Vikipeedia etwiki https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Esileht MediaWiki 1.39.0-wmf.22 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikipeedia Vikipeedia arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu Portaal Portaali arutelu Mustand Mustandi arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Tööriist Tööriista arutelu Tööriista määratlus Tööriista määratluse arutelu Lõuna-Korea 0 768 6168928 6125537 2022-07-28T00:08:37Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.8 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2010}}{{viita}} {{Riik | riiginimi = Korea Vabariik | omastav = Lõuna-Korea | nimi1_keel = korea | nimi1 = 대한민국 / 大韓民國 | nimi1_latin = Daehan Minguk | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Emblem of South Korea.svg | vapi_laius = 125px | asendikaart = South Korea in its region.svg | deviis = | riigikeel = [[korea keel|korea]] | ametlik_keel = | pealinn = [[Soul]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[Yoon Suk-yeol]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Han Duck-soo]] | pindala = 99720 | pindala_viide = <ref name="cia" /> | rahvaarv = | iseseisvus = [[15. august]]il [[1948]] | valuuta = [[Lõuna-Korea vonn|vonn]] | ajavöönd = [[maailmaaeg]] +9 | hümn = [[Aegukga]] | usund = | üladomeen = [[.kr]] | telefonikood = 82 | riigikord = | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = KOR | märkused = }} '''Korea Vabariik''' (lühinimi '''Lõuna-Korea'''; [[korea keel]]es 대한민국 ''Daehan Minguk'', mitteametlikult 한국 ''Hangeuk'') on riik [[Ida-Aasia]]s, mis hõlmab [[Korea poolsaar]]e lõunaosa. Lõuna-Korea pindala on 98 480&nbsp;km², millest maismaad 98 190 ja vett 290&nbsp;km². Maismaapiir (238&nbsp;km) on Lõuna-Koreal ainult põhjast [[Põhja-Korea]]ga, koos millega ta moodustas [[1948]]. aastani ühtse riigi. Kagusse teisele poole [[Jaapani meri|Jaapani merd]] ja [[Korea väin]]a jääb [[Jaapan]]. == Nimi == Riigi koreakeelne nimi tähendab "Suur Hani Vabariik" ning selle aluseks on võetud [[Korea]] ametlik nimi [[1890. aastad|1890. aastatest]] [[Jaapani okupatsioon Koreas|Jaapani okupatsioonini Koreas]] ''Daehan Jeguk'' (대한제국; 大韓帝國; "Suur Hani Impeerium"). Lõuna-Koreas kasutatakse tavaliselt oma riigi kohta ka veel üht lihtsamat nime – ''Namhan'' (남한; 南韓; "Lõuna-Han"), [[Põhja-Korea]]s aga Lõuna-Korea kohta nime ''Namchosŏn'' (남조선; 南朝鮮; "Lõuna-[[Choson|Chosŏn]]" ([[McCune-Reischaueri transkriptsioon]]) / "Lõuna-[[Joseon]]" ([[Korea uus omaladina]])). ==Loodus== ===Kliima=== Lõuna-Koreas on niiske [[mandriline kliima|mandriline]] niiske [[lähistroopiline kliima]], mida mõjutavad [[mussoon]]id. Suvel on lühike vihmahooaeg – ''jangma'', mis kestab [[juuni]] lõpust [[juuli]] lõpuni. Talvel langeb temperatuur enamjaolt −7... –1&nbsp;°C-ni, kuid võib olla ka palju külmem. Tavaline [[august]]ikuu temperatuur on +22... +30&nbsp;°C. ==Riik== ===Pealinn=== [[Pilt:Aerial view of Seoul 1.jpg|pisi|Soul]] [[Pilt:Haeundae 2008.png|pisi|Busan]] Lõuna-Korea [[pealinn]] on [[Soul]] (''서울''). Et vältida praeguse pealinna ülerahvastatust ja majanduse liigset koondumist sinna, sooviti 2004. aasta kava kohaselt rajada [[Lõuna-Chungcheongi provints]]i keskele [[Yeongi maakond|Yeongi maakonna]] ja [[Gongju]] alale uus pealinn. Ehituse alustamist plaaniti 2007. aastale ja lõpetamist 2030. aastale. Ehituse maksumuseks hinnati 45 miljardit [[USA dollar]]it. Kava kohaselt poleks riigivõimuasutuste üleviimine alanud enne 2012. aastat. Uude linna sooviti üle viia valitsusasutused ning võib-olla ka parlament ja ülemkohus.{{lisa viide}} ===Suuremad linnad=== {| class=wikitable |- ! Koht ! Linn ! Elanike arv <br><small>(2015)</small> |- | align=center | 1 | [[Soul]] | align=right | 9 904 312 |- | align=center | 2 | [[Busan]] | align=right | 3 448 737 |- | align=center | 3 | [[Incheon]] | align=right | 2 890 451 |- | align=center | 4 | [[Daegu]] | align=right | 2 446 052 |- | align=center | 5 | [[Daejeon]] | align=right | 1 538 394 |- | align=center | 6 | [[Gwangju]] | align=right | 1 502 881 |- | align=center | 7 | Suwon | align=right | 1 194 313 |- | align=center | 8 | Ulsan | align=right | 1 166 615 |- | align=center | 9 | [[Changwon]] | align=right | 1 059 241 |- | align=center | 10 | Goyang | align=right | 990 073 |} ===Riigikord=== Alates [[1987]] kehtivat riigikorda nimetatakse kuuendaks vabariigiks. Korea Vabariik on [[presidentaalne vabariik]]. Riigipea on [[Lõuna-Korea president|president]], kelle ametiaeg kestab viis aastat. [[Lõuna-Korea parlament|Parlament]] (''Gukhoe'') on 300-liikmeline, ühekojaline ja valitakse iga nelja aasta järel. Peamised erakonnad on parempoolne [[Saenuri]] ja vasaktsentristlik [[Demokraatlik Ühtsuspartei]]. President nimetab ametisse [[Lõuna-Korea peaminister|peaministri]] ja ministrid. [[Fail:서울 선릉과 정릉 선릉(성종대왕릉) 동측무석인 측면 미술 2005년(출처 국립문화재연구소).jpg|pisi|Joseoni dünastia üheksanda kuninga Seongjongi kuju ta haual Seolleungis 1495. aastast]] ===Sümbolid ja tähised=== Lõuna-Korea sümbolid on [[Lõuna-Korea lipp|lipp]], [[Lõuna-Korea vapp|vapp]] ja hümn ([[Aegukga]]). Lõuna-Korea [[rahvuspüha]], vabastuspäev, on 15. augustil ([[1945]]). Lõuna-Korea [[tippdomeen]] on [[.kr]]. [[Telefon]]itsi helistades on Lõuna-Korea [[Maakood (telefon)|maakood]] 82. ===Haldusjaotus=== [[Fail:South Korea, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|Lõuna-Korea 1. järgu haldusüksused]] {{vaata|Lõuna-Korea haldusjaotus}} Lõuna-Korea [[1. järgu haldusüksus]]ed on provintsid (ainsuses ''도''; ''do'') ja provintsi õigusega linnad (ainsuses ''광역시''; ''gwangyok-si''). Mõlemad jagunevad omakorda ''gun''<nowiki/>'ideks (ainsuses ''군'') ja ''eup''<nowiki/>'ideks (ainsuses ''읍''), mis on linnadest väiksemad haldusüksused. Linnad koosnevad linnaosadest ehk ''dong''<nowiki/>'idest (ainsuses ''동''). ===Ajavöönd=== Lõuna-Korea ajavöönd on [[maailmaaeg]] + 9 tundi. ==Rahvastik== Lõuna-Korea rahvaarv oli 2003. aastal 48 289 037. 2007. aasta oktoobris ületas rahvaarv 50 miljoni piiri{{lisa viide}}. 2010. aastal oli rahvaarv 48 875 000.<ref name="index" /> Sellega on Lõuna-Korea maailma riikide seas [[Riikide loend rahvaarvu järgi|24. kohal]] [[Itaalia]] ja [[Ukraina]] vahel. [[Keskmine eluiga]] on 77,23 aastat. Lõuna-Korea on üherahvuseline riik. Peale [[korealased|korealaste]] elab seal umbes 20 000 [[hiinlased|hiinlast]]. [[Kristlus|Kristlasi]] on 49%, [[budism|budiste]] 47%, [[konfutsianism|konfutsianiste]] 3%, [[Chondogyo]]-usulisi (Taevase Tee religioon) ja teisi 1%. ==Majandus== Lõuna-Korea rahaühik on [[Lõuna-Korea vonn]] (KRW) (원). 2010. aastal oli Lõuna-Korea SKP 1,467 triljonit [[USA dollar]]it.<ref name="cia" /> Riigieelarve tulusid oli 2010. aastal 248,3 miljardit ja kulusid 267,3 miljardit dollarit.<ref name="cia" /> 2010. aastal oli töötus 3,3%. 2009. aastal oli see 3,7%. 2006. aastal elas alla [[vaesuspiir]]i 15% elanikkonnast.<ref name="cia" /> {| class="wikitable" style="text-align:center" |+ SKT ja tööjõu jaotumine sektoritesse<ref name="cia" /> !Sektor !! SKT osakaal (2008) !! Tööjõu osakaal (2010) |- | bgcolor="#FFE7BA" | Põllumajandus | 3% || 7,3% |- | bgcolor="#FFF5EE" | Tööstus | 39,4% || 24,3% |- | bgcolor="#EEEEE0" | Teenindus | 57,6% || 68,4% |- |} === Väliskaubandus === Lõuna-Korea suurimad ekspordiartiklid on [[pooljuht|pooljuhid]], traadita sidevahendid, mootorsõidukid, arvutid, [[teras]], laevad ja naftakeemia. Lõuna-Korea tähtsaimad ekspordipartnerid on [[Hiina]] 23,2%, [[Ameerika Ühendriigid]] 10,1%, [[Jaapan]] 5,8% ja [[Hongkong]] 5,3% (2009).<ref name="cia" /> Lõuna-Korea suurimad impordiartiklid on masinad, elektroonika, [[õli]], teras, transpordivarustus, orgaanilised kemikaalid ja plast. Lõuna-Korea tähtsaimad impordipartnerid on Hiina 16,8%, Jaapan 15,3%, Ameerika Ühendriigid 9%, [[Saudi Araabia]] 6,1% ja [[Austraalia]] 4,6% (2009).<ref name="cia" /> ===Põllumajandus=== Peamiselt kasvatatakse riisi ja muid teravilju, mida on hea käsitsi korjata. ===Maavarad=== Maavaradena leidub Lõuna-Koreas rauamaaki ja põhjaosas ka vasemaaki. ==Transport== ===Teedevõrk=== {{vaata|Teed Lõuna-Koreas|Lõuna-Korea kiirteed}} Lõuna-Korea teedevõrk on 2008. aasta seisuga 103 029&nbsp;km pikk.<ref name="cia" /> ===Raudteed=== {{vaata|Raudteetransport Lõuna-Koreas}} Lõuna-Korea raudteevõrk on 2008. aasta seisuga 3381&nbsp;km pikk.<ref name="cia" /> ===Lennundus=== [[Pilt:Korean Air A330-223 (HL7552) taxiing at Nagasaki Airport.jpg|pisi|Korean Airi [[Airbus A330]]-200]] Lõuna-Koreas oli 2010. aastal 116 [[lennujaam]]a, millest 72 [[rada (lennundus)|hoovõturajad]] on [[asfaltbetoon|asfalteeritud]]. Lennujaamu, mille hoovõturada oli pikem kui 3047&nbsp;m, oli neli. Lõuna-Korea suurim lennujaam on [[Incheoni rahvusvaheline lennujaam]], mis teenindas 2007. aastal rohkem kui 30 miljonit reisijat.<ref name="Eykyf" /> Lõuna-Korea rahvuslik ja samuti suurim lennufirma on [[Korean Air]], mis aastal 2008 teenindas 2,1 miljonit reisijat. ==Haridus== Korea koolides kestavad tunnid tööpäeviti tavaliselt kella üheksast hommikul kuni kella kolmeni. Laupäeval on tunnid kella kaheteistkümneni. Koolis käiakse aasta läbi, on vaid kaks kuuajalist vaheaega, üks suvel ja teine talvel. Pärast koolipäeva lõppu lähevad mõned õpilased tunniks-paariks veel eraakadeemiasse (학원; ''hak'won''), söövad siis kodus lõunat ja on pärast seda veel kella kümneni koolis. Nii valmistuvad nad kolledžisse sisseastumiseks vajalikuks lõpueksamiks (입학시험; ''iphak´siham''). See raske test püütakse sooritada võimalikult hästi. Kõik ei pea pingele vastu ja katkestavad õpingud. Tuleb ette, et õpilased jäävad tunni ajal kurnatusest magama. Õpetajad ei näe selles probleemi, vaid omistavad lihtsalt õpilasele soovi eksamil läbi kukkuda. Üliõpilaste seas on väga populaarne olla kõrgkooli elus aktiivne. Tudengid on poliitilises küsimustes väga protestivalmis. Suurlinnades Soulis, [[Busan]]is ja [[Daegu]]s ei ole harulduseks suured tänavarahutused. Kõige rohkem protestitakse riigis viibivate USA vägede vastu. Igal laupäeval on [[politsei]] avaliku korra eriüksused tegutsemisvalmis. Isegi koolide kehalise kasvatuse tundides valitseb sõjaväeline kord ning on juhtunud, et õpetaja on õpilasi vägivaldselt karistanud. ==Sõjavägi== Sõjaväkke minnakse kohe pärast keskhariduse omandamist ja sõjavägi kestab 2 aastat. Sõjaväes õpetatakse noortele Korea võitluskunsti ''[[taekwondo]]''<nowiki/>'d ja muid enesekaitsevõtteid. ==Vaata ka== *[[Korea lõhenemine]] *[[Lõuna-Korea ansamblite loend]] *[[Lõuna-Korea jalgpallikoondis]] *[[Lõuna-Korea riigipeade loend]] *[[Lõuna-Korea valitsusjuhtide loend]] *[[Lõuna-Korea välisministrite loend]] *[[Lõuna-Korea 2014. aasta taliolümpiamängudel]] *[[Eesti – Lõuna-Korea suhted]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="cia">[https://web.archive.org/web/20150703194347/https://www.cia.gov/Library/publications/the-world-factbook/geos/ks.html cia.gov] vaadatud 8.05.2011.</ref> <ref name="index">[http://www.index.go.kr/egams/stts/jsp/potal/stts/PO_STTS_IdxMain.jsp?idx_cd=1009&bbs=INDX_001 index.go.kr] vaadatud 8.05.2011.</ref> <ref name="Eykyf">[http://www.airport.kr/notice/NoticeView.iia?functioncode=46&bulletinid=5049 airport.kr] vaadatud 8.05.2011.</ref> }} ==Välislingid== {{vikisõnaraamatus}} {{Commonskat|South Korea}} *[http://korea.net/ Lõuna-Korea ametlik infoportaal – korea.net] *[http://www.ffwpui.org/ Korea keel] (Korea keeleni jõudmiseks tuleb valida vasakult valik "Learn Korean". Tähestik on 5. õppetunnis.) * [http://arvamus.postimees.ee/3622713/erki-loigom-louna-korea-edukas-kuid-depressioonis-aasia-tiiger?-edukas-kuid-depressioonis-aasia-tiiger= "Erki Loigom: Lõuna-Korea – edukas, kuid depressioonis Aasia tiiger"] Postimees, 17. märts 2016 {{Aasiariigid}} {{koord |type=country |region=KR |dim=625000}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Aasia maad]] [[Kategooria:Lõuna-Korea| ]] ikrcqalzmqsdzhn1reipepx72tbokbc Meka 0 867 6168919 5834989 2022-07-27T21:58:13Z CommonsDelinker 1930 Fail MAKKAH_-_panoramio.jpg on eemaldatud, sest kasutaja [[commons:User:Rosenzweig|Rosenzweig]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: per [[:c:Commons:Deletion requests/File:برج ساعة مكة.jpg|]]. wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Meka | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = araabia | مكة | Makkah | omakeelne_nimi_2 = | | | pilt = | pildiallkiri = [[Masjid al-Haram]] ja [[Abraj Al-Bait|Abraj al-Bait]] | pindala = 850 | elanikke = | asendikaart = Saudi Araabia }} '''Meka''' ([[araabia keel|araabia]] مكة ''Makkah'', ka مكة المكرمة ''Makkat al-Mukarramah'') on linn [[Saudi Araabia]] läänepiirkonnas [[Meka provints]]is, [[muslim]]ite püha linn. Mekasse võivad siseneda ainult muslimid. Muslimitele on [[palverännak]] ([[hadž]]) Mekasse üks [[islam]]i nn [[islami viis sammast|viiest sambast]]. Iga muslim peab, kui tal on võimalik, sooritama elus vähemalt ühe korra palverännaku Mekasse. Elanikke 1 179 200 (2004). ==Palverännakud Mekasse== [[Image:Supplicating Pilgrim at Masjid Al Haram. Mecca, Saudi Arabia.jpg|thumb|Palvetav [[palverändur]] Mekas [[Masjid al-Ḥarām]]i mošees]] [[Palverännak]]ute keskpunktiks Mekas on [[Masjid al-Ḥarām]]i [[mošee]]s asuv [[Kaaba]], mille [[islami arhitektuur]]i kõige pühama ehitisena rajasid pärimuse kohaselt [[Aabraham]] ja tema poeg [[Ismael]]. Palverändurite rituaalide hulka kuulub seitsmekordne käimine ümber Kaaba, [[must kivi|musta kivi]] suudlemine ja joomine [[Zemzemi kaev]]ust. Hadži ajal käivad palverändurid ära ka [[Arafati mägi|Arafati mäel]] ja loobivad Mina külas seitse sümboolset kivi [[Saatan]]at kujutava samba pihta. Kõik muslimid, kus tahes nad ka ei asuks, palvetavad viis korda päevas Mekas asuva Kaaba poole. ==Intsidendid Mekas== Hadž on kuulus kui maailma suurim iga-aastane rahvakogunemine. Kuna sel ajal saabub Mekasse tihtipeale korraga enam kui 2 miljonit palverändurit, pole harvad õnnetused, surmajuhtumid ja isegi enam kui 100 hukkunuga intsidendid. Kõige enam õnnetusi juhtub tavaliselt saatanasammaste ([[Jamrah al-Aqaba]]) loopimisel. * 1987. aasta hadži ajal oli intsident [[Iraan]]i-meelsete meeleavaldajatega, kus kokkupõrkes [[Saudi Araabia]] võimudega hukkus enam kui 400 inimest. * 1990. aastal kukkus kokku pühapaikade juurde viiv jalakäijate tunnel; hukkus 1426 inimest. * 1994. aastal hukkus Saatana kividega loopimise rituaali ajal 270 inimest. * 1997. aastal hukkus [[Mina linn|Mina]] telklinnakus puhkenud tulekahjus 343 palverändurit, vigastada sai 1500 inimest. Pärast seda on kasutusele võetud tulekindlad telgid. ==Vaata ka== * [[Umm Alqura Ülikool]] * [[Meka metroo]] [[Kategooria:Saudi Araabia linnad]] [[Kategooria:Islam]] [[Kategooria:Meka| ]] mw8qs55et1iualipp4oz6q3xbm5nijz Põhjasõda 0 934 6168770 6168576 2022-07-27T16:35:27Z W.A. von Schlippenbach 163078 Lisasin viited alapeatükile ,,Sõjategevus Valgevenes ja Ukrainas." wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib 1700 alanud sõjast; mõnikord nimetatakse Põhjasõdadeks ka [[Põhjamaade seitsmeaastane sõda|Põhjamaade seitsmeaastast sõda]] ja [[Teine Põhjasõda|Teist Põhjasõda]]; üldmõiste kohta vaata [[Põhjasõjad]]}} {{keeletoimeta}} {{Lisaviiteid|kuu=märts|aasta=2018}} {{Sõjaline konflikt |konflikt=Põhjasõda |osa= |pilt=Great Northern War.jpg |pildiallkiri=Ülevalt päripäeva: [[Narva lahing (1700)|Narva lahing]], [[Spilve lahing]], [[Poltava lahing]], [[Riilahti lahing]], [[Gadebuschi lahing]] |aeg=[[1700]]–[[1721]] |koht= [[Euroopa]] |tulemus= Venemaa tsaaririigi ja tema liitlaste võit. Sõja lõpetas [[Uusikaupunki rahu]]. |osaline1= {{PisiLipp|Rootsi}}<br>[[Pilt:Ottoman Flag.svg|25px]] [[Osmanite riik]]<br>[[Pilt:Flag of the Cossack Hetmanat.svg|25px]] [[Kasakad]] |osaline2= {{PisiLipp|Venemaa}} [[Venemaa tsaaririik|tsaaririik]]<br>{{PisiLipp|Taani}}<br> {{Pisilipp|Saksimaa kuurvürstiriik}}<br>[[Pilt:Herb Rzeczypospolitej Obojga Narodow.svg|20px]] [[Rzeczpospolita]]<br>[[Pilt:Flag of the Kingdom of Prussia (1701-1750).svg|25px]] [[Preisimaa kuningriik]]<br>[[Pilt:Flag of Hanover (1692).svg|25px]] [[Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstiriik|Hannover]] |väejuht1={{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Karl XII]]<br> {{Riigi ikoon|Osmanite riik}} [[Ahmed III]]<br>[[Pilt:Flag of the Cossack Hetmanat.svg|25px]] [[Ivan Mazepa]]<br>[[Stanisław Leszczyński]] <br>[[Kazimierz Lew Sapieha]] |väejuht2={{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Peeter I]]<br>{{Riigi ikoon|Taani}} [[Frederik IV]]<br>{{Pisilipp|Saksimaa kuurvürstiriik}}<br> [[Pilt:Herb Rzeczypospolitej Obojga Narodow.svg|20px]] [[August II Tugev]] |jõud1= |jõud2= |kaotused1= |kaotused2= |märkused= Venemaa sai endale mitmed Rootsi valdused, kaasa arvatud Liivimaa. Preisimaa sai Rootsile kuulunud Pommeri, Hannover sai Bremen-Verdeni. }} {{Põhjasõja sündmused}} '''Põhjasõda''' oli [[1700]].–[[1721]]. aastal [[Läänemeri|Läänemere]] ülemvõimu pärast peetud [[sõda]], milles osalesid ühel pool [[Rootsi]], vastaspoolel [[Moskva tsaaririik]], [[Taani]], [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa]], [[Rzeczpospolita]] ning [[1713|1713. aastal]] liitusid nendega [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa]] ja [[Hannoveri kuurvürstiriik|Hannover]] (Suurbritannia). Sõda lõppes Rootsi kaotusega, mis vormistati [[Uusikaupunki rahu]]ga. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemere ja meretagused territooriumid, suurriigiks sai Moskva tsaaririik, uue nimega [[Venemaa keisririik]]. <ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Jaan Sitska|pealkiri=Ajaloo algõpetus, lõpuosa, viies trükk|aasta=1928|koht=Tallinn|kirjastus=Albert Org-i kirjastus|lehekülg=28-30}}</ref> [[16. sajand]]i lõpu ja [[17. sajand]]i vallutuste tulemusel muutus Rootsi Euroopa suurriigiks [[Karl X Gustav|Karl X]] ja [[Karl XI]] ajal. Rootsi oli vallutanud [[Karjala]] ja [[Ingeri]] (vallutused kinnitati [[Stolbovo rahu]]ga [[1617]]. aastal), [[Eestimaa kubermang|Eestimaa]], [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]] ning [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastases sõjas]] muuhulgas [[Lääne-Pommeri]], [[Wismar]]i, [[Bremeni hertsogiriik|Bremeni hertsogiriigi]] ja [[Verden]]i. Samuti oli Rootsi vallutanud maakondi [[Taani|Taanis]] ja [[Norra|Norras]]: Taanis [[Skåne maakond|Skåne]], [[Blekinge maakond|Blekinge]] ja [[Halland]]i (vallutus kinnitati [[Roskilde rahu]]ga [[1658]]), Norras [[Jämtland]]i, [[Härjedalen]]i, Trondheimi ja [[Bohuslän]]i. Lisaks vallutas Rootsi [[Saaremaa]] ja [[Ojamaa]]. <ref>{{Netiviide|url=https://www.opiq.ee/kit/23/chapter/1040|pealkiri=Euroopa 17. sajandil|täpsustus=Rootsist saab suurriik}}</ref> Naaberriikide rahulolematust põhjustas see, et [[Läänemeri]] oli muutunud justkui Rootsi sisemereks ning [[Hansa Liit]] oli oma mõju minetanud ja Rootsi kontrollis olulisis sadamaid.Rahulolematus avaldus juba mõnes varasemas väiksemas sõjas, sealhulgas [[Skåne sõda|Skåne sõjas]] ([[1675]]–[[1679]]). <ref>{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/event/Scanian-War|pealkiri=Scanian war|vaadatud=19.07.2022|keel=Inglise}}</ref> Pärast Ingeri ja Karjala loovutamist Rootsile 1617. aasta [[Stolbovo rahu]]ga jäi Venemaa ilma otsesest ligipääsust Läänemerele. Venemaa ainuke meretee Euroopasse oli [[Arhangelsk]]ist, mis oli jäävaba mõne kuu aastas. [[Ivan IV]] katse vallutada [[Baltimaad]] oli nurjunud ([[Liivi sõda]] [[1558]]–[[1583]]). 17. sajandil oli Venemaal kodusõda ning polnud võimalik Rootsile kaotatud alasid tagasi võita. Vene tsaar [[Peeter I]] oli [[1696]]. aastal vallutanud [[Azov]]i kindluse [[Must meri|Musta mere]] ääres. [[Karlowitzi rahu]]ga tagas ta rahu oma riigi lõunaosas. Edasi püüdis ta Läänemere äärde välja jõuda. <ref name=":0" /> Taani tahtis Rootsilt tagasi saada Skånet, Blekinget ja Hallandit, mis olid 17. sajandi sdades kaotatud. Samuti tahtis Taani, et Rootsi väed lahkuksid Rootsi [[satelliitriik|satelliitriigist]] [[Holstein-Gottorp]]ist. [[August II Tugev]] uue Poola kuningana tahtis vallutada Liivimaa, et kindlustada end kuningana. Ta soovis laiendada Poola territooriumi ning enda maksubaasi. <ref>{{Netiviide|url=https://www.historylearningsite.co.uk/frederick-william-the-great-elector/frederick-i-of-brandenburg/the-great-northern-war/|pealkiri=The Great Northern War|vaadatud=19.07.2022|keel=Inglise}}</ref> [[Pilt:Irp1701.jpg|pisi|[[Poola kuningas|Poola kuninga]] ja [[Saksimaa kuurvürst]]i [[August II Tugev]]a valdused 1701. aastal]] 24. märtsil [[1698]] sõlmiti liit [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa kuurvürstiriigi]] ja Moskva tsaaririigi vahel. <ref>{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|aasta=2018|kirjastus=Grenader|lehekülg=11}}</ref> Augustis 1698. aastal leppisid Peeter I ning [[Saksi kuurvürst]] ja [[Poola kuningas]] August II Tugev kokku Rootsi-vastases liidus [[Rava-Ruska]]s, väikelinnas [[Lviv]]ist põhja pool. Liivimaa aadlik [[Johann Reinhold von Patkul]] lubas August II-le [[Liivimaa]] aadli abi Rootsi-vastases võitluses. <ref name=":1">{{Netiviide|url=http://www.estonica.org/en/History/1558-1710_Estonia_under_Swedish_rule/The_Great_Northern_War_End_of_Swedish_rule_in_Estonia/|pealkiri=The Great Northern War. End of Swedish rule in Estonia|vaadatud=19.07.2022|keel=Inglise}}</ref> Moskva tsaar Peeter I ja August II Tugev olid ühel meelel, et kogu [[Vana-Liivimaa]] peab jääma pärast Rootsi alistamist [[Rzeczpospolita]]le. <ref name=":1" /> 12. novembril [[1699]] ühines liiduga Taani kuningas [[Frederik IV]], et võita tagasi Taani kaotatud positsioon Läänemerel. Taani [[mobilisatsioon|mobiliseeris]] oma sõjalaevastiku ning koondas oma armee Rootsi liitlase [[Holstein-Gottorpi hertsogkond|Holstein-Gottorpi hertsogiriigi]] piirile. <ref>{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=12}}</ref> Hiljem ühines liiduga [[Brandenburg-Preisimaa]]. <ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsevtkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=46-47}}</ref> Liitlased eeldasid, et [[1697]]. aastal Rootsis võimule tulnud noor kuningas [[Karl XII]] ei suuda neile sõjalist vastupanu osutada. <ref name=":0" /> == Sõja algus == Sõda algas [[22. veebruar]]il ([[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi 12. veebruaril) [[1700]] [[Saksimaa kuurvürst]]i ja [[Poola kuningas|Poola kuninga]] [[August II Tugev]]a vägede ootamatu, ilma sõjakuulutuseta rünnakuga [[Riia]]le. [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa aadel]] ei asunud Saksi poolele. [[Riia kindlus]]t vallutada ei õnnestunud, Augusti sõjaline edu oli tagasihoidlik. <ref name=":1" /> [[Rzeczpospolita]] tundis end August II poolt petetuna ning kuulutas, et Poola ei ole Rootsiga sõjas. Kuningas Augusti II Tugevaga liitusid alguses üksikud [[magnaat|magnaadid]], sealhulgas vürst [[Hieronim Augustyn Lubomirski]]. <ref>{{Raamatuviide|autor=Hermann Schreiber|pealkiri=August Tugev, Galantne vallutaja|aasta=1997|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst|lehekülg=162}}</ref> Kuulnud Riia ründamisest, otsustas Taani kuningas [[Frederik IV]] rünnata Rootsi liitlast Holstein-Gottorpi. [[11. märts]]il kuulutas Taani Rootsile sõja ja Taani väed marssisid [[Holstein-Gottorp]]i sisse, vallutades selle [[Schleswig]]i-osa. ==Rootsi esimesed võidud== ===Võit Taani üle=== Rootsi kuningas otsustas saata Holsteini 17 000 sõdurit ning kuulutas välja mobilisatsiooni. Rootsi sõjavägi oli hea ettevalmistusega, sõjavägi oli paremini välja õpetatud kui naaberriikide omad ning suutsid nii lahinguväljal paremini manööverdada. <ref>{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=81}}</ref> [[William III]], kes oli tollal nii Inglismaa, Iirimaa ja Šotimaa kuningas kui ka [[Hollandi provintsid]]e asehaldur, soovis säilitada [[Põhja-Euroopa]]s rahu ning ''[[status quo|status quo-d]]''. Et Taani oli ründaja, asus William Rootsi poolele ning saatis 25 [[liinilaev (sõjandus)|liinilaevast]] koosneva Inglise-Hollandi [[eskaader|eskaadri]] admiral [[George Rooke]]'i juhtimisel Rootsi toetuseks [[Göteborg]]i. <ref name=":2" /> Rootsil oli sõjalaevastik 38 liinilaeva ja 12 [[fregatt|fregatiga]], <ref>{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=44}}</ref> Taanil oli 33 liinilaeva ja 7 fregatti. Julge manöövriga õnnestus Rootsi laevastikul sõita läbi [[Sund]]i väiksema [[faarvaater|faarvaatri]], jäädes Sundi kaldal asuvate Taani [[kindlus]]te [[suurtükk]]ide [[laskeulatus]]est väljapoole. Rootsi laevastik ühines Inglise-Hollandi eskaadriga. Nüüd oli 33 liinilaevaga Taani laevastik vastamisi rohkem kui 60 liinilaevaga, mistõttu Taani admiral ei julgenud [[merelahing]]ut pidada. Taani sõjalaevad ei lahkunud sadamast. <ref name=":2" /> Karl XII maabus [[23. juuli]]l 1700. aastal koos liitlastega Taani peasaarel [[Sjælland]]il [[Humlebæk]]i lähedal [[Kopenhaagen]]ist põhja pool ning hõivas sealsed maa-alad. Augustis asusid Rootsi väed liitlastega Kopenhaagenit piirama. <ref>{{Netiviide|url=http://www.roskildehistorie.dk/1700/billeder/krige/nordisk/nordiskkrig.htm|pealkiri=Store Nordiske Krig|vaadatud=19.07.2022|keel=Taani}}</ref> Taani laevastik oli vastamisi endast palju võimsamaga ning armee oli kaugel [[Holstein]]is hertsog [[Friedrich IV (Holstein-Gottorp)|Friedrich IV]] vastu sõdimas. <ref name=":2" /> Kopenhaagenit ei vallutatud. Frederik IV tunnistas oma kaotust ja soovis alustada rahuläbirääkimisi. [[18. august]]il sõlmiti Holstein-Gottorpi ja Taani vahel [[Travendali rahu]]leping, mille kohaselt taastati ''status quo'' (rootslased lahkusid Sjællandist ja taanlased Gottorpist) ning Taani lahkus Rootsi-vastasest koalitsioonist. Taani ei tohtinud 9 aasta jooksul Rootsi vaenlasi toetada. Lepingu täitmist pidid jälgima Inglismaa, Holland, [[Lüneburg-Celle]] ja Hannover. <ref>{{Raamatuviide|pealkiri=Eesti ajalugu IV|aasta=2003|koht=Tartu|kirjastus=Ilmamaa|lehekülg=24}}</ref> Põhjasõja esimene sõjakäik lõppes kiiresti ja peaaegu veretult. Taani väljus (ajutiselt) sõjast, Rootsi põhivastaseks jäid Venemaa ja Poola-Saksimaa. <ref>{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=53}}</ref> ===Sõjategevus Liivimaal 1700–1701=== [[Pilt:Carte des Estats de Suede, de Dannemarq, et de Pologne; sur la Mer Baltique.jpg|pisi|300px|"Kaart Rootsi, Taani ja Poola valdustest 1700. aastal". <br>[[Nicolas de Fer]]i kaart aastast [[1700]]]] [[Pilt:Victory at Narva.jpg|pisi|"Rootslaste võit Narva all 1700. aastal". <br>[[Gustaf Cederström]]i maal aastast [[1910]]]] [[1700]]. aasta mais jõudis [[Soome]]st Liivimaale 3200 Rootsi sõdurit, kes lõid Saksi väed Liivimaalt minema. Kuid juba augustis naasis Saksi kuurvürst koos 18 000 mehega Liivimaale, vallutas tagasi Rootsi alasid ning asus uuesti [[Riia]]t piirama. <ref>{{Raamatuviide|autor=V. Fainštein jt.|pealkiri=Eesti rahva ajaloost Põhjasõja aastail 1700-1721|aasta=1960|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti riiklik kirjastus|lehekülg=36}}</ref> [[Vene-Türgi sõda (1686–1699)|Vene-Türgi sõjas]] (1686–1699) ühines Venemaa [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] vastase liiduga (sinna kuulusid [[Saksa-Rooma riik|Austria]], [[Rzeczpospolita]] ja [[Veneetsia vabariik]]). Aastatel 1687 ja 1689 korraldas Moskva sõjaretki Osmanite riigi [[vasall]]i, [[Krimmi khaaniriik|Krimmi khaaniriigi]] vastu. Aastatel 1695 ja 1696 vallutas Venemaa [[Aasovi sõjakäigud|Aasovi sõjakäikude]] tulemusena lõpuks Azovi kindluse ning allutas osa [[Aasovi meri|Aasovi merest]] rannikualaga Venemaa tsaaririigile. <ref>{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=67-68}}</ref> [[Osmanite riik|Osmanite riigiga]] vaherahu sõlminud Venemaa kuulutas 30. (vkj 19.) augustil ([[Rootsi kalender|Rootsi kalendri]] järgi 20. augustil) Rootsile sõja ning ründas septembris Rootsile kuuluvat Soomet ja [[Ingerimaa]]d. [[23. september|23. septembril]] asusid 30 000 – 35 000 venelast [[Narva]]t piirama. Rootsi [[garnison]] suutis linna enda valduses hoida. <ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=76}}</ref> Noor Rootsi kuningas otsustas oma vägede eesotsas Liivimaale suunduda. 8000-mehelise sõjaväega jõudis ta [[16. oktoober|16. oktoobril]] [[Pärnu]]sse, sealt liikusid Rootsi väed edasi Narva suunas. <ref name=":4">{{Raamatuviide|pealkiri=Eesti ajalugu IV|lehekülg=26-30}}</ref> Kuningat assisteeris vägede juhtimisel kindral [[Carl Gustav Rehnskiöld]]. 30. (vkj 19.) novembril ([[Rootsi kalender|Rootsi kalendri]] järgi 20. novembril) 1700. aastal ründas 11 000-meheline Rootsi vägi Vene väge ([[Narva lahing (1700)|Narva lahing]]us osales 24 000 meest). Paar päeva enne lahingut oli oma leerist lahkunud tsaar Peeter I, jättes vägede juhatamise oma alluvatele. <ref name=":3" />Kuna Vene väed oli väheste kogemuste ja halva varustusega, saavutasid rootslased Narva all suure võidu. Oma osa mängis ka ilm, tihe lumelörts sadas venelastele otse näkku ja nende nähtavus oli praktiliselt olematu. <ref name=":5">{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=78}}</ref> Rootslased murdsid rinde keskosast läbi ja surusid tiivad vastu Narva jõge. Vene vägede ülemjuhataja hertsog [[Carl Eugen de Croy]] , kes on oli kaotanud kontrolli vene vägede üle ning andis end koos kolmekümne kõrgema ohvitseriga lahingu algul vangi. <ref name=":5" /> Rootslased kaotasid langenute ja haavatutena 2000 meest. Venelasi langes lahingus ja eriti taganemisel 7000–8000. <ref name=":4" /> Peamiselt hukkusid kahe väeosa, [[Preobraženskoje polk|Preobraženskoje kaardiväepolgu]] ja [[Šeremetevi ratsavägi|Šeremetevi ratsaväe]] sõdurid. Preobraženskoje polgu sõdurid koormasid taganemisel üle puusilla, mis nende all purunes ja praktiliselt kõik sillal olijad uppusid. [[Boriss Šeremetev]] lootis oma ratsaväega ületada jõe minnes otse läbi vee. Selleks valis ta madalapõhjalise jõeosa [[Narva kosed|Narva koskedest]] ülalpool. Veevool oli kiire ja jääkülm vesi kangestas hobuste jalad, mille tagajärjel viis vesi ratsaväelased koos ratsudega kosest alla. <ref name=":5" /> Pärast Narva lahingut siirdusid rootslased [[Tartu]]sse ja selle ümbrusse talvekorterisse. Kuningas ise talvitas endises [[Laiuse ordulinnus]]es. Talve jooksul suurenes rootslaste [[väliarmee]] 18 000 meheni. <ref>{{Raamatuviide|pealkiri=Eesti ajalugu|lehekülg=30-32}}</ref> {{vaata|Põhjasõda Eestimaal}} ===Kuramaa vallutamine=== [[Pilt:Louis de Silvestre-August II.jpg|pisi|left|Saksi kuurvürst ja Poola kuningas [[August II Tugev]]. <br>[[Louis de Silvestre]]'i maal]] [[August II Tugev]], kelle liitlasi Rootsi väed olid löönud, pakkus Karl XII-le rahu, kuid viimane keeldus sellest. Veebruaris [[1701]]. aastal kohtusid August II Tugev ja Peeter I uuesti [[Kuramaa]]l [[Biržai]]s, et oma liitu uuendada. <ref>{{Netiviide|url=https://www.codelt.nl/birzai-with-the-castle-lithuania/|pealkiri=Birzai With The Castle Lithuania|vaadatud=20.07.2022|keel=Inglise}}</ref> Peeter I-l oli vaja aega oma armee reorganiseerimiseks ja relvastamiseks, August II vajas aga tugevat liitlast rootslaste selja taga. Lepingu kohaselt lubas Peeter Augustile 15 000–20 000-mehelise hästirelvastatud [[ekspeditsioonikorpus]]e, maksta talle kahe aasta jooksul 100 000 rubla ning eduka sõjalõpu korral anda Poolale Liivi- ja Eestimaa. <ref>{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=84}}</ref> 1701. aasta kevadel suundus jalaväekindral [[Anikita Apraksin]] Vene vägedega Riia alla, kus viibisid Saksimaa väed kindral krahv [[Adam Heinrich von Steinau]] juhtimisel. <ref name=":6">{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=97-99}}</ref> Suvel 1701. aastal liikusid Rootsi väed lõunasse. 19. (vkj 8.) juulil (Rootsi kalendri järgi 9. juulil) 1701 olid Saksi (20 000 meest) ja Rootsi sõjaväed Riia all [[Daugava]] ääres [[Spilve lahing]]us vastamisi. Saksi vägede ülemjuhataja krahv [[Adam Heinrich von Steinau]] laskis end kõrvalejuhtimismanöövrist ära petta ning killustas nõnda oma väeosad. Nii õnnestus Rootsi [[jalavägi|jalaväel]] jõgi ületada ja [[sillapea]] moodustada. Saksi armee kaotas, kuid kogus ennast ja taganes korrapäraselt. <ref name=":6" /> Karl hõivas oma vägedega Miitavi (praegu [[Jelgava]]), Poola vasalliriigi [[Kuramaa hertsogiriik|Kuramaa hertsogiriigi]] pealinna ning vallutas seejärel oktoobris kogu [[Kuramaa]]. <ref name=":6" /> ==Rootsi sõjakäik Poolasse== Rzeczpospolita protesteeris Kuramaa kui Poola territooriumi osa hõivamise vastu, sest Rootsiga ei olnud sõjas mitte Poola, mida esindas [[Seim (Poola)|Seim]], vaid ainult Poola kuningas. <ref name=":7">{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=100-101}}</ref> August II Tugev pakkus [[Karl XII]]-le jälle läbirääkimisi. Karl XII kogenud nõuandjad soovitasid Poola kuningaga rahu sõlmida, ent Karl jäi kangekaelseks ning nõudis Seimilt uue kuninga valimist. Enamik Poola aadlist lükkas selle tagasi. <ref>{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=102-104}}</ref> Poola-Leedu pidas end neutraalseks ning tahtis olla Karl XII ja August II Tugeva vahendajaks. <ref name=":7" /> Rootsi rünnak Poolale tegi Poola neutraalsuse võimatuks. Rootsi kantsler [[Bengt Gabrielsson Oxenstierna (1623–1702)|Bengt Gabrielsson Oxenstierna]] nägi võimalust, et Rootsi võiks olla [[Hispaania pärilussõda|Hispaania pärilussõjas]] vahekohtunikuks, selle asemel et sõda jätkata. {{Lisa viide}} Jaanuaris [[1702]] nihutas Rootsi väed [[Leedu|Leedus]] kaugemale lõunasse. [[23. märts]]il 1702 lahkus Karl XII Leedu talvekorterist ning marssis sisse Päris-[[Poola]]sse. [[14. mai]]l [[1702]] alistus [[Varssavi]] võitluseta. Enne kui Karl XII jätkas oma marssi [[Kraków]]i suunas, nõuti poolakatelt suurt [[kontributsioon]]i. <ref>{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=106}}</ref> Teel Krakówisse põrkus Karl XII vägi Poola-Saksi omaga. [[9. juuli]]l 1702 toimus [[Kielce]]st lõuna pool [[Kliszówi lahing]]. Poola ja Saksimaa jäid taas Rootsile alla. 2000 saksimaalast langes või sai haavata, üle 1000 langes rootslaste kätte vangi. Rootsi poolel sai surma või haavata 900 sõdurit. Rootslaste kätte langesid kõik Saksi suurtükid ja kogu voor koos August II Tugeva välikassaga, milles oli 150 000 [[riigitaaler|riigitaalrit]] ning isegi tema hõbenõud. August II Tugev kogus oma sõjaväe järelejäänud üksused kokku ja tõmbus tagasi Poola idaossa. <ref>{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=107-108}}</ref> Pärast seda kaotust pakkus August II Tugev rootslastele jälle rahu, lubades nende nõudmistele igal võimalusel vastu tulla, kuid ainus tingimus oli, et August II Tugev jääks ise edasi Poola kuningaks. Ka [[kardinal]]-[[priimas]] esitas Poola nimel rahuettepanekuid. Ta pakkus Rootsile Poola alla kuulunud Liivimaad, Kuramaad ja suurt [[reparatsioon]]i, kui ainult Karl XII loobub kuninga tagandamise nõudest. Karl näitas veel kord üles kangekaelsust, mille tõttu teda hüüti Raudpeaks, ja jäi August II Tugeva tagandamise nõude juurde. {{Lisa viide}} August tõmbus oma õukonnaga tagasi [[Sandomierz]]i. Seal moodustas Poola aadel konföderatsiooni August II toetuseks. <ref>{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=109}}</ref> Nad võitlesid Rootsi okupatsiooni vastu Poolas ja Rootsi poolt nõutud uue kuninga vastu. Nad sidusid Rootsi vägesid sissiaktsioonidega, kahjustades sellega nende võitlusvõimet. {{Lisa viide}} [[1703]]. aastal vallutasid rootslased [[Toruń]]i. <ref>{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=110-111}}</ref> Kuigi [[1704]]. aastal saadeti Augustile appi ka Vene korpus, valiti [[12. juuli]]l (vkj 2. juunil) 1704. aastal enamiku Poola aadli tahte vastaselt Rootsi armee kaitse all August II Tugeva asemele uueks kuningaks rootslaste poolt seatud kandidaat [[Stanisław I Leszczyński]], kes krooniti [[24. september|24. septembril]] [[1705]]. <ref>{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=121-122}}</ref> Rootslased olid sellega rahul ja kirjutasid 17. septembril 1706 [[Altranstädt]]is alla rahulepingule Poolaga ([[Altranstädti rahu]]). <ref>{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/topic/treaties-of-Altranstadt|pealkiri=treaties of Altranstädt, Europe 1706 and 1707|vaadatud=20.07.2022|keel=Inglise}}</ref> == Venemaa võimsuse kasv ja sõjategevus Eesti- ja Liivimaal == [[Pilt:Peter de Grote.jpg|pisi|Venemaa keiser [[Peeter I]]. <br/>[[Jean-Marc Nattier]]' maal]] Pärast lüüasaamist Narva all [[1700]]. aastal hakkas [[Peeter I]] tohutute pingutustega tugevdama oma sõjaväge: reorganiseeriti Venemaa [[regulaararmee]], [[sõjalaevastik]]. Loodi [[sõjatööstus]] – [[manufaktuur|manufaktuurid]] ja [[relvatehas|relvatehased]], [[suurtükk]]e valati [[kirikukell]]adest {{Lisa viide}}. Erilist rõhku pandi väljaõpetatud jalaväele. <ref>{{Netiviide|url=https://historylearning.com/peter-the-great/peter-the-great-military-reforms/#:~:text=In%201699%2C%20Peter%20the%20Great,that%20the%20army%20was%20uniform.|pealkiri=Peter the Great - Military Reforms|vaadatud=22.07.2022|keel=Inglise}}</ref> Kasutades ära Karl XII ja Rootsi peaväe seotust Poolas, kus püüti August II Tugevat troonilt tõugata, ründas Peeter I Eesti- ja Liivimaad. 1701.–1703. aastal rüüstasid Vene väed praegust Võru- ja Tartumaad, Viljandi- ja Kagu-Pärnumaad. Karli selja taga lõi Venemaa sõjavägi kaks korda väikest Rootsi väge, mis oli [[Balti provintsid]]e kaitseks maha jäänud. <ref name=":8">{{Raamatuviide|pealkiri=Eesti ajalugu IV|lehekülg=34-35}}</ref> [[9. jaanuar]]il 1702 ([[vkj]] 29. detsembril, Rootsi kalendri järgi 30. detsembril 1701) lõi Vene korpus Boriss Šeremetevi juhatusel [[Erastvere lahing]]us [[Wolmar Anton von Schlippenbach]]i juhitud Rootsi [[väliarmee]]d ning saavutas 29. (vkj 18.) juulil (Rootsi kalendri järgi 19. juulil) [[Hummuli lahing]]us võidu Rootsi vägede üle. Seejärel hõivasid Vene väed Liivimaal [[Mõniste]], [[Valmiera]] ja [[Alūksne]]. Alates 1702. aastast hoidis Venemaa enda kontrolli all kogu [[Eestimaa kubermang|Eesti-]] ja [[Liivimaa kubermang|Liivimaad]], välja arvatud Rootsi kindlusi. <ref name=":8" /> Ingerimaal vallutasid venelased 22. (vkj 11.) oktoobril (Rootsi kalendri järgi 12. oktoobril) [[Nöteborg]]i kindluse, mille nad nimetasid ümber [[Schlüsselburg]]iks, ja [[12. mai]]l [[1703]] [[Ohta jõgi|Ohta jõe]] suudmes paikneva [[Nyen]]i linna, sellega oli kogu [[Neeva]] venelaste valduses. Neeva soises [[delta]]s asuti [[27. mai]]l 1703. aastal rajama rootslaste asutatud [[Nyen]]i asemele uusi kaitserajatisi ja [[Peterburi|linna]], millest hiljem sai [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] uus pealinn. <ref>{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotsinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=17-18}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.introducingsaintpetersburg.com/history|pealkiri=The founding of Saint Petersburg|vaadatud=22.07.2022|keel=Inglise}}</ref> 1703. aasta sügisel toimunud Šeremetevi rüüstetegevuse tõttu kannatasid Põhja-Eesti alad: Viru- ja Järvamaa, mõnevõrra Harjumaa, laastamata jäi ainult osa Harjumaast ja täielikult Läänemaa. <ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19420407.2.26&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------|pealkiri=PÕHJASÕJA AJAL|vaadatud=22.07.2022}}</ref> [[14. mai]]l (vkj 3. mail) [[1704]] saavutasid Vene väed Rootsi vägede üle võidu [[Kastre lahing]]us, [[24. juuli]]l (vkj 14. juulil) alistus piiramise järel [[Tartu piiramine (1704)|Tartu]]. <ref>{{Raamatuviide|autor=August Traat|pealkiri=Ajalooline Emajõgi|aasta=1968|lehekülg=61}}</ref> [[5. august]]il (vkj 25. juulil; 26. juulil Rootsi kalendri järgi) 1704 toimus [[Kuramaa]]l [[Jēkabpils]]i lähedal [[Jakobstadti lahing]]. Lahingus osalesid Rootsi väed, mida juhtis kindralmajor [[Adam Ludwig Lewenhaupt]], ja Vene-Leedu väed, mida juhtis suurhetman [[Michał Serwacy Wiśniowiecki]]. Lahingu võitis Rootsi. <ref>{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=19}}</ref> [[Pilt:Battle of Jakobstadt.jpg|pisi|[[Jakobstadti lahing]]. [[Johann Christoph Brotze]] kogu]] [[20. august]]il (vkj 9. augustil) vallutasid Vene väed [[Narva piiramine (1704)|Narva]], mille järel [[30. august]]il (vkj 19. augustil) sõlmis Venemaa [[Rzeczpospolita]]ga [[Narva]]s [[Narva liiduleping|liidulepingu]] ([[Tomasz Działyński|Działyński]] ja [[Fjodor Aleksejevitš Golovin|Golovin]]i pakt), millega viimane astus ametlikult Rootsi vastu sõtta. <ref name="kRkcm" /> ==Vene vägede katse Saksi vägedega ühineda ja Fraustadti lahing== Detsembris [[1705]] ületasid Vene väed (20 000 meest) feldmarssal parun [[Georg Benedict Ogilvy]] juhtimisel Poola piiri, et ühineda [[Saksimaa kuurvürst]] August II Tugevat toetavate [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa]] vägedega, mida juhtis jalaväekindral krahv [[Johann Matthias von der Schulenburg|Johann Matthias von der Schulenburg.]] <ref name=":9">{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=160-161}}</ref><ref name=":10">{{Netiviide|url=https://www.sabaton.net/historical-facts/the-battle-of-fraustadt/|pealkiri=13 FEB - 1706, The Battle of Fraustadt|vaadatud=23.07.2022|keel=Inglise}}</ref> Saksimaa väed asusid [[Sileesia]]s, kuid Vene väed jäid talvituma [[Hrodna]] (Grodno) kindlusse. Karl XII tegi oma armee põhiosaga 250 km pikkuse kiirmarsi ja lõikas ära Vene vägede tee itta. 20 000-meheline vägi, mida juhtis [[Carl Gustaf Rehnskiöld]], pöördus saksimaalaste vastu, kellel oli 19 000 sõdurit. Vene armee kindlustus [[Hrodna]] kindluses ja ootas vabastamist. <ref name=":10" /> [[3. veebruar]]il [[1706]] kohtusid Rootsi ja Saksi väed [[Fraustadti lahing]]us. Rehnskiöldi alluvuses olid lahingutes karastunud suurtüki- ja ratsaväerügemendid. Saksi väed kindral von Schulenbergi juhatuse all koosnesid suurelt jaolt vägivaldselt värvatud ja halva väljaõppega sõduritest, paljud rügemendid olid Prantsuse ja Šveitsi sõjavangidest. <ref name=":10" /> Lahingurivi vasakul tiival oli preisi polkovniku [[Georg Heinrich von der Goltz]]i juhtimisel 10 Bene jalaväepolku, kuhu kuulus 6400 meest<ref name="782Zm" />. Pärast rootslaste rünnakut varises Saksi vägede rinne kokku, šveitslaste ja prantslaste palgasõdurid jooksid rootslaste poole üle. <ref name=":10" /> Mõne tunniga oli lahing läbi. Ainult 3000 sõdurit sai end päästa, ületades [[Odra]] jõe. Vangi langenud umbes 500 Vene [[sõjavang]]i laskis kindral Rehnskiöld tappa. <ref name=":11">{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotsinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=85}}</ref> Lahingus tapeti 452 Rootsi sõjaväelast ja 1077 sai haavata. Karl XII edutas kindral parun Rehnskiöldi lahingu võidu eest feldmarssaliks ja andis talle krahvitiitli. <ref name=":11" /> Et Vene armee Hrodnas ei saanud enam abi peale loota, murdsid 14 000 mehe suuruseks jäänud Vene armee 4. märtsil 1706 rootslaste piiramisrõngast läbi [[soo]]de välja. Venelased jõudsid jälitajate eest üle piiri minna ning tõmbusid juulis 1706 tagasi [[Kiiev]]isse. <ref name=":9" /> Pärast vägede häbiväärset taganemist kõrvaldas tsaar Peeter I [[Georg Benedict Ogilvy]] sõjavägede juhtimisest ning määras sõjaväejuhtideks [[Boriss Šeremetev]]i ja [[Aleksandr Menšikov]]i. <ref name=":9" /> Karl XII mõistis, et tal tuleb otsustav lahing pidada Venemaal. Selleks vajas ta aga tagala kindlustamist. {{Lisa viide}} Suvel 1706 otsustas Karl XII tungida Saksimaale, et sundida August II Tugevat loobuma nõuetest Poola troonile. <ref>{{Netiviide|url=http://www.historyworld.net/wrldhis/PlainTextHistories.asp?historyid=ad08|pealkiri=THE NORTHERN WAR|vaadatud=23.07.2022|täpsustus=Baltic campaigns: 1700-1706|keel=Inglise}}</ref> [[Pilt:Karl XII i Altranstädt 1706-1707 av Johan David Swartz.jpg|pisi|[[Karl XII]] 1707. aastal. [[Johan David Swartz]]]] ==Rootsi sõjakäik Saksimaale== Saksimaal oli vastuseis [[Saksimaa kuurvürst]] August II Tugeva Poola-poliitikale: kuurvürst kehtestas [[aktsiis]]i, et oma sõjakassat täita ja armeed relvastada. See meelestas Saksimaa seisustekogu tema vastu. Peale selle tekitasid rahva meelepaha agressiivsed meetodid, millega kuurvürst nekruteid värbas. {{Lisa viide}} [[27. august]]il 1706 marssis Rootsi armee Saksimaale. Saksimaa kuurvürstiriik vallutati joon-joonelt. <ref>{{Netiviide|url=https://weaponsandwarfare.com/2019/03/30/karl-xii-the-baltic-and-saxon-campaigns-ii/|pealkiri=Karl XII – The Baltic and Saxon Campaigns II|vaadatud=23.07.2022|keel=Inglise}}</ref> Igasugune vastupanu lämmatati eos. Karl XII lubas saksimaalastele, et kui [[okupatsioon]]ivõimude korraldusi järgitakse, siis ei toimu mingeid õiguste rikkumisi ega repressioone. <ref>{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=152-153}}</ref> Saksimaa sõjavägi taandus [[Austria]]sse, kus see [[interneerimine|interneeriti]]. Saksimaa sõjaväe juures olnud Vene jalaväepolgud taganesid [[Brandenburgi kuurvürstiriik|Brandenburg]]i kaudu Poolasse.{{Lisa viide}} August II, kellel pärast [[Fraustadti lahing]]ut Poolas enam nimetamisväärseid vägesid polnud, pakkus Karl XII-le läbirääkimisi. August II Tugeva läbirääkijad allkirjastasid [[24. september|24. septembril]] (14. septembril) 1706 [[Altranstädti rahu]]lepingu, loobudes Poola troonist. <ref>{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=155}}</ref> Saksimaa [[salanõukogu]] andis Altranstädti separaatrahu kohaselt [[Johann Reinhold von Patkul]]i üle rootslastele, kes Rootsi sõjaväekohtu poolt riigireetmise eest hukati. <ref>{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=157, 159-161}}</ref> Rootsi väed lahkusid Saksimaalt alles [[1707]]. aastal. Rootsi vägede poolt Saksimaa okupeerimise järel ulatusid kuningas [[Karl XII]] kontrolli all olevad territooriumid [[Habsburgid]]e [[Saksa-Rooma riik|Saksa Rahvuse Püha Rooma riigi]] piirideni. [[Saksa-Rooma keiser]] [[Joseph I (Saksa-Rooma keiser)|Joseph I]] sõlmis Karl XII-ga 1707. aastal [[Altranstädti leping]]u, millega Joseph I garanteeris [[Sileesia]] [[protestandid|protestantidele]] [[vastureformatsioon]]i ajal ära võetud kirikute tagastamise ning [[luterlus|luterlike]] koguduste tegutsemise. Järeleandmistega luteri kiriku tegevusele hoidis [[katoliiklus|katoliiklik]] Joseph I ära Rootsi sekkumise Habsburgide poolt [[Bourbonid]]e ja [[Prantsusmaa kuningriik|Prantsusmaa kuningriigiga]] peetavasse [[Hispaania pärilussõda|Hispaania pärilussõtta]]. <ref>{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/topic/treaties-of-Altranstadt|pealkiri=treaties of Altranstädt|vaadatud=23.07.2022|keel=Inglise}}</ref> == Sõja otsustavad aastad == [[Pilt:Great Northern War Part1.png|pisi|Lahingutegevus Põhjasõjas aastatel 1700–1709]] === Sõjategevus Poolas === Teate Altranstädti rahu sõlmimisest sai August II [[15. oktoober|15. oktoobril]] 1706. Vahepeal marssis 20 000 mehest koosnev Venemaa-Saksimaa-[[Sandomiri konföderaadid|Poola]] vägi [[Aleksandr Menšikov]]i juhtimisel vastu Rootsi korpusele Poolas. August II püüdis võitlust takistada ja hoiatas Rootsi väejuhti, kuid tulemusteta. <ref>{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=156}}</ref> [[29. oktoober|29. oktoobril]] läks 5000 Rootsi sõdurit kindral [[Arvid Axel Mardefeld]]i juhtimisel Vene vägede vastu [[Kaliszi lahing]]usse. Venelased hävitasid nad täielikult. Poola ratsavägi, mida juhtis [[Stanisław I Leszczyński]], pillutati laiali. <ref>{{Netiviide|url=https://en-academic.com/dic.nsf/enwiki/7838078|pealkiri=Battle of Kalisz|vaadatud=26.07.2022|keel=Inglise}}</ref> Üle saja ohvitseri (sealhulgas Poola [[magnaat]]e) langes vangi ning Vene poolel teeninud kindralleitnant [[Karl Gustav von Rönne|von Rönne]] vangistas kindral Mardefeldi. <ref>{{Netiviide|autor=V. A. Artamonov|url=http://www.reenactor.ru/ARH/PDF/Artamonov_02.pdf|pealkiri=A. D Menšikov väejuhina|vaadatud=27.07.2022|keel=Vene}}</ref> Pärast seda võitu tegid nõuandjad August II-le ettepaneku rahuleping annulleerida ning Venemaa poolel edasi võidelda. August II keeldus ja naasis Saksimaale. <ref>{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=156-157}}</ref> [[19. detsember|19. detsembril]] ratifitseeris ta Altranstädti rahulepingu. {{Lisa viide}} Kui Karl XII septembris 1707 maalt ida suunas lahkus, oli ta oma armee kasvatanud 44 000 meheni ning varustanud selle uue rõivastuse ja relvastusega. Poolas toetas teda Leszczyński 16 000 poolakat ja Kuramaal Lewenhaupti 16 000- meheline korpus. <ref>{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=170}}</ref> Poolas aga keeldus [[Sandomierzi konföderatsioon]], mida juhtis Poola rikkaim mees ja vürst Lubomirski väimees [[Adam Sieniawski]], August II tagandamisest ja Stanisław Leszczyński troonile tõusmist tunnustamast. <ref>{{Netiviide|url=https://en-academic.com/dic.nsf/enwiki/626132|pealkiri=Adam Mikolaj Sieniawski|vaadatud=26.07.2022|keel=Inglise}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://en-academic.com/dic.nsf/enwiki/2619590|pealkiri=Sandomierz Confederation|vaadatud=26.07.2022|keel=Inglise|tsitaat=The Sandomierz Confederation was a confederation formed on May 20, 1704 in defense of the King of Poland, August II the Strong. It was formed in reaction to the Warsaw Confederation.}}</ref> Peeter I pakkus Poolale uusi troonikandidaate ja ka Leszczyński püüdis vastaseid enda poole võita. See nurjus, põhjuseks [[prebend]]ide ja ametikohtade jaotamise küsimus. Konföderatsiooni sõjaline jõud oli väike, kuid nad suutsid segada Rootsi vägede varustamist. {{Lisa viide}} Nüüd seisis Peeter I oma vägedega praktiliselt üksinda Rootsiga vastamisi. Peeter I oleks 1707. aastal olnud valmis Rootsile loovutama kõik vallutatud alad peale Peterburi ja selle ümbruse, kuid Karl XII tahtis kõike tagasi saada. {{Lisa viide}} Aastal [[1708]] ilmusid Vene väed jälle Poolasse. <ref>{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=174}}</ref> [[Pilt:Battle of Lesnaya.jpg|pisi|[[Lesnaja lahing]] [[1704]]. <br>[[Jean-Marc Nattier]], [[1717]]]] === Sõjategevus Valgevenes ja Ukrainas=== Hõivanud [[6. veebruar]]il 1708 [[Hrodna]], juhtis Karl XII oma väge [[Smolensk]]i suunas, kuid pöördus seejärel lõunasse, [[Ukraina]]sse, lootes venelaste vastu võitlusse asunud Ukraina [[hetman]]ilt [[Ivan Mazepa]]lt sõjalist toetust. <ref name=":12">{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotsinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=32-33}}</ref> Paraku ei liitunud enamik [[kasakad|kasakaid]] Mazepaga. <ref name=":12" /> [[Poola–Türgi sõda (1672–1676)|Poola–Türgi sõja]] (1672–1676) järel oli Kirde-Ukrainas säilinud [[Hetmaniriik]], kus asusid linnad [[Kiiev]], [[Tšernigiv]], [[Nižõn]], [[Perejaslav]], [[Baturin]], [[Gadjatš]], Lubny, [[Poltava]]. Ida-Ukrainas, Dnepri keskjooksul säilis [[Zaporižžja Sitš]]i territoorium. <ref>{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/summary/Ukraine|pealkiri=Ukraine summary|vaadatud=27.07.2022|keel=Inglise|tsitaat=In addition, Cossacks controlled a largely self-governing territory known as the Hetmanate.}}</ref> Lõuna-Ukraina [[Must meri|Musta mere]] äärsed territooriumid liideti Osmanite riigiga ja [[Krimm]]is valitses [[Krimmi khaaniriik]]. <ref>{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/place/khanate-of-Crimea|pealkiri=khanate of Crimea|vaadatud=27.07.2022|keel=Inglise}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://shc.stanford.edu/events/ottoman-empire-and-crimean-khanate-symbiotic-alliance-or-veiled-rivalry|pealkiri=Ottoman Empire and the Crimean Khanate: A Symbiotic Alliance or Veiled Rivalry?|vaadatud=27.07.2022|keel=Inglise}}</ref> Baltimailt Karl XII vägedega ühinema rutanud [[Adam Ludwig Lewenhaupt]]i juhitud Rootsi korpus sai [[9. oktoober|9. oktoobril]] (vkj 28. septembril, Rootsi kalendri järgi 29. oktoobril) [[Lesnaja lahing]]us lüüa. Umbes 5000 meest kümnest tuhandest pääses ja ühines peaarmeega, kus oli 40 000 meest. <ref name=":12" /> Ka kasakad olid lüüa saanud, ent mõnisada kasakat ühines Rootsi vägedega. <ref name=":12" /> Venelased olid kogu aeg kasutanud [[põletatud maa taktika]]t, et hävitada kõik, mis võiks rootslastele kasulik olla. <ref name=":13">{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=28-29}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.historylearningsite.co.uk/frederick-william-the-great-elector/frederick-i-of-brandenburg/the-great-northern-war/|pealkiri=The Great Northern War|vaadatud=27.07.2022|keel=Inglise|tsitaat=As Peter withdrew, he used a scorched earth policy destroying anything that might be of value to an advancing army.}}</ref> Väga külma Ukraina talve saatsid rootslased mööda talvekorteris [[Romnõ|Romnõs]] ja [[Hadjatš|Gadjatšis]], kus neil oli tõsine mure armee varustamisega, sest venelased olid kõik hävitanud. <ref name=":13" /> Kevade alguses [[1709]]. aastal oli Rootsi armees lahinguvalmis vaid 27 000 meest ja 27 kahurit. <ref name=":14">{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=35-36}}</ref> Tuhanded rootslased ei pidanud külmale vastu. <ref>{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=211-212}}</ref> Ometi söandas Karl XII [[Rootsi sissetung Venemaale|tungida sügavale Vene territooriumile]]. <ref name=":14" /> [[Poltava]] piiramiseks valmistuti aprillis ning piiramist alustasid rootslased 30 000 mehega Karl XII juhtimisel [[1. mai]] öösel vastu [[2. mai]]d<ref name="87dvu" /> 1709. Piiramine venis, kuna rootslastel polnud piiramiskahureid. <ref name=":15">{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=37-38}}</ref> Mai lõpuks jõudsid Poltava lähistele Vene armee peajõud (42 000 meest) Peeter I juhtimisel. <ref name=":15" /> Et Karl XII oli saanud piiramise käigus jalga haavata, ei saanud ta ise lahingut juhtida. <ref>{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=223-225}}</ref> Rootslased tungisid [[8. juuli]]l 1709 (Juliuse kalendri järgi 27. juunil, Rootsi kalendri järgi 28. juulil) [[Poltava lahing]]us [[Carl Gustav Rehnskiöld]]i juhatusel esimesena venelastele peale, kuid Vene väed purustasid nad. <ref name=":16">{{Raamatuviide|autor=Jüri Tsvetkov|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=39-40}}</ref> Rootslased kaotasid lahingus üle 9000 mehe. <ref name=":16" />Juulis alistus Perevolotšna lähedal venelastele 20 000-meheline Rootsi väeüksus eesotsas kindral [[Adam Ludwig Lewenhaupt]]iga. <ref name=":17">{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=273-274}}</ref> Kolmandik Rootsi vägedest oli kaotatud. <ref>{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=178, 273}}</ref> Nendest 23 000 mehest, kes end Poltaava ja Perevolotšina all alla andsid, jõudsid koju vaid 4000. Venemaalt tagasitulevaid rootsi sõdureid oli veel 1729. aastal ning viimane sõdur, Hans Appleman, jõudis koju 1745. aastal. <ref name=":17" /> Mazepa liitumise järel Karl XII vägedega vallutasid Vene väed Aleksandr Menšikovi juhtimisel Hetmaniriigi pealinna [[Baturini kindlus]]e ja tapsid selle elanikud. <ref>{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=33}}</ref> Karl XII ja Ivan Mazepa pääsesid [[Osmanite riik|Osmanite]] valdustesse, kuhu Karl jäi viieks aastaks. Need sündmused tähendasid sõjas murrangut Venemaa kasuks. <ref name=":16" /> Peeter I saatis oma saadiku [[İstanbul]]i ning nõudis Karl XII väljaandmist. [[Ahmed III]] laskis saadiku vangikongi heita. <ref>{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=293}}</ref> Seepeale tungis Peeter I oma vägedega [[Osmanite riik#Põhjasõda|Osmanite riiki]]. Türklased piirasid [[Prut]]i ääres asuvas [[Huşi]]s Vene väed. <ref>{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=297}}</ref> Ent nad ei kasutanud oma üleolekut ning võimaldasid Peetr I-l auga taganeda. <ref name=":18">{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=298-299}}</ref> [[Pruti sõjakäik]] (1711), lõppes 23. juulil 1711 Pruti vaherahuga. [[Pruti rahu]]ga oli Peeter I kohustatud loovutama [[Azovi kindlus]]e, tõmbuma tagasi kasakate aladelt ja likvideerima Aasovi mere äärde ehitatud kindlused. <ref name=":18" /> Sõjaolukord kestis aastani 1713, siis sõlmiti samadel tingimustel [[Adrianoopoli rahu]]. <ref>{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/topic/Peace-of-Adrianople-1713|pealkiri=Peace of Adrianople|vaadatud=27.07.2022|keel=Inglise}}</ref> {{vaata|Vene-Türgi sõda (1710–1713)}} Pärast rootslaste kaotust [[Poltava lahing]]us tühistas August II Tugev Altranstädti rahu. <ref name=":19">{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=289}}</ref> [[20. august]]il [[1709]] marssisid Saksi väed jälle Poolasse sisse. <ref name=":19" /> Rootsi väed (9000 meest) tõmbusid tagasi [[Szczecin]]isse ja [[Stralsund]]i. <ref>{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=109}}</ref> Stanisław I Leszczyński põgenes Prantsusmaale. <ref>{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/biography/Stanislaw-I|pealkiri=Stanisław I|vaadatud=27.07.2022|keel=Inglise}}</ref> === Sõjategevus Taanis ja [[Preisimaa]]l === Samal aastal (1709) asusid ka Poola ja Taani jälle Rootsiga sõdima. [[28. juuni]]l 1709 uuendasid Taani ja Saksi oma liidulepingut. Sõtta sekkusid ka teised riigid. [[Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond|Hannoveri kuurvürstiriik]] pretendeeris [[Bremen]]ile ja [[Verden]]ile. Preisimaa tahtis allutada Rootsi alasid [[Pommerimaa]]l: [[Szczecin]]it, [[Usedomi saar]]t ja [[Wolini saar]]t. Venemaa ründas Rootsi valdusi Põhja-Saksamaal. Novembris 1709 hõivasid taanlased üle 10 000 mehega [[Skåne maakond|Skåne]]. See oli üks raskemaid lahinguid, mida Taani oli pidanud. Kiiresti vallutati ka [[Blekinge]]. Kuid kindral [[Magnus Stenbock]] võitis [[28. veebruar]]il [[Helsingborgi lahing (1710)|Helsingborgi lahing]]us Taani armeed ja sundis selle Rootsist lahkuma. [[Kopenhaagen]]is möllas samal ajal [[katk]], millesse suri umbes kolmandik elanikkonnast (vt ka [[1710. aasta katkuepideemia]]). Pärast seda keskendusid taanlased Rootsi valdustele Põhja-Saksamaal. === Sõjategevus Liivi- ja Eestimaal === Venelased vallutasid [[24. juuni]]l [[1710]] [[Viiburi]], [[15. juuli]]l Riia, [[23. august]]il Pärnu, seejärel [[Paide]] ja [[Haapsalu]], [[26. september|26. septembril]] [[Kuressaare]] ja [[10. oktoober|10. oktoobril]] [[Tallinna piiramine (1710)|Tallinn]]a. Balti aadelkond sõlmis Venemaaga [[kapitulatsioon]]ilepingud, mis säilitasid nende eesõigused. [[1711]]. aastal nurjus taanlaste, saksimaalaste ja venelaste rünnak [[Stralsund]]i ja [[Wismar]]i linnale. === Sõjategevus Taanis === [[1712]]. aastal püüdis Rootsi veel kord sõjaõnne enda kasuks pöörata. Rootsi väed läksid kindral Magnus Stenbocki juhatusel 16 000 mehega [[Rügen]]isse, et Poolasse marssida. Ent Taani laevastik purustas [[Hiddensee]] all Rootsi abieskaadri. Stenbock võitis 20. (vkj 9.) detsembril 1712 [[Gadebuschi lahing]]us Taani ja Saksimaa ühendatud väeüksust. Saksimaa kaotas 6000 sõdurit, ülejäänud sõdurid pidid põgenema. Jaanuaris [[1713]] laskis Stenbock [[Altona]] linna maha põletada. Pärast seda liikusid rootslased [[Tönning]]i kindlusse [[Holstein]]-Gottorpis, kus taanlased nad peagi ümber piirasid. Nälja ja haiguste tõttu suri 3000 Rootsi sõdurit, allesjäänud 9000 meest kapituleerusid [[16. mai]]l 1713<ref name="88Ttc" />. Karl XII keelde eirates tuli Rootsi seisustekogu 1713–1714 [[põhiseadus]]evastaselt kokku ning pakkus rahuläbirääkimisi. Kui Preisimaa kuningas [[Friedrich I (Preisimaa)|Friedrich I]] 1713. aastal suri, astus tema poeg [[Friedrich Wilhelm I]] Rootsi-vastasesse liitu ja hõivas [[Szczecin]]i. Liitlased vallutasid 1713. aastal kõik Rootsi valdused Saksimaal. === Sõjategevus Soomes === Peeter I kindlustas oma territoriaalsed võidud Läänemere piirkonnas. Suvel 1713 vallutas ta Lõuna-[[Soome]]. Merel olid rootslased oma suurte laevadega, mis võisid kanda palju suurtükke, olles Vene [[Balti laevastik]]ust kaugelt üle. Peeter I ainuke šanss oli lahing kalda lähedal. Kõiki vahendeid mängu pannes kahekordistas ta oma Läänemere sõjalaevastikku ning pani seda juhtima kogenud veneetslased ja kreeklased. [[5. august|5.]]–[[7. august]]il (vkj 25.–27. juulil) [[1714]] olid mõlemad laevastikud vastamisi ''Hankoniemi'' ehk [[Hanko merelahing]]us. Kestva tuulevaikuse ajal tungisid väiksemad, kuid hea manööverdamisvõimega Vene väikelaevad Rootsi suurtükitule alt läbi ning [[abordaaž|abordeerisid]] liikumatud Rootsi laevad üksteise järel. Rootsi eskaader purustati. Nii saavutas Vene laevastik ülemvõimu Läänemere põhjaosas. [[Pilt:Great Northern War Baltic Theater.png|pisi|Sõjategevus Läänemere sõjatandril 1709–1721]] == Sõja lõpp== Juunis [[1715|1715. aastal]] kuulutas [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa]] Rootsile sõja, rünnates [[Pommeri]]t ja asudes piirama [[Stralsund]]i, kus viibis parajasti Rootsi kuningas Karl XII. 1714. aastal Türgist naasnud kuningas jõudis linnast lahkuda just enne selle langemist vaenlaste kätte. Karl XII naasis [[1715|1715. aastal]] Rootsi ning otsustas [[1716|1716. aastal]] rünnata Taanile kuuluvat [[Norra]]t. Rootslased pidid aga taganema, sest [[Peter Wessel]] (Tordenskjold) hävitas [[Dynekileni lahing]]us nende varustuslaevastiku. Aastal [[1716]] külastas Peeter I Taanit. Aastal [[1717]] tegi Taani kaks ebaõnnestunud rünnakut [[Göteborg]]i ja [[Strömstad]]i juures. Samal aastal tegi Peeter I visiidi Prantsusmaale. Aastal [[1718]] pidasid Rootsi ja Venemaa [[Ahvenamaa]]l läbirääkimisi [[separaatrahu]] sõlmimiseks. Karl ründas 1718. aastal uuesti Norrat ning suri [[30. november|30. novembril]] [[1718]] Norras [[Fredrikshald]]i kindluse piiramisel. Pärast Karl XII surma taandusid Rootsi väed Norrast. Aastal [[1719]] sai uueks Rootsi valitsejaks Karl XII õde [[Ulrika Eleonora]]. Rootsi eesmärgiks oli saavutada rahu kõikide vaenlastega peale Venemaa. Sedasi loodeti liidus inglastega välja kaubelda paremad rahutingimused. Jaanuaris 1719 sõlmis August liidu Austria ja Inglismaaga, kes tagasid talle abi juhuks, kui Venemaa ründab Poolat. Novembris 1719 tühistas ta liidu Peeter I-ga ja sõlmis Rootsiga vaherahu. Ulrika Eleonora tunnustas teda Poola kuningana. [[9. november|9. novembril]] 1719 sõlmis Rootsi rahu Hannoveriga ([[Stockholmi rahu 1719]]). Hannover sai Bremeni ja Verdeni. Vene väed rüüstasid 1719. aastal Rootsi rannikut. [[Peter Wessel]] (Tordenskjold) vallutas 1719. aastal [[Marstrand]]i. Preisimaa osalemist sõjas olid takistanud sisetülid ja Inglismaa sekkumine. Inglismaa tahtis iga hinna eest ära hoida Rootsi täielikku kokkuvarisemist. [[21. jaanuar]]il [[1720]] sõlmis Rootsi Preisimaaga rahu ([[Stockholmi rahu 1720]]). Preisimaa sai Vorpommerni, Szczecini, Usedomi saare ja Wolini. [[29. veebruar]]il 1720 sai uueks Rootsi kuningaks Ulrika Eleonora abikaasa [[Fredrik I]]. [[3. juuni]]l 1720 sõlmis Rootsi Taaniga [[Frederiksborgi loss]]is [[Frederiksborgi rahu]]. Inglismaa ja Prantsusmaa kandsid hoolt selle eest, et Taani võiks endale jätta Schleswigi Gottorpi-osa. See liideti ametlikult Taaniga [[1721|1721. aastal]]. Muidu jäi kõik nii, nagu oli olnud enne sõja algust. [[7. august]]il 1720 võitis Vene laevastik [[Grönhamni lahing]]us Rootsi eskaadrit. Põhjasõja lõpetas [[10. september|10. septembril]] (vkj 30. augustil) [[1721]] sõlmitud [[Uusikaupunki rahu]]. Rootsi loovutas sellega [[Ingerimaa]], [[Liivimaa kubermang]]u, [[Eestimaa kubermang]]u, [[Saaremaa]], [[Hiiumaa]], [[Lõuna-Karjala]], [[Karjala kannas]]e ja [[Viiburi]]. See-eest sai ta tagasi Soome, mille Peeter I 1714. aastal oli vallutanud. Poola ja Rootsi sõlmisid ametliku rahu alles [[1732]]. aastal. ==Hinnang Karl XII tegevusele== Karl XII juhindus soovist maksta kätte oma vaenlastele, mistõttu jättis ta kogu sõja jooksul soodsad rahutingimused vastu võtmata. ==Sõja tagajärjed== Põhjasõja tulemusel sai Hannover Bremeni ja Verdeni, Preisimaa [[Vorpommern]]i, Taani sai õiguse võtta Rootsi laevadelt väinatolli ning Venemaa sai vaba pääsu Läänemerele; Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa läksid Venemaa koosseisu. Venemaast sai Euroopa suurriik uue pealinnaga Läänemere ääres. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel, osa territooriumist ning Holstein-Gottorpi kui liitlase. Hiljem ([[Kübarate sõda]], [[Gustav III sõda]], [[Soome sõda]]) püüdis Rootsi korduvalt Venemaalt kaotatud alasid tagasi võita. Preisimaa võimsus kasvas. Saksi-Poola nõrgenes. ==Põhjasõja lahingud== {{mitu pilti | laius= 200 |pilt1= Great Northern War Part1.png |pilt2= Great Northern War Part2.png |jalus= Põhjasõja lahingutegevus I etapp (1700–1709) ja II etapp 1710–1721}} *[[Pühajõe lahing]] [[26. november|26. novembril]] [[1700]], [[Rootsi kalender|Rootsi kalendri]] järgi 16. novembril 1700 *[[Narva lahing (1700)|Narva lahing]] (30. (vkj 19.) novembril [[1700]], Rootsi kalendri järgi 20. novembril 1700) *[[Reinbecki lahing]] (1700) *[[Petseri lahing]] 13. veebruaril [[1701]] *[[Spilve lahing]] (19. (vkj 8.) juulil 1701, Rootsi kalendri järgi 9. juulil 1701) *[[Räpina-Lokuta lahing]] (''Rappin'') 4. augustil 1701 *[[Vastse-Kasaritsa lahing]] (''Neu-Kasseritz'') 5. septembril 1701 *[[Rõuge lahing]] (''Rauge'') (15. septembril 1701, Rootsi kalendri järgi 5. septembril 1701) *[[Erastvere lahing]] [[9. jaanuar]] [[1702]] (29. detsembril 1701, Rootsi kalendri järgi 30. detsembril 1701) *[[Kliszówi lahing]] 9. juulil 1702 *[[Hummuli lahing]] (29. (vkj 18.) juulil 1702, Rootsi kalendri järgi 19. juulil 1702) *[[Pultuski lahing]] 21. aprillil [[1703]] *[[Saladeni lahing]] 19. märtsil 1703 *[[Kastre lahing]] [[14. mai|14. mail]] [[1704]] *[[Narva lahing (1704)|Narva lahing]] 10. juulist 27. augustini [[1704]] *Tartu vallutamine 12. juulil 1704 *[[Jakobstadti lahing]] 26. juulil 1704 *Narva vallutamine 9. augustil 1704 *[[Poseni lahing]] 9. augustil 1704 *[[Punitzi lahing]] 28. oktoobril 1704 *[[Gemäuerthofi lahing]] 16. juulil [[1705]] *[[Fraustadti lahing]] [[3. veebruar|3. veebruaril]] [[1706]] *[[Kaliszi lahing]] 19. oktoobril 1706 *[[Hołowczyni lahing]] 4. juulil [[1708]] *[[Vinni lahing]] 1708 *[[Malatitze lahing]] [[30. august|30. augustil]] [[1708]] *[[Lesnaja lahing]] ([[9. oktoober|9. oktoobril]] 1708, Juliuse kalendri järgi 28. septembril, Rootsi kalendri järgi 29. septembril 1708) *[[Sokolki lahing]] ([[22. aprill|22. aprillil]] 1709, Juliuse kalendri järgi 11. aprillil, Rootsi kalendri järgi 12. aprillil 1709) *[[Poltava lahing]] ([[8. juuli|8. juulil]] 1709, Juliuse kalendri järgi 27. juunil, Rootsi kalendri järgi 28. juunil [[1709]]) *[[Tallinna piiramine (1710)|Tallinna piiramine]], [[Rootsi garnison Tallinnas]] alistus ning Tallinn läks Vene võimu alla, 15. augustist 29. septembrini 1710 *[[Helsingborgi lahing (1710)|Helsingborgi lahing]] 28. veebruaril [[1710]] *[[Gadebuschi lahing]] 20. (vkj 9.) detsembril [[1712]] *[[Tönningi lahing]] (mais [[1713]]) *[[Storkyro lahing]] 19. veebruaril [[1714]] *[[Hankoniemi lahing]] ([[5. august|5.]]–[[7. august|7. augustil]] [[1714]], vkj 25.–27. juunil) *[[Dynekileni lahing]] 8. juulil 1716 *[[Saaremaa lahing (1719)|Saaremaa lahing]] [[4. juuni|4. juunil]] [[1719]] *[[Grönhamni lahing]] [[7. august|7. augustil]] [[1720]] ==Põhjasõja rahulepingud== *[[Travendali rahu]] *[[Altranstädti rahu]] *[[Varssavi rahu]] *[[Pruti rahu]] (ei kuulu otseselt Põhjasõja juurde) *[[Stockholmi rahu 1719]] *[[Stockholmi rahu 1720]] *[[Frederiksborgi rahu]] *[[Uusikaupunki rahu]] == Sõdivad nõod == {| border="1" align="center" width="100%" cellspacing="0" | -bgcolor=#FFFACD colspan="5" align="center" | [[Frederik III]] |- | -bgcolor=#BFEFFF align="center" width="20%"| [[Johann Georg III]] | -bgcolor=#FFFACD align="center" width="20%"| ''[[Anna Sophie]]'' | -bgcolor=#FFFACD align="center" | [[Christian V]] | -bgcolor=#FFFACD align="center" width="20%"| ''[[Ulrika Eleonora vanem]]'' | -bgcolor=#FFC1C1 align="center" width="20%"| [[Karl XI]] |- | -bgcolor=#BFEFFF colspan="2" align="center" width="40%" | [[August II Tugev]] | -bgcolor=#FFFACD align="center" width="20%" | [[Frederik IV]] | -bgcolor=#FFC1C1 colspan="2" align="center" width="40%" | [[Karl XII]] |} ==Vaata ka== *[[Läsna-Valgejõe lahing]] *''[[Isoviha]]'' *[[Põhjasõda Eestimaal]] *[[Põhjasõjad]] *[[1710. aasta katkuepideemia]] *[[Karoliinide surmamarss]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="kRkcm">[[:pl:s:Traktat narewski|Narva liiduleping poola keeles]]</ref> <ref name="782Zm">[http://smolbattle.ru/index.php?showtopic=668 Смоленские полки на службе Отечеству, история, вооружение, униформа]</ref> <ref name="87dvu">Ragnhild Marie Hatton. "Charles XII of Sweden", Littlehampton Book Services Ltd, 1968. ISBN 978-0297748267.</ref> <ref name="88Ttc">Peter Wilson. "German armies: war and German politics, 1648–1806", Routledge, 1998. ISBN 978-1857281064.</ref> }} == Kirjandus == * [[Hendrik Sepp]], [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=638 Põhjasõja-aegsed operatsioonid Liivimaal 1707. a. lõpul ja 1708. a. I poolel.], [[Ajalooline Ajakiri]] nr. 1 [[1939]] * "Eesti ajalugu. IV, Põhjasõjast pärisorjuse kaotamiseni." Tartu: Ilmamaa, 2003. Lk-d 18–44 (autor: [[Helmut Piirimäe]]). * [[Robert I. Frost|Robert Frost]], "Põhjasõjad: sõda, riik ja ühiskond Kirde-Euroopas 1558–1721. Tallinn: Kunst, 2005. * [[Kalle Kroon]], [http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel545_520.html Hoiatus minevikust. Eestlaste ja lätlaste massküüditamistest Põhjasõja ajal], [[Horisont (ajakiri)|Horisont]] 2005/5 * [[Kalle Kroon]], "Kolme lõvi ja greifi all Põhjasõjas" (alapealkiri "Eestlased ja lätlased Rootsi armees, nähtuna sotsiaal-majanduslike muutuste taustal 17. sajandi lõpul – 18. sajandi alguses"); kirjastus [[Argo (kirjastus)|Argo]], [[Tallinn]] [[2007]], 424 lk. * [[Margus Laidre]], "Dorpat 1558–1708: linn väe ja vaenu vahel". Tallinn: [[Argo (kirjastus)|Argo]], 2008. * Margus Laidre, "Lõpu võidukas algus: Karl XII Eesti- ja Liivimaal 1700–1701". Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 1995. * [[Aleksander Loit]], "Eesti talupojad Põhjasõjas" (Kalle Krooni raamatu "Kolme lõvi ja greifi all Põhjasõjas" arvustus) – [[Tuna]] [[2008]], nr 3, lk 142–144. * Swenska Krigs-Omkostnaden ifrån år 1700 till 1710. 30. Mars 1710 / Gustaf Floderus: Handlingar hörande til Konung Carl XII:s historia, D. 3. Stockholm: Z. Hæggström 1824, [http://books.google.ee/books?id=AI4BAAAAYAAJ&pg=PA277 Lk. 277–280] *[[Just Juel]] (1664–1715), "En rejse til Rusland under tsar Peter; dagbogsoptegnelser af viceadmiral Just Juel, dansk gesandt i Rusland 1709–1711, med illustrationer og oplysende anmaerkninger ved Gerhard L. Grove., København Gyldendal (F. Hegel) 1893 [http://www.archive.org/details/enrejsetilruslan00juel] ([http://www.vostlit.info/Texts/rus11/Jul/frametext1.htm vene keeles, 1899]) [http://tartu.ester.ee/record=b2291093~S1*est Andmed ESTERis] === Romaanid === * [[Enn Kippel]], "Kui Raudpea tuli I-II". Noor-Eesti Tartus, 1937/ 1939 / Eesti Raamat 1996, ISBN 9985650727 / [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/96/10/05e/raamat.htm Athena 1996] / Eesti Päevaleht (sarjast [[Eesti lugu]] Nr. 13) 2008, ISBN 9789949431656 ==Välislingid== {{commons|Great Northern War}} *[http://www.tallinn.ee/est/g3564s27120 Tallinna alistumine Vene vägede ees 29. septembril 1710 – Kapitulatsiooniakt] *[http://www.riksarkivet.se/default.aspx?id=7783 Põhjasõja aegsed kaardid] {{Eesti artiklid}} [[Kategooria:Põhjasõda| ]] d5zomtqakwp3ch73olr0267s0200dre 6168801 6168770 2022-07-27T18:11:22Z Ursus scribens 115317 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib 1700 alanud sõjast; mõnikord nimetatakse Põhjasõdadeks ka [[Põhjamaade seitsmeaastane sõda|Põhjamaade seitsmeaastast sõda]] ja [[Teine Põhjasõda|Teist Põhjasõda]]; üldmõiste kohta vaata [[Põhjasõjad]]}} {{keeletoimeta}} {{Lisaviiteid|kuu=märts|aasta=2018}} {{Sõjaline konflikt |konflikt=Põhjasõda |osa= |pilt=Great Northern War.jpg |pildiallkiri=Ülevalt päripäeva: [[Narva lahing (1700)|Narva lahing]], [[Spilve lahing]], [[Poltava lahing]], [[Riilahti lahing]], [[Gadebuschi lahing]] |aeg=[[1700]]–[[1721]] |koht= [[Euroopa]] |tulemus= Venemaa tsaaririigi ja tema liitlaste võit. Sõja lõpetas [[Uusikaupunki rahu]]. |osaline1= {{PisiLipp|Rootsi}}<br>[[Pilt:Ottoman Flag.svg|25px]] [[Osmanite riik]]<br>[[Pilt:Flag of the Cossack Hetmanat.svg|25px]] [[Kasakad]] |osaline2= {{PisiLipp|Venemaa}} [[Venemaa tsaaririik|tsaaririik]]<br>{{PisiLipp|Taani}}<br> {{Pisilipp|Saksimaa kuurvürstiriik}}<br>[[Pilt:Herb Rzeczypospolitej Obojga Narodow.svg|20px]] [[Rzeczpospolita]]<br>[[Pilt:Flag of the Kingdom of Prussia (1701-1750).svg|25px]] [[Preisimaa kuningriik]]<br>[[Pilt:Flag of Hanover (1692).svg|25px]] [[Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstiriik|Hannover]] |väejuht1={{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Karl XII]]<br> {{Riigi ikoon|Osmanite riik}} [[Ahmed III]]<br>[[Pilt:Flag of the Cossack Hetmanat.svg|25px]] [[Ivan Mazepa]]<br>[[Stanisław Leszczyński]] <br>[[Kazimierz Lew Sapieha]] |väejuht2={{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Peeter I]]<br>{{Riigi ikoon|Taani}} [[Frederik IV]]<br>{{Pisilipp|Saksimaa kuurvürstiriik}}<br> [[Pilt:Herb Rzeczypospolitej Obojga Narodow.svg|20px]] [[August II Tugev]] |jõud1= |jõud2= |kaotused1= |kaotused2= |märkused= Venemaa sai endale mitmed Rootsi valdused, kaasa arvatud Liivimaa. Preisimaa sai Rootsile kuulunud Pommeri, Hannover sai Bremen-Verdeni. }} {{Põhjasõja sündmused}} '''Põhjasõda''' oli [[1700]].–[[1721]]. aastal [[Läänemeri|Läänemere]] ülemvõimu pärast peetud [[sõda]], milles osalesid ühel pool [[Rootsi]], vastaspoolel [[Moskva tsaaririik]], [[Taani]], [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa]], [[Rzeczpospolita]] ning [[1713|1713. aastal]] liitusid nendega [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa]] ja [[Hannoveri kuurvürstiriik|Hannover]] (Suurbritannia). Sõda lõppes Rootsi kaotusega, mis vormistati [[Uusikaupunki rahu]]ga. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemere ja meretagused territooriumid, suurriigiks sai Moskva tsaaririik, uue nimega [[Venemaa keisririik]].<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Jaan Sitska|pealkiri=Ajaloo algõpetus, lõpuosa, viies trükk|aasta=1928|koht=Tallinn|kirjastus=Albert Org-i kirjastus|lehekülg=28-30}}</ref> [[16. sajand]]i lõpu ja [[17. sajand]]i vallutuste tulemusel muutus Rootsi Euroopa suurriigiks [[Karl X Gustav|Karl X]] ja [[Karl XI]] ajal. Rootsi oli vallutanud [[Karjala]] ja [[Ingeri]] (vallutused kinnitati [[Stolbovo rahu]]ga [[1617]]. aastal), [[Eestimaa kubermang|Eestimaa]], [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]] ning [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastases sõjas]] muuhulgas [[Lääne-Pommeri]], [[Wismar]]i, [[Bremeni hertsogiriik|Bremeni hertsogiriigi]] ja [[Verden]]i. Samuti oli Rootsi vallutanud maakondi [[Taani|Taanis]] ja [[Norra|Norras]]: Taanis [[Skåne maakond|Skåne]], [[Blekinge maakond|Blekinge]] ja [[Halland]]i (vallutus kinnitati [[Roskilde rahu]]ga [[1658]]), Norras [[Jämtland]]i, [[Härjedalen]]i, Trondheimi ja [[Bohuslän]]i. Lisaks vallutas Rootsi [[Saaremaa]] ja [[Ojamaa]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.opiq.ee/kit/23/chapter/1040|pealkiri=Euroopa 17. sajandil|täpsustus=Rootsist saab suurriik}}</ref> Naaberriikide rahulolematust põhjustas see, et [[Läänemeri]] oli muutunud justkui Rootsi sisemereks ning [[Hansa Liit]] oli oma mõju minetanud ja Rootsi kontrollis olulisis sadamaid.Rahulolematus avaldus juba mõnes varasemas väiksemas sõjas, sealhulgas [[Skåne sõda|Skåne sõjas]] ([[1675]]–[[1679]]).<ref>{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/event/Scanian-War|pealkiri=Scanian war|vaadatud=19.07.2022|keel=Inglise}}</ref> Pärast Ingeri ja Karjala loovutamist Rootsile 1617. aasta [[Stolbovo rahu]]ga jäi Venemaa ilma otsesest ligipääsust Läänemerele. Venemaa ainuke meretee Euroopasse oli [[Arhangelsk]]ist, mis oli jäävaba mõne kuu aastas. [[Ivan IV]] katse vallutada [[Baltimaad]] oli nurjunud ([[Liivi sõda]] [[1558]]–[[1583]]). 17. sajandil oli Venemaal kodusõda ning polnud võimalik Rootsile kaotatud alasid tagasi võita. Vene tsaar [[Peeter I]] oli [[1696]]. aastal vallutanud [[Azov]]i kindluse [[Must meri|Musta mere]] ääres. [[Karlowitzi rahu]]ga tagas ta rahu oma riigi lõunaosas. Edasi püüdis ta Läänemere äärde välja jõuda.<ref name=":0" /> Taani tahtis Rootsilt tagasi saada Skånet, Blekinget ja Hallandit, mis olid 17. sajandi sdades kaotatud. Samuti tahtis Taani, et Rootsi väed lahkuksid Rootsi [[satelliitriik|satelliitriigist]] [[Holstein-Gottorp]]ist. [[August II Tugev]] uue Poola kuningana tahtis vallutada Liivimaa, et kindlustada end kuningana. Ta soovis laiendada Poola territooriumi ning enda maksubaasi.<ref>{{Netiviide|url=https://www.historylearningsite.co.uk/frederick-william-the-great-elector/frederick-i-of-brandenburg/the-great-northern-war/|pealkiri=The Great Northern War|vaadatud=19.07.2022|keel=Inglise}}</ref> [[Pilt:Irp1701.jpg|pisi|[[Poola kuningas|Poola kuninga]] ja [[Saksimaa kuurvürst]]i [[August II Tugev]]a valdused 1701. aastal]] 24. märtsil [[1698]] sõlmiti liit [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa kuurvürstiriigi]] ja Moskva tsaaririigi vahel.<ref>{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|aasta=2018|kirjastus=Grenader|lehekülg=11}}</ref> Augustis 1698. aastal leppisid Peeter I ning [[Saksi kuurvürst]] ja [[Poola kuningas]] August II Tugev kokku Rootsi-vastases liidus [[Rava-Ruska]]s, väikelinnas [[Lviv]]ist põhja pool. Liivimaa aadlik [[Johann Reinhold von Patkul]] lubas August II-le [[Liivimaa]] aadli abi Rootsi-vastases võitluses.<ref name=":1">{{Netiviide|url=http://www.estonica.org/en/History/1558-1710_Estonia_under_Swedish_rule/The_Great_Northern_War_End_of_Swedish_rule_in_Estonia/|pealkiri=The Great Northern War. End of Swedish rule in Estonia|vaadatud=19.07.2022|keel=Inglise}}</ref> Moskva tsaar Peeter I ja August II Tugev olid ühel meelel, et kogu [[Vana-Liivimaa]] peab jääma pärast Rootsi alistamist [[Rzeczpospolita]]le.<ref name=":1" /> 12. novembril [[1699]] ühines liiduga Taani kuningas [[Frederik IV]], et võita tagasi Taani kaotatud positsioon Läänemerel. Taani [[mobilisatsioon|mobiliseeris]] oma sõjalaevastiku ning koondas oma armee Rootsi liitlase [[Holstein-Gottorpi hertsogkond|Holstein-Gottorpi hertsogiriigi]] piirile.<ref>{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=12}}</ref> Hiljem ühines liiduga [[Brandenburg-Preisimaa]].<ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsevtkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=46-47}}</ref> Liitlased eeldasid, et [[1697]]. aastal Rootsis võimule tulnud noor kuningas [[Karl XII]] ei suuda neile sõjalist vastupanu osutada.<ref name=":0" /> == Sõja algus == Sõda algas [[22. veebruar]]il ([[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi 12. veebruaril) [[1700]] [[Saksimaa kuurvürst]]i ja [[Poola kuningas|Poola kuninga]] [[August II Tugev]]a vägede ootamatu, ilma sõjakuulutuseta rünnakuga [[Riia]]le. [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa aadel]] ei asunud Saksi poolele. [[Riia kindlus]]t vallutada ei õnnestunud, Augusti sõjaline edu oli tagasihoidlik.<ref name=":1" /> [[Rzeczpospolita]] tundis end August II poolt petetuna ning kuulutas, et Poola ei ole Rootsiga sõjas. Kuningas Augusti II Tugevaga liitusid alguses üksikud [[magnaat|magnaadid]], sealhulgas vürst [[Hieronim Augustyn Lubomirski]].<ref>{{Raamatuviide|autor=Hermann Schreiber|pealkiri=August Tugev, Galantne vallutaja|aasta=1997|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst|lehekülg=162}}</ref> Kuulnud Riia ründamisest, otsustas Taani kuningas [[Frederik IV]] rünnata Rootsi liitlast Holstein-Gottorpi. [[11. märts]]il kuulutas Taani Rootsile sõja ja Taani väed marssisid [[Holstein-Gottorp]]i sisse, vallutades selle [[Schleswig]]i-osa. ==Rootsi esimesed võidud== ===Võit Taani üle=== Rootsi kuningas otsustas saata Holsteini 17 000 sõdurit ning kuulutas välja mobilisatsiooni. Rootsi sõjavägi oli hea ettevalmistusega, sõjavägi oli paremini välja õpetatud kui naaberriikide omad ning suutsid nii lahinguväljal paremini manööverdada.<ref>{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=81}}</ref> [[William III]], kes oli tollal nii Inglismaa, Iirimaa ja Šotimaa kuningas kui ka [[Hollandi provintsid]]e asehaldur, soovis säilitada [[Põhja-Euroopa]]s rahu ning ''[[status quo|status quo-d]]''. Et Taani oli ründaja, asus William Rootsi poolele ning saatis 25 [[liinilaev (sõjandus)|liinilaevast]] koosneva Inglise-Hollandi [[eskaader|eskaadri]] admiral [[George Rooke]]'i juhtimisel Rootsi toetuseks [[Göteborg]]i.<ref name=":2" /> Rootsil oli sõjalaevastik 38 liinilaeva ja 12 [[fregatt|fregatiga]],<ref>{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=44}}</ref> Taanil oli 33 liinilaeva ja 7 fregatti. Julge manöövriga õnnestus Rootsi laevastikul sõita läbi [[Sund]]i väiksema [[faarvaater|faarvaatri]], jäädes Sundi kaldal asuvate Taani [[kindlus]]te [[suurtükk]]ide [[laskeulatus]]est väljapoole. Rootsi laevastik ühines Inglise-Hollandi eskaadriga. Nüüd oli 33 liinilaevaga Taani laevastik vastamisi rohkem kui 60 liinilaevaga, mistõttu Taani admiral ei julgenud [[merelahing]]ut pidada. Taani sõjalaevad ei lahkunud sadamast.<ref name=":2" /> Karl XII maabus [[23. juuli]]l 1700. aastal koos liitlastega Taani peasaarel [[Sjælland]]il [[Humlebæk]]i lähedal [[Kopenhaagen]]ist põhja pool ning hõivas sealsed maa-alad. Augustis asusid Rootsi väed liitlastega Kopenhaagenit piirama.<ref>{{Netiviide|url=http://www.roskildehistorie.dk/1700/billeder/krige/nordisk/nordiskkrig.htm|pealkiri=Store Nordiske Krig|vaadatud=19.07.2022|keel=Taani}}</ref> Taani laevastik oli vastamisi endast palju võimsamaga ning armee oli kaugel [[Holstein]]is hertsog [[Friedrich IV (Holstein-Gottorp)|Friedrich IV]] vastu sõdimas.<ref name=":2" /> Kopenhaagenit ei vallutatud. Frederik IV tunnistas oma kaotust ja soovis alustada rahuläbirääkimisi. [[18. august]]il sõlmiti Holstein-Gottorpi ja Taani vahel [[Travendali rahu]]leping, mille kohaselt taastati ''status quo'' (rootslased lahkusid Sjællandist ja taanlased Gottorpist) ning Taani lahkus Rootsi-vastasest koalitsioonist. Taani ei tohtinud 9 aasta jooksul Rootsi vaenlasi toetada. Lepingu täitmist pidid jälgima Inglismaa, Holland, [[Lüneburg-Celle]] ja Hannover.<ref>{{Raamatuviide|pealkiri=Eesti ajalugu IV|aasta=2003|koht=Tartu|kirjastus=Ilmamaa|lehekülg=24}}</ref> Põhjasõja esimene sõjakäik lõppes kiiresti ja peaaegu veretult. Taani väljus (ajutiselt) sõjast, Rootsi põhivastaseks jäid Venemaa ja Poola-Saksimaa.<ref>{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=53}}</ref> ===Sõjategevus Liivimaal 1700–1701=== [[Pilt:Carte des Estats de Suede, de Dannemarq, et de Pologne; sur la Mer Baltique.jpg|pisi|300px|"Kaart Rootsi, Taani ja Poola valdustest 1700. aastal". <br>[[Nicolas de Fer]]i kaart aastast [[1700]]]] [[Pilt:Victory at Narva.jpg|pisi|"Rootslaste võit Narva all 1700. aastal". <br>[[Gustaf Cederström]]i maal aastast [[1910]]]] [[1700]]. aasta mais jõudis [[Soome]]st Liivimaale 3200 Rootsi sõdurit, kes lõid Saksi väed Liivimaalt minema. Kuid juba augustis naasis Saksi kuurvürst koos 18 000 mehega Liivimaale, vallutas tagasi Rootsi alasid ning asus uuesti [[Riia]]t piirama.<ref>{{Raamatuviide|autor=V. Fainštein jt.|pealkiri=Eesti rahva ajaloost Põhjasõja aastail 1700-1721|aasta=1960|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti riiklik kirjastus|lehekülg=36}}</ref> [[Vene-Türgi sõda (1686–1699)|Vene-Türgi sõjas]] (1686–1699) ühines Venemaa [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] vastase liiduga (sinna kuulusid [[Saksa-Rooma riik|Austria]], [[Rzeczpospolita]] ja [[Veneetsia vabariik]]). Aastatel 1687 ja 1689 korraldas Moskva sõjaretki Osmanite riigi [[vasall]]i, [[Krimmi khaaniriik|Krimmi khaaniriigi]] vastu. Aastatel 1695 ja 1696 vallutas Venemaa [[Aasovi sõjakäigud|Aasovi sõjakäikude]] tulemusena lõpuks Azovi kindluse ning allutas osa [[Aasovi meri|Aasovi merest]] rannikualaga Venemaa tsaaririigile.<ref>{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=67-68}}</ref> [[Osmanite riik|Osmanite riigiga]] vaherahu sõlminud Venemaa kuulutas 30. (vkj 19.) augustil ([[Rootsi kalender|Rootsi kalendri]] järgi 20. augustil) Rootsile sõja ning ründas septembris Rootsile kuuluvat Soomet ja [[Ingerimaa]]d. [[23. september|23. septembril]] asusid 30 000 – 35 000 venelast [[Narva]]t piirama. Rootsi [[garnison]] suutis linna enda valduses hoida.<ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=76}}</ref> Noor Rootsi kuningas otsustas oma vägede eesotsas Liivimaale suunduda. 8000-mehelise sõjaväega jõudis ta [[16. oktoober|16. oktoobril]] [[Pärnu]]sse, sealt liikusid Rootsi väed edasi Narva suunas.<ref name=":4">{{Raamatuviide|pealkiri=Eesti ajalugu IV|lehekülg=26-30}}</ref> Kuningat assisteeris vägede juhtimisel kindral [[Carl Gustav Rehnskiöld]]. 30. (vkj 19.) novembril ([[Rootsi kalender|Rootsi kalendri]] järgi 20. novembril) 1700. aastal ründas 11 000-meheline Rootsi vägi Vene väge ([[Narva lahing (1700)|Narva lahing]]us osales 24 000 meest). Paar päeva enne lahingut oli oma leerist lahkunud tsaar Peeter I, jättes vägede juhatamise oma alluvatele.<ref name=":3" />Kuna Vene väed oli väheste kogemuste ja halva varustusega, saavutasid rootslased Narva all suure võidu. Oma osa mängis ka ilm, tihe lumelörts sadas venelastele otse näkku ja nende nähtavus oli praktiliselt olematu.<ref name=":5">{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=78}}</ref> Rootslased murdsid rinde keskosast läbi ja surusid tiivad vastu Narva jõge. Vene vägede ülemjuhataja hertsog [[Carl Eugen de Croy]] , kes on oli kaotanud kontrolli vene vägede üle ning andis end koos kolmekümne kõrgema ohvitseriga lahingu algul vangi.<ref name=":5" /> Rootslased kaotasid langenute ja haavatutena 2000 meest. Venelasi langes lahingus ja eriti taganemisel 7000–8000.<ref name=":4" /> Peamiselt hukkusid kahe väeosa, [[Preobraženskoje polk|Preobraženskoje kaardiväepolgu]] ja [[Šeremetevi ratsavägi|Šeremetevi ratsaväe]] sõdurid. Preobraženskoje polgu sõdurid koormasid taganemisel üle puusilla, mis nende all purunes ja praktiliselt kõik sillal olijad uppusid. [[Boriss Šeremetev]] lootis oma ratsaväega ületada jõe minnes otse läbi vee. Selleks valis ta madalapõhjalise jõeosa [[Narva kosed|Narva koskedest]] ülalpool. Veevool oli kiire ja jääkülm vesi kangestas hobuste jalad, mille tagajärjel viis vesi ratsaväelased koos ratsudega kosest alla.<ref name=":5" /> Pärast Narva lahingut siirdusid rootslased [[Tartu]]sse ja selle ümbrusse talvekorterisse. Kuningas ise talvitas endises [[Laiuse ordulinnus]]es. Talve jooksul suurenes rootslaste [[väliarmee]] 18 000 meheni.<ref>{{Raamatuviide|pealkiri=Eesti ajalugu|lehekülg=30-32}}</ref> {{vaata|Põhjasõda Eestimaal}} ===Kuramaa vallutamine=== [[Pilt:Louis de Silvestre-August II.jpg|pisi|left|Saksi kuurvürst ja Poola kuningas [[August II Tugev]]. <br>[[Louis de Silvestre]]'i maal]] [[August II Tugev]], kelle liitlasi Rootsi väed olid löönud, pakkus Karl XII-le rahu, kuid viimane keeldus sellest. Veebruaris [[1701]]. aastal kohtusid August II Tugev ja Peeter I uuesti [[Kuramaa]]l [[Biržai]]s, et oma liitu uuendada.<ref>{{Netiviide|url=https://www.codelt.nl/birzai-with-the-castle-lithuania/|pealkiri=Birzai With The Castle Lithuania|vaadatud=20.07.2022|keel=Inglise}}</ref> Peeter I-l oli vaja aega oma armee reorganiseerimiseks ja relvastamiseks, August II vajas aga tugevat liitlast rootslaste selja taga. Lepingu kohaselt lubas Peeter Augustile 15 000–20 000-mehelise hästirelvastatud [[ekspeditsioonikorpus]]e, maksta talle kahe aasta jooksul 100 000 rubla ning eduka sõjalõpu korral anda Poolale Liivi- ja Eestimaa.<ref>{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=84}}</ref> 1701. aasta kevadel suundus jalaväekindral [[Anikita Apraksin]] Vene vägedega Riia alla, kus viibisid Saksimaa väed kindral krahv [[Adam Heinrich von Steinau]] juhtimisel.<ref name=":6">{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=97-99}}</ref> Suvel 1701. aastal liikusid Rootsi väed lõunasse. 19. (vkj 8.) juulil (Rootsi kalendri järgi 9. juulil) 1701 olid Saksi (20 000 meest) ja Rootsi sõjaväed Riia all [[Daugava]] ääres [[Spilve lahing]]us vastamisi. Saksi vägede ülemjuhataja krahv [[Adam Heinrich von Steinau]] laskis end kõrvalejuhtimismanöövrist ära petta ning killustas nõnda oma väeosad. Nii õnnestus Rootsi [[jalavägi|jalaväel]] jõgi ületada ja [[sillapea]] moodustada. Saksi armee kaotas, kuid kogus ennast ja taganes korrapäraselt.<ref name=":6" /> Karl hõivas oma vägedega Miitavi (praegu [[Jelgava]]), Poola vasalliriigi [[Kuramaa hertsogiriik|Kuramaa hertsogiriigi]] pealinna ning vallutas seejärel oktoobris kogu [[Kuramaa]].<ref name=":6" /> ==Rootsi sõjakäik Poolasse== Rzeczpospolita protesteeris Kuramaa kui Poola territooriumi osa hõivamise vastu, sest Rootsiga ei olnud sõjas mitte Poola, mida esindas [[Seim (Poola)|Seim]], vaid ainult Poola kuningas.<ref name=":7">{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=100-101}}</ref> August II Tugev pakkus [[Karl XII]]-le jälle läbirääkimisi. Karl XII kogenud nõuandjad soovitasid Poola kuningaga rahu sõlmida, ent Karl jäi kangekaelseks ning nõudis Seimilt uue kuninga valimist. Enamik Poola aadlist lükkas selle tagasi.<ref>{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=102-104}}</ref> Poola-Leedu pidas end neutraalseks ning tahtis olla Karl XII ja August II Tugeva vahendajaks.<ref name=":7" /> Rootsi rünnak Poolale tegi Poola neutraalsuse võimatuks. Rootsi kantsler [[Bengt Gabrielsson Oxenstierna (1623–1702)|Bengt Gabrielsson Oxenstierna]] nägi võimalust, et Rootsi võiks olla [[Hispaania pärilussõda|Hispaania pärilussõjas]] vahekohtunikuks, selle asemel et sõda jätkata. {{Lisa viide}} Jaanuaris [[1702]] nihutas Rootsi väed [[Leedu|Leedus]] kaugemale lõunasse. [[23. märts]]il 1702 lahkus Karl XII Leedu talvekorterist ning marssis sisse Päris-[[Poola]]sse. [[14. mai]]l [[1702]] alistus [[Varssavi]] võitluseta. Enne kui Karl XII jätkas oma marssi [[Kraków]]i suunas, nõuti poolakatelt suurt [[kontributsioon]]i.<ref>{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=106}}</ref> Teel Krakówisse põrkus Karl XII vägi Poola-Saksi omaga. [[9. juuli]]l 1702 toimus [[Kielce]]st lõuna pool [[Kliszówi lahing]]. Poola ja Saksimaa jäid taas Rootsile alla. 2000 saksimaalast langes või sai haavata, üle 1000 langes rootslaste kätte vangi. Rootsi poolel sai surma või haavata 900 sõdurit. Rootslaste kätte langesid kõik Saksi suurtükid ja kogu voor koos August II Tugeva välikassaga, milles oli 150 000 [[riigitaaler|riigitaalrit]] ning isegi tema hõbenõud. August II Tugev kogus oma sõjaväe järelejäänud üksused kokku ja tõmbus tagasi Poola idaossa.<ref>{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=107-108}}</ref> Pärast seda kaotust pakkus August II Tugev rootslastele jälle rahu, lubades nende nõudmistele igal võimalusel vastu tulla, kuid ainus tingimus oli, et August II Tugev jääks ise edasi Poola kuningaks. Ka [[kardinal]]-[[priimas]] esitas Poola nimel rahuettepanekuid. Ta pakkus Rootsile Poola alla kuulunud Liivimaad, Kuramaad ja suurt [[reparatsioon]]i, kui ainult Karl XII loobub kuninga tagandamise nõudest. Karl näitas veel kord üles kangekaelsust, mille tõttu teda hüüti Raudpeaks, ja jäi August II Tugeva tagandamise nõude juurde. {{Lisa viide}} August tõmbus oma õukonnaga tagasi [[Sandomierz]]i. Seal moodustas Poola aadel konföderatsiooni August II toetuseks.<ref>{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=109}}</ref> Nad võitlesid Rootsi okupatsiooni vastu Poolas ja Rootsi poolt nõutud uue kuninga vastu. Nad sidusid Rootsi vägesid sissiaktsioonidega, kahjustades sellega nende võitlusvõimet. {{Lisa viide}} [[1703]]. aastal vallutasid rootslased [[Toruń]]i.<ref>{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=110-111}}</ref> Kuigi [[1704]]. aastal saadeti Augustile appi ka Vene korpus, valiti [[12. juuli]]l (vkj 2. juunil) 1704. aastal enamiku Poola aadli tahte vastaselt Rootsi armee kaitse all August II Tugeva asemele uueks kuningaks rootslaste poolt seatud kandidaat [[Stanisław I Leszczyński]], kes krooniti [[24. september|24. septembril]] [[1705]].<ref>{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=121-122}}</ref> Rootslased olid sellega rahul ja kirjutasid 17. septembril 1706 [[Altranstädt]]is alla rahulepingule Poolaga ([[Altranstädti rahu]]).<ref>{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/topic/treaties-of-Altranstadt|pealkiri=treaties of Altranstädt, Europe 1706 and 1707|vaadatud=20.07.2022|keel=Inglise}}</ref> == Venemaa võimsuse kasv ja sõjategevus Eesti- ja Liivimaal == [[Pilt:Peter de Grote.jpg|pisi|Venemaa keiser [[Peeter I]]. <br/>[[Jean-Marc Nattier]]' maal]] Pärast lüüasaamist Narva all [[1700]]. aastal hakkas [[Peeter I]] tohutute pingutustega tugevdama oma sõjaväge: reorganiseeriti Venemaa [[regulaararmee]], [[sõjalaevastik]]. Loodi [[sõjatööstus]] – [[manufaktuur|manufaktuurid]] ja [[relvatehas|relvatehased]], [[suurtükk]]e valati [[kirikukell]]adest {{Lisa viide}}. Erilist rõhku pandi väljaõpetatud jalaväele.<ref>{{Netiviide|url=https://historylearning.com/peter-the-great/peter-the-great-military-reforms/#:~:text=In%201699%2C%20Peter%20the%20Great,that%20the%20army%20was%20uniform.|pealkiri=Peter the Great - Military Reforms|vaadatud=22.07.2022|keel=Inglise}}</ref> Kasutades ära Karl XII ja Rootsi peaväe seotust Poolas, kus püüti August II Tugevat troonilt tõugata, ründas Peeter I Eesti- ja Liivimaad. 1701.–1703. aastal rüüstasid Vene väed praegust Võru- ja Tartumaad, Viljandi- ja Kagu-Pärnumaad. Karli selja taga lõi Venemaa sõjavägi kaks korda väikest Rootsi väge, mis oli [[Balti provintsid]]e kaitseks maha jäänud.<ref name=":8">{{Raamatuviide|pealkiri=Eesti ajalugu IV|lehekülg=34-35}}</ref> [[9. jaanuar]]il 1702 ([[vkj]] 29. detsembril, Rootsi kalendri järgi 30. detsembril 1701) lõi Vene korpus Boriss Šeremetevi juhatusel [[Erastvere lahing]]us [[Wolmar Anton von Schlippenbach]]i juhitud Rootsi [[väliarmee]]d ning saavutas 29. (vkj 18.) juulil (Rootsi kalendri järgi 19. juulil) [[Hummuli lahing]]us võidu Rootsi vägede üle. Seejärel hõivasid Vene väed Liivimaal [[Mõniste]], [[Valmiera]] ja [[Alūksne]]. Alates 1702. aastast hoidis Venemaa enda kontrolli all kogu [[Eestimaa kubermang|Eesti-]] ja [[Liivimaa kubermang|Liivimaad]], välja arvatud Rootsi kindlusi. <ref name=":8" /> Ingerimaal vallutasid venelased 22. (vkj 11.) oktoobril (Rootsi kalendri järgi 12. oktoobril) [[Nöteborg]]i kindluse, mille nad nimetasid ümber [[Schlüsselburg]]iks, ja [[12. mai]]l [[1703]] [[Ohta jõgi|Ohta jõe]] suudmes paikneva [[Nyen]]i linna, sellega oli kogu [[Neeva]] venelaste valduses. Neeva soises [[delta]]s asuti [[27. mai]]l 1703. aastal rajama rootslaste asutatud [[Nyen]]i asemele uusi kaitserajatisi ja [[Peterburi|linna]], millest hiljem sai [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] uus pealinn.<ref>{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotsinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=17-18}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.introducingsaintpetersburg.com/history|pealkiri=The founding of Saint Petersburg|vaadatud=22.07.2022|keel=Inglise}}</ref> 1703. aasta sügisel toimunud Šeremetevi rüüstetegevuse tõttu kannatasid Põhja-Eesti alad: Viru- ja Järvamaa, mõnevõrra Harjumaa, laastamata jäi ainult osa Harjumaast ja täielikult Läänemaa.<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19420407.2.26&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------|pealkiri=PÕHJASÕJA AJAL|vaadatud=22.07.2022}}</ref> [[14. mai]]l (vkj 3. mail) [[1704]] saavutasid Vene väed Rootsi vägede üle võidu [[Kastre lahing]]us, [[24. juuli]]l (vkj 14. juulil) alistus piiramise järel [[Tartu piiramine (1704)|Tartu]].<ref>{{Raamatuviide|autor=August Traat|pealkiri=Ajalooline Emajõgi|aasta=1968|lehekülg=61}}</ref> [[5. august]]il (vkj 25. juulil; 26. juulil Rootsi kalendri järgi) 1704 toimus [[Kuramaa]]l [[Jēkabpils]]i lähedal [[Jakobstadti lahing]]. Lahingus osalesid Rootsi väed, mida juhtis kindralmajor [[Adam Ludwig Lewenhaupt]], ja Vene-Leedu väed, mida juhtis suurhetman [[Michał Serwacy Wiśniowiecki]]. Lahingu võitis Rootsi.<ref>{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=19}}</ref> [[Pilt:Battle of Jakobstadt.jpg|pisi|[[Jakobstadti lahing]]. [[Johann Christoph Brotze]] kogu]] [[20. august]]il (vkj 9. augustil) vallutasid Vene väed [[Narva piiramine (1704)|Narva]], mille järel [[30. august]]il (vkj 19. augustil) sõlmis Venemaa [[Rzeczpospolita]]ga [[Narva]]s [[Narva liiduleping|liidulepingu]] ([[Tomasz Działyński|Działyński]] ja [[Fjodor Aleksejevitš Golovin|Golovin]]i pakt), millega viimane astus ametlikult Rootsi vastu sõtta.<ref name="kRkcm" /> ==Vene vägede katse Saksi vägedega ühineda ja Fraustadti lahing== Detsembris [[1705]] ületasid Vene väed (20 000 meest) feldmarssal parun [[Georg Benedict Ogilvy]] juhtimisel Poola piiri, et ühineda [[Saksimaa kuurvürst]] August II Tugevat toetavate [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa]] vägedega, mida juhtis jalaväekindral krahv [[Johann Matthias von der Schulenburg|Johann Matthias von der Schulenburg.]]<ref name=":9">{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=160-161}}</ref><ref name=":10">{{Netiviide|url=https://www.sabaton.net/historical-facts/the-battle-of-fraustadt/|pealkiri=13 FEB - 1706, The Battle of Fraustadt|vaadatud=23.07.2022|keel=Inglise}}</ref> Saksimaa väed asusid [[Sileesia]]s, kuid Vene väed jäid talvituma [[Hrodna]] (Grodno) kindlusse. Karl XII tegi oma armee põhiosaga 250 km pikkuse kiirmarsi ja lõikas ära Vene vägede tee itta. 20 000-meheline vägi, mida juhtis [[Carl Gustaf Rehnskiöld]], pöördus saksimaalaste vastu, kellel oli 19 000 sõdurit. Vene armee kindlustus [[Hrodna]] kindluses ja ootas vabastamist.<ref name=":10" /> [[3. veebruar]]il [[1706]] kohtusid Rootsi ja Saksi väed [[Fraustadti lahing]]us. Rehnskiöldi alluvuses olid lahingutes karastunud suurtüki- ja ratsaväerügemendid. Saksi väed kindral von Schulenbergi juhatuse all koosnesid suurelt jaolt vägivaldselt värvatud ja halva väljaõppega sõduritest, paljud rügemendid olid Prantsuse ja Šveitsi sõjavangidest.<ref name=":10" /> Lahingurivi vasakul tiival oli preisi polkovniku [[Georg Heinrich von der Goltz]]i juhtimisel 10 Bene jalaväepolku, kuhu kuulus 6400 meest<ref name="782Zm" />. Pärast rootslaste rünnakut varises Saksi vägede rinne kokku, šveitslaste ja prantslaste palgasõdurid jooksid rootslaste poole üle.<ref name=":10" /> Mõne tunniga oli lahing läbi. Ainult 3000 sõdurit sai end päästa, ületades [[Odra]] jõe. Vangi langenud umbes 500 Vene [[sõjavang]]i laskis kindral Rehnskiöld tappa.<ref name=":11">{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotsinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=85}}</ref> Lahingus tapeti 452 Rootsi sõjaväelast ja 1077 sai haavata. Karl XII edutas kindral parun Rehnskiöldi lahingu võidu eest feldmarssaliks ja andis talle krahvitiitli. <ref name=":11" /> Et Vene armee Hrodnas ei saanud enam abi peale loota, murdsid 14 000 mehe suuruseks jäänud Vene armee 4. märtsil 1706 rootslaste piiramisrõngast läbi [[soo]]de välja. Venelased jõudsid jälitajate eest üle piiri minna ning tõmbusid juulis 1706 tagasi [[Kiiev]]isse. <ref name=":9" /> Pärast vägede häbiväärset taganemist kõrvaldas tsaar Peeter I [[Georg Benedict Ogilvy]] sõjavägede juhtimisest ning määras sõjaväejuhtideks [[Boriss Šeremetev]]i ja [[Aleksandr Menšikov]]i.<ref name=":9" /> Karl XII mõistis, et tal tuleb otsustav lahing pidada Venemaal. Selleks vajas ta aga tagala kindlustamist. {{Lisa viide}} Suvel 1706 otsustas Karl XII tungida Saksimaale, et sundida August II Tugevat loobuma nõuetest Poola troonile.<ref>{{Netiviide|url=http://www.historyworld.net/wrldhis/PlainTextHistories.asp?historyid=ad08|pealkiri=THE NORTHERN WAR|vaadatud=23.07.2022|täpsustus=Baltic campaigns: 1700-1706|keel=Inglise}}</ref> [[Pilt:Karl XII i Altranstädt 1706-1707 av Johan David Swartz.jpg|pisi|[[Karl XII]] 1707. aastal. [[Johan David Swartz]]]] ==Rootsi sõjakäik Saksimaale== Saksimaal oli vastuseis [[Saksimaa kuurvürst]] August II Tugeva Poola-poliitikale: kuurvürst kehtestas [[aktsiis]]i, et oma sõjakassat täita ja armeed relvastada. See meelestas Saksimaa seisustekogu tema vastu. Peale selle tekitasid rahva meelepaha agressiivsed meetodid, millega kuurvürst nekruteid värbas. {{Lisa viide}} [[27. august]]il 1706 marssis Rootsi armee Saksimaale. Saksimaa kuurvürstiriik vallutati joon-joonelt.<ref>{{Netiviide|url=https://weaponsandwarfare.com/2019/03/30/karl-xii-the-baltic-and-saxon-campaigns-ii/|pealkiri=Karl XII – The Baltic and Saxon Campaigns II|vaadatud=23.07.2022|keel=Inglise}}</ref> Igasugune vastupanu lämmatati eos. Karl XII lubas saksimaalastele, et kui [[okupatsioon]]ivõimude korraldusi järgitakse, siis ei toimu mingeid õiguste rikkumisi ega repressioone.<ref>{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=152-153}}</ref> Saksimaa sõjavägi taandus [[Austria]]sse, kus see [[interneerimine|interneeriti]]. Saksimaa sõjaväe juures olnud Vene jalaväepolgud taganesid [[Brandenburgi kuurvürstiriik|Brandenburg]]i kaudu Poolasse.{{Lisa viide}} August II, kellel pärast [[Fraustadti lahing]]ut Poolas enam nimetamisväärseid vägesid polnud, pakkus Karl XII-le läbirääkimisi. August II Tugeva läbirääkijad allkirjastasid [[24. september|24. septembril]] (14. septembril) 1706 [[Altranstädti rahu]]lepingu, loobudes Poola troonist.<ref>{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=155}}</ref> Saksimaa [[salanõukogu]] andis Altranstädti separaatrahu kohaselt [[Johann Reinhold von Patkul]]i üle rootslastele, kes Rootsi sõjaväekohtu poolt riigireetmise eest hukati.<ref>{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=157, 159-161}}</ref> Rootsi väed lahkusid Saksimaalt alles [[1707]]. aastal. Rootsi vägede poolt Saksimaa okupeerimise järel ulatusid kuningas [[Karl XII]] kontrolli all olevad territooriumid [[Habsburgid]]e [[Saksa-Rooma riik|Saksa Rahvuse Püha Rooma riigi]] piirideni. [[Saksa-Rooma keiser]] [[Joseph I (Saksa-Rooma keiser)|Joseph I]] sõlmis Karl XII-ga 1707. aastal [[Altranstädti leping]]u, millega Joseph I garanteeris [[Sileesia]] [[protestandid|protestantidele]] [[vastureformatsioon]]i ajal ära võetud kirikute tagastamise ning [[luterlus|luterlike]] koguduste tegutsemise. Järeleandmistega luteri kiriku tegevusele hoidis [[katoliiklus|katoliiklik]] Joseph I ära Rootsi sekkumise Habsburgide poolt [[Bourbonid]]e ja [[Prantsusmaa kuningriik|Prantsusmaa kuningriigiga]] peetavasse [[Hispaania pärilussõda|Hispaania pärilussõtta]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/topic/treaties-of-Altranstadt|pealkiri=treaties of Altranstädt|vaadatud=23.07.2022|keel=Inglise}}</ref> == Sõja otsustavad aastad == [[Pilt:Great Northern War Part1.png|pisi|Lahingutegevus Põhjasõjas aastatel 1700–1709]] === Sõjategevus Poolas === Teate Altranstädti rahu sõlmimisest sai August II [[15. oktoober|15. oktoobril]] 1706. Vahepeal marssis 20 000 mehest koosnev Venemaa-Saksimaa-[[Sandomiri konföderaadid|Poola]] vägi [[Aleksandr Menšikov]]i juhtimisel vastu Rootsi korpusele Poolas. August II püüdis võitlust takistada ja hoiatas Rootsi väejuhti, kuid tulemusteta.<ref>{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=156}}</ref> [[29. oktoober|29. oktoobril]] läks 5000 Rootsi sõdurit kindral [[Arvid Axel Mardefeld]]i juhtimisel Vene vägede vastu [[Kaliszi lahing]]usse. Venelased hävitasid nad täielikult. Poola ratsavägi, mida juhtis [[Stanisław I Leszczyński]], pillutati laiali.<ref>{{Netiviide|url=https://en-academic.com/dic.nsf/enwiki/7838078|pealkiri=Battle of Kalisz|vaadatud=26.07.2022|keel=Inglise}}</ref> Üle saja ohvitseri (sealhulgas Poola [[magnaat]]e) langes vangi ning Vene poolel teeninud kindralleitnant [[Karl Gustav von Rönne|von Rönne]] vangistas kindral Mardefeldi.<ref>{{Netiviide|autor=V. A. Artamonov|url=http://www.reenactor.ru/ARH/PDF/Artamonov_02.pdf|pealkiri=A. D Menšikov väejuhina|vaadatud=27.07.2022|keel=Vene}}</ref> Pärast seda võitu tegid nõuandjad August II-le ettepaneku rahuleping annulleerida ning Venemaa poolel edasi võidelda. August II keeldus ja naasis Saksimaale.<ref>{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=156-157}}</ref> [[19. detsember|19. detsembril]] ratifitseeris ta Altranstädti rahulepingu. {{Lisa viide}} Kui Karl XII septembris 1707 maalt ida suunas lahkus, oli ta oma armee kasvatanud 44 000 meheni ning varustanud selle uue rõivastuse ja relvastusega. Poolas toetas teda Leszczyński 16 000 poolakat ja Kuramaal Lewenhaupti 16 000- meheline korpus.<ref>{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=170}}</ref> Poolas aga keeldus [[Sandomierzi konföderatsioon]], mida juhtis Poola rikkaim mees ja vürst Lubomirski väimees [[Adam Sieniawski]], August II tagandamisest ja Stanisław Leszczyński troonile tõusmist tunnustamast.<ref>{{Netiviide|url=https://en-academic.com/dic.nsf/enwiki/626132|pealkiri=Adam Mikolaj Sieniawski|vaadatud=26.07.2022|keel=Inglise}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://en-academic.com/dic.nsf/enwiki/2619590|pealkiri=Sandomierz Confederation|vaadatud=26.07.2022|keel=Inglise|tsitaat=The Sandomierz Confederation was a confederation formed on May 20, 1704 in defense of the King of Poland, August II the Strong. It was formed in reaction to the Warsaw Confederation.}}</ref> Peeter I pakkus Poolale uusi troonikandidaate ja ka Leszczyński püüdis vastaseid enda poole võita. See nurjus, põhjuseks [[prebend]]ide ja ametikohtade jaotamise küsimus. Konföderatsiooni sõjaline jõud oli väike, kuid nad suutsid segada Rootsi vägede varustamist. {{Lisa viide}} Nüüd seisis Peeter I oma vägedega praktiliselt üksinda Rootsiga vastamisi. Peeter I oleks 1707. aastal olnud valmis Rootsile loovutama kõik vallutatud alad peale Peterburi ja selle ümbruse, kuid Karl XII tahtis kõike tagasi saada. {{Lisa viide}} Aastal [[1708]] ilmusid Vene väed jälle Poolasse.<ref>{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=174}}</ref> [[Pilt:Battle of Lesnaya.jpg|pisi|[[Lesnaja lahing]] [[1704]]. <br>[[Jean-Marc Nattier]], [[1717]]]] === Sõjategevus Valgevenes ja Ukrainas=== Hõivanud [[6. veebruar]]il 1708 [[Hrodna]], juhtis Karl XII oma väge [[Smolensk]]i suunas, kuid pöördus seejärel lõunasse, [[Ukraina]]sse, lootes venelaste vastu võitlusse asunud Ukraina [[hetman]]ilt [[Ivan Mazepa]]lt sõjalist toetust.<ref name=":12">{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotsinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=32-33}}</ref> Paraku ei liitunud enamik [[kasakad|kasakaid]] Mazepaga.<ref name=":12" /> [[Poola–Türgi sõda (1672–1676)|Poola–Türgi sõja]] (1672–1676) järel oli Kirde-Ukrainas säilinud [[Hetmaniriik]], kus asusid linnad [[Kiiev]], [[Tšernigiv]], [[Nižõn]], [[Perejaslav]], [[Baturin]], [[Gadjatš]], Lubny, [[Poltava]]. Ida-Ukrainas, Dnepri keskjooksul säilis [[Zaporižžja Sitš]]i territoorium.<ref>{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/summary/Ukraine|pealkiri=Ukraine summary|vaadatud=27.07.2022|keel=Inglise|tsitaat=In addition, Cossacks controlled a largely self-governing territory known as the Hetmanate.}}</ref> Lõuna-Ukraina [[Must meri|Musta mere]] äärsed territooriumid liideti Osmanite riigiga ja [[Krimm]]is valitses [[Krimmi khaaniriik]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/place/khanate-of-Crimea|pealkiri=khanate of Crimea|vaadatud=27.07.2022|keel=Inglise}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://shc.stanford.edu/events/ottoman-empire-and-crimean-khanate-symbiotic-alliance-or-veiled-rivalry|pealkiri=Ottoman Empire and the Crimean Khanate: A Symbiotic Alliance or Veiled Rivalry?|vaadatud=27.07.2022|keel=Inglise}}</ref> Baltimailt Karl XII vägedega ühinema rutanud [[Adam Ludwig Lewenhaupt]]i juhitud Rootsi korpus sai [[9. oktoober|9. oktoobril]] (vkj 28. septembril, Rootsi kalendri järgi 29. oktoobril) [[Lesnaja lahing]]us lüüa. Umbes 5000 meest kümnest tuhandest pääses ja ühines peaarmeega, kus oli 40 000 meest.<ref name=":12" /> Ka kasakad olid lüüa saanud, ent mõnisada kasakat ühines Rootsi vägedega. <ref name=":12" /> Venelased olid kogu aeg kasutanud [[põletatud maa taktika]]t, et hävitada kõik, mis võiks rootslastele kasulik olla.<ref name=":13">{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=28-29}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.historylearningsite.co.uk/frederick-william-the-great-elector/frederick-i-of-brandenburg/the-great-northern-war/|pealkiri=The Great Northern War|vaadatud=27.07.2022|keel=Inglise|tsitaat=As Peter withdrew, he used a scorched earth policy destroying anything that might be of value to an advancing army.}}</ref> Väga külma Ukraina talve saatsid rootslased mööda talvekorteris [[Romnõ|Romnõs]] ja [[Hadjatš|Gadjatšis]], kus neil oli tõsine mure armee varustamisega, sest venelased olid kõik hävitanud.<ref name=":13" /> Kevade alguses [[1709]]. aastal oli Rootsi armees lahinguvalmis vaid 27 000 meest ja 27 kahurit.<ref name=":14">{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=35-36}}</ref> Tuhanded rootslased ei pidanud külmale vastu.<ref>{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=211-212}}</ref> Ometi söandas Karl XII [[Rootsi sissetung Venemaale|tungida sügavale Vene territooriumile]].<ref name=":14" /> [[Poltava]] piiramiseks valmistuti aprillis ning piiramist alustasid rootslased 30 000 mehega Karl XII juhtimisel [[1. mai]] öösel vastu [[2. mai]]d<ref name="87dvu" /> 1709. Piiramine venis, kuna rootslastel polnud piiramiskahureid. <ref name=":15">{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=37-38}}</ref> Mai lõpuks jõudsid Poltava lähistele Vene armee peajõud (42 000 meest) Peeter I juhtimisel.<ref name=":15" /> Et Karl XII oli saanud piiramise käigus jalga haavata, ei saanud ta ise lahingut juhtida.<ref>{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=223-225}}</ref> Rootslased tungisid [[8. juuli]]l 1709 (Juliuse kalendri järgi 27. juunil, Rootsi kalendri järgi 28. juulil) [[Poltava lahing]]us [[Carl Gustav Rehnskiöld]]i juhatusel esimesena venelastele peale, kuid Vene väed purustasid nad.<ref name=":16">{{Raamatuviide|autor=Jüri Tsvetkov|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=39-40}}</ref> Rootslased kaotasid lahingus üle 9000 mehe. <ref name=":16" />Juulis alistus Perevolotšna lähedal venelastele 20 000-meheline Rootsi väeüksus eesotsas kindral [[Adam Ludwig Lewenhaupt]]iga. <ref name=":17">{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=273-274}}</ref> Kolmandik Rootsi vägedest oli kaotatud. <ref>{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=178, 273}}</ref> Nendest 23 000 mehest, kes end Poltaava ja Perevolotšina all alla andsid, jõudsid koju vaid 4000. Venemaalt tagasitulevaid rootsi sõdureid oli veel 1729. aastal ning viimane sõdur, Hans Appleman, jõudis koju 1745. aastal. <ref name=":17" /> Mazepa liitumise järel Karl XII vägedega vallutasid Vene väed Aleksandr Menšikovi juhtimisel Hetmaniriigi pealinna [[Baturini kindlus]]e ja tapsid selle elanikud. <ref>{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=33}}</ref> Karl XII ja Ivan Mazepa pääsesid [[Osmanite riik|Osmanite]] valdustesse, kuhu Karl jäi viieks aastaks. Need sündmused tähendasid sõjas murrangut Venemaa kasuks. <ref name=":16" /> Peeter I saatis oma saadiku [[İstanbul]]i ning nõudis Karl XII väljaandmist. [[Ahmed III]] laskis saadiku vangikongi heita. <ref>{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=293}}</ref> Seepeale tungis Peeter I oma vägedega [[Osmanite riik#Põhjasõda|Osmanite riiki]]. Türklased piirasid [[Prut]]i ääres asuvas [[Huşi]]s Vene väed. <ref>{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=297}}</ref> Ent nad ei kasutanud oma üleolekut ning võimaldasid Peetr I-l auga taganeda. <ref name=":18">{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=298-299}}</ref> [[Pruti sõjakäik]] (1711), lõppes 23. juulil 1711 Pruti vaherahuga. [[Pruti rahu]]ga oli Peeter I kohustatud loovutama [[Azovi kindlus]]e, tõmbuma tagasi kasakate aladelt ja likvideerima Aasovi mere äärde ehitatud kindlused. <ref name=":18" /> Sõjaolukord kestis aastani 1713, siis sõlmiti samadel tingimustel [[Adrianoopoli rahu]]. <ref>{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/topic/Peace-of-Adrianople-1713|pealkiri=Peace of Adrianople|vaadatud=27.07.2022|keel=Inglise}}</ref> {{vaata|Vene-Türgi sõda (1710–1713)}} Pärast rootslaste kaotust [[Poltava lahing]]us tühistas August II Tugev Altranstädti rahu. <ref name=":19">{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=289}}</ref> [[20. august]]il [[1709]] marssisid Saksi väed jälle Poolasse sisse. <ref name=":19" /> Rootsi väed (9000 meest) tõmbusid tagasi [[Szczecin]]isse ja [[Stralsund]]i. <ref>{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=109}}</ref> Stanisław I Leszczyński põgenes Prantsusmaale. <ref>{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/biography/Stanislaw-I|pealkiri=Stanisław I|vaadatud=27.07.2022|keel=Inglise}}</ref> === Sõjategevus Taanis ja [[Preisimaa]]l === Samal aastal (1709) asusid ka Poola ja Taani jälle Rootsiga sõdima. [[28. juuni]]l 1709 uuendasid Taani ja Saksi oma liidulepingut. Sõtta sekkusid ka teised riigid. [[Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond|Hannoveri kuurvürstiriik]] pretendeeris [[Bremen]]ile ja [[Verden]]ile. Preisimaa tahtis allutada Rootsi alasid [[Pommerimaa]]l: [[Szczecin]]it, [[Usedomi saar]]t ja [[Wolini saar]]t. Venemaa ründas Rootsi valdusi Põhja-Saksamaal. Novembris 1709 hõivasid taanlased üle 10 000 mehega [[Skåne maakond|Skåne]]. See oli üks raskemaid lahinguid, mida Taani oli pidanud. Kiiresti vallutati ka [[Blekinge]]. Kuid kindral [[Magnus Stenbock]] võitis [[28. veebruar]]il [[Helsingborgi lahing (1710)|Helsingborgi lahing]]us Taani armeed ja sundis selle Rootsist lahkuma. [[Kopenhaagen]]is möllas samal ajal [[katk]], millesse suri umbes kolmandik elanikkonnast (vt ka [[1710. aasta katkuepideemia]]). Pärast seda keskendusid taanlased Rootsi valdustele Põhja-Saksamaal. === Sõjategevus Liivi- ja Eestimaal === Venelased vallutasid [[24. juuni]]l [[1710]] [[Viiburi]], [[15. juuli]]l Riia, [[23. august]]il Pärnu, seejärel [[Paide]] ja [[Haapsalu]], [[26. september|26. septembril]] [[Kuressaare]] ja [[10. oktoober|10. oktoobril]] [[Tallinna piiramine (1710)|Tallinn]]a. Balti aadelkond sõlmis Venemaaga [[kapitulatsioon]]ilepingud, mis säilitasid nende eesõigused. [[1711]]. aastal nurjus taanlaste, saksimaalaste ja venelaste rünnak [[Stralsund]]i ja [[Wismar]]i linnale. === Sõjategevus Taanis === [[1712]]. aastal püüdis Rootsi veel kord sõjaõnne enda kasuks pöörata. Rootsi väed läksid kindral Magnus Stenbocki juhatusel 16 000 mehega [[Rügen]]isse, et Poolasse marssida. Ent Taani laevastik purustas [[Hiddensee]] all Rootsi abieskaadri. Stenbock võitis 20. (vkj 9.) detsembril 1712 [[Gadebuschi lahing]]us Taani ja Saksimaa ühendatud väeüksust. Saksimaa kaotas 6000 sõdurit, ülejäänud sõdurid pidid põgenema. Jaanuaris [[1713]] laskis Stenbock [[Altona]] linna maha põletada. Pärast seda liikusid rootslased [[Tönning]]i kindlusse [[Holstein]]-Gottorpis, kus taanlased nad peagi ümber piirasid. Nälja ja haiguste tõttu suri 3000 Rootsi sõdurit, allesjäänud 9000 meest kapituleerusid [[16. mai]]l 1713<ref name="88Ttc" />. Karl XII keelde eirates tuli Rootsi seisustekogu 1713–1714 [[põhiseadus]]evastaselt kokku ning pakkus rahuläbirääkimisi. Kui Preisimaa kuningas [[Friedrich I (Preisimaa)|Friedrich I]] 1713. aastal suri, astus tema poeg [[Friedrich Wilhelm I]] Rootsi-vastasesse liitu ja hõivas [[Szczecin]]i. Liitlased vallutasid 1713. aastal kõik Rootsi valdused Saksimaal. === Sõjategevus Soomes === Peeter I kindlustas oma territoriaalsed võidud Läänemere piirkonnas. Suvel 1713 vallutas ta Lõuna-[[Soome]]. Merel olid rootslased oma suurte laevadega, mis võisid kanda palju suurtükke, olles Vene [[Balti laevastik]]ust kaugelt üle. Peeter I ainuke šanss oli lahing kalda lähedal. Kõiki vahendeid mängu pannes kahekordistas ta oma Läänemere sõjalaevastikku ning pani seda juhtima kogenud veneetslased ja kreeklased. [[5. august|5.]]–[[7. august]]il (vkj 25.–27. juulil) [[1714]] olid mõlemad laevastikud vastamisi ''Hankoniemi'' ehk [[Hanko merelahing]]us. Kestva tuulevaikuse ajal tungisid väiksemad, kuid hea manööverdamisvõimega Vene väikelaevad Rootsi suurtükitule alt läbi ning [[abordaaž|abordeerisid]] liikumatud Rootsi laevad üksteise järel. Rootsi eskaader purustati. Nii saavutas Vene laevastik ülemvõimu Läänemere põhjaosas. [[Pilt:Great Northern War Baltic Theater.png|pisi|Sõjategevus Läänemere sõjatandril 1709–1721]] == Sõja lõpp== Juunis [[1715|1715. aastal]] kuulutas [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa]] Rootsile sõja, rünnates [[Pommeri]]t ja asudes piirama [[Stralsund]]i, kus viibis parajasti Rootsi kuningas Karl XII. 1714. aastal Türgist naasnud kuningas jõudis linnast lahkuda just enne selle langemist vaenlaste kätte. Karl XII naasis [[1715|1715. aastal]] Rootsi ning otsustas [[1716|1716. aastal]] rünnata Taanile kuuluvat [[Norra]]t. Rootslased pidid aga taganema, sest [[Peter Wessel]] (Tordenskjold) hävitas [[Dynekileni lahing]]us nende varustuslaevastiku. Aastal [[1716]] külastas Peeter I Taanit. Aastal [[1717]] tegi Taani kaks ebaõnnestunud rünnakut [[Göteborg]]i ja [[Strömstad]]i juures. Samal aastal tegi Peeter I visiidi Prantsusmaale. Aastal [[1718]] pidasid Rootsi ja Venemaa [[Ahvenamaa]]l läbirääkimisi [[separaatrahu]] sõlmimiseks. Karl ründas 1718. aastal uuesti Norrat ning suri [[30. november|30. novembril]] [[1718]] Norras [[Fredrikshald]]i kindluse piiramisel. Pärast Karl XII surma taandusid Rootsi väed Norrast. Aastal [[1719]] sai uueks Rootsi valitsejaks Karl XII õde [[Ulrika Eleonora]]. Rootsi eesmärgiks oli saavutada rahu kõikide vaenlastega peale Venemaa. Sedasi loodeti liidus inglastega välja kaubelda paremad rahutingimused. Jaanuaris 1719 sõlmis August liidu Austria ja Inglismaaga, kes tagasid talle abi juhuks, kui Venemaa ründab Poolat. Novembris 1719 tühistas ta liidu Peeter I-ga ja sõlmis Rootsiga vaherahu. Ulrika Eleonora tunnustas teda Poola kuningana. [[9. november|9. novembril]] 1719 sõlmis Rootsi rahu Hannoveriga ([[Stockholmi rahu 1719]]). Hannover sai Bremeni ja Verdeni. Vene väed rüüstasid 1719. aastal Rootsi rannikut. [[Peter Wessel]] (Tordenskjold) vallutas 1719. aastal [[Marstrand]]i. Preisimaa osalemist sõjas olid takistanud sisetülid ja Inglismaa sekkumine. Inglismaa tahtis iga hinna eest ära hoida Rootsi täielikku kokkuvarisemist. [[21. jaanuar]]il [[1720]] sõlmis Rootsi Preisimaaga rahu ([[Stockholmi rahu 1720]]). Preisimaa sai Vorpommerni, Szczecini, Usedomi saare ja Wolini. [[29. veebruar]]il 1720 sai uueks Rootsi kuningaks Ulrika Eleonora abikaasa [[Fredrik I]]. [[3. juuni]]l 1720 sõlmis Rootsi Taaniga [[Frederiksborgi loss]]is [[Frederiksborgi rahu]]. Inglismaa ja Prantsusmaa kandsid hoolt selle eest, et Taani võiks endale jätta Schleswigi Gottorpi-osa. See liideti ametlikult Taaniga [[1721|1721. aastal]]. Muidu jäi kõik nii, nagu oli olnud enne sõja algust. [[7. august]]il 1720 võitis Vene laevastik [[Grönhamni lahing]]us Rootsi eskaadrit. Põhjasõja lõpetas [[10. september|10. septembril]] (vkj 30. augustil) [[1721]] sõlmitud [[Uusikaupunki rahu]]. Rootsi loovutas sellega [[Ingerimaa]], [[Liivimaa kubermang]]u, [[Eestimaa kubermang]]u, [[Saaremaa]], [[Hiiumaa]], [[Lõuna-Karjala]], [[Karjala kannas]]e ja [[Viiburi]]. See-eest sai ta tagasi Soome, mille Peeter I 1714. aastal oli vallutanud. Poola ja Rootsi sõlmisid ametliku rahu alles [[1732]]. aastal. ==Hinnang Karl XII tegevusele== Karl XII juhindus soovist maksta kätte oma vaenlastele, mistõttu jättis ta kogu sõja jooksul soodsad rahutingimused vastu võtmata. ==Sõja tagajärjed== Põhjasõja tulemusel sai Hannover Bremeni ja Verdeni, Preisimaa [[Vorpommern]]i, Taani sai õiguse võtta Rootsi laevadelt väinatolli ning Venemaa sai vaba pääsu Läänemerele; Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa läksid Venemaa koosseisu. Venemaast sai Euroopa suurriik uue pealinnaga Läänemere ääres. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel, osa territooriumist ning Holstein-Gottorpi kui liitlase. Hiljem ([[Kübarate sõda]], [[Gustav III sõda]], [[Soome sõda]]) püüdis Rootsi korduvalt Venemaalt kaotatud alasid tagasi võita. Preisimaa võimsus kasvas. Saksi-Poola nõrgenes. ==Põhjasõja lahingud== {{mitu pilti | laius= 200 |pilt1= Great Northern War Part1.png |pilt2= Great Northern War Part2.png |jalus= Põhjasõja lahingutegevus I etapp (1700–1709) ja II etapp 1710–1721}} *[[Pühajõe lahing]] [[26. november|26. novembril]] [[1700]], [[Rootsi kalender|Rootsi kalendri]] järgi 16. novembril 1700 *[[Narva lahing (1700)|Narva lahing]] (30. (vkj 19.) novembril [[1700]], Rootsi kalendri järgi 20. novembril 1700) *[[Reinbecki lahing]] (1700) *[[Petseri lahing]] 13. veebruaril [[1701]] *[[Spilve lahing]] (19. (vkj 8.) juulil 1701, Rootsi kalendri järgi 9. juulil 1701) *[[Räpina-Lokuta lahing]] (''Rappin'') 4. augustil 1701 *[[Vastse-Kasaritsa lahing]] (''Neu-Kasseritz'') 5. septembril 1701 *[[Rõuge lahing]] (''Rauge'') (15. septembril 1701, Rootsi kalendri järgi 5. septembril 1701) *[[Erastvere lahing]] [[9. jaanuar]] [[1702]] (29. detsembril 1701, Rootsi kalendri järgi 30. detsembril 1701) *[[Kliszówi lahing]] 9. juulil 1702 *[[Hummuli lahing]] (29. (vkj 18.) juulil 1702, Rootsi kalendri järgi 19. juulil 1702) *[[Pultuski lahing]] 21. aprillil [[1703]] *[[Saladeni lahing]] 19. märtsil 1703 *[[Kastre lahing]] [[14. mai|14. mail]] [[1704]] *[[Narva lahing (1704)|Narva lahing]] 10. juulist 27. augustini [[1704]] *Tartu vallutamine 12. juulil 1704 *[[Jakobstadti lahing]] 26. juulil 1704 *Narva vallutamine 9. augustil 1704 *[[Poseni lahing]] 9. augustil 1704 *[[Punitzi lahing]] 28. oktoobril 1704 *[[Gemäuerthofi lahing]] 16. juulil [[1705]] *[[Fraustadti lahing]] [[3. veebruar|3. veebruaril]] [[1706]] *[[Kaliszi lahing]] 19. oktoobril 1706 *[[Hołowczyni lahing]] 4. juulil [[1708]] *[[Vinni lahing]] 1708 *[[Malatitze lahing]] [[30. august|30. augustil]] [[1708]] *[[Lesnaja lahing]] ([[9. oktoober|9. oktoobril]] 1708, Juliuse kalendri järgi 28. septembril, Rootsi kalendri järgi 29. septembril 1708) *[[Sokolki lahing]] ([[22. aprill|22. aprillil]] 1709, Juliuse kalendri järgi 11. aprillil, Rootsi kalendri järgi 12. aprillil 1709) *[[Poltava lahing]] ([[8. juuli|8. juulil]] 1709, Juliuse kalendri järgi 27. juunil, Rootsi kalendri järgi 28. juunil [[1709]]) *[[Tallinna piiramine (1710)|Tallinna piiramine]], [[Rootsi garnison Tallinnas]] alistus ning Tallinn läks Vene võimu alla, 15. augustist 29. septembrini 1710 *[[Helsingborgi lahing (1710)|Helsingborgi lahing]] 28. veebruaril [[1710]] *[[Gadebuschi lahing]] 20. (vkj 9.) detsembril [[1712]] *[[Tönningi lahing]] (mais [[1713]]) *[[Storkyro lahing]] 19. veebruaril [[1714]] *[[Hankoniemi lahing]] ([[5. august|5.]]–[[7. august|7. augustil]] [[1714]], vkj 25.–27. juunil) *[[Dynekileni lahing]] 8. juulil 1716 *[[Saaremaa lahing (1719)|Saaremaa lahing]] [[4. juuni|4. juunil]] [[1719]] *[[Grönhamni lahing]] [[7. august|7. augustil]] [[1720]] ==Põhjasõja rahulepingud== *[[Travendali rahu]] *[[Altranstädti rahu]] *[[Varssavi rahu]] *[[Pruti rahu]] (ei kuulu otseselt Põhjasõja juurde) *[[Stockholmi rahu 1719]] *[[Stockholmi rahu 1720]] *[[Frederiksborgi rahu]] *[[Uusikaupunki rahu]] == Sõdivad nõod == {| border="1" align="center" width="100%" cellspacing="0" | -bgcolor=#FFFACD colspan="5" align="center" | [[Frederik III]] |- | -bgcolor=#BFEFFF align="center" width="20%"| [[Johann Georg III]] | -bgcolor=#FFFACD align="center" width="20%"| ''[[Anna Sophie]]'' | -bgcolor=#FFFACD align="center" | [[Christian V]] | -bgcolor=#FFFACD align="center" width="20%"| ''[[Ulrika Eleonora vanem]]'' | -bgcolor=#FFC1C1 align="center" width="20%"| [[Karl XI]] |- | -bgcolor=#BFEFFF colspan="2" align="center" width="40%" | [[August II Tugev]] | -bgcolor=#FFFACD align="center" width="20%" | [[Frederik IV]] | -bgcolor=#FFC1C1 colspan="2" align="center" width="40%" | [[Karl XII]] |} ==Vaata ka== *[[Läsna-Valgejõe lahing]] *''[[Isoviha]]'' *[[Põhjasõda Eestimaal]] *[[Põhjasõjad]] *[[1710. aasta katkuepideemia]] *[[Karoliinide surmamarss]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="kRkcm">[[:pl:s:Traktat narewski|Narva liiduleping poola keeles]]</ref> <ref name="782Zm">[http://smolbattle.ru/index.php?showtopic=668 Смоленские полки на службе Отечеству, история, вооружение, униформа]</ref> <ref name="87dvu">Ragnhild Marie Hatton. "Charles XII of Sweden", Littlehampton Book Services Ltd, 1968. ISBN 978-0297748267.</ref> <ref name="88Ttc">Peter Wilson. "German armies: war and German politics, 1648–1806", Routledge, 1998. ISBN 978-1857281064.</ref> }} == Kirjandus == * [[Hendrik Sepp]], [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=638 Põhjasõja-aegsed operatsioonid Liivimaal 1707. a. lõpul ja 1708. a. I poolel.], [[Ajalooline Ajakiri]] nr. 1 [[1939]] * "Eesti ajalugu. IV, Põhjasõjast pärisorjuse kaotamiseni." Tartu: Ilmamaa, 2003. Lk-d 18–44 (autor: [[Helmut Piirimäe]]). * [[Robert I. Frost|Robert Frost]], "Põhjasõjad: sõda, riik ja ühiskond Kirde-Euroopas 1558–1721. Tallinn: Kunst, 2005. * [[Kalle Kroon]], [http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel545_520.html Hoiatus minevikust. Eestlaste ja lätlaste massküüditamistest Põhjasõja ajal], [[Horisont (ajakiri)|Horisont]] 2005/5 * [[Kalle Kroon]], "Kolme lõvi ja greifi all Põhjasõjas" (alapealkiri "Eestlased ja lätlased Rootsi armees, nähtuna sotsiaal-majanduslike muutuste taustal 17. sajandi lõpul – 18. sajandi alguses"); kirjastus [[Argo (kirjastus)|Argo]], [[Tallinn]] [[2007]], 424 lk. * [[Margus Laidre]], "Dorpat 1558–1708: linn väe ja vaenu vahel". Tallinn: [[Argo (kirjastus)|Argo]], 2008. * Margus Laidre, "Lõpu võidukas algus: Karl XII Eesti- ja Liivimaal 1700–1701". Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 1995. * [[Aleksander Loit]], "Eesti talupojad Põhjasõjas" (Kalle Krooni raamatu "Kolme lõvi ja greifi all Põhjasõjas" arvustus) – [[Tuna]] [[2008]], nr 3, lk 142–144. * Swenska Krigs-Omkostnaden ifrån år 1700 till 1710. 30. Mars 1710 / Gustaf Floderus: Handlingar hörande til Konung Carl XII:s historia, D. 3. Stockholm: Z. Hæggström 1824, [http://books.google.ee/books?id=AI4BAAAAYAAJ&pg=PA277 Lk. 277–280] *[[Just Juel]] (1664–1715), "En rejse til Rusland under tsar Peter; dagbogsoptegnelser af viceadmiral Just Juel, dansk gesandt i Rusland 1709–1711, med illustrationer og oplysende anmaerkninger ved Gerhard L. Grove., København Gyldendal (F. Hegel) 1893 [http://www.archive.org/details/enrejsetilruslan00juel] ([http://www.vostlit.info/Texts/rus11/Jul/frametext1.htm vene keeles, 1899]) [http://tartu.ester.ee/record=b2291093~S1*est Andmed ESTERis] === Romaanid === * [[Enn Kippel]], "Kui Raudpea tuli I-II". Noor-Eesti Tartus, 1937/ 1939 / Eesti Raamat 1996, ISBN 9985650727 / [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/96/10/05e/raamat.htm Athena 1996] / Eesti Päevaleht (sarjast [[Eesti lugu]] Nr. 13) 2008, ISBN 9789949431656 ==Välislingid== {{commons|Great Northern War}} *[http://www.tallinn.ee/est/g3564s27120 Tallinna alistumine Vene vägede ees 29. septembril 1710 – Kapitulatsiooniakt] *[http://www.riksarkivet.se/default.aspx?id=7783 Põhjasõja aegsed kaardid] {{Eesti artiklid}} [[Kategooria:Põhjasõda| ]] s214tibwnqekd3zz3c8jqlhibfgvp97 6168804 6168801 2022-07-27T18:22:43Z Ursus scribens 115317 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib 1700 alanud sõjast; mõnikord nimetatakse Põhjasõdadeks ka [[Põhjamaade seitsmeaastane sõda|Põhjamaade seitsmeaastast sõda]] ja [[Teine Põhjasõda|Teist Põhjasõda]]; üldmõiste kohta vaata [[Põhjasõjad]]}} {{keeletoimeta}} {{Lisaviiteid|kuu=märts|aasta=2018}} {{Sõjaline konflikt |konflikt=Põhjasõda |osa= |pilt=Great Northern War.jpg |pildiallkiri=Ülevalt päripäeva: [[Narva lahing (1700)|Narva lahing]], [[Spilve lahing]], [[Poltava lahing]], [[Riilahti lahing]], [[Gadebuschi lahing]] |aeg=[[1700]]–[[1721]] |koht= [[Euroopa]] |tulemus= Venemaa tsaaririigi ja tema liitlaste võit. Sõja lõpetas [[Uusikaupunki rahu]]. |osaline1= {{PisiLipp|Rootsi}}<br>[[Pilt:Ottoman Flag.svg|25px]] [[Osmanite riik]]<br>[[Pilt:Flag of the Cossack Hetmanat.svg|25px]] [[Kasakad]] |osaline2= {{PisiLipp|Venemaa}} [[Venemaa tsaaririik|tsaaririik]]<br>{{PisiLipp|Taani}}<br> {{Pisilipp|Saksimaa kuurvürstiriik}}<br>[[Pilt:Herb Rzeczypospolitej Obojga Narodow.svg|20px]] [[Rzeczpospolita]]<br>[[Pilt:Flag of the Kingdom of Prussia (1701-1750).svg|25px]] [[Preisimaa kuningriik]]<br>[[Pilt:Flag of Hanover (1692).svg|25px]] [[Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstiriik|Hannover]] |väejuht1={{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Karl XII]]<br> {{Riigi ikoon|Osmanite riik}} [[Ahmed III]]<br>[[Pilt:Flag of the Cossack Hetmanat.svg|25px]] [[Ivan Mazepa]]<br>[[Stanisław Leszczyński]] <br>[[Kazimierz Lew Sapieha]] |väejuht2={{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Peeter I]]<br>{{Riigi ikoon|Taani}} [[Frederik IV]]<br>{{Pisilipp|Saksimaa kuurvürstiriik}}<br> [[Pilt:Herb Rzeczypospolitej Obojga Narodow.svg|20px]] [[August II Tugev]] |jõud1= |jõud2= |kaotused1= |kaotused2= |märkused= Venemaa sai endale mitmed Rootsi valdused, kaasa arvatud Liivimaa. Preisimaa sai Rootsile kuulunud Pommeri, Hannover sai Bremen-Verdeni. }} {{Põhjasõja sündmused}} '''Põhjasõda''' oli [[1700]].–[[1721]]. aastal [[Läänemeri|Läänemere]] ülemvõimu pärast peetud [[sõda]], milles osalesid ühel pool [[Rootsi]], vastaspoolel [[Moskva tsaaririik]], [[Taani]], [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa]], [[Rzeczpospolita]] ning [[1713|1713. aastal]] liitusid nendega [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa]] ja [[Hannoveri kuurvürstiriik|Hannover]] (Suurbritannia). Sõda lõppes Rootsi kaotusega, mis vormistati [[Uusikaupunki rahu]]ga. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemere ja meretagused territooriumid, suurriigiks sai Moskva tsaaririik, uue nimega [[Venemaa keisririik]].<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Jaan Sitska|pealkiri=Ajaloo algõpetus, lõpuosa, viies trükk|aasta=1928|koht=Tallinn|kirjastus=Albert Org-i kirjastus|lehekülg=28-30}}</ref> [[16. sajand]]i lõpu ja [[17. sajand]]i vallutuste tulemusel muutus Rootsi Euroopa suurriigiks [[Karl X Gustav|Karl X]] ja [[Karl XI]] ajal. Rootsi oli vallutanud [[Karjala]] ja [[Ingeri]] (vallutused kinnitati [[Stolbovo rahu]]ga [[1617]]. aastal), [[Eestimaa kubermang|Eestimaa]], [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]] ning [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastases sõjas]] muuhulgas [[Lääne-Pommeri]], [[Wismar]]i, [[Bremeni hertsogiriik|Bremeni hertsogiriigi]] ja [[Verden]]i. Samuti oli Rootsi vallutanud maakondi [[Taani|Taanis]] ja [[Norra|Norras]]: Taanis [[Skåne maakond|Skåne]], [[Blekinge maakond|Blekinge]] ja [[Halland]]i (vallutus kinnitati [[Roskilde rahu]]ga [[1658]]), Norras [[Jämtland]]i, [[Härjedalen]]i, Trondheimi ja [[Bohuslän]]i. Lisaks vallutas Rootsi [[Saaremaa]] ja [[Ojamaa]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.opiq.ee/kit/23/chapter/1040|pealkiri=Euroopa 17. sajandil|täpsustus=Rootsist saab suurriik}}</ref> Naaberriikide rahulolematust põhjustas see, et [[Läänemeri]] oli muutunud justkui Rootsi sisemereks ning [[Hansa Liit]] oli oma mõju minetanud ja Rootsi kontrollis olulisis sadamaid.Rahulolematus avaldus juba mõnes varasemas väiksemas sõjas, sealhulgas [[Skåne sõda|Skåne sõjas]] ([[1675]]–[[1679]]).<ref>{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/event/Scanian-War|pealkiri=Scanian war|vaadatud=19.07.2022|keel=Inglise}}</ref> Pärast Ingeri ja Karjala loovutamist Rootsile 1617. aasta [[Stolbovo rahu]]ga jäi Venemaa ilma otsesest ligipääsust Läänemerele. Venemaa ainuke meretee Euroopasse oli [[Arhangelsk]]ist, mis oli jäävaba mõne kuu aastas. [[Ivan IV]] katse vallutada [[Baltimaad]] oli nurjunud ([[Liivi sõda]] [[1558]]–[[1583]]). 17. sajandil oli Venemaal kodusõda ning polnud võimalik Rootsile kaotatud alasid tagasi võita. Vene tsaar [[Peeter I]] oli [[1696]]. aastal vallutanud [[Azov]]i kindluse [[Must meri|Musta mere]] ääres. [[Karlowitzi rahu]]ga tagas ta rahu oma riigi lõunaosas. Edasi püüdis ta Läänemere äärde välja jõuda.<ref name=":0" /> Taani tahtis Rootsilt tagasi saada Skånet, Blekinget ja Hallandit, mis olid 17. sajandi sdades kaotatud. Samuti tahtis Taani, et Rootsi väed lahkuksid Rootsi [[satelliitriik|satelliitriigist]] [[Holstein-Gottorp]]ist. [[August II Tugev]] uue Poola kuningana tahtis vallutada Liivimaa, et kindlustada end kuningana. Ta soovis laiendada Poola territooriumi ning enda maksubaasi.<ref>{{Netiviide|url=https://www.historylearningsite.co.uk/frederick-william-the-great-elector/frederick-i-of-brandenburg/the-great-northern-war/|pealkiri=The Great Northern War|vaadatud=19.07.2022|keel=Inglise}}</ref> [[Pilt:Irp1701.jpg|pisi|[[Poola kuningas|Poola kuninga]] ja [[Saksimaa kuurvürst]]i [[August II Tugev]]a valdused 1701. aastal]] 24. märtsil [[1698]] sõlmiti liit [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa kuurvürstiriigi]] ja Moskva tsaaririigi vahel.<ref>{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|aasta=2018|kirjastus=Grenader|lehekülg=11}}</ref> Augustis 1698. aastal leppisid Peeter I ning [[Saksi kuurvürst]] ja [[Poola kuningas]] August II Tugev kokku Rootsi-vastases liidus [[Rava-Ruska]]s, väikelinnas [[Lviv]]ist põhja pool. Liivimaa aadlik [[Johann Reinhold von Patkul]] lubas August II-le [[Liivimaa]] aadli abi Rootsi-vastases võitluses.<ref name=":1">{{Netiviide|url=http://www.estonica.org/en/History/1558-1710_Estonia_under_Swedish_rule/The_Great_Northern_War_End_of_Swedish_rule_in_Estonia/|pealkiri=The Great Northern War. End of Swedish rule in Estonia|vaadatud=19.07.2022|keel=Inglise}}</ref> Moskva tsaar Peeter I ja August II Tugev olid ühel meelel, et kogu [[Vana-Liivimaa]] peab jääma pärast Rootsi alistamist [[Rzeczpospolita]]le.<ref name=":1" /> 12. novembril [[1699]] ühines liiduga Taani kuningas [[Frederik IV]], et võita tagasi Taani kaotatud positsioon Läänemerel. Taani [[mobilisatsioon|mobiliseeris]] oma sõjalaevastiku ning koondas oma armee Rootsi liitlase [[Holstein-Gottorpi hertsogkond|Holstein-Gottorpi hertsogiriigi]] piirile.<ref>{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=12}}</ref> Hiljem ühines liiduga [[Brandenburg-Preisimaa]].<ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsevtkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=46-47}}</ref> Liitlased eeldasid, et [[1697]]. aastal Rootsis võimule tulnud noor kuningas [[Karl XII]] ei suuda neile sõjalist vastupanu osutada.<ref name=":0" /> == Sõja algus == Sõda algas [[22. veebruar]]il ([[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi 12. veebruaril) [[1700]] [[Saksimaa kuurvürst]]i ja [[Poola kuningas|Poola kuninga]] [[August II Tugev]]a vägede ootamatu, ilma sõjakuulutuseta rünnakuga [[Riia]]le. [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa aadel]] ei asunud Saksi poolele. [[Riia kindlus]]t vallutada ei õnnestunud, Augusti sõjaline edu oli tagasihoidlik.<ref name=":1" /> [[Rzeczpospolita]] tundis end August II poolt petetuna ning kuulutas, et Poola ei ole Rootsiga sõjas. Kuningas August II Tugevaga liitusid alguses üksikud [[magnaat|magnaadid]], sealhulgas vürst [[Hieronim Augustyn Lubomirski]].<ref>{{Raamatuviide|autor=Hermann Schreiber|pealkiri=August Tugev, Galantne vallutaja|aasta=1997|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst|lehekülg=162}}</ref> Kuulnud Riia ründamisest, otsustas Taani kuningas [[Frederik IV]] rünnata Rootsi liitlast Holstein-Gottorpi. [[11. märts]]il kuulutas Taani Rootsile sõja ja Taani väed marssisid [[Holstein-Gottorp]]i sisse, vallutades selle [[Schleswig]]i-osa. ==Rootsi esimesed võidud== ===Võit Taani üle=== Rootsi kuningas otsustas saata Holsteini 17 000 sõdurit ning kuulutas välja mobilisatsiooni. Rootsi sõjavägi oli hea ettevalmistusega, sõjavägi oli paremini välja õpetatud kui naaberriikide omad ning suutsid nii lahinguväljal paremini manööverdada.<ref>{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=81}}</ref> [[William III]], kes oli tollal nii Inglismaa, Iirimaa ja Šotimaa kuningas kui ka [[Hollandi provintsid]]e asehaldur, soovis säilitada [[Põhja-Euroopa]]s rahu ning ''[[status quo|status quo-d]]''. Et Taani oli ründaja, asus William Rootsi poolele ning saatis 25 [[liinilaev (sõjandus)|liinilaevast]] koosneva Inglise-Hollandi [[eskaader|eskaadri]] admiral [[George Rooke]]'i juhtimisel Rootsi toetuseks [[Göteborg]]i.<ref name=":2" /> Rootsil oli sõjalaevastik 38 liinilaeva ja 12 [[fregatt|fregatiga]],<ref>{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=44}}</ref> Taanil oli 33 liinilaeva ja 7 fregatti. Julge manöövriga õnnestus Rootsi laevastikul sõita läbi [[Sund]]i väiksema [[faarvaater|faarvaatri]], jäädes Sundi kaldal asuvate Taani [[kindlus]]te [[suurtükk]]ide [[laskeulatus]]est väljapoole. Rootsi laevastik ühines Inglise-Hollandi eskaadriga. Nüüd oli 33 liinilaevaga Taani laevastik vastamisi rohkem kui 60 liinilaevaga, mistõttu Taani admiral ei julgenud [[merelahing]]ut pidada. Taani sõjalaevad ei lahkunud sadamast.<ref name=":2" /> Karl XII maabus [[23. juuli]]l 1700. aastal koos liitlastega Taani peasaarel [[Sjælland]]il [[Humlebæk]]i lähedal [[Kopenhaagen]]ist põhja pool ning hõivas sealsed maa-alad. Augustis asusid Rootsi väed liitlastega Kopenhaagenit piirama.<ref>{{Netiviide|url=http://www.roskildehistorie.dk/1700/billeder/krige/nordisk/nordiskkrig.htm|pealkiri=Store Nordiske Krig|vaadatud=19.07.2022|keel=Taani}}</ref> Taani laevastik oli vastamisi endast palju võimsamaga ning armee oli kaugel [[Holstein]]is hertsog [[Friedrich IV (Holstein-Gottorp)|Friedrich IV]] vastu sõdimas.<ref name=":2" /> Kopenhaagenit ei vallutatud. Frederik IV tunnistas oma kaotust ja soovis alustada rahuläbirääkimisi. [[18. august]]il sõlmiti Holstein-Gottorpi ja Taani vahel [[Travendali rahu]]leping, mille kohaselt taastati ''status quo'' (rootslased lahkusid Sjællandist ja taanlased Gottorpist) ning Taani lahkus Rootsi-vastasest koalitsioonist. Taani ei tohtinud 9 aasta jooksul Rootsi vaenlasi toetada. Lepingu täitmist pidid jälgima Inglismaa, Holland, [[Lüneburg-Celle]] ja Hannover.<ref>{{Raamatuviide|pealkiri=Eesti ajalugu IV|aasta=2003|koht=Tartu|kirjastus=Ilmamaa|lehekülg=24}}</ref> Põhjasõja esimene sõjakäik lõppes kiiresti ja peaaegu veretult. Taani väljus (ajutiselt) sõjast, Rootsi põhivastaseks jäid Venemaa ja Poola-Saksimaa.<ref>{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=53}}</ref> ===Sõjategevus Liivimaal 1700–1701=== [[Pilt:Carte des Estats de Suede, de Dannemarq, et de Pologne; sur la Mer Baltique.jpg|pisi|300px|"Kaart Rootsi, Taani ja Poola valdustest 1700. aastal". <br>[[Nicolas de Fer]]i kaart aastast [[1700]]]] [[Pilt:Victory at Narva.jpg|pisi|"Rootslaste võit Narva all 1700. aastal". <br>[[Gustaf Cederström]]i maal aastast [[1910]]]] [[1700]]. aasta mais jõudis [[Soome]]st Liivimaale 3200 Rootsi sõdurit, kes lõid Saksi väed Liivimaalt minema. Kuid juba augustis naasis Saksi kuurvürst koos 18 000 mehega Liivimaale, vallutas tagasi Rootsi alasid ning asus uuesti [[Riia]]t piirama.<ref>{{Raamatuviide|autor=V. Fainštein jt.|pealkiri=Eesti rahva ajaloost Põhjasõja aastail 1700-1721|aasta=1960|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti riiklik kirjastus|lehekülg=36}}</ref> [[Vene-Türgi sõda (1686–1699)|Vene-Türgi sõjas]] (1686–1699) ühines Venemaa [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] vastase liiduga (sinna kuulusid [[Saksa-Rooma riik|Austria]], [[Rzeczpospolita]] ja [[Veneetsia vabariik]]). Aastatel 1687 ja 1689 korraldas Moskva sõjaretki Osmanite riigi [[vasall]]i, [[Krimmi khaaniriik|Krimmi khaaniriigi]] vastu. Aastatel 1695 ja 1696 vallutas Venemaa [[Aasovi sõjakäigud|Aasovi sõjakäikude]] tulemusena lõpuks Azovi kindluse ning allutas osa [[Aasovi meri|Aasovi merest]] rannikualaga Venemaa tsaaririigile.<ref>{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=67-68}}</ref> [[Osmanite riik|Osmanite riigiga]] vaherahu sõlminud Venemaa kuulutas 30. (vkj 19.) augustil ([[Rootsi kalender|Rootsi kalendri]] järgi 20. augustil) Rootsile sõja ning ründas septembris Rootsile kuuluvat Soomet ja [[Ingerimaa]]d. [[23. september|23. septembril]] asusid 30 000 – 35 000 venelast [[Narva]]t piirama. Rootsi [[garnison]] suutis linna enda valduses hoida.<ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=76}}</ref> Noor Rootsi kuningas otsustas oma vägede eesotsas Liivimaale suunduda. 8000-mehelise sõjaväega jõudis ta [[16. oktoober|16. oktoobril]] [[Pärnu]]sse, sealt liikusid Rootsi väed edasi Narva suunas.<ref name=":4">{{Raamatuviide|pealkiri=Eesti ajalugu IV|lehekülg=26-30}}</ref> Kuningat assisteeris vägede juhtimisel kindral [[Carl Gustav Rehnskiöld]]. 30. (vkj 19.) novembril ([[Rootsi kalender|Rootsi kalendri]] järgi 20. novembril) 1700. aastal ründas 11 000-meheline Rootsi vägi Vene väge ([[Narva lahing (1700)|Narva lahing]]us osales 24 000 meest). Paar päeva enne lahingut oli oma leerist lahkunud tsaar Peeter I, jättes vägede juhatamise oma alluvatele.<ref name=":3" />Kuna Vene väed oli väheste kogemuste ja halva varustusega, saavutasid rootslased Narva all suure võidu. Oma osa mängis ka ilm, tihe lumelörts sadas venelastele otse näkku ja nende nähtavus oli praktiliselt olematu.<ref name=":5">{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=78}}</ref> Rootslased murdsid rinde keskosast läbi ja surusid tiivad vastu Narva jõge. Vene vägede ülemjuhataja hertsog [[Carl Eugen de Croy]] , kes on oli kaotanud kontrolli vene vägede üle ning andis end koos kolmekümne kõrgema ohvitseriga lahingu algul vangi.<ref name=":5" /> Rootslased kaotasid langenute ja haavatutena 2000 meest. Venelasi langes lahingus ja eriti taganemisel 7000–8000.<ref name=":4" /> Peamiselt hukkusid kahe väeosa, [[Preobraženskoje polk|Preobraženskoje kaardiväepolgu]] ja [[Šeremetevi ratsavägi|Šeremetevi ratsaväe]] sõdurid. Preobraženskoje polgu sõdurid koormasid taganemisel üle puusilla, mis nende all purunes ja praktiliselt kõik sillal olijad uppusid. [[Boriss Šeremetev]] lootis oma ratsaväega ületada jõe minnes otse läbi vee. Selleks valis ta madalapõhjalise jõeosa [[Narva kosed|Narva koskedest]] ülalpool. Veevool oli kiire ja jääkülm vesi kangestas hobuste jalad, mille tagajärjel viis vesi ratsaväelased koos ratsudega kosest alla.<ref name=":5" /> Pärast Narva lahingut siirdusid rootslased [[Tartu]]sse ja selle ümbrusse talvekorterisse. Kuningas ise talvitas endises [[Laiuse ordulinnus]]es. Talve jooksul suurenes rootslaste [[väliarmee]] 18 000 meheni.<ref>{{Raamatuviide|pealkiri=Eesti ajalugu|lehekülg=30-32}}</ref> {{vaata|Põhjasõda Eestimaal}} ===Kuramaa vallutamine=== [[Pilt:Louis de Silvestre-August II.jpg|pisi|left|Saksi kuurvürst ja Poola kuningas [[August II Tugev]]. <br>[[Louis de Silvestre]]'i maal]] [[August II Tugev]], kelle liitlasi Rootsi väed olid löönud, pakkus Karl XII-le rahu, kuid viimane keeldus sellest. Veebruaris [[1701]]. aastal kohtusid August II Tugev ja Peeter I uuesti [[Kuramaa]]l [[Biržai]]s, et oma liitu uuendada.<ref>{{Netiviide|url=https://www.codelt.nl/birzai-with-the-castle-lithuania/|pealkiri=Birzai With The Castle Lithuania|vaadatud=20.07.2022|keel=Inglise}}</ref> Peeter I-l oli vaja aega oma armee reorganiseerimiseks ja relvastamiseks, August II vajas aga tugevat liitlast rootslaste selja taga. Lepingu kohaselt lubas Peeter Augustile 15 000–20 000-mehelise hästirelvastatud [[ekspeditsioonikorpus]]e, maksta talle kahe aasta jooksul 100 000 rubla ning eduka sõjalõpu korral anda Poolale Liivi- ja Eestimaa.<ref>{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=84}}</ref> 1701. aasta kevadel suundus jalaväekindral [[Anikita Apraksin]] Vene vägedega Riia alla, kus viibisid Saksimaa väed kindral krahv [[Adam Heinrich von Steinau]] juhtimisel.<ref name=":6">{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=97-99}}</ref> Suvel 1701. aastal liikusid Rootsi väed lõunasse. 19. (vkj 8.) juulil (Rootsi kalendri järgi 9. juulil) 1701 olid Saksi (20 000 meest) ja Rootsi sõjaväed Riia all [[Daugava]] ääres [[Spilve lahing]]us vastamisi. Saksi vägede ülemjuhataja krahv [[Adam Heinrich von Steinau]] laskis end kõrvalejuhtimismanöövrist ära petta ning killustas nõnda oma väeosad. Nii õnnestus Rootsi [[jalavägi|jalaväel]] jõgi ületada ja [[sillapea]] moodustada. Saksi armee kaotas, kuid kogus ennast ja taganes korrapäraselt.<ref name=":6" /> Karl hõivas oma vägedega Miitavi (praegu [[Jelgava]]), Poola vasalliriigi [[Kuramaa hertsogiriik|Kuramaa hertsogiriigi]] pealinna ning vallutas seejärel oktoobris kogu [[Kuramaa]].<ref name=":6" /> ==Rootsi sõjakäik Poolasse== Rzeczpospolita protesteeris Kuramaa kui Poola territooriumi osa hõivamise vastu, sest Rootsiga ei olnud sõjas mitte Poola, mida esindas [[Seim (Poola)|Seim]], vaid ainult Poola kuningas.<ref name=":7">{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=100-101}}</ref> August II Tugev pakkus [[Karl XII]]-le jälle läbirääkimisi. Karl XII kogenud nõuandjad soovitasid Poola kuningaga rahu sõlmida, ent Karl jäi kangekaelseks ning nõudis Seimilt uue kuninga valimist. Enamik Poola aadlist lükkas selle tagasi.<ref>{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=102-104}}</ref> Poola-Leedu pidas end neutraalseks ning tahtis olla Karl XII ja August II Tugeva vahendajaks.<ref name=":7" /> Rootsi rünnak Poolale tegi Poola neutraalsuse võimatuks. Rootsi kantsler [[Bengt Gabrielsson Oxenstierna (1623–1702)|Bengt Gabrielsson Oxenstierna]] nägi võimalust, et Rootsi võiks olla [[Hispaania pärilussõda|Hispaania pärilussõjas]] vahekohtunikuks, selle asemel et sõda jätkata. {{Lisa viide}} Jaanuaris [[1702]] nihutas Rootsi väed [[Leedu|Leedus]] kaugemale lõunasse. [[23. märts]]il 1702 lahkus Karl XII Leedu talvekorterist ning marssis sisse Päris-[[Poola]]sse. [[14. mai]]l [[1702]] alistus [[Varssavi]] võitluseta. Enne kui Karl XII jätkas oma marssi [[Kraków]]i suunas, nõuti poolakatelt suurt [[kontributsioon]]i.<ref>{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=106}}</ref> Teel Krakówisse põrkus Karl XII vägi Poola-Saksi omaga. [[9. juuli]]l 1702 toimus [[Kielce]]st lõuna pool [[Kliszówi lahing]]. Poola ja Saksimaa jäid taas Rootsile alla. 2000 saksimaalast langes või sai haavata, üle 1000 langes rootslaste kätte vangi. Rootsi poolel sai surma või haavata 900 sõdurit. Rootslaste kätte langesid kõik Saksi suurtükid ja kogu voor koos August II Tugeva välikassaga, milles oli 150 000 [[riigitaaler|riigitaalrit]] ning isegi tema hõbenõud. August II Tugev kogus oma sõjaväe järelejäänud üksused kokku ja tõmbus tagasi Poola idaossa.<ref>{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=107-108}}</ref> Pärast seda kaotust pakkus August II Tugev rootslastele jälle rahu, lubades nende nõudmistele igal võimalusel vastu tulla, kuid ainus tingimus oli, et August II Tugev jääks ise edasi Poola kuningaks. Ka [[kardinal]]-[[priimas]] esitas Poola nimel rahuettepanekuid. Ta pakkus Rootsile Poola alla kuulunud Liivimaad, Kuramaad ja suurt [[reparatsioon]]i, kui ainult Karl XII loobub kuninga tagandamise nõudest. Karl näitas veel kord üles kangekaelsust, mille tõttu teda hüüti Raudpeaks, ja jäi August II Tugeva tagandamise nõude juurde. {{Lisa viide}} August tõmbus oma õukonnaga tagasi [[Sandomierz]]i. Seal moodustas Poola aadel konföderatsiooni August II toetuseks.<ref>{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=109}}</ref> Nad võitlesid Rootsi okupatsiooni vastu Poolas ja Rootsi poolt nõutud uue kuninga vastu. Nad sidusid Rootsi vägesid sissiaktsioonidega, kahjustades sellega nende võitlusvõimet. {{Lisa viide}} [[1703]]. aastal vallutasid rootslased [[Toruń]]i.<ref>{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=110-111}}</ref> Kuigi [[1704]]. aastal saadeti Augustile appi ka Vene korpus, valiti [[12. juuli]]l (vkj 2. juunil) 1704. aastal enamiku Poola aadli tahte vastaselt Rootsi armee kaitse all August II Tugeva asemele uueks kuningaks rootslaste poolt seatud kandidaat [[Stanisław I Leszczyński]], kes krooniti [[24. september|24. septembril]] [[1705]].<ref>{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=121-122}}</ref> Rootslased olid sellega rahul ja kirjutasid 17. septembril 1706 [[Altranstädt]]is alla rahulepingule Poolaga ([[Altranstädti rahu]]).<ref>{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/topic/treaties-of-Altranstadt|pealkiri=treaties of Altranstädt, Europe 1706 and 1707|vaadatud=20.07.2022|keel=Inglise}}</ref> == Venemaa võimsuse kasv ja sõjategevus Eesti- ja Liivimaal == [[Pilt:Peter de Grote.jpg|pisi|Venemaa keiser [[Peeter I]]. <br/>[[Jean-Marc Nattier]]' maal]] Pärast lüüasaamist Narva all [[1700]]. aastal hakkas [[Peeter I]] tohutute pingutustega tugevdama oma sõjaväge: reorganiseeriti Venemaa [[regulaararmee]], [[sõjalaevastik]]. Loodi [[sõjatööstus]] – [[manufaktuur|manufaktuurid]] ja [[relvatehas|relvatehased]], [[suurtükk]]e valati [[kirikukell]]adest {{Lisa viide}}. Erilist rõhku pandi väljaõpetatud jalaväele.<ref>{{Netiviide|url=https://historylearning.com/peter-the-great/peter-the-great-military-reforms/#:~:text=In%201699%2C%20Peter%20the%20Great,that%20the%20army%20was%20uniform.|pealkiri=Peter the Great - Military Reforms|vaadatud=22.07.2022|keel=Inglise}}</ref> Kasutades ära Karl XII ja Rootsi peaväe seotust Poolas, kus püüti August II Tugevat troonilt tõugata, ründas Peeter I Eesti- ja Liivimaad. 1701.–1703. aastal rüüstasid Vene väed praegust Võru- ja Tartumaad, Viljandi- ja Kagu-Pärnumaad. Karli selja taga lõi Venemaa sõjavägi kaks korda väikest Rootsi väge, mis oli [[Balti provintsid]]e kaitseks maha jäänud.<ref name=":8">{{Raamatuviide|pealkiri=Eesti ajalugu IV|lehekülg=34-35}}</ref> [[9. jaanuar]]il 1702 ([[vkj]] 29. detsembril, Rootsi kalendri järgi 30. detsembril 1701) lõi Vene korpus Boriss Šeremetevi juhatusel [[Erastvere lahing]]us [[Wolmar Anton von Schlippenbach]]i juhitud Rootsi [[väliarmee]]d ning saavutas 29. (vkj 18.) juulil (Rootsi kalendri järgi 19. juulil) [[Hummuli lahing]]us võidu Rootsi vägede üle. Seejärel hõivasid Vene väed Liivimaal [[Mõniste]], [[Valmiera]] ja [[Alūksne]]. Alates 1702. aastast hoidis Venemaa enda kontrolli all kogu [[Eestimaa kubermang|Eesti-]] ja [[Liivimaa kubermang|Liivimaad]], välja arvatud Rootsi kindlusi.<ref name=":8" /> Ingerimaal vallutasid venelased 22. (vkj 11.) oktoobril (Rootsi kalendri järgi 12. oktoobril) [[Nöteborg]]i kindluse, mille nad nimetasid ümber [[Schlüsselburg]]iks, ja [[12. mai]]l [[1703]] [[Ohta jõgi|Ohta jõe]] suudmes paikneva [[Nyen]]i linna, sellega oli kogu [[Neeva]] venelaste valduses. Neeva soises [[delta]]s asuti [[27. mai]]l 1703. aastal rajama rootslaste asutatud [[Nyen]]i asemele uusi kaitserajatisi ja [[Peterburi|linna]], millest hiljem sai [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] uus pealinn.<ref>{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotsinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=17-18}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.introducingsaintpetersburg.com/history|pealkiri=The founding of Saint Petersburg|vaadatud=22.07.2022|keel=Inglise}}</ref> 1703. aasta sügisel toimunud Šeremetevi rüüstetegevuse tõttu kannatasid Põhja-Eesti alad: Viru- ja Järvamaa, mõnevõrra Harjumaa, laastamata jäi ainult osa Harjumaast ja täielikult Läänemaa.<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19420407.2.26&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------|pealkiri=PÕHJASÕJA AJAL|vaadatud=22.07.2022}}</ref> [[14. mai]]l (vkj 3. mail) [[1704]] saavutasid Vene väed Rootsi vägede üle võidu [[Kastre lahing]]us, [[24. juuli]]l (vkj 14. juulil) alistus piiramise järel [[Tartu piiramine (1704)|Tartu]].<ref>{{Raamatuviide|autor=August Traat|pealkiri=Ajalooline Emajõgi|aasta=1968|lehekülg=61}}</ref> [[5. august]]il (vkj 25. juulil; 26. juulil Rootsi kalendri järgi) 1704 toimus [[Kuramaa]]l [[Jēkabpils]]i lähedal [[Jakobstadti lahing]]. Lahingus osalesid Rootsi väed, mida juhtis kindralmajor [[Adam Ludwig Lewenhaupt]], ja Vene-Leedu väed, mida juhtis suurhetman [[Michał Serwacy Wiśniowiecki]]. Lahingu võitis Rootsi.<ref>{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=19}}</ref> [[Pilt:Battle of Jakobstadt.jpg|pisi|[[Jakobstadti lahing]]. [[Johann Christoph Brotze]] kogu]] [[20. august]]il (vkj 9. augustil) vallutasid Vene väed [[Narva piiramine (1704)|Narva]], mille järel [[30. august]]il (vkj 19. augustil) sõlmis Venemaa [[Rzeczpospolita]]ga [[Narva]]s [[Narva liiduleping|liidulepingu]] ([[Tomasz Działyński|Działyński]] ja [[Fjodor Aleksejevitš Golovin|Golovin]]i pakt), millega viimane astus ametlikult Rootsi vastu sõtta.<ref name="kRkcm" /> ==Vene vägede katse Saksi vägedega ühineda ja Fraustadti lahing== Detsembris [[1705]] ületasid Vene väed (20 000 meest) feldmarssal parun [[Georg Benedict Ogilvy]] juhtimisel Poola piiri, et ühineda [[Saksimaa kuurvürst]] August II Tugevat toetavate [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa]] vägedega, mida juhtis jalaväekindral krahv [[Johann Matthias von der Schulenburg|Johann Matthias von der Schulenburg.]]<ref name=":9">{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=160-161}}</ref><ref name=":10">{{Netiviide|url=https://www.sabaton.net/historical-facts/the-battle-of-fraustadt/|pealkiri=13 FEB - 1706, The Battle of Fraustadt|vaadatud=23.07.2022|keel=Inglise}}</ref> Saksimaa väed asusid [[Sileesia]]s, kuid Vene väed jäid talvituma [[Hrodna]] (Grodno) kindlusse. Karl XII tegi oma armee põhiosaga 250 km pikkuse kiirmarsi ja lõikas ära Vene vägede tee itta. 20 000-meheline vägi, mida juhtis [[Carl Gustaf Rehnskiöld]], pöördus saksimaalaste vastu, kellel oli 19 000 sõdurit. Vene armee kindlustus [[Hrodna]] kindluses ja ootas vabastamist.<ref name=":10" /> [[3. veebruar]]il [[1706]] kohtusid Rootsi ja Saksi väed [[Fraustadti lahing]]us. Rehnskiöldi alluvuses olid lahingutes karastunud suurtüki- ja ratsaväerügemendid. Saksi väed kindral von Schulenbergi juhatuse all koosnesid suurelt jaolt vägivaldselt värvatud ja halva väljaõppega sõduritest, paljud rügemendid olid Prantsuse ja Šveitsi sõjavangidest.<ref name=":10" /> Lahingurivi vasakul tiival oli preisi polkovniku [[Georg Heinrich von der Goltz]]i juhtimisel 10 Bene jalaväepolku, kuhu kuulus 6400 meest<ref name="782Zm" />. Pärast rootslaste rünnakut varises Saksi vägede rinne kokku, šveitslaste ja prantslaste palgasõdurid jooksid rootslaste poole üle.<ref name=":10" /> Mõne tunniga oli lahing läbi. Ainult 3000 sõdurit sai end päästa, ületades [[Odra]] jõe. Vangi langenud umbes 500 Vene [[sõjavang]]i laskis kindral Rehnskiöld tappa.<ref name=":11">{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotsinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=85}}</ref> Lahingus tapeti 452 Rootsi sõjaväelast ja 1077 sai haavata. Karl XII edutas kindral parun Rehnskiöldi lahingu võidu eest feldmarssaliks ja andis talle krahvitiitli.<ref name=":11" /> Et Vene armee Hrodnas ei saanud enam abi peale loota, murdsid 14 000 mehe suuruseks jäänud Vene armee 4. märtsil 1706 rootslaste piiramisrõngast läbi [[soo]]de välja. Venelased jõudsid jälitajate eest üle piiri minna ning tõmbusid juulis 1706 tagasi [[Kiiev]]isse.<ref name=":9" /> Pärast vägede häbiväärset taganemist kõrvaldas tsaar Peeter I [[Georg Benedict Ogilvy]] sõjavägede juhtimisest ning määras sõjaväejuhtideks [[Boriss Šeremetev]]i ja [[Aleksandr Menšikov]]i.<ref name=":9" /> Karl XII mõistis, et tal tuleb otsustav lahing pidada Venemaal. Selleks vajas ta aga tagala kindlustamist. {{Lisa viide}} Suvel 1706 otsustas Karl XII tungida Saksimaale, et sundida August II Tugevat loobuma nõuetest Poola troonile.<ref>{{Netiviide|url=http://www.historyworld.net/wrldhis/PlainTextHistories.asp?historyid=ad08|pealkiri=THE NORTHERN WAR|vaadatud=23.07.2022|täpsustus=Baltic campaigns: 1700-1706|keel=Inglise}}</ref> [[Pilt:Karl XII i Altranstädt 1706-1707 av Johan David Swartz.jpg|pisi|[[Karl XII]] 1707. aastal. [[Johan David Swartz]]]] ==Rootsi sõjakäik Saksimaale== Saksimaal oli vastuseis [[Saksimaa kuurvürst]] August II Tugeva Poola-poliitikale: kuurvürst kehtestas [[aktsiis]]i, et oma sõjakassat täita ja armeed relvastada. See meelestas Saksimaa seisustekogu tema vastu. Peale selle tekitasid rahva meelepaha agressiivsed meetodid, millega kuurvürst nekruteid värbas. {{Lisa viide}} [[27. august]]il 1706 marssis Rootsi armee Saksimaale. Saksimaa kuurvürstiriik vallutati joon-joonelt.<ref>{{Netiviide|url=https://weaponsandwarfare.com/2019/03/30/karl-xii-the-baltic-and-saxon-campaigns-ii/|pealkiri=Karl XII – The Baltic and Saxon Campaigns II|vaadatud=23.07.2022|keel=Inglise}}</ref> Igasugune vastupanu lämmatati eos. Karl XII lubas saksimaalastele, et kui [[okupatsioon]]ivõimude korraldusi järgitakse, siis ei toimu mingeid õiguste rikkumisi ega repressioone.<ref>{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=152-153}}</ref> Saksimaa sõjavägi taandus [[Austria]]sse, kus see [[interneerimine|interneeriti]]. Saksimaa sõjaväe juures olnud Vene jalaväepolgud taganesid [[Brandenburgi kuurvürstiriik|Brandenburg]]i kaudu Poolasse.{{Lisa viide}} August II, kellel pärast [[Fraustadti lahing]]ut Poolas enam nimetamisväärseid vägesid polnud, pakkus Karl XII-le läbirääkimisi. August II Tugeva läbirääkijad allkirjastasid [[24. september|24. septembril]] (14. septembril) 1706 [[Altranstädti rahu]]lepingu, loobudes Poola troonist.<ref>{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=155}}</ref> Saksimaa [[salanõukogu]] andis Altranstädti separaatrahu kohaselt [[Johann Reinhold von Patkul]]i üle rootslastele, kes Rootsi sõjaväekohtu poolt riigireetmise eest hukati.<ref>{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=157, 159-161}}</ref> Rootsi väed lahkusid Saksimaalt alles [[1707]]. aastal. Rootsi vägede poolt Saksimaa okupeerimise järel ulatusid kuningas [[Karl XII]] kontrolli all olevad territooriumid [[Habsburgid]]e [[Saksa-Rooma riik|Saksa Rahvuse Püha Rooma riigi]] piirideni. [[Saksa-Rooma keiser]] [[Joseph I (Saksa-Rooma keiser)|Joseph I]] sõlmis Karl XII-ga 1707. aastal [[Altranstädti leping]]u, millega Joseph I garanteeris [[Sileesia]] [[protestandid|protestantidele]] [[vastureformatsioon]]i ajal ära võetud kirikute tagastamise ning [[luterlus|luterlike]] koguduste tegutsemise. Järeleandmistega luteri kiriku tegevusele hoidis [[katoliiklus|katoliiklik]] Joseph I ära Rootsi sekkumise Habsburgide poolt [[Bourbonid]]e ja [[Prantsusmaa kuningriik|Prantsusmaa kuningriigiga]] peetavasse [[Hispaania pärilussõda|Hispaania pärilussõtta]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/topic/treaties-of-Altranstadt|pealkiri=treaties of Altranstädt|vaadatud=23.07.2022|keel=Inglise}}</ref> == Sõja otsustavad aastad == [[Pilt:Great Northern War Part1.png|pisi|Lahingutegevus Põhjasõjas aastatel 1700–1709]] === Sõjategevus Poolas === Teate Altranstädti rahu sõlmimisest sai August II [[15. oktoober|15. oktoobril]] 1706. Vahepeal marssis 20 000 mehest koosnev Venemaa-Saksimaa-[[Sandomiri konföderaadid|Poola]] vägi [[Aleksandr Menšikov]]i juhtimisel vastu Rootsi korpusele Poolas. August II püüdis võitlust takistada ja hoiatas Rootsi väejuhti, kuid tulemusteta.<ref>{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=156}}</ref> [[29. oktoober|29. oktoobril]] läks 5000 Rootsi sõdurit kindral [[Arvid Axel Mardefeld]]i juhtimisel Vene vägede vastu [[Kaliszi lahing]]usse. Venelased hävitasid nad täielikult. Poola ratsavägi, mida juhtis [[Stanisław I Leszczyński]], pillutati laiali.<ref>{{Netiviide|url=https://en-academic.com/dic.nsf/enwiki/7838078|pealkiri=Battle of Kalisz|vaadatud=26.07.2022|keel=Inglise}}</ref> Üle saja ohvitseri (sealhulgas Poola [[magnaat]]e) langes vangi ning Vene poolel teeninud kindralleitnant [[Karl Gustav von Rönne|von Rönne]] vangistas kindral Mardefeldi.<ref>{{Netiviide|autor=V. A. Artamonov|url=http://www.reenactor.ru/ARH/PDF/Artamonov_02.pdf|pealkiri=A. D Menšikov väejuhina|vaadatud=27.07.2022|keel=Vene}}</ref> Pärast seda võitu tegid nõuandjad August II-le ettepaneku rahuleping annulleerida ning Venemaa poolel edasi võidelda. August II keeldus ja naasis Saksimaale.<ref>{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=156-157}}</ref> [[19. detsember|19. detsembril]] ratifitseeris ta Altranstädti rahulepingu. {{Lisa viide}} Kui Karl XII septembris 1707 maalt ida suunas lahkus, oli ta oma armee kasvatanud 44 000 meheni ning varustanud selle uue rõivastuse ja relvastusega. Poolas toetas teda Leszczyński 16 000 poolakat ja Kuramaal Lewenhaupti 16 000- meheline korpus.<ref>{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=170}}</ref> Poolas aga keeldus [[Sandomierzi konföderatsioon]], mida juhtis Poola rikkaim mees ja vürst Lubomirski väimees [[Adam Sieniawski]], August II tagandamisest ja Stanisław Leszczyński troonile tõusmist tunnustamast.<ref>{{Netiviide|url=https://en-academic.com/dic.nsf/enwiki/626132|pealkiri=Adam Mikolaj Sieniawski|vaadatud=26.07.2022|keel=Inglise}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://en-academic.com/dic.nsf/enwiki/2619590|pealkiri=Sandomierz Confederation|vaadatud=26.07.2022|keel=Inglise|tsitaat=The Sandomierz Confederation was a confederation formed on May 20, 1704 in defense of the King of Poland, August II the Strong. It was formed in reaction to the Warsaw Confederation.}}</ref> Peeter I pakkus Poolale uusi troonikandidaate ja ka Leszczyński püüdis vastaseid enda poole võita. See nurjus, põhjuseks [[prebend]]ide ja ametikohtade jaotamise küsimus. Konföderatsiooni sõjaline jõud oli väike, kuid nad suutsid segada Rootsi vägede varustamist. {{Lisa viide}} Nüüd seisis Peeter I oma vägedega praktiliselt üksinda Rootsiga vastamisi. Peeter I oleks 1707. aastal olnud valmis Rootsile loovutama kõik vallutatud alad peale Peterburi ja selle ümbruse, kuid Karl XII tahtis kõike tagasi saada. {{Lisa viide}} Aastal [[1708]] ilmusid Vene väed jälle Poolasse.<ref>{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=174}}</ref> [[Pilt:Battle of Lesnaya.jpg|pisi|[[Lesnaja lahing]] [[1704]]. <br>[[Jean-Marc Nattier]], [[1717]]]] === Sõjategevus Valgevenes ja Ukrainas=== Hõivanud [[6. veebruar]]il 1708 [[Hrodna]], juhtis Karl XII oma väge [[Smolensk]]i suunas, kuid pöördus seejärel lõunasse, [[Ukraina]]sse, lootes venelaste vastu võitlusse asunud Ukraina [[hetman]]ilt [[Ivan Mazepa]]lt sõjalist toetust.<ref name=":12">{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotsinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=32-33}}</ref> Paraku ei liitunud enamik [[kasakad|kasakaid]] Mazepaga.<ref name=":12" /> [[Poola–Türgi sõda (1672–1676)|Poola–Türgi sõja]] (1672–1676) järel oli Kirde-Ukrainas säilinud [[Hetmaniriik]], kus asusid linnad [[Kiiev]], [[Tšernigiv]], [[Nižõn]], [[Perejaslav]], [[Baturin]], [[Gadjatš]], Lubny, [[Poltava]]. Ida-Ukrainas, Dnepri keskjooksul säilis [[Zaporižžja Sitš]]i territoorium.<ref>{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/summary/Ukraine|pealkiri=Ukraine summary|vaadatud=27.07.2022|keel=Inglise|tsitaat=In addition, Cossacks controlled a largely self-governing territory known as the Hetmanate.}}</ref> Lõuna-Ukraina [[Must meri|Musta mere]] äärsed territooriumid liideti Osmanite riigiga ja [[Krimm]]is valitses [[Krimmi khaaniriik]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/place/khanate-of-Crimea|pealkiri=khanate of Crimea|vaadatud=27.07.2022|keel=Inglise}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://shc.stanford.edu/events/ottoman-empire-and-crimean-khanate-symbiotic-alliance-or-veiled-rivalry|pealkiri=Ottoman Empire and the Crimean Khanate: A Symbiotic Alliance or Veiled Rivalry?|vaadatud=27.07.2022|keel=Inglise}}</ref> Baltimailt Karl XII vägedega ühinema rutanud [[Adam Ludwig Lewenhaupt]]i juhitud Rootsi korpus sai [[9. oktoober|9. oktoobril]] (vkj 28. septembril, Rootsi kalendri järgi 29. oktoobril) [[Lesnaja lahing]]us lüüa. Umbes 5000 meest kümnest tuhandest pääses ja ühines peaarmeega, kus oli 40 000 meest.<ref name=":12" /> Ka kasakad olid lüüa saanud, ent mõnisada kasakat ühines Rootsi vägedega.<ref name=":12" /> Venelased olid kogu aeg kasutanud [[põletatud maa taktika]]t, et hävitada kõik, mis võiks rootslastele kasulik olla.<ref name=":13">{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=28-29}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.historylearningsite.co.uk/frederick-william-the-great-elector/frederick-i-of-brandenburg/the-great-northern-war/|pealkiri=The Great Northern War|vaadatud=27.07.2022|keel=Inglise|tsitaat=As Peter withdrew, he used a scorched earth policy destroying anything that might be of value to an advancing army.}}</ref> Väga külma Ukraina talve saatsid rootslased mööda talvekorteris [[Romnõ|Romnõs]] ja [[Hadjatš|Gadjatšis]], kus neil oli tõsine mure armee varustamisega, sest venelased olid kõik hävitanud.<ref name=":13" /> Kevade alguses [[1709]]. aastal oli Rootsi armees lahinguvalmis vaid 27 000 meest ja 27 kahurit.<ref name=":14">{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=35-36}}</ref> Tuhanded rootslased ei pidanud külmale vastu.<ref>{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=211-212}}</ref> Ometi söandas Karl XII [[Rootsi sissetung Venemaale|tungida sügavale Vene territooriumile]].<ref name=":14" /> [[Poltava]] piiramiseks valmistuti aprillis ning piiramist alustasid rootslased 30 000 mehega Karl XII juhtimisel [[1. mai]] öösel vastu [[2. mai]]d<ref name="87dvu" /> 1709. Piiramine venis, kuna rootslastel polnud piiramiskahureid.<ref name=":15">{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=37-38}}</ref> Mai lõpuks jõudsid Poltava lähistele Vene armee peajõud (42 000 meest) Peeter I juhtimisel.<ref name=":15" /> Et Karl XII oli saanud piiramise käigus jalga haavata, ei saanud ta ise lahingut juhtida.<ref>{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=223-225}}</ref> Rootslased tungisid [[8. juuli]]l 1709 (Juliuse kalendri järgi 27. juunil, Rootsi kalendri järgi 28. juulil) [[Poltava lahing]]us [[Carl Gustav Rehnskiöld]]i juhatusel esimesena venelastele peale, kuid Vene väed purustasid nad.<ref name=":16">{{Raamatuviide|autor=Jüri Tsvetkov|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=39-40}}</ref> Rootslased kaotasid lahingus üle 9000 mehe.<ref name=":16" />Juulis alistus Perevolotšna lähedal venelastele 20 000-meheline Rootsi väeüksus eesotsas kindral [[Adam Ludwig Lewenhaupt]]iga.<ref name=":17">{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=273-274}}</ref> Kolmandik Rootsi vägedest oli kaotatud.<ref>{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=178, 273}}</ref> Nendest 23 000 mehest, kes end Poltaava ja Perevolotšina all alla andsid, jõudsid koju vaid 4000. Venemaalt tagasitulevaid rootsi sõdureid oli veel 1729. aastal ning viimane sõdur, Hans Appleman, jõudis koju 1745. aastal.<ref name=":17" /> Mazepa liitumise järel Karl XII vägedega vallutasid Vene väed Aleksandr Menšikovi juhtimisel Hetmaniriigi pealinna [[Baturini kindlus]]e ja tapsid selle elanikud.<ref>{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=33}}</ref> Karl XII ja Ivan Mazepa pääsesid [[Osmanite riik|Osmanite]] valdustesse, kuhu Karl jäi viieks aastaks. Need sündmused tähendasid sõjas murrangut Venemaa kasuks.<ref name=":16" /> Peeter I saatis oma saadiku [[İstanbul]]i ning nõudis Karl XII väljaandmist. [[Ahmed III]] laskis saadiku vangikongi heita.<ref>{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=293}}</ref> Seepeale tungis Peeter I oma vägedega [[Osmanite riik#Põhjasõda|Osmanite riiki]]. Türklased piirasid [[Prut]]i ääres asuvas [[Huşi]]s Vene väed.<ref>{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=297}}</ref> Ent nad ei kasutanud oma üleolekut ning võimaldasid Peetr I-l auga taganeda.<ref name=":18">{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=298-299}}</ref> [[Pruti sõjakäik]] (1711), lõppes 23. juulil 1711 Pruti vaherahuga. [[Pruti rahu]]ga oli Peeter I kohustatud loovutama [[Azovi kindlus]]e, tõmbuma tagasi kasakate aladelt ja likvideerima Aasovi mere äärde ehitatud kindlused.<ref name=":18" /> Sõjaolukord kestis aastani 1713, siis sõlmiti samadel tingimustel [[Adrianoopoli rahu]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/topic/Peace-of-Adrianople-1713|pealkiri=Peace of Adrianople|vaadatud=27.07.2022|keel=Inglise}}</ref> {{vaata|Vene-Türgi sõda (1710–1713)}} Pärast rootslaste kaotust [[Poltava lahing]]us tühistas August II Tugev Altranstädti rahu.<ref name=":19">{{Raamatuviide|autor=Sergei Tsvetkov|pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea|lehekülg=289}}</ref> [[20. august]]il [[1709]] marssisid Saksi väed jälle Poolasse sisse.<ref name=":19" /> Rootsi väed (9000 meest) tõmbusid tagasi [[Szczecin]]isse ja [[Stralsund]]i.<ref>{{Raamatuviide|autor=Jüri Kotšinev|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|lehekülg=109}}</ref> Stanisław I Leszczyński põgenes Prantsusmaale.<ref>{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/biography/Stanislaw-I|pealkiri=Stanisław I|vaadatud=27.07.2022|keel=Inglise}}</ref> === Sõjategevus Taanis ja [[Preisimaa]]l === Samal aastal (1709) asusid ka Poola ja Taani jälle Rootsiga sõdima. [[28. juuni]]l 1709 uuendasid Taani ja Saksi oma liidulepingut. Sõtta sekkusid ka teised riigid. [[Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond|Hannoveri kuurvürstiriik]] pretendeeris [[Bremen]]ile ja [[Verden]]ile. Preisimaa tahtis allutada Rootsi alasid [[Pommerimaa]]l: [[Szczecin]]it, [[Usedomi saar]]t ja [[Wolini saar]]t. Venemaa ründas Rootsi valdusi Põhja-Saksamaal. Novembris 1709 hõivasid taanlased üle 10 000 mehega [[Skåne maakond|Skåne]]. See oli üks raskemaid lahinguid, mida Taani oli pidanud. Kiiresti vallutati ka [[Blekinge]]. Kuid kindral [[Magnus Stenbock]] võitis [[28. veebruar]]il [[Helsingborgi lahing (1710)|Helsingborgi lahing]]us Taani armeed ja sundis selle Rootsist lahkuma. [[Kopenhaagen]]is möllas samal ajal [[katk]], millesse suri umbes kolmandik elanikkonnast (vt ka [[1710. aasta katkuepideemia]]). Pärast seda keskendusid taanlased Rootsi valdustele Põhja-Saksamaal. === Sõjategevus Liivi- ja Eestimaal === Venelased vallutasid [[24. juuni]]l [[1710]] [[Viiburi]], [[15. juuli]]l Riia, [[23. august]]il Pärnu, seejärel [[Paide]] ja [[Haapsalu]], [[26. september|26. septembril]] [[Kuressaare]] ja [[10. oktoober|10. oktoobril]] [[Tallinna piiramine (1710)|Tallinn]]a. Balti aadelkond sõlmis Venemaaga [[kapitulatsioon]]ilepingud, mis säilitasid nende eesõigused. [[1711]]. aastal nurjus taanlaste, saksimaalaste ja venelaste rünnak [[Stralsund]]i ja [[Wismar]]i linnale. === Sõjategevus Taanis === [[1712]]. aastal püüdis Rootsi veel kord sõjaõnne enda kasuks pöörata. Rootsi väed läksid kindral Magnus Stenbocki juhatusel 16 000 mehega [[Rügen]]isse, et Poolasse marssida. Ent Taani laevastik purustas [[Hiddensee]] all Rootsi abieskaadri. Stenbock võitis 20. (vkj 9.) detsembril 1712 [[Gadebuschi lahing]]us Taani ja Saksimaa ühendatud väeüksust. Saksimaa kaotas 6000 sõdurit, ülejäänud sõdurid pidid põgenema. Jaanuaris [[1713]] laskis Stenbock [[Altona]] linna maha põletada. Pärast seda liikusid rootslased [[Tönning]]i kindlusse [[Holstein]]-Gottorpis, kus taanlased nad peagi ümber piirasid. Nälja ja haiguste tõttu suri 3000 Rootsi sõdurit, allesjäänud 9000 meest kapituleerusid [[16. mai]]l 1713<ref name="88Ttc" />. Karl XII keelde eirates tuli Rootsi seisustekogu 1713–1714 [[põhiseadus]]evastaselt kokku ning pakkus rahuläbirääkimisi. Kui Preisimaa kuningas [[Friedrich I (Preisimaa)|Friedrich I]] 1713. aastal suri, astus tema poeg [[Friedrich Wilhelm I]] Rootsi-vastasesse liitu ja hõivas [[Szczecin]]i. Liitlased vallutasid 1713. aastal kõik Rootsi valdused Saksimaal. === Sõjategevus Soomes === Peeter I kindlustas oma territoriaalsed võidud Läänemere piirkonnas. Suvel 1713 vallutas ta Lõuna-[[Soome]]. Merel olid rootslased oma suurte laevadega, mis võisid kanda palju suurtükke, olles Vene [[Balti laevastik]]ust kaugelt üle. Peeter I ainuke šanss oli lahing kalda lähedal. Kõiki vahendeid mängu pannes kahekordistas ta oma Läänemere sõjalaevastikku ning pani seda juhtima kogenud veneetslased ja kreeklased. [[5. august|5.]]–[[7. august]]il (vkj 25.–27. juulil) [[1714]] olid mõlemad laevastikud vastamisi ''Hankoniemi'' ehk [[Hanko merelahing]]us. Kestva tuulevaikuse ajal tungisid väiksemad, kuid hea manööverdamisvõimega Vene väikelaevad Rootsi suurtükitule alt läbi ning [[abordaaž|abordeerisid]] liikumatud Rootsi laevad üksteise järel. Rootsi eskaader purustati. Nii saavutas Vene laevastik ülemvõimu Läänemere põhjaosas. [[Pilt:Great Northern War Baltic Theater.png|pisi|Sõjategevus Läänemere sõjatandril 1709–1721]] == Sõja lõpp== Juunis [[1715|1715. aastal]] kuulutas [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa]] Rootsile sõja, rünnates [[Pommeri]]t ja asudes piirama [[Stralsund]]i, kus viibis parajasti Rootsi kuningas Karl XII. 1714. aastal Türgist naasnud kuningas jõudis linnast lahkuda just enne selle langemist vaenlaste kätte. Karl XII naasis [[1715|1715. aastal]] Rootsi ning otsustas [[1716|1716. aastal]] rünnata Taanile kuuluvat [[Norra]]t. Rootslased pidid aga taganema, sest [[Peter Wessel]] (Tordenskjold) hävitas [[Dynekileni lahing]]us nende varustuslaevastiku. Aastal [[1716]] külastas Peeter I Taanit. Aastal [[1717]] tegi Taani kaks ebaõnnestunud rünnakut [[Göteborg]]i ja [[Strömstad]]i juures. Samal aastal tegi Peeter I visiidi Prantsusmaale. Aastal [[1718]] pidasid Rootsi ja Venemaa [[Ahvenamaa]]l läbirääkimisi [[separaatrahu]] sõlmimiseks. Karl ründas 1718. aastal uuesti Norrat ning suri [[30. november|30. novembril]] [[1718]] Norras [[Fredrikshald]]i kindluse piiramisel. Pärast Karl XII surma taandusid Rootsi väed Norrast. Aastal [[1719]] sai uueks Rootsi valitsejaks Karl XII õde [[Ulrika Eleonora]]. Rootsi eesmärgiks oli saavutada rahu kõikide vaenlastega peale Venemaa. Sedasi loodeti liidus inglastega välja kaubelda paremad rahutingimused. Jaanuaris 1719 sõlmis August liidu Austria ja Inglismaaga, kes tagasid talle abi juhuks, kui Venemaa ründab Poolat. Novembris 1719 tühistas ta liidu Peeter I-ga ja sõlmis Rootsiga vaherahu. Ulrika Eleonora tunnustas teda Poola kuningana. [[9. november|9. novembril]] 1719 sõlmis Rootsi rahu Hannoveriga ([[Stockholmi rahu 1719]]). Hannover sai Bremeni ja Verdeni. Vene väed rüüstasid 1719. aastal Rootsi rannikut. [[Peter Wessel]] (Tordenskjold) vallutas 1719. aastal [[Marstrand]]i. Preisimaa osalemist sõjas olid takistanud sisetülid ja Inglismaa sekkumine. Inglismaa tahtis iga hinna eest ära hoida Rootsi täielikku kokkuvarisemist. [[21. jaanuar]]il [[1720]] sõlmis Rootsi Preisimaaga rahu ([[Stockholmi rahu 1720]]). Preisimaa sai Vorpommerni, Szczecini, Usedomi saare ja Wolini. [[29. veebruar]]il 1720 sai uueks Rootsi kuningaks Ulrika Eleonora abikaasa [[Fredrik I]]. [[3. juuni]]l 1720 sõlmis Rootsi Taaniga [[Frederiksborgi loss]]is [[Frederiksborgi rahu]]. Inglismaa ja Prantsusmaa kandsid hoolt selle eest, et Taani võiks endale jätta Schleswigi Gottorpi-osa. See liideti ametlikult Taaniga [[1721|1721. aastal]]. Muidu jäi kõik nii, nagu oli olnud enne sõja algust. [[7. august]]il 1720 võitis Vene laevastik [[Grönhamni lahing]]us Rootsi eskaadrit. Põhjasõja lõpetas [[10. september|10. septembril]] (vkj 30. augustil) [[1721]] sõlmitud [[Uusikaupunki rahu]]. Rootsi loovutas sellega [[Ingerimaa]], [[Liivimaa kubermang]]u, [[Eestimaa kubermang]]u, [[Saaremaa]], [[Hiiumaa]], [[Lõuna-Karjala]], [[Karjala kannas]]e ja [[Viiburi]]. See-eest sai ta tagasi Soome, mille Peeter I 1714. aastal oli vallutanud. Poola ja Rootsi sõlmisid ametliku rahu alles [[1732]]. aastal. ==Hinnang Karl XII tegevusele== Karl XII juhindus soovist maksta kätte oma vaenlastele, mistõttu jättis ta kogu sõja jooksul soodsad rahutingimused vastu võtmata. ==Sõja tagajärjed== Põhjasõja tulemusel sai Hannover Bremeni ja Verdeni, Preisimaa [[Vorpommern]]i, Taani sai õiguse võtta Rootsi laevadelt väinatolli ning Venemaa sai vaba pääsu Läänemerele; Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa läksid Venemaa koosseisu. Venemaast sai Euroopa suurriik uue pealinnaga Läänemere ääres. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel, osa territooriumist ning Holstein-Gottorpi kui liitlase. Hiljem ([[Kübarate sõda]], [[Gustav III sõda]], [[Soome sõda]]) püüdis Rootsi korduvalt Venemaalt kaotatud alasid tagasi võita. Preisimaa võimsus kasvas. Saksi-Poola nõrgenes. ==Põhjasõja lahingud== {{mitu pilti | laius= 200 |pilt1= Great Northern War Part1.png |pilt2= Great Northern War Part2.png |jalus= Põhjasõja lahingutegevus I etapp (1700–1709) ja II etapp 1710–1721}} *[[Pühajõe lahing]] [[26. november|26. novembril]] [[1700]], [[Rootsi kalender|Rootsi kalendri]] järgi 16. novembril 1700 *[[Narva lahing (1700)|Narva lahing]] (30. (vkj 19.) novembril [[1700]], Rootsi kalendri järgi 20. novembril 1700) *[[Reinbecki lahing]] (1700) *[[Petseri lahing]] 13. veebruaril [[1701]] *[[Spilve lahing]] (19. (vkj 8.) juulil 1701, Rootsi kalendri järgi 9. juulil 1701) *[[Räpina-Lokuta lahing]] (''Rappin'') 4. augustil 1701 *[[Vastse-Kasaritsa lahing]] (''Neu-Kasseritz'') 5. septembril 1701 *[[Rõuge lahing]] (''Rauge'') (15. septembril 1701, Rootsi kalendri järgi 5. septembril 1701) *[[Erastvere lahing]] [[9. jaanuar]] [[1702]] (29. detsembril 1701, Rootsi kalendri järgi 30. detsembril 1701) *[[Kliszówi lahing]] 9. juulil 1702 *[[Hummuli lahing]] (29. (vkj 18.) juulil 1702, Rootsi kalendri järgi 19. juulil 1702) *[[Pultuski lahing]] 21. aprillil [[1703]] *[[Saladeni lahing]] 19. märtsil 1703 *[[Kastre lahing]] [[14. mai|14. mail]] [[1704]] *[[Narva lahing (1704)|Narva lahing]] 10. juulist 27. augustini [[1704]] *Tartu vallutamine 12. juulil 1704 *[[Jakobstadti lahing]] 26. juulil 1704 *Narva vallutamine 9. augustil 1704 *[[Poseni lahing]] 9. augustil 1704 *[[Punitzi lahing]] 28. oktoobril 1704 *[[Gemäuerthofi lahing]] 16. juulil [[1705]] *[[Fraustadti lahing]] [[3. veebruar|3. veebruaril]] [[1706]] *[[Kaliszi lahing]] 19. oktoobril 1706 *[[Hołowczyni lahing]] 4. juulil [[1708]] *[[Vinni lahing]] 1708 *[[Malatitze lahing]] [[30. august|30. augustil]] [[1708]] *[[Lesnaja lahing]] ([[9. oktoober|9. oktoobril]] 1708, Juliuse kalendri järgi 28. septembril, Rootsi kalendri järgi 29. septembril 1708) *[[Sokolki lahing]] ([[22. aprill|22. aprillil]] 1709, Juliuse kalendri järgi 11. aprillil, Rootsi kalendri järgi 12. aprillil 1709) *[[Poltava lahing]] ([[8. juuli|8. juulil]] 1709, Juliuse kalendri järgi 27. juunil, Rootsi kalendri järgi 28. juunil [[1709]]) *[[Tallinna piiramine (1710)|Tallinna piiramine]], [[Rootsi garnison Tallinnas]] alistus ning Tallinn läks Vene võimu alla, 15. augustist 29. septembrini 1710 *[[Helsingborgi lahing (1710)|Helsingborgi lahing]] 28. veebruaril [[1710]] *[[Gadebuschi lahing]] 20. (vkj 9.) detsembril [[1712]] *[[Tönningi lahing]] (mais [[1713]]) *[[Storkyro lahing]] 19. veebruaril [[1714]] *[[Hankoniemi lahing]] ([[5. august|5.]]–[[7. august|7. augustil]] [[1714]], vkj 25.–27. juunil) *[[Dynekileni lahing]] 8. juulil 1716 *[[Saaremaa lahing (1719)|Saaremaa lahing]] [[4. juuni|4. juunil]] [[1719]] *[[Grönhamni lahing]] [[7. august|7. augustil]] [[1720]] ==Põhjasõja rahulepingud== *[[Travendali rahu]] *[[Altranstädti rahu]] *[[Varssavi rahu]] *[[Pruti rahu]] (ei kuulu otseselt Põhjasõja juurde) *[[Stockholmi rahu 1719]] *[[Stockholmi rahu 1720]] *[[Frederiksborgi rahu]] *[[Uusikaupunki rahu]] == Sõdivad nõod == {| border="1" align="center" width="100%" cellspacing="0" | -bgcolor=#FFFACD colspan="5" align="center" | [[Frederik III]] |- | -bgcolor=#BFEFFF align="center" width="20%"| [[Johann Georg III]] | -bgcolor=#FFFACD align="center" width="20%"| ''[[Anna Sophie]]'' | -bgcolor=#FFFACD align="center" | [[Christian V]] | -bgcolor=#FFFACD align="center" width="20%"| ''[[Ulrika Eleonora vanem]]'' | -bgcolor=#FFC1C1 align="center" width="20%"| [[Karl XI]] |- | -bgcolor=#BFEFFF colspan="2" align="center" width="40%" | [[August II Tugev]] | -bgcolor=#FFFACD align="center" width="20%" | [[Frederik IV]] | -bgcolor=#FFC1C1 colspan="2" align="center" width="40%" | [[Karl XII]] |} ==Vaata ka== *[[Läsna-Valgejõe lahing]] *''[[Isoviha]]'' *[[Põhjasõda Eestimaal]] *[[Põhjasõjad]] *[[1710. aasta katkuepideemia]] *[[Karoliinide surmamarss]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="kRkcm">[[:pl:s:Traktat narewski|Narva liiduleping poola keeles]]</ref> <ref name="782Zm">[http://smolbattle.ru/index.php?showtopic=668 Смоленские полки на службе Отечеству, история, вооружение, униформа]</ref> <ref name="87dvu">Ragnhild Marie Hatton. "Charles XII of Sweden", Littlehampton Book Services Ltd, 1968. ISBN 978-0297748267.</ref> <ref name="88Ttc">Peter Wilson. "German armies: war and German politics, 1648–1806", Routledge, 1998. ISBN 978-1857281064.</ref> }} == Kirjandus == * [[Hendrik Sepp]], [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=638 Põhjasõja-aegsed operatsioonid Liivimaal 1707. a. lõpul ja 1708. a. I poolel.], [[Ajalooline Ajakiri]] nr. 1 [[1939]] * "Eesti ajalugu. IV, Põhjasõjast pärisorjuse kaotamiseni." Tartu: Ilmamaa, 2003. Lk-d 18–44 (autor: [[Helmut Piirimäe]]). * [[Robert I. Frost|Robert Frost]], "Põhjasõjad: sõda, riik ja ühiskond Kirde-Euroopas 1558–1721. Tallinn: Kunst, 2005. * [[Kalle Kroon]], [http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel545_520.html Hoiatus minevikust. Eestlaste ja lätlaste massküüditamistest Põhjasõja ajal], [[Horisont (ajakiri)|Horisont]] 2005/5 * [[Kalle Kroon]], "Kolme lõvi ja greifi all Põhjasõjas" (alapealkiri "Eestlased ja lätlased Rootsi armees, nähtuna sotsiaal-majanduslike muutuste taustal 17. sajandi lõpul – 18. sajandi alguses"); kirjastus [[Argo (kirjastus)|Argo]], [[Tallinn]] [[2007]], 424 lk. * [[Margus Laidre]], "Dorpat 1558–1708: linn väe ja vaenu vahel". Tallinn: [[Argo (kirjastus)|Argo]], 2008. * Margus Laidre, "Lõpu võidukas algus: Karl XII Eesti- ja Liivimaal 1700–1701". Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 1995. * [[Aleksander Loit]], "Eesti talupojad Põhjasõjas" (Kalle Krooni raamatu "Kolme lõvi ja greifi all Põhjasõjas" arvustus) – [[Tuna]] [[2008]], nr 3, lk 142–144. * Swenska Krigs-Omkostnaden ifrån år 1700 till 1710. 30. Mars 1710 / Gustaf Floderus: Handlingar hörande til Konung Carl XII:s historia, D. 3. Stockholm: Z. Hæggström 1824, [http://books.google.ee/books?id=AI4BAAAAYAAJ&pg=PA277 Lk. 277–280] *[[Just Juel]] (1664–1715), "En rejse til Rusland under tsar Peter; dagbogsoptegnelser af viceadmiral Just Juel, dansk gesandt i Rusland 1709–1711, med illustrationer og oplysende anmaerkninger ved Gerhard L. Grove., København Gyldendal (F. Hegel) 1893 [http://www.archive.org/details/enrejsetilruslan00juel] ([http://www.vostlit.info/Texts/rus11/Jul/frametext1.htm vene keeles, 1899]) [http://tartu.ester.ee/record=b2291093~S1*est Andmed ESTERis] === Romaanid === * [[Enn Kippel]], "Kui Raudpea tuli I-II". Noor-Eesti Tartus, 1937/ 1939 / Eesti Raamat 1996, ISBN 9985650727 / [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/96/10/05e/raamat.htm Athena 1996] / Eesti Päevaleht (sarjast [[Eesti lugu]] Nr. 13) 2008, ISBN 9789949431656 ==Välislingid== {{commons|Great Northern War}} *[http://www.tallinn.ee/est/g3564s27120 Tallinna alistumine Vene vägede ees 29. septembril 1710 – Kapitulatsiooniakt] *[http://www.riksarkivet.se/default.aspx?id=7783 Põhjasõja aegsed kaardid] {{Eesti artiklid}} [[Kategooria:Põhjasõda| ]] i4hx4zagzgzsj5jcqqavgk8vx64dqi0 Välismaa poolsaarte loend 0 949 6168839 5642915 2022-07-27T19:36:45Z Andres 5 /* E */ wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud välismaa [[poolsaar]]i ja [[neem]]i; Eesti poolsaared ja neemed on loetletud [[Eesti poolsaarte loend]]is.'' {{tähed}} ==A== *[[Aafrika Sarv]] *[[Abşeroni poolsaar]] *[[Agrahhani poolsaar]] *[[Aija neem]] *[[Alaska poolsaar]] *[[Ambatoharana neem]] *[[Ampomatobe neem]] *[[Anatoolia poolsaar]] *[[Antarktika poolsaar]] *[[Apenniini poolsaar]] *[[Apóstolos Andréase neem]] *[[Araabia poolsaar]] *[[Arabati säär]] *[[Arktiline neem]] *[[Arnaoútise neem]] *[[Áthose poolsaar]] ==B== *[[Baba neem]] *[[Baldrisy neem]] *[[Balkani poolsaar]] *[[Banksi poolsaar]] *[[Barrow' neem]] *[[Blanco neem]] *[[Blossomi neem]] *[[Boothia poolsaar]] *[[Bōsō poolsaar]] *[[Bozaštšõ poolsaar]] *[[Bretagne'i poolsaar]] *[[Brunswicki poolsaar]] *[[Bəndovani neem]] *[[Byroni neem]] ==C== *[[Cà Mau neem]] *[[Calabria poolsaar]] *[[California poolsaar]] *[[Canaverali neem]] *[[Cape Cod]] *[[Cape Yorki poolsaar]] *[[Capo Testa]] *[[Caseyri neem]] *[[Coney Island]] *[[Cornwalli poolsaar]] *[[Coromandeli poolsaar]] *[[Cumberlandi poolsaar]] ==D== *[[Dawei neem]] *[[Dežnjovi neem]] *[[Doberai poolsaar]] *[[Drépano neem]] ==E== *[[Edelaneem]] *[[Elaía neem]] *[[Eyre'i poolsaar]] ==F== *[[Fisterra neem]] *[[Fligely neem]] *[[Florida poolsaar]] *[[Frowardi neem]] ==G== *[[Gaspésie]] *[[Gáta neem]] *[[Gelibolu poolsaar]] *[[Giləzi Dili neem]] *[[Gkréko neem]] *[[Guangdongi poolsaar]] *[[Gõda poolsaar]] ==H== *[[Harris]] *[[Hea Lootuse neem]] *[[Hersonessi neem]] *[[Hindustani poolsaar]] *[[Hoorni neem]] ==I== *[[Idaneem]] *[[Indohiina poolsaar]] *[[Iraío neem]] *[[Istria poolsaar]] ==J== *[[Jaffna poolsaar]] *[[Jamali poolsaar]] *[[Javai poolsaar]] *[[Jelizaveta neem]] *[[Jevpatorija neem]] *[[Jugori poolsaar]] *[[Jüütimaa]] ehk Jüüti poolsaar ==K== *[[Kaguneem]] *[[Kalastaja poolsaar]] *[[Kamtšatka poolsaar]] *[[Kanin Noss]] *[[Kanini poolsaar]] *[[Karmeli neem]] *[[Kassándra poolsaar]] *[[Kazantipi neem]] *[[Kenai poolsaar]] *[[Kibergsneset]] *[[Kii poolsaar]] *[[Kíti neem]] *[[Knivskjellodden]] *[[Kolka nina]] *[[Koola poolsaar]] *[[Korea poolsaar]] *[[Kormakítise neem]] *[[Krasnõi Majaki neem]] *[[Krimmi poolsaar]] *[[Krusensterni neem]] *[[Kurgolovo poolsaar]] *[[Kura säär]] *[[Köhnə Bilgəhi neem]] ==L== *[[Labradori poolsaar]] *[[Lafonia]] *[[Långnäs]] *[[Leeuwini neem]] *[[Lewise poolsaar]] *[[Liaodongi poolsaar]] *[[Lindesnes]] *[[Lizardi neem]] *[[Loodeneem]] *[[Lopatka neem]] *[[Lääneneem]] ==M== *[[Mahia poolsaar]] *[[Malaka poolsaar]] *[[Maléa neem]] *[[Marroquí neem]] *[[Masoala neem]] *[[Masoala poolsaar]] *[[Meganomi neem]] *[[Melville'i poolsaar]] *[[Murchisoni neem]] ==N== *[[Nanshani poolsaar]] *[[Navarini neem]] *[[Ñeembucú]] *[[Nordkapp]] *[[Nordkinn]] *[[Nordkinni poolsaar]] *[[Noto poolsaar]] *[[Nunap Isua]] *[[Nõelaneem]] ==O== *[[Odden]] *[[Oluani neem]] *[[Onega poolsaar]] *[[Ortegali neem]] *[[Otto Šmidti neem]] ==P== *[[Palmeirinhasi neem]] *[[Palmisaared]] *[[Peloponnesos]] *[[Piai neem]] *[[Pirsaati neem]] *[[Pištšanõi neem]] *[[Podborovje neem]] *[[Porkkala neem]] *[[Porsangeri poolsaar]] *[[Portlandi saar]] *[[Prints Alberti poolsaar]] *[[Prõbiinõi neem]] *[[Põhjaneem]] *[[Pürenee poolsaar]] ==R== *[[Ra's al-Abyaḑ]] *[[Rēinga neem]] *[[Roheneem]] ==S== *[[Sable'i neem]] *[[Salento poolsaar]] *[[Saint-Mathieu neem]] *[[Sambija poolsaar]] *[[San Lucase neem]] *[[São Roque neem]] *[[São Vicente neem]] *[[Sarõtši neem]] *[[Sevani poolsaar]] *[[Sewardi poolsaar]] *[[Síderose neem]] *[[Siinai poolsaar]] *[[Sithonía poolsaar]] *[[Skandinaavia poolsaar]] *[[Soikino poolsaar]] *[[Somaali poolsaar]] *[[Sorrento poolsaar]] *[[Souksu neem]] *[[Spánta neem]] *[[St Michael's Mount]] *[[Stilo neem]] *[[Suiti neem]] *[[Səngəçali neem]] ==Š== *[[Šelagski neem]] ==Z== *[[Zevgári neem]] *[[Zjuki neem]] ==Ž== *[[Želanije neem]] ==T== *[[Taigonossi poolsaar]] *[[Taimõri neem (Bolševiku saar)]] *[[Taimõri neem (Žohhovi saar)]] *[[Taimõri poolsaar]] *[[Takili neem]] *[[Tanjona Bobaomby]] *[[Tarhankuti poolsaar]] *[[Tazi poolsaar]] *[[Tšauda neem]] *[[Tšeljuskini neem]] *[[Tšuktši poolsaar]] *[[Turi neem]] *[[Tüpkaragani poolsaar]] ==U== *[[Ugrevi neem]] *[[Ungava poolsaar]] ==V== *[[Van Diemeni neem]] *[[Varangeri poolsaar]] *[[Vestfirðiri poolsaar]] *[[Väike-Aasia|Väike-Aasia poolsaar]] ehk Anatoolia poolsaar ==W== *[[Walesi poolsaar]] *[[Walesi Printsi neem]] *[[Westerplatte poolsaar]] *[[Wilsoni neem]] ==X== *[[Xaafuuni neem]] *[[Xaafuuni poolsaar]] ==Y== *[[Yorki neem]] *[[Yucatáni poolsaar]] [[Kategooria:Geograafia loendid]] [[Kategooria:Välismaa loendid]] m1zffdbfvimnp7k4t50zb8wjkbbiztr Randvere (Saaremaa) 0 1050 6168979 5740702 2022-07-28T07:04:28Z Tremulero 49653 /* Vaata ka */ Lenini nimeline kolhoos asus Kaarma valla Randvere külas wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Randvere | pindala = | elanikke = | maakond = Saare }} '''Randvere''' küla asub [[Saaremaa]]l [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] [[Ruhve poolsaar]]el. Enne [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i 2017. aastal kuulus küla [[Laimjala vald]]a. Küla kohta on andmeid alates [[16. sajand]]i esimesest poolest. Randveres asub kaks [[kivikalme]]t. Väiksem kuulub [[1. aastatuhat|I aastatuhande]] algusesse. Suuremast on leitud [[hõbe]]daga kaunistatud [[odaots]] ja [[mõõk|mõõga]]osi, [[suitsed]] ja muud. Need leiud on pärit [[11. sajand|11.]] ja [[12. sajand]]ist. [[Arheoloogia|Arheoloogilised]] väljakaevamised Randvere kalmetel toimusid [[1940]] [[Marta Schiedehelm]]i ja [[Richard Indreko]] juhtimisel. Kivikalmed on [[ajaloomälestis]]ed. Randvere külast on pärit [[Johannes Aavik]], kes on kasutanud küla nime oma varjunimena. Külas asub Villemi talu, mis tegeleb viljakasvatusega (peremees Andres Ruus). Külavanem on Ilvi Pihl. Varem on külavanem olnud Maie Mets. ==Viited== {{viited}} {{Saaremaa vald}} [[Kategooria:Saaremaa valla külad]] rppooy16bnezctim4t4w24h8us3rfka Veenus 0 1226 6168916 6168038 2022-07-27T21:35:35Z Andres 5 /* Orbiit */ wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib planeedist; astroloogia kohta vaata artiklit [[Veenus (astroloogia)]]; jumalanna kohta vaata artiklit [[Venus]]; ansambli kohta vaata artiklit [[Veenus (ansambel)]]; laulu kohta, mida on esitanud ka Tõnis Mägi, vaata artiklit [[Venus (Shocking Blue laul)]].}} {{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2012}} {{Infokast planeet |sümbol = [[Pilt:Venus symbol (bold).svg|24px|alt=♀|Veenuse astronoomiline märk]] |pilt = [[Pilt:Venus globe.jpg|240px]] |pildiallkiri = |orbiidi_tüüp = |orbiidi_pikkus = |afeel = 0,728 [[astronoomiline ühik|aü]] (108 939 000 km) |periheel = 0,718 aü (107 477 000 km) |keskmine_kaugus_päikesest = 0,723 aü (108 208 930 [[kilomeeter|km]]) |kaugus_Maast = |orbiidi_ekstentrilisus = 0,006772 |tiirlemisperiood = 224,701 päeva<br>0,615198 aastat<br>1,92 Veenuse päeva |sünoodiline_periood = 583,92 päeva |orbitaalkiirus = 35,02 km/s |orbiidi_kalle = 3,86° |diameeter = |ekvatoriaalne_raadius = |polaarraadius = |pindala = 4,6023 × 10<sup>8</sup> km<sup>2</sup><br>0,902 Maad |ruumala = 9,2843 × 10<sup>11</sup> km<sup>3</sup><br>0,866 Maad |mass = 4,8675 × 10<sup>24</sup> kg<br>0,815 Maad |tihedus = 5,243 g/cm<sup>3</sup> |raskuskiirendus = 8,87 m/s<sup>2</sup><br>0,904 g |paokiirus = 10,36 km/s |pöörlemisperiood = 117 ööpäeva <ref name="L0aMh" /><ref name="JLl4N" /> |pöörlemiskiirus = |telje_nurk = |pinnatemperatuur = |kaaslaste_arv = 0 |spektriklass = |albeedo = 0,689 |atmosfäär = |avastaja = |avastamise_aeg = }} '''Veenus''' on [[Päike]]se poolt loetuna teine planeet [[Päikesesüsteem]]is ([[siseplaneet]]; keskmine kaugus Päikesest 108 miljonit km) ja meile lähim [[planeet]] (vähim kaugus Maast 38,2 miljonit km),<ref name="nasa.gov" /> tiirlemisperioodiga 224,7 [[Maa (planeet)|Maa]] [[ööpäev]]a.<ref name="nasa.gov" /> Veenusel ei ole [[planeedi kaaslane|kaaslasi]]. Oma heleduse tõttu on Veenus taevast kergesti leitav (heledamad on ainult [[Kuu]] ja Päike, [[tähistaevas]] ainult Kuu). Veenuse heledus on maksimaalne ([[tähesuurus]] kuni −4,6) vahetult enne [[päikesetõus]]u ja pärast [[päikeseloojang]]ut. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse [[Koidutäht|Koidutäheks]], õhtutaevas nähtavat [[Ehatäht|Ehatäheks]]. Et Veenus on [[siseplaneet]], ei ole ta kesköö paiku kunagi nähtav. [[Päevane taevas|Päevases taevas]] on Veenus [[päevane vaatlus|vaadeldav]] juba väikese [[pikksilm]]aga, mõnikord isegi [[paljas silm|palja silmaga]]. Siiski on ka suurima läheduse ajal (umbes iga pooleteise aasta tagant nähtavad ainult Veenuse äärmiselt tiheda atmosfääri [[pilv]]ed). Planeedi pinna uurimiseks on tarvis [[radar]]it. Veenus on saanud nime [[vanarooma mütoloogia]]st pärineva armastuse-, ilu- ja viljakusejumalanna [[Venus]]e järgi, sest see paistab kõige heledama ja ilusama taevakehana. Veenus on üks neljast [[Maa tüüpi planeet|Maa tüüpi planeedist]] ehk kiviplaneedist ning teda kutsutakse vahel ka Maa kurjaks kaksikuks, sest see on umbes sama suur nagu Maa Veenuse läbimõõt on umbes 12 092 km (kõigest 650&nbsp;km väiksem kui Maal), temast väiksemad Päikesesüsteemi planeedid on ainult [[Merkuur]] ja [[Marss]]. Veenuse [[mass]] moodustab 81,5% Maa omast. Siiski on Veenus Maast üsna erinev. Näiteks on [[Veenuse atmosfäär]] Päikesesüsteemi planeetide atmosfääridest kõige tihedam; see koosneb 96,5% ulatuses [[süsihappegaas]]ist, ülejäänud 3,5% moodustab põhiliselt [[dilämmastik]]. [[Atmosfääri rõhk]] planeedi pinnal on Maa omast 92 korda suurem. Oma keskmise temperatuuriga [[nullnivoo]]l 735 K (462&nbsp;°C) on Veenus kõige kuumem planeet päikesesüsteemis (ületab ka [[Merkuur]]i). Veenus on mähitud paksudesse läbipaistmatutesse põhiliselt [[väävelhape|väävelhappest]] koosnevatesse [[pilv]]ekihtidesse, mis ei lase planeedi pinda vaadelda [[teleskoop]]idega [[nähtav valgus|nähtava valguse]] [[optiline spekter|spektris]]. Arvatakse, et Veenusel võis minevikus olla ka ookeane, mis aurustusid [[kasvuhooneefekt]]i põhjustatud temperatuuri tõusu tagajärjel. Ka geoloogiliselt on Veenus Maast erinev. Vesi on Veenusel kõige tõenäolisemalt fotodissotseerunud. Kuna Veenusel puudub selline [[päikesetuul]]te eest kaitsev [[magnetväli]] nagu Maal, siis ilmselt on vabad vesinikuaatomid Veenuselt päikesetuule mõjul paisatud planeetidevahelisse ruumi. Üldplaanis on Veenuse pind vulkaanilise tegevuse tagajärjel perioodiliselt uuenev kuiv kivikõrb, kus vedeleb ka lamedaid-plaatjaid kive. Veenuse [[astronoomiline sümbol]] on [[Venus]]e [[käsipeegel|käsipeegli]] stiliseeritud kujutis: [[♀]]. ==Geograafia ja pinnavormid== Veenuse pind ja pinnamood olid kuni 20. sajandi lõpukümnendini teadmata, need kaardistati alles aastatel 1990–1991 projekti "Magellan" käigus. Veenuse pinnal on jälgi laiaulatuslikust vulkaanilisest tegevusest ning atmosfääris leiduv väävel viitab sellele, et seal võis hiljuti esineda vulkaanipurskeid. Kokku on Veenuselt leitud 100 000 väikest ja mitusada suurt vulkaani, millest mõni võib olla praegugi aktiivne. Voolav [[laava]] on tekitanud voolusängi, neist suurima pikkus on ligi 7000&nbsp;km. Lisaks leidub seal veel ~3&nbsp;km kõrgusi mägesid, 2&nbsp;km sügavune, 1500&nbsp;km pikkune ja 150&nbsp;km laiune lõhe ning vulkaan, mille jalami läbimõõt on 300–400&nbsp;km, kõrgus 11&nbsp;km. Üldiselt on Veenuse pinnamood tasane ja rohkem kui pool pindalast mahub poolekilomeetrilisse kõrgusvahemikku. Suurim kõrgustevahe on 12 kilomeetrit (Maal 20 kilomeetrit). Madalamad alad (n-ö ookeanid) vahelduvad kõrgemate mägiste piirkondadega (n-ö kontinentide ehk mandritega). ===Kontinendid ja tasandikud=== Umbes 80% Veenuse pindalast moodustavad tasandikud ning ülejäänu kaks kõrgemat [[kontinent]]i, millest üks asub planeedi põhjapoolkeral ja teine ekvaatorist lõuna pool. Põhjapoolset kontinenti nimetatakse [[Babüloonia]] armastusjumaluse [[Ishtar]]i järgi [[Ishtari maa]]ks ning see on pindalalt umbes [[Austraalia]]-suurune. Lõunapoolset kontinenti kutsutakse Kreeka armastusjumalanna [[Aphrodite]] järgi [[Aphrodite maa]]ks. See on nendest kahest kontinendist suurim, umbes 7–10 kilomeetri kõrgune ja pindalalt ligikaudu sama suur kui [[Lõuna-Ameerika]]. Seda Veenuse mandrit katab suures osas lõhede võrgustik. Hiljem on kaugemalt lõunast leitud veel üks kontinent – [[Lada maa]]. Ishtari maa lääneosas asub '''Lakshmi [[platoo]]'''. Selle kõrgus ümbritseva tasandi suhtes on 3–4 kilomeetrit. Selle platoo pinnal on kaks suurt lehtrit, '''Colette''' ja '''Sacajawea''', mis meenutavad vulkaanilisi kaldeerasid Marsil. Neist kahest noorema, Colette'i juures on näha ka laavavoogusid. Lakshmi platood ümbritsevad '''Akna''' ning '''Freyja''' mägede paralleelsed harjad ja orud, '''Maxwelli mäed''' ja '''Vesta astang'''. Näib, et nad on tekkinud horisontaalse kokkusurumise tagajärjel, mis on tüüpiline Maale, kuid ei esine Kuul ega Marsil. Lakshmi platoost ida suunas reljeef muutub. Paralleelsed harjad ja orud asenduvad lühemate, lõikuvate rõngakujuliselt või kaootiliselt paiknevate harjade ja orgude süsteemiga. Seda nähtust, mida nimetatakse parketiks, pole leitud mitte ühelgi teisel taevakehal. Tasandike keskel on kõrgendikud, mille pind meenutab tasandikke. Need on Beta, Belli, Ulfruni ja Metise piirkonnad kõrgusega 2–4 kilomeetrit. Ka nendel on astanguid ja kraatreid. <!--Mandrilaamade liikumisele tüüpilised elemendid Veenusel siiski puuduvad, selle põhjuseks peetakse temperatuurist tingitud tahke pinnakihi (Veenuse koore) väiksemat paksust ja suuremat painduvust.--> [[Pilt:Maat Mons on Venus.jpg|pisi|8 km kõrgune Maati mägi]] ===Mäed=== Veenuse kõrgeim tipp, [[Maxwell mägi]] (11 kilomeetrit), asub Veenuse põhjapoolsel kontinendil [[Ishtari maa]]l ja seda ümbritsevad 2–3 kilomeetri kõrgused mäeahelikud. Võrdluseks: [[Marss (planeet)|Marsi]] suurima vulkaani, Olympose mäe läbimõõt on 550 kilomeetrit ja kõrgus 20 kilomeetrit. Maa suurima vulkaani [[Mauna Loa]] läbimõõt [[Hawaii saar]]el on 200 kilomeetrit ja see on oma jalamilt 9 kilomeetri kõrgune. Üks huvipakkuvamaid piirkondi Veenusel on '''Beta piirkond''', mis on eraldiseisev kõrgem ala. Seal on kaks suurt vulkaani: '''Theia''' ja '''Rhea'''. Suurema läbimõõt on 820 kilomeetrit ja kõrgus 5 kilomeetrit, mille kraatri [[läbimõõt]] on 60–90 kilomeetrit. [[Pilt:Mgn p39146.png|pisi|Kraatrite kompleks Veenusel. Esiplaanil 37,3 km läbimõõduga [[Saskia kraater]]]] ===Meteoriidikraatrid=== Planeedil on ka väheseid [[meteoriidikraater|meteoriidikraatreid]], mis näitab, et Veenuse pind on geoloogiliselt suhteliselt noor, ligikaudu 300–600 miljonit aastat vana. Suurima meteoriidikraatri, '''Meadi''' läbimõõt on 280 kilomeetrit. Peaaegu täielikult puuduvad meteoriidikraatrid läbimõõduga alla kahe kilomeetri, sest neid tekitada võivad meteoorid põlevad Veenuse tihedas atmosfääris lihtsalt ära. Ka on meteoriidikraatrid sageli parvena koos, sest neid tekitanud suurem meteoor on tihedas atmosfääris purunenud. (Purunemise jäägid võivad tekitada ka alla kahekilomeetrise läbimõõduga kraatreid.) Kraatrite keskmise tiheduse järgi pinnaühiku kohta on Veenuse [[basalt]]ide vanus kuni 800 miljonit aastat, seega on nad tunduvalt nooremad kui Kuu merede basaldid (3 miljardit), kuid vanemad kui Maa basaldid. Veenuse pind näib olevat põhjalikult muutunud 300–600 miljonit aastat tagasi. [[Pilt:Venus dome 3D view.gif|pisi|Ligikaudu 25 km diameetriga ja 750 m kõrged "pannkookstruktuurid" Veenuse Alfa piirkonnas]] [[Pilt:VenusianArachnoid.png|pisi|''Arachnoid'' Veenusel]] ===Teised pinnavormid=== Peale meteoriidikraatrite, mägede ja orgude, mida tavaliselt leidub Maa tüüpi planeetidel, võib Veenuselt leida teisi, ainult Veenusele iseloomulikke pinnavorme. Nende hulgas on näiteks ümmargused, lamedad, vulkaanilise tekkega kõrgemad alad, mida kutsutakse ''farra''<nowiki/>'deks (ka "pannkookstruktuurideks") ning mis on läbimõõdult umbes 20–50&nbsp;km ja 100–1000 m kõrged. Lisaks on Veenusel radiaalseid, tähtja kujuga lõhede süsteeme, mida kutsutakse ''novae''<nowiki/>'deks. Lõhesüsteemid, kus esineb korraga nii radiaalseid lõhesid kui ka kontsentriliste ringidena olevaid lõhesid, kutsutakse oma sarnasuse tõttu ämblikuvõrkudega ''arachnoid''<nowiki/>'ideks. Lisaks on struktuure, mida nimetatakse ''coronae''<nowiki/>'deks – need on ringjad lõhed, mis mõnikord paiknevad lohkudes. Need pinnavormid on kõik vulkaanilise tekkega. Veenuse tasandikel on näha veel mõnekilomeetrilisi kuplitaolisi moodustisi, sageli kraatriga tipus, ning seljandike ja vagudega piirkondi pikkusega mõni tuhat kilomeetrit ja laiusega kuni paarsada kilomeetrit. Ishtari maa lähedalt tasandikult leiti omapärased ringstruktuurid läbimõõduga 200–300 kilomeetrit ja neile pole analooge teistel planeetidel. Nende kroonideks või pärgadeks nimetatud pinnavormide keskel asuvad kaootilise reljeefiga piirkonnad. Arvatavasti tekkisid pärjad sinna, kus pinnale tikkus ümbruskaudsete piirkondade kuumem aine. ==Geoloogia== Planeedi pind sarnaneb [[kivikõrb]]ega. Pinnaseproovid ja pinnafotod näitavad normaalse maise koostisega tardkivimite ([[graniit]], [[basalt]]) olemasolu. Veenuse tasandikud koosnevad põhiliselt basaltlaavast, aga oma osa võib olla ka tuule kantud vulkaanilisel tuhal ja liival. Veenusel on üsna sageli [[maavärin]]aid. Pinna keskmine vanus on miljard aastat, vaid vulkaanilis-tektoonilistel kõrgendikel on näha nooremaid moodustisi, kuid need katavad tühise osa pinnast. Seevastu Maal on valitsevad alla miljardi aasta vanused moodustised. Veenuse kõrgendikud on kaetud raskmetallikirmetisega. Veenusel on nii kuum, et [[plii]] sulab, [[metall]]id aurustuvad ja kondenseeruvad jahedamatel kõrgematel kohtadel. See seletab, miks kosmoselaevade radarivaatlused on näidanud, et kõrgendikud peegelduvad. Uuringu tulemused, mis on avaldatud teadusajakirjas Icarus, viitavad sellele, et plii ja [[vismut]] annavad Veenusele ereda metalse kesta. Graniidi olemasolu viitab sellele, et Veenuse kivimite tekkel on olnud oma osa ka nüüdseks kadunud veel. Mudeluuringute põhjal võib eeldada, et Veenuse basaltide sulamisel tekib nagu Maalgi ränirikka koostisega magma, samas võivad sellest vee puudumisel tekkida kivimid, millel maapealsed analoogid puuduvad.<ref>''Petrological modeling of basaltic rocks from Venus: A case for the presence of silicic rocks'', J. Gregory Shellnutt, 14.05 2013</ref> ==Siseehitus== Kuna Veenuse kohta ei ole seismilisi andmed ega ka andmeid tema [[Inertsimoment|inertsimomendi]] kohta, siis on planeedi sisestruktuuridest ja [[geokeemia]]st vähe teada.<ref name="78hHh" /> Sarnasus Maa ja Veenuse suuruse ning keskmise tiheduse vahel laseb oletada, et neil on sarnane sisemine struktuur: [[tuum]], [[vahevöö]] ja [[Maakoor|koor]]. Lähtudes Maa ja Veenuse sarnasusest, on Veenuse tuum tõenäoliselt osaliselt vedel, sest planeedid on jahtunud umbes samasuguses tempos,<ref name="svZFv" /> ning [[raud]]-[[nikkel]] koostisega nagu Maal. Veenuse natuke väiksem diameeter lubab oletada, et sügaval planeedi sisemuses on rõhk palju väiksem kui Maa sisemuses.<br>Põhimõtteline erinevus Maa ja Veenuse vahel on selles, et Veenusel puudub [[laamtektoonika]]. Selle põhjuseks peetakse planeedil puuduvat vett, mis võiks muuta Veenuse koort pehmemaks ja seeläbi võimaldada ka laamtektoonikat. Arvatavasti on vee puudumise tõttu Veenuse koor liiga tugev, et saaks toimuda [[subduktsioon]]. <br>Selle tõttu võib olla aeglustunud ka planeedi võime kaotada soojust.<ref name="xS4xn" /> Arvatakse, et Veenusel vabaneb liigne soojus perioodiliselt aktiveeruva globaalse vulkaanilise aktiivsuse tagajärjel, mil teoreetiliselt kogu planeedi pind vahetub korraga.<ref name="fmox6" /> Viimane selline sündmus olevat aset leidnud 300 miljonit aastat tagasi.<ref name="xS4xn" /><ref name="JOwLV" /> [[Pilt:Venus-real color.jpg|pisi|250px|vasakul|Õigetes värvides pilt Veenusest. Planeedi pind on varjatud paksu pilvekihiga.]] ==Atmosfäär ja kliima== {{Main|Veenuse atmosfäär}} <!--[[Teleskoop|Teleskoobis]] paistab Veenus alati sirbikujulisena,-->Veenuse pind pole Maalt [[Teleskoop|teleskoobist]] vaadatuna alalise katva paksu pilvekihi tõttu nähtav: 49–63&nbsp;km kõrgusel paikneb tihe, 71–72&nbsp;km kõrgusel hõredam [[pilv]]ekiht. Pilvekihtide vahel puhub kogu aeg [[tuul]], mille kiirus on 300–400&nbsp;km/h. Planeedi pinna lähedal on tuulekiirus väga väike, keskmiselt 0,3–1,0&nbsp;m/s, kuid atmosfääri suure tiheduse tõttu piisab sellest, et tõsta üles tolmu ja väiksemaid kive.<ref name="9crbj" /><ref name="gT3x0" /> See atmosfääri tiheduse tõttu voolavat vett meenutav tuul puhuks ilmselt pikali ka Veenusel jalutada prooviva astronaudi.<ref name="xQIGW" /> Keskmine [[temperatuur]] planeedi pinnal on 462&nbsp;°C.<ref name="flaoz" /> Atmosfääri temperatuur on kogu planeedil sama: nii poolustest ekvaatorini kui ka planeedi päiksepoolsel ja öisel küljel. Atmosfääri temperatuur muutub ainult kõrguse muutudes. Veenuse atmosfääri keskmine tihedus on planeedi pinnal 66,5&nbsp;kg/m<sup>3</sup>,<ref name="unZW5" /> mis on ligikaudu 55 korda suurem kui Maal (1,217&nbsp;kg/m<sup>3</sup><ref name="yVyDO" />) ja moodustab ~6,6% vee tihedusest. Atmosfäär koosneb peamiselt [[süsihappegaas]]ist ja väheses osas [[lämmastik]]ust. [[Atmosfäär]]i suure tiheduse tõttu on [[rõhk]] Veenuse pinnal 9,2 MPa ehk ~90 atm (92 korda suurem kui Maal). Maal on selline rõhk umbes 1&nbsp;km sügavusel [[ookean]]ides. Veenust võib võrrelda [[kasvuhoone]]ga: kõrge temperatuur pinnal tuleneb sellest, et atmosfäär nagu kasvuhoone[[klaas]] laseb läbi suure osa soojendavat [[päikesekiirgus]]t, kuid takistab pinna soojuskiirguse hajumist. Soojust neelab peamiselt [[süsinikdioksiid]]. Veenuse atmosfäär sisaldab seda ligikaudu 96,5%, lisaks [[lämmastik]]ku ~3,4%, [[argoon]]i 0,007%, [[heelium]]i 0,0012% ja [[neoon]]i 0,0007%. Vähesel määral (kokku ~0,02%) on veel [[vingugaas]]i (CO), [[vääveldioksiid]]i (SO<sub>2</sub>) ja [[veeaur]]u. Vedelat vett muidugi ei ole. Pilvede põhikiht koosneb väävelhappest. Veenusel võib sadada ka väävelhappe vihma, kuid see aurustub enne pinnale jõudmist. Atmosfääri kõrgemates kihtides esinevad [[telluur]]ist, [[püriit|püriidist]] ja teiste metallide sulfiididest (plii, vismut) koosnevad udud, millest võib tekkida metalne härmatise- või lumetaoline sade.<ref name="xQIGW" /><ref name="dVvve" /><ref name="rjpCH" /> Kuigi süsihappegaasi olemasolu tuvastati juba aastal [[1932]], andis atmosfääri koostise teada alles esimesena Veenuse atmosfääri sisenenud automaatjaama [[Venera 4]] otsemõõtmine [[1967]]. aastal. Päikese lähedus ja äärmine kasvuhooneefekt (süsihappegaasi, veeauru ja vääveldioksiidi mõju) teevad Veenusest [[päikesesüsteem]]i kõige kuumema planeedi. Veenuse atmosfääri keemiline koostis on keeruline, sest suure kuumuse tõttu peavad kõik atmosfääri mikrokomponendid peale inertgaaside ennast ülal väga agressiivselt. Näiteks väävelhape tekib pilvedes veest ja vääveldioksiidist süsihappegaasi ja vesinikkloriidi osavõtul. Samamoodi tekivad Maal stratosfääripilved ja tööstuslikud sudud. Madalamal kui 46 kilomeetrit väävelhape laguneb termiliselt ning komponendid tõusevad jälle pilvedesse. 2011. aastal avastati sondi Venus Express abil, et Veenusel on osoonikiht.<ref name="JVqta" /> [[Pilt:Venuspioneeruv.jpg|pisi|Veenuse pilvede struktuur [[Ultraviolettkiirgus|ultraviolett]]spektris, aastal 1979 pildistanud [[Pioneer (automaatjaam)|automaatjaam Pioneer]]]] ==Pilved== Veenuse kollakasvalged pilved kihutavad planeedi pöörlemisele vastassuunas (idast läände) kiirusega 350&nbsp;km/h, tehes täistiiru saja tunniga ehk umbes 60 korda kiiremini kui planeet ise. Pilved liiguvad ekvaatoril kiiremini kui pooluste lähedal. Pilvkate on mitmekihiline. Põhiline pilvekiht on paarkümmend kilomeetrit paks, see ulatub 60–70 kilomeetri kõrgusele ning sisaldab kontsentreeritud väävelhappe piisku läbimõõduga kuni 1 mikromeeter. Madalamad pilved on rikkad mitmesuguste ainete poolest. Osa pilvi sisaldab näiteks kloori, osa aga kuni sadakond tahket osakest kuupsentimeetri kohta. Veenuse pinnale lähenedes pilved hõrenevad ning 30 kilomeetri kõrgusel kaovad sootuks. Ülespoole ulatub hõre udu 90 kilomeetrini. Pilvede põhikihis on nähtavus üllatavalt hea ehk mitu kilomeetrit, kuid siiski on pilvkatte tõttu valgustatus Veenuse pinnal sada korda nõrgem kui Maal.<!-- Veenuse pinda ei näeks me ka pilvede puudumisel, sest atmosfäär on liiga paks ja tihe.--> [[Pilt:The Phases of Venus.jpg|pisi|left]] ==Orbiit ja pöörlemine== ===Orbiit=== Veenuse [[orbiit]] on peaaegu [[ringjoon]]ekujuline. Veenuse [[orbiidi ekstsentrilisus]] on kõigi planeetide seas kõige väiksem, ainult umbes 0,0067; see tähendab, et orbiit hälbib ideaalsest orbiidist väga vähe. Teiste sõnadega, Veenus on planeetide seas kõige ringjoonelisema orbiidiga. Veel vähem hälbivad Päikesesüsteemis ringjoonest ainult mõnede planeedikaaslaste ja mõnede [[asteroid]]ide orbiidid. Orbiidi [[pikem pooltelg]] on 108 208 930 km pikkune; see on Veenuse [[massikese|massikeskme]] ning Veenuse ja Päikese [[barütsenter|barütsentri]] (Veenuse väikese massi tõttu on see Päikese keskmest ainult 264 km kaugusel) vaheline kaugus. Suur pooltelg moodustab umbes 72,3 % [[Maa orbiit|Maa orbiidi]] [[keskmine raadius|keskmisest raadiusest]], seega 0,723 [[astronoomiline ühik|astronoomilist ühikut]] (aü). [[Periheel]] on 0,718 aü, [[afeel]] 0,728 aü. Veenus on napilt väljaspool [[elukõlblik tsoon|elukõlblikku tsooni]], sest ta on vedela vee olemasolu jaoks Päikesele liiga lähedal. Veenus tuleb küll Maale lähemale kui ükski teine planeet (0,256 aü), Veenuse [[keskmine kaugus]] Maast on aga 1,136 aü, mis on suurem nii [[Merkuur]]i ja Maa keskmisest omavahelisest kaugusest (1,039 aü) kui ka Merkuuri ja Veenuse omavahelisest kaugusest (0,779 aü). Veenuse [[orbiidi tasand]] on Maa [[ekliptika tasand]]i suhtes 3,395° võrra [[orbiidi kalle|kaldu]]. Veel suurem [[orbiidi kalle]] on ainult [[Merkuur]]il (7,0°). Veenuse aasta ([[sideeriline tiirlemisperiood]]) kestab 224,701 Maa [[ööpäev]]a. ===Pöörlemine=== [[Pilt:VenusDonMiguel.gif|pisi|Tagurpidi pöörlev Veenus (genereeritud sondi [[Magellan]] radariandmete põhjal)]] [[Pilt:NASA SP-3029 Figure 13-1.tiff|pisi|Veenuse pöörlemise ja tiirlemise skeem kümne Maa ööpäeva jooksul vaadatuna Veenuse põhjapooluselt]] Veenuse [[pöörlemine]] on erinevalt päikesesüsteemi planeetide ja enamiku planeedikaaslaste peaaegu eksklusiivselt valdavast [[omapöörlemine|omapöörlemis-]] ja tiirlemissuunast tagurpidine ([[retrograadsus|retrograadne]]). See tähendab, et Veenus pöörleb põhjapooluselt vaadatuna [[kellaosuti liikumise suund|kellaosuti liikumise suunas]]. [[Rahvusvaheline Astronoomiaunioon|Rahvusvahelise Astronoomiauniooni]] definitsiooni järgi on planeedi [[põhjapoolus]] see, mis asetseb samal pool [[ekliptika]]t nagu Maa põhjapoolus. Seetõttu tõuseb Veenusel päike läänes ja loojub idas. Päikesesüsteemi planeetide seas on retrograadse pöörlemissuunaga peale Veenuse veel ainult [[Uraan (planeet)|Uraan]]; tuntud [[kääbusplaneet]]idest on see nii ainult [[Pluuto]] puhul. Selle, et Veenus pöörleb retrograadselt, tegi kindlaks paarkümmend aastat tagasi [[radar]]i abil kindlaks USA astronoom G. Petting. [[Pöörlemistelg|Pöörlemistelje]] [[kalle|kaldeks]] ei anta seetõttu mitte 2,64°, vaid 177,36°, nagu oleks algselt prograadse pöörlemissuunaga telg pea peale pööratud. Et Veenuse [[ekvaator]]il on orbiidi tasandi suhtes väike kalle, siis ei ole planeedil [[aastaajad|aastaaegu]]. Atmosfäär on nii tihe, et aastaaegade ning öö ja päeva vahet planeedi pinnal peaaegu ei ole. Veenus pöörleb Maaga võrreldes aeglaselt tagurpidi ning üks Veenuse päikeseööpäev kestab 243 Maa ööpäeva, seega on Veenuse aastas ligikaudu kaks Veenuse ööpäeva. Maale lähenedes on Veenus alati sama küljega meie poole pööratud. Selle põhjus võib olla [[Looded|loodete]] mõju, kuid päris kindel see ei ole. ==Veenuse ja Maa sarnasused== Kunagi arvati, et Veenus on väga Maa moodi. Veenuse läbimõõt (12 100&nbsp;km) ja keskmine tihedus (5,25 g/cm<sup>3</sup>) jäävad Maale alla vaid kahekümnendiku võrra (~5%), mass ainult viiendiku võrra (~20%), aga Veenusel ei ole vedelat vett.<!--sest nii imelik kui see ka pole, on süsihappegaasi mõlemal planeedil umbkaudu samapalju. /// no ei ole ju --> Ka Maa atmosfäär koosnes alguses põhiliselt süsihappegaasist, kuid vihmaveega reageerides moodustas see süsihappe. See omakorda tekitas [[kaltsium]]iga ühinedes [[lubjakivi]]. Veenusel jäi aga CO<sub>2</sub> atmosfääri, kus ta oma tohutu hulga tõttu tekitab väga tugeva kasvuhooneefekti, millest paratamatult tuleneb ülikõrge temperatuur ning rõhk planeedi õhkkonnas ja pinnal. Suur kuumus ja õhurõhk määravadki tingimused Veenuse pinnal. Veenusel on nagu Maalgi [[troposfäär]], kus gaasid on ühtlaselt segatud. Veenuse troposfäär on viis korda ulatuslikum ja viiskümmend korda tihedam kui Maa troposfäär. ==Vesi== On teada, et minevikus leidus Veenusel vedelat vett ning ka temperatuur oli praegusest madalam, mistõttu võisid sealsed tingimused sobida tõenäoliselt elu tekkeks. Teadlaste arvates võis planeet olla üsna maaliline. Veenuse 4,6 miljardi aastase vanuse algusaegadel ehk umbes kahel miljardil aastal võis seal arvutuste kohaselt leiduda vedelat vett. Nüüdseks on see päikesekiirguse ja [[kasvuhooneefekt]]i tagajärjel järk-järgult aurustunud ning päikesetuule mõjul paisatud planeetidevahelisse ruumi. Vesiniku isotoobi [[deuteerium]]i ja tavalise [[vesinik]]u suhte võrdlemine Maa omaga laseb oletada, et alul oli Veenusel umbes sama palju vett kui Maal.<ref name="UxcM4" /> On näiteks arvutatud, et kui kogu Veenuse atmosfääris leiduv vesi (ka eri ühendite koostises) asetuks ühtlase kihina Veenuse pinnale, siis see kataks planeedi 3&nbsp;cm paksuse kihiga. Võrdluseks: Maal oleks selline kiht 3&nbsp;km läbimõõduga. Veenuse endise kliima on maises mõistes hävitanud kasvuhooneefektist tingitud peatumatu soojenemine. Kui Maa atmosfäär kuumutataks Veenusel oleva temperatuurini, siis ookeanid aurustuksid ja veeauru rõhk oleks 300 atmosfääri. (Tegelikult on meil veeauru rõhk alumistes õhukihtides umbes tuhandik atmosfääri.) ==Elu Veenusel== USA teadlased jõudsid ajakirjas Astrobiology avaldatud artiklis järeldusele, et Veenusel võib leiduda elu. Mikroobid võivad elada ja paljuneda Veenuse õhukeses pilvekihis, mida kaitsevad päikesekiirguse eest selles leiduvad väävliühendid. Mõni aasta tagasi avastati meie planeedil [[bakter]], mis on võimeline elama ja paljunema pilvedes. Samasugune [[evolutsioon]] võis toimuda ka Veenusel ning kui pinnas muutus seal elamiseks liiga kuumaks, võis pilvedest saada sealse elu ainus pelgupaik. Veenuse pilved asuvad maapinnast kõrgel, kus tingimused meenutavad suuresti tingimusi Maa pilvedes. Sealt võib leida isegi veekomponente, ent need esinevad vaid kontsentreeritud väävelhappe näol. Maal on palju organisme, mis saavad väävlilises keskkonnas väga hästi hakkama. Teadlased on teinud [[NASA|NASA-le]] ettepaneku saata Veenusele kosmoseaparaat, mis tooks võimalikud proovid Veenuse elanikest Maa peale. ==Kaaslased== Veenusel ei ole kaaslasi. ==Uurimislugu== Esimesena õnnestus Veenusel maanduda [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] automaatjaamal [[Venera 7]] [[1970]]. aastal. [[Kosmos]]est on Veenust uuritud väga põhjalikult. Lisaks tavapärasele pildistamisele, mis on Veenuse korral üsna tulutu, on pinnaehitust uuritud [[radar]]itega; neist täpsemad on aastatel 1990–1994 orbitaaljaama [[Magellan]] tehtud mõõtmised (täpsus 120–300 meetrit). [[Venera 10]], [[Venera 14]], [[Vega 1]] ja [[Vega 2]] maandusid tasandikule. Nende mõõtmised näitasid, et pinnas on [[vulkaan]]ilise koostisega. Vega 1 ja Vega 2 maandusid Aphrodite maa põhjaosas, Russalka tasandikul. [[Gammaspektromeeter|Gammaspektromeetriga]] tehti kindlaks [[kaalium]]i, [[uraan]]i ja [[toorium]]i kontsentratsioon, mis vastas [[basalt|basaldile]]. Automaatjaamade [[Venera 9]] ja Venera 10 pildid näitasid jämedateralisel pinnasel lebavaid lamedaid kive ja vulkaanilise päritoluga pinnast, mis on erineval määral [[erosioon]]ist rikutud. [[Venera 13]], mille kaamera lahutusvõime oli 4–5&nbsp;mm, pildistas lapikute, kuni viiesentimeetriste kividega kaetud kaljust tasandikku. Kivide vahelt paistis tumedate tolmuse aine laikudena planeedi pinnas. [[Venera 14]] nägi tasaseid kihte paksusega 1–10&nbsp;cm ja horisondini ulatuvaid murtud kiviplaate. Tolmu polnud näha. Kihiline pinnas meenutab [[settekivim]]eid, kuid Veenusel toimub settimine loomulikult atmosfääris, mitte vees. Aastatel 2006–2014 tiirles Veenuse ümber [[Euroopa Kosmoseagentuur]]i (ESA) missioon [[Venus Express]]. Missioon saadeti kosmosesse 2005. aasta novembris ja Veenuseni jõudis see 2006. aasta aprillis. Missiooni eesmärk oli jälgida [[Veenuse atmosfäär]]i ning mõista selle, aga ka üldiselt atmosfääri eripärasusi, et aru saada [[kliimamuutus]]test Maal. ==Ehatäht ja Koidutäht== Et Veenus on Maalt vaadates alati Päikese lähedal, siis paistab ta kas õhtu- või hommikutaevas. Esialgu ei teatud, et tegu on sama taevakehaga. Veenust nimetati [[eesti rahvaastronoomia]]s '''Ehatäheks''' ja '''Koidutäheks''' või '''Aotäheks''', Vana-Kreekas '''Hesperoseks''' (ladina ''Hesperus'') ja '''Phosphoroseks''' (ladina ''Phosphorus''). ==Vaata ka== *[[Veenuse koloniseerimine]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="L0aMh">[http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/planeedid_kauraare.ppt Miksike]</ref> <ref name="JLl4N">[http://solarsystem.nasa.gov/planets/venus NASA]</ref> <ref name="nasa.gov">[http://nssdc.gsfc.nasa.gov/planetary/factsheet/venusfact.html Venus Fact Sheet] (vaadatud 3.02.2014)</ref> <ref name="78hHh">{{cite conference |last=Goettel|first=K. A. |coauthors=Shields, J. A.; Decker, D. A. |title=Density constraints on the composition of Venus|book-title=Proceedings of the Lunar and Planetary Science Conference |publisher=Pergamon Press| location=Houston, TX |date= 1981|pages=1507–1516 |url= http://adsabs.harvard.edu/abs/1982LPSC...12.1507G |accessdate=3.02.2014}}</ref> <ref name="svZFv">{{cite book |author=Faure, Gunter; Mensing, Teresa M.|year=2007 |title=Introduction to planetary science: the geological perspective|series=Springer eBook collection |publisher=Springer|isbn=1-4020-5233-2|page=201}}</ref> <ref name="xS4xn">{{cite journal |author=Nimmo, F.|year=2002 |title=Crustal analysis of Venus from [[Magellan probe|Magellan]] satellite observations at Atalanta Planitia, Beta Regio, and Thetis Regio |journal=Geology|volume=30 |issue=11|pages=987–990 |doi=10.1130/0091-7613(2002)030<0987:WDVLAM>2.0.CO;2 |issn=0091-7613|bibcode = 2002Geo....30..987N}}</ref> <ref name="fmox6">{{cite journal |author=Nimmo, F.; McKenzie, D. |title=Volcanism and Tectonics on Venus |journal=Annual Review of Earth and Planetary Sciences |volume=26 |issue=1|pages=23–53|year=1998 |doi=10.1146/annurev.earth.26.1.23 |bibcode=1998AREPS..26...23N}}</ref> <ref name="JOwLV">{{cite journal |author=Robert, G Strom; Gerald G. Schaber; Douglas D. Dawson |title=The global resurfacing of Venus |journal=Journal of Geophysical Research: Planets |volume=vol 99 |issue=E5|pages=10899–10926|year=1994 |doi=10.1029/94JE00388}}</ref> <ref name="9crbj">Basilevsky, Alexandr T.; Head, James W. (2003) "The surface of Venus". Rep. Prog. Phys. 66 (10): 1699–1734.</ref> <ref name="gT3x0">Moshkin, B.E.; Ekonomov; Golovin; Ekonomov, A.P., Golovin Iu.M. (1979). "Dust on the surface of Venus". Kosmicheskie Issledovaniia (Cosmic Research) 17: 280–285.</ref> <ref name="xQIGW">Cosmic Journeys: Venus-Death of a planet (2010) Režissöör:Thomas Lucas</ref> <ref name="flaoz">{{netiviide | URL = http://solarsystem.nasa.gov/planets/profile.cfm?Object=Venus&Display=Facts&System=Metric | Pealkiri = Venus: Facts & Figures | Kasutatud = 3.02.2014 | arhiivimisaeg = 13.10.2013 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20131013193856/http://solarsystem.nasa.gov/planets/profile.cfm?Object=Venus&Display=Facts&System=Metric | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="unZW5">{{netiviide | URL =http://www-spc.igpp.ucla.edu/personnel/russell/papers/Venus_Overview.pdf | Pealkiri =THE VENUS ATMOSPHERE AND IONOSPHERE AND THEIR INTERACTION WITH THE SOLAR WIND: AN OVERVIEW | Kasutatud =3.02.2014 | arhiivimisaeg =5.03.2016 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20160305000607/http://www-spc.igpp.ucla.edu/personnel/russell/papers/Venus_Overview.pdf | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="yVyDO">{{netiviide | URL = http://nssdc.gsfc.nasa.gov/planetary/factsheet/earthfact.html | Pealkiri = Earth Fact Sheet | Kasutatud = 3.02.2014}}</ref> <ref name="dVvve">Otten, Carolyn Jones (2004). "'Heavy metal' snow on Venus is lead sulfide". Newsroom (Washington University in Saint Louis). Vaadatud 2014-02-05.</ref> <ref name="rjpCH">Whitehouse, David (2003). "Venus has 'heavy metal mountains'". BBC News. Vaadatud 2014-02-05.</ref> <ref name="JVqta">"ESA finds that Venus has an ozone layer too". ESA. 6. oktoober 2011. Vaadatud 2014-02-05.</ref> <ref name="UxcM4">Grinspoon, David H.; Bullock, M. A. (2007) Searching for Evidence of Past Oceans on Venus, American Astronomical Society, DPS meeting #39, #61.09; Bulletin of the American Astronomical Society, Vol. 39, p.540</ref> }} ==Välislingid== {{Commons|Venus}} {{Vikitsitaadid}} *[http://opik.obs.ee/osa2/ptk03/box01.html Kosmoloogia] *[http://www.ekspress.ee/viewdoc/A46BACA57B7FCD34C2256C92005C3AB5 Veenuse kadunud ilu] {{Planeedid}} [[Kategooria:Veenus| ]] fqqdwed9kyxc15cwtdx41lz9z6fonnc Namiibia 0 2643 6168996 6134933 2022-07-28T07:43:10Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.8 wikitext text/x-wiki {{Riik | riiginimi = Namiibia Vabariik | omastav = Namiibia | nimi1_keel = inglise | nimi1 = Republic of Namibia | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Coat of arms of Namibia.svg | vapi_laius = 125px | asendikaart = Namibia in its region.svg | deviis = | riigikeel = [[inglise keel|inglise]] | ametlik_keel = | pealinn = [[Windhoek]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[Hage Geingob]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Saara Kuugongelwa-Amadhila]] | pindala = | rahvaarv = | rahvaarv_seis = | iseseisvus = [[21. märts]] [[1990]] | valuuta = [[Namiibia dollar|dollar]] (NAD) | ajavöönd = [[maailmaaeg]] +2 | hümn = [[Namibia, Land of the Brave]] | usund = | üladomeen = [[.na]] | telefonikood = 264 | riigikord = | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = NAM | märkused = }} [[Fail:Dead Vlei, Sossusvlei, Namibia, 2018-08-06, DD 086.jpg|pisi|Kuivanud kaelkirjaku-vahellia (kaelkirjaku-akaatsia, ''Vachellia erioloba'') Namiibias, Namib-Nauklufti rahvuspargis]] '''Namiibia''' on riik [[Aafrika]] lõunaosas [[Atlandi ookean]]i rannikul, mis piirneb [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigi]], [[Botswana]], [[Sambia]] ja [[Angola]]ga. Riik vabanes Lõuna-Aafrika võimu alt ja saavutas iseseisvuse [[21. märts]]il [[1990]] [[Namiibia Vabadussõda|Namiibia Vabadussõjas]]. Namiibia kuulub [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i, [[Aafrika Liit]]u, [[Lõuna-Aafrika Arenguühendus]]se ja [[Rahvaste Ühendus]]se. Riigi pealinn ja ühtlasi ka suurim linn on [[Windhoek]]. Namiibias on 1572&nbsp;kilomeetri pikkune rannajoon. Riigi rannikust möödub külm [[Benguela hoovus]], mistõttu on seal õhuniiskus väga väike ja tuul ei too merelt sisemaale eriti niiskust. Nõnda sajab Namiibias, mis paikneb [[Namibi kõrb|Namibi]] ja [[Kalahari kõrb]]e vahel, [[Sahara]]-taguse Aafrika maadest kõige vähem vihma. Namiibias on pikalt elanud [[bušmanid]], [[damara]]d ja namaquad ning 14. sajandist [[bantu]]d, kes tulid koos bantu ekspansiooniga. Riigist sai [[1884]]. aastal [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] [[protektoraat]] ja see jäi Saksamaa kolooniaks [[esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] lõpuni. Aastal [[1920]] volitas [[Rahvasteliit]] riigi juhtimisõigused Lõuna-Aafrikale, mis kehtestas oma seadused ja alates aastast [[1948]] ka oma [[apartheid]]i<nowiki/>poliitika. Kuni [[1968]]. aastani kandis Namiibia nime ''Edela-Aafrika''. Riigis on stabiilne mitmeparteiline parlamentaarne demokraatia. Põllumajandus, karjapidamine, turism ja mäetööstus (sh [[teemant]]ide, [[uraan]]i, [[kuld|kulla]] ja [[hõbe]]da kaevandamine) moodustavad Namiibia majanduse alustalad. Namiibia rahvaarv on 2,1 miljonit, mis tähendab, et tegu on ühe väikseima rahvastikutihedusega riigiga maailmas. Umbes pool rahvastikust elab allpool vaesuspiiri, rahvas on tugevalt kannatanud ka [[AIDS|HIV/AIDS]]-i tagajärjel (15% täisealisest elanikkonnast olid 2007. aastal HIV-positiivsed). == Asend ja suurus == [[Pilt:SAC Namibia-desert-1.jpg|pisi|[[Namibi kõrb]]]] Riigi pindala on 825 418&nbsp;km², mis asetab selle suuruselt maailma riikide ja territooriumite seas 34. kohale.<ref name="HIAYH" /> Maailma kõige hõredamalt asustatud iseseisvate riikide seas on Namiibia Mongoolia järel teisel kohal (umbes 2,6 inimest ruutkilomeetril).<ref name="unpop" /> == Haldusjaotus == Namiibia on jagatud 14 ringkonnaks: {| |-valign=top | [[Pilt:Namibia, administrative divisions - et - colored.svg|290px|pisi|Namiibia ringkonnad]] | #[[Caprivi ringkond|Caprivi]] #[[Erongo ringkond|Erongo]] #[[Hardapi ringkond|Hardap]] #[[Ida-Okavango ringkond|Ida-Okavango]] (Ida-Kavango) #[[Karasi ringkond|Karas]] #[[Khomasi ringkond|Khomas]] #[[Kunene ringkond|Kunene]] #[[Lääne-Okavango ringkond|Lääne-Okavango]] (Lääne-Kavango) #[[Ohangwena ringkond|Ohangwena]] #[[Omaheke ringkond|Omaheke]] #[[Omusati ringkond|Omusati]] #[[Oshana ringkond|Oshana]] #[[Oshikoto ringkond|Oshikoto]] #[[Otjozondjupa ringkond|Otjozondjupa]] |} == Loodus == Namiibias, mis asub [[Namibi kõrb|Namibi]] ja [[Kalahari kõrb]]e vahel, sajab Sahara-taguse Aafrika riikidest kõige vähem vihma.<ref name="SCVW5" /> ==Rahvastik== [[Pilt:Herero women.jpg|pisi|[[Hererod|Herero]] naised, [[Windhoek]], Namiibia]] [[Pilt:Namibie Himba 0720a.jpg|pisi|[[Himbad]]e naine traditsioonilises rõivastuses]] Enamik Namiibia rahvastikust on [[bantu]] päritolu. Sarnast keelt rääkivatest etnilistest gruppidest on esindatud veel [[hererod]], [[himbad]] ja [[damarad]]. Peale bantu enamuse on suur arv [[khoisanid|khoisane]] (näiteks [[namad]] ja [[bušmanid]]), kes on Aafrika lõunapiirkonna esimeste elanike järeltulijad. Riigis on ka [[Angola]] põgenike järeltulijaid ning hiinlasi.<ref name="VTPmR" /> Valged (peamiselt [[Portugal]]i, [[Holland]]i, [[Saksamaa|Saksa]], [[Briti]] ja [[Prantsusmaa|Prantsuse]] päritolu) moodustavad umbes 6,5% rahvastikust. Enamik Namiibia valgeid ja peaaegu kõik segarassi esindajad räägivad [[afrikaani keel]]t ning sarnanevad kultuurilise ja usulise tausta poolest Lõuna-Aafrika valgete ja segaverelistega. Väike osa valgeid (umbes 30 000) on otsesed Saksa kolooniaajastu asunike järeltulijad ning hoiavad ülal saksa kultuurilis-hariduslikke institutsioone. Portugali päritolu asunikud on pea kõik tulnud endisest Portugali kolooniast Angolast.<ref name="ip1eL" /> 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmetel elas Namiibias 2 113 077 inimest. Ajavahemikul 2001 ja 2011 oli iga-aastane rahvastiku juurdekasv 1,4%, mis on vähem kui 2,6%, mis oli sellele eelnenud kümneaastasel perioodil.<ref name="snapshot" /> ===Religioon=== 80–90% rahvastikust on [[kristlased]], neist omakorda 50% [[luterlased]]. 10–20% elanikkonnast hoiab ülal põlisrahvaste uskumusi.<ref name="CIA" /> [[Misjonär]]ide töö tulemusena pöördusid 19. sajandil paljud namiiblased ristiusku. Kuigi enamik Namiibia kristlastest on luterlased, on esindatud ka [[Rooma Katoliku Kirik]], [[metodism]], [[anglikaani kirik]], [[Aafrika Metodisti Episkopaalkirik]], [[mormoonid]] ([[Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik]]) ja juudid.<ref name="846h7" /> ===Keel=== Riigi ametlik keel on [[inglise keel]]. 1990. aastani olid ametlikud keeled ka [[afrikaani keel|afrikaani]] ja [[saksa keel|saksa]] keel. Nii afrikaani kui ka inglise keelt kasutatakse peamiselt teise keelena avalikul suhtlusel, kuid väikseid kohalikke keelegruppe eksisteerib üle riigi. Isegi tänapäeval, mil Saksa koloniaalajastu on ammu möödanik, on saksa keelel suur roll ärikeelena. Valgetest räägib afrikaani keelt 60%, saksa keelt 32%, inglise keelt 7% ja portugali keelt 1%.<ref name="CIA" /> ==Majandus== Namiibia majandus on ühise ajaloo tõttu tihedalt seotud Lõuna-Aafrika Vabariigiga.<ref name="Department1" /> Suurimad majandusharud on mäetööstus (10,4% [[SKP]]-st 2009. aastal), sh [[teemant]]ide, [[uraan]]i, [[vask|vase]], [[kuld|kulla]] ja [[hõbe]]da kaevandamine, põllumajandus (5,0%), töötlev tööstus (13,5%) ja turism.<ref name="usds" /> Kuigi enamik rahvastikust on seotud põllumajanduse ja karjapidamisega, on Namiibias üle 200 000 oskustöölise ning väike haritud professionaalide ja juhtivtöötajate klass. Töötute arv on suur ja töötusmäär oli [[Namiibia Statistikaamet]]i andmetel 2012. aastal 27,4%.<ref name="D2nb8" /> Riigis on kõrgelt arenenud pangandussektor. Peale keskpanga (Namiibia Pank) on riigis veel 4 kommertspanka.<ref name="WT73B" /> Namiibia eeldatav [[SKP]] elaniku kohta on 5828 USD, kuid ebavõrdsus sissetulekutes ja elutustasemes on väga suur.<ref name="WXYlG" /> Kuigi SKP elaniku kohta on viis korda suurem kui Aafrika vaesemates riikides, elab enamik namiiblasi maapiirkondades ega ole kaasatud ametlikes majandussektoreis. Namiibias on sissetulekute ebavõrdsus üks maailma suurimaid osaliselt just seetõttu, et valitseb linnakeskne majandus ja maapiirkondades toimiv [[naturaalmajandus]]. Majandusaastal märts 2009 kuni veebruar 2010 teenis iga namiiblane keskmiselt 15 000 NAD (umbkaudselt 1300 €).<ref name="2Jkx6" /> Elukallidus on Namiibias suhteliselt kõrge, kuna enamik kaupu tuleb importida. Ka monopolid on ajanud hinnad teatud sektorites kõrgeks. Pealinna Windhoeki peetakse maailmas elukalliduselt välismaalastele 150. linnaks.<ref name="MGVuK" /> ==Ajalugu== Riigi nimi tuleneb [[Namibi kõrb]]est, mida peetakse vanimaks kõrbeks maailmas.<ref name="9MZjY" /> Enne iseseisvumist 1990. aastal teati piirkonda kõigepealt [[Saksa Edela-Aafrika]] ja seejärel [[Edela-Aafrika]]na. Nimed peegeldavad vastavalt sakslaste ja lõuna-aafriklaste (kui [[Briti impeerium]]i olulise osa) koloniaalvõimu. ===Enne koloniaalvõimu=== Namiibias on elanud mitmed erinevad rahvad ja etnilised rühmad. Tuntuim rahvas on [[bušmanid]] ehk sanid, keda peetakse ka kogu selle piirkonna (tänapäeva Namiibia, Botswana ja Lõuna-Aafrika) kõige vaesemateks elanikeks. Bušmanid olid rändava elustiiliga kütid ja korilased. Nad toitusid peamiselt puuviljadest, pähklitest ja juurtest, kuid jahtisid ka [[antiloop]]e. Umbes 2000 aastat tagasi olid bušmanid veel ainsad Namiibia elanikud. Siis asusid [[Oranje jõgi|Oranje jõe]] kallastele Namiibia ja Lõuna-Aafrika piiri lähedal elama [[nama]]d. Nemad karjatasid lambaid ja kitsi. Nii bušmanid kui namad kuulusid khoisani rahvaste hulka ja rääkisid [[khoisani keeled|khoisani keelegruppi]] kuuluvaid keeli. 9. sajandil sisenesid Namiibiasse [[damara]]d, kes kuulusid ka khoisanide rühma. Ei ole täpselt teada, kust nemad tulid, kuid elama asusid nad Namiibia keskossa. 17. sajandi jooksul kolisid Namiibiasse [[hererod]], kes sisenesid riiki loodest. 19. sajandil tulid valged farmerid, kes surusid kohalikud rahvad parematelt karjamaadelt välja. Enne eurooplaste tulekut saabusid Namiibiasse veel [[basterid]] ehk [[buurid]]e (hollandi päritolu sisserändajate) ja aafrika naiste (peamiselt namade) järeltulijad. ===Eurooplased=== Esimene eurooplane, kes Namiibia pinnale astus, oli Portugalist pärit [[Diogo Cão]] 1485. aastal. Ta oli uurimas Aafrika läänerannikut. Järgmine Namiibiat külastanud eurooplane oli samuti portugallane, [[Bartholomeu Dias]], kes oli teel ümber [[Hea Lootuse neem]]e. Karmi pinnasega [[Namibi kõrb]] oli piisav takistus, et kumbki Portugali maadeavastajatest sügavamale sisemaale ei läinud. Eurooplaste laialdasem sisseränne algas 19. sajandil, mil saabusid kaubitsejad ja ümberasujad. ===Saksa võim=== Namiibiast sai 1884. aastal [[Otto von Bismarck]]i alluvuses olev Saksamaa koloonia. Selle käiguga ennetas Saksamaa Namiibia peatset Briti protektoraadiks muutumist. Riiki tunti seejärel [[Saksa Edela-Aafrika]]na (saksa keeles ''Deutsch-Südwestafrika'').<ref name="hZEVG" /> 1904–1907 haarasid hererod ja namad relvad sakslaste vastu, millele järgnes sakslaste poolt korraldatud [[genotsiid]]. Mõned ajaloolased on spekuleerinud, et sakslaste genotsiid Namiibias järgis sama mudelit, mida [[natsionaalsotsialism|natsid]] kasutasid [[holokaust]]is, kuid enamik õpetlasi on arvamusel, et see tegu ei olnud natsidele, kes olid tollal veel lapsed, väga oluline.<ref name="QIoHs" /> Namiibia oli ainus Saksamaa koloonia, mida peeti sel ajal sobivaks elukohaks valgetele,<ref name="EncyclopediaBritannica" /> mistõttu toimus sinna suur saksa asunike sissevool. Aastal 1903 elas seal 3700 sakslast, 1910. aastaks oli neid juba 13 000. Teine põhjus sakslaste asustuse suurenemiseks oli [[teemant]]ide avastamine 1908. aastal. ===Lõuna-Aafrika võim ja võitlus iseseisvuse eest=== Aastal 1915, [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal okupeeris Lõuna-Aafrika – olles [[Briti Rahvaste Ühendus]]e liige ja endine Briti koloonia – Saksamaa Edela-Aafrika koloonia. 1971. aastal otsustas [[Rahvusvaheline Kohus]], et Lõuna-Aafrika kohalolek Namiibias on ebaseaduslik. Järgnevatel kümnenditel toimusid mitmed piirkondlikud läbirääkimised, rahvusvaheline sekkumine kahe riigi omavahelise olukorra lahendamiseks ning ka sõjategevus Namiibia pinnal. Iseseisvuspäeval, 21. märtsil 1990 olid kohal mitmed rahvusvahelise kogukonna esindajad, sealhulgas lahendusele palju kaasa aidanud ÜRO peasekretär [[Javier Pérez de Cuéllar]] ja Lõuna-Aafrika Vabariigi president [[Frederik Willem de Klerk]], kes ühiselt Namiibia iseseisvust tunnustasid. ===Pärast iseseisvuse saavutamist=== Pärast iseseisvuse saavutamist 1990. aastal on Namiibia läinud valge vähemuse võimult edukalt üle parlamentaarsele demokraatiale. Riigis on mitmeparteiline demokraatia, regulaarselt peetakse kohalikke ja üldvalimisi. 2005. aastal toimus sujuv üleminek president [[Sam Nujoma]] 15 aastat kestnud valitsusajalt järgmise presidendi [[Hifikepunye Pohamba]] valitsusajale.<ref name="IRIN" /> Namiibia valitsus on edendanud rahvusliku lepituse poliitikat ja kuulutanud välja amnestia vabadussõjas kummalgi poolel võidelnutele. [[Angola]] kodusõjal oli mõningane mõju riigi põhjapoolsetel aladel elavatele namiiblastele. ==Vaata ka== * [[Namiibia riigipeade loend]] * [[Namiibia pass]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="EncyclopediaBritannica">{{cite book | url = http://en.wikisource.org/w/index.php?title=User:Tim_Starling/ScanSet_TIFF_demo&vol=11&page=EC1A821 | title = Encyclopædia Britannica | edition = 11th edition | year = 1911}} (katkine viide).</ref> <ref name="IRIN">{{cite web |title=IRIN country profile Namibia |publisher=IRIN |url=http://www.irinnews.org/country.aspx?CountryCode=NA&RegionCode=SAF |archiveurl=https://web.archive.org/web/20100217173041/http://www.irinnews.org/country.aspx?CountryCode=NA&RegionCode=SAF |archivedate=17.02.2010 |accessdate=12.07.2010 |url-status=live }}</ref> <ref name="unpop">[http://esa.un.org/wpp/Excel-Data/EXCEL_FILES/1_Population/WPP2012_POP_F06_POPULATION_DENSITY.XLS World Population Prospects, the 2012 Revision: Population Density] United Nations, Department of Economic and Social Affairs Population Division. Vaadatud 06.2013.</ref> <ref name="Department1">[http://ucblibraries.colorado.edu/govpubs/for/namibia.htm Namibia]. UCB Libraries GovPubs.</ref> <ref name="usds">{{cite web |url=http://www.state.gov/r/pa/ei/bgn/5472.htm |title=Background Note: Namibia |publisher=US Department of State |date=26.10.2010}}</ref> <ref name="snapshot">{{cite news |url=http://www.namibian.com.na/news/full-story/archive/2013/march/article/census-gives-snapshot-of-namibias-population/ |title=Census gives snapshot of Namibia’s population |last=Duddy |first=Jo Maré |date=28.03.2013 |newspaper=The Namibian |archiveurl=https://archive.today/20130413172159/http://www.namibian.com.na/news/full-story/archive/2013/march/article/census-gives-snapshot-of-namibias-population/ |archivedate=13.04.2013 |access-date=27.05.2013 |url-status=live }}</ref> <ref name="CIA">{{cite web |author=Central Intelligence Agency |authorlink=CIA |publisher=The World Factbook |title=Namibia |url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/wa.html |year=2009 |accessdate=23.01.2010 |archive-date=23.04.2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200423100756/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/wa.html |url-status=dead }}</ref> <ref name="9MZjY">[http://worldwildlife.org/ecoregions/at1315 Africa: Namibia]. WWF.</ref> <ref name="hZEVG">[http://www.britannica.com/eb/article-9036573/German-South-West-Africa German South West Africa]. Encyclopædia Britannica.