulisi muutusi pahaloomulistest. Enamik kartsinoome esineb "külmades" sõlmedes, kuid pahaloomulisteks peetakse ligi 10% "külmadest sõlmedest".<ref name="HdaTZ" /> ==== Kaela ja rindkere kompuutertomograafia ==== {{Vaata|Kompuutertomograafia}} Patsiendile võidakse soovitada ka kaela ja rindkere [[kompuutertomograafia]]t, aitamaks kuvada kasvaja ja siirete levikut. ==== Rindkere röntgeniülesvõtted ==== {{Vaata|Rindkere röntgeniülesvõtted}} Kaugsiirete välistamiseks võidakse teha röntgenipilt rindkerest.<ref name="B54hu" /> === TNM-klassifikatsioon === Tänapäeval on kasutusel mitu kilpnäärmevähi klassifikatsiooni, näiteks EORTC, AMES-süsteem, AGES-süsteem, DAMES-süsteem, MACIS jt, mille kasutamises pole seni ühtsetele kokkulepetele jõutud. Soovituslikult kasutatakse [[TNM-klassifikatsioon]]i. Kilpnäärmevähi staadium sõltub kasvaja levikust, selle ehitusest ja haige vanusest. Olenevalt staadiumist valitakse ravimeetod ja prognoositakse edasist haiguse kulgu.<ref name="Franssila" /> Papillaarne ja follikulaarne vähk alla 45-aastastel: * I staadium: ei esine kaugsiirdeid * II staadium: esinevad kaugsiirded Papillaarne ja follikulaarne vähk 45-aastastel ja vanematel: * I staadium: kasvaja kuni 1 cm, piirdub kilpnäärmega *II staadium: kasvaja üle 1 cm, piirdub kilpnäärmega *III staadium: kasvaja levikuga väljapoole kilpnäärme kihnu või siirded kaela lümfisõlmedes *IV staadium: esinevad kaugmetastaasid Medulaarne vähk: *I staadium: kasvaja kuni 1 cm, piirdub kilpnäärmega *II staadium: kasvaja üle 1 cm kuni levikuga väljapoole kilpnäärme kihnu *III staadium: siirded kaela lümfisõlmedes *IV staadium: esinevad kaugmetastaasid == Prognoos == Kilpnäärmevähi korral tekib üldjuhtudel [[kilpnäärme alatalitlus]] ja närvikahjustus ning võib esineda ka kõrvalkilpnäärmete kahjustus, millest omakorda tekivad surinad sõrmedesse ning tõmblused jalgades ja kätes. Kilpnäärmevähi operatsiooni võib lugeda õnnestunuks, kui pärast lõikust saadud järelravi radioaktiivse joodiga ja türoglobuliiniga on efektiivne. Kõige sagedamini esineva kasvaja rakutüübi (papillaarse kilpnäärmevähi) puhul elab üle 90% inimestest rohkem kui viis aastat.<ref name="5ZKMz" /><ref name="IR8Qe" /> Aastail 2000–2004 diagnoositud kilpnäärmevähi puhul oli Eestis haigete viie aasta elumus 88,9%. Diferentseerunud kasvaja puhul on prognoos parem. See hõlmas alla 40-aastasi haigeid ja levikuta kasvajat. Madalalt diferentseerunud kasvaja on enamasti agressiivne.<ref name="eENH6" /> == Kilpnäärmevähi retsidiveerumine == {{Vaata|Kilpnäärmevähi retsidiveerumine}} [[Kilpnäärmevähi retsidiveerumine]] on kilpnäärme pahaloomulise kasvaja taaspuhkemine algsel kohal pärast kasvaja operatiivset eemaldamist. Kilpnäärme retsidiivide ravi sõltub mitmest tegurist, näiteks kasvaja ehitusest, joodi neeldumisest, varasemast ravist, retsidiivi asukohast, aga ka patsiendi üldseisundist. Haiguse taastekke avastamiseks jälgivad patsienti ravi lõppedes regulaarselt [[onkoloogia]][[kirurg]] ja [[endokrinoloog]]. Kontrolli sagedus lepitakse haigega kokku kasvajaga seotud teguritest sõltuvalt.<ref name="WelchSchwartz2011" /> == Vaata ka == *[[ektoopiline kilpnääre]] *[[radiojoodravi]] == Viited == {{viited|1=2|allikad= <ref name="hu">{{netiviide | URL =http://www.cancernetwork.com/cancer-management-11/chapter05/article/10165/1402668 | Pealkiri = "Thyroid and Parathyroid Cancers" | Autor =Hu MI, Vassilopoulou-Sellin R, Lustig R, Lamont JP. | Keel = inglise keel}}</ref> <ref name="ATA2009">American Thyroid Association (ATA) Guidelines Taskforce on Thyroid Nodules and Differentiated Thyroid Cancer, Cooper DS, Doherty GM, Haugen BR, Kloos RT, Lee SL, Mandel SJ, Mazzaferri EL, McIver B, Pacini F, Schlumberger M, Sherman SI, Steward DL, Tuttle RM. "Revised American Thyroid Association management guidelines for patients with thyroid nodules and differentiated thyroid cancer", Thyroid: 2009</ref> <ref name="BTA">{{netiviide |URL= http://www.british-thyroid-association.org/news/Docs/Thyroid_cancer_guidelines_2007.pdf | Autor= Perros P British Thyroid Association, Royal College of Physicians | Pealkiri= Guidelines for the management of thyroid cancer. 2nd edition. Report of the Thyroid Cancer Guidelines Update Group| Väljaandja= Royal College of Physicians | Aeg= 2007 | Keel = inglise keel}}</ref> <ref name="Kumar20">Chapter 20 Mitchell, Richard Sheppard; Kumar, Vinay; Abbas, Abul K.; Fausto, Nelson "Robbins Basic Pathology",Saunders, Philadelphia, 8. osa</ref> <ref name="Franssila">Kaarle Franssila "Value of histologic classification of thyroid cancer", Acta pathologica et microbiologica scandinavica, Kopenhaagen: 1971</ref> <ref name="pmid18084343">Schlumberger M, Carlomagno F, Baudin E, Bidart JM, Santoro M "New therapeutic approaches to treat medullary thyroid carcinoma", Nat Clin Pract Endocrinol Metab, 4. osa: 2008</ref> <ref name="WelchSchwartz2011">{{netiviide | URL= http://books.google.com/books?id=qe7XQxzAftECcite | Autor= H. Gilbert Welch, Lisa Schwartz, Lisa M. Schwartz M.D., Steve Woloshin | Pealkiri=Overdiagnosed: Making People Sick in the Pursuit of Health | Väljaandja=Beacon Press | Aeg= 18.01.2011 | Keel = inglise keel}}</ref> <ref name="sbViN">A. Paškov. "Kilpnäärme haigused", Tallinn: Valgus, 1974.</ref> <ref name="22Jts">[[Peeter Padrik (arst)|Peeter Padrik]], [[Hele Everaus]], Onkoloogia õpik Arstiteaduskonna 4. kursusele, lk 42, 2013, Tartu Ülikooli Kirjastus OÜ, ISBN: 9789949323067.</ref> <ref name="V3Zkm">Jana Jaal, Marju Kase, Tõnu Jõgi, Marika Tammaru, Kristiina Ojamaa1, Margit Mägi, [http://eestiarst.ee/static/files/009/ea1408lk414-417.pdf Kilpnäärmevähki haigestumus 15–44 aastaste Eesti noorte hulgas ajavahemikul 1980–2009], [[Eesti Arst]] 2014; 93(7):414–417, (vaadatud 12.12.2014)</ref> <ref name="if2xT">Zeng Q, Chen GG, Vlantis AC, van Hasselt CA., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/18021179 Oestrogen mediates the growth of human thyroid carcinoma cells via an oestrogen receptor-ERK pathway. Lühikokkuvõte.], Cell Prolif. detsember 2007 ;40(6):921-35., (vaadatud 14.12.2014)</ref> <ref name="FW29M">Kumar A, Klinge CM, Goldstein RE., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/20372779 Estradiol-induced proliferation of papillary and follicular thyroid cancer cells is mediated by estrogen receptors alpha and beta. Lühikokkuvõte.], Int J Oncol. mai 2010 ;36(5):1067–80., (vaadatud 14.12.2014)</ref> <ref name="jgpDi">GINA KOLATANOV, [http://www.nytimes.com/2014/11/06/health/study-warns-against-overdiagnosis-of-thyroid-cancer.html?_r=0 Study Points to Overdiagnosis of Thyroid Cancer], 5. november 2014, (vaadatud 12.12.2014)</ref> <ref name="Im3ro">Shore RE, Woodard E, Hildreth N, Dvoretsky P, Hempelmann L, Pasternack B., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/3858590 Thyroid tumors following thymus irradiation.Lühikokkuvõte.], J Natl Cancer Inst. juuni 1985; 74(6):1177–84. (vaadatud 12.12.2014)</ref> <ref name="wYkLi">Inskip PD., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/11340614 Thyroid cancer after radiotherapy for childhood cancer. Lühikokkuvõte.], Med Pediatr Oncol. mai 2001; 36(5):568-73. (vaadatud 12.12.2014)</ref> <ref name="tAl7v">Memon A, Godward S, Williams D, Siddique I, Al-Saleh K., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/20397774 Dental x-rays and the risk of thyroid cancer: a case-control study. Lühikokkuvõte.], Acta Oncol. 2010 mai;49(4):447-53. doi: 10.3109/02841861003705778., (vaadatud 12.12.2014)</ref> <ref name="5o2BY">Whitney Woodmansee, [http://www.thyroid.org/wp-content/uploads/publications/ctfp/volume7/issue9/ct_public_v79_7.pdf Thyroid cancer in survivors of Hodgkin’s lymphoma], 7. väljaanne, nr 9, lk 7, CLINICAL THYROIDOLOGY FOR THE PUBLIC, (vaadatud 14.12.2014)</ref> <ref name="q7s1D">Sklar C, Whitton J, Mertens A, Stovall M, Green D, Marina N, Greffe B, Wolden S, Robison L., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/10999813 Abnormalities of the thyroid in survivors of Hodgkin's disease: data from the Childhood Cancer Survivor Study. Lühikokkuvõte.], J Clin Endocrinol Metab. september 2000;85(9):3227-32., (vaadatud 14.12.2014)</ref> <ref name="LRtRX">James Norman, [http://www.endocrineweb.com/conditions/thyroid/thyroid-nodules Thyroid Nodules Hyperthyroidism and Thyroid Cancer], (vaadatud 12.12.2014)</ref> <ref name="67h4W">{{netiviide | URL=http://www.mayoclinic.org/diseases-conditions/thyroid-cancer/basics/risk-factors/con-20043551| Pealkiri= Risk factors | Autor= Mayo Clinic Staff | Aeg= 14.04.2014 | Keel= inglise keel}}</ref> <ref name="HgEzG">F. Pacini. "Thyroid cancer: ESMO Clinical Practice Guidelines for diagnosis, treatment and follow-up", Annals of Oncology: 9.06.2014</ref> <ref name="TCJpv">{{netiviide | URL= http://www.cancer.gov/cancertopics/pdq/genetics/medullarythyroid/HealthProfessional | Pealkiri=Genetics of Endocrine and Neuroendocrine Neoplasias| Väljaandja=National Cancer Institute| Aeg=9.06.2014 | Keel = inglise keel}}</ref> <ref name="n4GwN">{{netiviide |URL =http://www.cancer.gov/cancertopics/causes/i131 | Pealkiri=Radioactive I-131 from Fallout | Väljaandja=National Cancer Institute| aeg= 9.06.2014 | Keel = inglise keel}}</ref> <ref name="L0RuR">Dr. Mercola, [http://articles.mercola.com/sites/articles/archive/2014/11/19/thyroid-cancer-overdiagnosis.aspx Increased Screening Has Led to Rise in Thyroid Cancer Misdiagnosis], 19. november 2014, (vaadatud 12.12.2014)</ref> <ref name="NqahP">{{netiviide | URL =http://www.mayoclinic.org/diseases-conditions/thyroid-cancer/basics/symptoms/con-20043551 | Pealkiri =Thyroid cancer symptoms| Autor = Mayo Clinic Staff | Aeg =14.04.2014 | Koht =USA | Väljaandja =Mayo Clinic | Keel = inglise keel}}</ref> <ref name="VMbxf">[https://www.arst.ee/UserFiles/ArstDrugs/Hum/SPC_16127.pdf RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE], (vaadatud 14.12.2014.a.)</ref> <ref name="VGgcN">Douglas Van Nostrand, Douglas Van Nostrand, Gary Bloom, ja Leonard Wartofsky, [http://www.thyca.org/pap-fol/radiation/ablation/ Radioiodine Ablation and Treatment for Papillary and Follicular Thyroid Cancer], “Thyroid Cancer: A Guide for Patients”, (Keystone Press, 2004., (vaadatud 14.12.2014)</ref> <ref name="JnxIy">{{netiviide | URL =http://www.mayoclinic.com/health/thyroid-cancer/DS00492/DSECTION=treatments-and-drugs | Pealkiri =Thyroid cancer | Autor =Mayo Clinic Staff | Aeg = 14.04.2014 | Keel =inglise keel}}</ref> <ref name="ctYK2">Jana Jaal, Marju Kase, Tõnu Jõgi, Marika Tammaru, Kristiina Ojamaa1, Margit Mägi, [http://eestiarst.ee/static/files/009/ea1408lk414-417.pdf Kilpnäärmevähki haigestumus 15–44aastaste Eesti noorte hulgas ajavahemikul 1980–2009], [[Eesti Arst]] 2014; 93(7):414–417, (vaadatud 12.12.2014.a.)</ref> <ref name="5Y8lg">James Norman, [http://www.endocrineweb.com/conditions/thyroid-cancer/papillary-cancer Papillary Cancer Symptoms, Treatments, and Prognosis for Papillary Thyroid Carcinoma], (vaadatud 11.12.2014)</ref> <ref name="f1orP">Sheren Younes, [http://www.pathologyoutlines.com/topic/thyroidhtn.html Thyroid gland Benign neoplasms Hyalinizing trabecular neoplasm], 11. november 2014, (vaadatud 11.12.2014)</ref> <ref name="Mpw25">Sumiti Gupta, Shilpi Modi, Veena Gupta, ja Nisha Marwah, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3001178/ Hyalinizing trabecular tumor of the thyroid gland], J Cytol. aprill 2010; 27(2): 63–65., doi: 10.4103/0970-9371.70741, PMCID: PMC3001178, (vaadatud 12.12.2014)</ref> <ref name="Eya7Z">Klubo-Gwiezdzinska J, Manes RP, Chia SH, Burman KD, Stathatos NA, Deeb ZE, Wartofsky L., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/21752893 Clinical review: Ectopic cervical thyroid carcinoma—review of the literature with illustrative case series. Lühikokkuvõte.], J Clin Endocrinol Metab. september 2011;96(9):2684-91. doi: 10.1210/jc.2011-0611., (vaadatud 12.12.2014)</ref> <ref name="Kdn6G">Mary Alice Statkiewicz Sherer, Paula J. Visconti, E. Russell Ritenour, Kelli Haynes, Radiation Protection in Medical Radiography, 7. trükk, lk 192, Elsevier, Google'i raamatu (vaadatud 12.12.2014)</ref> <ref name="QxWgG">Schafer DW, Lubin JH, Ron E, Stovall M, Carroll RJ., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/11550916 Thyroid cancer following scalp irradiation: a reanalysis accounting for uncertainty in dosimetry. Lühikokkuvõte.], Biometrics. september 2001;57(3):689-97., (vaadatud 13.12.2014)</ref> <ref name="WlL6g">Alexander Shifrin, [http://www.shifrinmd.com/thyroid-lymphoma.html Primary Thyroid Lymphoma], (vaadatud 14.12.2014)</ref> <ref name="EhkSd">Nakhjavani MK, Gharib H, Goellner JR, van Heerden JA., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/9028370 Metastasis to the thyroid gland. A report of 43 cases. Lühikokkuvõte.], Cancer. 1. veebruar 1997;79(3):574-8.</ref> <ref name="wU98O">Zubair W Baloch, Alyson C Solomon B.S. ja Virginia A LiVolsi, [http://www.nature.com/modpathol/journal/v13/n7/full/3880140a.html Primary Mucoepidermoid Carcinoma and Sclerosing Mucoepidermoid Carcinoma with Eosinophilia of the Thyroid Gland: A Report of Nine Cases], Mod Pathol 2000;13(7):802–807, (vaadatud 14.12.2014)</ref> <ref name="JisVR">Sumiti Gupta, Shilpi Modi, Veena Gupta, Nisha Marwah, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3001178/ Hyalinizing trabecular tumor of the thyroid gland], J Cytol. aprill 2010; 27(2): 63–65., doi: 10.4103/0970-9371.70741, PMCID: PMC3001178, (vaadatud 14.12.2014)</ref> <ref name="LbzWb">Wai Ming Yap, Khoon Leong Chuah ja Puay Hoon Tan, [http://www.nature.com/modpathol/journal/v14/n2/full/3880266a.html Langerhans Cell Histiocytosis Involving the Thyroid and Parathyroid Glands], Mod Pathol 2001;14(2):111–115, (vaadatud 14.12.2014)</ref> <ref name="wX7kA">Wah Cheuk, Avram A Jacobson ja John K C Chan, [http://www.nature.com/modpathol/journal/v13/n10/full/3880212a.html Spindle Epithelial Tumor with Thymus-Like Differentiation (SETTLE): A Distinctive Malignant Thyroid Neoplasm with Significant Metastatic Potential], Mod Pathol 2000;13(10):1150–1155, (vaadatud 14.12.2014)</ref> <ref name="VGsqC">Oommen R, Walter NM, Tulasi NR., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/8192956 Scintigraphic diagnosis of thyroid cancer. Correlation of thyroid scintigraphy and histopathology. Lühikokkuvõte.], Acta Radiol. mai 1994 ;35(3):222-5., (vaadatud 14.12.2014)</ref> <ref name="HdaTZ">[[Peeter Padrik (arst)|Peeter Padrik]], [[Hele Everaus]], Onkoloogia õpik Arstiteaduskonna 4. kursusele, lk 43, 2013, Tartu Ülikooli Kirjastus OÜ, ISBN: 9789949323067.</ref> <ref name="F2I3y">[http://www.radiologyinfo.org/en/info.cfm?pg=thyroiduptake Thyroid Scan and Uptake]</ref> <ref name="B54hu">{{netiviide | URL= http://www.blackwell-synergy.com/openurl?genre=article&sid=nlm:pubmed&issn=0300-0664&date=1999&volume=50&issue=3&spage=357 | 2= Autor: Bennedbaek FN, Perrild H, Hegedüs L | Pealkiri= Diagnosis and treatment of the solitary thyroid nodule. Results of a European survey | Väljaandja= Clin. Endocrinol. (Oxf) | volume= 50 | Lehekülg= 357–63 | Aeg= 1999 | Keel= inglise keel | vaadatud= 2014-12-08 | arhiivimisaeg= 2013-01-18 | arhiivimisurl= https://archive.is/20130118025914/http://www.blackwell-synergy.com/openurl?genre=article&sid=nlm:pubmed&issn=0300-0664&date=1999&volume=50&issue=3&spage=357 | url-olek= ei tööta }}</ref> <ref name="5ZKMz">Welch, H. Gilbert, Woloshin, Steve; Schwartz, Lisa A. "Overdiagnosed: Making People Sick in the Pursuit of Health", Beacon Press, Malaisia: 2011</ref> <ref name="IR8Qe">{{netiviide | URL =http://www.mayoclinic.org/diseases-conditions/thyroid-cancer/basics/prevention/con-20043551 | Pealkiri =Prevention | Autor =Mayo Clinic Staff | Aeg= 14.04.2014 | Keel = inglise keel}}</ref> <ref name="eENH6">{{netiviide| URL=http://www.eestiarst.ee/static/files/078/ea1212lk587-593.pdf | Pealkiri =Vähielulemus Eestis võrdluses teiste Euroopa riikidega aastatel 1990–2009 EUNICE elulemusuuringu alusel | Autor =Tiiu Aareleid, Margit Mägi | Aeg= 2012}}</ref> }} == Välislingid == {{Commons|Category:Thyroid cancer}} * SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, [http://www.regionaalhaigla.ee/sites/default/files/documents/Kilpnaarmevahk.pdf KILPNÄÄRMEVÄHK (Carcinoma glandulae thyroideae)], 2013 * [[Tartu Ülikooli Kliinikum]], [http://www.kliinikum.ee/ho/info-haiguste-kohta/59-kilpnaeaermevaehk Kilpnäärmevähk] * Glenn D. Braunstein, Shlomo Melmed, [https://books.google.ee/books?id=OX0OPl1-i4QC&pg=PA135&lpg=PA135&dq=ajcc/uicc+staging+system+of+thyroid+cancer&source=bl&ots=U9eXDpwAwL&sig=mCcV-ICFqmvDSyCy7-1sUTd90uI&hl=et&sa=X&ei=UuaKVOeEK5fjaoy3gvgD&ved=0CDgQ6AEwBDgK#v=onepage&q=ajcc%2Fuicc%20staging%20system%20of%20thyroid%20cancer&f=false Endocrine Updates], 2012 * Yale Cancer Center Answers, Dr. Ed Chu, Francine Foss, Bruce Barber ja Robert Udelsman, [https://medicine.yale.edu/cancer/podcasts/Answers_May_17_09.pdf A Focus on Thyroid Cancer] * [[WHO]], [http://eco.iarc.fr/eucan/Cancer.aspx?Cancer=35 Estimated incidence, mortality & prevalence of thyroid cancer in men, 2012] * [http://monographs.iarc.fr/ENG/Monographs/vol100D/100D-05-Table2.2.pdf Table 2.2 Summary of thyroid cancer from environmental exposures to radio-iodines – other than Chernobyl] * [http://www.ctbto.org/nuclear-testing/the-effects-of-nuclear-testing/the-united-states-nuclear-testing-programme/ The United States' Nuclear Testing Programme] [[Kategooria:Endokrinoloogia]] [[Kategooria:Vähk]] 7zvm2lhyd7udtt3sw0kccqegzxinj3e Biograafiad (Mo) 0 390294 6168256 6168099 2022-07-26T13:06:19Z Juhan121 25066 /* Mos */ wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Mo)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Mo". ==Mo== *[[Mo Yan]], hiina kirjanik (1955–) ==Moa== *[[Magnus Moan]], norra kahevõistleja (1983–) ==Mob== *[[Vilhelm Moberg]], rootsi kirjanik (1898–1973) *[[Mobutu Sese Seko]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (1930–1997) *[[Moby]], USA muusik (1965–) ==Moc== *[[Alois Mock]], Austria poliitik (1934–2017) *[[Darius Mockus]], leedu ettevõtja (1965–) ==Mod== *[[Walter Model]], Saksamaa sõjaväelane (1891–1945) *[[Paula Modersohn-Becker]], saksa maalikunstnik (1876–1907) *[[Friedrich Modi]], saksa päritolu Eesti arhitekt ja ehitusmeister (1839) *[[Narendra Modi]], India poliitik (1950–) *[[Patrick Modiano]], prantsuse kirjanik (1945–) *[[Silvia Modig]], Soome poliitik ja ajakirjanik (1976–) *[[Amedeo Modigliani]], kunstnik (1884–1920) *[[Makobo Modjadji]], vihmakuninganna (1978–2005) *[[Luka Modrić]], horvaatia jalgpallur (1985–) *[[Hans Modrow]], Saksa poliitik ja endine Saksa DV riigitegelane (1928–) *[[Chirag Mody]], eesti advokaat *[[Sanjay Jaanus Mody]], eesti advokaat *[[Naresh Mody]], india päritolu Eesti ettevõtja (1940–2020) ==Moe== *[[Jørgen Moe]], norra piiskop ja kirjanik (1813–1882) *[[Visesio Moeliku]], Sigave kuningas (1922–) *[[Arthur Moeller van den Bruck]], saksa kultuuriajaloolane (1876–1925) *[[Geir Moen]], Norra kergejõustiklane (1969–) ==Mof== *[[John Moffitt]], USA kergejõustiklane (1980–) *[[Terrie Moffitt]], USA psühholoog (1955–) ==Mog== *[[Nicolae Moga]], Rumeenia poliitik (1952–) *[[Festus Gontebanye Mogae]], Botswana poliitik *[[Børge Mogensen]], taani disainer (1914–1972) *[[Federica Mogherini]], Itaalia poliitik (1973–) *[[Kiyoo Mogi]], jaapani seismoloog (1929–2021) *[[Semjon Mogilevitš]], Ukraina päritolu kuritegelik autoriteet (1946–) *[[Solomon Mogilevski]], Venemaa revolutsionäär ja luuraja (1885–1925) *[[Torgny Mogren]], rootsi suusataja (1963–) ==Moh== *[[Mahathir Mohamad]], Malaisia poliitik (1925–) *[[Abdoulkader Kamil Mohamed]], Djibouti poliitik (1951–) *[[Moḩammad Reẕā Pahlavī]], Iraani šahh (1919–1980) *[[Moḩammad Zāher Shāh]], Afganistani kuningas (1914–2007) *[[Mohammed V]], Maroko sultan ja kuningas (1909–1961) *[[Mohammed VI]], Maroko kuningas (1963–) *[[László Moholy-Nagy]], Ungari maalikunstnik, fotograaf ja tüpograaf (1895–1946) *[[Claus Mohr]], filoloog (1806–1853) *[[Joseph Mohr]], austria katoliku preester, jõululaulu "Püha öö" sõnade autor (1792–1848) *[[Jay Mohr]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja koomik (1970–) *[[Berend Johann von Mohrenschildt]], Eestimaa mõisnik, Rootsi sõjaväelane *[[Berend Otto von Mohrenschildt]], baltisaksa päritolu Venemaa riigitegelane (1718–1789) *[[Reinhold Gideon von Mohrenschildt]], Kurisoo mõisnik (1786–1827) ==Moi== *[[Daniel arap Moi]], Keenia poliitik (1924–2020) *[[Johann Christian Moier]], arstiteadlane (1786–1858) *[[Erich Moik]], eesti laevakapten ja sadamakapten (1948–2009) *[[Scott Moir]], Kanada iluuisutaja (1987–) *[[Niklas Moisander]], Soome jalgpallur (1985–) *[[Erich Moisar]], eesti arst (1915–1977) *[[Jovenel Moïse]], Haiti ettevõtja ja poliitik (1968–2021) *[[Alfred Moisiu]], Albaania sõjaväelane ja poliitik (1929–) *[[Jevgen Moisjuk]], Ukraina sõjaväelane (1979–) *[[Jevgeni Moissejenko]], Eesti näitleja (1981–) *[[Mihhail Moissejev]], Venemaa sõjaväelane (1939–) *[[Johannes Moistus]], eesti rohuteadlane (1885–1962) ==Moj== *[[Angelo di Mojana]], Malta ordu suurmeister (1905–1988) *[[Johan Mojica]], Colombia jalgpallur (1992–) ==Mok== *[[Valentin Mokijevski]], Eesti maalikunstnik ja karikaturist (1950–1994) *[[Jaak Moks]], eesti dirigent ja muusikapedagoog (1930–2012) *[[Jaan Moks]], Eesti poliitik (1938–) *[[Juris Moks]], Eesti fotograaf ja ajakirjanik (1953–) ==Mol== *[[Henry Molaison]], USA mäluhäirega patsient (1926–2008) *[[Bertil Molander]], rootsi poksija (1906–1992) *[[Gustaf Molander]], rootsi näitleja ja filmilavastaja (1888–1973) *[[Jan Molander]], Rootsi filminäitleja (1920–2009) *[[Karin Molander]], rootsi teatri- ja filminäitleja (1889–1978) *[[Lydia Molander]], Rootsi ooperilaulja (1851–1929) *[[Olof Molander]], rootsi teatri- ja filmirežissöör (1892–1966) *[[Jacques de Molay]], Templiordu suurmeister (suri 1314) *[[Heino Moldau]], eesti taimefüsioloog (1934–2021) *[[Ewald Moldt]], Saksa DV diplomaat ja riigitegelane (1927–2019) *[[Rodrigo Moledo]], Brasiilia jalgpallur (1987–) *[[Jacob Moleschott]], hollandi füsioloog ja filosoof (1822–1893) *[[Franciscus de Moliano]], paavsti inkvisiitor 14. sajandil *[[Theodor Georg Andreas Molien]], matemaatik (1861–1941) *[[Molière]], prantsuse näitekirjanik, lavastaja ja näitleja (1622–1673) *[[Alicia Molik]], Austraalia tennisist (1981–) *[[Alfred Molimard]], Prantsuse kabetaja (1888–1943) *[[Alfred Molina]], Suurbritannia näitleja (1953–) *[[Jorge Molina Vidal]], hispaania jalgpallur (1982–) *[[Jean Molinet]], prantsuse luuletaja, kroonik ja helilooja (1435–1507) *[[Pierre Molinier]], prantsuse maalikunstnik ja fotograaf (1900–1976) *[[Abdul Quader Molla]], Bangladeshi poliitik (1948–2013) *[[Rauni Mollberg]], soome filmirežissöör (1929–2007) *[[Alfred Molle]], eesti arstiteadlane (1910–?) *[[Kurt Mollin]], Eesti sõjaväelane (1894–1983) *[[Ille Molloka]], eesti sõudja (1960–1994) *[[Ferenc Molnár]], ungari kirjanik, dramaturg ja ajakirjanik (1878–1952) *[[Vjatšeslav Molotov]], Nõukogude riigitegelane (1890–1986) *[[Helmuth James Graf von Moltke]], saksa jurist (1907–1945) *[[Helmuth Johannes Ludwig von Moltke]], Saksa sõjaväelane (1848–1916) *[[Helmuth Karl Bernhard Graf von Moltke]], Saksa sõjaväelane (1800–1891) ==Mom== *[[Reiner Mom]], Liivi ordu liige, Viljandi komtuur (14. sajand) *[[John Momis]], Paapua Uus-Guinea poliitik (1942–) *[[Theodor Mommsen]], saksa ajaloolane (1817–1903) *[[Taylor Momsen]], USA näitleja (1993–) ==Mon== *[[Dominic Monaghan]], Inglismaa näitleja (sündinud 1976) *[[Sean Monahan]], Kanada jäähokimängija (1994–) *[[William Monahan]], USA stsenarist ja filmiprodutsent (1960–) *[[Nicolás Bautista Monardes]], hispaania arst ja botaanik (1493–1588) *[[José María Moncada]], Nicaragua president (1870-1945) *[[George Monck]], Inglismaa sõjaväelane ja poliitik (1608–70) *[[Walter Mondale]], USA poliitik (1928–2021) *[[Hans Monderman]], Hollandi liikluskorralduse planeerija (1945–2008) *[[Piet Mondrian]], hollandi maalikunstnik (1872–1944) *[[Ion Monea]], Rumeenia poksija (1940–2011) *[[Claude Monet]], prantsuse kunstnik (1840–1926) *[[Daniella Monet]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (1989–) *[[Ernesto Teodoro Moneta]], itaalia ajakirjanik ja aktivist (1833–1918) *[[Valentina Monetta]], San Marino laulja (1975–) *[[Erik Mongrain]], Kanada kitarrist ja helilooja (1980–) *[[Eberhard von Monheim]], Liivi ordumeister *[[Stanisław Moniuszko]], poola helilooja (1819–1872) *[[Sophie Monk]], Austraalia poplaulja, näitleja ja modell (1979–) *[[Algirdas Monkevičius]], Leedu pedagoog ja endine poliitik (1956–) *[[Marge Monko]], eesti fotokunstnik (1976–) *[[Jean Monnet]], prantsuse poliitik (1888–1979) *[[Engelbrecht Monnik]], Bremeni komtuur 15. sajandil *[[Unto Mononen]], soome muusik (1930–1968) *[[Nikolai Monov]], vene maadleja (1972–) *[[Nacho Monreal]], hispaania jalgpallur (1986–) *[[Bill Monroe]], USA muusik (1911–1996) *[[Marilyn Monroe]], USA filminäitleja ja modell (1926–1962) *[[Anna Mons]], Peeter I favoriit (suri 1714) *[[Edmund Monson]], Suurbritannia diplomaat (1883–1969) *[[Luc Montagnier]], prantsuse viroloog (1932–2022) *[[Alfred Montague]], inglise maalikunstnik (19. sajand) *[[John Alexander Montague]], Tartu Ülikooli inglise keele lektor (sündis 1772) *[[Montaigne (laulja)|Montaigne]], austraalia muusik (1995–) *[[Michel de Montaigne]], prantsuse kirjanik ja filosoof (1533–1592) *[[Eugenio Montale]], itaalia kirjanik (1896–1981) *[[Cyril Montana]], prantsuse kirjanik ja ajakirjanik (1969–) *[[Yves Montand]], itaalia päritolu Prantsuse näitleja ja laulja (1921–1991) *[[Indro Montanelli]], itaalia ajakirjanik ja ajaloolane (1909–2001) *[[Amélie de Montchalin]], Prantsusmaa poliitik (1985–) *[[Arnaud Montebourg]], Prantsusmaa poliitik (1962–) *[[Taddeo II da Montefeltro]], itaalia kondotjeer (?–1282) *[[Tiago Monteiro]], Portugali Vormel 1 sõitja (1976–) *[[Oscar Montelius]], rootsi arheoloog (1843–1921) *[[Donny Montell]], leedu laulja (1987–) *[[Orlando Montenegro Medrano]], Nicaragua presidendi kohusetäitja (1937-1988) *[[José Francisco del Montenegro]], Nicaragua ülemdirektor (1800-1851) *[[Gabriela Montero]], Venezuela päritolu pianist (1970–) *[[Irene Montero]], Hispaania poliitik (1988–) *[[Rosa Montero]], hispaania ajakirjanik ja kirjanik (1951–) *[[César Montes]], Mehhiko jalgpallur (1997–) *[[Luis Montes]], Mehhiko jalgpallur (1986–) *[[Maria Montessori]], itaalia arst ja pedagoog (1870–1952) *[[Charles de Montesquieu]], prantsuse mõtleja (1689–1755) *[[Claudio Monteverdi]], itaalia helilooja, laulja ja gambamängija (1567–1643) *[[Jacques-Étienne Montgolfier]], prantsuse paberivabrikant, õhupalli loojaid (1745–1799) *[[Joseph-Michel Montgolfier]], prantsuse leiutaja (1740–1810) *[[Eddie Montgomery]], USA kantrilaulja (1963–) *[[Tim Montgomery]], USA kergejõustiklane (1975–) *[[Mario Monti]], Itaalia poliitik ja majandusteadlane (1943–) *[[Vittorio Monti]], itaalia helilooja (1868–1922) *[[Adolphe Monticelli]], prantsuse maalikunstnik (1824–1886) *[[Daniele Monticelli]], itaalia päritolu Eesti semiootik (1970–) *[[Sara Montiel]], hispaania laulja ja näitleja (1928–2013) *[[Eduardo Montiel de la Cerda]], Nicaragua poliitik ja sõjaväelane (1835–1900) *[[Anne de Montmorency]], parun (1493–1567) *[[Reet Montonen]], eesti psühholoog (1959–2008) *[[Carlos Montoya]], hispaania kitarrist (1903–1993) *[[Juan Pablo Montoya]], Colombia Vormel 1 sõitja (1975–) *[[Xavier Montsalvatge]], Hispaania helilooja, muusikakriitik ja õppejõud (1912–2002) *[[Dolors Montserrat]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (1973–) *[[Narcís Monturiol i Estarriol]], katalaani leidur (1819–1885) ==Moo== *[[Dwight L. Moody]], USA evangelist (1837–1899) *[[King Moody]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (1929–2001) *[[Robert Moog]], elektroonilise muusika pioneer (1934–2005) *[[Moon Jae-in]], Lõuna-Korea poliitik (1953–) *[[Aliona Moon]], Moldova laulja (1989–) *[[Keith Moon]], inglise trummar (1947–1978) *[[Argo Moor]], eesti maasotsioloog ja kultuuriantropoloog (1966–) *[[Erich Osvald Moor]], Eesti sõjaväelane (1914–2009) *[[Felix Moor]], eesti näitleja ja pedagoog, Eesti esimene raadioreporter (1903–1955) *[[James H. Moor]], USA filosoof *[[Johannes Moor]], eesti motosportlane (1992–) *[[Kris Moor]] (pseudonüüm), eesti proosakirjanik, luuletaja ja fotograaf (1974–) *[[Aliise Moora]], eesti etnograaf (1900–1996) *[[Erik Moora]], eesti politoloog ja ajakirjanik (1979–) *[[Harri Moora]], eesti arheoloog (1900–1968) *[[Harri Moora (1969)|Harri Moora]], eesti keskkonnateadlane (1969–) *[[Kristjan Moora]], Eesti sõjaväelane (1964–) *[[Mari Moora]], eesti ökoloog (1966–) *[[Tanel Moora]], eesti arheoloog ja ajaloolane (1938–2019) *[[Peet Moorats]], eesti graafik (1880–1908) *[[Michael Moorcock]], inglise ulmekirjanik (1939–) *[[Adrian Moore]], Briti filosoof (1956–) *[[Alan Moore]], briti koomiksiautor (1953–) *[[Alison Moore]], inglise kirjanik (1971–) *[[Demi Moore]], ameerika näitleja (1962–) *[[Dudley Moore]], Briti näitleja (1935–2002) *[[Gary Moore]], Põhja-Iiri muusik (1952–2011) *[[George Edward Moore]], inglise filosoof (1873–1958) *[[Henry Moore]], inglise skulptor ja kunstnik (1898–1986) *[[Julianne Moore]] (Julie Anne Smith), USA näitleja (1960–) *[[Mandy Moore]], ameerika näitleja ja laulja (1984–) *[[Mary Tyler Moore]], USA näitleja (1936–2017) *[[Michael Moore]], Ameerika Ühendriikide filmilooja, publitsist ja poliitikakommentaator (1954–) *[[Roger Moore]], Briti filminäitleja (1927–2017) *[[Ronald D. Moore]], USA stsenarist ja teleprodutsent (1964–) *[[Shemar Moore]], USA näitleja (1970–) *[[Thurston Moore]], USA muusik (1958–) *[[Tom Moore]], briti eruohvitser (1920–2021) *[[Hilda Moosberg]], eesti ajaloolane (1903–1985) *[[Mooses]], iisraellaste juht *[[Gustav Mootse]], eesti graafik ja kunstiõpetaja (1885–1957) ==Mop== *[[Kertu Moppel]], eesti lavastaja ja näitleja (1985–) ==Mor== *[[Emre Mor]], türgi jalgpallur (1997–) *[[Ferenc Móra]], ungari kirjanik (1879–1934) *[[Naima Mora]], USA modell (1984–) *[[Elshan Moradi]], USA maletaja (1985–) *[[Júnior Moraes]], Brasiilia jalgpallur (1987–) *[[Prudente José de Morais e Barros]], Brasiilia poliitik (1841–1912) *[[Carlos Morales Quintana]], Hispaania arhitekt, Kreeka ja Taani printsessi Alexia abikaasa (1970–) *[[Evo Morales]], Boliivia poliitik (1959–) *[[Luciana Morales Mendoza]], peruu maletaja (1993–) *[[Miguel Ramón Morales]], Nicaragua ülemdirektor (1787-1855) *[[Erin Moran]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (1960–2017) *[[Layla Moran]], Briti poliitik (1982–) *[[Thomas Moran]], Ameerika maalikunstnik (1837–1926) *[[Gianni Morandi]], itaalia laulja (1944–) *[[Giorgio Morandi]], itaalia graafik ja maalikunstnik (1890–1964) *[[Emma Morano]], itaalia ülipikaealine (1899–2017) *[[Elsa Morante]], itaalia kirjanik ja tõlkija (1912–1985) *[[Natalia Morari]], Moldova uuriv ajakirjanik (1984–) *[[Álvaro Morata]], hispaania jalgpallur (1992–) *[[Emanuel Moravec]], Tšehhoslovakkia sõjaväelane ja poliitik (1893–1945) *[[Alberto Moravia]], itaalia kirjanik ja ajakirjanik (1907–1990) *[[Ľubomír Moravčík]], Slovakkia jalgpallur (1965–) *[[Andrew Moravcsik]], USA politoloog (1958–) *[[Mateusz Morawiecki]], Poola poliitik (1968–) *[[Noureddine Morceli]], Alžeeria keskmaajooksja (1970–) *[[Nonna Mordjukova]], vene filminäitleja (1925–2008) *[[Thomas More]], Suurbritannia riigimees ja filosoof (1478–1535) *[[Jeanne Moreau]], prantsuse näitleja (1928–2017) *[[Afonso Augusto Moreira Pena]], Brasiilia poliitik (1847–1909) *[[Jonathan Moreira]], Brasiilia jalgpallur (1986–) *[[Sara Moreira]], portugali kergejõustiklane (kesk- ja pikamaajooksja) (1985–) *[[Jean-Marie Morel]], prantsuse kartograaf ja arhitekt (1728–1810) *[[Juliana Morell]], hispaania päritolu dominikaani nunn (1594–1653) *[[Theodor Morell]], saksa arst, [[Adolf Hitler]]i ihuarst (1886–1948) *[[Pascal Ettore Morelli]], Tartu Ülikooli itaalia keele lektor (sündis 1777) *[[Alfredo Morelos]], Colombia jalgpallur (1996–) *[[Pedro Morenés]], Hispaania poliitik (1948–) *[[Alberto Moreno]], Hispaania jalgpallur (1992–) *[[Héctor Moreno]], Mehhiko jalgpallur (1988–) *[[Jacob Levy Moreno]], Rumeenia päritolu Austria-USA psühhiaater ja psühhoterapeut (1889–1974) *[[Lenín Moreno]], Ecuadori poliitik (1953–) *[[Marlos Moreno]], Colombia jalgpallur (1996–) *[[Yipsi Moreno]], Kuuba kergejõustiklane (1980–) *[[Abraham Moresin]], Tartu raehärra (surnud 1708) *[[Chloë Moretz]], USA näitlejanna (1997–) *[[Jaime Morey]], Hispaania laulja (1942–2015) *[[Alex Morgan]], Ameerika Ühendriikide naisjalgpallur (1989–) *[[Andrew Morgan]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane, arst ja NASA astronaut (1976–) *[[Barbara Morgan]], Ameerika Ühendriikide õpetaja ja endine astronaut (1951–) *[[Conwy Lloyd Morgan]], briti etoloog ja psühholoog (1852–1936) *[[Edward Morgan]], Uus-Meremaa poksija (1906–1952) *[[Henry Morgan]], kõmri päritolu piraat (suri 1688) *[[Jeffrey Dean Morgan]], USA näitleja (1966–) *[[John Pierpoint Morgan]], USA pankur ja kunstikoguja (1837–1913) *[[Lewis Morgan]] *[[Lewis Henry Morgan]], ameerika antropoloog (1818–1881) *[[Peter Morgan]], Briti stsenarist ja näitekirjanik (1963–) *[[Robin Morgan]], USA feminist, kirjanik (1941–) *[[Thomas Morgan]], ameerika geneetik (1866–1945) *[[Tracy Morgan]], Ameerika Ühendriikide koomik ja näitleja (1968–) *[[Maire Morgen-Hääl]], eesti metallikunstnik (1939–) *[[Morgenshtern]], vene räppar, muusik ja sõumees (1998–) *[[Christian Morgenstern]], saksa kirjanik ja tõlkija (1871–1914) *[[Johann Karl Simon Morgenstern]], saksa klassikaline filoloog (1770–1852) *[[Thomas Morgenstern]], Austria suusahüppaja (1986–) *[[Henry Morgentaler]], poola päritolu Kanada arst (1923–2013) *[[Henry Morgenthau noorem]], USA poliitik (1891–1967) *[[Manny Mori]], Mikroneesia poliitik (1948–) *[[Masako Mori]], Jaapani jurist ja poliitik (1964–) *[[Zsigmond Móricz]], ungari kirjanik (1879–1942) *[[Fernando Morientes]] *[[Nikolai Morilov]], Venemaa murdmaasuusataja (1986–) *[[Marcella Morin]], eesti õpetaja (1910–2000) *[[Higinio Morínigo]], Paraguay poliitik (1897–1985) *[[Berthe Morisot]], Prantsuse kunstnik (1841–1895) *[[Ayumi Morita]], jaapani tennisist (1990–) *[[Moritz (Viljandi foogt)|Moritz]], Viljandi foogt (surnud 1223) *[[Erwin Moritz]], baltisakslasest jurist, Riigiduuma liige ja mõisaomanik (1842–1907) *[[Friedrich Ernst Moritz]], Eesti vaimulik (1803–1857) *[[Friedrich Gottlieb Moritz]], Eesti vaimulik (1769–1833) *[[Johann Christian David Moritz]], Eesti vaimulik (1768–1799) *[[Johann Christian Friedrich Moritz]], Eesti vaimulik (1741–1795) *[[Ludwig Wilhelm Moritz]], Eesti vaimulik ja Tartu Ülikooli eesti keele lektor (1777–1830) *[[Moritz-Casimir I]] *[[Moritz-Casimir II]] *[[Moritz-Casimir III]] *[[Moritz-Casimir IV]] *[[Moritz-Casimir V]], Bentheim-Tecklenburgi vürst (1923–) *[[Terje Morka]], norra suusahüppaja (1985–) *[[Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė]], Leedu ja Euroopa Liidu poliitik (1984–) *[[Morta (Leedu kuninganna)|Morta]], Leedu suurvürstinna ja kuninganna *[[Sergei Morgun]], Eesti laulja (1979–) *[[Michael Mørkøv]], Taani jalgrattur (1985–) *[[Anastassia Morkovkina]], Eesti jalgpallur (1981–) *[[Reed Morn]], eesti kirjanik (1898–1978) *[[Erik Morna]], eesti DJ, ajakirjanik ja muusikakriitik (sündinud 1969) *[[Aldo Moro]], Itaalia poliitik (1916–1978) *[[Joanna Moro]], poola näitleja (1984–) *[[Giorgio Moroder]], Itaalia muusik ja helilooja (1940–) *[[Piermario Morosini]], itaalia jalgpallur (1986–2012) *[[Oleksandr Moroz]], Ukraina poliitik (1944–) *[[Aleksandr Morozevitš]], vene maletaja (1977–) *[[Igor Morozov]], Eesti jalgpallur (sündinud 1989) *[[Marek Morozov]], Eesti kulturist ja treener (1973–) *[[Nikolai Morozov]], vene teadlane (1854–1946) *[[Pavlik Morozov]], Nõukogude Liidu kangelaspioneer (1918–1932) *[[Sergei Morozov]], vene käija (1988–) *[[Sergi Morozov]], Ukraina päritolu jalgpallur (1961–) *[[Viacheslav Morozov]], politoloog (1972–) *[[Petter Morottaja]], inarisaami kirjanik, ajakirjanik ja õpetaja (1982–) *[[Paul Morphy]], USA maletaja (1837–1884) *[[Ennio Morricone]], itaalia helilooja ja dirigent (1928–2020) *[[Charles Morris]], ameerika filosoof ja semiootik (suri 1979) *[[Glenn Morris]], USA kümnevõistleja (1912–1974) *[[Robert Tappan Morris]], USA programmeerija (1965–) *[[Simon Conway Morris]], inglise paleontoloog (1951–) *[[Jim Morrison]], USA laulja (1943–1971) *[[Scott Morrison]], Austraalia poliitik (1968–) *[[Toni Morrison]], afroameerika kirjanik (1931–) *[[Josh Morrissey]], Kanada jäähokimängija (1995–) *[[Paul Morrissey]], USA filmirežissöör (1938–) *[[Merle Morrisson]], eesti sõudja (1959–) *[[Samuel Morse]], ameerika kunstnik ja leiutaja (1791–1872) *[[Sam Morsy]], Egiptuse jalgpallur (1991–) *[[Christian Mortensen]], taani päritolu USA ülipikaealine (1882–1998) *[[Dale Mortensen]], USA majandusteadlane (1939–2014) *[[Viggo Mortensen]], USA näitleja (1958–) *[[Jelly Roll Morton]], ameerika džässpianist, helilooja ja laulja (1885–1941) *[[Levi P. Morton]], USA poliitik (1824–1920) *[[Samuel George Morton]], USA antropoloog (1799–1851) *[[Krisztina Morvai]], ungari poliitik ja õigusteadlane *[[Morvidus]], brittide kuningas ==Mos== *[[Kasia Moś]], poola laulja, laulukirjutaja ja tantsija (1987–) *[[Samuel Mosberg]], USA poksija (1896–1967) *[[María Moscholioú]], kreeka näitleja *[[Henryka Joanna Mościcka-Dendys]], Poola jurist ja poliitik (1976–) *[[Ignacy Mościcki]], Poola poliitik (1867–1946) *[[Pierre Moscovici]], Prantsusmaa poliitik (1957–) *[[Serge Moscovici]], Prantsuse sotsiaalpsühholoog (1925–2014) *[[Erik Moseholm]], Taani džässkontrabassist, helilooja ja ansamblijuht (1930–2012) *[[Henry Moseley]], inglise füüsik (1887–1915) *[[Mark Moseley]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1961–) *[[Ryan Moseley]], Austria jooksja (1982–) *[[Anna Mosenkova]], Eesti iluuisutaja (1973–) *[[Edda Moser]], saksa ooperilaulja (1938–) *[[Annemarie Moser-Pröll]], Austria mäesuusataja (1953–) *[[Edvard Moser]], norra neuroteadlane (1962–) *[[Eva Moser]], Austria maletaja (1982–2019) *[[May-Britt Moser]], norra neuroteadlane (1963–) *[[Edwin Moses]], USA kergejõustiklane *[[Tallis Obed Moses]], Vanuatu vaimulik ja poliitik (u 1954–) *[[Victor Moses]], Nigeeria jalgpallur (1990–) *[[Johann Lorenz von Mosheim]], saksa luterlik kirikuloolane (1693–1755) *[[Pakalitha Mosisili]], Lesotho poliitik (1945–) *[[Gennadi Moskal]], Ukraina poliitik ja jurist (1950–) *[[Kirill Moskalenko]], NSV Liidu sõjaväelane (1902–1985) *[[Valentin Moskalenko]], Nõukogude Liidu sõjaväelane ja riigiametnik (sündis 1908) *[[Petar Moskov]], Bulgaaria arst ja poliitik (1970–) *[[Marina Moskvina]], vene ajakirjanik, lastekirjanik ja kirjanik (1954–) *[[Ivan Moskvitin]], vene maadeavastaja *[[Anna Moskwa]], Poola poliitik (1979–) *[[Max Mosley]], Rahvusvahelise Autoliidu president (1940–2021) *[[Carrie-Anne Moss]], Kanada näitleja (1967–) *[[Edward Moss]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1977–) *[[Glen Moss]], Uus-Meremaa jalgpallur (1983–) *[[Ilmar Moss]], Eesti tantsu- ja laulupidude üks korraldajaid (1935–) *[[Kate Moss]], inglise modell (1974–) *[[Addold Mossin]], hiislar (1919–) *[[Jan Mostaert]], Hollandi maalikunstnik ==Moz== *[[Leopold Mozart]], saksa helilooja, dirigent, õpetaja ja viiulimängija (1719–1787) *[[Wolfgang Amadeus Mozart]], austria helilooja (1756–1791) *[[Lars Erik Mozelli]], Soome ja Eesti vaimulik (1828–1886) *[[Timofei Mozgov]], vene korvpallur (1986–) *[[Sergei Mozjakin]], vene jäähokimängija (1981–) ==Mot== *[[Carlos de la Mota]], Dominikaani arhitekt, näitleja ja laulja (1975–) *[[Toshimitsu Motegi]], Jaapani poliitik (1955–) *[[Etta Moten Barnett]], afroameerika näitleja ja laulja (1901–2004) *[[Carl Axel Mothander]], Rootsi sõjaväelane, ajakirjanik ja tõlkija (1886–1965) *[[Johann Mother]], Narva kullassepp *[[Robert Motherwell]], Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja kunstiteoreetik (1915–1991) *[[Viktorija Motritško]], ukraina kabetaja (1989–) *[[Elisabeth Charlotte Motschmann]], Saksamaa poliitik (1952–) *[[Aaron Motsoaledi]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (1958–) *[[John Mott]], Noorte Meeste Kristliku Ühingu juht (1865–1955) *[[Nevill Mott]], inglise füüsik (1905–1996) *[[Anders de la Motte]], rootsi krimikirjanik (1971–) *[[Ben Roy Mottelson]], USA päritolu Taani füüsik (1926–) *[[Mia Mottley]], Barbadose poliitik ja advokaat (1965–) ==Mou== *[[Clément Mouamba]], Kongo Vabariigi poliitik (1943–2021) *[[Chantal Mouffe]], Belgia päritolu poliitikafilosoof (1943–) *[[Moulay Rachid]], Maroko prints (1970–) *[[Jean Moulin]], Prantsuse vastupanuliikumise üks juhtidest (1899–1943) *[[Linda Moulton Howe]] *[[Steve Mounié]], Benini jalgpallur (1994–) *[[George Mountbatten, teine Milford Haveni markii]] (1892–1938) *[[Diana Frances Mountbatten-Windsor]], Walesi printsess (1961–1997) *[[Henry Mountbatten-Windsor]], Briti kuningliku perekonna liige (1984–) *[[Léo Moura]], Brasiilia jalgpallur (1978–) *[[José Mourinho]], portugali rahvusest jalgpallitreener (1963–) *[[Jean-Claude Mourlevat]], prantsuse kirjanik, näitleja ja lavastaja (1952–) *[[Étienne Mourrut]], Prantsusmaa poliitik (1939–2014) *[[Nana Mouskouri]], kreeka laulja (1934–) *[[Mustapha Moussa]], endine Alžeeria poksija (1962–) *[[Taleb Moussa]], Araabia Ühendemiraatide maletaja (1978–) *[[Jean Mouton]], prantsuse helilooja (suri 1522) ==Mow== *[[Christian Mowatt]], Briti kuningliku perekonna sugulane (1993–) *[[Zenouska Mowatt]], Briti kuningliku perekonna sugulane (1990–) *[[Johan Ludwig Mowinckel]], Norra poliitik (1870–1943) *[[Ragnhild Mowinckel]], norra mäesuusataja (1992–) ==Mox== *[[Keith Moxey]], Ameerika Ühendriikide kunstiteadlane (1943–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Mo, Biograafiad]] 87w267u660sjb5skpxwajq8d8tlnqkj Eesti suursaatkond Helsingis 0 392619 6168339 5983674 2022-07-26T14:49:55Z 2001:14BA:4630:D000:A1C5:A171:4568:3DEF wikitext text/x-wiki [[File:Embassy of Estonia (Helsinki).jpg|thumb|400px]] '''Eesti suursaatkond Helsingis''' on Eesti [[diplomaatiline esindus]] [[Soome]]s [[Helsingi]]s. Suursaatkond asub aadressil Itäinen Puistotie 10. Saatkonda juhib [[Eesti suursaadik Soomes]]. ==Vaata ka== *[[Soome Suursaatkond Tallinnas]] ==Välislingid== *[https://helsinki.mfa.ee/ Suursaatkonna koduleht] {{koord}} [[Kategooria:Eesti-Soome suhted]] [[Kategooria:Eesti suursaatkonnad]] [[Kategooria:Helsingi]] hq5ao8ebhl7o5o91jqsd3vs12fg6208 6168343 6168339 2022-07-26T15:09:15Z Neptuunium 58653 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/2001:14BA:4630:D000:A1C5:A171:4568:3DEF|2001:14BA:4630:D000:A1C5:A171:4568:3DEF]] ([[User talk:2001:14BA:4630:D000:A1C5:A171:4568:3DEF|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Ursus scribens|Ursus scribens]]. wikitext text/x-wiki [[File:Estonian Embassy Helsinki.JPG|pisi]] '''Eesti suursaatkond Helsingis''' on Eesti [[diplomaatiline esindus]] [[Soome]]s [[Helsingi]]s. Suursaatkond asub aadressil Itäinen Puistotie 10. Saatkonda juhib [[Eesti suursaadik Soomes]]. ==Vaata ka== *[[Soome Suursaatkond Tallinnas]] ==Välislingid== *[https://helsinki.mfa.ee/ Suursaatkonna koduleht] {{koord}} [[Kategooria:Eesti-Soome suhted]] [[Kategooria:Eesti suursaatkonnad]] [[Kategooria:Helsingi]] jxm5di58uk4g3h4g2qv922nmw2wyvcv Raadio 7 0 401510 6168473 6167005 2022-07-26T18:30:27Z 145.14.28.118 wikitext text/x-wiki {{Infokast raadiojaam|nimi=Raadio 7|image=|edastatav piirkond=[[Pilt:Flag of Estonia.svg|25px]] Välja 18, Tallinn, [[Eesti]]|leviala=Eesti; interneti vahendusel kõikjal maailmas|tunnuslause=Iga päev koos sinuga|aktiivne_aastetel=1993 -|sagedused=FM Harjumaa 103,1 MHz Tartumaa 92,1 MHz Pärnu–, Rapla– ja Viljandimaa 88,6 MHz Järva–, Jõgeva– ja Lääne-Virumaa 96,1 MHz|formaat=sõnasaated, kristlik muusika, uudised|keel=Eesti|omanik=MTÜ Raadio 7 UCB Meedia|veebilevi=[https://raadio7.ee/kuula-otse Kuula otse]<br />|veebilehekülg=https://raadio7.ee}} '''Raadio 7''' on era[[raadiojaam]] [[Tallinn]]as. Selle eesmärk on edastada kultuuri- ja haridussaateid kristlikus võtmes. Raadio 7 rajati 1993. aastal. Tema suurim meediapartner ja projektide toetaja on UCB (United Christian Broadcast), mis on kristlike raadiojaamade liidu võrgustik maailmas, kuhu kuulub ka Raadio 7. Raadiojaamal on oikumeeniline tegijatering ([[Eesti Kirikute Nõukogu]] liikmeskirikute liikmed). Samas on mittetulundusühing Raadio 7 iseseisev raadiojaam ja ei kuulu ühelegi Eestis ega välismaal tegutsevale kristlikule kirikule ega organisatsioonile. Raadiojaam on avatud ja töötab koos kõikide kristlike kirikutega. Raadio 7 programm kajastab meie ühiskonna aktuaalseid probleeme. Nii kirikute kui ka organisatsioonide osalus raadioprogrammides sõltub pigem nende endi huvist ja aktiivsusest. Koostöös UCB Ida Euroopa Programmiga annab Raadio 7 neli korda aastas välja ajakirja [[Sõna Tänaseks Päevaks]]. Raadio 7 direktor on [[Helle Aan]]. == Ajalugu == * 1. septembril 1993 alustas Eesti Raadio ja Rootsi IBRA ühisprogrammina tegevust Raadio 7. Esimesel kuul anti eetrisse klassikalist muusikat. Sõnaliste saadete programmi tööd alustati 1. oktoobril 1993. Saateid edastati Eesti Raadio kolmandas programmis. * 1995. aastal loodi iseseisev mittetulundusühing Raadio 7. Saadi kohalik ringhäälinguluba Tallinn 103, 1 MHz. Hakati tootma iseseisvat programmi magus 17 tundi ööpäevas. * 1996. aastal jätkati saadete edastamist ööpäev läbi. * 1997. aasta kevadel julgustas rootslane Gunnar Sahlen Raadio 7-t alustama antennitoetuse kampaaniat. Selle kaudu sai Raadio 7 võimsama antenni Tallinnas. * 1999. aastal jätkas Raadio 7 traditsiooni ja korraldas antennimängu Pärnu saatja toetuseks (Pärnu 88,6 MHz). * 2000. aastal toimus raadiomäng Tamsalu jaama toetuseks – 96,1 MHz * 2001. aastal korraldas Raadio 7 mängu Puhja jaama rajamiseks – 92,1 MHz. * 2002. aastal jätkas Raadio 7 traditsiooni, mängu eesmärgiks oli koguda toetusraha Puhja saatja võimsuse tugevdamiseks. Suurim annetaja oli Rootsi kodanik Evert Forsberg. Tema toetuse abil alustati noortele mõeldud ööpäev läbi töötava internetiraadio tegevust 1. detsembril 2002. * 2003. aastal võttis Raadio 7 eesmärgiks laiendada leviala Lõuna- ja Lääne-Eestis eestikeelsete ja Ida-Eestis venekeelsete saadetega. Selleks oli vaja finantse, et nii masinad kui ka programm saaks tööle hakata. Teiste annetajate seas oli taas Rootsi kodanik Evert Forsberg. * 1. oktoobril 2003 tähistas Raadio 7 raadiojaama kümnendat tegevusaastat. Raadio 7 toetajad on Raadio 7 kuulajad Eestis, Euroopas, USA-s ja Kanadas, Austraalias ja Uus- Meremaal. *2017. aastal sai MTÜ Raadio 7 rahvusvahelise kristlike raadiojaamade liidu United Christian Broadcasters (UCB) täisliikmeks. *Alates 1. septembrist 2018 on raadiojaama juriidiline nimi MTÜ Raadio 7 UCB Meedia. == Sagedused == * Harjumaa 103,1 MHz * Tartumaa 92,1 MHz * Pärnu–, Rapla– ja Viljandimaa 88,6 MHz * Järva–, Jõgeva– ja Lääne-Virumaa 96,1 MHz == Raadio 7 saateid == "Aeg rääkida" "Aja silm" "Energiatund" "Europulss" "Hüva leili" "Kirikuelu" "Kodutunne" "[[Lõputa lugu]]" "Nähtamatu maailm" "Peresaade" "Raamatutund" "[["Roosiaed"|Roosiaed]]" "Suhtumised" == Vaata ka == * [[Eesti raadiojaamade loend]] == Välislingid == * [http://raadio7.ee/meist/ Raadio 7 koduleht] [[Kategooria:Eesti raadiojaamad]] 7uhv09ae1136arn5vt6gnjo9myiw50y 6168586 6168473 2022-07-27T07:17:40Z Ursus scribens 115317 wikitext text/x-wiki {{Infokast raadiojaam|nimi=Raadio 7|image=|edastatav piirkond=[[Pilt:Flag of Estonia.svg|25px]] Välja 18, Tallinn, [[Eesti]]|leviala=Eesti; interneti vahendusel kõikjal maailmas|tunnuslause=Iga päev koos sinuga|aktiivne_aastetel=1993 -|sagedused=FM Harjumaa 103,1 MHz Tartumaa 92,1 MHz Pärnu–, Rapla– ja Viljandimaa 88,6 MHz Järva–, Jõgeva– ja Lääne-Virumaa 96,1 MHz|formaat=sõnasaated, kristlik muusika, uudised|keel=eesti|omanik=MTÜ Raadio 7 UCB Meedia|veebilevi=[https://raadio7.ee/kuula-otse Kuula otse]<br />|veebilehekülg=https://raadio7.ee}} '''Raadio 7''' on era[[raadiojaam]] [[Tallinn]]as. Selle eesmärk on edastada kultuuri- ja haridussaateid kristlikus võtmes. Raadio 7 rajati 1993. aastal. Tema suurim meediapartner ja projektide toetaja on UCB (United Christian Broadcast), mis on kristlike raadiojaamade liidu võrgustik maailmas, kuhu kuulub ka Raadio 7. Raadiojaamal on oikumeeniline tegijatering ([[Eesti Kirikute Nõukogu]] liikmeskirikute liikmed). Samas on mittetulundusühing Raadio 7 iseseisev raadiojaam ja ei kuulu ühelegi Eestis ega välismaal tegutsevale kristlikule kirikule ega organisatsioonile. Raadiojaam on avatud ja töötab koos kõikide kristlike kirikutega. Raadio 7 programm kajastab meie ühiskonna aktuaalseid probleeme. Nii kirikute kui ka organisatsioonide osalus raadioprogrammides sõltub pigem nende endi huvist ja aktiivsusest. Koostöös UCB Ida Euroopa Programmiga annab Raadio 7 neli korda aastas välja ajakirja [[Sõna Tänaseks Päevaks]]. Raadio 7 direktor on [[Helle Aan]]. == Ajalugu == * 1. septembril 1993 alustas Eesti Raadio ja Rootsi IBRA ühisprogrammina tegevust Raadio 7. Esimesel kuul anti eetrisse klassikalist muusikat. Sõnaliste saadete programmi tööd alustati 1. oktoobril 1993. Saateid edastati Eesti Raadio kolmandas programmis. * 1995. aastal loodi iseseisev mittetulundusühing Raadio 7. Saadi kohalik ringhäälinguluba Tallinn 103, 1 MHz. Hakati tootma iseseisvat programmi magus 17 tundi ööpäevas. * 1996. aastal jätkati saadete edastamist ööpäev läbi. * 1997. aasta kevadel julgustas rootslane Gunnar Sahlen Raadio 7-t alustama antennitoetuse kampaaniat. Selle kaudu sai Raadio 7 võimsama antenni Tallinnas. * 1999. aastal jätkas Raadio 7 traditsiooni ja korraldas antennimängu Pärnu saatja toetuseks (Pärnu 88,6 MHz). * 2000. aastal toimus raadiomäng Tamsalu jaama toetuseks – 96,1 MHz * 2001. aastal korraldas Raadio 7 mängu Puhja jaama rajamiseks – 92,1 MHz. * 2002. aastal jätkas Raadio 7 traditsiooni, mängu eesmärgiks oli koguda toetusraha Puhja saatja võimsuse tugevdamiseks. Suurim annetaja oli Rootsi kodanik Evert Forsberg. Tema toetuse abil alustati noortele mõeldud ööpäev läbi töötava internetiraadio tegevust 1. detsembril 2002. * 2003. aastal võttis Raadio 7 eesmärgiks laiendada leviala Lõuna- ja Lääne-Eestis eestikeelsete ja Ida-Eestis venekeelsete saadetega. Selleks oli vaja finantse, et nii masinad kui ka programm saaks tööle hakata. Teiste annetajate seas oli taas Rootsi kodanik Evert Forsberg. * 1. oktoobril 2003 tähistas Raadio 7 raadiojaama kümnendat tegevusaastat. Raadio 7 toetajad on Raadio 7 kuulajad Eestis, Euroopas, USA-s ja Kanadas, Austraalias ja Uus- Meremaal. *2017. aastal sai MTÜ Raadio 7 rahvusvahelise kristlike raadiojaamade liidu United Christian Broadcasters (UCB) täisliikmeks. *Alates 1. septembrist 2018 on raadiojaama juriidiline nimi MTÜ Raadio 7 UCB Meedia. == Sagedused == * Harjumaa 103,1 MHz * Tartumaa 92,1 MHz * Pärnu–, Rapla– ja Viljandimaa 88,6 MHz * Järva–, Jõgeva– ja Lääne-Virumaa 96,1 MHz == Raadio 7 saateid == "Aeg rääkida" "Aja silm" "Energiatund" "Europulss" "Hüva leili" "Kirikuelu" "Kodutunne" "[[Lõputa lugu]]" "Nähtamatu maailm" "Peresaade" "Raamatutund" "[["Roosiaed"|Roosiaed]]" "Suhtumised" == Vaata ka == * [[Eesti raadiojaamade loend]] == Välislingid == * [http://raadio7.ee/meist/ Raadio 7 koduleht] [[Kategooria:Eesti raadiojaamad]] 6qkwy2lhh80s36wjnxuo0675yq7a3f9 M270 MLRS 0 403085 6168360 6129491 2022-07-26T16:20:16Z Octagon11 123728 /* Variandid */ wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{Suurtükid | suurtüki nimi=M270 MLRS (''Multiple Launch Rocket System'') | pilt=[[Pilt:M270 MLRS 058 07.jpg|300px|USA raketiheitja M270 MLRS]] | taktikalis-tehnilised andmed= M270 MLRS | suurtüki liik= [[mitmelasuline raketiheitja]] | valmistajamaa= [[Ameerika Ühendriigid]] | väljalaskeaasta= 1983 | kaliiber= 227 mm | raua pikkus= | laskekaugus= 64 või 300 | mürsu algkiirus= | mürsu kaal= 307 | laskekiirus= 12 või 2 | tõstenurk= | laskesektor= | maksimaalne kaal= 24 950 | meeskond= 3 }} ''' M270 '''on [[USA]]-s külma sõja lõpul valmistatud [[mitmelasuline raketiheitja]]. On seni mitme riigi relvastuses ja kasutusel. ==Tehnilised andmed== *'''Pikkus''': 6,86 m *'''Laius''': 2,97 m *'''Kõrgus''': 2,59 m *'''Maksimaalne sõidukiirus''': 64 km/h *'''Sõiduulatus''': 480 km *'''Mootor''': 500-hobujõuline Cumminsi diiselmootor *'''Lõhkepea kaal''': 120 kg<ref name="MilitaryTodayStats" /> *'''Keskmine hind''': 2,3 miljonit dollarit<ref name="John Pike" /> ==Kirjeldus== Raketiheitja suudab juhitavaid ja mittejuhitavaid rakette lasta kuni 42 km kaugusele. [[Ballistiline rakett|Ballistilisi rakette]] laseb süsteem kuni 300 km kaugusele ning selle aja jooksul tõuseb rakett kuni 50 km kõrgusele. M270 raketiheitjat kasutatakse lase-ja-liigu tüüpi taktikalistes laskmistes, et vältida vastase vastutuld. Süsteem annab armeele võimekuse iga ilmaga rünnata suurt piirkonda ning on mõeldud suure väärtusega objektide ründamiseks. Põhiliseks ülesanneteks lahinguväljal on vastase allasurumine ja hävitamine lahinguväljal ning võimalike ohtude elimineerimine enne nende avaldumist. [[Pilt:Army mlrs 1982 02.jpg|thumb|left|MLRS lahinguväljal]] Süsteemi arendasid koos [[Ameerika Ühendriigid]], [[Suurbritannia]], [[Saksamaa]] ja [[Prantsusmaa]]. See on edasiarendus vanemast üldisest raketitoetussüsteemist (GSRS ehk ''General Support Rocket System''). M270 MLRSi tuntakse ühiselt kui M270 iseliikuv laadur/heitja (SPLL, inglise keeles ''Self-Propelled Loader/Launcher'') mitmelasuline raketiheitja (MLRS, inglise keeles ''Multiple Launch Rocket System''). Süsteeme tootis USA üks suurimaid militaarfirmasid: [[Lockheed Martin]]. Iseliikuv laadur/heitja koosneb kolmest alamsüsteemist: M269 laadimis-laskmis moodul (LLM, ''Loader Launcher Module''), elektrooniline tulejuhtimissüsteem ja M993, mis on lahingumasina [[Bradley (jalaväe lahingumasin)|Bradley]] lahingumasina raami edasiarendus. M269 laadimis-laskmismoodul koos elektroonilise tulejuhtimissüsteemiga asuvad M993 tüüpi kandval raamil.<ref name="John Pike" /><ref name="oxco8" /> Laskemoonaks on raketid ja ballistilised raketid (nagu Ameerika Ühendriikide [[ATACMS]]). Neid hoitakse kahes vahetatavas plokis, kus mõlemas plokis hoitakse kas 6 tavalist raketti või ühte juhitavat ballistilist raketti. Plokkides võib olla erinev raketisüsteem, mis tähendab, et samal ajal võib süsteem laetud olla nii ballistilise raketi kui ka 6 tavalise raketiga. Süsteem on võimeline laskma 12 raketti 40 sekundi jooksul või 2 ballistilist raketti 10 sekundi jooksul. Üks turmtuli, mis koosneb kolmest M270 süsteemist, suudab hävitada 1 ruutkilomeetri suuruse ala. Iga rakett koosneb 644-st M77 tüüpi granaadist ja seega koosneb üks kogupauk (3 x 12 raketti) kuni 23 184-st granaadist. Nendest granaatidest kuni kaks protsenti võivad jääda lõhkemata, mis jätab laskealasse umbes 400 plahvatamata lõhkekeha. Seetõttu jääb suur oht oma sõduritele ning tsiviilisikutele, kes seal alas edaspidi liikuda võivad. Pärast rakettide väljalaskmist taaslaetakse süsteem 5–10 minuti jooksul kasutades raketiheitjasse sisseehitatud kraanat. [[Pilt:Atacms_mlrs_01.jpg|thumb|right|ATACMS ballistiline rakett]] M270 pole mõeldud asendama tavalist suurtükiväge, vaid katab suurtükiväe puudusi. Kui tavaline suurtükk laseb täpselt, kuid suhteliselt aeglaselt, siis M270 süsteem on mõeldud selleks, et anda kiirelt löök vastase pihta. Samas pole tuli sama täpne kui suurtükil, kuid selle eest on löögipiirkond ehk ühe laskmisega mõjutatav ala suurem. See tähendab, et raketiheitjaid on mõeldud kriitiliste ja ajatundlike või kiirelt asukohta vahetavate sihtmärkide vastu. Üldiselt on sihtmärkideks suurtükivägi, õhutõrje, mehhaniseeritud üksused ja elavjõud.<ref name="MilitaryAnalysisNetwork" /> M270 süsteemist on olemas ka nõrgem ja kergem versioon [[M142 HIMARS]], mis toetab üksusi, kes kasutavad langevarje või mereväelasi. M142 HIMARS on ehitatud USA armee 6x6 võimekusega veoki raamile. Ta on võimeline kasutama sama laskemoona, mis M270, kuid suudab kanda vaid ühte plokki koos 6 raketiga. M142 astus teenistusse 2005. aastal.<ref name="MilitaryTodayStats" /> ==Variandid== * '''M270''' on süsteemi algupärane versioon, mis suudab kanda kokku kuni 12 raketti kahes vahetatavas plokis. Üks plokk mahutab 6 raketti. Soomustatud roomikuga mobiilne raketiheitja kasutab pikendatud Bradley tanki kere, andes masinale hea maastiku läbivuse. * '''M270 IDPS''' on uuenduspakett, mida rakendati vaid vähestele süsteemidele ja mis annab võimekuse lasta [[GPS]]i abil pikamaarakette ATACMS. * '''M270A1''' on M270 süsteemide kaasajastatud versioon, mis tuli kasutusse 2005. aastal Ameerika Ühendriikide armees ning hiljem teisteski riikides. Kuigi M270A1 näeb välja peaaegu identne M270ga, siis kasutab uuendatud versioon integreeritud tulejuhtimissüsteemi (IFCS, ''Integrated Fire Control System'') ning parandatud laskesüsteemi. Need lisatud omadused lubavad masinal palju kiiremini end laskevalmis seada ning võimaldavad kasutada uut tüüpi laskemoonasid, seal hulgas ka GPSiga juhitud rakette. * '''M270B1''' on Suurbritannia armee uuendus, mis sarnaneb A1 uuendusega, kuid lisab süsteemile parandatud soomuse, mis kaitseb meeskonda paremini [[improviseeritud lõhkeseadeldis]]te ehk IEDe vastu. * '''MARS II''' - Euroopas kasutatav versioon. ==Laskemoon== [[Pilt:M270 MLRS 058 09.jpg|thumb|Süsteemi tagaosa]] M270 süsteem on võimeline laskma MLRS-pere rakette, mida toodetakse ja kasutatakse paljudes riikides mitmesugustel platvormidel. Nende hulgas: * '''M26''' (Ameerika Ühendriigid): rakett, mille laskeulatus on 32 km. ** '''M26A1''' (Ameerika Ühendriigid): pikendatud laskekaugusega rakett, mille laskekauguseks on 45 km. ** '''M26A2''' (Ameerika Ühendriigid): lühiajaliselt M26A1 asendanud rakett. * '''M27''' (Ameerika Ühendriigid): inertne laskeplokk treeninguteks. Lubab harjutada süsteemi laadimist. * '''M28''' (Ameerika Ühendriigid): treeningurakett. ** '''M28A1''' (Ameerika Ühendriigid): vähendatud laskeulatusega treeningrakett. Laskeulatus on vähendatud 9 kilomeetrini. * '''XM29''' (Ameerika Ühendriigid): rakett koos SADARM tehnoloogiaga (''Sense and Destroy Armor''). Pole standardiseeritud. * '''M30''' (Ameerika Ühendriigid): juhitav MLRS tüüpi rakett, mille laskekauguseks on üle 60 km. ** '''M31''' (Ameerika Ühendriigid): juhitav unitaarne MLRS tüüpi rakett. See on M30 erivariant, mis kasutab ühte terviklikku suure plahvatusjõuga lõhkepead, mis on mõeldud kasutamiseks linnakeskkonnas ja mägistes oludes. * '''M39 (MGM-140)''' (Ameerika Ühendriigid): armee taktikaline raketisüsteem (ATACMS, ''Army Tactical Missile System''). See on suur juhitav rakett, mis kasutab M270 süsteemi laskmiseks. Tegemist on universaalse raketiga, mis tähendab, et lõhkepäid on mitut tüüpi. * '''XM135''' (Ameerika Ühendriigid): rakett, koos lõhkepeaga, mis sisaldab keemiarelva. Pole standardiseeritud. * '''AT2''' (Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa): SCATMIN-tüüpi rakett, koos 28 tankitõrjemiiniga, mille laskekaugus on 38 km. *'''PARS SAGE-227 F''' (Türgi): eksperimentaalne juhitav MLRS-tüüpi rakett. ==Ajalugu== Pärast esimeste M270 raketiheitjate teenistusse võtmist [[Ameerika Ühendriikide armee]] poolt 1983. aastal on seda kasutama hakanud ka palju teised [[NATO]] liikmed. Ameerika Ühendriikides ja Euroopas on ehitatud ligikaudu 1300 seda tüüpi süsteemi ja sealjuures toodetud üle 700 000 raketi. M270 tüüpi süsteemide tootmine lõppes 2003. aastal, kui viimane partii anti üle [[Egiptuse relvajõud|Egiptuse armeele]]. M270 süsteemi on selle eluea jooksul kasutatud põhiliselt [[Lähis-Ida]] konfliktides nagu [[Lahesõda]], [[Iraagi sõda]] ja [[Afganistani sõda (2001)|Afganistani sõda]]. Esimest korda kasutati M270 tüüpi süsteeme sõjalises konfliktis 1991. aastal toimunud[[Lahesõda| Lahesõjas]].<ref name="UtCNb" /> ==Kasutajad== [[Pilt:M270 MLRS Ps 529-3 Lippujuhlanpäivä 4.JPG|pisi|Soomlaste M270 MLRS]] *{{PisiLipp|Bahrein}}: 9 *{{PisiLipp|Egiptus}}: 48 *{{PisiLipp|Iisrael}}: 48 *{{PisiLipp|Jaapan}}: 99 *{{PisiLipp|Kreeka}}: 36 *{{PisiLipp|Prantsusmaa}}: 44 *{{PisiLipp|Saksamaa}}: 50 + 202 *{{PisiLipp|Soome}}: 33 *{{PisiLipp|Suurbritannia}}: 42 *{{PisiLipp|Türgi}}: 12 *{{PisiLipp|USA}}: 480+151 ==Endised kasutajad== *{{PisiLipp|Holland}}: ei ole kasutuses 2004. aastast, kõik üksused müüdi Soome armeele. *{{PisiLipp|Norra}}: enam ei kasuta, kunagi oli 12 süsteemi. *{{PisiLipp|Taani}}: enam ei kasuta, müüdi Soome armeele 12 süsteemi. ==Hüüdnimed== Ameerika Ühendriikide operaatorid kutsuvad M270 "komandöri isiklikuks haavlipüssiks" (inglise keeles ''the commander's personal shotgun'') või "lahinguvälja haavliks" (inglise keeles ''battlefield buckshot''). Tavapärasem hüüdnimi on "mustlase vanker" (inglise keeles ''Gypsy Wagon''), sest meeskonnad hoiustavad masina peal lisavarustust, näiteks maskeeringuvõrke, välivoodeid, jahuteid ja isiklikke asju, kuna süsteemil endal puudub hoiuruum. Uue laskemoona M30 kasutusele võtmine andis uue hüüdnime "70 kilomeetri snaiper" (inglise keeles ''70 kilometer sniper rifle''). Lahesõja ajal kutsusid iraaklased süsteemi "terasvihmaks" (inglise keeles ''Steel Rain''). ==Vaata ka== *[[Mitmelasuline raketiheitja]] *[[Grad]] *[[M142 HIMARS]] – M142 High Mobility Artillery Rocket System ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="John Pike">John Pike: [http://www.globalsecurity.org/military/systems/ground/m270.htm M270 Multiple Launch Rocket System – MLRS] Globalsecurity.org (vaadatud 24. aprillil 2015)</ref> <ref name="MilitaryAnalysisNetwork">[http://fas.org/man/dod-101/sys/land/m270.htm M270 MLRS] fas.org (vaadatud 12. mail 2015)</ref> <ref name="MilitaryTodayStats">[http://www.military-today.com/artillery/m270_mlrs.htm M270 MLRS] militarytoday.com (vaadatud 12. mail 2015)</ref> <ref name="oxco8">[http://www.fas.org/man/dod-101/sys/land/m270.htm M270 Multiple Launch Rocket System – MLRS] Fas.org (vaadatud 24. aprillil 2015)</ref> <ref name="UtCNb">{{cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=1RkzVvZHC6w |title=C-1/27th FA MLRS |publisher=YouTube |date=26. november 2009 |accessdate=24.04.2015}}</ref> }} {{Commons|Category:M270 MLRS}} [[Kategooria:Mitmelasulised raketiheitjad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide relvad]] eq5fa9i5ketfgw7ltm5bm0718s9fdci 6168361 6168360 2022-07-26T16:22:15Z Octagon11 123728 /* Kasutajad */ wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{Suurtükid | suurtüki nimi=M270 MLRS (''Multiple Launch Rocket System'') | pilt=[[Pilt:M270 MLRS 058 07.jpg|300px|USA raketiheitja M270 MLRS]] | taktikalis-tehnilised andmed= M270 MLRS | suurtüki liik= [[mitmelasuline raketiheitja]] | valmistajamaa= [[Ameerika Ühendriigid]] | väljalaskeaasta= 1983 | kaliiber= 227 mm | raua pikkus= | laskekaugus= 64 või 300 | mürsu algkiirus= | mürsu kaal= 307 | laskekiirus= 12 või 2 | tõstenurk= | laskesektor= | maksimaalne kaal= 24 950 | meeskond= 3 }} ''' M270 '''on [[USA]]-s külma sõja lõpul valmistatud [[mitmelasuline raketiheitja]]. On seni mitme riigi relvastuses ja kasutusel. ==Tehnilised andmed== *'''Pikkus''': 6,86 m *'''Laius''': 2,97 m *'''Kõrgus''': 2,59 m *'''Maksimaalne sõidukiirus''': 64 km/h *'''Sõiduulatus''': 480 km *'''Mootor''': 500-hobujõuline Cumminsi diiselmootor *'''Lõhkepea kaal''': 120 kg<ref name="MilitaryTodayStats" /> *'''Keskmine hind''': 2,3 miljonit dollarit<ref name="John Pike" /> ==Kirjeldus== Raketiheitja suudab juhitavaid ja mittejuhitavaid rakette lasta kuni 42 km kaugusele. [[Ballistiline rakett|Ballistilisi rakette]] laseb süsteem kuni 300 km kaugusele ning selle aja jooksul tõuseb rakett kuni 50 km kõrgusele. M270 raketiheitjat kasutatakse lase-ja-liigu tüüpi taktikalistes laskmistes, et vältida vastase vastutuld. Süsteem annab armeele võimekuse iga ilmaga rünnata suurt piirkonda ning on mõeldud suure väärtusega objektide ründamiseks. Põhiliseks ülesanneteks lahinguväljal on vastase allasurumine ja hävitamine lahinguväljal ning võimalike ohtude elimineerimine enne nende avaldumist. [[Pilt:Army mlrs 1982 02.jpg|thumb|left|MLRS lahinguväljal]] Süsteemi arendasid koos [[Ameerika Ühendriigid]], [[Suurbritannia]], [[Saksamaa]] ja [[Prantsusmaa]]. See on edasiarendus vanemast üldisest raketitoetussüsteemist (GSRS ehk ''General Support Rocket System''). M270 MLRSi tuntakse ühiselt kui M270 iseliikuv laadur/heitja (SPLL, inglise keeles ''Self-Propelled Loader/Launcher'') mitmelasuline raketiheitja (MLRS, inglise keeles ''Multiple Launch Rocket System''). Süsteeme tootis USA üks suurimaid militaarfirmasid: [[Lockheed Martin]]. Iseliikuv laadur/heitja koosneb kolmest alamsüsteemist: M269 laadimis-laskmis moodul (LLM, ''Loader Launcher Module''), elektrooniline tulejuhtimissüsteem ja M993, mis on lahingumasina [[Bradley (jalaväe lahingumasin)|Bradley]] lahingumasina raami edasiarendus. M269 laadimis-laskmismoodul koos elektroonilise tulejuhtimissüsteemiga asuvad M993 tüüpi kandval raamil.<ref name="John Pike" /><ref name="oxco8" /> Laskemoonaks on raketid ja ballistilised raketid (nagu Ameerika Ühendriikide [[ATACMS]]). Neid hoitakse kahes vahetatavas plokis, kus mõlemas plokis hoitakse kas 6 tavalist raketti või ühte juhitavat ballistilist raketti. Plokkides võib olla erinev raketisüsteem, mis tähendab, et samal ajal võib süsteem laetud olla nii ballistilise raketi kui ka 6 tavalise raketiga. Süsteem on võimeline laskma 12 raketti 40 sekundi jooksul või 2 ballistilist raketti 10 sekundi jooksul. Üks turmtuli, mis koosneb kolmest M270 süsteemist, suudab hävitada 1 ruutkilomeetri suuruse ala. Iga rakett koosneb 644-st M77 tüüpi granaadist ja seega koosneb üks kogupauk (3 x 12 raketti) kuni 23 184-st granaadist. Nendest granaatidest kuni kaks protsenti võivad jääda lõhkemata, mis jätab laskealasse umbes 400 plahvatamata lõhkekeha. Seetõttu jääb suur oht oma sõduritele ning tsiviilisikutele, kes seal alas edaspidi liikuda võivad. Pärast rakettide väljalaskmist taaslaetakse süsteem 5–10 minuti jooksul kasutades raketiheitjasse sisseehitatud kraanat. [[Pilt:Atacms_mlrs_01.jpg|thumb|right|ATACMS ballistiline rakett]] M270 pole mõeldud asendama tavalist suurtükiväge, vaid katab suurtükiväe puudusi. Kui tavaline suurtükk laseb täpselt, kuid suhteliselt aeglaselt, siis M270 süsteem on mõeldud selleks, et anda kiirelt löök vastase pihta. Samas pole tuli sama täpne kui suurtükil, kuid selle eest on löögipiirkond ehk ühe laskmisega mõjutatav ala suurem. See tähendab, et raketiheitjaid on mõeldud kriitiliste ja ajatundlike või kiirelt asukohta vahetavate sihtmärkide vastu. Üldiselt on sihtmärkideks suurtükivägi, õhutõrje, mehhaniseeritud üksused ja elavjõud.<ref name="MilitaryAnalysisNetwork" /> M270 süsteemist on olemas ka nõrgem ja kergem versioon [[M142 HIMARS]], mis toetab üksusi, kes kasutavad langevarje või mereväelasi. M142 HIMARS on ehitatud USA armee 6x6 võimekusega veoki raamile. Ta on võimeline kasutama sama laskemoona, mis M270, kuid suudab kanda vaid ühte plokki koos 6 raketiga. M142 astus teenistusse 2005. aastal.<ref name="MilitaryTodayStats" /> ==Variandid== * '''M270''' on süsteemi algupärane versioon, mis suudab kanda kokku kuni 12 raketti kahes vahetatavas plokis. Üks plokk mahutab 6 raketti. Soomustatud roomikuga mobiilne raketiheitja kasutab pikendatud Bradley tanki kere, andes masinale hea maastiku läbivuse. * '''M270 IDPS''' on uuenduspakett, mida rakendati vaid vähestele süsteemidele ja mis annab võimekuse lasta [[GPS]]i abil pikamaarakette ATACMS. * '''M270A1''' on M270 süsteemide kaasajastatud versioon, mis tuli kasutusse 2005. aastal Ameerika Ühendriikide armees ning hiljem teisteski riikides. Kuigi M270A1 näeb välja peaaegu identne M270ga, siis kasutab uuendatud versioon integreeritud tulejuhtimissüsteemi (IFCS, ''Integrated Fire Control System'') ning parandatud laskesüsteemi. Need lisatud omadused lubavad masinal palju kiiremini end laskevalmis seada ning võimaldavad kasutada uut tüüpi laskemoonasid, seal hulgas ka GPSiga juhitud rakette. * '''M270B1''' on Suurbritannia armee uuendus, mis sarnaneb A1 uuendusega, kuid lisab süsteemile parandatud soomuse, mis kaitseb meeskonda paremini [[improviseeritud lõhkeseadeldis]]te ehk IEDe vastu. * '''MARS II''' - Euroopas kasutatav versioon. ==Laskemoon== [[Pilt:M270 MLRS 058 09.jpg|thumb|Süsteemi tagaosa]] M270 süsteem on võimeline laskma MLRS-pere rakette, mida toodetakse ja kasutatakse paljudes riikides mitmesugustel platvormidel. Nende hulgas: * '''M26''' (Ameerika Ühendriigid): rakett, mille laskeulatus on 32 km. ** '''M26A1''' (Ameerika Ühendriigid): pikendatud laskekaugusega rakett, mille laskekauguseks on 45 km. ** '''M26A2''' (Ameerika Ühendriigid): lühiajaliselt M26A1 asendanud rakett. * '''M27''' (Ameerika Ühendriigid): inertne laskeplokk treeninguteks. Lubab harjutada süsteemi laadimist. * '''M28''' (Ameerika Ühendriigid): treeningurakett. ** '''M28A1''' (Ameerika Ühendriigid): vähendatud laskeulatusega treeningrakett. Laskeulatus on vähendatud 9 kilomeetrini. * '''XM29''' (Ameerika Ühendriigid): rakett koos SADARM tehnoloogiaga (''Sense and Destroy Armor''). Pole standardiseeritud. * '''M30''' (Ameerika Ühendriigid): juhitav MLRS tüüpi rakett, mille laskekauguseks on üle 60 km. ** '''M31''' (Ameerika Ühendriigid): juhitav unitaarne MLRS tüüpi rakett. See on M30 erivariant, mis kasutab ühte terviklikku suure plahvatusjõuga lõhkepead, mis on mõeldud kasutamiseks linnakeskkonnas ja mägistes oludes. * '''M39 (MGM-140)''' (Ameerika Ühendriigid): armee taktikaline raketisüsteem (ATACMS, ''Army Tactical Missile System''). See on suur juhitav rakett, mis kasutab M270 süsteemi laskmiseks. Tegemist on universaalse raketiga, mis tähendab, et lõhkepäid on mitut tüüpi. * '''XM135''' (Ameerika Ühendriigid): rakett, koos lõhkepeaga, mis sisaldab keemiarelva. Pole standardiseeritud. * '''AT2''' (Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa): SCATMIN-tüüpi rakett, koos 28 tankitõrjemiiniga, mille laskekaugus on 38 km. *'''PARS SAGE-227 F''' (Türgi): eksperimentaalne juhitav MLRS-tüüpi rakett. ==Ajalugu== Pärast esimeste M270 raketiheitjate teenistusse võtmist [[Ameerika Ühendriikide armee]] poolt 1983. aastal on seda kasutama hakanud ka palju teised [[NATO]] liikmed. Ameerika Ühendriikides ja Euroopas on ehitatud ligikaudu 1300 seda tüüpi süsteemi ja sealjuures toodetud üle 700 000 raketi. M270 tüüpi süsteemide tootmine lõppes 2003. aastal, kui viimane partii anti üle [[Egiptuse relvajõud|Egiptuse armeele]]. M270 süsteemi on selle eluea jooksul kasutatud põhiliselt [[Lähis-Ida]] konfliktides nagu [[Lahesõda]], [[Iraagi sõda]] ja [[Afganistani sõda (2001)|Afganistani sõda]]. Esimest korda kasutati M270 tüüpi süsteeme sõjalises konfliktis 1991. aastal toimunud[[Lahesõda| Lahesõjas]].<ref name="UtCNb" /> ==Kasutajad== [[Pilt:M270 MLRS Ps 529-3 Lippujuhlanpäivä 4.JPG|pisi|Soome M270 MLRS]] *{{PisiLipp|Bahrein}}: 9 *{{PisiLipp|Egiptus}}: 48 *{{PisiLipp|Iisrael}}: 48 *{{PisiLipp|Jaapan}}: 99 *{{PisiLipp|Kreeka}}: 36 *{{PisiLipp|Prantsusmaa}}: 44 *{{PisiLipp|Saksamaa}}: 50 + 202 *{{PisiLipp|Soome}}: 33 *{{PisiLipp|Suurbritannia}}: 42 *{{PisiLipp|Türgi}}: 12 *{{PisiLipp|Ukraina}} - teadmata arv MARS II<ref>[https://news.liga.net/politics/news/ukraina-poluchila-ot-germanii-reaktivnye-sistemy-zalpovogo-ognya-mars-ii-i-esche-sau Германия передала Украине реактивные системы залпового огня MARS II и еще САУ] (vaadatud: 26.07.2022)</ref> *{{PisiLipp|USA}}: 480+151 ==Endised kasutajad== *{{PisiLipp|Holland}}: ei ole kasutuses 2004. aastast, kõik üksused müüdi Soome armeele. *{{PisiLipp|Norra}}: enam ei kasuta, kunagi oli 12 süsteemi. *{{PisiLipp|Taani}}: enam ei kasuta, müüdi Soome armeele 12 süsteemi. ==Hüüdnimed== Ameerika Ühendriikide operaatorid kutsuvad M270 "komandöri isiklikuks haavlipüssiks" (inglise keeles ''the commander's personal shotgun'') või "lahinguvälja haavliks" (inglise keeles ''battlefield buckshot''). Tavapärasem hüüdnimi on "mustlase vanker" (inglise keeles ''Gypsy Wagon''), sest meeskonnad hoiustavad masina peal lisavarustust, näiteks maskeeringuvõrke, välivoodeid, jahuteid ja isiklikke asju, kuna süsteemil endal puudub hoiuruum. Uue laskemoona M30 kasutusele võtmine andis uue hüüdnime "70 kilomeetri snaiper" (inglise keeles ''70 kilometer sniper rifle''). Lahesõja ajal kutsusid iraaklased süsteemi "terasvihmaks" (inglise keeles ''Steel Rain''). ==Vaata ka== *[[Mitmelasuline raketiheitja]] *[[Grad]] *[[M142 HIMARS]] – M142 High Mobility Artillery Rocket System ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="John Pike">John Pike: [http://www.globalsecurity.org/military/systems/ground/m270.htm M270 Multiple Launch Rocket System – MLRS] Globalsecurity.org (vaadatud 24. aprillil 2015)</ref> <ref name="MilitaryAnalysisNetwork">[http://fas.org/man/dod-101/sys/land/m270.htm M270 MLRS] fas.org (vaadatud 12. mail 2015)</ref> <ref name="MilitaryTodayStats">[http://www.military-today.com/artillery/m270_mlrs.htm M270 MLRS] militarytoday.com (vaadatud 12. mail 2015)</ref> <ref name="oxco8">[http://www.fas.org/man/dod-101/sys/land/m270.htm M270 Multiple Launch Rocket System – MLRS] Fas.org (vaadatud 24. aprillil 2015)</ref> <ref name="UtCNb">{{cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=1RkzVvZHC6w |title=C-1/27th FA MLRS |publisher=YouTube |date=26. november 2009 |accessdate=24.04.2015}}</ref> }} {{Commons|Category:M270 MLRS}} [[Kategooria:Mitmelasulised raketiheitjad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide relvad]] 5iqzz3wxpj7usgk43l0apbkvaur1ufk Trihhinelloos 0 406746 6168348 6141079 2022-07-26T15:22:11Z 46.131.38.194 /* Ennetamine */Eemaldasin valeinfo. Keeritsussid ei sure sügavkülmas. wikitext text/x-wiki '''Trihhinelloos''' (ka '''trihhinoos''', '''trihhiaas''') ehk '''keeritsusstõbi''' on liha- ja kõigetoiduliste [[imetajad|imetajate]] [[nakkushaigus]]. Haigust põhjustab [[keeritsuss]] ehk trihhiin (''Trichinella spiralis''), kes vastsena asub lihaskoes ja täiskasvanuna [[peensool]]es.<ref>Eesti Entsüklopeedia. "Trihhinelloos". <http://entsyklopeedia.ee/artikkel/trihhinelloos1>. (17.05.2015)</ref> Keeritsuss paikneb organismis tavaliselt kohtades, kus lihaste töö ja vereringlus on aktiivsed, näiteks [[vahelihas]] ja [[keel (anatoomia)|keel]].<ref>Hallimäe loomakliinik. "Keeritsusstõbi e trihhinelloos on nakkushaigus, mida põhjustab lihastesse kapselduv ümaruss (Trichinella spiralis)". <https://web.archive.org/web/20150525222839/http://www.minuloomakliinik.ee/blog/keeritsusstbi-e-trihhinelloos-on-nakkushaigus-mida-phjustab-lihastesse-kapselduv-maruss-trichinella-spiralis>. (17.05.2015)</ref> Loomadel kulgeb haigus tavaliselt ilma märgatavate sümptomiteta. Inimene põeb aga haigust raskelt, intensiivse nakkuse korral võib haigus lõppeda surmaga.<ref>Veterinaar- ja toiduamet. [https://web.archive.org/web/20150525230908/http://www.vet.agri.ee/?op=body&id=1024 "Trihhinelloos"]. (17.05.2015)</ref> Haigestumise raskus sõltub söödud vastsete hulgast, keeritsussi liigist, liha töötlemisviisist ning inimese immuunsüsteemist.<ref name="vetlab.ee">Veterinaar- ja toidulaboratoorium. "Trihhinelloos ja trichinella infektsioon". <http://www.vetlab.ee/?a=mypage&path_id=533e522c656346561ddbb&story_id=53469d2516a7581bd9a57>. (17.05.2015)</ref> ==Nakatumine== Haigestutakse toorest või ebapiisavalt kuumutatud keeritsussi vastsetega liha süües. Eestis on inimesed nakatunud süües metssea-, mägra-, karu- ja kodusealiha.<ref name="vet.agri.ee">Veterinaar- ja toiduamet. "Trihhinelloos". <https://web.archive.org/web/20150525230908/http://www.vet.agri.ee/?op=body&id=1024>. (17.05.2015)</ref> Haigus levib peaaegu igas piirkonnas, eriti kohtades, kus süüakse palju liha, aga lihunike tegevust ei kontrollita piisavalt.<ref name="inimene.ee">Terviseportaal inimene.ee. "Trihhinelloos". <https://web.archive.org/web/20150525224045/http://inimene.ee/t/trihhinelloos>. (17.05.2015)</ref> Loomad haigestuvad peamiselt raibete söömisel.<ref name="vetlab.ee"/> Saastunud toiduga satuvad kapseldunud vastsed seedetrakti, kus maohappe toimel nende kapsel laguneb, ja nad tungivad limaskesta. Nädal pärast nakatumist hakkavad emasloomad tootma vastseid, kes liiguvad vöötlihastesse. Seal keerduvad vastsed spiraaliks ja kapselduvad lihaskiusse, kus nad võivad püsida eluvõimelisena kuni 40 aastat.<ref name="inimene.ee"/> ==Sümptomid== Loomadel tavaliselt märgatavaid haigustunnuseid ei ole. Ainult väga raskel nakatumisel võib sigadel esineda oksendamist, kõhulahtisust, mälumishäireid, pinnapealset hingamist ja palavikku.<ref name="vet.agri.ee"/> Inimestel võivad täiskasvanud ussid põhjustada seedetrakti vaevusi. Nädal pärast nakatumist tekivad palavik ja lihasevalud. Surma võivad põhjustada mõnikord tekkinud müokardiit ehk südamelihasepõletik või entsefaliit ehk ajupõletik. ==Diagnoosimine ja ravi== Tavaliselt diagnoositakse keeritsussi kliinilise pildi abil. Kui nakatumisest on möödas 2–3 nädalat, saab verest leida antikehasid. Võimalik on võtta ka proov lihaskoest.<ref name="inimene.ee"/> Haiguse ravi kestab kaua. Kui inimene on nakatunud 24 tunni jooksul, tehakse nädalane ravikuur. Kui haigestumine on intensiivsem, võib patsient vajada voodirežiimi ning põletikku alandavat ravi (põletiku allasurumiseks vahel ka hormoonravi).<ref>Meis.ee. "Nakkushaigused". <https://web.archive.org/web/20150525232750/http://www.meis.ee/bw_client_files/integratsiooni_sihtasutus/public/meis_book_file/203_2-3.pdf>. (17.05.2015)</ref> ==Ennetamine== Ennetamiseks tuleks alati söödavat liha kontrollida. Keeritsussivastsed surevad kui liha küpsetatakse vähemalt 77&nbsp;°C juures.<ref name="inimene.ee"/> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *{{cite journal | last1 = Kärssin | first1 = A. | last2 = Remes | first2 = R. | last3 = Korge | first3 = K. | last4 = Viigipuu | first4 = M. | last5 = Stensvold | first5 = C.R. | last6 = Gómez-Morales| first6 = M.A. | last7 = Ludovisi | first7 = A.| last8 = Jokelainen | first8 = P.| last9 = Lassen| first9 = B.| title = Herbivores as accidental hosts for ''Trichinella'': Search for evidence of ''Trichinella'' infection and exposure in free-ranging moose (''alces alces'') in a highly endemic setting | doi = 10.7589/JWD-D-19-00011 | url =https://bioone.org/journals/journal-of-wildlife-diseases/volume-57/issue-1/JWD-D-19-00011/HERBIVORES-AS-ACCIDENTAL-HOSTS-FOR-TRICHINELLA--SEARCH-FOR-EVIDENCE/10.7589/JWD-D-19-00011.short | journal = J Wildl Dis | year = 2021 | volume = 57| issue = 1 | pages = 116-124 | pmid = 33635991 }} *{{cite journal | last1 = Kärssin | first1 = A. | last2 = Häkkinen | first2 = L. | last3 = Vilem | first3 = A. | last4 = Jokelainen | first4 = P. | last5 = Lassen | first5 = B | title = ''Trichinella'' spp. In wild boars (''sus scrofa''), brown bears (''ursus arctos''), eurasian lynxes (''lynx lynx'') and badgers (''meles meles'') in Estonia, 2007–2014 | doi = 10.3390/ani11010183 | url =https://www.mdpi.com/2076-2615/11/1/183 | journal = Animal | year = 2021 | volume = 11 | issue = 1 | pages = 183 | pmid = 33466833 }} *{{cite journal | last1 = Kärssin | first1 = A. | last2 = Häkkinen | first2 = L. | last3 = Niin | first3 = E. | last4 = Peik | first4 = K. | last5 = Vilem | first5 = A. | last6 = Jokelainen | first6 = P. | last7 = Lassen | first7 = B. | title = ''Trichinella'' spp. biomass has increased in raccoon dogs (''Nyctereutes procyonoides'') and red foxes (''Vulpes vulpes'') in Estonia | doi = 10.1186/s13071-017-2571-0 | url =https://parasitesandvectors.biomedcentral.com/articles/10.1186/s13071-017-2571-0 | journal = Parasit Vectors | year = 2017 | volume = 10 | issue = 1 | pages = 609 | pmid = 29246168 }} *{{cite journal | last1 = Kärssin | first1 = A. | last2 = Velström | first2 = K. | last3 = Angeles Gómez-Morales | first3 = M. | last4 = Saar | first4 = T. | last5 = Jokelainen | first5 = P. | last6 = Lassen | first6 = B. | title = Cross-Sectional Study of Anti-''Trichinella'' Antibody Prevalence in Domestic Pigs and Hunted Wild Boars in Estonia | doi = 10.1089/vbz.2016.1943 | url =https://www.liebertpub.com/doi/10.1089/vbz.2016.1943 | journal = Vector Borne Zoonotic Dis | year = 2016 | volume = 16 | issue = 9| pages = 604-610 | pmid = 27315523}} *{{cite journal | last1 = Lassen| first1 = B. | last2 = Janson| first2 = M. | last3 = Viltrop| first3 = A. | last4 = Neare | first4 = K. | last5 = Hütt | first5 = P. | last6 = Golovljova | first6 = I. | last7 = Tummeleht | first7 = L. | last8 = Jokelainen| first8 = P. | title = Serological Evidence of Exposure to Globally Relevant Zoonotic Parasites in the Estonian Population | doi = 10.1371/journal.pone.0164142 | url =https://journals.plos.org/plosone/article?id=10.1371/journal.pone.0164142 | journal = PloS one | year = 2016 | volume = 11 | issue = 10 | pages =e0164142 | pmid = 27723790 }} *{{cite journal | last1 = Malakauskas | first1 = A. | last2 = Paulauskas | first2 = V. | last3 = Järvis | first3 = T. | last4 = Keidans | first4 = P. | last5 = Eddi | first5 = C. | last6 = Kapel | first6 = C.M. | title = Molecular epidemiology of ''Trichinella'' spp. in three Baltic countries: Lithuania, Latvia, and Estonia | doi = 10.1007/s00436-006-0320-y | url =https://link.springer.com/article/10.1007%2Fs00436-006-0320-y | journal = Parasitol Res | year = 2007 | volume = 100 | issue = 4 | pages = 687-693| pmid = 17013647}} *{{cite journal | last1 = Miller| first1 = I. | last2 = Järvis | first2 = T. | last3 = Pozio | first3 = E. | title = Epidemiological investigations on ''Trichinella'' infections in farmed fur animals of Estonia | doi = 10.1007/s00436-006-0320-y | url =https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0304401706001592?via%3Dihub | journal = Vet Parasitol | year = 2006 | volume = 139| issue = 1-3 | pages = 140-144 | pmid = 16564631}} *{{cite journal | last1 = Valdmann | first1 = H. | last2 = Moks | first2 = E. | last3 = Talvik | first3 = H. | title = Helminth fauna of Eurasian lynx (''Lynx lynx'') in Estonia | doi = 10.7589/0090-3558-40.2.356 | url =http://www.bioone.org/doi/10.7589/0090-3558-40.2.356?url_ver=Z39.88-2003&rfr_id=ori%3Arid%3Acrossref.org&rfr_dat=cr_pub%3Dpubmed& | journal = J Wildl Dis | year = 2004 | volume = 40 | issue = 2 | pages = 356-360 | pmid = 15362842}} *{{cite journal | last1 = Järvis | first1 = T. | last2 = Miller| first2 = I. | last3 = Pozio | first3 = E. | title = Epidemiological studies on animal and human trichinellosis in Estonia | doi = 10.1051/parasite/200108s2086 | url =https://www.parasite-journal.org/articles/parasite/abs/2001/03/parasite200108s2p86/parasite200108s2p86.html | journal = Parasite | year = 2001 | volume = 8| issue = 2 suppl. | pages = S86-7 | pmid = 11484393 }} *{{cite journal | last1 = Pozio | first1 = E. | last2 = Miller | first2 = I. | last3 = Järvis | first3 = T. | last4 = Kapel | first4 = C.M. | last5 = La Rosa| first5 = G. | title = Distribution of sylvatic species of Trichinella in Estonia according to climate zones | doi = | url = | journal = J Parasitol | year = 1998 | volume = 84 | issue = 1 | pages = 193-195 | pmid = 9488368}} [[Kategooria:Helmintoosid]] l9dk5ujb0mw8vtj641e8z1td1runljx Biograafiad (Ja) 0 409148 6168427 6117970 2022-07-26T17:46:36Z Sjur 66496 /* Jac */ wikitext text/x-wiki {{BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Ja)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Ja". == Ja == *[[Ja Rule]], USA räppar (1976–) == Jaa == *[[Andres Jaadla]], eesti poliitik (1965–) *[[Priit Jaagant]], eesti ärijuht (1972–) *[[Urmas Jaagant]], eesti ajakirjanik (1985–) *[[Adeele Jaago]], eesti näitleja ja lavastaja (1989–) *[[Cätlin Jaago]], eesti muusik (1979–) *[[Jaan Jaago]], eesti maadleja (1887–1949) *[[Kalev Jaago]], eesti ajaloolane (1965–) *[[Leo Jaago]], eesti päritolu Austraalia erusõjaväelane (1927–) *[[Tiiu Jaago]], eesti rahvaluuleteadlane (1960–) *[[Endla Jaagosild]], eesti etnoloog (1925–2016) *[[Ildike Jaagosild]], eesti etnoloog (1933–2020) *[[Kaljo Jaagura]], eesti raadioajakirjanik *[[Evald Jaagus]], Eesti sõjaväelane (1915–2003) *[[Ines Jaagus]], eesti arhitekt (1921–2015) *[[Jaak Jaagus]], eesti klimatoloog (1956–) *[[Valve Jaagus]], eesti sordiaretaja *[[Ülle Jaakma]], eesti põllumajandusteadlane (1957–) *[[Jaakobus (Sebedeuse poeg)|Jaakobus]], Sebedeuse poeg, apostel *[[Jaakobus Alfeuse poeg]], Jeesuse jünger *[[Jaakobus (Jeesuse vend)|Jaakobus]], Jeesuse vend *[[Vello Jaakon]], eesti põllumajandustegelane (1936–2016) *[[Piret Jaaks]], eesti kirjanik (1980–) *[[Aleksander Jaakson]], Eesti sõjaväelane (1892–1942) *[[Ella Jaakson]], [[Mati Unt|Mati Undi]] romaani "[[Hüvasti, kollane kass]]" tegelase [[Ida Viikson]]i prototüüp (sündis 1895) *[[Erich Jaakson]], eesti keemik (1891–1950) *[[Ernst Jaakson]], Eesti diplomaat (1905–1998) *[[Hermann Jaakson]], eesti matemaatik (1891–1964) *[[Jaan Jaakson]], Eesti sõjaväelane (1903 1944) *[[Jüri Jaakson]], eesti poliitik ja majandustegelane (1870–1942) *[[Krista Jaakson]], eesti majandusteadlane (1974–) *[[Oskar Jaakson]], Eesti sõjaväelane (1907–1942) *[[Andres Jaaksoo]], eesti tõlkija, kirjastaja ning lastekirjandusloolane (1945–2021) *[[Tarvo Jaaksoo]], eesti basskitarrist (1967–) *[[Tiina Jaaksoo (muusikateadlane)|Tiina Jaaksoo]], eesti muusikateadlane (1939–2016) *[[Ülo Jaaksoo]], eesti informaatikateadlane (1939–) *[[Heino Jaakula]], eesti merendustegelane (1931–2019) *[[Allan Jaakus]], eesti kehakultuuritegelane ja rohelise liikumise aktivist (1966–) *[[Enn Jaama]], eesti põllumajandusteadlane (1934–2021) *[[Jüri Jaama]], eesti arhitekt (1936–2004) *[[Viljar Jaamu]], Eesti majandustegelane ja poliitik (1968–) *[[Urmas Jaamul]], eesti ujuja ja treener (1945–2015) *[[Hans Jaanhold]], Eesti sõjaväelane (1909–1942) *[[Laura Jaanhold]], eesti lavastaja (1991–) *[[Ülle Jaanhold]], eesti prokurör *[[Ago Jaani]], eesti hüdroloog ja karikaturist (1937–2017) *[[Getter Jaani]], eesti laulja (1993–) *[[Jaan Jaani]], eesti vaimulik (1951–2021) *[[Karin Jaani]], Eesti diplomaat ja poliitik (1952–2009) *[[Karl Jaani]], eesti rannavõrkpallur (1985–) *[[Kristian Jaani]], Eesti riigiametnik (1976–) *[[Boris Jaanikosk]], Eesti filminäitleja (1897–1976) *[[Dener Jaanimaa]], eesti käsipallur (1989–) *[[Viktor Jaanimets]], eesti meremees (1931–1987) *[[Endel Jaanimägi]], eesti ühiskonnategelane (1919–1974) *[[Hans Jaanimägi]], Eesti politseinik (suri 1920) *[[Urmo Jaanimägi]], eesti psühholoog ja kirjanik (1970–) *[[Johannes Jaanis]], eesti kooliõpetaja ja poliitik (1889–1958) *[[Aksel Jaanisoo]], eesti poksija (sündis 1924) *[[Henn Jaaniste]], eesti näitleja (1915–1985) *[[Jaak Jaaniste]], eesti astrofüüsik (1944–) *[[Kadri Jaanits]], eesti tõlkija (1976–) *[[Lembit Jaanits]], eesti arheoloog (1925–) *[[Margus Jaanovits]], eesti näitleja (1970–) *[[Heikki Jaansalu]], eesti jahilaskur (1959–) *[[Otto Jaanso]], Eesti sõjaväelane (1896–1937) *[[Hugo Jaanson]], Eesti sõjaväelane (1894–1959) *[[Jüri Jaanson]], eesti sõudja (1965–) *[[Kaido Jaanson]], eesti ajaloolane (1940–2015) *[[Karin Jaanson]], eesti teadusametnik *[[Lui Jaanson]], eesti lendur, Nõukogude Liidu ja Eesti sõjaväelane (1931–) *[[Margus Jaanson]], Eesti omavalitsustegelane (1968–). *[[Mart Jaanson]], eesti helilooja ja vaimulik (1966–) *[[Raul Jaanson]] *[[Raul Jaanson (kitarrist)|Raul Jaanson]], eesti kitarrist (1962–) *[[Tatjana Jaanson]], Eesti sõudetreener (1966–) *[[Erich Jaansoo]], eesti näitleja ja taidlusnäitejuht (1920–2016) *[[Aleksander Jaanus]], Eesti NSV parteitegelane (1904–1960) *[[Hugo Jaanus]], eesti vaimulik (1926–1994) *[[Karl Jaanus]], Vabadussõja veteran (1899–2000) *[[Liina Jaanus]], eesti arhitekt (1937–2010) *[[Vladimir Jaanusson]], Eesti päritolu Rootsi paleozooloog (1923–1999) *[[Eerik Jaanvärk]], eesti pedagoogikateadlane ja haridustegelane (1893–1967) *[[Urmas Jaarman]], eesti muusik (1972–) *[[Kalju Jaaska]], eesti jurist (1929–2015) *[[Jakob Jaason]], eesti toimetaja ja kirjastaja (1882–1931) == Jab == *[[Ons Jabeur]], Tuneesia tennisist (1994–) *[[Karam Jābir]], Egiptuse maadleja (1979–) ==Jac == *[[Barnaby Jack]], Uus-Meremaa häkker (1977–2013) *[[Hugh Jack]], Austraalia kaugushüppaja (1929–2018) *[[Antje Jackelén]], saksa päritolu vaimulik ja teoloog (1955–) *[[Hugh Jackman]], Austraalia näitleja (1968–) *[[Jana Jacková]], tšehhi maletaja (1982–) *[[Andrew Jackson]], USA seitsmes president (1767–1845) *[[Arnold Jackson]], Briti keskmaajooksja ja sõjaväelane (1891–1972) *[[Bershawn Jackson]], USA jooksja (1983–) *[[Frank Jackson]], Austraalia filosoof (1943–) *[[Janet Jackson]], USA laulja (1966–) *[[John Hughlings Jackson]], inglise neuroloog *[[John Paul Jackson]], USA jutlustaja (1950–2015) *[[Mary Jackson]], Ameerika Ühendriikide matemaatik ja kosmoseinsener (1921–2005) *[[Michael Jackson]], USA laulja (1958–2009) *[[Michael Jackson (õlleekspert)|Michael Jackson]], inglise õlleekspert (1942–2007) *[[Paris Jackson]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja modell (1998–) *[[Peter Jackson]], Uus-Meremaa filmirežissöör (1961–) *[[Peter H. Jackson]], Briti sõudja (1912–1983) *[[Peter Jackson (moelooja)|Peter Jackson]], Austraalia moelooja (1928–2008) *[[Peter Wyse Jackson]], iiri botaanik (1955–) *[[Peter Jackson (geograaf)|Peter Jackson]], Briti geograaf *[[Shericka Jackson]], Jamaica sprinter (1994–) *[[Wanda Jackson]], USA laulja (1937–) *[[Berthold Jacob]], saksa ajakirjanik (1898–1944) *[[François Jacob]], prantsuse bioloog (1920–2013) *[[Heinrich Jacobi]], Kuressaare kullassepp *[[Moritz Herman Jacobi]], Potsdamis sündinud vene füüsik (1801–1874) *[[Viktor Jacobi]], Ungari helilooja ja dirigent (1883–1921) *[[Cornelia Jakobs]], rootsi laulja ja laulukirjutaja (1992–) *[[Danny Jacobs]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1968–) *[[William Wymark Jacobs]], inglise kirjanik (1863–1943) *[[Anders Jacobsen]], norra suusahüppaja (1985–) *[[Arne Jacobsen]], taani arhitekt ja disainer (1902–1971) *[[Astrid Jacobsen]], norra murdmaasuusataja (1987–) *[[Roy Jacobsen]], norra kirjanik (1954–) *[[Carl-Olof Jacobson]], rootsi zooloog (1929–2018) *[[Eric Jacobson]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1970–) *[[Howard Jacobson]], Briti kirjanik ja ajakirjanik (1942–) *[[Israel Jacobson]], Saksamaa ajaloolane (1768–1828) *[[Sandy Jacobson]], Kanada maratonijooksja (1966–) *[[Frank Jacobsson]], rootsi jalgpallur *[[Ulla Jacobsson]], rootsi näitleja (1929–1982) *[[Erich Jacoby]], baltisaksa arhitekt (1885–1941) *[[Justus Alexander Jacobi]], Kuressaare kullassepp *[[Ruth Jacott]], Suriname päritolu Hollandi laulja (1960–) *[[Émilien Jacquelin]], prantsuse laskesuusataja (1995–) == Jad == *[[Claude Jade]], prantsuse filminäitleja (1948–2006) *[[Vladimir Jadov]], vene sotsioloog (1929–2015) == Jae == *[[Werner Jaeger]], saksa-USA klassikaline filoloog (1888–1961) *[[Felix Jaehn]], saksa DJ ja muusikaprodutsent (1994–) *[[Ivar Jaek]], eesti füüsik (1930–2010) *[[Erwin Jaenecke]], Saksamaa sõjaväelane (1890–1960) *[[Ernst Gottlieb Jaesche]], Eesti vaimulik ja imearst (1867–1945) == Jag == *[[Bharrat Jagdeo]], Guyana poliitik (1964–) *[[Tom Jager]], Ameerika Ühendriikide ujuja (1964–) *[[Mick Jagger]], Briti muusik (1943–) *[[Thorbjørn Jagland]], Norra poliitik (1950–) *[[Akiva Jaglom]], vene füüsik, matemaatik, statistik ja meteoroloog (1921–2007) *[[Jago (brittide kuningas)|Jago]], brittide kuningas *[[Genrihh Jagoda]], juudi päritolu Nõukogude Liidu julgeolekutegelane (1891–1938) *[[Jüri Jagomägi]], eesti geograaf ja kartograaf (1943–) *[[Priit Jagomägi]], eesti laevandusentusiast ja jõelaevanduskultuuri arendaja (1971–) *[[Jaak-Heinrich Jagor]], eesti tõkkejooksja (1990–) *[[Jaromír Jágr]], tšehhi jäähokimängija (1972–) *[[Aleksei Jagudin]], Venemaa jalgpallur ja jalgpallitreener (1973–) *[[Aleksei Jagudin (iluuisutaja)|Aleksei Jagudin]], Venemaa iluuisutaja (1980–) *[[Vladimir Jagunov]], Eesti poksija (sündinud 1956) == Jah == *[[Aleksei Jahhimovitš]], Eesti jalgpallur (1990–) *[[Guzel Jahhina]], vene keeles kirjutav tatari kirjanik (1977–) *[[Kirsti Jahilo]], eesti kunstnik (1969–) *[[Lilli Jahilo]], eesti moekunstnik (1983–) *[[Peep Jahilo]], Eesti diplomaat (1962–) *[[Valdo Jahilo]], eesti anekdoodikoguja, õhtujuht ja ajakirjanik (1972–) *[[Atifete Jahjaga]], Kosovo poliitik (1975–) *[[Friedrich Ludwig Jahn]], saksa võimlemispedagoog (1778–1852) *[[Otto Jahn]], saksa klassikaline filoloog, arheoloog, epigraafik ja muusikaajaloolane (1813–1869) *[[Heinar Jahu]], eesti kabetaja (1933–) *[[Raigo Jahu]], Eesti poliitik (1987–) == Jai == *[[Juhan Jaik]], eesti kirjanik ja ajakirjanik (1899–1948) *[[Kalev Jaik]], eesti mõtleja (1942–2021) *[[Iván Jaime]], Hispaania jalgpallur (2000–) *[[Subrahmanyam Jaishankar]], India diplomaat ja poliitik (1955–) == Jak == *[[Roomet Jakapi]], eesti filosoof ja laulja (1973–) *[[Stasys Jakeliūnas]], Leedu poliitik (1958–) *[[Vassili Jakemenko]], Venemaa ühiskonnategelane (1971–) *[[Miloš Jakeš]], Tšehhoslovakkia partei- ja riigitegelane (1922–2020) *[[Kristijan Jakić]], horvaadi jalgpallur (1997–) *[[Alo Jakin]], eesti profijalgrattur (1986–) *[[Jona Jakir]], juudi rahvusest Nõukogude sõjaväelane (1896–1937) *[[Pjotr Jakir]], Nõukogude Liidu teisitimõtleja (1923–1982) *[[Géza Jakó]], ungari keraamik (1886–1943) *[[Jakob (Saare-Lääne piiskop)|Jakob]], Saare-Lääne piiskop (surnud 1337) *[[Alisa Jakobi]], eesti kunstnik (1981–) *[[Allan Jakobi]], eesti akordionist (1973–) *[[Peeter Jakobi]], eesti näitleja (1940–2014) *[[Julian Jakobsen]], taani jäähokimängija (1987–) *[[Ludvig Jakobsen]], Eesti sõjaväelane (1893–1961) *[[Adam Jakobson]], eesti koolmeister ja haritlane, Carl Robert Jakobsoni isa (1817–1857) *[[Alla Jakobson]], Eesti advokaat ja juudikogukonna esimees *[[August Jakobson]], eesti kirjanik, riigi- ja ühiskonnategelane (1904–1963) *[[August Jakobson (sõjaväelane)|August Jakobson]], Eesti sõjaväelane (1901–1979) *[[August Jakobson (vaimulik)|August Jakobson]], Eesti vaimulik (1899–1930) *[[Carl Robert Jakobson]], eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog (1841–1882) *[[Eduard Magnus Jakobson]], eesti graafik (1847–1903) *[[Elmar Jakobson (arst)|Elmar Jakobson]], eesti arst (1904–1992) *[[Idel Jakobson]], NKVD töötaja (1904–1997) *[[Jaak Jakobson]], Eesti tööline ja kommunist (sündis 1867) *[[Johannes Jakobson]], eesti ajaloolane (1921–1997) *[[Maarja Jakobson]], eesti näitleja (1977–) *[[Max Jakobson]], Soome diplomaat, poliitik ja ajakirjanik (1923–2013) *[[Peeter Jakobson]], eesti kirjanik (1854–1899) *[[Roman Jakobson]], keeleteadlane ja semiootik (1896–1982) *[[Tiina Jakobson]], eesti luuletaja ja muusik (1960–) *[[Toomas Jakobson]], eesti rahvusliku liikumise tegelane ja Tallinna linnavolikogu aktiivne tegelane (1838–1897) *[[Kalju Jakobsoo]], Eesti Leegioni võitleja (1924–2010) *[[Heldur Jakon]], eesti akordionist (1939–1987) *[[Nikolai Jakovenko]], vene maadleja ja treener (1941–2006) *[[Aleksander Jakovlev]], Eesti sisearhitekt ja kunstnik (1953–) *[[Aleksandr Jakovlev]], Nõukogude Liidu diplomaat ja poliitik (1923–2005) *[[Anatoli Jakovlev]], Eesti jäähokimängija (1990–) *[[Jegor Jakovlev]], vene ajakirjanik (1930–2005) *[[Juri Jakovlev (kirjanik)|Juri Jakovlev]], vene lastekirjanik (1922–1995) *[[Juri Jakovlev]], vene näitleja (1928–2013) *[[Vladimir Jakovlev]], Leedu alpinist (1960–) *[[Vladimir Jakovlev (poliitik)]], Venemaa poliitik (1944–) *[[Jelena Jakovleva]], vene teatri- ja filminäitleja (1961–) *[[Lora Jakovleva]], vene maletaja (1932–) *[[Oksana Jakovleva]], Ukraina laskesuusataja (1980–) *[[Aarne Jaks]], eesti advokaat (1895–1941) *[[Ilmar Jaks]], eesti kirjanik (1923–2019) *[[Wenzel Jaksch]], sudeedisaksa poliitik (1896–1966) *[[Erich Jakson]], eesti keemik (1891–1950) *[[Jarosław Jakszto]], Leedu poksija (1980–) *[[Martin Jakš]], tšehhi murdmaasuusataja (1986) *[[Lev Jakubinski]], vene keeleteadlane (1892–1945) *[[Ivan Jakubovski]], NSV Liidu sõjaväelane (1912–1976) *[[Vladimir Jakunin]], Venemaa majandustegelane (1948–) *[[Nail Jakupov]], tatari päritolu Venemaa jäähokimängija (1993–) *[[Vladimir Jakušev]], Venemaa jurist, majandusteadlane ja poliitik (1968–) *[[Paulius Jakutavičius]], leedu alpinist (1978–) == Jal == *[[Peeter Jalaja]], Eesti diplomaat ja konsul (1900–1955) *[[Erich Jalajas]], eesti helilooja ja pianist (1912–1987) *[[Jakob Jalajas]], eesti vaimulik (1869–1957) *[[Oskar Jalajas]], Eesti sõjaväelane (1894–1930) *[[Andres Jalak]], Eesti poliitik (1953–) *[[Evald Abram Jalak]], eesti kirjanik ja ajakirjanik (1903–1974) *[[Johannes Jalak]], Eesti sõjaväelane (1899–1942) *[[Kristjan Jalak]], Tartu töölisliikumise tegelane (1882–1944) *[[Rein Jalak]], eesti spordiarst *[[Ado Jalakas]], endine eesti maadleja (1938–) *[[Karl-Arnold Jalakas]], Eesti poliitik (1901–1942) *[[Merle Jalakas]], eesti laulja (1968–) *[[Peeter Jalakas (1942)|Peeter Jalakas]], eesti poliitik (1942–) *[[Peeter Jalakas]], eesti teatrijuht ja lavastaja (1961–) *[[Rudolf Jalakas]], eesti päritolu majandusteadlane (1914–1997) *[[Veeliks Jalakas]], eesti selgeltnägija (1928–2013) *[[Virgi Jalakas]], eesti õpetaja (1929–2017) *[[Konstantin Jalari]], eesti poksija (1907–1987) *[[Pjotr Jalfimau]], valgevene laulja (1980–) *[[Merilii Jalg]], eesti kabetaja (2001–) *[[Triinu Jalg]], eesti kabetaja (2005–) *[[Erkki Jallai]], eesti murdmaasuusataja (1981–) *[[Tarmo Jallai]], eesti tõkkejooksja (1979–) *[[Gustav Jallajas]], Eesti riigiametnik (1875–1944) *[[Christophe Jallet]], Prantsusmaa jalgpallur (1983–) *[[Maya Jalloul]], Liibanoni maletaja (1990–) *[[Jasse Jalonen]], soome jalgpallur (1973–) *[[Olli Jalonen]], soome kirjanik (1954–) *[[Jüri Jalvet]], eesti metsandustegelane (1899–1945) *[[Hilja Jalviste]], eesti arst ja õppejõud (1918–2015) == Jam == *[[Ruslan Jamadajev]], Venemaa ja Itškeeria sõjaväelane ja poliitik (1961–2008) *[[Sulim Jamadajev]], tšetšeeni sõjaväelane (1973–2009) *[[Jan Jambon]], Belgia poliitik (1960–) *[[Jamelia]], inglise laulja (1981–) *[[Paulo Jamelli]], Brasiilia endine jalgpallur (1974–) *[[James I (Inglismaa)]], Inglismaa ja Šotimaa kuningas (1566–1625) *[[James II (Inglismaa)]], Inglismaa ja Šotimaa kuningas (1633–1701) *[[James III]], Šotimaa kuningas (1451–1488) *[[Daniel James]], Walesi jalgpallur (1997–) *[[David James]], Inglismaa jalgpallikoondise väravavaht (1970–) *[[Duncan James]], inglise laulja ja näitleja (1978–) *[[Etta James]], USA laulja (1938–2012) *[[Harold James]], ajaloolane (sündinud 1956) *[[Henry James]], USA kirjanik (1843–1916) *[[Hilda James]], Briti ujuja (1904–1982) *[[Jesse James]], Ameerika Ühendriikide kurjategija (1847–1882) *[[Kevin James]], USA näitleja (1965–) *[[Kirani James]], Grenada kergejõustiklane (1992–) *[[LeBron James]], USA korvpallur (1984–) *[[Reece James]], Inglismaa jalgpallur (1999–) *[[Rick James]], Ameerika Ühendriikide laulja, muusik ja muusikaprodutsent (1948–2004) *[[William James]], USA psühholoog ja filosoof (1842–1910) *[[Fredric Jameson]], USA kirjanduskriitik ja politoloog (1934–) *[[Jenna Jameson]], USA pornostaar ja ettevõtja (1974–) *[[Yahya Jammeh]], Gambia poliitik (1965–) *[[Mihhail Jampolski]], vene kulturoloog (1949–) *[[Jüri Jams]], eesti põllumees (1884–1939) *[[Jamshīd bin ‘Abdullāh]], Sansibari sultan (1929–) == Jan == *[[Leoš Janáček]], tšehhi helilooja ja muusikateadlane (1854–1928) *[[Gennadi Janajev]], Nõukogude Liidu riigitegelane (1937–2010) *[[Jan II]], Poola kuningas (1609–1672) *[[Jan III]], Poola kuningas (1629–1697) *[[Kaspar Jancis]], eesti animaator ja muusik (1975–) *[[Rainer Jancis]], eesti helilooja ja muusik (1969–) *[[Miklós Jancsó]], ungari režissöör ja stsenarist (1921–2014) *[[Jakub Janda]], Tšehhi suusahüppaja (1978–) *[[Zelimhan Jandarbijev]], Tšetšeenia Vabariigi presidendi kohusetäitja (1952–2004) *[[Ernst Jandl]], austria proosakirjanik, luuletaja ja tõlkija (1925–2000) *[[Jane Grey]], Inglismaa kuninganna *[[Jesse Jane]], USA pornonäitlejatar ja modell (1980–) *[[Igor Janev]], Makedoonia diplomaat (1964–) *[[Ratko Janev]], Jugoslaavia ja Serbia aatomifüüsik (1939–2019) *[[Éva Janikovszky]], ungari lastekirjanik (1926–2003) *[[Carlo Janka]], šveitsi mäesuusataja (1986–) *[[Inga Jankauskaitė]], Leedu näitleja, laulja ja pianist (1981–) *[[Elvinas Jankevičius]], Leedu poliitik (1976–) *[[Jelena Janković]], serbia tennisist (1985–) *[[Zoran Janković]], Sloveenia ettevõtja ja poliitik (1953–) *[[Oleg Jankovski]], vene näitleja (1944–2009) *[[Henryk Jankowski]], poola katoliku preester (1936–2010) *[[Jakub Jankto]], tšehhi jalgpallur (1996–) *[[Gordana Jankuloska]], Makedoonia poliitik (1975–) *[[Heinrich Georg von Jannau]], Eesti vaimulik, ajaloolane ja keeleuurija (1789–1869) *[[Heinrich Johann von Jannau]], baltisaksa publitsist ja kirikutegelane (1753–1821) *[[Otto August von Jannau]], Eesti ja Läti vaimulik (1800–1865) *[[Allison Janney]], USA filminäitleja (1959–) *[[August Janni]], eesti vaimulik (1895–1984) *[[Arnold Janno]], eesti vaimulik (1902–1942) *[[Jaan Janno]], eesti matemaatik (1961–) *[[Richard Janno]], eesti kirjanik (1900–1942) *[[Eugen Friedrich Reinhold Jannsen]], eesti rahvusliku liikumise tegelane, Johann Voldemar Jannseni poeg (1853–1930) *[[Heinrich Jannsen]], eesti rahvusliku liikumise tegelane, Johann Voldemar Jannseni poeg (1851–1913) *[[Johann Voldemar Jannsen]], eesti rahvusliku liikumise tegelane (1819–1890) *[[Arnold Jannus]], eesti arstiteadlane (1919–2015) *[[János I Zápolya]], Ungari rivaalkuningas, Transilvaania vürst (1487–1540) *[[Artur Janosz]], Poola võidusõitja (1993–) *[[Gustav Janouch]], tšehhi literaat (1903–1968) *[[Avo Jans]], eesti korvpallur (1939-2006) *[[Johan Jans]], Eesti poliitik, jurist ja publitsist (1880–1941) *[[August Jansen]], eesti kunstnik (1881–1957) *[[Ea Jansen]], eesti ajaloolane (1921–2005) *[[Gérard Jansen]], hollandi kabetaja (1964–) *[[Hans Jansen]], hollandi kabetaja (1957–) *[[Helmi Jansen]], eesti ajakirjanik, tõlkija, naisõiguslane ja poliitik (1889–1960) *[[Taavet Jansen]], eesti koreograaf (1978–) *[[Theo Jansen]], hollandi kunstnik (1948–) *[[Alari Janson]], eesti luuletaja ja laulukirjutaja (1964–) *[[August Janson]], Eesti poliitik (1870–1925) *[[Johannes Janson]], eesti ettevõtja ja sporditegelane (1891–1949) *[[Mihkel Janson]], Eesti poliitik (1888–?) *[[Nikolai Janson]] (1882–1938) *[[Tore Janson]], rootsi keeleteadlane (1936–) *[[Vello Janson]], eesti näitleja (1948–) *[[Mariss Jansons]], läti dirigent (1943–2019) *[[Viesturs Jansons]], läti päritolu Eesti tantsija (1958–) *[[Kjetil Jansrud]], Norra mäesuusataja (1985–) *[[Vincent Janssen]], hollandi jalgpallur (1994–) *[[Torkel Jansson]], rootsi ajaloolane (1947–2018) *[[Tove Jansson]], soomerootsi kirjanik ja raamatuillustraator (1914–2001) *[[Janez Janša]], sloveenia poliitik (1958–) *[[Aleksandr Janšin]], vene geoloog (1911–1999) *[[Christian Friedrich Janter]], eesti vaimulik ja vaimulik kirjanik (1801–1882) *[[Grigori Jantševetski]], ukraina päritolu vene pedagoog, Eesti koolijuht, ajakirjandus- ja kultuuritegelane (1846–1903) *[[Vassili Jantševetski]], vene kirjanik, ajalooliste romaanide autor (1875–1954) *[[Viktor Janukovõtš]], Ukraina poliitik (1950–) *[[Vytautas Janulionis]], leedu klaasikunstnik (1958–2010) *[[Rudolf Janus]], füüsik (1903–1966) *[[Vladimir Janus]], Eesti sõjaväelane (1905–1944) *[[Peter Janzen]], Narva kullassepp == Jap == *[[Zurab Japaridze]], Gruusia poliitik (1976–) *[[Arthur Japin]], hollandi kirjanik (1956–) == Jaq == *[[Miguel B. Jaques]], portugali graafiline disainer (1993–) == Jar == *[[Ana Jara]], Peruu poliitik (1968–) *[[Frantšeska Jarbussova]], vene animafilmikunstnik (1942–) *[[Marija Jaremtšuk]], ukraina laulja (1993–) *[[Natalia Jaresko]], USA investeerimispankur ja Ukraina poliitik (1965–) *[[Jim Jarmusch]], USA filmirežissöör ja stsenarist (1953–) *[[Kira Jarmõš]], Venemaa ühiskonnategelane ja kirjanik (1989–) *[[Aivar Jarne]], eesti ajakirjanik ja suhtekorraldaja (1965–) *[[Georg Jarno]], Ungari helilooja (1868–1920) *[[Josef Jarno]], Austria teatrinäitleja ja teatridirektor (1866–1932) *[[Czesław Jarnuszkiewicz]], Poola sõjaväelane (1888–1988) *[[Lívia Járóka]], ungari poliitik (1974–) *[[Jaroslav Tark]] *[[Jaroslav Vsevolodovitš]], Vladimiri suurvürst (1191–1246) *[[Rajmund Jarosz]], Poola poliitik (1875–1937) *[[Piotr Jaroszewicz]], Poola kommunistlik riigitegelane (1909–1992) *[[Dmõtro Jaroš]], Ukraina poliitik (1971–) *[[Radek Jaroš]], on tšehhi alpinist (1964–) *[[Dmitri Jarošenko]], vene laskesuusataja (1976–) *[[Galina Jarova-Tšernjavskaja]], vene balletitantsija ja balletipedagoog (1900–1979) *[[Werner Jarowinsky]], Saksa DV riigitegelane (1927–1990) *[[Jean Michel Jarre]], prantsuse helilooja (1948–) *[[Alfred Jarry]], prantsuse kirjanik (1873–1907) *[[Tristan Jarry]], Kanada jäähokimängija (1995–) *[[Stepan Jarts]], Eesti kokk (1978–) *[[Klára Jarunková]], slovaki kirjanik (1922–2005) *[[Wojciech Jaruzelski]], Poola riigitegelane (1923–2014) == Jas == *[[Darius Jasevičius]], leedu poksija (1981–) *[[Rolandas Jasevičius]], leedu poksija (1982–) *[[Šarūnas Jasikevičius]], leedu korvpallur (1976–) *[[Liveta Jasiūnaitė]], leedu odaviskaja (1994–) *[[Arnold Jaska]], eesti advokaat (1899–?) *[[Elmar Jaska]], eesti põllumajandusteadlane (1910–1980) *[[Juhan Jaska]], eesti tööstur (1888–?) *[[Amanda Jasmiin]], eesti kujur, moelooja ja kunstiõpetaja (1902–2006) *[[Karl Jaspers]], saksa psühhiaater ja filosoof *[[Koba Jass]], läti jäähokimängija (1990–) *[[Ahmed Hamada Jassim]], endine Bahreini kergejõustiklane (1961–) *[[Anton Jassinski]], vene ajaloolane (1864–1933) *[[Nora Jassov]], eesti advokaat (1905–1954) *[[Aleksei Jastrebov]], kunstnik (1957–) *[[Anton Jastrebov]], Eesti jäähokimängija (1988–) *[[Otto Jastrow]], saksa semitist, Tallinna Ülikooli arabistika professor (1942–) == Jat == *[[Karl Jatho]], saksa leidur (1873–1933) == Jaš == *[[Ilja Jašin]], vene poliitik (1983–) *[[Lev Jašin]], vene jalgpallur (1929–1990) == Jaz == *[[Dmitri Jazov]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1923–2020) == Jat == *[[Iryna Jatčanka]], valgevene kettaheitja (1965–) *[[Arseni Jatsenjuk]], Ukraina poliitik (1974–) == Jau == *[[Jussi S. Jauhiainen]], soome geograaf (1963–) *[[Oskari Jauhiainen]], soome skulptor (1913–1990) *[[Sami Jauhojärvi]], soome murdmaasuusataja (1981–) *[[Günther Jauch]], saksa ajakirjanik ja produtsent (1956–) *[[Jānis Jaunsudrabiņš]], läti kirjanik ja kunstnik (1877–1962) *[[Inese Jaunzeme]], läti kergejõustiklane, odaviskaja (1932–2011) *[[Villem Jauram]], eesti advokaat (1890–1972) == Jav == *[[Revaz Javahišvili]], gruusia dirigent (1978–) *[[Arto Javanainen]], soome jäähokimängija (1959–2011) *[[Nikita Javein]], vene arhitekt (1954–) *[[Grigori Javlinski]], Venemaa poliitik (1952–) == Jaw == *[[Abū Muḩammad al-Jawlānī]], rühmituse Jabhah an-Nuşrah liider == Jax == *[[Władysław Jaxa-Rożen]], Poola sõjaväelane (1875–1931) == Jay == *[[Jay-Z]], USA muusik ja näitleja (1969–) *[[John Jay]], Ameerika Ühendriikide riigimees ja diplomaat (1745–1829) *[[Vincent Jay]], Prantsusmaa laskesuusataja (1985–) *[[Disanayaka Mudiyanselage Jayaratne]], Sri Lanka poliitik (1931–2019) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Ja, Biograafiad]] 7n5k1l4kx877bzjdmrfz757jr7laqzs Riigikogu rahanduskomisjon 0 426765 6168467 4764724 2022-07-26T18:24:14Z Karljohan29 136246 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Riigikogu]]; lisatud [[Kategooria:Riigikogu komisjonid]] wikitext text/x-wiki '''Riigikogu rahanduskomisjon''' on [[Riigikogu]] alatine [[komisjon]], mis "tegeleb [[Eesti rahanduspoliitika|riigi rahanduspoliitikaga]] seotud [[õigusakt]]idega, nagu riigieelarvet ning maksundust ja pangandust reguleerivad [[eelnõu]]d"<ref name="riigikogu.ee">http://www.riigikogu.ee/riigikogu/komisjonid/rahanduskomisjon/ (vaadatud 20.01.2016)</ref>. Rahanduspoliitika küsimustes kontrollib komisjon ka [[Eesti valitsus]]e tegevust<ref name="riigikogu.ee"/>. 2002. aastal andis [[Eesti Maksumaksjate Liit]] rahanduskomisjonile nimetuse [[Maksumaksja vaenlane]]. ==Vaata ka== *[[Eesti rahapoliitika]] *[[Rahandusministeerium]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.riigikogu.ee/riigikogu/komisjonid/rahanduskomisjon/ Rahanduskomisjon Riigikogu kodulehel] {{Riigikogu komisjonid}} [[Kategooria:Riigikogu komisjonid]] [[Kategooria:Eesti rahandus]] oj3ww55vombr1vepa7buitb842n820p Jüri Ojaver 0 427455 6168232 5744001 2022-07-26T12:49:28Z Kruusamägi 1530 + pilt wikitext text/x-wiki [[Fail:Jüri Ojaver, Eesti kunstnik ja skulptor 1994 (2).jpg|pisi|Jüri Ojaver 1994. aastal]] '''Jüri Ojaver''' (sündinud [[14. veebruar]]il [[1955]] [[Jõhvi]]s) on Eesti [[kunstnik]] ja [[skulptor]] Lõpetas [[1973]]. aastal Jõhvi keskkooli. Õppis [[1973]]–[[1975]] Eesti Põllumajandus Akadeemias majandusteaduskonnas. Kunstnikuna autodidakt. Töötanud reklaamikunstnikuna ning Tallinna Restaureerimisvalitsuses ja Vanalinna elamuekspluatatsioonivalitsuses kiviraiduri ning plekksepana. [[1989]]. aastast tegev vabakunstnikuna. Jüri Ojaver on töötanud õppejõuna [[Eesti Kunstiakadeemia]]s [[Eesti Kunstnike Liit|Eesti Kunstnike Liidu]] liige [[1991]]. aastast. == Looming == Viljelenud [[Konstruktivism (kunst)|konstruktivistlikku]] [[skulptuur]]i, materjalideks peamiselt [[graniit]], [[marmor]] ja [[paekivi]].Tema tegevusvaldkonnaks on kolmemõõtmeline kunst, peamiselt [[Installatsioon (kunst)|installatsioon]] aga ka [[Videokunst|video]]- ja [[tegevuskunst]]. Osalenud nii kodumaistel kui ka välisnäitustel alates [[1984]]. aastast, sealhulgas ka [[Veneetsia biennaal|Veneetsia]] ja Kwangju biennaalil. Ta on saanud ''grand-prix'' Riia skulptuuri kvadriennaalil ja Sorosi kunstikeskuse aastanäitustel.<ref>Urmas Lauri, Haapsalu linnagalerii 25. sünnipäeval avatakse Jüri Ojaveri näitus - Lääne Elu, 5.05.2016</ref> 1990. aastal lammutati puumaja, kus asus Jüri Ojaveri ateljee, ning selle allesjäänud materjale kasutades lõi kunstnik objekte ja kooslusi, millega algas ta tõeliselt särav võidukäik näitustel. Eriti [[Sorose Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus|Sorosi Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse]] neljal aastanäitusel. Näiteks installatsioonid “Kaitstud kulgemine” 1990 ja “Valede võrk” 1995–1996.<ref name=":0">Ott Lambing, Jüri Ojaver ja Kivi–Jüri Kärdla kultuurikeskuses - Hiiu Leht, 24.12.2004</ref> Mõnevõrra juhuslikult sattus ta 1998. aastal Haapsallu aktsioonile “Kultuur. Kapital. Tugi”. 1999. aastal valiti Veneetsia biennaalile Eestit esindama kolm meest – [[Ando Keskküla]], [[Peeter Pere]] ja Jüri Ojaver. Viimane eksponeeris seal üle kanali kaheosalist skulptuuri “Lukukivi”, mis praegu asub tema koduõuel.<ref name=":0" /> [[Jaan Toomik]] & Jüri Ojaver ja kompanii avasid 2013. aastal Riia Ooperi- ja Balletiteatri ees legendaarse läti balletitantsija [[Maris Liepa]] skulptuuri<ref>[http://www.artinpublicspace.lv/en/jaan-toomik-and-juri-ojaver-a-monument-to-a-citizen-of-riga-the-outstanding-ballet-artist-maris-rudolfs-liepa-2013/ Art In the Public SpaceRiga, Latvia – Jaan Toomik and Jüri Ojaver. A monument to a citizen of Riga, the outstanding ballet artist Māris Rūdolfs Liepa. 2013]</ref>. ==Näitused== * 2011 – näitus Prantsusmaal Asnières Eesti kultuurifestivali "Estonie tonique" raames koos kunstnik [[Marko Mäetamm]]ega * 2009 – [[Draakoni galerii]]s Jüri Ojaveri isikunäitus „Oja”. * 2008 – Jüri Ojaver ja [[Rein Kelpman]]i – ühisnäitus [[Tallinna Kunstihoone galerii|Kunstihoone galeriis]] "Vastutusrikas mäng puust raamis" * 2007 – Eesti kunstnike näitus "Tagurpidi blues" Venemaal. Näitusel osalesid kaheksa Eesti kunstnikku – [[Anna Hints]], [[Laura Kuusk]], [[Neeme Külm]], [[Kristina Norman]], Jüri Ojaver, [[Jaan Paavle]], [[Paul Rodgers]], [[Jaan Toomik]] * 2007 – näitus „Liputajad metsas“ [[Hobusepea Galerii|Hobusepea galeriis]] * 2006 – Jüri Ojaveri, [[Ülle Marks]]i, [[Jüri Kass]]i ja [[Alice Kask|Alice Kase]] näitus "HANDSCAPES" ÜRO peakorteris New Yorgis * 2005 – [[Terje Ojaver]]i ja Jüri Ojaveri skulptuurinäitus Eesti saatkonnas [[Helsingi]]s * 2004 – installatsioon "Kivi-Jüri" [[Kärdla kultuurikeskus]]es * 2002 – näitus “Kõik on üks” Rakvere Kesklinna Galeriis * 1996 – näitus "Osadus" Tallinna Kunstihoone galeriis * 1993 – Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus 1. aastanäitus “Aine-Aineta” == Tunnustus == * 1995 [[Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia]] (loominguline tegevus) *2007 [[Kristjan Raua preemia]] (aja- ja päevakohane sotsiaalne kunst, milles teravust ja kunstilist mõjuvust) == Isiklikku == Abielus kunstnik [[Terje Ojaver]]iga. Elavad [[Laulasmaa]]l. ==Filmid== * 2009 – "Mees metsast ja mere äärest. Skulptor Jüri Ojaver", režissöör [[Peeter Brambat]] ==Raamatud== * [[Ando Keskküla]], Jüri Ojaver, [[Peeter Pere]] : [48. rahvusvaheline Veneetsia biennaal, Eesti ekspositsioon = 48th International Exhibition of Contemporary Art, exhibition of the Estonian Republic / tõlge: Riina Kindlam ; kujundus: Andres Tali], [Tallinn] : Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, (62 lk, 1999), ISBN 9985606310 ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://old.kunstihoone.ee/index.php%3Fmode=pl_kunstihoone_yritused&yid=503&yritus=n2itus&asukoht=Kunstihoone&aeg=arhiiv&lang=est&club=1&page=4.html Kunstihoone – Jüri Ojaver. Song] (piiratud juurdepääsuga veebileht) {{JÄRJESTA:Ojaver, Jüri}} [[Kategooria:Eesti skulptorid]] [[Kategooria:Eesti kunstnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1955]] 1z1isnka4l1mcty0erf7q2yys8r945p Viktor Niitsoo 0 428366 6168574 5956710 2022-07-27T06:24:49Z Kriku 5158 Lisasin Isamaaliidust väljaheitmise põhjuse. wikitext text/x-wiki '''Viktor Niitsoo''' (sündinud [[12. märts]]il [[1952]] [[Kuressaare]]s<ref>Valitud ja valitsenud: Eesti parlamentaarsete ja muude esinduskogude ning valitsuste isikkoosseis aastail 1917-1999/ koostanud Jaan Toomla. Tallinn, 1999</ref>) on Eesti vabadusvõitleja, poliitik, riigiametnik ja ajaloolane. ==Haridus== Ta lõpetas aastal [[1967]] [[Kingissepa 8-klassiline kool|Kingissepa 8-klassilise kooli]], aastal [[1971]] [[Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikum]]i arhitektuuri erialal, aastal 1995 [[Tartu Ülikool]]i filosoofiateaduskonna ajaloolasena, aastal 1998 sai ta Tartu Ülikoolist ajaloomagistri kraadi. ==Tööalane tegevus== Aastail 1972–1976 töötas ta vanemtehniku ja insenerina [[Kommunaalprojekt]]i Kingissepa grupis ja 1976–1980 vanemtehnikuna [[KRPI]] Tartu osakonnas, 1984–1987 töötas katlaoperaatorina Tartu Keskkatlamajas ja Ropka Katlamajas, 1987–1990 eelarvestajana [[Maaehitusprojekt]]i Tartu grupis, 2000–2009 siseaudiitori ja siseauditi osakonna juhatajana (alates 2003) [[Kodakondsus- ja Migratsiooniamet]]is, 2009–2012 siseaudiitori ja sisekontrolli juhtiveksperdina Siseministeeriumi Infotehnoloogia ja Arenduskeskuses (SMIT). ==Ühiskondlik tegevus== 1977. aastal ühines ta rahvusliku vastupanuliikumisega. Tegi kaastööd omakirjastuslikele väljaannetele, osales võimudepoolsete inimõiguste rikkumiste väljaselgitamisel ja avalikustamisel ning keelatud kirjanduse paljundamisel ja levitamisel. Kirjutas alla kollektiivsele protestikirjadele, nagu protest akadeemik [[Andrei Sahharov]]i tagakiusamise puhul (3. veebruaril 1980), telegramm Poola sõltumatu ametiühingukoondis ''Solidaarsus'' esimehele [[Lech Wałęsa]]le (11.09.1980), eestlaste ja leedulaste avalik läkitus NSV Liidu ja Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumitele ning Rahvusvahelisele organisatsioonile Amnesty International, milles nõuti vangistatud [[Mart Niklus]]e ja kõigi poliitvangide vabastamist (27. juuni 1980), avalik kiri ÜRO peasekretärile ja tuumarelvi omavate riikide valitsustele (24.07.1984). Aastatel 1978–1980 oli ta põrandaaluse kroonika "Lisandusi mõtete ja uudiste vabale levikule Eestis" kogude 2–9 toimetaja. 1979. a juunis tehti talle KGB poolt NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi 25. detsembri 1972. a määruse (salajane) ametlik hoiatus nõukogudevastase tegevuse jätkamise eest süüdistatuna kaastöös omakirjastuslikule ajalehele Poolpäevaleht. Samas asjas said hoiatuse [[Jaan Isotamm]], [[Matti Milius]] ja [[Poolpäevaleht|Poolpäevalehe]] toimetaja [[Hubert Jakobs]]. 13. märtsil 1980 otsis KGB läbi tema elukoha seoses [[Jüri Kukk|Jüri Kuke]] arreteerimisega. 20. oktoobril 1980 läbiotsimised tööl ja kodus ning ülekuulamine seoses [[Veljo Kalep]]i arreteerimisega. Läbiotsimistel võeti ära 2 kirjutusmasinat ja hulgaliselt omakirjastuslikku materjali. 4. detsembril 1980 arreteeriti KGB poolt. 23.–24. aprillil 1981 toimus Eesti NSV Ülekohtus kohtuprotsess tema tegevuse üle. Kuna KGB ei suutnud teda muus nõukogudevastases tegevuses süüdistada, jäi põhisüüdistuseks tema intsident TRÜ komsomolitöötajate [[Madis Kallion]]i, [[Valev Plato]], [[Andres Eesmaa]] ja [[Mart Raik]]iga 16. aprillil 1980 [[noortemaja "Sõprus"|noortemaja "Sõpruse"]] kohvikus, kuhu ta saabus kontvõõrana (koos [[Ervin Õunapuu]]ga) Noortemaja direktori [[Riho Illak]]u sünnipäevale. Eesti NSV KrK § 68 lg 1 alusel (nõukogudevastane agitatsioon ja propaganda) mõistis kohus talle kaks aastat vabadusekaotust range režiimiga parandusliku töö koloonias ühes sellele järgneva 2-aastase asumiselesaatmisega. Karistust kandis ta [[Permi oblast]]is [[Tšussovoi rajoon]]is Kutšino külas asuvas eriti ohtlike riiklike kurjategijate vangilaagris VS-389/36.<ref>Lisandusi mõtete ja uudiste vabale levikule Eestis, kogu 8. Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamiskeskus. Stockholm 1984. Lk 348-357</ref><ref name="tuna, 2001">https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/03/NiitsooViktor_Relvastamata_TUNA2001_1.pdf</ref> Pärast vangilaagrit saadeti kaks kuud kestnud vangitapiga asumisele [[Magadani oblast]]i [[Sussumani rajoon]]i Burkandja asulasse, kus töötas lukksepana mäetehnika remonditsehhis. 1984. a juunis Tartusse tagasi jõudnuna tuli 3 aastat veeta administratiivjärelevalve all. Selle perioodi jooksul ei tohtinud lahkuda Tartu linna piiridest, pidi viibima elukohas alates kella 21-st õhtul kuni 6-ni hommikul ning pidi kord 2 nädala jooksul end miilitsas registreerima. Samuti puudus võimalus saada erialast tööd ja jätkata õpinguid ülikoolis.  23. augustil 1987 ta osales ajaloolisel Hirvepargi meeleavaldusel, oli Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupi ([[MRP-AEG]]) liige ja "MRP-AEG Infobülletääni" toimetaja. ==Poliitiline tegevus== Ta oli [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]] (ERSP) asutajaliige, on olnud ERSP aseesimees, programmitoimkonna esimees, Tartu piirkonna esimees ja Tartu piirkonna valimiskampaania juht. Ta oli [[Eesti Kongress]]i liige. Ta oli [[Põhiseaduse Assamblee]] liige. Ta valiti [[1992. aasta Riigikogu valimised|1992. aasta valimistel]] [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]] liikmena riigikokku. Riigikogu riigikaitsekomisjoni (hiljem riigiõiguskomisjoni) liige, Kaitsepolitsei tegevuse seaduslikkuse kontrollimise Riigikogu komisjoni esimees, Riigikogu ERSP saadikurühma esimees. [[1995. aasta Riigikogu valimised|1995. aasta Riigikogu valimistel]] ta valituks ei osutunud (valimisliidu [[Isamaa ja ERSP liit]] nimekirjas), kuid osales [[VIII Riigikogu]] töös asendusliikmena ([[Tõnis Lukas]]e asemel; aastatel 1996–1999; [[6. detsember|6. detsembril]] [[1997]] heideti ta [[Isamaaliit|Isamaaliidust]] välja ebasündsa käitumise eest avalikus kohas.<ref>[[Urmas Paet]] [http://www.postimees.ee/2529011/viktor-niitsoo-arvati-isamaaliidust-valja Viktor Niitsoo arvati Isamaaliidust välja] [[Postimees]] 7. detsember 1997</ref>) ==Uurimistöö== Ta on uurinud peamiselt [[Vastupanutegevus Eesti NSVs|vastupanu Nõukogude okupatsioonile Eestis]].<ref name="tuna, 2001"/> Avaldanud teadusartikleid vastupanuliikumise teemal peamiselt ajakirjades [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] ja [[Tuna]]. ===Teoseid=== # Vastupanu 1955–1985. – Tartu Ülikooli kirjastus, 1997. http://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/22767 # Müürimurdjad. MRP-AEG ja ERSP lugu. – Kirjastus Ortwil, Tallinn 2002. http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:123759  # EVVA. Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamiskeskus. – Tallinn, 2013 (digiraamat). http://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/21974 # MRP-AEG lugu. – Kirjastus SE&JS, Tallinn 1998 (koostanud Viktor Niitsoo ja [[Eve Pärnaste]]) # Kodakondsus- ja Migratsiooniamet. Institutsiooni ajalugu. – Kirjastus OÜ Via Artia, Tallinn, 2008. (toimetaja ja koostaja) ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == *"Kes on kes Eesti poliitikas". [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]. 1992 ==Välislingid== *http://niitsoo.blogspot.com.ee/ *https://independent.academia.edu/ViktorNiitsoo *25. aprill 2021 kell 13:05 [[Eesti lugu]]. [https://vikerraadio.err.ee/1608173443/ Äratulek. Vastupanuliikumine pärast sõda] {{JÄRJESTA:Niitsoo, Viktor}} [[Kategooria:Eesti Kongressi liikmed]] [[Kategooria:Põhiseaduse Assamblee liikmed]] [[Kategooria:VII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:VIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei poliitikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1952]] gq4821bkzh26h7fa1jnc1sf260vmqwt 6168575 6168574 2022-07-27T06:25:16Z Kriku 5158 wikitext text/x-wiki '''Viktor Niitsoo''' (sündinud [[12. märts]]il [[1952]] [[Kuressaare]]s<ref>Valitud ja valitsenud: Eesti parlamentaarsete ja muude esinduskogude ning valitsuste isikkoosseis aastail 1917-1999/ koostanud Jaan Toomla. Tallinn, 1999</ref>) on Eesti vabadusvõitleja, poliitik, riigiametnik ja ajaloolane. ==Haridus== Ta lõpetas aastal [[1967]] [[Kingissepa 8-klassiline kool|Kingissepa 8-klassilise kooli]], aastal [[1971]] [[Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikum]]i arhitektuuri erialal, aastal 1995 [[Tartu Ülikool]]i filosoofiateaduskonna ajaloolasena, aastal 1998 sai ta Tartu Ülikoolist ajaloomagistri kraadi. ==Tööalane tegevus== Aastail 1972–1976 töötas ta vanemtehniku ja insenerina [[Kommunaalprojekt]]i Kingissepa grupis ja 1976–1980 vanemtehnikuna [[KRPI]] Tartu osakonnas, 1984–1987 töötas katlaoperaatorina Tartu Keskkatlamajas ja Ropka Katlamajas, 1987–1990 eelarvestajana [[Maaehitusprojekt]]i Tartu grupis, 2000–2009 siseaudiitori ja siseauditi osakonna juhatajana (alates 2003) [[Kodakondsus- ja Migratsiooniamet]]is, 2009–2012 siseaudiitori ja sisekontrolli juhtiveksperdina Siseministeeriumi Infotehnoloogia ja Arenduskeskuses (SMIT). ==Ühiskondlik tegevus== 1977. aastal ühines ta rahvusliku vastupanuliikumisega. Tegi kaastööd omakirjastuslikele väljaannetele, osales võimudepoolsete inimõiguste rikkumiste väljaselgitamisel ja avalikustamisel ning keelatud kirjanduse paljundamisel ja levitamisel. Kirjutas alla kollektiivsele protestikirjadele, nagu protest akadeemik [[Andrei Sahharov]]i tagakiusamise puhul (3. veebruaril 1980), telegramm Poola sõltumatu ametiühingukoondis ''Solidaarsus'' esimehele [[Lech Wałęsa]]le (11.09.1980), eestlaste ja leedulaste avalik läkitus NSV Liidu ja Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumitele ning Rahvusvahelisele organisatsioonile Amnesty International, milles nõuti vangistatud [[Mart Niklus]]e ja kõigi poliitvangide vabastamist (27. juuni 1980), avalik kiri ÜRO peasekretärile ja tuumarelvi omavate riikide valitsustele (24.07.1984). Aastatel 1978–1980 oli ta põrandaaluse kroonika "Lisandusi mõtete ja uudiste vabale levikule Eestis" kogude 2–9 toimetaja. 1979. a juunis tehti talle KGB poolt NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi 25. detsembri 1972. a määruse (salajane) ametlik hoiatus nõukogudevastase tegevuse jätkamise eest süüdistatuna kaastöös omakirjastuslikule ajalehele Poolpäevaleht. Samas asjas said hoiatuse [[Jaan Isotamm]], [[Matti Milius]] ja [[Poolpäevaleht|Poolpäevalehe]] toimetaja [[Hubert Jakobs]]. 13. märtsil 1980 otsis KGB läbi tema elukoha seoses [[Jüri Kukk|Jüri Kuke]] arreteerimisega. 20. oktoobril 1980 läbiotsimised tööl ja kodus ning ülekuulamine seoses [[Veljo Kalep]]i arreteerimisega. Läbiotsimistel võeti ära 2 kirjutusmasinat ja hulgaliselt omakirjastuslikku materjali. 4. detsembril 1980 arreteeriti KGB poolt. 23.–24. aprillil 1981 toimus Eesti NSV Ülekohtus kohtuprotsess tema tegevuse üle. Kuna KGB ei suutnud teda muus nõukogudevastases tegevuses süüdistada, jäi põhisüüdistuseks tema intsident TRÜ komsomolitöötajate [[Madis Kallion]]i, [[Valev Plato]], [[Andres Eesmaa]] ja [[Mart Raik]]iga 16. aprillil 1980 [[noortemaja "Sõprus"|noortemaja "Sõpruse"]] kohvikus, kuhu ta saabus kontvõõrana (koos [[Ervin Õunapuu]]ga) Noortemaja direktori [[Riho Illak]]u sünnipäevale. Eesti NSV KrK § 68 lg 1 alusel (nõukogudevastane agitatsioon ja propaganda) mõistis kohus talle kaks aastat vabadusekaotust range režiimiga parandusliku töö koloonias ühes sellele järgneva 2-aastase asumiselesaatmisega. Karistust kandis ta [[Permi oblast]]is [[Tšussovoi rajoon]]is Kutšino külas asuvas eriti ohtlike riiklike kurjategijate vangilaagris VS-389/36.<ref>Lisandusi mõtete ja uudiste vabale levikule Eestis, kogu 8. Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamiskeskus. Stockholm 1984. Lk 348-357</ref><ref name="tuna, 2001">https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/03/NiitsooViktor_Relvastamata_TUNA2001_1.pdf</ref> Pärast vangilaagrit saadeti kaks kuud kestnud vangitapiga asumisele [[Magadani oblast]]i [[Sussumani rajoon]]i Burkandja asulasse, kus töötas lukksepana mäetehnika remonditsehhis. 1984. a juunis Tartusse tagasi jõudnuna tuli 3 aastat veeta administratiivjärelevalve all. Selle perioodi jooksul ei tohtinud lahkuda Tartu linna piiridest, pidi viibima elukohas alates kella 21-st õhtul kuni 6-ni hommikul ning pidi kord 2 nädala jooksul end miilitsas registreerima. Samuti puudus võimalus saada erialast tööd ja jätkata õpinguid ülikoolis.  23. augustil 1987 ta osales ajaloolisel Hirvepargi meeleavaldusel, oli Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupi ([[MRP-AEG]]) liige ja "MRP-AEG Infobülletääni" toimetaja. ==Poliitiline tegevus== Ta oli [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]] (ERSP) asutajaliige, on olnud ERSP aseesimees, programmitoimkonna esimees, Tartu piirkonna esimees ja Tartu piirkonna valimiskampaania juht. Ta oli [[Eesti Kongress]]i liige. Ta oli [[Põhiseaduse Assamblee]] liige. Ta valiti [[1992. aasta Riigikogu valimised|1992. aasta valimistel]] [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]] liikmena riigikokku. Riigikogu riigikaitsekomisjoni (hiljem riigiõiguskomisjoni) liige, Kaitsepolitsei tegevuse seaduslikkuse kontrollimise Riigikogu komisjoni esimees, Riigikogu ERSP saadikurühma esimees. [[1995. aasta Riigikogu valimised|1995. aasta Riigikogu valimistel]] ta valituks ei osutunud (valimisliidu [[Isamaa ja ERSP liit]] nimekirjas), kuid osales [[VIII Riigikogu]] töös asendusliikmena ([[Tõnis Lukas]]e asemel; aastatel 1996–1999; [[6. detsember|6. detsembril]] [[1997]] heideti ta [[Isamaaliit|Isamaaliidust]] välja sündmatu käitumise eest avalikus kohas.<ref>[[Urmas Paet]] [http://www.postimees.ee/2529011/viktor-niitsoo-arvati-isamaaliidust-valja Viktor Niitsoo arvati Isamaaliidust välja] [[Postimees]] 7. detsember 1997</ref>) ==Uurimistöö== Ta on uurinud peamiselt [[Vastupanutegevus Eesti NSVs|vastupanu Nõukogude okupatsioonile Eestis]].<ref name="tuna, 2001"/> Avaldanud teadusartikleid vastupanuliikumise teemal peamiselt ajakirjades [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] ja [[Tuna]]. ===Teoseid=== # Vastupanu 1955–1985. – Tartu Ülikooli kirjastus, 1997. http://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/22767 # Müürimurdjad. MRP-AEG ja ERSP lugu. – Kirjastus Ortwil, Tallinn 2002. http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:123759  # EVVA. Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamiskeskus. – Tallinn, 2013 (digiraamat). http://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/21974 # MRP-AEG lugu. – Kirjastus SE&JS, Tallinn 1998 (koostanud Viktor Niitsoo ja [[Eve Pärnaste]]) # Kodakondsus- ja Migratsiooniamet. Institutsiooni ajalugu. – Kirjastus OÜ Via Artia, Tallinn, 2008. (toimetaja ja koostaja) ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == *"Kes on kes Eesti poliitikas". [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]. 1992 ==Välislingid== *http://niitsoo.blogspot.com.ee/ *https://independent.academia.edu/ViktorNiitsoo *25. aprill 2021 kell 13:05 [[Eesti lugu]]. [https://vikerraadio.err.ee/1608173443/ Äratulek. Vastupanuliikumine pärast sõda] {{JÄRJESTA:Niitsoo, Viktor}} [[Kategooria:Eesti Kongressi liikmed]] [[Kategooria:Põhiseaduse Assamblee liikmed]] [[Kategooria:VII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:VIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei poliitikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1952]] 63h0rm2lvb03wfiqinetjtgsaankrdf Aidu vald 0 429850 6168368 5878354 2022-07-26T16:28:07Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Viljandi maakonna endised vallad]] wikitext text/x-wiki '''Aidu vald''' ([[saksa keel]]es ''Aidenhof'') oli [[vald]] [[Viljandimaa]]l [[Paistu kihelkond|Paistu kihelkonnas]] aastatel 1866–1937.<ref name="RA vallaregister">{{RA vallaregister|631}} (vaadatud 14.02.2016)</ref><ref name="EEveebis" /> Aidu vald asus praeguse [[Viljandi vald|Viljandi valla]] territooriumil (endise [[Paistu vald|Paistu valla]] ala kesk- ja lõunaosas)<ref name="EEveebis">{{EEveebis|aidu_vald1}} (vaadatud 14.02.2016)</ref>. Valla pindala oli 48,7 km² ja elanikke oli 1200 (1922. aasta seisuga).<ref name="EEvana">{{EEvana|1|166}}</ref> Vallas oli 168 [[talund]]it ja need kasutasid 5528 ha maad.<ref name="EEvana"/> Vallas asus [[Aidu asundus]] ja [[Aidu (Viljandi)|Aidu]] küla;<ref name="EEvana"/>, Aidu külas asus ka vallamaja.<ref>[https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/core_ajaloolised Maa-ameti kaardirakendused]</ref> Enne [[1919. aasta mõisate võõrandamine|1919. aasta mõisade võõrandamist]] asus vallas [[Aidu mõis (Paistu)|Aidu mõis]].<ref name="RA vallaregister"/> [[Konstantin Pätsi viies valitsus|Vabariigi Valitsuse]] 28. mai [[1937]]. aasta otsusega vald 1. juulil 1937 kaotati. Suurem osa valla territooriumist läks [[Paistu vald (1937)|Paistu valla]] koosseisu, väiksemad osad liideti [[Tuhalaane vald (Paistu kihelkond)|Tuhalaane valla]] ja [[Heimtali vald|Heimtali vallaga]].<ref name="EEveebis"/> ==Vaata ka== *[[Aidu vallamaja]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{RA vallaregister|631}} [[Kategooria:Eesti vallad aastatel 1866–1939]] [[Kategooria:Paistu kihelkond]] [[Kategooria:Viljandi maakonna endised vallad]] oiikhlo1m1uryh1wtnsgwe4w3527b75 Transnistria lipp 0 429957 6168679 4623960 2022-07-27T11:50:40Z Andreas003 7485 wikitext text/x-wiki {{Provints|lipu_link=Transnistria lipp [[sirp ja vasar|sirbi ja vasarata]]|nimi=Transnistria lipp|lipu_pilt=[[Pilt:Flag of Transnistria.svg|225px]]|vapi_link=Transnistria riiklik lipp|vapi_pilt=[[Pilt:Flag of Transnistria (state).svg|225px]]|asendikaardi_pilt=[[Pilt:Flag of Moldova.svg|225px]]|asendikaardi_pilt_seletus=[[Dnestri vasakkalda ATÜ]] ametlik lipp}} '''Transnistria lipp''' on separatistliku [[Transnistria Moldaavia Vabariik|Transnistria Moldaavia Vabariigi]] ametlik [[riigilipp]] ja üks Transnistria omariikluse sümboleid. Välimuselt on Transnistria lipp sisuliselt sama ajaloolise [[Moldaavia Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi lipp|Moldaavia Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi lipuga]] ning ka lipu pärand on tugevalt seotud [[Moldaavia NSV]] ning [[Nõukogude Liit|Nõukogude]] pärandiga. Seda ilmestab ka fakt, et Transnistria puhul on tegemist on ainsa riigiga maailmas, mille riiklikul lipul lehvib jätkuvalt [[sirp ja vasar]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.spiegel.de/international/europe/transnistria-soviet-leftover-or-russian-foothold-in-europe-a-965801.html|pealkiri=Hopes Rise in Transnistria of a Russian Annexation|väljaanne=SPIEGEL|aeg=24.04.2014}}</ref> Rahvusvaheline üldsus ei tunnusta ei Transnistriat ega selle riigilippu, vaid loeb regiooni ametlikuks lipuks [[Moldova|Moldovale]] kuuluva [[Dnestri vasakkalda autonoomne territoriaalüksus|Dnestri vasakkalda autonoomse territoriaalüksuse]] lippu, mis on identne [[Moldova lipp|Moldova riigilipuga]]. [[Fail:FlagPMR.png|vasakul|pisi|Transnistria lipu mõõtmed]] == Transnistria lipu tunnused == [[Transnistria Moldaavia Vabariik|Transnistria Moldaavia Vabariigi]] lipp on (koos [[Transnistria hümn|Transnistria hümni]] ja [[Transnistria vapp|vapiga]]) üheks Transnistria [[Suveräänsus|suveräänsuse]], [[Riiklus|riikluse]] ja [[Võim|võimu]] sümboliks.<ref name=":0">{{Netiviide|url=http://zakon-pmr.com/DetailDoc.aspx?document=60941|pealkiri=О ГОСУДАРСТВЕННОЙ СИМВОЛИКЕ ПРИДНЕСТРОВСКОЙ МОЛДАВСКОЙ РЕСПУБЛИКИ|väljaanne=Законы ПМР|aeg=29.12.2011|vaadatud=27.07.2022}}</ref> Transnistria ametlik riigilipp peab olema kujundatud neilnurkselt punasest riidest. Lipu pikkuse ja laiuse suhe on proportsioonides 1:2. Roheline triip võtab lipu keskelt enda alla 1/4 lipust. Üleval vasakul nurgas asub kuldne [[sirp ja vasar]] viienurgalise tähega sümboli kohal. Sirp ja vasar võtavad enda alla viiendiku lipust, samas kui viienurgaline täht võtab lipu pikkusest täpselt kümnendiku. Kasutada on lubatud ka sirbi ja vasarata varianti, kuigi erandiks on siinkohal riigivõimu ja korrakaitsjate institutsioonid.<ref name=":0" /> == Dnestri vasakkalda ATÜ lipp == Moldova haldusüksus, mis on rahvusvaheliselt tunnustatud kui legitiimne territooriumi haldaja separatistliku Transnistria asemel, on [[Dnestri vasakkalda autonoomne territoriaalüksus]]. Dnestri vasakkalda ATÜ-l on halduspõhikirja järgi oma [[sümboolika]], sealhulgas ka oma lipp, kuid kuna hetkel on tegemist vaid paberil eksisteeriva haldusüksusega, siis pole regioonile oma lippu välja valitud. Selle asemel on Stînga Nistrului ametlikuks lipuks [[Moldova lipp|Moldova riigilipp]], kuid pärast Moldovaga liitumist võib regioon tulevikus Moldova põhiseaduslikest piirangutest lähtudes oma [[sümboolika]] ise välja valida.<ref>{{Netiviide|url=http://lex.justice.md/viewdoc.php?action=view&view=doc&id=313004&lang=1|pealkiri=LEGE Nr. 173 din 22.07.2005 cu privire la prevederile de bază ale statutului juridic special al localităţilor din stînga Nistrului (Transnistria)|väljaanne=Republica Moldova PARLAMENTUL|aeg=29.07.2005}}</ref> == Ajalugu == Kui 1990. aasta aprillis Moldaavia NSV vahetas lipu välja [[Moldova lipp|trikoloori]] vastu, keeldusid mitmed [[Dnestr|Dnestri]] vasakkalda linnad seda tegemast, kasutades selle asemel edasi [[Moldaavia NSV lipp|Moldaavia NSV lippu]]. Nii sirp ja vasak kui ka [[Venemaa|Venemaaga]] seotud ajalugu nähti Dnestri vasakkaldal oluliselt positiivsemalt kui paremkaldal, mistõttu jätkati Nõukogude sümboolika kasutamist protestina Moldova iseseisvuspüüdluste vastu.<ref>{{Raamatuviide|autor=Natalia Cojocaru|pealkiri=Nationalism and Identity in Transnistria|aasta=01.12.2006|kirjastus=Innovation: The European Journal of Social Science Research. Vol 19, 3-4|lehekülg=261-272}}</ref> Oma meelsuse väljendusest kujunes Transnistria iseseisvuse väljakuulutamise järel uue riigi ametlik põhimõtteline kurss, mida jälgida. Sälititati järjepidevus Nõukogude Moldaavia sümboolikaga, sealhulgas sisuliselt midagi muutmata kuulutati Moldaavia NSV lipp Transnistria riiklikuks lipuks.<ref>{{Raamatuviide|autor=Stefan Troebst|pealkiri=Staatlichkeitskult im Pseudo-Staat: Identitätsmanagement in Transnistrien|aasta=Juuli 2003|kirjastus=Osteuropa, Vol. 53, No. 7,|lehekülg=963-983}}</ref> Transnistria esimene lipp on [[Transnistria president|Transnistria presidendi]] ametlikus elupaigas ning lipu tänapäevane standard ja selle kasutamisega seotud seadustik (millele on küll hiljem viidud sisse täiendusi) võeti kasutusse 2000. aasta 25. juulil.<ref name=":0" /> ==Vaata ka== *[[Transnistria vapp]] *[[Transnistria hümn]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Transnistria sümboolika]] [[Kategooria:Riigilipud]] 17dzuivn1nf8c3eaztoql6ozxtc3xcp Riiklik Inglise Kolledž 0 430652 6168678 6033014 2022-07-27T11:42:32Z 46.131.40.232 wikitext text/x-wiki '''Riiklik Inglise Kolledž''' (ka '''Riiklik Kolledž''') oli aastatel [[1936]]–[[1940]] [[Tallinn]]as tegutsenud kool.<ref name=" Tallinna entsüklopeedia"> Tallinna entsüklopeedia. II köide Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS, 2004. Lk 142</ref> Kool asutati 1936. aastal [[Kaarli Eragümnaasium]]i baasil ja aastatel 1936–1937 kandis see ametlikult nime Inglise Kolledž.<ref name=" Tallinna entsüklopeedia"/> Hoone [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]] 25 ehitati 1938. aastal Riikliku Inglise Kolledži hooneks ja seda ehitust rahastasid lapsevanemad, kuid valmimisjärgselt sai hoone enda käsutusse 1919. aastal loodud [[Tallinna Õpetajate Seminar]]. Riikliku kolledži vana koolimaja [[Ants Lauteri tänav|Imanta tänaval]] on hävinud<ref>[[Hellar Grabbi]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/anna-t-rvand-tellmann-ja-tema-inglise-kolled/ Anna Tõrvand-Tellmann ja tema inglise kolledž], Sirp, 19.01.2007</ref>. Tallinnas oli 1930. aastatel kaks inglise kolledži nime kandvat õppeasutust: üks oli 1932. aastal asutatud [[Anna Tõrvand-Tellmanni Inglise Kolledž]], teine 1936. aastal rajatud Riiklik Inglise Kolledž (RIK). Tõrvand-Tellmanni Inglise Kolledž oli [[erakool]], RIK aga riiklik kool. 1940. aastal moodustati Riikliku Inglise Kolledži ja [[Tõrvand-Tellmanni Erakolledž]]i põhjal [[Tallinna 9. Keskkool]]. Seejuures Riikliku Inglise Kolledži algkooli ja progümnaasiumi klassid ühendati [[Tallinna Õpetajate Seminari algkool]]iga.<ref name=" Tallinna entsüklopeedia"/> Koolis oli [[inglise keel]]e süvaõpe ja selleks oli õpetajaid kutsutud ka [[Inglismaa]]lt. Erinevalt paljudest teistest koolidest olid seal [[usuõpetus]]e tunnid [[Luterlus|luteri]]- ja [[Õigeusk|õigeusulistele]] eraldi.<ref name=" Tallinna entsüklopeedia"/> Kooli direktor alates avamisest kuni sulgemiseni 1940. aastal<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1940/08/23/6 1103. Vabariigi Presidendi käskkiri nr. 261.], Riigi Teataja, nr. 108, 23 august 1940</ref> oli [[Paul Vaarask]]. ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == *[[Lauri Vaska]] , “Riiklik Õppeasutus Riiklik Inglise Kolledž”. Kirjastus [[Eesti Keele Sihtasutus]], Tallinn 2002, 142lk. ISBN 998581195X [[Kategooria:Tallinna endised koolid]] amwyz1smpjo1co33gjg6952zvudrixg Arutelu:Bolt 1 433622 6168331 5632917 2022-07-26T14:26:35Z Ursus scribens 115317 /* isikud – ärid ja inimesed */ wikitext text/x-wiki kõlab nagu reklaam? --[[Kasutaja:Mistersun|Mistersun]] ([[Kasutaja arutelu:Mistersun|arutelu]]) 30. märts 2016, kell 23:52 (EEST) :Püüdsin natuke neutraalsemaks muuta. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 31. märts 2016, kell 00:36 (EEST) ::Tegin veel mõned täiendused selles vallas. --[[Kasutaja:Mistersun|Mistersun]] ([[Kasutaja arutelu:Mistersun|arutelu]]) 27. mai 2016, kell 01:43 (EEST) ---- Viimane täiendus oli vist mitteneutraalne. Muide, tavalised taksofirmad saadavad ka mõnikord plafoonita autosid ja nimetavad neid rendiautodeks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. aprill 2017, kell 11:45 (EEST) Enne oli nii: ''Teenuse esialgset hoogsat levikut pärssis ettevõtte valik eelistada lepingupartnerina taksofirmadele taksojuhte. Sellega kaasnes otsus mitte näidata taksofirmade logosid, mistõttu taksofirmad suunasid oma kliente kasutama teisi taksotellimise vahendajaid, näiteks [[Taxofon]]i ja [[Taxigo]]t. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. aprill 2017, kell 11:47 (EEST) :: Olen nõus. Lisaks on kahtlane viimane viimased muudatused, kuid ei muutunud tagasi siiski igaks petteks. Lisaks pole hea toon ettevõtte asutaja nimi muutmiste ajaloos. Võibolla muuta artikkel anonüümselt mitte redigeeritavaks, taksonduses on palju paksu verd ;) --[[Kasutaja:Mistersun|Mistersun]] ([[Kasutaja arutelu:Mistersun|arutelu]]) 26. aprill 2017, kell 02:16 (EEST) == isikud – ärid ja inimesed == * Taxify OÜ, Taxify Estonia OÜ, Taxify Shareholder SPV OÜ * Markus Villig, Martin Villig, Haichen Wang, Karl Aru ---- "põhitegevus on taksotellimistarkvara loomine" - tänases Postimehes põhjendab firma nimemuutust kujunemisega ühistranspordifirmaks. Ilmselgelt läheb neil juba ammu enam energiat reaalsele transpordikorraldusele kui tarkvara kirjutamisele. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 7. märts 2019, kell 12:12 (EET) ---- Neutraalsuse vaidlustamine -- mis siin hetkel vaidlustatud on? On see silt vanast ajast siia ripakile jäänud? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 16. mai 2020, kell 18:49 (EEST) :Võtsin ära. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 26. juuli 2022, kell 17:26 (EEST) 6pfytzm6iye3khetzeiz32wy3h52s8i Kuuillusioon 0 434287 6168555 5408011 2022-07-27T03:31:20Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.8 wikitext text/x-wiki [[Pilt:harvest moon.jpg|pisi|300px|[[Horisont|Horisondi]] lähedal olev täiskuu]] '''Kuuillusioon''' on [[optiline illusioon]], mille tõttu näib [[Kuu]] [[Horisont|horisondi]] lähedal suuremana kui kõrgemal taevas. Seda nähtust on tuntud antiikajast saadik ning täheldatud mitmete kultuuride poolt.<ref>Wade, Nicholas J (1998). A natural history of vision. A Bradford Book. lk. 377 ff.</ref> Selle illusiooni põhjused pole siiani täpselt selged.<ref>Hershenson, Maurice (1989). ''The Moon illusion''. ISBN [[:en:Special:BookSources/0-8058-0121-9|0-8058-0121-9]].</ref><ref>McCready, Don (10.11. 2004). [https://web.archive.org/web/20151204212728/http://facstaff.uww.edu/mccreadd/ "Finally! Why the Moon Looks Big at the Horizon and Smaller When Higher Up"]. Psychology Department, University of Wisconsin-Whitewater. vaadatud 2.12.2015.</ref> == Illusiooni tõestus == Levinud uskumuse kohaselt, mis ulatub tagasi [[Aristoteles]]e aega 4. sajandil eKr, paistab Kuu horisondi lähedal suuremana tänu [[Maa (planeet)|Maa]] [[atmosfäär]]i põhjustatud suurendusefektile. See aga ei ole tõsi. Kuigi atmosfäär muudab Kuu näilist värvust, ei suurenda ega vähenda see kuigivõrd Kuu näilist suurust.<ref>[http://www.usatoday.com/tech/science/space/2008-06-17-moon-illusion_N.htm "See a huge moon illusion"]. ''USA Today''. 17.06.2008.</ref> Fotod Kuust eri kõrgustel tõestavad, et Kuu suurus ei muutu.<ref>Lynch, D and Livingstone, W (2001). Color and Light in Nature. Cambridge University Press. par. 7.10</ref> Seega on tegu illusiooniga. == Võimalikud seletused == === Näilise kauguse hüpotees === [[Pilt:GoldenMedows.jpg|pisi|[[Pilv]]ed, mis on [[Horisont|horisondi]] lähedal, paiknevad tavaliselt vaatlejast kaugemal kui need, mis on kõrgemal taevas. Seetõttu tundub taevas lame või õrnalt kaardus]] Näilise kauguse [[teooria]]t kirjeldas esimesena [[Cleomedes]] umbes aastal 200. Selle kohaselt näib horisondi kohal olev Kuu suuremana kui kõrgemal olev Kuu, kuna see näib olevat kaugemal. Kui me näeme taevas objekte nagu näiteks [[pilv]]ed, [[linnud]] ja [[lennuk]]id, siis horisondi kohal olevad objektid on tavapäraselt kaugemal kui need, mis on pea kohal. See võib põhjustada taeva lamedana või veidi kaarja pinnana tajumist, kus objektid, mis liiguvad horisondi poole, alati kaugenevad meist. Kui me tajume Kuud teiste taevas asuvate objektide lähedal olevana, siis me eeldame, et horisondile lähenedes see ka kaugeneb, mis peaks põhjustama väiksema pildi silma [[Võrkkest|võrkkkestal]]. Aga kuna võrkkestal Kuu suurus sisuliselt jääb samaks, siis meie [[Peaaju|aju]] arvab, et horisondi kohal olev Kuu peab olema füüsiliselt suurem. === Suhtelise suuruse hüpotees === [[Pilt:Ebbinghaus_Illusion.svg|pisi|[[Ebbinghausi illusioon]]. Alumine keskmine ring tundub paljudele inimestele suurem kui ülemine keskmine ring, kuigi tegelikult on need ühesuurused. Illusiooni põhjustab keskmiseid ringe ümbritsevate ringide erinev suurus. Kui keskmist ringi ümbritsevad suuremad ringid, siis näib see väiksem kui väiksemate ümbritsevate ringide korral]] Selle hüpoteesi kohaselt ei sõltu objekti näiline suurus vaid objekti enda suurusest võrkkestal, vaid ka seda ümbritsevate objektide suurusest. Kuuillusiooni puhul panevad horisondi kohal olevad objektid (näiteks puud ja ehitised) Kuu näima suuremana. Kuid kõrgemal olev Kuu on ümbritsetud suure tühja taevalaotusega, mistõttu näib see väiksem.<ref>Restle, Frank (veebruar 1970). [http://www.sciencemag.org/content/167/3921/1092.citation "Moon Illusion Explained on the Basis of Relative Size"]. Science.</ref> Seda efekti illustreeritakse klassikalise [[Ebbinghausi illusioon]]iga, kus ring tundub suuremana kui seda ümbritsevad väiksemad ringid kui siis kui seda ümbritsevad suuremad ringid. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Optilised illusioonid]] [[Kategooria:Atmosfäärioptika]] [[Kategooria:Kuu]] 44qm1heoqy3gy5bj7p4po5509uh3qoy Kärstna vald 0 434830 6168372 5878359 2022-07-26T16:28:44Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Viljandi maakonna endised vallad]] wikitext text/x-wiki '''Kärstna vald''' ([[saksa keel]]es ''Kerstenshof'') oli [[vald]] [[Viljandimaa]]l [[Helme kihelkond|Helme kihelkonnas]]. Vald eksisteeris [[1866]]<ref name="RA vallaregister">{{RA vallaregister|643}} (vaadatud 15.04.2016)</ref>–[[1939]]{{lisa viide}}. Vallamaja asus [[Kärstna]] külas.<ref>[https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/core_ajaloolised Maa-ameti kaardirakendused]</ref> Valla alal asus [[Kärstna mõis]] ja [[Murikatsi mõis]].<ref name="RA vallaregister"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{RA vallaregister|643}} [[Kategooria:Eesti vallad aastatel 1866–1939]] [[Kategooria:Helme kihelkond]] [[Kategooria:Viljandi maakonna endised vallad]] 4cyy2rngf3xjzwsu41e69q966cz9dae Neum 0 435280 6168677 5548600 2022-07-27T11:38:31Z 217.159.209.171 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Neum | hääldus = | nimi1_keel = horvaadi, bosnia | nimi1 = Neum | nimi2_keel = serbia | nimi2 = Неум | pilt = Neum (BiH) - general view.jpg | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 13,73 | elanikke = 3236 | asendikaart = Bosnia ja Hertsegoviina }} '''Neum''' on linn [[Bosnia ja Hertsegoviina]] lõunaosas [[Hertsegoviina-Neretva kanton]]is, [[Neumi vald|Neumi valla]] keskus. Neum on Bosnia ja Hertsegoviina ainuke [[Aadria meri|Aadria mere]] äärne linn riigi 20 km pikkusel rannikul. Neumi ala kuulus varem Ragusa ([[Dubrovnik|Dubrovniki]]) vabariigile, millel olid head suhted [[Osmanite riik|Osmanite riigiga]], kuid oli pidevalt vaenujalal [[Veneetsia vabariik|Veneetsia vabariigiga]]. Kui 1699. aastal [[Morea sõda|Morea sõja]] käigus vallutas Veneetsia osa Ragusa sisemaaalast ja lähenes Ragusale, loovutas Ragusa [[Karlowitzi rahu|Karlowitzi rahuga]] Neumi Osmanite riigile, et Veneetsia ei saaks neid maismaa kaudu rünnata. 1815. aastal proovis [[Austria keisririik]], olles toona annekteerinud Veneetsia ja Ragusa, Neumi tagasi osta, kuid edutult. Siis kuulutas Austria Neumile blokaadi ja saatis sadamat tõkestama oma sõjalaeva kuni [[Berliini kongress|Berliini kongressini]], mille otsusega [[Austria-Ungari võim Bosnias ja Hertsegoviinas|Bosnia ja Hertsegoviina anti Austria-Ungarile]]. Peale [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|Jugoslaavia]] lagunemist jäi Neum Bosnia ja Hertsegoviinale, lõigates nii Dubrovniku ala ära muust [[Horvaatia|Horvaatiast]]. Seoses Horvaatia liitumisega [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] 2013. aastal sai sellest Euroopa Liidu välispiir. Muust Horvaatiast Dubrovnikusse sõites maismaa kaudu tuli seega Neum läbida, mis tähendas dokumendikontrolli nii linna Neumi sisse sõites kui ka Neumist lahkudes, mis turismi kõrghooajal võis tähendada pikki ummikuid. Sellest ülesaamiseks ehitas Horvaatia Peljesaci silla, mis avati 26. juulil 2022 ja ei läbi Bosnia ja Hertsegoviinat. Bosnia valitsus on plaaninud Neumist teha kaubasadama, minnes nii vastuollu kohalike soovide kui ka rahvusvaheliste lepetega ökoloogiliselt tähtsa ja kaitstud Mali Stoni lahe suhtes, mille alla Neumi laht kuulub. Plaanitud on ehitada meresadam, raudtee ja kiirtee, mistõttu ehitas ka Horvaatia silla selliselt, et seda saavad läbida ka laevad, mis oma mõõtmetega ei saagi Neumi lahte siseneda. Samas on täna Bosnia ja Hertsegoviina jaoks tähtsaim sadam hoopis Horvaatia Ploče, millel on Bosnia ja Hertsegoviinaga raudteeühendus. == Välislingid == {{Commonskat-tekstina}} *[http://www.neum.ba/ Koduleht] [[Kategooria:Bosnia ja Hertsegoviina linnad]] 5j3tpwzaij08k33v6urhkfuzw266n75 Heimtali vald 0 442600 6168373 5878372 2022-07-26T16:29:07Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Viljandi maakonna endised vallad]] wikitext text/x-wiki '''Heimtali vald''' ([[saksa keel]]es ''Heimthal'') oli [[vald]] [[Viljandimaa]]l [[Paistu kihelkond|Paistu kihelkonnas]]. Vallamaja asus [[Heimtali]] külas.<ref>[https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/core_ajaloolised Maa-ameti kaardirakendused]</ref> Vald eksisteeris [[1866]]<ref name="RA vallaregister">{{RA vallaregister|636}} (vaadatud 10.08.2016)</ref>–[[1939]]{{lisa viide}}. Valla alal asus [[Heimtali mõis]].<ref name="RA vallaregister"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{RA vallaregister|636}} [[Kategooria:Eesti vallad aastatel 1866–1939]] [[Kategooria:Paistu kihelkond]] [[Kategooria:Viljandi maakonna endised vallad]] hhp4fvhy9tki9redoxtwq9qmg5qecvg Bogdan Aurescu 0 448814 6168488 5542377 2022-07-26T19:36:04Z Juhan121 25066 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Bogdan Aurescu (cropped).jpg|pisi|Bogdan Aurescu]] '''Bogdan Lucian Aurescu''' (sündinud [[9. september|9. septembril]] [[1973]] [[Bukarest]]is) on [[Rumeenia]] diplomaat ja poliitik. Ta oli aastatel [[2009]]–[[2014]] Rumeenia välisministeeriumi riigisekretär, novembrist 2014 kuni novembrini [[2015]] oli ta [[Rumeenia välisminister]]. Alates [[4. november|4. novembrist]] [[2019]] on ta teist korda Rumeenia välisminister. Ta on lõpetanud aastal [[1996]] [[Bukaresti Ülikool]]i õigusteaduskonna<ref>http://www.gandul.info/politica/bogdan-aurescu-ministrul-de-externe-biografia-eroului-de-la-haga-13632009</ref>. Aastatel [[2004]]–2009 töötas ta [[Haag]]is [[Rahvusvaheline Kohus|Rahvusvahelises Kohtus]] [[Must meri|Musta mere]] Rumeenia-Ukraina piirivaidluste alal Rumeenia esindajana (koordineerides Rumeenia delegatsiooni tööd). Aastatel 2009–2014 Rumeenia välisministeeriumi riigisekretär (Eesti mõistes kantsler), olles samaaegselt [[Bukaresti Ülikool]]i professor. [[24. november|24. novembrist]] 2014 kuni [[17. november|17. novembrini]] 2015 oli ta [[Rumeenia välisminister]]. Alates [[4. november|4. novembrist]] [[2019]] on ta teist korda Rumeenia välisminister.<ref>[http://www.rulers.org/romgov.html Romania. Ministries, etc.] rulers.org</ref> == Viited == {{viited}} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Teodor Meleșcanu]] | nimi=[[Rumeenia välisminister]] | aeg=[[2014]]–[[2015]]| järgnev=[[Lazăr Comănescu]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Aurescu, Bogdan}} [[Kategooria:Rumeenia välisministrid]] [[Kategooria:Rumeenia diplomaadid]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] i44q85p3msfovt51uyeia5c7rbapcrs Andre De Grasse 0 461348 6168533 5569177 2022-07-26T23:26:08Z Sjur 66496 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | Nimi = Andre De Grasse | Pilt = Andre_De_Grasse_Rio_2016.jpg | Pildisuurus = | Pildinimi = | Riik = Kanada | Sünniaeg = {{süv|1994|11|10}} | Sünnikoht = | Surmaaeg = | Surmakoht = | Pikkus = 176 cm | Kaal = 70 kg <ref> https://www.eurosport.com/athletics/andre-de-grasse_prs432734/person.shtml </ref> | Spordiklubi = | Treener = Rana Reider | Märkus = | Märkus2 = | Medalid = {{MedalOlümpia}} {{Kuldmedal|[[2020. aasta suveolümpiamängud|2020 Tokyo]]|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#200 meetrit|200 m]]}} {{Hõbemedal|[[2016. aasta suveolümpiamängud|2016 Rio de Janeiro]]|[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#200 meetrit|200 m]]}} {{Hõbemedal|[[2020. aasta suveolümpiamängud|2020 Tokyo]]|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#4 x 100 m|4×100 m]]}} {{Pronksmedal|[[2016. aasta suveolümpiamängud|2016 Rio de Janeiro]]|[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#100 meetrit|100 m]]}} {{Pronksmedal|[[2016. aasta suveolümpiamängud|2016 Rio de Janeiro]]|[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#4 x 100 m|4×100 m]]}} {{Pronksmedal|[[2020. aasta suveolümpiamängud|2020 Tokyo]]|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#100 meetrit|100 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022 Eugene]]|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×100 meetri teatejooks|4×100 m]]}} {{Hõbemedal|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019 Doha]]|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 meetrit|200 m]]}} {{Pronksmedal|[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015 Peking]]|[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 meetrit|100 m]]}} {{Pronksmedal|[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015 Peking]]|[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×100 meetri teatejooks|4×100 m]]}} {{Pronksmedal|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019 Doha]]|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 meetrit|100 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Panameerika mängud|Panameerika mängud]]}} {{Kuldmedal|[[2015. aasta Panameerika mängud|2015 Toronto]]|100 m}} {{Kuldmedal|[[2015. aasta Panameerika mängud|2015 Toronto]]|200 m}} {{MedalVõistlus|[[Teatejooksu maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2017. aasta teatejooksu maailmameistrivõistlused|2017 Nassau]]|4x200 m}} }} '''Andre De Grasse''' (sündinud [[10. november|10. novembril]] [[1994]]) on [[Kanada]] sprinter. [[2015. aasta Panameerika mängud]]el võitis ta kuldmedalid 100 m ja 200 m jooksus. Samal aastal pälvis ta [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel]] nii [[100 m jooks]]us kui ka [[4×100 m teatejooks]]us pronksmedali. [[2016. aasta suveolümpiamängud]]el [[Rio de Janeiro]]s sai De Grasse [[Usain Bolt]]i järel hõbemedali [[200 m jooks]]us ning pronksi 100 m ja 4×100 m jooksus. [[2017]]. aastal jooksis De Gasse [[Teemantliiga]] etapil [[Stockholm]]is lubatust tugevama taganttuulega 100 meetrit ajaga 9,69. [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] ta reievigastuse tõttu ei võistelnud. [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Doha]]s ta võitis De Grasse 100 meetri jooksus isikliku rekordiga 9,90 pronksmedali. 200 meetri jooksus oli ta [[Noah Lyles]]i järel teine. [[2020. aasta suveolümpiamängud]]el [[Tokyo]]s tuli De Grasse 200 meetri jooksus Kanada rekordiga 19,62 olümpiavõitjaks. Ta püstitas isikliku rekordi ka 100 meertri jooksus, saades tulemusega 9,89 [[Marcell Jacobs]]i ja [[Fred Kerley]] järel pronksmedali. 4×100 meetri teatejooksus jooksis ta viimast vahetust ning võitis Kanada meeskonnaga hõbemedali. [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Eugene]]'is segas De Grasse'i vigastus, tema võistlus ebaõnnestus 100 meetri jooksus ning ta oli sunnitud 200 meetri jooksust loobuma. 4×100 meetri teatejooksus aitas ta viimase vahetuse jooksjana Kanada meeskonnal tulla USA ja Suurbritannia neliku ees maailmameistriks. == Isiklikud rekordid == ;Väljas {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[100 m jooks|100 m]] || align="center"| '''9,69''' || [[1. august]] [[2021]] || {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Tokyo]] |- | [[200 m jooks|200 m]] || align="center"| '''19,62''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[4. august]] [[2021]] || {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Tokyo]] |- | [[400 m jooks|400 m]] ||align="center"| '''47,93''' || [[29. märts]] [[2014]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Arkansas City (Kansas)|Arkansas City]] |} ;Sees {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[60 m jooks|60 m]] ||align="center"| '''6,60''' || [[7. veebruar]] [[2015]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Lincoln (Nebraska)|Lincoln]] |- | [[200 m jooks|200 m]] || align="center"| '''20,26''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[14. märts]] [[2015]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Fayetteville]] |} == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{IAAF}} {{commonscat}} {{JÄRJESTA: De Grasse, Andre}} [[Kategooria:Kanada kergejõustiklased]] [[Kategooria:Jooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 1994]] i046dqzlv6mmwslnz5vmrup1h82oarl Riigikogu keskkonnakomisjon 0 466093 6168462 4655511 2022-07-26T18:23:01Z Karljohan29 136246 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Riigikogu]]; lisatud [[Kategooria:Riigikogu komisjonid]] wikitext text/x-wiki '''Riigikogu keskkonnakomisjon''' on [[Riigikogu]] alatine [[komisjon]], mis "menetleb riigi [[keskkonnapoliitika]]t ja -[[keskkonnakaitse|kaitset]], [[loodusressurss]]ide kasutamist ja [[looduskaitse]]t, sh keskkonnaalaste rahvusvaheliste lepingute ratifitseerimist käsitlevaid [[eelnõu]]sid"<ref name="riigikogu.ee">http://www.riigikogu.ee/riigikogu/komisjonid/keskkonnakomisjon/ (vaadatud 21.05.2017)</ref>. Oma töövaldkonna piires kontrollib komisjon ka [[Eesti valitsus]]e tegevust<ref name="riigikogu.ee"/>. ==Vaata ka== *[[Eesti Keskkonnauuringute Keskus]] *[[Keskkonnaministeerium]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.riigikogu.ee/riigikogu/komisjonid/keskkonnakomisjon/ Keskkonnakomisjon Riigikogu kodulehel] {{Riigikogu komisjonid}} [[Kategooria:Riigikogu komisjonid]] [[Kategooria:Keskkond]] fwsc0lkz9n2dmg0eeoifr4klht19a5a Riigikogu kultuurikomisjon 0 466094 6168463 4655532 2022-07-26T18:23:18Z Karljohan29 136246 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Riigikogu]]; lisatud [[Kategooria:Riigikogu komisjonid]] wikitext text/x-wiki '''Riigikogu kultuurikomisjon''' on [[Riigikogu]] alatine [[komisjon]], mis "tegeleb [[haridus]]t, [[teadus]]t, [[noorsootöö]]d, [[keel]]t, [[meedia]]t, [[muinsuskaitse]]t, [[sport]]i, [[loovisik]]uid, etendusasutusi, [[muuseum]]e ja [[raamatukogu]]sid käsitleva [[seadusloome]]ga. Selleks valmistab ta ette [[seadus]]te ja otsuste arutelusid Riigikogus"<ref name="riigikogu.ee">http://www.riigikogu.ee/riigikogu/komisjonid/kultuurikomisjon/ (vaadatud 21.05.2017)</ref>. Oma töövaldkonna piires kontrollib komisjon ka [[Eesti valitsus]]e tegevust<ref name="riigikogu.ee"/>. ==Vaata ka== *[[Eesti kultuur]] *[[Eesti Kultuuri Koda]] *[[Eesti Keele Instituut]] *[[Eesti Keele ja Kultuuri Instituut]] *[[Eesti Rahvuskultuuri Fond]] *[[Kultuuriministeerium]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.riigikogu.ee/riigikogu/komisjonid/kultuurikomisjon/ Kultuurikomisjon Riigikogu kodulehel] {{Riigikogu komisjonid}} [[Kategooria:Riigikogu komisjonid]] [[Kategooria:Kultuur]] lvbqu7bb4egfagax8s6y5gzor388pgm Riigikogu maaelukomisjon 0 466095 6168464 4655512 2022-07-26T18:23:31Z Karljohan29 136246 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Riigikogu]]; lisatud [[Kategooria:Riigikogu komisjonid]] wikitext text/x-wiki '''Riigikogu maaelukomisjon''' on [[Riigikogu]] alatine [[komisjon]], mis "suunab seadusandlikku tegevust ning arenguid [[maaelu]]- ja [[regionaalpoliitika]], [[põllumajandus]]e, [[kalandus]]e, [[toit|toidu]], [[taimekaitse|taime]]- ja [[loomakaitse]], [[kohalik omavalitsus|kohaliku omavalitsuse]] korralduse ning [[maareform]]i ja -korralduse valdkonnas"<ref name="riigikogu.ee">http://www.riigikogu.ee/riigikogu/komisjonid/maaelukomisjon/ (vaadatud 21.05.2017)</ref>. Oma töövaldkonna piires kontrollib komisjon ka [[Eesti valitsus]]e tegevust<ref name="riigikogu.ee"/>. ==Vaata ka== *[[Maaeluministeerium]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.riigikogu.ee/riigikogu/komisjonid/maaelukomisjon/ Maaelukomisjon Riigikogu kodulehel] {{Riigikogu komisjonid}} [[Kategooria:Riigikogu komisjonid]] [[Kategooria:Maaelu]] h56w2szs6jjfmgqszfmhcng5bfpqe1b Riigikogu majanduskomisjon 0 466096 6168465 5128484 2022-07-26T18:23:44Z Karljohan29 136246 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Riigikogu]]; lisatud [[Kategooria:Riigikogu komisjonid]] wikitext text/x-wiki '''Riigikogu majanduskomisjon''' on [[Riigikogu]] alatine [[komisjon]], mis "suunab [[seadusloome]]t ja kontrollib [[Eesti valitsus|valitsust]] paljudes [[majandus]]ega seotud või seda otseselt mõjutavates [[valdkond]]ades. Komisjon tegeleb küsimustega, mis käsitlevad [[ehitus]]t ja [[elamumajandus]]t, [[postiteenus]]eid ja [[elektrooniline side|elektroonilise side]] temaatikat, [[energeetika]]t, [[transport]]i, [[turism]]i, [[riigivara]] ja [[riigihange]]tega seonduvat, nõudeid pakutavatele toodetele ja [[teenus]]tele, [[majandusareng]]ut, [[ettevõtlus]]t jpm."<ref name="riigikogu.ee">http://www.riigikogu.ee/riigikogu/komisjonid/majanduskomisjon/ (vaadatud 21.05.2017)</ref> ==Vaata ka== *[[Eesti majandus]] *[[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.riigikogu.ee/riigikogu/komisjonid/majanduskomisjon/ Majanduskomisjon Riigikogu kodulehel] {{Riigikogu komisjonid}} [[Kategooria:Riigikogu komisjonid]] [[Kategooria:Eesti majandus]] act7l098wc3w15nliq9uw3npdxnv72o Riigikogu põhiseaduskomisjon 0 466097 6168466 4929351 2022-07-26T18:23:59Z Karljohan29 136246 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Riigikogu]]; lisatud [[Kategooria:Riigikogu komisjonid]] wikitext text/x-wiki '''Riigikogu põhiseaduskomisjon''' (kuni 12.12.1994 '''riigiõiguskomisjon'''<ref name="RK-1"/>) on [[Riigikogu]] [[Riigikogu komisjonid#Alatised komisjonid|alatine komisjon]], mille töövaldkond on piiritletud riigi põhiseadusliku korra seisukohalt tähtsust omavad riigi- ja haldusõiguse küsimustega. Komisjon menetleb muu hulgas [[põhiseadus]]e muutmise seaduse [[eelnõu]]sid ning [[Riigikogu]] otsuste, avalduste, deklaratsioonide ja pöördumiste, [[Vabariigi President|Vabariigi Presidendi]], [[Vabariigi Valitsus]]e, [[Riigikontroll]]i, [[kohus]]te ja [[õiguskantsler]]i tegevust, [[kodakondsus]]t, [[välismaalane|välismaalasi]],[[valimised|valimisi]], [[isikuandmete kaitse]]t, [[avalik teenistus|avalikku teenistust]], [[haldusmenetlus]]t, [[riigivastutus]]t ning kõiki teisi [[riigiõigus]]t reguleerivaid eelnõusid. Ühtlasi menetleb põhiseaduskomisjon juhtivkomisjonina eelnimetatud valdkondi käsitlevaid välislepingute ratifitseerimise seaduseelnõusid.<ref name="RK-2"/> Peale selle menetleb põhiseaduskomisjon [[Riigikogu komisjonid#Riigikogu erikomisjonid|Riigikogu erikomisjonide ning uurimis- ja probleemkomisjonide]] moodustamise otsuse eelnõusid, samuti põhiseaduses sätestatud riigi kõrgemate ametiisikute ([[riigikohtunik]]ud, [[riigikontrolör]], [[õiguskantsler]]) ametisse nimetamise eelnõusid.<ref name="RK-2"/> Põhiseaduskomisjon annab oma töövaldkonna piires [[Euroopa Liidu asjade komisjon]]ile ja [[väliskomisjon]]ile arvamusi Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude kohta. Komisjon kujundab ka seisukoha kõikide [[Vabariigi President|Vabariigi Presidendi]] poolt välja kuulutamata jäetud seaduste põhiseadusele vastavuse kohta.<ref name="RK-2"/> Vastavalt "[[Riigkogu kodu- ja töökorra seadus]]e" § 25 määrab Riigikogu liikmete arvu põhiseaduskomisjonis kui [[Riigikogu komisjonid#Alatised komisjonid|alatises komisjonis]] [[Riigikogu juhatus]]. Näiteks, [[XIII Riigikogu]] puhul määras [[Riigikogu juhatus]] 06.04.2015 komisjoni 8 liiget, 18.08.2015 määras 9 liiget ning 10.03.2016 määras 11 liiget. Riigikogu liikmete tööd komisjonis toetavad [[ametnik]]ud: 1 [[nõunik-sekretariaadijuhataja]], 2 [[nõunik]]ku ja 2 [[konsultant]]i.<ref name="RK-2"/> ==Vaata ka== *[[Eesti Vabariigi põhiseadus]] *[[Põhiseadus]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="RK-1">[https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ajalugu/vii-riigikogu-koosseis/alatised-ja-erikomisjonid/ Riigikogu Kantselei veebilehekülg. "VII Riigikogu alatised komisjonid".]</ref> <ref name="RK-2">[http://www.riigikogu.ee/riigikogu/komisjonid/pohiseaduskomisjon/ Riigikogu Kantselei veebilehekülg. "Põhiseaduskomisjon".]</ref> }} ==Välislingid== *[http://www.riigikogu.ee/riigikogu/komisjonid/pohiseaduskomisjon/ Põhiseaduskomisjon Riigikogu kodulehel] {{Riigikogu komisjonid}} [[Kategooria:Riigikogu komisjonid]] [[Kategooria:Põhiseadused]] mqdpy5cbtweq6myhxmc67sk471ucocy Riigikogu riigikaitsekomisjon 0 466098 6168468 4657810 2022-07-26T18:24:34Z Karljohan29 136246 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Riigikogu]]; lisatud [[Kategooria:Riigikogu komisjonid]] wikitext text/x-wiki '''Riigikogu riigikaitsekomisjon''' on [[Riigikogu]] alatine [[komisjon]], mis "tegeleb [[Riiklik julgeolek|riigi julgeolekut]] ja [[Eesti riigikaitse|kaitset]] reguleerivate [[eelnõu]]dega, kontrollib oma valdkonna piires [[Täidesaatev võim|täidesaatva võimu]] teostamist ning osaleb riigi [[julgeolekupoliitika|julgeoleku]]- ja [[kaitsepoliitika]] kujundamisel."<ref name="riigikogu.ee">[https://www.riigikogu.ee/riigikogu/komisjonid/riigikaitsekomisjon/ Riigikaitsekomisjon], Riigikogu (vaadatud 21.05.2017)</ref>. ==Vaata ka== *[[Kaitseministeerium]] *[[Riigikaitse]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.riigikogu.ee/riigikogu/komisjonid/riigikaitsekomisjon/ Riigikaitsekomisjon Riigikogu kodulehel] {{Riigikogu komisjonid}} [[Kategooria:Riigikogu komisjonid]] [[Kategooria:Riigikaitse]] ixw7ls3yfvv2uf1eiy9vitihn511dqd Riigikogu sotsiaalkomisjon 0 466099 6168469 5230913 2022-07-26T18:24:49Z Karljohan29 136246 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Riigikogu]]; lisatud [[Kategooria:Riigikogu komisjonid]] wikitext text/x-wiki '''Riigikogu sotsiaalkomisjon''' on [[Riigikogu]] alatine [[komisjon]], mis "tegeleb töövaldkonda, [[sotsiaalhoolekanne]]t, [[sotsiaalkindlustus]]t ja [[tervishoid]]u reguleerivate [[eelnõu]]dega. Peale selle kontrollib komisjon oma töölõigus [[Eesti valitsus|valitsuse]] tegevust, algatab juhtivkomisjonina ise seadus- ja otsuse eelnõusid ning olulise tähtsusega riiklike küsimuste arutelusid."<ref name="riigikogu.ee">[https://www.riigikogu.ee/riigikogu/komisjonid/sotsiaalkomisjon/ Riigikogu sotsiaalkomisjon], Riigikogu (vaadatud 21.05.2017)</ref> ==Vaata ka== *[[Sotsiaalministeerium]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.riigikogu.ee/riigikogu/komisjonid/sotsiaalkomisjon/ Sotsiaalkomisjon Riigikogu kodulehel] {{Riigikogu komisjonid}} [[Kategooria:Riigikogu komisjonid]] [[Kategooria:Eesti sotsiaalpoliitika]] 1lt7mccwpayvsc9yi8vjowb2uaxbxgq Riigikogu õiguskomisjon 0 466100 6168471 6137984 2022-07-26T18:25:30Z Karljohan29 136246 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Riigikogu]]; lisatud [[Kategooria:Riigikogu komisjonid]] wikitext text/x-wiki '''Riigikogu õiguskomisjon''' on [[Riigikogu]] alatine [[komisjon]], "mille tööala on väga ulatuslik. Ta tegeleb eraõiguse, kriminaalõiguse- ja sisejulgeolekualaste eelnõudega, samuti politsei- ja piirivalveteenistust ning päästeteenistust reguleerivate eelnõudega. Komisjoni tööalas on ka advokaatide, notarite, vandetõlkide, kohtutäiturite ja pankrotihaldurite tegevust korraldavad seadused ning valitsuse tegevuse ja reformide rakendamise kontroll oma valdkonnas piires."<ref name="riigikogu.ee">http://www.riigikogu.ee/riigikogu/komisjonid/õiguskomisjon/{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} (vaadatud 21.05.2017)</ref> ==Vaata ka== *[[Justiitsministeerium]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.riigikogu.ee/riigikogu/komisjonid/õiguskomisjon/ Õiguskomisjon Riigikogu kodulehel] {{Riigikogu komisjonid}} [[Kategooria:Riigikogu komisjonid]] cw9m7culchwy49ihs18y6x8yzbarn42 Riigikogu väliskomisjon 0 466101 6168470 5292737 2022-07-26T18:25:07Z Karljohan29 136246 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Riigikogu]]; lisatud [[Kategooria:Riigikogu komisjonid]] wikitext text/x-wiki '''Riigikogu väliskomisjon''' on [[Riigikogu]] alatine [[komisjon]], mis tegeleb [[Eesti]] [[välispoliitika]] teemadega. Komisjoni enda sõnul osaleb see "Eesti välispoliitika kujundamisel ja välissuhtlemise põhimõtete väljatöötamisel ning kontrollib [[Eesti valitsus|valitsuse]] välispoliitilist tegevust. Komisjon kujundab ka Riigikogu arvamuse [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ühise välis- ja julgeolekupoliitika küsimustes, arutab vajaduse korral teisi olulisi Euroopa Liidu teemasid ning kinnitab Eesti seisukohad enne Euroopa Liidu välis-, kaitse-, arengu- ja kaubandusministrite kohtumisi."<ref name="riigikogu.ee">[https://www.riigikogu.ee/riigikogu/komisjonid/valiskomisjon/ Väliskomisjon], Riigikogu (vaadatud 21.05.2017)</ref> Kokku on Riigikogus 11 alatist komisjoni. Sealhulgas on üks alalistest komisjonidest ka [[Euroopa Liidu asjade komisjon]]. ==Vaata ka== *[[Eesti välispoliitika]] *[[Välisministeerium]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.riigikogu.ee/riigikogu/komisjonid/valiskomisjon/ Väliskomisjon Riigikogu kodulehel] * Arni Alandi: [https://www.err.ee/932537/valisilm-kaalus-riigikogu-valiskomisjoni-panust-eesti-valispoliitikasse ""Välisilm" kaalus riigikogu väliskomisjoni panust Eesti välispoliitikasse"] ERR, 22. aprill 2019 {{Riigikogu komisjonid}} [[Kategooria:Riigikogu komisjonid]] [[Kategooria:Eesti välispoliitika]] fvzfkt59r7u1jqd7j7xtcw2jw2bfeaf Valga maavalitsus 0 467245 6168447 6168140 2022-07-26T18:08:03Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Valga Maavalitsus | omakeelne_nimi = | embleem = | embleemiallkiri = | pilt = File:Pangahoone Valgas Kesk t 12 1.jpg | pildiallkiri = Valga Maavalitsuse hoone aadressil Kesk tänav 12 | lühend = | deviis = | asutatud = | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = 2018 | tüüp = | staatus = | eesmärk = | peakorter = | asukoht = [[Kesk tänav (Valga)|Kesk tänav]] 12, Valga<br> | piirkond = | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = | juht_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = | emaorg = | allorg = | eelarve = | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = | märkused = }} '''Valga maavalitsus''' oli [[Valga maavanem]]at teenindav [[riigiasutus]], mis asus [[Valga]]s aadressil [[Kesk tänav (Valga)|Kesk tänav]] 12. [[Maavalitsus]]e tööd juhtis ja korraldas maavanem, kes allus Vabariigi Valitsusele. Viimane Valga maavanem oli [[Margus Lepik]].<ref name="valga.maavalitsus.ee">https://web.archive.org/web/20161110130844/http://valga.maavalitsus.ee/maavanem (vaadatud 02.06.2017)</ref> Maavalitsuse ülesandeks oli: # riikliku haldamise korraldamine ja koordineerimine maakonnas oma pädevuse piires seadusega ettenähtud korras ja ulatuses; # riigi omandisse kuuluva vara käsutamine vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt antud korraldustele ja määrustele; # maakonnas rahanduse, hariduse, kultuuri, spordi, muinsuskaitse, tervishoiu, sanitaarteenistuse, tööhõive, sotsiaalhoolduse, migratsiooni, ettevõtluse, statistika, riiklike registrite, side, riikliku transpordi, riiklike teede, keskkonnakaitse, maakorralduse, metsamajanduse, ehitusjärelevalve ja planeeringu, kapitaalehituse ning regionaalpoliitika valdkonda kuuluvate küsimuste korraldamine vastavalt Vabariigi Valitsuse määrustele, kui seadusega ei ole korraldatud teisiti.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/28576 Maakonna valitsemiskorralduse seadus], RT I 1993, 51, 696</ref> Eesti maavalitsuste tegevus lõpetati 1. jaanuarist [[2018]].<ref>[https://www.postimees.ee/4146515/riigikogu-kiitis-heaks-maavalitsuste-tegevuse-lopetamise-seaduse Riigikogu kiitis heaks maavalitsuste tegevuse lõpetamise seaduse]</ref> {{Infokast organisatsioon | nimi = Valga maakonnavalitsus<br>Valga Maavalitsus | omakeelne_nimi = | embleem = | embleemiallkiri = | pilt = | pildiallkiri = | lühend = | deviis = | asutatud = 1918 | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = 1941 | tüüp = [[Kohaliku omavalitsuse asutus]], [[maavalitsus]] | staatus = | eesmärk = | peakorter = [[Valga]] | asukoht = Moskva tänav 15/17, Valga<br> [[Pihkva tänav]] 5, Valga<br>[[Lai tänav (Valga)|Lai tänav]] 19, Valga<ref>[http://193.40.192.80/viewer/et/nlib-digar:305308/275345/page/54 Aadressraamatud > Eesti aadress-raamat 1938-1939 = Directory for Estonia 1938-1939 = Adressbuch für Estland 1938-1939 = Адресный указатель Эстонии 1938-1939. Valga maavalitsus], lk 159</ref> | piirkond = [[Valga maakond]] | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = Valga maakonnavalitsuse esimees | juht_nimi = Jaan Kurvits <br> August Sild <br> [[Jaan Mõttus]]<br> [[Karl Robert Ruus]] | juht2_nimetus = Valga ajutise maavalitsuse esimees | juht2_nimi = <br> | juht3_nimetus = [[Valga maavanem]] | juht3_nimi = [[Värdi Velner|Värdi Vellner]]<br> vt. [[Valga maavanem]]ate loend | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = [[Valga maakonnanõukogu]]<br>[[Valga maavolikogu]] | emaorg = | allorg = | eelarve = | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = | märkused = }} Valga maakonnavalitsuse esimees, endine [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu|Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu]] liige [[Jaan Kurvits (1884–1929)|Jaan Kurvits]]<ref>[https://www.valgark.ee/isik/?id=953 Kurvits, Jaan. Valga maakonnavalitsuse maavanem], www.valgark.ee</ref> määrati ametisse [[19. aprill]]il 1919 ja oli esimene [[Valga maavanem|Valga maakonnavalitsuse esimees]] (19.4.1919-1.7.1921). Kurvits sai ülesande koostada administratiiv-, toitlustus-, põllumajandus- ja haridusosakonnast koosnev maakonnavalitsus. Algse [[Valga maakond#Ajalugu|Valga maakonna]] alla kuulusid [[Sooru vald|Sooru]], [[Paju vald (Luke kihelkond)|Paju]], [[Luke vald|Luke]], Valga ja [[Hoomuli vald|Hoomuli vallad]]. Eesti ajutise lepingu põhjal ja toitlustusalal asusid veel veel [[Karula kihelkond|Karula]], [[Hargla kihelkond|Hargla]], [[Sangaste kihelkond|Sangaste]] ja [[Helme kihelkond]]adest need vallad, mis [[Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)|Lõunarinne]] rekvisitsiooni komisjoni alla kuulusid. Valga linna ja maakonna komandandi kt lipnik Kriisa määras Valga maakonnavalitsuse liikmeteks 28. mail 1919: ajutiseks esimeheks endise maanõuniku Johan Kurvitsa, toitlustusosakonna juhataja Timofei Ristkoki ja sekretäriks Jaan Lõhmuse. Eesti vabariigi iseseisvuse väljakuulutamise järel säilid [[Eestimaa kubermang]]us ja [[Autonoomne Eestimaa kubermang|Autonoomse Eestimaa kubermang]]u [[eesti haldusjaotus#Eesti Vabariik|haldusjaotus]]. Alles 1920. aastal moodustas Eesti Vabariigi valitsus lisaks olemasolevatele [[Harju maakond|Harju]], [[Järva maakond#Ajalugu|Järva]], [[Lääne maakond#Ajalugu|Lääne]], [[Pärnu maakond#Ajalugu|Pärnu]], [[Saare maakond#Ajalugu|Saare]], [[Tartu maakond#Ajalugu|Tartu]], [[Viljandi maakond#Ajalugu|Viljandi]], [[Viru maakond|Viru]] ja [[Võru maakond#Ajalugu|Võru maakond]]adele ka [[Petseri maakond|Petseri maakonna]] ja Valga maakonna. 4. juulil 1921 asus ametisse esimene [[Valga Maakonnanõukogu]] poolt valitud Valga maavalitsus koosseisus: esimees August Sild, abiesimees Jans Hiiob, sekretär Jaan Lõhmus, liikmed A. Vibo ja J. Mõttus. 1924. aastal toimunud Valga Maakonnanõukogu valimiste järel valiti ametisse Valga maavalitsus koosseisus: esimees [[Jaan Mõttus]], abi A. Vibo, sekretär J. Kala ja liige K. R. Ruus. 1927. aastal toimunud Valga Maavolikogu valimiste järel valiti ametisse Valga maavalitsus koosseisus: esimees Jaan Mõttus, abi A. Vibo, sekretär W. Rebane ja liige K. R. Ruus. 1930. aastal toimunud Valga Maavolikogu valimiste järel valiti ametisse Valga maavalitsus koosseisus: esimees [[Karl Robert Ruus]], abiesimees W. Rebane, sekretär A. Wibo ja liige K. Ebber. 12. oktoobril 1936 asus Valga Maavalitsus tööle koosseisus esimees [[Värdi Velner|Värdi Vellner]] (administratsiooni- ja teedeosakond), abiesimees V. Rebane (majandus- ja sotsiaalosakond) ning sekretär J. Saul (haridus- ja põllumajandusosakond). Valga Maavalitsus asus hoonetes: 28.5.1919–12.7.1919 Moskva tänav 15/17 ([[Kesk tänav (Valga)|Kesk tänav]] 12), 12.7.1919–1922 Pihkva tänav 5 ([[Vabaduse tänav (Valga)|Vabaduse tänav]] 5), 1922–30.07.1927 Vabaduse tänav 6 [[Valga Säde Seltsimaja]]s<ref name="KRR_23341">{{kultuurimälestis|23341|Valga Säde Seltsimaja}} (vaadatud 26.07.2022)</ref>, 30.07.1927–1944? [[Lai tänav (Valga)|Lai tänav]] 19, 199?–31.12.2017 Kesk tänav 12. == Valga maavalitsuse hoone == Valga maavalitsuse hoone Moskva tänaval valmis 20. sajandi algaastatel. [[19. sajand Eestis|19. sajandi]] lõpus ja [[20. sajand Eestis|20. sajandi]] esimestel aastatel ulatus Moskva uulits alates [[Valga Jaani kirik|Jaani kirikust]] kuni Friedrichshofi // Puškini // [[Kungla tänav (Valga)|Kungla tänav]]ani. Moskva uulitsa alla kuulusid ka osa maju Vladimiri // [[Julius Kuperjanovi tänav (Valga)|J. Kuperjanovi tänav]]a algusest umbes kuni [[Pipraoja]]ni. [[Uusklassitsism (kunst)|Uusklassitsistliku]] juugendlike sugemetega ehitise projekteeris tuntud Riia arhitekt [[Wilhelm Ressler]]. Hoone lasi ehitada Saksa pank, Eesti Vabariigi päevil asus sinna endise saksa panga järglane [[Valga Laenu– ja Hoiukassa|Valga Laenu- ja Hoiukassa]] (''Walkschen Leih- & Sparkasse''). 25.10.1923 nimetas [[Valga Linnavolikogu]] Moskva tänava ümber Kesk tänavaks. 1930. keskel asus hoones ka [[Valga Ühispank]]. 1940. aasta septembris nimetati Kesk tänav koos Kuperjanovi tänavaga, [[Nõukogude tänav (Valga)|Nõukogude tänav]]aks. [[Eesti NSV]] ajal 1940-1941 asus hoones Punaarmee sõjaväelaste korterid. Aastatel 1944–1991 oli hoone [[Nõukogude armee Eestis|Nõukogude armee]] valduses, I korrusel asus söökla. 1992. aastast asus hoones Valga Maavalitsus. Hoone [[Kesk tänav (Valga)|Kesk tänav]] 12 on riiklik arhitektuurimälestis nr 23321.<ref name="KRR_23321">{{kultuurimälestis|23321|Pangahoone Valgas Kesk t.12}} (vaadatud 01.05.2021)</ref> ==Valga maavanemad== {{vaata|Valga maavanem}} ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Valga maakonna ajalugu]] [[Kategooria:Eesti maavalitsused]] p2re2wxwqm5cgczxh1lujiike8fw2ip Viljandi maavalitsus 0 467246 6168385 6168136 2022-07-26T16:39:16Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki {{Asutus |Nimi = Viljandi Maavalitsus |Embleem = |Embleemiallkiri = |Pilt = Eesti Panga Viljandi osakonna hoone.jpg|pildisuurus=300px |Pildiallkiri = Algne Eesti Panga Viljandi osakonna ja Viljandi maavalitsuse hoone, 2021 |lühend = |moodustatud = 1917 |likvideeritud = 2018 |tüüp = [[Kohalik omavalitsusüksus|kohalik omavalitsus]]asutus |eesmärk = |peakorter = Viljandi |asukoht =[[Vabaduse plats (Viljandi)|Vabaduse plats]] 2, Viljandi |piirkond = [[Viljandi maakond]] |juhtkond = [[Viljandi maavanem]] |kõrgemalseisev_asutus =[[Vabariigi valitsus]] |alluv_asutus = |töötajad = |eelarve = |veebileht = }} '''Viljandi maavalitsus''' oli [[Viljandi maavanem]]at teenindav [[riigiasutus]], mis asus [[Viljandi]]s endises [[Eesti Panga Viljandi osakonna hoone]]s aadressil [[Vabaduse plats (Viljandi)|Vabaduse plats]] 2. Viimane Viljandi maavanem oli [[Erich Palm]]<ref name="viljandi.maavalitsus.ee">https://web.archive.org/web/20170514114825/http://viljandi.maavalitsus.ee/maavanem (vaadatud 02.06.2017)</ref>. Eesti [[maavalitsus]]te tegevus lõpetati 1. jaanuarist [[2018]].<ref>[https://www.postimees.ee/4146515/riigikogu-kiitis-heaks-maavalitsuste-tegevuse-lopetamise-seaduse Riigikogu kiitis heaks maavalitsuste tegevuse lõpetamise seaduse]</ref> 1917. aastal Eestis loodud uue omavalitsussüsteemi rajamise aluseks sai Venemaa Ajutise Valitsuse poolt 30. märtsil 1917 vastu võetud otsus “[[Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta]]”. [[Autonoomne Eestimaa kubermang|Eestimaa kubermangu]] tasandil pidi seadusandlikuks organiks saama [[Eestimaa Maapäev|maanõukogu]] (nimetatud ka maapäevaks), maakondades tuli valida 7–15-liikmelised [[maakonnanõukogu]]d. Maakonnanõukogud valiti [[vald]]ade ja linnade [[valijamees]]te poolt, kelle arvuks kehtestati üks iga 1000 elaniku kohta. {{Infokast organisatsioon | nimi = Viljandi maakonnavalitsus<br>Viljandi Maavalitsus | omakeelne_nimi = | embleem = | embleemiallkiri = | pilt = | pildiallkiri = | lühend = | deviis = | asutatud = 1918 | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = 1941 | tüüp = [[Kohaliku omavalitsuse asutus]], [[maavalitsus]] | staatus = | eesmärk = | peakorter = Viljandi | asukoht = [[Pikk tänav (Viljandi)|Pikk tänav]] 3<ref>[http://193.40.192.80/viewer/et/nlib-digar:305308/275345/page/54 Aadressraamatud > Eesti aadress-raamat 1938-1939 = Directory for Estonia 1938-1939 = Adressbuch für Estland 1938-1939 = Адресный указатель Эстонии 1938-1939. Viljandi maavalitsus], lk 157</ref>, Viljandi<br> | piirkond = [[Viljandi maakond]] | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = Viljandi maakonnavalitsuse esimees | juht_nimi = [[Leo Sepp]]<br> ajutine [[Peeter Puusep]] <br>[[Martin Tibar]] | juht2_nimetus = Viljandi ajutise maavalitsuse esimees | juht2_nimi = [[Johan Oja]]<ref>[https://dea.digar.ee/page/omamaa/1923/04/30/3 Wiljandi teated], Oma Maa, 30 aprill 1923</ref><br> | juht3_nimetus = [[Viljandi maavanem]] | juht3_nimi = vt. [[Viljandi maavanem]]ate loend | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = [[Viljandi maakonnanõukogu]]<br>[[Viljandi maavolikogu]] | emaorg = | allorg = | eelarve = | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = | märkused = }} Maakonnavalitsus oli maakonnanõukogu täidesaatev organ, mis koosnes vähemalt kolmest liikmest ja sekretärist. Maakonnavalitsuse asjaajamine jagati osakondade vahel, mis moodustati vastavalt vajadusele. Maakonnanõukogude kodukord soovitas moodustada administratiiv-, majandus-, haridus-, tervishoiu- ja veterinaaria-, teede- ja side-, töö- ja hoolekande- ning põllumajandus- ja toitlusosakonna. Maakonnanõukogude ülesandeks oli kõikide maakonna omavalitsusse puutuvate asjade otsustamine täidesaatvate organite valimine ja järelevalve nende tegevuse üle, maakonnavalitsuse esitatud eelarve läbivaatamine<ref>[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?id=33&lid=167 Ajutise Valitsuse maakonnavalitsused], Eesti Ajalooarhiiv, fond 1.1.3.5. Ajutise Valitsuse maakonnavalitsused</ref>. Viljandi esimese maanõukogu valimised toimusid [[Viljandi kreis|Viljandimaa]] valdade valijameeste poolt 24. ja 25. juulil 1917. aastal. Viljandimaa valdade hulka kuulus siis ka suur osa hilisema [[Valga maakond|Valgamaa]] valdadest. 1917. aastal valiti Viljandi maavalitsuse esimeseks esimeheks [[Leo Sepp]], tema abiks Jakob Meerits ja Jaan Kutt ning sekretäriks Andres Loorits<ref>[https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1938/11/18/26 Viljandi maavalitsus pöörde ja heitluse aegadel], Sakala (1878-1940), nr. 136, 18 november 1938</ref>. 27. oktoobril 1917 [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]] juurde asutatud [[Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee]] kuulutas end kõrgemaks võimuks Eestis ja kubermangu komissariks määrati [[Viktor Kingissepp]], kes andis kõigile sõja-revolutsioonilistele komiteedele käsu võimu üle võtta. Viljandis võtsid täidesaatva komitee esindajad [[Ella Pöögelmann]], [[August Kohver|August Koffer]] ja [[Peeter Puis]] 1. novembril 1917. a. [[Ajutine Valitsus (Venemaa)|Ajutise Valitsuse]] [[Eestimaa kubermangukomissar|Viljandi maakonna komissari]] kantselei ja asjaajamise üle ja 4. novembril kuulutas kohalik sõja-revolutstoonikomitee end ainsamaks kõrgemaks võimuks Viljandi linnas ja maakonnas. Maakonna komissarideks valiti August Koffer ja Ella Pöögelmann. 1917. aasta 28. novembril üldisel Viljandi maakonna tööliste, soldatite ja talupoegade saadikute nõukogu koosolekul võeti vastu otsus, tunnistada Viljandi maakonna nõukogu [[kontrrevolutsioon]]iliseks ja viibimata laiali ajada. Samal koosolekul moodustati ka uus maakonnavalitsus, kes pidi vana asemele astuma. Uude maavalitsusse kutsuti endise maavalitsuse liige [[Jakob Meerits]], endine maakonna komissari asjaajaja August Pihlap ja tuntud enamlased [[Jaan Vanakamar]] ja revolutsioonilise komitee esimees [[Johan Lombak]]. Enne Saksa sõjavägede poolt Viljandi [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|okupeerimist]], kogunesid Viljandis [[23. veebruar]]il ligi 10 maanõukogu liiget, kus ühel häälel valisid ajutise maanõukogu ja maavalitsuse esindajaks [[Henrik Treufeldt]]i, asemikuks maanõukogu liige J. Välba ja tema abiks H. Tambergi, kuid Saksa võimud ei lubanud neil oma tegevust jätkata. 17. novembril 1918 peeti maanõukogu esimene koosolek peale Saksa okupatsiooni, kus täiendati maavalitsust ja Leo Sepa asemele, kes viibis välismaal, valiti maavalitsuse ajutiseks esimeheks [[Peeter Puusep]]. Asjaajamise ülevõtmine sakslastelt toimus 26. ja 27. novembril. Maakonnaomavalitsused likvideeriti Eestis [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1934)|1934. aasta põhiseadusega]], ning tegutsesid ajutised maavalitsused. [[1. mai]]l 1938 jõustunud [[maakonnaseadus]]e järgi taasasutati maakonnaomavalitsused. § 1. kohaselt olid Vabariigi maakonnad: [[Harju maakond|Harju]], [[Järva maakond|Järva]], [[Lääne maakond|Lääne]], [[Petseri maakond|Petseri]], [[Pärnu maakond|Pärnu]], [[Saare maakond|Saare]], [[Viljandi maakond|Viljandi]], [[Tartu maakond|Tartu]], [[Valga maakond|Valga]], [[Viru maakond|Viru]] ja [[Võru maakond]]. 1938. aastal valiti uued [[Maavolikogu|maavolikogu]]d, ja maavolikogude valijateks oli [[vallavanem]]ad ja kolmanda astme [[linnavanem]]ad. Valimistest võtsid osa kõik vallavanemad ja kolmanda astme linnade, välja arvatud [[maakonnalinn]]ade, linnavanemad. Maavolinike arv kõigus 11 kuni 25, olenevalt maakonna suurusest, kusjuures üks maavolinik iga 5000 elaniku kohta. Maavolinike arv oli: [[Harju maakond|Harjumaal]] 18, [[Järva maakond|Järvamaal]] 11, [[Lääne maakond|Läänemaal]] 14, [[Petseri maakond|Petserimaal]] 11, [[Pärnu maakond|Pärnumaal]] 15, [[Saare maakond|Saaremaal]] 11, [[Tartu maakond|Tartumaal]] 21, [[Valga maakond|Valgamaal]] 11, [[Viljandi maakond|Viljandimaal]] 12, [[Viru maakond|Virumaal]] 22, [[Võru maakond|Võrumaal]] 15. Valimisi ei peetud ainult Petserimaal, kuna kõik 11 vallavanemat pääsesid valimata maavolikogusse<ref>[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1938/06/12/8 Valiti uusi maavolikogusid], Päewaleht, nr. 157, 12 juuni 1938</ref>. ==Viljandi maavanem == {{vaata|Viljandi maavanem}} ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Viljandi maakonna ajalugu]] [[Kategooria:Eesti maavalitsused]] svtrw7p3ue7s21qrus8cvzk659mv5h5 6168392 6168385 2022-07-26T17:04:09Z Neptuunium 58653 wikitext text/x-wiki {{Asutus |Nimi = Viljandi Maavalitsus |Embleem = |Embleemiallkiri = |Pilt = Eesti Panga Viljandi osakonna hoone.jpg|pildisuurus=300px |Pildiallkiri = Algne Eesti Panga Viljandi osakonna ja Viljandi maavalitsuse hoone, 2021 |lühend = |moodustatud = 1917 |likvideeritud = 2018 |tüüp = [[Kohalik omavalitsusüksus|kohalik omavalitsus]]asutus |eesmärk = |peakorter = Viljandi |asukoht =[[Vabaduse plats (Viljandi)|Vabaduse plats]] 2, Viljandi |piirkond = [[Viljandi maakond]] |juhtkond = [[Viljandi maavanem]] |kõrgemalseisev_asutus =[[Vabariigi valitsus]] |alluv_asutus = |töötajad = |eelarve = |veebileht = }} '''Viljandi maavalitsus''' oli [[Viljandi maavanem]]at teenindav [[riigiasutus]], mis asus [[Viljandi]]s endises [[Eesti Panga Viljandi osakonna hoone]]s aadressil [[Vabaduse plats (Viljandi)|Vabaduse plats]] 2. Maavalitsuste tegevus lõpetati Eestis 1. jaanuaril [[2018]].<ref>[https://www.postimees.ee/4146515/riigikogu-kiitis-heaks-maavalitsuste-tegevuse-lopetamise-seaduse Riigikogu kiitis heaks maavalitsuste tegevuse lõpetamise seaduse]</ref> Viimane Viljandi maavanem oli [[Erich Palm]].<ref name="viljandi.maavalitsus.ee">https://web.archive.org/web/20170514114825/http://viljandi.maavalitsus.ee/maavanem (vaadatud 02.06.2017)</ref> == Ajalugu == 1917. aastal Eestis loodud uue omavalitsussüsteemi rajamise aluseks sai Venemaa Ajutise Valitsuse poolt 30. märtsil 1917 vastu võetud otsus “[[Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta]]”. [[Autonoomne Eestimaa kubermang|Eestimaa kubermangu]] tasandil pidi seadusandlikuks organiks saama [[Eestimaa Maapäev|maanõukogu]] (nimetatud ka maapäevaks), maakondades tuli valida 7–15-liikmelised [[maakonnanõukogu]]d. Maakonnanõukogud valiti [[vald]]ade ja linnade [[valijamees]]te poolt, kelle arvuks kehtestati üks iga 1000 elaniku kohta. {{Infokast organisatsioon | nimi = Viljandi maakonnavalitsus<br>Viljandi Maavalitsus | omakeelne_nimi = | embleem = | embleemiallkiri = | pilt = | pildiallkiri = | lühend = | deviis = | asutatud = 1918 | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = 1941 | tüüp = [[Kohaliku omavalitsuse asutus]], [[maavalitsus]] | staatus = | eesmärk = | peakorter = Viljandi | asukoht = [[Pikk tänav (Viljandi)|Pikk tänav]] 3<ref>[http://193.40.192.80/viewer/et/nlib-digar:305308/275345/page/54 Aadressraamatud > Eesti aadress-raamat 1938-1939 = Directory for Estonia 1938-1939 = Adressbuch für Estland 1938-1939 = Адресный указатель Эстонии 1938-1939. Viljandi maavalitsus], lk 157</ref>, Viljandi<br> | piirkond = [[Viljandi maakond]] | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = Viljandi maakonnavalitsuse esimees | juht_nimi = [[Leo Sepp]]<br> ajutine [[Peeter Puusep]] <br>[[Martin Tibar]] | juht2_nimetus = Viljandi ajutise maavalitsuse esimees | juht2_nimi = [[Johan Oja]]<ref>[https://dea.digar.ee/page/omamaa/1923/04/30/3 Wiljandi teated], Oma Maa, 30 aprill 1923</ref><br> | juht3_nimetus = [[Viljandi maavanem]] | juht3_nimi = vt. [[Viljandi maavanem]]ate loend | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = [[Viljandi maakonnanõukogu]]<br>[[Viljandi maavolikogu]] | emaorg = | allorg = | eelarve = | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = | märkused = }} Maakonnavalitsus oli maakonnanõukogu täidesaatev organ, mis koosnes vähemalt kolmest liikmest ja sekretärist. Maakonnavalitsuse asjaajamine jagati osakondade vahel, mis moodustati vastavalt vajadusele. Maakonnanõukogude kodukord soovitas moodustada administratiiv-, majandus-, haridus-, tervishoiu- ja veterinaaria-, teede- ja side-, töö- ja hoolekande- ning põllumajandus- ja toitlusosakonna. Maakonnanõukogude ülesandeks oli kõikide maakonna omavalitsusse puutuvate asjade otsustamine täidesaatvate organite valimine ja järelevalve nende tegevuse üle, maakonnavalitsuse esitatud eelarve läbivaatamine<ref>[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?id=33&lid=167 Ajutise Valitsuse maakonnavalitsused], Eesti Ajalooarhiiv, fond 1.1.3.5. Ajutise Valitsuse maakonnavalitsused</ref>. Viljandi esimese maanõukogu valimised toimusid [[Viljandi kreis|Viljandimaa]] valdade valijameeste poolt 24. ja 25. juulil 1917. aastal. Viljandimaa valdade hulka kuulus siis ka suur osa hilisema [[Valga maakond|Valgamaa]] valdadest. 1917. aastal valiti Viljandi maavalitsuse esimeseks esimeheks [[Leo Sepp]], tema abiks Jakob Meerits ja Jaan Kutt ning sekretäriks Andres Loorits<ref>[https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1938/11/18/26 Viljandi maavalitsus pöörde ja heitluse aegadel], Sakala (1878-1940), nr. 136, 18 november 1938</ref>. 27. oktoobril 1917 [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]] juurde asutatud [[Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee]] kuulutas end kõrgemaks võimuks Eestis ja kubermangu komissariks määrati [[Viktor Kingissepp]], kes andis kõigile sõja-revolutsioonilistele komiteedele käsu võimu üle võtta. Viljandis võtsid täidesaatva komitee esindajad [[Ella Pöögelmann]], [[August Kohver|August Koffer]] ja [[Peeter Puis]] 1. novembril 1917. a. [[Ajutine Valitsus (Venemaa)|Ajutise Valitsuse]] [[Eestimaa kubermangukomissar|Viljandi maakonna komissari]] kantselei ja asjaajamise üle ja 4. novembril kuulutas kohalik sõja-revolutstoonikomitee end ainsamaks kõrgemaks võimuks Viljandi linnas ja maakonnas. Maakonna komissarideks valiti August Koffer ja Ella Pöögelmann. 1917. aasta 28. novembril üldisel Viljandi maakonna tööliste, soldatite ja talupoegade saadikute nõukogu koosolekul võeti vastu otsus, tunnistada Viljandi maakonna nõukogu [[kontrrevolutsioon]]iliseks ja viibimata laiali ajada. Samal koosolekul moodustati ka uus maakonnavalitsus, kes pidi vana asemele astuma. Uude maavalitsusse kutsuti endise maavalitsuse liige [[Jakob Meerits]], endine maakonna komissari asjaajaja August Pihlap ja tuntud enamlased [[Jaan Vanakamar]] ja revolutsioonilise komitee esimees [[Johan Lombak]]. Enne Saksa sõjavägede poolt Viljandi [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|okupeerimist]], kogunesid Viljandis [[23. veebruar]]il ligi 10 maanõukogu liiget, kus ühel häälel valisid ajutise maanõukogu ja maavalitsuse esindajaks [[Henrik Treufeldt]]i, asemikuks maanõukogu liige J. Välba ja tema abiks H. Tambergi, kuid Saksa võimud ei lubanud neil oma tegevust jätkata. 17. novembril 1918 peeti maanõukogu esimene koosolek peale Saksa okupatsiooni, kus täiendati maavalitsust ja Leo Sepa asemele, kes viibis välismaal, valiti maavalitsuse ajutiseks esimeheks [[Peeter Puusep]]. Asjaajamise ülevõtmine sakslastelt toimus 26. ja 27. novembril. Maakonnaomavalitsused likvideeriti Eestis [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1934)|1934. aasta põhiseadusega]], ning tegutsesid ajutised maavalitsused. [[1. mai]]l 1938 jõustunud [[maakonnaseadus]]e järgi taasasutati maakonnaomavalitsused. § 1. kohaselt olid Vabariigi maakonnad: [[Harju maakond|Harju]], [[Järva maakond|Järva]], [[Lääne maakond|Lääne]], [[Petseri maakond|Petseri]], [[Pärnu maakond|Pärnu]], [[Saare maakond|Saare]], [[Viljandi maakond|Viljandi]], [[Tartu maakond|Tartu]], [[Valga maakond|Valga]], [[Viru maakond|Viru]] ja [[Võru maakond]]. 1938. aastal valiti uued [[Maavolikogu|maavolikogu]]d, ja maavolikogude valijateks oli [[vallavanem]]ad ja kolmanda astme [[linnavanem]]ad. Valimistest võtsid osa kõik vallavanemad ja kolmanda astme linnade, välja arvatud [[maakonnalinn]]ade, linnavanemad. Maavolinike arv kõigus 11 kuni 25, olenevalt maakonna suurusest, kusjuures üks maavolinik iga 5000 elaniku kohta. Maavolinike arv oli: [[Harju maakond|Harjumaal]] 18, [[Järva maakond|Järvamaal]] 11, [[Lääne maakond|Läänemaal]] 14, [[Petseri maakond|Petserimaal]] 11, [[Pärnu maakond|Pärnumaal]] 15, [[Saare maakond|Saaremaal]] 11, [[Tartu maakond|Tartumaal]] 21, [[Valga maakond|Valgamaal]] 11, [[Viljandi maakond|Viljandimaal]] 12, [[Viru maakond|Virumaal]] 22, [[Võru maakond|Võrumaal]] 15. Valimisi ei peetud ainult Petserimaal, kuna kõik 11 vallavanemat pääsesid valimata maavolikogusse<ref>[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1938/06/12/8 Valiti uusi maavolikogusid], Päewaleht, nr. 157, 12 juuni 1938</ref>. ==Viljandi maavanem == {{vaata|Viljandi maavanem}} ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Viljandi maakonna ajalugu]] [[Kategooria:Eesti maavalitsused]] 04xp6gz4cdww2t5liipsoo2hqpxxgvu Madhjamaka 0 467692 6168616 6167456 2022-07-27T08:53:37Z Lulu 294 /* Darmaśūnyatā õpetus */ wikitext text/x-wiki '''Madhjamaka''' (sanskriti keeles ''madhyamaka ''‘kesktee õpetus’; tiibeti keeles ''dbu ma pa’i lugs''; hiina keeles 中觀派 ''zhongguan pai''; jaapani keeles ''chūgan ha''), teise nimega '''šuunjavaada''' (sanskriti keeles ''śūnyavāda ''‘tühjuse õpetus’) on [[mahajaana]] koolkond, mille rajajaks peetakse [[Nāgārdžuna]]t. See on üks kahest suurest [[India|Indias]] tekkinud [[mahajaana]] [[Budism|budismi]] koolkonnast [[joogatšaara]] kõrval.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Andrew Skilton|pealkiri=Budismi lühiajalugu|aasta=2012|koht=Tallinn|kirjastus=Koolibri|lehekülg=}}</ref> Madhjamaka vaate kohaselt on kõik [[seadmus]]ed oma olemuselt tühjad (sanskriti keeles ''śūnya''). Ükski väide või argument ükskõik mille kohta ei saa olla absoluutne ega muutumatu, vaid sõltub selle esitamise kontekstist. [[Tühjus (budism)|Tühjus]] selles tähenduses on võrdsustatud ‘keskmisega’ (sanskriti keeles ''madhyama''), st äärmuste ja äärmuslike väidete vältimisega.<ref>Ida mõtteloo leksikon: Madhjamaka. [https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Madhjamaka]</ref> Madhjamaka õpetlaste arutlusmeetodiks oli ''[[prasaṅga ]]''ehk ‘järeldamine’, mis seisneb oponendi väidete ümberlükkamises ja absurdini viimises. Selle järgi hakati madhjamaka üht hilisemat haru nimetama [[prasangika]]ks. Koolkonna teist haru, mis peab oluliseks ka positiivsete, oma seisukohti tõestavate väidete esitamist, nimetatakse [[svatantrika]]ks. Madhjamaka tähtsaimad tekstid on [[ületava mõistmise suutrad]] ja Nāgārdžuna ''[[Mūlamadhyamakakārikās]]''. [[Kumāradžīva]] viis madhjamaka ideed Hiinasse, kus need said tuntuks ''[[sanlun]]''’i ehk ‘kolme traktaadi’ koolkonnana. Tänapäeval esindab [[prasanghika]] koolkonna õpetust Tiibeti [[Gelukpa koolkond|geluki]] koolkond. Prasanghika koolkonna järgija oli ka [[Šāntideva]].<ref name=":0" /> == Õpetus == === ''Darmaśūnyatā'' õpetus === ''Darmaśūnyatā'' ([[sanskriti keel]]es "[[Dharma|dharmade]] ehk nähtuste tühjus") doktriini kohaselt on kõik nähtused ja ilmingud [[Omaolek|omaolekust]] (''svabhāva'') tühjad. Mitte millelgi ei ole isenesest tähendust. Mitte miski, muuhulgas ka [[Abhidharma|abhidharmas]] loetletud [[Dharma|dharmad]], ei saa eksisteerida välistest tingimustest sõltumatult ega oma kindlaks määratud püsivat olemust. Sama kehtib ka [[buda]] ja [[nirvaana]] kohta. Tegemist on keskteega [[Nihilism|nihilismi]] ja [[Eternalism|eternalismi]] vahel, kuna tunnistatakse nähtuste olemasolu [[Tavatõde|tavatõe]] seisukohast [[Sõltuvuslik tekkimine|sõltuvusliku tekkimise]] käigus. Tavatõe seisukohalt on nähtused olemas, ent nad on vastastikuses sõltuvuses ja pidevas muutumises; [[Ülim tõde|ülima tõe]] seisukohalt on nähtused [[Omaolek|omaolekust]] tühjad.<ref name=":0" /> ''Darmaśūnyatā'' õpetusega ei esita [[Nāgārdžuna]] uusi seisukohti, vaid kinnitab Buddha antud [[Sõltuvuslik tekkimine|sõltuvusliku tekkimise]] õpetust ega tugine [[mahajaana suutrad|mahajaana suutratele]]. Nāgārdžuna väitel võimaldab just omaoleku puudumine [[Virgumine|virgumise]], kuna omaolek teeks muutused, seehulgas ka virgumise, võimatuks.<ref name=":0" /> === Loogika === Madhjamaka koolkond ei võtnud eesmärgiks uue filosoofilise süsteemi loomist; [[Nāgārdžuna]] väitis, et ta ei esita mitte mingisuguseid teese, ta lihtsalt analüüsis teiste esitatud väiteid omaoleku kohta jõudes välja täieliku omaoleku puudumise rõhutamiseni.<ref name=":0" /> Madhjamaka prasanghika haru kasutab kriitilist arutlust näitamaks oponendi väidete väärust ja vasturääkivust. Oponendi väidete ebaloogilisuse tõestamiseks kasutatakse ''reductio ad absurdum'' argumenti. Madhjamaka [[svatantrika]] koolkond pidas vajalikuks ka sõltumatul ja tõesel loogikal põhinevate väidete esitamist.<ref name=":0" /> == Viited == <references /> [[Kategooria:Mahajaana]] [[Kategooria:Budism Indias]] of4ncwjfm4av2uktmn2nnjuzs0ie0q2 6168674 6168616 2022-07-27T11:06:19Z Lulu 294 /* Darmaśūnyatā õpetus */ wikitext text/x-wiki '''Madhjamaka''' (sanskriti keeles ''madhyamaka ''‘kesktee õpetus’; tiibeti keeles ''dbu ma pa’i lugs''; hiina keeles 中觀派 ''zhongguan pai''; jaapani keeles ''chūgan ha''), teise nimega '''šuunjavaada''' (sanskriti keeles ''śūnyavāda ''‘tühjuse õpetus’) on [[mahajaana]] koolkond, mille rajajaks peetakse [[Nāgārdžuna]]t. See on üks kahest suurest [[India|Indias]] tekkinud [[mahajaana]] [[Budism|budismi]] koolkonnast [[joogatšaara]] kõrval.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Andrew Skilton|pealkiri=Budismi lühiajalugu|aasta=2012|koht=Tallinn|kirjastus=Koolibri|lehekülg=}}</ref> Madhjamaka vaate kohaselt on kõik [[seadmus]]ed oma olemuselt tühjad (sanskriti keeles ''śūnya''). Ükski väide või argument ükskõik mille kohta ei saa olla absoluutne ega muutumatu, vaid sõltub selle esitamise kontekstist. [[Tühjus (budism)|Tühjus]] selles tähenduses on võrdsustatud ‘keskmisega’ (sanskriti keeles ''madhyama''), st äärmuste ja äärmuslike väidete vältimisega.<ref>Ida mõtteloo leksikon: Madhjamaka. [https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Madhjamaka]</ref> Madhjamaka õpetlaste arutlusmeetodiks oli ''[[prasaṅga ]]''ehk ‘järeldamine’, mis seisneb oponendi väidete ümberlükkamises ja absurdini viimises. Selle järgi hakati madhjamaka üht hilisemat haru nimetama [[prasangika]]ks. Koolkonna teist haru, mis peab oluliseks ka positiivsete, oma seisukohti tõestavate väidete esitamist, nimetatakse [[svatantrika]]ks. Madhjamaka tähtsaimad tekstid on [[ületava mõistmise suutrad]] ja Nāgārdžuna ''[[Mūlamadhyamakakārikās]]''. [[Kumāradžīva]] viis madhjamaka ideed Hiinasse, kus need said tuntuks ''[[sanlun]]''’i ehk ‘kolme traktaadi’ koolkonnana. Tänapäeval esindab [[prasanghika]] koolkonna õpetust Tiibeti [[Gelukpa koolkond|geluki]] koolkond. Prasanghika koolkonna järgija oli ka [[Šāntideva]].<ref name=":0" /> == Õpetus == === ''Darmaśūnyatā'' õpetus === ''Darmaśūnyatā'' ([[sanskriti keel]]es "[[Dharma|dharmade]] ehk nähtuste tühjus") doktriini kohaselt on kõik nähtused ja ilmingud [[Omaolek|omaolekust]] (''svabhāva'') tühjad. Mitte millelgi ei ole isenesest tähendust. Mitte miski, muuhulgas ka [[Abhidharma|abhidharmas]] loetletud [[Dharma|dharmad]], ei saa eksisteerida välistest tingimustest sõltumatult ega oma kindlaks määratud püsivat olemust. Sama kehtib ka [[buda]] ja [[nirvaana]] kohta. Tegemist on keskteega [[Nihilism|nihilismi]] ja [[Eternalism|eternalismi]] vahel, kuna tunnistatakse nähtuste olemasolu [[Tavatõde|tavatõe]] seisukohast [[Sõltuvuslik tekkimine|sõltuvusliku tekkimise]] käigus. Tavatõe seisukohalt on nähtused olemas, ent nad on vastastikuses sõltuvuses ja pidevas muutumises; [[Ülim tõde|ülima tõe]] seisukohalt on nähtused [[Omaolek|omaolekust]] tühjad.<ref name=":0" /> ''Darmaśūnyatā'' õpetusega ei esita [[Nāgārdžuna]] uusi seisukohti ega tugine [[mahajaana suutrad|mahajaana suutratele]], vaid kinnitab Buddha antud [[Sõltuvuslik tekkimine|sõltuvusliku tekkimise]] õpetust. Nāgārdžuna väitel võimaldab just omaoleku puudumine [[Virgumine|virgumise]], kuna omaolek teeks muutused, seehulgas ka virgumise, võimatuks.<ref name=":0" /> === Loogika === Madhjamaka koolkond ei võtnud eesmärgiks uue filosoofilise süsteemi loomist; [[Nāgārdžuna]] väitis, et ta ei esita mitte mingisuguseid teese, ta lihtsalt analüüsis teiste esitatud väiteid omaoleku kohta jõudes välja täieliku omaoleku puudumise rõhutamiseni.<ref name=":0" /> Madhjamaka prasanghika haru kasutab kriitilist arutlust näitamaks oponendi väidete väärust ja vasturääkivust. Oponendi väidete ebaloogilisuse tõestamiseks kasutatakse ''reductio ad absurdum'' argumenti. Madhjamaka [[svatantrika]] koolkond pidas vajalikuks ka sõltumatul ja tõesel loogikal põhinevate väidete esitamist.<ref name=":0" /> == Viited == <references /> [[Kategooria:Mahajaana]] [[Kategooria:Budism Indias]] b7iu6tyymdsz1r3de087b0r7ls83gdf Kategooria:Viljandi linnavolikogu liikmed 14 471074 6168323 4697699 2022-07-26T14:18:17Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Viljandi]] wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Eesti linnavolikogude liikmed]] [[Kategooria:Viljandi]] 8ebfqytfzumx5knu2hy6p9srw4jyka9 Viktor Trasberg 0 489974 6168211 5788389 2022-07-26T12:16:21Z 194.230.146.226 wikitext text/x-wiki '''Viktor Trasberg''' (sündinud [[9. veebruar]]il [[1961]]) on Eesti majandusteadlane. Viktor Trasberg on alates 1999. aastast töötanud peamiselt [[Tartu Ülikool]]is, kuid olnud ka [[West Virgina Ülikool]]i ([[USA]]) majandusteaduskonna [[külalisõppejõud]] (2012), teaduslikul tööl [[Birminghami Ülikool]]i [[Suurbritannia]] majandusteaduskonnas (1993), ja [[Södertörn Högskola]] (Baltic and Eastern European Graduate School) külalisõppejõud (jaanuar–juuni 2003). Viktor Trasberg on töötanud Optiva panga{{lisa viide}} ja ICI Trusti fondijuhina{{lisa viide}}. Alates 2005. aastast on ta Tartu Ülikooli majandusteaduskonna [[makroökonoomika]] dotsent. <ref>[https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/35e09b22-5902-4e90-8529-12cfc675fba5 Eesti Teadusinfosüsteem.] Viktor Trasberg. (vaadatud 15.12.2017)</ref> Viktor Trasberg on avaldanud artikleid ja kommentaare (nt [[Vikerraadio]] päevakommentaar) majandusteemadel. -Rahva hulgas on tuntud kui Traktor Visberg. ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== * [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/eesti-maksususteem-on-joudnud-ummikusse/ Eesti maksusüsteem on jõudnud ummikusse.] [[Sirp]], 8. detsember 2017 * [http://www.err.ee/633990/viktor-trasberg-lopetagem-korghariduslik-bolsevism Viktor Trasberg: lõpetagem kõrghariduslik bolševism.] [[ERR]], 3. oktoober 2017 * [http://www.err.ee/619446/viktor-trasberg-voltskasinuse-hullusark-ja-majanduslik-stagnatsioon Viktor Trasberg: võltskasinuse hullusärk ja majanduslik stagnatsioon.] ERR, 19. september 2017 {{JÄRJESTA:Trasberg, Viktor}} [[Kategooria:Eesti majandusteadlased]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] ov0p9cox0gse4tfcbk6t3ty7tfjss6o Sünteetiline propositsioon 0 490892 6168423 5214106 2022-07-26T17:41:53Z Vaher 60454 liitmissoovide eemaldus wikitext text/x-wiki {{toimeta}}{{keeletoimeta}} '''Sünteetiline propositsioon''' on filosoofia mõiste, mis on tuletatud [[Immanuel Kant]]i [[Sünteetiline otsustus|sünteetilise otsustuse]] järgi. Sünteetiline propositsioon on tõene, kui ta tähendus on seotud maailmaga ning oleneb olukorrast, samas kui analüütiline propositsioon on tõene, kuna ta tähendus on tõene igas olukorras. == Kanti käsitlus == [[Immanuel Kant]] kasutas oma raamatus "[[Puhta mõistuse kriitika|Puhta mõistuse kriitika]]"<ref name="Al8I8" /> otsustuste eristamiseks termineid "analüütiline" ja "sünteetiline". Kanti järgi on otsustus sünteetiline, kui selle [[Predikaat|predikaadi]] mõiste ei sisaldu subjekti mõistes, vaid on subjekti mõistega seotud. Sama loogika järgi tuletasid propositsioonide tüüpe hilisemad filosoofid. Näiteks propositsioon "Kõik poissmehed on üksi" on sünteetiline, kuna "poissmehe" mõiste ei sisalda mõistet "üksi", "üksi" pole "poissmehe" definitsioon. Selle arvelt saame öelda, et sünteetilise propositsiooni puhul tuleneb propositsiooni tõeväärtus sõnaliste väljendite omavahelistes seostes, mitte väljendite tähendustes endis. Kant kasutas "Puhta mõistuse kriitikas" otsustuste eristamiseks ka mõisteid "[[Aprioorsus|aprioorne]]" ja "[[Aposterioorsus|aposterioorne]]", millest aprioorne on mõistuslik- ja aposterioorne kogemuslik propositsioon. Mõlemad on seotud analüütilise ja sünteetilise propositsiooniga, kuid on siiski neist erinevad.<ref name="64TO4" /> == Uuspositivistide käsitlus == [[Uuspositivism|Uuspositivistid]] hakkasid Kanti propositsioonide klassifikatsioonide vastu huvi tundma. Analüüsides Kanti definitsioone leidsid nad, et sünteetilised propositsioonid on kõik propositsioonid, mis pole analüütilised. Viimase hulka kuuluvad propositsioonid, mis on tõesed läbi mõistete, definitsioonide või keelekäsituse.<ref name="mYXF0" /> == Quine'i käsitlus == [[Willard Van Orman Quine]] ei nõustunud Kanti ja uuspositivistide definitsioonidega ning kirjutas oma essees "[[Empirismi kaks dogmat]]", et pole olemas analüütilist tõde, kuna kõik tõed põhinevad empiirilistel alustel.<ref name="Z4A2o" /> Quine defineerib sünteetilist propositsiooni kui propositsiooni, mis põhineb faktidel, samas kui analüütiline propositsioon põhineb tähendustel. Quine kriitika sellisele definitsioonile on, et kuna kõik analüütilised propositsioonid jõuavad alati faktideni ning sellega ka sünteetiliste propositsioonideni, pole selline süsteem jätkusuutlik. == Vaata ka == * [[Analüütiline propositsioon]] * [[Sünteetiline otsustus]] * [[Analüütiline otsustus]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Al8I8">"Immanuel Kant. "''Kritik der reinen Vernunft''" ("Puhta mõistuse kriitika"), 1781.</ref> <ref name="64TO4">[[Jason S. Baehr]]. [http://www.iep.utm.edu/apriori/ A Priori and A Posteriori], [[Interneti filosoofiaentsüklopeedia]]</ref> <ref name="mYXF0">Gary Ebbs (2009). "§51 A first sketch of the pragmatic roots of Carnap's analytic-synthetic distinction". [https://books.google.ee/books?id=pCQ88ZUAoFMC&pg=PA101&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false Rule-Following and Realism]</ref> <ref name="Z4A2o">Quine, Willard Orman. “[[Empirismi kaks dogmat]]”. Teoses “Tähendus, tõde, meetod”, Tartu Ülikooli Kirjastus, 1999.</ref> }} [[Kategooria:Analüütiline filosoofia]] iorth2lw0du5kiycd6a7628wtyo6cnh 6168442 6168423 2022-07-26T18:05:31Z Vaher 60454 kat. wikitext text/x-wiki {{toimeta}}{{keeletoimeta}} '''Sünteetiline propositsioon''' on filosoofia mõiste, mis on tuletatud [[Immanuel Kant]]i [[Sünteetiline otsustus|sünteetilise otsustuse]] järgi. Sünteetiline propositsioon on tõene, kui ta tähendus on seotud maailmaga ning oleneb olukorrast, samas kui analüütiline propositsioon on tõene, kuna ta tähendus on tõene igas olukorras. == Kanti käsitlus == [[Immanuel Kant]] kasutas oma raamatus "[[Puhta mõistuse kriitika|Puhta mõistuse kriitika]]"<ref name="Al8I8" /> otsustuste eristamiseks termineid "analüütiline" ja "sünteetiline". Kanti järgi on otsustus sünteetiline, kui selle [[Predikaat|predikaadi]] mõiste ei sisaldu subjekti mõistes, vaid on subjekti mõistega seotud. Sama loogika järgi tuletasid propositsioonide tüüpe hilisemad filosoofid. Näiteks propositsioon "Kõik poissmehed on üksi" on sünteetiline, kuna "poissmehe" mõiste ei sisalda mõistet "üksi", "üksi" pole "poissmehe" definitsioon. Selle arvelt saame öelda, et sünteetilise propositsiooni puhul tuleneb propositsiooni tõeväärtus sõnaliste väljendite omavahelistes seostes, mitte väljendite tähendustes endis. Kant kasutas "Puhta mõistuse kriitikas" otsustuste eristamiseks ka mõisteid "[[Aprioorsus|aprioorne]]" ja "[[Aposterioorsus|aposterioorne]]", millest aprioorne on mõistuslik- ja aposterioorne kogemuslik propositsioon. Mõlemad on seotud analüütilise ja sünteetilise propositsiooniga, kuid on siiski neist erinevad.<ref name="64TO4" /> == Uuspositivistide käsitlus == [[Uuspositivism|Uuspositivistid]] hakkasid Kanti propositsioonide klassifikatsioonide vastu huvi tundma. Analüüsides Kanti definitsioone leidsid nad, et sünteetilised propositsioonid on kõik propositsioonid, mis pole analüütilised. Viimase hulka kuuluvad propositsioonid, mis on tõesed läbi mõistete, definitsioonide või keelekäsituse.<ref name="mYXF0" /> == Quine'i käsitlus == [[Willard Van Orman Quine]] ei nõustunud Kanti ja uuspositivistide definitsioonidega ning kirjutas oma essees "[[Empirismi kaks dogmat]]", et pole olemas analüütilist tõde, kuna kõik tõed põhinevad empiirilistel alustel.<ref name="Z4A2o" /> Quine defineerib sünteetilist propositsiooni kui propositsiooni, mis põhineb faktidel, samas kui analüütiline propositsioon põhineb tähendustel. Quine kriitika sellisele definitsioonile on, et kuna kõik analüütilised propositsioonid jõuavad alati faktideni ning sellega ka sünteetiliste propositsioonideni, pole selline süsteem jätkusuutlik. == Vaata ka == * [[Analüütiline propositsioon]] * [[Sünteetiline otsustus]] * [[Analüütiline otsustus]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Al8I8">"Immanuel Kant. "''Kritik der reinen Vernunft''" ("Puhta mõistuse kriitika"), 1781.</ref> <ref name="64TO4">[[Jason S. Baehr]]. [http://www.iep.utm.edu/apriori/ A Priori and A Posteriori], [[Interneti filosoofiaentsüklopeedia]]</ref> <ref name="mYXF0">Gary Ebbs (2009). "§51 A first sketch of the pragmatic roots of Carnap's analytic-synthetic distinction". [https://books.google.ee/books?id=pCQ88ZUAoFMC&pg=PA101&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false Rule-Following and Realism]</ref> <ref name="Z4A2o">Quine, Willard Orman. “[[Empirismi kaks dogmat]]”. Teoses “Tähendus, tõde, meetod”, Tartu Ülikooli Kirjastus, 1999.