</ref> <ref name="QIoHs">{{cite news|url=http://www.dailymail.co.uk/news/article-1138299/The-Holocaust-Horrifying-secrets-Germanys-earliest-genocide-inside-Africas-Forbidden-Zone.html |title=Namibia's German Genocide |last=Thomas|first=Sean |date=07.02.2009 |newspaper=Dailymail.co.uk}}</ref> <ref name="HIAYH">[https://web.archive.org/web/20140209041128/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2147rank.html Rank Order – Area]. CIA World Fact Book. Vaadatud 06.2013</ref> <ref name="SCVW5">{{cite news|url=http://archive.is/20130221032633/http://www.newera.com.na/articles/47849/Land-degradation-causes-poverty |title=Land degradation causes poverty |last=Brandt|first=Edgar |date=21.09.2012 |newspaper=New Era}}</ref> <ref name="D2nb8">{{Netiviide |url=http://www.npc.gov.na/cbs/index.html |pealkiri=Namiibia Statistikaamet |vaadatud=2013-05-27 |arhiivimisaeg=2011-11-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111113145120/http://www.npc.gov.na/cbs/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="WT73B">{{Netiviide|url=https://www.bon.com.na|pealkiri=Bank of Namibia (BoN)|vaadatud=03.04.2011}}</ref> <ref name="WXYlG">{{Netiviide |pealkiri=Independent Evaluation of the UNDP Country Programme Document |väljaandja=UNDP |url=http://erc.undp.org/evaluationadmin/downloaddocument.html?docid=3761 |failitüüp=doc |vaadatud=07.07.2010}}</ref> <ref name="2Jkx6">{{Netiviide |pealkiri=Household Sources of Income |aeg=august 2012 |väljaanne=Insight Namibia |täpsustus=lk 13}}</ref> <ref name="MGVuK">{{Netiviide|url=http://www.xpatulator.com/outside.cfm?lid=142|pealkiri=Namibia, Windhoek Cost of Living}}</ref> <ref name="VTPmR">{{cite news|url=http://www.migrationinformation.org/Feature/display.cfm?id=690 |title=China and Africa: Stronger Economic Ties Mean More Migration |last=Politzer|first=Malia|date=august 2008 |newspaper=Migration Information Source}}</ref> <ref name="ip1eL">{{Cite book | author=Lalita Prasad Singh | title = The United Nations and Namibia | publisher=East African Publishing House | year = 1980}}</ref> <ref name="846h7">{{cite web|url=http://www.state.gov/r/pa/ei/bgn/5472.htm |title=U.S. Department of State |publisher=State.gov |date=10.06.2010 |accessdate=26.06.2010}}</ref> }} == Välislingid == {{vikisõnastikus}} {{Rahvaste Ühendus}} {{Aafrikariigid}} {{koord |type=country |region=NA}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Aafrika maad]] [[Kategooria:Rahvaste Ühenduse maad]] [[Kategooria:Namiibia| ]] ciou2epht5gip9a2a6735z4fzgr0ycc Mehhiko 0 2879 6168948 6118752 2022-07-28T03:34:28Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.8 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2015}} {{Riik | riiginimi = Mehhiko Ühendriigid | omastav = Mehhiko | nimi1_keel = hispaania | nimi1 = Estados Unidos Mexicanos | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Coat of arms of Mexico.svg | vapi_laius = 100px | asendikaart = Mexico in the world (W3).svg | deviis = | riigikeel = [[hispaania keel|hispaania]] | ametlik_keel = | pealinn = [[México]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[Andrés Manuel López Obrador]] | valitsusjuhi_ametinimi = | valitsusjuhi_nimi = | pindala = 1972550 | rahvaarv = | rahvaarv_seis = | iseseisvus = [[16. september|16. septembril]] [[1810]] | valuuta = [[Mehhiko peeso|peeso]] (MXN) | ajavöönd = [[maailmaaeg]] &minus;6 kuni &minus;8 | hümn = "[[Himno nacional mexicano]]" | usund = | üladomeen = [[.mx]] | telefonikood = 52 | riigikord = | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = MEX | märkused = }} '''Mehhiko''' (ametlikult '''Mehhiko Ühendriigid''') on föderaalne konstitutsiooniline vabariik [[Põhja-Ameerika]]s. Mehhiko piirneb põhjas Ameerika Ühendriikidega, lõunas [[Guatemala]]ga ja kagus [[Belize]]'iga. Ulatub Vaiksest ookeanist Kariibi mereni. Mehhiko on suuruselt viies riik Ameerikas ja rahvaarvult 10. maailmas. Mehhiko on maailmas tuntud eelkõige ligemale 3000 aasta vanuste põlisrahvaste kõrgkultuuride poolest ([[asteegid]], [[olmeegid]], [[tolteegid]], [[misteegid]], [[sapoteegid]], [[maiad]]). Mehhiko föderatsioon koosneb 31 osariigist ja eraldiseisvast [[México]] linnast. == Asend ja mõõtmed == Riigi mandriosa paikneb [[Põhja-Ameerika manner|Põhja-Ameerika mandri lõunaosas]]. Mehhiko piirneb põhjas [[USA]]-ga ning lõunas ([[Yucatáni poolsaar]]el) [[Guatemala]] ja [[Belize]]'iga. Läänes piirneb riik [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] ja [[California laht|California lahega]], idas [[Atlandi ookean]]ist, [[Mehhiko laht|Mehhiko lahe]] ja [[Kariibi meri|Kariibi merega]]. Riigi pindala on 1 964 375&nbsp;km². Mandriosa pindala on 1 959 248&nbsp;km², saarte pindala 5127&nbsp;km²{{lisa viide}} või 5073&nbsp;km².{{lisa viide}} [[Rannajoon]]e pikkus on 11 122&nbsp;km. Selle näitaja poolest on Mehhiko [[Ameerika]] riikide seas [[Kanada]] järel teisel kohal. Mehhiko on kõige laiem oma põhjapiiril. Mehhikol on arvukalt saari, sealhulgas [[Revillagigedo saared]] ([[Socorro saar]], [[Clarióni saar]], [[San Benedicto saar]], [[Roca Partida saar]]) ja [[Maríase saared]] Vaikses ookeanis, [[Guadalupe saar]], [[Cedrose saar]], [[Ángel de la Guarda saar]], [[Coronado saared]], [[Rocas Alijos]], [[Tiburóni saar]], [[Carmeni saar]] [[California poolsaar]]e ja [[Sonora]] ranniku lähedal ning [[Ciudad del Carmen]], [[Cozumel]], [[Mujerese saar]] ja [[Alacranes]] Atlandi ookeani basseinis. == Nimi == Mehhiko nimi ning kõik selle tuletised, näiteks ''mexicano'' ('mehhiklane') ja ''mexicanismo'' ('Mehhiko hispaania keelele omane keelend'<ref name="HZULV" />), soovitatakse [[hispaania keel]]es kirjutada "México" [m'ehhiko]. == Loodus == [[Pilt:México relieve.png|pisi|Mehhiko füüsiline kaart]] === Pinnamood === [[Pilt:Pico Orizaba1.jpg|pisi|[[Citlaltépetl]]i vulkaan (5610&nbsp;m), riigi kõrgeim mägi]] [[Pilt:Barranca del cobre 2.jpg|pisi|[[Barranca del Cobre]] [[Chihuahua osariik|Chihuahua osariigis]], osa [[Lääne-Sierra Madre]]st]] [[Pilt:Popocatépetl sunrise.jpg|pisi|[[Popocatépetl]]i vulkaan]] Pinnamood on väga ebatasane. Riigis on arvukalt vulkaane. Riiki läbivad mäestikud [[Ida-Sierra Madre]] ja [[Lääne-Sierra Madre]], mis on [[Kaljumäestik]]u pikendused. Lääne-Sierra Madre lõpeb [[Nayarit]]is, kus ühineb [[Cordillera Neovolcánica]]ga. Sealt alates kulgeb rööbiti Vaikse ookeani rannikuga [[Lõuna-Sierra Madre]]. [[Cordillera Neovolcánica]] läbib riigi läänest itta ja ühineb [[Sierra Mixteca]]s 3395&nbsp;m kõrgusel [[Ida-Sierra Madre]]ga. Suure vulkaanilise aktiivsusega Cordillera Neovolcánicas paiknevad Mehhiko kõrgeimad mäetipud [[Orizaba]] ehk Citlaltépetl (5610&nbsp;m), [[Popocatépetl]] (5462&nbsp;m), [[Iztaccíhuatl]] (5286&nbsp;m), [[Nevado de Toluca]] (4690&nbsp;m), [[La Malinche]] (4461&nbsp;m) ja [[Nevado de Colima]] (4340&nbsp;m). Selles piirkonnas sündis maailma noorim [[vulkaan]] [[Paricutín]]. Ida-Sierra Madre pikendus kagu poole on [[Sierra Madre de Oaxaca]], mis [[Tehuantepeci maakitsus]]el ühineb Lõuna-Sierra Madrega. Sealt ida poole jäävad [[Chiapase Keskplatoo]] ja [[Sierra Madre de Chiapas]], mille kõrgeim tipp on [[Tacaná]] vulkaan (4117&nbsp;m). [[Mehhiko kiltmaa]] ja mäeahelikest kaugele ida poole, Mehhiko lahe äärde jäävad tohutud [[rannamadalik]]ud, kus leidub [[soo|soid]], [[laguun]]e ja [[liivavall]]e. === Veestik === Mehhiko suurimaks järveks on 1080&nbsp;km² suurune [[Chapala järv]], mis asub riigi suuruselt teise linna [[Guadalajara]] läheduses. Pikim jõgi on [[Rio Grande (Põhja-Ameerika)|Rio Grande]], mis suubub Mehhiko lahte ja moodustab üle 2000&nbsp;km pikkuse piiri USA [[Texas]]e ja [[New Mexico]] osariigi ning Mehhiko vahel. === Poolsaared === Paekivist aluskivimiga Yucatan on üsna madal [[maasfäär]], mille keskmine kõrgus on vaid 30 meetrit üle merepinna. Teine suurem Mehhiko poolsaar – [[California poolsaar]] – on sootuks teistsuguse ilmega. Tegemist on 1125 kilomeetri pikkuse kitsa maaribaga, mis saab alguse USA [[California osariik|California osariigi]] lõunapiirilt ning tekitab poolsaare ja mandri vahele [[California laht|California lahe]]. Paljud [[mägi|mäed]] sellel Vaiksesse ookeani sirutaval maaribal ulatuvad rohkem kui 3000 meetri kõrgusele merepinnast. === Mehhiko kiltmaa === Mehhiko keskosas laiub suur ja kõrge põhja poolt avatud platoo – [[Mehhiko kiltmaa]], mida piiravad kaks lõunas omavahel kokku jooksvat [[mäestik]]ku: [[Lääne-Sierra-Madre]] ja [[Ida-Sierra-Madre]]. Kiltmaa võtab enda alla ligi pool Mehhiko pindalast. Kõige kõrgem on platoo oma lääneküljel, laskudes sealt tasase kallakuna ida suunas. Lõunas, kus kiltmaaga ristuvad mitmed [[mäeahelik]]ud ja [[vulkaan]]id, on maapind jälle kõrgem. [[Veracruz]]i ja [[Puebla]] linna vahel asub [[Orizaba mägi|Orizaba vulkaan]], mis on Mehhiko kõrgeim tipp. === Kliima === Mehhiko [[kliima]] ja maastik on äärmiselt mitmekesised. Seal leidub nii lumiseid [[mäetipp]]e, tulikuumi [[kõrb]]etasandikke, aga ka lopsakaid [[vihmamets]]i. Kliima muutub lisaks maapinna kõrgusele ka põhja-lõunasuunaliselt. Maapind, mis jääb merepinnast madalamale kui 910&nbsp;m, kannab nimetust ''tierra caliente'' (kuum maa); 910&nbsp;m ja 1800&nbsp;m vaheline kõrgusvöönd kannab nimetust ''tierra templada'' (mõõdukas maa) ning 1800&nbsp;m kõrgemale jääb ala ''tierra fria'' (külm maa). Pealinn [[México]] jääb ''tierra templada'' vööndisse, mistõttu valitseb seal kuiv ja jahe kliima ning õhutemperatuurid on üsnagi stabiilsed. Mehhiko põhjaosas võib maksimaalne õhutemperatuur olla kohati üle 45&nbsp;°C. Selline kuumus koos vähese sademetehulgaga ongi tekitanud ulatuslikke [[kõrb]]e- ja [[poolkõrb]]ealasid. Kuiva kliimaga on ka suur osa riigi kesk- ja lõunaosast. Ohtralt niiskust on vaid kaugel lõunas ja kagus paiknevatel Mehhiko [[troopika]]aladel. Kõige rohkem vihma sajab Yucatani poolsaarel ja riigi lõunatipus, kus sademeid võib olla rohkem kui 3000&nbsp;mm aastas. == Haldusjaotus == {{pikemalt|Mehhiko haldusjaotus}} {| |- valign="top" | <div style="float:left;text-align:left;padding-right:5px"> {| class="wikitable sortable" |- !Osariik !Pealinn ! data-sort-type="number" width="20px" | Rahvaarv (2010)<ref name="x0dWj" /> ! data-sort-type="number" width="20px" | Pindala (km<sup>2</sup>)<ref name="vHG5t" /> |- |{{riigi ikoon|Aguascalientese osariik}} [[Aguascalientese osariik|Aguascalientes]] |[[Aguascalientes]] |align="right"| 1 184 996 |align="right"| 5618 |- |{{riigi ikoon|Baja California}} [[Baja California osariik|Baja California]] |[[Mexicali]] |align="right"| 3 155 070 |align="right"| 71 446 |- |{{riigi ikoon|Baja California Sur}} [[Baja California Suri osariik|Baja California Sur]] |[[La Paz (Mehhiko)|La Paz]] |align="right"|637 026 |align="right"|73 922 |- |{{riigi ikoon|Campeche osariik}} [[Campeche osariik|Campeche]] |[[Campeche]] |align="right"| 822 441 |align="right"| 57 924 |- |{{riigi ikoon|Chiapas}} [[Chiapase osariik|Chiapas]] |[[Tuxtla Gutiérrez]] |align="right"| 4 796 580 |align="right"| 73 289 |- |{{riigi ikoon|Chihuahua osariik}} [[Chihuahua osariik|Chihuahua]] |[[Chihuahua (Mehhiko)|Chihuahua]] |align="right"| 3 406 465 |align="right"| 247 455 |- |{{riigi ikoon|Coahuila}} [[Coahuila osariik|Coahuila]] |[[Saltillo]] |align="right"| 2 748 391 |align="right"| 151 563 |- |{{riigi ikoon|Colima osariik}} [[Colima osariik|Colima]] |[[Colima]] |align="right"| 650 555 |align="right"| 5625 |- |{{riigi ikoon|Durango osariik}} [[Durango osariik|Durango]] |[[Durango (Mehhiko)|Durango]] |align="right"| 1 632 934 |align="right"| 123 451 |- |{{riigi ikoon|Guanajuato osariik}} [[Guanajuato osariik|Guanajuato]] |[[Guanajuato]] |align="right"| 5 486 372 |align="right"| 30 608 |- |{{riigi ikoon|Guerrero}} [[Guerrero osariik|Guerrero]] |[[Chilpancingo]] |align="right"| 3 388 768 |align="right"| 63 621 |- |{{riigi ikoon|Hidalgo osariik}} [[Hidalgo osariik|Hidalgo]] |[[Pachuca]] |align="right"| 2 665 018 |align="right"| 20 846 |- |{{riigi ikoon|Jalisco}} [[Jalisco osariik|Jalisco]] |[[Guadalajara]] |align="right"| 7 350 682 |align="right"| 78 599 |- |{{riigi ikoon|México osariik}} [[México osariik|México]] |[[Toluca]] |align="right"| 15 175 862 |align="right"| 22 357 |- |{{riigi ikoon|Michoacán}} [[Michoacáni osariik|Michoacán]] |[[Morelia]] |align="right"| 4 351 037 |align="right"| 58 643 |- |{{riigi ikoon|Morelos}} [[Morelose osariik|Morelos]] |[[Cuernavaca]] |align="right"| 1 777 227 |align="right"| 4893 |- |{{riigi ikoon|Nayarit}} [[Nayariti osariik|Nayarit]] |[[Tepic]] |align="right"| 1 084 979 |align="right"| 27 815 |- |{{riigi ikoon|Nuevo León}} [[Nuevo Leóni osariik|Nuevo León]] |[[Monterrey]] |align="right"| 4 653 458 |align="right"| 64 220 |- |{{riigi ikoon|Oaxaca osariik}} [[Oaxaca osariik|Oaxaca]] |[[Oaxaca de Juárez]] |align="right"| 3 801 962 |align="right"| 93 793 |- |{{riigi ikoon|Puebla osariik}} [[Puebla osariik|Puebla]] |[[Puebla]] |align="right"| 5 779 829 |align="right"| 34 290 |- |{{riigi ikoon|Querétaro}} [[Querétaro osariik|Querétaro]] |[[Santiago de Querétaro]] |align="right"| 1 827 937 |align="right"| 11 684 |- |{{riigi ikoon|Quintana Roo}} [[Quintana Roo osariik|Quintana Roo]] |[[Chetumal]] |align="right"| 1 325 578 |align="right"| 42 361 |- |{{riigi ikoon|San Luis Potosí osariik}} [[San Luis Potosí osariik|San Luis Potosí]] |[[San Luis Potosí]] |align="right"| 2 585 518 |align="right"| 60 983 |- |{{riigi ikoon|Sinaloa}} [[Sinaloa osariik|Sinaloa]] |[[Culiacán]] |align="right"| 2 767 761 |align="right"| 57 377 |- |{{riigi ikoon|Sonora}} [[Sonora osariik|Sonora]] |[[Hermosillo]] |align="right"| 2 662 480 |align="right"| 179 503 |- |{{riigi ikoon|Zacatecase osariik}} [[Zacatecase osariik|Zacatecas]] |[[Zacatecas]] |align="right"| 1 490 668 |align="right"| 75 539 |- |{{riigi ikoon|Tabasco}} [[Tabasco osariik|Tabasco]] |[[Villahermosa]] |align="right"| 2 238 603 |align="right"| 24 738 |- |{{riigi ikoon|Tamaulipas}} [[Tamaulipase osariik|Tamaulipas]] |[[Ciudad Victoria]] |align="right"| 3 268 554 |align="right"| 80 175 |- |{{riigi ikoon|Tlaxcala osariik}} [[Tlaxcala osariik|Tlaxcala]] |[[Tlaxcala]] |align="right"| 1 169 936 |align="right"| 3991 |- |{{riigi ikoon|Veracruzi osariik}} [[Veracruzi osariik|Veracruz]] |[[Xalapa]] |align="right"| 7 643 194 |align="right"| 71 820 |- |{{riigi ikoon|Yucatáni osariik}} [[Yucatáni osariik|Yucatán]] |[[Mérida (Mehhiko)|Mérida]] |align="right"| 1 955 577 |align="right"| 39 612 |- |{{riigi ikoon|México}} [[México|Ciudad de México]] |[[Cuauhtémoc]] |align="right"| 8 720 916 |align="right"| 1485 |- |} | </div> <div style="float:right;text-align:left;padding-right:5px"> {{Image label begin|image=Division politica mexico.svg|width={{{width|460}}}|float={{{float|none}}}}} {{Image label|x=0.747|y=0.348|scale={{{width|460}}}|text=[[Mehhiko laht]]}} {{Image label|x=0.15|y=0.5|scale={{{width|460}}}|text=[[Vaikne ookean|Vaikne<br>ookean]]}} {{Image label small|x=0.88|y=0.63|scale={{{width|460}}}|text=[[Kesk-Ameerika|Kesk-<br>Ameerika]]}} {{Image label|x=0.4|y=0.068|scale={{{width|460}}}|text=[[Ameerika Ühendriigid]]}} {{Image label small|x=0.72|y=0.438|scale={{{width|460}}}|text=[[México|Ciudad de México|CDMX]]}} {{Image label small|x=0.468|y=0.42|scale={{{width|460}}}|text=[[Aguascalientese osariik|AG]]}} {{Image label small|x=0.048|y=0.10|scale={{{width|460}}}|text=[[Baja California osariik|Baja<br>California]]}} {{Image label small|x=0.13|y=0.25|scale={{{width|460}}}|text=[[Baja California Suri osariik|Baja<br>California<br>Sur]]}} {{Image label small|x=0.826|y=0.52|scale={{{width|460}}}|text=[[Campeche osariik|Campeche]]}} {{Image label small|x=0.785|y=0.605|scale={{{width|460}}}|text=[[Chiapase osariik|Chiapas]]}} {{Image label small|x=0.315|y=0.19|scale={{{width|460}}}|text=[[Chihuahua osariik|Chihuahua]]}} {{Image label small|x=0.447|y=0.23|scale={{{width|460}}}|text=[[Coahuila osariik|Coahuila]]}} {{Image label small|x=0.385|y=0.522|scale={{{width|460}}}|text=[[Colima osariik|Colima]]}} {{Image label small|x=0.36|y=0.32|scale={{{width|460}}}|text=[[Durango osariik|Durango]]}} {{Image label small|x=0.45|y=0.467|scale={{{width|460}}}|text=[[Guanajuato osariik|Guanajuato]]}} {{Image label small|x=0.53|y=0.58|scale={{{width|460}}}|text=[[Guerrero osariik|Guerrero]]}} {{Image label small|x=0.58|y=0.48|scale={{{width|460}}}|text=[[Hidalgo osariik|HD]]}} {{Image label small|x=0.4|y=0.485|scale={{{width|460}}}|text=[[Jalisco osariik|Jalisco]]}} {{Image label small|x=0.555|y=0.51|scale={{{width|460}}}|text=[[México osariik|EM]]}} {{Image label small|x=0.45|y=0.514|scale={{{width|460}}}|text=[[Michoacáni osariik|Michoacán]]}} {{Image label small|x=0.578|y=0.535|scale={{{width|460}}}|text=[[Morelose osariik|MO]]}} {{Image label small|x=0.35|y=0.436|scale={{{width|460}}}|text=[[Nayariti osariik|Nayarit]]}} {{Image label small|x=0.54|y=0.298|scale={{{width|460}}}|text=[[Nuevo Leóni osariik|Nuevo<br>León]]}} {{Image label small|x=0.65|y=0.6|scale={{{width|460}}}|text=[[Oaxaca osariik|Oaxaca]]}} {{Image label small|x=0.62|y=0.54|scale={{{width|460}}}|text=[[Puebla osariik|PB]]}} {{Image label small|x=0.555|y=0.45|scale={{{width|460}}}|text=[[Querétaro osariik|QU]]}} {{Image label small|x=0.93|y=0.495|scale={{{width|460}}}|text=[[Quintana Roo osariik|Quintana<br>Roo]]}} {{Image label small|x=0.542|y=0.418|scale={{{width|460}}}|text=[[San Luis Potosí osariik|SLP]]}} {{Image label small|x=0.3|y=0.35|scale={{{width|460}}}|text=[[Sinaloa osariik|Sinaloa]]}} {{Image label small|x=0.195|y=0.15|scale={{{width|460}}}|text=[[Sonora osariik|Sonora]]}} {{Image label small|x=0.773|y=0.546|scale={{{width|460}}}|text=[[Tabasco osariik|Tabasco]]}} {{Image label small|x=0.570|y=0.36|scale={{{width|460}}}|text=[[Tamaulipase osariik|Tamaulipas]]}} {{Image label small|x=0.615|y=0.510|scale={{{width|460}}}|text=[[Tlaxcala osariik|TL]]}} {{Image label small|x=0.666|y=0.528|scale={{{width|460}}}|text=[[Veracruzi osariik|Veracruz]]}} {{Image label small|x=0.885|y=0.445|scale={{{width|460}}}|text=[[Yucatáni osariik|Yucatán]]}} {{Image label small|x=0.428|y=0.37|scale={{{width|460}}}|text=[[Zacatecase osariik|Zacatecas]]}} {{Image label end}} </div> {{clear|left}} <br /> <div style="clear:both;"></div> |} == Rahvastik == Mehhiko aladel on elanud paljud iidsed tsivilisatsioonid, näiteks [[olmeegid]], [[maiad]] ja [[asteegid]]. Viimased asusid Mehhiko alale elama [[13. sajand]]i paiku ning ehitasid oma pealinna [[Tenochtitlán]]i samale kohale, kus praegu asub [[México]] linn. Suurema osa asteekide tsivilisatsioonist hävitasid [[16. sajand]]i alguses [[Hispaania|hispaanlased]]. Tänapäeval moodustavad [[põlisameeriklased]] riigi 110 miljonist elanikust ligikaudu 7%. Ligikaudu 60% rahvastikust on [[mestiitsid]] – indiaanlaste ja hispaanlaste järeltulijad. {| class="wikitable" |+ Rahvastiku soolis-vanuselise jaotus (2020) !Vanus (aastates) !Mehed (%) !Naised (%) !Kokku (%) |- |0–14 |13,31% |12,7% |26,01% |- |15–24 |8.61% |8.36% |16.97% |- |25–54 |19.91% |21,15% |41.06% |- |55–64 |3,79% |4,5% |8.29% |- |65+ |3.40% |4,27% |7.67% |} Mehhikos moodustavad rahvast suure osa noorukid vanuses 0-24, mida iseloomustab sealne suur sündimus. Naiste osakaal on alates 25 aastaselt meeste omast suurem. Väiksema osa rahvastikust moodustavad vanemad inimesed, mis viitab lühikesele keskmisele elueale ja vanemaealiste väiksele osatähtsusele. [[Fail:Rahvastikupüramiid.wiki.png|pisi|Mehhiko rahvastikupüramiid (2020)]] Mehhiko rahvastikupüramiidilt on näha, et see on 3. etapis (Demograafilise arengu II etapp). Mehhiko rahvaarv suureneb endiselt ja iive on positiivne, kuid laste osakaal on vähenemas ning sündimus väheneb, kuid on ikkagi suur. Keskmine eluiga on suurenemise teel ja eakate osakaal suureneb. === Väljaränne === Filmidest ja meediast on maailmale hästi teada ebaseaduslik ränne Mehhikost Ameerika Ühendriikidesse. Arvatakse, et USAs elab 12 miljonit Mehhikos sündinud inimest, kuid Mehhiko päritolu inimesi elab seal salaja veelgi rohkem. Sellesuunaline inimeste liikumine pole üllatav, sest Mehhiko on kiiresti kasvava rahvastikuga vaene riik maailma ühe rikkama riigi naabruses. Mõlemas riigis olevad erinevad võimalused tekitavad inimestes soovi parema elu järele, mis tõttu põgenetaksegi USAsse. Mehhiko-USA rände puhul on selgelt näha, et rändevöö tekkimisel on oma osa mõlemal riigil. Mehhiko omapäraks on kiire rahvastiku kasv ning väga noor elanikkond. Igal aastal kasvab Mehhiko rahvastik 2 miljoni inimese võrra, kes kõik vajavad varsti tööd. USA majanduskasvu perioodidel on nende inimeste järele ka praktiline vajadus. Just tänu sellele on juba 20. sajandi algusest saadik suhtutud Mehhikost tulevate illegaalide vastu üsnagi leebelt. Ränne Mehhikost USAsse on kestnud ligi sajandi ning Mehhikos räägitav hispaania keel on jõudnud ka paljudesse USA piirkondadesse.<ref>{{Raamatuviide|autor=Ülle Liiber|pealkiri=Geograafia gümnaasiumile ( I kursus RAHVASTIK JA MAJANDUS)|aasta=2013|koht=Tartu|kirjastus=Eesti Loodusfoto|lehekülg=42}}</ref> == Tervishoid == Alates 1990. aastast on Mehhiko meditsiini osas üleminekuetapis ning paljud näitajad, näiteks suremus, on suurlinnades saadud pea sama väikeseks kui Saksamaal või Jaapanis.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://countrystudies.us/mexico/63.htm|pealkiri=Mexican Health Care and Social Security|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Mehhiko meditsiiniline infrastruktuur on üsnagi kõrgelt arenenud ja seda just suuremates linnades, kuna maakogukondadel puudub endiselt varustus edasijõudnud meditsiini protseduuride jaoks. See tõttu on maaelanikud sunnitud parema arstiabi saamiseks linna liikuma.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.britannica.com/place/Mexico|pealkiri=Mexican history|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Riigi rahastatavad asutused, näiteks Mehhiko sotsiaalkindlustuse instituut (IMSS) ja riigitöötajate sotsiaalkindlustuse ja -teenuste instituut (ISSSTE), mängivad olulist rolli tervishoiu ja sotsiaalkindlustuse valdkonnas. Eratervishoiuteenused on samuti väga olulised ja moodustavad 13% kogu riigi meditsiiniüksustest.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.sinais.salud.gob.mx/medicinaprivada/index.html|pealkiri=Mexican Health Information.|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2010-06-09|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100609031712/http://www.sinais.salud.gob.mx/medicinaprivada/index.html}}</ref> Meditsiiniline väljaõpe toimub enamasti avalik-õiguslikes ülikoolides, kus palju spetsialiseerutakse kutse- või praktikakohtadele. Mõned Mehhiko avalik-õiguslikud ülikoolid, näiteks Guadalajara ülikool, on USA-ga sõlminud lepingud Ameerika Ühendriikide meditsiiniüliõpilaste vastuvõtmiseks ja koolitamiseks.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.expatforum.com/articles/health/health-care-in-mexico.html|pealkiri=Mexican Health Care|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> == Haridus == 2004. aastal oli kirjaoskuse määr alla 14-aastaste noorte hulgas 97% <ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.inegi.org.mx/|pealkiri=Mexican Education|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2011-07-09|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110709085724/http://www.inegi.org.mx/}}</ref> ja üle 15-aastaste inimeste seas 91% <ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.inegi.org.mx/|pealkiri=Mexican Education|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2011-07-09|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110709085724/http://www.inegi.org.mx/}}</ref>, asetades Mehhiko [[UNESCO]] andmetel maailma edetabelis 24. kohale. National Autonomous University of Mexico on saanud 103. koha QS World University Rankingsis, ning see teeb sellest ühtlasi ka Mehhiko parima ülikooli.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.telediario.mx/nacional/nombran-al-tec-de-monterrey-como-la-mejor-universidad-privada-de-mexico|pealkiri=Mexican university|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> == Muusika == Mehhiko ühiskond kuulab palju erinevaid muusikažanre, näidates Mehhiko kultuuri mitmekesisust. Pärimusmuusika hulka kuuluvad mariachi, banda, norteño, ranchers ja corridos; igapäevaselt kuulab enamik mehhiklasi kaasaegset muusikat, näiteks poppi, rocki jne, nii inglise kui ka hispaania keeles. Mehhikos on Ladina-Ameerika suurim meediatööstus, kus reklaamitakse Mehhiko artiste, kes on kuulsad Kesk- ja Lõuna-Ameerikas ning Euroopa osades, eriti Hispaanias. == Majandus == [[Pilt:Mexico FTA.png|pisi|350px|Riigid, millega Mehhiko on sõlminud vabakaubanduslepingu]] Mehhiko majandus on suuruselt maailmas 11. kohal. Majandus suurenes 2010. aasta teisel poolel võrreldes esimese poolega 7,6%.<ref name="ZyVGq" /> 1. jaanuarist 1994 on Mehhiko [[Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon]]i (NAFTA) liige. 2000. aastal sõlmis Mehhiko [[vabakaubandusleping]]u [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]]. Tööjõulisi on Mehhikos 46,2 miljonit, töötus oli 2009. aasta seisuga 5,5%.<ref name="cia" /> {| class="wikitable" style="text-align:center" |+ SKT ja tööjõu jaotumine sektoritesse |- !Sektor !SKT osakaal !Tööjõu osakaal |- |bgcolor="#FFE7BA" | Põllumajandus |4,3% || 13,7% |- |bgcolor="#FFF5EE" | Tööstus |32,9% || 23,4% |- |bgcolor="#EEEEE0" | Teenindus |62,8% || 62,9% |} === Väliskaubandus === Mehhiko tähtsaimad ekspordiartiklid on tööstuses produtseeritud kaubad, nafta ja naftasaadused, [[hõbe]], puuviljad, köögiviljad, [[kohv]] ning [[puuvill]]. Mehhiko tähtsaimad ekspordipartnerid on [[Ameerika Ühendriigid]] 80,5%, [[Kanada]] 3,6%, [[Saksamaa]] 1,4% (2009).<ref name="cia" /> Mehhiko tähtsaimad impordiartiklid on metallitöötlusmasinad, põllumajandusmasinad, autode koostedetailid, mootorsõidukite varuosad, lennukid, elektroonika ja lennukite varuosad. Mehhiko tähtsaimad impordipartnerid on [[Ameerika Ühendriigid]] 56,7%, [[Hiina]] 9,35%, [[Lõuna-Korea]] 5,21% (2009).<ref name="cia" /> == Vaata ka == * [[Mehhiko riigipeade loend]] * [[Mehhiko iseseisvussõda]] * [[Mehhiko-Ameerika sõda]] * [[Mehhiko hispaania keel]] * [[Mehhiko karvutu koer]] * [[Mehhiko näitlejate loend]] * [[Mehhiklased]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="HZULV">[http://buscon.rae.es/draeI/SrvltConsulta?TIPO_BUS=3&LEMA=mexicanismo Hispaania Kuningliku Akadeemia hispaania keele sõnastik]</ref> <ref name="x0dWj">[http://www.censo2010.org.mx/ censo2010.org.mx] vaadatud 23.04.11 (hispaania keeles)</ref> <ref name="vHG5t">[http://cuentame.inegi.gob.mx/monografias/default.aspx?tema=me "INEGI"] vaadatud 23.04.11 (hispaania keeles)</ref> <ref name="ZyVGq">[http://puntodigital.com/mexicos-gdp-grew-7-6-in-the-2nd-quarter/222772/ PuntoDigital.com] välja otsitud 23.11.10</ref> <ref name="cia">[https://web.archive.org/web/20180129161335/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/mx.html CIA Factbook] välja otsitud 23.11.10</ref> }} == Välislingid == {{vikisõnastik-tekstina}} {{commonskat-tekstina}} {{Ameerikariigid}} {{koord |type=country |region=MX}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Ameerika maad]] [[Kategooria:Mehhiko| ]] qbrlskk5iqneacrdothpnzsnlnikfr6 Tamil Nadu 0 3295 6168686 6010257 2022-07-27T12:07:29Z Kruusamägi 1530 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Tamil Nadu | nimi1_keel = tamili | nimi1 = தமிழ்நாடு | nimi1_latin = Tamil̮nāṭu | nimi2_keel = hindi | nimi2 = तमिलनाडु | nimi2_latin = Tamilnāḍu | nimi3_keel = inglise | nimi3 = Tamil Nadu | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 130069 | elanikke = | keskuse_nimetus = [[Pealinn]] | keskuse_nimi = [[Chennai]] | asendikaardi_pilt = Tamil Nadu in India (claimed and disputed hatched).svg }} '''Tamil Nadu''' ([[Tamili keel|tamili]] தமிழ்நாடு 'tamilite maa') on [[India]] [[osariik (India)|osariik]]. Asub [[Hindustani poolsaar]]e lõunaosas, piirneb idas [[Bengali laht|Bengali lahega]]. Piirneb [[Puducherry]], [[Kerala]], [[Karnataka]] ja [[Andhra Pradesh]]i osariigiga. Põhjas ümbritsevad teda [[Ida-Ghatid]] ja läänes Nilgiri ja Meghamalai mäed. Tamil Nadu on suuruselt kümnes osariik ja rahvastiku arvult kuuendal kohal. Ta on India kõige linnastunum ja tööstuslikum osariik, teisel kohal oma majandustoodanguga. Ametlik keel on [[tamili keel]], mis on üks vanim säilinud keel, 2000 aastase kirjapandud ajalooga. Tamil Nadu on enim tuntud oma iidsete Draviidi stiilis [[Hinduism|Hindu]] templite aga ka kirjanduse, kunsti, muusika ja klassikalise [[Bharata Natyam]] tantsu kaudu. Filmitööstus on üks india suurimaid ja on saanud hüüdnime "Kolliwood". == Haldusjaotus == Tamil Nadu praegune piir moodustati 1959. aastal, kui Indias viidi läbi suur osariikide ümberkorraldus keelepiiride kohaselt. Osariik jaguneb 32 ringkonnaks. {| class="wikitable" ! !! Ringkond !! Halduskeskus !! Pindala (km²)<ref>[http://www.tn.gov.in/district_view Districts]. Tamil Nadu Government Portal. Vaadatud 12.10.2014.</ref> |----- | align="right"| 1 || [[Ariyaluri ringkond|Ariyalur]] || [[Ariyalur]] || align="right" | 3208 |----- | align="right"| 2 || [[Chennai ringkond|Chennai]] || [[Chennai]] || align="right" | 178 |----- | align="right"| 3 || [[Coimbatore ringkond|Coimbatore]] || [[Coimbatore]] || align="right" | 7469 |----- | align="right"| 4 || [[Cuddalore ringkond|Cuddalore]] || [[Cuddalore]] (Kadalur) || align="right" | 3678 |----- | align="right"| 5 || [[Dharmapuri ringkond|Dharmapuri]] || [[Dharmapuri]] || align="right" | 4498 |----- | align="right"| 6 || [[Dindiguli ringkond|Dindigul]] || [[Dindigul]] (Tindukkal) || align="right" | 6267 |----- | align="right"| 7 || [[Erode ringkond|Erode]] || [[Erode]] (Irodu) || align="right" | 8162 |----- | align="right"| 8 || [[Kanchipurami ringkond|Kanchipuram]] || [[Kanchipuram]] || align="right" | 7857 |----- | align="right"| 9 || [[Kanyakumari ringkond|Kanyakumari]] || [[Nagarkovil]] (Nagercoil) || align="right" | 1672 |----- | 10 || [[Karūri ringkond|Karūr]] || [[Karūr]] || align="right" | 2896 |----- | 11 || [[Krishnagiri ringkond|Krishnagiri]] || [[Krishnagiri]] (Kirushnagiri) || align="right" | 5143 |----- | 12 || [[Madurai ringkond|Madurai]] || [[Madurai]] || align="right" | 3742 |----- | 13 || [[Nāgappattinami ringkond|Nāgappattinam]] || [[Nāgappattinam]] || align="right" | 2716 |----- | 14 || [[Nāmakkali ringkond|Nāmakkal]] || [[Nāmakkal]] || align="right" | 3363 |----- | 15 || [[Nilgirisi ringkond|Nilgiris]] || [[Udagamandalam]] (Ooty) || align="right" | 2453 |----- | 16 || [[Perambalūri ringkond|Perambalūr]] || [[Perambalūr]] || align="right" | 3690 |----- | 17 || [[Pudukkottai ringkond|Pudukkottai]] || [[Pudukkottai]] || align="right" | 4663 |----- | 18 || [[Rāmanāthapurami ringkond|Rāmanāthapuram]] || [[Rāmanāthapuram]] || align="right" | 4090 |----- | 19 || [[Salemi ringkond|Salem]] || [[Salem (India)|Salem]] (Selam) || align="right" | 5205 |----- | 20 || [[Sivaganga ringkond|Sivaganga]] || [[Sivaganga]] || align="right" | 4086 |----- | 21 || [[Thanjāvūri ringkond|Thanjāvūr]] || [[Thanjāvūr]] || align="right" | 3397 |----- | 22 || [[Theni ringkond|Theni]] || [[Theni]] || align="right" | 3066 |----- | 23 || [[Thoothukudi ringkond|Thoothukudi]] || [[Thoothukudi]] || align="right" | 4621 |----- | 24 || [[Tiruchchirāppalli ringkond|Tiruchchirāppalli]] || [[Tiruchchirāppalli]] || align="right" | 4407 |----- | 25 || [[Tirunelveli ringkond|Tirunelveli]] || [[Tirunelveli]] || align="right" | 6810 |----- | 26 || [[Tiruppuri ringkond|Tiruppur]] || [[Tiruppur]] || align="right" | 5186 |----- | 27 || [[Thiruvalluri ringkond|Thiruvallur]] || [[Thiruvallur]] || align="right" | 3424 |----- | 28 || [[Tiruvannāmalai ringkond|Tiruvannāmalai]] || [[Tiruvannāmalai]] || align="right" | 6191 |----- | 29 || [[Thiruvārūri ringkond|Thiruvārūr]] || [[Thiruvārūr]] || align="right" | 2161 |----- | 30 || [[Vellore ringkond|Vellore]] || [[Vellore]] || align="right" | 6077 |----- | 31 || [[Villupurami ringkond|Villupuram]] || [[Villupuram]] || align="right" | 7217 |----- | 32 || [[Virudhunagari ringkond|Virudhunagar]] || [[Virudhunagar]] || align="right" | 4288 |} [[Pilt:TN Districts Numbered 2009.png|260px|pisi|tühi|Tamil Nadu ringkonnad]] == Viited == {{viited}} {{koord |type=adm1st |region=IN-TN}} {{IND}} [[Kategooria:India osariigid]] [[Kategooria:Tamil Nadu| ]] 0ve3clc0mo7yeoqp1vwori34n1z65zq Lõuna-Aafrika Vabariik 0 4114 6168926 6033997 2022-07-28T00:07:03Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.8 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2012}}{{keeletoimeta}} {{Riik | riiginimi = Lõuna-Aafrika Vabariik | omastav = Lõuna-Aafrika Vabariigi | omakeelsed_nimed = {{Lihtne loend| * {{värvi|#666|inglise}} Republic of South Africa * {{värvi|#666|afrikaani}} Republiek van Suid-Afrika * {{värvi|#666|koosa}} IRiphabliki yaseMzantsi Afrika * {{värvi|#666|ndebele}} Riphabliki yeSewula Afrika * {{värvi|#666|pedi}} Rephaboliki ya Afrika Borwa * {{värvi|#666|sotho}} Repabliki ya Afrika-Borwa * {{värvi|#666|suulu}} iRiphabliki yaseNingizimu Afrika * {{värvi|#666|svaasi}} Riphabliki yase Ningizumu Afrika * {{värvi|#666|tsonga}} Riphabliki ra Afrika Dzonga * {{värvi|#666|tsvana}} Repabliki ya Afrika-Borwa * {{värvi|#666|venda}} Riphabuliki ya Afrika Tshipembe }} | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Coat of arms of South Africa (heraldic).svg | asendikaart = South Africa in its region.svg | deviis = | riigikeel = [[inglise keel|inglise]], [[afrikaani keel|afrikaani]], [[svaasi keel|svaasi]], [[pedi keel|pedi]], [[sotho keel|sotho]], [[tsvana keel|tsvana]], [[venda keel|venda]], [[suulu keel|suulu]], [[tsonga keel|tsonga]], [[koosa keel|koosa]] ja [[ndebele keel|ndebele]] | ametlik_keel = | pealinn = [[Pretoria]];<br>parlament [[Kaplinn]]as,<br> kõrgeim kohus [[Bloemfontein]]is | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[Cyril Ramaphosa]] | valitsusjuhi_ametinimi = | valitsusjuhi_nimi = | pindala = 1219090 | rahvaarv = | iseseisvus = [[31. mai]]l [[1910]] | valuuta = [[LAV-i rand|rand]] (ZAR) | ajavöönd = [[maailmaaeg]] +2 | hümn = [[Nkosi Sikelel' i Africa]] ja [[Die Stem van Suid-Afrika]] | usund = | üladomeen = [[.za]] | telefonikood = 27 | riigikord = [[presidentaalne vabariik]] | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = RSA | märkused = }} '''Lõuna-Aafrika Vabariik''' (lühend '''LAV''') on [[riik]] [[Aafrika]] mandri lõunatipus. See piirneb [[Namiibia]], [[Botswana]], [[Zimbabwe]], [[Mosambiik|Mosambiigi]], [[Svaasimaa]] ja [[Lesotho]]ga (viimast ümbritseb täielikult Lõuna-Aafrika Vabariigi territoorium). Lõuna-Aafrika Vabariik on üks vähestest Aafrika riikidest, kus pole kunagi olnud riigipööret ja regulaarseid valimisi on korraldatud peaaegu sajand. LAV-i majandus on Aafrika mandri suurim ja paremini arenenud, koos sellega on arenenud ka üldine infrastruktuur terves riigis. LAV-i on nimetatud ka '''Vikerkaareriigiks'''. Selle termini lõi peapiiskop [[Desmond Tutu]], hiljem võttis selle kasutusele president [[Nelson Mandela]]. Mandela kasutas seda terminit metafoorina, et kirjeldada riigi uuesti arenevat multikultuurset mitmekesisust. Riigi sotsiaalpoliitika on Aafrikas haruldane. 2007. aastal laiendas riik abiellumisõiguse ka samasoolistele paaridele ([[Belgia]], [[Holland]]i, [[Hispaania]] ja [[Kanada]] eeskujul). Kaks filosoofilist kontseptsiooni on saanud alguse Lõuna-Aafrika Vabariigist: [[ubuntu (filosoofia)|ubuntu]] (uskumine, et jagamine seob terve inimkonna) ja [[Mahatma Gandhi]] "passiivne vastupanu" ([[satyagraha]]) ideoloogia, mida ta arendas Lõuna-Aafrikas elades. [[2010]]. aastal võõrustas Lõuna-Aafrika Vabariik [[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|jalgpalli maailmameistrivõistlusi]]. See oli esimene kord, kui turniir peeti Aafrikas. ==Apartheid== Immigratsiooni tagajärjel on LAV väga kirju etnilise koosseisuga. Peaaegu 80% riigi elanikkonnast on [[mustanahalised]]. Suurt osa riigi ajaloos ja poliitikas on mänginud valgete ja mustade vahelised vaidlused, mille tulemusena tekkis [[apartheid]]iks nimetatav [[rassieraldus]], millele pandi alus [[1948]]. aastal, kui võimule tuli [[Rahvuslik Partei|Rahvusliku Partei]] valitsus. Apartheidiseadused lükati ümber või tühistati [[1990]]. aastal pärast kauakestnud ja mõnikord vägivaldselt lõppenud võrdõiguslikust nõudvaid massiüritusi, mida korraldasid erinevad Rahvuskongressid. Enamikule mustanahalistele LAV-i elanikele anti valimisõigus alles [[1994]]. aastal. ==Rahvastik== [[2011]]. aasta rahvaloenduse andmetel oli Lõuna-Aafrika Vabariigi elanikest mustanahalisi aafriklasi 79,2%, [[värvilised|värvilisi]] 8,9%, valgeid 8,9%, [[India]] või [[Aasia]] päritolu inimesi 2,5% ja teisi 0,5%. [[Suulu keel]]t pidas emakeeleks 22,7%, [[koosa keel]]t 16,0%, [[afrikaani keel]]t 13,5%, [[inglise keel]]t 9,6%, [[pedi keel]]t 9,1%, [[tsvana keel]]t 8,0%, [[sotho keel]]t 7,6%, [[tsonga keel]]t 4,5%, [[svaasi keel]]t 2,5%, [[venda keel]]t 2,4%, [[ndebele keel]]t 2,1%, [[viipekeel]]t 0,5% ja teisi keeli 1,6%.<ref>[http://www.statssa.gov.za/census/census_2011/census_products/Census_2011_Census_in_brief.pdf Census in brief : Census 2011. - Pretoria: Statistics South Africa. 2012, lk. 21-25]</ref> Alates 1995. aastast kuni 2008. aastani on Lõuna-Aafrika Vabariigist lahkunud vähemalt 800 000 valget.<ref>[http://www.economist.com/node/12295535 Between staying and going] The Economist, 25. september 2008</ref> Riigis on maailma kõrgeim [[suremuse üldkordaja]]: 2013. aasta hinnangul sureb aastas 17,36 inimest 1000 elaniku kohta.<ref>{{Netiviide |url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2066rank.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2013-07-08 |arhiivimisaeg=2018-07-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180705071857/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2066rank.html |url-olek=ei tööta }}</ref> 2009. aasta hinnangul oli 17,80% elanikest nakatunud [[HIV]]iga.<ref>{{Netiviide |url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2155rank.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2013-07-08 |arhiivimisaeg=2014-12-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141221190412/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2155rank.html |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Ajalugu== {{vaata|Lõuna-Aafrika Vabariigi ajalugu}} Lõuna-Aafrika Vabariigil on võrreldes teiste Aafrika maadega oluliselt erinev ajalugu. Esiteks on immigratsioon Euroopast sinna olnud kõige massilisem. Teiseks on ümber Lõuna-Aafrika Vabariigi kulgeval mereteel strateegiline tähtsus, mida näitab ilmekalt [[Suessi kanal]]i sulgemine [[Kuuepäevane sõda|Kuuepäevase sõja]] ajal. Maavarade rikkus muutis riigi Lääne silmis tähtsaks, eriti 19. sajandi teisel poolel. [[Kapimaa]] ja [[Natali asumaa|Natal]] moodustasid [[1910]]. aastal ühinedes [[Lõuna-Aafrika Liit|Lõuna-Aafrika Liidu]], millest sai [[Suurbritannia]] [[dominioon]]. [[5. oktoober|5. oktoobril]] [[1960]] korraldati referendum [[Rahvaste Ühendus|Briti Rahvaste Ühendusest]] lahkumise küsimuses (52,29% hääletanutest pooldas lahkumist, 47,71% oli vastu)<ref>[http://www.sudd.ch/event.php?id=za011960 Südafrikanische Union, 5. Oktober 1960 : Ausrufung der Republik] Datenbank und Suchmaschine für direkte Demokratie</ref>. [[15. märts]]il [[1961]] lahkus Lõuna-Aafrika Briti Rahvaste Ühendusest ja [[31. mai]]l 1961 kuulutati Lõuna-Aafrika Liit iseseisvaks Lõuna-Aafrika Vabariigiks.<ref>[https://www.nelsonmandela.org/omalley/index.php/site/q/03lv01538/04lv01539/05lv01551/06lv01553.htm Pre-Transition (1902-1989) - Chronologies - 1960's : 1961] Nelson Mandela Foundation</ref> === Enne Euroopa kolonistide saabumist === [[pilt:San Painting, Ukalamba Drakensberge 1.JPG|pisi|Bušmanite kaljujoonis [[Draakonimäed|Draakonimägedes]]]] Lõuna-Aafrika Vabariigist on välja kaevatud mõned maailma vanimatest [[paleoantropoloogia|paleoantropoloogilistest]] fossiilidest. ''[[Australopithecus africanus]]''{{'}}e jäänused on leitud [[Taung]]i lähedalt ("[[Taungi laps]]") ning [[Sterkfontein]]i ("[[Little Foot]]"), [[Kromdraai]] ja [[Makapansgat]]i koobastest; vanimad neist on dateeritud umbes 3,5 miljoni aasta vanusteks. Pärast neid elasid seal [[inimene (perekond)|inimese]] [[perekond (bioloogia)|perekonna]] erinevad [[liik (bioloogia)|liigid]], nagu ''[[Homo habilis]]'', ''[[Homo naledi]]'', ''[[Homo erectus]]'' ja lõpuks ''[[Homo sapiens]]''. Pärast [[bantu hõimude ränne]]t ületasid [[bantud]] [[Limpopo jõgi|Limpopo jõe]] ning asusid 500. aasta paiku Lõuna-Aafrika Vabariigi alale, kus nad elatusid põlluharimisest ja põlluharimisest. Nad jõudsid oma rändega välja [[Fish River]]ini [[Ida-Kapimaa]] provintsi alal. Bantud tõrjusid umbes 20 000 aastat Lõuna-Aafrika Vabariigi alal elanud [[bušmanid]] ja [[hotentotid]] üha kaugemale. === Hollandi koloniaalaeg === [[Pilt:Charles Bell - Jan van Riebeeck se aankoms aan die Kaap.jpg|pisi|[[Jan van Riebeeck]]i saabumine [[Kaplinn]]a. [[Charles Davidson Bell]]i maal]] 6. aprillil 1652 rajas hollandlane [[Jan van Riebeeck]] [[Madalmaade Ida-India Kompanii]] ülesandel [[Hea Lootuse neem]]e äärde varustusjaama. Strateegiliselt soodsa asendi tõttu valiti see puhkejaamaks Euroopa ja Kagu-Aasia vahel sõitvatele kaubalaevadele. 17. ja 18. sajandil oli koloonia, mis aeglaselt, aga järjekindlalt kasvas, Hollandi võimu all. Kolonistid levisid alguses Kapimaa lääneosas, kuhu [[khoisanid]] olid tolleks ajaks tõrjutud. Aastal 1770 jõudsid nad idas [[bantud]]e asuala piirini ning pidasid seejärel [[piirisõjad|piirisõdu]] ([[kahvri sõjad|kahvri sõdu]]) [[koosad]]ega. Kapimaa hollandlased tõid arvukalt orje Indoneesiast, Madagaskarilt ja Indiast. 1743. aasta alguses oli provintsis orje tunduvalt rohkem kui Euroopa koloniste. Nende orjade järeltulijad, kes tihti abiellusid Euroopa kolonistidega, arvati hiljem koos bušmanitega [[värvilised|värviliste]] ehk Kapimaa malailaste elanikeklassi ning tänapäeval moodustavad nad umbes 50% [[Lääne-Kapimaa]] provintsi elanikkonnast. === 19. sajand === [[Pilt:Langlaagte.jpg|pisi|[[Langlaagte]], farm [[Johannesburg]]i lähedal, kust leiti [[Witwatersrand]]i ääres esimest korda kulda]] Kui Madalmaade Ida-India Kompanii oli lõpuks pankrotti minemas ja hollandi kaupmeeste mõju kadus, hõivasid [[1797]]. aastal [[Suurbritannia Kuningriik|Suurbritannia Kuningriigi]] väed Hea Lootuse neeme äärse piirkonna. [[Koalitsioonisõjad|Koalitsioonisõdade]] käigus hõivasid [[Napoleon]]i väed Hollandi ning [[1795]] rajatud [[Bataavia vabariik]] ei olnud enam Suurbritannia liitlane. Kapimaa hõivati ettekäändel, et see kaubandusele strateegiliselt tähtis tugipunkt ei langeks Prantsusmaa kätte. Suurbritannia pidi selle ala [[Amiensi rahu]] ([[1802]]) järgi Hollandile tagasi andma, kuid vallutas selle [[1806]] uuesti ning rajas sinna püsiva [[kroonikoloonia]] ([[Kapimaa koloonia]]). Piirisõjad koosadega jätkusid ning suurendasid kolooniat kuni [[Great Fish River]]i idakaldani. Uue kroonikoloonia piiri kindlustati tugevasti ning selle ääres asuva maa asustasid kiiresti valged. Kui [[Suurbritannia parlament]] [[1833]] Briti impeeriumis orjanduse kaotas, võttis see paljudelt [[buurid]]elt elatise. Et Briti õiguse mõjupiirkonnast pääseda ja mittevalgete ekspluateerimist jätkata, asusid need [[voortrekkerid]] elama tagamaale. [[Voortrekkerite väljarändamine|Voortrekkerite väljarändamise]] käigus 1835–1841 umbes 14 000 buuri aladele põhja pool [[Oranje jõgi|Oranje jõge]]. Seal asutasid nad arvukalt [[buuride vabariigid|buuride vabariike]], seal hulgas [[Transvaali vabariik|Transvaali vabariigi]] ja [[Oranje Vaba Riik|Oranje Vaba Riigi]]. [[Teemant]]ide avastamine [[1867]] ja [[kuld|kulla]] avastamine [[1886]] viis suure majanduskasvuni ja paljude eurooplaste sisserännuni, mis viis põliselanikkonna veel suurema kahjustamise ja ekspluateerimiseni. Buurid kaitsesid end [[Esimene buuri sõda|Esimese buuri sõja]] (1880–1881) ajal Suurbritannia ekspansioonipüüdluste eest. Kuigi vastane oli suures ülekaalus, osutasid nad edukalt vastupanu, sest nad kohanesid kohalike oludega strateegiliselt paremini. Nii näiteks kandsid buuri sõdurid [[khaki]]värvi vormi, britid aga traditsioonilisi [[punakuub]]i, mis tegid nad buuri snaipritele kergeks sihtmärgiks. === 20. sajand === ==== 1945. aastani ==== [[Pilt:Flag of South Africa 1928-1994.svg|pisi|[[Lõuna-Aafrika Vabariigi lipp]] 1928–1994, proportsioonid 2:3]] Aastatel 1899–1902 tulid britid veel suuremal arvul tagasi ja võitlesid buuride vastu [[Teine buuri sõda|Teises buuri sõjas]]. Muu hulgas püüdsid nad saada oma kontrolli alla [[Witwatersrand]]i rikkalikke kullavarusid. Buuride katse saada liitlasteks [[Saksamaa]] ja [[Saksa Edela-Aafrika]] oli brittide jaoks täiendav põhjus võtta täielik kontroll buuride vabariikide üle. Buuride vastupanu oli seekord asjatu, sest brittidel oli arvuline ülekaal ja parem järelvarustus. [[Vereenigingi rahu]]ga liidendati mõlemad buuride vabariigi Briti impeeriumiga, aga rahutingimused olid buuridele soodsad, sealhulgas hollandi keele tunnustamine [[ametikeel]]ena. Et buuridele veelgi rohkem meele järele olla, soostusid britid lepingus ka diskrimineerivate regulatsioonidega, mis kitsendasid Transvaali ja Oranje Vaba Riigi mittevalgete elanike kodanikuõigusi. Pärast neli aastat kestnud läbirääkimisi rajati 31. mail 1910, täpselt 8 aastat pärast Teise buuri sõja lõppu [[Natali koloonia]]st, [[Transvaal]]ist, [[Oranje jõe koloonia]]st ja [[Kapimaa koloonia]]st [[Lõuna-Aafrika Liit]]. Aastal [[1930]] said valged naised esimest korda [[naiste valimisõigus|valimisõigus]]e.<ref>[[Jad Adams]]. ''Women and the Vote. A World History'', Oxford University Press, Oxford 2014, ISBN 978-0-19-870684-7, lk 437.</ref> Aastal [[1934]] ühinesid brittide [[South African Party]] ja buuride [[Nasionale Party]] erakonnaks [[United Party]], et britte ja buure lepitada. See partei lõhenes [[1939]], sest ei jõutud üksmeele, kas astuda Suurbritannia poolel [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõtta]]. Parempoolne Nasionale Party sümpatiseeris Hitleri Saksamaad ja seadis eesmärgiks radikaalse [[apartheid]]i. ==== Pärast 1945. aastat, apartheid ==== {{vaata|Apartheid}} [[Pilt:ApartheidSignEnglishAfrikaans.jpg|pisi|Apartheidiaegne silt "[[Ainult valgetele]]" inglise ja afrikaani keeles]] Pärast Teise maailma lõppu õnnestus valgel vähemusel Nasionale Party poliitilisel juhtimisel oma võimu kindlustada ja apartheidistruktuurid autoritaarselt üles ehitada. Parlament võttis vastu üha enam [[apartheidiseadused|apartheidiseadusi]], mis jaotasid elanikkonna kaheks ja kitsendasid ulatuslikult kodanikuõigusi. Euroopa päritolu ja teiste elanikerühmade elukohad kaugenesid üksteistest ning väiksemate õigustega elanikerühmade, eelkõige mustanahaliste majanduslik ekspluateerimine tugevnes ja nende õigused kahanesid. Kasvas [[värvilised|värviliste]], [[Lõuna-Aafrika Vabariigi indialased|indialaste]] ja [[Kapimaa malailased|Kapimaa malailaste]] represseerimine. Aafriklased (mustanahalised) püüti püsivalt asustada "põliselanike reservaatidesse" (hiljem [[bantustan]]id), mille formaalset riiklikku iseseisvust samm-sammult ette valmistati ja neljal juhtumil ka saavutati. 20. sajandil tegelesid paljud valitsuskomisjonid nende alade ja nende rahvastiku sotsiaal-majandusliku arenguga, peamiselt "valgete" poliitikamudelite seisukohast, kuigi oli ka alternatiivseid lähenemisi. 1960ndatel toimus Lõuna-Aafrika Vabariigis hoogne majanduslik tõus ning riik arvati ainsa [[Aafrika]] maana [[esimene maailm|esimesse maailma]]. Majandusliku tõusu tagajärjel ehitati suuremate linnade keskustesse suurel hulgal pilvelõhkujaid.Lisaks arenes hoogsalt ka infrastruktuur, mille käigus ehitati suuri [[kiirtee]]id suuremate linnade ühendamiseks. Apartheidi tõttu olid paljud riigid Lõuna-Aafrika Vabariigi valitsuse hukka mõistnud ning boikoteerisid riiki. [[P.W Botha ]]1983. aasta põhiseadusega kaotati peaministri amet ja kehtestati parlamendi ees vastutav presidentuur. 1988. aastatel põgenes riiki tuhandeid [[Zimbabwe]] valgenahalistele suunatud genotsiidi eest põgenevaid valgeid. Pärast seda, kui [[Nelson Mandela]] vanglast vabanes 11. veebruaril 1990, propageeris ta leppimispoliitikat, et üle minna demokraatlikule riigikorrale. Apartheidi lõppedes ja esimestel vabadel valimistel valiti ta presidendiks 27. aprillil 1994. Veerand sajandit pärast apartheidi lõppu on rassidevahelised suhted Lõuna-Aafrika Vabariigis jätkuvalt pingelised.<ref>Keith Gottschalk:[https://qz.com/africa/1611658/south-africas-politics-is-still-a-racial-minefield/ Race still permeates South Africa’s politics 25 years after apartheid’s end] Quartz Africa, 3. mai 2019</ref> {{pooleli}} ==Vaata ka== * [[Lõuna-Aafrika Vabariigi riigipeade loend]] * [[Ciskei]] * [[Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallikoondis]] * [[Hiina Vabariigi suhted Lõuna-Aafrika Vabariigiga]] * [[Lõuna-Aafrika Vabariigi veinid]] * [[Lõuna-Aafrika Vabariigi Põhihariduse Ministeerium]] == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== {{vikisõnastikus}} {{commons|South Africa}} *[http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/7520212.stm S African police evict migrants], BBC NEWS, 22. juuli 2008 {{Rahvaste Ühendus}} {{Aafrikariigid}} {{koord |type=country |region=ZA}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Aafrika maad]] [[Kategooria:Rahvaste Ühenduse maad]] [[Kategooria:Lõuna-Aafrika Vabariik| ]] oqymhty1he2onfwr0a6vwevse9m3r5c Nauru 0 4152 6168998 5898140 2022-07-28T08:07:04Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 4 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.8 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|on saareriigist; küla kohta Tansaanias vaata artiklit [[Nauru (Tansaania)]].}} {{Riik |riiginimi = Nauru Vabariik |omastav = Nauru |nimi1_keel = inglise | nimi1 = Republic of Nauru |nimi2_keel = nauru | nimi2 = Republik Naoero |mis_lipp = |mis_vapp = vapp |vapi_laius = 125px |vapp = Coat of arms of Nauru.svg |asendikaart = Nauru in its region.svg |deviis = |riigikeel = Riigikeel puudub<sup>1</sup> |ametlik_keel = [[inglise keel|inglise]] |pealinn = Ametlik pealinn puudub<sup>2</sup> |riigipea_ametinimi = president |riigipea_nimi = [[Lionel Aingimea]] |valitsusjuhi_ametinimi = |valitsusjuhi_nimi = |pindala = 21,30 |rahvaarv = |rahvaarv_seis = |iseseisvus = [[31. jaanuar]]il [[1968]] |valuuta = [[Austraalia dollar|dollar]] (AUD) |ajavöönd = [[maailmaaeg]] +12 ([[Uus-Meremaa ühtlusaeg]]) |hümn = [[Nauru Bwiema]] |usund = |üladomeen = [[.nr]] |telefonikood = 674 |riigikord = [[parlamentaarne vabariik]] |SKT = |SKT_elaniku_kohta = |rok-i_kood = NRU |märkused = ('''1''') Rahvuskeel on [[nauru keel]], ametliku keelena kasutatakse valitsuses ja ettevõtluses [[inglise keel]]t. <br/> ('''2''') Riigi peamised valitsusasutused asuvad [[Yareni ringkond|Yareni ringkonnas]]. Linnu riigis ametlikult ei ole. }} [[Pilt:Nauru_2019.png|pisi]] '''Nauru''' [na'uuru] on [[riik]] [[Okeaania]]s [[Mikroneesia]] saarestikku kuuluval ovaalsel '''Nauru''' [[korallsaar]]el. See on maailma väikseim [[saareriik]] ja maailma väikseim sõltumatu [[vabariik]]. Naurul puudub ametlik [[pealinn]]. Naurule lähim saar on [[Kiribati]]le kuuluv [[Banaba saar]], mis asub 300 kilomeetrit idas. Saare [[pindala]] on 21,30&nbsp;km². On nimetatud ka teisi arve, millest väikseim on 20,7&nbsp;km². Ta on pindala poolest maailma riikide seas 192. kohal (väiksemad on ainult [[Vatikan]] ja [[Monaco]]). Nauru [[rannajoon]]e pikkus on umbes 30&nbsp;km. Saarel leidus [[fosfor]]irohket [[guaano]]t, mille kaevandamine tõi suurt tulu. Selle ebaotstarbekas kasutamine tõi kaasa aga riigi majanduse laostumise, saareelanike tervise allakäigu ja looduskeskkonna ulatusliku kahjustumise. Seetõttu esitatakse Naurut sageli kui hoiatavat näidet.<ref name="jdzlT" /> == Nimi == Nauru nime päritolu on teadmata. [[Naurulased]] on saart ka varem nimetanud "Naoero". Sakslane [[Paul Hambruch]], kes viibis saarel [[mai]]s [[1909]] ja [[september|septembrist]] [[november|novembrini]] [[1910]], andis [[etümoloogia]], mille kohaselt nimi on lühenenud kuju lausest "''a-nuau-a-a-ororo''" (tänapäeva kirjaviisis ''A nuaw ea arourõ''), mis tähendab 'lähen rannale'. Teoses "Deutsches Koloniallexikon" sisaldus Hambruchi etümoloogia sõnaga ''Anáoero''. [[Alois Kayser]], kes veetis Naurul üle 30 aasta ning uuris põhjalikult [[nauru keel]]t, lükkas Hambruchi etümoloogia tagasi, viidates sellele, et nauru keeles vajab sõna "rand" juhul, kui ta märgib liikumise sihti, suunda näitavat sõna ''rodu'' ('ära'). Naurulased peavad randa nii maast kui ka merest madalamaks kohaks. Saarel on olnud ka teisi nimesid. Enne saare minemist [[Saksamaa]]le nimetasid britid seda ''Pleasant Island'' või ''Shank Island''. Sakslased on kasutanud nimesid ''Nawodo'' ja ''Onawero''. Nimekuju "Nauru" on kasutusele võetud selleks, et võõramaalased saare nime õigesti hääldaksid ning oleks olemas ühtne nimi. == Asend ja piirid == [[Pilt:Nauru satellite.jpg|pisi|Satelliidifoto]] Saar asub [[Vaikne ookean|Vaikses ookeanis]] umbes 42–53&nbsp;km [[ekvaator]]ist lõuna pool. [[Geograafilised koordinaadid]] on {{koord|tekst=/|artikkel=/|NS= |EW=|tüüp=saar}}. Nauru piirneb läänes [[Mikroneesia Liiduriigid|Mikroneesia Liiduriikidega]], põhjas [[Marshalli Saared|Marshalli Saartega]], idas [[Kiribati]]ga ja lõunas [[Saalomoni Saared|Saalomoni Saartega]]. Kõige lähemal asuv saar on 290 kilomeetri kaugusel asuv [[Kiribati]]le kuuluv [[Banaba saar]], millel on samalaadsed rikkalikud [[fosforiit|fosforiidivarud]], nagu olid Naurul (kolmas tähtis fosforiidisaar Okeaanias on [[Tuamotu saared|Tuamotu saarte]] hulka kuuluv [[Makatea]]). Nauru [[territoriaalmeri|territoriaalmere]] laius on 12 [[meremiil]]i ja pindala umbes 570&nbsp;km². [[Külgvöönd]]i laius on 24 meremiili. Majandusvööndi pindala on 308 480&nbsp;km². Majandusvöönd piirneb idas Kiribati majandusvööndiga (290&nbsp;km [[Banaba saar]]eni) ja põhjas Marshalli Saarte majandusvööndiga (600&nbsp;km [[Eboni atoll]]ini). [[Erimajandusvöönd]]i laius on 200 meremiili. Kaugemad naabrid on Mikroneesia Liiduriigid ([[Kosrae]]) loodes, Saalomoni saared edelas, [[Paapua Uus-Guinea]] ([[Bismarcki saarestik]]) läänes ja [[Tuvalu]] kagus. [[Austraalia]] on rohkem kui 4000&nbsp;km kaugusel kagus. Nauru [[ajavöönd]] on [[maailmaaeg|maailmaajast]] 12 tundi eest ning langeb kokku [[Uus-Meremaa ühtlusaeg|Uus-Meremaa ühtlusajaga]]. == Loodus == Nauru on [[atoll]] maa-aluse [[kustunud vulkaan]]i tipus. Hiiglaslik [[korallrahu]] ulatub umbes 2000 meetri sügavusele merre ning tõuseb kuni umbes 60 meetrit üle merepinna. Võrreldes teiste atollidega on Naurul väga väike [[laguun]] ([[Buada laguun]]). Rannikul paljastub [[mõõn]]a ajal 150–200 meetri laiune korallrahuplatvorm. Sellel on valdavad kollakaspruunid [[vetikad]]. Koralle seal peaaegu ei kasva. Vesi on suhteliselt puhas, kuigi mõnda kohta koguneb muda. Ranna ääres on paarisajameetrine riba, mis on kaetud lumivalge [[korall-liiv]]aga. === Pinnamood === Maapind tõuseb sujuvalt liivarannalt 100–300 meetri laiusele rannikuvööndile. Sisemaal on astangust seespool umbes 75% saare pindalast kattev kesklava, mille keskmine kõrgus on umbes 50 meetrit. Kõrgeim punkt (71 meetrit; teistel andmetel 61 meetrit<ref>{{Netiviide |url=https://www.cia.gov/library/publications/resources/the-world-factbook/geos/nr.html |pealkiri=CIA ülevaade. |vaadatud=2017-03-30 |arhiivimisaeg=2020-12-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201213085812/https://www.cia.gov/library/publications/resources/the-world-factbook/geos/nr.html |url-olek=ei tööta }}</ref>) on [[Command Ridge]] lavaserval [[Aiwo ringkond|Aiwo ringkonna]] idaosas. Kilomeetri kaugusel rannast on ookeani sügavus juba üle 1000 meetrit ja järsk nõlv ulatub ookeani põhjani. Fosforiidi kaevandamise tagajärjel on saare siseosas tekkinud fantastilise kujuga lubjakivimoodustised, mille kõrgus on 4–10&nbsp;m. Nendel puudub [[muld]] ja [[taimkate]]. Nende vahel on katelde ja sügavate lohkude labürint. Vihmavesi valgub nõgudesse ja imendub kiiresti läbi poorse rifilubjakivi. === Geoloogiline ehitus === [[Pilt:Coral pinacles on Nauru.jpg|pisi|vasakul|Korallidest moodustunud lubjakivi]] Nauru on korallilubjakivisaar. [[Kesklava]] serv koosneb korallilubjakivist, lava ise peamiselt fosfaate sisaldavatest kivimitest. Saart ümbritsev rifiplatvorm pärineb [[Tertsiaar]]ist. Saare tekkelugu esitatakse tavaliselt järgmiselt. [[Paleogeen]]is oli laguuni põhi 60 meetrit praegusest merepinnast madalamal. [[Miotseen]]is tõusis atoll järsult, nii et laguuni põhi oli praegusest merepinnast 10 meetrit kõrgemal. Tõenäoliselt leidis sel ajal saare pinnal aset tugev erosioon, mille tõttu kujunes karstireljeef, (praegused kivimoodustised endistes fosforiidikaevandustes). Seejärel jäi saar pikemaks ajaks vee alla ning moodustus madala veega laguun. Rifilubjakivi sakkide vahelistesse nõgudesse ja õõnsustesse settisid fosforirikkad setted. Setetes sisalduvad karbonaadid lagunesid ja setted rikastusid fosforiühenditega. Seejärel saar tõusis pikka aega. Varasema laguuni põhi tõusis veest välja ning saarele ilmusid taimed. Praegu on saare siseosa üle 20 meetri merepinnast kõrgemal, välja arvatud lohk, milles asetseb [[Buada laguun]]. Nauru fosforiit on guaano ehk tekkinud lindude väljaheidetest. Kergesti lahustuva lubjakivi murenemisel tekkisid pinna peal sügavad lehtrid ja teravad koonused, mis on lindudele ideaalsed pesapaigad. Sadade tuhandete aastate jooksul kuhjusid lehtritesse miljonite merelindude väljaheited ning katsid meetri paksuselt peaaegu kogu saare. See [[guaano]] muutus aja jooksul ilmastiku toimel väga puhtaks [[kaltsiumfosfaat|kaltsiumfosfaadiks]]. Kivim sisaldab kohati üle 90% puhast fosfaati. === Siseveed === Pinnas on väga poorne, mistõttu [[pinnavesi|pinnavett]] on vähe. Nauru suurim [[siseveekogu]] on 3–4 hektari suurune [[Buada laguun]] vee soolsusega 2 promilli. [[Anabari ringkond|Anabari ringkonnas]] on teine väike [[laguun]], mis sisaldab [[riimvesi|riimvett]] soolsusega 10 promilli. Saarel on ka 28 mage- või riimveega kaevu, millest enamik on tekkinud [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] aegsetesse pommilehtritesse. Neist suurim on [[Moqua Well]]. [[Vooluveekogu]]d puuduvad. === Kliima === Et Nauru asub [[ekvaator]]i vahetus läheduses, on aasta keskmine temperatuur 27&nbsp;°C. See kõigub kuude lõikes ainult 1&nbsp;°C ulatuses. Ööpäeva keskmine temperatuur kõigub 24,4&nbsp;°C ja 33,9&nbsp;°C vahel. [[Passaat|Passaadid]] puhuvad saarele aasta läbi [[sademed|sademeid]]. [[Aasta keskmine sademete hulk]] on umbes 2000&nbsp;mm. Suur osa neist langeb [[mussoon]]ihooajal novembrist veebruarini. Aastane sademete hulk on kõikunud 104&nbsp;mm ning rohkem kui 4572&nbsp;mm vahel. [[Põud|Põuad]] esinevad suhteliselt sageli. Viimase saja aasta jooksul on esinenud mitu üle aasta pikkust kuivaperioodi. [[El Niño]] toob kaasa vihmasema ja tormisema vihmaperioodi, [[La Niña]] tekitab kuivemad kuivaperioodid ja sageli pikad põuad. Põudasid on pandud ka taimedeta maastiku tekitatud [[ahjuefekt]]i arvele. Keskmine [[suhteline õhuniiskus]] on 70–80%. [[Looded|Loodete]] amplituud on umbes 2 meetrit. Vihmavesi ei valgu ookeani, vaid imbub kiiresti poorsesse lubja- ja fosfaatmulda, mis ulatub sügavale. Seetõttu on ka põhjavesi sügaval. === Taimed === [[Pilt:Buada_Lagoon,_Nauru_2007.jpg|pisi|vasakul|[[Buada laguun]]i äärne taimestik]] Umbes 10% saarel kasvavatest taimeliikidest on [[Pärismaine elustik|pärismaised]]. Teada on ainult üks [[endeem]] (üks [[õislehik]]uliik). Loomuliku taimkatte moodustavad laval kasvav segamets, atollimets, kruvipuu- ja kookospalmipõõsastik rannaäärses vööndis ning kaks hektarit [[mangroov]]võsa. Mangroov paikneb saare kirderannikul. Selle ainus liik on [[paljajuureline brügjeera]], mille vilju nähtavasti varem söödi. Metsades kasvab ka [[viigipuu|viigipuid]], [[ilulehik]]uid (kohalik nimi ''tomano'') ja [[hibisk]]e. [[Kirsipuu]]d, [[harilik mandlipuu|harilikud mandlipuud]], [[india mangopuu]]d ja teisi puuliike on intensiivse raie ning keskkonnareostuse tõttu kadunud. Umbes 2% saare pinnast on kaetud [[mets]]aga. Varem olid kesklaval valdavad kaks pärismaist metsatüüpi. Esimesel tüübil, mis leidub astangul, lubjakivipaljanditel ja sisemaa erodeerunud künkatippudel, on valdav [[viigipuu]] ''[[Ficus prolixa]]''. Teisel metsatüübil on väga valdav liik [[kiu-ilulehik]]. Arvatakse, et varem kattis see metsatüüp üle 90% lavast. Mõlemat tüüpi metsas esineb hajusalt mitut liiki kruvipuid, mis on nähtavasti istutatud. Sügavamates kohtades on tihedam ja madalam taimkate, kõrgemal on kõva puiduga taimed. Fosforiidi kaevandamine nõuab taimkatte eemaldamist. Aastaks [[1989]] oli umbes 75% saare pindalast kaevandatud ning üle 90% laval kasvanud metsast hävinud. Alles oli jäänud umbes 200 hektarit metsa. Tänapäeval on alustatud kaevanduspiirkondade regenereerimist. === Loomad === Nauru saarel ei ela suuri [[loomad|loomi]]. Peale [[Putukad|putukate]] elavad seal ainult merelinnud, näiteks [[kuning-fregattlind]]. [[Laululinnud|Laululindudest]] on esindatud ainult [[Nauru roolind]], kes on Nauru endeem. Välismaalt on sisse toodud [[kass]]e, [[koer]]i, ja [[siga|sigu]], keda võib sageli kohata hulkuvatena. Saare ümber on lai madal mereala, mis [[mõõn]]a ajal jääb kuivale, nii et sellel saab kõndida. Seal on mitmesuguseid mereloomi, sealhulgas [[okasnahksed|okasnahkseid]], [[limused|limuseid]] ja [[krabilised|krabilisi]]. Kaugemal meres kasvavad [[korallid]] (''[[Heliopora coerulea]]''). === Mullad === Ranna ääres on liivariba. Rannikuvööndil on viljakas muld. Puutumata lavaalade mullad põhinevad peamiselt fosfaatidel, vähemal määral [[lubjakivi]]l. === Maavarad === Saare siseosa (välja arvatud kitsas rannariba) on kaetud merelindude [[väljaheide]]test ([[guaano]]st) moodustunud [[fosforiit|fosforiidiga]] ([[nauruiit|nauruiidiga]]). [[Trikaltsiumdifosfaat]] esineb väikeste taskutena, mille vahele jääb väga kõva dolomiitlubjakivi. Sarnased fosforiidivarud on ka [[Banaba]] saarel [[Kiribati]]s (seal on nad suuremad) ja [[Makatea]] saarel [[Prantsuse Polüneesia]]s. === Keskkonnaprobleemid === Fosforiidi kaevandamine on mõjunud loodusele laastavalt. 70 protsendil saare territooriumist on pinnas koos taimestikuga ning selle all asunud fosforiidiga eemaldatud. Tekkinud maastikku nimetatakse sageli kuumaastikuks. See on hävitanud ka võimalikku põllumaad. Probleemiks on ka [[joogivesi|joogivee]] nappus ja ranna erosioon. Põuad ja inimtegevus on põhjustanud metsade hävimist, vähendanud joogivee hulka ja halvendanud selle kvaliteeti, tekitanud mulla erosiooni ja hävitanud looduslikke elupaiku. [[El Niño]] toob kaasa vihmasema ja tormisema vihmaperioodi, [[La Niña]] tekitab kuivemad kuivaperioodid ja sageli pikad põuad. Põudasid on pandud ka taimedeta maastiku tekitatud [[ahjuefekt]]i arvele. Kliima [[globaalne soojenemine]] ohustab Naurut otseselt, sest merepinna tõusu korral võib saar vee alla jääda. Valitsus on selle pärast korduvalt [[ÜRO]] poolde pöördunud ning nõudnud kohtumisi USA ja teiste tööstusriikidega. Siseveekogusid mürgitati [[1979]] ja [[1980]] [[tilaapia]] tõrjeks [[rotenoon]]iga. Siseveekogusid kasutatakse prügi ladustamiseks. === Joogivesi === Joogiveeks saab kasutada põhiliselt põhjavett, mis on sageli soolasevõitu. Traditsiooniline joogiveeallikas on karstikaevud ja -koopad. Nendes on vesi alanenud. Selle põhjuseks on nähtavasti fosforiidi kaevandamine. Joogiveeks kogutakse mingil määral katusel asuvatesse anumatesse vihmavett. Joogivett tuuakse saarele juurde, eriti pikkade põudade ajal. Selleks on kasutatud tagasipöörduvaid fosforiidilaevu. Praegu tuuakse joogivett pudelites Austraaliast. Magestatakse ka merevett. Seda tehakse ühes kohas; seadmed on vananemas. === Loodusõnnetused === Loodusõnnetuste hulka võib arvata aeg-ajalt esinevad [[põud|põuad]]. == Ajalugu == {{vaata|Nauru ajalugu}} John Fearn avastas [[8. november]] [[1798]] Nauru saare, [[1878]] – [[3. oktoober]] [[1888]] peeti [[Nauru hõimusõda]] ning [[31. jaanuar]]il [[1968]] Nauru iseseisvus. Aastal [[2000]] lõppes suuremahuline fosforiidi kaevandamine ja eksport. === Vanem ajalugu === [[Pilt:Traditional_house_and_canoe_Nauru.jpg|pisi|Maja ja paat Naurul 1896. [[Augustin Krämer]]i foto]] Nauru ajaloost kuni [[19. sajand]]ini on vähe teada, sest puuduvad kirjalikud mälestised ja ka arheoloogilised andmed. [[Naurulased|Naurulaste]] päritolu on ebaselge. Arvatakse, et saare asustasid 1200. aasta paiku [[Hiina]] rannikult [[Filipiinid]]e kaudu saabunud [[polüneeslased|polüneesia]] ja [[melaneeslased|melaneesia]] meresõitjad või merehädalised [[Uus-Guinea]]lt. Etnogeneesis osalesid ka [[mikroneeslased]]. [[Pilt:Scene_at_Arenibek.jpg|pisi|vasakul|Pilt [[Arenibek]]i külast aastal 1896. Esiplaanil mängupaat]] Nauru oli üks viimaseid [[Okeaania]] saari, mille eurooplased avastasid. Saare avastas euroopastele [[8. november|8. novembril]] [[1798]] Briti kapten [[John Fearn]], kes jõudis saareni vaalapüügilaevaga Hunter. Tänu saare elanike lahkusele ja taimkatte lopsakusele pani ta sellele nimeks '''Pleasant Island''' ('meeldiv saar', 'lahke saar'). See nimi jäi saarele kuni [[1888]]. aastani, kuni ta oli Briti valdus. Naurul elas sel ajal 12 hõimu: ''Deiboe'', ''Eamwidamit'', ''Eamwidara'', ''Eamwit'', ''Eamgum'', ''Eano'', ''Emeo'', ''Eoraru'', ''Irutsi'', ''Iruwa'', ''Iwi'' ja ''Ranibok''. Igal hõimul oli ka oma põlvnemislugu. Enne 1888. aastat puudus neil ühine pealik. Praegu sümboliseerib neid 12-haruline täht [[Nauru lipp|Nauru lipul]]. Nende hõimude järeltulijad elavad Naurul praegugi, kuid nüüd ei jagune nad enam niivõrd hõimude kui [[ringkond]]ade järgi. Eriline asend on ''Iruwa'' hõimul, kes pärineb algselt [[Kiribati]] saartelt. ''Irutsi'' ja ''Iwi'' hõimu järeltulijaid ei ole säilinud. Tõenäoliselt surid need hõimud välja, kui [[Jaapan]]i okupandid viisid [[1942]] umbes 1200 naurulast sunnitöölisteks [[Chuuk]]ile (ainult 637 neist jõudsid Naurule tagasi). [[Pilt:Nauruan-warrior-1880ers.jpg|pisi|Nauru sõdalane hõimusõja ajal]] Saart külastasid peamiselt vaalapüüdjad ja aareteotsijad. Aastast [[1830]] hakkasid saabuma sisserändajad, peamiselt Briti emigrandid. Koos nendega saabusid saarele varem tundmatud surmavad haigused, sealhulgas [[gripp]]. Need sisserändajad kuuluvad ''[[beachcomber]]''<nowiki>'ite</nowiki> hulka; tüüpilised olid ärakaranud vangid ning vaalapüügilaevadelt jalga lasknud madrused. Nemad tõid saarele tulirelvad ja massilise alkoholitarvitamise. ''Beachcomber''<nowiki>'id</nowiki> püüdsid koos naurulastega mitu korda saare juures ankrusse heitnud laevu röövida, mistõttu Naurust sai kurikuulus piraatide saar, mida vaalapüügilaevad vältisid. Esimesed eurooplased, kes Naurul elasid, olid [[Norfolki saar]]elt põgenenud [[iirlased|iiri]] vangid [[Patrick Burke]] ja [[John Jones]]. Väidetavalt olid nad [[1830]] salapäraselt kadunud laeva "[[John Bull (laev)|John Bull]]" pardal. Seda laeva röövinud meestest olevat mõned jõudnud [[Ponape]] saarele. Jones ja Burke, kes suundusid Naurule, sõid tee peal kõik kaaslased ära. Aastal [[1837]] kargas viis meremeest oma vaalapüügilaevalt ära, lootes elada ''beachcomber''<nowiki>'i</nowiki> elu. Naurule jõudis leidsid nad sealt eest kaheksa eurooplast. Jonesist oli saanud Nauru diktaator. Naurulased võtsid Jonesi juhtimisel meremeestel kõik riided ja asjad ära. Nad võisid saarele jääda ainult Jonesi armust; Jones oli hiljuti kaks eurooplast, kes talle ei meeldinud, avamerele hulpima saatnud. Neil viiel meremehel õnnestus hiilida laeva "Duke of York" pardale ning pääseda [[Sydney]]sse. [[Oktoober|Oktoobris]] [[1841]] mürgitas Jones seitse eurooplast ja laskis neli eurooplast maha, et säilitada oma võimu. Mõrvas süüdista ta naurulasi. Naurulased ajasid ta saarelt minema ning saatsid [[Banaba saar]]ele. Mõni kuu hiljem püüdis Jones tagasi tulla, kuid naurulased ei lasknud teda maale. Aastaks [[1845]] oli saarele jäänud ainult kaks eurooplast. Üks neist oli [[William Harris]]. Naurulased vahetasid sigu ja kookospähkleid terasest tööriistade, [[tulirelv]]ade, [[alkohol]]i, tubaka ja muude lääne kaupade vastu. [[Tubakas]] juurutati saarele, pakkudes seda algul tasuta. Alkoholi saarel varem ei tuntud. Naurulased olid küll joonud [[todi]]t, kuid seda joodi kohe pärast kookospähkliõielt mahla nõrgumist. 19. sajandi keskel toodi Gilberti saartelt (praegu [[Kiribati]]) uus todi valmistamise viis mitmepäevase kääritamisega. See oli küll hapu, kuid tegi purju. Pealikud saatsid kiribatilased tagasi merele, kuid hoovused tõid nad tagasi, ja hapu todi juurdus Naurul. Naurulased hakkasid ekspordiks tootma [[kopra]]t, mida nad varem olid varunud pikkade põudade puhuks. Kaubandust vahendasid ''[[beachcomber]]''<nowiki>'id</nowiki>. Aastal [[1852]] tekkis naurulastel vaidlus USA [[prikk|priki]] Inda meeskonnaga ühe suurtüki hinna üle. Eurooplaste õhutusel tapsid nad kapteni ja mitu meeskonnaliiget ning lasksid laeva triivima. Väidetavalt oli ka teisi sarnaseid juhtumeid, mistõttu laevad vältisid aastaid Nauru saart. Naurulastel ei olnud erilisi haigusi peale põudadega kaasnevast näljast tuleneva toidu- ja vitamiinipuuduse. Eurooplased tõid kaasa uusi haigusi. Esimene haigusemärk ilmnes [[1864]], kui laeva Nightingale kapten Brown teatas, et mõnel kohalikul elanikul on suguhaigus. [[Tuberkuloos]], [[gripp]], [[pidalitõbi]] ja [[düsenteeria]] jõudsid saarele alles [[20. sajand]]il. Aastal [[1878]] algas [[Nauru hõimusõda]], mille käigus leidsid aset kokkupõrked eri hõimude vahel. Nauru rahvaarv langes selle sõja tagajärjel kolmandiku võrra; naurulasi jäi alles alla tuhande. === Saksamaa võimu all === [[Pilt:Nauru Annexation Germany 1888.jpg|pisi|Anneksioonitseremoonia Naurul 3. oktoobril 1888; keskel kuningas Auyewida]] [[Pilt:Auweyida-Eigamoiya-nauruansubjects.jpg|pisi|Auweyida ja Eigamoiya oma alamate seas umbes 1890]] Nauru hõimusõjale pandi piir alles siis, kui Nauru muudeti [[16. aprill]]il [[1888]] Saksamaa [[protektoraat|protektoraadiks]] ning põliselanike valduses olevad tulirelvad keelustati ja [[2. oktoober|2. oktoobril]] 1888 Nauru annekteeriti. [[1. oktoober|1. oktoobril]] maabus Naurul Saksa suurtükipaat SMS Eber 36 mehega. [[Suurbritannia]] ja Saksamaa olid [[1886]] Berliini leppega piirkonna omavahel jaotanud, nii et Nauru sattus Saksamaa mõjusfääri. Suurbritannia huvi oli tagada piirkonnas rahu. Et saksa kaupmehed [[Jaluit-Gesellschaft]]ist olid leidnud saarel soodsaid kopratootmise võimalusi, taotles Saksamaa oma mõjusfääri ka Naurut, mis jäi teisele poole algset demarkatsioonijoont. Suurbritannia nõustus sellega. Saksamaa omandas Nauru eelkõige strateegilistel kaalutlustel, et kindlustada oma koloniaalvaldusi Vaikse ookeani saartel. Ettekäändeks toodi Saksa meremeeste kaitsmine. Saksamaa komissar seadis keisri esindajaks Boe pealiku ja ülempealiku (kuninga) [[Auweyida]] ning saare regendiks tema abikaasa [[Eigamoiya]]. Nauru võttis 1888 üle Jaluiti [[riigikomissar]] (''Reichskomissar'') [[Franz Leopold Sonnenschein]]. Ajutine [[riigikomissar]] Naurul alates [[3. oktoober|3. oktoobrist]] 1888 oli kaupmees [[Robert Rasch]] (1888–1889). Haldus Naurul hakkas toimuma [[Jaluit-Gesellschaft]]i kaasabil. Esimene alaline riigikomissar [[Christian Johannsen]] saabus [[14. mai]]l [[1889]] ja jäi ametisse [[1892]]. aastani. Varsti pärast tema saabumist anti talle üle veel 26 püssi ja mõned püstolid. Riigikomissarist sai saare kõrgeim võimukandja, kes lahendas ka saareelanike omavahelisi tüliküsimusi. Järgmised riigikomissarid olid [[Fritz Jung]] ([[1893]]–1897) ja [[Ludwig Kaiser]] ([[1898]]–1906). Saksa võimu ajal saadi vägivallast ja purjutamisest lahti. Ainult just enne Johannseni saabumist leiti hulpivatest paatidest mitu tapetud kiribatilast. Saarel oli ainult väiksemaid tülisid õiguste üle kookospalmidele, maade piiride üle jms, mis lahendati võimude poolt. Hapu todi tarvitamine vähenes ja keelati varsti, alkoholi sissevedu oli juba varem keelatud. Kui nõudlus tulirelvade ja alkoholi järele ära langes, sai varem nõutud kaupadest importida veel ainult tubakat. Nüüd aga tekkis naurulastel vajadus ka leiva, [[riis]]i, [[suhkur|suhkru]] ja [[jahu]] järele. See stimuleeris neid töötades raha teenima. Endine mitteformaalne ja keerukas kauplemissüsteem ja sotsiaalne struktuur asendus formaalse ja lihtsaga. Kaubavahetus taandus rahale. Kaupmehed pidid kauplemisõiguse eest maksu maksma, naurulased pidid hakkama maksma peamaksu kopras. Maksu suurus fikseeriti igal aastal olenevalt saagist. Iga hõimu pealik pidi maksu oma hõimu liikmetelt sisse nõudma. Hõimupealik sai ühe kolmandiku müüdud kopra hinnast Saksa markades. Pole teada, et naurulased oleksid maksu vastu protesteerinud; arvatavasti leidsid nad, et rahu on seda väärt. Nauru kuulus [[1906]]. aastast [[Saksa Uus-Guinea]] koosseisu. Seal oli ta algul eraldi [[jaamaringkond]] (''Stationsbezirk''), aastal [[1911]] läks see [[Ponape ringkond|Ponape ringkonna]] koosseisu. Jaamajuhatajad (''Stationsleiter'') olid [[Konrad Geppert]] (1906–1908), [[Joseph Siegwanz]] ([[1908]]–1911), Warnecke (1911–[[1912]]) ja [[Wilhelm Wostrack]] ([[1912]]–1914), kes [[6. november|6. novembril]] [[1914]] alistus [[Austraalia]]le. Aastal [[1914]] loovutas Saksamaa Nauru Austraaliale. Ametlikult jäi ta [[1920]]. aastani Saksa Uus-Guinea koosseisu. Saksamaa [[okupatsioon]]i rahastamisse andis olulise panuse Saksamaa kompanii [[Jaluit-Gesellshaft]], saades vastutasuks majanduslikke eesõigusi, sealhulgas 1888 õiguse ekspluateerida [[guaano]]varusid Marshalli saartel ja Naurul. Aastal [[1900]] avastas [[Uus-Meremaa]] geoloog [[Albert Fuller Ellis]] [[Banaba saar]]el ning seejärel Naurul suured fosforiidivarud. Nauru varude suurust hinnati 42 miljonile tonnile. See hinnang osutus väga tagasihoidlikuks. Nauru fosforiiti nimetatakse [[nauruiit|nauruiidiks]], sest tal on omapärane välimus ning ta sisaldab ka [[fluor]]i. Briti kompanii, kes oli Ellise tööandja, veenis Suurbritanniat annekteerima Banaba saare ning leppis kompaniiga Jaluit-Gesellschaft kokku õiguste üle Nauru fosforiidile. Aastal [[1905]] asutati Saksamaa ja Suurbritannia koostöös Saksamaa kontsessiooniga kompanii [[Pacific Phosphate Company]], mis alates 1906. aastast asus fosforiiti kaevandama. Kaevandustööliseks värvati inimesi [[Hiina]]st ja [[Kiribati]] saartelt, sest naurulased ei tahtnud kaevandustes töötada. Aastast [[1907]] hakati fosforiiti laevadele laadima. Pacific Phosphate Company rajas peale kaevandusrajatiste ka [[haigla]], [[kanalisatsioon]]i, kondensatsiooniseadmed magevee saamiseks kuival ajal ning soodaveevabriku, samuti jäämasinad ja külmkambrid. Toodeti ka elektrivalgust. Peale selle rajati laiad, hooldatud teed, mis ühendasid asulaid. Aastal [[1913]] saadeti ära 46 laeva, mille lasti moodustas 138 725 tonni fosforiiti. [[Boston]]i protestantlik misjon saatis alates [[1887]]. aastast saarel tegutsevale Kiribati misjonärile appi saksa päritolu ameeriklase [[Philip Delaporte]]'i. Alates [[1908]]. aastast rajati saare ristiusustamiseks mõned luterlikud misjonijaamad, nii et saksa keel sai koolikeeleks. Ka [[katoliku kirik]] rajas [[1902]] Naurule misjonijaama. Varem lubatud [[polügaamia]] asendati kristliku abieluga. 1920. aasta paiku tõendati esmakordselt [[totemism]]i jälgede olemasolu. Algsest 168 külast olid tol ajal veel alles 110. === Briti impeeriumi halduse all === Aastal [[1914]] okupeeris Nauru [[Austraalia Ekspeditsioonijõud]]. Fosforiiti eksporditi Naurult kogu [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] vältel. Aastal [[1919]] või [[1920]] sai Nauru [[Rahvasteliit|Rahvasteliidu]] C-klassi [[mandaatterritoorium]]iks [[Briti impeerium]]i halduses. [[Austraalia]], [[Uus-Meremaa]] ja [[Suurbritannia]] valitsusele tehti ülesandeks saart ühiselt hallata, kusjuures halduri pidi nimetama Austraalia. See staatus kestis ametlikult [[1947]]. aastani. Samal ajal ostsid need kolm valitsust Pacific Phosphate Company õigused Nauru fosforiidile 3,5 miljoni [[Suurbritannia nael]]a eest ning hakkasid fosforiiti kaevandama kolmeliikmelise nõukogu (British Phosphate Commissioners; BPC) juhtimisel. Sõdadevahelisel perioodil laienes fosforiidikaevandamine tunduvalt. Nauru fosforiit oli Austraalia ja Uus-Meremaa põllumeestele tunduvalt odavam kui mujalt pärinev fosforiit. Naurulastele maksti 1939. aastal iga kaevandatud tonni eest 8 penni. === Teine maailmasõda ja Jaapani okupatsioon === [[Detsember|Detsembris]] [[1940]] pommitas saart Saksa sõjalaev. Neli fosforiidilaeva lasti põhja. Detsembris [[1941]] hakkasid [[jaapanlased]] saart pommitama. Tööstusrajatused ja elamud tehti maatasa. [[August]]ist [[1942]] kuni sõja lõpuni [[september|septembris]] [[1945]] oli Nauru [[Jaapan]]i okupatsiooni all. 1200 naurulast viidi sunniviisil [[Chuuk]]i saarele lennuvälja ehitama. Paljud surid seal. Septembris 1945 okupeerisid saare uuesti Austraalia väed. [[Jaanuar]]is [[1946]] toodi alles jäänud 737 naurulast Chukilt koju tagasi. Nauru rahvaarv oli langenud 1848 inimeselt (1940) 1369 inimesele 1946. === ÜRO hooldusterritoorium === [[1. november|1. novembril]] [[1947]] kiitis [[ÜRO]] heaks leppe, mille järgi Naurust sai [[ÜRO hooldusterritoorium]] [[Austraalia]], [[Suurbritannia]] ja [[Uus-Meremaa]] ühises halduses. Leppega oli ette nähtud omavalitsuse arendamine saarel. Alates [[1927]]. aastast oli naurulasi esindanud nõuandev pealike nõukogu. Naurulased esitasid haldusvõimule ja ÜRO hooldusnõukogule rea kaebusi piiratud õiguste pärast. Detsembris [[1951]] asutati omavalitsusenõukogu kuhu valiti 9 liiget. Et aga see nõukogu oli halduri kontrolli all, taotlesid naurulased veel suuremat võimu. Nad tahtsid tähtsaid ametikohti saare halduses ning suuremat tasu fosforiidi eest. Samuti avaldasid nad kartust, et intensiivistuva kaevandumise tõttu fosforiidivarud sajandi lõpuks ammenduvad. Kui [[1964]] kujunes välja fosforiidi maailmaturuhind, suurendati naurulastele fosforiidi eest makstavat tulu. Aastal [[1967]] ostsid naurulased BPC-lt välja kaevanduse ja seadmed ning [[1970]] kogu tööstusharu. Aastal [[1964]] proovis Austraalia asustada naurulased ümber [[Queensland]]i lähedal asuvale [[Curtise saar]]ele. Naurulased ei olnud küll põhimõtteliselt ümberasumise vastu, kuid nad tahtsid, et nende saar oleks iseseisev riik, millega aga Austraalia polnud nõus. Aastal [[1966]] sai saar valitava Seadusandliku Nõukogu. Naurulased otsustasid iseseisvuse kasuks; Austraalia õlule jäid üksnes riigikaitse ja välisasjad. === Iseseisvusperiood === [[31. jaanuar]]ist [[1968]] on Nauru iseseisev riik ja maailma väikseim iseseisev vabariik. See kuupäev oli naurulaste Chuukilt naasmise 22. aastapäev. Aastal 1968 sai Nauru ka [[Rahvaste Ühendus]]e eriliikmeks. Oktoobris [[1982]] külastas Naurut esimese Briti monarhina kuninganna [[Elizabeth II]]. Aastal [[1988]] sõlmis Nauru [[diplomaatilised suhted]] [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liiduga]]. Aastal [[1989]] esitas Nauru [[Rahvusvaheline Kohus|Rahvusvahelisse Kohtusse]] Austraalia vastu kompensatsiooninõude oma pinnase kaotamise eest fosforiidi kaevandamise tagajärjel ajal, mil Nauru oli Austraalia mandaadi ja hoolduse all. Väikesaareriikide säästva arengu konverentsil [[1994]] teatas Nauru kavast saar regenereerida. [[22. november|22. novembril]] [[1995]] sai Nauru presidendiks [[Bernard Dowiyogo]] asemel [[Lagumot Harris]]. Järgnevatel aastatel vahetusid presidendid sagedaste umbusaldushääletuste tõttu kiiresti. Nauru on püüdnud jääda rahvusvahelistest suhetest suuremalt jaolt kõrvale, kuid [[mai]]s [[1999]] sai Nauru Vabariik [[Rahvaste Ühendus]]e liikmeks ja septembris 1999 [[ÜRO]] liikmeks. [[Aprill]]is [[2000]] tuli jälle võimule Dowiyogo. [[29. märts]]il [[2001]] oli ta sunnitud võimult lahkuma, sest teda kahtlustati segatuses Vene organiseeritud kuritegevuse finantsoperatsioonidesse Naurul. Nauru sattus rahvusvahelisse musta nimekirja maksuparadiisi ja rahapesukeskusena. Dowiyogo vahetas välja [[René Harris]], kes jäi presidendiks kuni umbusalduse avaldamiseni [[8. jaanuar]]il [[2003]] seoses tema toetusega Austraalia otsusele paadipõgenikke mitte vastu võtta. Aastal [[2001]], oli Nauru olnud nõus vastu võtma sadu põgenikke [[Afganistan]]ist ja [[Iraak|Iraagist]], saades selle eest miljoneid dollareid abi. Harrist süüdistati [[korruptsioon]]is ning talle heideti ette suurt välisvõlga (umbes 40 miljonit USA dollarit, mis moodustas peaaegu poole Nauru sisemajanduse kogutoodangust). Uueks presidendiks sai pärast korduvaid hääletusi jälle Dowiyogo, kes aga suri [[9. märts]]il [[2003]] pärast südameoperatsiooni [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]]. Presidendi kohusetäitjaks nimetati [[Derog Gioura]], kelle järel oli lühikest aega presidendiks taas [[René Harris]]. [[Pilt:Marcus Stephen with Obamas.jpg|pisi|Nauru endine president [[Marcus Stephen]] koos USA presidendipaari [[Barack Obama|Barack]] ja [[Michelle Obama]]ga]] 2004–2007 oli presidendiks [[Ludwig Scotty]]. [[28. august]]il [[2007]] toimunud [[2007. aasta Nauru presidendivalimised|presidendivalimistel]] kaotas [[Marcus Stephen]] Ludwig Scottyle, kuid kui parlament avaldas sama aasta [[19. detsember|19. detsembril]] Scottyle häältega 10:7 umbusaldust, valiti Stephen Nauru uueks presidendiks. 2011–2013 oli Nauru presidendiks [[Sprent Dabwido]]. 2013. aasta parlamendivalimiste järel sai presidendiks endine haridusminister [[Baron Waqa]]. == Riik == === Riigikord === Nauru on [[vabariik]] ja [[riigikord]] on määratud [[Nauru põhiseadus]]ega, mis pärineb [[29. jaanuar]]ist [[1968]] (parandatud kujul [[17. mai]]st 1968). [[Nauru parlament]] valitakse üldise valimisõiguse ja -kohustusega vähemalt 20-aastaste Nauru kodanike poolt kolmeks aastaks. Parlament on ühekojaline ja tal on 18 liiget. [[Riigipea]] on [[Nauru president|president]], kes valitakse parlamendi poolt kolmeks aastaks. President on ühtlasi valitsusjuht. Praegune president on [[Baron Waqa]]. Valitsuse nimetab president parlamendi liikmete seast. === Poliitika === [[Pilt:Nauru Parliament.jpg|pisi|400px|Nauru parlamendihoone]] ==== Parteid ==== Nauru [[partei]]d on [[Nauru Demokraatlik Partei]], [[Naoero Amo]] ja mitteametlik [[Keskpartei (Nauru)|Keskpartei]]. ==== Valimised ==== [[30. september|30. septembril]] [[2004]] saatis president parlamendi laiali. [[2004. aasta Nauru parlamendivalimised|Uued parlamendivalimised]] toimusid [[23. oktoober|23. oktoobril]] [[2004]]. Kolm kohta sai [[Naoero Amo]], ülejäänud saadikud olid sõltumatud. [[2007. aasta Nauru parlamendivalimised|Järgmised valimised]] toimusid [[25. august]]il [[2007]]. Need võitis [[Ludwig Scotty]] juhitav koalitsioon, saades parlamendis 18 kohast 15. [[18. aprill]]il [[2008]] saatis president [[Marcus Stephen]] parlamendi laiali ja [[26. aprill]]il 2008 toimusid uued valimised. Marcus Stepheni koalitsioon sai 12 kohta ja moodustas valitsuse. [[16. märts]]il [[2010]] saatis president parlamendi taas laiali, sest nn [[Getaxi afäär]]i tagajärjel läks 3 valitsust toetavat saadikut üle opositsiooni poolele ja nii jäi mõlemale poolele 9 saadikut. [[24. aprill]]il 2010 toimunud [[2010. aasta Nauru parlamendivalimised (aprill)|parlamendivalimised]] lõppesid patiseisuga, sest mõlemast parteist valiti 9 saadikut. Seetõttu toimusid juba [[19. juuni]]l uued [[2010. aasta Nauru parlamendivalimised (juuni)|valimised]]. Tagasi valiti kõik eelmise koosseisu saadikud peale ühe opositsioonisaadiku, kes kaotas oma koha sõltumatule kandidaadile [[Milton Dube]]'ile, kes nõudis toetuse eest oma valimisringkonna keskkonnaprobleemide lahendamist. 2013. aasta parlamendivalimistel sai Baron Waqa koalitsioon 14 kohta ja 2016. aasta parlamendivalimiste järel valiti Waqa tagasi presidendiks. === Õiguskord === Naurul kehtivad [[Nauru parlament|Nauru parlamendi]] aktid ja Briti tavaõigus. Nauru tunnustab reservatsioonidega [[Rahvusvaheline Kohus|Rahvusvahelise Kohtu]] kohustuslikku jurisdiktsiooni. === Kohtusüsteem === Naurul on Ülemkohus. === Sõjavägi === Naurul puuduvad regulaarväed. Riigikaitse on mitteametliku leppe põhjal Austraalia õlul. Riigis tegutsevad [[Nauru Politseijõud]]. === Liikmesus rahvusvahelistes organisatsioonides === Nauru Vabariik kuulub järgmistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse: *[[Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riigid]] *[[Aasia Arengupank]] *[[Interpol]] *[[Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioon]] *[[Rahvaste Ühendus]] *[[Rahvusvaheline Kriminaalkohus]] *[[Rahvusvaheline Olümpiakomitee]] *[[Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit]] *[[Rahvusvaheline Tsiviillennundusorganisatsioon]] *[[Secretariat of Pacific Community]] *[[SPARTECA]] *[[UNESCO]] *[[Vaikse Ookeani Saarte Foorum]] *[[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]] *[[Ülemaailmne Postiliit]] *[[Ülemaailmne Tervishoiuorganisatsioon]] *[[ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverents]] *[[ÜRO Toitlus- ja Põllumajandusorganisatsioon]] === Pealinn === Naurul puudub ametlik [[pealinn]]. Riigivõimuasutused on põhiliselt [[Yareni ringkond|Yareni ringkonnas]]. === Riigipühad === Nauru [[rahvuspüha]] on [[iseseisvuspäev]] ([[31. jaanuar]]). [[Konstitutsioonipäev]] on [[17. mai]]. === Haldusjaotus === {{vaata|Nauru haldusjaotus}} Nauru on jaotatud 14 ringkonnaks. Need on [[Pilt:Nauru, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|300px|Nauru ringkonnad]] * [[Aiwo ringkond|Aiwo]] * [[Anabari ringkond|Anabar]] * [[Anetani ringkond|Anetan]] * [[Anibare ringkond|Anibare]] * [[Baiti ringkond|Baiti]] * [[Boe ringkond|Boe]] * [[Buada ringkond|Buada]] * [[Denigomodu ringkond|Denigomodu]] * [[Ewa ringkond|Ewa]] * [[Ijuwi ringkond|Ijuw]] * [[Menengi ringkond|Meneng]] * [[Niboki ringkond|Nibok]] * [[Uaboe ringkond|Uaboe]] * [[Yareni ringkond|Yaren]] === Rahvusvahelised suhted === Naurul on [[diplomaatilised suhted]] enamiku [[Okeaania]] riikide ja suuremate maailma riikidega. [[2008]]. aastal tunnustas Nauru [[Kosovo]] iseseisvust. [[2009]]. aastal tunnustas Nauru [[Abhaasia]] ja [[Lõuna-Osseetia]] iseseisvust, saades [[Venemaa]]lt vastutasuks 50 miljonit USA dollarit abi. Naurul on diplomaatilised suhted ka [[Hiina Vabariik|Hiina Vabariigiga]]. [[21. märts]]il [[2012]] sõlmis Nauru diplomaatilised suhted [[Eesti]]ga.<ref name="FU1ic" /> === Rahvusvahelised lepingud === Nauru on alla kirjutanud muu hulgas *[[ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsioon]]ile *[[ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon]]ile *[[Kyōto protokoll]]ile *[[ÜRO kõrbestumise vastu võitlemise konventsioon]]ile ([[22. september]] 1998; jõustus [[21. detsember|21. detsembril]] 1998) *[[ÜRO mereõiguse konventsioon]]ile == Sümbolid ja tähised == Naurul on [[Nauru lipp|lipp]] on [[Nauru vapp|vapp]]. [[Nauru deviis]] on ''God's Will First''. Nauru hümn on "[[Nauru Bwiema]]". Nauru autode rahvusvaheline tähis on NAU. Interneti [[tippdomeen]] on [[.nr]]. Telefoni [[maakood (telefon)|maakood]] on 674. == Rahvastik == === Demograafilised näitajad === ==== Rahvaarv ==== Nauru rahvaarv oli 2015. aasta andmetel 11 288<ref>[http://nauru.prism.spc.int/ Nauru statistikabüroo.]</ref> Nauru on rahvaarvu poolest maailma riikide hulgas {{kas|202. kohal}}. Nauru praegune rahvaarv on võrreldav [[Haapsalu]] linna elanike arvuga. Septembris [[1890]] toimus Naurul esimene [[rahvaloendus]]. Meessoost naurulasi oli 574, naissoost naurulasi 720. See proportsioon oli [[Nauru hõimusõda|Nauru hõimusõja]] tagajärg. Loodeti rahvaarvu kiiret kasvu, et oleks võimalik kasutada naurulasi kui tugevaid, sõbralikke ja heatujulisi, intelligentseid ja osavaid inimesi tööjõuna mujal Okeaanias. Kuid hiljem selgus, et naurulased ei taha saarelt lahkuda. 2015. aasta andmetel elab Naurul 5701 meest ja 5587 naist. ===== Rahvaarvu dünaamika ===== *1843: 1400 *1888: 900 *1890: 1294 naurulast ja 24 Kiribati misjonäri koos perekonnaliikmetega (rahvaloendus) *1940: 1848 *1946: 1369 *1990: 9100 *2003: 12 570 *2005: 13 005 (juuli hinnang) *2005: 10 200 (Britannica järgi) *2006: 13 287 (juuli hinnang) *2015: 11 288 [[Pilt:Nauru befolkningspyramid sv.png|pisi|400px|Nauru [[rahvastikupüramiid]] ]] ==== Vanuseline ja sooline struktuur ==== 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli<ref>[http://nauru.prism.spc.int/selected-survey-tables/census-2011-population-by-all-ages/census-2011-population-by-5-years-age-groups Nauru Statistikabüroo andmed.]</ref> *kuni 14-aastasi 37,38% *15–64-aastasi 61,37% *vähemalt 65-aastasi 1,25% ==== Iive ==== 2006. aasta andmetel oli [[iive]] 1,81%. ==== Sündimus ==== 2015. aasta andmetel oli [[sündimus]] 29,6 promilli. ==== Suremus ==== 2015. aasta andmetel oli [[suremus]] 8,3 promilli. ==== Rändeiive ==== 2016. aastal oli [[rändeiive]] –13,2 promilli<ref name="USA Luure Keskagentuuri ülevaade">{{Netiviide |url=https://www.cia.gov/library/publications/resources/the-world-factbook/geos/nr.html |pealkiri=USA Luure Keskagentuuri ülevaade. |vaadatud=2017-03-30 |arhiivimisaeg=2020-12-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201213085812/https://www.cia.gov/library/publications/resources/the-world-factbook/geos/nr.html |url-olek=ei tööta }}</ref> ==== Sugupoolte vahekord ==== 2016. aasta andmetel sündis 0,83 poissi 1 tüdruku kohta. Alla 15-aastaste seas oli poiste ja tüdrukute vahekord 0,77:1. 15–24-aastaste seas oli meeste ja naiste vahekord 1,02:1. 25–54-aastaste seas oli meeste vahekord naistega 1,01:1 ja 55–64-aastaste seas 0,64:1. 65-aastaste ja vanemate seas oli vahekord 0,63:1. Kogu rahvastikus oli meeste ja naiste vahekord 0,89:1<ref name="USA Luure Keskagentuuri ülevaade"/> ==== Imikusuremuskordaja ==== [[Imikusuremuskordaja]] oli 2016. aasta andmetel 7,9 promilli. Poiste seas oli see 10,2 promilli ja tüdrukutel 6,1 promilli. ==== Keskmine eluiga ==== [[Keskmine eluiga]] oli 2006. aasta andmetel 63,08 aastat (meestel 59,5 ja naistel 66,84 eluaastat). ==== Summaarne sündimuskordaja ==== [[Summaarne sündimuskordaja]] oli 2006. aasta andmetel 3,11. === Etniline koosseis === 58% elanikest on [[naurulased]], 26% immigrandid teistelt [[Okeaania]] saartelt, 8% [[hiinlased]] ja 8% on (põhiliselt Austraaliast ja Uus-Meremaalt pärit) eurooplased. === Religioon === Nauru elanikud on [[kristlus|kristlased]] (2/3 [[protestantism|protestandid]], 1/3 [[katoliiklus|katoliiklased]]). Naurulastel oli oma usund. Kui saarele ilmusid [[1887]] esimesed misjonärid Kiribatilt, lasksid paljud naurulased puhtalt uudishimust end ristida. Nad ei saanud asja mõttest kuigi palju aru, osalt sellepärast, et misjonärid ei osanud hästi nauru keelt. Üks misjonäridest rikkus abielu ühe pealiku naisega. Misjonärid saadeti saarelt ära. Tõsine pöördumine kristlusse algas [[1889]], kui saarele saabus [[Philip Delaporte]]. === Rahvatervis === Nauru on kõige suurema [[rasvumus]]ega rahvastikuga riik. 97% meestest ja 93% naistest on ülekaalulised.<ref name="UsZYk" /> Üle 40% saareelanikest on [[Suhkurtõbi|diabeetikud]]. Keskmine oodatav eluiga sünnihetkel on meestel 58 aastat ja naistel 65 aastat (2005). [[Pilt:Nauru Denigomodu-Nibok.jpg|pisi|Põhiline osa asustusest paikneb ranna ääres]] === Asustus === Asustus on põhiliselt ranna ääres ning on hajutatud väikeasulateks. ==== Rahvastiku tihedus ==== *2003: 598,6 in/km² *2005: 621 in/km² (juuli hinnang) *2006: 624 in/km² Nauru on maailma riikide seas rahvastiku tiheduse poolest 8. kohal. == Majandus == [[Pilt:Phosphate loading station Nauru.jpg|pisi|Fosforiidi laadimisplatvorm Nauru rannikul]] Saare majandus tugines pikka aega rikkalike [[fosforiit|fosforiidivarude]] ekspluateerimisele, mis võimaldas elanikel lahedalt ära elada. Nauru oli 1980.-ndatel üks maailma rikkamaid riike, sissetulek elaniku kohta oli suurim. Üle 60% fosforiidi ekspordist saadud tuludest investeeriti pikaajalistesse fondidesse, mis pidid Nauru elanikele tagama sissetuleku pärast fosforiidivarude ammendumist. Kaevandamise kõrgajal loodi fosforiidifond, mis pidi pärast fosforiidi ammendumist majandust abistama. Kuid valitsuse oskamatu investeerimispoliitika ja korruptsiooni tõttu on fondi väärtus langenud. Kui [[1991]]. aastal oli fosforiidifondi väärtus 1,3 miljardit dollarit, siis aastaks [[2002]] oli sellest järel vaid 138 miljonit dollarit. Kui fosforiidi kaevandamine varude ammendumise tõttu tunduvalt vähenes (riigi sissetulekud fosforiidi kaevandamisest on vähenenud alates 1989. aastast), selgus, et riik ja enamik selle kodanikke ei ole oma tulusid niimoodi investeerinud, et tagada majanduslik kindlustatus ka tulevikus. Liiga palju sellest rahast oli ära kulutatud. Riik on järjest rohkem vaesunud, [[sisemajanduse kogutoodang]] inimese kohta on 14 800 dollarit<ref>{{Netiviide |url=https://www.cia.gov/library/publications/resources/the-world-factbook/geos/nr.html |pealkiri=USA Luure Keskagentuuri ülevaade |vaadatud=2017-03-30 |arhiivimisaeg=2020-12-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201213085812/https://www.cia.gov/library/publications/resources/the-world-factbook/geos/nr.html |url-olek=ei tööta }}</ref>. Riik on võlanõuete tõttu pankroti äärel, nii et isegi tema iseseisvus on ohus. Kulude katteks on riik külmutanud palgad ja koondanud tööjõudu ülepaisutatud avalikus sektoris. Aastal [[2005]] sõlmis üks Austraalia kompanii leppe järelejäänud fosforiidivarude kaevandamiseks. Suureks probleemiks on endiste kaevandusalade regenereerimine. Suurem osa kaupadest tuleb importida. Kaupu veetakse sisse peamiselt Austraaliast, peamiselt kellele Nauru on kogu iseseisvusaja vältel toetunud. Majanduselu on üritatud turgutada [[maksuparadiis]]i loomisega. 1990. aastatel püüdis valitsus suurendada oma sissetulekuid, müües riigi [[kodakondsus]]t kõigile soovijatele. Selle tõttu kujunes saar vene maffia populaarseks rahapesemise kohaks. Väljastpoolt tuleva surve tõttu lõpetati kodakondsuse müük [[2003]]. aastal. === Majandusstatistika === ==== Sisemajanduse kogutoodang ==== Nauru sisemajanduse kogutoodang oli 2010. aastal 39,2 miljonit dollarit.<ref>http://nauru.prism.spc.int/economic/economic-general Nauru statistikabüroo.</ref> Sisemajanduse kogutoodang [[ostujõu pariteet|ostujõu pariteedi]] järgi oli 2005. aastal hinnanguliselt 60 miljonit [[USA dollar]]it.<ref name="CIA-2007" /> Sisemajanduse kogutoodang inimese kohta oli 2015. aastal 14 800 dollarit. [[Sisemajanduse kogutoodang inimese kohta]] ostujõu pariteedi järgi oli 2005. aastal hinnanguliselt 5000 USA dollarit.<ref name="CIA-2007" /> ==== Inimarengu indeks ==== [[Inimarengu indeks]] oli 1998. aastal 0,663. ==== Inflatsioon ==== [[Inflatsioon]]i tase oli 1993. aastal −3,6%. === Põllumajandus === Põllumajandusele on suureks takistuseks poorne lubjakivi, sest vesi imendub väga kiiresti. Taimekasvatus on koondunud rannaäärsele ribale ja [[Buada laguun]]i ümbrusse. Kasvatatakse mõningaid viljapuid, [[kookospalm]]i, [[kruvipuu]]d ja [[hõlmine leivapuu|hõlmist leivapuud]]. Rannaäärses vööndis ja Buada laguuni ümbruse soistel aladel kasvatatakse mingil määral pärisbanaani ja köögivilja. === Kalakasvatus === Siseveekogudes on traditsiooniliselt kasvatatud [[piimkala]]. Mõõnaajal korjatakse traditsiooniliselt rifiplatvormilt piimkalamaime, aklimatiseeritakse neid 2–3 aastat ning lastakse siis tiikidesse ja laguunidesse. Buada laguun on jaotatud hõimude vahel kalakasvatusaladeks. Mehed peavad käima regulaarselt laguunis tammumas, et vees oleks rohkem õhku ja toitaineid. Piimkalad kasvavad aeglaselt. Osalt on selles süüdi konkureeriv [[mosambiigi tilaapia]], kes introdutseeriti Naurule 1960. aasta paiku, et ta hävitaks sääsevastseid, ning hakkas ohtralt paljunema. Teiseks napib piimkalal looduslikku sööta ning tema populatsioon on liiga suur. Nõnda ei kasva piimkalad söömiseks vajaliku 20 sentimeetri pikkuseks. Seetõttu on paljud kalakasvatusest loobunud. [[FAO]] kasutas [[1970]] ja [[1980]] Nauru riigi palvel [[tilaapia]] tõrjeks kalamürki [[rotenoon]]i. Aastal 1991 näitas FAO projekt "Projet de développement de l'aquaculture dans le Pacifique", et piimkala ja tilaapia kooseksisteerimine on võimalik. Samal ajal rakendus Taiwani projekt kalakasvatuse intensiivistamiseks, kuid finantsilistel põhjustel jäi see katki. Aastal [[1998]] introdutseeriti Buada laguuni tilaapia ''Oreochromis niloticus'', mis olid [[Fidži]]l osutunud maitsvateks. Aastal 2001 hakati rakendama Taiwani projekti kalakasvatuse intensiivistamiseks. See nägi ette betoonbasseinid mõõtmetega 20×10×1,5&nbsp;m, milles on automaatne hapniku- ja söödavarustus. Eesmärgiks on kasutada piimkala kasvatamisel merevett ning vältida piimkala kooseksisteerimist tilaapiaga. Piimkala peetakse rasvunud naurulastele vajalikuks kvaliteetseks toiduks. === Mäendus === Fosforiidi kaevandamine on olnud Nauru peamine majandusharu. Kaevandamiseks eemaldatakse taimkate ning fosforiit ammutatakse lahtiselt koos pinnasega. See tõstetakse ekskavaatoritega vagunitesse ning viiakse kitsarööpmelise raudteega ümbertöötamisele. Fosforiiti kaevandati pidevalt alates [[1906]]. aastat, välja arvatud esimese ja teise maailmasõja ajal. Aastas kaevandati üle 2 miljoni tonni (1969. aastal 2,186 miljonit tonni). Nüüdseks on varud suurelt jaolt ammendunud. === Energeetika === [[Elektrienergia]]t toodeti [[2004]]. aastal 30 miljonit [[kilovatt-tund]]i, tarbiti 27,9 kilovatt-tundi. Elektrienergia import ja eksport puudub. Naftat tarbiti 2004. aastal umbes 1000 barrelit päevas. Maagaasi ei kasutata. === Tööstus === Tähtsamad tööstusharud on [[fosforiit|fosforiidi]] ja [[kookospähkel|kookospähklite]] töötlemine. === Transport === ==== Autoliiklus ==== Piki rannikut kulgeb Nauru peamine maantee. 1999. aasta andmetel on autoteede kogupikkus 30 kilomeetrit. Sillutatud teid on 24 kilomeetrit. [[Pilt:Nauru-phosphatetrain.jpg|pisi|Nauru kitsarööpmeline raudtee on ette nähtud fosforiidi transportimiseks]] ==== Raudteeliiklus ==== Kaevanduste juurde viib kitsarööpmeline raudtee. [[Pilt:View_of_Nauru_airport.jpg|pisi|[[Nauru lennuväli]] ]] ==== Lennuliiklus ==== Nauru on maailma väikseim riik, millel on oma lennuväli. Naurul on üks [[Nauru lennuväli|lennuväli]], mille [[maandumisrada|maandumisraja]] pikkus on umbes 2 kilomeetrit. Lennuühenduse eest teiste maadega hoolitseb riiklik lennukompanii [[Our Airline]] (septembrini [[2006]] kandis ta nime Air Nauru). Detsembrist [[2005]] septembrini 2006 oli ühendus majandusraskuste tõttu katkenud. Ühendus taastati [[Taiwan]]i finantsabiga. === Kommunikatsioon === ==== Telefon ==== 2002. aastal oli käigus 1900 tavatelefoni ja 1500 mobiiltelefoni. Mobiiltelefonirajatised pärinevad Austraaliast. Rahvusvahelist telefonsidet vahendab [[Intelsat]]i satelliit. Rahvusvaheline [[maakood (telefon)|maakood]] on 674. ==== Internet ==== 2006. aastal oli Naurul 52 serverit. 2002. aasta seisuga oli kasutajaid 300. Nauru tippdomeen on [[.nr]] === Turism ja majutus === Saarel on kaks majutuskohta turistidele: [[Meneni hotell]] ja [[OD-N-Aiwo Hotel]]. Kuid kuna turistidel pole eriti midagi vaadata, käib neid riigis vähe. === Valuuta === Naurul on kasutusel [[Austraalia dollar]]. === Pangandus === Omaette majandusharu on ''offshore''-pangandus. [[1998]]. aastal läks pankrotti riigi omanduses olnud [[Nauru Pank]]. === Maksusüsteem === Naurus pole makse kodanikele. === Riigieelarve === 2005. aasta [[riigieelarve]]s moodustasid nii tulud kui ka kulud 13,5 miljonit USA dollarit. [[Eelarveaasta]] kestab [[1. juuli]]st [[30. juuni]]ni. === Tööhõive === [[Töötus]] on 2004. aasta hinnangul umbes 90%<ref name="CIA-2007" />. Töötajatest 95% töötab riigisektoris. === Eksport ja import === Ekspordi kogumaht oli 1991. aastal 25,3 miljonit USA dollarit, 2005. aastal umbes 64 miljonit dollarit ([[fob]]). Peamine eksportkaup on fosforiit. 2005. aastal läks ekspordist 63,7% [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigi]], 7,6% [[Lõuna-Korea]] ja 6,6% [[Kanada]] arvele.<ref name="CIA-2007" /> Impordi kogumaht oli 1991. aastal 21,1 miljonit dollarit, 2004. aasta hinnangul 20 miljonit dollarit. Peamised impordiartiklid on toiduained, kütus, tööstuskaubad, ehitusmaterjalid ja masinad. 2005. aastal läks impordist 43,8% Lõuna-Korea, 36,2% Austraalia, 5,9% [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] ja 4,3% [[Saksamaa]] arvele.<ref name="CIA-2007" /> === Välisvõlg === Nauru [[välisvõlg]] oli 2002. aastal 33.3 miljonit dollarit. 2008. aastal lähenes riigi välisvõlg 1 miljardile USA dollarile. === Majandusabi === Nauru sai 2005. aastal majandusabi 20 miljonit USA dollarit. Suurim abiandja oli Austraalia. == Sport == [[Pilt:Nauruan player kicking.jpg|pisi|[[Austraalia jalgpall]] on Nauru rahvusspordiala]] Kõige populaarsemad spordialad Naurul on [[Austraalia jalgpall]] ja [[tõstmine]]. Neist esimest hakati harrastama [[1930. aastad|1930. aastatel]] ja selle ala harrastajate osakaal saarel on praeguseks kasvanud 30 protsendini, mis on kõrgeim näitaja ühegi spordiala kohta võrrelduna rahvaarvuga. Moodustatud on isegi Nauru Australian Football Association (NAFA). == Meediasüsteem == === Raadio === 1998. aastal töötas Naurul üks [[amplituudmodulatsioon]]il põhinev (AM) raadiojaam. === Televisioon === 1998. aastal töötas Naurul üks telekanal. == Vaata ka == *[[Nauru riigipeade loend]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="jdzlT">[http://ekspress.delfi.ee/arvamus/linnusita-ondsus-ehk-rikkaks-purgimine-ei-saa-olla-uhe-rahva-peamine-ulesanne?id=64385102 "Linnusita õndsus ehk rikkaks pürgimine ei saa olla ühe rahva peamine ülesanne"] Eesti Ekspress, 12. mai 2012</ref> <ref name="FU1ic">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/eesti-solmis-diplomaatilised-suhted-nauruga.d?id=64113083 Eesti sõlmis diplomaatilised suhted Nauruga]</ref> <ref name="UsZYk">[http://www.independent.co.uk/life-style/health-and-families/health-news/fat-of-the-land-nauru-tops-obesity-league-2169418.html Fat of the land: Nauru tops obesity league]</ref> <ref name="CIA-2007">[https://web.archive.org/web/20201213085812/https://www.cia.gov/library/publications/resources/the-world-factbook/geos/nr.html CIA – The World Factbook], 01.03.2007</ref> }} == Välislingid == {{vikisõnaraamatus}} {{commonskat|Nauru}} * [http://www.un.int/nauru/ Nauru saatkond ÜROs] * [http://www.galenfrysinger.com/nauru.htm Pilte Naurust] {{Rahvaste Ühendus}} {{Okeaaniariigid}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Austraalia ja Okeaania maad]] [[Kategooria:Rahvaste Ühenduse maad]] [[Kategooria:Nauru| ]] 0nrtukuvb7eapcjgcdhi605so036s3j Malta 0 4191 6168938 6126522 2022-07-28T01:34:41Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.8 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib riigist; muude tähenduste kohta vaata lehekülge [[Malta (täpsustus)]].}} {{Riik | riiginimi = Malta Vabariik | omastav = Malta | nimi1_keel = malta | nimi1 = Repubblika ta'Malta | nimi2_keel = inglise | nimi2 = Republic of Malta | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Coat of arms of Malta.svg | vapi_laius = 100px | asendikaart = Malta in its region (special marker).svg | deviis = | riigikeel = [[malta keel|malta]] ja [[inglise keel|inglise]] | ametlik_keel = | pealinn = [[Valletta]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[George Vella]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Robert Abela]] | pindala = 316 | rahvaarv = 434403 | rahvaarv_seis = 2015 | iseseisvus = [[21. september]] [[1964]] | valuuta = [[euro]] | ajavöönd = [[Kesk-Euroopa aeg]] | hümn = [[L-Innu Malti]] | usund = [[katoliiklus]] | üladomeen = [[.mt]] | telefonikood = 356 | riigikord = parlamentaarne vabariik | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = MLT | märkused = }} '''Malta Vabariik''' on tihedalt asustatud saareriik [[Vahemeri|Vahemeres]], mis koosneb seitsmest saarest: [[Malta saar|Malta]], [[Gozo]] (Għawdex) ja [[Comino]] saarest (Kemmuna) ning neljast asustamata saarest. Malta on [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] kõige väiksem liikmesriik nii [[pindala]]lt kui ka [[rahvaarv]]ult. Riigi pindala on 316&nbsp;km² ja rahvastiku tihedus 1374 inimest/km². Rahvastiku tiheduse poolest on Malta kuues riik maailmas. == Nimi == Malta nime päritolu osas on kaks versiooni. Ühe versiooni järgi tuletub nimi [[foiniiklased|foiniiklaste]] [[koloonia]] nimest Maleth 'sadam' ja teise versiooni järgi [[kreeka keel|kreekakeelsest]] sõnast μέλι 'mesi'. == Asend == Malta asub Vahemeres [[Itaalia]]le kuuluvast [[Sitsiilia]]st [[lõuna]]s ja [[Tuneesia]]st [[ida]]s. Sitsiiliast lahutab Maltat 80 kilomeetrit ja Tuneesiast 284 kilomeetrit. Riigi rannajoone pikkus on 196,8 kilomeetrit.<ref name="USA Luure Keskagentuuri ülevaade">{{Netiviide |url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/mt.html |pealkiri=USA Luure Keskagentuuri ülevaade. |vaadatud=2017-04-18 |arhiivimisaeg=2015-10-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151016010540/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/mt.html |url-olek=ei tööta }}</ref> Riigi maismaa alad ulatuvad 45 kilomeetrit [[edel]]ast [[kirre|kirdesse]] ja 13 kilomeetrit [[loe|loodest]] [[kagu]]sse.<ref name="Ülevaade Maltast">[http://www.nationsencyclopedia.com/geography/Indonesia-to-Mongolia/Malta.html Ülevaade Maltast.]</ref> == Loodus == [[Pilt:Satelite image of Malta.jpg|pisi|Vaade Maltale kosmosest]] Malta hõlmab seitse saart, millest asustatud on kolm suuremat: Malta (246&nbsp;km²), Gozo (67&nbsp;km²) ja Comino (2,8&nbsp;km²). Gozo asub riigi põhjaosas, Malta saar lõunaosas ja Comino saar jääb nende vahele. Comino ja Gozo saart lahutab Põhja-Comino väin, Maltat ja Cominot Lõuna-Comino väin. Saarte maastikes on ülekaalus tasased lubjakiviplatood, riigi kõrgeim koht [[Ta' Dmejrek]]i mägi ulatub 253 meetrit üle merepinna. Saarte lõunarannik laskub järsult merre. Asustamata on [[Filfla]], [[Cominotto]], [[Püha Pauluse saar]], [[Manoel]], [[Fungus Rock]] ja [[Ħalfa Rock]]. Saartel on väga sopiline rannajoon. Maltal asub vähemalt 20 puhkeranda, millest osad on kivised, osad liivased. Gozo populaarseim rand on punase liivaga Ramla laht. Comino saare kuulsaim rand on Santa Maria laht.<ref name="Ülevaade Maltast"/> Riigis puuduvad lubjakivist tingitud karsti tõttu mageveekogud. [[Joogivesi|Joogivee]] saamine on Maltas probleem. Kõige rohkem vett vajatakse Maltas suvel, kui vihma ei saja. Talvel sajab vihm suurte valingutena ja kipub pigem otse merre voolama kui pinnasesse imbuma. Pinnase all saja meetri sügavuses on suured mageveereservuaarid. Rohkem kui pool Malta joogiveest saadakse [[merevesi|merevee]] soolatustamise teel, mis on tõstatanud ühiskonnas fossiilkütuste kasutamise ja keskkonna reostamise teema. Malta saarte muldkate on õhuke. Taimkattes on esindatud põõsastikud, veidi leidub männi- ja tammemetsa. Malta looduses esineb umbes 1000 taimeliiki, millest 25 on endeemsed, nagu näiteks ''[[Palaeocyanus crassifolius]]'', ''[[Cremnophyton lanfrancoi]]'', ''[[Darniella melitensis]]'' ja ''[[Euphorbia melitensis]]''.<ref>[http://www.naturetrustmalta.org/environmental-education/biodiversity/flora/ Malta taimestik.]</ref> Maltas elab 2 liiki kahepaikseid: ''[[Discoglossus pictus]]'' ja ''[[Pelophylax bedriagae]]''.<ref>[http://www.amphibiaweb.org/ Kahepaiksete andmebaas.]</ref> Maltas leidub 10 liiki roomajaid, neist endeemsed on ''[[Potamon fluviatile]]'' ja ''[[Podarcis filfolensis]]''.<ref>[http://reptile-database.reptarium.cz Roomajate andmebaas.]</ref> Riik asub rändlindude rändeteel ja üheks tõsiseks [[looduskaitse]] probleemiks on lindude küttimine rände ajal. Maltas on kohatud 414 liiki linde.<ref>[https://avibase.bsc-eoc.org/checklist.jsp?region=MT&list=clements Daniel Lepage. Avibase. Malta.]</ref> Malta looduses on leitud 20 liiki imetajaid, neist 11 on [[käsitiivalised]].<ref>[http://www.thecliffs.com.mt/fauna/ Malta loomastik.]</ref> Malta haruldasim loomaliik on sitsiilia kariliku alamliik. == Kliima == Maltas valitseb [[lähistroopiline vahemereline kliima]], aasta keskmine temperatuur on +18,6&nbsp;°C. Kõige külmem kuu on [[jaanuar]] (+12,2&nbsp;°C), kõige kuumem [[august]] (+26,3&nbsp;°C). Aastas sajab keskmiselt 553&nbsp;mm sademeid, kõige rohkem [[detsember|detsembris]] (112&nbsp;mm), kõige vähem [[juuli]]s (0&nbsp;mm). Aastas on keskmiselt 84 sajupäeva, kõige rohkem on neid detsembris ja [[jaanuar]]is (14), kõige vähem juulis (0). Riigi madalaim temperatuur registreeriti [[jaanuar]]is [[1981]] ja oli +1,4&nbsp;°C, kõrgeim +43,8&nbsp;°C [[august]]is [[1999]]. Maltas on üldiselt kaks [[aastaaeg]]a: kuiv ja kuum suvi ning jahe ja niiske talv. Taimekasvuks on Malta soodne, talvel esineb [[öökülm]]i haruharva. Ainult suvel kipuvad mõned taimed kuumaga närbuma. == Riigikord == Malta on parlamentaarne [[vabariik]]. Riigipea on president, kelle parlament valib iga 5 aasta järel. Presidendi roll on suuresti tseremoniaalne. Malta ajaloo jooksul ei ole veel ühtegi presidenti teiseks ametiajaks valitud. [[Seadusandlik võim|Seadusandlikku võimu]] teostab 1-kojaline Esindajatekoda (''Il-Kamra Tad-Deputati''), kuhu kuulub tavaliselt 65 liiget, ent kui mõni erakond saab valimistel üle 50% häältest, antakse talle nii palju lisakohti, et ta saaks ka parlamendis absoluutse enamuse. Seetõttu on Malta praeguses parlamendis 69 liiget.<ref name="USA Luure Keskagentuuri ülevaade"/> Parlament valitakse iga 5 aasta tagant, välja arvatud juhul, kui president peaministri ettepanekul parlamendi varem laiali saadab. Aastatel [[1960]]–[[1995]] peetud valimisi arvestades on Malta valimisaktiivsuse poolest maailma teine riik ja esimene nende maade seas, kus valimine pole kohustuslik. Riigi parlamentaarne süsteem on üle võetud [[Suurbritannia]]lt. Seetõttu on Maltas kaks põhilist erakonda: kristlik-demokraatlik [[Rahvuslik Partei]] ja sotsiaaldemokraatlik [[Tööpartei (Malta)|Tööpartei]], kellest esimene on [[2015]]. aasta seisuga opositsioonis ja teine võimul. Malta [[põhiseadus]] võeti vastu 21. septembril 1964. Riigi kõrgemad kohtuorganid on õuekohus, kriminaalkohus ja konstitutsioonikohus. == Haldusjaotus == [[Pilt:Boat_Street,_Valletta,_Malta_-_panoramio.jpg|pisi|Malta pealinn Valletta]] Maltas on alates [[1993]]. aastast 68 [[kohalik omavalitsus|kohalikku omavalitsust]] (''Il-lokalita''), neist 54 Malta saarel ja 14 Gozo (Għawdex) saarel. Haldus on kahetasemeline ning ehkki kohalikud omavalitsused on ühendatud 6 ringkonda (neist 5 Malta saarel), kasutatakse ringkondi peamiselt [[statistika]] jaoks. Kohalikud omavalitsused valitakse iga kolme aasta järel proportsionaalsuse põhimõttel üksiku ülekantava hääle meetodil. Malta [[pealinn]] [[Valletta]] on pindalalt Euroopa Liidu väikseim pealinn. Suurim linn on sellega kokku kasvanud [[Birkirkara]] (kahe linna vaheline kaugus on 6 kilomeetrit). == Rahvastik == Malta statistikaameti andmetel oli riigi rahvaarv [[2015]]. aastal 434 403 inimest, kellest 217 569 olid mehed ja 216 834 naised.<ref>[https://nso.gov.mt/statdb/start Malta statistikaameti andmebaas.]</ref> Rahvastikust hõlmavad [[maltalased]] 95,3%, [[britid]] 1,6% ja teised rahvad 3,1%. 2011. aastal seadustas Malta [[abielulahutus]]e. Malta riigiusk on [[katoliiklus]]. 1944 moodustati Malta peapiiskopkond. 2016 oli riigis kokku 70 kogudust ning tegutses 270 ilmikpreestrit ja 348 regulaarvaimulikku.<ref>[http://catholic-hierarchy.org/diocese/dmalt.html Ülevaade Malta katoliku kirikust. Catholic-Hierarchy.]</ref> 2011. aasta andmetel oli 90% Malta elanikest katoliiklased. Riigi ametlikud pühakud on apostel [[Paulus]], püha Publius ja püha [[Agatha]]. Maltast on pärit [[kardinal]] [[Prosper Grech]]. == Riigikaitse == Malta relvajõudude eesmärk on tagada riigis esmane kaitse ning riikliku suveräänsuse ja huvide julgeolek.<ref>[http://afm.gov.mt/en/Pages/AFM.aspx Malta Relvajõudude koduleht]</ref> Relvajõud koosnevad peastaabist, maaväest (kolm üksust), õhuväest (üks üksus) ja mereväest (üks eskaader).<ref>[http://afm.gov.mt/en/forcestructure/Pages/forcestructure.aspx Malta Relvajõudude struktuur. Malta relvajõudude koduleht]</ref> Relvajõudude juhataja kõrgeim auaste on [[brigadir (auaste)|brigadir]]. Malta õhuvägi kasutab lennukeid Beechcraft Super King Air ja BN-2 Islander ning koptereid Alouette III, AB212 ja AW139. Mereväe eskaadrisse kuulub kaks patrull-laeva ja väiksemaid kaatreid. Relvastuses kasutatakse OtoMelara KBA 25&nbsp;mm [[kuulipilduja]]id. == Majandus == Malta on eurotsooni väikseim riik. Malta peamised majandusharud on tööstus ja turism.<ref name="USA Luure Keskagentuuri ülevaade"/> 2015 hõlmas Malta teenindussektor 87,2% ja tööstus 11,4% sisemajanduse koguproduktist.<ref name="USA Luure Keskagentuuri ülevaade"/> [[Põllumajandus]]es tegeletakse [[nisu]], [[oder|odra]], [[kartul]]i ja [[tomat]]i kasvatamisega. Loomadest kasvatatake riigis veiseid ja sigu. == Transport == Malta teede kogupikkus on 3096 kilomeetrit, millest asfalteeritud teid on 2704 kilomeetrit.<ref name="USA Luure Keskagentuuri ülevaade"/> Suurbritannia koloniaalaja pärandina kehtib Maltas [[vasakpoolne liiklus]]. Riigis on 1 lennuväli. Riigi peamised [[sadam]]ad on Marsaxlokk ja Valletta. [[1883]] rajati Maltale 14 kilomeetri pikkune [[raudtee]] Vallettast sõjaväe[[kasarm]]uteni Mtarfas [[Mdina]] lähedal. Raudtee suleti [[1931]] pärast [[tramm]]ide ja [[buss]]ide kasutuselevõttu. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal teatas [[Benito Mussolini]], et tema lennuvägi hävitas Malta raudtee, ehkki sõja alguseks oli raudtee juba 9 aastat suletud olnud. Maltas on kolm lennufirmat: [[Air Malta]], [[European 2000 Airlines]] ja [[Medavia]]. == Ajalugu == [[Pilt:Malta_18_Hagar_Qim.jpg|pisi|Ħaġar Qimi megaliitehitis]] Għar Dalami koopast on leitud 250 000 aastat tagasi elanud loomade fossiile.<ref>[http://www.nationsencyclopedia.com/geography/Indonesia-to-Mongolia/Malta.html Ülevaade Maltast.]</ref> Malta varasemad inimasustuse jäljed pärinevad 5200. aastat eKr, mil saarele olid saabunud arvatavasti Sitsiiliast pärit kütid või maaharijad. Nendega saabumisega seostatakse [[kääbusjõehobu]]de ja [[kääbuselevant]]ide väljasuremist. Esimesed teadaolevad asukad on maaviljelejad ja karjakasvatajad sikanid. [[3. aastatuhat eKr|3. aastatuhandel eKr]] Maltas toiminud kultuur püstitas [[megaliitehitis]]i, nagu Ġgantija, Ħaġar Qim ja Mnajdra. Umbes 2500 eKr olid Malta saared mõne sajandi vältel asustamata. Järgmised Malta asukad kuulusid [[dolmen]]ite ehitajate kultuuri, kes kremeerisid oma surnuid. [[Foiniiklased]] rajasid Maltale umbes aastal 1000 eKr tänapäeva Mdina piirkonda Malethi [[koloonia]]. 700 eKr rajasid [[kreeklased]] Maltasse oma koloonia. [[332 eKr]] sattus Malta [[Kartaago]] ülemvõimu alla. [[Esimene Puunia sõda|Esimese Puunia sõja]] ajal vallutas [[Rooma]] väepealik Marcus Atilius Regulus saared, kuid Kartaago sai alad taas tagasi. Pärast [[Teine Puunia sõda|teist Puunia sõda]] [[218 eKr]] sattusid Malta saared Rooma riigi valdusse, kes nimetas koloonia Melitaks, kuid alal säilis [[puunia kultuur]]i mõju. [[1. sajand]]il sattus laevahuku järel saartele apostel [[Paulus]], kes viibis Maltas 3 kuud. [[Rooma keiser]] [[Hadrianus]] andis Malta linnadele municipiumi staatuse. [[395]]–[[454]] kuulus Malta [[Lääne-Rooma keisririik|Lääne-Rooma keisririigile]], 454–[[464]] [[vandaalid]]ele ja 464–[[533]] [[Idagootide kuningriik|Idagootide kuningriigile]]. 533 vallutas saared [[Bütsants]]i väepealik [[Belisarius]]. [[870]] vallutasid saared [[araablased]] ja [[11. sajand]]il asustati Maltasse moslemeid [[Sitsiilia emiraat|Sitsiilia emiraadist]]. [[1091]] vallutasid saare [[normannid]], kes muutsid Malta [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiilia kuningriigi]] osaks. [[Sitsiilia kuningas]] [[Tancred]] lõi Malta krahvi tiitli. Kui Sitsiilia kuningriigis said võimule [[Hohenstaufenid]], kuulus Malta Püha [[Saksa-Rooma keisririik]]i ja sai markkrahvkonnaks. [[1249]] sätestas [[Saksa-Rooma keiser]] [[Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich II]], et Maltas elavad moslemid peavad vastu võtma ristiusu või nad aetakse saarelt välja. Malta kuulus [[1282]]–[[1409]] [[Barcelona krahv]]idele ning 1409. aastast [[Aragóni kroon]]ile ja Aragóni printsidele läks üle Malta krahvi tiitel. Aragóni ajal loodi Maltas kohalik [[aadel]]kond. Saksa-Rooma keiser [[Karl V]] läänistas Malta [[1530]] [[Malta ordu]]le, kes järgnevatel sajanditel tõrjusid tagasi osmanite rünnakud. Malta ordu oli kohustatud keisrile andma ühe [[jahipistrik]]u igal aastal. [[1551]] viisid [[berberid|berberi]] piraadid pantvangistusse 5000 Gozo saare elanikku. [[1565]] kehtestasid osmanid Maltasse [[blokaad]]i ([[Malta piiramine]]), mille järel rajati saarele uusi kindlustusi ja rajati Valletta linn. Saarte rannikule rajati vahitorne. Malta ordu muutus saarte elanike seas [[18. sajand]]il üha ebapopulaarsemaks. [[1775]] puhkes saarel ülestõus ordu vastu. [[1798]] vallutasid saare [[Napoleon]]i väed. Napoleon viibis ise [[12. juuni|12.]]–[[18. juuni]]ni 1798 Vallettas, kus ta kehtestas uusi seadusi. [[Pilt:Bush_and_Gorbachev_at_the_Malta_summit_in_1989.gif|pisi| Nõukogude Liidu juht [[Mihhail Gorbatšov]] ja USA president [[George Bush vanem]] Maltas [[1989]]]] [[Prantslased]] ei austanud katoliku kombeid ja rüüstasid kirikuid, mistõttu nad muutusid kohalike elanike seas ebapopulaarseks ja [[1800]] alistus Prantsuse garnison Briti vägedele ning [[1814]] Pariisi rahulepinguga sai [[Briti impeerium]]i osaks. Malta oli Suurbritannia Vahemere laevastiku peakorter. [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] paigutati Maltasse sõjategevuses haavatuid. [[7. juuni]]l [[1919]] tapsid Briti väed kõrgemate maksude kehtestamise vastu puhkenud rahutustes 4 Malta elanikku. [[1947]] saavutas Malta piiratud omavalitsuse ja iseseisvus Suurbritannia võimu alt 21. septembril 1964, kuid riigipeaks jäi Briti kuninganna [[Elizabeth II]], keda kohapeal esindas kindralkuberner. [[Vabariik]] kuulutati välja [[13. detsember|13. detsembril]] [[1974]]. [[1980]] kuulutas Malta end [[neutraalne riik|neutraalseks]] ja osales kuni Euroopa Liiduga ühinemiseni [[mitteühinemisliikumine|mitteühinemisliikumises]]. Malta astus Euroopa Liitu [[1. mai]]l [[2004]]. [[1989]] kohtusid Maltas [[Ameerika Ühendriikide president]] [[George Bush vanem]] ja Nõukogude Liidu juht [[Mihhail Gorbatšov]] esimest korda silmast silma. Seda kohtumist peetakse üheks [[külm sõda|külma sõja]] lõpu tähiseks. Maltas käibib [[euro]] alates [[1. jaanuar]]ist [[2008]]. Enne seda käibis seal [[Malta liir]]. == Eesti suhted Maltaga == Malta tunnustas [[Eesti]] iseseisvust [[26. august]]il [[1991]]. [[Diplomaatilised suhted]] kahe riigi vahel sõlmiti 1. jaanuaril [[1992]].<ref>[http://www.vm.ee/et/riigid/malta?display=relations Eesti ja Malta suhted. Eesti Välisministeeriumi koduleht.]</ref> Eesti suursaadik Maltas resideerib Roomas. [[Märts]]is [[2001]] külastas Maltat peaminister [[Mart Laar]] ja [[oktoober|oktoobris]] [[2003]] president [[Arnold Rüütel]]. Eestis on käinud Malta presidendid [[Guido de Marco]] 2001 ja [[George Abela]] [[2012]]. Eesti ja Malta on sõlminud vastastikuse viisanõuete kaotamise ning topeltmaksustamise vältimise lepingud. 2014. aastal oli Eesti eksport Maltasse 12 miljonit eurot, millest 10,6 miljonit eurot moodustas mineraalsete toodete väljavedu. Eesti suurimad Maltasse eksportijad on Relax Tech Services ja Hansa Shipping. 2015. aastal olid Eesti peamised ekspordiartiklid Maltasse 52,1% ulatuses taimsed tooted, 14,8% ulatuses laevade varustus ja 8,1% ulatuses mineraalsed tooted. 57,3% Eesti impordiartiklitest Maltasse moodustasid keemiatooted. 2012. aastal pälvis Anu Auna film "Vahetus" Malta lühifilmifestivalil 2 auhinda. [[November|Novembris]] [[2014]] esilinastus mängufilm "[[Mandariinid]]" 12. Euroopa Liidu filmifestivalil Maltas. [[Juuli]]s [[2016]] oli [[Arvo Pärt|Arvo Pärdi]] teose "Greater Antiphons" Euroopa esiettekanne Malta rahvusvahelisel kunstifestivalil. == Haridus== Malta haridussüsteem on kolmeosaline: [[põhiharidus]], [[keskharidus]] ja [[kõrgharidus]]. Koolikohustus algab viiendast eluaastast. [[Põhikool]] kestab kuus aastat. [[Keskkool]] on kaheosaline: madalam tase kestab 5 ja kõrgem 2 aastat. [[1769]] rajati Malta ülikool ja [[20. sajand]]il Malta Riiklik Kunstikool. == Kultuur == Malta põlisasukatel on ainulaadne folkloor. Folklorist Manwel Magri kogus rahvalood kogumikku "Ħrejjef Missirijietna". Vaid malta folklooris esinevad sellised tegelaskujud, nagu Kaw kaw, Il-Belliegħa and L-Imħalla. Alates [[1535]] peetakse enne [[tuhkapäev]]a igal aastal Malta karnevali (''il-karnival ta' Malta''). [[29. juuni]]l toimub mnarja, mis on pühendatud apostlite [[Peetrus]]e ja Pauluse mälestuseks. Alates [[2003]]. aastast peetakse Valletta sadamas rahvusvahelist Malta ilutulestikufestivali. [[1866]] valmis kuninglik ooperimaja, mis Teise maailmasõja käigus hävis. Ooperimaja varemetele rajati 2013 Pjazza Teatru Rjali teater. Manoeli teatris paikneb Malta filharmooniaorkester. Riigis asub mitu kinohoonet. Malta vanimad ehitised on umbes 3000 aastat eKr rajatud megaliitrajatised. Tänapäevastest hoonetest ja rajatistest on olulisemad tehnoloogiapark SmartCity Malta, 33-korruseline M-Towers, Pendergardens, Valletta Waterfront ja Tigné Pointi piirkond. 