</ref> }} [[Kategooria:Epistemoloogia]] k902bll3stvtu54by31etrrmj5p0a12 6168446 6168442 2022-07-26T18:07:01Z Vaher 60454 kat. wikitext text/x-wiki {{toimeta}}{{keeletoimeta}} '''Sünteetiline propositsioon''' on filosoofia mõiste, mis on tuletatud [[Immanuel Kant]]i [[Sünteetiline otsustus|sünteetilise otsustuse]] järgi. Sünteetiline propositsioon on tõene, kui ta tähendus on seotud maailmaga ning oleneb olukorrast, samas kui analüütiline propositsioon on tõene, kuna ta tähendus on tõene igas olukorras. == Kanti käsitlus == [[Immanuel Kant]] kasutas oma raamatus "[[Puhta mõistuse kriitika|Puhta mõistuse kriitika]]"<ref name="Al8I8" /> otsustuste eristamiseks termineid "analüütiline" ja "sünteetiline". Kanti järgi on otsustus sünteetiline, kui selle [[Predikaat|predikaadi]] mõiste ei sisaldu subjekti mõistes, vaid on subjekti mõistega seotud. Sama loogika järgi tuletasid propositsioonide tüüpe hilisemad filosoofid. Näiteks propositsioon "Kõik poissmehed on üksi" on sünteetiline, kuna "poissmehe" mõiste ei sisalda mõistet "üksi", "üksi" pole "poissmehe" definitsioon. Selle arvelt saame öelda, et sünteetilise propositsiooni puhul tuleneb propositsiooni tõeväärtus sõnaliste väljendite omavahelistes seostes, mitte väljendite tähendustes endis. Kant kasutas "Puhta mõistuse kriitikas" otsustuste eristamiseks ka mõisteid "[[Aprioorsus|aprioorne]]" ja "[[Aposterioorsus|aposterioorne]]", millest aprioorne on mõistuslik- ja aposterioorne kogemuslik propositsioon. Mõlemad on seotud analüütilise ja sünteetilise propositsiooniga, kuid on siiski neist erinevad.<ref name="64TO4" /> == Uuspositivistide käsitlus == [[Uuspositivism|Uuspositivistid]] hakkasid Kanti propositsioonide klassifikatsioonide vastu huvi tundma. Analüüsides Kanti definitsioone leidsid nad, et sünteetilised propositsioonid on kõik propositsioonid, mis pole analüütilised. Viimase hulka kuuluvad propositsioonid, mis on tõesed läbi mõistete, definitsioonide või keelekäsituse.<ref name="mYXF0" /> == Quine'i käsitlus == [[Willard Van Orman Quine]] ei nõustunud Kanti ja uuspositivistide definitsioonidega ning kirjutas oma essees "[[Empirismi kaks dogmat]]", et pole olemas analüütilist tõde, kuna kõik tõed põhinevad empiirilistel alustel.<ref name="Z4A2o" /> Quine defineerib sünteetilist propositsiooni kui propositsiooni, mis põhineb faktidel, samas kui analüütiline propositsioon põhineb tähendustel. Quine kriitika sellisele definitsioonile on, et kuna kõik analüütilised propositsioonid jõuavad alati faktideni ning sellega ka sünteetiliste propositsioonideni, pole selline süsteem jätkusuutlik. == Vaata ka == * [[Analüütiline propositsioon]] * [[Sünteetiline otsustus]] * [[Analüütiline otsustus]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Al8I8">"Immanuel Kant. "''Kritik der reinen Vernunft''" ("Puhta mõistuse kriitika"), 1781.</ref> <ref name="64TO4">[[Jason S. Baehr]]. [http://www.iep.utm.edu/apriori/ A Priori and A Posteriori], [[Interneti filosoofiaentsüklopeedia]]</ref> <ref name="mYXF0">Gary Ebbs (2009). "§51 A first sketch of the pragmatic roots of Carnap's analytic-synthetic distinction". [https://books.google.ee/books?id=pCQ88ZUAoFMC&pg=PA101&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false Rule-Following and Realism]</ref> <ref name="Z4A2o">Quine, Willard Orman. “[[Empirismi kaks dogmat]]”. Teoses “Tähendus, tõde, meetod”, Tartu Ülikooli Kirjastus, 1999.</ref> }} [[Kategooria:Epistemoloogia]] [[Kategooria:Filosoofia]] bm4hkj9jghps7h652z942u5iect6p0u Sündinud 1994 0 495259 6168439 6167260 2022-07-26T18:02:14Z Sjur 66496 /* Juuli */ wikitext text/x-wiki {{Sündinud|1994}} ''Siin on loetletud [[1994]]. aastal sündinud tuntud inimesi. ==Jaanuar== *[[2. jaanuar]] – [[Kevin Rääbis]], eesti jalgpallur *[[12. jaanuar]] – [[Katriin Kersa]], eesti ujuja *[[14. jaanuar]] – [[Muktar Edris]], Etioopia pikamaajooksja ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Harry Styles]], Briti laulja *[[2. veebruar]] – [[Brock McGinn]], Kanada jäähokimängija *[[13. veebruar]] – [[Cecilia Törn]], soome iluuisutaja *[[23. veebruar]] – [[Dakota Fanning]], USA näitlejatar *[[27. veebruar]] – [[Andraž Šporar]], Sloveenia jalgpallur ==Märts== *[[1. märts]] – [[Justin Bieber]], Kanada laulja *[[7. märts]] – [[Tuuli Tolmov]], eesti kirjanik *[[26. märts]] – [[Alison Van Uytvanck]], Belgia tennisist ==Aprill== *[[12. aprill]] – [[Saoirse Ronan]], [[Iirimaa]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA]] näitleja *[[15. aprill]] – [[Shaunae Miller-Uibo]], Bahama jooksja *[[22. aprill]] – [[Chandler Stephenson]], Kanada jäähokimängija *[[25. aprill]] – [[Omar McLeod]], Jamaica kergejõustiklane * 25. aprill – [[Janek Õiglane]], eesti kümnevõistleja ==Mai== *[[8. mai]] – [[Ahmaud Arbery]], afroameeriklane *[[13. mai]] – [[Heinrich-Donatus]], Schaumburg-Lippe prints *[[16. mai]] – [[Kristjan Rosenberg]], eesti kümnevõistleja *[[21. mai]] – [[Tom Daley]], Suurbritannia vettehüppaja *[[24. mai]] – [[Andreas Veerpalu]], eesti murdmaasuusataja *[[30. mai]] – [[Scott Laughton]], Kanada jäähokimängija ==Juuni== *[[4. juuni]] – [[Janek Valgepea]], eesti laulja *[[28. juuni]] – [[Anish Giri]], Hollandi maletaja * 28. juuni – [[Emily Blue]], norra päritolu Ameerika Ühendriikide laulja *[[29. juuni]] – [[Elina Born]], Eesti laulja ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Jüri Pootsmann]], eesti laulja *[[16. juuli]] – [[Jesper Pettersson]], rootsi jäähokimängija * 16. juuli – [[Shericka Jackson]], Jamaica sprinter *[[24. juuli]] – [[Kristel Mäekivi]], eesti sumomaadleja *[[26. juuli]] – [[Liveta Jasiūnaitė]], leedu odaviskaja ==August== *[[2. august]] – [[Tess Grossmann]], eesti ujuja *[[8. august]] – [[Chancel Mbemba]], Kongo DV jalgpallur *[[11. august]] – [[Uku Haasma]], eesti jalgpallur ja laulja ==September== *[[27. september]] – [[Johan Talijärv]], eesti laskesuusataja *[[28. september]] – [[Trevor Daniel]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja ==Oktoober== *[[2. oktoober]] – [[Rene Zahkna]], eesti laskesuusataja ==November== *[[12. november]] – [[Triin Narva]], eesti maletaja ==Detsember== *[[5. detsember]] – [[Ondrej Duda]], slovaki jalgpallur *[[8. detsember]] – [[Raheem Sterling]], Inglismaa jalgpallur * 8. detsember – [[Ilo-Ann Saarepera]], eesti näitleja * 8. detsember – [[Bruno Fernandes]], portugali jalgpallur * 8. detsember – [[Conseslus Kipruto]], Keenia takistusjooksja *[[19. detsember]] – [[Katrina Lehis]], eesti vehkleja r68d32mzuldniyzfbagh91ire6qzu4a Teadmus 0 499894 6168434 6140541 2022-07-26T17:55:14Z Vaher 60454 liitmissoovi eemaldus wikitext text/x-wiki {{viita}} [[Fail:Man-inside-note-head.jpg|pisi|Teadmust näitlikustav karikatuur]] '''Teadmus''' (ladina keeles ''cognitio''; saksa keeles ''Erkenntnis'', [[inglise keel]]es ''knowledge'', [[prantsuse keel]]es ''connaissance'') on [[Tunnetus (psühholoogia)|tunnetatud]] [[teadmine]]. Teadmus on laiem mõiste kui teadmine ning sisaldab eneses teadmise mõttelist (abstraktset/teoreetilist) ja praktilist osa (inglise: ''know what, know why, know how''). Mõiste sisaldab akadeemilist, teadvustatud ja intuitiivset teadmist. Teadmus on kaasajal käsitletav kui vahend, saadus, tulemus, toode, mida saab arendada, osta, müüa, loobuda kui iganenust, kasutada uues olus ja tähenduses jne. Teadmust hakkas teadmisest eristama prantsuse filosoof [[Jean-François Lyotard]]. ==Määratlus== Teadmuse erinevad definitsioonid: 1) Teadmus on teadmine millest või millestki, nagu faktid, informatsioon, kirjeldused või osakused, mida omandatakse hariduse ja kogemuste kaudu, tajudes, avastades ja õppides. Teadmus viitab teoreetilisele ja praktilisele teadmisele mingi teema kohta. See võib olla kaudne, nagu praktilised oskused ja kogemused või otsene nagu teoreetiline arusaam mingi teema osas<ref>{{Netiviide|Autor=Wikipedia|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/Knowledge|Pealkiri=Knowledge|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>. 2) Teadmus on muutuv segu inimeste isiklikest kogemustest, väärtustest, arusaamadest, mis loob raamistiku uute kogemuste ja informatsiooni hindamiseks ning ühendamiseks<ref>Toiger, Tarmo (05.01.2006), ettekanne: "Teadmusjuhtimine "Knowledge Management"</ref>. 3) Teadmus on kontekstis olev informatsioon, et toota ja rakendada arusaamist.<ref>{{Raamatuviide|autor=Rumizen, M.C|pealkiri=The complete idiot’s guide to knowledge management|aasta=2002|koht=|kirjastus=CWL Publishing Enterprises|lehekülg=315}}</ref> 4) Teadmus on raamitud kogemuste, väärtuste, kontseptuaalse informatsiooni ja eksperditeadmiste segu, mis pakub raamistikku uute kogemuste ja informatsiooni hindamiseks.<ref>{{Raamatuviide|autor=Davenport, T.H., Prusak, L.|pealkiri=Working Knowledge. How Organizations Manage What They Know|aasta=1998|koht=Boston|kirjastus=Harvard Business School Press|lehekülg=199}}</ref> 5) Teadmised on jagatud kogemuste, kollektiivteooria ja heuristika kombinatsioon, mis on välja töötatud üksikisiku või kogukonna praktika tulemusel, mis seda võimaldab.<ref>{{Raamatuviide|autor=Young, T., Milton, N.|pealkiri=Knowledge Management for Sales and Marketing|aasta=2011|koht=Oxford|kirjastus=Chandos Publishing|lehekülg=196}}</ref> Teadmusest ja selle kasutamisest sõltub üha enam organisatsioonide edukus. Tähtis on oskus, kuidas teadmust kasutada ära organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks. Teadmus on info kontekstis, sõltub ajast ja kohast. Luuakse vastastikuses indiviidide ja organisatsioonide sotsiaalses koostoimes. ===Tunnused=== Teadmuse tunnused on järgmised: 1) teadmus ei saa "otsa" ning jagamisega see ei kao; 2) suur osa organisatsiooni väärtuslikust teadmusest lõpuks astub uksest välja (lahkub koos töötajaga); 3) teadmis on intellektuaalne vara; 4) teadmuse jagamisel sageli selle väärtus suureneb; teadmust võib lõpmatuseni jagada.<ref>{{Raamatuviide|autor=Dalkir, K., Liebowitz, J.|pealkiri=Knowledge Management in Theory and Practice, 2nd edition|aasta=2015|koht=Cambridge|kirjastus=The MIT Press|lehekülg=485}}</ref><ref name="ReferenceA">{{Raamatuviide|autor=Rumizen, M.C.|pealkiri=The complete idiot’s guide to knowledge management|aasta=2002|koht=Madison|kirjastus=CWL Publishing Enterprises|lehekülg=315}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=Tryon, Jr, C. A.|pealkiri=Managing Organizational Knowledge|aasta=2012|koht=Boca Raton|kirjastus=CRC Press|lehekülg=147}}</ref><ref>Elina Kallas, 10.02.2018, Tartu Ülikool, esitlusmaterjal. Teadmus, teadmusprotsessid ja -juhtimine. Teadmusekordistamineja teadmusklastrid.</ref> ==Omandamine== [[Fail:Belief Venn diagram.svg|pisi|Teadmus]] Teadmus omandatakse läbi kogemuse. Kogemuse põhjal kujuneb inimesel arusaam, mille kaudu mõista uusi situatsioone (tuttavad mudelid). Kogemustest omandatakse "rusikareeglid" ehk lühiteed uute probleemide lahendusteni, mis sarnanevad varasemate probleemidega. Teadmuse lahutamatud osad on [[väärtused]] ja [[uskumused]].<ref>Toiger Tarmo, 2006, esitlusmaterjal, Teadmusjuhtimine. "Knowledge Management"</ref> ==Jagunemine== Teadmus jaguneb nähtavaks ja varjatud teadmuseks. Nähtav teadmus on kergesti väljendatav sõnades ja arvudes, saab kergesti kommunitseerida<ref name="ReferenceB">{{Raamatuviide|autor=Nonaka, I.|pealkiri=The Knowledge-Creating Company. In: Harvard Business Review on Knowledge Management|aasta=1998|koht=Boston|kirjastus=Harvard Business School Book|lehekülg=21-46}}</ref> ning jagada andmebaaside, protseduurireeglite, kirjalike juhendite ja kontaktandmete jms näol <ref>{{Raamatuviide|autor=Rumizen, M.C.|pealkiri=The complete idiot’s guide to knowledge management|aasta=2002|koht=Madison|kirjastus=CWL Publishing Enterprises:|lehekülg=315}}</ref> (kodeeritud, kirjeldab objekti, objektiivsed, mitte personaliseeritud, ''know-what'' ja ''know-why'', oletuslik, universaalne, lihtne jagada<ref name="ReferenceC">{{Raamatuviide|autor=Roberts, J.|pealkiri=A very short, fairly interesting and reasonably cheap book about knowledge management|aasta=2015|koht=LA|kirjastus=Sage|lehekülg=151}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=Hislop, D.|pealkiri=Knowledge Management in Organizations, 2nd edition|aasta=2009|koht=Oxford|kirjastus=Oxford University Press|lehekülg=310}}</ref>). Varjatud teadmus on kognitiivne ja tehniline teadmus. Varjatud teadmus on personaalne ning seda on raske väljendada <ref name="ReferenceA"/> (kaudne, kirjeldab protsessi, subjektiivne, kirjeldab protsessi, personaliseeritud, kinnitav, konteksti spetsiifiline, raske jagada, ''know-how'' ja ''know-who'').Varjatud teadmusel on oluline kognitiivne mõõde <ref name="ReferenceC"/><ref>{{Raamatuviide|autor=Hislop, D.|pealkiri=Knowledge Management in Organizations, 2nd edition.|aasta=2009|koht=Oxford|kirjastus=Oxford University Press|lehekülg=310}}</ref>. Näiteks, kuidas anda edasi mootorrattaga sõitmise oskust. Eelpool kirjeldatud teadmusvormi (nähtav ja varjatud) vastasmõju on spiraalne ning korduv protsess. Teadmusspiraal on Ikujiro Nonaka pakutud mudel, mis näitab, kuidas varjatud teadmised ja nähtavad teadmised omavahel suhestuvad, et luua teadmisi organisatsioonis, läbi nelja protsessi: 1) sotsialiseerimine (varjatud-varjatud), kombinatsioon (nähtav-nähtav), välistamine või liigendamine (varjatud-nähtav) ja internaliseerimine (nähtav-varjatud).<ref name="ReferenceB"/> ===Ressursid=== Teadmust/immateriaalseid ([[inglise keel]]es ''intangible'') ressursse klassifitseeritakse Alavi ja Leidneri poolt alljärgnevalt <ref>{{Netiviide|Autor=Alavi, M., Leidner, D.|URL=https://moodle.ufsc.br/pluginfile.php/950622/mod_resource/content/1/MISQ%202001%20Vol%2025%20No.%201%20page%20107%20Alavi%20Leidner.pdf|Pealkiri=Knowledge Management and Knowledge Management Systems: Conceptual Foundations and Research Issues|Väljaanne=MIS Quarterly|Aeg=2001|Kasutatud=04,03,2018}}</ref>: 1) Vaiketeadmus, mis jaguneb omakorda: a) Kognitiivne vaiketeadmus – mõttemudelid (''mental models''), individuaalsed uskumused seoses põhjus-tagajärg suhetega; b) Tehniline vaiketeadmus – oskusteave, mida rakendatakse teatud spetsiifilistes situatsioonides. 2) Väljendatud teadmus – teadmus, mis on viidud edasiandmist võimaldavasse formaati. 3) Individuaalne – teadmus, mis luuakse ja kasutatakse indiviidi poolt. 4) Sotsiaalne – teadmus, mis luuakse ja kasutatakse grupi poolt. 5) Deklaratiivne – teadmised, kust teadmust hankida (''know about''). 6) Protseduuriline – teadmised, kuidas teadmust kasutada; oskusteave (''know how''). 7) Põhjuslik – teadmised, kuidas üks või teine mehhanism töötab (''know why''). 8) Tingimuslik – teadmised, millal midagi teha (''know when''). 9) Suguluslik – teadmised, milliseid protseduure tuleb teha või ei tohi teha samaaegselt (''know with''). 10) Pragmaatiline – kasulik teadmus organisatsiooni jaoks, mis võib hõlmata muuhulgas parimaid praktikaid ja eelnevaid kogemusi. Teadmust võib liigitada ka isiklikuks, jagatud või avalikuks teadmuseks, samuti praktiliseks või teoreetiliseks, esiplaanil või tagaplaanil olevaks teadmuseks, sisemiseks või väliseks, struktureerituks või mitte struktureerituks <ref>{{Raamatuviide|autor=Abdul-Rahman, H., Wang, C|pealkiri=Preliminary approach to improve knowledge management in engineering management|aasta=2010|koht=|kirjastus=Scientific Research and Essays 2010, Vol. 5, No. 15|lehekülg=1950-1964}}</ref>. Organisatsioonilise intelligentsuse kõrge tase hõlmab samuti võimet omada organisatsioonilist mälu <ref>{{Netiviide|Autor=Cronquist, B.|URL=http://www.iseing.org/emcis/emcis2006/Proceedings/Contributions/C82/CRC/OIADKCA_CRC_Cronquist.pdf|Pealkiri=Organizational Intelligence; A Dynamic Knowledge Creation Activity Embedded in Organizational Routines|Väljaanne=Proceedings of the European and Mediterranean Conference on Information Systems, 2006|Aeg=2006|Kasutatud=2018}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>, mis aitab arvesse võtta varem tehtud vigu, plaanida nõrkuste eemaldamist ning tõsta tulemuslikkust. Lähtuvalt teadmuse eri liikidest on vajalik ettevõttes omada head ülevaadet teadmuse hankimisest, loomisest, talletamisest ja rakendamisest<ref>Värbo, Kaido (2014), Tartu Ülikool, magistritöö. Intelligentse organisatsiooni tunnused kanubandusettevõtte näitel. lk 67.</ref>. ==Vaata ka== *[[Epistemoloogia]] (vt jaotist "Nimetus") *[[Gnosis]], [[gnoosis]] *[[Teadmusühiskond]] *[[Teadmuskorrastus]] *[[Teadmusjuhtimine]] *[[Tunnetus (filosoofia)]] *[[Tunnetus (psühholoogia)]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Epistemoloogia]] 9amkrv68cb6w6kgg127qrcy6v7h56qj Laiskloom 0 509216 6168606 5739034 2022-07-27T08:32:34Z Ursus scribens 115317 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} [[Pilt:Bradypus.jpg|pisi|Pruun-kolmvarvaslaisik (''Bradypus variegatus''), Gatuni järv, [[Panama]]]] '''Laiskloom''' ehk '''laisik''' on väga aeglase eluviisiga taimtoiduline imetaja, kes elab Kesk- ja Lõuna-Ameerika vihmametsades. Laisikud jagunevad kahte perekonda: kaksvarvaslaisikud ja kolmvarvaslaisikud. Neisse perekondadesse kuulub omakorda kuus elavat laisikuliiki. Hoolimata mainitud nimetustest on kõikidel laiskloomadel kolm varvast.<ref>{{Raamatuviide|autor=The Sloth Conservation Foundation|pealkiri=Overview|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> Laiskloom on nimetuse saanud väga aeglase ainevahetuse ja passiivse eluviisi tõttu. Maapinnal on nad suhteliselt abitud, kuid vees see-eest head ujujad. ===Evolutsioon=== [[Fail:Scelidotherium_leptocephalum_side.jpg|pisi|''Scelidotherium leptocephalum''<nowiki/>'i skelett. D'histoire naturelle'i rahvusmuuseum, Pariis]] Kahe laisklooma perekonna ühised juured ulatuvad umbes 40 miljoni aasta tagusesse aega, mis tõestab, et nad pärinevad samadest eellastest, mistõttu on laiskloomade liigid omavahel sarnased. Arvatakse, et tänu ujumisoskusele levisid laiskloomad üle ookeani Kariibi meres asuvatele Antillidele.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://academic.oup.com/zoolinnean/article/140/2/255/2624254/Phylogenetic-relationships-among-sloths-Mammalia|Pealkiri=Phylogenetic relationships among sloths (Mammalia, Xenarthra, Tardigrada): the craniodental evidence|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> ==Bioloogia== [[Fail:MC_Drei-Finger-Faultier.jpg|vasakul|pisi|Pruun-kolmvarvaslaisik (''Bradypus variegatus'') sööb. Cahuita Rahvuspark, [[Costa Rica]]]] ===Füsioloogia=== Laiskloomad võivad olla 60–80 cm pikad ja kaaluda 3,6–7,7 kg. Kaksvarvaslaisikud on oma perekonnas teistest veidi suuremad.<ref>{{Raamatuviide|autor=National Geographic|pealkiri=Sloth|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> Laisikutel on pikad jäsemed ja väiksed kõrvad. Laiskloomadel on lühike saba, mis on 5–6 cm pikk. Imetajatel on tavaliselt seitse kaelalüli, aga kaksvarvaslaisikutel on kuus ja kolmvarvaslaisikutel üheksa kaelalüli.<ref>{{Raamatuviide|autor=Narita, Yuichi; Kuratani, Shigeru|pealkiri=Evolution of the vertebral formulae in mammals: A perspective on developmental constraints|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> Tänu sellele saavad nad oma pead pöörata kuni 270 kraadi.<ref>{{Raamatuviide|autor=National Geographic|pealkiri=Three-Toed Sloths|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> Laiskloomad näevad värviliselt, kuid neil on halb nägemisteravus ja kehv kuulmine. Toidu otsimisel toetuvad nad oma lõhnatajule.<ref name="ReferenceA">{{Raamatuviide|autor=Encyclopedia Brittanica|pealkiri=Sloth|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> Võrreldes teiste sama suurte imetajatega on laiskloomadel poole aeglasem ainevahetus. Neil on madal kehatemperatuur, mis on aktiivses olekus 30–34 °C ja puhkeolekus veelgi madalam. Laiskloomad on kõigusoojased, mis tähendab, et nende kehatemperatuur sõltub keskkonna temperatuurist. Laiskloomade karvkate kasvab võrreldes teiste imetajatega vastupidises suunas. ===Aktiivsus=== [[Fail:Bradypus_pygmaeus.jpg|pisi|1825. aastal Thomas Landseeri joonistatud kääbus-kolmvarvaslaisik (''Bradypus pygmaeus'')]] Laiskloomade jäsemed on kohastunud rippumiseks ja haaramiseks, sest jäsemete proportsioon ei toeta nende kaalu. Lihased moodustavad laiskloomade kehamassist vaid 25–30%, teiste imetajate lihasmass on 40–45%.<ref>{{Raamatuviide|autor=natureinstitute.org|pealkiri=What Does It Mean to Be a Sloth?|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> Laiskloomade kätel ja jalgadel on pikad ning kõverad küünised, mis võimaldavad neil puudel rippuda suurte jõupingutusteta.<ref>{{Raamatuviide|autor=Mendel, Frank C.|pealkiri=Use of Hands and Feet of Three-Toed Sloths (Bradypus variegatus) during Climbing and Terrestrial Locomotion|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> Maapinnal lohistavad laiskloomad end küüntega, sest nad ei ole võimelised kõndima. Kolmvarvaslaisiku käed on poole pikemad kui jalad.<ref name="ReferenceA"/> Laiskloomad liiguvad ainult siis, kui neil on selleks vajadus – ja ka sel juhul väga aeglaselt. Nende keskmine liikumiskiirus on 4 m/min, kuid ohtu tajudes võivad nad liikuda ka 4,5 m/min. Laiskloomad võivad vahel okstel ka istuda, kuid tavaliselt nad söövad, magavad ja poegivad okstel rippudes. Mõnikord jäävad nad okstele rippu isegi pärast surma. Maismaal on laiskloomade keskmine liikumiskiirus 3 m/min.<ref>{{Cite journal|last=Goffart|first=M.|title=Function and Form in the sloth|journal=International Series of Monographs in Pure and Applied Biology|volume=34|pages=94–95|date=1971}}</ref> Vee all suudavad nad ainevahetust ja südametegevust aeglustada, mis võimaldab laiskloomadel vee all olla hingamata kuni 40 minutit.<ref>{{Raamatuviide|autor=Britton, S. W.|pealkiri=Form and Function in the Sloth|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> Kaksvarvaslaisikud on öise eluviisiga.<ref>Eisenberg, John F.; Redford, Kent H. Mammals of the Neotropics, Volume 3: The Central Neotropics: Ecuador, Peru, Bolivia, Brazil. ISBN 978-0-226-19542-1</ref> Kolmvarvaslaisikud on samuti peamiselt öise eluviisiga, kuid võivad olla aktiivsed ka päeval. Nad veedavad 90% ajast liikumatult.<ref name="ReferenceA"/> ===Toitumine=== [[Fail:Two-toed_sloth_Costa_Rica_-_cropped.jpg|pisi|Kaksvarvaslaisik ''(Choloepus hoffmanni)'' sööb. Manuel Antonio rahvuspark, [[Costa Rica]]]] Kaksvarvaslaisikud toituvad putukatest, lehtedest, korjustest, viljadest ja väikestest sisalikest. Kolmvarvaslaisikute toitumine on aga väga minimaalne, nad söövad vaid paar puulehte päevas. Mitte ühegi imetaja seedimine ei ole nii aeglane kui neil. Laisikud tulevad väljaheidete väljutamiseks puu otsast alla vaid kord nädalas. Selleks kaevavad nad augu ja katavad selle hiljem kinni.<ref>{{Raamatuviide|autor=Jonathan N. Pauli, Jorge E. Mendoza, Shawn A. Steffan, Cayelan C.Carey, Paul J. Weimer and M. Zachariah Peery|pealkiri=A syndrome of mutualism reinforces the lifestyle of a sloth|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> ===Paljunemine=== Kahvatu- ja pruunikarvalised laisikud paljunevad vaid hooajati, kuid pikakarvalised laisikud võivad paljuneda aasta läbi. Pesakonnas on ainult üks vastsündinu. Kolmvarvaslaisikutel kestab tiinus kuus kuud ja kaksvarvaslaisikutel 12 kuud. Vastsündinud on emaga koos umbes viis kuud. Mõnel juhul surevad noored laisikud puult alla kukkumise tõttu, sest nende emad ei vaevu neid sealt üles otsima.<ref>{{Netiviide|Autor=Soares, C. A.; Carneiro, R. S.|URL=https://doi.org/10.1590%2FS1519-69842002000200008|Pealkiri=Social behavior between mothers × young of sloths Bradypus variegatus SCHINZ, 1825 (Xenarthra: Bradypodidae)|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Laisikud saavad tavaliselt ühe järglase igal aastal, kuid mõnikord on laiskloomad liiga passiivsed, mistõttu pikeneb paarilise leidmise aeg.<ref>{{Netiviide|Autor=Pauli, Jonathan N.; Peery, M. Zachariah|URL=https://doi.org/10.1371%2Fjournal.pone.0051389|Pealkiri=Unexpected Strong Polygyny in the Brown-Throated Three-Toed Sloth|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Laiskloomade sool ei ole võimalik füüsiliste tunnuste põhjal eriti vahet teha, mistõttu on mitmed loomaaiad saanud valest soost laisikuid.<ref>{{Raamatuviide|autor=BBC News. BBC.|pealkiri=Manly secret of non-mating sloth at London Zoo|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=BBC News|pealkiri=Same-sex sloths dash Drusillas breeding plan|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> Keskmiselt elab kaksvarvaslaisik looduses kuni 20, vangistuses kuni 30 aastat.<ref>{{Raamatuviide|autor=Smithsonian's National|pealkiri=Southern two-toed sloth|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> ==Suhted inimestega== [[Fail:SlothDWA.jpg|vasakul|pisi|Kolmevarbaline laiskloom, Dallas World Aquarium]] Enamik laiskloomade surmadest, mis on dokumenteeritud Costa Ricas, on toimunud kokkupuutel elektriliinidega või salaküttimise tõttu. Laiskloomad ripuvad puude otsas küüntega, mistõttu ei kuku nad tavaliselt alla isegi siis, kui neid tulistatakse.  Laiskloomad on loomakaubanduse ohvrid, sest neid müüakse lemmikloomadeks, aga nad ei sobi omaduste poolest selleks üldse.<ref>{{Raamatuviide|autor=News, A. B. C.|pealkiri=Sloths: Hottest-Selling Animal in Colombia's Illegal Pet Trade|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> Laiskloomade kaitsmiseks on loodud palju organisatsioone. Green Heritage Fund Suriname asutaja ja omanik Monique Pool on päästnud ja vabadusse lasknud üle 600 laisklooma, sipelgaõgija, armadilli ja okassea. The Sloth Institute Costa Rica on tuntud laiskloomade eest hoolitsemise, päästmise ja vabadusse laskmise poolest. Ka Costa Ricas asuv Aviarios Sloth Sanctuary hoolitseb laiskloomade eest. See varjupaik on aidanud päästa ja vabadusse lasta vähemalt 130 laisklooma. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Imetajad]] 8sjwjxdxw3txhj6cmlk6m7ulxzkwhu5 Latinisatsioon 0 514621 6168195 5052690 2022-07-26T12:01:26Z Vaher 60454 Vaata ka wikitext text/x-wiki [[Pilt:Gwoyu.svg|pisi|püsti|Eri viisid [[mandariini keel]]e sõna latiniseerimiseks]] '''Latinisatsioon''' on algselt mingis muus [[kirjasüsteem]]is kirjutatud sõnade ja nimede kirjutamine [[ladina kiri|ladina kirjas]]. Latinisatsioon võib kasutada nii [[Praktiline transkriptsioon|transkriptsiooni]] kui ka [[transliteratsioon]]i. Eri kirjasüsteemide latinisatsiooniks võib (riigi või muul tasandil) olla kehtestatud reeglisüsteeme. Sama kirjasüsteemi latiniseerimiseks võib korraga ametlikult või mitteametlikult kasutusel olla mitu erinevat reeglistikku. Reeglistikud võivad olla ka spetsiifiliselt keelepaaripõhised, nt [[valgevene-eesti transkriptsioon]]. == Vaata ka == * [[Latiniseerimine Nõukogude Liidus]] [[Kategooria:Kiri]] 5u6d8au8se6rfi8hw90ej30ylln2boy Iraani kõrgeim juht 0 522918 6168383 6129633 2022-07-26T16:37:04Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.8 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Iraani riigipeast; 1940. aastate kommunistliku ajalehe kohta vaata artiklit [[Rahbar (ajaleht)]]}} {{ametikoht | nimetus = Iraani Islamivabariigi kõrgeim juht | embleem = Emblem of Iran.svg | embleemiallkiri = | pilt = Ali Khamenei crop.jpg | pildilaius = 150px | ametis = [['Alī Khāmene'ī]] | ametisalates = alates 4. juunist 1989 | residents = [[Iraani kõrgeima juhi büroo|Juhtide maja]], [[Teheran]] | asukoht = [[Teheran]], [[Iraan]] | nimetaja = [[Ekspertide Assamblee]] | ametiaeg = eluaegne<ref>{{cite web|url=https://www.reuters.com/article/us-iran-election-leader-idUSKBN0TW0OV20151213|title=Iran's possible next Supreme Leader being examined: Rafsanjani|date=13. detsember 2015|publisher=|accessdate=1. juuli 2016|via=Reuters|language=en}}</ref> | moodustatud = 3. detsember 1979 | esimene = [[Rūḩollāh Khomeynī]] }} '''Iraani kõrgeim juht''' ([[pärsia keel]]es رهبر معظم ایران‎ ''rahbar-e mo'azzam-e irān''; ka ''islamirevolutsiooni kõrgeim juht'', رهبر معظم انقلاب اسلامی ''rahbar-e mo'azzam-e enqelāb-e eslāmi''; ametlikult ''kõrgeim võimuesindaja'', مقام معظم رهبری ''maqām mo'azzam rahbari'') on [[Iraan]]i Islamivabariigi [[Iraani riigipeade loend|riigipea]] ja [[ülim juht|kõrgeima poliitilise ning religioosse võimu kandja]]. Talle alluvad riigi [[Iraani relvajõud|relvajõud]], [[Iraani kohtusüsteem|kohtusüsteem]], [[Iraani Islamivabariigi Ringhääling|riigimeedia]] ja teised võtmeinstitutsioonid. Iraani praegune pikka aega ametis olnud kõrgeim juht [['Alī Khāmene'ī|Ali Khamenei]] on [[dekreet]]idega langetanud otsuseid majandus-, keskkonna-, välispoliitika-, haridus-, riikliku planeerimise ja muudes küsimustes – kõikides Iraani eluvaldkondades.<ref name="Middle East Eye">{{cite web|url=http://www.middleeasteye.net/news/khamenei-lashes-out-rafsanjani-and-rouhani-rare-iran-public-spat-1261460510|title=Iran's Khamenei hits out at Rafsanjani in rare public rebuke|work=Middle East Eye|language=en}}</ref><ref name="al-monitor.com">{{cite web|url=http://www.al-monitor.com/pulse/originals/2015/11/iran-green-climate-change-khamenei.html|title=Khamenei says Iran must go green - Al-Monitor: the Pulse of the Middle East|work=Al-Monitor|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20151222135539/http://www.al-monitor.com/pulse/originals/2015/11/iran-green-climate-change-khamenei.html|archivedate=22.12.2015|language=en}}</ref><ref name="Louis Charbonneau and Parisa Hafezi">{{cite web|url=https://www.reuters.com/article/us-iran-nuclear-missiles-idUSBREA4E11V20140516|title=Exclusive: Iran pursues ballistic missile work, complicating nuclear talks|author=Louis Charbonneau and Parisa Hafezi|date=16. mai 2014|work=Reuters|language=en}}</ref><ref name="en.iranwire.com">{{cite web|url=https://en.iranwire.com/features/5272/|title=IranWire - Asking for a Miracle: Khamenei's Economic Plan|publisher=|language=en}}</ref><ref name="presstv.com">{{cite web|url=http://www.presstv.com/Detail/2016/08/24/481439/Iran-Leader-administration-Government-Week|title=PressTV-‘Economic issues, Iran's foremost problem’|publisher=|language=en|access-date=2018-09-25|archive-date=2016-08-24|archive-url=https://web.archive.org/web/20160824182925/http://presstv.com/Detail/2016/08/24/481439/Iran-Leader-administration-Government-Week|url-status=dead}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.al-monitor.com/pulse/originals/2014/05/khamenei-plans-increase-iran-population.html|title=Khamenei outlines 14-point plan to increase population|first=|last=kjenson|date=22. mai 2014|publisher=|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20170801000839/http://www.al-monitor.com/pulse/originals/2014/05/khamenei-plans-increase-iran-population.html|archivedate=1. august 2017|df=|language=en}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.payvand.com/news/06/jul/1055.html|title=Iran: Executive, legislative branch officials endorse privatization plan|website=www.payvand.com|language=en}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.thebaghdadpost.com/en/story/10259/Khamenei-slams-Rouhani-as-Iran-s-regime-adopted-UN-education-agenda|title=Khamenei slams Rouhani as Iran's regime adopted UN education agenda|date=8. mai 2017|publisher=|language=en|access-date=2018-09-25|archive-date=2017-05-31|archive-url=https://web.archive.org/web/20170531015311/http://www.thebaghdadpost.com/en/story/10259/Khamenei-slams-Rouhani-as-Iran-s-regime-adopted-UN-education-agenda|url-status=dead}}</ref><ref name="auto">{{cite web|url=https://english.aawsat.com/amir-taheri/features/khamenei-orders-new-supervisory-body-curtail-government|title=Khamenei Orders New Supervisory Body to Curtail Government - ASHARQ AL-AWSAT English Archive|first=Asharq|last=Al-awsat|date=25. september 2017|publisher=|language=en}}</ref> Khamenei otsustab ka [[Iraani valimised|valimiste]] läbipaistvuse<ref>{{cite web|url=http://www.tehrantimes.com/news/407304/Leader-outlines-elections-guidelines-calls-for-transparency|title=Leader outlines elections guidelines, calls for transparency|date=15. oktoober 2016|publisher=|language=en}}</ref> üle ning on lahti lasknud ja nimetanud presidendikandidaate.<ref name="news.bbc.co.uk">{{cite web|url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/middle_east/8168202.stm|title=BBC NEWS - Middle East - Iranian vice-president 'sacked'|publisher=|language=en}}</ref> Kõrgeim juht määrab isiklikult riigi kaitse-, luure- ja välisministri, aga ka mõne vähem mõjukatest ministritest, näiteks teadusministri.<ref>{{cite web|url=http://www.al-monitor.com/pulse/originals/2017/10/iran-science-minister-rouhani-administration-mansour-gholami.html|title=Did Khamenei block Rouhani’s science minister?|first=|last=mshabani|date=23. oktoober 2017|publisher=|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20171024043116/http://www.al-monitor.com/pulse/originals/2017/10/iran-science-minister-rouhani-administration-mansour-gholami.html|archivedate=24. oktoober 2017|df=|language=en}}</ref> Iraani välispoliitika on samuti kõrgeima juhi kätes, välisministeeriumil on peamiselt tseremoniaalne roll. Näiteks määrab Al-Qudsi korpus, mis annab aru otse kõrgeimale juhile, ametisse kõik Iraani saadikud [[araabia maad]]es. Kõrgeima juhi institutsioon loodi [[Iraani Islamivabariigi põhiseadus]]es kooskõlas ''[[Welāyat-e Faqih]]''i põhimõtetega. Iraani põhiseadus sätestab, et Iraani Islamivabariigi võim jaotub seadusandliku-, kohtu- ja täidesaatva võimu vahel, mis kõik töötavad ''Ummah''<nowiki>'</nowiki> täieliku eestkoste ja juhtimise (ولایت مطلقه امر و امامت امت‎) ehk siis kõrgeima juhi võimu all. Sõna "kõrgeim" kasutatakse kõrgeima juhi ametinimetuses tihti au märgina, põhiseaduses on ameti nimetus lihtsalt "'''juht'''" (رهبر ''rahbar''). Iraani kõrgeim juht on [[Iraani president|Iraani presidendist]] suurema võimuga ning määrab ametisse paljud kõrged sõjaväe-, valitsus-, ja kohtuametnikud. Algselt sätestas põhiseadus, et kõrgeim juht peab olema ''[[marja'-e taqlid]]'' ehk [[usulid|usuli]] [[kaksteistšiiidid|kaksteistšiiitide]] kõrgeima astme vaimulik, kuid 1989. aastal [[1989. aasta Iraani põhiseadusreferendum|muudeti põhiseadust]], ning nüüd peab kõrgeim juht olema läbinud islami kooli, st võib olla madalama astme vaimulik. Siiani on ametis olnud vaid kaks kõrgeimat juhti: [[Rūḩollāh Khomeynī]], kes oli ametis aastast 1979 kuni oma surmani aastal 1989 ning 'Alī Khāmene'ī, kes on olnud kõrgeim juht alates Khomeini surmast. Teoorias määrab kõrgeima juhi ning kontrollib tema tegevust [[Ekspertide assamblee]]. Samas nimetab Ekspertide assamblee liikmed [[Iraani kaitsenõukogu]], mille liikmed nimetab omakorda kõrgeim juht.<ref>{{cite web|url=https://www.theguardian.com/world/2015/dec/14/rafsanjani-breaks-taboo-over-selection-of-irans-next-supreme-leader|title=Rafsanjani breaks taboo over selection of Iran's next supreme leader|first=|last=Reuters|date=14. detsember 2015|publisher=|accessdate=1. juuli 2016|language=en}}</ref> Lisaks peavad kõik kaitsenõukogu nimetatud liikmed saama kõrgeima juhi heakskiidu.<ref name="auto1">{{cite web|url=http://www.servat.unibe.ch/icl/ir00000_.html|title=ICL - Iran - Constitution|first=Prof. Dr. Axel Tschentscher,|last=LL.M.|website=www.servat.unibe.ch}}</ref> Tänu sellele pole assamblee mitte kunagi kõrgeima juhi tegevust küsimärgi alla seadnud.<ref>{{cite web|url=http://www.brookings.edu/blogs/markaz/posts/2016/02/09-iran-election-assembly-of-experts-explainer-borden|title=Everything you need to know about Iran’s Assembly of Experts election|publisher=|accessdate=1. juuli 2016}}</ref> On olnud juhtumeid, kus praegune kõrgeim juht Ali Khamenei on kritiseerinud mõnd ekspertide assamblee liiget, mis on viinud viimaste arreteerimiseni ja assambleest kõrvaldamiseni. Näiteks nimetas Khamenei [[Ahmad Azari Qomi]]t avalikult reeturiks, see viis Qomi vahistamise ja assambleest kõrvaldamiseni. On olnud ka juhtumeid, kus kaitsenõukogu on mõne inimese Khamenei käsul karistusest vabastanud.<ref>{{cite web|url=https://www.theguardian.com/world/2005/may/24/iran|title=Iran reverses ban on reformist candidates|first=|last=Staff and agencies|date=24. mai 2005|publisher=|accessdate=1. juuli 2016|language=en}}</ref> Iraani kõrgeim juht on seaduse järgi puutumatu, iraanlasi ootab tema solvamise eest karistus.<ref>{{cite web |url=http://www.globalpost.com/dispatch/news/afp/140922/iran-arrests-11-over-sms-khomeini-insults-1|title=Iran arrests 11 over SMS Khomeini insults|work=GlobalPost|archive-url=https://web.archive.org/web/20160314022740/http://www.globalpost.com/dispatch/news/afp/140922/iran-arrests-11-over-sms-khomeini-insults-1|archive-date=14. märts 2016|language=en}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.dailystar.com.lb/News/Middle-East/2014/Sep-22/271511-iran-arrests-11-over-sms-khomeini-insults-report.ashx|title=Iran arrests 11 over SMS Khomeini insults: report|work=The Daily Star|date=22. september 2017|access-date=4. veebruar 2017|language=en|archive-date=2017-02-05|archive-url=https://web.archive.org/web/20170205100948/http://www.dailystar.com.lb/News/Middle-East/2014/Sep-22/271511-iran-arrests-11-over-sms-khomeini-insults-report.ashx|url-status=dead}}</ref><ref>https://www.iranhumanrights.org/2017/12/poet-to-serve-two-years-in-prison-for-criticizing-irans-supreme-leader/</ref> ==Kõrgeimate juhtide loend== <timeline> ImageSize = width:800 height:auto barincrement:20 PlotArea = top:10 bottom:50 right:130 left:20 AlignBars = late DateFormat = yyyy Period = from:1979 till:2016 TimeAxis = orientation:horizontal ScaleMajor = unit:year increment:5 start:1979 Colors = id:Past value:rgb(0.9,1,1) id:Actual value:rgb(0.9,1,0.0) BarData = barset:PM PlotData= align:left fontsize:S shift:(3,-4) anchor:from width:15 barset:PM from: 1979 till: 1989 color:Past text:"[[Ruhollah Khomeini]]" fontsize:10 from: 1989 till: end color:Actual text:"[[Ali Khamenei]]" fontsize:10 barset:skip </timeline> {| class="wikitable" |- ! style="width:5%;"| {{Abbr|Nr.|Number}} ! style="width:15%;"| Ametiaeg ! style="width:5%;"| Portreefoto ! style="width:25%;"| Nimi<br>{{small|Translit. · [[Pärsia keel|Pärsia]] · Autogramm}} ! style="width:5%;"| Eludaatumid ! style="width:10%;"| Sünnikoht ! style="width:25%;"| Märkused |- ! 1 | 3. detsember 1979<br>– 3. juuni 1989<br>{{small|(9 aastat ja 182 päeva)}} | [[File:Portrait of Ruhollah Khomeini By Mohammad Sayyad.jpg|80px]] | {{small|[[marja'-e taqlid|Suur ajatolla]]<br>'''[[Sayyid]]'''}} '''[[Ruhollah Khomeini]]'''<br><span style="font-size:125%;">{{lang|fa|سیدروح‌الله خمینی}}</span><br>[[File:Ruhollah Khomeini signature.png|80x80px]] | {{Birth date|1902|9|22|df=y}} – {{Death date and age|1989|6|3|1902|9|22|df=y}} | {{small|[[Khomeyn]], [[Markazi provints]]}} | {{small|[[Iraani revolutsioon|1979. aasta revolutsiooni]] juht ja Iraani Islamivabariigi rajaja.}} |- ! 2 | 4. juuni 1989<br>– praeguseni<br>{{small|({{Aastat, kuud, päeva|aasta=1989|kuu=06|päev=04}})}} | [[File:Ali Khamenei Nowruz message official portrait 1397 01.jpg|80px]] | {{small|[[marja'-e taqlid|Suur ajatolla]]<br>'''[[Sayyid]]'''}} '''[[Ali Khamenei]]'''<br><span style="font-size:125%;">{{lang|fa|سیدعلی خامنه‌ای}}</span><br>[[File:Khamenei signature.png|80x80px]] | {{Birth date and age|1939|4|19|df=y}}<ref>{{cite web|url=http://english.khamenei.ir/news/2157/Detailed-biography-of-Ayatollah-Khamenei-Leader-of-Islamic-Revolution|title=Detailed biography of Ayatollah Khamenei, Leader of Islamic Revolution|date=23. september 2013|publisher=|language=en}}</ref> | {{small|[[Mashhad]], [[Khorāsān-e Razavī provints]]}} | {{small|Oli [[Iraani president]] 1981-1989.}} |} ==Vaata ka== *[[Iraani riigipeade loend]] *[[Iraani Islamivabariigi põhiseadus]] *[[1989. aasta Iraani kõrgeima juhi valimised]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [http://leader.ir Kõrgeima juhi büroo] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev= [[Pärsia monarhide loend|Šahh]] | nimi= [[Iraani riigipeade loend|Iraani riigipea]] | aeg= 1979- | järgnev=Ametis }} {{lõpp}} [[Kategooria:Usujuhid]] [[Kategooria:Iraan]] j1lxk2cgrljsrf6k90lsby6hjim1xsu Iraani standardaeg 0 522962 6168384 5139626 2022-07-26T16:37:13Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.8 wikitext text/x-wiki [[File:Time Zones of the Middle East.svg|300px|thumb|right|'''Lähis-Ida aeg'''<br/> {| class=wikitable style="border:hidden;white-space:nowrap;" |- | style="background-color:#FFF000;" | &nbsp; &nbsp; | [[UTC+02:00]] | [[Ida-Euroopa aeg]] |- | style="background-color:#808000;" | &nbsp; &nbsp; | [[UTC+02:00]]<br><br>[[UTC+03:00]] | [[Ida-Euroopa aeg]] /<br>[[Iisraeli standardaeg]] /<br>[[Palestiina standardaeg]]<br>[[Ida-Euroopa suveaeg]] /<br>[[Iisraeli suveaeg]] /<br>[[Palestiina suveaeg]] |- | style="background-color:#00FF00;" | &nbsp; &nbsp; | [[UTC+03:00]] | [[Türgi aeg]]<br>[[UTC+3:00|Araabia standardaeg]] |- | style="background-color:#006400;" | &nbsp; &nbsp; | [[UTC+03:30]]<br>[[UTC+04:30]] | '''Iraani standardaeg'''<br>[[Iraani standardaeg#Suve- ja talveaja vahetumise kuupäevad|Iraani suveaeg]] |- | style="background-color:#800080;" | &nbsp; &nbsp; | [[UTC+04:00]] | [[UTC+4:00|Lahe standardaeg]] |} <small>Light colors indicate where standard time is observed all year; dark colors indicate where [[daylight savings]] is observed.</small> <br><br> ]] '''Iraani standardaeg''' (lühidalt '''Iraani aeg'''; [[inglise keel]]es ''Iran Standard Time'' (''IRST'') või lühidalt ''Iran Time'' (''IT'')) on [[Iraan]]is kehtiv [[ajavöönd]]. Iraan on [[UTC]]-st ees [[UTC +3:30|3 ja pool tundi]]. IRST kehtib 52,5° [[meridiaan]]il, see on Iraani ametlik meridiaan mida kasutab ka [[Iraani kalender]]. Aastatel 2005-2008 ei läinud Iraan president [[Maḩmūd Aḩmadīnezhād]]i määrusega üle [[suveaeg|suveajale]].<ref>{{cite web |url=http://www.presstv.ir/detail.aspx?id=3243&sectionid=351020102 |title=Iran will not observe DST |publisher=Presstv.ir |date=20. märts 2007 |accessdate=9. mai 2010 |language=en |archive-date=2013-08-27 |archive-url=https://www.webcitation.org/6JBDvS4DZ?url=http://www.presstv.ir/detail.aspx?id=3243 |url-status=dead }}</ref><ref>{{cite web|url=http://timeanddate.com/worldclock/timezone.html?n=246 |title=Time zone and daylight saving time for Iran – Tehran between 2010 and 2019 |publisher=Timeanddate.com |date= |accessdate=9. mai 2010|language=en}}</ref> Suveaeg võeti uuesti kasutusele 21. märtsil 2008. ==Suve- ja talveaja vahetumise kuupäevad== Iraani suveaeg on märkimisväärne, kuna kella keeramine ei allu sellisele reeglile nagu nt [[Euroopa]]s (märtsi viimane pühapäev), suuremosades riikides keeratakse kella igal aastal samal nädalapäeval, Iraanis nii ei ole.<ref>{{cite web|url=https://www.timeanddate.com/time/zone/iran/tehran |title=Time Changes in Tehran over the years|language=en}}</ref> Suveajale üleminek on väga lähedal [[Nowruz]]ile, iraani kultuuri tähtsamaile pidustusele. Iraani suveaeg algab igal aastal 22. märtsil ning lõppeb 22. septembril, erandiks on liigaastad, kui suveaeg algab ja lõppeb päeva varem. {| class="wikitable" |+ !Aasta !Suveajale üleminek !Talveajale üleminek |- |'''2014''' |L, 22. märts, 0.00 |E, 22. sept, 0:00 |- |'''2015''' |P, 22. märts, 0.00 |T, 22. sept, 0.00 |- |'''2016''' |E, 21. märts, 0.00 |K, 21. sept, 0.00 |- |'''2017''' |K, 22. märts, 0.00 |R, 22. sept, 0.00 |- |'''2018''' |N, 22. märts, 0.00 |L, 22. sept, 0.00 |} ==Muudatused ajavööndis== {|class="wikitable" | '''Kasutusaeg''' | '''Erinevus maailmaajast''' | '''Ajavööndi nimetus''' |- | 1800 – 1946 | [[UTC+03:00|UTC+03:25:44]] | Iraani standardaeg (IRST) |- | 1947 – 1977 | [[UTC+03:30]] | Iraani standardaeg (IRST) |- | 1977 – 1979 | [[UTC+04:00]] <br />[[UTC+05:00]] | Iraani standardaeg (IRST) <br />Iraani suveaeg (IRDT) |- | 1979 – 1980 | [[UTC+03:30]] <br />[[UTC+04:30]] | Iraani standardaeg (IRST) <br />Iraani suveaeg (IRDT) |- | 1981 – 1990 | [[UTC+03:30]] | Iraani standardaeg (IRST) |- | 1991 – 2005 | [[UTC+03:30]] <br />[[UTC+04:30]] | Iraani standardaeg (IRST) <br />Iraani suveaeg (IRDT) |- | 2006 – 2007 | [[UTC+03:30]] | Iraani standardaeg (IRST) |- | 2008 – present | [[UTC+03:30]] <br />[[UTC+04:30]] | Iraani standardaeg (IRST) <br />Iraani suveaeg (IRDT) |} ==Vaata ka== *[[Iraani kalender]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Ajavööndid]] [[Kategooria:Iraan]] 1pyynzc5agn9t8l47fh5yvtihkk6gyz Narodnoje Radio 0 536745 6168593 6157608 2022-07-27T07:33:46Z 145.14.28.118 /* Sagedused */ wikitext text/x-wiki '''Narodnoje Radio''' on [[vene keel|venekeelne]] [[raadiojaam]] Eestis. Raadiojaama omanik on [[Tallinn]]as tegutsev [[Duo Media Networks]]. Raadiojaam alustas tegevust [[1992]]. aastal{{lisa viide}} ja on ühtlasi Eesti vanim erakapitalil põhinev venekeelne raadiojaam.<ref name="eestimeedia.ee">https://web.archive.org/web/20190217153722/https://www.eestimeedia.ee/tegevusalad/raadio/narodnoe-radio/ (vaadatud 17.02.2019)</ref> Raadiojaama eelkäija on ''100FM''.<ref name="narodnoeradio.ee">https://web.archive.org/web/20190217212907/https://narodnoeradio.ee/o-radio/ (vaadatud 17.02.2019)</ref> ==Viited== {{viited}} ==Sagedused== * [[Harjumaa]] ja [[Narva]] 100,0 MHz * [[Ida-Virumaa]] 96,3 MHz * [[Tartumaa]] 92,9 MHz * [[Lääne-Virumaa]] 88,5 MHz ==Välislingid== *[https://narodnoeradio.pleier.ee/kontakty/ Koduleht] [[Kategooria:Eesti raadiojaamad]] [[Kategooria:Vene kultuur Eestis]] 7b3q67px9lwy6k5eefa7wei16an8sen Rajalane 0 540007 6168193 6168138 2022-07-26T11:59:39Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki {{Ajaleht | nimi = Rajalane | logo = | pilt = | pildiallkiri = | tüüp = kolm korda nädalas | formaat = | omanik = | väljaandja = Valga Eesti Kirjastuse-Ühisus | toimetaja = [[August Kõiv]]<br> [[Jaan Pommer]] | peatoimetaja = | kaastoimetaja = | uudistetoimetaja = | arvamustoimetaja = | sporditoimetaja = | kujunduse toimetaja = | koosseis = | asutamine = [[1919]] | keel = [[eesti keel|Eesti]] | toimetuse asukoht = [[Valga]] | trükiarv = | sõsarajalehed =„Jauna Dsihve" ja „Tautas Valss" | ISSN = }} '''Rajalane''' oli aastatel 1919-1921 [[Valga]]s ilmunud, oma sõnate järgi, "demokraatline ajaleht, wäljaspool kõiki poliitilisi parteisid".<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=rajalane19190906.1.4&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Rajalane, nr 77, 6. september 1919, lk 4.]</ref> Ajaleht oli peamiselt Valga ja teiste Eesti-Läti piiriäärsete alade eestlaste häälekandja ning oluline ametlikke ja avalikke teadete vahendaja. Esimene number ilmus 22. veebruaril 1919 pärast Valga vabastamist enamlaste käest.<ref name="VK">https://valgalinn.ee/wiki/organisatsioon/84-ajaleht-rajalane/</ref> Algselt ajaleht ilmus kord nädalas ja siis kolm korda nädalas: teisipäeval, neljapäeval ja laupäeval. Ajalehte väljastas Adamsoni trükikojas "Valga Eesti Kirjastuse-Ühisus", mille moodustasid [[Artur Karl Kokkult]], [[Johannes Kreideberg]], [[Jaan Pommer]] ja August Kõiv. Lehe algataja oli [[Valga komandant]] [[Karl Kornel|Karl-Friedrich Kornel]] ja selle vastutav toimetaja oli alguses [[August Kõiv]] ning alates 1919. aasta aprillist [[Jaan Pommer]]. Algselt toimetus asus aadressis [[Pihkva tänav]] 5 "Ühistöö", alates 23. augustist [[Moskva tänav]] 15/17 teisel korrusel ja alates oktoobrist 1919 Valga linna komandantuuri uutes ruumides saksa seltsi "Musse" maja, [[Riia tänav (Valga)|Riia tänav]] 5, teisel korrusel. Jaanuaris 1920 toimetus kolis Vassili majja aadressil Pihkva tn 5, [[Valga maavalitsus|Valga Maakonnavalitsus]]e ruumidesse.<ref name="VK"/> Jaan Pommer alustas uue ajalehe Lõuna-Eesti toimetamise 19. septembril 1921. Rajalase viimane number oli ilmunud 1. septembril. == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Eesti endised ajalehed]] [[Kategooria:Valga ajalugu]] mgmu7ye20cokf740rd07nvfajgmds42 Raudkuppel 0 542365 6168452 6096487 2022-07-26T18:14:00Z Neptuunium 58653 wikitext text/x-wiki {{Infokast relv | nimi = Raudkuppel | pilt = | pildi_suurus = | alt_tekst = | pildi_allkiri = Raudkupli püüdurraketi väljatulistamine [[Operatsioon Kaitsesammas|operatsiooni "Kaitsesammas"]] raames 2012. aastal | päritoluriik = {{Pisilipp|Iisrael}} | tüüp = [[raketikaitsesüsteem]] [[C-RAM]] <!-- Tüübi valik --> | on_rakett = jah <!-- Teenistusajalugu --> | teenistuses = 2011–...<ref name="Raytheon" /> | kasutajad = [[Iisrael]] | sõjad = <!-- Tootmisajalugu --> | disainer = [[Rafael Advanced Defense Systems]]<br>[[Israel Aerospace Industries]] | disainitud = | tootja = [[Rafael Advanced Defense Systems]]<br>[[Israel Aerospace Industries]] | ühiku_hind = {{Lihtloend| * '''1 paterei:''' 50<ref name="GasLx" />–100<ref name="CSIS" /> mln USA dollarit * '''1 rakett:''' umbes 40 000<ref name="DefNews" /> või 100 000 – 150 000<ref name="PM2" /> USA dollarit }} | tootmises = | toodetud = 10 patareid teenistuses (2014)<ref name="Shu2q" /> | variandid = <!-- Täpsustused --> | täpsustuste_silt = | kaal = | pikkus = | detaili_pikkus = | laius = | kõrgus = | läbimõõt = | meeskond = <!-- Laskerelva täpsustused --> | laskemoon = | laskemoona_kaal = | kaliiber = | torud = | tööpõhimõte = | laskekiirus = | algkiirus = | laskeulatus = | max_laskeulatus = | söötur = | sihikud = <!-- Lõhkekeha täpsustused --> | lõhkepea = | lõhkepea_kaal = | õhkimine = | plahvatusvõimsus = <!-- Sõiduki/raketi täpsustused --> | soomus = | pearelv = | muu_relvastus = | mootor = | mootori_võimsus = | võimsuse-kaalu_suhe = | kandevõime = | käigukast = | vedrustus = | kliirens = | kütusemahutavus = | tegevusulatus = | kiirus = | juhtimissüsteem = | steering = <!-- Raketi täpsustused --> | tiivaulatus = | kütus = | lennulagi = | lennukõrgus = | sügavus = | boost = | täpsus = | laskeplatvorm = | transport = }} [[Pilt:Channel2 - Iron dome.webm|pisi|Israeli News Company videoklipp Raudkupli toimimisest]] '''Raudkuppel''' ([[heebrea keel]]es כִּפַּת בַּרְזֶל ''kippat barzel''; inglise keeles ''Iron Dome'') on ilmast sõltumatu mobiilne [[raketikaitsesüsteem]] ehk [[raketikilp]], mida arendasid Iisraeli [[kaitsetööstus|kaitsetööstusettevõtted]] [[Rafael Advanced Defense Systems]] ja [[Israel Aerospace Industries]].<ref name="Raytheon" /> Süsteemi eesmärk on hävitada [[rakett]]e, [[miinipilduja]]miine ja [[suurtükimürsk]]e 4–70 kilomeetri kaugusel.<ref name="CSIS" /> Täpsemalt on see suunatud [[Gaza sektor]]ist terrorirühmituse [[Ḩamās]] välja tulistatud rakettide ja [[Liibanon]]is tegutseva [[Hezbollah]]' analoogsete rünnakute vastu.<ref name="CSIS" /><ref name="NatInt" /><ref name="PM" /> Raudkuppel käivitati 27. märtsil 2011 esimese patarei paigaldamisega [[Be'er-Sheva]] linna lähistele,<ref name="Vj1KI" /> kuigi süsteem oli alles arendusfaasis.<ref name="9YQ9o" /> Raudkupli püüdurraketi esimene õnnestunud tabamus leidis aset 7. aprillil, mil tabati [[Gaza]]st Iisraeli linna [[Ashkelon]]i suunas tulistatud [[BM-21 Grad]]i raketiheitja raketti.<ref name="nDq9o" /> Iisraeli allikate järgi oli süsteemi efektiivsusprotsent, st tabamuste protsent sihitud rakettidest/mürskudest, 2012. aasta novembris aset leidnud [[Operatsioon Kaitsesammas|operatsiooni Kaitsesammas]] ajal 85%.<ref name="CSIS" /><ref name="RAND" /> Vahepeal tehnilisi uuendusi läbinud ja lisatud patareidega Raudkupli efektiivsust 2014. aasta augustis toimunud [[Operatsioon Kaitsev äär|operatsiooni Kaitsev äär]] ajal on Iisraeli allikate järgi hinnatud 90 protsendile.<ref name="RAND" /> Mõned kriitikud on nende arvutuste kohatise paikapidavuse kahtluse alla seadnud.<ref name="NatInt" /> == Vaata ka == [[Pilt:Rockets from gaza (en).png|pisi| Gazast lendulastud rakettide võimalikud tabamiskohad]] *[[pind-õhk-tüüpi juhitav rakett]] *[[raketitõrjesüsteem]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Raytheon">{{Netiviide |URL=https://www.raytheon.com/capabilities/products/irondome |Pealkiri=Iron Dome Weapon System |Väljaandja=[[Raytheon]] |Kasutatud=29. märts 2019 |Keel=inglise keeles}}</ref> <ref name="NatInt">{{Netiviide |Autor=Michael J. Armstrong |URL=https://nationalinterest.org/feature/iron-dome-neither-bluff-nor-the-end-rockets-25269 |Pealkiri=Iron Dome: Neither a 'Bluff' nor the 'End of Rockets' |Väljaanne=The National Interest |Aeg=7. aprill 2018 |Kasutatud=29. märts 2019 |Keel=inglise keeles}}</ref> <ref name="PM">{{Netiviide |Autor=Jürgen Tamme |URL=https://www.postimees.ee/262913/usa-toetab-iisraeli-raketikaitsesusteemi-rajamist |Pealkiri=USA toetab Iisraeli raketikaitsesüsteemi rajamist |Väljaanne=[[Postimees]] |Aeg=14. mai 2010 |Kasutatud=29. märts 2019}}</ref> <ref name="CSIS">{{Netiviide |URL=https://missilethreat.csis.org/defsys/iron-dome/ |Pealkiri=Iron Dome (Israel) |Väljaanne=CSIS Missile Defense Project |Väljaandja=[[Center for Strategic and International Studies]] |Kasutatud=29. märts 2019 |Keel=inglise keeles}}</ref> <ref name="RAND">{{Netiviide |Autor=Elizabeth M. Bartels |URL=https://www.rand.org/blog/2017/11/is-iron-dome-a-poisoned-chalice-strategic-risks-from.html |Pealkiri=Is Iron Dome a Poisoned Chalice? Strategic Risks from Tactical Success |Väljaandja=[[RAND Corporation]] |Aeg=29. november 2017 |Kasutatud=29. märts 2019 |Keel=inglise keeles}}</ref> <ref name="GasLx">{{Netiviide |Autor=Karl Vick |URL=http://world.time.com/2013/03/19/the-secret-of-the-wonder-weapon-that-israel-will-show-off-to-obama/ |Pealkiri=The Secret of the Wonder Weapon That Israel Will Show Off to Obama |Väljaanne=[[Time]] |Aeg=19. märts 2013 |Kasutatud=29. märts 2019 |Keel=inglise keeles}}</ref> <ref name="Shu2q">{{Netiviide |Autor=Yaakov Lappin |URL=http://www.jpost.com/Operation-Protective-Edge/Third-new-Iron-Dome-battery-deployed-362830 |Pealkiri=Tenth Iron Dome battery deployed to protect Israel from rockets |Väljaanne=The Jerusalem Post |Aeg=15. juuli 2014 |Kasutatud=5. mai 2019 |Keel=inglise keeles}}</ref> <ref name="Vj1KI">{{Netiviide |URL=https://www.aljazeera.com/news/middleeast/2011/03/201132718224159699.html |Pealkiri=Israel deploys 'Iron Dome' rocket shield |Väljaanne=[[Al-Jazeera]] |Aeg=27. märts 2011 |Kasutatud=29. märts 2019 |Keel=inglise keeles}}</ref> <ref name="9YQ9o">{{Netiviide |Autor=Jürgen Tamme |URL=https://www.postimees.ee/409673/iisrael-viis-gaza-lahedale-ohutorjepatareid |Pealkiri=Iisrael viis Gaza lähedale õhutõrjepatareid |Väljaanne=[[Postimees]] |Aeg=28. märts 2011 |Kasutatud=29. märts 2019}}</ref> <ref name="nDq9o">{{Netiviide |Autor=Anshel Pfeffer & Yanir Yagna |URL=https://www.haaretz.com/1.5148599 |Pealkiri=Iron Dome Successfully Intercepts Gaza Rocket for First Time |Väljaanne=[[Haaretz]] |Aeg=7. aprill 2011 |Kasutatud=29. märts 2019 |Keel=inglise keeles}}</ref> <ref name="DefNews">{{Netiviide |Autor= kin-ltn Henry A. Obering III |URL=https://www.defensenews.com/opinion/commentary/2020/11/10/should-the-us-rely-on-iron-dome-for-the-long-term/ |Pealkiri=Should the US rely on Iron Dome for the long term? |Väljaanne=Defense News |aeg=10. november 2020 |Kasutatud=12. mai 2021 |Keel=inglise keeles}}</ref> <ref name="PM2">{{Netiviide |URL=https://www.postimees.ee/7570744/ohukaitse-teraskuppel-kaitseb-vaikest-ja-rikast-riiki |Pealkiri=ÕHUKAITSE ⟩ Teraskuppel kaitseb väikest ja rikast riiki |Autor=[[Heiki Suurkask]] |Väljaanne=[[Postimees]] |Aeg=25. juuli 2022 |Kasutatud=26. juuli 2022}}</ref> }} == Välislingid == * {{Commonsi kategooria tekstina}} * [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/gazast-tulistati-iisraeli-14-raketti?id=84135878 "Gazast tulistati Iisraeli 14 raketti"]. (27. oktoober 2018). ''[[Delfi]]'' * [https://www.postimees.ee/2858207/usa-senati-komisjon-tahab-suurendada-iisraeli-raudkupli-rahastamist "USA senati komisjon tahab suurendada Iisraeli Raudkupli rahastamist"]. (16. juuli 2014). ''[[Postimees]]'' *[https://www.rafael.co.il/wp-content/uploads/2019/06/Multi-Mission-IRON-DOME-Brochure.pdf Iron Dome, Multi-Mission Counter Rocket, Artillery and Mortar (C-RAM), Very Short Range Air Defense (V-SHORAD) Point Defense and Naval Air Defense System] [[Kategooria:Iisraeli sõjandus]] [[Kategooria:Õhutõrjeraketid]] l08763fbyr9orhr1qyoyu2d30d7e2vx Riiklik Juurdlusbüroo (Ukraina) 0 542987 6168244 6084161 2022-07-26T12:57:10Z Octagon11 123728 /* Direktorid */ wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Riiklik Juurdlusbüroo | omakeelne_nimi = Державне бюро розслідувань | embleem = Logo of the State Bureau of Investigations of Ukraine.svg|embleemisuurus= | embleemiallkiri = Embleem | pilt = Kyiv S Petlury 15 1.jpg|pildisuurus= | pildiallkiri = | lühend = DBR (ukraina keeles ''ДБР'') | deviis = ''Fiat justitia, ne pereat mundus'' | asutatud = 2016. aastal | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = | tüüp = | staatus = | eesmärk = | peakorter = | asukoht = | piirkond = | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = Direktori | juht_nimi = [[Oleksi Suhhatšov]]<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №691/2021. Про призначення О.Сухачова Директором Державного бюро розслідувань, 31.12.2021.</ref> | juht2_nimetus = Direktori esimene asetäitja | juht2_nimi = [[Oleksandr Babikov]]<ref>[https://hromadske.ua/ru/posts/eks-advokat-yanukovicha-oficialno-stal-zamestitelem-glavy-gosudarstvennogo-byuro-rassledovanij Экс-адвокат Януковича официально стал заместителем главы Государственного бюро расследований] - Hromadske (vaadatud: 20.01.2020)</ref> | juht3_nimetus = Direktori asetäitja | juht3_nimi = | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = | emaorg = | allorg = | eelarve = | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = | märkused = }} '''Riiklik Juurdlusbüroo''' ([[ukraina keel]]es ''Державне бюро розслідувань'') on [[Ukraina]] riigiametnike sooritatud kuritegusid uuriv õiguskaitseorgan. == Ajalugu == DBR-i ülesandeks sai riigiametnike kuritegude uurimine.<ref>[http://www.euam-ukraine.eu/news/the-sbi-ukraine-s-civilian-security-sector-reform-will-not-be-complete-without-it/ The SBI: Ukraine’s Civilian Security Sector reform will not be complete without it] - EUAM Ukraine, 15.03.2018 (vaadatud: 02.04.2019)</ref> President [[Volodõmõr Zelenskõi]] allkirjastas 2019. aasta detsembris seaduse, mis nägi ette muudatusi DBR-i struktuuris ja asutuse juhtkonna väljavahetamise.<ref>[https://news.liga.net/politics/news/zelenskiy-podpisal-zakon-o-gbr-po-nemu-budet-uvolen-roman-truba Зеленский подписал закон о ГБР, по нему будет уволен Роман Труба] - Liga Novosti, 24.12.2019</ref> === Direktorid === {| class="wikitable" |+ |- ! Nr !! Nimi !! Ametiaeg |- | 1. || [[Roman Truba]] || 2017-2019 |- | kt. || [[Irõna Venediktova]] || 2019-2020 |- | kt. || Oleksandr Sokolov || 2020 |- | kt. || [[Oleksi Suhhatšov]] || 2020<ref>[https://www.depo.ua/ukr/politics/temna-konyachka-z-prokuraturi-khto-takiy-noviy-vo-direktora-dbr-oleksiy-sukhachov-202009221218755 Темна конячка з прокуратури: Хто такий новий в.о. директора ДБР Олексій Сухачов] - Depo.ua, 22.09.2020 (vaadatud: 26.09.2020)</ref>-2021 |- |2. || [[Oleksi Suhhatšov]] || 2021-<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №691/2021. Про призначення О.Сухачова Директором Державного бюро розслідувань, 31.12.2021.</ref> |} === Sõjategevus 2022. aastal === Alates sõjategevuse algusest uuris DBR riigireetmisega seotud juhtumeid.<ref>КОНСТАНТИН КАТЫШЕВ. [https://korrespondent.net/ukraine/4469730-hbr-otkrylo-230-del-o-hosyzmene ГБР открыло 230 дел о госизмене] 15.04.2022 (vaadatud: 15.04.2022)</ref> == Vaata ka == * [[Ukraina Rahvuslik Korruptsioonivastane Büroo]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * Павел Калашник. [https://hromadske.ua/ru/posts/esli-ne-vnesti-izmeneniya-v-zakon-o-gosbyuro-rassledovanij-dela-majdana-peredadut-v-pustotu-advokat Если не внести изменения в закон о Госбюро расследований, дела Майдана передадут в пустоту — адвокат] - Hromadske, 11.11.2019 <small>(''vene keeles'')</small> * [https://lb.ua/news/2019/11/18/442571_gbr_sozdalo_noviy_sledstvenniy_otdel.html ГБР создало новый следственный отдел для дел Майдана] - Lb.ua, 18.11.2019 <small>(''vene keeles'')</small> * [https://lb.ua/news/2019/11/20/442777_genprokuratura_peredala.html Генпрокуратура передала все свои дела в производство ГБР, НАБУ, СБУ и Нацполицию] - Lb.ua, 20.11.2019 <small>(''vene keeles'')</small> * ЮРИЙ БУТУСОВ. [https://blogs.korrespondent.net/blog/events/4163566/ Справедливость необходима] - Korrespondent.net, 22.11.2019 <small>(''vene keeles'')</small> * Павел Калашник. [https://hromadske.ua/ru/posts/nazk-eks-advokat-yanukovicha-babikov-imeet-konflikt-interesov-v-gbr НАЗК: экс-адвокат Януковича Бабиков имеет конфликт интересов в Госбюро] - Hromadske, 11.04.2020 <small>(''vene keeles'')</small> [[Kategooria:Ukraina valitsusasutused]] 7k165036fp24l91bzpnsjix49ni5mhf Benny Gantz 0 543820 6168523 5588663 2022-07-26T21:53:55Z Ahti-Saku 167588 wikitext text/x-wiki [[Fail:Benny Gantz 2019 (cropped).jpg|pisi|Benny Gantz (2019)]] '''Benjamin "Benny" Gantz''' (sündinud [[9. juuni]]l [[1959]] [[Kfar Ahim]]is) on [[Iisrael]]i sõjaväelane ([[kindralleitnant]]) ja poliitik, alates [[26. märts]]ist [[2020]] [[Knesset]]i esimees. Ta sündis aastal [[1959]] [[Kfar Ahim]]is [[Lõunaringkond (Iisrael)|Lõunaringkonnas]]. Tema ema on pärit [[Mezőkovácsháza]]st (praeguse haldusjaotuse järgi [[Békési komitaat|Békési komitaadist]]) [[Ungari]]st, isa on pärit [[Rumeenia]]st. {{Pooleli|kuu=aprill|aasta=2019}} == Isiklikku == Ta on abielus ning kolme poja ja ühe tütre isa. {{JÄRJESTA:Gantz, Benjamin}} [[Kategooria:Iisraeli sõjaväelased‎]] [[Kategooria:Iisraeli poliitikud‎]] [[Kategooria:Sündinud 1959]] 53mi8lldni7y3y9bzfcmfnbmxqozaw9 Valga linnapea 0 544234 6168443 6165162 2022-07-26T18:06:15Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki '''Valga linnapea''' oli [[Valga Linnavalitsus]]e juht. ==Valga linnapead== *1861-1863 [[Wilhelm Woldemar Kampmann]] *1867-1875 Wilhelm Woldemar Kampmann *?-1886 Constantin Eduard Silsky<ref>[https://valgalinn.ee/wiki/isik/1178-constantin-eduard-silsky/ Valga linna kroonika], (vaadatud 17.09.2020)</ref> *1888-1902 [[Woldemar Conrad von Dahl]] *1902-1917 [[Johannes Märtson]] *1917 [[Hans Einer]] *1917 [[Kārlis Ozolins]] *1917 november - 22.02.1918 läti punase kütipolgu ja Valgas paikneva [[XII armee]] sõdurite saadikute nõukogu täitevkomitee valitsusaeg *1918 P. von Sivers, [[bürgermeister]] ([[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]]ivägede kontrolli all) *1918 [[Oskar Raue]], bürgermeister *1918-1919 punalinnapea Kārlis Ošolins ([[Nõukogude Venemaa]] ja [[Läti SNV]] vägede kontrolli all) *1919 [[Johannes Kerg]] *1919-1920 [[Johan Kuusik]] *1920-1921 [[Jaan Soo (linnapea)|Jaan Soo]]<ref>[https://valgalinn.ee/wiki/isik/37-jaan-soo/ Jaan Soo 1862-1951], valgalinn.ee/wiki</ref> *1921-1922 [[Johann Müllerson]] *1922-1923 [[Johannes Kreideberg]] *1923-1924 [[Artur Kokkult]] *1924-1927 [[Jaan Soo (linnapea)|Jaan Soo]] *1927-1928 [[Artur Kokkult]] *1928-1930 [[Hendrik Leiur]] *1930-1933 [[Jaan Soo (linnapea)|Jaan Soo]] *1934 [[Märt Gross]] *1934-1940 [[Theodor Villa]] *1940 [[Kristjan Kukk]] *1941 [[Jaan Soo (linnapea)|Jaan Soo]] *... *1989–1993 [[Kalina Mavrina]] *1993–1994 [[Raivo Kukk]] *1994–1994 [[Meelis Atonen]] *1996–1999 [[Uno Heinla]] *1999–2007 [[Margus Lepik]] *2007–2011 [[Ivar Unt]] *2011–2017 [[Kalev Härk]] == Vaata ka == *[[Carl Christoph Bremer]] == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=valgalinna20120501.2.6 Sõna saavad Valga linnapead. Valga Linna Leht, 1. mai 2012] *[https://valgalinn.ee/wiki/organisatsioon/1-valga-linn/ Valga linn 1584-. Valga linnapead kuni 1941. aastani:], valgalinn.ee (vaadatud 17.09.2020) [[Kategooria:Valga linnapead| ]] 1f71mmdtz3ke4lu5fsz36wqye7awsmf Ukraina erioperatsioonijõud 0 552889 6168454 6167499 2022-07-26T18:14:33Z Octagon11 123728 /* Struktuur */ wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = Ukraina Relvajõudude Erioperatsioonijõud | pilt = БЗ ССО.png|pildisuurus=250px | pildiallkiri = Bareti märk | algusaeg = 2016 | lõpuaeg = | aeg = | riik = | kuuluvus = | haru = | liik = | ülesanne = | suurus = | alluv = | garnison = | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = Іду на ви! | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = Erioperatsioonijõudude päev [[29. juuli]]<ref>[https://lb.ua/news/2016/07/26/341105_poroshenko_uchredil_den_sil.html Порошенко учредил День Сил специальных операций] - Lb.ua, 26.07.2016</ref> | varustus = | varustusesilt = | lahingud = | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = Viktor Horenko (2022-)<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №531/2022 Про призначення В.Хоренка командувачем Сил спеціальних операцій Збройних Сил України, 25.07.2022</ref> | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = <!-- Sümboolika --> | märk = [[Pilt:Emblem of the Ukrainian Special Operations Forces.svg|125px|]] | märk_silt = Embleem | märk_2 = [[Pilt:Прапор ССО.svg|125px|]] | märk_2_silt = Lipp | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''Ukraina Relvajõudude Erioperatsioonijõud''' ([[ukraina keel]]es Сили спеціальних операцій Збройних сил України, lühendid ССО, ССпО) on [[Ukraina Relvajõud]]ude struktuuriüksus, mille ülesandeks on erioperatsioonid. == Ajalugu == === Ülemad === {| class="wikitable" |+ |- ! Nimi !! Ametiaeg |- | [[Ihor Lunjov]] || 2016-2020 |- | [[Hrõhori Halahan]] || 2020-2022 |- | Viktor Horenko || 2022- |} === Sõjategevus 2022. aastal === 2022. aasta märtsi alguses [[HUR MO]] ja erioperatsioonijõudude 3. polk osalesid lahingutes Vene relvajõududega, mis proovisid võtta enda kontrolli alla [[Hostomel]]i.<ref>[https://gur.gov.ua/content/ponad-50-okupantiv-znyshcheno-v-hostomeli-za-ostanni-dvi-doby.html Понад 50 окупантів знищено в Гостомелі за останні дві доби (18+)] 04.03.2022 - [[HUR MO]] (vaadatud: 17.04.2022)</ref> 2022. aasta juuli alguses tegi 73. mereerioperatsioonide keskus pärast [[Maosaare lahing]]ut saarel vaatlust ja andmete kogumist.<ref> ЛЮДМИЛА ТРОЦЕНКО.[https://ua.korrespondent.net/ukraine/4492655-pidvodna-spetsoperatsiia-yak-na-zmiinomu-vstanovyly-ukrainskyi-prapor Підводна спецоперація: як на Зміїному встановили український прапор] (vaadatud: 07.07.2022)</ref> == Struktuur == {| class="wikitable" |+ |- ! Embleem !! Nimetus !! Asukoht |- | style="text-align: center;" | [[Pilt:Com SOF.png|25px]] || Erioperatsioonide väejuhatus || [[Kiiev]] |- | style="text-align: center;" | [[Pilt:3rd Special Purpose Regiment (Ukraine).svg|25px]] || 3. üksik vürst [[Svjatoslav I|Svjatoslav Vapra]] nimeline eriotstarbeline polk<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №232/2018 Про присвоєння почесних найменувань військовим частинам Збройних Сил України та уточнення деяких найменувань 1. Присвоїти військовим частинам Збройних Сил України:З окремому полку Спеціального призначення почесне найменування "імені князя Святослава Хороброго" та надалі іменувати його - 3 окремий полк Спеціального призначення імені князя Святослава Хороброго; 22.08.2018</ref> || [[Kropõvnõtskõi]] |- | style="text-align: center;" | [[Pilt:8 ОПСпП.png|25px]] || 8. üksik eriotstarbeline polk || [[Hmelnõtskõi]] |- | style="text-align: center;" | [[Pilt:73 МЦСО ЗСУ.png|25px]] || [[73. mereerioperatsioonide keskus]] || [[Otšakiv]] |- | style="text-align: center;" | [[Pilt:140 ЦСпО.png|25px]] || 140. üksik erioperatsioonide keskus<ref>[https://news.liga.net/politics/news/vpervye-spetspodrazdelenie-vsu-proshlo-sertifikatsiyu-nato Впервые спецподразделение ВСУ прошло сертификацию НАТО] - Liga Novosti, 24.06.2019 (31.07.2021)</ref> || [[Hmelnõtskõi]] |} {| class="wikitable" |+ Muud allüksused |- ! Embleem !! Nimetus !! Asukoht |- | style="text-align: center;" | [[Pilt:142nd Special Forces Training Centre SSI.png|25px]] || 142. õppekeskus || [[Berdõtšiv]] |- | style="text-align: center;" | || 35. segaeskadrill<ref>[https://galinfo.com.ua/news/syly_spetsialnyh_operatsiy_zsu_vidteper_mayut_svoyu_aviaeskadrylyu_334622.html Сили спеціальних операцій ЗСУ відтепер мають свою авіаескадрилью] - Galinfo, 05 січня 2020 (vaadatud: 02.08.2021)</ref> || [[Havrõšivka (Vinnõtsja rajoon)|Havrõšivka]] |} == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://zn.ua/UKRAINE/komandir-8-polka-specnaza-naznachen-zamkomanduschego-sil-specialnyh-operaciy-323016_.html Командир 8 полка спецназа назначен замкомандущего Сил специальных операций] - ZN.UA, 07.07.2019, 11:35 *[https://lb.ua/society/2020/01/05/446479_silah_spetsoperatsiy_vsu_sozdali.html В Силах спецопераций ВСУ создали авиаэскадрилью] - Lb.ua, 05.01.2020 [[Kategooria:Eriüksused]] [[Kategooria:Ukraina sõjandus]] amlzz7e7ezcbe970o1b9sgxr3wsk0pm 6168485 6168454 2022-07-26T19:17:25Z Octagon11 123728 /* Struktuur */ wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = Ukraina Relvajõudude Erioperatsioonijõud | pilt = БЗ ССО.png|pildisuurus=250px | pildiallkiri = Bareti märk | algusaeg = 2016 | lõpuaeg = | aeg = | riik = | kuuluvus = | haru = | liik = | ülesanne = | suurus = | alluv = | garnison = | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = Іду на ви! | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = Erioperatsioonijõudude päev [[29. juuli]]<ref>[https://lb.ua/news/2016/07/26/341105_poroshenko_uchredil_den_sil.html Порошенко учредил День Сил специальных операций] - Lb.ua, 26.07.2016</ref> | varustus = | varustusesilt = | lahingud = | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = Viktor Horenko (2022-)<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №531/2022 Про призначення В.Хоренка командувачем Сил спеціальних операцій Збройних Сил України, 25.07.2022</ref> | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = <!-- Sümboolika --> | märk = [[Pilt:Emblem of the Ukrainian Special Operations Forces.svg|125px|]] | märk_silt = Embleem | märk_2 = [[Pilt:Прапор ССО.svg|125px|]] | märk_2_silt = Lipp | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''Ukraina Relvajõudude Erioperatsioonijõud''' ([[ukraina keel]]es Сили спеціальних операцій Збройних сил України, lühendid ССО, ССпО) on [[Ukraina Relvajõud]]ude struktuuriüksus, mille ülesandeks on erioperatsioonid. == Ajalugu == === Ülemad === {| class="wikitable" |+ |- ! Nimi !! Ametiaeg |- | [[Ihor Lunjov]] || 2016-2020 |- | [[Hrõhori Halahan]] || 2020-2022 |- | Viktor Horenko || 2022- |} === Sõjategevus 2022. aastal === 2022. aasta märtsi alguses [[HUR MO]] ja erioperatsioonijõudude 3. polk osalesid lahingutes Vene relvajõududega, mis proovisid võtta enda kontrolli alla [[Hostomel]]i.<ref>[https://gur.gov.ua/content/ponad-50-okupantiv-znyshcheno-v-hostomeli-za-ostanni-dvi-doby.html Понад 50 окупантів знищено в Гостомелі за останні дві доби (18+)] 04.03.2022 - [[HUR MO]] (vaadatud: 17.04.2022)</ref> 2022. aasta juuli alguses tegi 73. mereerioperatsioonide keskus pärast [[Maosaare lahing]]ut saarel vaatlust ja andmete kogumist.<ref> ЛЮДМИЛА ТРОЦЕНКО.[https://ua.korrespondent.net/ukraine/4492655-pidvodna-spetsoperatsiia-yak-na-zmiinomu-vstanovyly-ukrainskyi-prapor Підводна спецоперація: як на Зміїному встановили український прапор] (vaadatud: 07.07.2022)</ref> == Struktuur == {| class="wikitable" |+ |- ! Embleem !! Nimetus !! Asukoht |- | style="text-align: center;" | [[Pilt:Com SOF.png|25px]] || Erioperatsioonide väejuhatus || [[Kiiev]] |- | style="text-align: center;" | [[Pilt:3rd Special Purpose Regiment (Ukraine).svg|25px]] || 3. üksik vürst [[Svjatoslav I|Svjatoslav Vapra]] nimeline eriotstarbeline polk<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №232/2018 Про присвоєння почесних найменувань військовим частинам Збройних Сил України та уточнення деяких найменувань 1. Присвоїти військовим частинам Збройних Сил України:З окремому полку Спеціального призначення почесне найменування "імені князя Святослава Хороброго" та надалі іменувати його - 3 окремий полк Спеціального призначення імені князя Святослава Хороброго; 22.08.2018</ref> || [[Kropõvnõtskõi]] |- | style="text-align: center;" | [[Pilt:8 ОПСпП.png|25px]] || 8. üksik eriotstarbeline polk || [[Hmelnõtskõi]] |- | style="text-align: center;" | [[Pilt:73 МЦСО ЗСУ.png|25px]] || [[73. mereerioperatsioonide keskus|73. Antin Holovatõi nimeline mereerioperatsioonide keskus]] || [[Otšakiv]] |- | style="text-align: center;" | [[Pilt:140 ЦСпО.png|25px]] || 140. üksik erioperatsioonide keskus<ref>[https://news.liga.net/politics/news/vpervye-spetspodrazdelenie-vsu-proshlo-sertifikatsiyu-nato Впервые спецподразделение ВСУ прошло сертификацию НАТО] - Liga Novosti, 24.06.2019 (31.07.2021)</ref> || [[Hmelnõtskõi]] |} {| class="wikitable" |+ Muud allüksused |- ! Embleem !! Nimetus !! Asukoht |- | style="text-align: center;" | [[Pilt:142nd Special Forces Training Centre SSI.png|25px]] || 142. õppekeskus || [[Berdõtšiv]] |- | style="text-align: center;" | || 35. segaeskadrill<ref>[https://galinfo.com.ua/news/syly_spetsialnyh_operatsiy_zsu_vidteper_mayut_svoyu_aviaeskadrylyu_334622.html Сили спеціальних операцій ЗСУ відтепер мають свою авіаескадрилью] - Galinfo, 05 січня 2020 (vaadatud: 02.08.2021)</ref> || [[Havrõšivka (Vinnõtsja rajoon)|Havrõšivka]] |} == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://zn.ua/UKRAINE/komandir-8-polka-specnaza-naznachen-zamkomanduschego-sil-specialnyh-operaciy-323016_.html Командир 8 полка спецназа назначен замкомандущего Сил специальных операций] - ZN.UA, 07.07.2019, 11:35 *[https://lb.ua/society/2020/01/05/446479_silah_spetsoperatsiy_vsu_sozdali.html В Силах спецопераций ВСУ создали авиаэскадрилью] - Lb.ua, 05.01.2020 [[Kategooria:Eriüksused]] [[Kategooria:Ukraina sõjandus]] 8749nucyxtnrr7lnar90uit1zrewz7k Upāsaka 0 556027 6168305 5955763 2022-07-26T13:44:24Z Lulu 294 /* Tuntud ilmikjärgijaid */ täiend. wikitext text/x-wiki '''''Upāsaka''''' (meessoost) või '''''upāsikā''''' (naissoost) on [[Budism|budismi]] ([[Siddhārtha Gautama|Gautama Buddha]] õpetuse) järgija, kes ei ole pühitsetud [[Bhikkhu|mungaks]], nunnaks ega soovi selleks ka saada, kuid kes juhindub "[[Viis tõotust|Viiest tõotusest]]" ([[paali keel]]es ''pañcasīla'').<ref>Nattier (2003), p. 25, notes: "...[T]he term ''upāsaka'' (fem. ''upāsikā'') ... is now increasingly recognized to be not a generic term for supporters of the Buddhist community who happen not to be monks or nuns, but a very precise category designating those lay adherents who have taken on specific vows. ...[T]hese dedicated lay Buddhists did not constitute a free-standing community, but were rather adjunct members of particular monastic organizations."</ref> Tänapäeval on soovitatud termineid nagu "ilmik-pühendunu", "ilmik-järgija" või ka "[[ilmikvend]]" ehk "-õde".<ref>Encyclopædia Britannica (2007), entry for "upasaka," available at http://www.britannica.com/eb/article-9074383/upasaka. Also, see Nattier (2003), p. 25, quoted at length above, for recent scholarship on the Pali term's historical usage.</ref> Peamine sisuline erinevus upāsaka ja [[bhikkhu]] (ilmiku ja munga) vahel on see, et lisaks loobumisele pahedest on bhikkhu loobunud ka varast ja kodust. Igaüks võib elada sündsalt ja ausalt, ilma kedagi kahjustamata ning selleks ei pea luba küsima ega õnnistust otsima. == Viis tõotust == # Ma ei võta tunnetava olendi elu; # Ma ei võta seda, mida mulle ei ole antud; # Ma hoidun seksuaalsest üleastumisest; # Ma hoidun valest kõnest; # Ma hoidun joobeseisundist. [[Theravaada]] traditsioonis juhinduvad pühendunud ilmikjärgijad ''uposatha'' päevadel "[[kaheksa tõotust|kaheksast tõotusest]]" (paali keeles ''uposathaṃ samādiyati'').<ref>Harvey (1990), p. 192; and Kariyawasam (1995), chapter 3, "Poya Days," available at http://www.accesstoinsight.org/lib/authors/kariyawasam/wheel402.html#ch3.</ref> See oli ka Hiinas laialt levinud tava{{Sfn|Buswell|Lopez|2013|loc=Baguan zhai}} ja seda kasutatakse ikka veel.{{Sfn|Harvey|2000}} == Tuntud ilmikjärgijaid == *[[Vadžrajaana]] traditsioonis on tuntud ''upāsaka'' Dharmatala, kes tegutses 16 [[arhat]]i saatjana. Teda on peetud [[Avalokitešvara]] kehastuseks. *Vimalakīrti, teine tuntud ''upāsaka'', on peategelane [[Vimalakirti suutra]]s, kus ta on jõukas kaupmees ja kuulutab [[seadmus]]t kõikide rahvakihtide seas alates joodikutest ja prostituutidest kuni [[munk]]ade ja [[nunn]]adeni. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.nibbanam.com Theravada ressursid Upasakasele] * Sri Lanka Buddha Jayanti Tipitaka seeria [SLTP] ( ''dateerimata'' ). ''Gahapativaggo'' [Palis] ( AN 8). Saadaval veebis aadressil http://metta.lk/tipitaka/2Sutta-Pitaka/4Anguttara-Nikaya/Anguttara5/8-atthakanipata/003-gahapativaggo-p.html . Välja otsitud 2007-04-28. * Thanissaro Bhikkhu (trans.) (1997). ''Jivaka Sutta: Jivakale'' (AN 8.26). Saadaval veebis aadressil http://www.accesstoinsight.org/tipitaka/an/an08/an08.026.than.html . Välja otsitud 2007-04-28. [[Kategooria:Budism]] hlrd1a52mp6par5ic2oys1xx3qmw4fd 6168309 6168305 2022-07-26T13:47:45Z Lulu 294 wikitext text/x-wiki '''''Upāsaka''''' (meessoost) või '''''upāsikā''''' (naissoost) on [[Budism|budismi]] ([[Siddhārtha Gautama|Gautama Buddha]] õpetuse) järgija, kes ei ole pühitsetud [[Bhikkhu|mungaks]], nunnaks ega soovi selleks ka saada, kuid kes juhindub "[[Viis tõotust|Viiest tõotusest]]" ([[paali keel]]es ''pañcasīla'').<ref>Nattier (2003), p. 25, notes: "...[T]he term ''upāsaka'' (fem. ''upāsikā'') ... is now increasingly recognized to be not a generic term for supporters of the Buddhist community who happen not to be monks or nuns, but a very precise category designating those lay adherents who have taken on specific vows. ...[T]hese dedicated lay Buddhists did not constitute a free-standing community, but were rather adjunct members of particular monastic organizations."</ref> Tänapäeval on soovitatud termineid nagu "ilmik-pühendunu", "ilmik-järgija" või ka "[[ilmikvend]]" ehk "-õde".<ref>Encyclopædia Britannica (2007), entry for "upasaka," available at http://www.britannica.com/eb/article-9074383/upasaka. Also, see Nattier (2003), p. 25, quoted at length above, for recent scholarship on the Pali term's historical usage.</ref> Peamine sisuline erinevus upāsaka ja [[bhikkhu]] (ehk ilmiku ja munga) vahel on see, et lisaks loobumisele pahedest on bhikkhu loobunud ka nimest, varast ja kodust. Igaüks võib elada sündsalt ja ausalt, ilma kedagi kahjustamata ning selleks ei pea luba küsima ega õnnistust otsima. == Viis tõotust == # Ma ei võta tunnetava olendi elu; # Ma ei võta seda, mida mulle ei ole antud; # Ma hoidun seksuaalsest üleastumisest; # Ma hoidun valest kõnest; # Ma hoidun joobeseisundist. [[Theravaada]] traditsioonis juhinduvad pühendunud ilmikjärgijad ''uposatha'' päevadel "[[kaheksa tõotust|kaheksast tõotusest]]" (paali keeles ''uposathaṃ samādiyati'').<ref>Harvey (1990), p. 192; and Kariyawasam (1995), chapter 3, "Poya Days," available at http://www.accesstoinsight.org/lib/authors/kariyawasam/wheel402.html#ch3.</ref> See oli ka Hiinas laialt levinud tava{{Sfn|Buswell|Lopez|2013|loc=Baguan zhai}} ja seda kasutatakse ikka veel.{{Sfn|Harvey|2000}} == Tuntud ilmikjärgijaid == *[[Vadžrajaana]] traditsioonis on tuntud ''upāsaka'' Dharmatala, kes tegutses 16 [[arhat]]i saatjana. Teda on peetud [[Avalokitešvara]] kehastuseks. *Vimalakīrti, teine tuntud ''upāsaka'', on peategelane [[Vimalakirti suutra]]s, kus ta on jõukas kaupmees ja kuulutab [[seadmus]]t kõikide rahvakihtide seas alates joodikutest ja prostituutidest kuni [[munk]]ade ja [[nunn]]adeni. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.nibbanam.com Theravada ressursid Upasakasele] * Sri Lanka Buddha Jayanti Tipitaka seeria [SLTP] ( ''dateerimata'' ). ''Gahapativaggo'' [Palis] ( AN 8). Saadaval veebis aadressil http://metta.lk/tipitaka/2Sutta-Pitaka/4Anguttara-Nikaya/Anguttara5/8-atthakanipata/003-gahapativaggo-p.html . Välja otsitud 2007-04-28. * Thanissaro Bhikkhu (trans.) (1997). ''Jivaka Sutta: Jivakale'' (AN 8.26). Saadaval veebis aadressil http://www.accesstoinsight.org/tipitaka/an/an08/an08.026.than.html . Välja otsitud 2007-04-28. [[Kategooria:Budism]] 5dfomxkhrvomqyu7dwqrp1assxu2fmd 6168316 6168309 2022-07-26T14:05:35Z Lulu 294 Toim., täiend. wikitext text/x-wiki '''''Upāsaka''''' ([[Sanskriti keel|sanskrit]]i ja [[paali keel]]es ''upāsaka ''‘lähedal istuja’; [[tiibeti keel]]es ''dge bsnyen''; [[hiina keel]]es 優婆塞 ''youpose''; [[jaapani keel]]es ''ubasoku'') või '''''upāsikā''''' (naissoost) on [[Budism|budismi]] ([[Siddhārtha Gautama|Gautama Buddha]] õpetuse) järgija, kes ei ole pühitsetud [[Bhikkhu|mungaks]], nunnaks ega soovi selleks ka saada, kuid kes juhindub "[[Viis tõotust|Viiest tõotusest]]" ([[paali keel]]es ''pañcasīla'').<ref>Nattier (2003), p. 25, notes: "...[T]he term ''upāsaka'' (fem. ''upāsikā'') ... is now increasingly recognized to be not a generic term for supporters of the Buddhist community who happen not to be monks or nuns, but a very precise category designating those lay adherents who have taken on specific vows. ...[T]hese dedicated lay Buddhists did not constitute a free-standing community, but were rather adjunct members of particular monastic organizations."</ref> Tänapäeval on soovitatud termineid nagu "ilmik-pühendunu", "ilmik-järgija" või ka "[[ilmikvend]]" ehk "-õde".<ref>Encyclopædia Britannica (2007), entry for "upasaka," available at http://www.britannica.com/eb/article-9074383/upasaka. Also, see Nattier (2003), p. 25, quoted at length above, for recent scholarship on the Pali term's historical usage.</ref> [[Theravaada]]s on nende peamine ülesanne munkade ja nunnade materiaalne toetamine, mis annab neile parima võimaluse [[pälvimus]]i koguda. [[Mahajaana]]s võib [[bodhisattva]] olla nii munk kui ka ilmalik ja ka upaasakad võivad jõuda kõrgeimate seisunditeni.<ref>Ida mõtteloo leksikon: Upaasaka.[https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Upaasaka]</ref> Peamine sisuline erinevus ''upāsaka'' ja [[bhikkhu]] (ehk ilmiku ja munga) vahel on see, et lisaks loobumisele pahedest on bhikkhu loobunud ka nimest, varast ja kodust. Igaüks võib elada sündsalt ja ausalt, ilma kedagi kahjustamata ning selleks ei pea luba küsima ega õnnistust otsima. == Viis tõotust == # Ma ei võta tunnetava olendi elu; # Ma ei võta seda, mida mulle ei ole antud; # Ma hoidun seksuaalsest üleastumisest; # Ma hoidun valest kõnest; # Ma hoidun joobeseisundist. [[Theravaada]] traditsioonis juhinduvad pühendunud ilmikjärgijad ''uposatha'' päevadel "[[kaheksa tõotust|kaheksast tõotusest]]" (paali keeles ''uposathaṃ samādiyati'').<ref>Harvey (1990), p. 192; and Kariyawasam (1995), chapter 3, "Poya Days," available at http://www.accesstoinsight.org/lib/authors/kariyawasam/wheel402.html#ch3.</ref> See oli ka Hiinas laialt levinud tava{{Sfn|Buswell|Lopez|2013|loc=Baguan zhai}} ja seda kasutatakse ikka veel.{{Sfn|Harvey|2000}} == Tuntud ilmikjärgijaid == *[[Vadžrajaana]] traditsioonis on tuntud ''upāsaka'' Dharmatala, kes tegutses 16 [[arhat]]i saatjana. Teda on peetud [[Avalokitešvara]] kehastuseks. *Vimalakīrti, teine tuntud ''upāsaka'', on peategelane [[Vimalakirti suutra]]s, kus ta on jõukas kaupmees ja kuulutab [[seadmus]]t kõikide rahvakihtide seas alates joodikutest ja prostituutidest kuni [[munk]]ade ja [[nunn]]adeni. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.nibbanam.com Theravada ressursid Upasakasele] * Sri Lanka Buddha Jayanti Tipitaka seeria [SLTP] ( ''dateerimata'' ). ''Gahapativaggo'' [Palis] ( AN 8). Saadaval veebis aadressil http://metta.lk/tipitaka/2Sutta-Pitaka/4Anguttara-Nikaya/Anguttara5/8-atthakanipata/003-gahapativaggo-p.html . Välja otsitud 2007-04-28. * Thanissaro Bhikkhu (trans.) (1997). ''Jivaka Sutta: Jivakale'' (AN 8.26). Saadaval veebis aadressil http://www.accesstoinsight.org/tipitaka/an/an08/an08.026.than.html . Välja otsitud 2007-04-28. [[Kategooria:Budism]] 7p5odt4e1whq7h020ydvgnnm1q1kvny Annetamine 0 557023 6168329 5956784 2022-07-26T14:24:23Z Lulu 294 /* Vaata ka */ wikitext text/x-wiki '''Annetamine''' ([[Sanskriti keel|sanskriti]] ja [[paali keel|paali keeles]] ''dāna''; [[tiibeti keel|tiibeti keeles]] ''sbyin pa''; [[hiina keel|hiina keeles]] 布施 ''bushi''; [[jaapani keel|jaapani keeles]] ''fuse''), ka '''heldus''',<ref>[[Ida mõtteloo leksikon]]. [https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Annetamine]</ref> '''almus''' või almuste andmine, ([[inglise keel|inglise keeles]] ''alms'' või ''almsgiving'', [[Vanainglise keel|vana-inglise keeles]] ''ælmesse'', ''ælmes'', [[ladina keel|hilisladina keeles]] ''eleemosyna'', [[kreeka keel|kreeka keeles]] ''eleēmosynē'' ("kaastunne, haletsus, annetus"), ka '''kinkimine''' või [[Kingitus|kingituse]] tegemine on millegi loovutamine või võimaldamine ilma vastutasuta või ilma tasu peale mõtlemata. Seda peetakse heakskiidetavaks ja vooruslikuks teguviisiks enamikus maailma religioonides ja piirkondades, sealhulgas [[hinduism|hinduismis]], [[judaism|judaismis]], [[Budism|budismis]], [[kristlus|kristluses]], [[Islam|islamis]] jm. Annetamine ei pea alati olema materiaalne. Panustatakse ka [[Vabatahtlik tegevus|vabatahtliku tööga]], loovutatakse oma aega, annetatakse privileege või eesõigusi, pakutakse võimalusi ja väljavaateid, jagatakse oskusi ja teadmisi, aidatakse ja juhendatakse, osutatakse tähelepanu ja hoolitsust, võimaldatakse kaitset jne. Annetamine ei pruugi olla 'heategevus' tänapäeva [[Läänemaailm|läänemaailmas]] kasutusel olevas mõttes.<ref name="JTauber">"Jews do not practice charity, and the concept is virtually nonexistent in Jewish tradition. Instead of charity, the Jew gives tzedakah, which means 'righteousness' and 'justice.' When the Jew contributes his money, time and resources to the needy, he is not being benevolent, generous or 'charitable.' He is doing what is right and just." [http://www.chabad.org/library/article_cdo/aid/1079/jewish/The-Myth-of-Charity.htm Tzedakah vs The Myth of Charity]</ref> Annetamine on eelkõige austuse- ja tähelepanuavaldus. Seejuures on oluline jälgida, kas annetuse saaja tõepoolest ka vajab seda annetust, et mitte olla pealetükkiv ega teha valeotsuseid.<ref>{{Raamatuviide|autor=Krishnan & Manoj|pealkiri=Giving as a theme in the Indian psychology of values, in Handbook of Indian Psychology|aasta=2008|koht=|kirjastus=Cambridge University Press|lehekülg=361-382|isbn=978-8175966024|toimetaja=Rao et al.}}</ref> Samas peetakse õigeks annetada, ilma et seda oleks küsitud. Kõige parem oleks annetada anonüümselt, ilma ennast avalikustamata, tundmatuks jäädes. <ref>Mt 6:1-4. [http://piibel.net/#q=Mt%206]</ref><ref>{{cite web|url=http://www.chabad.org/library/article_cdo/aid/45907/jewish/Eight-Levels-of-Charity.htm|title=Maimonides’ Eight Levels of Charity - Mishneh Torah, Laws of Charity, 10:7–14}}</ref> Annetamise tähtsust inimkonna ajaloos on raske üle hinnata. Peaaegu eranditult on kõik pühakojad, kloostrid, templid, katedraalid ja kirikud rajatud ja kasutuses vabatahtlike annetuste toel. Aga mitte ainult sakraalsed objektid. Väga suur hulk organisatsioone, teadusasutusi, ülikoole, ettevõtteid jmt on loodud ja püsivad üksnes annetuste toel, muuhulgas ka Wikimedia Foundation,<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/Wikimedia_Foundation|Pealkiri=Wikimedia Foundation|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> mis haldab eestikeelset Vikipeediat. Annetamine on oluline eelkõige annetaja jaoks.<ref>Lk 11:41. [http://piibel.net/#q=Lk%2011&bv=EST_97&bv=EST_68&bv=GE2018]</ref> Annetaja peaks olema tänulik.<ref>{{Raamatuviide|autor=Tõnn Sarv|pealkiri=Don't take anything personally|aasta=2019|koht=|kirjastus=|lehekülg=42|isbn=9781794664081|url=https://www.tsarv.com/}}</ref> == Budism == [[Budism|Budistlikes]] maades on annetamisel eriline tähtsus, kuna mungad ehk [[bhikkhu|bhikkhud]] (algses tähenduses 'kerjused') elavadki üksnes annetustest. Igal hommikul, päikesetõusu ajal, lähevad pühitsetud mungad [[almuste kogumine|almuste kogumise]] ringile (''pindacara'') ning võimaldavad [[ilmikjärgija|ilmalikel järgijatel]] annetada toitu (''piṇḍapāta''). [[Tai|Tais]], [[Myanmar|Myanmaris]], [[Sri Lanka|Sri Lankal]] ja teistes [[theravaada]] maades võib näha, kuidas kohalikud inimesed hommikuti ootavad munkade saabumist, olles valmis pannud parimad toidud, mis neil on pakkuda. [[Mahajaana]] maades on see traditsioon enamasti kadunud. [[pilt:Luang_Prabang_Takuhatsu_%E3%83%AB%E3%82%A2%E3%83%B3%E3%83%91%E3%83%90%E3%83%BC%E3%83%B3_%E6%89%98%E9%89%A2%E5%83%A7_DSCF6990.JPG|thumb|left|Mungad almuste kogumisel.|377x377px]]Annetusi tehakse alati ka siis, kui külastatakse [[Tempel|templit]], [[Vihaara|kloostrit]] või mõnd muud pühakohta. Kuna [[theravaada]] [[Bhikkhu|mungad]] üldreeglina raha ei puuduta, siis on kõigi pühakohtade juures alati võimalik osta munkadele annetamiseks sobivaid komplekte tarbeesemetega (seebid, hambaharjad, taskulambid, mungarüüd jmt) ning lilli (tüüpiliselt [[Lootos|lootose]] õienuppe). Annetamisel peetakse kinni teatud reeglitest. Annetaja peaks laskuma madalamale sellest, kellele ta annetab, võimaluse korral põlvitades. Annetus antakse üle mõlema käega. Naine teeb mungale annetuse ilma munka puudutamata. Pärast annetuse tegemist tänatakse vastuvõtjat kummarduse ja käte kokkupanemisega. Sümboolseid [[ohvriand|ohvriande]] (lilli, viirukiküünlaid, jooke, kausikesi toiduga) paigutatakse igapäevaselt hoonete ja rajatiste juures olevatele [[altar|altaritele]]. Sarnaseid annetusi tehakse ka monumentidele, ausammastele, auväärsete isikute piltidele, suurtele puudele jne. Kõikides [[Vihaara|kloostrites]], [[Retriit|retriidikeskustes]] jmt on alati vabatahtlikke abilisi, [[ilmikjärgija|ilmikjärgijad]], kes panustavad oma töö ja tegevusega. Paljudes kohtades, kauplustes, kaubamajades jm võib näha korjanduskarpe annetuste jaoks. {{täienda}} == Vaata ka == * [[Vabatahtlik tegevus]] * [[Ohverdamine]] * [[Pälvimus]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://heakodanik.ee/sites/default/files/files/Infovoldik%20Annetamine%20ja%20Maksud.pdf Hea kodanik. Annetamine ja maksud.] * [[https://www.accesstoinsight.org/lib/authors/various/wheel367.html Dana. The Practice of Giving. Selected essays edited by Bhikkhu Bodhi.] [[Kategooria:Budism]] [[Kategooria:Filantroopia]] [[Kategooria:Heategevus]] b9qschzt6xofvbx0xbawinbu6dqlqsc Kriimik-käbaujur 0 561213 6168296 5403200 2022-07-26T13:39:29Z Magnefl 23091 pildi_seletus wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Kriimik-käbaujur | värvus = putukad | pilt = Acilius sulcatus (Linné, 1758) male.jpg | pildi_seletus = Mees | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Mardikalised]] ''Coleoptera'' | sugukond = [[Ujurlased]] ''Dytiscidae'' | perekond = ''[[Acilius]]'' | liik = '''Kriimik-käbaujur''' | binaarne = ''Acilius sulcatus'' | binaarse_autor = | levikukaart = | levikukaardi_seletus = }} '''Kriimik-käbaujur''' (''Acilius sulcatus'') on [[mardikalised|mardikaliste]] seltsi kuuluv putukaliik. Putukat on ka Eestis.<ref name="Euroopa putukad, 2005">[[Michael Chinery]], 2005. Euroopa putukad. [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]. Lk 290</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Elurikkus}} [[Kategooria:Eesti mardikalised]] [[Kategooria:Ujurlased]] mcoea517402j5yq6aw95r97igaa9r6j 6168304 6168296 2022-07-26T13:43:56Z Magnefl 23091 Galerii wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Kriimik-käbaujur | värvus = putukad | pilt = Acilius sulcatus (Linné, 1758) male.jpg | pildi_seletus = Mees | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Mardikalised]] ''Coleoptera'' | sugukond = [[Ujurlased]] ''Dytiscidae'' | perekond = ''[[Acilius]]'' | liik = '''Kriimik-käbaujur''' | binaarne = ''Acilius sulcatus'' | binaarse_autor = | levikukaart = | levikukaardi_seletus = }} '''Kriimik-käbaujur''' (''Acilius sulcatus'') on [[mardikalised|mardikaliste]] seltsi kuuluv putukaliik. Putukat on ka Eestis.<ref name="Euroopa putukad, 2005">[[Michael Chinery]], 2005. Euroopa putukad. [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]. Lk 290</ref> == Galerii == <gallery> Acilius sulcatus-mu.jpg|Isasel on esijalad iminappadega Acilius sulcatus-fo.jpg|Naine Acilius sulcatus-fu.jpg|Naine Acilius sulcatus larvae.JPG|Vastne </gallery> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Elurikkus}} [[Kategooria:Eesti mardikalised]] [[Kategooria:Ujurlased]] 0ud243rykxk2urtarwul40p1tn18sy4 2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused 0 563023 6168352 6167600 2022-07-26T15:28:28Z Kalle 51 wikitext text/x-wiki {{KergejõustikuMM|2022|USA|Eugene|2019|2019 Doha|2023|2023 Budapest}} [[Pilt:New Hayward Field on the University of Oregon campus (50234524032).jpg|pisi|300px|[[Hayward Field]] 2020. aastal]] [[Pilt:HaywardFieldPano.jpg|thumb|300px|Hayward Field 2007. aastal, enne 2018.–2020. aastal toimunud renoveerimist]] '''XVIII [[kergejõustiku maailmameistrivõistlused]]''' toimusid [[15. juuli|15.]]–[[24. juuli]]l [[2022]] [[Eugene]]'is [[Oregon]]i osariigis [[USA]]-s. Võistlused toimusid [[Hayward Field]]i staadionil ning esimest korda peeti kergejõustiku maailmameistrivõistlusi USA-s. Algselt olid need kavandatud 6.–15. augustile 2021. 8. aprillil 2020 teatas [[World Athletics]], et võistlus lükkub [[koroonapandeemia]] ja sellest tuleneva 2020. aasta suveolümpiamängude edasilükkamise tõttu ühe aasta võrra edasi.<ref>{{cite news |title=Dates confirmed for World Athletics Championships Oregon 2022|url=https://www.worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/news/dates-world-championships-oregon-2022 |access-date=30 March 2020 |work=worldathletics.org |date=8 April 2020}}</ref><ref>{{cite news |title=Coe suggests world athletics championships could slip to 2022 |url=https://uk.reuters.com/article/uk-health-coronavirus-olympics-coe/coe-suggests-world-athletics-championships-could-slip-to-2022-idUKKBN21B3GH |access-date=26 March 2020 |work=Reuters |date=24 March 2020 |language=en}}</ref> [[IAAF|Rahvusvaheline Kergejõustikuliit]] (World Athletics) teatas võistluste korraldaja [[16. aprill]]il [[2015]]. Eugene valiti korraldajaks ilma tavaliselt toimuva hääletamiseta. Eugene soovis MM-i korraldajaks saada juba [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019. aastal]], kuid tookord osutus valituks [[Doha]]. 11. märtsil 2022 teatas World Athletics, et individuaalaladel võidetud punktide alusel antakse välja uus võistkondliku võistluse karikas.<ref>{{Cite web|url=https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/news/press-releases/wch-oregon22-announces-first-ever-team-trophies-at-world-championships|title = WCH Oregon22 announces first ever Team Trophies at World Championships &#124; PRESS-RELEASES &#124; WCH 22 &#124; World Athletics}}</ref> ==MM-võistluste normid== World Athletics teatas, et sportlased kvalifitseeruvad maailma kergejõustiku edetabeli positsiooni, ''wildcard''{{'}}i (valitsev maailmameister või 2021. aasta Teemantliiga võitja) või kvalifikatsioonnormi saavutamise järgi.<ref>{{Cite web|url=https://www.worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/news/press-releases/qualifying-systems-approved-for-world-athletics-championships-oregon22-and-world-athletics-u20-championships-nairobi-21|title=Qualifying systems approved for World Athletics Championships Oregon22 and World Athletics U20 Championships Nairobi 21|website=www.worldathletics.org|access-date=3. juuli 2022}}</ref> Osavõtunormide ja maailma edetabelite kvalifitseerumisperiood – maratonil ja 35 km käimisvõistlusel: 18 kuud, alates 30. novembrist 2020 kuni 29. mai 2022 südaööni. 10 000 m, 20 km jooksuringid, teatevõistlused ja kombineeritud võistlused: 18 kuud, alates 27. detsembrist 2020 kuni 26. juuni 2022 südaööni. Kõigi muude sündmuste puhul: 12 kuud 27. juunist 2021 kuni 26. juuni 2022 südaööni. ''Wildcard''{{'}}iga oli võimalik kvalifitseeruda järgmistel sportlastel: *valitsev välimaailmameister *2021. aasta Teemantliiga võitja *edetabeli liider (kvalifitseerumistähtaja seisuga): *IAAF vasaraheite väljakutse *World Athletics Challenge – Race Walking *World Athletics Challenge – kombineeritud võistlused *Riigid, kus ei ole ühtegi mees- ja/või naissportlast, kes on täitnud osavõtunormi või loetakse, et nad on täitnud stardinormi (vt ülal) või kvalifitseeritud teatevõistkonda, võivad osaleda ühe kvalifikatsioonita meessportlase või ühe kvalifikatsioonita naissportlase ühel võistlusel. meistrivõistlused (v.a maantee- ja käimisvõistlused, kombineeritud alad, 10 000 m jooks ja 3000 m takistusjooks). {| class="wikitable sortable collapsible" style="text-align:right;" |- ! Ala !! Mehed !! Osalejaid !! Naised !! Osalejaid |- | style="text-align:left;"| [[100 m jooks]] | 10,05 || 48 || 11,15 || 48 |- | style="text-align:left;"| [[200 m jooks]] | 20,24|| 56 || 22,80 || 56 |- | style="text-align:left;"| [[400 m jooks]] | 44,90 || 48 || 51,35 || 48 |- | style="text-align:left;"| [[800 m jooks]] | 1.45,20|| 48 || 1.59,50|| 48 |- | style="text-align:left;"| [[1500 m jooks]] ([[1 miili jooks|1 miil]]) | 3.35,00 || 45 || 4.04,20 || 45 |- | style="text-align:left;"| [[5000 meetri jooks]] | 13.13,50 || 42 || 15.10,00 || 42 |- | style="text-align:left;"| [[10 000 m jooks]] | 27.28,00 || 27 || 31.25,00 || 27 |- | style="text-align:left;"| [[Maraton]] | 2:11.30 || 100 || 2:29.30 || 100 |- | style="text-align:left;"| [[3000 m takistusjooks]] | 8.22,00 || 45 || 9.30,00 || 45 |- | style="text-align:left;"| [[110 m tõkkejooks]] / [[100 m tõkkejooks]] | 13,32 || 40 || 12,84 || 40 |- | style="text-align:left;"| [[400 m tõkkejooks]] | 48,90 || 40 || 55,40 || 40 |- | style="text-align:left;"| [[Kõrgushüpe]] | 2.33 || 32 || 1.96 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Teivashüpe]] | 5.80 || 32 || 4.70 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kaugushüpe]] | 8.22 || 32 || 6.82 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kolmikhüpe]] | 17.14 || 32 || 14.32 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kuulitõuge]] | 21.10 || 32 || 18.50 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kettaheide]] | 66.00 || 32 || 63.50 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Vasaraheide]] | 77.50 || 32 || 72.50 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Odavise]] | 85.00 || 32 || 64.00 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kümnevõistlus]]/[[seitsmevõistlus]] | 8350 || 24 || 6420 || 24 |- | style="text-align:left;"| [[20 km käimine]] | 1:21.00 || 60 || 1:31.00 || 60 |- | style="text-align:left;"| [[35 km käimine]] | 2:33.00 (3:50.00 50 km) || 60 || 2:54.00 (4:25.00 50 km) || 60 |- | style="text-align:left;"| [[4×100 m teatejooks]] | Top 10 @ 2022 + 6 ajaga || 16 || Top 10 @ 2022 + 6 ajaga || 16 |- | style="text-align:left;"| [[4×400 meetri teatejooks]] | Top 10 @ 2022 + 6 ajaga || 16 || Top 10 @ 2022 + 6 ajaga || 16 |- |} ==MM-võistluste ajakava== {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%;position:relative;" width=60%; |- |bgcolor="#D0A9F5" align=center|EV||Eelvõistlus |bgcolor="#D0A9F5" align=center|KF||Kvalifikatsioon |bgcolor="#D9FFB2" align=center|PF||Poolfinaal |bgcolor="#FFDF80" align=center|F||Finaal |} {| class="multicol" style="border-collapse: collapse; padding: 0px; border: 0px; width:90%;" | style="width:50%; text-align:left; vertical-align:top;" | {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em; text-align:center" |+ '''Mehed''' |- ! Kuupäev&nbsp;→ ! colspan="2"| R<br>15 ! colspan="3"| L<br>16 ! colspan="3"| P<br>17 ! colspan="2"| E<br>18 ! T<br>19 ! K<br>20 ! N<br>21 ! colspan="2"| R<br>22 ! colspan="2"| L<br>23 ! colspan="2"| P<br>24 |- ! Ala&nbsp;↓ | H | Õ | H | colspan="2"|Õ | H | colspan="2"|Õ | H | Õ | Õ | Õ | Õ | H | Õ | H | Õ | H | Õ |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks|100 m]] | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks|200 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m jooks|400 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m jooks|800 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m jooks|1500 m]] | colspan="2"| | | colspan="2" bgcolor="#D0A9F5"| EV | | colspan="2" bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left;" | [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m jooks|5000 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m jooks|10 000 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton|Maraton]] | colspan="2"| | colspan="3"| | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#110 m tõkkejooks|110 m tõkkejooks]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooks]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | | colspan="2" bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 m takistusjooks|3000 meetri takistusjooks]] | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="3"| | colspan="3"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×100 m teatejooks|4×100 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m teatejooks|4×400 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m segateatejooks|4×400 meetri segateatejooks]] | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|20 km käimine]] | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#35 km käimine|35 km käimine]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe|Kaugushüpe]] | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Kolmikhüpe]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|Kõrgushüpe]] | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | colspan="3"| | colspan="3"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe|Teivashüpe]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge|Kuulitõuge]] | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="3"| | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|Kettaheide]] | colspan="2"| | colspan="3"| | | colspan="2" bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|Vasaraheide]] | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|Odavise]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|Kümnevõistlus]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F |} | style="width:50%; text-align:left; vertical-align:top;" | {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em; text-align:center" |+ '''Naised''' |- ! Kuupäev&nbsp;→ ! colspan="2"| R<br>15 ! colspan="2"| L<br>16 ! colspan="3"| P<br>17 ! colspan="2"| E<br>18 ! T<br>19 ! K<br>20 ! N<br>21 ! colspan="2"| R<br>22 ! colspan="2"| L<br>23 ! colspan="3"| P<br>24 |- ! Ala&nbsp;↓ | H | Õ | H | Õ | M |colspan="2"| Õ | H | Õ | Õ | Õ | Õ | H | Õ | H | Õ | H | colspan="2"|Õ |- | style="text-align:left;"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks 2|100 m]] |colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left;"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks 2|200 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m jooks 2|400 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m jooks 2|800 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="2"| | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m jooks 2|1500 m]] | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="3"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m jooks 2|5000 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m jooks 2|10 000 m]] | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton 2|Maraton]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m tõkkejooks|100 m tõkkejooks]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks 2|400 m tõkkejooks]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 m takistusjooks 2|3000 m takistusjooks]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | colspan="3"| | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×100 m teatejooks 2|4×100 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m teatejooks 2|4×400 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m segateatejooks|4×400 m segateatejooks]] | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine 2|20 km käimine]] | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#35 km käimine 2|35 km käimine]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe 2|Kaugushüpe]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe 2|Kolmikhüpe]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | colspan="3"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe 2|Kõrgushüpe]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | colspan="3"| | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe 2|Teivashüpe]] | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge 2|Kuulitõuge]] | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|Kettaheide]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2|Vasaraheide]] | bgcolor="#D0A9F5"|KF | | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|Odavise]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|Seitsmevõistlus]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |} |} == Eestlaste osalemine == 2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlustel esindab Eestit viis sportlast: * [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks|400 meetri tõkkejooksus]] [[Rasmus Mägi]]; * [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe 2|kõrgushüppes]] [[Karmen Bruus]]; * [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|kümnevõistluses]] [[Maicel Uibo]], [[Janek Õiglane]] ja [[Johannes Erm]]. ==Auhinnaraha== World Athletics on loonud maailmarekordi motivatsiooniprogrammi, mis võimaldab maksta 100 000 USA dollarit iga uue ametliku maailmarekordi eest (ei rakendata juhul, kui senist maailmarekordit vaid korratakse). World Athletics on välja pannud 2022. aasta MM-i finalistidele kokku 8 498 000 USA dollarit, millest 2 miljonit USA dollarit on eraldatud Venemaa Kergejõustikuliidu (dopingureeglite rikkumiste eest) makstud trahvidest.<ref>{{cite press release|url=https://www.worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/news/press-releases/tdk-world-athletics-world-record-programme-oregon|title=TDK and World Athletics to support world record programme in Oregon|date=July 14, 2022|publisher=World Athletics|accessdate=July 21, 2022}}</ref> Auhinnaraha jagatakse järgmiselt: ;Individuaalvõistlustel *Kuldmedal: 70 000 USA dollarit *Hõbemedal: 35 000 USA dollarit * Pronksmedal: 22 000 USA dollarit *Neljas koht: 16 000 USA dollarit *Viies koht: 11 000 USA dollarit *Kuues koht: 7000 USA dollarit *Seitsmes koht: 6000 USA dollarit *Kaheksas koht: 5000 USA dollarit ;Teatevõistlustel (iga võistkonna kohta) *Kuldmedal: 80 000 USA dollarit *Hõbemedal: 40 000 USA dollarit * Pronksmedal: 20 000 USA dollarit *Neljas koht: 16 000 USA dollarit *Viies koht: 12 000 USD * Kuues koht: 8000 USA dollarit *Seitsmes koht: 6000 USA dollarit *Kaheksas koht: 4000 USA dollarit ==Tulemused== ===Mehed=== ====[[100 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Fred Kerley]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9,86 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Marvin Bracy]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9,88 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Trayvon Bromell]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9,88 |- | align=center|4.|| [[Oblique Seville]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|9,97 |- | align=center|5.|| [[Akani Simbine]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || align=center| 10,01 |- | align=center|6.|| [[Christian Coleman]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|10,01 |- | align=center|7.|| [[Abdul Hakim Sani Brown]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || align=center|10,06 |- | align=center|8.|| [[Aaron Brown]] || {{PisiLipp|Kanada}} || align=center|10,07 |} <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 76 <br>Riike: 53 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''9,58''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[16. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''9,58 '''Usain Bolt, {{PisiLipp|Jamaica}} ([[16. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks|Maailmameister 2019]]''': '''9,76''' [[Christian Coleman]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta 100 m jooksu edetabeli juht''': '''9,76''' [[Fred Kerley]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-M-pr----.SL2.pdf Eelvoor]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[200 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Noah Lyles]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|19,31 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Kenny Bednarek]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|19,77 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Erriyon Knighton]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|19,80 |- | align=center|4.|| [[Joseph Fahnbulleh]] || {{PisiLipp|Libeeria}} || align=center|19,84 |- | align=center|5.|| [[Alexander Ogando]] || {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || align=center|19,93 |- | align=center|6.|| [[Jereem Richards]] || {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || align=center|20,08 |- | align=center|7.|| [[Aaron Brown]] || {{PisiLipp|Kanada}} || align=center|20,18 |- | align=center|8.|| [[Luxolo Adams]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || align=center|20,47 |} <br>Finaal: [[21. juuli]] <br>Osavõtjaid: 55 <br>Riike: 33 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''19,19''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[20. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''19,19''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[20. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks|Maailmameister 2019]]''': '''19,83''' [[Noah Lyles]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta 200 m jooksu edetabeli juht''': '''19,49''' [[Erriyon Knighton]], {{PisiLipp|USA}} ([[30. aprill]] [[Baton Rouge]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaalid]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[400 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Michael Norman]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|44,29 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Kirani James]] || {{PisiLipp|Grenada}} || align=center|44,48 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Matthew Hudson-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|44,66 |- | align=center|4.|| [[Champion Allison]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|44,77 |- | align=center|5.|| [[Wayde van Niekerk]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || align=center|44,97 |- | align=center|6.|| [[Bayapo Ndor]] || {{PisiLipp|Botswana}} || align=center|45,29 |- | align=center|7.|| [[Christopher Taylor]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|45,30 |- | align=center|8.|| [[Jonathan Jones]] || {{PisiLipp|Barbados}} || align=center|46,13 |} <br>Finaal: [[22. juuli]] <br>Osavõtjaid: 48 <br>Riike: 31 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''43,03''' [[Wayde van Niekerk]], {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} ([[13. august]] [[2016]] [[Rio de Janeiro]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''43.18''' [[Michael Johnson]], {{PisiLipp|USA}} ([[26. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m jooks|Maailmameister 2019]]''': '''43,48''' [[Steven Gardiner]], {{PisiLipp|Bahama}} <br>'''2022. aasta 400 m jooksu edetabeli juht''': '''43.56''' [[Michael Norman]], {{PisiLipp|USA}} ([[25. juuni]] [[Eugene]]) <br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaalid]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[800 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Emmanuel Korir]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 1:43.71 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Djamel Sedjati]] || {{PisiLipp|Alžeeria}} || 1.44,14 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Marco Arop]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 1.44,28 |- | align=center|4.|| [[Emmanuel Wanyonyi]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 1.44,54 |- | align=center|5.|| [[Slimane Moula]] || {{PisiLipp|Alžeeria}} || 1.44,85 |- | align=center|6.|| [[Gabriel Tual]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1.45,49 |- | align=center|7.|| [[Peter Bol]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 1.45,51 |- | align=center|8.|| [[Wycliffe Kinyamal]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 1.47,07 |} <br>Finaal: [[23. juuli]] <br>Osavõtjaid: 53 <br>Riike: 29 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''1.40,91''' [[David Rudisha]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[9. august]] [[2012]] [[London]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''1.42,34''' [[Donavan Brazier]], {{PisiLipp|USA}} ([[1. oktoober]] [[2019]] [[Doha]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m jooks|Maailmameister 2019]]''': '''1.42,34''' [[Donavan Brazier]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''20122. aasta 800 m jooksu edetabeli juht''': '''1.43,52''' [[Max Burgin]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[14. juuni]] [[Turu]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-800-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-800-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaalid]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-800-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[1500 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Jake Wightman]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.29,23 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Jakob Ingebrigtsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 3.29,47 |- bgcolor="#FFDAB9". | align=center|{{Pronks}} || [[Mohamed Katir]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.29,90 |- | align=center|4.|| [[Mario García Romo]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.30,20 |- | align=center|5.|| [[Josh Kerr]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.30,60 |- | align=center|6.|| [[Timothy Cheruiyot]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.30,69 |- | align=center|7.|| [[Abel Kipsang]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.31,21 |- | align=center|8.|| [[Teddese Lemi]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 3.32,98 |} <br>Finaal: [[19. juuli]] <br>Osavõtjaid: 46 <br>Riike: 25 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3.26,00''' [[Hicham El Guerrouj]], {{PisiLipp|Maroko}} ([[14. juuli]] [[1998]] [[Rooma]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3.27,65''' [[Hicham El Guerrouj]], {{PisiLipp|Maroko}} ([[24. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 meetrit|Maailmameister 2019]]''': '''3.29,26''' [[Timothy Cheruiyot]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2022. aasta 1500 m jooksu edetabeli juht''': '''3.31,01''' [[Abel Kipsang]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[7. mai]] [[Nairobi]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[5000 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Jakob Ingebrigtsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 13.09,24 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Jacob Krop]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 13.09,98 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Oscar Chelimo]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 13.10,20 |- | align=center|4.|| [[Luis Grijalva]] || {{PisiLipp|Guatemala}} || 13.10,44 |- | align=center|5.|| [[Mohammed Ahmed]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 13.10,46 |- | align=center|6.|| [[Grant Fisher]] || {{PisiLipp|USA}} || 13.11,65 |- | align=center|7.|| [[Nicholas Kimeli]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 13.11,97 |- | align=center|8.|| [[Yomif Kejelcha]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 13.12.09 |} <br>Finaal: [[24. juuli]] <br>Osavõtjaid: 48 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''12.35,36''' [[Joshua Cheptegei]], {{PisiLipp|Uganda}} ([[14. august]] [[2020]] [[Monte Carlo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''12.52,79''' [[Eliud Kipchoge]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[31. august]] [[2003]] [[Saint-Denis]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m jookst|Maailmameister 2019]]''': '''12.58,85''' [[Muktar Edris]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br>'''2022. aasta 5000 m jooksu edetabeli juht''': '''12.46,33''' [[Nicholas Kipkorir Kimeli]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[9. juuni]] [[Rooma]]) <br><br>'''Ametliku tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-5000-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-5000-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[10 000 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Joshua Cheptegei]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 27.27,43 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Stanley Mburu]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 27.27,90 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Jacob Kiplimo]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 27.27,97 |- | align=center|4.|| [[Grant Fisher]] || {{PisiLipp|USA}} || 27.28,14 |- | align=center|5.|| [[Selemon Barega]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 27.28,39 |- | align=center|6.|| [[Mohamed Ahmed]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 27.30,27 |- | align=center|7.|| [[Berihu Aregawi]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 27.31,00 |- | align=center|8.|| [[Daniel Mateiko]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 27.33,57 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>Riike: 15 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''26.11,00''' [[Joshua Cheptegei]], {{PisiLipp|Uganda}} ([[7. oktoober]] [[2020]] [[Valencia]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''26.46,31''' [[Kenenisa Bekele]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[17. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 meetrit|Maailmameister 2019]]''': '''26.48,36''' [[Joshua Cheptegei]] {{PisiLipp|Uganda}} <br>'''2022. aasta 10 000 m jooksu edetabeli juht''': '''26.33,84''' [[Grant Fisher]], {{PisiLipp|USA}} ([[6. märts]] [[San Juan Capistrano]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-10K-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[110 m tõkkejooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Grant Holloway]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|13,03 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Trey Cunningham]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|13,08 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Asier Martínez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|13,17 |- | align=center|4.|| [[Damian Czykier]] || {{PisiLipp|Poola}} || align=center|13,32 |- | align=center|5.|| [[Joshua Zeller]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|13,33 |- | align=center|.|| [[Shane Brathwaite]] || {{PisiLipp|Barbados}} || Diskvalifitseeriti |- | align=center|.|| [[Devon Allen]] || {{PisiLipp|USA}} || Diskvalifitseeriti |- | align=center|.|| [[Hansle Parchment]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || Ei startinud |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 43 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''12,80''' [[Aries Merritt]], {{PisiLipp|USA}} ([[7. september]] [[2012]] [[Brüssel]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''12,91''' [[Colin Jackson]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[20. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#110 meetri tõkkejooks|Maailmameister 2019]]''': '''13,10''' [[Grant Holloway]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta 110 m tõkkejooksu edetabeli juht''': '''12,84''' [[Devon Allen]], {{PisiLipp|USA}} ([[12. juuni]] [[New York City]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-110H-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-110H-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-110H-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[400 m tõkkejooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Alison dos Santos]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || align=center|46,29 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Rai Benjamin]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|46,89 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Trevor Bassitt]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|47,39 |- | align=center|4. || [[Wilfried Happio]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|47,41 |- | align=center|5. || [[Khallifah Rosser]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|47,88 |- | align=center|6. || [[Jaheel Hyde]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|48,03 |- | align=center|7. || [[Karsten Warholm]] || {{PisiLipp|Norra}} || align=center|48,42 |- | align=center|8. || [[Rasmus Mägi]] || {{PisiLipp|Eesti}} || align=center|48,92 |} <br>Finaal: [[19. juuli]] <br>Osavõtjaid: 40 <br>Riike: 30 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''45,94''' [[Karsten Warholm]], {{PisiLipp|Norra}} ([[3. august]] [[2021]] [[Tokyo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''47,18''' [[Kevin Young]], {{PisiLipp|USA}} ([[19. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetri tõkkejooks|Maailmameister 2019]]''': '''47,42''' [[Karsten Warholm]], {{PisiLipp|Norra}} <br>'''2022. aasta 400 m tõkkejooksu edetabeli juht''': '''46,80''' [[Alison dos Santos]], {{PisiLipp|Brasiilia}} ([[30. juuni]] [[Stockholm]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400H-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400H-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400H-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[3000 m takistusjooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Soufiane El Bakkali]] || {{PisiLipp|Maroko}} || 8.25,13 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} ||[[Lamecha Girma]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 8.26,01 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Conseslus Kipruto]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 8.27,92 |- | align=center|4.|| [[Getnet Wale]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 8.28,68 |- | align=center|5.|| [[Abraham Kibiwot]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 8.28,95 |- | align=center|6.|| [[Evan Jager]] || {{PisiLipp|USA}} || 8.29,08 |- | align=center|7.|| [[Yemane Haileselassie]] || {{PisiLipp|Eritrea}} || 8.29,40 |- | align=center|8.|| [[Hillary Bor]] || {{PisiLipp|USA}} || 8.29,77 |}1) <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 44 <br>Riike: 22 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''7.53,63''' [[Saif Saaeed Shaheen]], {{PisiLipp|Katar}} ([[3. september]] [[2004]] [[Brüssel]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''8.00,43''' [[Ezekiel Kemboi]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[18. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 meetri takistusjooks|Maailmameister 2019]]''': '''8.01,35''' [[Conseslus Kipruto]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2022. aasta 3000 m takistusjooksu edetabeli juht''': '''7.58,28''' [[Soufiane El Bakkali]], {{PisiLipp|Maroko}} ([[5. juuni]] [[Rabat]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-3KSC-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-3KSC-M-h----.RS4.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[4×100 m teatejooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || {{PisiLipp|Kanada}} || [[Aaron Brown]],<br>[[Jerome Blake]],<br>[[Brendon Rodney]],<br>[[Andre De Grasse]] || align=center|37,48 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || {{PisiLipp|USA}} || [[Christian Coleman]],<br>[[Noah Lyles]],<br>[[Elijah Hall]],<br>[[Marvin Bracy]] || align=center|37,55 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[Jona Efoloko]],<br>[[Zharnel Hughes]],<br>[[Nethaneel Mitchell-Blake]],<br>[[Reece Prescod]] || align=center|37,83 |- | align=center|4. || {{PisiLipp|Jamaica}} || [[Ackeem Blake]],<br>[[Yohan Blake]],<br>[[Oblique Seville]],<br>[[Jelani Walker]] || align=center|38,06 |- | align=center|5. || {{PisiLipp|Ghana}} || [[Sean Safo-Antwi]],<br>[[Benjamin Azamati]],<br>[[Joseph Oduro Manu]],<br>[[Joseph Amoah]] || align=center|38.07 |- | align=center|6. || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || [[Emile Erasmus]],<br>[[Gift Leotlela]],<br>[[Clarence Munya]],<br>[[iAkani Simbine]] || align=center|38.10 |- | align=center|7. || {{PisiLipp|Brasiilia}} || [[Rodrigo do Nascimento]],<br>[[Felipe Bardi]],<br>[[Derick Silva]],<br>[[Erik Cardoso]] || align=center|38.25 |- | align=center|8. || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Méba-Mickaël Zeze]],<br>[[Pablo Matéo]],<br>[[Ryan Zeze]],<br>[[Jimmy Vicaut]] || align=center|diskvalifitseeriti |} <br>Finaal: [[23. juuli]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''36,84''' {{PisiLipp|Jamaica}} ([[11. august]] [[2012]] [[London]]) <br>[[Nesta Carter]], <br>[[Michael Frater]], <br>[[Yohan Blake]],<br> [[Usain Bolt]] <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''37,04''' {{PisiLipp|Jamaica}} ([[4. september]] [[2011]] [[Daegu]]) <br>[[Nesta Carter]], <br>[[Michael Frater]], <br>[[Yohan Blake]], <br>[[Usain Bolt]] <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×100 meetri teatejooks|Maailmameister 2019]]''': '''37,10''' {{PisiLipp|USA}} <br>[[Christian Coleman]], <br>[[Justin Gatlin]], <br>[[Michael Rodgers]], <br>[[Noah Lyles]] <br>'''2022. aasta 4x100 m teatejooksu edetabeli juht''': '''37,99''' {{PisiLipp|Saksamaa}} ([[3. juuni]] [[Regensburg]])<br>[[Kevin Kranz]], <br>[[Joshua Hartmann]], <br>[[Owen Ansah]],<br> [[Lucas Ansah-Peprah]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X1-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X1-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[4×400 m teatejooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || {{PisiLipp|USA}} || [[Elija Godwin]],<br>[[Michael Norman]],<br>[[Bryce Deadmon]],<br>[[Champion Allison]] || 2.56,17 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || {{PisiLipp|Jamaica}} || [[Akeem Bloomfield]],<br>[[Nathon Allen]],<br>[[Jevaughn Powell]],<br>[[Christopher Taylor]] || 2.58,58 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || {{PisiLipp|Belgia}} || [[Dylan Borlée]],<br>[[Julien Watrin]],<br>[[Alexander Doom]],<br>[[Kevin Borlée]] || 2.58,72 |- | align=center|4. || {{PisiLipp|Jaapan}} || [[Fuga Sato]],<br>[[Kaito Kawabata]],<br>[[Julian Walsh]],<br>[[Yuki Joseph Nakajima]] || 2.59,51 |- | align=center|5. || {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || [[Dwight St. Hillaire]],<br>[[Jereem Richards]],<br>[[Shakeem Mc Kay]],<br>[[Asa Guevara]] || 3.00,03 |- | align=center|6. || {{PisiLipp|Botswana}} || [[Zibane Ngozi]],<br>[[Leungo Scotch]],<br>[[Isaac Makwala]],<br>[[Bayapo Ndori]] || 3.00,14 |- | align=center|7. || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Thomas Jordier]],<br>[[Loïc Prévot]],<br>[[Simon Boypa]],<br>[[Téo Andant]] || 3.01,35 |- | align=center|8. || {{PisiLipp|Tšehhi}} || [[Matěj Krsek]],<br>[[Pavel Maslák]],<br>[[Michal Desenský]],<br>[[Patrik Šorm]] || 3.01,63 |- | align=center|9. || {{PisiLipp|Poola}} || [[Maksymilian Klepacki]],<br>[[Karol Zalewski]],<br>[[Mateusz Rzeźniczak]],<br>[[Kajetan Duszyński]] || 3.02,51 |} <br>Finaal: [[24. juuli]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2.54,29''' {{PisiLipp|USA}} ([[22. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>[[Andrew Valmon]],<br>[[Quincy Watts]],<br>[[Butch Reynolds]],<br>[[Michael Duane Johnson]] <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2.54,29''' {{PisiLipp|USA}} ([[22. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>[[Andrew Valmon]],<br>[[Quincy Watts]],<br>[[Butch Reynolds]],<br>[[Michael Duane Johnson]] <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 meetri teatejooks|Maailmameister 2019]]''': '''2.56,69''' {{PisiLipp|USA}} <br>[[Fred Kerley]], <br>[[Michael Cherry]], <br>[[Wil London]], <br>[[Rai Benjamin]] <br>'''2022. aasta 4x400 m teatejooksu edetabeli juht''': '''2.57,72''' [[Adidas]] ([[16. aprill]] [[Gainesville]])<br>[[Steven Gardiner]],<br>[[Quincy Hall]],<br>[[Erriyon Knighton]],<br>[[Grant Holloway]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X4-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X4-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Maraton]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Tamirat Tola]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || '''2:06.36 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]] |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Mosinet Geremew]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || align=center|2:06.44 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Bashir Abdi]] || {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|2:06.48 |- | align=center|4.|| [[Cameron Levins]] || {{PisiLipp|Kanada}} || align=center|2:07.09 |- | align=center|5.|| [[Geoffrey Kamworor]] || {{PisiLipp|Keenia}} || align=center|2:07.14 |- | align=center|6.|| [[Seifu Ture]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || align=center|2:07.17 |- | align=center|7.|| [[Gabriel Gerald Geay]] || {{PisiLipp|Tansaania}} || align=center|2:07.31 |- | align=center|8.|| [[Daniel do Nascimento]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || align=center|2:07.35 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 70 <br>Riike: 34 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2:01.39''' [[Eliud Kipchoge]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[16. september]] [[2018]] [[Berliin]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2:06.54''' [[Abel Kirui]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[22. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton|Maailmameister 2019]]''': '''2:10.40''' [[Lelisa Desisa]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br>'''2022. aasta maratoni edetabeli juht''': '''2:02.40''' [[Eliud Kipchoge]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[6. märts]] [[Tokyo]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused: '''[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-MAR-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[20 km käimine]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Toshikazu Yamanishi]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 1:19.07 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Koki Ikeda]] ||{{PisiLipp|Jaapan}} || 1:19.14 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Perseus Karlström]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 1:19.18 |- | align=center|4.|| [[Samuel Gathimba]] ||{{PisiLipp|Keenia}} || 1:19.25 |- | align=center|5.|| [[Brian Pintado]] ||{{PisiLipp|Ecuador}} || 1:19.34 |- | align=center|6.|| [[Caio Bonfim]] ||{{PisiLipp|Brasiilia}} || 1:19.51 |- | align=center|7.|| [[Álvaro Martín]] ||{{PisiLipp|Hispaania}} || 1:20.19 |- | align=center|8.|| [[Hiroto Jusho]] ||{{PisiLipp|Jaapan}} || 1:20.39 |} <br>Finaal: [[15. juuli]] <br>Osavõtjaid: 48 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''1:16.36''' [[Yusuke Suzuki]], {{PisiLipp|Jaapan}} ([[15. märts]] [[2015]] [[Nomi]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''1:17.21''' [[Jefferson Pérez]], {{PisiLipp|Ecuador}} ([[23. august]] [[2003]] [[Saint-Denis]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|Maailmameister 2019]]''': '''1:26.34''' [[Toshikazu Yamanishi]], {{PisiLipp|Jaapan}} <br>'''2022. aasta 20 km käimise edetabeli juht''': '''1:17.47''' [[Vassili Mizinov]], [[neutraalne sportlane]] ([[31. jaanuar]] [[Sotši]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-20KR-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[50 km käimine|35 km käimine]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Massimo Stand]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:23.14 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Masatora Kawano]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 2:23.15 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Perseus Karlström]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 2:23.44 |- | align=center|4.|| [[Brian Daniel Pintado]] || {{PisiLipp|Colombia}} || 2:24.37 |- | align=center|5.|| [[Xianghong He]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 2:24.45 |- | align=center|6.|| [[Evan Dunfee]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 2:25.02 |- | align=center|7.|| [[Caio Bonfim]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || 2:25.14 |- | align=center|8.|| [[Eider Arévalo]] || {{PisiLipp|Colombia}} || 2:25.21 |} <br>Finaal: [[24. juuli]] <br>Osavõtjaid: 52 <br>Riike: 28 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': maailmarekordeid tunnustatakse pärast 1. jaanuari 2023 <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': uus ala <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#50 km käimine|Maailmameister 2019]]''' (50 km): '''4:04.20''' [[Yusuke Suzuki]], {{PisiLipp|Jaapan}} <br>'''2022. aasta 35 km käimise edetabeli juht''': '''2:26.40''' [[Masatora Kawano]], {{PisiLipp|Jaapan}} ([[17. aprill]] [[Wajima]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-35KR-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kaugushüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Wang Jianan]] || {{PisiLipp|Hiina}}|| 7.94||align=center|X||8.03|| align=center|X||8.03|| '''8.36'''||align=center|8.36 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Miltiádis Tedóglou]] || {{PisiLipp|Kreeka}}|| align=center|X||8.30||8.29||8.24||'''8.32'''||8.20|| align=center|8.32 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Simon Ehammer]] || {{PisiLipp|Šveits}} ||6.42|| '''8.16'''|| 7.78|| align=center|X||align=center|X||7.94|| align=center|8.16 |- | align=center|4.|| [[Maykel Massó]] || {{PisiLipp|Kuuba}}|| align=center|X ||'''8.15'''||align=center|X||7.79||8.02||7.88||align=center|8.15 |- | align=center|5.|| [[Steffin McCarter]] || {{PisiLipp|USA}} ||7.87||'''8.04'''||align=center|X||7.88|| 7.87||align=center|X|| align=center|8.04 |- | align=center|6.|| [[Marquis Dendy]] || {{PisiLipp|USA}}|| align=center|X||'''8.02'''||7.98|| align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|8.02 |- | align=center|7.|| [[Murali Sreeshankar]] || {{PisiLipp|India}}|| '''7.96'''|| align=center|X||align=center|X||7.89||align=center|X||7.83 ||align=center|7.96 |- | align=center|8.|| [[Eusebio Cáceres]] || {{PisiLipp|Hispaania}}|| 7.91||align=center|X|| '''7.93'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|7.93 |} <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 34 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''8.95''' [[Mike Powell]], {{PisiLipp|USA}} ([[30. august]] [[1991]] [[Tokyo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''8.95''' Mike Powell, {{PisiLipp|USA}} ([[30. august]] [[1991]] [[Tokyo]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe|Maailmameister 2019]]''': '''8.69''' [[Tajay Gayle]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br>'''2022. aasta kaugushüppe edetabeli juht''': '''8.45''' [[Simon Ehammer]], {{PisiLipp|Šveits}} <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-LJ-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-LJ-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kolmikhüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4 ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Pedro Pichardo]] || {{PisiLipp|Portugal}} || '''17.95'''||17.92||17.57|| align=center|- ||align=center|X||17.51||align=center|17.95 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Hugues Fabrice Zango]] || {{PisiLipp|Burkina Faso}} || '''17.55'''||16.95||17.38||17.14||align=center|X||17.49 ||align=center|17.55 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Zhu Yaming]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 17.00||'''17.31'''||align=center|X||16.98||align=center|X||16.85 ||align=center|17.31 |- | align=center|4.|| [[Andrea Dallavalle]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || '''17.25'''||17.16||align=center|- ||17.12 ||align=center|X||align=center|X||align=center|17.25 |- | align=center|5.|| [[Emmanuel Ihemeje]] || {{PisiLipp|Itaalia}} ||align=center|X||17.03||16.69 ||16.81 ||16.71 ||'''17.17'''||align=center|17.17 |- | align=center|6.|| [[Donald Scott]] || {{PisiLipp|USA}} || '''17.14'''||align=center|X||16.79 ||16.98||17.04 ||16.94||align=center|17.14 |- | align=center|7.|| [[Almir dos Santos]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} ||align=center|X||16.69||'''16.87'''||align=center|X||16.38||13.26||align=center|16.87 |- | align=center|8.|| [[Jean-Marc Pontvianne]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|X||align=center|X||'''16.86'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|16.86 |} <br>Finaal: [[23. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 16 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''18.29''' [[Jonathan Edwards]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[7. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''18.29''' Jonathan Edwards, {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[7. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Maailmameister 2019]]''': '''17.92''' [[Christian Taylor]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta kolmikhüppe edetabeli juht''': '''17.87''' [[Jordan Díaz]], {{PisiLipp|Kuuba}} ([[26. juuni]] [[Nerja]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-TJ-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-TJ-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kõrgushüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Mutaz Essa Barshim]] || {{PisiLipp|Katar}} || align=center|2.37 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Woo Sang-hyeok]] || {{PisiLipp|Lõuna-Korea}} || align=center|2.35 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Andriy Protsenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || align=center|2.33 |- | align=center|4.|| [[Gianmarco Tamberi]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|2.33 |- | align=center|5.|| [[Shelby McEwen]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|2.30 |- | align=center rowspan=2|6.|| [[Django Lovett]] || {{PisiLipp|Kanada}} || align=center|2.27 |- | [[Luis Enrique Zayas]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || align=center|2.27 |- | align=center|8.|| [[Tomohiro Shinno]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || align=center|2.27 |} <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 22 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2.45''' [[Javier Sotomayor]], {{PisiLipp|Kuuba}} ([[27. juuli]] [[1993]] [[Salamanca]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2.41''' [[Bohdan Bondarenko]], {{PisiLipp|Ukraina}} ([[15. august]] [[2013]] [[Moskva]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|Maailmameister 2019]]''': '''2.37''' [[Mutaz Essa Barshim]], {{PisiLipp|Katar}} <br>'''2022. aasta kõrgushüppe edetabeli juht''': '''2.34 '''[[Ilja Ivanjuk]], [[neutraalne sportlane]] ([[7. juuni]] [[Moskva]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HJ-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HJ-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Teivashüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Armand Duplantis]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || '''6.21 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Chris Nilsen]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|5.94 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Ernest John Obiena]] || {{PisiLipp|Filipiinid}} || align=center|5.94 |- | align=center|4.|| [[Thiago Braz]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || align=center|5.87 |- | align=center rowspan=2|5.|| [[Oleg Zernikel]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || align=center|5.87 |- | [[Renaud Lavillenie]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|5.87 |- | align=center|7.|| [[Bo Kanda Lita Baehre]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || align=center|5.87 |- | align=center|8.|| [[Ersu Şaşm]] || {{PisiLipp|Türgi}} || align=center|5.80 |} <br>Finaal: [[24. juuli]] <br>Osavõtjaid: 33 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''6.20''' (hallis) [[Armand Duplantis]], {{PisiLipp|Rootsi}} ( [[20. märts]] [[2022]] [[Belgrad]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''6.05''' [[Dmitri Markov]], {{PisiLipp|Austraalia}} ([[9. august]] [[2001]] [[Edmonton]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe|Maailmameister 2019]]''': '''5.97''' [[Sam Kendricks]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta teivashüppe edetabeli juht''': '''6.16''' [[Armand Duplantis]], {{PisiLipp|Rootsi}} ([[30. juuni]] [[Stockholm]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-PV-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-PV-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kuulitõuge]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Ryan Crouser]] || {{PisiLipp|USA}} || 22.21||22.71||22.58 ||22.16 ||'''22.94'''||align=center|X||'''22.94 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Joe Kovacs]] || {{PisiLipp|USA}} || 22.62||align=center|X|| 22.17||22.16||'''22.89'''||22.42|| align=center|22.89 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Josh Awotunde]] || {{PisiLipp|USA}} || 22.24||21.70 ||21.14 ||align=center|X||'''22.29'''||22.22||align=center|22.29 |- | align=center|4.|| [[Tomas Walsh]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 21.40||20.67||21.49||align=center|X||'''22.08'''||21.27||align=center|22.08 |- | align=center|5.|| [[Darlan Romani]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || 21.69||21.90||align=center|X||'''21.92'''||21.34||align=center|X||align=center|21.92 |- | align=center|6.|| [[Filip Mihaljević]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 21.05||align=center|X||align=center|X||21.35||'''21.82'''||21.58||align=center|21.82 |- | align=center|7.|| [[Jacko Gill]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 19.19||20.75||20.82||21.03||align=center|X||'''21.40'''||align=center|21.40 |- | align=center|8.|| [[Adrian Piperi]] || {{PisiLipp|USA}} || 20.88||'''20.93'''||align=center|X||20.79 ||align=center|X||align=center|X||align=center|20.93 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 33 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''23.37''' [[Ryan Crouser]], {{PisiLipp|USA}} ([[18. juuni]] [[2021]] [[Eugene]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''22.91''' [[Joe Kovacs]], {{PisiLipp|USA}} ([[5. oktoober]] [[1987]] [[Doha]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge|Maailmameister 2019]]''': '''22.91''' [[Joe Kovacs]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta kuulitõuke edetabeli juht''': '''23.12''' [[Ryan Crouser]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-SP-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-SP-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kettaheide]]==== Maailmameistriks tulnud [[Kristjan Čeh]] on noorim kettaheitja, kes on tulnud maailmameistriks. Esmakordselt heitis maailmameistrivõistlustel viis meest 67 meetrit või enam<ref>[https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/news/report/wch-oregon22-report-men-discus "Ceh breaks championship record to win discus title in Oregon"]. worldathletics.org. Vaadatud 23.7.2022</ref>. {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Kristjan Čeh]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || 65.27|| 69.02|| '''71.13''' ||68.95|| 70.51|| 67.57|| '''71.13 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]] |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Mykolas Alekna]] || {{PisiLipp|Leedu}} ||66.64 ||67.87|| 67.28||'''69.27'''|| align=center|X ||align=center|X || align=center|69.27 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Andrius Gudžius]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 67.31 ||66.06||align=center|X|| '''67.55'''|| align=center|X || align=center|X||align=center|67.55 |- | align=center|4.|| [[Daniel Ståhl]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 66.59 ||65.99 || align=center|X||65.39 ||'''67.10''' ||66.86|| align=center|67.10 |- | align=center|5.|| [[Simon Pettersson]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || align=center|X|| '''67.00'''|| align=center|X ||align=center|X ||align=center|X|| align=center|X || align=center|67.00 |- | align=center|6.|| [[Matthew Denny]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 61.55|| 65.50|| 66.29||65.56|| 65.49|| '''66.47'''|| align=center| 66.47 |- | align=center|7.|| [[Alin Firfirică]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 65.10||63.80|| 62.58|| align=center|X ||align=center|X ||'''65.57'''|| align=center|65.57 |- | align=center|8.|| [[Alex Rose]] || {{PisiLipp|Samoa}} || '''65.57'''||64.17||63.41 ||62.78|| align=center|X ||61.16||align=center|65.57 |} <br>Finaal: [[19. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''74.08''' [[Jürgen Schult]], {{PisiLipp|Saksa DV}} ([[6. juuni]] [[1986]] [[Neubrandenburg]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''70.17''' [[Virgilijus Alekna]], {{PisiLipp|Leedu}} ([[7. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|Maailmameister 2019]]''': '''67.59''' [[Daniel Ståhl]], {{PisiLipp|Rootsi}} <br>'''2022. aasta kettaheite edetabeli juht''': '''71.47''' [[Daniel Ståhl]], {{PisiLipp|Rootsi}} ([[21. juuni]] [[Uppsala]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-DT-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-DT-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Odavise]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Anderson Peters]] || {{PisiLipp|Grenada}} || 90.21||90.46 ||87.21||88.11||85.83 ||'''90.54'''||align=center|90.54 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Neeraj Chopra]] || {{PisiLipp|India}} ||align=center|X||82.39||86.37||'''88.13'''||align=center|X||align=center|X||align=center|88.13 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Jakub Vadlejch]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 85.52 ||87.23 ||'''88.09'''||83.48||81.31||82.88||align=center|88.09 |- | align=center|4.|| [[Julian Weber]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || '''86.86'''||71.88||73.00||align=center|X||81.76||83.53||align=center|86.86 |- | align=center|5.|| [[Arshad Nadeem]] || {{PisiLipp|Pakistan}} ||align=center|X||75.13||82.05||'''86.16'''||83.63||align=center|X||align=center|86.16 |- | align=center|6.|| [[Lassi Etelätalo]] || {{PisiLipp|Soome}} || 78.27||'''82.70'''||align=center|X|| align=center|–||80.71||80.99||align=center|82.70 |- | align=center|7.|| [[Andrian Mardare]] || {{PisiLipp|Moldova}} ||79.55 ||align=center|X||'''82.26'''||79.42||81.07 ||align=center|X||align=center|82.26 |- | align=center|8.|| [[Oliver Helander]] || {{PisiLipp|Soome}} ||align=center|X||align=center|X||'''82.24'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|82.24 |} <br>Finaal: [[23. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''98.48''' [[Jan Železný]], {{PisiLipp|Tšehhi}} ([[25. mai]] [[1996]] [[Jena]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''92.80''' [[Jan Železný]], {{PisiLipp|Tšehhi}} ([[12. august]] [[2001]] [[Edmonton]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|Maailmameister 2019]]''': '''86.89''' [[Anderson Peters]], {{PisiLipp|Grenada}} <br>'''2022. aasta odaviske edetabeli juht''': '''93.071''' [[Anderson Peters]], {{PisiLipp|Grenada}} ([[13. mai]] [[Doha]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-JT-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-JT-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Vasaraheide]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Paweł Fajdek]] || {{PisiLipp|Poola}} ||74.71|| 80.58 ||'''81.98'''|| 79.13|| align=center|X|| align=center|X||align=center|81.98 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Wojciech Nowicki]] || {{PisiLipp|Poola}} ||77.40||80.07||'''81.03'''||align=center|X ||79.45||79.53||align=center|81.03 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center| {{Pronks}} || [[Eivind Henriksen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 78.89|| '''80.87'''||align=center|X||75.55|| 77.74|| 78.19|| align=center|80.87 |- | align=center|4. || [[Quentin Bigot]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 79.52||78.86||'''80.24'''||79.94|| 79.85|| 79.38|| align=center|80.24 |- | align=center|5.|| [[Bence Halász]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 79.12|| 79.46|| '''80.15'''||align=center|X||78.77||79.07|| align=center|80.15 |- | align=center|6.|| [[Rudy Winkler]] || {{PisiLipp|USA}} || 78.91|| 77.49|| align=center|X||78.51|| '''78.99'''|| 78.89|| align=center|78.99 |- | align=center|7.|| [[Mõhhailo Kohhan]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 78.07|| '''78.83'''|| align=center|X||77.94|| 78.16|| 77.97|| align=center|78.83 |- | align=center|8.|| [[Daniel Haugh]] || {{PisiLipp|USA}} || 76.80|| '''78.10'''|| align=center|X||76.52|| 77.71||align=center|X|| align=center|78.10 |} <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''86.74''' [[Juri Sedõhh]], {{PisiLipp|NSVL}} ([[30. august]] [[1986]], [[Stuttgart]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''83.63''' [[Ivan Cichan]], {{PisiLipp|Valgevene}} ([[27. august]] [[2007]], [[Osaka]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|Maailmameister 2019]]''': '''80.50''' [[Paweł Fajdek]], {{PisiLipp|Poola}} <br>'''2022. aasta vasaraheitte edetabeli juht''': '''81.58''' [[Wojciech Nowicki]], {{PisiLipp|Poola}} ([[5. juuni]] [[Chorzów]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HT-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HT-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kümnevõistlus]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Üksikalade tulemused !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Kevin Mayer]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 10,62-7.54-14.98,2.05-49,40-13,92-49.44-5.40-70.31-4.41,44 || align=center|8816 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Pierce LePage]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 10,39-7.54-14.83-1.99-46,84-13,78-53.26-5.00-57.52-4.42,77 || align=center|8701 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Zachery Ziemek]] || {{PisiLipp|USA}} || 10,57-7.70-15.37-2.08-49,56-14,47-48.40-5.40 62.18-4.44,97 || align=center|8676 |- | align=center|4.|| [[Ayden Owens-Delerme]] || {{PisiLipp|Puerto Rico}} || 10,52-7.64-14.97-2.02-45,07-13,88-42.36-4.50-50.98-4.13,02 || align=center|8532 |- | align=center|5.|| [[Lindon Victor]] || {{PisiLipp|Grenada}} || 10,78-7.26-16.29-2.02-49,27-14,76-53.92-4.80-66.20-4.47,22 || align=center|8474 |- | align=center|6.|| [[Niklas Kaul]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 11,22-7.09-14.52-2.05-48,39-14,27-44.62-4.80-69.74-4.13,81 || align=center|8434 |- | align=center|7.|| [[Maicel Uibo]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 11,14-7.32-15.17-2.11-50,38-14,49-46.52-5.30-63.54-4.37,58 || align=center|8425 |- | align=center|8.|| [[Cedric Dubler]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 10,93-7.56-12.87-2.08-47,71-14,28-42.88-5.10-54.76-4.37,26 || align=center|8246 |- | align=center|9.|| [[Johannes Erm]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 10,94-7.37-15.01-1.93-47,02-14,38-44.18-4.70-56.87-4.25,08 || align=center|8227 |- |colspan="5"|... |- | || [[Janek Õiglane]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 11,12-7.26-14.83-2.05-49,16-14.69-30.49 || katkestas |} <br>Finaal: [[23. juuli|23.]]-[[24. juuli]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>Riike: 12 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''9126''' [[Kevin Mayer]], {{PisiLipp|Prantsusmaa}} ( [[16. september]] [[2018]] [[Talence]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''9045''' [[Ashton Eaton]], {{PisiLipp|USA}} ([[29. august]] [[2015]] [[Peking]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|Maailmameister 2019]]''': '''8691''' [[Niklas Kaul]], {{PisiLipp|Saksamaa}} <br>'''2022. aasta kümnevõistluse edetabeli juht''': '''8867''' [[Garrett Scantling]], {{PisiLipp|USA}} ([[7. mai]] [[Fayetteville]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-M-u--0--.RS2.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ===Naised=== ====[[100 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || '''10,67 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Shericka Jackson]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|10,73 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Elaine Thompson-Herah]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|10,81 |- | align=center|4.|| [[Dina Asher-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|10,83 |- | align=center|5.|| [[Mujinga Kambundji]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|10,91 |- | align=center|6.|| [[Aleia Hobbs]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|10,92 |- | align=center|7.|| [[Marie-Josée Ta Lou]] || {{PisiLipp|Côte d'Ivoire}} || align=center|10,93 |- | align=center|8.|| [[Melissa Jefferson]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|11,03 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 54 <br>Riike: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''10,49''' [[Florence Griffith-Joyner]], {{PisiLipp|USA}}, ([[16. juuli]] [[1988]] [[Indianapolis]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''10,70''' [[Marion Jones]], {{PisiLipp|USA}}, ([[29. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks 2|Maailmameister 2019]]''': '''10,71''' [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br>'''2022. aasta 100 m jooksu edetabeli juht''': '''10,67''' [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[7. mai]] [[Nairobi]]) <br>.....................................................................'''10,67''' [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[18. juuni]] [[Pariis]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-W-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[200 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Shericka Jackson]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || '''21,45 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|21,81 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Dina Asher-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|22,02 |- | align=center|4.|| [[Aminatou Seyni]] || {{PisiLipp|Nigeeria}} || align=center|22,12 |- | align=center|5.|| [[Abby Steiner]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|22,26 |- | align=center|6.|| [[Tamara Clark]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|22,32 |- | align=center|7.|| [[Elaine Thompson-Herah]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|22,39 |- | align=center|8.|| [[Mujinga Kambundji]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|22,55 |} <br>Finaal: [[21. juuli]] <br>Osavõtjaid: 51 <br>Riike: 32 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''21,34''' [[Florence Griffith Joyner]], {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''21,63''' [[Dafne Schippers]], {{PisiLipp|Holland}} ([[28. august]] [[2015]] [[Peking]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks 2|Maailmameister 2019]]''': '''21,88''' [[Dina Asher-Smith]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} <br>'''2022. aasta 200 m edetabeli juht''': '''21,55''' [[Shericka Jackson]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[26. juuni]] [[Kingston]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-W-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[400 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Shaunae Miller-Uibo]] || {{PisiLipp|Bahama}} || align=center|49,11 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Marileidy Paulino]] || {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || align=center|49,60 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Sada Williams]] || {{PisiLipp|Barbados}} || align=center|49,75 |- | align=center|4.|| [[Lieke Klaver]] || {{PisiLipp|Holland}} || align=center|50,33 |- | align=center|5.|| [[Stephenie Ann McPherson]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|50,36 |- | align=center|6.|| [[Fiordaliza Cofil]] || {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || align=center|50,57 |- | align=center|7.|| [[Candice McLeod]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|50,78 |- | align=center|8.|| [[Anna Kiełbasińska]] || {{PisiLipp|Poola}} || align=center|50,81 |} <br>Finaal: [[22. juuli]] <br>Osavõtjaid: 51 <br>Riike: 31 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''47,60''' [[Marita Koch]], {{PisiLipp|Saksa DV}} ([[6. oktoober]] [[1985]] [[Canberra]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''47,99''' [[Jarmila Kratochvílová]], {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} ([[10. august]] [[1983]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m jooks 2|Maailmameister 2019]]''': '''48,14''' [[Salwa Eid Naser]], {{PisiLipp|Bahrein}} <br>'''2022. aasta 400 m edetabeli juht''': '''49,49''' [[Marileidy Paulino]], {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} ([[21. mai]] [[La Nucia]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400-W-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400-W-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[800 m jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Athing Mu]] || {{PisiLipp|USA}} || 1.56,30 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Keely Hodgkinson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.56,38 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Mary Moraa]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 1.56,71 |- | align=center|4. || [[Diribe Welteji]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 1.57,02 |- | align=center|5. || [[Natoya Goule]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 1.57,90 |- | align=center|6. || [[Raevyn Rogers]] || {{PisiLipp|USA}} || 1.58,26 |- | align=center|7. || [[Anita Horvat]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || 1.59,83 |- | align=center|8. || [[Ajee Wilson]] || {{PisiLipp|USA}} || 2.00,19 |} </div> <br>Finaal: [[24. juuli]] <br>Osavõtjaid: 48 <br>Riike: 29 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''1.53,28''' [[Jarmila Kratochvílová]], {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} ([[26. juuli]] [[1983]] [[München]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]:''' '''1.54,68''' [[Jarmila Kratochvílová]], {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} ([[9. august]] [[1983]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m jooks 2|Maailmameister 2019]]:''' '''1.55,16''' [[Caster Semenya]], {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} <br>'''2022. aasta 800 m jooksu edetabeli juht''': '''1.57,01''' [[Athing Mu]], {{PisiLipp|USA}} ([[9. juuni]] [[Rooma]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-800-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-800-W-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]--[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-800-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both" /> ====[[1500 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Faith Kipyegon]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.52,96 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Gudaf Tsegay]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 3.54,52 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Laura Muir]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.55,28 |- | align=center|4.|| [[Freweyni Hailu]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 4.01,28 |- | align=center|5.|| [[Sofia Ennaoui]] || {{PisiLipp|Poola}} || 4.01,43 |- | align=center|6.|| [[Sinclaire Johnson]] || {{PisiLipp|USA}} || 4.01,63 |- | align=center|7.|| [[Jessica Hull]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 4.01,82 |- | align=center|8.|| [[Winnie Nanyondo]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 4.01,98 |} <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 46 <br>Riike: 24 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3.50,07''' [[Genzebe Dibaba]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[17. juuli]] [[2015]] [[Monte Carlo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3.51,95''' [[Sifan Hassan]], {{PisiLipp|Holland}} ([[5. oktoober]] [[2019]] [[Doha]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m jooks 2|Maailmameister 2019]]''': '''3.51,95''' [[Sifan Hassan]], {{PisiLipp|Holland}} <br>'''2022. aasta 1500 m edetabeli juht''': '''3.52,59''' [[Faith Kipyegon]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[28. mai]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-W-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[5000 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Gudaf Tsegay]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 14.46,29 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Beatrice Chebet]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 14.46.75 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Dawit Seyaum]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 14.47,36 |- | align=center|4.|| [[Margaret Chelimo Kipkemboi]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 14.47,71 |- | align=center|5.|| [[Letesenbet Gidey]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 14.47,98 |- | align=center|6.|| [[Sifan Hassan]] || {{PisiLipp|Holland}} || 14.48,12 |- | align=center|7.|| [[Caroline Chepkoech Kipkirui]] || {{PisiLipp|Kasahstan}} || 14.54,80 |- | align=center|8.|| [[Karoline Bjerkeli Grøvdal]] || {{PisiLipp|Norra}} || 14.57,62 |} <br>Finaal: [[23. juuli]] <br>Osavõtjaid: 41 <br>Riike: 23 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''14.06,62''' [[Letesenbet Gidey]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[7. oktoober]] [[2020]] [[Valencia]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''14.26,72''' [[Hellen Obiri]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[5. oktoober]] [[2019]] [[Doha]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m jooks 2|Maailmameister 2019]]''': '''14.26,72''' [[Hellen Obiri]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2022. aasta 5000 m edetabeli juht''': '''14.12,98''' [[Ejgayehu Taye]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[27. mai]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-5000-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-5000-W-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[10 000 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Letesenbet Gidey]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 30.09,94 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Hellen Obiri]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 30.10,02 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Margaret Kipkemboi]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 30.10,07 |- | 4.|| [[Sifan Hassan]] || {{PisiLipp|Holland}} || 30.10,56 |- | 5.|| [[Rahel Daniel]] || {{PisiLipp|Eritrea}} || 30.12,15 |- | 6.|| [[Ejgayehu Taye]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 30.12,45 |- | 7.|| [[Caroline Chepkoech Kipkirui]] || {{PisiLipp|Kasahstan}} || 30.17,64 |- | 8.|| [[Bosena Mulatie]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 30.17,77 |} <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 25 <br>Riike: 12 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''29.01,03''' [[Letesenbet Gidey]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[8. juuni]] [[2021]] [[Hengelo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''30.04,18''' [[Berhane Adere]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[23. august]] [[2003]] [[Saint-Denis]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m jooks 2|Maailmameister 2019]]''': '''30.17,62''' [[Sifan Hassan]], {{PisiLipp|Holland}} <br>'''2022. aasta 10 000 m edetabeli juht''': '''30.14,66''' [[Elise Cranny]], {{PisiLipp|USA}} ([[6. märts]] [[San Juan Capistrano]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-10K-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[100 m tõkkejooks]]==== Nigeeria sprinter Tobi Amusan püstitas poolfinaalis uue 100 m tõkkejooksu maailmarekordi ajaga 12,12. Tuule kiirus finaalis + 2,5 m/s oli maailmarekordi jaoks lubatust + 2 m/s suurem, mille tulemusel seda aega maailmarekordina ei registreerita. {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Tobi Amusan]] || {{PisiLipp|Nigeeria}} || align=center|12,06 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Britany Anderson]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|12,23 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Jasmine Camacho-Quinn]] || {{PisiLipp|Puerto Rico}} || align=center|12,23 |- | align=center|4.|| [[Alia Armstrong]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|12,31 |- | align=center|5.|| [[Cindy Sember]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|12,38 |- | align=center|6.|| [[Danielle Williams]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|12,44 |- | align=center|7.|| [[Devynne Charlton]] || {{PisiLipp|Bahama}} || align=center|12,53 |- | || [[Kendra Harrison]] || {{PisiLipp|USA}} ||diskvalifitseeriti |} <br>Finaal: [[24. juuli]] <br>Osavõtjaid: 43 <br>Riike: 23 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''12,20''' [[Kendra Harrison]], {{PisiLipp|USA}} ([[22. juuli]] [[2016]] [[London]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''12,28''' [[Sally Pearson]], {{PisiLipp|Austraalia}} ([[3. september]] [[2011]] [[Daegu]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 meetri tõkkejooks|Maailmameister 2019]]''': '''12,34''' [[Nia Ali]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta 100 m tõkkejooksu edetabeli juht''': '''12,34''' [[Kendra Harrison]], {{PisiLipp|USA}} ([[25. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100H-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100H-W-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100H-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[400 m tõkkejooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Sydney McLaughlin]] || {{PisiLipp|USA}} || '''50,68 [[kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Femke Bol]] || {{PisiLipp|Holland}} || align=center|52,27 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Dalilah Muhammad]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|53,13 |- | align=center|4.|| [[Shamier Little]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|53,76 |- | align=center|5.|| [[Britton Wilson]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|54,02 |- | align=center|6.|| [[Rushell Clayton]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|54,36 |- | align=center|7.|| [[Gianna Woodruff]] || {{PisiLipp|Panama}} || align=center|54,75 |- | align=center|8.|| [[Anna Rõžõkova]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || align=center|54,93 |} <br>Finaal: [[22. juuli]] <br>Osavõtjaid: 40 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''51,41''' [[Sydney McLaughlin]], {{PisiLipp|USA}} ([[25. juuni]] [[2022]] [[Eugene]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekordd]]''': '''52,16''' [[Dalilah Muhammad]], {{PisiLipp|USA}} ([[4. oktoober]] [[2009]] [[Doha]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetri tõkkejooks 2|Maailmameister 2019]]''': '''52,16''' [[Dalilah Muhammad]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta 400 m tõkkejooksu? edetabeli juht''': '''51,41''' [[Sydney McLaughlin]], {{PisiLipp|USA}} ([[25. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400H-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400H-W-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400H-W-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[3000 m takistusjooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Norah Jeruto]] || {{PisiLipp|Kasahstan}} || '''8.53,02 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Werkuha Getachew]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || align=center|8.54,61 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Mekides Abebe]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || align=center|8.56,08 |- | align=center|4.|| [[Winfred Mutile Yavi]] || {{PisiLipp|Bahrein}} || align=center|9.01,31 |- | align=center|5.|| [[Luiza Gega]] || {{PisiLipp|Albaania}} || align=center|9.10,04 |- | align=center|6.|| [[Courtney Frerichs]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9.10,59 |- | align=center|7.|| [[Aimee Pratt]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|9.15,64 |- | align=center|8.|| [[Emma Coburn]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9.16,49 |} <br>Finaal: [[20. juuli]] <br>Osavõtjaid: 45 <br>Riike: 25 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''8.44,32''' [[Beatrice Chepkoech]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[20. juuli]] [[2018]] [[Monte Carlo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''9.02,58''' [[Beatrice Chepkoech]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[30. september]] [[2019]] [[Doha]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 meetri takistusjooks 2|Maailmameister 2019]]''': '''8.57,84''' [[Beatrice Chepkoech]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2022. aasta 3000 m takistusjooksu edetabeli juht''': '''8.56,55''' [[Winfred Mutile Yavi]], {{PisiLipp|Bahrein}} ([[18. juuni]] [[Pariis]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [ Eeljooksud]-[ Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[4×100 m teatejooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || {{PisiLipp|USA}} || [[Melissa Jefferson]],<br>[[Abby Steiner]],<br>[[Jenna Prandini]],<br>[[Twanisha Terry]] || align=center|41,14 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || {{PisiLipp|Jamaica}} || [[Kemba Nelson]],<br>[[Elaine Thompson-Herah]],<br>[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]],<br>[[Shericka Jackson]] || align=center|41,18 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || {{PisiLipp|Saksamaa}} || [[Tatjana Pinto]],<br>[[Alexandra Burghardt]],<br>[[Gina Lückenkemper]],<br>[[Rebekka Haase]] || align=center|42,03 |- | align=center|4. || {{PisiLipp|Nigeeria}} || [[Joy Chinenye Udo-Gabriel]],<br>[[Favour Ofili]],<br>[[Rosemary Chukwuma]],<br>[[Nzubechi Grace Nwokocha]] || align=center|42,22 |- | align=center|5. || {{PisiLipp|Hispaania}} || [[Sonia Molina-Prados]],<br>[[Jaël Bestué]],<br>[[Paula Sevilla]],<br>[[Maria Isabel Pérez]] || align=center|42,58 |- | align=center|6. || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[Asha Philip]],<br>[[Imani Lansiquot]],<br>[[Dina Asher-Smith]],<br>[[Daryll Neita]] || align=center|42,75 |- | align=center|7. || {{PisiLipp|Šveits}} || [[Géraldine Frey]],<br>[[Mujinga Kambundji]],<br>[[Salomé Kora]],<br>[[Ajla del Ponte]] || align=center|42,81 |- | align=center|8. || {{PisiLipp|Itaalia}} || [[Zaynab Dosso]],<br>[[Dalia Kaddari]],<br>[[Anna Bongiorni]],<br>[[Vittoria Fontana]] || align=center|42,92 |} <br>Finaal: [[23. juuli]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''40,82''' {{PisiLipp|USA}} ([[10. august]] [[2012]] [[London]]) <br>[[Tianna Madison]], <br>[[Allyson Felix]], <br>[[Bianca Knight]], <br>[[Carmelita Jeter]] <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''41,07''' {{PisiLipp|Jamaica}} ([[29. august]] [[2015]] [[Peking]]) <br>[[Veronica Campbell-Brown]], <br>[[Natasha Morrison]], <br>[[Elaine Thompson]], <br>[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×100 meetri teatejooks 2 |Maailmameister 2019]]''': '''41,44''' {{PisiLipp|Jamaica}} <br>[[Natalliah Whyte]], <br>[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], <br>[[Jonielle Smith]], <br>[[Shericka Jackson]] <br>'''2022. aasta 4x100 m teatejooksu edetabeli juht''': '''42,13''' {{PisiLipp|Šveits}} ([[30. juuni]] [[Stockholm]])<br>[[Géraldine Frey]], <br>[[Mujinga Kambundji]], <br>[[Salomé Kora]], <br>[[Ajla del Ponte]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X1-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X1-W-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[4×400 m teatejooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || {{PisiLipp|USA}}|| [[Talitha Diggs]],<br>[[Abby Steiner]],<br>[[Britton Wilson]],<br>[[Sydney McLaughlin]] || 3.17,79 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || {{PisiLipp|Jamaica}}|| [[Candice McLeod]],<br>[[Janieve Russell]],<br>[[Stephenie Ann McPherson]],<br>[[Charokee Young]] || 3.20,74 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || {{PisiLipp|Suurbritannia}}|| [[Victoria Ohuruogu]],<br>[[Nicole Yeargin]],<br>[[Jessie Knight]],<br>[[Laviai Nielsen]] || 3.22,64 |- | align=center|4. || {{PisiLipp|Kanada}}|| [[Natassha McDonald]],<br>[[Aiyanna Stiverne]],<br>[[Zoe Sherar]],<br>[[Kyra Constantine]] || 3.25,18 |- | align=center|5. || {{PisiLipp|Prantsusmaa}}|| [[Sokhna Lacoste]],<br>[[Shana Grebo]],<br>[[Sounkamba Sylla]],<br>[[Amandine Brossier]] || 3.25,81 |- | align=center|6. || {{PisiLipp|Belgia}}|| [[Helena Ponette]],<br>[[Imke Vervaet]],<br>[[Paulien Couckuyt]],<br>[[Camille Laus]] || 3.26,29 |- | align=center|7. || {{PisiLipp|Itaalia}}|| [[Anna Polinari]],<br>[[Ayomide Folorunso]],<br>[[Virginia Troiani]],<br>[[Alice Mangione]] || 3.26,45 |- | align=center|8. || {{PisiLipp|Šveits}}|| [[Silke Lemmens]],<br>[[Julia Niederberger]],<br>[[Annina Fahr]],<br>[[Yasmin Giger]] || 3.27,81 |} <br>Finaal: [[24. juuli]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3.15,17''' {{PisiLipp|NSVL}} ([[1. oktoober]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>[[Tatjana Ledovskaja]],<br>[[Olga Nazarova]],<br>[[Marija Kulšunova]],<br>[[Olga Brõzgina]] <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3.16,71''' ([[22. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) {{PisiLipp|USA}} <br>[[Gwen Torrence]],<br>[[Maicel Malone-Wallace]],<br>[[Natasha Kaiser-Brown]],<br>[[Jearl Miles Clark]] <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4x400 meetrit 2|Maailmameister 2017]]''': '''3.18,92''' {{PisiLipp|USA}} <br>[[Phyllis Francis]], <br>[[Sydney McLaughlin]], <br>[[Dalilah Muhammad]], <br>[[Wadeline Jonathas]] <br>'''2022. aasta 4x400 m teatejooksu edetabeli juht''': '''3.21,93''' [[Kentucky]] ([[14. mai]] [[Oxford]]) <br>[[Karimah Davis]],<br>[[Dajour Miles]],<br>[[Abby Steiner]],<br>[[Alexis Holmes]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X4-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X4-W-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Maraton]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Gotytom Gebreslase]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || '''2:18.11 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Judith Jeptum Korir]] || {{PisiLipp|Keenia}} || align=center|2:18.20 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Lonah Chemtai Salpeter]] || {{PisiLipp|Iisrael}} || align=center|2:20.18 |- | align=center|4.|| [[Nazret Weldu]] || {{PisiLipp|Eritrea}} || align=center|2:20.29 |- | align=center|5.|| [[Sara Hall]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|2:22.10 |- | align=center|6.|| [[Angela Tanui]] || {{PisiLipp|Keenia}} || align=center|2:22.15 |- | align=center|7.|| [[Emma Bates]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|2:23.18 |- | align=center|8.|| [[Keira D'Amato]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|2:23.34 |} <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 48 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2:14.04''' [[Brigid Kosgei]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[13. oktoober]] [[2003]] [[Chicago]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2:20.57''' [[Paula Radcliffe]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[14. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton 2|Maailmameister 2019]]''': '''2:32.43''' [[Ruth Chepngetich]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2022. aasta tipptulemus''': '''2:16.02''' [[Brigid Kosgei]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[6. märts]] [[Tokyo]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-MAR-W-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[20 km käimine]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Kimberly García]] || {{PisiLipp|Peruu}} || 1:26.58 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Katarzyna Zdziebło]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1:27.31 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Qieyang Shijie]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 1:27.56 |- | align=center|4.|| [[Jemima Montag]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 1:28.17 |- | align=center|5.|| [[Liu Hong]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 1:29.00 |- | align=center|6.|| [[Nanako Fujii]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 1:29.01 |- | align=center|7.|| [[Alegna González]] || {{PisiLipp|Mehhiko}} || 1:29.40 |- | align=center|8.|| [[Valentina Trapletti]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 1:29.54 |} <br>Finaal: [[15. juuli]] <br>Osavõtjaid: 41 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''1:23.38''' [[Yang Jiayu]], {{PisiLipp|Hiina}} ([[20. märts]] [[2021]] [[Huangshan]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''1:25.41''' [[Olimpiada Ivanova]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[7. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine 2|Maailmameister 2019]]''': '''1:32.53''' [[Liu Hong]], {{PisiLipp|Hiina}} <br>'''2022. aasta 20 km käimise edetabeli juht''': '''1:26.42''' [[Elvira Tšepareva]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[31. jaanuar]] [[Sotši]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-20KR-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[50 km käimine|35 km käimine]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Kimberly García]] || {{PisiLipp|Peruu}} || 2:39.16 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Katarzyna Zdziebło]] || {{PisiLipp|Poola}} || 2:40.03 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Qieyang Shijie]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 2:40.37 |- | align=center|4.|| [[Antigoni Drisbioti]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 2:41.58 |- | align=center|5.|| [[Raquel González]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:42.27 |- | align=center|6.|| [[Laura García-Caro]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:42.45 |- | align=center|7.|| [[Li Maocuo]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 2:44.28 |- | align=center|8.|| [[Viviane Lyra]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || 2:45.02 |} <br>Finaal: [[22. juuli]] <br>Osavõtjaid: 43 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': maailmarekordeid tunnustatakse pärast 1. jaanuari 2023. aastal <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': uus ala <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#50 km käimine|Maailmameister 2015]] (50 km käimine)''': '''4:23.26''' [[Liang Rui]], {{PisiLipp|Hiina}} <br>'''2022. aasta 35 km käimise edetabeli juht''': '''2:38.49''' [[Margarita Nikiforova]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[21. mai]] [[Tšeboksarõ]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-20KR-W-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kaugushüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Malaika Mihambo]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} ||align=center|X||align=center|X||6.98||7.09||align=center|X||'''7.12'''|| align=center|7.12 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Ese Brume]] || {{PisiLipp|Nigeeria}} ||6.61||6.88||'''7.02'''||6.86||align=center|X||6.91 || align=center|7.02 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Leticia Oro Melo]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} ||'''6.89'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center| 6.89 |- | align=center|4.|| [[Quanesha Burks]] || {{PisiLipp|USA}} ||6.46||'''6.88'''||6.50||6.46||6.48||6.45 || align=center|6.88 |- | align=center|5.|| [[Brooke Buschkuehl]] || {{PisiLipp|Austraalia}} ||6.57||'''6.87'''||align=center|X||align=center|X||6.77||align=center|X|| align=center|6.87 |- | align=center|6.|| [[Khaddi Sagnia]] || {{PisiLipp|Rootsi}} ||align=center|X||6.69||4.56||6.66 ||'''6.87'''||align=center|X|| align=center|6.87 |- | align=center|7.|| [[Ivana Vuleta]] || {{PisiLipp|Serbia}} ||align=center|X||6.67 ||align=center|X||'''6.84'''||6.84||6.75|| align=center|6.84 |- | align=center|8.|| [[Marõna Behh-Romantšuk]] || {{PisiLipp|Ukraina}} ||6.79||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|X||'''6.82''' ||align=center|6.82 |} <br>Finaal: [[24. juuli]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''7.52''' [[Galina Tšistjakova]], {{PisiLipp|NSVL}} ([[11. juuni]] [[1988]] [[Leningrad]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''7.36''' [[Jackie Joyner-Kersee]], {{PisiLipp|USA}} ([[4. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe 2|Maailmameister 2019]]''': '''7.30''' [[Malaika Mihambo]], {{PisiLipp|Saksamaa}} <br>'''2022. aasta kaugushüppe edetabeli juht''': '''7.13''' [[Brooke Buschkuehl]], {{PisiLipp|Austraalia}} ([[9. juuli]] [[Chula Vista]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-LJ-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-LJ-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kolmikhüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Yulimar Rojas]] || {{PisiLipp|Venezuela}} || 14.60||'''15.47'''||15.24||align=center|X||align=center|X||15.39||align=center|15.47 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Shanieka Ricketts]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || '''14.89'''||14.86||14.37 ||14.40 ||14.62 ||14.80 ||align=center|14.89 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Tori Franklin]] || {{PisiLipp|USA}} || 14.53 ||14.45||align=center|X||align=center|X||'''14.72'''||align=center|X||align=center|14.72 |- | align=center|4.|| [[Leyanis Pérez]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 14.40||'''14.70'''||14.39||14.54||14.58||14.19 ||align=center|14.70 |- | align=center|5.|| [[Thea Lafond]] || {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || align=center|X||13.18||14.43||14.26 ||align=center|X||'''14.56'''||align=center|14.56 |- | align=center|6.|| [[Keturah Orji]] || {{PisiLipp|USA}} || 13.47||'''14.49'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||14.06 ||align=center|14.49 |- | align=center|7.|| [[Kimberly Williams]] || {{PisiLipp|Jamaica}} ||align=center|X||'''14.29'''||13.74||14.29 ||13.99 ||14.19 ||align=center|14.29 |- | align=center|8.|| [[Patrícia Mamona]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 14.25||align=center|X||14.19||align=center|X||'''14.29'''||14.00||align=center|14.29 |} <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''15.74''' [[Yulimar Rojas]], {{PisiLipp|Venezuela}} ([[20. märts]] [[2022]] [[Belgrad]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]]''': '''15.50''' [[Inessa Kravets]], {{PisiLipp|Ukraina}} ([[10. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Maailmameister 2019]]''': '''15.37''' [[Yulimar Rojas]], {{PisiLipp|Venezuela}} <br>'''2022. aasta kolmikhüppe edetabeli juht''': '''14.83''' [[Yulimar Rojas]], {{PisiLipp|Venezuela}} ([[11. juuni]] [[La Nucia]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-TJ-W-q----.RS6.pdf Kvalifikatsioon] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-TJ-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kõrgushüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Eleanor Patterson]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || align=center|2.02 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Jaroslava Mahutšihh]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || align=center|2.02 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Elena Vallortigara]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|2.00 |- | align=center|4.|| [[Irina Heraštšenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || align=center|2.00 |- | align=center rowspan=2|5.|| [[Safina Sadullajeva]] || {{PisiLipp|Usbekistan}} || align=center|1.96 |- | [[Nicola Olyslagers]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || align=center|1.96 |- | align=center|7.|| [[Karmen Bruus]] || {{PisiLipp|Eesti}} || align=center|1.96 |- | align=center|8.|| [[Nadežda Dubovitskaja]] || {{PisiLipp|Kasahstan}} || align=center|1.96 |} <br>Finaal: [[19. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 19 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2.09''' [[Stefka Kostadinova]], {{PisiLipp|Bulgaaria}} ([[30. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2.09''' [[Stefka Kostadinova]], {{PisiLipp|Bulgaaria}} ([[30. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe 2|Maailmameister 2019]]''': '''2.04''' [[Maria Lasitskene]], [[Neutraalne sportlane]] <br>'''2022. aasta kõrgushüppe edetabeli juht''': '''2.03''' [[Jaroslava Mahutšihh]], {{PisiLipp|Ukraina}} ([[22. juuni]] [[Brno]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HJ-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HJ-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Teivashüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Katie Nageotte]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|4.85 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Sandi Morris]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|4.85 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Nina Kennedy]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || align=center|4.80 |- | align=center|4.|| [[Tina Šutej]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || align=center|4.70 |- | align=center|5.|| [[Katerina Stefanidi]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || align=center|4.70 |- | align=center rowspan=2|6.|| [[Li Ling]] || {{PisiLipp|Hiina}} || align=center|4.60 |- | [[Wilma Murto]] || {{PisiLipp|Soome}} || align=center|4.60 |- | align=center|8.|| [[Angelica Moser]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|4.60 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 16 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''5.06''' [[Jelena Isinbajeva]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[28. august]] [[2009]] [[Zürich]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''5.01''' [[Jelena Isinbajeva]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[12. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe 2|Maailmameister 2019]]''': '''4.95''' [[Anželika Sidorova]] [[Neutraalne sportlane]] <br>'''2022. aasta teivashüppe edetabeli juht''': '''4.82''' [[Sandi Morris]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-PV-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-PV-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kuulitõuge]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Chase Ealey]] || {{PisiLipp|USA}} || '''20.49'''||19.82||align=center|X||20.07||19.65||align=center|X||align=center|20.49 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Gong Lijiao]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 19.58||19.84||20.23||20.08||'''20.39'''||19.89||align=center|20.39 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Jessica Schilder]] || {{PisiLipp|Holland}} || align=center|X||'''19.77'''||align=center|X||19.53||19.77||align=center|X||align=center|19.77 |- | align=center|4.|| [[Sarah Mitton]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 18.78||19.18||19.04||align=center|X||19.06||'''19.77'''||align=center|19.77 |- | align=center|5.|| [[Auriol Dongmo]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 19.44||'''19.62'''||19.38||align=center|X||19.39||19.54||align=center|19.62 |- | align=center|6.|| [[Song Jiayuan]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 19.21||19.06||align=center|X||19.49||'''19.57'''||align=center|X||align=center|19.57 |- | align=center|7.|| [[Maddison-Lee Wesche]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 18.32||19.09||18.56||18.81||18.36||'''19.50'''||align=center|19.50 |- | align=center|8.|| [[Jessica Woodard]] || {{PisiLipp|USA}} ||align=center|X||align=center|X||'''18.67'''||align=center|X||18.63||align=center|X||align=center|18.67 |} Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 16 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''22.63''' [[Natalja Lissovskaja]], {{PisiLipp|NSVL}} ([[7. juuni]] [[1987]] [[Moskva]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''21.24''' [[Natalja Lissovskaja]], {{PisiLipp|NSVL}} ([[5. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>........................................................: '''21.24''' [[Valerie Adams]], {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} ([[29. august]] [[2011]] [[Daegu]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#kuulitõuge 2|Maailmameister 2019]]''': '''19.55''' [[Gong Lijiao]], {{PisiLipp|Hiina}} <br>'''2022. aasta kuulitõuke edetabeli juht''': '''20.51''' [[Chase Ealey]], {{PisiLipp|USA}} ([[26. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-SP-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-SP-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kettaheide]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Feng Bin]] || {{PisiLipp|Hiina}} || '''69.12'''||align=center|X||66.89||65.88||65.60||64.62||align=center|69.12 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Sandra Perković]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 67.74||'''68.45'''||align=center|X||67.74||66.59||65.57||align=center|68.45 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Valarie Allman]] || {{PisiLipp|USA}} || 67.62||66.47 ||'''68.30'''||68.05 ||align=center|X||51.41 ||align=center|68.30 |- | align=center|4.|| [[Jorinde van Klinken]] || {{PisiLipp|Holland}} ||align=center|X||62.41 ||64.00 ||60.68 ||'''64.97'''||align=center|X||align=center|64.97 |- | align=center|5.|| [[Claudine Vita]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 59.87 ||'''64.24'''||62.09||align=center|X||62.60 ||61.86 ||align=center|64.24 |- | align=center|6.|| [[Liliana Cá]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 53.24||63.64 ||align=center|X||'''63.99'''||61.99||align=center|X||align=center|63.99 |- || | align=center|7.|| [[Yaimé Pérez]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || align=center|X||62.36||61.32||'''63.07'''||62.94||62.36||align=center|63.07 |- | align=center|8.|| [[Marija Tolj]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || align=center|X||'''63.07'''||62.35||61.70 ||60.61 ||61.82 ||align=center|63.07 |} <br>Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''76.80''' [[Gabriele Reinsch]], {{PisiLipp|Saksa DV}} ([[9. juuli]] [[1988]] [[Neubrandenburg]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''71.62''' [[Martina Hellmann]], {{PisiLipp|Saksamaa LV}} ([[31. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|Maailmameister 2019]]''': '''69.17''' [[Yaime Pérez]], {{PisiLipp|Kuuba}} <br>'''2022. aasta kettaheite edetabeli juht''': '''71.46''' [[Valarie Allman]], {{PisiLipp|USA}} ([[8. aprill]] [[San Diego]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-DT-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-DT-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Odavise]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Kelsey-Lee Barber]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 62.67||62.92 ||'''66.91'''||61.20||align=center|–||align=center|–||align=center|66.91 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Kara Winger]] || {{PisiLipp|USA}} || 56.93 ||61.96 ||61.00||58.78||62.17 ||'''64.05'''|| align=center|64.05 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Haruka Kitaguchi]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 62.07||x||55.78 ||61.27 ||align=center|X||'''63.27'''|| align=center|63.27 |- | align=center|4.|| [[Liu Shiying]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 61.67||align=center|X||60.22||'''63.25'''||61.75||align=center|X ||align=center|63.25 |- | align=center|5.|| [[Mackenzie Little]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || '''63.22'''||49.78||59.10||58.50 ||54.99||align=center|X||align=center|63.22 |- | align=center|6.|| [[Līna Mūze]] || {{PisiLipp|Läti}} || 59.83||align=center|X||align=center|X||'''61.26'''||align=center|X||align=center|X||align=center|61.26 |- | align=center|7.|| [[Annu Rani]] || {{PisiLipp|India}} || 56.18||'''61.12'''||59.27||58.14 ||59.98 ||58.70||align=center|61.12 |- | align=center|8.|| [[Nikola Ogrodníková]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 54.11||56.04||59.98||59.48 ||58.79 ||'''60.18'''||align=center|60.18 |} <br>Finaal: [[22. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 23 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''72.28''' [[Barbora Špotáková]], {{PisiLipp|Tšehhi}} ([[13. september]] [[2008]] [[Stuttgart]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''71.70''' [[Osleidys Menéndez]], {{PisiLipp|Kuuba}} ([[14. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|Maailmameister 2019]]''': '''66.56''' [[Kelsey-Lee Barber]], {{PisiLipp|Austraalia}} <br>'''2022. aasta odaviske edetabeli juht''': '''65.73''' [[Maggie Malone]], {{PisiLipp|USA}} ([[14. juuni]] [[Burnaby]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [ Kvalifikatsioon]-[ Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Vasaraheide]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Brooke Andersen]] || {{PisiLipp|USA}} || 74.81||align=center|X||72.74||77.42||77.56||'''78.96'''||align=center|78.96 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Camryn Rogers]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 72.61||align=center|X||'''75.52'''||75.18||75.05||74.36||align=center|75.52 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Janee' Kassanavoid]] || {{PisiLipp|USA}} ||align=center|X||'''74.86'''||align=center|X||74.75||74.24||74.75||align=center|74.86 |- | align=center|4.|| [[Sara Fantini]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 71.45||'''73.18'''||70.80||align=center|X||71.05||71.04||align=center|73.18 |- | align=center|5.|| [[Jillian Weir]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 67.24||68.66||70.46||align=center|X||70.64||'''72.41'''||align=center|72.41 |- | align=center|6.|| [[Bianca Ghelber]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 70.09||'''72.26'''||70.83||70.25||align=center|X||align=center|X||align=center|72.26 |- | align=center|7.|| [[Silja Kosonen]] || {{PisiLipp|Soome}} || 69.46||70.32||70.49||'''70.81'''||align=center|X||70.75||align=center|70.81 |- | align=center|8.|| [[Luo Na]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 69.89||69.57||'''70.42'''||align=center|X||70.13||align=center|X||align=center|70.42 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''82.98''' [[Anita Włodarczyk]], {{PisiLipp|Poola}} ([[28. august]] [[2016]] [[Varssavi]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''80.85''' [[Anita Włodarczyk]], {{PisiLipp|Poola}} ([[27. august]] [[2015]] [[Peking]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2|Maailmameister 2019]]''': '''77.54''' [[DeAnna Price]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta vasaraheite edetabeli juht''': '''79.02''' [[Brooke Andersen]], {{PisiLipp|USA}} ([[30. aprill]] [[Tucson]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HT-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HT-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Seitsmevõistlus]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Üksikalade tulemused !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Nafissatou Thiam]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 13,21-1.95-15.03-24,39 6.59-53.01-2.13,00 || align=center|6947 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Anouk Vetter]] || {{PisiLipp|Holland}} || 13,30-1.80-16.25-23,73-6.52-58.29-2.20,09 || align=center|6867 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Anna Hall]] || {{PisiLipp|USA}} || 13,20-1.86-13.67-23,08-6.39-45.75-2.06,67 || align=center|6755 |- | align=center|4.|| [[Adriana Sułek]] || {{PisiLipp|Poola}} || 13,28-1.89-14.13-23,77-6.43-41.63-2.07,18 || align=center|6672 |- | align=center|5.|| [[Noor Vidts]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 13,20-1.83-14.43-23,92-6.33-41.62-2.08,50 || align=center|6559 |- | align=center|6.|| [[Annik Kälin]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 13,17-1.74-13.71-24,05-6.56-48.25-2.17,49 || align=center|6464 |- | align=center|7.|| [[Emma Oosterwegel]] || {{PisiLipp|Holland}} || 13,44-1.77-14.40-24,43-5.95-54.03-2.13,97 || align=center|6440 |- . | align=center|8.|| [[Katarina Johnson-Thompson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13,55-1.83-12.92-23,62-6.28-39.18-2.19,16 || align=center|6222 |} <br>Finaal: [[17. juuli|17.]]-[[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 19 <br>Riike: 12 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''7291''' [[Jackie Joyner-Kersee]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. september]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''7128''' [[Jackie Joyner-Kersee]], {{PisiLipp|USA}} ([[1. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|Maailmameister 2019]]''': '''6981''' [[Katarina Johnson-Thompson]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} <br>'''2022. aasta seitsmevõistluse edetabeli juht''': '''6693''' [[Anouk Vetter]], {{PisiLipp|Holland}} ([[29. mai]] [[Götzis]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-800-W-u--0--.RS2.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ===[[4×400 m teatejooks|4×400 m segateatejooks]]=== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || [[Lidio Andrés Feliz]] (M),<br>[[Marileidy Paulino]] (N),<br>[[Alexander Ogando]] (M),<br>[[Fiordaliza Cofil]] (N) || 3.09,82 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{PisiLipp|Holland}} || [[Liemarvin Bonevacia]] (M),<br>[[Lieke Klaver]] (N),<br>[[Tony van Diepen]] (M),<br>[[Femke Bol]] (N) ||3.09,90 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{PisiLipp|USA}}||[[Elija Godwin]] (M),<br>[[Allyson Felix]] (N),<br>[[Vernon Norwood]] (M),<br>[[Kennedy Simon]] (N) ||3.10,16 |- | 4. ||{{PisiLipp|Poola}} || [[Karol Zalewski]] (M),<br>[[Justyna Święty-Ersetic]] (N),<br>[[Kajetan Duszyński]] (M),<br>[[Natalia Kaczmarek]] (N) ||3.12,31 |- | 5. ||{{PisiLipp|Jamaica}} || [[Demish Gaye]] (M),<br>[[Tiffany James]] (N),<br>[[Karayme Bartley]] (M),<br>[[Stacey Ann Williams]] (N) ||3.12,71 |- | 6. || {{PisiLipp|Nigeeria}}|| [[Samson Nathaniel]] (M),<br>[[Imaobong Uko]] (N),<br>[[Dubem Amene]] (M),<br>[[Patience Okon George]] (N) ||3.16,21 |- | 7. || {{PisiLipp|Itaalia}}|| [[Lorenzo Benati]] (M),<br>[[Ayomide Folorunso]] (N),<br>[[Brayan Lopez]] (M),<br>[[Alice Mangione]] (N) ||3.16,45 |- | 8. || {{PisiLipp|Iirimaa}}|| [[Christopher O'Donnell]] (M),<br>[[Sophie Becker]] (N),<br>[[Jack Raftery]] (M),<br>[[Sharlene Mawdsley]] (N) || 3.16,86 |} <br>Finaal: [[15. juuli]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3.09,34''' {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]] [[2019]], [[Doha]]) <br>[[Wilbert London]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[Courtney Okolo]],<br>[[Michael Cherry]] <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3.09,34''' {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]] [[2019]], [[Doha]]) <br>[[Wilbert London]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[Courtney Okolo]],<br>[[Michael Cherry]] <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4x400 meetri segateatejooks|Maailmameister 2019]]''': '''3.09,34''' {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]] [[2019]], [[Doha]]) <br>[[Wilbert London]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[Courtney Okolo]],<br>[[Michael Cherry]] <br>'''2022. aasta 4x400 m segateatejooksu edetabeli juht''': '''3.15,58''' {{PisiLipp|Nigeeria}} ([[26. juuni]] [[2022]], [[Benin City]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X4-X-h----.RS6.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X4-X-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ==Võistkonna karikas== 2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistluste võistkondliku maailmameistrivõistluste karika eest jagati igal alal sportlaste võidetud punktide alusel kõige rohkem punkte kogunud võistkondadele. Võistkondliku maailmameistrivõistluste karika pälvisid võõrustajad Ameerika Ühendriigid, kes kogusid kokku 328 punkti ja krooniti "maailmakoondise meistriteks".<ref>{{Cite web|url=https://www.teamusa.org/News/2022/July/25/Team-USA-Concludes-Most-Successful-World-Athletics-Championships-Ever#:~:text=Team%20United%20States%20celebrates%20winning,Games%20Tokyo%202020%20last%20year.|title=TEAM USA CONCLUDES MOST SUCCESSFUL WORLD ATHLETICS CHAMPIONSHIPS EVER|publisher=Team USA|first=Chrös|last=McDougall|date=25 July 2022|accessdate=25 July 2022}}</ref> Karikad said ka Jamaica (teine ​​meeskond 110 punktiga) ja Etioopia (kolmas 106 punktiga). 11. märtsil 2022 teatas World Athletics, et esimest korda autasustatakse meistrivõistluse punktitabeli kolme paremat võistkonda meeskondlike karikatega.<ref name="Team Trophy">{{Cite web|url=https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/news/press-releases/wch-oregon22-announces-first-ever-team-trophies-at-world-championships|title=WCH Oregon22 announces first ever Team Trophies at World Championships|publisher=[[World Athletics]]|date=10 March 2022|accessdate=20 July 2022}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.insidethegames.biz/articles/1120366/world-athletics-oregon22-team-trophies|title=Oregon World Athletics Championships to introduce team trophies|publisher=Inside The Games|first=Mike|last=Rowbottom|date=10 July 2022|accessdate=25 July 2022}}</ref> Üldine punktitabel on kergejõustikualadel tavaliselt kasutatav võistkondlik paremusjärjestussüsteem, mis seisneb punktide määramises igale sportlasele (tavaliselt kaheksa paremat lõpetajat) nende üldise lõpliku asetuse alusel, seejärel liidab kõigi võistkonna sportlaste punktid. et tagada meeskonna lõplik positsioon. Sellel kergejõustiku maailmameistrivõistlustel kogusid iga ala kaheksa parimat finalisti oma riigi eest punkte, kusjuures kuldmedaliomanikud said 8 punkti ühe punktiga iga 8. koha saavutanu eest. Mittefinišeerinud ja diskvalifitseeritud sportlased said null punkti. {| class="wikitable sortable" style="text-align:center;" |- !width="50"|Koht!!Riik!!width="30"|{{Kuld}}!!width="30"|{{Hõbe}}!!width="30"|{{Pronks}}!!width="30"|4.!!width="30"|5.!!width="30"|6.!!width="30"|7.!!width="30"|8.!!width="50"|Punktid |- |1.||align=left|{{PisiLipp|USA}}||13||9||11||5||6||12||1||8||328 |- |2.||align=left|{{PisiLipp|Jamaica}}||2||7||1||2||3||3||4||0||110 |- |3.||align=left|{{PisiLipp|Etioopia}}||4||4||2||3||2||2||1||3||106 |- |4.||align=left|{{PisiLipp|Keenia}}||2||5||3||3||2||2||2||2||104 |- |5.||align=left|{{PisiLipp|Suurbritannia}}||1||1||5||1||3||1||1||1||68 |- |rowspan=2|6.||align=left|{{PisiLipp|Kanada}}||1||2||1||3||2||3||1||1||63 |- |align=left|{{PisiLipp|Hiina}}||2||1||3||1||2||2||1||1||68 |- |8||align=left|{{PisiLipp|Poola}}}||1||3||0||3||1||0||0||1||49 |- |rowspan=2|9.||align=left|{{PisiLipp|Austraalia}}||2||0||1||1||3||1||2||1||47 |- |align=left|{{PisiLipp|Holland}}||0||3||1||3||0||1||1||0||47 |- |colspan="5"|... |- |- |54.-59||align=left|{{PisiLipp|Eesti}}||0||0||0||0||0||0||2||1||5 |} *'''Allikas:''' [https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/placingtable 2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistluste kohatabel] ==Medalid== {{Värviruut|#ccccff|&nbsp;<nowiki>*</nowiki>&nbsp;|border=darkgray}} Korraldajariik {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" |- {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- |1.||align=left style="background:#ccf;"|{{PisiLipp|USA}}*||13||9||11||33 |- |2.||align=left |{{PisiLipp|Etioopia}} ||4||4||2||10 |- |3.||align=left |{{PisiLipp|Jamaica}} ||2||7||1||10 |- |3.||align=left |{{PisiLipp|Keenia}} ||2||5||3||10 |- |5.||align=left |{{PisiLipp|Hiina}} ||2||1||3||6 |- |6.||align=left |{{PisiLipp|Austraalia}} ||2||0||1||3 |- |7.||align=left |{{PisiLipp|Peruu}} ||2||0||0||2 |- |8.||align=left |{{PisiLipp|Poola}} ||1||3||0||4 |- |rowspan=2|9.||align=left |{{PisiLipp|Jaapan}} ||1||2||1||4 |- |align=left |{{PisiLipp|Kanada}} ||1||2||1||4 |- |11.||align=left |{{PisiLipp|Suurbritannia}} ||1||1||5||7 |- |12.||align=left |{{PisiLipp|Norra}} ||1||1||1||3 |- |rowspan=3|13.||align=left |{{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} ||1||1||0||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Grenada}} ||1||1||0||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Nigeeria}} ||1||1||0||2 |- |rowspan=3|16.||align=left |{{PisiLipp|Belgia}} ||1||0||2||3 |- |align=left |{{PisiLipp|Rootsi}} ||1||0||2||3 |- |align=left |{{PisiLipp|Uganda}} ||1||0||2||3 |- |rowspan=3|19.||align=left |{{PisiLipp|Brasiilia}} ||1||0||1||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Itaalia}} ||1||0||1||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Saksamaa}} ||1||0||1||2 |- |rowspan=8|22.||align=left |{{PisiLipp|Bahama}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Kasahstan}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Katar}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Maroko}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Portugal}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Prantsusmaa}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Sloveenia}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Venezuela}} ||1||0||0||1 |- |30.||align=left |{{PisiLipp|Holland}} ||0||3||1||4 |- |rowspan=2|31.||align=left |{{PisiLipp|Leedu}} ||0||1||1||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Ukraina}} ||0||1||1||2 |- |rowspan=6|33.||align=left |{{PisiLipp|Alžeeria}} ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Burkina Faso}} ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Horvaatia}} ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|India}} ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Kreeka}} ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Lõuna-Korea}} ||0||1||0||1 |- |39.||align=left |{{PisiLipp|Hispaania}} ||0||0||2||2 |- |rowspan=6|40.||align=left |{{PisiLipp|Barbados}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Filipiinid}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Iisrael}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Puerto Rico}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Tšehhi}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Šveits}} ||0||0||1||1 |- ! colspan=2|Kokku 45 riiki || '''49''' || '''49''' || '''49''' || '''147''' |} '''Allikas:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/medaltable 2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistluste ametlik medalitabel] == Viited == {{viited}} {{Kergejõustiku maailmameistrivõistlused}} [[Kategooria:Kergejõustiku maailmameistrivõistlused]] [[Kategooria:2022. aasta spordis|Maailmameistrivõistlused, kergejõustiku]] kr3z8n9c32irdd5jazz6ssghhjyqt1k 6168355 6168352 2022-07-26T15:35:20Z Sjur 66496 /* Võistkonna karikas */ wikitext text/x-wiki {{KergejõustikuMM|2022|USA|Eugene|2019|2019 Doha|2023|2023 Budapest}} [[Pilt:New Hayward Field on the University of Oregon campus (50234524032).jpg|pisi|300px|[[Hayward Field]] 2020. aastal]] [[Pilt:HaywardFieldPano.jpg|thumb|300px|Hayward Field 2007. aastal, enne 2018.–2020. aastal toimunud renoveerimist]] '''XVIII [[kergejõustiku maailmameistrivõistlused]]''' toimusid [[15. juuli|15.]]–[[24. juuli]]l [[2022]] [[Eugene]]'is [[Oregon]]i osariigis [[USA]]-s. Võistlused toimusid [[Hayward Field]]i staadionil ning esimest korda peeti kergejõustiku maailmameistrivõistlusi USA-s. Algselt olid need kavandatud 6.–15. augustile 2021. 8. aprillil 2020 teatas [[World Athletics]], et võistlus lükkub [[koroonapandeemia]] ja sellest tuleneva 2020. aasta suveolümpiamängude edasilükkamise tõttu ühe aasta võrra edasi.<ref>{{cite news |title=Dates confirmed for World Athletics Championships Oregon 2022|url=https://www.worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/news/dates-world-championships-oregon-2022 |access-date=30 March 2020 |work=worldathletics.org |date=8 April 2020}}</ref><ref>{{cite news |title=Coe suggests world athletics championships could slip to 2022 |url=https://uk.reuters.com/article/uk-health-coronavirus-olympics-coe/coe-suggests-world-athletics-championships-could-slip-to-2022-idUKKBN21B3GH |access-date=26 March 2020 |work=Reuters |date=24 March 2020 |language=en}}</ref> [[IAAF|Rahvusvaheline Kergejõustikuliit]] (World Athletics) teatas võistluste korraldaja [[16. aprill]]il [[2015]]. Eugene valiti korraldajaks ilma tavaliselt toimuva hääletamiseta. Eugene soovis MM-i korraldajaks saada juba [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019. aastal]], kuid tookord osutus valituks [[Doha]]. 11. märtsil 2022 teatas World Athletics, et individuaalaladel võidetud punktide alusel antakse välja uus võistkondliku võistluse karikas.<ref>{{Cite web|url=https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/news/press-releases/wch-oregon22-announces-first-ever-team-trophies-at-world-championships|title = WCH Oregon22 announces first ever Team Trophies at World Championships &#124; PRESS-RELEASES &#124; WCH 22 &#124; World Athletics}}</ref> ==MM-võistluste normid== World Athletics teatas, et sportlased kvalifitseeruvad maailma kergejõustiku edetabeli positsiooni, ''wildcard''{{'}}i (valitsev maailmameister või 2021. aasta Teemantliiga võitja) või kvalifikatsioonnormi saavutamise järgi.<ref>{{Cite web|url=https://www.worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/news/press-releases/qualifying-systems-approved-for-world-athletics-championships-oregon22-and-world-athletics-u20-championships-nairobi-21|title=Qualifying systems approved for World Athletics Championships Oregon22 and World Athletics U20 Championships Nairobi 21|website=www.worldathletics.org|access-date=3. juuli 2022}}</ref> Osavõtunormide ja maailma edetabelite kvalifitseerumisperiood – maratonil ja 35 km käimisvõistlusel: 18 kuud, alates 30. novembrist 2020 kuni 29. mai 2022 südaööni. 