15 kuud elas Maltas [[Caravaggio]]. Barokiaja tuntum Malta kunstnik oli Mattea Preti ja skulptor Melchior Gafà. 1920. aastatel rajati Malta Riiklik Kunstikool, kust said koolituse kunstnikud Josef Kalleya, George Preca ja Anton Inglott. Malta rahvuspoeet on Dun Karm Psaila, tuntumad kirjanikud Ruzar Briffa ja Karmenu Vassallo. Malta sportlased pole olümpiamängudel medaleid võitnud. Esmakordselt osalesid Malta sportlased [[1928]]. aasta suveolümpiamängudel [[Amsterdam]]is ja [[2014]]. aasta taliolümpiamängudel [[Sotši]]s. Riigi suurim Ta' Qali staadion mahutab 17 000 pealtvaatajat. Eurovisiooni lauluvõistlusel pole Malta võitnud, kuid on saavutanud kahel korral II koha ([[Ira Losco]] Tallinnas [[2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2002]] ja [[Chiara Siracusa|Chiara]] Kiievis [[2005. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2005]]) ja kahel korral III koha ([[Mary Spiteri]] Malmös [[1992. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1992]] ja Chiara Birminghamis [[1998. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1998]]). ==Vaata ka== *[[Malta riigipeade loend]] *[[Malta ordu]] *[[Malta rahvusvaheline lennujaam]] *[[Malta Eurovisiooni lauluvõistlusel]] *[[Malta jalgpallikoondis]] *[[Malta meedia]] *[[2020. aasta koroonaviirushaiguse pandeemia Maltal]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{vikisõnastikus}} {{commonscat}} * [https://www.gov.mt Informazzjoni u Servizzi tal-Gvern ta' Malta] Malta valitsuse veeb * [http://www.heritagemalta.org Heritage Malta] Malta ajaloo ja kultuuripärandi veeb * [http://www.guidetomalta.net/ Malta reisijuht] (inglise keeles) {{koord |type=country |region=MT |dim=43000}} {{ELriigid}} {{Rahvaste Ühendus}} {{Euroopariigid}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Euroopa maad]] [[Kategooria:Rahvaste Ühenduse maad]] [[Kategooria:Vahemere saarestikud]] [[Kategooria:Euroopa Liidu riigid]] [[Kategooria:Malta| ]] b8012iu3tpgb1t3dk9do2406xrfxvh4 Malawi 0 4201 6168931 6133118 2022-07-28T01:28:05Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.8 wikitext text/x-wiki {{Riik | riiginimi = Malawi Vabariik | omastav = Malawi | nimi1_keel = inglise | nimi1 = Republic of Malawi | nimi2_keel = njandža | nimi2 = Boma la Malaŵi | mis_lipp = | mis_vapp = | vapi_laius = | vapp = Coat of arms of Malawi.svg | asendikaart = Malawi in its region.svg | deviis = | riigikeel = [[inglise keel|inglise]] ja [[njandža keel|njandža]] | ametlik_keel = | pealinn = [[Lilongwe]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[Lazarus Chakwera]] | valitsusjuhi_ametinimi = | valitsusjuhi_nimi = | pindala = 118480 | rahvaarv = 14900000 | rahvaarv_seis = 2010 | iseseisvus = [[6. juuli]] [[1964]] | valuuta = [[Malawi kvatša|kvatša]] (MWK) | ajavöönd = [[maailmaaeg]] +2 | hümn = [[Mulungu dalitsa Malaŵi]] <br>(Oh God Bless Our Land Of Malawi) | usund = | üladomeen = [[.mw]] | telefonikood = 265 | riigikord = | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = | märkused = }} [[Pilt:Malawi linnad.png|pisi|]] '''Malawi Vabariik''' on [[merepiirita riik|merepiirita]] [[riik]] [[Ida-Aafrika]]s. Riik asub [[Njassa järv]]est läänes ja lõunas. Naaberriigid on [[Sambia]], [[Tansaania]] ja [[Mosambiik]]. Enamiku elanikkonnast moodustavad [[bantu keeled|bantu keeli]] kõnelevad rahvad. Malawi oli aastatel [[1891]]–[[1953]] [[Suurbritannia]] protektoraat ([[Njassamaa]]). Iseseisev riik sai alguse [[1964]]. aastal. Malawi pealinn on alates 1975. aastast [[Lilongwe]], mis asub riigi keskosas. Linnas elab miljon inimest ja see on Malawi majanduslik keskus. Teised suuremad linnad on [[Blantyre (Malawi)|Blantyre]], [[Mzuzu]], [[Zomba]], [[Kasungu]] ja [[Mangochi]]. ==Nimi== Riigi [[inglise keel|ingliskeelne]] ametlik nimi on ''Republic of Malawi'', lühinimi Malawi. Arvatakse, et riigi nimi on kujunenud [[16. sajand]]il Aafrika kaguosas asunud [[Maravi]] kuningriigi nimest. [[Njandža keel|Njandžakeelne]] nimi on ''Dziko la Malaŵi'' (rööpnimed ''Boma la Malaŵi'' ja ''Mfuko La Malawi''). Riigi [[eesti keel|eestikeelne]] ametlik nimi on ''Malawi Vabariik'', lühivorm Malawi. Nime ''Malaavi'' kasutamist ei peeta soovitatavaks. Koloniaalajastul kandis Malawi ala nime ''[[Briti Kesk-Aafrika Protektoraat]]'' (''British Central African Protectorate'') ja ''[[Njassamaa Protektoraat]]'' (''Nyasaland Protectorate''), kuni iseseisvumiseni [[1964]]. aastal ''Njassamaa'' (''Nyasaland''). Eesti keeles on kasutatud ka nime ''Briti Kesk-Aafrika''. ==Asend, piir ja suurus== Malawi asub Aafrika kaguosas ja paikneb põhiosas piki [[Njassa järv]]e läänekallast. Riik on põhja-lõuna suunas välja venitatud, territooriumi pikkus on umbes 850&nbsp;km, kõige laiem koht ida-läänesuunas on umbes 250&nbsp;km. [[Mosambiigi väin]] jääb riigi lõunapoolseimast punktist umbes 200&nbsp;km kaugusele, kaugus idapiirist [[India ookean]]ini on umbes 600&nbsp;km. Riigi pindala on 118 484&nbsp;km². Malawi on pindalalt maailmas suuruselt 100. riik. Maismaa pindala on 94 080&nbsp;km² ja siseveekogude pindala 24 404&nbsp;km².<ref name="cia" /> Malawi piirneb põhjas ja kirdes [[Tansaania]]ga, idas ja lõunas [[Mosambiik|Mosambiigiga]] ja läänes [[Sambia]]ga. [[Riigipiir|Piir]] on võrdlemisi liigendatud. Suurem osa idapiirist kulgeb läbi [[Njassa järv]]e. Piir Tansaaniaga on vaidlusalune. Piiri kogupikkus on 2881&nbsp;km, sellest on piir Mosambiigiga 1569&nbsp;km, Tansaaniaga 475&nbsp;km ja Sambiaga 837&nbsp;km.<ref name="cia" /> ===Äärmuspunktid=== Territooriumi põhjapoolseim punkt on [[Songwe jõgi|Songwe jõel]] Tansaania piiril (09° 22' S, 33° 00' E), idapoolseim (14° 54' S, 35° 55' E) Mosambiigi piiril [[Buena-uz]]i külast kümmekond kilomeetrit edelas, lõunapoolseim (17° 07' S, 35° 06' E) Mosambiigi piiril [[Jossene]] külast kirdes ja läänepoolseim (13° 37' S, 32° 40' E) Sambia piiril [[Chipata]]st paar kilomeetrit kirde pool. ==Loodus== [[Pilt:Malawi Topography.png|pisi]] ===Pinnamood=== Malawi asub [[Ida-Aafrika riftivöönd]]i kohal. [[Riftiorg|Riftiorus]] paikneb [[Njassa järv]], sellest läänes kõrguvad [[platoo]]d. [[Viphya lavamaa]] riigi keskosas ja osa põhjapoolsest platoost on valdavalt 900–1200 m kõrgusel, [[Nyika lavamaa]] põhjaosas kerkib kuni 2600 meetrini. Idaosas on kitsas ja sügav Njassa järve alang, mille jätkuks lõuna pool on [[Shire jõgi|Shire jõe]] org. Lavamaade üleminek alanguks on järsk. Jõeorgu ümbritsevad platood ulatuvad kuni 1000 meetri kõrguseni. Riigi kaguosas Mosambiigi piiri ääres kõrgub [[Mulanje massiiv]], mille kõrgeim tipp on Malawi kõrgeim mägi [[Sapitwa]] (3002 m).<ref name="EE" /> Madalaim punkt on 37 meetri kõrgusel Shire jõel Mosambiigi piiril.<ref name="cia" /> Sambia piiril laiub mägine [[Mafinga lavamaa]], Shire jõest idas [[Shire lavamaa]], Malawi edelaosas [[Kirk Range]]'i lavamaa. ===Geoloogiline ehitus=== 85% Malawi alast moodustab [[aluskord|aluskorra]] [[eelkambrium]]i [[gneiss]]. Järvede kaldatasandikel ja Shire orus esineb [[kvaternaar]]i [[jõesete|jõesetteid]], [[Perm (geoloogia)|permi]]-[[triias]]e kuni kvaternaari [[settekivim|sette-]] ja [[Vulkaaniline kivim|vulkaanilisi kivimeid]]. Lõunaosas esineb palju [[süvakivim]]eid ([[süeniit]], [[graniit]]).<ref name="aid" /> ===Loodusvarad=== Malawis leidub [[lubjakivi]], [[boksiit]]i, [[uraanimaak]]i, [[kivisüsi|kivisütt]],<ref name="cia" /> [[kaoliin]]i, [[rubiin]]e, [[safiir]]e, [[teemant]]e, [[klaasiliiv]]a, [[grafiit]]i, [[elavhõbe]]dat, [[fosforiit]]i, [[titaanimaak]]i.<ref name="EE" /> Lisaks on palju viljakandvat maad, [[mets]]a ja [[hüdroenergia]] tootmiseks sobivaid [[jõgi|jõgesid]].<ref name="cia" /> Suur osa Malawi maavaradest on põhjalikult läbi uurimata ja kasutusele võtmata. Kaevandatakse üksnes piiratud koguses kivisütt, lubjakivi, rubiine ja safiire. Teadaolevad mineraalivarud miljonites tonnides on järgmised: boksiit (28,8), uraanimaak (12,5), [[monatsiit]]/[[strontsianiit]] (11,0), [[korund]] (8,0), grafiit (2,7), lubjakivi (25,0), rasked mineraalid ([[rutiil]]) (1.395,0), [[vermikuliit]] (2,5), kivisüsi (19,0), [[fosfaadid]] (2,0), [[püriit]] (34,0), klaasiliiv (1,6).<ref name="aid" /> ===Mullastik=== Lõunaosas ja Njassa järve kaldal on valdavalt aluselised [[muld|mullad]], kesk- ja põhjaosas pigem happelised. Levinud on [[punamuld|punamullad]]. Peamised mullatüübid on nende seas ''[[acrisol]]'', ''[[ferralsol]]'', ''[[nitisol]]'' (kõige viljakam), ''[[lixisol]]''. Esineb ka ''[[fluvisol]]''<nowiki>'</nowiki>e, ''[[leptosol]]''<nowiki>'</nowiki>e ja ''[[vertisol]]''<nowiki>'</nowiki>e.<ref name="zqavl" /> Levinud on kolm peamist mullatüüpi. * [[Karbonaatmullad]] (''eutric leptosols''; Lpe) on õhukesed kivised mullad, mis esinevad järskudel nõlvadel ja kivisemal pinnal. Need on erodeerunud ja põllumaana väheväärtuslikud, sobivad eelkõige metsale. Kokku on neid umbes 2 243 390 hektaril. * Malawi kesk- ja lõunaosas on levinud [[leetjad mullad]] (''chromic luvisols''; LVx). Need on punakaskollased rauarikkad mullad [[Lilongwe tasandik]]ul ja lõunapiirkonnas; põllumaana väga väärtuslikud; ulatuvad sügavale ja lasevad hästi vett läbi, kuid sisaldavad [[ferrallitisatsioon|ferrallitiseerunud]] mulda, osaliselt aga lateriitsed ja vähese viljakusega. Kokku on seda tüüpi muldi umbes 2 233 153 ha. Läänepiiri ääres on nendega sarnased mullad (''ferralic cambisols''). * Riigi kesk- ja põhjaosas on punamullad (''haplic lixisols''; LXh). Nende hulka kuuluvad järve- ja jõeäärsete tasandike [[alluviaalmullad]], Shire jõe oru ja [[Phalombe tasandik]]u ''vertisol''<nowiki>'</nowiki>id ning Liwonde ja Balaka piirkonna ''[[mopanosol]]''<nowiki>'</nowiki>id. Kokku on neid umbes 1 671 495 ha.<ref name="aid" /> Suurimad probleemid on [[erosioon]] ja viljakuse vähenemine. ===Veekogud=== [[Pilt:Monoxylon beach Lake Malawi 1557.jpg|pisi|[[Njassa järv]]]] Umbes 91% Malawist jääb [[Zambezi]] jõe [[valgla]] alale. Ainult üks idapoolne ringkond kuulub [[Ruvuma jõgi|Ruvuma jõe]] valglasse.<ref name="aid" /> Malawi suurim veekogu on umbes 580&nbsp;km pikkune [[Njassa järv]]. Järves elab rohkem liike [[kalad|kalu]] kui üheski teises järves kogu maailmas.<ref name="cia" /> Njassa järves on kaks saart, [[Chizumulu]] ja [[Likoma]]. Njassa järve suubuvad lühikesed kärestikulised jõed, järvest voolab välja ainult [[Shire jõgi]], mis suubub Zambezisse.<ref name="aid" /> Teised suuremad järved on [[Malombe]], [[Chilwa]] ja [[Chiuta]]. Chilwa järve valgla on [[äravooluta ala]], mida toidavad [[Shire mägismaa]]lt, [[Zomba platoo]]lt ja [[Mulanje massiiv]]i põhjanõlvalt algavad jõed.<ref name="aid" /> Chilwa järves on [[Chilwa saar|Chilwa]] ja [[Tongwe]] saar. Chiutast voolab välja [[Lugenda jõgi]], mis kuulub Ruvuma jõe valglasse. Chilwa järvel väljavoolu ei ole, kuid üleujutuse korral voolab vesi sealt ümbritseva soise tasandiku kaudu Chiutasse. Suure aurumise tõttu on järve veetase enamasti väga madal.<ref name="aid" /> Suuremad jõed on [[Shire jõgi|Shire]], [[Ruo jõgi|Ruo]], [[Bua jõgi|Bua]], [[Lõuna-Rukuru jõgi|Lõuna-Rukuru]], [[Linthipe jõgi|Linthipe]], [[Songwe jõgi|Songwe]], [[Dwangwa jõgi|Dwangwa]], [[Lilongwe jõgi|Lilongwe]] ja [[Ngalamu jõgi|Ngalamu]].<ref name="aid" /> Väiksemad vooluveekogud on viimase 40 aasta jooksul pikkamööda hooajaliselt kuivama hakanud. Selle on põhjustanud peamiselt intensiivistunud maakasutus ja metsade hävitamine.<ref name="aid" /> [[Põhjavesi|Põhjaveevarud]] on kõikjal võrdlemisi suured.<ref name="aid" /> ===Kliima=== Malawis valitseb [[troopiline mussoonkliima]].<ref name="EE" /> Selgelt eristatavad on kaks perioodi – vihmaperiood kestab novembrist aprilli-maini ja kuivaperiood maist oktoobri-novembrini.<ref name="cia" /> Madalamas lõunaosas võib [[õhutemperatuur|temperatuur]] kõrgele tõusta, kuid mägises põhjaosas on see enamasti mõõdukas.<ref name="cutter" /> Platoodel on novembris keskmiselt 20–23 kraadi ja juulis 14–16 kraadi.<ref name="EE" /> Maist augustini on jahe, temperatuurid jäävad 17 ja 27 kraadi vahele ning langevad kohati ka alla 10 kraadi. Üksikutes kohtades võib juunis ja juulis esineda miinuskraade. Septembrist oktoobrini on kuiv ja kuum ilm, temperatuur jääb 25 ja 37 vahele.<ref name="meteo" /> Sademeid on keskmiselt 1000–1500&nbsp;mm aastas, kõrgemal kuni 2500, orgudes 750&nbsp;mm.<ref name="EE" /><ref name="meteo" /> Vihmaperioodil esineb [[äike]]st ja [[torm]]e, kõige tormisem on tavaliselt märtsi lõpp. Seejärel sademete hulk pikkamisi väheneb ning maist septembrini ei saja peaaegu üldse.<ref name="cutter" /> 95% aasta sademete hulgast sajab alla vihmaperioodil.<ref name="meteo" /> Võib ette tulla pikaajalist [[põud]]a, aga ka [[üleujutus]]i. ===Taimed=== [[Pilt:Wiki nchisiforest.jpg|pisi|Loodus [[Nchisi metsakaitseala]]l]] [[Mets]] katab 27% Malawi alast.<ref name="EE" /> Madalamatel aladel on levinud [[põõsassavann]], [[rohumaa]]d ja [[hõrendik]]ud. Lavamaadel kasvab [[troopiline heitlehine mets]] ja [[okaspuu]]d. Sapitwal kasvab muu hulgas [[bambus]] ja [[seeder]].<ref name="nations" /> Levinud puud on [[mopaanipuu]]d, [[ahvileivapuu]]d, [[akaatsia]]d ja [[mahagonipuu]]d.<ref name="nations" /> [[Miombopuu]] kasvab nii platoodel, mägedes kui ka tihedamate metsadena niiskematel aladel. [[Kuberneripuu]] kasvab platoodel, akaatsiad, ahvileivapuud ja [[kombreetum]]id viljakamal pinnasel.<ref name="LRCOm" /> Teadaolevaid [[äärmiselt ohustatud liik]]e on 25, [[ohustatud liik]]e 14 ja [[ohualdis liik|ohualteid]] 89.<ref name="diversity" /> Riikliku kaitse all on 11 [[taim]]e: ''[[Breonadia microcephala]]'', [[õnne-afseelia]], [[aafrika palmüürapalm]], ''[[Bridelia micrantha]]'', ''[[Burkea africana]]'', [[mopaanipuu]], ''[[Cordyla africana]]'', ''[[Hyphaene crinata]]'', ''[[Khaya anthotheca]]'', [[angoola tiibviljak]] ja ''[[Terminalia sericea]]''.<ref name="terrestrial" /> ===Loomad=== [[Pilt:Baboons, Nyika National Park, Malawi (2490297666).jpg|pisi|püsti|[[Paavian]]id [[Nyika rahvuspark|Nyika rahvuspargis]]]] [[Imetajad|Imetajaid]] on Malawis registreeritud 195 [[liik (bioloogia)|liiki]].<ref name="EE" /> Leidub [[aafrika elevant]]e, [[kaelkirjak]]uid ja [[pühvel|pühvleid]]. Njassa järve kaldal on [[jõehobu]]sid. Levinud on [[suurkudu]]d, [[kabriklased]], [[võsapukk|võsapukid]], [[sassabi]]d, [[gnuu]]d, [[kongoni]]d, [[paavian]]id, mitmesugused [[Koer (perekond)|koerad]], [[sebra]]d, [[tüügassiga|tüügassead]], [[okassiga|okassead]].<ref name="nations" /> Ohustatuks peetakse seitset liiki: [[hüäänkoer]], [[gepard]], [[lõvi]], [[aafrika elevant]], [[teravmokk-ninasarvik]], ''[[Paraxerus palliatus]]'' ja ''[[Rhynchocyon cirnei]]''.<ref name="terrestrial" /> Malawis on kohatud 648 [[linnud|linnuliiki]] 78 sugukonnast, sealhulgas 456 [[paigalind]]u ja 94 Aafrika-sisest [[rändlind]]u, kellest enamik tõenäoliselt pesitseb Malawis; lisaks 77 regulaarset ja 12 eksikülalisest [[palearktis|palearktilist]] lindu. [[Rästaslased|Rästaslast]] ''[[Alethe choloensis]]'' on kohatud ainult Malawi kaguosas ja Mosambiigi põhjaosas. [[Rohulindlased]] ''[[Cisticola nigriloris]]'' ja ''[[Cisticola njombe]]'' ning [[kangurlindlased|kangurlindlane]] ''[[Euplectes psammocromius]]'' elavad ainult Tansaania edelaosas ja Malawi põhjaosas.<ref name="terrestrial" /> Levinud on [[pääsulased]], [[amadiinlased]], [[põõsaslindlased]], [[kärbsenäplased]].<ref name="EE" /> [[Roomajad|Roomajaid]] on 140 liiki 22 sugukonnast. Nende seisukorra kohta pole täpseid andmeid. Usutakse, et 12 liiki on Malawi [[endeem]]id. Nende seas on [[gekolased]] ''[[Lygodactylus bonsi]]'' ja ''[[Lygodactylus chobiensis]]'', [[kameeleonlased]] ''[[Rhampholeon platyceps]]'', ''[[Rhampholeon chapmani]]''; ''[[Trioceros goetzei nyikae]]''; [[skinklased]] ''[[Melanoseps ater ater]]'', ''[[Mabuya maculilabris maculilabris]]'', ''[[Panaspis wahlbergii]]'', ''[[Proscelotes mlanjensis]]'', ''[[Eumecia anchietae johnstonii]]''; [[vöösabalased]] ''[[Chamaesaura macrolepis miopropus]]'' ja ''[[Platysaurus mitchelli]]''. Haruldased on Malawis ka ''[[Rhampholeon brachyurus]]'', skinklane ''[[Sepsina tetradactyla]]'' ja [[kumerkilpkonlased|kumerkilpkonlane]] ''[[Geochelone pardalis babcocki]]''.<ref name="terrestrial" /> [[Maolised|Madudest]] on esindatud 6 [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]]: ''[[Colubridae]]'' sugukonna madudest on esindatud [[bumslang]], ''[[Crotaphopeltis hotamboeia]]'', ''[[Crotaphopeltis tornieri]]'', ''[[Dipsadoboa aulica]]'', ''[[Dipsadoboa flavida]]'', ''[[Dasypeltis medici]]'', ''[[Dasypeltis scabra]]'', ''[[Philothamnus hoplogaster]]'', ''[[Philothamnus ornatus]]'', ''[[Philothamnus punctatus]]'', ''[[Thelotornis capensis]]'', ''[[Thelotornis mossambicanus]]'', ''[[Telescopus semiannulatus]]''. ''[[Lamprophiidae]]'' sugukonnast on esindatud [[pinnaserästik]] ''[[Atractaspis bibronii]]'', ''[[Aparallactus capensis]]'', ''[[Aparallactus guentheri]]'', ''[[Amblyodipsas polylepis]]'', ''[[Duberria shirana]]'', ''[[Gonionotophis capensis]]'', ''[[Gonionotophis nyassae]]'', ''[[Hemirhagerrhis nototaenia]]'', ''[[Lycodonomorphus leleupi]]'', ''[[Lycodonomorphus rufulus]]'' ja ''[[Lycodonomorphus obscuriventris]]'', ''[[Lycophidion acutirostre]]'', ''[[Lycophidion capense]]'', ''[[Lycophidion semiannule]]'', ''[[Polemon christyi]]'', ''[[Prosymna ambigua]]'', ''[[Prosymna pitmani]]'', ''[[Prosymna stuhlmanni]]'', ''[[Psammophis angolensis]]'', ''[[Psammophis orientalis]]'', ''[[Psammophis lineatus]]'', ''[[Psammophis subtaeniatus]]'', ''[[Psammophylax tritaeniatus]]'', ''[[Psammophylax variabilis]]'', ''[[Pseudaspis cana]]'', ''[[Rhamphiophis oxyrhynchus]]'', ''[[Rhamphiophis rostratus]]''.  [[Mürknastiklased|Mürknastiklastest]] on esindatud [[kitsaspea-mamba]] ja maailma [[mürkmadu|mürgiseimate madude]] hulka liigitatud madu [[must mamba]]. [[Tripiaspiid]]i perekonnast maoliigid ''[[Elapsoidea boulengeri]]'' ja ''[[Elapsoidea semiannulata]]''. [[Kobra]] perekonnast liigid ''[[Naja annulifera]]'', ''[[Naja crawshayi]]'', ''Naja melanoleuca'' ([[must-valge kobra]]), ''[[Naja mossambica]]'' ja [[sülitavad kobrad|sülitav kobra]] ''Naja nigricollis'' ([[mustkael-kobra]]). Inimeste suhtes mürkmadudena liigitatud madudest elavad siin veel ka ilusate [[mao soomused|soomustega]] [[rästiklased]]: [[gabooni aafrikarästik]], [[lärmakas aafrikarästik]], [[rombiline kärnrästik]] ja ''[[Atheris nitschei]]'', ''[[Atheris rungweensis]]'', ''[[Causus defilippii]]'', ''[[Causus resimus]]'' ja ''[[Proatheris superciliaris]]''. [[Pimemadulased|Pimemadulastena]] aga ''[[Afrotyphlops schlegelii]]'', ''[[Afrotyphlops obtusus]]''. [[Ahassuumadulased|Ahassuumadulasi]] leidub kaks liiki ''[[Leptotyphlops incognitus]]'' ja ''[[Myriopholis ionidesi]]''.  [[Kalad|Kalaliike]] on üle 800, neist 90% on Malawi endeemid. Malawi on üks maailma kalarikkamaid riike. Njassa järves on esindatud umbes 15% maailma mageveekalade liikidest. 95% neist on [[kirevahvenlased]] triibusest ''[[Haplochromini]]''.<ref name="terrestrial" /> Njassa järves elab kokku 386 liiki kirevahvenlasi, enamik neist endeemid.<ref name="EE" /> Malawis elab 172 liiki [[limused|limuseid]], hinnanguliselt on 47 neist Malawi endeemid.<ref name="terrestrial" /> [[Kahepaiksed|Kahepaikseid]] on teada 74 liiki, sealhulgas kaks [[siugkonnalised|siugkonnalist]] ja 72 [[päriskonnalised|konnaliiki]].<ref name="terrestrial" /> Nende seas on seitse endeemset liiki.<ref name="diversity" /> ===Looduskaitse=== Malawis on viis [[rahvuspark]]i, 66 metsakaitseala, neli [[loodusreservaat]]i, kolm [[botaanikaaed]]a ja kolm looduskaitseala.<ref name="diversity" /> [[Njassa järve rahvuspark]] on kantud [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse.<ref name="parand" /> ====Rahvuspargid==== * [[Njassa järve rahvuspark]] * [[Kasungu rahvuspark]] * [[Lengwe rahvuspark]] * [[Liwonde rahvuspark]] * [[Nyika rahvuspark]] ===Keskkonnaprobleemid=== Malawi suuremad keskkonnaprobleemid on metsade hävimine, mulla kurnamine, vee saastumine põllumajandus-, tööstus- ja olmereostuse tagajärjel ning kudemisalade mudastumine, mis ohustab kalapopulatsiooni.<ref name="cia" /> [[Biodiversiteet|Bioloogilist mitmekesisust]] ohustavad [[invasiivne liik|invasiivsed võõrliigid]], sealhulgas [[vesihüatsint]], [[vesisalat]] ja ''[[Salvinia molesta]]'', mis võivad veekogude pinnad paksu vaibana katta.<ref name="diversity" /> Esineb ka [[salaküttimine|salaküttimist]], sealhulgas haruldaste loomade tapmist söögiks või [[suveniir]]ina müümiseks. Aastal 1992 hävitati näiteks [[Majete reservaat|Majete reservaadist]] kõik elevandid. Chilwa järve ümbruses tapetakse igal aastal üle miljoni linnu.<ref name="diversity" /> ==Riik== [[Pilt:Arthur Peter Mutharika 2014 (cropped).jpg|pisi|püsti|President [[Arthur Peter Mutharika]]]] ===Riigikord=== Malawi on [[presidentaalne vabariik]]. Kehtib [[mitmeparteisüsteem]]. [[Valimisõigus]] on vähemalt 18-aastastel isikutel.<ref name="cia" /> Naised said valimisõiguse juba enne riigi iseseisvumist (aastal 1961). Praegune [[Malaei põhiseadus|põhiseadus]] kehtib [[18. mai]]st [[1995]]. Seda on korduvalt muudetud.<ref name="cia" /> Malawit peetakse osaliselt vabaks riigiks.<ref name="EE" /> Malawi rahvuspüha on iseseisvuspäev (vabariigi päev) 6. juuli.<ref name="cia" /> ===President=== {{vaata|Malawi president}} Malawi [[riigipea]] on [[president]], kes on ühtlasi [[valitsusjuht]]. Presidendi ametis on alates [[31. mai]]st [[2014]] [[Arthur Peter Mutharika]]. Asepresident on [[Saulos Chilima]].<ref name="cia" /> President on ka [[kaitsejõudude juhataja]]. Presidendi valib rahvas otsestel valimistel, mis peetakse samaaegselt parlamendivalimistega. Sama inimese võib presidendi ametisse valida kõige rohkem kahel korral. Presidendiks võib kandideerida sünnilt või päritolult Malawi [[kodanik]], kes on vähemalt 35-aastane.<ref name="const" />. Valimiste tulemus otsustatakse [[lihthäälteenamus]]ega. Asepresidendi kandidaadi valib presidendikandidaat ja ta osutub valituks koos presidendiga. President võib ametisse määrata ka teise asepresidendi, kes ei tohi kuuluda temaga samasse erakonda.<ref name="eisa" /> Ametisolev president Arthur Peter Mutharika on ühtlasi ka kaitseminister ja politseijõudude juhataja.<ref name="list" /> Presidendi ametiaeg kestab viis aastat. Viimati toimusid presidendivalimised 20. mail 2014, järgmised korralised valimised on ette nähtud mais 2019.<ref name="cia" /> ===Valitsus=== Valitsusjuht on president. Ta määrab ametisse valitsuskabineti.<ref name="cia" /> [[24. juuni]]l [[2014]] ametisse astunud valitsuskabinetis on 20 liiget.<ref name="list" /> Malawis on 18 ministeeriumi.<ref name="6rTY2" /> ===Parlament=== {{vaata|Rahvuskogu (Malawi)}} [[Pilt:Parliament Building of Malawi.jpg|pisi|Parlamendihoone]] Malawi [[parlament]] on ühekojaline 193-liikmeline [[Rahvuskogu (Malawi)|Rahvuskogu]]. Selle liikmed valitakse viieks aastaks.<ref name="cia" /> Põhiseaduse järgi oli varem ette nähtud ka 80-kohaline [[ülemkoda|senat]],<ref name="eisa" /> kuid seda kokku ei kutsutud ning 2001. aasta põhiseadusemuudatusega see kaotati.<ref name="M0ZZv" /> Parlamenti võib kandideerida vähemalt 21-aastane Malawi kodanik, kes oskab piisaval tasemel inglise keelt ja keda ei ole viimase seitsme aasta jooksul ebaausate tegude eest kohtus süüdi mõistetud. Kandideerida ei saa ka vastutusvõimetuks tunnistatud isikud, sõjaväelased ja politseinikud.<ref name="const" /> Ametisolev parlament valiti 20. mail 2014. Enim kohti sai [[Demokraatlik Arengupartei]] (114), [[Malawi Kongressipartei]] sai 26, [[Ühendatud Demokraatlik Rinne]] 17, sõltumatud 32 ja teised 4 kohta.<ref name="cia" /> ===Parteid=== Malawi suuremad [[erakond|erakonnad]] on [[Demokraatlik Arengupartei]] (''Democratic Progressive Party'', DPP; esimees [[Peter Mutharika]]), [[Malawi Kongressipartei]] (''Malawi Congress Party'', MCP; esimees [[Lazarus Chakwera]]), [[Ühendatud Demokraatlik Rinne]] (''United Democratic Front'', UDF; esimees [[Atupele Muluzi]]), Rahvapartei (''People's Party'', PP; esimees [[Joyce Banda]]) ja [[Demokraatia Liit]] (''Alliance for Democracy'', AFORD; esimees [[Godfrey Shawa]]).<ref name="cia" /> ===Õigussüsteem=== Malawi õigussüsteem põhineb [[inglise õigus]]el. Kohtusüsteem on kolmeastmeline. Ülemkohus on kõrgem [[apellatsioonikohus]], alama astme moodustavad kõrgem kohus ja magistraadikohtud. Madalamal astmel on kohalikud ja traditsioonilised kohtud.<ref name="cia" /> Malawis on mitmesuguseid [[inimõigused|inimõigustega]] seotud probleeme, sealhulgas ebainimlikud vanglatingimused, politseivägivald, meelevaldsed vahistamised, [[inimkaubandus]], vägivald naiste suhtes, [[gei]]de diskrimineerimine, lapstööjõu kasutamine. Levinud on [[korruptsioon]].<ref name="XCC1N" /> [[Surmanuhtlus]]t kaotatud ei ole, kuid sellele on kehtestatud [[moratoorium]]. Hukkamisi ei ole pärast 1992. aastat täide viidud.<ref name="9hgpN" /> ===Sümbolid=== Põhiseaduse järgi on Malawi riiklikud sümbolid [[Malawi lipp|riigilipp]], [[Malawi vapp|riigivapp]], [[Mulungu dalitsa Malaŵi|hümn]] ja riigipitsat.<ref name="const" /> ===Pealinn=== [[Pilt:Lilongwe Nico Centre area.JPG|pisi|Lilongwe linnapilt]] [[Pilt:ILRI, Stevie Mann - Household takes refuge from the rain in central Malawi.jpg|pisi|Maja Malawi keskosas]] [[Pilt:Nyika Highlands, from the M1 road.jpg|pisi|[[Nyika platoo]]]] Malawi [[pealinn]] on [[Lilongwe]]. Linn asub riigi keskosas. Lilongwes elas 2011. aastal 772 000 inimest.<ref name="cia" /> Lilongwe on suurim linn, majanduskeskus ja transpordisõlm. Linn sai nime [[Lilongwe jõgi|Lilongwe jõe]] järgi. Kuni [[1975]]. aastani oli pealinn [[Zomba]]. ===Haldusjaotus=== Malawi jaguneb kolmeks piirkonnaks, mis omakorda jagunevad kokku 28 ringkonnaks. {| | rowspan="2" | [[Pilt:MW-Districts.svg|raamita]]</td> | colspan="2" valign=bottom | ; Piirkonnad * [[Põhjapiirkond (Malawi)|Põhjapiirkond]] (punane) * [[Keskpiirkond (Malawi)|Keskpiirkond]] (kollane) * [[Lõunapiirkond (Malawi)|Lõunapiirkond]] (roheline) ; Ringkonnad |- | valign=top | # [[Dedza ringkond]] # [[Dowa ringkond]] # [[Kasungu ringkond]] # [[Lilongwe ringkond]] # [[Mchinji ringkond]] # [[Nkhotakota ringkond]] # [[Ntcheu ringkond]] # [[Ntchisi ringkond]] # [[Salima ringkond]] # [[Chitipa ringkond]] # [[Karonga ringkond]] # [[Likoma ringkond]] # [[Mzimba ringkond]] # [[Nkhata Bay ringkond]] | valign="top" | <ol start=15> <li> [[Rumphi ringkond]] <li> [[Balaka ringkond]] <li> [[Blantyre ringkond]] <li> [[Chikwawa ringkond]] <li> [[Chiradzulu ringkond]] <li> [[Machinga ringkond]] <li> [[Mangochi ringkond]] <li> [[Mulanje ringkond]] <li> [[Mwanza ringkond]] <li> [[Nsanje ringkond]] <li> [[Thyolo ringkond]] <li> [[Phalombe ringkond]] <li> [[Zomba ringkond]] <li> [[Neno ringkond]]</ol> |} ===Riigikaitse=== Malawi kulutused [[riigikaitse]]le moodustasid 2012. aastal 0,93% [[sisemajanduse kogutoodang]]ust.<ref name="cia" /> Väeteenistus on vabatahtlik. Teenistusse võivad astuda vähemalt 18-aastased keskharidusega isikud.<ref name="cia" /> Malawi [[maavägi]] koosneb kahest laskurrügemendist ja ühest langevarjurügemendist. [[Lennuvägi|Lennuväel]] on kümmekond lennukit. [[Merevägi|Mereväes]] teenib paarsada inimest, kes opereerivad peamiselt [[patrull-laev]]u Njassa järvel. Malawi kaitsevägi on osalenud [[rahuvalve]]- ja humanitaaroperatsioonidel [[Rwanda]]s, [[Sudaan]]is, [[Kongo DV|Kongo Demokraatlikus Vabariigis]] ja mujal Aafrikas.<ref name="1IRw6" /> ===Rahvusvahelised suhted=== Malawi ja Tansaania vahel käib vaidlus piiri üle. Malawi peab enda omaks kogu Njassa järve ala kuni Tansaania rannikuni, Tansaania aga väidab, et piir peaks kulgema järve keskelt. Konflikt ägenes 2012. aastal pärast seda, kui Malawi andis Suurbritannia ettevõttele litsentsi järve naftavarude uurimiseks.<ref name="cia" /> ====Kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse==== Malawi on järgmiste organisatsioonide liige:<ref name="cia" /> {{veerud}} * [[Aafrika Arengupank]] * [[Aafrika, Kariibi ja Vaikse Ookeani Riikide Grupp]] * [[Aafrika Liit]] * [[Demokraatiate Ühendus]] * [[G-77]] * [[Ida- ja Lõuna-Aafrika Ühisturg]] * [[Interpol]] * [[Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioon]] * [[Lõuna-Aafrika Arenguühendus]] * [[Maailma Kaubandusorganisatsioon]] * [[Maailma Terviseorganisatsioon]] * [[Maailma Tolliorganisatsioon]] * [[Maailma Turismiorganisatsioon]] * [[MINURSO]] * [[Mitteühinemisliikumine]] {{veerud-piir}} * [[MONUSCO]] * [[Multilateraalne Investeeringute Tagamise Agentuur]] * [[Parlamentidevaheline Liit]] * [[Rahvaste Ühendus]] * [[Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur]] * [[Rahvusvaheline Ametiühinguliit]] (NGOs) * [[Rahvusvaheline Agraararengu Fond]] * [[Rahvusvaheline Arenguassotsiatsioon]] * [[Rahvusvaheline Finantskorporatsioon]] * [[Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon]] * [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee]] * [[Rahvusvaheline Punase Risti ja Punase Poolkuu Ühingute Föderatsioon]] * [[Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank]] * [[Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon]] (korrespondent) * [[Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit]] {{veerud-piir}} * [[Rahvusvaheline Telekommunikatsioonisatelliitide Organisatsioon]] * [[Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon]] * [[Rahvusvaheline Tööorganisatsioon]] * [[Rahvusvaheline Valuutafond]] * [[UNAMID]] * [[UNESCO]] * [[UNOCI]] * [[Ülemaailmne Intellektuaalse Omandi Organisatsioon]] * [[Ülemaailmne Meteoroloogiaorganisatsioon]] * [[Ülemaailmne Postiliit]] * [[ÜRO]] * [[ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverents]] * [[ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon]] * [[ÜRO Tööstusliku Arengu Organisatsioon]] {{veerud-lõpp}} ====Suhted Eestiga==== [[Eesti]] sõlmis Malawiga [[diplomaatilised suhted]] [[20. juuli]]l [[2011]]. Malawi diplomaatiline esindaja Eestis on [[ajutine asjur]] [[Oliver M. C. Kumbambe]] Malawi suursaatkonnas [[Berliin]]is.<ref name="ev5Bp" /> Eestil Malawis diplomaatilist esindust ei ole. Eesti kodanikud peavad Malawisse reisimiseks taotlema [[Rahvaste Ühendus]]e [[viisa]]. ==Rahvastik== [[Pilt:Schoolchildren in Malawi.jpg|pisi|Malawi lapsed]] Malawi [[rahvaarv]] 2014. aasta juulis oli hinnanguliselt 17 377 468. Rahvaarvult on Malawi 64. riik.<ref name="cia" /> [[Rahvaloendus]] toimus viimati 2008. aastal.<ref name="who1" /> Malawis elavad peamiselt [[bantu keeled|bantu keeli]] kõnelevad rahvad, mõnevõrra on ka [[Aasia]] ja [[Euroopa]] päritolu inimesi. Suurematest rahvastest moodustavad [[njandžad]] (tševad) 38,4%, [[lomved]] 17,6%, [[jaod]] 13,5%, [[ngonid]] 11,5%, [[tumbukad]] 8,8%, [[senad]] 3,6%, [[tongad]] 2,1%, [[njakjusad]] 1% ja teised 3,5% rahvastikust.<ref name="cia" /> [[Kristlus|Kristlasi]] oli 2008. aastal hinnanguliselt 82,6%, [[muslim]]eid 13% ja teisi 1,9%, usku ei pidanud oluliseks 2,5% inimestest.<ref name="cia" /> Elueaootus sünnihetkel oli 2014. aastal hinnanguliselt 59,99 aastat (194. koht maailmas), meeste elueaootus oli 58,04 ja naiste oma 61,97 aastat. [[Mediaanvanus]] oli 2014. aastal 16,3, ligi 47% elanikest on kuni 14-aastased ja vaid 5,8% vanemad kui 55-aastased. Rahvastiku kasvutempo oli 3,33% (6. maailmas), [[sündimuskordaja]] 41,8 sündi 1000 elaniku kohta (7. maailmas), [[suremuskordaja]] 8,74 surma 1000 elaniku kohta.<ref name="cia" /> Malawi on [[Rahvastikutihedus|tihedalt asustatud]]. Kõige tihedam on asustus Njassa järve ääres ja Shire'i jõe orus, hõredam aga põhjaosa platoodel.<ref name="EE" /> [[Linn]]ades elas 2011. aastal 15,7% inimestest, [[linnastumine|linnastumise]] tempo aastatel 2010–2015 on hinnanguliselt 4,2% aastas.<ref name="cia" /> Suuremad linnad on pealinn [[Lilongwe]], [[Blantyre (Malawi)|Blantyre]], [[Mzuzu]], [[Zomba]], [[Kasungu]], [[Mangochi]]. Malawi naine sünnitab keskmiselt 5,66 last. Selle näitaja poolest on Malawi maailma riikide seas 8. kohal. Naised sünnitavad esimese lapse keskmiselt 18,9-aastaselt. Emade suremus sünnitamisel oli 2010. aastal 460 surma 100 000 elussünni kohta, vastsündinute suremus 48,01 tuhande elussünni kohta.<ref name="cia" /> ===Keeled=== [[Pilt:St. Louis Montfort Parish, Balaka, Malawi.jpg|pisi|Kirik [[Limbe]] lähedal]] Ametlik keel on [[inglise keel]] ja see on väga laialt levinud, eriti linnades.<ref name="cia" /> Suurem osa rahvast kõneleb mitmesuguseid [[bantu keeled|bantu keeli]]. Üldkasutatav on [[njandža keel]] (tševa keel), mida ka kõigile lastele algkoolis õpetatakse.<ref name="tribes" /> Levinud on ka [[jao keel]] (eelkõige riigi lõunaosas Njassa järve ääres) ja [[tumbuka keel]] (peamiselt riigi põhjaosas). Kõneldakse ka paljusid teisi keeli, sealhulgas [[lomve keel|lomve]], [[ngoni keel|ngoni]], [[sena keel|sena]], [[tonga keel (Malawi)|tonga]] ja [[njakjusa keelt]],<ref name="cia" />, mis on enamasti väga sarnased mõnega kolmest peamisest keelest.<ref name="tribes" /> ===Religioon=== Tänapäeva Malawi rahvast on suurem osa [[kristlus|kristlased]]. Teine levinum usk on [[islam]]. Malawi alal elanud [[loodususund|loodususku]] hõimudele tõid ristiusu [[19. sajand]]i lõpus [[David Livingstone]] ja teised lääne [[misjonär]]id. Esialgu oldi uue usu suhtes vaenulikud, kuid see võeti kiiresti omaks ja tänapäevaks on see kohalikud usutraditsioonid peaaegu välja suretanud. Kohati on kristlus küll ka kohaliku usundiga segunenud ja praktiseeritakse ka vanu rituaale ja tseremooniaid.<ref name="usk" /> Kõikjal peetakse kohalikus keeles [[jumalateenistus]]i. Linnades ja Euroopa päritoluga inimeste asualadel peetakse jumalateenistusi ka inglise keeles.<ref name="usk" /> Islamiusu tõid [[araablased|araablastest]] orjakaupmehed, kes 19. sajandi alguses Njassa järve kaldal maabusid. Kõige rohkem [[muslim]]eid ongi järve lõunakalda piirkonnas elavate [[jaod]]e seas. [[Balaka]], [[Machinga]] ja [[Mangochi]] piirkonnas on peaaegu igas külas [[mošee]] ning tüdrukud kannavad pearätikuid.<ref name="usk" /> Usukonfliktid kristlaste ja muslimite vahel on äärmiselt harvad. Tavaliselt peitub konfliktide põhjus hoopis poliitikas ning hõimu- ja usuidentiteet tõuseb esile ainult valimiste ajal.<ref name="usk" /> ==Majandus== [[Pilt:5 kwacha.jpg|pisi|Viiekvatšane rahatäht]] Malawi on üks maailma vaesemaid riike. Alla vaesuspiiri elas 2004. aastal 53% inimestest. Majanduses domineerib [[põllumajandus]], mis toidab umbes 80% rahvastikust ning moodustab kolmandiku [[sisemajanduse kogutoodang]]ust ja umbes 90% ekspordist. Üle poole ekspordist moodustab [[tubakas]]. Riik sõltub välisabist, mida saadakse [[IMF|Rahvusvaheliselt Valuutafondilt]], [[Maailmapank|Maailmapangalt]] ja üksikutelt välisriikidelt. Majandusarengut pärsib muu hulgas vilets haridustase, [[AIDS]], puudulik [[taristu]] ning energia- ja veevarustus, administratiivne suutmatus ja [[korruptsioon]].<ref name="cia" /> Töötavaid inimesi on kokku 5,747 miljonit (2007. aasta hinnang). Aastal 2003 töötas põllumajanduses 90% ning [[tööstus]]es ja [[teenindus]]es 10% tööjõust.<ref name="cia" /> Sisemajanduse kogutoodang 2013. aastal oli hinnanguliselt umbes 15 miljardit [[USA dollar]]it, kogutoodang inimese kohta ostujõupariteedi järgi oli 900 dollarit (221. kohal maailmas).<ref name="cia" /> Põllumajanduse osakaal sisemajanduse kogutoodangus oli 2013. aastal 29,4%, tööstuse osakaal 18,9% ja teenuste osakaal 51%.<ref name="cia" /> Teenindussektor loob üle poole sisemajanduse kogutoodangust. Peamised valdkonnad on [[turism]], [[jaekaubandus]], [[transport]], [[haridus]], [[tervishoid]], [[telekommunikatsioon]] ja [[pangandus]]. [[Malawi börs]] asutati [[1994]]. aastal ja esimese ettevõtte aktsiad noteeriti börsil [[1996]]. aastal.<ref name="95GVE" /> ===Põllumajandus=== [[Pilt:Groundnut harvesting in Malawi.jpg|pisi|Maapähklisaagi koristamine]] Suurem osa põlluharimiseks kõlbulikust maast asub Malawi kesk- ja lõunaosas. Suurem osa põllumajandussaaduste tootjatest on väikemaapidajad, kelle põllumaa suurus on 0,5–1,5 [[hektar]]it. Põllud on tihti jõgede ääres, märgaladel või mäenõlvadel. Sama maalappi haritakse aastast aastasse ja maa [[viljakus]] väheneb pidevalt.<ref name="diversity" /> Peamiselt kasvatatakse [[tubakas|tubakat]], [[suhkruroog]]u, [[puuvill]]a, [[teepõõsas|teepõõsaid]], [[mais]]i, [[kartul]]it, [[maniokk]]i, [[sorgo]]t, [[kaunviljad|kaunvilju]], [[maapähklid|maapähkleid]], [[makadaamiapähkel|makadaamiapähkleid]], [[veis]]eid, [[kodukits]]i, [[siga|sigu]] ja [[lambad|lambaid]].<ref name="cia" /> Mais on põhitoidus ja seda kasvatatakse praktiliselt kõigis väikemajapidamistes. Levinud on ka [[hirss]], [[riis]], [[Banaan (perekond)|banaan]], [[tungpuu]] ja [[kiinapuu]].<ref name="EE" /> Malawis on üldiselt väga viljakas pinnas, kuid maa on kurnatud ja väikemaapidajad ei jaksa [[väetis]]t osta. Aeg-ajalt esineb [[põud]]a ja vili ikaldub. Aastatuhande alguses oli järjest mitu [[ikaldus]]aastat ning 2005. aastaks süvenes see kriisiks ja riik oli sunnitud välismaalt toiduabi paluma. ===Tööstus=== Malawi peamine tööstusharu on [[toiduainetetööstus]], eelkõige tee- ja suhkrutööstus. Oluline roll on tubakatööstusel. Toodetakse ka [[saematerjal]]i, [[tsement]]i ja teisi [[ehitusmaterjal]]e, [[väetis]]t ja mitmesuguseid [[tarbekaup]]u.<ref name="cia" /> ===Energeetika=== Malawi [[elektrienergia]] toodang oli 2010. aastal hinnanguliselt 1,973 miljardit kWh ja tarbimine 1,835 miljardit kWh. Elektrijaamade installeeritud võimsus oli 287 000&nbsp;kW. [[Hüdroenergia]] moodustas 99,7% toodangust. Selle näitaja poolest on Malawi maailmas 4. kohal<ref name="cia" /> Hüdroelektrijaamad paiknevad Shire'i jõel. Elektrienergia on kättesaadav 5–10 protsendile elanikest. Linnades on elektrivarustus parem, kuid maal on vaid üksikud majapidamised elektrivõrguga ühendatud. Ainuke elektrienergia tootja Malawis on riiklik ettevõte [[ESCOM]]. ===Transport=== [[Pilt:2010-10-21 13-12-21 Malawi - Njolomole.JPG|pisi|Maantee Blantyre ja Lilongwe vahel]] [[Pilt:Blantyre Railway Station.JPG|pisi|püsti|Blantyre raudteejaam]] Malawis on 2013. aasta seisuga 32 [[lennujaam]]a, neist 7 kattega<ref name="cia" /> Rahvusvahelisi lennujaamu on kaks: [[Lilongwe lennujaam]] ja [[Chileka lennujaam]] [[Blantyre (Malawi)|Blantyre]] lähedal. [[Malawian Airlines]] opereerib regionaalseid liine. Kuni 2013. aastani tegutses 1964. aastal asutatud [[Air Malawi]]. Raudteede kogupikkus on 797&nbsp;km. Raudtee on [[Kitsarööpmeline raudtee|kitsarööpmeline]] (1067&nbsp;mm). Raudteeliin ulatub Sambia piirilt [[Mchinji]]st läbi Lilongwe Blantyre ja [[Makhanga]]ni. [[Nkaya]]s lahkneb sellest itta suunduv liin, mis viib [[Nayuchi]] kaudu [[Nacala]] sadamasse Mosambiigi rannikul. Tansaaniaga rongiühendus puudub, sest [[rööpmelaius]] on erinev. Maanteid on 15 450&nbsp;km, sealhulgas kattega teid 6951&nbsp;km. Liiklus on vasakpoolne. Veeteid Njassa järvel ja Shire'i jõel on kokku 700&nbsp;km. Suuremad järvesadamad on [[Chipoka]], [[Monkey Bay]], [[Nkhata Bay]], [[Nkhotakota]] ja [[Chilumba]]<ref name="cia" /> ===Kommunikatsioon=== Aastal 2012 oli Malawis 227 300 [[lauatelefon]]i ja 4,42 miljonit [[mobiiltelefon]]i kasutajat.<ref name="cia" /> (29% elanikest).<ref name="who1" /> Telefoniliine on oluliselt rohkem linnades. Ka mobiililevi on valdavalt linnades ja nende ümbruses. [[Internet]]ikasutajaid oli 2009. aastal 716 400.<ref name="cia" /> 2012. aastal oli juurdepääs internetile ikka veel umbes neljal protsendil elanikest.<ref name="m9RNs" /> ===Väliskaubandus=== Malawi [[eksport]]is 2013. aastal hinnanguliselt 1,427 miljardi [[USA dollar]]i eest. Peamised ekspordiartiklid olid [[tubakas]] (53%), [[Tee (jook)|tee]], [[suhkur]], [[puuvill]], [[kohvioad]], [[maapähklid]], puidutooted, [[rõivad]]. Peamised ekspordi sihtriigid olid 2012. aastal [[Kanada]] (10,6%), [[Zimbabwe]] (9,3%), [[Saksamaa]] (7,3%), [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] (6,6%), [[Venemaa]] (6,5%), [[Ameerika Ühendriigid]] (6,1%) ja [[Hiina]] (4,2%).<ref name="cia" /> 2013. aasta hinnanguline [[import|impordimaht]] oli 2,42 miljardit USA dollarit. Peamised impordiartiklid olid [[toiduained]], [[nafta]]tooted, [[pooltooted]], tarbekaubad, [[transpordivahend]]id. Peamised impordipartnerid olid 2012. aastal Lõuna-Aafrika Vabariik (27%), Hiina (16,6%), [[India]] (8,7%), Sambia (8,5%), Tansaania (5,1%) ja Ameerika Ühendriigid (4,3%).<ref name="cia" /> ===Meedia=== Levinuim [[meedia]]kanal on [[raadio]]. Kõige suurema levialaga on erakanal Zodiac, tegutseb ka riigiraadio ja kümmekond era- ja kohaliku kogukonna raadiot. Ainuke üleriiklik [[telekanal]] on riiklik [[Malawi televisioon]], linnades tegutseb ka mitu erakanalit, nähtavad on ka paljud rahvusvahelised kanalid. [[Malawi Broadcasting Corporation]] on riigi ringhääling, mis edastab saateid kahes raadiokanalis ja Malawi televisioonis. Tegutseb [[Malawi uudisteagentuur]]. Suuremad [[ajaleht|ajalehed]] on [[The Daily Times]] ja [[The Nation]]. Ajalehtedel on ka veebiversioonid. ===Valuuta=== Malawi rahaühik on [[Malawi kvatša|kvatša]] (ISO 4217: MWK). Kvatša jaguneb sajaks [[tambala]]ks. Kuni [[1971]]. aastani oli kasutusel [[Malawi nael]]. ==Haridus== [[Pilt:Localschool.JPG|pisi|Maghemo kool Karongas]] [[Pilt:Universityofmalwai.jpg|pisi|Malawi Ülikool]] Otsest [[koolikohustus]]t Malawis ei ole, kuigi põhiseadus sätestab, et igaühele peab olema tagatud vähemalt viieklassiline tasuta [[põhiharidus]].<ref name="qB3DY" /> Kulutused haridusele moodustavad 5,4% rahvuslikust kogutoodangust (2011). Selle näitaja poolest on Malawi maailma riikide seas 60. kohal.<ref name="cia" /> [[Kirjaoskus]] 15-aastaste ja vanemate seas oli 2010. aastal hinnanguliselt 74,8% (meeste seas 81,1% ja naiste seas 68,5%).<ref name="cia" /> Põhikoolid on riiklikud ja neis õppimine on tasuta. Põhikool on 8-klassiline. Tasuta põhiharidus seati sisse [[1994]]. aastal, õpilaste arv kasvas plahvatuslikult, kuid kohe jäi väheks nii koolikohti kui ka õpetajaid. Ametlikult peaksid põhikoolis käima lapsed vanuses 6–13, tegelikult on aga suur osa õpilastest palju vanemad, sest õppimisse tekib olude sunnil pause või jäädakse kursust kordama.<ref name="ripple" /> Hariduse omandamist takistavad nii vaesusest kui ka tervisest tingitud probleemid. Muu hulgas AIDSi leviku tõttu on palju [[orb]]e. Vanematel endal puudub tihti haridus ja seetõttu ei kipu nad ka oma laste puhul seda oluliseks pidama. Laste tööjõudu vajatakse kodus, eriti maal on koolid tihti kaugel ja koolitee läbimine võib kesta mitu tundi. Paljud lapsed on haiged, alatoitunud ja kasvult kängus. Koolitee jääb tihti pooleli varajase [[abielu]] või [[rasedus]]e tõttu.<ref name="edu" /> Malawit iseloomustab suur kooliealiste laste osakaal rahvastikus. Koole on liiga vähe, veelgi vähem on kooliks sobivaid hooneid ja tihti toimuvad tunnid ajutistes varjualustes või ülerahvastatud ruumides. Õppevahendid puuduvad, [[labor]]id ja õppeklassid on ainult üksikutes koolides, mis on õpilastest veelgi kaugemal.<ref name="edu" /> Klassiruumid asuvad väga lihtsates hoonetes, tihti pole ei tahvleid, pinke ega [[õpik]]uid. Elektrivarustus on väga üksikutes koolides. Õpetatakse ka lageda taeva all, mis tähendab, et halva ilma korral võivad tunnid ära jääda.<ref name="ripple" /> Kvalifitseeritud [[õpetaja]]test on suur puudus, tihti on õpetajatel endalgi võrdlemisi napp haridus. Õpetajate arv koolides ei sõltu õpilaste arvust ja seetõttu varieerub klassi suurus märkimisväärselt (20–100 õpilast). Ka piirkondlikult on olukord väga erinev, Põhjapiirkonnas on koolisüsteem kõige paremas seisus. Ka linnades on koolid oluliselt paremal järjel kui maal.<ref name="edu" /> Õpetajate puudus on tingitud osalt sellest, et neid ei jõuta koolitada, lisaks aga peavad koolid õpetajatele eluasemed ehitama, see aga on maakoolide jaoks liiga kallis. Õpetamine on küll tasuta, aga lapsevanematel tuleb hankida [[koolivorm]]id ning [[vihik]]ud ja muud koolitarbed. Umbes 70% kooliteed alustanud lastest lõpetab põhikooli, maakoolides on lõpetajaid veelgi vähem, kohati alla 20%, umbes 20% jääb klassikursust kordama, mõnikord ka mitu korda. Osa õppekavas ette nähtud asju jääb õpetamata sel põhjusel, et puuduvad õppevahendid.<ref name="ripple" /> [[Gümnaasium]] on neljaklassiline (2+2). Gümnaasiumide seas on nii riiklikke kui ka erakoole ja kõigis on [[õppemaks]]. Ainult 13% koolieas lastest käib gümnaasiumis. Varustus on parem kui põhikoolides, kuid koolid asuvad hõredamalt ja paljud lapsed peavad pikki maid jalgsi kõndima. [[Raamatukogu]]d on vaid üksikutel koolidel.<ref name="ripple" /> Malawis on neli riiklikku [[ülikool]]i. [[Zomba]]s tegutseb 1964. aastast [[Malawi Ülikool]], mille koosseisus on neli kolledžit. [[Mzuzu Ülikool]] asutati [[1997]]. aastal. Varasema Malawi ülikooli Bunda kolledži baasil loodi [[2011]]. aastal [[Lilongwe Põllumajandus- ja Loodusvarade Ülikool]]. Aastal [[2012]] asutati [[Thyolo]]s [[Malawi Teadus- ja Tehnikaülikool]]. Lisaks on hulk eraülikoole. Aastal 2008 oli Malawis 100 000 elaniku kohta 64 [[üliõpilane|üliõpilast]].<ref name="jZXoC" /> ==Tervishoid== [[Pilt:David Gordon Memorial Hospital.jpg|pisi|David Gordoni memoriaalhaigla Livingstonias]] Nakkushaigused on Malawis laialt levinud. 2012. aasta hinnangul oli [[HIV]]-sse nakatunute ja [[AIDS]]-i põdejate osakaal rahvastikus 10,8%. Selle näitaja poolest on Malawi 9. kohal maailmas. Kokku on HIV-i ja AIDS-i all kannatajaid üle 1,1 miljoni. Toidu ja joogiveega levivad bakteriaalne ja ainuraksete tekitatud [[kõhulahtisus]], [[A-hepatiit]], [[kõhutüüfus]]; [[putukad|putukate]] ja [[parasiit]]ide abil [[malaaria]], [[dengepalavik]] ja [[skistosomiaas]]; metsloomade kaudu [[marutaud]].<ref name="cia" /> Surmapõhjuste hulgas on esikohal AIDS, levinud surmapõhjused on ka hingamisteede nakkused, südamehaigused, [[vähk (haigus)|vähk]] ja vigastused.<ref name="who" /> Malaariajuhtude arv on viimastel aastatel kasvanud, varem äärmiselt levinud [[leetrid]] on aga praktiliselt kontrolli alla saadud.<ref name="who1" /> Palju esineb ka [[tuberkuloos]]i. Tervist ohustab vaesus ja puudulik hügieen. Alakaalulisi on kuni 5-aastaste seas 13,8% (2010).<ref name="cia" /> Väikelaste surma peamine põhjus on malaaria.<ref name="who" /> Emade ja laste suremus on suur, kuid see on viimase 25 aasta jooksul üle kahe korra vähenenud. Ka suremus AIDS-i ja malaariasse on aastatuhande algusega võrreldes mitu korda vähenenud.<ref name="who" /> Malawi tervishoiukulud moodustasid 2011. aastal 8,4% SKP-st. See annab maailma riikide pingereas 56. koha.<ref name="cia" /> Aastal 2012 kulutati tervishoiule 9,2% SKP-st.<ref name="who1" /> Tuhande inimese kohta oli 2008. aastal 0,02 [[arst]]i ja 2011. aastal 1,3 haiglakohta.<ref name="cia" /> Riiklikus süsteemis on arstiabi tasuta. Võrdlemisi hästi on käivitunud programm, mille kaudu saavad kõik AIDSihaiged tasuta ravi.<ref name="LV0Z8" /> [[Haigla]]te süsteem on mitmeastmeline. Malawis on neli keskhaiglat, Põhjapiirkonnas [[Mzimba]]s, Keskpiirkonnas Lilongwes ning Lõunapiirkonnas Blantyres ja Zombas. Ringkonnahaiglaid on 24, tervisekeskusi 328, dispansereid 68, sünnitushaiglaid 16, maahaiglaid 35, lisaks on suuremates linnades veel kokku 22 haiglat. Psühhiaatriahaiglaid on kaks. Haige pöördub kõigepealt tervisekeskusse või dispanserisse, kust ta vajadusel ringkonnahaiglasse edasi suunatakse. Kui vajatakse spetsialiseeritumat ravi, saadetakse patsient edasi piirkonna keskhaiglasse.<ref name="mt9aP" /> Ringkonnahaiglate seas on nii riiklikke haiglaid kui ka erahaiglaid ja mittetulunduslikke misjonihaiglaid. Tervishoiusüsteemi suuremad probleemid on [[ravim]]ite ja meditsiinitehnika puudus; koolitatud personali nappus, mida põhjustab muu hulgas ajude väljavool; puudulik taristu, eelkõige vilets või olematu teedevõrk.<ref name="inst" /> Meditsiiniasutusi on vähe ja need on inimestest kaugel. Keskmiselt tarbiti aastatel 2008–2010 ühe inimese kohta 2,5 liitrit puhast [[alkohol]]i aastas. Umbes 90% naistest ja 70% meestest alkoholi ei tarbi.<ref name="wGK0z" /> [[Suitsetamine|Suitsetab]] meestest ligi veerand ja naistest umbes 5%.<ref name="AWX3e" /> Arste ja teisi meditsiinitöötajaid koolitatakse [[Malawi Ülikool]]i kahes kolledžis, [[Malawi Tervishoiukolledž]]is, [[Malawi kristliku tervishoiuühingu õenduskolledž]]is ja psühhiaatriakolledžis.<ref name="inst" /> Maal usaldatakse tihti kõige rohkem traditsioonilisi ravitsejaid.<ref name="everycult" /> AIDSiga seotud probleemidest Malawis räägib [[2003]]. aastal valminud [[dokumentaalfilm]] "[[Lifecycles: A Story of AIDS in Malawi]]".<ref name="gbgrI" /> ==Ajalugu== [[Pilt:Maravi kuningriik.png|pisi|[[Maravi Kuningriik]] 17. sajandi keskel]] [[Pilt:Stamp British Central Africa 1897 6p.jpg|pisi|püsti|[[Briti Kesk-Aafrika Protektoraat|Briti Kesk-Aafrika Protektoraadi]] [[postmark]]]] Malawi alalt on leitud inimasustuse jälgi rohkem kui 50 000 aasta tagusest ajast. Vanimad seni leitud inim[[fossiil]]id on pärit vahemikust 8000–2000 [[eKr]]. Need võisid tõenäoliselt kuuluda [[bušmanid|bušmanite]], [[tvaad]]e ja [[fulbed]]e esivanematele. Esimesel aastatuhandel hakkasid põhjast sisse rändama [[bantud|bantu rahvad]]. Teise aastatuhande alguseks osati töödelda [[raud]]a ja kasutusel oli [[alepõllundus]]. 13.–15. sajandil saabus põhjast uus bantude laine. [[16. sajand]]ist alates on olemas juba kirjapandud ajalugu. Umbes 1480. aastal kujunes bantu hõimude ([[amaravid]]e) juhtimisel välja eri klanne ühendav [[Maravi Kuningriik]]. Oma hiilgeajal [[17. sajand]]i keskel ulatus kuningriik tänapäeva [[Sambia]] kaguosast [[India ookean]]ini ning hõlmas muu hulgas praeguse Malawi kesk- ja lõunaosa. Kuningriigis kaubeldi elavalt portugallaste ja araablastega. Eduka [[elevandiluu]], [[orjakaubandus|orja-]] ja rauakaubanduse tulemusel muutusid hõimupealikud üha iseseisvamaks ja lõpuks aastal [[1720]] kuningriik lagunes. Tänapäeva njandžad on Maravi rahvaste järeltulijad.<ref name="britannica" /> Maravist põhja pool tekkis 17. sajandi alguses [[njakjusad]]e kuningriik. Sellest lõuna poole rajasid Njassa järve idakaldalt pärit [[tumbukad]] [[18. sajand]]il [[Chikulamayembe]] riigi.<ref name="britannica" /> Maravi rahvad kasvatasid toiduks peamiselt [[hirss]]i ja [[sorgo]]t. 16. sajandil tekkisid kontaktid [[portugallased|portugallastega]], kelle valdustega Maravi lõunas piirnes. Portugallased ostsid Maravist [[ori|orje]] nii oma Aafrika kui ka [[Brasiilia]] valduste jaoks. Nemad tõid njandžadele ka [[mais]]i, mis asendas seni põhitoiduseks olnud sorgo. [[19. sajand]]i esimesel poolel algas suurem naaberhõimude sissetung Malawi alale, aastatel [[1835]]–[[1836]] saabusid Lõuna-Aafrikast [[ngonid]], seejärel praeguse Mosambiigi alalt [[jaod]].<ref name="EE" /> Ngonid põgenesid suulude eest, kellega võideldes olid nad aga omandanud kogemusi, mis tulid kasuks Malawi alal elanud nõrgemate hõimude alistamisel. Jaod tungisid Njassa järvest lõunasse jäävatele aladele Mosambiigi põhjaosast, kus nad olid vaenu alla sattunud, sest kardeti nende võimutsemist. Nende põgenemise põhjuseks oli ka näljahäda. Jaod olid edukad orjakaupmehed, kellel ainsana olid ka [[tulirelv]]ad, mille toel nad kohalikke orjadeks võtsid ja araablastele müüsid. Jaod võtsid omaks [[islam]]i. Nad tõid kaasa [[riis]]i, mille kasvatamine Njassa järve ääres kiiresti levima hakkas. Jaode toel seadsid araablased Njassa järve kaldale sisse oma orjaturud, suurim neist asutati 1840. aastal [[Nkhotakota]]s. Selle kaudu viidi itta parimatel aastatel 5000 – 20 000 orja. Ngonid ja jaod pidasid omavahel võrdlemisi tasavägist võitlust. [[Lomved]] saabusid Mosambiigist alles [[1914]]. aastal. Eurooplaste teadvusse tõi Njassa järve ümbritseva ala [[David Livingstone]], kes oma aastatel [[1858]]–[[1864]] tehtud retkel järve äärde jõudis. Talle järgnesid 1860. aastatel [[misjonär]]id ja peagi nende järel saabusid ka esimesed ümberasujad Euroopast. Suurbritannias oli tärganud huvi nii ärimeeste kui ka poliitikute seas. 1870. aastatel asutasid [[Glasgow]]' ärimehed [[African Lakes Corporation]]i, mille eesmärk oli Aafrikas äriliselt kanda kinnitada ja orjakaubandus välja juurida.<ref name="l4esD" /> Malawi alal püüdis oma ülemvõimu maksma panna ka Portugal, kelle valdused sellega piirnesid, kuid [[Suurbritannia]] oli otsustanud oma õigust sellele kaitsta. 1870. ja 1880. aastatel püüdsid portugallased konsul [[Alexandre de Serpa Pinto]] juhtimisel Njassa järvest lõuna poole jäävat osa (sealhulgas [[Shire platoo]]d) enda omaks kuulutada ja ka kohalike jao pealikutega leppeid sõlmida.<ref name="U26RT" /> Aastal [[1883]] saatis Suurbritannia valitsus kohale oma konsuli.<ref name="l4esD" /> Mosambiiki saatis Suurbritannia oma konsuliks [[Harry Johnston]]i, kes pidi portugallaste tegevusel silma peal hoidma ja takistama Shire platoo vallutamist.<ref name="FyKQ2" /> [[1889]]. aastal toimus Suurbritannia ja Portugali vägede vahel relvastatud kokkupõrge<ref name="XJQ8J" />, mille järel kuulutati Shire platoo ja hiljem kogu Njassa järvest lääne pool asuv piirkond Suurbritannia protektoraadiks.<ref name="If0Fv" /> Aastal [[1890]] esitas Suurbritannia Portugalile [[1890. aasta Suurbritannia ultimaatum|Aafrika valdusi puudutava ultimaatumi]] ning riigid sõlmisid piire puudutava leppe. ===Koloniaalajastu=== [[Pilt:John Chilembwe.jpg|pisi|püsti|[[John Chilembwe]] (vasakul)]] Suurbritannia protektoraat kinnitati 1891. aastal Njassamaa Ringkonna Protektoraadi (''Nyasaland Districts Protectorate'') nime all ja Johnstonist sai selle esimene erivolinik ja peakonsul. Ta oli ametis 1896. aastani, mil ametisse määrati [[Alfred Sharpe]]. Aastal [[1893]] sai valduse nimeks [[Briti Kesk-Aafrika Protektoraat]] (''British Central Africa Protectorate'') ja [[1907]]. aastast kandis see nime Njassamaa Protektoraat. Enamik põliselanikke elatus oma põllult saadud maisist, hirsist, [[maniokk|maniokist]], riisist ja teistest kultuuridest. Kogu tollane majandus seisnes põllumajanduses, sest maapõuevarad olid läbi uurimata. Enne Suurbritannia võimu kehtestamist põhines kohalike hõimude kaubavahetus elevandiluul ja metsal, mida vahetati eelkõige tekstiilikaupade ja metalli vastu. Protektoraadi algusaastatel müüdi lisaks elevandiluule kohalikest ronitaimedest saadud [[kumm]]i. Ümberasujad asusid kasvatama kultuure, millel oli eksporditurge. Alustati umbes [[1895]]. aastal [[kohvioad|kohvi]] kasvatamisega, kuid peagi surus [[Brasiilia]] kõik konkurendid sel alal turult välja. Peamisteks eksporditavateks kaupadeks said seejärel [[tubakas]] ja [[puuvill]]. Tubakat hakati viljelema eelkõige Shire platool ja puuvilla Shire jõe orus. Kasvatati ka [[teepõõsas|teepõõsaid]]. Kaubandust ja kogu äritegevust elavdas oluliselt [[Shire platoo raudtee]] valmimine [[1908]]. aastal.<ref name="wsPrw" /> Maksukohustuse alusel arvutati [[1911]]. aastal võrdlemisi ebausaldusväärne rahvaarv, mille järgi elas protektoraadi alal 969 183 aafriklast, 766 eurooplast ja 481 aasialast. Tõenäoliselt oli aafriklasi rohkem. [[1920]]. aastaks oli eurooplasi napilt üle tuhande ja põliselanikke üle 1,2 miljoni. Eurooplaste arv püsis veel [[1945]]. aastani alla kahe tuhande, seejärel hakkas kasvama ja jõudis maksimumini 1960. aastal, mil loendati umbes 9500 valget.<ref name="cuyNO" /> Protektoraati juhtis Suurbritannia valitsuse nimetatud kuberner, kes allus [[kolooniate ministeerium]]ile. Maa jagati ringkondadeks ja iga ringkonda juhtis volinik, kes vastutas eelkõige maksude kogumise ja õigusemõistmise eest.<ref name="kk4iG" /> Vahemeheks koloniaalvõimu ja kohalike vahele võidi värvata hõimuvanemaid, kes said hiljem õiguse ka kohalikke lahkarvamusi lahendada.<ref name="MtXU3" /> Kolonistid olid enda kasutusse võtnud suurema osa kõige viljakamast maast. 20. sajandi alguses kasvatati suurem osa eksporditavatest saadustest eurooplaste suurfarmides, kuid [[1930. aastad|1930. aastatel]] kasvatasid suure osa tubakast juba aafriklased.<ref name="0P31s" /> Jaanuaris [[1915]] toimus [[John Chilembwe]] juhtimisel mäss kolonistide vastu. Üks põhjusi oli Malawi elanike värbamine Ida-Aafrikas peetud [[esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] lahingutesse. Rünnati valgete istandusi. Mäss suruti maha ja teiste seas tapeti ka Chilembwe. Pärast mässu mahasurumist vabadusvõitlus mõneks ajaks vaibus, kuid rahvuslikud meeleolud elavnesid uuesti 1930. aastatel. Aastal [[1944]] asutati [[Njassamaa Aafrika Kongress]], mis seadis esialgu oma eesmärgiks aafriklaste esindatuse saavutamise seadusandlikus kogus. See neil ka [[1949]]. aastal õnnestus.<ref name="KZ0aY" /> [[1950. aastad|1950. aastate]] alguses otsustas Suurbritannia [[Lõuna-Rodeesia|Lõuna-]] ja [[Põhja-Rodeesia]] ning Njassamaa ühendada [[Rodeesia ja Njassamaa Föderatsioon]]iks. See tekitas aafriklastes pahameelt nii Njassamaal kui ka Põhja-Rodeesias.<ref name="britannica" /> Varasemad kokkulepped võimu jagamise kohta tühistati. Aafriklastes tekitas selline reetlikkus suurt pettumust ja viha.<ref name="QsSkZ" /> Njassamaa Aafrika Kongress sai rahalist ja poliitilist toetust teiste seas tollal Suurbritannias elanud [[Hastings Banda]]lt. Ta osales ka [[1951]]. aastal föderatsiooni vastu suunatud memorandumi koostamises. Kui föderatsioon 1953. aastal ikkagi moodustati, asus kongress nõudma Njassamaa iseseisvumist.<ref name="u5xOP" /><ref name="fvMzU" /> Aastal [[1958]] sai Banda kongressi esimeheks.<ref name="rCllw" /> Samal aastal muutusid kongressi nõudmised üha häälekamaks, korraldati keskvõimu vastaseid proteste ja vägivaldseid väljaastumisi. Sõjavägi avas tule ja palju inimesi hukkus, paljud vahistati. Kongressi liikmete vahistamised jätkusid ka [[1959]]. aastal. Ka Hastings Banda vahistati ning Njassamaa Aafrika Kongress keelustati. Selle asemele moodustati peagi [[Malawi Kongressipartei]].<ref name="hVoTq" /><ref name="WxObe" /> Suurbritannia võimud püüdsid esialgu olukorda leevendada selle abil, et nimetasid seadusandlikku kogusse rohkem aafriklasi,<ref name="RJAti" /> kuid peagi sai neile selgeks, et föderatsiooni pole võimalik koos hoida. Ametlikult kestis föderatsioon [[31. detsember|31. detsembrini]] [[1963]]. Njassamaale ja Põhja-Rodeesiale otsustati seejärel anda õigus moodustada rahva enamuse esindajatest koosnev valitsus. Aprillis [[1960]] vabastati Banda vanglast ja kutsuti [[London]]isse kõnelustele autonoomia üle.<ref name="wUAvX" /> Augustis [[1961]] peetud valimistel sai Malawi Kongressipartei suure võidu ning Banda koos nelja parteikaaslasega pääses valitsusse. Aastal [[1963]] sai Bandast peaminister ja [[6. juuli]]l [[1964]] kuulutati välja iseseisev riik [[Rahvaste Ühendus]]e koosseisus. Riik sai nimeks Malawi.<ref name="EBQXI" /> ===Malawi Vabariik=== [[Pilt:The National Archives UK - CO 1069-165-9.jpg|pisi|[[Hastings Banda]] (vasakul) ja [[Julius Nyerere]]]] Esialgu oli Malawi riigipea [[Suurbritannia kuninganna]] [[Elizabeth II]], keda esindas [[kindralkuberner]] [[Glyn Jones]]. 6. juulil [[1966]] kiideti heaks uus põhiseadus, mille järgi Malawist sai [[vabariik]], kus kehtis [[üheparteisüsteem]]. Riigi esimeseks [[Malawi president|presidendiks]] sai [[Hastings Banda]], kes oli valimistel ainus kandidaat. Banda võttis algusest peale ohjad enda kätte ja temast sai autokraatlik valitseja. Kohe tekkisid lahkhelid ka ministritega, kes sellist ainuvõimu heaks ei kiitnud. Banda asus majandust arendama. Ta käivitas programmi [[tööstus]]e arendamiseks, et asendada tooteid, mida seni oli imporditud. [[Maantee]]de ja [[raudtee]]de olukord paranes märgatavalt. Ka ekspordiks viljeldavate saaduste toodang kasvas.<ref name="C0f9y" /> Banda jäi muu hulgas Suurbritannia ja Rodeesia konfliktis neutraalseks ja säilitas tänu headele suhetele Rodeesia valgetega head kaubandussuhted. Ta hoidis suhteid ka Mosambiigiga ja 1967. aastal sõlmis kaubanduslepingu [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigiga]], kellega Malawi sõlmis ainsa Aafrika riigina ka [[diplomaatilised suhted]].<ref name="time.com" /> Ta oli ka esimene mustanahaline Aafrika riigipea, kes Lõuna-Aafrika Vabariiki külastas. Tema toetus [[apartheid]]irežiimile tõi kaasa teiste Aafrika liidrite hukkamõistu.<ref name="everycult" /> Aastal [[1971]] tehtud seadusemuudatusega kuulutas Banda ennast eluaegseks presidendiks.<ref name="historyworld.net" /> Bandal oli tugev side Suurbritanniaga, kus ta oli õppinud ja kaua elanud. Ta rajas muu hulgas [[Etoni kolledž]]i eeskujul [[Kamuzu akadeemia]], mis oli mõeldud kõige andekamate ja kõige rikkamate noorte jaoks. Aja jooksul süvenes [[isikukultus]]. Banda oli rahva seas populaarne, kuid haritumad inimesed tema valitsemist heaks ei kiitnud. Iga kontori seinal pidi olema tema foto. Kui ta maad mööda ringi sõitis, pandi lapsed tee äärde laulma ja lipukesi lehvitama. Tema juurde audientsile pääsnu ei tohtinud selga keerata ja pidi käpukil sisenema ja väljuma. Ametikohuste täitmise juures saatis teda naiste tantsurühm ''[[mbumba]]''.<ref name="everycult" /> [[1990. aastad|1990. aastatel]] majandus hangus, välisvõlg muutus üha koormavamaks, lisaks saabus Mosambiigist palju põgenikke. Rahvas oli rahulolematu ja rahvusvaheline üldsus kriitiline inimõiguste olukorra suhtes.<ref name="everycult" /> Lõpuks nõustus Banda korraldama [[rahvahääletus]]e riigi tuleviku üle otsustamiseks. [[14. juuni]]l [[1993]] peetud rahvahääletusel valis rahvas ülekaalukalt [[mitmeparteisüsteem]]i. [[17. mai]]l [[1994]] peetud [[1994. aasta Malawi üldvalimised|esimestel vabadel valimistel]] valiti presidendiks [[Ühendatud Demokraatlik Rinne|Ühendatud Demokraatliku Rinde]] kandidaat [[Bakili Muluzi]]. Tema juhitav partei sai ka parlamendis kõige rohkem hääli ja moodustas koalitsioonivalitsuse. Aastal 1999. valiti Muluzi ametisse teiseks viieaastaseks ametiajaks. 2004. aastal valiti presidendiks [[Bingu wa Mutharika]], kes suri ametipostil 8 aastat hiljem. See tõi võimule tema asepresidendi ja Malawi esimeseks naispresidendiks sai [[Joyce Banda]]. Mais 2014 astus presidendina ametisse Bingu wa Mutharika vend [[Peter Mutharika]]. ==Kultuur== [[Pilt:Tänzerinnen Watumbuka.JPG|pisi|[[Tumbukad|Tumbuka]] tantsijad]] Malawis elab palju eri hõime ja igaühe traditsioonid on veidi erinevad. Inimesed on aga kõikjal sõbralikud ja külalislahked. [[Abielu]] üle otsustavad tihti noorte vanemad. Pruudi vanemad peavad peigmehe vanematele [[kaasavara]] andma, kõige sagedamini kariloomi, aga ka vilja või maad. Esineb [[mitmenaisepidamine|mitmenaisepidamist]].<ref name="everycult" /> Kõige populaarsem [[mäng]] on [[bao]] (''bawo''). See on Aafrikas levinud mäng, mille mängijad liigutavad kivikesi mängulaual olevate lohkude vahel ja püüavad vastase kivikesed endale saada.<ref name="KdXf6" /> [[Chongoni kaljujooniste ala]] on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse.<ref name="parand" /> ===Tants=== [[Pilt:Gule Wamkulu mask.jpg|pisi|''[[Gule wamkulu]]'' tantsija [[mask]]]] Traditsiooniline [[tants]] on ''[[gule wamkulu]]'', mida saadavad naislauljad ja [[trumm]]imuusika. Seda esitatakse oluliste sündmuste puhul, näiteks [[pulmad|pulmas]], [[matused|matustel]], täiskasvanuks pühitsemisel, spordivõistlustel ja suurtel pidustustel. ''Gule wamkulu'' tantsijad valib külavanem ja nad on suure au sees, kuigi nad oma isikut ei paljasta ja kannavad tantsides maske. Tantsijad on väidetavalt ühenduses oma esivanemate vaimudega.<ref name="cult" /> Tantsu juurde kuulub vähemalt 150 eri tegelaskuju, igaühel neist on oma lugu ja roll.<ref name="dance" /> Alates [[2005]]. aastast kuulub ''gule wamkulu'' [[UNESCO suulise ja vaimse maailmapärandi nimistu]]sse.<ref name="DuX8c" /> Teine populaarne tants on ''[[chitalele]]'', mida esitavad tavaliselt tüdrukud täiskuuöödel. Külad võistlevad tihti ''chitalele'' tantsimises ka omavahel. Tantsu saadab tantsijate laul ja käteplaksutamine.<ref name="dance" /> ===Muusika=== [[Pilt:Malawi n3.jpg|pisi|püsti|Traditsiooniline muusikainstrument ''[[mangolongondo]]'']] Malawi [[muusika]] on kujunenud eri traditsioonide segunemisel ja selles on tunda tugevat rahvusvahelist mõju. 1960. aastate lõpus oli populaarne ''[[kwela]]'', hiljem hakati viljelema peamiselt [[džäss]]i, [[gospel|gosplit]], ''[[reggae]]''<nowiki>'</nowiki>t, [[hiphop]]pi, [[popmuusika|poppi]], [[rokkmuusika|rokki]]. Tuntumad [[Ansambel (muusika)|ansamblid]] on ''reggae''-bänd [[Black Missionaries]] ja hiphopbänd [[Real Elements]], [[laulja]]d [[Lucius Banda]], [[Tony Bird]], [[Evison Matafale]], [[Wambali Mkandawire]], [[Malia]], [[kitarrist]] [[Erik Paliani]], hiphoplaulja [[Tay Grin]]. Njassa järve kaldal peetakse alates [[2004]]. aastast igasügisest muusikafestivali [[Lake of Stars]]. ===Käsitöö ja kujutav kunst=== [[Pilt:Lilongwe (Malawi) - crafts market.JPG|pisi|Käsitööesemed turul]] Malawi mehed on oskuslikud [[puidunikerdus|puidunikerdajad]] ja [[tisler]]id. Peamiselt [[eebenipuu]]st, [[mahagon]]ist ja [[tiikpuu|tiigist]] valmistatakse [[mask]]e, loomakujukesi, abstraktseid kujusid, nikerdatud ornamentidega [[mööbel|mööblit]]. Tähelepanuväärsed on Malawi meistrite valmistatud pealiku toolid ja ühest tükist tehtud kolmejalalised lauad. Esemeid kaunistavad nikerdatud eluolu, loodust või tantsijaid kujutavad pildid.<ref name="art" /> Nikerdatakse ka kõikvõimalikke tarbeesemeid, näiteks köögitarbeid ja [[lauanõu]]sid. Levinud on ka [[korvipunumine]] ja [[keraamika]].<ref name="cult" /> Populaarne on [[batika]]. Selleks kasutatakse valget kangast, millele maalitakse peamiselt stiliseeritud pilte külaelust ja loodusest.<ref name="art" /> Tuntuim [[maalikunstnik]] on [[David Kelly (kunstnik)|David Kelly]], kelle teosed kujutavad enamasti Malawi loodust.<ref name="art" /> ===Ehituskunst=== [[Pilt:Pit latrine with handwashing facility (6618611859).jpg|pisi|püsti|Käimla [[Msenda]]s]] Malawis võib näha nii traditsioonilisi hütte kui ka läänelikke villasid. Külades ei ole enamasti elektrit ega veevarustust. Suurem osa majadest on ehitatud [[põletamata tellis]]est ja kaetud [[õlgkatus]]ega, põhiplaan on enamasti ristkülikukujuline, kuid võib olla ka ümmargune. [[Katus]]ed on mõnikord [[plekk|plekist]]. Lihtsamatel hüttidel on [[muldpõrand]]ad. Nii seinu kui ka põrandaid tuleb regulaarselt värske muda või saviga üle määrida, et vältida pragunemist ja tihendada ehitist niiskuse ja putukate vastu.<ref name="cult" /> Tihti kujundatakse seintele mustreid eri toonides [[savi]]ga. [[Põletatud tellis]]test majadel on tavaliselt [[betoon]]põrand ja plekk-katus. Mõnikord seinu [[krohvimine|krohvitakse]] ja värvitakse. Tavaliselt on seina alaosa tume ja ülaosa valge.<ref name="house" /> Linnamajad on uhkemad ja kasutusel on samad [[ehitusmaterjal]]id nagu läänes. Ka linnas kuulub maja juurde peaaegu alati juurviljaaed.<ref name="house" /> Aastal 1998 elas umbes 65% inimestest traditsioonilistes õlgkatusega hüttides. 16% elas betoonist või põletatud tellistest majades, ülejäänud kombineeritud stiilis majades. Enamik majadest on kahe- või kolmetoalised, keskmiselt elas ühes majas 4,3 inimest. Valdavalt kuulub maja selles elavale perekonnale. Ainult paaril protsendil inimestest voolab kraanist [[vesi]]. Vett saadakse tavaliselt [[puurkaev]]ust või jõest ja tihti tuleb sellel kaugel järel käia. Umbes 74 protsendil inimestest oli [[välikäimla]] (nii linnas kui ka maal), 22 protsendil puudus käimla üldse. Toidu valmistamiseks kasutatakse tavaliselt [[puit]]u ja valgustuseks [[parafiin]]i.<ref name="PcfDG" /> Enamasti on toidutegemiseks eraldi hütt, kust suits katuseava kaudu välja pääseb.<ref name="everycult" /> Maad peetakse ühisomandiks. Perekond võib leida vaba maatüki ja sinna endale maja ehitada ja põllu rajada, tarvis läheb ainult naabrite nõusolekut. Teatud aja möödudes saab ta maja riigiasutuses enda omaks vormistada.<ref name="everycult" /> ===Kirjandus=== Suur osa lugudest on suulised. Populaarsed on [[vanasõna]]d. Lugusid armastatakse ette kanda ja näitetrupid käivad külast külla, tihti sisaldab etendus palju improvisatsiooni. Etendusse kaasatakse ka vaatajad.<ref name="IAxnA" /> Malawi [[kirjandus]] on peamiselt ingliskeelne. Tuntumate [[kirjanik]]e hulka kuuluvad [[Steven Chimombo]], [[Frank Chipasula]], [[Aubrey Kachingwe]], [[Legson Kayira]], [[Stanley Onjezani Kenani]], [[Jack Mapanje]], [[Felix Mnthali]], [[David Rubadiri]] ja [[Paul Tiyambe Zeleza]]. [[Njandža keel]]es kirjutavatest kirjanikest on üks tuntumaid [[Jolly Maxwell Ntaba]].<ref name="xTxRZ" /> ===Kultuuriasutused=== Olulisemate [[muuseum]]ide seas on ajaloole ja kultuuriloole pühendunud [[1966]]. aastal avatud [[Chichiri muuseum]], [[Karonga muuseum]] ja [[Njassa järve muuseum]] [[Mangochi]]s. Avalike [[raamatukogu]]de tööd korraldab [[1968]]. aastal asutatud riiklik raamatukoguamet (Malawi National Library Service). [[Rahvusraamatukogu]] funktsioone täidab [[Riigiarhiiv|rahvusarhiiv]], kus ametlike dokumentide ja ajalooliste ürikute kõrval on ka eksemplar igast ilmunud [[raamat]]ust. Aastal 1990 oli Malawis 6 akadeemilist raamatukogu, 72 kooliraamatukogu, 22 spetsialiseerunud raamatukogu ja 7 keskraamatukogu, millele allus 780 haruraamatukogu. Lugejaid oli kokku üle 3,4 miljoni.<ref name="dMSqs" /> ===Toit=== [[Pilt:Nsima Relishes 2.jpg|pisi|''[[Nsima]]'' lisanditega]] Malawilaste põhitoit on paks [[mais]]ipuder ''[[nsima]]''. Pudrust vormitakse pätsikesed, mille juurde pakutakse [[oad|ube]], [[liha]] (tavaliselt kana- või kitse-, mõnikord aga ka sealiha<ref name="everycult" />), [[kala (toit)|kala]], [[juurviljad|juurvilju]], tingimata [[tomatid|tomatit]] ja [[sibul]]at. Lisandeid nimetatakse ''[[ndiwo]]''<nowiki>'</nowiki>ks. Söögilauale kuuluvad ka maniokk ning veidi haruldasemad [[riis]] ja [[kartul]]id. Liha ja köögivilju ilma ''nsima''<nowiki>'</nowiki>ta ei peeta toitvaks eineks.<ref name="food" /><ref name="cult" /> ''Nsima''<nowiki>'</nowiki>t lisanditega süüakse tavaliselt kaks korda päevas, lõuna ajal ja õhtul.<ref name="everycult" /> Valdavalt valmistatakse toitu lahtisel tulel. Söögi hankimise ja valmistamise eest vastutavad naised ja suuremad lapsed.<ref name="food" /> Külalistele pakutakse alati süüa, isegi siis, kui õieti endalegi ei jätkuks. Toitu pakutakse kõigepealt külalistele, siis mehele, naisele ja lõpuks lastele. Enne sööki pestakse ühises kausikeses käsi, sest ''nsima''<nowiki>'</nowiki>t süüakse käega. Kellelegi ei panda pahaks, et ta palju sööb. Selle üle pigem rõõmustatakse.<ref name="food" /> [[Puuviljad]], juurviljad, liha ja [[muna(toiduaine)|munad]] on peaaegu alati käepärast, sest neid saab oma majapidamisest. [[Mango]]d, [[melonid]], [[apelsin]]id ja [[ananass]]id on peaaegu alati toidulaual.<ref name="everycult" /> Toiduainetetööstuse saadused, näiteks [[juust]], on kallid ja maal raskesti kättesaadavad. Tomatid, sibulad ja [[banaan]]id on saadaval sõltumata hooajast. [[Porgand]]i, [[valge peakapsas|kapsa]], [[paprika]] ja troopiliste puuviljade kättesaadavus sõltub hooajast ja piirkonnast.<ref name="food" /> Imporditud toidukaubad ja [[karastusjook|karastusjoogid]] on kallid.<ref name="cult" /> Mõnikord juuakse koduõlut ''[[chibuku]]''<nowiki>'</nowiki>t, harvem isetehtud kanget [[alkohol]]i ja [[Blantyre õlletehas]]e toodangut.<ref name="everycult" /> Enamasti on asulas ka mõni söögikoht, kus pakutakse muu hulgas ''nsima''<nowiki>'</nowiki>t ja ''ndiwo''<nowiki>'</nowiki>t või küpsetatud kartuleid. Linnades on läänelikud [[restoran]]id ja [[kohvik]]ud.<ref name="food" /> ===Riietus=== Naiste kõige tähtsam riietusese on ''[[chitenje]]''. See on umbes kahemeetrine kangatükk, mida kantakse [[seelik]]u peal. See täidab nii [[põll]]e, kandekoti, pajalapi kui ka beebikoti otstarvet. ''Chitenje'' on tavaliselt erksavärviline, mitmesuguste mustrite ja piltidega. Tihti kannavad mingi grupi, näiteks laulu- või tantsurühma liikmed ühesuguse mustriga ''chitenje''<nowiki>'</nowiki>sid.<ref name="jO6i7" /> ''Chitenje'' all kantakse puuvillast [[kleit]]i või [[pluus]]i ja seelikut. Traditsiooniliste sündmuste ja rituaalide puhul kantakse alati ''chitenje''<nowiki>'</nowiki>t, aga tihti tehakse seda ka igapäevase töö ja puhkuse ajal. Kontoris töötavad naised kannavad läänelikku riietust. Ka mehed riietuvad läänemaises stiilis. Enamik mehi kannab puuvillast [[särk]]i ja pikki pükse ka kuuma ilmaga. Lapsed kannavad koolis vormirõivaid.<ref name="cult" /> [[Kingad]] on kallid ja tihti käivad ka linnas inimesed paljajalu.<ref name="everycult" /> Sageli saab inimese päritolu üle otsustada tema riietuses domineeriva värvuse järgi. Malawi põhjaosas kantakse rohkem punast, keskosas sinist ja lõunas rohelist.<ref name="everycult" /> ===Pühad=== Malawis peetakse järgmisi pühi: <ref name="EfznR" /><ref name="bUMlD" /> * 1. jaanuar – [[uusaasta]] * 15. jaanuar – [[John Chilembwe päev]] * 3. märts – märtrite päev * [[suur reede]] * [[ülestõusmispühad]]e teine püha * 1. mai – [[tööpüha]] * 14. mai – president Banda sünnipäev * 14. juuni – vabaduse päev * 6. juuli – vabariigi päev * [[‘Īd al-Fiţr]] * oktoobri keskel – [[emadepäev]] * 25. detsember – [[esimene jõulupüha]] * 26. detsember – [[teine jõulupüha]] ==Sport== [[Pilt:Malawi netball girls.jpg|pisi|''[[Netball]]''<nowiki>'</nowiki>imängijad]] Populaarseim spordiala on [[jalgpall]]. [[Malawi jalgpallikoondis]] ei ole [[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistluste finaalturniirile]] jõudnud, [[Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|Aafrika karikavõistluste]] finaalturniiril on meeskond osalenud kaks korda. Parim saavutus on [[1987]]. aasta [[Aafrika mängud]]e pronksmedal. Naiste seas on populaarseim spordiala ''[[netball]]''. Rahvuskoondis on maailma edetabelis viiendal kohal. Mängitakse ka [[võrkpall]]i ja [[korvpall]]i ning harrastatakse [[kergejõustik]]ku. Tuntumate sportlaste seas on pikamaajooksja [[Catherine Chikwakwa]], kes võitis 2004. aastal juunioride maailmameistrivõistlustel [[5000 meetri jooks]]us hõbemedali.<ref name="ejMW4" /> Malawi võistkond on osalenud [[suveolümpiamängud]]el alates 1972. aastast, kuid medaleid võitnud ei ole. 1976. ja 1980. aasta olümpiamänge boikoteeriti. [[Taliolümpiamängud]]el Malawi osalenud ei ole.<ref name="ENGDZ" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="cia">{{Netiviide |url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/mi.html |pealkiri=The World Factbook |vaadatud=2015-03-18 |arhiivimisaeg=2018-12-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181224211305/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/mi.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="EE">Eesti entsüklopeedia 15. köide</ref> <ref name="aid">[http://aei.pitt.edu/50267/1/Malawi.2006.pdf EC Framework Contract EuropeAid]</ref> <ref name="cutter">Cutter, Africa 2006, p. 142</ref> <ref name="meteo">[http://www.metmalawi.com/climate/climate.php Department of Climate Change and Meteorological Services]</ref> <ref name="nations">[http://www.nationsencyclopedia.com/Africa/Malawi-FLORA-AND-FAUNA.html#ixzz3UzM5dlBD Nations Encyclopedia]</ref> <ref name="diversity">{{Netiviide |url=http://www.chmmw.org/biodivmw.asp |pealkiri=Biodiversity in Malawi |vaadatud=2015-03-22 |arhiivimisaeg=2015-04-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150402104715/http://www.chmmw.org/biodivmw.asp |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="terrestrial">{{Netiviide |url=http://www.chmmw.org/mwbiodiversity/terresterial.html |pealkiri=State of terrestrial biodiversity |vaadatud=2015-03-21 |arhiivimisaeg=2015-04-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150402151959/http://www.chmmw.org/mwbiodiversity/terresterial.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="parand">[http://whc.unesco.org/en/list/ UNESCO World Heritage List]</ref> <ref name="const">{{Netiviide |url=http://www.malawi.gov.mw/images/Publications/act/Constitution%20of%20Malawi.pdf |pealkiri=Constitution of Malawi |vaadatud=2015-03-20 |arhiivimisaeg=2017-06-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170628182707/http://www.malawi.gov.mw/images/Publications/act/Constitution%20of%20Malawi.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="eisa">{{Netiviide |url=http://www.content.eisa.org.za/old-page/malawi-constitution |pealkiri=Malawi: Constitution |vaadatud=2015-03-20 |arhiivimisaeg=2015-04-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150402103657/http://www.content.eisa.org.za/old-page/malawi-constitution |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="zqavl">[http://eusoils.jrc.ec.europa.eu/library/maps/africa_atlas/Documents/JRC_africa_soil_atlas_part3.pdf JRC Africa soil atlas]</ref> <ref name="list">{{Netiviide |url=http://www.malawi.gov.mw/Publications%5CMalawi%20Cabinet%20as%20of%20June%2024,%202014.pdf |pealkiri=Cabinet list |vaadatud=2015-03-20 |arhiivimisaeg=2015-04-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150402131912/http://www.malawi.gov.mw/Publications%5CMalawi%20Cabinet%20as%20of%20June%2024,%202014.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="LRCOm">[http://www.sdnp.org.mw/enviro/soe_report/table_4_1.html Habitat types]</ref> <ref name="who1">[http://www.who.int/countries/mwi/en/ WHO – Malawi]</ref> <ref name="6rTY2">{{Netiviide |url=http://www.malawi.gov.mw/index.php?option=com_content&view=article&id=32&Itemid=2 |pealkiri=Malawi Government |vaadatud=2015-03-20 |arhiivimisaeg=2015-04-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150402161602/http://www.malawi.gov.mw/index.php?option=com_content&view=article&id=32&Itemid=2 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="tribes">{{Netiviide |url=http://www.friendsofmalawi.org/learn_about_malawi/culture/tribes_and_languages.html |pealkiri=Tribes and Languages |vaadatud=2015-03-20 |arhiivimisaeg=2015-05-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150530022553/http://www.friendsofmalawi.org/learn_about_malawi/culture/tribes_and_languages.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="M0ZZv">{{Netiviide |url=http://www.lawcom.mw/docs/changes_in_the_constitution.pdf |pealkiri=Changes in the constitution |vaadatud=2015-03-20 |arhiivimisaeg=2015-04-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150402175152/http://www.lawcom.mw/docs/changes_in_the_constitution.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="usk">[http://www.friendsofmalawi.org/learn_about_malawi/culture/religion.html Malawi Religion]</ref> <ref name="XCC1N">[http://www.state.gov/j/drl/rls/hrrpt/humanrightsreport/index.htm?year=2013&dlid=220132 U.S. State Department Country Report]</ref> <ref name="ripple">[http://www.rippleafrica.org/education-in-malawi-africa/general-education-in-malawi-africa General Information About Education in Malawi]</ref> <ref name="9hgpN">{{Netiviide |url=http://www.nyasatimes.com/2015/01/21/death-penalty-will-malawi-join-the-modern-world-in-abolishing-it/ |pealkiri=Death penalty, will Malawi join the modern world in abolishing it |vaadatud=2015-03-21 |arhiivimisaeg=2015-04-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150402143742/http://www.nyasatimes.com/2015/01/21/death-penalty-will-malawi-join-the-modern-world-in-abolishing-it/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="edu">[http://siteresources.worldbank.org/EDUCATION/Resources/278200-1099079877269/Education_System_Malawi.pdf Education System Malawi]</ref> <ref name="1IRw6">[http://www.defenceweb.co.za/index.php?option=com_content&view=article&id=31446:malawi-defence-force&catid=119:african-militaries&Itemid=255 Malawi Defence Force]</ref> <ref name="who">[http://www.who.int/gho/countries/mwi.pdf Healthcare in Malawi]</ref> <ref name="ev5Bp">[http://vm.ee/et/riigid/malawi?display=foreign_representations Välisriikide saatkonnad Eestis]</ref> <ref name="inst">{{Netiviide |url=http://mph.vetmed.vt.edu/docs/Seminars/Spring-2014/PhindileChitsulo_KeithLipato_JonesMasiye-10Apr2014.pdf |pealkiri=Medical Institutions |vaadatud=2015-03-19 |arhiivimisaeg=2015-04-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150402113940/http://mph.vetmed.vt.edu/docs/Seminars/Spring-2014/PhindileChitsulo_KeithLipato_JonesMasiye-10Apr2014.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="95GVE">{{Netiviide |url=http://www.mse.co.mw/profile.php |pealkiri=malawi stock exchange profile |vaadatud=2015-03-21 |arhiivimisaeg=2015-04-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150402160818/http://www.mse.co.mw/profile.php |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="everycult">[http://www.everyculture.com/Ja-Ma/Malawi.html]</ref> <ref name="m9RNs">{{Netiviide |url=https://freedomhouse.org/report/freedom-press/2013/malawi#.VQoHgiRVyCU |pealkiri=Freedom House |vaadatud=2015-03-20 |arhiivimisaeg=2015-04-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150402180144/https://freedomhouse.org/report/freedom-press/2013/malawi#.VQoHgiRVyCU |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="britannica">http://www.britannica.com/EBchecked/topic/359614/Malawi/281532/Sports-and-recreation History</ref> <ref name="qB3DY">[https://www.icrc.org/applic/ihl/ihl-nat.nsf/0/4953f2286ef1f7c2c1257129003696f4/$FILE/Constitution%20Malawi%20-%20EN.pdf Constitution of the Republic of Malawi]</ref> <ref name="time.com">{{Netiviide |url=http://www.time.com/time/magazine/article/0,9171,836951,00.html |pealkiri=Malawi: Heroes or Neros? |vaadatud=2015-03-24 |arhiivimisaeg=2012-10-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20121018034816/http://www.time.com/time/magazine/article/0,9171,836951,00.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="jZXoC">[https://books.google.ee/books?id=lkMiVKSiGsgC&pg=PA149&lpg=PA149&dq=Malawi+University+enrolment&source=bl&ots=jG_M7EUCoT&sig=oa3iHMDBj9WB6Fd1AhQbHpxwRqc&hl=et&sa=X&ei=nQEKVYyxG4GrOpmogOAM&ved=0CC4Q6AEwAg#v=onepage&q=Malawi%20University%20enrolment&f=false The Education System in Malawi]</ref> <ref name="historyworld.net">[http://www.historyworld.net/wrldhis/PlainTextHistories.asp?historyid=ad48 History of Malawi]</ref> <ref name="LV0Z8">[http://pulitzercenter.org/reporting/africa-malawi-public-health-care-medicine-doctors-shortage-hospitals-clinicians Rural Malawi: A Hard Place to Practice Medicine]</ref> <ref name="cult">[http://malawihero.org/Culture.aspx Malawi Culture]</ref> <ref name="mt9aP">{{Netiviide |url=http://www.malawi.gov.mw/index.php?option=com_content&view=article&id=57&Itemid=136 |pealkiri=Malawi Government, Health Institutions |vaadatud=2015-03-19 |arhiivimisaeg=2015-04-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150402133947/http://www.malawi.gov.mw/index.php?option=com_content&view=article&id=57&Itemid=136 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="dance">{{Netiviide |url=http://www.friendsofmalawi.org/learn_about_malawi/culture/dances.html |pealkiri=Friends of Malawi – dance |vaadatud=2015-03-20 |arhiivimisaeg=2012-05-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120511010518/http://www.friendsofmalawi.org/learn_about_malawi/culture/dances.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="wGK0z">[http://www.who.int/substance_abuse/publications/global_alcohol_report/profiles/mwi.pdf?ua=1 WHO Global Alcohol Report]</ref> <ref name="art">{{Netiviide |url=http://www.friendsofmalawi.org/learn_about_malawi/culture/art.html |pealkiri=Malawi art |vaadatud=2015-03-20 |arhiivimisaeg=2012-05-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120511010952/http://www.friendsofmalawi.org/learn_about_malawi/culture/art.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="AWX3e">[http://www.who.int/tobacco/surveillance/policy/country_profile/mwi.pdf?ua=1 WHO Report on the Global Tobacco Epidemic, 2013]</ref> <ref name="house">{{Netiviide |url=http://www.friendsofmalawi.org/learn_about_malawi/culture/housing.html |pealkiri=Friends of Malawi – Housing |vaadatud=2015-03-20 |arhiivimisaeg=2015-05-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150530022348/http://www.friendsofmalawi.org/learn_about_malawi/culture/housing.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="gbgrI">[http://www.imdb.com/title/tt0422641/ IMDb]</ref> <ref name="food">{{Netiviide |url=http://www.friendsofmalawi.org/learn_about_malawi/culture/food.html |pealkiri=Malawi food |vaadatud=2015-03-20 |arhiivimisaeg=2015-03-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150321235831/http://www.friendsofmalawi.org/learn_about_malawi/culture/food.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="l4esD">John G Pike, (1969). Malawi: A Political and Economic History, London, Pall Mall Press pp.77–9</ref> <ref name="U26RT">M Newitt, (1995). A History of Mozambique, London, Hurst & Co, pp 276–7, 325–6. ISBN 1-85065-172-8</ref> <ref name="FyKQ2">M Newitt, (1995). A History of Mozambique, p 346.</ref> <ref name="XJQ8J">Teresa Pinto Coelho, (2006). Lord Salisbury´s 1890 Ultimatum to Portugal and Anglo-Portuguese Relations, p. 3. http://www.mod-langs.ox.ac.uk/files/windsor/6_pintocoelho.pdf</ref> <ref name="If0Fv">R I Rotberg, (1965). The Rise of Nationalism in Central Africa: The Making of Malawi and Zambia, 1873–1964, Cambridge (Mass), Harvard University Press, p.15.</ref> <ref name="wsPrw">J G Pike, (1969). Malawi: A Political and Economic History, pp. 173, 176–8, 183.</ref> <ref name="cuyNO">J G Pike, (1969). Malawi: A Political and Economic History, London, Pall Mall Press, pp. 25–6.</ref> <ref name="kk4iG">J McCraken, (2012). A History of Malawi, 1859–1966 pp. 70, 217–9.</ref> <ref name="MtXU3">J McCracken, (2012). A History of Malawi, 1859–1966, pp. 72–3.</ref> <ref name="0P31s">John G Pike, (1969). Malawi: A Political and Economic History, pp.173, 176–8, 183.</ref> <ref name="KZ0aY">J McCracken, (2012). A History of Malawi, 1859–1966, p. 271, 313–16.</ref> <ref name="QsSkZ">Ross, Andrew C. (2009). Colonialism to cabinet crisis: a political history of Malawi. African Books Collective. ISBN 99908-87-75-6.</ref> <ref name="u5xOP">J G Pike, (1969). Malawi: A Political and Economic History, pp. 114–5, 135–7.</ref> <ref name="fvMzU">R. I. Rotberg, (1965). The Rise of Nationalism in Central Africa, pp. 246, 258, 269–70.</ref> <ref name="rCllw">J McCracken, (2012). A History of Malawi, 1859–1966, pp. 344–5.</ref> <ref name="hVoTq">C Baker, (1997). State of Emergency: Nyasaland 1959, pp. 48–51, 61.</ref> <ref name="WxObe">R. I. Rotberg, (1965). The Rise of Nationalism in Central Africa, p. 299.</ref> <ref name="RJAti">J G Pike, (1969). Malawi: A Political and Economic History, pp. 150–1.</ref> <ref name="wUAvX">R. I. Rotberg, (1965). The Rise of Nationalism in Central Africa, pp. 287–94, 296–9, 309–13.</ref> <ref name="EBQXI">J G Pike, (1969). Malawi: A Political and Economic History, pp. 159, 170.</ref> <ref name="C0f9y">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/359614/Malawi/281535/Colonial-rule Colonial rule, Britannica]</ref> <ref name="KdXf6">{{Netiviide |url=http://www.friendsofmalawi.org/learn_about_malawi/culture/games.html |pealkiri=Friends of Malawi – Games |vaadatud=2015-03-21 |arhiivimisaeg=2015-05-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150530022343/http://www.friendsofmalawi.org/learn_about_malawi/culture/games.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="DuX8c">[http://www.unesco.org/culture/ich/index.php?lg=en&pg=00011&RL=00142 Intangible Heritage]</ref> <ref name="PcfDG">[http://www.nationsencyclopedia.com/Africa/Malawi-HOUSING.html#ixzz3UbM6cTS7 Malawi housing]</ref> <ref name="IAxnA">{{Netiviide |url=http://www.friendsofmalawi.org/learn_about_malawi/culture/literature.html |pealkiri=Friends of Malawi – Literature |vaadatud=2015-03-20 |arhiivimisaeg=2015-05-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150530022409/http://www.friendsofmalawi.org/learn_about_malawi/culture/literature.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="xTxRZ">[http://mwnation.com/jolly-maxwell-ntaba/ Jolly Maxwell Ntaba]</ref> <ref name="dMSqs">[https://books.google.ee/books?id=HSFu99FCJwQC&pg=PA532-IA15&lpg=PA532-IA15&dq=National+Library+Service+of+Malawi&source=bl&ots=SSyIWUPYGQ&sig=1477TtezZZDfek4a4G8p-_N263c&hl=et&sa=X&ei=YVgLVezVDYe3OJy6gaAM&ved=0CD4Q6AEwBA#v=onepage&q=National%20Library%20Service%20of%20Malawi&f=false World Encyclopedia of Library and Information Services]</ref> <ref name="jO6i7">{{Netiviide |url=http://www.friendsofmalawi.org/learn_about_malawi/culture/dress.html |pealkiri=Malawi dress |vaadatud=2015-03-20 |arhiivimisaeg=2014-10-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141028162155/http://www.friendsofmalawi.org/learn_about_malawi/culture/dress.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="EfznR">[http://www.holiday-times.com/public-holidays-malawi/ Malawi public holidays]</ref> <ref name="bUMlD">{{Netiviide |url=http://www.expatarrivals.com/malawi/public-holidays-in-malawi |pealkiri=Malawi public holidays |vaadatud=2015-03-18 |arhiivimisaeg=2015-04-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150402112317/http://www.expatarrivals.com/malawi/public-holidays-in-malawi |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="ejMW4">[http://www.iaaf.org/athletes/malawi/catherine-chikwakwa-184486#honours Catherine Chikwakwa IAAFi lehel]</ref> <ref name="ENGDZ">{{Netiviide |url=http://www.sports-reference.com/olympics/countries/MAW/ |pealkiri=Sports-reference.com |vaadatud=2015-03-18 |arhiivimisaeg=2016-06-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160624103930/http://www.sports-reference.com/olympics/countries/MAW/ |url-olek=ei tööta }}</ref> }} ==Välislingid== {{vikisõnastik-tekstina}} {{Rahvaste Ühendus}} {{Aafrikariigid}} {{koord|type=country|region=MW}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Aafrika maad]] [[Kategooria:Rahvaste Ühenduse maad]] [[Kategooria:Malawi| ]] fzx5ac6ro2pyznzzymn7mve3o9xwovv Maldiivid 0 4204 6168934 5988359 2022-07-28T01:29:21Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.8 wikitext text/x-wiki {{Riik | riiginimi = Maldiivi Vabariik | omastav = Maldiivide | nimi1_keel = maldiivi | nimi1 = ދިވެހިރާއްޖޭގެ ޖުމްހޫރިއްޔ | nimi1_latin = Dhivehiraajjeyge Jumhooriyyaa | nimi2_keel = | nimi2 = | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Emblem of Maldives.svg | vapi_laius = 125px | asendikaart = Maldives in its region (small islands magnified).svg | deviis = | riigikeel = [[maldiivi keel|maldiivi]] | ametlik_keel = | pealinn = [[Male (Maldiivid)|Male]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[Ibrahim Mohamed Solih]] | valitsusjuhi_ametinimi = | valitsusjuhi_nimi = | pindala = 298 | rahvaarv = | rahvaarv_seis = | rahvaarv_viide = | iseseisvus = [[26. juuli]] [[1965]] | valuuta = [[Maldiivi ruupia|ruupia]] (MVR) | ajavöönd = [[maailmaaeg]] +5 | hümn = [[Gavmii mi ekuverikan matii tibegen kuriime salaam]] | usk = | üladomeen = [[.mv]] | telefonikood = 960 | riigikord = | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = MDV | märkused = }} '''Maldiivid''' (ametlikult '''Maldiivi Vabariik''') on [[saareriik]] [[India ookean]]is. Riik koosneb 26 [[atoll]]i moodustavast 1192 saarest, millest [[2014]]. aastal oli 188 asustatud.<ref name="plr6c" /> Maldiivid on [[pindala]]lt ja [[rahvaarv]]ult [[Aasia]] väikseim riik. See on maailma väikseim riik, mille rahvaarv on üle 100 000 elaniku. Maldiivid on maailma madalaima suurima geograafilise kõrguspunktiga riik, riigi kõrgeim punkt asub 2,4 meetrit üle merepinna. ==Nimi== Nimi "Maldiivid" tähendab Malé saari. [[Sanskriti keel]]es tähendab ''maladvipa'' pärjakujuliselt asetsevat saarte gruppi.<ref name="tLqTf" /> Seni ei olda päris kindlad, millise keele alusel on Maldiivid oma nime saanud. Malé võib tuletuda [[malajalami keel]]e sõnadest ''maala'' ('pärg') ja ''dweepu'' ('saar') või [[tamili keel]]e sõnadest ''maalai'' ('pärg') ja ''theevu'' ('saar'). [[Maldiivi keel]]es kutsutakse maldiivlasi ''Dhivehin'', mis tuletub nimisõnast ''theevu'' ('saar'). ==Asend== Maldiivid asuvad Aasiast [[lõuna]]s India ookeanis. Riik asub [[India]]st ja [[Sri Lanka]]st [[edel]]as. Saartest [[ida|itta]] jääb [[Lakadiivi meri]] ja [[lääs|läände]] [[Araabia meri]]. Maldiivide lähim kaugus [[Euraasia]] mandril asuvast Indiast on 430 kilomeetrit ja Sri Lankast 717 kilomeetrit. Lähim Indiale kuuluv saar Minicoy asub Maldiividest 128 kilomeetri kaugusel.<ref name="5pwjH" /> ==Loodus== [[Pilt:Pandanus_odorifer_(14637587503).jpg|pisi|püsti|Pulbi-kruvipuu (''Pandanus odorifer'')]] Maldiivi saarestik ulatub 823 kilomeetri pikkuselt [[põhi|põhjast]] lõunasse kahe rööbiti kulgeva madala korallsaarte ahelikuna. Saarestiku keskosa laius on 133 kilomeetrit.<ref name="BfCdu" /> Riigi rannajoone pikkus on 644 kilomeetrit. Saarestikku läbib 4 suurt väina. Maldiividele kuulub maailma suuruselt 8. [[korallriff]]ide piirkond, mis hõlmab 5% maailma korallriffide koguhulgast.<ref name="Ahmed Shareef 2010">Ahmed Shareef. "Fourth National Report to the Convention on Biological Diversity Maldives." Ministry of Housing and Environment. 2010</ref> ===Pinnamood=== Maapinna keskmine kõrgus mereveetasemest on 1,8 meetrit, riigi kõrgeim koht on Addu atolli Hithadhoo saarel asuv liivadüün, mille hari kõrgub 2,4 meetrini merepinnast. Riigi suurim atoll on Huvadhu atoll (38,5&nbsp;km²), mis koosneb 255 saarest ja on saarte arvu poolest maailma suurim atoll. Suurim saar on Lamau atolli kuuluv Gan (6,1&nbsp;km²).<ref>Tony George Puthucherril. "Towards Sustainable Coastal Development: Institutionalizing Integrated Coastal Zone Management and Coastal Climate Change Adaptation in South Asia." Brill Nijhoff. 2015</ref> Fuvahmulahi atollil asuvad riigi ainsad [[mageveekogu]]d Bandaara Kilhi (pindalaga 5,8 [[hektar]]it) ja Dhadimagi Kilhi (pindalaga 6,3 hektarit).<ref name="ReferenceA">Lionel Bolnet. "Les Maldives." 2019</ref> Addu atolli Hulhumeedhoo saarel asub märgala. ===Taimestik=== Metsaga on kaetud 3% riigi pindalast, puistu moodustavad põhiliselt [[mangroov]]isalud.<ref name="tLqTf" /> Saartel on kokku kirjeldatud 13 liiki mangroove. Riigi maismaal on kirjeldatud 583 taimeliiki.<ref name="Ahmed Shareef 2010"/> 270 taimeliiki leidub looduses, neist erilisemad on pulbi-kruvipuu (''Pandanus odorifer'') teisendid.<ref name="ReferenceA"/> ===Loomastik=== Maldiivide vetes on tuvastatud 37 hailiiki, neist haruldaseim on vaalhai.<ref name="Ahmed Shareef 2010"/> Riigist on leitud 2 liiki [[kahepaiksed|kahepaikseid]]: ''Duttaphrynus melanostictus'' ja ''Hoplobatrachus tigerinus.''<ref name="mg0uG" /> Roomajatest on riigis kirjeldatud [[agaam]]i, skinki ''Lygosoma albopunctata'' ja [[maja-kihvmadu]] (''Lycodon aulicus'') ning 5 liiki kilpkonnalisi.<ref name="Ahmed Shareef 2010"/> Riigis on [[2013]]. aasta seisuga kirjeldatud 166 linnuliiki. Neist ohustatumad liigid on [[stepikiivitaja]] ja [[turteltuvi]].<ref name="NdPwl" /> 5 alamliiki on endeemsed. Imetajatest on endeemsed 2 [[käsitiivalised|käsitiivaliste]] liiki. Riigi vetes on kohatud 21 liiki imetajaid.<ref name="Ahmed Shareef 2010"/> ===Kliima=== Maldiividel valitseb [[ekvatoriaalne kliima]]. Riigi kirdeosas on [[mussoonkliima]] [[november|novembrist]] [[märts]]ini, edelas aga [[juuni]]st [[august]]ini.<ref name="tLqTf" /> Madalad saared on eriti mõjutatud tormide ja [[tsunami]]de tekitatud lainetusest. [[2004. aasta India ookeani maavärin|2004. aasta maavärina]] tõttu nõudis Maldiividele jõudnud tsunami 82 inimese elu ja 24 inimest jäi kadunuks. Tsunami ujutas riigi pealinna Malé territooriumi üle 2/3 ulatuses. ===Keskkonnakaitse=== Maldiivid kuuluvad Maldiivide-Lakshadweepi-Chagose saarestike troopilisse ökoregiooni. ===Keskkonnaprobleemid=== Saarte madalast geograafilisest kõrgusest tingituna on Maldiivide suurim keskkonnaprobleem kliimasoojenemisest tingitud ookeanivee taseme tõus. Riigi poliitikud on rahvusvahelistel konverentsidel võtnud sõna kliimasoojenemise vastu. Pööramaks probleemile tähelepanu, korraldas Maldiivide valitsus [[17. oktoober|17. oktoobril]] [[2009]] istungi 5 meetri sügavusel vee all.<ref name="ecuq0" /> Riigi teised keskkonnaprobleemid on kalavarude ülepüük, elupaikade kadumine, reostamine ja intensiivne inimtegevus korallriffidel. ==Riigikord== Maldiivid on presidentaalne [[vabariik]]. Riigipea on president, kes on ühtlasi ka valitsusjuht. President valitakse ametisse 5 aastaks, soovi korral on tal võimalus kandideerida teiseks ametiajaks.<ref name="tLqTf" /> [[Seadusandlik võim]] riigis kuulub ühekojalisele parlamendile. Parlamendi moodustavad 87 liiget, kes valitakse ametisse 5 aastaks. Riigis tegutsevad ametlikult registreeritud parteid: # Adhaalathi Partei (AP) # Maldiivide Arenguallianss (MDA) # Maldiivide Demokraatlik Partei (MDP) # Maldiivide Progressiivne Partei (PPM) # Vabariiklik partei (JP) Maldiivide esimene [[põhiseadus]] võeti vastu [[1932]]. Praegune kehtiv põhiseadus ratifitseeriti [[7. august]]il [[2008]]. Riigi kõrgeim kohtuorgan on ülemkohus, kuhu kuulub ülemkohtunik ja 6 kohtunikku. ==Haldusjaotus== Maldiividel on 2 linna ([[Malé]] ja [[Addu]]), 19 atolli ja 189 saart, millel on saarenõukogud. [[2008]]–[[2010]] oli riik jagatud 7 provintsiks. ==Rahvastik== Maldiivide rahvaarv oli [[2014]]. aasta rahvaloenduse andmetel 407 660 inimest, kellest 338 434 on maldiivlased. Riigis elas 230 453 meest ja 177 207 naist.<ref name="plr6c" /> Pealinnas Malés elas 153 904 elanikku ja Põhja-Thiladhunmathi atollil 13 672 elanikku. Mujal oli elanike arv väiksem. 2014. aasta rahvaloenduse järgi oli 27% elanikest nooremad kui 15-eluaastat, 68% vanuses 15-64-eluaastat ja vanemad kui 65-eluaastat moodustavad 5% rahvastikust. Enamus riigi elanikkonnast on moslemid. Maldiivide esimene rahvaloendus peeti [[1977]]. ==Riigikaitse== Riigikaitset korraldab Maldiivide Riiklik Kaitsejõud. Kaitsejõudude koosseisu kuulub merejalaväe üksus, julgeolekuüksus ja rannikuvalve. Lisaks siseprobleemidele on Maldiivide kaitsejõud pidanud tõrjuma Tamili Tiigrite provokatsioone. Rannikuvalve koosseisu kuulub mitu patrullpaati. Kaitsejõududele kuulub 2 HAL Dhruvi helikopterit. ==Majandus== Maldiivide peamine majandusharu on [[turism]].<ref name="tLqTf" /> Lisaks tegeletakse [[kalandus]]ega. Põllumajandusmaad on 23,3% riigi pindalast . [[2015]] olid riigi peamised ekspordipartnerid [[Tai]] 18%, [[Prantsusmaa]] 12,1% ja [[Saksamaa]] 10,7% mahus. Peamised impordipartnerid olid [[Araabia Ühendemiraadid]] 18,4%, [[Singapur]] 13,8% ja [[Hiina]] 10,6% mahus. ==Teed== [[Pilt:Sinamal%C3%A9_Bridge_immediately_after_completion.jpg|pisi|Sinamalé sild]] Maldiivide kõvakattega teede kogupikkus on 88 kilomeetrit, millest 60 kilomeetrit asub Malés, 14 kilomeetrit Addu atollil ja 14 kilomeetrit Laamu atollil.<ref name="tLqTf" /> Addu saarel asub väike kiirteelõik. 3 saart on ühendatud tammiga. 2018 avati Malé ja Hulhulé saari ühendav Sinamalé sild. Riigis on 11 lennuvälja, millest 2 on sillutatud maandumisradadega. Riigi peamine [[sadam]] on Malé. Linnades toimib väike bussivõrgustik. ==Eesti ja Maldiivide suhted== [[Eesti]] ja Maldiivid sõlmisid [[diplomaatilised suhted]] [[22. märts]]il [[1994]]. Nüüdisajal on Maldiivid muutunud eestlaste seas populaarseks turismisihtkohaks. ==Ajalugu== [[Singalid|Singalite]] [[eepos]]e "Mahavansa" järgi jõudis Maldiividele üks prints Vijaya laevastiku laevadest umbes 500 eKr. [[Kreeka]] ajaloolane Philostorgius mainis [[350]]. aasta paiku Diva saarelt pärit Theophilust, kes saadeti himjariite missioneerima. Saarte esimesed teadaolevad asukad olid India edelaosast pärit [[draviidid|draviidi]] kalamehed, kes [[3. sajand eKr|3. sajandil eKr]] saartele asudes tõid kaasa [[budism]]i ja rajasid kuningriigi. Ajaloolane Hassan Ahmed Maniku loendas [[1990]]. aastal arheoloogilisi budistlikke objekte kokku 59 väikesaarel, neist suurimad asuvad Haddhunmathi atollil. [[11. sajand]]il vallutas osad atollid Chola keiser Raja Raja Chola I. 11. sajandil levis Maldiividele [[islam]] ja kohalik kuningas pöördus islamisse kas [[1153]] või [[1193]] (vastaval vaseplaadil on aastaarv halvasti väljaloetav) ning temast sai [[sultan]]. Järgnevate sajandite jooksul valitsesid saari 84 sultanit 6 eri dünastiast. Esimeste eurooplastena saabusid saartele [[portugallased]], kes rajasid [[1558]] Viadori atollile [[koloonia]], kuid peatselt hävitasid kohalikud selle. [[16. sajand]]il kuulusid Maldiivid [[Holland]]i mõjusfääri, kuid saartele uusi kolooniaid ei rajatud. Maldiivid sattusid [[1796]] [[Briti impeerium]]i mõjusfääri ja muudeti [[1887]] [[protektoraat|protektoraadiks]], kuid kohalike sultanite tegemistesse ei sekkutud. [[1953]] kuulutas Muhammad Amin Didi Maldiividel välja vabariigi ja sultan aeti riigist välja, kuid [[1954]] sultanaat taastati. [[1957]] rajasid britid Gani saarele õhuväebaasi, mis tegutses [[1976]]. aastani. [[1959]]–[[1963]] moodustasid Huvadu, Addu ja Fua Mulaku atollide elanikud Ühendatud Suvadive Vabariigi. Maldiivid kuulutati iseseisvaks [[26. juuli]]l [[1965]], kui sultani esindaja Ibrahim Nasir Rannabandeyri Kilegefan ja Briti suursaadik Michael Walker allkirjastasid vastava kokkuleppe. Riigipeaks sai end kuningaks kuulutanud senine sultan [[Muhammad Fareed Didi]]. [[15. november|15. novembril]] [[1967]] toimus parlamendis hääletus küsimuse üle, kas Maldiivid peaksid jääma [[konstitutsiooniline monarhia|konstitutsiooniliseks monarhiaks]] või saama vabariigiks. Selle küsimuse osas korraldati [[15. märts]]il [[1968]] rahvahääletus, kus enamus osalenutest soovis vabariigi kehtestamist. Maldiivid kuulutati vabariigiks [[11. november|11. novembril]] 1968 ja riigi esimeseks presidendiks sai [[Ibrahim Nasir]]. 1970.-ndatel algas riigis poliitiline võimuvõitlus. [[1975]] arreteeriti ja saadeti asumisele peaminister Ahmed Zaki. [[1978]] põgenes president Nasir Singapuri ja uueks presidendiks sai [[Maumoon Abdul Gayoom]]. Kuigi Gayoomi ajal valitses riigis poliitiline stabiilsus, kujunes tema valitsemisaja lõpuks suur [[riigivõlg]]. [[1980]], [[1983]] ja [[1988]] üritasid Nasiri toetajad läbi viija [[riigipöördekatse]]id. 1988 riigipöördekatses sekkusid India üksused, et taastada Maldiividel kord. [[26. detsember|26. detsembril]] [[2004]] tabas Maldiive [[2004. aasta India ookeani maavärin]]ast põhjustatud tsunami, mille tõttu hukkus riigis 82 inimest. Gayoomi viimastel valitsemisaastatel hakkasid riigis uued poliitilised liikumised nõudma demokraatlikke reforme. [[2008]] peeti uue põhiseaduse alusel esimesed mitme kandidaadiga presidendivalimised ja riigi uueks presidendiks sai [[Mohamed Nasheed]]. Nasheed alustas mitmete reformidega. [[23. detsember|23. detsembril]] [[2011]] islami kaitseks peetud meeleavaldusel osales 20 000 inimest. Kui siseministri korraldusel vahistas armee [[16. jaanuar]]il [[2012]] kriminaalkohtu esimehe Abdulla Mohamedi, põhjustas see opositsiooni rahutusi. Nasheed astus [[7. veebruar]]il 2012 presidendiametist tagasi, kuna politsei oli meeleavaldajate poole üle läinud. [http://www.err.ee/364214/maldiivide-president-astus-rahutuste-tottu-tagasi Heikki Aasaru. "Maldiivide president astus rahutuste tõttu tagasi." ERR, 7. veebruar 2012] [[8. oktoober|8. oktoobril]] 2012 Nasheed arreteeriti ja [[märts]]is [[2013]] mõisteti 13 aastaks vangi. Uus president [[Mohammed Waheed Hassan]] kuulutas 2013 välja presidendivalimised, mille esimeses voorus [[7. september|7. septembril]] 2013 sai Nasheed 45,45% häältest, kuid valimistulemus tühistati. Kordusvalimistel sai riigi presidendiks endise riigipea Gayoomi poolvend [[Abdulla Yameen]]. Yameen on ajanud [[Hiina RV]]-ga sõbralikku poliitikat. Riigis pole sisekonfliktid aga vaibunud. [[2015]] arreteeriti asepresident Ahmed Adheeb ja [[4. november|4. novembril]] 2015 kuulutas Yameen valitsusvastaste rahutuste tõttu riigis välja eriolukorra, mis kehtis [[10. november|10. novembrini]] 2015. ==Haridus== Maldiivide haridussüsteem jaguneb [[põhiharidus]]eks, [[keskharidus]]eks ja [[kõrgharidus]]eks. Kooliharidust alustatakse 5-aastaselt. [[Põhikool]] kestab 5 aastat. Keskharidus jaguneb alam- ja ülemastmeks. Alamaste kestab 5 ja ülemaste 2 aastat. Riigis on mitu [[ülikool]]i, neist vanim on [[1973]]. aastal rajatud Maldiivide riiklik ülikool. ==Kultuur== Hukuru mošee on riigi vanim säilinud mošee, mis valmis [[1656]]. Riigi suurim kino on Schwack Cinema. Malés asuv rahvuslik jalgpallistaadion mahutab kuni 10 000 pealtvaatajat. 1952 avati rahvusmuuseum. Malés asub riiklik kunstigalerii. Maldiivide sportlased on olümpiamängudel osalenud alates [[1988. aasta suveolümpiamängud]]est [[Seoul]]is. Riigi sportlased pole saanud olümpiamängudelt medaleid. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="plr6c">[http://statisticsmaldives.gov.mv/census-2014/ Maldiivide 2014. aasta rahvaloenduse tulemused]</ref> <ref name="tLqTf">{{Netiviide |url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/mv.html |pealkiri=USA Luure Keskagentuuri ülevaade |vaadatud=2017-04-05 |arhiivimisaeg=2015-09-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150918230611/https://www.cia.gov/library/publications//the-world-factbook/geos/mv.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="5pwjH">[https://maldivesfinest.com/location-map Maldiivide kaardi kirjeldus 2017 andmetel]</ref> <ref name="BfCdu">[http://www.nationsencyclopedia.com/geography/Indonesia-to-Mongolia/Maldives.html Ülevaade Maldiividest]</ref> <ref name="mg0uG">[http://amphibiaweb.org/index.html Maailma kahepaiksete andmebaas. Maldiivid. Vaadatud 4. aprillil 2017]</ref> <ref name="NdPwl">[https://avibase.bsc-eoc.org/checklist.jsp?region=MV Maldiivide linnustik 2013 andmetel]</ref> <ref name="ecuq0">[http://www.err.ee/394110/maldiivide-valitsus-protestis-vee-all-kliimamuutuste-vastu Sven Randlaid. "Maldiivide valitsus protestis vee all kliimamuutuste vastu". ERR, 17. oktoober 2009]</ref> }} ==Välislingid== *[[Heiki Suurkask]]. [https://epl.delfi.ee/valismaa/d?id=51148297 "Maldiivide mure: kes müüks vette kaduvale riigile uue kodumaa?"] EPL, 11. november 2008 {{Rahvaste Ühendus}} {{Aasiariigid}} {{koord |type=country |region=MV}} [[Kategooria:Maldiivid| ]] [[Kategooria:Aasia maad]] [[Kategooria:Rahvaste Ühenduse maad]] [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:India ookeani saarestikud]] cqapdyu2p35dcah0nas894aeiw8cldz Mali 0 4208 6168935 6133130 2022-07-28T01:30:28Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.8 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib tänapäeva riigist, teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Mali (täpsustus)]].}} {{Riik | riiginimi = Mali Vabariik | omastav = Mali | nimi1_keel = prantsuse | nimi1 = République du Mali | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Coat of arms of Mali.svg | vapi_laius = 100px | asendikaart = Mali in its region.svg | deviis = | riigikeel = [[prantsuse keel|prantsuse]] | ametlik_keel = | pealinn = [[Bamako]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[Assimi Goïta]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Choguel Kokalla Maïga]] | pindala = 1240000 | rahvaarv = | rahvaarv_seis = | rahvaarv_viide = | iseseisvus = [[22. september]] [[1960]] | valuuta = [[Kesk-Aafrika frank]] (XOF) | ajavöönd = [[maailmaaeg]] | hümn = [[Pour l'Afrique et pour toi, Mali]] | usund = | üladomeen = [[.ml]] | telefonikood = 223 | riigikord = | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = MLI | märkused = }} [[Pilt:Mali carte-et.png|pisi|Mali kaart]] '''Mali''' on [[merepiirita riik|merepiirita]] [[riik]] [[Aafrika|Lääne-Aafrikas]]. Malil on maismaapiir seitsme riigiga: põhjas [[Alžeeria]]ga, idas [[Niger]]iga, lõunas [[Burkina Faso]] ja [[Elevandiluurannik]]uga, edelas [[Guinea]]ga ning läänes [[Senegal]]i ja [[Mauritaania]]ga. Riigi põhjaosa hõlmab [[Sahara|Sahara kõrb]]. Asustus on koondunud riigi lõunaossa, [[Nigeri jõgi|Nigeri]] ja [[Senegali jõgi|Senegali jõe]] lähedusse. ==Haldusjaotus== Halduslikult jaguneb riik kümneks piirkonnaks ja üheks ringkonnaks: {| |valign=top| * [[Bamako]] (ringkond) * [[Gao piirkond]] * [[Kayesi piirkond]] * [[Kidali piirkond]] * [[Koulikoro piirkond]] * [[Ménaka piirkond]] * [[Mopti piirkond]] * [[Ségou piirkond]] * [[Sikasso piirkond]] * [[Timbuktu piirkond]] * [[Taoudénit' piirkond]] |[[Pilt:Mali Regions.png|pisi|Mali piirkonnad (aastani 2016)]] |} == Rahvastik == 2009. aasta [[rahvaloendus]]e andmetel elas Malis 14 517 176 inimest. 68% malilastest elas 2002. aasta seisuga maapiirkondades ja 5–10% oli [[nomaad]]se eluviisiga. Üle 90% elanikkonnast on koondunud riigi lõunaossa.<ref name="profile" /> {| class="wikitable" style="text-align:center; margin-top:0px" |+ Rahvaloendused<ref name="GeoHive" /> ! Aasta | 1976 || 1987 || 1998 || 2009 |- ! Elanikke | 6 394 918 || 7 696 348 || 9 810 911 || 14 517 176 |} 2007. aastal oli 49% malilastest nooremad kui 15 aastat, 47% vanuses 15–64 ja 3% olid 65-aastased või vanemad. [[Sündimuskordaja]] oli 49,6 promilli ja [[sündimuse summaarne kordaja]] 7,4. [[Suremuse üldkordaja]] oli 16,5 promilli. [[Keskmine oodatav eluiga]] oli sündides 49,5 aastat (meestel 47,6 ja naistel 51,5). [[Imikusuremuskordaja]] oli 2007. aastal 106 promilli.<ref name="CIA" /> Mali suurim [[rahvas]] on [[bambarad]], kes moodustavad elanikest 36,5%. [[Mande rahvad|Mande rahvaste]] (bambarad, [[soninked]], [[hasongad]], [[malinked]]) esindajaid on malilaste seas 50%.<ref name="profile" /> Palju elab Malis veel [[fulbed|fulbesid]] (17%), [[Volta rahvad|Volta rahvaid]] (12%), [[songaid|songaisid]] (6%) ning [[tuareegid|tuareege]] ja [[maurid|maure]] (10%).<ref name="CIA" /> == Majandus == Mali on üks vaesemaid riike. Nominaalne [[sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta]] oli [[2008]]. aastal 691 [[USA dollar|dollarit]], millega oldi maailmas 155. kohal. Peamisteks majandusharudeks on [[põllumajandus]], [[karjakasvatus]] ja [[kalandus]], kus on hõivatud 80% tööjõust. 10% riigi elanikest on ilma püsiva elukohata karjakasvatajad. Peamine põllumajanduspiirkond paikneb [[Nigeri jõgi|Nigeri jõe]] kaldail, kuna riigi põhjaosas on valdavalt [[kõrb]] ja [[poolkõrb]] (moodustab 65% pindalast). Põllumajandustooted valmivad peamiselt taludes, kust need transporditakse linnadesse ja müüakse kaupmeestele. Kala püütakse peamiselt Nigeri jõest ja selle lisajõgedest. [[Puuvill]]a ja [[kariloom]]ade järel ekspordib Mali kõige enam [[kuld]]a. Kulla iga-aastane kaevandusmaht kasvas 1980. aastate lõpu poolelt tonnilt 2007. aastaks enam kui 50 tonnini.<ref name="IBP 2011" /> 2009. aastal oli Mali kulla kaevandusmaht [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigi]] ja [[Ghana]] järel Aafrikas kolmandal kohal.<ref name="Economist 2010" /> Loodusvaradest leidub Malis ka uraani ja soola. == Riigikaitse == {{vaata|Mali sõjavägi}} Mali relvajõud koosnevad [[maavägi|maaväest]], [[õhuvägi|õhuväest]], [[sandarmeeria]]st, [[rahvuskaart|rahvuskaardist]] ja [[politsei]]st (''sûreté nationale''). Neis teenib 7000 meest, keda juhib kaitse- ja veteranide minister. Mali sõjalised kulutused on 68 miljonit [[USA dollar|dollarit]] aastas, mis on 2% SKT-st. Reservi kuulus 2002. aasta seisuga hinnanguliselt 2 369 578 meest, kellest väljaõppe oli saanud 1 358 646. Maavägi koosneb neljast [[motoriseeritud jalavägi|motoriseeritud jalaväe]] [[pataljon]]ist ja ühest [[tank]]ipataljonist. Kasutatakse tanke [[T-54]], [[T-55]] ja [[T-34/85]] ning soomussõidukeid. Õhuväepataljon koosneb kahest [[kompanii]]st, kuhu kuulub 16 lahingulennukit ja 400 meest. Mali väikesesse mereväkke kuulub 50 meest ja 3 patrullpaati.<ref name="WDR 2004" /> 1960. ja 1970. aastatel sai Mali maa- ja õhuvägi varustuse ja väljaõppe peamiselt [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidult]]. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist on riik ostnud varustust ja väljaõpet [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidest]], [[Prantsusmaa]]lt ja [[Saksamaa]]lt. ==Mali kodusõda== {{Vaata|Põhja-Mali konflikt}} [[16. jaanuar]]il [[2012]] alustas mitu [[tuareegid|tuareegi]] vastupanurühmitust relvastatud ülestõusu Mali valitsuse vastu, et saavutada Põhja-Malis [[Azawad]]i piirkonnas iseseisvus või suurem autonoomia. 22. märtsil 2012 toimunud [[2012. aasta Mali riigipööre|riigipöörde]] tulemusena tuli võimule Demokraatia ja Riigi Taastamise Rahvuslik Komitee (CNRDR). Kasutades riigipöördega tekkinud segadust, haarasid ülestõusnud enda kontrolli alla kolm Põhja-Mali suuremat linna: [[Kidal]]i, [[Gao]] ja [[Timbuktu]]. 2012. aasta sügisel palus Mali valitsus välisriikide sõjalist abi ülestõusu mahasurumiseks. Seejärel võttis [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] vastu resolutsiooni, millega [[Aafrika Liit]] sai mandaadi korra taastamiseks Mali põhjaosas. Aafrika Liidule tuli appi [[Prantsusmaa]], kes alustas [[11. jaanuar]]il 2013 [[operatsioon Serval|operatsiooni Serval]]. Operatsiooni tulemusena kaotasid ülestõsunud ühe kuu jooksul kontrolli kogu Mali põhjaosas. [[18. juuni]]l [[2013]] sõlmisid tuareegi mässajad ja valitsus rahulepingu, mis lõpetas Mali kodusõja. == Vaata ka == * [[Mali riigipeade loend]] * [[Mali jalgpallikoondis]] * [[Mali poliitika]] * [[Mali põhiseadus]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="profile">Country Studies, 2005. [http://lcweb2.loc.gov/frd/cs/profiles/Mali.pdf Country Profile: Mali]. Library of Congress. Kasutatud 26.11.2011 (ingl).</ref> <ref name="GeoHive">GeoHive. [http://www.geohive.com/cntry/mali.aspx Mali population statistics]. Kasutatud 26.11.2011 (ingl).</ref> <ref name="CIA">LKA, 2011. [https://web.archive.org/web/20151110042640/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/ml.html Mali]. The World Factbook. Kasutatud 26.11.2011 (ingl).</ref> <ref name="IBP 2011">IBP, 2011. [https://web.archive.org/web/20120202234423/http://books.google.ee/books?id=SEUVo7eL0e0C&pg=PA80 Mali Foreign Policy and Government Guide]. Kasutatud 26.11.2011 (ingl).</ref> <ref name="Economist 2010">The Economist, 2010. [http://www.economist.com/node/15331301 Gold production]. Kasutatud 26.11.2011 (ingl).</ref> <ref name="WDR 2004">World Desk Reference, 2004. [http://dev.prenhall.com/divisions/hss/worldreference/ML/defense.html Mali – Defence]. Kasutatud 27.11.2011 (ingl).</ref> }} {{Aafrikariigid}} {{koord |type=country |region=ML}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Aafrika maad]] [[Kategooria:Mali| ]] ael6sa2fe7t7srmhlg18kmbiwzub6uj 17. aprill 0 4587 6168796 6116354 2022-07-27T17:53:25Z 46.131.36.187 /* Eestis */ wikitext text/x-wiki {{Aprillikalender}} '''17. aprill''' on [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendri]] 107. ([[liigaasta]]l 108.) päev. [[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi 4. aprill ([[1901]]–[[2099]]). == Sündmused == ===[[Eesti]]s=== * [[1908]] – [[Tartu]]s avati [[Eesti]] esimene paik[[kino]] – elektriteater [[Illusion (kino)|Illusion]]<ref name="Kronoloogia, 2007:173"/>. * [[1932]] – ilmuma hakkas ajakiri [[Eesti Maleilm]]<ref name="ESBL">ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)</ref>. * [[1934]] – riigivanem [[Konstantin Päts]] kohtus riigivanema kandidaadi [[Andres Larka]]ga. * [[1937]] – siseminister [[Kaarel Eenpalu]] nimetas [[Kunda]] alevivanemaks alates 20. aprillist senise Voka vallavanema [[Kalju Otu]]. * [[1991]] – [[Tallinna raekoda|Tallinna raekojas]] asutati [[Jaan Tõnissoni Instituut]]. * [[2002]] – [[Vene Õigeusu Kirik]]u Tallinna ja kogu Eesti metropoolia registreeriti ametlikult [[Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik]]u nime all. *[[2012]] - [[Läks eetrisse esimene “Suletud uste taga” saade]] ===Maailmas=== * [[1895]] – [[Shimonoseki rahuleping|Shimonoseki rahulepinguga]] lõpetati [[Esimene Hiina-Jaapani sõda]]. * [[1941]] – [[Teine maailmasõda]]: [[Jugoslaavia]] kapituleerus [[Saksamaa]] ees.<ref>[http://www.history.com/this-day-in-history/yugoslavia-surrenders 1941 : Yugoslavia surrenders] history.com</ref> * [[1946]] – [[Süüria]]s kuulutati kolm päeva pärast Prantsusmaa vägede väljatõmbamist välja [[Süüria Araabia Vabariik]]. * [[1969]] – [[Alexander Dubček]] sunniti lahkuma [[Tšehhoslovakkia Kommunistlik Partei|Tšehhoslovakkia Kommunistliku Partei]] esimese sekretäri ametikohalt.<ref>[http://www.dayoftheweek.org/?m=April&d=17&y=1969&go=Go April 17, 1969: Day of the week] dayoftheweek.org</ref> == Sündinud == {{vaata|Sündinud 17. aprillil}} *[[1855]] – [[Semjon Vengerov]], vene kirjanduskriitik, kirjandusajaloolane, bibliograaf ja toimetaja *[[1899]] – [[Aleksander Klumberg]], eesti kergejõustiklane *[[1908]] – [[Elmar Tõldsepp]], eesti vaimulik *[[1912]] – [[Oskar Puhm]], eesti vaimulik *[[1919]] – [[Osvaldo Dorticós Torrado]], Kuuba poliitik ja president 1959–1976 *[[1920]] – [[Edmonde Charles-Roux]], prantsuse kirjanik *[[1939]] – [[Paolo Fabbri]], itaalia semiootik *[[1977]] – [[Chad Hedrick]], USA kiiruisutaja *[[1985]] – [[Maiken Pius]], eesti näitleja == Surnud == {{vaata|Surnud 17. aprillil}} *[[1761]] – [[Thomas Bayes]], inglise matemaatik ja presbüterlik vaimulik *[[1937]] – [[Richard Antslang]], Eesti politseiametnik *[[1941]] – [[Eduard Kesk]], Eesti sõjaväelane *[[1960]] – [[Eddie Cochran]], USA rock'n'roll'i laulja *[[1976]] – [[Henrik Dam]], taani biokeemik ja füsioloog *[[1993]] – [[Nikolai Krjukov (näitleja)|Nikolai Krjukov]], vene teatri- ja filminäitleja *[[2008]] – [[Mihhail Tanitš]], vene luuletaja ja laulude sõnade autor *[[2012]] – [[Toomas Taimla]], eesti näitleja ja pokkerientusiast *[[2014]] – [[Gabriel García Márquez]], Colombia kirjanik == Pühad == * [[Süüria]]s [[Evakueerimise päev]] * [[Ülemaailmne hemofiilia päev]] == Ilmarekordid == *... == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="Kronoloogia, 2007:173">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 173</ref>}} ==Välislingid== {{commons|Category:17 April}} {{kuupäevad}} [[Kategooria:Aasta päevad|Aprill 17]] 34t5wjl3bkskkkoicvu3v4adsyi4irq 6168927 6168796 2022-07-28T00:08:26Z Kruusamägi 1530 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/46.131.36.187|46.131.36.187]] ([[User talk:46.131.36.187|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Velirand|Velirand]]. wikitext text/x-wiki {{Aprillikalender}} '''17. aprill''' on [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendri]] 107. ([[liigaasta]]l 108.) päev. [[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi 4. aprill ([[1901]]–[[2099]]). == Sündmused == ===[[Eesti]]s=== * [[1908]] – [[Tartu]]s avati [[Eesti]] esimene paik[[kino]] – elektriteater [[Illusion (kino)|Illusion]]<ref name="Kronoloogia, 2007:173"/>. * [[1932]] – ilmuma hakkas ajakiri [[Eesti Maleilm]]<ref name="ESBL">ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)</ref>. * [[1934]] – riigivanem [[Konstantin Päts]] kohtus riigivanema kandidaadi [[Andres Larka]]ga. * [[1937]] – siseminister [[Kaarel Eenpalu]] nimetas [[Kunda]] alevivanemaks alates 20. aprillist senise Voka vallavanema [[Kalju Otu]]. * [[1991]] – [[Tallinna raekoda|Tallinna raekojas]] asutati [[Jaan Tõnissoni Instituut]]. * [[2002]] – [[Vene Õigeusu Kirik]]u Tallinna ja kogu Eesti metropoolia registreeriti ametlikult [[Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik]]u nime all. ===Maailmas=== * [[1895]] – [[Shimonoseki rahuleping|Shimonoseki rahulepinguga]] lõpetati [[Esimene Hiina-Jaapani sõda]]. * [[1941]] – [[Teine maailmasõda]]: [[Jugoslaavia]] kapituleerus [[Saksamaa]] ees.