10 000 m, 20 km jooksuringid, teatevõistlused ja kombineeritud võistlused: 18 kuud, alates 27. detsembrist 2020 kuni 26. juuni 2022 südaööni. Kõigi muude sündmuste puhul: 12 kuud 27. juunist 2021 kuni 26. juuni 2022 südaööni. ''Wildcard''{{'}}iga oli võimalik kvalifitseeruda järgmistel sportlastel: *valitsev välimaailmameister *2021. aasta Teemantliiga võitja *edetabeli liider (kvalifitseerumistähtaja seisuga): *IAAF vasaraheite väljakutse *World Athletics Challenge – Race Walking *World Athletics Challenge – kombineeritud võistlused *Riigid, kus ei ole ühtegi mees- ja/või naissportlast, kes on täitnud osavõtunormi või loetakse, et nad on täitnud stardinormi (vt ülal) või kvalifitseeritud teatevõistkonda, võivad osaleda ühe kvalifikatsioonita meessportlase või ühe kvalifikatsioonita naissportlase ühel võistlusel. meistrivõistlused (v.a maantee- ja käimisvõistlused, kombineeritud alad, 10 000 m jooks ja 3000 m takistusjooks). {| class="wikitable sortable collapsible" style="text-align:right;" |- ! Ala !! Mehed !! Osalejaid !! Naised !! Osalejaid |- | style="text-align:left;"| [[100 m jooks]] | 10,05 || 48 || 11,15 || 48 |- | style="text-align:left;"| [[200 m jooks]] | 20,24|| 56 || 22,80 || 56 |- | style="text-align:left;"| [[400 m jooks]] | 44,90 || 48 || 51,35 || 48 |- | style="text-align:left;"| [[800 m jooks]] | 1.45,20|| 48 || 1.59,50|| 48 |- | style="text-align:left;"| [[1500 m jooks]] ([[1 miili jooks|1 miil]]) | 3.35,00 || 45 || 4.04,20 || 45 |- | style="text-align:left;"| [[5000 meetri jooks]] | 13.13,50 || 42 || 15.10,00 || 42 |- | style="text-align:left;"| [[10 000 m jooks]] | 27.28,00 || 27 || 31.25,00 || 27 |- | style="text-align:left;"| [[Maraton]] | 2:11.30 || 100 || 2:29.30 || 100 |- | style="text-align:left;"| [[3000 m takistusjooks]] | 8.22,00 || 45 || 9.30,00 || 45 |- | style="text-align:left;"| [[110 m tõkkejooks]] / [[100 m tõkkejooks]] | 13,32 || 40 || 12,84 || 40 |- | style="text-align:left;"| [[400 m tõkkejooks]] | 48,90 || 40 || 55,40 || 40 |- | style="text-align:left;"| [[Kõrgushüpe]] | 2.33 || 32 || 1.96 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Teivashüpe]] | 5.80 || 32 || 4.70 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kaugushüpe]] | 8.22 || 32 || 6.82 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kolmikhüpe]] | 17.14 || 32 || 14.32 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kuulitõuge]] | 21.10 || 32 || 18.50 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kettaheide]] | 66.00 || 32 || 63.50 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Vasaraheide]] | 77.50 || 32 || 72.50 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Odavise]] | 85.00 || 32 || 64.00 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kümnevõistlus]]/[[seitsmevõistlus]] | 8350 || 24 || 6420 || 24 |- | style="text-align:left;"| [[20 km käimine]] | 1:21.00 || 60 || 1:31.00 || 60 |- | style="text-align:left;"| [[35 km käimine]] | 2:33.00 (3:50.00 50 km) || 60 || 2:54.00 (4:25.00 50 km) || 60 |- | style="text-align:left;"| [[4×100 m teatejooks]] | Top 10 @ 2022 + 6 ajaga || 16 || Top 10 @ 2022 + 6 ajaga || 16 |- | style="text-align:left;"| [[4×400 meetri teatejooks]] | Top 10 @ 2022 + 6 ajaga || 16 || Top 10 @ 2022 + 6 ajaga || 16 |- |} ==MM-võistluste ajakava== {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%;position:relative;" width=60%; |- |bgcolor="#D0A9F5" align=center|EV||Eelvõistlus |bgcolor="#D0A9F5" align=center|KF||Kvalifikatsioon |bgcolor="#D9FFB2" align=center|PF||Poolfinaal |bgcolor="#FFDF80" align=center|F||Finaal |} {| class="multicol" style="border-collapse: collapse; padding: 0px; border: 0px; width:90%;" | style="width:50%; text-align:left; vertical-align:top;" | {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em; text-align:center" |+ '''Mehed''' |- ! Kuupäev&nbsp;→ ! colspan="2"| R<br>15 ! colspan="3"| L<br>16 ! colspan="3"| P<br>17 ! colspan="2"| E<br>18 ! T<br>19 ! K<br>20 ! N<br>21 ! colspan="2"| R<br>22 ! colspan="2"| L<br>23 ! colspan="2"| P<br>24 |- ! Ala&nbsp;↓ | H | Õ | H | colspan="2"|Õ | H | colspan="2"|Õ | H | Õ | Õ | Õ | Õ | H | Õ | H | Õ | H | Õ |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks|100 m]] | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks|200 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m jooks|400 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m jooks|800 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m jooks|1500 m]] | colspan="2"| | | colspan="2" bgcolor="#D0A9F5"| EV | | colspan="2" bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left;" | [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m jooks|5000 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m jooks|10 000 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton|Maraton]] | colspan="2"| | colspan="3"| | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#110 m tõkkejooks|110 m tõkkejooks]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooks]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | | colspan="2" bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 m takistusjooks|3000 meetri takistusjooks]] | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="3"| | colspan="3"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×100 m teatejooks|4×100 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m teatejooks|4×400 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m segateatejooks|4×400 meetri segateatejooks]] | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|20 km käimine]] | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#35 km käimine|35 km käimine]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe|Kaugushüpe]] | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Kolmikhüpe]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|Kõrgushüpe]] | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | colspan="3"| | colspan="3"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe|Teivashüpe]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge|Kuulitõuge]] | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="3"| | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|Kettaheide]] | colspan="2"| | colspan="3"| | | colspan="2" bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|Vasaraheide]] | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|Odavise]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|Kümnevõistlus]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F |} | style="width:50%; text-align:left; vertical-align:top;" | {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em; text-align:center" |+ '''Naised''' |- ! Kuupäev&nbsp;→ ! colspan="2"| R<br>15 ! colspan="2"| L<br>16 ! colspan="3"| P<br>17 ! colspan="2"| E<br>18 ! T<br>19 ! K<br>20 ! N<br>21 ! colspan="2"| R<br>22 ! colspan="2"| L<br>23 ! colspan="3"| P<br>24 |- ! Ala&nbsp;↓ | H | Õ | H | Õ | M |colspan="2"| Õ | H | Õ | Õ | Õ | Õ | H | Õ | H | Õ | H | colspan="2"|Õ |- | style="text-align:left;"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks 2|100 m]] |colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left;"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks 2|200 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m jooks 2|400 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m jooks 2|800 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="2"| | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m jooks 2|1500 m]] | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="3"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m jooks 2|5000 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m jooks 2|10 000 m]] | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton 2|Maraton]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m tõkkejooks|100 m tõkkejooks]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks 2|400 m tõkkejooks]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 m takistusjooks 2|3000 m takistusjooks]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | colspan="3"| | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×100 m teatejooks 2|4×100 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m teatejooks 2|4×400 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m segateatejooks|4×400 m segateatejooks]] | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine 2|20 km käimine]] | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#35 km käimine 2|35 km käimine]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe 2|Kaugushüpe]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe 2|Kolmikhüpe]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | colspan="3"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe 2|Kõrgushüpe]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | colspan="3"| | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe 2|Teivashüpe]] | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge 2|Kuulitõuge]] | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|Kettaheide]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2|Vasaraheide]] | bgcolor="#D0A9F5"|KF | | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|Odavise]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|Seitsmevõistlus]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |} |} == Eestlaste osalemine == 2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlustel esindab Eestit viis sportlast: * [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks|400 meetri tõkkejooksus]] [[Rasmus Mägi]]; * [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe 2|kõrgushüppes]] [[Karmen Bruus]]; * [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|kümnevõistluses]] [[Maicel Uibo]], [[Janek Õiglane]] ja [[Johannes Erm]]. ==Auhinnaraha== World Athletics on loonud maailmarekordi motivatsiooniprogrammi, mis võimaldab maksta 100 000 USA dollarit iga uue ametliku maailmarekordi eest (ei rakendata juhul, kui senist maailmarekordit vaid korratakse). World Athletics on välja pannud 2022. aasta MM-i finalistidele kokku 8 498 000 USA dollarit, millest 2 miljonit USA dollarit on eraldatud Venemaa Kergejõustikuliidu (dopingureeglite rikkumiste eest) makstud trahvidest.<ref>{{cite press release|url=https://www.worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/news/press-releases/tdk-world-athletics-world-record-programme-oregon|title=TDK and World Athletics to support world record programme in Oregon|date=July 14, 2022|publisher=World Athletics|accessdate=July 21, 2022}}</ref> Auhinnaraha jagatakse järgmiselt: ;Individuaalvõistlustel *Kuldmedal: 70 000 USA dollarit *Hõbemedal: 35 000 USA dollarit * Pronksmedal: 22 000 USA dollarit *Neljas koht: 16 000 USA dollarit *Viies koht: 11 000 USA dollarit *Kuues koht: 7000 USA dollarit *Seitsmes koht: 6000 USA dollarit *Kaheksas koht: 5000 USA dollarit ;Teatevõistlustel (iga võistkonna kohta) *Kuldmedal: 80 000 USA dollarit *Hõbemedal: 40 000 USA dollarit * Pronksmedal: 20 000 USA dollarit *Neljas koht: 16 000 USA dollarit *Viies koht: 12 000 USD * Kuues koht: 8000 USA dollarit *Seitsmes koht: 6000 USA dollarit *Kaheksas koht: 4000 USA dollarit ==Tulemused== ===Mehed=== ====[[100 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Fred Kerley]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9,86 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Marvin Bracy]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9,88 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Trayvon Bromell]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9,88 |- | align=center|4.|| [[Oblique Seville]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|9,97 |- | align=center|5.|| [[Akani Simbine]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || align=center| 10,01 |- | align=center|6.|| [[Christian Coleman]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|10,01 |- | align=center|7.|| [[Abdul Hakim Sani Brown]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || align=center|10,06 |- | align=center|8.|| [[Aaron Brown]] || {{PisiLipp|Kanada}} || align=center|10,07 |} <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 76 <br>Riike: 53 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''9,58''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[16. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''9,58 '''Usain Bolt, {{PisiLipp|Jamaica}} ([[16. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks|Maailmameister 2019]]''': '''9,76''' [[Christian Coleman]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta 100 m jooksu edetabeli juht''': '''9,76''' [[Fred Kerley]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-M-pr----.SL2.pdf Eelvoor]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[200 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Noah Lyles]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|19,31 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Kenny Bednarek]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|19,77 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Erriyon Knighton]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|19,80 |- | align=center|4.|| [[Joseph Fahnbulleh]] || {{PisiLipp|Libeeria}} || align=center|19,84 |- | align=center|5.|| [[Alexander Ogando]] || {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || align=center|19,93 |- | align=center|6.|| [[Jereem Richards]] || {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || align=center|20,08 |- | align=center|7.|| [[Aaron Brown]] || {{PisiLipp|Kanada}} || align=center|20,18 |- | align=center|8.|| [[Luxolo Adams]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || align=center|20,47 |} <br>Finaal: [[21. juuli]] <br>Osavõtjaid: 55 <br>Riike: 33 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''19,19''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[20. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''19,19''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[20. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks|Maailmameister 2019]]''': '''19,83''' [[Noah Lyles]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta 200 m jooksu edetabeli juht''': '''19,49''' [[Erriyon Knighton]], {{PisiLipp|USA}} ([[30. aprill]] [[Baton Rouge]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaalid]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[400 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Michael Norman]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|44,29 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Kirani James]] || {{PisiLipp|Grenada}} || align=center|44,48 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Matthew Hudson-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|44,66 |- | align=center|4.|| [[Champion Allison]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|44,77 |- | align=center|5.|| [[Wayde van Niekerk]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || align=center|44,97 |- | align=center|6.|| [[Bayapo Ndor]] || {{PisiLipp|Botswana}} || align=center|45,29 |- | align=center|7.|| [[Christopher Taylor]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|45,30 |- | align=center|8.|| [[Jonathan Jones]] || {{PisiLipp|Barbados}} || align=center|46,13 |} <br>Finaal: [[22. juuli]] <br>Osavõtjaid: 48 <br>Riike: 31 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''43,03''' [[Wayde van Niekerk]], {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} ([[13. august]] [[2016]] [[Rio de Janeiro]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''43.18''' [[Michael Johnson]], {{PisiLipp|USA}} ([[26. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m jooks|Maailmameister 2019]]''': '''43,48''' [[Steven Gardiner]], {{PisiLipp|Bahama}} <br>'''2022. aasta 400 m jooksu edetabeli juht''': '''43.56''' [[Michael Norman]], {{PisiLipp|USA}} ([[25. juuni]] [[Eugene]]) <br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaalid]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[800 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Emmanuel Korir]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 1:43.71 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Djamel Sedjati]] || {{PisiLipp|Alžeeria}} || 1.44,14 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Marco Arop]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 1.44,28 |- | align=center|4.|| [[Emmanuel Wanyonyi]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 1.44,54 |- | align=center|5.|| [[Slimane Moula]] || {{PisiLipp|Alžeeria}} || 1.44,85 |- | align=center|6.|| [[Gabriel Tual]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1.45,49 |- | align=center|7.|| [[Peter Bol]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 1.45,51 |- | align=center|8.|| [[Wycliffe Kinyamal]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 1.47,07 |} <br>Finaal: [[23. juuli]] <br>Osavõtjaid: 53 <br>Riike: 29 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''1.40,91''' [[David Rudisha]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[9. august]] [[2012]] [[London]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''1.42,34''' [[Donavan Brazier]], {{PisiLipp|USA}} ([[1. oktoober]] [[2019]] [[Doha]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m jooks|Maailmameister 2019]]''': '''1.42,34''' [[Donavan Brazier]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''20122. aasta 800 m jooksu edetabeli juht''': '''1.43,52''' [[Max Burgin]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[14. juuni]] [[Turu]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-800-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-800-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaalid]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-800-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[1500 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Jake Wightman]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.29,23 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Jakob Ingebrigtsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 3.29,47 |- bgcolor="#FFDAB9". | align=center|{{Pronks}} || [[Mohamed Katir]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.29,90 |- | align=center|4.|| [[Mario García Romo]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.30,20 |- | align=center|5.|| [[Josh Kerr]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.30,60 |- | align=center|6.|| [[Timothy Cheruiyot]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.30,69 |- | align=center|7.|| [[Abel Kipsang]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.31,21 |- | align=center|8.|| [[Teddese Lemi]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 3.32,98 |} <br>Finaal: [[19. juuli]] <br>Osavõtjaid: 46 <br>Riike: 25 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3.26,00''' [[Hicham El Guerrouj]], {{PisiLipp|Maroko}} ([[14. juuli]] [[1998]] [[Rooma]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3.27,65''' [[Hicham El Guerrouj]], {{PisiLipp|Maroko}} ([[24. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 meetrit|Maailmameister 2019]]''': '''3.29,26''' [[Timothy Cheruiyot]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2022. aasta 1500 m jooksu edetabeli juht''': '''3.31,01''' [[Abel Kipsang]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[7. mai]] [[Nairobi]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[5000 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Jakob Ingebrigtsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 13.09,24 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Jacob Krop]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 13.09,98 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Oscar Chelimo]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 13.10,20 |- | align=center|4.|| [[Luis Grijalva]] || {{PisiLipp|Guatemala}} || 13.10,44 |- | align=center|5.|| [[Mohammed Ahmed]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 13.10,46 |- | align=center|6.|| [[Grant Fisher]] || {{PisiLipp|USA}} || 13.11,65 |- | align=center|7.|| [[Nicholas Kimeli]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 13.11,97 |- | align=center|8.|| [[Yomif Kejelcha]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 13.12.09 |} <br>Finaal: [[24. juuli]] <br>Osavõtjaid: 48 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''12.35,36''' [[Joshua Cheptegei]], {{PisiLipp|Uganda}} ([[14. august]] [[2020]] [[Monte Carlo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''12.52,79''' [[Eliud Kipchoge]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[31. august]] [[2003]] [[Saint-Denis]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m jookst|Maailmameister 2019]]''': '''12.58,85''' [[Muktar Edris]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br>'''2022. aasta 5000 m jooksu edetabeli juht''': '''12.46,33''' [[Nicholas Kipkorir Kimeli]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[9. juuni]] [[Rooma]]) <br><br>'''Ametliku tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-5000-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-5000-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[10 000 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Joshua Cheptegei]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 27.27,43 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Stanley Mburu]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 27.27,90 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Jacob Kiplimo]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 27.27,97 |- | align=center|4.|| [[Grant Fisher]] || {{PisiLipp|USA}} || 27.28,14 |- | align=center|5.|| [[Selemon Barega]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 27.28,39 |- | align=center|6.|| [[Mohamed Ahmed]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 27.30,27 |- | align=center|7.|| [[Berihu Aregawi]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 27.31,00 |- | align=center|8.|| [[Daniel Mateiko]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 27.33,57 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>Riike: 15 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''26.11,00''' [[Joshua Cheptegei]], {{PisiLipp|Uganda}} ([[7. oktoober]] [[2020]] [[Valencia]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''26.46,31''' [[Kenenisa Bekele]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[17. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 meetrit|Maailmameister 2019]]''': '''26.48,36''' [[Joshua Cheptegei]] {{PisiLipp|Uganda}} <br>'''2022. aasta 10 000 m jooksu edetabeli juht''': '''26.33,84''' [[Grant Fisher]], {{PisiLipp|USA}} ([[6. märts]] [[San Juan Capistrano]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-10K-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[110 m tõkkejooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Grant Holloway]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|13,03 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Trey Cunningham]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|13,08 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Asier Martínez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|13,17 |- | align=center|4.|| [[Damian Czykier]] || {{PisiLipp|Poola}} || align=center|13,32 |- | align=center|5.|| [[Joshua Zeller]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|13,33 |- | align=center|.|| [[Shane Brathwaite]] || {{PisiLipp|Barbados}} || Diskvalifitseeriti |- | align=center|.|| [[Devon Allen]] || {{PisiLipp|USA}} || Diskvalifitseeriti |- | align=center|.|| [[Hansle Parchment]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || Ei startinud |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 43 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''12,80''' [[Aries Merritt]], {{PisiLipp|USA}} ([[7. september]] [[2012]] [[Brüssel]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''12,91''' [[Colin Jackson]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[20. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#110 meetri tõkkejooks|Maailmameister 2019]]''': '''13,10''' [[Grant Holloway]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta 110 m tõkkejooksu edetabeli juht''': '''12,84''' [[Devon Allen]], {{PisiLipp|USA}} ([[12. juuni]] [[New York City]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-110H-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-110H-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-110H-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[400 m tõkkejooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Alison dos Santos]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || align=center|46,29 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Rai Benjamin]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|46,89 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Trevor Bassitt]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|47,39 |- | align=center|4. || [[Wilfried Happio]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|47,41 |- | align=center|5. || [[Khallifah Rosser]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|47,88 |- | align=center|6. || [[Jaheel Hyde]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|48,03 |- | align=center|7. || [[Karsten Warholm]] || {{PisiLipp|Norra}} || align=center|48,42 |- | align=center|8. || [[Rasmus Mägi]] || {{PisiLipp|Eesti}} || align=center|48,92 |} <br>Finaal: [[19. juuli]] <br>Osavõtjaid: 40 <br>Riike: 30 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''45,94''' [[Karsten Warholm]], {{PisiLipp|Norra}} ([[3. august]] [[2021]] [[Tokyo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''47,18''' [[Kevin Young]], {{PisiLipp|USA}} ([[19. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetri tõkkejooks|Maailmameister 2019]]''': '''47,42''' [[Karsten Warholm]], {{PisiLipp|Norra}} <br>'''2022. aasta 400 m tõkkejooksu edetabeli juht''': '''46,80''' [[Alison dos Santos]], {{PisiLipp|Brasiilia}} ([[30. juuni]] [[Stockholm]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400H-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400H-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400H-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[3000 m takistusjooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Soufiane El Bakkali]] || {{PisiLipp|Maroko}} || 8.25,13 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} ||[[Lamecha Girma]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 8.26,01 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Conseslus Kipruto]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 8.27,92 |- | align=center|4.|| [[Getnet Wale]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 8.28,68 |- | align=center|5.|| [[Abraham Kibiwot]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 8.28,95 |- | align=center|6.|| [[Evan Jager]] || {{PisiLipp|USA}} || 8.29,08 |- | align=center|7.|| [[Yemane Haileselassie]] || {{PisiLipp|Eritrea}} || 8.29,40 |- | align=center|8.|| [[Hillary Bor]] || {{PisiLipp|USA}} || 8.29,77 |}1) <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 44 <br>Riike: 22 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''7.53,63''' [[Saif Saaeed Shaheen]], {{PisiLipp|Katar}} ([[3. september]] [[2004]] [[Brüssel]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''8.00,43''' [[Ezekiel Kemboi]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[18. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 meetri takistusjooks|Maailmameister 2019]]''': '''8.01,35''' [[Conseslus Kipruto]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2022. aasta 3000 m takistusjooksu edetabeli juht''': '''7.58,28''' [[Soufiane El Bakkali]], {{PisiLipp|Maroko}} ([[5. juuni]] [[Rabat]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-3KSC-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-3KSC-M-h----.RS4.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[4×100 m teatejooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || {{PisiLipp|Kanada}} || [[Aaron Brown]],<br>[[Jerome Blake]],<br>[[Brendon Rodney]],<br>[[Andre De Grasse]] || align=center|37,48 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || {{PisiLipp|USA}} || [[Christian Coleman]],<br>[[Noah Lyles]],<br>[[Elijah Hall]],<br>[[Marvin Bracy]] || align=center|37,55 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[Jona Efoloko]],<br>[[Zharnel Hughes]],<br>[[Nethaneel Mitchell-Blake]],<br>[[Reece Prescod]] || align=center|37,83 |- | align=center|4. || {{PisiLipp|Jamaica}} || [[Ackeem Blake]],<br>[[Yohan Blake]],<br>[[Oblique Seville]],<br>[[Jelani Walker]] || align=center|38,06 |- | align=center|5. || {{PisiLipp|Ghana}} || [[Sean Safo-Antwi]],<br>[[Benjamin Azamati]],<br>[[Joseph Oduro Manu]],<br>[[Joseph Amoah]] || align=center|38.07 |- | align=center|6. || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || [[Emile Erasmus]],<br>[[Gift Leotlela]],<br>[[Clarence Munya]],<br>[[iAkani Simbine]] || align=center|38.10 |- | align=center|7. || {{PisiLipp|Brasiilia}} || [[Rodrigo do Nascimento]],<br>[[Felipe Bardi]],<br>[[Derick Silva]],<br>[[Erik Cardoso]] || align=center|38.25 |- | align=center|8. || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Méba-Mickaël Zeze]],<br>[[Pablo Matéo]],<br>[[Ryan Zeze]],<br>[[Jimmy Vicaut]] || align=center|diskvalifitseeriti |} <br>Finaal: [[23. juuli]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''36,84''' {{PisiLipp|Jamaica}} ([[11. august]] [[2012]] [[London]]) <br>[[Nesta Carter]], <br>[[Michael Frater]], <br>[[Yohan Blake]],<br> [[Usain Bolt]] <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''37,04''' {{PisiLipp|Jamaica}} ([[4. september]] [[2011]] [[Daegu]]) <br>[[Nesta Carter]], <br>[[Michael Frater]], <br>[[Yohan Blake]], <br>[[Usain Bolt]] <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×100 meetri teatejooks|Maailmameister 2019]]''': '''37,10''' {{PisiLipp|USA}} <br>[[Christian Coleman]], <br>[[Justin Gatlin]], <br>[[Michael Rodgers]], <br>[[Noah Lyles]] <br>'''2022. aasta 4x100 m teatejooksu edetabeli juht''': '''37,99''' {{PisiLipp|Saksamaa}} ([[3. juuni]] [[Regensburg]])<br>[[Kevin Kranz]], <br>[[Joshua Hartmann]], <br>[[Owen Ansah]],<br> [[Lucas Ansah-Peprah]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X1-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X1-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[4×400 m teatejooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || {{PisiLipp|USA}} || [[Elija Godwin]],<br>[[Michael Norman]],<br>[[Bryce Deadmon]],<br>[[Champion Allison]] || 2.56,17 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || {{PisiLipp|Jamaica}} || [[Akeem Bloomfield]],<br>[[Nathon Allen]],<br>[[Jevaughn Powell]],<br>[[Christopher Taylor]] || 2.58,58 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || {{PisiLipp|Belgia}} || [[Dylan Borlée]],<br>[[Julien Watrin]],<br>[[Alexander Doom]],<br>[[Kevin Borlée]] || 2.58,72 |- | align=center|4. || {{PisiLipp|Jaapan}} || [[Fuga Sato]],<br>[[Kaito Kawabata]],<br>[[Julian Walsh]],<br>[[Yuki Joseph Nakajima]] || 2.59,51 |- | align=center|5. || {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || [[Dwight St. Hillaire]],<br>[[Jereem Richards]],<br>[[Shakeem Mc Kay]],<br>[[Asa Guevara]] || 3.00,03 |- | align=center|6. || {{PisiLipp|Botswana}} || [[Zibane Ngozi]],<br>[[Leungo Scotch]],<br>[[Isaac Makwala]],<br>[[Bayapo Ndori]] || 3.00,14 |- | align=center|7. || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Thomas Jordier]],<br>[[Loïc Prévot]],<br>[[Simon Boypa]],<br>[[Téo Andant]] || 3.01,35 |- | align=center|8. || {{PisiLipp|Tšehhi}} || [[Matěj Krsek]],<br>[[Pavel Maslák]],<br>[[Michal Desenský]],<br>[[Patrik Šorm]] || 3.01,63 |- | align=center|9. || {{PisiLipp|Poola}} || [[Maksymilian Klepacki]],<br>[[Karol Zalewski]],<br>[[Mateusz Rzeźniczak]],<br>[[Kajetan Duszyński]] || 3.02,51 |} <br>Finaal: [[24. juuli]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2.54,29''' {{PisiLipp|USA}} ([[22. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>[[Andrew Valmon]],<br>[[Quincy Watts]],<br>[[Butch Reynolds]],<br>[[Michael Duane Johnson]] <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2.54,29''' {{PisiLipp|USA}} ([[22. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>[[Andrew Valmon]],<br>[[Quincy Watts]],<br>[[Butch Reynolds]],<br>[[Michael Duane Johnson]] <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 meetri teatejooks|Maailmameister 2019]]''': '''2.56,69''' {{PisiLipp|USA}} <br>[[Fred Kerley]], <br>[[Michael Cherry]], <br>[[Wil London]], <br>[[Rai Benjamin]] <br>'''2022. aasta 4x400 m teatejooksu edetabeli juht''': '''2.57,72''' [[Adidas]] ([[16. aprill]] [[Gainesville]])<br>[[Steven Gardiner]],<br>[[Quincy Hall]],<br>[[Erriyon Knighton]],<br>[[Grant Holloway]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X4-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X4-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Maraton]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Tamirat Tola]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || '''2:06.36 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]] |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Mosinet Geremew]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || align=center|2:06.44 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Bashir Abdi]] || {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|2:06.48 |- | align=center|4.|| [[Cameron Levins]] || {{PisiLipp|Kanada}} || align=center|2:07.09 |- | align=center|5.|| [[Geoffrey Kamworor]] || {{PisiLipp|Keenia}} || align=center|2:07.14 |- | align=center|6.|| [[Seifu Ture]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || align=center|2:07.17 |- | align=center|7.|| [[Gabriel Gerald Geay]] || {{PisiLipp|Tansaania}} || align=center|2:07.31 |- | align=center|8.|| [[Daniel do Nascimento]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || align=center|2:07.35 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 70 <br>Riike: 34 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2:01.39''' [[Eliud Kipchoge]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[16. september]] [[2018]] [[Berliin]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2:06.54''' [[Abel Kirui]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[22. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton|Maailmameister 2019]]''': '''2:10.40''' [[Lelisa Desisa]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br>'''2022. aasta maratoni edetabeli juht''': '''2:02.40''' [[Eliud Kipchoge]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[6. märts]] [[Tokyo]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused: '''[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-MAR-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[20 km käimine]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Toshikazu Yamanishi]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 1:19.07 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Koki Ikeda]] ||{{PisiLipp|Jaapan}} || 1:19.14 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Perseus Karlström]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 1:19.18 |- | align=center|4.|| [[Samuel Gathimba]] ||{{PisiLipp|Keenia}} || 1:19.25 |- | align=center|5.|| [[Brian Pintado]] ||{{PisiLipp|Ecuador}} || 1:19.34 |- | align=center|6.|| [[Caio Bonfim]] ||{{PisiLipp|Brasiilia}} || 1:19.51 |- | align=center|7.|| [[Álvaro Martín]] ||{{PisiLipp|Hispaania}} || 1:20.19 |- | align=center|8.|| [[Hiroto Jusho]] ||{{PisiLipp|Jaapan}} || 1:20.39 |} <br>Finaal: [[15. juuli]] <br>Osavõtjaid: 48 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''1:16.36''' [[Yusuke Suzuki]], {{PisiLipp|Jaapan}} ([[15. märts]] [[2015]] [[Nomi]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''1:17.21''' [[Jefferson Pérez]], {{PisiLipp|Ecuador}} ([[23. august]] [[2003]] [[Saint-Denis]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|Maailmameister 2019]]''': '''1:26.34''' [[Toshikazu Yamanishi]], {{PisiLipp|Jaapan}} <br>'''2022. aasta 20 km käimise edetabeli juht''': '''1:17.47''' [[Vassili Mizinov]], [[neutraalne sportlane]] ([[31. jaanuar]] [[Sotši]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-20KR-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[50 km käimine|35 km käimine]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Massimo Stand]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:23.14 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Masatora Kawano]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 2:23.15 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Perseus Karlström]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 2:23.44 |- | align=center|4.|| [[Brian Daniel Pintado]] || {{PisiLipp|Colombia}} || 2:24.37 |- | align=center|5.|| [[Xianghong He]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 2:24.45 |- | align=center|6.|| [[Evan Dunfee]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 2:25.02 |- | align=center|7.|| [[Caio Bonfim]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || 2:25.14 |- | align=center|8.|| [[Eider Arévalo]] || {{PisiLipp|Colombia}} || 2:25.21 |} <br>Finaal: [[24. juuli]] <br>Osavõtjaid: 52 <br>Riike: 28 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': maailmarekordeid tunnustatakse pärast 1. jaanuari 2023 <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': uus ala <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#50 km käimine|Maailmameister 2019]]''' (50 km): '''4:04.20''' [[Yusuke Suzuki]], {{PisiLipp|Jaapan}} <br>'''2022. aasta 35 km käimise edetabeli juht''': '''2:26.40''' [[Masatora Kawano]], {{PisiLipp|Jaapan}} ([[17. aprill]] [[Wajima]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-35KR-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kaugushüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Wang Jianan]] || {{PisiLipp|Hiina}}|| 7.94||align=center|X||8.03|| align=center|X||8.03|| '''8.36'''||align=center|8.36 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Miltiádis Tedóglou]] || {{PisiLipp|Kreeka}}|| align=center|X||8.30||8.29||8.24||'''8.32'''||8.20|| align=center|8.32 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Simon Ehammer]] || {{PisiLipp|Šveits}} ||6.42|| '''8.16'''|| 7.78|| align=center|X||align=center|X||7.94|| align=center|8.16 |- | align=center|4.|| [[Maykel Massó]] || {{PisiLipp|Kuuba}}|| align=center|X ||'''8.15'''||align=center|X||7.79||8.02||7.88||align=center|8.15 |- | align=center|5.|| [[Steffin McCarter]] || {{PisiLipp|USA}} ||7.87||'''8.04'''||align=center|X||7.88|| 7.87||align=center|X|| align=center|8.04 |- | align=center|6.|| [[Marquis Dendy]] || {{PisiLipp|USA}}|| align=center|X||'''8.02'''||7.98|| align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|8.02 |- | align=center|7.|| [[Murali Sreeshankar]] || {{PisiLipp|India}}|| '''7.96'''|| align=center|X||align=center|X||7.89||align=center|X||7.83 ||align=center|7.96 |- | align=center|8.|| [[Eusebio Cáceres]] || {{PisiLipp|Hispaania}}|| 7.91||align=center|X|| '''7.93'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|7.93 |} <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 34 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''8.95''' [[Mike Powell]], {{PisiLipp|USA}} ([[30. august]] [[1991]] [[Tokyo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''8.95''' Mike Powell, {{PisiLipp|USA}} ([[30. august]] [[1991]] [[Tokyo]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe|Maailmameister 2019]]''': '''8.69''' [[Tajay Gayle]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br>'''2022. aasta kaugushüppe edetabeli juht''': '''8.45''' [[Simon Ehammer]], {{PisiLipp|Šveits}} <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-LJ-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-LJ-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kolmikhüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4 ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Pedro Pichardo]] || {{PisiLipp|Portugal}} || '''17.95'''||17.92||17.57|| align=center|- ||align=center|X||17.51||align=center|17.95 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Hugues Fabrice Zango]] || {{PisiLipp|Burkina Faso}} || '''17.55'''||16.95||17.38||17.14||align=center|X||17.49 ||align=center|17.55 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Zhu Yaming]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 17.00||'''17.31'''||align=center|X||16.98||align=center|X||16.85 ||align=center|17.31 |- | align=center|4.|| [[Andrea Dallavalle]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || '''17.25'''||17.16||align=center|- ||17.12 ||align=center|X||align=center|X||align=center|17.25 |- | align=center|5.|| [[Emmanuel Ihemeje]] || {{PisiLipp|Itaalia}} ||align=center|X||17.03||16.69 ||16.81 ||16.71 ||'''17.17'''||align=center|17.17 |- | align=center|6.|| [[Donald Scott]] || {{PisiLipp|USA}} || '''17.14'''||align=center|X||16.79 ||16.98||17.04 ||16.94||align=center|17.14 |- | align=center|7.|| [[Almir dos Santos]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} ||align=center|X||16.69||'''16.87'''||align=center|X||16.38||13.26||align=center|16.87 |- | align=center|8.|| [[Jean-Marc Pontvianne]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|X||align=center|X||'''16.86'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|16.86 |} <br>Finaal: [[23. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 16 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''18.29''' [[Jonathan Edwards]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[7. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''18.29''' Jonathan Edwards, {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[7. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Maailmameister 2019]]''': '''17.92''' [[Christian Taylor]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta kolmikhüppe edetabeli juht''': '''17.87''' [[Jordan Díaz]], {{PisiLipp|Kuuba}} ([[26. juuni]] [[Nerja]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-TJ-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-TJ-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kõrgushüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Mutaz Essa Barshim]] || {{PisiLipp|Katar}} || align=center|2.37 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Woo Sang-hyeok]] || {{PisiLipp|Lõuna-Korea}} || align=center|2.35 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Andriy Protsenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || align=center|2.33 |- | align=center|4.|| [[Gianmarco Tamberi]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|2.33 |- | align=center|5.|| [[Shelby McEwen]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|2.30 |- | align=center rowspan=2|6.|| [[Django Lovett]] || {{PisiLipp|Kanada}} || align=center|2.27 |- | [[Luis Enrique Zayas]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || align=center|2.27 |- | align=center|8.|| [[Tomohiro Shinno]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || align=center|2.27 |} <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 22 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2.45''' [[Javier Sotomayor]], {{PisiLipp|Kuuba}} ([[27. juuli]] [[1993]] [[Salamanca]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2.41''' [[Bohdan Bondarenko]], {{PisiLipp|Ukraina}} ([[15. august]] [[2013]] [[Moskva]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|Maailmameister 2019]]''': '''2.37''' [[Mutaz Essa Barshim]], {{PisiLipp|Katar}} <br>'''2022. aasta kõrgushüppe edetabeli juht''': '''2.34 '''[[Ilja Ivanjuk]], [[neutraalne sportlane]] ([[7. juuni]] [[Moskva]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HJ-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HJ-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Teivashüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Armand Duplantis]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || '''6.21 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Chris Nilsen]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|5.94 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Ernest John Obiena]] || {{PisiLipp|Filipiinid}} || align=center|5.94 |- | align=center|4.|| [[Thiago Braz]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || align=center|5.87 |- | align=center rowspan=2|5.|| [[Oleg Zernikel]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || align=center|5.87 |- | [[Renaud Lavillenie]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|5.87 |- | align=center|7.|| [[Bo Kanda Lita Baehre]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || align=center|5.87 |- | align=center|8.|| [[Ersu Şaşm]] || {{PisiLipp|Türgi}} || align=center|5.80 |} <br>Finaal: [[24. juuli]] <br>Osavõtjaid: 33 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''6.20''' (hallis) [[Armand Duplantis]], {{PisiLipp|Rootsi}} ( [[20. märts]] [[2022]] [[Belgrad]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''6.05''' [[Dmitri Markov]], {{PisiLipp|Austraalia}} ([[9. august]] [[2001]] [[Edmonton]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe|Maailmameister 2019]]''': '''5.97''' [[Sam Kendricks]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta teivashüppe edetabeli juht''': '''6.16''' [[Armand Duplantis]], {{PisiLipp|Rootsi}} ([[30. juuni]] [[Stockholm]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-PV-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-PV-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kuulitõuge]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Ryan Crouser]] || {{PisiLipp|USA}} || 22.21||22.71||22.58 ||22.16 ||'''22.94'''||align=center|X||'''22.94 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Joe Kovacs]] || {{PisiLipp|USA}} || 22.62||align=center|X|| 22.17||22.16||'''22.89'''||22.42|| align=center|22.89 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Josh Awotunde]] || {{PisiLipp|USA}} || 22.24||21.70 ||21.14 ||align=center|X||'''22.29'''||22.22||align=center|22.29 |- | align=center|4.|| [[Tomas Walsh]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 21.40||20.67||21.49||align=center|X||'''22.08'''||21.27||align=center|22.08 |- | align=center|5.|| [[Darlan Romani]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || 21.69||21.90||align=center|X||'''21.92'''||21.34||align=center|X||align=center|21.92 |- | align=center|6.|| [[Filip Mihaljević]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 21.05||align=center|X||align=center|X||21.35||'''21.82'''||21.58||align=center|21.82 |- | align=center|7.|| [[Jacko Gill]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 19.19||20.75||20.82||21.03||align=center|X||'''21.40'''||align=center|21.40 |- | align=center|8.|| [[Adrian Piperi]] || {{PisiLipp|USA}} || 20.88||'''20.93'''||align=center|X||20.79 ||align=center|X||align=center|X||align=center|20.93 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 33 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''23.37''' [[Ryan Crouser]], {{PisiLipp|USA}} ([[18. juuni]] [[2021]] [[Eugene]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''22.91''' [[Joe Kovacs]], {{PisiLipp|USA}} ([[5. oktoober]] [[1987]] [[Doha]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge|Maailmameister 2019]]''': '''22.91''' [[Joe Kovacs]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta kuulitõuke edetabeli juht''': '''23.12''' [[Ryan Crouser]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-SP-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-SP-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kettaheide]]==== Maailmameistriks tulnud [[Kristjan Čeh]] on noorim kettaheitja, kes on tulnud maailmameistriks. Esmakordselt heitis maailmameistrivõistlustel viis meest 67 meetrit või enam<ref>[https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/news/report/wch-oregon22-report-men-discus "Ceh breaks championship record to win discus title in Oregon"]. worldathletics.org. Vaadatud 23.7.2022</ref>. {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Kristjan Čeh]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || 65.27|| 69.02|| '''71.13''' ||68.95|| 70.51|| 67.57|| '''71.13 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]] |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Mykolas Alekna]] || {{PisiLipp|Leedu}} ||66.64 ||67.87|| 67.28||'''69.27'''|| align=center|X ||align=center|X || align=center|69.27 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Andrius Gudžius]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 67.31 ||66.06||align=center|X|| '''67.55'''|| align=center|X || align=center|X||align=center|67.55 |- | align=center|4.|| [[Daniel Ståhl]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 66.59 ||65.99 || align=center|X||65.39 ||'''67.10''' ||66.86|| align=center|67.10 |- | align=center|5.|| [[Simon Pettersson]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || align=center|X|| '''67.00'''|| align=center|X ||align=center|X ||align=center|X|| align=center|X || align=center|67.00 |- | align=center|6.|| [[Matthew Denny]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 61.55|| 65.50|| 66.29||65.56|| 65.49|| '''66.47'''|| align=center| 66.47 |- | align=center|7.|| [[Alin Firfirică]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 65.10||63.80|| 62.58|| align=center|X ||align=center|X ||'''65.57'''|| align=center|65.57 |- | align=center|8.|| [[Alex Rose]] || {{PisiLipp|Samoa}} || '''65.57'''||64.17||63.41 ||62.78|| align=center|X ||61.16||align=center|65.57 |} <br>Finaal: [[19. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''74.08''' [[Jürgen Schult]], {{PisiLipp|Saksa DV}} ([[6. juuni]] [[1986]] [[Neubrandenburg]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''70.17''' [[Virgilijus Alekna]], {{PisiLipp|Leedu}} ([[7. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|Maailmameister 2019]]''': '''67.59''' [[Daniel Ståhl]], {{PisiLipp|Rootsi}} <br>'''2022. aasta kettaheite edetabeli juht''': '''71.47''' [[Daniel Ståhl]], {{PisiLipp|Rootsi}} ([[21. juuni]] [[Uppsala]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-DT-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-DT-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Odavise]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Anderson Peters]] || {{PisiLipp|Grenada}} || 90.21||90.46 ||87.21||88.11||85.83 ||'''90.54'''||align=center|90.54 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Neeraj Chopra]] || {{PisiLipp|India}} ||align=center|X||82.39||86.37||'''88.13'''||align=center|X||align=center|X||align=center|88.13 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Jakub Vadlejch]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 85.52 ||87.23 ||'''88.09'''||83.48||81.31||82.88||align=center|88.09 |- | align=center|4.|| [[Julian Weber]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || '''86.86'''||71.88||73.00||align=center|X||81.76||83.53||align=center|86.86 |- | align=center|5.|| [[Arshad Nadeem]] || {{PisiLipp|Pakistan}} ||align=center|X||75.13||82.05||'''86.16'''||83.63||align=center|X||align=center|86.16 |- | align=center|6.|| [[Lassi Etelätalo]] || {{PisiLipp|Soome}} || 78.27||'''82.70'''||align=center|X|| align=center|–||80.71||80.99||align=center|82.70 |- | align=center|7.|| [[Andrian Mardare]] || {{PisiLipp|Moldova}} ||79.55 ||align=center|X||'''82.26'''||79.42||81.07 ||align=center|X||align=center|82.26 |- | align=center|8.|| [[Oliver Helander]] || {{PisiLipp|Soome}} ||align=center|X||align=center|X||'''82.24'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|82.24 |} <br>Finaal: [[23. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''98.48''' [[Jan Železný]], {{PisiLipp|Tšehhi}} ([[25. mai]] [[1996]] [[Jena]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''92.80''' [[Jan Železný]], {{PisiLipp|Tšehhi}} ([[12. august]] [[2001]] [[Edmonton]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|Maailmameister 2019]]''': '''86.89''' [[Anderson Peters]], {{PisiLipp|Grenada}} <br>'''2022. aasta odaviske edetabeli juht''': '''93.071''' [[Anderson Peters]], {{PisiLipp|Grenada}} ([[13. mai]] [[Doha]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-JT-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-JT-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Vasaraheide]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Paweł Fajdek]] || {{PisiLipp|Poola}} ||74.71|| 80.58 ||'''81.98'''|| 79.13|| align=center|X|| align=center|X||align=center|81.98 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Wojciech Nowicki]] || {{PisiLipp|Poola}} ||77.40||80.07||'''81.03'''||align=center|X ||79.45||79.53||align=center|81.03 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center| {{Pronks}} || [[Eivind Henriksen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 78.89|| '''80.87'''||align=center|X||75.55|| 77.74|| 78.19|| align=center|80.87 |- | align=center|4. || [[Quentin Bigot]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 79.52||78.86||'''80.24'''||79.94|| 79.85|| 79.38|| align=center|80.24 |- | align=center|5.|| [[Bence Halász]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 79.12|| 79.46|| '''80.15'''||align=center|X||78.77||79.07|| align=center|80.15 |- | align=center|6.|| [[Rudy Winkler]] || {{PisiLipp|USA}} || 78.91|| 77.49|| align=center|X||78.51|| '''78.99'''|| 78.89|| align=center|78.99 |- | align=center|7.|| [[Mõhhailo Kohhan]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 78.07|| '''78.83'''|| align=center|X||77.94|| 78.16|| 77.97|| align=center|78.83 |- | align=center|8.|| [[Daniel Haugh]] || {{PisiLipp|USA}} || 76.80|| '''78.10'''|| align=center|X||76.52|| 77.71||align=center|X|| align=center|78.10 |} <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''86.74''' [[Juri Sedõhh]], {{PisiLipp|NSVL}} ([[30. august]] [[1986]], [[Stuttgart]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''83.63''' [[Ivan Cichan]], {{PisiLipp|Valgevene}} ([[27. august]] [[2007]], [[Osaka]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|Maailmameister 2019]]''': '''80.50''' [[Paweł Fajdek]], {{PisiLipp|Poola}} <br>'''2022. aasta vasaraheitte edetabeli juht''': '''81.58''' [[Wojciech Nowicki]], {{PisiLipp|Poola}} ([[5. juuni]] [[Chorzów]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HT-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HT-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kümnevõistlus]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Üksikalade tulemused !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Kevin Mayer]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 10,62-7.54-14.98,2.05-49,40-13,92-49.44-5.40-70.31-4.41,44 || align=center|8816 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Pierce LePage]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 10,39-7.54-14.83-1.99-46,84-13,78-53.26-5.00-57.52-4.42,77 || align=center|8701 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Zachery Ziemek]] || {{PisiLipp|USA}} || 10,57-7.70-15.37-2.08-49,56-14,47-48.40-5.40 62.18-4.44,97 || align=center|8676 |- | align=center|4.|| [[Ayden Owens-Delerme]] || {{PisiLipp|Puerto Rico}} || 10,52-7.64-14.97-2.02-45,07-13,88-42.36-4.50-50.98-4.13,02 || align=center|8532 |- | align=center|5.|| [[Lindon Victor]] || {{PisiLipp|Grenada}} || 10,78-7.26-16.29-2.02-49,27-14,76-53.92-4.80-66.20-4.47,22 || align=center|8474 |- | align=center|6.|| [[Niklas Kaul]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 11,22-7.09-14.52-2.05-48,39-14,27-44.62-4.80-69.74-4.13,81 || align=center|8434 |- | align=center|7.|| [[Maicel Uibo]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 11,14-7.32-15.17-2.11-50,38-14,49-46.52-5.30-63.54-4.37,58 || align=center|8425 |- | align=center|8.|| [[Cedric Dubler]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 10,93-7.56-12.87-2.08-47,71-14,28-42.88-5.10-54.76-4.37,26 || align=center|8246 |- | align=center|9.|| [[Johannes Erm]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 10,94-7.37-15.01-1.93-47,02-14,38-44.18-4.70-56.87-4.25,08 || align=center|8227 |- |colspan="5"|... |- | || [[Janek Õiglane]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 11,12-7.26-14.83-2.05-49,16-14.69-30.49 || katkestas |} <br>Finaal: [[23. juuli|23.]]-[[24. juuli]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>Riike: 12 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''9126''' [[Kevin Mayer]], {{PisiLipp|Prantsusmaa}} ( [[16. september]] [[2018]] [[Talence]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''9045''' [[Ashton Eaton]], {{PisiLipp|USA}} ([[29. august]] [[2015]] [[Peking]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|Maailmameister 2019]]''': '''8691''' [[Niklas Kaul]], {{PisiLipp|Saksamaa}} <br>'''2022. aasta kümnevõistluse edetabeli juht''': '''8867''' [[Garrett Scantling]], {{PisiLipp|USA}} ([[7. mai]] [[Fayetteville]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-M-u--0--.RS2.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ===Naised=== ====[[100 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || '''10,67 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Shericka Jackson]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|10,73 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Elaine Thompson-Herah]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|10,81 |- | align=center|4.|| [[Dina Asher-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|10,83 |- | align=center|5.|| [[Mujinga Kambundji]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|10,91 |- | align=center|6.|| [[Aleia Hobbs]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|10,92 |- | align=center|7.|| [[Marie-Josée Ta Lou]] || {{PisiLipp|Côte d'Ivoire}} || align=center|10,93 |- | align=center|8.|| [[Melissa Jefferson]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|11,03 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 54 <br>Riike: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''10,49''' [[Florence Griffith-Joyner]], {{PisiLipp|USA}}, ([[16. juuli]] [[1988]] [[Indianapolis]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''10,70''' [[Marion Jones]], {{PisiLipp|USA}}, ([[29. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks 2|Maailmameister 2019]]''': '''10,71''' [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br>'''2022. aasta 100 m jooksu edetabeli juht''': '''10,67''' [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[7. mai]] [[Nairobi]]) <br>.....................................................................'''10,67''' [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[18. juuni]] [[Pariis]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-W-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[200 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Shericka Jackson]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || '''21,45 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|21,81 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Dina Asher-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|22,02 |- | align=center|4.|| [[Aminatou Seyni]] || {{PisiLipp|Nigeeria}} || align=center|22,12 |- | align=center|5.|| [[Abby Steiner]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|22,26 |- | align=center|6.|| [[Tamara Clark]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|22,32 |- | align=center|7.|| [[Elaine Thompson-Herah]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|22,39 |- | align=center|8.|| [[Mujinga Kambundji]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|22,55 |} <br>Finaal: [[21. juuli]] <br>Osavõtjaid: 51 <br>Riike: 32 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''21,34''' [[Florence Griffith Joyner]], {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''21,63''' [[Dafne Schippers]], {{PisiLipp|Holland}} ([[28. august]] [[2015]] [[Peking]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks 2|Maailmameister 2019]]''': '''21,88''' [[Dina Asher-Smith]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} <br>'''2022. aasta 200 m edetabeli juht''': '''21,55''' [[Shericka Jackson]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[26. juuni]] [[Kingston]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-W-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[400 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Shaunae Miller-Uibo]] || {{PisiLipp|Bahama}} || align=center|49,11 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Marileidy Paulino]] || {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || align=center|49,60 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Sada Williams]] || {{PisiLipp|Barbados}} || align=center|49,75 |- | align=center|4.|| [[Lieke Klaver]] || {{PisiLipp|Holland}} || align=center|50,33 |- | align=center|5.|| [[Stephenie Ann McPherson]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|50,36 |- | align=center|6.|| [[Fiordaliza Cofil]] || {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || align=center|50,57 |- | align=center|7.|| [[Candice McLeod]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|50,78 |- | align=center|8.|| [[Anna Kiełbasińska]] || {{PisiLipp|Poola}} || align=center|50,81 |} <br>Finaal: [[22. juuli]] <br>Osavõtjaid: 51 <br>Riike: 31 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''47,60''' [[Marita Koch]], {{PisiLipp|Saksa DV}} ([[6. oktoober]] [[1985]] [[Canberra]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''47,99''' [[Jarmila Kratochvílová]], {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} ([[10. august]] [[1983]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m jooks 2|Maailmameister 2019]]''': '''48,14''' [[Salwa Eid Naser]], {{PisiLipp|Bahrein}} <br>'''2022. aasta 400 m edetabeli juht''': '''49,49''' [[Marileidy Paulino]], {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} ([[21. mai]] [[La Nucia]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400-W-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400-W-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[800 m jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Athing Mu]] || {{PisiLipp|USA}} || 1.56,30 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Keely Hodgkinson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.56,38 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Mary Moraa]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 1.56,71 |- | align=center|4. || [[Diribe Welteji]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 1.57,02 |- | align=center|5. || [[Natoya Goule]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 1.57,90 |- | align=center|6. || [[Raevyn Rogers]] || {{PisiLipp|USA}} || 1.58,26 |- | align=center|7. || [[Anita Horvat]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || 1.59,83 |- | align=center|8. || [[Ajee Wilson]] || {{PisiLipp|USA}} || 2.00,19 |} </div> <br>Finaal: [[24. juuli]] <br>Osavõtjaid: 48 <br>Riike: 29 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''1.53,28''' [[Jarmila Kratochvílová]], {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} ([[26. juuli]] [[1983]] [[München]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]:''' '''1.54,68''' [[Jarmila Kratochvílová]], {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} ([[9. august]] [[1983]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m jooks 2|Maailmameister 2019]]:''' '''1.55,16''' [[Caster Semenya]], {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} <br>'''2022. aasta 800 m jooksu edetabeli juht''': '''1.57,01''' [[Athing Mu]], {{PisiLipp|USA}} ([[9. juuni]] [[Rooma]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-800-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-800-W-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]--[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-800-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both" /> ====[[1500 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Faith Kipyegon]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.52,96 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Gudaf Tsegay]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 3.54,52 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Laura Muir]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.55,28 |- | align=center|4.|| [[Freweyni Hailu]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 4.01,28 |- | align=center|5.|| [[Sofia Ennaoui]] || {{PisiLipp|Poola}} || 4.01,43 |- | align=center|6.|| [[Sinclaire Johnson]] || {{PisiLipp|USA}} || 4.01,63 |- | align=center|7.|| [[Jessica Hull]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 4.01,82 |- | align=center|8.|| [[Winnie Nanyondo]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 4.01,98 |} <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 46 <br>Riike: 24 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3.50,07''' [[Genzebe Dibaba]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[17. juuli]] [[2015]] [[Monte Carlo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3.51,95''' [[Sifan Hassan]], {{PisiLipp|Holland}} ([[5. oktoober]] [[2019]] [[Doha]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m jooks 2|Maailmameister 2019]]''': '''3.51,95''' [[Sifan Hassan]], {{PisiLipp|Holland}} <br>'''2022. aasta 1500 m edetabeli juht''': '''3.52,59''' [[Faith Kipyegon]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[28. mai]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-W-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[5000 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Gudaf Tsegay]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 14.46,29 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Beatrice Chebet]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 14.46.75 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Dawit Seyaum]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 14.47,36 |- | align=center|4.|| [[Margaret Chelimo Kipkemboi]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 14.47,71 |- | align=center|5.|| [[Letesenbet Gidey]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 14.47,98 |- | align=center|6.|| [[Sifan Hassan]] || {{PisiLipp|Holland}} || 14.48,12 |- | align=center|7.|| [[Caroline Chepkoech Kipkirui]] || {{PisiLipp|Kasahstan}} || 14.54,80 |- | align=center|8.|| [[Karoline Bjerkeli Grøvdal]] || {{PisiLipp|Norra}} || 14.57,62 |} <br>Finaal: [[23. juuli]] <br>Osavõtjaid: 41 <br>Riike: 23 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''14.06,62''' [[Letesenbet Gidey]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[7. oktoober]] [[2020]] [[Valencia]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''14.26,72''' [[Hellen Obiri]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[5. oktoober]] [[2019]] [[Doha]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m jooks 2|Maailmameister 2019]]''': '''14.26,72''' [[Hellen Obiri]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2022. aasta 5000 m edetabeli juht''': '''14.12,98''' [[Ejgayehu Taye]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[27. mai]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-5000-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-5000-W-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[10 000 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Letesenbet Gidey]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 30.09,94 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Hellen Obiri]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 30.10,02 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Margaret Kipkemboi]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 30.10,07 |- | 4.|| [[Sifan Hassan]] || {{PisiLipp|Holland}} || 30.10,56 |- | 5.|| [[Rahel Daniel]] || {{PisiLipp|Eritrea}} || 30.12,15 |- | 6.|| [[Ejgayehu Taye]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 30.12,45 |- | 7.|| [[Caroline Chepkoech Kipkirui]] || {{PisiLipp|Kasahstan}} || 30.17,64 |- | 8.|| [[Bosena Mulatie]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 30.17,77 |} <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 25 <br>Riike: 12 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''29.01,03''' [[Letesenbet Gidey]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[8. juuni]] [[2021]] [[Hengelo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''30.04,18''' [[Berhane Adere]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[23. august]] [[2003]] [[Saint-Denis]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m jooks 2|Maailmameister 2019]]''': '''30.17,62''' [[Sifan Hassan]], {{PisiLipp|Holland}} <br>'''2022. aasta 10 000 m edetabeli juht''': '''30.14,66''' [[Elise Cranny]], {{PisiLipp|USA}} ([[6. märts]] [[San Juan Capistrano]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-10K-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[100 m tõkkejooks]]==== Nigeeria sprinter Tobi Amusan püstitas poolfinaalis uue 100 m tõkkejooksu maailmarekordi ajaga 12,12. Tuule kiirus finaalis + 2,5 m/s oli maailmarekordi jaoks lubatust + 2 m/s suurem, mille tulemusel seda aega maailmarekordina ei registreerita. {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Tobi Amusan]] || {{PisiLipp|Nigeeria}} || align=center|12,06 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Britany Anderson]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|12,23 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Jasmine Camacho-Quinn]] || {{PisiLipp|Puerto Rico}} || align=center|12,23 |- | align=center|4.|| [[Alia Armstrong]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|12,31 |- | align=center|5.|| [[Cindy Sember]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|12,38 |- | align=center|6.|| [[Danielle Williams]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|12,44 |- | align=center|7.|| [[Devynne Charlton]] || {{PisiLipp|Bahama}} || align=center|12,53 |- | || [[Kendra Harrison]] || {{PisiLipp|USA}} ||diskvalifitseeriti |} <br>Finaal: [[24. juuli]] <br>Osavõtjaid: 43 <br>Riike: 23 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''12,20''' [[Kendra Harrison]], {{PisiLipp|USA}} ([[22. juuli]] [[2016]] [[London]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''12,28''' [[Sally Pearson]], {{PisiLipp|Austraalia}} ([[3. september]] [[2011]] [[Daegu]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 meetri tõkkejooks|Maailmameister 2019]]''': '''12,34''' [[Nia Ali]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta 100 m tõkkejooksu edetabeli juht''': '''12,34''' [[Kendra Harrison]], {{PisiLipp|USA}} ([[25. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100H-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100H-W-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100H-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[400 m tõkkejooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Sydney McLaughlin]] || {{PisiLipp|USA}} || '''50,68 [[kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Femke Bol]] || {{PisiLipp|Holland}} || align=center|52,27 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Dalilah Muhammad]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|53,13 |- | align=center|4.|| [[Shamier Little]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|53,76 |- | align=center|5.|| [[Britton Wilson]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|54,02 |- | align=center|6.|| [[Rushell Clayton]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|54,36 |- | align=center|7.|| [[Gianna Woodruff]] || {{PisiLipp|Panama}} || align=center|54,75 |- | align=center|8.|| [[Anna Rõžõkova]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || align=center|54,93 |} <br>Finaal: [[22. juuli]] <br>Osavõtjaid: 40 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''51,41''' [[Sydney McLaughlin]], {{PisiLipp|USA}} ([[25. juuni]] [[2022]] [[Eugene]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekordd]]''': '''52,16''' [[Dalilah Muhammad]], {{PisiLipp|USA}} ([[4. oktoober]] [[2009]] [[Doha]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetri tõkkejooks 2|Maailmameister 2019]]''': '''52,16''' [[Dalilah Muhammad]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta 400 m tõkkejooksu? edetabeli juht''': '''51,41''' [[Sydney McLaughlin]], {{PisiLipp|USA}} ([[25. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400H-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400H-W-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400H-W-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[3000 m takistusjooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Norah Jeruto]] || {{PisiLipp|Kasahstan}} || '''8.53,02 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Werkuha Getachew]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || align=center|8.54,61 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Mekides Abebe]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || align=center|8.56,08 |- | align=center|4.|| [[Winfred Mutile Yavi]] || {{PisiLipp|Bahrein}} || align=center|9.01,31 |- | align=center|5.|| [[Luiza Gega]] || {{PisiLipp|Albaania}} || align=center|9.10,04 |- | align=center|6.|| [[Courtney Frerichs]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9.10,59 |- | align=center|7.|| [[Aimee Pratt]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|9.15,64 |- | align=center|8.|| [[Emma Coburn]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9.16,49 |} <br>Finaal: [[20. juuli]] <br>Osavõtjaid: 45 <br>Riike: 25 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''8.44,32''' [[Beatrice Chepkoech]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[20. juuli]] [[2018]] [[Monte Carlo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''9.02,58''' [[Beatrice Chepkoech]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[30. september]] [[2019]] [[Doha]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 meetri takistusjooks 2|Maailmameister 2019]]''': '''8.57,84''' [[Beatrice Chepkoech]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2022. aasta 3000 m takistusjooksu edetabeli juht''': '''8.56,55''' [[Winfred Mutile Yavi]], {{PisiLipp|Bahrein}} ([[18. juuni]] [[Pariis]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [ Eeljooksud]-[ Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[4×100 m teatejooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || {{PisiLipp|USA}} || [[Melissa Jefferson]],<br>[[Abby Steiner]],<br>[[Jenna Prandini]],<br>[[Twanisha Terry]] || align=center|41,14 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || {{PisiLipp|Jamaica}} || [[Kemba Nelson]],<br>[[Elaine Thompson-Herah]],<br>[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]],<br>[[Shericka Jackson]] || align=center|41,18 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || {{PisiLipp|Saksamaa}} || [[Tatjana Pinto]],<br>[[Alexandra Burghardt]],<br>[[Gina Lückenkemper]],<br>[[Rebekka Haase]] || align=center|42,03 |- | align=center|4. || {{PisiLipp|Nigeeria}} || [[Joy Chinenye Udo-Gabriel]],<br>[[Favour Ofili]],<br>[[Rosemary Chukwuma]],<br>[[Nzubechi Grace Nwokocha]] || align=center|42,22 |- | align=center|5. || {{PisiLipp|Hispaania}} || [[Sonia Molina-Prados]],<br>[[Jaël Bestué]],<br>[[Paula Sevilla]],<br>[[Maria Isabel Pérez]] || align=center|42,58 |- | align=center|6. || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[Asha Philip]],<br>[[Imani Lansiquot]],<br>[[Dina Asher-Smith]],<br>[[Daryll Neita]] || align=center|42,75 |- | align=center|7. || {{PisiLipp|Šveits}} || [[Géraldine Frey]],<br>[[Mujinga Kambundji]],<br>[[Salomé Kora]],<br>[[Ajla del Ponte]] || align=center|42,81 |- | align=center|8. || {{PisiLipp|Itaalia}} || [[Zaynab Dosso]],<br>[[Dalia Kaddari]],<br>[[Anna Bongiorni]],<br>[[Vittoria Fontana]] || align=center|42,92 |} <br>Finaal: [[23. juuli]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''40,82''' {{PisiLipp|USA}} ([[10. august]] [[2012]] [[London]]) <br>[[Tianna Madison]], <br>[[Allyson Felix]], <br>[[Bianca Knight]], <br>[[Carmelita Jeter]] <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''41,07''' {{PisiLipp|Jamaica}} ([[29. august]] [[2015]] [[Peking]]) <br>[[Veronica Campbell-Brown]], <br>[[Natasha Morrison]], <br>[[Elaine Thompson]], <br>[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×100 meetri teatejooks 2 |Maailmameister 2019]]''': '''41,44''' {{PisiLipp|Jamaica}} <br>[[Natalliah Whyte]], <br>[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], <br>[[Jonielle Smith]], <br>[[Shericka Jackson]] <br>'''2022. aasta 4x100 m teatejooksu edetabeli juht''': '''42,13''' {{PisiLipp|Šveits}} ([[30. juuni]] [[Stockholm]])<br>[[Géraldine Frey]], <br>[[Mujinga Kambundji]], <br>[[Salomé Kora]], <br>[[Ajla del Ponte]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X1-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X1-W-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[4×400 m teatejooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || {{PisiLipp|USA}}|| [[Talitha Diggs]],<br>[[Abby Steiner]],<br>[[Britton Wilson]],<br>[[Sydney McLaughlin]] || 3.17,79 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || {{PisiLipp|Jamaica}}|| [[Candice McLeod]],<br>[[Janieve Russell]],<br>[[Stephenie Ann McPherson]],<br>[[Charokee Young]] || 3.20,74 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || {{PisiLipp|Suurbritannia}}|| [[Victoria Ohuruogu]],<br>[[Nicole Yeargin]],<br>[[Jessie Knight]],<br>[[Laviai Nielsen]] || 3.22,64 |- | align=center|4. || {{PisiLipp|Kanada}}|| [[Natassha McDonald]],<br>[[Aiyanna Stiverne]],<br>[[Zoe Sherar]],<br>[[Kyra Constantine]] || 3.25,18 |- | align=center|5. || {{PisiLipp|Prantsusmaa}}|| [[Sokhna Lacoste]],<br>[[Shana Grebo]],<br>[[Sounkamba Sylla]],<br>[[Amandine Brossier]] || 3.25,81 |- | align=center|6. || {{PisiLipp|Belgia}}|| [[Helena Ponette]],<br>[[Imke Vervaet]],<br>[[Paulien Couckuyt]],<br>[[Camille Laus]] || 3.26,29 |- | align=center|7. || {{PisiLipp|Itaalia}}|| [[Anna Polinari]],<br>[[Ayomide Folorunso]],<br>[[Virginia Troiani]],<br>[[Alice Mangione]] || 3.26,45 |- | align=center|8. || {{PisiLipp|Šveits}}|| [[Silke Lemmens]],<br>[[Julia Niederberger]],<br>[[Annina Fahr]],<br>[[Yasmin Giger]] || 3.27,81 |} <br>Finaal: [[24. juuli]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3.15,17''' {{PisiLipp|NSVL}} ([[1. oktoober]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>[[Tatjana Ledovskaja]],<br>[[Olga Nazarova]],<br>[[Marija Kulšunova]],<br>[[Olga Brõzgina]] <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3.16,71''' ([[22. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) {{PisiLipp|USA}} <br>[[Gwen Torrence]],<br>[[Maicel Malone-Wallace]],<br>[[Natasha Kaiser-Brown]],<br>[[Jearl Miles Clark]] <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4x400 meetrit 2|Maailmameister 2017]]''': '''3.18,92''' {{PisiLipp|USA}} <br>[[Phyllis Francis]], <br>[[Sydney McLaughlin]], <br>[[Dalilah Muhammad]], <br>[[Wadeline Jonathas]] <br>'''2022. aasta 4x400 m teatejooksu edetabeli juht''': '''3.21,93''' [[Kentucky]] ([[14. mai]] [[Oxford]]) <br>[[Karimah Davis]],<br>[[Dajour Miles]],<br>[[Abby Steiner]],<br>[[Alexis Holmes]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X4-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X4-W-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Maraton]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Gotytom Gebreslase]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || '''2:18.11 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Judith Jeptum Korir]] || {{PisiLipp|Keenia}} || align=center|2:18.20 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Lonah Chemtai Salpeter]] || {{PisiLipp|Iisrael}} || align=center|2:20.18 |- | align=center|4.|| [[Nazret Weldu]] || {{PisiLipp|Eritrea}} || align=center|2:20.29 |- | align=center|5.|| [[Sara Hall]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|2:22.10 |- | align=center|6.|| [[Angela Tanui]] || {{PisiLipp|Keenia}} || align=center|2:22.15 |- | align=center|7.|| [[Emma Bates]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|2:23.18 |- | align=center|8.|| [[Keira D'Amato]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|2:23.34 |} <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 48 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2:14.04''' [[Brigid Kosgei]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[13. oktoober]] [[2003]] [[Chicago]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2:20.57''' [[Paula Radcliffe]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[14. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton 2|Maailmameister 2019]]''': '''2:32.43''' [[Ruth Chepngetich]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2022. aasta tipptulemus''': '''2:16.02''' [[Brigid Kosgei]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[6. märts]] [[Tokyo]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-MAR-W-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[20 km käimine]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Kimberly García]] || {{PisiLipp|Peruu}} || 1:26.58 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Katarzyna Zdziebło]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1:27.31 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Qieyang Shijie]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 1:27.56 |- | align=center|4.|| [[Jemima Montag]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 1:28.17 |- | align=center|5.|| [[Liu Hong]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 1:29.00 |- | align=center|6.|| [[Nanako Fujii]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 1:29.01 |- | align=center|7.|| [[Alegna González]] || {{PisiLipp|Mehhiko}} || 1:29.40 |- | align=center|8.|| [[Valentina Trapletti]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 1:29.54 |} <br>Finaal: [[15. juuli]] <br>Osavõtjaid: 41 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''1:23.38''' [[Yang Jiayu]], {{PisiLipp|Hiina}} ([[20. märts]] [[2021]] [[Huangshan]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''1:25.41''' [[Olimpiada Ivanova]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[7. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine 2|Maailmameister 2019]]''': '''1:32.53''' [[Liu Hong]], {{PisiLipp|Hiina}} <br>'''2022. aasta 20 km käimise edetabeli juht''': '''1:26.42''' [[Elvira Tšepareva]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[31. jaanuar]] [[Sotši]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-20KR-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[50 km käimine|35 km käimine]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Kimberly García]] || {{PisiLipp|Peruu}} || 2:39.16 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Katarzyna Zdziebło]] || {{PisiLipp|Poola}} || 2:40.03 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Qieyang Shijie]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 2:40.37 |- | align=center|4.|| [[Antigoni Drisbioti]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 2:41.58 |- | align=center|5.|| [[Raquel González]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:42.27 |- | align=center|6.|| [[Laura García-Caro]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:42.45 |- | align=center|7.|| [[Li Maocuo]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 2:44.28 |- | align=center|8.|| [[Viviane Lyra]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || 2:45.02 |} <br>Finaal: [[22. juuli]] <br>Osavõtjaid: 43 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': maailmarekordeid tunnustatakse pärast 1. jaanuari 2023. aastal <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': uus ala <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#50 km käimine|Maailmameister 2015]] (50 km käimine)''': '''4:23.26''' [[Liang Rui]], {{PisiLipp|Hiina}} <br>'''2022. aasta 35 km käimise edetabeli juht''': '''2:38.49''' [[Margarita Nikiforova]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[21. mai]] [[Tšeboksarõ]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-20KR-W-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kaugushüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Malaika Mihambo]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} ||align=center|X||align=center|X||6.98||7.09||align=center|X||'''7.12'''|| align=center|7.12 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Ese Brume]] || {{PisiLipp|Nigeeria}} ||6.61||6.88||'''7.02'''||6.86||align=center|X||6.91 || align=center|7.02 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Leticia Oro Melo]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} ||'''6.89'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center| 6.89 |- | align=center|4.|| [[Quanesha Burks]] || {{PisiLipp|USA}} ||6.46||'''6.88'''||6.50||6.46||6.48||6.45 || align=center|6.88 |- | align=center|5.|| [[Brooke Buschkuehl]] || {{PisiLipp|Austraalia}} ||6.57||'''6.87'''||align=center|X||align=center|X||6.77||align=center|X|| align=center|6.87 |- | align=center|6.|| [[Khaddi Sagnia]] || {{PisiLipp|Rootsi}} ||align=center|X||6.69||4.56||6.66 ||'''6.87'''||align=center|X|| align=center|6.87 |- | align=center|7.|| [[Ivana Vuleta]] || {{PisiLipp|Serbia}} ||align=center|X||6.67 ||align=center|X||'''6.84'''||6.84||6.75|| align=center|6.84 |- | align=center|8.|| [[Marõna Behh-Romantšuk]] || {{PisiLipp|Ukraina}} ||6.79||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|X||'''6.82''' ||align=center|6.82 |} <br>Finaal: [[24. juuli]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''7.52''' [[Galina Tšistjakova]], {{PisiLipp|NSVL}} ([[11. juuni]] [[1988]] [[Leningrad]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''7.36''' [[Jackie Joyner-Kersee]], {{PisiLipp|USA}} ([[4. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe 2|Maailmameister 2019]]''': '''7.30''' [[Malaika Mihambo]], {{PisiLipp|Saksamaa}} <br>'''2022. aasta kaugushüppe edetabeli juht''': '''7.13''' [[Brooke Buschkuehl]], {{PisiLipp|Austraalia}} ([[9. juuli]] [[Chula Vista]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-LJ-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-LJ-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kolmikhüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Yulimar Rojas]] || {{PisiLipp|Venezuela}} || 14.60||'''15.47'''||15.24||align=center|X||align=center|X||15.39||align=center|15.47 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Shanieka Ricketts]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || '''14.89'''||14.86||14.37 ||14.40 ||14.62 ||14.80 ||align=center|14.89 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Tori Franklin]] || {{PisiLipp|USA}} || 14.53 ||14.45||align=center|X||align=center|X||'''14.72'''||align=center|X||align=center|14.72 |- | align=center|4.|| [[Leyanis Pérez]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 14.40||'''14.70'''||14.39||14.54||14.58||14.19 ||align=center|14.70 |- | align=center|5.|| [[Thea Lafond]] || {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || align=center|X||13.18||14.43||14.26 ||align=center|X||'''14.56'''||align=center|14.56 |- | align=center|6.|| [[Keturah Orji]] || {{PisiLipp|USA}} || 13.47||'''14.49'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||14.06 ||align=center|14.49 |- | align=center|7.|| [[Kimberly Williams]] || {{PisiLipp|Jamaica}} ||align=center|X||'''14.29'''||13.74||14.29 ||13.99 ||14.19 ||align=center|14.29 |- | align=center|8.|| [[Patrícia Mamona]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 14.25||align=center|X||14.19||align=center|X||'''14.29'''||14.00||align=center|14.29 |} <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''15.74''' [[Yulimar Rojas]], {{PisiLipp|Venezuela}} ([[20. märts]] [[2022]] [[Belgrad]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]]''': '''15.50''' [[Inessa Kravets]], {{PisiLipp|Ukraina}} ([[10. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Maailmameister 2019]]''': '''15.37''' [[Yulimar Rojas]], {{PisiLipp|Venezuela}} <br>'''2022. aasta kolmikhüppe edetabeli juht''': '''14.83''' [[Yulimar Rojas]], {{PisiLipp|Venezuela}} ([[11. juuni]] [[La Nucia]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-TJ-W-q----.RS6.pdf Kvalifikatsioon] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-TJ-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kõrgushüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Eleanor Patterson]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || align=center|2.02 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Jaroslava Mahutšihh]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || align=center|2.02 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Elena Vallortigara]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|2.00 |- | align=center|4.|| [[Irina Heraštšenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || align=center|2.00 |- | align=center rowspan=2|5.|| [[Safina Sadullajeva]] || {{PisiLipp|Usbekistan}} || align=center|1.96 |- | [[Nicola Olyslagers]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || align=center|1.96 |- | align=center|7.|| [[Karmen Bruus]] || {{PisiLipp|Eesti}} || align=center|1.96 |- | align=center|8.|| [[Nadežda Dubovitskaja]] || {{PisiLipp|Kasahstan}} || align=center|1.96 |} <br>Finaal: [[19. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 19 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2.09''' [[Stefka Kostadinova]], {{PisiLipp|Bulgaaria}} ([[30. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2.09''' [[Stefka Kostadinova]], {{PisiLipp|Bulgaaria}} ([[30. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe 2|Maailmameister 2019]]''': '''2.04''' [[Maria Lasitskene]], [[Neutraalne sportlane]] <br>'''2022. aasta kõrgushüppe edetabeli juht''': '''2.03''' [[Jaroslava Mahutšihh]], {{PisiLipp|Ukraina}} ([[22. juuni]] [[Brno]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HJ-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HJ-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Teivashüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Katie Nageotte]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|4.85 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Sandi Morris]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|4.85 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Nina Kennedy]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || align=center|4.80 |- | align=center|4.|| [[Tina Šutej]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || align=center|4.70 |- | align=center|5.|| [[Katerina Stefanidi]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || align=center|4.70 |- | align=center rowspan=2|6.|| [[Li Ling]] || {{PisiLipp|Hiina}} || align=center|4.60 |- | [[Wilma Murto]] || {{PisiLipp|Soome}} || align=center|4.60 |- | align=center|8.|| [[Angelica Moser]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|4.60 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 16 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''5.06''' [[Jelena Isinbajeva]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[28. august]] [[2009]] [[Zürich]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''5.01''' [[Jelena Isinbajeva]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[12. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe 2|Maailmameister 2019]]''': '''4.95''' [[Anželika Sidorova]] [[Neutraalne sportlane]] <br>'''2022. aasta teivashüppe edetabeli juht''': '''4.82''' [[Sandi Morris]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-PV-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-PV-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kuulitõuge]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Chase Ealey]] || {{PisiLipp|USA}} || '''20.49'''||19.82||align=center|X||20.07||19.65||align=center|X||align=center|20.49 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Gong Lijiao]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 19.58||19.84||20.23||20.08||'''20.39'''||19.89||align=center|20.39 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Jessica Schilder]] || {{PisiLipp|Holland}} || align=center|X||'''19.77'''||align=center|X||19.53||19.77||align=center|X||align=center|19.77 |- | align=center|4.|| [[Sarah Mitton]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 18.78||19.18||19.04||align=center|X||19.06||'''19.77'''||align=center|19.77 |- | align=center|5.|| [[Auriol Dongmo]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 19.44||'''19.62'''||19.38||align=center|X||19.39||19.54||align=center|19.62 |- | align=center|6.|| [[Song Jiayuan]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 19.21||19.06||align=center|X||19.49||'''19.57'''||align=center|X||align=center|19.57 |- | align=center|7.|| [[Maddison-Lee Wesche]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 18.32||19.09||18.56||18.81||18.36||'''19.50'''||align=center|19.50 |- | align=center|8.|| [[Jessica Woodard]] || {{PisiLipp|USA}} ||align=center|X||align=center|X||'''18.67'''||align=center|X||18.63||align=center|X||align=center|18.67 |} Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 16 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''22.63''' [[Natalja Lissovskaja]], {{PisiLipp|NSVL}} ([[7. juuni]] [[1987]] [[Moskva]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''21.24''' [[Natalja Lissovskaja]], {{PisiLipp|NSVL}} ([[5. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>........................................................: '''21.24''' [[Valerie Adams]], {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} ([[29. august]] [[2011]] [[Daegu]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#kuulitõuge 2|Maailmameister 2019]]''': '''19.55''' [[Gong Lijiao]], {{PisiLipp|Hiina}} <br>'''2022. aasta kuulitõuke edetabeli juht''': '''20.51''' [[Chase Ealey]], {{PisiLipp|USA}} ([[26. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-SP-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-SP-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kettaheide]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Feng Bin]] || {{PisiLipp|Hiina}} || '''69.12'''||align=center|X||66.89||65.88||65.60||64.62||align=center|69.12 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Sandra Perković]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 67.74||'''68.45'''||align=center|X||67.74||66.59||65.57||align=center|68.45 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Valarie Allman]] || {{PisiLipp|USA}} || 67.62||66.47 ||'''68.30'''||68.05 ||align=center|X||51.41 ||align=center|68.30 |- | align=center|4.|| [[Jorinde van Klinken]] || {{PisiLipp|Holland}} ||align=center|X||62.41 ||64.00 ||60.68 ||'''64.97'''||align=center|X||align=center|64.97 |- | align=center|5.|| [[Claudine Vita]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 59.87 ||'''64.24'''||62.09||align=center|X||62.60 ||61.86 ||align=center|64.24 |- | align=center|6.|| [[Liliana Cá]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 53.24||63.64 ||align=center|X||'''63.99'''||61.99||align=center|X||align=center|63.99 |- || | align=center|7.|| [[Yaimé Pérez]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || align=center|X||62.36||61.32||'''63.07'''||62.94||62.36||align=center|63.07 |- | align=center|8.|| [[Marija Tolj]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || align=center|X||'''63.07'''||62.35||61.70 ||60.61 ||61.82 ||align=center|63.07 |} <br>Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''76.80''' [[Gabriele Reinsch]], {{PisiLipp|Saksa DV}} ([[9. juuli]] [[1988]] [[Neubrandenburg]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''71.62''' [[Martina Hellmann]], {{PisiLipp|Saksamaa LV}} ([[31. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|Maailmameister 2019]]''': '''69.17''' [[Yaime Pérez]], {{PisiLipp|Kuuba}} <br>'''2022. aasta kettaheite edetabeli juht''': '''71.46''' [[Valarie Allman]], {{PisiLipp|USA}} ([[8. aprill]] [[San Diego]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-DT-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-DT-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Odavise]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Kelsey-Lee Barber]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 62.67||62.92 ||'''66.91'''||61.20||align=center|–||align=center|–||align=center|66.91 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Kara Winger]] || {{PisiLipp|USA}} || 56.93 ||61.96 ||61.00||58.78||62.17 ||'''64.05'''|| align=center|64.05 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Haruka Kitaguchi]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 62.07||x||55.78 ||61.27 ||align=center|X||'''63.27'''|| align=center|63.27 |- | align=center|4.|| [[Liu Shiying]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 61.67||align=center|X||60.22||'''63.25'''||61.75||align=center|X ||align=center|63.25 |- | align=center|5.|| [[Mackenzie Little]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || '''63.22'''||49.78||59.10||58.50 ||54.99||align=center|X||align=center|63.22 |- | align=center|6.|| [[Līna Mūze]] || {{PisiLipp|Läti}} || 59.83||align=center|X||align=center|X||'''61.26'''||align=center|X||align=center|X||align=center|61.26 |- | align=center|7.|| [[Annu Rani]] || {{PisiLipp|India}} || 56.18||'''61.12'''||59.27||58.14 ||59.98 ||58.70||align=center|61.12 |- | align=center|8.|| [[Nikola Ogrodníková]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 54.11||56.04||59.98||59.48 ||58.79 ||'''60.18'''||align=center|60.18 |} <br>Finaal: [[22. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 23 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''72.28''' [[Barbora Špotáková]], {{PisiLipp|Tšehhi}} ([[13. september]] [[2008]] [[Stuttgart]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''71.70''' [[Osleidys Menéndez]], {{PisiLipp|Kuuba}} ([[14. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|Maailmameister 2019]]''': '''66.56''' [[Kelsey-Lee Barber]], {{PisiLipp|Austraalia}} <br>'''2022. aasta odaviske edetabeli juht''': '''65.73''' [[Maggie Malone]], {{PisiLipp|USA}} ([[14. juuni]] [[Burnaby]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [ Kvalifikatsioon]-[ Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Vasaraheide]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Brooke Andersen]] || {{PisiLipp|USA}} || 74.81||align=center|X||72.74||77.42||77.56||'''78.96'''||align=center|78.96 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Camryn Rogers]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 72.61||align=center|X||'''75.52'''||75.18||75.05||74.36||align=center|75.52 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Janee' Kassanavoid]] || {{PisiLipp|USA}} ||align=center|X||'''74.86'''||align=center|X||74.75||74.24||74.75||align=center|74.86 |- | align=center|4.|| [[Sara Fantini]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 71.45||'''73.18'''||70.80||align=center|X||71.05||71.04||align=center|73.18 |- | align=center|5.|| [[Jillian Weir]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 67.24||68.66||70.46||align=center|X||70.64||'''72.41'''||align=center|72.41 |- | align=center|6.|| [[Bianca Ghelber]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 70.09||'''72.26'''||70.83||70.25||align=center|X||align=center|X||align=center|72.26 |- | align=center|7.|| [[Silja Kosonen]] || {{PisiLipp|Soome}} || 69.46||70.32||70.49||'''70.81'''||align=center|X||70.75||align=center|70.81 |- | align=center|8.|| [[Luo Na]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 69.89||69.57||'''70.42'''||align=center|X||70.13||align=center|X||align=center|70.42 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''82.98''' [[Anita Włodarczyk]], {{PisiLipp|Poola}} ([[28. august]] [[2016]] [[Varssavi]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''80.85''' [[Anita Włodarczyk]], {{PisiLipp|Poola}} ([[27. august]] [[2015]] [[Peking]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2|Maailmameister 2019]]''': '''77.54''' [[DeAnna Price]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta vasaraheite edetabeli juht''': '''79.02''' [[Brooke Andersen]], {{PisiLipp|USA}} ([[30. aprill]] [[Tucson]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HT-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HT-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Seitsmevõistlus]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Üksikalade tulemused !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Nafissatou Thiam]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 13,21-1.95-15.03-24,39 6.59-53.01-2.13,00 || align=center|6947 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Anouk Vetter]] || {{PisiLipp|Holland}} || 13,30-1.80-16.25-23,73-6.52-58.29-2.20,09 || align=center|6867 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Anna Hall]] || {{PisiLipp|USA}} || 13,20-1.86-13.67-23,08-6.39-45.75-2.06,67 || align=center|6755 |- | align=center|4.|| [[Adriana Sułek]] || {{PisiLipp|Poola}} || 13,28-1.89-14.13-23,77-6.43-41.63-2.07,18 || align=center|6672 |- | align=center|5.|| [[Noor Vidts]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 13,20-1.83-14.43-23,92-6.33-41.62-2.08,50 || align=center|6559 |- | align=center|6.|| [[Annik Kälin]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 13,17-1.74-13.71-24,05-6.56-48.25-2.17,49 || align=center|6464 |- | align=center|7.|| [[Emma Oosterwegel]] || {{PisiLipp|Holland}} || 13,44-1.77-14.40-24,43-5.95-54.03-2.13,97 || align=center|6440 |- . | align=center|8.|| [[Katarina Johnson-Thompson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13,55-1.83-12.92-23,62-6.28-39.18-2.19,16 || align=center|6222 |} <br>Finaal: [[17. juuli|17.]]-[[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 19 <br>Riike: 12 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''7291''' [[Jackie Joyner-Kersee]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. september]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''7128''' [[Jackie Joyner-Kersee]], {{PisiLipp|USA}} ([[1. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|Maailmameister 2019]]''': '''6981''' [[Katarina Johnson-Thompson]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} <br>'''2022. aasta seitsmevõistluse edetabeli juht''': '''6693''' [[Anouk Vetter]], {{PisiLipp|Holland}} ([[29. mai]] [[Götzis]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-800-W-u--0--.RS2.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ===[[4×400 m teatejooks|4×400 m segateatejooks]]=== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || [[Lidio Andrés Feliz]] (M),<br>[[Marileidy Paulino]] (N),<br>[[Alexander Ogando]] (M),<br>[[Fiordaliza Cofil]] (N) || 3.09,82 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{PisiLipp|Holland}} || [[Liemarvin Bonevacia]] (M),<br>[[Lieke Klaver]] (N),<br>[[Tony van Diepen]] (M),<br>[[Femke Bol]] (N) ||3.09,90 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{PisiLipp|USA}}||[[Elija Godwin]] (M),<br>[[Allyson Felix]] (N),<br>[[Vernon Norwood]] (M),<br>[[Kennedy Simon]] (N) ||3.10,16 |- | 4. ||{{PisiLipp|Poola}} || [[Karol Zalewski]] (M),<br>[[Justyna Święty-Ersetic]] (N),<br>[[Kajetan Duszyński]] (M),<br>[[Natalia Kaczmarek]] (N) ||3.12,31 |- | 5. ||{{PisiLipp|Jamaica}} || [[Demish Gaye]] (M),<br>[[Tiffany James]] (N),<br>[[Karayme Bartley]] (M),<br>[[Stacey Ann Williams]] (N) ||3.12,71 |- | 6. || {{PisiLipp|Nigeeria}}|| [[Samson Nathaniel]] (M),<br>[[Imaobong Uko]] (N),<br>[[Dubem Amene]] (M),<br>[[Patience Okon George]] (N) ||3.16,21 |- | 7. || {{PisiLipp|Itaalia}}|| [[Lorenzo Benati]] (M),<br>[[Ayomide Folorunso]] (N),<br>[[Brayan Lopez]] (M),<br>[[Alice Mangione]] (N) ||3.16,45 |- | 8. || {{PisiLipp|Iirimaa}}|| [[Christopher O'Donnell]] (M),<br>[[Sophie Becker]] (N),<br>[[Jack Raftery]] (M),<br>[[Sharlene Mawdsley]] (N) || 3.16,86 |} <br>Finaal: [[15. juuli]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3.09,34''' {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]] [[2019]], [[Doha]]) <br>[[Wilbert London]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[Courtney Okolo]],<br>[[Michael Cherry]] <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3.09,34''' {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]] [[2019]], [[Doha]]) <br>[[Wilbert London]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[Courtney Okolo]],<br>[[Michael Cherry]] <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4x400 meetri segateatejooks|Maailmameister 2019]]''': '''3.09,34''' {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]] [[2019]], [[Doha]]) <br>[[Wilbert London]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[Courtney Okolo]],<br>[[Michael Cherry]] <br>'''2022. aasta 4x400 m segateatejooksu edetabeli juht''': '''3.15,58''' {{PisiLipp|Nigeeria}} ([[26. juuni]] [[2022]], [[Benin City]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X4-X-h----.RS6.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X4-X-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ==Võistkonna karikas== 2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistluste võistkondliku maailmameistrivõistluste karika eest jagati igal alal sportlaste võidetud punktide alusel kõige rohkem punkte kogunud võistkondadele. Võistkondliku maailmameistrivõistluste karika pälvisid võõrustajad Ameerika Ühendriigid, kes kogusid kokku 328 punkti ja krooniti "maailmakoondise meistriteks".<ref>{{Cite web|url=https://www.teamusa.org/News/2022/July/25/Team-USA-Concludes-Most-Successful-World-Athletics-Championships-Ever#:~:text=Team%20United%20States%20celebrates%20winning,Games%20Tokyo%202020%20last%20year.|title=TEAM USA CONCLUDES MOST SUCCESSFUL WORLD ATHLETICS CHAMPIONSHIPS EVER|publisher=Team USA|first=Chrös|last=McDougall|date=25 July 2022|accessdate=25 July 2022}}</ref> Karikad said ka Jamaica (teine ​​meeskond 110 punktiga) ja Etioopia (kolmas 106 punktiga). 11. märtsil 2022 teatas World Athletics, et esimest korda autasustatakse meistrivõistluse punktitabeli kolme paremat võistkonda meeskondlike karikatega.<ref name="Team Trophy">{{Cite web|url=https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/news/press-releases/wch-oregon22-announces-first-ever-team-trophies-at-world-championships|title=WCH Oregon22 announces first ever Team Trophies at World Championships|publisher=[[World Athletics]]|date=10 March 2022|accessdate=20 July 2022}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.insidethegames.biz/articles/1120366/world-athletics-oregon22-team-trophies|title=Oregon World Athletics Championships to introduce team trophies|publisher=Inside The Games|first=Mike|last=Rowbottom|date=10 July 2022|accessdate=25 July 2022}}</ref> Üldine punktitabel on kergejõustikualadel tavaliselt kasutatav võistkondlik paremusjärjestussüsteem, mis seisneb punktide määramises igale sportlasele (tavaliselt kaheksa paremat lõpetajat) nende üldise lõpliku asetuse alusel, seejärel liidab kõigi võistkonna sportlaste punktid. et tagada meeskonna lõplik positsioon. Sellel kergejõustiku maailmameistrivõistlustel kogusid iga ala kaheksa parimat finalisti oma riigi eest punkte, kusjuures kuldmedaliomanikud said 8 punkti ühe punktiga iga 8. koha saavutanu eest. Mittefinišeerinud ja diskvalifitseeritud sportlased said null punkti. {| class="wikitable sortable" style="text-align:center;" |- !width="50"|Koht!!Riik!!width="30"|{{Kuld}}!!width="30"|{{Hõbe}}!!width="30"|{{Pronks}}!!width="30"|4.!!width="30"|5.!!width="30"|6.!!width="30"|7.!!width="30"|8.!!width="50"|Punktid |- |1.||align=left|{{PisiLipp|USA}}||13||9||11||5||6||12||1||8||328 |- |2.||align=left|{{PisiLipp|Jamaica}}||2||7||1||2||3||3||4||0||110 |- |3.||align=left|{{PisiLipp|Etioopia}}||4||4||2||3||2||2||1||3||106 |- |4.||align=left|{{PisiLipp|Keenia}}||2||5||3||3||2||2||2||2||104 |- |5.||align=left|{{PisiLipp|Suurbritannia}}||1||1||5||1||3||1||1||1||68 |- |rowspan=2|6.||align=left|{{PisiLipp|Kanada}}||1||2||1||3||2||3||1||1||63 |- |align=left|{{PisiLipp|Hiina}}||2||1||3||1||2||2||1||1||68 |- |8||align=left|{{PisiLipp|Poola}}||1||3||0||3||1||0||0||1||49 |- |rowspan=2|9.||align=left|{{PisiLipp|Austraalia}}||2||0||1||1||3||1||2||1||47 |- |align=left|{{PisiLipp|Holland}}||0||3||1||3||0||1||1||0||47 |- |colspan="5"|... |- |- |54.-59||align=left|{{PisiLipp|Eesti}}||0||0||0||0||0||0||2||1||5 |} *'''Allikas:''' [https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/placingtable 2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistluste kohatabel] ==Medalid== {{Värviruut|#ccccff|&nbsp;<nowiki>*</nowiki>&nbsp;|border=darkgray}} Korraldajariik {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" |- {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- |1.||align=left style="background:#ccf;"|{{PisiLipp|USA}}*||13||9||11||33 |- |2.||align=left |{{PisiLipp|Etioopia}} ||4||4||2||10 |- |3.||align=left |{{PisiLipp|Jamaica}} ||2||7||1||10 |- |3.||align=left |{{PisiLipp|Keenia}} ||2||5||3||10 |- |5.||align=left |{{PisiLipp|Hiina}} ||2||1||3||6 |- |6.||align=left |{{PisiLipp|Austraalia}} ||2||0||1||3 |- |7.||align=left |{{PisiLipp|Peruu}} ||2||0||0||2 |- |8.||align=left |{{PisiLipp|Poola}} ||1||3||0||4 |- |rowspan=2|9.||align=left |{{PisiLipp|Jaapan}} ||1||2||1||4 |- |align=left |{{PisiLipp|Kanada}} ||1||2||1||4 |- |11.||align=left |{{PisiLipp|Suurbritannia}} ||1||1||5||7 |- |12.||align=left |{{PisiLipp|Norra}} ||1||1||1||3 |- |rowspan=3|13.||align=left |{{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} ||1||1||0||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Grenada}} ||1||1||0||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Nigeeria}} ||1||1||0||2 |- |rowspan=3|16.||align=left |{{PisiLipp|Belgia}} ||1||0||2||3 |- |align=left |{{PisiLipp|Rootsi}} ||1||0||2||3 |- |align=left |{{PisiLipp|Uganda}} ||1||0||2||3 |- |rowspan=3|19.||align=left |{{PisiLipp|Brasiilia}} ||1||0||1||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Itaalia}} ||1||0||1||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Saksamaa}} ||1||0||1||2 |- |rowspan=8|22.||align=left |{{PisiLipp|Bahama}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Kasahstan}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Katar}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Maroko}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Portugal}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Prantsusmaa}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Sloveenia}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Venezuela}} ||1||0||0||1 |- |30.||align=left |{{PisiLipp|Holland}} ||0||3||1||4 |- |rowspan=2|31.||align=left |{{PisiLipp|Leedu}} ||0||1||1||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Ukraina}} ||0||1||1||2 |- |rowspan=6|33.||align=left |{{PisiLipp|Alžeeria}} ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Burkina Faso}} ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Horvaatia}} ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|India}} ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Kreeka}} ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Lõuna-Korea}} ||0||1||0||1 |- |39.||align=left |{{PisiLipp|Hispaania}} ||0||0||2||2 |- |rowspan=6|40.||align=left |{{PisiLipp|Barbados}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Filipiinid}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Iisrael}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Puerto Rico}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Tšehhi}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Šveits}} ||0||0||1||1 |- ! colspan=2|Kokku 45 riiki || '''49''' || '''49''' || '''49''' || '''147''' |} '''Allikas:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/medaltable 2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistluste ametlik medalitabel] == Viited == {{viited}} {{Kergejõustiku maailmameistrivõistlused}} [[Kategooria:Kergejõustiku maailmameistrivõistlused]] [[Kategooria:2022. aasta spordis|Maailmameistrivõistlused, kergejõustiku]] na3lloh1q7etue5bcubke118kvbf8d6 6168410 6168355 2022-07-26T17:28:06Z Kalle 51 wikitext text/x-wiki {{KergejõustikuMM|2022|USA|Eugene|2019|2019 Doha|2023|2023 Budapest}} [[Pilt:New Hayward Field on the University of Oregon campus (50234524032).jpg|pisi|300px|[[Hayward Field]] 2020. aastal]] [[Pilt:HaywardFieldPano.jpg|thumb|300px|Hayward Field 2007. aastal, enne 2018.–2020. aastal toimunud renoveerimist]] '''XVIII [[kergejõustiku maailmameistrivõistlused]]''' toimusid [[15. juuli|15.]]–[[24. juuli]]l [[2022]] [[Eugene]]'is [[Oregon]]i osariigis [[USA]]-s. Võistlused toimusid [[Hayward Field]]i staadionil ning esimest korda peeti kergejõustiku maailmameistrivõistlusi USA-s. Algselt olid need kavandatud 6.–15. augustile 2021. 8. aprillil 2020 teatas [[World Athletics]], et võistlus lükkub [[koroonapandeemia]] ja sellest tuleneva 2020. aasta suveolümpiamängude edasilükkamise tõttu ühe aasta võrra edasi.<ref>{{cite news |title=Dates confirmed for World Athletics Championships Oregon 2022|url=https://www.worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/news/dates-world-championships-oregon-2022 |access-date=30 March 2020 |work=worldathletics.org |date=8 April 2020}}</ref><ref>{{cite news |title=Coe suggests world athletics championships could slip to 2022 |url=https://uk.reuters.com/article/uk-health-coronavirus-olympics-coe/coe-suggests-world-athletics-championships-could-slip-to-2022-idUKKBN21B3GH |access-date=26 March 2020 |work=Reuters |date=24 March 2020 |language=en}}</ref> [[IAAF|Rahvusvaheline Kergejõustikuliit]] (World Athletics) teatas võistluste korraldaja [[16. aprill]]il [[2015]]. Eugene valiti korraldajaks ilma tavaliselt toimuva hääletamiseta. Eugene soovis MM-i korraldajaks saada juba [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019. aastal]], kuid tookord osutus valituks [[Doha]]. 11. märtsil 2022 teatas World Athletics, et individuaalaladel võidetud punktide alusel antakse välja uus võistkondliku võistluse karikas.<ref>{{Cite web|url=https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/news/press-releases/wch-oregon22-announces-first-ever-team-trophies-at-world-championships|title = WCH Oregon22 announces first ever Team Trophies at World Championships &#124; PRESS-RELEASES &#124; WCH 22 &#124; World Athletics}}</ref> ==MM-võistluste normid== World Athletics teatas, et sportlased kvalifitseeruvad maailma kergejõustiku edetabeli positsiooni, ''wildcard''{{'}}i (valitsev maailmameister või 2021. aasta Teemantliiga võitja) või kvalifikatsioonnormi saavutamise järgi.<ref>{{Cite web|url=https://www.worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/news/press-releases/qualifying-systems-approved-for-world-athletics-championships-oregon22-and-world-athletics-u20-championships-nairobi-21|title=Qualifying systems approved for World Athletics Championships Oregon22 and World Athletics U20 Championships Nairobi 21|website=www.worldathletics.org|access-date=3. juuli 2022}}</ref> Osavõtunormide ja maailma edetabelite kvalifitseerumisperiood – maratonil ja 35 km käimisvõistlusel: 18 kuud, alates 30. novembrist 2020 kuni 29. mai 2022 südaööni. 10 000 m, 20 km jooksuringid, teatevõistlused ja kombineeritud võistlused: 18 kuud, alates 27. detsembrist 2020 kuni 26. juuni 2022 südaööni. Kõigi muude sündmuste puhul: 12 kuud 27. juunist 2021 kuni 26. juuni 2022 südaööni. ''Wildcard''{{'}}iga oli võimalik kvalifitseeruda järgmistel sportlastel: *valitsev välimaailmameister *2021. aasta Teemantliiga võitja *edetabeli liider (kvalifitseerumistähtaja seisuga): *IAAF vasaraheite väljakutse *World Athletics Challenge – Race Walking *World Athletics Challenge – kombineeritud võistlused *Riigid, kus ei ole ühtegi mees- ja/või naissportlast, kes on täitnud osavõtunormi või loetakse, et nad on täitnud stardinormi (vt ülal) või kvalifitseeritud teatevõistkonda, võivad osaleda ühe kvalifikatsioonita meessportlase või ühe kvalifikatsioonita naissportlase ühel võistlusel. meistrivõistlused (v.a maantee- ja käimisvõistlused, kombineeritud alad, 10 000 m jooks ja 3000 m takistusjooks). {| class="wikitable sortable collapsible" style="text-align:right;" |- ! Ala !! Mehed !! Osalejaid !! Naised !! Osalejaid |- | style="text-align:left;"| [[100 m jooks]] | 10,05 || 48 || 11,15 || 48 |- | style="text-align:left;"| [[200 m jooks]] | 20,24|| 56 || 22,80 || 56 |- | style="text-align:left;"| [[400 m jooks]] | 44,90 || 48 || 51,35 || 48 |- | style="text-align:left;"| [[800 m jooks]] | 1.45,20|| 48 || 1.59,50|| 48 |- | style="text-align:left;"| [[1500 m jooks]] ([[1 miili jooks|1 miil]]) | 3.35,00 || 45 || 4.04,20 || 45 |- | style="text-align:left;"| [[5000 meetri jooks]] | 13.13,50 || 42 || 15.10,00 || 42 |- | style="text-align:left;"| [[10 000 m jooks]] | 27.28,00 || 27 || 31.25,00 || 27 |- | style="text-align:left;"| [[Maraton]] | 2:11.30 || 100 || 2:29.30 || 100 |- | style="text-align:left;"| [[3000 m takistusjooks]] | 8.22,00 || 45 || 9.30,00 || 45 |- | style="text-align:left;"| [[110 m tõkkejooks]] / [[100 m tõkkejooks]] | 13,32 || 40 || 12,84 || 40 |- | style="text-align:left;"| [[400 m tõkkejooks]] | 48,90 || 40 || 55,40 || 40 |- | style="text-align:left;"| [[Kõrgushüpe]] | 2.33 || 32 || 1.96 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Teivashüpe]] | 5.80 || 32 || 4.70 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kaugushüpe]] | 8.22 || 32 || 6.82 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kolmikhüpe]] | 17.14 || 32 || 14.32 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kuulitõuge]] | 21.10 || 32 || 18.50 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kettaheide]] | 66.00 || 32 || 63.50 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Vasaraheide]] | 77.50 || 32 || 72.50 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Odavise]] | 85.00 || 32 || 64.00 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kümnevõistlus]]/[[seitsmevõistlus]] | 8350 || 24 || 6420 || 24 |- | style="text-align:left;"| [[20 km käimine]] | 1:21.00 || 60 || 1:31.00 || 60 |- | style="text-align:left;"| [[35 km käimine]] | 2:33.00 (3:50.00 50 km) || 60 || 2:54.00 (4:25.00 50 km) || 60 |- | style="text-align:left;"| [[4×100 m teatejooks]] | Top 10 @ 2022 + 6 ajaga || 16 || Top 10 @ 2022 + 6 ajaga || 16 |- | style="text-align:left;"| [[4×400 meetri teatejooks]] | Top 10 @ 2022 + 6 ajaga || 16 || Top 10 @ 2022 + 6 ajaga || 16 |- |} ==MM-võistluste ajakava== {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%;position:relative;" width=60%; |- |bgcolor="#D0A9F5" align=center|EV||Eelvõistlus |bgcolor="#D0A9F5" align=center|KF||Kvalifikatsioon |bgcolor="#D9FFB2" align=center|PF||Poolfinaal |bgcolor="#FFDF80" align=center|F||Finaal |} {| class="multicol" style="border-collapse: collapse; padding: 0px; border: 0px; width:90%;" | style="width:50%; text-align:left; vertical-align:top;" | {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em; text-align:center" |+ '''Mehed''' |- ! Kuupäev&nbsp;→ ! colspan="2"| R<br>15 ! colspan="3"| L<br>16 ! colspan="3"| P<br>17 ! colspan="2"| E<br>18 ! T<br>19 ! K<br>20 ! N<br>21 ! colspan="2"| R<br>22 ! colspan="2"| L<br>23 ! colspan="2"| P<br>24 |- ! Ala&nbsp;↓ | H | Õ | H | colspan="2"|Õ | H | colspan="2"|Õ | H | Õ | Õ | Õ | Õ | H | Õ | H | Õ | H | Õ |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks|100 m]] | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks|200 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m jooks|400 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m jooks|800 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m jooks|1500 m]] | colspan="2"| | | colspan="2" bgcolor="#D0A9F5"| EV | | colspan="2" bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left;" | [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m jooks|5000 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m jooks|10 000 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton|Maraton]] | colspan="2"| | colspan="3"| | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#110 m tõkkejooks|110 m tõkkejooks]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooks]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | | colspan="2" bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 m takistusjooks|3000 meetri takistusjooks]] | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="3"| | colspan="3"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×100 m teatejooks|4×100 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m teatejooks|4×400 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m segateatejooks|4×400 meetri segateatejooks]] | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|20 km käimine]] | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#35 km käimine|35 km käimine]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe|Kaugushüpe]] | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Kolmikhüpe]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|Kõrgushüpe]] | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | colspan="3"| | colspan="3"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe|Teivashüpe]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge|Kuulitõuge]] | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="3"| | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|Kettaheide]] | colspan="2"| | colspan="3"| | | colspan="2" bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|Vasaraheide]] | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|Odavise]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|Kümnevõistlus]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F |} | style="width:50%; text-align:left; vertical-align:top;" | {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em; text-align:center" |+ '''Naised''' |- ! Kuupäev&nbsp;→ ! colspan="2"| R<br>15 ! colspan="2"| L<br>16 ! colspan="3"| P<br>17 ! colspan="2"| E<br>18 ! T<br>19 ! K<br>20 ! N<br>21 ! colspan="2"| R<br>22 ! colspan="2"| L<br>23 ! colspan="3"| P<br>24 |- ! Ala&nbsp;↓ | H | Õ | H | Õ | M |colspan="2"| Õ | H | Õ | Õ | Õ | Õ | H | Õ | H | Õ | H | colspan="2"|Õ |- | style="text-align:left;"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks 2|100 m]] |colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left;"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks 2|200 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m jooks 2|400 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m jooks 2|800 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="2"| | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m jooks 2|1500 m]] | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="3"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m jooks 2|5000 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m jooks 2|10 000 m]] | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton 2|Maraton]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m tõkkejooks|100 m tõkkejooks]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks 2|400 m tõkkejooks]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 m takistusjooks 2|3000 m takistusjooks]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | colspan="3"| | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×100 m teatejooks 2|4×100 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m teatejooks 2|4×400 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m segateatejooks|4×400 m segateatejooks]] | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine 2|20 km käimine]] | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#35 km käimine 2|35 km käimine]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe 2|Kaugushüpe]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe 2|Kolmikhüpe]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | colspan="3"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe 2|Kõrgushüpe]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | colspan="3"| | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe 2|Teivashüpe]] | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge 2|Kuulitõuge]] | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|Kettaheide]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2|Vasaraheide]] | bgcolor="#D0A9F5"|KF | | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|Odavise]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|Seitsmevõistlus]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |} |} == Eestlaste osalemine == 2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlustel esindab Eestit viis sportlast: * [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks|400 meetri tõkkejooksus]] [[Rasmus Mägi]]; * [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe 2|kõrgushüppes]] [[Karmen Bruus]]; * [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|kümnevõistluses]] [[Maicel Uibo]], [[Janek Õiglane]] ja [[Johannes Erm]]. ==Auhinnaraha== World Athletics on loonud maailmarekordi motivatsiooniprogrammi, mis võimaldab maksta 100 000 USA dollarit iga uue ametliku maailmarekordi eest (ei rakendata juhul, kui senist maailmarekordit vaid korratakse). World Athletics on välja pannud 2022. aasta MM-i finalistidele kokku 8 498 000 USA dollarit, millest 2 miljonit USA dollarit on eraldatud Venemaa Kergejõustikuliidu (dopingureeglite rikkumiste eest) makstud trahvidest.<ref>{{cite press release|url=https://www.worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/news/press-releases/tdk-world-athletics-world-record-programme-oregon|title=TDK and World Athletics to support world record programme in Oregon|date=July 14, 2022|publisher=World Athletics|accessdate=July 21, 2022}}</ref> Auhinnaraha jagatakse järgmiselt: ;Individuaalvõistlustel *Kuldmedal: 70 000 USA dollarit *Hõbemedal: 35 000 USA dollarit * Pronksmedal: 22 000 USA dollarit *Neljas koht: 16 000 USA dollarit *Viies koht: 11 000 USA dollarit *Kuues koht: 7000 USA dollarit *Seitsmes koht: 6000 USA dollarit *Kaheksas koht: 5000 USA dollarit ;Teatevõistlustel (iga võistkonna kohta) *Kuldmedal: 80 000 USA dollarit *Hõbemedal: 40 000 USA dollarit * Pronksmedal: 20 000 USA dollarit *Neljas koht: 16 000 USA dollarit *Viies koht: 12 000 USD * Kuues koht: 8000 USA dollarit *Seitsmes koht: 6000 USA dollarit *Kaheksas koht: 4000 USA dollarit ==Tulemused== ===Mehed=== ====[[100 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Fred Kerley]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9,86 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Marvin Bracy]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9,88 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Trayvon Bromell]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9,88 |- | align=center|4.|| [[Oblique Seville]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|9,97 |- | align=center|5.|| [[Akani Simbine]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || align=center| 10,01 |- | align=center|6.|| [[Christian Coleman]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|10,01 |- | align=center|7.|| [[Abdul Hakim Sani Brown]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || align=center|10,06 |- | align=center|8.|| [[Aaron Brown]] || {{PisiLipp|Kanada}} || align=center|10,07 |} <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 76 <br>Riike: 53 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''9,58''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[16. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''9,58 '''Usain Bolt, {{PisiLipp|Jamaica}} ([[16. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks|Maailmameister 2019]]''': '''9,76''' [[Christian Coleman]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta 100 m jooksu edetabeli juht''': '''9,76''' [[Fred Kerley]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-M-pr----.SL2.pdf Eelvoor]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[200 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Noah Lyles]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|19,31 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Kenny Bednarek]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|19,77 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Erriyon Knighton]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|19,80 |- | align=center|4.|| [[Joseph Fahnbulleh]] || {{PisiLipp|Libeeria}} || align=center|19,84 |- | align=center|5.|| [[Alexander Ogando]] || {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || align=center|19,93 |- | align=center|6.|| [[Jereem Richards]] || {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || align=center|20,08 |- | align=center|7.|| [[Aaron Brown]] || {{PisiLipp|Kanada}} || align=center|20,18 |- | align=center|8.|| [[Luxolo Adams]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || align=center|20,47 |} <br>Finaal: [[21. juuli]] <br>Osavõtjaid: 55 <br>Riike: 33 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''19,19''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[20. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''19,19''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[20. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks|Maailmameister 2019]]''': '''19,83''' [[Noah Lyles]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta 200 m jooksu edetabeli juht''': '''19,49''' [[Erriyon Knighton]], {{PisiLipp|USA}} ([[30. aprill]] [[Baton Rouge]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaalid]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[400 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Michael Norman]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|44,29 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Kirani James]] || {{PisiLipp|Grenada}} || align=center|44,48 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Matthew Hudson-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|44,66 |- | align=center|4.|| [[Champion Allison]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|44,77 |- | align=center|5.|| [[Wayde van Niekerk]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || align=center|44,97 |- | align=center|6.|| [[Bayapo Ndor]] || {{PisiLipp|Botswana}} || align=center|45,29 |- | align=center|7.|| [[Christopher Taylor]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|45,30 |- | align=center|8.|| [[Jonathan Jones]] || {{PisiLipp|Barbados}} || align=center|46,13 |} <br>Finaal: [[22. juuli]] <br>Osavõtjaid: 48 <br>Riike: 31 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''43,03''' [[Wayde van Niekerk]], {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} ([[13. august]] [[2016]] [[Rio de Janeiro]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''43.18''' [[Michael Johnson]], {{PisiLipp|USA}} ([[26. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m jooks|Maailmameister 2019]]''': '''43,48''' [[Steven Gardiner]], {{PisiLipp|Bahama}} <br>'''2022. aasta 400 m jooksu edetabeli juht''': '''43.56''' [[Michael Norman]], {{PisiLipp|USA}} ([[25. juuni]] [[Eugene]]) <br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaalid]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[800 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Emmanuel Korir]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 1:43.71 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Djamel Sedjati]] || {{PisiLipp|Alžeeria}} || 1.44,14 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Marco Arop]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 1.44,28 |- | align=center|4.|| [[Emmanuel Wanyonyi]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 1.44,54 |- | align=center|5.|| [[Slimane Moula]] || {{PisiLipp|Alžeeria}} || 1.44,85 |- | align=center|6.|| [[Gabriel Tual]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1.45,49 |- | align=center|7.|| [[Peter Bol]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 1.45,51 |- | align=center|8.|| [[Wycliffe Kinyamal]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 1.47,07 |} <br>Finaal: [[23. juuli]] <br>Osavõtjaid: 53 <br>Riike: 29 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''1.40,91''' [[David Rudisha]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[9. august]] [[2012]] [[London]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''1.42,34''' [[Donavan Brazier]], {{PisiLipp|USA}} ([[1. oktoober]] [[2019]] [[Doha]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m jooks|Maailmameister 2019]]''': '''1.42,34''' [[Donavan Brazier]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''20122. aasta 800 m jooksu edetabeli juht''': '''1.43,52''' [[Max Burgin]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[14. juuni]] [[Turu]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-800-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-800-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaalid]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-800-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[1500 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Jake Wightman]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.29,23 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Jakob Ingebrigtsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 3.29,47 |- bgcolor="#FFDAB9". | align=center|{{Pronks}} || [[Mohamed Katir]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.29,90 |- | align=center|4.|| [[Mario García Romo]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.30,20 |- | align=center|5.|| [[Josh Kerr]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.30,60 |- | align=center|6.|| [[Timothy Cheruiyot]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.30,69 |- | align=center|7.|| [[Abel Kipsang]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.31,21 |- | align=center|8.|| [[Teddese Lemi]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 3.32,98 |} <br>Finaal: [[19. juuli]] <br>Osavõtjaid: 46 <br>Riike: 25 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3.26,00''' [[Hicham El Guerrouj]], {{PisiLipp|Maroko}} ([[14. juuli]] [[1998]] [[Rooma]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3.27,65''' [[Hicham El Guerrouj]], {{PisiLipp|Maroko}} ([[24. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 meetrit|Maailmameister 2019]]''': '''3.29,26''' [[Timothy Cheruiyot]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2022. aasta 1500 m jooksu edetabeli juht''': '''3.31,01''' [[Abel Kipsang]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[7. mai]] [[Nairobi]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[5000 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Jakob Ingebrigtsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 13.09,24 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Jacob Krop]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 13.09,98 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Oscar Chelimo]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 13.10,20 |- | align=center|4.|| [[Luis Grijalva]] || {{PisiLipp|Guatemala}} || 13.10,44 |- | align=center|5.|| [[Mohammed Ahmed]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 13.10,46 |- | align=center|6.|| [[Grant Fisher]] || {{PisiLipp|USA}} || 13.11,65 |- | align=center|7.|| [[Nicholas Kimeli]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 13.11,97 |- | align=center|8.|| [[Yomif Kejelcha]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 13.12.09 |} <br>Finaal: [[24. juuli]] <br>Osavõtjaid: 48 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''12.35,36''' [[Joshua Cheptegei]], {{PisiLipp|Uganda}} ([[14. august]] [[2020]] [[Monte Carlo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''12.52,79''' [[Eliud Kipchoge]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[31. august]] [[2003]] [[Saint-Denis]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m jookst|Maailmameister 2019]]''': '''12.58,85''' [[Muktar Edris]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br>'''2022. aasta 5000 m jooksu edetabeli juht''': '''12.46,33''' [[Nicholas Kipkorir Kimeli]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[9. juuni]] [[Rooma]]) <br><br>'''Ametliku tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-5000-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-5000-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[10 000 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Joshua Cheptegei]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 27.27,43 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Stanley Mburu]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 27.27,90 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Jacob Kiplimo]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 27.27,97 |- | align=center|4.|| [[Grant Fisher]] || {{PisiLipp|USA}} || 27.28,14 |- | align=center|5.|| [[Selemon Barega]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 27.28,39 |- | align=center|6.|| [[Mohamed Ahmed]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 27.30,27 |- | align=center|7.|| [[Berihu Aregawi]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 27.31,00 |- | align=center|8.|| [[Daniel Mateiko]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 27.33,57 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>Riike: 15 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''26.11,00''' [[Joshua Cheptegei]], {{PisiLipp|Uganda}} ([[7. oktoober]] [[2020]] [[Valencia]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''26.46,31''' [[Kenenisa Bekele]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[17. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 meetrit|Maailmameister 2019]]''': '''26.48,36''' [[Joshua Cheptegei]] {{PisiLipp|Uganda}} <br>'''2022. aasta 10 000 m jooksu edetabeli juht''': '''26.33,84''' [[Grant Fisher]], {{PisiLipp|USA}} ([[6. märts]] [[San Juan Capistrano]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-10K-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[110 m tõkkejooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Grant Holloway]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|13,03 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Trey Cunningham]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|13,08 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Asier Martínez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|13,17 |- | align=center|4.|| [[Damian Czykier]] || {{PisiLipp|Poola}} || align=center|13,32 |- | align=center|5.|| [[Joshua Zeller]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|13,33 |- | align=center|.|| [[Shane Brathwaite]] || {{PisiLipp|Barbados}} || Diskvalifitseeriti |- | align=center|.|| [[Devon Allen]] || {{PisiLipp|USA}} || Diskvalifitseeriti |- | align=center|.|| [[Hansle Parchment]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || Ei startinud |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 43 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''12,80''' [[Aries Merritt]], {{PisiLipp|USA}} ([[7. september]] [[2012]] [[Brüssel]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''12,91''' [[Colin Jackson]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[20. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#110 meetri tõkkejooks|Maailmameister 2019]]''': '''13,10''' [[Grant Holloway]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta 110 m tõkkejooksu edetabeli juht''': '''12,84''' [[Devon Allen]], {{PisiLipp|USA}} ([[12. juuni]] [[New York City]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-110H-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-110H-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-110H-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[400 m tõkkejooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Alison dos Santos]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || align=center|46,29 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Rai Benjamin]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|46,89 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Trevor Bassitt]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|47,39 |- | align=center|4. || [[Wilfried Happio]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|47,41 |- | align=center|5. || [[Khallifah Rosser]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|47,88 |- | align=center|6. || [[Jaheel Hyde]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|48,03 |- | align=center|7. || [[Karsten Warholm]] || {{PisiLipp|Norra}} || align=center|48,42 |- | align=center|8. || [[Rasmus Mägi]] || {{PisiLipp|Eesti}} || align=center|48,92 |} <br>Finaal: [[19. juuli]] <br>Osavõtjaid: 40 <br>Riike: 30 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''45,94''' [[Karsten Warholm]], {{PisiLipp|Norra}} ([[3. august]] [[2021]] [[Tokyo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''47,18''' [[Kevin Young]], {{PisiLipp|USA}} ([[19. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetri tõkkejooks|Maailmameister 2019]]''': '''47,42''' [[Karsten Warholm]], {{PisiLipp|Norra}} <br>'''2022. aasta 400 m tõkkejooksu edetabeli juht''': '''46,80''' [[Alison dos Santos]], {{PisiLipp|Brasiilia}} ([[30. juuni]] [[Stockholm]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400H-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400H-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400H-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[3000 m takistusjooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Soufiane El Bakkali]] || {{PisiLipp|Maroko}} || 8.25,13 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} ||[[Lamecha Girma]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 8.26,01 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Conseslus Kipruto]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 8.27,92 |- | align=center|4.|| [[Getnet Wale]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 8.28,68 |- | align=center|5.|| [[Abraham Kibiwot]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 8.28,95 |- | align=center|6.|| [[Evan Jager]] || {{PisiLipp|USA}} || 8.29,08 |- | align=center|7.|| [[Yemane Haileselassie]] || {{PisiLipp|Eritrea}} || 8.29,40 |- | align=center|8.|| [[Hillary Bor]] || {{PisiLipp|USA}} || 8.29,77 |}1) <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 44 <br>Riike: 22 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''7.53,63''' [[Saif Saaeed Shaheen]], {{PisiLipp|Katar}} ([[3. september]] [[2004]] [[Brüssel]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''8.00,43''' [[Ezekiel Kemboi]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[18. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 meetri takistusjooks|Maailmameister 2019]]''': '''8.01,35''' [[Conseslus Kipruto]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2022. aasta 3000 m takistusjooksu edetabeli juht''': '''7.58,28''' [[Soufiane El Bakkali]], {{PisiLipp|Maroko}} ([[5. juuni]] [[Rabat]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-3KSC-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-3KSC-M-h----.RS4.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[4×100 m teatejooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || {{PisiLipp|Kanada}} || [[Aaron Brown]],<br>[[Jerome Blake]],<br>[[Brendon Rodney]],<br>[[Andre De Grasse]] || align=center|37,48 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || {{PisiLipp|USA}} || [[Christian Coleman]],<br>[[Noah Lyles]],<br>[[Elijah Hall]],<br>[[Marvin Bracy]] || align=center|37,55 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[Jona Efoloko]],<br>[[Zharnel Hughes]],<br>[[Nethaneel Mitchell-Blake]],<br>[[Reece Prescod]] || align=center|37,83 |- | align=center|4. || {{PisiLipp|Jamaica}} || [[Ackeem Blake]],<br>[[Yohan Blake]],<br>[[Oblique Seville]],<br>[[Jelani Walker]] || align=center|38,06 |- | align=center|5. || {{PisiLipp|Ghana}} || [[Sean Safo-Antwi]],<br>[[Benjamin Azamati]],<br>[[Joseph Oduro Manu]],<br>[[Joseph Amoah]] || align=center|38.07 |- | align=center|6. || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || [[Emile Erasmus]],<br>[[Gift Leotlela]],<br>[[Clarence Munya]],<br>[[iAkani Simbine]] || align=center|38.10 |- | align=center|7. || {{PisiLipp|Brasiilia}} || [[Rodrigo do Nascimento]],<br>[[Felipe Bardi]],<br>[[Derick Silva]],<br>[[Erik Cardoso]] || align=center|38.25 |- | align=center|8. || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Méba-Mickaël Zeze]],<br>[[Pablo Matéo]],<br>[[Ryan Zeze]],<br>[[Jimmy Vicaut]] || align=center|diskvalifitseeriti |} <br>Finaal: [[23. juuli]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''36,84''' {{PisiLipp|Jamaica}} ([[11. august]] [[2012]] [[London]]) <br>[[Nesta Carter]], <br>[[Michael Frater]], <br>[[Yohan Blake]],<br> [[Usain Bolt]] <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''37,04''' {{PisiLipp|Jamaica}} ([[4. september]] [[2011]] [[Daegu]]) <br>[[Nesta Carter]], <br>[[Michael Frater]], <br>[[Yohan Blake]], <br>[[Usain Bolt]] <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×100 meetri teatejooks|Maailmameister 2019]]''': '''37,10''' {{PisiLipp|USA}} <br>[[Christian Coleman]], <br>[[Justin Gatlin]], <br>[[Michael Rodgers]], <br>[[Noah Lyles]] <br>'''2022. aasta 4x100 m teatejooksu edetabeli juht''': '''37,99''' {{PisiLipp|Saksamaa}} ([[3. juuni]] [[Regensburg]])<br>[[Kevin Kranz]], <br>[[Joshua Hartmann]], <br>[[Owen Ansah]],<br> [[Lucas Ansah-Peprah]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X1-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X1-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[4×400 m teatejooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || {{PisiLipp|USA}} || [[Elija Godwin]],<br>[[Michael Norman]],<br>[[Bryce Deadmon]],<br>[[Champion Allison]] || 2.56,17 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || {{PisiLipp|Jamaica}} || [[Akeem Bloomfield]],<br>[[Nathon Allen]],<br>[[Jevaughn Powell]],<br>[[Christopher Taylor]] || 2.58,58 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || {{PisiLipp|Belgia}} || [[Dylan Borlée]],<br>[[Julien Watrin]],<br>[[Alexander Doom]],<br>[[Kevin Borlée]] || 2.58,72 |- | align=center|4. || {{PisiLipp|Jaapan}} || [[Fuga Sato]],<br>[[Kaito Kawabata]],<br>[[Julian Walsh]],<br>[[Yuki Joseph Nakajima]] || 2.59,51 |- | align=center|5. || {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || [[Dwight St. Hillaire]],<br>[[Jereem Richards]],<br>[[Shakeem Mc Kay]],<br>[[Asa Guevara]] || 3.00,03 |- | align=center|6. || {{PisiLipp|Botswana}} || [[Zibane Ngozi]],<br>[[Leungo Scotch]],<br>[[Isaac Makwala]],<br>[[Bayapo Ndori]] || 3.00,14 |- | align=center|7. || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Thomas Jordier]],<br>[[Loïc Prévot]],<br>[[Simon Boypa]],<br>[[Téo Andant]] || 3.01,35 |- | align=center|8. || {{PisiLipp|Tšehhi}} || [[Matěj Krsek]],<br>[[Pavel Maslák]],<br>[[Michal Desenský]],<br>[[Patrik Šorm]] || 3.01,63 |- | align=center|9. || {{PisiLipp|Poola}} || [[Maksymilian Klepacki]],<br>[[Karol Zalewski]],<br>[[Mateusz Rzeźniczak]],<br>[[Kajetan Duszyński]] || 3.02,51 |} <br>Finaal: [[24. juuli]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2.54,29''' {{PisiLipp|USA}} ([[22. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>[[Andrew Valmon]],<br>[[Quincy Watts]],<br>[[Butch Reynolds]],<br>[[Michael Duane Johnson]] <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2.54,29''' {{PisiLipp|USA}} ([[22. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>[[Andrew Valmon]],<br>[[Quincy Watts]],<br>[[Butch Reynolds]],<br>[[Michael Duane Johnson]] <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 meetri teatejooks|Maailmameister 2019]]''': '''2.56,69''' {{PisiLipp|USA}} <br>[[Fred Kerley]], <br>[[Michael Cherry]], <br>[[Wil London]], <br>[[Rai Benjamin]] <br>'''2022. aasta 4x400 m teatejooksu edetabeli juht''': '''2.57,72''' [[Adidas]] ([[16. aprill]] [[Gainesville]])<br>[[Steven Gardiner]],<br>[[Quincy Hall]],<br>[[Erriyon Knighton]],<br>[[Grant Holloway]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X4-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X4-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Maraton]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Tamirat Tola]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || '''2:06.36 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]] |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Mosinet Geremew]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || align=center|2:06.44 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Bashir Abdi]] || {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|2:06.48 |- | align=center|4.|| [[Cameron Levins]] || {{PisiLipp|Kanada}} || align=center|2:07.09 |- | align=center|5.|| [[Geoffrey Kamworor]] || {{PisiLipp|Keenia}} || align=center|2:07.14 |- | align=center|6.|| [[Seifu Ture]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || align=center|2:07.17 |- | align=center|7.|| [[Gabriel Gerald Geay]] || {{PisiLipp|Tansaania}} || align=center|2:07.31 |- | align=center|8.|| [[Daniel do Nascimento]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || align=center|2:07.35 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 70 <br>Riike: 34 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2:01.39''' [[Eliud Kipchoge]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[16. september]] [[2018]] [[Berliin]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2:06.54''' [[Abel Kirui]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[22. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton|Maailmameister 2019]]''': '''2:10.40''' [[Lelisa Desisa]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br>'''2022. aasta maratoni edetabeli juht''': '''2:02.40''' [[Eliud Kipchoge]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[6. märts]] [[Tokyo]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused: '''[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-MAR-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[20 km käimine]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Toshikazu Yamanishi]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 1:19.07 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Koki Ikeda]] ||{{PisiLipp|Jaapan}} || 1:19.14 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Perseus Karlström]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 1:19.18 |- | align=center|4.|| [[Samuel Gathimba]] ||{{PisiLipp|Keenia}} || 1:19.25 |- | align=center|5.|| [[Brian Pintado]] ||{{PisiLipp|Ecuador}} || 1:19.34 |- | align=center|6.|| [[Caio Bonfim]] ||{{PisiLipp|Brasiilia}} || 1:19.51 |- | align=center|7.|| [[Álvaro Martín]] ||{{PisiLipp|Hispaania}} || 1:20.19 |- | align=center|8.|| [[Hiroto Jusho]] ||{{PisiLipp|Jaapan}} || 1:20.39 |} <br>Finaal: [[15. juuli]] <br>Osavõtjaid: 48 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''1:16.36''' [[Yusuke Suzuki]], {{PisiLipp|Jaapan}} ([[15. märts]] [[2015]] [[Nomi]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''1:17.21''' [[Jefferson Pérez]], {{PisiLipp|Ecuador}} ([[23. august]] [[2003]] [[Saint-Denis]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|Maailmameister 2019]]''': '''1:26.34''' [[Toshikazu Yamanishi]], {{PisiLipp|Jaapan}} <br>'''2022. aasta 20 km käimise edetabeli juht''': '''1:17.47''' [[Vassili Mizinov]], [[neutraalne sportlane]] ([[31. jaanuar]] [[Sotši]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-20KR-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[50 km käimine|35 km käimine]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Massimo Stand]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:23.14 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Masatora Kawano]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 2:23.15 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Perseus Karlström]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 2:23.44 |- | align=center|4.|| [[Brian Daniel Pintado]] || {{PisiLipp|Colombia}} || 2:24.37 |- | align=center|5.|| [[Xianghong He]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 2:24.45 |- | align=center|6.|| [[Evan Dunfee]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 2:25.02 |- | align=center|7.|| [[Caio Bonfim]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || 2:25.14 |- | align=center|8.|| [[Eider Arévalo]] || {{PisiLipp|Colombia}} || 2:25.21 |} <br>Finaal: [[24. juuli]] <br>Osavõtjaid: 52 <br>Riike: 28 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': maailmarekordeid tunnustatakse pärast 1. jaanuari 2023 <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': uus ala <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#50 km käimine|Maailmameister 2019]]''' (50 km): '''4:04.20''' [[Yusuke Suzuki]], {{PisiLipp|Jaapan}} <br>'''2022. aasta 35 km käimise edetabeli juht''': '''2:26.40''' [[Masatora Kawano]], {{PisiLipp|Jaapan}} ([[17. aprill]] [[Wajima]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-35KR-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kaugushüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Wang Jianan]] || {{PisiLipp|Hiina}}|| 7.94||align=center|X||8.03|| align=center|X||8.03|| '''8.36'''||align=center|8.36 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Miltiádis Tedóglou]] || {{PisiLipp|Kreeka}}|| align=center|X||8.30||8.29||8.24||'''8.32'''||8.20|| align=center|8.32 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Simon Ehammer]] || {{PisiLipp|Šveits}} ||6.42|| '''8.16'''|| 7.78|| align=center|X||align=center|X||7.94|| align=center|8.16 |- | align=center|4.|| [[Maykel Massó]] || {{PisiLipp|Kuuba}}|| align=center|X ||'''8.15'''||align=center|X||7.79||8.02||7.88||align=center|8.15 |- | align=center|5.|| [[Steffin McCarter]] || {{PisiLipp|USA}} ||7.87||'''8.04'''||align=center|X||7.88|| 7.87||align=center|X|| align=center|8.04 |- | align=center|6.|| [[Marquis Dendy]] || {{PisiLipp|USA}}|| align=center|X||'''8.02'''||7.98|| align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|8.02 |- | align=center|7.|| [[Murali Sreeshankar]] || {{PisiLipp|India}}|| '''7.96'''|| align=center|X||align=center|X||7.89||align=center|X||7.83 ||align=center|7.96 |- | align=center|8.|| [[Eusebio Cáceres]] || {{PisiLipp|Hispaania}}|| 7.91||align=center|X|| '''7.93'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|7.93 |} <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 34 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''8.95''' [[Mike Powell]], {{PisiLipp|USA}} ([[30. august]] [[1991]] [[Tokyo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''8.95''' Mike Powell, {{PisiLipp|USA}} ([[30. august]] [[1991]] [[Tokyo]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe|Maailmameister 2019]]''': '''8.69''' [[Tajay Gayle]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br>'''2022. aasta kaugushüppe edetabeli juht''': '''8.45''' [[Simon Ehammer]], {{PisiLipp|Šveits}} <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-LJ-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-LJ-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kolmikhüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4 ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Pedro Pichardo]] || {{PisiLipp|Portugal}} || '''17.95'''||17.92||17.57|| align=center|- ||align=center|X||17.51||align=center|17.95 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Hugues Fabrice Zango]] || {{PisiLipp|Burkina Faso}} || '''17.55'''||16.95||17.38||17.14||align=center|X||17.49 ||align=center|17.55 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Zhu Yaming]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 17.00||'''17.31'''||align=center|X||16.98||align=center|X||16.85 ||align=center|17.31 |- | align=center|4.|| [[Andrea Dallavalle]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || '''17.25'''||17.16||align=center|- ||17.12 ||align=center|X||align=center|X||align=center|17.25 |- | align=center|5.|| [[Emmanuel Ihemeje]] || {{PisiLipp|Itaalia}} ||align=center|X||17.03||16.69 ||16.81 ||16.71 ||'''17.17'''||align=center|17.17 |- | align=center|6.|| [[Donald Scott]] || {{PisiLipp|USA}} || '''17.14'''||align=center|X||16.79 ||16.98||17.04 ||16.94||align=center|17.14 |- | align=center|7.|| [[Almir dos Santos]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} ||align=center|X||16.69||'''16.87'''||align=center|X||16.38||13.26||align=center|16.87 |- | align=center|8.|| [[Jean-Marc Pontvianne]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|X||align=center|X||'''16.86'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|16.86 |} <br>Finaal: [[23. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 16 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''18.29''' [[Jonathan Edwards]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[7. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''18.29''' Jonathan Edwards, {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[7. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Maailmameister 2019]]''': '''17.92''' [[Christian Taylor]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta kolmikhüppe edetabeli juht''': '''17.87''' [[Jordan Díaz]], {{PisiLipp|Kuuba}} ([[26. juuni]] [[Nerja]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-TJ-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-TJ-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kõrgushüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Mutaz Essa Barshim]] || {{PisiLipp|Katar}} || align=center|2.37 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Woo Sang-hyeok]] || {{PisiLipp|Lõuna-Korea}} || align=center|2.35 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Andriy Protsenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || align=center|2.33 |- | align=center|4.|| [[Gianmarco Tamberi]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|2.33 |- | align=center|5.|| [[Shelby McEwen]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|2.30 |- | align=center rowspan=2|6.|| [[Django Lovett]] || {{PisiLipp|Kanada}} || align=center|2.27 |- | [[Luis Enrique Zayas]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || align=center|2.27 |- | align=center|8.|| [[Tomohiro Shinno]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || align=center|2.27 |} <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 22 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2.45''' [[Javier Sotomayor]], {{PisiLipp|Kuuba}} ([[27. juuli]] [[1993]] [[Salamanca]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2.41''' [[Bohdan Bondarenko]], {{PisiLipp|Ukraina}} ([[15. august]] [[2013]] [[Moskva]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|Maailmameister 2019]]''': '''2.37''' [[Mutaz Essa Barshim]], {{PisiLipp|Katar}} <br>'''2022. aasta kõrgushüppe edetabeli juht''': '''2.34 '''[[Ilja Ivanjuk]], [[neutraalne sportlane]] ([[7. juuni]] [[Moskva]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HJ-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HJ-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Teivashüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Armand Duplantis]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || '''6.21 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Chris Nilsen]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|5.94 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Ernest John Obiena]] || {{PisiLipp|Filipiinid}} || align=center|5.94 |- | align=center|4.|| [[Thiago Braz]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || align=center|5.87 |- | align=center rowspan=2|5.|| [[Oleg Zernikel]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || align=center|5.87 |- | [[Renaud Lavillenie]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|5.87 |- | align=center|7.|| [[Bo Kanda Lita Baehre]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || align=center|5.87 |- | align=center|8.|| [[Ersu Şaşm]] || {{PisiLipp|Türgi}} || align=center|5.80 |} <br>Finaal: [[24. juuli]] <br>Osavõtjaid: 33 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''6.20''' (hallis) [[Armand Duplantis]], {{PisiLipp|Rootsi}} ( [[20. märts]] [[2022]] [[Belgrad]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''6.05''' [[Dmitri Markov]], {{PisiLipp|Austraalia}} ([[9. august]] [[2001]] [[Edmonton]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe|Maailmameister 2019]]''': '''5.97''' [[Sam Kendricks]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta teivashüppe edetabeli juht''': '''6.16''' [[Armand Duplantis]], {{PisiLipp|Rootsi}} ([[30. juuni]] [[Stockholm]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-PV-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-PV-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kuulitõuge]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Ryan Crouser]] || {{PisiLipp|USA}} || 22.21||22.71||22.58 ||22.16 ||'''22.94'''||align=center|X||'''22.94 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Joe Kovacs]] || {{PisiLipp|USA}} || 22.62||align=center|X|| 22.17||22.16||'''22.89'''||22.42|| align=center|22.89 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Josh Awotunde]] || {{PisiLipp|USA}} || 22.24||21.70 ||21.14 ||align=center|X||'''22.29'''||22.22||align=center|22.29 |- | align=center|4.|| [[Tomas Walsh]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 21.40||20.67||21.49||align=center|X||'''22.08'''||21.27||align=center|22.08 |- | align=center|5.|| [[Darlan Romani]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || 21.69||21.90||align=center|X||'''21.92'''||21.34||align=center|X||align=center|21.92 |- | align=center|6.|| [[Filip Mihaljević]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 21.05||align=center|X||align=center|X||21.35||'''21.82'''||21.58||align=center|21.82 |- | align=center|7.|| [[Jacko Gill]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 19.19||20.75||20.82||21.03||align=center|X||'''21.40'''||align=center|21.40 |- | align=center|8.|| [[Adrian Piperi]] || {{PisiLipp|USA}} || 20.88||'''20.93'''||align=center|X||20.79 ||align=center|X||align=center|X||align=center|20.93 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 33 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''23.37''' [[Ryan Crouser]], {{PisiLipp|USA}} ([[18. juuni]] [[2021]] [[Eugene]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''22.91''' [[Joe Kovacs]], {{PisiLipp|USA}} ([[5. oktoober]] [[1987]] [[Doha]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge|Maailmameister 2019]]''': '''22.91''' [[Joe Kovacs]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta kuulitõuke edetabeli juht''': '''23.12''' [[Ryan Crouser]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-SP-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-SP-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kettaheide]]==== Maailmameistriks tulnud [[Kristjan Čeh]] on noorim kettaheitja, kes on tulnud maailmameistriks. Esmakordselt heitis maailmameistrivõistlustel viis meest 67 meetrit või enam<ref>[https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/news/report/wch-oregon22-report-men-discus "Ceh breaks championship record to win discus title in Oregon"]. worldathletics.org. Vaadatud 23.7.2022</ref>. {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Kristjan Čeh]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || 65.27|| 69.02|| '''71.13''' ||68.95|| 70.51|| 67.57|| '''71.13 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]] |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Mykolas Alekna]] || {{PisiLipp|Leedu}} ||66.64 ||67.87|| 67.28||'''69.27'''|| align=center|X ||align=center|X || align=center|69.27 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Andrius Gudžius]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 67.31 ||66.06||align=center|X|| '''67.55'''|| align=center|X || align=center|X||align=center|67.55 |- | align=center|4.|| [[Daniel Ståhl]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 66.59 ||65.99 || align=center|X||65.39 ||'''67.10''' ||66.86|| align=center|67.10 |- | align=center|5.|| [[Simon Pettersson]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || align=center|X|| '''67.00'''|| align=center|X ||align=center|X ||align=center|X|| align=center|X || align=center|67.00 |- | align=center|6.|| [[Matthew Denny]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 61.55|| 65.50|| 66.29||65.56|| 65.49|| '''66.47'''|| align=center| 66.47 |- | align=center|7.|| [[Alin Firfirică]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 65.10||63.80|| 62.58|| align=center|X ||align=center|X ||'''65.57'''|| align=center|65.57 |- | align=center|8.|| [[Alex Rose]] || {{PisiLipp|Samoa}} || '''65.57'''||64.17||63.41 ||62.78|| align=center|X ||61.16||align=center|65.57 |} <br>Finaal: [[19. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''74.08''' [[Jürgen Schult]], {{PisiLipp|Saksa DV}} ([[6. juuni]] [[1986]] [[Neubrandenburg]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''70.17''' [[Virgilijus Alekna]], {{PisiLipp|Leedu}} ([[7. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|Maailmameister 2019]]''': '''67.59''' [[Daniel Ståhl]], {{PisiLipp|Rootsi}} <br>'''2022. aasta kettaheite edetabeli juht''': '''71.47''' [[Daniel Ståhl]], {{PisiLipp|Rootsi}} ([[21. juuni]] [[Uppsala]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-DT-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-DT-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Odavise]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Anderson Peters]] || {{PisiLipp|Grenada}} || 90.21||90.46 ||87.21||88.11||85.83 ||'''90.54'''||align=center|90.54 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Neeraj Chopra]] || {{PisiLipp|India}} ||align=center|X||82.39||86.37||'''88.13'''||align=center|X||align=center|X||align=center|88.13 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Jakub Vadlejch]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 85.52 ||87.23 ||'''88.09'''||83.48||81.31||82.88||align=center|88.09 |- | align=center|4.|| [[Julian Weber]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || '''86.86'''||71.88||73.00||align=center|X||81.76||83.53||align=center|86.86 |- | align=center|5.|| [[Arshad Nadeem]] || {{PisiLipp|Pakistan}} ||align=center|X||75.13||82.05||'''86.16'''||83.63||align=center|X||align=center| 86.16 |- | align=center|6.|| [[Lassi Etelätalo]] || {{PisiLipp|Soome}} || 78.27||'''82.70'''||align=center|X|| align=center|–||80.71||80.99||align=center| 82.70 |- | align=center|7.|| [[Andrian Mardare]] || {{PisiLipp|Moldova}} ||79.55 ||align=center|X||'''82.26'''||79.42||81.07 ||align=center|X||align=center| 82.26 |- | align=center|8.|| [[Oliver Helander]] || {{PisiLipp|Soome}} ||align=center|X||align=center|X||'''82.24'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|82.24 |} <br>Finaal: [[23. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''98.48''' [[Jan Železný]], {{PisiLipp|Tšehhi}} ([[25. mai]] [[1996]] [[Jena]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''92.80''' [[Jan Železný]], {{PisiLipp|Tšehhi}} ([[12. august]] [[2001]] [[Edmonton]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|Maailmameister 2019]]''': '''86.89''' [[Anderson Peters]], {{PisiLipp|Grenada}} <br>'''2022. aasta odaviske edetabeli juht''': '''93.07''' [[Anderson Peters]], {{PisiLipp|Grenada}} ([[13. mai]] [[Doha]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-JT-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-JT-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Vasaraheide]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Paweł Fajdek]] || {{PisiLipp|Poola}} ||74.71|| 80.58 ||'''81.98'''|| 79.13|| align=center|X|| align=center|X||align=center|81.98 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Wojciech Nowicki]] || {{PisiLipp|Poola}} ||77.40||80.07||'''81.03'''||align=center|X ||79.45||79.53||align=center|81.03 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center| {{Pronks}} || [[Eivind Henriksen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 78.89|| '''80.87'''||align=center|X||75.55|| 77.74|| 78.19|| align=center|80.87 |- | align=center|4. || [[Quentin Bigot]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 79.52||78.86||'''80.24'''||79.94|| 79.85|| 79.38|| align=center|80.24 |- | align=center|5.|| [[Bence Halász]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 79.12|| 79.46|| '''80.15'''||align=center|X||78.77||79.07|| align=center|80.15 |- | align=center|6.|| [[Rudy Winkler]] || {{PisiLipp|USA}} || 78.91|| 77.49|| align=center|X||78.51|| '''78.99'''|| 78.89|| align=center|78.99 |- | align=center|7.|| [[Mõhhailo Kohhan]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 78.07|| '''78.83'''|| align=center|X||77.94|| 78.16|| 77.97|| align=center|78.83 |- | align=center|8.|| [[Daniel Haugh]] || {{PisiLipp|USA}} || 76.80|| '''78.10'''|| align=center|X||76.52|| 77.71||align=center|X|| align=center|78.10 |} <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''86.74''' [[Juri Sedõhh]], {{PisiLipp|NSVL}} ([[30. august]] [[1986]], [[Stuttgart]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''83.63''' [[Ivan Cichan]], {{PisiLipp|Valgevene}} ([[27. august]] [[2007]], [[Osaka]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|Maailmameister 2019]]''': '''80.50''' [[Paweł Fajdek]], {{PisiLipp|Poola}} <br>'''2022. aasta vasaraheitte edetabeli juht''': '''81.58''' [[Wojciech Nowicki]], {{PisiLipp|Poola}} ([[5. juuni]] [[Chorzów]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HT-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HT-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kümnevõistlus]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Üksikalade tulemused !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Kevin Mayer]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 10,62-7.54-14.98,2.05-49,40-13,92-49.44-5.40-70.31-4.41,44 || align=center|8816 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Pierce LePage]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 10,39-7.54-14.83-1.99-46,84-13,78-53.26-5.00-57.52-4.42,77 || align=center|8701 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Zachery Ziemek]] || {{PisiLipp|USA}} || 10,57-7.70-15.37-2.08-49,56-14,47-48.40-5.40 62.18-4.44,97 || align=center|8676 |- | align=center|4.|| [[Ayden Owens-Delerme]] || {{PisiLipp|Puerto Rico}} || 10,52-7.64-14.97-2.02-45,07-13,88-42.36-4.50-50.98-4.13,02 || align=center|8532 |- | align=center|5.|| [[Lindon Victor]] || {{PisiLipp|Grenada}} || 10,78-7.26-16.29-2.02-49,27-14,76-53.92-4.80-66.20-4.47,22 || align=center|8474 |- | align=center|6.|| [[Niklas Kaul]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 11,22-7.09-14.52-2.05-48,39-14,27-44.62-4.80-69.74-4.13,81 || align=center|8434 |- | align=center|7.|| [[Maicel Uibo]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 11,14-7.32-15.17-2.11-50,38-14,49-46.52-5.30-63.54-4.37,58 || align=center|8425 |- | align=center|8.|| [[Cedric Dubler]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 10,93-7.56-12.87-2.08-47,71-14,28-42.88-5.10-54.76-4.37,26 || align=center|8246 |- | align=center|9.|| [[Johannes Erm]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 10,94-7.37-15.01-1.93-47,02-14,38-44.18-4.70-56.87-4.25,08 || align=center|8227 |- |colspan="5"|... |- | || [[Janek Õiglane]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 11,12-7.26-14.83-2.05-49,16-14.69-30.49 || katkestas |} <br>Finaal: [[23. juuli|23.]]-[[24. juuli]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>Riike: 12 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''9126''' [[Kevin Mayer]], {{PisiLipp|Prantsusmaa}} ( [[16. september]] [[2018]] [[Talence]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''9045''' [[Ashton Eaton]], {{PisiLipp|USA}} ([[29. august]] [[2015]] [[Peking]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|Maailmameister 2019]]''': '''8691''' [[Niklas Kaul]], {{PisiLipp|Saksamaa}} <br>'''2022. aasta kümnevõistluse edetabeli juht''': '''8867''' [[Garrett Scantling]], {{PisiLipp|USA}} ([[7. mai]] [[Fayetteville]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-M-u--0--.RS2.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ===Naised=== ====[[100 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || '''10,67 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Shericka Jackson]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|10,73 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Elaine Thompson-Herah]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|10,81 |- | align=center|4.|| [[Dina Asher-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|10,83 |- | align=center|5.|| [[Mujinga Kambundji]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|10,91 |- | align=center|6.|| [[Aleia Hobbs]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|10,92 |- | align=center|7.|| [[Marie-Josée Ta Lou]] || {{PisiLipp|Côte d'Ivoire}} || align=center|10,93 |- | align=center|8.|| [[Melissa Jefferson]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|11,03 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 54 <br>Riike: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''10,49''' [[Florence Griffith-Joyner]], {{PisiLipp|USA}}, ([[16. juuli]] [[1988]] [[Indianapolis]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''10,70''' [[Marion Jones]], {{PisiLipp|USA}}, ([[29. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks 2|Maailmameister 2019]]''': '''10,71''' [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br>'''2022. aasta 100 m jooksu edetabeli juht''': '''10,67''' [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[7. mai]] [[Nairobi]]) <br>.....................................................................'''10,67''' [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[18. juuni]] [[Pariis]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-W-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[200 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Shericka Jackson]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || '''21,45 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|21,81 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Dina Asher-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|22,02 |- | align=center|4.|| [[Aminatou Seyni]] || {{PisiLipp|Nigeeria}} || align=center|22,12 |- | align=center|5.|| [[Abby Steiner]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|22,26 |- | align=center|6.|| [[Tamara Clark]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|22,32 |- | align=center|7.|| [[Elaine Thompson-Herah]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|22,39 |- | align=center|8.|| [[Mujinga Kambundji]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|22,55 |} <br>Finaal: [[21. juuli]] <br>Osavõtjaid: 51 <br>Riike: 32 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''21,34''' [[Florence Griffith Joyner]], {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''21,63''' [[Dafne Schippers]], {{PisiLipp|Holland}} ([[28. august]] [[2015]] [[Peking]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks 2|Maailmameister 2019]]''': '''21,88''' [[Dina Asher-Smith]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} <br>'''2022. aasta 200 m edetabeli juht''': '''21,55''' [[Shericka Jackson]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[26. juuni]] [[Kingston]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-W-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[400 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Shaunae Miller-Uibo]] || {{PisiLipp|Bahama}} || align=center|49,11 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Marileidy Paulino]] || {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || align=center|49,60 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Sada Williams]] || {{PisiLipp|Barbados}} || align=center|49,75 |- | align=center|4.|| [[Lieke Klaver]] || {{PisiLipp|Holland}} || align=center|50,33 |- | align=center|5.|| [[Stephenie Ann McPherson]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|50,36 |- | align=center|6.|| [[Fiordaliza Cofil]] || {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || align=center|50,57 |- | align=center|7.|| [[Candice McLeod]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|50,78 |- | align=center|8.|| [[Anna Kiełbasińska]] || {{PisiLipp|Poola}} || align=center|50,81 |} <br>Finaal: [[22. juuli]] <br>Osavõtjaid: 51 <br>Riike: 31 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''47,60''' [[Marita Koch]], {{PisiLipp|Saksa DV}} ([[6. oktoober]] [[1985]] [[Canberra]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''47,99''' [[Jarmila Kratochvílová]], {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} ([[10. august]] [[1983]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m jooks 2|Maailmameister 2019]]''': '''48,14''' [[Salwa Eid Naser]], {{PisiLipp|Bahrein}} <br>'''2022. aasta 400 m edetabeli juht''': '''49,49''' [[Marileidy Paulino]], {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} ([[21. mai]] [[La Nucia]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400-W-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400-W-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[800 m jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Athing Mu]] || {{PisiLipp|USA}} || 1.56,30 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Keely Hodgkinson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.56,38 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Mary Moraa]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 1.56,71 |- | align=center|4. || [[Diribe Welteji]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 1.57,02 |- | align=center|5. || [[Natoya Goule]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 1.57,90 |- | align=center|6. || [[Raevyn Rogers]] || {{PisiLipp|USA}} || 1.58,26 |- | align=center|7. || [[Anita Horvat]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || 1.59,83 |- | align=center|8. || [[Ajee Wilson]] || {{PisiLipp|USA}} || 2.00,19 |} </div> <br>Finaal: [[24. juuli]] <br>Osavõtjaid: 48 <br>Riike: 29 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''1.53,28''' [[Jarmila Kratochvílová]], {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} ([[26. juuli]] [[1983]] [[München]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]:''' '''1.54,68''' [[Jarmila Kratochvílová]], {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} ([[9. august]] [[1983]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m jooks 2|Maailmameister 2019]]:''' '''1.55,16''' [[Caster Semenya]], {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} <br>'''2022. aasta 800 m jooksu edetabeli juht''': '''1.57,01''' [[Athing Mu]], {{PisiLipp|USA}} ([[9. juuni]] [[Rooma]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-800-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-800-W-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]--[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-800-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both" /> ====[[1500 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Faith Kipyegon]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.52,96 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Gudaf Tsegay]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 3.54,52 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Laura Muir]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.55,28 |- | align=center|4.|| [[Freweyni Hailu]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 4.01,28 |- | align=center|5.|| [[Sofia Ennaoui]] || {{PisiLipp|Poola}} || 4.01,43 |- | align=center|6.|| [[Sinclaire Johnson]] || {{PisiLipp|USA}} || 4.01,63 |- | align=center|7.|| [[Jessica Hull]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 4.01,82 |- | align=center|8.|| [[Winnie Nanyondo]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 4.01,98 |} <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 46 <br>Riike: 24 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3.50,07''' [[Genzebe Dibaba]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[17. juuli]] [[2015]] [[Monte Carlo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3.51,95''' [[Sifan Hassan]], {{PisiLipp|Holland}} ([[5. oktoober]] [[2019]] [[Doha]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m jooks 2|Maailmameister 2019]]''': '''3.51,95''' [[Sifan Hassan]], {{PisiLipp|Holland}} <br>'''2022. aasta 1500 m edetabeli juht''': '''3.52,59''' [[Faith Kipyegon]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[28. mai]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-W-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[5000 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Gudaf Tsegay]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 14.46,29 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Beatrice Chebet]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 14.46.75 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Dawit Seyaum]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 14.47,36 |- | align=center|4.|| [[Margaret Chelimo Kipkemboi]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 14.47,71 |- | align=center|5.|| [[Letesenbet Gidey]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 14.47,98 |- | align=center|6.|| [[Sifan Hassan]] || {{PisiLipp|Holland}} || 14.48,12 |- | align=center|7.|| [[Caroline Chepkoech Kipkirui]] || {{PisiLipp|Kasahstan}} || 14.54,80 |- | align=center|8.|| [[Karoline Bjerkeli Grøvdal]] || {{PisiLipp|Norra}} || 14.57,62 |} <br>Finaal: [[23. juuli]] <br>Osavõtjaid: 41 <br>Riike: 23 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''14.06,62''' [[Letesenbet Gidey]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[7. oktoober]] [[2020]] [[Valencia]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''14.26,72''' [[Hellen Obiri]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[5. oktoober]] [[2019]] [[Doha]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m jooks 2|Maailmameister 2019]]''': '''14.26,72''' [[Hellen Obiri]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2022. aasta 5000 m edetabeli juht''': '''14.12,98''' [[Ejgayehu Taye]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[27. mai]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-5000-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-5000-W-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[10 000 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Letesenbet Gidey]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 30.09,94 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Hellen Obiri]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 30.10,02 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Margaret Kipkemboi]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 30.10,07 |- | 4.|| [[Sifan Hassan]] || {{PisiLipp|Holland}} || 30.10,56 |- | 5.|| [[Rahel Daniel]] || {{PisiLipp|Eritrea}} || 30.12,15 |- | 6.|| [[Ejgayehu Taye]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 30.12,45 |- | 7.|| [[Caroline Chepkoech Kipkirui]] || {{PisiLipp|Kasahstan}} || 30.17,64 |- | 8.|| [[Bosena Mulatie]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 30.17,77 |} <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 25 <br>Riike: 12 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''29.01,03''' [[Letesenbet Gidey]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[8. juuni]] [[2021]] [[Hengelo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''30.04,18''' [[Berhane Adere]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[23. august]] [[2003]] [[Saint-Denis]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m jooks 2|Maailmameister 2019]]''': '''30.17,62''' [[Sifan Hassan]], {{PisiLipp|Holland}} <br>'''2022. aasta 10 000 m edetabeli juht''': '''30.14,66''' [[Elise Cranny]], {{PisiLipp|USA}} ([[6. märts]] [[San Juan Capistrano]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-10K-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[100 m tõkkejooks]]==== Nigeeria sprinter Tobi Amusan püstitas poolfinaalis uue 100 m tõkkejooksu maailmarekordi ajaga 12,12. Tuule kiirus finaalis + 2,5 m/s oli maailmarekordi jaoks lubatust + 2 m/s suurem, mille tulemusel seda aega maailmarekordina ei registreerita. {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Tobi Amusan]] || {{PisiLipp|Nigeeria}} || align=center|12,06 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Britany Anderson]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|12,23 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Jasmine Camacho-Quinn]] || {{PisiLipp|Puerto Rico}} || align=center|12,23 |- | align=center|4.|| [[Alia Armstrong]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|12,31 |- | align=center|5.|| [[Cindy Sember]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|12,38 |- | align=center|6.|| [[Danielle Williams]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|12,44 |- | align=center|7.|| [[Devynne Charlton]] || {{PisiLipp|Bahama}} || align=center|12,53 |- | || [[Kendra Harrison]] || {{PisiLipp|USA}} ||diskvalifitseeriti |} <br>Finaal: [[24. juuli]] <br>Osavõtjaid: 43 <br>Riike: 23 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''12,20''' [[Kendra Harrison]], {{PisiLipp|USA}} ([[22. juuli]] [[2016]] [[London]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''12,28''' [[Sally Pearson]], {{PisiLipp|Austraalia}} ([[3. september]] [[2011]] [[Daegu]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 meetri tõkkejooks|Maailmameister 2019]]''': '''12,34''' [[Nia Ali]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta 100 m tõkkejooksu edetabeli juht''': '''12,34''' [[Kendra Harrison]], {{PisiLipp|USA}} ([[25. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100H-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100H-W-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100H-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[400 m tõkkejooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Sydney McLaughlin]] || {{PisiLipp|USA}} || '''50,68 [[kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Femke Bol]] || {{PisiLipp|Holland}} || align=center|52,27 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Dalilah Muhammad]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|53,13 |- | align=center|4.|| [[Shamier Little]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|53,76 |- | align=center|5.|| [[Britton Wilson]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|54,02 |- | align=center|6.|| [[Rushell Clayton]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|54,36 |- | align=center|7.|| [[Gianna Woodruff]] || {{PisiLipp|Panama}} || align=center|54,75 |- | align=center|8.|| [[Anna Rõžõkova]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || align=center|54,93 |} <br>Finaal: [[22. juuli]] <br>Osavõtjaid: 40 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''51,41''' [[Sydney McLaughlin]], {{PisiLipp|USA}} ([[25. juuni]] [[2022]] [[Eugene]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekordd]]''': '''52,16''' [[Dalilah Muhammad]], {{PisiLipp|USA}} ([[4. oktoober]] [[2009]] [[Doha]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetri tõkkejooks 2|Maailmameister 2019]]''': '''52,16''' [[Dalilah Muhammad]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta 400 m tõkkejooksu? edetabeli juht''': '''51,41''' [[Sydney McLaughlin]], {{PisiLipp|USA}} ([[25. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400H-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400H-W-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400H-W-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[3000 m takistusjooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Norah Jeruto]] || {{PisiLipp|Kasahstan}} || '''8.53,02 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Werkuha Getachew]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || align=center|8.54,61 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Mekides Abebe]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || align=center|8.56,08 |- | align=center|4.|| [[Winfred Mutile Yavi]] || {{PisiLipp|Bahrein}} || align=center|9.01,31 |- | align=center|5.|| [[Luiza Gega]] || {{PisiLipp|Albaania}} || align=center|9.10,04 |- | align=center|6.|| [[Courtney Frerichs]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9.10,59 |- | align=center|7.|| [[Aimee Pratt]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|9.15,64 |- | align=center|8.|| [[Emma Coburn]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9.16,49 |} <br>Finaal: [[20. juuli]] <br>Osavõtjaid: 45 <br>Riike: 25 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''8.44,32''' [[Beatrice Chepkoech]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[20. juuli]] [[2018]] [[Monte Carlo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''9.02,58''' [[Beatrice Chepkoech]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[30. september]] [[2019]] [[Doha]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 meetri takistusjooks 2|Maailmameister 2019]]''': '''8.57,84''' [[Beatrice Chepkoech]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2022. aasta 3000 m takistusjooksu edetabeli juht''': '''8.56,55''' [[Winfred Mutile Yavi]], {{PisiLipp|Bahrein}} ([[18. juuni]] [[Pariis]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [ Eeljooksud]-[ Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[4×100 m teatejooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || {{PisiLipp|USA}} || [[Melissa Jefferson]],<br>[[Abby Steiner]],<br>[[Jenna Prandini]],<br>[[Twanisha Terry]] || align=center|41,14 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || {{PisiLipp|Jamaica}} || [[Kemba Nelson]],<br>[[Elaine Thompson-Herah]],<br>[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]],<br>[[Shericka Jackson]] || align=center|41,18 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || {{PisiLipp|Saksamaa}} || [[Tatjana Pinto]],<br>[[Alexandra Burghardt]],<br>[[Gina Lückenkemper]],<br>[[Rebekka Haase]] || align=center|42,03 |- | align=center|4. || {{PisiLipp|Nigeeria}} || [[Joy Chinenye Udo-Gabriel]],<br>[[Favour Ofili]],<br>[[Rosemary Chukwuma]],<br>[[Nzubechi Grace Nwokocha]] || align=center|42,22 |- | align=center|5. || {{PisiLipp|Hispaania}} || [[Sonia Molina-Prados]],<br>[[Jaël Bestué]],<br>[[Paula Sevilla]],<br>[[Maria Isabel Pérez]] || align=center|42,58 |- | align=center|6. || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[Asha Philip]],<br>[[Imani Lansiquot]],<br>[[Dina Asher-Smith]],<br>[[Daryll Neita]] || align=center|42,75 |- | align=center|7. || {{PisiLipp|Šveits}} || [[Géraldine Frey]],<br>[[Mujinga Kambundji]],<br>[[Salomé Kora]],<br>[[Ajla del Ponte]] || align=center|42,81 |- | align=center|8. || {{PisiLipp|Itaalia}} || [[Zaynab Dosso]],<br>[[Dalia Kaddari]],<br>[[Anna Bongiorni]],<br>[[Vittoria Fontana]] || align=center|42,92 |} <br>Finaal: [[23. juuli]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''40,82''' {{PisiLipp|USA}} ([[10. august]] [[2012]] [[London]]) <br>[[Tianna Madison]], <br>[[Allyson Felix]], <br>[[Bianca Knight]], <br>[[Carmelita Jeter]] <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''41,07''' {{PisiLipp|Jamaica}} ([[29. august]] [[2015]] [[Peking]]) <br>[[Veronica Campbell-Brown]], <br>[[Natasha Morrison]], <br>[[Elaine Thompson]], <br>[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×100 meetri teatejooks 2 |Maailmameister 2019]]''': '''41,44''' {{PisiLipp|Jamaica}} <br>[[Natalliah Whyte]], <br>[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], <br>[[Jonielle Smith]], <br>[[Shericka Jackson]] <br>'''2022. aasta 4x100 m teatejooksu edetabeli juht''': '''42,13''' {{PisiLipp|Šveits}} ([[30. juuni]] [[Stockholm]])<br>[[Géraldine Frey]], <br>[[Mujinga Kambundji]], <br>[[Salomé Kora]], <br>[[Ajla del Ponte]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X1-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X1-W-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[4×400 m teatejooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || {{PisiLipp|USA}}|| [[Talitha Diggs]],<br>[[Abby Steiner]],<br>[[Britton Wilson]],<br>[[Sydney McLaughlin]] || 3.17,79 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || {{PisiLipp|Jamaica}}|| [[Candice McLeod]],<br>[[Janieve Russell]],<br>[[Stephenie Ann McPherson]],<br>[[Charokee Young]] || 3.20,74 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || {{PisiLipp|Suurbritannia}}|| [[Victoria Ohuruogu]],<br>[[Nicole Yeargin]],<br>[[Jessie Knight]],<br>[[Laviai Nielsen]] || 3.22,64 |- | align=center|4. || {{PisiLipp|Kanada}}|| [[Natassha McDonald]],<br>[[Aiyanna Stiverne]],<br>[[Zoe Sherar]],<br>[[Kyra Constantine]] || 3.25,18 |- | align=center|5. || {{PisiLipp|Prantsusmaa}}|| [[Sokhna Lacoste]],<br>[[Shana Grebo]],<br>[[Sounkamba Sylla]],<br>[[Amandine Brossier]] || 3.25,81 |- | align=center|6. || {{PisiLipp|Belgia}}|| [[Helena Ponette]],<br>[[Imke Vervaet]],<br>[[Paulien Couckuyt]],<br>[[Camille Laus]] || 3.26,29 |- | align=center|7. || {{PisiLipp|Itaalia}}|| [[Anna Polinari]],<br>[[Ayomide Folorunso]],<br>[[Virginia Troiani]],<br>[[Alice Mangione]] || 3.26,45 |- | align=center|8. || {{PisiLipp|Šveits}}|| [[Silke Lemmens]],<br>[[Julia Niederberger]],<br>[[Annina Fahr]],<br>[[Yasmin Giger]] || 3.27,81 |} <br>Finaal: [[24. juuli]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3.15,17''' {{PisiLipp|NSVL}} ([[1. oktoober]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>[[Tatjana Ledovskaja]],<br>[[Olga Nazarova]],<br>[[Marija Kulšunova]],<br>[[Olga Brõzgina]] <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3.16,71''' ([[22. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) {{PisiLipp|USA}} <br>[[Gwen Torrence]],<br>[[Maicel Malone-Wallace]],<br>[[Natasha Kaiser-Brown]],<br>[[Jearl Miles Clark]] <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4x400 meetrit 2|Maailmameister 2017]]''': '''3.18,92''' {{PisiLipp|USA}} <br>[[Phyllis Francis]], <br>[[Sydney McLaughlin]], <br>[[Dalilah Muhammad]], <br>[[Wadeline Jonathas]] <br>'''2022. aasta 4x400 m teatejooksu edetabeli juht''': '''3.21,93''' [[Kentucky]] ([[14. mai]] [[Oxford]]) <br>[[Karimah Davis]],<br>[[Dajour Miles]],<br>[[Abby Steiner]],<br>[[Alexis Holmes]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X4-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X4-W-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Maraton]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Gotytom Gebreslase]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || '''2:18.11 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Judith Jeptum Korir]] || {{PisiLipp|Keenia}} || align=center|2:18.20 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Lonah Chemtai Salpeter]] || {{PisiLipp|Iisrael}} || align=center|2:20.18 |- | align=center|4.|| [[Nazret Weldu]] || {{PisiLipp|Eritrea}} || align=center|2:20.29 |- | align=center|5.|| [[Sara Hall]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|2:22.10 |- | align=center|6.|| [[Angela Tanui]] || {{PisiLipp|Keenia}} || align=center|2:22.15 |- | align=center|7.|| [[Emma Bates]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|2:23.18 |- | align=center|8.|| [[Keira D'Amato]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|2:23.34 |} <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 48 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2:14.04''' [[Brigid Kosgei]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[13. oktoober]] [[2003]] [[Chicago]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2:20.57''' [[Paula Radcliffe]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[14. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton 2|Maailmameister 2019]]''': '''2:32.43''' [[Ruth Chepngetich]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2022. aasta tipptulemus''': '''2:16.02''' [[Brigid Kosgei]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[6. märts]] [[Tokyo]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-MAR-W-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[20 km käimine]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Kimberly García]] || {{PisiLipp|Peruu}} || 1:26.58 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Katarzyna Zdziebło]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1:27.31 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Qieyang Shijie]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 1:27.56 |- | align=center|4.|| [[Jemima Montag]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 1:28.17 |- | align=center|5.|| [[Liu Hong]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 1:29.00 |- | align=center|6.|| [[Nanako Fujii]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 1:29.01 |- | align=center|7.|| [[Alegna González]] || {{PisiLipp|Mehhiko}} || 1:29.40 |- | align=center|8.|| [[Valentina Trapletti]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 1:29.54 |} <br>Finaal: [[15. juuli]] <br>Osavõtjaid: 41 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''1:23.38''' [[Yang Jiayu]], {{PisiLipp|Hiina}} ([[20. märts]] [[2021]] [[Huangshan]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''1:25.41''' [[Olimpiada Ivanova]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[7. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine 2|Maailmameister 2019]]''': '''1:32.53''' [[Liu Hong]], {{PisiLipp|Hiina}} <br>'''2022. aasta 20 km käimise edetabeli juht''': '''1:26.42''' [[Elvira Tšepareva]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[31. jaanuar]] [[Sotši]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-20KR-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[50 km käimine|35 km käimine]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Kimberly García]] || {{PisiLipp|Peruu}} || 2:39.16 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Katarzyna Zdziebło]] || {{PisiLipp|Poola}} || 2:40.03 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Qieyang Shijie]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 2:40.37 |- | align=center|4.|| [[Antigoni Drisbioti]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 2:41.58 |- | align=center|5.|| [[Raquel González]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:42.27 |- | align=center|6.|| [[Laura García-Caro]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:42.45 |- | align=center|7.|| [[Li Maocuo]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 2:44.28 |- | align=center|8.|| [[Viviane Lyra]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || 2:45.02 |} <br>Finaal: [[22. juuli]] <br>Osavõtjaid: 43 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': maailmarekordeid tunnustatakse pärast 1. jaanuari 2023. aastal <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': uus ala <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#50 km käimine|Maailmameister 2015]] (50 km käimine)''': '''4:23.26''' [[Liang Rui]], {{PisiLipp|Hiina}} <br>'''2022. aasta 35 km käimise edetabeli juht''': '''2:38.49''' [[Margarita Nikiforova]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[21. mai]] [[Tšeboksarõ]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-20KR-W-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kaugushüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Malaika Mihambo]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} ||align=center|X||align=center|X||6.98||7.09||align=center|X||'''7.12'''|| align=center|7.12 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Ese Brume]] || {{PisiLipp|Nigeeria}} ||6.61||6.88||'''7.02'''||6.86||align=center|X||6.91 || align=center|7.02 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Leticia Oro Melo]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} ||'''6.89'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center| 6.89 |- | align=center|4.|| [[Quanesha Burks]] || {{PisiLipp|USA}} ||6.46||'''6.88'''||6.50||6.46||6.48||6.45 || align=center|6.88 |- | align=center|5.|| [[Brooke Buschkuehl]] || {{PisiLipp|Austraalia}} ||6.57||'''6.87'''||align=center|X||align=center|X||6.77||align=center|X|| align=center|6.87 |- | align=center|6.|| [[Khaddi Sagnia]] || {{PisiLipp|Rootsi}} ||align=center|X||6.69||4.56||6.66 ||'''6.87'''||align=center|X|| align=center|6.87 |- | align=center|7.|| [[Ivana Vuleta]] || {{PisiLipp|Serbia}} ||align=center|X||6.67 ||align=center|X||'''6.84'''||6.84||6.75|| align=center|6.84 |- | align=center|8.|| [[Marõna Behh-Romantšuk]] || {{PisiLipp|Ukraina}} ||6.79||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|X||'''6.82''' ||align=center|6.82 |} <br>Finaal: [[24. juuli]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''7.52''' [[Galina Tšistjakova]], {{PisiLipp|NSVL}} ([[11. juuni]] [[1988]] [[Leningrad]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''7.36''' [[Jackie Joyner-Kersee]], {{PisiLipp|USA}} ([[4. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe 2|Maailmameister 2019]]''': '''7.30''' [[Malaika Mihambo]], {{PisiLipp|Saksamaa}} <br>'''2022. aasta kaugushüppe edetabeli juht''': '''7.13''' [[Brooke Buschkuehl]], {{PisiLipp|Austraalia}} ([[9. juuli]] [[Chula Vista]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-LJ-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-LJ-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kolmikhüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Yulimar Rojas]] || {{PisiLipp|Venezuela}} || 14.60||'''15.47'''||15.24||align=center|X||align=center|X||15.39||align=center|15.47 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Shanieka Ricketts]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || '''14.89'''||14.86||14.37 ||14.40 ||14.62 ||14.80 ||align=center|14.89 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Tori Franklin]] || {{PisiLipp|USA}} || 14.53 ||14.45||align=center|X||align=center|X||'''14.72'''||align=center|X||align=center|14.72 |- | align=center|4.|| [[Leyanis Pérez]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 14.40||'''14.70'''||14.39||14.54||14.58||14.19 ||align=center|14.70 |- | align=center|5.|| [[Thea Lafond]] || {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || align=center|X||13.18||14.43||14.26 ||align=center|X||'''14.56'''||align=center|14.56 |- | align=center|6.|| [[Keturah Orji]] || {{PisiLipp|USA}} || 13.47||'''14.49'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||14.06 ||align=center|14.49 |- | align=center|7.|| [[Kimberly Williams]] || {{PisiLipp|Jamaica}} ||align=center|X||'''14.29'''||13.74||14.29 ||13.99 ||14.19 ||align=center|14.29 |- | align=center|8.|| [[Patrícia Mamona]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 14.25||align=center|X||14.19||align=center|X||'''14.29'''||14.00||align=center|14.29 |} <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''15.74''' [[Yulimar Rojas]], {{PisiLipp|Venezuela}} ([[20. märts]] [[2022]] [[Belgrad]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]]''': '''15.50''' [[Inessa Kravets]], {{PisiLipp|Ukraina}} ([[10. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Maailmameister 2019]]''': '''15.37''' [[Yulimar Rojas]], {{PisiLipp|Venezuela}} <br>'''2022. aasta kolmikhüppe edetabeli juht''': '''14.83''' [[Yulimar Rojas]], {{PisiLipp|Venezuela}} ([[11. juuni]] [[La Nucia]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-TJ-W-q----.RS6.pdf Kvalifikatsioon] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-TJ-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kõrgushüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Eleanor Patterson]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || align=center|2.02 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Jaroslava Mahutšihh]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || align=center|2.02 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Elena Vallortigara]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|2.00 |- | align=center|4.|| [[Irina Heraštšenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || align=center|2.00 |- | align=center rowspan=2|5.|| [[Safina Sadullajeva]] || {{PisiLipp|Usbekistan}} || align=center|1.96 |- | [[Nicola Olyslagers]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || align=center|1.96 |- | align=center|7.|| [[Karmen Bruus]] || {{PisiLipp|Eesti}} || align=center|1.96 |- | align=center|8.|| [[Nadežda Dubovitskaja]] || {{PisiLipp|Kasahstan}} || align=center|1.96 |} <br>Finaal: [[19. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 19 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2.09''' [[Stefka Kostadinova]], {{PisiLipp|Bulgaaria}} ([[30. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2.09''' [[Stefka Kostadinova]], {{PisiLipp|Bulgaaria}} ([[30. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe 2|Maailmameister 2019]]''': '''2.04''' [[Maria Lasitskene]], [[Neutraalne sportlane]] <br>'''2022. aasta kõrgushüppe edetabeli juht''': '''2.03''' [[Jaroslava Mahutšihh]], {{PisiLipp|Ukraina}} ([[22. juuni]] [[Brno]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HJ-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HJ-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Teivashüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Katie Nageotte]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|4.85 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Sandi Morris]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|4.85 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Nina Kennedy]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || align=center|4.80 |- | align=center|4.|| [[Tina Šutej]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || align=center|4.70 |- | align=center|5.|| [[Katerina Stefanidi]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || align=center|4.70 |- | align=center rowspan=2|6.|| [[Li Ling]] || {{PisiLipp|Hiina}} || align=center|4.60 |- | [[Wilma Murto]] || {{PisiLipp|Soome}} || align=center|4.60 |- | align=center|8.|| [[Angelica Moser]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|4.60 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 16 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''5.06''' [[Jelena Isinbajeva]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[28. august]] [[2009]] [[Zürich]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''5.01''' [[Jelena Isinbajeva]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[12. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe 2|Maailmameister 2019]]''': '''4.95''' [[Anželika Sidorova]] [[Neutraalne sportlane]] <br>'''2022. aasta teivashüppe edetabeli juht''': '''4.82''' [[Sandi Morris]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-PV-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-PV-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kuulitõuge]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Chase Ealey]] || {{PisiLipp|USA}} || '''20.49'''||19.82||align=center|X||20.07||19.65||align=center|X||align=center|20.49 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Gong Lijiao]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 19.58||19.84||20.23||20.08||'''20.39'''||19.89||align=center|20.39 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Jessica Schilder]] || {{PisiLipp|Holland}} || align=center|X||'''19.77'''||align=center|X||19.53||19.77||align=center|X||align=center|19.77 |- | align=center|4.|| [[Sarah Mitton]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 18.78||19.18||19.04||align=center|X||19.06||'''19.77'''||align=center|19.77 |- | align=center|5.|| [[Auriol Dongmo]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 19.44||'''19.62'''||19.38||align=center|X||19.39||19.54||align=center|19.62 |- | align=center|6.|| [[Song Jiayuan]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 19.21||19.06||align=center|X||19.49||'''19.57'''||align=center|X||align=center|19.57 |- | align=center|7.|| [[Maddison-Lee Wesche]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 18.32||19.09||18.56||18.81||18.36||'''19.50'''||align=center|19.50 |- | align=center|8.|| [[Jessica Woodard]] || {{PisiLipp|USA}} ||align=center|X||align=center|X||'''18.67'''||align=center|X||18.63||align=center|X||align=center|18.67 |} Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 16 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''22.63''' [[Natalja Lissovskaja]], {{PisiLipp|NSVL}} ([[7. juuni]] [[1987]] [[Moskva]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''21.24''' [[Natalja Lissovskaja]], {{PisiLipp|NSVL}} ([[5. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>........................................................: '''21.24''' [[Valerie Adams]], {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} ([[29. august]] [[2011]] [[Daegu]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#kuulitõuge 2|Maailmameister 2019]]''': '''19.55''' [[Gong Lijiao]], {{PisiLipp|Hiina}} <br>'''2022. aasta kuulitõuke edetabeli juht''': '''20.51''' [[Chase Ealey]], {{PisiLipp|USA}} ([[26. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-SP-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-SP-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kettaheide]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Feng Bin]] || {{PisiLipp|Hiina}} || '''69.12'''||align=center|X||66.89||65.88||65.60||64.62||align=center|69.12 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Sandra Perković]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 67.74||'''68.45'''||align=center|X||67.74||66.59||65.57||align=center|68.45 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Valarie Allman]] || {{PisiLipp|USA}} || 67.62||66.47 ||'''68.30'''||68.05 ||align=center|X||51.41 ||align=center|68.30 |- | align=center|4.|| [[Jorinde van Klinken]] || {{PisiLipp|Holland}} ||align=center|X||62.41 ||64.00 ||60.68 ||'''64.97'''||align=center|X||align=center|64.97 |- | align=center|5.|| [[Claudine Vita]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 59.87 ||'''64.24'''||62.09||align=center|X||62.60 ||61.86 ||align=center|64.24 |- | align=center|6.|| [[Liliana Cá]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 53.24||63.64 ||align=center|X||'''63.99'''||61.99||align=center|X||align=center|63.99 |- || | align=center|7.|| [[Yaimé Pérez]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || align=center|X||62.36||61.32||'''63.07'''||62.94||62.36||align=center|63.07 |- | align=center|8.|| [[Marija Tolj]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || align=center|X||'''63.07'''||62.35||61.70 ||60.61 ||61.82 ||align=center|63.07 |} <br>Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''76.80''' [[Gabriele Reinsch]], {{PisiLipp|Saksa DV}} ([[9. juuli]] [[1988]] [[Neubrandenburg]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''71.62''' [[Martina Hellmann]], {{PisiLipp|Saksamaa LV}} ([[31. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|Maailmameister 2019]]''': '''69.17''' [[Yaime Pérez]], {{PisiLipp|Kuuba}} <br>'''2022. aasta kettaheite edetabeli juht''': '''71.46''' [[Valarie Allman]], {{PisiLipp|USA}} ([[8. aprill]] [[San Diego]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-DT-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-DT-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Odavise]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Kelsey-Lee Barber]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 62.67||62.92 ||'''66.91'''||61.20||align=center|–||align=center|–||align=center|66.91 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Kara Winger]] || {{PisiLipp|USA}} || 56.93 ||61.96 ||61.00||58.78||62.17 ||'''64.05'''|| align=center|64.05 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Haruka Kitaguchi]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 62.07||x||55.78 ||61.27 ||align=center|X||'''63.27'''|| align=center|63.27 |- | align=center|4.|| [[Liu Shiying]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 61.67||align=center|X||60.22||'''63.25'''||61.75||align=center|X ||align=center|63.25 |- | align=center|5.|| [[Mackenzie Little]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || '''63.22'''||49.78||59.10||58.50 ||54.99||align=center|X||align=center|63.22 |- | align=center|6.|| [[Līna Mūze]] || {{PisiLipp|Läti}} || 59.83||align=center|X||align=center|X||'''61.26'''||align=center|X||align=center|X||align=center|61.26 |- | align=center|7.|| [[Annu Rani]] || {{PisiLipp|India}} || 56.18||'''61.12'''||59.27||58.14 ||59.98 ||58.70||align=center|61.12 |- | align=center|8.|| [[Nikola Ogrodníková]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 54.11||56.04||59.98||59.48 ||58.79 ||'''60.18'''||align=center|60.18 |} <br>Finaal: [[22. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 23 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''72.28''' [[Barbora Špotáková]], {{PisiLipp|Tšehhi}} ([[13. september]] [[2008]] [[Stuttgart]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''71.70''' [[Osleidys Menéndez]], {{PisiLipp|Kuuba}} ([[14. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|Maailmameister 2019]]''': '''66.56''' [[Kelsey-Lee Barber]], {{PisiLipp|Austraalia}} <br>'''2022. aasta odaviske edetabeli juht''': '''65.73''' [[Maggie Malone]], {{PisiLipp|USA}} ([[14. juuni]] [[Burnaby]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [ Kvalifikatsioon]-[ Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Vasaraheide]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Brooke Andersen]] || {{PisiLipp|USA}} || 74.81||align=center|X||72.74||77.42||77.56||'''78.96'''||align=center|78.96 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Camryn Rogers]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 72.61||align=center|X||'''75.52'''||75.18||75.05||74.36||align=center|75.52 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Janee' Kassanavoid]] || {{PisiLipp|USA}} ||align=center|X||'''74.86'''||align=center|X||74.75||74.24||74.75||align=center|74.86 |- | align=center|4.|| [[Sara Fantini]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 71.45||'''73.18'''||70.80||align=center|X||71.05||71.04||align=center|73.18 |- | align=center|5.|| [[Jillian Weir]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 67.24||68.66||70.46||align=center|X||70.64||'''72.41'''||align=center|72.41 |- | align=center|6.|| [[Bianca Ghelber]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 70.09||'''72.26'''||70.83||70.25||align=center|X||align=center|X||align=center|72.26 |- | align=center|7.|| [[Silja Kosonen]] || {{PisiLipp|Soome}} || 69.46||70.32||70.49||'''70.81'''||align=center|X||70.75||align=center|70.81 |- | align=center|8.|| [[Luo Na]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 69.89||69.57||'''70.42'''||align=center|X||70.13||align=center|X||align=center|70.42 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''82.98''' [[Anita Włodarczyk]], {{PisiLipp|Poola}} ([[28. august]] [[2016]] [[Varssavi]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''80.85''' [[Anita Włodarczyk]], {{PisiLipp|Poola}} ([[27. august]] [[2015]] [[Peking]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2|Maailmameister 2019]]''': '''77.54''' [[DeAnna Price]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta vasaraheite edetabeli juht''': '''79.02''' [[Brooke Andersen]], {{PisiLipp|USA}} ([[30. aprill]] [[Tucson]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HT-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HT-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Seitsmevõistlus]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Üksikalade tulemused !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Nafissatou Thiam]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 13,21-1.95-15.03-24,39 6.59-53.01-2.13,00 || align=center|6947 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Anouk Vetter]] || {{PisiLipp|Holland}} || 13,30-1.80-16.25-23,73-6.52-58.29-2.20,09 || align=center|6867 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Anna Hall]] || {{PisiLipp|USA}} || 13,20-1.86-13.67-23,08-6.39-45.75-2.06,67 || align=center|6755 |- | align=center|4.|| [[Adriana Sułek]] || {{PisiLipp|Poola}} || 13,28-1.89-14.13-23,77-6.43-41.63-2.07,18 || align=center|6672 |- | align=center|5.|| [[Noor Vidts]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 13,20-1.83-14.43-23,92-6.33-41.62-2.08,50 || align=center|6559 |- | align=center|6.|| [[Annik Kälin]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 13,17-1.74-13.71-24,05-6.56-48.25-2.17,49 || align=center|6464 |- | align=center|7.|| [[Emma Oosterwegel]] || {{PisiLipp|Holland}} || 13,44-1.77-14.40-24,43-5.95-54.03-2.13,97 || align=center|6440 |- . | align=center|8.|| [[Katarina Johnson-Thompson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13,55-1.83-12.92-23,62-6.28-39.18-2.19,16 || align=center|6222 |} <br>Finaal: [[17. juuli|17.]]-[[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 19 <br>Riike: 12 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''7291''' [[Jackie Joyner-Kersee]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. september]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''7128''' [[Jackie Joyner-Kersee]], {{PisiLipp|USA}} ([[1. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|Maailmameister 2019]]''': '''6981''' [[Katarina Johnson-Thompson]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} <br>'''2022. aasta seitsmevõistluse edetabeli juht''': '''6693''' [[Anouk Vetter]], {{PisiLipp|Holland}} ([[29. mai]] [[Götzis]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-800-W-u--0--.RS2.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ===[[4×400 m teatejooks|4×400 m segateatejooks]]=== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || [[Lidio Andrés Feliz]] (M),<br>[[Marileidy Paulino]] (N),<br>[[Alexander Ogando]] (M),<br>[[Fiordaliza Cofil]] (N) || 3.09,82 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{PisiLipp|Holland}} || [[Liemarvin Bonevacia]] (M),<br>[[Lieke Klaver]] (N),<br>[[Tony van Diepen]] (M),<br>[[Femke Bol]] (N) ||3.09,90 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{PisiLipp|USA}}||[[Elija Godwin]] (M),<br>[[Allyson Felix]] (N),<br>[[Vernon Norwood]] (M),<br>[[Kennedy Simon]] (N) ||3.10,16 |- | 4. ||{{PisiLipp|Poola}} || [[Karol Zalewski]] (M),<br>[[Justyna Święty-Ersetic]] (N),<br>[[Kajetan Duszyński]] (M),<br>[[Natalia Kaczmarek]] (N) ||3.12,31 |- | 5. ||{{PisiLipp|Jamaica}} || [[Demish Gaye]] (M),<br>[[Tiffany James]] (N),<br>[[Karayme Bartley]] (M),<br>[[Stacey Ann Williams]] (N) ||3.12,71 |- | 6. || {{PisiLipp|Nigeeria}}|| [[Samson Nathaniel]] (M),<br>[[Imaobong Uko]] (N),<br>[[Dubem Amene]] (M),<br>[[Patience Okon George]] (N) ||3.16,21 |- | 7. || {{PisiLipp|Itaalia}}|| [[Lorenzo Benati]] (M),<br>[[Ayomide Folorunso]] (N),<br>[[Brayan Lopez]] (M),<br>[[Alice Mangione]] (N) ||3.16,45 |- | 8. || {{PisiLipp|Iirimaa}}|| [[Christopher O'Donnell]] (M),<br>[[Sophie Becker]] (N),<br>[[Jack Raftery]] (M),<br>[[Sharlene Mawdsley]] (N) || 3.16,86 |} <br>Finaal: [[15. juuli]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3.09,34''' {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]] [[2019]], [[Doha]]) <br>[[Wilbert London]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[Courtney Okolo]],<br>[[Michael Cherry]] <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3.09,34''' {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]] [[2019]], [[Doha]]) <br>[[Wilbert London]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[Courtney Okolo]],<br>[[Michael Cherry]] <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4x400 meetri segateatejooks|Maailmameister 2019]]''': '''3.09,34''' {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]] [[2019]], [[Doha]]) <br>[[Wilbert London]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[Courtney Okolo]],<br>[[Michael Cherry]] <br>'''2022. aasta 4x400 m segateatejooksu edetabeli juht''': '''3.15,58''' {{PisiLipp|Nigeeria}} ([[26. juuni]] [[2022]], [[Benin City]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X4-X-h----.RS6.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X4-X-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ==Võistkonna karikas== 2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistluste võistkondliku maailmameistrivõistluste karika eest jagati igal alal sportlaste võidetud punktide alusel kõige rohkem punkte kogunud võistkondadele. Võistkondliku maailmameistrivõistluste karika pälvisid võõrustajad Ameerika Ühendriigid, kes kogusid kokku 328 punkti ja krooniti "maailmakoondise meistriteks".<ref>{{Cite web|url=https://www.teamusa.org/News/2022/July/25/Team-USA-Concludes-Most-Successful-World-Athletics-Championships-Ever#:~:text=Team%20United%20States%20celebrates%20winning,Games%20Tokyo%202020%20last%20year.|title=TEAM USA CONCLUDES MOST SUCCESSFUL WORLD ATHLETICS CHAMPIONSHIPS EVER|publisher=Team USA|first=Chrös|last=McDougall|date=25 July 2022|accessdate=25 July 2022}}</ref> Karikad said ka Jamaica (teine ​​meeskond 110 punktiga) ja Etioopia (kolmas 106 punktiga). 11. märtsil 2022 teatas World Athletics, et esimest korda autasustatakse meistrivõistluse punktitabeli kolme paremat võistkonda meeskondlike karikatega.<ref name="Team Trophy">{{Cite web|url=https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/news/press-releases/wch-oregon22-announces-first-ever-team-trophies-at-world-championships|title=WCH Oregon22 announces first ever Team Trophies at World Championships|publisher=[[World Athletics]]|date=10 March 2022|accessdate=20 July 2022}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.insidethegames.biz/articles/1120366/world-athletics-oregon22-team-trophies|title=Oregon World Athletics Championships to introduce team trophies|publisher=Inside The Games|first=Mike|last=Rowbottom|date=10 July 2022|accessdate=25 July 2022}}</ref> Üldine punktitabel on kergejõustikualadel tavaliselt kasutatav võistkondlik paremusjärjestussüsteem, mis seisneb punktide määramises igale sportlasele (tavaliselt kaheksa paremat lõpetajat) nende üldise lõpliku asetuse alusel, seejärel liidab kõigi võistkonna sportlaste punktid. et tagada meeskonna lõplik positsioon. Sellel kergejõustiku maailmameistrivõistlustel kogusid iga ala kaheksa parimat finalisti oma riigi eest punkte, kusjuures kuldmedaliomanikud said 8 punkti ühe punktiga iga 8. koha saavutanu eest. Mittefinišeerinud ja diskvalifitseeritud sportlased said null punkti. {| class="wikitable sortable" style="text-align:center;" |- !width="50"|Koht!!Riik!!width="30"|{{Kuld}}!!width="30"|{{Hõbe}}!!width="30"|{{Pronks}}!!width="30"|4.!!width="30"|5.!!width="30"|6.!!width="30"|7.!!width="30"|8.!!width="50"|Punktid |- |1.||align=left|{{PisiLipp|USA}}||13||9||11||5||6||12||1||8||328 |- |2.||align=left|{{PisiLipp|Jamaica}}||2||7||1||2||3||3||4||0||110 |- |3.||align=left|{{PisiLipp|Etioopia}}||4||4||2||3||2||2||1||3||106 |- |4.||align=left|{{PisiLipp|Keenia}}||2||5||3||3||2||2||2||2||104 |- |5.||align=left|{{PisiLipp|Suurbritannia}}||1||1||5||1||3||1||1||1||68 |- |rowspan=2|6.||align=left|{{PisiLipp|Kanada}}||1||2||1||3||2||3||1||1||63 |- |align=left|{{PisiLipp|Hiina}}||2||1||3||1||2||2||1||1||68 |- |8||align=left|{{PisiLipp|Poola}}||1||3||0||3||1||0||0||1||49 |- |rowspan=2|9.||align=left|{{PisiLipp|Austraalia}}||2||0||1||1||3||1||2||1||47 |- |align=left|{{PisiLipp|Holland}}||0||3||1||3||0||1||1||0||47 |- |colspan="5"|... |- |- |54.-59||align=left|{{PisiLipp|Eesti}}||0||0||0||0||0||0||2||1||5 |} *'''Allikas:''' [https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/placingtable 2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistluste kohatabel] ==Medalid== {{Värviruut|#ccccff|&nbsp;<nowiki>*</nowiki>&nbsp;|border=darkgray}} Korraldajariik {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" |- {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- |1.||align=left style="background:#ccf;"|{{PisiLipp|USA}}*||13||9||11||33 |- |2.||align=left |{{PisiLipp|Etioopia}} ||4||4||2||10 |- |3.||align=left |{{PisiLipp|Jamaica}} ||2||7||1||10 |- |3.||align=left |{{PisiLipp|Keenia}} ||2||5||3||10 |- |5.||align=left |{{PisiLipp|Hiina}} ||2||1||3||6 |- |6.||align=left |{{PisiLipp|Austraalia}} ||2||0||1||3 |- |7.||align=left |{{PisiLipp|Peruu}} ||2||0||0||2 |- |8.||align=left |{{PisiLipp|Poola}} ||1||3||0||4 |- |rowspan=2|9.||align=left |{{PisiLipp|Jaapan}} ||1||2||1||4 |- |align=left |{{PisiLipp|Kanada}} ||1||2||1||4 |- |11.||align=left |{{PisiLipp|Suurbritannia}} ||1||1||5||7 |- |12.||align=left |{{PisiLipp|Norra}} ||1||1||1||3 |- |rowspan=3|13.||align=left |{{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} ||1||1||0||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Grenada}} ||1||1||0||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Nigeeria}} ||1||1||0||2 |- |rowspan=3|16.||align=left |{{PisiLipp|Belgia}} ||1||0||2||3 |- |align=left |{{PisiLipp|Rootsi}} ||1||0||2||3 |- |align=left |{{PisiLipp|Uganda}} ||1||0||2||3 |- |rowspan=3|19.||align=left |{{PisiLipp|Brasiilia}} ||1||0||1||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Itaalia}} ||1||0||1||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Saksamaa}} ||1||0||1||2 |- |rowspan=8|22.||align=left |{{PisiLipp|Bahama}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Kasahstan}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Katar}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Maroko}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Portugal}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Prantsusmaa}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Sloveenia}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Venezuela}} ||1||0||0||1 |- |30.||align=left |{{PisiLipp|Holland}} ||0||3||1||4 |- |rowspan=2|31.||align=left |{{PisiLipp|Leedu}} ||0||1||1||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Ukraina}} ||0||1||1||2 |- |rowspan=6|33.||align=left |{{PisiLipp|Alžeeria}} ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Burkina Faso}} ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Horvaatia}} ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|India}} ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Kreeka}} ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Lõuna-Korea}} ||0||1||0||1 |- |39.||align=left |{{PisiLipp|Hispaania}} ||0||0||2||2 |- |rowspan=6|40.||align=left |{{PisiLipp|Barbados}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Filipiinid}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Iisrael}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Puerto Rico}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Tšehhi}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Šveits}} ||0||0||1||1 |- ! colspan=2|Kokku 45 riiki || '''49''' || '''49''' || '''49''' || '''147''' |} '''Allikas:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/medaltable 2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistluste ametlik medalitabel] == Viited == {{viited}} {{Kergejõustiku maailmameistrivõistlused}} [[Kategooria:Kergejõustiku maailmameistrivõistlused]] [[Kategooria:2022. aasta spordis|Maailmameistrivõistlused, kergejõustiku]] kbh2ovvpvv4w336x4hl9wt9n7v04pr9 6168514 6168410 2022-07-26T20:56:54Z Sjur 66496 /* Kümnevõistlus */ wikitext text/x-wiki {{KergejõustikuMM|2022|USA|Eugene|2019|2019 Doha|2023|2023 Budapest}} [[Pilt:New Hayward Field on the University of Oregon campus (50234524032).jpg|pisi|300px|[[Hayward Field]] 2020. aastal]] [[Pilt:HaywardFieldPano.jpg|thumb|300px|Hayward Field 2007. aastal, enne 2018.–2020. aastal toimunud renoveerimist]] '''XVIII [[kergejõustiku maailmameistrivõistlused]]''' toimusid [[15. juuli|15.]]–[[24. juuli]]l [[2022]] [[Eugene]]'is [[Oregon]]i osariigis [[USA]]-s. Võistlused toimusid [[Hayward Field]]i staadionil ning esimest korda peeti kergejõustiku maailmameistrivõistlusi USA-s. Algselt olid need kavandatud 6.–15. augustile 2021. 8. aprillil 2020 teatas [[World Athletics]], et võistlus lükkub [[koroonapandeemia]] ja sellest tuleneva 2020. aasta suveolümpiamängude edasilükkamise tõttu ühe aasta võrra edasi.<ref>{{cite news |title=Dates confirmed for World Athletics Championships Oregon 2022|url=https://www.worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/news/dates-world-championships-oregon-2022 |access-date=30 March 2020 |work=worldathletics.org |date=8 April 2020}}</ref><ref>{{cite news |title=Coe suggests world athletics championships could slip to 2022 |url=https://uk.reuters.com/article/uk-health-coronavirus-olympics-coe/coe-suggests-world-athletics-championships-could-slip-to-2022-idUKKBN21B3GH |access-date=26 March 2020 |work=Reuters |date=24 March 2020 |language=en}}</ref> [[IAAF|Rahvusvaheline Kergejõustikuliit]] (World Athletics) teatas võistluste korraldaja [[16. aprill]]il [[2015]]. Eugene valiti korraldajaks ilma tavaliselt toimuva hääletamiseta. Eugene soovis MM-i korraldajaks saada juba [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019. aastal]], kuid tookord osutus valituks [[Doha]]. 11. märtsil 2022 teatas World Athletics, et individuaalaladel võidetud punktide alusel antakse välja uus võistkondliku võistluse karikas.<ref>{{Cite web|url=https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/news/press-releases/wch-oregon22-announces-first-ever-team-trophies-at-world-championships|title = WCH Oregon22 announces first ever Team Trophies at World Championships &#124; PRESS-RELEASES &#124; WCH 22 &#124; World Athletics}}</ref> ==MM-võistluste normid== World Athletics teatas, et sportlased kvalifitseeruvad maailma kergejõustiku edetabeli positsiooni, ''wildcard''{{'}}i (valitsev maailmameister või 2021. aasta Teemantliiga võitja) või kvalifikatsioonnormi saavutamise järgi.<ref>{{Cite web|url=https://www.worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/news/press-releases/qualifying-systems-approved-for-world-athletics-championships-oregon22-and-world-athletics-u20-championships-nairobi-21|title=Qualifying systems approved for World Athletics Championships Oregon22 and World Athletics U20 Championships Nairobi 21|website=www.worldathletics.org|access-date=3. juuli 2022}}</ref> Osavõtunormide ja maailma edetabelite kvalifitseerumisperiood – maratonil ja 35 km käimisvõistlusel: 18 kuud, alates 30. novembrist 2020 kuni 29. mai 2022 südaööni. 10 000 m, 20 km jooksuringid, teatevõistlused ja kombineeritud võistlused: 18 kuud, alates 27. detsembrist 2020 kuni 26. juuni 2022 südaööni. Kõigi muude sündmuste puhul: 12 kuud 27. juunist 2021 kuni 26. juuni 2022 südaööni. ''Wildcard''{{'}}iga oli võimalik kvalifitseeruda järgmistel sportlastel: *valitsev välimaailmameister *2021. aasta Teemantliiga võitja *edetabeli liider (kvalifitseerumistähtaja seisuga): *IAAF vasaraheite väljakutse *World Athletics Challenge – Race Walking *World Athletics Challenge – kombineeritud võistlused *Riigid, kus ei ole ühtegi mees- ja/või naissportlast, kes on täitnud osavõtunormi või loetakse, et nad on täitnud stardinormi (vt ülal) või kvalifitseeritud teatevõistkonda, võivad osaleda ühe kvalifikatsioonita meessportlase või ühe kvalifikatsioonita naissportlase ühel võistlusel. meistrivõistlused (v.a maantee- ja käimisvõistlused, kombineeritud alad, 10 000 m jooks ja 3000 m takistusjooks). {| class="wikitable sortable collapsible" style="text-align:right;" |- ! Ala !! Mehed !! Osalejaid !! Naised !! Osalejaid |- | style="text-align:left;"| [[100 m jooks]] | 10,05 || 48 || 11,15 || 48 |- | style="text-align:left;"| [[200 m jooks]] | 20,24|| 56 || 22,80 || 56 |- | style="text-align:left;"| [[400 m jooks]] | 44,90 || 48 || 51,35 || 48 |- | style="text-align:left;"| [[800 m jooks]] | 1.45,20|| 48 || 1.59,50|| 48 |- | style="text-align:left;"| [[1500 m jooks]] ([[1 miili jooks|1 miil]]) | 3.35,00 || 45 || 4.04,20 || 45 |- | style="text-align:left;"| [[5000 meetri jooks]] | 13.13,50 || 42 || 15.10,00 || 42 |- | style="text-align:left;"| [[10 000 m jooks]] | 27.28,00 || 27 || 31.25,00 || 27 |- | style="text-align:left;"| [[Maraton]] | 2:11.30 || 100 || 2:29.30 || 100 |- | style="text-align:left;"| [[3000 m takistusjooks]] | 8.22,00 || 45 || 9.30,00 || 45 |- | style="text-align:left;"| [[110 m tõkkejooks]] / [[100 m tõkkejooks]] | 13,32 || 40 || 12,84 || 40 |- | style="text-align:left;"| [[400 m tõkkejooks]] | 48,90 || 40 || 55,40 || 40 |- | style="text-align:left;"| [[Kõrgushüpe]] | 2.33 || 32 || 1.96 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Teivashüpe]] | 5.80 || 32 || 4.70 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kaugushüpe]] | 8.22 || 32 || 6.82 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kolmikhüpe]] | 17.14 || 32 || 14.32 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kuulitõuge]] | 21.10 || 32 || 18.50 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kettaheide]] | 66.00 || 32 || 63.50 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Vasaraheide]] | 77.50 || 32 || 72.50 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Odavise]] | 85.00 || 32 || 64.00 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kümnevõistlus]]/[[seitsmevõistlus]] | 8350 || 24 || 6420 || 24 |- | style="text-align:left;"| [[20 km käimine]] | 1:21.00 || 60 || 1:31.00 || 60 |- | style="text-align:left;"| [[35 km käimine]] | 2:33.00 (3:50.00 50 km) || 60 || 2:54.00 (4:25.00 50 km) || 60 |- | style="text-align:left;"| [[4×100 m teatejooks]] | Top 10 @ 2022 + 6 ajaga || 16 || Top 10 @ 2022 + 6 ajaga || 16 |- | style="text-align:left;"| [[4×400 meetri teatejooks]] | Top 10 @ 2022 + 6 ajaga || 16 || Top 10 @ 2022 + 6 ajaga || 16 |- |} ==MM-võistluste ajakava== {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%;position:relative;" width=60%; |- |bgcolor="#D0A9F5" align=center|EV||Eelvõistlus |bgcolor="#D0A9F5" align=center|KF||Kvalifikatsioon |bgcolor="#D9FFB2" align=center|PF||Poolfinaal |bgcolor="#FFDF80" align=center|F||Finaal |} {| class="multicol" style="border-collapse: collapse; padding: 0px; border: 0px; width:90%;" | style="width:50%; text-align:left; vertical-align:top;" | {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em; text-align:center" |+ '''Mehed''' |- ! Kuupäev&nbsp;→ ! colspan="2"| R<br>15 ! colspan="3"| L<br>16 ! colspan="3"| P<br>17 ! colspan="2"| E<br>18 ! T<br>19 ! K<br>20 ! N<br>21 ! colspan="2"| R<br>22 ! colspan="2"| L<br>23 ! colspan="2"| P<br>24 |- ! Ala&nbsp;↓ | H | Õ | H | colspan="2"|Õ | H | colspan="2"|Õ | H | Õ | Õ | Õ | Õ | H | Õ | H | Õ | H | Õ |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks|100 m]] | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks|200 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m jooks|400 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m jooks|800 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m jooks|1500 m]] | colspan="2"| | | colspan="2" bgcolor="#D0A9F5"| EV | | colspan="2" bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left;" | [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m jooks|5000 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m jooks|10 000 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton|Maraton]] | colspan="2"| | colspan="3"| | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#110 m tõkkejooks|110 m tõkkejooks]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooks]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | | colspan="2" bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 m takistusjooks|3000 meetri takistusjooks]] | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="3"| | colspan="3"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×100 m teatejooks|4×100 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m teatejooks|4×400 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m segateatejooks|4×400 meetri segateatejooks]] | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|20 km käimine]] | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#35 km käimine|35 km käimine]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe|Kaugushüpe]] | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Kolmikhüpe]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|Kõrgushüpe]] | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | colspan="3"| | colspan="3"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe|Teivashüpe]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge|Kuulitõuge]] | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="3"| | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|Kettaheide]] | colspan="2"| | colspan="3"| | | colspan="2" bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|Vasaraheide]] | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|Odavise]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|Kümnevõistlus]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F |} | style="width:50%; text-align:left; vertical-align:top;" | {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em; text-align:center" |+ '''Naised''' |- ! Kuupäev&nbsp;→ ! colspan="2"| R<br>15 ! colspan="2"| L<br>16 ! colspan="3"| P<br>17 ! colspan="2"| E<br>18 ! T<br>19 ! K<br>20 ! N<br>21 ! colspan="2"| R<br>22 ! colspan="2"| L<br>23 ! colspan="3"| P<br>24 |- ! Ala&nbsp;↓ | H | Õ | H | Õ | M |colspan="2"| Õ | H | Õ | Õ | Õ | Õ | H | Õ | H | Õ | H | colspan="2"|Õ |- | style="text-align:left;"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks 2|100 m]] |colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left;"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks 2|200 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m jooks 2|400 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m jooks 2|800 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="2"| | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m jooks 2|1500 m]] | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="3"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m jooks 2|5000 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m jooks 2|10 000 m]] | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton 2|Maraton]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m tõkkejooks|100 m tõkkejooks]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks 2|400 m tõkkejooks]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 m takistusjooks 2|3000 m takistusjooks]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | colspan="3"| | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×100 m teatejooks 2|4×100 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m teatejooks 2|4×400 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m segateatejooks|4×400 m segateatejooks]] | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine 2|20 km käimine]] | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#35 km käimine 2|35 km käimine]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe 2|Kaugushüpe]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe 2|Kolmikhüpe]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | colspan="3"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe 2|Kõrgushüpe]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | colspan="3"| | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe 2|Teivashüpe]] | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge 2|Kuulitõuge]] | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|Kettaheide]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2|Vasaraheide]] | bgcolor="#D0A9F5"|KF | | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|Odavise]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|Seitsmevõistlus]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |} |} == Eestlaste osalemine == 2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlustel esindab Eestit viis sportlast: * [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks|400 meetri tõkkejooksus]] [[Rasmus Mägi]]; * [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe 2|kõrgushüppes]] [[Karmen Bruus]]; * [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|kümnevõistluses]] [[Maicel Uibo]], [[Janek Õiglane]] ja [[Johannes Erm]]. ==Auhinnaraha== World Athletics on loonud maailmarekordi motivatsiooniprogrammi, mis võimaldab maksta 100 000 USA dollarit iga uue ametliku maailmarekordi eest (ei rakendata juhul, kui senist maailmarekordit vaid korratakse). World Athletics on välja pannud 2022. aasta MM-i finalistidele kokku 8 498 000 USA dollarit, millest 2 miljonit USA dollarit on eraldatud Venemaa Kergejõustikuliidu (dopingureeglite rikkumiste eest) makstud trahvidest.<ref>{{cite press release|url=https://www.worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/news/press-releases/tdk-world-athletics-world-record-programme-oregon|title=TDK and World Athletics to support world record programme in Oregon|date=July 14, 2022|publisher=World Athletics|accessdate=July 21, 2022}}</ref> Auhinnaraha jagatakse järgmiselt: ;Individuaalvõistlustel *Kuldmedal: 70 000 USA dollarit *Hõbemedal: 35 000 USA dollarit * Pronksmedal: 22 000 USA dollarit *Neljas koht: 16 000 USA dollarit *Viies koht: 11 000 USA dollarit *Kuues koht: 7000 USA dollarit *Seitsmes koht: 6000 USA dollarit *Kaheksas koht: 5000 USA dollarit ;Teatevõistlustel (iga võistkonna kohta) *Kuldmedal: 80 000 USA dollarit *Hõbemedal: 40 000 USA dollarit * Pronksmedal: 20 000 USA dollarit *Neljas koht: 16 000 USA dollarit *Viies koht: 12 000 USD * Kuues koht: 8000 USA dollarit *Seitsmes koht: 6000 USA dollarit *Kaheksas koht: 4000 USA dollarit ==Tulemused== ===Mehed=== ====[[100 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Fred Kerley]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9,86 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Marvin Bracy]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9,88 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Trayvon Bromell]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9,88 |- | align=center|4.|| [[Oblique Seville]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|9,97 |- | align=center|5.|| [[Akani Simbine]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || align=center| 10,01 |- | align=center|6.|| [[Christian Coleman]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|10,01 |- | align=center|7.|| [[Abdul Hakim Sani Brown]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || align=center|10,06 |- | align=center|8.|| [[Aaron Brown]] || {{PisiLipp|Kanada}} || align=center|10,07 |} <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 76 <br>Riike: 53 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''9,58''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[16. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''9,58 '''Usain Bolt, {{PisiLipp|Jamaica}} ([[16. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks|Maailmameister 2019]]''': '''9,76''' [[Christian Coleman]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta 100 m jooksu edetabeli juht''': '''9,76''' [[Fred Kerley]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-M-pr----.SL2.pdf Eelvoor]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[200 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Noah Lyles]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|19,31 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Kenny Bednarek]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|19,77 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Erriyon Knighton]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|19,80 |- | align=center|4.|| [[Joseph Fahnbulleh]] || {{PisiLipp|Libeeria}} || align=center|19,84 |- | align=center|5.|| [[Alexander Ogando]] || {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || align=center|19,93 |- | align=center|6.|| [[Jereem Richards]] || {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || align=center|20,08 |- | align=center|7.|| [[Aaron Brown]] || {{PisiLipp|Kanada}} || align=center|20,18 |- | align=center|8.|| [[Luxolo Adams]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || align=center|20,47 |} <br>Finaal: [[21. juuli]] <br>Osavõtjaid: 55 <br>Riike: 33 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''19,19''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[20. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''19,19''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[20. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks|Maailmameister 2019]]''': '''19,83''' [[Noah Lyles]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta 200 m jooksu edetabeli juht''': '''19,49''' [[Erriyon Knighton]], {{PisiLipp|USA}} ([[30. aprill]] [[Baton Rouge]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaalid]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[400 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Michael Norman]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|44,29 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Kirani James]] || {{PisiLipp|Grenada}} || align=center|44,48 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Matthew Hudson-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|44,66 |- | align=center|4.|| [[Champion Allison]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|44,77 |- | align=center|5.|| [[Wayde van Niekerk]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || align=center|44,97 |- | align=center|6.|| [[Bayapo Ndor]] || {{PisiLipp|Botswana}} || align=center|45,29 |- | align=center|7.|| [[Christopher Taylor]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|45,30 |- | align=center|8.|| [[Jonathan Jones]] || {{PisiLipp|Barbados}} || align=center|46,13 |} <br>Finaal: [[22. juuli]] <br>Osavõtjaid: 48 <br>Riike: 31 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''43,03''' [[Wayde van Niekerk]], {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} ([[13. august]] [[2016]] [[Rio de Janeiro]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''43.18''' [[Michael Johnson]], {{PisiLipp|USA}} ([[26. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m jooks|Maailmameister 2019]]''': '''43,48''' [[Steven Gardiner]], {{PisiLipp|Bahama}} <br>'''2022. aasta 400 m jooksu edetabeli juht''': '''43.56''' [[Michael Norman]], {{PisiLipp|USA}} ([[25. juuni]] [[Eugene]]) <br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaalid]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[800 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Emmanuel Korir]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 1:43.71 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Djamel Sedjati]] || {{PisiLipp|Alžeeria}} || 1.44,14 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Marco Arop]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 1.44,28 |- | align=center|4.|| [[Emmanuel Wanyonyi]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 1.44,54 |- | align=center|5.|| [[Slimane Moula]] || {{PisiLipp|Alžeeria}} || 1.44,85 |- | align=center|6.|| [[Gabriel Tual]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1.45,49 |- | align=center|7.|| [[Peter Bol]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 1.45,51 |- | align=center|8.|| [[Wycliffe Kinyamal]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 1.47,07 |} <br>Finaal: [[23. juuli]] <br>Osavõtjaid: 53 <br>Riike: 29 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''1.40,91''' [[David Rudisha]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[9. august]] [[2012]] [[London]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''1.42,34''' [[Donavan Brazier]], {{PisiLipp|USA}} ([[1. oktoober]] [[2019]] [[Doha]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m jooks|Maailmameister 2019]]''': '''1.42,34''' [[Donavan Brazier]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''20122. aasta 800 m jooksu edetabeli juht''': '''1.43,52''' [[Max Burgin]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[14. juuni]] [[Turu]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-800-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-800-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaalid]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-800-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[1500 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Jake Wightman]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.29,23 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Jakob Ingebrigtsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 3.29,47 |- bgcolor="#FFDAB9". | align=center|{{Pronks}} || [[Mohamed Katir]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.29,90 |- | align=center|4.|| [[Mario García Romo]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.30,20 |- | align=center|5.|| [[Josh Kerr]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.30,60 |- | align=center|6.|| [[Timothy Cheruiyot]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.30,69 |- | align=center|7.|| [[Abel Kipsang]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.31,21 |- | align=center|8.|| [[Teddese Lemi]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 3.32,98 |} <br>Finaal: [[19. juuli]] <br>Osavõtjaid: 46 <br>Riike: 25 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3.26,00''' [[Hicham El Guerrouj]], {{PisiLipp|Maroko}} ([[14. juuli]] [[1998]] [[Rooma]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3.27,65''' [[Hicham El Guerrouj]], {{PisiLipp|Maroko}} ([[24. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 meetrit|Maailmameister 2019]]''': '''3.29,26''' [[Timothy Cheruiyot]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2022. aasta 1500 m jooksu edetabeli juht''': '''3.31,01''' [[Abel Kipsang]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[7. mai]] [[Nairobi]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[5000 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Jakob Ingebrigtsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 13.09,24 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Jacob Krop]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 13.09,98 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Oscar Chelimo]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 13.10,20 |- | align=center|4.|| [[Luis Grijalva]] || {{PisiLipp|Guatemala}} || 13.10,44 |- | align=center|5.|| [[Mohammed Ahmed]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 13.10,46 |- | align=center|6.|| [[Grant Fisher]] || {{PisiLipp|USA}} || 13.11,65 |- | align=center|7.|| [[Nicholas Kimeli]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 13.11,97 |- | align=center|8.|| [[Yomif Kejelcha]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 13.12.09 |} <br>Finaal: [[24. juuli]] <br>Osavõtjaid: 48 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''12.35,36''' [[Joshua Cheptegei]], {{PisiLipp|Uganda}} ([[14. august]] [[2020]] [[Monte Carlo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''12.52,79''' [[Eliud Kipchoge]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[31. august]] [[2003]] [[Saint-Denis]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m jookst|Maailmameister 2019]]''': '''12.58,85''' [[Muktar Edris]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br>'''2022. aasta 5000 m jooksu edetabeli juht''': '''12.46,33''' [[Nicholas Kipkorir Kimeli]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[9. juuni]] [[Rooma]]) <br><br>'''Ametliku tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-5000-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-5000-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[10 000 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Joshua Cheptegei]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 27.27,43 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Stanley Mburu]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 27.27,90 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Jacob Kiplimo]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 27.27,97 |- | align=center|4.|| [[Grant Fisher]] || {{PisiLipp|USA}} || 27.28,14 |- | align=center|5.|| [[Selemon Barega]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 27.28,39 |- | align=center|6.|| [[Mohamed Ahmed]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 27.30,27 |- | align=center|7.|| [[Berihu Aregawi]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 27.31,00 |- | align=center|8.|| [[Daniel Mateiko]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 27.33,57 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>Riike: 15 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''26.11,00''' [[Joshua Cheptegei]], {{PisiLipp|Uganda}} ([[7. oktoober]] [[2020]] [[Valencia]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''26.46,31''' [[Kenenisa Bekele]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[17. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 meetrit|Maailmameister 2019]]''': '''26.48,36''' [[Joshua Cheptegei]] {{PisiLipp|Uganda}} <br>'''2022. aasta 10 000 m jooksu edetabeli juht''': '''26.33,84''' [[Grant Fisher]], {{PisiLipp|USA}} ([[6. märts]] [[San Juan Capistrano]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-10K-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[110 m tõkkejooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Grant Holloway]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|13,03 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Trey Cunningham]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|13,08 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Asier Martínez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|13,17 |- | align=center|4.|| [[Damian Czykier]] || {{PisiLipp|Poola}} || align=center|13,32 |- | align=center|5.|| [[Joshua Zeller]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|13,33 |- | align=center|.|| [[Shane Brathwaite]] || {{PisiLipp|Barbados}} || Diskvalifitseeriti |- | align=center|.|| [[Devon Allen]] || {{PisiLipp|USA}} || Diskvalifitseeriti |- | align=center|.|| [[Hansle Parchment]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || Ei startinud |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 43 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''12,80''' [[Aries Merritt]], {{PisiLipp|USA}} ([[7. september]] [[2012]] [[Brüssel]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''12,91''' [[Colin Jackson]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[20. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#110 meetri tõkkejooks|Maailmameister 2019]]''': '''13,10''' [[Grant Holloway]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta 110 m tõkkejooksu edetabeli juht''': '''12,84''' [[Devon Allen]], {{PisiLipp|USA}} ([[12. juuni]] [[New York City]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-110H-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-110H-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-110H-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[400 m tõkkejooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Alison dos Santos]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || align=center|46,29 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Rai Benjamin]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|46,89 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Trevor Bassitt]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|47,39 |- | align=center|4. || [[Wilfried Happio]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|47,41 |- | align=center|5. || [[Khallifah Rosser]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|47,88 |- | align=center|6. || [[Jaheel Hyde]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|48,03 |- | align=center|7. || [[Karsten Warholm]] || {{PisiLipp|Norra}} || align=center|48,42 |- | align=center|8. || [[Rasmus Mägi]] || {{PisiLipp|Eesti}} || align=center|48,92 |} <br>Finaal: [[19. juuli]] <br>Osavõtjaid: 40 <br>Riike: 30 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''45,94''' [[Karsten Warholm]], {{PisiLipp|Norra}} ([[3. august]] [[2021]] [[Tokyo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''47,18''' [[Kevin Young]], {{PisiLipp|USA}} ([[19. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetri tõkkejooks|Maailmameister 2019]]''': '''47,42''' [[Karsten Warholm]], {{PisiLipp|Norra}} <br>'''2022. aasta 400 m tõkkejooksu edetabeli juht''': '''46,80''' [[Alison dos Santos]], {{PisiLipp|Brasiilia}} ([[30. juuni]] [[Stockholm]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400H-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400H-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400H-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[3000 m takistusjooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Soufiane El Bakkali]] || {{PisiLipp|Maroko}} || 8.25,13 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} ||[[Lamecha Girma]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 8.26,01 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Conseslus Kipruto]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 8.27,92 |- | align=center|4.|| [[Getnet Wale]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 8.28,68 |- | align=center|5.|| [[Abraham Kibiwot]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 8.28,95 |- | align=center|6.|| [[Evan Jager]] || {{PisiLipp|USA}} || 8.29,08 |- | align=center|7.|| [[Yemane Haileselassie]] || {{PisiLipp|Eritrea}} || 8.29,40 |- | align=center|8.|| [[Hillary Bor]] || {{PisiLipp|USA}} || 8.29,77 |}1) <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 44 <br>Riike: 22 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''7.53,63''' [[Saif Saaeed Shaheen]], {{PisiLipp|Katar}} ([[3. september]] [[2004]] [[Brüssel]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''8.00,43''' [[Ezekiel Kemboi]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[18. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 meetri takistusjooks|Maailmameister 2019]]''': '''8.01,35''' [[Conseslus Kipruto]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2022. aasta 3000 m takistusjooksu edetabeli juht''': '''7.58,28''' [[Soufiane El Bakkali]], {{PisiLipp|Maroko}} ([[5. juuni]] [[Rabat]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-3KSC-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-3KSC-M-h----.RS4.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[4×100 m teatejooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || {{PisiLipp|Kanada}} || [[Aaron Brown]],<br>[[Jerome Blake]],<br>[[Brendon Rodney]],<br>[[Andre De Grasse]] || align=center|37,48 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || {{PisiLipp|USA}} || [[Christian Coleman]],<br>[[Noah Lyles]],<br>[[Elijah Hall]],<br>[[Marvin Bracy]] || align=center|37,55 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[Jona Efoloko]],<br>[[Zharnel Hughes]],<br>[[Nethaneel Mitchell-Blake]],<br>[[Reece Prescod]] || align=center|37,83 |- | align=center|4. || {{PisiLipp|Jamaica}} || [[Ackeem Blake]],<br>[[Yohan Blake]],<br>[[Oblique Seville]],<br>[[Jelani Walker]] || align=center|38,06 |- | align=center|5. || {{PisiLipp|Ghana}} || [[Sean Safo-Antwi]],<br>[[Benjamin Azamati]],<br>[[Joseph Oduro Manu]],<br>[[Joseph Amoah]] || align=center|38.07 |- | align=center|6. || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || [[Emile Erasmus]],<br>[[Gift Leotlela]],<br>[[Clarence Munya]],<br>[[iAkani Simbine]] || align=center|38.10 |- | align=center|7. || {{PisiLipp|Brasiilia}} || [[Rodrigo do Nascimento]],<br>[[Felipe Bardi]],<br>[[Derick Silva]],<br>[[Erik Cardoso]] || align=center|38.25 |- | align=center|8. || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Méba-Mickaël Zeze]],<br>[[Pablo Matéo]],<br>[[Ryan Zeze]],<br>[[Jimmy Vicaut]] || align=center|diskvalifitseeriti |} <br>Finaal: [[23. juuli]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''36,84''' {{PisiLipp|Jamaica}} ([[11. august]] [[2012]] [[London]]) <br>[[Nesta Carter]], <br>[[Michael Frater]], <br>[[Yohan Blake]],<br> [[Usain Bolt]] <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''37,04''' {{PisiLipp|Jamaica}} ([[4. september]] [[2011]] [[Daegu]]) <br>[[Nesta Carter]], <br>[[Michael Frater]], <br>[[Yohan Blake]], <br>[[Usain Bolt]] <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×100 meetri teatejooks|Maailmameister 2019]]''': '''37,10''' {{PisiLipp|USA}} <br>[[Christian Coleman]], <br>[[Justin Gatlin]], <br>[[Michael Rodgers]], <br>[[Noah Lyles]] <br>'''2022. aasta 4x100 m teatejooksu edetabeli juht''': '''37,99''' {{PisiLipp|Saksamaa}} ([[3. juuni]] [[Regensburg]])<br>[[Kevin Kranz]], <br>[[Joshua Hartmann]], <br>[[Owen Ansah]],<br> [[Lucas Ansah-Peprah]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X1-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X1-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[4×400 m teatejooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || {{PisiLipp|USA}} || [[Elija Godwin]],<br>[[Michael Norman]],<br>[[Bryce Deadmon]],<br>[[Champion Allison]] || 2.56,17 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || {{PisiLipp|Jamaica}} || [[Akeem Bloomfield]],<br>[[Nathon Allen]],<br>[[Jevaughn Powell]],<br>[[Christopher Taylor]] || 2.58,58 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || {{PisiLipp|Belgia}} || [[Dylan Borlée]],<br>[[Julien Watrin]],<br>[[Alexander Doom]],<br>[[Kevin Borlée]] || 2.58,72 |- | align=center|4. || {{PisiLipp|Jaapan}} || [[Fuga Sato]],<br>[[Kaito Kawabata]],<br>[[Julian Walsh]],<br>[[Yuki Joseph Nakajima]] || 2.59,51 |- | align=center|5. || {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || [[Dwight St. Hillaire]],<br>[[Jereem Richards]],<br>[[Shakeem Mc Kay]],<br>[[Asa Guevara]] || 3.00,03 |- | align=center|6. || {{PisiLipp|Botswana}} || [[Zibane Ngozi]],<br>[[Leungo Scotch]],<br>[[Isaac Makwala]],<br>[[Bayapo Ndori]] || 3.00,14 |- | align=center|7. || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Thomas Jordier]],<br>[[Loïc Prévot]],<br>[[Simon Boypa]],<br>[[Téo Andant]] || 3.01,35 |- | align=center|8. || {{PisiLipp|Tšehhi}} || [[Matěj Krsek]],<br>[[Pavel Maslák]],<br>[[Michal Desenský]],<br>[[Patrik Šorm]] || 3.01,63 |- | align=center|9. || {{PisiLipp|Poola}} || [[Maksymilian Klepacki]],<br>[[Karol Zalewski]],<br>[[Mateusz Rzeźniczak]],<br>[[Kajetan Duszyński]] || 3.02,51 |} <br>Finaal: [[24. juuli]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2.54,29''' {{PisiLipp|USA}} ([[22. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>[[Andrew Valmon]],<br>[[Quincy Watts]],<br>[[Butch Reynolds]],<br>[[Michael Duane Johnson]] <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2.54,29''' {{PisiLipp|USA}} ([[22. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>[[Andrew Valmon]],<br>[[Quincy Watts]],<br>[[Butch Reynolds]],<br>[[Michael Duane Johnson]] <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 meetri teatejooks|Maailmameister 2019]]''': '''2.56,69''' {{PisiLipp|USA}} <br>[[Fred Kerley]], <br>[[Michael Cherry]], <br>[[Wil London]], <br>[[Rai Benjamin]] <br>'''2022. aasta 4x400 m teatejooksu edetabeli juht''': '''2.57,72''' [[Adidas]] ([[16. aprill]] [[Gainesville]])<br>[[Steven Gardiner]],<br>[[Quincy Hall]],<br>[[Erriyon Knighton]],<br>[[Grant Holloway]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X4-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X4-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Maraton]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Tamirat Tola]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || '''2:06.36 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]] |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Mosinet Geremew]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || align=center|2:06.44 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Bashir Abdi]] || {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|2:06.48 |- | align=center|4.|| [[Cameron Levins]] || {{PisiLipp|Kanada}} || align=center|2:07.09 |- | align=center|5.|| [[Geoffrey Kamworor]] || {{PisiLipp|Keenia}} || align=center|2:07.14 |- | align=center|6.|| [[Seifu Ture]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || align=center|2:07.17 |- | align=center|7.|| [[Gabriel Gerald Geay]] || {{PisiLipp|Tansaania}} || align=center|2:07.31 |- | align=center|8.|| [[Daniel do Nascimento]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || align=center|2:07.35 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 70 <br>Riike: 34 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2:01.39''' [[Eliud Kipchoge]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[16. september]] [[2018]] [[Berliin]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2:06.54''' [[Abel Kirui]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[22. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton|Maailmameister 2019]]''': '''2:10.40''' [[Lelisa Desisa]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br>'''2022. aasta maratoni edetabeli juht''': '''2:02.40''' [[Eliud Kipchoge]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[6. märts]] [[Tokyo]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused: '''[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-MAR-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[20 km käimine]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Toshikazu Yamanishi]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 1:19.07 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Koki Ikeda]] ||{{PisiLipp|Jaapan}} || 1:19.14 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Perseus Karlström]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 1:19.18 |- | align=center|4.|| [[Samuel Gathimba]] ||{{PisiLipp|Keenia}} || 1:19.25 |- | align=center|5.|| [[Brian Pintado]] ||{{PisiLipp|Ecuador}} || 1:19.34 |- | align=center|6.|| [[Caio Bonfim]] ||{{PisiLipp|Brasiilia}} || 1:19.51 |- | align=center|7.|| [[Álvaro Martín]] ||{{PisiLipp|Hispaania}} || 1:20.19 |- | align=center|8.|| [[Hiroto Jusho]] ||{{PisiLipp|Jaapan}} || 1:20.39 |} <br>Finaal: [[15. juuli]] <br>Osavõtjaid: 48 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''1:16.36''' [[Yusuke Suzuki]], {{PisiLipp|Jaapan}} ([[15. märts]] [[2015]] [[Nomi]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''1:17.21''' [[Jefferson Pérez]], {{PisiLipp|Ecuador}} ([[23. august]] [[2003]] [[Saint-Denis]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|Maailmameister 2019]]''': '''1:26.34''' [[Toshikazu Yamanishi]], {{PisiLipp|Jaapan}} <br>'''2022. aasta 20 km käimise edetabeli juht''': '''1:17.47''' [[Vassili Mizinov]], [[neutraalne sportlane]] ([[31. jaanuar]] [[Sotši]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-20KR-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[50 km käimine|35 km käimine]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Massimo Stand]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:23.14 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Masatora Kawano]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 2:23.15 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Perseus Karlström]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 2:23.44 |- | align=center|4.|| [[Brian Daniel Pintado]] || {{PisiLipp|Colombia}} || 2:24.37 |- | align=center|5.|| [[Xianghong He]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 2:24.45 |- | align=center|6.|| [[Evan Dunfee]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 2:25.02 |- | align=center|7.|| [[Caio Bonfim]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || 2:25.14 |- | align=center|8.|| [[Eider Arévalo]] || {{PisiLipp|Colombia}} || 2:25.21 |} <br>Finaal: [[24. juuli]] <br>Osavõtjaid: 52 <br>Riike: 28 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': maailmarekordeid tunnustatakse pärast 1. jaanuari 2023 <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': uus ala <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#50 km käimine|Maailmameister 2019]]''' (50 km): '''4:04.20''' [[Yusuke Suzuki]], {{PisiLipp|Jaapan}} <br>'''2022. aasta 35 km käimise edetabeli juht''': '''2:26.40''' [[Masatora Kawano]], {{PisiLipp|Jaapan}} ([[17. aprill]] [[Wajima]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-35KR-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kaugushüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Wang Jianan]] || {{PisiLipp|Hiina}}|| 7.94||align=center|X||8.03|| align=center|X||8.03|| '''8.36'''||align=center|8.36 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Miltiádis Tedóglou]] || {{PisiLipp|Kreeka}}|| align=center|X||8.30||8.29||8.24||'''8.32'''||8.20|| align=center|8.32 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Simon Ehammer]] || {{PisiLipp|Šveits}} ||6.42|| '''8.16'''|| 7.78|| align=center|X||align=center|X||7.94|| align=center|8.16 |- | align=center|4.|| [[Maykel Massó]] || {{PisiLipp|Kuuba}}|| align=center|X ||'''8.15'''||align=center|X||7.79||8.02||7.88||align=center|8.15 |- | align=center|5.|| [[Steffin McCarter]] || {{PisiLipp|USA}} ||7.87||'''8.04'''||align=center|X||7.88|| 7.87||align=center|X|| align=center|8.04 |- | align=center|6.|| [[Marquis Dendy]] || {{PisiLipp|USA}}|| align=center|X||'''8.02'''||7.98|| align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|8.02 |- | align=center|7.|| [[Murali Sreeshankar]] || {{PisiLipp|India}}|| '''7.96'''|| align=center|X||align=center|X||7.89||align=center|X||7.83 ||align=center|7.96 |- | align=center|8.|| [[Eusebio Cáceres]] || {{PisiLipp|Hispaania}}|| 7.91||align=center|X|| '''7.93'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|7.93 |} <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 34 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''8.95''' [[Mike Powell]], {{PisiLipp|USA}} ([[30. august]] [[1991]] [[Tokyo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''8.95''' Mike Powell, {{PisiLipp|USA}} ([[30. august]] [[1991]] [[Tokyo]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe|Maailmameister 2019]]''': '''8.69''' [[Tajay Gayle]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br>'''2022. aasta kaugushüppe edetabeli juht''': '''8.45''' [[Simon Ehammer]], {{PisiLipp|Šveits}} <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-LJ-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-LJ-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kolmikhüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4 ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Pedro Pichardo]] || {{PisiLipp|Portugal}} || '''17.95'''||17.92||17.57|| align=center|- ||align=center|X||17.51||align=center|17.95 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Hugues Fabrice Zango]] || {{PisiLipp|Burkina Faso}} || '''17.55'''||16.95||17.38||17.14||align=center|X||17.49 ||align=center|17.55 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Zhu Yaming]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 17.00||'''17.31'''||align=center|X||16.98||align=center|X||16.85 ||align=center|17.31 |- | align=center|4.|| [[Andrea Dallavalle]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || '''17.25'''||17.16||align=center|- ||17.12 ||align=center|X||align=center|X||align=center|17.25 |- | align=center|5.|| [[Emmanuel Ihemeje]] || {{PisiLipp|Itaalia}} ||align=center|X||17.03||16.69 ||16.81 ||16.71 ||'''17.17'''||align=center|17.17 |- | align=center|6.|| [[Donald Scott]] || {{PisiLipp|USA}} || '''17.14'''||align=center|X||16.79 ||16.98||17.04 ||16.94||align=center|17.14 |- | align=center|7.|| [[Almir dos Santos]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} ||align=center|X||16.69||'''16.87'''||align=center|X||16.38||13.26||align=center|16.87 |- | align=center|8.|| [[Jean-Marc Pontvianne]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|X||align=center|X||'''16.86'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|16.86 |} <br>Finaal: [[23. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 16 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''18.29''' [[Jonathan Edwards]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[7. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''18.29''' Jonathan Edwards, {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[7. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Maailmameister 2019]]''': '''17.92''' [[Christian Taylor]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta kolmikhüppe edetabeli juht''': '''17.87''' [[Jordan Díaz]], {{PisiLipp|Kuuba}} ([[26. juuni]] [[Nerja]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-TJ-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-TJ-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kõrgushüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Mutaz Essa Barshim]] || {{PisiLipp|Katar}} || align=center|2.37 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Woo Sang-hyeok]] || {{PisiLipp|Lõuna-Korea}} || align=center|2.35 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Andriy Protsenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || align=center|2.33 |- | align=center|4.|| [[Gianmarco Tamberi]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|2.33 |- | align=center|5.|| [[Shelby McEwen]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|2.30 |- | align=center rowspan=2|6.|| [[Django Lovett]] || {{PisiLipp|Kanada}} || align=center|2.27 |- | [[Luis Enrique Zayas]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || align=center|2.27 |- | align=center|8.|| [[Tomohiro Shinno]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || align=center|2.27 |} <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 22 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2.45''' [[Javier Sotomayor]], {{PisiLipp|Kuuba}} ([[27. juuli]] [[1993]] [[Salamanca]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2.41''' [[Bohdan Bondarenko]], {{PisiLipp|Ukraina}} ([[15. august]] [[2013]] [[Moskva]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|Maailmameister 2019]]''': '''2.37''' [[Mutaz Essa Barshim]], {{PisiLipp|Katar}} <br>'''2022. aasta kõrgushüppe edetabeli juht''': '''2.34 '''[[Ilja Ivanjuk]], [[neutraalne sportlane]] ([[7. juuni]] [[Moskva]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HJ-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HJ-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Teivashüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Armand Duplantis]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || '''6.21 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Chris Nilsen]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|5.94 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Ernest John Obiena]] || {{PisiLipp|Filipiinid}} || align=center|5.94 |- | align=center|4.|| [[Thiago Braz]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || align=center|5.87 |- | align=center rowspan=2|5.|| [[Oleg Zernikel]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || align=center|5.87 |- | [[Renaud Lavillenie]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|5.87 |- | align=center|7.|| [[Bo Kanda Lita Baehre]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || align=center|5.87 |- | align=center|8.|| [[Ersu Şaşm]] || {{PisiLipp|Türgi}} || align=center|5.80 |} <br>Finaal: [[24. juuli]] <br>Osavõtjaid: 33 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''6.20''' (hallis) [[Armand Duplantis]], {{PisiLipp|Rootsi}} ( [[20. märts]] [[2022]] [[Belgrad]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''6.05''' [[Dmitri Markov]], {{PisiLipp|Austraalia}} ([[9. august]] [[2001]] [[Edmonton]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe|Maailmameister 2019]]''': '''5.97''' [[Sam Kendricks]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta teivashüppe edetabeli juht''': '''6.16''' [[Armand Duplantis]], {{PisiLipp|Rootsi}} ([[30. juuni]] [[Stockholm]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-PV-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-PV-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kuulitõuge]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Ryan Crouser]] || {{PisiLipp|USA}} || 22.21||22.71||22.58 ||22.16 ||'''22.94'''||align=center|X||'''22.94 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Joe Kovacs]] || {{PisiLipp|USA}} || 22.62||align=center|X|| 22.17||22.16||'''22.89'''||22.42|| align=center|22.89 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Josh Awotunde]] || {{PisiLipp|USA}} || 22.24||21.70 ||21.14 ||align=center|X||'''22.29'''||22.22||align=center|22.29 |- | align=center|4.|| [[Tomas Walsh]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 21.40||20.67||21.49||align=center|X||'''22.08'''||21.27||align=center|22.08 |- | align=center|5.|| [[Darlan Romani]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || 21.69||21.90||align=center|X||'''21.92'''||21.34||align=center|X||align=center|21.92 |- | align=center|6.|| [[Filip Mihaljević]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 21.05||align=center|X||align=center|X||21.35||'''21.82'''||21.58||align=center|21.82 |- | align=center|7.|| [[Jacko Gill]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 19.19||20.75||20.82||21.03||align=center|X||'''21.40'''||align=center|21.40 |- | align=center|8.|| [[Adrian Piperi]] || {{PisiLipp|USA}} || 20.88||'''20.93'''||align=center|X||20.79 ||align=center|X||align=center|X||align=center|20.93 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 33 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''23.37''' [[Ryan Crouser]], {{PisiLipp|USA}} ([[18. juuni]] [[2021]] [[Eugene]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''22.91''' [[Joe Kovacs]], {{PisiLipp|USA}} ([[5. oktoober]] [[1987]] [[Doha]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge|Maailmameister 2019]]''': '''22.91''' [[Joe Kovacs]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta kuulitõuke edetabeli juht''': '''23.12''' [[Ryan Crouser]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-SP-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-SP-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kettaheide]]==== Maailmameistriks tulnud [[Kristjan Čeh]] on noorim kettaheitja, kes on tulnud maailmameistriks. Esmakordselt heitis maailmameistrivõistlustel viis meest 67 meetrit või enam<ref>[https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/news/report/wch-oregon22-report-men-discus "Ceh breaks championship record to win discus title in Oregon"]. worldathletics.org. Vaadatud 23.7.2022</ref>. {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Kristjan Čeh]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || 65.27|| 69.02|| '''71.13''' ||68.95|| 70.51|| 67.57|| '''71.13 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]] |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Mykolas Alekna]] || {{PisiLipp|Leedu}} ||66.64 ||67.87|| 67.28||'''69.27'''|| align=center|X ||align=center|X || align=center|69.27 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Andrius Gudžius]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 67.31 ||66.06||align=center|X|| '''67.55'''|| align=center|X || align=center|X||align=center|67.55 |- | align=center|4.|| [[Daniel Ståhl]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 66.59 ||65.99 || align=center|X||65.39 ||'''67.10''' ||66.86|| align=center|67.10 |- | align=center|5.|| [[Simon Pettersson]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || align=center|X|| '''67.00'''|| align=center|X ||align=center|X ||align=center|X|| align=center|X || align=center|67.00 |- | align=center|6.|| [[Matthew Denny]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 61.55|| 65.50|| 66.29||65.56|| 65.49|| '''66.47'''|| align=center| 66.47 |- | align=center|7.|| [[Alin Firfirică]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 65.10||63.80|| 62.58|| align=center|X ||align=center|X ||'''65.57'''|| align=center|65.57 |- | align=center|8.|| [[Alex Rose]] || {{PisiLipp|Samoa}} || '''65.57'''||64.17||63.41 ||62.78|| align=center|X ||61.16||align=center|65.57 |} <br>Finaal: [[19. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''74.08''' [[Jürgen Schult]], {{PisiLipp|Saksa DV}} ([[6. juuni]] [[1986]] [[Neubrandenburg]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''70.17''' [[Virgilijus Alekna]], {{PisiLipp|Leedu}} ([[7. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|Maailmameister 2019]]''': '''67.59''' [[Daniel Ståhl]], {{PisiLipp|Rootsi}} <br>'''2022. aasta kettaheite edetabeli juht''': '''71.47''' [[Daniel Ståhl]], {{PisiLipp|Rootsi}} ([[21. juuni]] [[Uppsala]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-DT-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-DT-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Odavise]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Anderson Peters]] || {{PisiLipp|Grenada}} || 90.21||90.46 ||87.21||88.11||85.83 ||'''90.54'''||align=center|90.54 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Neeraj Chopra]] || {{PisiLipp|India}} ||align=center|X||82.39||86.37||'''88.13'''||align=center|X||align=center|X||align=center|88.13 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Jakub Vadlejch]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 85.52 ||87.23 ||'''88.09'''||83.48||81.31||82.88||align=center|88.09 |- | align=center|4.|| [[Julian Weber]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || '''86.86'''||71.88||73.00||align=center|X||81.76||83.53||align=center|86.86 |- | align=center|5.|| [[Arshad Nadeem]] || {{PisiLipp|Pakistan}} ||align=center|X||75.13||82.05||'''86.16'''||83.63||align=center|X||align=center| 86.16 |- | align=center|6.|| [[Lassi Etelätalo]] || {{PisiLipp|Soome}} || 78.27||'''82.70'''||align=center|X|| align=center|–||80.71||80.99||align=center| 82.70 |- | align=center|7.|| [[Andrian Mardare]] || {{PisiLipp|Moldova}} ||79.55 ||align=center|X||'''82.26'''||79.42||81.07 ||align=center|X||align=center| 82.26 |- | align=center|8.|| [[Oliver Helander]] || {{PisiLipp|Soome}} ||align=center|X||align=center|X||'''82.24'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|82.24 |} <br>Finaal: [[23. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''98.48''' [[Jan Železný]], {{PisiLipp|Tšehhi}} ([[25. mai]] [[1996]] [[Jena]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''92.80''' [[Jan Železný]], {{PisiLipp|Tšehhi}} ([[12. august]] [[2001]] [[Edmonton]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|Maailmameister 2019]]''': '''86.89''' [[Anderson Peters]], {{PisiLipp|Grenada}} <br>'''2022. aasta odaviske edetabeli juht''': '''93.07''' [[Anderson Peters]], {{PisiLipp|Grenada}} ([[13. mai]] [[Doha]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-JT-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-JT-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Vasaraheide]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Paweł Fajdek]] || {{PisiLipp|Poola}} ||74.71|| 80.58 ||'''81.98'''|| 79.13|| align=center|X|| align=center|X||align=center|81.98 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Wojciech Nowicki]] || {{PisiLipp|Poola}} ||77.40||80.07||'''81.03'''||align=center|X ||79.45||79.53||align=center|81.03 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center| {{Pronks}} || [[Eivind Henriksen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 78.89|| '''80.87'''||align=center|X||75.55|| 77.74|| 78.19|| align=center|80.87 |- | align=center|4. || [[Quentin Bigot]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 79.52||78.86||'''80.24'''||79.94|| 79.85|| 79.38|| align=center|80.24 |- | align=center|5.|| [[Bence Halász]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 79.12|| 79.46|| '''80.15'''||align=center|X||78.77||79.07|| align=center|80.15 |- | align=center|6.|| [[Rudy Winkler]] || {{PisiLipp|USA}} || 78.91|| 77.49|| align=center|X||78.51|| '''78.99'''|| 78.89|| align=center|78.99 |- | align=center|7.|| [[Mõhhailo Kohhan]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 78.07|| '''78.83'''|| align=center|X||77.94|| 78.16|| 77.97|| align=center|78.83 |- | align=center|8.|| [[Daniel Haugh]] || {{PisiLipp|USA}} || 76.80|| '''78.10'''|| align=center|X||76.52|| 77.71||align=center|X|| align=center|78.10 |} <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''86.74''' [[Juri Sedõhh]], {{PisiLipp|NSVL}} ([[30. august]] [[1986]], [[Stuttgart]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''83.63''' [[Ivan Cichan]], {{PisiLipp|Valgevene}} ([[27. august]] [[2007]], [[Osaka]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|Maailmameister 2019]]''': '''80.50''' [[Paweł Fajdek]], {{PisiLipp|Poola}} <br>'''2022. aasta vasaraheitte edetabeli juht''': '''81.58''' [[Wojciech Nowicki]], {{PisiLipp|Poola}} ([[5. juuni]] [[Chorzów]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HT-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HT-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kümnevõistlus]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Üksikalade tulemused !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Kevin Mayer]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 10,62-7.54-14.98,2.05-49,40-13,92-49.44-5.40-70.31-4.41,44 || align=center|8816 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Pierce LePage]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 10,39-7.54-14.83-1.99-46,84-13,78-53.26-5.00-57.52-4.42,77 || align=center|8701 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Zachery Ziemek]] || {{PisiLipp|USA}} || 10,57-7.70-15.37-2.08-49,56-14,47-48.40-5.40-62.18-4.44,97 || align=center|8676 |- | align=center|4.|| [[Ayden Owens-Delerme]] || {{PisiLipp|Puerto Rico}} || 10,52-7.64-14.97-2.02-45,07-13,88-42.36-4.50-50.98-4.13,02 || align=center|8532 |- | align=center|5.|| [[Lindon Victor]] || {{PisiLipp|Grenada}} || 10,78-7.26-16.29-2.02-49,27-14,76-53.92-4.80-66.20-4.47,22 || align=center|8474 |- | align=center|6.|| [[Niklas Kaul]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 11,22-7.09-14.52-2.05-48,39-14,27-44.62-4.80-69.74-4.13,81 || align=center|8434 |- | align=center|7.|| [[Maicel Uibo]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 11,14-7.32-15.17-2.11-50,38-14,49-46.52-5.30-63.54-4.37,58 || align=center|8425 |- | align=center|8.|| [[Cedric Dubler]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 10,93-7.56-12.87-2.08-47,71-14,28-42.88-5.10-54.76-4.37,26 || align=center|8246 |- | align=center|9.|| [[Johannes Erm]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 10,94-7.37-15.01-1.93-47,02-14,38-44.18-4.70-56.87-4.25,08 || align=center|8227 |- |colspan="5"|... |- | || [[Janek Õiglane]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 11,12-7.26-14.83-2.05-49,16-14.69-30.49 || katkestas |} <br>Finaal: [[23. juuli|23.]]-[[24. juuli]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>Riike: 12 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''9126''' [[Kevin Mayer]], {{PisiLipp|Prantsusmaa}} ( [[16. september]] [[2018]] [[Talence]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''9045''' [[Ashton Eaton]], {{PisiLipp|USA}} ([[29. august]] [[2015]] [[Peking]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|Maailmameister 2019]]''': '''8691''' [[Niklas Kaul]], {{PisiLipp|Saksamaa}} <br>'''2022. aasta kümnevõistluse edetabeli juht''': '''8867''' [[Garrett Scantling]], {{PisiLipp|USA}} ([[7. mai]] [[Fayetteville]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-M-u--0--.RS2.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ===Naised=== ====[[100 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || '''10,67 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Shericka Jackson]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|10,73 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Elaine Thompson-Herah]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|10,81 |- | align=center|4.|| [[Dina Asher-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|10,83 |- | align=center|5.|| [[Mujinga Kambundji]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|10,91 |- | align=center|6.|| [[Aleia Hobbs]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|10,92 |- | align=center|7.|| [[Marie-Josée Ta Lou]] || {{PisiLipp|Côte d'Ivoire}} || align=center|10,93 |- | align=center|8.|| [[Melissa Jefferson]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|11,03 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 54 <br>Riike: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''10,49''' [[Florence Griffith-Joyner]], {{PisiLipp|USA}}, ([[16. juuli]] [[1988]] [[Indianapolis]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''10,70''' [[Marion Jones]], {{PisiLipp|USA}}, ([[29. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks 2|Maailmameister 2019]]''': '''10,71''' [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br>'''2022. aasta 100 m jooksu edetabeli juht''': '''10,67''' [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[7. mai]] [[Nairobi]]) <br>.....................................................................'''10,67''' [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[18. juuni]] [[Pariis]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-W-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[200 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Shericka Jackson]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || '''21,45 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|21,81 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Dina Asher-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|22,02 |- | align=center|4.|| [[Aminatou Seyni]] || {{PisiLipp|Nigeeria}} || align=center|22,12 |- | align=center|5.|| [[Abby Steiner]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|22,26 |- | align=center|6.|| [[Tamara Clark]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|22,32 |- | align=center|7.|| [[Elaine Thompson-Herah]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|22,39 |- | align=center|8.|| [[Mujinga Kambundji]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|22,55 |} <br>Finaal: [[21. juuli]] <br>Osavõtjaid: 51 <br>Riike: 32 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''21,34''' [[Florence Griffith Joyner]], {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''21,63''' [[Dafne Schippers]], {{PisiLipp|Holland}} ([[28. august]] [[2015]] [[Peking]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks 2|Maailmameister 2019]]''': '''21,88''' [[Dina Asher-Smith]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} <br>'''2022. aasta 200 m edetabeli juht''': '''21,55''' [[Shericka Jackson]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[26. juuni]] [[Kingston]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-W-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[400 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Shaunae Miller-Uibo]] || {{PisiLipp|Bahama}} || align=center|49,11 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Marileidy Paulino]] || {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || align=center|49,60 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Sada Williams]] || {{PisiLipp|Barbados}} || align=center|49,75 |- | align=center|4.|| [[Lieke Klaver]] || {{PisiLipp|Holland}} || align=center|50,33 |- | align=center|5.|| [[Stephenie Ann McPherson]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|50,36 |- | align=center|6.|| [[Fiordaliza Cofil]] || {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || align=center|50,57 |- | align=center|7.|| [[Candice McLeod]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|50,78 |- | align=center|8.|| [[Anna Kiełbasińska]] || {{PisiLipp|Poola}} || align=center|50,81 |} <br>Finaal: [[22. juuli]] <br>Osavõtjaid: 51 <br>Riike: 31 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''47,60''' [[Marita Koch]], {{PisiLipp|Saksa DV}} ([[6. oktoober]] [[1985]] [[Canberra]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''47,99''' [[Jarmila Kratochvílová]], {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} ([[10. august]] [[1983]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m jooks 2|Maailmameister 2019]]''': '''48,14''' [[Salwa Eid Naser]], {{PisiLipp|Bahrein}} <br>'''2022. aasta 400 m edetabeli juht''': '''49,49''' [[Marileidy Paulino]], {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} ([[21. mai]] [[La Nucia]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400-W-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400-W-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[800 m jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Athing Mu]] || {{PisiLipp|USA}} || 1.56,30 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Keely Hodgkinson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.56,38 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Mary Moraa]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 1.56,71 |- | align=center|4. || [[Diribe Welteji]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 1.57,02 |- | align=center|5. || [[Natoya Goule]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 1.57,90 |- | align=center|6. || [[Raevyn Rogers]] || {{PisiLipp|USA}} || 1.58,26 |- | align=center|7. || [[Anita Horvat]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || 1.59,83 |- | align=center|8. || [[Ajee Wilson]] || {{PisiLipp|USA}} || 2.00,19 |} </div> <br>Finaal: [[24. juuli]] <br>Osavõtjaid: 48 <br>Riike: 29 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''1.53,28''' [[Jarmila Kratochvílová]], {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} ([[26. juuli]] [[1983]] [[München]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]:''' '''1.54,68''' [[Jarmila Kratochvílová]], {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} ([[9. august]] [[1983]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m jooks 2|Maailmameister 2019]]:''' '''1.55,16''' [[Caster Semenya]], {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} <br>'''2022. aasta 800 m jooksu edetabeli juht''': '''1.57,01''' [[Athing Mu]], {{PisiLipp|USA}} ([[9. juuni]] [[Rooma]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-800-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-800-W-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]--[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-800-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both" /> ====[[1500 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Faith Kipyegon]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.52,96 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Gudaf Tsegay]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 3.54,52 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Laura Muir]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.55,28 |- | align=center|4.|| [[Freweyni Hailu]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 4.01,28 |- | align=center|5.|| [[Sofia Ennaoui]] || {{PisiLipp|Poola}} || 4.01,43 |- | align=center|6.|| [[Sinclaire Johnson]] || {{PisiLipp|USA}} || 4.01,63 |- | align=center|7.|| [[Jessica Hull]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 4.01,82 |- | align=center|8.|| [[Winnie Nanyondo]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 4.01,98 |} <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 46 <br>Riike: 24 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3.50,07''' [[Genzebe Dibaba]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[17. juuli]] [[2015]] [[Monte Carlo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3.51,95''' [[Sifan Hassan]], {{PisiLipp|Holland}} ([[5. oktoober]] [[2019]] [[Doha]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m jooks 2|Maailmameister 2019]]''': '''3.51,95''' [[Sifan Hassan]], {{PisiLipp|Holland}} <br>'''2022. aasta 1500 m edetabeli juht''': '''3.52,59''' [[Faith Kipyegon]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[28. mai]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-W-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[5000 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Gudaf Tsegay]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 14.46,29 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Beatrice Chebet]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 14.46.75 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Dawit Seyaum]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 14.47,36 |- | align=center|4.|| [[Margaret Chelimo Kipkemboi]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 14.47,71 |- | align=center|5.|| [[Letesenbet Gidey]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 14.47,98 |- | align=center|6.|| [[Sifan Hassan]] || {{PisiLipp|Holland}} || 14.48,12 |- | align=center|7.|| [[Caroline Chepkoech Kipkirui]] || {{PisiLipp|Kasahstan}} || 14.54,80 |- | align=center|8.|| [[Karoline Bjerkeli Grøvdal]] || {{PisiLipp|Norra}} || 14.57,62 |} <br>Finaal: [[23. juuli]] <br>Osavõtjaid: 41 <br>Riike: 23 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''14.06,62''' [[Letesenbet Gidey]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[7. oktoober]] [[2020]] [[Valencia]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''14.26,72''' [[Hellen Obiri]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[5. oktoober]] [[2019]] [[Doha]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m jooks 2|Maailmameister 2019]]''': '''14.26,72''' [[Hellen Obiri]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2022. aasta 5000 m edetabeli juht''': '''14.12,98''' [[Ejgayehu Taye]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[27. mai]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-5000-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-5000-W-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[10 000 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Letesenbet Gidey]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 30.09,94 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Hellen Obiri]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 30.10,02 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Margaret Kipkemboi]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 30.10,07 |- | 4.|| [[Sifan Hassan]] || {{PisiLipp|Holland}} || 30.10,56 |- | 5.|| [[Rahel Daniel]] || {{PisiLipp|Eritrea}} || 30.12,15 |- | 6.|| [[Ejgayehu Taye]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 30.12,45 |- | 7.|| [[Caroline Chepkoech Kipkirui]] || {{PisiLipp|Kasahstan}} || 30.17,64 |- | 8.|| [[Bosena Mulatie]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 30.17,77 |} <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 25 <br>Riike: 12 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''29.01,03''' [[Letesenbet Gidey]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[8. juuni]] [[2021]] [[Hengelo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''30.04,18''' [[Berhane Adere]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[23. august]] [[2003]] [[Saint-Denis]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m jooks 2|Maailmameister 2019]]''': '''30.17,62''' [[Sifan Hassan]], {{PisiLipp|Holland}} <br>'''2022. aasta 10 000 m edetabeli juht''': '''30.14,66''' [[Elise Cranny]], {{PisiLipp|USA}} ([[6. märts]] [[San Juan Capistrano]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-10K-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[100 m tõkkejooks]]==== Nigeeria sprinter Tobi Amusan püstitas poolfinaalis uue 100 m tõkkejooksu maailmarekordi ajaga 12,12. Tuule kiirus finaalis + 2,5 m/s oli maailmarekordi jaoks lubatust + 2 m/s suurem, mille tulemusel seda aega maailmarekordina ei registreerita. {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Tobi Amusan]] || {{PisiLipp|Nigeeria}} || align=center|12,06 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Britany Anderson]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|12,23 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Jasmine Camacho-Quinn]] || {{PisiLipp|Puerto Rico}} || align=center|12,23 |- | align=center|4.|| [[Alia Armstrong]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|12,31 |- | align=center|5.|| [[Cindy Sember]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|12,38 |- | align=center|6.|| [[Danielle Williams]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|12,44 |- | align=center|7.|| [[Devynne Charlton]] || {{PisiLipp|Bahama}} || align=center|12,53 |- | || [[Kendra Harrison]] || {{PisiLipp|USA}} ||diskvalifitseeriti |} <br>Finaal: [[24. juuli]] <br>Osavõtjaid: 43 <br>Riike: 23 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''12,20''' [[Kendra Harrison]], {{PisiLipp|USA}} ([[22. juuli]] [[2016]] [[London]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''12,28''' [[Sally Pearson]], {{PisiLipp|Austraalia}} ([[3. september]] [[2011]] [[Daegu]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 meetri tõkkejooks|Maailmameister 2019]]''': '''12,34''' [[Nia Ali]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta 100 m tõkkejooksu edetabeli juht''': '''12,34''' [[Kendra Harrison]], {{PisiLipp|USA}} ([[25. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100H-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100H-W-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100H-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[400 m tõkkejooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Sydney McLaughlin]] || {{PisiLipp|USA}} || '''50,68 [[kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Femke Bol]] || {{PisiLipp|Holland}} || align=center|52,27 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Dalilah Muhammad]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|53,13 |- | align=center|4.|| [[Shamier Little]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|53,76 |- | align=center|5.|| [[Britton Wilson]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|54,02 |- | align=center|6.|| [[Rushell Clayton]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|54,36 |- | align=center|7.|| [[Gianna Woodruff]] || {{PisiLipp|Panama}} || align=center|54,75 |- | align=center|8.|| [[Anna Rõžõkova]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || align=center|54,93 |} <br>Finaal: [[22. juuli]] <br>Osavõtjaid: 40 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''51,41''' [[Sydney McLaughlin]], {{PisiLipp|USA}} ([[25. juuni]] [[2022]] [[Eugene]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekordd]]''': '''52,16''' [[Dalilah Muhammad]], {{PisiLipp|USA}} ([[4. oktoober]] [[2009]] [[Doha]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetri tõkkejooks 2|Maailmameister 2019]]''': '''52,16''' [[Dalilah Muhammad]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta 400 m tõkkejooksu? edetabeli juht''': '''51,41''' [[Sydney McLaughlin]], {{PisiLipp|USA}} ([[25. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400H-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400H-W-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400H-W-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[3000 m takistusjooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Norah Jeruto]] || {{PisiLipp|Kasahstan}} || '''8.53,02 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Werkuha Getachew]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || align=center|8.54,61 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Mekides Abebe]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || align=center|8.56,08 |- | align=center|4.|| [[Winfred Mutile Yavi]] || {{PisiLipp|Bahrein}} || align=center|9.01,31 |- | align=center|5.|| [[Luiza Gega]] || {{PisiLipp|Albaania}} || align=center|9.10,04 |- | align=center|6.|| [[Courtney Frerichs]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9.10,59 |- | align=center|7.|| [[Aimee Pratt]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|9.15,64 |- | align=center|8.|| [[Emma Coburn]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9.16,49 |} <br>Finaal: [[20. juuli]] <br>Osavõtjaid: 45 <br>Riike: 25 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''8.44,32''' [[Beatrice Chepkoech]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[20. juuli]] [[2018]] [[Monte Carlo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''9.02,58''' [[Beatrice Chepkoech]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[30. september]] [[2019]] [[Doha]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 meetri takistusjooks 2|Maailmameister 2019]]''': '''8.57,84''' [[Beatrice Chepkoech]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2022. aasta 3000 m takistusjooksu edetabeli juht''': '''8.56,55''' [[Winfred Mutile Yavi]], {{PisiLipp|Bahrein}} ([[18. juuni]] [[Pariis]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [ Eeljooksud]-[ Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[4×100 m teatejooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || {{PisiLipp|USA}} || [[Melissa Jefferson]],<br>[[Abby Steiner]],<br>[[Jenna Prandini]],<br>[[Twanisha Terry]] || align=center|41,14 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || {{PisiLipp|Jamaica}} || [[Kemba Nelson]],<br>[[Elaine Thompson-Herah]],<br>[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]],<br>[[Shericka Jackson]] || align=center|41,18 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || {{PisiLipp|Saksamaa}} || [[Tatjana Pinto]],<br>[[Alexandra Burghardt]],<br>[[Gina Lückenkemper]],<br>[[Rebekka Haase]] || align=center|42,03 |- | align=center|4. || {{PisiLipp|Nigeeria}} || [[Joy Chinenye Udo-Gabriel]],<br>[[Favour Ofili]],<br>[[Rosemary Chukwuma]],<br>[[Nzubechi Grace Nwokocha]] || align=center|42,22 |- | align=center|5. || {{PisiLipp|Hispaania}} || [[Sonia Molina-Prados]],<br>[[Jaël Bestué]],<br>[[Paula Sevilla]],<br>[[Maria Isabel Pérez]] || align=center|42,58 |- | align=center|6. || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[Asha Philip]],<br>[[Imani Lansiquot]],<br>[[Dina Asher-Smith]],<br>[[Daryll Neita]] || align=center|42,75 |- | align=center|7. || {{PisiLipp|Šveits}} || [[Géraldine Frey]],<br>[[Mujinga Kambundji]],<br>[[Salomé Kora]],<br>[[Ajla del Ponte]] || align=center|42,81 |- | align=center|8. || {{PisiLipp|Itaalia}} || [[Zaynab Dosso]],<br>[[Dalia Kaddari]],<br>[[Anna Bongiorni]],<br>[[Vittoria Fontana]] || align=center|42,92 |} <br>Finaal: [[23. juuli]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''40,82''' {{PisiLipp|USA}} ([[10. august]] [[2012]] [[London]]) <br>[[Tianna Madison]], <br>[[Allyson Felix]], <br>[[Bianca Knight]], <br>[[Carmelita Jeter]] <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''41,07''' {{PisiLipp|Jamaica}} ([[29. august]] [[2015]] [[Peking]]) <br>[[Veronica Campbell-Brown]], <br>[[Natasha Morrison]], <br>[[Elaine Thompson]], <br>[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×100 meetri teatejooks 2 |Maailmameister 2019]]''': '''41,44''' {{PisiLipp|Jamaica}} <br>[[Natalliah Whyte]], <br>[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], <br>[[Jonielle Smith]], <br>[[Shericka Jackson]] <br>'''2022. aasta 4x100 m teatejooksu edetabeli juht''': '''42,13''' {{PisiLipp|Šveits}} ([[30. juuni]] [[Stockholm]])<br>[[Géraldine Frey]], <br>[[Mujinga Kambundji]], <br>[[Salomé Kora]], <br>[[Ajla del Ponte]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X1-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X1-W-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[4×400 m teatejooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || {{PisiLipp|USA}}|| [[Talitha Diggs]],<br>[[Abby Steiner]],<br>[[Britton Wilson]],<br>[[Sydney McLaughlin]] || 3.17,79 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || {{PisiLipp|Jamaica}}|| [[Candice McLeod]],<br>[[Janieve Russell]],<br>[[Stephenie Ann McPherson]],<br>[[Charokee Young]] || 3.20,74 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || {{PisiLipp|Suurbritannia}}|| [[Victoria Ohuruogu]],<br>[[Nicole Yeargin]],<br>[[Jessie Knight]],<br>[[Laviai Nielsen]] || 3.22,64 |- | align=center|4. || {{PisiLipp|Kanada}}|| [[Natassha McDonald]],<br>[[Aiyanna Stiverne]],<br>[[Zoe Sherar]],<br>[[Kyra Constantine]] || 3.25,18 |- | align=center|5. || {{PisiLipp|Prantsusmaa}}|| [[Sokhna Lacoste]],<br>[[Shana Grebo]],<br>[[Sounkamba Sylla]],<br>[[Amandine Brossier]] || 3.25,81 |- | align=center|6. || {{PisiLipp|Belgia}}|| [[Helena Ponette]],<br>[[Imke Vervaet]],<br>[[Paulien Couckuyt]],<br>[[Camille Laus]] || 3.26,29 |- | align=center|7. || {{PisiLipp|Itaalia}}|| [[Anna Polinari]],<br>[[Ayomide Folorunso]],<br>[[Virginia Troiani]],<br>[[Alice Mangione]] || 3.26,45 |- | align=center|8. || {{PisiLipp|Šveits}}|| [[Silke Lemmens]],<br>[[Julia Niederberger]],<br>[[Annina Fahr]],<br>[[Yasmin Giger]] || 3.27,81 |} <br>Finaal: [[24. juuli]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3.15,17''' {{PisiLipp|NSVL}} ([[1. oktoober]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>[[Tatjana Ledovskaja]],<br>[[Olga Nazarova]],<br>[[Marija Kulšunova]],<br>[[Olga Brõzgina]] <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3.16,71''' ([[22. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) {{PisiLipp|USA}} <br>[[Gwen Torrence]],<br>[[Maicel Malone-Wallace]],<br>[[Natasha Kaiser-Brown]],<br>[[Jearl Miles Clark]] <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4x400 meetrit 2|Maailmameister 2017]]''': '''3.18,92''' {{PisiLipp|USA}} <br>[[Phyllis Francis]], <br>[[Sydney McLaughlin]], <br>[[Dalilah Muhammad]], <br>[[Wadeline Jonathas]] <br>'''2022. aasta 4x400 m teatejooksu edetabeli juht''': '''3.21,93''' [[Kentucky]] ([[14. mai]] [[Oxford]]) <br>[[Karimah Davis]],<br>[[Dajour Miles]],<br>[[Abby Steiner]],<br>[[Alexis Holmes]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X4-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X4-W-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Maraton]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Gotytom Gebreslase]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || '''2:18.11 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Judith Jeptum Korir]] || {{PisiLipp|Keenia}} || align=center|2:18.20 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Lonah Chemtai Salpeter]] || {{PisiLipp|Iisrael}} || align=center|2:20.18 |- | align=center|4.|| [[Nazret Weldu]] || {{PisiLipp|Eritrea}} || align=center|2:20.29 |- | align=center|5.|| [[Sara Hall]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|2:22.10 |- | align=center|6.|| [[Angela Tanui]] || {{PisiLipp|Keenia}} || align=center|2:22.15 |- | align=center|7.|| [[Emma Bates]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|2:23.18 |- | align=center|8.|| [[Keira D'Amato]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|2:23.34 |} <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 48 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2:14.04''' [[Brigid Kosgei]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[13. oktoober]] [[2003]] [[Chicago]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2:20.57''' [[Paula Radcliffe]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[14. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton 2|Maailmameister 2019]]''': '''2:32.43''' [[Ruth Chepngetich]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2022. aasta tipptulemus''': '''2:16.02''' [[Brigid Kosgei]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[6. märts]] [[Tokyo]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-MAR-W-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[20 km käimine]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Kimberly García]] || {{PisiLipp|Peruu}} || 1:26.58 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Katarzyna Zdziebło]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1:27.31 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Qieyang Shijie]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 1:27.56 |- | align=center|4.|| [[Jemima Montag]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 1:28.17 |- | align=center|5.|| [[Liu Hong]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 1:29.00 |- | align=center|6.|| [[Nanako Fujii]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 1:29.01 |- | align=center|7.|| [[Alegna González]] || {{PisiLipp|Mehhiko}} || 1:29.40 |- | align=center|8.|| [[Valentina Trapletti]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 1:29.54 |} <br>Finaal: [[15. juuli]] <br>Osavõtjaid: 41 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''1:23.38''' [[Yang Jiayu]], {{PisiLipp|Hiina}} ([[20. märts]] [[2021]] [[Huangshan]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''1:25.41''' [[Olimpiada Ivanova]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[7. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine 2|Maailmameister 2019]]''': '''1:32.53''' [[Liu Hong]], {{PisiLipp|Hiina}} <br>'''2022. aasta 20 km käimise edetabeli juht''': '''1:26.42''' [[Elvira Tšepareva]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[31. jaanuar]] [[Sotši]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-20KR-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[50 km käimine|35 km käimine]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Kimberly García]] || {{PisiLipp|Peruu}} || 2:39.16 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Katarzyna Zdziebło]] || {{PisiLipp|Poola}} || 2:40.03 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Qieyang Shijie]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 2:40.37 |- | align=center|4.|| [[Antigoni Drisbioti]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 2:41.58 |- | align=center|5.|| [[Raquel González]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:42.27 |- | align=center|6.|| [[Laura García-Caro]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:42.45 |- | align=center|7.|| [[Li Maocuo]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 2:44.28 |- | align=center|8.|| [[Viviane Lyra]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || 2:45.02 |} <br>Finaal: [[22. juuli]] <br>Osavõtjaid: 43 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': maailmarekordeid tunnustatakse pärast 1. jaanuari 2023. aastal <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': uus ala <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#50 km käimine|Maailmameister 2015]] (50 km käimine)''': '''4:23.26''' [[Liang Rui]], {{PisiLipp|Hiina}} <br>'''2022. aasta 35 km käimise edetabeli juht''': '''2:38.49''' [[Margarita Nikiforova]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[21. mai]] [[Tšeboksarõ]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-20KR-W-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kaugushüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Malaika Mihambo]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} ||align=center|X||align=center|X||6.98||7.09||align=center|X||'''7.12'''|| align=center|7.12 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Ese Brume]] || {{PisiLipp|Nigeeria}} ||6.61||6.88||'''7.02'''||6.86||align=center|X||6.91 || align=center|7.02 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Leticia Oro Melo]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} ||'''6.89'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center| 6.89 |- | align=center|4.|| [[Quanesha Burks]] || {{PisiLipp|USA}} ||6.46||'''6.88'''||6.50||6.46||6.48||6.45 || align=center|6.88 |- | align=center|5.|| [[Brooke Buschkuehl]] || {{PisiLipp|Austraalia}} ||6.57||'''6.87'''||align=center|X||align=center|X||6.77||align=center|X|| align=center|6.87 |- | align=center|6.|| [[Khaddi Sagnia]] || {{PisiLipp|Rootsi}} ||align=center|X||6.69||4.56||6.66 ||'''6.87'''||align=center|X|| align=center|6.87 |- | align=center|7.|| [[Ivana Vuleta]] || {{PisiLipp|Serbia}} ||align=center|X||6.67 ||align=center|X||'''6.84'''||6.84||6.75|| align=center|6.84 |- | align=center|8.|| [[Marõna Behh-Romantšuk]] || {{PisiLipp|Ukraina}} ||6.79||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|X||'''6.82''' ||align=center|6.82 |} <br>Finaal: [[24. juuli]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''7.52''' [[Galina Tšistjakova]], {{PisiLipp|NSVL}} ([[11. juuni]] [[1988]] [[Leningrad]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''7.36''' [[Jackie Joyner-Kersee]], {{PisiLipp|USA}} ([[4. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe 2|Maailmameister 2019]]''': '''7.30''' [[Malaika Mihambo]], {{PisiLipp|Saksamaa}} <br>'''2022. aasta kaugushüppe edetabeli juht''': '''7.13''' [[Brooke Buschkuehl]], {{PisiLipp|Austraalia}} ([[9. juuli]] [[Chula Vista]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-LJ-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-LJ-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kolmikhüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Yulimar Rojas]] || {{PisiLipp|Venezuela}} || 14.60||'''15.47'''||15.24||align=center|X||align=center|X||15.39||align=center|15.47 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Shanieka Ricketts]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || '''14.89'''||14.86||14.37 ||14.40 ||14.62 ||14.80 ||align=center|14.89 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Tori Franklin]] || {{PisiLipp|USA}} || 14.53 ||14.45||align=center|X||align=center|X||'''14.72'''||align=center|X||align=center|14.72 |- | align=center|4.|| [[Leyanis Pérez]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 14.40||'''14.70'''||14.39||14.54||14.58||14.19 ||align=center|14.70 |- | align=center|5.|| [[Thea Lafond]] || {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || align=center|X||13.18||14.43||14.26 ||align=center|X||'''14.56'''||align=center|14.56 |- | align=center|6.|| [[Keturah Orji]] || {{PisiLipp|USA}} || 13.47||'''14.49'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||14.06 ||align=center|14.49 |- | align=center|7.|| [[Kimberly Williams]] || {{PisiLipp|Jamaica}} ||align=center|X||'''14.29'''||13.74||14.29 ||13.99 ||14.19 ||align=center|14.29 |- | align=center|8.|| [[Patrícia Mamona]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 14.25||align=center|X||14.19||align=center|X||'''14.29'''||14.00||align=center|14.29 |} <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''15.74''' [[Yulimar Rojas]], {{PisiLipp|Venezuela}} ([[20. märts]] [[2022]] [[Belgrad]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]]''': '''15.50''' [[Inessa Kravets]], {{PisiLipp|Ukraina}} ([[10. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Maailmameister 2019]]''': '''15.37''' [[Yulimar Rojas]], {{PisiLipp|Venezuela}} <br>'''2022. aasta kolmikhüppe edetabeli juht''': '''14.83''' [[Yulimar Rojas]], {{PisiLipp|Venezuela}} ([[11. juuni]] [[La Nucia]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-TJ-W-q----.RS6.pdf Kvalifikatsioon] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-TJ-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kõrgushüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Eleanor Patterson]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || align=center|2.02 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Jaroslava Mahutšihh]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || align=center|2.02 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Elena Vallortigara]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|2.00 |- | align=center|4.|| [[Irina Heraštšenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || align=center|2.00 |- | align=center rowspan=2|5.|| [[Safina Sadullajeva]] || {{PisiLipp|Usbekistan}} || align=center|1.96 |- | [[Nicola Olyslagers]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || align=center|1.96 |- | align=center|7.|| [[Karmen Bruus]] || {{PisiLipp|Eesti}} || align=center|1.96 |- | align=center|8.|| [[Nadežda Dubovitskaja]] || {{PisiLipp|Kasahstan}} || align=center|1.96 |} <br>Finaal: [[19. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 19 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2.09''' [[Stefka Kostadinova]], {{PisiLipp|Bulgaaria}} ([[30. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2.09''' [[Stefka Kostadinova]], {{PisiLipp|Bulgaaria}} ([[30. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe 2|Maailmameister 2019]]''': '''2.04''' [[Maria Lasitskene]], [[Neutraalne sportlane]] <br>'''2022. aasta kõrgushüppe edetabeli juht''': '''2.03''' [[Jaroslava Mahutšihh]], {{PisiLipp|Ukraina}} ([[22. juuni]] [[Brno]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HJ-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HJ-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Teivashüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Katie Nageotte]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|4.85 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Sandi Morris]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|4.85 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Nina Kennedy]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || align=center|4.80 |- | align=center|4.|| [[Tina Šutej]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || align=center|4.70 |- | align=center|5.|| [[Katerina Stefanidi]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || align=center|4.70 |- | align=center rowspan=2|6.|| [[Li Ling]] || {{PisiLipp|Hiina}} || align=center|4.60 |- | [[Wilma Murto]] || {{PisiLipp|Soome}} || align=center|4.60 |- | align=center|8.|| [[Angelica Moser]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|4.60 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 16 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''5.06''' [[Jelena Isinbajeva]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[28. august]] [[2009]] [[Zürich]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''5.01''' [[Jelena Isinbajeva]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[12. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe 2|Maailmameister 2019]]''': '''4.95''' [[Anželika Sidorova]] [[Neutraalne sportlane]] <br>'''2022. aasta teivashüppe edetabeli juht''': '''4.82''' [[Sandi Morris]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-PV-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-PV-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kuulitõuge]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Chase Ealey]] || {{PisiLipp|USA}} || '''20.49'''||19.82||align=center|X||20.07||19.65||align=center|X||align=center|20.49 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Gong Lijiao]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 19.58||19.84||20.23||20.08||'''20.39'''||19.89||align=center|20.39 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Jessica Schilder]] || {{PisiLipp|Holland}} || align=center|X||'''19.77'''||align=center|X||19.53||19.77||align=center|X||align=center|19.77 |- | align=center|4.|| [[Sarah Mitton]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 18.78||19.18||19.04||align=center|X||19.06||'''19.77'''||align=center|19.77 |- | align=center|5.|| [[Auriol Dongmo]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 19.44||'''19.62'''||19.38||align=center|X||19.39||19.54||align=center|19.62 |- | align=center|6.|| [[Song Jiayuan]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 19.21||19.06||align=center|X||19.49||'''19.57'''||align=center|X||align=center|19.57 |- | align=center|7.|| [[Maddison-Lee Wesche]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 18.32||19.09||18.56||18.81||18.36||'''19.50'''||align=center|19.50 |- | align=center|8.|| [[Jessica Woodard]] || {{PisiLipp|USA}} ||align=center|X||align=center|X||'''18.67'''||align=center|X||18.63||align=center|X||align=center|18.67 |} Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 16 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''22.63''' [[Natalja Lissovskaja]], {{PisiLipp|NSVL}} ([[7. juuni]] [[1987]] [[Moskva]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''21.24''' [[Natalja Lissovskaja]], {{PisiLipp|NSVL}} ([[5. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>........................................................: '''21.24''' [[Valerie Adams]], {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} ([[29. august]] [[2011]] [[Daegu]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#kuulitõuge 2|Maailmameister 2019]]''': '''19.55''' [[Gong Lijiao]], {{PisiLipp|Hiina}} <br>'''2022. aasta kuulitõuke edetabeli juht''': '''20.51''' [[Chase Ealey]], {{PisiLipp|USA}} ([[26. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-SP-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-SP-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kettaheide]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Feng Bin]] || {{PisiLipp|Hiina}} || '''69.12'''||align=center|X||66.89||65.88||65.60||64.62||align=center|69.12 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Sandra Perković]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 67.74||'''68.45'''||align=center|X||67.74||66.59||65.57||align=center|68.45 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Valarie Allman]] || {{PisiLipp|USA}} || 67.62||66.47 ||'''68.30'''||68.05 ||align=center|X||51.41 ||align=center|68.30 |- | align=center|4.|| [[Jorinde van Klinken]] || {{PisiLipp|Holland}} ||align=center|X||62.41 ||64.00 ||60.68 ||'''64.97'''||align=center|X||align=center|64.97 |- | align=center|5.|| [[Claudine Vita]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 59.87 ||'''64.24'''||62.09||align=center|X||62.60 ||61.86 ||align=center|64.24 |- | align=center|6.|| [[Liliana Cá]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 53.24||63.64 ||align=center|X||'''63.99'''||61.99||align=center|X||align=center|63.99 |- || | align=center|7.|| [[Yaimé Pérez]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || align=center|X||62.36||61.32||'''63.07'''||62.94||62.36||align=center|63.07 |- | align=center|8.|| [[Marija Tolj]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || align=center|X||'''63.07'''||62.35||61.70 ||60.61 ||61.82 ||align=center|63.07 |} <br>Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''76.80''' [[Gabriele Reinsch]], {{PisiLipp|Saksa DV}} ([[9. juuli]] [[1988]] [[Neubrandenburg]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''71.62''' [[Martina Hellmann]], {{PisiLipp|Saksamaa LV}} ([[31. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|Maailmameister 2019]]''': '''69.17''' [[Yaime Pérez]], {{PisiLipp|Kuuba}} <br>'''2022. aasta kettaheite edetabeli juht''': '''71.46''' [[Valarie Allman]], {{PisiLipp|USA}} ([[8. aprill]] [[San Diego]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-DT-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-DT-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Odavise]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Kelsey-Lee Barber]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 62.67||62.92 ||'''66.91'''||61.20||align=center|–||align=center|–||align=center|66.91 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Kara Winger]] || {{PisiLipp|USA}} || 56.93 ||61.96 ||61.00||58.78||62.17 ||'''64.05'''|| align=center|64.05 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Haruka Kitaguchi]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 62.07||x||55.78 ||61.27 ||align=center|X||'''63.27'''|| align=center|63.27 |- | align=center|4.|| [[Liu Shiying]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 61.67||align=center|X||60.22||'''63.25'''||61.75||align=center|X ||align=center|63.25 |- | align=center|5.|| [[Mackenzie Little]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || '''63.22'''||49.78||59.10||58.50 ||54.99||align=center|X||align=center|63.22 |- | align=center|6.|| [[Līna Mūze]] || {{PisiLipp|Läti}} || 59.83||align=center|X||align=center|X||'''61.26'''||align=center|X||align=center|X||align=center|61.26 |- | align=center|7.|| [[Annu Rani]] || {{PisiLipp|India}} || 56.18||'''61.12'''||59.27||58.14 ||59.98 ||58.70||align=center|61.12 |- | align=center|8.|| [[Nikola Ogrodníková]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 54.11||56.04||59.98||59.48 ||58.79 ||'''60.18'''||align=center|60.18 |} <br>Finaal: [[22. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 23 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''72.28''' [[Barbora Špotáková]], {{PisiLipp|Tšehhi}} ([[13. september]] [[2008]] [[Stuttgart]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''71.70''' [[Osleidys Menéndez]], {{PisiLipp|Kuuba}} ([[14. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|Maailmameister 2019]]''': '''66.56''' [[Kelsey-Lee Barber]], {{PisiLipp|Austraalia}} <br>'''2022. aasta odaviske edetabeli juht''': '''65.73''' [[Maggie Malone]], {{PisiLipp|USA}} ([[14. juuni]] [[Burnaby]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [ Kvalifikatsioon]-[ Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Vasaraheide]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Brooke Andersen]] || {{PisiLipp|USA}} || 74.81||align=center|X||72.74||77.42||77.56||'''78.96'''||align=center|78.96 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Camryn Rogers]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 72.61||align=center|X||'''75.52'''||75.18||75.05||74.36||align=center|75.52 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Janee' Kassanavoid]] || {{PisiLipp|USA}} ||align=center|X||'''74.86'''||align=center|X||74.75||74.24||74.75||align=center|74.86 |- | align=center|4.|| [[Sara Fantini]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 71.45||'''73.18'''||70.80||align=center|X||71.05||71.04||align=center|73.18 |- | align=center|5.|| [[Jillian Weir]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 67.24||68.66||70.46||align=center|X||70.64||'''72.41'''||align=center|72.41 |- | align=center|6.|| [[Bianca Ghelber]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 70.09||'''72.26'''||70.83||70.25||align=center|X||align=center|X||align=center|72.26 |- | align=center|7.|| [[Silja Kosonen]] || {{PisiLipp|Soome}} || 69.46||70.32||70.49||'''70.81'''||align=center|X||70.75||align=center|70.81 |- | align=center|8.|| [[Luo Na]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 69.89||69.57||'''70.42'''||align=center|X||70.13||align=center|X||align=center|70.42 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''82.98''' [[Anita Włodarczyk]], {{PisiLipp|Poola}} ([[28. august]] [[2016]] [[Varssavi]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''80.85''' [[Anita Włodarczyk]], {{PisiLipp|Poola}} ([[27. august]] [[2015]] [[Peking]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2|Maailmameister 2019]]''': '''77.54''' [[DeAnna Price]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta vasaraheite edetabeli juht''': '''79.02''' [[Brooke Andersen]], {{PisiLipp|USA}} ([[30. aprill]] [[Tucson]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HT-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HT-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Seitsmevõistlus]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Üksikalade tulemused !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Nafissatou Thiam]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 13,21-1.95-15.03-24,39 6.59-53.01-2.13,00 || align=center|6947 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Anouk Vetter]] || {{PisiLipp|Holland}} || 13,30-1.80-16.25-23,73-6.52-58.29-2.20,09 || align=center|6867 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Anna Hall]] || {{PisiLipp|USA}} || 13,20-1.86-13.67-23,08-6.39-45.75-2.06,67 || align=center|6755 |- | align=center|4.|| [[Adriana Sułek]] || {{PisiLipp|Poola}} || 13,28-1.89-14.13-23,77-6.43-41.63-2.07,18 || align=center|6672 |- | align=center|5.|| [[Noor Vidts]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 13,20-1.83-14.43-23,92-6.33-41.62-2.08,50 || align=center|6559 |- | align=center|6.|| [[Annik Kälin]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 13,17-1.74-13.71-24,05-6.56-48.25-2.17,49 || align=center|6464 |- | align=center|7.|| [[Emma Oosterwegel]] || {{PisiLipp|Holland}} || 13,44-1.77-14.40-24,43-5.95-54.03-2.13,97 || align=center|6440 |- . | align=center|8.|| [[Katarina Johnson-Thompson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13,55-1.83-12.92-23,62-6.28-39.18-2.19,16 || align=center|6222 |} <br>Finaal: [[17. juuli|17.]]-[[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 19 <br>Riike: 12 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''7291''' [[Jackie Joyner-Kersee]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. september]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''7128''' [[Jackie Joyner-Kersee]], {{PisiLipp|USA}} ([[1. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|Maailmameister 2019]]''': '''6981''' [[Katarina Johnson-Thompson]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} <br>'''2022. aasta seitsmevõistluse edetabeli juht''': '''6693''' [[Anouk Vetter]], {{PisiLipp|Holland}} ([[29. mai]] [[Götzis]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-800-W-u--0--.RS2.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ===[[4×400 m teatejooks|4×400 m segateatejooks]]=== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || [[Lidio Andrés Feliz]] (M),<br>[[Marileidy Paulino]] (N),<br>[[Alexander Ogando]] (M),<br>[[Fiordaliza Cofil]] (N) || 3.09,82 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{PisiLipp|Holland}} || [[Liemarvin Bonevacia]] (M),<br>[[Lieke Klaver]] (N),<br>[[Tony van Diepen]] (M),<br>[[Femke Bol]] (N) ||3.09,90 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{PisiLipp|USA}}||[[Elija Godwin]] (M),<br>[[Allyson Felix]] (N),<br>[[Vernon Norwood]] (M),<br>[[Kennedy Simon]] (N) ||3.10,16 |- | 4. ||{{PisiLipp|Poola}} || [[Karol Zalewski]] (M),<br>[[Justyna Święty-Ersetic]] (N),<br>[[Kajetan Duszyński]] (M),<br>[[Natalia Kaczmarek]] (N) ||3.12,31 |- | 5. ||{{PisiLipp|Jamaica}} || [[Demish Gaye]] (M),<br>[[Tiffany James]] (N),<br>[[Karayme Bartley]] (M),<br>[[Stacey Ann Williams]] (N) ||3.12,71 |- | 6. || {{PisiLipp|Nigeeria}}|| [[Samson Nathaniel]] (M),<br>[[Imaobong Uko]] (N),<br>[[Dubem Amene]] (M),<br>[[Patience Okon George]] (N) ||3.16,21 |- | 7. || {{PisiLipp|Itaalia}}|| [[Lorenzo Benati]] (M),<br>[[Ayomide Folorunso]] (N),<br>[[Brayan Lopez]] (M),<br>[[Alice Mangione]] (N) ||3.16,45 |- | 8. || {{PisiLipp|Iirimaa}}|| [[Christopher O'Donnell]] (M),<br>[[Sophie Becker]] (N),<br>[[Jack Raftery]] (M),<br>[[Sharlene Mawdsley]] (N) || 3.16,86 |} <br>Finaal: [[15. juuli]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3.09,34''' {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]] [[2019]], [[Doha]]) <br>[[Wilbert London]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[Courtney Okolo]],<br>[[Michael Cherry]] <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3.09,34''' {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]] [[2019]], [[Doha]]) <br>[[Wilbert London]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[Courtney Okolo]],<br>[[Michael Cherry]] <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4x400 meetri segateatejooks|Maailmameister 2019]]''': '''3.09,34''' {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]] [[2019]], [[Doha]]) <br>[[Wilbert London]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[Courtney Okolo]],<br>[[Michael Cherry]] <br>'''2022. aasta 4x400 m segateatejooksu edetabeli juht''': '''3.15,58''' {{PisiLipp|Nigeeria}} ([[26. juuni]] [[2022]], [[Benin City]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X4-X-h----.RS6.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X4-X-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ==Võistkonna karikas== 2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistluste võistkondliku maailmameistrivõistluste karika eest jagati igal alal sportlaste võidetud punktide alusel kõige rohkem punkte kogunud võistkondadele. Võistkondliku maailmameistrivõistluste karika pälvisid võõrustajad Ameerika Ühendriigid, kes kogusid kokku 328 punkti ja krooniti "maailmakoondise meistriteks".<ref>{{Cite web|url=https://www.teamusa.org/News/2022/July/25/Team-USA-Concludes-Most-Successful-World-Athletics-Championships-Ever#:~:text=Team%20United%20States%20celebrates%20winning,Games%20Tokyo%202020%20last%20year.|title=TEAM USA CONCLUDES MOST SUCCESSFUL WORLD ATHLETICS CHAMPIONSHIPS EVER|publisher=Team USA|first=Chrös|last=McDougall|date=25 July 2022|accessdate=25 July 2022}}</ref> Karikad said ka Jamaica (teine ​​meeskond 110 punktiga) ja Etioopia (kolmas 106 punktiga). 11. märtsil 2022 teatas World Athletics, et esimest korda autasustatakse meistrivõistluse punktitabeli kolme paremat võistkonda meeskondlike karikatega.<ref name="Team Trophy">{{Cite web|url=https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/news/press-releases/wch-oregon22-announces-first-ever-team-trophies-at-world-championships|title=WCH Oregon22 announces first ever Team Trophies at World Championships|publisher=[[World Athletics]]|date=10 March 2022|accessdate=20 July 2022}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.insidethegames.biz/articles/1120366/world-athletics-oregon22-team-trophies|title=Oregon World Athletics Championships to introduce team trophies|publisher=Inside The Games|first=Mike|last=Rowbottom|date=10 July 2022|accessdate=25 July 2022}}</ref> Üldine punktitabel on kergejõustikualadel tavaliselt kasutatav võistkondlik paremusjärjestussüsteem, mis seisneb punktide määramises igale sportlasele (tavaliselt kaheksa paremat lõpetajat) nende üldise lõpliku asetuse alusel, seejärel liidab kõigi võistkonna sportlaste punktid. et tagada meeskonna lõplik positsioon. Sellel kergejõustiku maailmameistrivõistlustel kogusid iga ala kaheksa parimat finalisti oma riigi eest punkte, kusjuures kuldmedaliomanikud said 8 punkti ühe punktiga iga 8. koha saavutanu eest. Mittefinišeerinud ja diskvalifitseeritud sportlased said null punkti. {| class="wikitable sortable" style="text-align:center;" |- !width="50"|Koht!!Riik!!width="30"|{{Kuld}}!!width="30"|{{Hõbe}}!!width="30"|{{Pronks}}!!width="30"|4.!!width="30"|5.!!width="30"|6.!!width="30"|7.!!width="30"|8.!!width="50"|Punktid |- |1.||align=left|{{PisiLipp|USA}}||13||9||11||5||6||12||1||8||328 |- |2.||align=left|{{PisiLipp|Jamaica}}||2||7||1||2||3||3||4||0||110 |- |3.||align=left|{{PisiLipp|Etioopia}}||4||4||2||3||2||2||1||3||106 |- |4.||align=left|{{PisiLipp|Keenia}}||2||5||3||3||2||2||2||2||104 |- |5.||align=left|{{PisiLipp|Suurbritannia}}||1||1||5||1||3||1||1||1||68 |- |rowspan=2|6.||align=left|{{PisiLipp|Kanada}}||1||2||1||3||2||3||1||1||63 |- |align=left|{{PisiLipp|Hiina}}||2||1||3||1||2||2||1||1||68 |- |8||align=left|{{PisiLipp|Poola}}||1||3||0||3||1||0||0||1||49 |- |rowspan=2|9.||align=left|{{PisiLipp|Austraalia}}||2||0||1||1||3||1||2||1||47 |- |align=left|{{PisiLipp|Holland}}||0||3||1||3||0||1||1||0||47 |- |colspan="5"|... |- |- |54.-59||align=left|{{PisiLipp|Eesti}}||0||0||0||0||0||0||2||1||5 |} *'''Allikas:''' [https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/placingtable 2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistluste kohatabel] ==Medalid== {{Värviruut|#ccccff|&nbsp;<nowiki>*</nowiki>&nbsp;|border=darkgray}} Korraldajariik {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" |- {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- |1.||align=left style="background:#ccf;"|{{PisiLipp|USA}}*||13||9||11||33 |- |2.||align=left |{{PisiLipp|Etioopia}} ||4||4||2||10 |- |3.||align=left |{{PisiLipp|Jamaica}} ||2||7||1||10 |- |3.||align=left |{{PisiLipp|Keenia}} ||2||5||3||10 |- |5.||align=left |{{PisiLipp|Hiina}} ||2||1||3||6 |- |6.||align=left |{{PisiLipp|Austraalia}} ||2||0||1||3 |- |7.||align=left |{{PisiLipp|Peruu}} ||2||0||0||2 |- |8.||align=left |{{PisiLipp|Poola}} ||1||3||0||4 |- |rowspan=2|9.||align=left |{{PisiLipp|Jaapan}} ||1||2||1||4 |- |align=left |{{PisiLipp|Kanada}} ||1||2||1||4 |- |11.||align=left |{{PisiLipp|Suurbritannia}} ||1||1||5||7 |- |12.||align=left |{{PisiLipp|Norra}} ||1||1||1||3 |- |rowspan=3|13.||align=left |{{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} ||1||1||0||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Grenada}} ||1||1||0||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Nigeeria}} ||1||1||0||2 |- |rowspan=3|16.||align=left |{{PisiLipp|Belgia}} ||1||0||2||3 |- |align=left |{{PisiLipp|Rootsi}} ||1||0||2||3 |- |align=left |{{PisiLipp|Uganda}} ||1||0||2||3 |- |rowspan=3|19.||align=left |{{PisiLipp|Brasiilia}} ||1||0||1||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Itaalia}} ||1||0||1||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Saksamaa}} ||1||0||1||2 |- |rowspan=8|22.||align=left |{{PisiLipp|Bahama}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Kasahstan}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Katar}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Maroko}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Portugal}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Prantsusmaa}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Sloveenia}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Venezuela}} ||1||0||0||1 |- |30.||align=left |{{PisiLipp|Holland}} ||0||3||1||4 |- |rowspan=2|31.||align=left |{{PisiLipp|Leedu}} ||0||1||1||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Ukraina}} ||0||1||1||2 |- |rowspan=6|33.||align=left |{{PisiLipp|Alžeeria}} ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Burkina Faso}} ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Horvaatia}} ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|India}} ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Kreeka}} ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Lõuna-Korea}} ||0||1||0||1 |- |39.||align=left |{{PisiLipp|Hispaania}} ||0||0||2||2 |- |rowspan=6|40.||align=left |{{PisiLipp|Barbados}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Filipiinid}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Iisrael}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Puerto Rico}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Tšehhi}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Šveits}} ||0||0||1||1 |- ! colspan=2|Kokku 45 riiki || '''49''' || '''49''' || '''49''' || '''147''' |} '''Allikas:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/medaltable 2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistluste ametlik medalitabel] == Viited == {{viited}} {{Kergejõustiku maailmameistrivõistlused}} [[Kategooria:Kergejõustiku maailmameistrivõistlused]] [[Kategooria:2022. aasta spordis|Maailmameistrivõistlused, kergejõustiku]] 7m3lek60lzp5730b2tb9y5pwbsfc02m Jaapani majandus 0 569086 6168409 6129673 2022-07-26T17:26:26Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.8 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|lisaja=Kruusamägi|aasta=2019|kuu=oktoober}} {{Infokast majandus |pealkiri=Jaapani majandus |wikidataID= |valuuta= [[Jaapani jeen]] (JPY, ¥) |fikseeritud kurss= |majandusaasta= 1. aprill - 31. märts |kaubandusorganisatsioonid= [[Aasia ja Vaikse Ookeani Majanduskoostöö|APEC]], [[Maailma Kaubandusorganisatsioon|WTO]], [[CPTPP]], [[Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon|OECD]], [[G-20]], [[G7]] ja teised |SKT= 5,154 triljonit dollarit (nominaalne, 2019. aasta hinnang)<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.imf.org/external/pubs/ft/weo/2019/02/weodata/weorept.aspx?pr.x=74&pr.y=13&sy=2016&ey=2021&scsm=1&ssd=1&sort=country&ds=.&br=1&c=158&s=NGDP_RPCH%2CNGDPD%2CPPPGDP%2CNGDPDPC%2CPPPPC%2CPCPIPCH&grp=0&a=|pealkiri=World Economic Outlook Database, October 2019|väljaanne=IMF|aeg=|vaadatud=}}</ref> |SKT maailmas= 3. (nominaalne, 2018)<br>4. (PPP, 2018) |SKT kasv= 0,8% (2018)|SKT elaniku kohta=40 847 dollarit (nominaalne, 2019. aasta hinnang) |SKT elaniku kohta maailmas= 24. (nominaalne, 2018)<br>28. (PPP, 2018) |SKT sektorite järgi= põllumajandus: 1,1%<br>tööstus: 30,1%<br>teenused: 68,7% |inflatsioon= 0.979% (2018) |diskontomäär= |vaeseid= 16,1% (2013, hinnanguliselt)<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.cia.gov/library/publications/resources/the-world-factbook/geos/ja.html|pealkiri=The World Factbook|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2020-12-21|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201221122452/https://www.cia.gov/library/publications/resources/the-world-factbook/geos/ja.html|url-olek=ei tööta}}</ref> |Gini= 37,9 |inimarengu indeks= 0.909 |tööjõud= 69,08 miljonit (august 2019)<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.stat.go.jp/english/data/roudou/results/month/index.html|pealkiri=Summary of the June 2019 Survey Results|väljaanne=Jaapani valitsus|aeg=|vaadatud=}}</ref> |tööjõud sektorite järgi=põllumajandus: 3%<br>tööstus: 25%<br>teenused: 72% |tööpuudus=2,2% (august 2019) |keskmine brutopalk= |brutopalga mediaan= |keskmine netopalk= |netopalga mediaan= |tööstusharud= mootorsõidukid, elektroonikaseadmed, masinatööriistad, teras, metallid, laevad, kemikaalid, tekstiil, töödeldud toidud |ettevõtluse lihtsuse indeks= |eksport= 697,2 miljardit dollarit (2017) |ekspordiartiklid= mootorsõidukid 14,9%<br>raua- ja terasetooted 5,4%<br>pooljuhid 5%<br>autoosad 4,8%<br>elektritootmismasinad 3,5%<br>plastmaterjalid 3,3% |ekspordipartnerid= Ameerika Ühendriigid 20,2%<br>Hiina 17,6%<br>Euroopa Liit 11,4%<br>Lõuna-Korea 7,2%<br>Taiwan 6,1%<br>Teised 37,4% |import= 670,97 miljardit dollarit (2017) |impordiartiklid= nafta 16,1%<br>vedel maagaas 9,1%<br>rõivad 3,8%<br>pooljuhid 3,3%<br>kivisüsi 2,4%<br>heli- ja visuaalaparaat 1,4% |impordipartnerid= Hiina 25,8%<br>Euroopa Liit 12,4%<br>Ameerika Ühendriigid 11,4%<br>Austraalia 5%<br>Lõuna-Korea 4,1%<br>Teised 41,3% |otseinvesteeringud= 252,9 miljardit dollarit (31. detsember 2017) |jooksevkonto= 196,1 miljardit dollarit (2017. aasta hinnang) |välisvõlg= 3,408 triljonit dollarit (31. märts 2017) |investeerimispositsioon= |avaliku sektori võlg= 237,6% SKP-st |tulu=1,714 triljonit dollarit |kulu=1,885 triljonit dollarit |jooksevkonto SKT suhtes= |välisabi= |reiting= |välisreservid= 1,322 triljonit dollarit }} '''Jaapani majandus''' on kõrgelt arenenud vaba[[turumajandus]].<ref>{{Netiviide|autor=Lechevalier, Sébastien|url=https://books.google.co.in/books?id=s3vMAgAAQBAJ&dq=japan+economy+and+capitalism&source=gbs_navlinks_s|pealkiri=The Great Transformation of Japanese Capitalism|väljaanne=|aeg=2014|vaadatud=}}</ref> See on nominaalse [[SKP]] järgi maailmas suuruselt kolmas ja [[Ostujõu pariteet|ostujõu pariteedi]] (PPP) järgi suuruselt neljas.<ref>{{Netiviide|autor=IMF|url=http://www.imf.org/external/pubs/ft/weo/2016/01/weodata/weorept.aspx?pr.x=51&pr.y=3&sy=2016&ey=2020&scsm=1&ssd=1&sort=country&ds=.&br=1&c=158&s=NGDPD%2CNGDPDPC%2CPPPGDP%2CPPPPC&grp=0&a=|pealkiri=World Economic Outlook Database, April 2016 – Report for Selected Countries and Subjects|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Kyung Lah|url=http://edition.cnn.com/2011/BUSINESS/02/13/japan.economy.third/index.html|pealkiri=Japan: Economy slips to third in world|väljaanne=CNN|aeg=|vaadatud=}}</ref> See on maailma suuruselt teine arenenud [[majandus]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.oecd-ilibrary.org/economics/country-statistical-profile-japan_20752288-table-jpn|pealkiri=Country statistical profile: Japan|väljaanne=OECD iLibrary|aeg=|vaadatud=}}</ref> [[Jaapan]] on [[G7]] liige. [[Rahvusvaheline Valuutafond|Rahvusvahelise Valuutafondi]] andmetel oli riigi [[SKT elaniku kohta|SKP elaniku kohta]] 38 837 dollarit (2016. aastal).<ref>{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Japan: 2017 Article IV Consultation : Press Release ; Staff Report ; and Statement by the Executive Director for Japan|aasta=2017|koht=Washington D.C.|kirjastus=IMF|lehekülg=}}</ref> Volatiilse [[Valuutakurss|valuutakursi]] tõttu kõigub Jaapani SKP dollarites mõõdetuna järsult. Arvestades neid kõikumisi [[Atlase meetod]]<nowiki/>i abil, on Jaapani SKP inimese kohta hinnanguliselt umbes 38 490 dollarit. Jaapani majandust prognoosib [[Jaapani Pank|Jaapani Panga]] poolt läbi viidud [[Tankani kvartaliuuring]] ettevõtluse tunde kohta.<ref>{{Netiviide|autor=Jaapani Pank|url=http://www.boj.or.jp/en/statistics/tk/index.htm/|pealkiri=TANKAN ：日本銀行 Bank of Japan|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> [[Nikkei 225]] tutvustab Jaapani börsigrupis, mis on turukapitalisatsiooni järgi maailmas suuruselt kolmas [[Jaapani börs|börs]], parimate [[Aktsia|aktsiate]] kuuaruannet.<ref>{{Netiviide|autor=WFE|url=https://www.world-exchanges.org/our-work/statistics|pealkiri=Monthly Reports - World Federation of Exchanges|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=http://indexes.nikkei.co.jp/en/nkave/newsroom|pealkiri=Nikkei Indexes|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Jaapan oli 2018. aastal maailma suuruselt neljas importija ja suuruselt neljas eksportija.<ref>{{Netiviide|autor=WTO|url=https://www.wto.org/english/res_e/statis_e/wts2019_e/wts2019_e.pdf|pealkiri=World Trade Statistical Review 2019|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Sellel on maailma suuruselt teine [[välisvaluutareserv]] väärtusega 1,3 triljonit dollarit.<ref>{{Netiviide|autor=Jaapani rahandusministeerium|url=http://www.mof.go.jp/english/international_policy/reference/official_reserve_assets/index.htm|pealkiri=HOME > International Policy > Statistics > International Reserves/Foreign Currency Liquidity|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Äritegevuse lihtsuse indeksi järgi on see 39. ja ülemaailmse konkurentsivõime aruande 5. kohal.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://reports.weforum.org/global-competitiveness-report-2018/|pealkiri=The Global Competitiveness Report 2018|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Jaapan on ka maailma suuruselt kolmas [[tarbijaturg]].<ref>{{Netiviide|autor=Maailmapank|url=https://data.worldbank.org/indicator/NE.CON.PRVT.CD?most_recent_value_desc=true&year_high_desc=true|pealkiri=Household final consumption expenditure (current US$) {{!}} Data|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Jaapan on maailma suuruselt kolmas [[Jaapani autotööstus|autotootjariik]],<ref>{{Netiviide|autor=OICA|url=http://www.oica.net/category/production-statistics/|pealkiri=2013 Production Statistics – First 6 Months|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> seal on suurim [[elektroonikatööstus]] ja sageli on see üks maailma kõige innovaatilisemaid riike, kus juhitakse mitmeid ülemaailmseid [[Patenditaotlus|patenditaotlusi]].<ref>{{Netiviide|autor=WIPO|url=http://www.wipo.int/ipstats/en/statistics/patents/|pealkiri=Statistics on Patents|väljaanne=|aeg=19. juuni 2013|vaadatud=}}</ref> Seistes silmitsi kasvava konkurentsiga [[Hiina|Hiinast]] ja [[Lõuna-Korea]]<nowiki/>st,<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.bbc.co.uk/news/business-17688322|pealkiri=What does the future hold for Japan's electronics firms?|väljaanne=BBC News|aeg=|vaadatud=}}</ref> keskendub Jaapanis tootmine nüüd peamiselt [[kõrgtehnoloogia]]- ja täppiskaupadele, nagu optilised instrumendid, [[Hübriidsõiduk|hübriidsõidukid]] ja [[robootika]]. Lisaks [[Kantō|Kantō regioonile]]<ref name=":7">{{Netiviide|autor=|url=http://www.nri.co.jp/english/opinion/papers/2004/pdf/np200475.pdf|pealkiri=Strengthening the Competitiveness of Local Industries: The Case of an Industrial Cluster Formed by Three Tokai Prefecters|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref><ref name=":8">{{Netiviide|autor=|url=http://www.iist.or.jp/wf/magazine/0098/0098_E.html|pealkiri=Case study of regional university-industry partnership in practice|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref><ref name=":9">{{Netiviide|autor=|url=http://pari.u-tokyo.ac.jp/policy/paper/IAMOT2010_jmori_cluster.pdf|pealkiri=Evaluating the Impacts of Regional Cluster Policies using Network Analysis|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.ritsumei.ac.jp/acd/re/k-rsc/ras/04_publications/ria_en/6_01.pdf|pealkiri=Location and Role of Foreign Firms in Regional Innovation Systems in Japan|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> on [[Kansai|Kansai piirkond]] Jaapani majanduse üks juhtivaid tööstusklastrid ja tootmiskeskused.<ref>{{Netiviide|autor=JETRO|url=http://www.jetro.go.jp/austria/topics/20121112014-topics/Profile.pdf|pealkiri=Profile of Osaka/Kansai|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Jaapani linnade suurus ja tööstusstruktuur on hoolimata rahvastiku ja tööstuse olulisest muutumisest linnade ületunnitöö ajal püsinud ranges seaduspärasuses.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://doi.org/10.1162%2Fadev_a_00096|pealkiri=Evolution of the Size and Industrial Structure of Cities in Japan between 1980 and 2010: Constant Churning and Persistent Regularity|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Jaapan on maailma suurim [[võlausaldaja]]<nowiki/>riik.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.creditwritedowns.com/2011/08/japan-safe-haven.html|pealkiri=The yen is a safe haven as Japan is the world's largest creditor|väljaanne=Credit Writedowns|aeg=|vaadatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=https://blogs.wsj.com/japanrealtime/2013/05/28/japan-worlds-largest-creditor-nation-for-22nd-straight-year/|pealkiri=Japan World's Largest Creditor Nation for 22nd Straight Year|väljaanne=The Wall Street Journal|aeg=|vaadatud=}}</ref> Jaapanil on üldiselt aastane kaubanduse ülejääk ja rahvusvaheliste investeeringute netoülejääk on märkimisväärne. 2010. aasta seisuga on Jaapanil 13,7% maailma eraviisilistest [[Finantsvara|finantsvaradest]] (suuruselt kolmas maailmas) hinnanguliselt 13,5 triljonit dollarit.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.allianz.com/v_1443702256000/media/economic_research/publications/specials/en/AGWR2015_ENG.pdf|pealkiri=Allianz Global Wealth Report 2015|väljaanne=Allianz|aeg=|vaadatud=}}</ref> 2017. aasta seisuga baseerub Jaapanis 51 [[Fortune Global 500]] ettevõtet,<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://fortune.com/global500/|pealkiri=Global 500 (updated)|väljaanne=Fortune|aeg=|vaadatud=}}</ref> mis on vähem kui 2013. aastal, mil baseerus 62 ettevõtet.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://money.cnn.com/magazines/fortune/global500/2013/full_list/|pealkiri=Global 500 2013|väljaanne=CNN|aeg=|vaadatud=}}</ref> Jaapanis on kõigi arenenud riikide [[Riigivõlg|riigivõla]] suhe SKTsse kõrgeim<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=http://fortune.com/2014/10/31/japan-monetary-stimulus-debt/|pealkiri=Japan's latest economic stimulus exposes its dirty debt secret|väljaanne=Fortune|aeg=|vaadatud=}}</ref><ref name=":1">{{Netiviide|autor=|url=http://fortune.com/2015/02/26/japan-economic-time-bomb/|pealkiri=Forget Greece, Japan is the world's real economic time bomb|väljaanne=Fortune|aeg=|vaadatud=}}</ref> - riigivõlg on 2017. aasta seisuga 236% SKP suhtes.<ref name=":2">{{Netiviide|autor=|url=https://www.marketwatch.com/story/heres-a-lesson-from-japan-about-the-threat-of-a-us-debt-crisis-2018-05-14/|pealkiri=Here's a lesson from Japan about the threat of a U.S. debt crisis|väljaanne=MarketWatch|aeg=|vaadatud=}}</ref> See [[võlg]] kuulub peamiselt [[Jaapani kodanik]]<nowiki/>ele.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.forbes.com/sites/peterpham/2017/12/11/when-will-japans-debt-crisis-implode/#130f861f4c6d|pealkiri=When Will Japan's Debt Crisis Implode?|väljaanne=Forbes|aeg=|vaadatud=}}</ref> Jaapani majandus on silmitsi märkimisväärsete väljakutsetega, mida põhjustab rahvaarvu vähenemine - rahvaarvu haripunkt oli 128 miljonit 2010. aastal ja on 2019. aasta jooksul vähenenud 126,5 miljonini.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://data.worldbank.org/indicator/SP.POP.TOTL?locations=JP|pealkiri=Japan Population|väljaanne=Maailmapank|aeg=|vaadatud=}}</ref> Prognooside kohaselt väheneb rahvaarv 21. sajandi keskpaigaks potentsiaalselt alla 100 miljoni.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://population.un.org/wpp/Graphs/Probabilistic/POP/TOT/392|pealkiri=World Population Prospects 2019|väljaanne=ÜRO|aeg=|vaadatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.straitstimes.com/asia/east-asia/tokyo-gets-more-crowded-as-japan-hollows-out|pealkiri=Tokyo gets more crowded as Japan hollows out 2019|väljaanne=The Straits Times|aeg=|vaadatud=}}</ref> == Ülevaade majandusest == 1960. aastale järgnenud majandusarengu kolmel aastakümnel toimus kiire majanduskasv, mida nimetati [[Jaapani majandusime|Jaapani sõjajärgseks majandusimeks]]. Majandus-, kaubandus- ja tööstusministeeriumi juhtimisel suutis Jaapan,<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.unrisd.org/80256B3C005BCCF9/%28httpAuxPages%29/4AD5AF4732C0807FC1256C980035AA30/$file/nakamura.pdf|pealkiri=A Declining Technocratic Regime|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> mille keskmine kasvutempo oli 1960. aastatel 10%, 1970. aastatel 5% ja 1980. aastatel 4%, suudetud end kehtestada ja hoida maailmas suuruselt teise majandusena aastast 1978 kuni 2010, mil [[Hiina|Hiina Rahvavabariik]] ületas selle. 1990. aastaks oli Jaapani sissetulek elaniku kohta sama või ületas enamiku läänes asuvate riikide sissetuleku.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://books.google.com/books?id=7M2vqz1Nt0AC&pg=PA1136|pealkiri=World and Its Peoples: Eastern and Southern Asia|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> 1980. aastate teisel poolel lõid tõusvad aktsia- ja kinnisvarahinnad [[majandusmull]]<nowiki/>i. Majandusmull lõppes järsult, kui [[Tokyo börs]] kukkus kokku aastatel 1990–1992 ja kinnisvarahinnad saavutasid kõrgpunkti 1991. aastal. 1990. aastate 1,5% kasv Jaapanis oli aeglasem kui globaalne kasv, mis põhjustas mõiste ''[[Lost Decade]]'' tekkimise. Pärast veel ühe kümnendi madalat kasvutempot sai terminiks ''Lost 20 Years''. Sellegipoolest on SKP kasv elaniku kohta aastatel 2001–2010 siiski suutnud [[Euroopa]]<nowiki/>t ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriike]] edestada.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.economist.com/node/21538745|pealkiri=Whose lost decade?|väljaanne=The Economist|aeg=19. november 2011|vaadatud=}}</ref> Selle madala kasvutempo juures on Jaapani riigivõlg suurenenud tänu märkimisväärsele sotsiaalhoolekandekulule vananevas, kahaneva maksubaasiga ühiskonnas.<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref name=":2" /> "Hüljatud kodude" stsenaarium levib Jaapanis jätkuvalt maapiirkondadest linnapiirkondadesse.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.japantimes.co.jp/community/2012/05/12/our-lives/can-japans-countryside-be-saved-from-the-edge-of-extinction/#.VfZB0vmSzKB|pealkiri=Can Japan's countryside be saved from the edge of extinction?|väljaanne=The Japan Times|aeg=|vaadatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.japantimes.co.jp/news/2014/01/07/national/abandoned-homes-a-growing-menace/|pealkiri=Abandoned homes a growing menace|väljaanne=Japan Times Online|aeg=|vaadatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.japantimes.co.jp/community/2015/05/10/issues/perfect-storm-factors-conspires-empty-japan/#.VfZB5PmSzKA|pealkiri=Perfect storm of factors conspires to empty Japan|väljaanne=The Japan Times|aeg=|vaadatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.ft.com/intl/cms/s/2/79297b7e-24c6-11e5-bd83-71cb60e8f08c.html#axzz3lgHNoRdK|pealkiri=Is this the solution to Japan's glut of empty homes?|väljaanne=Financial Times|aeg=|vaadatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.tofugu.com/japan/japanese-countryside-emptying/|pealkiri=Why the Japanese Countryside Is Emptying|väljaanne=Tofugu|aeg=|vaadatud=}}</ref> Mägisel, vulkaanilisel saareriigil Jaapanil pole kasvava majanduse ja suure rahvaarvu toetamiseks ebapiisavaid loodusvarasid ning seetõttu ekspordib ta impordi eest kaupu, milles tal on suhteline eelis, näiteks inseneri-, teadus- ja arendustegevusele suunatud tööstustooted; tooraine ja nafta vastu. Jaapan on oma kodumaise põllumajandustarbimise katte kogumahult [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] kõrval maailmas kolme põllumajandustoodete importija hulgas.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.oecd.org/trade/agriculturaltrade/38893266.pdf|pealkiri=Agricultural Trade|väljaanne=OECD|aeg=|vaadatud=}}</ref> Jaapan on maailma suurim kalade ja kalandustoodete riiklik importija.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.fao.org/fishery/countrysector/naso_japan/en|pealkiri=FAO National Aquaculture Sector Overview (NASO)|väljaanne=FAO|aeg=|vaadatud=}}</ref> [[Tokyo Metropolitan Central Wholesale Market]] on Jaapani suurim esmatarbekaupade hulgimüügiturg, sealhulgas tuntud Tsukiji kalaturg.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.time.com/time/travel/cityguide/article/0,31489,1897812_1897772_1897703,00.html|pealkiri=Tokyo: 10 Things to Do 1. Tsukiji Fish Market|väljaanne=TIME|aeg=|vaadatud=}}</ref> Kuigi kogu maal kaevandati mitmesuguseid maavarasid, tuli enamik maavarasid importida sõjajärgsel ajastul. Metalli kandvate maakide kohalikke ladestusi oli keeruline töödelda, kuna need olid madala kvaliteediga. Rahva suuri ja mitmekesiseid metsavarusid, mis hõlmasid 1980. aastate lõpus 70 protsenti riigist, ei kasutatud laialdaselt. Poliitiliste otsuste tõttu kohalikul, prefektuuri ja riiklikul tasandil otsustas Jaapan oma metsaressursse majandusliku kasu saamiseks mitte kasutada. Kodumaised allikad varustasid ainult 25–30 protsenti kogu riigi puiduvajadusest. Põllumajandus ja kalandus olid kõige paremini arenenud ressursid, kuid ainult aastatepikkuste vaevarikaste investeeringute ja vaevaga. Seetõttu rajas rahvas töötleva tööstuse, et muundada välismaalt imporditud toorainet. See majandusarengu strateegia nõudis vajaliku energia, transpordi, side ja tehnoloogilise oskusteabe loomiseks tugeva majanduse infrastruktuuri loomist. [[Kuld|Kulla]], [[Magneesium|magneesiumi]] ja [[Hõbe|hõbeda]] hoiused vastavad praegustele tööstusnõudlustele, kuid paljude tänapäevase tööstuse jaoks oluliste mineraalide jaoks sõltub Jaapan välismaistest allikatest. Importida tuleb [[Rauamaak|rauamaaki]], [[Vask|vaske]], [[Boksiit|boksiiti]] ja [[Alumiiniumoksiid|alumiiniumoksiidi]], samuti paljusid metsasaadusi. == Majandusajalugu == Jaapani majandusajalugu on üks silmatorkavama kasvuga kolmest erinevast perioodist enim uuritud majandust. Esiteks oli [[Edo]] rajamine (1603. aastal) kogu sisemaa majandusarengule, teiseks oli [[Meiji]] taastamine (1868) esimene väljaspool [[Euroopa|Euroopat]] tegutsev võim, kolmas oli pärast [[Teine maailmasõda|II maailmasõja]] lüüasaamist (1945), kui [[saareriik]] tõusis maailma suuruselt teiseks majanduseks. === Esimesed kontaktid Euroopaga (16. sajand) === Jaapanit peeti väärismetallide poolest rikkaks riigiks, peamiselt tänu [[Marco Polo]] arvudele kullatud templite ja paleede arvukusest Jaapanis, aga ka tohutu vulkaanilise riigi pinnamaagi suhtelise arvukuse tõttu, enne kui ulatuslik süvakaevandamine sai võimalikuks tööstusajal.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://web-japan.org/nipponia/nipponia45/en/feature/feature01.html|pealkiri=The Legend of "Zipangu," the Land of Gold|väljaanne=Nipponia|aeg=|vaadatud=}}</ref> Jaapanist pidi saama suur hõbeda, vase ja kulla eksportija perioodil, kuni nende mineraalide eksport keelati.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://books.google.com/?id=nVIPPwVo8eAC&pg=PA14&lpg=PA14&dq=Japan+export+copper+silver#v=onepage&q&f=false|pealkiri=The Intra-Asian Trade in Japanese Copper by the Dutch East India Company During the Eighteenth Century|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Renessansiaegset Jaapanit peeti ka keerukaks feodaalseks ühiskonnaks, millel oli kõrge kultuur ja tugev industriaaleelne tehnoloogia. See oli tihedalt asustatud ja linnastunud. Tolle aja silmapaistvad Euroopa vaatlejad näisid olevat nõus sellega, et jaapanlased "''ületavad mitte ainult kõiki teisi idamaiseid rahvaid, vaid ületavad ka eurooplasi''" ([[Alessandro Valignano]], 1584, "''Historia del Principo y Progresso de la Compania de Jesus en las Indias Orientales''"). Varased Euroopa külastajad hämmastusid Jaapani käsitöö ja metallide sepistamise kvaliteedi poolest. See tuleneb asjaolust, et Jaapan ise on üsna rikas Euroopas tavaliselt leiduvate loodusvarade, eriti raua, poolest. Esimeste Jaapanisse saabunud [[Portugal|Portugali]] laevade (tavaliselt umbes 4 väiksema suurusega laeva) last koosnes peaaegu täielikult Hiina kaupadest (siid, portselan). Jaapanlased ootasid väga selliste kaupade hankimist, kuid neil oli keelatud igasugused kontaktid [[Hiina keiser|Hiina keisriga]] [[Wakō]] piraadide karistuseks. Seetõttu leidsid portugallased (keda hüüti Nanbaniks, Lõuna-Barbariteks) võimaluse tegutseda vahendajatena Aasia kaubanduses. === Edo periood (1603–1868) === Edo perioodi algus langeb kokku Nanbani kaubandusperioodi viimaste aastakümnetega, mille jooksul toimus tihe majanduslik ja religioosne suhe Euroopa võimudega. Jaapan ehitas Jaapani saatkonna eesotsas [[Hasekura Tsunenaga]] juhtimisega Ameerikasse. Edo perioodi alguses ehitas Jaapan oma esimesed läänes stiilis sõjalaevad, näiteks ''San Juan Bautista''. Ka sel perioodil tellis bakufu Aasia-siseseks kaubanduseks umbes 350 Red Mastersi laeva, kolmemastiline ja relvastatud kaubalaev. Jaapani seiklejad, näiteks [[Yamada Nagamasa]], tegutsesid aktiivselt kogu [[Aasia|Aasias]]. [[Fail:鶏文髭皿 肥前焼・古伊万里様式-Barber's Bowl with Cockerel MET DP281043 (cropped).jpg|pisi|276x276px|Jaapani portselan 1700. aastast.]] Kristianiseerimise mõju kaotamiseks sisenes Jaapan eraldamisperioodi, mille nimi oli sakoku, mille ajal oli riigi majandus stabiilsuses ja kerge areng toimus. Kuid üsna kaua pärast seda, 1650. aastatel, kasvas Jaapani eksportportselani tootmine märkimisväärselt, kui kodusõda pani Hiina peamise portselanitootmise keskuse Jingdeženis mitu aastakümmet tegevusest välja. Ülejäänud 17. sajandil oli suurem osa Jaapani portselantoodangust ekspordiks, enamasti [[Kyūshū|Kyushu]] osariigis. Kaubandus vähenes Hiina uuenenud konkurentsi tõttu 1740. aastatel, enne kui see jätkus pärast Jaapani avamist 19. sajandi keskel.<ref>{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Sotheby's Concise Encyclopedia of Porcelain|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> Edo perioodil hõlmas majandusareng linnastumist, suurenenud kaubavedu, kodumaise ja algselt väliskaubanduse olulist laienemist ning kaubanduse ja käsitöönduse levikut. Ehitustööstused õitsesid koos pangandusasutuste ja kaupmeeste ühendustega. Hani ametivõimud jälgisid üha kasvavat põllumajandustoodangut ja maapiirkondade käsitöö levikut. XVIII sajandi keskpaigaks oli [[Edo]] rahvaarv üle miljoni ja [[Ōsaka|Osakas]] ning [[Kyōto|Kyotos]] oli kummaski üle 400 000 elaniku. Kasvasid ka paljud teised linnad. Osaka ja Kyoto muutusid tihedaks kaubanduse ja käsitöö tootmise keskusteks, Edo aga toidu- ja esmatarbekaupade tarnimise keskuseks. Riis oli majanduse alus, kuna daimyō kogus talupoegadelt makse riisi kujul. Maksud olid kõrged, umbes 40% saagist. Riisi müüdi Edo linnas fudasashi turul. Raha kogumiseks kasutas daimyō tähtpäevalepinguid riisi müümiseks, mida polnud veel isegi korjatud. Need lepingud sarnanesid tänapäevase futuurikauplusega. Perioodil õppis Jaapan järk-järgult lääne teadusi ja tehnikaid (mida nimetatakse rangakuks, sõna otseses mõttes "hollandi uuringuteks") [[Holland|Hollandi]] kaupmeeste kaudu [[Dejima|Dejimas]] saadud teabe ja raamatute kaudu. Peamised uuritud valdkonnad olid geograafia, meditsiin, loodusteadused, astronoomia, kunst, keeled, füüsilised teadused, näiteks elektrinähtuste uurimine, ja mehaanikateadused, mida näitas Jaapani kellade ehk lääne tehnikast inspireeritud kellade arendamine. === Sõjaeelne periood (1868–1945) === Alates 19. sajandi keskpaigast, pärast Meiji taastamist, avati riik lääne kaubandusele ja mõjule ning Jaapan on läbi elanud kaks majandusarengu perioodi. Esimene algas tõsiselt 1868. aastal ja ulatus kuni II maailmasõjani; teine ​​algas 1945. aastal ja jätkus 1980. aastate keskpaigas. Sõjaeelse perioodi majandusarengud algasid [[Meiji valitsus]]<nowiki/>e poolt "Rikka riigi ja tugeva armee poliitikaga". Meiji-perioodil (1868–1912) asutasid juhid kõigile noortele uue läänel põhineva haridussüsteemi, saatsid USA-sse ja Euroopasse tuhandeid õpilasi ning palkasid enam kui 3000 läänlast moodsa teaduse, matemaatika, tehnoloogia, ja võõrkeeled Jaapanis. Valitsus ehitas ka raudteid, parandas maanteid ja algatas maareformi programmi, et valmistada riik ette edasiseks arenguks. Industrialiseerimise edendamiseks otsustas valitsus, et ehkki see peaks aitama eraettevõtlusel ressursse eraldada ja kavandada, on see kõige paremini ette nähtud majanduskasvu stimuleerimiseks. Valitsuse suurim roll oli aidata tagada ettevõtlusele head majanduslikud tingimused. Lühidalt öeldes pidi valitsus olema teejuht ja äri tootja. Meiji varasel perioodil ehitas valitsus tehaseid ja laevatehaseid, mida müüdi ettevõtjatele murdosa väärtusest. Paljud neist ettevõtetest kasvasid kiiresti suuremateks konglomeraatideks. Valitsus tõusis eraettevõtluse peamiseks edendajaks, rakendades mitmeid tõepärasuse tagamise põhimõtteid. 1930. aastate keskel olid Jaapani nominaalsed palgamäärad "kümme korda madalamad" kui USA oma (1930ndate keskpaiga vahetuskursside põhjal), samal ajal kui hinnatase oli hinnanguliselt umbes 44% USA omadest.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://gpih.ucdavis.edu/files/Fukao_Ma_Yuan.pdf|pealkiri=Real GDP in Pre-War East Asia: A 1934–36 Benchmark Purchasing Power Parity Comparison with the US|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> === Sõjajärgne periood (1945 – praegune) === [[Fail:2005Japanese exports.PNG|pisi|320x320px|Jaapani eksport 2005. aastal]] 1960.–1980. aastateni oli majanduse üldine reaalkasv äärmiselt suur: 1960. aastatel 10%, keskmiselt 5% 1970. ja 1980. aastatel 4%.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.country-data.com/cgi-bin/query/r-7176.html|pealkiri=Japan: Patterns of Development|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Selle perioodi lõpuks oli Jaapan muutunud kõrgepalgaliseks majanduseks.<ref>{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Business in context: an introduction to business and its environment|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> Kasv aeglustus märkimisväärselt 1990ndate lõpus, mida pärast Jaapani varade hinnamulli kokkuvarisemist kutsuti ka ''Lost Decade''<nowiki/>'iks. Selle tagajärjel oli Jaapanil ulatuslikud eelarvedefitsiidid (Jaapani finantssüsteemile lisandus triljoneid jeene) suurte riiklike ehitustööde programmide rahastamiseks. 1998. aastaks ei suutnud Jaapani riiklike ehitustööde projektid nõudlust piisavalt stimuleerida, et lõpetada majanduse stagnatsioon. Jaapani valitsus viis meeleheites läbi "struktuurireformi" poliitika, mille eesmärk oli likvideerida aktsia- ja kinnisvaraturgude spekulatiivsed ülemäärased summad. Kahjuks viis see poliitika Jaapanit aastatel 1999–2004 korduvalt [[deflatsioon]]<nowiki/>iks. [[Jaapani Pank]] kasutas riigi rahapakkumise laiendamiseks kvantitatiivset kergendamist, et tõsta inflatsiooniootusi ja ergutada majanduskasvu. Algselt ei suutnud poliitika mingit kasvu esile kutsuda, kuid lõpuks hakkas see mõjutama inflatsiooniootusi. 2005. aasta lõpuks hakkas majandus lõpuks toimuma, mis näib olevat pidev taastumine. Selle aasta SKP kasv oli 2,8%, aastakasv neljandas kvartalis oli 5,5%, ületades samal perioodil USA ja Euroopa Liidu kasvumäärasid.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.atimes.com/atimes/Japan/HC02Dh01.html|pealkiri=A farewell to zero|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2006-11-20|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20061120013846/http://www.atimes.com/atimes/Japan/HC02Dh01.html|url-olek=ei tööta}}</ref> Erinevalt varasematest elavnemissuundumustest on kasvuks domineeriv sisetarbimine. Vaatamata sellele, et intressimäärad olid pikka aega nullilähedased, oli kvantitatiivne leevendamisstrateegia hindade deflatsiooni peatada.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.frbsf.org/publications/economics/letter/2006/el2006-28.html|pealkiri=Did Quantitative Easing by the Bank of Japan Work?|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> See pani mõned majandusteadlased, näiteks Paul Krugman, ja mõned Jaapani poliitikud propageerima kõrgemate inflatsiooniootuste loomist.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://web.mit.edu/krugman/www/jpage.html|pealkiri=Saving Japan|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Juulis 2006 lõpetati nullmääraga poliitika. 2008. aastal olid Jaapani keskpangas endiselt kõige madalamad intressimäärad arenenud riikides, kuid deflatsiooni ei olnud ikka veel kõrvaldatud<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.oecd.org/document/12/0,3343,en_2649_34115_40363340_1_1_1_1,00.html|pealkiri=Economic survey of Japan 2008: Bringing an end to deflation under the new monetary policy framework|väljaanne=OECD|aeg=|vaadatud=}}</ref> ja [[Nikkei 225]] langes üle 50% (ajavahemikus juuni 2007 kuni detsember 2008). Kuid Jaapani Pank teatas 5. aprillil 2013, et ostab võlakirjadesse ja väärtpaberitesse 60–70 triljonit jeeni, et deflatsiooni kõrvaldada kahekordistades Jaapani rahapakkumist kahe aasta jooksul. Turud kogu maailmas on valitsuse praegusele ennetavale poliitikale positiivselt reageerinud: Nikkei 225 on alates 2012. aasta novembrist kasvanud enam kui 42%.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://money.cnn.com/2013/04/04/news/economy/bank-of-japan-decision/index.html|pealkiri=Bank of Japan takes fight to deflation|väljaanne=CNN|aeg=|vaadatud=}}</ref> [[The Economist]] on öelnud, et pankrotiseaduse, maa võõrandamise seaduse ja maksuseaduse parandused aitavad Jaapani majandust. Viimastel aastatel on Jaapan olnud ülemaailmselt peaaegu 15 kaubandusriigi suurim eksporditurg. == Infrastruktuur == 2005. aastal toodeti pool Jaapani energiast naftast, viiendik kivisöest ja 14% maagaasist.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.stat.go.jp/english/data/handbook/c07cont.htm|pealkiri=Chapter 7 Energy|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Tuumaenergia Jaapanis andis veerandi elektrienergiast, kuid [[Fukushima I AEJ tuumaõnnetus|Fukushima Daiichi tuumakatastroofi]] tõttu on olnud suur soov Jaapani tuumaenergiaprogramm lõpetada.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.nytimes.com/2011/07/14/world/asia/14japan.html|pealkiri=Japan Premier Wants Shift Away From Nuclear Power|väljaanne=The New York Times|aeg=|vaadatud=}}</ref> 2013. aasta septembris sulges Jaapan oma viimased 50 tuumaelektrijaama kogu riigis, põhjustades riigi tuumavabaduse.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.cbc.ca/news/world/japan-goes-nuclear-free-indefinitely-1.1855153|pealkiri=Japan goes nuclear-free indefinitely|väljaanne=CBC News|aeg=|vaadatud=}}</ref> [[Fail:Shinkansen N700 z15.jpg|pisi|269x269px|[[Shinkansen N700]]]] Jaapani kulutusi teedele on peetud suurteks.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.nytimes.com/1997/03/01/world/japan-s-road-to-deep-deficit-is-paved-with-public-works.html|pealkiri=Japan's Road to Deep Deficit Is Paved With Public Works|väljaanne=The New York Times|aeg=|vaadatud=}}</ref> 1,2 miljonit kilomeetrit asfalteeritud teed on üks peamisi transpordivahendeid.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.stat.go.jp/english/data/handbook/c09cont.htm|pealkiri=Chapter 9 Transport|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Jaapanis on vasakpoolne liiklus.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.2pass.co.uk/japan.htm#.UoCkUL-lf-m|pealkiri=Why Does Japan Drive On The Left?|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Ühtne kiirusjaotusega, piiratud juurdepääsuga teedevõrk ühendab suuremaid linnu ja neid haldavad teemaksu koguvad ettevõtted.<ref>{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=All-Japan Road Atlas.|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> Uued ja kasutatud autod on odavad ning Jaapani valitsus on julgustanud inimesi hübriidsõidukite ostmisele.<ref name=":3">{{Netiviide|autor=|url=http://usatoday30.usatoday.com/money/autos/2010-01-08-prius-tops_N.htm|pealkiri=Prius No. 1 in Japan sales as green interest grows|väljaanne=USA Today|aeg=|vaadatud=}}</ref> Energiatõhususe edendamiseks kasutatakse auto omanditasusid ja kütusetasusid.<ref name=":3" /> [[Raudteetransport]] on Jaapani peamine transpordivahend. Kümned Jaapani raudtee-ettevõtted konkureerivad piirkondlikel ja kohalikel reisijateveoturgudel; näiteks [[JR enterprises]], [[Kintetsu Railway]], [[Seibu Railway]] ja [[Keio Corporation]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.mintetsu.or.jp/activity/databook/pdf/10databook_p02-03.pdf|pealkiri=大手民鉄の現況（単体）|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Jaapani linnades [[Fukuoka]], [[Kōbe|Kobes]], [[Kyōto|Kyotos]], [[Nagoya|Nagoyas]], [[Ōsaka|Osakas]], [[Sapporo|Sapporos]], [[Sendai]], [[Tōkyō|Tokyos]] ja [[Yokohama|Yokohamas]] on kõik [[Metroo|metroosüsteemid]]. Suuremaid linnu ühendab umbes 250 kiirrongi [[Shinkansen]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://jprail.com/travel-informations/tips-for-japan-rail-pass/what-is-shinkansen.html|pealkiri=What is Shinkansen (bullet train)? Most convenient and the fastest train service throughout Japan|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Kõigi rongide täpsus on teada ja 90-sekundilist viivitust võib mõne rongiliikluse puhul pidada hiljaks.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.nytimes.com/2005/04/27/world/asia/27iht-japan.html?_r=0|pealkiri=An obsession with being on time|väljaanne=The New York Times|aeg=|vaadatud=}}</ref> Jaapanis on 98 reisi- ja 175 lennujaama ning lendamine on populaarne viis reisimiseks.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.japantimes.co.jp/news/2012/02/07/reference/bubble-eras-aviation-legacy-too-many-airports-all-ailing/#.UoCk8b-lf-n|pealkiri=Bubble era's aviation legacy: Too many airports, all ailing|väljaanne=The Japan Times|aeg=|vaadatud=}}</ref> Suurim riigisiseste lendude lennujaam on [[Haneda rahvusvaheline lennujaam|Tokyo rahvusvaheline lennujaam]], mis on Aasia suuruselt teine lennujaam.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.aci.aero/Data-Centre/Monthly-Traffic-Data/Passenger-Summary/Year-to-date|pealkiri=Year to date Passenger Traffic|väljaanne=ACI|aeg=|vaadatud=}}</ref> Suurimad rahvusvahelised lennujaamad on [[Narita rahvusvaheline lennujaam]], [[Kansai rahvusvaheline lennujaam]] ja [[Chubu Centrairi rahvusvaheline lennujaam|Chūbu Centrairi rahvusvaheline lennujaam]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.japantimes.co.jp/news/2003/10/25/national/narita-airport-prepares-for-battle-with-asian-hubs/#.UoIMOr-lf-k|pealkiri=Narita airport prepares for battle with Asian hubs|väljaanne=The Japan Times|aeg=|vaadatud=}}</ref> Jaapani suurimate sadamate hulka kuuluvad [[Nagoya sadam]], [[Yokohama sadam]], [[Tokyo sadam]] ja [[Kobe sadam]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.joc.com/sites/default/files/u48783/pdf/Top50-container-2012.pdf|pealkiri=The JOC Top 50 World Container Ports|väljaanne=JOC|aeg=|vaadatud=}}</ref> == Majandussektorid == === Põllumajandus === [[Fail:TawaramotoRiceField.png|pisi|276x276px|[[Tawaramoto]] riisipõld]] Jaapani põllumajandussektor moodustab umbes 1,4% riigi kogu SKPst.<ref name=":10">{{Netiviide|autor=|url=http://www.gfmag.com/gdp-data-country-reports/247-japan-gdp-country-report.html#axzz2kmA1XTXk|pealkiri=Japan Country Report|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Ainult 12% Jaapani maast sobib harimiseks.<ref name=":4">{{Netiviide|autor=|url=http://www.pbs.org/newshour/bb/social_issues/jan-june12/9billion_06-12.html|pealkiri=As Farmers Age, Japan Rethinks Relationship With Food, Fields|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2013-11-21|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131121103417/http://www.pbs.org/newshour/bb/social_issues/jan-june12/9billion_06-12.html}}</ref> Selle haritava maa puudumise tõttu kasutatakse väikestel aladel talupidamiseks terrasside süsteemi.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://ourworld.unu.edu/en/the-people-who-sustain-japans-historic-terraced-rice-fields|pealkiri=Urbanites Help Sustain Japan's Historic Rice Paddy Terraces|väljaanne=Our World|aeg=|vaadatud=}}</ref> Selle tulemuseks on üks maailma kõrgemaid saagikuse tasemeid pinnaühiku kohta ning põllumajanduse üldine isemajandamise määr on umbes 50% vähem kui 56 000 km² (14 miljonit aakrit) haritaval alal. Kuid Jaapani väike põllumajandussektor on samuti väga subsideeritud ja kaitstud ning valitsuse määrustega eelistatakse [[Põhja-Ameerika]]<nowiki/>s tavapärase põllumajanduse asemel väikesemahulist põllumajandust.<ref name=":4" /> Põllumajanduse pärast on kasvav mure, kuna praegused põllumehed vananevad, kuna järeltulijaid on keeruline leida.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.japantimes.co.jp/opinion/2013/06/28/editorials/how-will-japans-farms-survive/#.UoyT2b-lf-k|pealkiri=How will Japan's farms survive?|väljaanne=The Japan Times|aeg=|vaadatud=}}</ref> [[Riis]] moodustab peaaegu kogu Jaapani teraviljatoodangu.<ref name=":5">{{Netiviide|autor=|url=http://www.nationsencyclopedia.com/Asia-and-Oceania/Japan-AGRICULTURE.html#b|pealkiri=Japan - Agriculture|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Jaapan on suuruselt teine põllumajandustoodete importija maailmas.<ref name=":5" /> Riisi, enim kaitstud põllukultuuri, suhtes kehtivad tariifid 777,7%. Ehkki Jaapan on riisi (välja arvatud selle kasutamine riisikreekerite ja töödeldud toitude valmistamisel) ja nisu osas isemajandav, peab riik importima umbes 50% muude teravilja- ja söödakultuuride vajadustest ning pool tarnimisest sõltub importidud liha.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.skillclear.co.uk/japan/default.asp|pealkiri=Japan|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Jaapan impordib suures koguses nisu ja sojauba. Jaapan on ELi põllumajanduse ekspordi suuruselt viies turg.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://ec.europa.eu/agriculture/trade-analysis/map/2013-1_en.pdf|pealkiri=Agricultural trade in 2012: A good story to tell in a difficult year?|väljaanne=Euroopa Liit|aeg=|vaadatud=}}</ref> ==== Kalandus ==== Jaapan oli 1996. aastal püütud kala mahutavuse poolest maailmas neljandal kohal. Jaapan püüdis 2005. aastal 4 074 580 tonni kala, vähenedes 2000. aasta 4 987 703 tonnilt, 1990. aastal 9 558 615 tonnilt, 1980. aastal 9 864 422 tonnilt, 1970. aastal 8 520 397 tonnilt, 1960. aastal 5 583 796 tonnilt ja 1950. aastal 2881 855 tonnilt.<ref name=":6">{{Netiviide|autor=|url=http://www.fao.org/fishery/countrysector/naso_japan/en|pealkiri=Japan|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> 2003. aastal oli vesiviljeluse kogutoodang prognoositult 1 300 437 tonni. 2010. aastal oli Jaapani kalandustoodang kokku 4 762 469 kala.<ref name=":6" /> 1980. aastate lõpus moodustas avamerepüük kogu riigi kalasaagist keskmiselt 50%, ehkki sel perioodil toimus korduv tõus ja langus. [[Fail:Global fish catch 2004 & 2005.jpg|pisi|278x278px|Ülemaailmne kalasaak Jaapanis]] Rannikupüük väikelaevade, võrkude või aretusvõtete abil moodustab umbes kolmandiku kogu tööstuse kogutoodangust, samas kui keskmise suurusega laevade kalapüük avamerel moodustab üle poole kogutoodangust. Ülejäänud moodustavad süvamerepüük suurematelt laevadelt. Paljude püütud mereandide liikide hulgas on sardiinid, vööttuun, krabi, krevetid, lõhe, pollak, kalmaar, karbid, makrell, merilest, tuunikala ja Jaapani amberjakk.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.lib.noaa.gov/retiredsites/japan/aquaculture/proceedings/report1/willoughby2.html|pealkiri=Fisheries in Japan|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Mageveekalapüük, sealhulgas lõhe, forelli ja angerja haudejaamad ning kalakasvandused, võtab Jaapani kalatööstusest umbes 30%. Jaapani jõgede ligi 300 kalaliigi hulgas on säga, hariliku heeringa ja heeringa looduslikud sordid, aga ka sellised magevee koorikloomad nagu vähid. Mere- ja magevee vesiviljelust peetakse Jaapani kõigis 47 prefektuuris.<ref name=":6" /> Jaapan hooldab üht maailma suurimat kalalaevastikku ja moodustab peaaegu 15% kogupüügist, mis ajendab väita, et Jaapani kalapüük põhjustab selliste kalavarude nagu tuunikala kahanemist.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.atimes.com/oceania/AH31Ah01.html|pealkiri=UN tribunal halts Japanese tuna over-fishing|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2021-02-27|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210227131900/http://www.atimes.com/oceania/AH31Ah01.html|url-olek=ei tööta}}</ref> Jaapan on tekitanud poleemikat ka kvaasikommertsiaalse vaalapüügi toetamise kaudu. === Tööstus === Jaapani tootmine ja tööstus on väga mitmekesised, seal on palju arenenud tööstusharusid, mis on väga edukad. Tööstus moodustab 24% riigi SKP-st.<ref name=":10" /> Tööstus on koondunud mitmesse piirkonda, kusjuures Tokyot ümbritsev [[Kantō]] piirkond ([[Keihini tööstuspiirkond]]), samuti Osakat ümbritsev [[Kansai]] piirkond ([[Hanshini tööstuspiirkond]]) ja Nagoya ümbritsev [[Tōkai]] piirkond ([[Chūkyō – Tōkai tööstuspiirkond]]) on peamised tööstuskeskused.<ref name=":7" /><ref name=":8" /><ref name=":9" /> Muud tööstuskeskused hõlmavad [[Honshū]] edelaosa ja [[Shikoku]] põhjaosa [[Seto]] sisemere ([[Setouchi tööstuspiirkond]]) ümbruses; ja [[Kyūshū]] põhjaosa ([[Kitakyūshū]]). Lisaks leitakse Tokyo ja Fukuoka vahel tööstusharu keskuste pikk kitsas vöö, mida nimetatakse [[Taiheiyō vöö|Taiheiyō vööks]] ja mille on asutanud kindlad tööstusettevõtted. Jaapan naudib kõrgtehnoloogilist arengut paljudes valdkondades, sealhulgas tarbeelektroonika, autotööstus, pooljuhtide tootmine, optilised kiud, optoelektroonika, optilised meediumid, faksi- ja paljundusmasinad ning fermentatsiooniprotsessid toiduainetes ja biokeemias. Paljud Jaapani ettevõtted seisavad silmitsi kasvavate konkurentidega [[Ameerika Ühendriigid|USA]]-st, [[Lõuna-Korea]]<nowiki/>st ja [[Hiina]]<nowiki/>st.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://news.cnet.com/8301-1001_3-57547921-92/the-era-of-japanese-consumer-electronics-giants-is-dead/|pealkiri=The era of Japanese consumer electronics giants is dead|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> ==== Autotööstus ==== Jaapan on maailmas suuruselt kolmas autotootja. [[Toyota]] on praegu maailma suurim autotootja ning Jaapani autotootjad [[Nissan]], [[Honda]], [[Suzuki]] ja [[Mazda]] arvestavad ka maailma suurimate autotootjatega.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.wsj.com/news/articles/SB10001424127887323375204578269181060493750|pealkiri=Toyota Again World's Largest Auto Maker|väljaanne=The Wall Street Journal|aeg=|vaadatud=}}</ref> === Kaevandamine ja nafta uuringud === Jaapani kaevandustoodang on olnud minimaalne ja Jaapanil on kaevandusmaardlaid väga vähe. Jaapani rannikult on aga leitud massilisi haruldaste muldmetallide leiukohti. 2011. eelarveaastal oli toornafta kodumaine saagis 820 tuhat kiloliitrit, mis moodustas 0,4% Jaapani toornafta töötlemise kogumahust.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.paj.gr.jp/english/data/paj2013.pdf|pealkiri=Petroleum Industry in Japan|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> === Teenused === [[Fail:JapanAirlines787-8JA822J SANFebruary2019.jpg|pisi|265x265px|Japan Airlines, Jaapani suurim lennufirma]] Jaapani teenindussektor moodustab umbes kolm neljandikku kogu majanduse kogutoodangust. Pangandus, kindlustus, kinnisvara, jaemüük, transport ja telekommunikatsioon on kõik peamised majandusharud, näiteks [[Mitsubishi UFJ]], [[Mizuho]], [[NTT]], [[TEPCO]], [[Nomura]], [[Mitsubishi Estate]], [[ÆON]], [[Mitsui Sumitomo]], [[Softbank]], [[JR East]], [[Seven & I]], [[KDDI]] ja [[Japan Airlines]], lennuettevõtet peetakse üheks suurimaks ettevõtteks maailmas.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://money.cnn.com/magazines/fortune/global500/2013/full_list/?iid=G500_sp_full|pealkiri=Fortune Global 500|väljaanne=CNN|aeg=|vaadatud=}}</ref> Neli viiest maailma suurima levikuga ajalehest on Jaapani ajalehed. [[Koizumi valitsus]] määras [[Japan Post]]<nowiki/>i, kes on üks suurimaid säästu- ja kindlustusteenuste pakkujaid erastamiseks aastaks 2015. Kuus peamist keiretsi on [[Mitsubishi]], [[Sumitomo]], [[Fuyo]], [[Mitsui]], [[Dai-Ichi Kangyo]] ja [[Sanwa]]. Jaapan on koduks 251 ettevõtetele [[Forbes Global 2000]]-st ehk 12,55% ettevõtetest (2013. aasta seisuga).<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.theguardian.com/media/2013/apr/17/chinese-banks-forbes-global-2000|pealkiri=Chinese banks top Forbes Global 2000 list of world's biggest companies|väljaanne=The Guardian|aeg=|vaadatud=}}</ref> === Turism === Jaapan oli 2012. aastal [[Aasia ja Vaikse ookeani piirkond|Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna]] viies külastatuim riik, mida külastas üle 8,3 miljoni turisti. Valitsus loodab Tokyos [[2020. aasta suveolümpiamängud|2020. aasta suveolümpiamängudele]] meelitada 40 miljonit külastajat aastas.<ref name=":11">{{Netiviide|autor=|url=http://www.japantimes.co.jp/opinion/2014/01/06/editorials/attracting-more-tourists-to-japan/#.Us59T7-lf-k|pealkiri=Attracting more tourists to Japan|väljaanne=The Japan Times|aeg=|vaadatud=}}</ref> Mõned populaarseimad külastatud kohad hõlmavad Tokyos [[Shinjuku]], [[Ginza]], [[Shibuya]] ja [[Asakusa]] piirkondi, Osaka, Kobe ja Kyoto linnu ning [[Himeji linnus|Himeji linnust]]. [[Hokkaidō|Hokkaido]] on ka külastajate jaoks populaarne talvine sihtkoht, sest sinna ehitatakse mitmeid suusakuurorte ja luksushotelle.<ref name=":11" /> == Finants == [[Tokyo börs]] on turukapitalisatsiooni järgi suuruselt kolmas börs maailmas ja Aasias suuruselt teine aktsiaturg, milles on 2292 börsiettevõtet.<ref name=":12">{{Netiviide|autor=|url=https://www.bbc.co.uk/news/business-18718093|pealkiri=Japan approves merger Tokyo and Osaka Stock exchanges|väljaanne=BBC News|aeg=|vaadatud=}}</ref> [[Nikkei 225]] ja [[TOPIX]] on Tokyo börsi kaks olulist börsiindeksit. Tokyo börs ja [[Osaka börs]], teine Jaapani suurem börs, ühinesid 1. jaanuaril 2013, luues ühine maailma suurim börs.<ref name=":12" /> Teiste Jaapani börside hulka kuuluvad [[Nagoya börs]], [[Fukuoka börs]] ja [[Sapporo väärtpaberibörs]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.etfstrategy.co.uk/horizons-introduces-leveraged-and-inverse-msci-japan-etfs-81256/|pealkiri=Horizons introduces leveraged and inverse MSCI Japan ETFs|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> == Vaata ka == * [[Aasia majandus]] * [[Jaapan]] == Viited == <references responsive="" /> [[Kategooria:Jaapani majandus]] ltl5sjw2cc66rud6fr35u0icd0or0sx Gösta Stoltz 0 570367 6168530 5488330 2022-07-26T22:47:45Z Vysotsky 54874 #WPWP wikitext text/x-wiki [[File:Hoogoven Schaaktoernooi Schaken, links winnaar O'Kelly de Galway, 1946.jpg|thumb|O'Kelly vs. Stoltz (1946)]] '''Gösta Leonard Stoltz''' ([[9. mai]] [[1904]] [[Stockholmi vald]] – [[25. juuli]] [[1963]] Stockholmi vald) oli rootsi [[maletaja]], [[rahvusvaheline suurmeister]] (1954). Stoltz mängis 1931. aastal matši [[Rootsi]] malemeistri [[Gideon Ståhlberg]]iga, mis jäi viiki tulemusega 3:3 ja Ståhlberg säilitas tšempionitiitli. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal mängis Stoltz Rootsis ja [[Kolmas riik|Saksamaal]]. Septembris 1941 võitis ta [[München]]is peetud [[Müncheni maleturniir 1941|turniiri]], edestades seejuures teiseks tulnud maailmameister [[Aleksandr Alehhin]]it ja neljanda koha saanud [[Efim Bogoljubow]]it. Aasta hiljem sai Stoltz [[Müncheni maleturniir 1942|Müncheni turniiril]], kus etteotsa tulid Alehhin ja [[Paul Keres]], 9. koha. 1946. aastal tuli Stoltz [[Beverwijki maleturniir|Beverwijki rahvusvahelisel maleturniiril]] [[Albéric O'Kelly de Galway]] järel teiseks. Septembris 1946 sai ta kutse esimesele sõjajärgsele [[Groningeni maleturniir 1946|Groningeni rahvusvahelisele turniirile]] (20 osavõtjat, võitis [[Mihhail Botvinnik]]), kus Stoltz jagas 8.–9. kohta. Stoltz mängis kahel [[Maailmameistrivõistlused males|maailmameistrivõistluste]] tsoonidevahelisel turniiril: 1948. aastal [[Saltsjöbaden]]is sai ta 18. koha ja 1952. aastal Saltsjöbadenis (22 osavõtjat) 16. koha. Ta tuli kolmel korral Rootsi malemeistriks (1951–1953). Rootsi võistkonna koosseisus mängis Stoltz üheksal ametlikul [[maleolümpia]]l (1927, 1928, 1930, 1931, 1933, 1935, 1937, 1952, 1954) ja ühel mitteametlikul maleolümpial (Münchenis 1936). 1950. aastal võttis [[Rahvusvaheline Maleföderatsioon]] (FIDE) kasutusele [[rahvusvaheline suurmeister|suurmeistri]] ja [[rahvusvaheline meister|rahvusvahelise meistri]] nimetuse. Stoltzile anti 1950. aastal rahvusvahelise meistri nimetus. Suurmeistriks sai ta 50-aastaselt 1954. aastal. {{JÄRJESTA:Stoltz, Gösta}} [[Kategooria:Rootsi maletajad]] [[Kategooria:Sündinud 1904]] [[Kategooria:Surnud 1963]] bimj4an5brtc51fvrb5uu1221p0uhx1 Jean-Michel Lapin 0 577386 6168441 5579226 2022-07-26T18:05:14Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.8 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Jean-Michel Lapin | pildi nimi = | pildi seletus = | amet = [[Haiti peaminister]] (kt) | ametiajaalgus = 21. märts 2019 | ametiajalõpp = 4. märts 2020 | eelmine = [[Jean-Henry Céant]] | järgmine = [[Joseph Joute]] | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Jean-Michel Lapin''' on [[Haiti]] poliitik, kes oli [[21. märts]]ist [[2019]] kuni [[4. märts]]ini [[2020]] [[Haiti peaminister|Haiti peaministri]] kohusetäitja.<ref>{{Cite web|url=https://www.france24.com/en/20190321-haiti-president-names-acting-prime-minister|title=Haiti president names acting prime minister|date=21. märts 2019|website=France 24|language=en|access-date=20. juuli 2019}}</ref> Hoolimata sellest, et ta teatas 23. juulil 2019 oma tagasiastumisest, jätkas ta ametis veel üle poole aasta; [[Haiti parlament]] hääletas tema alaliseks peaministriks nimetamise vastu neli korda.<ref>{{Cite web|url=https://haitiliberte.com/as-police-capture-infamous-gang-leader-president-nominates-a-new-prime-minister-fritz-william-michel/|title=As Police Capture Infamous Gang Leader, President Nominates a New Prime Minister: Fritz-William Michel|last=Ives|first=Kim|date=|website=haitiliberte.com|archive-url=|archive-date=|access-date=13. august 2019}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.csis.org/analysis/haiti-failing-state|title=Is Haiti a Failing State?|last=Fauriol|first=Georges|date=6. juuni 2019|website=www.csis.org|archive-url=|archive-date=|access-date=20. juuli 2019}}</ref> Lapini asemel määrati peaministrikandidaadiks [[Fritz William Michel]], kuid temagi ei pälvinud parlamendi poolehoidu.<ref>{{Cite web|url=https://lenouvelliste.com/article/211197/fritz-william-michel-toujours-dans-la-course-pour-devenir-premier-ministre|language=fr|date=15. jaanuar 2020|title=Michel still in race to become Prime Minister|website=Le Nouvelliste}}</ref> ==Elu== Ta alustas oma karjääri riigisektoris kullerina.<ref name=":0">{{Cite news|url=https://www.miamiherald.com/news/nation-world/world/americas/haiti/article228947799.html|title=Acting Haiti prime minister tapped for permanent post|last=Charles|first=Jacqueline|date=9. aprill 2019|work=Miami Herald|access-date=19. juuli 2019}}</ref> Hiljem töötas ta rahvatervise ministeeriumis ning Haiti rahvusraamatukogu juhtkonnas.<ref>{{Cite web|url=https://www.hpnhaiti.com/nouvelles/index.php/politique/4332-jean-michel-lapin-un-fonctionnaire-de-carriere-a-la-tete-du-ministere-de-la-culture-et-de-la-communication|title=Haiti Press Network - Jean Michel LAPIN, un fonctionnaire de carrière à la tête du ministère de la Culture et de la Communication|website=www.hpnhaiti.com|access-date=20. juuli 2019}}</ref> Enne peaministriks nimetamist oli ta kultuuri- ja kommunikatsiooniminister.<ref name=":0" /><ref>{{Cite web|url=https://www.cia.gov/library/publications/world-leaders-1/HA.html|title=Chiefs of State and Cabinet Members of Foreign Governments|website=www.cia.gov|access-date=20. juuli 2019|archive-date=2019-10-08|archive-url=https://web.archive.org/web/20191008051352/https://www.cia.gov/library/publications/world-leaders-1/HA.html|url-status=dead}}</ref> ==Viited== {{viited}} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Jean-Henry Céant]] | nimi=[[Haiti peaminister]] (kt) | aeg= 2019–2020 | järgnev=[[Joseph Joute]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Lapin, Jean-Michel}} [[Kategooria:Haiti poliitikud]] o3h5vtq981j68jlb01h7ecii6mib0db Shinjirō Koizumi 0 577497 6168588 5696207 2022-07-27T07:22:26Z TKsdik8900 134879 ([[c:GR|GR]]) [[c:COM:FR|File renamed]]: [[File:Shinjiro Koizumi.jpg]] → [[File:Shinjiro Koizumi 20121226.jpg]] Criterion 4 (harmonize the names of a set of images)・To harmonize the names of a set of images so that only one part of all names differs. wikitext text/x-wiki [[Pilt:Shinjiro Koizumi 20121226.jpg|pisi|Shinjirō Koizumi (2012)]] '''Shinjirō Koizumi''' ([[jaapani keel]]es ''小泉 進次郎'', Koizumi Shinjirō; sündinud [[14. aprill]]il [[1981]] [[Yokosuka]]s) on [[Jaapan]]i poliitik, ta on [[Liberaaldemokraatlik Partei (Jaapan)|Liberaaldemokraatliku Partei]] liige. Ta on [[11. september|11. septembrist]] [[2019]] Jaapani keskkonnaminister. Ta sündis aastal [[1981]] [[Yokosuka]]s. Yokosukas ta ka kasvas üles. Ta lõpetas aastal [[2004]] [[Yokohama]]s asuva [[Kanto Gakuini Ülikool]]i. Seejärel õppis ta politoloogiat [[Columbia ülikool]]is, kust sai ta ka samal alal magistrikraadi. Enne 2007. aastal Jaapanisse naasmist töötas ta ühe aasta osalise tööajaga teadustöötajana strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute keskuses ning Vaikse ookeani foorumi CSIS noore juhina. Pärast Jaapanisse naasmist töötas ta oma isa [[Jun'ichirō Koizumi]] erasekretärina. Ta on aastast [[2009]] Jaapani parlamendi alamkoja liige. {{Pooleli|kuu=veebruar|aasta=2020}} [[11. september|11. septembrist]] [[2019]] on ta Jaapani keskkonnaminister. == Isiklikku == Tema isa on endine peaminister [[Jun'ichirō Koizumi]], ema Kayoko Miyamoto, isapoolne vanaisa oli poliitik [[Junya Koizumi]] (1904–1969), vend [[Kotaro Koizumi]] on näitleja. Ta abiellus [[7. august]]il [[2019]] teleajakirjanik [[Christel Takigawa]]ga, [[17. jaanuar]]il [[2020]] sündis neil poeg. == Välislingid == * [https://shinjiro.info/ Shinjirō Koizumi koduleht (jaapani keeles)] {{JÄRJESTA:Koizumi, Shinjiro}} [[Kategooria:Jaapani poliitikud]] [[Kategooria:Keskkonnaministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] k0466pcp5vjppmfraihsszux847gtuq 6168589 6168588 2022-07-27T07:23:31Z TKsdik8900 134879 ([[c:GR|GR]]) [[c:COM:FR|File renamed]]: [[File:Shinjiro Koizumi 20121226.jpg]] → [[File:Shinjirō Koizumi 20121226.jpg]] wikitext text/x-wiki [[Pilt:Shinjirō Koizumi 20121226.jpg|pisi|Shinjirō Koizumi (2012)]] '''Shinjirō Koizumi''' ([[jaapani keel]]es ''小泉 進次郎'', Koizumi Shinjirō; sündinud [[14. aprill]]il [[1981]] [[Yokosuka]]s) on [[Jaapan]]i poliitik, ta on [[Liberaaldemokraatlik Partei (Jaapan)|Liberaaldemokraatliku Partei]] liige. Ta on [[11. september|11. septembrist]] [[2019]] Jaapani keskkonnaminister. Ta sündis aastal [[1981]] [[Yokosuka]]s. Yokosukas ta ka kasvas üles. Ta lõpetas aastal [[2004]] [[Yokohama]]s asuva [[Kanto Gakuini Ülikool]]i. Seejärel õppis ta politoloogiat [[Columbia ülikool]]is, kust sai ta ka samal alal magistrikraadi. Enne 2007. aastal Jaapanisse naasmist töötas ta ühe aasta osalise tööajaga teadustöötajana strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute keskuses ning Vaikse ookeani foorumi CSIS noore juhina. Pärast Jaapanisse naasmist töötas ta oma isa [[Jun'ichirō Koizumi]] erasekretärina. Ta on aastast [[2009]] Jaapani parlamendi alamkoja liige. {{Pooleli|kuu=veebruar|aasta=2020}} [[11. september|11. septembrist]] [[2019]] on ta Jaapani keskkonnaminister. == Isiklikku == Tema isa on endine peaminister [[Jun'ichirō Koizumi]], ema Kayoko Miyamoto, isapoolne vanaisa oli poliitik [[Junya Koizumi]] (1904–1969), vend [[Kotaro Koizumi]] on näitleja. Ta abiellus [[7. august]]il [[2019]] teleajakirjanik [[Christel Takigawa]]ga, [[17. jaanuar]]il [[2020]] sündis neil poeg. == Välislingid == * [https://shinjiro.info/ Shinjirō Koizumi koduleht (jaapani keeles)] {{JÄRJESTA:Koizumi, Shinjiro}} [[Kategooria:Jaapani poliitikud]] [[Kategooria:Keskkonnaministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] 4171t4nnkoxkfj0b1wfoxd6uoxtiwfa 6168661 6168589 2022-07-27T10:50:08Z Ursus scribens 115317 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Shinjirō Koizumi 20121226.jpg|pisi|Shinjirō Koizumi (2012)]] '''Shinjirō Koizumi''' ([[jaapani keel]]es 小泉 進次郎 ''Koizumi Shinjirō''; sündinud [[14. aprill]]il [[1981]] [[Yokosuka]]s) on [[Jaapan]]i poliitik, ta on [[Liberaaldemokraatlik Partei (Jaapan)|Liberaaldemokraatliku Partei]] liige. Ta on [[11. september|11. septembrist]] [[2019]] Jaapani keskkonnaminister. Ta sündis aastal [[1981]] [[Yokosuka]]s. Yokosukas ta ka kasvas üles. Ta lõpetas aastal [[2004]] [[Yokohama]]s asuva [[Kanto Gakuini Ülikool]]i. Seejärel õppis ta politoloogiat [[Columbia ülikool]]is, kust sai ta ka samal alal magistrikraadi. Enne 2007. aastal Jaapanisse naasmist töötas ta ühe aasta osalise tööajaga teadustöötajana strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute keskuses ning Vaikse ookeani foorumi CSIS noore juhina. Pärast Jaapanisse naasmist töötas ta oma isa [[Jun'ichirō Koizumi]] erasekretärina. Ta on aastast [[2009]] Jaapani parlamendi alamkoja liige. {{Pooleli|kuu=veebruar|aasta=2020}} [[11. september|11. septembrist]] [[2019]] on ta Jaapani keskkonnaminister. == Isiklikku == Tema isa on endine peaminister [[Jun'ichirō Koizumi]], ema Kayoko Miyamoto, isapoolne vanaisa oli poliitik [[Junya Koizumi]] (1904–1969), vend [[Kotaro Koizumi]] on näitleja. Ta abiellus [[7. august]]il [[2019]] teleajakirjanik [[Christel Takigawa]]ga, [[17. jaanuar]]il [[2020]] sündis neil poeg. == Välislingid == * [https://shinjiro.info/ Shinjirō Koizumi koduleht (jaapani keeles)] {{JÄRJESTA:Koizumi, Shinjiro}} [[Kategooria:Jaapani poliitikud]] [[Kategooria:Keskkonnaministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] 7u18rr80evp5qaftmbj8eu7x1rbbo5m 6168672 6168661 2022-07-27T11:03:08Z Neptuunium 58653 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Shinjirō Koizumi 20121226.jpg|pisi|Shinjirō Koizumi (2012)]] '''Shinjirō Koizumi''' ([[jaapani keel]]es 小泉 進次郎 ''Koizumi Shinjirō''; sündinud [[14. aprill]]il [[1981]] [[Yokosuka]]s) on [[Jaapan]]i poliitik, [[Liberaaldemokraatlik Partei (Jaapan)|Liberaaldemokraatliku Partei]] liige. Alates [[11. september|11. septembrist]] [[2019]] on ta [[Jaapani keskkonnaminister]]. Ta sündis aastal [[1981]] [[Yokosuka]]s. Yokosukas ta ka kasvas üles. Ta lõpetas aastal [[2004]] [[Yokohama]]s asuva [[Kanto Gakuini Ülikool]]i. Seejärel õppis ta politoloogiat [[Columbia ülikool]]is, kust sai ta ka samal alal magistrikraadi. Enne 2007. aastal Jaapanisse naasmist töötas ta ühe aasta osalise tööajaga teadustöötajana strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute keskuses ning Vaikse ookeani foorumi CSIS noore juhina. Pärast Jaapanisse naasmist töötas ta oma isa [[Jun'ichirō Koizumi]] erasekretärina. Ta on aastast [[2009]] [[Kokkai|Jaapani parlamendi]] alamkoja liige. {{Pooleli|kuu=veebruar|aasta=2020}} [[11. september|11. septembrist]] [[2019]] on ta Jaapani keskkonnaminister. == Isiklikku == Tema isa on endine peaminister [[Jun'ichirō Koizumi]], ema Kayoko Miyamoto, isapoolne vanaisa oli poliitik [[Junya Koizumi]] (1904–1969), vend [[Kotaro Koizumi]] on näitleja. Ta abiellus [[7. august]]il [[2019]] teleajakirjanik [[Christel Takigawa]]ga, [[17. jaanuar]]il [[2020]] sündis neil poeg. == Välislingid == * [https://shinjiro.info/ Shinjirō Koizumi koduleht (jaapani keeles)] {{JÄRJESTA:Koizumi, Shinjiro}} [[Kategooria:Jaapani poliitikud]] [[Kategooria:Keskkonnaministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] llk2xe83yn1clftl5bas5plh2rsu5lq Mall:COVID-19 pandeemia andmed/haigusjuhtumid Brasiilias 10 584552 6168543 6163293 2022-07-27T02:23:16Z Brunoff 142231 2022-07-26 wikitext text/x-wiki <noinclude> {{main|Koroonapandeemia Brasiilias}} </noinclude> {{Medical cases chart |barwidth= |numwidth=xwxw |float=left |disease=COVID-19 |location=Brasiilias |outbreak=COVID-19 pandeemia |changetype1= a <!-- p = percent & a = absolute --> |right2=Surmade arv |changetype2= a |collapsible=y |data= 2020-02-26;;;1 2020-02-27;;;1 2020-02-28;;;1 2020-02-29;;;2 2020-03-01;;;2 2020-03-02;;;2 2020-03-03;;;2 2020-03-04;;;3 2020-03-05;;;7 2020-03-06;;;13 2020-03-07;;;19 2020-03-08;;;25 2020-03-09;;;25 2020-03-10;;;34 2020-03-11;;;52 2020-03-12;;;77 2020-03-13;;;98 2020-03-14;;;121 2020-03-15;;;200 2020-03-16;;;234 2020-03-17;1;;291 2020-03-18;4;;428 2020-03-19;6;;621 2020-03-20;11;;904 2020-03-21;18;;1128 2020-03-22;25;;1546 2020-03-23;34;;1891 2020-03-24;46;;2201 2020-03-25;57;;2433 2020-03-26;77;;2915 2020-03-27;92;;3417 2020-03-28;114;;3903 2020-03-29;136;;4256 2020-03-30;159;;4579 2020-03-31;201;;5717 2020-04-01;241;;6834 2020-04-02;299;;7910 2020-04-03;359;;9056 2020-04-04;432;;10278 2020-04-05;486;;11130 2020-04-06;553;;12056 2020-04-07;667;;13717 2020-04-08;800;;15927 2020-04-09;941;;17857 2020-04-10;1056;;19638 2020-04-11;1124;;20727 2020-04-12;1223;;22169 2020-04-13;1328;;23430 2020-04-14;1532;;25262 2020-04-15;1736;;28320 2020-04-16;1924;;30425 2020-04-17;2141;;33682 2020-04-18;2347;;36599 2020-04-19;2462;22130;38654 2020-04-20;2575;22991;40581 2020-04-21;2741;24325;43079 2020-04-22;2906;25318;45757 2020-04-23;3313;26573;49492 2020-04-24;3670;27655;52995 2020-04-25;4016;29160;58509 2020-04-26;4205;30152;61888 2020-04-27;4543;31142;66501 2020-04-28;5017;32544;71886 2020-04-29;5466;34132;78162 2020-04-30;5901;35935;85380 2020-05-01;6329;38039;91299 2020-05-02;6724;40937;96396 2020-05-03;7025;42991;101147 2020-05-04;7321;45186;107780 2020-05-05;7921;48221;114715 2020-05-06;8535;51370;125218 2020-05-07;9146;55350;135106 2020-05-08;9895;59297;145328 2020-05-09;10627;61685;155939 2020-05-10;11123;64957;162699 2020-05-11;11519;67384;168331 2020-05-12;12400;72597;177589 2020-05-13;13149;78424;188974 2020-05-14;13993;79479;202918 2020-05-15;14817;84970;218223 2020-05-16;15633;89672;233142 2020-05-17;16118;94122;241080 2020-05-18;16792;100459;254220 2020-05-19;17971;106794;271628 2020-05-20;18859;116683;291579 2020-05-21;20047;125960;310087 2020-05-22;21046;135430;330890 2020-05-23;22013;142587;347398 2020-05-24;22666;149911;363211 2020-05-25;23473;153833;374898 2020-05-26;24512;158593;391222 2020-05-27;25598;166647;411821 2020-05-28;26754;177604;438238 2020-05-29;27878;189476;465166 2020-05-30;28834;200892;498440 2020-05-31;29314;206555;514200 2020-06-01;29937;211080;526447 2020-06-02;31199;223638;555383 2020-06-03;32548;238617;584016 2020-06-04;34021;254963;614941 2020-06-05;35026;266940;645771 2020-06-06;35930;277149;672846 2020-06-07;36455;283952;691758 2020-06-08;37134;290040;707412 2020-06-09;38406;311064;739503 2020-06-10;39680;325395;772416 2020-06-11;40919;345595;802828 2020-06-12;41828;365063;828810 2020-06-13;42720;379245;850514 2020-06-14;43332;388492;867624 2020-06-15;43959;412252;888271 2020-06-16;45241;441729;923189 2020-06-17;46510;463474;955377 2020-06-18;47748;482102;978142 2020-06-19;48954;507200;1032913 2020-06-20;49976;520734;1067579 2020-06-21;50617;549386;1085038 2020-06-22;51271;571649;1106470 2020-06-23;52645;613345;1145906 2020-06-24;53830;649908;1188631 2020-06-25;54971;673729;1228114 2020-06-26;55961;697526;1274974 2020-06-27;57070;715905;1313667 2020-06-28;57622;733848;1344143 2020-06-29;58314;757462;1368195 2020-06-30;59594;790040;1402041 2020-07-01;60632;826866;1448753 2020-07-02;61884;852816;1496858 2020-07-03;63174;868372;1539081 2020-07-04;64265;876359;1577004 2020-07-05;64867;906286;1603055 2020-07-06;65487;927292;1623284 2020-07-07;66741;976977;1668589 2020-07-08;67964;1020901;1713160 2020-07-09;69184;1054043;1755779 2020-07-10;70398;1078763;1800827 2020-07-11;71469;1100873;1839850 2020-07-12;72100;1123204;1864681 2020-07-13;72833;1154837;1884967 2020-07-14;74133;1209208;1926824 2020-07-15;75366;1255564;1966748 2020-07-16;76688;1296328;2012151 2020-07-17;77851;1321036;2046328 2020-07-18;78772;1342362;2074860 2020-07-19;79488;1371229;2098389 2020-07-20;80120;1409202;2118646 2020-07-21;81487;1465970;2159654 2020-07-22;82771;1532138;2227514 2020-07-23;84082;1570237;2287475 2020-07-24;85238;1592281;2343366 2020-07-25;86449;1617480;2394513 2020-07-26;87004;1634274;2419091 2020-07-27;87618;1667667;2442375 2020-07-28;88539;1721560;2483191 2020-07-29;90134;1786753;2552265 2020-07-30;91263;1824095;2610102 2020-07-31;92475;1844051;2662485 2020-08-01;93563;1865729;2707877 2020-08-02;94104;1883677;2733677 2020-08-03;94665;1912319;2750318 2020-08-04;95819;1970767;2801921 2020-08-05;97240;2020637;2857597 2020-08-06;98493;2080916;2912212 2020-08-07;99572;2068394;2962442 2020-08-08;100477;2094293;3012412 2020-08-09;101049;2118460;3035422 2020-08-10;101752;2163812;3057470 2020-08-11;103026;2243124;3109630 2020-08-12;104201;2309477;3164785 2020-08-13;105463;2356640;3224876 2020-08-14;106523;2384302;3275520 2020-08-15;107232;2404272;3317096 2020-08-16;107852;2432456;3340197 2020-08-17;108536;2478494;3359570 2020-08-18;109888;2554179;3407354 2020-08-19;111100;2615254;3456652 2020-08-20;112304;2653407;3501975 2020-08-21;113358;2670755;3532330 2020-08-22;114250;2709638;3582362 2020-08-23;114744;2739035;3605783 2020-08-24;115309;2778709;3622861 2020-08-25;116580;2848395;3669995 2020-08-26;117665;2908848;3717156 2020-08-27;118649;2947250;3761391 2020-08-28;119504;2976796;3804803 2020-08-29;120462;3006679;3846153 2020-08-30;120828;3031626;3862311 2020-08-31;121381;3097734;3908272 2020-09-01;122596;3159096;3950931 2020-09-02;123780;3210405;3997865 2020-09-03;124614;3247610;4041638 2020-09-04;125521;3278918;4092832 2020-09-05;126203;3296702;4123000 2020-09-06;126650;3317227;4137521 2020-09-07;126960;3355564;4147794 2020-09-08;127464;3397234;4162073 2020-09-09;128539;3453336;4197889 2020-09-10;129522;3497337;4238446 2020-09-11;130396;3530655;4282164 2020-09-12;131210;3553421;4315687 2020-09-13;131625;3573958;4330455 2020-09-14;132006;3613184;4345610 2020-09-15;133119;3671128;4382263 2020-09-16;134106;3720312;4419083 2020-09-17;134935;3753082;4455386 2020-09-18;135793;3789139;4495183 2020-09-19;136532;3820095;4528240 2020-09-20;136895;3851227;4544629 2020-09-21;137272;3887199;4558068 2020-09-22;138108;3945627;4591604 2020-09-23;138977;3992886;4624885 2020-09-24;139808;4023789;4657702 2020-09-25;140537;4040949;4689613 2020-09-26;141406;4050837;4717991 2020-09-27;141741;4060088;4732309 2020-09-28;142058;4084182;4745464 2020-09-29;142921;4135088;4777522 2020-09-30;143952;4180376;4810935 2020-10-01;144680;4212772;4847092 2020-10-02;145388;4232593;4880523 2020-10-03;145987;4248574;4906833 2020-10-04;146352;4263208;4915289 2020-10-05;146675;4295302;4927235 2020-10-06;147494;4352871;4969141 2020-10-07;148228;4391424;5000694 2020-10-08;148957;4414564;5028444 2020-10-09;149639;4433595;5055888 2020-10-10;150198;4453722;5082637 2020-10-11;150488;4470163;5094979 2020-10-12;150689;4495269;5103408 2020-10-13;150998;4526975;5113628 2020-10-14;151747;4568813;5140863 2020-10-15;152460;4599446;5169386 2020-10-16;153214;4619560;5200300 2020-10-17;153675;4635315;5224362 2020-10-18;153905;4650030;5235344 2020-10-19;154176;4681659;5250727 2020-10-20;154837;4721593;5273954 2020-10-21;155403;4756489;5298772 2020-10-22;155900;4779295;5323630 2020-10-23;156471;4797872;5353656 2020-10-24;156903;4817898;5380635 2020-10-25;157134;4835915;5394128 2020-10-26;157397;4865930;5409854 2020-10-27;157946;4904046;5439641 2020-10-28;158456;4934548;5468270 2020-10-29;158969;4954159;5494376 2020-10-30;159477;4966264;5516658 2020-10-31;159884;4972898;5535605 2020-11-01;160074;4980942;5545705 2020-11-02;160253;4998408;5554206 2020-11-03;160496;5028216;5566049 2020-11-04;161106;5064344;5590025 2020-11-05;161736;5088635;5612319 2020-11-06;162038;5104195;5633747 2020-11-07;162269;5119132;5653561 2020-11-08;162397;5133155;5664115 2020-11-09;162628;5154005;5675032 2020-11-10;162829;5189529;5700044 2020-11-11;163373;5236345;5748375 2020-11-12;164281;5256767;5781582 2020-11-13;164737;5267567;5810652 2020-11-14;165658;5291511;5848959 2020-11-15;165798;5303114;5863093 2020-11-16;166014;5322406;5876464 2020-11-17;166699;5361592;5911758 2020-11-18;167455;5389863;5945849 2020-11-19;168061;5407498;5981767 2020-11-20;168613;5422102;6020164 2020-11-21;168989;5429158;6052786 2020-11-22;169183;5432505;6071401 2020-11-23;169485;5445095;6087608 2020-11-24;170115;5476018;6118708 2020-11-25;170769;5512847;6166606 2020-11-26;171460;5528599;6204220 2020-11-27;171974;5536524;6238350 2020-11-28;172561;5562539;6290272 2020-11-29;172833;5578118;6314740 2020-11-30;173120;5601804;6335878 2020-12-01;173817;5656498;6386787 2020-12-02;174515;5698353;6436650 2020-12-03;175270;5725010;6487084 2020-12-04;175964;5744369;6533968 2020-12-05;176628;5761363;6577177 2020-12-06;176941;5776182;6603540 2020-12-07;177317;5801067;6623911 2020-12-08;178159;5854709;6674999 2020-12-09;178995;5901511;6728452 2020-12-10;179765;5931777;6781799 2020-12-11;180437;5954745;6836227 2020-12-12;181123;5969706;6880127 2020-12-13;181402;5982953;6901952 2020-12-14;181835;6016085;6927145 2020-12-15;182799;6067862;6970034 2020-12-16;183735;6132683;7040608 2020-12-17;184827;6177702;7110434 2020-12-18;185650;6198185;7162978 2020-12-19;186356;6222764;7213155 2020-12-20;186764;6245801;7238600 2020-12-21;187291;6286980;7263619 2020-12-22;188259;6354972;7318821 2020-12-23;189220;6405356;7365517 2020-12-24;190006;6448740;7425593 2020-12-25;190488;6449822;7448560 2020-12-26;190795;6459335;7465806 2020-12-27;191139;6475466;7484285 2020-12-28;191570;6515370;7504833 2020-12-29;192681;6568898;7563551 2020-12-30;193875;6647538;7619200 2020-12-31;194949;6707781;7675973 2021-01-01;195411;6747065;7700578 2021-01-02;195725;6756284;7716405 2021-01-03;196018;6769420;7733746 2021-01-04;196561;6813008;7753752 2021-01-05;197732;6875230;7810400 2021-01-06;198974;6963407;7873830 2021-01-07;200498;7036530;7961673 2021-01-08;201460;7096931;8013708 2021-01-09;202631;7114474;8075998 2021-01-10;203100;7144011;8105790 2021-01-11;203580;7167651;8131612 2021-01-12;204690;7207483;8195637 2021-01-13;205964;7273707;8256536 2021-01-14;207095;7277195;8324294 2021-01-15;208246;7316944;8393492 2021-01-16;209296;7339703;8455059 2021-01-17;209847;7361379;8488099 2021-01-18;210299;7388784;8511770 2021-01-19;211491;7411654;8573864 2021-01-20;212831;7452047;8638249 2021-01-21;214147;7518846;8697368 2021-01-22;215243;7564622;8753920 2021-01-23;216445;7580741;8816254 2021-01-24;217037;7594771;8844577 2021-01-25;217664;7628438;8871393 2021-01-26;218878;7653770;8933356 2021-01-27;220161;7709602;8996876 2021-01-28;221547;7798655;9058687 2021-01-29;222666;7877337;9118513 2021-01-30;223945;7923794;9176975 2021-01-31;224504;7960643;9204731 2021-02-01;225099;7998246;9229322 2021-02-02;226309;8027042;9283418 2021-02-03;227563;8077967;9339420 2021-02-04;228795;8160929;9396293 2021-02-05;230034;8236864;9447165 2021-02-06;231012;8291763;9497795 2021-02-07;231534;8326798;9524640 2021-02-08;232170;8363677;9548079 2021-02-09;233520;8397187;9599565 2021-02-10;234850;8447645;9659167 2021-02-11;236201;8523462;9713909 2021-02-12;237489;8596130;9765455 2021-02-13;238532;8643693;9809754 2021-02-14;239245;8678327;9834513 2021-02-15;239773;8710840;9866710 2021-02-16;240940;8745424;9921981 2021-02-17;242090;8805239;9978747 2021-02-18;243457;8883191;10030626 2021-02-19;244765;8950450;10081676 2021-02-20;245977;8995246;10139148 2021-02-21;246504;9029159;10168174 2021-02-22;247143;9067939;10195160 2021-02-23;248529;9095483;10257875 2021-02-24;249957;9139215;10324463 2021-02-25;251498;9215164;10390461 2021-02-26;252835;9281018;10455630 2021-02-27;254221;9323696;10517232 2021-02-28;254942;9386440;10551259 2021-03-01;255720;9411033;10587001 2021-03-02;257361;9457100;10646926 2021-03-03;259271;9527173;10718630 2021-03-04;260970;9591590;10793732 2021-03-05;262770;9637020;10869227 2021-03-06;264325;9671410;10938836 2021-03-07;265411;9704351;11019344 2021-03-08;266398;9757178;11051665 2021-03-09;268370;9782320;11122429 2021-03-10;270656;9843218;11202305 2021-03-11;272889;9913739;11277717 2021-03-12;275105;9958566;11363380 2021-03-13;277102;10000980;11439558 2021-03-14;278229;10036947;11483370 2021-03-15;279286;10063808;11519609 2021-03-16;282127;10111954;11603535 2021-03-17;284775;10204541;11693838 2021-03-18;287499;10287057;11780820 2021-03-19;290314;10339432;11871390 2021-03-20;292752;10383460;11950459 2021-03-21;294042;10419393;11998233 2021-03-22;295425;10449933;12047526 2021-03-23;298676;10507995;12130019 2021-03-24;300685;10601658;12220011 2021-03-25;303462;10689646;12320169 2021-03-26;307112;10772549;12404414 2021-03-27;310550;10824095;12490362 2021-03-28;312206;10879627;12534688 2021-03-29;313866;10912941;12573615 2021-03-30;317646;10969247;12658109 2021-03-31;321515;11074483;12748747 2021-04-01;325284;11169937;12839844 2021-04-02;328206;11239099;12910082 2021-04-03;330193;11276628;12953597 2021-04-04;331433;11305746;12984956 2021-04-05;332752;11357521;13013601 2021-04-06;336947;11436189;13100580 2021-04-07;340776;11558784;13193205 2021-04-08;345025;11664158;13279857 2021-04-09;348718;11732193;13373174 2021-04-10;351334;11791885;13445006 2021-04-11;353137;11838564;13482023 2021-04-12;354617;11880803;13517808 2021-04-13;358425;11957068;13599994 2021-04-14;361884;12074798;13673507 2021-04-15;365444;12170771;13746681 2021-04-16;368749;12236295;13832455 2021-04-17;371678;12298863;13900091 2021-04-18;373335;12344861;13943071 2021-04-19;374682;12391599;13973695 2021-04-20;378003;12460712;14043076 2021-04-21;381475;12561689;14122795 2021-04-22;383502;12646132;14167973 2021-04-23;386416;12673785;14237078 2021-04-24;389492;12711103;14308215 2021-04-25;390797;12766772;14340787 2021-04-26;391936;12809169;14369423 2021-04-27;395022;12879051;14441563 2021-04-28;398185;12992442;14521289 2021-04-29;401186;13091714;14590678 2021-04-30;403781;13152118;14659011 2021-05-01;406437;13194538;14725975 2021-05-02;407639;13242665;14754910 2021-05-03;408622;13278718;14779529 2021-05-04;411588;13336476;14856888 2021-05-05;414399;13442996;14930183 2021-05-06;416949;13529572;15003563 2021-05-07;419114;13591335;15082449 2021-05-08;421316;13640478;15145879 2021-05-09;422340;13677668;15184790 2021-05-10;423229;13714135;15209990 2021-05-11;425540;13759125;15282705 2021-05-12;428034;13847191;15359397 2021-05-13;430417;13924217;15433989 2021-05-14;432628;13979329;15519525 2021-05-15;434715;14028355;15586534 2021-05-16;435751;14062396;15627475 2021-05-17;436537;14097287;15657391 2021-05-18;439050;14152433;15732836 2021-05-19;441691;14247609;15812055 2021-05-20;444094;14330118;15894094 2021-05-21;446309;14385962;15970949 2021-05-22;448208;14422209;16047439 2021-05-23;449068;14462432;16083258 2021-05-24;449858;14492167;16120756 2021-05-25;452031;14552024;16194209 2021-05-26;454429;14648332;16274695 2021-05-27;456674;14733987;16342162 2021-05-28;459045;14786292;16391930 2021-05-29;461057;14811266;16471600 2021-05-30;461931;14869696;16515120 2021-05-31;462791;14912744;16545554 2021-06-01;465199;14964631;16624480 2021-06-02;467706;15068146;16720081 2021-06-03;469388;15168330;16803472 2021-06-04;470842;15228983;16841408 2021-06-05;472531;15239692;16907425 2021-06-06;473404;15290500;16947062 2021-06-07;474414;15342286;16984218 2021-06-08;476792;15408401;17037129 2021-06-09;479515;15494071;17122877 2021-06-10;482019;15596816;17210969 2021-06-11;484235;15670754;17296118 2021-06-12;486272;15718593;17374818 2021-06-13;487401;15761177;17412766 2021-06-14;488228;15794548;17452612 2021-06-15;490696;15854264;17533221 2021-06-16;493693;15944646;17628588 2021-06-17;496004;16030601;17702630 2021-06-18;498499;16077483;17801462 2021-06-19;500800;16136968;17883750 2021-06-20;501825;16183849;17927928 2021-06-21;502586;16220238;17966831 2021-06-22;504717;16288392;18054653 2021-06-23;507109;16388847;18169881 2021-06-24;509141;16483635;18243483 2021-06-25;511142;16511701;18322760 2021-06-26;512735;16548159;18386894 2021-06-27;513474;16582053;18420598 2021-06-28;514092;16613992;18448402 2021-06-29;515985;16673329;18513305 2021-06-30;518066;16779136;18557141 2021-07-01;520095;16858632;18622304 2021-07-02;521952;16931272;18687469 2021-07-03;523587;16989351;18742025 2021-07-04;524417;17033808;18769808 2021-07-05;525112;17082876;18792511 2021-07-06;526892;17151673;18855015 2021-07-07;528540;17262646;18909037 2021-07-08;530179;17352670;18962762 2021-07-09;531688;17422854;19020499 2021-07-10;532893;17479277;19069003 2021-07-11;533488;17530369;19089940 2021-07-12;534233;17588312;19106971 2021-07-13;535838;17666654;19151993 2021-07-14;537394;17770617;19209729 2021-07-15;538942;17858633;19262518 2021-07-16;540398;17917189;19308109 2021-07-17;541266;17951699;19342448 2021-07-18;542214;17983275;19376574 2021-07-19;542756;18023512;19391845 2021-07-20;544180;18067080;19419437 2021-07-21;545604;18124621;19473954 2021-07-22;547016;18206173;19523711 2021-07-23;548340;18331462;19632443 2021-07-24;549448;18340760;19670534 2021-07-25;549924;18349436;19688663 2021-07-26;550502;18398567;19707662 2021-07-27;551835;18466822;19749073 2021-07-28;553179;18530306;19797086 2021-07-29;554497;18569991;19839369 2021-07-30;555460;18595380;19880273 2021-07-31;556370;18619542;19917855 2021-08-01;556834;18645993;19938358 2021-08-02;557223;18687203;19953501 2021-08-03;558432;18746865;19985817 2021-08-04;559607;18800884;20026533 2021-08-05;560706;18840232;20066587 2021-08-06;561762;18868602;20108746 2021-08-07;562752;18894631;20151779 2021-08-08;563151;18907243;20165672 2021-08-09;563562;18939051;20177757 2021-08-10;564773;19022724;20212642 2021-08-11;565748;19092832;20245085 2021-08-12;566896;19151021;20285067 2021-08-13;567862;19173917;20319000 2021-08-14;568788;19195514;20350142 2021-08-15;569058;19218630;20364099 2021-08-16;569492;19255927;20378570 2021-08-17;570598;19313546;20416183 2021-08-18;571662;19362990;20457897 2021-08-19;572641;19393047;20494212 2021-08-20;573511;19413552;20528099 2021-08-21;574209;19431197;20556487 2021-08-22;574527;19448816;20570891 2021-08-23;574848;19479947;20583994 2021-08-24;575742;19530843;20614866 2021-08-25;576645;19577135;20645537 2021-08-26;577565;19609503;20676561 2021-08-27;578326;19629675;20703906 2021-08-28;579010;19646400;20728605 2021-08-29;579308;19663748;20741815 2021-08-30;579574;19692898;20752281 2021-08-31;580413;19735447;20776870 2021-09-01;581150;19775873;20804215 2021-09-02;581914;19801725;20830495 2021-09-03;582670;19820202;20856060 2021-09-04;583362;19838912;20877864 2021-09-05;583628;19862438;20890779 2021-09-06;583810;19894660;20899933 2021-09-07;584171;19932646;20913578 2021-09-08;584421;19966693;20928008 2021-09-09;585174;20002562;20958899 2021-09-10;585846;20016161;20974850 2021-09-11;586558;20029040;20989164 2021-09-12;586851;20050471;20999779 2021-09-13;587066;20076733;21006424 2021-09-14;587797;20108417;21019830 2021-09-15;588597;20138267;21034610 2021-09-16;589240;20173064;21069017 2021-09-17;589573;20180106;21080219 2021-09-18;590508;20280294;21230325 2021-09-19;590752;20253273;21239783 2021-09-20;590955;20230891;21247667 2021-09-21;591440;20250198;21247094 2021-09-22;592316;20295538;21283567 2021-09-23;592964;20319520;21308178 2021-09-24;593663;20326408;21327616 2021-09-25;594200;20333908;21343304 2021-09-26;594443;20340373;21351972 2021-09-27;594653;20361191;21366395 2021-09-28;595446;20383243;21381790 2021-09-29;596122;20404701;21399546 2021-09-30;596749;20425139;21427073 2021-10-01;597255;20432643;21445651 2021-10-02;597723;20436127;21459117 2021-10-03;597948;20442653;21468121 2021-10-04;598152;20462345;21478546 2021-10-05;598829;20488785;21499074 2021-10-06;599359;20554936;21516967 2021-10-07;599810;20609046;21532558 2021-10-08;600425;20665273;21550730 2021-10-09;600829;20670348;21567181 2021-10-10;601011;20678858;21575820 2021-10-11;601213;20694669;21582738 2021-10-12;601398;20720496;21590097 2021-10-13;601574;20740267;21597949 2021-10-14;602099;20758597;21612237 2021-10-15;602669;20773826;21627476 2021-10-16;603152;20783940;21638726 2021-10-17;603282;20794497;21644464 2021-10-18;603465;20813408;21651910 2021-10-19;603855;20838188;21664879 2021-10-20;604228;20861055;21680488 2021-10-21;604679;20875999;21697341 2021-10-22;605139;20885484;21711843 2021-10-23;605457;20895886;21723559 2021-10-24;605644;20907224;21729763 2021-10-25;605804;20922633;21735560 2021-10-26;606246;20944087;21748984 2021-10-27;606679;20965296;21766168 2021-10-28;607068;20979324;21781436 2021-10-29;607462;20986901;21793401 2021-10-30;607694;20992510;21804094 2021-10-31;607824;20996772;21810855 2021-11-01;607922;21003105;21814693 2021-11-02;608071;21015876;21821124 2021-11-03;608235;21035263;21835785 2021-11-04;608671;21047296;21849137 2021-11-05;609060;21054660;21862458 2021-11-06;609388;21062218;21874324 2021-11-07;609447;21069794;21880439 2021-11-08;609573;21082343;21886077 2021-11-09;609756;21100888;21897025 2021-11-10;610036;21117407;21909298 2021-11-11;610224;21130382;21924598 2021-11-12;610491;21138584;21939196 2021-11-13;611222;21146255;21953838 2021-11-14;611283;21151342;21957967 2021-11-15;611346;21162046;21960766 2021-11-16;611478;21177367;21965684 2021-11-17;611851;21194900;21977661 2021-11-18;612144;21206997;21989962 2021-11-19;612370;21214823;22003317 2021-11-20;612587;21217739;22012150 2021-11-21;612659;21222032;22017276 2021-11-22;612782;21230357;22019870 2021-11-23;613066;21247982;22030182 2021-11-24;613339;21264713;22043112 2021-11-25;613642;21275209;22055238 2021-11-26;613957;21282804;22067630 2021-11-27;614186;21288281;22076863 2021-11-28;614278;21293314;22080906 2021-11-29;614376;21304115;22084749 2021-11-30;614681;21321631;22094459 2021-12-01;614964;21339118;22105872 2021-12-02;615179;21351505;22118782 2021-12-03;615400;21357412;22129409 2021-12-04;615570;21359352;22138247 2021-12-05;615636;21362553;22143091 2021-12-06;615744;21370388;22147476 2021-12-07;616018;21386271;22157726 2021-12-08;616251;21399316;22167781 2021-12-09;616457;21407699;22177059 2021-12-10;616691;21411803;22184824 2021-12-11;616744;21414318;22188179 2021-12-12;616830;21420161;22189867 2021-12-13;616878;21431386;22191949 2021-12-14;616970;21444849;22195775 2021-12-15;617271;21457323;22201221 2021-12-16;617395;21465103;22204941 2021-12-17;617601;21470339;22209020 2021-12-18;617754;21475665;22212343 2021-12-19;617803;21482323;22213762 2021-12-20;617873;21493235;22215856 2021-12-21;617948;21505879;22219477 2021-12-22;618091;21516819;22222928 2021-12-23;618228;21524821;22226573 2021-12-24;618392;21531123;22230737 2021-12-25;618424;21537535;22234626 2021-12-26;618448;21546135;22239436 2021-12-27;618534;21557380;22246276 2021-12-28;618705;21567845;22254706 2021-12-29;618817;21575485;22263834 2021-12-30;618984;21582700;22277239 2021-12-31;619056;21584402;22287521 2022-01-01;619105;21581668;22291507 2022-01-02;619133;21581717;22293228 2022-01-03;619209;21591847;22305078 2022-01-04;619384;21603954;22323837 2022-01-05;619513;21615473;22351104 2022-01-06;619641;21626836;22386930 2022-01-07;619822;21650151;22450222 2022-01-08;619937;21652319;22499525 2022-01-09;619981;21634074;22523907 2022-01-10;620091;21636133;22558695 2022-01-11;620238;21667147;22629460 2022-01-12;620371;21694064;22716931 2022-01-13;620545;21710831;22814917 2022-01-14;620796;21728937;22927203 2022-01-15;620971;21697818;22975723 2022-01-16;621045;21668942;23000657 2022-01-17;621166;21704050;23074791 2022-01-18;621517;21773085;23211894 2022-01-19;621855;21848301;23416748 2022-01-20;622205;21851922;23585243 2022-01-21;622563;21844293;23751782 2022-01-22;622801;21848302;23909175 2022-01-23;623097;21849545;24044255 2022-01-24;623356;21834758;24127595 2022-01-25;623843;21926277;24311317 2022-01-26;624413;22036168;24535884 2022-01-27;625085;22098157;24764838 2022-01-28;625884;22162914;25034806 2022-01-29;626524;22159759;25214622 2022-01-30;626854;22163750;25348797 2022-01-31;627138;22196442;25426744 2022-02-01;628067;22353361;25620209 2022-02-02;628960;22464029;25793112 2022-02-03;630001;22602506;26091520 2022-02-04;630494;22617665;26275831 2022-02-05;631802;22666567;26473273 2022-02-06;632193;22717907;26533010 2022-02-07;632621;22846652;26599593 2022-02-08;633810;23101660;26776620 2022-02-09;635074;23303192;26955434 2022-02-10;636017;23446849;27119500 2022-02-11;637152;23568213;27285509 2022-02-12;638048;23685472;27425743 2022-02-13;638362;23783443;27479963 2022-02-14;638835;23969577;27538503 2022-02-15;639689;24252534;27659052 2022-02-16;640774;24516591;27806786 2022-02-17;641902;24708484;27937835 2022-02-18;643029;24826457;28058862 2022-02-19;643880;24949782;28167587 2022-02-20;644286;25048072;28208212 2022-02-21;644604;25244026;28245551 2022-02-22;645420;25505984;28351327 2022-02-23;646419;25772807;28484890 2022-02-24;647390;25901919;28578647 2022-02-25;648160;25994566;28670242 2022-02-26;648913;26082511;28744050 2022-02-27;649134;26183623;28768104 2022-02-28;649333;26336373;28787620 2022-03-01;649630;26506005;28811165 2022-03-02;650000;26668010;28842160 2022-03-03;650578;26810286;28904030 2022-03-04;651255;26909481;28973799 2022-03-05;651927;26982294;29033052 2022-03-06;652143;27058371;29049013 2022-03-07;652341;27179192;29069469 2022-03-08;652829;27344949;29138362 2022-03-09;653498;27470786;29193268 2022-03-10;654086;27556598;29249903 2022-03-11;654556;27618035;29305114 2022-03-12;654945;27671593;29350134 2022-03-13;655078;27742324;29368776 2022-03-14;655249;27838793;29380063 2022-03-15;655585;27968811;29432157 2022-03-16;655940;28063760;29478039 2022-03-17;656425;28126647;29527640 2022-03-18;656798;28163904;29573112 2022-03-19;657102;28183864;29617266 2022-03-20;657205;28187353;29630484 2022-03-21;657302;28214095;29641594 2022-03-22;657696;28286808;29682615 2022-03-23;657998;28363966;29729991 2022-03-24;658310;28407457;29767681 2022-03-25;658566;28433713;29802257 2022-03-26;658762;28464436;29832179 2022-03-27;658879;28497468;29842418 2022-03-28;658956;28550311;29852341 2022-03-29;659241;28618511;29882397 2022-03-30;659504;28679560;29916334 2022-03-31;659757;28718580;29947895 2022-04-01;660002;28739687;29975165 2022-04-02;660108;28758676;29992227 2022-04-03;660147;28784928;29999437 2022-04-04;660312;28834486;30012798 2022-04-05;660528;28892353;30040129 2022-04-06;660723;28942887;30067249 2022-04-07;660973;28976397;30093751 2022-04-08;661122;29001370;30123963 2022-04-09;661220;29018271;30145192 2022-04-10;661258;29038896;30152402 2022-04-11;661327;29076974;30161205 2022-04-12;661493;29126303;30183929 2022-04-13;661656;29167518;30210853 2022-04-14;661796;29191158;30234024 2022-04-15;661907;29199903;30247302 2022-04-16;661938;29206243;30250077 2022-04-17;661960;29227051;30252618 2022-04-18;662026;29262483;30261088 2022-04-19;662151;29298848;30275219 2022-04-20;662414;29340802;30311969 2022-04-21;662506;29353398;30330629 2022-04-22;662557;29352832;30338697 2022-04-23;662610;29364400;30345654 2022-04-24;662646;29384354;30349463 2022-04-25;662722;29411813;30355919 2022-04-26;662866;29450841;30378061 2022-04-27;663111;29480998;30399004 2022-04-28;663225;29499422;30418920 2022-04-29;663410;29507557;30433042 2022-04-30;663497;29519204;30448236 2022-05-01;663513;29533039;30454499 2022-05-02;663602;29554308;30460997 2022-05-03;663694;29585304;30482429 2022-05-04;663759;29602372;30502501 2022-05-05;663896;29609094;30524183 2022-05-06;664091;29612822;30543908 2022-05-07;664126;29617164;30558530 2022-05-08;664139;29629420;30564536 2022-05-09;664192;29652018;30574245 2022-05-10;664390;29681120;30594388 2022-05-11;664516;29697931;30617786 2022-05-12;664641;29703904;30639130 2022-05-13;664780;29711738;30664739 2022-05-14;664872;29718402;30682094 2022-05-15;664918;29724682;30688390 2022-05-16;664987;29746640;30701900 2022-05-17;665216;29775658;30728286 2022-05-18;665319;29787689;30741811 2022-05-19;665433;29793128;30752226 2022-05-20;665493;29801225;30762413 2022-05-21;665528;29816521;30778607 2022-05-22;665627;29832019;30791220 2022-05-23;665666;29851917;30803995 2022-05-24;665905;29885580;30836815 2022-05-25;666037;29895469;30846602 2022-05-26;666180;29917271;30880512 2022-05-27;666319;29939873;30921145 2022-05-28;666391;29943090;30945384 2022-05-29;666453;29944585;30953579 2022-05-30;666516;29971308;30977661 2022-05-31;666676;30011391;31019038 2022-06-01;666801;30038200;31060017 2022-06-02;666928;30054599;31101290 2022-06-03;666971;30063682;31137479 2022-06-04;666997;30063576;31153069 2022-06-05;667005;30068185;31159335 2022-06-06;667041;30101368;31195118 2022-06-07;667348;30145810;31266163 2022-06-08;667647;30155386;31315777 2022-06-09;667790;30158256;31360850 2022-06-10;667960;30178187;31417341 2022-06-11;668074;30182173;31445137 2022-06-12;668110;30180290;31456865 2022-06-13;668180;30219236;31497038 2022-06-14;668354;30259452;31541479 2022-06-15;668693;30310772;31611769 2022-06-16;668844;30318819;31644703 2022-06-17;668916;30322415;31673375 2022-06-18;669010;30339765;31693502 2022-06-19;669065;30366011;31704193 2022-06-20;669161;30430308;31754465 2022-06-21;669390;30492176;31818827 2022-06-22;669530;30532868;31890733 2022-06-23;669895;30554684;31962782 2022-06-24;670229;30566088;32023166 2022-06-25;670369;30585528;32061959 2022-06-26;670405;30615652;32078638 2022-06-27;670532;30686581;32130316 2022-06-28;670848;30764923;32206954 2022-06-29;671125;30815705;32282879 2022-06-30;671416;30846850;32358018 2022-07-01;671700;30873682;32434063 2022-07-02;671858;30880584;32471847 2022-07-03;671911;30906575;32490422 2022-07-04;672033;30967114;32535923 2022-07-05;672429;31039055;32610514 2022-07-06;672790;31077538;32687680 2022-07-07;673073;31094805;32759730 2022-07-08;673339;31119463;32830844 2022-07-09;673554;31142535;32874501 2022-07-10;673610;31181066;32896464 2022-07-11;673758;31257740;32940507 2022-07-12;674102;31346111;33004555 2022-07-13;674482;31414937;33076779 2022-07-14;674779;31451590;33142158 2022-07-15;675090;31513330;33250117 2022-07-16;675295;31530552;33290266 2022-07-17;675350;31556393;33301118 2022-07-18;675518;31640771;33339815 2022-07-19;675871;31738181;33397814 2022-07-20;676217;31806291;33454294 2022-07-21;676486;31846441;33505727 2022-07-22;676766;31877531;33555526 2022-07-23;676927;31907233;33581533 2022-07-24;676964;31954094;33591356 2022-07-25;677143;32036761;33621965 2022-07-26;677494;32121537;33659879 <!