<ref>[http://www.history.com/this-day-in-history/yugoslavia-surrenders 1941 : Yugoslavia surrenders] history.com</ref> * [[1946]] – [[Süüria]]s kuulutati kolm päeva pärast Prantsusmaa vägede väljatõmbamist välja [[Süüria Araabia Vabariik]]. * [[1969]] – [[Alexander Dubček]] sunniti lahkuma [[Tšehhoslovakkia Kommunistlik Partei|Tšehhoslovakkia Kommunistliku Partei]] esimese sekretäri ametikohalt.<ref>[http://www.dayoftheweek.org/?m=April&d=17&y=1969&go=Go April 17, 1969: Day of the week] dayoftheweek.org</ref> == Sündinud == {{vaata|Sündinud 17. aprillil}} *[[1855]] – [[Semjon Vengerov]], vene kirjanduskriitik, kirjandusajaloolane, bibliograaf ja toimetaja *[[1899]] – [[Aleksander Klumberg]], eesti kergejõustiklane *[[1908]] – [[Elmar Tõldsepp]], eesti vaimulik *[[1912]] – [[Oskar Puhm]], eesti vaimulik *[[1919]] – [[Osvaldo Dorticós Torrado]], Kuuba poliitik ja president 1959–1976 *[[1920]] – [[Edmonde Charles-Roux]], prantsuse kirjanik *[[1939]] – [[Paolo Fabbri]], itaalia semiootik *[[1977]] – [[Chad Hedrick]], USA kiiruisutaja *[[1985]] – [[Maiken Pius]], eesti näitleja == Surnud == {{vaata|Surnud 17. aprillil}} *[[1761]] – [[Thomas Bayes]], inglise matemaatik ja presbüterlik vaimulik *[[1937]] – [[Richard Antslang]], Eesti politseiametnik *[[1941]] – [[Eduard Kesk]], Eesti sõjaväelane *[[1960]] – [[Eddie Cochran]], USA rock'n'roll'i laulja *[[1976]] – [[Henrik Dam]], taani biokeemik ja füsioloog *[[1993]] – [[Nikolai Krjukov (näitleja)|Nikolai Krjukov]], vene teatri- ja filminäitleja *[[2008]] – [[Mihhail Tanitš]], vene luuletaja ja laulude sõnade autor *[[2012]] – [[Toomas Taimla]], eesti näitleja ja pokkerientusiast *[[2014]] – [[Gabriel García Márquez]], Colombia kirjanik == Pühad == * [[Süüria]]s [[Evakueerimise päev]] * [[Ülemaailmne hemofiilia päev]] == Ilmarekordid == *... == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="Kronoloogia, 2007:173">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 173</ref>}} ==Välislingid== {{commons|Category:17 April}} {{kuupäevad}} [[Kategooria:Aasta päevad|Aprill 17]] 7rpha2r6289w7kkxzmv5gvk8vlt7xw3 29. juuli 0 4918 6169038 6114337 2022-07-28T09:44:25Z WikedKentaur 464 /* Maailmas */ wikitext text/x-wiki {{Juulikalender}} '''29. juuli''' on [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendri]] 210. ([[liigaasta]]l 211.) päev. [[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi 16. juuli ([[1901]]–[[2099]]). == Sündmused == ===[[Eesti]]s=== *[[1896]] – asutati [[Pärnu Vana-aja Uurimise Selts]]<ref name="Kronoloogia, 2007:158"/> ja peatselt ka kohamuuseum. * [[1917]] – [[Tartu]]s algas [[30. juuli]]ni kestnud [[esseerid]]e partei [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei|eesti osakondade]] konverents<ref name="Kronoloogia, 2007:184"/>. *[[1926]] – [[Tartu]]s lõppes [[18. juuli]]l alanud ligi 200 väliskülalise osalusel peetud 7. Põhjamaade Valgelindi kongress, 12. [[Põhjamaade Karskuskongress]] ja 18. [[Ülemaailmne Karskuskongress]]. *[[1930]] – Eestisse naasis neli aastat Nõukogude Liidus vangis olnud [[August Parve]]. *[[1934]] – välisminister [[Julius Seljamaa]] külastas Moskvas [[NSV Liidu Kesktäitevkomitee]] esimeest [[Mihhail Kalinin]]it<ref>Seljamaa Kalinini juures. Vaba Maa, 30. juuli 1934, nr. 176, lk. 1.</ref>. *[[1935]] – Narvas avati Eesti esimene [[mošee]]<ref>Eesti muhameedlased said moshee. [[Kaja (ajaleht)|Kaja]], 30. juuli 1935, nr. 177, lk. 4.</ref>. *[[1980]] – [[NLKP Keskkomitee]] võttis vastu otsuse, millega lubati tähistada 1982. aastal [[Tartu ülikooli 350. aastapäev]]a<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. *[[1992]] – loodi ETV Reklaam. [[RTV]] kaotas monopoolse õiguse [[Eesti Televisioon]]i eetriaja kommertsmüügiks. *[[1994]] – [[Euroopa Liit]] alustas Eestiga eelläbirääkimisi [[assotsiatsioonileping]]u sõlmimiseks. *[[1999]] – tagaotsitavad metsavennad [[Vennad Voitkad|Voitkad]] võtsid päevaks vangi mehe ja naise, röövides ka nende auto. ===Maailmas=== *[[1014]] – [[Bütsants]]i keiser [[Basileios II]] lõi [[Kleidioni lahing]]us hävitavalt bulgaarlasi. *[[1030]] – [[Stiklestadi lahing]]us võitles ja langes [[Norra]] [[Norra kuningas|kuningas]] [[Olav II Püha]]. *[[1696]] – [[Esimene Vene-Türgi sõda]]: venelased vallutasid türklastelt [[Azov]]i. *[[1836]] – [[Pariis]]is pühitseti sisse [[Arc de Triomphe|Võidukaar]]. *[[1900]] – [[Monza]]s mõrvati [[Itaalia]] [[Itaalia kuningas|kuningas]] [[Umberto I]]. * 1900 – [[Vladimir Uljanov]] lahkus [[Venemaa Keisririik|Venemaalt]] ning läks Genfi kaudu Münchenisse viieks aastaks eksiili. *[[1921]] – [[Adolf Hitler]] tõusis [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|saksa natsionaalsotsialistide]] juhiks. *[[1941]] – [[Prantsusmaa]] ja [[Jaapan]] sõlmisid [[Indohiina]] [[protektoriaat|ühisprotektoraadi]] kokkuleppe. *[[1948]] – [[London]]is avati esimesed sõjajärgsed [[1948. aasta suveolümpiamängud|olümpiamängud]].<ref>{{Cite web |url=http://corporate.olympics.com.au/games/1948-london |title=arhiivikoopia |access-date=19. aprill 2014 |archive-date=19. aprill 2014 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140419141656/http://corporate.olympics.com.au/games/1948-london |url-status=dead }}</ref> *[[1957]] – asutati [[Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur]]. *[[1968]] – [[paavst]] [[Paulus VI]] keelustas oma [[entsüklika]]ga "Humanae Vitae" kõik kunstlikud [[rasestumisvastased vahendid]]. *[[1990]] – [[Mongoolia]]s toimusid esimesed vabad valimised. Algas üleminek sotsialistlikult riigikorralt demokraatlikule. *[[1991]] – algas [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] presidendi [[George H. W. Bush|George Bushi]] esimene ametlik visiit [[Nõukogude Liit]]u.<ref>[[Mati Graf]]. Impeeriumi lõpp ja Eesti taasiseseisvumine 1988-1991. Tallinn, 2012, lk. 296</ref> *[[1981]] – [[London]]is [[Saint Pauli katedraal]]is laulatati [[prints Charles]] ja leedi [[Diana Spencer]]. Sündmuse teleülekannet jälgis maailmas üle 750 miljoni inimese. *[[2000]] – 100 tonni [[Trotüül|TNT]]-ga õhiti viimane tunnel endisel Nõukogude Liidu [[Semipalatinski tuumapolügoon|tuumapolügoonil]] [[Kasahstan]]is Semipalatinskis. *[[2016]] – [[Venemaa]]l registreeriti ametlikult riiklik patriootlik [[noorteorganisatsioon]] [[Junarmija]], mille liikmete arv hakkas kohe kiirelt kasvama. == Sündinud == {{vaata|Sündinud 29. juulil}} *[[1867]] – [[Berthold Oppenheim]], rabi *[[1871]] – [[Jakob Mändmets]], eesti kirjanik ja ajakirjanik *[[1883]] – [[Benito Mussolini]], Itaalia poliitik ja riigitegelane *[[1910]] – [[Helend Peep]], eesti ooperilaulja ja draamanäitleja *[[1940]] – [[Valentin-Gennadi Taniel]], eesti helilooja *[[1943]] – [[Leili Tammel]], eesti laulja *[[1945]] – [[Irina Raud]], eesti arhitekt *1945 – [[Lembit Teesalu]], eesti mootorrattasportlane *[[1946]] – [[Aleksei Tammiste]], eesti korvpallur *1946 – [[Viivi-Ann Keerdo]], eesti klaasikunstnik *[[1949]] – [[Paul Laasik]], eesti näitleja *1949 – [[Elita Erkina]], eesti baleriin ja pedagoog *[[1958]] – [[Mati Määrits]], eesti ajakirjanik *[[1963]] – [[Mari Aasa]], eesti vioolamängija *[[1974]] – [[Reiu Tüür]], eesti kunstnik *[[1981]] – [[Fernando Alonso]], Hispaaniast pärit vormelisõitja *[[1988]] – [[Miguel A. Herrero Javaloyas]], hispaania jalgpallur == Surnud == {{vaata|Surnud 29. juulil}} *[[1644]] – [[Urbanus VIII]], Rooma paavst *[[1856]] – [[Robert Schumann]], [[Saksamaa]] helilooja ja muusikakriitik *[[1890]] – [[Vincent van Gogh]], hollandi maalikunstnik *[[1960]] – [[Arved Paul]], eesti vaimulik *[[1974]] – [[Erich Kästner]], saksa proosakirjanik, luuletaja ja satiirik *[[1979]] – [[Herbert Marcuse]], ameerika filosoof *[[1982]] – [[Vladimir Zworykin]], vene päritolu USA leiutaja *[[1983]] – [[Luis Buñuel]], hispaania filmirežissöör *[[1990]] – [[Bruno Kreisky]], austria poliitik *[[2001]] – [[Edward Gierek]], Poola kommunistlik poliitik ja riigitegelane == Pühad == *[[Olevipäev]] == Nimepäev == * Eestis – [[Olaf]], [[Olav]], [[Olavi]], [[Olev (eesnimi)|Olev]] == Ilmarekordid == *... == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="Kronoloogia, 2007:158">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 158</ref> <ref name="Kronoloogia, 2007:184">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 184</ref> <ref name="Kronoloogia, 2007">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion.</ref> }} {{kuupäevad}} [[Kategooria:Aasta päevad|Juuli 29]] rgrd9c7ypime8m69760z72n743jwxs8 6169042 6169038 2022-07-28T09:57:02Z WikedKentaur 464 /* Maailmas */ wikitext text/x-wiki {{Juulikalender}} '''29. juuli''' on [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendri]] 210. ([[liigaasta]]l 211.) päev. [[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi 16. juuli ([[1901]]–[[2099]]). == Sündmused == ===[[Eesti]]s=== *[[1896]] – asutati [[Pärnu Vana-aja Uurimise Selts]]<ref name="Kronoloogia, 2007:158"/> ja peatselt ka kohamuuseum. * [[1917]] – [[Tartu]]s algas [[30. juuli]]ni kestnud [[esseerid]]e partei [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei|eesti osakondade]] konverents<ref name="Kronoloogia, 2007:184"/>. *[[1926]] – [[Tartu]]s lõppes [[18. juuli]]l alanud ligi 200 väliskülalise osalusel peetud 7. Põhjamaade Valgelindi kongress, 12. [[Põhjamaade Karskuskongress]] ja 18. [[Ülemaailmne Karskuskongress]]. *[[1930]] – Eestisse naasis neli aastat Nõukogude Liidus vangis olnud [[August Parve]]. *[[1934]] – välisminister [[Julius Seljamaa]] külastas Moskvas [[NSV Liidu Kesktäitevkomitee]] esimeest [[Mihhail Kalinin]]it<ref>Seljamaa Kalinini juures. Vaba Maa, 30. juuli 1934, nr. 176, lk. 1.</ref>. *[[1935]] – Narvas avati Eesti esimene [[mošee]]<ref>Eesti muhameedlased said moshee. [[Kaja (ajaleht)|Kaja]], 30. juuli 1935, nr. 177, lk. 4.</ref>. *[[1980]] – [[NLKP Keskkomitee]] võttis vastu otsuse, millega lubati tähistada 1982. aastal [[Tartu ülikooli 350. aastapäev]]a<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. *[[1992]] – loodi ETV Reklaam. [[RTV]] kaotas monopoolse õiguse [[Eesti Televisioon]]i eetriaja kommertsmüügiks. *[[1994]] – [[Euroopa Liit]] alustas Eestiga eelläbirääkimisi [[assotsiatsioonileping]]u sõlmimiseks. *[[1999]] – tagaotsitavad metsavennad [[Vennad Voitkad|Voitkad]] võtsid päevaks vangi mehe ja naise, röövides ka nende auto. ===Maailmas=== *[[1014]] – [[Bütsants]]i keiser [[Basileios II]] lõi [[Kleidioni lahing]]us hävitavalt bulgaarlasi. *[[1030]] – [[Stiklestadi lahing]]us võitles ja langes [[Norra]] [[Norra kuningas|kuningas]] [[Olav II Püha]]. *[[1696]] – [[Esimene Vene-Türgi sõda]]: venelased vallutasid türklastelt [[Azov]]i. *[[1836]] – [[Pariis]]is pühitseti sisse [[Arc de Triomphe|Võidukaar]]. *[[1900]] – [[Monza]]s mõrvati [[Itaalia]] [[Itaalia kuningas|kuningas]] [[Umberto I]]. * 1900 – [[Vladimir Uljanov]] lahkus [[Venemaa Keisririik|Venemaalt]] ning läks Genfi kaudu Münchenisse viieks aastaks eksiili. *[[1921]] – [[Adolf Hitler]] tõusis [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|saksa natsionaalsotsialistide]] juhiks. *[[1941]] – [[Prantsusmaa]] ja [[Jaapan]] sõlmisid [[Indohiina]] [[protektoriaat|ühisprotektoraadi]] kokkuleppe. *[[1948]] – [[London]]is avati esimesed sõjajärgsed [[1948. aasta suveolümpiamängud|olümpiamängud]].<ref>{{Cite web |url=http://corporate.olympics.com.au/games/1948-london |title=arhiivikoopia |access-date=19. aprill 2014 |archive-date=19. aprill 2014 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140419141656/http://corporate.olympics.com.au/games/1948-london |url-status=dead }}</ref> *[[1957]] – asutati [[Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur]]. *[[1968]] – [[paavst]] [[Paulus VI]] keelustas oma [[entsüklika]]ga "Humanae Vitae" kõik kunstlikud [[rasestumisvastased vahendid]]. *[[1981]] – [[London]]is [[Saint Pauli katedraal]]is laulatati [[prints Charles]] ja leedi [[Diana Spencer]]. Sündmuse teleülekannet jälgis maailmas üle 750 miljoni inimese. *[[1990]] – [[Mongoolia]]s toimusid esimesed vabad valimised. Algas üleminek sotsialistlikult riigikorralt demokraatlikule. *[[1991]] – algas [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] presidendi [[George H. W. Bush|George Bushi]] esimene ametlik visiit [[Nõukogude Liit]]u.<ref>[[Mati Graf]]. Impeeriumi lõpp ja Eesti taasiseseisvumine 1988-1991. Tallinn, 2012, lk. 296</ref> *[[1992]] – endine [[Saksa DV]] riigijuht [[Erich Honecker]] lahkus oma varjupaigast Tšiili saatkonnast Moskvas. Ning naases Berliini, kus ta arreteeriti. *[[2000]] – 100 tonni [[Trotüül|TNT]]-ga õhiti viimane tunnel endisel Nõukogude Liidu [[Semipalatinski tuumapolügoon|tuumapolügoonil]] [[Kasahstan]]is Semipalatinskis. *[[2016]] – [[Venemaa]]l registreeriti ametlikult riiklik patriootlik [[noorteorganisatsioon]] [[Junarmija]], mille liikmete arv hakkas kohe kiirelt kasvama. == Sündinud == {{vaata|Sündinud 29. juulil}} *[[1867]] – [[Berthold Oppenheim]], rabi *[[1871]] – [[Jakob Mändmets]], eesti kirjanik ja ajakirjanik *[[1883]] – [[Benito Mussolini]], Itaalia poliitik ja riigitegelane *[[1910]] – [[Helend Peep]], eesti ooperilaulja ja draamanäitleja *[[1940]] – [[Valentin-Gennadi Taniel]], eesti helilooja *[[1943]] – [[Leili Tammel]], eesti laulja *[[1945]] – [[Irina Raud]], eesti arhitekt *1945 – [[Lembit Teesalu]], eesti mootorrattasportlane *[[1946]] – [[Aleksei Tammiste]], eesti korvpallur *1946 – [[Viivi-Ann Keerdo]], eesti klaasikunstnik *[[1949]] – [[Paul Laasik]], eesti näitleja *1949 – [[Elita Erkina]], eesti baleriin ja pedagoog *[[1958]] – [[Mati Määrits]], eesti ajakirjanik *[[1963]] – [[Mari Aasa]], eesti vioolamängija *[[1974]] – [[Reiu Tüür]], eesti kunstnik *[[1981]] – [[Fernando Alonso]], Hispaaniast pärit vormelisõitja *[[1988]] – [[Miguel A. Herrero Javaloyas]], hispaania jalgpallur == Surnud == {{vaata|Surnud 29. juulil}} *[[1644]] – [[Urbanus VIII]], Rooma paavst *[[1856]] – [[Robert Schumann]], [[Saksamaa]] helilooja ja muusikakriitik *[[1890]] – [[Vincent van Gogh]], hollandi maalikunstnik *[[1960]] – [[Arved Paul]], eesti vaimulik *[[1974]] – [[Erich Kästner]], saksa proosakirjanik, luuletaja ja satiirik *[[1979]] – [[Herbert Marcuse]], ameerika filosoof *[[1982]] – [[Vladimir Zworykin]], vene päritolu USA leiutaja *[[1983]] – [[Luis Buñuel]], hispaania filmirežissöör *[[1990]] – [[Bruno Kreisky]], austria poliitik *[[2001]] – [[Edward Gierek]], Poola kommunistlik poliitik ja riigitegelane == Pühad == *[[Olevipäev]] == Nimepäev == * Eestis – [[Olaf]], [[Olav]], [[Olavi]], [[Olev (eesnimi)|Olev]] == Ilmarekordid == *... == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="Kronoloogia, 2007:158">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 158</ref> <ref name="Kronoloogia, 2007:184">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 184</ref> <ref name="Kronoloogia, 2007">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion.</ref> }} {{kuupäevad}} [[Kategooria:Aasta päevad|Juuli 29]] 6a52jtq3mvj8h3pcqr6tl0jc3fkqrm6 6169043 6169042 2022-07-28T10:02:41Z WikedKentaur 464 /* Maailmas */ wikitext text/x-wiki {{Juulikalender}} '''29. juuli''' on [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendri]] 210. ([[liigaasta]]l 211.) päev. [[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi 16. juuli ([[1901]]–[[2099]]). == Sündmused == ===[[Eesti]]s=== *[[1896]] – asutati [[Pärnu Vana-aja Uurimise Selts]]<ref name="Kronoloogia, 2007:158"/> ja peatselt ka kohamuuseum. * [[1917]] – [[Tartu]]s algas [[30. juuli]]ni kestnud [[esseerid]]e partei [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei|eesti osakondade]] konverents<ref name="Kronoloogia, 2007:184"/>. *[[1926]] – [[Tartu]]s lõppes [[18. juuli]]l alanud ligi 200 väliskülalise osalusel peetud 7. Põhjamaade Valgelindi kongress, 12. [[Põhjamaade Karskuskongress]] ja 18. [[Ülemaailmne Karskuskongress]]. *[[1930]] – Eestisse naasis neli aastat Nõukogude Liidus vangis olnud [[August Parve]]. *[[1934]] – välisminister [[Julius Seljamaa]] külastas Moskvas [[NSV Liidu Kesktäitevkomitee]] esimeest [[Mihhail Kalinin]]it<ref>Seljamaa Kalinini juures. Vaba Maa, 30. juuli 1934, nr. 176, lk. 1.</ref>. *[[1935]] – Narvas avati Eesti esimene [[mošee]]<ref>Eesti muhameedlased said moshee. [[Kaja (ajaleht)|Kaja]], 30. juuli 1935, nr. 177, lk. 4.</ref>. *[[1980]] – [[NLKP Keskkomitee]] võttis vastu otsuse, millega lubati tähistada 1982. aastal [[Tartu ülikooli 350. aastapäev]]a<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. *[[1992]] – loodi ETV Reklaam. [[RTV]] kaotas monopoolse õiguse [[Eesti Televisioon]]i eetriaja kommertsmüügiks. *[[1994]] – [[Euroopa Liit]] alustas Eestiga eelläbirääkimisi [[assotsiatsioonileping]]u sõlmimiseks. *[[1999]] – tagaotsitavad metsavennad [[Vennad Voitkad|Voitkad]] võtsid päevaks vangi mehe ja naise, röövides ka nende auto. ===Maailmas=== *[[1014]] – [[Bütsants]]i keiser [[Basileios II]] lõi [[Kleidioni lahing]]us hävitavalt bulgaarlasi. *[[1030]] – [[Stiklestadi lahing]]us võitles ja langes [[Norra]] [[Norra kuningas|kuningas]] [[Olav II Püha]]. *[[1696]] – [[Esimene Vene-Türgi sõda]]: venelased vallutasid türklastelt [[Azov]]i. *[[1836]] – [[Pariis]]is pühitseti sisse [[Arc de Triomphe|Võidukaar]]. *[[1900]] – [[Monza]]s mõrvati [[Itaalia]] [[Itaalia kuningas|kuningas]] [[Umberto I]]. * 1900 – [[Vladimir Uljanov]] lahkus [[Venemaa Keisririik|Venemaalt]] ning läks Genfi kaudu Münchenisse viieks aastaks eksiili. *[[1921]] – [[Adolf Hitler]] tõusis [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|saksa natsionaalsotsialistide]] juhiks. *[[1941]] – [[Prantsusmaa]] ja [[Jaapan]] sõlmisid [[Indohiina]] [[protektoriaat|ühisprotektoraadi]] kokkuleppe. *[[1948]] – [[London]]is avati esimesed sõjajärgsed [[1948. aasta suveolümpiamängud|olümpiamängud]].<ref>{{Cite web |url=http://corporate.olympics.com.au/games/1948-london |title=arhiivikoopia |access-date=19. aprill 2014 |archive-date=19. aprill 2014 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140419141656/http://corporate.olympics.com.au/games/1948-london |url-status=dead }}</ref> *[[1957]] – asutati [[Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur]]. *[[1958]] – USA president [[Dwight D. Eisenhower]] allkirjastas ''National Aeronautics and Space Act''-i, milles nähti ette [[NASA]] loomine. *[[1968]] – [[paavst]] [[Paulus VI]] keelustas oma [[entsüklika]]ga "Humanae Vitae" kõik kunstlikud [[rasestumisvastased vahendid]]. *[[1981]] – [[London]]is [[Saint Pauli katedraal]]is laulatati [[prints Charles]] ja leedi [[Diana Spencer]]. Sündmuse teleülekannet jälgis maailmas üle 750 miljoni inimese. *[[1990]] – [[Mongoolia]]s toimusid esimesed vabad valimised. Algas üleminek sotsialistlikult riigikorralt demokraatlikule. *[[1991]] – algas [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] presidendi [[George H. W. Bush|George Bushi]] esimene ametlik visiit [[Nõukogude Liit]]u.<ref>[[Mati Graf]]. Impeeriumi lõpp ja Eesti taasiseseisvumine 1988-1991. Tallinn, 2012, lk. 296</ref> *[[1992]] – endine [[Saksa DV]] riigijuht [[Erich Honecker]] lahkus oma varjupaigast Tšiili saatkonnast Moskvas. Ning naases Berliini, kus ta arreteeriti. *[[2000]] – 100 tonni [[Trotüül|TNT]]-ga õhiti viimane tunnel endisel Nõukogude Liidu [[Semipalatinski tuumapolügoon|tuumapolügoonil]] [[Kasahstan]]is Semipalatinskis. *[[2016]] – [[Venemaa]]l registreeriti ametlikult riiklik patriootlik [[noorteorganisatsioon]] [[Junarmija]], mille liikmete arv hakkas kohe kiirelt kasvama. == Sündinud == {{vaata|Sündinud 29. juulil}} *[[1867]] – [[Berthold Oppenheim]], rabi *[[1871]] – [[Jakob Mändmets]], eesti kirjanik ja ajakirjanik *[[1883]] – [[Benito Mussolini]], Itaalia poliitik ja riigitegelane *[[1910]] – [[Helend Peep]], eesti ooperilaulja ja draamanäitleja *[[1940]] – [[Valentin-Gennadi Taniel]], eesti helilooja *[[1943]] – [[Leili Tammel]], eesti laulja *[[1945]] – [[Irina Raud]], eesti arhitekt *1945 – [[Lembit Teesalu]], eesti mootorrattasportlane *[[1946]] – [[Aleksei Tammiste]], eesti korvpallur *1946 – [[Viivi-Ann Keerdo]], eesti klaasikunstnik *[[1949]] – [[Paul Laasik]], eesti näitleja *1949 – [[Elita Erkina]], eesti baleriin ja pedagoog *[[1958]] – [[Mati Määrits]], eesti ajakirjanik *[[1963]] – [[Mari Aasa]], eesti vioolamängija *[[1974]] – [[Reiu Tüür]], eesti kunstnik *[[1981]] – [[Fernando Alonso]], Hispaaniast pärit vormelisõitja *[[1988]] – [[Miguel A. Herrero Javaloyas]], hispaania jalgpallur == Surnud == {{vaata|Surnud 29. juulil}} *[[1644]] – [[Urbanus VIII]], Rooma paavst *[[1856]] – [[Robert Schumann]], [[Saksamaa]] helilooja ja muusikakriitik *[[1890]] – [[Vincent van Gogh]], hollandi maalikunstnik *[[1960]] – [[Arved Paul]], eesti vaimulik *[[1974]] – [[Erich Kästner]], saksa proosakirjanik, luuletaja ja satiirik *[[1979]] – [[Herbert Marcuse]], ameerika filosoof *[[1982]] – [[Vladimir Zworykin]], vene päritolu USA leiutaja *[[1983]] – [[Luis Buñuel]], hispaania filmirežissöör *[[1990]] – [[Bruno Kreisky]], austria poliitik *[[2001]] – [[Edward Gierek]], Poola kommunistlik poliitik ja riigitegelane == Pühad == *[[Olevipäev]] == Nimepäev == * Eestis – [[Olaf]], [[Olav]], [[Olavi]], [[Olev (eesnimi)|Olev]] == Ilmarekordid == *... == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="Kronoloogia, 2007:158">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 158</ref> <ref name="Kronoloogia, 2007:184">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 184</ref> <ref name="Kronoloogia, 2007">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion.</ref> }} {{kuupäevad}} [[Kategooria:Aasta päevad|Juuli 29]] 2q1dl1sg7ljcqht75yarw004hfcp9oa 6169044 6169043 2022-07-28T10:03:07Z WikedKentaur 464 /* Maailmas */ wikitext text/x-wiki {{Juulikalender}} '''29. juuli''' on [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendri]] 210. ([[liigaasta]]l 211.) päev. [[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi 16. juuli ([[1901]]–[[2099]]). == Sündmused == ===[[Eesti]]s=== *[[1896]] – asutati [[Pärnu Vana-aja Uurimise Selts]]<ref name="Kronoloogia, 2007:158"/> ja peatselt ka kohamuuseum. * [[1917]] – [[Tartu]]s algas [[30. juuli]]ni kestnud [[esseerid]]e partei [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei|eesti osakondade]] konverents<ref name="Kronoloogia, 2007:184"/>. *[[1926]] – [[Tartu]]s lõppes [[18. juuli]]l alanud ligi 200 väliskülalise osalusel peetud 7. Põhjamaade Valgelindi kongress, 12. [[Põhjamaade Karskuskongress]] ja 18. [[Ülemaailmne Karskuskongress]]. *[[1930]] – Eestisse naasis neli aastat Nõukogude Liidus vangis olnud [[August Parve]]. *[[1934]] – välisminister [[Julius Seljamaa]] külastas Moskvas [[NSV Liidu Kesktäitevkomitee]] esimeest [[Mihhail Kalinin]]it<ref>Seljamaa Kalinini juures. Vaba Maa, 30. juuli 1934, nr. 176, lk. 1.</ref>. *[[1935]] – Narvas avati Eesti esimene [[mošee]]<ref>Eesti muhameedlased said moshee. [[Kaja (ajaleht)|Kaja]], 30. juuli 1935, nr. 177, lk. 4.</ref>. *[[1980]] – [[NLKP Keskkomitee]] võttis vastu otsuse, millega lubati tähistada 1982. aastal [[Tartu ülikooli 350. aastapäev]]a<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. *[[1992]] – loodi ETV Reklaam. [[RTV]] kaotas monopoolse õiguse [[Eesti Televisioon]]i eetriaja kommertsmüügiks. *[[1994]] – [[Euroopa Liit]] alustas Eestiga eelläbirääkimisi [[assotsiatsioonileping]]u sõlmimiseks. *[[1999]] – tagaotsitavad metsavennad [[Vennad Voitkad|Voitkad]] võtsid päevaks vangi mehe ja naise, röövides ka nende auto. ===Maailmas=== *[[1014]] – [[Bütsants]]i keiser [[Basileios II]] lõi [[Kleidioni lahing]]us hävitavalt bulgaarlasi. *[[1030]] – [[Stiklestadi lahing]]us võitles ja langes [[Norra]] [[Norra kuningas|kuningas]] [[Olav II Püha]]. *[[1696]] – [[Esimene Vene-Türgi sõda]]: venelased vallutasid türklastelt [[Azov]]i. *[[1836]] – [[Pariis]]is pühitseti sisse [[Arc de Triomphe|Võidukaar]]. *[[1900]] – [[Monza]]s mõrvati [[Itaalia]] [[Itaalia kuningas|kuningas]] [[Umberto I]]. * 1900 – [[Vladimir Uljanov]] lahkus [[Venemaa Keisririik|Venemaalt]] ning läks Genfi kaudu Münchenisse viieks aastaks eksiili. *[[1921]] – [[Adolf Hitler]] tõusis [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|saksa natsionaalsotsialistide]] juhiks. *[[1941]] – [[Prantsusmaa]] ja [[Jaapan]] sõlmisid [[Indohiina]] [[protektoriaat|ühisprotektoraadi]] kokkuleppe. *[[1948]] – [[London]]is avati esimesed sõjajärgsed [[1948. aasta suveolümpiamängud|olümpiamängud]].<ref>{{Cite web |url=http://corporate.olympics.com.au/games/1948-london |title=arhiivikoopia |access-date=19. aprill 2014 |archive-date=19. aprill 2014 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140419141656/http://corporate.olympics.com.au/games/1948-london |url-status=dead }}</ref> *[[1957]] – asutati [[Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur]]. *[[1958]] – Ameerika Ühendriikide president [[Dwight D. Eisenhower]] allkirjastas ''National Aeronautics and Space Act''-i, milles nähti ette [[NASA]] loomine. *[[1968]] – [[paavst]] [[Paulus VI]] keelustas oma [[entsüklika]]ga "Humanae Vitae" kõik kunstlikud [[rasestumisvastased vahendid]]. *[[1981]] – [[London]]is [[Saint Pauli katedraal]]is laulatati [[prints Charles]] ja leedi [[Diana Spencer]]. Sündmuse teleülekannet jälgis maailmas üle 750 miljoni inimese. *[[1990]] – [[Mongoolia]]s toimusid esimesed vabad valimised. Algas üleminek sotsialistlikult riigikorralt demokraatlikule. *[[1991]] – algas [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] presidendi [[George H. W. Bush|George Bushi]] esimene ametlik visiit [[Nõukogude Liit]]u.<ref>[[Mati Graf]]. Impeeriumi lõpp ja Eesti taasiseseisvumine 1988-1991. Tallinn, 2012, lk. 296</ref> *[[1992]] – endine [[Saksa DV]] riigijuht [[Erich Honecker]] lahkus oma varjupaigast Tšiili saatkonnast Moskvas. Ning naases Berliini, kus ta arreteeriti. *[[2000]] – 100 tonni [[Trotüül|TNT]]-ga õhiti viimane tunnel endisel Nõukogude Liidu [[Semipalatinski tuumapolügoon|tuumapolügoonil]] [[Kasahstan]]is Semipalatinskis. *[[2016]] – [[Venemaa]]l registreeriti ametlikult riiklik patriootlik [[noorteorganisatsioon]] [[Junarmija]], mille liikmete arv hakkas kohe kiirelt kasvama. == Sündinud == {{vaata|Sündinud 29. juulil}} *[[1867]] – [[Berthold Oppenheim]], rabi *[[1871]] – [[Jakob Mändmets]], eesti kirjanik ja ajakirjanik *[[1883]] – [[Benito Mussolini]], Itaalia poliitik ja riigitegelane *[[1910]] – [[Helend Peep]], eesti ooperilaulja ja draamanäitleja *[[1940]] – [[Valentin-Gennadi Taniel]], eesti helilooja *[[1943]] – [[Leili Tammel]], eesti laulja *[[1945]] – [[Irina Raud]], eesti arhitekt *1945 – [[Lembit Teesalu]], eesti mootorrattasportlane *[[1946]] – [[Aleksei Tammiste]], eesti korvpallur *1946 – [[Viivi-Ann Keerdo]], eesti klaasikunstnik *[[1949]] – [[Paul Laasik]], eesti näitleja *1949 – [[Elita Erkina]], eesti baleriin ja pedagoog *[[1958]] – [[Mati Määrits]], eesti ajakirjanik *[[1963]] – [[Mari Aasa]], eesti vioolamängija *[[1974]] – [[Reiu Tüür]], eesti kunstnik *[[1981]] – [[Fernando Alonso]], Hispaaniast pärit vormelisõitja *[[1988]] – [[Miguel A. Herrero Javaloyas]], hispaania jalgpallur == Surnud == {{vaata|Surnud 29. juulil}} *[[1644]] – [[Urbanus VIII]], Rooma paavst *[[1856]] – [[Robert Schumann]], [[Saksamaa]] helilooja ja muusikakriitik *[[1890]] – [[Vincent van Gogh]], hollandi maalikunstnik *[[1960]] – [[Arved Paul]], eesti vaimulik *[[1974]] – [[Erich Kästner]], saksa proosakirjanik, luuletaja ja satiirik *[[1979]] – [[Herbert Marcuse]], ameerika filosoof *[[1982]] – [[Vladimir Zworykin]], vene päritolu USA leiutaja *[[1983]] – [[Luis Buñuel]], hispaania filmirežissöör *[[1990]] – [[Bruno Kreisky]], austria poliitik *[[2001]] – [[Edward Gierek]], Poola kommunistlik poliitik ja riigitegelane == Pühad == *[[Olevipäev]] == Nimepäev == * Eestis – [[Olaf]], [[Olav]], [[Olavi]], [[Olev (eesnimi)|Olev]] == Ilmarekordid == *... == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="Kronoloogia, 2007:158">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 158</ref> <ref name="Kronoloogia, 2007:184">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 184</ref> <ref name="Kronoloogia, 2007">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion.</ref> }} {{kuupäevad}} [[Kategooria:Aasta päevad|Juuli 29]] owz7y660v2u36i4cd297h62foqxkzqi 6169046 6169044 2022-07-28T10:07:36Z WikedKentaur 464 /* Maailmas */ wikitext text/x-wiki {{Juulikalender}} '''29. juuli''' on [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendri]] 210. ([[liigaasta]]l 211.) päev. [[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi 16. juuli ([[1901]]–[[2099]]). == Sündmused == ===[[Eesti]]s=== *[[1896]] – asutati [[Pärnu Vana-aja Uurimise Selts]]<ref name="Kronoloogia, 2007:158"/> ja peatselt ka kohamuuseum. * [[1917]] – [[Tartu]]s algas [[30. juuli]]ni kestnud [[esseerid]]e partei [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei|eesti osakondade]] konverents<ref name="Kronoloogia, 2007:184"/>. *[[1926]] – [[Tartu]]s lõppes [[18. juuli]]l alanud ligi 200 väliskülalise osalusel peetud 7. Põhjamaade Valgelindi kongress, 12. [[Põhjamaade Karskuskongress]] ja 18. [[Ülemaailmne Karskuskongress]]. *[[1930]] – Eestisse naasis neli aastat Nõukogude Liidus vangis olnud [[August Parve]]. *[[1934]] – välisminister [[Julius Seljamaa]] külastas Moskvas [[NSV Liidu Kesktäitevkomitee]] esimeest [[Mihhail Kalinin]]it<ref>Seljamaa Kalinini juures. Vaba Maa, 30. juuli 1934, nr. 176, lk. 1.</ref>. *[[1935]] – Narvas avati Eesti esimene [[mošee]]<ref>Eesti muhameedlased said moshee. [[Kaja (ajaleht)|Kaja]], 30. juuli 1935, nr. 177, lk. 4.</ref>. *[[1980]] – [[NLKP Keskkomitee]] võttis vastu otsuse, millega lubati tähistada 1982. aastal [[Tartu ülikooli 350. aastapäev]]a<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. *[[1992]] – loodi ETV Reklaam. [[RTV]] kaotas monopoolse õiguse [[Eesti Televisioon]]i eetriaja kommertsmüügiks. *[[1994]] – [[Euroopa Liit]] alustas Eestiga eelläbirääkimisi [[assotsiatsioonileping]]u sõlmimiseks. *[[1999]] – tagaotsitavad metsavennad [[Vennad Voitkad|Voitkad]] võtsid päevaks vangi mehe ja naise, röövides ka nende auto. ===Maailmas=== *[[1014]] – [[Bütsants]]i keiser [[Basileios II]] lõi [[Kleidioni lahing]]us hävitavalt bulgaarlasi. *[[1030]] – [[Stiklestadi lahing]]us võitles ja langes [[Norra]] [[Norra kuningas|kuningas]] [[Olav II Püha]]. *[[1696]] – [[Esimene Vene-Türgi sõda]]: venelased vallutasid türklastelt [[Azov]]i. *[[1836]] – [[Pariis]]is pühitseti sisse [[Arc de Triomphe|Võidukaar]]. *[[1900]] – [[Monza]]s mõrvati [[Itaalia]] [[Itaalia kuningas|kuningas]] [[Umberto I]]. * 1900 – [[Vladimir Uljanov]] lahkus [[Venemaa Keisririik|Venemaalt]] ning läks Genfi kaudu Münchenisse viieks aastaks eksiili. *[[1921]] – [[Adolf Hitler]] tõusis [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|saksa natsionaalsotsialistide]] juhiks. *[[1941]] – [[Prantsusmaa]] ja [[Jaapan]] sõlmisid [[Indohiina]] [[protektoriaat|ühisprotektoraadi]] kokkuleppe. *[[1948]] – [[London]]is avati esimesed sõjajärgsed [[1948. aasta suveolümpiamängud|olümpiamängud]].<ref>{{Cite web |url=http://corporate.olympics.com.au/games/1948-london |title=arhiivikoopia |access-date=19. aprill 2014 |archive-date=19. aprill 2014 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140419141656/http://corporate.olympics.com.au/games/1948-london |url-status=dead }}</ref> *[[1954]] – Londonis ilmus [[J. R. R. Tolkien]]i romaani [[Sõrmuste isand]] esimene osa. *[[1957]] – asutati [[Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur]]. *[[1958]] – Ameerika Ühendriikide president [[Dwight D. Eisenhower]] allkirjastas ''National Aeronautics and Space Act''-i, milles nähti ette [[NASA]] loomine. *[[1968]] – [[paavst]] [[Paulus VI]] keelustas oma [[entsüklika]]ga "Humanae Vitae" kõik kunstlikud [[rasestumisvastased vahendid]]. *[[1981]] – [[London]]is [[Saint Pauli katedraal]]is laulatati [[prints Charles]] ja leedi [[Diana Spencer]]. Sündmuse teleülekannet jälgis maailmas üle 750 miljoni inimese. *[[1990]] – [[Mongoolia]]s toimusid esimesed vabad valimised. Algas üleminek sotsialistlikult riigikorralt demokraatlikule. *[[1991]] – algas [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] presidendi [[George H. W. Bush|George Bushi]] esimene ametlik visiit [[Nõukogude Liit]]u.<ref>[[Mati Graf]]. Impeeriumi lõpp ja Eesti taasiseseisvumine 1988-1991. Tallinn, 2012, lk. 296</ref> *[[1992]] – endine [[Saksa DV]] riigijuht [[Erich Honecker]] lahkus oma varjupaigast Tšiili saatkonnast Moskvas. Ning naases Berliini, kus ta arreteeriti. *[[2000]] – 100 tonni [[Trotüül|TNT]]-ga õhiti viimane tunnel endisel Nõukogude Liidu [[Semipalatinski tuumapolügoon|tuumapolügoonil]] [[Kasahstan]]is Semipalatinskis. *[[2016]] – [[Venemaa]]l registreeriti ametlikult riiklik patriootlik [[noorteorganisatsioon]] [[Junarmija]], mille liikmete arv hakkas kohe kiirelt kasvama. == Sündinud == {{vaata|Sündinud 29. juulil}} *[[1867]] – [[Berthold Oppenheim]], rabi *[[1871]] – [[Jakob Mändmets]], eesti kirjanik ja ajakirjanik *[[1883]] – [[Benito Mussolini]], Itaalia poliitik ja riigitegelane *[[1910]] – [[Helend Peep]], eesti ooperilaulja ja draamanäitleja *[[1940]] – [[Valentin-Gennadi Taniel]], eesti helilooja *[[1943]] – [[Leili Tammel]], eesti laulja *[[1945]] – [[Irina Raud]], eesti arhitekt *1945 – [[Lembit Teesalu]], eesti mootorrattasportlane *[[1946]] – [[Aleksei Tammiste]], eesti korvpallur *1946 – [[Viivi-Ann Keerdo]], eesti klaasikunstnik *[[1949]] – [[Paul Laasik]], eesti näitleja *1949 – [[Elita Erkina]], eesti baleriin ja pedagoog *[[1958]] – [[Mati Määrits]], eesti ajakirjanik *[[1963]] – [[Mari Aasa]], eesti vioolamängija *[[1974]] – [[Reiu Tüür]], eesti kunstnik *[[1981]] – [[Fernando Alonso]], Hispaaniast pärit vormelisõitja *[[1988]] – [[Miguel A. Herrero Javaloyas]], hispaania jalgpallur == Surnud == {{vaata|Surnud 29. juulil}} *[[1644]] – [[Urbanus VIII]], Rooma paavst *[[1856]] – [[Robert Schumann]], [[Saksamaa]] helilooja ja muusikakriitik *[[1890]] – [[Vincent van Gogh]], hollandi maalikunstnik *[[1960]] – [[Arved Paul]], eesti vaimulik *[[1974]] – [[Erich Kästner]], saksa proosakirjanik, luuletaja ja satiirik *[[1979]] – [[Herbert Marcuse]], ameerika filosoof *[[1982]] – [[Vladimir Zworykin]], vene päritolu USA leiutaja *[[1983]] – [[Luis Buñuel]], hispaania filmirežissöör *[[1990]] – [[Bruno Kreisky]], austria poliitik *[[2001]] – [[Edward Gierek]], Poola kommunistlik poliitik ja riigitegelane == Pühad == *[[Olevipäev]] == Nimepäev == * Eestis – [[Olaf]], [[Olav]], [[Olavi]], [[Olev (eesnimi)|Olev]] == Ilmarekordid == *... == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="Kronoloogia, 2007:158">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 158</ref> <ref name="Kronoloogia, 2007:184">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 184</ref> <ref name="Kronoloogia, 2007">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion.</ref> }} {{kuupäevad}} [[Kategooria:Aasta päevad|Juuli 29]] reaqoqarob5c2ua7blfuud33ve03n72 6169057 6169046 2022-07-28T10:23:17Z WikedKentaur 464 /* Maailmas */ wikitext text/x-wiki {{Juulikalender}} '''29. juuli''' on [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendri]] 210. ([[liigaasta]]l 211.) päev. [[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi 16. juuli ([[1901]]–[[2099]]). == Sündmused == ===[[Eesti]]s=== *[[1896]] – asutati [[Pärnu Vana-aja Uurimise Selts]]<ref name="Kronoloogia, 2007:158"/> ja peatselt ka kohamuuseum. * [[1917]] – [[Tartu]]s algas [[30. juuli]]ni kestnud [[esseerid]]e partei [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei|eesti osakondade]] konverents<ref name="Kronoloogia, 2007:184"/>. *[[1926]] – [[Tartu]]s lõppes [[18. juuli]]l alanud ligi 200 väliskülalise osalusel peetud 7. Põhjamaade Valgelindi kongress, 12. [[Põhjamaade Karskuskongress]] ja 18. [[Ülemaailmne Karskuskongress]]. *[[1930]] – Eestisse naasis neli aastat Nõukogude Liidus vangis olnud [[August Parve]]. *[[1934]] – välisminister [[Julius Seljamaa]] külastas Moskvas [[NSV Liidu Kesktäitevkomitee]] esimeest [[Mihhail Kalinin]]it<ref>Seljamaa Kalinini juures. Vaba Maa, 30. juuli 1934, nr. 176, lk. 1.</ref>. *[[1935]] – Narvas avati Eesti esimene [[mošee]]<ref>Eesti muhameedlased said moshee. [[Kaja (ajaleht)|Kaja]], 30. juuli 1935, nr. 177, lk. 4.</ref>. *[[1980]] – [[NLKP Keskkomitee]] võttis vastu otsuse, millega lubati tähistada 1982. aastal [[Tartu ülikooli 350. aastapäev]]a<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. *[[1992]] – loodi ETV Reklaam. [[RTV]] kaotas monopoolse õiguse [[Eesti Televisioon]]i eetriaja kommertsmüügiks. *[[1994]] – [[Euroopa Liit]] alustas Eestiga eelläbirääkimisi [[assotsiatsioonileping]]u sõlmimiseks. *[[1999]] – tagaotsitavad metsavennad [[Vennad Voitkad|Voitkad]] võtsid päevaks vangi mehe ja naise, röövides ka nende auto. ===Maailmas=== *[[1014]] – [[Bütsants]]i keiser [[Basileios II]] lõi [[Kleidioni lahing]]us hävitavalt bulgaarlasi. *[[1030]] – [[Stiklestadi lahing]]us võitles ja langes [[Norra]] [[Norra kuningas|kuningas]] [[Olav II Püha]]. *[[1696]] – [[Esimene Vene-Türgi sõda]]: venelased vallutasid türklastelt [[Azov]]i. *[[1836]] – [[Pariis]]is pühitseti sisse [[Arc de Triomphe|Võidukaar]]. *[[1900]] – [[Monza]]s mõrvati [[Itaalia]] [[Itaalia kuningas|kuningas]] [[Umberto I]]. * 1900 – [[Vladimir Uljanov]] lahkus [[Venemaa Keisririik|Venemaalt]] ning läks Genfi kaudu Münchenisse viieks aastaks eksiili. *[[1921]] – [[Adolf Hitler]] tõusis [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|saksa natsionaalsotsialistide]] juhiks. *[[1941]] – [[Prantsusmaa]] ja [[Jaapan]] sõlmisid [[Indohiina]] [[protektoriaat|ühisprotektoraadi]] kokkuleppe. *[[1948]] – [[London]]is avati esimesed sõjajärgsed [[1948. aasta suveolümpiamängud|olümpiamängud]].<ref>{{Cite web |url=http://corporate.olympics.com.au/games/1948-london |title=arhiivikoopia |access-date=19. aprill 2014 |archive-date=19. aprill 2014 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140419141656/http://corporate.olympics.com.au/games/1948-london |url-status=dead }}</ref> *[[1954]] – Londonis ilmus [[J. R. R. Tolkien]]i romaani [[Sõrmuste isand]] esimene osa. *[[1957]] – asutati [[Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur]]. *[[1958]] – Ameerika Ühendriikide president [[Dwight D. Eisenhower]] allkirjastas ''National Aeronautics and Space Act''-i, milles nähti ette [[NASA]] loomine. *[[1968]] – [[paavst]] [[Paulus VI]] keelustas oma entsüklikaga "[[Humanae Vitae]]" kõik kunstlikud [[rasestumisvastased vahendid]]. *[[1981]] – [[London]]is [[Saint Pauli katedraal]]is laulatati [[prints Charles]] ja leedi [[Diana Spencer]]. Sündmuse teleülekannet jälgis maailmas üle 750 miljoni inimese. *[[1990]] – [[Mongoolia]]s toimusid esimesed vabad valimised. Algas üleminek sotsialistlikult riigikorralt demokraatlikule. *[[1991]] – algas [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] presidendi [[George H. W. Bush|George Bushi]] esimene ametlik visiit [[Nõukogude Liit]]u.<ref>[[Mati Graf]]. Impeeriumi lõpp ja Eesti taasiseseisvumine 1988-1991. Tallinn, 2012, lk. 296</ref> *[[1992]] – endine [[Saksa DV]] riigijuht [[Erich Honecker]] lahkus oma varjupaigast Tšiili saatkonnast Moskvas. Ning naases Berliini, kus ta arreteeriti. *[[2000]] – 100 tonni [[Trotüül|TNT]]-ga õhiti viimane tunnel endisel Nõukogude Liidu [[Semipalatinski tuumapolügoon|tuumapolügoonil]] [[Kasahstan]]is Semipalatinskis. *[[2016]] – [[Venemaa]]l registreeriti ametlikult riiklik patriootlik [[noorteorganisatsioon]] [[Junarmija]], mille liikmete arv hakkas kohe kiirelt kasvama. == Sündinud == {{vaata|Sündinud 29. juulil}} *[[1867]] – [[Berthold Oppenheim]], rabi *[[1871]] – [[Jakob Mändmets]], eesti kirjanik ja ajakirjanik *[[1883]] – [[Benito Mussolini]], Itaalia poliitik ja riigitegelane *[[1910]] – [[Helend Peep]], eesti ooperilaulja ja draamanäitleja *[[1940]] – [[Valentin-Gennadi Taniel]], eesti helilooja *[[1943]] – [[Leili Tammel]], eesti laulja *[[1945]] – [[Irina Raud]], eesti arhitekt *1945 – [[Lembit Teesalu]], eesti mootorrattasportlane *[[1946]] – [[Aleksei Tammiste]], eesti korvpallur *1946 – [[Viivi-Ann Keerdo]], eesti klaasikunstnik *[[1949]] – [[Paul Laasik]], eesti näitleja *1949 – [[Elita Erkina]], eesti baleriin ja pedagoog *[[1958]] – [[Mati Määrits]], eesti ajakirjanik *[[1963]] – [[Mari Aasa]], eesti vioolamängija *[[1974]] – [[Reiu Tüür]], eesti kunstnik *[[1981]] – [[Fernando Alonso]], Hispaaniast pärit vormelisõitja *[[1988]] – [[Miguel A. Herrero Javaloyas]], hispaania jalgpallur == Surnud == {{vaata|Surnud 29. juulil}} *[[1644]] – [[Urbanus VIII]], Rooma paavst *[[1856]] – [[Robert Schumann]], [[Saksamaa]] helilooja ja muusikakriitik *[[1890]] – [[Vincent van Gogh]], hollandi maalikunstnik *[[1960]] – [[Arved Paul]], eesti vaimulik *[[1974]] – [[Erich Kästner]], saksa proosakirjanik, luuletaja ja satiirik *[[1979]] – [[Herbert Marcuse]], ameerika filosoof *[[1982]] – [[Vladimir Zworykin]], vene päritolu USA leiutaja *[[1983]] – [[Luis Buñuel]], hispaania filmirežissöör *[[1990]] – [[Bruno Kreisky]], austria poliitik *[[2001]] – [[Edward Gierek]], Poola kommunistlik poliitik ja riigitegelane == Pühad == *[[Olevipäev]] == Nimepäev == * Eestis – [[Olaf]], [[Olav]], [[Olavi]], [[Olev (eesnimi)|Olev]] == Ilmarekordid == *... == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="Kronoloogia, 2007:158">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 158</ref> <ref name="Kronoloogia, 2007:184">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 184</ref> <ref name="Kronoloogia, 2007">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion.</ref> }} {{kuupäevad}} [[Kategooria:Aasta päevad|Juuli 29]] hpfb5lcthwsgidufa1zwuvj9cuynan5 Mikroneesia Liiduriigid 0 5615 6168953 6134103 2022-07-28T04:50:26Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.8 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib riigist, piirkonna kohta vaata artiklit [[Mikroneesia]].}} {{Riik | riiginimi = Mikroneesia Liiduriigid | omastav = Mikroneesia | nimi1_keel = inglise | nimi1 = Federated States of Micronesia | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Seal of the Federated States of Micronesia.svg | vapi_laius = 100px | asendikaart = Micronesia in its region.svg | deviis = Peace, unity, liberty (''rahu, ühtsus, vabadus'') | riigikeel = [[inglise keel|inglise]] | ametlik_keel = | pealinn = [[Palikir]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[David W. Panuelo]] | valitsusjuhi_ametinimi = | valitsusjuhi_nimi = | pindala = 702 | rahvaarv = | rahvaarv_seis = | rahvaarv_viide = | iseseisvus = 3. november 1986 | valuuta = [[USA dollar|dollar]] (USD) | ajavöönd = [[maailmaaeg]] +10 | hümn = [[Patriots of Micronesia]] | usund = [[katoliiklus|Katoliiklased]] (50%), [[protestantism|protestandid]] (48%) | üladomeen = [[.fm]] | telefonikood = 691 | riigikord = presidentaalne [[föderatsioon|föderaalriik]] | SKT = 232 mln [[USA dollar|dollarit]] {{väiksem|(2005)}} <ref name="EE">EE 15. kd, lk 408–409.</ref> | SKT_elaniku_kohta = 2300 dollarit {{väiksem|(2005)}} | rok-i_kood = FSM | märkused = }} '''Mikroneesia Liiduriigid''' (lühinimi '''Mikroneesia''') on saareriik [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] [[lääs|lääneosas]] [[Mikroneesia]] piirkonnas. ==Nimi== Nimi "Mikroneesia" on tuletatud [[kreeka keel]]est. Sõna ''μικρός'' (mikrós) tähendab 'väike' ja sõna ''νῆσος'' (nêsos) 'saar'. ==Asend== Mikroneesia Liiduriigid asuvad Vaike ookeani lääneosas [[Okeaania]]s Mikroneesia piirkonnas [[Karoliinid (saared)|Karoliinid]]e saarestiku idaosas, hõlmates 2,5 miljoni km² suuruse ookeaniala. Riigist [[põhi|põhjas]] asuvad [[Mariaanid]], [[lõuna]]s [[Uus-Guinea]] saar, [[lääs|läänes]] [[Belau]], [[ida]]s [[Marshalli Saared]] ja [[kagu]]s [[Nauru]]. Riigi rannajoone kogupikkus on 6112 kilomeetrit. Pikim riigisisene vahemaa idast läände on 2898 kilomeetrit.<ref name="Ülevaade loodusest">[http://www.nationsencyclopedia.com/geography/Indonesia-to-Mongolia/Micronesia.html Ülevaade loodusest.]</ref> ==Loodus== [[Pilt:Kosrae,_Micronesia.jpg|pisi|[[Kosrae]] saar]] Mikroneesia Liiduriigid koosnevad 607 saarest, millest 65 on asustatud. Saared moodustavad omakorda 4 väiksemat saarestikku, millest igaüks hõlmab ühte osariiki.<ref name="Ülevaade loodusest"/> ===Pinnamood=== Mikroneesia saared on eriilmelised. Riigis leidub nii vulkaanilise tekkega saari, kui [[atoll|koralliatolle]]. Pohnpei osariigis asub üks saar ja 25 väikesaart, Yapi osariigis asub 4 saart ja Kosrae osariigis asub 5 saart, lisaks hulgaliselt väikesaari ja atolle.<ref name="Ülevaade loodusest"/> Riigi suurim saar on vulkaanilise tekkega [[Pohnpei]], mille pindala on 334&nbsp;km² ja kus asub riigi kõrgeim tipp Mount Nanlaud, mis ulatub 782 meetrit üle merepinna. Varasemas kirjanduses kõrgeimaks tipuks peetud Totolomi mägi on hilisemate mõõtmiste käigus osutunud madalamaks. Saare keskosast kulgevad ranniku suunas järsud ja kitsad orud. Riigi suuruselt teine saar on samuti vulkaanilise tekkega [[Kosrae]], pindalaga 110&nbsp;km². Kosrae saar on hinnanguliselt riigi mägiseim saar. Riigi suurim [[laguun]] on Truki laguun. ===Veestik=== Paljud Mikroneesia ojad kuivavad kuival aastaajal. Püsiva veevooluga ojades väheneb veehulk samal ajal märgatavalt. Pohnpei saarel on kokku 40 oja. Nanpil-Kiepwi jõe pikkus on 10 kilomeetrit. Riigis on vähemalt 6 juga, millest kõrgeim on Pahn Takai juga.<ref>[http://www.visit-micronesia.fm/attraction/index.html Ülevaade Mikroneesia loodusest.]</ref> ===Taimestik=== Mets katab 74,5% riigi maismaa pindalast. Suurematel vulkaanilistel saartel kasvavad [[mangroov]]imetsad. Pohnpeil ja Kosrael leidub [[pilvemets]]i. Riigi looduse tuntuim [[endeem]]ne taimeliik on terminaalia (Terminalia carolinensis). Riigis on kirjeldatud 1239 taime ja [[sõnajalad|sõnajala]] liiki.<ref name="Margie C. Falanruw 2002">Margie C. Falanruw. "TERRESTRIAL BIODIVERSITY OF THE FEDERATED STATES OF MICRONESIA". 2002.</ref> Pohnpei saarel on kirjeldatud 936 kõrgema taime liiki, millest endeemseid liike on 397.<ref>Katherine Herrera, David H. Lorence, Timothy Flynn, Michael J. Balick. "Checklist of the Vascular Plants of Pohnpei, Federated States of Micronesia with Local Names and Uses." Allertonia. 10 (oktoober, 2010): 1-192.</ref> ===Loomastik=== [[Pilt:Pohnpei_Lorikeet.jpg|pisi|Pohnpei saare endeemne lind ruske-nestepapagoi (''Trichoglossus rubiginosus'')]] Pohnpei saarel on kirjeldatud 50 liiki [[sipelgad|sipelgaid]].<ref name="Margie C. Falanruw 2002"/> Mikroneesias ei leidu looduslikke [[kahepaiksed|kahepaikseid]].<ref>[http://amphibiaweb.org/search/index.html Kahepaiksete andmebaas. Mikroneesia.]</ref> Küll on saartele inimese kaasabil asustatud [[aaga]] (''Rhinella marina''). Mikroneesias elab 41 liiki [[roomajad|roomajaid]].<ref>Donald W. Burden, Danko Taborosi. "Reptiles of the Federated States of Micronesia." 2016.</ref> Pohnpei saarel on kirjeldatud 18 liiki roomajaid. Saarel elab ainsa maona ''Ramphotyphlops braminus''. Saare ainus endeemne roomaja on ''Emoia ponapea''.<ref>Donald W. Buden. "The Reptiles of Pohnpei, Federated States of Micronesia." Micronesica 32, jaanuar 2000.</ref> Riigis on kirjeldatud kokku 119 linnuliiki. Igas osariigis pesitseb vähemalt üks endeemne linnuliik.<ref name="Margie C. Falanruw 2002"/> Endeemsetest liikidest pesitsevad Mikroneesias näiteks pohnpei rohetuvi, pohnpei safiirlind, pohnpei lehviksaba ja kosrae rohetuvi. Mikroneesia põlised imetajad on 5 liiki [[käsitiivalised|käsitiivalisi]]. Inimese kaasabil on riiki sattunud 3 liiki [[rott]]e, [[hiir]]ed, [[siga|sead]], [[koer]]ad, [[kass]]id, [[jänes]]ed, [[kodukits]]ed ja [[veis]]ed.<ref name="Margie C. Falanruw 2002"/> ===Kaitsealad=== Mikroneesia Liiduriigid on alates [[2006]] looduskaitseprojekti Micronesia Challenge osaline, mille eesmärgiks on säilitada puutumatuna 30% rannikumere ja 20% maismaa ressursse.<ref>[https://www.nature.org/ourinitiatives/regions/asiaandthepacific/micronesia/placesweprotect/federated-states-of-micronesia.xml?redirect=https-301 Ülevaade Mikroneesia kaitsealadest.]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> [[1998]] rajati Pohnpei saare lähistele Nahtiki merekaitseala, mille eesmärgiks on kaitsta koralliriffe. Kosrae saarel loodi terminaalia (''Terminalia carolinensis'') kaitseks kaitseala. [[2009]] loodi Yapi saare lähistele [[hiid-sarvikrai]] kaitseks ookeanikaitseala. === Kliima === Mikroneesias valitseb [[troopiline kliima]]. [[Vihmaperiood]] kestab [[juuni]]st [[oktoober|oktoobrini]]. Riigi sademeterikkaim piirkond on Pohnpei saar, kus on kuni 300 sajupäeva aastas, kuid [[sademete hulk]] varieerub igal saarel.<ref>{{Netiviide |url=http://www.fao.org/ag/agp/agpc/doc/counprof/southpacific/micronesia.htm |pealkiri=Ülevaade Mikroneesiast. |vaadatud=2017-05-06 |arhiivimisaeg=2017-11-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171117114251/http://www.fao.org/ag/agp/agpc/doc/counprof/southpacific/micronesia.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Juuni]]st [[detsember|detsembrini]] võivad saari tabada [[taifuun]]id. Aasta läbi on riigis ööpäevane [[keskmine temperatuur]] +24 kuni +30&nbsp;°C. ==Riigikord== Mikroneesia Liiduriigid on föderatiivne vabariik. Riigipea on president, kelle kongress valib ametisse neljaks aastaks. Riigipea on ühtlasi valitsusjuht. [[Seadusandlik võim]] kuulub ühekojalisele parlamendile ehk kongressile. Kongressis on 14 liiget, kellest 10 valitakse 2 aastaks valimiste järel ja 4 määratakse iga osariigi esindajana neljaks aastaks. Riigi [[põhiseadus]] jõustus [[1979]]. Riigi kõrgeim kohus on Mikroneesia ülemkohus. ==Haldusjaotus== [[Fail:Micronesia, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|300px|Mikroneesia osariigid]] Mikroneesia koosneb neljast osariigist: [[Chuuki osariik|Chuuki]], [[Kosrae osariik|Kosrae]], [[Pohnpei osariik|Pohnpei]] ja [[Yapi osariik]]. [[Palikir]] on riigi pealinn [[1989]]. aastast. == Rahvastik == ===Rahvaarv=== 2010. aasta rahvaloenduse andmetel oli Mikroneesia Liiduriikide rahvaarv 102 843 inimest, kellest 52 193 olid mehed ja 50 650 naised.<ref name="prism.spc.int">[http://prism.spc.int/images/census_reports/FSM_2010_Census_Indicators_Final.pdf Rahvaloenduse andmed. Mikroneesia Liiduriikide statistikaameti statistikaosakond.]</ref> Võrreldes 2000. aasta rahvaloendusega vähenes riigi rahvastik keskmiselt 0,4% aastas, kuid Pohnpei osariigis kasvas rahvastik keskmiselt 0,48% aastas. Enim elanikke on Chuuki osariigis. 2000. aasta rahvaloenduse andmetel elas riigis 107 008 elanikku. ===Demograafilised näitajad=== Tänapäeva Mikroneesia rahvastikku iseloomustab väljaränne. Pohnpei saarele on asunud inimesi ülerahvastatud Mokili, Pingelapi, Ngatiki ja Kapingamarangi atollidelt.<ref>Otto van der Brug. "WATER RESOURCES OF PONAPE, CAROLINE ISLANDS." U.S. GEOLOGICAL SURVEY. Water-Resources Investigations Report. 83-139.</ref> Suurim rahvastikutihedus on Chuuki osariigis, kus elab 993 inimest ruutmiili kohta. 2010. aasta rahvaloenduse järgi elas riigis 103 meest 100 naise kohta. 22% elanikkonnast elas linnades, seejuures Kosrae osariigis oli linnaelanike osakaal 32,6%. ===Vanuseline struktuur=== 1973. aasta rahvaloenduse andmetel oli pool tänapäeva Mikroneesia Liiduriikide elanikkonnast nooremad kui 17 eluaastat. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel oli riigi elanikkonna mediaanvanus 21,5 eluaastat. 2010. aasta rahvaloenduse järgi jagunesid riigi elanikud järgmiselt: <ref name="prism.spc.int"/> *0–14 eluaastat – 36 697 elanikku *15–24 eluaastat – 21 349 elanikku *25–34 eluaastat – 14 239 elanikku *35–59 eluaastat – 24 957 elanikku *üle 60 eluaasta – 5601 elanikku. ===Keeled=== Mikroneesia Liiduriikide ametlik riigikeel on [[inglise keel]]. Riigis on 17 kohalikku keelt. 8 suuremat kohalikku keelt on *[[japi keel]] *[[kapingamarangi keel]] *[[kosrae keel]] *[[nukuoro keel]] *[[poonpei keel]] *[[tšuugi keel]] *[[ulithi keel]] *[[voleai keel]] 2010. aasta rahvaloenduse järgi mõistavad 90,9% Chuuki osariigi elanikest kirjutada tšuugi keeles ja 90,7% Kosrae elanikest kosrae keeles. ===Religioon=== 50% Mikroneesia elanikest on [[katoliiklus|katoliiklased]].<ref name="catholic-hierarchy.org">[http://www.catholic-hierarchy.org/diocese/dcaro.html Karoliinide piiskopkond. Catholic-Hierarchy.]</ref> Igas osariigis on elanike konfessionaalse kuuluvuse osakaal erinev. <ref>[https://www.state.gov/documents/organization/208460.pdf 2012. aasta usuvabaduse raport Mikroneesia kohta.]</ref> Kosrae osariigi elanikest on 95% protestandid, Pohnpei osariigi elanikest on enam-vähem 50% protestandid ja ülejäänud katoliiklased, Chuuki osariigis on 60% elanikest katoliiklased ja 40% protestandid ning Yapi osariigis on 80% elanikest katoliiklased. Peamise võõrtööjõu moodustavad filipiinlased, kes kuuluvad katoliku kogudustesse. Protestantlikest konfessioonidest tegutsevad Mikroneesias Ühinenud Kristuse Kirik, [[baptistid]], [[Päästearmee]] ja [[adventistid]]. [[Mormoonid]]e osakaal Mikroneesia rahvastikus näitab kasvutrendi ja 5% Pohnpei elanikkonnast on mormoonid. Katoliiklased kuulusid [[3. mai]]st [[1979]] Karoliinide-Marshalli piiskopkonna jurisdiktsiooni alla, mille baasil moodustas [[paavst]] [[Johannes Paulus II]] [[23. aprill]]il [[1993]] Karoliinide piiskopkonna. [[2013]]. aastal tegutses Karoliinide piiskopkonnas 15 ilmikpreestrit ja 11 regulaarvaimulikku.<ref name="catholic-hierarchy.org"/> == Riigikaitse == Mikroneesia Liiduriikidel puudub kaitsevägi. Riigi sõjalise kaitse eest vastutab USA. Mikroneesia elanikel on lubatud teenida USA sõjaväes, paljud on seda ka teinud, näiteks 2008. aastal oli Mikroneesia rahvaarvu kohta rohkem sõjaväelasi kui üheski USA osariigis, ja rohkem kui viiekordne langenute arv rahvastiku kohta (9 sõdurit 107 000 inimesest). == Majandus == ===Makromajandus=== Mikroneesia Liiduriikide elanikud on peamiselt hõivatud [[avalik sektor|avalikus sektoris]], [[kalandus]]es ja [[põllumajandus]]es.<ref>{{Netiviide |url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/fm.html |pealkiri=Ülevaade Mikroneesia majandusest. |vaadatud=2017-05-06 |arhiivimisaeg=2020-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200501043853/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/fm.html |url-olek=ei tööta }}</ref> Kuigi riigil on potentsiaali [[turism]]i arendamiseks, on turistide arv väike seoses keerulise juurdepääsetavusega riiki. Riigi majandus sõltub USA välisabist, lisaks on erasektor väike ja eraomanikud ei tegele ettevõtete pideva arendamisega. [[2013]]. aastal hõlmas teenindussektor 54,8%; põllumajandus 26,3% ja tööstussektor 18,9% riigi [[sisemajanduse kogutoodang]]ust. ===Väliskaubandus=== Mikroneesia sai [[1986]]–[[2001]] USA-lt 1,3 miljardi USD ulatuses välisabi. USA on riigi peamine ekspordipartner. 2013 moodustasid 74,13% Mikroneesia ekspordimahust USA ja 25,87% [[Marshalli Saared]]. Peamised eksportkaubad on kala, toiduained ja must pipar.<ref>[https://globaledge.msu.edu/countries/federated-states-of-micronesia/tradestats Ülevaade Mikroneesia kaubandusest.]</ref> 2013 olid riigi peamised impordipartenrid USA (53,24%), Jaapan (9,68%) ja Austraalia (9,23%). Riigi peamised importkaubad on toiduained, riided, arvutitehnika, koduelektroonika ja mööbel. ===Ärikeskkond=== Kõik Mikroneesia ettevõtted on kohustatud maksma aasta kogutulu pealt maksu. Maksu suurus on 10 000 USD pealt 80 USD ja lisatulu pealt 3%. [[Sotsiaalkindlustusmaks]]u peavad töötajale makstavast palgast maksma nii töötaja kui ka tööandja.<ref>[http://www.nationsencyclopedia.com/economies/Asia-and-the-Pacific/Micronesia-POLITICS-GOVERNMENT-AND-TAXATION.html Ülevaade Mikroneesia maksundusest.]</ref> ===Põllumajandus=== Riigis kasvatatakse tarot, banaane ja musta pipart. Lisaks moodustavad osa põllumajandustoodangust [[kookospalm]]i saadused. Elanikud tegelevad kalandusega. ===Energeetika=== Igal osariigil on oma elektrivõrk. Riigis tarbitavast energiast 96% pärineb fossiilkütustest ja 1% hüdroenergiast.<ref>{{Netiviide |url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/fm.html |pealkiri=Ülevaade Mikroneesiast. |vaadatud=2017-05-06 |arhiivimisaeg=2020-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200501043853/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/fm.html |url-olek=ei tööta }}</ref> Jaapanlased rajasid enne [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] saartele väikesed hüdroelektrijaamad, mida sõja järel enam ei kasutatud. [[1988]] rajati Pohnpei saare Nanpili jõele hüdroelektrijaam, mis lakkas töötamast surutorustiku rikke järel.<ref>[http://www.smallhydroworld.org/fileadmin/user_upload/pdf/Oceania_PICT/WSHPDR_2013_Federated_States_of_Micronesia.pdf "WORLD SMALL HYDROPOWER DEVELOPMENT REPORT." Mikroneesia Liiduriigid. 2013.]</ref> == Taristu == Riigi maanteede kogupikkus on 388 kilomeetrit, millest kattega teid on 184 kilomeetrit. Riigis kehtib [[vasak- ja parempoolne liiklus|parempoolne liiklus]]. Riigis asub 6 lennuvälja. Riigi peamised sadamad on Pohnpei, Colonia ja Lele. == Ajalugu == [[Pilt:Nan_Madol_4.jpg|pisi|Nan Madoli kompleks]] Igal Mikroneesia suuremal saarel on ainulaadne asustuslugu. Kirjalike andmete puudumisel on varasemate ajaloosündmuste kohta säilinud palju legende. Pohnpei saare koloniseerimise eelne asustuslugu jaguneb kolmeks perioodiks: *enne 1100 *umbes 1100 – umbes 1628 Saudeleuri dünastia valitsemisaeg *1628–1885 hõimupealike aeg Pohnpei varasemate asukate päritolu on segane ja saare eurooplaste koloniseerimise eelne asustuslugu on seotud legendidega. Saare esimesed 17 asukat olevat saabunud lõunast. Umbes 1100. aastal rajasid läänest [[kanuu]]ga saabunud vennad Olisihpa ja Olosohpa Saudeleuri dünastia. Vennad rajasid ka Nan Madoli megaliitehitise. Dünastia rajajad austasid põllunduse jumalat Nahnisohn Sahpwi, kelle kultus polnud kohalikele elanikele aga vastuvõetav. Saudeleuri dünastia teostas tsentraliseeritud haldusreformi, mille käigus jaotati saar 3 ringkonnaks. Saare ühiskonnas tõusis järgnevatel sajanditel mõjukaks [[preester|preestrite]] klass. Umbes [[1628]] paiku saabus idast sõdalane Isokelekel, kes kukutas Saudeleuri dünastia. Dünastia kukutamise kohta on teada 13 legendi. Tänapäeva pealikud peavad end Isokelekeli järeltulijateks. Esimese eurooplasena jõudis Pohnpei saarele [[Hispaania]] meresõitja Álvaro de Mendaña [[1595]]. [[1686]] andis Hispaania meresõitja Francisco de Lezcano Yapi saarele nime Las Carolinas. Alates [[1826]]. aastast külastasid Pohnpei saart järjepidevalt vaalapüüdjad. [[1852]] asusid Pohnpei ja Kosrae saarele USA protestantlikud [[misjon]]ärid, ehkki saared olid Hispaania mõjusfääris. [[Saksamaa]] pretendeeris samuti saartele, kuid [[paavst]] [[Leo XIII]] jättis saarte haldamise õiguse Hispaaniale. [[1886]] rajasid hispaanlased Lääne-Karoliinide koloonia, mis hõlmas Yapi saare. [[13. märts]]il [[1887]] saabus Pohnpei saarele esimene Ida-Karoliinide kuberner Isidro Posadillo y Posadillo ja rajas Kolonia asunduse. [[4. juuli]]l 1887 toimunud ülestõusu käigus tapsid põliselanikud kuberneri. [[1890]] toimunud ülestõusu käigus hävitasid põliselanikud Hispaania garnisoni Pohnpeil. [[1899]] müüs Hispaania saared Saksamaale. Sakslased alustasid Pohnpei saarel ulatusliku taristu arendusega ja andsid kohalikele korralduse igas kuus istutada 10 [[kookospalm]]i võsu. Ulatuslik tööjõu kasutamine põhjustas põliselanike rahulolematuse ja järgnenud ülestõusus tapeti kuberner. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal asus Yapi saarel Saksamaa mereväebaas. Sõja käigus okupeeris Mikroneesia saared [[Jaapan]]. Saartele asus arvukalt jaapanlasi ja [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] lõppedes oli ainuüksi Pohnpei saarel üle 14 000 jaapanlase. [[Veebruar]]is [[1944]] tungisid Yapi saarele USA väed. [[1947]] said Karoliinid ametlikult USA haldusterritooriumiks. [[10. mai]]l [[1979]] võeti vastu esimene Mikroneesia põhiseadus. [[3. november|3. novembril]] [[1986]] sai Mikroneesia iseseisvaks. == Eesti ja Mikroneesia suhted == [[Eesti]] sõlmis [[diplomaatilised suhted]] Mikroneesia Liiduriikidega [[22. september|22. septembril]] [[2006]].<ref>[http://www.vm.ee/et/uudised/eesti-solmis-diplomaatilised-suhted-mikroneesiaga Eesti Välisministeeriumi pressiteade.]</ref> == Haridus == Sakslased rajasid enne Esimest maailmasõda Mikroneesia esimese haridussüsteemi. Tänapäeval tuleb riigis [[põhiharidus]]e omandamiseks läbida 8-klassiline põhikool. Lapsed lähevad kooli 6-aastaselt. Lisaks avalik-õiguslikele põhikoolidele tegutsevad riigis eri konfessioonide halduses olevad erakoolid.<ref>[http://education.stateuniversity.com/pages/990/Micronesia.html Ülevaade Mikroneesia haridusest.]</ref> Riigis on [[kõrgharidus]]t võimalik omandada Mikroneesia kolledžis. == Kultuur == Riigi omapäraseim ehitis on Nan Madoli megaliitrajatis. Yapi ja Kosrae osariikides on koduloomuuseumid. Mikroneesias puuduvad avalikud [[raamatukogu]]d. Riigi suurim raamatukogu on Mikroneesia kolledži raamatukogu, kus on 33 000 raamatut. Mikroneesia sportlased võistlesid esmakordselt [[2000. aasta suveolümpiamängud]]el [[Sydney]]s. Riigi suurim staadion asub Yapis, mis mahutab 2000 pealtvaatajat. ==Vaata ka== * [[Mikroneesia Liiduriikide riigipeade loend]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{Okeaaniariigid}} {{koord|type=country |region=FM}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Austraalia ja Okeaania maad]] [[Kategooria:Mikroneesia Liiduriigid| ]] g1m8ne9ncd6ygr8cyz4xgcv8fzkyg4m Malta ordu 0 5779 6168941 6054769 2022-07-28T02:18:32Z Magog the Ogre 33590 English -> Estonian map wikitext text/x-wiki <table border="1" cellpadding="2" cellspacing="0" align="right" style="margin-left:0.5em;" width="300px"> <caption><font size="+1">'''Jeruusalemma, Rhodose ja Malta Püha Johannese Suveräänne Sõjaline Hospitaliitide Ordu '''<br><small>''Sovrano Militare Ordine Ospedaliero di San Giovanni di Gerusalemme di Rhodi e di Malta''</small></font></caption> <tr><td style="background:#efefef;" align="center" colspan="2"> <table border="0" cellpadding="2" cellspacing="0"> <tr><td align="center" width="140px">[[Pilt:Flag of the Order of St. John (various).svg|150px|Malta ordu lipp]]</td> <td align="center" width="140px" hight="30px">[[Pilt:Coat of arms of the Sovereign Military Order of Malta (variant).svg|ääris|150px|Malta ordu vapp]]</td></tr> <tr><td>[[Malta ordu lipp]]</td><td>[[Malta ordu vapp]]</td></tr> </table> <tr><td align=center colspan=2 style=border-bottom:3px solid gray;><font size=-1>deviis: ''Defensio fidei et obsequium pauperum''</font></td></tr> <tr><td align=center colspan=2> </td></tr> <tr><td>[[Malta ordu suurmeistrid|Suurmeister]]</td><td>[[Marco Luzzago]]</td></tr> <tr><td>Liikmeid</td><td>umbes 13 500</td></tr> <tr><td>Tekkis</td><td>[[1048]]</td></tr> <tr><td>[[Rahaühik]]</td><td>''[[scudo]]''</td></tr></table> '''Malta ordu''' on [[suveräänsus|suveräänne]] [[katoliiklus|katoliiklik]] [[ordu]] (ametlikult ''Sovrano Militare Ordine Ospedaliero di San Giovanni di Gerusalemme di Rhodi e di Malta'' 'Jeruusalemma, Rhodose ja Malta Püha Johannese Suveräänne Sõjaline Hospitaliitide Ordu'). Ordul on alalise vaatleja staatus [[ÜRO]] juures. Ordusse kuulub üle 13 500 [[rüütel|rüütli]] ja [[daam]]i üle kogu maailma. 2020. aasta märtsi seisuga oli Malta ordul [[diplomaatilised suhted]] 110 maailma riigiga ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]]. Eesti Vabariik sõlmis diplomaatilised suhted Malta orduga 10. märtsil 2020.<ref>[https://vm.ee/et/uudised/eesti-solmis-diplomaatilised-suhted-malta-orduga Välisministeeriumi uudised, 11.03.2020. Eesti sõlmis diplomaatilised suhted Malta orduga]</ref> Ordu suurmeister on alates [[8. november|8. novembrist]] [[2020]] [[Marco Luzzago]]. ==Ajalugu== ===Hospitaliitide, Johanniitide ordu=== [[Pilt:Lähis-Ida 1135.png|pisi|vasakul|[[Lähis-Ida]] [[ristisõdijate riigid]] 1135. aastal]] [[Pilt:Ritterorden-Outremer-bis-1291.png|pisi|[[Ordu]] kantsid [[ristisõdijate riigid|ristisõdijate riikides]]]] [[Pilt:Early Cross of the Knights Hospitaller.svg|pisi|100px|vasakul|Hospitaliitide, johanniitide ordu varajane vapp]] [[Pilt:Armoiries de l'Ordre de Saint-Jean de Jérusalem.svg|pisi|100px|vasakul|Johanniitide ordu vapp]] [[Pilt:+Raymond du Puy, by Laurent Cars.jpg|pisi|[[Raymond du Puy]]]] [[Pilt:Marqab-crusader-castle-donjon.jpg|pisi|[[Margati kindlus]] Põhja-[[Süüria]]s]] [[Pilt:Krak des Chevaliers 01.jpg|pisi|[[Krak des Chevaliers]]' kindlus [[Süüria]]s]] Ordule eelnenud vennaskonna tegevuse algusaeg on ebaselge. Ühed allikad loevad selleks aastat [[1012]], teised aastat [[1048]]. Vennaskond tekkis [[Jeruusalemm]]as [[Benediktlased|benediktlaste]] Jeruusalemma Püha Maarja konvendi [[abt]]ile allutatud, esialgselt [[Aleksandria patriarhaat|Aleksandria]] [[Aleksandria patriarh|patriarhile]], pühale [[Johannes Almuseandja|Johannes]]ele pühitsetud hospidali juurde. Ordu kujunes välja Jeruusalemmas [[Amalfi]] (Itaalia) kaupmeeste asutatud palverändurite majast. Palverändurite maja, [[hospidal]]i, pidasid mungad, keda kutsuti kas hospitaliitideks või nende [[kaitsepühak]]u järgi johanniitideks. [[Jeruusalemma kuningas]] [[Balduin I]] tunnistas aastatel 1107–1107 hospitalieeride vennaskonda kui sõjalis-vaimulikku ordut ja eraldas ordu omandusse ka maatüki. Paavst [[Paschalis II]] tunnistas vennaskonda iseseisvana [[1113]]. aastal. [[Püha Tool]] võttis ordu oma kaitse alla, vabastas maksudest ja andis ordule samuti õiguse valida ilma mingisuguse kirikliku või maise vahelesegamiseta endale juhte. [[Pilt:Johanniterorden in Europa 1300.png|pisi|Johanniitide ordu Euroopas 1300]] Ordu varandus suurenes tänu vürstide ja valitsejate ohtratele annetustele ning ehitati ka Püha Johannese hospidali lähedale Ristija Johannesele pühitsetud tempel. Ordu kaitsepühakuks sai [[Johannes Almuseandja]] asemel [[Ristija Johannes]]. Hospidali esimese juhi Gerardi (−1120) ajal lahkus hospidal seotud olevast kirikust ja lõi kindlate ordureeglite ja sümboolikaga vennaskonna (must mantel lihtsa valge [[ladina rist]]iga; ka Püha Magdalena hospidal koos seal teenivate õdedega võttis endale vendade omaga üsna sarnase sümboolika ja riietuse). [[Pilt:Johanniterorden Mitteleuropa 1300.png|pisi|Johanniitide ordu [[Kesk-Euroopa]]s 1300]] Ordu teise juhi ehk meistri [[Raymond du Puy]] juhtimisel (1120–1160) kehtestati vendade riietusena must kaamelivillane mantel (kinnitati nööriga ümber kaela; sellel olid laiad, allapoole kitsenevad käised ning samuti tahapoole kitsenev [[kapuuts]] ja linasest riidest valmistatud kaheksaharuline rist) ning kehtestati ''Jeruusalemma Püha Johannese Hospidali Rüütliordu'' põhikiri. Raymond du Puy jagas orduvennad kolme klassi: #[[Rüütel|rüütlid]] ([[Aadel|aadlisoost]] sündinud) – relvatöönduse juhtimiseks, usu ja palverändurite kaitseks; rahuajal palverändurite eest hoolitsemiseks #[[Preester|preestrid]] ([[kapellaan]]id) – kõikide jumalateenistuslike talituste läbiviimiseks nii rahu kui ka sõja ajal #teenijavennad – üheaegselt nii haigete hooldamiseks kui ka relvade kandmiseks ja hooldamiseks Esimesed reeglid kinnitas vennaskonnale paavst Honorius II [[1124]]. aastal. Vennaskond kujundati ''Johanniitide orduks'' [[1154]]. aastal, kui paavst [[Anastasius IV]] andis välja bulla "Christianae Fidei Religio", millega ühelt poolt viidi Püha Johannese vennaskond välja [[Jeruusalemma patriarh]]i ja kõigi teiste kohalike piiskoppide võimkonnast ning allutati otse [[Püha Tool|Pühale Toolile]], teisalt aga keelati vannutatud orduvendadel minna üle teistesse ordudesse või vennaskondadesse. Hiljemalt 1142. aastaks olid ordust eraldunud [[pidalitõbi]]ste eest hoolitsemisele pühendunud vennad, kelle esimene iseseisev põhikiri kinnitati samuti [[1154]]. aastal. Nemad valisid oma kaitsepühakuks [[püha Laatsarus]]e. Püha Laatsaruse vennaskonnast kujunes välja [[Jeruusalemma Püha Laatsaruse Sõja- ja Hospidalivendade Ordu|Püha Laatsaruse ordu]]. Raymond du Puy jagas ordu peale klasside veel ka keelteks ehk rahvusteks. Neid oli tema ajal seitse: esimene ja vanim [[Oksitaani keel|provansi]], siis overni, prantsuse, itaalia, [[Aragón|aragoni]], inglise, saksa, ning kolmesaja aasta pärast lisandus ka kaheksas keeleklass – [[kastiilia]]. Hospitalivendade ordu muutus [[12. sajand]]i teisel poolel järk-järgult sõjaliseks [[rüütliordu]]ks. Ordu sõjajõude on hinnatud peaaegu 6000 meheni. Ligemale 1000 neist olid rüütelvennad, ülejäänud teenijavennad. Ordu oli [[ristisõjad|ristisõdade]] ajal [[Jeruusalemma kuningriik|Jeruusalemma kuningriigi]] tähtis sõjalis-poliitiline jõud. Ordu oli kiriklikult ja sõjaliselt iseseisev jõud ning omas ja valdas [[lääniõigus]]e alusel hulgaliselt kinnisvara. Et ordu oli tegev palverändurite kaitsja ning piiride valvaja rollis, anti talle üle või ehitati võimsaid kindlusi ja muid [[fortifikatsioon]]e üle terve [[Palestiina (piirkond)|Palestiina]]: [[Beth Gibelin]] ([[Bayt Jibrin]]) (1136), [[Krak de Chevaliers]] (1144), [[Marqab]] ([[Margat]]) (1186). 12. sajandi keskel olid rüütlite tähtsaimad kantsid [[Krak des Chevaliers]] ning pikka aega ordu üks peamisi [[residents]]e, [[Margat]]. {{vaata|Margati kindlus}}, ''[[Krak des Chevaliers]], [[Montforti kindlus]]'' ===Ristisõjad=== {{vaata|Ristisõjad}} Johanniitide ordu osales sõjalistes operatsioonides alates [[Teine ristisõda|Teisest ristisõjast]]. Nad osalesid [[Ashkeloni lahing|Ashkeloni]] ja [[Kairo lahing]]utes, kui [[Saladin]] alustas sõjaretki ristisõdijate kontrolli all olevatele aladele [[1183]]. aastal, ja sai hävitava kaotuse osaliseks, kui kogu ristirüütlite armeed löödi [[1187]]. aasta juulis [[Hattini lahing|Hattini]] all; sama aasta oktoobris langes Egiptuse [[vesiir]]i Saladini kätte ka Jeruusalemm. [[Kolmas ristisõda|Kolmanda ristisõja]] ajal [[1191]]. aastal vabastasid ristirüütlid johanniitide residentsi Akko, kuhu viidi üle ka [[Jeruusalemma kuningriik|Jeruusalemma kuningriigi]] pealinn. [[Neljas ristisõda|Neljandas ristisõjas]] aitasid johanniidid vallutada [[1204]]. aasta aprillis [[Konstantinoopol]]i. [[Viies ristisõda|Viiendas ristisõjas]] osalesid johanniidid 1217. aastal Tabori ebaõnnestunud piiramisel ja Damista piiramisel ja vallutamisel. 1244. aastal osalesid Johanniidid [[Aijubiidide riik|Aijubiidide]] vahelises sõjas ning kandsid [[Baibars]]i juhitud [[Horezm]]i-Egiptuse ja Franki-Süüria armeede lahingus suuri kaotusi, nii et lahingus osalenutest johhaniitidest-rüütlitest jäi ellu ainult kakskümmend seitse. {{vaata|Esimene ristisõda}}, ''[[Teine ristisõda]], [[Kolmas ristisõda]], [[Neljas ristisõda]], [[Viies ristisõda]]'' [[1271]]. aastal vallutas sultan Baibars Johanniitide ordu ja [[Templirüütlid|templirüütl]]ite tugipunktid [[Krak des Chevaliers]]'s ja [[Montfort]]is. [[1291]]. aastal langes [[Akko piiramine (1291)|Akko piiramise]] järel linn 18. mail [[Egiptuse ja Süüria sultan]]i (1290–1293) [[Al-Ashraf Khalil]]i vägede kätte. Kokku umbes üheksasada rüütlit mõlemast ordust koos ligikaudu üheteist tuhande muu sõjamehega pidasid üle kuu aja vastu üle kahesajatuhandelise [[muslim]]ite armee rünnakutele, kaitstes 1291. aastal [[Akko]]t. {{vaata|Jeruusalemma kuningriik#Akko langemine}} ===Ordu Rhodosel=== [[Pilt:Castle at Rhodes.jpg|pisi|Ordumeistri kindlus Rhodosel]] [[Palestiina]]st ja [[Süüria]]st tõrjuti ordu pärast viimase ristisõdijate kantsi langemist [[1291]]. aastal [[Küprose kuningriik|Küpros]]ele, kus [[Küprose kuningas]] kinkis rüütlitele tagasihoidliku [[Limisso]] linna. Küproselt liiguti [[1310]]. aastal [[Rhodos]]ele, kus kujunes välja sõltumatu ja iseseisev [[orduriik]], millele hiljem omistati suveräänne staatus. Aastal 1309 hõivasid Jeruusalemma Püha Johannese hospitaliitide rüütlid [[Bütsantsi ajalugu|Bütsantsilt]] [[Egeuse meri|Egeuse mer]]e [[Dodekaneesid]]e saarerühmas Rhodose kõrval asuva [[Kastellorizo]] saare. Neli aastat kestnud võitlused Rhodose saarel seni asunud türklaste ja saratseenidega lõppesid 1310. aastal, kui johanniidid tõid sinna oma peakorteri. Ordu lõi riikliku aluse oma sõjalisele võimsusele ning johanniite hakati kutsuma Rhodose rüütliteks. Kui [[Templirüütlite Ordu]] [[1312]]. aastal likvideeriti ja tolle enamik varasid paavsti [[Clemens V]] bullaga johanniitidele üle anti, tõusid viimased oma suuruse ja kuulsuse tipule, maise võimu [[kulminatsioon]]ipunkti. Ordu Rhodose ajastul kujunes välja ordu laevastiku võimsus ja ordu peamiseks ülesandeks saigi võitlus [[Osmanite riik|Osmanite türklaste]] ja [[Mamelukkide sultanaat|mameluk]]kide [[Egiptuse ajalugu#Mamelukkide Egiptus|Egiptusega]]; [[1320]]. aastal löödi oma kolmekümne Rhodose saare all tagasi türklaste kaheksakümnest alusest koosnev eskaader. [[1343]]. aastal vallutati paavst [[Clemens VI]] poolt väljakuulutatud [[Smyrna ristisõda]]des (1343–1351) koos [[Veneetsia vabariik|Veneetsia]], [[Genova vabariik|Genova]], [[Küprose kuningriik|Küprose]], [[Dauphiné]] liitlastega [[Smyrna]], [[Väike-Aasia]] läänerannikul. [[1365]]. aastal osalesid nad [[Küprose kuningriik|Küprose]] kuninga [[Pierre I (Küpros)|Pierre I]] korraldatud [[Mamelukkide sultanaat|Mamelukkide sultanaadi]] [[Aleksandria]] vallutamises koos Küprose ja [[Veneetsia vabariik|Veneetsia]] vägedega. Kreeka [[Ahhaia vürstiriik|Ahhaia vürstiriigi]] troonipärilustülide ajal (1307–1383) 1377. aastal rentis [[Napoli kuningriik|Napoli kuning]]anna [[Jeanne (Napoli)|Jeanne]], kes oli hõivatud keeruka poliitilise olukorraga Itaalias, Ahhaia viieks aastaks Hospitaliitide ordule, hinnaga 4000 [[tukat]]it aastas. Kuid Jeanne vangistati 1381. aastal ning Konstantinoopoli titulaarkeiser Jacques de Baux kasutas võimalust ning haaras Ahhaia endale. 1396. aastal kuulutas paavst [[Urbanus VI]] heakskiidul end uueks Ahhaia vürstiriigi vürstiks Hospitaliitide ordu palgatud [[Navarra kompanii]] sõjapealik [[Pedro de San Superano]]. Paavst pidas end vürstiriigi omanikuks, kuna Jacques de Baux pärijad olid loovutanud oma õigused paavstile. [[1396]]. aastal osalesid Hospitaliitide ordu väed Ungari ja Horvaatia kuninga [[Sigismund (Saksa-Rooma keiser)|Sigismund]] katses [[Ungari ajalugu|Ungari]] piiridelt tagasi tõrjuda [[Osmanite riik|Osmaneid]], isegi alustada [[Bütsants]]i abistamiseks [[ristisõda]], kuid said [[Nikopolise lahing]]us (1396) lüüa. Lahingus kaotasid Ungari-Prantsuse ([[Ungari kuningriik|Ungari]], [[Horvaatia liidus Ungariga|Horvaatia]], [[Teine Bulgaaria tsaaririik|Bulgaaria]], [[Valahhia vürstiriik|Valahhia]], [[Keskaegne Prantsusmaa|Prantsusmaa]], [[Inglismaa kuningriik|Inglismaa]], [[Burgundia]], [[Saksa-Rooma riik|Saksa]]) väed Sigismundi ja [[Philippe d’Artois]]' juhtimisel, [[Bayezid I]] vägedele. [[1397]]. aastal müüs [[Bütsantsi keiser]] [[Manuel II]] hospitaliitidele [[Kórinthos]]e [[Peloponnesos]]el ning hospitaliitid osalesid ka Manuel II vägede sõjakäigul [[1399]]. aastal osmanite Riva kindlustuste vastu [[Must meri|Musta mere]] ääres. Morea despoot [[Theodore I Palaiologos]] andis aladel kindlat kaitset korraldanud ordu valdusesse ka [[Kalavryta]] (1400) ja [[Morea despootkond|Morea despootkonna]] keskuse [[Mystrás]]e ning järgnevalt kõik keisririigi alad Moreas, kuid kohalike vastuseisu tõttu loobusid nad valdustest ning lahkusid 1404. aastal [[Peloponnesos]]elt. Ordu võimu all olid ajutiselt: [[İzmir|Smyrna]] (nüüd [[İzmir]]; 1344–1402), [[Antalya|Attalia]] (nüüd Antalya; 1361–1373 ja [[Bodrum|Halikarnassos]] (nüüd Bodrum; 1412–14..), kõik kolm [[Anatoolia]]s; [[Kórinthos]] [[Peloponnesos]]el (1397–1404), [[Salona]] (iidne [[Ámfissa]]; 1407–1410) ning [[Ikaría]] (1424–1521) ja [[Kos]]i (1215–1522) saared. Egiptuse mamelukkidega rahu sõlmimise järel taastasid johanniidid [[1403]]. aastal oma Jeruusalemma hospidali. [[Pilt:Ottoman empire.svg|pisi|Osmanite impeerium, aastail 1481–1683. [[Türgi sultan]]ite (1481–1512) [[Bayezid II]], (1512–1520) [[Selim I]] Julma, (1520–1566) [[Suleiman I|Süleyman I]] Toreda jt. valitsusajal]] [[1440]]. aastal ja [[1444]]. aastal tõrjusid orduväed Rhodose alla vallutusplaanidega saabunud mamelukkide väed, sõjategevus lõppes [[1448]]. aastal alla kirjutatud rahulepinguga. Pärast [[1453]]. aastal Osmanite poolt [[Konstantinoopoli piiramine (1453)|Konstantinoopoli]] vallutamist, hakkasid nood ka johanniite kimbutama. Ordu asus oma valdusi kindlustama ja valmistus võitluseks suurmeister [[Pierre de Aubusson]] (1476–1505) juhtimisel. 1480. aastal ründasid osmanid Rhodose saart, kuid osmanid löödi tagasi. [[Selim I]] vallutas [[1517]]. aastal [[Mamelukkide sultanaat|Mamelukkide sultanaadi]] [[Egiptus#Mamelukkide Egiptus|Egiptuses]]. [[1522]]. aastal tuli Osmanite valitseja [[Suleiman I]] ise koos oma 200 000 armee ja 400 sõjalaevaga Rhodose 300 rüütli ja seitsme 7 500 meremehe ja kohaliku elaniku vastu. Pärast pool aastat kestnud ülimalt ebavõrdset võitlust, lahkusid rüütlid auga sama aasta detsembri lõpul saarelt, sõlmides enne väärika kapituleerumislepingu ja võttes kaasa kõik relvad, lipud ja reliikviad. Osmanid muutusid [[Vahemeri|Vahemere]] tugevaimaks merevõimuks. ===Malta ordu=== [[Pilt:Territories of the Knights Hospitaller 1530-1798.png|pisi|Orduvaldused 1530–1798]] [[Pilt:Hospitaller colonization.png|pisi|]] 1530. aastal sai ordu Saksa-Rooma keisrilt [[Karl V]]-lt endale [[Malta]] saare. 24. märtsil 1530. aastal kirjutas Karl V alla lepingule (mille 25. aprillil paavst [[Clemens VII]] ka oma bullaga kinnitas) Malta, [[Comino]] ja [[Gozo]] saarte ning Tripoli linna igavesest ajast igaveseks üleminekule vaba-aadelliku lääni näol Johanniitide ordule. Keisri soov oli, et ordurüütlid kaitseksid tema laevu Vahemerel türklaste ja muude [[piraat]]ide eest ning takistaksid osmanitel avada Tripolis omi baase. 26. oktoobril 1530 randus ordu laevastik Maltal, mispeale johhaniidid end nüüd Malta rüütliteks kutsuma hakkasid. 1535. aastal tegi ordu laevastik koos liitlastega esimese võiduka retke piraatide vastu. Alanud [[reformatsioon]]iliikumine mõjutas ordu tegevust Euroopas, [[Inglise kuningas]] keelas ordu tegevuse tema võimu all oleval territooriumil kogu inglise hospitalliitide omanduse [[Rekvireerimine|rekvireeri]]des, [[luterlus]]est sai kantud ka [[Brandenburgi mark|Brandenburgi]] [[baljaaž]]i tegevus. [[1551]]. aastal ründasid osmanid arvukate jõududega Maltat, ent ei suutnud vallutada saart, kuid kaotati [[Tripoli]] linn [[Põhja-Aafrika]]s. [[1565]]. aasta kevadel ründas kolmekümnetuhandeline osmanite armee kuutesada Maltal asuvat rüütlit, kellel olid abiks veel seitse tuhat muud sõdurit. Suve lõpuks pidid osmanid edutult taganema. [[1568]]. aastal hakkas suurmeister [[Jean de la Valette Parisot]] (1557–1568) rajama uut pealinna, mille nimeks pärast tema rajaja surma sai [[Valletta|La Valetta]]. [[Pilt:Malteser Galeere.jpg|pisi|vasakul|Malta ordulaevastiku galeer]] Ordulaevastik arenes Euroopa merekilbiks, kindlustades Euroopa kristlaste alustele kaitse ja rünnates vaenlaste laevu – ainuüksi [[17. sajand]]i esimesel poolel saavutasid ordurüütlid kaheksateist suurt võitu vaenlaste üle, ordu laevastikku peeti parimaks Vahemerel. Orduväed osalesid ka sõjategevusel maismaal, ühendatud kristlike väeüksuste koosseisus löödi Viini all osmaneid [[1683]]. aastal. Viimast korda proovisid osmanid edutult Maltat vallutada [[1721]]. aastal. [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdade]] ajal vallutasid [[Malta]] kõigepealt [[Prantsusmaa|prantslased]] (1798) ning seejärel [[Suurbritannia|britid]] ([[1800]]). Malta ordu minetas oma valdused. [[Napoleon I]] valitseval territooriumil oli Malta ordu tegevus keelatud. Alates [[1834]]. aastast asub Malta ordu [[Rooma]]s. Talle kuuluv [[Malta palee]] Roomas omab [[eksterritoriaalsus|eksterritoriaalset]] staatust, ordu on [[rahvusvaheline õigus|rahvusvahelise õiguse]] subjekt, tegeleb [[meditsiin]]i ja [[humanitaarabi]]ga. ==Juhid ja organisatsioon== *kuni suveni [[1099]] – rektor *suvest [[1099]]–[[1489]] – asutaja ja direktor, pärast seda – magister *[[1489]]–[[1805]] – suurmeister *[[1805]] – [[28. märts]]ini [[1879]] – ''Luogotenente del magisterio'' *[[28. märts]]ist [[1879]] kuni tänapäevani – suurmeister [[Malta ordu suurmeister]] *-[[1120]] – [[Gerard Beatified]], *[[1120]]–[[1160]] – [[Raymond du Puy]] *[[Fulk de Villaret]] *[[de Lastic]] *[[Helion Villeneuve]] *[[Pierre d'Aubusson]] *[[1481]]–[[1534]] [[Philippe Villiers l'Isle]] *[[1557]]–[[1568]] – [[Jean Parisot de la Valette]] *[[1568]]–[[1572]] *[[1572]]–[[1582]] – [[Jean de la Cassiere]] *-[[1657]] – Lascaris *[[1657]]- – [[Martin de Redin]] *[[1697]]–[[1720]] * – [[Pinto de Fonseca]] *–[[1797]] – [[Emmanuel de Rohan]] *[[1797]]–[[1798]] -[[Ferdinand von Hompesch]] *[[1798]]–[[1801]] – keiser [[Paul I]] *1801–1803 suurmeistri ametikoht vakantne *[[1803]]–[[1805]] – [[Giovanni-Battista Tommasi]] ''Luogotenente del magisterio'' (1805–1872 suurmeistri ametikoht vakantne) *15.6.[[1805]]–17.6.[[1805]] – [[Innico-Maria Guevara-Suardo]] *17.6.[[1805]]–5.12.[[1805]] – [[Giuseppe Caracciolo]] *5.12.[[1805]]–[[1814]] – [[Innico-Maria Guevara-Suardo]] *[[1814]]–[[1821]] – [[Andrea di Giovanni e Centelles]] *[[1821]]–[[1834]] – [[Antonio Busca a Milanese]] *[[1834]]–[[1846]] – [[Carlo Candida]] *[[1846]]–[[1865]] – [[Philip von Colloredo]] *[[1865]]–[[1872]] – [[Alessandro Borgia]] Malta ordu suurmeister *[[1872]]–[[1905]] – [[Giovanni-Battista Ceschi a Santa Croce]] (alates [[28. märts]]ist [[1879]]) *[[1905]]–[[1931]] – [[Galeazzo von Thun und Hohenstein]] *[[1907]]–[[1931]] – ''de facto'' – [[Pio Franchi de' Cavalieri]] *[[1931]]–[[1951]] – [[Ludovico Chigi Albani della Rovere]] *[[1951]]–[[1955]] – [[Antonio Hercolani-Fava-Simonetti]] *[[1955]]–[[1962]] – [[Ernesto Paterno Castello di Carcaci]] *[[1962]]–[[1988]] – [[Angelo de Mojana]] *[[1988]]–[[2008]] – [[Andrew Bertie]] *[[2008]]–[[2017]] – [[Matthew Festing]] *[[2017]]–[[2020]] – [[Giacomo Dalla Torre del Tempio di Sanguinetto]]. *Alates 2020 [[Marco Luzzago]] ==Vaata ka== *[[Malta rist]] *[[Püha Johannese Ordu klooster|Püha Johannese Ordu kloost]]ri [[Sirena]]s ja [[Beaulieu en Querch]] *[[Johhaniitide Ordu Allianss]]: **Balley Brandenburg **Johhaniitide Ordu Madalmaades **Johhaniitide Ordu Rootsis **Jeruusalemma Püha Johannese Hospitalieeride Üliaulise Ordu Suurprioraat, Suurbritannias ==Viited== {{Viited}} ==Kirjandus== *[[Jako Kull]], [https://www.terramariana.ee/Malta_Ordu_referaat_11.12.2017.pdf JOHHANIITIDE ORDU: AJALOOLINE LÜHIÜLEVAADE] ==Välislingid== {{commonskat|Palace of the Grand Master of the Knights of Rhodes|Ordumeistri kindlus Rhodosel}} {{commonskat|Order of Saint John of Jerusalem|Johaniitide ordu}} {{commonskat|Sovereign Military Order of Malta|Malta ordu}} {{commonskat|Knights of Malta|Malta ordu rüütlid}} *[https://www.orderofmalta.int Ordu koduleht] *[http://www.ritterhaus.ch/ Malta ordu muuseum] *[http://www.guidetomalta.net/knights_of_malta.htm Ingliskeelne artikkel] *[http://www.chivalricorders.org/orders/self-styled/selfsty1.htm Valed Malta ordud] *[https://www.youtube.com/watch?v=6WQHtkN5mA4 Palazzo Malta] [[Kategooria:Ordud]] [[Kategooria:Malta ordu| ]] [[Kategooria:Rhodos]] [[Kategooria:Jeruusalemma kuningriik]] hmbz67xiameiztyxbpks5y19qekrxvz OPEC 0 6222 6169048 6161700 2022-07-28T10:09:25Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.8 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{organisatsioon |nimi = Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon |embleem = [[Fail:Flag of OPEC.svg|125px|Lipp]] |pilt = [[Fail:OPEC.svg|250px|Liikmesriikide kaart]] |pildiallkiri = |lühend = |asutatud = [[Bagdad]]is Iraagis<br />Statuut: 10.–14. september 1960<br />Jõustunud: jaanuaris 1961 |tüüp = kaubandusliit |peakorter = [[Viin]], Austria |liikmed = {{peidetud|päis-p=normal|päis-j=left|15 riiki| * [[Alžeeria]] * [[Angola]] * [[Araabia Ühendemiraadid]] * [[Ecuador]] * [[Ekvatoriaal-Guinea]] * [[Gabon]] * [[Iraan]] * [[Iraak]] * [[Katar]] * [[Kongo Vabariik]] * [[Kuveit]] * [[Liibüa]] * [[Nigeeria]] * [[Saudi Araabia]] * [[Venezuela]] }} |keel = [[inglise keel]] |peasekretär = Mohammed Barkindo |juht_nimetus = |juht_nimi = }} '''Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon''' (ingl ''Organization of the Petroleum Exporting Countries'', '''OPEC''' (ˈoʊpɛk/ oh-pek) on rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on koordineerida ja ühtlustada naftapoliitikat liikmesriikides ja tagada stabiilne naftaturg, kindlustamaks tõhus, tarbijale ökonoomne ja regulaarne varustatus, tootjatele stabiilne sissetulek ja investeeringute õiglane tasuvus.<ref name=mission>{{netiviide | url = http://www.opec.org/opec_web/en/about_us/23.htm| pealkiri = Our Mission| autor = OPEC| aeg = | koht = | väljaandja = | vaadatud = 21. aprillil 2014a| keel = inglise keel}}</ref> OPEC on valitsustevaheline organisatsioon, mis loodi 10.–14. septembril 1960 [[Bagdad]]is Iraagis. Viis asutajaliiget olid: [[Iraak]], [[Iraan]], [[Kuveit]], [[Saudi Araabia]] ja [[Venezuela]], hiljem liitusid veel 9 riigi valitsused: [[Katar]], [[Indoneesia]], [[Liibüa]], [[Araabia Ühendemiraadid]], [[Alžeeria]], [[Nigeeria]], [[Ecuador]], [[Gabon]] ja [[Angola]]. 1992. aasta detsembrist kuni 2007. aasta oktoobrini oli [[Ecuador]] liidu tööst tagandatud. [[Gabon]] lahkust liidust 1995. aastal ja [[Indoneesia]] 2009. aasta jaanuaris, kuid mõlemad riigid liitusid taas 2016. aastal. Indoneesia peatas oma liikmesuse taas hiljem samal aastal. Aastal 2017 ühines [[Ekvatoriaal-Guinea]] ja aastal 2018 [[Kongo Vabariik]]. Liidus on 15 liikmesriiki.<ref name=member /> OPEC-i peakorter asus [[Šveits]]is[[Genf]]is, 1. septembril 1965 koliti see ümber [[Austria]]sse [[Viin]]i.<ref name=about /> ==Ajalugu== ===Loomine ja 1960. aastad=== Esimesed sammud OPEC-i loomiseks tehti 1949. aastal, kui [[Venezuela]], [[Iraan]], [[Iraak]], [[Kuveit]] ja [[Saudi Araabia]] said kokku, et arutleda ühiste võimaluste ja arvamuste üle, mis puudutaksid regulaarset ja lähedasemat läbikäimist nende vahel.<ref name=OPECpdf>{{netiviide | url = http://www.opec.org/opec_web/static_files_project/media/downloads/publications/GenInfo.pdf| pealkiri = General Information| autor = OPEC Secretariat| failitüüp = pdf| aeg = 2012.a mai| koht = Viin, Austria| väljaandja = Organization of the Petroleum Exporting Countries| vaadatud = 20. aprillil 2014a| keel = inglise keel}}</ref> Suurem vajadus OPEC-i loomiseks tekkis 1959. aastal, kui Ameerika Ühendriikide valitsus määras Kohustusliku Nafta Impordikvoodi programmi (MOIP) abil kindlaks imporditavate toornafta ja rafineeritud produktide määrad, tekitades sellega eelisseisu Kanadale, Mehhikole ja hiljem Venezuelale.<ref name=econlib>{{netiviide | url = http://www.econlib.org/library/Enc/OPEC.html| pealkiri = OPEC| autor = Benjamin Zycher| aeg = | koht = | väljaandja = | vaadatud = 20. aprillil 2014a| keel = inglise keel}}</ref> Samuti tõstis IOCs ühepoolselt toornafta hinda, vastavalt Venezuelale 5–25 dollarisenti barreli kohta ja Lähis-Idale kuni 18 dollarisenti barreli kohta. Selle tagajärjel toimus esimene Araabia Petrooleumi Kongress [[Kairo]]s, mis võttis vastu resolutsiooni (''Oil Consultation Commission''), et IOCs peab teada andma ja konsulteerima enne hindade tõstmist vastavate tootmisriikide valitsustega.<ref name=OPECpdf /> Rahvusvahelisel turul domineeris [["Seitse Õde"]], Nõukogude Liit oli moodustanud omaette turu (FSU) ja rolli mängisid ka teised tsentraalselt planeeritud majandused (CPEs).<ref name=about>{{netiviide | url = http://www.opec.org/opec_web/en/about_us/24.htm| pealkiri = Brief History| autor = OPEC| failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = | aeg = | koht = | väljaandja = | vaadatud = 20. aprillil 2014a| keel = inglise keel}}</ref> 1960. aasta augustis muutis IOCs Lähis-Ida toornafta hinda 10–14 dollarisenti barreli kohta, sellele vastuseks said järgneval kuul kokku nelja riigi valitsused, et arutleda jätkuva ebavõrdse hinnapoliitika üle. Iraan, Iraak, Kuveit, Saudi Araabia ja Venezuela said 10.–14.septembrini 1960 Bagdadis kokku, kus nende riikide esimene konverents tunnistas OPEC-it, kui alalist valitsustevahelist organisatsiooni.<ref name=OPECpdf /> OPEC loodi, et ühtlustada ja koordineerida liitlasriikide naftapoliitikat.<ref name=brit>{{netiviide | url = http://www.britannica.com/EBchecked/topic/454413/OPEC/233528/History| pealkiri = OPEC| autor = Albert L. Danielsen| aeg = | väljaandja = | vaadatud = 20. aprillil 2014a| keel = inglise keel}}</ref> OPEC-i eestvedavaks jõuks sai sekretariaat, mis alguses asus [[Šveits]]is[[Genf]]is, alates 1965. aastast Austrias [[Viin]]is. 1968. aastal võeti vastu "Declaratory Statement of Petroleum Policy in Member Countries", mis määras ära, et liitlasriikidel on õigus teostada iseseisvaid otsuseid oma riigi loodusvarade üle, kui see toimub riigi arengu huvides.<ref name="about" /> 1960. aastate lõpuks oli OPEC-i liikmeskond kasvanud kümneni: 1961. aastal liitus [[Katar]], 1962. aastal [[Indoneesia]], [[Liibüa]], 1967. aastal [[Araabia Ühendemiraadid]], 1969. aastal [[Alžeeria]].<ref name=member /> ===1970. aastad, 1973. aasta naftaembargo=== [[Pilt:Wien - OPEC-Zentrale (a).JPG|pisi|OPEC-i peakorter Viinis]] 1970. aastatel tõusis OPEC rahvusvaheliselt silmapaistvaks organisatsiooniks, kus liitlasriigid suutsid oma naftapoliitikat kontrolli all hoida ja omasid maailmaturul toornafta hinnakujundamisel suurt sõnaõigust. Vaid 1973. ja 1979. aastal tõusis nafta hind turul, esimene kord põhjustatuna araabia nafta[[embargo]]st ja teine kord Iraani revolutsioonist.<ref name=about /> 1973. aasta oktoobris kehtestasid OPEC-i araabia riigid ning [[Egiptus]], [[Süüria]] ja [[Tuneesia]] välja embargo, mis väljendas nende pahameelt, kui USA ja Lääne-Euroopa riigid toetasid [[Iisrael]]i [[Yom Kippuri sõda|Yom Kippuri sõjas]]. Nafta hind tõusis $3 barreli kohta $12 ja gaasikvoote hakati nomineerima. See põhjustas kütuse hinnatõusu, mis vallandas turu- ja tarbijapaanika ja USA dollari devalveerimise ning USAs oli nafta kasutus maksimumi peal . Embargo mõjutas enim USAd, valitsus, president [[Richard Nixon]] ja [[Kongress]] võtsid vastu otsuseid, et riik saaks embargoga hakkama. Näiteks kehtestati kiiruspiirang 55 miili/tunnis, suveaeg kehtis terve 1973. aasta, et vähendada elektrikasutust kodudes, inimestel paluti termostaadiga langetada temperatuur 18 kraadini ja tööstustes sai peamiseks energiaallikaks süsi.<ref name=embargo>{{netiviide | url = http://history.state.gov/milestones/1969-1976/oil-embargo| pealkiri = Oil Embargo, 1973–1974| autor =| aeg = 31. oktoober 2013a | koht = | väljaandja = | vaadatud = 21. aprillil 2014a| keel = inglise keel}}</ref> Embargo põhjustas ülemaailmse majanduslanguse, töötusmäär kasvas kõrgele samal ajal, kui inflatsioon samuti tõusis. Tarbijad kaotasid huvi masinate vastu, mis olid suure kütusekuluga, see omakorda põhjustas toodangu languse ja masinatööstused pidid hakkama välja mõtlema uusi ja ökonoomsemaid masinaid. Kuigi embargo kestis aasta, neljakordistus naftahind ja OPEC-i riigid mõistsid, et nende naftat võib kasutada nii majandusliku kui poliitilise relvana. 1975. aastal Alžeerias toimus OPEC-i konverents ''Heads of State and Government'', mille raames käsitleti vaesemate riikide rasket olukorda ja maailma majanduse arengu ja stabiilsuse huvides kutsuti üles koostööle rahvusvahelistes suhetes. 1976. aastal loodi Fund for International Development, liikmesriigid alustasid tööd ambitsioonikate sotsiaal-majanduslike arengukavade kallal.<ref name=about /> 1971. aastal liitus OPEC-iga [[Nigeeria]], 1973. aastal [[Ecuador]] ja 1975. aastal [[Gabon]] – liikmesriikide arv oli tõusnud 13ni.<ref name=member /> ===1980. aastad ja nafta ületarbimine=== 1970ndate kõrge naftahinna tõttu hakkasid tööstusriigid kasutusele võtma alternatiivlahendusi: energiat saadi söest, looduslikust gaasist ja tuumaenergiast ning riikide valitsused kulutasid miljardeid alternatiivsetele arenguprogrammidele. Nõudlus nafta järgi langes 5 miljonit barrelit päevas, kuigi väljaspool OPEC-it tõusis tootmine 14 miljonit barrelit päevas, seda kuni 1986. aastani. Selle aja vältel langes nafta toodanguprotsent 50%-lt 29%-ni, selle tulemusena toimus kuueaastane hinnalangus, mis tipnes 46%-lise hinnalangusega 1986. aastal. Tulude vähendamiseks piiras Saudi Araabia tootmiskvoote ja tõstis hindu, 1980. aastal alandati tootmist 10 miljonit barrelit päevas, 1985. aastal oli see veerand sellest tasemest. Teised OPEC-i riigid selle ideega kaasa ei läinud ja Saudi Araabia plaan kukkus läbi. Saudi Araabia võttis kasutusele teise taktika, ujutas turu üle odava naftaga, see põhjustas hinnalanguse, barreli hind oli alla 10 dollari. Selle käigu tulemus oli, et kõrge hinnaga tootmispiirkonnad muutusid liiga kalliks. OPEC-i riigid, mis ei suutnud varem kvootidest kinni pidada, alustasid samuti tootmise piiramist, et hinnad saaksid normaliseeruda. ===1990. ja 2000. aastad=== Hinnaliikumised olid vähem dramaatilisemad, kui 1970.–1980. aastatel. Ajapikku OPEC-i tegevus nõrgenes, peamiselt Lähis-Ida sõjategevuse tõttu 1990.–1991. aastal.<ref name=about /> [[Lahesõda|Lahesõja]] ajal soovitas Iraagi president [[Saddam Hussein]] OPEC-i riikidel naftahinda tõsta, aidates sellega OPEC-i riike rahaliselt. Naftaturg püüdis integreeritud turgu järgida, kohanedes Nõukogude Liidu järgse maailmaga, kus suurenes regionaalsus, toimus globaliseerumine, kommunikatsiooni revolutsioon ja kõrgtehnoloogia kiire areng. OPEC-i ja mitte OPEC-i riikide arengut parandasid ka läbimurded tootja ja tarbija vahelistes suhetes. Pärast [[ÜRO]] 1992. aastal korraldatud kliimamuutuste läbirääkimisi Earth Summitil püüdis OPEC naftatarnete majandamisse õiglust, tasakaalu ja realismi tuua.<ref name=about /> Ülemäärane kõikumine ja üldine hinnataseme ebakindlus domineeris 1990. aastatel ja soojad põhjapoolkera talved 1998–1999. aastal kukutasid hinnad tagasi 1986. aasta tasemele. OPEC-i riikide ühtekuuluvust nõrgestas ka tugevalt riikide jagunemine Iraagi-Iraani sõja ajal ning Kuveidi sissetung Iraani. Pärast naftahinna järsku langust 15 dollarile barreli kohta 1990ndate lõpus saavutas diplomaatia naftatootmise aeglustumise 1998. aasta alguses. 2000. aastal võõrustas [[Hugo Chavez]] esimest korda 25 aasta jooksul OPEC-i tippkohtumist. Ent järgmiste aastate sündmused – [[11. septembri terrorirünnakud|2001]]. aastal [[11. septembri terrorirünnakud|USA terrorirünnakud]], sissetung [[Afganistan]]i ja 2003. aasta [[Iraagi sõda]] ja okupatsioon tõstsid naftahinna kõrgele, seda OPEC-ist sõltumatult. Nafta väärtus kasvas, hinnad tõusid 2008. aasta keskel rekordiliselt kõrgeks, siis aga raputas maailma [[2007.–2008. aasta finantskriis|finantskriis]] ja majanduslangus. OPEC-ist sai tähtsaim naftasektori toetaja, osana jõupingutusest, et maailm kriisist välja tuleks. OPEC-i teisel ja kolmandal tippkohtumisel Caracaras ja Riyadhis 2000. ja 2007. aastal pandi paika, et kolm pikaajalisemat strateegiat peavad keskenduma stabiilsele energiaturule, säästvale arengule ja keskkonnale.<ref name=about /> 2007. aastal liitus organisatsiooniga [[Angola]]. Ajavahemikuks 1992. aastast kuni 2007. aasta oktoobrini peatas Ecuador oma liikmesuse. Gabon lahkust liidust 1995. aastal ja Indoneesia 2009. aasta jaanuaris (mõlemad liitusid hiljem taas).<ref name=member>{{netiviide | url = http://www.opec.org/opec_web/en/about_us/25.htm| pealkiri = Member Countries| autor = OPEC| failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = | aeg = | koht = | väljaandja = | vaadatud = 25.08.2018| keel = inglise keel}}</ref> ==Liikmesriigid== ===Praegused liikmed=== {| class="wikitable sortable" ! Riik ! Piirkond ! Liitus OPEC-iga<ref name=member /> ! data-sort-type="number" | Rahvaarv <br /><small>(2015 seisuga)</small><ref name="CIA Population">[https://web.archive.org/web/20181004113653/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/fields/2119.html Field Listing – Population]. CIA World Factbook. Vaadatud 30.11.2016.</ref> ! data-sort-type="number" | Pindala (km²)<ref name="CIA Area">[https://web.archive.org/web/20140131115000/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/fields/2147.html Field Listing – Area]. CIA World Factbook. Vaadatud 4.01.2009.</ref> ! data-sort-type="number" | Toodang ([[barrel]]/päev) |- | [[Alžeeria]] | Aafrika | 1969 | align=right | 39 542 200 | align=right | 2 381 740 | align=right | 1 370 000 |- | [[Angola]] | Aafrika | 2007 | align=right | 19 625 400 | align=right | 1 246 700 | align=right | 1 842 000 |- | [[Araabia Ühendemiraadid]] | Lähis-Ida | 1967 | align=right | 5 779 800 | align=right | 83 600 | align=right | 2 798 000 |- | [[Ecuador]] | Lõuna-Ameerika | 1973, 2007<ref group="A" name="Ecuador">Ecuador liitus OPECiga 1973. aastal, lahkus 1992. aastal ja liitus taas 2007. aastal.</ref> | align=right | 15 868 400 | align=right | 283 560 | align=right | 543 000 |- | [[Ekvatoriaal-Guinea]] | Aafrika | 2017 | align=right | | align=right | | align=right | 227 000 |- | [[Gabon]] | Aafrika | 1975, 2016<ref group="A" name="Gabon">Gabon liitus OPECiga 1975. aastal, lahkus 1994. aastal ja liitus taas 2016. aastal.</ref> | align=right | 1 705 400 | align=right | 267 667 | align=right | 213 000 |- <!-- liikmesus peatatud | [[Indoneesia]] | Kagu-Aasia | 1962, 2016<ref group="A" name="Indoneesia"> Indoneesia liitus OPECiga 1962. aastal, lahkus 2008. aastal ja liitus taas 2016. aastal.</ref> | align=right | 255 993 700 | align=right | 1 904 569 | align=right | 786 000 --> |- | [[Iraan]] | Lähis-Ida | 1960<ref group="A" name="Asutaja">Üks viiest asutajaliikmest, kes osales esimesel konverentsil aastal 1960.</ref> | align=right | 81 824 300 | align=right | 1 648 000 | align=right | 3 300 000 |- | [[Iraak]] | Lähis-Ida | 1960<ref group="A" name="Asutaja"/> | align=right | 37 056 200 | align=right | 437 072 | align=right | 4 054 000 |- | [[Katar]] | Lähis-Ida | 1961 | align=right | 2 194 800 | align=right | 11 437 | align=right | 1 532 000 |- | [[Kongo Vabariik]] | Aafrika | 2018 | align=right | | align=right | | align=right | 260 000 |- | [[Kuveit]] | Lähis-Ida | 1960<ref group="A" name="Asutaja"/> | align=right | 2 646 314 | align=right | 17 820 | align=right | 2 494 000 |- | [[Liibüa]] | Aafrika | 1962 | align=right | 6 411 800 | align=right | 1 759 540 | align=right | 404 000 |- | [[Nigeeria]] | Aafrika | 1971 | align=right | 181 562 000 | align=right | 923 768 | align=right | 2 317 000 |- |[[Saudi Araabia]] | Lähis-Ida | 1960<ref group="A" name="Asutaja"/> | align=right | 27 752 300 | align=right | 2 149 690 | align=right | 10 046 000 |- | [[Venezuela]] | Lõuna-Ameerika | 1960<ref group="A" name="Asutaja"/> | align=right | 29 275 000 | align=right | 912 050 | align=right | 2 472 000 |- class="sortbottom" ! colspan=3| Kokku ! 483 630 000 ! 12 492 695 ! 35 481 740 |} <div style="line-height:90%; font-size:80%"><references group="A"/></div> ==Sekretariaat== OPEC-i sekretariaat on organisatsiooni täitevorgan, mis esmakordselt kutsuti kokku 1961. aastal [[Genf]]is. 1965. aasta aprillis võttis kaheksas OPEC-i konverents vastu uue asukohariigi lepingu, mille kohaselt asub peakorter sama aasta 1. septembrist [[Viin]]is.<ref name=sek /> Sekretariaat vastutab kõikide konverentsidel vastu võetud otsuste eest ja teostab juhatuse nõukogu otsuseid, samuti tegeleb teadusuuringutega. Sekretariaati kuulub organisatsiooni tegevjuht ehk peasekretär ja töötajad, kes on vajalikud organisatsiooni tegevuses. Peasekretäri kantselei koosneb õigusbüroost, teadusuuringute osakonnast ja tugiteenuste osakonnast. <ref name=sek>{{netiviide | url = http://www.opec.org/opec_web/en/about_us/26.htm| pealkiri = Secretariat| autor = OPEC| failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = | aeg = | koht = | väljaandja = | vaadatud = 22. aprillil 2014a| keel = inglise keel}}</ref> OPEC-i peasekretär on [[Abdalla Salem El-Badri]].<ref>{{netiviide | url = http://www.opec.org/opec_web/en/about_us/149.htm| pealkiri = Secretary General| autor = OPEC| failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = | aeg = | koht = | väljaandja = | vaadatud = 22. aprillil 2014a| keel = inglise keel}}</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [http://www.opec.org Koduleht] [[Kategooria:Rahvusvahelised organisatsioonid]] 48c14ny1tjz7usk2u5an6fpvumo0t1g Bill Clinton 0 10978 6168899 5693350 2022-07-27T20:37:22Z Ahti-Saku 167588 Link wikitext text/x-wiki {{infokast president | nimi= Bill Clinton | pildi nimi= Bill_Clinton.jpg | amet= [[Ameerika Ühendriikide riigipeade loend|42.]] [[Ameerika Ühendriikide president]] | ametiajaalgus= [[20. jaanuar]] [[1993]] | ametiajalõpp= [[20. jaanuar]] [[2001]] | eelmine= [[George H. W. Bush]] | järgmine= [[George W. Bush]] | amet2= 40. ja 42. [[Arkansase kuberner]] | ametiajaalgus2= [[11. jaanuar]] [[1983]] | ametiajalõpp2= [[12. detsember]] [[1992]] | eelmine2= [[Frank D. White]] | järgmine2= [[Jim Guy Tucker]] | amet3= | ametiajaalgus3= [[9. jaanuar]] [[1979]] | ametiajalõpp3= [[19. jaanuar]] [[1981]] | eelmine3= [[Joe Purcell]] <br /><small>kuberneri rollis</small> | järgmine3= [[Frank D. White]] | amet4= 50. [[Arkansase peaprokurör]] | ametiajaalgus4= [[3. jaanuar]] [[1977]] | ametiajalõpp4= [[9. jaanuar]] [[1979]] | eelmine4= [[Jim Tucker]] | järgmine4= [[Steve Clark (poliitik) | Steve Clark]] | sünnikuupäev= {{Sünniaeg ja vanus|1946|08|19}} | sünnikoht= [[Hope (Arkansas)|Hope]], [[Arkansas]] | surmakuupäev= | surmakoht= | alma_mater=[[Edmund A. Walsh School of Foreign Service|Georgetowni ülikool]]<br />[[University College, Oxford]]<br />[[Yale Law School]] | allkiri=Signature of Bill Clinton.svg | partei= [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatlik partei]] |}} '''William Jefferson Clinton''' (sünninimega '''William Jefferson Blythe III'''; sündinud [[19. august]]il [[1946]]) on [[USA|Ameerika Ühendriikide]] poliitik, 42. [[Ameerika Ühendriikide president]]. Ta teenis presidendina kaks ametiaega aastatel [[1993]]–[[2001]]. Ametisse astumise ajal oli ta 46 aastat vana ja seega nooruselt kolmas USA president. Clinton on vaadetelt [[Tsentrism|tsentristlik]] ja [[Kolmas tee|kolmanda tee]] esindaja. Clinton sündis ja kasvas üles Arkansases. Tema bioloogiline isa William Jefferson Blythe Jr. hukkus autoõnnetuses kolm kuud enne tema sündi, ning ema Virginia Dell Cassidy (1923–1994) õppis [[New Orleans|New Orleansi]] ülikoolis haigepõetamist. Esimesed neli aastat kasvatasid Billi tema vanavanemad Eldridge ja Edith, kes pidasid Hope'i linnas toidupoodi. Erinevalt toonasest lõunaosariikides valitsevast rassilisest segregatsioonist teenindasid Billi vanavanemad kõiki poe külastajaid (ka mustanahalisi) võrdsetel alustel. 1950. aastal tuli ema New Orleansist tagasi, abiellus kohaliku Buicki automüüja ja esinduse omaniku Roger Clintoniga, ning nad kolisid Hot Springsi, kus 1956. aastal sündis Billi vend Roger Clinton noorem. Ametlikult võttis Bill endale oma kasuisa perekonnanime 1962. aastal. Kuigi Bill sai oma kasuisaga üldiselt hästi läbi, oli Roger hasartmängur ja alkohoolik ning läks tihti oma naisele ja lastele kallale, ning Bill läks tihti füüsiliselt vahele, mistõttu Roger tihti vanglasse sattus. Billi suhted kasuisaga paranesid, kui Bill õppis Georgetowni ülikoolis, ning nädalavahetustel külastas teda [[Põhja-Carolina|Põhja-Carolinas]] [[Durham (Põhja-Carolina)|Durhamis]] [[Duke'i Ülikool|Duke'i ülikooli]] haiglas, kuhu Roger oli sattunud 1967. aasta sügisel. Roger suri sama aasta 8. novembril vähki. Ta õppis [[Georgetown University|Georgetowni ülikoolis]] ning [[Rhodese stipendium]] võimaldas tal õpinguid jätkata [[Oxfordi Ülikool|Oxfordi ülikoolis]]. Õigusteaduste doktorikraadi sai ta [[Yale Law School]]ist, kus ta tutvus oma tulevase abikaasa [[Hillary Clinton]]iga. Nad abiellusid 1975. aastal, ning nende ainus laps, tütar Chelsea, sündis 27. veebruaril 1980. [[Pilt:Coat of Arms of Bill Clinton.svg|thumb|Bill Clintoni vapp]] Clinton valiti presidendiks aastal [[1992]] [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatliku partei]] kandidaadina ning tema ametiajal läbis USA oma ajaloo pikima rahuaegse majanduskasvu perioodi. Oma ametiaja alguses kirjutas ta alla seadusele, mis lõi [[NAFTA]]. Tema ajal algas ''Don't ask, don't tell'' poliitika, mis oli ajutine lahendus homoseksuaalsete inimeste õiguste probleemile Ameerika sõjaväes. Clinton üritas teha tervishoiureformi, kuid reformikava ei leidnud piisavalt toetust. 1996. aastal valiti ta presidendiks tagasi ning sellega oli ta esimene demokraadist president pärast [[Franklin D. Roosevelt]]i, kes sai teenida kaks ametiaega. 1998 lahvatas seksiskandaal [[Valge Maja]] praktikandi [[Monica Lewinsky]]ga ja Clintoni suhtes algatati ''[[impeachment]]''<nowiki>'i</nowiki>-menetlus. Siiski jäi see ainult süüdistuseks ja Clinton sai oma ametiaja lõpuni teenida. Clintoni viimasel kolmel aastal (1998–2000) oli eelarve ülejäägis. Ametist lahkudes oli Clintoni toetusreiting suurem kui ühelgi teisel presidendil pärast Teist maailmasõda. Bill Clintoni administratsioon eemaldas Valgest Majast lahkudes kõikide Valge Maja töötajate klaviatuuridelt W-tähe.<ref>[http://digileht.epl.delfi.ee/uudised/kaheksa-asja-mis-voivad-parvlaevade-kaitaja-vahetusel-tuksi-minna?id=75775323 Kaheksa asja, mis võivad parvlaevade käitaja vahetusel tuksi minna] </ref> Clinton asutas [[Clintoni fond]]i, mille ülesandeks on rääkida probleemidest nagu [[AIDS]] ja [[globaalne soojenemine]]. Aastal 2004 ilmus Clintoni autobiograafia "[[My Life]]" ning koos oma [[Hillary Clinton|abikaasaga]] osales ta [[Barack Obama]] 2008. aasta presidendikampaanias. Clinton nimetati 2009. aastal ÜRO erisaadikuks [[Haiti]]l ning pärast [[2010. aasta Haiti maavärin|2010. aasta maavärinat]] lõi ta koos [[George W. Bush]]iga ühise fondi kannatanute abistamiseks. Clinton on vaegkuulja ning kannab kuuldeaparaati. == Tunnustus == * 2000 – [[Karl Suure auhind]] * 2006 – [[Maarjamaa Risti I klassi teenetemärk]] ==Vaata ka== *[[Hillary Clinton]] {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[George H. W. Bush]]|nimi=[[Ameerika Ühendriikide president]]|aeg=[[20. jaanuar]] [[1993]] – 20. jaanuar [[2001]]|järgnev=[[George W. Bush]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Joe Purcell]]|nimi=[[Arkansase kuberner]]|aeg=[[9. jaanuar]] [[1979]] – [[19. jaanuar]] [[1981]]|järgnev=[[Frank D. White]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Frank D. White]]|nimi=[[Arkansase kuberner]]|aeg=[[11. jaanuar]] [[1983]] – [[12. detsember]] [[1992]]|järgnev=[[Jim Guy Tucker]]}} {{lõpp}} {{USApresident}} == Viited == {{viited}} {{Vikitsitaadid}} {{JÄRJESTA:Clinton, Bill}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide presidendid]] [[Kategooria:Arkansase kubernerid]] [[Kategooria:Maarjamaa Risti I klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1946]] ny0gfey2h27szcmtucop7iu8amua7mp Berliin 0 12589 6168769 6165486 2022-07-27T16:26:15Z Lear 21 166796 + Kultuur wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Berliin | hääldus = | nimi1_keel = saksa | nimi1 = Berlin | pilt = {{Fotomontaaž|asend=center | foto1a = Siegessaeule Aussicht 10-13 img4 Tiergarten.jpg | foto2a = Bikinihaus_Berlin-1210760.jpg | foto2b = Brandenburger_Tor_Nachts.JPG | foto3a = East Side Gallery - Thierry Noir - 2011.jpg | foto3b = 3806 Berlin.JPG | foto4a = Reichstag_Berlin_Germany.jpg | suurus = 250 | vahed = 2 | värv = | ääris = 0 | tekst = Päripäeva ülevalt: Linnavaade [[Berliini teletorn]]ile üle [[Großer Tiergarten]]i, [[Brandenburgi värav]], [[Oberbaumi sild]], [[Riigipäevahoone]], [[East Side Gallery]], vaade [[City West]]ile ja [[Keiser Wilhelmi mälestuskirik]]ule. }} | pildiallkiri = | lipp = Flag of Berlin.svg | lipu_link = [[Berliini lipp]] | vapp = Coat of arms of Berlin.svg | vapi_link = [[Berliini vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Saksamaa }} '''Berliin''' ([[saksa keel]]es ''Berlin'') on [[Saksamaa]] [[pealinn]]. See on 3,6 miljoni elanikuga [[Kesk-Euroopa]] suurim linn ja suuruselt teine linn [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]]. Berliin on jaotatud 12 linnarajooniks. Linna pindala on 892&nbsp;km², sellele jäävad [[Spree]] ja [[Havel]]i jõgi ning mitmed väiksemad [[vooluveekogu]]d ja järved. Saksamaa suurim [[linn]] asub [[Kesk-Euroopa tasandik]]ul, umbes 70&nbsp;km kaugusel tänasest [[Poola]] piirist. Ta asub [[Brandenburg]]i liidumaa keskel, ent alates [[1920]]. aastast ei kuulu enam selle koosseisu, vaid moodustab omaette [[liidumaa]] ([[1. järgu haldusüksus]]e). == Nimi == Nimi ''Berlin'' ei ole [[etümoloogia|etümoloogiliselt]] seotud [[karu]]ga, mis on kujutatud [[Berliini vapp|Berliini vapil]]. Oletatavasti tuleb see [[Lääneslaavi keeled|lääneslaavi]] sõnast ''berl'', mis tähendab [[soo]]d. == Asend == Ida-lääne suunal on Berliini ulatus kõige laiemast kohast umbes 45&nbsp;km ja ning põhja-lõuna suunal ligikaudu 38&nbsp;km. Linna pindala on umbes 892&nbsp;km². Berliini ümbritseb täielikult [[Brandenburg|Brandenburgi liidumaa]]. Linn asub Ida-Saksamaal, umbes 70&nbsp;km kaugusel läänes [[Poola]] piirist. Berliin-Brandenburgi linnastu on üks Saksamaa kõige tihedamalt asutatud piirkondi. == Loodus == === Pinnamood === Berliin asub [[liustik]]ulise tekkega maastikul. Linna ajalooline keskus asub Varssavi-Berliini liustikuoru kõige kitsamas kohas. Org läbib linna kagu–loodesuunaliselt ning [[Spree]] jõgi voolab orust läbi ida–läänesuunaliselt. Berliini kirdeosa asub Barnimi lavamaal ning umbes pool linna pindalast asub selle edelaservas oleval Teltow' lavamaal. Berliini kõige läänepoolsem linnarajoon [[Spandau]] asub korraga nii Berliini liustikuorus kui ka linna lääneserval asuval Nauener Platte lavamaal. Berliini maastik tekkis viimase jääaja ehk [[Weichseli jäätumine|Weichseli jäätumise]] ajal ning liustikuorg kujunes jää taandumisel umbes 18 000 aastat tagasi. Berliinis voolavad Spree harujõgedest veel [[Panke]], [[Dahme]], [[Wuhle]] ja [[Erpe]]. Spandau linnarajoonis suubub Spree [[Havel]]i jõkke, mis läbib Berliini lääneserva põhja–lõunasuunaliselt. Voolu poolest meenutab Havel sageli hoopis järve ning suuremad paisud sellel on [[Tegeler See]] ja [[Große Wannsee]] järved. Berliini linna jäävad veel Havelisse suubuvad Tegeler Fließi ja Bäke ojad. Berliini kõrgeim loodusliku tekkega punkt on [[Große Müggelberg]] (114,7 meetrit üle merepinna), kõrgeimad inimtekkelised kohad on [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] purustustest pärinevast kiviprügist kokku kuhjatud [[Teufelsberg]] (114,7 meetrit üle merepinna) [[Charlottenburg-Wilmersdorf]]i linnarajoonis ning [[Ahrensfelder Berge]] (114,5 meetrit üle merepinna) [[Marzahn-Hellersdorf]]is. Madalaimad paigad Berliinis on Haveli paisud linna edelaoas, mis asuvad 32 meetrit merepinnast allpool. === Kliima === [[Pilt:Schlachtensee in Berlin2019.jpg|pisi|Schlachtensee]] Berliin jääb mõõduka kliima piirkonda, mis asub [[mereline kliima|merelise kliima]] ja [[kontinentaalne kliima|kontinentaalse kliima]] üleminekukohal. Berliini aasta keskmine temperatuur on 8,9&nbsp;°C ja keskmine sademete hulk on 581&nbsp;mm. Kõige soojemad kuud on juuli ja august, mil keskmine temperatuur on vastavalt 18,5 ja 17,7&nbsp;°C. Kõige külmemad on jaanuar ja veebruar, mil temperatuur on keskmiselt vastavalt −0,6 ja −0,3&nbsp;°C. Kõige sademeterikkam on juuni, mil keskmine sademete hulk on 70&nbsp;mm. Kõige väiksem on keskmine sademete hulk märtsis (keskmiselt 31&nbsp;mm). Kõige sagedamini puhuvad Berliinis edela- ja loodetuuled, mis eriti talvel on tugevad ja toovad kaasa merelisele kliimale omaseid õhumasse. Kirde- ja kagutuulega kaasnevad sageli [[kõrgrõhkkond|kõrgrõhkkonnad]], mis vastavalt aastaajale toovad kas väga kuuma või väga külma õhku. Kuna linnas on maapinna kõrguse erinevused väikesed, on kliima kogu Berliinis üsna sarnane. Mõningad temperatuurierinevused on siiski täheldatavad tihedalt täis ehitatud piirkondade ja suuremate rohealade vahel. Eriti suveöödel on esinenud kuni 10&nbsp;°C küündivaid temperatuurierinevusi. == Haldusjaotus == Berliin jaguneb 12 linnarajooniks, mis omakorda jagunevad 97 linnaosaks (2021). Linnaosad ei ole iseseisvad haldusüksused, kuid neil on kindlad piirid. Kolmanda taseme moodustavad üksused (saksa keeles ''Ortslagen''), millel pole kindlaid piire ning mis märgivad vaid igapäevakõnes tuntud geograafilisi piirkondi. Igapäevakõnes on linnaosadel ja väiksematel piirkondadel tähtsam roll, samas kui linnarajoonid on eelkõige kunstlikult loodud administratiivüksused. 1920. aastal loodi mitme linna, maa-asula ja mõisa liimise tulemusel nn Suur-Berliin, mis mõningate muudatustega püsib tänaseni. Esialgu oli äsjaloodud linnas 20 linnarajooni oma 94 linnaosaga, mille piirid vastasid varasemate eraldiseisvate asulate piiridele. Pärast linna jagamist [[Ida-Berliin|Ida-]] ja [[Lääne-Berliin]]iks jäid 12 linnarajooni lääneossa ning 8 Berliini idaossa. Seoses uute elamupiirkondade ehitamisega kasvas aastatel 1979–1989 Ida-Berliinis linnarajoonide arv 11-le, samas kui Lääne-Berliinis püsis arv muutumatuna. Taasühendatud Berliinis oli 1990. aastal kokku 23 linnarajooni. 1. jaanuari 2001 haldusreformiga liideti senised linnarajoonid 12-ks enam-vähem võrdse elanike arvuga linnarajooniks. Ka linnaosade arv ja nende piirid on viimase kümnendiga oluliselt muutunud. === Berliini linnarajoonid === [[Fail:Berlin Subdivisions.svg|pisi|300px|Berliinis on 12 linnarajooni]] Berliinis on 12 linnarajooni: #[[Mitte rajoon (Berliin)|Mitte]] #[[Friedrichshain-Kreuzberg]] #[[Charlottenburg-Wilmersdorf]] #[[Lichtenbergi rajoon|Lichtenberg]] #[[Marzahn-Hellersdorf]] #[[Neukölln]] #[[Pankow]] #[[Reinickendorf]] #[[Spandau]] #[[Steglitz-Zehlendorf]] #[[Tempelhof-Schöneberg]] #[[Treptow-Köpenick]] == Ajalugu == [[Fail:Memhardt Grundriß der Beyden Churf. Residentz Stätte Berlin und Cölln 1652 (1888).jpg|pisi|Berliini ja Cöllni kaart aastast 1652]] [[Pilt:Brandenburger Tor nachts 2012-07.jpg|pisi|[[Brandenburgi värav]]]] === Keskaeg === Pärast [[Suur rahvasterändamine|Suurt rahvasterändamist]] jäi Ida-Saksamaa inimtühjaks. [[6. sajand]]il asusid sinna [[Lääneslaavlased|lääneslaavi]] hõimud [[havelaanid]], kes said nime [[Havel]]i jõe järgi, mille ääres nad elasid, ja [[sprevljaanid]], kes said nime Spree jõe järgi. Brandenburgi alistas [[948]] [[Otto I (Saksa-Rooma keiser)|Otto I]] Suur. Aastal [[983]], mil ta suri, kihutasid slaavlased sakslased sealt minema ning tapsid vaimulikud ja keisri ametnikud. Slaavlased jäid [[pagan]]ateks veel poolteiseks sajandiks, kuni [[12. sajand]]i algul [[saksid]] piirkonna uuesti vallutasid ja seekord juba lõplikult ristisid. Slaavlased aeti osalt välja, osalt assimileerusid, ent on vähesel määral säilinud tänapäevani ([[sorbid]]). Praegune Berliin on tekkinud kahest asulast: Berlinist ja Cöllnist, mida esmamainiti vastavalt [[1244]] ja [[1237]]. Nende linnaõigusi on esmamainitud vastavalt [[1251]] ja [[1261]], kuid eeldatavasti olid nad juba varem linnad. [[1307]]. aastal selleks ajaks linnastunud asulad ühinesid. Ehitati ühine [[raekoda]], milles valitses ühine [[raad]]. Linna[[eelarve]]d olid eraldi. Samal aastal sai Berliin [[hansalinn]]aks. Tänapäeva Berliini alal paiknevaid [[Spandau]]d ([[1197]]) ja [[Köpenick]]i ([[1209]]) on mainitud varemgi, ent ametlikult ühendati nad Berliiniga alles [[1920]]. [[1415]]. aastal sai [[Brandenburgi markkrahvkond|Brandenburgi markkrahviks]] ja [[kuurvürst]]iks [[Hohenzollernid|Hohenzollernite]] suguvõsast pärit [[Friedrich I (Brandenburg)|Friedrich I]], kes valitses seal oma surmani [[1440]]. Hohenzollernid püsisid Berliinis võimul [[1918]]. aastani: algul Brandenburgi markkrahvidena, siis aastast [[1701]] [[Preisimaa]] kuningatena ja lõpuks aastast [[1871]] [[Saksa keiser|Saksa keisritena]]. [[1448]] mässasid linlased [[Friedrich II (Brandenburg)|Friedrich II Raudse]] vastu ega tahtnud talle lossi ehitada. Ülestõus suruti maha ning linn jäeti ilma hulgast poliitilistest ja [[majandus]]likest vabadustest. [[1451]] kuulutati Berliin Brandenburgi markkrahvide ja kuurvürstide residentsiks ja kaotas hansalinna staatuse. Linna majandus orienteerus ümber [[luksuskaubad|luksuskaupade]] tootmisele õukonna jaoks. === Uusaeg === [[Fail:SFP 186 - Flug über das zerstörte Berlin.ogv|pisi|Video lennust üle sõjas hävinud Berliini]] [[Pilt:2009-10-23 - Festival of Lights - Fernsehturm 2.JPG|pisi|püsti|[[Berliini teletorn]]]] Berliini keskosa ehitati alates Saksamaa ühinemisest (Saksa Keisririigi ehk nn Teise Riigi asutamisest) 1871. aastal välja pealinnale väärikate mitmekorruseliste kivihoonetega esinduslikus stiilis. Meieni on tollasest arhitektuurist säilinud Riigipäevahoone (taastatud 1990ndatel muudetud kujul), Brandenburgi väravad jt ehitisi. Natside võimuloleku ajal 1930. aastate teisel poolel tehti arhitekt Albert Speeri juhtimisel kava Berliini ümberehitamiseks pompoosses stiilis. Berliinist kavandati tollal teha maailma pealinn Germania, mis näitaks kujukalt Natsi-Saksamaa võimsust. 1939. aastal alanud Teise Maailmasõja tõttu tollaseid plaane ellu ei viidud. Ühena vähestest kavandatud suurehitistest valmis Speeri projekti järgi vaid Riigikantselei hoone (1937–1939, jäi sõjas 1945. aastal varemeisse ja hiljem lammutati). Liitlaste (Suurbritannia, vähemal määral ka USA) pommirünnakud Berliinile 1943–1945 ning arvukad tänavalahingud 1945. aasta kevadel linna kaitsjate ja pealetungivate Nõukogude vägede vahel muutsid suure osa kesklinnast varemeteks. Tänane Berliini kesklinn on suures osas 20. sajandi teisel poolel uuesti üles ehitatud. [[Potsdami konverents]]i otsusega jagati Berliin nagu omakorda terve Saksamaa neljaks ([[Suurbritannia|Briti]], [[USA]], [[Prantsuse]] ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]]) sektoriks. Briti, Prantsuse ja USA sektorid ühinesid tritsooniks pärast seda, kui NSV Liidu komandant lahkus komandantide komiteest. [[7. oktoober|7. oktoobril]] [[1949]] kuulutati [[Ida-Berliin]] [[Saksa DV]] pealinnaks. Aastal [[1961]] eraldati Ida- ja [[Lääne-Berliin]] teineteisest kivimüüriga ([[Berliini müür]]). [[9. november|9. novembril]] [[1989]] avati Ida- ja Lääne-Saksamaa vaheline piir uuesti. [[3. oktoober|3. oktoobril]] [[1990]] ühinesid kaks Saksa riiki rahumeelselt. Berliini müür on lammutatud, ainult mõnes kohas on natuke mälestuseks alles jäetud. Pärast [[Saksamaa taasühinemine|Saksamaa taasühinemist]] sai Berliin uuesti riigi pealinnaks (seni oli Lääne-Saksamaa pealinnaks olnud [[Bonn]]). Algselt plaaniti Saksamaal kasutada nn. Hollandi mudelit – kuigi Hollandi pealinnaks on [[Amsterdam]], asuvad riigi valitsusasutused [[Haag]]is. Nimelt oli Berliini ajalugu liiga seotud Saksa keisririigi, Weimari vabariigi ning Kolmanda Reichiga, ning arvati, et rahumeelselt taasühendatud riigi valitsus ei peaks asuma nii sõjaga seotud linnas. Lisaks oli Bonn lähemal Euroopa Liidu peakorterile [[Brüssel]]is. See lahendati [[Liidupäev]]a hääletusega 20. juunil 1991, kui tulemusega 338:320 võeti vastu otsus valitsus üle viia Berliini. Valitsuse jäämist Bonni toetasid eelkõige nooremad, ning riigi lõuna- ja lääneosade parlamendisaadikud, vastukaaluks vanemate saadikutele, kes mäletasid veel Berliini kunagist hiilgust, ning peamiselt põhja- ja idaosa saadikutele. Endise SDV saadikute hääled kallutasid hääletuse Berliini kasuks. Kuigi valitsus ja parlament kolisid Berliini, lubati osadel ministeeriumitel (näiteks kaitse- ja põllumajandusministeerium) kompromissina jääda Bonni, ning ainult nende peamised juhid tegutsevad Berliinis – praegugi{{millal}} töötab veel ligi 8000 18 000 riigiametnikust Bonnis. Valitsuse Berliini kolimine sai tänu vajalikule ehitustööle valmis alles 1999. aastal. Berliinis asub [[Ibn-Ruschd-Goethe]] [[mošee]].