--kuup;surmi;tervenenuid;juhtumeid kokku--> |caption= '''Allikad'''<br />Tervishoiuministeerium }}<br style="clear:left;" /> <noinclude>[[Kategooria:Koroonapandeemia mallid riigiti|Brasiilia]]</noinclude> 8eioqhtyq598opeauy7mxt4sbid9ac7 Lillekäpp 0 586924 6168583 5841008 2022-07-27T06:43:26Z Maiemaie 123860 /* Raamatud, milles tegutseb karu Lillekäpp */ wikitext text/x-wiki [[Fail:Lillekapp ja nassu lutsu tanaval.jpg|pisi|Tartu Mänguasjamuuseumi maskotid Karu Lillekäpp ja Karu Nässu sõidavad vanaaegse pedaalautoga Tartus, Lutsu tänaval. Foto: Marge Pärnits (2013)]] '''Karu Lillekäpp''' on [[Tartu Mänguasjamuuseum]]i maskott, sest muuseumi loojate arvates sobib sellist mängulist ja lapsepõlvenostalgiast täidetud paika esindama just kõigi laste suur lemmik – kaisukaru. Triibulise rahvariideseeliku ja muheda naeratusega mängukaru õmbles 1994. aastal muuseumi avamise aegu rahvusliku käsitöö eriala üliõpilane Kai Maser. Karule nime leidmiseks kuulutati ajalehes [[Postimees]] välja konkurss. Selle võitis 5-aastane tüdruk Käbi Stolovitš, kes pakkus nimeks Lillekäpp, kuna karu käpad olid õmmeldud lillelisest riidest. Aja jooksul sai Lillekäpast täieõiguslik muuseumitöötaja, ta esines televisioonis<ref>https://arhiiv.err.ee/seeria/karu-lillekapa-muuseumijutud/haridus/31</ref> ja lasteüritustel, temast kirjutati raamatuid ja joonistati kaarte ning tema kujutist kasutati muuseumi templil ja ametlikel paberitel. Hiljem õmbles Kai Maser Lillekäpale väikesed, samuti triibuseelikutes täditütred Musikäpa, Mesimoka ja Maša. Neist esimene rändas mänguasjamuuseumi kingitusena Stratfordi karumuuseumi Inglismaal, teine Riia nukumuuseumi loojate juurde Lätisse ning kolmas Sergiev Posadi mänguasjamuuseumisse Venemaal. Lillekäpa-sarnase koopiana on loodud teatrinukust Lillekäpp, kes mängis muuseumi maskotti [[Teatri Kodu]]s etendunud lastelavastuses "Öö mänguasjamuuseumis"<ref>https://arhiiv.err.ee/vaata/173076</ref>. Alates 2011. aasta maikuust aitab karu Lillekäppa vastutusrikka maskotitöö juures blogiv [[karu Nässu]]. [[Kategooria:Maskotid]] ===Raamatud, milles tegutseb karu Lillekäpp=== * Lasteraamat "Nässu ja ko-hu-ta-valt kole kummik". Kirjutanud Marge Pärnits, kujundanud Maarja Roosi, fotod Siim Vahur. Kirjastaja Tartu Mänguasjamuuseum (2021) * Lasteraamat "Nässu ja lumekruubid". Kirjutanud Marge Pärnits, kujundanud Maarja Roosi, fotod Siim Vahur. Kirjastaja Tartu Mänguasjamuuseum (2019) * Lasteraamat "Nässu". Kirjutanud Marge Pärnits, kujundanud Angelika Schneider, fotod Siim Vahur. Kirjastus Tammerraamat (2014) * Lasteraamat "Karu Lillekäpa töö-ööd". Kirjutanud Tiia Toomet. Pildid joonistanud Mare Hunt. Tea Kirjastus (2010) * Kinkeraamat "Suur karuraamat". Kirjutanud Tiia Toomet, kujundanud Dan Mikkin. Kirjastus Tänapäev (2009) * Lasteraamatute komplekt "Karu Lillekäpa aastaajad". Kirjutanud Tiia Toomet, kujundanud Mare Hunt. Kirjastus Karrup (2008) * Miniraamatud Karu Lillekäpa elust ja seiklustest. Tekstid kirjutanud Tiia Toomet, pildid joonistanud Mare Hunt. Välja antud Tartu Mänguasjamuuseumis (1997-2000)<ref>https://www.mm.ee/muuseum-ja-naitused/muuseumi-raamatud</ref> == Viited == {{viited}} q5uxtw5m7x3r59bevrjl74gqiqe7mrj Nässu 0 586925 6168582 6069969 2022-07-27T06:41:54Z Maiemaie 123860 wikitext text/x-wiki [[Fail:Karu N2ssu ja tema raamat.jpg|pisi|Karu Nässu omanimelise lasteraamatu "Nässu" esitlusel 2014. aastal. Foto: Marge Pärnits]] '''Karu Nässu''' on [[Riia]]s sündinud Eesti soost mängukaru, kes pärast pikki rännakuid mööda maailma jõudis käsitööfoorumi Kullaketrajad liikmete abiga 2011. aastal [[Tartu Mänguasjamuuseum]]isse ja jäigi sinna elama. Nässu on abimaskotiks muuseumi maskotile, kes kannab nime [[karu Lillekäpp]]. Nässu ise on enda kohta kirjutanud järgmised read: ''"Ma sündisin 24. veebruaril 2009. aastal Riias. Just Eesti Vabariigi sünnipäeval! Oma sünnikohast hoolimata pean ma end siiski eesti karuks. Pealegi räägitakse, et ega siin Lätis enam oma karusid polegi, puha Eestist sisserännanud. Mina jällegi kavatsen Eestisse sisse rännata! Loodan oma kodumaa kohta rohkem teada saada."''<ref>https://www.mm.ee/muuseum-ja-naitused/muuseumi-blogi</ref> Nässu tegutseb sotsiaalmeedias, peab omanimelist Facebooki lehte ning kirjutab mänguasjamuuseumi [http://karunassu.blogspot.com/ blogi]sse, mida ta maailmast arvab. Karu Nässu blogikannetest inspireerituna on sündinud [[Marge Pärnits]]a lasteraamatud „Nässu“(2014), "Nässu ja lumekruubid" (2019) ja "Nässu ja ko-hu-ta-valt kole kummik" (2021). ==Raamatud== * "Nässu"<ref>http://www.tammerraamat.ee/raamatud/159/N%C3%A4ssu</ref> [tekst Marge Pärnits, kujundanud Angelika Schneider, fotod Siim Vahur]. Kirjastus Tammerraamat (2014) * "Nässu ja lumekruubid"<ref>https://www.mm.ee/muuseum-ja-naitused/muuseumi-raamatud</ref> [tekst Marge Pärnits, kujundanud Maarja Roosi, fotod Siim Vahur]. Kirjastaja Tartu Mänguasjamuuseum (2019) == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Maskotid]] t0w8xau88rnpl1a1nzhonzc4yrk0g1p Ukraina kangelane 0 592227 6168511 6160304 2022-07-26T20:50:28Z Octagon11 123728 /* Galerii */ wikitext text/x-wiki {{Infokast autasu |Nimi = Ukraina kangelane |Pilt = Ukrainian Goldenstar.jpg |Lint = |Pilt2klass = |PiltLint2klass = |Pilt3klass = |PiltLint3klass = |Рildi laius = |Algne nimi = |Deviis = |Riik = {{Pisilipp|Ukraina}} |Тüüp = |Keda autasustatakse = |Autasustamise alused = |Keda autasustakse = |Mõõtmed = |Asutamise aeg = |Esimene autasustamine = |Viimane autasustamine = |Autasustamiste arv = |Kõrgem autasu = |Madalam autasu = |Võrdne autasu = }} '''Ukraina kangelane''' ([[ukraina keel]]es ''Герой України'') on [[Ukraina]] kõrgeim aunimetus, mille kandjatele antakse üle aunimetust kinnitav orden. [[2022]]. aasta 12. märtsi seisuga on auhinda välja antud 547 korda, 16. mai seisuga 642, 8. juuli seisuga 648. == Ajalugu == Aunimetus kehtestati 1998. aastal. == Galerii == <gallery> Medal of Golden Star Ukraine.jpg|Kuldne Täht (''Золота Зірка'') </gallery> [[Kategooria:Ukraina]] [[Kategooria:Ukraina teenetemärgid]] [[Kategooria:Aunimetused]] 3eeo8e1au2413364sels24ckssf8a2n Mall:COVID-19 pandeemia andmed/haigusjuhtumid Maltas 10 593856 6168369 6167539 2022-07-26T16:28:14Z Pietadè 41543 wikitext text/x-wiki <noinclude> {{main|Koroonapandeemia Maltas}} </noinclude> {{#invoke:Medical cases chart|chart <!-- see [[:en:Template:Medical cases chart]] for explanations --> |numwidth=wdmm |float=left |disease=COVID-19 |location=Maltas |outbreak=COVID-19 pandeemia |changetype1= a <!-- p = percent & a = absolute --> |right2=Surmade arv |changetype2= a |collapsible=y |data= 2020-03-07;;;3 2020-03-08;;;3 2020-03-09;;;5 2020-03-10;;;5 2020-03-11;;;7 2020-03-12;;;9 2020-03-13;;1;13 2020-03-14;;1;18 2020-03-15;;2;21 2020-03-16;;2;30 2020-03-17;;2;38 2020-03-18;;2;48 2020-03-19;;2;53 2020-03-20;;2;64 2020-03-21;;2;73 2020-03-22;;2;90 2020-03-23;;2;107 2020-03-24;;2;110 2020-03-25;;2;129 2020-03-26;;2;134 2020-03-27;;2;139 2020-03-28;;2;149 2020-03-29;;2;151 2020-03-30;;2;156 2020-03-31;;2;169 2020-04-01;;2;188 2020-04-02;;2;195 2020-04-03;;2;202 2020-04-04;;2;213 2020-04-05;;5;227 2020-04-06;;5;241 2020-04-07;;5;293 2020-04-08;1;5;299 2020-04-09;2;16;337 2020-04-10;2;16;350 2020-04-11;3;16;370 2020-04-12;3;44;378 2020-04-13;3;44;384 2020-04-14;3;44;393 2020-04-15;3;44;399 2020-04-16;3;82;412 2020-04-17;3;91;422 2020-04-18;3;99;426 2020-04-19;3;118;427 2020-04-20;3;126;431 2020-04-21;3;150;443 2020-04-22;3;165;444 2020-04-23;3;204;445 2020-04-24;3;223;447 2020-04-25;4;249;448 2020-04-26;4;282;448 2020-04-27;4;286;450 2020-04-28;4;303;458 2020-04-29;4;339;463 2020-04-30;4;351;465 2020-05-01;4;367;467 2020-05-02;4;379;468 2020-05-03;4;392;477 2020-05-04;4;399;480 2020-05-05;5;403;482 2020-05-06;5;407;484 2020-05-07;5;413;486 2020-05-08;5;419;489 2020-05-09;5;427;490 2020-05-10;5;433;496 2020-05-11;5;434;503 2020-05-12;5;434;506 2020-05-13;6;436;508 2020-05-14;6;443;522 2020-05-15;6;448;532 2020-05-16;6;450;546 2020-05-17;6;454;553 2020-05-18;6;456;558 2020-05-19;6;460;569 2020-05-20;6;465;584 2020-05-21;6;468;599 2020-05-22;6;469;600 2020-05-23;6;473;609 2020-05-24;6;476;610 2020-05-25;6;485;611 2020-05-26;6;485;611 2020-05-27;7;491;612 2020-05-28;7;501;616 2020-05-29;9;514;616 2020-05-30;9;525;618 2020-05-31;9;534;618 2020-06-01;9;537;619 2020-06-02;9;554;620 2020-06-03;9;562;622 2020-06-04;9;576;622 2020-06-05;9;583;625 2020-06-06;9;596;627 2020-06-07;9;596;629 2020-06-08;9;596;630 2020-06-09;9;597;632 2020-06-10;9;597;635 2020-06-11;9;600;640 2020-06-12;9;600;645 2020-06-13;9;601;646 2020-06-14;9;603;649 2020-06-15;9;603;650 2020-06-16;9;608;656 2020-06-17;9;610;662 2020-06-18;9;610;663 2020-06-19;9;613;663 2020-06-20;9;616;664 2020-06-21;9;616;665 2020-06-22;9;617;665 2020-06-23;9;618;665 2020-06-24;9;624;665 2020-06-25;9;627;668 2020-06-26;9;632;670 2020-06-27;9;635;670 2020-06-28;9;636;670 2020-06-29;9;639;670 2020-06-30;9;640;670 2020-07-01;9;647;671 2020-07-02;9;649;671 2020-07-03;9;650;672 2020-07-04;9;650;672 2020-07-05;9;651;672 2020-07-06;9;652;672 2020-07-07;9;652;672 2020-07-08;9;653;673 2020-07-08;9;654;673 2020-07-09;9;656;674 2020-07-10;9;658;674 2020-07-11;9;658;674 2020-07-12;9;660;674 2020-07-13;9;660;674 2020-07-14;9;660;674 2020-07-15;9;661;674 2020-07-16;9;661;674 2020-07-17;9;662;674 2020-07-18;9;662;675 2020-07-19;9;662;676 2020-07-20;9;664;677 2020-07-21;9;664;677 2020-07-22;9;665;679 2020-07-23;9;665;680 2020-07-24;9;665;686 2020-07-25;9;665;686 2020-07-26;9;665;700 2020-07-27;9;665;701 2020-07-28;9;665;708 2020-07-29;9;665;786; 2020-07-30;9;665;814; 2020-07-31;9;665;824; 2020-08-01;9;665;845; 2020-08-02;9;666;860; 2020-08-03;9;666;874; 2020-08-04;9;666;890; 2020-08-05;9;668;926; 2020-08-06;9;670;946; 2020-08-07;9;675;995; 2020-08-08;9;675;1035; 2020-08-09;9;684;1089; 2020-08-10;9;688;1112; 2020-08-11;9;692;1141; 2020-08-12;9;695;1190; 2020-08-13;9;708;1245; 2020-08-14;9;762;1276; 2020-08-15;9;782;1348; 2020-08-16;9;749;1306; 2020-08-17;9;759;1375; 2020-08-18;9;766;1423; 2020-08-19;9;784;1470; 2020-08-20;9;802;1510; 2020-08-21;10;854;1546; 2020-08-22;10;901;1577; 2020-08-23;10;934;1612; 2020-08-24;10;977;1667; 2020-08-25;10;1029;1705; 2020-08-26;10;1077;1751; 2020-08-27;10;1121;1788; 2020-08-28;10;1186;1820; 2020-08-29;11;1244;1847; 2020-08-30;12;1313;1862; 2020-08-31;12;1400;1883; 2020-09-01;13;1453;1909; 2020-09-02;13;1490;1931; 2020-09-03;13;1528;1965; 2020-09-04;13;1565;1984; 2020-09-05;14;1601;2014; 2020-09-06;14;1627;2039; 2020-09-07;14;1690;2076; 2020-09-08;14;1729;2099; 2020-09-09;14;1760;2162; 2020-09-10;15;1803;2204; 2020-09-11;15;1833;2247; 2020-09-12;15;1850;2274; 2020-09-13;15;1872;2352; 2020-09-14;16;1890;2405; 2020-09-15;16;1931;2454; 2020-09-16;16;1953;2560; 2020-09-17;16;1978;2595; 2020-09-18;17;1996;2634; 2020-09-19;20;2017;2699; 2020-09-20;21;2047;2731; 2020-09-21;23;2079;2776; 2020-09-22;24;2113;2814; 2020-09-23;25;2173;2856; 2020-09-24;27;2191;2898; 2020-09-25;29;2261;2929; 2020-09-26;31;2304;2958; 2020-09-27;31;2358;2979; 2020-09-28;33;2399;3006; 2020-09-29;34;2484;3035; 2020-09-30;35;2562;3058; 2020-10-01;35;2605;3095; 2020-10-02;38;2668;3139; 2020-10-03;39;2711;3204; 2020-10-04;39;2758;3270; 2020-10-05;39;2770;3327; 2020-10-06;40;2812;3374; 2020-10-07;41;2865;3442; 2020-10-08;41;2884;3506; 2020-10-09;41;2915;3581; 2020-10-10;41;2937;3681; 2020-10-11;42;2967;3776; 2020-10-12;43;2981;3844; 2020-10-13;44;3012;3937; 2020-10-14;45;3064;4048; 2020-10-15;45;3106;4160; 2020-10-16;45;3142;4282; 2020-10-17;45;3184;4486; 2020-10-18;45;3236;4628; 2020-10-19;45;3242;4737; 2020-10-20;46;3282;4871; 2020-10-21;47;3331;5026; 2020-10-22;49;3384;5137; 2020-10-23;49;3439;5258; 2020-10-24;50;3478;5373; 2020-10-25;52;3567;5498; 2020-10-26;53;3630;5578; 2020-10-27;55;3715;5685; 2020-10-28;57;3789;5760; 2020-10-29;60;3880;5866; 2020-10-30;61;3990;5942; 2020-10-31;62;4155;6042; 2020-11-01;64;4286;6182; 2020-11-02;64;4397;6400; 2020-11-03;65;4505;6506; 2020-11-04;69;4672;6590; 2020-11-05;71;4765;6764; 2020-11-06;74;4832;6893; 2020-11-07;75;5000;7039; 2020-11-08;78;5103;7141; 2020-11-09;81;5185;7243; 2020-11-10;85;5274;7396; 2020-11-11;88;5371;7537; 2020-11-12;90;5479;7646; 2020-11-13;95;5580;7796; 2020-11-14;97;5702;7917; 2020-11-15;98;5765;8034; 2020-11-16;101;5888;8137; 2020-11-17;103;6049;8247; 2020-11-18;104;6184;8420; 2020-11-19;106;6301;8560; 2020-11-20;108;6406;8681; 2020-11-21;111;6565;8822; 2020-11-22;113;6654;8924; 2020-11-23;117;6831;9004; 2020-11-24;122;6938;9137; 2020-11-25;125;7062;9253; 2020-11-26;128;7165;9405; 2020-11-27;132;7297;9501; 2020-11-28;133;7418;9609; 2020-11-29;133;7557;9752; 2020-11-30;137;7665;9873; 2020-12-01;141;7748;9975; 2020-12-02;146;7887;10101; 2020-12-03;148;8015;10197; 2020-12-04;149;8120;10320; 2020-12-05;151;8289;10423; 2020-12-06;153;8396;10520; 2020-12-07;155;8497;10659; 2020-12-08;157;8641;10699; 2020-12-09;160;8720;10778; 2020-12-10;164;8848;10884; 2020-12-11;166;8935;10980; 2020-12-12;166;9079;11101; 2020-12-13;169;9169;11153; 2020-12-14;174;9319;11254; 2020-12-15;177;9420;11303; 2020-12-16;180;9516;11415; 2020-12-17;182;9670;11475; 2020-12-18;183;9780;11569; 2020-12-19;187;9881;11621; 2020-12-20;190;9978;11714; 2020-12-21;194;10115;11802; 2020-12-22;196;10161;11910; 2020-12-23;201;10293;11992; 2020-12-24;203;10423;12062; 2020-12-25;203;10547;12112; 2020-12-26;206;10550;12241; 2020-12-27;210;10668;12325; 2020-12-28;215;10791;12426; 2020-12-29;215;10919;12541; 2020-12-30;216;11057;12665; 2020-12-31;219;11121;12774; 2021-01-01;219;11178;12909; 2021-01-02;220;11211;12997; 2021-01-03;220;11275;13082; 2021-01-04;222;11386;13230; 2021-01-05;226;11460;13388; 2021-01-06;227;11540;13612; 2021-01-07;228;11613;13776; 2021-01-08;230;11690;13967; 2021-01-09;232;11759;14212; 2021-01-10;233;11841;14396; 2021-01-11;233;11936;14529; 2021-01-12;234;12016;14769; 2021-01-13;234;12123;14958; 2021-01-14;235;12250;15079; 2021-01-15;236;12393;15272; 2021-01-16;238;12460;15447; 2021-01-17;239;12596;15588; 2021-01-18;241;12717;15742; 2021-01-19;242;12865;15942; 2021-01-20;244;13054;16129; 2021-01-21;245;13234;16280; 2021-01-22;248;13435;16423; 2021-01-23;250;13646;16542; 2021-01-24;251;13801;16658; 2021-01-25;253;13976;16861; 2021-01-26;255;14104;16999; 2021-01-27;258;14252;17192; 2021-01-28;261;14452;17400; 2021-01-29;264;14626;17585; 2021-01-30;265;14775;17721; 2021-01-31;267;14960;17903; 2021-02-01;269;15101;18027; 2021-02-02;270;15233;18168; 2021-02-03;273;15423;18306; 2021-02-04;273;15567;18385; 2021-02-05;277;15701;18442; 2021-02-06;279;15896;18576; 2021-02-07;282;16053;18676; 2021-02-08;282;16179;18813; 2021-02-09;284;16325;19015; 2021-02-10;286;16490;19182; 2021-02-11;286;16646;19333; 2021-02-12;288;16811;19497; 2021-02-13;290;17017;19651; 2021-02-14;293;17126;19789; 2021-02-15;295;17310;19945; 2021-02-16;297;17434;20047; 2021-02-17;298;17523;20246; 2021-02-18;301;17679;20409; 2021-02-19;301;17827;20563; 2021-02-20;303;17933;20762; 2021-02-21;304;18067;20892; 2021-02-22;305;18309;21085; 2021-02-23;306;18500;21306; 2021-02-24;308;18720;21532; 2021-02-25;311;18905;21724; 2021-02-26;313;19087;21982; 2021-02-27;313;19255;22219; 2021-02-28;315;19447;22482; 2021-03-01;316;19663;22657; 2021-03-02;319;19743;22993; 2021-03-03;321;19905;23226; 2021-03-04;325;20135;23588; 2021-03-05;328;20291;23871; 2021-03-06;329;20484;24216; 2021-03-07;334;20742;24398; 2021-03-08;334;21087;24599; 2021-03-09;335;21477;24847; 2021-03-10;337;21838;25357; 2021-03-11;341;22176;25640; 2021-03-12;346;22435;25969; 2021-03-13;350;22773;26267; 2021-03-14;351;23060;26535; 2021-03-15;354;23376;26748; 2021-03-16;357;23591;27061; 2021-03-17;361;23784;27272; 2021-03-18;363;24118;27515; 2021-03-19;364;24432;27694; 2021-03-20;369;24662;27904; 2021-03-21;372;25020;28128; 2021-03-22;373;25343;28319; 2021-03-23;375;25555;28409; 2021-03-24;377;25857;28510; 2021-03-25;378;26148;28612; 2021-03-26;382;26480;28715; 2021-03-27;385;26763;28808; 2021-03-28;387;27086;28875; 2021-03-29;388;27418;28938; 2021-03-30;390;27704;28993; 2021-03-31;392;27812;29033; 2021-04-01;394;27951;29085; 2021-04-02;395;28045;29127; 2021-04-03;397;28159;29189; 2021-04-04;398;28276;29223; 2021-04-05;399;28349;29279; 2021-04-06;399;28416;29343; 2021-04-07;400;28463;29408; 2021-04-08;401;28508;29463; 2021-04-09;401;28561;29511; 2021-04-10;402;28610;29548; 2021-04-11;402;28654;29614; 2021-04-12;402;28706;29661; 2021-04-13;403;28756;29720; 2021-04-14;403;28797;29778; 2021-04-15;403;28842;29833; 2021-04-16;405;28872;29860; 2021-04-17;409;28910;29927; 2021-04-18;409;28962;29966; 2021-04-19;409;29003;30026; 2021-04-20;411;29065;30039; 2021-04-21;411;29130;30063; 2021-04-22;411;29166;30096; 2021-04-23;412;29204;30129; 2021-04-24;412;29261;30149; 2021-04-25;413;29296;30174; 2021-04-26;413;29354;30189; 2021-04-27;413;29421;30234; 2021-04-28;413;29462;30249; 2021-04-29;413;29493;30276; 2021-04-30;413;29548;30292; 2021-05-01;415;29622;30307; 2021-05-02;416;29642;30319; 2021-05-03;416;29658;30354; 2021-05-04;416;29677;30381; 2021-05-05;416;29715;30411; 2021-05-06;416;29744;30420; 2021-05-07;417;29763;30432; 2021-05-08;417;29774;30438; 2021-05-09;417;29805;30447; 2021-05-10;417;29828;30458; 2021-05-11;417;29843;30464; 2021-05-12;417;29860;30469; 2021-05-13;417;29867;30473; 2021-05-14;417;29877;30474; 2021-05-15;417;29884;30478; 2021-05-16;417;29905;30480; 2021-05-17;417;29920;30484; 2021-05-18;417;29941;30486; 2021-05-19;417;29952;30489; 2021-05-20;417;29974;30491; 2021-05-21;417;29984;30497; 2021-05-22;417;29998;30499; 2021-05-23;417;30006;30504; 2021-05-24;417;30017;30506; 2021-05-25;418;30022;30509; 2021-05-26;419;30028;30516; 2021-05-27;419;30036;30520; 2021-05-28;419;30041;30526; 2021-05-29;419;30043;30529; 2021-05-30;419;30046;30533; 2021-05-31;419;30050;30535; 2021-06-01;419;30054;30543; 2021-06-02;419;30058;30553; 2021-06-03;419;30062;30557; 2021-06-04;419;30066;30559; 2021-06-05;419;30073;30568; 2021-06-06;419;30078;30571; 2021-06-07;419;30080;30571; 2021-06-08;419;30083;30572; 2021-06-09;419;30086;30573; 2021-06-10;419;30091;30577; 2021-06-11;419;30096;30579; 2021-06-12;419;30100;30581; 2021-06-13;419;30103;30581; 2021-06-14;419;30109;30582; 2021-06-15;419;30112;30582; 2021-06-16;419;30121;30585; 2021-06-17;420;30132;30585; 2021-06-18;420;30136;30588; 2021-06-19;420;30139;30588; 2021-06-20;420;30142;30589; 2021-06-21;420;30147;30590; 2021-06-22;420;30148;30595; 2021-06-23;420;30149;30595; 2021-06-24;420;30151;30598; 2021-06-25;420;30154;30603; 2021-06-26;420;30156;30606; 2021-06-27;420;30158;30606; 2021-06-28;420;30158;30612; 2021-06-29;420;30158;30618; 2021-06-30;420;30158;30623; 2021-07-01;420;30161;30627; 2021-07-02;420;30161;30633; 2021-07-03;420;30164;30640; 2021-07-04;420;30164;30652; 2021-07-05;420;30165;30664; 2021-07-06;420;30165;30675; 2021-07-07;420;30170;30700; 2021-07-08;420;30176;30755; 2021-07-09;420;30179;30851; 2021-07-10;420;30181;30960; 2021-07-11;420;30184;31061; 2021-07-12;420;30186;31240; 2021-07-13;420;30192;31394; 2021-07-14;420;30192;31612; 2021-07-15;420;30202;31834; 2021-07-16;420;30208;32069; 2021-07-17;420;30213;32275; 2021-07-18;420;30218;32470; 2021-07-19;420;30233;32616; 2021-07-20;420;30236;32833; 2021-07-21;420;30266;33032; 2021-07-22;420;30291;33198; 2021-07-23;420;30356;33370; 2021-07-24;421;30448;33541; 2021-07-25;421;30557;33668; 2021-07-26;421;30683;33762; 2021-07-27;421;30857;33904; 2021-07-28;423;30982;33995; 2021-07-29;423;31211;34090; 2021-07-30;423;31410;34201; 2021-07-31;423;31629;34295; 2021-08-01;423;31843;34375; 2021-08-02;423;32011;34439; 2021-08-03;423;32145;34508; 2021-08-04;423;32438;34590; 2021-08-05;424;32642;34668; 2021-08-06;424;32762;34716; 2021-08-07;424;32909;34787; 2021-08-08;426;33079;34846; 2021-08-09;428;33200;34902; 2021-08-10;428;33270;34953; 2021-08-11;429;33407;35050; 2021-08-12;429;33525;35091; 2021-08-13;429;33644;35192; 2021-08-14;430;33764;35268; 2021-08-15;430;33864;35337; 2021-08-16;431;33944;35380; 2021-08-17;433;34001;35434; 2021-08-18;433;34072;35516; 2021-08-19;435;34128;35602; 2021-08-20;435;34181;35653; 2021-08-21;436;34225;35721; 2021-08-22;436;34275;35774; 2021-08-23;436;34312;35831; 2021-08-24;437;34352;35866; 2021-08-25;437;34388;35908; 2021-08-26;438;34447;35950; 2021-08-27;439;34513;35990; 2021-08-28;440;34567;36039; 2021-08-29;440;34618;36089; 2021-08-30;440;34653;36123; 2021-08-31;441;34678;36171; 2021-09-01;441;34727;36247; 2021-09-02;441;34781;36322; 2021-09-03;441;34836;36364; 2021-09-04;442;34869;36426; 2021-09-05;444;34912;36475; 2021-09-06;445;34961;36512; 2021-09-07;445;34990;36553; 2021-09-08;446;35021;36606; 2021-09-09;446;35049;36636; 2021-09-10;446;35092;36674; 2021-09-11;447;35142;36708; 2021-09-12;449;35182;36758; 2021-09-13;449;35225;36793; 2021-09-14;449;35251;36843; 2021-09-15;450;35311;36875; 2021-09-16;452;35356;36900; 2021-09-17;453;35435;36927; 2021-09-18;453;35486;36952; 2021-09-19;453;35537;36972; 2021-09-20;455;35569;36994; 2021-09-21;456;35612;37018; 2021-09-22;456;35661;37036; 2021-09-23;456;35708;37048; 2021-09-24;457;35737;37061; 2021-09-25;457;35781;37077; 2021-09-26;457;35816;37090; 2021-09-27;457;35859;37103; 2021-09-28;457;35912;37119; 2021-09-29;457;35957;37127; 2021-09-30;457;35984;37149; 2021-10-01;458;36014;37163; 2021-10-02;459;36035;37187; 2021-10-03;459;36065;37197; 2021-10-04;459;36088;37221; 2021-10-05;459;36115;37246; 2021-10-06;459;36158;37264; 2021-10-07;459;36173;37283; 2021-10-08;459;36186;37307; 2021-10-09;459;36221;37323; 2021-10-10;459;36227;37347; 2021-10-11;459;36249;37358; 2021-10-12;459;36256;37375; 2021-10-13;459;36269;37393; 2021-10-14;459;36284;37412; 2021-10-15;459;36308;37437; 2021-10-16;459;36327;37445; 2021-10-17;459;36345;37455; 2021-10-18;459;36356;37466; 2021-10-19;459;36377;37488; 2021-10-20;459;36407;37508; 2021-10-21;459;36421;37525; 2021-10-22;460;36444;37535; 2021-10-23;460;36465;37541; 2021-10-24;460;36486;37553; 2021-10-25;460;36507;37566; 2021-10-26;460;36520;37582; 2021-10-27;460;36539;37597; 2021-10-28;460;36552;37612; 2021-10-29;461;36575;37620; 2021-10-30;461;36590;37639; 2021-10-31;461;36599;37655; 2021-11-01;461;36608;37675; 2021-11-02;462;36624;37704; 2021-11-03;462;36645;37738; 2021-11-04;462;36662;37775; 2021-11-05;462;36675;37815; 2021-11-06;462;36683;37856; 2021-11-07;462;36695;37906; 2021-11-08;462;36710;37933; 2021-11-09;462;36720;37968; 2021-11-10;462;36729;38006; 2021-11-11;462;36754;38069; 2021-11-12;462;36764;38119; 2021-11-13;462;36776;38170; 2021-11-14;462;36795;38202; 2021-11-15;462;36812;38257; 2021-11-16;462;36843;38321; 2021-11-17;462;36873;38385; 2021-11-18;462;36905;38451; 2021-11-19;462;36935;38530; 2021-11-20;463;36980;38589; 2021-11-21;463;37021;38711; 2021-11-22;464;37063;38773; 2021-11-23;464;37093;38844; 2021-11-24;464;37132;38930; 2021-11-25;466;37160;39013; 2021-11-26;468;37216;39071; 2021-11-27;468;37263;39166; 2021-11-28;468;37306;39238; 2021-11-29;468;37345;39333; 2021-11-30;468;37399;39439; 2021-12-01;468;37469;39534; 2021-12-02;468;37530;39672; 2021-12-03;468;37705;39805; 2021-12-04;468;37765;39864; 2021-12-05;468;37888;39933; 2021-12-06;468;37949;40014; 2021-12-07;468;38035;40076; 2021-12-08;468;38096;40163; 2021-12-09;469;38203;40244; 2021-12-10;470;38262;40332; 2021-12-11;470;38329;40443; 2021-12-12;471;38423;40521; 2021-12-13;471;38496;40599; 2021-12-14;471;38586;40699; 2021-12-15;471;38696;40867; 2021-12-16;471;38795;41034; 2021-12-17;471;38948;41255; 2021-12-18;471;39048;41546; 2021-12-19;471;39103;41828; 2021-12-20;471;39183;42080; 2021-12-21;471;39254;42466; 2021-12-22;473;39348;43048; 2021-12-23;473;39440;43781; 2021-12-24;473;39558;44776; 2021-12-25;474;39654;45693; 2021-12-26;475;39748;46265; 2021-12-27;476;39826;47097; 2021-12-28;476;39908;48395; 2021-12-29;476;40024;49732; 2021-12-30;476;40196;51085; 2021-12-31;477;40294;52488; 2022-01-01;477;40543;53518; 2022-01-02;479;40822;54265; 2022-01-03;479;41062;55077; 2022-01-04;480;41347;56224; 2022-01-05;482;41756;57146; 2022-01-06;484;42465;58290; 2022-01-07;485;43353;59076; 2022-01-08;487;44460;59838; 2022-01-09;488;45478;60401; 2022-01-10;489;46020;60838; 2022-01-11;492;46888;61270; 2022-01-12;496;48067;61943; 2022-01-13;500;49328;62405; 2022-01-14;501;50583;62921; 2022-01-15;504;51890;63424; 2022-01-16;506;53023;63725; 2022-01-17;506;53722;64013; 2022-01-18;509;54426;64392; 2022-01-19;514;54974;64734; 2022-01-20;520;55526;65020; 2022-01-21;521;56588;65326; 2022-01-22;525;57884;65611; 2022-01-23;532;59315;65884; 2022-01-24;534;60568;66086; 2022-01-25;536;61110;66409; 2022-01-26;538;61600;66723; 2022-01-27;541;62190;66953; 2022-01-28;544;62765;67182; 2022-01-29;545;63206;67372; 2022-01-30;547;63607;67563; 2022-01-31;550;63934;67732; 2022-02-01;551;64200;67981; 2022-02-02;556;64553;68208; 2022-02-03;559;64871;68448; 2022-02-04;560;65151;68662; 2022-02-05;565;65461;68857; 2022-02-06;569;65777;69015; 2022-02-07;570;66013;69190; 2022-02-08;571;66299;69376; 2022-02-09;572;66603;69548; 2022-02-10;576;66873;69666; 2022-02-11;579;67082;69809; 2022-02-12;585;67280;69916; 2022-02-13;589;67487;70032; 2022-02-14;592;67608;70104; 2022-02-15;593;67792;70226; 2022-02-16;594;68093;70343; 2022-02-17;594;68385;70452; 2022-02-18;594;68673;70531; 2022-02-19;594;68835;70603; 2022-02-20;596;68992;70680; 2022-02-21;598;69115;70754; 2022-02-22;599;69206;70844; 2022-02-23;601;69302;70923; 2022-02-24;601;69408;71018; 2022-02-25;601;69496;71098; 2022-02-26;602;69591;71194; 2022-02-27;604;69656;71250; 2022-02-28;605;69717;71290; 2022-03-01;605;69781;71376; 2022-03-02;606;69851;71470; 2022-03-03;607;69939;71596; 2022-03-04;607;70011;71694; 2022-03-05;608;70086;71815; 2022-03-06;608;70160;71914; 2022-03-07;609;70240;71986; 2022-03-08;610;70309;72145; 2022-03-09;612;70393;72283; 2022-03-10;613;70469;72436; 2022-03-11;613;70575;72537; 2022-03-12;614;70661;72664; 2022-03-13;614;70712;72835; 2022-03-14;615;70750;72978; 2022-03-15;617;70828;73172; 2022-03-16;618;70910;73401; 2022-03-17;619;71025;73705; 2022-03-18;621;71112;74006; 2022-03-19;621;71227;74292; 2022-03-20;622;71317;74495; 2022-03-21;624;71383;74746; 2022-03-22;624;71532;75079; 2022-03-23;626;71659;75454; 2022-03-24;626;71790;75869; 2022-03-25;627;71917;76334; 2022-03-26;630;72032;76726; 2022-03-27;631;72195;77079; 2022-03-28;634;72237;77439; 2022-03-29;635;72346;78042; 2022-03-30;638;72562;78759; 2022-03-31;638;72865;79519; 2022-04-01;638;73194;80178; 2022-04-02;639;73459;80969; 2022-04-03;641;73649;81576; 2022-04-04;644;73898;82126; 2022-04-05;649;74227;82845; 2022-04-06;650;74592;83667; 2022-04-07;652;74993;84398; 2022-04-08;656;75413;85057; 2022-04-09;659;75744;85620; 2022-04-10;662;76061;86162; 2022-04-11;664;76401;86595; 2022-04-12;667;76991;87033; 2022-04-13;669;77693;87441; 2022-04-14;671;78393;87872; 2022-04-15;672;79013;88244; 2022-04-16;673;79743;88558; 2022-04-17;675;79960;88829; 2022-04-18;677;80802;89028; 2022-04-19;677;81503;89310; 2022-04-20;679;82288;89607; 2022-04-21;684;82972;89919; 2022-04-22;684;83521;90168; 2022-04-23;687;83911;90399; 2022-04-24;688;84521;90595; 2022-04-25;692;85151;90773; 2022-04-26;693;85523;91032; 2022-04-27;696;85976;91221; 2022-04-28;698;86356;91427; 2022-04-29;698;86759;91605; 2022-04-30;698;87119;91741; 2022-05-01;698;87343;91861; 2022-05-02;700;87528;91975; 2022-05-03;702;87724;92150; 2022-05-04;703;87926;92308; 2022-05-05;708;88213;92475; 2022-05-06;708;88498;92597; 2022-05-07;708;88728;92729; 2022-05-08;709;88918;92848; 2022-05-09;711;89106;92918; 2022-05-10;713;89273;93041; 2022-05-11;713;89464;93149; 2022-05-12;713;89625;93249; 2022-05-13;713;89807;93360; 2022-05-14;713;89952;93446; 2022-05-15;713;90076;93508; 2022-05-16;713;90182;93572; 2022-05-17;714;90338;93682; 2022-05-18;716;90498;93758; 2022-05-19;716;90649;93843; 2022-05-20;716;90785;93912; 2022-05-21;717;90952;93985; 2022-05-22;717;91098;94046; 2022-05-23;718;91240;94113; 2022-05-24;719;91398;94205; 2022-05-25;719;91540;94264; 2022-05-26;719;91683;94354; 2022-05-27;719;91824;94440; 2022-05-28;719;91946;94513; 2022-05-29;721;92043;94579; 2022-05-30;721;92106;94643; 2022-05-31;721;92215;94742; 2022-06-01;721;92310;94857; 2022-06-02;722;92408;94950; 2022-06-03;722;92512;95068; 2022-06-04;722;92603;95144; 2022-06-05;723;92699;95210; 2022-06-06;723;92759;95272; 2022-06-07;723;92857;95365; 2022-06-08;723;92961;95467; 2022-06-09;723;93060;95642; 2022-06-10;723;93162;95829; 2022-06-11;724;93260;95995; 2022-06-12;726;93339;96148; 2022-06-13;727;93412;96290; 2022-06-14;728;93513;96490; 2022-06-15;728;93627;96763; 2022-06-16;728;93730;97018; 2022-06-17;728;93838;97278; 2022-06-18;730;93964;97557; 2022-06-19;730;94026;97872; 2022-06-20;730;94068;98105; 2022-06-21;735;94167;98563; 2022-06-22;736;94265;99116; 2022-06-23;738;94444;99659; 2022-06-24;740;94624;100138; 2022-06-25;740;94792;100594; 2022-06-26;740;94948;101036; 2022-06-27;740;95110;101453; 2022-06-28;740;95265;102023; 2022-06-29;740;95499;102593; 2022-06-30;741;95764;103132; 2022-07-01;744;96030;103836; 2022-07-02;747;96309;104419; 2022-07-03;748;96614;104919; 2022-07-04;748;96889;105407; 2022-07-05;751;97140;106068; 2022-07-06;752;97689;106682; 2022-07-07;753;98216;107306; 2022-07-08;754;98723;107892; 2022-07-09;756;99241;108283; 2022-07-10;759;99671;108688; 2022-07-11;762;100121;109043; 2022-07-12;763;100587;109493; 2022-07-13;766;101188;109911; 2022-07-14;768;101772;110191; 2022-07-15;768;102409;110501; 2022-07-16;772;102990;110743; 2022-07-17;772;103488;110967; 2022-07-18;773;103974;111149; 2022-07-19;777;104578;111410; 2022-07-20;778;105277;111629; 2022-07-21;780;105872;111833; 2022-07-22;783;106409;111983; 2022-07-23;785;106878;112089; 2022-07-24;785;107323;112217; 2022-07-25;786;107765;112295; 2022-07-26;787;108171;112436; <!--kuup;surmi;tervenenuid;nakkusjuhte kokku--> |caption= '''Allikad'''<br /> * [https://www.um.edu.mt/newspoint/covid19 COVID-19 UPDATES] * [https://deputyprimeminister.gov.mt/en/health-promotion/covid-19/Pages/covid-19-infographics.aspx Malta tervishoiuministeerium] }}<br style="clear:left;" /> <noinclude>[[Kategooria:Koroonapandeemia mallid riigiti|Malta]]</noinclude> o083j04ir68gmv1ajk7391rdx7h2lkv Mall:Garkalne piirkond 10 595625 6168239 6168102 2022-07-26T12:54:06Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{Navmall |nimi = Garkalne piirkond |päis = [[Garkalne vald|Garkalne valla]] asulad |loend1 = [[Amatnieki]]{{·}} [[Bāliņi]]{{·}} [[Baltezers (Garkalne piirkond)|Baltezers]]{{·}} [[Berģi (Garkalne piirkond)|Berģi]]{{·}} [[Bukulti (Garkalne piirkond)|Bukulti]]{{·}} [[Garkalne (Garkalne piirkond)|Garkalne]]{{·}} [[Gāršas]]{{·}} [[Langstiņi]]{{·}} [[Makstenieki]]{{·}} [[Priedkalne]]{{·}} [[Priežlejas]]{{·}} [[Skuķīši]]{{·}} [[Sunīši (Garkalne piirkond)|Sunīši]]{{·}} [[Suži (Garkalne piirkond)|Suži]]{{·}} [[Upesciems]] }}<noinclude> [[Kategooria:Läti haldusüksuste navigeerimismallid]] </noinclude> 8cwe22kopcm0svke5dxnn4iyg0tykgh Bukulti (Garkalne piirkond) 0 595644 6168254 6168088 2022-07-26T13:04:48Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Bukulti | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Bukulti | elanikke = 1123 (2020)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=29774 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Bukulti''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''lielciems'') Lätis [[Ropaži piirkond|Ropaži piirkonna]] [[Garkalne vald|Garkalne vallas]]. Küla asub [[Riia]] linna kirdepiiril, ulatudes [[Ādaži piirkond|Ādaži piirkonna]] piirini; merepinnast 4 meetri kõrgusel [[Lielais Baltezers]]i ja [[Jugla kanal]]i läänekaldal. Bukulti jääb valla keskusest [[Berģi]]st 3,4 ja [[Riia]] keskusest 15 kilomeetri kaugusele. Bukultit mainiti esmakordselt aastal 1297 seoses [[Ādaži ordulinnus]]e ehitamisega. [[XX sajand]]i alguses oli Bukulti väike küla Jugla kanali kaldal, ülejäänud küla aladel olid erinevad talud ja [[Ādaži kihelkond|Ādaži kihelkonna]] kirikuõpetaja majapidamine. Külas olid pood, postkontor ja telegraafijaam. XX sajandi viiekümnendatel ja kuuekümnendatel aastatel alustati kanali äärde Riia elanike tarbeks korterelamute rajamist. Aastal 1986 eraldati praeguse küla keskossa maad aianduskooperatiivide Baltezers ja Dārznieks-2 tarbeks, kokku eraldati seal 386 suvilakrunti. Juba üheksakümnendatel aastatel hakati neile kruntidele aga suvilate asemel elumaju rajama. Külas on Ādažu iela<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/15321 Autotransporta direcija]</ref> ja Bukulti bussipeatused.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/15488 Autotransporta direcija]</ref> Aastal 2018 oli külas 977 elanikku, aastal 2020 oli seal aga 1123 elanikku. ==Viited== {{viited}} {{Garkalne piirkond}} [[Kategooria:Ropaži piirkonna külad]] 33eqbuytuydp30qjv197wvmzm3jucf9 6168387 6168254 2022-07-26T16:44:38Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Bukulti | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Bukulti | elanikke = 1123 (2020)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=29774 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Bukulti''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''lielciems'') Lätis [[Ropaži piirkond|Ropaži piirkonna]] [[Garkalne vald|Garkalne vallas]]. Küla asub [[Riia]] linna kirdepiiril, ulatudes [[Ādaži piirkond|Ādaži piirkonna]] piirini; merepinnast 4 meetri kõrgusel [[Lielais Baltezers]]i ja [[Jugla kanal]]i läänekaldal. Bukulti jääb valla keskusest [[Berģi]]st 3,4 ja [[Riia]] keskusest 15 kilomeetri kaugusele. Bukultit mainiti esmakordselt aastal 1297 seoses [[Ādaži ordulinnus]]e ehitamisega. [[XX sajand]]i alguses oli Bukulti väike küla Jugla kanali kaldal, ülejäänud küla aladel olid erinevad talud ja [[Ādaži kihelkond|Ādaži kihelkonna]] kirikuõpetaja [[Ādaži kirikumõis|majapidamine]]. Külas olid pood, postkontor ja telegraafijaam. XX sajandi viiekümnendatel ja kuuekümnendatel aastatel alustati kanali äärde Riia elanike tarbeks korterelamute rajamist. Aastal 1986 eraldati praeguse küla keskossa maad aianduskooperatiivide Baltezers ja Dārznieks-2 tarbeks, kokku eraldati seal 386 suvilakrunti. Juba üheksakümnendatel aastatel hakati neile kruntidele aga suvilate asemel elumaju rajama. Külas on Ādažu iela<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/15321 Autotransporta direcija]</ref> ja Bukulti bussipeatused.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/15488 Autotransporta direcija]</ref> Aastal 2018 oli külas 977 elanikku, aastal 2020 oli seal aga 1123 elanikku. ==Viited== {{viited}} {{Garkalne piirkond}} [[Kategooria:Ropaži piirkonna külad]] 0a64i6elu18g7b1xdacw3elufff45bs Baltezers (Garkalne piirkond) 0 595646 6168215 6168062 2022-07-26T12:25:23Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Baltezers | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Baltezers | elanikke = 630 (2020)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=29777 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Baltezers''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''vidējciems'') Lätis [[Ropaži piirkond|Ropaži piirkonna]] [[Garkalne vald|Garkalne vallas]]. Küla asub merepinnast 6 meetri kõrgusel [[Lielais Baltezers]]i idakaldal, selle territooriumile jäävad ka [[Mazais Baltezers]]i kagukaldal olevad [[Alderi]] naabruses asuvad elamud. Baltezers jääb valla keskusest [[Berģi]]st 3,8 ja [[Riia]] keskusest 15 kilomeetri kaugusele. Külast läheb läbi maantee [[A1 (Läti)|A1]]. Seal asuvad Sūkņu stacija,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/5125 Autotransporta direcija]</ref> Mežsargsi ja Baltezera sanatorija bussipeatused.<ref>[https://is.mantojums.lv/map/ IS Mantojums]</ref> Külas on laste rehabilitatsioonihaigla Baltezers, tervisekeskus Baltezers ja võõrastemaja. Baltezers tekkis esimese maailmasõja aastatel kui suvilapiirkond. Algselt moodustas see ühise asula [[Ādaži piirkond|Ādaži piirkonnas]] asuva [[Baltezers]]i külaga, ent aastal 1949 hakkas neid eraldama külanõukogude vaheline piir. Intensiivsem ehitustöö leidis seal aset [[XX sajand]]i viiekümnendatel ja kuuekümnendatel aastatel, kui osade suvilate asemele rajati laste tuberkuloosisanatoorium, sellest edelas asuvale kõrgemale alale eraldati aga krundid individuaalelamutele. Baltezersis kasvavad männid (ümbermõõdud 2,63 m, 2,51 m, 2,52 m, 2,5 m ja 2,53 m) on looduskaitse all.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastal 2007 oli külas 397 elanikku, aastal 2020 oli seal aga 630 elanikku. ==Vaata ka== *[[Baltezersi raudteepeatus]] ==Viited== {{viited}} {{commonskat}} {{Garkalne piirkond}} [[Kategooria:Ropaži piirkonna külad]] gv31u8iq6xru9zk6fmxzdtunmtkxkpr 6168221 6168215 2022-07-26T12:35:05Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Baltezers | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Baltezers | elanikke = 630 (2020)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=29777 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Baltezers''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''vidējciems'') Lätis [[Ropaži piirkond|Ropaži piirkonna]] [[Garkalne vald|Garkalne vallas]]. Küla asub merepinnast 6 meetri kõrgusel [[Lielais Baltezers]]i idakaldal, selle territooriumile jäävad ka [[Mazais Baltezers]]i kagukaldal olevad [[Alderi]] naabruses asuvad elamud. Baltezers jääb valla keskusest [[Berģi]]st 3,8 ja [[Riia]] keskusest 15 kilomeetri kaugusele. Külast läheb läbi maantee [[A1 (Läti)|A1]]. Seal asuvad Sūkņu stacija,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/5125 Autotransporta direcija]</ref> Mežsargsi<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/5124 Autotransporta direcija]</ref> ja Baltezera sanatorija bussipeatused.<ref>[https://is.mantojums.lv/map/ IS Mantojums]</ref> Külas on laste rehabilitatsioonihaigla Baltezers, tervisekeskus Baltezers ja võõrastemaja. Baltezers tekkis esimese maailmasõja aastatel kui suvilapiirkond. Algselt moodustas see ühise asula [[Ādaži piirkond|Ādaži piirkonnas]] asuva [[Baltezers]]i külaga, ent aastal 1949 hakkas neid eraldama külanõukogude vaheline piir. Intensiivsem ehitustöö leidis seal aset [[XX sajand]]i viiekümnendatel ja kuuekümnendatel aastatel, kui osade suvilate asemele rajati laste tuberkuloosisanatoorium, sellest edelas asuvale kõrgemale alale eraldati aga krundid individuaalelamutele. Baltezersis kasvavad männid (ümbermõõdud 2,63 m, 2,51 m, 2,52 m, 2,5 m ja 2,53 m) on looduskaitse all.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastal 2007 oli külas 397 elanikku, aastal 2020 oli seal aga 630 elanikku. ==Vaata ka== *[[Baltezersi raudteepeatus]] ==Viited== {{viited}} {{commonskat}} {{Garkalne piirkond}} [[Kategooria:Ropaži piirkonna külad]] cc0b8et1deypeywbspev7ckylio4dp5 6168235 6168221 2022-07-26T12:51:05Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Baltezers | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Baltezers | elanikke = 630 (2020)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=29777 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Baltezers''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''vidējciems'') Lätis [[Ropaži piirkond|Ropaži piirkonna]] [[Garkalne vald|Garkalne vallas]]. Küla asub merepinnast 6 meetri kõrgusel [[Lielais Baltezers]]i idakaldal, selle territooriumile jäävad ka [[Mazais Baltezers]]i kagukaldal olevad [[Alderi]] naabruses asuvad elamud. Baltezers jääb valla keskusest [[Berģi]]st 3,8 ja [[Riia]] keskusest 15 kilomeetri kaugusele. Külast läheb läbi maantee [[A1 (Läti)|A1]]. Seal asuvad Sūkņu stacija,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/5125 Autotransporta direcija]</ref> Mežsargsi<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/5124 Autotransporta direcija]</ref> ja Baltezera sanatorija bussipeatused.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/5122 Autotransporta direcija]</ref> Külas on laste rehabilitatsioonihaigla Baltezers, tervisekeskus Baltezers ja võõrastemaja. Baltezers tekkis esimese maailmasõja aastatel kui suvilapiirkond. Algselt moodustas see ühise asula [[Ādaži piirkond|Ādaži piirkonnas]] asuva [[Baltezers]]i külaga, ent aastal 1949 hakkas neid eraldama külanõukogude vaheline piir. Intensiivsem ehitustöö leidis seal aset [[XX sajand]]i viiekümnendatel ja kuuekümnendatel aastatel, kui osade suvilate asemele rajati laste tuberkuloosisanatoorium, sellest edelas asuvale kõrgemale alale eraldati aga krundid individuaalelamutele. Baltezersis kasvavad männid (ümbermõõdud 2,63 m, 2,51 m, 2,52 m, 2,5 m ja 2,53 m) on looduskaitse all.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastal 2007 oli külas 397 elanikku, aastal 2020 oli seal aga 630 elanikku. ==Vaata ka== *[[Baltezersi raudteepeatus]] ==Viited== {{viited}} {{commonskat}} {{Garkalne piirkond}} [[Kategooria:Ropaži piirkonna külad]] 8a9p2luoh9u1l07e0pcz0d90x5i2awf Langstiņi 0 595647 6168223 6168086 2022-07-26T12:38:14Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Langstiņi | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Langstiņi | elanikke = 799 (2020)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=29774 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Langstiņi''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''lielciems'') Lätis [[Ropaži piirkond|Ropaži piirkonna]] [[Garkalne vald|Garkalne vallas]]. Küla asub valla keskosas merepinnast 11 meetri kõrgusel Langstiņi järve kaldal. Langstiņi jääb valla keskusest [[Berģi]]st 5,4 ja [[Riia]] keskusest 17 kilomeetri kaugusele. Küla tekkis esimese maailmasõja eel suvilapiirkonnana Langstiņi järve lõuna- ja kagukaldale. Teise maailmasõja järel rajati järvest 700 meetrit lõunasse nõukogude armee baas, kus paiknes õhujõudude sidejuhtimiskeskus. [[XX sajand]]i kuuekümnendatel aastatel oli külas ligi 40 maja, seal asusid pood, lasteaed ja pioneerilaager. Asula hakkas kasvama XX sajandi lõpus ja [[XXI sajand]]i alguses, mil see kujunes prestiižikaks elamupiirkonnaks. Külas on lasteaed ja kasarmute asemele rajatud spordisaal,<ref>[https://web.archive.org/web/20140913235637/http://www.bsa.edu.lv/kick/004.html «Спортзал вместо казармы».]</ref> seal asuvad Mediku iela,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/15681 Autotransporta direcija]</ref> Krievupes iela<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/15634 Autotransporta direcija]</ref> ja Langstiņi bussipeatused.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/12363 Autotransporta direcija]</ref> Aastal 2008 oli külas 601 elanikku, aastal 2020 oli seal aga 799 elanikku. ==Viited== {{viited}} {{Garkalne piirkond}} [[Kategooria:Ropaži piirkonna külad]] gx241k6xlz7n44x2a33hanq7s3o7mwx Makstenieki 0 595656 6168226 6168067 2022-07-26T12:44:24Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Makstenieki | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Makstenieki | elanikke = 167 (2020)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=29771 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Makstenieki''' (ka '''Krievupe''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''vidējciems'') Lätis [[Ropaži piirkond|Ropaži piirkonna]] [[Garkalne vald|Garkalne vallas]]. Küla asub valla keskosas merepinnast 7 meetri kõrgusel [[Krievupe]] jõe kaldal. Makstenieki jääb valla keskusest [[Berģi]]st 10 ja [[Riia]] keskusest 21 kilomeetri kaugusele. Makstenieki tekkis [[XX sajand]]i kaheksakümnendatel aastatel, mil sinna rajati Krievupe nimeline [[suvilakooperatiiv]]. Külast põhjas maantee [[A2 (Läti)|A2]] ääres asub Makstenieki bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/12452 Autotransporta direcija]</ref> Aastal 2007 oli külas 225 elanikku, aastal 2020 oli seal aga 167 elanikku. ==Viited== {{viited}} {{Garkalne piirkond}} [[Kategooria:Ropaži piirkonna külad]] 7956q9vyzvglacis198co1iwcbwsdas Skuķīši 0 595658 6168217 6168075 2022-07-26T12:28:42Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Skuķīši | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Skuķīši | elanikke = 239 (2020)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=34379 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Skuķīši''' (ka '''VEF Ozoli''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''vidējciems'') Lätis [[Ropaži piirkond|Ropaži piirkonna]] [[Garkalne vald|Garkalne vallas]]. Küla asub valla kaguosas merepinnast 14 meetri kõrgusel [[Tumšupe]] jõe kaldal. Skuķīši jääb valla keskusest [[Berģi]]st 16 ja [[Riia]] keskusest 28 kilomeetri kaugusele. Makstenieki tekkis [[XX sajand]]i kaheksakümnendatel aastatel, mil sinna rajati VEF Ozoli nimeline [[suvilakooperatiiv]]. Küla territooriumile jääb ka endine Nõukogude armee sõjaväebaas. Küla idaosas asub Tumšupe jõel Skuķīši tiik. Külas asuvad Skuķīši<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/5497 Autotransporta direcija]</ref> ja D.B. Ozoli bussipeatused.<ref>[https://is.mantojums.lv/map/ IS Mantojums]</ref> Skuķīšis kasvavad männid (ümbermõõdud 2,9 ja 2,54 m) on looduskaitse all.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastal 2007 oli külas 107 elanikku, aastal 2020 oli seal aga 239 elanikku. ==Viited== {{viited}} {{Garkalne piirkond}} [[Kategooria:Ropaži piirkonna külad]] 3bcx9oyaairmn26z0056a02sgs6mwi9 6168233 6168217 2022-07-26T12:49:47Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Skuķīši | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Skuķīši | elanikke = 239 (2020)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=34379 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Skuķīši''' (ka '''VEF Ozoli''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''vidējciems'') Lätis [[Ropaži piirkond|Ropaži piirkonna]] [[Garkalne vald|Garkalne vallas]]. Küla asub valla kaguosas merepinnast 14 meetri kõrgusel [[Tumšupe]] jõe kaldal. Skuķīši jääb valla keskusest [[Berģi]]st 16 ja [[Riia]] keskusest 28 kilomeetri kaugusele. Makstenieki tekkis [[XX sajand]]i kaheksakümnendatel aastatel, mil sinna rajati VEF Ozoli nimeline [[suvilakooperatiiv]]. Küla territooriumile jääb ka endine Nõukogude armee sõjaväebaas. Küla idaosas asub Tumšupe jõel Skuķīši tiik. Külas asuvad Skuķīši<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/5497 Autotransporta direcija]</ref> ja D.B. Ozoli bussipeatused.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/5494 Autotransporta direcija]</ref> Skuķīšis kasvavad männid (ümbermõõdud 2,9 ja 2,54 m) on looduskaitse all.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastal 2007 oli külas 107 elanikku, aastal 2020 oli seal aga 239 elanikku. ==Viited== {{viited}} {{Garkalne piirkond}} [[Kategooria:Ropaži piirkonna külad]] n0pnldjrvkv2x6zljb31tbrkgacp7m6 6168234 6168233 2022-07-26T12:50:05Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Skuķīši | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Skuķīši | elanikke = 239 (2020)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=34379 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Skuķīši''' (ka '''VEF Ozoli''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''vidējciems'') Lätis [[Ropaži piirkond|Ropaži piirkonna]] [[Garkalne vald|Garkalne vallas]]. Küla asub valla kaguosas merepinnast 14 meetri kõrgusel [[Tumšupe]] jõe kaldal. Skuķīši jääb valla keskusest [[Berģi]]st 16 ja [[Riia]] keskusest 28 kilomeetri kaugusele. Makstenieki tekkis [[XX sajand]]i kaheksakümnendatel aastatel, mil sinna rajati VEF Ozoli nimeline [[aianduskooperatiiv]]. Küla territooriumile jääb ka endine Nõukogude armee sõjaväebaas. Küla idaosas asub Tumšupe jõel Skuķīši tiik. Külas asuvad Skuķīši<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/5497 Autotransporta direcija]</ref> ja D.B. Ozoli bussipeatused.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/5494 Autotransporta direcija]</ref> Skuķīšis kasvavad männid (ümbermõõdud 2,9 ja 2,54 m) on looduskaitse all.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastal 2007 oli külas 107 elanikku, aastal 2020 oli seal aga 239 elanikku. ==Viited== {{viited}} {{Garkalne piirkond}} [[Kategooria:Ropaži piirkonna külad]] j8f5so4kjlhumy89jf3p7v7h17xe1vw Upesciems 0 595675 6168213 6168083 2022-07-26T12:22:17Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib külast Garkalne piirkonnas, küla kohta Zlēkase vallas vaata artiklit [[Upesciems (Zlēkase vald)]]}} {{linn | nimi = Upesciems | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Upesciems | elanikke = 1239 (2020)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2814 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Upesciems''' (ka '''Berģi''' või '''Atvari''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''lielciems'') Lätis [[Ropaži piirkond|Ropaži piirkonna]] [[Garkalne vald|Garkalne vallas]]. Küla asub valla lõunaosas merepinnast 5 meetri kõrgusel maantee [[A4 (Läti)|A4]] ja [[Lielā Jugla]] jõe vahel. Upesciems jääb valla keskusest [[Berģi]]st 5 ja [[Riia]] keskusest 18 kilomeetri kaugusele. Küla on tekkinud endise [[Berģi mõis]]a (''Bergshof'') keskuse juurde. Aastal 1922 kolis mõisa häärberisse aastal 1870 asutatud Berģi kool. [[XX sajand]]i kuuekümnendatel aastatel asuti kooli juurde rajama kalakasvatusmajandi ''Upesciems'' keskasulat. Külale on allutatud ka mitmed endistest [[suvilakooperatiiv]]idest tekkinud asundused nagu Dumbrāji, Padebeši, Silezers ja Ziemeļnieki. Külas on autosporditrass, puhkepaik, raamatukogu<ref>https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu</ref> ja Berģi muusika- ning kunstikool. Külas asuvad Šoseja, Lapsukalni, Ziemeļnieki<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/13007 Autotransporta direcija]</ref> ja Upesciemsi bussipeatused.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/15906 Autotransporta direcija]</ref> Upesciemsis kasvavad tammed (ümbermõõdud 4,1 m, 4,18 m ja 4,24 m, ning [[läänepärn]]ad ümbermõõtudega 2,8 m, 2,83 m ja 2,92 m) on looduskaitse all.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastal 2015 oli külas 1209 elanikku, aastal 2020 oli seal aga 1239 elanikku. ==Viited== {{viited}} {{Garkalne piirkond}} [[Kategooria:Ropaži piirkonna külad]] lacst1mmyf903r57modmqa40qy3u09a 6168214 6168213 2022-07-26T12:23:03Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib külast Garkalne piirkonnas, küla kohta Zlēkase vallas vaata artiklit [[Upesciems (Zlēkase vald)]]}} {{linn | nimi = Upesciems | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Upesciems | elanikke = 1239 (2020)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2814 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Upesciems''' (ka '''Berģi''' või '''Atvari''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''lielciems'') Lätis [[Ropaži piirkond|Ropaži piirkonna]] [[Garkalne vald|Garkalne vallas]]. Küla asub valla lõunaosas merepinnast 5 meetri kõrgusel maantee [[A4 (Läti)|A4]] ja [[Lielā Jugla]] jõe vahel. Upesciems jääb valla keskusest [[Berģi]]st 5 ja [[Riia]] keskusest 18 kilomeetri kaugusele. Küla on tekkinud endise [[Berģi mõis]]a (''Bergshof'') keskuse juurde. Aastal 1922 kolis mõisa häärberisse aastal 1870 asutatud Berģi kool. [[XX sajand]]i kuuekümnendatel aastatel asuti kooli juurde rajama kalakasvatusmajandi ''Upesciems'' keskasulat. Külale on allutatud ka mitmed endistest [[suvilakooperatiiv]]idest tekkinud asundused nagu Dumbrāji, Padebeši, Silezers ja Ziemeļnieki. Külas on autosporditrass, puhkepaik, raamatukogu<ref>https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu</ref> ja Berģi muusika- ning kunstikool. Külas asuvad Šoseja,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/15882 Autotransporta direcija]</ref> Lapsukalni, Ziemeļnieki<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/13007 Autotransporta direcija]</ref> ja Upesciemsi bussipeatused.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/15906 Autotransporta direcija]</ref> Upesciemsis kasvavad tammed (ümbermõõdud 4,1 m, 4,18 m ja 4,24 m, ning [[läänepärn]]ad ümbermõõtudega 2,8 m, 2,83 m ja 2,92 m) on looduskaitse all.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastal 2015 oli külas 1209 elanikku, aastal 2020 oli seal aga 1239 elanikku. ==Viited== {{viited}} {{Garkalne piirkond}} [[Kategooria:Ropaži piirkonna külad]] snaovpdc5r9ughdgrwmpflas8vmuizr 6168228 6168214 2022-07-26T12:45:29Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib külast Garkalne piirkonnas, küla kohta Zlēkase vallas vaata artiklit [[Upesciems (Zlēkase vald)]]}} {{linn | nimi = Upesciems | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Upesciems | elanikke = 1239 (2020)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2814 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Upesciems''' (ka '''Berģi''' või '''Atvari''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''lielciems'') Lätis [[Ropaži piirkond|Ropaži piirkonna]] [[Garkalne vald|Garkalne vallas]]. Küla asub valla lõunaosas merepinnast 5 meetri kõrgusel maantee [[A4 (Läti)|A4]] ja [[Lielā Jugla]] jõe vahel. Upesciems jääb valla keskusest [[Berģi]]st 5 ja [[Riia]] keskusest 18 kilomeetri kaugusele. Küla on tekkinud endise [[Berģi mõis]]a (''Bergshof'') keskuse juurde. Aastal 1922 kolis mõisa häärberisse aastal 1870 asutatud Berģi kool. [[XX sajand]]i kuuekümnendatel aastatel asuti kooli juurde rajama kalakasvatusmajandi ''Upesciems'' keskasulat. Külale on allutatud ka mitmed endistest [[suvilakooperatiiv]]idest tekkinud asundused nagu Dumbrāji, Padebeši, Silezers ja Ziemeļnieki. Külas on autosporditrass, puhkepaik, raamatukogu<ref>https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu</ref> ja Berģi muusika- ning kunstikool. Külas asuvad Šoseja,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/15882 Autotransporta direcija]</ref> Lapsukalni,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/15660 Autotransporta direcija]</ref> Ziemeļnieki<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/13007 Autotransporta direcija]</ref> ja Upesciemsi bussipeatused.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/15906 Autotransporta direcija]</ref> Upesciemsis kasvavad tammed (ümbermõõdud 4,1 m, 4,18 m ja 4,24 m, ning [[läänepärn]]ad ümbermõõtudega 2,8 m, 2,83 m ja 2,92 m) on looduskaitse all.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastal 2015 oli külas 1209 elanikku, aastal 2020 oli seal aga 1239 elanikku. ==Viited== {{viited}} {{Garkalne piirkond}} [[Kategooria:Ropaži piirkonna külad]] ksjvf6dwdkaisfm0um8btlokeqvcgdx 6168252 6168228 2022-07-26T13:02:28Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib külast Garkalne piirkonnas, küla kohta Zlēkase vallas vaata artiklit [[Upesciems (Zlēkase vald)]]}} {{linn | nimi = Upesciems | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Upesciems | elanikke = 1239 (2020)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2814 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Upesciems''' (ka '''Berģi''' või '''Atvari''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''lielciems'') Lätis [[Ropaži piirkond|Ropaži piirkonna]] [[Garkalne vald|Garkalne vallas]]. Küla asub valla lõunaosas merepinnast 5 meetri kõrgusel maantee [[A4 (Läti)|A4]] ja [[Lielā Jugla]] jõe vahel. Upesciems jääb valla keskusest [[Berģi]]st 5 ja [[Riia]] keskusest 18 kilomeetri kaugusele. Küla on tekkinud endise [[Berģi mõis]]a (''Bergshof'') keskuse juurde. Aastal 1922 kolis mõisa häärberisse aastal 1870 asutatud Berģi kool. [[XX sajand]]i kuuekümnendatel aastatel asuti kooli juurde rajama kalakasvatusmajandi ''Upesciems'' keskasulat. Külale on allutatud ka mitmed endistest [[suvilakooperatiiv]]idest tekkinud asundused nagu Dumbrāji, Padebeši, Silezers ja Ziemeļnieki. Külas on autosporditrass, puhkepaik, raamatukogu<ref>https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu</ref> ja Berģi muusika- ning kunstikool. Külas asuvad Šoseja,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/15882 Autotransporta direcija]</ref> Apvedceļši,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/15340 Autotransporta direcija]</ref> Lapsukalni,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/15660 Autotransporta direcija]</ref> Ziemeļnieki<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/13007 Autotransporta direcija]</ref> ja Upesciemsi bussipeatused.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/15906 Autotransporta direcija]</ref> Upesciemsis kasvavad tammed (ümbermõõdud 4,1 m, 4,18 m ja 4,24 m, ning [[läänepärn]]ad ümbermõõtudega 2,8 m, 2,83 m ja 2,92 m) on looduskaitse all.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastal 2015 oli külas 1209 elanikku, aastal 2020 oli seal aga 1239 elanikku. ==Viited== {{viited}} {{Garkalne piirkond}} [[Kategooria:Ropaži piirkonna külad]] fxi6cek1msx53edjt329v1f9xk17slf Amatnieki 0 595751 6168253 6168058 2022-07-26T13:03:41Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Amatnieki | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Amatnieki | elanikke = 204 (2020)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=70678 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Amatnieki''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''vidējciems'') Lätis [[Ropaži piirkond|Ropaži piirkonna]] [[Garkalne vald|Garkalne vallas]]. Küla asub valla lõunaosas merepinnast 5 meetri kõrgusel maantee [[A4 (Läti)|A4]] ja [[Mazā Jugla]] jõe vahel. Amatnieki jääb valla keskusest [[Berģi]]st 6,6 ja [[Riia]] keskusest 17 kilomeetri kaugusele. Küla moodustati aastal 2003 veel hoonestamata põldudele. Sealse ala arendamiseks loodi kaks kinnisvaraprojekti - esimene neist Mazā Jugla luhale, teine kõrgemale maale, kus kasvas männik. Külas asub Amatnieki bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/15337 Autotransporta direcija]</ref> Amatniekis kasvavad männid (ümbermõõdud 3,07 ja 3,12 m) on looduskaitse all.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastal 2008 oli külas 99 elanikku, aastal 2020 oli seal aga 204 elanikku. ==Viited== {{viited}} {{Garkalne piirkond}} [[Kategooria:Ropaži piirkonna külad]] jpcqscnb5ymczlge72qzo962is7hnh9 Sunīši (Garkalne piirkond) 0 595753 6168220 6168085 2022-07-26T12:34:15Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Sunīši | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Sunīši | elanikke = 842 (2020)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=70679 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Sunīši''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''lielciems'') Lätis [[Ropaži piirkond|Ropaži piirkonna]] [[Garkalne vald|Garkalne vallas]]. Küla asub valla lõunaosas merepinnast 8 meetri kõrgusel Sunīši järve kaldal, maantee [[A4 (Läti)|A4]] ja [[Lielā Jugla]] jõe vahel. Sunīši jääb valla keskusest [[Berģi]]st 10 ja [[Riia]] keskusest 21 kilomeetri kaugusele. Küla tekkis aastal 2002, mil müüki pandi 70 Sunīši järve kaldal metsas asunud krunti. Küla kujunes järve ümber, selle keskus asub järve idakaldal. Sunīši keskaegne kalmistu on muinsusmälestisena kohaliku kaitse all. <ref>[https://is.mantojums.lv/2091 Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Sunīšu viduslaiku kapsēta]</ref> Külas asuvad Mucenieki,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/15699 Autotransporta direcija]</ref> Ferrum Agro ja Sunīši bussipeatused.<ref>[https://is.mantojums.lv/map/ IS Mantojums]</ref> Aastal 2007 oli külas 355 elanikku, aastal 2020 oli seal aga 842 elanikku. ==Viited== {{viited}} {{Garkalne piirkond}} [[Kategooria:Ropaži piirkonna külad]] qgg6d3ypglhd4u1d41zwt8xw85vkapn 6168231 6168220 2022-07-26T12:49:00Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Sunīši | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Sunīši | elanikke = 842 (2020)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=70679 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Sunīši''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''lielciems'') Lätis [[Ropaži piirkond|Ropaži piirkonna]] [[Garkalne vald|Garkalne vallas]]. Küla asub valla lõunaosas merepinnast 8 meetri kõrgusel Sunīši järve kaldal, maantee [[A4 (Läti)|A4]] ja [[Lielā Jugla]] jõe vahel. Sunīši jääb valla keskusest [[Berģi]]st 10 ja [[Riia]] keskusest 21 kilomeetri kaugusele. Küla tekkis aastal 2002, mil müüki pandi 70 Sunīši järve kaldal metsas asunud krunti. Küla kujunes järve ümber, selle keskus asub järve idakaldal. Sunīši keskaegne kalmistu on muinsusmälestisena kohaliku kaitse all. <ref>[https://is.mantojums.lv/2091 Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Sunīšu viduslaiku kapsēta]</ref> Külas asuvad Mucenieki,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/15699 Autotransporta direcija]</ref> Ferrum Agro<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/15552 Autotransporta direcija]</ref> ja Sunīši bussipeatused.<ref>[https://is.mantojums.lv/map/ IS Mantojums]</ref> Aastal 2007 oli külas 355 elanikku, aastal 2020 oli seal aga 842 elanikku. ==Viited== {{viited}} {{Garkalne piirkond}} [[Kategooria:Ropaži piirkonna külad]] jl3ra7xvuazka5n2n8rsrxg2safwzmn Berģi (Garkalne piirkond) 0 595770 6168255 6168089 2022-07-26T13:05:33Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Berģi | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Berģi | elanikke = 1337 (2020)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2814 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Berģi''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''lielciems'') Lätis [[Ropaži piirkond|Ropaži piirkonna]] [[Garkalne vald|Garkalne vallas]]. Küla asub [[Riia]] piiril ja jääb valla keskusest [[Berģi]]st 3 ning [[Riia]] keskusest 14 kilomeetri kaugusele. Külas asub Autoservissi bussipeatus,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/5169 Autotransporta direcija]</ref> enamik küla teenindavatest peatustest jäävad aga Riia linna aladele, asudes kahe asula piiriks oleval Riia tänaval (Upesciema iela).<ref>[https://is.mantojums.lv/map/ IS Mantojums]</ref> Aastal 2020 oli külas 1337 elanikku. ==Viited== {{viited}} {{Garkalne piirkond}} [[Kategooria:Ropaži piirkonna külad]] nix0izxmujon680gbgwztji4ct6oqsl Villasmuiža 0 600209 6168205 6168155 2022-07-26T12:10:11Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Villasmuiža | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Villasmuiža | elanikke = 231 (2020)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=34384 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Villasmuiža''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''skrajciems'' ehk [[hajaküla]]) Lätis [[Ropaži piirkond|Ropaži piirkonna]] [[Ropaži vald|Ropaži vallas]]. Küla asub valla keskusest [[Ropaži]]st 4,5 ja [[Riia]]st 40 kilomeetri kaugusel. Külas asuvad Upmaļi<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/8347 Autotransporta direcija]</ref>, Ceriņi<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/8346 Autotransporta direcija]</ref> ja Pagrieziens uz Remīnes staciju bussipeatused.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/11186 Autotransporta direcija]</ref> Aastal 2020 oli külas 231 elanikku, aastal 2015 oli elanikke 219. [[Pilt:Baltā stārķa ligzda Nr.1751, Villasmuiža, Ropažu pagasts, Ropažu novads, Latvia - panoramio (1).jpg|pisi|tühi]] ==Viited== {{viited}} {{Ropaži vald}} [[Kategooria:Ropaži piirkonna külad]] kca4cx6g96wwvgeugf7ufnciektixov Augšciems 0 600210 6168212 6168004 2022-07-26T12:17:22Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Augšciems | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Augšciems | elanikke = 91 (2020)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2855 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Augšciems''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''skrajciems'' ehk [[hajaküla]]) Lätis [[Ropaži piirkond|Ropaži piirkonna]] [[Ropaži vald|Ropaži vallas]]. Küla asub valla idaosas [[Lielā Jugla]] jõe kaldal. Külast lõunas asub Augšciemsi bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/10642 Autotransporta direcija]</ref> Varem asus selle juures ka [[Augšciemsi raudteejaam]]. Aastal 2020 oli külas 91 elanikku, aastal 2015 oli elanikke 112. ==Viited== {{viited}} {{Ropaži vald}} [[Kategooria:Ropaži piirkonna külad]] 0qtb8qvn2a8kybpp11vmlswtv9hfrd1 Bajārkrogs 0 600212 6168209 6168002 2022-07-26T12:15:40Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Bajārkrogs | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Bajārkrogs | elanikke = 18 (2020)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=91310 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Bajārkrogs''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''skrajciems'' ehk [[hajaküla]]) Lätis [[Ropaži piirkond|Ropaži piirkonna]] [[Ropaži vald|Ropaži vallas]]. Küla asub [[Lielā Jugla]] jõe kaldal, valla keskusest [[Ropaži]]st 7 ja [[Riia]]st 30 kilomeetri kaugusel. Külas asub Bajāri bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/6078 Autotransporta direcija]</ref> Sealne Teises maailmasõjas hukkunud sõdurite vennaskalmistu on tähistatud mälestusmärgiga.<ref>[http://voin.russkie.org.lv/vov_pam.php Список памятников и памятных мест, связанных с событиями Великой Отечественной войны, на территории Латвийской Республики]</ref> Aastal 2015 oli külas 13 elanikku, aastal 2020 oli elanikke 18. [[Pilt:Bajāru kroga drupas, Ropažu pagasts, Ropažu novads, Latvia - panoramio (1).jpg|pisi|tühi]] ==Viited== {{viited}} {{Ropaži vald}} [[Kategooria:Ropaži piirkonna külad]] b6upcnuq3h141xdlhkptcwq3jgrzs8j Silakrogs 0 600249 6168203 6168031 2022-07-26T12:06:17Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Silakrogs | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Silakrogs | elanikke = 1162 (2020)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=34369 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Silakrogs''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''lielciems'') Lätis [[Ropaži piirkond|Ropaži piirkonna]] [[Ropaži vald|Ropaži vallas]]. Küla asub valla lääneosas merepinnast 12 meetri kõrgusel ning jääb valla keskusest [[Ropaži]]st 15 ja [[Riia]]st 29 kilomeetri kaugusele. Külas asub bussipeatus Silakrogs (ciems).<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/11940 Autotransporta direcija]</ref> Silakrogsi lõunaosas asub Silezersi järv pindalaga 4,5 ha. Üks külas kasvavatest mändidest on looduskaitse all.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Silakrogs tekkis Teise maailmasõja järgsetel aastatel Punaarmee sõjaväelinnakuna. Sinna on rajatud paneelelamuid ja teenindusasutusi. Külas paikneb [[Läti Rahvusraamatukogu]] raamatuhoidla.<ref>[https://www.delfi.lv/news/national/politics/retas-un-nepieprasitas-gramatas-glabasies-silakroga-rakesu-bunkura.d?id=16229605 Retās un nepieprasītās grāmatas glabāsies Silakroga raķešu bunkurā]</ref> 2009. aastal oli külas 890 elanikku, 2020. aastal 1162. [[Pilt:Silakrogs. Living district. September, 2010 - Ivars Indāns - Panoramio.jpg|pisi|tühi]] ==Viited== {{viited}} {{Ropaži vald}} [[Kategooria:Ropaži piirkonna külad]] 5asxcjo16zyjbxc3x34ex5poodzimmo Ūlupji 0 600256 6168194 6168019 2022-07-26T12:00:04Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Ūlupji | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Ūlupji | elanikke = 60 (2020)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=29750 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Ūlupji''' (ka '''Ūlupi''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Ropaži piirkond|Ropaži piirkonna]] [[Ropaži vald|Ropaži vallas]]. Küla asub [[Riia]] keskusest 19 kilomeetri kaugusel. Külas asub Juglas mežniecība bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/6073 Autotransporta direcija]</ref> Seal kasvav mänd ümbermõõõduga 2,99 meetrit on looduskaitse all.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastal 2018 oli külas 58 elanikku, aastal 2020 oli elanikke 60. ==Viited== {{viited}} {{Ropaži vald}} [[Kategooria:Ropaži piirkonna külad]] 9vecedg76a6kbw0wt6i7q6ovhl7zaio Podkājas 0 600267 6168201 6168152 2022-07-26T12:05:01Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Podkājas | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Podkājas | elanikke = 206 (2020)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2857 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Podkājas''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''vasarnīcu ciems'' ehk suvilapiirkond) Lätis [[Ropaži piirkond|Ropaži piirkonna]] [[Ropaži vald|Ropaži vallas]]. Küla asub merepinnast 20 meetri kõrgusel Tumšupe jõe kaldal ja jääb valla keskusest [[Ropaži]]st 7,5 ning [[Riia]]st 31 kilomeetri kaugusele. Küla rajati suvilapiirkonnana [[Läti NSV]] aegadel [[Podakājase mõis]]a maadele. Küla lääneosa moodustab endine suvilakooperatiiv Jugla, idaosa aga suvilakooperatiiv Tumšupe. Külas asuvad B.B. Jugla, Podkājase<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/5501 Autotransporta direcija]</ref> ja Reipase bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/5502 Autotransporta direcija]</ref> Aastal 2006 oli külas 91 elanikku, aastal 2020 oli elanikke 206. ==Viited== {{viited}} {{Ropaži vald}} [[Kategooria:Ropaži piirkonna külad]] ahldoqqdk3egbpgl099bahagc12w963 6168210 6168201 2022-07-26T12:16:15Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Podkājas | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Podkājas | elanikke = 206 (2020)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2857 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Podkājas''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''vasarnīcu ciems'' ehk suvilapiirkond) Lätis [[Ropaži piirkond|Ropaži piirkonna]] [[Ropaži vald|Ropaži vallas]]. Küla asub merepinnast 20 meetri kõrgusel Tumšupe jõe kaldal ja jääb valla keskusest [[Ropaži]]st 7,5 ning [[Riia]]st 31 kilomeetri kaugusele. Küla rajati suvilapiirkonnana [[Läti NSV]] aegadel [[Podakājase mõis]]a maadele. Küla lääneosa moodustab endine suvilakooperatiiv Jugla, idaosa aga suvilakooperatiiv Tumšupe. Külas asuvad B.B. Jugla,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/5498 Autotransporta direcija]</ref> Podkājase<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/5501 Autotransporta direcija]</ref> ja Reipase bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/5502 Autotransporta direcija]</ref> Aastal 2006 oli külas 91 elanikku, aastal 2020 oli elanikke 206. ==Viited== {{viited}} {{Ropaži vald}} [[Kategooria:Ropaži piirkonna külad]] s67feui4ms5g4lwzxezdqvrejnq6x8g Bajāri 0 600444 6168208 6168013 2022-07-26T12:14:42Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Bajāri | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Bajāri | elanikke = 133 (2020)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=34382 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Bajāri''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Ropaži piirkond|Ropaži piirkonna]] [[Ropaži vald|Ropaži vallas]]. Küla on tekkinud endise [[Bajāri raudteepeatus]]e ümbruskonda. Külas asub bussipeatus Bajāru stacija.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/12312 Autotransporta direcija]</ref> Aastal 2020 oli külas 133 elanikku. ==Viited== {{viited}} {{Ropaži vald}} [[Kategooria:Ropaži piirkonna külad]] iemeks4hdcxfza5wwkjep81lm3j0kzb Kuurebaste festival 0 601413 6168559 5952816 2022-07-27T05:40:51Z 213.180.19.146 wikitext text/x-wiki {{kustutada}} Pärnumaal Lääneranna vallas Kõima mõisas iga aasta juulis toimuv müüsikaüritus. Kuurebaste festival toimub järjepidevalt alates 2016. aastast. Festivalil on üles astunud järgmised artistid: C-Jam, Tõnis Mägi, Jaan Pärn & Pahad Seemned, Teele Viira (2016); Lepatriinu, Windy Beach, Vaiko Eplik & Eliit, Svjata Vatra (2017); Haldi Välimäe, Indigolapsed, Sibyl Vane, Sõpruse Puiestee, Lexsoul Dancemachine (2018); Öösorr, Rein Rannap & Kristjan Kannukene, Francis, I Wear* Experiment, Lenna (2019); Orelipoiss, The Doors Tribe, Steps To Synapse, Vennaskond (2020); Toomas Uibo ja Saara Pius, Ultima Thule, Puuluup ja The Boondocks (2021); Mari Jürjens, Miljardid, Ivo Linna & Supernova (2022). Kuurebaste festival toimub ilusate ilmade korral Kõima mõisa pargis, kehvemate ilmade korral mõisa saalis. Tegemist on väiksemat laadi festivailga, millest võtab osa kuni 300 inimest, kes armastavad head eesti muustikat ning kes hindavad kõrgelt mõnusat festivali vaibi ja sõbralikku atmosfääri. 47pp7ytgwm9w3xztchohdtee61f3q0k Palestiinlased 0 609136 6168199 6168161 2022-07-26T12:03:17Z Vaher 60454 wikitext text/x-wiki '''Palestiinlased''' ({{keel-ar|الفلسطينيون}}, ''al-filasṭīnīyyūn'', {{keel-he|פלסטינים}}) on araablaste etniline rühm<ref>Wittes, Tamara Cofman. 2005. [https://books.google.com/books?id=kSrWfRY9DqcC&pg=PA5 ''How Israelis and Palestinians Negotiate: A Cross-cultural Analysis'']. US Institute of Peace Press. p. 5.</ref><ref>Jabareen, Hassan. 2002. "The Future of Arab Citizenship in Israel:Jewish-Zionist Time in as Place with No Palestinian memory." In [https://books.google.com/books?id=s9_KHjmm6ssC&pg=PA214 ''Challenging Ethnic Citizenship: German and Israeli Perspectives on Immigration''], edited by D. Levy and Y. Weiss. Berghahn Books. p. 214.</ref><ref>Hussain, Mir Zohair, and Stephan Shumock. 2006. "[https://books.google.com/books?id=uqYDX_4XQscC&pg=PA284 Ethnonationalism: A Concise Overview]." In ''Perspectives on Contemporary Ethnic Conflict: Primal Violence Or the Politics of Conviction'', edited by S. C. Saha. Lexington Books. pp. 269ff, 284: "The Palestinians…are an ethnic minority in their country of residence."</ref><ref>Nasser, Riad. 2013. [https://books.google.com/books?id=bA5aJDgGjR8C&pg=PA69 ''Palestinian Identity in Jordan and Israel: The Necessary “Others” in the Making of a Nation'']. Routledge: "What is noteworthy here is the use of a general category ‘Arabs,’ instead of a more specific one of 'Palestinians.' By turning to a general category, the particularity of Palestinians, among other ethnic and national groups, is erased and in its place Jordanian identity is implanted."</ref><ref>Haklai, Oded. 2011. [https://books.google.com/books?id=jTuxZA-sFiwC&pg=PA112 ''Palestinian Ethnonationalism in Israel'']. University of Pennsylvania Press. pp. 112–45.</ref><ref>{{cite journal |title= Acculturation, religious identity, and psychological well-being among Palestinians in Israel |journal= International Journal of Intercultural Relations |date=2009 |doi=10.1016/j.ijintrel.2009.05.006 |volume=33 |issue= 4 |pages=325–331|last1= Abu-Rayya |first1= Hisham Motkal |last2= Abu-Rayya |first2= Maram Hussien }}</ref><ref>{{cite journal |last1= Moilanen-Miller |first1= Heather |title= The Construction of Identity through Tradition: Palestinians in the Detroit Metro Area |journal= International Journal of Interdisciplinary Social Science |pages= 143–150 |url= http://www.iji.cgpublisher.com/product/pub.88/prod.823 |access-date= 2021-05-17 |archive-date= 2017-10-10 |archive-url= https://web.archive.org/web/20171010092821/http://www.iji.cgpublisher.com/product/pub.88/prod.823 |url-status= dead }}</ref>, kes elab ajaloolises Palestiinas Läänekaldal, [[Gaza sektor]]is, Galileas ja Jordaania-taguses piirkonnas. Nad on kunagi varem sellel territooriumil elanud elanikkonna segu, sealhulgas samaarlased ja juudid, kes araabia kultuuri täielikult omaks võtsid. Koguarv on umbes 13 miljonit inimest, kellest 4,8 miljonit elab hajalas. ==Vaata ka== *[[ÜRO Palestiina pagulaste abiorganisatsioon]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Palestiina inimesed]] nvfym2otu0tnchoncsu45bh0fob9qbd Nathela Thurnava 0 609599 6168508 5910733 2022-07-26T20:33:23Z MIKHEIL 42010 wikitext text/x-wiki [[Fail:NatelaTurnava.jpg|pisi|püsti|Nathela Thurnava]] '''Nathela Thurnava''' ([[gruusia keel]]es ნათელა თურნავა; sündinud [[19. oktoober|19. oktoobril]] [[1968]] [[Moskva]]s) on [[Gruusia]] majandusteadlane ja poliitik. Ta on alates [[18. aprill]]ist [[2019]] Gruusia majandus- ja säästva arengu minister. Ta sündis aastal [[1968]] [[Moskva]]s. Ta lõpetas aastal [[1985]] kuldmedaliga Thbilisi 56. Keskkooli. Aastal [[1990]] lõpetas ta [[Thbilisi Riiklik Ülikool|Thbilisi Riikliku Ülikooli]] majandusteaduskonna. Ta on alates [[18. aprill]]ist [[2019]] Gruusia majandus- ja säästva arengu minister. == Isiklikku == Ta on abielus ja ühe lapse ema. Lisaks emakeelele [[gruusia keel]]ele räägib ta [[inglise keel|inglise]] ja vene keelt. {{JÄRJESTA:Thurnava, Nathela }} [[Kategooria:Gruusia poliitikud]] [[Kategooria:Majandusministrid]] [[Kategooria:Majandusteadlased]] [[Kategooria:Sündinud 1968]] 0099y9y8jnvka394huhb56i5590hybe Cekule 0 610393 6168308 6168110 2022-07-26T13:46:53Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Cekule | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Cekule | elanikke = 198 (2021)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=66384 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Cekule''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''vidējciems'') Lätis [[Ropaži piirkond|Ropaži piirkonna]] [[Stopiņi vald|Stopiņi vallas]]. Küla asub valla idaosas endise [[Riia—Ērgļi raudtee]] ääres merepinnast 12 meetri kõrgusel [[Nabiņurga]] jõe kaldal. Cekule jääb piirkonna keskusest [[Ulbroka]]st 10 ja [[Riia]] keskusest 21 kilomeetri kaugusele. Asula on tekkinud [[sõjaväelinnak]]una endiste laskemoonaladude juurde. Algselt kasutasid seda Läti sõjajõud, hiljem nõukogude ja saksa väeosad. Sealsed laskemoonalaod olid kasutusel aastail 1920-1995. Küla koosneb sõjaväelinnaku korterelamutest ja nende ümbruskohta ehitatud individuaalelamutest. Külla jääb Cekule bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/9872 Autotransporta direcija]</ref> Aastal 2021 oli külas 198 elanikku. [[Pilt:Remtes ezers 2005-06-23.jpg|pisi|tühi]] ==Viited== {{viited}} {{Stopiņi piirkond}} [[Kategooria:Ropaži piirkonna külad]] bim77tlitj9szmyw3ch37adi8o1rjzn Upeslejas 0 610395 6168259 6168130 2022-07-26T13:09:51Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Upeslejas | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Upeslejas | elanikke = 1281 (2021)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2888 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Upeslejas''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''lielciems'') Lätis [[Ropaži piirkond|Ropaži piirkonna]] [[Stopiņi vald|Stopiņi vallas]]. Küla asub valla idaosas endise [[Riia—Ērgļi raudtee]] ääres merepinnast 9 meetri kõrgusel [[Mazā Jugla]] jõe kaldal. Upeslejas jääb piirkonna keskusest [[Ulbroka]]st 7 ja [[Riia]] keskusest 19 kilomeetri kaugusele. Külas on Jugla sanatoorne internaatkool, postkontor ja tuberkuloosihaigla. Upeslejase keskuse moodustavad korterelamud, ent jõe paremale kaldale jäävad individuaalelamute ja väikeste aiandukooperatiivide tsoonid Daktermuiža ja Ābeles. Külas asub Upeslejase bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/10212 Autotransporta direcija]</ref> Asula on tekkinud endise [[Stopiņi mõis]]a juurde, mis [[XVI sajand]]il kuulus Riia linnaarstile [[Zacharias Stopius]]ele. Tuberkuloosihaigla juures asub ka Stopiusele püstitatud mälestusmärk. Looduskaitse all on Tuberkuloosihaigla pärnad (esimese ümbermõõt 4,2 ja kõrgus 17 meetrit, teise ümbermõõt 3,9 ja kõrgus 18 meetrit, kolmanda ümbermõõt 3,51 ja kõrgus 18 meetrit), Tuberkuloosihaigla esimene mänd ümbermõõduga 2,7 ja kõrgusega 18 meetrit, Laube hiidtamm ümbermõõduga 4,69 meetrit, tamm ümbermõõduga 4,53 meetrit ja pärn ümbermõõduga 3,63 meetrit.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Sealne raudteesild üle Mazā Jugla jõe on kohaliku kaitse all olev muinsusmälestis.<ref>[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address=Stopi%C5%86u+novads&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]</ref> Aastal 2021 oli külas 1281 elanikku. [[Pilt:Upeslejas, Z. Stopija piemineklis. 2002-09-01 - panoramio.jpg|pisi|Zacharias Stopiuse mälestusmärk]] ==Viited== {{viited}} {{Stopiņi piirkond}} [[Kategooria:Ropaži piirkonna külad]] d0twvver8nex6lbbgdhhnvwclilmgus 6168264 6168259 2022-07-26T13:16:14Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Upeslejas | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Upeslejas | elanikke = 1281 (2021)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2888 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Upeslejas''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''lielciems'') Lätis [[Ropaži piirkond|Ropaži piirkonna]] [[Stopiņi vald|Stopiņi vallas]]. Küla asub valla idaosas endise [[Riia—Ērgļi raudtee]] ääres merepinnast 9 meetri kõrgusel [[Mazā Jugla]] jõe kaldal. Upeslejas jääb piirkonna keskusest [[Ulbroka]]st 7 ja [[Riia]] keskusest 19 kilomeetri kaugusele. Külas on Jugla sanatoorne internaatkool, postkontor ja tuberkuloosihaigla. Upeslejase keskuse moodustavad korterelamud, ent jõe paremale kaldale jäävad individuaalelamute ja väikeste aiandukooperatiivide tsoonid Daktermuiža ja Ābeles. Külas asuvad bussipeatused Tuberkulozes slimnīca<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/13001 Autotransporta direcija]</ref> ja Upeslejas.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/10212 Autotransporta direcija]</ref> Asula on tekkinud endise [[Stopiņi mõis]]a juurde, mis [[XVI sajand]]il kuulus Riia linnaarstile [[Zacharias Stopius]]ele. Tuberkuloosihaigla juures asub ka Stopiusele püstitatud mälestusmärk. Looduskaitse all on Tuberkuloosihaigla pärnad (esimese ümbermõõt 4,2 ja kõrgus 17 meetrit, teise ümbermõõt 3,9 ja kõrgus 18 meetrit, kolmanda ümbermõõt 3,51 ja kõrgus 18 meetrit), Tuberkuloosihaigla esimene mänd ümbermõõduga 2,7 ja kõrgusega 18 meetrit, Laube hiidtamm ümbermõõduga 4,69 meetrit, tamm ümbermõõduga 4,53 meetrit ja pärn ümbermõõduga 3,63 meetrit.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Sealne raudteesild üle Mazā Jugla jõe on kohaliku kaitse all olev muinsusmälestis.<ref>[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address=Stopi%C5%86u+novads&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]</ref> Aastal 2021 oli külas 1281 elanikku. [[Pilt:Upeslejas, Z. Stopija piemineklis. 2002-09-01 - panoramio.jpg|pisi|Zacharias Stopiuse mälestusmärk]] ==Viited== {{viited}} {{Stopiņi piirkond}} [[Kategooria:Ropaži piirkonna külad]] 2y58ko1d18rbhc60j90btdfrg2v7xr8 Saurieši 0 610399 6168274 6168126 2022-07-26T13:23:50Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Saurieši | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Saurieši | elanikke = 1815 (2021)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2886 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Saurieši''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''lielciems'') Lätis [[Ropaži piirkond|Ropaži piirkonna]] [[Stopiņi vald|Stopiņi vallas]]. Küla asub valla idaosas endise [[Riia—Ērgļi raudtee]] ääres merepinnast 15 meetri kõrgusel. Saurieši jääb piirkonna keskusest [[Ulbroka]]st 5 ja [[Riia]] keskusest 16 kilomeetri kaugusele. Külas on Stopiņi [[põhikool]], raamatukogu<ref>https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu</ref> ja päevakeskus. Seal asub ettevõtte [[Knauf]] kipsitööstus. Külas asub [[Saurieši raudteejaam]]. Sinna jäävad bussipeatused Saurieši<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/6096 Autotransporta direcija]</ref> ja Sauriešu ciems.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/9864 Autotransporta direcija]</ref> Külas kasvav Saurieši Atzari tamm on looduskaitse all.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastal 2021 oli külas 1815 elanikku. [[Pilt:Новый дом в Сауреши - panoramio.jpg|pisi|tühi]] ==Viited== {{viited}} {{Stopiņi piirkond}} [[Kategooria:Ropaži piirkonna külad]] 7obarq8ksz2bflne8cu74w2599cams3 6168283 6168274 2022-07-26T13:28:58Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Saurieši | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Saurieši | elanikke = 1815 (2021)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2886 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Saurieši''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''lielciems'') Lätis [[Ropaži piirkond|Ropaži piirkonna]] [[Stopiņi vald|Stopiņi vallas]]. Küla asub valla idaosas endise [[Riia—Ērgļi raudtee]] ääres merepinnast 15 meetri kõrgusel. Saurieši jääb piirkonna keskusest [[Ulbroka]]st 5 ja [[Riia]] keskusest 16 kilomeetri kaugusele. Külas on Stopiņi [[põhikool]], raamatukogu<ref>https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu</ref> ja päevakeskus. Seal asub ettevõtte [[Knauf]] kipsitööstus. Külas asub [[Saurieši raudteejaam]]. Sinna jäävad bussipeatused Pagrieziens uz Sauriešiem,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/15732 Autotransporta direcija]</ref> Saurieši<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/6096 Autotransporta direcija]</ref> ja Sauriešu ciems.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/9864 Autotransporta direcija]</ref> Külas kasvav Saurieši Atzari tamm on looduskaitse all.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastal 2021 oli külas 1815 elanikku. [[Pilt:Новый дом в Сауреши - panoramio.jpg|pisi|tühi]] ==Viited== {{viited}} {{Stopiņi piirkond}} [[Kategooria:Ropaži piirkonna külad]] aa5pw4nadmhech87jgegim4hu8mnd3c 6168301 6168283 2022-07-26T13:42:06Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Saurieši | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Saurieši | elanikke = 1815 (2021)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2886 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Saurieši''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''lielciems'') Lätis [[Ropaži piirkond|Ropaži piirkonna]] [[Stopiņi vald|Stopiņi vallas]]. Küla asub valla idaosas endise [[Riia—Ērgļi raudtee]] ääres merepinnast 15 meetri kõrgusel. Saurieši jääb piirkonna keskusest [[Ulbroka]]st 5 ja [[Riia]] keskusest 16 kilomeetri kaugusele. Külas on Stopiņi [[põhikool]], raamatukogu<ref>https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu</ref> ja päevakeskus. Seal asub ettevõtte [[Knauf]] kipsitööstus. Külas asub [[Saurieši raudteejaam]]. Sinna jäävad bussipeatused Dzelzceļa pārbrauktuve,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/10712 Autotransporta direcija]</ref Pagrieziens uz Sauriešiem,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/15732 Autotransporta direcija]</ref> Saurieši<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/6096 Autotransporta direcija]</ref> ja Sauriešu ciems.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/9864 Autotransporta direcija]</ref> Külas kasvav Saurieši Atzari tamm on looduskaitse all.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastal 2021 oli külas 1815 elanikku. [[Pilt:Новый дом в Сауреши - panoramio.jpg|pisi|tühi]] ==Viited== {{viited}} {{Stopiņi piirkond}} [[Kategooria:Ropaži piirkonna külad]] 8ktbn51fl1l6r2zjw198ccp1g0yymy6 6168302 6168301 2022-07-26T13:42:22Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Saurieši | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Saurieši | elanikke = 1815 (2021)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2886 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Saurieši''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''lielciems'') Lätis [[Ropaži piirkond|Ropaži piirkonna]] [[Stopiņi vald|Stopiņi vallas]]. Küla asub valla idaosas endise [[Riia—Ērgļi raudtee]] ääres merepinnast 15 meetri kõrgusel. Saurieši jääb piirkonna keskusest [[Ulbroka]]st 5 ja [[Riia]] keskusest 16 kilomeetri kaugusele. Külas on Stopiņi [[põhikool]], raamatukogu<ref>https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu</ref> ja päevakeskus. Seal asub ettevõtte [[Knauf]] kipsitööstus. Külas asub [[Saurieši raudteejaam]]. Sinna jäävad bussipeatused Dzelzceļa pārbrauktuve,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/10712 Autotransporta direcija]</ref> Pagrieziens uz Sauriešiem,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/15732 Autotransporta direcija]</ref> Saurieši<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/6096 Autotransporta direcija]</ref> ja Sauriešu ciems.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/9864 Autotransporta direcija]</ref> Külas kasvav Saurieši Atzari tamm on looduskaitse all.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastal 2021 oli külas 1815 elanikku. [[Pilt:Новый дом в Сауреши - panoramio.jpg|pisi|tühi]] ==Viited== {{viited}} {{Stopiņi piirkond}} [[Kategooria:Ropaži piirkonna külad]] mh6y96nqkeiq45t2yykjd6z71z9m3yo Vālodzes 0 610402 6168261 6168128 2022-07-26T13:12:01Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Vālodzes | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Vālodzes | elanikke = 924 (2021)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=66383 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Vālodzes''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''lielciems'') Lätis [[Ropaži piirkond|Ropaži piirkonna]] [[Stopiņi vald|Stopiņi vallas]]. Küla asub valla keskosas endise [[Riia—Ērgļi raudtee]] ääres merepinnast 10 meetri kõrgusel [[Piķurga]] jõe kaldal. Vālodzes jääb piirkonna keskusest [[Ulbroka]]st 2 ja [[Riia]] keskusest 13 kilomeetri kaugusele. Külas on Ulbroka [[keskkool]] ja Ulbroka spordikompleks. Sinna jääb bussipeatus Ulbrokas vidusskola.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/16085 Autotransporta direcija]</ref> Asula rajati Teise maailmasõja järel kui individuaalelamute piirkond. Nõukogude perioodil kandis asula nime '''Progress''', sellal kui piirkond, mis kandis nime Vālodzes, jääb tänapäeva Ulbroka territooriumile. Lätti taasisesesisvumise järel oli piirkond pikka aega sisuliselt nimeta. Asula sai nime ja selle piirid määratleti Stopiņi piirkonna detailplaneeringuga. Külas kasvav mänd ümbermõõduga 2,8 meetrit on looduskaitse all.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastal 2021 oli külas 924 elanikku. [[Pilt:Vālodzes, Stopiņu pagasts, Stopiņu novads, Latvia - panoramio (1).jpg|pisi|tühi]] ==Viited== {{viited}} {{Stopiņi piirkond}} [[Kategooria:Ropaži piirkonna külad]] qx3gucnw66hobzgzxwbnxdvqjms0lzb 6168271 6168261 2022-07-26T13:21:32Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Vālodzes | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Vālodzes | elanikke = 924 (2021)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=66383 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Vālodzes''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''lielciems'') Lätis [[Ropaži piirkond|Ropaži piirkonna]] [[Stopiņi vald|Stopiņi vallas]]. Küla asub valla keskosas endise [[Riia—Ērgļi raudtee]] ääres merepinnast 10 meetri kõrgusel [[Piķurga]] jõe kaldal. Vālodzes jääb piirkonna keskusest [[Ulbroka]]st 2 ja [[Riia]] keskusest 13 kilomeetri kaugusele. Külas on Ulbroka [[keskkool]] ja Ulbroka spordikompleks. Sinna jäävad bussipeatused Skola<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/6092 Autotransporta direcija]</ref> ja Ulbrokas vidusskola.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/16085 Autotransporta direcija]</ref> Asula rajati Teise maailmasõja järel kui individuaalelamute piirkond. Nõukogude perioodil kandis asula nime '''Progress''', sellal kui piirkond, mis kandis nime Vālodzes, jääb tänapäeva Ulbroka territooriumile. Lätti taasisesesisvumise järel oli piirkond pikka aega sisuliselt nimeta. Asula sai nime ja selle piirid määratleti Stopiņi piirkonna detailplaneeringuga. Külas kasvav mänd ümbermõõduga 2,8 meetrit on looduskaitse all.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastal 2021 oli külas 924 elanikku. [[Pilt:Vālodzes, Stopiņu pagasts, Stopiņu novads, Latvia - panoramio (1).jpg|pisi|tühi]] ==Viited== {{viited}} {{Stopiņi piirkond}} [[Kategooria:Ropaži piirkonna külad]] kj7stbzddj8fdwz7ilwvu69vj7uud77 6168290 6168271 2022-07-26T13:34:17Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Vālodzes | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Vālodzes | elanikke = 924 (2021)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=66383 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Vālodzes''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''lielciems'') Lätis [[Ropaži piirkond|Ropaži piirkonna]] [[Stopiņi vald|Stopiņi vallas]]. Küla asub valla keskosas endise [[Riia—Ērgļi raudtee]] ääres merepinnast 10 meetri kõrgusel [[Piķurga]] jõe kaldal. Vālodzes jääb piirkonna keskusest [[Ulbroka]]st 2 ja [[Riia]] keskusest 13 kilomeetri kaugusele. Külas on Ulbroka [[keskkool]] ja Ulbroka spordikompleks. Sinna jäävad bussipeatused Mazkājas,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/6095 Autotransporta direcija]</ref> Skola<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/6092 Autotransporta direcija]</ref> ja Ulbrokas vidusskola.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/16085 Autotransporta direcija]</ref> Asula rajati Teise maailmasõja järel kui individuaalelamute piirkond. Nõukogude perioodil kandis asula nime '''Progress''', sellal kui piirkond, mis kandis nime Vālodzes, jääb tänapäeva Ulbroka territooriumile. Lätti taasisesesisvumise järel oli piirkond pikka aega sisuliselt nimeta. Asula sai nime ja selle piirid määratleti Stopiņi piirkonna detailplaneeringuga. Külas kasvav mänd ümbermõõduga 2,8 meetrit on looduskaitse all.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastal 2021 oli külas 924 elanikku. [[Pilt:Vālodzes, Stopiņu pagasts, Stopiņu novads, Latvia - panoramio (1).jpg|pisi|tühi]] ==Viited== {{viited}} {{Stopiņi piirkond}} [[Kategooria:Ropaži piirkonna külad]] j10ll45lx0kr05edhramw3v54ph8tkt 6168306 6168290 2022-07-26T13:44:44Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Vālodzes | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Vālodzes | elanikke = 924 (2021)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=66383 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Vālodzes''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''lielciems'') Lätis [[Ropaži piirkond|Ropaži piirkonna]] [[Stopiņi vald|Stopiņi vallas]]. Küla asub valla keskosas endise [[Riia—Ērgļi raudtee]] ääres merepinnast 10 meetri kõrgusel [[Piķurga]] jõe kaldal. Vālodzes jääb piirkonna keskusest [[Ulbroka]]st 2 ja [[Riia]] keskusest 13 kilomeetri kaugusele. Külas on Ulbroka [[keskkool]] ja Ulbroka spordikompleks. Sinna jäävad bussipeatused Āvas,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/6090 Autotransporta direcija]</ref> Mazkājas,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/6095 Autotransporta direcija]</ref> Skola<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/6092 Autotransporta direcija]</ref> ja Ulbrokas vidusskola.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/16085 Autotransporta direcija]</ref> Asula rajati Teise maailmasõja järel kui individuaalelamute piirkond. Nõukogude perioodil kandis asula nime '''Progress''', sellal kui piirkond, mis kandis nime Vālodzes, jääb tänapäeva Ulbroka territooriumile. Lätti taasisesesisvumise järel oli piirkond pikka aega sisuliselt nimeta. Asula sai nime ja selle piirid määratleti Stopiņi piirkonna detailplaneeringuga. Külas kasvav mänd ümbermõõduga 2,8 meetrit on looduskaitse all.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastal 2021 oli külas 924 elanikku. [[Pilt:Vālodzes, Stopiņu pagasts, Stopiņu novads, Latvia - panoramio (1).jpg|pisi|tühi]] ==Viited== {{viited}} {{Stopiņi piirkond}} [[Kategooria:Ropaži piirkonna külad]] ezv5wu6d6ec3kzkou9jtlyxf3lokgvp Līči (Stopiņi piirkond) 0 610404 6168291 6168125 2022-07-26T13:35:53Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Līči | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Līči | elanikke = 1002 (2021)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2890 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Līči''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''lielciems'') Lätis [[Ropaži piirkond|Ropaži piirkonna]] [[Stopiņi vald|Stopiņi vallas]]. Küla asub valla kirdeosas merepinnast 5 meetri kõrgusel [[Mazā Jugla]] jõe kaldal. Līči jääb piirkonna keskusest [[Ulbroka]]st 4,7 ja [[Riia]] keskusest 16 kilomeetri kaugusele. Külas on kohvik. Seal asub puidutööstusfirma ''Marko'', salatitsehh, autoteenindus ja [[Latvenergo]] tütarettevõte Sadales tīkls. Külla jääb Līči bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/9649 Autotransporta direcija]</ref> Aastal 1905 rajati jõele Jugla [[vesiveski]], kus toodeti elektrit. Esimese maailmasõja ajal jooksis mööda Mazā Jugla jõge rindejoon; säilinud on sealsed sakslaste kaevikud. Looduskaitse all on Lejaskulpji mänd ja Grīva tamm ümbermõõduga 4,5 meetrit.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastal 2021 oli külas 1002 elanikku. ==Viited== {{viited}} {{Stopiņi piirkond}} [[Kategooria:Ropaži piirkonna külad]] rpg8rz8xh5x8t5nnro6glf1obky8pe0 6168303 6168291 2022-07-26T13:43:38Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Līči | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Līči | elanikke = 1002 (2021)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2890 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Līči''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''lielciems'') Lätis [[Ropaži piirkond|Ropaži piirkonna]] [[Stopiņi vald|Stopiņi vallas]]. Küla asub valla kirdeosas merepinnast 5 meetri kõrgusel [[Mazā Jugla]] jõe kaldal. Līči jääb piirkonna keskusest [[Ulbroka]]st 4,7 ja [[Riia]] keskusest 16 kilomeetri kaugusele. Külas on kohvik. Seal asub puidutööstusfirma ''Marko'', salatitsehh, autoteenindus ja [[Latvenergo]] tütarettevõte Sadales tīkls. Külla jäävad Ceļu meistarsi<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/12302 Autotransporta direcija]</ref> ja Līči bussipeatused.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/9649 Autotransporta direcija]</ref> Aastal 1905 rajati jõele Jugla [[vesiveski]], kus toodeti elektrit. Esimese maailmasõja ajal jooksis mööda Mazā Jugla jõge rindejoon; säilinud on sealsed sakslaste kaevikud. Looduskaitse all on Lejaskulpji mänd ja Grīva tamm ümbermõõduga 4,5 meetrit.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastal 2021 oli külas 1002 elanikku. ==Viited== {{viited}} {{Stopiņi piirkond}} [[Kategooria:Ropaži piirkonna külad]] hj7v07ey7rsjhu2z64z34oltwn7mg9q Dzidriņas 0 610406 6168269 6168124 2022-07-26T13:20:35Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Dzidriņas | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Dzidriņas | elanikke = 1213 (2021)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=66385 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Dzidriņas''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''lielciems'') Lätis [[Ropaži piirkond|Ropaži piirkonna]] [[Stopiņi vald|Stopiņi vallas]]. Küla asub valla keskosas merepinnast 18 meetri kõrgusel. Sinna jääb Saveļi bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/6070 Autotransporta direcija]</ref> Dzidriņas moodustati aastal 2004. Külas puuduvad ühiskondlikud ja administratiivsed asutused; terve asula koosneb männimetsa ehitatud individuaalelamutest. Aastal 2021 oli külas 1213 elanikku. ==Viited== {{viited}} {{Stopiņi piirkond}} [[Kategooria:Ropaži piirkonna külad]] oa7wfjoa23myz6s8at8zhl40vr4diwz 6168299 6168269 2022-07-26T13:40:59Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Dzidriņas | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Dzidriņas | elanikke = 1213 (2021)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=66385 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Dzidriņas''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''lielciems'') Lätis [[Ropaži piirkond|Ropaži piirkonna]] [[Stopiņi vald|Stopiņi vallas]]. Küla asub valla keskosas merepinnast 18 meetri kõrgusel. Sinna jäävad Filču rūpnīca<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/6068 Autotransporta direcija]</ref> ja Saveļi bussipeatused.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/6070 Autotransporta direcija]</ref> Dzidriņas moodustati aastal 2004. Külas puuduvad ühiskondlikud ja administratiivsed asutused; terve asula koosneb männimetsa ehitatud individuaalelamutest. Aastal 2021 oli külas 1213 elanikku. ==Viited== {{viited}} {{Stopiņi piirkond}} [[Kategooria:Ropaži piirkonna külad]] 1d8qctkeo2hq2653jo6hnahbhx1pcd6 Dreiliņi küla 0 610411 6168267 6168118 2022-07-26T13:19:11Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Dreiliņi | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Dreiliņi | elanikke = 2777 (2021)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2889 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Dreiliņi''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''lielciems'') Lätis [[Ropaži piirkond|Ropaži piirkonna]] [[Stopiņi vald|Stopiņi vallas]]. Küla asub valla loodeosas endise [[Riia—Ērgļi raudtee]] ääres merepinnast 10 meetri kõrgusel [[Piķurga]] jõe kaldal. Dreiliņi jääb piirkonna keskusest [[Ulbroka]]st 3 ja [[Riia]] keskusest 9 kilomeetri kaugusele. Seal asub Strazdiņu iela bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/15867 Autotransporta direcija]</ref> Asula kujunes Teise maailmasõja järel endise [[Dreiliņi vald|Dreiliņi valla]] maadele. Hiljem on sellega liidetud individuaalelamute piirkonnad Jaundbrunava ja Saulīšu ciems. Küla hakkas kasvama aastast 2000, mil Riia ümbruses algas aktiivne individuaalelamute ehitamise periood. Külas kasvav männid ümbermõõtudega 2,8 meetrit, 3,22 meetrit ja 3,09 meetrit on looduskaitse all.<ref>[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address=Stopi%C5%86u+novads&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]</ref> Külas asub mälestusmärk paigas, kus nõukogude väed alustasid 13. oktoobril 1944 rünnakut [[Riia]]le.<ref>[http://voin.russkie.org.lv/vov_pam.php Список памятников и памятных мест, связанных с событиями Великой Отечественной войны, на территории Латвийской Республики]</ref> Aastal 2021 oli külas 2777 elanikku. [[Pilt:Dreiliņi, Stopiņu novads, Latvia - panoramio (2).jpg|pisi|tühi]] ==Viited== {{viited}} {{Stopiņi piirkond}} [[Kategooria:Ropaži piirkonna külad]] 218v0mb4dpoljtuq2qkg206xi4m5128 6168278 6168267 2022-07-26T13:25:10Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Dreiliņi | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Dreiliņi | elanikke = 2777 (2021)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2889 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Dreiliņi''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''lielciems'') Lätis [[Ropaži piirkond|Ropaži piirkonna]] [[Stopiņi vald|Stopiņi vallas]]. Küla asub valla loodeosas endise [[Riia—Ērgļi raudtee]] ääres merepinnast 10 meetri kõrgusel [[Piķurga]] jõe kaldal. Dreiliņi jääb piirkonna keskusest [[Ulbroka]]st 3 ja [[Riia]] keskusest 9 kilomeetri kaugusele. Seal asuvad bussipeatused Saulīši<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/15812 Autotransporta direcija]</ref> ja Strazdiņu iela.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/15867 Autotransporta direcija]</ref> Asula kujunes Teise maailmasõja järel endise [[Dreiliņi vald|Dreiliņi valla]] maadele. Hiljem on sellega liidetud individuaalelamute piirkonnad Jaundbrunava ja Saulīšu ciems. Küla hakkas kasvama aastast 2000, mil Riia ümbruses algas aktiivne individuaalelamute ehitamise periood. Külas kasvav männid ümbermõõtudega 2,8 meetrit, 3,22 meetrit ja 3,09 meetrit on looduskaitse all.<ref>[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address=Stopi%C5%86u+novads&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]</ref> Külas asub mälestusmärk paigas, kus nõukogude väed alustasid 13. oktoobril 1944 rünnakut [[Riia]]le.<ref>[http://voin.russkie.org.lv/vov_pam.php Список памятников и памятных мест, связанных с событиями Великой Отечественной войны, на территории Латвийской Республики]</ref> Aastal 2021 oli külas 2777 elanikku. [[Pilt:Dreiliņi, Stopiņu novads, Latvia - panoramio (2).jpg|pisi|tühi]] ==Viited== {{viited}} {{Stopiņi piirkond}} [[Kategooria:Ropaži piirkonna külad]] hds1kg04lgm0b5nwpw3aq9x9kw93yju 6168282 6168278 2022-07-26T13:27:50Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Dreiliņi | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Dreiliņi | elanikke = 2777 (2021)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2889 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Dreiliņi''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''lielciems'') Lätis [[Ropaži piirkond|Ropaži piirkonna]] [[Stopiņi vald|Stopiņi vallas]]. Küla asub valla loodeosas endise [[Riia—Ērgļi raudtee]] ääres merepinnast 10 meetri kõrgusel [[Piķurga]] jõe kaldal. Dreiliņi jääb piirkonna keskusest [[Ulbroka]]st 3 ja [[Riia]] keskusest 9 kilomeetri kaugusele. Seal asuvad bussipeatused Radiocentrs,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/15773 Autotransporta direcija]</ref> Saulīši<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/15812 Autotransporta direcija]</ref> ja Strazdiņu iela.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/15867 Autotransporta direcija]</ref> Asula kujunes Teise maailmasõja järel endise [[Dreiliņi vald|Dreiliņi valla]] maadele. Hiljem on sellega liidetud individuaalelamute piirkonnad Jaundbrunava ja Saulīšu ciems. Küla hakkas kasvama aastast 2000, mil Riia ümbruses algas aktiivne individuaalelamute ehitamise periood. Külas kasvav männid ümbermõõtudega 2,8 meetrit, 3,22 meetrit ja 3,09 meetrit on looduskaitse all.<ref>[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address=Stopi%C5%86u+novads&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]</ref> Külas asub mälestusmärk paigas, kus nõukogude väed alustasid 13. oktoobril 1944 rünnakut [[Riia]]le.<ref>[http://voin.russkie.org.lv/vov_pam.php Список памятников и памятных мест, связанных с событиями Великой Отечественной войны, на территории Латвийской Республики]</ref> Aastal 2021 oli külas 2777 elanikku. [[Pilt:Dreiliņi, Stopiņu novads, Latvia - panoramio (2).jpg|pisi|tühi]] ==Viited== {{viited}} {{Stopiņi piirkond}} [[Kategooria:Ropaži piirkonna külad]] hmjqoxd7mg2x4lludashbjd8juinxrp 6168286 6168282 2022-07-26T13:30:18Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Dreiliņi | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Dreiliņi | elanikke = 2777 (2021)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2889 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Dreiliņi''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''lielciems'') Lätis [[Ropaži piirkond|Ropaži piirkonna]] [[Stopiņi vald|Stopiņi vallas]]. Küla asub valla loodeosas endise [[Riia—Ērgļi raudtee]] ääres merepinnast 10 meetri kõrgusel [[Piķurga]] jõe kaldal. Dreiliņi jääb piirkonna keskusest [[Ulbroka]]st 3 ja [[Riia]] keskusest 9 kilomeetri kaugusele. Seal asuvad bussipeatused Radiocentrs,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/15773 Autotransporta direcija]</ref> Ozolu iela,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/15720 Autotransporta direcija]</ref> Saulīši<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/15812 Autotransporta direcija]</ref> ja Strazdiņu iela.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/15867 Autotransporta direcija]</ref> Asula kujunes Teise maailmasõja järel endise [[Dreiliņi vald|Dreiliņi valla]] maadele. Hiljem on sellega liidetud individuaalelamute piirkonnad Jaundbrunava ja Saulīšu ciems. Küla hakkas kasvama aastast 2000, mil Riia ümbruses algas aktiivne individuaalelamute ehitamise periood. Külas kasvav männid ümbermõõtudega 2,8 meetrit, 3,22 meetrit ja 3,09 meetrit on looduskaitse all.<ref>[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address=Stopi%C5%86u+novads&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]</ref> Külas asub mälestusmärk paigas, kus nõukogude väed alustasid 13. oktoobril 1944 rünnakut [[Riia]]le.<ref>[http://voin.russkie.org.lv/vov_pam.php Список памятников и памятных мест, связанных с событиями Великой Отечественной войны, на территории Латвийской Республики]</ref> Aastal 2021 oli külas 2777 elanikku. [[Pilt:Dreiliņi, Stopiņu novads, Latvia - panoramio (2).jpg|pisi|tühi]] ==Viited== {{viited}} {{Stopiņi piirkond}} [[Kategooria:Ropaži piirkonna külad]] qzu6z3kxn1vea2q2gc3gu2x5de3km9q 6168288 6168286 2022-07-26T13:31:53Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Dreiliņi | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Dreiliņi | elanikke = 2777 (2021)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2889 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Dreiliņi''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''lielciems'') Lätis [[Ropaži piirkond|Ropaži piirkonna]] [[Stopiņi vald|Stopiņi vallas]]. Küla asub valla loodeosas endise [[Riia—Ērgļi raudtee]] ääres merepinnast 10 meetri kõrgusel [[Piķurga]] jõe kaldal. Dreiliņi jääb piirkonna keskusest [[Ulbroka]]st 3 ja [[Riia]] keskusest 9 kilomeetri kaugusele. Seal asuvad bussipeatused Radiocentrs,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/15773 Autotransporta direcija]</ref> Ozolu iela,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/15720 Autotransporta direcija]</ref> Noliktavu iela,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/15707 Autotransporta direcija]</ref>, Liepziedi,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/15670 Autotransporta direcija]</ref> Saulīši<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/15812 Autotransporta direcija]</ref> ja Strazdiņu iela.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/15867 Autotransporta direcija]</ref> Asula kujunes Teise maailmasõja järel endise [[Dreiliņi vald|Dreiliņi valla]] maadele. Hiljem on sellega liidetud individuaalelamute piirkonnad Jaundbrunava ja Saulīšu ciems. Küla hakkas kasvama aastast 2000, mil Riia ümbruses algas aktiivne individuaalelamute ehitamise periood. Külas kasvav männid ümbermõõtudega 2,8 meetrit, 3,22 meetrit ja 3,09 meetrit on looduskaitse all.<ref>[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address=Stopi%C5%86u+novads&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]</ref> Külas asub mälestusmärk paigas, kus nõukogude väed alustasid 13. oktoobril 1944 rünnakut [[Riia]]le.<ref>[http://voin.russkie.org.lv/vov_pam.php Список памятников и памятных мест, связанных с событиями Великой Отечественной войны, на территории Латвийской Республики]</ref> Aastal 2021 oli külas 2777 elanikku. [[Pilt:Dreiliņi, Stopiņu novads, Latvia - panoramio (2).jpg|pisi|tühi]] ==Viited== {{viited}} {{Stopiņi piirkond}} [[Kategooria:Ropaži piirkonna külad]] 8vwm4b9gyjdcmv9sgl98qbezio8m2hy 6168310 6168288 2022-07-26T13:50:07Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Dreiliņi | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Dreiliņi | elanikke = 2777 (2021)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2889 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Dreiliņi''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''lielciems'') Lätis [[Ropaži piirkond|Ropaži piirkonna]] [[Stopiņi vald|Stopiņi vallas]]. Küla asub valla loodeosas endise [[Riia—Ērgļi raudtee]] ääres merepinnast 10 meetri kõrgusel [[Piķurga]] jõe kaldal. Dreiliņi jääb piirkonna keskusest [[Ulbroka]]st 3 ja [[Riia]] keskusest 9 kilomeetri kaugusele. Seal asuvad bussipeatused Radiocentrs,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/15773 Autotransporta direcija]</ref> Ozolu iela,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/15720 Autotransporta direcija]</ref> Noliktavu iela,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/15707 Autotransporta direcija]</ref> Liepziedi,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/15670 Autotransporta direcija]</ref> Ērgļu iela,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/12150 Autotransporta direcija]</ref> Dreiliņu veikals,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/6062 Autotransporta direcija]</ref> Dreiliņu pasts,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/12300 Autotransporta direcija]</ref> Cidoniju iela,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/15500 Autotransporta direcija]</ref> Saulīši<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/15812 Autotransporta direcija]</ref> ja Strazdiņu iela.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/15867 Autotransporta direcija]</ref> Asula kujunes Teise maailmasõja järel endise [[Dreiliņi vald|Dreiliņi valla]] maadele. Hiljem on sellega liidetud individuaalelamute piirkonnad Jaundbrunava ja Saulīšu ciems. Küla hakkas kasvama aastast 2000, mil Riia ümbruses algas aktiivne individuaalelamute ehitamise periood. Külas kasvav männid ümbermõõtudega 2,8 meetrit, 3,22 meetrit ja 3,09 meetrit on looduskaitse all.<ref>[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address=Stopi%C5%86u+novads&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]</ref> Külas asub mälestusmärk paigas, kus nõukogude väed alustasid 13. oktoobril 1944 rünnakut [[Riia]]le.<ref>[http://voin.russkie.org.lv/vov_pam.php Список памятников и памятных мест, связанных с событиями Великой Отечественной войны, на территории Латвийской Республики]</ref> Aastal 2021 oli külas 2777 elanikku. [[Pilt:Dreiliņi, Stopiņu novads, Latvia - panoramio (2).jpg|pisi|tühi]] ==Viited== {{viited}} {{Stopiņi piirkond}} [[Kategooria:Ropaži piirkonna külad]] pwbgmrmx66qputfpqdh77iida16ib97 Rumbula küla 0 610415 6168258 6168106 2022-07-26T13:08:25Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Rumbula | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Rumbula | elanikke = 473 (2021)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=5692 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Rumbula''' (vanasti ka '''Gaisma''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''skrajciems'' ehk [[hajaküla]]) Lätis [[Ropaži piirkond|Ropaži piirkonna]] [[Stopiņi vald|Stopiņi vallas]]. Küla asub valla lõunaosas merepinnast 15 meetri kõrgusel [[Riia–Daugavpilsi raudtee]] ja maantee [[A6 (Läti)|A6]] ääres. Rumbula jääb nii piirkonna keskusest [[Ulbroka]]st kui ka [[Riia]] keskusest 13 kilomeetri kaugusele. Küla piirneb Riia [[Rumbula]] linnaosaga. Seal asub [[Rumbula raudteepeatus]]. Külla jääb Veldres iela bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/12974 Autotransporta direcija]</ref> Rumbulal puudub ühtne keskus. Asula põhjaosa on tööstuspiirkond, maantee ääres asuvad kütusefirmad ja toitlustusettevõtted. Rumbula kagupiiril asuvad väikesed aianduskooperatiivid. Rumbula idaosas asub Getliņi prügimägi, mille tipp asub 40 meetrit üle merepinna. Külas kasvav männid ümbermõõtudega 2,55 meetrit ja 2,58 meetrit on looduskaitse all.<ref>[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address=Stopi%C5%86u+novads&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]</ref> Aastal 2021 oli külas 473 elanikku. ==Viited== {{viited}} {{Stopiņi piirkond}} [[Kategooria:Ropaži piirkonna külad]] pzmk2obq12jophexh9axhd9aecgawgb 6168281 6168258 2022-07-26T13:26:20Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Rumbula | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Rumbula | elanikke = 473 (2021)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=5692 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Rumbula''' (vanasti ka '''Gaisma''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''skrajciems'' ehk [[hajaküla]]) Lätis [[Ropaži piirkond|Ropaži piirkonna]] [[Stopiņi vald|Stopiņi vallas]]. Küla asub valla lõunaosas merepinnast 15 meetri kõrgusel [[Riia–Daugavpilsi raudtee]] ja maantee [[A6 (Läti)|A6]] ääres. Rumbula jääb nii piirkonna keskusest [[Ulbroka]]st kui ka [[Riia]] keskusest 13 kilomeetri kaugusele. Küla piirneb Riia [[Rumbula]] linnaosaga. Seal asub [[Rumbula raudteepeatus]]. Külla jäävad bussipeatused Rožkalni<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/15791 Autotransporta direcija]</ref> ja Veldres iela.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/12974 Autotransporta direcija]</ref> Rumbulal puudub ühtne keskus. Asula põhjaosa on tööstuspiirkond, maantee ääres asuvad kütusefirmad ja toitlustusettevõtted. Rumbula kagupiiril asuvad väikesed aianduskooperatiivid. Rumbula idaosas asub Getliņi prügimägi, mille tipp asub 40 meetrit üle merepinna. Külas kasvav männid ümbermõõtudega 2,55 meetrit ja 2,58 meetrit on looduskaitse all.<ref>[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address=Stopi%C5%86u+novads&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]</ref> Aastal 2021 oli külas 473 elanikku. ==Viited== {{viited}} {{Stopiņi piirkond}} [[Kategooria:Ropaži piirkonna külad]] rqtxx8ruhoxjs1o2l1md1x2x6wegkhi 6168295 6168281 2022-07-26T13:39:20Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Rumbula | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Rumbula | elanikke = 473 (2021)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=5692 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Rumbula''' (vanasti ka '''Gaisma''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''skrajciems'' ehk [[hajaküla]]) Lätis [[Ropaži piirkond|Ropaži piirkonna]] [[Stopiņi vald|Stopiņi vallas]]. Küla asub valla lõunaosas merepinnast 15 meetri kõrgusel [[Riia–Daugavpilsi raudtee]] ja maantee [[A6 (Läti)|A6]] ääres. Rumbula jääb nii piirkonna keskusest [[Ulbroka]]st kui ka [[Riia]] keskusest 13 kilomeetri kaugusele. Küla piirneb Riia [[Rumbula]] linnaosaga. Seal asub [[Rumbula raudteepeatus]]. Külla jäävad bussipeatused Gaismas internātpamatskola,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/12972 Autotransporta direcija]</ref> Rožkalni<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/15791 Autotransporta direcija]</ref> ja Veldres iela.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/12974 Autotransporta direcija]</ref> Rumbulal puudub ühtne keskus. Asula põhjaosa on tööstuspiirkond, maantee ääres asuvad kütusefirmad ja toitlustusettevõtted. Rumbula kagupiiril asuvad väikesed aianduskooperatiivid. Rumbula idaosas asub Getliņi prügimägi, mille tipp asub 40 meetrit üle merepinna. Külas kasvav männid ümbermõõtudega 2,55 meetrit ja 2,58 meetrit on looduskaitse all.<ref>[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address=Stopi%C5%86u+novads&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]</ref> Aastal 2021 oli külas 473 elanikku. ==Viited== {{viited}} {{Stopiņi piirkond}} [[Kategooria:Ropaži piirkonna külad]] 61bziqoo6grh0wv0kyzrp2t89sbt35c Vimalakirti suutra 0 614320 6168292 6167871 2022-07-26T13:36:43Z Lulu 294 wikitext text/x-wiki '''Vimalakirti suutra''' (sanskriti keeles ''Vimalakīrtinirdeśa-sūtra''; tiibeti keeles ''dri ma med par grangs pas bstan pa’i mdo''; hiina keeles 維摩經 ''weimo jing''; jaapani keeles ''yuima'' ''gyō'') on üks populaarsemaid [[mahajaana suutrad|mahajaana suutraid]], loodud arvatavasti 2. saj Indias. Sanskritikeelne originaaltekst arvati pikka aega olevat jäädavalt kadunud, kuni 1999 Jaapani teadlased avastasid selle [[Potala]] raamatukogust ja 2004 ka publitseerisid. Vimalakirti suutrat peetakse kirjandusliku stiili ja vormi poolest üheks täiuslikumaks ja terviklikuma kompositsiooniga [[mahajaana suutrad|mahajaana suutraks]]. Suutra tegevus toimub [[Buddha]]-aegses suurlinnas [[Vaišali]]s. Selle keskne tegelane on [[upāsaka]] ja [[bodhisattva]] Vimalakīrti (‘määrimatu kuulsusega’), kes on jõukas kaupmees ja kuulutab [[seadmus]]t kõikide rahvakihtide seas alates joodikutest ja prostituutidest kuni [[munk]]ade ja [[nunn]]adeni. Kui Buddha tahab saata oma õpilased haigestunud Vimalakīrtit vaatama, ei julge keegi neist minna, sest teavad, et jäävad vaidluses temale alla. Lõpuks nõustub tarkusebodhisattva [[Mandžušrī]] minema ja kõik teised järgnevad talle, et kahe targa vestlust pealt kuulata. Mahajaana suutratele tüüpiliselt on teksti pikitud hulk imeväärseid [[budaväli|budaväljade]], Vimalakīrti ning teiste bodhisattvate üleloomulike vägede ja võimete kirjeldusi. Sisuliselt keskendub tekst aga [[ületav mõistmine|ületava mõistmise]] ja sellega seotud mõistete selgitamisele ning jõuab lõpuks arusaamiseni sõnalise väljenduse piiratusest, kirjeldades Vimalakīrti kuulsat “kõuehäälset vaikimist”. Just seda on korduvalt rõhutatud ja rakendatud hiina ''[[chan]]''’is ja jaapani ''[[zen]]''’is.<ref>[[Ida mõtteloo leksikon]]: Vimalakīrtinirdeśa-sūtra.[https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Vimalak%C4%ABrtinirde%C5%9Ba-s%C5%ABtra]</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Mahajaana suutrad]] [[Kategooria:Budism Indias]] ox78nhrzgesc3iceehn670zceoye10v 6168545 6168292 2022-07-27T02:58:13Z Lulu 294 wikitext text/x-wiki '''Vimalakirti suutra''' (sanskriti keeles ''Vimalakīrtinirdeśa-sūtra''; tiibeti keeles ''dri ma med par grangs pas bstan pa’i mdo''; hiina keeles 維摩經 ''weimo jing''; jaapani keeles ''yuima'' ''gyō'') on üks populaarsemaid [[mahajaana suutrad|mahajaana suutraid]], loodud arvatavasti 2. saj Indias. Sanskritikeelne originaaltekst arvati pikka aega olevat jäädavalt kadunud, kuni 1999 Jaapani teadlased avastasid selle [[Potala]] raamatukogust ja 2004 ka publitseerisid. Vimalakirti suutrat peetakse kirjandusliku stiili ja vormi poolest üheks täiuslikumaks ja terviklikuma kompositsiooniga [[mahajaana suutrad|mahajaana suutraks]]. Suutra tegevus toimub [[Buddha]]-aegses suurlinnas [[Vaišali]]s. Selle keskne tegelane on [[upāsaka]] Vimalakīrti (‘määrimatu kuulsusega’), kes on jõukas kaupmees ja kuulutab [[seadmus]]t kõikide rahvakihtide seas alates joodikutest ja prostituutidest kuni [[munk]]ade ja [[nunn]]adeni. Kui Buddha tahab saata oma õpilased haigestunud Vimalakīrtit vaatama, ei julge keegi neist minna, sest teavad, et jäävad vaidluses temale alla. Lõpuks nõustub tarkusebodhisattva [[Mandžušrī]] minema ja kõik teised järgnevad talle, et kahe targa vestlust pealt kuulata. Mahajaana suutratele tüüpiliselt on teksti pikitud hulk imeväärseid [[budaväli|budaväljade]], Vimalakīrti ning teiste bodhisattvate üleloomulike vägede ja võimete kirjeldusi. Sisuliselt keskendub tekst aga [[ületav mõistmine|ületava mõistmise]] ja sellega seotud mõistete selgitamisele ning jõuab lõpuks arusaamiseni sõnalise väljenduse piiratusest, kirjeldades Vimalakīrti kuulsat “kõuehäälset vaikimist”. Just seda on korduvalt rõhutatud ja rakendatud hiina ''[[chan]]''’is ja jaapani ''[[zen]]''’is.<ref>[[Ida mõtteloo leksikon]]: Vimalakīrtinirdeśa-sūtra.[https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Vimalak%C4%ABrtinirde%C5%9Ba-s%C5%ABtra]</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Mahajaana suutrad]] [[Kategooria:Budism Indias]] 7acb9xkrz4mkkxkuopd10iesqvryeej Mall:Koroonapandeemia riigiti/andmed 10 616734 6168314 6167464 2022-07-26T14:00:24Z TolBot 157432 [[m:User:TolBot/Task 5|Ülesanne 5]]: värskendada COVID-19 pandeemia andmeid json application/json { "AD": { "cases": 45326, "deaths": 153, "deaths_per_million": 1935.876, "fully_vaccinated": 53456, "name": "Andorra", "percent_fully_vaccinated": 69.11, "percent_vaccinated": 74.83, "population": 79034, "total_vaccinated": 57886, "vaccine_doses": 153383 }, "AE": { "cases": 984267, "deaths": 2332, "deaths_per_million": 249.008, "fully_vaccinated": 9792266, "name": "Araabia Ühendemiraadid", "percent_fully_vaccinated": 98.01, "percent_vaccinated": 100, "population": 9365144, "total_vaccinated": 9991089, "vaccine_doses": 24922054 }, "AF": { "cases": 184819, "deaths": 7738, "deaths_per_million": 192.97, "fully_vaccinated": 5309804, "name": "Afganistan", "percent_fully_vaccinated": 13.24, "percent_vaccinated": 14.89, "population": 40099462, "total_vaccinated": 5969406, "vaccine_doses": 6706843 }, "AG": { "cases": 8736, "deaths": 144, "deaths_per_million": 1544.733, "fully_vaccinated": 62031, "name": "Antigua ja Barbuda", "percent_fully_vaccinated": 62.83, "percent_vaccinated": 64.92, "population": 93220, "total_vaccinated": 64091, "vaccine_doses": 126122 }, "AI": { "cases": 3543, "deaths": 10, "deaths_per_million": 634.8, "fully_vaccinated": 10273, "name": "Anguilla", "percent_fully_vaccinated": 65.21, "percent_vaccinated": 68.79, "population": 15753, "total_vaccinated": 10837, "vaccine_doses": 24060 }, "AL": { "cases": 293917, "deaths": 3517, "deaths_per_million": 1231.999, "fully_vaccinated": 1251391, "name": "Albaania", "percent_fully_vaccinated": 43.84, "percent_vaccinated": 46.54, "population": 2854710, "total_vaccinated": 1328497, "vaccine_doses": 2919443 }, "AM": { "cases": 425365, "deaths": 8633, "deaths_per_million": 3093.185, "fully_vaccinated": 980101, "name": "Armeenia", "percent_fully_vaccinated": 33.02, "percent_vaccinated": 38.01, "population": 2790974, "total_vaccinated": 1128072, "vaccine_doses": 2141957 }, "AO": { "cases": 102301, "deaths": 1912, "deaths_per_million": 55.414, "fully_vaccinated": 7393934, "name": "Angola", "percent_fully_vaccinated": 21.43, "percent_vaccinated": 39.15, "population": 34503774, "total_vaccinated": 13507932, "vaccine_doses": 21099865 }, "AQ": { "name": "Antarktis" }, "AR": { "cases": 9507562, "deaths": 129278, "deaths_per_million": 2855.283, "fully_vaccinated": 37650357, "name": "Argentina", "percent_fully_vaccinated": 83.16, "percent_vaccinated": 90.98, "population": 45276780, "total_vaccinated": 41191628, "vaccine_doses": 107433677 }, "AS": { "name": "Ameerika Samoa" }, "AT": { "cases": 4734005, "deaths": 20254, "deaths_per_million": 2270.098, "fully_vaccinated": 6625237, "name": "Austria", "percent_fully_vaccinated": 74.26, "percent_vaccinated": 76.57, "population": 8922082, "total_vaccinated": 6831552, "vaccine_doses": 18418001 }, "AU": { "cases": 9185736, "deaths": 11300, "deaths_per_million": 435.938, "fully_vaccinated": 21719304, "name": "Austraalia", "percent_fully_vaccinated": 83.79, "percent_vaccinated": 86.36, "population": 25921089, "total_vaccinated": 22386084, "vaccine_doses": 58164270 }, "AW": { "cases": 42020, "deaths": 224, "deaths_per_million": 2102.576, "fully_vaccinated": 83142, "name": "Aruba", "percent_fully_vaccinated": 78.04, "percent_vaccinated": 83.95, "population": 106536, "total_vaccinated": 89432, "vaccine_doses": 172574 }, "AX": { "name": "Ahvenamaa maakond" }, "AZ": { "cases": 796576, "deaths": 9735, "deaths_per_million": 943.955, "fully_vaccinated": 4857106, "name": "Aserbaidžaan", "percent_fully_vaccinated": 47.1, "percent_vaccinated": 52.02, "population": 10312992, "total_vaccinated": 5364368, "vaccine_doses": 13805249 }, "BA": { "cases": 383415, "deaths": 15839, "deaths_per_million": 4842.334, "fully_vaccinated": 846080, "name": "Bosnia ja Hertsegoviina", "percent_fully_vaccinated": 25.93, "percent_vaccinated": 28.91, "population": 3270943, "total_vaccinated": 943394, "vaccine_doses": 1924950 }, "BB": { "cases": 90080, "deaths": 484, "deaths_per_million": 1721.195, "fully_vaccinated": 153915, "name": "Barbados", "percent_fully_vaccinated": 54.74, "percent_vaccinated": 57.93, "population": 281200, "total_vaccinated": 162895, "vaccine_doses": 316810 }, "BD": { "cases": 2002323, "deaths": 29271, "deaths_per_million": 172.837, "fully_vaccinated": 120324479, "name": "Bangladesh", "percent_fully_vaccinated": 71.05, "percent_vaccinated": 76.77, "population": 169356251, "total_vaccinated": 130010268, "vaccine_doses": 288801774 }, "BE": { "cases": 4398161, "deaths": 32179, "deaths_per_million": 2771.323, "fully_vaccinated": 9153979, "name": "Belgia", "percent_fully_vaccinated": 78.84, "percent_vaccinated": 79.67, "population": 11611420, "total_vaccinated": 9250977, "vaccine_doses": 25717464 }, "BF": { "cases": 21128, "deaths": 387, "deaths_per_million": 17.511, "fully_vaccinated": 1640349, "name": "Burkina Faso", "percent_fully_vaccinated": 7.42, "percent_vaccinated": 11.55, "population": 22100683, "total_vaccinated": 2551596, "vaccine_doses": 3134621 }, "BG": { "cases": 1198359, "deaths": 37342, "deaths_per_million": 5422.991, "fully_vaccinated": 2063983, "name": "Bulgaaria", "percent_fully_vaccinated": 29.97, "percent_vaccinated": 30.4, "population": 6885868, "total_vaccinated": 2093417, "vaccine_doses": 4460244 }, "BH": { "cases": 656410, "deaths": 1506, "deaths_per_million": 1029.205, "fully_vaccinated": 1224136, "name": "Bahrein", "percent_fully_vaccinated": 83.66, "percent_vaccinated": 84.69, "population": 1463265, "total_vaccinated": 1239214, "vaccine_doses": 3459916 }, "BI": { "cases": 44437, "deaths": 38, "deaths_per_million": 3.028, "fully_vaccinated": 15862, "name": "Burundi", "percent_fully_vaccinated": 0.13, "percent_vaccinated": 0.13, "population": 12551213, "total_vaccinated": 16444, "vaccine_doses": 18307 }, "BJ": { "cases": 27271, "deaths": 163, "deaths_per_million": 12.541, "fully_vaccinated": 2690085, "name": "Benin", "percent_fully_vaccinated": 20.7, "percent_vaccinated": 24.42, "population": 12996895, "total_vaccinated": 3174135, "vaccine_doses": 3681560 }, "BL": { "name": "Saint-Barthélemy" }, "BM": { "cases": 16988, "deaths": 142, "deaths_per_million": 2212.355, "fully_vaccinated": 47657, "name": "Bermuda", "percent_fully_vaccinated": 74.25, "percent_vaccinated": 75.65, "population": 64185, "total_vaccinated": 48554, "vaccine_doses": 132042 }, "BN": { "cases": 200279, "deaths": 225, "deaths_per_million": 505.195, "fully_vaccinated": 426764, "name": "Brunei", "percent_fully_vaccinated": 96.66, "percent_vaccinated": 100.63, "population": 445373, "total_vaccinated": 444293, "vaccine_doses": 1173118 }, "BO": { "cases": 1007919, "deaths": 22025, "deaths_per_million": 1823.341, "fully_vaccinated": 6049560, "name": "Boliivia", "percent_fully_vaccinated": 50.08, "percent_vaccinated": 60.17, "population": 12079472, "total_vaccinated": 7267925, "vaccine_doses": 14148918 }, "BQ": { "cases": 10738, "deaths": 37, "deaths_per_million": 1385.456, "fully_vaccinated": 16736, "name": "Caribbean Netherlands", "percent_fully_vaccinated": 63.29, "percent_vaccinated": 72.26, "population": 26706, "total_vaccinated": 19109, "vaccine_doses": 35845 }, "BR": { "cases": 33621965, "deaths": 677143, "deaths_per_million": 3159.403, "fully_vaccinated": 170168354, "name": "Brasiilia", "percent_fully_vaccinated": 79.4, "percent_vaccinated": 86.41, "population": 214326223, "total_vaccinated": 185208286, "vaccine_doses": 465319009 }, "BS": { "cases": 36604, "deaths": 822, "deaths_per_million": 2015.17, "fully_vaccinated": 159548, "name": "Bahama", "percent_fully_vaccinated": 39.11, "percent_vaccinated": 40.81, "population": 407906, "total_vaccinated": 166471, "vaccine_doses": 346253 }, "BT": { "cases": 60368, "deaths": 21, "deaths_per_million": 27.01, "fully_vaccinated": 672851, "name": "Bhutan", "percent_fully_vaccinated": 86.54, "percent_vaccinated": 89.14, "population": 777486, "total_vaccinated": 693082, "vaccine_doses": 1911837 }, "BW": { "cases": 325181, "deaths": 2763, "deaths_per_million": 1067.445, "fully_vaccinated": 1512567, "name": "Botswana", "percent_fully_vaccinated": 58.44, "percent_vaccinated": 65.54, "population": 2588423, "total_vaccinated": 1696430, "vaccine_doses": 2862659 }, "BY": { "cases": 994037, "deaths": 7118, "deaths_per_million": 743.148, "fully_vaccinated": 6332753, "name": "Valgevene", "percent_fully_vaccinated": 66.12, "percent_vaccinated": 67.21, "population": 9578168, "total_vaccinated": 6437839, "vaccine_doses": 13394906 }, "BZ": { "cases": 66767, "deaths": 680, "deaths_per_million": 1699.868, "fully_vaccinated": 217966, "name": "Belize", "percent_fully_vaccinated": 54.49, "percent_vaccinated": 62.34, "population": 400031, "total_vaccinated": 249371, "vaccine_doses": 495575 }, "CA": { "cases": 4064084, "deaths": 42695, "deaths_per_million": 1118.988, "fully_vaccinated": 31475439, "name": "Kanada", "percent_fully_vaccinated": 82.49, "percent_vaccinated": 85.96, "population": 38155012, "total_vaccinated": 32797068, "vaccine_doses": 86719264 }, "CC": { "name": "Kookossaared" }, "CD": { "cases": 91928, "deaths": 1390, "deaths_per_million": 14.495, "fully_vaccinated": 2262577, "name": "Kongo Demokraatlik Vabariik", "percent_fully_vaccinated": 2.36, "percent_vaccinated": 3.6, "population": 95894118, "total_vaccinated": 3450478, "vaccine_doses": 3745679 }, "CF": { "cases": 14712, "deaths": 113, "deaths_per_million": 20.707, "fully_vaccinated": 1244034, "name": "Kesk-Aafrika Vabariik", "percent_fully_vaccinated": 22.8, "percent_vaccinated": 23.83, "population": 5457154, "total_vaccinated": 1300418, "vaccine_doses": 1392969 }, "CG": { "cases": 24604, "deaths": 386, "deaths_per_million": 66.143, "fully_vaccinated": 654005, "name": "Kongo Vabariik", "percent_fully_vaccinated": 11.21, "percent_vaccinated": 11.92, "population": 5835806, "total_vaccinated": 695631, "vaccine_doses": 833078 }, "CH": { "cases": 3911515, "deaths": 13877, "deaths_per_million": 1596.635, "fully_vaccinated": 6005454, "name": "Šveits", "percent_fully_vaccinated": 69.1, "percent_vaccinated": 70.07, "population": 8691406, "total_vaccinated": 6090087, "vaccine_doses": 15827520 }, "CI": { "cases": 84998, "deaths": 810, "deaths_per_million": 29.478, "fully_vaccinated": 6808411, "name": "Elevandiluurannik", "percent_fully_vaccinated": 24.78, "percent_vaccinated": 33.59, "population": 27478249, "total_vaccinated": 9229469, "vaccine_doses": 14445720 }, "CK": { "cases": 5847, "deaths": 1, "deaths_per_million": 58.813, "fully_vaccinated": 14685, "name": "Cooki saared", "percent_fully_vaccinated": 83.57, "percent_vaccinated": 85.55, "population": 17003, "total_vaccinated": 15033, "vaccine_doses": 39780 }, "CL": { "cases": 4191347, "deaths": 59383, "deaths_per_million": 3046.347, "fully_vaccinated": 17615321, "name": "Tšiili", "percent_fully_vaccinated": 90.37, "percent_vaccinated": 92.47, "population": 19493184, "total_vaccinated": 18025503, "vaccine_doses": 60742499 }, "CM": { "cases": 120068, "deaths": 1931, "deaths_per_million": 70.996, "fully_vaccinated": 1223119, "name": "Kamerun", "percent_fully_vaccinated": 4.5, "percent_vaccinated": 5.76, "population": 27198628, "total_vaccinated": 1566331, "vaccine_doses": 1849562 }, "CN": { "cases": 902452, "deaths": 5226, "deaths_per_million": 3.665, "fully_vaccinated": 1264901000, "name": "Hiina", "note": "Ei hõlma [[erihalduspiirkond]]i ([[Hongkong]] ja [[Macau]]) ja [[Taiwan]].", "percent_fully_vaccinated": 88.71, "percent_vaccinated": 91.08, "population": 1425893464, "total_vaccinated": 1298636000, "vaccine_doses": 3418638000 }, "CO": { "cases": 6247634, "deaths": 140603, "deaths_per_million": 2729.278, "fully_vaccinated": 36295164, "name": "Colombia", "percent_fully_vaccinated": 70.45, "percent_vaccinated": 82.46, "population": 51516562, "total_vaccinated": 42480321, "vaccine_doses": 86474076 }, "CR": { "cases": 989213, "deaths": 8670, "deaths_per_million": 1682.203, "fully_vaccinated": 4175944, "name": "Costa Rica", "percent_fully_vaccinated": 81.02, "percent_vaccinated": 86.1, "population": 5153957, "total_vaccinated": 4437629, "vaccine_doses": 11323830 }, "CU": { "cases": 1107510, "deaths": 8529, "deaths_per_million": 757.704, "fully_vaccinated": 9977449, "name": "Kuuba", "percent_fully_vaccinated": 88.64, "percent_vaccinated": 94.91, "population": 11256372, "total_vaccinated": 10683501, "vaccine_doses": 39196826 }, "CV": { "cases": 62078, "deaths": 409, "deaths_per_million": 695.667, "fully_vaccinated": 307655, "name": "Roheneemesaared", "percent_fully_vaccinated": 52.33, "percent_vaccinated": 60.47, "population": 587925, "total_vaccinated": 355522, "vaccine_doses": 802216 }, "CW": { "cases": 45063, "deaths": 282, "deaths_per_million": 1481.575, "fully_vaccinated": 99698, "name": "Curaçao", "percent_fully_vaccinated": 52.38, "percent_vaccinated": 56.92, "population": 190338, "total_vaccinated": 108339, "vaccine_doses": 254720 }, "CX": { "name": "Jõulusaar" }, "CY": { "cases": 556048, "deaths": 1099, "deaths_per_million": 1226.553, "fully_vaccinated": 645099, "name": "Küpros", "percent_fully_vaccinated": 72, "percent_vaccinated": 74.61, "population": 896007, "total_vaccinated": 668493, "vaccine_doses": 1788761 }, "CZ": { "cases": 3968476, "deaths": 40390, "deaths_per_million": 3842.732, "fully_vaccinated": 6882444, "name": "Tšehhi", "percent_fully_vaccinated": 65.48, "percent_vaccinated": 66.3, "population": 10510750, "total_vaccinated": 6968185, "vaccine_doses": 17727484 }, "DE": { "cases": 30476605, "deaths": 143364, "deaths_per_million": 1718.817, "fully_vaccinated": 63386464, "name": "Saksamaa", "percent_fully_vaccinated": 76, "percent_vaccinated": 77.6, "population": 83408554, "total_vaccinated": 64727038, "vaccine_doses": 183702541 }, "DJ": { "cases": 15690, "deaths": 189, "deaths_per_million": 170.955, "fully_vaccinated": 172152, "name": "Djibouti", "percent_fully_vaccinated": 15.57, "percent_vaccinated": 19.28, "population": 1105557, "total_vaccinated": 213129, "vaccine_doses": 233734 }, "DK": { "cases": 3218418, "deaths": 6591, "deaths_per_million": 1125.851, "fully_vaccinated": 4790760, "name": "Taani", "percent_fully_vaccinated": 81.83, "percent_vaccinated": 82.45, "population": 5854240, "total_vaccinated": 4826602, "vaccine_doses": 13224417 }, "DM": { "cases": 14852, "deaths": 68, "deaths_per_million": 939.071, "fully_vaccinated": 30474, "name": "Dominica", "percent_fully_vaccinated": 42.08, "percent_vaccinated": 45.4, "population": 72412, "total_vaccinated": 32872, "vaccine_doses": 66992 }, "DO": { "cases": 626611, "deaths": 4383, "deaths_per_million": 394.23, "fully_vaccinated": 6012759, "name": "Dominikaani Vabariik", "percent_fully_vaccinated": 54.08, "percent_vaccinated": 65.22, "population": 11117874, "total_vaccinated": 7250557, "vaccine_doses": 15857726 }, "DZ": { "cases": 266916, "deaths": 6876, "deaths_per_million": 155.643, "fully_vaccinated": 6851660, "name": "Alžeeria", "percent_fully_vaccinated": 15.36, "percent_vaccinated": 18.4, "population": 44177969, "total_vaccinated": 8210605, "vaccine_doses": 15205854 }, "EC": { "cases": 955583, "deaths": 35793, "deaths_per_million": 2011.098, "fully_vaccinated": 14041999, "name": "Ecuador", "percent_fully_vaccinated": 78.9, "percent_vaccinated": 85.44, "population": 17797737, "total_vaccinated": 15205600, "vaccine_doses": 36343088 }, "EE": { "cases": 584373, "deaths": 2612, "deaths_per_million": 1965.83, "fully_vaccinated": 848431, "name": "Eesti", "percent_fully_vaccinated": 63.85, "percent_vaccinated": 65.01, "population": 1328701, "total_vaccinated": 863757, "vaccine_doses": 1997162 }, "EG": { "cases": 515645, "deaths": 24765, "deaths_per_million": 226.657, "fully_vaccinated": 37842081, "name": "Egiptus", "percent_fully_vaccinated": 34.63, "percent_vaccinated": 46.66, "population": 109262178, "total_vaccinated": 50981808, "vaccine_doses": 93009661 }, "EH": { "name": "Lääne-Sahara", "population": 611872 }, "ER": { "cases": 9944, "deaths": 103, "deaths_per_million": 28.451, "fully_vaccinated": null, "name": "Eritrea", "percent_vaccinated": null, "population": 3620312, "total_vaccinated": null, "vaccine_doses": null }, "ES": { "cases": 13204863, "deaths": 110187, "deaths_per_million": 2320.365, "fully_vaccinated": 40597752, "name": "Hispaania", "percent_fully_vaccinated": 85.49, "percent_vaccinated": 86.92, "population": 47486935, "total_vaccinated": 41274079, "vaccine_doses": 95425998 }, "ET": { "cases": 491834, "deaths": 7567, "deaths_per_million": 62.91, "fully_vaccinated": 38296046, "name": "Etioopia", "percent_fully_vaccinated": 31.84, "percent_vaccinated": 37.16, "population": 120283026, "total_vaccinated": 44695420, "vaccine_doses": 52192941 }, "EU": { "cases": 158092699, "deaths": 1115522, "deaths_per_million": 2492.266, "fully_vaccinated": 327794382, "name": "Euroopa Liit", "note": "[[Euroopa Liidu liikmesriik|Euroopa Liidu liikmesriigid]] on ühtlasi eraldi üles loetletud. Maailma koondnumbrite juures on Euroopa Liidu riikide näitajaid arvestatud siiski ainult üks kord.", "percent_fully_vaccinated": 73.23, "percent_vaccinated": 75.49, "population": 447593544, "total_vaccinated": 337887044, "vaccine_doses": 891184062 }, "FI": { "cases": 1171034, "deaths": 5012, "deaths_per_million": 905.348, "fully_vaccinated": 4336068, "name": "Soome", "percent_fully_vaccinated": 78.33, "percent_vaccinated": 81.62, "population": 5535992, "total_vaccinated": 4518264, "vaccine_doses": 12203932 }, "FJ": { "cases": 67356, "deaths": 870, "deaths_per_million": 940.937, "fully_vaccinated": 635509, "name": "Fidži", "percent_fully_vaccinated": 68.73, "percent_vaccinated": 76.45, "population": 924610, "total_vaccinated": 706842, "vaccine_doses": 1487617 }, "FK": { "cases": 1835, "deaths": null, "fully_vaccinated": 1775, "name": "Falklandi saared", "percent_vaccinated": 75.57, "population": 3764, "total_vaccinated": 2632, "vaccine_doses": 4407 }, "FM": { "cases": 1261, "deaths": 1, "deaths_per_million": 8.839, "fully_vaccinated": null, "name": "Mikroneesia Liiduriigid", "percent_vaccinated": null, "population": 113131, "total_vaccinated": null, "vaccine_doses": null }, "FO": { "cases": 34658, "deaths": 28, "deaths_per_million": 529.421, "fully_vaccinated": 40895, "name": "Fääri saared", "percent_fully_vaccinated": 83.37, "percent_vaccinated": 85.04, "population": 52888, "total_vaccinated": 41715, "vaccine_doses": 103894 }, "FR": { "cases": 33604792, "deaths": 151629, "deaths_per_million": 2248.954, "fully_vaccinated": 52981152, "name": "Prantsusmaa", "percent_fully_vaccinated": 78.58, "percent_vaccinated": 80.85, "population": 67422000, "total_vaccinated": 54509563, "vaccine_doses": 148084853 }, "GA": { "cases": 48417, "deaths": 306, "deaths_per_million": 130.703, "fully_vaccinated": 256802, "name": "Gabon", "percent_fully_vaccinated": 10.97, "percent_vaccinated": 13.22, "population": 2341179, "total_vaccinated": 309473, "vaccine_doses": 568751 }, "GB": { "cases": 23299707, "deaths": 182912, "deaths_per_million": 2718.626, "fully_vaccinated": 50330907, "name": "Suurbritannia", "percent_fully_vaccinated": 74.81, "percent_vaccinated": 79.76, "population": 67281040, "total_vaccinated": 53664109, "vaccine_doses": 150195878 }, "GD": { "cases": 18720, "deaths": 233, "deaths_per_million": 1869.834, "fully_vaccinated": 38658, "name": "Grenada", "percent_fully_vaccinated": 31.02, "percent_vaccinated": 35.18, "population": 124610, "total_vaccinated": 43839, "vaccine_doses": 89439 }, "GE": { "cases": 1675265, "deaths": 16854, "deaths_per_million": 4484.856, "fully_vaccinated": 1272889, "name": "Gruusia", "percent_fully_vaccinated": 33.87, "percent_vaccinated": 43.57, "population": 3757980, "total_vaccinated": 1637529, "vaccine_doses": 2910418 }, "GF": { "name": "Prantsuse Guajaana" }, "GG": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 51351, "name": "Guernsey", "percent_fully_vaccinated": 81.01, "percent_vaccinated": 85.42, "population": 63065, "total_vaccinated": 54146, "vaccine_doses": 157708 }, "GH": { "cases": 167215, "deaths": 1456, "deaths_per_million": 44.346, "fully_vaccinated": 7880395, "name": "Ghana", "percent_fully_vaccinated": 24, "percent_vaccinated": 33.63, "population": 32833031, "total_vaccinated": 11042809, "vaccine_doses": 19883528 }, "GI": { "cases": 19902, "deaths": 105, "deaths_per_million": 3213.958, "fully_vaccinated": 41421, "name": "Gibraltar", "percent_fully_vaccinated": 122.94, "percent_vaccinated": 124.88, "population": 32670, "total_vaccinated": 42074, "vaccine_doses": 119855 }, "GL": { "cases": 11971, "deaths": 21, "deaths_per_million": 373.38, "fully_vaccinated": 38502, "name": "Gröönimaa", "percent_fully_vaccinated": 67.7, "percent_vaccinated": 72.52, "population": 56243, "total_vaccinated": 41243, "vaccine_doses": 79745 }, "GM": { "cases": 12028, "deaths": 368, "deaths_per_million": 139.398, "fully_vaccinated": 354340, "name": "Gambia", "percent_fully_vaccinated": 14.25, "percent_vaccinated": 18.07, "population": 2639916, "total_vaccinated": 449464, "vaccine_doses": 812811 }, "GN": { "cases": 37358, "deaths": 445, "deaths_per_million": 32.885, "fully_vaccinated": 2712094, "name": "Guinea", "percent_fully_vaccinated": 20.04, "percent_vaccinated": 34.3, "population": 13531906, "total_vaccinated": 4640906, "vaccine_doses": 6299160 }, "GP": { "name": "Guadeloupe" }, "GQ": { "cases": 16704, "deaths": 183, "deaths_per_million": 111.963, "fully_vaccinated": 208104, "name": "Ekvatoriaal-Guinea", "percent_fully_vaccinated": 14.35, "percent_vaccinated": 18.46, "population": 1634466, "total_vaccinated": 267610, "vaccine_doses": 484554 }, "GR": { "cases": 4210771, "deaths": 30707, "deaths_per_million": 2939.773, "fully_vaccinated": 7632457, "name": "Kreeka", "percent_fully_vaccinated": 73.07, "percent_vaccinated": 75.85, "population": 10445365, "total_vaccinated": 7922479, "vaccine_doses": 21224260 }, "GS": { "name": "Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared" }, "GT": { "cases": 1017542, "deaths": 18940, "deaths_per_million": 1075.618, "fully_vaccinated": 6406709, "name": "Guatemala", "percent_fully_vaccinated": 36.38, "percent_vaccinated": 47.39, "population": 17608483, "total_vaccinated": 8344999, "vaccine_doses": 18260144 }, "GU": { "name": "Guam", "population": 170184 }, "GW": { "cases": 8400, "deaths": 171, "deaths_per_million": 82.981, "fully_vaccinated": 342389, "name": "Guinea-Bissau", "percent_fully_vaccinated": 16.62, "percent_vaccinated": 25.72, "population": 2060721, "total_vaccinated": 529954, "vaccine_doses": 573125 }, "GY": { "cases": 69468, "deaths": 1270, "deaths_per_million": 1578.489, "fully_vaccinated": 461073, "name": "Guyana", "percent_fully_vaccinated": 57.31, "percent_vaccinated": 60.31, "population": 804567, "total_vaccinated": 485218, "vaccine_doses": 1016416 }, "HK": { "cases": 1326123, "deaths": 9472, "deaths_per_million": 1263.847, "fully_vaccinated": 6491419, "name": "Hongkong", "percent_fully_vaccinated": 86.61, "percent_vaccinated": 90.17, "population": 7494578, "total_vaccinated": 6757652, "vaccine_doses": 17910776 }, "HN": { "cases": 436210, "deaths": 10931, "deaths_per_million": 1063.498, "fully_vaccinated": 5432244, "name": "Honduras", "percent_fully_vaccinated": 52.85, "percent_vaccinated": 61.64, "population": 10278346, "total_vaccinated": 6335843, "vaccine_doses": 14700875 }, "HR": { "cases": 1177692, "deaths": 16235, "deaths_per_million": 3998.636, "fully_vaccinated": 2246109, "name": "Horvaatia", "percent_fully_vaccinated": 55.32, "percent_vaccinated": 57.05, "population": 4060135, "total_vaccinated": 2316244, "vaccine_doses": 5263284 }, "HT": { "cases": 32178, "deaths": 838, "deaths_per_million": 73.203, "fully_vaccinated": 161066, "name": "Haiti", "percent_fully_vaccinated": 1.41, "percent_vaccinated": 2.17, "population": 11447569, "total_vaccinated": 248075, "vaccine_doses": 351767 }, "HU": { "cases": 1951079, "deaths": 46736, "deaths_per_million": 4813.288, "fully_vaccinated": 6199845, "name": "Ungari", "percent_fully_vaccinated": 63.85, "percent_vaccinated": 66.05, "population": 9709786, "total_vaccinated": 6412843, "vaccine_doses": 16530488 }, "ID": { "cases": 6172390, "deaths": 156916, "deaths_per_million": 573.202, "fully_vaccinated": 169625747, "name": "Indoneesia", "percent_fully_vaccinated": 61.96, "percent_vaccinated": 73.79, "population": 273753191, "total_vaccinated": 202015743, "vaccine_doses": 425004686 }, "IE": { "cases": 1639459, "deaths": 7620, "deaths_per_million": 1528.118, "fully_vaccinated": 4046048, "name": "Iirimaa", "percent_fully_vaccinated": 81.14, "percent_vaccinated": 82.09, "population": 4986526, "total_vaccinated": 4093309, "vaccine_doses": 11006326 }, "IL": { "cases": 4557774, "deaths": 11300, "deaths_per_million": 1216.231, "fully_vaccinated": 6148510, "name": "Iisrael", "percent_fully_vaccinated": 66.18, "percent_vaccinated": 72.27, "population": 9291000, "total_vaccinated": 6714219, "vaccine_doses": 18206774 }, "IM": { "cases": 37538, "deaths": 111, "deaths_per_million": 1317.304, "fully_vaccinated": 67106, "name": "Man", "percent_fully_vaccinated": 78.57, "percent_vaccinated": 81.44, "population": 84263, "total_vaccinated": 69560, "vaccine_doses": 189994 }, "IN": { "cases": 43920451, "deaths": 526110, "deaths_per_million": 373.773, "fully_vaccinated": 929894146, "name": "India", "percent_fully_vaccinated": 66.06, "percent_vaccinated": 72.49, "population": 1407563842, "total_vaccinated": 1020310719, "vaccine_doses": 2022304876 }, "IO": { "name": "Briti India ookeani ala" }, "IQ": { "cases": 2432786, "deaths": 25293, "deaths_per_million": 581, "fully_vaccinated": 7664049, "name": "Iraak", "percent_fully_vaccinated": 17.6, "percent_vaccinated": 25.07, "population": 43533592, "total_vaccinated": 10913964, "vaccine_doses": 18785269 }, "IR": { "cases": 7337928, "deaths": 141717, "deaths_per_million": 1611.823, "fully_vaccinated": 58058144, "name": "Iraan", "percent_fully_vaccinated": 66.03, "percent_vaccinated": 73.58, "population": 87923432, "total_vaccinated": 64698435, "vaccine_doses": 150984487 }, "IS": { "cases": 201082, "deaths": 179, "deaths_per_million": 483.346, "fully_vaccinated": 290193, "name": "Island", "percent_fully_vaccinated": 78.69, "percent_vaccinated": 84, "population": 370335, "total_vaccinated": 309770, "vaccine_doses": 805469 }, "IT": { "cases": 20684182, "deaths": 170979, "deaths_per_million": 2886.193, "fully_vaccinated": 47953500, "name": "Itaalia", "percent_fully_vaccinated": 80.95, "percent_vaccinated": 85.78, "population": 59240330, "total_vaccinated": 50813834, "vaccine_doses": 139277530 }, "JE": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 81027, "name": "New Jersey osariik", "percent_fully_vaccinated": 73.92, "percent_vaccinated": 76.42, "population": 109618, "total_vaccinated": 83770, "vaccine_doses": 237339 }, "JM": { "cases": 145738, "deaths": 3184, "deaths_per_million": 1126.006, "fully_vaccinated": 717174, "name": "Jamaica", "percent_fully_vaccinated": 25.36, "percent_vaccinated": 28.97, "population": 2827694, "total_vaccinated": 819062, "vaccine_doses": 1467366 }, "JO": { "cases": 1709879, "deaths": 14074, "deaths_per_million": 1262.437, "fully_vaccinated": 4548721, "name": "Jordaania", "percent_fully_vaccinated": 40.8, "percent_vaccinated": 43.15, "population": 11148278, "total_vaccinated": 4809987, "vaccine_doses": 10027401 }, "JP": { "cases": 11499018, "deaths": 31946, "deaths_per_million": 256.363, "fully_vaccinated": 102478516, "name": "Jaapan", "percent_fully_vaccinated": 82.24, "percent_vaccinated": 83.33, "population": 124612530, "total_vaccinated": 103844703, "vaccine_doses": 293328456 }, "KE": { "cases": 337339, "deaths": 5670, "deaths_per_million": 106.97, "fully_vaccinated": 9326814, "name": "Keenia", "percent_fully_vaccinated": 16.96, "percent_vaccinated": 22.99, "population": 53005614, "total_vaccinated": 12641679, "vaccine_doses": 18535975 }, "KG": { "cases": 201832, "deaths": 2991, "deaths_per_million": 458.198, "fully_vaccinated": 1327055, "name": "Kõrgõzstan", "percent_fully_vaccinated": 20.33, "percent_vaccinated": 24.15, "population": 6527743, "total_vaccinated": 1576613, "vaccine_doses": 3170066 }, "KH": { "cases": 136612, "deaths": 3056, "deaths_per_million": 184.218, "fully_vaccinated": 14411480, "name": "Kambodža", "percent_fully_vaccinated": 86.87, "percent_vaccinated": 91.05, "population": 16589023, "total_vaccinated": 15104932, "vaccine_doses": 41584033 }, "KI": { "cases": 3430, "deaths": 13, "deaths_per_million": 100.874, "fully_vaccinated": 60670, "name": "Kiribati", "percent_fully_vaccinated": 49.98, "percent_vaccinated": 66.37, "population": 128874, "total_vaccinated": 80566, "vaccine_doses": 147497 }, "KM": { "cases": 8270, "deaths": 160, "deaths_per_million": 194.736, "fully_vaccinated": 362030, "name": "Komoorid", "percent_fully_vaccinated": 44.06, "percent_vaccinated": 49.79, "population": 821626, "total_vaccinated": 409094, "vaccine_doses": 642320 }, "KN": { "cases": 6430, "deaths": 46, "deaths_per_million": 966.265, "fully_vaccinated": 26294, "name": "Saint Kitts ja Nevis", "percent_fully_vaccinated": 49.11, "percent_vaccinated": 58.2, "population": 47606, "total_vaccinated": 31162, "vaccine_doses": 60467 }, "KP": { "cases": 1, "deaths": 6, "deaths_per_million": 0.231, "name": "Põhja-Korea", "population": 25971909 }, "KR": { "cases": 19346764, "deaths": 24907, "deaths_per_million": 480.551, "fully_vaccinated": 44647369, "name": "Lõuna-Korea", "percent_fully_vaccinated": 86.14, "percent_vaccinated": 86.98, "population": 51830139, "total_vaccinated": 45082900, "vaccine_doses": 126929678 }, "KW": { "cases": 653020, "deaths": 2559, "deaths_per_million": 602.101, "fully_vaccinated": 3324867, "name": "Kuveit", "percent_fully_vaccinated": 78.23, "percent_vaccinated": 80.84, "population": 4250114, "total_vaccinated": 3435840, "vaccine_doses": 8141439 }, "KY": { "cases": 28784, "deaths": 29, "deaths_per_million": 425.619, "fully_vaccinated": 59810, "name": "Kaimanisaared", "percent_fully_vaccinated": 87.78, "percent_vaccinated": 90.19, "population": 68136, "total_vaccinated": 61453, "vaccine_doses": 146793 }, "KZ": { "cases": 1422966, "deaths": 19021, "deaths_per_million": 990.86, "fully_vaccinated": 9326873, "name": "Kasahstan", "percent_fully_vaccinated": 48.59, "percent_vaccinated": 49.72, "population": 19196465, "total_vaccinated": 9545315, "vaccine_doses": 20918681 }, "LA": { "cases": 210815, "deaths": 757, "deaths_per_million": 101.952, "fully_vaccinated": 5076787, "name": "Laos", "percent_fully_vaccinated": 68.8, "percent_vaccinated": 78.84, "population": 7425058, "total_vaccinated": 5817695, "vaccine_doses": 10894482 }, "LB": { "cases": 1159629, "deaths": 10512, "deaths_per_million": 1879.616, "fully_vaccinated": 2382431, "name": "Liibanon", "percent_fully_vaccinated": 42.6, "percent_vaccinated": 48.38, "population": 5592631, "total_vaccinated": 2705873, "vaccine_doses": 5706300 }, "LC": { "cases": 27755, "deaths": 385, "deaths_per_million": 2143.032, "fully_vaccinated": 54459, "name": "Saint Lucia", "percent_fully_vaccinated": 30.31, "percent_vaccinated": 33.25, "population": 179652, "total_vaccinated": 59736, "vaccine_doses": 121869 }, "LI": { "cases": 18571, "deaths": 86, "deaths_per_million": 2202.925, "fully_vaccinated": 26435, "name": "Liechtenstein", "percent_fully_vaccinated": 67.71, "percent_vaccinated": 68.52, "population": 39039, "total_vaccinated": 26749, "vaccine_doses": 70833 }, "LK": { "cases": 664975, "deaths": 16539, "deaths_per_million": 759.595, "fully_vaccinated": 14553192, "name": "Sri Lanka", "percent_fully_vaccinated": 66.84, "percent_vaccinated": 78.56, "population": 21773441, "total_vaccinated": 17104637, "vaccine_doses": 39659765 }, "LR": { "cases": 7508, "deaths": 294, "deaths_per_million": 56.61, "fully_vaccinated": 2328125, "name": "Libeeria", "percent_fully_vaccinated": 44.83, "percent_vaccinated": 50.95, "population": 5193416, "total_vaccinated": 2645947, "vaccine_doses": 2921554 }, "LS": { "cases": 34040, "deaths": 702, "deaths_per_million": 307.699, "fully_vaccinated": 872661, "name": "Lesotho", "percent_fully_vaccinated": 38.25, "percent_vaccinated": 40.51, "population": 2281454, "total_vaccinated": 924248, "vaccine_doses": 1077116 }, "LT": { "cases": 1175998, "deaths": 9201, "deaths_per_million": 3301.813, "fully_vaccinated": 1877102, "name": "Leedu", "percent_fully_vaccinated": 67.36, "percent_vaccinated": 70.09, "population": 2786651, "total_vaccinated": 1953101, "vaccine_doses": 4492076 }, "LU": { "cases": 280088, "deaths": 1108, "deaths_per_million": 1733.089, "fully_vaccinated": 462338, "name": "Luksemburg", "percent_fully_vaccinated": 72.83, "percent_vaccinated": 75.31, "population": 639321, "total_vaccinated": 481492, "vaccine_doses": 1319686 }, "LV": { "cases": 855249, "deaths": 5879, "deaths_per_million": 3137.275, "fully_vaccinated": 1305976, "name": "Läti", "percent_fully_vaccinated": 69.69, "percent_vaccinated": 71.84, "population": 1873919, "total_vaccinated": 1346184, "vaccine_doses": 2895716 }, "LY": { "cases": 503611, "deaths": 6431, "deaths_per_million": 954.823, "fully_vaccinated": 1215576, "name": "Liibüa", "percent_fully_vaccinated": 18.05, "percent_vaccinated": 33.96, "population": 6735277, "total_vaccinated": 2287022, "vaccine_doses": 3667090 }, "MA": { "cases": 1258018, "deaths": 16215, "deaths_per_million": 437.338, "fully_vaccinated": 23450432, "name": "Maroko", "percent_fully_vaccinated": 63.25, "percent_vaccinated": 67.33, "population": 37076584, "total_vaccinated": 24962759, "vaccine_doses": 54924940 }, "MC": { "cases": 13964, "deaths": 61, "deaths_per_million": 1662.76, "fully_vaccinated": 23308, "name": "Monaco", "percent_fully_vaccinated": 58.98, "percent_vaccinated": 67.49, "population": 36686, "total_vaccinated": 26672, "vaccine_doses": 49980 }, "MD": { "cases": 526394, "deaths": 11592, "deaths_per_million": 3786.372, "fully_vaccinated": 1063425, "name": "Moldova", "percent_fully_vaccinated": 26.43, "percent_vaccinated": 26.87, "population": 3061506, "total_vaccinated": 1081073, "vaccine_doses": 2165600 }, "ME": { "cases": 253365, "deaths": 2739, "deaths_per_million": 4362.444, "fully_vaccinated": 284068, "name": "Montenegro", "percent_fully_vaccinated": 45.24, "percent_vaccinated": 46.5, "population": 627859, "total_vaccinated": 291951, "vaccine_doses": 676529 }, "MF": { "name": "Püha Martin" }, "MG": { "cases": 66416, "deaths": 1407, "deaths_per_million": 48.659, "fully_vaccinated": 1289181, "name": "Madagaskar", "percent_fully_vaccinated": 4.46, "percent_vaccinated": 4.6, "population": 28915653, "total_vaccinated": 1330462, "vaccine_doses": 2369775 }, "MH": { "cases": 59, "deaths": null, "fully_vaccinated": null, "name": "Marshalli Saared", "percent_vaccinated": null, "population": 42050, "total_vaccinated": null, "vaccine_doses": null }, "MK": { "cases": 323425, "deaths": 9359, "deaths_per_million": 4449.611, "fully_vaccinated": 837453, "name": "Põhja-Makedoonia", "percent_fully_vaccinated": 40.21, "percent_vaccinated": 41, "population": 2103330, "total_vaccinated": 853927, "vaccine_doses": 1850145 }, "ML": { "cases": 31216, "deaths": 737, "deaths_per_million": 33.645, "fully_vaccinated": 1428505, "name": "Mali", "percent_fully_vaccinated": 6.52, "percent_vaccinated": 8.96, "population": 21904983, "total_vaccinated": 1962791, "vaccine_doses": 2683868 }, "MM": { "cases": 613966, "deaths": 19434, "deaths_per_million": 361.24, "fully_vaccinated": 27027467, "name": "Myanmar", "percent_fully_vaccinated": 49.31, "percent_vaccinated": 60.22, "population": 53798084, "total_vaccinated": 33004742, "vaccine_doses": 62259560 }, "MN": { "cases": 937971, "deaths": 2119, "deaths_per_million": 632.956, "fully_vaccinated": 2175617, "name": "Mongoolia", "percent_fully_vaccinated": 65.35, "percent_vaccinated": 68.27, "population": 3347782, "total_vaccinated": 2272965, "vaccine_doses": 5492919 }, "MO": { "cases": 787, "deaths": 6, "deaths_per_million": 8.739, "fully_vaccinated": 587700, "name": "Macau", "percent_fully_vaccinated": 85.59, "percent_vaccinated": 89.61, "population": 686607, "total_vaccinated": 615293, "vaccine_doses": 1445946 }, "MP": { "name": "Põhja-Mariaanid" }, "MQ": { "name": "Martinique" }, "MR": { "cases": 62350, "deaths": 990, "deaths_per_million": 214.519, "fully_vaccinated": 1335276, "name": "Mauritaania", "percent_fully_vaccinated": 28.93, "percent_vaccinated": 41.79, "population": 4614974, "total_vaccinated": 1928484, "vaccine_doses": 2853551 }, "MS": { "cases": 1040, "deaths": 8, "deaths_per_million": 1811.184, "fully_vaccinated": 1890, "name": "Montserrat", "percent_fully_vaccinated": 42.79, "percent_vaccinated": 46.91, "population": 4417, "total_vaccinated": 2072, "vaccine_doses": 4472 }, "MT": { "cases": 112295, "deaths": 786, "deaths_per_million": 1492.175, "fully_vaccinated": 470173, "name": "Malta", "percent_fully_vaccinated": 89.26, "percent_vaccinated": 90.61, "population": 526748, "total_vaccinated": 477305, "vaccine_doses": 1326886 }, "MU": { "cases": 241165, "deaths": 1009, "deaths_per_million": 776.802, "fully_vaccinated": 977728, "name": "Mauritius", "percent_fully_vaccinated": 75.27, "percent_vaccinated": 78.68, "population": 1298915, "total_vaccinated": 1021934, "vaccine_doses": 2564102 }, "MV": { "cases": 184302, "deaths": 307, "deaths_per_million": 588.734, "fully_vaccinated": 384663, "name": "Maldiivid", "percent_fully_vaccinated": 73.77, "percent_vaccinated": 76.51, "population": 521458, "total_vaccinated": 398958, "vaccine_doses": 948913 }, "MW": { "cases": 87250, "deaths": 2660, "deaths_per_million": 133.737, "fully_vaccinated": 1517989, "name": "Malawi", "percent_fully_vaccinated": 7.63, "percent_vaccinated": 10.69, "population": 19889742, "total_vaccinated": 2125294, "vaccine_doses": 3171945 }, "MX": { "cases": 6628541, "deaths": 327109, "deaths_per_million": 2581.655, "fully_vaccinated": 79947470, "name": "Mehhiko", "percent_fully_vaccinated": 63.1, "percent_vaccinated": 71.28, "population": 126705138, "total_vaccinated": 90320224, "vaccine_doses": 209673612 }, "MY": { "cases": 4654951, "deaths": 35923, "deaths_per_million": 1069.969, "fully_vaccinated": 27423960, "name": "Malaisia", "percent_fully_vaccinated": 81.68, "percent_vaccinated": 83.59, "population": 33573874, "total_vaccinated": 28065185, "vaccine_doses": 71744758 }, "MZ": { "cases": 229387, "deaths": 2215, "deaths_per_million": 69.052, "fully_vaccinated": 14098645, "name": "Mosambiik", "percent_fully_vaccinated": 43.83, "percent_vaccinated": 46.57, "population": 32077072, "total_vaccinated": 14978771, "vaccine_doses": 31616078 }, "NA": { "cases": 169253, "deaths": 4069, "deaths_per_million": 1608.204, "fully_vaccinated": 443559, "name": "Namiibia", "percent_fully_vaccinated": 17.53, "percent_vaccinated": 20.31, "population": 2530151, "total_vaccinated": 513856, "vaccine_doses": 856277 }, "NC": { "cases": 68135, "deaths": 314, "deaths_per_million": 1091.035, "fully_vaccinated": 180445, "name": "Uus-Kaledoonia", "percent_fully_vaccinated": 62.7, "percent_vaccinated": 65.49, "population": 287800, "total_vaccinated": 188475, "vaccine_doses": 462133 }, "NE": { "cases": 9104, "deaths": 311, "deaths_per_million": 12.316, "fully_vaccinated": 2888988, "name": "Niger", "percent_fully_vaccinated": 11.44, "percent_vaccinated": 14.44, "population": 25252722, "total_vaccinated": 3647695, "vaccine_doses": 4394310 }, "NF": { "name": "Norfolki saare ala" }, "NG": { "cases": 260339, "deaths": 3147, "deaths_per_million": 14.747, "fully_vaccinated": 24675659, "name": "Nigeeria", "percent_fully_vaccinated": 11.56, "percent_vaccinated": 17.13, "population": 213401323, "total_vaccinated": 36549506, "vaccine_doses": 56126494 }, "NI": { "cases": 14777, "deaths": 244, "deaths_per_million": 35.618, "fully_vaccinated": 5597975, "name": "Nicaragua", "percent_fully_vaccinated": 81.72, "percent_vaccinated": 87.2, "population": 6850540, "total_vaccinated": 5973858, "vaccine_doses": 11571833 }, "NL": { "cases": 8326432, "deaths": 22552, "deaths_per_million": 1288.561, "fully_vaccinated": 12111092, "name": "Holland", "percent_fully_vaccinated": 69.2, "percent_vaccinated": 74, "population": 17501696, "total_vaccinated": 12950702, "vaccine_doses": 36045756 }, "NO": { "cases": 1454675, "deaths": 3596, "deaths_per_million": 665.554, "fully_vaccinated": 4049464, "name": "Norra", "percent_fully_vaccinated": 74.95, "percent_vaccinated": 80.38, "population": 5403021, "total_vaccinated": 4342965, "vaccine_doses": 11482254 }, "NP": { "cases": 984075, "deaths": 11957, "deaths_per_million": 398.102, "fully_vaccinated": 20497729, "name": "Nepal", "percent_fully_vaccinated": 68.25, "percent_vaccinated": 80.09, "population": 30034989, "total_vaccinated": 24056165, "vaccine_doses": 51564516 }, "NR": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 8585, "name": "Nauru", "percent_fully_vaccinated": 68.61, "percent_vaccinated": 83.86, "population": 12512, "total_vaccinated": 10493, "vaccine_doses": 24005 }, "NU": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 1417, "name": "Niue", "percent_fully_vaccinated": 87.79, "percent_vaccinated": 102.23, "population": 1614, "total_vaccinated": 1650, "vaccine_doses": 4161 }, "NZ": { "cases": 1570802, "deaths": 1941, "deaths_per_million": 378.383, "fully_vaccinated": 4125806, "name": "Uus-Meremaa", "percent_fully_vaccinated": 80.43, "percent_vaccinated": 83.73, "population": 5129728, "total_vaccinated": 4294878, "vaccine_doses": 11418503 }, "OM": { "cases": 393002, "deaths": 4628, "deaths_per_million": 1023.787, "fully_vaccinated": 3039478, "name": "Omaan", "percent_fully_vaccinated": 58.19, "percent_vaccinated": 62.54, "population": 4520471, "total_vaccinated": 3266729, "vaccine_doses": 7068002 }, "PA": { "cases": 942083, "deaths": 8395, "deaths_per_million": 1929.323, "fully_vaccinated": 3123937, "name": "Panama", "percent_fully_vaccinated": 71.79, "percent_vaccinated": 80.16, "population": 4351267, "total_vaccinated": 3487798, "vaccine_doses": 8449454 }, "PE": { "cases": 3845093, "deaths": 214071, "deaths_per_million": 6349.34, "fully_vaccinated": 27848144, "name": "Peruu", "percent_fully_vaccinated": 82.6, "percent_vaccinated": 87.93, "population": 33715472, "total_vaccinated": 29645865, "vaccine_doses": 80166089 }, "PF": { "cases": 74809, "deaths": 649, "deaths_per_million": 2134.644, "fully_vaccinated": 180807, "name": "Prantsuse Polüneesia", "percent_fully_vaccinated": 63.99, "percent_vaccinated": 66.67, "population": 304032, "total_vaccinated": 188352, "vaccine_doses": 453259 }, "PG": { "cases": 44772, "deaths": 662, "deaths_per_million": 66.536, "fully_vaccinated": 280108, "name": "Paapua Uus-Guinea", "percent_fully_vaccinated": 2.82, "percent_vaccinated": 3.41, "population": 9949437, "total_vaccinated": 339482, "vaccine_doses": 619590 }, "PH": { "cases": 3755403, "deaths": 60694, "deaths_per_million": 532.963, "fully_vaccinated": 71835024, "name": "Filipiinid", "percent_fully_vaccinated": 63.08, "percent_vaccinated": 67.12, "population": 113880328, "total_vaccinated": 76438466, "vaccine_doses": 156547670 }, "PK": { "cases": 1551251, "deaths": 30470, "deaths_per_million": 131.676, "fully_vaccinated": 128811317, "name": "Pakistan", "percent_fully_vaccinated": 55.67, "percent_vaccinated": 59.64, "population": 231402116, "total_vaccinated": 137997368, "vaccine_doses": 282862538 }, "PL": { "cases": 6049640, "deaths": 116510, "deaths_per_million": 3041.423, "fully_vaccinated": 22524453, "name": "Poola", "percent_fully_vaccinated": 58.8, "percent_vaccinated": 59.38, "population": 38307726, "total_vaccinated": 22745701, "vaccine_doses": 54701343 }, "PM": { "cases": 3026, "deaths": 1, "deaths_per_million": 169.981, "name": "Saint-Pierre ja Miquelon", "population": 5883 }, "PN": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 47, "name": "Pitcairn", "percent_fully_vaccinated": 100, "percent_vaccinated": 100, "total_vaccinated": 47, "vaccine_doses": 94 }, "PR": { "population": 2828246 }, "PS": { "cases": 672039, "deaths": 5664, "deaths_per_million": 1103.364, "fully_vaccinated": 1772479, "name": "Palestiina Riik", "percent_fully_vaccinated": 33.94, "percent_vaccinated": 38.46, "population": 5133392, "total_vaccinated": 2008544, "vaccine_doses": 3734270 }, "PT": { "cases": 5323725, "deaths": 24555, "deaths_per_million": 2386.273, "fully_vaccinated": 8896973, "name": "Portugal", "percent_fully_vaccinated": 86.46, "percent_vaccinated": 94.64, "population": 10290103, "total_vaccinated": 9738232, "vaccine_doses": 24773423 }, "PW": { "cases": 5308, "deaths": 6, "deaths_per_million": 332.889, "name": "Belau", "population": 18024 }, "PY": { "cases": 701060, "deaths": 19147, "deaths_per_million": 2856.142, "fully_vaccinated": 3493080, "name": "Paraguay", "percent_fully_vaccinated": 52.11, "percent_vaccinated": 59.21, "population": 6703799, "total_vaccinated": 3969185, "vaccine_doses": 9215489 }, "QA": { "cases": 403444, "deaths": 680, "deaths_per_million": 252.954, "fully_vaccinated": 2738600, "name": "Katar", "percent_fully_vaccinated": 101.87, "percent_vaccinated": 101.87, "population": 2688235, "total_vaccinated": 2738600, "vaccine_doses": 7280398 }, "RE": { "name": "Réunion" }, "RO": { "cases": 3011711, "deaths": 65862, "deaths_per_million": 3407.496, "fully_vaccinated": 8114769, "name": "Rumeenia", "percent_fully_vaccinated": 42.42, "percent_vaccinated": 42.3, "population": 19328560, "total_vaccinated": 8176457, "vaccine_doses": 16827486 }, "RS": { "cases": 2088966, "deaths": 16223, "deaths_per_million": 2360.895, "fully_vaccinated": 3278198, "name": "Serbia", "percent_fully_vaccinated": 47.71, "percent_vaccinated": 48.81, "population": 6871547, "total_vaccinated": 3354075, "vaccine_doses": 8534688 }, "RU": { "cases": 18268570, "deaths": 374444, "deaths_per_million": 2580.544, "fully_vaccinated": 74969766, "name": "Venemaa", "percent_fully_vaccinated": 51.67, "percent_vaccinated": 56.54, "population": 145102755, "total_vaccinated": 82034136, "vaccine_doses": 169735679 }, "RW": { "cases": 132121, "deaths": 1466, "deaths_per_million": 108.9, "fully_vaccinated": 8822309, "name": "Rwanda", "percent_fully_vaccinated": 65.54, "percent_vaccinated": 67.91, "population": 13461888, "total_vaccinated": 9141570, "vaccine_doses": 25522207 }, "SA": { "cases": 808053, "deaths": 9240, "deaths_per_million": 257.021, "fully_vaccinated": 25082132, "name": "Saudi Araabia", "percent_fully_vaccinated": 70.97, "percent_vaccinated": 75.59, "population": 35950396, "total_vaccinated": 26713922, "vaccine_doses": 66700629 }, "SB": { "cases": 21544, "deaths": 153, "deaths_per_million": 216.147, "fully_vaccinated": 182055, "name": "Saalomoni Saared", "percent_fully_vaccinated": 25.72, "percent_vaccinated": 40.22, "population": 707851, "total_vaccinated": 284693, "vaccine_doses": 469091 }, "SC": { "cases": 45429, "deaths": 168, "deaths_per_million": 1577.909, "fully_vaccinated": 80925, "name": "Seišellid", "percent_fully_vaccinated": 76.01, "percent_vaccinated": 80, "population": 106470, "total_vaccinated": 85180, "vaccine_doses": 221597 }, "SD": { "cases": 62914, "deaths": 4955, "deaths_per_million": 108.526, "fully_vaccinated": 4536964, "name": "Sudaan", "percent_fully_vaccinated": 10.1, "percent_vaccinated": 14.81, "population": 45657202, "total_vaccinated": 6651268, "vaccine_doses": 8179010 }, "SE": { "cases": 2533978, "deaths": 19249, "deaths_per_million": 1839.001, "fully_vaccinated": 7651988, "name": "Rootsi", "percent_fully_vaccinated": 75.31, "percent_vaccinated": 77.15, "population": 10467097, "total_vaccinated": 7838695, "vaccine_doses": 22674504 }, "SG": { "cases": 1664707, "deaths": 1483, "deaths_per_million": 271.93, "fully_vaccinated": 4999113, "name": "Singapur", "percent_fully_vaccinated": 91.67, "percent_vaccinated": 92.07, "population": 5453600, "total_vaccinated": 5021147, "vaccine_doses": 14249688 }, "SH": { "cases": 4, "deaths": null, "fully_vaccinated": 3531, "name": "Saint Helena (meretagune ala)", "percent_vaccinated": 71.83, "population": 5404, "total_vaccinated": 4361, "vaccine_doses": 7892 }, "SI": { "cases": 1072182, "deaths": 6686, "deaths_per_million": 3154.652, "fully_vaccinated": 1222225, "name": "Sloveenia", "percent_fully_vaccinated": 57.67, "percent_vaccinated": 59.72, "population": 2119410, "total_vaccinated": 1265802, "vaccine_doses": 2996643 }, "SJ": { "name": "Svalbard ja Jan Mayen" }, "SK": { "cases": 2573084, "deaths": 20198, "deaths_per_million": 3707.673, "fully_vaccinated": 2767766, "name": "Slovakkia", "percent_fully_vaccinated": 50.81, "percent_vaccinated": 51.82, "population": 5447622, "total_vaccinated": 2822737, "vaccine_doses": 7077798 }, "SL": { "cases": 7729, "deaths": 125, "deaths_per_million": 14.844, "fully_vaccinated": 1916574, "name": "Sierra Leone", "percent_fully_vaccinated": 22.76, "percent_vaccinated": 31.4, "population": 8420641, "total_vaccinated": 2644113, "vaccine_doses": 3526274 }, "SM": { "cases": 19619, "deaths": 118, "deaths_per_million": 3496.711, "fully_vaccinated": 23633, "name": "San Marino", "percent_fully_vaccinated": 69.49, "percent_vaccinated": 77.5, "population": 33746, "total_vaccinated": 26357, "vaccine_doses": 69338 }, "SN": { "cases": 87118, "deaths": 1968, "deaths_per_million": 116.61, "fully_vaccinated": 1070503, "name": "Senegal", "percent_fully_vaccinated": 6.34, "percent_vaccinated": 13.38, "population": 16876720, "total_vaccinated": 2300648, "vaccine_doses": 2523856 }, "SO": { "cases": 26957, "deaths": 1361, "deaths_per_million": 79.751, "fully_vaccinated": 1654113, "name": "Somaalia", "percent_fully_vaccinated": 9.69, "percent_vaccinated": 16.18, "population": 17065581, "total_vaccinated": 2761028, "vaccine_doses": 3266529 }, "SR": { "cases": 80949, "deaths": 1379, "deaths_per_million": 2249.651, "fully_vaccinated": 237879, "name": "Suriname", "percent_fully_vaccinated": 40.2, "percent_vaccinated": 45.26, "population": 612984, "total_vaccinated": 267820, "vaccine_doses": 505699 }, "SS": { "cases": 17733, "deaths": 138, "deaths_per_million": 12.839, "fully_vaccinated": 1270042, "name": "Lõuna-Sudaan", "percent_fully_vaccinated": 11.82, "percent_vaccinated": 12.21, "population": 10748272, "total_vaccinated": 1312090, "vaccine_doses": 1362308 }, "ST": { "cases": 6087, "deaths": 74, "deaths_per_million": 331.679, "fully_vaccinated": 99341, "name": "São Tomé ja Príncipe", "percent_fully_vaccinated": 44.53, "percent_vaccinated": 56.27, "population": 223107, "total_vaccinated": 125550, "vaccine_doses": 221655 }, "SV": { "cases": 180970, "deaths": 4189, "deaths_per_million": 663.429, "fully_vaccinated": 4322540, "name": "El Salvador", "percent_fully_vaccinated": 68.46, "percent_vaccinated": 73.16, "population": 6314167, "total_vaccinated": 4619142, "vaccine_doses": 10998770 }, "SX": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 26417, "name": "Sint Maarten", "percent_fully_vaccinated": 59.98, "percent_vaccinated": 64.5, "population": 44042, "total_vaccinated": 28407, "vaccine_doses": 63735 }, "SY": { "cases": 56156, "deaths": 3150, "deaths_per_million": 147.718, "fully_vaccinated": 1839872, "name": "Süüria", "percent_fully_vaccinated": 8.63, "percent_vaccinated": 12.94, "population": 21324367, "total_vaccinated": 2758742, "vaccine_doses": 4256291 }, "SZ": { "cases": 73259, "deaths": 1417, "deaths_per_million": 1188.488, "fully_vaccinated": 342088, "name": "Svaasimaa", "percent_fully_vaccinated": 28.69, "percent_vaccinated": 34.43, "population": 1192271, "total_vaccinated": 410506, "vaccine_doses": 684176 }, "TC": { "cases": 6279, "deaths": 36, "deaths_per_million": 797.978, "fully_vaccinated": 30129, "name": "Turks ja Caicos", "percent_fully_vaccinated": 66.78, "percent_vaccinated": 71.35, "population": 45114, "total_vaccinated": 32189, "vaccine_doses": 70169 }, "TD": { "cases": 7432, "deaths": 193, "deaths_per_million": 11.234, "fully_vaccinated": 2093522, "name": "Tšaad", "percent_fully_vaccinated": 12.38, "percent_vaccinated": 13.12, "population": 17179740, "total_vaccinated": 2218493, "vaccine_doses": 2356138 }, "TF": { "name": "Prantsuse Lõunaalad" }, "TG": { "cases": 37973, "deaths": 277, "deaths_per_million": 32.042, "fully_vaccinated": 1557538, "name": "Togo", "percent_fully_vaccinated": 18.02, "percent_vaccinated": 24.5, "population": 8644829, "total_vaccinated": 2118136, "vaccine_doses": 3290821 }, "TH": { "cases": 4577593, "deaths": 31189, "deaths_per_million": 435.594, "fully_vaccinated": 53136572, "name": "Tai", "percent_fully_vaccinated": 74.21, "percent_vaccinated": 79.35, "population": 71601103, "total_vaccinated": 56817048, "vaccine_doses": 140486389 }, "TJ": { "cases": 17786, "deaths": 125, "deaths_per_million": 12.82, "fully_vaccinated": 4976770, "name": "Tadžikistan", "percent_fully_vaccinated": 51.05, "percent_vaccinated": 53.23, "population": 9750064, "total_vaccinated": 5189877, "vaccine_doses": 12504152 }, "TK": { "fully_vaccinated": 968, "name": "Tokelau", "percent_fully_vaccinated": 70.76, "percent_vaccinated": 70.76, "population": 1368, "total_vaccinated": 968, "vaccine_doses": 1936 }, "TL": { "cases": 22986, "deaths": 133, "deaths_per_million": 100.686, "fully_vaccinated": 725971, "name": "Ida-Timor", "percent_fully_vaccinated": 54.96, "percent_vaccinated": 63.72, "population": 1320942, "total_vaccinated": 841763, "vaccine_doses": 1733196 }, "TM": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 9753, "name": "Türkmenistan", "percent_vaccinated": 0.53, "total_vaccinated": 32240, "vaccine_doses": 41993 }, "TN": { "cases": 1114370, "deaths": 28942, "deaths_per_million": 2360.118, "fully_vaccinated": 6377749, "name": "Tuneesia", "percent_fully_vaccinated": 52.01, "percent_vaccinated": 72.5, "population": 12262946, "total_vaccinated": 8890905, "vaccine_doses": 14894966 }, "TO": { "cases": 12515, "deaths": 12, "deaths_per_million": 113.189, "fully_vaccinated": 97151, "name": "Tonga", "percent_fully_vaccinated": 91, "percent_vaccinated": 101.41, "population": 106017, "total_vaccinated": 108263, "vaccine_doses": 242634 }, "TR": { "cases": 15524071, "deaths": 99184, "deaths_per_million": 1169.962, "fully_vaccinated": 53106992, "name": "Türgi", "percent_fully_vaccinated": 62.64, "percent_vaccinated": 68.27, "population": 84775404, "total_vaccinated": 57876767, "vaccine_doses": 149772979 }, "TT": { "cases": 170100, "deaths": 4045, "deaths_per_million": 2651.306, "fully_vaccinated": 715186, "name": "Trinidad ja Tobago", "percent_fully_vaccinated": 46.88, "percent_vaccinated": 49.29, "population": 1525663, "total_vaccinated": 752072, "vaccine_doses": 1576589 }, "TV": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 6160, "name": "Tuvalu", "percent_fully_vaccinated": 51.66, "percent_vaccinated": 53.4, "population": 11925, "total_vaccinated": 6368, "vaccine_doses": 12528 }, "TW": { "cases": 4447707, "deaths": 8649, "deaths_per_million": 362.491, "fully_vaccinated": 19880190, "name": "Taiwan", "percent_fully_vaccinated": 83.32, "percent_vaccinated": 89.15, "population": 23859912, "total_vaccinated": 21271416, "vaccine_doses": 59290207 }, "TZ": { "cases": 37510, "deaths": 841, "deaths_per_million": 13.226, "fully_vaccinated": 10518478, "name": "Tansaania", "percent_fully_vaccinated": 16.54, "percent_vaccinated": 18.73, "population": 63588334, "total_vaccinated": 11910572, "vaccine_doses": 15257697 }, "UA": { "cases": 5291868, "deaths": 116444, "deaths_per_million": 2674.941, "fully_vaccinated": 15221792, "name": "Ukraina", "percent_fully_vaccinated": 35.02, "percent_vaccinated": 36.19, "population": 43531422, "total_vaccinated": 15729617, "vaccine_doses": 31683310 }, "UG": { "cases": 169015, "deaths": 3628, "deaths_per_million": 79.121, "fully_vaccinated": 12029925, "name": "Uganda", "percent_fully_vaccinated": 26.24, "percent_vaccinated": 38.42, "population": 45853778, "total_vaccinated": 17616836, "vaccine_doses": 23972170 }, "US": { "cases": 90567290, "deaths": 1027369, "deaths_per_million": 3048.594, "fully_vaccinated": 222950194, "name": "Ameerika Ühendriigid", "percent_fully_vaccinated": 67.15, "percent_vaccinated": 78.67, "population": 336997624, "total_vaccinated": 261204035, "vaccine_doses": 601497801 }, "UY": { "cases": 967808, "deaths": 7387, "deaths_per_million": 2155.995, "fully_vaccinated": 2889266, "name": "Uruguay", "percent_fully_vaccinated": 84.33, "percent_vaccinated": 87.51, "population": 3426260, "total_vaccinated": 2998430, "vaccine_doses": 8708442 }, "UZ": { "cases": 242747, "deaths": 1637, "deaths_per_million": 48.032, "fully_vaccinated": 15794134, "name": "Usbekistan", "percent_fully_vaccinated": 46.34, "percent_vaccinated": 58.36, "population": 34081449, "total_vaccinated": 19890447, "vaccine_doses": 58191020 }, "VA": { "cases": 29, "deaths": 0, "fully_vaccinated": null, "name": "Vatikan", "percent_vaccinated": null, "population": 511, "total_vaccinated": null, "vaccine_doses": null }, "VC": { "cases": 9282, "deaths": 115, "deaths_per_million": 1102.251, "fully_vaccinated": 30984, "name": "Saint Vincent ja Grenadiinid", "percent_fully_vaccinated": 29.7, "percent_vaccinated": 35.33, "population": 104332, "total_vaccinated": 36858, "vaccine_doses": 71811 }, "VE": { "cases": 533195, "deaths": 5757, "deaths_per_million": 204.15, "fully_vaccinated": 14287370, "name": "Venezuela", "percent_fully_vaccinated": 49.77, "percent_vaccinated": 77.19, "population": 28199866, "total_vaccinated": 22157232, "vaccine_doses": 37860994 }, "VG": { "cases": 7131, "deaths": 63, "deaths_per_million": 2024.291, "fully_vaccinated": 18187, "name": "Briti Neitsisaared", "percent_fully_vaccinated": 58.44, "percent_vaccinated": 62.44, "population": 31122, "total_vaccinated": 19433, "vaccine_doses": 41346 }, "VI": { "population": 104218 }, "VN": { "cases": 10768844, "deaths": 43092, "deaths_per_million": 442.114, "fully_vaccinated": 80185029, "name": "Vietnam", "percent_fully_vaccinated": 82.27, "percent_vaccinated": 89.04, "population": 97468028, "total_vaccinated": 86785069, "vaccine_doses": 234856999 }, "VU": { "cases": 11723, "deaths": 14, "deaths_per_million": 43.868, "fully_vaccinated": 126591, "name": "Vanuatu", "percent_fully_vaccinated": 40.26, "percent_vaccinated": 54.77, "population": 319136, "total_vaccinated": 172232, "vaccine_doses": 309433 }, "WF": { "cases": 533, "deaths": 7, "deaths_per_million": 602.047, "fully_vaccinated": 6457, "name": "Wallis ja Futuna", "percent_fully_vaccinated": 58.2, "percent_vaccinated": 58.44, "population": 11627, "total_vaccinated": 6483, "vaccine_doses": 16426 }, "WS": { "cases": 15318, "deaths": 29, "deaths_per_million": 132.563, "fully_vaccinated": 198896, "name": "Samoa", "percent_fully_vaccinated": 90.92, "percent_vaccinated": 104.81, "population": 218764, "total_vaccinated": 229291, "vaccine_doses": 495431 }, "XC": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 275988, "name": "Põhja-Küprose Türgi Vabariik", "percent_fully_vaccinated": 72.2, "percent_vaccinated": 74.39, "total_vaccinated": 284357, "vaccine_doses": 617389 }, "XK": { "cases": 245857, "deaths": 3164, "deaths_per_million": 1775.419, "fully_vaccinated": 824129, "name": "Kosovo", "percent_fully_vaccinated": 46.24, "percent_vaccinated": 50.79, "population": 1782115, "total_vaccinated": 905188, "vaccine_doses": 1833768 }, "XW": { "cases": 571182327, "deaths": 6386234, "deaths_per_million": 807.434, "fully_vaccinated": 4862744521, "name": "Maa", "note": "Maailma koondnumbrites ei ole arvesse võetud näitajaid riikidest, kust ei ole tulemusi raporteeritud.", "percent_fully_vaccinated": 61.48, "percent_vaccinated": 66.94, "population": 7909295152, "total_vaccinated": 5294295762, "vaccine_doses": 12301452886 }, "YE": { "cases": 11849, "deaths": 2149, "deaths_per_million": 65.157, "fully_vaccinated": 446120, "name": "Jeemen", "percent_fully_vaccinated": 1.46, "percent_vaccinated": 2.29, "population": 32981641, "total_vaccinated": 697956, "vaccine_doses": 864544 }, "YT": { "name": "Mayotte" }, "ZA": { "cases": 4002981, "deaths": 101955, "deaths_per_million": 1716.638, "fully_vaccinated": 19169985, "name": "Lõuna-Aafrika Vabariik", "percent_fully_vaccinated": 32.28, "percent_vaccinated": 37.25, "population": 59392255, "total_vaccinated": 22124911, "vaccine_doses": 37110233 }, "ZM": { "cases": 329483, "deaths": 4015, "deaths_per_million": 206.182, "fully_vaccinated": 4921621, "name": "Sambia", "percent_fully_vaccinated": 25.27, "percent_vaccinated": 17.13, "population": 19473125, "total_vaccinated": 3240892, "vaccine_doses": 7789944 }, "ZW": { "cases": 256270, "deaths": 5572, "deaths_per_million": 348.391, "fully_vaccinated": 4637374, "name": "Zimbabwe", "percent_fully_vaccinated": 29, "percent_vaccinated": 39.59, "population": 15993524, "total_vaccinated": 6331851, "vaccine_doses": 12045572 } } aeesjvbev5c3yatpi3rpy0l722xpnym Kuuba revolutsioon 0 616765 6168554 6127072 2022-07-27T03:30:38Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.8 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib revolutsioonist endas. Tagajärgede kohta vaata artiklit [[Kuuba revolutsiooni tagajärjed]]. Teiste kasutuste kohta vaata [[Kuuba revolutsioon (täpsustus)]].}} {{Infokast sõjaline konflikt | konflikt = Kuuba revolutsioon | osa = | pilt = Fidel Castro and his men in the Sierra Maestra.jpg | pildiallkiri = [[Fidel Castro]] koos võitluskaaslastega [[Sierra Maestra]] mägedes | aeg = [[Moncada kasarmud|26. juuli 1953]] – [[Santa Clara lahing|1. jaanuar 1959]] <br/> (5 aastat, 5 kuud ja 6 päeva) | koht = [[Kuuba Vabariik (1902–1959)|Kuuba]] | kaart = | laiuskoord = | pikkuskoord = | kaardilaius = | kaardiallkiri = | ala = | tulemus = [[26. Juuli Liikumine|26. Juuli Liikumise]] võit * Kukutatakse [[Fulgencio Batista]] valitsus * Ametisse astub [[Fidel Castro]] revolutsioonivalitsus * [[Ameerika Ühendriikide Kuuba embargo]] * Katkevad [[Ameerika Ühendriikide-Kuuba suhted]] * [[Escambray mäss]] * [[Sigade lahe dessant]] | seis = | osaline1 = {{flagicon image|Flag of Cuba (sky blue).svg}} [[Kuuba Vabariik (1902–1959)|Kuuba Vabariik]] <br/> '''Toetus:''' <br/> {{pisilipp|Ameerika Ühendriigid}} (1953–1958) <br/> {{pisilipp|Dominikaani Vabariik}} | osaline2 = {{flagicon image|M-26-7.svg}} [[26. Juuli Liikumine]] <br/> {{flagicon image|Flag of the Revolutionary Directorate of 13 March.png}} [[Directorio Revolucionario Estudiantil]] <br/> {{Flagicon image| Flag of the Revolutionary Directorate.svg}} [[Escambray Teube Rahvuslik Rinne]] <br /> {{flagicon image|Infobox PSP.png}} [[Populaarne Sotsialistlik Partei]] | osaline3 = | väejuht1 = {{flagicon image|Flag of Cuba sky blue.svg}} '''[[Fulgencio Batista]]'''<br />{{flagicon image|Flag of Cuba sky blue.svg}} [[Eulogio Cantillo]]<br />{{flagicon image|Flag of Cuba sky blue.svg}} José Quevedo Pérez<br />{{flagicon image|Flag of Cuba sky blue.svg}} [[Alberto del Rio Chaviano]]<br />{{flagicon image|Flag of Cuba sky blue.svg}} [[Joaquín Casillas]]{{Hukatud}}<br />{{flagicon image|Flag of Cuba sky blue.svg}} Cornelio Rojas{{Hukatud}}<br />{{flagicon image|Flag of Cuba sky blue.svg}} Fernández Suero<br />{{flagicon image|Flag of Cuba sky blue.svg}} Cándido Hernández<br />{{flagicon image|Flag of Cuba sky blue.svg}} [[Alfredo Abon Lee]] | väejuht2 = {{flagicon image|M-26-7.svg}} '''[[Fidel Castro]]'''<br />{{flagicon image|M-26-7.svg}} [[Raúl Castro]]<br />{{flagicon image|M-26-7.svg}} [[Che Guevara]]<br />{{flagicon image|M-26-7.svg}} [[Abel Santamaría]]{{Hukatud}}<br />{{flagicon image|M-26-7.svg}} [[Camilo Cienfuegos]]<br />{{flagicon image|M-26-7.svg}} [[Huber Matos]]<br />{{flagicon image|M-26-7.svg}} [[Juan Almeida Bosque]]<br />{{flagicon image|M-26-7.svg}} [[Frank País]]{{KIA}}<br />{{flagicon image|M-26-7.svg}} [[René Ramos Latour]]{{KIA}}<br />{{flagicon image|M-26-7.svg}} [[Roberto Rodríguez Fernández|Roberto Rodriguez]] {{KIA}}<br />{{flagicon image|M-26-7.svg}} [[Rolando Cubela Secades]]<br />{{flagicon image|M-26-7.svg}} Humberto Sori Marín<br />{{flagicon image|M-26-7.svg}} Alfonso Perez Leon<br /> {{Flagicon image| Flag of the Revolutionary Directorate.svg}} [[Eloy Gutiérrez Menoyo]]<br /> {{Flagicon image| Flag of the Revolutionary Directorate.svg}} [[William Alexander Morgan]]<br />{{flagicon image|Flag of the Revolutionary Directorate of 13 March.png}} [[José Antonio Echeverría]]{{KIA}}<br />{{flagicon image|Infobox PSP.png}} Reynol Garcia{{Hukatud}} | väejuht3 = | väeüksused1 = | väeüksused2 = | väeüksused3 = | jõud1 = 20 000 (1958) | jõud2 = 3000 (1958) | jõud3 = | kaotused1 = 2000 hukkunut ---- Sõjasaagiks langenud relvastus: <br/> 1 [[M4 Sherman]] tank <br/> 12 mortiiri <br/> 2 basuukat <br/> 12 kuulipildujat <br/> 21 kergekuulipildujat <br/> 142 [[M1 Garand]] vintpüssi <br/> 200 [[Cristóbal (karabiin)|Cristóbal]]i karabiini<ref>{{cite book |last1=Jowett |first1=Philip |title=Liberty or Death: Latin American Conflicts, 1900–70 |date=2019 |page=309}}</ref> | kaotused2 = 1000 hukkunut<ref name=Dixon>{{cite book |last1=Dixon |first1=Jeffrey S. |last2=Sarkees |first2=Meredith Reid |title=A Guide to Intra-state Wars: An Examination of Civil, Regional, and Intercommunal Wars, 1816–2014 |date=2015 |publisher=CQ Press |page=98}}</ref> | kaotused3 = | märkused = <center>Valitsus arreteeris ja hukkas tuhandeid dissidente; mässuliste poolt hukatute arv on teadmata<ref>Jacob Bercovitch and Richard Jackson (1997). ''International Conflict: A Chronological Encyclopedia of Conflicts and Their Management, 1945–1995''. Congressional Quarterly.</ref><ref>Singer, Joel David and Small, Melvin (1974). ''The Wages of War, 1816–1965''. Inter-University Consortium for Political Research.</ref><ref>Eckhardt, William, in [[Ruth Sivard|Sivard, Ruth Leger]] (1987). ''World Military and Social Expenditures, 1987–88'' (12th edition). World Priorities.</ref><ref>{{Cite web|url=https://havanatimes.org/?p=123355|title=Archived copy|access-date=26. jaanuar 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20180909165242/https://havanatimes.org/?p=123355|archive-date=9. september 2018|url-status=live|df=dmy-all}}</ref><center> }} '''Kuuba revolutsioon''' ([[hispaania keel]]es ''Revolución cubana'') oli [[Fidel Castro]] ja teiste [[26. Juuli Liikumine|26. Juuli Liikumise]] revolutsionääride relvastatud ülestõus [[Kuuba president]] [[Fulgencio Batista]] sõjaväediktatuuri vastu. Revolutsioon algas juulis 1953 ning kestis vahelduva intensiivsusega kuni Batista kukutamiseni 31. detsembril 1958. [[Kuuba]]l tähistatakse tänapäeval 1953. aasta 26. juulit revolutsioonipäevana (''Dia de la Revolución''). 26. Juuli Liikumisest kasvas oktoobris 1965 [[marksis-leninism|marksist-leninistlik]] [[Kuuba Kommunistlik Partei]].<ref>[https://www.npr.org/templates/story/story.php?storyId=98937598 "Cuba Marks 50 Years Since 'Triumphant Revolution'"]. Jason Beaubien. NPR. 1 January 2009. Retrieved 9 July 2013.</ref> Kuuba revolutsioonil olid märkimisväärsed tagajärjed nii riigisiseselt kui rahvusvaheliselt. Drastiliselt halvenesid [[Ameerika Ühendriikide-Kuuba suhted]], mis hakkasid alles 21. sajandi teisel kümnendil [[Kuuba sula|paranema]].<ref>{{cite web|url=http://takingnote.blogs.nytimes.com/2014/10/28/on-cuba-embargo-its-the-u-s-and-israel-against-the-world-again/?_r=0|title=On Cuba Embargo, It's the U.S. and Israel Against the World – Again|work=[[The New York Times]]|date=28. oktoober 2014|access-date=31. oktoober 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20170706183216/https://takingnote.blogs.nytimes.com/2014/10/28/on-cuba-embargo-its-the-u-s-and-israel-against-the-world-again/?_r=0|archive-date=6. juuli 2017|url-status=live|df=dmy-all}}</ref><ref name=TerrorList>{{cite web|url=https://www.latimes.com/opinion/editorials/la-ed-cuba-20150417-story.html|title=Cuba off the U.S. terrorism list: Goodbye to a Cold War relic|work=[[Los Angeles Times]]|date=17. aprill 2015|access-date=18. aprill 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150418051437/http://www.latimes.com/opinion/editorials/la-ed-cuba-20150417-story.html|archive-date=18. aprill 2015|url-status=live|df=dmy-all}}</ref> Castro valitsus hakkas kohe pärast võimule saamist viima sisse [[riigistamine|riigistamispoliitikat]], riigistati ka meedia ning poliitilised jõud koondati. Kardinaalselt muutusid nii [[Kuuba majandus]] kui ühiskond. Lisaks hakati ajama [[Kuuba meditsiiniline internatsionalism|meditsiinilise internatsionalismi]] poliitikat ning [[Kuuba sekkumised välisriikide asjadesse|sekkuti]] mitmete [[Aafrika]], [[Ladina-Ameerika]], [[Kagu-Aasia]] ja [[Lähis-Ida]] riikide konfliktidesse.<ref>{{cite web |title=The Cuban Army Abroad – Meet Castro's Foreign Cold Warriors |url=https://militaryhistorynow.com/2016/01/29/the-cuban-army-abroad-fidel-castros-forgotten-foreign-wars/}}</ref><ref>{{cite book |title=Parameters: Journal of the US Army War College |date=1977 |publisher=U.S. Army War College |page=13 |url=https://books.google.com/books?id=kMdLAQAAMAAJ&pg=RA1-PA13}}</ref><ref>{{cite web |title=Foreign Intervention by Cuba |url=https://www.cia.gov/library/readingroom/docs/CIA-RDP77M00144R000400100003-7.pdf |access-date=2021-10-16 |archive-date=2017-01-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170122223212/https://www.cia.gov/library/readingroom/docs/CIA-RDP77M00144R000400100003-7.pdf |url-status=dead }}</ref> Uue valitsuse esimesel kuuel ametiaastal toimus riigis, eriti [[Escambray mäed|Escambray mägedes]], mitmeid ülestõuse, mille revolutsioonivalitsus maha surus.<ref>{{Cite web|url=https://www.elnuevoherald.com/ultimas-noticias/article2008184.html|title=El alzamiento más prolongado contra Castro|last=Tamayo|first=Juan O.|website=elnuevoherald|language=es|access-date=29. mai 2019}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.elnuevoherald.com/ultimas-noticias/article1914859.html|title=Los rostros del Escambray|website=elnuevoherald|language=es|access-date=29. mai 2019}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://proyectotondique.blogspot.com/p/margarito-lanza-flores-mejor-conocido.html|title=¿Quien era el Capitan Tondique? – Proyecto Tondique|website=¿Quien era el Capitan Tondique? – Proyecto Tondique|language=es|access-date=29. mai 2019}}</ref><ref>{{Cite web|url=http://www.latinamericanstudies.org/morgan/Morgan-08-11-59.htm|title=New Clashes Reported In Cuban Countryside|website=www.latinamericanstudies.org|access-date=29. mai 2019}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * {{cite book|last1=Brown|first1=Gates|last2=Tucker|first2=Spencer C.|editor-last=Tucker|editor-first=Spencer C.|title=Encyclopedia of Insurgency and Counterinsurgency: A New Era of Modern Warfare: A New Era of Modern Warfare|chapter-url=https://books.google.com/books?id=LXCjAQAAQBAJ&pg=PA127|year=2013|publisher=ABC-CLIO|location=Santa Barbara|isbn=978-1-61069-280-9|chapter=Cuban Revolution}} * {{cite book |title=Fidel Castro: My Life |last=Castro |first=Fidel |publisher=Penguin Books |others=Translated by Andrew Hurley |year=2007 |isbn=978-0-14-102626-8 |author-link=Fidel Castro |editor=[[Ignacio Ramonet]] }} * {{cite book |title=Cuba: Mito y Realidad: Testimonios de un Pueblo |last=Clark |first=Juan |publisher=Saeta Ediciones |year=1992 |isbn=978-0-917049-16-3 |location=Miami }} * {{cite book |title=Havana Nocturne: How the Mob Owned Cuba and Then Lost It to the Revolution |last=English |first=T.&nbsp;J. |date=2008 |publisher=William Morrow |isbn=978-0-06-114771-5 |author-link1=T. J. English |url=https://archive.org/details/havananocturneho00engl }} * {{cite book |title=The Secret War: CIA Covert Operations Against Cuba, 1959-62 |last=Font |first=Fabián Escalante |date=1995 |publisher=Ocean Front |isbn=1875284869 }} * {{cite book |title=Cuba in Revolution: Escape from a Lost Paradise |last=Faria |first=Miguel A., Jr.|date=2002 |publisher=Hacienda Pub Inc |isbn=0-9641077-3-2 |location=Milledgeville, GA |author-link1=Miguel A. Faria, Jr.}} * {{cite book |title=Dagger in the heart: American policy failures in Cuba |last=Lazo |first=Mario |publisher=Twin Circle |year=1968 |location=New York }} * {{cite book |title=Cuba: The Pursuit of Freedom |last=Thomas |first=Hugh |publisher=Da Capo Press |year=1998 |isbn=0-306-80827-7 |location=New York |author-link=Hugh Thomas, Baron Thomas of Swynnerton }} ==Välislingid== * Fidel Castro. ''The Nation'' via Internet Archive. 