<ref>{{Netiviide|autor=[[Marika Villa]]|url=http://ekspress.delfi.ee/kohver/turklannast-luther-reformib-islamit?id=78976530|pealkiri=Türklannast "Luther" reformib islamit|väljaanne=[[Eesti Ekspress]]|väljaandja=[[Ekspress Meedia AS]]|aeg=26. juuli 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170726002030/http://ekspress.delfi.ee/kohver/turklannast-luther-reformib-islamit?id=78976530|arhiivimisaeg=2017-07-26}}</ref> == Elanikkond == [[Pilt:AltersstrukturBerlin2020.png|pisi|Berliini vanusepüramiid (2020)]] Berliinis elas 2020. aasta seisuga umbes 3,6 miljonit inimest, mida on rohkem kui [[Saksamaa]] suuruselt järgmistes linnades [[Hamburg]]is ja [[München]]is kahe peale kokku. Koos linnaliste asulatega, mis jäävad Berliini liidumaa piiridest välja, küündib elanike arv umbes 4,7 miljonini ning Berliin-Brandenburgi linnastus, mis hõlmab täielikul mõlemat liidumaad, elab kokku ligi 6,2 miljonit inimest. Kuni 17. sajandi keskpaigani oli Berliini ümbrus hõredalt asustatud. [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastase sõja]] käigus vähenes Berliini elanikkond umbes poole võrra. Kui kuurvürst [[Friedrich Wilhelm (Brandenburgi kuurvürst)|Friedrich Wilhelm]] 1640. aastal valitsemise oma isalt üle võttis, tõi ta muuhulgas piirkonda endaga rohkelt Prantsuse [[hugenott]]e. Nii suurenes elanike arv 1648. aasta umbes 6000-lt 1709. aastaks ligikaudu 57 000-le. Pärast seda kasvas elanike arv püsivalt edasi ning 1875. aastal sai Berliinist miljonilinn. Elanikkonna kasv kiirenes eriti pärast industrialiseerimisele suunatud reformide ellurakendamist. 19. sajandi viimasel veerandil oli vaid 40% linna elanikest Berliinis sündinud. Suurem osa sisserännanutest olid 1900. aastal pärit erinevatest [[Preisimaa]] provintsidest, välismaalt saabunuid oli 1,5% linna elanikkonnast ning enam kui 98% berliinlaste emakeel oli [[saksa keel]]. Nn Suur-Berliini loomisega 1920. aastal kasvas linna elanike arv tänu uute asulate liitmisele ligi 4 miljonini. 1920. ja 1930. aastatel oli Berliin seega Mandri-Euroopa suurim ning [[London]]i ja [[New York|New Yorgi]] järel maailma suuruselt kolmas linn. Oma kõrgpunkti saavutas Berliini elanike arv 1942. aastal, kui linnas elas 4,48 miljonit inimest. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal elanike arv langes ning on sellest alates püsinud 3,1 ja 3,5 miljoni vahel. Alates 1991. aastast on nii linna kolijate kui ka sealt lahkujate arv püsinud aastas 100 000 ja 145 000 vahel. Berliin on üks Saksamaa suurima rahvastiku mobiilsusega linn. Ainuüksi 2010. aastal kolis Berliini 147 769 inimest, neist 61 462 olid välismaalased. Samal ajal lahkus 130 951 inimest, kellest 59 091 olid välismaalased.<ref>[https://web.archive.org/web/20120330204319/http://www.statistik-berlin-brandenburg.de/BasisZeitreiheGrafik/Bas-Wanderungen.asp?Ptyp=300&Sageb=12007&creg=BBB&anzwer=6 "Wanderungen 2010"] Amt für Statistik Berlin-Brandenburg, kasutatud 2. mai 2012.</ref> Teise maailmasõja järgsetel aastakümnetel tuli [[Lääne-Berliin]]i rohkelt välistööjõudu [[Lõuna-Euroopa]]st ja [[Türgi]]st ning [[Ida-Berliin]]i saabusid lepingulisi töid tegema eelkõige välistöölised [[Vietnam]]ist. Alates 1980. aastatest asusid linna ümber paljud Venemaa sakslased ning taasühinemise järel [[Ukraina]] ja [[Venemaa]] [[juudid]]. Berliini elanikkonna hulka kuulub praegu{{millal}} umbes 190 riigi kodanikke. Suurimad rahvusrühmad Berliinis lisaks sakslastele (2010): {{veergude loend|laius=23em| * [[türklased]] (umbes 180 000–210 000) * [[poolakad]] (umbes 100 000) * [[venelased]] (umbes 50 000) * [[palestiinlased]] (umbes 30 000) * [[serblased]] (umbes 26 000) * [[liibanonlased]] (umbes 25 000) * [[itaallased]] (umbes 22 000) * [[vietnamlased]] (umbes 21 000) * [[ameeriklased]] (USA päritolu) (umbes 20 000) * [[prantslased]] (umbes 20 000) * [[kasahhid]] (umbes 20 000) * [[bulgaarlased]] (umbes 16 000) * [[ukrainlased]] (umbes 16 000) * [[britid]] (umbes 15 000) * [[bosnialased]] (umbes 14 000) * [[kreeklased]] (umbes 13 000) * [[austerlased]] (umbes 13 000) * [[horvaadid]] (umbes 12 000) * [[hiinlased]] (umbes 12 000) * [[iraanlased]] (umbes 11 000) * [[tailased]] (umbes 11 000) *[[süürlased]] (umbes 11 000) * [[rumeenlased]] (umbes 11 000) * [[egiptlased]] (umbes 10 000) * [[ghanalased]] (umbes 10 000) * [[iisraellased]] (umbes 10 000) * [[brasiillased]] (umbes 10 000) * [[indialased]] (umbes 10 000) * [[korealased]] (umbes 10 000) }} {| class="wikitable" !Sisserännanute osakaal rahvastikus<ref>Amt für Statistik Berlin-Brandenburg: ''Statistischer Bericht – Melderechtlich registrierte Einwohner im Land Berlin am 31. Dezember 2010.'' ([http://www.statistik-berlin-brandenburg.de/Publikationen/Stat_Berichte/2011/SB_A1-5_hj02-10_BE.pdf PDF], kasutatud 2. mai 2012.)</ref> || Osakaal |- class="hintergrundfarbe5" | '''Mittevälispäritolu elanikud''' || style="text-align:right" | '''~ 73% (~ 2 500 000)''' |- class="hintergrundfarbe5" | '''Välispäritolu elanikud või välismaalased''' || style="text-align:right" | '''~ 27% (~ 900 000–1 000 000)''' |- | [[Moslem]]id / [[Lähis-Ida]] päritolu ([[Türgi]], [[Araabia Liiga]], [[Iraan]] jne) || style="text-align:right" | ~ 9,0% (~ 300 000) |- | [[Euroopa]] päritolu ([[Venemaa]], [[Poola]], [[Suurbritannia]], [[Kreeka]], [[Serbia]], [[Hispaania]], [[Prantsusmaa]] jne) || style="text-align:right" | ~ 9,0% (~ 300 000) |- | Ülejäänud ([[Ida-Aasia]], [[Aafrika]], [[USA]], [[Iisrael]], [[Ladina-Ameerika]] jne) || style="text-align:right" | ~ 9,0% (~ 300 000) |- |} Kuna välispäritolu on üheselt keeruline defineerida, võivad välispäritolu inimesi puudutavad andmed suures ulatuses varieeruda. Lisaks elab Berliinis veel 100 000 – 25 000 illegaalset immigranti, kes on pärit peamiselt [[Aafrika]]st, [[Aasia]]st, [[Balkan]]ilt või [[Ladina-Ameerika]]st.<ref>Andrea Dernbach: [http://www.tagesspiegel.de/politik/deutschland/migration-berlin-will-illegalen-einwanderern-helfen/1452916.html Berlin will illegalen Einwanderern helfen]. Der Tagesspiegel, 23. veebruar 2009.</ref> Pärast [[Rumeenia]] ja [[Bulgaaria]] liitumist [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] on toimunud ulatuslik [[romad]]e sisseränne. Nende arvukuse hinnangutes pole üksmeelt, kuid kuni 200 000 romat võib olla viimastel aastatel ajutiselt Berliinis peatunud.<ref>Freia Peters: [http://www.welt.de/die-welt/politik/article9920445/Die-Roma-von-Berlin-Neukoelln.html Die Roma von Berlin-Neukölln]. Welt Online, 28. september 2010.</ref> == Majandus == Berliini SKP elaniku kohta oli 2021. aastal 44 472 eurot (Saksamaa: 42 953).<ref>[https://de.statista.com/statistik/daten/studie/73061/umfrage/bundeslaender-im-vergleich-bruttoinlandsprodukt/Bruttoinlandsprodukt Bruttoinlandsprodukt (BIP) je Einwohner nach Bundesländern im Jahr 2021], Statista, vaadatud 19.07.2022. </ref> Teenuste osatähtsus SKP-s oli 84%. Majanduslikult aktiivseid ettevõtteid oli Berliinis 2019. aasta seisuga 167.057. == Transport == *[[Berliini metroo]] (''U-Bahn Berlin'') *[[Berliini linnaraudtee]] (''S-Bahn'') * Berliner Verkehrsbetriebe * Berlin Hauptbahnhof * [[Berliini Brandenburgi lennujaam]] == Sõpruslinnad == {{veergude loend|laius=20em| * {{riigi ikoon|USA}} [[Los Angeles]], [[USA]] (1967) * {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Pariis]], [[Prantsusmaa]] (1987) * {{riigi ikoon|Hispaania}} [[Madrid]], [[Hispaania]] (1988) * {{riigi ikoon|Türgi}} [[İstanbul]], [[Türgi]] (1988) * {{riigi ikoon|Venemaa}} [[Moskva]], [[Venemaa]] (1990) * {{riigi ikoon|Poola}} [[Varssavi]], [[Poola]] (1991) * {{riigi ikoon|Ungari}} [[Budapest]], [[Ungari]] (1991) * {{riigi ikoon|Belgia}} [[Brüssel]], [[Belgia]] (1992) * {{riigi ikoon|Indoneesia}} [[Jakarta]], [[Indoneesia]] (1993) * {{riigi ikoon|Usbekistan}} [[Taškent]], [[Usbekistan]] (1993) * {{riigi ikoon|Mehhiko}} [[México]], [[Mehhiko]] (1993) * {{riigi ikoon|Hiina}} [[Beijing Shi|Peking]], [[Hiina]] (1994) * {{riigi ikoon|Jaapan}} [[Tōkyō]], [[Jaapan]] (1994) * {{riigi ikoon|Argentina}} [[Buenos Aires]], [[Argentina]] (1994) * {{riigi ikoon|Tšehhi}} [[Praha]], [[Tšehhi]] (1995) * {{riigi ikoon|Namiibia}} [[Windhoek]], [[Namiibia]] (2000) * {{riigi ikoon|Suurbritannia}} [[London]], [[Suurbritannia]] (2000) }} == Haridus == [[Pilt:2016 Charite Hospital.jpg|pisi|Charité peahoone]] *[[Berliini Humboldti Ülikool]] *[[Berliini Vaba Ülikool]] *[[Berliini Tehnikaülikool]] *Universität der Künste Berlin *[[Charité]] *European School of Management and Technology *Berliner Hochschule für Technik *Hochschule für Technik und Wirtschaft Berlin *Hochschule für Wirtschaft und Recht Berlin *Deutsche Film- und Fernsehakademie Berlin == Sport == [[Pilt:Alte Försterei Eröffnungsspiel 03.jpg|pisi|[[1. FC Union Berlin]]]] * [[1. FC Union Berlin]] * [[Hertha BSC]] * Eisbären Berlin * Alba Berlin * Füchse Berlin * [[Berliini Olümpiastaadion]] * Stadion An der Alten Försterei * Mercedes-Benz Arena (Berliin) * [[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]] * Berlin-Marathon * Olympiastützpunkt Berlin * Velodrom (Berliin) == Kultuur == === Teater === [[Fail:Volksbühne, Berlin-Mitte, 150823, ako.jpg|pisi|Volksbühne]] * Schaubühne * Volksbühne * Deutsches Theater * Berliner Ensemble * Theater des Westens * Theater am Potsdamer Platz * Friedrichstadt-Palast === Muusika === [[Fail:Berliner Philharmoniker by Hans Scharoun.jpg|pisi|Philharmonie Berlin]] [[Fail:Die Toten Hosen @ SO36.jpg|pisi|SO36]] * Deutsche Oper * Staatsoper Unter den Linden * Komische Oper * Neuköllner Oper * Berliner Philharmoniker * Deutsches Symphonie-Orchester Berlin * Staatskapelle Berlin * Rundfunk-Sinfonieorchester Berlin * Konzerthausorchester Berlin * Berliner Singakademie * Philharmonischer Chor Berlin * Watergate * Berghain * Tresor * Matrix * Klunkerkranich * SO36 {{clear}} == Pilte == <gallery class="center" mode="nolines" widths="180"> BerlinFashionWeek2013.jpg|Berlin Fashion Week Berlin Marathon 2016.jpg|Berlin Marathon Buddy Bear One-World Bär.JPG|[[Buddy Bär]]: Berliini sümbol sallivus ja vabadus Potsdamer Platz beim Festival of Lights 2021.png|Festival of Lights ShowgirlsBerlin.jpg| Friedrichstadt Palast </gallery> == Vaata ka == *[[Berliini palee]] *[[Berliini kell]] *[[Berliini juutide põletamise ohvrite mälestuskivi]] *[[Gau Berlin]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{vikisõnastikus}} {{commonskat|Berlin}} {{vikitsitaadid}} *[http://www.berlin.de Ametlik koduleht] *[http://www.exberliner.com EXBERLINER – Monthly magazine for English speakers] {{GER}} {{Saksamaa linnad}} [[Kategooria:Saksamaa linnad]] [[Kategooria:Saksamaa liidumaad]] [[Kategooria:Pealinnad]] [[Kategooria:Hansalinnad]] [[Kategooria:Berliin| ]] thug7r8dhtpbttz0nxdfziggst7jycf 6169015 6168769 2022-07-28T08:59:06Z Lear 21 166796 + Asend + Meedia + Ettevõte wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Berliin | hääldus = | nimi1_keel = saksa | nimi1 = Berlin | pilt = {{Fotomontaaž|asend=center | foto1a = Siegessaeule Aussicht 10-13 img4 Tiergarten.jpg | foto2a = Bikinihaus_Berlin-1210760.jpg | foto2b = Brandenburger_Tor_Nachts.JPG | foto3a = East Side Gallery - Thierry Noir - 2011.jpg | foto3b = 3806 Berlin.JPG | foto4a = Reichstag_Berlin_Germany.jpg | suurus = 250 | vahed = 2 | värv = | ääris = 0 | tekst = Päripäeva ülevalt: Linnavaade [[Berliini teletorn]]ile üle [[Großer Tiergarten]]i, [[Brandenburgi värav]], [[Oberbaumi sild]], [[Riigipäevahoone]], [[East Side Gallery]], vaade [[City West]]ile ja [[Keiser Wilhelmi mälestuskirik]]ule. }} | pildiallkiri = | lipp = Flag of Berlin.svg | lipu_link = [[Berliini lipp]] | vapp = Coat of arms of Berlin.svg | vapi_link = [[Berliini vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Saksamaa }} '''Berliin''' ([[saksa keel]]es ''Berlin'') on [[Saksamaa]] [[pealinn]]. See on 3,6 miljoni elanikuga [[Kesk-Euroopa]] suurim linn ja suuruselt teine linn [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]]. Berliin on jaotatud 12 linnarajooniks. Linna pindala on 892&nbsp;km², sellele jäävad [[Spree]] ja [[Havel]]i jõgi ning mitmed väiksemad [[vooluveekogu]]d ja järved. Saksamaa suurim [[linn]] asub [[Kesk-Euroopa tasandik]]ul, umbes 70&nbsp;km kaugusel tänasest [[Poola]] piirist. Ta asub [[Brandenburg]]i liidumaa keskel, ent alates [[1920]]. aastast ei kuulu enam selle koosseisu, vaid moodustab omaette [[liidumaa]] ([[1. järgu haldusüksus]]e). == Nimi == Nimi ''Berlin'' ei ole [[etümoloogia|etümoloogiliselt]] seotud [[karu]]ga, mis on kujutatud [[Berliini vapp|Berliini vapil]]. Oletatavasti tuleb see [[Lääneslaavi keeled|lääneslaavi]] sõnast ''berl'', mis tähendab [[soo]]d. == Asend == Ida-lääne suunal on Berliini ulatus kõige laiemast kohast umbes 45&nbsp;km ja ning põhja-lõuna suunal ligikaudu 38&nbsp;km. Linna pindala on umbes 892&nbsp;km². Berliini ümbritseb täielikult [[Brandenburg|Brandenburgi liidumaa]]. Linn asub Ida-Saksamaal, umbes 70&nbsp;km kaugusel läänes [[Poola]] piirist. Berliin-Brandenburgi linnastu on üks Saksamaa kõige tihedamalt asutatud piirkondi. <gallery class="Left" mode="nolines" widths="180"> Germany in the European Union on the globe (Europe centered).svg| Berlin in Germany and EU.png| </gallery> == Loodus == === Pinnamood === Berliin asub [[liustik]]ulise tekkega maastikul. Linna ajalooline keskus asub Varssavi-Berliini liustikuoru kõige kitsamas kohas. Org läbib linna kagu–loodesuunaliselt ning [[Spree]] jõgi voolab orust läbi ida–läänesuunaliselt. Berliini kirdeosa asub Barnimi lavamaal ning umbes pool linna pindalast asub selle edelaservas oleval Teltow' lavamaal. Berliini kõige läänepoolsem linnarajoon [[Spandau]] asub korraga nii Berliini liustikuorus kui ka linna lääneserval asuval Nauener Platte lavamaal. Berliini maastik tekkis viimase jääaja ehk [[Weichseli jäätumine|Weichseli jäätumise]] ajal ning liustikuorg kujunes jää taandumisel umbes 18 000 aastat tagasi. Berliinis voolavad Spree harujõgedest veel [[Panke]], [[Dahme]], [[Wuhle]] ja [[Erpe]]. Spandau linnarajoonis suubub Spree [[Havel]]i jõkke, mis läbib Berliini lääneserva põhja–lõunasuunaliselt. Voolu poolest meenutab Havel sageli hoopis järve ning suuremad paisud sellel on [[Tegeler See]] ja [[Große Wannsee]] järved. Berliini linna jäävad veel Havelisse suubuvad Tegeler Fließi ja Bäke ojad. Berliini kõrgeim loodusliku tekkega punkt on [[Große Müggelberg]] (114,7 meetrit üle merepinna), kõrgeimad inimtekkelised kohad on [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] purustustest pärinevast kiviprügist kokku kuhjatud [[Teufelsberg]] (114,7 meetrit üle merepinna) [[Charlottenburg-Wilmersdorf]]i linnarajoonis ning [[Ahrensfelder Berge]] (114,5 meetrit üle merepinna) [[Marzahn-Hellersdorf]]is. Madalaimad paigad Berliinis on Haveli paisud linna edelaoas, mis asuvad 32 meetrit merepinnast allpool. === Kliima === [[Pilt:Schlachtensee in Berlin2019.jpg|pisi|Schlachtensee]] Berliin jääb mõõduka kliima piirkonda, mis asub [[mereline kliima|merelise kliima]] ja [[kontinentaalne kliima|kontinentaalse kliima]] üleminekukohal. Berliini aasta keskmine temperatuur on 8,9&nbsp;°C ja keskmine sademete hulk on 581&nbsp;mm. Kõige soojemad kuud on juuli ja august, mil keskmine temperatuur on vastavalt 18,5 ja 17,7&nbsp;°C. Kõige külmemad on jaanuar ja veebruar, mil temperatuur on keskmiselt vastavalt −0,6 ja −0,3&nbsp;°C. Kõige sademeterikkam on juuni, mil keskmine sademete hulk on 70&nbsp;mm. Kõige väiksem on keskmine sademete hulk märtsis (keskmiselt 31&nbsp;mm). Kõige sagedamini puhuvad Berliinis edela- ja loodetuuled, mis eriti talvel on tugevad ja toovad kaasa merelisele kliimale omaseid õhumasse. Kirde- ja kagutuulega kaasnevad sageli [[kõrgrõhkkond|kõrgrõhkkonnad]], mis vastavalt aastaajale toovad kas väga kuuma või väga külma õhku. Kuna linnas on maapinna kõrguse erinevused väikesed, on kliima kogu Berliinis üsna sarnane. Mõningad temperatuurierinevused on siiski täheldatavad tihedalt täis ehitatud piirkondade ja suuremate rohealade vahel. Eriti suveöödel on esinenud kuni 10&nbsp;°C küündivaid temperatuurierinevusi. == Haldusjaotus == Berliin jaguneb 12 linnarajooniks, mis omakorda jagunevad 97 linnaosaks (2021). Linnaosad ei ole iseseisvad haldusüksused, kuid neil on kindlad piirid. Kolmanda taseme moodustavad üksused (saksa keeles ''Ortslagen''), millel pole kindlaid piire ning mis märgivad vaid igapäevakõnes tuntud geograafilisi piirkondi. Igapäevakõnes on linnaosadel ja väiksematel piirkondadel tähtsam roll, samas kui linnarajoonid on eelkõige kunstlikult loodud administratiivüksused. 1920. aastal loodi mitme linna, maa-asula ja mõisa liimise tulemusel nn Suur-Berliin, mis mõningate muudatustega püsib tänaseni. Esialgu oli äsjaloodud linnas 20 linnarajooni oma 94 linnaosaga, mille piirid vastasid varasemate eraldiseisvate asulate piiridele. Pärast linna jagamist [[Ida-Berliin|Ida-]] ja [[Lääne-Berliin]]iks jäid 12 linnarajooni lääneossa ning 8 Berliini idaossa. Seoses uute elamupiirkondade ehitamisega kasvas aastatel 1979–1989 Ida-Berliinis linnarajoonide arv 11-le, samas kui Lääne-Berliinis püsis arv muutumatuna. Taasühendatud Berliinis oli 1990. aastal kokku 23 linnarajooni. 1. jaanuari 2001 haldusreformiga liideti senised linnarajoonid 12-ks enam-vähem võrdse elanike arvuga linnarajooniks. Ka linnaosade arv ja nende piirid on viimase kümnendiga oluliselt muutunud. === Berliini linnarajoonid === [[Fail:Berlin Subdivisions.svg|pisi|300px|Berliinis on 12 linnarajooni]] Berliinis on 12 linnarajooni: #[[Mitte rajoon (Berliin)|Mitte]] #[[Friedrichshain-Kreuzberg]] #[[Charlottenburg-Wilmersdorf]] #[[Lichtenbergi rajoon|Lichtenberg]] #[[Marzahn-Hellersdorf]] #[[Neukölln]] #[[Pankow]] #[[Reinickendorf]] #[[Spandau]] #[[Steglitz-Zehlendorf]] #[[Tempelhof-Schöneberg]] #[[Treptow-Köpenick]] == Ajalugu == [[Fail:Memhardt Grundriß der Beyden Churf. Residentz Stätte Berlin und Cölln 1652 (1888).jpg|pisi|Berliini ja Cöllni kaart aastast 1652]] [[Pilt:Brandenburger Tor nachts 2012-07.jpg|pisi|[[Brandenburgi värav]]]] === Keskaeg === Pärast [[Suur rahvasterändamine|Suurt rahvasterändamist]] jäi Ida-Saksamaa inimtühjaks. [[6. sajand]]il asusid sinna [[Lääneslaavlased|lääneslaavi]] hõimud [[havelaanid]], kes said nime [[Havel]]i jõe järgi, mille ääres nad elasid, ja [[sprevljaanid]], kes said nime Spree jõe järgi. Brandenburgi alistas [[948]] [[Otto I (Saksa-Rooma keiser)|Otto I]] Suur. Aastal [[983]], mil ta suri, kihutasid slaavlased sakslased sealt minema ning tapsid vaimulikud ja keisri ametnikud. Slaavlased jäid [[pagan]]ateks veel poolteiseks sajandiks, kuni [[12. sajand]]i algul [[saksid]] piirkonna uuesti vallutasid ja seekord juba lõplikult ristisid. Slaavlased aeti osalt välja, osalt assimileerusid, ent on vähesel määral säilinud tänapäevani ([[sorbid]]). Praegune Berliin on tekkinud kahest asulast: Berlinist ja Cöllnist, mida esmamainiti vastavalt [[1244]] ja [[1237]]. Nende linnaõigusi on esmamainitud vastavalt [[1251]] ja [[1261]], kuid eeldatavasti olid nad juba varem linnad. [[1307]]. aastal selleks ajaks linnastunud asulad ühinesid. Ehitati ühine [[raekoda]], milles valitses ühine [[raad]]. Linna[[eelarve]]d olid eraldi. Samal aastal sai Berliin [[hansalinn]]aks. Tänapäeva Berliini alal paiknevaid [[Spandau]]d ([[1197]]) ja [[Köpenick]]i ([[1209]]) on mainitud varemgi, ent ametlikult ühendati nad Berliiniga alles [[1920]]. [[1415]]. aastal sai [[Brandenburgi markkrahvkond|Brandenburgi markkrahviks]] ja [[kuurvürst]]iks [[Hohenzollernid|Hohenzollernite]] suguvõsast pärit [[Friedrich I (Brandenburg)|Friedrich I]], kes valitses seal oma surmani [[1440]]. Hohenzollernid püsisid Berliinis võimul [[1918]]. aastani: algul Brandenburgi markkrahvidena, siis aastast [[1701]] [[Preisimaa]] kuningatena ja lõpuks aastast [[1871]] [[Saksa keiser|Saksa keisritena]]. [[1448]] mässasid linlased [[Friedrich II (Brandenburg)|Friedrich II Raudse]] vastu ega tahtnud talle lossi ehitada. Ülestõus suruti maha ning linn jäeti ilma hulgast poliitilistest ja [[majandus]]likest vabadustest. [[1451]] kuulutati Berliin Brandenburgi markkrahvide ja kuurvürstide residentsiks ja kaotas hansalinna staatuse. Linna majandus orienteerus ümber [[luksuskaubad|luksuskaupade]] tootmisele õukonna jaoks. === Uusaeg === [[Fail:SFP 186 - Flug über das zerstörte Berlin.ogv|pisi|Video lennust üle sõjas hävinud Berliini]] [[Pilt:2009-10-23 - Festival of Lights - Fernsehturm 2.JPG|pisi|püsti|[[Berliini teletorn]]]] Berliini keskosa ehitati alates Saksamaa ühinemisest (Saksa Keisririigi ehk nn Teise Riigi asutamisest) 1871. aastal välja pealinnale väärikate mitmekorruseliste kivihoonetega esinduslikus stiilis. Meieni on tollasest arhitektuurist säilinud Riigipäevahoone (taastatud 1990ndatel muudetud kujul), Brandenburgi väravad jt ehitisi. Natside võimuloleku ajal 1930. aastate teisel poolel tehti arhitekt Albert Speeri juhtimisel kava Berliini ümberehitamiseks pompoosses stiilis. Berliinist kavandati tollal teha maailma pealinn Germania, mis näitaks kujukalt Natsi-Saksamaa võimsust. 1939. aastal alanud Teise Maailmasõja tõttu tollaseid plaane ellu ei viidud. Ühena vähestest kavandatud suurehitistest valmis Speeri projekti järgi vaid Riigikantselei hoone (1937–1939, jäi sõjas 1945. aastal varemeisse ja hiljem lammutati). Liitlaste (Suurbritannia, vähemal määral ka USA) pommirünnakud Berliinile 1943–1945 ning arvukad tänavalahingud 1945. aasta kevadel linna kaitsjate ja pealetungivate Nõukogude vägede vahel muutsid suure osa kesklinnast varemeteks. Tänane Berliini kesklinn on suures osas 20. sajandi teisel poolel uuesti üles ehitatud. [[Potsdami konverents]]i otsusega jagati Berliin nagu omakorda terve Saksamaa neljaks ([[Suurbritannia|Briti]], [[USA]], [[Prantsuse]] ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]]) sektoriks. Briti, Prantsuse ja USA sektorid ühinesid tritsooniks pärast seda, kui NSV Liidu komandant lahkus komandantide komiteest. [[7. oktoober|7. oktoobril]] [[1949]] kuulutati [[Ida-Berliin]] [[Saksa DV]] pealinnaks. Aastal [[1961]] eraldati Ida- ja [[Lääne-Berliin]] teineteisest kivimüüriga ([[Berliini müür]]). [[9. november|9. novembril]] [[1989]] avati Ida- ja Lääne-Saksamaa vaheline piir uuesti. [[3. oktoober|3. oktoobril]] [[1990]] ühinesid kaks Saksa riiki rahumeelselt. Berliini müür on lammutatud, ainult mõnes kohas on natuke mälestuseks alles jäetud. Pärast [[Saksamaa taasühinemine|Saksamaa taasühinemist]] sai Berliin uuesti riigi pealinnaks (seni oli Lääne-Saksamaa pealinnaks olnud [[Bonn]]). Algselt plaaniti Saksamaal kasutada nn. Hollandi mudelit – kuigi Hollandi pealinnaks on [[Amsterdam]], asuvad riigi valitsusasutused [[Haag]]is. Nimelt oli Berliini ajalugu liiga seotud Saksa keisririigi, Weimari vabariigi ning Kolmanda Reichiga, ning arvati, et rahumeelselt taasühendatud riigi valitsus ei peaks asuma nii sõjaga seotud linnas. Lisaks oli Bonn lähemal Euroopa Liidu peakorterile [[Brüssel]]is. See lahendati [[Liidupäev]]a hääletusega 20. juunil 1991, kui tulemusega 338:320 võeti vastu otsus valitsus üle viia Berliini. Valitsuse jäämist Bonni toetasid eelkõige nooremad, ning riigi lõuna- ja lääneosade parlamendisaadikud, vastukaaluks vanemate saadikutele, kes mäletasid veel Berliini kunagist hiilgust, ning peamiselt põhja- ja idaosa saadikutele. Endise SDV saadikute hääled kallutasid hääletuse Berliini kasuks. Kuigi valitsus ja parlament kolisid Berliini, lubati osadel ministeeriumitel (näiteks kaitse- ja põllumajandusministeerium) kompromissina jääda Bonni, ning ainult nende peamised juhid tegutsevad Berliinis – praegugi{{millal}} töötab veel ligi 8000 18 000 riigiametnikust Bonnis. Valitsuse Berliini kolimine sai tänu vajalikule ehitustööle valmis alles 1999. aastal. Berliinis asub [[Ibn-Ruschd-Goethe]] [[mošee]].<ref>{{Netiviide|autor=[[Marika Villa]]|url=http://ekspress.delfi.ee/kohver/turklannast-luther-reformib-islamit?id=78976530|pealkiri=Türklannast "Luther" reformib islamit|väljaanne=[[Eesti Ekspress]]|väljaandja=[[Ekspress Meedia AS]]|aeg=26. juuli 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170726002030/http://ekspress.delfi.ee/kohver/turklannast-luther-reformib-islamit?id=78976530|arhiivimisaeg=2017-07-26}}</ref> == Elanikkond == [[Pilt:AltersstrukturBerlin2020.png|pisi|Berliini vanusepüramiid (2020)]] Berliinis elas 2020. aasta seisuga umbes 3,6 miljonit inimest, mida on rohkem kui [[Saksamaa]] suuruselt järgmistes linnades [[Hamburg]]is ja [[München]]is kahe peale kokku. Koos linnaliste asulatega, mis jäävad Berliini liidumaa piiridest välja, küündib elanike arv umbes 4,7 miljonini ning Berliin-Brandenburgi linnastus, mis hõlmab täielikul mõlemat liidumaad, elab kokku ligi 6,2 miljonit inimest. Kuni 17. sajandi keskpaigani oli Berliini ümbrus hõredalt asustatud. [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastase sõja]] käigus vähenes Berliini elanikkond umbes poole võrra. Kui kuurvürst [[Friedrich Wilhelm (Brandenburgi kuurvürst)|Friedrich Wilhelm]] 1640. aastal valitsemise oma isalt üle võttis, tõi ta muuhulgas piirkonda endaga rohkelt Prantsuse [[hugenott]]e. Nii suurenes elanike arv 1648. aasta umbes 6000-lt 1709. aastaks ligikaudu 57 000-le. Pärast seda kasvas elanike arv püsivalt edasi ning 1875. aastal sai Berliinist miljonilinn. Elanikkonna kasv kiirenes eriti pärast industrialiseerimisele suunatud reformide ellurakendamist. 19. sajandi viimasel veerandil oli vaid 40% linna elanikest Berliinis sündinud. Suurem osa sisserännanutest olid 1900. aastal pärit erinevatest [[Preisimaa]] provintsidest, välismaalt saabunuid oli 1,5% linna elanikkonnast ning enam kui 98% berliinlaste emakeel oli [[saksa keel]]. Nn Suur-Berliini loomisega 1920. aastal kasvas linna elanike arv tänu uute asulate liitmisele ligi 4 miljonini. 1920. ja 1930. aastatel oli Berliin seega Mandri-Euroopa suurim ning [[London]]i ja [[New York|New Yorgi]] järel maailma suuruselt kolmas linn. Oma kõrgpunkti saavutas Berliini elanike arv 1942. aastal, kui linnas elas 4,48 miljonit inimest. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal elanike arv langes ning on sellest alates püsinud 3,1 ja 3,5 miljoni vahel. Alates 1991. aastast on nii linna kolijate kui ka sealt lahkujate arv püsinud aastas 100 000 ja 145 000 vahel. Berliin on üks Saksamaa suurima rahvastiku mobiilsusega linn. Ainuüksi 2010. aastal kolis Berliini 147 769 inimest, neist 61 462 olid välismaalased. Samal ajal lahkus 130 951 inimest, kellest 59 091 olid välismaalased.<ref>[https://web.archive.org/web/20120330204319/http://www.statistik-berlin-brandenburg.de/BasisZeitreiheGrafik/Bas-Wanderungen.asp?Ptyp=300&Sageb=12007&creg=BBB&anzwer=6 "Wanderungen 2010"] Amt für Statistik Berlin-Brandenburg, kasutatud 2. mai 2012.</ref> Teise maailmasõja järgsetel aastakümnetel tuli [[Lääne-Berliin]]i rohkelt välistööjõudu [[Lõuna-Euroopa]]st ja [[Türgi]]st ning [[Ida-Berliin]]i saabusid lepingulisi töid tegema eelkõige välistöölised [[Vietnam]]ist. Alates 1980. aastatest asusid linna ümber paljud Venemaa sakslased ning taasühinemise järel [[Ukraina]] ja [[Venemaa]] [[juudid]]. Berliini elanikkonna hulka kuulub praegu{{millal}} umbes 190 riigi kodanikke. Suurimad rahvusrühmad Berliinis lisaks sakslastele (2010): {{veergude loend|laius=23em| * [[türklased]] (umbes 180 000–210 000) * [[poolakad]] (umbes 100 000) * [[venelased]] (umbes 50 000) * [[palestiinlased]] (umbes 30 000) * [[serblased]] (umbes 26 000) * [[liibanonlased]] (umbes 25 000) * [[itaallased]] (umbes 22 000) * [[vietnamlased]] (umbes 21 000) * [[ameeriklased]] (USA päritolu) (umbes 20 000) * [[prantslased]] (umbes 20 000) * [[kasahhid]] (umbes 20 000) * [[bulgaarlased]] (umbes 16 000) * [[ukrainlased]] (umbes 16 000) * [[britid]] (umbes 15 000) * [[bosnialased]] (umbes 14 000) * [[kreeklased]] (umbes 13 000) * [[austerlased]] (umbes 13 000) * [[horvaadid]] (umbes 12 000) * [[hiinlased]] (umbes 12 000) * [[iraanlased]] (umbes 11 000) * [[tailased]] (umbes 11 000) *[[süürlased]] (umbes 11 000) * [[rumeenlased]] (umbes 11 000) * [[egiptlased]] (umbes 10 000) * [[ghanalased]] (umbes 10 000) * [[iisraellased]] (umbes 10 000) * [[brasiillased]] (umbes 10 000) * [[indialased]] (umbes 10 000) * [[korealased]] (umbes 10 000) }} {| class="wikitable" !Sisserännanute osakaal rahvastikus<ref>Amt für Statistik Berlin-Brandenburg: ''Statistischer Bericht – Melderechtlich registrierte Einwohner im Land Berlin am 31. Dezember 2010.'' ([http://www.statistik-berlin-brandenburg.de/Publikationen/Stat_Berichte/2011/SB_A1-5_hj02-10_BE.pdf PDF], kasutatud 2. mai 2012.)</ref> || Osakaal |- class="hintergrundfarbe5" | '''Mittevälispäritolu elanikud''' || style="text-align:right" | '''~ 73% (~ 2 500 000)''' |- class="hintergrundfarbe5" | '''Välispäritolu elanikud või välismaalased''' || style="text-align:right" | '''~ 27% (~ 900 000–1 000 000)''' |- | [[Moslem]]id / [[Lähis-Ida]] päritolu ([[Türgi]], [[Araabia Liiga]], [[Iraan]] jne) || style="text-align:right" | ~ 9,0% (~ 300 000) |- | [[Euroopa]] päritolu ([[Venemaa]], [[Poola]], [[Suurbritannia]], [[Kreeka]], [[Serbia]], [[Hispaania]], [[Prantsusmaa]] jne) || style="text-align:right" | ~ 9,0% (~ 300 000) |- | Ülejäänud ([[Ida-Aasia]], [[Aafrika]], [[USA]], [[Iisrael]], [[Ladina-Ameerika]] jne) || style="text-align:right" | ~ 9,0% (~ 300 000) |- |} Kuna välispäritolu on üheselt keeruline defineerida, võivad välispäritolu inimesi puudutavad andmed suures ulatuses varieeruda. Lisaks elab Berliinis veel 100 000 – 25 000 illegaalset immigranti, kes on pärit peamiselt [[Aafrika]]st, [[Aasia]]st, [[Balkan]]ilt või [[Ladina-Ameerika]]st.<ref>Andrea Dernbach: [http://www.tagesspiegel.de/politik/deutschland/migration-berlin-will-illegalen-einwanderern-helfen/1452916.html Berlin will illegalen Einwanderern helfen]. Der Tagesspiegel, 23. veebruar 2009.</ref> Pärast [[Rumeenia]] ja [[Bulgaaria]] liitumist [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] on toimunud ulatuslik [[romad]]e sisseränne. Nende arvukuse hinnangutes pole üksmeelt, kuid kuni 200 000 romat võib olla viimastel aastatel ajutiselt Berliinis peatunud.<ref>Freia Peters: [http://www.welt.de/die-welt/politik/article9920445/Die-Roma-von-Berlin-Neukoelln.html Die Roma von Berlin-Neukölln]. Welt Online, 28. september 2010.</ref> == Majandus == Berliini SKP elaniku kohta oli 2021. aastal 44 472 eurot (Saksamaa: 42 953).<ref>[https://de.statista.com/statistik/daten/studie/73061/umfrage/bundeslaender-im-vergleich-bruttoinlandsprodukt/Bruttoinlandsprodukt Bruttoinlandsprodukt (BIP) je Einwohner nach Bundesländern im Jahr 2021], Statista, vaadatud 19.07.2022. </ref> Teenuste osatähtsus SKP-s oli 84%. Majanduslikult aktiivseid ettevõtteid oli Berliinis 2019. aasta seisuga 167.057. === Ettevõte === {{veergude loend|laius=20em| * Zalando * Trade Republic * August Storck * Továreň firmy BMW * Továreň firmy Mercedes Benz * Charité * Vivantes * BVG * DKB * AVM * [[Deutsche Bahn]] * [[Siemens AG|Siemens]] * Biotronik * [[Bayer AG|Bayer Pharma]] * HelloFresh * Berlin Chemie * C. Bechstein * GetYourGuide * Robert Lindner }} <gallery class="left" mode="nolines" widths="230"> Tmp 21594-2016FEB27 HMT BMW Scrambler-1868503802.jpg|Továreň firmy [[BMW]] ZalandoHQ.jpg| Zalando Siemensturm 01.jpg|[[Siemens]] Wedding Fennstraße Scherig-Hochhaus.JPG|[[Bayer AG|Bayer Pharma]] </gallery> == Transport == *[[Berliini metroo]] (''U-Bahn Berlin'') *[[Berliini linnaraudtee]] (''S-Bahn'') * Berliner Verkehrsbetriebe * Berlin Hauptbahnhof * [[Berliini Brandenburgi lennujaam]] == Sõpruslinnad == {{veergude loend|laius=20em| * {{riigi ikoon|USA}} [[Los Angeles]], [[USA]] (1967) * {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Pariis]], [[Prantsusmaa]] (1987) * {{riigi ikoon|Hispaania}} [[Madrid]], [[Hispaania]] (1988) * {{riigi ikoon|Türgi}} [[İstanbul]], [[Türgi]] (1988) * {{riigi ikoon|Venemaa}} [[Moskva]], [[Venemaa]] (1990) * {{riigi ikoon|Poola}} [[Varssavi]], [[Poola]] (1991) * {{riigi ikoon|Ungari}} [[Budapest]], [[Ungari]] (1991) * {{riigi ikoon|Belgia}} [[Brüssel]], [[Belgia]] (1992) * {{riigi ikoon|Indoneesia}} [[Jakarta]], [[Indoneesia]] (1993) * {{riigi ikoon|Usbekistan}} [[Taškent]], [[Usbekistan]] (1993) * {{riigi ikoon|Mehhiko}} [[México]], [[Mehhiko]] (1993) * {{riigi ikoon|Hiina}} [[Beijing Shi|Peking]], [[Hiina]] (1994) * {{riigi ikoon|Jaapan}} [[Tōkyō]], [[Jaapan]] (1994) * {{riigi ikoon|Argentina}} [[Buenos Aires]], [[Argentina]] (1994) * {{riigi ikoon|Tšehhi}} [[Praha]], [[Tšehhi]] (1995) * {{riigi ikoon|Namiibia}} [[Windhoek]], [[Namiibia]] (2000) * {{riigi ikoon|Suurbritannia}} [[London]], [[Suurbritannia]] (2000) }} == Haridus == [[Pilt:2016 Charite Hospital.jpg|pisi|Charité peahoone]] *[[Berliini Humboldti Ülikool]] *[[Berliini Vaba Ülikool]] *[[Berliini Tehnikaülikool]] *Universität der Künste Berlin *[[Charité]] *European School of Management and Technology *Berliner Hochschule für Technik *Hochschule für Technik und Wirtschaft Berlin *Hochschule für Wirtschaft und Recht Berlin *Deutsche Film- und Fernsehakademie Berlin == Sport == [[Pilt:Alte Försterei Eröffnungsspiel 03.jpg|pisi|[[1. FC Union Berlin]]]] * [[1. FC Union Berlin]] * [[Hertha BSC]] * Eisbären Berlin * Alba Berlin * Füchse Berlin * [[Berliini Olümpiastaadion]] * Stadion An der Alten Försterei * Mercedes-Benz Arena (Berliin) * [[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]] * Berlin-Marathon * Olympiastützpunkt Berlin * Velodrom (Berliin) == Kultuur == === Teater === [[Fail:Volksbühne, Berlin-Mitte, 150823, ako.jpg|pisi|Volksbühne]] * Schaubühne * Volksbühne * Deutsches Theater * Berliner Ensemble * Theater des Westens * Theater am Potsdamer Platz * Friedrichstadt-Palast === Muusika === [[Fail:Berliner Philharmoniker by Hans Scharoun.jpg|pisi|Philharmonie Berlin]] [[Fail:Die Toten Hosen @ SO36.jpg|pisi|SO36]] * Deutsche Oper * Staatsoper Unter den Linden * Komische Oper * Neuköllner Oper * Berliner Philharmoniker * Deutsches Symphonie-Orchester Berlin * Staatskapelle Berlin * Rundfunk-Sinfonieorchester Berlin * Konzerthausorchester Berlin * Berliner Singakademie * Philharmonischer Chor Berlin * Watergate * Berghain * Tresor * Matrix * Klunkerkranich * SO36 === Meedia === [[Fail:CCC Filmstudios.jpg|pisi|CCC Filmstudios]] * Springer Nature * RBB * Walter de Gruyter * Axel Springer SE * Suhrkamp Verlag * Berliner Zeitung * CCC Filmkunst * Filmstudios Babelsberg * BMG Rights Management == Pilte == <gallery class="center" mode="nolines" widths="180"> BerlinFashionWeek2013.jpg|Berlin Fashion Week Berlin Marathon 2016.jpg|Berlin Marathon Buddy Bear One-World Bär.JPG|[[Buddy Bär]]: Berliini sümbol sallivus ja vabadus Potsdamer Platz beim Festival of Lights 2021.png|Festival of Lights ShowgirlsBerlin.jpg| Friedrichstadt Palast </gallery> == Vaata ka == *[[Berliini palee]] *[[Berliini kell]] *[[Berliini juutide põletamise ohvrite mälestuskivi]] *[[Gau Berlin]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{vikisõnastikus}} {{commonskat|Berlin}} {{vikitsitaadid}} *[http://www.berlin.de Ametlik koduleht] *[http://www.exberliner.com EXBERLINER – Monthly magazine for English speakers] {{GER}} {{Saksamaa linnad}} [[Kategooria:Saksamaa linnad]] [[Kategooria:Saksamaa liidumaad]] [[Kategooria:Pealinnad]] [[Kategooria:Hansalinnad]] [[Kategooria:Berliin| ]] iackdij67m6quim540gbzlkk9zmc0w4 6169019 6169015 2022-07-28T09:05:55Z Lear 21 166796 /* Ettevõte */ wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Berliin | hääldus = | nimi1_keel = saksa | nimi1 = Berlin | pilt = {{Fotomontaaž|asend=center | foto1a = Siegessaeule Aussicht 10-13 img4 Tiergarten.jpg | foto2a = Bikinihaus_Berlin-1210760.jpg | foto2b = Brandenburger_Tor_Nachts.JPG | foto3a = East Side Gallery - Thierry Noir - 2011.jpg | foto3b = 3806 Berlin.JPG | foto4a = Reichstag_Berlin_Germany.jpg | suurus = 250 | vahed = 2 | värv = | ääris = 0 | tekst = Päripäeva ülevalt: Linnavaade [[Berliini teletorn]]ile üle [[Großer Tiergarten]]i, [[Brandenburgi värav]], [[Oberbaumi sild]], [[Riigipäevahoone]], [[East Side Gallery]], vaade [[City West]]ile ja [[Keiser Wilhelmi mälestuskirik]]ule. }} | pildiallkiri = | lipp = Flag of Berlin.svg | lipu_link = [[Berliini lipp]] | vapp = Coat of arms of Berlin.svg | vapi_link = [[Berliini vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Saksamaa }} '''Berliin''' ([[saksa keel]]es ''Berlin'') on [[Saksamaa]] [[pealinn]]. See on 3,6 miljoni elanikuga [[Kesk-Euroopa]] suurim linn ja suuruselt teine linn [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]]. Berliin on jaotatud 12 linnarajooniks. Linna pindala on 892&nbsp;km², sellele jäävad [[Spree]] ja [[Havel]]i jõgi ning mitmed väiksemad [[vooluveekogu]]d ja järved. Saksamaa suurim [[linn]] asub [[Kesk-Euroopa tasandik]]ul, umbes 70&nbsp;km kaugusel tänasest [[Poola]] piirist. Ta asub [[Brandenburg]]i liidumaa keskel, ent alates [[1920]]. aastast ei kuulu enam selle koosseisu, vaid moodustab omaette [[liidumaa]] ([[1. järgu haldusüksus]]e). == Nimi == Nimi ''Berlin'' ei ole [[etümoloogia|etümoloogiliselt]] seotud [[karu]]ga, mis on kujutatud [[Berliini vapp|Berliini vapil]]. Oletatavasti tuleb see [[Lääneslaavi keeled|lääneslaavi]] sõnast ''berl'', mis tähendab [[soo]]d. == Asend == Ida-lääne suunal on Berliini ulatus kõige laiemast kohast umbes 45&nbsp;km ja ning põhja-lõuna suunal ligikaudu 38&nbsp;km. Linna pindala on umbes 892&nbsp;km². Berliini ümbritseb täielikult [[Brandenburg|Brandenburgi liidumaa]]. Linn asub Ida-Saksamaal, umbes 70&nbsp;km kaugusel läänes [[Poola]] piirist. Berliin-Brandenburgi linnastu on üks Saksamaa kõige tihedamalt asutatud piirkondi. <gallery class="Left" mode="nolines" widths="180"> Germany in the European Union on the globe (Europe centered).svg| Berlin in Germany and EU.png| </gallery> == Loodus == === Pinnamood === Berliin asub [[liustik]]ulise tekkega maastikul. Linna ajalooline keskus asub Varssavi-Berliini liustikuoru kõige kitsamas kohas. Org läbib linna kagu–loodesuunaliselt ning [[Spree]] jõgi voolab orust läbi ida–läänesuunaliselt. Berliini kirdeosa asub Barnimi lavamaal ning umbes pool linna pindalast asub selle edelaservas oleval Teltow' lavamaal. Berliini kõige läänepoolsem linnarajoon [[Spandau]] asub korraga nii Berliini liustikuorus kui ka linna lääneserval asuval Nauener Platte lavamaal. Berliini maastik tekkis viimase jääaja ehk [[Weichseli jäätumine|Weichseli jäätumise]] ajal ning liustikuorg kujunes jää taandumisel umbes 18 000 aastat tagasi. Berliinis voolavad Spree harujõgedest veel [[Panke]], [[Dahme]], [[Wuhle]] ja [[Erpe]]. Spandau linnarajoonis suubub Spree [[Havel]]i jõkke, mis läbib Berliini lääneserva põhja–lõunasuunaliselt. Voolu poolest meenutab Havel sageli hoopis järve ning suuremad paisud sellel on [[Tegeler See]] ja [[Große Wannsee]] järved. Berliini linna jäävad veel Havelisse suubuvad Tegeler Fließi ja Bäke ojad. Berliini kõrgeim loodusliku tekkega punkt on [[Große Müggelberg]] (114,7 meetrit üle merepinna), kõrgeimad inimtekkelised kohad on [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] purustustest pärinevast kiviprügist kokku kuhjatud [[Teufelsberg]] (114,7 meetrit üle merepinna) [[Charlottenburg-Wilmersdorf]]i linnarajoonis ning [[Ahrensfelder Berge]] (114,5 meetrit üle merepinna) [[Marzahn-Hellersdorf]]is. Madalaimad paigad Berliinis on Haveli paisud linna edelaoas, mis asuvad 32 meetrit merepinnast allpool. === Kliima === [[Pilt:Schlachtensee in Berlin2019.jpg|pisi|Schlachtensee]] Berliin jääb mõõduka kliima piirkonda, mis asub [[mereline kliima|merelise kliima]] ja [[kontinentaalne kliima|kontinentaalse kliima]] üleminekukohal. Berliini aasta keskmine temperatuur on 8,9&nbsp;°C ja keskmine sademete hulk on 581&nbsp;mm. Kõige soojemad kuud on juuli ja august, mil keskmine temperatuur on vastavalt 18,5 ja 17,7&nbsp;°C. Kõige külmemad on jaanuar ja veebruar, mil temperatuur on keskmiselt vastavalt −0,6 ja −0,3&nbsp;°C. Kõige sademeterikkam on juuni, mil keskmine sademete hulk on 70&nbsp;mm. Kõige väiksem on keskmine sademete hulk märtsis (keskmiselt 31&nbsp;mm). Kõige sagedamini puhuvad Berliinis edela- ja loodetuuled, mis eriti talvel on tugevad ja toovad kaasa merelisele kliimale omaseid õhumasse. Kirde- ja kagutuulega kaasnevad sageli [[kõrgrõhkkond|kõrgrõhkkonnad]], mis vastavalt aastaajale toovad kas väga kuuma või väga külma õhku. Kuna linnas on maapinna kõrguse erinevused väikesed, on kliima kogu Berliinis üsna sarnane. Mõningad temperatuurierinevused on siiski täheldatavad tihedalt täis ehitatud piirkondade ja suuremate rohealade vahel. Eriti suveöödel on esinenud kuni 10&nbsp;°C küündivaid temperatuurierinevusi. == Haldusjaotus == Berliin jaguneb 12 linnarajooniks, mis omakorda jagunevad 97 linnaosaks (2021). Linnaosad ei ole iseseisvad haldusüksused, kuid neil on kindlad piirid. Kolmanda taseme moodustavad üksused (saksa keeles ''Ortslagen''), millel pole kindlaid piire ning mis märgivad vaid igapäevakõnes tuntud geograafilisi piirkondi. Igapäevakõnes on linnaosadel ja väiksematel piirkondadel tähtsam roll, samas kui linnarajoonid on eelkõige kunstlikult loodud administratiivüksused. 1920. aastal loodi mitme linna, maa-asula ja mõisa liimise tulemusel nn Suur-Berliin, mis mõningate muudatustega püsib tänaseni. Esialgu oli äsjaloodud linnas 20 linnarajooni oma 94 linnaosaga, mille piirid vastasid varasemate eraldiseisvate asulate piiridele. Pärast linna jagamist [[Ida-Berliin|Ida-]] ja [[Lääne-Berliin]]iks jäid 12 linnarajooni lääneossa ning 8 Berliini idaossa. Seoses uute elamupiirkondade ehitamisega kasvas aastatel 1979–1989 Ida-Berliinis linnarajoonide arv 11-le, samas kui Lääne-Berliinis püsis arv muutumatuna. Taasühendatud Berliinis oli 1990. aastal kokku 23 linnarajooni. 1. jaanuari 2001 haldusreformiga liideti senised linnarajoonid 12-ks enam-vähem võrdse elanike arvuga linnarajooniks. Ka linnaosade arv ja nende piirid on viimase kümnendiga oluliselt muutunud. === Berliini linnarajoonid === [[Fail:Berlin Subdivisions.svg|pisi|300px|Berliinis on 12 linnarajooni]] Berliinis on 12 linnarajooni: #[[Mitte rajoon (Berliin)|Mitte]] #[[Friedrichshain-Kreuzberg]] #[[Charlottenburg-Wilmersdorf]] #[[Lichtenbergi rajoon|Lichtenberg]] #[[Marzahn-Hellersdorf]] #[[Neukölln]] #[[Pankow]] #[[Reinickendorf]] #[[Spandau]] #[[Steglitz-Zehlendorf]] #[[Tempelhof-Schöneberg]] #[[Treptow-Köpenick]] == Ajalugu == [[Fail:Memhardt Grundriß der Beyden Churf. Residentz Stätte Berlin und Cölln 1652 (1888).jpg|pisi|Berliini ja Cöllni kaart aastast 1652]] [[Pilt:Brandenburger Tor nachts 2012-07.jpg|pisi|[[Brandenburgi värav]]]] === Keskaeg === Pärast [[Suur rahvasterändamine|Suurt rahvasterändamist]] jäi Ida-Saksamaa inimtühjaks. [[6. sajand]]il asusid sinna [[Lääneslaavlased|lääneslaavi]] hõimud [[havelaanid]], kes said nime [[Havel]]i jõe järgi, mille ääres nad elasid, ja [[sprevljaanid]], kes said nime Spree jõe järgi. Brandenburgi alistas [[948]] [[Otto I (Saksa-Rooma keiser)|Otto I]] Suur. Aastal [[983]], mil ta suri, kihutasid slaavlased sakslased sealt minema ning tapsid vaimulikud ja keisri ametnikud. Slaavlased jäid [[pagan]]ateks veel poolteiseks sajandiks, kuni [[12. sajand]]i algul [[saksid]] piirkonna uuesti vallutasid ja seekord juba lõplikult ristisid. Slaavlased aeti osalt välja, osalt assimileerusid, ent on vähesel määral säilinud tänapäevani ([[sorbid]]). Praegune Berliin on tekkinud kahest asulast: Berlinist ja Cöllnist, mida esmamainiti vastavalt [[1244]] ja [[1237]]. Nende linnaõigusi on esmamainitud vastavalt [[1251]] ja [[1261]], kuid eeldatavasti olid nad juba varem linnad. [[1307]]. aastal selleks ajaks linnastunud asulad ühinesid. Ehitati ühine [[raekoda]], milles valitses ühine [[raad]]. Linna[[eelarve]]d olid eraldi. Samal aastal sai Berliin [[hansalinn]]aks. Tänapäeva Berliini alal paiknevaid [[Spandau]]d ([[1197]]) ja [[Köpenick]]i ([[1209]]) on mainitud varemgi, ent ametlikult ühendati nad Berliiniga alles [[1920]]. [[1415]]. aastal sai [[Brandenburgi markkrahvkond|Brandenburgi markkrahviks]] ja [[kuurvürst]]iks [[Hohenzollernid|Hohenzollernite]] suguvõsast pärit [[Friedrich I (Brandenburg)|Friedrich I]], kes valitses seal oma surmani [[1440]]. Hohenzollernid püsisid Berliinis võimul [[1918]]. aastani: algul Brandenburgi markkrahvidena, siis aastast [[1701]] [[Preisimaa]] kuningatena ja lõpuks aastast [[1871]] [[Saksa keiser|Saksa keisritena]]. [[1448]] mässasid linlased [[Friedrich II (Brandenburg)|Friedrich II Raudse]] vastu ega tahtnud talle lossi ehitada. Ülestõus suruti maha ning linn jäeti ilma hulgast poliitilistest ja [[majandus]]likest vabadustest. [[1451]] kuulutati Berliin Brandenburgi markkrahvide ja kuurvürstide residentsiks ja kaotas hansalinna staatuse. Linna majandus orienteerus ümber [[luksuskaubad|luksuskaupade]] tootmisele õukonna jaoks. === Uusaeg === [[Fail:SFP 186 - Flug über das zerstörte Berlin.ogv|pisi|Video lennust üle sõjas hävinud Berliini]] [[Pilt:2009-10-23 - Festival of Lights - Fernsehturm 2.JPG|pisi|püsti|[[Berliini teletorn]]]] Berliini keskosa ehitati alates Saksamaa ühinemisest (Saksa Keisririigi ehk nn Teise Riigi asutamisest) 1871. aastal välja pealinnale väärikate mitmekorruseliste kivihoonetega esinduslikus stiilis. Meieni on tollasest arhitektuurist säilinud Riigipäevahoone (taastatud 1990ndatel muudetud kujul), Brandenburgi väravad jt ehitisi. Natside võimuloleku ajal 1930. aastate teisel poolel tehti arhitekt Albert Speeri juhtimisel kava Berliini ümberehitamiseks pompoosses stiilis. Berliinist kavandati tollal teha maailma pealinn Germania, mis näitaks kujukalt Natsi-Saksamaa võimsust. 1939. aastal alanud Teise Maailmasõja tõttu tollaseid plaane ellu ei viidud. Ühena vähestest kavandatud suurehitistest valmis Speeri projekti järgi vaid Riigikantselei hoone (1937–1939, jäi sõjas 1945. aastal varemeisse ja hiljem lammutati). Liitlaste (Suurbritannia, vähemal määral ka USA) pommirünnakud Berliinile 1943–1945 ning arvukad tänavalahingud 1945. aasta kevadel linna kaitsjate ja pealetungivate Nõukogude vägede vahel muutsid suure osa kesklinnast varemeteks. Tänane Berliini kesklinn on suures osas 20. sajandi teisel poolel uuesti üles ehitatud. [[Potsdami konverents]]i otsusega jagati Berliin nagu omakorda terve Saksamaa neljaks ([[Suurbritannia|Briti]], [[USA]], [[Prantsuse]] ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]]) sektoriks. Briti, Prantsuse ja USA sektorid ühinesid tritsooniks pärast seda, kui NSV Liidu komandant lahkus komandantide komiteest. [[7. oktoober|7. oktoobril]] [[1949]] kuulutati [[Ida-Berliin]] [[Saksa DV]] pealinnaks. Aastal [[1961]] eraldati Ida- ja [[Lääne-Berliin]] teineteisest kivimüüriga ([[Berliini müür]]). [[9. november|9. novembril]] [[1989]] avati Ida- ja Lääne-Saksamaa vaheline piir uuesti. [[3. oktoober|3. oktoobril]] [[1990]] ühinesid kaks Saksa riiki rahumeelselt. Berliini müür on lammutatud, ainult mõnes kohas on natuke mälestuseks alles jäetud. Pärast [[Saksamaa taasühinemine|Saksamaa taasühinemist]] sai Berliin uuesti riigi pealinnaks (seni oli Lääne-Saksamaa pealinnaks olnud [[Bonn]]). Algselt plaaniti Saksamaal kasutada nn. Hollandi mudelit – kuigi Hollandi pealinnaks on [[Amsterdam]], asuvad riigi valitsusasutused [[Haag]]is. Nimelt oli Berliini ajalugu liiga seotud Saksa keisririigi, Weimari vabariigi ning Kolmanda Reichiga, ning arvati, et rahumeelselt taasühendatud riigi valitsus ei peaks asuma nii sõjaga seotud linnas. Lisaks oli Bonn lähemal Euroopa Liidu peakorterile [[Brüssel]]is. See lahendati [[Liidupäev]]a hääletusega 20. juunil 1991, kui tulemusega 338:320 võeti vastu otsus valitsus üle viia Berliini. Valitsuse jäämist Bonni toetasid eelkõige nooremad, ning riigi lõuna- ja lääneosade parlamendisaadikud, vastukaaluks vanemate saadikutele, kes mäletasid veel Berliini kunagist hiilgust, ning peamiselt põhja- ja idaosa saadikutele. Endise SDV saadikute hääled kallutasid hääletuse Berliini kasuks. Kuigi valitsus ja parlament kolisid Berliini, lubati osadel ministeeriumitel (näiteks kaitse- ja põllumajandusministeerium) kompromissina jääda Bonni, ning ainult nende peamised juhid tegutsevad Berliinis – praegugi{{millal}} töötab veel ligi 8000 18 000 riigiametnikust Bonnis. Valitsuse Berliini kolimine sai tänu vajalikule ehitustööle valmis alles 1999. aastal. Berliinis asub [[Ibn-Ruschd-Goethe]] [[mošee]].<ref>{{Netiviide|autor=[[Marika Villa]]|url=http://ekspress.delfi.ee/kohver/turklannast-luther-reformib-islamit?id=78976530|pealkiri=Türklannast "Luther" reformib islamit|väljaanne=[[Eesti Ekspress]]|väljaandja=[[Ekspress Meedia AS]]|aeg=26. juuli 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170726002030/http://ekspress.delfi.ee/kohver/turklannast-luther-reformib-islamit?id=78976530|arhiivimisaeg=2017-07-26}}</ref> == Elanikkond == [[Pilt:AltersstrukturBerlin2020.png|pisi|Berliini vanusepüramiid (2020)]] Berliinis elas 2020. aasta seisuga umbes 3,6 miljonit inimest, mida on rohkem kui [[Saksamaa]] suuruselt järgmistes linnades [[Hamburg]]is ja [[München]]is kahe peale kokku. Koos linnaliste asulatega, mis jäävad Berliini liidumaa piiridest välja, küündib elanike arv umbes 4,7 miljonini ning Berliin-Brandenburgi linnastus, mis hõlmab täielikul mõlemat liidumaad, elab kokku ligi 6,2 miljonit inimest. Kuni 17. sajandi keskpaigani oli Berliini ümbrus hõredalt asustatud. [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastase sõja]] käigus vähenes Berliini elanikkond umbes poole võrra. Kui kuurvürst [[Friedrich Wilhelm (Brandenburgi kuurvürst)|Friedrich Wilhelm]] 1640. aastal valitsemise oma isalt üle võttis, tõi ta muuhulgas piirkonda endaga rohkelt Prantsuse [[hugenott]]e. Nii suurenes elanike arv 1648. aasta umbes 6000-lt 1709. aastaks ligikaudu 57 000-le. Pärast seda kasvas elanike arv püsivalt edasi ning 1875. aastal sai Berliinist miljonilinn. Elanikkonna kasv kiirenes eriti pärast industrialiseerimisele suunatud reformide ellurakendamist. 19. sajandi viimasel veerandil oli vaid 40% linna elanikest Berliinis sündinud. Suurem osa sisserännanutest olid 1900. aastal pärit erinevatest [[Preisimaa]] provintsidest, välismaalt saabunuid oli 1,5% linna elanikkonnast ning enam kui 98% berliinlaste emakeel oli [[saksa keel]]. Nn Suur-Berliini loomisega 1920. aastal kasvas linna elanike arv tänu uute asulate liitmisele ligi 4 miljonini. 1920. ja 1930. aastatel oli Berliin seega Mandri-Euroopa suurim ning [[London]]i ja [[New York|New Yorgi]] järel maailma suuruselt kolmas linn. Oma kõrgpunkti saavutas Berliini elanike arv 1942. aastal, kui linnas elas 4,48 miljonit inimest. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal elanike arv langes ning on sellest alates püsinud 3,1 ja 3,5 miljoni vahel. Alates 1991. aastast on nii linna kolijate kui ka sealt lahkujate arv püsinud aastas 100 000 ja 145 000 vahel. Berliin on üks Saksamaa suurima rahvastiku mobiilsusega linn. Ainuüksi 2010. aastal kolis Berliini 147 769 inimest, neist 61 462 olid välismaalased. Samal ajal lahkus 130 951 inimest, kellest 59 091 olid välismaalased.<ref>[https://web.archive.org/web/20120330204319/http://www.statistik-berlin-brandenburg.de/BasisZeitreiheGrafik/Bas-Wanderungen.asp?Ptyp=300&Sageb=12007&creg=BBB&anzwer=6 "Wanderungen 2010"] Amt für Statistik Berlin-Brandenburg, kasutatud 2. mai 2012.</ref> Teise maailmasõja järgsetel aastakümnetel tuli [[Lääne-Berliin]]i rohkelt välistööjõudu [[Lõuna-Euroopa]]st ja [[Türgi]]st ning [[Ida-Berliin]]i saabusid lepingulisi töid tegema eelkõige välistöölised [[Vietnam]]ist. Alates 1980. aastatest asusid linna ümber paljud Venemaa sakslased ning taasühinemise järel [[Ukraina]] ja [[Venemaa]] [[juudid]]. Berliini elanikkonna hulka kuulub praegu{{millal}} umbes 190 riigi kodanikke. Suurimad rahvusrühmad Berliinis lisaks sakslastele (2010): {{veergude loend|laius=23em| * [[türklased]] (umbes 180 000–210 000) * [[poolakad]] (umbes 100 000) * [[venelased]] (umbes 50 000) * [[palestiinlased]] (umbes 30 000) * [[serblased]] (umbes 26 000) * [[liibanonlased]] (umbes 25 000) * [[itaallased]] (umbes 22 000) * [[vietnamlased]] (umbes 21 000) * [[ameeriklased]] (USA päritolu) (umbes 20 000) * [[prantslased]] (umbes 20 000) * [[kasahhid]] (umbes 20 000) * [[bulgaarlased]] (umbes 16 000) * [[ukrainlased]] (umbes 16 000) * [[britid]] (umbes 15 000) * [[bosnialased]] (umbes 14 000) * [[kreeklased]] (umbes 13 000) * [[austerlased]] (umbes 13 000) * [[horvaadid]] (umbes 12 000) * [[hiinlased]] (umbes 12 000) * [[iraanlased]] (umbes 11 000) * [[tailased]] (umbes 11 000) *[[süürlased]] (umbes 11 000) * [[rumeenlased]] (umbes 11 000) * [[egiptlased]] (umbes 10 000) * [[ghanalased]] (umbes 10 000) * [[iisraellased]] (umbes 10 000) * [[brasiillased]] (umbes 10 000) * [[indialased]] (umbes 10 000) * [[korealased]] (umbes 10 000) }} {| class="wikitable" !Sisserännanute osakaal rahvastikus<ref>Amt für Statistik Berlin-Brandenburg: ''Statistischer Bericht – Melderechtlich registrierte Einwohner im Land Berlin am 31. Dezember 2010.'' ([http://www.statistik-berlin-brandenburg.de/Publikationen/Stat_Berichte/2011/SB_A1-5_hj02-10_BE.pdf PDF], kasutatud 2. mai 2012.)</ref> || Osakaal |- class="hintergrundfarbe5" | '''Mittevälispäritolu elanikud''' || style="text-align:right" | '''~ 73% (~ 2 500 000)''' |- class="hintergrundfarbe5" | '''Välispäritolu elanikud või välismaalased''' || style="text-align:right" | '''~ 27% (~ 900 000–1 000 000)''' |- | [[Moslem]]id / [[Lähis-Ida]] päritolu ([[Türgi]], [[Araabia Liiga]], [[Iraan]] jne) || style="text-align:right" | ~ 9,0% (~ 300 000) |- | [[Euroopa]] päritolu ([[Venemaa]], [[Poola]], [[Suurbritannia]], [[Kreeka]], [[Serbia]], [[Hispaania]], [[Prantsusmaa]] jne) || style="text-align:right" | ~ 9,0% (~ 300 000) |- | Ülejäänud ([[Ida-Aasia]], [[Aafrika]], [[USA]], [[Iisrael]], [[Ladina-Ameerika]] jne) || style="text-align:right" | ~ 9,0% (~ 300 000) |- |} Kuna välispäritolu on üheselt keeruline defineerida, võivad välispäritolu inimesi puudutavad andmed suures ulatuses varieeruda. Lisaks elab Berliinis veel 100 000 – 25 000 illegaalset immigranti, kes on pärit peamiselt [[Aafrika]]st, [[Aasia]]st, [[Balkan]]ilt või [[Ladina-Ameerika]]st.<ref>Andrea Dernbach: [http://www.tagesspiegel.de/politik/deutschland/migration-berlin-will-illegalen-einwanderern-helfen/1452916.html Berlin will illegalen Einwanderern helfen]. Der Tagesspiegel, 23. veebruar 2009.</ref> Pärast [[Rumeenia]] ja [[Bulgaaria]] liitumist [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] on toimunud ulatuslik [[romad]]e sisseränne. Nende arvukuse hinnangutes pole üksmeelt, kuid kuni 200 000 romat võib olla viimastel aastatel ajutiselt Berliinis peatunud.<ref>Freia Peters: [http://www.welt.de/die-welt/politik/article9920445/Die-Roma-von-Berlin-Neukoelln.html Die Roma von Berlin-Neukölln]. Welt Online, 28. september 2010.</ref> == Majandus == Berliini SKP elaniku kohta oli 2021. aastal 44 472 eurot (Saksamaa: 42 953).<ref>[https://de.statista.com/statistik/daten/studie/73061/umfrage/bundeslaender-im-vergleich-bruttoinlandsprodukt/Bruttoinlandsprodukt Bruttoinlandsprodukt (BIP) je Einwohner nach Bundesländern im Jahr 2021], Statista, vaadatud 19.07.2022. </ref> Teenuste osatähtsus SKP-s oli 84%. Majanduslikult aktiivseid ettevõtteid oli Berliinis 2019. aasta seisuga 167.057. === Ettevõte === {{veergude loend|laius=20em| * Zalando * Trade Republic * August Storck * BMW (Tehas) * Mercedes Benz (Tehas) * Charité * Vivantes * BVG * DKB * AVM * [[Deutsche Bahn]] * [[Siemens AG|Siemens]] * Biotronik * [[Bayer AG]] (Tehas) * HelloFresh * Berlin Chemie * C. Bechstein * GetYourGuide * Robert Lindner }} <gallery class="left" mode="nolines" widths="230"> Tmp 21594-2016FEB27 HMT BMW Scrambler-1868503802.jpg|[[BMW]] (Tehas) ZalandoHQ.jpg| Zalando Siemensturm 01.jpg|[[Siemens]] Wedding Fennstraße Scherig-Hochhaus.JPG|[[Bayer AG|Bayer Pharma]] </gallery> == Transport == *[[Berliini metroo]] (''U-Bahn Berlin'') *[[Berliini linnaraudtee]] (''S-Bahn'') * Berliner Verkehrsbetriebe * Berlin Hauptbahnhof * [[Berliini Brandenburgi lennujaam]] == Sõpruslinnad == {{veergude loend|laius=20em| * {{riigi ikoon|USA}} [[Los Angeles]], [[USA]] (1967) * {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Pariis]], [[Prantsusmaa]] (1987) * {{riigi ikoon|Hispaania}} [[Madrid]], [[Hispaania]] (1988) * {{riigi ikoon|Türgi}} [[İstanbul]], [[Türgi]] (1988) * {{riigi ikoon|Venemaa}} [[Moskva]], [[Venemaa]] (1990) * {{riigi ikoon|Poola}} [[Varssavi]], [[Poola]] (1991) * {{riigi ikoon|Ungari}} [[Budapest]], [[Ungari]] (1991) * {{riigi ikoon|Belgia}} [[Brüssel]], [[Belgia]] (1992) * {{riigi ikoon|Indoneesia}} [[Jakarta]], [[Indoneesia]] (1993) * {{riigi ikoon|Usbekistan}} [[Taškent]], [[Usbekistan]] (1993) * {{riigi ikoon|Mehhiko}} [[México]], [[Mehhiko]] (1993) * {{riigi ikoon|Hiina}} [[Beijing Shi|Peking]], [[Hiina]] (1994) * {{riigi ikoon|Jaapan}} [[Tōkyō]], [[Jaapan]] (1994) * {{riigi ikoon|Argentina}} [[Buenos Aires]], [[Argentina]] (1994) * {{riigi ikoon|Tšehhi}} [[Praha]], [[Tšehhi]] (1995) * {{riigi ikoon|Namiibia}} [[Windhoek]], [[Namiibia]] (2000) * {{riigi ikoon|Suurbritannia}} [[London]], [[Suurbritannia]] (2000) }} == Haridus == [[Pilt:2016 Charite Hospital.jpg|pisi|Charité peahoone]] *[[Berliini Humboldti Ülikool]] *[[Berliini Vaba Ülikool]] *[[Berliini Tehnikaülikool]] *Universität der Künste Berlin *[[Charité]] *European School of Management and Technology *Berliner Hochschule für Technik *Hochschule für Technik und Wirtschaft Berlin *Hochschule für Wirtschaft und Recht Berlin *Deutsche Film- und Fernsehakademie Berlin == Sport == [[Pilt:Alte Försterei Eröffnungsspiel 03.jpg|pisi|[[1. FC Union Berlin]]]] * [[1. FC Union Berlin]] * [[Hertha BSC]] * Eisbären Berlin * Alba Berlin * Füchse Berlin * [[Berliini Olümpiastaadion]] * Stadion An der Alten Försterei * Mercedes-Benz Arena (Berliin) * [[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]] * Berlin-Marathon * Olympiastützpunkt Berlin * Velodrom (Berliin) == Kultuur == === Teater === [[Fail:Volksbühne, Berlin-Mitte, 150823, ako.jpg|pisi|Volksbühne]] * Schaubühne * Volksbühne * Deutsches Theater * Berliner Ensemble * Theater des Westens * Theater am Potsdamer Platz * Friedrichstadt-Palast === Muusika === [[Fail:Berliner Philharmoniker by Hans Scharoun.jpg|pisi|Philharmonie Berlin]] [[Fail:Die Toten Hosen @ SO36.jpg|pisi|SO36]] * Deutsche Oper * Staatsoper Unter den Linden * Komische Oper * Neuköllner Oper * Berliner Philharmoniker * Deutsches Symphonie-Orchester Berlin * Staatskapelle Berlin * Rundfunk-Sinfonieorchester Berlin * Konzerthausorchester Berlin * Berliner Singakademie * Philharmonischer Chor Berlin * Watergate * Berghain * Tresor * Matrix * Klunkerkranich * SO36 === Meedia === [[Fail:CCC Filmstudios.jpg|pisi|CCC Filmstudios]] * Springer Nature * RBB * Walter de Gruyter * Axel Springer SE * Suhrkamp Verlag * Berliner Zeitung * CCC Filmkunst * Filmstudios Babelsberg * BMG Rights Management == Pilte == <gallery class="center" mode="nolines" widths="180"> BerlinFashionWeek2013.jpg|Berlin Fashion Week Berlin Marathon 2016.jpg|Berlin Marathon Buddy Bear One-World Bär.JPG|[[Buddy Bär]]: Berliini sümbol sallivus ja vabadus Potsdamer Platz beim Festival of Lights 2021.png|Festival of Lights ShowgirlsBerlin.jpg| Friedrichstadt Palast </gallery> == Vaata ka == *[[Berliini palee]] *[[Berliini kell]] *[[Berliini juutide põletamise ohvrite mälestuskivi]] *[[Gau Berlin]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{vikisõnastikus}} {{commonskat|Berlin}} {{vikitsitaadid}} *[http://www.berlin.de Ametlik koduleht] *[http://www.exberliner.com EXBERLINER – Monthly magazine for English speakers] {{GER}} {{Saksamaa linnad}} [[Kategooria:Saksamaa linnad]] [[Kategooria:Saksamaa liidumaad]] [[Kategooria:Pealinnad]] [[Kategooria:Hansalinnad]] [[Kategooria:Berliin| ]] tec1zw0jmlg5qzr4rdt41eaqdmozv7m Eesti keelde tõlkijate loend 0 14892 6168835 6118654 2022-07-27T19:32:08Z Andres 5 /* A */ wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[eesti keel]]de [[tõlkija]]id.'' {{tähed}} ==A== [[Vahur Aabrams]] - [[Ülev Aaloe]] - [[Epp Aareleid]] - [[Kai Aareleid]] - [[Raul Aav]] - [[Johannes Aavik]] - [[Ilotar Aavisto]] - [[Silvia Airik-Priuhka]] - [[Arvo Alas]] - [[Askur Alas]] - [[Heli Allik]] - [[Jüri Allik]] - [[Mari Allik]] - [[Artur Alliksaar]] - [[Rauno Alliksaar]] - [[Betti Alver]] - [[Natalie Alver]] - [[Ella Andersons]] - [[August Annist]] - [[Amar Annus]] - [[Agnes Antik]] - [[Leo Anvelt]] - [[Ott Arder]] - [[Linda Ariva]] - [[Tõnis Arnover]] - [[Tiina Aro]] - [[Tõnis Arro]] - [[Aleksander Aspel]] - [[Ene Asu-Õunas]] ==B== [[Erkki Bahovski]] - [[Juta Bedia]] - [[Vladimir Beekman]] - [[Anna Bergmann]] - [[Jaan Bergmann]] - [[Bruno Betlem]] - [[Asta Blumenfeld]] - [[Vivian Bohl]] ==E== [[Andres Ehin]] - [[Kristiina Ehin]] - [[Allan Eichenbaum]] - [[Veronika Einberg]] - [[Karl Einer]] - [[Julius Elango]] - [[Helmi Eller]] - [[Aama Elwe-Oja]] - [[Aulis-Leif Erikson]] - [[Andry Ervald]] - [[Kattri Ezzoubi]] == G == [[Mats Grant]] - [[Reet Grosberg]] - [[Andres Gross]] - [[Artur Gross]] ==H== [[Anna Haava]] - [[Juhan Habicht]] - [[Ants Haljamaa]] - [[Tatjana Hallap]] - [[Tiiu Hallap]] - [[Jaakko Hallas]] - [[Katrin Hallas]] - [[Eugen Hange]] - [[August Hanko]] - [[Urve Hanko]] - [[Ester Heinaste]] - [[Valli Helde]] - [[Tiina Hellamaa]] - [[Mart Helme]] - [[Rein Helme]] - [[Edvin Hiedel]] - [[Lembe Hiedel]] - [[Toomas Hiio]] - [[Erni Hiir]] - [[Tiito Himma]] - [[Hels Hinrikson]] - [[Jaak Hion]] - [[Arthur Hone]] - [[Laine Hone]] - [[Vjatšeslav Hromov]] - [[Toomas Huik (tõlkija)|Toomas Huik]] - [[Aadu Hurt]] == I == [[Ivo Ago Iliste]] - [[Harry Ingelman]] ==J== [[Andres Jaaksoo]] - [[Kadri Jaanits]] - [[Mari Jesmin]] - [[Riina Jesmin]] - [[Harald Joasoon]] - [[Olev Jõgi]] - [[Lennart-Hans Jürgenson]] - [[Marika Jürgenson]] - [[Vilma Jürisalu]] - [[Helvi Jürisson]] - [[Mihkel Jürna]] - [[Helju Jüssi|Helju Jüssi -]] Liisbet Jürlau - Berit Jürlau ==K== [[Hanna Kaal]] - [[Ain Kaalep]] - [[Maarja Kaaristo]] - [[Boris Kabur]] - [[Kaisa Kaer]] - [[Krista Kaer]] - [[Mihkel Kaevats]] - [[Juhan Kahk (tõlkija)|Juhan Kahk]] - [[Martin Kala]] - [[Amiran Kaladze]] - [[Martti Kalda]] - [[Kätlin Kaldmaa]] - [[Krõõt Kaljusto]] - [[Kalev Kalkun]] - [[Maria Kall]] - [[Toomas Kall]] - [[Teet Kallas]] - [[Anne Kalling]] - [[Mart Kalvet]] - [[Madis Kanarbik]] - [[Jaan Kangilaski]] - [[Mart Kangur]] - [[Maarja Kangro]] - [[Kristjan Jaak Kangur]] - [[Sigrid Kangur]] - [[Jaan Kaplinski]] - [[Nora Kaplinski]] - [[Marit Karelson]] - [[Ruth Karemäe]] - [[Doris Kareva]] - [[Maret Kark]] - [[Kalle Kasemaa]] - [[Leili-Maria Kask]] - [[Katrin Kaugver]] - [[Jan Kaus]] - [[Anneli Kavald]] - [[Paul Kees]] - [[Sirje Keevallik]] - [[Helgi Kelle]] - [[Heiti Kender]] - [[Kaur Kender]] - [[Ragne Kepler]] - [[Agnes Kerge]] - [[Joonas Kiik]] - [[Katrin Kiik]] - [[Sirje Kiin]] - [[Irja Kiisküla]] - [[Mats Kirsel]] - [[Ann Kitsnik]] - [[Lauri Kitsnik]] - [[Kerstti Kittus]] - [[Rainer Kivi]] - [[Paavo Kivine]] - [[Mario Kivistik]] - [[Salme Klaos]] - [[Richard Kleis]] - [[Johann Koell]] - [[Eva Koff]] - [[Indrek Koff]] - [[Jürnas Kokla]] - [[Konstantin Kokla]] - [[Tiiu Kokla]] - [[Kaspar Kolk]] - [[Liidia Kompus]] - [[Hannes Korjus]] - [[Teet Korsten]] - [[Merilin Kotta]] - [[Tiia Krass]] - [[Külli Kressa]] - [[Virve Krimm]] - [[Helga Kross]] - [[Jaan Kross]] - [[Hasso Krull]] - [[Pille Kruus]] - [[Veronika Kruus]] - [[Valdek Kruuspere]] - [[Helja-Amanda Kukk]] - [[Mart Kuldkepp]] - [[Oskar Kuningas]] - [[Aita Kurfeldt]] - [[Kalle Kurg]] - [[Astrid Kurismaa]] - [[Aleksander Kurtna]] - [[Ülo Kurvits]] - [[Eela Kuusküll]] - [[Kalevi Kvell]] - [[Friedrich Kõlli]] - [[Maret Käbin]] - [[Jaan Kärner]] - [[Kalle Käsper]] ==L== [[Aino Laagus]] - [[Marek Laane]] - [[Tiina Laats]] - [[Meri-Liis Laherand]] - [[Leo Laks]] - [[Anne Lange]] - [[Kalev Lattik]] - [[Margus Lattik]] - [[Ülle Laumets]] - [[Marian Laving]] - [[Tõnis Leemets]] - [[Lauri Leesi]] - [[Adelaida Lemberg]] - [[Marju Lepajõe]] - [[Harald Lepik]] - [[Jaan Leppik]] - [[Tanel Lepsoo]] - [[Pärt Lias]] - [[Ruth Lias]] - [[Katre Ligi]] - [[Lembit Liivak]] - [[Sander Liivak]] - [[Anne Lill]] - [[Johann Lill]] - [[Helgi Limberg]] - [[Bernhard Linde]] - [[Jana Linnart]] - [[Hendrik Lindepuu]] - [[Kati Lindström]] - [[Ruth Ling]] - [[Lore Listra]] - [[Helgi Loik]] - [[Mihkel Loodus]] - [[Leida Loone]] - [[Maria-Kristiina Lotman]] - [[Piret Lotman]] - [[Rebekka Lotman]] - [[Hans Luik]] - [[Elisabeth Lukats]] - [[Liina Lukas]] - [[Elvi Lumet]] - [[Eva Luts]] - [[Andres Luure]] - [[Triin Lõbus]] - [[Aivo Lõhmus]] - [[Krista Läänemets]] - [[Märt Läänemets]] - [[Maie Lüüs]] ==M== [[Endel Mallene]] - [[Carl Eduard Malm]] - [[Vidadi Mamedov]] - [[Aive Mandel]] - [[Risto Marjapuu]] - [[Julius Mark]] - [[Jüri Markus]] - [[Ilona Martson]] - [[Piret Marvet]] - [[Vilma Matsov]] - [[Heli Mattisen]] - [[Mare Mauer]] - [[Georg Meri]] - [[Voldemar Metsamärt]] - [[Jüri Metsar]] - [[Leo Metsar]] - [[Linda Metslang]] - [[Helle-Iris Michelson]] - [[Hanna Miller]] - [[Krista Mits]] - [[Ants Murakin]] - [[Mari Murdvee]] - [[Ann Must]] - [[Kalle Muuli]] - [[Mihkel Mõisnik]] - [[Marin Mõttus]] - [[Linnart Mäll]] - [[Indrek Männiste]] - [[Leelo Märjamaa-Reintal]] - [[Bruno Mölder]] - [[Heli Mägar]] - [[Kaur Mägi]] ==N== [[Olga Nael]] - [[Ellen Niit]] - [[Dagmar Normet]] - [[Maret Nukke]] - [[Lea Nurkse]] - [[Minni Nurme]] - [[Helga Nõu]] ==O== [[Kirsti Oidekivi]] - [[Edgar Oissar]] - [[Jüri Ojamaa]] - [[Liisi Ojamaa]] - [[Ott Ojamaa]] - [[Ott Ojamets]] - [[Gustav Adolph Oldekop]] - [[Ellen Oll]] - [[Ants Oras]] - [[Margus Ott]] ==P== [[Marge Paal]] - [[Ants Paikre]] - [[Triinu Pakk-Allmann]] - [[Meelike Palli]] - [[Leonid Parašin]] - [[Oliver Parrest]] - [[Immanuel Pau]] - [[Merike Pau]] - [[Toomas Paul]] - [[Marje Pedajas]] - [[Heino Pedusaar]] - [[Piret Peiker]] - [[Aino Pervik]] - [[Juta Peterson]] - [[Üllar Peterson]] - [[Carolina Pihelgas]] - [[Jüri Piik]] - [[Lauri Pilter]] - [[Aare Pilv]] - [[Maia Planhof]] - [[Ülar Ploom]] - [[Ketlin Priilinn]] - [[Kajar Pruul]] - [[Ehte Puhang]] - [[Mart Pukits]] - [[Ilmar Pung]] - [[Moritz Maximilian Põdder]] - [[Neeme Põder]] - [[Ursula Põks]] - [[Mailis Põld]] - [[Vahur-Paul Põldma]] - [[Asta Põldmäe]] - [[Janika Päll]] - [[Malle Pärn]] - [[Jaan Pärnamäe]] - [[Jüri Pärni]] - [[Aino Pärsimägi]] - [[Marin Pärtel]] - [[Maarja Pärtna]] - [[Konstantin Päts]] - [[Piret Pääsuke]] ==R== [[Aleksander Raid]] - [[Bibi Raid]] - [[Harald Rajamets]] - [[Henno Rajandi]] - [[Lia-Astrid Rajandi]] - [[Adam Randalu]] - [[Tiina Randus]] - [[Tiina Randviir]] - [[Silver Rattasepp]] - [[Urmas Rattus]] - [[Paul Raud (kirjanik)|Paul Raud]] - [[Rein Raud]] - [[Valda Raud]] - [[Aive Raudkivi]] - [[Andres Raudsepp (tõlkija)|Andres Raudsepp]] - [[Jüri Raudsepp]] - [[Ludmilla Raudtits]] - [[Nora Kaplinski]] (Raudsepp) - [[Piret Raudsepp]] - [[Arnold Ravel]] - [[Ilme Rebane]] - [[Kristiina Rebane]] - [[Katrin Reimus]] - [[Kaarina Rein]] - [[Juta Reiska]] - [[Karl Reitav]] - [[Tiiu Relve]] - [[Lembit Remmelgas]] - [[Margit Rennebaum]] - [[Lydia Riikoja]] - [[Marju Riisikamp]] - [[Merike Riives]] - [[Edith Roks]] - [[Ralf Rond]] (Jaan Kurn) - [[Arthur Roose]] - [[Nadežda Roose]] - [[Jaan Ross]] - [[Johanna Ross]] - [[Kristiina Ross]] - [[Valter Rummel]] - [[Paul-Eerik Rummo]] - [[Siret Rutiku]] - [[Jaak Rähesoo]] - [[Adolf Rühka]] ==S== [[Anti Saar]] - [[Nils Bernhard Sachris]] - [[Heete Sahkai]] - [[Ita Saks]] - [[Vello Salo]] - [[Elmar Salumaa]] - [[Piret Saluri]] - [[Rein Saluri]] - [[Anu Saluäär]] - [[Otto Samma]] - [[August Sang]] - [[Joel Sang]] - [[Vladimir Sazonov]] - [[Peeter Sauter]] - [[René Schubbe]] - [[Riina Schutting]] - [[Toomas Schvak]] - [[Johann Benjamin Sczibalski]] - [[Johannes Seilenthal]] - [[Jüri Selirand]] - [[Leevi Selliov]] - [[Johannes Semper]] - [[Henrik Sepamaa]] (Heinrich Seppik) - [[Aleks Sepp]] - [[Rein Sepp]] - [[Ruth Sepp]] - [[Viktor Sepp]] - [[Ly Seppel]] - [[Virgo Siil]] - [[Maarja Siiner]] - [[Kärt Siirak]] - [[Marta Sillaots]] - [[Heikki Silvet]] - [[Johannes Silvet]] - [[Mark Sinisoo]] - [[Triin Sinissaar]] - [[Aleksander Sipelgas]] - [[Kira Sipjagina]] - [[Mati Sirkel]] - [[Agu Sisask]] - [[Kaia Sisask]] - [[Erkki Sivonen]] - [[Andrei Sokolov (tõlkija)|Andrei Sokolov]] - [[Inta Soms]] - [[Mati Soomre]] - [[Allar Sooneste]] - [[Eve Sooneste]] - [[Enn Soosaar]] - [[Sven-Erik Soosaar]] - [[Ene-Reet Soovik]] - [[Anu Sooäär]] - [[Tiiu Speek]] - [[Sergei Stadnikov]] - [[Dagmar Stock]] - [[Hermann Stock]] - [[Valvi Strikaitienė]] - [[Mihhail Suigusaar]] - [[Hans Susi]] - [[Karin Suursalu]] ==Z== [[Mare Zaneva]] ==T== [[Triin Tael]] - [[Kai Tafenau]] - [[Margis Talijärv]] - [[Juhan Talve]] - [[Jüri Talvet]] - [[Malle Talvet]] - [[Katre Talviste]] - [[Ülo Tambek]] - [[Aksel Tamm]] - [[Epp Tamm]] - [[Johan Tamm]] - [[Triinu Tamm]] - [[Eve-Reet Tammet]] - [[Marike Tammet]] - [[Anton Hansen Tammsaare]] - [[Linda Tinnu Targo]] - [[Mari Tarvas]] - [[Rita Tasa]] - [[Taavi Tatsi]] - [[Eerik Teder]] - [[Olavi Teppan]] - [[Kerti Tergem]] - [[Hardi Tiidus]] - [[Tiina Tiiman]] - [[Küllike Tohver]] - [[Nelli Toiger]] - [[Leena Tomasberg]] - [[Viktor Tomberg]] - [[Ralf Toming]] – [[Toivo Tomson]] - [[Andrus Tool]] - {{ill|ru|Leon Toom|Тоом, Леон Валентинович}} - [[Liidia Toom]] - [[Aino Toomaspoeg]] - [[Tiina Toomet (tõlkija)|Tiina Toomet]] - [[Sigrid Tooming]] - [[Liina Tordik]] - [[Ülo Torpats]] - [[Mats Traat]] - [[Victoria Traat]] - [[Kuldar Traks]] - [[Elias Treeman]] - [[Aleksander-Harald Trilljärv]] - [[Silvia Tui]] - [[Armand Tungal]] - [[Rein Turu]] - [[Mari Tuulik]] - [[Igor Tõnurist]] ==U== [[Haljand Udam]] - [[Ülle Udam (filoloog)|Ülle Udam]] - [[Udo Uibo]] - [[Kristina Uluots]] - [[Marie Under]] - [[Jaan Unt]] - [[Kersti Unt]] - [[Marja Unt]] - [[Uno Ussisoo]] ==V== [[Debora Vaarandi]] - [[Kai Vaarandi]] - [[Ain Vagula]] - [[Lauri Vahtre]] - [[Eha Vain]] - [[Edla Valdna]] - [[Valner Valme]] - [[Arvo Valton]] - [[Kai Vare]] - [[Aet Varik]] - [[Maiga Varik]] - [[Kai Vassiljeva]] – [[Muia Veetamm]] - [[Ingrid Velbaum-Staub]] - [[Eva Velsker]] - [[Ilmar Vene]] - [[Siim Veskimees]] - [[Viktor Veskimäe]] - [[Kaarel Veskis]] - [[Enn Vetemaa]] - [[Votele Viidemann]] - [[Kristi Viiding]] - [[Linda Viiding]] - [[Paul Viiding]] - [[Tiina Viil]] - [[Livia Viitol]] - [[Valeeria Villandi]] - [[Peeter Villmann]] - [[Linda Vilmre]] - [[Ago Vilo]] - [[Tamara Vilsone]] - [[Adrian Virginius]] - [[Krista Vogelberg]] - [[Omar Volmer]] - [[Ivo Volt]] - [[Hilja Välipõllu]] - [[Märt Väljataga]] ==Õ== [[Tõnu Õnnepalu]] == W == [[Franz Heinrich Wilberg]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad| Eesti keelde tõlkijate loend]] [[Kategooria:Eesti inimeste loendid|Tõlkijad]] 8rmll2412gesy6sdgqqoftimysf8fub Eesti kirjanike loend 0 15037 6168834 6167596 2022-07-27T19:31:12Z Andres 5 /* A */ wikitext text/x-wiki '''Eesti kirjanike loend''' loetleb [[eesti keel]]es kirjutavaid (kirjutanud) või [[Eesti]]s elavaid (elanud) kirjanikke. {{tähed}} ==A== *[[Kai Aareleid]] (1972) *[[Mart Aas]] (1972) *J. Abar ([[Ivan Abarenkov]]; 1889–1924) *[[Harry Abel]] (1920–1996) *[[Valmar Adams]] (1899–1993) *[[Hendrik Adamson]] (1891–1946) *[[Artur Adson]] (1889–1977) *[[Edvin Aedma]] (1983) *[[Vahur Afanasjev]] (1979–2021) *[[Alla Agrov]] (1982) *[[Kalju Ahven]] (1921–1946) *[[Priit Aimla]] (1941) *[[Keete Ainver]] (1905–1994) *[[Silvia Airik-Priuhka]] (1926–2014) *[[Mihkel Aitsam]] (1877–1953) *[[Esta Aksli]] (1935–2013) *[[Janar Ala]] (1979) *[[Erika Aland-Vernik]] (1913–2001) *[[Ave Alavainu]] (1942–2022) *[[Aile Alavee]] *[[Johann Friedrich Ernst Albrecht]] (1752–1814) *[[Tiit Aleksejev]] (1968) *[[Andres Allan]] (1965–1988) *[[August Alle]] (1890–1952) *[[Artur Alliksaar]] (1923–1966) *[[Rauno Alliksaar]] (1992–) *[[Eino Alt]] (1921–1980) *[[Andres Alver]] (1869–1903) *[[Betti Alver]] (1906–1989) *[[Leili Andre]] (1922–2007) *[[Nigol Andresen]] (Ormi Arp) (1899–1985) *[[Hugo Angervaks]] (1903–1989) *[[Aarne Anmann]] (1957) *[[Silver Anniko]] (1928–1982) *[[August Annist]] (1899–1972) *[[Viljar Ansko]] (1948) *[[Ansomardi]] (1866–1915) *[[Heino Anto]] (1882–1955) *[[Lembit Anton]] (1922–2014) *[[Olev Anton]] (1935–1998) *[[Aleksander Antson]] (1899–1945) *[[Jaan Anvelt]] (1884–1937) *[[Leo Anvelt]] (1908–1983) *[[Ott Arder]] (1950–2004) *[[Aulis Aret]] (1907–1974) *[[Friedrich Gustav Arvelius]] (1753–1806) *[[Jim Ashilevi]] (1984) *[[Harri Asi]] (1922–2009) *[[Elisabeth Aspe]] (1860–1927) *[[Aleksander Aspel]] (1908–1975) *[[Thavet Atlas]] (1963–) *[[Elise Rosalie Aun]] (1863–1932) ==B== *[[Johannes Vares-Barbarus|Barbarus]] (1890–1946) *[[Boriss Baljasnõi]] (1957) *[[Matt Barker]] (1979) *[[Nikolai Baturin]] (1936–2019) *[[Georg Beck]] (1777–1840) *[[Aimée Beekman]] (1933) *[[Vladimir Beekman]] (1929–2009) *[[Priidu Beier]] (1957) *[[Veiko Belials]] (1966) *[[Jan Beltrán]] (1970) *[[Bruno Berg]] (1863–1907) *[[Lew R. Berg]] (1968–2005) *[[Maimu Berg]] (1945) *[[Jaan Bergmann]] (1856–1916) *[[Aarne Biin]] (1942) *[[Eduard Bornhöhe]] (1862–1923) *[[Tõnis Braks]] (1885–1966) *[[Friedrich Brandt]] (1830–1890) *Mihkel Bravat ([[Mikk Murdvee]]; 1980) *[[Piret Bristol]] (1968) *[[Reiner Brocmann]] (1609–1647) *[[Villem Buk]] (1879–1941) ==C== *chaneldior ([[Tanel Rander]]; 1980) *[[Contra]] (Margus Konnula; 1974) ==D== *[[Alide Dahlberg]], eesti lastekirjanik (1891–1981) *[[Riina Dmohovski]], eesti kirjanik (1931–2009) ==E== *[[Friedrich Wilhelm Ederberg]] (1859–1939) *[[Julie Wilhelmine Ederberg]] (1861–1897) *[[Helen Eelrand]] *Eessaare Aadu ([[Jaan Anvelt]]; 1884–1937) *[[Elle Eha]] (1941) *[[Peep Ehasalu]] (1966) *[[Andres Ehin]] (1940–2011) *[[Kristiina Ehin]] (1977) *[[Jüri Ehlvest]] (1967–2006) *[[Karl Einer]] (1907–1968) *[[Gabriel Eisel]] (1985) *[[Johann Georg Eisen]] (1717–1779) *[[Matthias Johann Eisen von Schwarzenberg]] (1857–1934) *[[Salme Ekbaum]] (1912–1995) *[[Mats Ekman]] (1865–1934) *[[Andrus Elbing]] (1981) *[[Gustav Ellerberg]] (1830–?) *[[Joanna Ellmann]] (1988) *[[Elmo Ellor]] (1907–1986) *[[Eiv Eloon]] (1945) *[[Aama Elwe-Oja]] (1949) *[[Kalju Enniko]] (1952–2012) *[[Ernst Enno]] (1875–1934) *[[Marje Ernits]] (1948) *[[Alide Ertel]] (1877–1955) *[[Eduard Ertis]] (1915–1994) *[[Andry Ervald]] (1958–2011) *[[Erika Esop]] (1927–1999) *[[Urmas Espenberg]] (1961) *[[Maario Essa]] (1987) ==F== *[[Friedrich Robert Faehlmann]] (1798–1850) *[[P. I. Filimonov]] (1975) *[[fs]] (Indrek Mesikepp, François Serpent; 1971) *[[Carl Wilhelm Freundlich]] (1803–1872) *[[Peter Heinrich von Frey]] (1757–1833) *[[Meelis Friedenthal]], eesti kirjanik (1973) ==G== *[[August Gailit]] (1891–1960) *[[Gennadi Gerodnik]] (1911–2000) *[[Berend Gildenmann]] (1822–1884) *[[Martin Giläus]] (1610–1686) *[[Gori]] (1894–1944) *[[Hellar Grabbi]] (1929) *[[Jüri Grauberg]] (1946) *[[Ado Grenzstein]] (1849–1916) *[[Sveta Grigorjeva]] (1988) *[[Villem Gross]] (1922–2001) *[[Otto Grossschmidt]] (1869–1941) *[[Ivar Grünthal]] (1924–1996) *[[Villem Grünthal-Ridala]] (1885–1936) *[[Eberhard Gutsleff]] (suri 1749) *[[Heinrich Gutsleff]] (1680–1747) *[[Johann Gutsleff]] (suri 1657) *[[Heinrich Göseken]] (1612–1681) ==H== *[[Anna Haava]] (1864–1957) *[[Paul Haavaoks]] (1924–1983) *[[Juhan Habicht]] (1954) *[[Lehte Hainsalu]] (1938) *[[Roopi Hallimäe]] (1908–1969) *[[Merike Hanni]] (1949) *[[Aime Hansen]] (1962) *[[Leopold Hansen]] (1879–1964) *[[Raimu Hanson (1957)]] *[[Rudolf Hansson]] (1869–1945) *[[Indrek Hargla]] (1970) *[[Airika Harrik]] (1995–) *[[Matthias Friedrich Hasse]] (1717–1777) *[[Marie Heiberg]] (1890–1942) *[[Mehis Heinsaar]] (1973) *[[Gert Helbemäe]] (1913–1974) *[[Henn-Kaarel Hellat]] (1932–2017) *[[Anton thor Helle]] (1683–1748) *[[Johann Friedrich Heller]] (1786–1849) *[[Kärt Hellerma]] (1956) *[[Mart Helme]] (1949) *[[Peeter Helme]] (1978) *[[Sass Henno]] (1982) *[[Karl August Hermann]] (1851–1909) *[[Sirly Hiiemäe]] (1976) *[[Erni Hiir]] (1900–1989) *[[Karl August Hindrey]] (1875–1947) *[[Kadri Hinrikus]] (1970) *[[Aadu Hint]] (1910–1989) *[[Miina Hint]] (1945) *[[Mari Laaniste|Hiram]] (Mari Laaniste; 1977) *[[Indrek Hirv]] (1956) *[[Tui Hirv]] (1984) *[[Otto Reinhold von Holtz]] (1757–1828) *[[Johann Hornung]] (umbes 1660 – 1715) *[[August Hupel]] (1737–1819) *[[Andrei Hvostov]] (1963) *[[Viiu Härm]] (1944) ==I== *[[Michael Ignatius]] (1713–1777) *[[Rihhard Iher]] (1910–1980) *[[Ella Ilbak]] (1895–1997) *[[Heli Illipe-Sootak]] (1974) *[[Peep Ilmet]] (1948) *[[Peeter Ilus]] (1948) *[[Väino Ilus]] (1929) *[[Aapo Ilves]] (1970) *[[Marje Ingel]] (1972) *[[Kaarel Ird]] (1909–1986) *[[Jaan Isotamm]] (1939–2014) *[[Sulev Iva]] (1969) *[[Inga Ivanova]] (1961) *[[Ivar Ivask]] (1927–1992) ==J== *[[Piret Jaaks]] (1980) *[[Andres Jaaksoo]] (1945–2021) *[[Juhan Jaik]] (1899–1948) *[[August Jakobson]] (1904–1963) *[[Carl Robert Jakobson]] (1841–1882) *[[Peeter Jakobson]] (1854–1899) *[[Tiina Jakobson]] *[[Ilmar Jaks]] (1923–2019) *[[Evald Abram Jalak]] (1903–1974) *[[Richard Janno]] (1900–1942) *[[Heinrich Jannsen]] (1851–1913) *[[Johann Voldemar Jannsen]] (1819–1890) *[[J.J. Metsavana]] (1982–) *[[Ernst-Aleksander Joll]] (1902–1935) *[[Valter Juhkum]] (1899–1934) *[[Jan Jõemets]] *[[Jaak Jõerüüt]] (1947) *[[Sandra Jõgeva]] (1976) *[[Heldur Jõgioja]] (1936–2010) *[[Evald Jõgis]] (1927–2010) *[[Harri Jõgisalu]] (1922–2014) *[[Jaak Järv (kirjanik)|Jaak Järv]] (1852–1920) *Jaan Järvalane ([[Oskar Lõvi]]) (1892–1977) *[[Merle Jääger]] (1965) *[[Lennart-Hans Jürgenson]] (1934–2019) *[[Marika Jürgenson]] (1956) *[[Ottniell Jürissaar]] (1924–2014) *[[Helvi Jürisson]] (1928) *[[Merike Jürjo]] (1959) *[[Mihkel Jürna]] (1899–1972) *[[Ruth Jyrjo]] (1969) ==K== *[[Aira Kaal]] (1911–1988) *[[Ain Kaalep]] (1926–2020) *[[Tõnu Kaalep]] (1966) *[[Valter Kaaver]] (1904–1946) *[[Boris Kabur]] (1917–2002) *[[Mihkel Kaevats]] (1983) *[[Marek Kahro]] (1987–) *[[Juta Kaidla]] (1923–1968) *[[Holger Kaints]] (1957) *[[Krista Kajar]] (Eha Pirso; 1943–2013) *[[Madde Kalda]] (1903–1984) *Mart Kalda ([[Heino Puhvel]]; 1926–2001) *[[Martti Kalda]] (1973) *[[Jüri Kaldmaa]] (1968) *[[Kätlin Kaldmaa]] (1970) *[[Andreas Kalkun]] (1977) *[[Toomas Kall]] (1947) *[[Aino Kallas]] (1878–1956) *[[Ene Kallas]] (1973) *[[Teet Kallas]] (1943) *[[Ain Kalmus]] (1906–2001) *[[Reinhold Kamsen]] (1871–1952) *[[Bernard Kangermann]] (1907–1935) *[[Bernard Kangro]] (1910–1994) *[[Maarja Kangro]] (1973) *[[Kalju Kangur]] (1925–1989) *[[Mart Kangur]] (1971) *[[Taavi Kangur]] (1974) *[[Christian Kannike]] (1863–1891) *[[Johann Kanswey]] (1841–1884) *[[Jaan Kaplinski]] (1941–2021) *[[Doris Kareva]] (1958) *[[Hille Karm]] (1949) *[[Heldur Karmo]] (1927–1997) *[[Triinu Kartus]] (1932–2003) *[[Margus Karu]] (1984–2017) *[[Urve Karuks]] (1936–2015) *[[Enn Kasak]] (1954) *[[Berit Kaschan]] (1986) *[[Andrus Kasemaa (kirjanik)|Andrus Kasemaa]] (1984) *[[Arno Kasemaa]] (1915–1999) *[[Agu Kask]] (1906–1977) *[[Aleks Kaskneem]] (1912–1965) *[[Asta Kass]] (1938–1992) *[[Kristiina Kass]] (1970) *[[Raimond Kaugver]] (1926–1992) *[[Kauksi Ülle]] (Ülle Kahusk) (1962) *[[Jan Kaus]] (1971) *[[Paul Keerdo]] (1891–1950) *[[Allan Keian]] (1982) *[[Andres Keil]] (1974) *[[Heiti Kender]] (1973) *[[Kaur Kender]] (1971) *[[Leo Kerge]] (1922–1982) *[[Mika Keränen]] (1973) *[[Manivald Kesamaa]] (1921–1985) *[[Kalev Kesküla]] (1959–2010) *[[Leida Kibuvits]] (1907–1976) *[[Heino Kiik]] (1927–2013) *[[Sirje Kiin]] (1949) *[[Paul Kilgas]] (1920–1991) *[[Tiina Kilkson]] (1980) *[[Harri Kingo]] (1955) *[[Enn Kippel]] (1901–1942) *[[August Kirsimägi]] (1905–1933) *[[August Kitzberg]] (1855–1927) *[[Mart Kivastik]] (1963) *[[Aita Kivi]] (1954) *[[Kaarel Kivi]] *[[Albert Kivikas]] (1898–1978) *[[Evelin Kivimaa]] (1974) *[[Paavo Kivine]] (1939) *[[Andrus Kivirähk]] (1970) *[[Sven Kivisildnik]] (1963) *[[Veronika Kivisilla]] (1978) *[[Mario Kivistik]] (1955) *[[Kiwa]] (1975) *[[Kalle Klandorf]](1956) *[[Liis Koger]] (1989) *[[Lydia Koidula]] (1843–1886) *[[Aino Kolpakova]] (1935–2015) *[[Eva Koff]] (1973) *[[Indrek Koff]] (1975) *[[Konstantin Kokla]] (Otto Oja; 1878–1946) *[[Raimond Kolk]] (1924–1992) *[[Ilmi Kolla]] (1933–1954) *[[Marko Kompus]] (1972) *[[Eduard Kook]] (1912–1991) *[[Ott Kool]] (1930–2000) *[[Arvi Kork]] (1927–1997) *[[Vladislav Koržets]] (1951) *[[Igor Kotjuh]] (1978) *[[Kustas Kotsar]] (1872–1942) *[[Felix Kotta]] (1910–1963) *[[Kaarel Kressa]] (1983) *[[Friedrich Reinhold Kreutzwald]] (1803–1882) *[[Tiia Kriisa]] (1941) *[[Kaarel Krimm]] (1863–1894) *[[Jaan Kross]] (1920–2007) *[[Hasso Krull]] (1964) *[[Erni Krusten]] (1900–1984) *[[Pedro Krusten]] (1897–1987) *[[Oskar Kruus]] (1929–2007) *[[Priit Kruus]] (1981) *[[Rein Kruus]] (1957–1992) *[[Kalju Kruusa]] (1973) *[[Jaan Kruusvall]] (1940–2012) *[[Valter Kruut]] (1932) *[[Veli Kudres]] (1903–1967) *[[Reet Kudu]] (1949) *[[Friedrich Kuhlbars]] (1841–1924) *[[Aivar Kull]] (1955) *[[Avo Kull]] (1945–2019) *[[Richard Kullerkupp]] (1891–1931) *[[Juhan Kunder]] (1852–1888) *[[Leo Kunnas]] (1967) *[[Kristiine Kurema]] (1990) *[[Kalle Kurg]] (1942) *[[Lembit Kurvits]] (1954–2017) *[[Robert Kurvitz]] (1984) *[[Tamur Kusnets]] (1975) *[[Toomas Kuter]] (1975) *[[Elar Kuus]] (1899–1988) *[[Paul Kuusberg]] (1916–2003) *[[Timotheus Kuusik]] (1863–1940) *[[Madis Kõiv]] (1929–2014) *[[Erkki Kõlu]] (1970) *[[Ahti Kõo]] (1952) *[[Armin Kõomägi]] (1969) *[[Jakob Kõrv]] (1849–1916) *[[Kadri Kõusaar]] (1980) *[[Raissa Kõvamees]] (1907–1989) *[[Henno Käo]] (1942–2004) *[[Jaan Kärner]] (1891–1958) *[[Siim Kärner]] (1945–2007) *[[Kalle Käsper]] (1952) *[[Käsu Hans]] (?–1715) *[[Christoph Michael Königseer]] (1723–1786) *[[Carl Eduard Körber]] (1802–1883) *[[Martin Körber]] (1817–1893) *[[Madis Küla-Nurmik]] (1890–1969) *[[Ilmar Külvet]] (1920–2002) *[[Asko Künnap]] (1971) *[[Heli Künnapas]] (1982) *[[Mall Künnapuu]] (1913–1988) *[[Ain Kütt]] (1975–) ==L== *[[Ilmar Laaban]] (1921–2000) *[[Ilona Laaman]] (1934–2017) *[[Maiu Laaneoja]] (1993) *[[Helle Laas]] (1941) *[[Riho Lahi]] (1904–1995) *[[Uno Laht]] (1924–2008) *[[Leena Laid-Parker]] (1902–1942) *[[Eerik Laidsaar]] (1906–1962) *[[Einar Laigna]]-Mühlenbach (1937) *[[Herta Laipaik]] (1921–2008) *[[Leo Laks]] (1931) *[[Meinhard Laks]] (1928–2008) *Dagmar Lamp (1984) *[[Andres Langemets]] (1948) *[[Ester Laos]] (1931) *[[Jaan Lattik]] (1878–1967) *[[Margus Lattik]] (Mathura; 1973) *[[Vello Lattik]] (1935–2007) *[[Märt Laur]] (1980) *[[Gustav Johann Laurentius]] (suri 1704) *[[Hans Leberecht]] (1910–1960) *Maria Lee ([[Maria Lee Liivak]]; 1984) *[[Diana Leesalu]] (1982) *[[Andres Lehestik]] (1962) *[[Harri Lehiste]] (1931–1984) *[[Tõnis Lehtmets]] (1937) *[[Uno Leies]] (1931–1988) *[[Mart Lekstein]] (1886–1939) *[[Ira Lember]] (1926) *[[Mae Lender]] (1981) *[[Jana Lepik]] (1981) *[[Kalju Lepik]] (1920–1999) *[[Marta Lepp]] (1883–1940) *[[Jaan Leppik]] (1861–1943) *[[Jakob Liiv]] (1859–1938) *[[Juhan Liiv]] (1864–1913) *[[Rolf Liiv]] (1979) *[[Toomas Liiv]] (1946–2009) *[[Ardi Liives]] (1929–1992) *[[Juhan Lilienbach]] (1870–1928) *[[Jakob Heinrich von Lilienfeld]] (1716–1785) *[[Johann Lill]] (1854–1914) *[[Enn Lillemets]] (1958) *[[Jüri Lina]] (1949) *[[Bernhard Linde]] (1886–1954) *[[Hendrik Lindepuu]] (1958) *[[Peeter Lindsaar]] (1906–1990) *[[Maimu Linnamägi]] (1922–1988) *[[Jaan Lintrop]] (1885–1962) *[[Martin Lipp]] (1854–1923) *[[Madli Lippur]] (1984–) *[[Endel Loide]] (1900–1987) *[[Kairi Look]] (1983) *[[Venno Loosaar]] (1968) *[[Mann Loper]] *[[Caspar Franz Lorenzsonn]] (1811–1880) *[[Johann Wilhelm Ludwig von Luce]] (1750–1842) *[[Ingvar Luhaäär]] (1945) *[[Georg Eduard Luiga]] (1866–1936) *[[Juhan Luiga]] (1873–1927) *[[Hans Luik]] (1927–2017) *[[Viivi Luik]] (1946) *[[Susan Luitsalu]] (1983) *[[August Lukin]] (1888–1942) *[[Leho Lumiste]] (1906–1974) *[[Erkki Luuk]] (1971) *[[Oskar Luts]] (1887–1953) *[[Aivo Lõhmus]] (1950–2005) *[[Jaan Lõo]] (1872–1939) *[[Helena Läks]] (1987) *[[Eha Lättemäe]] (1922–2012) *[[Bernhard Lülle]] (1921–1995) ==M== *[[Einar Maasik]] (1929–2009) * [[Jana Maasik]] (1970) *[[Juhan Madarik]] (1899–1941) *[[Jaan Malin]] (1960) *[[Carl Eduard Malm]] (1837–1901) *[[Mango Hans]] (suri 1780) *[[Peter August Friedrich Mannteuffel]] (1768–1842) *[[Iko Maran]] (1915–1999) *[[Timo Maran]] (1975) *[[Aime Maripuu]] (1934) *[[George Gottfried Marpurg]] (1755–1835) *[[Jacob Marrasch]] (1721–1792) *[[Otto Wilhelm Masing]] (1763–1832) *[[Uku Masing]] (1909–1985) *[[Paavo Matsin]] (1970) *[[Ülo Mattheus]] (1956) *[[Emo Mei]] (1905–1992) *[[Kaupo Meiel]] (1975) *[[Peeter Meisel]] (1901–1937) *[[Triinu Meres]] (1980) *[[Lennart Meri]] (1929–2006) *[[Kersti Merilaas]] (1913–1986) *[[Arne Merilai]] (1961) *[[Riho Mesilane]] (1949–1993) *[[Arvo Mets]], eesti päritolu vene luuletaja (1937–1997) *[[Lehti Metsaalt]] (1933–2003) *[[Mait Metsanurk]] (1879–1957) *[[Leo Metsar]] (1924–2010) *[[Jaan Metua]] (1889–1945) *[[Ann Mihkelson]] (1945) *[[Ene Mihkelson]] (1944–2017) *[[Henn Mikelsaar]] (1943) *[[Ustav Mikelsaar]] (1943) *[[Ilmar Mikiver]] (1920–2010) *[[Urmas Mikk]] (1957–1999) *[[Alex Milits]] (1932–2012) *[[Voldemar Miller]] (1911–2006) *[[Reed Morn]] (1898–1978) *[[Mudlum]] (Made Luiga) *[[Helgi Muller]] (1932–1971) *[[Kati Murutar]] (1967) *[[Ann Must]] (1953) *[[Mihkel Mutt]] (1953) *[[Kalle Muuli]] (1958) *[[Mats Mõtslane]] (1884–1956) *[[Helmi Mäelo]] (1898–1978) *[[Kristel Mägedi]] (1981–) *[[Arvo Mägi]] (1913–2004) *[[Milla Mägi]] (1949) *[[August Mälk]] (1900–1987) *[[Heljo Mänd]] (1926–2020) *[[Jakob Mändmets]] (1871–1930) *[[Lea Mändmets]] (1963–) *[[Eduard Männik]] (1906–1966) *[[Raimo Männis]] (1931) *[[Veiko Märka]] (1964) *[[Vassili Mölder]] (1878–1943) *[[Josua Möllenbeck]] (suri 1650) *[[Michael Möllenbeck (vaimulik)|Michael Möllenbeck]] (1595–1656) *[[Georg Müller]] (suri 1608) *[[Otto Münther]] (1864–1929) *[[Mare Müürsepp]] (1958) == N == *[[Yri Naelapea]] (1896–1969) *[[Tia Navi]] (Tiia Kõnnussaar; 1965) *[[Jaan Nebokat]] (1844–1909) *[[Gunnar Neeme]] (1918–2005) *[[Ellen Niit]] (1928–2016) *[[Endel Nirk]] (1925) *[[Nirti]] (Triin Põldra; 1988) *[[Andrus Norak]] (1958–2011) *[[Dagmar Normet]] (1921–2008) *[[Peeter Novod]] (1948–) *[[Eduard Nukk]] (1896–1978) *[[Lea Nurkse]] (1904–1960) *[[Minni Nurme]] (1917–1994) *[[Juhan Nurmvee]] (Johan Feldbach; 1901–1972) *[[Enn Nõu]] (1933) *[[Helga Nõu]] (1934) ==O== *J. Oro ([[Julius Oengo]]; 1901–1941(?)) *[[Kirsti Oidekivi]] (Kristin Krull) *[[Meelis Oidsalu]] (1978) *[[Silvi Oja]] (1935–2013) *[[Liisi Ojamaa]] (1972–2019) *[[Ave Ojaste]] *[[Jaan Oks]] (1884–1918) *[[Gustav Adolph Oldekop]] (1755–1838) *[[Sulev Oll]] (1964) *[[Peeter Org]] (1849–1908) *[[Karen Orlau]] (Katariina Täht; 1975) *[[Virve Osila]] (1946) *[[Alma Ostra-Oinas]] (1886–1960) *[[Loone Ots]] *[[Jaan Otstavel]] (1843–1889) ==P== *[[Anna Paas]] (1895–1975) *[[Jaan Paavle]] (1940–2010) *[[Aili Paju]] (1938) *[[Imbi Paju]] (1959) *[[Juhan Paju]] (1939–2003) *[[Rein Pakk]] (1968) Jüri Pallo (1963) *[[Johannes Palm]] (1896–1970) *[[Voldemar Panso]] (1920–1977) *[[Valdo Pant]] (1928–1976) *[[Bruno Pao]] (1931) *[[Jüri Parijõgi]] (1892–1941) *[[Eeva Park]] (1950) *[[Jaan Parv]] (1867–1899) *[[Ralf Parve]] (1919–2011) *[[Anti Pathique]] (1966) *[[Immanuel Pau]] (1908–1983) *[[Ivar Paulson]] (1922–1966) *[[Katrin Pauts]] (1977) *[[Juhan Peegel]] (1919–2007) *[[Nora Peets]] (1898–1995) *[[Jaan Pehk]] (1975) *[[Peno Alnovo]] (1902–1938) *[[Liisa Perandi]] (1879–1946) *[[Aino Pervik]] (1932) *[[Johann Daniel Petenberg]] (1830–1858) *[[Kristian Jaak Peterson]] (1801–1822) *[[Ernst Peterson-Särgava]] (1868–1958) *[[Johann Christoph Petri]] (1762–1851) *[[Elmar Pettai]] (1912–2008) *[[Carolina Pihelgas]] (1986) *[[Magda Pihla]] (1908–1989) *[[Jüri Piik]] (1911–1969) *[[Milvi Martina Piir]] (1971) *[[Merilin Piirsalu]] *[[Alar Pikkorainen]] (1968) *[[Lauri Pilter]] (1971) *[[Aare Pilv]] (1976) *[[Vaike Pilvistu]] (1926-1993) *[[Paul Pinna]] (1884–1949) *[[Nasta Pino]] (1934–2017) *[[Ülar Ploom]] (1955) *[[Aivar Pohlak]] (1962) *[[Ketlin Priilinn]] (1982) *[[Linnar Priimägi]] (1954) *[[Lilli Promet]] (1922–2007) *[[Kajar Pruul]] (1959) *[[Liivi Puhk]] (1963) *[[Holger Pukk]] (1920–1997) *[[Friedrich Puksoo]] (1890–1969) *[[Pulga Jaan]] (Jaan Pulk; 1947) *[[Aarne Puu]] (1948) *[[Moritz Maximilian Põdder]] (1852–1905) *[[Neeme Põder]] (Monaco; 1976) *[[Rein Põder]] (1943-2018) *[[Helmi Põld]] (1908–1969) *[[Asta Põldmäe]] (1944) *[[Siiri Pärkson]] (1979) *[[Helga Pärli-Sillaots]] (1912–1939) *[[Jakob Pärn]] (1843–1916) *[[Marge Pärnits]] (1976) *[[Mikk Pärnits]] (1985) *[[Maarja Pärtna]] (1986) *[[Hans Pöögelmann]] (1875–1938) *[[Erik Püvi]] (1931–1976) ==Q== *[[Johann Christian Quandt]] (1704–1750) ==R== *[[Salme Raatma]] (1915–2008) *[[Jan Rahman]] (1975) *[[Tauno Rahnu]] (1969) *Kalju Rahu ([[Ferdinand Kool]]; 1895–1973) *[[Juku-Kalle Raid]] (1974) *[[Robert Raid]] (1915–1978) *[[Villem Raid (kirjanik)|Villem Raid(la)]] (1884–1937) *[[Inga Raitar]] (1966) *[[Helmi Rajamaa]] (1909–2005) *[[Harald Rajamets]] (1924–2007) *[[Ylle Rajasaar]] (1969) *[[Madis Raju]] (1915–1982) *[[Kerttu Rakke]] (1971) *[[Adolf Rammo]] (1922–1998) *[[Helju Rammo]] (1926–1998) *[[Helene Ranna]] (1898–1946) *[[Ain Rannaleet]] (1904–1943) *[[Silvia Rannamaa]] (1918–2007) *[[Jaan Rannap]] (1931) *[[Egon Rannet]] (1911–1983) *[[Vaike Rannet]] (1925–1999) *[[Aleksis Rannit]] (1914–1985) *[[Eno Raud]] (1928–1997) *[[Mart Raud]] (1903–1980) *[[Mihkel Raud]] (1969) *[[Paul Johannes Raud]] (1999) *[[Piret Raud]] (1971) *[[Rein Raud]] (1961) *[[Toomas Raudam]] (1947) *[[Aleksander Raudjal]] (1734–1817) *[[Leopold Raudkepp]] (1877–1948) *[[Kuldar K. Raudnask]] (1965–1985) *[[Hugo Raudsepp]] (1883–1952) *[[Sulev Raudsepp]] (1941–2017) *[[Mait Raun]] (1963) *[[Ott Raun]] (1940) *[[Vallo Raun]] (1935) *[[Mauri Raus]] (1942–1990) *[[Helju Rebane]] (1948) *[[Leida Kudisiim|Leida Rebane]] (Leida Kudisiim; 1923) *[[Marie Rebane]] (1912–2004) *[[Carl Martin Redlich]] (1853–1896) *[[Rudolf Reiman]] (1893–1957) *[[Katrin Reimus]] (1961–2009) *[[Reeli Reinaus]] (1977) *[[Astrid Reinla]] (1948–1995) *[[Ado Reinvald]] (1847–1922) *[[Maie Remmel]] (1940) *[[Olev Remsu]] (1947) *[[Andres Rennit]] (1860–1936) *[[Villem Ridala]] (1885–1942) *[[Kaur Riismaa]] (1986) *[[Rudolf Rimmel]] (1937–2003) *[[Karl Ristikivi]] (1912–1977) *[[Birk Rohelend]] (Hele-Riin Moon; 1981) *[[Richard Roht]] (1891–1950) *[[Ralf Rond]] (1893–1981) *[[Lille Roomets]] (1977–) *[[Aarand Roos]] (1940–) *[[Arthur Roose]] (1903–1929) *[[Jürgen Rooste]] (1979) *[[Marek Roots]] (1976) *[[Mati Rosenstein]] (1945) *[[Joachim Rossihnius]] (umbes 1600 – 1646) *[[Aarne Ruben]] (1971) *[[Olavi Ruitlane]] (1969) *[[Arp Rullingo]] (1913–1942) *[[Jaan Rummo]] (1897–1960) *[[Paul Rummo]] (1909–1981) *[[Paul-Eerik Rummo]] (1942) *[[Karl Rumor]] (1886–1971) *[[Hando Runnel]] (1938) *[[Simo Runnel]] (1977) *[[Friedrich Nikolai Russow]] (1828–1906) *[[Valentin Ruškis]] (1910–2004) *[[Christian Rutoff]] (1879–1940) *[[Linda Ruud]] (1932–2010) *[[Johannes Ruven]] (1902–1942) *[[Andrus Rõuk]] (1957) *[[Grethe Rõõm]] (1976) *[[Vambola Rähn]] (1923–1984) *[[Ellinor Rängel]] (1902–1967) *[[Piret Räni]] *[[Valeria Ränik]] (1964) *[[Mariann Rückenberg]] (1988–) *[[Adolf Rühka]] (1878–1901) *[[Hilja Rüütli]] (1921–2009) ==S== *[[Kalju Saaber]] (1944) *[[Andres Saal]] (1861–1931) *[[Anti Saar]] (1980) *[[Ants Saar]] (1920–1989) *[[Henrik Saar]] (1903–1944?) *[[Juhan Saar]] (1929–2007) *[[Olivia Saar]] (1931) *[[Veera Saar]] (1912–2004) *[[Triina Saare]] (1913–2002) *[[Rünno Saaremäe]] (1966–2011) *[[Karin Saarsen]] (1926–2018) *[[Leopold Saarts]] (1908–1937) *[[Mari Saat]] (1947) *[[Mare Sabolotny]] (1990) *[[Edgar V. Saks]] (1910–1984) *[[Georg Saleman]] (1597–1657) *[[Herbert Salu]] (1911–1988) *[[Rein Saluri]] (1939) *[[Mihkel Samarüütel]] (1976) *[[Evelin Samuel]] (1975) *[[Einar Sanden]] (1932–2007) *[[Kristjan Sander]] (1977) *[[Rein Sander]] (1945) *[[Tõnis Sander]] (1887–1914) *[[August Sang]] (1914–1969) *[[Joel Sang]] (1950) *[[Valve Saretok]] (1911–2004) *[[Peeter Sauter]] (1962) *[[Hermann Julius Schmalz]] (1870–1945) *[[Erik Schmidt]] (1925–) *[[Joachim Gottlieb Schwabe]] (1754–1800) *[[Male Schwarz]] (1925) *[[Johann Georg Schwartz]] (1793–1874) *[[Johann Schwelle]] *[[Johann Benjamin Sczibalski]] (1728–1797) *[[Gustav Heinrich Schüdlöffel]] (1798–1859) *[[Mihkel Seeder]] *[[Tõnu Seero]] (1957–1998) *[[Tiia Selli]] (1959) *[[Johannes Semper]] (1892–1970) *[[Tiit Sepa]] (1964–2017) *[[Milvi Seping]] (1929) *[[Arnold Sepp]] (1908–1979) *[[Ene Sepp]] (1991) *[[Rein Sepp]] (1921–1995) *[[Ly Seppel]] (1943) *[[Raivo Seppo]] (1973) *[[Herman Sergo]] (1911–1989) *[[Igor Severjanin]] (1887–1941) *[[Arvi Siig]] (1938–1999) *[[Imre Siil]] (1957) *[[Aleksander Siivas]] (1922–1967) *[[Ilmar Sikemäe]] (1914–1998) *[[Ivar Sild]] (1977) *[[Merle Sild]] (1960) *[[Marta Sillaots]] (1887–1969) *[[Siin Sinamäe]] *[[Karl Martin Sinijärv]] (1971) *[[Triin Sinissaar]] (1975) *[[Peeter Sink]] (1902–1957) *[[Aristarch Sinkel]] (1912–1988) *[[Aleksander Sipelgas]] (1885–1937) *[[Rudolf Sirge]] (1904–1970) *[[Virgo Sirvi]] *[[Agu Sisask]] *[[Grigori Skulski]] (1912–1987) *[[Juhan Smuul]] (1922–1971) *[[Kerttu Soans]] (1961) *[[Redik Soar]] (1882–1946) *[[Mart Sohberg]] (1839–1927) *[[Jakob Martin Sommer]] (1860–1897) *[[Lauri Sommer]] (1973) *[[Peep Sooman]] (1978) *[[Triin Soomets]] (1969) *[[Ivar Soopan]] (1971) *[[Berit Sootak]] *[[Jaan Speek]] (1866–1921) *[[Heinrich Stahl]] (u. 1600–1657) *[[Victor Julius Stein]] (1841–1873) *[[Peter Andreas Johann Steinsberg]] (1795–??) *[[Hermann Stock]] (1916–1987) *[[Philipp Stramm]] (1814–1871) *[[Lilli Suburg]] (1841–1923) *[[Harald Suislepp]] (1921–2000) *[[Gustav Suits]] (1883–1956) *[[Heino Susi]] (1925–1987) *[[Aleksander Suuman]] (1927–2003) *[[Suve Jaan]] (1777–1851) *[[Venda Sõelsepp]] (1923–2006) *[[Ilmar Särg]] (1955) *[[Indrek Särg]] (1966) *[[Valter Sääsk]] *[[Karl Eduard Sööt]] (1862–1950) *[[Peeter Südda]] (1830–1893) *[[Juhan Sütiste]] (1899–1945) *[[Kulno Süvalep]] (1929–1996) ==Š== *[[Jüri Šumakov]] ==Z== *[[Tatjana Zrjanina]] (1910–1998) ==T== *[[Aleksandra A. T.]] (1993) *[[Agnes Taar]] (1898–1976) *[[Leila Tael-Mikešin]] (1984) *[[Ilmar Talve]] (1919–2007) *[[Mai Talvest]] (1909–2001) *[[Jüri Talvet]] (1945) *[[Malle Talvet]] (1955) *[[Heiti Talvik]] (1904–1947) *[[Aksel Tamm (1923–1987)|Aksel Tamm]] (1923–1987) *[[Aksel Tamm]] (1931) *[[Jaanus Tamm]] (1957–2010) *[[Jakob Tamm]] (1861–1907) *[[Laur Tamm]] (1911–1998) *[[Margus Tamm]] (1977) *[[Tiina Tamman]] (1948) *[[August Tammann]] (1893–1934) *[[Henno Tammart]] (1909–1943) *[[Aino Tammeorg]] *[[Katariina Tammert]] (1982) *[[Agu Tammeveski]] (1951) *[[Katrin Tammik]] (1945–1999) *[[Evald Tammlaan]] (1904–1945) *[[Anton Hansen Tammsaare]] (1878–1940) *[[Jaan Tangsoo]] (1963) *[[Tiit Tarlap]] (1954–2017) *[[Ilmar Taska]] (1943) *[[Aleksander Tassa]] (1882–1955) *[[Triin Tasuja]] *[[Tuuli Taul]] (1986) *[[Alma Teder]] (1908–1990) *[[Tarmo Teder]] (1958) *[[Andra Teede]] (1988) *[[Endla Tegova]] (1922–1987) *[[Maria Teiverlaur]] (1955–) *[[Paul Tekkel]] (1882-1944) *[[Endel Tennov]] (1926–1978) *[[Alfred Teppan]] (1890–1975) *[[Arnold Terijõe]] (1902–1937) *[[Anne-Mai Tevahi]] (1989) *[[Aino Thoen]] (1913–2010) *[[Johann Thomasson]] (1817–???) *[[Aino Tigane]] (1912–1991) *[[Leida Tigane]] (1908–1983) *[[Hans Tiismann]] (1829–1886) *[[Romulus Tiitus]] (1906–1982) *[[Gustav Tikerpuu]] (1888–1913) *[[Mihkel Tiks]] (1953) *[[Rostislav Titov]] (1928) *[[Erik Tohvri]] (1933) *[[Tuuli Tolmov]] (1994) *[[Aleksander Ferdinand Tombach]] (1872–1944) *[[Donald Tomberg]] *[[Ilmar Tomusk]] *[[Kusta Toom]] (1892–1973) *[[Aino Toomaspoeg]] (1916) *[[Tiia Toomet]] (1947) *[[Tanel Toomik]] *[[Osvald Tooming]] (1914–1992) *[[Elin Toona]] (1937) *[[Rein Tootmaa]] (1957) *[[Mats Traat]] (1936–2022) *[[Elem Treier]] (1927–2012) *[[Karl Trein]] (1900–1937) *[[Karl Treinfeldt]] (1893–1939) *[[Tõnu Trubetsky]] (1963) *[[Uido Truija]] (1944) *[[Ilmar Trull]] (1957) *[[Oskar Truu]] (1887–1949) *[[Silvia Truu]] (1922–1990) *[[Irma Truupõld]] (1903–1980) *[[Friedebert Tuglas]] (1886–1971) *[[Arnold Tulik]] (1911–1990) *[[Leelo Tungal]] (1947) *[[Eet Tuule]] (1941) *[[Jüri Tuulik]] (1940–2014) *[[Ülo Tuulik]] (1940) *[[Liidia Tuulse]] (1912–2012) *[[Tiina Tuvikene]] (1924–1999) *[[Mats Tõnisson]] (1853–1915) *[[August Tõnurist]] (1869–1943) *[[Maniakkide Tänav]] (1976) *[[Jaan Tätte]] (1964) *[[Eduard Tüür (1961)|Eduard Tüür]] (1961) ==U== *[[Valev Uibopuu]] (1913–1997) *[[Mihkel Ulman]] (1956) *[[Marie Under]] (1883–1980) *[[Ell Undla]] (1902–1965) *[[Paul Undritz]] (1854–1897) *[[Jaan Undusk]] (1958) *[[Mati Unt]] (1944–2005) *[[Silvia Urgas]] (1992) *[[Peeter Urm]] (1949) *[[Jaak Urmet]] (1979) *[[Eia Uus]] (1985) *[[Arvo Uustalu]] (1964) *[[Albert Uustulnd]] (1925–1997) ==V== *[[Debora Vaarandi]] (1916–2007) *[[Martin Vabat]] (1981) *[[Urmas Vadi]] (1977) *[[Tõnis Vaga]] (1975–2006) *[[Aigar Vahemetsa]] (1936–2007) *[[Berk Vaher]] (1975) *[[Irja Vaher]] (1977) *[[Vaapo Vaher]] (1945) *[[Luise Vaher]] (1912–1992) *[[Vaino Vahing]] (1940–2008) *[[Jaan Vahtra]] (1882–1947) *[[Robert Vaidlo]] (1921–2004) *[[Enn Vaigur]] (1910–1988) *[[Mait Vaik]] (1969) *[[Jaanus Vaiksoo]] (1967) *[[Peet Vallak]] (1893–1959) *[[Aidi Vallik]] (1971) *[[Mari Vallik]] (1993) *[[Mari Vallisoo]] (1950–2013) *[[Elmar Valmre]] (1905/1909–1944) *[[Edgar Valter]] (1929–2006) *[[Arvo Valton]] (1935) *[[Andres Vanapa]] (1924–2004) *[[Hannes Varblane]] (1949–2022) *[[Ruth Vassel]] (1984) *[[Georgi Vassiljev]] (1905–1994) *[[Merle Veesalu-Rand]] (1977–) *[[Muia Veetamm]] (1907–1995) *[[Rein Veidemann]] (1946) *[[Rein Vellend]] (1915–1964) *[[Mihhail Veller]] (1948) *[[Ilmar Vene]] (1951) *[[Inga Vennola]] (1981) *[[Marie Verdei]] (1993) *[[Velli Verev]] (1927–1987) *[[Toomas Verrev]] (1979) *[[Mihkel Veske]] (1843–1890) *[[Siim Veskimees]] (1962) *[[Viktor Veskimäe]] (1902–1967) *[[Enn Vetemaa]] (1936–2017) *[[Arno Vihalemm]] (1911–1990) *[[Bernhard Viiding]] (1932–2001) *[[Elo Viiding]] (Elo Vee) (1974) *[[Ine Viiding]] (1933–1990) *[[Juhan Viiding]] (1948–1995) *[[Paul Viiding]] (1904–1962) *[[Arved Viirlaid]] (1922–2015) *[[Eduard Vilde]] (1865–1933) *[[Heiki Vilep]] (1960) *[[Valeeria Villandi]] (1924–2021) *[[Toomas Vint]] (1944) *[[Adrian Virginius]] (1663–1706) *[[Ann Viskar]] (1882–1940) *[[Henrik Visnapuu]] (1889–1951) *[[Juhan Voolaid]] (1971–) *[[Jaan Vorms]] (1885–1936) *[[Heino Väli]] (1928–1990) *[[Katrin Väli]] (1956) *[[Linda-Mari Väli]] (1988) *[[Silvi Väljal]] (1928–2014) *[[Kaarel B. Väljamäe]] (bööma) (1981) *[[Vaike Väljaots]] (1924–?) *[[Elme Väljaste]] (1952) ==W== *[[Juhan Weitzenberg]] (1838–1877) *[[Asta Willmann]] (1916–1984) *[[Friedrich Wilhelm Willmann]] (1746–1819) *[[Reinhold Johann Winkler]] (1767–1815) *[[Gustav Wulff]] (1865–1946) *[[Hella Wuolijoki]] (1886–1954) *[[Eduard Ludvig Wöhrmann]] (1863–1934) ==Õ== *[[Tõnu Õnnepalu]] (1962) *[[Ervin Õunapuu]] (1956) *[[Elmar Õun]] (1906–1977) *[[Voldemar Õun]] (1893–1986) ==Ü== *[[Johannes Üksi]] (1891–1937) *[[Julius Ürt]] ([[Indrek Tart]], 1946) [[Kategooria:Eesti kirjanikud| ]] [[Kategooria:Eesti inimeste loendid|Kirjanikud]] [[Kategooria:Kirjanike loendid]] [[Kategooria:Eesti kirjanduse loendid]] 4zdbyrotjn6uxueg8jfsy9i77hz906n Oskar Luts 0 15053 6168698 6168667 2022-07-27T12:29:29Z Ursus scribens 115317 /* Perekond */ wikitext text/x-wiki {{See artikkel|kõneleb eesti kirjanikust; advokaadi kohta vaata artiklit [[Oskar Lutz]].}} {{Persoon | Nimi = Oskar Luts | Taustavärv = | Pilt = Oskar Luts.jpg | Pildisuurus = 200px | Pildi info = | Sünninimi = | Sünniaeg = {{Sünniaeg|1887|01|7}} | Sünnikoht = [[Järvepera]] küla, [[Palamuse kihelkond]] | Surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1953|03|23|1887|01|7}} | Surmakoht = [[Tartu]] | Rahvus = [[eestlased|eestlane]] | a1 = Elukutse | a2 = kirjanik, farmatseut | b1 = Alma mater | b2 = [[Tartu Ülikool]] | c1 = Tuntumad teosed | c2 = "[[Kevade]]"<br>"[[Suvi (Luts)|Suvi]]"<br>"[[Sügis (Luts)|Sügis]]" | d1 = Abikaasa | d2 = Valentina Luts (1892–1982) | e1 = Lapsed | e2 = [[Georg Luts]] (1918–2004) | f1 = | f2 = | g1 = | g2 = }} '''Oskar Luts''' ([[7. jaanuar]] [[1887]] <small>([[Juliuse kalender|vana kalendri]] järgi 26. detsember 1886)</small> [[Järvepera]] küla, [[Palamuse kihelkond]] – [[23. märts]] [[1953]] [[Tartu]]) oli eesti kirjanik ja [[farmatseut]]. Lutsu tuntuimad teosed on [[Paunvere]] alevit kirjeldav nn Tootsi-lugude sari: "[[Kevade]]" (1912–1913), "[[Suvi (Luts)|Suvi]]" (1918–1919) ja "[[Sügis (Luts)|Sügis]]" (1938, 1988). Kirjandusteadlane [[Janika Kronberg]] nimetab veebientsüklopeedias [[Estonica]] Lutsu 20. sajandi alguse eesti kirjanduse "kõige prominentsemaks prosaistiks".<ref name="2PDY0" /> Luts on tuntud eelkõige rahvaliku [[Realism (kirjandus)|realistliku]] proosa poolest, milles ta lõi ilmekaid varjundirohkeid olupilte. Kirjandusteadlase [[Heino Puhvel]]i sõnul on Lutsu stiilile omased "[[huumor]] ja [[sentimentalism|sentimentaalne]] pehmus", mis annavad ta realismile "leebe varjundi". "Seepärast on O. Lutsu nimetatud ka sentimentaalseks realistiks."<ref name="Puhvel144" /> Leebe huumori ja sentimentaalsuse tõttu on Lutsu sageli võrreldud ka [[Charles Dickens]]iga, ehkki Luts pole pikemaid romaane kirjutanud.<ref name="estinst" /> [[Pilt:Nikolai Triik TKM 1552B.jpg|pisi|Oskar Luts. [[Nikolai Triik|Nikolai Triigi]] söejoonistus, [[1928]]]] Oskar Lutsu põhiteosteks kujunes nn Tootsi-lugude sari. Sellesse kuuluvad lühiromaanid või jutustused "[[Kevade]]", "[[Suvi (Luts)|Suvi]]" ja "[[Sügis (Luts)|Sügis]]", samuti jutustused "Tootsi pulm" ja "Argipäev". Postuumselt ilmunud "[[Talve]]" autorsus on kaheldav, ehkki mitte välistatud. Sarja ühendavad koht – väljamõeldud, kuid suuresti [[Palamuse]]ga sarnanev Paunvere – ja korduvad tegelased, kes "Kevades" käivad alles kihelkonnakoolis. Mitmed Lutsu tegelased – [[Joosep Toots]], [[Arno Tali]], [[Raja Teele]], [[Jorh Adniel Kiir]], [[Tõnisson (Luts)|Tõnisson]], kellamees [[Lible]], köster [[Julk-Jüri]], [[õpetaja Laur]] – on saanud rahvuslikeks [[arhetüüp]]ideks, nende järgi on nimetatud preemiaid ja institutsioone. Tootsi-lugude sari on sulandunud ühte neist tehtud filmidega: "[[Kevade (film)|Kevade]]" (1970), "[[Suvi (film)|Suvi]]" (1976), "[[Sügis (film)|Sügis]]" (1991), "[[Talve (film)|Talve]]" (2020). Samas avaldas Luts ka jutustusi ja näidendeid. Jutustuste seast tõuseb esile linna [[agul]]ielu kujutav tsükkel: "Andrese elukäik" (1923), "Õpilane Valter" (1927), "Pankrot" (1927), "Udu" (1928), "[[Tagahoovis]]" (1933) ja "Vaikne nurgake" (1934). Heino Puhvel kirjeldab neid kui jutustusi "vaeste ja positsioonita inimeste eluraskustest, neis domineerib pessimistlik põhiheli, sagedane on peategelaste saatuse nurjumine, eluraskustele allajäämine või moraalne nüristumine. Lutsu huumor on neis jutustustes muutunud nukraks ja omandab ainult harva rõõmsa varjundi."<ref name="Puhvel145" /> Näidendeist menukaim on "[[Kapsapea]]" (1913), mida on korduvalt lavastatud, samuti on selle ainetel valminud [[Kapsapea (multifilm)|samanimeline multifilm]]. Populaarsed olid Lutsu [[följeton]]id, mille tegelastest tuntuim on [[Karl Martin Uhhuu]]. Tänini loetakse Lutsu mälestuste sarja, lastejuttudest populaarseim on aga "[[Nukitsamees]]", millest valmis [[Nukitsamees (film)|samanimeline film]] [[1981]]. aastal režissöör [[Helle Karis]]e käe all. Lutsu populaarsus ja rahvalikkus on teinud talle karuteeneid, akadeemilises kirjandusteaduses on ta jäänud "tõsisemate" kirjanike varju. Nii näiteks pole 2001. aasta "Eesti kirjandusloos" Luts pälvinud eraldi peatükki (erinevalt näiteks [[Ernst Peterson-Särgava]]st ja [[Juhan Sütiste]]st), vaid tema loomingu käsitlus jaotub laiali eri žanride ja perioodide peatükkidesse.<ref name="Eesti kirjanduslugu" /> Kirjandusringkondade üleolevat suhtumist Lutsu on kajastanud ka [[Mihkel Mutt]] romaanis "[[Elu allikad]]". == Elukäik == [[Pilt:Oskar Lutsu (1887-1953) haud.JPG|pisi|Oskar Lutsu haud ja [[Oskar Lutsu hauamonument|hauamonument]] [[Tartu]]s]] * [[1894]] Õppis [[Änkküla]] külakoolis. * [[1895]]–[[1899]] [[Palamuse]] kihelkonnakool. * [[1899]]–[[1902]] [[Tartu Reaalkool]]. * [[1903]]. aastast töötas apteekriõpilasena Tartus ja [[Narva]]s, alates [[1908]] [[Tallinn]]as ja [[Peterburi]]s. * [[1911]]–[[1914]] õppis [[Tartu Ülikool]]is rohuteadust, algul [[vabakuulaja]]na. * 1915–1918 võttis [[Farmatseut|farmatseudina]] osa [[Esimene maailmasõda|Esimesest maailmasõjast]] [[Pihkva]]s, [[Varssavi]]s, [[Dvinsk]]is, [[Vilnius]]es ja [[Vitebsk]]is, samal perioodil ka abiellus. * [[1919]]–[[1920]] töötas ülikooli raamatukogus, seejärel raamatupoepidajana. * [[1922]]. aastast oli kutseline kirjanik Tartus. * [[1941]] sai temast Eesti NSV esimene [[personaalpension]]är. * 1941–1944 oli Luts üks väheseid eesti kirjanikke, kelle teostest ilmusid kordustrükid (kokku 5, sealhulgas "Vanasti", "Pikem peatus" ja "[[Kevade]]"; viimane parandustega, näiteks Tõnissoni terava repliigita sakslaste pihta).<ref name="Signe Pärt" /> * [[1945]] anti talle [[Eesti NSV]] esimene [[Eesti NSV rahvakirjanik]]u aunimetus. * [[1946]] pälvis ta [[Tööpunalipu orden]]i. Oskar Luts on maetud Tartu [[Pauluse kalmistu]]le.<ref name="E1vAY" /> ==Perekond== Oskar Luts oli Hindrik ja Leena Lutsu esimene laps. Ta sündis 7. jaanuari ööl 1887. aastal Posti talu saunas [[Järvepera]] külas [[Palamuse]] kihelkonnas Tartumaal.<ref name="nUgMe" /> Tema noorim vend oli hilisem filmioperaator ja filmilavastaja [[Theodor Luts]]. Lutsu abikaasa Valentina Luts (1892–1982), neiupõlvenimega Krivitskaja, sündis 12. veebruari 1892 aastal [[Minsk|Minskis]]. Ta oli pärit [[Viciebski kubermang]]ust. Valentina isa Simeon oli rahvuselt [[valgevenelased|valgevenelane]], kes töötas [[Vitebsk]]i politseipristavina, ning ema Anna oli rahvuselt [[poolakad|poolatar]].<ref name="Lõhmus" /><ref name="Kull" /> Kui Valentina oli viie aastane, siis suri ta isa. Emal jäi järele viis alaealist last. Raske majandusliku olukorra tõttu pidi Valentina hakkama noorelt töötama ja sellepärast jäi tal ka keskkool lõpetamata. Ta töötas [[Viciebsk]]i linnas raudteede valitsuses kontoriametnikuna.<ref>{{Netiviide|autor=Meeli Väljaots|url=https://elu24.postimees.ee/7569939/elu25-naine-klassiku-korval-oskar-lutsu-valgevene-prouast-valentinast|pealkiri=ELU25 ⟩ Naine klassiku kõrval: Oskar Lutsu valgevene prouast Valentinast|väljaanne=Postimees|aeg=22. juuli 2022}}</ref> Oskar ja Valentina abiellusid 2. juulil ([[vkj]]) 1917 Viciebskis ning nende poeg [[Georg Luts]] sündis 11. aprillil 1918 veel seal.<ref name="Kull" /> Perekond tuli varasügisel 1918 Eestisse. == Looming == ===Varane looming=== Oskar Lutsu kirjanduslik tee algas luuletajana, kui [[1907]]. aastal avaldati [[Postimees|Postimehes]] tema esimene teos, milleks oli luuletus "Elu". Esialgselt avaldas Luts oma tööd pseudonüümi Toomas Oskari (Thomas Oskary) all.<ref name="Roos" /> Viljakam aasta oli 1908, kui Luts tõlkis [[Päevaleht (1905)|Päevalehele]] saksa kirjaniku Hartwiga romaani ja kirjutas mitu jutustust. Mõningane paus tuli sisse 1909–1911, mida võib põhjendada [[ajateenistus]]ega sõjaväes [[Peterburi]]s. 1911. aastal taas Eestis olles ja [[Tartu Ülikool]]i rohuteadust õppima asudes kirjutas ta valmis näidendi "[[Paunvere]]", mis ilmus küll alles 1913.<ref name="Roos" /> ===Tootsi-lood=== Lutsu esimene ja samas tuntuim teos "[[Kevade]]" ilmus kahes osas aastatel [[1912]]–[[1913]] ning andis edasi koolimälestusi rahvaliku koomikaga koos seda varjundava nukra alatooniga. Sellest kasvas välja Tootsi-lugude sari, mis on laialt tuntud veel tänagi: "[[Suvi (Luts)|Suvi]]" I–II, [[1918]]–1919; "[[Tootsi pulm]]", [[1921]]; "[[Argipäev]]", [[1924]]; "[[Sügis (Luts)|Sügis]]", [[1938]], II osa [[1988]]. Sarja tegevus toimub [[Paunvere]] alevikus, mis sarnaneb paljuski Lutsule tuttava [[Palamuse]]ga. Korduvaist tegelastest on tuntuimad ja populaarseimad need, kes on juhatatud sisse juba "[[Kevade]]s": [[Joosep Toots]], [[Arno Tali]], [[Raja Teele]], [[Jorh Aadniel Kiir]], [[Tõnisson (Luts)|Tõnisson]], aga samuti kohaliku kiriku kellamees [[Lible]] ja köster [[Julk-Jüri]] ning kooliõpetaja [[õpetaja Laur|Laur]] on saanud rahvuslikeks arhetüüpideks, nende järgi on nimetatud preemiaid ja institutsioone. Tootsi-lugude sari on sulandunud ühte neist tehtud filmidega: "[[Kevade (film)|Kevade]]" (1970), "[[Suvi (film)|Suvi]]" (1976), "[[Sügis (film)|Sügis]]" (1991). ===="Kevade"==== {{vaata|Kevade}} Ehkki "Kevade" kirjutamist alustas Luts juba 1907. aastal, jõudis esimesena tema teostest laia publiku ette hoopis [[Vanemuine (teater)|Vanemuise]] teatris lavastatud näidend "Paunvere". 1911. aastal valminud "Kevade" avaldamine ei läinud kergelt: neli kirjastust, sealhulgas [[Noor-Eesti Kirjastus]] ja [[Postimees]], lükkasid "Kevade" tagasi. Luts lasi teose esimese osa trükkida 1912. aastal omal kulul Postimehe trükikojas 2100 eksemplaris. Ehkki esimesed arvustused [[Anton Jürgenstein]]i ja [[A. H. Tammsaare]] sulest olid tagasihoidlikud, muutus raamat lugejate seas üha populaarsemaks. Oma osa oli menus ka asjaolul, et Oskari noorem vend, hilisem filmimees [[Theodor Luts]] töötas sellal Postimehe raamatuäris müüjana ning soovitas raamatut lugejaile. Nii osteti "Kevade" esimest osa 1912. aasta jõululaupäeval Postimehe poest 200 eksemplari. Samal aastal määras [[Eesti Kirjanduse Selts]]i auhinnakomisjon Lutsule "Kevade" eest ergutusauhinnaks 50 rubla. Teise osa avaldas 1913. aastal juba Noor-Eesti Kirjastus, nii nagu ka enamiku Lutsu hilisemaid töid.<ref name="Eerik Teder" /> Ehkki Luts ei pidanud oma koolimälestusi kirjutades nende lugejatena silmas lapsi, võitis "Kevade" juba 1920.–1930. aastatel noorte lugejate tähelepanu. Tänini seisab see kooli kohustusliku kirjanduse nimekirjas, kus sellega tegeldakse juba neljandas klassis.<ref name="Rapid development" /> Raamatu muudavad ajatuks selle värvikad karakterid, rahvalik huumor ja elav tegevustik, mille varjus kirjeldab autor leebelt inimhinge sügavaid tundeid. Seepärast võimaldab "Kevade" üha uusi tõlgendusi ja käsitlusi, eriti seoses teiste kunstivormidega. Korduvalt on teost seatud lavalaudadele:<ref name="Rapid development" /> 1937. aastal lavastas seda esmakordselt [[Andres Särev]]<ref name="Raimu Hanson" /> sõjajärgseil aastail [[Voldemar Panso]] jt.<ref name="Eerik Teder" /> Lutsu enda näidend "Tootsi lood" valmis 1929 ja lavastati Pärnu "Endlas" 1936. Esmakordselt kaaluti "Kevadest" filmi tegemist juba 1926.–1927. aastal, mil Oskar Luts kirjutas oma venna Theodor Lutsu filmikompanii Estonia-Film tarbeks isegi stsenaariumi ("Joosep Toots"). Tookord filmist siiski asja ei saanud,<ref name="Raimu Hanson" /> "Kevade" ainetel valmis [[Kevade (film)|samanimeline film]] alles 1970. aastal režissöör [[Arvo Kruusement|Arvo Kruusemendi]] käe all. See kuulub koos sama režissööri tehtud järgedega nüüdseks vankumatult Eesti kinoklassikasse, mitme põlvkonna jaoks seostuvad Lutsu tegelaskujud just toonaste näitlejatega (nt Toots – [[Aare Laanemets]], Tõnisson – [[Ain Lutsepp]], Lible – [[Kaljo Kiisk]]).<ref name="Rapid development" /> "Kevade" lavastamisest kõneles 1984. aasta muusikaline mängufilm "[[Kevad südames]]" (peaosas noor kontratenor [[Toomas Uibo]]).<ref name="yFruV" /> "Kevade" põhjal on loodud ka ballett.<ref name="Rapid development" /> "Kevade" on ilmunud 21 trükis ja tõlgitud 13 keelde.<ref name="zsVbZ" /> ===="Uusi pildikesi "Kevadest""==== Neli täiendavat juttu "Kevadele", ilmunud Postimehes aastail 1942–1943, raamatuna alles 1995. Kuigi tegevusaja järgnevuses "Kevade" ja "Suve" vahel, valmis Lutsul viimasena kõigist Tootsi-lugudest. ===="Suvi"==== {{vaata|Suvi (Luts)}} "Kevade" lugejamenu ajel jätkas Luts samadest tegelastest kirjutamist. 1918. aastal ilmus "Suve" esimene osa, 1919. aastal teine. Tegevustik neis toimub 6–7 aastat "Kevade" lõpust hiljem, ajaloolises plaanis millalgi enne Vabadussõda. Tuttavad tegelased on jõudnud mehelemineku- või naisevõtuikka. Teose keskmes on [[Joosep Toots]], kes on töötanud Venemaal mõisavalitsejana, saabub sealt tagasi kodutallu Ülesoole ning hakkab mahajäänud talu üles ehitama. Toots konkureerib endise kooliõe [[Raja Teele]] sümpaatia pärast rätsep [[Jorh Aadniel Kiir|Jorh Adniel Kiirega]]. Teele nõudmisel on Kiir valmis isegi senisest elukutsest loobuma ja põllumeheks hakkama. Asjast ei tule aga midagi välja ning pärast vastastikuseid vingerpusse jääb peale ikkagi Toots. "Suve" ja "Tootsi pulma" põhjal valmis 1976. aastal [[Arvo Kruusement|Arvo Kruusemendi]] film, mis kannab samuti pealkirja "[[Suvi (film)|Suvi]]". ===="Tootsi pulm"==== {{vaata|Tootsi pulm}} Nagu pealkirigi ütleb, keskendub raamat [[Joosep Toots]]i ja [[Raja Teele]] pulmale. ===="Argipäev"==== {{vaata|Argipäev (Luts)}} "Argipäevas" (algse pealkirjaga "Äripäev") on fookus [[Jorh Aadniel Kiir|Kiirel]], kes on endiselt vallaline mees ning peab langetama valiku kahe ootamatult [[Paunvere|Paunverre]] saabunud õmbleja [[Juuli Kiir|Juuli]] ja Maali vahel. [[Jorh Aadniel Kiir|Kiir]] abiellub Juuliga, ent viskab silma ka Maalile. Ühtaegu kirjeldab teos [[Raja Teele]] ja [[Joosep Toots]]i abieluprobleeme, mis viivad ajutise lahkukolimiseni. ===="Sügis"==== {{vaata|Sügis (Luts)}} "Sügise" esimene osa avaldati juba 1938. aastal, teine osa ilmus ent raamatuna alles 50 aastat hiljem, 1988. Aasta varem, Lutsu juubeliks ilmus “Sügis 2” ajakirjas Looming 1/87. Osa sellest avaldas Luts küll juba [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]] aegsetes ajalehtedes järjejutuna. Raamat käsitleb tegelaste keskiga [[Vabadussõda|Vabadussõja]]-järgsetel aastatel. Peamine süžeeliin keskendub rätsepmeister [[Jorh Aadniel Kiir|Kiire]] suhetele õmblejannade [[Juuli Kiir|Juuli]] ja [[Maali]]ga ning tema talupidamispüüdlustele. "Sügise" põhjal tehtud [[Sügis (film)|samanimeline film]] (1991) jäi ka Arvo Kruusemendi filmisarjas viimaseks. ===="Talve"==== {{vaata|Talve}} Juba 1939. aasta 10. märtsi [[Uudisleht|Uudislehes]] lubas Luts lugejaile lasta samal aastal välja kaks raamatut, üks neist pidi olema sarja viimane osa "Talve". Raamat siiski ei ilmunud. 1994. aastal avaldas Tartu kirjastus Ilmamaa Oskar Lutsu pealkirjaga "Talve", mille väidetavalt oli käsikirjast ümber kirjutanud kirjandushuviline [[Arnold Felix Karu]]. Raamatu autorsuse ümber puhkes ajakirjanduses diskussioon. Kirjanduskriitik [[Maie Kalda]] hinnangul oli avaldatud teose 228 lehekülje pikkusest tekstist puhast Lutsu 4, moonutatud, ehkki võimalikku Lutsu 115, [[Arnold Felix Karu|Arnold Karu]] otsest omaloomingut 94 ning raskesti määratletavat materjali 15 lehekülge.<ref name="Signe Pärt" /> 2019. aastal valmis teose põhjal film "Talve", mille lavastas [[Ergo Kuld]]. ===Näidendid=== Menukaks osutusid Lutsu realistlikud lühikomöödiad ("[[Paunvere]]", "[[Kapsapea]]", "Ärimehed"), mis ilmusid kõik 1913. aastal. Vahelduv edu saatis tema romantilis-sümbolistlikke draamasid ("Laul õnnest", 1913; dramaatilised visandid "Sinihallik" ja "Sootuluke", 1919). Oma esimeses näidendis "Paunvere" kirjeldas Luts 1910. aastal valminud Palamuse seltsimaja ehitust.<ref name="UsvXk" /> Lutsu populaarseim ja tuntuim draamateos on kahtlemata "[[Kapsapea]]", mida kirjandusloolane [[Ants Järv]] iseloomustab nii: "... "Kapsapää" (1912) on eesti näitekirjanduse parim ühevaatuseline komöödia."<ref name="EKL150" /> ===Jutustused=== Emotsionaalselt tihe on traagilise elutundega, sümbolistlike sugemetega proosa ("Kirjutatud on ...", 1914, hilisemais trükkides "[[Soo (raamat)|Soo]]"; "Kirjad Maariale", 1919; "Karavaan", 1920). Lutsu [[proosa]]loomes leidub ka sentimentaal-[[Naturalism|naturalistlikku]] linnaainest: süžee ja tüübistik on lähedased nõtke psüühikakujutusega jutustustes noorukeist ("Andrese elukäik", [[1923]]; "Õpilane Valter", [[1927]]; "Väino Lehtmetsa noorpõlv", [[1935]]), melodramaatika ühendab Lutsu [[moraal]]i- ja [[karskus]]eteemalisi jutustusi ("Iiling", 1924; "Olga Nukrus", [[1926]]; "Udu", [[1928]]; "Pankrot", [[1929]]) ning tragikoomika ja [[grotesk]] agulielust kõnelevaid jutustusi ("[[Tagahoovis]]", [[1933]]; "Vaikne nurgake", [[1934]]). ===Mälestused=== Oskar Luts avaldas [[1930]]–[[1941]] ka "Mälestuste" sarja, milles oli kokku 13 köidet (sh "Vanad teerajad" 1930, "Talvised teed" ning "Läbi tuule ja vee" [[1931]], "Vaadeldes rändavaid pilvi", [[1932]]). Parimaiks neist peetakse viit esimest köidet, mis käsitlevad huumori ja nostalgiaga tema lapsepõlve ja kooliaastaid.<ref name="estinst" /> Lutsu mälestused elasid üle uue populaarsuslaine 1980. aastatel, mil neist hakkasid ilmuma kordustrükid: "Mälestusi" 1982, "Vaadeldes rändavaid pilvi" 1984 jt. 2010. aastal ilmusid "Eesti mälu" raamatusarjas uuesti "Ladina köök. Mälestusi VI" (1934) ja "Kuningakübar. MälestusiVII" (1935). Esimene neist kajastab aastaid 1902–1905 Tartus, teine aga sõjaväeteenistuse ajal Peterburis farmatseudina töötamist aastatel 1909–1911. <ref>{{Raamatuviide|autor=Oskar Luts|pealkiri=Ladina köök. Kuningakübar|aasta=2010|koht=|kirjastus=Eesti Päevalehe AS|lehekülg=}}</ref> ===Vested, lastekirjandus, tõlked=== Lutsu sulest ilmus rohkesti [[följeton]]e ja [[veste]]id (kogud "Kirjamapp", 1924; "Vana kübar", [[1927]]; ja "Kuidas elate?", 1930), lastenäidendeid ("Ülemiste vanake", 1919) ja -jutte ("[[Nukitsamees]]" ja "Inderlin", mõlemad 1920), pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] jutustuse "Jüri Pügal" ([[1945]]), följetone ja tõlkeid [[vene keel]]est. Üks Lutsu esimesi tõlkeid oli [[Nikolai Gogol]]i "[[Revident (Gogol)|Revident]]" pealkirjaga "Rewisor" 1916. aastal (kaastõlkija [[Ants Simm]]); pärast sõda tõlkis ta muuhulgas [[Aleksander Kuprini]] teoseid.<ref name="Kg8Ec" /> Samas avaldas Luts ka jutustusi ja näidendeid. Jutustuste seast tõuseb esile linna [[agul]]ielu kujutav tsükkel: "Andrese elukäik" (1923), "Õpilane Valter" (1927), "Pankrot" (1927), "Udu" (1928), "[[Tagahoovis]]" (1933) ja "Vaikne nurgake" (1934). Heino Puhvel kirjeldab neid kui jutustusi "vaeste ja positsioonita inimeste eluraskustest, neis domineerib pessimistlik põhiheli, sagedane on peategelaste saatuse nurjumine, eluraskustele allajäämine või moraalne nüristumine. Lutsu huumor on neis jutustustes muutnud nukraks ja omandab ainult harva rõõmsa varjundi."