30 November 1957. * [http://www.latinamericanstudies.org/cuban-revolution.htm "The Cuban Revolution (1952–1958)"]. Latin American Studies Organization. * Michael Voss. [http://news.bbc.co.uk/2/hi/americas/7786082.stm "Reliving Cuba's Revolution"]. BBC. 29 December 2008. * [http://www.hartford-hwp.com/archives/43b/index-ab.html "The History of Socialist Revolution in Cuba (1953–1959)"]. World History Archives. * Arthur Brice. [http://edition.cnn.com/2009/WORLD/americas/01/01/cuba.remembrances/index.html#cnnSTCText "Memories of Boyhood in the Heat of the Cuban Revolution"]. CNN. 2009. * [http://www.cuba-solidarity.org/50th/index.asp "1959 – 2009: Celebrating 50 years of the Cuban Revolution"]. Cuba Solidarity Campaign. * Rodríguez, Silvio. "[https://www.jstor.org/stable/j.ctv11smxrz.113?refreqid=excelsior%3A51c11384cdaa016b828d283ecdb02a29&seq=1#metadata_info_tab_contents Silvio Rodríguez Sings of the Special Period]." In ''The Cuba Reader: History, Culture, Politics'', 521-24. * Rionda, Salvador. "[https://www.jstor.org/stable/j.ctv11smxrz.59?refreqid=excelsior%3A51c11384cdaa016b828d283ecdb02a29&seq=1#metadata_info_tab_contents Sugar Mills and Soviets]." In ''The Cuba Reader: History, Culture, Politics'', 259-60. [[Kategooria:Kuuba ajalugu]] erabmo7utyo61ea44yf7o4c7628dp61 In memoriam 2022 0 620930 6168196 6167616 2022-07-26T12:02:04Z Velirand 67997 /* Juuli */ wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2022]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2022}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Francesco Forte]], Itaalia poliitik (92) *1. jaanuar – [[Max Julien]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja skulptor (89) *1. jaanuar – [[Calisto Tanzi]], itaalia ettevõtja (83) *[[2. jaanuar]] – [[Charles Njonjo]], Keenia jurist ja poliitik (101) *2. jaanuar – [[Jarmo Jääskeläinen]], soome ajakirjanik, dokumentaalfilmide produtsent ja režissöör (84) *2. jaanuar – [[Richard Leakey]], inglise rahvusest Keenia paleoantropoloog (77) *[[3. jaanuar]] – [[Mordechai Ben-Porat]], Iisraeli poliitik (98) *3. jaanuar – [[Adam Maldzis]], valgevene kirjandusteadlane, kriitik ja publitsist (89) *3. jaanuar – [[Gianni Celati]], itaalia kirjanik, tõlkija ja kirjanduskriitik (84) *3. jaanuar – [[Viktor Sanejev]], Nõukogude Liidu kolmikhüppaja (76) *3. jaanuar – [[Andres Taimla]], Eesti sporditegelane, -pedagoog ja poliitik (74) *3. jaanuar – [[Jelena Drapenko]], Vene näitleja ja poliitik (73) *3. jaanuar – [[Oussou Konan]], elevandiluuranniku jalgpallur (32) *[[4. jaanuar]] – [[Joan Copeland]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) *4. jaanuar – [[Hilton Cheong-Leen]], Hongkongi poliitik ja ettevõtja (99) *4. jaanuar – [[Jaakko Jonkka]], soome jurist (68) *[[5. jaanuar]] – [[Lawrence Brooks]], Ameerika Ühendriikide ülipikaajaline (112) *5. jaanuar – [[Taimi Parve]], eesti loomaarst (95) *5. jaanuar – [[Enrico Berti]], itaalia filosoof (86) *5. jaanuar – [[Aadu Kaasik]], eesti käsipallur ja käsipallitreener (84) *5. jaanuar – [[Olga Szabó-Orbán]], ungari rahvusest Rumeenia vehkleja (83) *5. jaanuar – [[Kim Mi-soo]], Lõuna-Korea näitlejanna (29) *[[6. jaanuar]] – [[Sidney Poitier]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *6. jaanuar – [[Mariano Laurenti]], itaalia filmilavastaja ja näitleja (92) *6. jaanuar – [[Udo Käär]], eesti tööstusjuht (89) *6. jaanuar – [[Peter Bogdanovich]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja -näitleja (82) *6. jaanuar – [[Toomas Sõmera]], eesti poliitik ja sideinsener (76) *6. jaanuar – [[Maria Klenskaja]], Eesti näitleja (70) *6. jaanuar – [[Kristi Ojasaar]], eesti moetoimetaja ja disainer (38) *[[7. jaanuar]] – [[Aleksandr Timofejevski]], vene lastekirjanik, luuletaja ja stsenarist (88) *7. jaanuar – [[Anatoli Kvašnin]], Venemaa ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (75) *[[8. jaanuar]] – [[Eino Veskis]], eesti ajalooõpetaja ja kodu-uurija (90) *8. jaanuar – [[Elsa Pelmas]], eesti majandusteadlane ja lastekirjanik (90) *8. jaanuar – [[Attila Kelemen]], ungari rahvusest Rumeenia poliitik (73) *8. jaanuar – [[Nina Rotševa]], Nõukogude Liidu suusataja (73) *8. jaanuar – [[Viktor Mazin]], Nõukogude Liidu tõstja (67) *[[9. jaanuar]] – [[Heljo Krall]], eesti botaanik (92) *9. jaanuar – [[Toshiki Kaifu]], Jaapani poliitik (91) *9. jaanuar – [[Arvo Ots]], eesti energeetikateadlane, akadeemik (90) *9. jaanuar – [[Dwayne Hickman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (87) *9. jaanuar – [[Aare Urm]], eesti miilitsatöötaja, televisioonijuht ja pankur (71) *9. jaanuar – [[Bob Saget]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja saatejuht (65) *[[10. jaanuar]] – [[Olavi Rinteenpää]], soome tõkkejooksja ja jooksja (97) *10. jaanuar – [[Əbdürrəhman Vəzirov]], Aserbaidžaani NSV partei- ja riigitegelane (91) *10. jaanuar – [[Deon Lendore]], Trinidadi ja Tobago sprinter (29) *[[11. jaanuar]] – [[Ernest Shonekan]], Nigeeria jurist ja poliitik (85) *11. jaanuar – [[Ants Lõhmus (füüsik)|Ants Lõhmus]], eesti füüsik (77) *11. jaanuar – [[Herman Rechberger]], austria päritolu Soome helilooja (74) *11. jaanuar – [[Anatoli Aljabjev]], Nõukogude Liidu laskesuusataja (70) *11. jaanuar – [[Priit Pallo]], eesti teedeinsener ja autosportlane (67) *11. jaanuar – [[David Sassoli]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (65) *11. jaanuar – [[Mihhail Zelenski]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (46) *11. jaanuar – [[Ahmet Yılmaz Çalık]], türgi jalgpallur (27) *[[12. jaanuar]] – [[Juhan Lepasaar]], eesti looduskirjanik (100) *12. jaanuar – [[Guy Mouminoux]], prantsuse koomiksikunstnik (94) *12. jaanuar – [[Īraj Pezeshkzād]], pärsia kirjanik (94) *12. jaanuar – [[Ronnie Spector]], Ameerika Ühendriikide laulja (78) *[[13. jaanuar]] – [[Jean-Jacques Beineix]], prantsuse filmilavastaja (75) *[[14. jaanuar]] – [[Juri Žuravljov]], vene matemaatik (87) *14. jaanuar – [[Boriss Brožovski]], vene filmioperaator (86) *14. jaanuar – [[Leonid Derkatš]], Ukraina riigiametnik ja sõjaväelane (82) *14. jaanuar – [[Dallas Frazier]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (82) *14. jaanuar – [[Ricardo Bofill]], katalaani arhitekt (82) *14. jaanuar – [[Anastassia Voznessenskaja]], vene näitleja (78) *14. jaanuar – [[Dave Wolverton]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (64) *[[15. jaanuar]] – [[Nino Cerruti]], itaalia moelooja ja ettevõtja (91) *15. jaanuar – [[Rink Babka]], Ameerika Ühendriikide kettaheitja (85) *15. jaanuar – [[Alexa McDonough]], Kanada poliitik (77) *15. jaanuar – [[Ursel Soomets]], eesti biokeemik (59) *[[16. jaanuar]] – [[Carmela Corren]], Iisraeli laulja (83) *16. jaanuar – [[Ibrahim Boubacar Keïta]], Mali poliitik, riigi president aastatel 2013–2020 (76) *16. jaanuar – [[Françoise Forton]], Brasiilia näitlejanna (64) *[[17. jaanuar]] – [[Michel Subor]], prantsuse näitleja (86) *17. jaanuar – [[Yvette Mimieux]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (80) *17. jaanuar – [[Armando Gama]], portugali laulja (67) *[[18. jaanuar]] – [[Saturnino de la Fuente García]], hispaania ülipikaealine (114) *18. jaanuar – [[Eduard Kuuskor]], Eesti sõjaväelane ja radist (104) *18. jaanuar – [[Heino Ross]], eesti tehnikateadlane (92) *18. jaanuar – [[Alberto Michelotti]], itaalia jalgpallur ja jalgpallikohtunik (91) *18. jaanuar – [[Paco Gento]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (88) *[[19. jaanuar]] – [[Hardy Krüger]], saksa näitleja ja kirjanik (93) *19. jaanuar – [[Antonina Girycz]], poola näitleja (82) *19. jaanuar – [[Nils Arne Eggen]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *19. jaanuar – [[Stanisław Grędziński]], poola kergejõustiklane (76) *19. jaanuar – [[Hans-Jürgen Dörner]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (70) *19. jaanuar – [[Kirsten Fründt]], Saksamaa poliitik (54) *19. jaanuar – [[Gaspard Ulliel]], prantsuse filminäitleja (37) *[[20. jaanuar]] – [[Camillo Milli]], itaalia näitleja (92) *20. jaanuar – [[Elza Soares]], Brasiilia laulja (91) *20. jaanuar – [[Benjamin Kogo]], Keenia kergejõustiklane (77) *20. jaanuar – [[Meat Loaf]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (74) *[[21. jaanuar]] – [[Felicia Donceanu]], rumeenia kunstnik ja helilooja (90) *21. jaanuar – [[Viivi Viilmann]], eesti kunstiteadlane (90) *21. jaanuar – [[Heinu Põder]], eesti arstiteadlane, kurortoloog (87) *21. jaanuar – [[Arnis Līcītis]], läti näitleja (76) *21. jaanuar – [[Louie Anderson]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja telesaatejuht (68) *21. jaanuar – [[Clark Gillies]], Kanada jäähokimängija (67) *[[22. jaanuar]] – [[Thích Nhất Hạnh]], vietnami buda munk, kirjanik ja rahuaktivist (95) *[[23. jaanuar]] – [[Barbara Krafftówna]], poola näitleja (93) *23. jaanuar – [[Thierry Mugler]], prantsuse moekunstnik (73) *[[24. jaanuar]] – [[Fatma Girik]], türgi näitlejanna (79) *24. jaanuar – [[Tadeusz Bradecki]], poola näitleja ja teatrilavastaja (67) *24. jaanuar – [[Szilveszter Csollány]], ungari võimleja (51) *[[25. jaanuar]] – [[Etchika Choureau]], prantsuse näitlejanna (92) *25. jaanuar – [[Vladimir Gubarev]], vene ulmekirjanik, näitekirjanik ja ajakirjanik (83) *25. jaanuar – [[Gert Schutte]], Hollandi poliitik (82) *25. jaanuar – [[Wim Jansen]], hollandi jalgpallur ja treener (75) *[[26. jaanuar]] – [[Ernst Stankovski]], Austria näitleja (93) *26. jaanuar – [[Philippe Contamine]], prantsuse ajaloolane (89) *26. jaanuar – [[Moses J. Moseley]], Ameerika Ühendriikide näitleja, kirjanik ja modell (31) *[[27. jaanuar]] – [[René de Obaldia]], prantsuse näitekirjanik ja luuletaja (103) *27. jaanuar – [[Nedjeljko Mihanović]], Horvaatia poliitik (91) *27. jaanuar – [[Georg Christoph Biller]], saksa dirigent (66) *[[28. jaanuar]] – [[Mihkel Loodus]], eesti tõlkija (84) *28. jaanuar – [[Volodõmõr Virtšis]], ukraina poksija (48) *[[29. jaanuar]] – [[Howard Hesseman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) *29. jaanuar – [[Freddy Thielemans]], Belgia poliitik (77) *29. jaanuar – [[Simon Lokodo]], Uganda preester ja poliitik (64) *[[30. jaanuar]] – [[Zvonimir Šeparović]], Horvaatia jurist ja poliitik (93) *30. jaanuar – [[Maia Buzinova]], vene multifilmide režissöör ja kunstnik-multiplikaator (92) *30. jaanuar – [[Hermann Rappe]], Saksamaa poliitik ja ametiühingutegelane (92) *30. jaanuar – [[Leonid Kuravljov]], vene näitleja (85) *30. jaanuar – [[Viktor Merežko]], vene stsenarist, näitekirjanik, filmilavastaja, näitleja ja telesaatejuht (84) *[[31. jaanuar]] – [[Carleton Carpenter]], Ameerika Ühendriikide näitleja, mustkunstnik ja kirjanik (95) *31. jaanuar – [[Jaan Kollist]], eesti ehitusinsener (76) *31. jaanuar – [[Voldemaras Novickis]], leedu käsipallur (65) *31. jaanuar – [[Miquel Aubà Fleix]], Hispaania ärimees ja poliitik (56) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Mari-Liis Küla]], eesti teatrikunstnik (97) *1. veebruar – [[Ellen Tiedtke]], saksa näitleja (91) *1. veebruar – [[Shintarō Ishihara]], Jaapani kirjanik ja poliitik (89) *1. veebruar – [[Paolo Graziosi]], itaalia näitleja (82) *1. veebruar – [[Teemu Vasankari]], soome ärimees (52) *1. veebruar – [[Svetlana Danilova]], Eesti baleriin (40) *1. veebruar – [[Hanna-Maria Sell]], eesti modell (23) *[[2. veebruar]] – [[Monica Vitti]], itaalia näitleja (90) *2. veebruar – [[Helje Kaarma]], eesti arstiteadlane (günekoloogia, sünnitusabi ja antropoloogia) (88) *2. veebruar – [[Noel Treacy]], Iirimaa poliitik (70) *[[3. veebruar]] – [[Ludmila Vaňková]], tšehhi näitleja (94) *3. veebruar – [[Chrístos Sartzetákis]], Kreeka poliitik, riigi president aastatel 1985–1990 (92) *3. veebruar – [[Dieter Mann]], saksa näitleja (80) *3. veebruar – [[Lauro António]], portugali filmilavastaja (79) *3. veebruar – [[Madis Milling]], Eesti näitleja ja poliitik (51) *3. veebruar – [[Abu Ibrahim al-Hashimi al-Qurashi]], iraagi islamisõdalane (45) *[[4. veebruar]] – [[Juri Mann]], vene kirjandusteadlane (92) *4. veebruar – [[Väino Luup]], eesti nukunäitleja ja lavastaja (85) *4. veebruar – [[Jerzy Osiatyński]], Poola poliitik ja ökonomist (80) *4. veebruar – [[Urmas Voolpriit]], eesti muusik (45) *[[5. veebruar]] – [[Anne Parijõgi]], eesti raadiotoimetaja (90) *5. veebruar – [[Boriss Melnikov]], vene vehkleja (83) *5. veebruar – [[Todd Gitlin]], Ameerika Ühendriikide sotsioloog (79) *5. veebruar – [[Viktor Buturlin]], vene filmilavastaja ja stsenarist (75) *5. veebruar – [[Ivan Kučírek]], tšehhi jalgrattur (75) *5. veebruar – [[Leili Pärnpuu]], eesti maletaja (72) *5. veebruar – [[Ilmārs Verpakovskis]], läti jalgpallur (63) *5. veebruar – [[Kenta Nishimura]], jaapani kirjanik (54) *[[6. veebruar]] – [[Abram Hassin]], Vene maletaja (98) *6. veebruar – [[Lata Mangeshkar]], India laulja ja helilooja (92) *6. veebruar – [[George Crumb]], Ameerika Ühendriikide helilooja (92) *6. veebruar – [[Ronnie Hellström]], rootsi jalgpallur (72) *[[7. veebruar]] – [[Margarita Lozano]], hispaania näitleja (90) *7. veebruar – [[Zbigniew Namysłowski]], poola džässmuusik ja helilooja (82) *7. veebruar – [[Jerzy Bartmiński]], poola keeleteadlane, etnoloog ja folklorist (82) *7. veebruar – [[Ivan Hudec]], Slovaki kirjanik ja poliitik (74) *[[8. veebruar]] – [[Borivoj Dovniković]], horvaadi animafilmirežissöör ja karikaturist (91) *8. veebruar – [[Luc Montagnier]], prantsuse viroloog (89) *8. veebruar – [[Gerhard Roth]], austria kirjanik (79) *8. veebruar – [[Götz Werner]], saksa ettevõtja (78) *[[9. veebruar]] – [[Nora Nova]], bulgaaria laulja (93) *9. veebruar – [[Betty Davis]], Ameerika Ühendriikide funk ja soul laulja (77) *9. veebruar – [[Ian McDonald]], inglise muusik (75) *9. veebruar – [[André Wilms]], prantsuse näitleja (74) *9. veebruar – [[Ruben Karapetjan]], armeenia näitleja (74) *9. veebruar – [[Tanel Linnus]], eesti haridustegelane (67) *[[10. veebruar]] – [[Oku Tamm]], eesti arst ja Eesti NSV tervishoiujuht (94) *10. veebruar – [[Eduard Kukan]], Slovakkia poliitik (82) *10. veebruar – [[Manuel Esquivel]], Belize'i poliitik (81) *10. veebruar – [[Jevgenija Brik]], vene näitleja (40) *[[11. veebruar]] – [[Lomer Ahvlediani]], gruusia filmilavastaja (87) *[[12. veebruar]] – [[Ülo Lepik]], eesti matemaatik ja mehaanikateadlane (100) *12. veebruar – [[Karl Vaino]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (98) *12. veebruar – [[Zinaida Kirijenko]], vene näitleja ja laulja (88) *12. veebruar – [[Rahul Bajaj]], India ettevõtja (83) *12. veebruar – [[Mati Ahven]], eesti põllumajandusinsener ja poliitik (79) *12. veebruar – [[Ivan Reitman]], Slovaki-Kanada filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (75) *12. veebruar – [[Vello Õunpuu]], eesti autosportlane (72) *12. veebruar – [[Kaarel Valter]], eesti raadioajakirjanik ja DJ (34) *[[13. veebruar]] – [[Anatol Sügis]], eesti füüsik (87) *13. veebruar – [[Berit Berthelsen]], norra kergejõustiklane (77) *[[14. veebruar]] – [[Borislav Ivkov]], serbia maletaja ja malekohtunik (88) *14. veebruar – [[Voldemar Vaino]], Eesti kinnisvaraärimees (73) *14. veebruar – [[Željko Mijač]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[15. veebruar]] – [[Asta Oraspõld]], eesti geoloog (96) *15. veebruar – [[Edgars Račevskis]], läti dirigent (85) *15. veebruar – [[Arnaldo Jabor]], Brasiilia filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (81) *15. veebruar – [[P. J. O'Rourke]], Ameerika Ühendriikide poliitiline satiirik ja ajakirjanik (74) *[[16. veebruar]] – [[Boriss Balmont]], Nõukogude Liidu riigitegelane (94) *16. veebruar – [[Michel Deguy]], prantsuse luuletaja ja tõlkija (91) *16. veebruar – [[Amos Sawyer]], Libeeria poliitik, riigi president aastatel (1990–1994) (76) *[[17. veebruar]] – [[Romāns Apsītis]], Läti poliitik ja jurist (83) *[[18. veebruar]] – [[Gennadi Juhtin]], vene näitleja (89) *18. veebruar – [[Lindsey Pearlman]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (43) *[[19. veebruar]] – [[Irma Rosnell]], Soome poliitik (94) *19. veebruar – [[Lilian Kosenkranius]], eesti telesaatejuht (91) *19. veebruar – [[Jacques Poos]], Luksemburgi poliitik (86) *19. veebruar – [[Gary Brooker]], inglise laulja, laulukirjutaja ja muusik (76) *[[20. veebruar]] – [[Eduardo Bonomi]], Uruguay poliitik (73) *[[21. veebruar]] – [[Jevgeni Kozlovski]], vene geoloog ja Nõukogude Liidu riigitegelane (92) *21. veebruar – [[Virve Kiisa]], eesti motosportlane ja sporditegelane (91) *21. veebruar – [[Krista Grinbergs-Raigla]], eesti laulja (68) *[[22. veebruar]] – [[Mari Kanasaar]], eesti moekunstnik (84) *22. veebruar – [[Oleg Vavilov]], vene näitleja (72) *22. veebruar – [[Mark Lanegan]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja poliitik (57) *[[23. veebruar]] – [[Antonietta Stella]], itaalia ooperilaulja (92) *23. veebruar – [[Britta Schall Holberg]], Taani poliitik (80) *23. veebruar – [[Jaakko Kuusisto]], soome viiuldaja, helilooja ja dirigent (48) *[[24. veebruar]] – [[Arvo Tikk]], Eesti arst (92) *24. veebruar – [[John Landy]], Austraalia jooksja ja poliitik (91) *24. veebruar – [[Sally Kellerman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (84) *24. veebruar – [[Vitali Skakun]], Ukraina sõjaväelane (25) *[[25. veebruar]] – [[Reet Martinson]], eesti dokumentaalfilmide lavastaja (92) *25. veebruar – [[Maris-Lembi Balbat]], eesti teatriloolane, teatri- ja filmikriitik ning ajakirjanik (85) *25. veebruar – [[Dimitris Tsovolas]], Kreeka poliitik (79) *[[26. veebruar]] – [[Lee O-young]], Lõuna-Korea kirjanduskriitik ja kirjanik (88) *26. veebruar – [[Boriss Sokolov (näitleja)|Boriss Sokolov]], vene näitleja (77) *[[27. veebruar]] – [[Jaak Adamson]], eesti maalikunstnik, graafik ja kunstipedagoog (83) *27. veebruar – [[Veronica Carlson]], inglise näitleja (77) *27. veebruar – [[Marietta Giannakou]], Kreeka poliitik (70) *[[28. veebruar]] – [[Abuzed Omar Dorda]], Liibüa poliitik (77) *28. veebruar – [[Leonhard Lapin]], eesti arhitekt, kunstnik, arhitektuuriajaloolane ja luuletaja (74) ==Märts== *[[1. märts]] – [[Alevtina Koltšina]], Nõukogude Liidu murdmaasuusataja (91) *1. märts – [[Jevhen Malõšev]], ukraina laskesuusataja (19) *[[2. märts]] – [[Frédérick Tristan]], prantsuse kirjanik (90) *2. märts – [[Andrei Suhhovetski]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47) *[[3. märts]] – [[Bruno Saul]], Eesti NSV riigi- ja parteitegelane ning eesti ettevõtja (90) *3. märts – [[Valli Ilvik]], eesti koorijuht (70) *3. märts – [[Dean Woods]], Austraalia jalgpallur (55) *[[4. märts]] – [[Mitchell Ryan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (88) *4. märts – [[Paula Marosi]], ungari vehkleja (85) *4. märts – [[Tadeusz Borowski]], poola näitleja (80) *4. märts – [[Shane Warne]], austraalia kriketimängija (52) *[[5. märts]] – [[Elgudža Burduli]], gruusia näitleja ja laulja (80) *5. märts – [[Antonio Martino]], Itaalia poliitik (79) *5. märts – [[Denis Kirejev]], ukraina pankur (45) *[[6. märts]] – [[Giuseppe Wilson]], itaalia jalgpallur (76) *[[7. märts]] – [[Muhammad Rafiq Tarar]], Pakistani poliitik ja jurist (92) *7. märts – [[Avraham Hirschson]], Iisraeli poliitik (81) *7. märts – [[Oleksandr Martšenko]], Ukraina poliitik (57) *7. märts – [[Vitali Gerassimov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (44) *[[8. märts]] – [[Jukka Ruohomäki]], soome elektroonilise muusika helilooja (74) *8. märts – [[Tomás Boy]], Mehhiko jalgpallur (70) *8. märts – [[Volodõmõr Rogovski]], ukraina jalgpallur (68) *[[9. märts]] – [[Hugo-Eduard Vaino]], eesti vanim mees (106) *9. märts – [[Ilme-Anu Neemre]], eesti tekstiilikunstnik (81) *9. märts – [[Justice Christopher]], nigeeria jalgpallur (40) *[[10. märts]] – [[Jürgen Grabowski]], saksa jalgpallur (77) *10. märts – [[Sorapong Chatree]], tai näitleja (71) *10. märts – [[Martin Komárek]], tšehhi raiesportlane (45) *[[11. märts]] – [[Rupiah Banda]], Sambia poliitik ja diplomaat (85) *11. märts – [[Rüstəm İbrahimbəyov]], aserbaidžaani kirjanik, filmistsenarist ja filmirežissöör (83) *11. märts – [[Andrei Kolesnikov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (45) *[[12. märts]] – [[Pentti Karvonen]], soome pikamaajooksja (90) *12. märts – [[Nikolai Kristoffel]], eesti füüsik (90) *12. märts – [[Karl Offmann]], Mauritiuse poliitik (81) *12. märts – [[Alain Krivine]], Prantsusmaa poliitik (80) *[[13. märts]] – [[Algimantas Baltakis]], leedu luuletaja, kirjanduskriitik ja tõlkija (92) *13. märts – [[Erhard Busek]], Austria poliitik (80) *13. märts – [[William Hurt]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *13. märts – [[Brent Renaud]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (50) *[[14. märts]] – [[Akira Takarada]], jaapani näitleja (87) *14. märts – [[Ľubomír Roman]], slovaki näitleja ja poliitik (77) *14. märts – [[Leida Lepik]], eesti geograaf ja kartograaf (53) *[[15. märts]] – [[Anneli Sauli]], soome näitleja (89) *15. märts – [[Piet Bukman]], Hollandi poliitik (88) *15. märts – [[Oleg Mitjajev]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47) *[[16. märts]] – [[Sirje Raudsik]], eesti näitleja ja teatripedagoog (86) *16. märts – [[Włodzimierz Nowak]], poola näitleja (80) *16. märts – [[Helene Vannari]], eesti näitleja (73) *16. märts – [[Dzintars Jaundžeikars]], Läti poliitik (66) *16. märts – [[Raido Kalbach]], eesti kuulitõukaja (40) *[[17. märts]] – [[Christopher Alexander]], Austria päritolu Ameerika Ühendriikide arhitekt (85) *17. märts – [[Peter Bowles]], inglise näitleja (85) *17. märts – [[Natalja Nazarova]], vene näitleja (72) *17. märts – [[Oksana Švets]], ukraina näitleja (67) *17. märts – [[Jean-Pierre Demailly]], prantsuse matemaatik (64) *17. märts – [[Indrek Leibur]] (Nõia-Ints), eesti sensitiiv (44) *17. märts – [[Sergei Suhharev]], Venemaa sõjaväelane, polkovnik (41) *[[18. märts]] – [[Grigori Jastrebenetski]], vene skulptor (98) *18. märts – [[Don Young]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *18. märts – [[Andrei Mordvitšev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (46) *[[19. märts]] – [[Shahabuddin Ahmed]], Bangladeshi poliitik (92) *19. märts – [[Jüri Randla]], eesti mootorrattasportlane (85) *19. märts – [[Joel Hasse Ferreira]], Portugali poliitik (77) *19. märts – [[Marian Zembala]], Poola südamekirurg ja poliitik (72) *19. märts – [[Roberts Ķīlis]], Läti sotsiaalantropoloog ja poliitik (54) *19. märts – [[Andrei Palii]], Venemaa mereväelane, 1. järgu kapten (51) *19. märts – [[Federico Martín Aramburú]], argentina ragbimängija (42) *[[20. märts]] – [[Raimon Carrasco]], hispaania ettevõtja ja sporditegelane (98) *[[21. märts]] – [[Vitali Melnikov (filmilavastaja)|Vitali Melnikov]], vene filmilavastaja ja stsenarist (93) *21. märts – [[Soumeylou Boubèye Maïga]], Mali poliitik (67) *21. märts – [[Yvan Colonna]], Korsika rahvuslane (61) *[[22. märts]] – [[Kaja Peterson]], eesti zooloog-ökoloog ja keskkonnateadlane (58) *22. märts – [[Alexander Lubina]], saksa kergejõustiklane (42) *[[23. märts]] – [[Guðrún Helgadóttir]], Islandi lastekirjanik ja poliitik (86) *23. märts – [[Madeleine Albright]], USA diplomaat ja poliitik (84) *23. märts – [[Oksana Baulina]], vene ajakirjanik (42) *23. märts – [[Raven Alexis]], Ameerika Ühendriikide pornonäitleja (35) *23. märts – [[Lidia Ponomarjova]], vene modell (26) *[[24. märts]] – [[Arcadio Poveda]], Mehhiko astronoom (91) *[[25. märts]] – [[Jakov Rezantsev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (48) *25. märts – [[Taylor Hawkins]], Ameerika Ühendriikide muusik (50) *25. märts – [[Urmas Purde]], eesti tehnoloogiaettevõtja (46) *25. märts – [[Maksim Kagal]], ukraina kikkpoksija (30) *[[26. märts]] – [[Gianni Cavina]], itaalia näitleja (81) *26. märts – [[Claudette Bradshaw]], Kanada poliitik (72) *[[27. märts]] – [[Titus Buberník]], slovaki jalgpallur (88) *27. märts – [[Aleksandra Zabelina]], vene vehkleja ja vehklemistreener (85) *27. märts – [[Ayaz Mütəllibov]], Nõukogude Liidu ja Aserbaidžaani poliitikategelane (83) *27. märts – [[Enrique Pinti]], Argentina näitleja ja koomik *[[28. märts]] – [[Nikolai Fedortsov]], vene näitleja (81) *28. märts – [[Raquel Pankowsky]], Mehhiko näitleja (69) *28. märts – [[Oleksi Džunkivski]], ukraina poksija ja poksitreener *[[29. märts]] – [[Zigmunds Skujiņš]], läti kirjanik (95) *29. märts – [[Miguel Van Damme]], belgia jalgpallur (28) *[[30. märts]] – [[Valeri Maksimov]], eesti spordiajakirjanik (72) *30. märts – [[Tom Parker (laulja)|Tom Parker]], inglise poplaulja (33) *[[31. märts]] – [[Georgi Atanasov]], Bulgaaria poliitik (88) *31. märts – [[Zoltán Friedmanszky]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *31. märts – [[Günter Deckert]], Saksa poliitikategelane (82) *31. märts – [[Patrick Demarchelier]], prantsuse moefotograaf (78) *31. märts – [[Sven Melander]], rootsi ajakirjanik, saatejuht ja näitleja (74) *31. märts – [[Oleksi Tsõbka]], ukraina ragbimängija ja spordimanager (55) ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[C. W. McCall]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja (93) *1. aprill – [[Jiří Šalamoun]], tšehhi kunstnik ja raamatuillustraator (86) *1. aprill – [[Jolanta Lothe]], poola näitleja (79) *1. aprill – [[Arno Saar]], eesti fotograaf (68) *1. aprill – [[Aleksandra Jakovleva]], vene näitleja (64) *1. aprill – [[Andrei Babitski]], vene ajakirjanik (57) *[[2. aprill]] – [[Estelle Harris]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (93) *2. aprill – [[Leonel Sánchez]], Tšiili jalgpallur (85) *2. aprill – [[Silvio Longobucco]], itaalia jalgpallur (70) *2. aprill – [[Mirjana Majurec]], horvaadi näitleja (69) *2. aprill – [[Sergio Chejfec]], Argentina kirjanik (65) *2. aprill – [[Mantas Kvedaravičius]], leedu filmilavastaja-dokumentalist (45) *2. aprill – [[Oleksandr Suhhenko]], ukraina jalgpallur (25) *[[3. aprill]] – [[Lygia Fagundes Telles]], Brasiilia kirjanik (98) *3. aprill – [[Ave Alavainu]], eesti luuletaja ja prosaist (79) *3. aprill – [[Snežana Nikšić]], serbia näitleja (78) *[[4. aprill]] – [[John McNally]], Iirimaa ja Põhja-Iirimaa poksija (89) *4. aprill – [[Heikki Hedman]], soome tennisist ja tennisetreener (81) *4. aprill – [[Petar Skansi]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (78) *4. aprill – [[Diango Cissoko]], Mali poliitik (73/74) *[[5. aprill]] – [[Stanisław Kowalski]], poola kergejõustiklane ja ülipikaealine (111) *5. aprill – [[Josef Panáček]], tšehhi laskesportlane (84) *5. aprill – [[Sidney Altman]], Kanada-Ameerika Ühendriikide molekulaarbioloog (82) *5. aprill – [[Bobby Rydell]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (79) *[[6. aprill]] – [[Rae Allen]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (95) *6. aprill – [[Karol Divín]], slovaki iluuisutaja (86) *6. aprill – [[Vladimir Žirinovski]], Venemaa poliitik (75) *6. aprill – [[Viktor Otserklevõtš]], Ukraina sõjaväelane (35) *[[7. aprill]] – [[Dušan Čkrebić]], Serbia poliitik (94) *7. aprill – [[Ludwik Dorn]], Poola poliitik (67) *[[8. aprill]] – [[Henri Depireux]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (78) *[[9. aprill]] – [[Mihhail Bronštein]], Eesti majandusteadlane (99) *9. aprill – [[Jack Higgins]], inglise kirjanik (92) *9. aprill – [[Uwe Bohm]], saksa näitleja (60) *9. aprill – [[Dwayne Haskins]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (24) *[[10. aprill]] – [[Philippe Boesmans]], Belgia helilooja (85) *10. aprill – [[Chiara Frugoni]], itaalia ajaloolane (82) *10. aprill – [[Marju Kuut]], eesti laulja, laululooja, muusikaprodutsent ja DJ (76) *10. aprill – [[Enno Mattisen]], eesti klarnetist ja muusikamänedžer (71) *[[11. aprill]] – [[Gábor Görgey]], ungari luuletaja ja proosakirjanik (92) *11. aprill – [[Hans Junkermann]], saksa jalgrattur (87) *[[12. aprill]] – [[Gilbert Gottfried]], Ameerika Ühendriikide koomik (67) *12. aprill – [[Irina Vorobjova]], vene iluuisutaja (63) *12. aprill – [[Sergei Jašin]], vene jäähokimängija (60) *[[13. aprill]] – [[Michel Bouquet]], prantsuse näitleja (96) *13. aprill – [[Letizia Battaglia]], itaalia fotograaf ja fotoajakirjanik (87) *13. aprill – [[Wolfgang Fahrian]], saksa jalgpallur (80) *13. aprill – [[Freddy Rincón]], Colombia jalgpallur (55) *[[14. aprill]] – [[Silvia Nagelmaa]], eesti kirjandusteadlane (92) *14. aprill – [[Ilkka Kanerva]], Soome poliitik (74) *[[15. aprill]] – [[Henry Plumb]], Suurbritannia poliitik (97) *15. aprill – [[Eunice Muñoz]], portugali näitlejanna (93) *15. aprill – [[Liz Sheridan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (93) *15. aprill – [[Michael O'Kennedy]], Iirimaa poliitik (86) *15. aprill – [[Boriss Zavolokin]], vene näitleja (82) *15. aprill – [[Mike Bossy]], Kanada jäähokimängija (65) *[[16. aprill]] – [[Lembit Arro]], eesti põllumajandusjuht ja poliitik (92) *16. aprill – [[Halina Winiarska]], poola näitleja (88) *16. aprill – [[Ninell Tugi]], eesti maalikunstnik (86) *16. aprill – [[Jan Kořenský]], tšehhi keeleteadlane (84) *16. aprill – [[Joachim Streich]], saksa jalgpallur (71) *[[17. aprill]] – [[Catherine Spaak]], Belgia-Itaalia näitleja ja laulja (77) *17. aprill – [[Tõnu Meetua]], eesti jalgpallur (66) *17. aprill – [[DJ Kay Slay]], Ameerika Ühendriikide hiphoppar (55) *[[18. aprill]] – [[Leo Rannamägi]], eesti ehitusinsener ja tehnikateadlane (92) *18. aprill – [[Leonid Heifets]], vene teatrilavastaja (87) *18. aprill – [[Harrison Birtwistle]], inglise helilooja (87) *18. aprill – [[Rein Ratas]], eesti bioloog ja poliitik (83) *18. aprill – [[Andrzej Korzyński]], poola helilooja ja pianist (82) *18. aprill – [[Vjatšeslav Trubnikov]], Venemaa riigitegelane ja diplomaat (77) *18. aprill – [[Valerio Evangelisti]], itaalia kirjanik (69) *[[19. aprill]] – [[Kane Tanaka]], Jaapani ülipikaealine, maailma vanim inimene (119) *19. aprill – [[Carlos Lucas]], Tšiili poksija (91) *[[20. aprill]] – [[Hilda Bernard]], Argentina näitleja (101) *20. aprill – [[Antonín Kachlík]], tšehhi filmilavastaja (99) *20. aprill – [[Robert Morse]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *20. aprill – [[Erwina Ryś-Ferens]], poola kiiruisutaja (67) *20. aprill – [[Ivan Bidnjak]], ukraina laskesportlane (36) *[[21. aprill]] – [[Renate Holm]], Saksa-Austria filminäitleja ja ooperilaulja (90) *21. aprill – [[Mwai Kibaki]], Keenia poliitik, riigi president aastatel 2002–2013 (90) *21. aprill – [[Jacques Perrin]], prantsuse näitleja, filmitegija ja produtsent (80) *[[22. aprill]] – [[Els Roode]], eesti kandlemängija ja muusikapedagoog (87) *22. aprill – [[Guy Lafleur]], Kanada hokimängija (70) *[[23. aprill]] – [[Orrin Hatch]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *23. aprill – [[Kalmer Sarv]], eesti pedagoog ja koolijuht (52) *[[25. aprill]] – [[Ursula Lehr]], Saksa teadlane ja poliitik (91) *25. aprill – [[Ivar Siig]], eesti jalgpallifunktsionäär (55) *[[26. aprill]] – [[Naomi Loogna]], eesti arstiteadlane (91) *26. aprill – [[İsmail Ogan]], türgi maadleja ja maadlustreener (89) *26. aprill – [[Klaus Schulze]], saksa helilooja, muusik ja muusikaprodutsent (74) *[[27. aprill]] – [[Bernard Pons]], Prantsusmaa poliitik (95) *27. aprill – [[Kenneth Tsang]], Hongkongi näitleja (86) *27. aprill – [[Kristian Lundberg]], rootsi kirjanik ja kirjanduskriitik (56) *27. aprill – [[Konstantinos Takidellis]], kreeka rallisõitja (19) *[[28. aprill]] – [[Neal Adams]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (80) *28. aprill – [[Zoran Sretenović]], serbia korvpallur ja korvpallitreener (57) *[[29. aprill]] – [[Ahmad Rithauddeen Ismail]], Malaisia poliitik (94) *29. aprill – [[Joanna Barnes]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja kirjanik (87) *29. aprill – [[Priidu Pukk]], eesti tehnikateadlane Rootsis (78) *29. aprill – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *29. aprill – [[Andrei Simonov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (55) *[[30. aprill]] – [[Abul Maal Abdul Muhith]], Bangladeshi ökonomist, kirjanik ja poliitik (88) *30. aprill – [[Ain Heinaru]], eesti geneetik (78) *30. aprill – [[Naomi Judd]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (76) *30. aprill – [[Ülo Tulik]], Eesti poliitik ja agronoom (64) *30. aprill – [[Mino Raiola]], itaalia päritolu hollandi jalgpalliagent (54) == Mai == *[[1. mai]] – [[Ricardo Alarcón]], Kuuba poliitik (84) *1. mai – [[Benno Beltšikov]], Eesti muusikamänedžer (74) *1. mai – [[Ilan Gilon]], Iisraeli poliitik (65) *[[2. mai]] – [[Joseph Raz]], Iisraeli filosoof (83) *[[3. mai]] – [[Norman Mineta]], Ameerika Ühendriikide poliitik (90) *3. mai – [[Stanisłaŭ Šuškievič]], Valgevene poliitik (87) *3. mai – [[Lino Capolicchio]], itaalia näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (78) *[[4. mai]] – [[Juhani Salmenkylä]], soome orienteeruja ja korvpallur (90) *4. mai – [[Lalli Partinen]], soome jäähokimängija (80) *4. mai – [[Harm Ottenbros]], hollandi maanteerattur (78) *[[5. mai]] – [[Leo Wilden]], saksa jalgpallur (85) *5. mai – [[Kenneth Welsh]], Kanada näitleja (80) *5. mai – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *[[6. mai]] – [[Kuno Todeson]], Eesti NSV riigitegelane ja kaubandusjuht (97) *6. mai – [[George Pérez]], Ameerika Ühendriikide koomiksite kirjutaja ja kunstnik (67) *[[7. mai]] – [[Juri Averbahh]], Vene maletaja (100) *7. mai – [[Mickey Gilley]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (86) *7. mai – [[Antón Arieta]], hispaania jalgpallur (76) *7. mai – [[Kang Soo-yeon]], Lõuna-Korea näitlejanna (55) *[[8. mai]] – [[Vilma Paalma]], eesti muusika- ja teatriteadlane (94) *8. mai – [[Marija Gussakova]], vene murdmaasuusataja (91) *8. mai – [[Kim Chi-ha]], Lõuna-Korea luuletaja ja näitekirjanik (81) *8. mai – [[Fred Ward]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *8. mai – [[Dennis Waterman]], inglise näitleja ja laulja (74) *8. mai – [[Antonio Salazar (jalgpallur)|Antonio Salazar]], Mehhiko jalgpallur (33) *[[9. mai]] – [[Qin Yi]], hiina näitlejanna (100) *9. mai – [[Adreian Payne]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (31) *[[10. mai]] – [[Leonid Kravtšuk]], Ukraina poliitik, riigi president aastatel 1991–1994 (88) *10. mai – [[Pēteris Liepiņš]], läti näitleja (78) *10. mai – [[Bob Lanier]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (73) *[[11. mai]] – [[Henk Groot]], hollandi jalgpallur (84) *11. mai – [[Jeroen Brouwers]], hollandi kirjanik (82) *11. mai – [[Trevor Strnad]], Ameerika Ühendriikide hevilaulja (41) *[[12. mai]] – [[Maria Pańczyk-Pozdziej]], Poola poliitik (80) *[[13. mai]] – [[Teresa Berganza]], hispaania ooperilaulja (89) *13. mai – [[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]], Araabia Ühendemiraatide president ja Abu Dhabi emiir aastatel 2004–2022 (73) *13. mai – [[Karim Djoudi]], Alžeeria poliitik (63) *13. mai – [[Lil Keed]], Ameerika Ühendriikide räppar (24) *[[14. mai]] – [[Renat Ibrahimov]], tatari laulja (74) *14. mai – [[Bernard Bigot]], prantsuse füüsik (72) *14. mai – [[Toomas Suuman]], eesti näitleja ja lavastaja (66) *14. mai – [[Meeli Sedrik]], eesti keeleteadlane (53) *14. mai – [[Maxi Rolón]], Argentina jalgpallur (27) *[[15. mai]] – [[Juhan Unger]], eesti sporditegelane ja -pedagoog (91) *15. mai – [[Ignacy Gogolewski]], poola näitleja (90) *15. mai – [[Robert Cogoi]], Belgia laulja (82) *15. mai – [[Jerzy Trela]], poola näitleja (80) *[[16. mai]] – [[Per Gunnar Evander]], rootsi kirjanik (89) *16. mai – [[Rainer Basedow]], saksa näitleja (83) *16. mai – [[Josef Abrhám]], tšehhi näitleja (82) *16. mai – [[Ademola Okulaja]], Nigeeria päritolu Saksamaa korvpallur (46) *[[17. mai]] – [[Rolands Kalniņš]], läti filmilavastaja (100) *17. mai – [[Vangelis]], kreeka helilooja (79) *17. mai – [[Musa Yamak]], türgi päritolu saksa poksija (38) *[[18. mai]] – [[Faouzi Mansouri]], Alžeeria jalgpallur (66) *[[19. mai]] – [[Jerzy Zass]], poola näitleja (84) *19. mai – [[Aseff Ahmad Daula]], Pakistani poliitik (81) *19. mai – [[Jean-Louis Comolli]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist ja kirjanik (80) *[[20. mai]] – [[Hillar Palamets]], eesti ajaloolane, pedagoog ja ajaloo õpetamise metoodik (94) *20. mai – [[Kirill Teiter]], Eesti ajakirjanik, poliitik ja humorist (69) *[[21. mai]] – [[Colin Cantwell]], Ameerika Ühendriikide filmikunstnik (90) *21. mai – [[Natalja Velitško]], vene näitleja ja filmilavastaja (81) *21. mai – [[Linda Järve]], eesti ajakirjanik (75) *21. mai – [[Henn Jõks]], eesti jurist ja kohtunik (66) *21. mai – [[Marco Cornez]], Tšiili jalgpallur (64) *[[22. mai]] – [[Nikolai Arbus]], eesti õigeusu vaimulik (diakon) Rootsis (98) *22. mai – [[Jaakko Syrjä]], soome kirjanik ja kirjastustöötaja (96) *22. mai – [[Takashi Ishii]], jaapani filmirežissöör (75) *22. mai – [[Kanamat Botašev]], Venemaa sõjaväelendur, (eru)kindralmajor (63) *[[23. mai]] – [[Anita Gradin]], Rootsi poliitik ja diplomaat (88) *23. mai – [[Ilkka Suominen]], Soome poliitik (83) *23. mai – [[David Datuna]], gruusia päritolu Ameerika Ühendriikide kunstnik ja kunstikoguja (48) *[[24. mai]] – [[Horst Sachtleben]], saksa näitleja (91) *24. mai – [[Thomas Ulsrud]], norra kurlingumängija (50) *[[25. mai]] – [[Eduardo Lizalde]], mehhiko poeet (92) *25. mai – [[Lívia Gyarmathy]], ungari filmilavastaja ja stsenarist (90) *[[26. mai]] – [[Ciriaco De Mita]], Itaalia poliitik (94) *26. mai – [[Alan White]], inglise ja Ameerika Ühendriikide trummar *26. mai – [[Ray Liotta]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (67) *26. mai – [[Andy Fletcher]], inglise muusik (60) *[[27. mai]] – [[Michael Sela]], Iisraeli immunoloog (98) *27. mai – [[Angelo Sodano]], itaalia katoliku vaimulik, kardinal (94) *[[28. mai]] – [[Priit Kuusk]], eesti muusikateadlane ja -ajakirjanik (83) *28. mai – [[Marino Masé]], itaalia näitleja (83) *28. mai – [[Raik-Hiio Mikelsaar]], eesti arstiteadlane ja molekulaarbioloog (82) *28. mai – [[Péter Haumann]], ungari näitleja (81) *28. mai – [[Bo Hopkins]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *28. mai – [[Evaristo Carvalho]], São Tomé ja Príncipe poliitik, riigi president 2016– 2021 ning peaminister 1994 ja 2001–2002 (79) *28. mai – [[Bujar Nishani]], Albaania poliitik, riigi president aastatel 2012–2017 (55) *[[29. mai]] – [[Laine Pukk]], eesti kunstnik ja kunstipedagoog (86) *29. mai – [[Ausma Ziedone-Kantāne]], Läti näitleja ja poliitik (80) *[[30. mai]] – [[Boris Pahor]], sloveeni kirjanik (108) *30. mai – [[Friedrich Christian Delius]], saksa kirjanik (79) *[[31. mai]] – [[Anatoli Dolinskõi]], ukraina tehnikateadlane (soojusenergeetik), akadeemik (90) == Juuni == *[[1. juuni]] – [[Mark Purslow]], Walesi mootorrattasportlane (29) *[[2. juuni]] – [[Andrei Gaponov-Grehhov]], vene füüsik (95) *2. juuni – [[Uri Zohar]], Iisraeli filmilavastaja, näitleja, koomik ja rabi (86) *[[3. juuni]] – [[Liliana de Curtis]], itaalia näitleja ja kirjanik (89) *[[4. juuni]] – [[György Moldova]], ungari kirjanik (88) *4. juuni – [[Dmitri Kovtun]], Venemaa ettevõtja, Aleksandr Litvinenko mõrvas kahtlustatu (56 või 57) *4. juuni – [[Goran Sankovič]], sloveeni jalgpallur (42) *[[5. juuni]] – [[Alec John Such]], Ameerika Ühendriikide basskitarrist (70) *5. juuni – [[Roman Kutuzov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (43) *5. juuni – [[Trouble (räppar)|Trouble]], Ameerika Ühendriikide räppar (34) *[[6. juuni]] – [[Aime Jürjo]], eesti skulptor (93) *6. juuni – [[Eric Nesterenko]], Kanada hokimängija (88) *6. juuni – [[Valeri Rjumin]], Venemaa kosmonaut (82) *6. juuni – [[Zeta Emilianidou]], Küprose jurist ja poliitik (67) *6. juuni – [[Orlando Jorge Mera]], Dominikaani Vabariigi poliitik (55) *[[7. juuni]] – [[Carl (Württembergi hertsog)|Carl]], Württembergi kuningliku perekonna pea (85) *7. juuni – [[Raivo Trass]], eesti näitleja ja lavastaja (76) *[[8. juuni]] – [[Paula Rego]], portugali kunstnik (87) *8. juuni – [[Toomas Tenno]], eesti keemik (82) *8. juuni – [[Costică Dafinoiu]], rumeenia poksija (68) *[[9. juuni]] – [[Julee Cruise]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, näitleja ja muusik (65) *9. juuni – [[Matt Zimmerman]], Kanada näitleja (87) *[[10. juuni]] – [[Simon Joffe]], Eesti NSV väliskommentaator (101) *10. juuni – [[Väinö Markkanen]], soome laskesportlane (93) *[[11. juuni]] – [[Stanislav Fišer]], tšehhi näitleja (90) *11. juuni – [[Bernd Bransch]], saksa jalgpallur (77) *[[12. juuni]] – [[Philip Baker Hall]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *12. juuni – [[Vello Lään]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (85) *[[13. juuni]] – [[Henri Garcin]], Belgia näitleja (93) *13. juuni – [[Giuseppe Pericu]], Itaalia poliitik (84) *13. juuni – [[Rafael Kotandžjan]], armeenia näitleja (79) *13. juuni – [[Akeem Omolade]], nigeeria jalgpallur (39) *[[14. juuni]] – [[Dalimil Klapka]], tšehhi näitleja (89) *14. juuni – [[Johan Cullberg]], rootsi psühhiaater, psühholoog ja psühhoanalüütik (88) *14. juuni – [[Abraham B. Jehošua]], Iisraeli kirjanik (85) *[[15. juuni]] – [[Toivo Treima]], eesti erusõjaväelane ja õigeusu preester (63) *15. juuni – [[Ari-Pekka Lattu]], soome tõkkejooksja (43) *15. juuni – [[Cho Min-ho]], Lõuna-Korea hokimängija (35) *[[16. juuni]] – [[Juri Fedotov]], Venemaa diplomaat (74) *16. juuni – [[Tim Sale]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (66) *[[17. juuni]] – [[Marlenka Stupica]], sloveeni raamatuillustraator (94) *17. juuni – [[Jean-Louis Trintignant]], prantsuse filminäitleja (91) *[[18. juuni]] – [[Ilka Soares]], Brasiilia näitlejanna (89) *18. juuni – [[Uffe Ellemann-Jensen]], Taani poliitik (80) *[[19. juuni]] – [[Artur Nilson]], eesti metsateadlane (90) *19. juuni – [[Gennadi Burbulis]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik (76) *[[20. juuni]] – [[Sture Allén]], rootsi keeleteadlane (93) *20. juuni – [[Regimantas Adomaitis]], leedu näitleja (85) *20. juuni – [[Caleb Swanigan]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (25) *[[21. juuni]] – [[Dragan Tomić]], Serbia poliitik (86) *21. juuni – [[Patrizia Cavalli]], itaalia luuletaja (75) *21. juuni – [[Jaylon Ferguson]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (26) *[[22. juuni]] – [[Yves Coppens]], prantsuse antropoloog (87) *22. juuni – [[Ilmar Pihlak]], eesti tehnikateadlane (86) *22. juuni – [[Jonny Nilsson]], rootsi kiiruisutaja (79) *22. juuni – [[Jüri Tarmak]], eesti kõrgushüppaja (75) *[[23. juuni]] – [[Ernane Galvêas]], Brasiilia ökonomist ja poliitik (99) *23. juuni – [[Ernst Jacobi]], saksa näitleja (88) *23. juuni – [[Massimo Morante]], itaalia kitarrist (69) *23. juuni – [[Juri Šatunov]], vene laulja (48) *[[25. juuni]] – [[Raul Tammet]], eesti filmi- ja teatrilavastaja (73) *[[26. juuni]] – [[Raffaele La Capria]], itaalia kirjanik, stsenarist ja tõlkija (99) *26. juuni – [[Juri Gorobets]], vene näitleja (90) *26. juuni – [[Frank Moorhouse]], Austraalia kirjanik (83) *26. juuni – [[Mary Mara]], Ameerika Ühendriikide näitleja (61) *[[27. juuni]] – [[Fina García Marruz]], Kuuba luuletaja ja kirjandusteadlane (99) *27. juuni – [[Eeles Landström]], Soome teivashüppaja ja poliitik (90) *27. juuni – [[Leonardo Del Vecchio]], itaalia ettevõtja (87) *27. juuni – [[Mats Traat]], eesti kirjanik (85) *[[28. juuni]] – [[Cüneyt Arkın]], türgi näitleja, filmilavastaja ja produtsent (84) *28. juuni – [[Rolf Skoglund]], rootsi näitleja (81) *28. juuni – [[Hichem Rostom]], Tuneesia näitleja (75) *28. juuni – [[Toomas Kirss]], eesti teleprodutsent ja režissöör (63) *28. juuni – [[Deborah James]], inglise ajakirjanik (40) *[[29. juuni]] – [[Sonny Barger]], Ameerika Ühendriikide mootorrattur, Põrguinglite motoklubi asutaja (83) *29. juuni – [[Ülle Sisa]], eesti klaveripedagoog (83) *[[30. juuni]] – [[Helge Pihelga]], eesti metallikunstnik (97) *30. juuni – [[Kazimierz Zimny]], poola kergejõustiklane (87) ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Maurizio Pradeaux]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (91) *1. juuli – [[Richard Taruskin]], Ameerika Ühendriikide muusikateadlane ja muusikakriitik (77) *1. juuli – [[Mare Vichmann]], eesti keraamik (66) *1. juuli – [[Tjahjo Kumolo]], Indoneesia poliitik (65) *[[2. juuli]] – [[Leonid Švartsman]], Venemaa animafilmilavastaja (101) *2. juuli – [[Peter Brook]], inglise teatri- ja filmilavastaja (97) *2. juuli – [[Susana Dosamantes]], Mehhiko näitleja (74) *2. juuli – [[Andy Goram]], Šotimaa jalgpallur (58) *2. juuli – [[Dmitri Kolker]], Venemaa füüsik (54) *[[3. juuli]] – [[Lennart Hjulström]], rootsi näitleja ja lavastaja (83) *3. juuli – [[Soila Komi]], soome näitleja (79) *3. juuli – [[Sergei Sosnovski]], vene näitleja (67) *[[4. juuli]] – [[Remco Campert]], hollandi proosakirjanik, luuletaja ja kolumnist (92) *4. juuli – [[Janusz Kupcewicz]], poola jalgpallur ja jalgpallitreener (66) *4. juuli – [[Elena Bodnarenco]], ukraina rahvusest Moldova poliitik (57) *[[5. juuli]] – [[Arne Åhman]], rootsi kergejõustiklane, kolmikhüppaja (97) *5. juuli – [[Manny Charlton]] šoti kitarrist (80) *5. juuli – [[Hannes Varblane]], eesti luuletaja (73) *5. juuli – [[Mohammed Barkindo]], Nigeeria poliitik, OPEC-i peasekretär (63) *[[6. juuli]] – [[İlter Türkmen]], Türgi diplomaat ja poliitik (94) *6. juuli – [[Arnaldo Pambianco]], itaalia jalgpallur (86) *6. juuli – [[James Caan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *6. juuli – [[Ing-Marie Wieselgren]], rootsi psühhiaater (64) *6. juuli – [[Kazuki Takahashi]], jaapani mangakunstnik (60) *6. juuli – [[Bryan Marchment]], Kanada jäähokimängija (53) *[[7. juuli]] – [[János Berecz]], Ungari kommunistlik riigitegelane (91) *[[8. juuli]] – [[Luis Echeverría]], Mehhiko poliitik, riigi president aastatel 1970–1976 (100) *8. juuli – [[Larry Storch]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (99) *8. juuli – [[Mirjam Kälkäjä]], soome kirjanik ja ajakirjanik (82) *8. juuli – [[Tony Sirico]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *8. juuli – [[José Eduardo dos Santos]], Angola poliitik, riigi president aastatel 1979–2017 (79) *8. juuli – [[Gregory Itzin]], Ameerika Ühendriikide filmi- ja seriaalinäitleja (74) *8. juuli – [[Shinzō Abe]], Jaapani poliitik (67) *[[9. juuli]] – [[L. Q. Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja režissöör (94) *9. juuli – [[András Törőcsik]], ungari jalgpallur (67) *[[10. juuli]] – [[Lasse Raustela]], soome kirjanik (90) *10. juuli – [[Tiiu Usk]], eesti pianist ja muusikapedagoog (85) *10. juuli – [[Ənvər Çingizoğlu]], aserbaidžaani ajaloolane, etnoloog ja genealoog (60) *[[11. juuli]] – [[Monty Norman]], inglise helilooja (94) *11. juuli – [[Juri Mažuga]], ukraina näitleja ja teatripedagoog (91) *11. juuli – [[Víctor Benítez]], Peruu jalgpallur (86) *[[12. juuli]] – [[Antti Litja]], soome näitleja (84) *12. juuli – [[Tõnu Saar]], eesti näitleja (77) *12. juuli – [[Kristjan Meri]], eesti ettevõtja (55) *[[13. juuli]] – [[Charlotte Valandrey]], prantsuse näitleja ja kirjanik (53) *13. juuli – [[Bobby East]], Ameerika Ühendriikide autovõidusõitja (37) *[[14. juuli]] – [[Francisco Morales-Bermúdez]], Peruu poliitik ja sõjaväelane, riigi president 1975–1980 (100) *14. juuli – [[Eugenio Scalfari]], itaalia ajakirjanik (98) *14. juuli – [[Nikolai Krogius]], Venemaa maletaja, malekohtunik ja maleliteraat (91) *14. juuli – [[Germano Longo]], itaalia näitleja (89) *14. juuli – [[Jürgen Heinsch]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (82) *14. juuli – [[Pleun Strik]], hollandi jalgpallur (78) *14. juuli – [[Ivana Trump]], tšehhi päritolu Ameerika Ühendriikide ärinaine, moelooja ja modell (73) *14. juuli – [[Rein Leppik]], eesti sporditegelane (67) *14. juuli – [[Jak Knight]], Ameerika Ühendriikide koomik (28) *[[15. juuli]] – [[Luís (Brasiilia)|Luís]], Brasiilia keiserliku perekonna pea 1981–2022 (84) *15. juuli – [[Georgi Jartsev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *15. juuli – [[Reet Brauer]], eesti dirigent (70) *[[16. juuli]] – [[Herbert W. Franke]], Austria füüsik ja ulmekirjanik (95) *16. juuli – [[Francisco Cumplido]], Tšiili jurist ja poliitik (91) *16. juuli – [[Georgs Andrejevs]], Läti arst, diplomaat ja poliitik (89) *16. juuli – [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]], eesti autosportlane (83) *16. juuli – [[Jüri Hain]], eesti kunstiteadlane (81) *16. juuli – [[Igor Malinovski]], vene laskesuusataja (25) *[[17. juuli]] – [[Erden Kıral]], türgi filmilavastaja ja stsenarist (80) *17. juuli – [[Jessie Duarte]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (68) *[[18. juuli]] – [[Claes Oldenburg]], USA skulptor (93) *18. juuli – [[Aloyzas Sakalas]], Leedu füüsika ja poliitik (91) *[[19. juuli]] – [[Ruslana Põssanka]], ukraina näitleja ja telesaatejuht (56) *[[20. juuli]] – [[Judith Stamm]], Šveitsi jurist ja poliitik (88) *20. juuli – [[Bernard Labourdette]], prantsuse jalgrattur (75) *[[21. juuli]] – [[Vytautas Paukštė]], leedu näitleja (90) *21. juuli – [[Milan Dvořák]], tšehhi jalgpallur (87) *21. juuli – [[Uwe Seeler]], saksa jalgpallur (85) *21. juuli – [[Reino Paasilinna]], Soome poliitik ja kirjanik (82) *21. juuli – [[Luca Serianni]], itaalia keeleteadlane ja filoloog (74) *[[22. juuli]] – [[Heikki Haavisto]], Soome poliitik (86) *22. juuli – [[Stefan Soltész]], ungari päritolu Austria dirigent (73) *22. juuli – [[Airi Liimets]], eesti kasvatusfilosoof ja kasvatusteadlane (63) *[[23. juuli]] – [[Rinus Ferdinandusse]], hollandi kirjanik ja ajakirjanik (90) *23. juuli – [[Bob Rafelson]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (89) *[[24. juuli]] – [[Tamar Eshel]], Iisraeli diplomaat ja poliitik (102) *24. juuli – [[Berta Riaza]], hispaania näitleja (94) *24. juuli – [[Vytautas Tomkus]], leedu näitleja (81) *24. juuli – [[David Warner]], inglise näitleja (80) *24. juuli – [[Carla Cassola]], itaalia näitlejanna (74) *[[25. juuli]] – [[Knuts Skujenieks]], läti poeet, ajakirjanik ja tõlkija (85) *25. juuli – [[Paul Sorvino]], Ameerika Ühedriikide näitleja (83) *25. juuli – [[David Trimble]], Põhja-Iirimaa poliitik (77) *25. juuli – [[Yoko Shimada]], jaapani näitlejanna (69) *25. juuli – [[Kyaw Min Yu]], Birma kirjanik, poliitaktivist ja poliitvang (53) *[[26. juuli]] – [[Marit Paulsen]], norra rahvusest Rootsi kirjanik ja poliitik (82) [[Kategooria:2022]] aojw6la2r2gaf80h5ywjj9szhfnz17u 6168499 6168196 2022-07-26T19:58:18Z Andres 5 /* Juuli */ wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2022]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2022}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Francesco Forte]], Itaalia poliitik (92) *1. jaanuar – [[Max Julien]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja skulptor (89) *1. jaanuar – [[Calisto Tanzi]], itaalia ettevõtja (83) *[[2. jaanuar]] – [[Charles Njonjo]], Keenia jurist ja poliitik (101) *2. jaanuar – [[Jarmo Jääskeläinen]], soome ajakirjanik, dokumentaalfilmide produtsent ja režissöör (84) *2. jaanuar – [[Richard Leakey]], inglise rahvusest Keenia paleoantropoloog (77) *[[3. jaanuar]] – [[Mordechai Ben-Porat]], Iisraeli poliitik (98) *3. jaanuar – [[Adam Maldzis]], valgevene kirjandusteadlane, kriitik ja publitsist (89) *3. jaanuar – [[Gianni Celati]], itaalia kirjanik, tõlkija ja kirjanduskriitik (84) *3. jaanuar – [[Viktor Sanejev]], Nõukogude Liidu kolmikhüppaja (76) *3. jaanuar – [[Andres Taimla]], Eesti sporditegelane, -pedagoog ja poliitik (74) *3. jaanuar – [[Jelena Drapenko]], Vene näitleja ja poliitik (73) *3. jaanuar – [[Oussou Konan]], elevandiluuranniku jalgpallur (32) *[[4. jaanuar]] – [[Joan Copeland]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) *4. jaanuar – [[Hilton Cheong-Leen]], Hongkongi poliitik ja ettevõtja (99) *4. jaanuar – [[Jaakko Jonkka]], soome jurist (68) *[[5. jaanuar]] – [[Lawrence Brooks]], Ameerika Ühendriikide ülipikaajaline (112) *5. jaanuar – [[Taimi Parve]], eesti loomaarst (95) *5. jaanuar – [[Enrico Berti]], itaalia filosoof (86) *5. jaanuar – [[Aadu Kaasik]], eesti käsipallur ja käsipallitreener (84) *5. jaanuar – [[Olga Szabó-Orbán]], ungari rahvusest Rumeenia vehkleja (83) *5. jaanuar – [[Kim Mi-soo]], Lõuna-Korea näitlejanna (29) *[[6. jaanuar]] – [[Sidney Poitier]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *6. jaanuar – [[Mariano Laurenti]], itaalia filmilavastaja ja näitleja (92) *6. jaanuar – [[Udo Käär]], eesti tööstusjuht (89) *6. jaanuar – [[Peter Bogdanovich]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja -näitleja (82) *6. jaanuar – [[Toomas Sõmera]], eesti poliitik ja sideinsener (76) *6. jaanuar – [[Maria Klenskaja]], Eesti näitleja (70) *6. jaanuar – [[Kristi Ojasaar]], eesti moetoimetaja ja disainer (38) *[[7. jaanuar]] – [[Aleksandr Timofejevski]], vene lastekirjanik, luuletaja ja stsenarist (88) *7. jaanuar – [[Anatoli Kvašnin]], Venemaa ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (75) *[[8. jaanuar]] – [[Eino Veskis]], eesti ajalooõpetaja ja kodu-uurija (90) *8. jaanuar – [[Elsa Pelmas]], eesti majandusteadlane ja lastekirjanik (90) *8. jaanuar – [[Attila Kelemen]], ungari rahvusest Rumeenia poliitik (73) *8. jaanuar – [[Nina Rotševa]], Nõukogude Liidu suusataja (73) *8. jaanuar – [[Viktor Mazin]], Nõukogude Liidu tõstja (67) *[[9. jaanuar]] – [[Heljo Krall]], eesti botaanik (92) *9. jaanuar – [[Toshiki Kaifu]], Jaapani poliitik (91) *9. jaanuar – [[Arvo Ots]], eesti energeetikateadlane, akadeemik (90) *9. jaanuar – [[Dwayne Hickman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (87) *9. jaanuar – [[Aare Urm]], eesti miilitsatöötaja, televisioonijuht ja pankur (71) *9. jaanuar – [[Bob Saget]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja saatejuht (65) *[[10. jaanuar]] – [[Olavi Rinteenpää]], soome tõkkejooksja ja jooksja (97) *10. jaanuar – [[Əbdürrəhman Vəzirov]], Aserbaidžaani NSV partei- ja riigitegelane (91) *10. jaanuar – [[Deon Lendore]], Trinidadi ja Tobago sprinter (29) *[[11. jaanuar]] – [[Ernest Shonekan]], Nigeeria jurist ja poliitik (85) *11. jaanuar – [[Ants Lõhmus (füüsik)|Ants Lõhmus]], eesti füüsik (77) *11. jaanuar – [[Herman Rechberger]], austria päritolu Soome helilooja (74) *11. jaanuar – [[Anatoli Aljabjev]], Nõukogude Liidu laskesuusataja (70) *11. jaanuar – [[Priit Pallo]], eesti teedeinsener ja autosportlane (67) *11. jaanuar – [[David Sassoli]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (65) *11. jaanuar – [[Mihhail Zelenski]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (46) *11. jaanuar – [[Ahmet Yılmaz Çalık]], türgi jalgpallur (27) *[[12. jaanuar]] – [[Juhan Lepasaar]], eesti looduskirjanik (100) *12. jaanuar – [[Guy Mouminoux]], prantsuse koomiksikunstnik (94) *12. jaanuar – [[Īraj Pezeshkzād]], pärsia kirjanik (94) *12. jaanuar – [[Ronnie Spector]], Ameerika Ühendriikide laulja (78) *[[13. jaanuar]] – [[Jean-Jacques Beineix]], prantsuse filmilavastaja (75) *[[14. jaanuar]] – [[Juri Žuravljov]], vene matemaatik (87) *14. jaanuar – [[Boriss Brožovski]], vene filmioperaator (86) *14. jaanuar – [[Leonid Derkatš]], Ukraina riigiametnik ja sõjaväelane (82) *14. jaanuar – [[Dallas Frazier]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (82) *14. jaanuar – [[Ricardo Bofill]], katalaani arhitekt (82) *14. jaanuar – [[Anastassia Voznessenskaja]], vene näitleja (78) *14. jaanuar – [[Dave Wolverton]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (64) *[[15. jaanuar]] – [[Nino Cerruti]], itaalia moelooja ja ettevõtja (91) *15. jaanuar – [[Rink Babka]], Ameerika Ühendriikide kettaheitja (85) *15. jaanuar – [[Alexa McDonough]], Kanada poliitik (77) *15. jaanuar – [[Ursel Soomets]], eesti biokeemik (59) *[[16. jaanuar]] – [[Carmela Corren]], Iisraeli laulja (83) *16. jaanuar – [[Ibrahim Boubacar Keïta]], Mali poliitik, riigi president aastatel 2013–2020 (76) *16. jaanuar – [[Françoise Forton]], Brasiilia näitlejanna (64) *[[17. jaanuar]] – [[Michel Subor]], prantsuse näitleja (86) *17. jaanuar – [[Yvette Mimieux]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (80) *17. jaanuar – [[Armando Gama]], portugali laulja (67) *[[18. jaanuar]] – [[Saturnino de la Fuente García]], hispaania ülipikaealine (114) *18. jaanuar – [[Eduard Kuuskor]], Eesti sõjaväelane ja radist (104) *18. jaanuar – [[Heino Ross]], eesti tehnikateadlane (92) *18. jaanuar – [[Alberto Michelotti]], itaalia jalgpallur ja jalgpallikohtunik (91) *18. jaanuar – [[Paco Gento]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (88) *[[19. jaanuar]] – [[Hardy Krüger]], saksa näitleja ja kirjanik (93) *19. jaanuar – [[Antonina Girycz]], poola näitleja (82) *19. jaanuar – [[Nils Arne Eggen]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *19. jaanuar – [[Stanisław Grędziński]], poola kergejõustiklane (76) *19. jaanuar – [[Hans-Jürgen Dörner]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (70) *19. jaanuar – [[Kirsten Fründt]], Saksamaa poliitik (54) *19. jaanuar – [[Gaspard Ulliel]], prantsuse filminäitleja (37) *[[20. jaanuar]] – [[Camillo Milli]], itaalia näitleja (92) *20. jaanuar – [[Elza Soares]], Brasiilia laulja (91) *20. jaanuar – [[Benjamin Kogo]], Keenia kergejõustiklane (77) *20. jaanuar – [[Meat Loaf]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (74) *[[21. jaanuar]] – [[Felicia Donceanu]], rumeenia kunstnik ja helilooja (90) *21. jaanuar – [[Viivi Viilmann]], eesti kunstiteadlane (90) *21. jaanuar – [[Heinu Põder]], eesti arstiteadlane, kurortoloog (87) *21. jaanuar – [[Arnis Līcītis]], läti näitleja (76) *21. jaanuar – [[Louie Anderson]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja telesaatejuht (68) *21. jaanuar – [[Clark Gillies]], Kanada jäähokimängija (67) *[[22. jaanuar]] – [[Thích Nhất Hạnh]], vietnami buda munk, kirjanik ja rahuaktivist (95) *[[23. jaanuar]] – [[Barbara Krafftówna]], poola näitleja (93) *23. jaanuar – [[Thierry Mugler]], prantsuse moekunstnik (73) *[[24. jaanuar]] – [[Fatma Girik]], türgi näitlejanna (79) *24. jaanuar – [[Tadeusz Bradecki]], poola näitleja ja teatrilavastaja (67) *24. jaanuar – [[Szilveszter Csollány]], ungari võimleja (51) *[[25. jaanuar]] – [[Etchika Choureau]], prantsuse näitlejanna (92) *25. jaanuar – [[Vladimir Gubarev]], vene ulmekirjanik, näitekirjanik ja ajakirjanik (83) *25. jaanuar – [[Gert Schutte]], Hollandi poliitik (82) *25. jaanuar – [[Wim Jansen]], hollandi jalgpallur ja treener (75) *[[26. jaanuar]] – [[Ernst Stankovski]], Austria näitleja (93) *26. jaanuar – [[Philippe Contamine]], prantsuse ajaloolane (89) *26. jaanuar – [[Moses J. Moseley]], Ameerika Ühendriikide näitleja, kirjanik ja modell (31) *[[27. jaanuar]] – [[René de Obaldia]], prantsuse näitekirjanik ja luuletaja (103) *27. jaanuar – [[Nedjeljko Mihanović]], Horvaatia poliitik (91) *27. jaanuar – [[Georg Christoph Biller]], saksa dirigent (66) *[[28. jaanuar]] – [[Mihkel Loodus]], eesti tõlkija (84) *28. jaanuar – [[Volodõmõr Virtšis]], ukraina poksija (48) *[[29. jaanuar]] – [[Howard Hesseman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) *29. jaanuar – [[Freddy Thielemans]], Belgia poliitik (77) *29. jaanuar – [[Simon Lokodo]], Uganda preester ja poliitik (64) *[[30. jaanuar]] – [[Zvonimir Šeparović]], Horvaatia jurist ja poliitik (93) *30. jaanuar – [[Maia Buzinova]], vene multifilmide režissöör ja kunstnik-multiplikaator (92) *30. jaanuar – [[Hermann Rappe]], Saksamaa poliitik ja ametiühingutegelane (92) *30. jaanuar – [[Leonid Kuravljov]], vene näitleja (85) *30. jaanuar – [[Viktor Merežko]], vene stsenarist, näitekirjanik, filmilavastaja, näitleja ja telesaatejuht (84) *[[31. jaanuar]] – [[Carleton Carpenter]], Ameerika Ühendriikide näitleja, mustkunstnik ja kirjanik (95) *31. jaanuar – [[Jaan Kollist]], eesti ehitusinsener (76) *31. jaanuar – [[Voldemaras Novickis]], leedu käsipallur (65) *31. jaanuar – [[Miquel Aubà Fleix]], Hispaania ärimees ja poliitik (56) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Mari-Liis Küla]], eesti teatrikunstnik (97) *1. veebruar – [[Ellen Tiedtke]], saksa näitleja (91) *1. veebruar – [[Shintarō Ishihara]], Jaapani kirjanik ja poliitik (89) *1. veebruar – [[Paolo Graziosi]], itaalia näitleja (82) *1. veebruar – [[Teemu Vasankari]], soome ärimees (52) *1. veebruar – [[Svetlana Danilova]], Eesti baleriin (40) *1. veebruar – [[Hanna-Maria Sell]], eesti modell (23) *[[2. veebruar]] – [[Monica Vitti]], itaalia näitleja (90) *2. veebruar – [[Helje Kaarma]], eesti arstiteadlane (günekoloogia, sünnitusabi ja antropoloogia) (88) *2. veebruar – [[Noel Treacy]], Iirimaa poliitik (70) *[[3. veebruar]] – [[Ludmila Vaňková]], tšehhi näitleja (94) *3. veebruar – [[Chrístos Sartzetákis]], Kreeka poliitik, riigi president aastatel 1985–1990 (92) *3. veebruar – [[Dieter Mann]], saksa näitleja (80) *3. veebruar – [[Lauro António]], portugali filmilavastaja (79) *3. veebruar – [[Madis Milling]], Eesti näitleja ja poliitik (51) *3. veebruar – [[Abu Ibrahim al-Hashimi al-Qurashi]], iraagi islamisõdalane (45) *[[4. veebruar]] – [[Juri Mann]], vene kirjandusteadlane (92) *4. veebruar – [[Väino Luup]], eesti nukunäitleja ja lavastaja (85) *4. veebruar – [[Jerzy Osiatyński]], Poola poliitik ja ökonomist (80) *4. veebruar – [[Urmas Voolpriit]], eesti muusik (45) *[[5. veebruar]] – [[Anne Parijõgi]], eesti raadiotoimetaja (90) *5. veebruar – [[Boriss Melnikov]], vene vehkleja (83) *5. veebruar – [[Todd Gitlin]], Ameerika Ühendriikide sotsioloog (79) *5. veebruar – [[Viktor Buturlin]], vene filmilavastaja ja stsenarist (75) *5. veebruar – [[Ivan Kučírek]], tšehhi jalgrattur (75) *5. veebruar – [[Leili Pärnpuu]], eesti maletaja (72) *5. veebruar – [[Ilmārs Verpakovskis]], läti jalgpallur (63) *5. veebruar – [[Kenta Nishimura]], jaapani kirjanik (54) *[[6. veebruar]] – [[Abram Hassin]], Vene maletaja (98) *6. veebruar – [[Lata Mangeshkar]], India laulja ja helilooja (92) *6. veebruar – [[George Crumb]], Ameerika Ühendriikide helilooja (92) *6. veebruar – [[Ronnie Hellström]], rootsi jalgpallur (72) *[[7. veebruar]] – [[Margarita Lozano]], hispaania näitleja (90) *7. veebruar – [[Zbigniew Namysłowski]], poola džässmuusik ja helilooja (82) *7. veebruar – [[Jerzy Bartmiński]], poola keeleteadlane, etnoloog ja folklorist (82) *7. veebruar – [[Ivan Hudec]], Slovaki kirjanik ja poliitik (74) *[[8. veebruar]] – [[Borivoj Dovniković]], horvaadi animafilmirežissöör ja karikaturist (91) *8. veebruar – [[Luc Montagnier]], prantsuse viroloog (89) *8. veebruar – [[Gerhard Roth]], austria kirjanik (79) *8. veebruar – [[Götz Werner]], saksa ettevõtja (78) *[[9. veebruar]] – [[Nora Nova]], bulgaaria laulja (93) *9. veebruar – [[Betty Davis]], Ameerika Ühendriikide funk ja soul laulja (77) *9. veebruar – [[Ian McDonald]], inglise muusik (75) *9. veebruar – [[André Wilms]], prantsuse näitleja (74) *9. veebruar – [[Ruben Karapetjan]], armeenia näitleja (74) *9. veebruar – [[Tanel Linnus]], eesti haridustegelane (67) *[[10. veebruar]] – [[Oku Tamm]], eesti arst ja Eesti NSV tervishoiujuht (94) *10. veebruar – [[Eduard Kukan]], Slovakkia poliitik (82) *10. veebruar – [[Manuel Esquivel]], Belize'i poliitik (81) *10. veebruar – [[Jevgenija Brik]], vene näitleja (40) *[[11. veebruar]] – [[Lomer Ahvlediani]], gruusia filmilavastaja (87) *[[12. veebruar]] – [[Ülo Lepik]], eesti matemaatik ja mehaanikateadlane (100) *12. veebruar – [[Karl Vaino]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (98) *12. veebruar – [[Zinaida Kirijenko]], vene näitleja ja laulja (88) *12. veebruar – [[Rahul Bajaj]], India ettevõtja (83) *12. veebruar – [[Mati Ahven]], eesti põllumajandusinsener ja poliitik (79) *12. veebruar – [[Ivan Reitman]], Slovaki-Kanada filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (75) *12. veebruar – [[Vello Õunpuu]], eesti autosportlane (72) *12. veebruar – [[Kaarel Valter]], eesti raadioajakirjanik ja DJ (34) *[[13. veebruar]] – [[Anatol Sügis]], eesti füüsik (87) *13. veebruar – [[Berit Berthelsen]], norra kergejõustiklane (77) *[[14. veebruar]] – [[Borislav Ivkov]], serbia maletaja ja malekohtunik (88) *14. veebruar – [[Voldemar Vaino]], Eesti kinnisvaraärimees (73) *14. veebruar – [[Željko Mijač]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[15. veebruar]] – [[Asta Oraspõld]], eesti geoloog (96) *15. veebruar – [[Edgars Račevskis]], läti dirigent (85) *15. veebruar – [[Arnaldo Jabor]], Brasiilia filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (81) *15. veebruar – [[P. J. O'Rourke]], Ameerika Ühendriikide poliitiline satiirik ja ajakirjanik (74) *[[16. veebruar]] – [[Boriss Balmont]], Nõukogude Liidu riigitegelane (94) *16. veebruar – [[Michel Deguy]], prantsuse luuletaja ja tõlkija (91) *16. veebruar – [[Amos Sawyer]], Libeeria poliitik, riigi president aastatel (1990–1994) (76) *[[17. veebruar]] – [[Romāns Apsītis]], Läti poliitik ja jurist (83) *[[18. veebruar]] – [[Gennadi Juhtin]], vene näitleja (89) *18. veebruar – [[Lindsey Pearlman]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (43) *[[19. veebruar]] – [[Irma Rosnell]], Soome poliitik (94) *19. veebruar – [[Lilian Kosenkranius]], eesti telesaatejuht (91) *19. veebruar – [[Jacques Poos]], Luksemburgi poliitik (86) *19. veebruar – [[Gary Brooker]], inglise laulja, laulukirjutaja ja muusik (76) *[[20. veebruar]] – [[Eduardo Bonomi]], Uruguay poliitik (73) *[[21. veebruar]] – [[Jevgeni Kozlovski]], vene geoloog ja Nõukogude Liidu riigitegelane (92) *21. veebruar – [[Virve Kiisa]], eesti motosportlane ja sporditegelane (91) *21. veebruar – [[Krista Grinbergs-Raigla]], eesti laulja (68) *[[22. veebruar]] – [[Mari Kanasaar]], eesti moekunstnik (84) *22. veebruar – [[Oleg Vavilov]], vene näitleja (72) *22. veebruar – [[Mark Lanegan]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja poliitik (57) *[[23. veebruar]] – [[Antonietta Stella]], itaalia ooperilaulja (92) *23. veebruar – [[Britta Schall Holberg]], Taani poliitik (80) *23. veebruar – [[Jaakko Kuusisto]], soome viiuldaja, helilooja ja dirigent (48) *[[24. veebruar]] – [[Arvo Tikk]], Eesti arst (92) *24. veebruar – [[John Landy]], Austraalia jooksja ja poliitik (91) *24. veebruar – [[Sally Kellerman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (84) *24. veebruar – [[Vitali Skakun]], Ukraina sõjaväelane (25) *[[25. veebruar]] – [[Reet Martinson]], eesti dokumentaalfilmide lavastaja (92) *25. veebruar – [[Maris-Lembi Balbat]], eesti teatriloolane, teatri- ja filmikriitik ning ajakirjanik (85) *25. veebruar – [[Dimitris Tsovolas]], Kreeka poliitik (79) *[[26. veebruar]] – [[Lee O-young]], Lõuna-Korea kirjanduskriitik ja kirjanik (88) *26. veebruar – [[Boriss Sokolov (näitleja)|Boriss Sokolov]], vene näitleja (77) *[[27. veebruar]] – [[Jaak Adamson]], eesti maalikunstnik, graafik ja kunstipedagoog (83) *27. veebruar – [[Veronica Carlson]], inglise näitleja (77) *27. veebruar – [[Marietta Giannakou]], Kreeka poliitik (70) *[[28. veebruar]] – [[Abuzed Omar Dorda]], Liibüa poliitik (77) *28. veebruar – [[Leonhard Lapin]], eesti arhitekt, kunstnik, arhitektuuriajaloolane ja luuletaja (74) ==Märts== *[[1. märts]] – [[Alevtina Koltšina]], Nõukogude Liidu murdmaasuusataja (91) *1. märts – [[Jevhen Malõšev]], ukraina laskesuusataja (19) *[[2. märts]] – [[Frédérick Tristan]], prantsuse kirjanik (90) *2. märts – [[Andrei Suhhovetski]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47) *[[3. märts]] – [[Bruno Saul]], Eesti NSV riigi- ja parteitegelane ning eesti ettevõtja (90) *3. märts – [[Valli Ilvik]], eesti koorijuht (70) *3. märts – [[Dean Woods]], Austraalia jalgpallur (55) *[[4. märts]] – [[Mitchell Ryan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (88) *4. märts – [[Paula Marosi]], ungari vehkleja (85) *4. märts – [[Tadeusz Borowski]], poola näitleja (80) *4. märts – [[Shane Warne]], austraalia kriketimängija (52) *[[5. märts]] – [[Elgudža Burduli]], gruusia näitleja ja laulja (80) *5. märts – [[Antonio Martino]], Itaalia poliitik (79) *5. märts – [[Denis Kirejev]], ukraina pankur (45) *[[6. märts]] – [[Giuseppe Wilson]], itaalia jalgpallur (76) *[[7. märts]] – [[Muhammad Rafiq Tarar]], Pakistani poliitik ja jurist (92) *7. märts – [[Avraham Hirschson]], Iisraeli poliitik (81) *7. märts – [[Oleksandr Martšenko]], Ukraina poliitik (57) *7. märts – [[Vitali Gerassimov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (44) *[[8. märts]] – [[Jukka Ruohomäki]], soome elektroonilise muusika helilooja (74) *8. märts – [[Tomás Boy]], Mehhiko jalgpallur (70) *8. märts – [[Volodõmõr Rogovski]], ukraina jalgpallur (68) *[[9. märts]] – [[Hugo-Eduard Vaino]], eesti vanim mees (106) *9. märts – [[Ilme-Anu Neemre]], eesti tekstiilikunstnik (81) *9. märts – [[Justice Christopher]], nigeeria jalgpallur (40) *[[10. märts]] – [[Jürgen Grabowski]], saksa jalgpallur (77) *10. märts – [[Sorapong Chatree]], tai näitleja (71) *10. märts – [[Martin Komárek]], tšehhi raiesportlane (45) *[[11. märts]] – [[Rupiah Banda]], Sambia poliitik ja diplomaat (85) *11. märts – [[Rüstəm İbrahimbəyov]], aserbaidžaani kirjanik, filmistsenarist ja filmirežissöör (83) *11. märts – [[Andrei Kolesnikov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (45) *[[12. märts]] – [[Pentti Karvonen]], soome pikamaajooksja (90) *12. märts – [[Nikolai Kristoffel]], eesti füüsik (90) *12. märts – [[Karl Offmann]], Mauritiuse poliitik (81) *12. märts – [[Alain Krivine]], Prantsusmaa poliitik (80) *[[13. märts]] – [[Algimantas Baltakis]], leedu luuletaja, kirjanduskriitik ja tõlkija (92) *13. märts – [[Erhard Busek]], Austria poliitik (80) *13. märts – [[William Hurt]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *13. märts – [[Brent Renaud]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (50) *[[14. märts]] – [[Akira Takarada]], jaapani näitleja (87) *14. märts – [[Ľubomír Roman]], slovaki näitleja ja poliitik (77) *14. märts – [[Leida Lepik]], eesti geograaf ja kartograaf (53) *[[15. märts]] – [[Anneli Sauli]], soome näitleja (89) *15. märts – [[Piet Bukman]], Hollandi poliitik (88) *15. märts – [[Oleg Mitjajev]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47) *[[16. märts]] – [[Sirje Raudsik]], eesti näitleja ja teatripedagoog (86) *16. märts – [[Włodzimierz Nowak]], poola näitleja (80) *16. märts – [[Helene Vannari]], eesti näitleja (73) *16. märts – [[Dzintars Jaundžeikars]], Läti poliitik (66) *16. märts – [[Raido Kalbach]], eesti kuulitõukaja (40) *[[17. märts]] – [[Christopher Alexander]], Austria päritolu Ameerika Ühendriikide arhitekt (85) *17. märts – [[Peter Bowles]], inglise näitleja (85) *17. märts – [[Natalja Nazarova]], vene näitleja (72) *17. märts – [[Oksana Švets]], ukraina näitleja (67) *17. märts – [[Jean-Pierre Demailly]], prantsuse matemaatik (64) *17. märts – [[Indrek Leibur]] (Nõia-Ints), eesti sensitiiv (44) *17. märts – [[Sergei Suhharev]], Venemaa sõjaväelane, polkovnik (41) *[[18. märts]] – [[Grigori Jastrebenetski]], vene skulptor (98) *18. märts – [[Don Young]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *18. märts – [[Andrei Mordvitšev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (46) *[[19. märts]] – [[Shahabuddin Ahmed]], Bangladeshi poliitik (92) *19. märts – [[Jüri Randla]], eesti mootorrattasportlane (85) *19. märts – [[Joel Hasse Ferreira]], Portugali poliitik (77) *19. märts – [[Marian Zembala]], Poola südamekirurg ja poliitik (72) *19. märts – [[Roberts Ķīlis]], Läti sotsiaalantropoloog ja poliitik (54) *19. märts – [[Andrei Palii]], Venemaa mereväelane, 1. järgu kapten (51) *19. märts – [[Federico Martín Aramburú]], argentina ragbimängija (42) *[[20. märts]] – [[Raimon Carrasco]], hispaania ettevõtja ja sporditegelane (98) *[[21. märts]] – [[Vitali Melnikov (filmilavastaja)|Vitali Melnikov]], vene filmilavastaja ja stsenarist (93) *21. märts – [[Soumeylou Boubèye Maïga]], Mali poliitik (67) *21. märts – [[Yvan Colonna]], Korsika rahvuslane (61) *[[22. märts]] – [[Kaja Peterson]], eesti zooloog-ökoloog ja keskkonnateadlane (58) *22. märts – [[Alexander Lubina]], saksa kergejõustiklane (42) *[[23. märts]] – [[Guðrún Helgadóttir]], Islandi lastekirjanik ja poliitik (86) *23. märts – [[Madeleine Albright]], USA diplomaat ja poliitik (84) *23. märts – [[Oksana Baulina]], vene ajakirjanik (42) *23. märts – [[Raven Alexis]], Ameerika Ühendriikide pornonäitleja (35) *23. märts – [[Lidia Ponomarjova]], vene modell (26) *[[24. märts]] – [[Arcadio Poveda]], Mehhiko astronoom (91) *[[25. märts]] – [[Jakov Rezantsev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (48) *25. märts – [[Taylor Hawkins]], Ameerika Ühendriikide muusik (50) *25. märts – [[Urmas Purde]], eesti tehnoloogiaettevõtja (46) *25. märts – [[Maksim Kagal]], ukraina kikkpoksija (30) *[[26. märts]] – [[Gianni Cavina]], itaalia näitleja (81) *26. märts – [[Claudette Bradshaw]], Kanada poliitik (72) *[[27. märts]] – [[Titus Buberník]], slovaki jalgpallur (88) *27. märts – [[Aleksandra Zabelina]], vene vehkleja ja vehklemistreener (85) *27. märts – [[Ayaz Mütəllibov]], Nõukogude Liidu ja Aserbaidžaani poliitikategelane (83) *27. märts – [[Enrique Pinti]], Argentina näitleja ja koomik *[[28. märts]] – [[Nikolai Fedortsov]], vene näitleja (81) *28. märts – [[Raquel Pankowsky]], Mehhiko näitleja (69) *28. märts – [[Oleksi Džunkivski]], ukraina poksija ja poksitreener *[[29. märts]] – [[Zigmunds Skujiņš]], läti kirjanik (95) *29. märts – [[Miguel Van Damme]], belgia jalgpallur (28) *[[30. märts]] – [[Valeri Maksimov]], eesti spordiajakirjanik (72) *30. märts – [[Tom Parker (laulja)|Tom Parker]], inglise poplaulja (33) *[[31. märts]] – [[Georgi Atanasov]], Bulgaaria poliitik (88) *31. märts – [[Zoltán Friedmanszky]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *31. märts – [[Günter Deckert]], Saksa poliitikategelane (82) *31. märts – [[Patrick Demarchelier]], prantsuse moefotograaf (78) *31. märts – [[Sven Melander]], rootsi ajakirjanik, saatejuht ja näitleja (74) *31. märts – [[Oleksi Tsõbka]], ukraina ragbimängija ja spordimanager (55) ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[C. W. McCall]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja (93) *1. aprill – [[Jiří Šalamoun]], tšehhi kunstnik ja raamatuillustraator (86) *1. aprill – [[Jolanta Lothe]], poola näitleja (79) *1. aprill – [[Arno Saar]], eesti fotograaf (68) *1. aprill – [[Aleksandra Jakovleva]], vene näitleja (64) *1. aprill – [[Andrei Babitski]], vene ajakirjanik (57) *[[2. aprill]] – [[Estelle Harris]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (93) *2. aprill – [[Leonel Sánchez]], Tšiili jalgpallur (85) *2. aprill – [[Silvio Longobucco]], itaalia jalgpallur (70) *2. aprill – [[Mirjana Majurec]], horvaadi näitleja (69) *2. aprill – [[Sergio Chejfec]], Argentina kirjanik (65) *2. aprill – [[Mantas Kvedaravičius]], leedu filmilavastaja-dokumentalist (45) *2. aprill – [[Oleksandr Suhhenko]], ukraina jalgpallur (25) *[[3. aprill]] – [[Lygia Fagundes Telles]], Brasiilia kirjanik (98) *3. aprill – [[Ave Alavainu]], eesti luuletaja ja prosaist (79) *3. aprill – [[Snežana Nikšić]], serbia näitleja (78) *[[4. aprill]] – [[John McNally]], Iirimaa ja Põhja-Iirimaa poksija (89) *4. aprill – [[Heikki Hedman]], soome tennisist ja tennisetreener (81) *4. aprill – [[Petar Skansi]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (78) *4. aprill – [[Diango Cissoko]], Mali poliitik (73/74) *[[5. aprill]] – [[Stanisław Kowalski]], poola kergejõustiklane ja ülipikaealine (111) *5. aprill – [[Josef Panáček]], tšehhi laskesportlane (84) *5. aprill – [[Sidney Altman]], Kanada-Ameerika Ühendriikide molekulaarbioloog (82) *5. aprill – [[Bobby Rydell]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (79) *[[6. aprill]] – [[Rae Allen]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (95) *6. aprill – [[Karol Divín]], slovaki iluuisutaja (86) *6. aprill – [[Vladimir Žirinovski]], Venemaa poliitik (75) *6. aprill – [[Viktor Otserklevõtš]], Ukraina sõjaväelane (35) *[[7. aprill]] – [[Dušan Čkrebić]], Serbia poliitik (94) *7. aprill – [[Ludwik Dorn]], Poola poliitik (67) *[[8. aprill]] – [[Henri Depireux]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (78) *[[9. aprill]] – [[Mihhail Bronštein]], Eesti majandusteadlane (99) *9. aprill – [[Jack Higgins]], inglise kirjanik (92) *9. aprill – [[Uwe Bohm]], saksa näitleja (60) *9. aprill – [[Dwayne Haskins]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (24) *[[10. aprill]] – [[Philippe Boesmans]], Belgia helilooja (85) *10. aprill – [[Chiara Frugoni]], itaalia ajaloolane (82) *10. aprill – [[Marju Kuut]], eesti laulja, laululooja, muusikaprodutsent ja DJ (76) *10. aprill – [[Enno Mattisen]], eesti klarnetist ja muusikamänedžer (71) *[[11. aprill]] – [[Gábor Görgey]], ungari luuletaja ja proosakirjanik (92) *11. aprill – [[Hans Junkermann]], saksa jalgrattur (87) *[[12. aprill]] – [[Gilbert Gottfried]], Ameerika Ühendriikide koomik (67) *12. aprill – [[Irina Vorobjova]], vene iluuisutaja (63) *12. aprill – [[Sergei Jašin]], vene jäähokimängija (60) *[[13. aprill]] – [[Michel Bouquet]], prantsuse näitleja (96) *13. aprill – [[Letizia Battaglia]], itaalia fotograaf ja fotoajakirjanik (87) *13. aprill – [[Wolfgang Fahrian]], saksa jalgpallur (80) *13. aprill – [[Freddy Rincón]], Colombia jalgpallur (55) *[[14. aprill]] – [[Silvia Nagelmaa]], eesti kirjandusteadlane (92) *14. aprill – [[Ilkka Kanerva]], Soome poliitik (74) *[[15. aprill]] – [[Henry Plumb]], Suurbritannia poliitik (97) *15. aprill – [[Eunice Muñoz]], portugali näitlejanna (93) *15. aprill – [[Liz Sheridan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (93) *15. aprill – [[Michael O'Kennedy]], Iirimaa poliitik (86) *15. aprill – [[Boriss Zavolokin]], vene näitleja (82) *15. aprill – [[Mike Bossy]], Kanada jäähokimängija (65) *[[16. aprill]] – [[Lembit Arro]], eesti põllumajandusjuht ja poliitik (92) *16. aprill – [[Halina Winiarska]], poola näitleja (88) *16. aprill – [[Ninell Tugi]], eesti maalikunstnik (86) *16. aprill – [[Jan Kořenský]], tšehhi keeleteadlane (84) *16. aprill – [[Joachim Streich]], saksa jalgpallur (71) *[[17. aprill]] – [[Catherine Spaak]], Belgia-Itaalia näitleja ja laulja (77) *17. aprill – [[Tõnu Meetua]], eesti jalgpallur (66) *17. aprill – [[DJ Kay Slay]], Ameerika Ühendriikide hiphoppar (55) *[[18. aprill]] – [[Leo Rannamägi]], eesti ehitusinsener ja tehnikateadlane (92) *18. aprill – [[Leonid Heifets]], vene teatrilavastaja (87) *18. aprill – [[Harrison Birtwistle]], inglise helilooja (87) *18. aprill – [[Rein Ratas]], eesti bioloog ja poliitik (83) *18. aprill – [[Andrzej Korzyński]], poola helilooja ja pianist (82) *18. aprill – [[Vjatšeslav Trubnikov]], Venemaa riigitegelane ja diplomaat (77) *18. aprill – [[Valerio Evangelisti]], itaalia kirjanik (69) *[[19. aprill]] – [[Kane Tanaka]], Jaapani ülipikaealine, maailma vanim inimene (119) *19. aprill – [[Carlos Lucas]], Tšiili poksija (91) *[[20. aprill]] – [[Hilda Bernard]], Argentina näitleja (101) *20. aprill – [[Antonín Kachlík]], tšehhi filmilavastaja (99) *20. aprill – [[Robert Morse]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *20. aprill – [[Erwina Ryś-Ferens]], poola kiiruisutaja (67) *20. aprill – [[Ivan Bidnjak]], ukraina laskesportlane (36) *[[21. aprill]] – [[Renate Holm]], Saksa-Austria filminäitleja ja ooperilaulja (90) *21. aprill – [[Mwai Kibaki]], Keenia poliitik, riigi president aastatel 2002–2013 (90) *21. aprill – [[Jacques Perrin]], prantsuse näitleja, filmitegija ja produtsent (80) *[[22. aprill]] – [[Els Roode]], eesti kandlemängija ja muusikapedagoog (87) *22. aprill – [[Guy Lafleur]], Kanada hokimängija (70) *[[23. aprill]] – [[Orrin Hatch]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *23. aprill – [[Kalmer Sarv]], eesti pedagoog ja koolijuht (52) *[[25. aprill]] – [[Ursula Lehr]], Saksa teadlane ja poliitik (91) *25. aprill – [[Ivar Siig]], eesti jalgpallifunktsionäär (55) *[[26. aprill]] – [[Naomi Loogna]], eesti arstiteadlane (91) *26. aprill – [[İsmail Ogan]], türgi maadleja ja maadlustreener (89) *26. aprill – [[Klaus Schulze]], saksa helilooja, muusik ja muusikaprodutsent (74) *[[27. aprill]] – [[Bernard Pons]], Prantsusmaa poliitik (95) *27. aprill – [[Kenneth Tsang]], Hongkongi näitleja (86) *27. aprill – [[Kristian Lundberg]], rootsi kirjanik ja kirjanduskriitik (56) *27. aprill – [[Konstantinos Takidellis]], kreeka rallisõitja (19) *[[28. aprill]] – [[Neal Adams]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (80) *28. aprill – [[Zoran Sretenović]], serbia korvpallur ja korvpallitreener (57) *[[29. aprill]] – [[Ahmad Rithauddeen Ismail]], Malaisia poliitik (94) *29. aprill – [[Joanna Barnes]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja kirjanik (87) *29. aprill – [[Priidu Pukk]], eesti tehnikateadlane Rootsis (78) *29. aprill – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *29. aprill – [[Andrei Simonov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (55) *[[30. aprill]] – [[Abul Maal Abdul Muhith]], Bangladeshi ökonomist, kirjanik ja poliitik (88) *30. aprill – [[Ain Heinaru]], eesti geneetik (78) *30. aprill – [[Naomi Judd]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (76) *30. aprill – [[Ülo Tulik]], Eesti poliitik ja agronoom (64) *30. aprill – [[Mino Raiola]], itaalia päritolu hollandi jalgpalliagent (54) == Mai == *[[1. mai]] – [[Ricardo Alarcón]], Kuuba poliitik (84) *1. mai – [[Benno Beltšikov]], Eesti muusikamänedžer (74) *1. mai – [[Ilan Gilon]], Iisraeli poliitik (65) *[[2. mai]] – [[Joseph Raz]], Iisraeli filosoof (83) *[[3. mai]] – [[Norman Mineta]], Ameerika Ühendriikide poliitik (90) *3. mai – [[Stanisłaŭ Šuškievič]], Valgevene poliitik (87) *3. mai – [[Lino Capolicchio]], itaalia näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (78) *[[4. mai]] – [[Juhani Salmenkylä]], soome orienteeruja ja korvpallur (90) *4. mai – [[Lalli Partinen]], soome jäähokimängija (80) *4. mai – [[Harm Ottenbros]], hollandi maanteerattur (78) *[[5. mai]] – [[Leo Wilden]], saksa jalgpallur (85) *5. mai – [[Kenneth Welsh]], Kanada näitleja (80) *5. mai – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *[[6. mai]] – [[Kuno Todeson]], Eesti NSV riigitegelane ja kaubandusjuht (97) *6. mai – [[George Pérez]], Ameerika Ühendriikide koomiksite kirjutaja ja kunstnik (67) *[[7. mai]] – [[Juri Averbahh]], Vene maletaja (100) *7. mai – [[Mickey Gilley]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (86) *7. mai – [[Antón Arieta]], hispaania jalgpallur (76) *7. mai – [[Kang Soo-yeon]], Lõuna-Korea näitlejanna (55) *[[8. mai]] – [[Vilma Paalma]], eesti muusika- ja teatriteadlane (94) *8. mai – [[Marija Gussakova]], vene murdmaasuusataja (91) *8. mai – [[Kim Chi-ha]], Lõuna-Korea luuletaja ja näitekirjanik (81) *8. mai – [[Fred Ward]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *8. mai – [[Dennis Waterman]], inglise näitleja ja laulja (74) *8. mai – [[Antonio Salazar (jalgpallur)|Antonio Salazar]], Mehhiko jalgpallur (33) *[[9. mai]] – [[Qin Yi]], hiina näitlejanna (100) *9. mai – [[Adreian Payne]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (31) *[[10. mai]] – [[Leonid Kravtšuk]], Ukraina poliitik, riigi president aastatel 1991–1994 (88) *10. mai – [[Pēteris Liepiņš]], läti näitleja (78) *10. mai – [[Bob Lanier]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (73) *[[11. mai]] – [[Henk Groot]], hollandi jalgpallur (84) *11. mai – [[Jeroen Brouwers]], hollandi kirjanik (82) *11. mai – [[Trevor Strnad]], Ameerika Ühendriikide hevilaulja (41) *[[12. mai]] – [[Maria Pańczyk-Pozdziej]], Poola poliitik (80) *[[13. mai]] – [[Teresa Berganza]], hispaania ooperilaulja (89) *13. mai – [[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]], Araabia Ühendemiraatide president ja Abu Dhabi emiir aastatel 2004–2022 (73) *13. mai – [[Karim Djoudi]], Alžeeria poliitik (63) *13. mai – [[Lil Keed]], Ameerika Ühendriikide räppar (24) *[[14. mai]] – [[Renat Ibrahimov]], tatari laulja (74) *14. mai – [[Bernard Bigot]], prantsuse füüsik (72) *14. mai – [[Toomas Suuman]], eesti näitleja ja lavastaja (66) *14. mai – [[Meeli Sedrik]], eesti keeleteadlane (53) *14. mai – [[Maxi Rolón]], Argentina jalgpallur (27) *[[15. mai]] – [[Juhan Unger]], eesti sporditegelane ja -pedagoog (91) *15. mai – [[Ignacy Gogolewski]], poola näitleja (90) *15. mai – [[Robert Cogoi]], Belgia laulja (82) *15. mai – [[Jerzy Trela]], poola näitleja (80) *[[16. mai]] – [[Per Gunnar Evander]], rootsi kirjanik (89) *16. mai – [[Rainer Basedow]], saksa näitleja (83) *16. mai – [[Josef Abrhám]], tšehhi näitleja (82) *16. mai – [[Ademola Okulaja]], Nigeeria päritolu Saksamaa korvpallur (46) *[[17. mai]] – [[Rolands Kalniņš]], läti filmilavastaja (100) *17. mai – [[Vangelis]], kreeka helilooja (79) *17. mai – [[Musa Yamak]], türgi päritolu saksa poksija (38) *[[18. mai]] – [[Faouzi Mansouri]], Alžeeria jalgpallur (66) *[[19. mai]] – [[Jerzy Zass]], poola näitleja (84) *19. mai – [[Aseff Ahmad Daula]], Pakistani poliitik (81) *19. mai – [[Jean-Louis Comolli]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist ja kirjanik (80) *[[20. mai]] – [[Hillar Palamets]], eesti ajaloolane, pedagoog ja ajaloo õpetamise metoodik (94) *20. mai – [[Kirill Teiter]], Eesti ajakirjanik, poliitik ja humorist (69) *[[21. mai]] – [[Colin Cantwell]], Ameerika Ühendriikide filmikunstnik (90) *21. mai – [[Natalja Velitško]], vene näitleja ja filmilavastaja (81) *21. mai – [[Linda Järve]], eesti ajakirjanik (75) *21. mai – [[Henn Jõks]], eesti jurist ja kohtunik (66) *21. mai – [[Marco Cornez]], Tšiili jalgpallur (64) *[[22. mai]] – [[Nikolai Arbus]], eesti õigeusu vaimulik (diakon) Rootsis (98) *22. mai – [[Jaakko Syrjä]], soome kirjanik ja kirjastustöötaja (96) *22. mai – [[Takashi Ishii]], jaapani filmirežissöör (75) *22. mai – [[Kanamat Botašev]], Venemaa sõjaväelendur, (eru)kindralmajor (63) *[[23. mai]] – [[Anita Gradin]], Rootsi poliitik ja diplomaat (88) *23. mai – [[Ilkka Suominen]], Soome poliitik (83) *23. mai – [[David Datuna]], gruusia päritolu Ameerika Ühendriikide kunstnik ja kunstikoguja (48) *[[24. mai]] – [[Horst Sachtleben]], saksa näitleja (91) *24. mai – [[Thomas Ulsrud]], norra kurlingumängija (50) *[[25. mai]] – [[Eduardo Lizalde]], mehhiko poeet (92) *25. mai – [[Lívia Gyarmathy]], ungari filmilavastaja ja stsenarist (90) *[[26. mai]] – [[Ciriaco De Mita]], Itaalia poliitik (94) *26. mai – [[Alan White]], inglise ja Ameerika Ühendriikide trummar *26. mai – [[Ray Liotta]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (67) *26. mai – [[Andy Fletcher]], inglise muusik (60) *[[27. mai]] – [[Michael Sela]], Iisraeli immunoloog (98) *27. mai – [[Angelo Sodano]], itaalia katoliku vaimulik, kardinal (94) *[[28. mai]] – [[Priit Kuusk]], eesti muusikateadlane ja -ajakirjanik (83) *28. mai – [[Marino Masé]], itaalia näitleja (83) *28. mai – [[Raik-Hiio Mikelsaar]], eesti arstiteadlane ja molekulaarbioloog (82) *28. mai – [[Péter Haumann]], ungari näitleja (81) *28. mai – [[Bo Hopkins]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *28. mai – [[Evaristo Carvalho]], São Tomé ja Príncipe poliitik, riigi president 2016– 2021 ning peaminister 1994 ja 2001–2002 (79) *28. mai – [[Bujar Nishani]], Albaania poliitik, riigi president aastatel 2012–2017 (55) *[[29. mai]] – [[Laine Pukk]], eesti kunstnik ja kunstipedagoog (86) *29. mai – [[Ausma Ziedone-Kantāne]], Läti näitleja ja poliitik (80) *[[30. mai]] – [[Boris Pahor]], sloveeni kirjanik (108) *30. mai – [[Friedrich Christian Delius]], saksa kirjanik (79) *[[31. mai]] – [[Anatoli Dolinskõi]], ukraina tehnikateadlane (soojusenergeetik), akadeemik (90) == Juuni == *[[1. juuni]] – [[Mark Purslow]], Walesi mootorrattasportlane (29) *[[2. juuni]] – [[Andrei Gaponov-Grehhov]], vene füüsik (95) *2. juuni – [[Uri Zohar]], Iisraeli filmilavastaja, näitleja, koomik ja rabi (86) *[[3. juuni]] – [[Liliana de Curtis]], itaalia näitleja ja kirjanik (89) *[[4. juuni]] – [[György Moldova]], ungari kirjanik (88) *4. juuni – [[Dmitri Kovtun]], Venemaa ettevõtja, Aleksandr Litvinenko mõrvas kahtlustatu (56 või 57) *4. juuni – [[Goran Sankovič]], sloveeni jalgpallur (42) *[[5. juuni]] – [[Alec John Such]], Ameerika Ühendriikide basskitarrist (70) *5. juuni – [[Roman Kutuzov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (43) *5. juuni – [[Trouble (räppar)|Trouble]], Ameerika Ühendriikide räppar (34) *[[6. juuni]] – [[Aime Jürjo]], eesti skulptor (93) *6. juuni – [[Eric Nesterenko]], Kanada hokimängija (88) *6. juuni – [[Valeri Rjumin]], Venemaa kosmonaut (82) *6. juuni – [[Zeta Emilianidou]], Küprose jurist ja poliitik (67) *6. juuni – [[Orlando Jorge Mera]], Dominikaani Vabariigi poliitik (55) *[[7. juuni]] – [[Carl (Württembergi hertsog)|Carl]], Württembergi kuningliku perekonna pea (85) *7. juuni – [[Raivo Trass]], eesti näitleja ja lavastaja (76) *[[8. juuni]] – [[Paula Rego]], portugali kunstnik (87) *8. juuni – [[Toomas Tenno]], eesti keemik (82) *8. juuni – [[Costică Dafinoiu]], rumeenia poksija (68) *[[9. juuni]] – [[Julee Cruise]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, näitleja ja muusik (65) *9. juuni – [[Matt Zimmerman]], Kanada näitleja (87) *[[10. juuni]] – [[Simon Joffe]], Eesti NSV väliskommentaator (101) *10. juuni – [[Väinö Markkanen]], soome laskesportlane (93) *[[11. juuni]] – [[Stanislav Fišer]], tšehhi näitleja (90) *11. juuni – [[Bernd Bransch]], saksa jalgpallur (77) *[[12. juuni]] – [[Philip Baker Hall]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *12. juuni – [[Vello Lään]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (85) *[[13. juuni]] – [[Henri Garcin]], Belgia näitleja (93) *13. juuni – [[Giuseppe Pericu]], Itaalia poliitik (84) *13. juuni – [[Rafael Kotandžjan]], armeenia näitleja (79) *13. juuni – [[Akeem Omolade]], nigeeria jalgpallur (39) *[[14. juuni]] – [[Dalimil Klapka]], tšehhi näitleja (89) *14. juuni – [[Johan Cullberg]], rootsi psühhiaater, psühholoog ja psühhoanalüütik (88) *14. juuni – [[Abraham B. Jehošua]], Iisraeli kirjanik (85) *[[15. juuni]] – [[Toivo Treima]], eesti erusõjaväelane ja õigeusu preester (63) *15. juuni – [[Ari-Pekka Lattu]], soome tõkkejooksja (43) *15. juuni – [[Cho Min-ho]], Lõuna-Korea hokimängija (35) *[[16. juuni]] – [[Juri Fedotov]], Venemaa diplomaat (74) *16. juuni – [[Tim Sale]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (66) *[[17. juuni]] – [[Marlenka Stupica]], sloveeni raamatuillustraator (94) *17. juuni – [[Jean-Louis Trintignant]], prantsuse filminäitleja (91) *[[18. juuni]] – [[Ilka Soares]], Brasiilia näitlejanna (89) *18. juuni – [[Uffe Ellemann-Jensen]], Taani poliitik (80) *[[19. juuni]] – [[Artur Nilson]], eesti metsateadlane (90) *19. juuni – [[Gennadi Burbulis]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik (76) *[[20. juuni]] – [[Sture Allén]], rootsi keeleteadlane (93) *20. juuni – [[Regimantas Adomaitis]], leedu näitleja (85) *20. juuni – [[Caleb Swanigan]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (25) *[[21. juuni]] – [[Dragan Tomić]], Serbia poliitik (86) *21. juuni – [[Patrizia Cavalli]], itaalia luuletaja (75) *21. juuni – [[Jaylon Ferguson]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (26) *[[22. juuni]] – [[Yves Coppens]], prantsuse antropoloog (87) *22. juuni – [[Ilmar Pihlak]], eesti tehnikateadlane (86) *22. juuni – [[Jonny Nilsson]], rootsi kiiruisutaja (79) *22. juuni – [[Jüri Tarmak]], eesti kõrgushüppaja (75) *[[23. juuni]] – [[Ernane Galvêas]], Brasiilia ökonomist ja poliitik (99) *23. juuni – [[Ernst Jacobi]], saksa näitleja (88) *23. juuni – [[Massimo Morante]], itaalia kitarrist (69) *23. juuni – [[Juri Šatunov]], vene laulja (48) *[[25. juuni]] – [[Raul Tammet]], eesti filmi- ja teatrilavastaja (73) *[[26. juuni]] – [[Raffaele La Capria]], itaalia kirjanik, stsenarist ja tõlkija (99) *26. juuni – [[Juri Gorobets]], vene näitleja (90) *26. juuni – [[Frank Moorhouse]], Austraalia kirjanik (83) *26. juuni – [[Mary Mara]], Ameerika Ühendriikide näitleja (61) *[[27. juuni]] – [[Fina García Marruz]], Kuuba luuletaja ja kirjandusteadlane (99) *27. juuni – [[Eeles Landström]], Soome teivashüppaja ja poliitik (90) *27. juuni – [[Leonardo Del Vecchio]], itaalia ettevõtja (87) *27. juuni – [[Mats Traat]], eesti kirjanik (85) *[[28. juuni]] – [[Cüneyt Arkın]], türgi näitleja, filmilavastaja ja produtsent (84) *28. juuni – [[Rolf Skoglund]], rootsi näitleja (81) *28. juuni – [[Hichem Rostom]], Tuneesia näitleja (75) *28. juuni – [[Toomas Kirss]], eesti teleprodutsent ja režissöör (63) *28. juuni – [[Deborah James]], inglise ajakirjanik (40) *[[29. juuni]] – [[Sonny Barger]], Ameerika Ühendriikide mootorrattur, Põrguinglite motoklubi asutaja (83) *29. juuni – [[Ülle Sisa]], eesti klaveripedagoog (83) *[[30. juuni]] – [[Helge Pihelga]], eesti metallikunstnik (97) *30. juuni – [[Kazimierz Zimny]], poola kergejõustiklane (87) ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Maurizio Pradeaux]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (91) *1. juuli – [[Richard Taruskin]], Ameerika Ühendriikide muusikateadlane ja muusikakriitik (77) *1. juuli – [[Mare Vichmann]], eesti keraamik (66) *1. juuli – [[Tjahjo Kumolo]], Indoneesia poliitik (65) *[[2. juuli]] – [[Leonid Švartsman]], Venemaa animafilmilavastaja (101) *2. juuli – [[Peter Brook]], inglise teatri- ja filmilavastaja (97) *2. juuli – [[Susana Dosamantes]], Mehhiko näitleja (74) *2. juuli – [[Andy Goram]], Šotimaa jalgpallur (58) *2. juuli – [[Dmitri Kolker]], Venemaa füüsik (54) *[[3. juuli]] – [[Lennart Hjulström]], rootsi näitleja ja lavastaja (83) *3. juuli – [[Soila Komi]], soome näitleja (79) *3. juuli – [[Sergei Sosnovski]], vene näitleja (67) *[[4. juuli]] – [[Remco Campert]], hollandi proosakirjanik, luuletaja ja kolumnist (92) *4. juuli – [[Janusz Kupcewicz]], poola jalgpallur ja jalgpallitreener (66) *4. juuli – [[Elena Bodnarenco]], ukraina rahvusest Moldova poliitik (57) *[[5. juuli]] – [[Arne Åhman]], rootsi kergejõustiklane, kolmikhüppaja (97) *5. juuli – [[Manny Charlton]] šoti kitarrist (80) *5. juuli – [[Hannes Varblane]], eesti luuletaja (73) *5. juuli – [[Mohammed Barkindo]], Nigeeria poliitik, OPEC-i peasekretär (63) *[[6. juuli]] – [[İlter Türkmen]], Türgi diplomaat ja poliitik (94) *6. juuli – [[Arnaldo Pambianco]], itaalia jalgpallur (86) *6. juuli – [[James Caan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *6. juuli – [[Ing-Marie Wieselgren]], rootsi psühhiaater (64) *6. juuli – [[Kazuki Takahashi]], jaapani mangakunstnik (60) *6. juuli – [[Bryan Marchment]], Kanada jäähokimängija (53) *[[7. juuli]] – [[János Berecz]], Ungari kommunistlik riigitegelane (91) *[[8. juuli]] – [[Luis Echeverría]], Mehhiko poliitik, riigi president aastatel 1970–1976 (100) *8. juuli – [[Larry Storch]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (99) *8. juuli – [[Mirjam Kälkäjä]], soome kirjanik ja ajakirjanik (82) *8. juuli – [[Tony Sirico]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *8. juuli – [[José Eduardo dos Santos]], Angola poliitik, riigi president aastatel 1979–2017 (79) *8. juuli – [[Gregory Itzin]], Ameerika Ühendriikide filmi- ja seriaalinäitleja (74) *8. juuli – [[Shinzō Abe]], Jaapani poliitik (67) *[[9. juuli]] – [[L. Q. Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja režissöör (94) *9. juuli – [[András Törőcsik]], ungari jalgpallur (67) *[[10. juuli]] – [[Lasse Raustela]], soome kirjanik (90) *10. juuli – [[Tiiu Usk]], eesti pianist ja muusikapedagoog (85) *10. juuli – [[Ənvər Çingizoğlu]], aserbaidžaani ajaloolane, etnoloog ja genealoog (60) *[[11. juuli]] – [[Monty Norman]], inglise helilooja (94) *11. juuli – [[Juri Mažuga]], ukraina näitleja ja teatripedagoog (91) *11. juuli – [[Víctor Benítez]], Peruu jalgpallur (86) *[[12. juuli]] – [[Antti Litja]], soome näitleja (84) *12. juuli – [[Tõnu Saar]], eesti näitleja (77) *12. juuli – [[Kristjan Meri]], eesti ettevõtja (55) *[[13. juuli]] – [[Charlotte Valandrey]], prantsuse näitleja ja kirjanik (53) *13. juuli – [[Bobby East]], Ameerika Ühendriikide autovõidusõitja (37) *[[14. juuli]] – [[Francisco Morales-Bermúdez]], Peruu poliitik ja sõjaväelane, riigi president 1975–1980 (100) *14. juuli – [[Eugenio Scalfari]], itaalia ajakirjanik (98) *14. juuli – [[Nikolai Krogius]], Venemaa maletaja, malekohtunik ja maleliteraat (91) *14. juuli – [[Germano Longo]], itaalia näitleja (89) *14. juuli – [[Jürgen Heinsch]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (82) *14. juuli – [[Pleun Strik]], hollandi jalgpallur (78) *14. juuli – [[Ivana Trump]], tšehhi päritolu Ameerika Ühendriikide ärinaine, moelooja ja modell (73) *14. juuli – [[Rein Leppik]], eesti sporditegelane (67) *14. juuli – [[Jak Knight]], Ameerika Ühendriikide koomik (28) *[[15. juuli]] – [[Luís (Brasiilia)|Luís]], Brasiilia keiserliku perekonna pea 1981–2022 (84) *15. juuli – [[Georgi Jartsev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *15. juuli – [[Reet Brauer]], eesti dirigent (70) *[[16. juuli]] – [[Herbert W. Franke]], Austria füüsik ja ulmekirjanik (95) *16. juuli – [[Francisco Cumplido]], Tšiili jurist ja poliitik (91) *16. juuli – [[Georgs Andrejevs]], Läti arst, diplomaat ja poliitik (89) *16. juuli – [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]], eesti autosportlane (83) *16. juuli – [[Jüri Hain]], eesti kunstiteadlane (81) *16. juuli – [[Igor Malinovski]], vene laskesuusataja (25) *[[17. juuli]] – [[Erden Kıral]], türgi filmilavastaja ja stsenarist (80) *17. juuli – [[Jessie Duarte]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (68) *[[18. juuli]] – [[Claes Oldenburg]], USA skulptor (93) *18. juuli – [[Aloyzas Sakalas]], Leedu füüsika ja poliitik (91) *[[19. juuli]] – [[Ruslana Põssanka]], ukraina näitleja ja telesaatejuht (56) *[[20. juuli]] – [[Judith Stamm]], Šveitsi jurist ja poliitik (88) *20. juuli – [[Bernard Labourdette]], prantsuse jalgrattur (75) *[[21. juuli]] – [[Vytautas Paukštė]], leedu näitleja (90) *21. juuli – [[Milan Dvořák]], tšehhi jalgpallur (87) *21. juuli – [[Uwe Seeler]], saksa jalgpallur (85) *21. juuli – [[Reino Paasilinna]], Soome poliitik ja kirjanik (82) *21. juuli – [[Luca Serianni]], itaalia keeleteadlane ja filoloog (74) *[[22. juuli]] – [[Heikki Haavisto]], Soome poliitik (86) *22. juuli – [[Stefan Soltész]], ungari päritolu Austria dirigent (73) *22. juuli – [[Airi Liimets]], eesti kasvatusfilosoof ja kasvatusteadlane (63) *[[23. juuli]] – [[Rinus Ferdinandusse]], hollandi kirjanik ja ajakirjanik (90) *23. juuli – [[Bob Rafelson]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (89) *[[24. juuli]] – [[Tamar Eshel]], Iisraeli diplomaat ja poliitik (102) *24. juuli – [[Berta Riaza]], hispaania näitleja (94) *24. juuli – [[Vytautas Tomkus]], leedu näitleja (81) *24. juuli – [[David Warner]], inglise näitleja (80) *24. juuli – [[Carla Cassola]], itaalia näitlejanna (74) *[[25. juuli]] – [[Knuts Skujenieks]], läti poeet, ajakirjanik ja tõlkija (85) *25. juuli – [[Paul Sorvino]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *25. juuli – [[David Trimble]], Põhja-Iirimaa poliitik (77) *25. juuli – [[Yoko Shimada]], jaapani näitlejanna (69) *25. juuli – [[Kyaw Min Yu]], Birma kirjanik, poliitaktivist ja poliitvang (53) *[[26. juuli]] – [[Marit Paulsen]], norra rahvusest Rootsi kirjanik ja poliitik (82) [[Kategooria:2022]] bgb6kautharhhq6y1miplt5vbkmusd1 Ukraina merejalavägi 0 621048 6168507 6168129 2022-07-26T20:10:02Z Octagon11 123728 /* Struktuur */ wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = Ukraina merejalavägi | pilt = БЗ МП.svg | pildiallkiri = Embleem | algusaeg = 1992 | lõpuaeg = | aeg = | riik = {{Pisilipp|Ukraina}} | kuuluvus = | haru = | liik = [[Merejalavägi]] | ülesanne = | suurus = | alluv = | garnison = | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = ''Вірний завжди!'' | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = [[23. mai]] - Ukraina merejalaväe päev<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №145/2018 Про День морської піхоти України, 23.05.2018. ''1. Установити в Україні День морської піхоти України, який відзначати щороку 23 травня.''</ref> | varustus = | varustusesilt = | lahingud = [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]] | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = [[Juri Sodol]]<ref>[https://www.ukrinform.ua/rubric-ato/3248411-urij-sodol-komanduvac-morskoi-pihoti-vms-zsu-generallejtenant.html Юрій Содоль, командувач морської піхоти ВМС ЗСУ, генерал-лейтенант] - Ukrinform, 21.05.2021 09:00 (vaadatud: 01.01.2022)</ref> | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = <!-- Sümboolika --> | märk = [[Pilt:Прапор МП.png|noframes|200px]] | märk_silt = Lipp | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''Ukraina merejalavägi''' ([[ukraina keel]]es ''Морська піхота Військово-морських сил Збройних сил України'') on [[Ukraina Relvajõud]]ude struktuuriüksus. == Struktuur == * [[Pilt:Нарукавний знак Командування морської піхоти України.png|25px]] Merejalaväe väejuhatus * [[Pilt:35th Separate Marine Brigade SSI (with tab).svg|25px]] 35. üksik merejalaväe brigaad<ref>[http://1tv.od.ua/news/38743 Для контрактников 35-й отдельной бригады морской пехоты построили новую казарму] (vaadatud: 19.12.2020)</ref> * [[Pilt:Нарукавний знак 36 ОБрМП.png|25px]] [[36. üksik merejalaväe brigaad]]<ref>УКАЗ Президента України. Про присвоєння почесного найменування 36 окремій бригаді морської піхоти Командування морської піхоти Військово-Морських Сил Збройних Сил України, 5 липня 2019 року N 495/2019.</ref> [[Mõkolajiv]]is<ref>[https://www.5.ua/ru/obshchestvo/pochetnoe-zvanye-36-i-otdelnoi-bryhade-morskoi-pekhoti-prysvoeno-ymia-kontr-admyrala-bylynskoho-195253.html ПОЧЕТНОЕ ЗВАНИЕ: 36-Й ОТДЕЛЬНОЙ БРИГАДЕ МОРСКОЙ ПЕХОТЫ ПРИСВОЕНО ИМЯ КОНТР-АДМИРАЛА БИЛИНСКОГО] - 5. kanal 07.07.2019 (vaadatud: 19.12.2020)</ref> * [[Pilt:32 РеАП(оф)+.png|25px]] 32. üksik reaktiivsuurtükiväe polk<ref>[https://armyinform.com.ua/2021/06/22/artylerysty-komanduvannya-morskoyi-pihoty-provely-komandno-shtabni-trenuvannya-z-bojovoyu-strilboyu/ Артилеристи Командування морської піхоти провели командно-штабні тренування з бойовою стрільбою] - Armija Inform, 2021. (vaadatud: 03.01.2022)</ref> * [[Pilt:406-та окрема артилерійська бригада імені генерал-хорунжого Олексія Алмазова.png|25px]] 406. üksik kindral-horunžõi [[Oleksi Almaziv|Oleksi Almazov]]i nimeline suurtükiväebrigaad<ref>[https://novynarnia.com/2021/08/26/406-ta-artbryhada/ 406-та артбригада показала, як готувалася до параду військ із “Нептунами”. ФОТО]- Новинарня 26.08.2021 (vaadatud: 01.01.2022)</ref> * [[Pilt:Нарукавний знак 140-й окремий розвідувальний батальйон.png|25px]] 140. üksik luurepataljon<ref>[https://www.radiosvoboda.org/a/morska-pikhota-okhoroniaje-uzberezhzhia-skadovsk/30278464.html Загроза з окупованого Криму: як морпіхи утримують «фронт» у Скадовську] - Radio Svoboda, 2019. (vaadatud: 02.01.2022)</ref> * Merejalaväelase kool<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/v-ukrayini-zapratsyuvala-shkola-morpihiv/ В Україні запрацювала школа морпіхів] (vaadatud: 26.07.2022)</ref> == Varustus == * 2022. aastal võttis Ukraina merejalavägi kasutusele kuulipildjuja [[MG-3]].<ref>[https://defence-ua.com/weapon_and_tech/morpihi_opanovujut_odin_z_najpopuljarnishih_kulemetiv_u_sviti_nimetskij_mg3_video-6973.html Морпіхи опановують один з найпопулярніших кулеметів у світі - німецький MG3 (відео)] - Defence Express, 16.04.2022 (vaadatud: 16.04.2022)</ref> * 2022. aasta juuni seisuga oli kasutuses [[2A29 MT-12 Rapira|MT-12 Rapira]].<ref>[https://defence-ua.com/news/morska_pihota_vmsu_vikoristovuje_protitankovi_garmati_mt_12_rapira_foto-7901.html Морська піхота ВМСУ використовує протитанкові гармати МТ-12 "Рапіра" (фото)] (vaadatud: 23.06.2022)</ref> * Alates 2022. aasta juuni algusest oli Ukraina merejalaväe kasutuses soomusauto [[Mastiff (soomusauto)|Mastiff]].<ref>[https://defence-ua.com/news/morpihi_zsu_rozpovili_chi_spodobalisja_jim_britanski_bronemashini_mastiff-7826.html Морпіхи ЗСУ розповіли, чи сподобалися їм британські бронемашини Мastіff] (vaadatud: 17.06.2022)</ref><ref>[https://zn.ua/UKRAINE/morskie-pekhotintsy-pokazali-britanskie-broneviki-mastiff-v-dejstvii.html Морские пехотинцы показали британские броневики Mastiff в действии] (vaadatud: 11.07.2022)</ref> == Autasud == === [[Julguse ja Vapruse Eest]] === * 3. juuni 2022 - 503. üksik merejalaväepataljon<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №386/2022 Про відзначення почесною відзнакою "За мужність та відвагу". 1. Відзначити почесною відзнакою "За мужність та відвагу" 503 окремий батальйон морської піхоти Військово-Морських Сил Збройних Сил України, 03.06.2022</ref> == Galerii == <gallery> Морська піхота України 2018.jpg|Ukraina merejalaväelased 2018. aastal Морська піхота України 2018 берети.jpg|Ukraina merejalaväelaste baretid Меморіальний комплекс.jpg.jpg|35. üksiku merejalaväebrigaadi memoriaal Стенд бригади.jpg|35. üksiku merejalaväebrigaadi silt </gallery> == Vaata ka == * [[Ameerika Ühendriikide merejalavägi]] * [[Kuninglik Merejalavägi]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Ukraina sõjandus]] av7y393dcktwt0htf2hk646jbgnjbys Oleksi Almaziv 0 621070 6168265 6168115 2022-07-26T13:16:16Z Ursus scribens 115317 wikitext text/x-wiki {{Infokast sõjaväelane | pilt = Алмазов Олексій Дмитрович.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = | alt_tekst = <!-- --> | nimi = Oleksi Almaziv | prefiks = | sufiks = <!-- --> | täisnimi = Oleksi Dmõtrovõtš Almaziv | sünninimi = | hüüdnimi = | sünniaeg = 1886 | sünnikoht = [[Herson]] | surmaaeg = 1936 | surmakoht = [[Lutsk]] | maetud = | haridus = | truudusvanded = | teenistused = | teenistusaeg = | auaste = [[Kindral-horunžõi]] | teenistusnumber = | üksused = | juhitud_üksused = | sõjad/lahingud = | sõjad/lahingud_silt = | autasud = | ausambad = | abikaasad = | lapsed = | sugulased = | muu_töö = <!-- --> | allkiri = | allkirja_suurus = | allkirja_alt = <!-- --> | veebileht = <!-- --> | moodul = }} '''Oleksi Almaziv''' ([[ukraina keel]]es Олексій Дмитрович Алмазів) oli [[Ukraina]] sõjaväelane. {{JÄRJESTA:Almaziv, Oleksi}} [[Kategooria:Ukraina sõjaväelased]] [[Kategooria:Sündinud 1886]] [[Kategooria:Surnud 1936]] bf9yz2zogx66s4oih4rl2pb77odmcxp Andres Taimla 0 621570 6168577 6168090 2022-07-27T06:28:56Z 91.129.111.15 Pisiparandus. wikitext text/x-wiki {{Poliitik | nimi = Andres Taimla | pildinimi = Andres Taimla.jpg | sünniaeg = 23. august 1947 Kuressaare | surmaaeg = 3. jaanuar 2022 (74-aastaselt) }} '''Andres Taimla''' ([[23. august]] [[1947]] [[Kuressaare]] – [[3. jaanuar]] [[2022]]) oli Eesti poliitik, ühiskonna- ja sporditegelane. Ta oli aastatel [[1995]]–[[2007]] [[Riigikogu]] liige, kuuludes [[VIII Riigikogu|VIII]],<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ajalugu/viii-riigikogu-koosseis/juhatus-ja-liikmed/|pealkiri=Juhatus ja liikmed|väljaanne=Riigikogu.ee|vaadatud=12.01.2022}}</ref> [[IX Riigikogu|IX]]<ref name=":1">{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ajalugu/ix-riigikogu-koosseis/juhatus-ja-liikmed/|pealkiri=Juhatus ja liikmed|väljaanne=Riigikogu.ee|vaadatud=12.01.2022}}</ref> ja [[X Riigikogu]]<ref name=":2">{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ajalugu/x-riigikogu-koosseis/juhatus-ja-liikmed/|pealkiri=Juhatus ja liikmed|väljaanne=Riigikogu.ee|vaadatud=12.01.2022}}</ref> koosseisu. Ta oli [[Paide linn (haldusüksus)|Paide linna]] kui omavalitsuse taastamise üks eestvedajaid pärast [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti taasiseseisvumist]].<ref>{{Netiviide|url=https://paide.kovtp.ee/documents/2302793/28147732/paide_linnaleht_oktoober+%283%29.pdf/efb90f48-7153-4820-8d4d-b955918e1800|pealkiri=Paide linn tänas ja tunnustas|väljaanne=Paide Linnaleht|vaadatud=12.02.2022}}</ref> == Elulugu == Andres Taimla on pärit [[Saaremaa|Saaremaalt]] õpetajate perest. Tema isa [[Sergei Taimla]] (Troitski) oli ajalooõpetaja, koolidirektor<ref name=":4">{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=oktoobrilipp19530213.1.2&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------|pealkiri=Kunstilise isetegevuse viljelemiseks|autor=|väljaanne=Oktoobri lipp|aeg=13. veebruar 1953|vaadatud=12.01.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=noukogudeopetaja19590718.1.4&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------|pealkiri=Kallemäe kooli eilsest, tänasest ja homsest päevast|väljaanne=Nõukogude Õpetaja|aeg=18. juuli 1959|vaadatud=12.01.2022}}</ref> ja aastatel [[1946]]–[[1949]] Saaremaa haridusosakonna juhataja.<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=noukogudeopetaja19461101&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------|pealkiri=Küsimuste-vastuste õhtu Saaremaa Keskkoolis|väljaanne=Nõukogude Õpetaja|aeg=1. november 1946|vaadatud=12.01.2022}}</ref> Ema [[Hilja Taimla]] oli algklassiõpetaja, õppealajuhataja ja koorijuht.<ref name=":4" /><ref>{{Netiviide|url=http://www.leisi.edu.ee/index.php/koolist/ajalugu/endised-opetajad|pealkiri=Õpetajad läbi aegade|vaadatud=12.01.2022}}</ref> Isa liini pidi on suguvõsas mitu põlve õigeusu kiriku preestreid.<ref>{{Netiviide|url=https://www.eoc.ee/vaimulik/troitski-teodor/?v=a57b8491d1d8|pealkiri=Vaimulike andmebaas|väljaanne=Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik|vaadatud=2.02.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.eoc.ee/vaimulik/troitski-vsevolod/?v=a57b8491d1d8|pealkiri=Vaimulike andmebaas|väljaanne=Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik|vaadatud=2.02.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.eoc.ee/vaimulik/troitski-aleksei/?v=a57b8491d1d8|pealkiri=Vaimulike andmebaas|väljaanne=Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik|vaadatud=2.02.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.eoc.ee/vaimulik/stsepetov-nikita/?v=a57b8491d1d8|pealkiri=Vaimulike andmebaas|väljaanne=Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik|vaadatud=2.02.2022}}</ref> Andres Taimla käis [[Saareküla algkool|Saareküla algkoolis]] ja [[Kallemäe 8-klassiline Kool|Kallemäe 8-klassilises Koolis]]. [[1965]]. aastal lõpetas ta [[Orissaare Keskkool]]i ja [[1969]]. aastal [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] kehakultuuriteaduskonna (lisaeriala võrkpall).<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=jarvateataja20190112.2.17&srpos=367&e=-------et-25--351--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-Andres+Taimla------------|pealkiri=Endine number 1. Mis neist on saanud?|väljaanne=Järva Teataja|aeg=12. jaanuar 2019|vaadatud=12.01.2022}}</ref> Aastatel [[1969]]–[[1975]] oli Taimla [[Paide Keskkool]]is kehalise kasvatuse õpetaja. Sealt edasi sai temast [[1975]]–[[1982]] [[Paide spordikool|Paide spordikooli]] direktor, [[1982]]–[[1987]] [[Paide rajoon|Paide rajooni]] spordikomitee esimees ja [[1987]]–[[1993]] [[Paide rajoon|Paide rajooni]] haridusosakonna juhataja.<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=noukogudeopetaja19880409.1.4&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------|pealkiri=Paide rajooni haridusosakonna juhataja Andres Taimla|väljaanne=Nõukogude Õpetaja|aeg=9. aprill 1988|vaadatud=12.01.2022}}</ref> == Poliitiline tegevus == [[Fail:Andres Taimla Riigikogu liikmena istungitesaalis.jpg|vasakul|pisi|Andres Taimla, Feliks Undusk, Valve Kirsipuu, Ignar Fjuk Riigikogus VIII koosseisu ajal 1996.]] [[1989]]–[[2005]] oli Andres Taimla Paide Linnavolikogu liige, [[1992]]–[[2001]] [[Paide linnavolikogu|Paide Linnavolikogu]] esimees<ref>{{Netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/71544|pealkiri=Paide linna põhimääruse kinnitamine|vaadatud=12.01.2022}}</ref>, [[1993]]–[[1995]] oli ta Järvamaa abimaavanem, [[2002]]–[[2005]] Paide linnavolikogu kultuurikomisjoni esimees, [[1995]]–[[2006]] [[Eesti Reformierakond|Reformierakonna]] Järvamaa organisatsiooni esimees. Aastatel [[1995]]–[[2007]] oli ta [[Riigikogu]] liige kuuludes [[VIII Riigikogu|VIII]]<ref name=":0" />, [[IX Riigikogu|IX]]<ref name=":1" /> ja [[X Riigikogu]]<ref name=":2" /> koosseisu. [[2003]]–[[2007]] oli ta [[Balti Assamblee]] delegatsiooni juht ja [[2005]] Balti Assamblee president.<ref>{{Netiviide|url=https://fotoarhiiv.riigikogu.ee/x-riigikogu-1/x-riigikogu-sundmused/balti-assamblee-eesti-delegatsiooni-juhi-kohtumine-andres-taimla-pohjamaade-ministrite-noukogu-peasekretari-per-unckeliga/|pealkiri=Balti Assamblee Eesti delegatsiooni juhi kohtumine|väljaanne=Riigikogu fotoarhiiv|vaadatud=12.01.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Taimla, Andres|url=https://rito.riigikogu.ee/wordpress/wp-content/uploads/2016/03/Balti-Assamblee-suurte-muutuste-teel.pdf|pealkiri=Balti Assamblee suurte muutuste teel|väljaanne=Riigikogu Toimetised|aeg=15. juuni 2005|vaadatud=18.01.2022}}</ref> [[Fail:Andres Taimla Balti Assambleed juhtimas Riigikogus 2005.jpg|vasakul|pisi|Andres Taimla juhtimas Balti Assambleed Riigikogus 2005.]] Andres Taimla oli [[1992]]–[[1994]] [[Eesti Liberaaldemokraatlik Partei|Eesti Liberaaldemokraatliku Partei]] liige<ref name=":3">{{Netiviide|url=https://www.reform.ee/ajalugu|pealkiri=Ajalugu|vaadatud=12.01.2022}}</ref>. Aastast [[1994]] kuulus ta [[Eesti Reformierakond|Reformierakonda]] ning oli selle üks asutajaliikmetest.<ref name=":3">{{Netiviide|url=https://www.reform.ee/ajalugu|pealkiri=Ajalugu|vaadatud=12.01.2022}}</ref> [[1996]]–[[1999]] oli ta Reformierakonna aseesimees, [[1995]]–[[2002]] Reformierakonna fraktsiooni aseesimees.<ref>{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ajalugu/ix-riigikogu-koosseis/fraktsioonid/|pealkiri=IX Riigikogu fraktsioonid}}</ref> [[1995]]–[[1999]] oli ta [[Riigikogu maaelukomisjon|Riigikogu maaelukomisjoni]] liige, [[1999]]–[[2007]] [[Riigikogu kultuurikomisjon|Riigikogu kultuurikomisjoni]] liige.<ref name=":2" /> == Edasine töökäik == [[2007]]–[[2017]] töötas Andres Taimla [[AS Tallinna Lennujaam|ASi Tallinna Lennujaam]] regionaalsete lennujaamade direktorina, ta oli ka [[Tartu lennujaam|Tartu Lennujaama]] juhataja kohusetäitja.<ref>{{Netiviide|url=https://www.ohtuleht.ee/240786/endine-rahvasaadik-juhib-lennujaamu|pealkiri=Endine rahvasaadik juhib lennujaamu|väljaanne=Õhtuleht|aeg=4. august 2007|vaadatud=12.01.2022}}</ref> Oma viimastel eluaastatel oli ta [[Kadrina vald|Kadrina vallavolikogu]] liige, ka Kadrina vallavolikogu aseesimees.<ref>{{Netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/404122019024&leiaKehitv|pealkiri=Kadrina valla terviseprofiili ja tegevuskava aastateks 2020-2023|väljaanne=Riigi Teataja|vaadatud=12.01.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Pulver, Andres|url=https://virumaateataja.postimees.ee/7193550/kadrina-vallavolikogu-valis-uue-aseesimehe?fbclid=IwAR0p_YPNWHJlpANXNAsOKaPRoAqrZAkASZlIsL7GCUoM4-06ThzYNTAcuFg|pealkiri=Kadrina vallavolikogu valis uue aseesimehe|väljaanne=Virumaa Teataja|aeg=4. märts 2021|vaadatud=4.03.2022}}</ref> == Muud tegemised == [[Fail:Andres Taimla 100 võistkonna võrkpalli turniiril 1993 Paides.jpg|pisi|Andres Taimla 100 võistkonna võrkpalli turniiril 1993 Paides.]] Aastatel [[1982]]–[[1993]] tegutses Taimla [[Järvamaa Võrkpalliklubi]] presidendina ja kuulus [[1990]]–[[1995]] Võrkpalliföderatsiooni presiidiumi. Aastatel [[2000]]–[[2004]] oli ta [[Eesti Maleliit|Eesti Maleliidu]] president,<ref>{{Netiviide|url=http://www.maleliit.ee/et/uudised/15-eesti/5484-in-memoriam-andres-taimla.html|pealkiri=In memoriam Andres Taimla}}</ref> [[2000]]–[[2001]] [[EOK|Eesti Olümpiakomitee]] liige ja [[2001]]–[[2005]] Eesti Olümpiakomitee esindajate kogu liige ning [[1999]]–[[2003]] [[Eesti Spordi Nõukogu]] liige.<ref>{{Netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/91379?tegevus=salvesta-link|pealkiri=Eesti Spordi Nõukogu koosseisu kinnitamine|väljaanne=Riigi Teataja|vaadatud=12.01.2022}}</ref> Andres Taimla oli [[Paide-Türi Rahvajooks|Paide-Türi rahvajooksu]] mõtte algataja ja elluviija.<ref>{{Netiviide|url=https://jarvateataja.postimees.ee/2073081/paide-turi-veteranjooksjad-hindavad-seltskonda|pealkiri=Paide – Türi veteranjooksjad hindavad seltskonda|väljaanne=Järva Teataja|aeg=6. oktoober 2007|vaadatud=12.01.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|url=http://www.jarvamaamuuseum.ee/uudised/135-qpaide-tueri-rahvajooks-30q-ponev-naeitus-paide-kultuurikeskuses|pealkiri="Paide-Türi Rahvajooks 30" - põnev näitus Paide Kultuurikeskuses|väljaanne=jarvamaamuuseum.ee|vaadatud=12.01.2022}}</ref> Ta kuulus järgmistesse nõukogudesse – [[Põllumajanduse ja Maaelu Krediteerimise Nõukogu]], [[AS Riikliku Viljasalve Nõukogu]] (ka esimees), [[Järvamaa Haigla Nõukogu|AS Järvamaa Haigla Nõukogu]] (esimees), [[Türi tehnika- ja maamajanduskool|Türi Tehnika- ja Maamajanduskooli]] nõukogu (esimees), [[Hasartmängumaksu Nõukogu]], [[AS Tallinna Lennujaam]] nõukogu. == Tunnustus == * [[2001]] [[Järvamaa teenetemedal]]<ref>{{Netiviide|url=http://visitjarva.ee/wp-content/uploads/2018/02/Jarvamaa-teenetemedaliga-autasustatud.pdf|pealkiri=Autasustatud Järvamaa teenetemedaliga|vaadatud=12.01.2022}}</ref> * 2002 [[Balti Assamblee medal]]<ref>{{Netiviide|url=https://www.baltasam.org/ba-medal/people|pealkiri=People Awarded with the Medal of the Baltic Assembly}}</ref> * 2016 [[Paide linna vapimärk]]<ref>{{Netiviide|url=https://paide.kovtp.ee/vapimark-ja-aukodanik|pealkiri=Vapimärk ja aukodanik}}</ref> == Isiklikku == [[Fail:Andres Taimla Paide-Türi rahvajooksul 2017 (70-aastaselt).png|pisi|Andres Taimla [https://jarvateataja.postimees.ee/2073081/paide-turi-veteranjooksjad-hindavad-seltskonda Paide-Türi rahvajooksul] finišit ületamas 2017 (70-aastaselt).]] Andres Taimlal on 6 last – Kristiina Raidvere, Pirjo Aer, Ingrid Timmerman, Siiri Taimla-Rannala, Kaarel Taimla, Kristjan Taimla – ning 11 lapselast. == Artikleid == *[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=opetajateleht20040227.1.3&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Kus viga näed laita, seal tule ja aita], Õpetajate Leht, 27. veebruar 2004 *[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sakala20031002.1.2&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Haldusreform peab tugevdama omavalitsusi], Sakala, 2. oktoober 2003 *[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=opetajateleht20020621.1.2&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Kes teevad Eestis hariduspoliitikat?], Õpetajate Leht, 21. juuni 2002 *[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=opetajateleht20021122.1.5&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Haridustöötajad, olge aktiivsemad!], Õpetajate Leht, 22. november 2002 *[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=opetajateleht20010907.1.3&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Riigikogu muutis mitut haridust puudutavat seadust], Õpetajate Leht, 7. september 2001 *[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=opetajateleht20010914.1.5&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Igaüks võitleb oma koha eest siin päikese all], Õpetajate Leht, 14. september 2001 *[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=opetajateleht20011012.1.5&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Kasvab omavalitsuste valmisolek tegelda haridusküsimustega], Õpetajate Leht, 12. oktoober 2001 *[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=opetajateleht20011026.1.2&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Äkki peitub lahendus uues koolitüübis?], Õpetajate Leht, 26. oktoober 2001 *[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=eestipaevaleht19960327.2.4.3&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Maamees ootab tõtt], Eesti Päevaleht, 27. märts 1996 == Välislingid == * Sirje Tohver. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=opetajateleht20020328.1.18&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Meeskonnamängija], [[Õpetajate Leht]], 28. märts 2002 *Anne Põder. [https://dea.digar.ee/?a=d&d=jarvateataja20170617.2.14&srpos=39&e=-------et-25--26--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-Andres+Taimla------------ Võrkpall tõi mehed ka 30 aastat hiljem kokku], Järva Teataja, 17. juuni 2017 *Anne Põder. [https://dea.digar.ee/?a=d&d=jarvateataja20190112.2.17&srpos=367&e=-------et-25--351--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-Andres+Taimla------------ Endine number 1. Mis neist on saanud?], Järva Teataja, 12. jaanuar 2019 *Anu Mõttus. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=opetajateleht20071221.1.13&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Mustvalgest maailmast värvilisse], Õpetajate Leht, 21. detsember 2007 *Pamela Parts. [https://jarvateataja.postimees.ee/2073081/paide-turi-veteranjooksjad-hindavad-seltskonda Paide – Türi veteranjooksjad hindavad seltskonda], Järva Teataja, 6. oktoober 2007 == Viited == {{JÄRJESTA:Taimla, Andres}} [[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]] [[Kategooria:VIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:IX Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:VIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:X Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti spordipedagoogid]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1947]] [[Kategooria:Surnud 2022]] nobgmg22mpizeq34oo3tb0082kfy8dr Juri Sodol 0 625549 6168322 6106186 2022-07-26T14:18:07Z Octagon11 123728 wikitext text/x-wiki {{Infokast sõjaväelane | pilt = Yuriy Sodol', 2015, 01.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = | alt_tekst = <!-- --> | nimi = Juri Sodol | prefiks = | sufiks = <!-- --> | täisnimi = | sünninimi = Юрій Содоль | hüüdnimi = | sünniaeg = 1970 | sünnikoht = [[Tšuhujiv]] | surmaaeg = | surmakoht = | maetud = | haridus = Sumõ kõrgem suurtükiväekool<ref>[https://www.ukrmilitary.com/2018/03/first-marine.html Командувач ВМС ЗС України представив особовому складу першого Командувача морської піхоти] (vaadatud: 26.07.2022)</ref> | truudusvanded = | teenistused = | teenistusaeg = | auaste = [[kindralleitnant]] | teenistusnumber = | üksused = | juhitud_üksused = [[Pilt:БЗ МП.svg|25px]] [[Ukraina merejalavägi]] (2018–) | sõjad/lahingud = | sõjad/lahingud_silt = | autasud = [[file:Hero of Ukraine.svg|20px]] [[Ukraina kangelane]] | ausambad = | abikaasad = | lapsed = | sugulased = | muu_töö = <!-- --> | allkiri = | allkirja_suurus = | allkirja_alt = <!-- --> | veebileht = <!-- --> | moodul = }} '''Juri Sodol''' (sündinud [[26. detsember|26. detsembril]] [[1970]] [[Tšuhujiv]]is) on [[Ukraina]] sõjaväelane, [[Ukraina kangelane]], [[kindralleitnant]]. == Auastmed == * 2018 - [[Kindralleitnant (Ukraina)|kindralleitnant]]<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №409/2018 Про присвоєння військових звань. 1. Присвоїти військове звання генерал-лейтенанта: генерал-майору СОДОЛЮ Юрію Івановичу - командувачу морської піхоти Військово-Морських Сил Збройних Сил України, 5. detsember 2018</ref> == Autasud == * 2022 - [[Ukraina kangelane]]<ref>[https://armyinform.com.ua/2022/03/02/z-geroyem-ukrayiny-general-lejtenantom-yuriyem-sodolem-nashi-morpihy-gotovi-pryjnyaty-najlyutishyj-bij/ З Героєм України генерал-лейтенантом Юрієм Содолем наші морпіхи готові прийняти найлютіший бій] - Armija Inform, 02.02.2022 (vaadatud: 03.03.2022)</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Sodol, Juri}} [[Kategooria:Ukraina sõjaväelased]] [[Kategooria:Sündinud 1970]] i55c7ossp6omacff9ud7c5gjqs5dz7u Dnestri vasakkalda autonoomne territoriaalüksus 0 631316 6168654 6158925 2022-07-27T10:41:35Z Neptuunium 58653 pisut toim wikitext text/x-wiki {{Provints |nimi=Dnestri vasakkalda autonoomne territoriaalüksus |nimi1=Unitățile Administrativ-Teritoriale din stînga Nistrului |nimi1_keel=rumeenia |nimi2_keel=ukraina |nimi3_keel=vene |nimi3=Административно-территориальные единицы левобережья Днестра |keskuse_nimi=[[Tiraspol]] |nimi2=Автономне територіальне утворення з особливим правовим статусом Придністров'я |asendikaardi_pilt=Transnistria in Moldova (de-jure) (semi-secession).svg |pindala=4163 |elanikke=347251 |elanikke_seis=2022 |elanikke_viide=<ref name="JC78O" /> |ametlik_keel=[[Moldova keel|Moldova]], [[Ukraina keel|ukraina]] ja [[vene keel|vene keeled]] |vapp=Coat of arms of Moldova.svg |lipp=Flag of Moldova.svg |lipu_link=[[Transnistria lipp|Dnestri vasakkalda ATÜ lipp]] |vapi_link=[[Transnistria vapp|Dnestri vasakkalda ATÜ vapp]] }} {{See artikkel|kirjeldab Moldova ametlikku administratiivüksust. Moldova aladel eksisteeriva tunnustamata separatistliku vabariigi kohta lugemiseks vaata [[Transnistria]].}} '''Dnestri vasakkalda autonoomne territoriaalüksus''', tuntud ka oma rumeeniakeelse nime '''''Stînga Nistrului''''' või '''''Stânga Nistrului''''' on [[Moldova]] keskvõimu loodud haldusala, mis peaks haldama [[Dnestr|Dnestri]] jõe vasakkaldal olevaid Moldovale kuuluvaid alasid. Tegemist on paberil eksisteeriva haldusüksusega – ''de facto'' kontrollib jõe vasakkallast peaaegu täielikult separatistlik ja rahvusvaheliselt tunnustamata [[Transnistria Moldaavia Vabariik]]. Autonoomne territoriaalüksus loodi 2005. aastal ning selle eesmärgiks on reintegreerida edukalt Transnistria Moldova koosseisu, demilitariseerida vasakkallas ning demokratiseerida haldusala asjaajamine. Piirkonna ametlikud keeled on [[moldova keel]] ([[Ladina tähestik|ladina tähestikus]]), [[ukraina keel]] ning [[vene keel]].<ref name=":0" /> == Territoriaalüksuse haldus == Vasakkalda esimeseks sihiks on välja saada võõrväed oma haldusalalt, [[Demilitariseeritud tsoon|demilitariseerida]] kohalikud väeosad ning viia läbi kohalikud valimised. Dnestri vasakkalda kõrgeimat rahvaesinduse funktsiooni täidab Ülemnõukogu, mis on vasakkalda ATÜ kõrgeim [[Seadusandlik võim|seadusandliku võimu]] organ. Ülemnõukogul kehtestab regiooni põhiseaduse ning sellel on õigus võtta vastu kohaliku tähtsusega [[Seadus|seadusi]]. Kohalik põhiseadus ei või minna vastuollu [[Moldova põhiseadus|Moldova põhiseadusega]]. Ülemnõukogu täidetakse kohalikel valimistel ning esimese Dnestri vasakkalda Ülemnõukogu valimised valmistatakse ette ja viiakse läbi [[OSCE]] nõusolekul ning mandaadi alusel [[Euroopa Nõukogu]] järelevalve all.<ref name=":0" /> [[Täidesaatev võim|Täidesaatva võimu]] organid selguvad tulevaste läbirääkimiste tulemusel, [[kohtuvõim]] on integreeritud Moldova kohtusüsteemi. Stînga Nistrului regioonil oma sümboolika, mis on hetkel samad Moldova riigisümbolitega, kuid regioon võib tulevikus Moldova põhiseaduse piirangutest lähtudes oma [[sümboolika]] valida. Regiooni ametlikud keeled on [[Moldova keel|moldova]], [[Ukraina keel|ukraina]] ja [[Vene keel|vene keeled]], kuid asjaajamiskeelteks ametlikul tasemel on moldova ja vene keeled. Moldova keele puhul on rõhutatud, et keelt kirjutatakse [[Ladina tähestik|ladina tähestikus]]. Moldova riik peab garanteerima kohalikele ligipääsu teenustele ametlikes keeltes. Vasakkaldal on õigus korraldada suhtlust välisriikide ja -organisatsioonidega, kuni suhtlus jääb piiratuks [[majandus]]-, [[haridus]]- ning [[Humanitaarabi|humanitaarteemadele]].<ref name=":0" /> === Administratiivne koosseis === Dnestri vasakkalda autonoomne territoriaalüksuse koosseisus on üks omavalitsuslik linn, 9 maakonnalinna, 69 küla ja kommuuni ning 135 asustatud külade juurde kuuluvat ala. Regiooni ainuke omavalitsuslik linn on [[Tiraspol]], mis on ka vasakkalda ametlik keskus.<ref name=":1" /> Moldova kohaliku haldustaseme üksused võivad Dnestri vasakkalda territoriaalüksusega nii liituda kui ka sellest välja astuda omal tahtel kohalike [[Referendum|referendumite]] alusel, järgides samas Moldovas sätestatud seadusi.<ref name=":0" /> Vasakkaldale kuuluvad linnad on:<ref name=":1" /> {{Veergude loend|# [[Camenca]] # [[Crasnoe]] # [[Dnestrovsk]] # [[Dubăsari]] # [[Grigoriopol]] # [[Maiak]] # [[Rîbnița]] # [[Slobozia]] # [[Tiraspolul Nou]]}} == Ajalugu == Dnestri vasakkalda ajalugu on ülejäänud Moldovast suhteliselt erinev. Kuigi esimesed ajaloolised tõendid [[Rumeenia keel|rumeenia keele]] kõnelejatest Dnestri vasakkaldal on pärit juba 14. sajandist, on regioonil ajaloolise [[Moldova (piirkond)|Moldovaga]] vähe pistmist. Stînga Nistrului [[Moldova vürstiriik|Moldova vürstiriigi]] koosseisu ei kuulunud, vaid [[Dnestr]] moodustas vürstiriigi ajalooline idapiiri.<ref name=":2" /> Esmakordselt rajati [[Moldovlased|moldovlastega]] seotud riiklik administratsioon Dnestri vasakkaldal 1924. aastal. 12. oktoobril kuulutas [[Ukraina Kesktäitevkomitee]] välja [[Moldaavia Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik|Moldaavia Autonoomse Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi]] [[Ukraina NSV]] koosseisus [[Bessaraabia]] piiril. Autonoomsesse liiduvabariiki koondusid Dnestri vasakkaldal elavad rumeenlased, Bessaraabiast pagenud kommunistlikult meelestatud rumeenlased ning paremat elu otsivad vene ja ukraina migrandid. Tollane [[Ukraina Rahvakommissaride Nõukogu]] esimees väitis, et autonoomsel territooriumil moodustavad moldovlased 58% rahvastikust, kuid tegelikkuses moodustasid nad vaid umbes kolmandiku. Autonoomse liiduvabariigi esimeseks pealinnaks oli [[Balta (linn)|Balta]], hiljem aga [[Tiraspol]]. Moldaavia ANSV aladel rõhutati moldova rahva ühtsust nii Dnestri vasak- kui ka paremkaldal ja heideti Rumeenia kapitalistidele ette moldova rahva kaheks lõikamist.<ref name=":2" /><ref name="rx54E" /><ref name=":3" /> Esimest korda ühendati ühendatud Dnepri vasakkallas Moldova paremkaldaga 1940. aasta teisel augustil. Nõukogude Liit oli juuni lõpus esitanud Rumeeniale [[Ultimaatum|ultimaatumi]], millega nõudis Rumeenialt Bessaraabia loovutamist. Rumeenia [[Bessaraabia ja Bukoviina okupeerimine|loovutas regiooni]], ning 2. augustil kuulutati välja [[Moldaavia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik]]. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal okupeeris ka Rumeenia lisaks Bessaraabiale ka endised MANSV alad. Moldaavia NSV ajal keskendus Nõukogude Liit peamiselt venekeelse ja -meelse Dnestri vasakkalda arendamisele, mistõttu on ka tänapäeval suurem osa Moldova tööstusest Dnestri vasakkaldal.<ref name=":4" /> Samuti toetus esimesed paarkümmend aastat Moskva peamiselt Dnestri vasakkalda eliidile Moldaavia NSV haldamisel, mistõttu peaaegu kõik juhtivad kohad [[Liiduvabariik|liiduvabariigis]] olid vasakkalda [[Eliit|eliidi]] käes.<ref name=":3" /> 1980. aastatel [[perestroika]] ajal võtsid Moldaavia NSV-s võimu üle rahvuslikud jõud. MNSV oli Nõukogude Liidus karmi [[Venestamine|venestamist]] kogenud, mistõttu proovisid rahvuslikud jõud taaskehtestada oma keele positsiooni Moldovas. 1989. aastal kehtestati keeleseadus, mille järgi sai moldova keelest ainuke ametlik keel. Keeleseaduse ei meeldinud vasakkalda eliidile, kes kuulutas 1990. aastal välja [[Dnestri-äärne Moldaavia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik|Dnestri-äärse Moldaavia Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi]] Nõukogude Liidu koosseisus. [[Nõukogude Liidu lagunemine|Nõukogude Liidu lagunemise]] järel kuulutas vasakkallas end iseseisvaks [[Transnistria|Transnistria Moldaavia vabariigiks]]. Moldova tegi 1991–1992 katse [[Transnistria sõda|sõjaga]] vasakkallast taas keskvõimu alla tuua, kuid kohapealsete [[Venemaa|Vene]] vägede sekkumise tõttu ei olnud sõda Moldova jaoks edukas. Transnistria eksisteerib tänapäevalgi ning on osa Moldova Vabariigist, kuid ükski riik ei tunnusta piirkonna iseseisvust.<ref name=":4" /> Sellest ajast peale on Moldova üritanud konflikti lahendada rahumeelselt. Moldova on Transnistriaga pidanud ühinemiseks läbirääkimisi aastakümneid ning ka Dnestri vasakkalda ATÜ loomisel on määratud regioonile suured õigused lootuses Transnistria kunagi tagasi Moldova rüpesse tuua.<ref name=":0" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name=":0">{{Netiviide|url=http://lex.justice.md/viewdoc.php?action=view&view=doc&id=313004&lang=1|pealkiri=LEGE Nr. 173 din 22.07.2005: cu privire la prevederile de bază ale statutului juridic special al localităţilor din stînga Nistrului (Transnistria)|väljaanne=Republica Moldova PARLAMENTUL|aeg=29.07.2005}}</ref> <ref name=":1">{{Netiviide|url=http://lex.justice.md/index.php?action=view&view=doc&lang=2&id=312874|pealkiri=ЗАКОН Nr. 764 от 27.12.2001: об административно-территориальном устройстве Республики Молдова|väljaanne=Республика Молдова ПАРЛАМЕНТ|aeg=29.01.2002|vaadatud=12.06.2022}}</ref> <ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Oleg Galuscenco|pealkiri=The dynamics of the ethnic composition of the MASSR population in 1926–1939|aasta=2017|kirjastus=Revista de Etnologie şi Culturologie|lehekülg=111-116}}</ref> <ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=IGOR CAŞU; MARK SANDLE|pealkiri=Discontent and Uncertainty in the Borderlands: Soviet Moldavia and the Secret Speech 1956–1957|aasta=Juuni 2014|kirjastus=Taylor & Francis, Ltd.|lehekülg=613-644}}</ref> <ref name=":4">{{Raamatuviide|autor=Andrei Brezianu; Vlad Spânu|pealkiri=The A to Z of Moldova|aasta=25.05.2010|kirjastus=Scarecrow Press}}</ref> <ref name="JC78O">{{Netiviide|url=https://gov.md/ro/content/peste-338-mii-de-locuitori-din-regiunea-transnistreana-detin-cetatenia-republicii-moldova|pealkiri=PESTE 338 MII DE LOCUITORI DIN REGIUNEA TRANSNISTREANĂ DEȚIN CETĂȚENIA REPUBLICII MOLDOVA, DINTRE CARE PESTE 313 MII POSEDĂ PAȘAPOARTE NAȚIONALE BIOMETRICE|väljaanne=Guvernul Republicii Moldova|aeg=03.01.2022}}</ref> <ref name="rx54E">{{Raamatuviide|autor=Alexandr Voronovici|pealkiri=Anul 1924. Justificând separatismul: înființarea RASS Moldovenească și istoria politică în Republica Moldovenească Nistreană|aasta=15.06.2016|koht=Центрально-Европейский университет|lehekülg=141-158|keel=rumeenia}}</ref> }} {{MDA}} [[Kategooria:Moldova geograafia]] [[Kategooria:Transnistria]] qrf8s8n2ngbvuh5wt0jqr8j84sg1lq5 6168658 6168654 2022-07-27T10:44:44Z Ursus scribens 115317 wikitext text/x-wiki {{Provints |nimi=Dnestri vasakkalda autonoomne territoriaalüksus |nimi1=Unitățile Administrativ-Teritoriale din stînga Nistrului |nimi1_keel=rumeenia |nimi2_keel=ukraina |nimi3_keel=vene |nimi3=Административно-территориальные единицы левобережья Днестра |keskuse_nimi=[[Tiraspol]] |nimi2=Автономне територіальне утворення з особливим правовим статусом Придністров'я |asendikaardi_pilt=Transnistria in Moldova (de-jure) (semi-secession).svg |pindala=4163 |elanikke=347251 |elanikke_seis=2022 |elanikke_viide=<ref name="JC78O" /> |ametlik_keel=[[Moldova keel|moldova]], [[Ukraina keel|ukraina]] ja [[vene keel]] |vapp=Coat of arms of Moldova.svg |lipp=Flag of Moldova.svg |lipu_link=[[Transnistria lipp|Dnestri vasakkalda ATÜ lipp]] |vapi_link=[[Transnistria vapp|Dnestri vasakkalda ATÜ vapp]] }} {{See artikkel|kirjeldab Moldova ametlikku administratiivüksust. Moldova aladel eksisteeriva tunnustamata separatistliku vabariigi kohta lugemiseks vaata [[Transnistria]].}} '''Dnestri vasakkalda autonoomne territoriaalüksus''', tuntud ka oma rumeeniakeelse nime '''''Stînga Nistrului''''' või '''''Stânga Nistrului''''' on [[Moldova]] keskvõimu loodud haldusala, mis peaks haldama [[Dnestr|Dnestri]] jõe vasakkaldal olevaid Moldovale kuuluvaid alasid. Tegemist on paberil eksisteeriva haldusüksusega – ''de facto'' kontrollib jõe vasakkallast peaaegu täielikult separatistlik ja rahvusvaheliselt tunnustamata [[Transnistria Moldaavia Vabariik]]. Autonoomne territoriaalüksus loodi 2005. aastal ning selle eesmärgiks on reintegreerida edukalt Transnistria Moldova koosseisu, demilitariseerida vasakkallas ning demokratiseerida haldusala asjaajamine. Piirkonna ametlikud keeled on [[moldova keel]] ([[Ladina tähestik|ladina tähestikus]]), [[ukraina keel]] ning [[vene keel]].<ref name=":0" /> == Territoriaalüksuse haldus == Vasakkalda esimeseks sihiks on välja saada võõrväed oma haldusalalt, [[Demilitariseeritud tsoon|demilitariseerida]] kohalikud väeosad ning viia läbi kohalikud valimised. Dnestri vasakkalda kõrgeimat rahvaesinduse funktsiooni täidab Ülemnõukogu, mis on vasakkalda ATÜ kõrgeim [[Seadusandlik võim|seadusandliku võimu]] organ. Ülemnõukogul kehtestab regiooni põhiseaduse ning sellel on õigus võtta vastu kohaliku tähtsusega [[Seadus|seadusi]]. Kohalik põhiseadus ei või minna vastuollu [[Moldova põhiseadus|Moldova põhiseadusega]]. Ülemnõukogu täidetakse kohalikel valimistel ning esimese Dnestri vasakkalda Ülemnõukogu valimised valmistatakse ette ja viiakse läbi [[OSCE]] nõusolekul ning mandaadi alusel [[Euroopa Nõukogu]] järelevalve all.<ref name=":0" /> [[Täidesaatev võim|Täidesaatva võimu]] organid selguvad tulevaste läbirääkimiste tulemusel, [[kohtuvõim]] on integreeritud Moldova kohtusüsteemi. Stînga Nistrului regioonil oma sümboolika, mis on hetkel samad Moldova riigisümbolitega, kuid regioon võib tulevikus Moldova põhiseaduse piirangutest lähtudes oma [[sümboolika]] valida. Regiooni ametlikud keeled on [[Moldova keel|moldova]], [[Ukraina keel|ukraina]] ja [[Vene keel|vene keeled]], kuid asjaajamiskeelteks ametlikul tasemel on moldova ja vene keeled. Moldova keele puhul on rõhutatud, et keelt kirjutatakse [[Ladina tähestik|ladina tähestikus]]. Moldova riik peab garanteerima kohalikele ligipääsu teenustele ametlikes keeltes. Vasakkaldal on õigus korraldada suhtlust välisriikide ja -organisatsioonidega, kuni suhtlus jääb piiratuks [[majandus]]-, [[haridus]]- ning [[Humanitaarabi|humanitaarteemadele]].<ref name=":0" /> === Administratiivne koosseis === Dnestri vasakkalda autonoomne territoriaalüksuse koosseisus on üks omavalitsuslik linn, 9 maakonnalinna, 69 küla ja kommuuni ning 135 asustatud külade juurde kuuluvat ala. Regiooni ainuke omavalitsuslik linn on [[Tiraspol]], mis on ka vasakkalda ametlik keskus.<ref name=":1" /> Moldova kohaliku haldustaseme üksused võivad Dnestri vasakkalda territoriaalüksusega nii liituda kui ka sellest välja astuda omal tahtel kohalike [[Referendum|referendumite]] alusel, järgides samas Moldovas sätestatud seadusi.<ref name=":0" /> Vasakkaldale kuuluvad linnad on:<ref name=":1" /> {{Veergude loend|# [[Camenca]] # [[Crasnoe]] # [[Dnestrovsk]] # [[Dubăsari]] # [[Grigoriopol]] # [[Maiak]] # [[Rîbnița]] # [[Slobozia]] # [[Tiraspolul Nou]]}} == Ajalugu == Dnestri vasakkalda ajalugu on ülejäänud Moldovast suhteliselt erinev. Kuigi esimesed ajaloolised tõendid [[Rumeenia keel|rumeenia keele]] kõnelejatest Dnestri vasakkaldal on pärit juba 14. sajandist, on regioonil ajaloolise [[Moldova (piirkond)|Moldovaga]] vähe pistmist. Stînga Nistrului [[Moldova vürstiriik|Moldova vürstiriigi]] koosseisu ei kuulunud, vaid [[Dnestr]] moodustas vürstiriigi ajalooline idapiiri.<ref name=":2" /> Esmakordselt rajati [[Moldovlased|moldovlastega]] seotud riiklik administratsioon Dnestri vasakkaldal 1924. aastal. 12. oktoobril kuulutas [[Ukraina Kesktäitevkomitee]] välja [[Moldaavia Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik|Moldaavia Autonoomse Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi]] [[Ukraina NSV]] koosseisus [[Bessaraabia]] piiril. Autonoomsesse liiduvabariiki koondusid Dnestri vasakkaldal elavad rumeenlased, Bessaraabiast pagenud kommunistlikult meelestatud rumeenlased ning paremat elu otsivad vene ja ukraina migrandid. Tollane [[Ukraina Rahvakommissaride Nõukogu]] esimees väitis, et autonoomsel territooriumil moodustavad moldovlased 58% rahvastikust, kuid tegelikkuses moodustasid nad vaid umbes kolmandiku. Autonoomse liiduvabariigi esimeseks pealinnaks oli [[Balta (linn)|Balta]], hiljem aga [[Tiraspol]]. Moldaavia ANSV aladel rõhutati moldova rahva ühtsust nii Dnestri vasak- kui ka paremkaldal ja heideti Rumeenia kapitalistidele ette moldova rahva kaheks lõikamist.<ref name=":2" /><ref name="rx54E" /><ref name=":3" /> Esimest korda ühendati ühendatud Dnepri vasakkallas Moldova paremkaldaga 1940. aasta teisel augustil. Nõukogude Liit oli juuni lõpus esitanud Rumeeniale [[Ultimaatum|ultimaatumi]], millega nõudis Rumeenialt Bessaraabia loovutamist. Rumeenia [[Bessaraabia ja Bukoviina okupeerimine|loovutas regiooni]], ning 2. augustil kuulutati välja [[Moldaavia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik]]. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal okupeeris ka Rumeenia lisaks Bessaraabiale ka endised MANSV alad. Moldaavia NSV ajal keskendus Nõukogude Liit peamiselt venekeelse ja -meelse Dnestri vasakkalda arendamisele, mistõttu on ka tänapäeval suurem osa Moldova tööstusest Dnestri vasakkaldal.<ref name=":4" /> Samuti toetus esimesed paarkümmend aastat Moskva peamiselt Dnestri vasakkalda eliidile Moldaavia NSV haldamisel, mistõttu peaaegu kõik juhtivad kohad [[Liiduvabariik|liiduvabariigis]] olid vasakkalda [[Eliit|eliidi]] käes.<ref name=":3" /> 1980. aastatel [[perestroika]] ajal võtsid Moldaavia NSV-s võimu üle rahvuslikud jõud. MNSV oli Nõukogude Liidus karmi [[Venestamine|venestamist]] kogenud, mistõttu proovisid rahvuslikud jõud taaskehtestada oma keele positsiooni Moldovas. 1989. aastal kehtestati keeleseadus, mille järgi sai moldova keelest ainuke ametlik keel. Keeleseaduse ei meeldinud vasakkalda eliidile, kes kuulutas 1990. aastal välja [[Dnestri-äärne Moldaavia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik|Dnestri-äärse Moldaavia Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi]] Nõukogude Liidu koosseisus. [[Nõukogude Liidu lagunemine|Nõukogude Liidu lagunemise]] järel kuulutas vasakkallas end iseseisvaks [[Transnistria|Transnistria Moldaavia vabariigiks]]. Moldova tegi 1991–1992 katse [[Transnistria sõda|sõjaga]] vasakkallast taas keskvõimu alla tuua, kuid kohapealsete [[Venemaa|Vene]] vägede sekkumise tõttu ei olnud sõda Moldova jaoks edukas. Transnistria eksisteerib tänapäevalgi ning on osa Moldova Vabariigist, kuid ükski riik ei tunnusta piirkonna iseseisvust.<ref name=":4" /> Sellest ajast peale on Moldova üritanud konflikti lahendada rahumeelselt. Moldova on Transnistriaga pidanud ühinemiseks läbirääkimisi aastakümneid ning ka Dnestri vasakkalda ATÜ loomisel on määratud regioonile suured õigused lootuses Transnistria kunagi tagasi Moldova rüpesse tuua.<ref name=":0" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name=":0">{{Netiviide|url=http://lex.justice.md/viewdoc.php?action=view&view=doc&id=313004&lang=1|pealkiri=LEGE Nr. 173 din 22.07.2005: cu privire la prevederile de bază ale statutului juridic special al localităţilor din stînga Nistrului (Transnistria)|väljaanne=Republica Moldova PARLAMENTUL|aeg=29.07.2005}}</ref> <ref name=":1">{{Netiviide|url=http://lex.justice.md/index.php?action=view&view=doc&lang=2&id=312874|pealkiri=ЗАКОН Nr. 764 от 27.12.2001: об административно-территориальном устройстве Республики Молдова|väljaanne=Республика Молдова ПАРЛАМЕНТ|aeg=29.01.2002|vaadatud=12.06.2022}}</ref> <ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Oleg Galuscenco|pealkiri=The dynamics of the ethnic composition of the MASSR population in 1926–1939|aasta=2017|kirjastus=Revista de Etnologie şi Culturologie|lehekülg=111-116}}</ref> <ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=IGOR CAŞU; MARK SANDLE|pealkiri=Discontent and Uncertainty in the Borderlands: Soviet Moldavia and the Secret Speech 1956–1957|aasta=Juuni 2014|kirjastus=Taylor & Francis, Ltd.|lehekülg=613-644}}</ref> <ref name=":4">{{Raamatuviide|autor=Andrei Brezianu; Vlad Spânu|pealkiri=The A to Z of Moldova|aasta=25.05.2010|kirjastus=Scarecrow Press}}</ref> <ref name="JC78O">{{Netiviide|url=https://gov.md/ro/content/peste-338-mii-de-locuitori-din-regiunea-transnistreana-detin-cetatenia-republicii-moldova|pealkiri=PESTE 338 MII DE LOCUITORI DIN REGIUNEA TRANSNISTREANĂ DEȚIN CETĂȚENIA REPUBLICII MOLDOVA, DINTRE CARE PESTE 313 MII POSEDĂ PAȘAPOARTE NAȚIONALE BIOMETRICE|väljaanne=Guvernul Republicii Moldova|aeg=03.01.2022}}</ref> <ref name="rx54E">{{Raamatuviide|autor=Alexandr Voronovici|pealkiri=Anul 1924. Justificând separatismul: înființarea RASS Moldovenească și istoria politică în Republica Moldovenească Nistreană|aasta=15.06.2016|koht=Центрально-Европейский университет|lehekülg=141-158|keel=rumeenia}}</ref> }} {{MDA}} [[Kategooria:Moldova geograafia]] [[Kategooria:Transnistria]] h6ws8ujcw5drxsstnrdby3o7dgmwkdn 6168676 6168658 2022-07-27T11:28:03Z Andreas003 7485 wikitext text/x-wiki {{Provints |nimi=Dnestri vasakkalda autonoomne territoriaalüksus |nimi1=Unitățile Administrativ-Teritoriale din stînga Nistrului |nimi1_keel=rumeenia |nimi2_keel=ukraina |nimi3_keel=vene |nimi3=Административно-территориальные единицы левобережья Днестра |keskuse_nimi=[[Tiraspol]] |nimi2=Автономне територіальне утворення з особливим правовим статусом Придністров'я |asendikaardi_pilt=Transnistria in Moldova (de-jure) (semi-secession).svg |pindala=4163 |elanikke=347251 |elanikke_seis=2022 |elanikke_viide=<ref name="JC78O" /> |ametlik_keel=[[Moldova keel|moldova]], [[Ukraina keel|ukraina]] ja [[vene keel]] |vapp=Coat of arms of Moldova.svg |lipp=Flag of Moldova.svg |lipu_link=[[Transnistria lipp#Dnestri vasakkalda ATÜ lipp|Dnestri vasakkalda ATÜ lipp]] |vapi_link=[[Transnistria vapp#Dnestri vasakkalda ATÜ vapp|Dnestri vasakkalda ATÜ vapp]] }} {{See artikkel|kirjeldab Moldova ametlikku administratiivüksust. Moldova aladel eksisteeriva tunnustamata separatistliku vabariigi kohta lugemiseks vaata [[Transnistria]].}} '''Dnestri vasakkalda autonoomne territoriaalüksus''', tuntud ka oma [[Rumeenia keel|rumeeniakeelse]] nime järgi kui '''''Stînga Nistrului''''' või '''''Stânga Nistrului''''', on [[Moldova]] keskvõimu loodud haldusala, mis peaks haldama [[Dnestr|Dnestri]] jõe vasakkaldal olevaid Moldovale kuuluvaid alasid. Tegemist on paberil eksisteeriva haldusüksusega – ''de facto'' kontrollib jõe vasakkallast peaaegu täielikult separatistlik ja rahvusvaheliselt tunnustamata [[Transnistria Moldaavia Vabariik]]. Autonoomne territoriaalüksus loodi 2005. aastal ning selle eesmärgiks on reintegreerida edukalt Transnistria Moldova koosseisu, demilitariseerida vasakkallas ning demokratiseerida haldusala asjaajamine. Piirkonna ametlikud keeled on [[Ladina tähestik|ladina tähestikus]] olev [[moldova keel]], [[ukraina keel]] ning [[vene keel]].<ref name=":0" /> == Territoriaalüksuse haldus == Vasakkalda esimeseks sihiks on välja saada võõrväed oma haldusalalt, [[Demilitariseeritud tsoon|demilitariseerida]] kohalikud väeosad ning viia läbi kohalikud valimised. Dnestri vasakkalda kõrgeimat rahvaesinduse funktsiooni täidab Ülemnõukogu, mis on vasakkalda ATÜ kõrgeim [[Seadusandlik võim|seadusandliku võimu]] organ. Ülemnõukogul kehtestab regiooni põhiseaduse ning sellel on õigus võtta vastu kohaliku tähtsusega [[Seadus|seadusi]]. Kohalik põhiseadus ei või minna vastuollu [[Moldova põhiseadus|Moldova põhiseadusega]]. Ülemnõukogu täidetakse kohalikel valimistel ning esimese Dnestri vasakkalda Ülemnõukogu valimised valmistatakse ette ja viiakse läbi [[OSCE]] nõusolekul ning mandaadi alusel [[Euroopa Nõukogu]] järelevalve all.<ref name=":0" /> [[Täidesaatev võim|Täidesaatva võimu]] organid selguvad tulevaste läbirääkimiste tulemusel, [[kohtuvõim]] on integreeritud Moldova kohtusüsteemi. Stînga Nistrului regioonil oma sümboolika, mis on hetkel samad Moldova riigisümbolitega, kuid regioon võib tulevikus Moldova põhiseaduse piirangutest lähtudes oma [[sümboolika]] valida. Regiooni ametlikud keeled on [[Moldova keel|moldova]], [[Ukraina keel|ukraina]] ja [[Vene keel|vene keeled]], kuid asjaajamiskeelteks ametlikul tasemel on moldova ja vene keeled. Moldova keele puhul on rõhutatud, et keelt kirjutatakse [[Ladina tähestik|ladina tähestikus]]. Moldova riik peab garanteerima kohalikele ligipääsu teenustele ametlikes keeltes. Vasakkaldal on õigus korraldada suhtlust välisriikide ja -organisatsioonidega, kuni suhtlus jääb piiratuks [[majandus]]-, [[haridus]]- ning [[Humanitaarabi|humanitaarteemadele]].<ref name=":0" /> === Administratiivne koosseis === Dnestri vasakkalda autonoomne territoriaalüksuse koosseisus on üks omavalitsuslik linn, 9 maakonnalinna, 69 küla ja kommuuni ning 135 asustatud külade juurde kuuluvat ala. Regiooni ainuke omavalitsuslik linn on [[Tiraspol]], mis on ka vasakkalda ametlik keskus.<ref name=":1" /> Moldova kohaliku haldustaseme üksused võivad Dnestri vasakkalda territoriaalüksusega nii liituda kui ka sellest välja astuda omal tahtel kohalike [[Referendum|referendumite]] alusel, järgides samas Moldovas sätestatud seadusi.<ref name=":0" /> Vasakkaldale kuuluvad linnad on:<ref name=":1" /> {{Veergude loend|# [[Camenca]] # [[Crasnoe]] # [[Dnestrovsk]] # [[Dubăsari]] # [[Grigoriopol]] # [[Maiak]] # [[Rîbnița]] # [[Slobozia]] # [[Tiraspolul Nou]]}} == Ajalugu == Dnestri vasakkalda ajalugu on ülejäänud [[Moldova|Moldovast]] suhteliselt erinev. Kuigi esimesed ajaloolised tõendid [[Rumeenia keel|rumeenia keele]] kõnelejatest Dnestri vasakkaldal on pärit juba 14. sajandist, on regioonil ajaloolise [[Moldova (piirkond)|Moldovaga]] vähe pistmist. Stînga Nistrului [[Moldova vürstiriik|Moldova vürstiriigi]] koosseisu ei kuulunud, vaid [[Dnestr]] moodustas vürstiriigi ajalooline idapiiri.<ref name=":2" /> Esmakordselt rajati [[Moldovlased|moldovlastega]] seotud riiklik administratsioon Dnestri vasakkaldal 1924. aastal. 12. oktoobril kuulutas [[Ukraina Kesktäitevkomitee]] välja [[Moldaavia Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik|Moldaavia Autonoomse Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi]] [[Ukraina NSV]] koosseisus [[Bessaraabia]] piiril. Autonoomsesse liiduvabariiki koondusid Dnestri vasakkaldal elavad rumeenlased, Bessaraabiast pagenud kommunistlikult meelestatud rumeenlased ning paremat elu otsivad vene ja ukraina migrandid. Tollane [[Ukraina Rahvakommissaride Nõukogu]] esimees väitis, et autonoomsel territooriumil moodustavad moldovlased 58% rahvastikust, kuid tegelikkuses moodustasid nad vaid umbes kolmandiku. Autonoomse liiduvabariigi esimeseks pealinnaks oli [[Balta (linn)|Balta]], hiljem aga [[Tiraspol]]. Moldaavia ANSV aladel rõhutati moldova rahva ühtsust nii Dnestri vasak- kui ka paremkaldal ja heideti Rumeenia kapitalistidele ette moldova rahva kaheks lõikamist.<ref name=":2" /><ref name="rx54E" /><ref name=":3" /> Esimest korda ühendati ühendatud Dnepri vasakkallas Moldova paremkaldaga 1940. aasta teisel augustil. Nõukogude Liit oli juuni lõpus esitanud Rumeeniale [[Ultimaatum|ultimaatumi]], millega nõudis Rumeenialt Bessaraabia loovutamist. Rumeenia [[Bessaraabia ja Bukoviina okupeerimine|loovutas regiooni]], ning 2. augustil kuulutati välja [[Moldaavia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik]]. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal okupeeris ka Rumeenia lisaks Bessaraabiale ka endised MANSV alad. Moldaavia NSV ajal keskendus Nõukogude Liit peamiselt venekeelse ja -meelse Dnestri vasakkalda arendamisele, mistõttu on ka tänapäeval suurem osa Moldova tööstusest Dnestri vasakkaldal.<ref name=":4" /> Samuti toetus esimesed paarkümmend aastat Moskva peamiselt Dnestri vasakkalda eliidile Moldaavia NSV haldamisel, mistõttu peaaegu kõik juhtivad kohad [[Liiduvabariik|liiduvabariigis]] olid vasakkalda [[Eliit|eliidi]] käes.<ref name=":3" /> 1980. aastatel [[perestroika]] ajal võtsid Moldaavia NSV-s võimu üle rahvuslikud jõud. MNSV oli Nõukogude Liidus karmi [[Venestamine|venestamist]] kogenud, mistõttu proovisid rahvuslikud jõud taaskehtestada oma keele positsiooni Moldovas. 1989. aastal kehtestati keeleseadus, mille järgi sai moldova keelest ainuke ametlik keel. Keeleseaduse ei meeldinud vasakkalda eliidile, kes kuulutas 1990. aastal välja [[Dnestri-äärne Moldaavia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik|Dnestri-äärse Moldaavia Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi]] Nõukogude Liidu koosseisus. [[Nõukogude Liidu lagunemine|Nõukogude Liidu lagunemise]] järel kuulutas vasakkallas end iseseisvaks [[Transnistria|Transnistria Moldaavia vabariigiks]]. Moldova tegi 1991–1992 katse [[Transnistria sõda|sõjaga]] vasakkallast taas keskvõimu alla tuua, kuid kohapealsete [[Venemaa|Vene]] vägede sekkumise tõttu ei olnud sõda Moldova jaoks edukas. Transnistria eksisteerib tänapäevalgi ning on osa Moldova Vabariigist, kuid ükski riik ei tunnusta piirkonna iseseisvust.<ref name=":4" /> Sellest ajast peale on Moldova üritanud konflikti lahendada rahumeelselt. Moldova on Transnistriaga pidanud ühinemiseks läbirääkimisi aastakümneid ning ka Dnestri vasakkalda ATÜ loomisel on määratud regioonile suured õigused lootuses Transnistria kunagi tagasi Moldova rüpesse tuua.<ref name=":0" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name=":0">{{Netiviide|url=http://lex.justice.md/viewdoc.php?action=view&view=doc&id=313004&lang=1|pealkiri=LEGE Nr. 173 din 22.07.2005: cu privire la prevederile de bază ale statutului juridic special al localităţilor din stînga Nistrului (Transnistria)|väljaanne=Republica Moldova PARLAMENTUL|aeg=29.07.2005}}</ref> <ref name=":1">{{Netiviide|url=http://lex.justice.md/index.php?action=view&view=doc&lang=2&id=312874|pealkiri=ЗАКОН Nr. 764 от 27.12.2001: об административно-территориальном устройстве Республики Молдова|väljaanne=Республика Молдова ПАРЛАМЕНТ|aeg=29.01.2002|vaadatud=12.06.2022}}</ref> <ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Oleg Galuscenco|pealkiri=The dynamics of the ethnic composition of the MASSR population in 1926–1939|aasta=2017|kirjastus=Revista de Etnologie şi Culturologie|lehekülg=111-116}}</ref> <ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=IGOR CAŞU; MARK SANDLE|pealkiri=Discontent and Uncertainty in the Borderlands: Soviet Moldavia and the Secret Speech 1956–1957|aasta=Juuni 2014|kirjastus=Taylor & Francis, Ltd.|lehekülg=613-644}}</ref> <ref name=":4">{{Raamatuviide|autor=Andrei Brezianu; Vlad Spânu|pealkiri=The A to Z of Moldova|aasta=25.05.2010|kirjastus=Scarecrow Press}}</ref> <ref name="JC78O">{{Netiviide|url=https://gov.md/ro/content/peste-338-mii-de-locuitori-din-regiunea-transnistreana-detin-cetatenia-republicii-moldova|pealkiri=PESTE 338 MII DE LOCUITORI DIN REGIUNEA TRANSNISTREANĂ DEȚIN CETĂȚENIA REPUBLICII MOLDOVA, DINTRE CARE PESTE 313 MII POSEDĂ PAȘAPOARTE NAȚIONALE BIOMETRICE|väljaanne=Guvernul Republicii Moldova|aeg=03.01.2022}}</ref> <ref name="rx54E">{{Raamatuviide|autor=Alexandr Voronovici|pealkiri=Anul 1924. Justificând separatismul: înființarea RASS Moldovenească și istoria politică în Republica Moldovenească Nistreană|aasta=15.06.2016|koht=Центрально-Европейский университет|lehekülg=141-158|keel=rumeenia}}</ref> }} {{MDA}} [[Kategooria:Moldova geograafia]] [[Kategooria:Transnistria]] 24hbfos99bboijybso9jjlzqwwp7piq Paul Weiss 0 633575 6168548 6160426 2022-07-27T03:09:32Z Kk 6201 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|on bioloogi kohta. Samanimelise filosoofi kohta vaata artiklit [[Paul Weiss (filosoof)]].}} '''Paul Alfred Weiss''' ([[21. märts]] [[1898]] – [[8. september]] [[1989]]) oli [[Austria]] [[bioloog]]. Tema uurimisvaldkonnaks olid [[morfogenees]], [[ontogenees]] ja [[neurobioloogia]]. Tema doktoritöö (kaitstud 1922) juhendajaks oli 1922 [[Hans Leo Przibram]].<ref>Drack, Manfred; Apfalter, Wilfried; Pouvreau, David 2007. On the making of a system theory of life: Paul a Weiss and Ludwig von Bertalanffy's conceptual connection. ''The Quarterly Review of Biology'' 82(4): 349–373.</ref> Aastail 1933–1954 töötas ta [[Chicago Ülikool]]is. Ta oli vaadetelt [[organitsist]]. ==Teoseid== *Weiss, Paul 1939. ''Principles of Development''. Henry Holt and Company. *Weiss, Paul 1973. ''The Science of Life: The Living System – A System for Living''. Mount Kisco: Futura Publishing Company. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Weiss, Paul A.}} [[Kategooria:Austria bioloogid]] [[Kategooria:Sündinud 1898]] [[Kategooria:Surnud 1989]] fuv0ltenpftky4mkgzqa0wikwfvvcg9 2022. aasta Euroopa kuumalained 0 633840 6168379 6167553 2022-07-26T16:34:15Z Pietadè 41543 wikitext text/x-wiki {{muutuv sündmus}} {{loodusanomaalia |nimetus=2022. aasta Euroopa kuumalained |kujutis=Eurasia geos5 2022194.jpg |pildiallkiri=Õhutemperatuur 13. juulil ([[NASA]]) |liik=[[kuumalaine]] |piirkond={{Flatlist| * Andorra * Hispaania * Holland * Horvaatia * Iirimaa * Itaalia * Kreeka * Norra * Poola * Portugal * Prantsusmaa * Rumeenia * Saksamaa * Slovakkia * Sloveenia * Šveits * Ungari * Ühendkuningriik }} |maksimumtemperatuur=+47 [[Celsiuse skaala|°C]] |algus=[[12. juuni]] [[2022]] |lõpp=kestab |kestus= |aeg=[[14. juuli]] [[2022]] |koht={{ill|de|Pinhão|Pinhão (Alijó)}}, [[Portugal]] |surmad=5056<br /> *Hispaania: 2334 *Saksamaa: 1636 *Portugal: 1063 *Ühendkuningriik: 13 *Iirimaa: 4 *Poola: 3 *Prantsusmaa: 3 |keskkond=[[Metsapõleng|metsatulekahju]]d, [[põud]] |commonscat=Category:2022 European Heatwaves }} '''2022. aasta''' juunis ja juulis mõjutasid püsivad '''[[kuumalaine]]d''' piirkondi peamiselt [[Kesk-Euroopa|Kesk-]], [[Lõuna-Euroopa|Lõuna-]] ja [[Lääne-Euroopa|Lääne-]]'''[[Euroopa]]s''', põhjustades mitmeid [[metsatulekahju]]sid, inimeste evakueerimist kodudest ja kuumusega seotud surmi. Juunis registreeriti 40–43&nbsp;[[Celsiuse skaala|°C]] [[temperatuur]] suuremas osas Euroopast, kusjuures kogu mandril purunesid sajad päevased/öised, kuised ja kõigi aegade temperatuurirekordid.<ref name="washingtonpost20220620" /> Klimatoloogid on kuumalaine intensiivsust seostanud [[kliimamuutus]]ega.<ref name=Guardian /> <gallery mode=packed caption="2022. aasta juulikuu nädalased meteokaardid" heights="142px"> July 2022 European heat wave week 1.png|Maksimumtemperatuur 3.–9. juuli July 2022 European heat wave week 2.png|Maksimumtemperatuur 10.–16. juuli Wctan1 20220703 20220709.png|Tavatemperatuur<br />3.–9. juuli Wctan1 20220710 20220716 Europe.png|Tavatemperatuur<br />10.–16. juuli Wcpcp1 20220703 20220709.png|Sademete hulk<br />3.–9. juuli Wcpcp1 20220710 20220716 Europe.png|Sademete hulk<br />10.–16. juuli </gallery> ==Vaata ka== * [[2022. aasta Suurbritannia kuumalaine]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="washingtonpost20220620">{{Cite news|title=Historic June heat wave smashes records in Europe|url=https://www.washingtonpost.com/climate-environment/2022/06/20/france-germany-spain-europe-heatwave/|newspaper=The Washington Post|date=20 June 2022|access-date=18 July 2022|archive-date=19 July 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220719124149/https://www.washingtonpost.com/climate-environment/2022/06/20/france-germany-spain-europe-heatwave/|url-status=live}}</ref> <ref name=Guardian>{{cite news |last1=Abdul |first1=Geneva |title=Heatwaves caused by climate crisis may become regular event, says Met Office chief |url=https://www.theguardian.com/uk-news/2022/jul/18/heatwaves-caused-by-climate-crisis-may-become-regular-event-says-met-office-chief |access-date=19 July 2022 |work=[[The Guardian]] |date=18 July 2022}}</ref> }} [[Kategooria:Kuumalained]] [[Kategooria:2022]] c6dvtrx9cau4uaj3f6czvczpqjeymjd Katoliku ordude loend 0 633966 6168246 6168091 2022-07-26T12:58:07Z Sacerdos79 801 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} '''Katoliku ordud''' jagunevad mitmetesse tüüpidesse. Kaks suuremat jaotust on ordud (''ordo proper'') ja kongregatsioonid (''congregatio''). Algselt olid orduvendadele või -õdedele igas ordus omad spetsiifilised tõotused (vaesuse, karskus, kuulekus jmt koos isiklike tõotustega jne). Alates [[13. sajand]]ist hakati kasutama lihtsamaid tõotusi ning neid ühendusi nimetatakse pigem kongregatsioonideks. *[[Aleksiaanid]] (Aleksiaani Vendade Kongregatsioon, ''Congregatio Fratrum Alexianorum'') – C.F.A. (1870) *[[Annuntsiaadid]] (Õnnistatud Neitsi Maarja Kuulutamise Ordu, ''Ordo de Annuntiatione Beatae Mariae Virginis'') – O.Ann.M. (1502) *[[Itaalia annuntsiaadid|Annuntsiaadid]] (Pühima Maarja Kuulutamise Ordu, ''Ordo Sanctissimae Annuntiationis'') – O.Ss.A. (1604) *[[Assumptsionistid]] (Maarja Taevassemineku Augustiinlaste Kongregatsioon, ''Congregatio Augustinianorum ab Assumptione'') – A.A. (1845) *[[Augustiini õed, Jeesuse ja Maarja teenijad]] (Augustiini Õdede, Jeesuse ja Maarja Teenijate Kongregatsioon, ''Congregazione delle Suore Agostiniane Serve di Gesù e Maria'') – A.S.J.M., A.S.G.M. (1827) *[[Augustiinlased]] **[[Augustiinlased-eremiidid]] (Püha Augustinuse Eremiitide Ordu, ''Ordo Eremitarum Sancti Augustini'') – O.S.A. (1256) **[[Augustiinlased-hospitaliidid]] (Jeesuse Halastuse Regulaarkanonissid-Hospitaliidid, ''Chanoinesses régulières hospitalières de la miséricorde de Jésus'') – C.R.O.S.A. (1625) **[[Augustiinlased-koorihärrad]] (Püha Augustinuse Regulaarkanoonikud, ''Canonici regulari Sancti Augustini'') – C.R.S.A. (12. saj., ühine organisatsioon 1959) **[[Augustiinlased-rekollektid]] (Augustiinlaste-Rekollektide Ordu, ''Ordo Augustinianorum Recollectorum'') – O.A.R. (1588) *[[Baladiidid]] (Liibanoni Maroniitide Ordu, ''Ordo Libanensis Maronitarum'') – O.L.M. (1695) *[[Baptistiinid]] (Püha Ristija Johannese Õdede Kongregatsioon, ''Congregatio Sororum a Sancto Ioannus Baptista'') – C.S.S.G.B. (1878) *[[Barnabiidid]] (Püha Pauluse Regulaarkleerikute Kongregatsioon, ''Congregatio Clericorum Regularium Sancti Pauli'') – C.R.S.P. (1530) *[[Basiliaanid]] (Püha Basiliuse Kongregatsioon, ''Congregatio Sancti Basilii'') – C.S.B. (1822) *[[Melkiidi basiliaanid|Basiliaanid]] **[[Aleppo Melkiitide Basiliaani Ordu]] (''Ordo Basilianus Aleppensis Melkitarum'') – B.A. (1829) **[[Püha Ristija Johannese Melkiitide Basiliaani Ordu]] (''Ordo Basilianus Sancti Iohannis Baptistae Melkitarum'') – B.C. (1697) **[[Pühima Päästja Melkiitide Basiliaani Ordu]] (''Ordo Basilianus Sanctissimi Salvatoris Melkitarum'') – B.S. (1684) *[[Benediktlased]] (Püha Benedictuse Ordu, ''Ordo Sancti Benedicti'') – O.S.B. (6. saj., ühine organisatsioon 1893) *[[Bernardiinid]] ([[tsistertslased|tsistertslaste]] ja mõnel pool Ida-Euroopas ka [[frantsisklased|frantsisklaste]] rahvapärane nimetus) *[[Bernardiini õed]] (Esquermes’i Tsistertslaste Bernardiinide Nunnaordu, ''Ordo monialium cisterciensium bernardinarum de Esquermes'') – O.Cist. (1807) *[[Birgitiinide ordu|Birgitiinid]] (Pühima Päästja Ordu, ''Ordo Sanctissimi Salvatoris'') – O.Ss.S. (1346) *[[Dehoniaanid]] (Jeesuse Püha Südame Preestrite Kongregatsioon, ''Congregatio Sacerdotum a Sacro Corde Iesu'') – S.C.J., S.C.I. (1878) *[[Dominiiklased]] (Jutlustajate Ordu, ''Ordo Praedicatorum'') – O.P. (1216) *[[Eudistid]] (Jeesuse ja Maarja Kongregatsioon, ''Congregatio Iesu et Mariae'') – C.I.M., C.J.M. (1643) *[[Frantsisklased]] (Vähemate Vendade Ordu, ''Ordo Fratrum Minorum'') – O.F.M. (1209) ** [[Frantsisklased-konventuaalid]] (Vähemate Vendade Konventuaalide Ordu, ''Ordo Fratrum Minorum Conventualium'') – O.F.M.Conv. (1517) **[[Kaputsiinid]] (Vähemate Vendade Kaputsiinide Ordu, ''Ordo Fratrum Minorum Capuccinorum'') – O.F.M. Cap. (1528) **[[Klarissid]] (Püha Clara Ordu, ''Ordo Sanctae Clarae'') – O.S.Cl., O.S.C. (1212) *[[Frantsisklaste kolmas ordu]] **[[Felitsiaanid]] (Püha Seeravliku Franciscuse III Regulaarordu Püha Kantaliitsia Feliksi Õdede Kongregatsioon, ''Congregatio Sororum Sancti Felicis de Cantalice Tertii Ordinis Regularis Sancti Francisci Seraphici'') – C.S.S.F. (1855) **[[Lepituse frantsisklased]] (Püha Franciscuse III Regulaarordu Lepituse Vendade Kongregatsioon, ''Congregatio Fratrum Adunationis Tertii Regularis Ordinis S. Francisci'') – S.A. (1909) **[[Pärispatuta Maarja frantsisklased]] (Pärispatuta Maarja Õdede-Frantsisklaste Kongregatsioon, ''Congregatio Sororum Franciscanarum Mariae Immaculatae'') – F.M.I. (1893) *[[Gabrielistid]] (Püha Gabrieli Kristliku Juhendamise Vendade Instituut, ''Institutum Fratrum instructionis Christianae a Sancto Gabriele'') – F.S.G. (1711) *[[Halastuse misjonärid]] (Halastuse Misjonäride Kongregatsioon, ''Congregatio Missionariarum a Caritate'') – M.C. (1950) *[[Hieronümiidid]] (Püha Hieronymuse Ordu, ''Ordo Sancti Hieronymi'') – O.S.H. (1373) *[[Huijbergeni vennad]] (Pühima Neitsi Maarja Jumalaema Pärispatuta Saamise Vennad, ''Fratres Immaculatae Conceptionis Beatissimae Virginis Mariae Matris Dei'') – C.F.H. (1854) *[[Humiliaadid]] (Humiliaatide Ordu, ''Ordo Humiliatorum'') – O.H. (1201–1571) *[[Iiri kristlikud vennad]] (Vendade Kristlaste Kongregatsioon, ''Congregatio Fratrum Christianorum'') – C.F.C. (1802) *[[Issanda Jüngrite Kongregatsioon]] (''Congregatio Discipulorum Domini'') – C.D.D. (1927) *[[Jeesuse Kongregatsioon]] (''Congregatio Jesu'') – C.J. (1609/2004) *[[Jesuiidid]] (Jeesuse Selts, ''Societas Jesu'') – S.J. (1534) *[[Kamalduulid]] (Püha Benedictuse Ordu Kamalduulide Kongregatsioon, ''Congregatio Camaldulensis Ordinis Sancti Benedicti'') – O.S.B.Cam. (1012) ** [[Kamalduulid-eremiidid]] (Monte Corona Erakute Kamalduulide Kongregatsioon, ''Congregatio Eremitarum Camaldulensium Montis Coronae'') – E.C.M.C., Er.Cam. (1510) *[[Kamilliaanid]] (Haigepõetajate Regulaarkleerikute Ordu, ''Ordo Clericorum Regularium Ministrantium Infirmis'') – M.I. (1586) *[[Kanossiaanid]] (''Canossian Daughters and Sons of Charity'') – F.D.D.C. *[[Karmeliidid]] (Karmeli Mäe Õnnistatuima Neitsi Maarja Vendade Ordu, ''Ordo Fratrum Beatissimae Mariae Virginis de Monte Carmelo'') – O.Carm. (12. saj.) **[[Karmeliidid-diskaltseaadid]] (Paljasjalgsete Karmeliitide Ordu, ''Ordo Carmelitarum Discalceatorum'') – O.C.D. (1593) **[[Pärispatuta Maarja karmeliidid]] (Õndsa Pärispatuta Neitsi Maarja Vendade Karmeliitide Kongregatsioon, ''Congregatio Fratrum Carmelitarum Beatae Virginis Mariae Immaculatae'') – C.M.I. (1855) *[[Kartuuslased]] (Kartuuslaste Ordu, ''Ordo Cartusiensis'') – O.Cart. (1084) *[[Klaretiinid]] (Pühima Neitsi Maarja Puhta Südame Poegade-Misjonäride Kongregatsioon, ''Congregatio Missionariorum Filiorum Immaculati Cordis Beatae Mariae Virginis'') – C.M.F. (1849) *[[Kolumbaanid]] (Püha Columbani Välismisjoni Selts, ''Societas Sancti Columbani pro Missionibus ad Exteros'') – S.S.C., S.S.C.M.E. (1918) *[[Kristlike koolide vennad]] (''Fratres Scholarum Christianarum'') – F.S.C. (1725) *[[Kristuse leegionärid]] (Kristuse Leegionäride Kongregatsioon, ''Congregatio Legionariorum Christi'') – L.C. (1941) *[[Kristuse vere adorandid]] (Kõige Hinnalisema Vere Õed-Adorandid, ''Sorores Adoratrices Pretiossimi Sanguinis'') – A.S.C. (1834) *[[Ksaveeriuslased]] (ka ksaveriaanid; Püha Franciscus Xaveriuse Vendade Kongregatsioon, ''Congregatio Fratrum a S. Francisco Xaverio'') – C.F.X. (1839) *''Companion of the Cross'' – C.C. *''Congregatio Sororum Ursulinarum a Sacro Corde Iesu Agonizantis (Zgromadzenie Sióstr Urszulanek Serca Jezusa Konającego, Congregation of the Ursulines of the Agonizing Heart of Jesus), also Grey Ursulines'' – USJK (1920) *''Congregation of the Sacred Hearts of Jesus and Mary'' – SS.CC. (1800) *[[Krossieerid]] (''Canons Regular of the Holy Cross'') – O.S.C. *''Daughters of Charity of St. Vincent de Paul'' – D.C. *''Daughters of Divine Charity'' – F.D.C. (1868) *''Daughters of the Holy Spirit'' – D.H.S. (1706) *''Divine Word Missionaries'' – S.V.D. (1875) *''Dottrinari'' (''Congregazione dei Preti della Dottrina Cristiana'') – D.C. *''Franciscan Brothers of Brooklyn'' – O.S.F. *''Franciscan Missionaries of the Divine Motherhood'' – F.M.D.M *''Franciscan Missionaries of Mary'' – F.M.M *''Fathers of Mercy – (Congregatio Presbyterorum a Misericordia)'' *''Franciscan Friars of the Third Order Regular'' – T.O.R. *''Fransalians (Missionaries of St. Francis de Sales)'' – M.S.F.S. *''Grey Nuns of the Sacred Heart'' – G.N.S.H *''Good Shepherd Sisters'' – R.G.S *''Handmaids of the Blessed Sacrament and of Charity'' – A.A.S.C. *''Handmaids of the Precious Blood'' – H.P.B. *''Handmaids of the Sacred Heart of Jesus'' – A.A.S.C. *''Holy Cross Fathers (Congregation of Holy Cross)'' – C.S.C. *''Order of Hospitalers (Hospitaler Brothers of St. John of God)'' – O.H. (1100) *''Infant Jesus Sisters'' (Nicolas Barre) – I.J *''Institute of Christ the King Sovereign Priest'' – I.C.R.S.S. (1990) *''Institute of the Incarnate Word'' – I.I.W. (1984) *''Josephines of Asti (Oblates of St. Joseph)'' – O.S.I. *Josephite Fathers and Brothers (St. Joseph's Society of the Sacred Heart) – S.S.J. *''Lazarists or Vincentians (Congregation of the Mission)'' – C.M. (1624) *Little Brothers of the Good Shepperd – B.G.S *Little Sisters of the Poor – L.S.P. (ca. 1700s) *[[Lasalliaanid]] ([[kristlike koolide vennad|kristlike koolide vendade]] alternatiivne nimetus) *[[Lootuse Vennaskond]] (''Brotherhood of Hope'') – B.H. (1980) *[[Loreto õed]] (Õnnistatud Neitsi Maarja Instituut, ''Institutum Beatae Mariae Virginis'') – I.B.V.M. (1609) *[[Loretto õed]] (ka lorettiinid; Loretto Õed Risti Jalamil, ''Sisters of Loretto at the Foot of the Cross'') – S.L. (1812) *[[Maarja Puhta Südame Kongregatsioon]] (''Congregatio Immaculati Cordis Mariae'') – C.I.C.M. (1862) *[[Pärispatuta Saamise Mariaanid|Mariaanid]] (Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise Kleerikute Mariaanide Kongregatsioon, ''Congregatio Clericorum Marianorum sub titulo Immaculatae Conceptionis Beatissimae Virginia Mariae'') – M.I.C. (1673) *[[Mariamiidid]] (Õnnistatud Neitsi Maarja Maroniidi Ordu, ''Ordo Maronita Beatae Mariae Virginis'') – O.M.M. (1695) *[[Marianistid]] (Maarja Selts, ''Societas Mariae'') – S.M. (1817) *Marianist Sisters (Daughters of Mary Immaculate) – F.M.I. *[[Maristid]] (Maarja Selts, ''Societas Mariae'') – S.M. (1816) *[[Maristid-koolivennad]] (''Fratres Maristae a Scholis'') – F.M.S. (1817) *Maryknoll (Catholic Foreign Mission Society of America) – M.M. (1911) *Mercedarians (Order of Our Lady of Mercy) – O. de M. *[[Mill Hilli misjonärid]] (Mill Hilli Püha Joosepi Misjonäride Selts, ''Societas Missionarium Sancti Joseph de Mill Hill'') – M.H.M. (1866) *[[Minoriidid]] ([[frantsisklased|frantsisklaste]], mõnel pool ka nende [[konventuaalid]]e haru alternatiivne nimetus) *[[Montréali Meie Emanda Kongregatsioon]] (''Congregatio a Domina Nostra Marianopolitana'') – C.N.D. (1658) *Olivetans (Order of Our Lady of Mount Olivet) (1313) *Oblates Of Mary Immaculate – O.M.I. (1816) *Oblates Of The Virgin Mary – O.M.V. (1827) *Oblate Sisters of Providence -O.S.P. (1829) *Oratorians (Oratory of St. Philip Neri) – C.O., Cong. Orat. (1500s) *Order of St. Elisabeth O.S.E. (1622) *Pallottines (Society of the Catholic Apostolate) – S.A.C. (1835) *Paris Foreign Missions Society (Missions Etrangères de Paris) – M.E.P. (1658) *Passionists [1] (Congregation of the Passion) – C.P. (1720) *Pauline Fathers (Order of Saint Paul the First Hermit) [2] *Paulists (Congregation of St. Paul) – C.S.P. *[[Piaristid]] (Clerics Regulars Poors of the Mother of God of the Pious Schools) – Sch.P. (1617) *[[Premonstraadid]] ehk norbertiinid (Canons Regular of Prémontré) – C.R.P., O.Praem. (1120) *Presentation Brothers – F.P.M. *Presentation Sisters – P.M. *Presentation Sisters or Sisters of the Presentation of the Blessed Virgin Mary – P.B.V.M. *Priestly Fraternity of St. Peter – F.S.S.P. (1988) *Püha Pauluse Ingellikud Õed – A.S.S.P. *[[Püha Risti Kongregatsioon]] (''Congregatio a Sancta Cruce'') – C.S.C. (1837) *[[Pühima Südame Misjonärid]] (''Missionarii Sacratissimi Cordis'') – M.S.C. (1854) *[[Redemptoristid]] (Pühima Lunastaja Kongregatsioon, ''Congregatio Sanctissimi Redemptoris'') – C.Ss.R. (1732) *Religious of the Cenacle – R.C. *Religious Sisters of Mercy of Alma, Michigan – R.S.M. *Resurrectionists – C.R. *Rogationists of the Heart of Jesus – R.C.J. *Rosminians (Institute of Charity) – I.C. *Sacramentines (Congregation of the Blessed Sacrament) – S.S.S. *[[Salesiaanid]] St. John Bosco – S.D.B. (1857) *Salesiaani õed (Daughters of Mary Help of Christian) – F.M.A. *Salvatorians (Society of the Divine Savior) – S.D.S. *Scalabrians (Congregation of the Missionaries of St. Charles Borromeo) – C.S. (1887) *School Sisters of Notre Dame – S.S.N.D. (1833) *[[Serviidid]] (Order of Friars, Servants of Mary) – O.S.M. (1233) *Sister Adorers of the Precious Blood – R.P.G. (1861) *Sisters Adorers of the Royal Heart of Jesus Christ Sovereign Priest *Sisters of Charity – S.C. *Sisters of Charity of the Blessed Virgin Mary – B.V.M. *Sisters of Charity of the Incarnate Word *Sisters of the Holy Names of Jesus and Mary – S.N.J.M. (1844) *Sisters of La Retraite *Sisters of Mercy – R.S.M. (1831) *Sisters of Notre Dame de Namur – S.N.D., S.N.D. de N. (1803) *Sisters of Our Lady of Mercy *Sisters of St Joseph – C.S.J. or S.S.J. (1650) *Sisters of St Joseph of the Sacred Heart – S.S.J. (1866) *Society of the Precious Blood (Precious Blood Fathers) – C.PP.S. *Sisters, Servants of the Immaculate Heart of Mary – IHM – 1845 *Society of St. Paul – S.S.P (1914) *Spiritans or Holy Ghost Fathers (Congregation of the Holy Ghost) – C.S.Sp (1703) *Stigmatines (Congregation of the Sacred Stigmata) – C.S.S. *Sulpician Fathers (Society of Saint Sulpice) – S.S., P.S.S. (1642) *[[Teatiinid]] (Congregation of Clerics Regular) – C.R. (1524) *[[Trapistide ordu|Trapistid]] (Order of Cistercians of the Strict Observance) – O.C.R., O.C.S.O. (1662) *[[Trinitaarid]] (Order of the Most Holy Trinity) – O.SS.T. (1194) *[[Tselestiaanid]] (''defunct'') (1244) *[[Tselliidid]] ([[aleksiaanid]]e alternatiivne nimetus) *[[Tsistertslased]] – O.Cist. (1098) *[[Ursuliinid]] (Ursuline Nuns of the Roman Union) – O.S.U. (1535) *Ursuliinid (Ursuline Sisters of Tildonck) – S.U. (1535) *Verbum Dei Missionary Fraternity – M.V.D.F *Viatorians (Clerics of Saint Viator) – C.S.V. (1831) *Vincentians or Lazarists (Congregation of the Mission) – C.M. *Vocationists (Clerics of the Divine Vocation) – S.D.V. *[[Vähemad regulaarkanoonikud]] (Vähemate Regulaarkanoonikute Ordu, ''Ordo Clericorum Regularium Minorum'') – C.R.M. (1588) [[Kategooria:Ordud]] [[Kategooria:Katoliiklus]] ke28w8ah7czy3lgi4xt7hqvw01mcfgr 6168607 6168246 2022-07-27T08:34:07Z Sacerdos79 801 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} '''Katoliku ordud''' jagunevad mitmetesse tüüpidesse. Kaks suuremat jaotust on ordud (''ordo proper'') ja kongregatsioonid (''congregatio''). Algselt olid orduvendadele või -õdedele igas ordus omad spetsiifilised tõotused (vaesuse, karskus, kuulekus jmt koos isiklike tõotustega jne). Alates [[13. sajand]]ist hakati kasutama lihtsamaid tõotusi ning neid ühendusi nimetatakse pigem kongregatsioonideks. *[[Aleksiaanid]] (Aleksiaani Vendade Kongregatsioon, ''Congregatio Fratrum Alexianorum'') – C.F.A. (1870) *[[Annuntsiaadid]] (Õnnistatud Neitsi Maarja Kuulutamise Ordu, ''Ordo de Annuntiatione Beatae Mariae Virginis'') – O.Ann.M. (1502) *[[Itaalia annuntsiaadid|Annuntsiaadid]] (Pühima Maarja Kuulutamise Ordu, ''Ordo Sanctissimae Annuntiationis'') – O.Ss.A. (1604) *[[Assumptsionistid]] (Maarja Taevassemineku Augustiinlaste Kongregatsioon, ''Congregatio Augustinianorum ab Assumptione'') – A.A. (1845) *[[Augustiini õed, Jeesuse ja Maarja teenijad]] (Augustiini Õdede, Jeesuse ja Maarja Teenijate Kongregatsioon, ''Congregazione delle Suore Agostiniane Serve di Gesù e Maria'') – A.S.J.M., A.S.G.M. (1827) *[[Augustiinlased]] **[[Augustiinlased-eremiidid]] (Püha Augustinuse Eremiitide Ordu, ''Ordo Eremitarum Sancti Augustini'') – O.S.A. (1256) **[[Augustiinlased-hospitaliidid]] (Jeesuse Halastuse Regulaarkanonissid-Hospitaliidid, ''Chanoinesses régulières hospitalières de la miséricorde de Jésus'') – C.R.O.S.A. (1625) **[[Augustiinlased-koorihärrad]] (Püha Augustinuse Regulaarkanoonikud, ''Canonici regulari Sancti Augustini'') – C.R.S.A. (12. saj., ühine organisatsioon 1959) **[[Augustiinlased-rekollektid]] (Augustiinlaste-Rekollektide Ordu, ''Ordo Augustinianorum Recollectorum'') – O.A.R. (1588) *[[Baladiidid]] (Liibanoni Maroniitide Ordu, ''Ordo Libanensis Maronitarum'') – O.L.M. (1695) *[[Baptistiinid]] (Püha Ristija Johannese Õdede Kongregatsioon, ''Congregatio Sororum a Sancto Ioannus Baptista'') – C.S.S.G.B. (1878) *[[Barnabiidid]] (Püha Pauluse Regulaarkleerikute Kongregatsioon, ''Congregatio Clericorum Regularium Sancti Pauli'') – C.R.S.P. (1530) *[[Basiliaanid]] (Püha Basiliuse Kongregatsioon, ''Congregatio Sancti Basilii'') – C.S.B. (1822) *[[Melkiidi basiliaanid|Basiliaanid]] **[[Aleppo Melkiitide Basiliaani Ordu]] (''Ordo Basilianus Aleppensis Melkitarum'') – B.A. (1829) **[[Püha Ristija Johannese Melkiitide Basiliaani Ordu]] (''Ordo Basilianus Sancti Iohannis Baptistae Melkitarum'') – B.C. (1697) **[[Pühima Päästja Melkiitide Basiliaani Ordu]] (''Ordo Basilianus Sanctissimi Salvatoris Melkitarum'') – B.S. (1684) *[[Benediktlased]] (Püha Benedictuse Ordu, ''Ordo Sancti Benedicti'') – O.S.B. (6. saj., ühine organisatsioon 1893) *[[Bernardiinid]] ([[tsistertslased|tsistertslaste]] ja mõnel pool Ida-Euroopas ka [[frantsisklased|frantsisklaste]] rahvapärane nimetus) *[[Bernardiini õed]] (Esquermes’i Tsistertslaste Bernardiinide Nunnaordu, ''Ordo monialium cisterciensium bernardinarum de Esquermes'') – O.Cist. (1807) *[[Birgitiinide ordu|Birgitiinid]] (Pühima Päästja Ordu, ''Ordo Sanctissimi Salvatoris'') – O.Ss.S. (1346) *[[Dehoniaanid]] (Jeesuse Püha Südame Preestrite Kongregatsioon, ''Congregatio Sacerdotum a Sacro Corde Iesu'') – S.C.J., S.C.I. (1878) *[[Dominiiklased]] (Jutlustajate Ordu, ''Ordo Praedicatorum'') – O.P. (1216) *[[Eudistid]] (Jeesuse ja Maarja Kongregatsioon, ''Congregatio Iesu et Mariae'') – C.I.M., C.J.M. (1643) *[[Frantsisklased]] (Vähemate Vendade Ordu, ''Ordo Fratrum Minorum'') – O.F.M. (1209) ** [[Frantsisklased-konventuaalid]] (Vähemate Vendade Konventuaalide Ordu, ''Ordo Fratrum Minorum Conventualium'') – O.F.M.Conv. (1517) **[[Kaputsiinid]] (Vähemate Vendade Kaputsiinide Ordu, ''Ordo Fratrum Minorum Capuccinorum'') – O.F.M. Cap. (1528) **[[Klarissid]] (Püha Clara Ordu, ''Ordo Sanctae Clarae'') – O.S.Cl., O.S.C. (1212) **[[Uuendatud frantsisklased]] (Vendade Frantsisklaste Uuendamise Kongregatsioon, ''Congregatio Fratrum Franciscani a Renovatione'') – C.F.R. (1987) *[[Frantsisklaste kolmas ordu]] **[[Felitsiaanid]] (Püha Seeravliku Franciscuse III Regulaarordu Püha Kantaliitsia Feliksi Õdede Kongregatsioon, ''Congregatio Sororum Sancti Felicis de Cantalice Tertii Ordinis Regularis Sancti Francisci Seraphici'') – C.S.S.F. (1855) **[[Lepituse frantsisklased]] (Püha Franciscuse III Regulaarordu Lepituse Vendade Kongregatsioon, ''Congregatio Fratrum Adunationis Tertii Regularis Ordinis S. Francisci'') – S.A. (1909) **[[Pärispatuta Maarja frantsisklased]] (Pärispatuta Maarja Õdede-Frantsisklaste Kongregatsioon, ''Congregatio Sororum Franciscanarum Mariae Immaculatae'') – F.M.I. (1893) **[[Püha Franciscuse misjonärid]] (Püha Franciscuse Misjonikongregatsioon, ''Congregatio Missionaria Sancti Francisci'') – C.M.S.F. (1901) **[[Püha Franciscuse vaesed vennad]] (Püha Seeravliku Franciscuse Vaeste Vendade Kongregatsioon, ''Congregatio Fratrum Pauperum Sancti Francisci Seraphici'') – C.F.P. (1857) *[[Gabrielistid]] (Püha Gabrieli Kristliku Juhendamise Vendade Instituut, ''Institutum Fratrum instructionis Christianae a Sancto Gabriele'') – F.S.G. (1711) *[[Halastuse misjonärid]] (Halastuse Misjonäride Kongregatsioon, ''Congregatio Missionariarum a Caritate'') – M.C. (1950) *[[Hieronümiidid]] (Püha Hieronymuse Ordu, ''Ordo Sancti Hieronymi'') – O.S.H. (1373) *[[Huijbergeni vennad]] (Pühima Neitsi Maarja Jumalaema Pärispatuta Saamise Vennad, ''Fratres Immaculatae Conceptionis Beatissimae Virginis Mariae Matris Dei'') – C.F.H. (1854) *[[Humiliaadid]] (Humiliaatide Ordu, ''Ordo Humiliatorum'') – O.H. (1201–1571) *[[Iiri kristlikud vennad]] (Vendade Kristlaste Kongregatsioon, ''Congregatio Fratrum Christianorum'') – C.F.C. (1802) *[[Issanda Jüngrite Kongregatsioon]] (''Congregatio Discipulorum Domini'') – C.D.D. (1927) *[[Jeesuse Kongregatsioon]] (''Congregatio Jesu'') – C.J. (1609/2004) *[[Jesuiidid]] (Jeesuse Selts, ''Societas Jesu'') – S.J. (1534) *[[Jooseplased]] (ka josefiidid; Geraardsbergeni Jooseplaste Instituut, ''Institutum Iosephitarum Gerardimontensium'') – C.I., C.J. (1817) *[[Kamalduulid]] (Püha Benedictuse Ordu Kamalduulide Kongregatsioon, ''Congregatio Camaldulensis Ordinis Sancti Benedicti'') – O.S.B.Cam. (1012) ** [[Kamalduulid-eremiidid]] (Monte Corona Erakute Kamalduulide Kongregatsioon, ''Congregatio Eremitarum Camaldulensium Montis Coronae'') – E.C.M.C., Er.Cam. (1510) *[[Kamilliaanid]] (Haigepõetajate Regulaarkleerikute Ordu, ''Ordo Clericorum Regularium Ministrantium Infirmis'') – M.I. (1586) *[[Kanossiaanid]] (''Canossian Daughters and Sons of Charity'') – F.D.D.C. *[[Karmeliidid]] (Karmeli Mäe Pühima Neitsi Maarja Vendade Ordu, ''Ordo Fratrum Beatissimae Mariae Virginis de Monte Carmelo'') – O.Carm. (12. saj.) **[[Karmeliidid-diskaltseaadid]] (Paljasjalgsete Karmeliitide Ordu, ''Ordo Carmelitarum Discalceatorum'') – O.C.D. (1593) **[[Pärispatuta Maarja karmeliidid]] (Õnnistatud Pärispatuta Neitsi Maarja Vendade Karmeliitide Kongregatsioon, ''Congregatio Fratrum Carmelitarum Beatae Virginis Mariae Immaculatae'') – C.M.I. (1855) *[[Kartuuslased]] (Kartuuslaste Ordu, ''Ordo Cartusiensis'') – O.Cart. (1084) *[[Klaretiinid]] (Pühima Neitsi Maarja Puhta Südame Poegade-Misjonäride Kongregatsioon, ''Congregatio Missionariorum Filiorum Immaculati Cordis Beatae Mariae Virginis'') – C.M.F. (1849) *[[Kolumbaanid]] (Püha Columbani Välismisjoni Selts, ''Societas Sancti Columbani pro Missionibus ad Exteros'') – S.S.C., S.S.C.M.E. (1918) *[[Kristlike koolide vennad]] (''Fratres Scholarum Christianarum'') – F.S.C. (1725) *[[Kristuse kuningriigi töölised]] (Kristuse Kuningriigi Tööliste Preesterlik Vennaskond, ''Confraternidad Sacerdotal de Operarios del Reino de Cristo'') – C.O.R.C. (1963) *[[Kristuse leegionärid]] (Kristuse Leegionäride Kongregatsioon, ''Congregatio Legionariorum Christi'') – L.C. (1941) *[[Kristuse vere adorandid]] (Kõige Hinnalisema Vere Õed-Adorandid, ''Sorores Adoratrices Pretiossimi Sanguinis'') – A.S.C. (1834) *[[Ksaveeriuslased]] (ka ksaveriaanid; Püha Franciscus Xaveriuse Vendade Kongregatsioon, ''Congregatio Fratrum a Sancto Francisco Xaverio'') – C.F.X. (1839) *''Companion of the Cross'' – C.C. *''Congregatio Sororum Ursulinarum a Sacro Corde Iesu Agonizantis (Zgromadzenie Sióstr Urszulanek Serca Jezusa Konającego, Congregation of the Ursulines of the Agonizing Heart of Jesus), also Grey Ursulines'' – USJK (1920) *''Congregation of the Sacred Hearts of Jesus and Mary'' – SS.CC. (1800) *[[Krossieerid]] (''Canons Regular of the Holy Cross'') – O.S.C. *''Daughters of Charity of St. Vincent de Paul'' – D.C. *''Daughters of Divine Charity'' – F.D.C. (1868) *''Daughters of the Holy Spirit'' – D.H.S. (1706) *''Divine Word Missionaries'' – S.V.D. (1875) *''Dottrinari'' (''Congregazione dei Preti della Dottrina Cristiana'') – D.C. *''Franciscan Brothers of Brooklyn'' – O.S.F. *''Franciscan Missionaries of the Divine Motherhood'' – F.M.D.M *''Franciscan Missionaries of Mary'' – F.M.M *''Fathers of Mercy – (Congregatio Presbyterorum a Misericordia)'' *''Franciscan Friars of the Third Order Regular'' – T.O.R. *''Fransalians (Missionaries of St. Francis de Sales)'' – M.S.F.S. *''Grey Nuns of the Sacred Heart'' – G.N.S.H *''Good Shepherd Sisters'' – R.G.S *''Handmaids of the Blessed Sacrament and of Charity'' – A.A.S.C. *''Handmaids of the Precious Blood'' – H.P.B. *''Handmaids of the Sacred Heart of Jesus'' – A.A.S.C. *''Holy Cross Fathers (Congregation of Holy Cross)'' – C.S.C. *''Order of Hospitalers (Hospitaler Brothers of St. John of God)'' – O.H. (1100) *''Infant Jesus Sisters'' (Nicolas Barre) – I.J *''Institute of Christ the King Sovereign Priest'' – I.C.R.S.S. (1990) *''Institute of the Incarnate Word'' – I.I.W. (1984) *''Josephines of Asti (Oblates of St. Joseph)'' – O.S.I. *Josephite Fathers and Brothers (St. Joseph's Society of the Sacred Heart) – S.S.J. *''Lazarists or Vincentians (Congregation of the Mission)'' – C.M. (1624) *Little Brothers of the Good Shepperd – B.G.S *Little Sisters of the Poor – L.S.P. (ca. 1700s) *[[Laatsaristid]] ([[vintsentlased|vintsentlaste]] alternatiivne nimetus) *[[Lasalliaanid]] ([[kristlike koolide vennad|kristlike koolide vendade]] alternatiivne nimetus) *[[Lootuse Vennaskond]] (''Brotherhood of Hope'') – B.H. (1980) *[[Loreto õed]] (Õnnistatud Neitsi Maarja Instituut, ''Institutum Beatae Mariae Virginis'') – I.B.V.M. (1609) *[[Loretto õed]] (ka lorettiinid; Loretto Õed Risti Jalamil, ''Sisters of Loretto at the Foot of the Cross'') – S.L. (1812) *[[Maarja Puhta Südame Kongregatsioon]] (''Congregatio Immaculati Cordis Mariae'') – C.I.C.M. (1862) *[[Pärispatuta Saamise Mariaanid|Mariaanid]] (Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise Kleerikute Mariaanide Kongregatsioon, ''Congregatio Clericorum Marianorum sub titulo Immaculatae Conceptionis Beatissimae Virginia Mariae'') – M.I.C. (1673) *[[Mariamiidid]] (Õnnistatud Neitsi Maarja Maroniidi Ordu, ''Ordo Maronita Beatae Mariae Virginis'') – O.M.M. (1695) *[[Marianistid]] (Maarja Selts, ''Societas Mariae'') – S.M. (1817) *Marianist Sisters (Daughters of Mary Immaculate) – F.M.I. *[[Mariannhilli misjonärid]] (Mariannhilli Misjonäride Kongregatsioon, ''Congregatio Missionariorum de Mariannhill'') – C.M.M. (1909) *[[Maristid]] (Maarja Selts, ''Societas Mariae'') – S.M. (1816) *[[Maristid-koolivennad]] (''Fratres Maristae a Scholis'') – F.M.S. (1817) *Maryknoll (Catholic Foreign Mission Society of America) – M.M. (1911) *Mercedarians (Order of Our Lady of Mercy) – O. de M. *[[Mhitaristid]] (ka mehitaristid; Mhitaristide, Püha Benedictuse Reegli All Armeenia Munkade Ordu, ''Ordo Mechitaristarum, Monachorum Armenorum sub Regula Sancti Benedicti'') – C.A.M., O.Mech., C.M.V. (1701) *[[Mill Hilli misjonärid]] (Mill Hilli Püha Joosepi Misjonäride Selts, ''Societas Missionarium Sancti Joseph de Mill Hill'') – M.H.M. (1866) *[[Minoriidid]] ([[frantsisklased|frantsisklaste]], mõnel pool ka nende [[konventuaalid]]e haru alternatiivne nimetus) *[[Montréali Meie Emanda Kongregatsioon]] (''Congregatio a Domina Nostra Marianopolitana'') – C.N.D. (1658) *Olivetans (Order of Our Lady of Mount Olivet) (1313) *Oblates Of Mary Immaculate – O.M.I. (1816) *Oblates Of The Virgin Mary – O.M.V. (1827) *Oblate Sisters of Providence -O.S.P. (1829) *Order of St. Elisabeth O.S.E. (1622) *Pallottines (Society of the Catholic Apostolate) – S.A.C. (1835) *Paris Foreign Missions Society (Missions Etrangères de Paris) – M.E.P. (1658) *Passionists [1] (Congregation of the Passion) – C.P. (1720) *Pauline Fathers (Order of Saint Paul the First Hermit) [2] *Paulists (Congregation of St. Paul) – C.S.P. *[[Oratoorlased]] (ka oratoriaanid; Püha Philippus Neri Oratooriumi Konföderatsioon, ''Confoederatio Oratorii Sancti Philippi Nerii'') – C.O. (1575) *[[Piaristid]] (Clerics Regulars Poors of the Mother of God of the Pious Schools) – Sch.P. (1617) **[[Püha Joosep Calasanctiuse töölised]] (Püha Joosep Calasanctiuse Kristlike Tööliste Kongregatsioon, ''Congregatio pro operariis christianis a Sancto Iosepho Calasantio'') – C.Op. (1889) *[[Premonstraadid]] ehk norbertiinid (Canons Regular of Prémontré) – C.R.P., O.Praem. (1120) *Presentation Brothers – F.P.M. *Presentation Sisters – P.M. *Presentation Sisters or Sisters of the Presentation of the Blessed Virgin Mary – P.B.V.M. *Püha Pauluse Ingellikud Õed – A.S.S.P. *[[Prantsuse oratoorlased]] (Jeesuse ja Pärispatuta Maarja Oratooriumi Kongregatsioon, ''Congregatio Oratorii Jesu et Mariae Immaculatae'') – C.O.I., C.O.J. (1611) *[[Preestrite Vendluse Kongregatsioon]] (''Congregatio a Fraternitate Sacerdotali'') – C.F.S. (1901) *[[Pärispatuta Saamise pojad]] (Pärispatuta Saamise Poegade Kongregatsioon, ''Congregatio Filii Immaculatæ Conceptionis'') – C.F.I.C. (1857) *[[Püha Peetruse Preestrite Vennaskond]] (''Fraternitas Sacerdotalis Sancti Petri'') – F.S.S.P. (1988) *[[Püha Risti Kongregatsioon]] (''Congregatio a Sancta Cruce'') – C.S.C. (1837) *[[Pühima Südame Misjonärid]] (''Missionarii Sacratissimi Cordis'') – M.S.C. (1854) *[[Redemptoristid]] (Pühima Lunastaja Kongregatsioon, ''Congregatio Sanctissimi Redemptoris'') – C.Ss.R. (1732) *Religious of the Cenacle – R.C. *Religious Sisters of Mercy of Alma, Michigan – R.S.M. *Resurrectionists – C.R. *Rogationists of the Heart of Jesus – R.C.J. *Rosminians (Institute of Charity) – I.C. *Sacramentines (Congregation of the Blessed Sacrament) – S.S.S. *[[Salesiaanid]] St. John Bosco – S.D.B. (1857) *Salesiaani õed (Daughters of Mary Help of Christian) – F.M.A. *Salvatorians (Society of the Divine Savior) – S.D.S. *Scalabrians (Congregation of the Missionaries of St. Charles Borromeo) – C.S. (1887) *School Sisters of Notre Dame – S.S.N.D. (1833) *[[Serviidid]] (Order of Friars, Servants of Mary) – O.S.M. (1233) *Sister Adorers of the Precious Blood – R.P.G. (1861) *Sisters Adorers of the Royal Heart of Jesus Christ Sovereign Priest *Sisters of Charity – S.C. *Sisters of Charity of the Blessed Virgin Mary – B.V.M. *Sisters of Charity of the Incarnate Word *Sisters of the Holy Names of Jesus and Mary – S.N.J.M. (1844) *Sisters of La Retraite *Sisters of Mercy – R.S.M. (1831) *Sisters of Notre Dame de Namur – S.N.D., S.N.D. de N. (1803) *Sisters of Our Lady of Mercy *Sisters of St Joseph – C.S.J. or S.S.J. (1650) *Sisters of St Joseph of the Sacred Heart – S.S.J. (1866) *Society of the Precious Blood (Precious Blood Fathers) – C.PP.S. *Sisters, Servants of the Immaculate Heart of Mary – IHM – 1845 *Society of St. Paul – S.S.P (1914) *Spiritans or Holy Ghost Fathers (Congregation of the Holy Ghost) – C.S.Sp (1703) *Stigmatines (Congregation of the Sacred Stigmata) – C.S.S. *Sulpician Fathers (Society of Saint Sulpice) – S.S., P.S.S. (1642) *[[Teatiinid]] (Congregation of Clerics Regular) – C.R. (1524) *[[Tilburgi vennad]] (Pühima Neitsi Maarja, Halastuse Ema Vendade Kongregatsioon, ''Congregatio Fratrum Beatae Mariae Virginis, Matris Misericordiae'') – C.M.M. (1844) *[[Trapistide ordu|Trapistid]] (Order of Cistercians of the Strict Observance) – O.C.R., O.C.S.O. (1662) *[[Trinitaarid]] (Order of the Most Holy Trinity) – O.SS.T. (1194) *[[Tselestiaanid]] (''defunct'') (1244) *[[Tselliidid]] ([[aleksiaanid]]e alternatiivne nimetus) *[[Tsistertslased]] – O.Cist. (1098) *[[Ursuliinid]] (Ursuline Nuns of the Roman Union) – O.S.U. (1535) *Ursuliinid (Ursuline Sisters of Tildonck) – S.U. (1535) *[[Venturiinid]] (Preester Jeesuse Kongregatsioon, ''Congregatio Iesu Sacerdotis'') – C.G.S. (1926) *Verbum Dei Missionary Fraternity – M.V.D.F *Viatorians (Clerics of Saint Viator) – C.S.V. (1831) *[[Vintsentlased]] (Misjoni Kongregatsioon, ''Congregatio Missionis'') – C.M. (1625) *Vocationists (Clerics of the Divine Vocation) – S.D.V. *[[Vähemad regulaarkanoonikud]] (Vähemate Regulaarkanoonikute Ordu, ''Ordo Clericorum Regularium Minorum'') – C.R.M. (1588) [[Kategooria:Ordud]] [[Kategooria:Katoliiklus]] eug8b7l79cyesr4oaqm7su31bn0y2g3 6168626 6168607 2022-07-27T09:40:01Z Sacerdos79 801 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} '''Katoliku ordud''' jagunevad mitmetesse tüüpidesse. Kaks suuremat jaotust on ordud (''ordo proper'') ja kongregatsioonid (''congregatio''). Algselt olid orduvendadele või -õdedele igas ordus omad spetsiifilised tõotused (vaesuse, karskus, kuulekus jmt koos isiklike tõotustega jne). Alates [[13. sajand]]ist hakati kasutama lihtsamaid tõotusi ning neid ühendusi nimetatakse pigem kongregatsioonideks. *[[Aleksiaanid]] (Aleksiaani Vendade Kongregatsioon, ''Congregatio Fratrum Alexianorum'') – C.F.A. (1870) *[[Annuntsiaadid]] (Õnnistatud Neitsi Maarja Kuulutamise Ordu, ''Ordo de Annuntiatione Beatae Mariae Virginis'') – O.Ann.M. (1502) *[[Itaalia annuntsiaadid|Annuntsiaadid]] (Pühima Maarja Kuulutamise Ordu, ''Ordo Sanctissimae Annuntiationis'') – O.Ss.A. (1604) *[[Assumptsionistid]] (Maarja Taevassemineku Augustiinlaste Kongregatsioon, ''Congregatio Augustinianorum ab Assumptione'') – A.A. (1845) *[[Augustiini õed, Jeesuse ja Maarja teenijad]] (Augustiini Õdede, Jeesuse ja Maarja Teenijate Kongregatsioon, ''Congregazione delle Suore Agostiniane Serve di Gesù e Maria'') – A.S.J.M., A.S.G.M. (1827) *[[Augustiinlased]] **[[Augustiinlased-eremiidid]] (Püha Augustinuse Eremiitide Ordu, ''Ordo Eremitarum Sancti Augustini'') – O.S.A. (1256) **[[Augustiinlased-hospitaliidid]] (Jeesuse Halastuse Regulaarkanonissid-Hospitaliidid, ''Chanoinesses régulières hospitalières de la miséricorde de Jésus'') – C.R.O.S.A. (1625) **[[Augustiinlased-koorihärrad]] (Püha Augustinuse Regulaarkanoonikud, ''Canonici regulari Sancti Augustini'') – C.R.S.A. (12. saj., ühine organisatsioon 1959) **[[Augustiinlased-rekollektid]] (Augustiinlaste-Rekollektide Ordu, ''Ordo Augustinianorum Recollectorum'') – O.A.R. (1588) *[[Baladiidid]] (Liibanoni Maroniitide Ordu, ''Ordo Libanensis Maronitarum'') – O.L.M. (1695) *[[Baptistiinid]] (Püha Ristija Johannese Õdede Kongregatsioon, ''Congregatio Sororum a Sancto Ioannus Baptista'') – C.S.S.G.B. (1878) *[[Barnabiidid]] (Püha Pauluse Regulaarkleerikute Kongregatsioon, ''Congregatio Clericorum Regularium Sancti Pauli'') – C.R.S.P. (1530) *[[Basiliaanid]] (Püha Basiliuse Kongregatsioon, ''Congregatio Sancti Basilii'') – C.S.B. (1822) *[[Melkiidi basiliaanid|Basiliaanid]] **[[Aleppo Melkiitide Basiliaani Ordu]] (''Ordo Basilianus Aleppensis Melkitarum'') – B.A. (1829) **[[Püha Ristija Johannese Melkiitide Basiliaani Ordu]] (''Ordo Basilianus Sancti Iohannis Baptistae Melkitarum'') – B.C. (1697) **[[Pühima Päästja Melkiitide Basiliaani Ordu]] (''Ordo Basilianus Sanctissimi Salvatoris Melkitarum'') – B.S. (1684) *[[Benediktlased]] (Püha Benedictuse Ordu, ''Ordo Sancti Benedicti'') – O.S.B. (6. saj., ühine organisatsioon 1893) *[[Bernardiinid]] ([[tsistertslased|tsistertslaste]] ja mõnel pool Ida-Euroopas ka [[frantsisklased|frantsisklaste]] rahvapärane nimetus) *[[Bernardiini õed]] (Esquermes’i Tsistertslaste Bernardiinide Nunnaordu, ''Ordo monialium cisterciensium bernardinarum de Esquermes'') – O.Cist. (1807) *[[Birgitiinide ordu|Birgitiinid]] (Pühima Päästja Ordu, ''Ordo Sanctissimi Salvatoris'') – O.Ss.S. (1346) *[[Dehoniaanid]] (Jeesuse Püha Südame Preestrite Kongregatsioon, ''Congregatio Sacerdotum a Sacro Corde Iesu'') – S.C.J., S.C.I. (1878) *[[Dominiiklased]] (Jutlustajate Ordu, ''Ordo Praedicatorum'') – O.P. (1216) *[[Eudistid]] (Jeesuse ja Maarja Kongregatsioon, ''Congregatio Iesu et Mariae'') – C.I.M., C.J.M. (1643) *[[Frantsisklased]] (Vähemate Vendade Ordu, ''Ordo Fratrum Minorum'') – O.F.M. (1209) ** [[Frantsisklased-konventuaalid]] (Vähemate Vendade Konventuaalide Ordu, ''Ordo Fratrum Minorum Conventualium'') – O.F.M.Conv. (1517) **[[Kaputsiinid]] (Vähemate Vendade Kaputsiinide Ordu, ''Ordo Fratrum Minorum Capuccinorum'') – O.F.M. Cap. (1528) **[[Klarissid]] (Püha Clara Ordu, ''Ordo Sanctae Clarae'') – O.S.Cl., O.S.C. (1212) **[[Uuendatud frantsisklased]] (Vendade Frantsisklaste Uuendamise Kongregatsioon, ''Congregatio Fratrum Franciscani a Renovatione'') – C.F.R. (1987) *[[Frantsisklaste kolmas ordu]] **[[Felitsiaanid]] (Püha Seeravliku Franciscuse III Regulaarordu Püha Kantaliitsia Feliksi Õdede Kongregatsioon, ''Congregatio Sororum Sancti Felicis de Cantalice Tertii Ordinis Regularis Sancti Francisci Seraphici'') – C.S.S.F. (1855) **[[Lepituse frantsisklased]] (Püha Franciscuse III Regulaarordu Lepituse Vendade Kongregatsioon, ''Congregatio Fratrum Adunationis Tertii Regularis Ordinis S. Francisci'') – S.A. (1909) **[[Pärispatuta Maarja frantsisklased]] (Pärispatuta Maarja Õdede-Frantsisklaste Kongregatsioon, ''Congregatio Sororum Franciscanarum Mariae Immaculatae'') – F.M.I. (1893) **[[Püha Franciscuse misjonärid]] (Püha Franciscuse Misjonikongregatsioon, ''Congregatio Missionaria Sancti Francisci'') – C.M.S.F. (1901) **[[Püha Franciscuse vaesed vennad]] (Püha Seeravliku Franciscuse Vaeste Vendade Kongregatsioon, ''Congregatio Fratrum Pauperum Sancti Francisci Seraphici'') – C.F.P. (1857) *[[Gabrielistid]] (Püha Gabrieli Kristliku Juhendamise Vendade Instituut, ''Institutum Fratrum instructionis Christianae a Sancto Gabriele'') – F.S.G. (1711) *[[Halastuse misjonärid]] (Halastuse Misjonäride Kongregatsioon, ''Congregatio Missionariarum a Caritate'') – M.C. (1950) *[[Halastuse preestrid]] (Halastuse Preestrite Kongregatsioon, ''Congregatio Presbyterorum a Misericordia'') – C.P.M. (1808) *[[Hieronümiidid]] (Püha Hieronymuse Ordu, ''Ordo Sancti Hieronymi'') – O.S.H. (1373) *[[Hinnalise vere misjonärid]] (Kõige Hinnalisema Vere Misjonäride Kongregatsioon, ''Congregatio Missionariorum Pretiosissimi Sanguinis'') – C.PP.S. (1815) *[[Huijbergeni vennad]] (Pühima Neitsi Maarja Jumalaema Pärispatuta Saamise Vennad, ''Fratres Immaculatae Conceptionis Beatissimae Virginis Mariae Matris Dei'') – C.F.H. (1854) *[[Humiliaadid]] (Humiliaatide Ordu, ''Ordo Humiliatorum'') – O.H. (1201–1571) *[[Iiri kristlikud vennad]] (Vendade Kristlaste Kongregatsioon, ''Congregatio Fratrum Christianorum'') – C.F.C. (1802) *[[Issanda Jüngrite Kongregatsioon]] (''Congregatio Discipulorum Domini'') – C.D.D. (1927) *[[Jeesuse Kongregatsioon]] (''Congregatio Jesu'') – C.J. (1609/2004) *[[Jesuiidid]] (Jeesuse Selts, ''Societas Jesu'') – S.J. (1534) *[[Jooseplased]] (ka josefiidid; Geraardsbergeni Jooseplaste Instituut, ''Institutum Iosephitarum Gerardimontensium'') – C.I., C.J. (1817) *[[Jumalaema regulaarkanoonikud]] (''Canonici Regulares Matris Dei'') – C.R.M.D. (1969) *[[Kamalduulid]] (Püha Benedictuse Ordu Kamalduulide Kongregatsioon, ''Congregatio Camaldulensis Ordinis Sancti Benedicti'') – O.S.B.Cam. (1012) ** [[Kamalduulid-eremiidid]] (Monte Corona Erakute Kamalduulide Kongregatsioon, ''Congregatio Eremitarum Camaldulensium Montis Coronae'') – E.C.M.C., Er.Cam. (1510) *[[Kamilliaanid]] (Haigepõetajate Regulaarkleerikute Ordu, ''Ordo Clericorum Regularium Ministrantium Infirmis'') – M.I. (1586) *[[Kanossalased]] (ka kanossiaanid; ''Canossian Daughters and Sons of Charity'') – F.D.D.C. *[[Karmeliidid]] (Karmeli Mäe Pühima Neitsi Maarja Vendade Ordu, ''Ordo Fratrum Beatissimae Mariae Virginis de Monte Carmelo'') – O.Carm. (12. saj.) **[[Karmeliidid-diskaltseaadid]] (Paljasjalgsete Karmeliitide Ordu, ''Ordo Carmelitarum Discalceatorum'') – O.C.D. (1593) **[[Pärispatuta Maarja karmeliidid]] (Õnnistatud Pärispatuta Neitsi Maarja Vendade Karmeliitide Kongregatsioon, ''Congregatio Fratrum Carmelitarum Beatae Virginis Mariae Immaculatae'') – C.M.I. (1855) *[[Kartuuslased]] (Kartuuslaste Ordu, ''Ordo Cartusiensis'') – O.Cart. (1084) *[[Klaretiinid]] (Pühima Neitsi Maarja Puhta Südame Poegade-Misjonäride Kongregatsioon, ''Congregatio Missionariorum Filiorum Immaculati Cordis Beatae Mariae Virginis'') – C.M.F. (1849) *[[Kolumbaanid]] (Püha Columbani Välismisjoni Selts, ''Societas Sancti Columbani pro Missionibus ad Exteros'') – S.S.C., S.S.C.M.E. (1918) *[[Kristlike koolide vennad]] (''Fratres Scholarum Christianarum'') – F.S.C. (1725) *[[Kristus-Kuninga kaastöölised]] (Kristus-Kuninga Koguduste Kaastööliste Kongregatsioon, ''Congregatio Cooperatorum Paroecialium Christi Regis'') – C.P.C.R. (1928) *[[Kristuse kuningriigi töölised]] (Kristuse Kuningriigi Tööliste Preesterlik Vennaskond, ''Confraternidad Sacerdotal de Operarios del Reino de Cristo'') – C.O.R.C. (1963) *[[Kristuse leegionärid]] (Kristuse Leegionäride Kongregatsioon, ''Congregatio Legionariorum Christi'') – L.C. (1941) *[[Kristuse vere adorandid]] (Kõige Hinnalisema Vere Õed-Adorandid, ''Sorores Adoratrices Pretiossimi Sanguinis'') – A.S.C. (1834) *[[Ksaveeriuslased]] (ka ksaveriaanid; Püha Franciscus Xaveriuse Vendade Kongregatsioon, ''Congregatio Fratrum a Sancto Francisco Xaverio'') – C.F.X. (1839) *''Companion of the Cross'' – C.C. *''Congregatio Sororum Ursulinarum a Sacro Corde Iesu Agonizantis (Zgromadzenie Sióstr Urszulanek Serca Jezusa Konającego, Congregation of the Ursulines of the Agonizing Heart of Jesus), also Grey Ursulines'' – USJK (1920) *''Congregation of the Sacred Hearts of Jesus and Mary'' – SS.CC. (1800) *[[Krossieerid]] (''Canons Regular of the Holy Cross'') – O.S.C. *''Daughters of Charity of St. Vincent de Paul'' – D.C. *''Daughters of Divine Charity'' – F.D.C. (1868) *''Daughters of the Holy Spirit'' – D.H.S. (1706) *''Divine Word Missionaries'' – S.V.D. (1875) *''Dottrinari'' (''Congregazione dei Preti della Dottrina Cristiana'') – D.C. *''Franciscan Brothers of Brooklyn'' – O.S.F. *''Franciscan Missionaries of the Divine Motherhood'' – F.M.D.M *''Franciscan Missionaries of Mary'' – F.M.M *''Fathers of Mercy – (Congregatio Presbyterorum a Misericordia)'' *''Franciscan Friars of the Third Order Regular'' – T.O.R. *''Fransalians (Missionaries of St. Francis de Sales)'' – M.S.F.S. *''Grey Nuns of the Sacred Heart'' – G.N.S.H *''Good Shepherd Sisters'' – R.G.S *''Handmaids of the Blessed Sacrament and of Charity'' – A.A.S.C. *''Handmaids of the Precious Blood'' – H.P.B. *''Handmaids of the Sacred Heart of Jesus'' – A.A.S.C. *''Holy Cross Fathers (Congregation of Holy Cross)'' – C.S.C. *''Order of Hospitalers (Hospitaler Brothers of St. John of God)'' – O.H. (1100) *''Infant Jesus Sisters'' (Nicolas Barre) – I.J *''Institute of Christ the King Sovereign Priest'' – I.C.R.S.S. (1990) *''Institute of the Incarnate Word'' – I.I.W. (1984) *''Josephines of Asti (Oblates of St. Joseph)'' – O.S.I. *Josephite Fathers and Brothers (St. Joseph's Society of the Sacred Heart) – S.S.J. *''Lazarists or Vincentians (Congregation of the Mission)'' – C.M. (1624) *Little Brothers of the Good Shepperd – B.G.S *Little Sisters of the Poor – L.S.P. (ca. 1700s) *[[Laatsaristid]] ([[vintsentlased|vintsentlaste]] alternatiivne nimetus) *[[Lasalliaanid]] ([[kristlike koolide vennad|kristlike koolide vendade]] alternatiivne nimetus) *[[Lootuse Vennaskond]] (''Brotherhood of Hope'') – B.H. (1980) *[[Loreto õed]] (Õnnistatud Neitsi Maarja Instituut, ''Institutum Beatae Mariae Virginis'') – I.B.V.M. (1609) *[[Loretto õed]] (ka lorettiinid; Loretto Õed Risti Jalamil, ''Sisters of Loretto at the Foot of the Cross'') – S.L. (1812) *[[Maarja Puhta Südame Kongregatsioon]] (''Congregatio Immaculati Cordis Mariae'') – C.I.C.M. (1862) *[[Pärispatuta Saamise Mariaanid|Mariaanid]] (Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise Kleerikute Mariaanide Kongregatsioon, ''Congregatio Clericorum Marianorum sub titulo Immaculatae Conceptionis Beatissimae Virginia Mariae'') – M.I.C. (1673) *[[Mariamiidid]] (Õnnistatud Neitsi Maarja Maroniidi Ordu, ''Ordo Maronita Beatae Mariae Virginis'') – O.M.M. (1695) *[[Marianistid]] (Maarja Selts, ''Societas Mariae'') – S.M. (1817) *Marianist Sisters (Daughters of Mary Immaculate) – F.M.I. *[[Mariannhilli misjonärid]] (Mariannhilli Misjonäride Kongregatsioon, ''Congregatio Missionariorum de Mariannhill'') – C.M.M. (1909) *[[Maristid]] (Maarja Selts, ''Societas Mariae'') – S.M. (1816) *[[Maristid-koolivennad]] (''Fratres Maristae a Scholis'') – F.M.S. (1817) *Maryknoll (Catholic Foreign Mission Society of America) – M.M. (1911) *Mercedarians (Order of Our Lady of Mercy) – O. de M. *[[Mhitaristid]] (ka mehitaristid; Mhitaristide, Püha Benedictuse Reegli All Armeenia Munkade Ordu, ''Ordo Mechitaristarum, Monachorum Armenorum sub Regula Sancti Benedicti'') – C.A.M., O.Mech., C.M.V. (1701) *[[Mill Hilli misjonärid]] (Mill Hilli Püha Joosepi Misjonäride Selts, ''Societas Missionarium Sancti Joseph de Mill Hill'') – M.H.M. (1866) *[[Minoriidid]] ([[frantsisklased|frantsisklaste]], mõnel pool ka nende [[konventuaalid]]e haru alternatiivne nimetus) *[[Montréali Meie Emanda Kongregatsioon]] (''Congregatio a Domina Nostra Marianopolitana'') – C.N.D. (1658) *Olivetans (Order of Our Lady of Mount Olivet) (1313) *Oblates Of Mary Immaculate – O.M.I. (1816) *Oblates Of The Virgin Mary – O.M.V. (1827) *Oblate Sisters of Providence -O.S.P. (1829) *Order of St. Elisabeth O.S.E. (1622) *Pallottines (Society of the Catholic Apostolate) – S.A.C. (1835) *Paris Foreign Missions Society (Missions Etrangères de Paris) – M.E.P. (1658) *Pauline Fathers (Order of Saint Paul the First Hermit) [2] *Paulists (Congregation of St. Paul) – C.S.P. *[[Oratoorlased]] (ka oratoriaanid; Püha Philippus Neri Oratooriumi Konföderatsioon, ''Confoederatio Oratorii Sancti Philippi Nerii'') – C.O. (1575) *[[Passionistid]] (Jeesuse Kristuse Kannatuste Kongregatsioon, ''Congregatio Passionis Iesu Christi'') – C.P. (1720) *[[Piaristid]] (Clerics Regulars Poors of the Mother of God of the Pious Schools) – Sch.P. (1617) **[[Püha Joosep Calasanctiuse töölised]] (Püha Joosep Calasanctiuse Kristlike Tööliste Kongregatsioon, ''Congregatio pro operariis christianis a Sancto Iosepho Calasantio'') – C.Op. (1889) *[[Premonstraadid]] ehk norbertiinid (Canons Regular of Prémontré) – C.R.P., O.Praem. (1120) *Presentation Brothers – F.P.M. *Presentation Sisters – P.M. *Presentation Sisters or Sisters of the Presentation of the Blessed Virgin Mary – P.B.V.M. *Püha Pauluse Ingellikud Õed – A.S.S.P. *[[Prantsuse oratoorlased]] (Jeesuse ja Pärispatuta Maarja Oratooriumi Kongregatsioon, ''Congregatio Oratorii Jesu et Mariae Immaculatae'') – C.O.I., C.O.J. (1611) *[[Preestrite Vendluse Kongregatsioon]] (''Congregatio a Fraternitate Sacerdotali'') – C.F.S. (1901) *[[Pärispatuta Saamise pojad]] (Pärispatuta Saamise Poegade Kongregatsioon, ''Congregatio Filii Immaculatæ Conceptionis'') – C.F.I.C. (1857) *[[Püha Peetruse Preestrite Vennaskond]] (''Fraternitas Sacerdotalis Sancti Petri'') – F.S.S.P. (1988) *[[Püha Risti Kongregatsioon]] (''Congregatio a Sancta Cruce'') – C.S.C. (1837) *[[Pühima Südame Misjonärid]] (''Missionarii Sacratissimi Cordis'') – M.S.C. (1854) *[[Redemptoristid]] (Pühima Lunastaja Kongregatsioon, ''Congregatio Sanctissimi Redemptoris'') – C.Ss.R. (1732) *[[Resurrektsionistid]] (Meie Issanda Jeesuse Kristuse Ülestõusmise Kongregatsioon, ''Congregatio a Resurrectione Domini Nostri Iesu Christi'') – C.R. (1836) *[[Rosariaanid]] (Pühima Roosipärja Kongregatsioon, ''Congregatio Sanctissimi Rosarii'') – C.S.R. (1928) *Religious of the Cenacle – R.C. *Religious Sisters of Mercy of Alma, Michigan – R.S.M. *Rogationists of the Heart of Jesus – R.C.J. *Rosminians (Institute of Charity) – I.C. *Sacramentines (Congregation of the Blessed Sacrament) – S.S.S. *[[Salesiaanid]] St. John Bosco – S.D.B. (1857) *[[Scalabrini misjonärid]] (Püha Carlo Misjonäride Kongregatsioon, ''Congregatio Missionariorum a Sancto Carolo'') – C.S. (1887) *Salesiaani õed (Daughters of Mary Help of Christian) – F.M.A. *Salvatorians (Society of the Divine Savior) – S.D.S. *School Sisters of Notre Dame – S.S.N.D. (1833) *[[Serviidid]] (Order of Friars, Servants of Mary) – O.S.M. (1233) *Sister Adorers of the Precious Blood – R.P.G. (1861) *Sisters Adorers of the Royal Heart of Jesus Christ Sovereign Priest *Sisters of Charity – S.C. *Sisters of Charity of the Blessed Virgin Mary – B.V.M. *Sisters of Charity of the Incarnate Word *Sisters of the Holy Names of Jesus and Mary – S.N.J.M. (1844) *Sisters of La Retraite *Sisters of Mercy – R.S.M. (1831) *Sisters of Notre Dame de Namur – S.N.D., S.N.D. de N. (1803) *Sisters of Our Lady of Mercy *Sisters of St Joseph – C.S.J. or S.S.J. (1650) *Sisters of St Joseph of the Sacred Heart – S.S.J. (1866) *Society of the Precious Blood (Precious Blood Fathers) – C.PP.S. *Sisters, Servants of the Immaculate Heart of Mary – IHM – 1845 *Society of St. Paul – S.S.P (1914) *Spiritans or Holy Ghost Fathers (Congregation of the Holy Ghost) – C.S.Sp (1703) *Stigmatines (Congregation of the Sacred Stigmata) – C.S.S. *Sulpician Fathers (Society of Saint Sulpice) – S.S., P.S.S. (1642) *[[Somaskalased]] (Somasca Regulaarkleerikute Ordu, ''Ordo Clericorum Regularium a Somascha'') – C.R.S. (1534) *[[Teatiinid]] (Regulaarkleerikute Ordu, ''Ordo Clericorum Regularium'') – C.R. (1524) *[[Tilburgi vennad]] (Pühima Neitsi Maarja, Halastuse Ema Vendade Kongregatsioon, ''Congregatio Fratrum Beatae Mariae Virginis, Matris Misericordiae'') – C.M.M. (1844) *[[Trapistide ordu|Trapistid]] (Order of Cistercians of the Strict Observance) – O.C.R., O.C.S.O. (1662) *[[Trinitaarid]] (Order of the Most Holy Trinity) – O.SS.T. (1194) *[[Tselestiaanid]] (''defunct'') (1244) *[[Tselliidid]] ([[aleksiaanid]]e alternatiivne nimetus) *[[Tsistertslased]] – O.Cist. (1098) *[[Ursuliinid]] (Ursuline Nuns of the Roman Union) – O.S.U. (1535) *Ursuliinid (Ursuline Sisters of Tildonck) – S.U. (1535) *[[Venturiinid]] (Preester Jeesuse Kongregatsioon, ''Congregatio Iesu Sacerdotis'') – C.G.S. (1926) *Verbum Dei Missionary Fraternity – M.V.D.F *Viatorians (Clerics of Saint Viator) – C.S.V. (1831) *[[Vintsentlased]] (Misjoni Kongregatsioon, ''Congregatio Missionis'') – C.M. (1625) *Vocationists (Clerics of the Divine Vocation) – S.D.V. *[[Vähemad regulaarkanoonikud]] (Vähemate Regulaarkanoonikute Ordu, ''Ordo Clericorum Regularium Minorum'') – C.R.M. (1588) [[Kategooria:Ordud]] [[Kategooria:Katoliiklus]] twcmuu05bb1cdc03g499i0b1473ihga Ukraina riikluse päev 0 634068 6168515 6167159 2022-07-26T20:58:33Z Octagon11 123728 /* Ajalugu */ wikitext text/x-wiki {{infokast tähtpäev | nimetus = Ukraina riikluse päev | pilt = | pildiallkiri = | teised_nimetused = | koht = | tähistavad = | liturgiline_värv = | tüüp = | olulisus = | tähistamisviisid = | tavad = | algus = 24. august 2021<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №423/2021 Про День Української Державності. 24.08.2021</ref> | lõpp = | kuupäev = [[28. juuli]] | kestus = | sagedus = | esimene = | viimane = | seotud = }} '''Ukraina riikluse päev''' ([[ukraina keel]]es ''День Української Державності'') on [[Ukraina]] riikluse algust meenutav tähtpäev. == Ajalugu == Tähtpäeva kehtestas Ukraina president [[Volodõmõr Zelenskõi]] oma ukaasiga 24. augustil 2021.<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №423/2021 Про День Української Державності. ''1. Відзначати День Української Державності щорічно 28 липня — у День Хрещення Київської Руси-України, коли вшановується пам’ять про видатного державотворця, святого рівноапостольного князя Київського Володимира Великого.'' 24.08.2021</ref> 2022. aasta juulis avaldas Ukraina kultuuri- ja infopoliitikaministeerium Ukraina riikluse päeva sümboolika.<ref>[https://mkip.gov.ua/news/7449.html МКІП: Запрошуємо використовувати айдентику до святкування Дня Державності України] (vaadatud: 26.07.2022)</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tähtpäevad]] psu21l57c8giij2ueao6se62sgs218n Mall:Loodusanomaalia 10 634089 6168580 6167440 2022-07-27T06:38:10Z Pietadè 41543 ce wikitext text/x-wiki <includeonly>{| class="infobox vevent" style="float:right;width:22em;line-height:1.4em;text-align:left;clear:right;font-size:88%;border:1px solid #aaa;padding:.2em;margin:0 0 10px 15px;background:#f9f9f9" |+ colspan="2" class="infobox-title" style="font-size:115%;font-weight:bold;padding:0.35em 0;" | {{#if:{{{nimetus|}}}|{{{nimetus}}} }} |- {{#if:{{{kujutis|}}}| {{!}}colspan="2" style="text-align:center;"{{!}} [[File:{{{kujutis}}}|{{#if:{{{pildi_laius|}}}|{{{pildi_laius}}}|frameless}}]] }} |- {{#if:{{{pildiallkiri|}}}| {{!}} colspan="2" style="text-align:center;margin:-8px 0 8px 0;padding:0 0 5px 0;font-size:95%;line-height:1.0em;border-bottom: 1px solid #aaa;" {{!}} {{{pildiallkiri}}} }} |- style="vertical-align:top;" {{#if:{{{liik|}}}| ! scope="col" style="background:#eeeeee;text-align:left;" {{!}} Liik {{!}} {{{liik}}} }} |- style="vertical-align:top;" {{#if:{{{piirkond|}}}| ! scope="col" style="background:#eeeeee;text-align:left;" {{!}} Piirkond {{!}} {{{piirkond}}} }} |- style="vertical-align:top;" {{#if:{{{algus|}}}| ! scope="col" style="background:#eeeeee;text-align:left;" {{!}} Algus {{!}} {{{algus}}} }} |- style="vertical-align:top;" {{#if:{{{lõpp|}}}| ! scope="col" style="background:#eeeeee;text-align:left;" {{!}} Lõpp {{!}} {{{lõpp}}} }} |- style="vertical-align:top;" {{#if:{{{kestus|}}}| ! scope="col" style="background:#eeeeee;text-align:left;" {{!}} Kestus {{!}} {{{kestus}}} }} |- style="vertical-align:top;" {{#if:{{{liik|}}}| ! scope="col" style="background:#eeeeee;text-align:left;" {{!}} Maksimum {{!}} {{{maksimumtemperatuur}}} }} |- style="vertical-align:top;" {{#if:{{{miinimumtemperatuur|}}}| ! scope="col" style="background:#eeeeee;text-align:left;" {{!}} Miinimum {{!}} {{{miinimumtemperatuur}}} }} |- style="vertical-align:top;" {{#if:{{{aeg|}}}| ! scope="col" style="background:#eeeeee;text-align:left;" {{!}} Aeg {{!}} {{{aeg}}} }} |- style="vertical-align:top;" {{#if:{{{koht|}}}| ! scope="col" style="background:#eeeeee;text-align:left;" {{!}} Koht {{!}} {{{koht}}} }} |- ! colspan="2" style="background:#e5e5e5;text-align:center;" | Kahju |- style="vertical-align:top;" {{#if:{{{surmad|}}}| ! scope="col" style="padding:0 0.15em;background:#eeeeee;text-align:left;white-space:nowrap;" {{!}} Surmad {{!}} {{{surmad}}} }} |- style="vertical-align:top;" {{#if:{{{keskkond|}}}| ! scope="col" style="padding:0 0.15em;background:#eeeeee;text-align:left;white-space:nowrap;" {{!}} Keskkond {{!}} {{{keskkond}}} }} |- style="vertical-align:top;" {{#if:{{{märkused|}}}| ! scope="col" style="background:#eeeeee;text-align:left;" {{!}} Märkused {{!}} {{{märkused|}}} }} |- {{#if:{{{asendikaart2|}}}| {{!}} colspan="2" style="padding:0;margin:0;text-align:center;" {{!}} {{{asendikaart2}}} }} |- {{#if:{{{commonscat|}}}| {{!}} colspan="2" style="text-align:center;margin:4px 0 8px 0;padding:4px 0 2px 0;line-height:1.0em;background:#eeeeee;" {{!}} [[File:Commons-logo.svg|12x16px|link=Wikimedia Commons]] [[Commons:{{{commonscat}}}|Meediafailid Wikimedia Commonsis]] }} |}</includeonly><noinclude> {{dokumentatsioon}} </noinclude> nks69n3jvrsxp8fkdiorkjppbb05quk Narvskoje Semeinoje Radio 0 634104 6168487 6167906 2022-07-26T19:35:08Z 145.14.28.118 /* Pereraadio saatjad */ wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2021}} '''Narvskoje Semeinoje Radio''' on Eesti kristlike raadiojaamade võrgustik, mis edastab saateid 24 tundi ööpäevas kolme paralleelprogrammiga [[vene keel|vene]], [[eesti keel|eesti]], [[ukraina keel|ukraina]] jt keeltes. Vene autorite osakaal on kõigis programmides vähemalt 20% programmi päevamahust. Päevasel ajal (kella 7–20) annab eetrisse omatoodetud ja sisseostetud [[kristlus|kristlik]]-hariduslikku originaalkava. Sõnalise osa maht peab Pereraadiole antud ringhäälinguloa järgi olema vähemalt 40% programmi ööpäevasest mahust. Aadress: Tartu Pereraadio Ühing, Annemõisa 8, Tartu 50708 == Rahvusvahelised saated == Narvskoje Semeinoje Radio on praegu ainus [[Venemaa]]l rahvusvahelist ringhäälinguluba omav raadio. Tartu Pereraadio Ühing edastab 2001. aasta algusest rahvusvahelise leviga programmi Semeinoje Radio sagedusel 1035 kHz Tartumaal [[Kavastu]]s paiknevast satejaamast. Põhimasti kõrgus on 145 m, suunamuutjal 100 m. Narvskoje Semeinoje Radio välismaine tavakuulajaskond ulatub [[Valgevene]]st ja [[Ukraina]]st kuni Venemaa [[Volga]]-äärsete piirkondadeni. Kõige enam tuleb kuulatavuse kohta teateid [[Läti]]st ja Venemaa loodepiirkonnast. Pereraadio kuulatavuse tagasisidet on saatnud ka [[Holland]]is, [[Itaalia]]s ja [[Permi krai|Permimaal]] asuvad kuulajad. Algul oli jaama võimsus 50 kW ja saatja Harris MW50. 2008. aasta suvel asendati see 100 kW-se Transradio (Telefunken) saatjaga (TRAM 100), mis võimaldab lisaks analoogsignaali edastamisele ka digitaalset [[DRM]] formaati. See võimaldab tulevikus tunduvalt parandada helikvaliteeti. 2010. aastal paigaldati veel teinegi 100 kW-ne TRAM 100 saatja ning pärast seda on jaama koguvõimsus 200 kW. 2011. aastal muudeti levikarakteristikut, et suurendada signaali tugevust [[Leningradi oblast]]is ja [[Peterburi]] linnas. Ümberehitustööde käigus vähenes ka põhimasti kõrgus 100 meetrini. Peamiselt venekeelse põhiprogrammi saatekava kujutab segu Eestis toodetavaist ning koostööpartnerite (peamiselt Venemaal asuvatest raadiostuudiotest) saadavaist saadetest. Pereraadio peamisteks rahvusvahelisteks partneriteks on European Christian Radio Projects ning raadiomisjoniorganisatsioonid World Radio Missionary Fellowship ja Trans World Radio. == Pereraadio saatjad == '''Kesklainel''' (kHz): Kavastu 1035 (RadioEli) '''Ultralühilainel''' (MHz): Narva 95,6 Ahtme 98,2 Tallinn 89,6 (Pereraadio) Tartu 89,0 (Pereraadio) Paluküla 88,7 (Pereraadio) Kuressaare 89,0 (Pereraadio) Puka 88,7 (Pereraadio) Rakvere 88,9 (Pereraadio) Võru 95,7 (Pereraadio) Haapsalu 89,4 (Pereraadio) Ahtme 88,2 (Pereraadio) == Vaata ka == *[[Eesti raadiojaamade loend]] == Välislingid == *[http://www.Semeinojeradio.ee Semeinoje Radio] [[Kategooria:Eesti raadiojaamad]] 479chqb6wba05i4waiy8ec9j37zetsb 6168489 6168487 2022-07-26T19:36:17Z 145.14.28.118 /* Pereraadio saatjad */ wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2021}} '''Narvskoje Semeinoje Radio''' on Eesti kristlike raadiojaamade võrgustik, mis edastab saateid 24 tundi ööpäevas kolme paralleelprogrammiga [[vene keel|vene]], [[eesti keel|eesti]], [[ukraina keel|ukraina]] jt keeltes. Vene autorite osakaal on kõigis programmides vähemalt 20% programmi päevamahust. Päevasel ajal (kella 7–20) annab eetrisse omatoodetud ja sisseostetud [[kristlus|kristlik]]-hariduslikku originaalkava. Sõnalise osa maht peab Pereraadiole antud ringhäälinguloa järgi olema vähemalt 40% programmi ööpäevasest mahust. Aadress: Tartu Pereraadio Ühing, Annemõisa 8, Tartu 50708 == Rahvusvahelised saated == Narvskoje Semeinoje Radio on praegu ainus [[Venemaa]]l rahvusvahelist ringhäälinguluba omav raadio. Tartu Pereraadio Ühing edastab 2001. aasta algusest rahvusvahelise leviga programmi Semeinoje Radio sagedusel 1035 kHz Tartumaal [[Kavastu]]s paiknevast satejaamast. Põhimasti kõrgus on 145 m, suunamuutjal 100 m. Narvskoje Semeinoje Radio välismaine tavakuulajaskond ulatub [[Valgevene]]st ja [[Ukraina]]st kuni Venemaa [[Volga]]-äärsete piirkondadeni. Kõige enam tuleb kuulatavuse kohta teateid [[Läti]]st ja Venemaa loodepiirkonnast. Pereraadio kuulatavuse tagasisidet on saatnud ka [[Holland]]is, [[Itaalia]]s ja [[Permi krai|Permimaal]] asuvad kuulajad. Algul oli jaama võimsus 50 kW ja saatja Harris MW50. 2008. aasta suvel asendati see 100 kW-se Transradio (Telefunken) saatjaga (TRAM 100), mis võimaldab lisaks analoogsignaali edastamisele ka digitaalset [[DRM]] formaati. See võimaldab tulevikus tunduvalt parandada helikvaliteeti. 