<ref name="Puhvel145" /> Näidendeist menukaim on "[[Kapsapea]]" (1913), mida on korduvalt lavastatud, samuti on selle ainetel valminud [[Kapsapea (multifilm)|samanimeline multifilm]]. Populaarsed olid Lutsu [[följeton]]id, mille tegelastest tuntuim on [[Karl Martin Uhhuu]]. Lastejuttudest populaarseim aga "[[Nukitsamees]]", millest valmis [[Nukitsamees (film)|samanimeline film]] [[1981]]. aastal režissöör [[Helle Karis]]e käe all. [[Pilt:Riia 38, Tartu 1.JPG|pisi|Maja [[Tammelinn]]as [[Tartu]]s, kus aastail 1936–1953 elas Oskar Luts. 1964. aastast asub seal [[Oskar Lutsu majamuuseum]]]] ==Mõju Eesti kultuuris== Oskar Lutsu teosed on mõjutanud ka eesti keelepruuki. Arvukalt on tsiteeritud ja parodeeritud "Kevade" alguslauset: "Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud." Levinud on nii teisedki Lutsu tegelaste repliigid – "Mis kinni ei jää, saab kinni löödud!" – "Oleks ma teadnud, et sa tuled, ma oleks kodust ära läinud." – "Mis sul seal kodus on?" "Lilled. Heinamaa. Päikesepaiste." – kui ka fraasid nagu "[[Damaskuse teras|tamasseri raud]]" ja "Lible tegi, Lible tegi!". Suuresti teatakse neid siiski filmide järgi. ===Mati Undi Lutsu-lavastused=== Lutsu teoste põhjal on sündinud terve rida raamatuid, näidendeid ja filme, nende sündmustikule ja tegelastele on Eesti kultuuris ohtralt viiteid. Nende kõrval on loodud Lutsu-mõjulisi teoseid ka laiemalt kui ühe tema teose tõlgendamise piires. Selliste hulka kuuluvad [[Mati Unt|Mati Undi]] lavastused "Täna õhtul kell kuus viskame lutsu" ([[Eesti Draamateater]], 1998; avaldatud kogumikus "Huntluts"), "Kapsapea ja Kalevi kojutulek" ([[Tallinna Linnateater|Eesti NSV Riiklik Noorsooteater]], 1983), "Raha!" (aluseks lühinäidendid "Pärijad" ja "Onu paremad päevad") ning "Inimesed saunalaval" ([[Von Krahli Teater]], 1999; samuti kogumikus "Huntluts"). Neist viimase ainetel omakorda on [[Andres Maimik]] teinud samanimelise filmi.<ref name="eoWir" /><ref name="kdi9C" /> "Need teosed on nn Vooremaa eksistentsialism – katse näha inimolu [[sisyphos]]likku kulgu [[vooremaa]]laste, eeskätt Oskar Lutsu tegelaste, aga ka iseenda kaudu," on Undi Lutsu-lavastusi iseloomustanud kriitik [[Kalev Kesküla]]. "Unt tajus Lutsu kosmoses olemise põhja ja see põhi oli temale – kah vooremaalasele – tuttav. /---/ Nii et olles maailmamees, on Unt paratamatult ka vooremaalane ning oma Lutsu ja Tammsaare lavastamise hulluses ka rahvuskirjanik. Luts ja Tammsaare on minu rahvuse asi, on ta öelnud. Ja et neil on Lutsuga ühine saladus – rahvus."<ref name="sDIEn" /> Lutsu 125. sünniaastapäeva tähistas Vanemuise teater Undi "Täna õhta kell kuus viskame Lutsu" uuslavastusega "Huntlutsu", mille lavastas [[Ingo Normet]].<ref name="1IjrW" /> "Kiire ja Tootsi aastakümnetepikkune võitlus ja võistlus küll maa, küll naise, küll tõe ja õiguse eest, tunneb eesti kirjanduses vaid ühte vastet – [[Andres Paas|Andrese]] ja [[Oru Pearu|Pearu]] maadejagamist," võrdles [[Ingo Normet]] Lutsu ja [[A. H. Tammsaare|Tammsaaret]]. "Unt on kirjutanud: "Tammsaare ja Luts põle mitte ilmaasjata meie tähtsaimad kirjanikud. Miskit väga salajast peitub neis." Ja Mati Undis ka."<ref name="06Z1L" /> == Mälestuse jäädvustamine == [[Pilt:Lutsu sammas Tartus apr 2010.jpg|pisi|[[Oskar Lutsu ausammas|Oskar Lutsu mälestussammas Tartus]]]] * Oskar Lutsule on püstitatud mälestusmärke, neist esimene 1954. aastal [[Oskar Lutsu hauamonument|hauamonumendina]] (autorid [[Martin Saks]] ja [[Endel Taniloo]]). 1987. aastal püstitati talle Tartusse [[Emajõgi|Emajõe]]-äärsesse [[Vabaduse puiestik]]ku [[Oskar Lutsu ausammas|mälestussammas]] (autor [[Aulin Rimm]], arhitekt [[Allan Murdmaa]]). Tema järgi on nimetatud [[Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium]], [[Tartu Linnaraamatukogu|Tartu Oskar Lutsu nimeline Linnaraamatukogu]] (1987. aastast, varem Nikolai Gogoli nimeline) ja [[Oskar Lutsu tänav (Palamuse)|Oskar Lutsu tänav]] Palamusel. Aastail 1958–1987 kandis (Oskar) Lutsu tänava nime Tartus ka varasem ja hilisem [[Näituse tänav (Tartu)|Näituse tänav]]. * 1964. aastast tegutseb Tartus Lutsu 1936. aastal ehitatud majas Riia tänaval [[Oskar Lutsu majamuuseum]], [[1987]], aastast aga [[Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum|O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum]] [[Palamuse]]l. * 1987. aastast antakse Palamusel välja [[Oskar Lutsu huumoripreemia]]t. Selle esimene laureaat oli [[Priit Aimla]]. * Korduvalt on toimunud Oskar Lutsule pühendatud [[kirjandusteadus]]likke konverentse, näiteks 1977. aastal tema 90. ja 2012. aastal 125. sünniaastapäeva puhul. * 7. jaanuaril 2012 tähistas [[Google]] oma eestikeelsel veebilehel Oskar Lutsu 125. sünniaastapäeva "Kevade"-teemalise [[Google'i logo|Google'i erilogoga]].<ref name="CHmih" /> == Tunnustus == * [[1941]] [[personaalpension]]är * [[1945]] [[Eesti NSV rahvakirjanik]] * [[1946]] [[Tööpunalipu orden]] == Vaata ka == * [[Oskar Lutsu teoste loend]] ==Viited== {{viited|1=2|allikad= <ref name="2PDY0">[http://www.estonica.org/en/Culture/Literature/Seeking_the_contours_of_a_%E2%80%98truly%E2%80%99_Estonian_literature/ "Seeking the contours of a ‘truly’ Estonian literature"], 2002–09 (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="Puhvel144">Heino Puhvel "Oskar Luts (1887–1953)" Rmt: "Eesti kirjandus X klassile" Tallinn: Valgus, 1983, lk 144</ref> <ref name="estinst">[http://old.estinst.ee/historic/literary/autumn98/07luts.htm Oskar Luts]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} [[Eesti Instituut|Eesti Instituudi]] kodulehel (inglise keeles) (vaadatud 8. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="Puhvel145">Heino Puhvel "Oskar Luts (1887–1953)" Rmt: "Eesti kirjandus X klassile" Tallinn: Valgus, 1983, lk 145</ref> <ref name="Eesti kirjanduslugu">[[Epp Annus]], [[Luule Epner]], [[Ants Järv]], [[Sirje Olesk]], [[Ele Süvalep]], [[Mart Velsker]] "Eesti kirjanduslugu" Tallinn: Koolibri, 2001</ref> <ref name="Signe Pärt">Signe Pärt [https://static-pdf.aripaev.ee/a0FeQs80CE0GV47ZftTPpM6CZ8M.pdf "Oskar viskas Lutsu"] Äripäeva lisa "Visoon", lk 42, 30.11.2004 (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="E1vAY">[http://www.tartu.ee/?page_id=1443&lang_id=1&menu_id=6&lotus_url=http://info.raad.tartu.ee/muinsus.nsf/0/46E8FC8B44060AA4422568D200382CC5 Oskar Lutsu (1887–1953) haud] (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="nUgMe">[https://web.archive.org/web/20160324143424/http://www.kirjanikemuuseumid.ee/kirjanik/oskar_luts Oskar Luts] kirjanikemuuseumid.ee</ref> <ref name="Lõhmus">[[Alo Lõhmus]]. [http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/oskar-lutsu-jareltulijad-on-truud-apteegiteadusele-ning-kirjandusele?id=63668830 "Oskar Lutsu järeltulijad on truud apteegiteadusele ning kirjandusele."] ''[[Maaleht]]'' 22. detsember 2011.3.</ref> <ref name="Kull">Aivar Kull. [http://www.postimees.ee/1431693/georg-lutsu-nahtamatu-elulugu "Georg Lutsu nähtamatu elulugu."] ''[[Postimees]]'' 3. september 2004.</ref> <ref name="Roos">[[Jaan Roos]] [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=646 "O. Lutsu varasem kirjanduslik toodang"] [[Eesti Kirjandus]], nr 1, [[1937]] (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="Eerik Teder">Eerik Teder [http://www.eesti.ca/printarticle.php?id=3320 "Oskar Lutsu "Kevade" sai 90-aastaseks"], 7. jaanuar 2003 (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="Rapid development">Krista Kumberg [http://www.estonica.org/en/Estonian_children%E2%80%99s_literature/Rapid_development_of_children%E2%80%99s_literature/ "Rapid development of children's literature"] Estonica, 2006–2009 (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="Raimu Hanson">Raimu Hanson, [http://www.tartupostimees.ee/693768/oskar-lutsu-kuulus-lause-kadus-kui-tina-tuhka/ "Oskar Lutsu kuulus lause kadus kui tina tuhka"] Postimees, 06.01.2012 (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="yFruV">[http://www.imdb.com/title/tt0475633/plotsummary "Kevad südames"] IMDB-s (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="zsVbZ">[http://www.luts.ee/lugemissoovitus/index.php?option=com_content&view=article&id=231%3Aoskar-luts-looming&catid=51%3Avirtuaalnaeitused&Itemid=120 "oskar luts. looming"] Tartu Linnaraamatukogu kirjandusveeb (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="UsvXk">[http://www.palmuseum.ee/index.php/page_id/5 "Tutvustus"] Palamuse O. Lutsu Kihelkonnamuuseum (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="EKL150">Ants Järv "Näitekirjandus. Kutselise teatri rajamine" – Rmt: [[Epp Annus]], [[Luule Epner]], [[Ants Järv]], [[Sirje Olesk]], [[Ele Süvalep]], [[Mart Velsker]] "Eesti kirjanduslugu" Tallinn: Koolibri, 2001</ref> <ref name="Kg8Ec">[http://tartu.ester.ee/record=b1535668~S1*est Elektronkataloog ESTER] (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="eoWir">[https://archive.today/20120903235909/http://www.lavastajateliit.ee/liige.php?member=22 "Mati Unt"] Eesti Lavastajate Liidu kodulehel (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="kdi9C">Margus Kasterpalu [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?/99/10/16/kultuur.htmXteine "Lutsuviskamine ja higistamine saunalaval"]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Postimees, 16. oktoober 1999 (intervjuu Mati Undiga) (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="sDIEn">Kalev Kesküla [http://www.vanemuine.ee/vooremaa-eksistentsialist "Vooremaa ­eksistentsialist"]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Eesti Ekspress, 30. august 2007 (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="1IjrW">[https://web.archive.org/web/20120117223735/http://www.vanemuine.ee/vanemuine-tahistab-oskar-lutsu-sunniaastapaeva-huntlutsu-etendusega "Vanemuine tähistab Oskar Lutsu sünniaastapäeva "Huntlutsu" etendusega"] Vanemuise pressiteade, 5. jaanuar 2012 (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="06Z1L">[http://www.vanemuine.ee/huntluts "Huntluts"] Vanemuise kodulehel (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="CHmih">[http://www.google.com/doodles/oskar-luts-125th-birthday Oskar Luts' 125th Birthday] Google Doodles</ref> }} == Kirjandus == * Võrgubibliograafia: [[Ene Seppa]], [http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/30652/seppa_ene_2013.pdf?sequence=1&isAllowed=y "Oskar Lutsu bibliograafia" (PDF-failina; ei sisalda filmide ja teatriga seotud materjali; lisatud veebiväljaannete lingid)]. [[Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia]] lõputöö, [[Viljandi]] [[2013]], 206 lk * [[Oskar Urgart]], [[Paul Viiding]], [[Karl August Hindrey]], "Oskar Luts: kirjutisi ta 50. sünnipäeva puhul" Tartu: [[Eesti Kirjanikkude Liit]], 1937 * "Mälestusi Oskar Lutsust" Koostanud [[Meelik Kahu]] ja [[Eerik Teder]]. [[Tallinn]]: [[Eesti Raamat]], [[1966]], 468 lk *[[Juhan Karma]], [[Eerik Teder]] "Palamuse ja Oskar Luts" Tallinn: [[Eesti Raamat]], 1968 (kordustrükid 1970 ja 1975) * "Oskar Luts ja teater" Koostanud [[Heivi Pullerits]]. Tallinn: [[Eesti NSV Kultuuriministeerium]], 1969 * "Oskar Luts". Kirjandusnimestik ning elu ja loomingu ülevaade. Koostanud [[Külliki Tohver]], Tallinn, [[1986]], 144 lk * [[Külliki Kuusk]], [[Liivi Rosenvald]] "Tartu kirjanik Oskar Luts" [[Tartu]]: [[Oskar Lutsu majamuuseum]], [[2005]], 32 lk; ISBN 9949108306 * [[Aivar Kull]] "Oskar Luts. Pildikesi kirjanikupõlvest" Sari [[Eesti kirjanikke]], Tartu: [[Ilmamaa]], [[2007]], 488 lk; ISBN 9789985772010; teine, parandatud trükk samal aastal, ISBN 9789985772508 == Välislingid == {{vikitsitaadid}} {{Commonskat}} * [http://cyclowiki.org/wiki/Оскар_Лутс Oskar Luts] Cyclowikis (vene keeles) * Aivar Kull [http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=58&table=Persons "Oskar Luts (1886–1953)"] Kirjandusmuuseumi kultuuriloolises veebis "Kreutzwaldi sajand" * [[Karl Mihkla]] [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=640 "Oskar Lutsu elust ja loomingust"] [[Eesti Kirjandus]], nr 1, [[1937]] * [[Jaan Roos]] [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=646 "O. Lutsu varasem kirjanduslik toodang"] [[Eesti Kirjandus]], nr 1, [[1937]] * [http://www.luts.ee/lugemissoovitus/index.php?option=com_content&view=article&id=229%3Aoskar-luts-elulugu&catid=51%3Avirtuaalnaeitused&Itemid=120 Oskar Lutsu elulugu] * [http://linnamuuseum.tartu.ee/?m=5 Oskar Lutsu majamuuseum Tartus] * [http://www.palmuseum.ee/ Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum] * Video: telelavastus, Oskar Lutsu "Soo", 1992,[http://arhiiv.err.ee/vaata/soo-1 1. osa]; [http://arhiiv.err.ee/vaata/soo-2 2. osa] ERR arhiiv, instseneerinud [[Priit Pedajas]], lavastaja [[Ain Prosa]] * [http://filmi.arhiiv.ee/audio/434_luts_kevade.mp3 O. Luts loeb Kevadet] * [http://arhiiv.err.ee/vaata/eestimaa-kuulsad-inimesed-luts Знаменитые люди Эстонии (Оскар Лутс), 24. 11. 2009] ETV arhiiv (vene ja osalt eesti keeles, 15 minutit) * [http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=58&page_start=2&table=Persons 147 fotot Kirjandusmuuseum] Kirjandusmuuseum * [[Ilmar Reiman]] [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=26 "Oskar Luts"] Eesti Kirjandus, 1927, nr 6 ja 7 (loetav Kirjandusarhiivi aadressil) * [[Aivar Kull]] [http://archive.is/HKENr "Kaks suurt tartlast: Luts ja Jürgenstein"] Tartu Postimees, 30. märts 1998 * Aivar Kull [http://www.sirp.ee/archive/1999/09.04.99/Kirjand/kirjand1-4.html "Oskar Luts ja kõmuajakirjandus"] Sirp, 9. aprill 1999 * Aivar Kull [http://www.sirp.ee/archive/2000/28.04.00/Kirjand/kirjand1-6.html "Oskar Luts ja nõukogude tsensuur"] Sirp, 28. aprill 2000 * [[Jaan Undusk]] [http://www.epl.ee/artikkel/460292 Eesti lugu: Oskar Luts "Vaikne nurgake"] Eesti Päevaleht, 27. veebruar 2009 * Jaan Undusk [http://www.epl.ee/artikkel/582467 Eesti Mälu: Oskar Luts "Ladina köök", "Kuningakübar"] Eesti Päevaleht, 27. august 2010 * {{ISIK|1956}} * [http://www.filmi.arhiiv.ee/fis/index.php?act=search_detail&a_id=2346&isik=&autor=&esitaja=&string=&pealk=&mark=&mod=3&lang=et&nocache=1368794914 Kirjanik O. Luts 50 aastane (alates 04:48)] * [http://www.filmi.arhiiv.ee/fis/index.php?act=search_detail&a_id=2484&isik=&autor=&esitaja=&string=&pealk=&mark=&mod=3&lang=et&nocache=1368795753 Kirjanik O. Luts oma kodukohas Palamusel] * [http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=29812 Ohvitseride andmekogu] {{B-klassi artikkel}} {{JÄRJESTA:Luts, Oskar}} [[Kategooria:Oskar Luts| ]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti farmatseudid]] [[Kategooria:Eesti humoristid]] [[Kategooria:Eesti majaomanikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli Raamatukogu koosseis]] [[Kategooria:Tartu inimesed]] [[Kategooria:Korporatsioon Fraternitas Liviensise liikmed]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Eesti NSV rahvakirjanikud]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Pauluse kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1887]] [[Kategooria:Surnud 1953]] [[Kategooria:B-klassi artiklid]] 01ox6rpi8grxdr12a6w7a0s9dldxy1e 6168699 6168698 2022-07-27T12:30:28Z Ursus scribens 115317 /* Perekond */ wikitext text/x-wiki {{See artikkel|kõneleb eesti kirjanikust; advokaadi kohta vaata artiklit [[Oskar Lutz]].}} {{Persoon | Nimi = Oskar Luts | Taustavärv = | Pilt = Oskar Luts.jpg | Pildisuurus = 200px | Pildi info = | Sünninimi = | Sünniaeg = {{Sünniaeg|1887|01|7}} | Sünnikoht = [[Järvepera]] küla, [[Palamuse kihelkond]] | Surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1953|03|23|1887|01|7}} | Surmakoht = [[Tartu]] | Rahvus = [[eestlased|eestlane]] | a1 = Elukutse | a2 = kirjanik, farmatseut | b1 = Alma mater | b2 = [[Tartu Ülikool]] | c1 = Tuntumad teosed | c2 = "[[Kevade]]"<br>"[[Suvi (Luts)|Suvi]]"<br>"[[Sügis (Luts)|Sügis]]" | d1 = Abikaasa | d2 = Valentina Luts (1892–1982) | e1 = Lapsed | e2 = [[Georg Luts]] (1918–2004) | f1 = | f2 = | g1 = | g2 = }} '''Oskar Luts''' ([[7. jaanuar]] [[1887]] <small>([[Juliuse kalender|vana kalendri]] järgi 26. detsember 1886)</small> [[Järvepera]] küla, [[Palamuse kihelkond]] – [[23. märts]] [[1953]] [[Tartu]]) oli eesti kirjanik ja [[farmatseut]]. Lutsu tuntuimad teosed on [[Paunvere]] alevit kirjeldav nn Tootsi-lugude sari: "[[Kevade]]" (1912–1913), "[[Suvi (Luts)|Suvi]]" (1918–1919) ja "[[Sügis (Luts)|Sügis]]" (1938, 1988). Kirjandusteadlane [[Janika Kronberg]] nimetab veebientsüklopeedias [[Estonica]] Lutsu 20. sajandi alguse eesti kirjanduse "kõige prominentsemaks prosaistiks".<ref name="2PDY0" /> Luts on tuntud eelkõige rahvaliku [[Realism (kirjandus)|realistliku]] proosa poolest, milles ta lõi ilmekaid varjundirohkeid olupilte. Kirjandusteadlase [[Heino Puhvel]]i sõnul on Lutsu stiilile omased "[[huumor]] ja [[sentimentalism|sentimentaalne]] pehmus", mis annavad ta realismile "leebe varjundi". "Seepärast on O. Lutsu nimetatud ka sentimentaalseks realistiks."<ref name="Puhvel144" /> Leebe huumori ja sentimentaalsuse tõttu on Lutsu sageli võrreldud ka [[Charles Dickens]]iga, ehkki Luts pole pikemaid romaane kirjutanud.<ref name="estinst" /> [[Pilt:Nikolai Triik TKM 1552B.jpg|pisi|Oskar Luts. [[Nikolai Triik|Nikolai Triigi]] söejoonistus, [[1928]]]] Oskar Lutsu põhiteosteks kujunes nn Tootsi-lugude sari. Sellesse kuuluvad lühiromaanid või jutustused "[[Kevade]]", "[[Suvi (Luts)|Suvi]]" ja "[[Sügis (Luts)|Sügis]]", samuti jutustused "Tootsi pulm" ja "Argipäev". Postuumselt ilmunud "[[Talve]]" autorsus on kaheldav, ehkki mitte välistatud. Sarja ühendavad koht – väljamõeldud, kuid suuresti [[Palamuse]]ga sarnanev Paunvere – ja korduvad tegelased, kes "Kevades" käivad alles kihelkonnakoolis. Mitmed Lutsu tegelased – [[Joosep Toots]], [[Arno Tali]], [[Raja Teele]], [[Jorh Adniel Kiir]], [[Tõnisson (Luts)|Tõnisson]], kellamees [[Lible]], köster [[Julk-Jüri]], [[õpetaja Laur]] – on saanud rahvuslikeks [[arhetüüp]]ideks, nende järgi on nimetatud preemiaid ja institutsioone. Tootsi-lugude sari on sulandunud ühte neist tehtud filmidega: "[[Kevade (film)|Kevade]]" (1970), "[[Suvi (film)|Suvi]]" (1976), "[[Sügis (film)|Sügis]]" (1991), "[[Talve (film)|Talve]]" (2020). Samas avaldas Luts ka jutustusi ja näidendeid. Jutustuste seast tõuseb esile linna [[agul]]ielu kujutav tsükkel: "Andrese elukäik" (1923), "Õpilane Valter" (1927), "Pankrot" (1927), "Udu" (1928), "[[Tagahoovis]]" (1933) ja "Vaikne nurgake" (1934). Heino Puhvel kirjeldab neid kui jutustusi "vaeste ja positsioonita inimeste eluraskustest, neis domineerib pessimistlik põhiheli, sagedane on peategelaste saatuse nurjumine, eluraskustele allajäämine või moraalne nüristumine. Lutsu huumor on neis jutustustes muutunud nukraks ja omandab ainult harva rõõmsa varjundi."<ref name="Puhvel145" /> Näidendeist menukaim on "[[Kapsapea]]" (1913), mida on korduvalt lavastatud, samuti on selle ainetel valminud [[Kapsapea (multifilm)|samanimeline multifilm]]. Populaarsed olid Lutsu [[följeton]]id, mille tegelastest tuntuim on [[Karl Martin Uhhuu]]. Tänini loetakse Lutsu mälestuste sarja, lastejuttudest populaarseim on aga "[[Nukitsamees]]", millest valmis [[Nukitsamees (film)|samanimeline film]] [[1981]]. aastal režissöör [[Helle Karis]]e käe all. Lutsu populaarsus ja rahvalikkus on teinud talle karuteeneid, akadeemilises kirjandusteaduses on ta jäänud "tõsisemate" kirjanike varju. Nii näiteks pole 2001. aasta "Eesti kirjandusloos" Luts pälvinud eraldi peatükki (erinevalt näiteks [[Ernst Peterson-Särgava]]st ja [[Juhan Sütiste]]st), vaid tema loomingu käsitlus jaotub laiali eri žanride ja perioodide peatükkidesse.<ref name="Eesti kirjanduslugu" /> Kirjandusringkondade üleolevat suhtumist Lutsu on kajastanud ka [[Mihkel Mutt]] romaanis "[[Elu allikad]]". == Elukäik == [[Pilt:Oskar Lutsu (1887-1953) haud.JPG|pisi|Oskar Lutsu haud ja [[Oskar Lutsu hauamonument|hauamonument]] [[Tartu]]s]] * [[1894]] Õppis [[Änkküla]] külakoolis. * [[1895]]–[[1899]] [[Palamuse]] kihelkonnakool. * [[1899]]–[[1902]] [[Tartu Reaalkool]]. * [[1903]]. aastast töötas apteekriõpilasena Tartus ja [[Narva]]s, alates [[1908]] [[Tallinn]]as ja [[Peterburi]]s. * [[1911]]–[[1914]] õppis [[Tartu Ülikool]]is rohuteadust, algul [[vabakuulaja]]na. * 1915–1918 võttis [[Farmatseut|farmatseudina]] osa [[Esimene maailmasõda|Esimesest maailmasõjast]] [[Pihkva]]s, [[Varssavi]]s, [[Dvinsk]]is, [[Vilnius]]es ja [[Vitebsk]]is, samal perioodil ka abiellus. * [[1919]]–[[1920]] töötas ülikooli raamatukogus, seejärel raamatupoepidajana. * [[1922]]. aastast oli kutseline kirjanik Tartus. * [[1941]] sai temast Eesti NSV esimene [[personaalpension]]är. * 1941–1944 oli Luts üks väheseid eesti kirjanikke, kelle teostest ilmusid kordustrükid (kokku 5, sealhulgas "Vanasti", "Pikem peatus" ja "[[Kevade]]"; viimane parandustega, näiteks Tõnissoni terava repliigita sakslaste pihta).<ref name="Signe Pärt" /> * [[1945]] anti talle [[Eesti NSV]] esimene [[Eesti NSV rahvakirjanik]]u aunimetus. * [[1946]] pälvis ta [[Tööpunalipu orden]]i. Oskar Luts on maetud Tartu [[Pauluse kalmistu]]le.<ref name="E1vAY" /> ==Perekond== Oskar Luts oli Hindrik ja Leena Lutsu esimene laps. Ta sündis 7. jaanuari ööl 1887. aastal Posti talu saunas [[Järvepera]] külas [[Palamuse]] kihelkonnas Tartumaal.<ref name="nUgMe" /> Tema noorim vend oli hilisem filmioperaator ja filmilavastaja [[Theodor Luts]]. Lutsu abikaasa Valentina Luts (1892–1982), neiupõlvenimega Krivitskaja, sündis 12. veebruaril 1892 [[Minsk|Minskis]]. Ta oli pärit [[Viciebski kubermang]]ust. Valentina isa Simeon oli rahvuselt [[valgevenelased|valgevenelane]], kes töötas [[Vitebsk]]i politseipristavina, ning ema Anna oli rahvuselt [[poolakad|poolatar]].<ref name="Lõhmus" /><ref name="Kull" /> Kui Valentina oli viie aastane, siis suri ta isa. Emal jäi järele viis alaealist last. Raske majandusliku olukorra tõttu pidi Valentina hakkama noorelt töötama ja sellepärast jäi tal ka keskkool lõpetamata. Ta töötas [[Viciebsk]]i linnas raudteede valitsuses kontoriametnikuna.<ref>{{Netiviide|autor=Meeli Väljaots|url=https://elu24.postimees.ee/7569939/elu25-naine-klassiku-korval-oskar-lutsu-valgevene-prouast-valentinast|pealkiri=ELU25 ⟩ Naine klassiku kõrval: Oskar Lutsu valgevene prouast Valentinast|väljaanne=Postimees|aeg=22. juuli 2022}}</ref> Oskar ja Valentina abiellusid 2. juulil ([[vkj]]) 1917 Viciebskis ning nende poeg [[Georg Luts]] sündis 11. aprillil 1918 veel seal.<ref name="Kull" /> Perekond tuli varasügisel 1918 Eestisse. == Looming == ===Varane looming=== Oskar Lutsu kirjanduslik tee algas luuletajana, kui [[1907]]. aastal avaldati [[Postimees|Postimehes]] tema esimene teos, milleks oli luuletus "Elu". Esialgselt avaldas Luts oma tööd pseudonüümi Toomas Oskari (Thomas Oskary) all.<ref name="Roos" /> Viljakam aasta oli 1908, kui Luts tõlkis [[Päevaleht (1905)|Päevalehele]] saksa kirjaniku Hartwiga romaani ja kirjutas mitu jutustust. Mõningane paus tuli sisse 1909–1911, mida võib põhjendada [[ajateenistus]]ega sõjaväes [[Peterburi]]s. 1911. aastal taas Eestis olles ja [[Tartu Ülikool]]i rohuteadust õppima asudes kirjutas ta valmis näidendi "[[Paunvere]]", mis ilmus küll alles 1913.<ref name="Roos" /> ===Tootsi-lood=== Lutsu esimene ja samas tuntuim teos "[[Kevade]]" ilmus kahes osas aastatel [[1912]]–[[1913]] ning andis edasi koolimälestusi rahvaliku koomikaga koos seda varjundava nukra alatooniga. Sellest kasvas välja Tootsi-lugude sari, mis on laialt tuntud veel tänagi: "[[Suvi (Luts)|Suvi]]" I–II, [[1918]]–1919; "[[Tootsi pulm]]", [[1921]]; "[[Argipäev]]", [[1924]]; "[[Sügis (Luts)|Sügis]]", [[1938]], II osa [[1988]]. Sarja tegevus toimub [[Paunvere]] alevikus, mis sarnaneb paljuski Lutsule tuttava [[Palamuse]]ga. Korduvaist tegelastest on tuntuimad ja populaarseimad need, kes on juhatatud sisse juba "[[Kevade]]s": [[Joosep Toots]], [[Arno Tali]], [[Raja Teele]], [[Jorh Aadniel Kiir]], [[Tõnisson (Luts)|Tõnisson]], aga samuti kohaliku kiriku kellamees [[Lible]] ja köster [[Julk-Jüri]] ning kooliõpetaja [[õpetaja Laur|Laur]] on saanud rahvuslikeks arhetüüpideks, nende järgi on nimetatud preemiaid ja institutsioone. Tootsi-lugude sari on sulandunud ühte neist tehtud filmidega: "[[Kevade (film)|Kevade]]" (1970), "[[Suvi (film)|Suvi]]" (1976), "[[Sügis (film)|Sügis]]" (1991). ===="Kevade"==== {{vaata|Kevade}} Ehkki "Kevade" kirjutamist alustas Luts juba 1907. aastal, jõudis esimesena tema teostest laia publiku ette hoopis [[Vanemuine (teater)|Vanemuise]] teatris lavastatud näidend "Paunvere". 1911. aastal valminud "Kevade" avaldamine ei läinud kergelt: neli kirjastust, sealhulgas [[Noor-Eesti Kirjastus]] ja [[Postimees]], lükkasid "Kevade" tagasi. Luts lasi teose esimese osa trükkida 1912. aastal omal kulul Postimehe trükikojas 2100 eksemplaris. Ehkki esimesed arvustused [[Anton Jürgenstein]]i ja [[A. H. Tammsaare]] sulest olid tagasihoidlikud, muutus raamat lugejate seas üha populaarsemaks. Oma osa oli menus ka asjaolul, et Oskari noorem vend, hilisem filmimees [[Theodor Luts]] töötas sellal Postimehe raamatuäris müüjana ning soovitas raamatut lugejaile. Nii osteti "Kevade" esimest osa 1912. aasta jõululaupäeval Postimehe poest 200 eksemplari. Samal aastal määras [[Eesti Kirjanduse Selts]]i auhinnakomisjon Lutsule "Kevade" eest ergutusauhinnaks 50 rubla. Teise osa avaldas 1913. aastal juba Noor-Eesti Kirjastus, nii nagu ka enamiku Lutsu hilisemaid töid.<ref name="Eerik Teder" /> Ehkki Luts ei pidanud oma koolimälestusi kirjutades nende lugejatena silmas lapsi, võitis "Kevade" juba 1920.–1930. aastatel noorte lugejate tähelepanu. Tänini seisab see kooli kohustusliku kirjanduse nimekirjas, kus sellega tegeldakse juba neljandas klassis.<ref name="Rapid development" /> Raamatu muudavad ajatuks selle värvikad karakterid, rahvalik huumor ja elav tegevustik, mille varjus kirjeldab autor leebelt inimhinge sügavaid tundeid. Seepärast võimaldab "Kevade" üha uusi tõlgendusi ja käsitlusi, eriti seoses teiste kunstivormidega. Korduvalt on teost seatud lavalaudadele:<ref name="Rapid development" /> 1937. aastal lavastas seda esmakordselt [[Andres Särev]]<ref name="Raimu Hanson" /> sõjajärgseil aastail [[Voldemar Panso]] jt.<ref name="Eerik Teder" /> Lutsu enda näidend "Tootsi lood" valmis 1929 ja lavastati Pärnu "Endlas" 1936. Esmakordselt kaaluti "Kevadest" filmi tegemist juba 1926.–1927. aastal, mil Oskar Luts kirjutas oma venna Theodor Lutsu filmikompanii Estonia-Film tarbeks isegi stsenaariumi ("Joosep Toots"). Tookord filmist siiski asja ei saanud,<ref name="Raimu Hanson" /> "Kevade" ainetel valmis [[Kevade (film)|samanimeline film]] alles 1970. aastal režissöör [[Arvo Kruusement|Arvo Kruusemendi]] käe all. See kuulub koos sama režissööri tehtud järgedega nüüdseks vankumatult Eesti kinoklassikasse, mitme põlvkonna jaoks seostuvad Lutsu tegelaskujud just toonaste näitlejatega (nt Toots – [[Aare Laanemets]], Tõnisson – [[Ain Lutsepp]], Lible – [[Kaljo Kiisk]]).<ref name="Rapid development" /> "Kevade" lavastamisest kõneles 1984. aasta muusikaline mängufilm "[[Kevad südames]]" (peaosas noor kontratenor [[Toomas Uibo]]).<ref name="yFruV" /> "Kevade" põhjal on loodud ka ballett.<ref name="Rapid development" /> "Kevade" on ilmunud 21 trükis ja tõlgitud 13 keelde.<ref name="zsVbZ" /> ===="Uusi pildikesi "Kevadest""==== Neli täiendavat juttu "Kevadele", ilmunud Postimehes aastail 1942–1943, raamatuna alles 1995. Kuigi tegevusaja järgnevuses "Kevade" ja "Suve" vahel, valmis Lutsul viimasena kõigist Tootsi-lugudest. ===="Suvi"==== {{vaata|Suvi (Luts)}} "Kevade" lugejamenu ajel jätkas Luts samadest tegelastest kirjutamist. 1918. aastal ilmus "Suve" esimene osa, 1919. aastal teine. Tegevustik neis toimub 6–7 aastat "Kevade" lõpust hiljem, ajaloolises plaanis millalgi enne Vabadussõda. Tuttavad tegelased on jõudnud mehelemineku- või naisevõtuikka. Teose keskmes on [[Joosep Toots]], kes on töötanud Venemaal mõisavalitsejana, saabub sealt tagasi kodutallu Ülesoole ning hakkab mahajäänud talu üles ehitama. Toots konkureerib endise kooliõe [[Raja Teele]] sümpaatia pärast rätsep [[Jorh Aadniel Kiir|Jorh Adniel Kiirega]]. Teele nõudmisel on Kiir valmis isegi senisest elukutsest loobuma ja põllumeheks hakkama. Asjast ei tule aga midagi välja ning pärast vastastikuseid vingerpusse jääb peale ikkagi Toots. "Suve" ja "Tootsi pulma" põhjal valmis 1976. aastal [[Arvo Kruusement|Arvo Kruusemendi]] film, mis kannab samuti pealkirja "[[Suvi (film)|Suvi]]". ===="Tootsi pulm"==== {{vaata|Tootsi pulm}} Nagu pealkirigi ütleb, keskendub raamat [[Joosep Toots]]i ja [[Raja Teele]] pulmale. ===="Argipäev"==== {{vaata|Argipäev (Luts)}} "Argipäevas" (algse pealkirjaga "Äripäev") on fookus [[Jorh Aadniel Kiir|Kiirel]], kes on endiselt vallaline mees ning peab langetama valiku kahe ootamatult [[Paunvere|Paunverre]] saabunud õmbleja [[Juuli Kiir|Juuli]] ja Maali vahel. [[Jorh Aadniel Kiir|Kiir]] abiellub Juuliga, ent viskab silma ka Maalile. Ühtaegu kirjeldab teos [[Raja Teele]] ja [[Joosep Toots]]i abieluprobleeme, mis viivad ajutise lahkukolimiseni. ===="Sügis"==== {{vaata|Sügis (Luts)}} "Sügise" esimene osa avaldati juba 1938. aastal, teine osa ilmus ent raamatuna alles 50 aastat hiljem, 1988. Aasta varem, Lutsu juubeliks ilmus “Sügis 2” ajakirjas Looming 1/87. Osa sellest avaldas Luts küll juba [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]] aegsetes ajalehtedes järjejutuna. Raamat käsitleb tegelaste keskiga [[Vabadussõda|Vabadussõja]]-järgsetel aastatel. Peamine süžeeliin keskendub rätsepmeister [[Jorh Aadniel Kiir|Kiire]] suhetele õmblejannade [[Juuli Kiir|Juuli]] ja [[Maali]]ga ning tema talupidamispüüdlustele. "Sügise" põhjal tehtud [[Sügis (film)|samanimeline film]] (1991) jäi ka Arvo Kruusemendi filmisarjas viimaseks. ===="Talve"==== {{vaata|Talve}} Juba 1939. aasta 10. märtsi [[Uudisleht|Uudislehes]] lubas Luts lugejaile lasta samal aastal välja kaks raamatut, üks neist pidi olema sarja viimane osa "Talve". Raamat siiski ei ilmunud. 1994. aastal avaldas Tartu kirjastus Ilmamaa Oskar Lutsu pealkirjaga "Talve", mille väidetavalt oli käsikirjast ümber kirjutanud kirjandushuviline [[Arnold Felix Karu]]. Raamatu autorsuse ümber puhkes ajakirjanduses diskussioon. Kirjanduskriitik [[Maie Kalda]] hinnangul oli avaldatud teose 228 lehekülje pikkusest tekstist puhast Lutsu 4, moonutatud, ehkki võimalikku Lutsu 115, [[Arnold Felix Karu|Arnold Karu]] otsest omaloomingut 94 ning raskesti määratletavat materjali 15 lehekülge.<ref name="Signe Pärt" /> 2019. aastal valmis teose põhjal film "Talve", mille lavastas [[Ergo Kuld]]. ===Näidendid=== Menukaks osutusid Lutsu realistlikud lühikomöödiad ("[[Paunvere]]", "[[Kapsapea]]", "Ärimehed"), mis ilmusid kõik 1913. aastal. Vahelduv edu saatis tema romantilis-sümbolistlikke draamasid ("Laul õnnest", 1913; dramaatilised visandid "Sinihallik" ja "Sootuluke", 1919). Oma esimeses näidendis "Paunvere" kirjeldas Luts 1910. aastal valminud Palamuse seltsimaja ehitust.<ref name="UsvXk" /> Lutsu populaarseim ja tuntuim draamateos on kahtlemata "[[Kapsapea]]", mida kirjandusloolane [[Ants Järv]] iseloomustab nii: "... "Kapsapää" (1912) on eesti näitekirjanduse parim ühevaatuseline komöödia."<ref name="EKL150" /> ===Jutustused=== Emotsionaalselt tihe on traagilise elutundega, sümbolistlike sugemetega proosa ("Kirjutatud on ...", 1914, hilisemais trükkides "[[Soo (raamat)|Soo]]"; "Kirjad Maariale", 1919; "Karavaan", 1920). Lutsu [[proosa]]loomes leidub ka sentimentaal-[[Naturalism|naturalistlikku]] linnaainest: süžee ja tüübistik on lähedased nõtke psüühikakujutusega jutustustes noorukeist ("Andrese elukäik", [[1923]]; "Õpilane Valter", [[1927]]; "Väino Lehtmetsa noorpõlv", [[1935]]), melodramaatika ühendab Lutsu [[moraal]]i- ja [[karskus]]eteemalisi jutustusi ("Iiling", 1924; "Olga Nukrus", [[1926]]; "Udu", [[1928]]; "Pankrot", [[1929]]) ning tragikoomika ja [[grotesk]] agulielust kõnelevaid jutustusi ("[[Tagahoovis]]", [[1933]]; "Vaikne nurgake", [[1934]]). ===Mälestused=== Oskar Luts avaldas [[1930]]–[[1941]] ka "Mälestuste" sarja, milles oli kokku 13 köidet (sh "Vanad teerajad" 1930, "Talvised teed" ning "Läbi tuule ja vee" [[1931]], "Vaadeldes rändavaid pilvi", [[1932]]). Parimaiks neist peetakse viit esimest köidet, mis käsitlevad huumori ja nostalgiaga tema lapsepõlve ja kooliaastaid.<ref name="estinst" /> Lutsu mälestused elasid üle uue populaarsuslaine 1980. aastatel, mil neist hakkasid ilmuma kordustrükid: "Mälestusi" 1982, "Vaadeldes rändavaid pilvi" 1984 jt. 2010. aastal ilmusid "Eesti mälu" raamatusarjas uuesti "Ladina köök. Mälestusi VI" (1934) ja "Kuningakübar. MälestusiVII" (1935). Esimene neist kajastab aastaid 1902–1905 Tartus, teine aga sõjaväeteenistuse ajal Peterburis farmatseudina töötamist aastatel 1909–1911. <ref>{{Raamatuviide|autor=Oskar Luts|pealkiri=Ladina köök. Kuningakübar|aasta=2010|koht=|kirjastus=Eesti Päevalehe AS|lehekülg=}}</ref> ===Vested, lastekirjandus, tõlked=== Lutsu sulest ilmus rohkesti [[följeton]]e ja [[veste]]id (kogud "Kirjamapp", 1924; "Vana kübar", [[1927]]; ja "Kuidas elate?", 1930), lastenäidendeid ("Ülemiste vanake", 1919) ja -jutte ("[[Nukitsamees]]" ja "Inderlin", mõlemad 1920), pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] jutustuse "Jüri Pügal" ([[1945]]), följetone ja tõlkeid [[vene keel]]est. Üks Lutsu esimesi tõlkeid oli [[Nikolai Gogol]]i "[[Revident (Gogol)|Revident]]" pealkirjaga "Rewisor" 1916. aastal (kaastõlkija [[Ants Simm]]); pärast sõda tõlkis ta muuhulgas [[Aleksander Kuprini]] teoseid.<ref name="Kg8Ec" /> Samas avaldas Luts ka jutustusi ja näidendeid. Jutustuste seast tõuseb esile linna [[agul]]ielu kujutav tsükkel: "Andrese elukäik" (1923), "Õpilane Valter" (1927), "Pankrot" (1927), "Udu" (1928), "[[Tagahoovis]]" (1933) ja "Vaikne nurgake" (1934). Heino Puhvel kirjeldab neid kui jutustusi "vaeste ja positsioonita inimeste eluraskustest, neis domineerib pessimistlik põhiheli, sagedane on peategelaste saatuse nurjumine, eluraskustele allajäämine või moraalne nüristumine. Lutsu huumor on neis jutustustes muutnud nukraks ja omandab ainult harva rõõmsa varjundi."<ref name="Puhvel145" /> Näidendeist menukaim on "[[Kapsapea]]" (1913), mida on korduvalt lavastatud, samuti on selle ainetel valminud [[Kapsapea (multifilm)|samanimeline multifilm]]. Populaarsed olid Lutsu [[följeton]]id, mille tegelastest tuntuim on [[Karl Martin Uhhuu]]. Lastejuttudest populaarseim aga "[[Nukitsamees]]", millest valmis [[Nukitsamees (film)|samanimeline film]] [[1981]]. aastal režissöör [[Helle Karis]]e käe all. [[Pilt:Riia 38, Tartu 1.JPG|pisi|Maja [[Tammelinn]]as [[Tartu]]s, kus aastail 1936–1953 elas Oskar Luts. 1964. aastast asub seal [[Oskar Lutsu majamuuseum]]]] ==Mõju Eesti kultuuris== Oskar Lutsu teosed on mõjutanud ka eesti keelepruuki. Arvukalt on tsiteeritud ja parodeeritud "Kevade" alguslauset: "Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud." Levinud on nii teisedki Lutsu tegelaste repliigid – "Mis kinni ei jää, saab kinni löödud!" – "Oleks ma teadnud, et sa tuled, ma oleks kodust ära läinud." – "Mis sul seal kodus on?" "Lilled. Heinamaa. Päikesepaiste." – kui ka fraasid nagu "[[Damaskuse teras|tamasseri raud]]" ja "Lible tegi, Lible tegi!". Suuresti teatakse neid siiski filmide järgi. ===Mati Undi Lutsu-lavastused=== Lutsu teoste põhjal on sündinud terve rida raamatuid, näidendeid ja filme, nende sündmustikule ja tegelastele on Eesti kultuuris ohtralt viiteid. Nende kõrval on loodud Lutsu-mõjulisi teoseid ka laiemalt kui ühe tema teose tõlgendamise piires. Selliste hulka kuuluvad [[Mati Unt|Mati Undi]] lavastused "Täna õhtul kell kuus viskame lutsu" ([[Eesti Draamateater]], 1998; avaldatud kogumikus "Huntluts"), "Kapsapea ja Kalevi kojutulek" ([[Tallinna Linnateater|Eesti NSV Riiklik Noorsooteater]], 1983), "Raha!" (aluseks lühinäidendid "Pärijad" ja "Onu paremad päevad") ning "Inimesed saunalaval" ([[Von Krahli Teater]], 1999; samuti kogumikus "Huntluts"). Neist viimase ainetel omakorda on [[Andres Maimik]] teinud samanimelise filmi.<ref name="eoWir" /><ref name="kdi9C" /> "Need teosed on nn Vooremaa eksistentsialism – katse näha inimolu [[sisyphos]]likku kulgu [[vooremaa]]laste, eeskätt Oskar Lutsu tegelaste, aga ka iseenda kaudu," on Undi Lutsu-lavastusi iseloomustanud kriitik [[Kalev Kesküla]]. "Unt tajus Lutsu kosmoses olemise põhja ja see põhi oli temale – kah vooremaalasele – tuttav. /---/ Nii et olles maailmamees, on Unt paratamatult ka vooremaalane ning oma Lutsu ja Tammsaare lavastamise hulluses ka rahvuskirjanik. Luts ja Tammsaare on minu rahvuse asi, on ta öelnud. Ja et neil on Lutsuga ühine saladus – rahvus."<ref name="sDIEn" /> Lutsu 125. sünniaastapäeva tähistas Vanemuise teater Undi "Täna õhta kell kuus viskame Lutsu" uuslavastusega "Huntlutsu", mille lavastas [[Ingo Normet]].<ref name="1IjrW" /> "Kiire ja Tootsi aastakümnetepikkune võitlus ja võistlus küll maa, küll naise, küll tõe ja õiguse eest, tunneb eesti kirjanduses vaid ühte vastet – [[Andres Paas|Andrese]] ja [[Oru Pearu|Pearu]] maadejagamist," võrdles [[Ingo Normet]] Lutsu ja [[A. H. Tammsaare|Tammsaaret]]. "Unt on kirjutanud: "Tammsaare ja Luts põle mitte ilmaasjata meie tähtsaimad kirjanikud. Miskit väga salajast peitub neis." Ja Mati Undis ka."<ref name="06Z1L" /> == Mälestuse jäädvustamine == [[Pilt:Lutsu sammas Tartus apr 2010.jpg|pisi|[[Oskar Lutsu ausammas|Oskar Lutsu mälestussammas Tartus]]]] * Oskar Lutsule on püstitatud mälestusmärke, neist esimene 1954. aastal [[Oskar Lutsu hauamonument|hauamonumendina]] (autorid [[Martin Saks]] ja [[Endel Taniloo]]). 1987. aastal püstitati talle Tartusse [[Emajõgi|Emajõe]]-äärsesse [[Vabaduse puiestik]]ku [[Oskar Lutsu ausammas|mälestussammas]] (autor [[Aulin Rimm]], arhitekt [[Allan Murdmaa]]). Tema järgi on nimetatud [[Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium]], [[Tartu Linnaraamatukogu|Tartu Oskar Lutsu nimeline Linnaraamatukogu]] (1987. aastast, varem Nikolai Gogoli nimeline) ja [[Oskar Lutsu tänav (Palamuse)|Oskar Lutsu tänav]] Palamusel. Aastail 1958–1987 kandis (Oskar) Lutsu tänava nime Tartus ka varasem ja hilisem [[Näituse tänav (Tartu)|Näituse tänav]]. * 1964. aastast tegutseb Tartus Lutsu 1936. aastal ehitatud majas Riia tänaval [[Oskar Lutsu majamuuseum]], [[1987]], aastast aga [[Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum|O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum]] [[Palamuse]]l. * 1987. aastast antakse Palamusel välja [[Oskar Lutsu huumoripreemia]]t. Selle esimene laureaat oli [[Priit Aimla]]. * Korduvalt on toimunud Oskar Lutsule pühendatud [[kirjandusteadus]]likke konverentse, näiteks 1977. aastal tema 90. ja 2012. aastal 125. sünniaastapäeva puhul. * 7. jaanuaril 2012 tähistas [[Google]] oma eestikeelsel veebilehel Oskar Lutsu 125. sünniaastapäeva "Kevade"-teemalise [[Google'i logo|Google'i erilogoga]].<ref name="CHmih" /> == Tunnustus == * [[1941]] [[personaalpension]]är * [[1945]] [[Eesti NSV rahvakirjanik]] * [[1946]] [[Tööpunalipu orden]] == Vaata ka == * [[Oskar Lutsu teoste loend]] ==Viited== {{viited|1=2|allikad= <ref name="2PDY0">[http://www.estonica.org/en/Culture/Literature/Seeking_the_contours_of_a_%E2%80%98truly%E2%80%99_Estonian_literature/ "Seeking the contours of a ‘truly’ Estonian literature"], 2002–09 (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="Puhvel144">Heino Puhvel "Oskar Luts (1887–1953)" Rmt: "Eesti kirjandus X klassile" Tallinn: Valgus, 1983, lk 144</ref> <ref name="estinst">[http://old.estinst.ee/historic/literary/autumn98/07luts.htm Oskar Luts]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} [[Eesti Instituut|Eesti Instituudi]] kodulehel (inglise keeles) (vaadatud 8. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="Puhvel145">Heino Puhvel "Oskar Luts (1887–1953)" Rmt: "Eesti kirjandus X klassile" Tallinn: Valgus, 1983, lk 145</ref> <ref name="Eesti kirjanduslugu">[[Epp Annus]], [[Luule Epner]], [[Ants Järv]], [[Sirje Olesk]], [[Ele Süvalep]], [[Mart Velsker]] "Eesti kirjanduslugu" Tallinn: Koolibri, 2001</ref> <ref name="Signe Pärt">Signe Pärt [https://static-pdf.aripaev.ee/a0FeQs80CE0GV47ZftTPpM6CZ8M.pdf "Oskar viskas Lutsu"] Äripäeva lisa "Visoon", lk 42, 30.11.2004 (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="E1vAY">[http://www.tartu.ee/?page_id=1443&lang_id=1&menu_id=6&lotus_url=http://info.raad.tartu.ee/muinsus.nsf/0/46E8FC8B44060AA4422568D200382CC5 Oskar Lutsu (1887–1953) haud] (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="nUgMe">[https://web.archive.org/web/20160324143424/http://www.kirjanikemuuseumid.ee/kirjanik/oskar_luts Oskar Luts] kirjanikemuuseumid.ee</ref> <ref name="Lõhmus">[[Alo Lõhmus]]. [http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/oskar-lutsu-jareltulijad-on-truud-apteegiteadusele-ning-kirjandusele?id=63668830 "Oskar Lutsu järeltulijad on truud apteegiteadusele ning kirjandusele."] ''[[Maaleht]]'' 22. detsember 2011.3.</ref> <ref name="Kull">Aivar Kull. [http://www.postimees.ee/1431693/georg-lutsu-nahtamatu-elulugu "Georg Lutsu nähtamatu elulugu."] ''[[Postimees]]'' 3. september 2004.</ref> <ref name="Roos">[[Jaan Roos]] [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=646 "O. Lutsu varasem kirjanduslik toodang"] [[Eesti Kirjandus]], nr 1, [[1937]] (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="Eerik Teder">Eerik Teder [http://www.eesti.ca/printarticle.php?id=3320 "Oskar Lutsu "Kevade" sai 90-aastaseks"], 7. jaanuar 2003 (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="Rapid development">Krista Kumberg [http://www.estonica.org/en/Estonian_children%E2%80%99s_literature/Rapid_development_of_children%E2%80%99s_literature/ "Rapid development of children's literature"] Estonica, 2006–2009 (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="Raimu Hanson">Raimu Hanson, [http://www.tartupostimees.ee/693768/oskar-lutsu-kuulus-lause-kadus-kui-tina-tuhka/ "Oskar Lutsu kuulus lause kadus kui tina tuhka"] Postimees, 06.01.2012 (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="yFruV">[http://www.imdb.com/title/tt0475633/plotsummary "Kevad südames"] IMDB-s (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="zsVbZ">[http://www.luts.ee/lugemissoovitus/index.php?option=com_content&view=article&id=231%3Aoskar-luts-looming&catid=51%3Avirtuaalnaeitused&Itemid=120 "oskar luts. looming"] Tartu Linnaraamatukogu kirjandusveeb (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="UsvXk">[http://www.palmuseum.ee/index.php/page_id/5 "Tutvustus"] Palamuse O. Lutsu Kihelkonnamuuseum (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="EKL150">Ants Järv "Näitekirjandus. Kutselise teatri rajamine" – Rmt: [[Epp Annus]], [[Luule Epner]], [[Ants Järv]], [[Sirje Olesk]], [[Ele Süvalep]], [[Mart Velsker]] "Eesti kirjanduslugu" Tallinn: Koolibri, 2001</ref> <ref name="Kg8Ec">[http://tartu.ester.ee/record=b1535668~S1*est Elektronkataloog ESTER] (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="eoWir">[https://archive.today/20120903235909/http://www.lavastajateliit.ee/liige.php?member=22 "Mati Unt"] Eesti Lavastajate Liidu kodulehel (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="kdi9C">Margus Kasterpalu [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?/99/10/16/kultuur.htmXteine "Lutsuviskamine ja higistamine saunalaval"]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Postimees, 16. oktoober 1999 (intervjuu Mati Undiga) (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="sDIEn">Kalev Kesküla [http://www.vanemuine.ee/vooremaa-eksistentsialist "Vooremaa ­eksistentsialist"]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Eesti Ekspress, 30. august 2007 (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="1IjrW">[https://web.archive.org/web/20120117223735/http://www.vanemuine.ee/vanemuine-tahistab-oskar-lutsu-sunniaastapaeva-huntlutsu-etendusega "Vanemuine tähistab Oskar Lutsu sünniaastapäeva "Huntlutsu" etendusega"] Vanemuise pressiteade, 5. jaanuar 2012 (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="06Z1L">[http://www.vanemuine.ee/huntluts "Huntluts"] Vanemuise kodulehel (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="CHmih">[http://www.google.com/doodles/oskar-luts-125th-birthday Oskar Luts' 125th Birthday] Google Doodles</ref> }} == Kirjandus == * Võrgubibliograafia: [[Ene Seppa]], [http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/30652/seppa_ene_2013.pdf?sequence=1&isAllowed=y "Oskar Lutsu bibliograafia" (PDF-failina; ei sisalda filmide ja teatriga seotud materjali; lisatud veebiväljaannete lingid)]. [[Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia]] lõputöö, [[Viljandi]] [[2013]], 206 lk * [[Oskar Urgart]], [[Paul Viiding]], [[Karl August Hindrey]], "Oskar Luts: kirjutisi ta 50. sünnipäeva puhul" Tartu: [[Eesti Kirjanikkude Liit]], 1937 * "Mälestusi Oskar Lutsust" Koostanud [[Meelik Kahu]] ja [[Eerik Teder]]. [[Tallinn]]: [[Eesti Raamat]], [[1966]], 468 lk *[[Juhan Karma]], [[Eerik Teder]] "Palamuse ja Oskar Luts" Tallinn: [[Eesti Raamat]], 1968 (kordustrükid 1970 ja 1975) * "Oskar Luts ja teater" Koostanud [[Heivi Pullerits]]. Tallinn: [[Eesti NSV Kultuuriministeerium]], 1969 * "Oskar Luts". Kirjandusnimestik ning elu ja loomingu ülevaade. Koostanud [[Külliki Tohver]], Tallinn, [[1986]], 144 lk * [[Külliki Kuusk]], [[Liivi Rosenvald]] "Tartu kirjanik Oskar Luts" [[Tartu]]: [[Oskar Lutsu majamuuseum]], [[2005]], 32 lk; ISBN 9949108306 * [[Aivar Kull]] "Oskar Luts. Pildikesi kirjanikupõlvest" Sari [[Eesti kirjanikke]], Tartu: [[Ilmamaa]], [[2007]], 488 lk; ISBN 9789985772010; teine, parandatud trükk samal aastal, ISBN 9789985772508 == Välislingid == {{vikitsitaadid}} {{Commonskat}} * [http://cyclowiki.org/wiki/Оскар_Лутс Oskar Luts] Cyclowikis (vene keeles) * Aivar Kull [http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=58&table=Persons "Oskar Luts (1886–1953)"] Kirjandusmuuseumi kultuuriloolises veebis "Kreutzwaldi sajand" * [[Karl Mihkla]] [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=640 "Oskar Lutsu elust ja loomingust"] [[Eesti Kirjandus]], nr 1, [[1937]] * [[Jaan Roos]] [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=646 "O. Lutsu varasem kirjanduslik toodang"] [[Eesti Kirjandus]], nr 1, [[1937]] * [http://www.luts.ee/lugemissoovitus/index.php?option=com_content&view=article&id=229%3Aoskar-luts-elulugu&catid=51%3Avirtuaalnaeitused&Itemid=120 Oskar Lutsu elulugu] * [http://linnamuuseum.tartu.ee/?m=5 Oskar Lutsu majamuuseum Tartus] * [http://www.palmuseum.ee/ Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum] * Video: telelavastus, Oskar Lutsu "Soo", 1992,[http://arhiiv.err.ee/vaata/soo-1 1. osa]; [http://arhiiv.err.ee/vaata/soo-2 2. osa] ERR arhiiv, instseneerinud [[Priit Pedajas]], lavastaja [[Ain Prosa]] * [http://filmi.arhiiv.ee/audio/434_luts_kevade.mp3 O. Luts loeb Kevadet] * [http://arhiiv.err.ee/vaata/eestimaa-kuulsad-inimesed-luts Знаменитые люди Эстонии (Оскар Лутс), 24. 11. 2009] ETV arhiiv (vene ja osalt eesti keeles, 15 minutit) * [http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=58&page_start=2&table=Persons 147 fotot Kirjandusmuuseum] Kirjandusmuuseum * [[Ilmar Reiman]] [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=26 "Oskar Luts"] Eesti Kirjandus, 1927, nr 6 ja 7 (loetav Kirjandusarhiivi aadressil) * [[Aivar Kull]] [http://archive.is/HKENr "Kaks suurt tartlast: Luts ja Jürgenstein"] Tartu Postimees, 30. märts 1998 * Aivar Kull [http://www.sirp.ee/archive/1999/09.04.99/Kirjand/kirjand1-4.html "Oskar Luts ja kõmuajakirjandus"] Sirp, 9. aprill 1999 * Aivar Kull [http://www.sirp.ee/archive/2000/28.04.00/Kirjand/kirjand1-6.html "Oskar Luts ja nõukogude tsensuur"] Sirp, 28. aprill 2000 * [[Jaan Undusk]] [http://www.epl.ee/artikkel/460292 Eesti lugu: Oskar Luts "Vaikne nurgake"] Eesti Päevaleht, 27. veebruar 2009 * Jaan Undusk [http://www.epl.ee/artikkel/582467 Eesti Mälu: Oskar Luts "Ladina köök", "Kuningakübar"] Eesti Päevaleht, 27. august 2010 * {{ISIK|1956}} * [http://www.filmi.arhiiv.ee/fis/index.php?act=search_detail&a_id=2346&isik=&autor=&esitaja=&string=&pealk=&mark=&mod=3&lang=et&nocache=1368794914 Kirjanik O. Luts 50 aastane (alates 04:48)] * [http://www.filmi.arhiiv.ee/fis/index.php?act=search_detail&a_id=2484&isik=&autor=&esitaja=&string=&pealk=&mark=&mod=3&lang=et&nocache=1368795753 Kirjanik O. Luts oma kodukohas Palamusel] * [http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=29812 Ohvitseride andmekogu] {{B-klassi artikkel}} {{JÄRJESTA:Luts, Oskar}} [[Kategooria:Oskar Luts| ]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti farmatseudid]] [[Kategooria:Eesti humoristid]] [[Kategooria:Eesti majaomanikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli Raamatukogu koosseis]] [[Kategooria:Tartu inimesed]] [[Kategooria:Korporatsioon Fraternitas Liviensise liikmed]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Eesti NSV rahvakirjanikud]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Pauluse kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1887]] [[Kategooria:Surnud 1953]] [[Kategooria:B-klassi artiklid]] gdy0wa0fsdcrlte9d589sem0zowk8jj Tselluloos 0 15253 6168766 6166941 2022-07-27T15:06:27Z Nimelik 60716 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Cellulose Sessel.svg|pisi|Tselluloosi [[molekul]]i struktuur: näha on kaks [[elementaarlüli]]]] [[Pilt:Cellulose strand.svg|pisi|Molekulisisesed ja molekulidevahelised [[vesinikside]]med (punktiiriga) tselluloosi struktuuris. Need annavad tselloloosile mehaanilise tugevuse, kusjuures säilib elastsus]] '''Tselluloos''' on looduslik [[kiudaine]] taimede [[rakukest]]ades esinev hargnemata ahelaga [[polüsahhariid]] (süsivesik), mis koosneb [[glükoos]]imolekulidest, täpsemalt [[glükoos|&beta;-D-glükopüranoosi]] monomeeridest. Mõistet "tselluloos" kasutatakse nii looduses taimede rakukestades esineva tselluloosi kui ka tööstuslikult taimsest materjalist (põhiliselt puidust) eraldatud tselluloosi kohta. Tselluloosi ehitust kirjeldab [[keemiline valem|valem]] ([[Süsinik|C]]<sub>6</sub>[[Vesinik|H]]<sub>10</sub>[[Hapnik|O]]<sub>5</sub>)<sub>n</sub>, kus n ([[elementaarlüli]]de arv) on 7000 – 15 000. Tselluloos on kristalne, tugev ja raskesti [[hüdrolüüs]]itav [[glükoos]]i [[homopolümeer]]. ==Looduses== Taimedele annab põhiliselt tugevuse rakukestade ehitusmaterjaliks olev tselluloos, mille struktuur on suhteliselt jäik. Tselluloos on kõige levinum orgaaniline aine Maal, moodustades keskmiselt 33% taimsest materjalist. Vähemal määral leidub seda kõigi seente ja bakterite rakukestades. Tselluloosi sisaldus [[puuvill]]as on 90%, [[puit|puidus]] 40–50%, [[kanep]]is 75%, õlgedes ja pilliroovartes umbes 36%. Tselluloos kui tööstuslikult toodetav tehniline [[kiudaine]] (85–95% tselluloosi) saadakse taimedest; puit on [[tselluloosi- ja paberitööstus]]e lähtematerjal.<ref>[http://www.kk.ttu.ee/puit/Puittoodete_tehnoloogia/Tselluloosi_tehnoloogia.pdf ."Tselluloosi tehnoloogia"]</ref> Inimesed ja paljud loomad ei ole võimelised tselluloosi seedima, kuna neil puudub vajalik [[ensüüm]], mis tselluloosi molekuli lagundaks. Kuna tselluloos, samuti [[kitiin]] on ensüümide jaoks raskesti lagundatavad nimetatakse neid ka tõrksateks polüsahhariidideks. Kuid näiteks [[termiit]]ide ja [[mäletsejad|mäletsejate]] seedetraktis olevad [[bakter]]id toodavad selleks vajalikke ensüüme. Looduslikult, [[evolutsioon]]is pole tselluloosi lagundamiseks tekkinud ühte niiöelda superensüümi, mis saaks iseseisvalt tselluloosi lagundamisega hakkama. Evolutsioonis on valitud teine tee, kus tõrksate polüsahhariidide lagundamiseks kasutatakse erinevate ensüümide koostoimet ehk [[sünergia]]t. Selline sünergia on endo- ja eksotüüpi ensüümide vahel, samuti on sünergism näiteks lignotselluloosi puhul tselluloosil, hemitselluloosil ja ligniinil aktiivsete ensüümide vahel. Tselluloos koos teiste taimsete orgaaniliste ainetega ([[hemitselluloos]], [[ligniin]] jt) on oluline taastuv loodusressurss. Üks osa sellest ressursist läheb looduse [[aineringe]]sse [[lagundajad|lagundajate]] osalusel. [[Süsinikuringe]] säilimiseks vajalik tselluloosi [[lagunemisreaktsioon|lagunemine]] toimub spetsiifiliste [[seened| seente]] ja bakterite elutegevuse tulemusena, seda põhjustavad [[ensüüm]]id, mida nimetatakse [[tsellulaas]]ideks ja mis [[hüdrolüüs]]ivad tselluloosi [[glükoos]]ini. Teine osa kasutatakse [[energia]]allikana, ehk põletatakse [[kütus]]ena. Kolmas, väiksem osa kasutatakse [[keemiatööstus]]e lähtematerjalina. ==Keemilised omadused== [[Pilt:Nitrocellulose burning on hand.jpg|pisi|Tselluloosi lämmastikhappeestrid on tuntud [[nitrotselluloosid]]ena, mis on kergestisüttivad ja plahvatuslikult põlevad ained]] Tselluloos on vees lahustumatu hargnemata struktuuriga [[polüsahhariid]]. Täpsemalt, rohkem kui kuuest glükoosiühikust koosnevad tselluloosiahela osad on vees lahustumatud. [[Vesinikside]]mete kaudu on tselluloosi molekulid liitunud kimpudeks, mis annab struktuurile täiendava tugevuse. Sellel ei ole [[sulamistemperatuur]]i, üle 300&nbsp;°C laguneb. Tselluloosi makromolekul hüdrolüüsub kontsentreeritud [[tugevad happed|mineraalhapetes]], kuid [[leelis]]te suhtes on püsiv. See on perspektiivne taastuv algmaterjal [[keemiatööstus]]ele, mida arendatakse kahes põhisuunas: *tselluloosi [[polümeer]]sete [[molekul]]ide destruktsioon [[glükoos]]iks. Tselluloos [[hüdrolüüs]]ub [[väävelhape|väävelhappe]] juuresolekul ja moodustab [[glükoos]]i. Sellel reaktsioonil põhineb tselluloosi kasutamine lähteainena tööstusliku glükoosi ja [[etanool|piirituse]] tootmisel. [[Lignotselluloos]] on perspektiivne lähtematerjal [[bioetanool]]i või [[biobutanool]]i tootmiseks, kuid senised eeltöötlus- ja [[fermentatsioon]]itehnoloogiad vajavad täiustamist. *tselluloosi polümeersete molekulide [[derivatiseerimine]]. Tselluloosi ahelates esinevad [[hüdroksüülrühm]]ad (–OH) saab osaliselt või täielikult (loetakse asendusi ühe [[elementaarlüli]] kohta) asendada ja saadakse uute omadustega [[derivaat|derivaadid]], põhiliselt tselluloosi [[estrid]] ja tselluloosi [[eetrid]]. Näiteks [[atsetüültselluloos]] ja [[triatsetüültselluloos]], [[nitrotselluloos]], metüül- ja etüültselluloos jpt. Erinevalt [[tärklis]]est reageerib tselluloos tugevate hapetega (näiteks [[lämmastikhape|lämmastikhappega]]) ja moodustab [[nitrotselluloosid|mono-, di-, trinitrotselluloosi]]. Neist viimase, mis on tuntud [[lõhkeaine]], valmistamisel kasutatakse puuvilla (90% tselluloos). ==Tselluloosi tehnoloogia== [[Pilt:Kehra tselluloositehas talvel.JPG|pisi|Kehra tselluloositehas talvel]] {{Main|Tselluloosi- ja paberitööstus}} Tselluloos kui tehniline [[kiudaine]] saadakse [[tselluloosi- ja paberitööstus]]tes [[puit|puidust]]. *Puidu eeltöötlus: koorimine, laastu valmistamine *Keet: sulfaatkeet või sulfitkeet või leeliskeet *Tselluloosi järeltöötlus: pesemine, sorteerimine, pleegitamine, kuivatamine Olulisemad tselluloosisaadused: *[[paber]] ja [[papp]] *[[atsetüültselluloos]] *[[triatsetüültselluloos]] *[[nitrotselluloos]] *[[ksantogenaattselluloos]], sellest saadakse [[viskooskiud]]u *[[karboksümetüültselluloos]] *[[tsellofaan]] Eestis toodetakse pleegitamata sulfaattselluloosi Kehras Tolaram Grupile kuuluvas ettevõttes Horizon Pulp&Paper (asutatud 1938) ja Kundas asuvas haavapuitmassi tehases AS Estonian Cell (alustas 2006).<ref>[http://www.estoniancell.ee/index.php?page=753&lang=est AS Estonian Cell]</ref> [[Atsetüültselluloos]] ja [[triatsetüültselluloos]] ehk tselluloosi etaanhappe[[estrid]] saadakse [[äädikhape|jää-äädikhappe]] või [[äädikhappeanhüdriid]]i toimel tselluloosile [[katalüsaator]]i ([[tugevad happed|tugeva mineraalhappe]]) manulusel, nimetatakse [[atsetüülimine]]. Atsetaattselluloos on atsetaatkiu, kilede, elektriisolatsioonimaterjalide jm tootmise lähteaine. Alates 1970. aastate lõpust on tuntud tselluloosist saadav [[nanotselluloos]]. Selle kui spetsiifilise materjali mehaanilised omadused, kilemoodustumise võime, [[viskoossus]] ja [[biolagunemine|biolagunevus]] on paljulubavad mitmesugusteks rakendusteks elektroonikas, meditsiinis jm. == Vaata ka == *[[Hemitselluloos]] *[[Tselluloosi- ja paberitööstus]] *[[Rakukest]] *[[Lignotselluloos]] == Kirjandus == * "Eesti Vabariigi preemiad", [[Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus]] 2022, (lk 110-129 [[Priit Väljamäe]] uurimistööst: "Tõrksate polüsahhariidide ensümaatilisest lagundamisest"); ISSN 1406-2321 (trükiväljaanne), ISSN 2674-3019 (võrguväljaanne). [https://www.akadeemia.ee/publication/eesti-vabariigi-preemiad-2022/] ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} {{viited}} *[https://tymri.ut.ee/et/sisu/tselluloosi-uurimisgrupp] Tselluloosi uurimisgrupp [[TÜMRI]]s. [[Kategooria:Paber]] [[Kategooria:Polüsahhariidid]] 729jcqzd3yqf36itg42us59chjbo99p 6169103 6168766 2022-07-28T11:25:36Z Nimelik 60716 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Cellulose Sessel.svg|pisi|Tselluloosi [[molekul]]i struktuur: näha on kaks [[elementaarlüli]], mis on ühendunud &beta;-1,4-glükosiidse sidemega]] [[Pilt:Cellulose strand.svg|pisi|Molekulisisesed ja molekulidevahelised [[vesinikside]]med (punktiiriga) tselluloosi struktuuris. Need annavad tselloloosile mehaanilise tugevuse, kusjuures säilib elastsus]] '''Tselluloos''' on looduslik [[kiudaine]] taimede [[rakukest]]ades esinev hargnemata ahelaga [[polüsahhariid]] (süsivesik), mis koosneb [[glükoos]]imolekulidest, täpsemalt [[glükoos|&beta;-D-glükopüranoosi]] monomeeridest, mis on omavahel ühendunud &beta;-1,4-[[glükosiidne side|glükosiidsete sidemete]] kaudu. Mõistet "tselluloos" kasutatakse nii looduses taimede rakukestades esineva tselluloosi kui ka tööstuslikult taimsest materjalist (põhiliselt puidust) eraldatud tselluloosi kohta. Tselluloosi ehitust kirjeldab [[keemiline valem|valem]] ([[Süsinik|C]]<sub>6</sub>[[Vesinik|H]]<sub>10</sub>[[Hapnik|O]]<sub>5</sub>)<sub>n</sub>, kus n ([[elementaarlüli]]de arv) on 7000 – 15 000. Tselluloos on kristalne, tugev ja raskesti [[hüdrolüüs]]itav [[glükoos]]i [[homopolümeer]]. ==Looduses== Taimedele annab põhiliselt tugevuse rakukestade ehitusmaterjaliks olev tselluloos, mille struktuur on suhteliselt jäik. Tselluloos on kõige levinum orgaaniline aine Maal, moodustades keskmiselt 33% taimsest materjalist. Vähemal määral leidub seda kõigi seente ja bakterite rakukestades. Tselluloosi sisaldus [[puuvill]]as on 90%, [[puit|puidus]] 40–50%, [[kanep]]is 75%, õlgedes ja pilliroovartes umbes 36%. Tselluloos kui tööstuslikult toodetav tehniline [[kiudaine]] (85–95% tselluloosi) saadakse taimedest; puit on [[tselluloosi- ja paberitööstus]]e lähtematerjal.<ref>[http://www.kk.ttu.ee/puit/Puittoodete_tehnoloogia/Tselluloosi_tehnoloogia.pdf ."Tselluloosi tehnoloogia"]</ref> Inimesed ja paljud loomad ei ole võimelised tselluloosi seedima, kuna neil puudub vajalik [[ensüüm]], mis tselluloosi molekuli lagundaks. Kuna tselluloos, samuti [[kitiin]] on ensüümide jaoks raskesti lagundatavad nimetatakse neid ka tõrksateks polüsahhariidideks. Kuid näiteks [[termiit]]ide ja [[mäletsejad|mäletsejate]] seedetraktis olevad [[bakter]]id toodavad selleks vajalikke ensüüme. Looduslikult, [[evolutsioon]]is pole tselluloosi lagundamiseks tekkinud ühte niiöelda superensüümi, mis saaks iseseisvalt tselluloosi lagundamisega hakkama. Evolutsioonis on valitud teine tee, kus tõrksate polüsahhariidide lagundamiseks kasutatakse erinevate ensüümide koostoimet ehk [[sünergia]]t. Selline sünergia on endo- ja eksotüüpi ensüümide vahel, samuti on sünergism näiteks lignotselluloosi puhul tselluloosil, hemitselluloosil ja ligniinil aktiivsete ensüümide vahel. Tselluloos koos teiste taimsete orgaaniliste ainetega ([[hemitselluloos]], [[ligniin]] jt) on oluline taastuv loodusressurss. Üks osa sellest ressursist läheb looduse [[aineringe]]sse [[lagundajad|lagundajate]] osalusel. [[Süsinikuringe]] säilimiseks vajalik tselluloosi [[lagunemisreaktsioon|lagunemine]] toimub spetsiifiliste [[seened| seente]] ja bakterite elutegevuse tulemusena, seda põhjustavad [[ensüüm]]id, mida nimetatakse [[tsellulaas]]ideks ja mis [[hüdrolüüs]]ivad tselluloosi [[glükoos]]ini. Teine osa kasutatakse [[energia]]allikana, ehk põletatakse [[kütus]]ena. Kolmas, väiksem osa kasutatakse [[keemiatööstus]]e lähtematerjalina. ==Keemilised omadused== [[Pilt:Nitrocellulose burning on hand.jpg|pisi|Tselluloosi lämmastikhappeestrid on tuntud [[nitrotselluloosid]]ena, mis on kergestisüttivad ja plahvatuslikult põlevad ained]] Tselluloos on vees lahustumatu hargnemata struktuuriga [[polüsahhariid]]. Täpsemalt, rohkem kui kuuest glükoosiühikust koosnevad tselluloosiahela osad on vees lahustumatud. [[Vesinikside]]mete kaudu on tselluloosi molekulid liitunud kimpudeks, mis annab struktuurile täiendava tugevuse. Sellel ei ole [[sulamistemperatuur]]i, üle 300&nbsp;°C laguneb. Tselluloosi makromolekul hüdrolüüsub kontsentreeritud [[tugevad happed|mineraalhapetes]], kuid [[leelis]]te suhtes on püsiv. See on perspektiivne taastuv algmaterjal [[keemiatööstus]]ele, mida arendatakse kahes põhisuunas: *tselluloosi [[polümeer]]sete [[molekul]]ide destruktsioon [[glükoos]]iks. Tselluloos [[hüdrolüüs]]ub [[väävelhape|väävelhappe]] juuresolekul ja moodustab [[glükoos]]i. Sellel reaktsioonil põhineb tselluloosi kasutamine lähteainena tööstusliku glükoosi ja [[etanool|piirituse]] tootmisel. [[Lignotselluloos]] on perspektiivne lähtematerjal [[bioetanool]]i või [[biobutanool]]i tootmiseks, kuid senised eeltöötlus- ja [[fermentatsioon]]itehnoloogiad vajavad täiustamist. *tselluloosi polümeersete molekulide [[derivatiseerimine]]. Tselluloosi ahelates esinevad [[hüdroksüülrühm]]ad (–OH) saab osaliselt või täielikult (loetakse asendusi ühe [[elementaarlüli]] kohta) asendada ja saadakse uute omadustega [[derivaat|derivaadid]], põhiliselt tselluloosi [[estrid]] ja tselluloosi [[eetrid]]. Näiteks [[atsetüültselluloos]] ja [[triatsetüültselluloos]], [[nitrotselluloos]], metüül- ja etüültselluloos jpt. Erinevalt [[tärklis]]est reageerib tselluloos tugevate hapetega (näiteks [[lämmastikhape|lämmastikhappega]]) ja moodustab [[nitrotselluloosid|mono-, di-, trinitrotselluloosi]]. Neist viimase, mis on tuntud [[lõhkeaine]], valmistamisel kasutatakse puuvilla (90% tselluloos). ==Tselluloosi tehnoloogia== [[Pilt:Kehra tselluloositehas talvel.JPG|pisi|Kehra tselluloositehas talvel]] {{Main|Tselluloosi- ja paberitööstus}} Tselluloos kui tehniline [[kiudaine]] saadakse [[tselluloosi- ja paberitööstus]]tes [[puit|puidust]]. *Puidu eeltöötlus: koorimine, laastu valmistamine *Keet: sulfaatkeet või sulfitkeet või leeliskeet *Tselluloosi järeltöötlus: pesemine, sorteerimine, pleegitamine, kuivatamine Olulisemad tselluloosisaadused: *[[paber]] ja [[papp]] *[[atsetüültselluloos]] *[[triatsetüültselluloos]] *[[nitrotselluloos]] *[[ksantogenaattselluloos]], sellest saadakse [[viskooskiud]]u *[[karboksümetüültselluloos]] *[[tsellofaan]] Eestis toodetakse pleegitamata sulfaattselluloosi Kehras Tolaram Grupile kuuluvas ettevõttes Horizon Pulp&Paper (asutatud 1938) ja Kundas asuvas haavapuitmassi tehases AS Estonian Cell (alustas 2006).<ref>[http://www.estoniancell.ee/index.php?page=753&lang=est AS Estonian Cell]</ref> [[Atsetüültselluloos]] ja [[triatsetüültselluloos]] ehk tselluloosi etaanhappe[[estrid]] saadakse [[äädikhape|jää-äädikhappe]] või [[äädikhappeanhüdriid]]i toimel tselluloosile [[katalüsaator]]i ([[tugevad happed|tugeva mineraalhappe]]) manulusel, nimetatakse [[atsetüülimine]]. Atsetaattselluloos on atsetaatkiu, kilede, elektriisolatsioonimaterjalide jm tootmise lähteaine. Alates 1970. aastate lõpust on tuntud tselluloosist saadav [[nanotselluloos]]. Selle kui spetsiifilise materjali mehaanilised omadused, kilemoodustumise võime, [[viskoossus]] ja [[biolagunemine|biolagunevus]] on paljulubavad mitmesugusteks rakendusteks elektroonikas, meditsiinis jm. == Vaata ka == *[[Hemitselluloos]] *[[Tselluloosi- ja paberitööstus]] *[[Rakukest]] *[[Lignotselluloos]] == Kirjandus == * "Eesti Vabariigi preemiad", [[Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus]] 2022, (lk 110-129 [[Priit Väljamäe]] uurimistööst: "Tõrksate polüsahhariidide ensümaatilisest lagundamisest"); ISSN 1406-2321 (trükiväljaanne), ISSN 2674-3019 (võrguväljaanne). [https://www.akadeemia.ee/publication/eesti-vabariigi-preemiad-2022/] ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} {{viited}} *[https://tymri.ut.ee/et/sisu/tselluloosi-uurimisgrupp] Tselluloosi uurimisgrupp [[TÜMRI]]s. [[Kategooria:Paber]] [[Kategooria:Polüsahhariidid]] 19nhuv9g81a46wnqn4phege7r4ws1gw Dalai-laama 0 18233 6168745 5958651 2022-07-27T14:02:02Z Lulu 294 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Dalailama1 20121014 4639.jpg|pisi|14. ja praegune dalai-laama [[Tenzin Gyatso]]]] '''Dalai-laama''' on [[Tiibeti budism]]i [[gelug]]i koolkonna juhi nimetus. Nimetus "dalai-[[laama]]" võeti kasutusele aastal [[1578]]. Tiibeti budismis peetakse dalai-laamat kaastundejumala ([[bodhisattva]]) [[Avalokitešvara]] ([[tiibeti keel]]es ''Chenrezig'') [[ümbersünd]]ivaks kehastuseks. Usutakse, et kui dalai-laama sureb, sünnib ta 45 päeva pärast uuesti. Arvutatakse välja umbkaudne koht ja minnakse otsima. Kolme aasta vanuses tehakse võimalikele dalai-laamadele rida teste, millest enamikus on vaja ära tunda dalai-laamale kuulunud esemeid (eristada neid teiste analoogsete hulgast). Samasugused katsed on kõigi kõrgemate [[Laama|laamade]] valikul. Mõneaastaselt hakkab dalai-laama saama koolitust, teatavas vanuses otsustatakse tulemuste järgi, kes võimalikest jääb. == Dalai-laamade loend == # [[Gedun Drub]] 1391–1475 # [[Gedun Gyatso]] 1475–1542 # [[Sonam Gyatso]] 1543–1588 # [[Yonten Gyatso]] 1589–1617 # Ngawang [[Lozang Gyatso]] 1617–1682 # [[Tsangyang Gyatso]] 1683–1706 # [[Kesang Gyatso]] 1708–1757 # [[Jampel Gyatso]] 1758–1804 # [[Luntok Gyatso]] 1806–1815 # [[Tsultrim Gyatso]] 1816–1837 # [[Khendrup Gyatso]] 1838–1856 # [[Trinley Gyatso]] 1856–1875 # [[Thupten Gyatso]] 1876–1933 # [[Tenzin Gyatso]] alates 1935 == Kirjandus == * [[Roland Barraux]], "Dalai-laamade ajalugu: neliteist peegeldust Ilmutuste järvel". [[Prantsuse keel]]est tõlkinud [[Leena Tomasberg]]. [[Kunst (kirjastus)|Kunst]], [[Tallinn]] [[2006]], 318 lk == Välislingid == {{vikisõnaraamatus|dalai-laama}} {{commons|Category:Dalai Lama}} {{vikitsitaadid}} *[http://news.minnesota.publicradio.org/features/200105/07_newsroom_dalai/bios.shtml The Thirteen Previous Dalai Lamas] *[http://web.archive.org/web/20001218073900/http://www.parnu.ee/raulpage/paguluses.html VABADUS PAGULUSES] [[Kategooria:Dalai-laamad| ]] [[Kategooria:Tiibeti budism]] [[Kategooria:Vadžrajaana]] 7dzh7d4j0bs7zqpnrmutwvrt6imst19 Michał Vituška 0 18571 6168951 6133956 2022-07-28T04:26:41Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.8 wikitext text/x-wiki '''Michał Vituška''' ([[valgevene keel]]es ''Міхал Вітушка''; [[5. november]] [[1907]] [[Niaśviž]] – 7. jaanuar 1945 Rudnitski mets Valgevenes, teistel andmetel [[27. aprill]] [[2006]] [[München]]) oli [[valgevene]] [[poliitik]] ja [[sõjaväelane]] ([[kindral]]), Teise maailmasõja järel nõukogudevastase vastuspanuliikumise juht Valgevenes. == Elukäik ja tegevus == Lõpetas valgevene gümnaasiumi Vilniuses. Õppis seejärel [[Praha Karli Ülikool]]is ja [[Varssavi Tehnikaülikool]]is, kus ühines valgevene rahvusliku liikumisega. Juhtis aastatel 1932-1939 Valgevene üliõpilasorganisatsioonide liitu. Pärast Teise maailmasõja algust septembris 1939 läks Varssavist tagasi kodukanti Niasviži, mis kuulus nüüd [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidule]], kus töötas algul [[miilits]]as, seejärel tee-ehitusel. Talvel 1940 vahistati Nõukogude julgeoleku poolt koos nõbu Dmitri Kasmovitšiga süüdistatuna sidemetes Valgevene natsionalistlike organisatsioonidega välismaal. Nad vabastati tänu sugulase, Nõukogude salateenistuste veterani professor A. Prokoptšuki eestkoostele. Pärast [[Kolmas riik|Saksamaa]] kallaletungi Nõukogude Liidule juunis 1941 organiseeris omakaitse loomist [[Polesje]]s. Seejärel oli ta sügiseni 1941 [[Minsk]]i valgevene [[politsei]] ülema asetäitja. Aastatel [[1942]]–[[1943]] osales ta [[partisan]]ide<nowiki/>vastastes operatsioonides [[Brjanski oblast|Brjanski-]] ja [[Smolenski oblast|Smolenskimaal]] ning [[Mahiloŭ oblast|Mahiloŭ]] ümbruses. Kuulus 1942. aasta augustis loodud illegaalse [[Valgevene Sõltumatuse Partei]] (''Беларуская Незалежніцкая Партыя)'' ja [[Valgevene Rahva Omaabi]] juhtide hulka. Juunis [[1944]] võttis ta osa [[Teine Valgevene Kongress|Teise Valgevene Kongressi]] tööst, oli osaline sakslastevastase ülestõusu kavandamises eesmärgiga taasluua [[Valgevene Rahvavabariik]]. 1944. aastal treeniti Ida-Preisimaal [[Dallwitz]]is valgevene rahvusest parašütiste-diversante, tegutsemaks rinde tagalas, ja Vituškast sai selle nn [[Dallwitzi pataljon]]<nowiki/>i juures Saksa armee major. Üksust nimetati "Mustaks kassiks" (''"Чорны кот"''). 17./18. novembri öösel 1944 visati 27-meheline üksus, mida juhtis Vituška langevarjudega Vilniuse lähedal alla. Nõukogude Liidu versiooni kohaselt tapeti ta Nõukogude julgeoleku poolt 7. jaanuaril 1945 Rudnitski metsas.<ref>{{Netiviide |url=https://beldumka.belta.by/isfiles/000167_910754.pdf |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2020-09-13 |arhiivimisaeg=2020-10-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201004232344/https://beldumka.belta.by/isfiles/000167_910754.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref>https://bydc.info/news/530-zhiv-ili-mjortv-mikhail-vitushko-dokumenty</ref> Teise, valgevene pagulaste versiooni kohaselt juhtis ta [[1944]]. aastast [[Nõukogude Liit|Nõukogude]]-vastast [[sissisõda]] nn [[Valgevene Vabastusarmee|Valgevene Vabastusrinde]] eesotsas peamiselt Valgevene kesk- ja lääneosas, kuid ka mujal. Pärast aktiivse vastupanu lõppemist [[1956]]. aastal lahkus osa sissidest Läände või legaliseerus Valgevenes. Ka Vituška lahkus Nõukogude Liidust 1950. aastal, põgenedes üle Poola Lääne-Saksamaale. Tal õnnestus ennast Lääne-Euroopas varjata Nõukogude luure eest ja ta elas kõrge vanuseni Saksamaal, kus tema poja teatel suri Alpides asuvas sanatooriumis 27. aprillil 2006.<ref>http://www.nashaniva.by/index.php?c=ar&i=2534{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Selle versiooni kohta mingeid vettpidavaid tõendeid pole. Tänapäevases Valgevenes esindab seda valgevene ajaloolane [[Sergei Jorš]] (''Сяргей Іванавіч Ёрш''), tema väiteid on kahtluse alla seatud ka Lukašenka diktatuuri oponeerivates väljaannetes.<ref>https://budzma.by/news/yak-dva-chalavyeki-prydumali-mif-pra-mikhala-vitushku.html</ref> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *http://slounik.org/32043.html (entsüklopeediaartikkel valgevene keeles) *[http://www.autary.iig.pl/jorsz/art_asoby_11.htm Сяргей Ёрш "Адважны генэрал"] (valgevene keeles) *[http://web.archive.org/20000830103608/www.geocities.com/dudar2000/Bcc.htm Lühimärge Vituška tegevuse kohta] (inglise keeles) {{JÄRJESTA:Vituška, Michal}} [[Kategooria:Valgevene inimesed]] [[Kategooria:Valgevene Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:Sündinud 1907]] [[Kategooria:Surnud 2006]] 89nrtll8qn59qcgkx33i9obo7245mno Avamusala 0 19358 6168696 5284409 2022-07-27T12:21:01Z 2001:7D0:88E3:8080:458E:843:6C31:A31 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Eesti_pealiskord.png|pisi|400px|[[Eesti]] [[Aluspõhi|aluspõhja]] [[ladestu]]te avamusalad]] [[Kiht (geoloogia)|Kihi]] või mõne muu [[Geoloogiline struktuur|geoloogilise struktuuri]] '''avamus''' on ala, millel [[Pinnakate|pinnakatte]] puudumisel [[Paljandumine|paljanduks]] vastav struktuur. Avamus ei tähenda seda, et vastavad kihid peaksid paljanduma maapinnal. Eestis on nad enamasti kaetud pealiskorra ülemise osa ehk pinnakattega. Avamust eristatakse kihi [[Leviala (geoloogia)|levialast]], mis on ala, kus vastavad kihid levivad, olenemata sellest, kui sügaval nad lasuvad ja mitme kihi poolt on kaetud. Näiteks [[Kambrium]]i [[ladestu]] setendid on levinud suuremal osal [[Eesti]]st, kuid avamus hõlmab vaid kitsast riba Põhja-Eestis. [[Kategooria:Stratigraafia]] rdip7byuvydm1dd65k9gl2jhjybzdgh Venni diagramm 0 19871 6168964 5904698 2022-07-28T06:02:17Z Suwa 141 /* Vaata ka */ wikitext text/x-wiki '''Venni diagramm''' (briti loogiku [[John Venn]]i järgi) on vahend [[hulgateooria|hulgateoreetiliste]] operatsioonide ja [[lausearvutus]]e valemite illustreerimiseks. Venni diagrammidel kujutatakse [[hulk]]asid ja nende omavahelisi suhteid [[tasand]]ile joonistatud piirkondadena. Venni diagramme saab kasutada muuhulgas hulkadevaheliste võrduste mittekehtivuse demonstreerimiseks. Hulkade puhul kehtivate universaalsete võrduste tõestamiseks neid aga kasutada ei saa, sest suvalise hulga esitamine punktihulgana tasandil ei ole õigustatud. ==Näited== [[Pilt:Venn0001.svg|thumb|center|180px|Diagramm hulkade ''A'' ja ''B'' [[ühisosa]] kujutamiseks]] ==Päritolu== Venni diagrammid võttis 19. sajandi teisel poolel kasutusele Briti loogik [[John Venn]], võimalik et varasematele eeskujudele tuginedes. ==Vaata ka== [[Pilt:Euler diagram of triangle types.svg|pisi| [[Euleri diagramm]] ]] *[[Euleri diagramm]] == Kirjandus == *[[Peeter Oja]]. [[Hulgateooria (õpperaamat)|Hulgateooria]]. [[Tartu Ülikool]], Rakendusmatemaatika instituut, [[Tartu]], [[2006]]. [[Kategooria:Hulgateooria]] [[Kategooria:Loogika]] 6ejac2001eitt68nl7ywtbj9qluc99z Vikipeedia arutelu:Saatkond 5 21796 6168747 6162709 2022-07-27T14:03:03Z MediaWiki message delivery 64388 /* Announcing the six candidates for the 2022 Board of Trustees election */ uus alaosa wikitext text/x-wiki {{Vikipeedia:Saatkond/Päis}} {{Vikipeedia arutelu:Saatkond/Päis}} {{arhiiv|*[[Vikipeedia arutelu:Saatkond/Arhiiv 1|Arhiiv 1]] *[[Vikipeedia arutelu:Saatkond/Arhiiv 2|Arhiiv 2]] *[[Vikipeedia arutelu:Saatkond/Arhiiv 3|Arhiiv 3]] *[[Vikipeedia arutelu:Saatkond/Arhiiv 4|Arhiiv 4]] *[[Vikipeedia arutelu:Saatkond/Arhiiv 5|Arhiiv 5]] *[[Vikipeedia arutelu:Saatkond/Arhiiv 6|Arhiiv 6]]}} {{Arhiveerimine |archive = Vikipeedia arutelu:Saatkond/Arhiiv %(counter)d |algo = old(90d) |counter = 7 |maxarchivesize = 100K |minthreadstoarchive = 2 |minthreadsleft = 4 |archiveheader = {{Arhiveeritudarutelud}} }} __TOC__ == Learn how Movement Strategy Implementation Grants can support your Movement Strategy plans == <section begin="announcement-content"/>Movement Strategy Implementation grants now provide more than $2,000 USD to put Movement Strategy plans into action. Find out more about [[:m:Special:MyLanguage/Grants:MSIG/About|Movement Strategy Implementation grants, the criteria, and how to apply]].<section end="annoumcent-content"/> [[User:MNadzikiewicz (WMF)|MNadzikiewicz (WMF)]] ([[User talk:MNadzikiewicz (WMF)#top|talk]]) 13:30, 29 October 2021 (UTC) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:MNadzikiewicz (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:MNadzikiewicz_(WMF)/Delivery&oldid=22247589". --> == <span lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr">Movement Strategy and Governance News – Issue 6</span> == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> <section begin="msg-newsletter"/> <div style = "line-height: 1.2"> <span style="font-size:200%;">'''Movement Strategy and Governance News'''</span><br> <span style="font-size:120%; color:#404040;">'''Issue 6, April 2022'''</span><span style="font-size:120%; float:right;">[[m:Special:MyLanguage/Movement Strategy and Governance/Newsletter/6|'''Read the full newsletter''']]</span> ---- Welcome to the sixth issue of Movement Strategy and Governance News! This revamped newsletter distributes relevant news and events about the Movement Charter, Universal Code of Conduct, Movement Strategy Implementation grants, Board of trustees elections and other relevant MSG topics. This Newsletter will be distributed quarterly, while the more frequent Updates will also be delivered weekly. Please remember to subscribe [[m:Special:MyLanguage/Global message delivery/Targets/MSG Newsletter Subscription|here]] if you would like to receive future issues of this newsletter. </div><div style="margin-top:3px; padding:10px 10px 10px 20px; background:#fffff; border:2px solid #808080; border-radius:4px; font-size:100%;"> *'''Leadership Development -''' A Working Group is Forming! - The application to join the Leadership Development Working Group closed on April 10th, 2022, and up to 12 community members will be selected to participate in the working group. ([[:m:Special:MyLanguage/Movement Strategy and Governance/Newsletter/6#A1|continue reading]]) *'''Universal Code of Conduct Ratification Results are out! -''' The global decision process on the enforcement of the UCoC via SecurePoll was held from 7 to 21 March. Over 2,300 eligible voters from at least 128 different home projects submitted their opinions and comments. ([[:m:Special:MyLanguage/Movement Strategy and Governance/Newsletter/6#A2|continue reading]]) *'''Movement Discussions on Hubs -''' The Global Conversation event on Regional and Thematic Hubs was held on Saturday, March 12, and was attended by 84 diverse Wikimedians from across the movement. ([[:m:Special:MyLanguage/Movement Strategy and Governance/Newsletter/6#A3|continue reading]]) *'''Movement Strategy Grants Remain Open! -''' Since the start of the year, six proposals with a total value of about $80,000 USD have been approved. Do you have a movement strategy project idea? Reach out to us! ([[:m:Special:MyLanguage/Movement Strategy and Governance/Newsletter/6#A4|continue reading]]) *'''The Movement Charter Drafting Committee is All Set! -''' The Committee of fifteen members which was elected in October 2021, has agreed on the essential values and methods for its work, and has started to create the outline of the Movement Charter draft. ([[:m:Special:MyLanguage/Movement Strategy and Governance/Newsletter/6#A5|continue reading]]) *'''Introducing Movement Strategy Weekly -''' Contribute and Subscribe! - The MSG team have just launched the updates portal, which is connected to the various Movement Strategy pages on Meta-wiki. Subscriber to get up-to-date news about the various ongoing projects. ([[:m:Special:MyLanguage/Movement Strategy and Governance/Newsletter/6#A6|continue reading]]) *'''Diff Blogs -''' Check out the most recent publications about Movement Strategy on Wikimedia Diff. ([[:m:Special:MyLanguage/Movement Strategy and Governance/Newsletter/6#A7|continue reading]]) </div><section end="msg-newsletter"/> </div> Also, a draft of the [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation Annual Plan/2022-2023/draft|'''2022-23 Wikimedia Foundation Annual Plan''']] has been published. Input is being sought on-wiki and during [[:m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation Annual Plan/2022-2023/Conversations|'''several conversations''' with Wikimedia Foundation CEO Maryana Iskander]]. [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation Annual Plan/2022-2023/Conversations/Announcement|See full announcement on Meta-wiki]]. [[User:Xeno (WMF)|Xeno (WMF)]] 22. aprill 2022, kell 04:45 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Xeno (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Movement_Strategy_and_Governance/Delivery&oldid=23184989". --> == New Wikipedia Library Collections Available Now - April 2022 == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> Hello Wikimedians! [[File:Wikipedia_Library_owl.svg|thumb|upright|The TWL owl says sign up today!]] [[m:The Wikipedia Library|The Wikipedia Library]] has free access to new paywalled reliable sources. You can these and dozens more collections at https://wikipedialibrary.wmflabs.org/: * '''[https://wikipedialibrary.wmflabs.org/partners/128/ Wiley]''' – journals, books, and research resources, covering life, health, social, and physical sciences * '''[https://wikipedialibrary.wmflabs.org/partners/125/ OECD]''' – OECD iLibrary, Data, and Multimedia​​ published by the Organisation for Economic Cooperation and Development * '''[https://wikipedialibrary.wmflabs.org/partners/129/ SPIE Digital Library]''' – journals and eBooks on optics and photonics applied research Many other sources are freely available for experienced editors, including collections which recently became accessible to all eligible editors: Cambridge University Press, BMJ, AAAS, Érudit and more. Do better research and help expand the use of high quality references across Wikipedia projects: log in today! <br>--The Wikipedia Library Team 26. aprill 2022, kell 16:16 (EEST) :<small>This message was delivered via the [https://meta.wikimedia.org/wiki/MassMessage#Global_message_delivery Global Mass Message] tool to [https://meta.wikimedia.org/wiki/Global_message_delivery/Targets/Wikipedia_Library The Wikipedia Library Global Delivery List].</small> </div> <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Samwalton9@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/Wikipedia_Library&oldid=23036656". --> == Coming soon: Improvements for templates == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> <!--T:11--> [[File:Overview of changes in the VisualEditor template dialog by WMDE Technical Wishes.webm|thumb|Fundamental changes in the template dialog.]] Hello, more changes around templates are coming to your wiki soon: The [[mw:Special:MyLanguage/Help:VisualEditor/User guide#Editing templates|'''template dialog''' in VisualEditor]] and in the [[mw:Special:MyLanguage/2017 wikitext editor|2017 Wikitext Editor]] (beta) will be '''improved fundamentally''': This should help users understand better what the template expects, how to navigate the template, and how to add parameters. * [[metawiki:WMDE Technical Wishes/VisualEditor template dialog improvements|project page]], [[metawiki:Talk:WMDE Technical Wishes/VisualEditor template dialog improvements|talk page]] In '''syntax highlighting''' ([[mw:Special:MyLanguage/Extension:CodeMirror|CodeMirror]] extension), you can activate a '''colorblind-friendly''' color scheme with a user setting. * [[metawiki:WMDE Technical Wishes/Improved Color Scheme of Syntax Highlighting#Color-blind_mode|project page]], [[metawiki:Talk:WMDE Technical Wishes/Improved Color Scheme of Syntax Highlighting|talk page]] Deployment is planned for May 10. This is the last set of improvements from [[m:WMDE Technical Wishes|WMDE Technical Wishes']] focus area “[[m:WMDE Technical Wishes/Templates|Templates]]”. We would love to hear your feedback on our talk pages! </div> -- [[m:User:Johanna Strodt (WMDE)|Johanna Strodt (WMDE)]] 29. aprill 2022, kell 14:13 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Johanna Strodt (WMDE)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=WMDE_Technical_Wishes/Technical_Wishes_News_list_all_village_pumps&oldid=23222263". --> == <span lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr">Editing news 2022 #1</span> == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> <section begin="message"/><i>[[metawiki:VisualEditor/Newsletter/2022/April|Read this in another language]] • [[m:VisualEditor/Newsletter|Subscription list for this multilingual newsletter]]</i> [[File:Junior Contributor New Topic Tool Completion Rate.png|thumb|New editors were more successful with this new tool.]] The [[mw:Special:MyLanguage/Help:DiscussionTools#New discussion tool|New topic tool]] helps editors create new ==Sections== on discussion pages. New editors are more successful with this new tool. You can [[mw:Talk pages project/New topic#21 April 2022|read the report]]. Soon, the Editing team will offer this to all editors at the 20 Wikipedias that participated in the test. You will be able to turn it off at [[Special:Preferences#mw-prefsection-editing-discussion]].<section end="message"/> </div> [[User:Whatamidoing (WMF)|Whatamidoing (WMF)]] 2. mai 2022, kell 21:54 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Quiddity (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/VisualEditor/Newsletter/Wikis_with_VE&oldid=22019984". --> == 2022 Board of Trustees Call for Candidates == <section begin="announcement-content" /> :''[[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2022/Announcement/Call for Candidates/Short|You can find this message translated into additional languages on Meta-wiki.]]'' :''<div class="plainlinks">[[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2022/Announcement/Call for Candidates/Short|{{int:interlanguage-link-mul}}]] • [https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Special:Translate&group=page-{{urlencode:Wikimedia Foundation elections/2022/Announcement/Call for Candidates/Short}}&language=&action=page&filter= {{int:please-translate}}]</div>'' The Board of Trustees seeks candidates for the 2022 Board of Trustees election. [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia_Foundation_elections/2022/Announcement/Call_for_Candidates|'''Read more on Meta-wiki.''']] The [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2022|2022 Board of Trustees election]] is here! Please consider submitting your candidacy to serve on the Board of Trustees. The Wikimedia Foundation Board of Trustees oversees the Wikimedia Foundation's operations. Community-and-affiliate selected trustees and Board-appointed trustees make up the Board of Trustees. Each trustee serves a three year term. The Wikimedia community has the opportunity to vote for community-and-affiliate selected trustees. The Wikimedia community will vote to fill two seats on the Board in 2022. This is an opportunity to improve the representation, diversity, and expertise of the Board as a team. ;Who are potential candidates? Are you a potential candidate? Find out more on the [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2022/Apply to be a Candidate|Apply to be a Candidate page]]. Thank you for your support, Movement Strategy and Governance on behalf of the Elections Committee and the Board of Trustees<br /><section end="announcement-content" /> 10. mai 2022, kell 13:39 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:MNadzikiewicz (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Movement_Strategy_and_Governance/Delivery&oldid=23215441". --> == <span lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr">Revisions to the Universal Code of Conduct (UCoC) Enforcement Guidelines</span> == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> <section begin="announcement-content" /> :''<div class="plainlinks">[[m:Special:MyLanguage/Universal Code of Conduct/Enforcement guidelines/Revision discussions/Announcement|{{int:interlanguage-link-mul}}]] • [https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Special:Translate&group=page-{{urlencode:Universal Code of Conduct/Enforcement guidelines/Revision discussions/Announcement}}&language=&action=page&filter= {{int:please-translate}}]</div>'' Hello all, We'd like to provide an update on the work on the Enforcement Guidelines for the Universal Code of Conduct. After the conclusion of the community vote on the guidelines in March, the [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation Community Affairs Committee|Community Affairs committee (CAC)]] of the Board [https://lists.wikimedia.org/hyperkitty/list/wikimedia-l@lists.wikimedia.org/thread/JAYQN3NYKCHQHONMUONYTI6WRKZFQNSC/ asked that several areas of the guidelines be reviewed for improvements] before the Board does its final review. These areas were identified based on community discussions and comments provided during the vote. The CAC also requested review of the controversial Note in 3.1 of the UCoC itself. Once more, a big thank you to all who voted, especially to all who left constructive feedback and comments! The project team is working with the Board to establish a timeline for this work, and will communicate this next month. Members of the two prior [[m:Special:MyLanguage/Universal Code of Conduct/Drafting committee|UCoC Drafting Committees]] have generously offered their time to help shape improvements to the Guidelines. You can read more about them and their work [[m:Special:MyLanguage/Universal Code of Conduct/Drafting committee#Revisions_Committee|here]], as well as read [[m:Special:MyLanguage/Universal_Code_of_Conduct/Drafting_committee/Phase_2_meeting_summaries#2022|summaries of their weekly meetings in 2022]]. Wikimedians have provided many valuable comments together with the vote and in other conversations. Given the size and diversity of the Wikimedia community, there are even more voices out there who can give ideas on how to improve the enforcement guidelines and add even more valuable ideas to the process. To help the Revisions committee identify improvements, input on several questions for the committee’s review is requested. Visit the Meta-wiki pages ([[m:Special:MyLanguage/Universal_Code_of_Conduct/Enforcement_guidelines/Revision_discussions|Enforcement Guidelines revision discussions]], [[m:Special:MyLanguage/Universal_Code_of_Conduct/Policy text/Revision_discussions|Policy text revision discussions]]) to get your ideas to the Committee - it is very important that viewpoints are heard from different communities before the Committee begins drafting revision proposals. On behalf of the UCoC project team <br /><section end="announcement-content" /> </div> [[User:Xeno (WMF)|Xeno (WMF)]] 4. juuni 2022, kell 01:56 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Xeno (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Movement_Strategy_and_Governance/Delivery&oldid=23215441". --> == Results of Wiki Loves Folklore 2022 is out! == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> {{int:please-translate}} [[File:Wiki Loves Folklore Logo.svg|right|150px|frameless]] Hi, Greetings The winners for '''[[c:Commons:Wiki Loves Folklore 2022|Wiki Loves Folklore 2022]]''' is announced! We are happy to share with you winning images for this year's edition. This year saw over 8,584 images represented on commons in over 92 countries. Kindly see images '''[[:c:Commons:Wiki Loves Folklore 2022/Winners|here]]''' Our profound gratitude to all the people who participated and organized local contests and photo walks for this project. We hope to have you contribute to the campaign next year. '''Thank you,''' '''Wiki Loves Folklore International Team''' --[[Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 4. juuli 2022, kell 19:12 (EEST) </div> <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Tiven2240@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Non-Technical_Village_Pumps_distribution_list&oldid=23454230". --> == Enabling Section Translation: a new mobile translation experience == {{int:Hello}} Estonian Wikipedians! Apologies as this message is not in Estonian language, {{Int:Please-translate}}. The [[mw:Wikimedia_Language_engineering|WMF Language team]] is pleased to let you know that we will like to enable the [[mw:Content_translation/Section_translation|Section translation]] tool in Estonian Wikipedia. For this, our team will love you to read about the tool and test it so you can: * Give us your feedback * Ask us questions * Tell us how to improve it. Below is background information about Section translation, why we have chosen your community, and how to test it. '''Background information''' [[mw:Content_translation|Content Translation]] has been a successful tool for editors to create content in their language. More than one million articles have been created across all languages since the tool was released in 2015. The Wikimedia Foundation Language team has improved the translation experience further with the Section Translation. The WMF Language team enabled the early version of the tool in February in Bengali Wikipedia. Through their feedback, the tool was improved and ready for your community to test and help us with feedback to make it better. [https://design.wikimedia.org/strategy/section-translation.html Section Translation] extends the capabilities of Content Translation to support mobile devices. On mobile, the tool will: * Guide you to translate one section at a time in order to expand existing articles or create new ones. * Make it easy to transfer knowledge across languages anytime from your mobile device. Estonian Wikipedia seems an ideal candidate to enjoy this new tool since data shows significant mobile editing activity. We plan to enable the tool on Estonian Wikipedia in the coming weeks if there are no objections from your community. After it is enabled, we’ll monitor the content created with the tool and process all the feedback. In any case, feel free to raise any concerns or questions you may already have in any of the following formats: * As a reply to this message * On [[mw:Talk:Content_translation/Section_translation|the project talk page]]. '''Try the tool''' Before the enablement, you can try the current implementation of the tool in [https://test.m.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation our testing instance]. Once it is enabled on Estonian Wikipedia, you’ll have access to [[:ts:Special:ContentTranslation|https://et.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation]] with your mobile device. You can select an article to translate, and machine translation will be provided as a starting point for editors to improve. '''Provide feedback''' Please provide feedback about Section translation in any of the formats you are most comfortable with. We want to hear about your impressions on: * The tool * What you think about our plans to enable it * Your ideas for improving the tool. Thanks, and we look forward to your feedback and questions. [[Kasutaja:UOzurumba (WMF)|UOzurumba (WMF)]] ([[Kasutaja arutelu:UOzurumba (WMF)|arutelu]]) 7. juuli 2022, kell 08:43 (EEST) On behalf of the WMF Language team '''PS''': Sending your feedback or questions in English is particularly appreciated. But, you can still send them in the language of your choice. == Propose statements for the 2022 Election Compass == :''[[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2022/Announcement/Propose statements for the 2022 Election Compass| You can find this message translated into additional languages on Meta-wiki.]]'' :''<div class="plainlinks">[[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2022/Announcement/Propose statements for the 2022 Election Compass|{{int:interlanguage-link-mul}}]] • [https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Special:Translate&group=page-{{urlencode:Wikimedia Foundation elections/2022/Announcement/Propose statements for the 2022 Election Compass}}&language=&action=page&filter= {{int:please-translate}}]</div>'' Hi all, Community members in the [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2022|2022 Board of Trustees election]] are invited to [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia_Foundation_elections/2022/Community_Voting/Election_Compass|propose statements to use in the Election Compass.]] An Election Compass is a tool to help voters select the candidates that best align with their beliefs and views. The community members will propose statements for the candidates to answer using a Lickert scale (agree/neutral/disagree). The candidates’ answers to the statements will be loaded into the Election Compass tool. Voters will use the tool by entering in their answer to the statements (agree/disagree/neutral). The results will show the candidates that best align with the voter’s beliefs and views. ;Here is the timeline for the Election Compass: * July 8 - 20: Community members propose statements for the Election Compass * July 21 - 22: Elections Committee reviews statements for clarity and removes off-topic statements * July 23 - August 1: Volunteers vote on the statements * August 2 - 4: Elections Committee selects the top 15 statements * August 5 - 12: candidates align themselves with the statements * August 15: The Election Compass opens for voters to use to help guide their voting decision The Elections Committee will select the top 15 statements at the beginning of August. The Elections Committee will oversee the process, supported by the Movement Strategy and Governance team. MSG will check that the questions are clear, there are no duplicates, no typos, and so on. Best, Movement Strategy and Governance ''This message was sent on behalf of the Board Selection Task Force and the Elections Committee''<br /><section end="announcement-content" /> [[User:MNadzikiewicz (WMF)|MNadzikiewicz (WMF)]] ([[User talk:MNadzikiewicz (WMF)|talk]]) 14. juuli 2022, kell 14:34 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:MNadzikiewicz (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Movement_Strategy_and_Governance/Delivery&oldid=23215441". --> == <span lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr">Movement Strategy and Governance News – Issue 7</span> == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> <section begin="msg-newsletter"/> <div style = "line-height: 1.2"> <span style="font-size:200%;">'''Movement Strategy and Governance News'''</span><br> <span style="font-size:120%; color:#404040;">'''Issue 7, July-September 2022'''</span><span style="font-size:120%; float:right;">[[m:Special:MyLanguage/Movement Strategy and Governance/Newsletter/7|'''Read the full newsletter''']]</span> ---- Welcome to the 7th issue of Movement Strategy and Governance News! The newsletter distributes relevant news and events about the implementation of Wikimedia's [[:m:Special:MyLanguage/Movement Strategy/Initiatives|Movement Strategy recommendations]], other relevant topics regarding Movement governance, as well as different projects and activities supported by the Movement Strategy and Governance (MSG) team of the Wikimedia Foundation. The MSG Newsletter is delivered quarterly, while the more frequent [[:m:Special:MyLanguage/Movement Strategy/Updates|Movement Strategy Weekly]] will be delivered weekly. Please remember to subscribe [[m:Special:MyLanguage/Global message delivery/Targets/MSG Newsletter Subscription|here]] if you would like to receive future issues of this newsletter. </div><div style="margin-top:3px; padding:10px 10px 10px 20px; background:#fffff; border:2px solid #808080; border-radius:4px; font-size:100%;"> * '''Movement sustainability''': Wikimedia Foundation's annual sustainability report has been published. ([[:m:Special:MyLanguage/Movement Strategy and Governance/Newsletter/7#A1|continue reading]]) * '''Improving user experience''': recent improvements on the desktop interface for Wikimedia projects. ([[:m:Special:MyLanguage/Movement Strategy and Governance/Newsletter/7#A2|continue reading]]) * '''Safety and inclusion''': updates on the revision process of the Universal Code of Conduct Enforcement Guidelines. ([[:m:Special:MyLanguage/Movement Strategy and Governance/Newsletter/7#A3|continue reading]]) * '''Equity in decisionmaking''': reports from Hubs pilots conversations, recent progress from the Movement Charter Drafting Committee, and a new white paper for futures of participation in the Wikimedia movement. ([[:m:Special:MyLanguage/Movement Strategy and Governance/Newsletter/7#A4|continue reading]]) * '''Stakeholders coordination''': launch of a helpdesk for Affiliates and volunteer communities working on content partnership. ([[:m:Special:MyLanguage/Movement Strategy and Governance/Newsletter/7#A5|continue reading]]) * '''Leadership development''': updates on leadership projects by Wikimedia movement organizers in Brazil and Cape Verde. ([[:m:Special:MyLanguage/Movement Strategy and Governance/Newsletter/7#A6|continue reading]]) * '''Internal knowledge management''': launch of a new portal for technical documentation and community resources. ([[:m:Special:MyLanguage/Movement Strategy and Governance/Newsletter/7#A7|continue reading]]) * '''Innovate in free knowledge''': high-quality audiovisual resources for scientific experiments and a new toolkit to record oral transcripts. ([[:m:Special:MyLanguage/Movement Strategy and Governance/Newsletter/7#A8|continue reading]]) * '''Evaluate, iterate, and adapt''': results from the Equity Landscape project pilot ([[:m:Special:MyLanguage/Movement Strategy and Governance/Newsletter/7#A9|continue reading]]) * '''Other news and updates''': a new forum to discuss Movement Strategy implementation, upcoming Wikimedia Foundation Board of Trustees election, a new podcast to discuss Movement Strategy, and change of personnel for the Foundation's Movement Strategy and Governance team. ([[:m:Special:MyLanguage/Movement Strategy and Governance/Newsletter/7#A10|continue reading]]) </div><section end="msg-newsletter"/> </div> Thank you for reading! [[User:RamzyM (WMF)|RamzyM (WMF)]] 18. juuli 2022, kell 04:37 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:RamzyM (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Movement_Strategy_and_Governance/Delivery&oldid=23529147". --> == Announcing the six candidates for the 2022 Board of Trustees election == <section begin="announcement-content"/> :''[[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2022/Announcement/Announcing the six candidates for the 2022 Board of Trustees election| You can find this message translated into additional languages on Meta-wiki.]]'' :''<div class="plainlinks">[[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2022/Announcement/Announcing the six candidates for the 2022 Board of Trustees election|{{int:interlanguage-link-mul}}]] • [https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Special:Translate&group=page-{{urlencode:Wikimedia Foundation elections/2022/Announcement/Announcing the six candidates for the 2022 Board of Trustees election}}&language=&action=page&filter= {{int:please-translate}}]</div>'' Hi everyone, '''The Affiliate voting process has concluded.''' Representatives from each Affiliate organization learned about the candidates by reading candidates’ statements, reviewing candidates’ answers to questions, and considering the candidates’ ratings provided by the Analysis Committee. The selected 2022 Board of Trustees candidates are: * Tobechukwu Precious Friday ([[:m:User:Tochiprecious|Tochiprecious]]) * Farah Jack Mustaklem ([[:m:User:Fjmustak|Fjmustak]]) * Shani Evenstein Sigalov ([[:m:User:Esh77|Esh77]]) * Kunal Mehta ([[:m:User:Legoktm|Legoktm]]) * Michał Buczyński ([[:m:User:Aegis Maelstrom|Aegis Maelstrom]]) * Mike Peel ([[:m:User:Mike Peel|Mike Peel]]) You may see more information about the [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2022/Results|Results]] and [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2022/Stats|Statistics]] of this Board election. Please take a moment to appreciate the Affiliate Representatives and Analysis Committee members for taking part in this process and helping to grow the Board of Trustees in capacity and diversity. These hours of volunteer work connect us across understanding and perspective. Thank you for your participation. Thank you to the community members who put themselves forward as candidates for the Board of Trustees. Considering joining the Board of Trustees is no small decision. The time and dedication candidates have shown to this point speaks to their commitment to this movement. Congratulations to those candidates who have been selected. A great amount of appreciation and gratitude for those candidates not selected. Please continue to share your leadership with Wikimedia. Thank you to those who followed the Affiliate process for this Board election. You may review the results of the Affiliate selection process. '''The next part of the Board election process is the community voting period.''' [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2022#Timeline|You may view the Board election timeline here]]. To prepare for the community voting period, there are several things community members can engage with in the following ways: * [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2022/Candidates|Read candidates’ statements]] and read the candidates’ answers to the questions posed by the Affiliate Representatives. * [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia_Foundation_elections/2022/Community_Voting/Questions_for_Candidates|Propose and select the 6 questions for candidates to answer during their video Q&A]]. * See the [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2022/Candidates|Analysis Committee’s ratings of candidates on each candidate’s statement]]. * [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2022/Community Voting/Election Compass|Propose statements for the Election Compass]] voters can use to find which candidates best fit their principles. * Encourage others in your community to take part in the election. Best, Movement Strategy and Governance ''This message was sent on behalf of the Board Selection Task Force and the Elections Committee'' </div><section end="announcement-content"/> [[User:MNadzikiewicz (WMF)|MNadzikiewicz (WMF)]] 27. juuli 2022, kell 17:03 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:MNadzikiewicz (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Movement_Strategy_and_Governance/Delivery&oldid=23530132". --> n0x81tnsd3svx6bowgc6kou4zeyd89o 6168909 6168747 2022-07-27T21:01:16Z MediaWiki message delivery 64388 /* Vote for Election Compass Statements */ uus alaosa wikitext text/x-wiki {{Vikipeedia:Saatkond/Päis}} {{Vikipeedia arutelu:Saatkond/Päis}} {{arhiiv|*[[Vikipeedia arutelu:Saatkond/Arhiiv 1|Arhiiv 1]] *[[Vikipeedia arutelu:Saatkond/Arhiiv 2|Arhiiv 2]] *[[Vikipeedia arutelu:Saatkond/Arhiiv 3|Arhiiv 3]] *[[Vikipeedia arutelu:Saatkond/Arhiiv 4|Arhiiv 4]] *[[Vikipeedia arutelu:Saatkond/Arhiiv 5|Arhiiv 5]] *[[Vikipeedia arutelu:Saatkond/Arhiiv 6|Arhiiv 6]]}} {{Arhiveerimine |archive = Vikipeedia arutelu:Saatkond/Arhiiv %(counter)d |algo = old(90d) |counter = 7 |maxarchivesize = 100K |minthreadstoarchive = 2 |minthreadsleft = 4 |archiveheader = {{Arhiveeritudarutelud}} }} __TOC__ == Learn how Movement Strategy Implementation Grants can support your Movement Strategy plans == <section begin="announcement-content"/>Movement Strategy Implementation grants now provide more than $2,000 USD to put Movement Strategy plans into action. Find out more about [[:m:Special:MyLanguage/Grants:MSIG/About|Movement Strategy Implementation grants, the criteria, and how to apply]].<section end="annoumcent-content"/> [[User:MNadzikiewicz (WMF)|MNadzikiewicz (WMF)]] ([[User talk:MNadzikiewicz (WMF)#top|talk]]) 13:30, 29 October 2021 (UTC) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:MNadzikiewicz (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:MNadzikiewicz_(WMF)/Delivery&oldid=22247589". --> == <span lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr">Movement Strategy and Governance News – Issue 6</span> == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> <section begin="msg-newsletter"/> <div style = "line-height: 1.2"> <span style="font-size:200%;">'''Movement Strategy and Governance News'''</span><br> <span style="font-size:120%; color:#404040;">'''Issue 6, April 2022'''</span><span style="font-size:120%; float:right;">[[m:Special:MyLanguage/Movement Strategy and Governance/Newsletter/6|'''Read the full newsletter''']]</span> ---- Welcome to the sixth issue of Movement Strategy and Governance News! This revamped newsletter distributes relevant news and events about the Movement Charter, Universal Code of Conduct, Movement Strategy Implementation grants, Board of trustees elections and other relevant MSG topics. This Newsletter will be distributed quarterly, while the more frequent Updates will also be delivered weekly. Please remember to subscribe [[m:Special:MyLanguage/Global message delivery/Targets/MSG Newsletter Subscription|here]] if you would like to receive future issues of this newsletter. </div><div style="margin-top:3px; padding:10px 10px 10px 20px; background:#fffff; border:2px solid #808080; border-radius:4px; font-size:100%;"> *'''Leadership Development -''' A Working Group is Forming! - The application to join the Leadership Development Working Group closed on April 10th, 2022, and up to 12 community members will be selected to participate in the working group. ([[:m:Special:MyLanguage/Movement Strategy and Governance/Newsletter/6#A1|continue reading]]) *'''Universal Code of Conduct Ratification Results are out! -''' The global decision process on the enforcement of the UCoC via SecurePoll was held from 7 to 21 March. Over 2,300 eligible voters from at least 128 different home projects submitted their opinions and comments. ([[:m:Special:MyLanguage/Movement Strategy and Governance/Newsletter/6#A2|continue reading]]) *'''Movement Discussions on Hubs -''' The Global Conversation event on Regional and Thematic Hubs was held on Saturday, March 12, and was attended by 84 diverse Wikimedians from across the movement. ([[:m:Special:MyLanguage/Movement Strategy and Governance/Newsletter/6#A3|continue reading]]) *'''Movement Strategy Grants Remain Open! -''' Since the start of the year, six proposals with a total value of about $80,000 USD have been approved. Do you have a movement strategy project idea? Reach out to us! ([[:m:Special:MyLanguage/Movement Strategy and Governance/Newsletter/6#A4|continue reading]]) *'''The Movement Charter Drafting Committee is All Set! -''' The Committee of fifteen members which was elected in October 2021, has agreed on the essential values and methods for its work, and has started to create the outline of the Movement Charter draft. ([[:m:Special:MyLanguage/Movement Strategy and Governance/Newsletter/6#A5|continue reading]]) *'''Introducing Movement Strategy Weekly -''' Contribute and Subscribe! - The MSG team have just launched the updates portal, which is connected to the various Movement Strategy pages on Meta-wiki. Subscriber to get up-to-date news about the various ongoing projects. ([[:m:Special:MyLanguage/Movement Strategy and Governance/Newsletter/6#A6|continue reading]]) *'''Diff Blogs -''' Check out the most recent publications about Movement Strategy on Wikimedia Diff. ([[:m:Special:MyLanguage/Movement Strategy and Governance/Newsletter/6#A7|continue reading]]) </div><section end="msg-newsletter"/> </div> Also, a draft of the [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation Annual Plan/2022-2023/draft|'''2022-23 Wikimedia Foundation Annual Plan''']] has been published. Input is being sought on-wiki and during [[:m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation Annual Plan/2022-2023/Conversations|'''several conversations''' with Wikimedia Foundation CEO Maryana Iskander]]. [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation Annual Plan/2022-2023/Conversations/Announcement|See full announcement on Meta-wiki]]. [[User:Xeno (WMF)|Xeno (WMF)]] 22. aprill 2022, kell 04:45 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Xeno (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Movement_Strategy_and_Governance/Delivery&oldid=23184989". --> == New Wikipedia Library Collections Available Now - April 2022 == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> Hello Wikimedians! [[File:Wikipedia_Library_owl.svg|thumb|upright|The TWL owl says sign up today!]] [[m:The Wikipedia Library|The Wikipedia Library]] has free access to new paywalled reliable sources. You can these and dozens more collections at https://wikipedialibrary.wmflabs.org/: * '''[https://wikipedialibrary.wmflabs.org/partners/128/ Wiley]''' – journals, books, and research resources, covering life, health, social, and physical sciences * '''[https://wikipedialibrary.wmflabs.org/partners/125/ OECD]''' – OECD iLibrary, Data, and Multimedia​​ published by the Organisation for Economic Cooperation and Development * '''[https://wikipedialibrary.wmflabs.org/partners/129/ SPIE Digital Library]''' – journals and eBooks on optics and photonics applied research Many other sources are freely available for experienced editors, including collections which recently became accessible to all eligible editors: Cambridge University Press, BMJ, AAAS, Érudit and more. Do better research and help expand the use of high quality references across Wikipedia projects: log in today! <br>--The Wikipedia Library Team 26. aprill 2022, kell 16:16 (EEST) :<small>This message was delivered via the [https://meta.wikimedia.org/wiki/MassMessage#Global_message_delivery Global Mass Message] tool to [https://meta.wikimedia.org/wiki/Global_message_delivery/Targets/Wikipedia_Library The Wikipedia Library Global Delivery List].</small> </div> <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Samwalton9@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/Wikipedia_Library&oldid=23036656". --> == Coming soon: Improvements for templates == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> <!--T:11--> [[File:Overview of changes in the VisualEditor template dialog by WMDE Technical Wishes.webm|thumb|Fundamental changes in the template dialog.]] Hello, more changes around templates are coming to your wiki soon: The [[mw:Special:MyLanguage/Help:VisualEditor/User guide#Editing templates|'''template dialog''' in VisualEditor]] and in the [[mw:Special:MyLanguage/2017 wikitext editor|2017 Wikitext Editor]] (beta) will be '''improved fundamentally''': This should help users understand better what the template expects, how to navigate the template, and how to add parameters. * [[metawiki:WMDE Technical Wishes/VisualEditor template dialog improvements|project page]], [[metawiki:Talk:WMDE Technical Wishes/VisualEditor template dialog improvements|talk page]] In '''syntax highlighting''' ([[mw:Special:MyLanguage/Extension:CodeMirror|CodeMirror]] extension), you can activate a '''colorblind-friendly''' color scheme with a user setting. * [[metawiki:WMDE Technical Wishes/Improved Color Scheme of Syntax Highlighting#Color-blind_mode|project page]], [[metawiki:Talk:WMDE Technical Wishes/Improved Color Scheme of Syntax Highlighting|talk page]] Deployment is planned for May 10. This is the last set of improvements from [[m:WMDE Technical Wishes|WMDE Technical Wishes']] focus area “[[m:WMDE Technical Wishes/Templates|Templates]]”. We would love to hear your feedback on our talk pages! </div> -- [[m:User:Johanna Strodt (WMDE)|Johanna Strodt (WMDE)]] 29. aprill 2022, kell 14:13 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Johanna Strodt (WMDE)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=WMDE_Technical_Wishes/Technical_Wishes_News_list_all_village_pumps&oldid=23222263". --> == <span lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr">Editing news 2022 #1</span> == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> <section begin="message"/><i>[[metawiki:VisualEditor/Newsletter/2022/April|Read this in another language]] • [[m:VisualEditor/Newsletter|Subscription list for this multilingual newsletter]]</i> [[File:Junior Contributor New Topic Tool Completion Rate.png|thumb|New editors were more successful with this new tool.]] The [[mw:Special:MyLanguage/Help:DiscussionTools#New discussion tool|New topic tool]] helps editors create new ==Sections== on discussion pages. New editors are more successful with this new tool. You can [[mw:Talk pages project/New topic#21 April 2022|read the report]]. Soon, the Editing team will offer this to all editors at the 20 Wikipedias that participated in the test. You will be able to turn it off at [[Special:Preferences#mw-prefsection-editing-discussion]].