2010. aastal paigaldati veel teinegi 100 kW-ne TRAM 100 saatja ning pärast seda on jaama koguvõimsus 200 kW. 2011. aastal muudeti levikarakteristikut, et suurendada signaali tugevust [[Leningradi oblast]]is ja [[Peterburi]] linnas. Ümberehitustööde käigus vähenes ka põhimasti kõrgus 100 meetrini. Peamiselt venekeelse põhiprogrammi saatekava kujutab segu Eestis toodetavaist ning koostööpartnerite (peamiselt Venemaal asuvatest raadiostuudiotest) saadavaist saadetest. Pereraadio peamisteks rahvusvahelisteks partneriteks on European Christian Radio Projects ning raadiomisjoniorganisatsioonid World Radio Missionary Fellowship ja Trans World Radio. == Pereraadio saatjad == '''Kesklainel''' (kHz): Kavastu 1035 (RadioEli) '''Ultralühilainel''' (MHz): Narva 95,6 Ahtme 98,2 Tallinn 89,6 (Pereraadio) Tartu 89,0 (Pereraadio) Paluküla 88,7 (Pereraadio) Kuressaare 89,0 (Pereraadio) Puka 88,7 (Pereraadio) Rakvere 88,9 (Pereraadio) Võru 95,7 (Pereraadio) Haapsalu 89,4 (Pereraadio) Ahtme 88,2 (Pereraadio) == Vaata ka == *[[Eesti raadiojaamade loend]] == Välislingid == *[http://www.Semeinojeradio.ee Semeinoje Radio] [[Kategooria:Eesti raadiojaamad]] djxzpliskag2avhwdmy3sgkg3u7k5so Harjumaa Muuseum/liivakast 0 634140 6168665 6168008 2022-07-27T10:53:50Z Harjumaa Muuseum 147699 wikitext text/x-wiki [[Fail:Central Europe in the early 14th century..jpg|keskel|500px|Läänemere piirkond 14. sajandil]] <center><span style="font-family: 'Helvetica Neue', Helvetica, Arial, sans-serif; font-weight: normal; font-size:40px;">[[Harjumaa_Muuseum/liivakast|Universitas Vasallorum]]</span><br />'''Virtuaalnäitus [[Harju-Viru rüütelkond|Harju-Viru rüütelkonnast]]''' {{Clickable button 2|Vaata näitust|Vikipeedia:Harjumaa_Muuseum/liivakast1|class=mw-ui-destructive|icon=circle-arrow-e|padding=40px 40px}} </center> 0o7oarprwil76j0u5j93sg2obio02sy 6168666 6168665 2022-07-27T10:54:19Z Harjumaa Muuseum 147699 wikitext text/x-wiki [[Fail:Central Europe in the early 14th century..jpg|keskel|500px|Läänemere piirkond 14. sajandil]] <center><span style="font-family: 'Helvetica Neue', Helvetica, Arial, sans-serif; font-weight: normal; font-size:40px;">[[Harjumaa_Muuseum/liivakast|Universitas Vasallorum]]</span><br />'''Virtuaalnäitus [[Harju-Viru rüütelkond|Harju-Viru rüütelkonnast]]''' {{Clickable button 2|Vaata näitust|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Harjumaa_Muuseum/liivakast1|class=mw-ui-destructive|icon=circle-arrow-e|padding=40px 40px}} </center> dn8o21tkx58bq4v6axx09k5pfy0w5ou Volna 0 634152 6168236 6167980 2022-07-26T12:51:21Z Ursus scribens 115317 wikitext text/x-wiki {{Raadiojaama infobox | nimi = Radio Volna | image = | caption = | edastatav piirkond= {{PisiLipp|Eesti}} | sagedused = FM: Tallinn 107,1, Ida-Virumaa 106,9, Narva 89,0. | veebilehekülg = [http://www.volna.ee, www.volna.ee] }} '''Radio Volna''' ([[vene keel]]es ''Радио Волна'') on [[Eesti]] venekeelne [[raadiojaam]]. ==Sagedused== * Tallinn – 107,1&nbsp;MHz * Ida-Virumaa – 106,9&nbsp;MHz * Narva – 89,0&nbsp;MHz == Vaata ka == *[[Eesti raadiojaamade loend]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://www.volna.ee Radio Volna koduleht] *[http://www.lyngsat.com/radiochannels/ee/Radio-Volna.html Radio Volna satelliit Astra A4 vahendusel] [[Kategooria:Eesti raadiojaamad]] e0m4fr8gwnhycqqftrru831qrduf95p Arutelu:ÜRO Palestiina pagulaste abiorganisatsioon 1 634157 6168285 6167975 2022-07-26T13:30:13Z Neptuunium 58653 wikitext text/x-wiki == Läbiv suurtäht == Arvan, et see peaks olema läbiva suurtähega. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. juuli 2022, kell 12:36 (EEST) ---- Praegusel kujul pole artiklil mõtet. Sedasama saab lugeja teada ka yksnes organisatsiooni nime vaadates. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 26. juuli 2022, kell 16:30 (EEST) 9g6zfeg198bxhszt08lanarvs3cwgmn Narva tank 0 634162 6168260 6168060 2022-07-26T13:10:44Z Ursus scribens 115317 wikitext text/x-wiki [[File:Memorial to the victims of World War Two.jpg|thumb|Narva tank (2007)]] '''Narva tank''' on [[Narva]] linna vallutamisele [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] Punaarmee poolt 1944. aastal pühendatud [[mälestusmärk]]. Monument asub Narvas Jõesuu tänaval kohas, kus 25.– 26. juulil 1944 ületasid Leningradi rinde väed [[Narva pealetung]]il kindral [[Ivan Fedjuninski]] juhtimisel Narva jõe. Monument koosneb postamendile paigutatud tankist [[T-34/85]]. Tank on suunatud edelasse. Monument avati 9. mail 1970. {{koord}} [[Kategooria:Narva mälestusmärgid]] mo3fpvz7f6l2ahornu4kt6ts8x09feo 6168406 6168260 2022-07-26T17:19:23Z WikedKentaur 464 wikitext text/x-wiki [[File:Memorial to the victims of World War Two.jpg|thumb|Narva tank (2007)]] '''Narva tank''' on [[Narva]] linna vallutamisele [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] [[Punaarmee]] poolt 1944. aastal pühendatud [[mälestusmärk]]. Monument asub Narvas [[Jõesuu tänav]]al kohas, kus 25.– 26. juulil 1944 ületasid Leningradi rinde väed [[Narva pealetung]]il kindral [[Ivan Fedjuninski]] juhtimisel [[Narva jõgi|Narva jõe]]. Monument koosneb postamendile paigutatud tankist [[T-34/85]]. Tank on suunatud edelasse. Monument avati 9. mail 1970. {{koord}} [[Kategooria:Narva mälestusmärgid]] p3pvc80kb9ob9o6pn8slwnjcfujzls5 Harjumaa Muuseum/liivakast1 0 634163 6168595 6168081 2022-07-27T07:43:55Z Harjumaa Muuseum 147699 /* Kes olid Harju-Viru vasallid? */ wikitext text/x-wiki == Kes olid Harju-Viru vasallid? == [[Fail:Miniatura dei Carmina regia 02.jpg|pisi|Rüütel hobusel]] Paljud Harju-Viru vasallid olid etnilised sakslased. Peamised regioonid, kust Liivimaale saabuti, olid Põhja-Saksa alad, mis ulatusid Vestfaalist Pommerini, kuid mitmed läänimehed pärinesid ka 13. sajandi alguses Taanile kuuluvast Holsteinist või selle lähedal asuvatest aladelt.  Kõige kaugemalt saabunud läänimehed pärinesid Hollandist või Kölnist. Eestlaste täpset osakaalu läänimeeste seas on keeruline hinnata, kuid erinevate uurijate tõlgenduses olid Harju-Viru vasallide seast kohalikku päritolu 4-10%. Eestlaste tuvastamisel tuleb lähtuda vasallide nimedest, kuid sellega tekivad mõningased raskused. Nimelt kaasnes ristimisega mõnikord ka uus kristlik nimi. Eestlased olid nii läänemeresoome nimedega Hildælempæ ja Uillølemp kui germaani eesnimega Hermann Osilianus (ehk saarlane) ning ladina nimega Clemens Esto (ehk eestlane). Lisanime puudumisel on raske tuvastada, kas mõni Arnoldi või Johannese nimeline vasall oli kohalikku päritolu. Arheoloogilised leidu kinnitavad muinasaegse eliidi püsimajäämist pärast ristisõdu, kuid eesti päritolu vasallide seas toimus kiire kultuuriline saksastumine. [[Fail:Riga Schwarhaeupterhausportal.jpg|pisi|350px|vasakul|Riia Mustpeade vennaskonna maja]]Harju-Virumaal jagati rüütlilääne, kuid vasallide seas ei kasutatud aadlitiitleid nagu krahv või parun. Seetõttu langesid vasalliseisus ja rüütliseisus siin suuresti kokku. Majanduslikult olid läänimeeste seas aga suured erinevused: kõige rikkamate ja kõige vaesemate vasallide läänide suurus võis erineda sajakordselt. Sotsiaalses mõttes tehti vahet rüütlitel ja teistel relvakandjatel, keda kutsuti kannupoisteks (saksa keeles knecht/knappe). Mõlemad kuulusid läänimeeste hulka ning olid nn “sünnilt rüütlid”, kuid kannupoisid polnud läbinud tseremoniaalse rüütliks löömise. Taani hindamisraamat annab detailse ülevaate Põhja-Eesti maavaldussuhetest 1240. aasta ringis. Selle andmetel oli Harju-Virus lääne enam kui 100 vasalli, kelle vahel jaotus ¾ kogu haritavast maast. Umbes ⅕ maast kuulus Taani kuninga otsevõimu alla ning umbes 5% kirikule. 16. sajandiks oli Harju-Viru vasalle umbes 130. 1240. aasta paiku valdas Põhja-Eesti suurimat lääni – kokku 442 adramaad 23 erinevas külas – Viru vasall Thietrich Kyvele. Jõukuselt järgnesid talle taani päritolu magnaat Saxo Agisson (263 adramaad) ning Wrangelite suguvõsa esiisa Eilardus (206 adramaad). Mõjuvõimsad olid ka vennad Loded, kellele kuulus 97 ja 74 adramaad, kuid arvestades nende allvasalle ja kaaskondlasi, võis meestega kokku seostada ligi 300 adramaa jagu lääne. Keskmine, ühe rüütli jaoks sobilik lään oli reeglina 20-30 adramaa suurune. <gallery widths="300px" heights="250px"> Keila_kindlustatud_elamu_varemed.jpg|Keila linnus Narva_castle_2008.JPG|Narva kindlus Toompea_Castle.jpg|Toompea kindlus Kiiu_tornlinnus_2012.jpg|Kiiu vasalllinnus </gallery> <center>{{Clickable button 2|Tagasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Harjumaa_Muuseum/liivakast|class=mw-ui-progressive|padding=40px 40px}}&nbsp;{{Clickable button 2|Edasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Harjumaa_Muuseum/liivakast2|padding=40px 40px}}</center> 4b45pjtcf5klqxyrxljgxqwasikxg24 6168601 6168595 2022-07-27T08:10:09Z Harjumaa Muuseum 147699 /* Kes olid Harju-Viru vasallid? */ wikitext text/x-wiki == Kes olid Harju-Viru vasallid? == [[Fail:Miniatura dei Carmina regia 02.jpg|pisi|Rüütel hobusel]] Paljud [[Harju-Viru rüütelkond|Harju-Viru vasallid]] olid etnilised [[sakslased]]. Peamised regioonid, kust [[Liivimaa|Liivimaale]] saabuti, olid Põhja-Saksa alad, mis ulatusid [[Vestfaal|Vestfaalist]] [[Pommeri|Pommerini]], kuid mitmed läänimehed pärinesid ka 13. sajandi alguses [[Taani|Taanile]] kuuluvast [[Holstein|Holsteinist]] või selle lähedal asuvatest aladelt.  Kõige kaugemalt saabunud läänimehed pärinesid [[Holland|Hollandist]] või [[Köln|Kölnist]]. [[Eestlased|Eestlaste]] täpset osakaalu läänimeeste seas on keeruline hinnata, kuid erinevate uurijate tõlgenduses olid Harju-Viru vasallide seast kohalikku päritolu 4-10%. Eestlaste tuvastamisel tuleb lähtuda vasallide nimedest, kuid sellega tekivad mõningased raskused. Nimelt kaasnes ristimisega mõnikord ka uus kristlik nimi. Eestlased olid nii läänemeresoome nimedega Hildælempæ ja Uillølemp kui germaani eesnimega Hermann Osilianus (ehk saarlane) ning ladina nimega [[Clemens Esto]] (ehk eestlane). Lisanime puudumisel on raske tuvastada, kas mõni Arnoldi või Johannese nimeline vasall oli kohalikku päritolu. Arheoloogilised leidu kinnitavad muinasaegse eliidi püsimajäämist pärast ristisõdu, kuid eesti päritolu vasallide seas toimus kiire kultuuriline saksastumine. [[Fail:Riga Schwarhaeupterhausportal.jpg|pisi|350px|vasakul|Riia Mustpeade vennaskonna maja]]Harju-Virumaal jagati rüütlilääne, kuid vasallide seas ei kasutatud aadlitiitleid nagu krahv või parun. Seetõttu langesid vasalliseisus ja rüütliseisus siin suuresti kokku. Majanduslikult olid läänimeeste seas aga suured erinevused: kõige rikkamate ja kõige vaesemate vasallide [[Lään|läänide]] suurus võis erineda sajakordselt. Sotsiaalses mõttes tehti vahet [[Rüütel|rüütlitel]] ja teistel relvakandjatel, keda kutsuti kannupoisteks (saksa keeles knecht/knappe). Mõlemad kuulusid läänimeeste hulka ning olid nn “sünnilt rüütlid”, kuid kannupoisid polnud läbinud tseremoniaalse rüütliks löömise. [[Taani hindamisraamat]] annab detailse ülevaate Põhja-Eesti maavaldussuhetest 1240. aasta ringis. Selle andmetel oli Harju-Virus lääne enam kui 100 vasalli, kelle vahel jaotus ¾ kogu haritavast maast. Umbes ⅕ maast kuulus Taani kuninga otsevõimu alla ning umbes 5% kirikule. 16. sajandiks oli Harju-Viru vasalle umbes 130. 1240. aasta paiku valdas Põhja-Eesti suurimat lääni – kokku 442 [[Adramaa|adramaad]] 23 erinevas külas – Viru vasall Thietrich Kyvele. Jõukuselt järgnesid talle taani päritolu magnaat Saxo Agisson (263 adramaad) ning Wrangelite suguvõsa esiisa Eilardus (206 adramaad). Mõjuvõimsad olid ka vennad [[Lode|Loded]], kellele kuulus 97 ja 74 adramaad, kuid arvestades nende allvasalle ja kaaskondlasi, võis meestega kokku seostada ligi 300 adramaa jagu lääne. Keskmine, ühe rüütli jaoks sobilik lään oli reeglina 20-30 adramaa suurune. <gallery widths="300px" heights="250px"> Keila_kindlustatud_elamu_varemed.jpg|Keila linnus Narva_castle_2008.JPG|Narva kindlus Toompea_Castle.jpg|Toompea kindlus Kiiu_tornlinnus_2012.jpg|Kiiu vasalllinnus </gallery> <center>{{Clickable button 2|Tagasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Harjumaa_Muuseum/liivakast|class=mw-ui-progressive|padding=40px 40px}}&nbsp;{{Clickable button 2|Edasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Harjumaa_Muuseum/liivakast2|padding=40px 40px}}</center> mqkqooepa792frjvxze2iq0xpiaegqn 6168603 6168601 2022-07-27T08:23:04Z Harjumaa Muuseum 147699 wikitext text/x-wiki == Kes olid Harju-Viru vasallid? == [[Fail:Miniatura dei Carmina regia 02.jpg|pisi|Rüütel hobusel]] Paljud Harju-Viru [[Vasall|vasallid]] olid etnilised [[sakslased]]. Peamised regioonid, kust [[Liivimaa|Liivimaale]] saabuti, olid Põhja-Saksa alad, mis ulatusid [[Vestfaal|Vestfaalist]] [[Pommeri|Pommerini]], kuid mitmed läänimehed pärinesid ka 13. sajandi alguses [[Taani|Taanile]] kuuluvast [[Holstein|Holsteinist]] või selle lähedal asuvatest aladelt.  Kõige kaugemalt saabunud läänimehed pärinesid [[Holland|Hollandist]] või [[Köln|Kölnist]]. [[Eestlased|Eestlaste]] täpset osakaalu läänimeeste seas on keeruline hinnata, kuid erinevate uurijate tõlgenduses olid Harju-Viru vasallide seast kohalikku päritolu 4-10%. Eestlaste tuvastamisel tuleb lähtuda vasallide nimedest, kuid sellega tekivad mõningased raskused. Nimelt kaasnes ristimisega mõnikord ka uus kristlik nimi. Eestlased olid nii läänemeresoome nimedega Hildælempæ ja Uillølemp kui germaani eesnimega Hermann Osilianus (ehk saarlane) ning ladina nimega [[Clemens Esto]] (ehk eestlane). Lisanime puudumisel on raske tuvastada, kas mõni Arnoldi või Johannese nimeline vasall oli kohalikku päritolu. Arheoloogilised leidu kinnitavad muinasaegse eliidi püsimajäämist pärast ristisõdu, kuid eesti päritolu vasallide seas toimus kiire kultuuriline saksastumine. Harju-Virumaal jagati rüütlilääne, kuid vasallide seas ei kasutatud aadlitiitleid nagu krahv või parun. Seetõttu langesid vasalliseisus ja rüütliseisus siin suuresti kokku. Majanduslikult olid läänimeeste seas aga suured erinevused: kõige rikkamate ja kõige vaesemate vasallide [[Lään|läänide]] suurus võis erineda sajakordselt. Sotsiaalses mõttes tehti vahet [[Rüütel|rüütlitel]] ja teistel relvakandjatel, keda kutsuti kannupoisteks (saksa keeles knecht/knappe). Mõlemad kuulusid läänimeeste hulka ning olid nn “sünnilt rüütlid”, kuid kannupoisid polnud läbinud tseremoniaalse rüütliks löömise. [[Taani hindamisraamat]] annab detailse ülevaate Põhja-Eesti maavaldussuhetest 1240. aasta ringis. Selle andmetel oli Harju-Virus lääne enam kui 100 vasalli, kelle vahel jaotus ¾ kogu haritavast maast. Umbes ⅕ maast kuulus Taani kuninga otsevõimu alla ning umbes 5% kirikule. 16. sajandiks oli Harju-Viru vasalle umbes 130. 1240. aasta paiku valdas Põhja-Eesti suurimat lääni – kokku 442 [[Adramaa|adramaad]] 23 erinevas külas – Viru vasall Thietrich Kyvele. Jõukuselt järgnesid talle taani päritolu magnaat Saxo Agisson (263 adramaad) ning Wrangelite suguvõsa esiisa Eilardus (206 adramaad). Mõjuvõimsad olid ka vennad [[Lode|Loded]], kellele kuulus 97 ja 74 adramaad, kuid arvestades nende allvasalle ja kaaskondlasi, võis meestega kokku seostada ligi 300 adramaa jagu lääne. Keskmine, ühe rüütli jaoks sobilik lään oli reeglina 20-30 adramaa suurune. [[Fail:Riga Schwarhaeupterhausportal.jpg|pisi|350px|vasakul|Riia Mustpeade vennaskonna maja]]<gallery widths="300px" heights="250px"> Keila_kindlustatud_elamu_varemed.jpg|Keila linnus Narva_castle_2008.JPG|Narva kindlus Toompea_Castle.jpg|Toompea kindlus Kiiu_tornlinnus_2012.jpg|Kiiu vasalllinnus </gallery> <center>{{Clickable button 2|Tagasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Harjumaa_Muuseum/liivakast|class=mw-ui-progressive|padding=40px 40px}}&nbsp;{{Clickable button 2|Edasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Harjumaa_Muuseum/liivakast2|padding=40px 40px}}</center> r5hx0woz1nqmn5uxm294aqzacgdha7x 6168604 6168603 2022-07-27T08:24:54Z Harjumaa Muuseum 147699 wikitext text/x-wiki == Kes olid Harju-Viru vasallid? == [[Fail:Miniatura dei Carmina regia 02.jpg|pisi|Rüütel hobusel]] Paljud Harju-Viru [[Vasall|vasallid]] olid etnilised [[sakslased]]. Peamised regioonid, kust [[Liivimaa|Liivimaale]] saabuti, olid Põhja-Saksa alad, mis ulatusid [[Vestfaal|Vestfaalist]] [[Pommeri|Pommerini]], kuid mitmed läänimehed pärinesid ka 13. sajandi alguses [[Taani|Taanile]] kuuluvast [[Holstein|Holsteinist]] või selle lähedal asuvatest aladelt.  Kõige kaugemalt saabunud läänimehed pärinesid [[Holland|Hollandist]] või [[Köln|Kölnist]]. [[Eestlased|Eestlaste]] täpset osakaalu läänimeeste seas on keeruline hinnata, kuid erinevate uurijate tõlgenduses olid Harju-Viru vasallide seast kohalikku päritolu 4-10%. Eestlaste tuvastamisel tuleb lähtuda vasallide nimedest, kuid sellega tekivad mõningased raskused. Nimelt kaasnes ristimisega mõnikord ka uus kristlik nimi. Eestlased olid nii läänemeresoome nimedega Hildælempæ ja Uillølemp kui germaani eesnimega Hermann Osilianus (ehk saarlane) ning ladina nimega [[Clemens Esto]] (ehk eestlane). Lisanime puudumisel on raske tuvastada, kas mõni Arnoldi või Johannese nimeline vasall oli kohalikku päritolu. Arheoloogilised leidu kinnitavad muinasaegse eliidi püsimajäämist pärast ristisõdu, kuid eesti päritolu vasallide seas toimus kiire kultuuriline saksastumine. [[Fail:Riga Schwarhaeupterhausportal.jpg|pisi|350px|vasakul|Riia Mustpeade vennaskonna maja]]Harju-Virumaal jagati rüütlilääne, kuid vasallide seas ei kasutatud aadlitiitleid nagu krahv või parun. Seetõttu langesid vasalliseisus ja rüütliseisus siin suuresti kokku. Majanduslikult olid läänimeeste seas aga suured erinevused: kõige rikkamate ja kõige vaesemate vasallide [[Lään|läänide]] suurus võis erineda sajakordselt. Sotsiaalses mõttes tehti vahet [[Rüütel|rüütlitel]] ja teistel relvakandjatel, keda kutsuti kannupoisteks (saksa keeles knecht/knappe). Mõlemad kuulusid läänimeeste hulka ning olid nn “sünnilt rüütlid”, kuid kannupoisid polnud läbinud tseremoniaalse rüütliks löömise. [[Taani hindamisraamat]] annab detailse ülevaate Põhja-Eesti maavaldussuhetest 1240. aasta ringis. Selle andmetel oli Harju-Virus lääne enam kui 100 vasalli, kelle vahel jaotus ¾ kogu haritavast maast. Umbes ⅕ maast kuulus Taani kuninga otsevõimu alla ning umbes 5% kirikule. 16. sajandiks oli Harju-Viru vasalle umbes 130. 1240. aasta paiku valdas Põhja-Eesti suurimat lääni – kokku 442 [[Adramaa|adramaad]] 23 erinevas külas – Viru vasall Thietrich Kyvele. Jõukuselt järgnesid talle taani päritolu magnaat Saxo Agisson (263 adramaad) ning Wrangelite suguvõsa esiisa Eilardus (206 adramaad). Mõjuvõimsad olid ka vennad [[Lode|Loded]], kellele kuulus 97 ja 74 adramaad, kuid arvestades nende allvasalle ja kaaskondlasi, võis meestega kokku seostada ligi 300 adramaa jagu lääne. Keskmine, ühe rüütli jaoks sobilik lään oli reeglina 20-30 adramaa suurune. <gallery widths="300" heights="250"> Fail:Keila kindlustatud elamu varemed.jpg|Keila linnus Fail:Narva castle 2008.JPG|Narva kindlus Fail:Toompea Castle.jpg|Toompea kindlus </gallery> <center>{{Clickable button 2|Tagasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Harjumaa_Muuseum/liivakast|class=mw-ui-progressive|padding=40px 40px}}&nbsp;{{Clickable button 2|Edasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Harjumaa_Muuseum/liivakast2|padding=40px 40px}}</center> 7ia2j3tqhwuezk7c4n8msms8wh54bo6 6168617 6168604 2022-07-27T08:56:34Z Harjumaa Muuseum 147699 wikitext text/x-wiki == Kes olid Harju-Viru vasallid? == [[Fail:Miniatura dei Carmina regia 02.jpg|pisi|Rüütel hobusel]] Paljud Harju-Viru [[Vasall|vasallid]] olid etnilised [[sakslased]]. Peamised regioonid, kust [[Liivimaa|Liivimaale]] saabuti, olid Põhja-Saksa alad, mis ulatusid [[Vestfaal|Vestfaalist]] [[Pommeri|Pommerini]], kuid mitmed läänimehed pärinesid ka 13. sajandi alguses [[Taani|Taanile]] kuuluvast [[Holstein|Holsteinist]] või selle lähedal asuvatest aladelt.  Kõige kaugemalt saabunud läänimehed pärinesid [[Holland|Hollandist]] või [[Köln|Kölnist]]. [[Eestlased|Eestlaste]] täpset osakaalu läänimeeste seas on keeruline hinnata, kuid erinevate uurijate tõlgenduses olid Harju-Viru vasallide seast kohalikku päritolu 4-10%. Eestlaste tuvastamisel tuleb lähtuda vasallide nimedest, kuid sellega tekivad mõningased raskused. Nimelt kaasnes ristimisega mõnikord ka uus kristlik nimi. Eestlased olid nii läänemeresoome nimedega Hildælempæ ja Uillølemp kui germaani eesnimega Hermann Osilianus (ehk saarlane) ning ladina nimega [[Clemens Esto]] (ehk eestlane). Lisanime puudumisel on raske tuvastada, kas mõni Arnoldi või Johannese nimeline vasall oli kohalikku päritolu. Arheoloogilised leidu kinnitavad muinasaegse eliidi püsimajäämist pärast ristisõdu, kuid eesti päritolu vasallide seas toimus kiire kultuuriline saksastumine. [[Fail:Riga Schwarhaeupterhausportal.jpg|pisi|350px|vasakul|Riia Mustpeade vennaskonna maja]]Harju-Virumaal jagati rüütlilääne, kuid vasallide seas ei kasutatud aadlitiitleid nagu krahv või parun. Seetõttu langesid vasalliseisus ja rüütliseisus siin suuresti kokku. Majanduslikult olid läänimeeste seas aga suured erinevused: kõige rikkamate ja kõige vaesemate vasallide [[Lään|läänide]] suurus võis erineda sajakordselt. Sotsiaalses mõttes tehti vahet [[Rüütel|rüütlitel]] ja teistel relvakandjatel, keda kutsuti kannupoisteks (saksa keeles knecht/knappe). Mõlemad kuulusid läänimeeste hulka ning olid nn “sünnilt rüütlid”, kuid kannupoisid polnud läbinud tseremoniaalse rüütliks löömise. [[Taani hindamisraamat]] annab detailse ülevaate Põhja-Eesti maavaldussuhetest 1240. aasta ringis. Selle andmetel oli Harju-Virus lääne enam kui 100 vasalli, kelle vahel jaotus ¾ kogu haritavast maast. Umbes ⅕ maast kuulus Taani kuninga otsevõimu alla ning umbes 5% kirikule. 16. sajandiks oli Harju-Viru vasalle umbes 130. 1240. aasta paiku valdas Põhja-Eesti suurimat lääni – kokku 442 [[Adramaa|adramaad]] 23 erinevas külas – Viru vasall Thietrich Kyvele. Jõukuselt järgnesid talle taani päritolu magnaat Saxo Agisson (263 adramaad) ning [[Wrangell|Wrangelite]] suguvõsa esiisa Eilardus (206 adramaad). Mõjuvõimsad olid ka vennad [[Lode|Loded]], kellele kuulus 97 ja 74 adramaad, kuid arvestades nende allvasalle ja kaaskondlasi, võis meestega kokku seostada ligi 300 adramaa jagu lääne. Keskmine, ühe rüütli jaoks sobilik lään oli reeglina 20-30 adramaa suurune. <gallery widths="300" heights="250"> Fail:Keila kindlustatud elamu varemed.jpg|Keila linnus Fail:Narva castle 2008.JPG|Narva kindlus Fail:Toompea Castle.jpg|Toompea kindlus </gallery> <center>{{Clickable button 2|Tagasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Harjumaa_Muuseum/liivakast|class=mw-ui-progressive|padding=40px 40px}}&nbsp;{{Clickable button 2|Edasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Harjumaa_Muuseum/liivakast2|padding=40px 40px}}</center> 8dk4bmtusr9783ghm3uvqnfnomfqogl Anna Seghers 0 634172 6168525 6168175 2022-07-26T22:09:10Z 2001:1530:1018:3C60:BE14:9CCA:E25F:638D wikitext text/x-wiki '''Anna Seghers''' (19. november 1900 - 1. juuni 1983) oli saksa kirjanik. gol8l73qhgvaxb3y9fh5k48yamuzi7k 6168570 6168525 2022-07-27T06:09:11Z Andres 5 wikitext text/x-wiki '''Anna Seghers''' ([[19. november]] [[1900]] – [[1. juuni]] [[1983]]) oli saksa kirjanik. 0ms57igetzz72j4btfqn4xljfue6euy 6168572 6168570 2022-07-27T06:21:15Z Andres 5 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Anna Seghers (Bundesarchiv-Bild 183-F0114-0204-003) – retouched by Carschten.jpg|pisi|Anna Seghers (1966)]] '''Anna Seghers''' (* [[19. November]] [[1900]] in [[Mainz]]; † [[1. Juni]] [[1983]] in [[Ost-Berlin]]; gebürtig '''Annette (Netti) Reiling''',<ref>{{Internetquelle |autor= |url=https://search.ancestry.de/cgi-bin/sse.dll?indiv=1&dbid=7508&h=65114&tid=&pid=&queryId=a907d8c1130729a9fe688ce01da74054&usePUB=true&_phsrc=dkX13191&_phstart=successSource |titel=Geburtsurkunde Netti Reiling / Anna Seghers |werk=ancestry.de |hrsg=ancestry.de |datum= |abruf=2020-10-06 |sprache=deutsch}}</ref> verheiratet als ) war eine [[Liste deutschsprachiger Schriftsteller|deutsche Schriftstellerin]] und von Präsidentin des [[Schriftstellerverband der DDR|Schriftstellerverbandes der DDR]]. '''Anna Seghers''' (pseudonüüm; sünninimi '''Netti Reiling''', abielus '''Netty Radványi'''; [[19. november]] [[1900]] [[Mainz]] – [[1. juuni]] [[1983]] [[Ida-Berliin]]) oli juudi päritolu saksa kirjanik. Aastatel 1952–1978 oli ta [[Saksa DV kirjanike liit|Saksa DV kirjanike liidu]] (algselt Saksa Kirjanike Liit) president. 7j9t90zmm28lic5diyetg2bohdko990 6168573 6168572 2022-07-27T06:21:50Z Andres 5 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Anna Seghers (Bundesarchiv-Bild 183-F0114-0204-003) – retouched by Carschten.jpg|pisi|Anna Seghers (1966)]] '''Anna Seghers''' (pseudonüüm; sünninimi '''Netti Reiling''', abielus '''Netty Radványi'''; [[19. november]] [[1900]] [[Mainz]] – [[1. juuni]] [[1983]] [[Ida-Berliin]]) oli juudi päritolu saksa kirjanik. Aastatel 1952–1978 oli ta [[Saksa DV kirjanike liit|Saksa DV kirjanike liidu]] (algselt Saksa Kirjanike Liit) president. dr5mv6kdwvluu4879yxf52utaecpu4i Ladina transliteratsioon 0 634174 6168192 2022-07-26T11:59:14Z Vaher 60454 Ümbersuunamine lehele [[Latinisatsioon]] wikitext text/x-wiki #suuna[[Latinisatsioon]] qfp447kihwdp3zpth6r8bcdn4qjk4kt Mount Gambier 0 634175 6168238 2022-07-26T12:53:54Z Kuuskinen 33651 Uus lehekülg: '{{linn | nimi = Mount Gambier | nimi1_keel = | nimi1 = | pilt = MountGambierCommercialStreet.JPG | pildiallkiri = Mount Gambieri tänav | lipp = | vapp = | pindala = 193,3 | elanikke = 29 639 (2018) | laius = -37.829444 | pikkus = 140.782778 | asendikaart = Austraalia }} '''Mount Gambier''' on linn [[Austraalia]]s [[Lõuna-Austraalia|Lõuna-Austraalia osariigis]] ning on rahvaarvult osariigi teine linn. Linn asub [[Mount Gambier (vulkaan)|Mount Gambieri]] v...' wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Mount Gambier | nimi1_keel = | nimi1 = | pilt = MountGambierCommercialStreet.JPG | pildiallkiri = Mount Gambieri tänav | lipp = | vapp = | pindala = 193,3 | elanikke = 29 639 (2018) | laius = -37.829444 | pikkus = 140.782778 | asendikaart = Austraalia }} '''Mount Gambier''' on linn [[Austraalia]]s [[Lõuna-Austraalia|Lõuna-Austraalia osariigis]] ning on rahvaarvult osariigi teine linn. Linn asub [[Mount Gambier (vulkaan)|Mount Gambieri]] [[vulkaan]]i nõlvadel, paiknedes osariigi pealinnast [[Adelaide]]'ist 450 km kagus ja [[Victoria osariik|Victoria osariigi]] piirist 17 km kaugusel. Linnas elas [[2018]]. aastal 29 639 inimest. oflwcvdvabqx5zbfc5o2doeslrp4e6u 6168240 6168238 2022-07-26T12:54:23Z Kuuskinen 33651 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: +[[Kategooria:Austraalia asulad]]; +[[Kategooria:Lõuna-Austraalia]] wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Mount Gambier | nimi1_keel = | nimi1 = | pilt = MountGambierCommercialStreet.JPG | pildiallkiri = Mount Gambieri tänav | lipp = | vapp = | pindala = 193,3 | elanikke = 29 639 (2018) | laius = -37.829444 | pikkus = 140.782778 | asendikaart = Austraalia }} '''Mount Gambier''' on linn [[Austraalia]]s [[Lõuna-Austraalia|Lõuna-Austraalia osariigis]] ning on rahvaarvult osariigi teine linn. Linn asub [[Mount Gambier (vulkaan)|Mount Gambieri]] [[vulkaan]]i nõlvadel, paiknedes osariigi pealinnast [[Adelaide]]'ist 450 km kagus ja [[Victoria osariik|Victoria osariigi]] piirist 17 km kaugusel. Linnas elas [[2018]]. aastal 29 639 inimest. [[Kategooria:Austraalia asulad]] [[Kategooria:Lõuna-Austraalia]] j0zb40ozcehe7dvai9irwsub1pmvnua 6168241 6168240 2022-07-26T12:55:20Z Kuuskinen 33651 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Mount Gambier | nimi1_keel = | nimi1 = | pilt = MountGambierCommercialStreet.JPG | pildiallkiri = Mount Gambieri tänav | lipp = | vapp = | pindala = | elanikke = | laius = -37.829444 | pikkus = 140.782778 | asendikaart = Austraalia }} '''Mount Gambier''' on linn [[Austraalia]]s [[Lõuna-Austraalia|Lõuna-Austraalia osariigis]] ning on rahvaarvult osariigi teine linn. Linn asub [[Mount Gambier (vulkaan)|Mount Gambieri]] [[vulkaan]]i nõlvadel, paiknedes osariigi pealinnast [[Adelaide]]'ist 450 km kagus ja [[Victoria osariik|Victoria osariigi]] piirist 17 km kaugusel. Linnas elas [[2018]]. aastal 29 639 inimest. [[Kategooria:Austraalia asulad]] [[Kategooria:Lõuna-Austraalia]] affpjl93cirzv9tigrzh3on2x0ex0zv 6168243 6168241 2022-07-26T12:56:33Z Kuuskinen 33651 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Mount Gambier | nimi1_keel = | nimi1 = | pilt = MountGambierCommercialStreet.JPG | pildiallkiri = Mount Gambieri tänav | lipp = | vapp = | pindala = | elanikke = | laius = -37.829444 | pikkus = 140.782778 | asendikaart = Austraalia }} '''Mount Gambier''' on linn [[Austraalia]]s [[Lõuna-Austraalia|Lõuna-Austraalia osariigis]] ning on rahvaarvult osariigi teine linn. Linn asub [[Mount Gambier (vulkaan)|Mount Gambieri]] [[vulkaan]]i nõlvadel, paiknedes osariigi pealinnast [[Adelaide]]'ist 450 km kagus ja [[Victoria osariik|Victoria osariigi]] piirist 17 km kaugusel. Linnas elas [[2018]]. aastal 29 639 inimest. ==Viited== {{Viited}} [[Kategooria:Austraalia asulad]] [[Kategooria:Lõuna-Austraalia]] 1wyc4jitzlm7f62pd785sm85retwkgm Bāliņi 0 634176 6168248 2022-07-26T13:00:23Z Melilac 58734 Uus lehekülg: '{{linn | nimi = Bāliņi | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Bāliņi | elanikke = 25 (2002)<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=83559 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Bāliņi''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''skrajciems'' ehk [[hajaküla]]) Lätis [[Ropaži piirkond|Ropaži piirkonna]] [[Garkalne vald|Garkalne vallas]]. Küla asub valla kaguosas merepinnast 10 meetri kõrgusel. Bāliņi jääb valla keskus...' wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Bāliņi | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Bāliņi | elanikke = 25 (2002)<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=83559 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Bāliņi''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''skrajciems'' ehk [[hajaküla]]) Lätis [[Ropaži piirkond|Ropaži piirkonna]] [[Garkalne vald|Garkalne vallas]]. Küla asub valla kaguosas merepinnast 10 meetri kõrgusel. Bāliņi jääb valla keskusest [[Berģi]]st 14 ja [[Riia]] keskusest 26 kilomeetri kaugusele. Külla jääb Bāliņi bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/5493 Autotransporta direcija]</ref> Aastal 2002 oli külas 25 elanikku. ==Viited== {{viited}} {{Garkalne piirkond}} [[Kategooria:Ropaži piirkonna külad]] azmw7s7adj3tcbf3uwxox16gxx5o3x9 Anna Moskwa 0 634177 6168249 2022-07-26T13:00:41Z Juhan121 25066 Uus lehekülg: ''''Anna Moskwa''' (sündinud [[27. mai]]l [[1979]] [[Zamość]]is) on [[Poola]] poliitik. Ta on [[28. oktoober|28. oktoobrist]] [[2021]] Poola kliima- ja keskkonnaminister. Ta lõpetas [[Lublini katoliku ülikool]]i, kus õppis sotsioloogiat ja [[Maria Curie-Skłodowska ülikool]]i, kus õppis rahvusvahelisi suhteid. Ta õppis [[Varssavi ülikool]]is aspirantuuris ettevõtte juhtimise alal. Ta on omandanud ka MBA kraadi [[Lazarski ülikool]]is. {{asenda:Pooleli}} 28. o...' wikitext text/x-wiki '''Anna Moskwa''' (sündinud [[27. mai]]l [[1979]] [[Zamość]]is) on [[Poola]] poliitik. Ta on [[28. oktoober|28. oktoobrist]] [[2021]] Poola kliima- ja keskkonnaminister. Ta lõpetas [[Lublini katoliku ülikool]]i, kus õppis sotsioloogiat ja [[Maria Curie-Skłodowska ülikool]]i, kus õppis rahvusvahelisi suhteid. Ta õppis [[Varssavi ülikool]]is aspirantuuris ettevõtte juhtimise alal. Ta on omandanud ka MBA kraadi [[Lazarski ülikool]]is. {{Pooleli|aasta=2022|kuu=juuli}} [[28. oktoober|28. oktoobrist]] [[2021]] on ta Poola kliima- ja keskkonnaminister. 2022. aasta Venemaa sissetungi ajal Ukrainasse nõudis ta viivitamatut sanktsioonide kehtestamist Venemaa naftale ja gaasile ning teatas, et Poola soovib kehtestada selge tähtaja Venemaa nafta impordi lõpetamiseks Euroopa Liidus. a märkis ka, et liit peaks karistama pooli, kes maksavad Vene gaasi eest rublades, ning et Poola on valmis aitama Saksamaad Venemaa nafta kasutamise peatamisel. {{JÄRJESTA:Moskwa, Anna}} [[Kategooria:Poola poliitikud]] [[Kategooria:Keskkonnaministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1979]] g9gn2sziug80mces91ry9gdc5jwvik7 Arutelu:Viktor Trasberg 1 634178 6168273 2022-07-26T13:23:33Z Kruusamägi 1530 Uus lehekülg: 'See "Rahva hulgas on tuntud kui Traktor Visberg" on väga kahtlane. ~~~~' wikitext text/x-wiki See "Rahva hulgas on tuntud kui Traktor Visberg" on väga kahtlane. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 26. juuli 2022, kell 16:23 (EEST) 8to3dc9qn7r3yfr0mopdlpnqstuxlws Lepiota 0 634179 6168275 2022-07-26T13:24:24Z Kruusamägi 1530 Ümbersuunamine lehele [[Harisirmik]] wikitext text/x-wiki #suuna[[Harisirmik]] 7f5eeg6bkvng9xjn627uumloivtvf0d Cystoderma 0 634180 6168277 2022-07-26T13:24:49Z Kruusamägi 1530 Ümbersuunamine lehele [[Pisisirmik]] wikitext text/x-wiki #suuna[[Pisisirmik]] pl91u5lngnjq2fxpumesq6q4eax3z3t Arutelu:Nipernaadi skulptuur 1 634181 6168284 2022-07-26T13:29:44Z Ursus scribens 115317 Uus lehekülg: '== == Lisati Kategooria:Valga ehitised. Kas nüüd on siis skulptuurid ehitised? ~~~~' wikitext text/x-wiki == == Lisati Kategooria:Valga ehitised. Kas nüüd on siis skulptuurid ehitised? [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 26. juuli 2022, kell 16:29 (EEST) 495gdub4gkpskoqkj8rpqt5cfedlm9g 6168287 6168284 2022-07-26T13:31:13Z Ursus scribens 115317 wikitext text/x-wiki Lisati Kategooria:Valga ehitised. Kas nüüd on siis skulptuurid ehitised? [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 26. juuli 2022, kell 16:29 (EEST) rx2q8826cndix06i26fbck4a8gafu3o Kutina 0 634182 6168298 2022-07-26T13:40:35Z Taurus404 80079 Uus lehekülg: ':''Teiste kasutuste kohta vaata artiklit [[Kutina (täpsustus)]].'' {{linn | nimi = Kutina | hääldus = | nimi1_keel = | nimi1 = | nimi1_latin = | nimi2_keel = | nimi2 = | nimi2_latin = | nimi3_keel = | nimi3 = | nimi3_latin = | nimi4_keel = | nimi4 = | nimi4_latin = | nimi5_keel = | nimi5 = | nimi5_latin = | pilt = Petrokemija Kutina.jpg | pildiallkiri = Kutina petrokeemiatehas | pildilaius = | vapp = | vapi_link = | lipp = | lipu_link = | dev...' wikitext text/x-wiki :''Teiste kasutuste kohta vaata artiklit [[Kutina (täpsustus)]].'' {{linn | nimi = Kutina | hääldus = | nimi1_keel = | nimi1 = | nimi1_latin = | nimi2_keel = | nimi2 = | nimi2_latin = | nimi3_keel = | nimi3 = | nimi3_latin = | nimi4_keel = | nimi4 = | nimi4_latin = | nimi5_keel = | nimi5 = | nimi5_latin = | pilt = Petrokemija Kutina.jpg | pildiallkiri = Kutina petrokeemiatehas | pildilaius = | vapp = | vapi_link = | lipp = | lipu_link = | deviis = | pindala = 294,34<ref>http://www.kutina.hr/ – Official website</ref> | elanikke = 22 760 | laius = | pikkus = | asendikaardi_pilt = | asendikaardi_pilt_laius = | asendikaardi_pilt_seletus = | asendikaart = Horvaatia | asendikaardi_seletus = | osm = pind }} '''Kutina''' on linn [[Horvaatia]] keskosas [[Sisaki-Moslavina maakond|Sisaki-Moslavina maakonnas]]. See on mägise [[Moslavina]] piirkonna suurim linn. Linna oli 2011. aastal registreeritud 13 735 inimest ning selle tegelik rahvaarv oli 22 760. Kutina esmamainimine oli 1256. aastal. Linn on piirkonna tööstuskeskus, seal asub lisaks petrokeemiatehasele [[Petrokemija]] ja elektroonikatehasele SELK veel mitmeid väiksemaid tööstusettevõtteid. Kutina meediaajalugu on väärikas, linnas tegutsevad ajaleht Moslavački List ja raadiojaam Radio Moslavina. Linna lähedal [[Voloder (Horvaatia)|Voloderi]] külas on asunud telekanali Nezavisna Televizija peakorter. Kutina on tuntud noortepärase linnana ning seal tegutseb ööklubi Baraka. Põhilised turismiatraktsioonid on [[Lonjsko Polje]] rahvuspark, Maarja kindluskirik, vanad puumajad, Moslavina mäed ja veinitee, kus saab proovida kohalikke veine. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Horvaatia linnad]] clkzn8myv6ddtdo4jsjwbwczwheikpg PTSD 0 634183 6168317 2022-07-26T14:05:36Z Ehitaja 63547 Ümbersuunamine lehele [[Posttraumaatiline stressihäire]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Posttraumaatiline stressihäire]] 2015gf4tok9i1nt7lxezcsw9n1fmq6w Teenete eest 0 634184 6168318 2022-07-26T14:07:52Z Octagon11 123728 Uus lehekülg: '{{Infokast autasu |Nimi = Teenete eest |Pilt = Zasluhy-1.jpg |Lint = Order of Merit 1st Class of Ukraine.png |Pilt2klass = Zasluhy-2.jpg |PiltLint2klass = Order of Merit 2nd Class of Ukraine.png |Pilt3klass = Zaslugi-3.jpg |PiltLint3klass = Order of Merit 3rd Class of Ukraine.png |Рildi laius = |Algne nimi = |Deviis = |Riik = {{Pisilipp|Ukraina}...' wikitext text/x-wiki {{Infokast autasu |Nimi = Teenete eest |Pilt = Zasluhy-1.jpg |Lint = Order of Merit 1st Class of Ukraine.png |Pilt2klass = Zasluhy-2.jpg |PiltLint2klass = Order of Merit 2nd Class of Ukraine.png |Pilt3klass = Zaslugi-3.jpg |PiltLint3klass = Order of Merit 3rd Class of Ukraine.png |Рildi laius = |Algne nimi = |Deviis = |Riik = {{Pisilipp|Ukraina}} |Тüüp = |Keda autasustatakse = |Autasustamise alused = |Keda autasustakse = |Mõõtmed = |Asutamise aeg = |Esimene autasustamine = |Viimane autasustamine = |Autasustamiste arv = |Kõrgem autasu = |Madalam autasu = |Võrdne autasu = }} '''Teenete eest''' ([[ukraina keel]]es ''За заслуги'') on [[Ukraina]] riiklik orden. bxqcgw70708gsf967bn0pr3ywxle282 6168510 6168318 2022-07-26T20:49:03Z Octagon11 123728 wikitext text/x-wiki {{Infokast autasu |Nimi = Teenete eest |Pilt = Zasluhy-1.jpg |Lint = Order of Merit 1st Class of Ukraine.png |Pilt2klass = Zasluhy-2.jpg |PiltLint2klass = Order of Merit 2nd Class of Ukraine.png |Pilt3klass = Zaslugi-3.jpg |PiltLint3klass = Order of Merit 3rd Class of Ukraine.png |Рildi laius = |Algne nimi = |Deviis = |Riik = {{Pisilipp|Ukraina}} |Тüüp = |Keda autasustatakse = |Autasustamise alused = |Keda autasustakse = |Mõõtmed = |Asutamise aeg = |Esimene autasustamine = |Viimane autasustamine = |Autasustamiste arv = |Kõrgem autasu = |Madalam autasu = |Võrdne autasu = }} '''Teenete eest''' ([[ukraina keel]]es ''За заслуги'') on [[Ukraina]] riiklik orden. [[Kategooria:Ukraina teenetemärgid]] ig0x1zopkr7r2x0armndnudb8gxi6uv Stjepan Radić 0 634185 6168320 2022-07-26T14:10:35Z Taurus404 80079 Uus lehekülg: '{{Infokast ametiisik | nimi = Stjepan Radić | pildi nimi = Stjepan-Radic.png | pildi seletus =Stjepan Radić (1920ndad) | amet = [[Horvaatia Talurahvapartei]] juht | ametiajaalgus = 28. detsember 1904 | ametiajalõpp = 8. august 1928 | eelmine = ''Partei asutati'' | järgmine = [[Vladko Maček]] | amet2 = [[Horvaatia parlament|Horvaatia parlamendi]] saadik [[Ludbreg]]ist | ametiajaalgus2 = 1908 | ametiajalõpp2 = 1918 | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgu...' wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Stjepan Radić | pildi nimi = Stjepan-Radic.png | pildi seletus =Stjepan Radić (1920ndad) | amet = [[Horvaatia Talurahvapartei]] juht | ametiajaalgus = 28. detsember 1904 | ametiajalõpp = 8. august 1928 | eelmine = ''Partei asutati'' | järgmine = [[Vladko Maček]] | amet2 = [[Horvaatia parlament|Horvaatia parlamendi]] saadik [[Ludbreg]]ist | ametiajaalgus2 = 1908 | ametiajalõpp2 = 1918 | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = 11. juuni 1871 | sünnikoht = [[Martinska Ves (Sisak-Moslavina maakond)|Martinska Ves]], [[Horvaatia-Slavoonia Kuningriik]], [[Austria-Ungari]] (tänapäeva [[Horvaatia]]) | surmaaeg = 8. august 1928 (57-aastasena) | surmakoht = [[Zagreb]], [[Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriik]] (tänapäeva [[Horvaatia]]) | rahvus = '''Kodakondsus:''' <br/> [[István Püha krooni maad|Horvaatia-Ungari]] (1871–1918)<ref>{{cite journal|last=Kosnica|first=Ivan|title=Citizenship in Croatia-Slavonia during the First World War|journal=Journal on European History of Law|volume=8|issue=1|date=2017|pages=58–65|url=https://www.bib.irb.hr/880310}}</ref> <br/> [[Jugoslaavia Kuningriik|Jugoslaavia]] (1918–1928) | partei = [[Horvaatia Talurahvapartei]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = [[Antun Radić]] (vend) | elukoht = '''Matmiskoht:''' <br/> [[Mirogoj' surnuaed]], [[Zagreb]], [[Horvaatia]] | alma_mater = | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Stjepan Radić''' (11. juuni 1871 – 8. august 1928) oli [[horvaadid|horvaadi]] poliitik. Ta asutas [[Austria-Ungari]]s ja [[Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriik|Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriigis]] tegutsenud [[Horvaatia Talurahvapartei]] (HPSS). Teda tuntakse horvaatide üheks poliitiliseks jõuks ühendajana. Radić oli kogu oma karjääri vältel vastu [[serblased|serblaste]] ülemvõimule ning temast sai üle riigi tuntud poliitik. Aastal 1928 tulistas [[Rahva Radikaalpartei]] saadik [[Puniša Račić]] teda [[Horvaatia parlament|parlamendi]] saalis. Ta suri mõni nädal hiljem 57-aastasena haiglas kõhuhaava tõttu.<ref>Norman M. Naimark, Yugoslavia and its Historians: Understanding the Balkan Wars of the 1990s (Stanford: Stanford University Press, 2003), 105, 127</ref> Atendaat andis hoogu horvaatide ja serblaste vastandumisele ja parlamentaarse korra allakäigule, mis kulmineerus 1929. aasta [[6. jaanuari diktatuur]]iga.<ref name="Goldstein">{{cite web|url=https://www.jutarnji.hr/globus/Globus-komentari/ivo-goldstein-za-globus-o-sestojanuarskoj-diktaturi-proslo-je-90-godina-od-drzavnog-udara-kojim-su-trebali-biti-izbrisani-i-hrvati-i-srbi-i-slovenci/8268809/|title=Prošlo je 90 godina od državnog udara kojim su trebali biti izbrisani i Hrvati i Srbi i Slovenci|last=Goldstein|first=Ivo|author-link=Ivo Goldstein|work=[[Jutarnji list]]|date=13 January 2019|language=hr|access-date=18 November 2019}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * {{cite book | last = Dragnich | first = Alex N. | title = The First Yugoslavia: Search for a Viable Political System | year = 1983 | publisher = Hoover Press | isbn = 978-0-8179-7843-3 }} * {{cite journal|url=https://hrcak.srce.hr/213973|title=Državne uze, post i samica: suđenje Stjepanu Radiću 1920. godine|journal=Časopis za suvremenu povijest|publisher=[[Horvaatia Ajalooinstituut]]|volume=29|issue=1|year=1997|last=Janjatović|first=Bosiljka|pages=97–126|language=hr|access-date=26 November 2019}} * {{cite book | last = Petrić | first = Hrvoje | year = 2015 | journal = 110 Godina Hrvatske Seljačke Stranke | title = O braći Radić i počecima Hrvatske pučke seljačke stranke/About Radić brothers and the beginnings of the Croatian People's Peasant Party | url = https://www.academia.edu/26605556 | publisher = Matica hrvatska | isbn = 978-953-341-064-7 | language = hr }} *{{cite journal|url=http://hrcak.srce.hr/index.php?show=clanak&id_clanak_jezik=86483|title=Spaljivanje mađarske zastave 1895. godine u Zagrebu|last=Racko|first=Ljerka|journal=Radovi Zavoda Za Hrvatsku Povijest|volume=23|issue=1|pages=233–246|date=October 1990|language=hr|access-date=12 January 2015}} * {{cite journal | last = Rychlik | first = Jan | year = 2015 | title = Braća Radić i Hrvatska seljačka stranka | trans-title = The Radić Brothers and the Croatian Peasant Party | url = http://hrcak.srce.hr/file/223828 | journal = Almanac Jankovic | publisher = Matica Hrvatska Daruvar | volume = 1 | pages = 91–99 }} ==Välislingid== * [https://web.archive.org/web/20080717025021/http://www.magma.ca/~rendic/radic.htm Stjepan Radić] * [https://web.archive.org/web/20060312233932/http://www.hss.hr/onama/povijest.php The history of the Croatian Peasant Party] * [https://web.archive.org/web/20060719170930/http://www.magma.ca/%7Erendic/radic.jpg Picture of Radić] * [https://web.archive.org/web/20070810073705/http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/5/5f/Kuna_200.JPG The Croatian 200 kn bill with Stjepan Radić] * [https://www.matica.hr/media/knjige/ceski-narod-na-pocetku-xx-stoljeca-970/pdf/ceski-narod-pdf.pdf Češki narod na početku XX. stoljeća] {{JÄRJESTA:Radic,Stjepan}} [[Kategooria:Sündinud 1871]] [[Kategooria:Surnud 1928]] [[Kategooria:Horvaatia poliitikud]] 1jd99mycnu8bkok8bkuc064efqfiio4 Pälvimus 0 634186 6168326 2022-07-26T14:20:25Z Lulu 294 Uus lehekülg: ''''Pälvimus''' ([[sanskriti keel]]es ''puṇya''; [[paali keel]]es ''puñña''; [[tiibeti keel]]es ''bsod nams''; [[hiina keel]]es 功德 ''gongde''; [[jaapani keel]]es ''kudoku'') on [[budism]]is [[virgumine|virgumist]] soodustav tegur, mida saadakse heategude, [[ohverdamine|ohverdamise]], [[annetamine|annetamise]], õige mõtlemise vm teel. Pälvimuste kogumist peetakse [[mahajaana]]s väga oluliseks ja nende hulk ehk pälvimuste kuhi (sanskriti keeles ''puṇyaskandha'...' wikitext text/x-wiki '''Pälvimus''' ([[sanskriti keel]]es ''puṇya''; [[paali keel]]es ''puñña''; [[tiibeti keel]]es ''bsod nams''; [[hiina keel]]es 功德 ''gongde''; [[jaapani keel]]es ''kudoku'') on [[budism]]is [[virgumine|virgumist]] soodustav tegur, mida saadakse heategude, [[ohverdamine|ohverdamise]], [[annetamine|annetamise]], õige mõtlemise vm teel. Pälvimuste kogumist peetakse [[mahajaana]]s väga oluliseks ja nende hulk ehk pälvimuste kuhi (sanskriti keeles ''puṇyaskandha'') võib olla loendamatu. Samas ei pruugi oluline olla pälvimuste kogumine iseendale, vaid neid võib olendite heaks tehtud teadvustatud ja sihipärase toimimisega anda kõigile. Mahajaana järgi annab [[mõistmine]] võrratult rohkem pälvimusi kui näiteks tavaline [[buda]]dele ohverdamine või tavalised heateod.<ref>Ida mõtteloo leksikon: Pälvimus.[https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/P%C3%A4lvimus]</ref> == Viited == {{viited}} smdp8cln6s6pw6h6ahegbkeuanf30lr 6168327 6168326 2022-07-26T14:20:41Z Lulu 294 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Budism]] wikitext text/x-wiki '''Pälvimus''' ([[sanskriti keel]]es ''puṇya''; [[paali keel]]es ''puñña''; [[tiibeti keel]]es ''bsod nams''; [[hiina keel]]es 功德 ''gongde''; [[jaapani keel]]es ''kudoku'') on [[budism]]is [[virgumine|virgumist]] soodustav tegur, mida saadakse heategude, [[ohverdamine|ohverdamise]], [[annetamine|annetamise]], õige mõtlemise vm teel. Pälvimuste kogumist peetakse [[mahajaana]]s väga oluliseks ja nende hulk ehk pälvimuste kuhi (sanskriti keeles ''puṇyaskandha'') võib olla loendamatu. Samas ei pruugi oluline olla pälvimuste kogumine iseendale, vaid neid võib olendite heaks tehtud teadvustatud ja sihipärase toimimisega anda kõigile. Mahajaana järgi annab [[mõistmine]] võrratult rohkem pälvimusi kui näiteks tavaline [[buda]]dele ohverdamine või tavalised heateod.<ref>Ida mõtteloo leksikon: Pälvimus.[https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/P%C3%A4lvimus]</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Budism]] ff8lt8dqray3bh00fyv3cvlmtalatc5 Laine-Astrid Bils 0 634187 6168344 2022-07-26T15:09:32Z 46.131.40.232 Uus lehekülg: 'Laine-Astrid Bils (16.2.1928 Tallinn - 19.7.2022 Tallinn) Laine-Astrid Bils sündis 1928. aastal Tallinnas. Õppis Riiklikus Inglise Kolledžis, millele lapsevanemate rahaga ehitati uus õppehoone Narva maanteele. Selles õpilased õppida ei jõudnud, sest puhkes sõda; pärast sõda avati seal Tallinna Pedagoogiline Instituut, praegune Tallinna Ülikool. Sõja-aastatel, vanuses 13 kuni 16 aastat, töötas ta suviti üksinda isatalus – toitis loomi, lüpsis lehmi, künd...' wikitext text/x-wiki Laine-Astrid Bils (16.2.1928 Tallinn - 19.7.2022 Tallinn) Laine-Astrid Bils sündis 1928. aastal Tallinnas. Õppis Riiklikus Inglise Kolledžis, millele lapsevanemate rahaga ehitati uus õppehoone Narva maanteele. Selles õpilased õppida ei jõudnud, sest puhkes sõda; pärast sõda avati seal Tallinna Pedagoogiline Instituut, praegune Tallinna Ülikool. Sõja-aastatel, vanuses 13 kuni 16 aastat, töötas ta suviti üksinda isatalus – toitis loomi, lüpsis lehmi, kündis, külvas, pani kartulid kevadel maha ja võttis sügisel üles, koristas vilja ja vedas normiviljakotid hobuvankril kogumiskohta – mille kõigega ei pidanud üks nooruke tütarlaps sõja ajal hakkama saama! 1940-ndatel aastatel õppis Laine-Astrid Bils Tallinnas muusikakoolis klaverit ja orelit. Oreli eriala õppis ta helilooja Edgar Arro käe all; tunnid toimusid Kaarli kirikus, kus ta sooritas ka oreli eriala lõpueksami 1948. aasta 19. juunil. 1940-ndate lõpus ja 50-ndate alguses tegutses Laine-Astrid Bils organistina Läänemaa, Kesk-Eesti ja Viljandimaa kirikutes. Liiklus oli sõjajärgsetel aastatel vilets ja ta sõitis kirikust teise juhusliku transpordiga. Kui ühtegi autot ei liikunud, läks ta jalgsi, talvel suuskadega. Ta rääkis, et kord, kui ta suusatas Pilistvere kiriku poole, oli ta nii väsinud, et kukkus suuskadega külili lumme. Lumi soojendas ja pärast puhkamist suusatas ta edasi... 1953. aastal Laine-Astrid Bils abiellus ja pärast seda elas ta mõnda aega mehe vanemate juures Moskvas ja käis 1954. aastal Moskvas režissööride kursustel, pärast mida tuli Eestisse tagasi. Pärast Stalini surma hakkasid olud Eestis muutuma ja 1959. aastal võeti ta tööle tolleaegse Tallinna Pedagoogilise Instituudi muusikakateedrisse klaveriõpetajaks ja koorijuhtimistundide klaverisaatjaks, niisiis hakkas ta tööle Riikliku Inglise Kolledži jaoks ehitatud hoones. Palk oli aga nii väike, et tal tuli hommikuti enne ja õhtuti pärast põhitööd hakata andma koolides klaveritunde, seejärel hakkas ta töötama veel ka mitme asutuse juures laulusolistide klaverisaatjana. Pedagoogilise instituudi õpperuumid olid külmad; külmades ruumides paigal istumisest tekkis närvipõletik. 1967. aastal lahkus ta töölt pedagoogilises instituudis. Selleks ajaks oli ta juba asutanud segakoorid kolmes tehases ja hiljem ka meeskoori Tallinna Taksopargis. Laulupeole viis ta korraga kolm laulukoori. Lisaks sellele asutas ta lauluansambleid ja juhendas soliste mitmes asutuses ning juhatas Nõmme Kultuurimaja segakoori. 1968. aastal asus ta tööle koondise “Ookean” kultuuribaasis ansamblite ja orkestrite juhendajana, samal ajal asutas ta mees- ja naisansambli nii Õpetajate Majas kui ka Statistika Keskvalitsuses ning juhendas ka laulusoliste ning saatis kõiki klaveril või akkordionil. 1980. aastal kutsuti ta tööle “Tallinnfilmi”, kus töötas kuni pensionieani. 1989. aastal avardusid võimalused tolleaegses Nõukogude Liidus ja juba pensionil olles asutas Laine-Astrid Bils oma filmistuudio ja võeti kinoliidu liikmeks. Selles filmistuudios on valminud neli dokumentaalfilmi, milles Laine-Astrid Bils on olnud režissöör ja käsikirja autor, mõne filmi puhul ka produtsent: 1. „Lumine valgus” – dokumentaalfilm Jamali-Neenetsi Rahvusringkonnast, mis on maailma rikkaim piirkond loodusressursside poolest ühe elaniku kohta, sealsetest keskkonnaprobleemidest ja sotsiaalsest olukorrast perestroika ajal (käsikirja kaasautor Arvo Valton). 2. „Akvaarium” – dokumentaalfilmis käsitletakse Eesti ühiskonnas toimunud muutusi aastatel 1979–1998 ja iseseisva Eesti riigi taastamist keeruka elukäiguga vabadusvõitleja Tiit Madissoni isiku ja saatuse kaudu. 3. „Vana merekindlus“ – dokumentaalfilm Soome lahel võtmepositsioonil paikneva Naissaare merekindluse ajaloost Eesti Vabariigi kaitseväelaste ning mereväelaste laste meenutuste kaudu, dokumentaalsete filmikaadrite, fotode ja dokumentide abil. 4. „Pro patria ad astra“ – film Eesti lennuväest, selle loomisest, hiilgeajast ja hävitamisest nõukogude võimu poolt, samuti Eesti oma lennukiehitusest; kasutatud on dokumente, fotosid, haruldasi filmikaadreid ja lennundusinimeste meenutusi Nõukogudeaegne poliitiline tegevus teda ei huvitanud. Kui ta oli asunud tööle pedagoogilisse instituuti, anti talle valimiste korraldamisel ükskord agitaatori ülesanne. Ta võttis seda südamega, käis läbi kõik oma piirkonna korterid, ka keldrikorterid, ja innustas inimesi oma õiguste eest seisma. Pärast seda ei kaasatud teda enam kunagi valimiste korraldamisse. Pärast filmi „Akvaarium“ esilinastust kutsuti Laine-Astrid Bils Põllumeeste Kogusse. See oli ainuke partei, mille liige ta eales on olnud nlulgjetiowrrw4bwbw8bcxtfv7a6yo 6168347 6168344 2022-07-26T15:21:31Z 46.131.40.232 wikitext text/x-wiki Laine-Astrid Bils (16.2.1928 Tallinn - 19.7.2022 Tallinn) Laine-Astrid Bils sündis 1928. aastal Tallinnas. Õppis Riiklikus Inglise Kolledžis, millele lapsevanemate rahaga ehitati uus õppehoone Narva maanteele. Selles õpilased õppida ei jõudnud, sest puhkes sõda; pärast sõda avati seal Tallinna Pedagoogiline Instituut, praegune Tallinna Ülikool. Sõja-aastatel, vanuses 13 kuni 16 aastat, töötas ta suviti üksinda isatalus – toitis loomi, lüpsis lehmi, kündis, külvas, pani kartulid kevadel maha ja võttis sügisel üles, koristas vilja ja vedas normiviljakotid hobuvankril kogumiskohta – mille kõigega ei pidanud üks nooruke tütarlaps sõja ajal hakkama saama! 1940-ndatel aastatel õppis Laine-Astrid Bils Tallinnas muusikakoolis klaverit ja orelit. Oreli eriala õppis ta helilooja Edgar Arro käe all; tunnid toimusid Kaarli kirikus, kus ta sooritas ka oreli eriala lõpueksami 1948. aasta 19. juunil. 1940-ndate lõpus ja 50-ndate alguses tegutses Laine-Astrid Bils organistina Läänemaa, Kesk-Eesti ja Viljandimaa kirikutes. Liiklus oli sõjajärgsetel aastatel vilets ja ta sõitis kirikust teise juhusliku transpordiga. Kui ühtegi autot ei liikunud, läks ta jalgsi, talvel suuskadega. Ta rääkis, et kord, kui ta suusatas Pilistvere kiriku poole, oli ta nii väsinud, et kukkus suuskadega külili lumme. Lumi soojendas ja pärast puhkamist suusatas ta edasi... 1953. aastal Laine-Astrid Bils abiellus ja pärast seda elas ta mõnda aega mehe vanemate juures Moskvas ja käis 1954. aastal Moskvas režissööride kursustel, pärast mida tuli Eestisse tagasi. Pärast Stalini surma hakkasid olud Eestis muutuma ja 1959. aastal võeti ta tööle tolleaegse Tallinna Pedagoogilise Instituudi muusikakateedrisse klaveriõpetajaks ja koorijuhtimistundide klaverisaatjaks, niisiis hakkas ta tööle Riikliku Inglise Kolledži jaoks ehitatud hoones. Palk oli aga nii väike, et tal tuli hommikuti enne ja õhtuti pärast põhitööd hakata andma koolides klaveritunde, seejärel hakkas ta töötama veel ka mitme asutuse juures laulusolistide klaverisaatjana. Pedagoogilise instituudi õpperuumid olid külmad; külmades ruumides paigal istumisest tekkis närvipõletik. 1967. aastal lahkus ta töölt pedagoogilises instituudis. Selleks ajaks oli ta juba asutanud segakoorid kolmes tehases ja hiljem ka meeskoori Tallinna Taksopargis. Laulupeole viis ta korraga kolm laulukoori. Lisaks sellele asutas ta lauluansambleid ja juhendas soliste mitmes asutuses ning juhatas Nõmme Kultuurimaja segakoori. 1968. aastal asus ta tööle koondise “Ookean” kultuuribaasis ansamblite ja orkestrite juhendajana, samal ajal asutas ta mees- ja naisansambli nii Õpetajate Majas kui ka Statistika Keskvalitsuses ning juhendas ka laulusoliste ning saatis kõiki klaveril või akkordionil. 1980. aastal kutsuti ta tööle “Tallinnfilmi”, kus töötas kuni pensionieani. 1989. aastal avardusid võimalused tolleaegses Nõukogude Liidus ja juba pensionil olles asutas Laine-Astrid Bils oma filmistuudio ja võeti kinoliidu liikmeks. Selles filmistuudios on valminud neli dokumentaalfilmi, milles Laine-Astrid Bils on olnud režissöör ja käsikirja autor, mõne filmi puhul ka produtsent: 1. „Lumine valgus” – dokumentaalfilm Jamali-Neenetsi Rahvusringkonnast, mis on maailma rikkaim piirkond loodusressursside poolest ühe elaniku kohta, sealsetest keskkonnaprobleemidest ja sotsiaalsest olukorrast perestroika ajal (käsikirja kaasautor Arvo Valton); 2. „Akvaarium” – dokumentaalfilm, milles käsitletakse Eesti ühiskonnas toimunud muutusi aastatel 1979–1998 ja iseseisva Eesti riigi taastamist keeruka elukäiguga vabadusvõitleja Tiit Madissoni isiku ja saatuse kaudu; 3. „Vana merekindlus“ – dokumentaalfilm Soome lahel võtmepositsioonil paikneva Naissaare merekindluse ajaloost Eesti Vabariigi kaitseväelaste ning mereväelaste laste meenutuste kaudu; kasutatud on rohkesti dokumentaalseid filmikaadreid, fotosid ja dokumente; 4. „Pro patria ad astra“ – dokumentaalfilm, milles dokumentide, fotode ja haruldaste filmikaadrite abil jutustatakse Eesti lennuväest, selle loomisest, hiilgeajast ja hävitamisest nõukogude võimu poolt, samuti Eesti oma lennukiehitusest. Nõukogudeaegne poliitiline tegevus teda ei huvitanud. Kui ta oli asunud tööle pedagoogilisse instituuti, anti talle valimiste korraldamisel agitaatori ülesanne. Ta võttis seda südamega, käis läbi kõik oma piirkonna korterid, ka keldrikorterid, ja innustas inimesi oma õiguste eest seisma. Pärast seda ei kaasatud teda enam kunagi valimiste korraldamisse. Pärast filmi „Akvaarium“ esilinastust kutsuti Laine-Astrid Bils Põllumeeste Kogusse. See oli ainuke partei, mille liige ta eales on olnud. 2jont4mvhluukxxz6xksnvr8jcrietl 6168349 6168347 2022-07-26T15:23:32Z 46.131.40.232 wikitext text/x-wiki Laine-Astrid Bils (16.2.1928 Tallinn - 19.7.2022 Tallinn) sündis 1928. aastal Tallinnas. Õppis Riiklikus Inglise Kolledžis, millele lapsevanemate rahaga ehitati uus õppehoone Narva maanteele. Selles õpilased õppida ei jõudnud, sest puhkes sõda; pärast sõda avati seal Tallinna Pedagoogiline Instituut, praegune Tallinna Ülikool. Sõja-aastatel, vanuses 13 kuni 16 aastat, töötas ta suviti üksinda isatalus – toitis loomi, lüpsis lehmi, kündis, külvas, pani kartulid kevadel maha ja võttis sügisel üles, koristas vilja ja vedas normiviljakotid hobuvankril kogumiskohta – mille kõigega ei pidanud üks nooruke tütarlaps sõja ajal hakkama saama! 1940-ndatel aastatel õppis Laine-Astrid Bils Tallinnas muusikakoolis klaverit ja orelit. Oreli eriala õppis ta helilooja Edgar Arro käe all; tunnid toimusid Kaarli kirikus, kus ta sooritas ka oreli eriala lõpueksami 1948. aasta juunis. 1940-ndate lõpus ja 50-ndate alguses tegutses Laine-Astrid Bils organistina Läänemaa, Kesk-Eesti ja Viljandimaa kirikutes. Liiklus oli sõjajärgsetel aastatel vilets ja ta sõitis kirikust teise juhusliku transpordiga. Kui ühtegi autot ei liikunud, läks ta jalgsi, talvel suuskadega. Ta rääkis, et kord, kui ta suusatas Pilistvere kiriku poole, oli ta nii väsinud, et kukkus suuskadega külili lumme. Lumi soojendas ja pärast puhkamist suusatas ta edasi... 1953. aastal Laine-Astrid Bils abiellus ja pärast seda elas ta mõnda aega mehe vanemate juures Moskvas ja käis 1954. aastal Moskvas režissööride kursustel, pärast mida tuli Eestisse tagasi. Pärast Stalini surma hakkasid olud Eestis muutuma ja 1959. aastal võeti ta tööle tolleaegse Tallinna Pedagoogilise Instituudi muusikakateedrisse klaveriõpetajaks ja koorijuhtimistundide klaverisaatjaks, niisiis hakkas ta tööle Riikliku Inglise Kolledži jaoks ehitatud hoones. Palk oli aga nii väike, et tal tuli hommikuti enne ja õhtuti pärast põhitööd hakata andma koolides klaveritunde, seejärel hakkas ta töötama veel ka mitme asutuse juures laulusolistide klaverisaatjana. Pedagoogilise instituudi õpperuumid olid külmad; külmades ruumides paigal istumisest tekkis närvipõletik. 1967. aastal lahkus ta töölt pedagoogilises instituudis. Selleks ajaks oli ta juba asutanud segakoorid kolmes tehases ja hiljem ka meeskoori Tallinna Taksopargis. Laulupeole viis ta korraga kolm laulukoori. Lisaks sellele asutas ta lauluansambleid ja juhendas soliste mitmes asutuses ning juhatas Nõmme Kultuurimaja segakoori. 1968. aastal asus ta tööle koondise “Ookean” kultuuribaasis ansamblite ja orkestrite juhendajana, samal ajal asutas ta mees- ja naisansambli nii Õpetajate Majas kui ka Statistika Keskvalitsuses ning juhendas ka laulusoliste ning saatis kõiki klaveril või akkordionil. 1980. aastal kutsuti ta tööle “Tallinnfilmi”, kus töötas kuni pensionieani. 1989. aastal avardusid võimalused tolleaegses Nõukogude Liidus ja juba pensionil olles asutas Laine-Astrid Bils oma filmistuudio ja võeti kinoliidu liikmeks. Selles filmistuudios on valminud neli dokumentaalfilmi, milles Laine-Astrid Bils on olnud režissöör ja käsikirja autor, mõne filmi puhul ka produtsent: 1. „Lumine valgus” – dokumentaalfilm Jamali-Neenetsi Rahvusringkonnast, mis on maailma rikkaim piirkond loodusressursside poolest ühe elaniku kohta, sealsetest keskkonnaprobleemidest ja sotsiaalsest olukorrast perestroika ajal (käsikirja kaasautor Arvo Valton); 2. „Akvaarium” – dokumentaalfilm, milles käsitletakse Eesti ühiskonnas toimunud muutusi aastatel 1979–1998 ja iseseisva Eesti riigi taastamist keeruka elukäiguga vabadusvõitleja Tiit Madissoni isiku ja saatuse kaudu; 3. „Vana merekindlus“ – dokumentaalfilm Soome lahel võtmepositsioonil paikneva Naissaare merekindluse ajaloost Eesti Vabariigi kaitseväelaste ning mereväelaste laste meenutuste kaudu; kasutatud on rohkesti dokumentaalseid filmikaadreid, fotosid ja dokumente; 4. „Pro patria ad astra“ – dokumentaalfilm, milles dokumentide, fotode ja haruldaste filmikaadrite abil jutustatakse Eesti lennuväest, selle loomisest, hiilgeajast ja hävitamisest nõukogude võimu poolt, samuti Eesti oma lennukiehitusest. Nõukogudeaegne poliitiline tegevus teda ei huvitanud. Kui ta oli asunud tööle pedagoogilisse instituuti, anti talle valimiste korraldamisel agitaatori ülesanne. Ta võttis seda südamega, käis läbi kõik oma piirkonna korterid, ka keldrikorterid, ja innustas inimesi oma õiguste eest seisma. Pärast seda ei kaasatud teda enam kunagi valimiste korraldamisse. Pärast filmi „Akvaarium“ esilinastust kutsuti Laine-Astrid Bils Põllumeeste Kogusse. See oli ainuke partei, mille liige ta eales on olnud. 1vwockhaev59vyvttkh9wv40rb4p4b1 6168350 6168349 2022-07-26T15:26:36Z 46.131.40.232 wikitext text/x-wiki Laine-Astrid Bils (16.2.1928 Tallinn - 19.7.2022 Tallinn) sündis 1928. aastal Tallinnas. Õppis Riiklikus Inglise Kolledžis, millele lapsevanemate rahaga ehitati uus õppehoone Narva maanteele. Selles õpilased õppida ei jõudnud, sest puhkes sõda; pärast sõda avati seal Tallinna Pedagoogiline Instituut, praegune Tallinna Ülikool. Sõja-aastatel, vanuses 13 kuni 16 aastat, töötas ta suviti üksinda isatalus – toitis loomi, lüpsis lehmi, kündis, külvas, pani kartulid kevadel maha ja võttis sügisel üles, koristas vilja ja vedas normiviljakotid hobuvankril kogumiskohta – mille kõigega ei pidanud üks nooruke tütarlaps sõja ajal hakkama saama! 1940-ndatel aastatel õppis Laine-Astrid Bils Tallinnas muusikakoolis klaverit ja orelit. Oreli eriala õppis ta helilooja Edgar Arro käe all; tunnid toimusid Kaarli kirikus, kus ta sooritas ka oreli eriala lõpueksami 1948. aasta juunis. 1940-ndate lõpus ja 50-ndate alguses tegutses Laine-Astrid Bils organistina Läänemaa, Kesk-Eesti ja Viljandimaa kirikutes. Liiklus oli sõjajärgsetel aastatel vilets ja ta sõitis kirikust teise juhusliku transpordiga. Kui ühtegi autot ei liikunud, läks ta jalgsi, talvel suuskadega. Ta rääkis, et kord, kui ta suusatas Pilistvere kiriku poole, oli ta nii väsinud, et kukkus suuskadega külili lumme. Lumi soojendas ja pärast puhkamist suusatas ta edasi... 1953. aastal Laine-Astrid Bils abiellus ja pärast seda elas ta mõnda aega mehe vanemate juures Moskvas ja käis 1954. aastal Moskvas režissööride kursustel, pärast mida tuli Eestisse tagasi. Pärast Stalini surma hakkasid olud Eestis muutuma ja 1959. aastal võeti ta tööle tolleaegse Tallinna Pedagoogilise Instituudi muusikakateedrisse klaveriõpetajaks ja koorijuhtimistundide klaverisaatjaks, niisiis hakkas ta tööle Riikliku Inglise Kolledži jaoks ehitatud hoones. Palk oli aga nii väike, et tal tuli hommikuti enne ja õhtuti pärast põhitööd hakata andma koolides klaveritunde, seejärel hakkas ta töötama veel ka mitme asutuse juures laulusolistide klaverisaatjana. Pedagoogilise instituudi õpperuumid olid külmad; külmades ruumides paigal istumisest tekkis närvipõletik. Nii lahkus ta mõne aasta pärast töölt pedagoogilises instituudis. Selleks ajaks oli ta juba asutanud segakoorid kolmes tehases ja hiljem ka meeskoori Tallinna Taksopargis. Laulupeole viis ta korraga kolm laulukoori. Lisaks sellele asutas ta lauluansambleid ja juhendas soliste mitmes asutuses ning juhatas Nõmme Kultuurimaja segakoori. 1968. aastal asus ta tööle koondise “Ookean” kultuuribaasis ansamblite ja orkestrite juhendajana, samal ajal asutas ta mees- ja naisansambli nii Õpetajate Majas kui ka Statistika Keskvalitsuses ning juhendas ka laulusoliste ning saatis kõiki klaveril või akkordionil. 1980. aastal kutsuti ta tööle “Tallinnfilmi”, kus töötas kuni pensionieani. 1989. aastal avardusid võimalused tolleaegses Nõukogude Liidus ja juba pensionil olles asutas Laine-Astrid Bils oma filmistuudio ja võeti kinoliidu liikmeks. Selles filmistuudios on valminud neli dokumentaalfilmi, milles Laine-Astrid Bils on olnud režissöör ja käsikirja autor, mõne filmi puhul ka produtsent: 1. „Lumine valgus” – dokumentaalfilm Jamali-Neenetsi Rahvusringkonnast, mis on maailma rikkaim piirkond loodusressursside poolest ühe elaniku kohta, sealsetest keskkonnaprobleemidest ja sotsiaalsest olukorrast perestroika ajal (käsikirja kaasautor Arvo Valton); 2. „Akvaarium” – dokumentaalfilm, milles käsitletakse Eesti ühiskonnas toimunud muutusi aastatel 1979–1998 ja iseseisva Eesti riigi taastamist keeruka elukäiguga vabadusvõitleja Tiit Madissoni isiku ja saatuse kaudu; 3. „Vana merekindlus“ – dokumentaalfilm Soome lahel võtmepositsioonil paikneva Naissaare merekindluse ajaloost Eesti Vabariigi kaitseväelaste ning mereväelaste laste meenutuste kaudu; kasutatud on rohkesti dokumentaalseid filmikaadreid, fotosid ja dokumente; 4. „Pro patria ad astra“ – dokumentaalfilm, milles dokumentide, fotode ja haruldaste filmikaadrite abil jutustatakse Eesti lennuväest, selle loomisest, hiilgeajast ja hävitamisest nõukogude võimu poolt, samuti Eesti oma lennukiehitusest. Nõukogudeaegne poliitiline tegevus teda ei huvitanud. Kui ta oli asunud tööle pedagoogilisse instituuti, anti talle valimiste korraldamisel agitaatori ülesanne. Ta võttis seda südamega, käis läbi kõik oma piirkonna korterid, ka keldrikorterid, ja innustas inimesi oma õiguste eest seisma. Pärast seda ei kaasatud teda enam kunagi valimiste korraldamisse. Pärast filmi „Akvaarium“ esilinastust kutsuti Laine-Astrid Bils Põllumeeste Kogusse. See oli ainuke partei, mille liige ta eales on olnud. se1mxoj860d78yw1r6dvxfwwmffwyp4 6168351 6168350 2022-07-26T15:27:16Z 46.131.40.232 wikitext text/x-wiki Laine-Astrid Bils (16.2.1928 Tallinn - 19.7.2022 Tallinn) sündis 1928. aastal Tallinnas. Õppis Riiklikus Inglise Kolledžis, millele lapsevanemate rahaga ehitati uus õppehoone Narva maanteele. Selles õpilased õppida ei jõudnud, sest puhkes sõda; pärast sõda avati seal Tallinna Pedagoogiline Instituut, praegune Tallinna Ülikool. Sõja-aastatel, vanuses 13 kuni 16 aastat, töötas ta suviti üksinda isatalus – toitis loomi, lüpsis lehmi, kündis, külvas, pani kartulid kevadel maha ja võttis sügisel üles, koristas vilja ja vedas normiviljakotid hobuvankril kogumiskohta – mille kõigega ei pidanud üks nooruke tütarlaps sõja ajal hakkama saama! 1940-ndatel aastatel õppis Laine-Astrid Bils Tallinnas muusikakoolis klaverit ja orelit. Oreli eriala õppis ta helilooja Edgar Arro käe all; tunnid toimusid Kaarli kirikus, kus ta sooritas ka oreli eriala lõpueksami 1948. aasta juunis. 1940-ndate lõpus ja 50-ndate alguses tegutses Laine-Astrid Bils organistina Läänemaa, Kesk-Eesti ja Viljandimaa kirikutes. Liiklus oli sõjajärgsetel aastatel vilets ja ta sõitis kirikust teise juhusliku transpordiga. Kui ühtegi autot ei liikunud, läks ta jalgsi, talvel suuskadega. Ta rääkis, et kord, kui ta suusatas Pilistvere kiriku poole, oli ta nii väsinud, et kukkus suuskadega külili lumme. Lumi soojendas ja pärast puhkamist suusatas ta edasi... 1953. aastal Laine-Astrid Bils abiellus ja pärast seda elas ta mõnda aega mehe vanemate juures Moskvas ja käis 1954. aastal Moskvas režissööride kursustel, pärast mida tuli Eestisse tagasi. Pärast Stalini surma hakkasid olud Eestis muutuma ja 1959. aastal võeti ta tööle tolleaegse Tallinna Pedagoogilise Instituudi muusikakateedrisse klaveriõpetajaks ja koorijuhtimistundide klaverisaatjaks, niisiis hakkas ta tööle Riikliku Inglise Kolledži jaoks ehitatud hoones. Palk oli aga nii väike, et tal tuli hommikuti enne ja õhtuti pärast põhitööd hakata andma koolides klaveritunde, seejärel hakkas ta töötama veel ka mitme asutuse juures laulusolistide klaverisaatjana. Pedagoogilise instituudi õpperuumid olid külmad; külmades ruumides paigal istumisest tekkis närvipõletik. Nii lahkus ta mõne aasta pärast töölt pedagoogilises instituudis. Selleks ajaks oli ta juba asutanud segakoorid kolmes tehases ja hiljem ka meeskoori Tallinna Taksopargis. Laulupeole viis ta korraga kolm laulukoori. Lisaks sellele asutas ta lauluansambleid ja juhendas soliste mitmes asutuses ning juhatas Nõmme Kultuurimaja segakoori. 1968. aastal asus ta tööle koondise “Ookean” kultuuribaasis ansamblite ja orkestrite juhendajana, samal ajal asutas ta mees- ja naisansambli nii Õpetajate Majas kui ka Statistika Keskvalitsuses ning juhendas ka laulusoliste ning saatis kõiki klaveril või akordionil. 1980. aastal kutsuti ta tööle “Tallinnfilmi”, kus töötas kuni pensionieani. 1989. aastal avardusid võimalused tolleaegses Nõukogude Liidus ja juba pensionil olles asutas Laine-Astrid Bils oma filmistuudio ja võeti kinoliidu liikmeks. Selles filmistuudios on valminud neli dokumentaalfilmi, milles Laine-Astrid Bils on olnud režissöör ja käsikirja autor, mõne filmi puhul ka produtsent: 1. „Lumine valgus” – dokumentaalfilm Jamali-Neenetsi Rahvusringkonnast, mis on maailma rikkaim piirkond loodusressursside poolest ühe elaniku kohta, sealsetest keskkonnaprobleemidest ja sotsiaalsest olukorrast perestroika ajal (käsikirja kaasautor Arvo Valton); 2. „Akvaarium” – dokumentaalfilm, milles käsitletakse Eesti ühiskonnas toimunud muutusi aastatel 1979–1998 ja iseseisva Eesti riigi taastamist keeruka elukäiguga vabadusvõitleja Tiit Madissoni isiku ja saatuse kaudu; 3. „Vana merekindlus“ – dokumentaalfilm Soome lahel võtmepositsioonil paikneva Naissaare merekindluse ajaloost Eesti Vabariigi kaitseväelaste ning mereväelaste laste meenutuste kaudu; kasutatud on rohkesti dokumentaalseid filmikaadreid, fotosid ja dokumente; 4. „Pro patria ad astra“ – dokumentaalfilm, milles dokumentide, fotode ja haruldaste filmikaadrite abil jutustatakse Eesti lennuväest, selle loomisest, hiilgeajast ja hävitamisest nõukogude võimu poolt, samuti Eesti oma lennukiehitusest. Nõukogudeaegne poliitiline tegevus teda ei huvitanud. Kui ta oli asunud tööle pedagoogilisse instituuti, anti talle valimiste korraldamisel agitaatori ülesanne. Ta võttis seda südamega, käis läbi kõik oma piirkonna korterid, ka keldrikorterid, ja innustas inimesi oma õiguste eest seisma. Pärast seda ei kaasatud teda enam kunagi valimiste korraldamisse. Pärast filmi „Akvaarium“ esilinastust kutsuti Laine-Astrid Bils Põllumeeste Kogusse. See oli ainuke partei, mille liige ta eales on olnud. h4xr0kwdn4gllgsldvr6kuoxmvpmz40 6168357 6168351 2022-07-26T15:52:02Z 46.131.40.232 wikitext text/x-wiki Laine-Astrid Bils (16.2.1928 Tallinn - 19.7.2022 Tallinn) sündis 1928. aastal Tallinnas. Õppis Riiklikus Inglise Kolledžis, millele lapsevanemate rahaga ehitati uus õppehoone Narva maanteele. Selles õpilased õppida ei jõudnud, sest puhkes sõda; pärast sõda avati seal Tallinna Pedagoogiline Instituut, praegune Tallinna Ülikool. Sõja-aastatel, vanuses 13 kuni 16 aastat, töötas ta suviti üksinda isatalus – toitis loomi, lüpsis lehmi, kündis, külvas, pani kartulid kevadel maha ja võttis sügisel üles, koristas vilja ja vedas normiviljakotid hobuvankril kogumiskohta – mille kõigega ei pidanud üks nooruke tütarlaps sõja ajal hakkama saama! 1940-ndatel aastatel õppis Laine-Astrid Bils Tallinnas muusikakoolis klaverit ja orelit. Oreli eriala õppis ta helilooja Edgar Arro käe all; tunnid toimusid Kaarli kirikus, kus ta sooritas ka oreli eriala lõpueksami 1948. aasta juunis. 1940-ndate lõpus ja 50-ndate alguses tegutses Laine-Astrid Bils organistina Läänemaa, Kesk-Eesti ja Viljandimaa kirikutes. Liiklus oli sõjajärgsetel aastatel vilets ja ta sõitis kirikust teise juhusliku transpordiga. Kui ühtegi autot ei liikunud, läks ta jalgsi, talvel suuskadega. Ta rääkis, et kord, kui ta suusatas Pilistvere kiriku poole, oli ta nii väsinud, et kukkus suuskadega külili lumme. Lumi soojendas ja pärast puhkamist suusatas ta edasi... 1953. aastal Laine-Astrid Bils abiellus ja pärast seda elas ta mõnda aega mehe vanemate juures Moskvas ja käis 1954. aastal Moskvas režissööride kursustel, pärast mida tuli Eestisse tagasi. Pärast Stalini surma hakkasid olud Eestis muutuma ja 1959. aastal võeti ta tööle tolleaegse Tallinna Pedagoogilise Instituudi muusikakateedrisse klaveriõpetajaks ja koorijuhtimistundide klaverisaatjaks, niisiis hakkas ta tööle Riikliku Inglise Kolledži jaoks ehitatud hoones. Palk oli aga nii väike, et tal tuli hommikuti enne ja õhtuti pärast põhitööd hakata andma koolides klaveritunde, seejärel hakkas ta töötama veel ka mitme asutuse juures laulusolistide klaverisaatjana. Pedagoogilise instituudi õpperuumid olid külmad; külmades ruumides paigal istumisest tekkis närvipõletik. Nii lahkus ta mõne aasta pärast töölt pedagoogilises instituudis. Selleks ajaks oli ta juba asutanud segakoorid kolmes tehases ja hiljem ka meeskoori Tallinna Taksopargis<ref>http://eestinsv.ee/kultuur/tallinna-taksopargi-meeskoor/</ref>. Laulupeole viis ta korraga kolm laulukoori. Lisaks sellele asutas ta lauluansambleid ja juhendas soliste mitmes asutuses ning juhatas Nõmme Kultuurimaja segakoori. 1968. aastal asus ta tööle koondise “Ookean” kultuuribaasis ansamblite ja orkestrite juhendajana, samal ajal asutas ta mees- ja naisansambli nii Õpetajate Majas kui ka Statistika Keskvalitsuses ning juhendas ka laulusoliste ning saatis kõiki klaveril või akordionil. 1980. aastal kutsuti ta tööle “Tallinnfilmi”, kus töötas kuni pensionieani. 1989. aastal avardusid võimalused tolleaegses Nõukogude Liidus ja juba pensionil olles asutas Laine-Astrid Bils oma filmistuudio ja võeti kinoliidu liikmeks. Selles filmistuudios on valminud neli dokumentaalfilmi, milles Laine-Astrid Bils on olnud režissöör ja käsikirja autor, mõne filmi puhul ka produtsent: 1. „Lumine valgus” – dokumentaalfilm Jamali-Neenetsi Rahvusringkonnast, mis on maailma rikkaim piirkond loodusressursside poolest ühe elaniku kohta, sealsetest keskkonnaprobleemidest ja sotsiaalsest olukorrast perestroika ajal (käsikirja kaasautor Arvo Valton); 2. „Akvaarium” – dokumentaalfilm, milles käsitletakse Eesti ühiskonnas toimunud muutusi aastatel 1979–1998 ja iseseisva Eesti riigi taastamist keeruka elukäiguga vabadusvõitleja Tiit Madissoni isiku ja saatuse kaudu; 3. „Vana merekindlus“ – dokumentaalfilm Soome lahel võtmepositsioonil paikneva Naissaare merekindluse ajaloost Eesti Vabariigi kaitseväelaste ning mereväelaste laste meenutuste kaudu; kasutatud on rohkesti dokumentaalseid filmikaadreid, fotosid ja dokumente; 4. „Pro patria ad astra“ – dokumentaalfilm, milles dokumentide, fotode ja haruldaste filmikaadrite abil jutustatakse Eesti lennuväest, selle loomisest, hiilgeajast ja hävitamisest nõukogude võimu poolt, samuti Eesti oma lennukiehitusest. Nõukogudeaegne poliitiline tegevus teda ei huvitanud. Kui ta oli asunud tööle pedagoogilisse instituuti, anti talle valimiste korraldamisel agitaatori ülesanne. Ta võttis seda südamega, käis läbi kõik oma piirkonna korterid, ka keldrikorterid, ja innustas inimesi oma õiguste eest seisma. Pärast seda ei kaasatud teda enam kunagi valimiste korraldamisse. Pärast filmi „Akvaarium“ esilinastust kutsuti Laine-Astrid Bils Põllumeeste Kogusse. See oli ainuke partei, mille liige ta eales on olnud. 8ygaj6a6mg4crwtlxzs7jch2gvl5l5s 6168358 6168357 2022-07-26T16:01:10Z 46.131.40.232 wikitext text/x-wiki Laine-Astrid Bils (16.2.1928 Tallinn - 19.7.2022 Tallinn) sündis 1928. aastal Tallinnas. Õppis Riiklikus Inglise Kolledžis<ref>https://et.wikipedia.org/wiki/Riiklik_Inglise_Kolled%C5%BE</ref>, millele lapsevanemate rahaga ehitati uus õppehoone Narva maanteele. Selles õpilased õppida ei jõudnud, sest puhkes sõda; pärast sõda avati seal Tallinna Pedagoogiline Instituut<ref>https://www.tlu.ee/ajalugu</ref>, praegune Tallinna Ülikool. Sõja-aastatel, vanuses 13 kuni 16 aastat, töötas ta suviti üksinda isatalus – toitis loomi, lüpsis lehmi, kündis, külvas, pani kartulid kevadel maha ja võttis sügisel üles, koristas vilja ja vedas normiviljakotid hobuvankril kogumiskohta – mille kõigega ei pidanud üks nooruke tütarlaps sõja ajal hakkama saama! 1940-ndatel aastatel õppis Laine-Astrid Bils Tallinnas muusikakoolis klaverit ja orelit. Oreli eriala õppis ta helilooja Edgar Arro käe all; tunnid toimusid Kaarli kirikus, kus ta sooritas ka oreli eriala lõpueksami 1948. aasta juunis. 1940-ndate lõpus ja 50-ndate alguses tegutses Laine-Astrid Bils organistina Läänemaa, Kesk-Eesti ja Viljandimaa kirikutes. Liiklus oli sõjajärgsetel aastatel vilets ja ta sõitis kirikust teise juhusliku transpordiga. Kui ühtegi autot ei liikunud, läks ta jalgsi, talvel suuskadega. Ta rääkis, et kord, kui ta suusatas Pilistvere kiriku poole, oli ta nii väsinud, et kukkus suuskadega külili lumme. Lumi soojendas ja pärast puhkamist suusatas ta edasi... 1953. aastal Laine-Astrid Bils abiellus ja pärast seda elas ta mõnda aega mehe vanemate juures Moskvas ja käis 1954. aastal Moskvas režissööride kursustel, pärast mida tuli Eestisse tagasi. Pärast Stalini surma hakkasid olud Eestis muutuma ja 1959. aastal võeti ta tööle tolleaegse Tallinna Pedagoogilise Instituudi muusikakateedrisse klaveriõpetajaks ja koorijuhtimistundide klaverisaatjaks, niisiis hakkas ta tööle Riikliku Inglise Kolledži jaoks ehitatud hoones. Palk oli aga nii väike, et tal tuli hommikuti enne ja õhtuti pärast põhitööd hakata andma koolides klaveritunde, seejärel hakkas ta töötama veel ka mitme asutuse juures laulusolistide klaverisaatjana. Pedagoogilise instituudi õpperuumid olid külmad; külmades ruumides paigal istumisest tekkis närvipõletik. Nii lahkus ta mõne aasta pärast töölt pedagoogilises instituudis. Selleks ajaks oli ta juba asutanud segakoorid kolmes tehases ja hiljem ka meeskoori Tallinna Taksopargis<ref>http://eestinsv.ee/kultuur/tallinna-taksopargi-meeskoor/</ref>. Laulupeole viis ta korraga kolm laulukoori. Lisaks sellele asutas ta lauluansambleid ja juhendas soliste mitmes asutuses ning juhatas Nõmme Kultuurimaja segakoori. 1968. aastal asus ta tööle koondise “Ookean” kultuuribaasis ansamblite ja orkestrite juhendajana, samal ajal asutas ta mees- ja naisansambli nii Õpetajate Majas kui ka Statistika Keskvalitsuses ning juhendas ka laulusoliste ning saatis kõiki klaveril või akordionil. 1980. aastal kutsuti ta tööle “Tallinnfilmi”, kus töötas kuni pensionieani. 1989. aastal avardusid võimalused tolleaegses Nõukogude Liidus ja juba pensionil olles asutas Laine-Astrid Bils oma filmistuudio ja võeti kinoliidu liikmeks. Selles filmistuudios on valminud neli dokumentaalfilmi, milles Laine-Astrid Bils on olnud režissöör ja käsikirja autor, mõne filmi puhul ka produtsent: 1. „Lumine valgus”<ref>https://www.efis.ee/et/abi/moodulid/otsing?search_type=Titles&keywords=lumine+valgus</ref> – dokumentaalfilm Jamali-Neenetsi Rahvusringkonnast, mis on maailma rikkaim piirkond loodusressursside poolest ühe elaniku kohta, sealsetest keskkonnaprobleemidest ja sotsiaalsest olukorrast perestroika ajal (käsikirja kaasautor Arvo Valton); 2. „Akvaarium”<ref>https://www.efis.ee/et/abi/moodulid/otsing?search_type=Titles&keywords=akvaarium</ref> – dokumentaalfilm, milles käsitletakse Eesti ühiskonnas toimunud muutusi aastatel 1979–1998 ja iseseisva Eesti riigi taastamist keeruka elukäiguga vabadusvõitleja Tiit Madissoni isiku ja saatuse kaudu; 3. „Vana merekindlus“<ref>https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/11708</ref> – dokumentaalfilm Soome lahel võtmepositsioonil paikneva Naissaare merekindluse ajaloost Eesti Vabariigi kaitseväelaste ning mereväelaste laste meenutuste kaudu; kasutatud on rohkesti dokumentaalseid filmikaadreid, fotosid ja dokumente; 4. „Pro patria ad astra“<ref>https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/5588/</ref> – dokumentaalfilm, milles dokumentide, fotode ja haruldaste filmikaadrite abil jutustatakse Eesti lennuväest, selle loomisest, hiilgeajast ja hävitamisest nõukogude võimu poolt, samuti Eesti oma lennukiehitusest. Nõukogudeaegne poliitiline tegevus teda ei huvitanud. Kui ta oli asunud tööle pedagoogilisse instituuti, anti talle valimiste korraldamisel agitaatori ülesanne. Ta võttis seda südamega, käis läbi kõik oma piirkonna korterid, ka keldrikorterid, ja innustas inimesi oma õiguste eest seisma. Pärast seda ei kaasatud teda enam kunagi valimiste korraldamisse. Pärast filmi „Akvaarium“ esilinastust kutsuti Laine-Astrid Bils Põllumeeste Kogusse. See oli ainuke partei, mille liige ta eales on olnud. mxbjqi7qcotfe5vwwhdis9t5c7glm05 6168390 6168358 2022-07-26T17:02:34Z 46.131.40.232 Lisasin esimese foto wikitext text/x-wiki [[Fail:RIK vormis.jpg|pisi|Laine-Astrid Bils Riikliku Inglise Kolledži vormis]] Laine-Astrid Bils (16.2.1928 Tallinn - 19.7.2022 Tallinn) sündis 1928. aastal Tallinnas. Õppis Riiklikus Inglise Kolledžis<ref>https://et.wikipedia.org/wiki/Riiklik_Inglise_Kolled%C5%BE</ref>, millele lapsevanemate rahaga ehitati uus õppehoone Narva maanteele. Selles õpilased õppida ei jõudnud, sest puhkes sõda; pärast sõda avati seal Tallinna Pedagoogiline Instituut<ref>https://www.tlu.ee/ajalugu</ref>, praegune Tallinna Ülikool. Sõja-aastatel, vanuses 13 kuni 16 aastat, töötas ta suviti üksinda isatalus – toitis loomi, lüpsis lehmi, kündis, külvas, pani kartulid kevadel maha ja võttis sügisel üles, koristas vilja ja vedas normiviljakotid hobuvankril kogumiskohta – mille kõigega ei pidanud üks nooruke tütarlaps sõja ajal hakkama saama! 1940-ndatel aastatel õppis Laine-Astrid Bils Tallinnas muusikakoolis klaverit ja orelit. Oreli eriala õppis ta helilooja Edgar Arro käe all; tunnid toimusid Kaarli kirikus, kus ta sooritas ka oreli eriala lõpueksami 1948. aasta juunis. 1940-ndate lõpus ja 50-ndate alguses tegutses Laine-Astrid Bils organistina Läänemaa, Kesk-Eesti ja Viljandimaa kirikutes. Liiklus oli sõjajärgsetel aastatel vilets ja ta sõitis kirikust teise juhusliku transpordiga. Kui ühtegi autot ei liikunud, läks ta jalgsi, talvel suuskadega. Ta rääkis, et kord, kui ta suusatas Pilistvere kiriku poole, oli ta nii väsinud, et kukkus suuskadega külili lumme. Lumi soojendas ja pärast puhkamist suusatas ta edasi... 1953. aastal Laine-Astrid Bils abiellus ja pärast seda elas ta mõnda aega mehe vanemate juures Moskvas ja käis 1954. aastal Moskvas režissööride kursustel, pärast mida tuli Eestisse tagasi. Pärast Stalini surma hakkasid olud Eestis muutuma ja 1959. aastal võeti ta tööle tolleaegse Tallinna Pedagoogilise Instituudi muusikakateedrisse klaveriõpetajaks ja koorijuhtimistundide klaverisaatjaks, niisiis hakkas ta tööle Riikliku Inglise Kolledži jaoks ehitatud hoones. Palk oli aga nii väike, et tal tuli hommikuti enne ja õhtuti pärast põhitööd hakata andma koolides klaveritunde, seejärel hakkas ta töötama veel ka mitme asutuse juures laulusolistide klaverisaatjana. Pedagoogilise instituudi õpperuumid olid külmad; külmades ruumides paigal istumisest tekkis närvipõletik. Nii lahkus ta mõne aasta pärast töölt pedagoogilises instituudis. Selleks ajaks oli ta juba asutanud segakoorid kolmes tehases ja hiljem ka meeskoori Tallinna Taksopargis<ref>http://eestinsv.ee/kultuur/tallinna-taksopargi-meeskoor/</ref>. Laulupeole viis ta korraga kolm laulukoori. Lisaks sellele asutas ta lauluansambleid ja juhendas soliste mitmes asutuses ning juhatas Nõmme Kultuurimaja segakoori. 1968. aastal asus ta tööle koondise “Ookean” kultuuribaasis ansamblite ja orkestrite juhendajana, samal ajal asutas ta mees- ja naisansambli nii Õpetajate Majas kui ka Statistika Keskvalitsuses ning juhendas ka laulusoliste ning saatis kõiki klaveril või akordionil. 1980. aastal kutsuti ta tööle “Tallinnfilmi”, kus töötas kuni pensionieani. 1989. aastal avardusid võimalused tolleaegses Nõukogude Liidus ja juba pensionil olles asutas Laine-Astrid Bils oma filmistuudio ja võeti kinoliidu liikmeks. Selles filmistuudios on valminud neli dokumentaalfilmi, milles Laine-Astrid Bils on olnud režissöör ja käsikirja autor, mõne filmi puhul ka produtsent: 1. „Lumine valgus”<ref>https://www.efis.ee/et/abi/moodulid/otsing?search_type=Titles&keywords=lumine+valgus</ref> – dokumentaalfilm Jamali-Neenetsi Rahvusringkonnast, mis on maailma rikkaim piirkond loodusressursside poolest ühe elaniku kohta, sealsetest keskkonnaprobleemidest ja sotsiaalsest olukorrast perestroika ajal (käsikirja kaasautor Arvo Valton); 2. „Akvaarium”<ref>https://www.efis.ee/et/abi/moodulid/otsing?search_type=Titles&keywords=akvaarium</ref> – dokumentaalfilm, milles käsitletakse Eesti ühiskonnas toimunud muutusi aastatel 1979–1998 ja iseseisva Eesti riigi taastamist keeruka elukäiguga vabadusvõitleja Tiit Madissoni isiku ja saatuse kaudu; 3. „Vana merekindlus“<ref>https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/11708</ref> – dokumentaalfilm Soome lahel võtmepositsioonil paikneva Naissaare merekindluse ajaloost Eesti Vabariigi kaitseväelaste ning mereväelaste laste meenutuste kaudu; kasutatud on rohkesti dokumentaalseid filmikaadreid, fotosid ja dokumente; 4. „Pro patria ad astra“<ref>https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/5588/</ref> – dokumentaalfilm, milles dokumentide, fotode ja haruldaste filmikaadrite abil jutustatakse Eesti lennuväest, selle loomisest, hiilgeajast ja hävitamisest nõukogude võimu poolt, samuti Eesti oma lennukiehitusest. Nõukogudeaegne poliitiline tegevus teda ei huvitanud. Kui ta oli asunud tööle pedagoogilisse instituuti, anti talle valimiste korraldamisel agitaatori ülesanne. Ta võttis seda südamega, käis läbi kõik oma piirkonna korterid, ka keldrikorterid, ja innustas inimesi oma õiguste eest seisma. Pärast seda ei kaasatud teda enam kunagi valimiste korraldamisse. Pärast filmi „Akvaarium“ esilinastust kutsuti Laine-Astrid Bils Põllumeeste Kogusse. See oli ainuke partei, mille liige ta eales on olnud. axv99sn9tdn3ygawlj0627vw42afxod 6168393 6168390 2022-07-26T17:04:59Z 46.131.40.232 Lisasin teise foto wikitext text/x-wiki [[Fail:RIK vormis.jpg|pisi|Laine-Astrid Bils Riikliku Inglise Kolledži vormis]] [[Fail:Orelimäng Kaarli kirikus.jpg|pisi|Laine-Astrid Bils mängib orelit Kaarli kirikus Tallinnas]] Laine-Astrid Bils (16.2.1928 Tallinn - 19.7.2022 Tallinn) sündis 1928. aastal Tallinnas. Õppis Riiklikus Inglise Kolledžis<ref>https://et.wikipedia.org/wiki/Riiklik_Inglise_Kolled%C5%BE</ref>, millele lapsevanemate rahaga ehitati uus õppehoone Narva maanteele. Selles õpilased õppida ei jõudnud, sest puhkes sõda; pärast sõda avati seal Tallinna Pedagoogiline Instituut<ref>https://www.tlu.ee/ajalugu</ref>, praegune Tallinna Ülikool. Sõja-aastatel, vanuses 13 kuni 16 aastat, töötas ta suviti üksinda isatalus – toitis loomi, lüpsis lehmi, kündis, külvas, pani kartulid kevadel maha ja võttis sügisel üles, koristas vilja ja vedas normiviljakotid hobuvankril kogumiskohta – mille kõigega ei pidanud üks nooruke tütarlaps sõja ajal hakkama saama! 1940-ndatel aastatel õppis Laine-Astrid Bils Tallinnas muusikakoolis klaverit ja orelit. Oreli eriala õppis ta helilooja Edgar Arro käe all; tunnid toimusid Kaarli kirikus, kus ta sooritas ka oreli eriala lõpueksami 1948. aasta juunis. 1940-ndate lõpus ja 50-ndate alguses tegutses Laine-Astrid Bils organistina Läänemaa, Kesk-Eesti ja Viljandimaa kirikutes. Liiklus oli sõjajärgsetel aastatel vilets ja ta sõitis kirikust teise juhusliku transpordiga. Kui ühtegi autot ei liikunud, läks ta jalgsi, talvel suuskadega. Ta rääkis, et kord, kui ta suusatas Pilistvere kiriku poole, oli ta nii väsinud, et kukkus suuskadega külili lumme. Lumi soojendas ja pärast puhkamist suusatas ta edasi... 1953. aastal Laine-Astrid Bils abiellus ja pärast seda elas ta mõnda aega mehe vanemate juures Moskvas ja käis 1954. aastal Moskvas režissööride kursustel, pärast mida tuli Eestisse tagasi. Pärast Stalini surma hakkasid olud Eestis muutuma ja 1959. aastal võeti ta tööle tolleaegse Tallinna Pedagoogilise Instituudi muusikakateedrisse klaveriõpetajaks ja koorijuhtimistundide klaverisaatjaks, niisiis hakkas ta tööle Riikliku Inglise Kolledži jaoks ehitatud hoones. Palk oli aga nii väike, et tal tuli hommikuti enne ja õhtuti pärast põhitööd hakata andma koolides klaveritunde, seejärel hakkas ta töötama veel ka mitme asutuse juures laulusolistide klaverisaatjana. Pedagoogilise instituudi õpperuumid olid külmad; külmades ruumides paigal istumisest tekkis närvipõletik. Nii lahkus ta mõne aasta pärast töölt pedagoogilises instituudis. Selleks ajaks oli ta juba asutanud segakoorid kolmes tehases ja hiljem ka meeskoori Tallinna Taksopargis<ref>http://eestinsv.ee/kultuur/tallinna-taksopargi-meeskoor/</ref>. Laulupeole viis ta korraga kolm laulukoori. Lisaks sellele asutas ta lauluansambleid ja juhendas soliste mitmes asutuses ning juhatas Nõmme Kultuurimaja segakoori. 1968. aastal asus ta tööle koondise “Ookean” kultuuribaasis ansamblite ja orkestrite juhendajana, samal ajal asutas ta mees- ja naisansambli nii Õpetajate Majas kui ka Statistika Keskvalitsuses ning juhendas ka laulusoliste ning saatis kõiki klaveril või akordionil. 1980. aastal kutsuti ta tööle “Tallinnfilmi”, kus töötas kuni pensionieani. 1989. aastal avardusid võimalused tolleaegses Nõukogude Liidus ja juba pensionil olles asutas Laine-Astrid Bils oma filmistuudio ja võeti kinoliidu liikmeks. Selles filmistuudios on valminud neli dokumentaalfilmi, milles Laine-Astrid Bils on olnud režissöör ja käsikirja autor, mõne filmi puhul ka produtsent: 1. „Lumine valgus”<ref>https://www.efis.ee/et/abi/moodulid/otsing?search_type=Titles&keywords=lumine+valgus</ref> – dokumentaalfilm Jamali-Neenetsi Rahvusringkonnast, mis on maailma rikkaim piirkond loodusressursside poolest ühe elaniku kohta, sealsetest keskkonnaprobleemidest ja sotsiaalsest olukorrast perestroika ajal (käsikirja kaasautor Arvo Valton); 2. „Akvaarium”<ref>https://www.efis.ee/et/abi/moodulid/otsing?search_type=Titles&keywords=akvaarium</ref> – dokumentaalfilm, milles käsitletakse Eesti ühiskonnas toimunud muutusi aastatel 1979–1998 ja iseseisva Eesti riigi taastamist keeruka elukäiguga vabadusvõitleja Tiit Madissoni isiku ja saatuse kaudu; 3. „Vana merekindlus“<ref>https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/11708</ref> – dokumentaalfilm Soome lahel võtmepositsioonil paikneva Naissaare merekindluse ajaloost Eesti Vabariigi kaitseväelaste ning mereväelaste laste meenutuste kaudu; kasutatud on rohkesti dokumentaalseid filmikaadreid, fotosid ja dokumente; 4. „Pro patria ad astra“<ref>https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/5588/</ref> – dokumentaalfilm, milles dokumentide, fotode ja haruldaste filmikaadrite abil jutustatakse Eesti lennuväest, selle loomisest, hiilgeajast ja hävitamisest nõukogude võimu poolt, samuti Eesti oma lennukiehitusest. Nõukogudeaegne poliitiline tegevus teda ei huvitanud. Kui ta oli asunud tööle pedagoogilisse instituuti, anti talle valimiste korraldamisel agitaatori ülesanne. Ta võttis seda südamega, käis läbi kõik oma piirkonna korterid, ka keldrikorterid, ja innustas inimesi oma õiguste eest seisma. Pärast seda ei kaasatud teda enam kunagi valimiste korraldamisse. Pärast filmi „Akvaarium“ esilinastust kutsuti Laine-Astrid Bils Põllumeeste Kogusse. See oli ainuke partei, mille liige ta eales on olnud. 8urz3u8pi7wmc5vd8q9fvk4o7ijvh0p 6168397 6168393 2022-07-26T17:07:13Z 46.131.40.232 Lisasin kolmanda foto wikitext text/x-wiki [[Fail:RIK vormis.jpg|pisi|Laine-Astrid Bils Riikliku Inglise Kolledži vormis]] [[Fail:Orelimäng Kaarli kirikus.jpg|pisi|Laine-Astrid Bils mängib orelit Kaarli kirikus Tallinnas]] [[Fail:Taksopargi meskoor.jpg|pisi|Laine-Astrid Bils juhatab enda asutatud Tallinna Taksopargi meeskoori]] Laine-Astrid Bils (16.2.1928 Tallinn - 19.7.2022 Tallinn) sündis 1928. aastal Tallinnas. Õppis Riiklikus Inglise Kolledžis<ref>https://et.wikipedia.org/wiki/Riiklik_Inglise_Kolled%C5%BE</ref>, millele lapsevanemate rahaga ehitati uus õppehoone Narva maanteele. Selles õpilased õppida ei jõudnud, sest puhkes sõda; pärast sõda avati seal Tallinna Pedagoogiline Instituut<ref>https://www.tlu.ee/ajalugu</ref>, praegune Tallinna Ülikool. Sõja-aastatel, vanuses 13 kuni 16 aastat, töötas ta suviti üksinda isatalus – toitis loomi, lüpsis lehmi, kündis, külvas, pani kartulid kevadel maha ja võttis sügisel üles, koristas vilja ja vedas normiviljakotid hobuvankril kogumiskohta – mille kõigega ei pidanud üks nooruke tütarlaps sõja ajal hakkama saama! 1940-ndatel aastatel õppis Laine-Astrid Bils Tallinnas muusikakoolis klaverit ja orelit. Oreli eriala õppis ta helilooja Edgar Arro käe all; tunnid toimusid Kaarli kirikus, kus ta sooritas ka oreli eriala lõpueksami 1948. aasta juunis. 1940-ndate lõpus ja 50-ndate alguses tegutses Laine-Astrid Bils organistina Läänemaa, Kesk-Eesti ja Viljandimaa kirikutes. Liiklus oli sõjajärgsetel aastatel vilets ja ta sõitis kirikust teise juhusliku transpordiga. Kui ühtegi autot ei liikunud, läks ta jalgsi, talvel suuskadega. Ta rääkis, et kord, kui ta suusatas Pilistvere kiriku poole, oli ta nii väsinud, et kukkus suuskadega külili lumme. Lumi soojendas ja pärast puhkamist suusatas ta edasi... 1953. aastal Laine-Astrid Bils abiellus ja pärast seda elas ta mõnda aega mehe vanemate juures Moskvas ja käis 1954. aastal Moskvas režissööride kursustel, pärast mida tuli Eestisse tagasi. Pärast Stalini surma hakkasid olud Eestis muutuma ja 1959. aastal võeti ta tööle tolleaegse Tallinna Pedagoogilise Instituudi muusikakateedrisse klaveriõpetajaks ja koorijuhtimistundide klaverisaatjaks, niisiis hakkas ta tööle Riikliku Inglise Kolledži jaoks ehitatud hoones. Palk oli aga nii väike, et tal tuli hommikuti enne ja õhtuti pärast põhitööd hakata andma koolides klaveritunde, seejärel hakkas ta töötama veel ka mitme asutuse juures laulusolistide klaverisaatjana. Pedagoogilise instituudi õpperuumid olid külmad; külmades ruumides paigal istumisest tekkis närvipõletik. Nii lahkus ta mõne aasta pärast töölt pedagoogilises instituudis. Selleks ajaks oli ta juba asutanud segakoorid kolmes tehases ja hiljem ka meeskoori Tallinna Taksopargis<ref>http://eestinsv.ee/kultuur/tallinna-taksopargi-meeskoor/</ref>. Laulupeole viis ta korraga kolm laulukoori. Lisaks sellele asutas ta lauluansambleid ja juhendas soliste mitmes asutuses ning juhatas Nõmme Kultuurimaja segakoori. 1968. aastal asus ta tööle koondise “Ookean” kultuuribaasis ansamblite ja orkestrite juhendajana, samal ajal asutas ta mees- ja naisansambli nii Õpetajate Majas kui ka Statistika Keskvalitsuses ning juhendas ka laulusoliste ning saatis kõiki klaveril või akordionil. 1980. aastal kutsuti ta tööle “Tallinnfilmi”, kus töötas kuni pensionieani. 1989. aastal avardusid võimalused tolleaegses Nõukogude Liidus ja juba pensionil olles asutas Laine-Astrid Bils oma filmistuudio ja võeti kinoliidu liikmeks. Selles filmistuudios on valminud neli dokumentaalfilmi, milles Laine-Astrid Bils on olnud režissöör ja käsikirja autor, mõne filmi puhul ka produtsent: 1. „Lumine valgus”<ref>https://www.efis.ee/et/abi/moodulid/otsing?search_type=Titles&keywords=lumine+valgus</ref> – dokumentaalfilm Jamali-Neenetsi Rahvusringkonnast, mis on maailma rikkaim piirkond loodusressursside poolest ühe elaniku kohta, sealsetest keskkonnaprobleemidest ja sotsiaalsest olukorrast perestroika ajal (käsikirja kaasautor Arvo Valton); 2. „Akvaarium”<ref>https://www.efis.ee/et/abi/moodulid/otsing?search_type=Titles&keywords=akvaarium</ref> – dokumentaalfilm, milles käsitletakse Eesti ühiskonnas toimunud muutusi aastatel 1979–1998 ja iseseisva Eesti riigi taastamist keeruka elukäiguga vabadusvõitleja Tiit Madissoni isiku ja saatuse kaudu; 3. „Vana merekindlus“<ref>https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/11708</ref> – dokumentaalfilm Soome lahel võtmepositsioonil paikneva Naissaare merekindluse ajaloost Eesti Vabariigi kaitseväelaste ning mereväelaste laste meenutuste kaudu; kasutatud on rohkesti dokumentaalseid filmikaadreid, fotosid ja dokumente; 4. „Pro patria ad astra“<ref>https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/5588/</ref> – dokumentaalfilm, milles dokumentide, fotode ja haruldaste filmikaadrite abil jutustatakse Eesti lennuväest, selle loomisest, hiilgeajast ja hävitamisest nõukogude võimu poolt, samuti Eesti oma lennukiehitusest. Nõukogudeaegne poliitiline tegevus teda ei huvitanud. Kui ta oli asunud tööle pedagoogilisse instituuti, anti talle valimiste korraldamisel agitaatori ülesanne. Ta võttis seda südamega, käis läbi kõik oma piirkonna korterid, ka keldrikorterid, ja innustas inimesi oma õiguste eest seisma. Pärast seda ei kaasatud teda enam kunagi valimiste korraldamisse. Pärast filmi „Akvaarium“ esilinastust kutsuti Laine-Astrid Bils Põllumeeste Kogusse. See oli ainuke partei, mille liige ta eales on olnud. ilvs4kj42wur2h0b9bb54txi1sis2bv 6168405 6168397 2022-07-26T17:18:10Z 46.131.40.232 wikitext text/x-wiki [[Fail:RIK vormis.jpg|pisi|Laine-Astrid Bils Riikliku Inglise Kolledži vormis]] [[Fail:Orelimäng Kaarli kirikus.jpg|pisi|Laine-Astrid Bils mängib orelit Kaarli kirikus Tallinnas]] [[Fail:Taksopargi meskoor.jpg|pisi|Laine-Astrid Bils juhatab enda asutatud Tallinna Taksopargi meeskoori]] Laine-Astrid Bils (16.2.1928 Tallinn - 19.7.2022 Tallinn) oli eesti organist, koorijuht, filmirežissöör. Õppis Riiklikus Inglise Kolledžis<ref>https://et.wikipedia.org/wiki/Riiklik_Inglise_Kolled%C5%BE</ref>, millele lapsevanemate rahaga ehitati uus õppehoone Narva maanteele. Selles õpilased õppida ei jõudnud, sest puhkes sõda; pärast sõda avati seal Tallinna Pedagoogiline Instituut<ref>https://www.tlu.ee/ajalugu</ref>, praegune Tallinna Ülikool. Sõja-aastatel, vanuses 13 kuni 16 aastat, töötas ta suviti üksinda isatalus – toitis loomi, lüpsis lehmi, kündis, külvas, pani kartulid kevadel maha ja võttis sügisel üles, koristas vilja ja vedas normiviljakotid hobuvankril kogumiskohta – mille kõigega ei pidanud üks nooruke tütarlaps sõja ajal hakkama saama! 1940-ndatel aastatel õppis Laine-Astrid Bils Tallinnas muusikakoolis klaverit ja orelit. Oreli eriala õppis ta helilooja Edgar Arro käe all; tunnid toimusid Kaarli kirikus, kus ta sooritas ka oreli eriala lõpueksami 1948. aasta juunis. 1940-ndate lõpus ja 50-ndate alguses tegutses Laine-Astrid Bils organistina Läänemaa, Kesk-Eesti ja Viljandimaa kirikutes. Liiklus oli sõjajärgsetel aastatel vilets ja ta sõitis kirikust teise juhusliku transpordiga. Kui ühtegi autot ei liikunud, läks ta jalgsi, talvel suuskadega. Ta rääkis, et kord, kui ta suusatas Pilistvere kiriku poole, oli ta nii väsinud, et kukkus suuskadega külili lumme. Lumi soojendas ja pärast puhkamist suusatas ta edasi... 1953. aastal Laine-Astrid Bils abiellus ja pärast seda elas ta mõnda aega mehe vanemate juures Moskvas ja käis 1954. aastal Moskvas režissööride kursustel, pärast mida tuli Eestisse tagasi. Pärast Stalini surma hakkasid olud Eestis muutuma ja 1959. aastal võeti ta tööle tolleaegse Tallinna Pedagoogilise Instituudi muusikakateedrisse klaveriõpetajaks ja koorijuhtimistundide klaverisaatjaks, niisiis hakkas ta tööle Riikliku Inglise Kolledži jaoks ehitatud hoones. Palk oli aga nii väike, et tal tuli hommikuti enne ja õhtuti pärast põhitööd hakata andma koolides klaveritunde, seejärel hakkas ta töötama veel ka mitme asutuse juures laulusolistide klaverisaatjana. Pedagoogilise instituudi õpperuumid olid külmad; külmades ruumides paigal istumisest tekkis närvipõletik. Nii lahkus ta mõne aasta pärast töölt pedagoogilises instituudis. Selleks ajaks oli ta juba asutanud segakoorid kolmes tehases ja hiljem ka meeskoori Tallinna Taksopargis<ref>http://eestinsv.ee/kultuur/tallinna-taksopargi-meeskoor/</ref>. Laulupeole viis ta korraga kolm laulukoori. Lisaks sellele asutas ta lauluansambleid ja juhendas soliste mitmes asutuses ning juhatas Nõmme Kultuurimaja segakoori. 1968. aastal asus ta tööle koondise “Ookean” kultuuribaasis ansamblite ja orkestrite juhendajana, samal ajal asutas ta mees- ja naisansambli nii Õpetajate Majas kui ka Statistika Keskvalitsuses ning juhendas ka laulusoliste ning saatis kõiki klaveril või akordionil. 1980. aastal kutsuti ta tööle “Tallinnfilmi”, kus töötas kuni pensionieani. 1989. aastal avardusid võimalused tolleaegses Nõukogude Liidus ja juba pensionil olles asutas Laine-Astrid Bils oma filmistuudio ja võeti kinoliidu liikmeks. Selles filmistuudios on valminud neli dokumentaalfilmi, milles Laine-Astrid Bils on olnud režissöör ja käsikirja autor, mõne filmi puhul ka produtsent: 1. „Lumine valgus”<ref>https://www.efis.ee/et/abi/moodulid/otsing?search_type=Titles&keywords=lumine+valgus</ref> – dokumentaalfilm Jamali-Neenetsi Rahvusringkonnast, mis on maailma rikkaim piirkond loodusressursside poolest ühe elaniku kohta, sealsetest keskkonnaprobleemidest ja sotsiaalsest olukorrast perestroika ajal (käsikirja kaasautor Arvo Valton); 2. „Akvaarium”<ref>https://www.efis.ee/et/abi/moodulid/otsing?search_type=Titles&keywords=akvaarium</ref> – dokumentaalfilm, milles käsitletakse Eesti ühiskonnas toimunud muutusi aastatel 1979–1998 ja iseseisva Eesti riigi taastamist keeruka elukäiguga vabadusvõitleja Tiit Madissoni isiku ja saatuse kaudu; 3. „Vana merekindlus“<ref>https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/11708</ref> – dokumentaalfilm Soome lahel võtmepositsioonil paikneva Naissaare merekindluse ajaloost Eesti Vabariigi kaitseväelaste ning mereväelaste laste meenutuste kaudu; kasutatud on rohkesti dokumentaalseid filmikaadreid, fotosid ja dokumente; 4. „Pro patria ad astra“<ref>https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/5588/</ref> – dokumentaalfilm, milles dokumentide, fotode ja haruldaste filmikaadrite abil jutustatakse Eesti lennuväest, selle loomisest, hiilgeajast ja hävitamisest nõukogude võimu poolt, samuti Eesti oma lennukiehitusest. Nõukogudeaegne poliitiline tegevus teda ei huvitanud. Kui ta oli asunud tööle pedagoogilisse instituuti, anti talle valimiste korraldamisel agitaatori ülesanne. Ta võttis seda südamega, käis läbi kõik oma piirkonna korterid, ka keldrikorterid, ja innustas inimesi oma õiguste eest seisma. Pärast seda ei kaasatud teda enam kunagi valimiste korraldamisse. Pärast filmi „Akvaarium“ esilinastust kutsuti Laine-Astrid Bils Põllumeeste Kogusse. See oli ainuke partei, mille liige ta eales on olnud. gaueykb7p7flt32jnevre5ns3kt9j64 6168413 6168405 2022-07-26T17:31:17Z Neptuunium 58653 esmane toim wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2022|kuu=juuli}} {{Toimeta|aasta=2022|kuu=juuli}} [[Fail:Orelimäng Kaarli kirikus.jpg|pisi|Bils [[Kaarli kirik (Tallinn)|Tallinna Kaarli kirikus]] orelit mängimas]] '''Laine-Astrid Bils''' (16. veebruar 1928 Tallinn - 19. juuli 2022 Tallinn) oli Eesti filmirežissöör. == Elukäik == [[Fail:RIK vormis.jpg|pisi|vasakul|150px|Laine-Astrid Bils [[Riiklik Inglise Kolledž|Riikliku Inglise Kolledži]] vormis]] Bils sündis 1928. aastal Tallinnas ning õppis [[Riiklik Inglise Kolledž|Riiklikus Inglise Kolledžis]]. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal, 13-st kuni 16. eluaastani, töötas ta suviti isatalus. 1940. aastatel õppis Bils [[Tallinna|Tallinnas muusikakoolis]] klaverit ja orelit. Oreli eriala õppis ta helilooja [[Edgar Arro]] käe all; tunnid toimusid Kaarli kirikus, kus ta sooritas ka oreli eriala lõpueksami 1948. aasta juunis. 1940. aastate lõpus ja 1950. aastate alguses tegutses ta organistina mitmetes Läänemaa, Kesk-Eesti ja Viljandimaa kirikutes. Liiklus oli sõjajärgsetel aastatel vilets ja ta sõitis kirikust teise juhusliku transpordiga. Kui ühtegi autot ei liikunud, läks ta jalgsi, talvel suuskadega. [[Fail:Taksopargi meskoor.jpg|pisi|Bils juhatamas enda asutatud [[Tallinna Taksopark|Tallinna Taksopargi]] meeskoori]] 1953. aastal ta abiellus ja elas seejärel mõnda aega mehe vanemate juures Moskvas, käies 1954. aastal Moskvas režissööride kursustel, pärast mida tuli Eestisse tagasi. 1959. aastal võeti ta tööle tolleaegse [[Tallinna Pedagoogiline Instituut|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] muusikakateedrisse klaveriõpetajaks ja koorijuhtimistundide klaverisaatjaks. Et aga töötasu oli väike, tegutses ta ka põhitöö kõrvalt koolides klaveriõpetajana, seejärel hakkas ta töötama veel ka mitme asutuse juures laulusolistide klaverisaatjana. Pedagoogilise instituudi õpperuumid olid külmad; külmades ruumides paigal istumisest tekkis närvipõletik. Nii lahkus ta mõne aasta pärast töölt pedagoogilises instituudis. Selleks ajaks oli ta juba asutanud segakoorid kolmes tehases ja hiljem ka meeskoori [[Tallinna Taksopark|Tallinna Taksopargis]].<ref>http://eestinsv.ee/kultuur/tallinna-taksopargi-meeskoor/</ref> Laulupeole viis ta korraga kolm laulukoori. Lisaks sellele asutas ta lauluansambleid ja juhendas soliste mitmes asutuses ning juhatas Nõmme Kultuurimaja segakoori. 1968. aastal asus ta tööle koondise "Ookean" kultuuribaasis ansamblite ja orkestrite juhendajana, samal ajal asutas ta mees- ja naisansambli nii Õpetajate Majas kui ka Statistika Keskvalitsuses ning juhendas ka laulusoliste ning saatis kõiki klaveril või akordionil. Kui ta oli asunud tööle pedagoogilisse instituuti, anti talle valimiste korraldamisel agitaatori ülesanne. Ta võttis seda südamega, käis läbi kõik oma piirkonna korterid, ka keldrikorterid, ja innustas inimesi oma õiguste eest seisma. Pärast seda ei kaasatud teda enam kunagi valimiste korraldamisse. 1980. aastal kutsuti ta tööle [[Tallinnfilm]]i, kus töötas kuni pensionieani. 1989. aastal avardusid võimalused tolleaegses Nõukogude Liidus ja juba pensionil olles asutas Laine-Astrid Bils oma filmistuudio ja võeti kinoliidu liikmeks. Selles filmistuudios on valminud neli dokumentaalfilmi, milles Laine-Astrid Bils on olnud režissöör ja käsikirja autor, mõne filmi puhul ka produtsent: * "Lumine valgus" (1990) dokumentaalfilm [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali-Neenetsi rahvusringkonnast]], mis on maailma rikkaim piirkond loodusressursside poolest ühe elaniku kohta, sealsetest keskkonnaprobleemidest ja sotsiaalsest olukorrast perestroika ajal (käsikirja kaasautor [[Arvo Valton]]);<ref>https://www.efis.ee/et/abi/moodulid/otsing?search_type=Titles&keywords=lumine+valgus</ref> * "Akvaarium" (1998) – dokumentaalfilm, milles käsitletakse Eesti ühiskonnas toimunud muutusi aastatel 1979–1998 ja iseseisva Eesti riigi taastamist keeruka elukäiguga vabadusvõitleja [[Tiit Madisson]]i isiku ja saatuse kaudu;<ref>https://www.efis.ee/et/abi/moodulid/otsing?search_type=Titles&keywords=akvaarium</ref> * "Amazonia III: Naissaar - Vana merekindlus" (2000) – dokumentaalfilm Soome lahel võtmepositsioonil paikneva [[Naissaare merekindlus]]e ajaloost Eesti Vabariigi kaitseväelaste ning mereväelaste laste meenutuste kaudu; kasutatud on rohkesti dokumentaalseid filmikaadreid, fotosid ja dokumente;<ref>https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/11708</ref> * "Pro patria ad astra" (2002) – dokumentaalfilm, milles dokumentide, fotode ja haruldaste filmikaadrite abil jutustatakse [[Eesti lennuväe|Eesti lennuväe]] ajaloost, samuti Eesti oma lennukiehitusest.<ref>https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/5588/</ref> Pärast filmi "Akvaarium" esilinastust kutsuti Laine-Astrid Bils [[Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu|Põllumeeste Kogusse]]. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [https://www.kogumelugu.ee/et/videoteek/laine-astrid-bils Laine-Astrid Bils | Kirjeldus Julgeoleku majast ja tema sekeldustest seoses Julgeolekuga]. [[Eesti Mälu Instituut]] {{JÄRJESTA:Bils, Laine-Astrid}} [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Eesti koorijuhid]] [[Kategooria:Sündinud 1928]] [[Kategooria:Surnud 2022]] h7a4z4fw8i3ybo4tu90vayd2zgbeamv 6168414 6168413 2022-07-26T17:31:47Z Neptuunium 58653 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2022|kuu=juuli}} {{Toimeta|aasta=2022|kuu=juuli}} [[Fail:Orelimäng Kaarli kirikus.jpg|pisi|Bils [[Kaarli kirik (Tallinn)|Tallinna Kaarli kirikus]] orelit mängimas]] '''Laine-Astrid Bils''' (16. veebruar 1928 Tallinn - 19. juuli 2022 Tallinn) oli Eesti eesti organist, koorijuht ja filmirežissöör. == Elukäik == [[Fail:RIK vormis.jpg|pisi|vasakul|150px|Laine-Astrid Bils [[Riiklik Inglise Kolledž|Riikliku Inglise Kolledži]] vormis]] Bils sündis 1928. aastal Tallinnas ning õppis [[Riiklik Inglise Kolledž|Riiklikus Inglise Kolledžis]]. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal, 13-st kuni 16. eluaastani, töötas ta suviti isatalus. 1940. aastatel õppis Bils [[Tallinna|Tallinnas muusikakoolis]] klaverit ja orelit. Oreli eriala õppis ta helilooja [[Edgar Arro]] käe all; tunnid toimusid Kaarli kirikus, kus ta sooritas ka oreli eriala lõpueksami 1948. aasta juunis. 1940. aastate lõpus ja 1950. aastate alguses tegutses ta organistina mitmetes Läänemaa, Kesk-Eesti ja Viljandimaa kirikutes. Liiklus oli sõjajärgsetel aastatel vilets ja ta sõitis kirikust teise juhusliku transpordiga. Kui ühtegi autot ei liikunud, läks ta jalgsi, talvel suuskadega. [[Fail:Taksopargi meskoor.jpg|pisi|Bils juhatamas enda asutatud [[Tallinna Taksopark|Tallinna Taksopargi]] meeskoori]] 1953. aastal ta abiellus ja elas seejärel mõnda aega mehe vanemate juures Moskvas, käies 1954. aastal Moskvas režissööride kursustel, pärast mida tuli Eestisse tagasi. 1959. aastal võeti ta tööle tolleaegse [[Tallinna Pedagoogiline Instituut|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] muusikakateedrisse klaveriõpetajaks ja koorijuhtimistundide klaverisaatjaks. Et aga töötasu oli väike, tegutses ta ka põhitöö kõrvalt koolides klaveriõpetajana, seejärel hakkas ta töötama veel ka mitme asutuse juures laulusolistide klaverisaatjana. Pedagoogilise instituudi õpperuumid olid külmad; külmades ruumides paigal istumisest tekkis närvipõletik. Nii lahkus ta mõne aasta pärast töölt pedagoogilises instituudis. Selleks ajaks oli ta juba asutanud segakoorid kolmes tehases ja hiljem ka meeskoori [[Tallinna Taksopark|Tallinna Taksopargis]].<ref>http://eestinsv.ee/kultuur/tallinna-taksopargi-meeskoor/</ref> Laulupeole viis ta korraga kolm laulukoori. Lisaks sellele asutas ta lauluansambleid ja juhendas soliste mitmes asutuses ning juhatas Nõmme Kultuurimaja segakoori. 1968. aastal asus ta tööle koondise "Ookean" kultuuribaasis ansamblite ja orkestrite juhendajana, samal ajal asutas ta mees- ja naisansambli nii Õpetajate Majas kui ka Statistika Keskvalitsuses ning juhendas ka laulusoliste ning saatis kõiki klaveril või akordionil. Kui ta oli asunud tööle pedagoogilisse instituuti, anti talle valimiste korraldamisel agitaatori ülesanne. Ta võttis seda südamega, käis läbi kõik oma piirkonna korterid, ka keldrikorterid, ja innustas inimesi oma õiguste eest seisma. Pärast seda ei kaasatud teda enam kunagi valimiste korraldamisse. 1980. aastal kutsuti ta tööle [[Tallinnfilm]]i, kus töötas kuni pensionieani. 1989. aastal avardusid võimalused tolleaegses Nõukogude Liidus ja juba pensionil olles asutas Laine-Astrid Bils oma filmistuudio ja võeti kinoliidu liikmeks. Selles filmistuudios on valminud neli dokumentaalfilmi, milles Laine-Astrid Bils on olnud režissöör ja käsikirja autor, mõne filmi puhul ka produtsent: * "Lumine valgus" (1990) dokumentaalfilm [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali-Neenetsi rahvusringkonnast]], mis on maailma rikkaim piirkond loodusressursside poolest ühe elaniku kohta, sealsetest keskkonnaprobleemidest ja sotsiaalsest olukorrast perestroika ajal (käsikirja kaasautor [[Arvo Valton]]);<ref>https://www.efis.ee/et/abi/moodulid/otsing?search_type=Titles&keywords=lumine+valgus</ref> * "Akvaarium" (1998) – dokumentaalfilm, milles käsitletakse Eesti ühiskonnas toimunud muutusi aastatel 1979–1998 ja iseseisva Eesti riigi taastamist keeruka elukäiguga vabadusvõitleja [[Tiit Madisson]]i isiku ja saatuse kaudu;<ref>https://www.efis.ee/et/abi/moodulid/otsing?search_type=Titles&keywords=akvaarium</ref> * "Amazonia III: Naissaar - Vana merekindlus" (2000) – dokumentaalfilm Soome lahel võtmepositsioonil paikneva [[Naissaare merekindlus]]e ajaloost Eesti Vabariigi kaitseväelaste ning mereväelaste laste meenutuste kaudu; kasutatud on rohkesti dokumentaalseid filmikaadreid, fotosid ja dokumente;<ref>https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/11708</ref> * "Pro patria ad astra" (2002) – dokumentaalfilm, milles dokumentide, fotode ja haruldaste filmikaadrite abil jutustatakse [[Eesti lennuväe|Eesti lennuväe]] ajaloost, samuti Eesti oma lennukiehitusest.<ref>https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/5588/</ref> Pärast filmi "Akvaarium" esilinastust kutsuti Laine-Astrid Bils [[Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu|Põllumeeste Kogusse]]. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [https://www.kogumelugu.ee/et/videoteek/laine-astrid-bils Laine-Astrid Bils | Kirjeldus Julgeoleku majast ja tema sekeldustest seoses Julgeolekuga]. [[Eesti Mälu Instituut]] {{JÄRJESTA:Bils, Laine-Astrid}} [[Kategooria:Eesti koorijuhid]] [[Kategooria:Eesti organistid]] [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Sündinud 1928]] [[Kategooria:Surnud 2022]] q4ti5x3feipaft8u2kuzztymazv4103 6168416 6168414 2022-07-26T17:33:05Z Neptuunium 58653 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2022|kuu=juuli}} {{Toimeta|aasta=2022|kuu=juuli}} [[Fail:Orelimäng Kaarli kirikus.jpg|pisi|Bils [[Kaarli kirik (Tallinn)|Tallinna Kaarli kirikus]] orelit mängimas]] '''Laine-Astrid Bils''' (16. veebruar 1928 Tallinn - 19. juuli 2022 Tallinn) oli Eesti eesti organist, koorijuht ja filmirežissöör. == Elukäik == [[Fail:RIK vormis.jpg|pisi|vasakul|150px|Laine-Astrid Bils [[Riiklik Inglise Kolledž|Riikliku Inglise Kolledži]] vormis]] Bils sündis 1928. aastal Tallinnas ning õppis{{millal}} [[Riiklik Inglise Kolledž|Riiklikus Inglise Kolledžis]]. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal, 13-st kuni 16. eluaastani, töötas ta suviti isatalus. 1940. aastatel õppis Bils [[Tallinna|Tallinnas muusikakoolis]] klaverit ja orelit. Oreli eriala õppis ta helilooja [[Edgar Arro]] käe all; tunnid toimusid Kaarli kirikus, kus ta sooritas ka oreli eriala lõpueksami 1948. aasta juunis. 1940. aastate lõpus ja 1950. aastate alguses tegutses ta organistina mitmetes Läänemaa, Kesk-Eesti ja Viljandimaa kirikutes. Liiklus oli sõjajärgsetel aastatel vilets ja ta sõitis kirikust teise juhusliku transpordiga. Kui ühtegi autot ei liikunud, läks ta jalgsi, talvel suuskadega. [[Fail:Taksopargi meskoor.jpg|pisi|Bils juhatamas enda asutatud [[Tallinna Taksopark|Tallinna Taksopargi]] meeskoori]] 1953. aastal ta abiellus ja elas seejärel mõnda aega mehe vanemate juures Moskvas, käies 1954. aastal Moskvas režissööride kursustel, pärast mida tuli Eestisse tagasi. 1959. aastal võeti ta tööle tolleaegse [[Tallinna Pedagoogiline Instituut|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] muusikakateedrisse klaveriõpetajaks ja koorijuhtimistundide klaverisaatjaks. Et aga töötasu oli väike, tegutses ta ka põhitöö kõrvalt koolides klaveriõpetajana, seejärel hakkas ta töötama veel ka mitme asutuse juures laulusolistide klaverisaatjana. Pedagoogilise instituudi õpperuumid olid külmad; külmades ruumides paigal istumisest tekkis närvipõletik. Nii lahkus ta mõne aasta pärast töölt pedagoogilises instituudis. Selleks ajaks oli ta juba asutanud segakoorid kolmes tehases ja hiljem ka meeskoori [[Tallinna Taksopark|Tallinna Taksopargis]].<ref>http://eestinsv.ee/kultuur/tallinna-taksopargi-meeskoor/</ref> Laulupeole viis ta korraga kolm laulukoori. Lisaks sellele asutas ta lauluansambleid ja juhendas soliste mitmes asutuses ning juhatas Nõmme Kultuurimaja segakoori. 1968. aastal asus ta tööle koondise "Ookean" kultuuribaasis ansamblite ja orkestrite juhendajana, samal ajal asutas ta mees- ja naisansambli nii Õpetajate Majas kui ka Statistika Keskvalitsuses ning juhendas ka laulusoliste ning saatis kõiki klaveril või akordionil. Kui ta oli asunud tööle pedagoogilisse instituuti, anti talle valimiste korraldamisel agitaatori ülesanne. Ta võttis seda südamega, käis läbi kõik oma piirkonna korterid, ka keldrikorterid, ja innustas inimesi oma õiguste eest seisma. Pärast seda ei kaasatud teda enam kunagi valimiste korraldamisse. 1980. aastal kutsuti ta tööle [[Tallinnfilm]]i, kus töötas kuni pensionieani. 1989. aastal avardusid võimalused tolleaegses Nõukogude Liidus ja juba pensionil olles asutas Laine-Astrid Bils oma filmistuudio ja võeti kinoliidu liikmeks. Selles filmistuudios on valminud neli dokumentaalfilmi, milles Laine-Astrid Bils on olnud režissöör ja käsikirja autor, mõne filmi puhul ka produtsent: * "Lumine valgus" (1990) dokumentaalfilm [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali-Neenetsi rahvusringkonnast]], mis on maailma rikkaim piirkond loodusressursside poolest ühe elaniku kohta, sealsetest keskkonnaprobleemidest ja sotsiaalsest olukorrast perestroika ajal (käsikirja kaasautor [[Arvo Valton]]);<ref>https://www.efis.ee/et/abi/moodulid/otsing?search_type=Titles&keywords=lumine+valgus</ref> * "Akvaarium" (1998) – dokumentaalfilm, milles käsitletakse Eesti ühiskonnas toimunud muutusi aastatel 1979–1998 ja iseseisva Eesti riigi taastamist keeruka elukäiguga vabadusvõitleja [[Tiit Madisson]]i isiku ja saatuse kaudu;<ref>https://www.efis.ee/et/abi/moodulid/otsing?search_type=Titles&keywords=akvaarium</ref> * "Amazonia III: Naissaar - Vana merekindlus" (2000) – dokumentaalfilm Soome lahel võtmepositsioonil paikneva [[Naissaare merekindlus]]e ajaloost Eesti Vabariigi kaitseväelaste ning mereväelaste laste meenutuste kaudu; kasutatud on rohkesti dokumentaalseid filmikaadreid, fotosid ja dokumente;<ref>https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/11708</ref> * "Pro patria ad astra" (2002) – dokumentaalfilm, milles dokumentide, fotode ja haruldaste filmikaadrite abil jutustatakse [[Eesti lennuväe|Eesti lennuväe]] ajaloost, samuti Eesti oma lennukiehitusest.<ref>https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/5588/</ref> Pärast filmi "Akvaarium" esilinastust kutsuti Laine-Astrid Bils [[Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu|Põllumeeste Kogusse]]. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [https://www.kogumelugu.ee/et/videoteek/laine-astrid-bils Laine-Astrid Bils | Kirjeldus Julgeoleku majast ja tema sekeldustest seoses Julgeolekuga]. [[Eesti Mälu Instituut]] {{JÄRJESTA:Bils, Laine-Astrid}} [[Kategooria:Eesti koorijuhid]] [[Kategooria:Eesti organistid]] [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Sündinud 1928]] [[Kategooria:Surnud 2022]] oj5s08ivk7p51bw4wvrcpcuz1caeqbr 6168418 6168416 2022-07-26T17:35:05Z Neptuunium 58653 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2022|kuu=juuli}} {{Toimeta|aasta=2022|kuu=juuli}} [[Fail:Orelimäng Kaarli kirikus.jpg|pisi|Bils [[Kaarli kirik (Tallinn)|Tallinna Kaarli kirikus]] orelit mängimas]] '''Laine-Astrid Bils''' (16. veebruar 1928 Tallinn - 19. juuli 2022 Tallinn) oli Eesti eesti organist, koorijuht ja filmirežissöör. == Elukäik == [[Fail:RIK vormis.jpg|pisi|vasakul|150px|Laine-Astrid Bils [[Riiklik Inglise Kolledž|Riikliku Inglise Kolledži]] vormis]] Bils sündis 1928. aastal Tallinnas ning õppis{{millal}} [[Riiklik Inglise Kolledž|Riiklikus Inglise Kolledžis]]. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal, 13-st kuni 16. eluaastani, töötas ta suviti isatalus. 1940. aastatel õppis Bils [[Tallinna|Tallinnas muusikakoolis]] klaverit ja orelit. Oreli eriala õppis ta helilooja [[Edgar Arro]] käe all; tunnid toimusid Kaarli kirikus, kus ta sooritas ka oreli eriala lõpueksami 1948. aasta juunis. 1940. aastate lõpus ja 1950. aastate alguses tegutses ta organistina mitmetes Läänemaa, Kesk-Eesti ja Viljandimaa kirikutes. Liiklus oli sõjajärgsetel aastatel vilets ja ta sõitis kirikust teise juhusliku transpordiga. Kui ühtegi autot ei liikunud, läks ta jalgsi, talvel suuskadega. [[Fail:Taksopargi meskoor.jpg|pisi|Bils juhatamas enda asutatud [[Tallinna Taksopark|Tallinna Taksopargi]] meeskoori]] 1953. aastal ta abiellus ja elas seejärel mõnda aega mehe vanemate juures Moskvas, käies 1954. aastal Moskvas režissööride kursustel, pärast mida tuli Eestisse tagasi. 1959. aastal võeti ta tööle tolleaegse [[Tallinna Pedagoogiline Instituut|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] muusikakateedrisse klaveriõpetajaks ja koorijuhtimistundide klaverisaatjaks. Et aga töötasu oli väike, tegutses ta ka põhitöö kõrvalt koolides klaveriõpetajana, seejärel hakkas ta töötama veel ka mitme asutuse juures laulusolistide klaverisaatjana. Pedagoogilise instituudi õpperuumid olid külmad; külmades ruumides paigal istumisest tekkis närvipõletik. Nii lahkus ta mõne aasta pärast töölt pedagoogilises instituudis. Selleks ajaks oli ta juba asutanud segakoorid kolmes tehases ja hiljem ka meeskoori [[Tallinna Taksopark|Tallinna Taksopargis]].<ref>http://eestinsv.ee/kultuur/tallinna-taksopargi-meeskoor/</ref> Laulupeole viis ta korraga kolm laulukoori. Lisaks sellele asutas ta lauluansambleid ja juhendas soliste mitmes asutuses ning juhatas Nõmme Kultuurimaja segakoori. 1968. aastal asus ta tööle koondise "Ookean" kultuuribaasis ansamblite ja orkestrite juhendajana, samal ajal asutas ta mees- ja naisansambli nii Õpetajate Majas kui ka Statistika Keskvalitsuses ning juhendas ka laulusoliste ning saatis kõiki klaveril või akordionil. Kui ta oli asunud tööle pedagoogilisse instituuti, anti talle valimiste korraldamisel agitaatori ülesanne. Pärast seda ei kaasatud teda enam kunagi valimiste korraldamisse. 1980. aastal kutsuti ta tööle [[Tallinnfilm]]i, kus töötas kuni pensionieani. 1989. aastal avardusid võimalused tolleaegses Nõukogude Liidus ja juba pensionil olles asutas Laine-Astrid Bils oma filmistuudio ja võeti kinoliidu liikmeks. Selles filmistuudios on valminud neli dokumentaalfilmi, milles Laine-Astrid Bils on olnud režissöör ja käsikirja autor, mõne filmi puhul ka produtsent: * "Lumine valgus" (1990) dokumentaalfilm [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali-Neenetsi rahvusringkonnast]], mis on maailma rikkaim piirkond loodusressursside poolest ühe elaniku kohta, sealsetest keskkonnaprobleemidest ja sotsiaalsest olukorrast perestroika ajal (käsikirja kaasautor [[Arvo Valton]]);<ref>https://www.efis.ee/et/abi/moodulid/otsing?search_type=Titles&keywords=lumine+valgus</ref> * "Akvaarium" (1998) – dokumentaalfilm, milles käsitletakse Eesti ühiskonnas toimunud muutusi aastatel 1979–1998 ja iseseisva Eesti riigi taastamist keeruka elukäiguga vabadusvõitleja [[Tiit Madisson]]i isiku ja saatuse kaudu;<ref>https://www.efis.ee/et/abi/moodulid/otsing?search_type=Titles&keywords=akvaarium</ref> * "Amazonia III: Naissaar - Vana merekindlus" (2000) – dokumentaalfilm Soome lahel võtmepositsioonil paikneva [[Naissaare merekindlus]]e ajaloost Eesti Vabariigi kaitseväelaste ning mereväelaste laste meenutuste kaudu; kasutatud on rohkesti dokumentaalseid filmikaadreid, fotosid ja dokumente;<ref>https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/11708</ref> * "Pro patria ad astra" (2002) – dokumentaalfilm, milles dokumentide, fotode ja haruldaste filmikaadrite abil jutustatakse [[Eesti lennuväe|Eesti lennuväe]] ajaloost, samuti Eesti oma lennukiehitusest.<ref>https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/5588/</ref> Pärast filmi "Akvaarium" esilinastust kutsuti Laine-Astrid Bils [[Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu|Põllumeeste Kogusse]]. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [https://www.kogumelugu.ee/et/videoteek/laine-astrid-bils Laine-Astrid Bils | Kirjeldus Julgeoleku majast ja tema sekeldustest seoses Julgeolekuga]. [[Eesti Mälu Instituut]] {{JÄRJESTA:Bils, Laine-Astrid}} [[Kategooria:Eesti koorijuhid]] [[Kategooria:Eesti organistid]] [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Sündinud 1928]] [[Kategooria:Surnud 2022]] b5pww572ymel4vx980kirg4knetrp15 6168421 6168418 2022-07-26T17:37:54Z Neptuunium 58653 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2022|kuu=juuli}} {{Toimeta|aasta=2022|kuu=juuli}} [[Fail:Orelimäng Kaarli kirikus.jpg|pisi|Laine-Astrid Bils [[Tallinna Kaarli kirik]]us orelit mängimas]] '''Laine-Astrid Bils''' (16. veebruar 1928 Tallinn - 19. juuli 2022 Tallinn) oli Eesti eesti organist, koorijuht ja filmirežissöör. == Elukäik == [[Fail:RIK vormis.jpg|pisi|vasakul|150px|LBils [[Riiklik Inglise Kolledž|Riikliku Inglise Kolledži]] vormis]] Bils sündis 1928. aastal Tallinnas ning õppis{{millal}} [[Riiklik Inglise Kolledž|Riiklikus Inglise Kolledžis]]. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal, 13-st kuni 16. eluaastani, töötas ta suviti isatalus. 1940. aastatel õppis Bils Tallinnas muusikakoolis klaverit ja orelit. Oreli eriala õppis ta helilooja [[Edgar Arro]] käe all; tunnid toimusid [[Tallinna Kaarli kirik|Kaarli kirikus]], kus ta sooritas ka oreli eriala lõpueksami 1948. aasta juunis. 1940. aastate lõpus ja 1950. aastate alguses tegutses ta organistina mitmetes Läänemaa, Kesk-Eesti ja Viljandimaa kirikutes. Liiklus oli sõjajärgsetel aastatel vilets ja ta sõitis kirikust teise juhusliku transpordiga. Kui ühtegi autot ei liikunud, läks ta jalgsi, talvel suuskadega. [[Fail:Taksopargi meskoor.jpg|pisi|Bils juhatamas enda asutatud [[Tallinna Taksopark|Tallinna Taksopargi]] meeskoori]] 1953. aastal ta abiellus ja elas seejärel mõnda aega mehe vanemate juures Moskvas, käies 1954. aastal Moskvas režissööride kursustel, pärast mida tuli Eestisse tagasi. 1959. aastal võeti ta tööle tolleaegse [[Tallinna Pedagoogiline Instituut|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] muusikakateedrisse klaveriõpetajaks ja koorijuhtimistundide klaverisaatjaks. Et aga töötasu oli väike, tegutses ta ka põhitöö kõrvalt koolides klaveriõpetajana, seejärel hakkas ta töötama veel ka mitme asutuse juures laulusolistide klaverisaatjana. Pedagoogilise instituudi õpperuumid olid külmad; külmades ruumides paigal istumisest tekkis närvipõletik. Nii lahkus ta mõne aasta pärast töölt pedagoogilises instituudis. Selleks ajaks oli ta juba asutanud segakoorid kolmes tehases ja hiljem ka meeskoori [[Tallinna Taksopark|Tallinna Taksopargis]].<ref>http://eestinsv.ee/kultuur/tallinna-taksopargi-meeskoor/</ref> Laulupeole viis ta korraga kolm laulukoori. Lisaks sellele asutas ta lauluansambleid ja juhendas soliste mitmes asutuses ning juhatas Nõmme Kultuurimaja segakoori. 1968. aastal asus ta tööle koondise "Ookean" kultuuribaasis ansamblite ja orkestrite juhendajana, samal ajal asutas ta mees- ja naisansambli nii Õpetajate Majas kui ka Statistika Keskvalitsuses ning juhendas ka laulusoliste ning saatis kõiki klaveril või akordionil. Kui ta oli asunud tööle pedagoogilisse instituuti, anti talle valimiste korraldamisel agitaatori ülesanne. Pärast seda ei kaasatud teda enam kunagi valimiste korraldamisse. 1980. aastal kutsuti ta tööle [[Tallinnfilm]]i, kus töötas kuni pensionieani. 1989. aastal avardusid võimalused tolleaegses Nõukogude Liidus ja juba pensionil olles asutas Laine-Astrid Bils oma filmistuudio ja võeti kinoliidu liikmeks. Selles filmistuudios on valminud neli dokumentaalfilmi, milles Laine-Astrid Bils on olnud režissöör ja käsikirja autor, mõne filmi puhul ka produtsent: * "Lumine valgus" (1990) dokumentaalfilm [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali-Neenetsi rahvusringkonnast]], mis on maailma rikkaim piirkond loodusressursside poolest ühe elaniku kohta, sealsetest keskkonnaprobleemidest ja sotsiaalsest olukorrast perestroika ajal (käsikirja kaasautor [[Arvo Valton]]);<ref>https://www.efis.ee/et/abi/moodulid/otsing?search_type=Titles&keywords=lumine+valgus</ref> * "Akvaarium" (1998) – dokumentaalfilm, milles käsitletakse Eesti ühiskonnas toimunud muutusi aastatel 1979–1998 ja iseseisva Eesti riigi taastamist keeruka elukäiguga vabadusvõitleja [[Tiit Madisson]]i isiku ja saatuse kaudu;<ref>https://www.efis.ee/et/abi/moodulid/otsing?search_type=Titles&keywords=akvaarium</ref> * "Amazonia III: Naissaar - Vana merekindlus" (2000) – dokumentaalfilm Soome lahel võtmepositsioonil paikneva [[Naissaare merekindlus]]e ajaloost Eesti Vabariigi kaitseväelaste ning mereväelaste laste meenutuste kaudu; kasutatud on rohkesti dokumentaalseid filmikaadreid, fotosid ja dokumente;<ref>https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/11708</ref> * "Pro patria ad astra" (2002) – dokumentaalfilm, milles dokumentide, fotode ja haruldaste filmikaadrite abil jutustatakse [[Eesti lennuväe|Eesti lennuväe]] ajaloost, samuti Eesti oma lennukiehitusest.<ref>https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/5588/</ref> Pärast filmi "Akvaarium" esilinastust kutsuti Laine-Astrid Bils [[Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu|Põllumeeste Kogusse]]. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [https://www.kogumelugu.ee/et/videoteek/laine-astrid-bils Laine-Astrid Bils | Kirjeldus Julgeoleku majast ja tema sekeldustest seoses Julgeolekuga]. [[Eesti Mälu Instituut]] {{JÄRJESTA:Bils, Laine-Astrid}} [[Kategooria:Eesti koorijuhid]] [[Kategooria:Eesti organistid]] [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Sündinud 1928]] [[Kategooria:Surnud 2022]] non61nczhvwwe3whfd2068a7xbnr469 6168429 6168421 2022-07-26T17:49:39Z 46.131.40.232 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2022|kuu=juuli}} {{Toimeta|aasta=2022|kuu=juuli}} [[Fail:Orelimäng Kaarli kirikus.jpg|pisi|Laine-Astrid Bils [[Tallinna Kaarli kirik]]us orelit mängimas]] '''Laine-Astrid Bils''' (16. veebruar 1928 Tallinn - 19. juuli 2022 Tallinn) oli eesti organist, koorijuht ja filmirežissöör. == Elukäik == [[Fail:RIK vormis.jpg|pisi|vasakul|150px|LBils [[Riiklik Inglise Kolledž|Riikliku Inglise Kolledži]] vormis]] Bils sündis 1928. aastal Tallinnas ning õppis{{millal}} [[Riiklik Inglise Kolledž|Riiklikus Inglise Kolledžis]]. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal, 13-st kuni 16. eluaastani, töötas ta suviti isatalus. 1940. aastatel õppis Bils Tallinnas muusikakoolis klaverit ja orelit. Oreli eriala õppis ta helilooja [[Edgar Arro]] käe all; tunnid toimusid [[Tallinna Kaarli kirik|Kaarli kirikus]], kus ta sooritas ka oreli eriala lõpueksami 1948. aasta juunis. 1940. aastate lõpus ja 1950. aastate alguses tegutses ta organistina mitmetes Läänemaa, Kesk-Eesti ja Viljandimaa kirikutes. Liiklus oli sõjajärgsetel aastatel vilets ja ta sõitis kirikust teise juhusliku transpordiga. Kui ühtegi autot ei liikunud, läks ta jalgsi, talvel suuskadega. [[Fail:Taksopargi meskoor.jpg|pisi|Bils juhatamas enda asutatud [[Tallinna Taksopark|Tallinna Taksopargi]] meeskoori]] 1953. aastal ta abiellus ja elas seejärel mõnda aega mehe vanemate juures Moskvas, käies 1954. aastal Moskvas režissööride kursustel, pärast mida tuli Eestisse tagasi. 1959. aastal võeti ta tööle tolleaegse [[Tallinna Pedagoogiline Instituut|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] muusikakateedrisse klaveriõpetajaks ja koorijuhtimistundide klaverisaatjaks. Et aga töötasu oli väike, tegutses ta ka põhitöö kõrvalt koolides klaveriõpetajana, seejärel hakkas ta töötama veel ka mitme asutuse juures laulusolistide klaverisaatjana. Pedagoogilise instituudi õpperuumid olid külmad; külmades ruumides paigal istumisest tekkis närvipõletik. Nii lahkus ta mõne aasta pärast töölt pedagoogilises instituudis. Selleks ajaks oli ta juba asutanud segakoorid kolmes tehases ja hiljem ka meeskoori [[Tallinna Taksopark|Tallinna Taksopargis]].<ref>http://eestinsv.ee/kultuur/tallinna-taksopargi-meeskoor/</ref> Laulupeole viis ta korraga kolm laulukoori. Lisaks sellele asutas ta lauluansambleid ja juhendas soliste mitmes asutuses ning juhatas Nõmme Kultuurimaja segakoori. 1968. aastal asus ta tööle koondise "Ookean" kultuuribaasis ansamblite ja orkestrite juhendajana, samal ajal asutas ta mees- ja naisansambli nii Õpetajate Majas kui ka Statistika Keskvalitsuses ning juhendas ka laulusoliste ning saatis kõiki klaveril või akordionil. Kui ta oli asunud tööle pedagoogilisse instituuti, anti talle valimiste korraldamisel agitaatori ülesanne. Pärast seda ei kaasatud teda enam kunagi valimiste korraldamisse. 1980. aastal kutsuti ta tööle [[Tallinnfilm]]i, kus töötas kuni pensionieani. 1989. aastal avardusid võimalused tolleaegses Nõukogude Liidus ja juba pensionil olles asutas Laine-Astrid Bils oma filmistuudio ja võeti kinoliidu liikmeks. Selles filmistuudios on valminud neli dokumentaalfilmi, milles Laine-Astrid Bils on olnud režissöör ja käsikirja autor, mõne filmi puhul ka produtsent: * "Lumine valgus" (1990) dokumentaalfilm [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali-Neenetsi rahvusringkonnast]], mis on maailma rikkaim piirkond loodusressursside poolest ühe elaniku kohta, sealsetest keskkonnaprobleemidest ja sotsiaalsest olukorrast perestroika ajal (käsikirja kaasautor [[Arvo Valton]]);<ref>https://www.efis.ee/et/abi/moodulid/otsing?search_type=Titles&keywords=lumine+valgus</ref> * "Akvaarium" (1998) – dokumentaalfilm, milles käsitletakse Eesti ühiskonnas toimunud muutusi aastatel 1979–1998 ja iseseisva Eesti riigi taastamist keeruka elukäiguga vabadusvõitleja [[Tiit Madisson]]i isiku ja saatuse kaudu;<ref>https://www.efis.ee/et/abi/moodulid/otsing?search_type=Titles&keywords=akvaarium</ref> * "Amazonia III: Naissaar - Vana merekindlus" (2000) – dokumentaalfilm Soome lahel võtmepositsioonil paikneva [[Naissaare merekindlus]]e ajaloost Eesti Vabariigi kaitseväelaste ning mereväelaste laste meenutuste kaudu; kasutatud on rohkesti dokumentaalseid filmikaadreid, fotosid ja dokumente;<ref>https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/11708</ref> * "Pro patria ad astra" (2002) – dokumentaalfilm, milles dokumentide, fotode ja haruldaste filmikaadrite abil jutustatakse [[Eesti lennuväe|Eesti lennuväe]] ajaloost, samuti Eesti oma lennukiehitusest.<ref>https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/5588/</ref> Pärast filmi "Akvaarium" esilinastust kutsuti Laine-Astrid Bils [[Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu|Põllumeeste Kogusse]]. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [https://www.kogumelugu.ee/et/videoteek/laine-astrid-bils Laine-Astrid Bils | Kirjeldus Julgeoleku majast ja tema sekeldustest seoses Julgeolekuga]. [[Eesti Mälu Instituut]] {{JÄRJESTA:Bils, Laine-Astrid}} [[Kategooria:Eesti koorijuhid]] [[Kategooria:Eesti organistid]] [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Sündinud 1928]] [[Kategooria:Surnud 2022]] 504t6c02cyshqn9bmgpjwzkwaxeugu2 6168431 6168429 2022-07-26T17:51:55Z Neptuunium 58653 /* Elukäik */ wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2022|kuu=juuli}} {{Toimeta|aasta=2022|kuu=juuli}} [[Fail:Orelimäng Kaarli kirikus.jpg|pisi|Laine-Astrid Bils [[Tallinna Kaarli kirik]]us orelit mängimas]] '''Laine-Astrid Bils''' (16. veebruar 1928 Tallinn - 19. juuli 2022 Tallinn) oli eesti organist, koorijuht ja filmirežissöör. == Elukäik == [[Fail:RIK vormis.jpg|pisi|vasakul|150px|LBils [[Riiklik Inglise Kolledž|Riikliku Inglise Kolledži]] vormis]] Bils sündis 1928. aastal Tallinnas ning õppis{{millal}} [[Riiklik Inglise Kolledž|Riiklikus Inglise Kolledžis]]. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal, 13-st kuni 16. eluaastani, töötas ta suviti isatalus. === Muusikaõpingud, töö koorijuhi ja organistina === 1940. aastatel õppis Bils Tallinnas muusikakoolis klaverit ja orelit. Oreli eriala õppis ta helilooja [[Edgar Arro]] käe all; tunnid toimusid [[Tallinna Kaarli kirik|Kaarli kirikus]], kus ta sooritas ka oreli eriala lõpueksami 1948. aasta juunis. 1940. aastate lõpus ja 1950. aastate alguses tegutses ta organistina mitmetes Läänemaa, Kesk-Eesti ja Viljandimaa kirikutes. Liiklus oli sõjajärgsetel aastatel vilets ja ta sõitis kirikust teise juhusliku transpordiga. Kui ühtegi autot ei liikunud, läks ta jalgsi, talvel suuskadega. [[Fail:Taksopargi meskoor.jpg|pisi|Bils juhatamas enda asutatud [[Tallinna Taksopark|Tallinna Taksopargi]] meeskoori]] 1953. aastal ta abiellus ja elas seejärel mõnda aega mehe vanemate juures Moskvas, käies 1954. aastal Moskvas režissööride kursustel, pärast mida tuli Eestisse tagasi. 1959. aastal võeti ta tööle tolleaegse [[Tallinna Pedagoogiline Instituut|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] muusikakateedrisse klaveriõpetajaks ja koorijuhtimistundide klaverisaatjaks. Et aga töötasu oli väike, tegutses ta ka põhitöö kõrvalt koolides klaveriõpetajana, seejärel hakkas ta töötama veel ka mitme asutuse juures laulusolistide klaverisaatjana. Pedagoogilise instituudi õpperuumid olid külmad; külmades ruumides paigal istumisest tekkis närvipõletik. Nii lahkus ta mõne aasta pärast töölt pedagoogilises instituudis. Selleks ajaks oli ta juba asutanud segakoorid kolmes tehases ja hiljem ka meeskoori [[Tallinna Taksopark|Tallinna Taksopargis]].<ref>http://eestinsv.ee/kultuur/tallinna-taksopargi-meeskoor/</ref> Laulupeole viis ta korraga kolm laulukoori. Lisaks sellele asutas ta lauluansambleid ja juhendas soliste mitmes asutuses ning juhatas Nõmme Kultuurimaja segakoori. 1968. aastal asus ta tööle koondise "Ookean" kultuuribaasis ansamblite ja orkestrite juhendajana, samal ajal asutas ta mees- ja naisansambli nii Õpetajate Majas kui ka Statistika Keskvalitsuses ning juhendas ka laulusoliste ning saatis kõiki klaveril või akordionil. Kui ta oli asunud tööle pedagoogilisse instituuti, anti talle valimiste korraldamisel agitaatori ülesanne. Pärast seda ei kaasatud teda enam kunagi valimiste korraldamisse. === Tegevus filmilavastajana === 1980. aastal kutsuti ta tööle [[Tallinnfilm]]i, kus töötas kuni pensionieani. 1989. aastal avardusid võimalused tolleaegses Nõukogude Liidus ja juba pensionil olles asutas Laine-Astrid Bils oma filmistuudio ja võeti kinoliidu liikmeks. Selles filmistuudios on valminud neli dokumentaalfilmi, milles Laine-Astrid Bils on olnud režissöör ja käsikirja autor, mõne filmi puhul ka produtsent: * "Lumine valgus" (1990) dokumentaalfilm [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali-Neenetsi rahvusringkonnast]], mis on maailma rikkaim piirkond loodusressursside poolest ühe elaniku kohta, sealsetest keskkonnaprobleemidest ja sotsiaalsest olukorrast perestroika ajal (käsikirja kaasautor [[Arvo Valton]]);<ref>https://www.efis.ee/et/abi/moodulid/otsing?search_type=Titles&keywords=lumine+valgus</ref> * "Akvaarium" (1998) – dokumentaalfilm, milles käsitletakse Eesti ühiskonnas toimunud muutusi aastatel 1979–1998 ja iseseisva Eesti riigi taastamist keeruka elukäiguga vabadusvõitleja [[Tiit Madisson]]i isiku ja saatuse kaudu;<ref>https://www.efis.ee/et/abi/moodulid/otsing?search_type=Titles&keywords=akvaarium</ref> * "Amazonia III: Naissaar - Vana merekindlus" (2000) – dokumentaalfilm Soome lahel võtmepositsioonil paikneva [[Naissaare merekindlus]]e ajaloost Eesti Vabariigi kaitseväelaste ning mereväelaste laste meenutuste kaudu; kasutatud on rohkesti dokumentaalseid filmikaadreid, fotosid ja dokumente;<ref>https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/11708</ref> * "Pro patria ad astra" (2002) – dokumentaalfilm, milles dokumentide, fotode ja haruldaste filmikaadrite abil jutustatakse [[Eesti lennuväe|Eesti lennuväe]] ajaloost, samuti Eesti oma lennukiehitusest.<ref>https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/5588/</ref> Pärast filmi "Akvaarium" esilinastust kutsuti Laine-Astrid Bils [[Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu|Põllumeeste Kogusse]]. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [https://www.kogumelugu.ee/et/videoteek/laine-astrid-bils Laine-Astrid Bils | Kirjeldus Julgeoleku majast ja tema sekeldustest seoses Julgeolekuga]. [[Eesti Mälu Instituut]] {{JÄRJESTA:Bils, Laine-Astrid}} [[Kategooria:Eesti koorijuhid]] [[Kategooria:Eesti organistid]] [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Sündinud 1928]] [[Kategooria:Surnud 2022]] 7bnonzls18suead6mbrcaaheewtr98p 6168432 6168431 2022-07-26T17:52:47Z Neptuunium 58653 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2022|kuu=juuli}} {{Toimeta|aasta=2022|kuu=juuli}} [[Fail:Orelimäng Kaarli kirikus.jpg|pisi|Laine-Astrid Bils [[Tallinna Kaarli kirik]]us orelit mängimas]] '''Laine-Astrid Bils''' (16. veebruar 1928 Tallinn - 19. juuli 2022 Tallinn) oli eesti organist, koorijuht ja filmirežissöör. == Elukäik == [[Fail:RIK vormis.jpg|pisi|150px|Bils [[Riiklik Inglise Kolledž|Riikliku Inglise Kolledži]] vormis]] Bils sündis 1928. aastal Tallinnas ning õppis{{millal}} [[Riiklik Inglise Kolledž|Riiklikus Inglise Kolledžis]]. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal, 13-st kuni 16. eluaastani, töötas ta suviti isatalus. === Muusikaõpingud, töö koorijuhi ja organistina === 1940. aastatel õppis Bils Tallinnas muusikakoolis klaverit ja orelit. Oreli eriala õppis ta helilooja [[Edgar Arro]] käe all; tunnid toimusid [[Tallinna Kaarli kirik|Kaarli kirikus]], kus ta sooritas ka oreli eriala lõpueksami 1948. aasta juunis. 1940. aastate lõpus ja 1950. aastate alguses tegutses ta organistina mitmetes Läänemaa, Kesk-Eesti ja Viljandimaa kirikutes. Liiklus oli sõjajärgsetel aastatel vilets ja ta sõitis kirikust teise juhusliku transpordiga. Kui ühtegi autot ei liikunud, läks ta jalgsi, talvel suuskadega. [[Fail:Taksopargi meskoor.jpg|pisi|Bils juhatamas enda asutatud [[Tallinna Taksopark|Tallinna Taksopargi]] meeskoori]] 1953. aastal ta abiellus ja elas seejärel mõnda aega mehe vanemate juures Moskvas, käies 1954. aastal Moskvas režissööride kursustel, pärast mida tuli Eestisse tagasi. 1959. aastal võeti ta tööle tolleaegse [[Tallinna Pedagoogiline Instituut|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] muusikakateedrisse klaveriõpetajaks ja koorijuhtimistundide klaverisaatjaks. Et aga töötasu oli väike, tegutses ta ka põhitöö kõrvalt koolides klaveriõpetajana, seejärel hakkas ta töötama veel ka mitme asutuse juures laulusolistide klaverisaatjana. Pedagoogilise instituudi õpperuumid olid külmad; külmades ruumides paigal istumisest tekkis närvipõletik. Nii lahkus ta mõne aasta pärast töölt pedagoogilises instituudis. Selleks ajaks oli ta juba asutanud segakoorid kolmes tehases ja hiljem ka meeskoori [[Tallinna Taksopark|Tallinna Taksopargis]].<ref>http://eestinsv.ee/kultuur/tallinna-taksopargi-meeskoor/</ref> Laulupeole viis ta korraga kolm laulukoori. Lisaks sellele asutas ta lauluansambleid ja juhendas soliste mitmes asutuses ning juhatas Nõmme Kultuurimaja segakoori. 1968. aastal asus ta tööle koondise "Ookean" kultuuribaasis ansamblite ja orkestrite juhendajana, samal ajal asutas ta mees- ja naisansambli nii Õpetajate Majas kui ka Statistika Keskvalitsuses ning juhendas ka laulusoliste ning saatis kõiki klaveril või akordionil. Kui ta oli asunud tööle pedagoogilisse instituuti, anti talle valimiste korraldamisel agitaatori ülesanne. Pärast seda ei kaasatud teda enam kunagi valimiste korraldamisse. === Tegevus filmilavastajana === 1980. aastal kutsuti ta tööle [[Tallinnfilm]]i, kus töötas kuni pensionieani. 1989. aastal avardusid võimalused tolleaegses Nõukogude Liidus ja juba pensionil olles asutas Laine-Astrid Bils oma filmistuudio ja võeti kinoliidu liikmeks. Selles filmistuudios on valminud neli dokumentaalfilmi, milles Laine-Astrid Bils on olnud režissöör ja käsikirja autor, mõne filmi puhul ka produtsent: * "Lumine valgus" (1990) dokumentaalfilm [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali-Neenetsi rahvusringkonnast]], mis on maailma rikkaim piirkond loodusressursside poolest ühe elaniku kohta, sealsetest keskkonnaprobleemidest ja sotsiaalsest olukorrast perestroika ajal (käsikirja kaasautor [[Arvo Valton]]);<ref>https://www.efis.ee/et/abi/moodulid/otsing?search_type=Titles&keywords=lumine+valgus</ref> * "Akvaarium" (1998) – dokumentaalfilm, milles käsitletakse Eesti ühiskonnas toimunud muutusi aastatel 1979–1998 ja iseseisva Eesti riigi taastamist keeruka elukäiguga vabadusvõitleja [[Tiit Madisson]]i isiku ja saatuse kaudu;<ref>https://www.efis.ee/et/abi/moodulid/otsing?search_type=Titles&keywords=akvaarium</ref> * "Amazonia III: Naissaar - Vana merekindlus" (2000) – dokumentaalfilm Soome lahel võtmepositsioonil paikneva [[Naissaare merekindlus]]e ajaloost Eesti Vabariigi kaitseväelaste ning mereväelaste laste meenutuste kaudu; kasutatud on rohkesti dokumentaalseid filmikaadreid, fotosid ja dokumente;<ref>https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/11708</ref> * "Pro patria ad astra" (2002) – dokumentaalfilm, milles dokumentide, fotode ja haruldaste filmikaadrite abil jutustatakse [[Eesti lennuväe|Eesti lennuväe]] ajaloost, samuti Eesti oma lennukiehitusest.<ref>https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/5588/</ref> Pärast filmi "Akvaarium" esilinastust kutsuti Laine-Astrid Bils [[Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu|Põllumeeste Kogusse]]. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [https://www.kogumelugu.ee/et/videoteek/laine-astrid-bils Laine-Astrid Bils | Kirjeldus Julgeoleku majast ja tema sekeldustest seoses Julgeolekuga]. [[Eesti Mälu Instituut]] {{JÄRJESTA:Bils, Laine-Astrid}} [[Kategooria:Eesti koorijuhid]] [[Kategooria:Eesti organistid]] [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Sündinud 1928]] [[Kategooria:Surnud 2022]] scg3hm12gpkv6bal7gqh10u917snchj 6168438 6168432 2022-07-26T18:01:13Z 46.131.40.232 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2022|kuu=juuli}} {{Toimeta|aasta=2022|kuu=juuli}} [[Fail:Orelimäng Kaarli kirikus.jpg|pisi|Laine-Astrid Bils [[Tallinna Kaarli kirik]]us orelit mängimas]] '''Laine-Astrid Bils''' (16. veebruar 1928 Tallinn - 19. juuli 2022 Tallinn) oli eesti organist, koorijuht ja filmirežissöör. == Elukäik == [[Fail:RIK vormis.jpg|pisi|150px|Bils [[Riiklik Inglise Kolledž|Riikliku Inglise Kolledži]] vormis]] Laine-Astrid Bils sündis 1928. aastal Tallinnas ning õppis aastatel 1936-1940 [[Riiklik Inglise Kolledž|Riiklikus Inglise Kolledžis]]. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal, 13-st kuni 16. eluaastani, töötas ta suviti isatalus. === Muusikaõpingud, töö koorijuhi ja organistina === 1940. aastatel õppis Bils Tallinnas muusikakoolis klaverit ja orelit. Oreli eriala õppis ta helilooja [[Edgar Arro]] käe all; tunnid toimusid [[Tallinna Kaarli kirik|Kaarli kirikus]], kus ta sooritas ka oreli eriala lõpueksami 1948. aasta juunis. 1940. aastate lõpus ja 1950. aastate alguses tegutses ta organistina mitmetes Läänemaa, Kesk-Eesti ja Viljandimaa kirikutes. Liiklus oli sõjajärgsetel aastatel vilets ja ta sõitis kirikust teise juhusliku transpordiga. Kui ühtegi autot ei liikunud, läks ta jalgsi, talvel suuskadega. [[Fail:Taksopargi meskoor.jpg|pisi|Bils juhatamas enda asutatud [[Tallinna Taksopark|Tallinna Taksopargi]] meeskoori]] 1953. aastal ta abiellus ja elas seejärel mõnda aega mehe vanemate juures Moskvas, käies 1954. aastal Moskvas režissööride kursustel, pärast mida tuli Eestisse tagasi. 1959. aastal võeti ta tööle tolleaegse [[Tallinna Pedagoogiline Instituut|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] muusikakateedrisse klaveriõpetajaks ja koorijuhtimistundide klaverisaatjaks. Et aga töötasu oli väike, tegutses ta ka põhitöö kõrvalt koolides klaveriõpetajana, seejärel hakkas ta töötama veel ka mitme asutuse juures laulusolistide klaverisaatjana. Pedagoogilise instituudi õpperuumid olid külmad; külmades ruumides paigal istumisest tekkis närvipõletik. Nii lahkus ta mõne aasta pärast töölt pedagoogilises instituudis. Selleks ajaks oli ta juba asutanud segakoorid kolmes tehases ja hiljem ka meeskoori [[Tallinna Taksopark|Tallinna Taksopargis]].<ref>http://eestinsv.ee/kultuur/tallinna-taksopargi-meeskoor/</ref> Laulupeole viis ta korraga kolm laulukoori. Lisaks sellele asutas ta lauluansambleid ja juhendas soliste mitmes asutuses ning juhatas Nõmme Kultuurimaja segakoori. 1968. aastal asus ta tööle koondise "Ookean" kultuuribaasis ansamblite ja orkestrite juhendajana, samal ajal asutas ta mees- ja naisansambli nii Õpetajate Majas kui ka Statistika Keskvalitsuses ning juhendas ka laulusoliste ning saatis kõiki klaveril või akordionil. Kui ta oli asunud tööle pedagoogilisse instituuti, anti talle valimiste korraldamisel agitaatori ülesanne. Pärast seda ei kaasatud teda enam kunagi valimiste korraldamisse. === Tegevus filmilavastajana === 1980. aastal kutsuti ta tööle [[Tallinnfilm]]i, kus töötas kuni pensionieani. 1989. aastal avardusid võimalused tolleaegses Nõukogude Liidus ja juba pensionil olles asutas Laine-Astrid Bils oma filmistuudio ja võeti kinoliidu liikmeks. Selles filmistuudios on valminud neli dokumentaalfilmi, milles Laine-Astrid Bils on olnud režissöör ja käsikirja autor, mõne filmi puhul ka produtsent: * "Lumine valgus" (1990) dokumentaalfilm [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali-Neenetsi rahvusringkonnast]], mis on maailma rikkaim piirkond loodusressursside poolest ühe elaniku kohta, sealsetest keskkonnaprobleemidest ja sotsiaalsest olukorrast perestroika ajal (käsikirja kaasautor [[Arvo Valton]]);<ref>https://www.efis.ee/et/abi/moodulid/otsing?search_type=Titles&keywords=lumine+valgus</ref> * "Akvaarium" (1998) – dokumentaalfilm, milles käsitletakse Eesti ühiskonnas toimunud muutusi aastatel 1979–1998 ja iseseisva Eesti riigi taastamist keeruka elukäiguga vabadusvõitleja [[Tiit Madisson]]i isiku ja saatuse kaudu;<ref>https://www.efis.ee/et/abi/moodulid/otsing?search_type=Titles&keywords=akvaarium</ref> * "Amazonia III: Naissaar - Vana merekindlus" (2000) – dokumentaalfilm Soome lahel võtmepositsioonil paikneva [[Naissaare merekindlus]]e ajaloost Eesti Vabariigi kaitseväelaste ning mereväelaste laste meenutuste kaudu; kasutatud on rohkesti dokumentaalseid filmikaadreid, fotosid ja dokumente;<ref>https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/11708</ref> * "Pro patria ad astra" (2002) – dokumentaalfilm, milles dokumentide, fotode ja haruldaste filmikaadrite abil jutustatakse [[Eesti lennuväe|Eesti lennuväe]] ajaloost, samuti Eesti oma lennukiehitusest.<ref>https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/5588/</ref> Pärast filmi "Akvaarium" esilinastust kutsuti Laine-Astrid Bils [[Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu|Põllumeeste Kogusse]]. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [https://www.kogumelugu.ee/et/videoteek/laine-astrid-bils Laine-Astrid Bils | Kirjeldus Julgeoleku majast ja tema sekeldustest seoses Julgeolekuga]. [[Eesti Mälu Instituut]] {{JÄRJESTA:Bils, Laine-Astrid}} [[Kategooria:Eesti koorijuhid]] [[Kategooria:Eesti organistid]] [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Sündinud 1928]] [[Kategooria:Surnud 2022]] 3sedtbjwvaooqf8hwswsrfpjvu44lhb 6168453 6168438 2022-07-26T18:14:05Z 46.131.40.232 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2022|kuu=juuli}} {{Toimeta|aasta=2022|kuu=juuli}} [[Fail:Orelimäng Kaarli kirikus.jpg|pisi|Laine-Astrid Bils [[Tallinna Kaarli kirik]]us orelit mängimas]] '''Laine-Astrid Bils''' (16. veebruar 1928 Tallinn - 19. juuli 2022 Tallinn) oli eesti organist, koorijuht ja filmirežissöör. == Elukäik == [[Fail:RIK vormis.jpg|pisi|150px|Bils [[Riiklik Inglise Kolledž|Riikliku Inglise Kolledži]] vormis]] Laine-Astrid Bils sündis 1928. aastal Tallinnas ning õppis aastatel 1936-1940 [[Riiklik Inglise Kolledž|Riiklikus Inglise Kolledžis]], millele lapsevanemate rahaga ehitati uus õppehoone Narva maanteele. Selles õpilased õppida ei jõudnud, sest puhkes sõda; pärast sõda avati seal Tallinna Pedagoogiline Instituut, praegune Tallinna Ülikool. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal, 13-ndast kuni 16-nda eluaastani, töötas ta suviti isatalus – toitis loomi, lüpsis lehmi, kündis, külvas, pani kartulid kevadel maha ja võttis sügisel üles, koristas vilja ja vedas normiviljakotid hobuvankril kogumiskohta – mille kõigega ei pidanud sõja ajal nooruke tütarlaps hakkama saama! === Muusikaõpingud, töö koorijuhi ja organistina === 1940. aastatel õppis Bils Tallinnas muusikakoolis klaverit ja orelit. Oreli eriala õppis ta helilooja [[Edgar Arro]] käe all; tunnid toimusid [[Tallinna Kaarli kirik|Kaarli kirikus]], kus ta sooritas ka oreli eriala lõpueksami 1948. aasta juunis. 1940-ndate aastate lõpus ja 1950-nate aastate alguses tegutses ta organistina mitmetes Läänemaa, Kesk-Eesti ja Viljandimaa kirikutes. Liiklus oli sõjajärgsetel aastatel vilets ja ta sõitis kirikust teise juhusliku transpordiga. Kui ühtegi autot ei liikunud, läks ta jalgsi, talvel suuskadega. [[Fail:Taksopargi meskoor.jpg|pisi|Bils juhatamas enda asutatud [[Tallinna Taksopark|Tallinna Taksopargi]] meeskoori]] 1953. aastal ta abiellus ja elas seejärel mõnda aega mehe vanemate juures Moskvas, käies 1954. aastal Moskvas režissööride kursustel, pärast mida tuli Eestisse tagasi. 1959. aastal võeti ta tööle tolleaegse [[Tallinna Pedagoogiline Instituut|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] muusikakateedrisse klaveriõpetajaks ja koorijuhtimistundide klaverisaatjaks. Et aga töötasu oli väike, tegutses ta ka põhitöö kõrvalt koolides klaveriõpetajana, seejärel hakkas ta töötama veel ka mitme asutuse juures laulusolistide klaverisaatjana. Pedagoogilise instituudi õpperuumid olid külmad; külmades ruumides paigal istumisest tekkis närvipõletik. Nii lahkus ta mõne aasta pärast töölt pedagoogilises instituudis. Selleks ajaks oli ta juba asutanud segakoorid kolmes tehases ja hiljem ka meeskoori [[Tallinna Taksopark|Tallinna Taksopargis]].<ref>http://eestinsv.ee/kultuur/tallinna-taksopargi-meeskoor/</ref> Laulupeole viis ta korraga kolm laulukoori. Lisaks sellele asutas ta lauluansambleid ja juhendas soliste mitmes asutuses ning juhatas Nõmme Kultuurimaja segakoori. 1968. aastal asus ta tööle koondise "Ookean" kultuuribaasis ansamblite ja orkestrite juhendajana, samal ajal asutas ta mees- ja naisansambli nii Õpetajate Majas kui ka Statistika Keskvalitsuses ning juhendas ka laulusoliste ning saatis kõiki klaveril või akordionil. Kui ta oli asunud tööle pedagoogilisse instituuti, anti talle valimiste korraldamisel agitaatori ülesanne. Ta võttis seda südamega, käis läbi kõik oma piirkonna korterid, ka keldrikorterid, ja innustas inimesi oma õiguste eest seisma. Pärast seda ei kaasatud teda enam kunagi valimiste korraldamisse. === Tegevus filmilavastajana === 1980. aastal kutsuti ta tööle [[Tallinnfilm]]i, kus töötas kuni pensionieani. 1989. aastal avardusid võimalused tolleaegses Nõukogude Liidus ja juba pensionil olles asutas Laine-Astrid Bils oma filmistuudio ja võeti kinoliidu liikmeks. Selles filmistuudios on valminud neli dokumentaalfilmi, milles Laine-Astrid Bils on olnud režissöör ja käsikirja autor, mõne filmi puhul ka produtsent: * "Lumine valgus" (1990) dokumentaalfilm [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali-Neenetsi rahvusringkonnast]], mis on maailma rikkaim piirkond loodusressursside poolest ühe elaniku kohta, sealsetest keskkonnaprobleemidest ja sotsiaalsest olukorrast perestroika ajal (käsikirja kaasautor [[Arvo Valton]]);<ref>https://www.efis.ee/et/abi/moodulid/otsing?search_type=Titles&keywords=lumine+valgus</ref> * "Akvaarium" (1998) – dokumentaalfilm, milles käsitletakse Eesti ühiskonnas toimunud muutusi aastatel 1979–1998 ja iseseisva Eesti riigi taastamist keeruka elukäiguga vabadusvõitleja [[Tiit Madisson]]i isiku ja saatuse kaudu;<ref>https://www.efis.ee/et/abi/moodulid/otsing?search_type=Titles&keywords=akvaarium</ref> * "Amazonia III: Naissaar - Vana merekindlus" (2000) – dokumentaalfilm Soome lahel võtmepositsioonil paikneva [[Naissaare merekindlus]]e ajaloost Eesti Vabariigi kaitseväelaste ning mereväelaste laste meenutuste kaudu; kasutatud on rohkesti dokumentaalseid filmikaadreid, fotosid ja dokumente;<ref>https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/11708</ref> * "Pro patria ad astra" (2002) – dokumentaalfilm, milles dokumentide, fotode ja haruldaste filmikaadrite abil jutustatakse [[Eesti lennuväe|Eesti lennuväe]] ajaloost, samuti Eesti oma lennukiehitusest.<ref>https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/5588/</ref> Pärast filmi "Akvaarium" esilinastust kutsuti Laine-Astrid Bils [[Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu|Põllumeeste Kogusse]]. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [https://www.kogumelugu.ee/et/videoteek/laine-astrid-bils Laine-Astrid Bils | Kirjeldus Julgeoleku majast ja tema sekeldustest seoses Julgeolekuga]. [[Eesti Mälu Instituut]] {{JÄRJESTA:Bils, Laine-Astrid}} [[Kategooria:Eesti koorijuhid]] [[Kategooria:Eesti organistid]] [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Sündinud 1928]] [[Kategooria:Surnud 2022]] 0cid40hsu2h96u40wnr1ovvdsq94kbm 6168455 6168453 2022-07-26T18:16:01Z Neptuunium 58653 Eemaldatud muudatus 6168453, mille tegi [[Special:Contributions/46.131.40.232|46.131.40.232]] (ei ole entsyklopeediline stiil) wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2022|kuu=juuli}} {{Toimeta|aasta=2022|kuu=juuli}} [[Fail:Orelimäng Kaarli kirikus.jpg|pisi|Laine-Astrid Bils [[Tallinna Kaarli kirik]]us orelit mängimas]] '''Laine-Astrid Bils''' (16. veebruar 1928 Tallinn - 19. juuli 2022 Tallinn) oli eesti organist, koorijuht ja filmirežissöör. == Elukäik == [[Fail:RIK vormis.jpg|pisi|150px|Bils [[Riiklik Inglise Kolledž|Riikliku Inglise Kolledži]] vormis]] Laine-Astrid Bils sündis 1928. aastal Tallinnas ning õppis aastatel 1936-1940 [[Riiklik Inglise Kolledž|Riiklikus Inglise Kolledžis]]. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal, 13-ndast kuni 16-nda eluaastani, töötas ta suviti isatalus. === Muusikaõpingud, töö koorijuhi ja organistina === 1940. aastatel õppis Bils Tallinnas muusikakoolis klaverit ja orelit. Oreli eriala õppis ta helilooja [[Edgar Arro]] käe all; tunnid toimusid [[Tallinna Kaarli kirik|Kaarli kirikus]], kus ta sooritas ka oreli eriala lõpueksami 1948. aasta juunis. 1940. aastate lõpus ja 1950. aastate alguses tegutses ta organistina mitmetes Läänemaa, Kesk-Eesti ja Viljandimaa kirikutes. Liiklus oli sõjajärgsetel aastatel vilets ja ta sõitis kirikust teise juhusliku transpordiga. Kui ühtegi autot ei liikunud, läks ta jalgsi, talvel suuskadega. [[Fail:Taksopargi meskoor.jpg|pisi|Bils juhatamas enda asutatud [[Tallinna Taksopark|Tallinna Taksopargi]] meeskoori]] 1953. aastal ta abiellus ja elas seejärel mõnda aega mehe vanemate juures Moskvas, käies 1954. aastal Moskvas režissööride kursustel, pärast mida tuli Eestisse tagasi. 1959. aastal võeti ta tööle tolleaegse [[Tallinna Pedagoogiline Instituut|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] muusikakateedrisse klaveriõpetajaks ja koorijuhtimistundide klaverisaatjaks. Et aga töötasu oli väike, tegutses ta ka põhitöö kõrvalt koolides klaveriõpetajana, seejärel hakkas ta töötama veel ka mitme asutuse juures laulusolistide klaverisaatjana. Pedagoogilise instituudi õpperuumid olid külmad; külmades ruumides paigal istumisest tekkis närvipõletik. Nii lahkus ta mõne aasta pärast töölt pedagoogilises instituudis. Selleks ajaks oli ta juba asutanud segakoorid kolmes tehases ja hiljem ka meeskoori [[Tallinna Taksopark|Tallinna Taksopargis]].<ref>http://eestinsv.ee/kultuur/tallinna-taksopargi-meeskoor/</ref> Laulupeole viis ta korraga kolm laulukoori. Lisaks sellele asutas ta lauluansambleid ja juhendas soliste mitmes asutuses ning juhatas Nõmme Kultuurimaja segakoori. 1968. aastal asus ta tööle koondise "Ookean" kultuuribaasis ansamblite ja orkestrite juhendajana, samal ajal asutas ta mees- ja naisansambli nii Õpetajate Majas kui ka Statistika Keskvalitsuses ning juhendas ka laulusoliste ning saatis kõiki klaveril või akordionil. Kui ta oli asunud tööle pedagoogilisse instituuti, anti talle valimiste korraldamisel agitaatori ülesanne. Pärast seda ei kaasatud teda enam kunagi valimiste korraldamisse. === Tegevus filmilavastajana === 1980. aastal kutsuti ta tööle [[Tallinnfilm]]i, kus töötas kuni pensionieani. 1989. aastal avardusid võimalused tolleaegses Nõukogude Liidus ja juba pensionil olles asutas Laine-Astrid Bils oma filmistuudio ja võeti kinoliidu liikmeks. Selles filmistuudios on valminud neli dokumentaalfilmi, milles Laine-Astrid Bils on olnud režissöör ja käsikirja autor, mõne filmi puhul ka produtsent: * "Lumine valgus" (1990) dokumentaalfilm [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali-Neenetsi rahvusringkonnast]], mis on maailma rikkaim piirkond loodusressursside poolest ühe elaniku kohta, sealsetest keskkonnaprobleemidest ja sotsiaalsest olukorrast perestroika ajal (käsikirja kaasautor [[Arvo Valton]]);<ref>https://www.efis.ee/et/abi/moodulid/otsing?search_type=Titles&keywords=lumine+valgus</ref> * "Akvaarium" (1998) – dokumentaalfilm, milles käsitletakse Eesti ühiskonnas toimunud muutusi aastatel 1979–1998 ja iseseisva Eesti riigi taastamist keeruka elukäiguga vabadusvõitleja [[Tiit Madisson]]i isiku ja saatuse kaudu;<ref>https://www.efis.ee/et/abi/moodulid/otsing?search_type=Titles&keywords=akvaarium</ref> * "Amazonia III: Naissaar - Vana merekindlus" (2000) – dokumentaalfilm Soome lahel võtmepositsioonil paikneva [[Naissaare merekindlus]]e ajaloost Eesti Vabariigi kaitseväelaste ning mereväelaste laste meenutuste kaudu; kasutatud on rohkesti dokumentaalseid filmikaadreid, fotosid ja dokumente;<ref>https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/11708</ref> * "Pro patria ad astra" (2002) – dokumentaalfilm, milles dokumentide, fotode ja haruldaste filmikaadrite abil jutustatakse [[Eesti lennuväe|Eesti lennuväe]] ajaloost, samuti Eesti oma lennukiehitusest.<ref>https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/5588/</ref> Pärast filmi "Akvaarium" esilinastust kutsuti Laine-Astrid Bils [[Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu|Põllumeeste Kogusse]]. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [https://www.kogumelugu.ee/et/videoteek/laine-astrid-bils Laine-Astrid Bils | Kirjeldus Julgeoleku majast ja tema sekeldustest seoses Julgeolekuga]. [[Eesti Mälu Instituut]] {{JÄRJESTA:Bils, Laine-Astrid}} [[Kategooria:Eesti koorijuhid]] [[Kategooria:Eesti organistid]] [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Sündinud 1928]] [[Kategooria:Surnud 2022]] fl2gjaqmhzm45p9q4dusjkcfghgl8a3 6168483 6168455 2022-07-26T19:14:53Z 46.131.40.232 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2022|kuu=juuli}} {{Toimeta|aasta=2022|kuu=juuli}} [[Fail:Orelimäng Kaarli kirikus.jpg|pisi|Laine-Astrid Bils [[Tallinna Kaarli kirik]]us orelit mängimas]] '''Laine-Astrid Bils''' (16. veebruar 1928 Tallinn - 19. juuli 2022 Tallinn) oli eesti organist, koorijuht ja filmirežissöör. == Elukäik == [[Fail:RIK vormis.jpg|pisi|150px|Bils [[Riiklik Inglise Kolledž|Riikliku Inglise Kolledži]] vormis]] Laine-Astrid Bils sündis 1928. aastal Tallinnas ning õppis aastatel 1936-1940 [[Riiklik Inglise Kolledž|Riiklikus Inglise Kolledžis]]. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal, 13-ndast kuni 16-nda eluaastani, töötas ta suviti isatalus – toitis loomi, lüpsis lehmi, kündis, külvas, pani kartulid kevadel maha ja võttis sügisel üles, koristas vilja ja vedas normiviljakotid hobuvankril kogumiskohta. === Muusikaõpingud, töö koorijuhi ja organistina === 1940. aastatel õppis Bils Tallinnas muusikakoolis klaverit ja orelit. Oreli eriala õppis ta helilooja [[Edgar Arro]] käe all; tunnid toimusid [[Tallinna Kaarli kirik|Kaarli kirikus]], kus ta sooritas ka oreli eriala lõpueksami 1948. aasta juunis. 1940. aastate lõpus ja 1950. aastate alguses tegutses ta organistina mitmetes Läänemaa, Kesk-Eesti ja Viljandimaa kirikutes. Liiklus oli sõjajärgsetel aastatel vilets ja ta sõitis kirikust teise juhusliku transpordiga. Kui ühtegi autot ei liikunud, läks ta jalgsi, talvel suuskadega. [[Fail:Taksopargi meskoor.jpg|pisi|Bils juhatamas enda asutatud [[Tallinna Taksopark|Tallinna Taksopargi]] meeskoori]] 1953. aastal ta abiellus ja elas seejärel mõnda aega mehe vanemate juures Moskvas, käies 1954. aastal Moskvas režissööride kursustel, pärast mida tuli Eestisse tagasi. 1959. aastal võeti ta tööle tolleaegse [[Tallinna Pedagoogiline Instituut|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] muusikakateedrisse klaveriõpetajaks ja koorijuhtimistundide klaverisaatjaks. Et aga töötasu oli väike, tegutses ta ka põhitöö kõrvalt koolides klaveriõpetajana, seejärel hakkas ta töötama veel ka mitme asutuse juures laulusolistide klaverisaatjana. Pedagoogilise instituudi õpperuumid olid külmad; külmades ruumides paigal istumisest tekkis närvipõletik. Nii lahkus ta mõne aasta pärast töölt pedagoogilises instituudis. Selleks ajaks oli ta juba asutanud segakoorid kolmes tehases ja hiljem ka meeskoori [[Tallinna Taksopark|Tallinna Taksopargis]].<ref>http://eestinsv.ee/kultuur/tallinna-taksopargi-meeskoor/</ref> Laulupeole viis ta korraga kolm laulukoori. Lisaks sellele asutas ta lauluansambleid ja juhendas soliste mitmes asutuses ning juhatas Nõmme Kultuurimaja segakoori. 1968. aastal asus ta tööle koondise "Ookean" kultuuribaasis ansamblite ja orkestrite juhendajana, samal ajal asutas ta mees- ja naisansambli nii Õpetajate Majas kui ka Statistika Keskvalitsuses ning juhendas ka laulusoliste ning saatis kõiki klaveril või akordionil. Kui ta oli asunud tööle pedagoogilisse instituuti, anti talle valimiste korraldamisel agitaatori ülesanne. Ta käis läbi kõik oma piirkonna korterid, ka keldrikorterid, ja innustas inimesi oma õiguste eest seisma, pärast mida ei kaasatud teda enam kunagi valimiste korraldamisse. === Tegevus filmilavastajana === 1980. aastal kutsuti ta tööle [[Tallinnfilm]]i, kus töötas kuni pensionieani. 1989. aastal avardusid võimalused tolleaegses Nõukogude Liidus ja juba pensionil olles asutas Laine-Astrid Bils oma filmistuudio ja võeti kinoliidu liikmeks. Selles filmistuudios on valminud neli dokumentaalfilmi, milles Laine-Astrid Bils on olnud režissöör ja käsikirja autor, mõne filmi puhul ka produtsent: * "Lumine valgus" (1990) dokumentaalfilm [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali-Neenetsi rahvusringkonnast]], mis on maailma rikkaim piirkond loodusressursside poolest ühe elaniku kohta, sealsetest keskkonnaprobleemidest ja sotsiaalsest olukorrast perestroika ajal (käsikirja kaasautor [[Arvo Valton]]);<ref>https://www.efis.ee/et/abi/moodulid/otsing?search_type=Titles&keywords=lumine+valgus</ref> * "Akvaarium" (1998) – dokumentaalfilm, milles käsitletakse Eesti ühiskonnas toimunud muutusi aastatel 1979–1998 ja iseseisva Eesti riigi taastamist keeruka elukäiguga vabadusvõitleja [[Tiit Madisson]]i isiku ja saatuse kaudu;<ref>https://www.efis.ee/et/abi/moodulid/otsing?search_type=Titles&keywords=akvaarium</ref> * "Amazonia III: Naissaar - Vana merekindlus" (2000) – dokumentaalfilm Soome lahel võtmepositsioonil paikneva [[Naissaare merekindlus]]e ajaloost Eesti Vabariigi kaitseväelaste ning mereväelaste laste meenutuste kaudu; kasutatud on rohkesti dokumentaalseid filmikaadreid, fotosid ja dokumente;<ref>https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/11708</ref> * "Pro patria ad astra" (2002) – dokumentaalfilm, milles dokumentide, fotode ja haruldaste filmikaadrite abil jutustatakse [[Eesti lennuväe|Eesti lennuväe]] ajaloost, samuti Eesti oma lennukiehitusest.<ref>https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/5588/</ref> Pärast filmi "Akvaarium" esilinastust kutsuti Laine-Astrid Bils [[Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu|Põllumeeste Kogusse]]. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [https://www.kogumelugu.ee/et/videoteek/laine-astrid-bils Laine-Astrid Bils | Kirjeldus Julgeoleku majast ja tema sekeldustest seoses Julgeolekuga]. [[Eesti Mälu Instituut]] {{JÄRJESTA:Bils, Laine-Astrid}} [[Kategooria:Eesti koorijuhid]] [[Kategooria:Eesti organistid]] [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Sündinud 1928]] [[Kategooria:Surnud 2022]] g8g6zxwfvkxr9yyqwz5oljwt2c2nwx5 6168484 6168483 2022-07-26T19:16:55Z 46.131.40.232 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2022|kuu=juuli}} {{Toimeta|aasta=2022|kuu=juuli}} [[Fail:Orelimäng Kaarli kirikus.jpg|pisi|Laine-Astrid Bils [[Tallinna Kaarli kirik]]us orelit mängimas]] '''Laine-Astrid Bils''' (16. veebruar 1928 Tallinn - 19. juuli 2022 Tallinn) oli eesti organist, koorijuht ja filmirežissöör. == Elukäik == [[Fail:RIK vormis.jpg|pisi|150px|Bils [[Riiklik Inglise Kolledž|Riikliku Inglise Kolledži]] vormis]] Laine-Astrid Bils sündis 1928. aastal Tallinnas ning õppis aastatel 1936-1940 [[Riiklik Inglise Kolledž|Riiklikus Inglise Kolledžis]]. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal, 13-ndast kuni 16-nda eluaastani, töötas ta suviti üksi isatalus – toitis loomi, lüpsis lehmi, kündis, külvas, pani kartulid kevadel maha ja võttis sügisel üles, koristas vilja ja vedas normiviljakotid hobuvankril kogumiskohta. === Muusikaõpingud, töö koorijuhi ja organistina === 1940. aastatel õppis Bils Tallinnas muusikakoolis klaverit ja orelit. Oreli eriala õppis ta helilooja [[Edgar Arro]] käe all; tunnid toimusid [[Tallinna Kaarli kirik|Kaarli kirikus]], kus ta sooritas ka oreli eriala lõpueksami 1948. aasta juunis. 1940. aastate lõpus ja 1950. aastate alguses tegutses ta organistina mitmetes Läänemaa, Kesk-Eesti ja Viljandimaa kirikutes. Liiklus oli sõjajärgsetel aastatel vilets ja ta sõitis kirikust teise juhusliku transpordiga. Kui ühtegi autot ei liikunud, läks ta jalgsi, talvel suuskadega. [[Fail:Taksopargi meskoor.jpg|pisi|Bils juhatamas enda asutatud [[Tallinna Taksopark|Tallinna Taksopargi]] meeskoori]] 1953. aastal ta abiellus ja elas seejärel mõnda aega mehe vanemate juures Moskvas, käies 1954. aastal Moskvas režissööride kursustel, pärast mida tuli Eestisse tagasi. 1959. aastal võeti ta tööle tolleaegse [[Tallinna Pedagoogiline Instituut|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] muusikakateedrisse klaveriõpetajaks ja koorijuhtimistundide klaverisaatjaks. Et aga töötasu oli väike, tegutses ta ka põhitöö kõrvalt koolides klaveriõpetajana, seejärel hakkas ta töötama veel ka mitme asutuse juures laulusolistide klaverisaatjana. Pedagoogilise instituudi õpperuumid olid külmad; külmades ruumides paigal istumisest tekkis närvipõletik. Nii lahkus ta mõne aasta pärast töölt pedagoogilises instituudis. Selleks ajaks oli ta juba asutanud segakoorid kolmes tehases ja hiljem ka meeskoori [[Tallinna Taksopark|Tallinna Taksopargis]].<ref>http://eestinsv.ee/kultuur/tallinna-taksopargi-meeskoor/</ref> Laulupeole viis ta korraga kolm laulukoori. Lisaks sellele asutas ta lauluansambleid ja juhendas soliste mitmes asutuses ning juhatas Nõmme Kultuurimaja segakoori. 1968. aastal asus ta tööle koondise "Ookean" kultuuribaasis ansamblite ja orkestrite juhendajana, samal ajal asutas ta mees- ja naisansambli nii Õpetajate Majas kui ka Statistika Keskvalitsuses ning juhendas ka laulusoliste ning saatis kõiki klaveril või akordionil. Kui ta oli asunud tööle pedagoogilisse instituuti, anti talle valimiste korraldamisel agitaatori ülesanne. Ta käis läbi kõik oma piirkonna korterid, ka keldrikorterid, ja innustas inimesi oma õiguste eest seisma, pärast mida ei kaasatud teda enam kunagi valimiste korraldamisse. === Tegevus filmilavastajana === 1980. aastal kutsuti ta tööle [[Tallinnfilm]]i, kus töötas kuni pensionieani. 1989. aastal avardusid võimalused tolleaegses Nõukogude Liidus ja juba pensionil olles asutas Laine-Astrid Bils oma filmistuudio ja võeti kinoliidu liikmeks. Selles filmistuudios on valminud neli dokumentaalfilmi, milles Laine-Astrid Bils on olnud režissöör ja käsikirja autor, mõne filmi puhul ka produtsent: * "Lumine valgus" (1990) dokumentaalfilm [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali-Neenetsi rahvusringkonnast]], mis on maailma rikkaim piirkond loodusressursside poolest ühe elaniku kohta, sealsetest keskkonnaprobleemidest ja sotsiaalsest olukorrast perestroika ajal (käsikirja kaasautor [[Arvo Valton]]);<ref>https://www.efis.ee/et/abi/moodulid/otsing?search_type=Titles&keywords=lumine+valgus</ref> * "Akvaarium" (1998) – dokumentaalfilm, milles käsitletakse Eesti ühiskonnas toimunud muutusi aastatel 1979–1998 ja iseseisva Eesti riigi taastamist keeruka elukäiguga vabadusvõitleja [[Tiit Madisson]]i isiku ja saatuse kaudu;<ref>https://www.efis.ee/et/abi/moodulid/otsing?search_type=Titles&keywords=akvaarium</ref> * "Amazonia III: Naissaar - Vana merekindlus" (2000) – dokumentaalfilm Soome lahel võtmepositsioonil paikneva [[Naissaare merekindlus]]e ajaloost Eesti Vabariigi kaitseväelaste ning mereväelaste laste meenutuste kaudu; kasutatud on rohkesti dokumentaalseid filmikaadreid, fotosid ja dokumente;<ref>https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/11708</ref> * "Pro patria ad astra" (2002) – dokumentaalfilm, milles dokumentide, fotode ja haruldaste filmikaadrite abil jutustatakse [[Eesti lennuväe|Eesti lennuväe]] ajaloost, samuti Eesti oma lennukiehitusest.<ref>https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/5588/</ref> Pärast filmi "Akvaarium" esilinastust kutsuti Laine-Astrid Bils [[Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu|Põllumeeste Kogusse]]. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [https://www.kogumelugu.ee/et/videoteek/laine-astrid-bils Laine-Astrid Bils | Kirjeldus Julgeoleku majast ja tema sekeldustest seoses Julgeolekuga]. [[Eesti Mälu Instituut]] {{JÄRJESTA:Bils, Laine-Astrid}} [[Kategooria:Eesti koorijuhid]] [[Kategooria:Eesti organistid]] [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Sündinud 1928]] [[Kategooria:Surnud 2022]] 86v1jqgjethciapa221rn8n2pq97ep7 6168584 6168484 2022-07-27T06:52:27Z Ursus scribens 115317 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2022|kuu=juuli}} {{Toimeta|aasta=2022|kuu=juuli}} [[Fail:Orelimäng Kaarli kirikus.jpg|pisi|Laine-Astrid Bils Tallinna [[Kaarli kirik]]us orelit mängimas]] '''Laine-Astrid Bils''' ([[16. veebruar]] [[1928]] [[Tallinn]] – [[19. juuli]] [[2022]] Tallinn) oli eesti organist, koorijuht ja filmirežissöör. == Elukäik == [[Fail:RIK vormis.jpg|pisi|150px|Bils [[Riiklik Inglise Kolledž|Riikliku Inglise Kolledži]] vormis]] Laine-Astrid Bils sündis 1928. aastal Tallinnas ning õppis aastatel 1936–1940 [[Riiklik Inglise Kolledž|Riiklikus Inglise Kolledžis]]. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal, 13-ndast kuni 16-nda eluaastani, töötas ta suviti üksi isatalus – toitis loomi, lüpsis lehmi, kündis, külvas, pani kartulid kevadel maha ja võttis sügisel üles, koristas vilja ja vedas normiviljakotid hobuvankril kogumiskohta. === Muusikaõpingud, töö koorijuhi ja organistina === 1940. aastatel õppis Bils Tallinnas muusikakoolis klaverit ja orelit. Oreli eriala õppis ta helilooja [[Edgar Arro]] käe all; tunnid toimusid [[Tallinna Kaarli kirik|Kaarli kirikus]], kus ta sooritas ka oreli eriala lõpueksami 1948. aasta juunis. 1940. aastate lõpus ja 1950. aastate alguses tegutses ta organistina mitmetes Läänemaa, Kesk-Eesti ja Viljandimaa kirikutes. Liiklus oli sõjajärgsetel aastatel vilets ja ta sõitis kirikust teise juhusliku transpordiga. Kui ühtegi autot ei liikunud, läks ta jalgsi, talvel suuskadega. [[Fail:Taksopargi meskoor.jpg|pisi|Bils juhatamas enda asutatud [[Tallinna Taksopark|Tallinna Taksopargi]] meeskoori]] 1953. aastal ta abiellus ja elas seejärel mõnda aega mehe vanemate juures Moskvas, käies 1954. aastal Moskvas režissööride kursustel, pärast mida tuli Eestisse tagasi. 1959. aastal võeti ta tööle tolleaegse [[Tallinna Pedagoogiline Instituut|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] muusikakateedrisse klaveriõpetajaks ja koorijuhtimistundide klaverisaatjaks. Et aga töötasu oli väike, tegutses ta ka põhitöö kõrvalt koolides klaveriõpetajana, seejärel hakkas ta töötama veel ka mitme asutuse juures laulusolistide klaverisaatjana. Pedagoogilise instituudi õpperuumid olid külmad; külmades ruumides paigal istumisest tekkis närvipõletik. Nii lahkus ta mõne aasta pärast töölt pedagoogilises instituudis. Selleks ajaks oli ta juba asutanud segakoorid kolmes tehases ja hiljem ka meeskoori [[Tallinna Taksopark|Tallinna Taksopargis]].<ref>http://eestinsv.ee/kultuur/tallinna-taksopargi-meeskoor/</ref> Laulupeole viis ta korraga kolm laulukoori. Lisaks sellele asutas ta lauluansambleid ja juhendas soliste mitmes asutuses ning juhatas Nõmme Kultuurimaja segakoori. 1968. aastal asus ta tööle koondise "Ookean" kultuuribaasis ansamblite ja orkestrite juhendajana, samal ajal asutas ta mees- ja naisansambli nii Õpetajate Majas kui ka Statistika Keskvalitsuses ning juhendas ka laulusoliste ning saatis kõiki klaveril või akordionil. Kui ta oli asunud tööle pedagoogilisse instituuti, anti talle valimiste korraldamisel agitaatori ülesanne. Ta käis läbi kõik oma piirkonna korterid, ka keldrikorterid, ja innustas inimesi oma õiguste eest seisma, pärast mida ei kaasatud teda enam kunagi valimiste korraldamisse. === Tegevus filmilavastajana === 1980. aastal kutsuti ta tööle [[Tallinnfilm]]i, kus töötas kuni pensionieani. 1989. aastal avardusid võimalused tolleaegses Nõukogude Liidus ja juba pensionil olles asutas Laine-Astrid Bils oma filmistuudio ja võeti kinoliidu liikmeks. Selles filmistuudios on valminud neli dokumentaalfilmi, milles Laine-Astrid Bils on olnud režissöör ja käsikirja autor, mõne filmi puhul ka produtsent: * "Lumine valgus" (1990) dokumentaalfilm [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali-Neenetsi rahvusringkonnast]], mis on maailma rikkaim piirkond loodusressursside poolest ühe elaniku kohta, sealsetest keskkonnaprobleemidest ja sotsiaalsest olukorrast perestroika ajal (käsikirja kaasautor [[Arvo Valton]]);<ref>https://www.efis.ee/et/abi/moodulid/otsing?search_type=Titles&keywords=lumine+valgus</ref> * "Akvaarium" (1998) – dokumentaalfilm, milles käsitletakse Eesti ühiskonnas toimunud muutusi aastatel 1979–1998 ja iseseisva Eesti riigi taastamist keeruka elukäiguga vabadusvõitleja [[Tiit Madisson]]i isiku ja saatuse kaudu;<ref>https://www.efis.ee/et/abi/moodulid/otsing?search_type=Titles&keywords=akvaarium</ref> * "Amazonia III: Naissaar - Vana merekindlus" (2000) – dokumentaalfilm Soome lahel võtmepositsioonil paikneva [[Naissaare merekindlus]]e ajaloost Eesti Vabariigi kaitseväelaste ning mereväelaste laste meenutuste kaudu; kasutatud on rohkesti dokumentaalseid filmikaadreid, fotosid ja dokumente;<ref>https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/11708</ref> * "Pro patria ad astra" (2002) – dokumentaalfilm, milles dokumentide, fotode ja haruldaste filmikaadrite abil jutustatakse [[Eesti lennuväe|Eesti lennuväe]] ajaloost, samuti Eesti oma lennukiehitusest.<ref>https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/5588/</ref> Pärast filmi "Akvaarium" esilinastust kutsuti Laine-Astrid Bils [[Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu|Põllumeeste Kogusse]]. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [https://www.kogumelugu.ee/et/videoteek/laine-astrid-bils Laine-Astrid Bils | Kirjeldus Julgeoleku majast ja tema sekeldustest seoses Julgeolekuga]. [[Eesti Mälu Instituut]] {{JÄRJESTA:Bils, Laine-Astrid}} [[Kategooria:Eesti koorijuhid]] [[Kategooria:Eesti organistid]] [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Sündinud 1928]] [[Kategooria:Surnud 2022]] s6g3bpap82yfe9v0nn2tswvoewqm2xr 6168635 6168584 2022-07-27T10:00:46Z Neptuunium 58653 mehenimi wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2022|kuu=juuli}} {{Toimeta|aasta=2022|kuu=juuli}} [[Fail:Orelimäng Kaarli kirikus.jpg|pisi|Laine-Astrid Bils Tallinna [[Kaarli kirik]]us orelit mängimas]] '''Laine-Astrid Bils''' ([[16. veebruar]] [[1928]] [[Tallinn]] – [[19. juuli]] [[2022]] Tallinn) oli eesti organist, koorijuht ja filmirežissöör. == Elukäik == [[Fail:RIK vormis.jpg|pisi|150px|Bils [[Riiklik Inglise Kolledž|Riikliku Inglise Kolledži]] vormis]] Laine-Astrid Bils sündis 1928. aastal Tallinnas ning õppis aastatel 1936–1940 [[Riiklik Inglise Kolledž|Riiklikus Inglise Kolledžis]]. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal, 13-ndast kuni 16-nda eluaastani, töötas ta suviti üksi isatalus – toitis loomi, lüpsis lehmi, kündis, külvas, pani kartulid kevadel maha ja võttis sügisel üles, koristas vilja ja vedas normiviljakotid hobuvankril kogumiskohta. === Muusikaõpingud, töö koorijuhi ja organistina === 1940. aastatel õppis Bils Tallinnas muusikakoolis klaverit ja orelit. Oreli eriala õppis ta helilooja [[Edgar Arro]] käe all; tunnid toimusid [[Tallinna Kaarli kirik|Kaarli kirikus]], kus ta sooritas ka oreli eriala lõpueksami 1948. aasta juunis. 1940. aastate lõpus ja 1950. aastate alguses tegutses ta organistina mitmetes Läänemaa, Kesk-Eesti ja Viljandimaa kirikutes. Liiklus oli sõjajärgsetel aastatel vilets ja ta sõitis kirikust teise juhusliku transpordiga. Kui ühtegi autot ei liikunud, läks ta jalgsi, talvel suuskadega. [[Fail:Taksopargi meskoor.jpg|pisi|Bils juhatamas enda asutatud [[Tallinna Taksopark|Tallinna Taksopargi]] meeskoori]] 1953. aastal abiellus ta Aleksander Itskovitšiga ja elas seejärel mõnda aega mehe vanemate juures Moskvas, käies 1954. aastal Moskvas režissööride kursustel, pärast mida tuli Eestisse tagasi. 1959. aastal võeti ta tööle tolleaegse [[Tallinna Pedagoogiline Instituut|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] muusikakateedrisse klaveriõpetajaks ja koorijuhtimistundide klaverisaatjaks. Et aga töötasu oli väike, tegutses ta ka põhitöö kõrvalt koolides klaveriõpetajana, seejärel hakkas ta töötama veel ka mitme asutuse juures laulusolistide klaverisaatjana. Pedagoogilise instituudi õpperuumid olid külmad; külmades ruumides paigal istumisest tekkis närvipõletik. Nii lahkus ta mõne aasta pärast töölt pedagoogilises instituudis. Selleks ajaks oli ta juba asutanud segakoorid kolmes tehases ja hiljem ka meeskoori [[Tallinna Taksopark|Tallinna Taksopargis]].<ref>http://eestinsv.ee/kultuur/tallinna-taksopargi-meeskoor/</ref> Laulupeole viis ta korraga kolm laulukoori. Lisaks sellele asutas ta lauluansambleid ja juhendas soliste mitmes asutuses ning juhatas Nõmme Kultuurimaja segakoori. 1968. aastal asus ta tööle koondise "Ookean" kultuuribaasis ansamblite ja orkestrite juhendajana, samal ajal asutas ta mees- ja naisansambli nii Õpetajate Majas kui ka Statistika Keskvalitsuses ning juhendas ka laulusoliste ning saatis kõiki klaveril või akordionil. Kui ta oli asunud tööle pedagoogilisse instituuti, anti talle valimiste korraldamisel agitaatori ülesanne. Ta käis läbi kõik oma piirkonna korterid, ka keldrikorterid, ja innustas inimesi oma õiguste eest seisma, pärast mida ei kaasatud teda enam kunagi valimiste korraldamisse. === Tegevus filmilavastajana === 1980. aastal kutsuti ta tööle [[Tallinnfilm]]i, kus töötas kuni pensionieani. 1989. aastal avardusid võimalused tolleaegses Nõukogude Liidus ja juba pensionil olles asutas Laine-Astrid Bils oma filmistuudio ja võeti kinoliidu liikmeks. Selles filmistuudios on valminud neli dokumentaalfilmi, milles Laine-Astrid Bils on olnud režissöör ja käsikirja autor, mõne filmi puhul ka produtsent: * "Lumine valgus" (1990) dokumentaalfilm [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali-Neenetsi rahvusringkonnast]], mis on maailma rikkaim piirkond loodusressursside poolest ühe elaniku kohta, sealsetest keskkonnaprobleemidest ja sotsiaalsest olukorrast perestroika ajal (käsikirja kaasautor [[Arvo Valton]]);<ref>https://www.efis.ee/et/abi/moodulid/otsing?search_type=Titles&keywords=lumine+valgus</ref> * "Akvaarium" (1998) – dokumentaalfilm, milles käsitletakse Eesti ühiskonnas toimunud muutusi aastatel 1979–1998 ja iseseisva Eesti riigi taastamist keeruka elukäiguga vabadusvõitleja [[Tiit Madisson]]i isiku ja saatuse kaudu;<ref>https://www.efis.ee/et/abi/moodulid/otsing?search_type=Titles&keywords=akvaarium</ref> * "Amazonia III: Naissaar - Vana merekindlus" (2000) – dokumentaalfilm Soome lahel võtmepositsioonil paikneva [[Naissaare merekindlus]]e ajaloost Eesti Vabariigi kaitseväelaste ning mereväelaste laste meenutuste kaudu; kasutatud on rohkesti dokumentaalseid filmikaadreid, fotosid ja dokumente;<ref>https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/11708</ref> * "Pro patria ad astra" (2002) – dokumentaalfilm, milles dokumentide, fotode ja haruldaste filmikaadrite abil jutustatakse [[Eesti lennuväe|Eesti lennuväe]] ajaloost, samuti Eesti oma lennukiehitusest.<ref>https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/5588/</ref> Pärast filmi "Akvaarium" esilinastust kutsuti Laine-Astrid Bils [[Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu|Põllumeeste Kogusse]]. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [https://www.kogumelugu.ee/et/videoteek/laine-astrid-bils Laine-Astrid Bils | Kirjeldus Julgeoleku majast ja tema sekeldustest seoses Julgeolekuga]. [[Eesti Mälu Instituut]] {{JÄRJESTA:Bils, Laine-Astrid}} [[Kategooria:Eesti koorijuhid]] [[Kategooria:Eesti organistid]] [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Sündinud 1928]] [[Kategooria:Surnud 2022]] 5bxt4chgn01p88hw30rmsxewlhbuaow 6168637 6168635 2022-07-27T10:01:57Z Neptuunium 58653 - toimetamismall wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2022|kuu=juuli}} [[Fail:Orelimäng Kaarli kirikus.jpg|pisi|Laine-Astrid Bils Tallinna [[Kaarli kirik]]us orelit mängimas]] '''Laine-Astrid Bils''' ([[16. veebruar]] [[1928]] [[Tallinn]] – [[19. juuli]] [[2022]] Tallinn) oli eesti organist, koorijuht ja filmirežissöör. == Elukäik == [[Fail:RIK vormis.jpg|pisi|150px|Bils [[Riiklik Inglise Kolledž|Riikliku Inglise Kolledži]] vormis]] Laine-Astrid Bils sündis 1928. aastal Tallinnas ning õppis aastatel 1936–1940 [[Riiklik Inglise Kolledž|Riiklikus Inglise Kolledžis]]. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal, 13-ndast kuni 16-nda eluaastani, töötas ta suviti üksi isatalus – toitis loomi, lüpsis lehmi, kündis, külvas, pani kartulid kevadel maha ja võttis sügisel üles, koristas vilja ja vedas normiviljakotid hobuvankril kogumiskohta. === Muusikaõpingud, töö koorijuhi ja organistina === 1940. aastatel õppis Bils Tallinnas muusikakoolis klaverit ja orelit. Oreli eriala õppis ta helilooja [[Edgar Arro]] käe all; tunnid toimusid [[Tallinna Kaarli kirik|Kaarli kirikus]], kus ta sooritas ka oreli eriala lõpueksami 1948. aasta juunis. 1940. aastate lõpus ja 1950. aastate alguses tegutses ta organistina mitmetes Läänemaa, Kesk-Eesti ja Viljandimaa kirikutes. Liiklus oli sõjajärgsetel aastatel vilets ja ta sõitis kirikust teise juhusliku transpordiga. Kui ühtegi autot ei liikunud, läks ta jalgsi, talvel suuskadega. [[Fail:Taksopargi meskoor.jpg|pisi|Bils juhatamas enda asutatud [[Tallinna Taksopark|Tallinna Taksopargi]] meeskoori]] 1953. aastal abiellus ta Aleksander Itskovitšiga ja elas seejärel mõnda aega mehe vanemate juures Moskvas, käies 1954. aastal Moskvas režissööride kursustel, pärast mida tuli Eestisse tagasi. 1959. aastal võeti ta tööle tolleaegse [[Tallinna Pedagoogiline Instituut|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] muusikakateedrisse klaveriõpetajaks ja koorijuhtimistundide klaverisaatjaks. Et aga töötasu oli väike, tegutses ta ka põhitöö kõrvalt koolides klaveriõpetajana, seejärel hakkas ta töötama veel ka mitme asutuse juures laulusolistide klaverisaatjana. Pedagoogilise instituudi õpperuumid olid külmad; külmades ruumides paigal istumisest tekkis närvipõletik. Nii lahkus ta mõne aasta pärast töölt pedagoogilises instituudis. Selleks ajaks oli ta juba asutanud segakoorid kolmes tehases ja hiljem ka meeskoori [[Tallinna Taksopark|Tallinna Taksopargis]].<ref>http://eestinsv.ee/kultuur/tallinna-taksopargi-meeskoor/</ref> Laulupeole viis ta korraga kolm laulukoori. Lisaks sellele asutas ta lauluansambleid ja juhendas soliste mitmes asutuses ning juhatas Nõmme Kultuurimaja segakoori. 1968. aastal asus ta tööle koondise "Ookean" kultuuribaasis ansamblite ja orkestrite juhendajana, samal ajal asutas ta mees- ja naisansambli nii Õpetajate Majas kui ka Statistika Keskvalitsuses ning juhendas ka laulusoliste ning saatis kõiki klaveril või akordionil. Kui ta oli asunud tööle pedagoogilisse instituuti, anti talle valimiste korraldamisel agitaatori ülesanne. Ta käis läbi kõik oma piirkonna korterid, ka keldrikorterid, ja innustas inimesi oma õiguste eest seisma, pärast mida ei kaasatud teda enam kunagi valimiste korraldamisse. === Tegevus filmilavastajana === 1980. aastal kutsuti ta tööle [[Tallinnfilm]]i, kus töötas kuni pensionieani. 1989. aastal avardusid võimalused tolleaegses Nõukogude Liidus ja juba pensionil olles asutas Laine-Astrid Bils oma filmistuudio ja võeti kinoliidu liikmeks. Selles filmistuudios on valminud neli dokumentaalfilmi, milles Laine-Astrid Bils on olnud režissöör ja käsikirja autor, mõne filmi puhul ka produtsent: * "Lumine valgus" (1990) dokumentaalfilm [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali-Neenetsi rahvusringkonnast]], mis on maailma rikkaim piirkond loodusressursside poolest ühe elaniku kohta, sealsetest keskkonnaprobleemidest ja sotsiaalsest olukorrast perestroika ajal (käsikirja kaasautor [[Arvo Valton]]);<ref>https://www.efis.ee/et/abi/moodulid/otsing?search_type=Titles&keywords=lumine+valgus</ref> * "Akvaarium" (1998) – dokumentaalfilm, milles käsitletakse Eesti ühiskonnas toimunud muutusi aastatel 1979–1998 ja iseseisva Eesti riigi taastamist keeruka elukäiguga vabadusvõitleja [[Tiit Madisson]]i isiku ja saatuse kaudu;<ref>https://www.efis.ee/et/abi/moodulid/otsing?search_type=Titles&keywords=akvaarium</ref> * "Amazonia III: Naissaar - Vana merekindlus" (2000) – dokumentaalfilm Soome lahel võtmepositsioonil paikneva [[Naissaare merekindlus]]e ajaloost Eesti Vabariigi kaitseväelaste ning mereväelaste laste meenutuste kaudu; kasutatud on rohkesti dokumentaalseid filmikaadreid, fotosid ja dokumente;<ref>https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/11708</ref> * "Pro patria ad astra" (2002) – dokumentaalfilm, milles dokumentide, fotode ja haruldaste filmikaadrite abil jutustatakse [[Eesti lennuväe|Eesti lennuväe]] ajaloost, samuti Eesti oma lennukiehitusest.<ref>https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/5588/</ref> Pärast filmi "Akvaarium" esilinastust kutsuti Laine-Astrid Bils [[Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu|Põllumeeste Kogusse]]. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [https://www.kogumelugu.ee/et/videoteek/laine-astrid-bils Laine-Astrid Bils | Kirjeldus Julgeoleku majast ja tema sekeldustest seoses Julgeolekuga]. [[Eesti Mälu Instituut]] {{JÄRJESTA:Bils, Laine-Astrid}} [[Kategooria:Eesti koorijuhid]] [[Kategooria:Eesti organistid]] [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Sündinud 1928]] [[Kategooria:Surnud 2022]] mleofmxmz817pkr7yrlp464qi369fbk 6168638 6168637 2022-07-27T10:02:30Z Neptuunium 58653 /* Tegevus filmilavastajana */ wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2022|kuu=juuli}} [[Fail:Orelimäng Kaarli kirikus.jpg|pisi|Laine-Astrid Bils Tallinna [[Kaarli kirik]]us orelit mängimas]] '''Laine-Astrid Bils''' ([[16. veebruar]] [[1928]] [[Tallinn]] – [[19. juuli]] [[2022]] Tallinn) oli eesti organist, koorijuht ja filmirežissöör. == Elukäik == [[Fail:RIK vormis.jpg|pisi|150px|Bils [[Riiklik Inglise Kolledž|Riikliku Inglise Kolledži]] vormis]] Laine-Astrid Bils sündis 1928. aastal Tallinnas ning õppis aastatel 1936–1940 [[Riiklik Inglise Kolledž|Riiklikus Inglise Kolledžis]]. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal, 13-ndast kuni 16-nda eluaastani, töötas ta suviti üksi isatalus – toitis loomi, lüpsis lehmi, kündis, külvas, pani kartulid kevadel maha ja võttis sügisel üles, koristas vilja ja vedas normiviljakotid hobuvankril kogumiskohta. === Muusikaõpingud, töö koorijuhi ja organistina === 1940. aastatel õppis Bils Tallinnas muusikakoolis klaverit ja orelit. Oreli eriala õppis ta helilooja [[Edgar Arro]] käe all; tunnid toimusid [[Tallinna Kaarli kirik|Kaarli kirikus]], kus ta sooritas ka oreli eriala lõpueksami 1948. aasta juunis. 1940. aastate lõpus ja 1950. aastate alguses tegutses ta organistina mitmetes Läänemaa, Kesk-Eesti ja Viljandimaa kirikutes. Liiklus oli sõjajärgsetel aastatel vilets ja ta sõitis kirikust teise juhusliku transpordiga. Kui ühtegi autot ei liikunud, läks ta jalgsi, talvel suuskadega. [[Fail:Taksopargi meskoor.jpg|pisi|Bils juhatamas enda asutatud [[Tallinna Taksopark|Tallinna Taksopargi]] meeskoori]] 1953. aastal abiellus ta Aleksander Itskovitšiga ja elas seejärel mõnda aega mehe vanemate juures Moskvas, käies 1954. aastal Moskvas režissööride kursustel, pärast mida tuli Eestisse tagasi. 1959. aastal võeti ta tööle tolleaegse [[Tallinna Pedagoogiline Instituut|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] muusikakateedrisse klaveriõpetajaks ja koorijuhtimistundide klaverisaatjaks. Et aga töötasu oli väike, tegutses ta ka põhitöö kõrvalt koolides klaveriõpetajana, seejärel hakkas ta töötama veel ka mitme asutuse juures laulusolistide klaverisaatjana. Pedagoogilise instituudi õpperuumid olid külmad; külmades ruumides paigal istumisest tekkis närvipõletik. Nii lahkus ta mõne aasta pärast töölt pedagoogilises instituudis. Selleks ajaks oli ta juba asutanud segakoorid kolmes tehases ja hiljem ka meeskoori [[Tallinna Taksopark|Tallinna Taksopargis]].<ref>http://eestinsv.ee/kultuur/tallinna-taksopargi-meeskoor/</ref> Laulupeole viis ta korraga kolm laulukoori. Lisaks sellele asutas ta lauluansambleid ja juhendas soliste mitmes asutuses ning juhatas Nõmme Kultuurimaja segakoori. 1968. aastal asus ta tööle koondise "Ookean" kultuuribaasis ansamblite ja orkestrite juhendajana, samal ajal asutas ta mees- ja naisansambli nii Õpetajate Majas kui ka Statistika Keskvalitsuses ning juhendas ka laulusoliste ning saatis kõiki klaveril või akordionil. Kui ta oli asunud tööle pedagoogilisse instituuti, anti talle valimiste korraldamisel agitaatori ülesanne. Ta käis läbi kõik oma piirkonna korterid, ka keldrikorterid, ja innustas inimesi oma õiguste eest seisma, pärast mida ei kaasatud teda enam kunagi valimiste korraldamisse. === Tegevus filmilavastajana === 1980. aastal kutsuti ta tööle [[Tallinnfilm]]i, kus töötas kuni pensionieani. 1989. aastal avardusid võimalused tolleaegses Nõukogude Liidus ja juba pensionil olles asutas Laine-Astrid Bils oma filmistuudio ja võeti kinoliidu liikmeks. Selles filmistuudios on valminud neli dokumentaalfilmi, milles Laine-Astrid Bils on olnud režissöör ja käsikirja autor, mõne filmi puhul ka produtsent: * "Lumine valgus" (1990) dokumentaalfilm [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali-Neenetsi rahvusringkonnast]], mis on maailma rikkaim piirkond loodusressursside poolest ühe elaniku kohta, sealsetest keskkonnaprobleemidest ja sotsiaalsest olukorrast perestroika ajal (käsikirja kaasautor [[Arvo Valton]]);<ref>https://www.efis.ee/et/abi/moodulid/otsing?search_type=Titles&keywords=lumine+valgus</ref> * "Akvaarium" (1998) – dokumentaalfilm, milles käsitletakse Eesti ühiskonnas toimunud muutusi aastatel 1979–1998 ja iseseisva Eesti riigi taastamist keeruka elukäiguga vabadusvõitleja [[Tiit Madisson]]i isiku ja saatuse kaudu;<ref>https://www.efis.ee/et/abi/moodulid/otsing?search_type=Titles&keywords=akvaarium</ref> * "Amazonia III: Naissaar - Vana merekindlus" (2000) – dokumentaalfilm Soome lahel võtmepositsioonil paikneva [[Naissaare merekindlus]]e ajaloost Eesti Vabariigi kaitseväelaste ning mereväelaste laste meenutuste kaudu; kasutatud on rohkesti dokumentaalseid filmikaadreid, fotosid ja dokumente;<ref>https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/11708</ref> * "Pro patria ad astra" (2002) – dokumentaalfilm, milles dokumentide, fotode ja haruldaste filmikaadrite abil jutustatakse [[Eesti lennuvägi|Eesti lennuväe]] ajaloost, samuti Eesti oma lennukiehitusest.<ref>https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/5588/</ref> Pärast filmi "Akvaarium" esilinastust kutsuti Laine-Astrid Bils [[Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu|Põllumeeste Kogusse]]. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [https://www.kogumelugu.ee/et/videoteek/laine-astrid-bils Laine-Astrid Bils | Kirjeldus Julgeoleku majast ja tema sekeldustest seoses Julgeolekuga]. [[Eesti Mälu Instituut]] {{JÄRJESTA:Bils, Laine-Astrid}} [[Kategooria:Eesti koorijuhid]] [[Kategooria:Eesti organistid]] [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Sündinud 1928]] [[Kategooria:Surnud 2022]] mwboojaw83x3y0xt255steg56b91ebr Itaalia Kommunistlik Partei 0 634188 6168353 2022-07-26T15:29:53Z 213.35.182.236 Uus lehekülg: ''''Itaalia Kommunistlik Partei''' (''Partito Comunista Italiano, PCI'') oli Itaalias 1921-1991 tegutsenud kommunistlik partei. Külma sõja ajal oli partei läänemaailma suurim kommunistlik partei ja Itaalia suuruselt teine partei Kristlike Demokraatide järel. Partei asutati [[Livorno|Livornos]] 21. jaanuaril 1921 eraldudes Itaalia Sotsialistlikust Parteist, nime all ''Partito Comunista d'Italia'' (PCdI). Partei asutajateks oli [[Antonio Gramsci]], Nicola Bombacci ja Ama...' wikitext text/x-wiki '''Itaalia Kommunistlik Partei''' (''Partito Comunista Italiano, PCI'') oli Itaalias 1921-1991 tegutsenud kommunistlik partei. Külma sõja ajal oli partei läänemaailma suurim kommunistlik partei ja Itaalia suuruselt teine partei Kristlike Demokraatide järel. Partei asutati [[Livorno|Livornos]] 21. jaanuaril 1921 eraldudes Itaalia Sotsialistlikust Parteist, nime all ''Partito Comunista d'Italia'' (PCdI). Partei asutajateks oli [[Antonio Gramsci]], Nicola Bombacci ja Amadeo Bordiga. Peale [[Benito Mussolini]] võimuletulekut partei tegevus mõistagi keelustati. Gramsci ja Bordiga saadeti 1926. aastal [[Ustica]] saarele asumisele. Bombacci oli aga Mussolini hea sõber ja heidetigi 1927. aastal fašismi pooldavate vaatete tõttu parteist välja, 1940. aastateks oli ta end kommunismist lahti öelnud ja ta hukati koos Mussoliniga 28. aprillil 1945. 1927. aastal valiti partei peasekretäriks [[Palmiro Togliatti]]. 1930. aastal heideti Bordiga [[Trotskism|trotskismis]] süüdistatuna [[Komintern|Kominternist]] välja. 1943. aastal, kui [[Jossif Stalin]] saatis Kominterni laiali, moodustasid Moskvas eksiilis olnud Itaalia kommunistid 15. mail uue partei, nüüd PCI. Peale Mussolini režiimi langemist 25. juulil 1943 sai partei uuesti ametlikuks parteiks. Aprillis 1944 nõustus parteijuht Togliatti tegema koostööd kuningas [[Vittorio Emanuele III]] ja peaminister [[Pietro Badoglio|Pietro Badoglioga]]. Ka vastupanuliikumises oli kommunistidel suur roll, suurimaks partisanirühmaks olid Garibaldi Brigaadid, mis koosnesid peamiselt kommunistidest. 1946. aasta [[Itaalia institutsiooniline referendum|institutsioonilisel referendumil]] toetasid kommunistid vabariiki. Samaaegselt peetud parlamendivalimistel said kommunistid 19% hääli kristlike demokraatide ja sotsialistide järel. Mais 1947 heideti kommunistid valitsusest välja, kuna [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]] [[George Marshall]] oli seadnud [[Marshalli plaan|Marshalli plaanis]] osalemise tingimuseks kommunismivastasuse ja ka USA suursaadik Itaalias, James C. Dunn palus peaminister Alcide de Gasperil valitsus laiali saata ja moodustada uus valitsus ilma kommunistideta. Kuigi peale seda kommunistid enam üheski valitsuses ei osalenud, avaldasid nad tihti välist toetust kesk-vasakpoolsetele valitsustele (Amintore Fanfani, Aldo Moro). Lisaks oli partei tugev kohalikel valimistel - peamiselt [[Emilia Romagna]], [[Toscana]] ja [[Umbria]] maakondades ning ka linnades. Lisaks veenis partei [[FIAT|FIATi]] ehitama [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liitu]] uue [[AvtoVAZ]] autotehase. Peale [[Ungari ülestõus (1956)|Ungari ülestõusu]] 1956. aastal tekkis parteis lõhe. Togliatti ja [[Giorgio Napolitano]] pidasid Ungari ülestõusnuid kontrevolutsionäärideks, kuid kommunistide ametiühingu CGIL juht Giuseppe di Vittorio ja prominentne parteiliige Antonio Giolitti lahkusid seetõttu parteist. Togliatti suri 21. augustil 1964, olles parasjagu [[Jalta|Jaltas]] puhkamas. Uueks parteisekretäriks sai [[Luigi Longo]]. 1968. aastal aga elas Longo üle insuldi ja 1969. aastast täitis tema kohuseid suuresti asesekretär [[Enrico Berlinguer]]. 16. märtsil 1972 astus Longo peasekretäri kohalt tagasi, tema asendajaks sai Berlinguer. 1970. aastatel hakkasid partei suhted [[NLKP|NLKPga]] jahenema. 1969. aastal Moskvas toimunud kommunistide konverentsil keeldus Itaalia delegatsioon Berlingueri juhtimisel toetamast "ametlikku" joont, Berlinguer keeldus Hiina KP-d "ekskommunikeerimast" ja ütles [[Leonid Brežnev|Leonid Brežnevile]] otse, et [[Varssavi pakti sissetung Tšehhoslovakkiasse]], mida ta kutsus "Praha tragöödiaks", tegi selgeks kommunistlike liikumiste vahelised eriarvamused fundamentaalsetes küsimustes, nagu rahvuslik suveräänsus, sotsialistlik demokraatia ja kultuurivabadus. Partei kaugenes NSVL-le allumisest ning marksism-leninismist, lähenedes [[Eurokommunism|eurokommunismile]] ja [[Sotsialistlik Internatsionaal|Sotsialistlikule Internatsionaalile]] koos Prantsusmaa ja Hispaania kommunistlike parteidega. Partei tippaasta oli 1976, kui 20. juunil 1976 toimunud valimistel sai partei rohkem kui kolmandiku häältest - kristlikud demokraadid said 39%, kommunistid 34%. Partei proovis teha koostööd sotsialistliku partei ja kristlike demokraatidega, peale [[Salvador Allende]] valitsuse kukutamist [[Tšiili|Tšiilis]], millest Berlinguer oli järelduse teinud, et marksistid ei saa demokraatlikes riikides valitseda ilma mõõdukamate jõududeta. Berlinguer ja peaminister [[Aldo Moro]] saavutasidki nn. "ajaloolise kokkuleppe" (Compromesso storico) ning partei avaldas välist toetust [[Giulio Andreotti]] valitsusele. Kuid Moro röövimine ja mõrv [[Punased Brigaadid|Punaste Brigaadide]] poolt 1978. aastal tegid sellele peatselt lõpu. Partei seisis tugevalt vastu terrorismile ja Punastele Brigaadidele, kes seevastu tapsid mitmeid partei liikmeid või parteile lähedasi ametiühingujuhte. Kui partei palus Nõukogude Liidul avaldada survet [[Tšehhoslovakkia Sotsialistlik Vabariik|Tšehhoslovakkia]] kommunistlikule salapolitseile StB, et nad lõpetaksid Punaste Brigaadide toetamise, siis NLKP kas ei suutnud või ei tahtnudki seda teha. See ja [[Nõukogude-Afganistani sõda|NSVL sissetung Afganistani]] 1979. aastal viisid Itaalia KP ja NLKP suhete katkemiseni ja partei keeldus osalemast 1980. aastal Pariisis rahvusvahelisel kommunistlike parteide konverentsil. Ka 1984. aasta [[Euroopa Parlamendi valimised|Euroopa Parlamendi valimistel]] sai partei kolmandiku häältest. 11. juunil 1984, peale Berlingueri surma, sai partei peasekretäriks [[Alessandro Natta]], kes proovis parandada partei suhteid NSV Liiduga. Kuigi 1986. aastal [[Firenze|Firenzes]] toimunud parteikongressil valiti ta uuesti peasekretäriks, siis 10. juunil 1988 oli ta sunnitud infarkti tõttu tagasi astuma ja tema asendajaks sai Achille Ochetto. 12. novembril 1989, peale kommunistlike režiimide langust Ida-Euroopas ja Berliini müüri langust teatas Ochetto Bolognas toimunud parteikongressil, et eurokommunismi aeg on läbi ning soovitas partei laialisaatmist. Seda nähtust kutsuti "Bologna pöördepunktiks" (''Svolta della Bolognina''). 31. jaanuaril 1991 [[Rimini|Riminis]] toimunud partei viimasel, 20. kongressil võetigi 70%-30% vastu otsus partei tegevus lõpetada. Selle asemel alustas 3. veebruaril 1991 tegevust Demokraatlik Vasakpartei (''Partito Democratico della Sinistra'') Ochetto ja [[Massimo D'Alema]] juhtimisel. Kolmandik liikmetest Armando Cossutta juhtimisel aga keeldus ja selle asemel moodustas [[Partito della Rifondazione Comunista]] (Kommunismi Taasloomise Partei). Ajalooliselt oli partei suurim toetusbaas Kesk-Itaalias - [[Emilia Romagna]], [[Toscana]], [[Umbria]] ja [[Marche]] maakondades, aga ka Põhja-Itaalia tööstuslinnades. 9m0tcpphrbjausru3hdz7a8zy3hiy9s 6168354 6168353 2022-07-26T15:35:04Z 213.35.182.236 wikitext text/x-wiki '''Itaalia Kommunistlik Partei''' (''Partito Comunista Italiano, PCI'') oli Itaalias 1921-1991 tegutsenud kommunistlik partei. Külma sõja ajal oli partei läänemaailma suurim kommunistlik partei ja Itaalia suuruselt teine partei Kristlike Demokraatide järel. Partei asutati [[Livorno|Livornos]] 21. jaanuaril 1921 eraldudes Itaalia Sotsialistlikust Parteist, nime all ''Partito Comunista d'Italia'' (PCdI). Partei asutajateks oli [[Antonio Gramsci]], Nicola Bombacci ja Amadeo Bordiga. Peale [[Benito Mussolini]] võimuletulekut partei tegevus mõistagi keelustati. Gramsci ja Bordiga saadeti 1926. aastal [[Ustica]] saarele asumisele. Bombacci oli aga Mussolini hea sõber ja heidetigi 1927. aastal fašismi pooldavate vaatete tõttu parteist välja, 1940. aastateks oli ta end kommunismist lahti öelnud ja ta hukati koos Mussoliniga 28. aprillil 1945. 1927. aastal valiti partei peasekretäriks [[Palmiro Togliatti]]. 1930. aastal heideti Bordiga [[Trotskism|trotskismis]] süüdistatuna [[Komintern|Kominternist]] välja. 1943. aastal, kui [[Jossif Stalin]] saatis Kominterni laiali, moodustasid Moskvas eksiilis olnud Itaalia kommunistid 15. mail uue partei, nüüd PCI. Peale Mussolini režiimi langemist 25. juulil 1943 sai partei uuesti ametlikuks parteiks. Aprillis 1944 nõustus parteijuht Togliatti tegema koostööd kuningas [[Vittorio Emanuele III]] ja peaminister [[Pietro Badoglio|Pietro Badoglioga]]. Ka vastupanuliikumises oli kommunistidel suur roll, suurimaks partisanirühmaks olid Garibaldi Brigaadid, mis koosnesid peamiselt kommunistidest. 1946. aasta [[Itaalia institutsiooniline referendum|institutsioonilisel referendumil]] toetasid kommunistid vabariiki. Samaaegselt peetud parlamendivalimistel said kommunistid 19% hääli kristlike demokraatide ja sotsialistide järel. Mais 1947 heideti kommunistid valitsusest välja, kuna [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]] [[George Marshall]] oli seadnud [[Marshalli plaan|Marshalli plaanis]] osalemise tingimuseks kommunismivastasuse ja ka USA suursaadik Itaalias, James C. Dunn palus peaminister Alcide de Gasperil valitsus laiali saata ja moodustada uus valitsus ilma kommunistideta. Kuigi peale seda kommunistid enam üheski valitsuses ei osalenud, avaldasid nad tihti välist toetust kesk-vasakpoolsetele valitsustele (Amintore Fanfani, Aldo Moro). Lisaks oli partei tugev kohalikel valimistel - peamiselt [[Emilia Romagna]], [[Toscana]] ja [[Umbria]] maakondades ning ka linnades. Lisaks veenis partei [[FIAT|FIATi]] ehitama [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liitu]] uue [[AvtoVAZ]] autotehase. Peale [[Ungari ülestõus (1956)|Ungari ülestõusu]] 1956. aastal tekkis parteis lõhe. Togliatti ja [[Giorgio Napolitano]] pidasid Ungari ülestõusnuid kontrevolutsionäärideks, kuid kommunistide ametiühingu CGIL juht Giuseppe di Vittorio ja prominentne parteiliige Antonio Giolitti lahkusid seetõttu parteist. Togliatti suri 21. augustil 1964, olles parasjagu [[Jalta|Jaltas]] puhkamas. Uueks parteisekretäriks sai [[Luigi Longo]]. 1968. aastal aga elas Longo üle insuldi ja 1969. aastast täitis tema kohuseid suuresti asesekretär [[Enrico Berlinguer]]. 16. märtsil 1972 astus Longo peasekretäri kohalt tagasi, tema asendajaks sai Berlinguer. 1970. aastatel hakkasid partei suhted [[NLKP|NLKPga]] jahenema. 1969. aastal Moskvas toimunud kommunistide konverentsil keeldus Itaalia delegatsioon Berlingueri juhtimisel toetamast "ametlikku" joont, Berlinguer keeldus Hiina KP-d "ekskommunikeerimast" ja ütles [[Leonid Brežnev|Leonid Brežnevile]] otse, et [[Varssavi pakti sissetung Tšehhoslovakkiasse]], mida ta kutsus "Praha tragöödiaks", tegi selgeks kommunistlike liikumiste vahelised eriarvamused fundamentaalsetes küsimustes, nagu rahvuslik suveräänsus, sotsialistlik demokraatia ja kultuurivabadus. Partei kaugenes NSVL-le allumisest ning marksism-leninismist, lähenedes [[Eurokommunism|eurokommunismile]] ja [[Sotsialistlik Internatsionaal|Sotsialistlikule Internatsionaalile]] koos Prantsusmaa ja Hispaania kommunistlike parteidega. Partei tippaasta oli 1976, kui 20. juunil 1976 toimunud valimistel sai partei rohkem kui kolmandiku häältest - kristlikud demokraadid said 39%, kommunistid 34%. Partei proovis teha koostööd sotsialistliku partei ja kristlike demokraatidega, peale [[Salvador Allende]] valitsuse kukutamist [[Tšiili|Tšiilis]], millest Berlinguer oli järelduse teinud, et marksistid ei saa demokraatlikes riikides valitseda ilma mõõdukamate jõududeta. Berlinguer ja peaminister [[Aldo Moro]] saavutasidki nn. "ajaloolise kokkuleppe" (Compromesso storico) ning partei avaldas välist toetust [[Giulio Andreotti]] valitsusele. Kuid Moro röövimine ja mõrv [[Punased Brigaadid|Punaste Brigaadide]] poolt 1978. aastal tegid sellele peatselt lõpu. Partei seisis tugevalt vastu terrorismile ja Punastele Brigaadidele, kes seevastu tapsid mitmeid partei liikmeid või parteile lähedasi ametiühingujuhte. Kui partei palus Nõukogude Liidul avaldada survet [[Tšehhoslovakkia Sotsialistlik Vabariik|Tšehhoslovakkia]] kommunistlikule salapolitseile StB, et nad lõpetaksid Punaste Brigaadide toetamise, siis NLKP kas ei suutnud või ei tahtnudki seda teha. See ja [[Nõukogude-Afganistani sõda|NSVL sissetung Afganistani]] 1979. aastal viisid Itaalia KP ja NLKP suhete katkemiseni ja partei keeldus osalemast 1980. aastal Pariisis rahvusvahelisel kommunistlike parteide konverentsil. Ka 1984. aasta [[Euroopa Parlamendi valimised|Euroopa Parlamendi valimistel]] sai partei kolmandiku häältest. 11. juunil 1984, peale Berlingueri surma, sai partei peasekretäriks [[Alessandro Natta]], kes proovis parandada partei suhteid NSV Liiduga. Kuigi 1986. aastal [[Firenze|Firenzes]] toimunud parteikongressil valiti ta uuesti peasekretäriks, siis 10. juunil 1988 oli ta sunnitud infarkti tõttu tagasi astuma ja tema asendajaks sai Achille Ochetto. 12. novembril 1989, peale kommunistlike režiimide langust Ida-Euroopas ja Berliini müüri langust teatas Ochetto Bolognas toimunud parteikongressil, et eurokommunismi aeg on läbi ning soovitas partei laialisaatmist. Seda nähtust kutsuti "Bologna pöördepunktiks" (''Svolta della Bolognina''). 31. jaanuaril 1991 [[Rimini|Riminis]] toimunud partei viimasel, 20. kongressil võetigi 70%-30% vastu otsus partei tegevus lõpetada. Selle asemel alustas 3. veebruaril 1991 tegevust Demokraatlik Vasakpartei (''Partito Democratico della Sinistra'') Ochetto ja [[Massimo D'Alema]] juhtimisel. Kolmandik liikmetest Armando Cossutta juhtimisel aga keeldus ja selle asemel moodustas [[Partito della Rifondazione Comunista]] (Kommunismi Taasloomise Partei). Ajalooliselt oli partei suurim toetusbaas Kesk-Itaalias - [[Emilia Romagna]], [[Toscana]], [[Umbria]] ja [[Marche]] maakondades, aga ka Põhja-Itaalia tööstuslinnades. Linnadest oli partei meisternäidiseks [[Bologna]], kus olid alates 1945. aastast võimul kommunistide valitsused, ka peale partei tegevuse lõppu püsis linnas Demokraatliku Vasakpartei valitsus kuni 1999. aastani, mis viisid linnas läbi suuri reforme. 1946-1956 ehitati Bolognas kommunistliku linnavalitsuse poolt 31 uut lasteaeda, 896 korterit ja 9 kooli, parandati ka transpordi, tervishoiu ja haridustingimusi. cvkpf0ufaizg9lxccv7ieyjb8cdi8dd Shericka Jackson 0 634190 6168402 2022-07-26T17:16:29Z Sjur 66496 Uus lehekülg: '{{Sportlane | Nimi = Shericka Jackson | Pilt = Meeting de Paris, Stade Charlety - 30 juin 2018 (28260086757).jpg | Pildisuurus = 220px | Pildinimi = Shericka Jackson (2018) | Riik = Jamaica | Sünniaeg = {{süv|1994|7|16}} | Sünnikoht = [[Saint Ann's Bay]] | Surmaaeg = | Surmakoht = | Pikkus = 173 cm | Kaal = 61 kg <ref> https://www.eurosport.com/athletics/shericka-jackson_prs432920/person.shtml </ref> | Spordiklubi = MVP Track Club | Treener = | Märkus =...' wikitext text/x-wiki {{Sportlane | Nimi = Shericka Jackson | Pilt = Meeting de Paris, Stade Charlety - 30 juin 2018 (28260086757).jpg | Pildisuurus = 220px | Pildinimi = Shericka Jackson (2018) | Riik = Jamaica | Sünniaeg = {{süv|1994|7|16}} | Sünnikoht = [[Saint Ann's Bay]] | Surmaaeg = | Surmakoht = | Pikkus = 173 cm | Kaal = 61 kg <ref> https://www.eurosport.com/athletics/shericka-jackson_prs432920/person.shtml </ref> | Spordiklubi = MVP Track Club | Treener = | Märkus = | Märkus2 = | Medalid = {{MedalOlümpia}} {{Kuldmedal|[[2020. aasta suveolümpiamängud|2020 Tokyo]]|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#4×100 m teatejooks_2|4×100 m teatejooks]]}} {{Hõbemedal|[[2016. aasta suveolümpiamängud|2016 Rio de Janeiro]]|[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#4×400 m teatejooks_2|4×400 m teatejooks]]}} {{Pronksmedal|[[2016. aasta suveolümpiamängud|2016 Rio de Janeiro]]|[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#400 meetrit_2|400 m jooks]]}} {{Pronksmedal|[[2020. aasta suveolümpiamängud|2020 Tokyo]]|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#100 meetrit_2|100 m jooks]]}} {{Pronksmedal|[[2020. aasta suveolümpiamängud|2020 Tokyo]]|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#4×100 m teatejooks_2|4×400 m teatejooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015 Peking]]|[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 meetri teatejooks_2|4×400 m teatejooks]]}} {{Kuldmedal|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019 Doha]]|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×100 meetri teatejooks_2|4×100 m teatejooks]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022 Eugene]]|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 meetrit_2|200 m jooks]]}} {{Hõbemedal|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022 Eugene]]|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 meetrit_2|100 m jooks]]}} {{Hõbemedal|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022 Eugene]]|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×100 meetri teatejooks_2|4×100 m teatejooks]]}} {{Pronksmedal|[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015 Peking]]|[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetrit_2|400 m jooks]]}} {{Pronksmedal|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019 Doha]]|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetrit_2|400 m jooks]]}} {{Pronksmedal|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019 Doha]]|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 meetri teatejooks_2|4×400 m teatejooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Rahvaste Ühenduse mängud]]}} {{Hõbemedal|[[2018. aasta Rahvaste Ühenduse mängud|2018 Gold Coast]]|200 m jooks}} {{MedalVõistlus|[[Panameerika mängud]]}} {{Kuldmedal|[[2019. aasta Panameerika mängud|2019 Lima]]|400 m jooks}} {{MedalVõistlus|[[Teatejooksu maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2017. aasta teatejooksu maailmameistrivõistlused|2017 Nassau]]|4x200 m}} {{Hõbemedal|[[2014. aasta teatejooksu maailmameistrivõistlused|2014 Nassau]]|4x400 m}} {{Pronksmedal|[[2019. aasta teatejooksu maailmameistrivõistlused|2019 Yokohama]]|4x200 m}} {{MedalVõistlus|[[Juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Juunioride maailmameistrivõistlustel]]}} {{Hõbemedal|[[2012. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2012 Barcelona]]|4x400 m teatejooks}} {{MedalVõistlus|[[Noorte kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Noorte maailmameistrivõistlustel]]}} {{Kuldmedal|[[2011. aasta noorte kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2011 Lille]]|Väike-Rootsi teatejooks}} {{Pronksmedal|[[2011. aasta noorte kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2011 Lille]]|200 m jooks}} }} '''Shericka Jackson''' (sündinud [[16. juuli]]l [[1994]] [[Saint Ann's Bay]]s) on [[Jamaica]] [[sprinter]], olümpiavõitja ja kolmekordne maailameister. Ta alustas karjääri [[200 meetri jooks|200]] ja [[400 meetri jooks]]jana. Noorteklassides jäi tema parimaks individualseks tulemuseks [[2011. aasta noorte kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2011. aasta noorte maailmameistrivõistluste]] pronks 200 meetri jooksus. 2015. aastal tegi Jackson arenguhüppe, parandades 400 meetri jooksus isiklikku rekordit enam kui sekundiga. [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] [[Peking]]is jooksis ta 400 meetri jooksu finaalis esimest korda aja alla 50 sekundi, võites tulemusega 49.99 [[Allyson Felix]]i ja [[Shaunae Miller]]i järel pronksmedali. 4 x 400 meetri teatejooksus tuli ta Jamaica naiskonna koosseisus maailmameistriks. [[2016. aasta suveolümpiamängud]]el [[Rio de Janeiro]]s võitis Jackson 400 meetri jooksus isikliku rekordiga 49.83 Milleri ja Felixi järel pronksi. 4 x 400 meetri jooksus oli ta Jamaica naiskonnaga Ameerika Ühendriikide neliku järel teine. [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2017. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[London]]is oli ta 400 meetri jooksus viies. 4 x 400 meetri teatejooksus Jamaica naiskond [[Anneisha McLaughlin-Whilby]] vigastuse tõttu finišisse ei jõudnud. [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Doha]]s võitis Jackson kolm medalit: ta tuli 4 x 100 meetri teatejooksus Jamaica naiskonnaga maailmameistiks, oli 400 meetri jooksus isikliku rekordiga 49.47 kolmas ning võitis 4 x 400 meetri naiskonnaga pronksi. 2021. aasta hooaja eel otsustas Jackson keskenduda 100 ja 200 meetri jooksule. [[2020. aasta suveolümpiamängud|Olümpiamängudel]] [[Tokyo]]s võitis ta 100 meetri jooksus kaasmaalaste [[Elaine Thompson-Herah]]i ja [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]]'i järel pronksmedali. 4 x 100 meetri teatejooksus tuli ta Jamaica naiskonnaga olümpiavõitjaks, 4 x 400 meetri teatejooksus oli Jacksoniga Jamaica kolmas. Tähelepanu ja kriitikat teenis Jacksoni sooritus 200 meetri jooksus, kus ta võttis eeljooksu lõpusirgel hoo maha, lõpetas oma jooksu neljandana ning jäi 4 tuhandiksekundiga poolfinaalist välja <ref> https://sport.err.ee/1608295140/100-meetri-pronks-piirdus-200-meetris-eeljooksuga-hassan-paases-ehmatusega </ref>. [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Eugene]]'is tuli Jackson 200 meetri jooksus maailmameistriks [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|maailmameistrivõistluste rekordiga]] ja kõigi aegade teise tulemusega 21.45. 100 meetri jooksus võitis ta isikliku rekordiga 10.73 Fraser-Pryce'i hõbeda. 4 x 100 meetri jooksus oli ta Jamaica naiskonnaga Ameerika Ühendriikide järel teine. == Isiklikud rekordid == === Välisrekordid === {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[100 m jooks]] || align="center"| '''10,73''' || [[17. juuli]] [[2022]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Eugene]] |- | [[200 m jooks]] || align="center"| '''21,45''' || [[21. juuli]] [[2022]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Eugene]] |- | [[400 m jooks]] || align="center"| '''49,47''' || [[3. oktoober]] [[2019]] || {{Riigi ikoon|Katar}} [[Doha]] |} === Siserekordid === {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[60 m jooks]] || align="center"| '''7,04''' || [[18. märts]] [[2022]] || {{Riigi ikoon|Serbia}} [[Belgrad]] |} <small>Allikas: [[World Athletics|Rahvusvaheline Kergejõustikuliit]]</small> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{IAAF}} {{commonscat}} {{Maailmameistrid naiste 200 meetri jooksus}} {{Olümpiavõitjad naiste 4x100 meetri jooksus}} {{JÄRJESTA:Jackson, Shericka}} [[Kategooria:Jamaica sprinterid]] [[Kategooria:Sündinud 1994]] 8h73x0qacp0fus8qp48xv07edhcek31 6168528 6168402 2022-07-26T22:40:17Z Sjur 66496 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | Nimi = Shericka Jackson | Pilt = Meeting de Paris, Stade Charlety - 30 juin 2018 (28260086757).jpg | Pildisuurus = 220px | Pildinimi = Shericka Jackson (2018) | Riik = Jamaica | Sünniaeg = {{süv|1994|7|16}} | Sünnikoht = [[Saint Ann's Bay]] | Surmaaeg = | Surmakoht = | Pikkus = 173 cm | Kaal = 61 kg <ref> https://www.eurosport.com/athletics/shericka-jackson_prs432920/person.shtml </ref> | Spordiklubi = MVP Track Club | Treener = | Märkus = | Märkus2 = | Medalid = {{MedalOlümpia}} {{Kuldmedal|[[2020. aasta suveolümpiamängud|2020 Tokyo]]|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#4×100 m teatejooks_2|4×100 m teatejooks]]}} {{Hõbemedal|[[2016. aasta suveolümpiamängud|2016 Rio de Janeiro]]|[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#4×400 m teatejooks_2|4×400 m teatejooks]]}} {{Pronksmedal|[[2016. aasta suveolümpiamängud|2016 Rio de Janeiro]]|[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#400 meetrit_2|400 m jooks]]}} {{Pronksmedal|[[2020. aasta suveolümpiamängud|2020 Tokyo]]|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#100 meetrit_2|100 m jooks]]}} {{Pronksmedal|[[2020. aasta suveolümpiamängud|2020 Tokyo]]|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#4×100 m teatejooks_2|4×400 m teatejooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015 Peking]]|[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 meetri teatejooks_2|4×400 m teatejooks]]}} {{Kuldmedal|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019 Doha]]|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×100 meetri teatejooks_2|4×100 m teatejooks]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022 Eugene]]|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 meetrit_2|200 m jooks]]}} {{Hõbemedal|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022 Eugene]]|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 meetrit_2|100 m jooks]]}} {{Hõbemedal|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022 Eugene]]|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×100 meetri teatejooks_2|4×100 m teatejooks]]}} {{Pronksmedal|[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015 Peking]]|[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetrit_2|400 m jooks]]}} {{Pronksmedal|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019 Doha]]|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetrit_2|400 m jooks]]}} {{Pronksmedal|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019 Doha]]|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 meetri teatejooks_2|4×400 m teatejooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Rahvaste Ühenduse mängud]]}} {{Hõbemedal|[[2018. aasta Rahvaste Ühenduse mängud|2018 Gold Coast]]|200 m jooks}} {{MedalVõistlus|[[Panameerika mängud]]}} {{Kuldmedal|[[2019. aasta Panameerika mängud|2019 Lima]]|400 m jooks}} {{MedalVõistlus|[[Teatejooksu maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2017. aasta teatejooksu maailmameistrivõistlused|2017 Nassau]]|4x200 m}} {{Hõbemedal|[[2014. aasta teatejooksu maailmameistrivõistlused|2014 Nassau]]|4x400 m}} {{Pronksmedal|[[2019. aasta teatejooksu maailmameistrivõistlused|2019 Yokohama]]|4x200 m}} {{MedalVõistlus|[[Juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Juunioride maailmameistrivõistlustel]]}} {{Hõbemedal|[[2012. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2012 Barcelona]]|4x400 m teatejooks}} {{MedalVõistlus|[[Noorte kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Noorte maailmameistrivõistlustel]]}} {{Kuldmedal|[[2011. aasta noorte kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2011 Lille]]|Väike-Rootsi teatejooks}} {{Pronksmedal|[[2011. aasta noorte kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2011 Lille]]|200 m jooks}} }} '''Shericka Jackson''' (sündinud [[16. juuli]]l [[1994]] [[Saint Ann's Bay]]s) on [[Jamaica]] [[sprinter]], olümpiavõitja ja kolmekordne maailameister. Ta alustas karjääri [[200 meetri jooks|200]] ja [[400 meetri jooks]]jana. Noorteklassides jäi tema parimaks individualseks tulemuseks [[2011. aasta noorte kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2011. aasta noorte maailmameistrivõistluste]] pronks 200 meetri jooksus. 2015. aastal tegi Jackson arenguhüppe, parandades 400 meetri jooksus isiklikku rekordit enam kui sekundiga. [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] [[Peking]]is jooksis ta 400 meetri jooksu finaalis esimest korda aja alla 50 sekundi, võites tulemusega 49,99 [[Allyson Felix]]i ja [[Shaunae Miller]]i järel pronksmedali. 4 × 400 meetri teatejooksus tuli ta Jamaica naiskonna koosseisus maailmameistriks. [[2016. aasta suveolümpiamängud]]el [[Rio de Janeiro]]s võitis Jackson 400 meetri jooksus isikliku rekordiga 49,83 Milleri ja Felixi järel pronksi. 4 × 400 meetri jooksus oli ta Jamaica naiskonnaga Ameerika Ühendriikide neliku järel teine. [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2017. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[London]]is oli ta 400 meetri jooksus viies. 4 × 400 meetri teatejooksus Jamaica naiskond [[Anneisha McLaughlin-Whilby]] vigastuse tõttu finišisse ei jõudnud. [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Doha]]s võitis Jackson kolm medalit: ta tuli 4 × 100 meetri teatejooksus Jamaica naiskonnaga maailmameistiks, oli 400 meetri jooksus isikliku rekordiga 49,47 kolmas ning võitis 4 × 400 meetri naiskonnaga pronksi. 2021. aasta hooaja eel otsustas Jackson keskenduda 100 ja 200 meetri jooksule. [[2020. aasta suveolümpiamängud|Olümpiamängudel]] [[Tokyo]]s võitis ta 100 meetri jooksus kaasmaalaste [[Elaine Thompson-Herah]]i ja [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]]'i järel pronksmedali. 4 × 100 meetri teatejooksus tuli ta Jamaica naiskonnaga olümpiavõitjaks, 4 × 400 meetri teatejooksus oli Jacksoniga Jamaica kolmas. Tähelepanu ja kriitikat teenis Jacksoni sooritus 200 meetri jooksus, kus ta võttis eeljooksu lõpusirgel hoo maha, lõpetas oma jooksu neljandana ning jäi 4 tuhandiksekundiga poolfinaalist välja <ref> https://sport.err.ee/1608295140/100-meetri-pronks-piirdus-200-meetris-eeljooksuga-hassan-paases-ehmatusega </ref>. [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Eugene]]'is tuli Jackson 200 meetri jooksus maailmameistriks [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|maailmameistrivõistluste rekordiga]] ja kõigi aegade teise tulemusega 21,45. 100 meetri jooksus võitis ta isikliku rekordiga 10,73 Fraser-Pryce'i hõbeda. 4 × 100 meetri jooksus oli ta Jamaica naiskonnaga Ameerika Ühendriikide järel teine. == Isiklikud rekordid == === Välisrekordid === {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[100 m jooks]] || align="center"| '''10,73''' || [[17. juuli]] [[2022]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Eugene]] |- | [[200 m jooks]] || align="center"| '''21,45''' || [[21. juuli]] [[2022]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Eugene]] |- | [[400 m jooks]] || align="center"| '''49,47''' || [[3. oktoober]] [[2019]] || {{Riigi ikoon|Katar}} [[Doha]] |} === Siserekordid === {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[60 m jooks]] || align="center"| '''7,04''' || [[18. märts]] [[2022]] || {{Riigi ikoon|Serbia}} [[Belgrad]] |} <small>Allikas: [[World Athletics|Rahvusvaheline Kergejõustikuliit]]</small> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{IAAF}} {{commonscat}} {{Maailmameistrid naiste 200 meetri jooksus}} {{Olümpiavõitjad naiste 4x100 meetri jooksus}} {{JÄRJESTA:Jackson, Shericka}} [[Kategooria:Jamaica sprinterid]] [[Kategooria:Sündinud 1994]] fywrjfuxdt51k4iu6bn03ushi4c691n 6168529 6168528 2022-07-26T22:40:51Z Sjur 66496 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | Nimi = Shericka Jackson | Pilt = Meeting de Paris, Stade Charlety - 30 juin 2018 (28260086757).jpg | Pildisuurus = 220px | Pildinimi = Shericka Jackson (2018) | Riik = Jamaica | Sünniaeg = {{süv|1994|7|16}} | Sünnikoht = [[Saint Ann's Bay]] | Surmaaeg = | Surmakoht = | Pikkus = 173 cm | Kaal = 61 kg <ref> https://www.eurosport.com/athletics/shericka-jackson_prs432920/person.shtml </ref> | Spordiklubi = MVP Track Club | Treener = | Märkus = | Märkus2 = | Medalid = {{MedalOlümpia}} {{Kuldmedal|[[2020. aasta suveolümpiamängud|2020 Tokyo]]|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#4×100 m teatejooks_2|4×100 m teatejooks]]}} {{Hõbemedal|[[2016. aasta suveolümpiamängud|2016 Rio de Janeiro]]|[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#4×400 m teatejooks_2|4×400 m teatejooks]]}} {{Pronksmedal|[[2016. aasta suveolümpiamängud|2016 Rio de Janeiro]]|[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#400 meetrit_2|400 m jooks]]}} {{Pronksmedal|[[2020. aasta suveolümpiamängud|2020 Tokyo]]|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#100 meetrit_2|100 m jooks]]}} {{Pronksmedal|[[2020. aasta suveolümpiamängud|2020 Tokyo]]|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#4×100 m teatejooks_2|4×400 m teatejooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015 Peking]]|[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 meetri teatejooks_2|4×400 m teatejooks]]}} {{Kuldmedal|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019 Doha]]|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×100 meetri teatejooks_2|4×100 m teatejooks]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022 Eugene]]|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 meetrit_2|200 m jooks]]}} {{Hõbemedal|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022 Eugene]]|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 meetrit_2|100 m jooks]]}} {{Hõbemedal|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022 Eugene]]|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×100 meetri teatejooks_2|4×100 m teatejooks]]}} {{Pronksmedal|[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015 Peking]]|[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetrit_2|400 m jooks]]}} {{Pronksmedal|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019 Doha]]|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetrit_2|400 m jooks]]}} {{Pronksmedal|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019 Doha]]|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 meetri teatejooks_2|4×400 m teatejooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Rahvaste Ühenduse mängud]]}} {{Hõbemedal|[[2018. aasta Rahvaste Ühenduse mängud|2018 Gold Coast]]|200 m jooks}} {{MedalVõistlus|[[Panameerika mängud]]}} {{Kuldmedal|[[2019. aasta Panameerika mängud|2019 Lima]]|400 m jooks}} {{MedalVõistlus|[[Teatejooksu maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2017. aasta teatejooksu maailmameistrivõistlused|2017 Nassau]]|4x200 m}} {{Hõbemedal|[[2014. aasta teatejooksu maailmameistrivõistlused|2014 Nassau]]|4x400 m}} {{Pronksmedal|[[2019. aasta teatejooksu maailmameistrivõistlused|2019 Yokohama]]|4x200 m}} {{MedalVõistlus|[[Juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Juunioride maailmameistrivõistlustel]]}} {{Hõbemedal|[[2012. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2012 Barcelona]]|4x400 m teatejooks}} {{MedalVõistlus|[[Noorte kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Noorte maailmameistrivõistlustel]]}} {{Kuldmedal|[[2011. aasta noorte kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2011 Lille]]|Väike-Rootsi teatejooks}} {{Pronksmedal|[[2011. aasta noorte kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2011 Lille]]|200 m jooks}} }} '''Shericka Jackson''' (sündinud [[16. juuli]]l [[1994]] [[Saint Ann's Bay]]s) on [[Jamaica]] [[sprinter]], olümpiavõitja ja kolmekordne maailameister. Ta alustas karjääri [[200 meetri jooks|200]] ja [[400 meetri jooks]]jana. Noorteklassides jäi tema parimaks individualseks tulemuseks [[2011. aasta noorte kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2011. aasta noorte maailmameistrivõistluste]] pronks 200 meetri jooksus. 2015. aastal tegi Jackson arenguhüppe, parandades 400 meetri jooksus isiklikku rekordit enam kui sekundiga. [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] [[Peking]]is jooksis ta 400 meetri jooksu finaalis esimest korda aja alla 50 sekundi, võites tulemusega 49,99 [[Allyson Felix]]i ja [[Shaunae Miller]]i järel pronksmedali. 4 × 400 meetri teatejooksus tuli ta Jamaica naiskonna koosseisus maailmameistriks. [[2016. aasta suveolümpiamängud]]el [[Rio de Janeiro]]s võitis Jackson 400 meetri jooksus isikliku rekordiga 49,83 Milleri ja Felixi järel pronksi. 4 × 400 meetri jooksus oli ta Jamaica naiskonnaga Ameerika Ühendriikide neliku järel teine. [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2017. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[London]]is oli ta 400 meetri jooksus viies. 4 × 400 meetri teatejooksus Jamaica naiskond [[Anneisha McLaughlin-Whilby]] vigastuse tõttu finišisse ei jõudnud. [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Doha]]s võitis Jackson kolm medalit: ta tuli 4 × 100 meetri teatejooksus Jamaica naiskonnaga maailmameistriks, oli 400 meetri jooksus isikliku rekordiga 49,47 kolmas ning võitis 4 × 400 meetri naiskonnaga pronksi. 2021. aasta hooaja eel otsustas Jackson keskenduda 100 ja 200 meetri jooksule. [[2020. aasta suveolümpiamängud|Olümpiamängudel]] [[Tokyo]]s võitis ta 100 meetri jooksus kaasmaalaste [[Elaine Thompson-Herah]]i ja [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]]'i järel pronksmedali. 4 × 100 meetri teatejooksus tuli ta Jamaica naiskonnaga olümpiavõitjaks, 4 × 400 meetri teatejooksus oli Jacksoniga Jamaica kolmas. Tähelepanu ja kriitikat teenis Jacksoni sooritus 200 meetri jooksus, kus ta võttis eeljooksu lõpusirgel hoo maha, lõpetas oma jooksu neljandana ning jäi 4 tuhandiksekundiga poolfinaalist välja <ref> https://sport.err.ee/1608295140/100-meetri-pronks-piirdus-200-meetris-eeljooksuga-hassan-paases-ehmatusega </ref>. [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Eugene]]'is tuli Jackson 200 meetri jooksus maailmameistriks [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|maailmameistrivõistluste rekordiga]] ja kõigi aegade teise tulemusega 21,45. 100 meetri jooksus võitis ta isikliku rekordiga 10,73 Fraser-Pryce'i hõbeda. 4 × 100 meetri jooksus oli ta Jamaica naiskonnaga Ameerika Ühendriikide järel teine. == Isiklikud rekordid == === Välisrekordid === {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[100 m jooks]] || align="center"| '''10,73''' || [[17. juuli]] [[2022]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Eugene]] |- | [[200 m jooks]] || align="center"| '''21,45''' || [[21. juuli]] [[2022]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Eugene]] |- | [[400 m jooks]] || align="center"| '''49,47''' || [[3. oktoober]] [[2019]] || {{Riigi ikoon|Katar}} [[Doha]] |} === Siserekordid === {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[60 m jooks]] || align="center"| '''7,04''' || [[18. märts]] [[2022]] || {{Riigi ikoon|Serbia}} [[Belgrad]] |} <small>Allikas: [[World Athletics|Rahvusvaheline Kergejõustikuliit]]</small> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{IAAF}} {{commonscat}} {{Maailmameistrid naiste 200 meetri jooksus}} {{Olümpiavõitjad naiste 4x100 meetri jooksus}} {{JÄRJESTA:Jackson, Shericka}} [[Kategooria:Jamaica sprinterid]] [[Kategooria:Sündinud 1994]] 4wijb7hcnbi608lf0j6nt2lyuv9tjb0 Arutelu:Laine-Astrid Bils 1 634191 6168419 2022-07-26T17:35:27Z Neptuunium 58653 /* Toimetamisest */ uus alaosa wikitext text/x-wiki == Toimetamisest == Mõned märkused toimetamiseks: * läbivalt on puudu hulk viiteid * Mitmes kohas on puudu võrdlemisi olulised aastaarvud ning muud taolised detailid (nt mis ta abikaasa nimi oli). - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 26. juuli 2022, kell 20:35 (EEST) q0tnftu3m7u87js862d18jal1er3c7i 6168422 6168419 2022-07-26T17:40:02Z Neptuunium 58653 wikitext text/x-wiki == Toimetamisest == Mõned märkused toimetamiseks: * läbivalt on puudu hulk viiteid * Mitmes kohas on puudu võrdlemisi olulised aastaarvud ning muud taolised detailid (nt mis ta abikaasa nimi oli ja kas ta abiellumisel siis mehe perekonnanime ei võtnud). - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 26. juuli 2022, kell 20:35 (EEST) hwr0lk2g4oe0lufhdpzuavfuo7eihjp 6168456 6168422 2022-07-26T18:17:11Z Neptuunium 58653 wikitext text/x-wiki == Toimetamisest == Mõned märkused toimetamiseks: * läbivalt on puudu hulk viiteid * Mitmes kohas on puudu võrdlemisi olulised aastaarvud ning muud taolised detailid (nt mis ta abikaasa nimi oli ja kas ta abiellumisel siis mehe perekonnanime ei võtnud). - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 26. juuli 2022, kell 20:35 (EEST) * ''Laine-Astrid Bils sündis 1928. aastal Tallinnas ning õppis aastatel 1936-1940 [[Riiklik Inglise Kolledž|Riiklikus Inglise Kolledžis]], millele lapsevanemate rahaga ehitati uus õppehoone Narva maanteele. Selles õpilased õppida ei jõudnud, sest puhkes sõda; pärast sõda avati seal Tallinna Pedagoogiline Instituut, praegune Tallinna Ülikool.'' Minu meelest ei näi see uut maja puudutav jutt oluline. Hiljem on kyll mainitud, et ta tuli sinna samma majasse õpetama, kuid ka see detail näib pigem neljandajärguline. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 26. juuli 2022, kell 21:17 (EEST) bn4hfpmv0cn1wpv2b95x4xjftyxh0mc 6168475 6168456 2022-07-26T18:33:20Z 46.131.40.232 /* Toimetamisest */ Vastus wikitext text/x-wiki == Toimetamisest == Mõned märkused toimetamiseks: * läbivalt on puudu hulk viiteid * Mitmes kohas on puudu võrdlemisi olulised aastaarvud ning muud taolised detailid (nt mis ta abikaasa nimi oli ja kas ta abiellumisel siis mehe perekonnanime ei võtnud). - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 26. juuli 2022, kell 20:35 (EEST) :Esiteks tänan, et keegi võttis vaevaks seda lugeda ja lisas vahepealkirjad ja toimetas teksti. Lisasin aastaarvud RIKs õppimise aastate kohta, milliseid aastaaarve veel lisada? Kuidagi oli teksti sattunud lisasõna: sõna "eesti" ette veel "Eesti", selle kustutasin. "vanuses 13-16" aastat oli muudetud,kirjutan siis aastate kohta järjekindlalt käändelõpu välja, nt "nda". Kahju, et redigeerija oli eemaldanud olulise teabe, mida enam mitte kusagilt ei saa - nimelt, et RIK hoone ehitati lapsevanemate rahaga. Seda küll ei tasuks varjata, see on kasulik teave ajaloohuvilistele. Samuti on vaja meil teada, kuidas sõja-aastatel Eestis talusid peeti ja kuidagi hinges püsiti, ka seda ei ole vaja varjata, see on iseloomulik tollele ajastule ja järgmised põlved seda ei tea, kui me sellest ei kirjuta. Ära oli jäetud ka see teave, mis iseloomustab hästi nõukogude aega - kui agitaator oma tööd südamega tegi ja inimesi tõeliselt agiteeris, muutus ta segavaks. Kui see selgitus ära jätta, ei ole mõtet ka sellele järgneval lausel selle kohta, et Laine-Astrid Bilsi edaspidi enam ei kaasatud. :Laine-Astrid Bilsi abikaasast ei ole midagi kirjutada, sest ta ei ole millegagi silma paistnud, ei ole jätnud jälge kultuurilukku ega ajalukku. Selline teave kalduks teemast kõrvale. Kui toimetaja peab seda vajalikuks, võib teksti lisada abikaasa nime:Aleksander Itskovitš. Veel kord tänan! [[Eri:Kaastöö/46.131.40.232|46.131.40.232]] 26. juuli 2022, kell 21:33 (EEST) * ''Laine-Astrid Bils sündis 1928. aastal Tallinnas ning õppis aastatel 1936-1940 [[Riiklik Inglise Kolledž|Riiklikus Inglise Kolledžis]], millele lapsevanemate rahaga ehitati uus õppehoone Narva maanteele. Selles õpilased õppida ei jõudnud, sest puhkes sõda; pärast sõda avati seal Tallinna Pedagoogiline Instituut, praegune Tallinna Ülikool.'' Minu meelest ei näi see uut maja puudutav jutt oluline. Hiljem on kyll mainitud, et ta tuli sinna samma majasse õpetama, kuid ka see detail näib pigem neljandajärguline. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 26. juuli 2022, kell 21:17 (EEST) hn5mhg70bfao7u9qofaq59u1tum8h6y 6168504 6168475 2022-07-26T20:02:53Z Andres 5 wikitext text/x-wiki == Toimetamisest == Mõned märkused toimetamiseks: * läbivalt on puudu hulk viiteid * Mitmes kohas on puudu võrdlemisi olulised aastaarvud ning muud taolised detailid (nt mis ta abikaasa nimi oli ja kas ta abiellumisel siis mehe perekonnanime ei võtnud). - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 26. juuli 2022, kell 20:35 (EEST) :Esiteks tänan, et keegi võttis vaevaks seda lugeda ja lisas vahepealkirjad ja toimetas teksti. Lisasin aastaarvud RIKs õppimise aastate kohta, milliseid aastaaarve veel lisada? Kuidagi oli teksti sattunud lisasõna: sõna "eesti" ette veel "Eesti", selle kustutasin. "vanuses 13-16" aastat oli muudetud,kirjutan siis aastate kohta järjekindlalt käändelõpu välja, nt "nda". Kahju, et redigeerija oli eemaldanud olulise teabe, mida enam mitte kusagilt ei saa - nimelt, et RIK hoone ehitati lapsevanemate rahaga. Seda küll ei tasuks varjata, see on kasulik teave ajaloohuvilistele. Samuti on vaja meil teada, kuidas sõja-aastatel Eestis talusid peeti ja kuidagi hinges püsiti, ka seda ei ole vaja varjata, see on iseloomulik tollele ajastule ja järgmised põlved seda ei tea, kui me sellest ei kirjuta. Ära oli jäetud ka see teave, mis iseloomustab hästi nõukogude aega - kui agitaator oma tööd südamega tegi ja inimesi tõeliselt agiteeris, muutus ta segavaks. Kui see selgitus ära jätta, ei ole mõtet ka sellele järgneval lausel selle kohta, et Laine-Astrid Bilsi edaspidi enam ei kaasatud. :Laine-Astrid Bilsi abikaasast ei ole midagi kirjutada, sest ta ei ole millegagi silma paistnud, ei ole jätnud jälge kultuurilukku ega ajalukku. Selline teave kalduks teemast kõrvale. Kui toimetaja peab seda vajalikuks, võib teksti lisada abikaasa nime:Aleksander Itskovitš. Veel kord tänan! [[Eri:Kaastöö/46.131.40.232|46.131.40.232]] 26. juuli 2022, kell 21:33 (EEST) * ''Laine-Astrid Bils sündis 1928. aastal Tallinnas ning õppis aastatel 1936-1940 [[Riiklik Inglise Kolledž|Riiklikus Inglise Kolledžis]], millele lapsevanemate rahaga ehitati uus õppehoone Narva maanteele. Selles õpilased õppida ei jõudnud, sest puhkes sõda; pärast sõda avati seal Tallinna Pedagoogiline Instituut, praegune Tallinna Ülikool.'' Minu meelest ei näi see uut maja puudutav jutt oluline. Hiljem on kyll mainitud, et ta tuli sinna samma majasse õpetama, kuid ka see detail näib pigem neljandajärguline. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 26. juuli 2022, kell 21:17 (EEST) Kooli kohta on meil eraldi artikkel, kus on ka maja saatusest juttu. Tõsi küll, seda seal ei ole, et see lastevanemate rahaga ehitati. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. juuli 2022, kell 23:02 (EEST) fj4p3j086didj87u7jz99j1qirmttf4 6168558 6168504 2022-07-27T04:39:06Z 46.131.40.232 /* Toimetamisest */ Vastus wikitext text/x-wiki == Toimetamisest == Mõned märkused toimetamiseks: * läbivalt on puudu hulk viiteid * Mitmes kohas on puudu võrdlemisi olulised aastaarvud ning muud taolised detailid (nt mis ta abikaasa nimi oli ja kas ta abiellumisel siis mehe perekonnanime ei võtnud). - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 26. juuli 2022, kell 20:35 (EEST) :Esiteks tänan, et keegi võttis vaevaks seda lugeda ja lisas vahepealkirjad ja toimetas teksti. Lisasin aastaarvud RIKs õppimise aastate kohta, milliseid aastaaarve veel lisada? Kuidagi oli teksti sattunud lisasõna: sõna "eesti" ette veel "Eesti", selle kustutasin. "vanuses 13-16" aastat oli muudetud,kirjutan siis aastate kohta järjekindlalt käändelõpu välja, nt "nda". Kahju, et redigeerija oli eemaldanud olulise teabe, mida enam mitte kusagilt ei saa - nimelt, et RIK hoone ehitati lapsevanemate rahaga. Seda küll ei tasuks varjata, see on kasulik teave ajaloohuvilistele. Samuti on vaja meil teada, kuidas sõja-aastatel Eestis talusid peeti ja kuidagi hinges püsiti, ka seda ei ole vaja varjata, see on iseloomulik tollele ajastule ja järgmised põlved seda ei tea, kui me sellest ei kirjuta. Ära oli jäetud ka see teave, mis iseloomustab hästi nõukogude aega - kui agitaator oma tööd südamega tegi ja inimesi tõeliselt agiteeris, muutus ta segavaks. Kui see selgitus ära jätta, ei ole mõtet ka sellele järgneval lausel selle kohta, et Laine-Astrid Bilsi edaspidi enam ei kaasatud. :Laine-Astrid Bilsi abikaasast ei ole midagi kirjutada, sest ta ei ole millegagi silma paistnud, ei ole jätnud jälge kultuurilukku ega ajalukku. Selline teave kalduks teemast kõrvale. Kui toimetaja peab seda vajalikuks, võib teksti lisada abikaasa nime:Aleksander Itskovitš. Veel kord tänan! [[Eri:Kaastöö/46.131.40.232|46.131.40.232]] 26. juuli 2022, kell 21:33 (EEST) * ''Laine-Astrid Bils sündis 1928. aastal Tallinnas ning õppis aastatel 1936-1940 [[Riiklik Inglise Kolledž|Riiklikus Inglise Kolledžis]], millele lapsevanemate rahaga ehitati uus õppehoone Narva maanteele. Selles õpilased õppida ei jõudnud, sest puhkes sõda; pärast sõda avati seal Tallinna Pedagoogiline Instituut, praegune Tallinna Ülikool.'' Minu meelest ei näi see uut maja puudutav jutt oluline. Hiljem on kyll mainitud, et ta tuli sinna samma majasse õpetama, kuid ka see detail näib pigem neljandajärguline. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 26. juuli 2022, kell 21:17 (EEST) Kooli kohta on meil eraldi artikkel, kus on ka maja saatusest juttu. Tõsi küll, seda seal ei ole, et see lastevanemate rahaga ehitati. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. juuli 2022, kell 23:02 (EEST) :See teave tuleb ikkagi kusagil esitada, et see hoone on ehitatud lapsevanemate rahaga, see on oluline teave. Teie otsustada, kus sellest kirjutada, aga maha vaikida ei ole õige: :lapsevanemate rahaga ehitati niivõrd korralik hoone, et pärast sõda paigutati sinna kõrgkool, praegune Tallinna Ülikool. See on ka Tallinna Ülikooli ajaloo kohta oluline teave. [[Eri:Kaastöö/46.131.40.232|46.131.40.232]] 27. juuli 2022, kell 07:39 (EEST) ms6yfjyz46pnwl8i8ukldmnlwpom4q9 6168634 6168558 2022-07-27T10:00:15Z Neptuunium 58653 wikitext text/x-wiki == Toimetamisest == Mõned märkused toimetamiseks: * läbivalt on puudu hulk viiteid * Mitmes kohas on puudu võrdlemisi olulised aastaarvud ning muud taolised detailid (nt mis ta abikaasa nimi oli ja kas ta abiellumisel siis mehe perekonnanime ei võtnud). - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 26. juuli 2022, kell 20:35 (EEST) :Esiteks tänan, et keegi võttis vaevaks seda lugeda ja lisas vahepealkirjad ja toimetas teksti. Lisasin aastaarvud RIKs õppimise aastate kohta, milliseid aastaaarve veel lisada? Kuidagi oli teksti sattunud lisasõna: sõna "eesti" ette veel "Eesti", selle kustutasin. "vanuses 13-16" aastat oli muudetud,kirjutan siis aastate kohta järjekindlalt käändelõpu välja, nt "nda". Kahju, et redigeerija oli eemaldanud olulise teabe, mida enam mitte kusagilt ei saa - nimelt, et RIK hoone ehitati lapsevanemate rahaga. Seda küll ei tasuks varjata, see on kasulik teave ajaloohuvilistele. Samuti on vaja meil teada, kuidas sõja-aastatel Eestis talusid peeti ja kuidagi hinges püsiti, ka seda ei ole vaja varjata, see on iseloomulik tollele ajastule ja järgmised põlved seda ei tea, kui me sellest ei kirjuta. Ära oli jäetud ka see teave, mis iseloomustab hästi nõukogude aega - kui agitaator oma tööd südamega tegi ja inimesi tõeliselt agiteeris, muutus ta segavaks. Kui see selgitus ära jätta, ei ole mõtet ka sellele järgneval lausel selle kohta, et Laine-Astrid Bilsi edaspidi enam ei kaasatud. :Laine-Astrid Bilsi abikaasast ei ole midagi kirjutada, sest ta ei ole millegagi silma paistnud, ei ole jätnud jälge kultuurilukku ega ajalukku. Selline teave kalduks teemast kõrvale. Kui toimetaja peab seda vajalikuks, võib teksti lisada abikaasa nime:Aleksander Itskovitš. Veel kord tänan! [[Eri:Kaastöö/46.131.40.232|46.131.40.232]] 26. juuli 2022, kell 21:33 (EEST) * ''Laine-Astrid Bils sündis 1928. aastal Tallinnas ning õppis aastatel 1936-1940 [[Riiklik Inglise Kolledž|Riiklikus Inglise Kolledžis]], millele lapsevanemate rahaga ehitati uus õppehoone Narva maanteele. Selles õpilased õppida ei jõudnud, sest puhkes sõda; pärast sõda avati seal Tallinna Pedagoogiline Instituut, praegune Tallinna Ülikool.'' Minu meelest ei näi see uut maja puudutav jutt oluline. Hiljem on kyll mainitud, et ta tuli sinna samma majasse õpetama, kuid ka see detail (õigemini seos) näib pigem neljandajärguline. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 26. juuli 2022, kell 21:17 (EEST) Kooli kohta on meil eraldi artikkel, kus on ka maja saatusest juttu. Tõsi küll, seda seal ei ole, et see lastevanemate rahaga ehitati. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. juuli 2022, kell 23:02 (EEST) :See teave tuleb ikkagi kusagil esitada, et see hoone on ehitatud lapsevanemate rahaga, see on oluline teave. Teie otsustada, kus sellest kirjutada, aga maha vaikida ei ole õige: :lapsevanemate rahaga ehitati niivõrd korralik hoone, et pärast sõda paigutati sinna kõrgkool, praegune Tallinna Ülikool. See on ka Tallinna Ülikooli ajaloo kohta oluline teave. [[Eri:Kaastöö/46.131.40.232|46.131.40.232]] 27. juuli 2022, kell 07:39 (EEST) :: Just, aga see käib juba RIK-i artiklisse ning eelistatult koos viitega. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 27. juuli 2022, kell 13:00 (EEST) 6nncimziun3jfll3tkiai7xs95uik1w 6168670 6168634 2022-07-27T11:02:05Z Andres 5 /* Toimetamisest */ Vastus wikitext text/x-wiki == Toimetamisest == Mõned märkused toimetamiseks: * läbivalt on puudu hulk viiteid * Mitmes kohas on puudu võrdlemisi olulised aastaarvud ning muud taolised detailid (nt mis ta abikaasa nimi oli ja kas ta abiellumisel siis mehe perekonnanime ei võtnud). - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 26. juuli 2022, kell 20:35 (EEST) :Esiteks tänan, et keegi võttis vaevaks seda lugeda ja lisas vahepealkirjad ja toimetas teksti. Lisasin aastaarvud RIKs õppimise aastate kohta, milliseid aastaaarve veel lisada? Kuidagi oli teksti sattunud lisasõna: sõna "eesti" ette veel "Eesti", selle kustutasin. "vanuses 13-16" aastat oli muudetud,kirjutan siis aastate kohta järjekindlalt käändelõpu välja, nt "nda". Kahju, et redigeerija oli eemaldanud olulise teabe, mida enam mitte kusagilt ei saa - nimelt, et RIK hoone ehitati lapsevanemate rahaga. Seda küll ei tasuks varjata, see on kasulik teave ajaloohuvilistele. Samuti on vaja meil teada, kuidas sõja-aastatel Eestis talusid peeti ja kuidagi hinges püsiti, ka seda ei ole vaja varjata, see on iseloomulik tollele ajastule ja järgmised põlved seda ei tea, kui me sellest ei kirjuta. Ära oli jäetud ka see teave, mis iseloomustab hästi nõukogude aega - kui agitaator oma tööd südamega tegi ja inimesi tõeliselt agiteeris, muutus ta segavaks. Kui see selgitus ära jätta, ei ole mõtet ka sellele järgneval lausel selle kohta, et Laine-Astrid Bilsi edaspidi enam ei kaasatud. :Laine-Astrid Bilsi abikaasast ei ole midagi kirjutada, sest ta ei ole millegagi silma paistnud, ei ole jätnud jälge kultuurilukku ega ajalukku. Selline teave kalduks teemast kõrvale. Kui toimetaja peab seda vajalikuks, võib teksti lisada abikaasa nime:Aleksander Itskovitš. Veel kord tänan! [[Eri:Kaastöö/46.131.40.232|46.131.40.232]] 26. juuli 2022, kell 21:33 (EEST) * ''Laine-Astrid Bils sündis 1928. aastal Tallinnas ning õppis aastatel 1936-1940 [[Riiklik Inglise Kolledž|Riiklikus Inglise Kolledžis]], millele lapsevanemate rahaga ehitati uus õppehoone Narva maanteele. Selles õpilased õppida ei jõudnud, sest puhkes sõda; pärast sõda avati seal Tallinna Pedagoogiline Instituut, praegune Tallinna Ülikool.'' Minu meelest ei näi see uut maja puudutav jutt oluline. Hiljem on kyll mainitud, et ta tuli sinna samma majasse õpetama, kuid ka see detail (õigemini seos) näib pigem neljandajärguline. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 26. juuli 2022, kell 21:17 (EEST) Kooli kohta on meil eraldi artikkel, kus on ka maja saatusest juttu. Tõsi küll, seda seal ei ole, et see lastevanemate rahaga ehitati. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. juuli 2022, kell 23:02 (EEST) :See teave tuleb ikkagi kusagil esitada, et see hoone on ehitatud lapsevanemate rahaga, see on oluline teave. Teie otsustada, kus sellest kirjutada, aga maha vaikida ei ole õige: :lapsevanemate rahaga ehitati niivõrd korralik hoone, et pärast sõda paigutati sinna kõrgkool, praegune Tallinna Ülikool. See on ka Tallinna Ülikooli ajaloo kohta oluline teave. [[Eri:Kaastöö/46.131.40.232|46.131.40.232]] 27. juuli 2022, kell 07:39 (EEST) :: Just, aga see käib juba RIK-i artiklisse ning eelistatult koos viitega. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 27. juuli 2022, kell 13:00 (EEST) ::Sellest, kuidas koolimaja ehitamist finantseeriti, tuleks allikatele toetudes kooli artiklis täpsemalt kirjeldada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. juuli 2022, kell 14:02 (EEST) 9yd1ud70efkshh81c1uoseg1up5yira 6168675 6168670 2022-07-27T11:19:59Z 46.131.40.232 /* Toimetamisest */ Vastus wikitext text/x-wiki == Toimetamisest == Mõned märkused toimetamiseks: * läbivalt on puudu hulk viiteid * Mitmes kohas on puudu võrdlemisi olulised aastaarvud ning muud taolised detailid (nt mis ta abikaasa nimi oli ja kas ta abiellumisel siis mehe perekonnanime ei võtnud). - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 26. juuli 2022, kell 20:35 (EEST) :Esiteks tänan, et keegi võttis vaevaks seda lugeda ja lisas vahepealkirjad ja toimetas teksti. Lisasin aastaarvud RIKs õppimise aastate kohta, milliseid aastaaarve veel lisada? Kuidagi oli teksti sattunud lisasõna: sõna "eesti" ette veel "Eesti", selle kustutasin. "vanuses 13-16" aastat oli muudetud,kirjutan siis aastate kohta järjekindlalt käändelõpu välja, nt "nda". Kahju, et redigeerija oli eemaldanud olulise teabe, mida enam mitte kusagilt ei saa - nimelt, et RIK hoone ehitati lapsevanemate rahaga. Seda küll ei tasuks varjata, see on kasulik teave ajaloohuvilistele. Samuti on vaja meil teada, kuidas sõja-aastatel Eestis talusid peeti ja kuidagi hinges püsiti, ka seda ei ole vaja varjata, see on iseloomulik tollele ajastule ja järgmised põlved seda ei tea, kui me sellest ei kirjuta. Ära oli jäetud ka see teave, mis iseloomustab hästi nõukogude aega - kui agitaator oma tööd südamega tegi ja inimesi tõeliselt agiteeris, muutus ta segavaks. Kui see selgitus ära jätta, ei ole mõtet ka sellele järgneval lausel selle kohta, et Laine-Astrid Bilsi edaspidi enam ei kaasatud. :Laine-Astrid Bilsi abikaasast ei ole midagi kirjutada, sest ta ei ole millegagi silma paistnud, ei ole jätnud jälge kultuurilukku ega ajalukku. Selline teave kalduks teemast kõrvale. Kui toimetaja peab seda vajalikuks, võib teksti lisada abikaasa nime:Aleksander Itskovitš. Veel kord tänan! [[Eri:Kaastöö/46.131.40.232|46.131.40.232]] 26. juuli 2022, kell 21:33 (EEST) * ''Laine-Astrid Bils sündis 1928. aastal Tallinnas ning õppis aastatel 1936-1940 [[Riiklik Inglise Kolledž|Riiklikus Inglise Kolledžis]], millele lapsevanemate rahaga ehitati uus õppehoone Narva maanteele. Selles õpilased õppida ei jõudnud, sest puhkes sõda; pärast sõda avati seal Tallinna Pedagoogiline Instituut, praegune Tallinna Ülikool.'' Minu meelest ei näi see uut maja puudutav jutt oluline. Hiljem on kyll mainitud, et ta tuli sinna samma majasse õpetama, kuid ka see detail (õigemini seos) näib pigem neljandajärguline. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 26. juuli 2022, kell 21:17 (EEST) Kooli kohta on meil eraldi artikkel, kus on ka maja saatusest juttu. Tõsi küll, seda seal ei ole, et see lastevanemate rahaga ehitati. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. juuli 2022, kell 23:02 (EEST) :See teave tuleb ikkagi kusagil esitada, et see hoone on ehitatud lapsevanemate rahaga, see on oluline teave. Teie otsustada, kus sellest kirjutada, aga maha vaikida ei ole õige: :lapsevanemate rahaga ehitati niivõrd korralik hoone, et pärast sõda paigutati sinna kõrgkool, praegune Tallinna Ülikool. See on ka Tallinna Ülikooli ajaloo kohta oluline teave. [[Eri:Kaastöö/46.131.40.232|46.131.40.232]] 27. juuli 2022, kell 07:39 (EEST) :: Just, aga see käib juba RIK-i artiklisse ning eelistatult koos viitega. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 27. juuli 2022, kell 13:00 (EEST) ::Sellest, kuidas koolimaja ehitamist finantseeriti, tuleks allikatele toetudes kooli artiklis täpsemalt kirjeldada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. juuli 2022, kell 14:02 (EEST) :::Tänan, Laine-AStrid Bilsi artikkel on korras ja kui sinna ei saa RIKi rahastamist lisada, siis Madara tn on allikad olemas - võib arhiiviallikaid kasutada. [[Eri:Kaastöö/46.131.40.232|46.131.40.232]] 27. juuli 2022, kell 14:19 (EEST) 2ctk3gn20zl2qqn3md24n8wj464tftd Vastse-Roosa vald 0 634192 6168424 2022-07-26T17:42:35Z NOSSER 8097 Uus lehekülg: ''''Vastse-Roosa vald''' oli ([[saksa keel]]es ''Neu-Rosen'') oli [[vald]] [[Võrumaa]]l [[Hargla kihelkond|Hargla kihelkonnas]] aastatel 1866–1933. Vald eksisteeris [[1866]]<ref name="RA vallaregister_1088">{{RA vallaregister|970|Vastse-Roosa}} (vaadatud 14.08.2016)</ref>–[[1933]]{{lisa viide}}. Aastatel 1871-1874 oli valla koosseisus ka [[Väike-Laitsina]], mis 1887 esineb eraldi [[Väike-Laitsina vald|Väike-Laitsina vallana]] (täpne eraldumise aasta ei ole selge....' wikitext text/x-wiki '''Vastse-Roosa vald''' oli ([[saksa keel]]es ''Neu-Rosen'') oli [[vald]] [[Võrumaa]]l [[Hargla kihelkond|Hargla kihelkonnas]] aastatel 1866–1933. Vald eksisteeris [[1866]]<ref name="RA vallaregister_1088">{{RA vallaregister|970|Vastse-Roosa}} (vaadatud 14.08.2016)</ref>–[[1933]]{{lisa viide}}. Aastatel 1871-1874 oli valla koosseisus ka [[Väike-Laitsina]], mis 1887 esineb eraldi [[Väike-Laitsina vald|Väike-Laitsina vallana]] (täpne eraldumise aasta ei ole selge.) 01.08.1933. a. liideti suurem osa Vastse-Roosa vallast [[Vana-Roosa vald|Vana-Roosa vallaga]]. Tseamäe ja Kalekauri küla aga liideti [[Krabi vald|Krabi vallaga]]. == Vaata ka == *[[Vastse-Roosa mõis]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{RA vallaregister|970|Vastse-Roosa}} *[http://vastseroosa.kuus.eu/esileht/ajalugu/vastse-roosa-vallavalitsus/ Vastse-Roosa] [[Kategooria:Eesti vallad aastatel 1866–1939]] [[Kategooria:Hargla kihelkond]] [[Kategooria:Võru maakonna endised vallad]] q97txfu9jgnhvgxkieahuxx6chf76ly Teraskuppel 0 634193 6168445 2022-07-26T18:06:31Z Neptuunium 58653 Ümbersuunamine lehele [[Raudkuppel]] wikitext text/x-wiki #SUUNA [[Raudkuppel]] rm3cf7alc6u6tfjwc9mwmlcp424me9f Kasutaja arutelu:46.131.40.232 3 634194 6168458 2022-07-26T18:20:34Z Neptuunium 58653 Uus lehekülg: '== == Tere tulemast Vikipeediasse! Ja yhtlasi tänan [[Laine-Astrid Bils]]i puudutava huvitava artikli eest! Mainin siiski yle, et kommentaarid stiilis "mille kõigega ei pidanud sõja ajal nooruke tütarlaps hakkama saama!" ei ole entsyklopeediline stiil. Mis puutub tema töösse agitaatorina, siis sama põhimõte pädeb ka kahjuks nt lause "võttis tööd südamega" puhul. Kui see on kellegi kolmanda antud hinnang (Vikipeedia ise hinnanguid ei anna), siis tuleb see kon...' wikitext text/x-wiki == == Tere tulemast Vikipeediasse! Ja yhtlasi tänan [[Laine-Astrid Bils]]i puudutava huvitava artikli eest! Mainin siiski yle, et kommentaarid stiilis "mille kõigega ei pidanud sõja ajal nooruke tütarlaps hakkama saama!" ei ole entsyklopeediline stiil. Mis puutub tema töösse agitaatorina, siis sama põhimõte pädeb ka kahjuks nt lause "võttis tööd südamega" puhul. Kui see on kellegi kolmanda antud hinnang (Vikipeedia ise hinnanguid ei anna), siis tuleb see konkreetselt välja tuua ja viidata. Jõudu edaspidiseks - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 26. juuli 2022, kell 21:20 (EEST) fhqbi5fo1vjfigrfiw6c735r5lvkmdz Kategooria:Riigikogu komisjonid 14 634195 6168459 2022-07-26T18:22:02Z Karljohan29 136246 Uus lehekülg: '[[Kategooria:Riigikogu]]' wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Riigikogu]] 7ai0bjnxl5cey3bpqfszl350mendhjn 5A 0 634196 6168492 2022-07-26T19:47:35Z 145.14.28.118 Uus lehekülg: '{{teekaart}} [[File:TAK 3838.JPG|thumb|Buss nr 5A Kose tee peatuses]] '''Tallinna bussiliin 5A''' sõidab Metsakooli tee ja Merivälja Pansioni vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] (kuni 2012. aastani [[Tallinna Autobussikoondis]]), liiklus toimub tööpäeviti. Alates 1.Maist töötab ka nädalavehetuseti liin 6 == Liini ajalugu == {| class="wikitable" border="1" ! Avati ! Marsruut ! Märkused |- |2005 | Pirita - Metsakooli tee | - |- |2006 |Merivälja...' wikitext text/x-wiki {{teekaart}} [[File:TAK 3838.JPG|thumb|Buss nr 5A Kose tee peatuses]] '''Tallinna bussiliin 5A''' sõidab Metsakooli tee ja Merivälja Pansioni vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] (kuni 2012. aastani [[Tallinna Autobussikoondis]]), liiklus toimub tööpäeviti. Alates 1.Maist töötab ka nädalavehetuseti liin 6 == Liini ajalugu == {| class="wikitable" border="1" ! Avati ! Marsruut ! Märkused |- |2005 | Pirita - Metsakooli tee | - |- |2006 |Merivälja Pansion - Pirita - Metsakooli tee |Praegune marsruut liin 6 |- |2009 | - |Liini number muudeti nr 5A pealt nr 6-ks |} Aastatel 2005 - 2009 oli liini nr 5A == Peatuste loend == === Metsakooli tee > Merivälja Pansion === * Metsakooli tee * Helmiku tee * Kelluka tee * Kose tee * Kose * Lükati tee * Haljas tee * Sarapuu * Urva * Tamme * Saare * Lillepi * Rummukõrtsi * Rummu * Pirita * Supluse puiestee * Randvere tee * Mähe tee * Kaasiku * Merivälja Pansion {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] qscpqm9gny14151kuadght37yjmyb35 6168560 6168492 2022-07-27T05:49:50Z Andres 5 Andres teisaldas lehekülje [[5A (Tallinna bussiliin)]] pealkirja [[5A]] alla wikitext text/x-wiki {{teekaart}} [[File:TAK 3838.JPG|thumb|Buss nr 5A Kose tee peatuses]] '''Tallinna bussiliin 5A''' sõidab Metsakooli tee ja Merivälja Pansioni vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] (kuni 2012. aastani [[Tallinna Autobussikoondis]]), liiklus toimub tööpäeviti. Alates 1.Maist töötab ka nädalavehetuseti liin 6 == Liini ajalugu == {| class="wikitable" border="1" ! Avati ! Marsruut ! Märkused |- |2005 | Pirita - Metsakooli tee | - |- |2006 |Merivälja Pansion - Pirita - Metsakooli tee |Praegune marsruut liin 6 |- |2009 | - |Liini number muudeti nr 5A pealt nr 6-ks |} Aastatel 2005 - 2009 oli liini nr 5A == Peatuste loend == === Metsakooli tee > Merivälja Pansion === * Metsakooli tee * Helmiku tee * Kelluka tee * Kose tee * Kose * Lükati tee * Haljas tee * Sarapuu * Urva * Tamme * Saare * Lillepi * Rummukõrtsi * Rummu * Pirita * Supluse puiestee * Randvere tee * Mähe tee * Kaasiku * Merivälja Pansion {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] qscpqm9gny14151kuadght37yjmyb35 Dorian Boccolacci 0 634198 6168526 2022-07-26T22:23:29Z 190.114.36.38 Prantsusmaa wikitext text/x-wiki '''Dorian Boccolacci''' ([[Cannes]], [[9. september]] [[1998]]) on [[Prantsusmaa|Prantsuse]] võidusõitja. == Karjäär == === Kart === [[Cannes|Cannes'is]] sündinud Boccolacci alustas oma karjääri [[Kardisport|kardiga]] [[2011]]. aastal. [[2013]]. aastal saavutas ta esikoha WSK Super Master Series, CIK-FIA International Super Cup ja WSK Euro Series KF klassis. === Väiksemad valemid === Boccolacci debüteeris üheistmelistes [[2014]]. aastal, võisteldes [[Prantsusmaa Vormel 4 Meistrivõistlustel]]. Hooaja lõpus saavutas ta teise koha, kahe võidu ja kahe pole-positsiooniga. === Euroopa Vormel 3 === Järgmisel [[2015]]. aasta hooajal debüteeris ta [[FIA Euroopa Vormel 3 Meistrivõistlustel|Euroopa Vormel 3]]-s [[Signature Team|Signature]] meeskonnas koos [[Alexander Albon|Alexander Alboniga]]. Ta kogub meistrivõistluste jooksul 27 punkti ja lõpetab üheksateistkümnendal positsioonil. === Vormel Renault === [[2016]]. aasta hooajal osaleb ta koos [[Hugo de Sadeleer|Hugo de Sadeleeri]], [[Sacha Fenestraz|Sacha Fenestrazi]] ja [[Gabriel Aubry|Gabriel Aubryga]] [[Vormel Renault 2.0 NEC]] ja [[Vormel Renault Eurocup 2.0]] meistrivõistlustel [[Tech 1 Racing]] meeskonnaga. Tal õnnestub saada kaks võitu ja Eurocupi lõpparvestuses teine ​​koht, samal ajal kui Vormel Renault 2.0 NEC saavutab kolmanda koha. === GP3 Series === [[2017]]. aastal tegi Boccolacci [[GP3 Series|GP3]] debüüdi [[Trident Racing]] meeskonnas koos [[Kevin Jörg|Kevin Jörgi]], [[Giuliano Alesi]] ja [[Ryan Tveter|Ryan Tveteriga]]. Oma esimesel hooajal õnnestub tal saada [[Yas Marina Circuit|Yas Marina]] sprindivõistluse võit, mis on hooaja viimane võistlus. Kokku kolme poodiumi ja mitme punktiga lõpetab ta meistrivõistluste kuuendal kohal. [[2018|Järgmisel]] hooajal jätkas ta kategoorias, siirdudes koos [[Will Palmer|Will Palmeri]] (pärast [[Christian Lundgaard|Christian Lundgaardi]] ja [[Devlin DeFrancesco|Devlin DeFrancescot]]) ja [[Niko Kari|Niko Kariga]] (pärast [[Jehan Daruvala]]) meeskonda [[MP Motorsport]] (hiljem asendas [[Richard Verschoor]]). Ta võidab [[Hungaroring|Hungaroringi]] sprindivõistlusel, enne kui siirdub [[FIA Vormel 2 Meistrivõistlustel|Vormel 2]] sarja. === Vormel 2 === [[2018]]. aasta hooajal, alates [[Circuit de Spa-Francorchamps|Spa-Francorchampsi]] võidusõidust, tõuseb Boccolacci kategoorias kõrgemale, tehes oma debüüdi [[FIA Vormel 2 Meistrivõistlustel|Vormel 2]] meeskonnas [[MP Motorsport]], asendades [[Roberto Merhi]] koos [[Ralph Boschung|Ralph Boschungiga]] (hiljem asendas [[Niko Kari]]). Parima tulemusena saab ta seitsmenda koha ja kokkuvõttes 3 punkti. [[2019]]. aastal jätkab ta kategoorias, kuid läheb koos [[Jack Aitken|Jack Aitkeniga]] [[Campos Racing|Campose]] meeskonda. Hooaeg algab prantslase jaoks halvasti kahes esimeses voorus [[Bahrain International Circuit|Bahreinis]], kuid [[Baku City Circuit|Bakuus]] ja [[Circuit de Monaco|Monacos]] saavutab ta suurepärased tulemused, parima tulemuse saavutades [[Circuit de Monaco|Monaco]] mängus 4. koha. 25. juunil kuulutab Campos Boccolacci asendajaks [[Arjun Maini]], viimane ütleb sotsiaalmeedia vahendusel, et [[Circuit Paul Ricard|Paul Ricardi]] ringid olid tema viimased võistlused [[FIA Vormel 2 Meistrivõistlustel|Vormel 2]]-s. [[Red Bull Ring|Austria]] võistlused vahele jättes õnnestub tal aga kihutada järgmisel GP-l. [[Silverstone Circuit|Silverstone'is]] ainult sel nädalavahetusel [[Trident Motorsport|Tridentile]] koos [[Giuliano Alesi|Giuliano Alesiga]]. == Välised lingid == * [https://www.driverdb.com/drivers/dorian-boccolacci/ Juhi profiil DriverDB-s], aadressil driverdb.com. (inglise keeles) [[Kategooria:Prantsusmaa sportlased]] [[Kategooria:Sündinud 1998]] qjgaft8s0dmxuk3d8z6su3buq5uywni Pedro Piquet 0 634199 6168531 2022-07-26T22:57:51Z 190.114.36.38 Brasiilia wikitext text/x-wiki '''Pedro Estácio Leão Piquet Souto Maior''' ([[Brasiilia]], [[3. juuli]] [[1998]]) on [[Brasiilia]] võidusõitja. Ta on kolmekordse [[Vormel 1]] maailmameistri [[Nelson Piquet|Nelson Piquet']] poeg ja [[Vormel E]] piloodi [[Nelson Angelo Piquet|Nelson Piquet juuniori]] vend. == Karjäär == === Kart === Piquet alustab oma karjääri [[Kardisport|kardidel]], millel ta sõidab aastatel [[2006]]–[[2013]]. Selles kategoorias võidab ta arvukalt tiitleid, sealhulgas 3 Brasiilia meistritiitlit. === Vormel Toyota === Aastatel [[2014]]–[[2017]] osaleb ta [[Vormel Toyota|Vormel Toyotas]]. [[2014]]. aastal osales ta vaid esimesel 6 võistlusel ja pidi siis vanusega seotud probleemide tõttu võistlusest lahkuma koos [[Gustavo Lima]], [[Macauley Jones|Macauley Jonesi]], [[Steijn Schothorst|Steijn Schothorsti]], [[Egor Orudzhev|Egor Orudzhevi]] ja [[Levin Amweg|Levin Amwegiga]]. Aastatel [[2016]] ja [[2017]] naaseb ta sarjas võidusõidu juurde koos [[Jehan Daruvala]], [[Artem Markelov|Artem Markelovi]], [[Kami Laliberté]], [[Lando Norris|Lando Norrise]], [[Guanyu Zhou]], [[Marcus Armstrong|Marcus Armstrongi]], [[Jean-Baptiste Simmenauer|Jean-Baptiste Simmenaueri]] ja [[Ferdinand Habsburg|Ferdinand Habsburgiga]]. Viimasel aastal saavutab ta tänu 3 võidule ja 8 poodiumile 2. kohale. === Brasiilia Vormel 3 === Aastatel [[2014]]–[[2015]] osales ta [[Brasiilia Vormel 3|Vormel 3]] riigi meistrivõistlustel, võites mõlemal aastal kõrge võiduprotsendiga tiitli ([[2014]]. aastal 16 võistlusest 11 ja [[2015]]. aastal 16 võistlust 14) koos [[Sérgio Sette Câmara]], [[Matheus Leist|Matheus Leistiga]], [[Vitor Baptista]], [[Matheus Iorio]], [[Pedro Cardoso]] ja [[Guilherme Samaia]]. === Vormel 3 Euroopa === [[2016]]. aastal siirdus ta koos [[Callum Ilott|Callum Ilotti]], [[Harrison Newey]] ja [[Anthoine Hubert|Anthoine Hubertiga]] [[FIA Euroopa Vormel 3 Meistrivõistlustel|Euroopa Vormel 3]] sarja, kus tulemused polnud nii põnevad, kuna saavutas lõpliku 19. koha. [[2017]]. aastal osaleb ta taas sarjas, kuid ei jõua kaugemale 14. kohast, [[Harrison Newey]], [[David Beckmann]], [[Max Defourny]], [[Felipe Drugovich]] ja [[Joey Mawson]]. === GP3 Series/FIA Vormel 3 === [[2018]]. aastal palkas Itaalia meeskond [[Trident Motorsport|Trident]] osalema [[GP3 Series]] koos [[Giuliano Alesi]], [[Ryan Tveter|Ryan Tveteri]] ja [[Alessio Lorandi|Alessio Lorandiga]] ([[David Beckmann|David Beckmanni]] järgi). Esimene poodiumikoht tuleb [[Circuit Paul Ricard|Prantsusmaal]] 2. võistlusel ja esimene võit [[Silverstone Circuit|Suurbritannias]] 2. võistlusel. Ta saab oma hooaja teise võidu Monzas toimunud teises sõidus. Ülejäänud hooajal ta punkte ei kogunud ja saavutab liigas kuuenda koha. [[2019]]. aasta hooajal jätkab ta koos [[Devlin DeFrancesco]] ja [[Niko Kari|Niko Kariga]] [[FIA Vormel 3 Meistrivõistlustel]] võisteldes [[Trident Motorsport|Trident]] meeskonnas. Hooajal võitis ta võistluse ja saavutas veel 2 poodiumit, saavutades edetabelis viienda koha. === Vormel 2 === [[2020]]. aasta hooajaks palkab ta koos [[Louis Delétraz|Louis Delétraziga]] [[FIA Vormel 2 Meistrivõistlustel]] võistlevasse [[Charouz Racing System|Charouzi Sauber Junior Teami]]. Lõpetab hooaja 3 punktiga 20. kohal. [[2021]]. aastal lahkub ta kategooriast majanduslikel põhjustel. == Välised lingid == * [https://www.driverdb.com/drivers/pedro-piquet/ Juhi profiil DriverDB-s], aadressil driverdb.com. (inglise keeles) [[Kategooria:Brasiilia autosõitjad]] [[Kategooria:Sündinud 1998]] jbb0256o6armr03xiu8tk0yi2tpwi9t Alessio Lorandi 0 634200 6168541 2022-07-27T02:01:23Z 190.114.36.38 Itaalia wikitext text/x-wiki '''Alessio Lorandi''' ([[Salò]], [[8. september]] [[1998]]) on [[Itaalia]] võidusõitja. == Karjäär == === Kart === [[Salò|Salòs]] sündinud Lorandi alustas [[Kardisport|kardisportlase]] karjääri [[2007]]. aastal üheksa-aastaselt miniklassis 60 ning kuus aastat hiljem, [[2013]]. aastal, tuli ta pärast suurepärast tagasitulekut ja konkurendi väljakukkumist Bahreinis KF Juniori maailmameistriks [[Leonardo Pulcini]]. === Euroopa Vormel 3 === Lorandi debüteeris üheistmelistes [[2015]]. aastal [[FIA Euroopa Vormel 3 Meistrivõistlustel|Euroopa Vormel 3]] sarjas [[Van Amersfoort Racing|Van Amersfoorti]] meeskonnaga, saades koos [[Charles Leclerc|Charles Leclerci]] ja [[Arjun Maini|Arjun Mainiga]] 7 punkti ja meistrivõistlustel 20. koha. [[2016]]. aastal siirdus ta oma teiseks hooajaks meistrivõistlustel [[Carlin Motorsport|Carlini]] meeskonda, saades koos [[Ryan Tveter|Ryan Tveteriga]] (pärast [[Dan Ticktum]]), [[Zhi Cong Li]] ([[William Buller|William Bulleri]] ja [[Jake Hughes|Jake Hughesi]] järgi) ja [[Raoul Hyman]] ([[Weiron Tan|Weiron Tani]] järgi). Ta lahkub kategooriast enne hooaja lõppu erimeelsuste tõttu meeskonnaga, saavutades seega üldarvestuses 14. koha. === GP3 Series === 23. septembril 2016 teatatakse, et Lorandi osaleb [[GP3 Series|GP3]] hooaja kahes viimases voorus koos [[Jenzer Motorsport|Jenzeriga]] koos [[Akash Nandy]] ja [[Arjun Maini|Arjun Mainiga]]. Kategoorias saavutas ta absoluutdebüüdil kohad punktitsooni äärel. [[2017]]. aasta hooajal seisab Lorandil ees oma esimene täishooaeg selles kategoorias, taas [[Jenzer Motorsport|Jenzeriga]], saavutades hooaja esimeses osas kolm poodiumit koos [[Roy Nissany|Roy Nissanyga]] (pärast [[Juan Manuel Correa|Juan Manuel Correat]]) ja [[Arjun Maini|Arjun Mainiga]]. Ta saab oma esimese GP3 võidu [[Circuito de Jerez|Jerezi]] sprindivõistlusel. Ta lõpetab meistrivõistlused üldarvestuses seitsmendal kohal. [[2018]]. aasta hooajal jätkab ta kategoorias, siirdudes koos [[Pedro Piquet|Pedro Piqueti]], [[Giuliano Alesi]] ja [[Ryan Tveter|Ryan Tveteriga]] [[Trident Motorsport|Tridenti]] meeskonda. Hooaja esimesel poolel saavutas ta parima tulemusena kolmanda koha, enne kui siirdus [[FIA Vormel 2 Meistrivõistlustel|Vormel 2]] sarja. === Vormel 2 === [[2018]]. aasta hooajal debüteeris ta [[FIA Vormel 2 Meistrivõistlustel|Vormel 2]] sarjas, alustades [[Hungaroring|Hungaroringi]] võidusõidust. Tegelikult kutsus [[Trident Motorsport|Tridenti]] meeskond teda koos [[Arjun Maini|Arjun Mainiga]] asendama [[Santino Ferrucci|Santino Ferruccit]], kelle meeskond vallandas pärast [[Silverstone Circuit|Silverstone'i]] võistlust. Ta saab ainsa punktikohana seitsmenda koha, mis võimaldab üldarvestuses kahekümnendaks jääda. == Välised lingid == * [https://www.driverdb.com/drivers/alessio-lorandi/ Juhi profiil DriverDB-s], aadressil driverdb.com. (inglise keeles) [[Kategooria:Itaalia sportlased]] [[Kategooria:Sündinud 1998]] 49ffb1j8l9xuxraw7dgucp9xqngscrh Fail:J.A.Metsoja.JPG 6 634201 6168544 2022-07-27T02:56:59Z Kk 6201 {{pildiinfo | kirjeldus = Jaak Albert Metsoja, Puhtu Bioloogiajaamas | kuupäev = 25. juuli 2022 | allikas = originaal | autor = üleslaadija }} wikitext text/x-wiki == Lühikirjeldus == {{pildiinfo | kirjeldus = Jaak Albert Metsoja, Puhtu Bioloogiajaamas | kuupäev = 25. juuli 2022 | allikas = originaal | autor = üleslaadija }} == Litsents == {{oma|cc-zero}} 4hz5ba595rjfhjq1aprjku147f7dc35 Fail:J.A.Metsoja2.jpg 6 634202 6168546 2022-07-27T03:01:04Z Kk 6201 {{pildiinfo | kirjeldus = Jaak Albert Metsoja, Puhtu bioloogiajaamas | kuupäev = 25. juuli 2022 | allikas = originaal | autor = üleslaadija }} wikitext text/x-wiki == Lühikirjeldus == {{pildiinfo | kirjeldus = Jaak Albert Metsoja, Puhtu bioloogiajaamas | kuupäev = 25. juuli 2022 | allikas = originaal | autor = üleslaadija }} 9m5z2moymt6yxgo05esu7l0mz0fbjyq Paul Weiss (filosoof) 0 634203 6168549 2022-07-27T03:14:53Z Kk 6201 Uus lehekülg: ''''Paul Weiss''' ([[19. mai]] [[1901]] – [[5. juuli]] [[2002]] oli Ameerika Ühendriikide [[filosoof]]. Ta oli Ameerika metafüüsika ühingu (''Metaphysical Society of America'') rajaja. Ta oli [[Charles Peirce]]i tööde põhilisi trükkitoimetajaid. [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filosoofid]] [[Kategooria:Sündinud 1901]] [[Kategooria:Surnud 2002]]' wikitext text/x-wiki '''Paul Weiss''' ([[19. mai]] [[1901]] – [[5. juuli]] [[2002]] oli Ameerika Ühendriikide [[filosoof]]. Ta oli Ameerika metafüüsika ühingu (''Metaphysical Society of America'') rajaja. Ta oli [[Charles Peirce]]i tööde põhilisi trükkitoimetajaid. [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filosoofid]] [[Kategooria:Sündinud 1901]] [[Kategooria:Surnud 2002]] cqy0i01ugg60a0tb91vi5y36iuyc1nz 6168550 6168549 2022-07-27T03:15:44Z Kk 6201 wikitext text/x-wiki '''Paul Weiss''' ([[19. mai]] [[1901]] – [[5. juuli]] [[2002]] oli Ameerika Ühendriikide [[filosoof]]. Ta oli Ameerika metafüüsika ühingu (''Metaphysical Society of America'') rajaja. Ta oli [[Charles Peirce]]'i tööde põhilisi trükkitoimetajaid. [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filosoofid]] [[Kategooria:Sündinud 1901]] [[Kategooria:Surnud 2002]] qp8h4dusbmpi7yetvmwiyxy9z7xnn2u 6168563 6168550 2022-07-27T05:53:50Z Andres 5 wikitext text/x-wiki '''Paul Weiss''' ([[19. mai]] [[1901]] – [[5. juuli]] [[2002]]) oli Ameerika Ühendriikide [[filosoof]]. Ta oli Ameerika metafüüsika ühingu ([[Metaphysical Society of America]]) rajaja. Ta oli [[Charles Peirce]]'i tööde põhilisi trükkitoimetajaid. [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filosoofid]] [[Kategooria:Sündinud 1901]] [[Kategooria:Surnud 2002]] b2pein50ayur1ab0o0wmrnelv937kbo 5A (Tallinna bussiliin) 0 634204 6168561 2022-07-27T05:49:50Z Andres 5 Andres teisaldas lehekülje [[5A (Tallinna bussiliin)]] pealkirja [[5A]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[5A]] 75isqshsok6qdotikshgvhlk2cg1lzp Moldaavia Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi lipp 0 634205 6168597 2022-07-27T07:51:06Z Andreas003 7485 Ümbersuunamine lehele [[Moldaavia NSV lipp]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Moldaavia NSV lipp]] 4t3nj98ygbkzd6j40twfuoxbmkpra7q Kasutaja arutelu:A.Savin 3 634206 6168600 2022-07-27T08:02:07Z Andres 5 Uus lehekülg: '== == Vabandust, mulle tundus sodimisena. ~~~~' wikitext text/x-wiki == == Vabandust, mulle tundus sodimisena. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. juuli 2022, kell 11:02 (EEST) qa152wb5hdlsh6t3idnq2l7xvxwjoya Harjumaa Muuseum/liivakast2 0 634207 6168602 2022-07-27T08:17:19Z Harjumaa Muuseum 147699 Uus lehekülg: '== Korporatsioon ja esinduskogud == 13. sajandi keskpaigas koondusid läänimehed Harju-Virus ühiseks koguks, et edendada oma ambitsioone ning maad tõhusamalt hallata. See andis neile ka suhetes maahärraga parema positsiooni. 1259. aastal Taani kuninga poole pöördudes kasutasid Eestimaa vasallid enda kohta teadaolevalt esimest korda nimetust universitas vasallorum, mida võiks tõlkida kui “vasallide ühisus”. Neile järgmisel aastal vastates, kõneles kuningas lä...' wikitext text/x-wiki == Korporatsioon ja esinduskogud == 13. sajandi keskpaigas koondusid läänimehed Harju-Virus ühiseks koguks, et edendada oma ambitsioone ning maad tõhusamalt hallata. See andis neile ka suhetes maahärraga parema positsiooni. 1259. aastal Taani kuninga poole pöördudes kasutasid Eestimaa vasallid enda kohta teadaolevalt esimest korda nimetust universitas vasallorum, mida võiks tõlkida kui “vasallide ühisus”. Neile järgmisel aastal vastates, kõneles kuningas läänimeestest sõnaga communitas ehk “kogukond”. Nii universitas kui communitas jäid Harju-Viru vasalkonnast rääkides kasutusse ka hilisemal ajal. Harju-Viru vasalkond paistis silma ka oma sidususe poolest. Põhja-Eesti vasallide organiseeritud kokkukuuluvus ilmneb näiteks tõsiasjas, et nad kinnitasid kirjalikke otsuseid oma korporatiivse pitsatiga. Pitsati kasutamisest leidub viiteid juba 1280. aastatest, konkreetseid teateid aga 14. sajandi algusest. Pitsati välimus pole säilinud, sest füüsiliselt on Eestimaa vasallide kollektiivne pitsat tuntud alles 16. sajandist. ===== <big>Vasallipäevad</big> ===== Vasallipäevad olid seisuslikud kogunemised, mil vasallid kohtusid õigusemõistmiseks ja tähtsamate küsimuste arutamiseks. Saksakeelse sõna Manntag järgi on neid eesti keeles kutsutud meespäevadeks, kuid “mees” tähendab selles kontekstis spetsiifilist läänimeest. Kogunemiste eesmärgiks oli kohtumõistmine, kuid arutati ka erinevaid aktuaalseid probleeme või vasalkonna plaane. Harju-Viru vasalkond suhtleski oma maahärraga vasallipäevade kaudu. Peamiselt toimusid vasallipäevad Toompeal, kuid neid korraldati ka Harju- ja Virumaa äärealadel, Kahalas või Kiiul. Algselt leidsid need aset ebaregulaarselt. Pärast Jüriöö ülestõusu, mil vasalkonna positsioon oli võrdlemisi nõrk, toimus kohtumisi poole aastasaja jooksul ainult kaks. 15. sajandil kutsuti aga vasallid kokku iga kolme aasta tagant. Suure poliitilise kaaluga vasalkonnast kujunes ühtne Harju-Viru aadliseisus, Eestimaa rüütelkonna tuumik. Lisaks vasallipäevadele võtsid läänimehed osa ka seisuslikest nõupidamistest, maapäevadest. <center>{{Clickable button 2|Tagasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Harjumaa_Muuseum/liivakast1|class=mw-ui-progressive|padding=40px 40px}}&nbsp;{{Clickable button 2|Edasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Harjumaa_Muuseum/liivakast3|padding=40px 40px}}</center> iilccw9t1ykr7runfw4yhlc2h2497mg 6168605 6168602 2022-07-27T08:29:56Z Harjumaa Muuseum 147699 wikitext text/x-wiki == Korporatsioon ja esinduskogud == 13. sajandi keskpaigas koondusid läänimehed Harju-Virus ühiseks koguks, et edendada oma ambitsioone ning maad tõhusamalt hallata. See andis neile ka suhetes maahärraga parema positsiooni. 1259. aastal Taani kuninga poole pöördudes kasutasid Eestimaa vasallid enda kohta teadaolevalt esimest korda nimetust ''universitas vasallorum'', mida võiks tõlkida kui “vasallide ühisus”. Neile järgmisel aastal vastates, kõneles kuningas läänimeestest sõnaga ''communitas'' ehk “kogukond”. Nii ''universitas'' kui ''communitas'' jäid Harju-Viru vasalkonnast rääkides kasutusse ka hilisemal ajal. [[Harju-Viru rüütelkond|Harju-Viru vasalkond]] paistis silma ka oma sidususe poolest. Põhja-Eesti vasallide organiseeritud kokkukuuluvus ilmneb näiteks tõsiasjas, et nad kinnitasid kirjalikke otsuseid oma korporatiivse [[Pitsat|pitsatiga]]. Pitsati kasutamisest leidub viiteid juba 1280. aastatest, konkreetseid teateid aga 14. sajandi algusest. Pitsati välimus pole säilinud, sest füüsiliselt on Eestimaa vasallide kollektiivne pitsat tuntud alles 16. sajandist. ===== <big>Vasallipäevad</big> ===== Vasallipäevad olid seisuslikud kogunemised, mil vasallid kohtusid õigusemõistmiseks ja tähtsamate küsimuste arutamiseks. Saksakeelse sõna ''Manntag'' järgi on neid eesti keeles kutsutud [[Meespäev|meespäevadeks]], kuid “mees” tähendab selles kontekstis spetsiifilist läänimeest. Kogunemiste eesmärgiks oli kohtumõistmine, kuid arutati ka erinevaid aktuaalseid probleeme või vasalkonna plaane. Harju-Viru vasalkond suhtleski oma maahärraga vasallipäevade kaudu. Peamiselt toimusid vasallipäevad [[Toompea|Toompeal]], kuid neid korraldati ka Harju- ja Virumaa äärealadel, [[Kahala (Kuusalu)|Kahalas]] või [[Kiiu|Kiiul.]] Algselt leidsid need aset ebaregulaarselt. Pärast [[Jüriöö ülestõus|Jüriöö ülestõusu]], mil vasalkonna positsioon oli võrdlemisi nõrk, toimus kohtumisi poole aastasaja jooksul ainult kaks. 15. sajandil kutsuti aga vasallid kokku iga kolme aasta tagant. Suure poliitilise kaaluga vasalkonnast kujunes ühtne Harju-Viru aadliseisus, [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] tuumik. Lisaks vasallipäevadele võtsid läänimehed osa ka seisuslikest nõupidamistest, [[Liivimaa maapäev|maapäevadest]]. <center>{{Clickable button 2|Tagasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Harjumaa_Muuseum/liivakast1|class=mw-ui-progressive|padding=40px 40px}}&nbsp;{{Clickable button 2|Edasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Harjumaa_Muuseum/liivakast3|padding=40px 40px}}</center> or0iv8f3kgpc3s20nn69claevog9lje 6168650 6168605 2022-07-27T10:33:48Z Harjumaa Muuseum 147699 wikitext text/x-wiki == Korporatsioon ja esinduskogud == 13. sajandi keskpaigas koondusid läänimehed Harju-Virus ühiseks koguks, et edendada oma ambitsioone ning maad tõhusamalt hallata. See andis neile ka suhetes maahärraga parema positsiooni. 1259. aastal Taani kuninga poole pöördudes kasutasid Eestimaa [[Vasall|vasallid]] enda kohta teadaolevalt esimest korda nimetust ''universitas vasallorum'', mida võiks tõlkida kui “vasallide ühisus”. Neile järgmisel aastal vastates, kõneles kuningas läänimeestest sõnaga ''communitas'' ehk “kogukond”. Nii ''universitas'' kui ''communitas'' jäid Harju-Viru vasalkonnast rääkides kasutusse ka hilisemal ajal. [[Harju-Viru rüütelkond|Harju-Viru vasalkond]] paistis silma ka oma sidususe poolest. Põhja-Eesti vasallide organiseeritud kokkukuuluvus ilmneb näiteks tõsiasjas, et nad kinnitasid kirjalikke otsuseid oma korporatiivse [[Pitsat|pitsatiga]]. Pitsati kasutamisest leidub viiteid juba 1280. aastatest, konkreetseid teateid aga 14. sajandi algusest. Pitsati välimus pole säilinud, sest füüsiliselt on Eestimaa vasallide kollektiivne pitsat tuntud alles 16. sajandist. ===== <big>Vasallipäevad</big> ===== Vasallipäevad olid seisuslikud kogunemised, mil vasallid kohtusid õigusemõistmiseks ja tähtsamate küsimuste arutamiseks. Saksakeelse sõna ''Manntag'' järgi on neid eesti keeles kutsutud [[Meespäev|meespäevadeks]], kuid “mees” tähendab selles kontekstis spetsiifilist läänimeest. Kogunemiste eesmärgiks oli kohtumõistmine, kuid arutati ka erinevaid aktuaalseid probleeme või vasalkonna plaane. Harju-Viru vasalkond suhtleski oma maahärraga vasallipäevade kaudu. Peamiselt toimusid vasallipäevad [[Toompea|Toompeal]], kuid neid korraldati ka Harju- ja Virumaa äärealadel, [[Kahala (Kuusalu)|Kahalas]] või [[Kiiu|Kiiul.]] Algselt leidsid need aset ebaregulaarselt. Pärast [[Jüriöö ülestõus|Jüriöö ülestõusu]], mil vasalkonna positsioon oli võrdlemisi nõrk, toimus kohtumisi poole aastasaja jooksul ainult kaks. 15. sajandil kutsuti aga vasallid kokku iga kolme aasta tagant. Suure poliitilise kaaluga vasalkonnast kujunes ühtne Harju-Viru aadliseisus, [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] tuumik. Lisaks vasallipäevadele võtsid läänimehed osa ka seisuslikest nõupidamistest, [[Liivimaa maapäev|maapäevadest]]. <center>{{Clickable button 2|Tagasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Harjumaa_Muuseum/liivakast1|class=mw-ui-progressive|padding=40px 40px}}&nbsp;{{Clickable button 2|Edasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Harjumaa_Muuseum/liivakast3|padding=40px 40px}}</center> ffnhxngdt2rnt93gzyphmb8vfsi365d Harjumaa Muuseum/liivakast3 0 634208 6168608 2022-07-27T08:37:54Z Harjumaa Muuseum 147699 Uus lehekülg: '== Õigus == Lääni andmine vasallile oli õiguslik toiming, mille erinevaid asjaolusid määratlesid kindlad reeglid, mida koondas lääni- ehk rüütliõigus. Vasallide elukorraldus sõltus paljuski [[Valdemar-Eriku lääniõigus|Valdemar-Eriku lääniõigusest]], mille andis 1315. aastal Taani kuningas Erik VI. Väidetavalt pärinesid õigused aga juba Põhja-Eesti allutanud [[Valdemar II]] armust. Valdemar-Eriku õigus sätestab esimese punktina reeglid, kuidas vasalli...' wikitext text/x-wiki == Õigus == Lääni andmine vasallile oli õiguslik toiming, mille erinevaid asjaolusid määratlesid kindlad reeglid, mida koondas lääni- ehk rüütliõigus. Vasallide elukorraldus sõltus paljuski [[Valdemar-Eriku lääniõigus|Valdemar-Eriku lääniõigusest]], mille andis 1315. aastal Taani kuningas Erik VI. Väidetavalt pärinesid õigused aga juba Põhja-Eesti allutanud [[Valdemar II]] armust. Valdemar-Eriku õigus sätestab esimese punktina reeglid, kuidas vasallid peavad kuninga surma korral tema pärijatele truudust vanduma – niiviisi pärandas maahärra oma vasalkonna edasi oma pärijatele. Kuna lääniside oli leping kahe inimese vahel, tuli see vasallil uue monarhiga taasluua. Juhul kui läänimees tõotas troonile astunud isandale ettenähtud aja jooksul ustavust, ei tohtinud monarh keelduda talle eelkäija poolt jagatud lääni uuesti välja andmast. Suur osa Valdemar-Eriku õigusest reguleerib pärimisküsimusi. Vasalli surma korral läks lään formaalselt tagasi isandale. Pärimiskorda kinnistavad punktid olid vasallide huvides, kes soovisid tagada, et nende valdused püsiksid nende järglaste või vähemalt hõimlaste käes. Algselt oli päriluskord küllaltki nõudlik: läänile oli õigus ainult surnud vasalli poegadel. Mehe lesk ja vallalised tütred pidid pälvima eluaegse ülalpidamise, kuid ei nemad ise ega teised nende kaudu ei tohtinud lääni pärida. Praktikas on küll juba 13. sajandist teada, et läänivaldusid pärisid ka lesed või tütred. [[Christoffer II]] kinnitas esmakordselt ametlikult tütarde pärimisõiguse 1329. aastal. Erakordselt soodsad tingimused vasallide jaoks tekkisid Saksa ordu võimu perioodil, mil kõrgmeister [[Konrad von Jungingen|Konrad von Juningen]] andis neile 1397. aastal [[Jungingeni armukiri|pärimisõiguse]] nii mees- kui naisliinis kuni viienda sugulusastmeni. See muutis läänide tagasilangemise maahärrale pea võimatuks. Lisaks oli suhteliselt levinud kogukäe õiguse alusel pärimine – tegu oli korraldusega, kus lääni valdasid üheskoos ja võrdsetena näiteks vennad või muud sugulased, kes seda omavahel ära ei jaganud. Kogukäe õiguse abil võis suguvõsa pikka aega säilitada ulatuslikke läänimaid, mida valdajate rohkuse tõttu ei ähvardanud senjöörile tagasi langemine – näiteks ühe vereliini kadumise korral jäid maad edasi sugulastele. Samuti edendas see hõimlaste seas klanniühtsust ja hoidis ära pärimistülid. Vasallil oli voli oma lääni müüa või pantida, kuid selle kohta leidus õiguses mitmeid punkte, mis kaitsesid nii läänimeeste sugulaste kui maahärra huve. Näiteks pidi võõrandamise sooviga vasall kõigepealt pakkuma lääniostu võimalust omaenda pärijatele. Juhul kui läänimehel pärijaid polnud, oli müügiks või pantimiseks siiski tarvilik senjööri heakskiit. Lisaks oli vasallil õigus läänistada oma valduseid allvasallidele, kellel oli voli toimida neile usaldatud lääniga sarnaselt. Kõrgemaks kohtuinstantsiks Harju-Virus oli [[Maanõukogu (haldus- ja kohtuorgan)|maanõukogu]] koos asehalduriga, hilisemalt lisandus sinna juurde Tallinna [[komtuur]]. Valdemar-Eriku õigus nägi ette ka eraldi vasallikohtu, mis oli mõeldud läänimeeste tülide klaarimiseks. Taani võimuperioodil nimetas kuningas – või pigem tema asehaldur – vasallide seast ametisse meeskohtuniku, õigemini läänimeeste kohtuniku (saksa keeles ''Mannrichter''). Orduajal tegi seda usutavasti Liivimaa meister või tema esindaja. Juba 14. sajandi teisel poolel kujunesid välja eraldi Harju- ja Virumaa [[Meeskohus|mees- ehk vasallikohtud]]. Õigusemõistmine toimus küll meeskohtuniku (harva ka kuningliku asehalduri või ordukäsknike enda) eesistumisel, kuid tegeliku otsuse langetasid alati kohtualuse seisusekaaslased ehk teised läänimehed. Taoliselt toimus ka kohtumõistmine läänivalduste talupoegade üle. Vasall või tema esindaja juhtisid küll istungeid, aga kohtuasjade üle otsustasid selleks puhuks kohale kutsutud talupojad – õiguseleidjad ehk [[Hirsnik|hirsnikud]]. Printsiip, et süüaluse saatuse määravad seisusekaaslased, kehtis ka lihtrahva seas. Läänivaldajal ja teistel vasallidel oli küll protsessi mõjutamiseks palju mõjuvõimu, aga ametlikult oli kohtuniku rolliks üksnes otsuse välja kuulutamine ning selle täide viimine. Juba 13. sajandi lõpuks omandasid vasallid kõrgema kohtuõiguse ehk käe- ja kaelaõiguse, mis hõlmas voli nende läänivalduses elavaid talupoegi kuritegude karistuseks sandistada või hukata. 311uol4doaag7fuo7mv07mhy3ggdjov 6168609 6168608 2022-07-27T08:39:24Z Harjumaa Muuseum 147699 wikitext text/x-wiki == Õigus == Lääni andmine vasallile oli õiguslik toiming, mille erinevaid asjaolusid määratlesid kindlad reeglid, mida koondas lääni- ehk rüütliõigus. Vasallide elukorraldus sõltus paljuski [[Valdemar-Eriku lääniõigus|Valdemar-Eriku lääniõigusest]], mille andis 1315. aastal Taani kuningas Erik VI. Väidetavalt pärinesid õigused aga juba Põhja-Eesti allutanud [[Valdemar II]] armust. Valdemar-Eriku õigus sätestab esimese punktina reeglid, kuidas vasallid peavad kuninga surma korral tema pärijatele truudust vanduma – niiviisi pärandas maahärra oma vasalkonna edasi oma pärijatele. Kuna lääniside oli leping kahe inimese vahel, tuli see vasallil uue monarhiga taasluua. Juhul kui läänimees tõotas troonile astunud isandale ettenähtud aja jooksul ustavust, ei tohtinud monarh keelduda talle eelkäija poolt jagatud lääni uuesti välja andmast. Suur osa Valdemar-Eriku õigusest reguleerib pärimisküsimusi. Vasalli surma korral läks lään formaalselt tagasi isandale. Pärimiskorda kinnistavad punktid olid vasallide huvides, kes soovisid tagada, et nende valdused püsiksid nende järglaste või vähemalt hõimlaste käes. Algselt oli päriluskord küllaltki nõudlik: läänile oli õigus ainult surnud vasalli poegadel. Mehe lesk ja vallalised tütred pidid pälvima eluaegse ülalpidamise, kuid ei nemad ise ega teised nende kaudu ei tohtinud lääni pärida. Praktikas on küll juba 13. sajandist teada, et läänivaldusid pärisid ka lesed või tütred. [[Christoffer II]] kinnitas esmakordselt ametlikult tütarde pärimisõiguse 1329. aastal. Erakordselt soodsad tingimused vasallide jaoks tekkisid Saksa ordu võimu perioodil, mil kõrgmeister [[Konrad von Jungingen|Konrad von Juningen]] andis neile 1397. aastal [[Jungingeni armukiri|pärimisõiguse]] nii mees- kui naisliinis kuni viienda sugulusastmeni. See muutis läänide tagasilangemise maahärrale pea võimatuks. Lisaks oli suhteliselt levinud kogukäe õiguse alusel pärimine – tegu oli korraldusega, kus lääni valdasid üheskoos ja võrdsetena näiteks vennad või muud sugulased, kes seda omavahel ära ei jaganud. Kogukäe õiguse abil võis suguvõsa pikka aega säilitada ulatuslikke läänimaid, mida valdajate rohkuse tõttu ei ähvardanud senjöörile tagasi langemine – näiteks ühe vereliini kadumise korral jäid maad edasi sugulastele. Samuti edendas see hõimlaste seas klanniühtsust ja hoidis ära pärimistülid. Vasallil oli voli oma lääni müüa või pantida, kuid selle kohta leidus õiguses mitmeid punkte, mis kaitsesid nii läänimeeste sugulaste kui maahärra huve. Näiteks pidi võõrandamise sooviga vasall kõigepealt pakkuma lääniostu võimalust omaenda pärijatele. Juhul kui läänimehel pärijaid polnud, oli müügiks või pantimiseks siiski tarvilik senjööri heakskiit. Lisaks oli vasallil õigus läänistada oma valduseid allvasallidele, kellel oli voli toimida neile usaldatud lääniga sarnaselt. Kõrgemaks kohtuinstantsiks Harju-Virus oli [[Maanõukogu (haldus- ja kohtuorgan)|maanõukogu]] koos asehalduriga, hilisemalt lisandus sinna juurde Tallinna [[komtuur]]. Valdemar-Eriku õigus nägi ette ka eraldi vasallikohtu, mis oli mõeldud läänimeeste tülide klaarimiseks. Taani võimuperioodil nimetas kuningas – või pigem tema asehaldur – vasallide seast ametisse meeskohtuniku, õigemini läänimeeste kohtuniku (saksa keeles ''Mannrichter''). Orduajal tegi seda usutavasti Liivimaa meister või tema esindaja. Juba 14. sajandi teisel poolel kujunesid välja eraldi Harju- ja Virumaa [[Meeskohus|mees- ehk vasallikohtud]]. Õigusemõistmine toimus küll meeskohtuniku (harva ka kuningliku asehalduri või ordukäsknike enda) eesistumisel, kuid tegeliku otsuse langetasid alati kohtualuse seisusekaaslased ehk teised läänimehed. Taoliselt toimus ka kohtumõistmine läänivalduste talupoegade üle. Vasall või tema esindaja juhtisid küll istungeid, aga kohtuasjade üle otsustasid selleks puhuks kohale kutsutud talupojad – õiguseleidjad ehk [[Hirsnik|hirsnikud]]. Printsiip, et süüaluse saatuse määravad seisusekaaslased, kehtis ka lihtrahva seas. Läänivaldajal ja teistel vasallidel oli küll protsessi mõjutamiseks palju mõjuvõimu, aga ametlikult oli kohtuniku rolliks üksnes otsuse välja kuulutamine ning selle täide viimine. Juba 13. sajandi lõpuks omandasid vasallid kõrgema kohtuõiguse ehk käe- ja kaelaõiguse, mis hõlmas voli nende läänivalduses elavaid talupoegi kuritegude karistuseks sandistada või hukata. <center>{{Clickable button 2|Tagasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Harjumaa_Muuseum/liivakast2|class=mw-ui-progressive|padding=40px 40px}}&nbsp;{{Clickable button 2|Edasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Harjumaa_Muuseum/liivakast4|padding=40px 40px}}</center> bwfl5ibmanpd4fogqb8py5q19c30ly7 6168610 6168609 2022-07-27T08:39:43Z Harjumaa Muuseum 147699 wikitext text/x-wiki == Õigus == Lääni andmine vasallile oli õiguslik toiming, mille erinevaid asjaolusid määratlesid kindlad reeglid, mida koondas lääni- ehk rüütliõigus. Vasallide elukorraldus sõltus paljuski [[Valdemar-Eriku lääniõigus|Valdemar-Eriku lääniõigusest]], mille andis 1315. aastal Taani kuningas Erik VI. Väidetavalt pärinesid õigused aga juba Põhja-Eesti allutanud [[Valdemar II]] armust. Valdemar-Eriku õigus sätestab esimese punktina reeglid, kuidas vasallid peavad kuninga surma korral tema pärijatele truudust vanduma – niiviisi pärandas maahärra oma vasalkonna edasi oma pärijatele. Kuna lääniside oli leping kahe inimese vahel, tuli see vasallil uue monarhiga taasluua. Juhul kui läänimees tõotas troonile astunud isandale ettenähtud aja jooksul ustavust, ei tohtinud monarh keelduda talle eelkäija poolt jagatud lääni uuesti välja andmast. Suur osa Valdemar-Eriku õigusest reguleerib pärimisküsimusi. Vasalli surma korral läks lään formaalselt tagasi isandale. Pärimiskorda kinnistavad punktid olid vasallide huvides, kes soovisid tagada, et nende valdused püsiksid nende järglaste või vähemalt hõimlaste käes. Algselt oli päriluskord küllaltki nõudlik: läänile oli õigus ainult surnud vasalli poegadel. Mehe lesk ja vallalised tütred pidid pälvima eluaegse ülalpidamise, kuid ei nemad ise ega teised nende kaudu ei tohtinud lääni pärida. Praktikas on küll juba 13. sajandist teada, et läänivaldusid pärisid ka lesed või tütred. [[Christoffer II]] kinnitas esmakordselt ametlikult tütarde pärimisõiguse 1329. aastal. Erakordselt soodsad tingimused vasallide jaoks tekkisid Saksa ordu võimu perioodil, mil kõrgmeister [[Konrad von Jungingen|Konrad von Juningen]] andis neile 1397. aastal [[Jungingeni armukiri|pärimisõiguse]] nii mees- kui naisliinis kuni viienda sugulusastmeni. See muutis läänide tagasilangemise maahärrale pea võimatuks. Lisaks oli suhteliselt levinud kogukäe õiguse alusel pärimine – tegu oli korraldusega, kus lääni valdasid üheskoos ja võrdsetena näiteks vennad või muud sugulased, kes seda omavahel ära ei jaganud. Kogukäe õiguse abil võis suguvõsa pikka aega säilitada ulatuslikke läänimaid, mida valdajate rohkuse tõttu ei ähvardanud senjöörile tagasi langemine – näiteks ühe vereliini kadumise korral jäid maad edasi sugulastele. Samuti edendas see hõimlaste seas klanniühtsust ja hoidis ära pärimistülid. Vasallil oli voli oma lääni müüa või pantida, kuid selle kohta leidus õiguses mitmeid punkte, mis kaitsesid nii läänimeeste sugulaste kui maahärra huve. Näiteks pidi võõrandamise sooviga vasall kõigepealt pakkuma lääniostu võimalust omaenda pärijatele. Juhul kui läänimehel pärijaid polnud, oli müügiks või pantimiseks siiski tarvilik senjööri heakskiit. Lisaks oli vasallil õigus läänistada oma valduseid allvasallidele, kellel oli voli toimida neile usaldatud lääniga sarnaselt. Kõrgemaks kohtuinstantsiks Harju-Virus oli [[Maanõukogu (haldus- ja kohtuorgan)|maanõukogu]] koos asehalduriga, hilisemalt lisandus sinna juurde Tallinna [[komtuur]]. Valdemar-Eriku õigus nägi ette ka eraldi vasallikohtu, mis oli mõeldud läänimeeste tülide klaarimiseks. Taani võimuperioodil nimetas kuningas – või pigem tema asehaldur – vasallide seast ametisse meeskohtuniku, õigemini läänimeeste kohtuniku (saksa keeles ''Mannrichter''). Orduajal tegi seda usutavasti Liivimaa meister või tema esindaja. Juba 14. sajandi teisel poolel kujunesid välja eraldi Harju- ja Virumaa [[Meeskohus|mees- ehk vasallikohtud]]. Õigusemõistmine toimus küll meeskohtuniku (harva ka kuningliku asehalduri või ordukäsknike enda) eesistumisel, kuid tegeliku otsuse langetasid alati kohtualuse seisusekaaslased ehk teised läänimehed. Taoliselt toimus ka kohtumõistmine läänivalduste talupoegade üle. Vasall või tema esindaja juhtisid küll istungeid, aga kohtuasjade üle otsustasid selleks puhuks kohale kutsutud talupojad – õiguseleidjad ehk [[Hirsnik|hirsnikud]]. Printsiip, et süüaluse saatuse määravad seisusekaaslased, kehtis ka lihtrahva seas. Läänivaldajal ja teistel vasallidel oli küll protsessi mõjutamiseks palju mõjuvõimu, aga ametlikult oli kohtuniku rolliks üksnes otsuse välja kuulutamine ning selle täide viimine. Juba 13. sajandi lõpuks omandasid vasallid kõrgema kohtuõiguse ehk käe- ja kaelaõiguse, mis hõlmas voli nende läänivalduses elavaid talupoegi kuritegude karistuseks sandistada või hukata. <center>{{Clickable button 2|Tagasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Harjumaa_Muuseum/liivakast2|class=mw-ui-progressive|padding=40px 40px}}&nbsp;{{Clickable button 2|Edasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Harjumaa_Muuseum/liivakast4|padding=40px 40px}}</center> srhx4v2beys62mcqls9izxxgi0d030s 6168611 6168610 2022-07-27T08:40:55Z Harjumaa Muuseum 147699 wikitext text/x-wiki == Õigus == Lääni andmine vasallile oli õiguslik toiming, mille erinevaid asjaolusid määratlesid kindlad reeglid, mida koondas lääni- ehk rüütliõigus. Vasallide elukorraldus sõltus paljuski [[Valdemar-Eriku lääniõigus|Valdemar-Eriku lääniõigusest]], mille andis 1315. aastal Taani kuningas Erik VI. Väidetavalt pärinesid õigused aga juba Põhja-Eesti allutanud [[Valdemar II]] armust. Valdemar-Eriku õigus sätestab esimese punktina reeglid, kuidas vasallid peavad kuninga surma korral tema pärijatele truudust vanduma – niiviisi pärandas maahärra oma vasalkonna edasi oma pärijatele. Kuna lääniside oli leping kahe inimese vahel, tuli see vasallil uue monarhiga taasluua. Juhul kui läänimees tõotas troonile astunud isandale ettenähtud aja jooksul ustavust, ei tohtinud monarh keelduda talle eelkäija poolt jagatud lääni uuesti välja andmast. Suur osa Valdemar-Eriku õigusest reguleerib pärimisküsimusi. Vasalli surma korral läks lään formaalselt tagasi isandale. Pärimiskorda kinnistavad punktid olid vasallide huvides, kes soovisid tagada, et nende valdused püsiksid nende järglaste või vähemalt hõimlaste käes. Algselt oli päriluskord küllaltki nõudlik: läänile oli õigus ainult surnud vasalli poegadel. Mehe lesk ja vallalised tütred pidid pälvima eluaegse ülalpidamise, kuid ei nemad ise ega teised nende kaudu ei tohtinud lääni pärida. Praktikas on küll juba 13. sajandist teada, et läänivaldusid pärisid ka lesed või tütred. [[Christoffer II]] kinnitas esmakordselt ametlikult tütarde pärimisõiguse 1329. aastal. Erakordselt soodsad tingimused vasallide jaoks tekkisid Saksa ordu võimu perioodil, mil kõrgmeister [[Konrad von Jungingen|Konrad von Juningen]] andis neile 1397. aastal [[Jungingeni armukiri|pärimisõiguse]] nii mees- kui naisliinis kuni viienda sugulusastmeni. See muutis läänide tagasilangemise maahärrale pea võimatuks. Lisaks oli suhteliselt levinud kogukäe õiguse alusel pärimine – tegu oli korraldusega, kus lääni valdasid üheskoos ja võrdsetena näiteks vennad või muud sugulased, kes seda omavahel ära ei jaganud. Kogukäe õiguse abil võis suguvõsa pikka aega säilitada ulatuslikke läänimaid, mida valdajate rohkuse tõttu ei ähvardanud senjöörile tagasi langemine – näiteks ühe vereliini kadumise korral jäid maad edasi sugulastele. Samuti edendas see hõimlaste seas klanniühtsust ja hoidis ära pärimistülid. Vasallil oli voli oma lääni müüa või pantida, kuid selle kohta leidus õiguses mitmeid punkte, mis kaitsesid nii läänimeeste sugulaste kui maahärra huve. Näiteks pidi võõrandamise sooviga vasall kõigepealt pakkuma lääniostu võimalust omaenda pärijatele. Juhul kui läänimehel pärijaid polnud, oli müügiks või pantimiseks siiski tarvilik senjööri heakskiit. Lisaks oli vasallil õigus läänistada oma valduseid allvasallidele, kellel oli voli toimida neile usaldatud lääniga sarnaselt. ===== Kohtumõistmine ===== Kõrgemaks kohtuinstantsiks Harju-Virus oli [[Maanõukogu (haldus- ja kohtuorgan)|maanõukogu]] koos asehalduriga, hilisemalt lisandus sinna juurde Tallinna [[komtuur]]. Valdemar-Eriku õigus nägi ette ka eraldi vasallikohtu, mis oli mõeldud läänimeeste tülide klaarimiseks. Taani võimuperioodil nimetas kuningas – või pigem tema asehaldur – vasallide seast ametisse meeskohtuniku, õigemini läänimeeste kohtuniku (saksa keeles ''Mannrichter''). Orduajal tegi seda usutavasti Liivimaa meister või tema esindaja. Juba 14. sajandi teisel poolel kujunesid välja eraldi Harju- ja Virumaa [[Meeskohus|mees- ehk vasallikohtud]]. Õigusemõistmine toimus küll meeskohtuniku (harva ka kuningliku asehalduri või ordukäsknike enda) eesistumisel, kuid tegeliku otsuse langetasid alati kohtualuse seisusekaaslased ehk teised läänimehed. Taoliselt toimus ka kohtumõistmine läänivalduste talupoegade üle. Vasall või tema esindaja juhtisid küll istungeid, aga kohtuasjade üle otsustasid selleks puhuks kohale kutsutud talupojad – õiguseleidjad ehk [[Hirsnik|hirsnikud]]. Printsiip, et süüaluse saatuse määravad seisusekaaslased, kehtis ka lihtrahva seas. Läänivaldajal ja teistel vasallidel oli küll protsessi mõjutamiseks palju mõjuvõimu, aga ametlikult oli kohtuniku rolliks üksnes otsuse välja kuulutamine ning selle täide viimine. Juba 13. sajandi lõpuks omandasid vasallid kõrgema kohtuõiguse ehk käe- ja kaelaõiguse, mis hõlmas voli nende läänivalduses elavaid talupoegi kuritegude karistuseks sandistada või hukata. <center>{{Clickable button 2|Tagasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Harjumaa_Muuseum/liivakast2|class=mw-ui-progressive|padding=40px 40px}}&nbsp;{{Clickable button 2|Edasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Harjumaa_Muuseum/liivakast4|padding=40px 40px}}</center> rmrt9ybi1dkmxmq9iv8vi514l14rh0p 6168651 6168611 2022-07-27T10:35:34Z Harjumaa Muuseum 147699 wikitext text/x-wiki == Õigus == [[Lään|Lääni]] andmine [[Vasall|vasallile]] oli õiguslik toiming, mille erinevaid asjaolusid määratlesid kindlad reeglid, mida koondas lääni- ehk rüütliõigus. Vasallide elukorraldus sõltus paljuski [[Valdemar-Eriku lääniõigus|Valdemar-Eriku lääniõigusest]], mille andis 1315. aastal Taani kuningas Erik VI. Väidetavalt pärinesid õigused aga juba Põhja-Eesti allutanud [[Valdemar II]] armust. Valdemar-Eriku õigus sätestab esimese punktina reeglid, kuidas vasallid peavad kuninga surma korral tema pärijatele truudust vanduma – niiviisi pärandas maahärra oma vasalkonna edasi oma pärijatele. Kuna lääniside oli leping kahe inimese vahel, tuli see vasallil uue monarhiga taasluua. Juhul kui läänimees tõotas troonile astunud isandale ettenähtud aja jooksul ustavust, ei tohtinud monarh keelduda talle eelkäija poolt jagatud lääni uuesti välja andmast. Suur osa Valdemar-Eriku õigusest reguleerib pärimisküsimusi. Vasalli surma korral läks lään formaalselt tagasi isandale. Pärimiskorda kinnistavad punktid olid vasallide huvides, kes soovisid tagada, et nende valdused püsiksid nende järglaste või vähemalt hõimlaste käes. Algselt oli päriluskord küllaltki nõudlik: läänile oli õigus ainult surnud vasalli poegadel. Mehe lesk ja vallalised tütred pidid pälvima eluaegse ülalpidamise, kuid ei nemad ise ega teised nende kaudu ei tohtinud lääni pärida. Praktikas on küll juba 13. sajandist teada, et läänivaldusid pärisid ka lesed või tütred. [[Christoffer II]] kinnitas esmakordselt ametlikult tütarde pärimisõiguse 1329. aastal. Erakordselt soodsad tingimused vasallide jaoks tekkisid [[Saksa ordu]] võimu perioodil, mil kõrgmeister [[Konrad von Jungingen|Konrad von Juningen]] andis neile 1397. aastal [[Jungingeni armukiri|pärimisõiguse]] nii mees- kui naisliinis kuni viienda sugulusastmeni. See muutis läänide tagasilangemise maahärrale pea võimatuks. Lisaks oli suhteliselt levinud kogukäe õiguse alusel pärimine – tegu oli korraldusega, kus lääni valdasid üheskoos ja võrdsetena näiteks vennad või muud sugulased, kes seda omavahel ära ei jaganud. Kogukäe õiguse abil võis suguvõsa pikka aega säilitada ulatuslikke läänimaid, mida valdajate rohkuse tõttu ei ähvardanud senjöörile tagasi langemine – näiteks ühe vereliini kadumise korral jäid maad edasi sugulastele. Samuti edendas see hõimlaste seas klanniühtsust ja hoidis ära pärimistülid. Vasallil oli voli oma lääni müüa või pantida, kuid selle kohta leidus õiguses mitmeid punkte, mis kaitsesid nii läänimeeste sugulaste kui maahärra huve. Näiteks pidi võõrandamise sooviga vasall kõigepealt pakkuma lääniostu võimalust omaenda pärijatele. Juhul kui läänimehel pärijaid polnud, oli müügiks või pantimiseks siiski tarvilik senjööri heakskiit. Lisaks oli vasallil õigus läänistada oma valduseid allvasallidele, kellel oli voli toimida neile usaldatud lääniga sarnaselt. ===== Kohtumõistmine ===== Kõrgemaks kohtuinstantsiks Harju-Virus oli [[Maanõukogu (haldus- ja kohtuorgan)|maanõukogu]] koos asehalduriga, hilisemalt lisandus sinna juurde Tallinna [[komtuur]]. Valdemar-Eriku õigus nägi ette ka eraldi vasallikohtu, mis oli mõeldud läänimeeste tülide klaarimiseks. Taani võimuperioodil nimetas kuningas – või pigem tema asehaldur – vasallide seast ametisse meeskohtuniku, õigemini läänimeeste kohtuniku (saksa keeles ''Mannrichter''). Orduajal tegi seda usutavasti Liivimaa meister või tema esindaja. Juba 14. sajandi teisel poolel kujunesid välja eraldi Harju- ja Virumaa [[Meeskohus|mees- ehk vasallikohtud]]. Õigusemõistmine toimus küll meeskohtuniku (harva ka kuningliku asehalduri või ordukäsknike enda) eesistumisel, kuid tegeliku otsuse langetasid alati kohtualuse seisusekaaslased ehk teised läänimehed. Taoliselt toimus ka kohtumõistmine läänivalduste talupoegade üle. Vasall või tema esindaja juhtisid küll istungeid, aga kohtuasjade üle otsustasid selleks puhuks kohale kutsutud talupojad – õiguseleidjad ehk [[Hirsnik|hirsnikud]]. Printsiip, et süüaluse saatuse määravad seisusekaaslased, kehtis ka lihtrahva seas. Läänivaldajal ja teistel vasallidel oli küll protsessi mõjutamiseks palju mõjuvõimu, aga ametlikult oli kohtuniku rolliks üksnes otsuse välja kuulutamine ning selle täide viimine. Juba 13. sajandi lõpuks omandasid vasallid kõrgema kohtuõiguse ehk käe- ja kaelaõiguse, mis hõlmas voli nende läänivalduses elavaid talupoegi kuritegude karistuseks sandistada või hukata. <center>{{Clickable button 2|Tagasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Harjumaa_Muuseum/liivakast2|class=mw-ui-progressive|padding=40px 40px}}&nbsp;{{Clickable button 2|Edasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Harjumaa_Muuseum/liivakast4|padding=40px 40px}}</center> s0j1aw6eafy5v8nfkckuhxowpay23et Harjumaa Muuseum/liivakast4 0 634209 6168612 2022-07-27T08:43:31Z Harjumaa Muuseum 147699 Uus lehekülg: '== Maavaldused ja majandus == Läänisüsteem pakkus elatist vasallidele, kes rüütlitena kandsid suuri kulutusi – hankides relvi, turviseid ja hobuseid. Kuna läänimehed olid sotsiaalne eliit, pidid ka nende sissetulekud olema seisuse kohaselt väärikad. Läänistatud alade elanikud pidid vasallile regulaarselt tasuma koormisi, peamiselt naturaalandamit. Peamiselt nõuti neid sisse kümnise kujul – maksuks võeti kümnendik viljatoodangust või muudest saadustest. A...' wikitext text/x-wiki == Maavaldused ja majandus == Läänisüsteem pakkus elatist vasallidele, kes rüütlitena kandsid suuri kulutusi – hankides relvi, turviseid ja hobuseid. Kuna läänimehed olid sotsiaalne eliit, pidid ka nende sissetulekud olema seisuse kohaselt väärikad. Läänistatud alade elanikud pidid vasallile regulaarselt tasuma koormisi, peamiselt naturaalandamit. Peamiselt nõuti neid sisse kümnise kujul – maksuks võeti kümnendik viljatoodangust või muudest saadustest. Aja jooksul kerkis maks vahel ka veerandini viljasaagist. Talupoeg ei tohtinud vilja enne põllult ära vedada, kui oli kutsunud kohale kümniku, kes eraldas saagist andami vasalli tarbeks. Kümnist nõuti peamiselt viljalt, heinalt ja karjalt, kuid üsna pea kehtestati see ka muudele saadustele. Talunikud pidid maksma meekümnist, randlased kalakümnist. Keskaja lõpuks kasvas kümnise nimekiri päris pikaks ning vähehaaval lisandus koormistele ka tagasihoidlikul kujul rahamakse. Esialgu oli tähtis karjakümnis sündinud noorloomadelt, kuid hiljem asendati see rahatasuga, mida arvestati iga varsa ja vasika pealt. Vasallide sissetulekute hulka kuulusid ka kohtutulud – kuna läänimees mõistis oma talupoegade üle kohut, võisid karistuseks määratud trahvid pakkuda olulist sissetulekut. Kohati rakendati talupoegade peal ka füüsilisi karistusi, näiteks vitsa andmist, millest süüdimõistetu võis end priiks osta. Kohus toimus reeglina vakusepidustuste ajal, mil läänimees võttis ühtlasi talupoegadelt andamit vastu. Soov sissetulekuid kasvatada ajendas vasalle asutama mõisamajandeid. Sõna “mõis” leidus eesti keeles juba enne ristisõdasid ning tõenäoliselt omasid kohalikud muinasülikud eraldatud majandusüksusi. Taani hindamisraamatus on uurijate tõlgenduses nähtud 1240. aasta paiku kolme mõisa: üks neist oligi eesti päritolu Uillølempi isiklikus omandis, teine kuulus Taani kuningale, kolmas arvati kuuluvat Põhja-Saksamaalt pärit vasallile Conradus Høfskæle. Mõisate koguarv oli ilmselt suurem, sest samaaegsetes ürikutes tehti vahet mõisamajapidamistega vasallide ja ainult talupoegade andamist tulu saavate läänimeeste vahel. Mõisad olid maksudest vabad, aga maahärra võis erakorraliselt neid vasallidelt siiski nõuda. Kõige aktiivsemalt rajati mõisasid Harjumaal, eriti Tallinna lähistel. Võib arvata, et mõisastamine oli ühtlasi Jüriöö ülestõusu põhjuseks, kuigi on võimalik, et vastuhakku ajendasid hoopis Taani kuninga erakorralised maksud. <center>{{Clickable button 2|Tagasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Harjumaa_Muuseum/liivakast3|class=mw-ui-progressive|padding=40px 40px}}&nbsp;{{Clickable button 2|Edasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Harjumaa_Muuseum/liivakast5|padding=40px 40px}}</center> 2ae6cc6ebn1bf0cexnz25xi8zdpeyi6 6168624 6168612 2022-07-27T09:38:36Z Harjumaa Muuseum 147699 wikitext text/x-wiki == Maavaldused ja majandus == Läänisüsteem pakkus elatist vasallidele, kes rüütlitena kandsid suuri kulutusi – hankides relvi, turviseid ja hobuseid. Kuna läänimehed olid sotsiaalne eliit, pidid ka nende sissetulekud olema seisuse kohaselt väärikad. Läänistatud alade elanikud pidid vasallile regulaarselt tasuma [[Koormis|koormisi]], peamiselt naturaalandamit. Peamiselt nõuti neid sisse [[Kümnis|kümnise]] kujul – maksuks võeti kümnendik viljatoodangust või muudest saadustest. Aja jooksul kerkis maks vahel ka veerandini viljasaagist. Talupoeg ei tohtinud vilja enne põllult ära vedada, kui oli kutsunud kohale [[Kümnik|kümniku]], kes eraldas saagist andami vasalli tarbeks. Kümnist nõuti peamiselt viljalt, heinalt ja karjalt, kuid üsna pea kehtestati see ka muudele saadustele. Talunikud pidid maksma meekümnist, randlased kalakümnist. Keskaja lõpuks kasvas kümnise nimekiri päris pikaks ning vähehaaval lisandus koormistele ka tagasihoidlikul kujul rahamakse. Esialgu oli tähtis karjakümnis sündinud noorloomadelt, kuid hiljem asendati see rahatasuga, mida arvestati iga varsa ja vasika pealt. Vasallide sissetulekute hulka kuulusid ka kohtutulud – kuna läänimees mõistis oma talupoegade üle kohut, võisid karistuseks määratud trahvid pakkuda olulist sissetulekut. Kohati rakendati talupoegade peal ka füüsilisi karistusi, näiteks vitsa andmist, millest süüdimõistetu võis end priiks osta. Kohus toimus reeglina vakusepidustuste ajal, mil läänimees võttis ühtlasi talupoegadelt andamit vastu. Soov sissetulekuid kasvatada ajendas vasalle asutama mõisamajandeid. Sõna “[[mõis]]” leidus eesti keeles juba enne [[Liivimaa ristisõda|ristisõdasid]] ning tõenäoliselt omasid kohalikud muinasülikud eraldatud majandusüksusi. Taani hindamisraamatus on uurijate tõlgenduses nähtud 1240. aasta paiku kolme mõisa: üks neist oligi eesti päritolu Uillølempi isiklikus omandis, teine kuulus Taani kuningale, kolmas arvati kuuluvat Põhja-Saksamaalt pärit vasallile Conradus Høfskæle. Mõisate koguarv oli ilmselt suurem, sest samaaegsetes [[Ürik|ürikutes]] tehti vahet mõisamajapidamistega vasallide ja ainult talupoegade andamist tulu saavate läänimeeste vahel. Mõisad olid maksudest vabad, aga maahärra võis erakorraliselt neid vasallidelt siiski nõuda. Kõige aktiivsemalt rajati mõisasid Harjumaal, eriti Tallinna lähistel. Võib arvata, et mõisastamine oli ühtlasi Jüriöö ülestõusu põhjuseks, kuigi on võimalik, et vastuhakku ajendasid hoopis Taani kuninga erakorralised maksud. <center>{{Clickable button 2|Tagasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Harjumaa_Muuseum/liivakast3|class=mw-ui-progressive|padding=40px 40px}}&nbsp;{{Clickable button 2|Edasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Harjumaa_Muuseum/liivakast5|padding=40px 40px}}</center> dzws6s7zxrsootjs57ogxnw8654gzse 6168652 6168624 2022-07-27T10:38:11Z Harjumaa Muuseum 147699 wikitext text/x-wiki == Maavaldused ja majandus == Läänisüsteem pakkus elatist [[Vasall|vasallidele]], kes [[Rüütel|rüütlitena]] kandsid suuri kulutusi – hankides relvi, turviseid ja hobuseid. Kuna läänimehed olid sotsiaalne eliit, pidid ka nende sissetulekud olema seisuse kohaselt väärikad. Läänistatud alade elanikud pidid vasallile regulaarselt tasuma [[Koormis|koormisi]], peamiselt naturaalandamit. Peamiselt nõuti neid sisse [[Kümnis|kümnise]] kujul – maksuks võeti kümnendik viljatoodangust või muudest saadustest. Aja jooksul kerkis maks vahel ka veerandini viljasaagist. Talupoeg ei tohtinud vilja enne põllult ära vedada, kui oli kutsunud kohale [[Kümnik|kümniku]], kes eraldas saagist andami vasalli tarbeks. Kümnist nõuti peamiselt viljalt, heinalt ja karjalt, kuid üsna pea kehtestati see ka muudele saadustele. Talunikud pidid maksma meekümnist, randlased kalakümnist. Keskaja lõpuks kasvas kümnise nimekiri päris pikaks ning vähehaaval lisandus koormistele ka tagasihoidlikul kujul rahamakse. Esialgu oli tähtis karjakümnis sündinud noorloomadelt, kuid hiljem asendati see rahatasuga, mida arvestati iga varsa ja vasika pealt. Vasallide sissetulekute hulka kuulusid ka kohtutulud – kuna läänimees mõistis oma talupoegade üle kohut, võisid karistuseks määratud trahvid pakkuda olulist sissetulekut. Kohati rakendati talupoegade peal ka füüsilisi karistusi, näiteks vitsa andmist, millest süüdimõistetu võis end priiks osta. Kohus toimus reeglina vakusepidustuste ajal, mil läänimees võttis ühtlasi talupoegadelt andamit vastu. Soov sissetulekuid kasvatada ajendas vasalle asutama mõisamajandeid. Sõna “[[mõis]]” leidus eesti keeles juba enne [[Liivimaa ristisõda|ristisõdasid]] ning tõenäoliselt omasid kohalikud muinasülikud eraldatud majandusüksusi. Taani hindamisraamatus on uurijate tõlgenduses nähtud 1240. aasta paiku kolme mõisa: üks neist oligi eesti päritolu Uillølempi isiklikus omandis, teine kuulus Taani kuningale, kolmas arvati kuuluvat Põhja-Saksamaalt pärit vasallile Conradus Høfskæle. Mõisate koguarv oli ilmselt suurem, sest samaaegsetes [[Ürik|ürikutes]] tehti vahet mõisamajapidamistega vasallide ja ainult talupoegade andamist tulu saavate läänimeeste vahel. Mõisad olid maksudest vabad, aga maahärra võis erakorraliselt neid vasallidelt siiski nõuda. Kõige aktiivsemalt rajati mõisasid Harjumaal, eriti Tallinna lähistel. Võib arvata, et mõisastamine oli ühtlasi [[Jüriöö ülestõus|Jüriöö ülestõusu]] põhjuseks, kuigi on võimalik, et vastuhakku ajendasid hoopis Taani kuninga erakorralised maksud. <center>{{Clickable button 2|Tagasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Harjumaa_Muuseum/liivakast3|class=mw-ui-progressive|padding=40px 40px}}&nbsp;{{Clickable button 2|Edasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Harjumaa_Muuseum/liivakast5|padding=40px 40px}}</center> 6ahw6rr8qcdu77sun258uiw4bfsam4w 6168668 6168652 2022-07-27T10:59:29Z Harjumaa Muuseum 147699 /* Maavaldused ja majandus */ wikitext text/x-wiki == Maavaldused ja majandus == Läänisüsteem pakkus elatist [[Vasall|vasallidele]], kes [[Rüütel|rüütlitena]] kandsid suuri kulutusi – hankides relvi, turviseid ja hobuseid. Kuna läänimehed olid sotsiaalne eliit, pidid ka nende sissetulekud olema seisuse kohaselt väärikad. Läänistatud alade elanikud pidid vasallile regulaarselt tasuma [[Koormis|koormisi]], peamiselt naturaalandamit. Peamiselt nõuti neid sisse [[Kümnis|kümnise]] kujul – maksuks võeti kümnendik viljatoodangust või muudest saadustest. Aja jooksul kerkis maks vahel ka veerandini viljasaagist. Talupoeg ei tohtinud vilja enne põllult ära vedada, kui oli kutsunud kohale [[Kümnik|kümniku]], kes eraldas saagist andami vasalli tarbeks. Kümnist nõuti peamiselt viljalt, heinalt ja karjalt, kuid üsna pea kehtestati see ka muudele saadustele. Talunikud pidid maksma meekümnist, randlased kalakümnist. Keskaja lõpuks kasvas kümnise nimekiri päris pikaks ning vähehaaval lisandus koormistele ka tagasihoidlikul kujul rahamakse. Esialgu oli tähtis karjakümnis sündinud noorloomadelt, kuid hiljem asendati see rahatasuga, mida arvestati iga varsa ja vasika pealt. Vasallide sissetulekute hulka kuulusid ka kohtutulud – kuna läänimees mõistis oma talupoegade üle kohut, võisid karistuseks määratud trahvid pakkuda olulist sissetulekut. Kohati rakendati talupoegade peal ka füüsilisi karistusi, näiteks vitsa andmist, millest süüdimõistetu võis end priiks osta. Kohus toimus reeglina vakusepidustuste ajal, mil läänimees võttis ühtlasi talupoegadelt andamit vastu. Soov sissetulekuid kasvatada ajendas vasalle asutama mõisamajandeid. Sõna “[[mõis]]” leidus eesti keeles juba enne [[Liivimaa ristisõda|ristisõdasid]] ning tõenäoliselt omasid kohalikud muinasülikud eraldatud majandusüksusi. Taani hindamisraamatus on uurijate tõlgenduses nähtud 1240. aasta paiku kolme mõisa: üks neist oligi eesti päritolu Uillølempi isiklikus omandis, teine kuulus Taani kuningale, kolmas arvati kuuluvat Põhja-Saksamaalt pärit vasallile Conradus Høfskæle. Mõisate koguarv oli ilmselt suurem, sest samaaegsetes [[Ürik|ürikutes]] tehti vahet mõisamajapidamistega vasallide ja ainult talupoegade andamist tulu saavate läänimeeste vahel. Mõisad olid maksudest vabad, aga maahärra võis erakorraliselt neid vasallidelt siiski nõuda. Kõige aktiivsemalt rajati mõisaid Harjumaal, eriti Tallinna lähistel. Võib arvata, et mõisastamine oli ühtlasi [[Jüriöö ülestõus|Jüriöö ülestõusu]] põhjuseks, kuigi on võimalik, et vastuhakku ajendasid hoopis Taani kuninga erakorralised maksud. <center>{{Clickable button 2|Tagasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Harjumaa_Muuseum/liivakast3|class=mw-ui-progressive|padding=40px 40px}}&nbsp;{{Clickable button 2|Edasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Harjumaa_Muuseum/liivakast5|padding=40px 40px}}</center> 4lngclf0ivyuexrifh249i37mqo8bnv Horvaatia-Slavoonia Kuningriik 0 634210 6168615 2022-07-27T08:53:21Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Horvaatia-Slavoonia kuningriik]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Horvaatia-Slavoonia kuningriik]] mn9bqpochsi9qjdnpezafa0lh9cip8b Harjumaa Muuseum/liivakast5 0 634211 6168618 2022-07-27T08:57:00Z Harjumaa Muuseum 147699 Uus lehekülg: '== Keskaegsed mõisahooned Harju- ja Virumaal == Kirjalikud teated varasemate mõisahoonete ehitusliku laadi kohta puuduvad ning spetsialistide teadmised põhinevad peamiselt arheoloogilistel väljakaevamistel. Seetõttu jääb teemast praktiliselt täiesti välja keskaegne puitarhitektuur, sest ühtki keskaegset puidust mõisamaja säilinud pole. Meie ajani on jõudnud vaid üksikud keskajast pärinevad vasallide elamud ja needki on enamjaolt kas varemeis või hilisemate...' wikitext text/x-wiki == Keskaegsed mõisahooned Harju- ja Virumaal == Kirjalikud teated varasemate mõisahoonete ehitusliku laadi kohta puuduvad ning spetsialistide teadmised põhinevad peamiselt arheoloogilistel väljakaevamistel. Seetõttu jääb teemast praktiliselt täiesti välja keskaegne puitarhitektuur, sest ühtki keskaegset puidust mõisamaja säilinud pole. Meie ajani on jõudnud vaid üksikud keskajast pärinevad vasallide elamud ja needki on enamjaolt kas varemeis või hilisemate ümberehituste käigus kokku sulandunud. Sel põhjusel on teadmised keskaegste läänilinnuste ning mõisamajade kohta veel üsna napid. Selliste objektide hulka kuuluvad tõenäoliselt Angerja, Anija, Edise, Järve, Keila, Kelba, Kiiu, Kiltsi, Kolga, Kose-Uuemõisa, Kuimetsa, Kuusiku, Kõue-Triigi, Maidla, Pajaka, Purtse, Raikküla, Sausti, Vao ning Vääna. <gallery widths="300" heights="250"> File:Kiiu torn - panoramio.jpg|Kiiu tornlinnus File:Purtse linnus 3.jpg|Purtse vasallilinnus </gallery> <center>{{Clickable button 2|Tagasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Harjumaa_Muuseum/liivakast4|class=mw-ui-progressive|padding=40px 40px}}&nbsp;{{Clickable button 2|Edasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Harjumaa_Muuseum/liivakast6|padding=40px 40px}}</center> rgo615kq5se4r7wqqjyo5ht4y25jlhx 6168620 6168618 2022-07-27T09:27:27Z Harjumaa Muuseum 147699 wikitext text/x-wiki == Keskaegsed mõisahooned Harju- ja Virumaal == Kirjalikud teated varasemate mõisahoonete ehitusliku laadi kohta puuduvad ning spetsialistide teadmised põhinevad peamiselt arheoloogilistel väljakaevamistel. Seetõttu jääb teemast praktiliselt täiesti välja keskaegne puitarhitektuur, sest ühtki keskaegset puidust mõisamaja säilinud pole. Meie ajani on jõudnud vaid üksikud keskajast pärinevad vasallide elamud ja needki on enamjaolt kas varemeis või hilisemate ümberehituste käigus kokku sulandunud. Sel põhjusel on teadmised keskaegste läänilinnuste ning mõisamajade kohta veel üsna napid. Selliste objektide hulka kuuluvad tõenäoliselt [[Angerja vasallilinnus|Angerja]], [[Anija mõis|Anija]], [[Edise vasallilinnus|Edise]], [[Järve mõis|Järve]], [[Keila vasallilinnus|Keila]], [[Kelba mõis|Kelba]], [[Kiiu vasallilinnus|Kiiu]], [[Kiltsi vasallilinnus|Kiltsi]], [[Kolga mõis|Kolga]], [[Kose-Uuemõisa mõis|Kose-Uuemõisa]], [[Kuimetsa linnus|Kuimetsa]], [[Kuusiku vasallilinnus|Kuusiku]], [[Triigi mõis (Kose)|Kõue-Triigi]], Maidla, [[Pajaka mõis|Pajaka]], [[Purtse vasallilinnus|Purtse]], [[Raikküla vasallilinnus|Raikküla]], [[Sausti mõis|Sausti]], [[Vao vasallilinnus|Vao]] ning [[Vääna vasallilinnus|Vääna]]. <gallery widths="300" heights="250"> File:Kiiu torn - panoramio.jpg|Kiiu tornlinnus File:Purtse linnus 3.jpg|Purtse vasallilinnus File:Vao linnus 9.jpg|Vao tornlinnus File:Vääna linnuse varemed.jpg|center|Vääna linnus </gallery> <center>{{Clickable button 2|Tagasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Harjumaa_Muuseum/liivakast4|class=mw-ui-progressive|padding=40px 40px}}&nbsp;{{Clickable button 2|Edasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Harjumaa_Muuseum/liivakast6|padding=40px 40px}}</center> 9tqe240gckpl2avnok6syb4ddmfyvym 6168621 6168620 2022-07-27T09:28:03Z Harjumaa Muuseum 147699 wikitext text/x-wiki == Keskaegsed mõisahooned Harju- ja Virumaal == Kirjalikud teated varasemate mõisahoonete ehitusliku laadi kohta puuduvad ning spetsialistide teadmised põhinevad peamiselt arheoloogilistel väljakaevamistel. Seetõttu jääb teemast praktiliselt täiesti välja keskaegne puitarhitektuur, sest ühtki keskaegset puidust mõisamaja säilinud pole. Meie ajani on jõudnud vaid üksikud keskajast pärinevad vasallide elamud ja needki on enamjaolt kas varemeis või hilisemate ümberehituste käigus kokku sulandunud. Sel põhjusel on teadmised keskaegste läänilinnuste ning mõisamajade kohta veel üsna napid. Selliste objektide hulka kuuluvad tõenäoliselt [[Angerja vasallilinnus|Angerja]], [[Anija mõis|Anija]], [[Edise vasallilinnus|Edise]], [[Järve mõis|Järve]], [[Keila vasallilinnus|Keila]], [[Kelba mõis|Kelba]], [[Kiiu vasallilinnus|Kiiu]], [[Kiltsi vasallilinnus|Kiltsi]], [[Kolga mõis|Kolga]], [[Kose-Uuemõisa mõis|Kose-Uuemõisa]], [[Kuimetsa linnus|Kuimetsa]], [[Kuusiku vasallilinnus|Kuusiku]], [[Triigi mõis (Kose)|Kõue-Triigi]], Maidla, [[Pajaka mõis|Pajaka]], [[Purtse vasallilinnus|Purtse]], [[Raikküla vasallilinnus|Raikküla]], [[Sausti mõis|Sausti]], [[Vao vasallilinnus|Vao]] ning [[Vääna vasallilinnus|Vääna]]. <gallery widths="300" heights="250"> File:Kiiu torn - panoramio.jpg|Kiiu tornlinnus File:Purtse linnus 3.jpg|Purtse vasallilinnus File:Vao linnus 9.jpg|Vao tornlinnus File:Vääna linnuse varemed.jpg|Vääna linnus </gallery> <center>{{Clickable button 2|Tagasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Harjumaa_Muuseum/liivakast4|class=mw-ui-progressive|padding=40px 40px}}&nbsp;{{Clickable button 2|Edasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Harjumaa_Muuseum/liivakast6|padding=40px 40px}}</center> hhilmtfnnh41hhhgcd9byrti0psce5z 6168622 6168621 2022-07-27T09:33:35Z Harjumaa Muuseum 147699 wikitext text/x-wiki == Keskaegsed mõisahooned Harju- ja Virumaal == Kirjalikud teated varasemate mõisahoonete ehitusliku laadi kohta puuduvad ning spetsialistide teadmised põhinevad peamiselt arheoloogilistel väljakaevamistel. Seetõttu jääb teemast praktiliselt täiesti välja keskaegne puitarhitektuur, sest ühtki keskaegset puidust mõisamaja säilinud pole. Meie ajani on jõudnud vaid üksikud keskajast pärinevad vasallide elamud ja needki on enamjaolt kas varemeis või hilisemate ümberehituste käigus kokku sulandunud. Sel põhjusel on teadmised keskaegste läänilinnuste ning mõisamajade kohta veel üsna napid. Selliste objektide hulka kuuluvad tõenäoliselt [[Angerja vasallilinnus|Angerja]], [[Anija mõis|Anija]], [[Edise vasallilinnus|Edise]], [[Järve mõis|Järve]], [[Keila vasallilinnus|Keila]], [[Kelba mõis|Kelba]], [[Kiiu vasallilinnus|Kiiu]], [[Kiltsi vasallilinnus|Kiltsi]], [[Kolga mõis|Kolga]], [[Kose-Uuemõisa mõis|Kose-Uuemõisa]], [[Kuimetsa linnus|Kuimetsa]], [[Kuusiku vasallilinnus|Kuusiku]], [[Triigi mõis (Kose)|Kõue-Triigi]], Maidla, [[Pajaka mõis|Pajaka]], [[Purtse vasallilinnus|Purtse]], [[Raikküla vasallilinnus|Raikküla]], [[Sausti mõis|Sausti]], [[Vao vasallilinnus|Vao]] ning [[Vääna vasallilinnus|Vääna]]. <gallery widths="300" heights="250"> File:Kiiu torn - panoramio.jpg|Kiiu tornlinnus File:Purtse linnus 3.jpg|Purtse vasallilinnus File:Vao linnus 9.jpg|Vao tornlinnus File:Vääna linnuse varemed.jpg|Vääna linnus File:Järve manor 2007 1.jpg|Järve linnus </gallery> <center>{{Clickable button 2|Tagasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Harjumaa_Muuseum/liivakast4|class=mw-ui-progressive|padding=40px 40px}}&nbsp;{{Clickable button 2|Edasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Harjumaa_Muuseum/liivakast6|padding=40px 40px}}</center> axffjc64hn8ezymdwup3vny1vh7d2qi 6168669 6168622 2022-07-27T11:00:04Z Harjumaa Muuseum 147699 wikitext text/x-wiki == Keskaegsed mõisahooned Harju- ja Virumaal == Kirjalikud teated varasemate mõisahoonete ehitusliku laadi kohta puuduvad ning spetsialistide teadmised põhinevad peamiselt arheoloogilistel väljakaevamistel. Seetõttu jääb teemast praktiliselt täiesti välja keskaegne puitarhitektuur, sest ühtki keskaegset puidust mõisamaja säilinud pole. Meie ajani on jõudnud vaid üksikud keskajast pärinevad vasallide elamud ja needki on enamjaolt kas varemeis või hilisemate ümberehituste käigus kokku sulandunud. Sel põhjusel on teadmised keskaegsete läänilinnuste ning mõisamajade kohta veel üsna napid. Selliste objektide hulka kuuluvad tõenäoliselt [[Angerja vasallilinnus|Angerja]], [[Anija mõis|Anija]], [[Edise vasallilinnus|Edise]], [[Järve mõis|Järve]], [[Keila vasallilinnus|Keila]], [[Kelba mõis|Kelba]], [[Kiiu vasallilinnus|Kiiu]], [[Kiltsi vasallilinnus|Kiltsi]], [[Kolga mõis|Kolga]], [[Kose-Uuemõisa mõis|Kose-Uuemõisa]], [[Kuimetsa linnus|Kuimetsa]], [[Kuusiku vasallilinnus|Kuusiku]], [[Triigi mõis (Kose)|Kõue-Triigi]], Maidla, [[Pajaka mõis|Pajaka]], [[Purtse vasallilinnus|Purtse]], [[Raikküla vasallilinnus|Raikküla]], [[Sausti mõis|Sausti]], [[Vao vasallilinnus|Vao]] ning [[Vääna vasallilinnus|Vääna]]. <gallery widths="300" heights="250"> File:Kiiu torn - panoramio.jpg|Kiiu tornlinnus File:Purtse linnus 3.jpg|Purtse vasallilinnus File:Vao linnus 9.jpg|Vao tornlinnus File:Vääna linnuse varemed.jpg|Vääna linnus File:Järve manor 2007 1.jpg|Järve linnus </gallery> <center>{{Clickable button 2|Tagasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Harjumaa_Muuseum/liivakast4|class=mw-ui-progressive|padding=40px 40px}}&nbsp;{{Clickable button 2|Edasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Harjumaa_Muuseum/liivakast6|padding=40px 40px}}</center> 60slqdclpln0lai419ukmj0bp65i78u Harjumaa Muuseum/liivakast6 0 634212 6168627 2022-07-27T09:47:43Z Harjumaa Muuseum 147699 Uus lehekülg: '== Suhted maahärraga: Taani kuningas == Meretaguse valitseja kauguse tõttu kujundasid Harju-Viru võimupilti peamiselt läänimehed ise. Paikselt esindas Taani krooni Toompeal resideeriv kuninga [[Asehaldur|asehaldur,]] kelleks oli tavaliselt mujalt Eestimaale läkitatud suurnik. Asehaldur pidi aga arvestama läänimeestest koosneva maanõukogu seisukohtadega, kelle kaasistumisel ta otsuseid langetas. Asehalduri eesistumisel moodustas maanõukogu Eestimaa hertsogkonna kõ...' wikitext text/x-wiki == Suhted maahärraga: Taani kuningas == Meretaguse valitseja kauguse tõttu kujundasid Harju-Viru võimupilti peamiselt läänimehed ise. Paikselt esindas Taani krooni Toompeal resideeriv kuninga [[Asehaldur|asehaldur,]] kelleks oli tavaliselt mujalt Eestimaale läkitatud suurnik. Asehaldur pidi aga arvestama läänimeestest koosneva maanõukogu seisukohtadega, kelle kaasistumisel ta otsuseid langetas. Asehalduri eesistumisel moodustas maanõukogu Eestimaa hertsogkonna kõrgeima kohtuorgani ning nõunikud tegutsesid ka administratiivsetes ülesannetes. Lisaks maanõunikele tuli Harju-Viru poliitikas arvestada kogu vasalkonna kui mõjuka tervikuga. Läänimeeste huviks oli säilitada oma suur autonoomia ja staatus kroonivasallidena: vastustati iga katset anda Eestimaa hertsogkond lääniks mõnele teisele senjöörile. Mõne Harju-Viru läänimehe surma korral pidi tema pärija hiljemalt aasta ja ühe päeva jooksul üle mere sõitma, et ise monarhile truudust vanduda ning lään vastu võtta. Kui suri aga kuningas, pidid vasallid gruppidena reisima Taani uuele senjöörile ustavust tõotama kolme järjestikkuse aasta vältel. Igal aastal läks vaid kolmandik läänimehi, et vältida Eestimaa tühjaks jäämist sõjajõududest. Need sätted leiduvad Harju-Virus kehtinud Valdemar-Eriku lääniõiguses. Läänimeeste kohustuseks oli kaitsta Eestimaa hertsogkonda, mis eeskätt tähendas vajaduse korral sõjapidamist nii lähialade veel paganlike rahvaste kui õigeusklike Vene naabrite vastu. Lisaks võisid Taani võimule ohtu kujutada kohalikud eestlased. Liivimaa teiste maahärradega – [[Riia peapiiskop|Riia peapiiskopi]], Eestimaa piiskoppide ning eriti [[Saksa ordu|Saksa orduga]] – sidus Harju-Viru vasalle valdavalt pigem koostöö. Väljaspool Läänemere idakalda piirkonda siinsed läänimehed Taani kuningale relvateenistust ei võlgnenud. Kõrgeim vaimulik võimukandja Põhja-Eestis oli Tallinna piiskop, kes erinevalt näiteks Tartu ja Saare-Lääne ametivendadest polnud lisaks ühtlasi ilmalik valitseja, vaid evis autoriteeti ainult kirikuasjades. 13. sajandil oli Harju-Viru vasallidel vaimuliku isandaga korduvalt tülisid seoses maksudega, kuna kirikule oli määratud kümnendik läänimeeste kogutud kümnisest (ehk kümnisekümnis), mille tasumine polnud aga sugugi regulaarne. <center>{{Clickable button 2|Tagasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Harjumaa_Muuseum/liivakast5|class=mw-ui-progressive|padding=40px 40px}}&nbsp;{{Clickable button 2|Edasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Harjumaa_Muuseum/liivakast7|padding=40px 40px}}</center> 06mud5l5yvnp9yu5jsfjcnjsh8pd4p6 6168653 6168627 2022-07-27T10:40:22Z Harjumaa Muuseum 147699 wikitext text/x-wiki == Suhted maahärraga: Taani kuningas == Meretaguse valitseja kauguse tõttu kujundasid Harju-Viru võimupilti peamiselt [[Vasall|läänimehed]] ise. Paikselt esindas Taani krooni Toompeal resideeriv kuninga [[Asehaldur|asehaldur,]] kelleks oli tavaliselt mujalt Eestimaale läkitatud suurnik. Asehaldur pidi aga arvestama läänimeestest koosneva [[Maanõukogu (haldus- ja kohtuorgan)|maanõukogu]] seisukohtadega, kelle kaasistumisel ta otsuseid langetas. Asehalduri eesistumisel moodustas maanõukogu [[Eestimaa hertsogkond|Eestimaa hertsogkonna]] kõrgeima kohtuorgani ning nõunikud tegutsesid ka administratiivsetes ülesannetes. Lisaks maanõunikele tuli Harju-Viru poliitikas arvestada kogu vasalkonna kui mõjuka tervikuga. Läänimeeste huviks oli säilitada oma suur autonoomia ja staatus kroonivasallidena: vastustati iga katset anda Eestimaa hertsogkond lääniks mõnele teisele senjöörile. Mõne Harju-Viru läänimehe surma korral pidi tema pärija hiljemalt aasta ja ühe päeva jooksul üle mere sõitma, et ise monarhile truudust vanduda ning lään vastu võtta. Kui suri aga kuningas, pidid vasallid gruppidena reisima Taani uuele senjöörile ustavust tõotama kolme järjestikkuse aasta vältel. Igal aastal läks vaid kolmandik läänimehi, et vältida Eestimaa tühjaks jäämist sõjajõududest. Need sätted leiduvad Harju-Virus kehtinud [[Valdemar-Eriku lääniõigus|Valdemar-Eriku lääniõiguses]]. Läänimeeste kohustuseks oli kaitsta Eestimaa hertsogkonda, mis eeskätt tähendas vajaduse korral sõjapidamist nii lähialade veel paganlike rahvaste kui õigeusklike Vene naabrite vastu. Lisaks võisid Taani võimule ohtu kujutada kohalikud eestlased. Liivimaa teiste maahärradega – [[Riia peapiiskop|Riia peapiiskopi]], Eestimaa piiskoppide ning eriti [[Saksa ordu|Saksa orduga]] – sidus Harju-Viru vasalle valdavalt pigem koostöö. Väljaspool Läänemere idakalda piirkonda siinsed läänimehed Taani kuningale relvateenistust ei võlgnenud. Kõrgeim vaimulik võimukandja Põhja-Eestis oli Tallinna piiskop, kes erinevalt näiteks Tartu ja Saare-Lääne ametivendadest polnud lisaks ühtlasi ilmalik valitseja, vaid evis autoriteeti ainult kirikuasjades. 13. sajandil oli Harju-Viru vasallidel vaimuliku isandaga korduvalt tülisid seoses maksudega, kuna kirikule oli määratud kümnendik läänimeeste kogutud kümnisest (ehk kümnisekümnis), mille tasumine polnud aga sugugi regulaarne. <center>{{Clickable button 2|Tagasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Harjumaa_Muuseum/liivakast5|class=mw-ui-progressive|padding=40px 40px}}&nbsp;{{Clickable button 2|Edasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Harjumaa_Muuseum/liivakast7|padding=40px 40px}}</center> dxtv879c2m1kkoeu938rq54y1vd4fzw Harjumaa Muuseum/liivakast7 0 634213 6168628 2022-07-27T09:51:28Z Harjumaa Muuseum 147699 Uus lehekülg: '== Suhted maahärraga: Saksa ordu == 1343. aastal, ööl vastu [[püha Jüri]] mälestuspäeva, 23. aprilli, vallandus Harjumaal [[Jüriöö ülestõus|ülestõus]], mis levis peagi ka väljapoole Taani kuninga võimualasid. Kuna Taani kuninga vasallid näisid olevat kaotanud sündmuste üle kontrolli, surus ülestõusu maha [[Saksa ordu]], mis tungis oma vägedega Harjumaale. Vangistanud juba varasemalt Taani kuninga asehalduri, kehtestas jõupositsiooni saavutanud Saksa o...' wikitext text/x-wiki == Suhted maahärraga: Saksa ordu == 1343. aastal, ööl vastu [[püha Jüri]] mälestuspäeva, 23. aprilli, vallandus Harjumaal [[Jüriöö ülestõus|ülestõus]], mis levis peagi ka väljapoole Taani kuninga võimualasid. Kuna Taani kuninga vasallid näisid olevat kaotanud sündmuste üle kontrolli, surus ülestõusu maha [[Saksa ordu]], mis tungis oma vägedega Harjumaale. Vangistanud juba varasemalt Taani kuninga asehalduri, kehtestas jõupositsiooni saavutanud Saksa ordu end kohalike läänimeeste üle, kellelt hangitud legitimatsiooni najal võeti Harju- ja Virumaa oma kaitse alla ning hõivati kuninglikud linnused. Keerulises olukorras jäi Taani kuninga jaoks parimaks lahenduseks oma läänemere idakalda valdused 1346. aasta suvel Saksa ordule maha müüa, mida oli tegelikult plaanitud juba enne ülestõusu. Harju-Viru vasallide jaoks tähendas see peamiselt muresid oma seniste privileegide ning üsnagi autonoomse positsiooni säilitamise pärast. Läänimeeste kergenduseks kinnitati siiski pärast Põhja-Eesti müüki nende varasemad privileegid ning kehtima jäi Valdemar-Eriku õigus. Saksa ordu oli vaimulik organisatsioon ja erines loomulikult mitmel moel kuningavõimuga. Selle liikmed olid omamoodi sõdurmungad, kes elasid kloostrireeglite järgi, mis ühest küljest ei soodustanud alati suurte valduste valitsemist, aga teisalt tagas distsiplineeritud ja tsentraliseeritud võimukorralduse ning üsna muljetavaldava haldusliku suutlikkuse. Muuhulgas polnud ulatuslik läänistamine Saksa ordu maadel tavapärane, sest orduvennad moodustasid ise tõhusa sõjajõu ning ei vajanud suurt vasalliväge. Harju-Viru oli seetõttu ebatavaline piirkond, kus ordu pidi esimest korda korraldama suhteid mõjuka ning küllalt solidaarse vasalkonnaga. Läänimeeste senjööriks ei saanud sealjuures mitte Saksa ordu kohaliku haru Liivimaa meister, vaid hoopis [[Saksa ordu kõrgmeister|kõrgmeister]] Preisimaal, kes oli kuni 1525. aastani Põhja-Eesti maahärra ning vasallide läänihärra. Kõrgmeister loovutas küll juba aasta pärast Harju-Viru ostu kohapealse halduse [[Liivimaa ordu|Liivimaa orduharu]] kätesse, mis tegelikkuses edaspidi maad valitses. Läänistusi ning muid suhteid vasallidega korraldas Liivimaa meister formaalselt siiski kõrgmeistri esindajana. Põhja-Eesti valitsemise juures jäi keskne roll jätkuvalt vasallide seast nimetatud maanõukogu kätesse. Tallinna komtuur oli üks Saksa ordu Liivimaa haru tähtsamaid käsknike ja mitu neist valiti ka kohalikuks maameistriks. Seega oli Harju-Viru vasallidel otseseid sidemeid mõjuvõimsa orduametnikuga, mis võisid püsida ka pärast viimase Liivimaa meistriks tõusmist. Sõjalist koostööd olid Harju-Viru vasallid teinud ordurüütlitega varemgi, kuid sellest sai nüüd otsene kohustus. Korporatiivse isanda ja läänimeeste suhe jäigi aga eeskätt poliitiliseks: vaid üksikute suguvõsade esindajad astusid Saksa ordu vaimuliku organisatsiooni liikmeks. Samas tugevdas lahkumine Taani kuninga võimu alt Põhja-Eesti läänimeeste juba niigi tihedaid suhteid ülejäänud Liivimaaga. Mitmetel võimsamatel vasallidel oli läänivalduseid ja mõisaid kohalike maahärrade võimualadel. <center>{{Clickable button 2|Tagasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Harjumaa_Muuseum/liivakast6|class=mw-ui-progressive|padding=40px 40px}}&nbsp;{{Clickable button 2|Edasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Harjumaa_Muuseum/liivakast8|padding=40px 40px}}</center> avlv5qmbcz8uqylo2revx26osstc1ns 6168629 6168628 2022-07-27T09:51:43Z Harjumaa Muuseum 147699 wikitext text/x-wiki == Suhted maahärraga: Saksa ordu == 1343. aastal, ööl vastu [[püha Jüri]] mälestuspäeva, 23. aprilli, vallandus Harjumaal [[Jüriöö ülestõus|ülestõus]], mis levis peagi ka väljapoole Taani kuninga võimualasid. Kuna Taani kuninga vasallid näisid olevat kaotanud sündmuste üle kontrolli, surus ülestõusu maha [[Saksa ordu]], mis tungis oma vägedega Harjumaale. Vangistanud juba varasemalt Taani kuninga asehalduri, kehtestas jõupositsiooni saavutanud Saksa ordu end kohalike läänimeeste üle, kellelt hangitud legitimatsiooni najal võeti Harju- ja Virumaa oma kaitse alla ning hõivati kuninglikud linnused. Keerulises olukorras jäi Taani kuninga jaoks parimaks lahenduseks oma läänemere idakalda valdused 1346. aasta suvel Saksa ordule maha müüa, mida oli tegelikult plaanitud juba enne ülestõusu. Harju-Viru vasallide jaoks tähendas see peamiselt muresid oma seniste privileegide ning üsnagi autonoomse positsiooni säilitamise pärast. Läänimeeste kergenduseks kinnitati siiski pärast Põhja-Eesti müüki nende varasemad privileegid ning kehtima jäi Valdemar-Eriku õigus. Saksa ordu oli vaimulik organisatsioon ja erines loomulikult mitmel moel kuningavõimuga. Selle liikmed olid omamoodi sõdurmungad, kes elasid kloostrireeglite järgi, mis ühest küljest ei soodustanud alati suurte valduste valitsemist, aga teisalt tagas distsiplineeritud ja tsentraliseeritud võimukorralduse ning üsna muljetavaldava haldusliku suutlikkuse. Muuhulgas polnud ulatuslik läänistamine Saksa ordu maadel tavapärane, sest orduvennad moodustasid ise tõhusa sõjajõu ning ei vajanud suurt vasalliväge. Harju-Viru oli seetõttu ebatavaline piirkond, kus ordu pidi esimest korda korraldama suhteid mõjuka ning küllalt solidaarse vasalkonnaga. Läänimeeste senjööriks ei saanud sealjuures mitte Saksa ordu kohaliku haru Liivimaa meister, vaid hoopis [[Saksa ordu kõrgmeister|kõrgmeister]] Preisimaal, kes oli kuni 1525. aastani Põhja-Eesti maahärra ning vasallide läänihärra. Kõrgmeister loovutas küll juba aasta pärast Harju-Viru ostu kohapealse halduse [[Liivimaa ordu|Liivimaa orduharu]] kätesse, mis tegelikkuses edaspidi maad valitses. Läänistusi ning muid suhteid vasallidega korraldas Liivimaa meister formaalselt siiski kõrgmeistri esindajana. Põhja-Eesti valitsemise juures jäi keskne roll jätkuvalt vasallide seast nimetatud maanõukogu kätesse. Tallinna komtuur oli üks Saksa ordu Liivimaa haru tähtsamaid käsknike ja mitu neist valiti ka kohalikuks maameistriks. Seega oli Harju-Viru vasallidel otseseid sidemeid mõjuvõimsa orduametnikuga, mis võisid püsida ka pärast viimase Liivimaa meistriks tõusmist. Sõjalist koostööd olid Harju-Viru vasallid teinud ordurüütlitega varemgi, kuid sellest sai nüüd otsene kohustus. Korporatiivse isanda ja läänimeeste suhe jäigi aga eeskätt poliitiliseks: vaid üksikute suguvõsade esindajad astusid Saksa ordu vaimuliku organisatsiooni liikmeks. Samas tugevdas lahkumine Taani kuninga võimu alt Põhja-Eesti läänimeeste juba niigi tihedaid suhteid ülejäänud Liivimaaga. Mitmetel võimsamatel vasallidel oli läänivalduseid ja mõisaid kohalike maahärrade võimualadel. <center>{{Clickable button 2|Tagasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Harjumaa_Muuseum/liivakast6|class=mw-ui-progressive|padding=40px 40px}}&nbsp;{{Clickable button 2|Edasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Harjumaa_Muuseum/liivakast8|padding=40px 40px}}</center> b7gjqwbpa71oq40l0f3r2ld6n6p1hic 6168655 6168629 2022-07-27T10:41:48Z Harjumaa Muuseum 147699 wikitext text/x-wiki == Suhted maahärraga: Saksa ordu == 1343. aastal, ööl vastu [[püha Jüri]] mälestuspäeva, 23. aprilli, vallandus Harjumaal [[Jüriöö ülestõus|ülestõus]], mis levis peagi ka väljapoole Taani kuninga võimualasid. Kuna Taani kuninga [[Vasall|vasallid]] näisid olevat kaotanud sündmuste üle kontrolli, surus ülestõusu maha [[Saksa ordu]], mis tungis oma vägedega Harjumaale. Vangistanud juba varasemalt Taani kuninga asehalduri, kehtestas jõupositsiooni saavutanud Saksa ordu end kohalike läänimeeste üle, kellelt hangitud legitimatsiooni najal võeti Harju- ja Virumaa oma kaitse alla ning hõivati kuninglikud linnused. Keerulises olukorras jäi Taani kuninga jaoks parimaks lahenduseks oma läänemere idakalda valdused 1346. aasta suvel Saksa ordule maha müüa, mida oli tegelikult plaanitud juba enne ülestõusu. Harju-Viru vasallide jaoks tähendas see peamiselt muresid oma seniste privileegide ning üsnagi autonoomse positsiooni säilitamise pärast. Läänimeeste kergenduseks kinnitati siiski pärast Põhja-Eesti müüki nende varasemad privileegid ning kehtima jäi [[Valdemar-Eriku lääniõigus|Valdemar-Eriku õigus]]. Saksa ordu oli vaimulik organisatsioon ja erines loomulikult mitmel moel kuningavõimuga. Selle liikmed olid omamoodi sõdurmungad, kes elasid kloostrireeglite järgi, mis ühest küljest ei soodustanud alati suurte valduste valitsemist, aga teisalt tagas distsiplineeritud ja tsentraliseeritud võimukorralduse ning üsna muljetavaldava haldusliku suutlikkuse. Muuhulgas polnud ulatuslik läänistamine Saksa ordu maadel tavapärane, sest orduvennad moodustasid ise tõhusa sõjajõu ning ei vajanud suurt vasalliväge. Harju-Viru oli seetõttu ebatavaline piirkond, kus ordu pidi esimest korda korraldama suhteid mõjuka ning küllalt solidaarse vasalkonnaga. Läänimeeste senjööriks ei saanud sealjuures mitte Saksa ordu kohaliku haru Liivimaa meister, vaid hoopis [[Saksa ordu kõrgmeister|kõrgmeister]] Preisimaal, kes oli kuni 1525. aastani Põhja-Eesti maahärra ning vasallide läänihärra. Kõrgmeister loovutas küll juba aasta pärast Harju-Viru ostu kohapealse halduse [[Liivimaa ordu|Liivimaa orduharu]] kätesse, mis tegelikkuses edaspidi maad valitses. Läänistusi ning muid suhteid vasallidega korraldas Liivimaa meister formaalselt siiski kõrgmeistri esindajana. Põhja-Eesti valitsemise juures jäi keskne roll jätkuvalt vasallide seast nimetatud maanõukogu kätesse. Tallinna [[komtuur]] oli üks Saksa ordu Liivimaa haru tähtsamaid käsknike ja mitu neist valiti ka kohalikuks maameistriks. Seega oli Harju-Viru vasallidel otseseid sidemeid mõjuvõimsa orduametnikuga, mis võisid püsida ka pärast viimase Liivimaa meistriks tõusmist. Sõjalist koostööd olid Harju-Viru vasallid teinud ordurüütlitega varemgi, kuid sellest sai nüüd otsene kohustus. Korporatiivse isanda ja läänimeeste suhe jäigi aga eeskätt poliitiliseks: vaid üksikute suguvõsade esindajad astusid Saksa ordu vaimuliku organisatsiooni liikmeks. Samas tugevdas lahkumine Taani kuninga võimu alt Põhja-Eesti läänimeeste juba niigi tihedaid suhteid ülejäänud Liivimaaga. Mitmetel võimsamatel vasallidel oli läänivalduseid ja mõisaid kohalike maahärrade võimualadel. <center>{{Clickable button 2|Tagasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Harjumaa_Muuseum/liivakast6|class=mw-ui-progressive|padding=40px 40px}}&nbsp;{{Clickable button 2|Edasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Harjumaa_Muuseum/liivakast8|padding=40px 40px}}</center> jlsz40o6xv3fonvmqhrxe5z02550ag8 Harjumaa Muuseum/liivakast8 0 634214 6168630 2022-07-27T09:54:53Z Harjumaa Muuseum 147699 Uus lehekülg: '== Sõjandus == Vasallid olid keskaja militaarkultuuri loomulik ja lahutamatu osa – rüütli kui sõdiva ühiskonnakihi esindaja roll seisnes kristliku maailma kaitses. Rüütli otseseks kohustuseks oli osutada oma vahetule senjöörile kuni 40 päeva sõjalist teenistust aastas. Sõjavarustuse, hobused ja kõik muu vajaliku pidi rüütel soetama endale ise. Muuhulgas toimus ka sõjaretkedel käimine tihtipeale omal kulul, mis tähendas, et rüütel pidi ise muretsema sõ...' wikitext text/x-wiki == Sõjandus == Vasallid olid keskaja militaarkultuuri loomulik ja lahutamatu osa – rüütli kui sõdiva ühiskonnakihi esindaja roll seisnes kristliku maailma kaitses. Rüütli otseseks kohustuseks oli osutada oma vahetule senjöörile kuni 40 päeva sõjalist teenistust aastas. Sõjavarustuse, hobused ja kõik muu vajaliku pidi rüütel soetama endale ise. Muuhulgas toimus ka sõjaretkedel käimine tihtipeale omal kulul, mis tähendas, et rüütel pidi ise muretsema sõjakäigu jaoks toidumoona ning tagama ülalpidamise oma sulastele ja relvakandjatele. Taani ajal tolleaegsete seaduste kohaselt oli Eestimaa läänimeeste sõjaline osalus piiratud vaid oma valitseja valduste kaitsmisega Liivimaal. Sellest hoolimata võtsid Harju-Viru vasallid, keda Henriku kroonikas nimetatakse kuninga meesteks, omal soovil osa Saksa ordu ristiretkedest. 1350. aastal andis ordumeister välja korralduse, mille alusel pidid kõik Harju-Viru läänimehed osa võtma ka välisretkedest. Iga 100 adramaa kohta pidi nüüd välja panema ühe hästi väljaõpetatud ja relvastatud sakslase ning kaks kohalikku inimest, kellel on vähemalt kiiver ja kilp. Ettekirjutuse kohaselt tuli katta ka nende kulud. Orduaegsete vasallide sõjalisest käekäigust on vähe teada, kuid üks Liivimaa ordumeistri ja kõrgmeistri vaheline kirjavahetus paljastab, et Harju-Viru vasallid olid sõjaks Leedu vastu valmis panema iga 30 adramaa kohta ühe mehe. Vene-Liivimaa sõja eel, kui sõjajõudude järele tekkis suurem vajadus, tegi Harju-Viru vasalkonna esindaja Hans Maydell ettepaneku lisaks ühemargasele maksule igalt majapidamiselt, ülal pidada ühte head sõjasulast iga 15 adramaa kohta ning ühte ratsameest ühe valduse kohta. Juhul kui mõnel ei õnnestunud sõdurit värvata, tuli see kompenseerida 20-margase maksuga. <center>{{Clickable button 2|Tagasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Harjumaa_Muuseum/liivakast7|class=mw-ui-progressive|padding=40px 40px}}&nbsp;{{Clickable button 2|Edasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Harjumaa_Muuseum/liivakast9|padding=40px 40px}}</center> 04mjzpc5159ko04h4o3etx80q37s0zb 6168657 6168630 2022-07-27T10:44:29Z Harjumaa Muuseum 147699 wikitext text/x-wiki == Sõjandus == [[Vasall|Vasallid]] olid keskaja militaarkultuuri loomulik ja lahutamatu osa – [[Rüütel|rüütli]] kui sõdiva ühiskonnakihi esindaja roll seisnes kristliku maailma kaitses. Rüütli otseseks kohustuseks oli osutada oma vahetule senjöörile kuni 40 päeva sõjalist teenistust aastas. Sõjavarustuse, hobused ja kõik muu vajaliku pidi rüütel soetama endale ise. Muuhulgas toimus ka sõjaretkedel käimine tihtipeale omal kulul, mis tähendas, et rüütel pidi ise muretsema sõjakäigu jaoks toidumoona ning tagama ülalpidamise oma sulastele ja relvakandjatele. Taani ajal tolleaegsete seaduste kohaselt oli Eestimaa läänimeeste sõjaline osalus piiratud vaid oma valitseja valduste kaitsmisega Liivimaal. Sellest hoolimata võtsid Harju-Viru vasallid, keda [[Henriku Liivimaa kroonika|Henriku kroonikas]] nimetatakse kuninga meesteks, omal soovil osa [[Saksa ordu]] ristiretkedest. 1350. aastal andis ordumeister välja korralduse, mille alusel pidid kõik Harju-Viru läänimehed osa võtma ka välisretkedest. Iga 100 [[adramaa]] kohta pidi nüüd välja panema ühe hästi väljaõpetatud ja relvastatud sakslase ning kaks kohalikku inimest, kellel on vähemalt kiiver ja kilp. Ettekirjutuse kohaselt tuli katta ka nende kulud. Orduaegsete vasallide sõjalisest käekäigust on vähe teada, kuid üks Liivimaa [[Ordumeister|ordumeistri]] ja [[Saksa ordu kõrgmeister|kõrgmeistri]] vaheline kirjavahetus paljastab, et Harju-Viru vasallid olid sõjaks [[Leedu]] vastu valmis panema iga 30 adramaa kohta ühe mehe. Vene-Liivimaa sõja eel, kui sõjajõudude järele tekkis suurem vajadus, tegi Harju-Viru vasalkonna esindaja Hans Maydell ettepaneku lisaks ühemargasele maksule igalt majapidamiselt, ülal pidada ühte head sõjasulast iga 15 adramaa kohta ning ühte ratsameest ühe valduse kohta. Juhul kui mõnel ei õnnestunud sõdurit värvata, tuli see kompenseerida 20-margase maksuga. <center>{{Clickable button 2|Tagasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Harjumaa_Muuseum/liivakast7|class=mw-ui-progressive|padding=40px 40px}}&nbsp;{{Clickable button 2|Edasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Harjumaa_Muuseum/liivakast9|padding=40px 40px}}</center> kfq8qk08dtmw67w6ddr9vqe0jew03v1 Bosut 0 634215 6168631 2022-07-27T09:54:57Z Taurus404 80079 Uus lehekülg: ':''Bosuti ja Sava liitumiskohas asuva küla kohta vaata artiklit [[Bosut (Sremska Mitrovica)]].'' {{Jõgi | nimi = Bosut | pildi_nimi = Bosut - Rokovci-Andrijasevci 4.jpg | pildi_seletus = Bosut [[Rokovci]] ja [[Andrijaševci]] vahel | pildi_laius = | lähe = [[Dilj]]/[[Cerna (Horvaatia)|Cerna]], [[Horvaatia]] | lähe_NS = | lähe_EW = | lähe_ulatus = | suue = [[Sava]] jõgi ([[Bosut (Sremska Mitrovica)|Bosuti]] küla...' wikitext text/x-wiki :''Bosuti ja Sava liitumiskohas asuva küla kohta vaata artiklit [[Bosut (Sremska Mitrovica)]].'' {{Jõgi | nimi = Bosut | pildi_nimi = Bosut - Rokovci-Andrijasevci 4.jpg | pildi_seletus = Bosut [[Rokovci]] ja [[Andrijaševci]] vahel | pildi_laius = | lähe = [[Dilj]]/[[Cerna (Horvaatia)|Cerna]], [[Horvaatia]] | lähe_NS = | lähe_EW = | lähe_ulatus = | suue = [[Sava]] jõgi ([[Bosut (Sremska Mitrovica)|Bosuti]] küla lähedal), [[Serbia]] | suue_NS = | suue_EW = | suue_ulatus = | valgla_maad = | pikkus = 186 km | valgla_pindala = 2943 km<sup>2</sup> | jõe_langus = | jõe_lang = | vooluhulk = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | kaart = Bosut.png | kaardi_seletus = | osm = }} '''Bosut''' ([[serbia keel]]es Босут) on jõgi [[Srem]]i piirkonnas [[Horvaatia]] ida- ja [[Serbia]] loodeosas. See on 186 km pikk ning suubub [[Sava]] jõkke. Bosut on aeglase vooluga kurviline jõgi, mis saab alguse Biđi ja Berava jõgede liitumiskohas [[Vinkovci]]st lõunas. Vinkovci on ainus Bosuti kaldal olev suurem linn ning jõgi pöörab pärast sealt läbi voolamist kagusse. [[Lipovac (Vukovari-Srijemi maakond)|Lipovaci]] lähedal suubub Bosutisse selle suurim lisajõgi [[Spačva (jõgi)|Spačva]] ning pärast seda jõuab see [[Batrovci]] lähedal Serbiasse. Alavoolul [[Spačva valgla]]s on jõe kaldad metsased. Bosut on tuntud kalarikka jõena. Jõe nimi tuleb [[Indoeuroopa keeled|indoeuroopa]] tüvest "bhogj" ehk "voolama".<ref>{{cite journal|url=https://hrcak.srce.hr/50001 |title=Ime Mursa |last=Mayer |first= Antun |access-date=2022-06-16 |page=7 |journal=Vjesnik Arheološkog muzeja u Zagrebu |volume=16 |issue=1 |year=1935}}</ref> ==Vaata ka== * [[Bosuti kultuur]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Horvaatia jõed]] [[Kategooria:Serbia jõed]] hoqu1r91byy1whwvvy7xvxynsd0kasi Harjumaa Muuseum/liivakast9 0 634216 6168632 2022-07-27T09:55:59Z Harjumaa Muuseum 147699 Uus lehekülg: '== Rüütlikultuur == Liivimaa rüütlikultuur on väheuuritud teema ning praegune uurimisseis ei võimalda sellest väga palju rääkida. Kahtlemata viljeldi rüütellikku eetost Saksa ordu liikmeskonna seas ning usutavasti mõjutas see ka kohalikku vasallidest sõdalaseliiti, kuna nende sõjaline koostöö oli paari sajandi kestel üsna tihe. Nende tugevat sidet kinnitab ka asjaolu, et läänimehed pesitsesid Tallinnas Toompeal. Taani kuninga vasalle on mitmel juhul märg...' wikitext text/x-wiki == Rüütlikultuur == Liivimaa rüütlikultuur on väheuuritud teema ning praegune uurimisseis ei võimalda sellest väga palju rääkida. Kahtlemata viljeldi rüütellikku eetost Saksa ordu liikmeskonna seas ning usutavasti mõjutas see ka kohalikku vasallidest sõdalaseliiti, kuna nende sõjaline koostöö oli paari sajandi kestel üsna tihe. Nende tugevat sidet kinnitab ka asjaolu, et läänimehed pesitsesid Tallinnas Toompeal. Taani kuninga vasalle on mitmel juhul märgitud Liivimaa kroonikates kui tublisid abivalmis kangelasi. Alates 14. sajandist kaasas ordu oma vasalle väga aktiivselt vallutusretkedele Leetu ja Preisimaale, millest võtsid osa ka mujalt Euroopast saabunud rüütlid ja isegi kõrgem aadelkond. Moodsa ja imposantse aadlikultuuriga lõimimist soodustasid Liivimaa vasallide külaskäigud ja teenistus kuninglikes või vürstlikes õukondades välismaal. ===== Rüütliturniir ===== Keskajal olid 11.-16. sajandini üle terve Euroopa levinud rüütliturniirid. Rüütlite vahel peetud võitlused kujutasid oma algvormis vähe reglementeeritud meeskondlikke lahinguid. Kindlasse vormi hakkasid need kujunema alles 13. ja 14. sajandil – varasemad turniirid erinesid kasutatud relvastuse ja võitlusviiside poolest päris lahingutest vähe. Hiljem muutusid turniirid hiilgavateks võitlusmängudeks, mis võimaldasid osalejatel näidata oma sõjalisi oskusi, vaprust ja õilsust, et soodustada oma prestiiži ja sotsiaalse positsiooni tõstmist või kindlustamist. Paraku on rüütliturniiridest Liivimaal vähe teada. Piigivõitlusi peeti Tallinna raekoja platsil igasugustel pidustustel, eriti vastlajootudel, jõulu- ja maikrahvipidustustel. Liivimaa linnades olid turniiride korraldajad ja kõige aktiivsemad osavõtjad Mustpeade vennaskonna liikmed. Teadaolevalt korraldasid linnakodanikud harrastuslikke rüütlimänge Liivi- ja Preisimaal alates 15. sajandi algusest.  Pole teada, kui aktiivsed olid niisugustel üritustel kohalikud aadlikud, ent pole ka välistatud, et piigivõitlusi korraldasid vasallid ja linnakodanikud ühiselt. Vaatamata sellele, et Toompeal elanud eliidi ja linlaste vahel oli teatud aegadel hõõrumisi, oli viimastel ilmselt suur roll kohaliku kultuuri edendamisel, mis sisaldas ka rüütlikultuurile omasid elemente. Keskajal oli relvastatud kahemehevõitluse puhul teada ka teine kontekst – kohtulikud duellid, mille vahendusel lahendati poolte kohtuasju. Säilinud on kirjeid ainsast teadaolevast duellist Liivimaal, mida kajastati tollase Liivimaa maameistri kirjas. Nimelt kuulutati välja duell kahe Liivimaa vasalli – Gerd Dalemi ja Heinrich Treideni vahel. Kuna Liivimaa seaduseraamatutes duelle ei käsitleta ning taolisi juhtumeid varasemates ega hilisemates allikates ei esine, siis võib öelda, et kahevõitlus kui kohtuvahend oli siinmail võõras nähtus. Pealegi oli kohtulike duellide läbiviimine mujal Euroopas 15. sajandiks juba üsna haruldane või üldse keelu all. <center>{{Clickable button 2|Tagasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Harjumaa_Muuseum/liivakast8|class=mw-ui-progressive|padding=40px 40px}}&nbsp;{{Clickable button 2|Edasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Harjumaa_Muuseum/liivakast10|padding=40px 40px}}</center> 6lwjst2kzv88sr3bempqh6b06r6d752 6168660 6168632 2022-07-27T10:49:11Z Harjumaa Muuseum 147699 wikitext text/x-wiki == Rüütlikultuur == [[Liivimaa]] rüütlikultuur on väheuuritud teema ning praegune uurimisseis ei võimalda sellest väga palju rääkida. Kahtlemata viljeldi rüütellikku eetost [[Saksa ordu]] liikmeskonna seas ning usutavasti mõjutas see ka kohalikku [[Vasall|vasallidest]] sõdalaseliiti, kuna nende sõjaline koostöö oli paari sajandi kestel üsna tihe. Nende tugevat sidet kinnitab ka asjaolu, et läänimehed pesitsesid Tallinnas [[Toompea|Toompeal.]] Taani kuninga vasalle on mitmel juhul märgitud Liivimaa kroonikates kui tublisid abivalmis kangelasi. Alates 14. sajandist kaasas ordu oma vasalle väga aktiivselt vallutusretkedele [[Leedu|Leetu]] ja [[Preisimaa|Preisimaale]], millest võtsid osa ka mujalt Euroopast saabunud rüütlid ja isegi kõrgem aadelkond. Moodsa ja imposantse aadlikultuuriga lõimimist soodustasid Liivimaa vasallide külaskäigud ja teenistus kuninglikes või vürstlikes õukondades välismaal. ===== Rüütliturniir ===== Keskajal olid 11.-16. sajandini üle terve Euroopa levinud rüütliturniirid. Rüütlite vahel peetud võitlused kujutasid oma algvormis vähe reglementeeritud meeskondlikke lahinguid. Kindlasse vormi hakkasid need kujunema alles 13. ja 14. sajandil – varasemad turniirid erinesid kasutatud relvastuse ja võitlusviiside poolest päris lahingutest vähe. Hiljem muutusid turniirid hiilgavateks võitlusmängudeks, mis võimaldasid osalejatel näidata oma sõjalisi oskusi, vaprust ja õilsust, et soodustada oma prestiiži ja sotsiaalse positsiooni tõstmist või kindlustamist. Paraku on rüütliturniiridest Liivimaal vähe teada. Piigivõitlusi peeti [[Raekoja plats (Tallinn)|Tallinna raekoja platsil]] igasugustel pidustustel, eriti vastlajootudel, jõulu- ja [[Maikrahv|maikrahvipidustustel.]] Liivimaa linnades olid turniiride korraldajad ja kõige aktiivsemad osavõtjad [[Mustpeade vennaskond|Mustpeade vennaskonna]] liikmed. Teadaolevalt korraldasid linnakodanikud harrastuslikke rüütlimänge Liivi- ja Preisimaal alates 15. sajandi algusest.  Pole teada, kui aktiivsed olid niisugustel üritustel kohalikud aadlikud, ent pole ka välistatud, et piigivõitlusi korraldasid vasallid ja linnakodanikud ühiselt. Vaatamata sellele, et Toompeal elanud eliidi ja linlaste vahel oli teatud aegadel hõõrumisi, oli viimastel ilmselt suur roll kohaliku kultuuri edendamisel, mis sisaldas ka rüütlikultuurile omasid elemente. Keskajal oli relvastatud kahemehevõitluse puhul teada ka teine kontekst – kohtulikud duellid, mille vahendusel lahendati poolte kohtuasju. Liivimaal on teada vaid ühest toimunud duellist, mida kajastati Liivimaa maameistri kirjas. Nimelt kuulutati välja duell kahe Liivimaa vasalli – Gerd Dalemi ja Heinrich Treideni vahel. Kuna Liivimaa seaduseraamatutes duelle ei käsitleta ning taolisi juhtumeid varasemates ega hilisemates allikates ei esine, siis võib öelda, et kahevõitlus kui kohtuvahend oli siinmail võõras nähtus. Pealegi oli kohtulike duellide läbiviimine mujal Euroopas 15. sajandiks juba üsna haruldane või üldse keelu all. <center>{{Clickable button 2|Tagasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Harjumaa_Muuseum/liivakast8|class=mw-ui-progressive|padding=40px 40px}}&nbsp;{{Clickable button 2|Edasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Harjumaa_Muuseum/liivakast10|padding=40px 40px}}</center> 3iknxa8s6k83avd6preko5t3e0phjnt Harjumaa Muuseum/liivakast10 0 634217 6168633 2022-07-27T09:57:31Z Harjumaa Muuseum 147699 Uus lehekülg: '== Harju-Viru vasallide vapid == Liivimaa vasallide vanimate vappide kohta on meil teadmisi tänu sellele, et paljud vapikujutised säilisisid pitseritena, mis hakkasid ilmuma juba 13. sajandil. Meieni jõudnud vapipitserite omanikud kuulusid valdavalt tolleaegsete vasallide eliiti. Vanim teadaolev vapiga pitser on dateeritud 1229. aastasse ja kuulus Saare-Lääne piiskopi vasallile Johannes de Lodele. Huvitaval kombel on selle pika ajalooga suguvõsa perevapil kujutatud ko...' wikitext text/x-wiki == Harju-Viru vasallide vapid == Liivimaa vasallide vanimate vappide kohta on meil teadmisi tänu sellele, et paljud vapikujutised säilisisid pitseritena, mis hakkasid ilmuma juba 13. sajandil. Meieni jõudnud vapipitserite omanikud kuulusid valdavalt tolleaegsete vasallide eliiti. Vanim teadaolev vapiga pitser on dateeritud 1229. aastasse ja kuulus Saare-Lääne piiskopi vasallile Johannes de Lodele. Huvitaval kombel on selle pika ajalooga suguvõsa perevapil kujutatud kolme lõvikäppa, mis võib omakorda viidata Lode suguvõsa tihedatele seostele Taani valitsejatega. 1325. aastal Vordingborgis sõlmiti neljakümne tähtsama Eestimaa vasalli ning Taani kuninga Christopher II vahel leping, millega koos on säilinud 36 vapipitserit. Üriku koostamise juures oli 20 Harju ning 20 Viru vasalli, keda tunneme nimepidi ja seega on nii heraldika kui ka genealoogia seisukohast tegemist olulise allikaga. Vapikujutisi võib samuti kohata memoriaalkunstis, näiteks raidkividel või epitaafidel. Kahtlemata on tahvelmaalide ja vappepitaafide tugevaks eeliseks see, et nad valmisid värvilistena ning erinevalt pitseritest sisaldavad vapid infot ka kasutatud värvide kohta. <center>{{Clickable button 2|Tagasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Harjumaa_Muuseum/liivakast9|class=mw-ui-progressive|padding=40px 40px}}&nbsp;{{Clickable button 2|Edasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Harjumaa_Muuseum/liivakast11|padding=40px 40px}}</center> 10s5wextrbwyyuauf5eb6wup6l2tlv4 6168662 6168633 2022-07-27T10:51:55Z Harjumaa Muuseum 147699 wikitext text/x-wiki == Harju-Viru vasallide vapid == [[Liivimaa]] [[Vasall|vasallide]] vanimate [[Vapp|vappide]] kohta on meil teadmisi tänu sellele, et paljud vapikujutised säilisisid [[Pitser|pitseritena]], mis hakkasid ilmuma juba 13. sajandil. Meieni jõudnud vapipitserite omanikud kuulusid valdavalt tolleaegsete vasallide eliiti. Vanim teadaolev vapiga pitser on dateeritud 1229. aastasse ja kuulus Saare-Lääne piiskopi vasallile Johannes de Lodele. Huvitaval kombel on selle pika ajalooga suguvõsa perevapil kujutatud kolme lõvikäppa, mis võib omakorda viidata [[Lode]] suguvõsa tihedatele seostele Taani valitsejatega. 1325. aastal Vordingborgis sõlmiti neljakümne tähtsama Eestimaa vasalli ning Taani kuninga [[Christoffer II]] vahel leping, millega koos on säilinud 36 vapipitserit. [[Ürik|Üriku]] koostamise juures oli 20 Harju ning 20 Viru vasalli, keda tunneme nimepidi ja seega on nii heraldika kui ka genealoogia seisukohast tegemist olulise allikaga. Vapikujutisi võib samuti kohata memoriaalkunstis, näiteks raidkividel või [[Epitaaf (kunst)|epitaafidel]]. Kahtlemata on tahvelmaalide ja [[Vappepitaaf|vappepitaafide]] tugevaks eeliseks see, et nad valmisid värvilistena ning erinevalt pitseritest sisaldavad vapid infot ka kasutatud värvide kohta. <center>{{Clickable button 2|Tagasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Harjumaa_Muuseum/liivakast9|class=mw-ui-progressive|padding=40px 40px}}&nbsp;{{Clickable button 2|Edasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Harjumaa_Muuseum/liivakast11|padding=40px 40px}}</center> aha03l2znk7kw7vonbo2n8iwn6rag3n 6168671 6168662 2022-07-27T11:02:21Z Harjumaa Muuseum 147699 /* Harju-Viru vasallide vapid */ wikitext text/x-wiki == Harju-Viru vasallide vapid == [[Liivimaa]] [[Vasall|vasallide]] vanimate [[Vapp|vappide]] kohta on meil teadmisi tänu sellele, et paljud vapikujutised säilisid [[Pitser|pitseritena]], mis hakkasid ilmuma juba 13. sajandil. Meieni jõudnud vapipitserite omanikud kuulusid valdavalt tolleaegsete vasallide eliiti. Vanim teadaolev vapiga pitser on dateeritud 1229. aastasse ja kuulus Saare-Lääne piiskopi vasallile Johannes de Lodele. Huvitaval kombel on selle pika ajalooga suguvõsa perevapil kujutatud kolme lõvikäppa, mis võib omakorda viidata [[Lode]] suguvõsa tihedatele seostele Taani valitsejatega. 1325. aastal Vordingborgis sõlmiti neljakümne tähtsama Eestimaa vasalli ning Taani kuninga [[Christoffer II]] vahel leping, millega koos on säilinud 36 vapipitserit. [[Ürik|Üriku]] koostamise juures oli 20 Harju ning 20 Viru vasalli, keda tunneme nimepidi ja seega on nii heraldika kui ka genealoogia seisukohast tegemist olulise allikaga. Vapikujutisi võib samuti kohata memoriaalkunstis, näiteks raidkividel või [[Epitaaf (kunst)|epitaafidel]]. Kahtlemata on tahvelmaalide ja [[Vappepitaaf|vappepitaafide]] tugevaks eeliseks see, et nad valmisid värvilistena ning erinevalt pitseritest sisaldavad vapid infot ka kasutatud värvide kohta. <center>{{Clickable button 2|Tagasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Harjumaa_Muuseum/liivakast9|class=mw-ui-progressive|padding=40px 40px}}&nbsp;{{Clickable button 2|Edasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Harjumaa_Muuseum/liivakast11|padding=40px 40px}}</center> f3nmon4yo1dg082vdpm3hk5ip268958 Harjumaa Muuseum/liivakast11 0 634218 6168636 2022-07-27T10:01:21Z Harjumaa Muuseum 147699 Uus lehekülg: '== Näitusest == Näituse kuraator: Digitaalse näituse koostaja: Täname: == Kasutatud allikad == Aluve, Kalvi. Eesti keskaegsed linnused. Tallinn, 1993. Bagge, Sverre; Gelting, Michael H.; Lindkvist, Thomas (toim.). Feudalism: New Landscapes of Debate (Medieval Countryside 6), Turnhout, 2011. Bloch, Marc. La société féodale; t. I: La formation des liens de dépendance; t. II: Les classes et le gouvernement des hommes. (Collection L'évolution de l'humanité, vol X...' wikitext text/x-wiki == Näitusest == Näituse kuraator: Digitaalse näituse koostaja: Täname: == Kasutatud allikad == Aluve, Kalvi. Eesti keskaegsed linnused. Tallinn, 1993. Bagge, Sverre; Gelting, Michael H.; Lindkvist, Thomas (toim.). Feudalism: New Landscapes of Debate (Medieval Countryside 6), Turnhout, 2011. Bloch, Marc. La société féodale; t. I: La formation des liens de dépendance; t. II: Les classes et le gouvernement des hommes. (Collection L'évolution de l'humanité, vol XXXIV et XXXIV) Paris, 1939–1940. Tõlge inglise keelde: Feudal Society; vol 1: The Growth of Ties of Dependence; vol 2: Social Classes and Political Organisation. Translated by L.A. Manyon; foreword by M.M. Postan. London, 1961–1962. Tõlge saksa keelde: Die Feudalgesellschaft. Übersetzt von Eberhard Bohm, Kuno Böse. Frankfurt am Main, Berlin, Wien, 1982. Bunge, Friedrich Georg von, Toll, Robert Baron von. Est- und Livländische brieflade: Pt. 1. Siegel und Münzen der weltlichen und geistlichen Gebietiger über Liv-, Est- und Curland bis zum Jahre 1561. Reval, 1887. Bunge, Friedrich Georg von. Geschichtliche Entwickelung der Standesverhältnisse in Liv-, Esth- und Curland bis zum Jahre 1561. Dorpat, 1838. Bunge, Friedrich Georg von. Das Herzogtum Estland unter den Königen von Dänemark. Gotha, 1877. Dendorfer, Jürgen; Deutinger, Roman (toim.). Das Lehnswesen im Hochmittelalter: Forschungskonstrukte, Quellenbefunde, Deutungsrelevanz. Ostfildern, 2010. Ganshof, François Louis. Qu'est-ce que la féodalité?, Paris, 1944. Tõlge inglise keelde: Ganshof, François Louis. Feudalism. Translated by Philip Grierson. London, New York, 1952. Tõlge saksa keelde: Was ist das Lehnswesen? Übersetzt von Ruth und Dieter Groh. Darmstadt, 1961. Gernet, Axel von. Forschungen zur Geschichte des baltischen Adels: in 2 Heften. Heft 1: Die harrisch-wierische Ritterschaft unter der Herrschaft des Deutschen Ordens bis zum Erwerb der jungingenschen Gande; Heft 2: Die Anfänge der Livländischen Ritterschaften. Reval, 1893–1895. Gritzner, Maximilian. Der Adel der Russ. Ostseeprovinzen, (J. Siebmachers's großes Wappenbuch, Band 3, Abt. 11). Nürnberg, 1901. Hausmann, Richard. Ein Zweikampf for Reval im Jahre 1418 – Baltische Monatschrift, 1901, nr.51, lk.137-152. Hechberger, Werner. Adel, Ministerialität und Rittertum im Mittelalter. München, 2004. Hein, Ants. Stenhus’id, arx’id, torne’d ... : Eesti mõisaarhitektuuri vanem kihistus = Stenhus, arx, torne ... : die älteste Schicht der Gutshofarchitektur Estlands. Toim.: Heiki Valk, tõlge saksa keelde; Olaf Mertelsmann. Tartu, 2016. Johansen, Paul. Die Estlandliste des Liber Census Daniae [I–II Halbband]. Kopenhagen, Reval, 1933. Kala, Tiina. Veretöö ja lepitus 14. sajandi Liivimaal. – Tuna: Ajalookultuuri ajakiri, 2014/3, lk. 7-24. Kreem, Juhan. The Town and its Lord. Reval and the Teutonic Order (in the fifteenth century). Tallinn 2002. Leimus, Ivar. Hindadest Tallinnas 15. sajandil. Ajalooline Ajakiri, 2013, 4 (146), lk. 421– 446. Ligi, Herbert. Talupoegade koormised Eestis 13. sajandist 19. sajandi alguseni. Tallinn, 1968. Ligi, Herbert; Moora, Harri. Baltimaade majandus ja ühiskondlik kord 13. sajandi algul – Meie rahvuskultuuri küsimusi (Eesti mõttelugu 47) Tartu, 2003. Mäesalu, Mihkel. Taani kuninga asehaldur Konrad Preen ja Jüriöö ülestõus – Tuna: Ajalookultuuri ajakiri 2021/2, lk 9–24. Mänd, Anu. Pidustused keskaegse Liivimaa linnades. Tallinn, 2004. Paravicini, Werner. Die Preußenreisen des europäischen Adels, Teil. 2. Sigmaringen, 1995. Pastoureau, Michel. Figures de l'héraldique. Paris, 1996. Patzold, Steffen. Das Lehnswesen. München, 2012. Piirimäe, Pärtel. Liivimaa maapäev Wolter von Plettenbergi ajal (1494–1535) – Ajalooline Ajakiri = The Estonian Historical Journal 2008, 1/2, lk 45-88. Raudkivi, Priit. Vana-Liivimaa maapäev: ühe keskaegse struktuuri kujunemislugu. Tallinn, 2007. Reynolds, Susan. Fiefs and Vassals. The Medieval Evidence Reinterpreted. Oxford, 1994. Saare, Tiit. Eesti mõisnike Vapid. Tallinn, 2006. Schilling, Carl. Die lehn- und erbrechtlichen Satzungen des Waldemar-Erich'schen Rechts. Steffenhagen, 1879. Skyum-Nielsen, Niels. Estonia under Danish Rule – Danish Medieval History: New Currents. Niels Skyum-Nielsen und Niels Lund (toim.). Copenhagen, 1981, lk 112–135. Tarvel, Enn. Adramaa: Eesti talurahva maakasutuse ja maksustuse alused 13.–19. sajandil. Tallinn, 1972. Tarvel, Enn. Die Entstehung der grundherrschaftlichen und gutsherrschaftlichen Agrarstrukturen in Estland im 13. und 14. Jahrhundert – Der Ostseeraum und Kontinentaleuropa 1100–1600. Einflußnahme – Rezeption – Wandel. Jens E. Olesen, Detlef Kattinger, Wernicke Horst (toim.). Schwerin, 2004, lk 119–122. Transehe-Roseneck, Astaf von. Das After-Lehen in Livland. Eine rechtshistorische Studie –Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik 1896, lk 59–76. Transehe-Roseneck, Astaf von. Die ritterlichen Livlandfahrer des 13. Jahrhunderts: eine genealogische Untersuchung. Würzburg, 1960. Transehe-Roseneck, Astaf von. Zur Geschichte des Lehnwesens in Livland. Teil I. Das Mannlehen (Mitteilungen aus der livländischen Geschichte, XVIII, 1). Riga, 1903. Vahtre, Sulev. Kuningamehed ja Jüriöö ülestõus – Vikerkaar 1993/4, lk 52–59. Valk, Heiki. From the Iron Age to the Middle Ages: Local Nobility and Cultural Changes in Estonia in the 13th Century – The Reception of Medieval Europe in the Baltic Sea Region (Acta Visbyensia 12), toim. Jörn Staecker. Visby, 2009, lk 273–292. Vasar, Juhan. Taani püüded Eestimaa taasvallutamiseks 1411–1422. Tartu, 1930. Verein für Historische Waffenkunde. Zeitschrift für historische Waffenkunde/2. Akademische Druck- u. Verlagsanstalt. Dresden, 1900–1902, lk. 100–102. Антонов, Владислав. Датская геральдика 12-17 веков. Москва, 2008. Дорошенко В. В. Цены на продукты сельского хозяйства в Ливонии XV века. История СССР, No 2, 1959, lk. 158–169. c0z4qgai0rsa6w4hcn2ofsmfeq1gxvt 6168640 6168636 2022-07-27T10:04:36Z Harjumaa Muuseum 147699 /* Kasutatud allikad */ wikitext text/x-wiki == Näitusest == Näituse kuraator: Digitaalse näituse koostaja: Täname: == Kasutatud allikad == Aluve, Kalvi. Eesti keskaegsed linnused. Tallinn, 1993. Bagge, Sverre; Gelting, Michael H.; Lindkvist, Thomas (toim.). Feudalism: New Landscapes of Debate (Medieval Countryside 6), Turnhout, 2011. Bloch, Marc. La société féodale; t. I: La formation des liens de dépendance; t. II: Les classes et le gouvernement des hommes. (Collection L'évolution de l'humanité, vol XXXIV et XXXIV) Paris, 1939–1940. Tõlge inglise keelde: Feudal Society; vol 1: The Growth of Ties of Dependence; vol 2: Social Classes and Political Organisation. Translated by L.A. Manyon; foreword by M.M. Postan. London, 1961–1962. Tõlge saksa keelde: Die Feudalgesellschaft. Übersetzt von Eberhard Bohm, Kuno Böse. Frankfurt am Main, Berlin, Wien, 1982. Bunge, Friedrich Georg von, Toll, Robert Baron von. Est- und Livländische brieflade: Pt. 1. Siegel und Münzen der weltlichen und geistlichen Gebietiger über Liv-, Est- und Curland bis zum Jahre 1561. Reval, 1887. Bunge, Friedrich Georg von. Geschichtliche Entwickelung der Standesverhältnisse in Liv-, Esth- und Curland bis zum Jahre 1561. Dorpat, 1838. Bunge, Friedrich Georg von. Das Herzogtum Estland unter den Königen von Dänemark. Gotha, 1877. Dendorfer, Jürgen; Deutinger, Roman (toim.). Das Lehnswesen im Hochmittelalter: Forschungskonstrukte, Quellenbefunde, Deutungsrelevanz. Ostfildern, 2010. Ganshof, François Louis. Qu'est-ce que la féodalité?, Paris, 1944. Tõlge inglise keelde: Ganshof, François Louis. Feudalism. Translated by Philip Grierson. London, New York, 1952. Tõlge saksa keelde: Was ist das Lehnswesen? Übersetzt von Ruth und Dieter Groh. Darmstadt, 1961. Gernet, Axel von. Forschungen zur Geschichte des baltischen Adels: in 2 Heften. Heft 1: Die harrisch-wierische Ritterschaft unter der Herrschaft des Deutschen Ordens bis zum Erwerb der jungingenschen Gande; Heft 2: Die Anfänge der Livländischen Ritterschaften. Reval, 1893–1895. Gritzner, Maximilian. Der Adel der Russ. Ostseeprovinzen, (J. Siebmachers's großes Wappenbuch, Band 3, Abt. 11). Nürnberg, 1901. Hausmann, Richard. Ein Zweikampf for Reval im Jahre 1418 – Baltische Monatschrift, 1901, nr.51, lk.137-152. Hechberger, Werner. Adel, Ministerialität und Rittertum im Mittelalter. München, 2004. Hein, Ants. Stenhus’id, arx’id, torne’d ... : Eesti mõisaarhitektuuri vanem kihistus = Stenhus, arx, torne ... : die älteste Schicht der Gutshofarchitektur Estlands. Toim.: Heiki Valk, tõlge saksa keelde; Olaf Mertelsmann. Tartu, 2016. Johansen, Paul. Die Estlandliste des Liber Census Daniae [I–II Halbband]. Kopenhagen, Reval, 1933. Kala, Tiina. Veretöö ja lepitus 14. sajandi Liivimaal. – Tuna: Ajalookultuuri ajakiri, 2014/3, lk. 7-24. Kreem, Juhan. The Town and its Lord. Reval and the Teutonic Order (in the fifteenth century). Tallinn 2002. Leimus, Ivar. Hindadest Tallinnas 15. sajandil. Ajalooline Ajakiri, 2013, 4 (146), lk. 421– 446. Ligi, Herbert. Talupoegade koormised Eestis 13. sajandist 19. sajandi alguseni. Tallinn, 1968. Ligi, Herbert; Moora, Harri. Baltimaade majandus ja ühiskondlik kord 13. sajandi algul – Meie rahvuskultuuri küsimusi (Eesti mõttelugu 47) Tartu, 2003. Mäesalu, Mihkel. Taani kuninga asehaldur Konrad Preen ja Jüriöö ülestõus – Tuna: Ajalookultuuri ajakiri 2021/2, lk 9–24. Mänd, Anu. Pidustused keskaegse Liivimaa linnades. Tallinn, 2004. Paravicini, Werner. Die Preußenreisen des europäischen Adels, Teil. 2. Sigmaringen, 1995. Pastoureau, Michel. Figures de l'héraldique. Paris, 1996. Patzold, Steffen. Das Lehnswesen. München, 2012. Piirimäe, Pärtel. Liivimaa maapäev Wolter von Plettenbergi ajal (1494–1535) – Ajalooline Ajakiri = The Estonian Historical Journal 2008, 1/2, lk 45-88. Raudkivi, Priit. Vana-Liivimaa maapäev: ühe keskaegse struktuuri kujunemislugu. Tallinn, 2007. Reynolds, Susan. Fiefs and Vassals. The Medieval Evidence Reinterpreted. Oxford, 1994. Saare, Tiit. Eesti mõisnike Vapid. Tallinn, 2006. Schilling, Carl. Die lehn- und erbrechtlichen Satzungen des Waldemar-Erich'schen Rechts. Steffenhagen, 1879. Skyum-Nielsen, Niels. Estonia under Danish Rule – Danish Medieval History: New Currents. Niels Skyum-Nielsen und Niels Lund (toim.). Copenhagen, 1981, lk 112–135. Tarvel, Enn. Adramaa: Eesti talurahva maakasutuse ja maksustuse alused 13.–19. sajandil. Tallinn, 1972. Tarvel, Enn. Die Entstehung der grundherrschaftlichen und gutsherrschaftlichen Agrarstrukturen in Estland im 13. und 14. Jahrhundert – Der Ostseeraum und Kontinentaleuropa 1100–1600. Einflußnahme – Rezeption – Wandel. Jens E. Olesen, Detlef Kattinger, Wernicke Horst (toim.). Schwerin, 2004, lk 119–122. Transehe-Roseneck, Astaf von. Das After-Lehen in Livland. Eine rechtshistorische Studie –Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik 1896, lk 59–76. Transehe-Roseneck, Astaf von. Die ritterlichen Livlandfahrer des 13. Jahrhunderts: eine genealogische Untersuchung. Würzburg, 1960. Transehe-Roseneck, Astaf von. Zur Geschichte des Lehnwesens in Livland. Teil I. Das Mannlehen (Mitteilungen aus der livländischen Geschichte, XVIII, 1). Riga, 1903. Vahtre, Sulev. Kuningamehed ja Jüriöö ülestõus – Vikerkaar 1993/4, lk 52–59. Valk, Heiki. From the Iron Age to the Middle Ages: Local Nobility and Cultural Changes in Estonia in the 13th Century – The Reception of Medieval Europe in the Baltic Sea Region (Acta Visbyensia 12), toim. Jörn Staecker. Visby, 2009, lk 273–292. Vasar, Juhan. Taani püüded Eestimaa taasvallutamiseks 1411–1422. Tartu, 1930. Verein für Historische Waffenkunde. Zeitschrift für historische Waffenkunde/2. Akademische Druck- u. Verlagsanstalt. Dresden, 1900–1902, lk. 100–102. Антонов, Владислав. Датская геральдика 12-17 веков. Москва, 2008. Дорошенко В. В. Цены на продукты сельского хозяйства в Ливонии XV века. История СССР, No 2, 1959, lk. 158–169. <div style="float:right; margin-top: 0.0em; margin-bottom:3px; background-color: #cee0f2; padding: .2em .6em; font-size: 130%; border:1px solid #A3B1BF;">'''[[Vikipeedia:et.wikipedia.org/wiki/Harjumaa_Muuseum/liivakast|Tagasi algusse]]''' <span style="font-size: larger; font-weight: bold;">→</span> </div></div> cmteb5m9w56q8tq4ubbx3r3xpsljg8r 6168641 6168640 2022-07-27T10:05:04Z Harjumaa Muuseum 147699 /* Kasutatud allikad */ wikitext text/x-wiki == Näitusest == Näituse kuraator: Digitaalse näituse koostaja: Täname: == Kasutatud allikad == Aluve, Kalvi. Eesti keskaegsed linnused. Tallinn, 1993. Bagge, Sverre; Gelting, Michael H.; Lindkvist, Thomas (toim.). Feudalism: New Landscapes of Debate (Medieval Countryside 6), Turnhout, 2011. Bloch, Marc. La société féodale; t. I: La formation des liens de dépendance; t. II: Les classes et le gouvernement des hommes. (Collection L'évolution de l'humanité, vol XXXIV et XXXIV) Paris, 1939–1940. Tõlge inglise keelde: Feudal Society; vol 1: The Growth of Ties of Dependence; vol 2: Social Classes and Political Organisation. Translated by L.A. Manyon; foreword by M.M. Postan. London, 1961–1962. Tõlge saksa keelde: Die Feudalgesellschaft. Übersetzt von Eberhard Bohm, Kuno Böse. Frankfurt am Main, Berlin, Wien, 1982. Bunge, Friedrich Georg von, Toll, Robert Baron von. Est- und Livländische brieflade: Pt. 1. Siegel und Münzen der weltlichen und geistlichen Gebietiger über Liv-, Est- und Curland bis zum Jahre 1561. Reval, 1887. Bunge, Friedrich Georg von. Geschichtliche Entwickelung der Standesverhältnisse in Liv-, Esth- und Curland bis zum Jahre 1561. Dorpat, 1838. Bunge, Friedrich Georg von. Das Herzogtum Estland unter den Königen von Dänemark. Gotha, 1877. Dendorfer, Jürgen; Deutinger, Roman (toim.). Das Lehnswesen im Hochmittelalter: Forschungskonstrukte, Quellenbefunde, Deutungsrelevanz. Ostfildern, 2010. Ganshof, François Louis. Qu'est-ce que la féodalité?, Paris, 1944. Tõlge inglise keelde: Ganshof, François Louis. Feudalism. Translated by Philip Grierson. London, New York, 1952. Tõlge saksa keelde: Was ist das Lehnswesen? Übersetzt von Ruth und Dieter Groh. Darmstadt, 1961. Gernet, Axel von. Forschungen zur Geschichte des baltischen Adels: in 2 Heften. Heft 1: Die harrisch-wierische Ritterschaft unter der Herrschaft des Deutschen Ordens bis zum Erwerb der jungingenschen Gande; Heft 2: Die Anfänge der Livländischen Ritterschaften. Reval, 1893–1895. Gritzner, Maximilian. Der Adel der Russ. Ostseeprovinzen, (J. Siebmachers's großes Wappenbuch, Band 3, Abt. 11). Nürnberg, 1901. Hausmann, Richard. Ein Zweikampf for Reval im Jahre 1418 – Baltische Monatschrift, 1901, nr.51, lk.137-152. Hechberger, Werner. Adel, Ministerialität und Rittertum im Mittelalter. München, 2004. Hein, Ants. Stenhus’id, arx’id, torne’d ... : Eesti mõisaarhitektuuri vanem kihistus = Stenhus, arx, torne ... : die älteste Schicht der Gutshofarchitektur Estlands. Toim.: Heiki Valk, tõlge saksa keelde; Olaf Mertelsmann. Tartu, 2016. Johansen, Paul. Die Estlandliste des Liber Census Daniae [I–II Halbband]. Kopenhagen, Reval, 1933. Kala, Tiina. Veretöö ja lepitus 14. sajandi Liivimaal. – Tuna: Ajalookultuuri ajakiri, 2014/3, lk. 7-24. Kreem, Juhan. The Town and its Lord. Reval and the Teutonic Order (in the fifteenth century). Tallinn 2002. Leimus, Ivar. Hindadest Tallinnas 15. sajandil. Ajalooline Ajakiri, 2013, 4 (146), lk. 421– 446. Ligi, Herbert. Talupoegade koormised Eestis 13. sajandist 19. sajandi alguseni. Tallinn, 1968. Ligi, Herbert; Moora, Harri. Baltimaade majandus ja ühiskondlik kord 13. sajandi algul – Meie rahvuskultuuri küsimusi (Eesti mõttelugu 47) Tartu, 2003. Mäesalu, Mihkel. Taani kuninga asehaldur Konrad Preen ja Jüriöö ülestõus – Tuna: Ajalookultuuri ajakiri 2021/2, lk 9–24. Mänd, Anu. Pidustused keskaegse Liivimaa linnades. Tallinn, 2004. Paravicini, Werner. Die Preußenreisen des europäischen Adels, Teil. 2. Sigmaringen, 1995. Pastoureau, Michel. Figures de l'héraldique. Paris, 1996. Patzold, Steffen. Das Lehnswesen. München, 2012. Piirimäe, Pärtel. Liivimaa maapäev Wolter von Plettenbergi ajal (1494–1535) – Ajalooline Ajakiri = The Estonian Historical Journal 2008, 1/2, lk 45-88. Raudkivi, Priit. Vana-Liivimaa maapäev: ühe keskaegse struktuuri kujunemislugu. Tallinn, 2007. Reynolds, Susan. Fiefs and Vassals. The Medieval Evidence Reinterpreted. Oxford, 1994. Saare, Tiit. Eesti mõisnike Vapid. Tallinn, 2006. Schilling, Carl. Die lehn- und erbrechtlichen Satzungen des Waldemar-Erich'schen Rechts. Steffenhagen, 1879. Skyum-Nielsen, Niels. Estonia under Danish Rule – Danish Medieval History: New Currents. Niels Skyum-Nielsen und Niels Lund (toim.). Copenhagen, 1981, lk 112–135. Tarvel, Enn. Adramaa: Eesti talurahva maakasutuse ja maksustuse alused 13.–19. sajandil. Tallinn, 1972. Tarvel, Enn. Die Entstehung der grundherrschaftlichen und gutsherrschaftlichen Agrarstrukturen in Estland im 13. und 14. Jahrhundert – Der Ostseeraum und Kontinentaleuropa 1100–1600. Einflußnahme – Rezeption – Wandel. Jens E. Olesen, Detlef Kattinger, Wernicke Horst (toim.). Schwerin, 2004, lk 119–122. Transehe-Roseneck, Astaf von. Das After-Lehen in Livland. Eine rechtshistorische Studie –Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik 1896, lk 59–76. Transehe-Roseneck, Astaf von. Die ritterlichen Livlandfahrer des 13. Jahrhunderts: eine genealogische Untersuchung. Würzburg, 1960. Transehe-Roseneck, Astaf von. Zur Geschichte des Lehnwesens in Livland. Teil I. Das Mannlehen (Mitteilungen aus der livländischen Geschichte, XVIII, 1). Riga, 1903. Vahtre, Sulev. Kuningamehed ja Jüriöö ülestõus – Vikerkaar 1993/4, lk 52–59. Valk, Heiki. From the Iron Age to the Middle Ages: Local Nobility and Cultural Changes in Estonia in the 13th Century – The Reception of Medieval Europe in the Baltic Sea Region (Acta Visbyensia 12), toim. Jörn Staecker. Visby, 2009, lk 273–292. Vasar, Juhan. Taani püüded Eestimaa taasvallutamiseks 1411–1422. Tartu, 1930. Verein für Historische Waffenkunde. Zeitschrift für historische Waffenkunde/2. Akademische Druck- u. Verlagsanstalt. Dresden, 1900–1902, lk. 100–102. Антонов, Владислав. Датская геральдика 12-17 веков. Москва, 2008. Дорошенко В. В. Цены на продукты сельского хозяйства в Ливонии XV века. История СССР, No 2, 1959, lk. 158–169. <div style="float:right; margin-top: 0.0em; margin-bottom:3px; background-color: #cee0f2; padding: .2em .6em; font-size: 130%; border:1px solid #A3B1BF;">'''[[VikipeediaHarjumaa_Muuseum/liivakast|Tagasi algusse]]''' <span style="font-size: larger; font-weight: bold;">→</span> </div></div> 4s765te782bg5p5fdng8yn36p97ixt1 6168642 6168641 2022-07-27T10:05:24Z Harjumaa Muuseum 147699 /* Kasutatud allikad */ wikitext text/x-wiki == Näitusest == Näituse kuraator: Digitaalse näituse koostaja: Täname: == Kasutatud allikad == Aluve, Kalvi. Eesti keskaegsed linnused. Tallinn, 1993. Bagge, Sverre; Gelting, Michael H.; Lindkvist, Thomas (toim.). Feudalism: New Landscapes of Debate (Medieval Countryside 6), Turnhout, 2011. Bloch, Marc. La société féodale; t. I: La formation des liens de dépendance; t. II: Les classes et le gouvernement des hommes. (Collection L'évolution de l'humanité, vol XXXIV et XXXIV) Paris, 1939–1940. Tõlge inglise keelde: Feudal Society; vol 1: The Growth of Ties of Dependence; vol 2: Social Classes and Political Organisation. Translated by L.A. Manyon; foreword by M.M. Postan. London, 1961–1962. Tõlge saksa keelde: Die Feudalgesellschaft. Übersetzt von Eberhard Bohm, Kuno Böse. Frankfurt am Main, Berlin, Wien, 1982. Bunge, Friedrich Georg von, Toll, Robert Baron von. Est- und Livländische brieflade: Pt. 1. Siegel und Münzen der weltlichen und geistlichen Gebietiger über Liv-, Est- und Curland bis zum Jahre 1561. Reval, 1887. Bunge, Friedrich Georg von. Geschichtliche Entwickelung der Standesverhältnisse in Liv-, Esth- und Curland bis zum Jahre 1561. Dorpat, 1838. Bunge, Friedrich Georg von. Das Herzogtum Estland unter den Königen von Dänemark. Gotha, 1877. Dendorfer, Jürgen; Deutinger, Roman (toim.). Das Lehnswesen im Hochmittelalter: Forschungskonstrukte, Quellenbefunde, Deutungsrelevanz. Ostfildern, 2010. Ganshof, François Louis. Qu'est-ce que la féodalité?, Paris, 1944. Tõlge inglise keelde: Ganshof, François Louis. Feudalism. Translated by Philip Grierson. London, New York, 1952. Tõlge saksa keelde: Was ist das Lehnswesen? Übersetzt von Ruth und Dieter Groh. Darmstadt, 1961. Gernet, Axel von. Forschungen zur Geschichte des baltischen Adels: in 2 Heften. Heft 1: Die harrisch-wierische Ritterschaft unter der Herrschaft des Deutschen Ordens bis zum Erwerb der jungingenschen Gande; Heft 2: Die Anfänge der Livländischen Ritterschaften. Reval, 1893–1895. Gritzner, Maximilian. Der Adel der Russ. Ostseeprovinzen, (J. Siebmachers's großes Wappenbuch, Band 3, Abt. 11). Nürnberg, 1901. Hausmann, Richard. Ein Zweikampf for Reval im Jahre 1418 – Baltische Monatschrift, 1901, nr.51, lk.137-152. Hechberger, Werner. Adel, Ministerialität und Rittertum im Mittelalter. München, 2004. Hein, Ants. Stenhus’id, arx’id, torne’d ... : Eesti mõisaarhitektuuri vanem kihistus = Stenhus, arx, torne ... : die älteste Schicht der Gutshofarchitektur Estlands. Toim.: Heiki Valk, tõlge saksa keelde; Olaf Mertelsmann. Tartu, 2016. Johansen, Paul. Die Estlandliste des Liber Census Daniae [I–II Halbband]. Kopenhagen, Reval, 1933. Kala, Tiina. Veretöö ja lepitus 14. sajandi Liivimaal. – Tuna: Ajalookultuuri ajakiri, 2014/3, lk. 7-24. Kreem, Juhan. The Town and its Lord. Reval and the Teutonic Order (in the fifteenth century). Tallinn 2002. Leimus, Ivar. Hindadest Tallinnas 15. sajandil. Ajalooline Ajakiri, 2013, 4 (146), lk. 421– 446. Ligi, Herbert. Talupoegade koormised Eestis 13. sajandist 19. sajandi alguseni. Tallinn, 1968. Ligi, Herbert; Moora, Harri. Baltimaade majandus ja ühiskondlik kord 13. sajandi algul – Meie rahvuskultuuri küsimusi (Eesti mõttelugu 47) Tartu, 2003. Mäesalu, Mihkel. Taani kuninga asehaldur Konrad Preen ja Jüriöö ülestõus – Tuna: Ajalookultuuri ajakiri 2021/2, lk 9–24. Mänd, Anu. Pidustused keskaegse Liivimaa linnades. Tallinn, 2004. Paravicini, Werner. Die Preußenreisen des europäischen Adels, Teil. 2. Sigmaringen, 1995. Pastoureau, Michel. Figures de l'héraldique. Paris, 1996. Patzold, Steffen. Das Lehnswesen. München, 2012. Piirimäe, Pärtel. Liivimaa maapäev Wolter von Plettenbergi ajal (1494–1535) – Ajalooline Ajakiri = The Estonian Historical Journal 2008, 1/2, lk 45-88. Raudkivi, Priit. Vana-Liivimaa maapäev: ühe keskaegse struktuuri kujunemislugu. Tallinn, 2007. Reynolds, Susan. Fiefs and Vassals. The Medieval Evidence Reinterpreted. Oxford, 1994. Saare, Tiit. Eesti mõisnike Vapid. Tallinn, 2006. Schilling, Carl. Die lehn- und erbrechtlichen Satzungen des Waldemar-Erich'schen Rechts. Steffenhagen, 1879. Skyum-Nielsen, Niels. Estonia under Danish Rule – Danish Medieval History: New Currents. Niels Skyum-Nielsen und Niels Lund (toim.). Copenhagen, 1981, lk 112–135. Tarvel, Enn. Adramaa: Eesti talurahva maakasutuse ja maksustuse alused 13.–19. sajandil. Tallinn, 1972. Tarvel, Enn. Die Entstehung der grundherrschaftlichen und gutsherrschaftlichen Agrarstrukturen in Estland im 13. und 14. Jahrhundert – Der Ostseeraum und Kontinentaleuropa 1100–1600. Einflußnahme – Rezeption – Wandel. Jens E. Olesen, Detlef Kattinger, Wernicke Horst (toim.). Schwerin, 2004, lk 119–122. Transehe-Roseneck, Astaf von. Das After-Lehen in Livland. Eine rechtshistorische Studie –Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik 1896, lk 59–76. Transehe-Roseneck, Astaf von. Die ritterlichen Livlandfahrer des 13. Jahrhunderts: eine genealogische Untersuchung. Würzburg, 1960. Transehe-Roseneck, Astaf von. Zur Geschichte des Lehnwesens in Livland. Teil I. Das Mannlehen (Mitteilungen aus der livländischen Geschichte, XVIII, 1). Riga, 1903. Vahtre, Sulev. Kuningamehed ja Jüriöö ülestõus – Vikerkaar 1993/4, lk 52–59. Valk, Heiki. From the Iron Age to the Middle Ages: Local Nobility and Cultural Changes in Estonia in the 13th Century – The Reception of Medieval Europe in the Baltic Sea Region (Acta Visbyensia 12), toim. Jörn Staecker. Visby, 2009, lk 273–292. Vasar, Juhan. Taani püüded Eestimaa taasvallutamiseks 1411–1422. Tartu, 1930. Verein für Historische Waffenkunde. Zeitschrift für historische Waffenkunde/2. Akademische Druck- u. Verlagsanstalt. Dresden, 1900–1902, lk. 100–102. Антонов, Владислав. Датская геральдика 12-17 веков. Москва, 2008. Дорошенко В. В. Цены на продукты сельского хозяйства в Ливонии XV века. История СССР, No 2, 1959, lk. 158–169. <div style="float:right; margin-top: 0.0em; margin-bottom:3px; background-color: #cee0f2; padding: .2em .6em; font-size: 130%; border:1px solid #A3B1BF;">'''[[Vikipeedia:Harjumaa_Muuseum/liivakast|Tagasi algusse]]''' <span style="font-size: larger; font-weight: bold;">→</span> </div></div> pxmb44pjn97mzlu0mqlx5c0g98pu818 6168643 6168642 2022-07-27T10:06:15Z Harjumaa Muuseum 147699 /* Kasutatud allikad */ wikitext text/x-wiki == Näitusest == Näituse kuraator: Digitaalse näituse koostaja: Täname: == Kasutatud allikad == Aluve, Kalvi. Eesti keskaegsed linnused. Tallinn, 1993. Bagge, Sverre; Gelting, Michael H.; Lindkvist, Thomas (toim.). Feudalism: New Landscapes of Debate (Medieval Countryside 6), Turnhout, 2011. Bloch, Marc. La société féodale; t. I: La formation des liens de dépendance; t. II: Les classes et le gouvernement des hommes. (Collection L'évolution de l'humanité, vol XXXIV et XXXIV) Paris, 1939–1940. Tõlge inglise keelde: Feudal Society; vol 1: The Growth of Ties of Dependence; vol 2: Social Classes and Political Organisation. Translated by L.A. Manyon; foreword by M.M. Postan. London, 1961–1962. Tõlge saksa keelde: Die Feudalgesellschaft. Übersetzt von Eberhard Bohm, Kuno Böse. Frankfurt am Main, Berlin, Wien, 1982. Bunge, Friedrich Georg von, Toll, Robert Baron von. Est- und Livländische brieflade: Pt. 1. Siegel und Münzen der weltlichen und geistlichen Gebietiger über Liv-, Est- und Curland bis zum Jahre 1561. Reval, 1887. Bunge, Friedrich Georg von. Geschichtliche Entwickelung der Standesverhältnisse in Liv-, Esth- und Curland bis zum Jahre 1561. Dorpat, 1838. Bunge, Friedrich Georg von. Das Herzogtum Estland unter den Königen von Dänemark. Gotha, 1877. Dendorfer, Jürgen; Deutinger, Roman (toim.). Das Lehnswesen im Hochmittelalter: Forschungskonstrukte, Quellenbefunde, Deutungsrelevanz. Ostfildern, 2010. Ganshof, François Louis. Qu'est-ce que la féodalité?, Paris, 1944. Tõlge inglise keelde: Ganshof, François Louis. Feudalism. Translated by Philip Grierson. London, New York, 1952. Tõlge saksa keelde: Was ist das Lehnswesen? Übersetzt von Ruth und Dieter Groh. Darmstadt, 1961. Gernet, Axel von. Forschungen zur Geschichte des baltischen Adels: in 2 Heften. Heft 1: Die harrisch-wierische Ritterschaft unter der Herrschaft des Deutschen Ordens bis zum Erwerb der jungingenschen Gande; Heft 2: Die Anfänge der Livländischen Ritterschaften. Reval, 1893–1895. Gritzner, Maximilian. Der Adel der Russ. Ostseeprovinzen, (J. Siebmachers's großes Wappenbuch, Band 3, Abt. 11). Nürnberg, 1901. Hausmann, Richard. Ein Zweikampf for Reval im Jahre 1418 – Baltische Monatschrift, 1901, nr.51, lk.137-152. Hechberger, Werner. Adel, Ministerialität und Rittertum im Mittelalter. München, 2004. Hein, Ants. Stenhus’id, arx’id, torne’d ... : Eesti mõisaarhitektuuri vanem kihistus = Stenhus, arx, torne ... : die älteste Schicht der Gutshofarchitektur Estlands. Toim.: Heiki Valk, tõlge saksa keelde; Olaf Mertelsmann. Tartu, 2016. Johansen, Paul. Die Estlandliste des Liber Census Daniae [I–II Halbband]. Kopenhagen, Reval, 1933. Kala, Tiina. Veretöö ja lepitus 14. sajandi Liivimaal. – Tuna: Ajalookultuuri ajakiri, 2014/3, lk. 7-24. Kreem, Juhan. The Town and its Lord. Reval and the Teutonic Order (in the fifteenth century). Tallinn 2002. Leimus, Ivar. Hindadest Tallinnas 15. sajandil. Ajalooline Ajakiri, 2013, 4 (146), lk. 421– 446. Ligi, Herbert. Talupoegade koormised Eestis 13. sajandist 19. sajandi alguseni. Tallinn, 1968. Ligi, Herbert; Moora, Harri. Baltimaade majandus ja ühiskondlik kord 13. sajandi algul – Meie rahvuskultuuri küsimusi (Eesti mõttelugu 47) Tartu, 2003. Mäesalu, Mihkel. Taani kuninga asehaldur Konrad Preen ja Jüriöö ülestõus – Tuna: Ajalookultuuri ajakiri 2021/2, lk 9–24. Mänd, Anu. Pidustused keskaegse Liivimaa linnades. Tallinn, 2004. Paravicini, Werner. Die Preußenreisen des europäischen Adels, Teil. 2. Sigmaringen, 1995. Pastoureau, Michel. Figures de l'héraldique. Paris, 1996. Patzold, Steffen. Das Lehnswesen. München, 2012. Piirimäe, Pärtel. Liivimaa maapäev Wolter von Plettenbergi ajal (1494–1535) – Ajalooline Ajakiri = The Estonian Historical Journal 2008, 1/2, lk 45-88. Raudkivi, Priit. Vana-Liivimaa maapäev: ühe keskaegse struktuuri kujunemislugu. Tallinn, 2007. Reynolds, Susan. Fiefs and Vassals. The Medieval Evidence Reinterpreted. Oxford, 1994. Saare, Tiit. Eesti mõisnike Vapid. Tallinn, 2006. Schilling, Carl. Die lehn- und erbrechtlichen Satzungen des Waldemar-Erich'schen Rechts. Steffenhagen, 1879. Skyum-Nielsen, Niels. Estonia under Danish Rule – Danish Medieval History: New Currents. Niels Skyum-Nielsen und Niels Lund (toim.). Copenhagen, 1981, lk 112–135. Tarvel, Enn. Adramaa: Eesti talurahva maakasutuse ja maksustuse alused 13.–19. sajandil. Tallinn, 1972. Tarvel, Enn. Die Entstehung der grundherrschaftlichen und gutsherrschaftlichen Agrarstrukturen in Estland im 13. und 14. Jahrhundert – Der Ostseeraum und Kontinentaleuropa 1100–1600. Einflußnahme – Rezeption – Wandel. Jens E. Olesen, Detlef Kattinger, Wernicke Horst (toim.). Schwerin, 2004, lk 119–122. Transehe-Roseneck, Astaf von. Das After-Lehen in Livland. Eine rechtshistorische Studie –Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik 1896, lk 59–76. Transehe-Roseneck, Astaf von. Die ritterlichen Livlandfahrer des 13. Jahrhunderts: eine genealogische Untersuchung. Würzburg, 1960. Transehe-Roseneck, Astaf von. Zur Geschichte des Lehnwesens in Livland. Teil I. Das Mannlehen (Mitteilungen aus der livländischen Geschichte, XVIII, 1). Riga, 1903. Vahtre, Sulev. Kuningamehed ja Jüriöö ülestõus – Vikerkaar 1993/4, lk 52–59. Valk, Heiki. From the Iron Age to the Middle Ages: Local Nobility and Cultural Changes in Estonia in the 13th Century – The Reception of Medieval Europe in the Baltic Sea Region (Acta Visbyensia 12), toim. Jörn Staecker. Visby, 2009, lk 273–292. Vasar, Juhan. Taani püüded Eestimaa taasvallutamiseks 1411–1422. Tartu, 1930. Verein für Historische Waffenkunde. Zeitschrift für historische Waffenkunde/2. Akademische Druck- u. Verlagsanstalt. Dresden, 1900–1902, lk. 100–102. Антонов, Владислав. Датская геральдика 12-17 веков. Москва, 2008. Дорошенко В. В. Цены на продукты сельского хозяйства в Ливонии XV века. История СССР, No 2, 1959, lk. 158–169. <div style="float:right; margin-top: 0.0em; margin-bottom:3px; background-color: #cee0f2; padding: .2em .6em; font-size: 130%; border:1px solid #A3B1BF;">'''[[Vikipeedia:Harjumaa Muuseum/liivakast|Tagasi algusse]]''' <span style="font-size: larger; font-weight: bold;">→</span> </div></div> nj515jb40374vslu5yquqvg53osv91i 6168644 6168643 2022-07-27T10:07:51Z Harjumaa Muuseum 147699 wikitext text/x-wiki == Näitusest == Näituse kuraator: Digitaalse näituse koostaja: Täname: == Kasutatud allikad == Aluve, Kalvi. Eesti keskaegsed linnused. Tallinn, 1993. Bagge, Sverre; Gelting, Michael H.; Lindkvist, Thomas (toim.). Feudalism: New Landscapes of Debate (Medieval Countryside 6), Turnhout, 2011. Bloch, Marc. La société féodale; t. I: La formation des liens de dépendance; t. II: Les classes et le gouvernement des hommes. (Collection L'évolution de l'humanité, vol XXXIV et XXXIV) Paris, 1939–1940. Tõlge inglise keelde: Feudal Society; vol 1: The Growth of Ties of Dependence; vol 2: Social Classes and Political Organisation. Translated by L.A. Manyon; foreword by M.M. Postan. London, 1961–1962. Tõlge saksa keelde: Die Feudalgesellschaft. Übersetzt von Eberhard Bohm, Kuno Böse. Frankfurt am Main, Berlin, Wien, 1982. Bunge, Friedrich Georg von, Toll, Robert Baron von. Est- und Livländische brieflade: Pt. 1. Siegel und Münzen der weltlichen und geistlichen Gebietiger über Liv-, Est- und Curland bis zum Jahre 1561. Reval, 1887. Bunge, Friedrich Georg von. Geschichtliche Entwickelung der Standesverhältnisse in Liv-, Esth- und Curland bis zum Jahre 1561. Dorpat, 1838. Bunge, Friedrich Georg von. Das Herzogtum Estland unter den Königen von Dänemark. Gotha, 1877. Dendorfer, Jürgen; Deutinger, Roman (toim.). Das Lehnswesen im Hochmittelalter: Forschungskonstrukte, Quellenbefunde, Deutungsrelevanz. Ostfildern, 2010. Ganshof, François Louis. Qu'est-ce que la féodalité?, Paris, 1944. Tõlge inglise keelde: Ganshof, François Louis. Feudalism. Translated by Philip Grierson. London, New York, 1952. Tõlge saksa keelde: Was ist das Lehnswesen? Übersetzt von Ruth und Dieter Groh. Darmstadt, 1961. Gernet, Axel von. Forschungen zur Geschichte des baltischen Adels: in 2 Heften. Heft 1: Die harrisch-wierische Ritterschaft unter der Herrschaft des Deutschen Ordens bis zum Erwerb der jungingenschen Gande; Heft 2: Die Anfänge der Livländischen Ritterschaften. Reval, 1893–1895. Gritzner, Maximilian. Der Adel der Russ. Ostseeprovinzen, (J. Siebmachers's großes Wappenbuch, Band 3, Abt. 11). Nürnberg, 1901. Hausmann, Richard. Ein Zweikampf for Reval im Jahre 1418 – Baltische Monatschrift, 1901, nr.51, lk.137-152. Hechberger, Werner. Adel, Ministerialität und Rittertum im Mittelalter. München, 2004. Hein, Ants. Stenhus’id, arx’id, torne’d ... : Eesti mõisaarhitektuuri vanem kihistus = Stenhus, arx, torne ... : die älteste Schicht der Gutshofarchitektur Estlands. Toim.: Heiki Valk, tõlge saksa keelde; Olaf Mertelsmann. Tartu, 2016. Johansen, Paul. Die Estlandliste des Liber Census Daniae [I–II Halbband]. Kopenhagen, Reval, 1933. Kala, Tiina. Veretöö ja lepitus 14. sajandi Liivimaal. – Tuna: Ajalookultuuri ajakiri, 2014/3, lk. 7-24. Kreem, Juhan. The Town and its Lord. Reval and the Teutonic Order (in the fifteenth century). Tallinn 2002. Leimus, Ivar. Hindadest Tallinnas 15. sajandil. Ajalooline Ajakiri, 2013, 4 (146), lk. 421– 446. Ligi, Herbert. Talupoegade koormised Eestis 13. sajandist 19. sajandi alguseni. Tallinn, 1968. Ligi, Herbert; Moora, Harri. Baltimaade majandus ja ühiskondlik kord 13. sajandi algul – Meie rahvuskultuuri küsimusi (Eesti mõttelugu 47) Tartu, 2003. Mäesalu, Mihkel. Taani kuninga asehaldur Konrad Preen ja Jüriöö ülestõus – Tuna: Ajalookultuuri ajakiri 2021/2, lk 9–24. Mänd, Anu. Pidustused keskaegse Liivimaa linnades. Tallinn, 2004. Paravicini, Werner. Die Preußenreisen des europäischen Adels, Teil. 2. Sigmaringen, 1995. Pastoureau, Michel. Figures de l'héraldique. Paris, 1996. Patzold, Steffen. Das Lehnswesen. München, 2012. Piirimäe, Pärtel. Liivimaa maapäev Wolter von Plettenbergi ajal (1494–1535) – Ajalooline Ajakiri = The Estonian Historical Journal 2008, 1/2, lk 45-88. Raudkivi, Priit. Vana-Liivimaa maapäev: ühe keskaegse struktuuri kujunemislugu. Tallinn, 2007. Reynolds, Susan. Fiefs and Vassals. The Medieval Evidence Reinterpreted. Oxford, 1994. Saare, Tiit. Eesti mõisnike Vapid. Tallinn, 2006. Schilling, Carl. Die lehn- und erbrechtlichen Satzungen des Waldemar-Erich'schen Rechts. Steffenhagen, 1879. Skyum-Nielsen, Niels. Estonia under Danish Rule – Danish Medieval History: New Currents. Niels Skyum-Nielsen und Niels Lund (toim.). Copenhagen, 1981, lk 112–135. Tarvel, Enn. Adramaa: Eesti talurahva maakasutuse ja maksustuse alused 13.–19. sajandil. Tallinn, 1972. Tarvel, Enn. Die Entstehung der grundherrschaftlichen und gutsherrschaftlichen Agrarstrukturen in Estland im 13. und 14. Jahrhundert – Der Ostseeraum und Kontinentaleuropa 1100–1600. Einflußnahme – Rezeption – Wandel. Jens E. Olesen, Detlef Kattinger, Wernicke Horst (toim.). Schwerin, 2004, lk 119–122. Transehe-Roseneck, Astaf von. Das After-Lehen in Livland. Eine rechtshistorische Studie –Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik 1896, lk 59–76. Transehe-Roseneck, Astaf von. Die ritterlichen Livlandfahrer des 13. Jahrhunderts: eine genealogische Untersuchung. Würzburg, 1960. Transehe-Roseneck, Astaf von. Zur Geschichte des Lehnwesens in Livland. Teil I. Das Mannlehen (Mitteilungen aus der livländischen Geschichte, XVIII, 1). Riga, 1903. Vahtre, Sulev. Kuningamehed ja Jüriöö ülestõus – Vikerkaar 1993/4, lk 52–59. Valk, Heiki. From the Iron Age to the Middle Ages: Local Nobility and Cultural Changes in Estonia in the 13th Century – The Reception of Medieval Europe in the Baltic Sea Region (Acta Visbyensia 12), toim. Jörn Staecker. Visby, 2009, lk 273–292. Vasar, Juhan. Taani püüded Eestimaa taasvallutamiseks 1411–1422. Tartu, 1930. Verein für Historische Waffenkunde. Zeitschrift für historische Waffenkunde/2. Akademische Druck- u. Verlagsanstalt. Dresden, 1900–1902, lk. 100–102. Антонов, Владислав. Датская геральдика 12-17 веков. Москва, 2008. Дорошенко В. В. Цены на продукты сельского хозяйства в Ливонии XV века. История СССР, No 2, 1959, lk. 158–169. <center>{{Clickable button 2|Tagasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Harjumaa_Muuseum/liivakast10|class=mw-ui-progressive|padding=40px 40px}}</center> <div style="float:right; margin-top: 0.0em; margin-bottom:3px; background-color: #cee0f2; padding: .2em .6em; font-size: 130%; border:1px solid #A3B1BF;">'''[[Vikipeedia:Harjumaa Muuseum/liivakast|Tagasi algusse]]''' <span style="font-size: larger; font-weight: bold;">→</span> </div></div> 26txlfb3q6qwnnwmr04zzznspswu5o5 6168645 6168644 2022-07-27T10:09:42Z Harjumaa Muuseum 147699 wikitext text/x-wiki == Näitusest == Näituse kuraator: Digitaalse näituse koostaja: Täname: == Kasutatud allikad == Aluve, Kalvi. Eesti keskaegsed linnused. Tallinn, 1993. Bagge, Sverre; Gelting, Michael H.; Lindkvist, Thomas (toim.). Feudalism: New Landscapes of Debate (Medieval Countryside 6), Turnhout, 2011. Bloch, Marc. La société féodale; t. I: La formation des liens de dépendance; t. II: Les classes et le gouvernement des hommes. (Collection L'évolution de l'humanité, vol XXXIV et XXXIV) Paris, 1939–1940. Tõlge inglise keelde: Feudal Society; vol 1: The Growth of Ties of Dependence; vol 2: Social Classes and Political Organisation. Translated by L.A. Manyon; foreword by M.M. Postan. London, 1961–1962. Tõlge saksa keelde: Die Feudalgesellschaft. Übersetzt von Eberhard Bohm, Kuno Böse. Frankfurt am Main, Berlin, Wien, 1982. Bunge, Friedrich Georg von, Toll, Robert Baron von. Est- und Livländische brieflade: Pt. 1. Siegel und Münzen der weltlichen und geistlichen Gebietiger über Liv-, Est- und Curland bis zum Jahre 1561. Reval, 1887. Bunge, Friedrich Georg von. Geschichtliche Entwickelung der Standesverhältnisse in Liv-, Esth- und Curland bis zum Jahre 1561. Dorpat, 1838. Bunge, Friedrich Georg von. Das Herzogtum Estland unter den Königen von Dänemark. Gotha, 1877. Dendorfer, Jürgen; Deutinger, Roman (toim.). Das Lehnswesen im Hochmittelalter: Forschungskonstrukte, Quellenbefunde, Deutungsrelevanz. Ostfildern, 2010. Ganshof, François Louis. Qu'est-ce que la féodalité?, Paris, 1944. Tõlge inglise keelde: Ganshof, François Louis. Feudalism. Translated by Philip Grierson. London, New York, 1952. Tõlge saksa keelde: Was ist das Lehnswesen? Übersetzt von Ruth und Dieter Groh. Darmstadt, 1961. Gernet, Axel von. Forschungen zur Geschichte des baltischen Adels: in 2 Heften. Heft 1: Die harrisch-wierische Ritterschaft unter der Herrschaft des Deutschen Ordens bis zum Erwerb der jungingenschen Gande; Heft 2: Die Anfänge der Livländischen Ritterschaften. Reval, 1893–1895. Gritzner, Maximilian. Der Adel der Russ. Ostseeprovinzen, (J. Siebmachers's großes Wappenbuch, Band 3, Abt. 11). Nürnberg, 1901. Hausmann, Richard. Ein Zweikampf for Reval im Jahre 1418 – Baltische Monatschrift, 1901, nr.51, lk.137-152. Hechberger, Werner. Adel, Ministerialität und Rittertum im Mittelalter. München, 2004. Hein, Ants. Stenhus’id, arx’id, torne’d ... : Eesti mõisaarhitektuuri vanem kihistus = Stenhus, arx, torne ... : die älteste Schicht der Gutshofarchitektur Estlands. Toim.: Heiki Valk, tõlge saksa keelde; Olaf Mertelsmann. Tartu, 2016. Johansen, Paul. Die Estlandliste des Liber Census Daniae [I–II Halbband]. Kopenhagen, Reval, 1933. Kala, Tiina. Veretöö ja lepitus 14. sajandi Liivimaal. – Tuna: Ajalookultuuri ajakiri, 2014/3, lk. 7-24. Kreem, Juhan. The Town and its Lord. Reval and the Teutonic Order (in the fifteenth century). Tallinn 2002. Leimus, Ivar. Hindadest Tallinnas 15. sajandil. Ajalooline Ajakiri, 2013, 4 (146), lk. 421– 446. Ligi, Herbert. Talupoegade koormised Eestis 13. sajandist 19. sajandi alguseni. Tallinn, 1968. Ligi, Herbert; Moora, Harri. Baltimaade majandus ja ühiskondlik kord 13. sajandi algul – Meie rahvuskultuuri küsimusi (Eesti mõttelugu 47) Tartu, 2003. Mäesalu, Mihkel. Taani kuninga asehaldur Konrad Preen ja Jüriöö ülestõus – Tuna: Ajalookultuuri ajakiri 2021/2, lk 9–24. Mänd, Anu. Pidustused keskaegse Liivimaa linnades. Tallinn, 2004. Paravicini, Werner. Die Preußenreisen des europäischen Adels, Teil. 2. Sigmaringen, 1995. Pastoureau, Michel. Figures de l'héraldique. Paris, 1996. Patzold, Steffen. Das Lehnswesen. München, 2012. Piirimäe, Pärtel. Liivimaa maapäev Wolter von Plettenbergi ajal (1494–1535) – Ajalooline Ajakiri = The Estonian Historical Journal 2008, 1/2, lk 45-88. Raudkivi, Priit. Vana-Liivimaa maapäev: ühe keskaegse struktuuri kujunemislugu. Tallinn, 2007. Reynolds, Susan. Fiefs and Vassals. The Medieval Evidence Reinterpreted. Oxford, 1994. Saare, Tiit. Eesti mõisnike Vapid. Tallinn, 2006. Schilling, Carl. Die lehn- und erbrechtlichen Satzungen des Waldemar-Erich'schen Rechts. Steffenhagen, 1879. Skyum-Nielsen, Niels. Estonia under Danish Rule – Danish Medieval History: New Currents. Niels Skyum-Nielsen und Niels Lund (toim.). Copenhagen, 1981, lk 112–135. Tarvel, Enn. Adramaa: Eesti talurahva maakasutuse ja maksustuse alused 13.–19. sajandil. Tallinn, 1972. Tarvel, Enn. Die Entstehung der grundherrschaftlichen und gutsherrschaftlichen Agrarstrukturen in Estland im 13. und 14. Jahrhundert – Der Ostseeraum und Kontinentaleuropa 1100–1600. Einflußnahme – Rezeption – Wandel. Jens E. Olesen, Detlef Kattinger, Wernicke Horst (toim.). Schwerin, 2004, lk 119–122. Transehe-Roseneck, Astaf von. Das After-Lehen in Livland. Eine rechtshistorische Studie –Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik 1896, lk 59–76. Transehe-Roseneck, Astaf von. Die ritterlichen Livlandfahrer des 13. Jahrhunderts: eine genealogische Untersuchung. Würzburg, 1960. Transehe-Roseneck, Astaf von. Zur Geschichte des Lehnwesens in Livland. Teil I. Das Mannlehen (Mitteilungen aus der livländischen Geschichte, XVIII, 1). Riga, 1903. Vahtre, Sulev. Kuningamehed ja Jüriöö ülestõus – Vikerkaar 1993/4, lk 52–59. Valk, Heiki. From the Iron Age to the Middle Ages: Local Nobility and Cultural Changes in Estonia in the 13th Century – The Reception of Medieval Europe in the Baltic Sea Region (Acta Visbyensia 12), toim. Jörn Staecker. Visby, 2009, lk 273–292. Vasar, Juhan. Taani püüded Eestimaa taasvallutamiseks 1411–1422. Tartu, 1930. Verein für Historische Waffenkunde. Zeitschrift für historische Waffenkunde/2. Akademische Druck- u. Verlagsanstalt. Dresden, 1900–1902, lk. 100–102. Антонов, Владислав. Датская геральдика 12-17 веков. Москва, 2008. Дорошенко В. В. Цены на продукты сельского хозяйства в Ливонии XV века. История СССР, No 2, 1959, lk. 158–169. <center>{{Clickable button 2|Tagasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Harjumaa_Muuseum/liivakast10|class=mw-ui-progressive|padding=40px 40px}}</center> <div style="float:right; margin-top: 0.0em; margin-bottom:3px; background-color: #cee0f2; padding: .2em .6em; font-size: 130%; border:1px solid #A3B1BF;">'''[[Vikipeedia:Harjumaa_Muuseum/liivakast|Tagasi algusse]]''' <span style="font-size: larger; font-weight: bold;">→</span> </div></div> 7sox1qeg0epxhmxs3bkdycztsr5xamc 6168663 6168645 2022-07-27T10:52:17Z Harjumaa Muuseum 147699 wikitext text/x-wiki == Näitusest == Näituse kuraator: Digitaalse näituse koostaja: Täname: == Kasutatud allikad == Aluve, Kalvi. Eesti keskaegsed linnused. Tallinn, 1993. Bagge, Sverre; Gelting, Michael H.; Lindkvist, Thomas (toim.). Feudalism: New Landscapes of Debate (Medieval Countryside 6), Turnhout, 2011. Bloch, Marc. La société féodale; t. I: La formation des liens de dépendance; t. II: Les classes et le gouvernement des hommes. (Collection L'évolution de l'humanité, vol XXXIV et XXXIV) Paris, 1939–1940. Tõlge inglise keelde: Feudal Society; vol 1: The Growth of Ties of Dependence; vol 2: Social Classes and Political Organisation. Translated by L.A. Manyon; foreword by M.M. Postan. London, 1961–1962. Tõlge saksa keelde: Die Feudalgesellschaft. Übersetzt von Eberhard Bohm, Kuno Böse. Frankfurt am Main, Berlin, Wien, 1982. Bunge, Friedrich Georg von, Toll, Robert Baron von. Est- und Livländische brieflade: Pt. 1. Siegel und Münzen der weltlichen und geistlichen Gebietiger über Liv-, Est- und Curland bis zum Jahre 1561. Reval, 1887. Bunge, Friedrich Georg von. Geschichtliche Entwickelung der Standesverhältnisse in Liv-, Esth- und Curland bis zum Jahre 1561. Dorpat, 1838. Bunge, Friedrich Georg von. Das Herzogtum Estland unter den Königen von Dänemark. Gotha, 1877. Dendorfer, Jürgen; Deutinger, Roman (toim.). Das Lehnswesen im Hochmittelalter: Forschungskonstrukte, Quellenbefunde, Deutungsrelevanz. Ostfildern, 2010. Ganshof, François Louis. Qu'est-ce que la féodalité?, Paris, 1944. Tõlge inglise keelde: Ganshof, François Louis. Feudalism. Translated by Philip Grierson. London, New York, 1952. Tõlge saksa keelde: Was ist das Lehnswesen? Übersetzt von Ruth und Dieter Groh. Darmstadt, 1961. Gernet, Axel von. Forschungen zur Geschichte des baltischen Adels: in 2 Heften. Heft 1: Die harrisch-wierische Ritterschaft unter der Herrschaft des Deutschen Ordens bis zum Erwerb der jungingenschen Gande; Heft 2: Die Anfänge der Livländischen Ritterschaften. Reval, 1893–1895. Gritzner, Maximilian. Der Adel der Russ. Ostseeprovinzen, (J. Siebmachers's großes Wappenbuch, Band 3, Abt. 11). Nürnberg, 1901. Hausmann, Richard. Ein Zweikampf for Reval im Jahre 1418 – Baltische Monatschrift, 1901, nr.51, lk.137-152. Hechberger, Werner. Adel, Ministerialität und Rittertum im Mittelalter. München, 2004. Hein, Ants. Stenhus’id, arx’id, torne’d ... : Eesti mõisaarhitektuuri vanem kihistus = Stenhus, arx, torne ... : die älteste Schicht der Gutshofarchitektur Estlands. Toim.: Heiki Valk, tõlge saksa keelde; Olaf Mertelsmann. Tartu, 2016. Johansen, Paul. Die Estlandliste des Liber Census Daniae [I–II Halbband]. Kopenhagen, Reval, 1933. Kala, Tiina. Veretöö ja lepitus 14. sajandi Liivimaal. – Tuna: Ajalookultuuri ajakiri, 2014/3, lk. 7-24. Kreem, Juhan. The Town and its Lord. Reval and the Teutonic Order (in the fifteenth century). Tallinn 2002. Leimus, Ivar. Hindadest Tallinnas 15. sajandil. Ajalooline Ajakiri, 2013, 4 (146), lk. 421– 446. Ligi, Herbert. Talupoegade koormised Eestis 13. sajandist 19. sajandi alguseni. Tallinn, 1968. Ligi, Herbert; Moora, Harri. Baltimaade majandus ja ühiskondlik kord 13. sajandi algul – Meie rahvuskultuuri küsimusi (Eesti mõttelugu 47) Tartu, 2003. Mäesalu, Mihkel. Taani kuninga asehaldur Konrad Preen ja Jüriöö ülestõus – Tuna: Ajalookultuuri ajakiri 2021/2, lk 9–24. Mänd, Anu. Pidustused keskaegse Liivimaa linnades. Tallinn, 2004. Paravicini, Werner. Die Preußenreisen des europäischen Adels, Teil. 2. Sigmaringen, 1995. Pastoureau, Michel. Figures de l'héraldique. Paris, 1996. Patzold, Steffen. Das Lehnswesen. München, 2012. Piirimäe, Pärtel. Liivimaa maapäev Wolter von Plettenbergi ajal (1494–1535) – Ajalooline Ajakiri = The Estonian Historical Journal 2008, 1/2, lk 45-88. Raudkivi, Priit. Vana-Liivimaa maapäev: ühe keskaegse struktuuri kujunemislugu. Tallinn, 2007. Reynolds, Susan. Fiefs and Vassals. The Medieval Evidence Reinterpreted. Oxford, 1994. Saare, Tiit. Eesti mõisnike Vapid. Tallinn, 2006. Schilling, Carl. Die lehn- und erbrechtlichen Satzungen des Waldemar-Erich'schen Rechts. Steffenhagen, 1879. Skyum-Nielsen, Niels. Estonia under Danish Rule – Danish Medieval History: New Currents. Niels Skyum-Nielsen und Niels Lund (toim.). Copenhagen, 1981, lk 112–135. Tarvel, Enn. Adramaa: Eesti talurahva maakasutuse ja maksustuse alused 13.–19. sajandil. Tallinn, 1972. Tarvel, Enn. Die Entstehung der grundherrschaftlichen und gutsherrschaftlichen Agrarstrukturen in Estland im 13. und 14. Jahrhundert – Der Ostseeraum und Kontinentaleuropa 1100–1600. Einflußnahme – Rezeption – Wandel. Jens E. Olesen, Detlef Kattinger, Wernicke Horst (toim.). Schwerin, 2004, lk 119–122. Transehe-Roseneck, Astaf von. Das After-Lehen in Livland. Eine rechtshistorische Studie –Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik 1896, lk 59–76. Transehe-Roseneck, Astaf von. Die ritterlichen Livlandfahrer des 13. Jahrhunderts: eine genealogische Untersuchung. Würzburg, 1960. Transehe-Roseneck, Astaf von. Zur Geschichte des Lehnwesens in Livland. Teil I. Das Mannlehen (Mitteilungen aus der livländischen Geschichte, XVIII, 1). Riga, 1903. Vahtre, Sulev. Kuningamehed ja Jüriöö ülestõus – Vikerkaar 1993/4, lk 52–59. Valk, Heiki. From the Iron Age to the Middle Ages: Local Nobility and Cultural Changes in Estonia in the 13th Century – The Reception of Medieval Europe in the Baltic Sea Region (Acta Visbyensia 12), toim. Jörn Staecker. Visby, 2009, lk 273–292. Vasar, Juhan. Taani püüded Eestimaa taasvallutamiseks 1411–1422. Tartu, 1930. Verein für Historische Waffenkunde. Zeitschrift für historische Waffenkunde/2. Akademische Druck- u. Verlagsanstalt. Dresden, 1900–1902, lk. 100–102. Антонов, Владислав. Датская геральдика 12-17 веков. Москва, 2008. Дорошенко В. В. Цены на продукты сельского хозяйства в Ливонии XV века. История СССР, No 2, 1959, lk. 158–169. <center>{{Clickable button 2|Tagasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Harjumaa_Muuseum/liivakast10|class=mw-ui-progressive|padding=40px 40px}}</center> <div style="float:right; margin-top: 0.0em; margin-bottom:3px; background-color: #cee0f2; padding: .2em .6em; font-size: 130%; border:1px solid #A3B1BF;">'''[[Vikipeedia: Harjumaa_Muuseum/liivakast|Tagasi algusse]]''' <span style="font-size: larger; font-weight: bold;">→</span> </div></div> b3n8ahznb5blh50hroorxw98ghct3rx 6168664 6168663 2022-07-27T10:52:32Z Harjumaa Muuseum 147699 /* Kasutatud allikad */ wikitext text/x-wiki == Näitusest == Näituse kuraator: Digitaalse näituse koostaja: Täname: == Kasutatud allikad == Aluve, Kalvi. Eesti keskaegsed linnused. Tallinn, 1993. Bagge, Sverre; Gelting, Michael H.; Lindkvist, Thomas (toim.). Feudalism: New Landscapes of Debate (Medieval Countryside 6), Turnhout, 2011. Bloch, Marc. La société féodale; t. I: La formation des liens de dépendance; t. II: Les classes et le gouvernement des hommes. (Collection L'évolution de l'humanité, vol XXXIV et XXXIV) Paris, 1939–1940. Tõlge inglise keelde: Feudal Society; vol 1: The Growth of Ties of Dependence; vol 2: Social Classes and Political Organisation. Translated by L.A. Manyon; foreword by M.M. Postan. London, 1961–1962. Tõlge saksa keelde: Die Feudalgesellschaft. Übersetzt von Eberhard Bohm, Kuno Böse. Frankfurt am Main, Berlin, Wien, 1982. Bunge, Friedrich Georg von, Toll, Robert Baron von. Est- und Livländische brieflade: Pt. 1. Siegel und Münzen der weltlichen und geistlichen Gebietiger über Liv-, Est- und Curland bis zum Jahre 1561. Reval, 1887. Bunge, Friedrich Georg von. Geschichtliche Entwickelung der Standesverhältnisse in Liv-, Esth- und Curland bis zum Jahre 1561. Dorpat, 1838. Bunge, Friedrich Georg von. Das Herzogtum Estland unter den Königen von Dänemark. Gotha, 1877. Dendorfer, Jürgen; Deutinger, Roman (toim.). Das Lehnswesen im Hochmittelalter: Forschungskonstrukte, Quellenbefunde, Deutungsrelevanz. Ostfildern, 2010. Ganshof, François Louis. Qu'est-ce que la féodalité?, Paris, 1944. Tõlge inglise keelde: Ganshof, François Louis. Feudalism. Translated by Philip Grierson. London, New York, 1952. Tõlge saksa keelde: Was ist das Lehnswesen? Übersetzt von Ruth und Dieter Groh. Darmstadt, 1961. Gernet, Axel von. Forschungen zur Geschichte des baltischen Adels: in 2 Heften. Heft 1: Die harrisch-wierische Ritterschaft unter der Herrschaft des Deutschen Ordens bis zum Erwerb der jungingenschen Gande; Heft 2: Die Anfänge der Livländischen Ritterschaften. Reval, 1893–1895. Gritzner, Maximilian. Der Adel der Russ. Ostseeprovinzen, (J. Siebmachers's großes Wappenbuch, Band 3, Abt. 11). Nürnberg, 1901. Hausmann, Richard. Ein Zweikampf for Reval im Jahre 1418 – Baltische Monatschrift, 1901, nr.51, lk.137-152. Hechberger, Werner. Adel, Ministerialität und Rittertum im Mittelalter. München, 2004. Hein, Ants. Stenhus’id, arx’id, torne’d ... : Eesti mõisaarhitektuuri vanem kihistus = Stenhus, arx, torne ... : die älteste Schicht der Gutshofarchitektur Estlands. Toim.: Heiki Valk, tõlge saksa keelde; Olaf Mertelsmann. Tartu, 2016. Johansen, Paul. Die Estlandliste des Liber Census Daniae [I–II Halbband]. Kopenhagen, Reval, 1933. Kala, Tiina. Veretöö ja lepitus 14. sajandi Liivimaal. – Tuna: Ajalookultuuri ajakiri, 2014/3, lk. 7-24. Kreem, Juhan. The Town and its Lord. Reval and the Teutonic Order (in the fifteenth century). Tallinn 2002. Leimus, Ivar. Hindadest Tallinnas 15. sajandil. Ajalooline Ajakiri, 2013, 4 (146), lk. 421– 446. Ligi, Herbert. Talupoegade koormised Eestis 13. sajandist 19. sajandi alguseni. Tallinn, 1968. Ligi, Herbert; Moora, Harri. Baltimaade majandus ja ühiskondlik kord 13. sajandi algul – Meie rahvuskultuuri küsimusi (Eesti mõttelugu 47) Tartu, 2003. Mäesalu, Mihkel. Taani kuninga asehaldur Konrad Preen ja Jüriöö ülestõus – Tuna: Ajalookultuuri ajakiri 2021/2, lk 9–24. Mänd, Anu. Pidustused keskaegse Liivimaa linnades. Tallinn, 2004. Paravicini, Werner. Die Preußenreisen des europäischen Adels, Teil. 2. Sigmaringen, 1995. Pastoureau, Michel. Figures de l'héraldique. Paris, 1996. Patzold, Steffen. Das Lehnswesen. München, 2012. Piirimäe, Pärtel. Liivimaa maapäev Wolter von Plettenbergi ajal (1494–1535) – Ajalooline Ajakiri = The Estonian Historical Journal 2008, 1/2, lk 45-88. Raudkivi, Priit. Vana-Liivimaa maapäev: ühe keskaegse struktuuri kujunemislugu. Tallinn, 2007. Reynolds, Susan. Fiefs and Vassals. The Medieval Evidence Reinterpreted. Oxford, 1994. Saare, Tiit. Eesti mõisnike Vapid. Tallinn, 2006. Schilling, Carl. Die lehn- und erbrechtlichen Satzungen des Waldemar-Erich'schen Rechts. Steffenhagen, 1879. Skyum-Nielsen, Niels. Estonia under Danish Rule – Danish Medieval History: New Currents. Niels Skyum-Nielsen und Niels Lund (toim.). Copenhagen, 1981, lk 112–135. Tarvel, Enn. Adramaa: Eesti talurahva maakasutuse ja maksustuse alused 13.–19. sajandil. Tallinn, 1972. Tarvel, Enn. Die Entstehung der grundherrschaftlichen und gutsherrschaftlichen Agrarstrukturen in Estland im 13. und 14. Jahrhundert – Der Ostseeraum und Kontinentaleuropa 1100–1600. Einflußnahme – Rezeption – Wandel. Jens E. Olesen, Detlef Kattinger, Wernicke Horst (toim.). Schwerin, 2004, lk 119–122. Transehe-Roseneck, Astaf von. Das After-Lehen in Livland. Eine rechtshistorische Studie –Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik 1896, lk 59–76. Transehe-Roseneck, Astaf von. Die ritterlichen Livlandfahrer des 13. Jahrhunderts: eine genealogische Untersuchung. Würzburg, 1960. Transehe-Roseneck, Astaf von. Zur Geschichte des Lehnwesens in Livland. Teil I. Das Mannlehen (Mitteilungen aus der livländischen Geschichte, XVIII, 1). Riga, 1903. Vahtre, Sulev. Kuningamehed ja Jüriöö ülestõus – Vikerkaar 1993/4, lk 52–59. Valk, Heiki. From the Iron Age to the Middle Ages: Local Nobility and Cultural Changes in Estonia in the 13th Century – The Reception of Medieval Europe in the Baltic Sea Region (Acta Visbyensia 12), toim. Jörn Staecker. Visby, 2009, lk 273–292. Vasar, Juhan. Taani püüded Eestimaa taasvallutamiseks 1411–1422. Tartu, 1930. Verein für Historische Waffenkunde. Zeitschrift für historische Waffenkunde/2. Akademische Druck- u. Verlagsanstalt. Dresden, 1900–1902, lk. 100–102. Антонов, Владислав. Датская геральдика 12-17 веков. Москва, 2008. Дорошенко В. В. Цены на продукты сельского хозяйства в Ливонии XV века. История СССР, No 2, 1959, lk. 158–169. <center>{{Clickable button 2|Tagasi|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Harjumaa_Muuseum/liivakast10|class=mw-ui-progressive|padding=40px 40px}}</center> <div style="float:right; margin-top: 0.0em; margin-bottom:3px; background-color: #cee0f2; padding: .2em .6em; font-size: 130%; border:1px solid #A3B1BF;">'''[[Vikipeedia:Harjumaa_Muuseum/liivakast|Tagasi algusse]]''' <span style="font-size: larger; font-weight: bold;">→</span> </div></div> 7sox1qeg0epxhmxs3bkdycztsr5xamc Eesti lennuvägi 0 634219 6168639 2022-07-27T10:03:02Z Neptuunium 58653 Ümbersuunamine lehele [[Eesti õhuvägi]] wikitext text/x-wiki #SUUNA [[Eesti õhuvägi]] 8gi2oa87u13bumjon8ip2r9lhehxyfj Gagauusia ATÜ 0 634220 6168647 2022-07-27T10:23:31Z Andreas003 7485 Ümbersuunamine lehele [[Gagauusia]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Gagauusia]] dder1abdk6tqrdap0irhvjna6yiro8w Dnestri vasakkalda ATÜ 0 634221 6168648 2022-07-27T10:24:42Z Andreas003 7485 Ümbersuunamine lehele [[Dnestri vasakkalda autonoomne territoriaalüksus]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Dnestri vasakkalda autonoomne territoriaalüksus]] q7o887a9e6h081jw8di1mctmxrn4kvc Bosuti jõgi 0 634222 6168656 2022-07-27T10:44:17Z Andres 5 Ümbersuunamine lehele [[Bosut]] wikitext text/x-wiki #suuna [[bosut]] pzgwf8ux4fg989wirigfyu1v85yf24d