<section end="message"/> </div> [[User:Whatamidoing (WMF)|Whatamidoing (WMF)]] 2. mai 2022, kell 21:54 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Quiddity (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/VisualEditor/Newsletter/Wikis_with_VE&oldid=22019984". --> == 2022 Board of Trustees Call for Candidates == <section begin="announcement-content" /> :''[[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2022/Announcement/Call for Candidates/Short|You can find this message translated into additional languages on Meta-wiki.]]'' :''<div class="plainlinks">[[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2022/Announcement/Call for Candidates/Short|{{int:interlanguage-link-mul}}]] • [https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Special:Translate&group=page-{{urlencode:Wikimedia Foundation elections/2022/Announcement/Call for Candidates/Short}}&language=&action=page&filter= {{int:please-translate}}]</div>'' The Board of Trustees seeks candidates for the 2022 Board of Trustees election. [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia_Foundation_elections/2022/Announcement/Call_for_Candidates|'''Read more on Meta-wiki.''']] The [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2022|2022 Board of Trustees election]] is here! Please consider submitting your candidacy to serve on the Board of Trustees. The Wikimedia Foundation Board of Trustees oversees the Wikimedia Foundation's operations. Community-and-affiliate selected trustees and Board-appointed trustees make up the Board of Trustees. Each trustee serves a three year term. The Wikimedia community has the opportunity to vote for community-and-affiliate selected trustees. The Wikimedia community will vote to fill two seats on the Board in 2022. This is an opportunity to improve the representation, diversity, and expertise of the Board as a team. ;Who are potential candidates? Are you a potential candidate? Find out more on the [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2022/Apply to be a Candidate|Apply to be a Candidate page]]. Thank you for your support, Movement Strategy and Governance on behalf of the Elections Committee and the Board of Trustees<br /><section end="announcement-content" /> 10. mai 2022, kell 13:39 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:MNadzikiewicz (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Movement_Strategy_and_Governance/Delivery&oldid=23215441". --> == <span lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr">Revisions to the Universal Code of Conduct (UCoC) Enforcement Guidelines</span> == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> <section begin="announcement-content" /> :''<div class="plainlinks">[[m:Special:MyLanguage/Universal Code of Conduct/Enforcement guidelines/Revision discussions/Announcement|{{int:interlanguage-link-mul}}]] • [https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Special:Translate&group=page-{{urlencode:Universal Code of Conduct/Enforcement guidelines/Revision discussions/Announcement}}&language=&action=page&filter= {{int:please-translate}}]</div>'' Hello all, We'd like to provide an update on the work on the Enforcement Guidelines for the Universal Code of Conduct. After the conclusion of the community vote on the guidelines in March, the [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation Community Affairs Committee|Community Affairs committee (CAC)]] of the Board [https://lists.wikimedia.org/hyperkitty/list/wikimedia-l@lists.wikimedia.org/thread/JAYQN3NYKCHQHONMUONYTI6WRKZFQNSC/ asked that several areas of the guidelines be reviewed for improvements] before the Board does its final review. These areas were identified based on community discussions and comments provided during the vote. The CAC also requested review of the controversial Note in 3.1 of the UCoC itself. Once more, a big thank you to all who voted, especially to all who left constructive feedback and comments! The project team is working with the Board to establish a timeline for this work, and will communicate this next month. Members of the two prior [[m:Special:MyLanguage/Universal Code of Conduct/Drafting committee|UCoC Drafting Committees]] have generously offered their time to help shape improvements to the Guidelines. You can read more about them and their work [[m:Special:MyLanguage/Universal Code of Conduct/Drafting committee#Revisions_Committee|here]], as well as read [[m:Special:MyLanguage/Universal_Code_of_Conduct/Drafting_committee/Phase_2_meeting_summaries#2022|summaries of their weekly meetings in 2022]]. Wikimedians have provided many valuable comments together with the vote and in other conversations. Given the size and diversity of the Wikimedia community, there are even more voices out there who can give ideas on how to improve the enforcement guidelines and add even more valuable ideas to the process. To help the Revisions committee identify improvements, input on several questions for the committee’s review is requested. Visit the Meta-wiki pages ([[m:Special:MyLanguage/Universal_Code_of_Conduct/Enforcement_guidelines/Revision_discussions|Enforcement Guidelines revision discussions]], [[m:Special:MyLanguage/Universal_Code_of_Conduct/Policy text/Revision_discussions|Policy text revision discussions]]) to get your ideas to the Committee - it is very important that viewpoints are heard from different communities before the Committee begins drafting revision proposals. On behalf of the UCoC project team <br /><section end="announcement-content" /> </div> [[User:Xeno (WMF)|Xeno (WMF)]] 4. juuni 2022, kell 01:56 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Xeno (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Movement_Strategy_and_Governance/Delivery&oldid=23215441". --> == Results of Wiki Loves Folklore 2022 is out! == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> {{int:please-translate}} [[File:Wiki Loves Folklore Logo.svg|right|150px|frameless]] Hi, Greetings The winners for '''[[c:Commons:Wiki Loves Folklore 2022|Wiki Loves Folklore 2022]]''' is announced! We are happy to share with you winning images for this year's edition. This year saw over 8,584 images represented on commons in over 92 countries. Kindly see images '''[[:c:Commons:Wiki Loves Folklore 2022/Winners|here]]''' Our profound gratitude to all the people who participated and organized local contests and photo walks for this project. We hope to have you contribute to the campaign next year. '''Thank you,''' '''Wiki Loves Folklore International Team''' --[[Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 4. juuli 2022, kell 19:12 (EEST) </div> <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Tiven2240@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Non-Technical_Village_Pumps_distribution_list&oldid=23454230". --> == Enabling Section Translation: a new mobile translation experience == {{int:Hello}} Estonian Wikipedians! Apologies as this message is not in Estonian language, {{Int:Please-translate}}. The [[mw:Wikimedia_Language_engineering|WMF Language team]] is pleased to let you know that we will like to enable the [[mw:Content_translation/Section_translation|Section translation]] tool in Estonian Wikipedia. For this, our team will love you to read about the tool and test it so you can: * Give us your feedback * Ask us questions * Tell us how to improve it. Below is background information about Section translation, why we have chosen your community, and how to test it. '''Background information''' [[mw:Content_translation|Content Translation]] has been a successful tool for editors to create content in their language. More than one million articles have been created across all languages since the tool was released in 2015. The Wikimedia Foundation Language team has improved the translation experience further with the Section Translation. The WMF Language team enabled the early version of the tool in February in Bengali Wikipedia. Through their feedback, the tool was improved and ready for your community to test and help us with feedback to make it better. [https://design.wikimedia.org/strategy/section-translation.html Section Translation] extends the capabilities of Content Translation to support mobile devices. On mobile, the tool will: * Guide you to translate one section at a time in order to expand existing articles or create new ones. * Make it easy to transfer knowledge across languages anytime from your mobile device. Estonian Wikipedia seems an ideal candidate to enjoy this new tool since data shows significant mobile editing activity. We plan to enable the tool on Estonian Wikipedia in the coming weeks if there are no objections from your community. After it is enabled, we’ll monitor the content created with the tool and process all the feedback. In any case, feel free to raise any concerns or questions you may already have in any of the following formats: * As a reply to this message * On [[mw:Talk:Content_translation/Section_translation|the project talk page]]. '''Try the tool''' Before the enablement, you can try the current implementation of the tool in [https://test.m.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation our testing instance]. Once it is enabled on Estonian Wikipedia, you’ll have access to [[:ts:Special:ContentTranslation|https://et.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation]] with your mobile device. You can select an article to translate, and machine translation will be provided as a starting point for editors to improve. '''Provide feedback''' Please provide feedback about Section translation in any of the formats you are most comfortable with. We want to hear about your impressions on: * The tool * What you think about our plans to enable it * Your ideas for improving the tool. Thanks, and we look forward to your feedback and questions. [[Kasutaja:UOzurumba (WMF)|UOzurumba (WMF)]] ([[Kasutaja arutelu:UOzurumba (WMF)|arutelu]]) 7. juuli 2022, kell 08:43 (EEST) On behalf of the WMF Language team '''PS''': Sending your feedback or questions in English is particularly appreciated. But, you can still send them in the language of your choice. == Propose statements for the 2022 Election Compass == :''[[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2022/Announcement/Propose statements for the 2022 Election Compass| You can find this message translated into additional languages on Meta-wiki.]]'' :''<div class="plainlinks">[[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2022/Announcement/Propose statements for the 2022 Election Compass|{{int:interlanguage-link-mul}}]] • [https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Special:Translate&group=page-{{urlencode:Wikimedia Foundation elections/2022/Announcement/Propose statements for the 2022 Election Compass}}&language=&action=page&filter= {{int:please-translate}}]</div>'' Hi all, Community members in the [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2022|2022 Board of Trustees election]] are invited to [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia_Foundation_elections/2022/Community_Voting/Election_Compass|propose statements to use in the Election Compass.]] An Election Compass is a tool to help voters select the candidates that best align with their beliefs and views. The community members will propose statements for the candidates to answer using a Lickert scale (agree/neutral/disagree). The candidates’ answers to the statements will be loaded into the Election Compass tool. Voters will use the tool by entering in their answer to the statements (agree/disagree/neutral). The results will show the candidates that best align with the voter’s beliefs and views. ;Here is the timeline for the Election Compass: * July 8 - 20: Community members propose statements for the Election Compass * July 21 - 22: Elections Committee reviews statements for clarity and removes off-topic statements * July 23 - August 1: Volunteers vote on the statements * August 2 - 4: Elections Committee selects the top 15 statements * August 5 - 12: candidates align themselves with the statements * August 15: The Election Compass opens for voters to use to help guide their voting decision The Elections Committee will select the top 15 statements at the beginning of August. The Elections Committee will oversee the process, supported by the Movement Strategy and Governance team. MSG will check that the questions are clear, there are no duplicates, no typos, and so on. Best, Movement Strategy and Governance ''This message was sent on behalf of the Board Selection Task Force and the Elections Committee''<br /><section end="announcement-content" /> [[User:MNadzikiewicz (WMF)|MNadzikiewicz (WMF)]] ([[User talk:MNadzikiewicz (WMF)|talk]]) 14. juuli 2022, kell 14:34 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:MNadzikiewicz (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Movement_Strategy_and_Governance/Delivery&oldid=23215441". --> == <span lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr">Movement Strategy and Governance News – Issue 7</span> == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> <section begin="msg-newsletter"/> <div style = "line-height: 1.2"> <span style="font-size:200%;">'''Movement Strategy and Governance News'''</span><br> <span style="font-size:120%; color:#404040;">'''Issue 7, July-September 2022'''</span><span style="font-size:120%; float:right;">[[m:Special:MyLanguage/Movement Strategy and Governance/Newsletter/7|'''Read the full newsletter''']]</span> ---- Welcome to the 7th issue of Movement Strategy and Governance News! The newsletter distributes relevant news and events about the implementation of Wikimedia's [[:m:Special:MyLanguage/Movement Strategy/Initiatives|Movement Strategy recommendations]], other relevant topics regarding Movement governance, as well as different projects and activities supported by the Movement Strategy and Governance (MSG) team of the Wikimedia Foundation. The MSG Newsletter is delivered quarterly, while the more frequent [[:m:Special:MyLanguage/Movement Strategy/Updates|Movement Strategy Weekly]] will be delivered weekly. Please remember to subscribe [[m:Special:MyLanguage/Global message delivery/Targets/MSG Newsletter Subscription|here]] if you would like to receive future issues of this newsletter. </div><div style="margin-top:3px; padding:10px 10px 10px 20px; background:#fffff; border:2px solid #808080; border-radius:4px; font-size:100%;"> * '''Movement sustainability''': Wikimedia Foundation's annual sustainability report has been published. ([[:m:Special:MyLanguage/Movement Strategy and Governance/Newsletter/7#A1|continue reading]]) * '''Improving user experience''': recent improvements on the desktop interface for Wikimedia projects. ([[:m:Special:MyLanguage/Movement Strategy and Governance/Newsletter/7#A2|continue reading]]) * '''Safety and inclusion''': updates on the revision process of the Universal Code of Conduct Enforcement Guidelines. ([[:m:Special:MyLanguage/Movement Strategy and Governance/Newsletter/7#A3|continue reading]]) * '''Equity in decisionmaking''': reports from Hubs pilots conversations, recent progress from the Movement Charter Drafting Committee, and a new white paper for futures of participation in the Wikimedia movement. ([[:m:Special:MyLanguage/Movement Strategy and Governance/Newsletter/7#A4|continue reading]]) * '''Stakeholders coordination''': launch of a helpdesk for Affiliates and volunteer communities working on content partnership. ([[:m:Special:MyLanguage/Movement Strategy and Governance/Newsletter/7#A5|continue reading]]) * '''Leadership development''': updates on leadership projects by Wikimedia movement organizers in Brazil and Cape Verde. ([[:m:Special:MyLanguage/Movement Strategy and Governance/Newsletter/7#A6|continue reading]]) * '''Internal knowledge management''': launch of a new portal for technical documentation and community resources. ([[:m:Special:MyLanguage/Movement Strategy and Governance/Newsletter/7#A7|continue reading]]) * '''Innovate in free knowledge''': high-quality audiovisual resources for scientific experiments and a new toolkit to record oral transcripts. ([[:m:Special:MyLanguage/Movement Strategy and Governance/Newsletter/7#A8|continue reading]]) * '''Evaluate, iterate, and adapt''': results from the Equity Landscape project pilot ([[:m:Special:MyLanguage/Movement Strategy and Governance/Newsletter/7#A9|continue reading]]) * '''Other news and updates''': a new forum to discuss Movement Strategy implementation, upcoming Wikimedia Foundation Board of Trustees election, a new podcast to discuss Movement Strategy, and change of personnel for the Foundation's Movement Strategy and Governance team. ([[:m:Special:MyLanguage/Movement Strategy and Governance/Newsletter/7#A10|continue reading]]) </div><section end="msg-newsletter"/> </div> Thank you for reading! [[User:RamzyM (WMF)|RamzyM (WMF)]] 18. juuli 2022, kell 04:37 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:RamzyM (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Movement_Strategy_and_Governance/Delivery&oldid=23529147". --> == Announcing the six candidates for the 2022 Board of Trustees election == <section begin="announcement-content"/> :''[[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2022/Announcement/Announcing the six candidates for the 2022 Board of Trustees election| You can find this message translated into additional languages on Meta-wiki.]]'' :''<div class="plainlinks">[[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2022/Announcement/Announcing the six candidates for the 2022 Board of Trustees election|{{int:interlanguage-link-mul}}]] • [https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Special:Translate&group=page-{{urlencode:Wikimedia Foundation elections/2022/Announcement/Announcing the six candidates for the 2022 Board of Trustees election}}&language=&action=page&filter= {{int:please-translate}}]</div>'' Hi everyone, '''The Affiliate voting process has concluded.''' Representatives from each Affiliate organization learned about the candidates by reading candidates’ statements, reviewing candidates’ answers to questions, and considering the candidates’ ratings provided by the Analysis Committee. The selected 2022 Board of Trustees candidates are: * Tobechukwu Precious Friday ([[:m:User:Tochiprecious|Tochiprecious]]) * Farah Jack Mustaklem ([[:m:User:Fjmustak|Fjmustak]]) * Shani Evenstein Sigalov ([[:m:User:Esh77|Esh77]]) * Kunal Mehta ([[:m:User:Legoktm|Legoktm]]) * Michał Buczyński ([[:m:User:Aegis Maelstrom|Aegis Maelstrom]]) * Mike Peel ([[:m:User:Mike Peel|Mike Peel]]) You may see more information about the [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2022/Results|Results]] and [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2022/Stats|Statistics]] of this Board election. Please take a moment to appreciate the Affiliate Representatives and Analysis Committee members for taking part in this process and helping to grow the Board of Trustees in capacity and diversity. These hours of volunteer work connect us across understanding and perspective. Thank you for your participation. Thank you to the community members who put themselves forward as candidates for the Board of Trustees. Considering joining the Board of Trustees is no small decision. The time and dedication candidates have shown to this point speaks to their commitment to this movement. Congratulations to those candidates who have been selected. A great amount of appreciation and gratitude for those candidates not selected. Please continue to share your leadership with Wikimedia. Thank you to those who followed the Affiliate process for this Board election. You may review the results of the Affiliate selection process. '''The next part of the Board election process is the community voting period.''' [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2022#Timeline|You may view the Board election timeline here]]. To prepare for the community voting period, there are several things community members can engage with in the following ways: * [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2022/Candidates|Read candidates’ statements]] and read the candidates’ answers to the questions posed by the Affiliate Representatives. * [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia_Foundation_elections/2022/Community_Voting/Questions_for_Candidates|Propose and select the 6 questions for candidates to answer during their video Q&A]]. * See the [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2022/Candidates|Analysis Committee’s ratings of candidates on each candidate’s statement]]. * [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2022/Community Voting/Election Compass|Propose statements for the Election Compass]] voters can use to find which candidates best fit their principles. * Encourage others in your community to take part in the election. Best, Movement Strategy and Governance ''This message was sent on behalf of the Board Selection Task Force and the Elections Committee'' </div><section end="announcement-content"/> [[User:MNadzikiewicz (WMF)|MNadzikiewicz (WMF)]] 27. juuli 2022, kell 17:03 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:MNadzikiewicz (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Movement_Strategy_and_Governance/Delivery&oldid=23530132". --> == Vote for Election Compass Statements == <section begin="announcement-content" /> :''[[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2022/Announcement/Vote for Election Compass Statements| You can find this message translated into additional languages on Meta-wiki.]]'' :''<div class="plainlinks">[[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2022/Announcement/Vote for Election Compass Statements|{{int:interlanguage-link-mul}}]] • [https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Special:Translate&group=page-{{urlencode:Wikimedia Foundation elections/2022/Announcement/Vote for Election Compass Statements}}&language=&action=page&filter= {{int:please-translate}}]</div>'' Hi all, Volunteers in the [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2022|2022 Board of Trustees election]] are invited to [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia_Foundation_elections/2022/Community_Voting/Election_Compass/Statements|vote for statements to use in the Election Compass]]. You can vote for the statements you would like to see included in the Election Compass on Meta-wiki. An Election Compass is a tool to help voters select the candidates that best align with their beliefs and views. The community members will propose statements for the candidates to answer using a Lickert scale (agree/neutral/disagree). The candidates’ answers to the statements will be loaded into the Election Compass tool. Voters will use the tool by entering in their answer to the statements (agree/disagree/neutral). The results will show the candidates that best align with the voter’s beliefs and views. Here is the timeline for the Election Compass: *<s>July 8 - 20: Volunteers propose statements for the Election Compass</s> *<s>July 21 - 22: Elections Committee reviews statements for clarity and removes off-topic statements</s> *July 23 - August 1: Volunteers vote on the statements *August 2 - 4: Elections Committee selects the top 15 statements *August 5 - 12: candidates align themselves with the statements *August 15: The Election Compass opens for voters to use to help guide their voting decision The Elections Committee will select the top 15 statements at the beginning of August Best, Movement Strategy and Governance ''This message was sent on behalf of the Board Selection Task Force and the Elections Committee'' </div><section end="announcement-content" /> [[User:MNadzikiewicz (WMF)|MNadzikiewicz (WMF)]] 28. juuli 2022, kell 00:01 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:MNadzikiewicz (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Movement_Strategy_and_Governance/Delivery&oldid=23530132". --> jmc8ah5jmpxcd8pl14h6lnaknqrhhvz Padmasambhava 0 33206 6168992 5953738 2022-07-28T07:28:55Z Lulu 294 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Tiibeti budism]] wikitext text/x-wiki '''Padmasambhava''' ([[sanskriti keel]]es पद्मसंभव '[[lootos]]est sündinu'); ka ''Padmakara''; [[hiina keel]]es 蓮華生上師 ''Lian Hua Sheng Shang Shi'';, [[tiibeti keel]]es ''Pad-ma ‘byung-gnas'' (hääldus ''Padma Jungne''); [[8. sajand|8.]]–[[9. sajand]]) ehk Guru Rinpotše oli meister, kes tõi [[Tiibet]]isse [[vadžrajaana]]-[[budism]]i, millest arenes välja [[Tiibeti budism]]. [[Bhutan]]is ja Tiibetis, kus [[Nyingma koolkond]] peab teda teiseks [[Buda|buddha]]ks, on ta tuntum '''Guru Rinpotše''' (''Guru Rinpoche'', 'Hinnaline Meister') nime all. == Elu ja tegevus == Guru Rinpotše elust on teada vähe ajalooliselt kindlaid tõsiasju. Tema elu on mähitud legendidesse. Uurijad peavad ajalooliseks tõsiasjaks, et ta kasvas üles kuningas [[Indrabodhi]] kasupojana praeguse [[Pakistan]]i alal. ===Pärimused=== [[Pilt:Lootos-prints-vanTao.gif|thumb|Lootosprints (V. Väärtnõu illustratsioon)]] Pärimuse kohaselt sündis Guru Rinpotše üleloomulikul teel (mitte inimrüpest), vaid ilmus imelisel kombel kaheksa-aastase lapsena [[india lootos|lootos]]eõiele [[Dhanakoša järv]]es [[Uddijana]]s. Budistlikes allikates mainitud Uddijana maa arvatakse olevat asunud [[Swati jõgi|Swati jõe]] oru piirkonnas praeguses Pakistanis [[Afganistan]]i piiri lähedal. Padmasambhava ilmumist kuulutati mitmetes [[Siddhārtha Gautama|Buddha Šakjamuni]] [[suutra]]tes, näiteks [[Nirvaanasuutra]]s. Padmasambhavat peetakse buddha [[Amitābha]] kehastuseks ning pärimuse järgi ilmnevad temas kõikide aegade kõikide [[buddha]]de kõik [[siddhi]]d. Uddijana kuningas võttis ta endale kasvatada ning andis talle naiseks ühe oma tütre. Guru Rinpotšel oli võime esoteerilisi tekste ühe kuulmise peale meelde jätta. See tõi talle teistest üle oleva meistri kuulsuse. Hiljem pagendas kuningas ta, sest Padmasambhava olevat müstilisel teel tapnud ühe kurja ministri või tema poja. Ühe versiooni järgi pagendati ta kuningriigist, teise järgi pagendati ta õukonnast ning pidi elama asuma surnuaeda. Ta käis läbi mitmeid taevaid ja põrguid ning omandas võime väljuda [[eluratas|elurattast]]. [[Pilt:LilleTroon-vantao.gif|thumb|Lootoslille troon (V. Väärtnõu illustratsioon)]] Oma rännakutel õppis ta india viit klassikalist teadust ja lisaks veel [[astroloogia]]t. Indias pühitses [[Prabhahasti]] ta mungaks. Seejärel õppis ta paljudelt india meistritelt eksoteerilise ja esoteerilise [[tantra]] õpetusi. Tema õpetajad olid "India kaheksa teadjat" [[Hungkara]], [[Mandžušrimitra]], [[Nagārdžuna]], [[Prabhahasti]], [[Dhanasanskrita]], [[Vimalamitra]], [[Rombuguhya]] ja [[Šantigarba]] ning paljud teised meistrid. "Suure täiuslikkuse" (''[[dzogchen]]'') õpetused ja volitused sai ta [[Garab Dorje]]lt ja [[Sri Singha]]lt. [[Zahor]]i printsess [[Mandarava]] oli Guru Rinpotše kuulus tantristlik kaaslanna Indias, [[Kharchen]]i printsess [[Yeshe Tsogyal]] oli tema tähtsaim tantristlik kaaslanna [[Tiibet]]. Sageli kujutatakse neid tiibeti [[thanka]]del (rullpiltidel) tema kummalgi küljel. [[Pilt:Guru-mandala-vanTao.gif|thumb|Guru mandala (V. Väärtnõu illustratsioon)]] [[Pilt:Samye Tibet.jpg|thumb|250px|Vanim [[Tiibet]]i budistlik klooster [[Samje klooster]].]] Padmasambhava erilistel võimetel oli otsustav tähtsus Tiibeti esimese budistliku kloostri ([[Samye-Ling]], "Haaramatu") rajamisel. Guru Rinpotše elulugudes on palju juttu tema üleloomulikest tegudest. Ta olevat tantraväega allutanud lumemaa vaimud ja deemonid, kes budismile vastu astusid, ning sidunud paljud neist [[dharmapala]]dena Buddha õpetusega. Padmasambha tegi visiidi [[Vadžrayogini]] [[Guhya]] [[Džnjaana]]le, kes elas inimkolpadest tehtud [[palee]]s: kui Guru Rinpotshe jõudis väravani, ei suutnud ta seda hoolimata enda maagilistest võimetest ja teadmisest avada, et siseneda koleda kaunitari elupaika. Guru palus käepärast oleval teenijannal anda teade enda külaskäigust edasi maja perenaisele. Kui teenijatüdruk saabus tagasi emanda juurest, võttis Padmasambhava kokku kõik enda imelised teadmised ja võimed ning tegi viimase ponnistuse avada lossi ust, kuid kõik oli asjatu. Siis rabas plika kristallnoa ja lõikas enda rindkere ühe tabava noahoobiga lõhki, kust Gurule vaatas lõputu [[buddha]]de ja [[bodhisattva]]te pilv vastu. Plika naeratas ja ütles [[Padma]]le "Ma olen siin majas vaid lihtsalt teenija". Alles sel hetkel lasti Padmasambhava lossi sisse. Guhya Džnjaana istus üleval [[troon]]il. Ühes käes oli tal [[damaru]] ja teises verega täidetud [[kolbakauss]] ([[kapala]]). Teda ümbritsesid 32 teenijannat, Padmasambhava kummardus sügavalt [[daakini]] ees ja sõnas: "Nagu läbi aegade on kõigil buddhadel olnud õpetajad ja ([[guru]]d), nii palun minagi võtta mind enda õpilaseks". Selle peale kiirgas [[daakinii]] Guhya Džnjaana terve pilve [[jumalus]]i enda rinnast, muundas Padmasambhava juursilbiks ja neelas alla. Juuresilp huulil andis ta palujale [[Amitabha]] pühitsuse. Kui silp rändas kõhtu, võimustati seal [[Avalokiteshvara]] [[tantra]]te jaoks ning kui juursilp oli väljunud Guhja Džnjaana daakinii [[lootos]]est ehk naissuguelundist, oli ta saanud võimu ja pühitsuse kõigi [[kolmikilm]]a tasandite jaoks, mis tähendab, et Padmasambhava omandas surematu [[vadžrakeha]]. Sellel lool on olemas mitu erinevat [[versioon]]i erinevate [[jumalus]]tega, kuid idee on kõigil üks - [[vadžrakeha]] saavutamine läbi pühitsuse, mille annab Guhya Džnjaana daakini. == Välislingid == *[http://www.dharmafellowship.org/biographies/historicalsaints/lord-padmasambhava.htm#three Lord Padmasambhava, Embodiment of all the Buddhas] {{commons|Padmasambhava}} [[Kategooria:Vadžrajaana]] [[Kategooria:Tiibeti budism]] k22135cfe04xg305awemh7g9ed43nvl Aivar Mäe 0 33260 6168684 6152793 2022-07-27T12:05:25Z 85.253.136.205 sünnikoht, uus töökoht wikitext text/x-wiki [[File:Mäe, Aivar.IMG 0809.JPG|thumb|Aivar Mäe Estonia maja 100. aastapäeva puhul korraldatud autogrammitunnis [[Estonia talveaed|Estonia talveaias]] 18. septembril 2013]] [[File:Aivar Mäe 2012-01-06.jpg|thumb|right|Aivar Mäe (2012)]] '''Aivar Mäe''' (sündinud [[12. mai]]l [[1960]] [[Pärnu|Pärnus]]<ref>{{Netiviide|autor=Marvi Taggo|url=http://www.kuulutaja.ee/teatridirektor-aivar-mae-55/|pealkiri=Teatridirektor Aivar Mäe 55|väljaanne=Kuulutaja|aeg=22. mai 2015|vaadatud=27.07.2022}}</ref>) on eesti [[muusik]], [[koorijuht]] ja [[kultuurikorraldaja]].<ref>[http://www.opera.ee/estoonlane/aivar-mae/ Rahvusooper Estonia. Aivar Mäe]</ref> Ta on olnud [[Eesti Kontsert|Eesti Kontserdi]] direktor (1999–2009), [[Vanemuine (teater)|Vanemuise]] teatrijuht (2003–2006) ja [[Rahvusooper Estonia|Rahvusooperi Estonia]] peadirektor (2009–2020). Juulis 2022 valiti ta [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa]] vallavanemaks<ref>{{Netiviide|autor=ERR|url=https://www.err.ee/1608668551/pohja-parnumaa-volikogu-valis-vallavanemaks-aivar-mae|pealkiri=Põhja-Pärnumaa volikogu valis vallavanemaks Aivar Mäe|väljaanne=ERR portaal|aeg=27.07.2022|vaadatud=27.07.2022}}</ref>. == Elulugu == Ta sai muusikahariduse [[Tallinna Muusikakeskkool]]is ning [[Eesti Muusikaakadeemia|Tallinna Riiklikus Konservatooriumis]], kus õppis [[professor]] [[Ants Sööt|Ants Söödi]] juures dirigeerimist. Ta on juhatanud koore nii Eestis kui ka välismaal [[Rootsi]]s ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], esinenud koorimuusika [[seminar]]idel, olnud rahvusvaheliste koorifestivalide eestvedaja. [[1991]]. aastal viibis Aivar Mäe pool aastat Ameerika Ühendriikides, täiendades end [[Portlandi ülikool]]is professor Bruce Browne'i juures. 1990. aastal asutas ta kammerkoori Arsis (tegutses aastani 1997), 1993 samanimelise käsikellade ansambli ja 1996 laste kelladeansambli ning on [[käsikell]]ade [[Ansambel (muusika)|ansambli]] [[Arsis]] kollektiivide [[dirigent]] ja kunstiline juht. Mänginud 1978–1979 Pärnu ja 1982–1985 Tapa orkestris, olnud 1982 Rahvaloomingu ja Kultuuritöö Teadusliku Metoodikakeskuse vanemmetoodik ja 1987–1989 levimuusikasektori juhataja, 1985–1987 ENSV Riikliku Filharmoonia ansambli [[Vitamiin]] solist. Aivar Mäe töötas 1989–1992 [[Rahvakultuuri Arenduskeskus]]e muusikaosakonna juhatajana. Ta on olnud [[Eesti Kontsert|Eesti Kontserdi]] 1993–1998 asedirektor ja 1999–2009 direktor ning 2003–2006 ühtlasi [[Vanemuine (teater)|Vanemuise]] teatrijuht. Ta on juhtinud Estonia (1997) ja [[Vanemuise kontserdisaali]] (1998) ning [[Jõhvi kontserdimaja]] renoveerimist (2005) ja [[Pärnu kontserdimaja]] rajamist (2002). 17. novembril [[2008]] valis [[Rahvusooper Estonia|Rahvusooperi Estonia]] nõukogu Aivar Mäe rahvusooperi peadirektoriks. Tema volitused algasid 1. septembril [[2009]]. [[2020]]. aasta suvel sattus ta skandaali keskmesse, kui ajakirjanduses süüdistati teda aastaid kestnud [[seksuaalne ahistamine|seksuaalses ahistamises]].<ref>[https://ekspress.delfi.ee/kuum/rahvusooper-estonia-tootajad-direktor-aivar-mae-alandab-ja-ahistab-naisi?id=90207455 "Rahvusooper Estonia töötajad: direktor Aivar Mäe alandab ja ahistab naisi"] Eesti Ekspress, 22. juuni 2020</ref><ref>[https://www.err.ee/1105462/mae-palus-vabandust-ja-eitas-teadlikku-alandamist "Mäe palus vabandust ja eitas teadlikku alandamist"] ERR, 24. juuni 2020</ref> 26. juunil 2020 alustas politsei Aivar Mäe suhtes menetlust seksuaalse ahistamise paragrahvi alusel.<ref>{{Netiviide |autor=Karoliina Vasli, Greete Lehepuu |url=https://ekspress.delfi.ee/teateid-elust/politsei-alustas-aivar-mae-suhtes-menetlust-seksuaalse-ahistamise-paragrahvi-alusel?id=90302385 |pealkiri=Politsei alustas Aivar Mäe suhtes menetlust seksuaalse ahistamise paragrahvi alusel |väljaanne=[[Eesti Ekspress]] |aeg=29. juuni 2020 |vaadatud=28. augustil 2020}}</ref> 27. augustil 2020 astus Aivar Mäe rahvusooperi Estonia peadirektori kohalt tagasi.<ref>{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1128337/aivar-mae-astub-estonia-juhi-kohalt-tagasi |pealkiri=Aivar Mäe astub Estonia juhi kohalt tagasi |väljaanne=ERR.ee |aeg=27.08.2020 |vaadatud=28.08.2020}}</ref> Politsei määras 21. oktoobril Aivar Mäele seksuaalse ahistamise eest rahatrahvi ning Mäe kaebas otsuse edasi.<ref>[https://www.err.ee/1149561/politsei-maaras-aivar-maele-seksuaalse-ahistamise-eest-rahatrahvi "Politsei määras Aivar Mäele seksuaalse ahistamise eest rahatrahvi"] ERR, 21. oktoober 2020</ref> Harju maakohus tühistas oma 17. veebruari otsusega trahvi ja kuna Riigikohus kassatsioonkaebust arutlusele ei võtnud, siis jõustus Harju maakohtu otsus.<ref>[https://www.err.ee/1608218734/riigikohus-ei-votnud-aivar-mae-ahistamisskandaali-arutusele "Riigikohus ei võtnud Aivar Mäe ahistamisskandaali arutusele"] ERR, 20. mai 2021</ref><ref>Erik Moora: [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/93504155/eesti-ekspressi-peatoimetaja-aivar-mae-moisteti-loplikult-oigeks-mida-see-tegelikult-tahendab "Eesti Ekspressi peatoimetaja: Aivar Mäe mõisteti lõplikult õigeks - mida see tegelikult tähendab?"] Eesti Ekspress, 21. mai 2021</ref> 2021. aastal leidis erinevalt [[Sotsiaalkindlustusamet]]ist [[Riigikohus]], et Aivar Mäe on [[Vitamiin (ansambel)|ansambli Vitamiin]] liikmena sundkorras [[Tšernobõli tuumakatastroof]]i piirkonda esinema saadetud ja tal on õigus [[represseeritu]] tunnistusele ja toetusele<ref>[https://www.err.ee/1608154591/riigikohus-tunnistas-aivar-mae-tsernobolis-esinemise-tottu-represseerituks Riigikohus tunnistas Aivar Mäe Tšernobõlis esinemise tõttu represseerituks], ERR, 25. märts 2021</ref>. == Tunnustus == * 1997 [[Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia]] ([[Estonia kontserdisaal|Estonia kontserdisaali]] renoveerimine) * 1998 [[Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia]] ([[Vanemuise kontserdimaja|Vanemuise Kontserdimaja]] renoveerimine) * 2002 [[Pärnu]] aasta mees * 2002 [[Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia]] ([[Pärnu kontserdimaja|Pärnu Kontserdimaja]] rajamise eestvedaja) * 2003 [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|4242}}</ref> *2005 [[Eesti Kaubandus-Tööstuskoja aumärk|Eesti Kaubandus-Tööstuskoja II klassi aumärk]] * 2006 [[Tartu medal]] * 2010 [[Kaarel Saha preemia]] (Vanemuise Teatri suure maja renoveerimise eest) * 2012 [[Välisministeeriumi kultuuripreemia]] (Eesti tutvustamise eest välismaal) * 2013 [[Balti Täht]] (suhete arendamise ja tugevdamise eest Balti regiooni riikide vahel) * 2014 [[Pärnu teenetemärk]] ([[Pärnu kontserdimaja|Pärnu Kontserdimaja]] rajamise idee algatamise ja teostamise eest) * 2014 [[EELK|Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku]] Teeneteristi III järk. == Isiklikku == Tema poeg on videomonteerija ja laulja [[Mikk Mäe]].<ref>{{Netiviide |url=http://www.seitsmesed.ee/meelelahutus/uudis/2015/04/15/staarisaate-finalisti-mikk-mae-isa-aivar-mae-ma-ei-arva-et-miku-lauluvalikud-on-alati-oiged-olnud |pealkiri=Staarisaate finalisti Mikk Mäe isa Aivar Mäe: ma ei arva, et Miku lauluvalikud on alati õiged olnud |vaadatud=2015-07-16 |arhiivimisaeg=2015-07-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150717101914/http://www.seitsmesed.ee/meelelahutus/uudis/2015/04/15/staarisaate-finalisti-mikk-mae-isa-aivar-mae-ma-ei-arva-et-miku-lauluvalikud-on-alati-oiged-olnud |url-olek=ei tööta }}</ref> Lisaks on tal veel kaks last{{lisa viide}}. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [[Merilin Kruuse]]. [http://www.epl.ee/artikkel/448783 Rahvusooper Estonia uueks peadirektoriks valiti Aivar Mäe], EPL, 18. november 2008 * [[Tiina Mattisen]]. [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=9254:aivar-maee-unistama-peab-suurelt-&catid=5:muusika&Itemid=12&issue=3265 Aivar Mäe: „Unistama peab suurelt”] Sirp, 3. september 2009 {{JÄRJESTA:Mäe, Aivar}} [[Kategooria:Eesti koorijuhid]] [[Kategooria:Eesti dirigendid]] [[Kategooria:Eesti teatritegelased]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1960]] dockvkqqvxq7pgjl53mmkkt1qoi6akq Tiibeti budism 0 33319 6168740 6165396 2022-07-27T13:59:09Z Lulu 294 wikitext text/x-wiki {{Budism}} '''Tiibeti budism''' (varasem nimetus ''lamaism'') on [[budism]]i erikuju, mis pärineb [[Tiibet]]ist. See on mitmetahuline õpetus ja praktika, mis kasutab [[vadžrajaana]] ([[tantrism]]i) kõrval [[hinajaana]], [[mahajaana]] ja [[dzogtšen]]i tehnikaid. == Erijooned == Tiibeti budismil on võrreldes teiste [[vadžrajaana]] koolkondadega erijooni: * usk teatud [[laama]]de ([[tulku]]de, näiteks [[dalai-laama]]) [[reinkarnatsioon]]iliinidesse * kadunud või peidetud pühakirjade ([[terma]]de) taastamine teatud meistrite ([[tertön]]ite) poolt * uskumus, et [[Buda|buddha]] võib ilmuda inimkujul, näiteks [[Padmasambhava]]na, kellest Tiibeti budism alguse sai [[Pilt:Lamas Rumtek.jpg|thumb|350px|right|[[Laama]]d ühes [[Sikkim]]i kloostris.]] Tiibeti budism on esoteeriline ja tantristlik, nagu ka näiteks ''[[shingon]]'' [[Jaapan]]is. See on esoteeriline, sest selle järgi saavad pühakirju ([[suutra]]id) tõlgendada üksnes meistrid. See on tantristlik, sest selle järgi kiirendavad [[virgumine|virgumist]] (''[[bodhi]]'') teatud rituaalid ja rituaalsed esemed. Kõrgema teadlikkuseseisundi saavutamisele aitavad kaasa [[mantra]]d. Nagu mahajaana koolkonnad, usub Tiibeti budism [[Buda|buddha]]desse, [[bodhisattva]]tesse ja ''[[dharmapāla]]''<nowiki>'desse</nowiki>. == Tekstid == Tiibeti budismi [[pühakiri|pühakirjad]] on koondatud [[tiibeti kaanon]]isse, mis sisaldab lisaks varajase [[budism]]i (peamiselt [[sarvastivaada]]) tekstide ja [[mahajaana suutrad|mahajaana suutrate]] tõlgetele [[tiibeti keel]]de ka [[vadžrajaana]] [[tantra|tantristlikke]] tekste. {{Vaata|Tiibeti kaanon}} == Rituaalid ja rituaalsed esemed == Kasutatakse spetsiaalseid [[rituaal]]e ja [[rituaalne ese|rituaalseid esemeid]]. Tähtis toiming on [[mõtlus]], millele võivad kaasa aidata teatud [[mudra]]d ja [[mantra]]d (näiteks [[Avalokitešvara]] mantra "[[om mani padme hum]]"). Eri traditsioonides kasutatakse eri mõtlustehnikaid, sealhulgas [[mahamudra]], ''dzogtšen'' ja [[kuus Naropa joogat]] [[kagjütpa koolkond|kagjütpa koolkonnas]]. Edasijõudnud võivad ka uurida või ehitada [[mandala]]id, mis aitavat kaasa vaimsele arengule. [[Laama]] võib kasutada [[vadžra]]t (''[[dorje]]'') ja kellukest (''[[drilbu]]''). [[Deemon]]ite sümboolseks tapmiseks ja neile parema taassünni andmiseks kasutatakse rituaalset pistoda (''[[phurba]]''). Tavausklikele peetakse soodsaks toidu, lillede ja vee ohverdamist, [[palverännak]]uid ja [[palve]]te kordamist, sealhulgas [[palveveski|palveveski]] või [[palvelipp|palvelipu]] abil. Samuti süütavad nad templis võilampe või lasevad [[munk]]adel tasu eest seda teha. Õnnistust toob ka ''[[tsam]]''-tantsude vaatamine või tantsimine. ==Koolkonnad== Tiibeti budismi koolkonnad on: * [[ningmapa koolkond|ningma koolkond]] ('vanad'), koolkond, mille rajas [[Padmasambhava]] * [[kagjütpa koolkond|kagjü koolkond]] (''Kagyu'' 'suuline päritolu'), mille allkoolkonnad on: **''[[Karma Kagyu]]'' **''[[Tsalpa Kagyu]]'' **''[[Baram Kagyu]]'' **''[[Pagtru Kagyu]] **''[[Drikung Kagyu]]'' **''Drukpa Kagyu'' ([[drukpa koolkond]]) **veel kuus väiksemat allkoolkonda **''[[Shangpa Kagyu]]'', mis sai tuntuks [[20. sajand]]i õpetaja [[Kalu Rinpoche]] kaudu. * [[sakjapa koolkond]] (''Sakya'' 'hall muld'), mida juhib [[Sakya Trizin]] ja mille rajas [[Sakya Pandita]] ([[1182]]–[[1251]]) * [[gelukpa koolkond]] (''gelug'' 'vooruse tee') ehk kollaste mütside koolkond, kelle vaimne juht on ''[[Ganden Tripa]]'' ja kelle ajalik pea on [[dalai-laama]], kes valitses Tiibetit [[17. sajand]]i keskpaigast 20. sajandi keskpaigani. * [[Jonangpa koolkond]], mille gelukpad 17. sajandil maha surusid ja mis arvati olevat välja surnud, kuid on siiski säilinud Ida-Tiibetis. On olemas ka koolkondi ühendada püüdev [[Rime liikumine]]. Sageli arvatakse koolkondade hulka ka Tiibeti varasem usund [[bön]], sest viimase tuhande aasta jooksul on see budismi õpetuse peaaegu täielikult omaks võtnud. Böni pooldajate väitel õpetas selle usundi müütiline rajaja [[Tönpa Shenrab]] peaaegu sedasama, mis [[Buddha Šākjamuni]] ning böni varasem animistlik kultus oli kõrvalekalle. ==Munklus ja kloostrid== Kuigi Tiibetis oli palju [[joogi]]sid, pani [[munklus]]ele aluse budism. [[16. sajand]]ist kuni [[Hiina]] sissetungini olid Tiibetis hinnanguliselt 25% inimestest mungad ja nunnad. Tiibetis oli sadu kloostreid. Hiina kommunistid rüüstasid ja hävitasid peaaegu kõik need. Enamik suuremaid kloostreid on vähemalt osaliselt taastatud. Klooster kuulub reeglina ühele koolkonnale. Suuremate kloostrite seas on: *bön **[[Menri klooster]] **[[Yundgrung Lingi klooster]] *gelukpa koolkond **[[Sera klooster]], Tiibeti suurim klooster **[[Drepung]]i klooster, [[dalai-laama]] koduklooster **[[Gandeni klooster]], ''[[Ganden Tripa]]'' residents **[[Jokhang]]i klooster [[Lhasa]]s, mille olevat [[647]]. aastal rajanud [[Tiibeti kuningas|kuningas]] [[Songtsen Gampo]]; tähtis palverännakute sihtkoht **[[Tashi Lhunpo klooster]], [[pantšen-laama]] residents *kagjütpa koolkond (enamik kagjütpa kloostreid on Ida-Tiibetis; üks tähtsamaid, Tsurphu klooster on Kesk-Tiibetis) **[[Palpungi klooster]], [[Tai Situpa]] ja [[Jamgon Kongtrul]]i residents **[[Surmangi klooster]], [[Trungpa tulku]] residents **[[Tsurphu klooster]], [[Karmapa]] residents *ningmapa koolkond **kuus emakloostrit (nende koosseis on aja jooksul muutunud) ***[[Dorje Drak]] ***[[Dzogchen]] ***[[Kathok]] ***[[Mindroling]] ***[[Palyul]] ***[[Shechen]] **[[Samje klooster]], esimene klooster, mille asutasid [[Padmasambhava]] ja [[Šāntarakšita]] *sakjapa koolkond **[[Sakya klooster]], [[Sakya Trizin]]i residents ==Ajalugu== {{vaata|Tiibeti budismi ajalugu}} Mõned budistlikud pühakirjad jõudsid [[India]]st Tiibetisse juba [[173]]. aastal Tiibeti 28. kuninga [[Thothori Nyantsen]]i valitsemisajal. [[3. sajand]]il jõudsid pühakirjad [[Põhja-Tiibet]]isse, mis tollal ei olnud Tiibeti kuningriigi osa. Ent budismi mõju ei olnud suur ning kindlasti ei olnud tegemist [[tantrajaana]]ga, sest selle esimesi suutraid oli Indias alles hakatud kirjutama. Kõige tähtsam sündmus Tiibeti budismi ajaloos oli suure tantristliku müstiku [[Padmasambhava]] saabumine Tiibetisse kuningas [[Trisong Detsen]]i kutsel [[774]]. aastal. Tiibetis ja selle kultuurilises mõjupiirkonnas tuntakse teda Guru Rinpotše nime all. Ta sulatas tantristliku budismi kokku kohaliku böni usundiga, nii et tekkis Tiibeti budism. Pärimuse järgi kirjutas ta mitmeid tähtsaid pühakirju ning peitis need, et tulevased [[tertön]]id need leiaksid. Samuti rajas ta [[ningmapa koolkond|ningmapa koolkonna]], millest kõik Tiibeti budismi koolkonnad pärinevad. Samye kloostri rajamisega (aastal 769 või 775) [[Tiibeti kuningas|Tiibeti kuninga]] [[Trisong Detsen]]i (valitses 759–797) poolt algas esimene India budistlike tekstide tõlkimise laine Tiibetis. Sellest sai alguse ningmapa ("vanade tõlgete") koolkond. Teisel tõlkimisperioodil, mis algas [[11. sajand]]il, kujunesid Tiibeti budismi "uute tõlgete" koolkonnad ([[Sarma]]): [[kagjütpa koolkond]], [[sakjapa koolkond]], [[gelukpa koolkond]]. Ningmapa koolkond loeb oma pärimuse alguseks [[dharma]] (budismi õpetuste) juurutamist Trisong Detseni ajal Padmasambhava, õpetatud [[siddha]] [[Vimalamitra]], [[Vairotšana]] ning nende sadade õpilaste, kloostriülema [[Šāntarakšita]] ja õpetlase [[Kamalašīla]] poolt. Tol ajal kogunes üle saja õpetlase ja tõlkija ning tõlkis suutrate ja tantrate õpetused sanskriti keelest tiibeti keelde. Padmasambhava, Vimalamitra ja Vairotšana tõid Tiibetisse paljud esoteerilised õpetused (sealhulgas dzogtšen). Alates [[11. sajand]]ist avaldas Tiibeti budism tugevat mõju [[Sise-Aasia]] rahvastele, eriti [[Mongoolia]]s ja [[Mandžuuria]]s. Hiinas oli see riigiusundiks [[Yuani dünastia]] ja [[Qingi dünastia]] ajal. ==Levik== Tänapäeval on Tiibeti budismil järgijaid [[Tiibeti kiltmaa]]l, [[Bhutan]]is, [[Mongoolia]]s, [[Kalmõkkia]]s, [[Tõva]]s ja [[Burjaatia]]s. Tiibeti budismi järgijaid on ka läänemaades, sealhulgas [[Eesti]]s. ==Kirjandus== Sogyal Rinpoche. Tiibeti raamat elust ja surmast / Sogyal Rinpoche ; [inglise keelest tõlkinud Kai Vassiljeva, värsid tõlkinud Märt Läänemets ; eessõna: Tema Pühadus dalai-laama]. [[Kategooria:Vadžrajaana]] [[Kategooria:Tiibeti budism| ]] rt8uz4nochtmp0htgiy7ejhbp7njs0r Viljandi Muuseum 0 40398 6168767 5321606 2022-07-27T15:08:51Z Kruusamägi 1530 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Viljandi Museum building facade.JPG|pisi|Muuseumihoone]] '''Viljandi Muuseum''' on [[Viljandi maakond|Viljandi maakonna]] [[muuseum]]. Kohamuuseumina tegeletakse eelkõige [[Viljandi]] linna ja maakonna ajaloo, kultuuri, eluolu ja looduse uurimise, kogumise, säilitamise ning eksponeerimisega. Maakonnamuuseumide hulgas on Viljandi Muuseum üle 100 000 säilikuga kogu üks suuremaid. Muuseumis on lugemissaal, regulaarselt vahetuvad näitused ja toimuvad üritused õppetundidest näitemängudeni. Muuseumi näitusemaja ([[Viljandi muuseumihoone]]) asub [[18. sajand]]i apteegihoones [[Johan Laidoneri plats]]i serval. Muuseumi püsiekspositsioon paikneb kahel korrusel ning annab ülevaate [[Viljandimaa]] loodusest ja ajaloost [[muinasaeg|muinasajast]] [[20. sajand]]i keskpaigani. ==Muuseumi ajalugu== Viljandi Muuseum sai alguse aastatel [[1878]]–[[1879]] [[Viljandi ordulinnus |Viljandi lossivaremetes]] toimunud arheoloogilistest kaevamistest. [[1881]]. aastal asutati kaevamisi korraldanud komitee (Ausgrabungscomité) baasil [[Viljandi Kirjanduslik Selts]], millest sai muuseumi hoidja. Praegusse hoonesse koliti [[1942]]. aastal. Muuseum kandis Nõukogude ajal nime ''Viljandi Rajoonidevaheline Koduloomuuseum''. ==Välislingid== *[http://muuseum.viljandimaa.ee/ Viljandi muuseumi koduleht] {{koord}} [[Kategooria:Viljandi]] [[Kategooria:Viljandi maakonna muuseumid]] td1loj765289v5idmd0vqsriv3a0wd7 Eesti raadiojaamade loend 0 44646 6169000 6168613 2022-07-28T08:15:03Z 145.14.28.118 /* Aktiivsed raadiojaamad */ wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[Eesti]]s tegutsevad ning varem tegutsenud [[eesti keel|eesti]]- ja võõrkeelsed [[raadiojaam]]ad.'' ==Aktiivsed raadiojaamad== {| class="wikitable sortable" |- ! Nimi !! Omanik !! Sisu/žanr !! Keel !! Kuulatav !! FM-sagedused !! Märkused |- | [[DFM]] || [[Duo Media Networks]] || [[tantsumuusika]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 90,2<br>Järvamaa 90,2<br>Ida-Virumaa 92,0; 93,8 || Tuntud ka kui [[Dance FM]], [[Katjuša Radio]] ja [[Uuno Plus]] |- | [[Kesk-Eesti Tre Raadio]] || [[Tre Raadio ühing MTÜ]] || [[eesti muusika]],<br>[[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Järvamaa 101,0 || Varem kandis nime [[Kuma raadio]] |- | [[Klassikaraadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[klassikalinemuusika|klassikaline]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 106,6<br>Hiiumaa 94,9<br>Ida-Virumaa 89,4; 90,4<br>Jõgevamaa 107,6<br>Järvamaa 107,6<br>Läänemaa 106,3<br>Lääne-Virumaa 90,4; 104,5; 107,6<br>Põlvamaa 105,7<br> 70,58<br>Pärnumaa 107,3<br>Raplamaa 89,1<br>Saaremaa 107,0; 107,8; 103,7<br>Tartumaa 90,3; 105,7<br>Valgamaa 105,7<br>Viljandimaa 90,5<br>Võrumaa 105,7 || |- | [[Kuressaare Pereraadio]] || [[MTÜ Kuressaare Pereraadio]] || [[religioosne]] – [[kristlik]] || [[eesti]] || FM, internet || Hiiumaa 88,7<br>Läänemaa 89,4<br>Saaremaa 89,0 || |- | [[MyHits]] || [[Duo Media Networks]] || [[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet, telekanal || Harjumaa 97,2<br>Järvamaa 97,4<br>Jõgevamaa 97,4<br>Läänemaa 99,8<br>Lääne-Virumaa 89,8<br>Põlvamaa 92,3<br>Pärnumaa 91,0<br>Raplamaa 97,4<br>Saaremaa 97,4; 104,5<br>Tartumaa 97,2<br>Võrumaa 92,3<br>Viljandimaa 92,4 || Raadiojaam loodi [[Raadio Uuno]] asemele |- | [[Narodnoje Radio]] (Народное Радио) || [[Duo Media Networks]] || [[vene hitid]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 100,0<br>Järvamaa 100,0<br>Ida-Virumaa 96,3; 100,0<br>Tartumaa 92,9<br>Jõgevamaa 92,9<br>Lääne-Virumaa 88,5 || Varem nimega [[Raadio 100 FM]] |- | [[Narvskoje Semeinoje Radio]] (Нарвское Семейное Радио) || [[Tartu Pereraadio Ühing]] || [[religioosne]] - [[kristlik]] || [[vene]], [[eesti]], [[ukraina]] || FM, internet || Ida-Virumaa 95,6; 98,2 || |- | [[NRJ FM]] || [[Sky Media]] || [[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]]|| [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 93,2<br>Järvamaa 93,2 || Enne 2016. aastat [[Energy FM]] |- | [[Nõmme Raadio]] || [[Nõmme Raadio OÜ]] || || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 99,3 Nõmme || |- | [[Pereraadio]] || [[Tartu Pereraadio Ühing]] || [[religioosne – kristlik]] || [[eesti]], [[vene]], [[ukraina]] || FM, internet || Harjumaa 89,6<br>Ida-Virumaa 88,2<br>Lääne-Virumaa 88,9<br>Tartumaa 89,0; 94,8<br>Võrumaa 95,7<br>Valgamaa 88,7 || |- | [[Power Hit Radio]] || [[Mediainvest Holding AS]] || [[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 102,1<br>Järvamaa 102,1<br>Tartumaa 89,7<br>Jõgevamaa 89,7<br>Pärnumaa 103,9<br>Lääne-Virumaa 92,5<br>Viljandimaa 105,4 || Raadiojaam loodi [[Rix FM]] asemele |- | [[Raadio 2]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[hitid]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 101,6<br>Hiiumaa 99,1<br>Ida-Virumaa 102,9; 102,3<br>Jõgevamaa 102,6<br>Järvamaa 102,6<br>Läänemaa 102,9<br>{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 95,8{{nowrap end}}<br>Põlvamaa 103,6<br>Pärnumaa 102,3<br>Raplamaa 99,5<br>Saaremaa 103,1; 103,4; 98,1<br>Tartumaa 96,3; 103,6<br>Valgamaa 103,6<br>Viljandimaa 103,3; 103,9<br>Võrumaa 103,6 || |- | [[Raadio 4]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[igakeelnemuusika]], [[džäss]], [[klassikalinemuusika|klassikaline]], [[vanad hitid]], ''[[relax]]''-[[hitid]], [[popmuusika]], [[rokkmuusika]], [[rütmimuusika]], [[tantsumuusika]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 94,5<br>Ida-Virumaa 95,3; 100,9; 94,2<br>Jõgevamaa 93,4<br>Järvamaa 93,4<br>Läänemaa 93,6<br>Lääne-Virumaa 94,2; 95,3<br>Pärnumaa 94,8<br>Raplamaa 95,1<br>Tartumaa 94,4<br>Põlvamaa 99,9<br> 72,92<br>Valgamaa 92,5<br>Viljandimaa 95,5<br>Võrumaa 99,9 || |- | [[Raadio 7]] || [[MTÜ Raadio 7]] || [[religioosne]] – [[kristlik]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 103,1<br>Jõgevamaa 96,1<br>Järvamaa 96,1<br>Lääne-Virumaa 96,1<br>Pärnumaa 88,6<br>Raplamaa 88,6<br>Tartumaa 92,1<br>Viljandimaa 88,6 || |- | [[Raadio Elmar]] || [[Duo Media Networks]] || [[eesti muusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 91,5<br>Järvamaa 91,7<br>Läänemaa 92,2<br>Põlvamaa 91,2<br>Pärnumaa 99,0<br>Saaremaa 91,5<br>Tartumaa 88,5; 91,2<br>Hiiumaa 101,2<br>Ida-Virumaa 91,0<br>Raplamaa 101,8<br>Viljandimaa 93,1 || |- | [[Raadio Kadi]] || [[OÜ Raadio Kadi]] || || [[eesti]] || FM, internet || Hiiumaa 90,1<br>Saaremaa 90,5<br>Saaremaa 98,6 || |- | [[Raadio Kuku]] || [[Duo Media Networks]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Jõhvi 100,4<br>Rapla 103,2<br>Harjumaa 100,7<br>Hiiumaa 100,4<br>Järvamaa 100,5<br>Läänemaa 100,9<br>Lääne-Virumaa 99,6<br>Pärnumaa 89,9<br>Saaremaa 100,6<br>Tartumaa 100,2<br>Valgamaa 102,4<br>Viljandimaa 100,8<br>Muhu saar 102,0<br>Võrumaa 91,8 || |- | [[Raadio Marta]] || [[OÜ MP Meedia]] || || [[eesti]] || FM, internet || Põlvamaa 100,7 || Tekkis 2003. aasta kevadel [[Kagu Raadio]] asemele. |- | [[Raadio Tallinn]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[vestlus]], [[džäss]] || [[eesti]], [[inglise]], [[prantsuse]] || FM, internet || Harjumaa 103,5 || |- | [[Radio Eli]] (Радио Эли) || || [[religioosne]] – [[kristlik]] || [[vene]] || FM, ULL || Nõo 71,90 108,0 || |- | [[Relax FM]] || [[Northstar Media]] || ''[[relax]]''-[[hitid]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Järvamaa 88,3<br>Tartumaa 103,0<br>Jõgevemaa 103,0<br>Pärnumaa 96,4<br>Saaremaa 92,6 || Alustas tööd pärast [[Raadio HIT FM]] lõppu 2019. aastal. |- | [[Retro FM]] || [[Sky Media]] || [[vanad hitid]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Järvamaa 98,1<br>Läänemaa 94,2; 88,2<br>Lääne-Virumaa 98,7<br>Pärnumaa 98,3<br>Raplamaa 98,0<br>Saaremaa 95,4<br>Tartumaa 98,6<br>Viljandimaa 97,9<br>Ida-Virumaa 93.0 || Varem nimega [[Raadio 3]] |- | [[Ring FM]] || [[Ring FM Media OÜ]]<br>[[Tre Raadio ühing MTÜ]] || || [[eesti]] || FM, internet || Tartumaa 104,7<br>Jõgevamaa 104,7<br>Võrumaa 101,7<br>Viljandimaa 93,7 || |- | [[Rock FM]] || [[Sky Media]] || [[rokkmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 88,8<br>Järvamaa 88,8<br>Tartumaa 104,2<br>Jõgevamaa 104,2<br>Pärnumaa 93,9<br>Viljandimaa 87,8<br>Ida-Virumaa 93,2<br>Läänemaa 95,2 || Alustas tööd pärast [[Radio Mania]] tegevuse lõppu 2017. aastal |- | [[Russkoje Radio]] (Русское Радио) || [[Sky Media]] || [[vene hitid]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 90,6<br>Järvamaa 90,6<br>Ida-Virumaa 103,6; 89,5<br>Lääne-Virumaa 99,2<br>Tartumaa 101,2<br>Jõgevamaa 101,2 || |- | [[Ruut FM]] || [[OÜ Raadio Ruut]] || || [[eesti]] || FM, internet || Valgamaa 96,6 || |- | [[Sky Plus]] || [[Sky Media]] || [[popmuusika]]<br>[[rütmimuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 95,4<br>Hiiumaa 96,9<br>Ida-Virumaa 93,6; 103,3<br>Jõgevamaa 96,5<br>Järvamaa 92,6<br>Läänemaa 97,6; 106,8<br>{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 101,3{{nowrap end}}<br>Pärnumaa 96,8<br>Raplamaa 87,7<br>Saaremaa 96,3; 99,6<br>Tartumaa 95,2<br>Valgamaa 99,1<br>Viljandimaa 99,7<br>Võrumaa 93,8 || |- | [[Sky Radio]] || [[Sky Media]] || [[popmuusika]]<br>[[tantsumuusika]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 98,4<br>Järvamaa 98,4<br>Ida-Virumaa 102,1; 107,9<br>Tartumaa 107,2<br>Jõgevamaa 107,2 || |- | [[SSS-Raadio]] || || || [[soome]], [[inglise]] || || Tallinn 93,7 || |- | [[Star FM]] || [[Mediainvest Holding AS]] || [[uued ja vanad hitid]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 96,6<br>Jõgevamaa 101,9<br>Järvamaa 88,1<br>Läänemaa 92,9<br>Lääne-Virumaa 92,2<br>Pärnumaa 100,3<br>Saaremaa 93,3<br>Tartumaa 99,4<br>Viljandimaa 89,3<br>Võrumaa 103,2<br>Valgamaa 102,8<br>Ida-Virumaa 106,3 || Raadiojaam loodi [[Easy FM]] asemele |- | [[Tartu Kuku]] || [[Trio LSL]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Tartu 100,2 || |- | [[Tre raadio|Tre Raadio]] || [[Tre Raadio ühing MTÜ]] || [[eesti muusika]],<br>[[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 105,8<br>Raplamaa 91,3<br>Pärnumaa 92,7<br>Järvamaa 101,0<br>Jõgevamaa 101,0<br>Lääne-Virumaa 97,0<br>Läänemaa 103,8 || Varem kandis Tallinnas nimega [[Ring FM]] ja Pärnus nimega [[Päikeseraadio]] |- | [[Tõrva Raadio]] || [[MTÜ Tõrva Noorte Liit]] || [[uued ja vanad lood, popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Tõrva 90,0 || On eetris periooditi suvel ja talvel |- | [[Vikerraadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 104,1<br>Hiiumaa 91,2<br>Ida-Virumaa 104,7; 105,4; 92,3<br>Järvamaa 105,1<br>Läänemaa 105,3; 91,7<br>Lääne-Virumaa 105,4<br>Põlvamaa 106,1<br> 71,66<br>Pärnumaa 104,8<br>Raplamaa 95,7<br>Saaremaa 105,6; 105,9; 92,1<br>Tartumaa 106,7; 106,1<br>Viljandimaa 107,0<br>Ruhnu 96,4 || |- | [[Jumor FM]] (Юмор FM) || [[Huumor OÜ]] || || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 104,9<br>Järvamaa 104,9<br>Ida-Virumaa 97,7<br>Tartumaa 94,1<br>Jõgevamaa 94,1 || Varem nimega [[Euro FM]] |- | [[Volna]] (Волна) || [[Mediainvest Holding AS]] || || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 107,1<br>Järvamaa 107,1<br>Ida-Virumaa 106,9; 89,0 || |- | [[Äripäeva Raadio]] || [[AS Äripäev]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 92,4<br>Järvamaa 92,4<br>Läänemaa 96,0<br>Ida-Virumaa 94,6<br>Pärnumaa 91,9<br>Saaremaa 101,7<br>Tartumaa 97,7<br>Jõgevamaa 97,7 || |- | [[Raadio Duo]] || [[Duo Media Networks]] || [[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 95,8<br>Läänemaa 90,4<br>Raplamaa 101,3<br>Järvamaa 104,3<br>Viljandimaa 101,7<br>Võrumaa 98,3<br>Ida-Virumaa 94,8<br>Tartumaa 107,8<br>Jõgevamaa 107,8 || |- | [[You FM]] || || || [[vene]] || FM || Narva 89,8 || |} ===Ainult Interneti-põhised raadiojaamad=== {| class="wikitable sortable" ! Nimi !! Omanik !! Sisu/Žanr !! Keel !! Märkused |- | Rahvaraadio || Rahvaraadio MTÜ || eestikeelne muusika || eesti || http://rahvaraadio.ee/ |- | [[Artekon Raadio Tallinn|Artekon]]|| Artekon MTÜ || mitmekesine || vene || |- | [[Generaadio]]|| [[MTÜ Generaadio]] || eesti muusika || eesti || |- | [[HappyU]]|| nowrap="" || ''adult contemporary'' || eesti || |- | Hitmix Estonia || Hitmix Eesti Fännklubi MTÜ || 60ndad kuni tänapäev- pop, rock, estraadimuusika jm || eesti || Kodulehet [https://hitmix.ee/ www.hitmix.ee] |- | [[IDA raadio]] || || || || Koduleht [https://idaidaida.ee idaidaida.ee] |- | [[Netiraadio]] || || [[džäss]], ''easy listening'', folk, klassikaline, lastelaulud, [[popmuusika]], [[rokkmuusika]], tantsumuusika, vanad eesti hitid || eesti || |- | [[Oma Raadio]] || || || || |- | [[Raadio Muusikamoos]] || || ''smooth jazz'', ''[[Soul (muusikastiil)|soul]]'', ''[[funk]]'' || eesti || |- | [[Sooviraadio]] || || ''adult contemporary''<br>hitid || eesti || |- | [[Trance Raadio]] || || ''[[trance]]''-muusika || – || Tuntud ka kui Nightchat Trance Radio |- | [[Trance.ee]] || || ''trance''-muusika || – || |- | Tagatuba FM ||Tagatuba Meedia MTÜ || pop, rock, estraadimuusika jm || Eesti || Koduleht [https://www.tagatubafm.ee/ www.tagatubafm.ee] |- | Hits Radio Online || || Dance music, Tanstumuusika, Uudised, Saated, Ülekanded sündmustelt, Välieeter || Eesti || Koduleht [https://www.hitsradio.ee www.hitsradio.ee] |- | MeieFm || ||Kõiksugust muusikat meile, sulle ja teile! || Eesti || Koduleht : [https://www.meiefm.ee www.meiefm.ee] |- |} ==Tegevuse lõpetanud raadiojaamad== {| class="wikitable sortable" |- ! Nimi !! Omanik !! Sisu/žanr !! Keel !! Kuulatav !! FM-sagedused !! Märkused |- | [[Eeva Raadio]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Tallinn 88,3<br>Tartu 105,6 || Asemele tekkis [[U-Pop]] |- | [[Easy FM]] || [[Mediainvest Holding AS]] || || eesti || FM, internet || Harjumaa 96,6<br>Tartumaa 99,4<br>Pärnumaa 100,3<br>Võrumaa 103,2<br>Saaremaa 93,3<br>Muhu saar 92,6<br>Ida-Virumaa 92,2 || Easy FM-i asendas 2000. aasta kevadel [[Star FM]] |- | [[Rix FM]] || || || eesti || FM, internet || Harjumaa 102,0 || Rix FM-i asendas 2000. aasta kevadel [[Power Hit Radio]] |- | [[Euro FM]] || OÜ Euro FM || || vene || FM, internet || Harjumaa 104,9 || Suleti 1. septembril 2014 ja asemele tekkis [[Jumor FM]] |- | [[European Hit Radio]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 97,8<br />Tartu 98,6 || |- | [[Hiiu Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Kärdla 100,4 || Tegutses 1993–2000 osalise programmiga |- | [[Raadio HIT FM|Hit FM]] || Raadio Hit FM OÜ || 1960.–1970. aastate hitid,<br>1980.–1990. aastate pop- ja tantsumuusikahitid,<br>TOP40 värske muusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Pärnumaa 96,4<br>Tartumaa 103,0 || Tegutses 2014–2019 |- | [[Järva Kuku]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Järvamaa 100,5 || Alustas tegevust 13. septembril 1993 |- | [[Kaguraadio]] || OÜ Kaguraadio || || eesti || FM, internet || Põlvamaa 100,7<br>Võrumaa 99,9 || 2001. aasta novembris kuulutati Kaguraadio pankrot. 2003. aasta kevadel tekkis asemele [[Raadio Marta]] |- | [[Kohviradio]] || || || eesti || Internet || || Tegutses 2003–2018. <!--"so long, and thanks for all the fish"--> |- | T-raadio || Trio LSL || || eesti || FM, internet || Märjamaa 90,0 || |- | [[Linnaraadio]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 100,0 || |- | [[Mega FM]] || Mediainvest Holding AS || || eesti || FM, internet || Tallinn 96,6 || Tegutses 1996–1998 |- | [[Mulgi Kuku]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Viljandi 100,8 || |- | [[Nadežda (raadiojaam)|Nadežda]] || || || vene, eesti || MW || Keila || Interrinde raadiojaam, mis tegutses aastatel 1990–1991 |- | [[Noorteraadio]] || || || eesti || internet || || Striimid suleti 2014.<ref>{{netiviide |Pealkiri=Armsad Sõbrad! |Väljaanne=Noorteraadio |Väljaandja=Noorteraadio/Facebook |Aeg=2013-12-31 |URL=https://www.facebook.com/noorteraadio/posts/10151898054691523 |Arhiivimisurl=https://archive.today/20150301021909/https://www.facebook.com/noorteraadio/posts/10151898054691523 |Arhiivimisaeg=2015-03-01 |tsitaat=Kahjuks peame teatama&nbsp;, &#x5b;''sic''&#x5d; et uuest aastast Noorteraadio eeter enam Teieni ei jõua, kuigi lootus jääb, et kunagi kohtume taas 🙂 |vaadatud=2015-03-01 |url-olek=töötab }}</ref> |- | [[Päikeseraadio]] || Meediamaania OÜ || || eesti || FM, internet || Pärnu 92,7 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Pärnus [[Tre Raadio]] |- | [[Pärnu Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Pärnu 92,7 || |- | [[Raadio Narva]] || || || vene || FM, internet || Narva 89,0 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Narvas [[Volna]] |- | [[Q Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Tartu 101,2 || Tegutses 1993–1995. 1995. aastal sai Q-Raadiost [[Tartu Kuku|Tartu Kuku raadio]] |- | [[Ring FM]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 105,8<br>Pärnu 93,9 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Tallinnas [[Tre Raadio]] ja Pärnus [[Rock FM]] |- | [[Raadio 100 FM]] || || || vene || FM, internet || Tallinn 100,0<br>Ida-Virumaa 99,8; 96,3 || Asemele tekkis [[Narodnoje Radio]] |- | [[Raadio 2.2]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || || eesti || Internet || || |- | [[Raadio 24x7]] || MTÜ Raadio 7 || || eesti || internet || || Eesti esimene internetiraadio. Tegutses 10 aastat (2002–2012) <ref>[http://www.facebook.com/Raadio24x7/info Raadio24x7 info] facebook.com</ref> |- | [[Raadio Tartu]] || AS Tartu Raadio (1991–2000), [[AS Eesti Meedia]] (2000–2003) || || eesti || FM, internet || Tartu 69,68 ja 100,2<br>Põltsamaa 96,5 || Tegutses 1991–2003 |- | [[Raadio Top]] || Makarov Muusik Management || || eesti || FM, internet || Tallinn 71,0 ja 90,6 || Tegutses 1993–1996 |- | [[Raadio Uuno]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,2<br>Järvamaa 97,4<br>Läänemaa 99,8<br>{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 89,8{{nowrap end}}<br>Saaremaa 104,5<br>Põlvamaa 92,3<br />Pärnumaa 91,0<br>Saaremaa 97,5<br>Tartumaa 97,3<br>Võrumaa 92,3 || Tegutses 1994–2016 |- | [[Raadio 3]] || Sky Media || vanad hitid || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Järvamaa 98,1<br>Läänemaa 88,2<br>Lääne-Virumaa 98,7<br>Pärnumaa 98,3<br>Raplamaa 98,0<br>Saaremaa 95,4<br>Tartumaa 98,6<br>Viljandimaa 97,9<br>Ida-Virumaa 93.0 || Asemele tekkis [[Retro FM]] |- | [[Raadio V6]] || || rokkmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Tartumaa 98,6<br>Lääne-Virumaa 98,5<br>Pärnumaa 98,3<br>Järvamaa 98,1<br>Viljandimaa 97,9 || |- | [[Raadio Viru]] || MKS Grupp<ref>https://virumaateataja.postimees.ee/644560/raadio-viru-lopetab-tegevuse</ref> || || vene || FM, internet || Rakvere 92,5<br>Jõhvi 100,4 || Tegutses 1998–2012, sai alguse kohalike Viru-R-Raadio ja [[Raadio Panda|Panda]] liitumisel |- | [[Radio BeFree]] || || || eesti || FM, internet || || Tuntud ka kui Raadio Pulss B3. Lõpetas tegevuse 23. jaanuaril 1998, Raadio Pulss B3 töötajad, stuudiotehnika ja saatjatevõrk läksid üle AS Trio LSL-ile (saatevõrk [[Raadio Elmar|Raadiole Elmar]])<ref>{{Cite web |url=http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?%2F98%2F01%2F23%2Fuudised.htmXkolmeteistkymnes |title=Raadio Pulss B3 lõpetas tegevuse |access-date=11. oktoober 2021 |archive-date=19. detsember 2008 |archive-url=https://web.archive.org/web/20081219123959/http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?%2F98%2F01%2F23%2Fuudised.htmXkolmeteistkymnes |url-status=dead }}</ref> |- | [[Radio Love]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 97,8 || |- | [[Radio Mania]] || || rokkmuusika || eesti || FM, internet || Tallinn 88,8 || Tegutses 2002–2017. Eelkäijaks [[Raadio V6]], järelkäijaks [[Rock FM]] |- | [[Sky Classics]] || [[Sky Media]] || || eesti || FM, internet || Tallinn 93,8 || |- | [[Spin FM]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Tartumaa 103,0<br>Pärnumaa 96,4 || Tegutses 2008–2016, viimastel aastatel tegutses internetis ning FM-sagedused võttis üle [[Raadio HIT FM]] |- | [[Sun FM]] || Kullasadu Invest OÜ || popmuusika || eesti || FM, internet || Tartu 101,2<br>Pärnu 96,4 || Võttis üle [[Tartu Kuku]] sageduse.<ref>[https://www.err.ee/423742/tartu-kuku-raadio-sagedusel-alustab-uus-kohalik-programm Tartu Kuku raadio sagedusel alustab uus kohalik programm] ERR, 29. september 2004</ref> Tegutses 2004–2009, varasemad nimed Tartumaa Raadio ja Tartu FM. |- | [[Juke SM]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 102,4 || |- | [[U-Pop]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || [[hip-hop|hiphop]], [[R&B]] || eesti || FM, internet || Tallinn 88,3 || Mängis alguses seni Eeva Raadios mängitud muusikat, kuid hiljem orienteerus ümber R&B stiilile. U-Pop-i asendas [[Spin FM]] |- | [[Uuno Plus]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || vene || FM, internet || Tallinn 90,2 || Alustas 2000. aastal Katjuša nime all, 2001. aastal muutis nime<ref name=kro>https://rhmuuseum.ee/raadio-kroonika/</ref> |- | [[VALI-raadio]] || || || eesti || FM, internet || Põltsamaa 96,5 || Kandis üle ka Raadio Tartu saateid. Raadio Tartu tütarettevõte<ref>[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/raadio-tartu-tahab-levida-tallinnani?id=50731126 Raadio Tartu tahab levida Tallinnani] 28.09.1996</ref> |- | [[Valga Raadio]] (Raadio Valga) || || || eesti || FM, internet || Valga 92,5 ||oli eetris 1993 kuni 1997 |- | [[Viru Raadio]] || MTÜ Viru Raadio || || vene || FM, internet || Ida- ja Lääne Virumaa ning Jõgevamaa || Alustas saateid 2. jaanuaril 1991,<ref>http://www.virumaa.ee/2002/03/ve-viru-raadio/{{Surnud link|date=oktoober 2021 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}</ref> lõpetas tegevuse 2002<ref>http://arileht.delfi.ee/news/uudised/viru-raadio-lopetas-tegevuse?id=50917474</ref> |- | [[Viimsi Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Viimsi 100,0 || Alustas tööd 1992. aasta aprillis,<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=viimsiteataja20151127.2.10</ref> sageduse ostis 1. novembril alustanud [[Raadio Tallinn|Raadio 100]]<ref name="kro" /> |} ==Vaata ka== *[[Raadio Eestis]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://rhmuuseum.ee/raadio-kroonika/ Raadio kroonika] Eesti Ringhäälingumuuseum [[Kategooria:Eesti raadiojaamad| ]] [[Kategooria:Eesti meedia loendid|Raadiojaamade loend]] qr3yct55b6oq9vhrmw2dwik0lz7wl9k 6169001 6169000 2022-07-28T08:16:50Z 145.14.28.118 /* Aktiivsed raadiojaamad */ wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[Eesti]]s tegutsevad ning varem tegutsenud [[eesti keel|eesti]]- ja võõrkeelsed [[raadiojaam]]ad.'' ==Aktiivsed raadiojaamad== {| class="wikitable sortable" |- ! Nimi !! Omanik !! Sisu/žanr !! Keel !! Kuulatav !! FM-sagedused !! Märkused |- | [[DFM]] || [[Duo Media Networks]] || [[tantsumuusika]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 90,2<br>Järvamaa 90,2<br>Ida-Virumaa 92,0; 93,8 || Tuntud ka kui [[Dance FM]], [[Katjuša Radio]] ja [[Uuno Plus]] |- | [[Kesk-Eesti Tre Raadio]] || [[Tre Raadio ühing MTÜ]] || [[eesti muusika]],<br>[[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Järvamaa 101,0 || Varem kandis nime [[Kuma raadio]] |- | [[Klassikaraadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[klassikalinemuusika|klassikaline]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 106,6<br>Hiiumaa 94,9<br>Ida-Virumaa 89,4; 90,4<br>Jõgevamaa 107,6<br>Järvamaa 107,6<br>Läänemaa 106,3<br>Lääne-Virumaa 90,4; 104,5; 107,6<br>Põlvamaa 105,7<br> 70,58<br>Pärnumaa 107,3<br>Raplamaa 89,1<br>Saaremaa 107,0; 107,8; 103,7<br>Tartumaa 90,3; 105,7<br>Valgamaa 105,7<br>Viljandimaa 90,5<br>Võrumaa 105,7 || |- | [[Kuressaare Pereraadio]] || [[MTÜ Kuressaare Pereraadio]] || [[religioosne]] – [[kristlik]] || [[eesti]] || FM, internet || Hiiumaa 88,7<br>Läänemaa 89,4<br>Saaremaa 89,0 || |- | [[MyHits]] || [[Duo Media Networks]] || [[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet, telekanal || Harjumaa 97,2<br>Järvamaa 97,4<br>Jõgevamaa 97,4<br>Läänemaa 99,8<br>Lääne-Virumaa 89,8<br>Põlvamaa 92,3<br>Pärnumaa 91,0<br>Raplamaa 97,4<br>Saaremaa 97,4; 104,5<br>Tartumaa 97,2<br>Võrumaa 92,3<br>Viljandimaa 92,4 || Raadiojaam loodi [[Raadio Uuno]] asemele |- | [[Narodnoje Radio]] (Народное Радио) || [[Duo Media Networks]] || [[vene hitid]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 100,0<br>Järvamaa 100,0<br>Ida-Virumaa 96,3; 100,0<br>Tartumaa 92,9<br>Jõgevamaa 92,9<br>Lääne-Virumaa 88,5 || Varem nimega [[Raadio 100 FM]] |- | [[Narvskoje Semeinoje Radio]] (Нарвское Семейное Радио) || [[Tartu Pereraadio Ühing]] || [[religioosne]] - [[kristlik]] || [[vene]], [[eesti]], [[ukraina]] || FM, internet || Ida-Virumaa 95,6; 98,2 || |- | [[NRJ FM]] || [[Sky Media]] || [[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]]|| [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 93,2<br>Järvamaa 93,2 || Enne 2016. aastat [[Energy FM]] |- | [[Nõmme Raadio]] || [[Nõmme Raadio OÜ]] || || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 99,3 Nõmme || |- | [[Pereraadio]] || [[Tartu Pereraadio Ühing]] || [[religioosne]] – [[kristlik]] || [[eesti]], [[vene]], [[ukraina]] || FM, internet || Harjumaa 89,6<br>Ida-Virumaa 88,2<br>Lääne-Virumaa 88,9<br>Tartumaa 89,0; 94,8<br>Võrumaa 95,7<br>Valgamaa 88,7 || |- | [[Power Hit Radio]] || [[Mediainvest Holding AS]] || [[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 102,1<br>Järvamaa 102,1<br>Tartumaa 89,7<br>Jõgevamaa 89,7<br>Pärnumaa 103,9<br>Lääne-Virumaa 92,5<br>Viljandimaa 105,4 || Raadiojaam loodi [[Rix FM]] asemele |- | [[Raadio 2]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[hitid]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 101,6<br>Hiiumaa 99,1<br>Ida-Virumaa 102,9; 102,3<br>Jõgevamaa 102,6<br>Järvamaa 102,6<br>Läänemaa 102,9<br>{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 95,8{{nowrap end}}<br>Põlvamaa 103,6<br>Pärnumaa 102,3<br>Raplamaa 99,5<br>Saaremaa 103,1; 103,4; 98,1<br>Tartumaa 96,3; 103,6<br>Valgamaa 103,6<br>Viljandimaa 103,3; 103,9<br>Võrumaa 103,6 || |- | [[Raadio 4]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[igakeelnemuusika]], [[džäss]], [[klassikalinemuusika|klassikaline]], [[vanad hitid]], ''[[relax]]''-[[hitid]], [[popmuusika]], [[rokkmuusika]], [[rütmimuusika]], [[tantsumuusika]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 94,5<br>Ida-Virumaa 95,3; 100,9; 94,2<br>Jõgevamaa 93,4<br>Järvamaa 93,4<br>Läänemaa 93,6<br>Lääne-Virumaa 94,2; 95,3<br>Pärnumaa 94,8<br>Raplamaa 95,1<br>Tartumaa 94,4<br>Põlvamaa 99,9<br> 72,92<br>Valgamaa 92,5<br>Viljandimaa 95,5<br>Võrumaa 99,9 || |- | [[Raadio 7]] || [[MTÜ Raadio 7]] || [[religioosne]] – [[kristlik]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 103,1<br>Jõgevamaa 96,1<br>Järvamaa 96,1<br>Lääne-Virumaa 96,1<br>Pärnumaa 88,6<br>Raplamaa 88,6<br>Tartumaa 92,1<br>Viljandimaa 88,6 || |- | [[Raadio Elmar]] || [[Duo Media Networks]] || [[eesti muusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 91,5<br>Järvamaa 91,7<br>Läänemaa 92,2<br>Põlvamaa 91,2<br>Pärnumaa 99,0<br>Saaremaa 91,5<br>Tartumaa 88,5; 91,2<br>Hiiumaa 101,2<br>Ida-Virumaa 91,0<br>Raplamaa 101,8<br>Viljandimaa 93,1 || |- | [[Raadio Kadi]] || [[OÜ Raadio Kadi]] || || [[eesti]] || FM, internet || Hiiumaa 90,1<br>Saaremaa 90,5<br>Saaremaa 98,6 || |- | [[Raadio Kuku]] || [[Duo Media Networks]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Jõhvi 100,4<br>Rapla 103,2<br>Harjumaa 100,7<br>Hiiumaa 100,4<br>Järvamaa 100,5<br>Läänemaa 100,9<br>Lääne-Virumaa 99,6<br>Pärnumaa 89,9<br>Saaremaa 100,6<br>Tartumaa 100,2<br>Valgamaa 102,4<br>Viljandimaa 100,8<br>Muhu saar 102,0<br>Võrumaa 91,8 || |- | [[Raadio Marta]] || [[OÜ MP Meedia]] || || [[eesti]] || FM, internet || Põlvamaa 100,7 || Tekkis 2003. aasta kevadel [[Kagu Raadio]] asemele. |- | [[Raadio Tallinn]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[vestlus]], [[džäss]] || [[eesti]], [[inglise]], [[prantsuse]] || FM, internet || Harjumaa 103,5 || |- | [[Radio Eli]] (Радио Эли) || || [[religioosne]] – [[kristlik]] || [[vene]] || FM, ULL || Nõo 71,90 108,0 || |- | [[Relax FM]] || [[Northstar Media]] || ''[[relax]]''-[[hitid]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Järvamaa 88,3<br>Tartumaa 103,0<br>Jõgevemaa 103,0<br>Pärnumaa 96,4<br>Saaremaa 92,6 || Alustas tööd pärast [[Raadio HIT FM]] lõppu 2019. aastal. |- | [[Retro FM]] || [[Sky Media]] || [[vanad hitid]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Järvamaa 98,1<br>Läänemaa 94,2; 88,2<br>Lääne-Virumaa 98,7<br>Pärnumaa 98,3<br>Raplamaa 98,0<br>Saaremaa 95,4<br>Tartumaa 98,6<br>Viljandimaa 97,9<br>Ida-Virumaa 93.0 || Varem nimega [[Raadio 3]] |- | [[Ring FM]] || [[Ring FM Media OÜ]]<br>[[Tre Raadio ühing MTÜ]] || || [[eesti]] || FM, internet || Tartumaa 104,7<br>Jõgevamaa 104,7<br>Võrumaa 101,7<br>Viljandimaa 93,7 || |- | [[Rock FM]] || [[Sky Media]] || [[rokkmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 88,8<br>Järvamaa 88,8<br>Tartumaa 104,2<br>Jõgevamaa 104,2<br>Pärnumaa 93,9<br>Viljandimaa 87,8<br>Ida-Virumaa 93,2<br>Läänemaa 95,2 || Alustas tööd pärast [[Radio Mania]] tegevuse lõppu 2017. aastal |- | [[Russkoje Radio]] (Русское Радио) || [[Sky Media]] || [[vene hitid]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 90,6<br>Järvamaa 90,6<br>Ida-Virumaa 103,6; 89,5<br>Lääne-Virumaa 99,2<br>Tartumaa 101,2<br>Jõgevamaa 101,2 || |- | [[Ruut FM]] || [[OÜ Raadio Ruut]] || || [[eesti]] || FM, internet || Valgamaa 96,6 || |- | [[Sky Plus]] || [[Sky Media]] || [[popmuusika]]<br>[[rütmimuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 95,4<br>Hiiumaa 96,9<br>Ida-Virumaa 93,6; 103,3<br>Jõgevamaa 96,5<br>Järvamaa 92,6<br>Läänemaa 97,6; 106,8<br>{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 101,3{{nowrap end}}<br>Pärnumaa 96,8<br>Raplamaa 87,7<br>Saaremaa 96,3; 99,6<br>Tartumaa 95,2<br>Valgamaa 99,1<br>Viljandimaa 99,7<br>Võrumaa 93,8 || |- | [[Sky Radio]] || [[Sky Media]] || [[popmuusika]]<br>[[tantsumuusika]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 98,4<br>Järvamaa 98,4<br>Ida-Virumaa 102,1; 107,9<br>Tartumaa 107,2<br>Jõgevamaa 107,2 || |- | [[SSS-Raadio]] || || || [[soome]], [[inglise]] || || Tallinn 93,7 || |- | [[Star FM]] || [[Mediainvest Holding AS]] || [[uued ja vanad hitid]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 96,6<br>Jõgevamaa 101,9<br>Järvamaa 88,1<br>Läänemaa 92,9<br>Lääne-Virumaa 92,2<br>Pärnumaa 100,3<br>Saaremaa 93,3<br>Tartumaa 99,4<br>Viljandimaa 89,3<br>Võrumaa 103,2<br>Valgamaa 102,8<br>Ida-Virumaa 106,3 || Raadiojaam loodi [[Easy FM]] asemele |- | [[Tartu Kuku]] || [[Trio LSL]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Tartu 100,2 || |- | [[Tre raadio|Tre Raadio]] || [[Tre Raadio ühing MTÜ]] || [[eesti muusika]],<br>[[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 105,8<br>Raplamaa 91,3<br>Pärnumaa 92,7<br>Järvamaa 101,0<br>Jõgevamaa 101,0<br>Lääne-Virumaa 97,0<br>Läänemaa 103,8 || Varem kandis Tallinnas nimega [[Ring FM]] ja Pärnus nimega [[Päikeseraadio]] |- | [[Tõrva Raadio]] || [[MTÜ Tõrva Noorte Liit]] || [[uued ja vanad lood, popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Tõrva 90,0 || On eetris periooditi suvel ja talvel |- | [[Vikerraadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 104,1<br>Hiiumaa 91,2<br>Ida-Virumaa 104,7; 105,4; 92,3<br>Järvamaa 105,1<br>Läänemaa 105,3; 91,7<br>Lääne-Virumaa 105,4<br>Põlvamaa 106,1<br> 71,66<br>Pärnumaa 104,8<br>Raplamaa 95,7<br>Saaremaa 105,6; 105,9; 92,1<br>Tartumaa 106,7; 106,1<br>Viljandimaa 107,0<br>Ruhnu 96,4 || |- | [[Jumor FM]] (Юмор FM) || [[Huumor OÜ]] || || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 104,9<br>Järvamaa 104,9<br>Ida-Virumaa 97,7<br>Tartumaa 94,1<br>Jõgevamaa 94,1 || Varem nimega [[Euro FM]] |- | [[Volna]] (Волна) || [[Mediainvest Holding AS]] || || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 107,1<br>Järvamaa 107,1<br>Ida-Virumaa 106,9; 89,0 || |- | [[Äripäeva Raadio]] || [[AS Äripäev]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 92,4<br>Järvamaa 92,4<br>Läänemaa 96,0<br>Ida-Virumaa 94,6<br>Pärnumaa 91,9<br>Saaremaa 101,7<br>Tartumaa 97,7<br>Jõgevamaa 97,7 || |- | [[Raadio Duo]] || [[Duo Media Networks]] || [[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 95,8<br>Läänemaa 90,4<br>Raplamaa 101,3<br>Järvamaa 104,3<br>Viljandimaa 101,7<br>Võrumaa 98,3<br>Ida-Virumaa 94,8<br>Tartumaa 107,8<br>Jõgevamaa 107,8 || |- | [[You FM]] || || || [[vene]] || FM || Narva 89,8 || |} ===Ainult Interneti-põhised raadiojaamad=== {| class="wikitable sortable" ! Nimi !! Omanik !! Sisu/Žanr !! Keel !! Märkused |- | Rahvaraadio || Rahvaraadio MTÜ || eestikeelne muusika || eesti || http://rahvaraadio.ee/ |- | [[Artekon Raadio Tallinn|Artekon]]|| Artekon MTÜ || mitmekesine || vene || |- | [[Generaadio]]|| [[MTÜ Generaadio]] || eesti muusika || eesti || |- | [[HappyU]]|| nowrap="" || ''adult contemporary'' || eesti || |- | Hitmix Estonia || Hitmix Eesti Fännklubi MTÜ || 60ndad kuni tänapäev- pop, rock, estraadimuusika jm || eesti || Kodulehet [https://hitmix.ee/ www.hitmix.ee] |- | [[IDA raadio]] || || || || Koduleht [https://idaidaida.ee idaidaida.ee] |- | [[Netiraadio]] || || [[džäss]], ''easy listening'', folk, klassikaline, lastelaulud, [[popmuusika]], [[rokkmuusika]], tantsumuusika, vanad eesti hitid || eesti || |- | [[Oma Raadio]] || || || || |- | [[Raadio Muusikamoos]] || || ''smooth jazz'', ''[[Soul (muusikastiil)|soul]]'', ''[[funk]]'' || eesti || |- | [[Sooviraadio]] || || ''adult contemporary''<br>hitid || eesti || |- | [[Trance Raadio]] || || ''[[trance]]''-muusika || – || Tuntud ka kui Nightchat Trance Radio |- | [[Trance.ee]] || || ''trance''-muusika || – || |- | Tagatuba FM ||Tagatuba Meedia MTÜ || pop, rock, estraadimuusika jm || Eesti || Koduleht [https://www.tagatubafm.ee/ www.tagatubafm.ee] |- | Hits Radio Online || || Dance music, Tanstumuusika, Uudised, Saated, Ülekanded sündmustelt, Välieeter || Eesti || Koduleht [https://www.hitsradio.ee www.hitsradio.ee] |- | MeieFm || ||Kõiksugust muusikat meile, sulle ja teile! || Eesti || Koduleht : [https://www.meiefm.ee www.meiefm.ee] |- |} ==Tegevuse lõpetanud raadiojaamad== {| class="wikitable sortable" |- ! Nimi !! Omanik !! Sisu/žanr !! Keel !! Kuulatav !! FM-sagedused !! Märkused |- | [[Eeva Raadio]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Tallinn 88,3<br>Tartu 105,6 || Asemele tekkis [[U-Pop]] |- | [[Easy FM]] || [[Mediainvest Holding AS]] || || eesti || FM, internet || Harjumaa 96,6<br>Tartumaa 99,4<br>Pärnumaa 100,3<br>Võrumaa 103,2<br>Saaremaa 93,3<br>Muhu saar 92,6<br>Ida-Virumaa 92,2 || Easy FM-i asendas 2000. aasta kevadel [[Star FM]] |- | [[Rix FM]] || || || eesti || FM, internet || Harjumaa 102,0 || Rix FM-i asendas 2000. aasta kevadel [[Power Hit Radio]] |- | [[Euro FM]] || OÜ Euro FM || || vene || FM, internet || Harjumaa 104,9 || Suleti 1. septembril 2014 ja asemele tekkis [[Jumor FM]] |- | [[European Hit Radio]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 97,8<br />Tartu 98,6 || |- | [[Hiiu Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Kärdla 100,4 || Tegutses 1993–2000 osalise programmiga |- | [[Raadio HIT FM|Hit FM]] || Raadio Hit FM OÜ || 1960.–1970. aastate hitid,<br>1980.–1990. aastate pop- ja tantsumuusikahitid,<br>TOP40 värske muusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Pärnumaa 96,4<br>Tartumaa 103,0 || Tegutses 2014–2019 |- | [[Järva Kuku]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Järvamaa 100,5 || Alustas tegevust 13. septembril 1993 |- | [[Kaguraadio]] || OÜ Kaguraadio || || eesti || FM, internet || Põlvamaa 100,7<br>Võrumaa 99,9 || 2001. aasta novembris kuulutati Kaguraadio pankrot. 2003. aasta kevadel tekkis asemele [[Raadio Marta]] |- | [[Kohviradio]] || || || eesti || Internet || || Tegutses 2003–2018. <!--"so long, and thanks for all the fish"--> |- | T-raadio || Trio LSL || || eesti || FM, internet || Märjamaa 90,0 || |- | [[Linnaraadio]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 100,0 || |- | [[Mega FM]] || Mediainvest Holding AS || || eesti || FM, internet || Tallinn 96,6 || Tegutses 1996–1998 |- | [[Mulgi Kuku]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Viljandi 100,8 || |- | [[Nadežda (raadiojaam)|Nadežda]] || || || vene, eesti || MW || Keila || Interrinde raadiojaam, mis tegutses aastatel 1990–1991 |- | [[Noorteraadio]] || || || eesti || internet || || Striimid suleti 2014.<ref>{{netiviide |Pealkiri=Armsad Sõbrad! |Väljaanne=Noorteraadio |Väljaandja=Noorteraadio/Facebook |Aeg=2013-12-31 |URL=https://www.facebook.com/noorteraadio/posts/10151898054691523 |Arhiivimisurl=https://archive.today/20150301021909/https://www.facebook.com/noorteraadio/posts/10151898054691523 |Arhiivimisaeg=2015-03-01 |tsitaat=Kahjuks peame teatama&nbsp;, &#x5b;''sic''&#x5d; et uuest aastast Noorteraadio eeter enam Teieni ei jõua, kuigi lootus jääb, et kunagi kohtume taas 🙂 |vaadatud=2015-03-01 |url-olek=töötab }}</ref> |- | [[Päikeseraadio]] || Meediamaania OÜ || || eesti || FM, internet || Pärnu 92,7 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Pärnus [[Tre Raadio]] |- | [[Pärnu Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Pärnu 92,7 || |- | [[Raadio Narva]] || || || vene || FM, internet || Narva 89,0 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Narvas [[Volna]] |- | [[Q Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Tartu 101,2 || Tegutses 1993–1995. 1995. aastal sai Q-Raadiost [[Tartu Kuku|Tartu Kuku raadio]] |- | [[Ring FM]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 105,8<br>Pärnu 93,9 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Tallinnas [[Tre Raadio]] ja Pärnus [[Rock FM]] |- | [[Raadio 100 FM]] || || || vene || FM, internet || Tallinn 100,0<br>Ida-Virumaa 99,8; 96,3 || Asemele tekkis [[Narodnoje Radio]] |- | [[Raadio 2.2]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || || eesti || Internet || || |- | [[Raadio 24x7]] || MTÜ Raadio 7 || || eesti || internet || || Eesti esimene internetiraadio. Tegutses 10 aastat (2002–2012) <ref>[http://www.facebook.com/Raadio24x7/info Raadio24x7 info] facebook.com</ref> |- | [[Raadio Tartu]] || AS Tartu Raadio (1991–2000), [[AS Eesti Meedia]] (2000–2003) || || eesti || FM, internet || Tartu 69,68 ja 100,2<br>Põltsamaa 96,5 || Tegutses 1991–2003 |- | [[Raadio Top]] || Makarov Muusik Management || || eesti || FM, internet || Tallinn 71,0 ja 90,6 || Tegutses 1993–1996 |- | [[Raadio Uuno]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,2<br>Järvamaa 97,4<br>Läänemaa 99,8<br>{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 89,8{{nowrap end}}<br>Saaremaa 104,5<br>Põlvamaa 92,3<br />Pärnumaa 91,0<br>Saaremaa 97,5<br>Tartumaa 97,3<br>Võrumaa 92,3 || Tegutses 1994–2016 |- | [[Raadio 3]] || Sky Media || vanad hitid || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Järvamaa 98,1<br>Läänemaa 88,2<br>Lääne-Virumaa 98,7<br>Pärnumaa 98,3<br>Raplamaa 98,0<br>Saaremaa 95,4<br>Tartumaa 98,6<br>Viljandimaa 97,9<br>Ida-Virumaa 93.0 || Asemele tekkis [[Retro FM]] |- | [[Raadio V6]] || || rokkmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Tartumaa 98,6<br>Lääne-Virumaa 98,5<br>Pärnumaa 98,3<br>Järvamaa 98,1<br>Viljandimaa 97,9 || |- | [[Raadio Viru]] || MKS Grupp<ref>https://virumaateataja.postimees.ee/644560/raadio-viru-lopetab-tegevuse</ref> || || vene || FM, internet || Rakvere 92,5<br>Jõhvi 100,4 || Tegutses 1998–2012, sai alguse kohalike Viru-R-Raadio ja [[Raadio Panda|Panda]] liitumisel |- | [[Radio BeFree]] || || || eesti || FM, internet || || Tuntud ka kui Raadio Pulss B3. Lõpetas tegevuse 23. jaanuaril 1998, Raadio Pulss B3 töötajad, stuudiotehnika ja saatjatevõrk läksid üle AS Trio LSL-ile (saatevõrk [[Raadio Elmar|Raadiole Elmar]])<ref>{{Cite web |url=http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?%2F98%2F01%2F23%2Fuudised.htmXkolmeteistkymnes |title=Raadio Pulss B3 lõpetas tegevuse |access-date=11. oktoober 2021 |archive-date=19. detsember 2008 |archive-url=https://web.archive.org/web/20081219123959/http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?%2F98%2F01%2F23%2Fuudised.htmXkolmeteistkymnes |url-status=dead }}</ref> |- | [[Radio Love]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 97,8 || |- | [[Radio Mania]] || || rokkmuusika || eesti || FM, internet || Tallinn 88,8 || Tegutses 2002–2017. Eelkäijaks [[Raadio V6]], järelkäijaks [[Rock FM]] |- | [[Sky Classics]] || [[Sky Media]] || || eesti || FM, internet || Tallinn 93,8 || |- | [[Spin FM]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Tartumaa 103,0<br>Pärnumaa 96,4 || Tegutses 2008–2016, viimastel aastatel tegutses internetis ning FM-sagedused võttis üle [[Raadio HIT FM]] |- | [[Sun FM]] || Kullasadu Invest OÜ || popmuusika || eesti || FM, internet || Tartu 101,2<br>Pärnu 96,4 || Võttis üle [[Tartu Kuku]] sageduse.<ref>[https://www.err.ee/423742/tartu-kuku-raadio-sagedusel-alustab-uus-kohalik-programm Tartu Kuku raadio sagedusel alustab uus kohalik programm] ERR, 29. september 2004</ref> Tegutses 2004–2009, varasemad nimed Tartumaa Raadio ja Tartu FM. |- | [[Juke SM]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 102,4 || |- | [[U-Pop]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || [[hip-hop|hiphop]], [[R&B]] || eesti || FM, internet || Tallinn 88,3 || Mängis alguses seni Eeva Raadios mängitud muusikat, kuid hiljem orienteerus ümber R&B stiilile. U-Pop-i asendas [[Spin FM]] |- | [[Uuno Plus]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || vene || FM, internet || Tallinn 90,2 || Alustas 2000. aastal Katjuša nime all, 2001. aastal muutis nime<ref name=kro>https://rhmuuseum.ee/raadio-kroonika/</ref> |- | [[VALI-raadio]] || || || eesti || FM, internet || Põltsamaa 96,5 || Kandis üle ka Raadio Tartu saateid. Raadio Tartu tütarettevõte<ref>[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/raadio-tartu-tahab-levida-tallinnani?id=50731126 Raadio Tartu tahab levida Tallinnani] 28.09.1996</ref> |- | [[Valga Raadio]] (Raadio Valga) || || || eesti || FM, internet || Valga 92,5 ||oli eetris 1993 kuni 1997 |- | [[Viru Raadio]] || MTÜ Viru Raadio || || vene || FM, internet || Ida- ja Lääne Virumaa ning Jõgevamaa || Alustas saateid 2. jaanuaril 1991,<ref>http://www.virumaa.ee/2002/03/ve-viru-raadio/{{Surnud link|date=oktoober 2021 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}</ref> lõpetas tegevuse 2002<ref>http://arileht.delfi.ee/news/uudised/viru-raadio-lopetas-tegevuse?id=50917474</ref> |- | [[Viimsi Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Viimsi 100,0 || Alustas tööd 1992. aasta aprillis,<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=viimsiteataja20151127.2.10</ref> sageduse ostis 1. novembril alustanud [[Raadio Tallinn|Raadio 100]]<ref name="kro" /> |} ==Vaata ka== *[[Raadio Eestis]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://rhmuuseum.ee/raadio-kroonika/ Raadio kroonika] Eesti Ringhäälingumuuseum [[Kategooria:Eesti raadiojaamad| ]] [[Kategooria:Eesti meedia loendid|Raadiojaamade loend]] 6oquvxohvq83elqb30u35b5nve5oq0r 6169009 6169001 2022-07-28T08:47:46Z Ursus scribens 115317 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[Eesti]]s tegutsevad ning varem tegutsenud [[eesti keel|eesti]]- ja võõrkeelsed [[raadiojaam]]ad.'' ==Aktiivsed raadiojaamad== {| class="wikitable sortable" |- ! Nimi !! Omanik !! Sisu/žanr !! Keel !! Kuulatav !! FM-sagedused !! Märkused |- | [[DFM]] || [[Duo Media Networks]] || [[tantsumuusika]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 90,2<br>Järvamaa 90,2<br>Ida-Virumaa 92,0; 93,8 || Tuntud ka kui [[Dance FM]], [[Katjuša Radio]] ja [[Uuno Plus]] |- | [[Kesk-Eesti Tre Raadio]] || [[Tre Raadio ühing MTÜ]] || [[eesti muusika]],<br>[[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Järvamaa 101,0 || Varem kandis nime [[Kuma raadio]] |- | [[Klassikaraadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[klassikalinemuusika|klassikaline]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 106,6<br>Hiiumaa 94,9<br>Ida-Virumaa 89,4; 90,4<br>Jõgevamaa 107,6<br>Järvamaa 107,6<br>Läänemaa 106,3<br>Lääne-Virumaa 90,4; 104,5; 107,6<br>Põlvamaa 105,7<br> 70,58<br>Pärnumaa 107,3<br>Raplamaa 89,1<br>Saaremaa 107,0; 107,8; 103,7<br>Tartumaa 90,3; 105,7<br>Valgamaa 105,7<br>Viljandimaa 90,5<br>Võrumaa 105,7 || |- | [[Kuressaare Pereraadio]] || [[MTÜ Kuressaare Pereraadio]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[eesti]] || FM, internet || Hiiumaa 88,7<br>Läänemaa 89,4<br>Saaremaa 89,0 || |- | [[MyHits]] || [[Duo Media Networks]] || [[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet, telekanal || Harjumaa 97,2<br>Järvamaa 97,4<br>Jõgevamaa 97,4<br>Läänemaa 99,8<br>Lääne-Virumaa 89,8<br>Põlvamaa 92,3<br>Pärnumaa 91,0<br>Raplamaa 97,4<br>Saaremaa 97,4; 104,5<br>Tartumaa 97,2<br>Võrumaa 92,3<br>Viljandimaa 92,4 || Raadiojaam loodi [[Raadio Uuno]] asemele |- | [[Narodnoje Radio]] (Народное Радио) || [[Duo Media Networks]] || [[vene hitid]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 100,0<br>Järvamaa 100,0<br>Ida-Virumaa 96,3; 100,0<br>Tartumaa 92,9<br>Jõgevamaa 92,9<br>Lääne-Virumaa 88,5 || Varem nimega [[Raadio 100 FM]] |- | [[Narvskoje Semeinoje Radio]] (Нарвское Семейное Радио) || [[Tartu Pereraadio Ühing]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[vene]], [[eesti]], [[ukraina]] || FM, internet || Ida-Virumaa 95,6; 98,2 || |- | [[NRJ FM]] || [[Sky Media]] || [[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]]|| [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 93,2<br>Järvamaa 93,2 || Enne 2016. aastat [[Energy FM]] |- | [[Nõmme Raadio]] || [[Nõmme Raadio OÜ]] || || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 99,3 Nõmme || |- | [[Pereraadio]] || [[Tartu Pereraadio Ühing]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[eesti]], [[vene]], [[ukraina]] || FM, internet || Harjumaa 89,6<br>Ida-Virumaa 88,2<br>Lääne-Virumaa 88,9<br>Tartumaa 89,0; 94,8<br>Võrumaa 95,7<br>Valgamaa 88,7 || |- | [[Power Hit Radio]] || [[Mediainvest Holding AS]] || [[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 102,1<br>Järvamaa 102,1<br>Tartumaa 89,7<br>Jõgevamaa 89,7<br>Pärnumaa 103,9<br>Lääne-Virumaa 92,5<br>Viljandimaa 105,4 || Raadiojaam loodi [[Rix FM]] asemele |- | [[Raadio 2]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[hitid]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 101,6<br>Hiiumaa 99,1<br>Ida-Virumaa 102,9; 102,3<br>Jõgevamaa 102,6<br>Järvamaa 102,6<br>Läänemaa 102,9<br>{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 95,8{{nowrap end}}<br>Põlvamaa 103,6<br>Pärnumaa 102,3<br>Raplamaa 99,5<br>Saaremaa 103,1; 103,4; 98,1<br>Tartumaa 96,3; 103,6<br>Valgamaa 103,6<br>Viljandimaa 103,3; 103,9<br>Võrumaa 103,6 || |- | [[Raadio 4]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[igakeelnemuusika]], [[džäss]], [[klassikalinemuusika|klassikaline]], [[vanad hitid]], ''[[relax]]''-[[hitid]], [[popmuusika]], [[rokkmuusika]], [[rütmimuusika]], [[tantsumuusika]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 94,5<br>Ida-Virumaa 95,3; 100,9; 94,2<br>Jõgevamaa 93,4<br>Järvamaa 93,4<br>Läänemaa 93,6<br>Lääne-Virumaa 94,2; 95,3<br>Pärnumaa 94,8<br>Raplamaa 95,1<br>Tartumaa 94,4<br>Põlvamaa 99,9<br> 72,92<br>Valgamaa 92,5<br>Viljandimaa 95,5<br>Võrumaa 99,9 || |- | [[Raadio 7]] || [[MTÜ Raadio 7]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 103,1<br>Jõgevamaa 96,1<br>Järvamaa 96,1<br>Lääne-Virumaa 96,1<br>Pärnumaa 88,6<br>Raplamaa 88,6<br>Tartumaa 92,1<br>Viljandimaa 88,6 || |- | [[Raadio Elmar]] || [[Duo Media Networks]] || [[eesti muusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 91,5<br>Järvamaa 91,7<br>Läänemaa 92,2<br>Põlvamaa 91,2<br>Pärnumaa 99,0<br>Saaremaa 91,5<br>Tartumaa 88,5; 91,2<br>Hiiumaa 101,2<br>Ida-Virumaa 91,0<br>Raplamaa 101,8<br>Viljandimaa 93,1 || |- | [[Raadio Kadi]] || [[OÜ Raadio Kadi]] || || [[eesti]] || FM, internet || Hiiumaa 90,1<br>Saaremaa 90,5<br>Saaremaa 98,6 || |- | [[Raadio Kuku]] || [[Duo Media Networks]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Jõhvi 100,4<br>Rapla 103,2<br>Harjumaa 100,7<br>Hiiumaa 100,4<br>Järvamaa 100,5<br>Läänemaa 100,9<br>Lääne-Virumaa 99,6<br>Pärnumaa 89,9<br>Saaremaa 100,6<br>Tartumaa 100,2<br>Valgamaa 102,4<br>Viljandimaa 100,8<br>Muhu saar 102,0<br>Võrumaa 91,8 || |- | [[Raadio Marta]] || [[OÜ MP Meedia]] || || [[eesti]] || FM, internet || Põlvamaa 100,7 || Tekkis 2003. aasta kevadel [[Kagu Raadio]] asemele. |- | [[Raadio Tallinn]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[vestlus]], [[džäss]] || [[eesti]], [[inglise]], [[prantsuse]] || FM, internet || Harjumaa 103,5 || |- | [[Radio Eli]] (Радио Эли) || || religioosne ([[kristlik]]) || [[vene]] || FM, ULL || Nõo 71,90 108,0 || |- | [[Relax FM]] || [[Northstar Media]] || ''[[relax]]''-[[hitid]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Järvamaa 88,3<br>Tartumaa 103,0<br>Jõgevemaa 103,0<br>Pärnumaa 96,4<br>Saaremaa 92,6 || Alustas tööd pärast [[Raadio HIT FM]] lõppu 2019. aastal. |- | [[Retro FM]] || [[Sky Media]] || [[vanad hitid]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Järvamaa 98,1<br>Läänemaa 94,2; 88,2<br>Lääne-Virumaa 98,7<br>Pärnumaa 98,3<br>Raplamaa 98,0<br>Saaremaa 95,4<br>Tartumaa 98,6<br>Viljandimaa 97,9<br>Ida-Virumaa 93.0 || Varem nimega [[Raadio 3]] |- | [[Ring FM]] || [[Ring FM Media OÜ]]<br>[[Tre Raadio ühing MTÜ]] || || [[eesti]] || FM, internet || Tartumaa 104,7<br>Jõgevamaa 104,7<br>Võrumaa 101,7<br>Viljandimaa 93,7 || |- | [[Rock FM]] || [[Sky Media]] || [[rokkmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 88,8<br>Järvamaa 88,8<br>Tartumaa 104,2<br>Jõgevamaa 104,2<br>Pärnumaa 93,9<br>Viljandimaa 87,8<br>Ida-Virumaa 93,2<br>Läänemaa 95,2 || Alustas tööd pärast [[Radio Mania]] tegevuse lõppu 2017. aastal |- | [[Russkoje Radio]] (Русское Радио) || [[Sky Media]] || [[vene hitid]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 90,6<br>Järvamaa 90,6<br>Ida-Virumaa 103,6; 89,5<br>Lääne-Virumaa 99,2<br>Tartumaa 101,2<br>Jõgevamaa 101,2 || |- | [[Ruut FM]] || [[OÜ Raadio Ruut]] || || [[eesti]] || FM, internet || Valgamaa 96,6 || |- | [[Sky Plus]] || [[Sky Media]] || [[popmuusika]]<br>[[rütmimuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 95,4<br>Hiiumaa 96,9<br>Ida-Virumaa 93,6; 103,3<br>Jõgevamaa 96,5<br>Järvamaa 92,6<br>Läänemaa 97,6; 106,8<br>{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 101,3{{nowrap end}}<br>Pärnumaa 96,8<br>Raplamaa 87,7<br>Saaremaa 96,3; 99,6<br>Tartumaa 95,2<br>Valgamaa 99,1<br>Viljandimaa 99,7<br>Võrumaa 93,8 || |- | [[Sky Radio]] || [[Sky Media]] || [[popmuusika]]<br>[[tantsumuusika]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 98,4<br>Järvamaa 98,4<br>Ida-Virumaa 102,1; 107,9<br>Tartumaa 107,2<br>Jõgevamaa 107,2 || |- | [[SSS-Raadio]] || || || [[soome]], [[inglise]] || || Tallinn 93,7 || |- | [[Star FM]] || [[Mediainvest Holding AS]] || [[uued ja vanad hitid]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 96,6<br>Jõgevamaa 101,9<br>Järvamaa 88,1<br>Läänemaa 92,9<br>Lääne-Virumaa 92,2<br>Pärnumaa 100,3<br>Saaremaa 93,3<br>Tartumaa 99,4<br>Viljandimaa 89,3<br>Võrumaa 103,2<br>Valgamaa 102,8<br>Ida-Virumaa 106,3 || Raadiojaam loodi [[Easy FM]] asemele |- | [[Tartu Kuku]] || [[Trio LSL]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Tartu 100,2 || |- | [[Tre raadio|Tre Raadio]] || [[Tre Raadio ühing MTÜ]] || [[eesti muusika]],<br>[[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 105,8<br>Raplamaa 91,3<br>Pärnumaa 92,7<br>Järvamaa 101,0<br>Jõgevamaa 101,0<br>Lääne-Virumaa 97,0<br>Läänemaa 103,8 || Varem kandis Tallinnas nimega [[Ring FM]] ja Pärnus nimega [[Päikeseraadio]] |- | [[Tõrva Raadio]] || [[MTÜ Tõrva Noorte Liit]] || [[uued ja vanad lood, popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Tõrva 90,0 || On eetris periooditi suvel ja talvel |- | [[Vikerraadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 104,1<br>Hiiumaa 91,2<br>Ida-Virumaa 104,7; 105,4; 92,3<br>Järvamaa 105,1<br>Läänemaa 105,3; 91,7<br>Lääne-Virumaa 105,4<br>Põlvamaa 106,1<br> 71,66<br>Pärnumaa 104,8<br>Raplamaa 95,7<br>Saaremaa 105,6; 105,9; 92,1<br>Tartumaa 106,7; 106,1<br>Viljandimaa 107,0<br>Ruhnu 96,4 || |- | [[Jumor FM]] (Юмор FM) || [[Huumor OÜ]] || || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 104,9<br>Järvamaa 104,9<br>Ida-Virumaa 97,7<br>Tartumaa 94,1<br>Jõgevamaa 94,1 || Varem nimega [[Euro FM]] |- | [[Volna]] (Волна) || [[Mediainvest Holding AS]] || || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 107,1<br>Järvamaa 107,1<br>Ida-Virumaa 106,9; 89,0 || |- | [[Äripäeva Raadio]] || [[AS Äripäev]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 92,4<br>Järvamaa 92,4<br>Läänemaa 96,0<br>Ida-Virumaa 94,6<br>Pärnumaa 91,9<br>Saaremaa 101,7<br>Tartumaa 97,7<br>Jõgevamaa 97,7 || |- | [[Raadio Duo]] || [[Duo Media Networks]] || [[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 95,8<br>Läänemaa 90,4<br>Raplamaa 101,3<br>Järvamaa 104,3<br>Viljandimaa 101,7<br>Võrumaa 98,3<br>Ida-Virumaa 94,8<br>Tartumaa 107,8<br>Jõgevamaa 107,8 || |- | [[You FM]] || || || [[vene]] || FM || Narva 89,8 || |} ===Ainult Interneti-põhised raadiojaamad=== {| class="wikitable sortable" ! Nimi !! Omanik !! Sisu/Žanr !! Keel !! Märkused |- | Rahvaraadio || Rahvaraadio MTÜ || eestikeelne muusika || eesti || http://rahvaraadio.ee/ |- | [[Artekon Raadio Tallinn|Artekon]]|| Artekon MTÜ || mitmekesine || vene || |- | [[Generaadio]]|| [[MTÜ Generaadio]] || eesti muusika || eesti || |- | [[HappyU]]|| nowrap="" || ''adult contemporary'' || eesti || |- | Hitmix Estonia || Hitmix Eesti Fännklubi MTÜ || 60ndad kuni tänapäev- pop, rock, estraadimuusika jm || eesti || Kodulehet [https://hitmix.ee/ www.hitmix.ee] |- | [[IDA raadio]] || || || || Koduleht [https://idaidaida.ee idaidaida.ee] |- | [[Netiraadio]] || || [[džäss]], ''easy listening'', folk, klassikaline, lastelaulud, [[popmuusika]], [[rokkmuusika]], tantsumuusika, vanad eesti hitid || eesti || |- | [[Oma Raadio]] || || || || |- | [[Raadio Muusikamoos]] || || ''smooth jazz'', ''[[Soul (muusikastiil)|soul]]'', ''[[funk]]'' || eesti || |- | [[Sooviraadio]] || || ''adult contemporary''<br>hitid || eesti || |- | [[Trance Raadio]] || || ''[[trance]]''-muusika || – || Tuntud ka kui Nightchat Trance Radio |- | [[Trance.ee]] || || ''trance''-muusika || – || |- | Tagatuba FM ||Tagatuba Meedia MTÜ || pop, rock, estraadimuusika jm || Eesti || Koduleht [https://www.tagatubafm.ee/ www.tagatubafm.ee] |- | Hits Radio Online || || Dance music, Tanstumuusika, Uudised, Saated, Ülekanded sündmustelt, Välieeter || Eesti || Koduleht [https://www.hitsradio.ee www.hitsradio.ee] |- | MeieFm || ||Kõiksugust muusikat meile, sulle ja teile! || Eesti || Koduleht : [https://www.meiefm.ee www.meiefm.ee] |- |} ==Tegevuse lõpetanud raadiojaamad== {| class="wikitable sortable" |- ! Nimi !! Omanik !! Sisu/žanr !! Keel !! Kuulatav !! FM-sagedused !! Märkused |- | [[Eeva Raadio]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Tallinn 88,3<br>Tartu 105,6 || Asemele tekkis [[U-Pop]] |- | [[Easy FM]] || [[Mediainvest Holding AS]] || || eesti || FM, internet || Harjumaa 96,6<br>Tartumaa 99,4<br>Pärnumaa 100,3<br>Võrumaa 103,2<br>Saaremaa 93,3<br>Muhu saar 92,6<br>Ida-Virumaa 92,2 || Easy FM-i asendas 2000. aasta kevadel [[Star FM]] |- | [[Rix FM]] || || || eesti || FM, internet || Harjumaa 102,0 || Rix FM-i asendas 2000. aasta kevadel [[Power Hit Radio]] |- | [[Euro FM]] || OÜ Euro FM || || vene || FM, internet || Harjumaa 104,9 || Suleti 1. septembril 2014 ja asemele tekkis [[Jumor FM]] |- | [[European Hit Radio]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 97,8<br />Tartu 98,6 || |- | [[Hiiu Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Kärdla 100,4 || Tegutses 1993–2000 osalise programmiga |- | [[Raadio HIT FM|Hit FM]] || Raadio Hit FM OÜ || 1960.–1970. aastate hitid,<br>1980.–1990. aastate pop- ja tantsumuusikahitid,<br>TOP40 värske muusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Pärnumaa 96,4<br>Tartumaa 103,0 || Tegutses 2014–2019 |- | [[Järva Kuku]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Järvamaa 100,5 || Alustas tegevust 13. septembril 1993 |- | [[Kaguraadio]] || OÜ Kaguraadio || || eesti || FM, internet || Põlvamaa 100,7<br>Võrumaa 99,9 || 2001. aasta novembris kuulutati Kaguraadio pankrot. 2003. aasta kevadel tekkis asemele [[Raadio Marta]] |- | [[Kohviradio]] || || || eesti || Internet || || Tegutses 2003–2018. <!--"so long, and thanks for all the fish"--> |- | T-raadio || Trio LSL || || eesti || FM, internet || Märjamaa 90,0 || |- | [[Linnaraadio]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 100,0 || |- | [[Mega FM]] || Mediainvest Holding AS || || eesti || FM, internet || Tallinn 96,6 || Tegutses 1996–1998 |- | [[Mulgi Kuku]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Viljandi 100,8 || |- | [[Nadežda (raadiojaam)|Nadežda]] || || || vene, eesti || MW || Keila || Interrinde raadiojaam, mis tegutses aastatel 1990–1991 |- | [[Noorteraadio]] || || || eesti || internet || || Striimid suleti 2014.<ref>{{netiviide |Pealkiri=Armsad Sõbrad! |Väljaanne=Noorteraadio |Väljaandja=Noorteraadio/Facebook |Aeg=2013-12-31 |URL=https://www.facebook.com/noorteraadio/posts/10151898054691523 |Arhiivimisurl=https://archive.today/20150301021909/https://www.facebook.com/noorteraadio/posts/10151898054691523 |Arhiivimisaeg=2015-03-01 |tsitaat=Kahjuks peame teatama&nbsp;, &#x5b;''sic''&#x5d; et uuest aastast Noorteraadio eeter enam Teieni ei jõua, kuigi lootus jääb, et kunagi kohtume taas 🙂 |vaadatud=2015-03-01 |url-olek=töötab }}</ref> |- | [[Päikeseraadio]] || Meediamaania OÜ || || eesti || FM, internet || Pärnu 92,7 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Pärnus [[Tre Raadio]] |- | [[Pärnu Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Pärnu 92,7 || |- | [[Raadio Narva]] || || || vene || FM, internet || Narva 89,0 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Narvas [[Volna]] |- | [[Q Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Tartu 101,2 || Tegutses 1993–1995. 1995. aastal sai Q-Raadiost [[Tartu Kuku|Tartu Kuku raadio]] |- | [[Ring FM]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 105,8<br>Pärnu 93,9 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Tallinnas [[Tre Raadio]] ja Pärnus [[Rock FM]] |- | [[Raadio 100 FM]] || || || vene || FM, internet || Tallinn 100,0<br>Ida-Virumaa 99,8; 96,3 || Asemele tekkis [[Narodnoje Radio]] |- | [[Raadio 2.2]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || || eesti || Internet || || |- | [[Raadio 24x7]] || MTÜ Raadio 7 || || eesti || internet || || Eesti esimene internetiraadio. Tegutses 10 aastat (2002–2012) <ref>[http://www.facebook.com/Raadio24x7/info Raadio24x7 info] facebook.com</ref> |- | [[Raadio Tartu]] || AS Tartu Raadio (1991–2000), [[AS Eesti Meedia]] (2000–2003) || || eesti || FM, internet || Tartu 69,68 ja 100,2<br>Põltsamaa 96,5 || Tegutses 1991–2003 |- | [[Raadio Top]] || Makarov Muusik Management || || eesti || FM, internet || Tallinn 71,0 ja 90,6 || Tegutses 1993–1996 |- | [[Raadio Uuno]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,2<br>Järvamaa 97,4<br>Läänemaa 99,8<br>{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 89,8{{nowrap end}}<br>Saaremaa 104,5<br>Põlvamaa 92,3<br />Pärnumaa 91,0<br>Saaremaa 97,5<br>Tartumaa 97,3<br>Võrumaa 92,3 || Tegutses 1994–2016 |- | [[Raadio 3]] || Sky Media || vanad hitid || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Järvamaa 98,1<br>Läänemaa 88,2<br>Lääne-Virumaa 98,7<br>Pärnumaa 98,3<br>Raplamaa 98,0<br>Saaremaa 95,4<br>Tartumaa 98,6<br>Viljandimaa 97,9<br>Ida-Virumaa 93.0 || Asemele tekkis [[Retro FM]] |- | [[Raadio V6]] || || rokkmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Tartumaa 98,6<br>Lääne-Virumaa 98,5<br>Pärnumaa 98,3<br>Järvamaa 98,1<br>Viljandimaa 97,9 || |- | [[Raadio Viru]] || MKS Grupp<ref>https://virumaateataja.postimees.ee/644560/raadio-viru-lopetab-tegevuse</ref> || || vene || FM, internet || Rakvere 92,5<br>Jõhvi 100,4 || Tegutses 1998–2012, sai alguse kohalike Viru-R-Raadio ja [[Raadio Panda|Panda]] liitumisel |- | [[Radio BeFree]] || || || eesti || FM, internet || || Tuntud ka kui Raadio Pulss B3. Lõpetas tegevuse 23. jaanuaril 1998, Raadio Pulss B3 töötajad, stuudiotehnika ja saatjatevõrk läksid üle AS Trio LSL-ile (saatevõrk [[Raadio Elmar|Raadiole Elmar]])<ref>{{Cite web |url=http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?%2F98%2F01%2F23%2Fuudised.htmXkolmeteistkymnes |title=Raadio Pulss B3 lõpetas tegevuse |access-date=11. oktoober 2021 |archive-date=19. detsember 2008 |archive-url=https://web.archive.org/web/20081219123959/http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?%2F98%2F01%2F23%2Fuudised.htmXkolmeteistkymnes |url-status=dead }}</ref> |- | [[Radio Love]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 97,8 || |- | [[Radio Mania]] || || rokkmuusika || eesti || FM, internet || Tallinn 88,8 || Tegutses 2002–2017. Eelkäijaks [[Raadio V6]], järelkäijaks [[Rock FM]] |- | [[Sky Classics]] || [[Sky Media]] || || eesti || FM, internet || Tallinn 93,8 || |- | [[Spin FM]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Tartumaa 103,0<br>Pärnumaa 96,4 || Tegutses 2008–2016, viimastel aastatel tegutses internetis ning FM-sagedused võttis üle [[Raadio HIT FM]] |- | [[Sun FM]] || Kullasadu Invest OÜ || popmuusika || eesti || FM, internet || Tartu 101,2<br>Pärnu 96,4 || Võttis üle [[Tartu Kuku]] sageduse.<ref>[https://www.err.ee/423742/tartu-kuku-raadio-sagedusel-alustab-uus-kohalik-programm Tartu Kuku raadio sagedusel alustab uus kohalik programm] ERR, 29. september 2004</ref> Tegutses 2004–2009, varasemad nimed Tartumaa Raadio ja Tartu FM. |- | [[Juke SM]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 102,4 || |- | [[U-Pop]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || [[hip-hop|hiphop]], [[R&B]] || eesti || FM, internet || Tallinn 88,3 || Mängis alguses seni Eeva Raadios mängitud muusikat, kuid hiljem orienteerus ümber R&B stiilile. U-Pop-i asendas [[Spin FM]] |- | [[Uuno Plus]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || vene || FM, internet || Tallinn 90,2 || Alustas 2000. aastal Katjuša nime all, 2001. aastal muutis nime<ref name=kro>https://rhmuuseum.ee/raadio-kroonika/</ref> |- | [[VALI-raadio]] || || || eesti || FM, internet || Põltsamaa 96,5 || Kandis üle ka Raadio Tartu saateid. Raadio Tartu tütarettevõte<ref>[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/raadio-tartu-tahab-levida-tallinnani?id=50731126 Raadio Tartu tahab levida Tallinnani] 28.09.1996</ref> |- | [[Valga Raadio]] (Raadio Valga) || || || eesti || FM, internet || Valga 92,5 ||oli eetris 1993 kuni 1997 |- | [[Viru Raadio]] || MTÜ Viru Raadio || || vene || FM, internet || Ida- ja Lääne Virumaa ning Jõgevamaa || Alustas saateid 2. jaanuaril 1991,<ref>http://www.virumaa.ee/2002/03/ve-viru-raadio/{{Surnud link|date=oktoober 2021 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}</ref> lõpetas tegevuse 2002<ref>http://arileht.delfi.ee/news/uudised/viru-raadio-lopetas-tegevuse?id=50917474</ref> |- | [[Viimsi Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Viimsi 100,0 || Alustas tööd 1992. aasta aprillis,<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=viimsiteataja20151127.2.10</ref> sageduse ostis 1. novembril alustanud [[Raadio Tallinn|Raadio 100]]<ref name="kro" /> |} ==Vaata ka== *[[Raadio Eestis]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://rhmuuseum.ee/raadio-kroonika/ Raadio kroonika] Eesti Ringhäälingumuuseum [[Kategooria:Eesti raadiojaamad| ]] [[Kategooria:Eesti meedia loendid|Raadiojaamade loend]] s4m475ts03e6skkkcx5s1uykykja750 Õigusvahemees 0 47868 6168966 5840647 2022-07-28T06:24:05Z Amherst99 15496 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} '''Õigusvahemees''' (kasutatakse ka sõna '''ombudsman''') on riigiamet, mis vaatab läbi [[kodanik]]e kaebusi [[bürokraatia|bürokraatliku]] omavoli üle. Amet loodi algselt [[Rootsi]]s aastatel [[1809]]–[[1810]]. Sealt on sarnased [[institutsioon]]id levinud [[Skandinaavia]]sse, [[Uus-Meremaa]]le, [[Ühendkuningriik]]i, [[Saksamaa]]le, [[Iisrael]]isse, samuti mõnedesse [[USA]] ja [[Austraalia]] [[osariik (Austraalia)|osariikidesse]] ning [[Kanada]] provintsidesse. [[Maastrichti leping]]ust alates teostab Euroopa Liidu institutsioonide tegevuse üle järelevalvet [[Euroopa ombudsman]]. Õigusvahemehe nimetab ametisse [[parlament]], kes aga ei saa edaspidi mõjutada seda, kuidas ombudsman üksikuid juhtumeid käsitleb. Õigusvahemees on – vähemalt eeldatavasti – iseseisev ja erapooletu vahendaja riigivõimu ja üksikisiku vahel. Üldjuhul kuuluvad tema pädevuse alla kõik riigiasutused, kuid mõnel juhul on sellest välistatud [[kohalik omavalitsus|kohalikud omavalitsused]] (Uus-Meremaal ja Norras), valitsuskabineti otsused (Uus-Meremaal, Norras ja Rootsis) või [[kohtunik]]ud (Taanis, Uus-Meremaal ja Norras). Kuigi õigusvahemehe järelevalvele allutatus on ulatuslik, on tema pädevus reeglina vaid soovituslik. Ta võib välja pakkuda muudatusi riigiameti tegevuses, kuid tal pole volitusi neid nõuda. Õigusvahemees saab arvukalt kirjalikke pöördumisi, millest suurt osa ei ole vaja üldse uurida, kuna tegu on ilmselgelt alusetute pöördumistega. Arvukalt on juhtumeid, kus kodanik esitab oma pöördumises kriitikat, kuid ei selgu milline on temale tekitatud kahju. Vastavalt olukorrale võib õigusvahemees paluda selgitusi ning aidata kodanikul arusaadavalt oma muret väljendada. Paljudel juhtudel on tegu ka kaebustega selliste institutsioonide peale, mis ei allu ombudsmanile (näiteks eraettevõtted). Juhul kui riigi õiguskord näeb kõigepealt ette haldusliku või õigusliku vaidluste lahendamise, võib see välistada õigusvahemehe pädevuse. Eesti õigusvahemees on [[õiguskantsler]]. ==Vaata ka== *[[Lasteombudsman]] *[[Õiguskantsler]] ==Välislingid== *[http://www.ombudsman.europa.eu/home/et/default.htm Euroopa ombudsman] [[Kategooria:Õigusteadus]] 6foo7yuve9bd0cqnbmd44v12u6ywswl Pärisorjus 0 48897 6168697 6063324 2022-07-27T12:25:37Z Kyesiilike 66840 /* Taani ja Liivimaa ordu aeg */Parandasin trükivea. wikitext text/x-wiki '''Pärisorjus''' ehk '''pärisorjuslik sõltuvus''' on [[isik]]u kui pärisorja [[feodalism|feodaalse]] sõltuvuse raskeim aste. Pärisorjust iseloomustab [[feodaal]]ide [[politsei]]- ja [[kohtuvõim]], [[talupoeg]]adest pärisorjade [[sunnismaisus]] ja [[teoorjus]], nende müümine maast ja perest lahus ning omandiõiguste kitsendamine: [[andam]]i nõudmine [[abielu|abiellumise]] puhul ja [[surnud käe õigus]]. Sõna "pärisorjus" on [[eesti keel]]es tänapäevase keelekasutusega võrreldes mõnevõrra eksitav, sest tuleneb omaaegsetest tähendustest "orjus" (siin: 'töö, teenimine') ja "päris" (siin: 'omand'; vrd. "pärand", "pärimine"). Sunnismaist talupoega tähistav uudissõna "pärisori" ilmus eesti kirjakeelde alles 1870-ndatel. Viimaste piirkondadena maailmas kaotati pärisorjus [[Afganistan]]is [[1923]]. aastal ning [[Bhutan]]is ja [[Tiibet]]is [[1959]]. aastal. == Pärisorjus Euroopas == Euroopas tekkis pärisorjus [[varakeskaeg|varakeskajal]] [[orjanduslik kord|orjandusliku korra]] üleminekul feodalismile. Orjandusliku korra lõpus maaharimisega tegelenud [[ori|orjad]] ([[servid]]) muutusid esimesteks pärisorjadeks. Pärisorjadeks muudeti Euroopas ka enamik vabu kogukonnatalupoegi nende sunnismaiseks muutmise tagajärjel [[8. sajand|8.]]–[[10. sajand]]il [[Prantsusmaa]]l, 8.–[[11. sajand]]il [[Saksamaa]]l ja 10.–11. sajandil [[Inglismaa]]l. Prantsusmaal moodustasid pärisorjad 11.–[[13. sajand]]il rahvastiku enamuse. Pärisorja tapmist hakati käsitlema seaduserikkumisena ja selle eest oli ette nähtud trahv ehk [[meheraha]], mida maksti omanikule. Pärisori erines orjast õiguse poolest abielluda vabalt valitud elukaaslasega, seega omada [[perekond]]a. Pärisorjal oli õigus omada [[vallasvara]]. Lääne-Euroopa valitsejad hakkasid pärisorjust piirama või koguni lõpetama pärast 14. sajandil toimunud suuri talurahvaülestõuse, mille hulka kuulusid [[Wat Tyleri ülestõus]] Inglismaal ja [[žakerii]] Prantsusmaal. Saksamaa idaosas tugevnes pärisorjus eriti 16.–[[18. sajand]]il, kui kasvas [[teravili|vilja]] tarbimine, mille tagajärjel suurendati [[teorent]]i. Kuigi Lääne-Euroopas algas pärisorjusest vabaksostmine juba 13. sajandil, oli näiteks Prantsusmaal veel [[1789]]. aastal 7% talupoegi pärisorjad. Pärisorjus kaotati enamikus riikides ajavahemikul [[1721]]–[[1820]], [[Rumeenia]]s [[1864]]. aastal. Viimase piirkonnana Euroopas kaotati pärisorjus [[Bosnia ja Hertsegoviina|Bosnias ja Hertsegoviinas]] [[1918]]. aastal. [[Soome]]s, [[Norra]]s ja [[Rootsi]]s ei ole pärisorjust olnud. == Pärisorjus Eestis == ===Taani ja Liivimaa ordu aeg=== Eestis hakkas pärisorjus tekkima 13. sajandil, kui pärast vallutamist andsid [[maahärra]]d oma [[vasall]]idele [[kodukariõigus]]e ja [[1315]]. aastal kõrgema [[kohtuvõim]]u õiguse [[Taani valdused Eestis|Taani valdustes]] [[Harjumaa|Harju]]- ja [[Virumaa]]l. [[14. sajand]]il tekkisid [[sunnismaisus]]e ilmingud, kuna talupoeg, kes oli omavoliliselt asunud elama teise feodaali valdustesse, pidi maksma senisele isandale trahvi. [[15. sajand]]i esimesel poolel hakati [[Adrakohus|pagenud talupoegi tagasi nõudma]] ja sõlmiti ka vastastikuseid kokkuleppeid talupoegade tagastamiseks. [[1458]]. aastast on säilinud selline kokkuleppe [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonnast]]. Moodustati [[Adrakohus|adrakohtu]] ringkonnad ja pandi ametisse [[adrakohtunik]]ud. 15. sajandil sai alguse talupoegade müümine maast ja perest lahus. Esialgu säilis talupoegadel küll omandiõigus [[vallasvara]]le, kuid [[16. sajand]]i algusest piiras seda peale feodaal[[koormis]]te ka mõisnike ostueesõigus, samuti eirati talupoegade [[pärimisõigus]]t. Samal ajal muudeti sunnismaisus üldiseks. [[15. sajand]]il kehtestati sunnismaisus ainult adramaatalupoegade, eriti taluperemeeste suhtes. 16. sajandi alguses pandi sunnismaisus kehtima ka teiste, s.o [[üksjalg]]ade, [[vabadik]]kude ja talu[[sulane|sulaste]] suhtes. Sunnismaisuse kehtestamisega ei suudetud täiesti vältida talupoegade pagemist [[Linnaõhk teeb vabaks|nt linnadesse]] või väljapoole Eesti alasid. ===Rootsi aeg=== [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ja [[Rootsi-Poola sõda|Rootsi-Poola sõja]] tulemusel läksid Eesti alad Rootsile. [[1671]]. aastal anti välja [[maapolitseikorraldus]]e seadus, mis suurendas veelgi mõisnike õigusi. Seoses [[Rootsi aeg|Rootsi ajal]] toimunud [[mõisate reduktsioon]]iga määras Rootsi riigivõim kindlaks riigimõisate talupoegade koormised. [[1681]]. aastal andis Rootsi kuningas [[Karl XI]] välja [[edikt]]i Liivimaale ja Eestimaale [[kroonumõis]]ate talupoegade senise staatuse muutmiseks, kuulutades kroonumõisate talupojad 14. sajandist kujunenud rüütlimõisate mõisnikest olulises sõltuvuses olevast pärisorjusest priiks, kuulutades nad vabaks analoogselt Rootsi talupoegadega ning lubades neil vabalt valida tegevusala ja asuda õppima koolidesse. Kroonutalupoegade pärisorjus likvideeriti eraõigusliku omandi mõistes, kuid säilisid sunnismaisus ja seotus mõisaga. Pärisorjusliku elukorralduse likvideerimise ajaks oli Rootsi riik redutseerinud 5/6 maast Liivimaal ja 1/2 maast Eestimaal<ref>[[Aleksander Loit]], [http://www.kleio.ee/wp-content/uploads/2012/01/1-15-1996.pdf Pärisorjuse kaotamise Eestis Rootsi ajal], Kleio, 16 (1996)</ref>. Riigimõisa rentnike ja talupoegade suhted reguleeriti reglementidega Liivimaal [[1691]]. ja Eestimaal [[1696]]. aastal. Nende alusel sai talupoeg õiguse esitada kaebusi rentniku ja kohalike võimukandjate peale kuni kuningani välja. Riigimõisate talupoegade õigused Rootsi aladel tõid leevendust ka ülejäänud mõisate talupoegadele, stabiliseerisid olukorda ning kindlustasid talupoegade maakasutus- ja pärimisõigust praktikas. Tegelikult ei jõudnud rootslaste alustatud reformid juurduda, kuna [[Põhjasõda|Põhjasõjaga]] läks Eesti ala Venemaa valdusse ja pärisorjus taastati kõikjal. ===Venemaa keisririigi aeg=== Põhjasõja järel Venemaa keisririigiga liidetud Eesti alal jätkus 18. sajandil pärisorjuse tugevnemine ja seda toetas [[1739]]. aastal välja antud [[Roseni deklaratsioon]]. Pärisorjus kaotati [[1816]]. aastal [[Eestimaa talurahvaseadused|Eestimaal]] ja [[1819]]. aastal [[Liivimaa talurahvaseadused|Liivimaa talurahvaseadusega]], kuid kehtima jäid paljud pärisorjusega kaasnevad igandid, näiteks [[teoorjus]]. Surve pärisorjus Eestimaal ja Liivimaal kaotada tuli suuresti Vene impeeriumi keskvõimult valgustusajastule omaste ideede leviku tõttu, millele samas vastandusid baltisaksa orjapidajad kohati sarnaste argumentidega, mida kasutasid orjanduse pooldajad näiteks Ameerika Ühendriikide lõunaosariikides (nt ristiusustamise ja tsiviliseerimise, pärisorjad ei ole vabaduseks valmis).<ref>{{Netiviide|autor=Johannes Voltri|url=https://novaator.err.ee/1608314786/eestlasi-hoiti-orjuses-samade-vaidetega-nagu-ameerika-mustanahalisi|pealkiri=Eestlasi hoiti orjuses samade väidetega nagu Ameerika mustanahalisi|väljaanne=ERR Novaator|aeg=23.08.2021|vaadatud=24.08.2021}}</ref> Liikumiskitsendused (likvideeriti alles [[1863]]. aasta [[passiseadus]]ega), piiratud [[kodukariõigus]] (muudeti ära aastal [[1865]]). [[1868]]. aastal keelustati teoorjus. == Pärisorjus Venemaal == Venemaal olid pärisorjuse alged olemas juba [[Kiievi-Vene]] riigi ajal, kui talupoegi sunnismaisteks muudeti. Üldine talupoegade pärisorjastamine algas Venemaal [[15. sajand]]il. [[1497]]. aastast tohtisid talupojad ühe mõisniku juurest teise juurde minna ainult nädal enne ja pärast sügisest [[jüripäev]]a [[sudebnik]]u loal, makstes endisele mõisnikule lahkumisandamit. [[16. sajand]]il pärisorjastamine lõpetati, kehtestades [[keeluaasta]]d ja [[määraasta]]d. [[1649]]. aasta [[Maakogu seadustik]] vormistas pärisorjuse Venemaal seaduslikult ja muutis [[mõis]]a kirjetesse kantud talupojad mõisniku pärandvaraks. 18. sajandi algul levis pärisorjus ka [[Ukraina]]sse. [[1760]]. aastal said mõisnikud õiguse oma vastuhakanud talupoegi karistuseks [[Siber]]isse saata. Pärisorjus kaotati Venemaal [[1803]]., [[1842]]. ja [[1861]]. aasta [[Venemaa talurahvareform|talurahvareform]]iga. Neist viimane jõustus [[3. märts|3. märtsil]] (vkj. 19. veebruaril) 1861 ja seda peetakse pärisorjuse kaotamiseks Venemaal, kuid mitmel pool Venemaa keisririigis, peamiselt [[Kaukaasia]]s, toimus see hiljem ja näiteks [[Kalmõkkia]]s alles [[1892]]. aastal. 1906. aasta 18. oktoobril (5. oktoobril [[vkj]]), anti osana ministrite nõukogu esimehe [[Pjotr Stolõpin]]i [[Stolõpini reformid|agraarreformist]] Venemaa Keisririigis talupoegadele teistega võrdsed õigused ning tühistati kõik varasemad neile kehtinud elukoha- ja tegevuspiirangud. Agraarreform võimaldas talupoegadel [[külakogukond|külakogukonnast]] välja astuda. 1906–1917 agraarreformi eesmärk oli külakogukonna lõhkumine ning varaka ja lojaalse talupoegade kihi loomine. == Vaata ka == * [[Kodukariõigus]] * [[Orjus]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * [[Edgar V. Saks]]. "Pärisorjuse" foobia. Eesti Päevaleht, 20. jaanuar 1979, lk 7. * [http://newspapers.nla.gov.au/ndp/del/article/7298449 Russian serfdom], [[The Argus]], 30. juuli 1858, lk 7. * "Talude päriseksostmise aegu", autor [[Juhan Kahk]], kirjastus: Eesti Teaduste Akadeemia, 1993 ISBN: 9985500261 == Välislingid == * [https://www.youtube.com/watch?v=djdWLZApdyE Teadlane selgitab: mida tähendas pärisorjus Eestis?] * [https://novaator.err.ee/1608314786/eestlasi-hoiti-orjuses-samade-vaidetega-nagu-ameerika-mustanahalisi Eestlasi hoiti orjuses samade väidetega nagu Ameerika mustanahalisi]. [[ERR Novaator]], 23. aug 2021 * [https://www.youtube.com/watch?v=djdWLZApdyE] Teadlane selgitab: mida tähendas pärisorjus Eestis? Video [[Kategooria:Euroopa keskaeg]] [[Kategooria:Ühiskond]] [[Kategooria:Eesti keskaeg]] [[Kategooria:Eesti varauusaeg]] [[Kategooria:Eesti talurahvas]] tmh80eyi7oqdt4dmrtaukw79jgcnqs1 Hannes Nelis 0 51454 6169020 5941319 2022-07-28T09:09:43Z 2001:1530:1016:DE23:7488:C0F7:C9CE:7C40 /* Isiklikku */Parandasin vale infot wikitext text/x-wiki [[Pilt:HannesNelis.jpg|thumb|Hannes Nelis, 2005]] '''Hannes Nelis''' (sündinud [[15. jaanuar]]il [[1965]] [[Kuressaare]]s) on eesti vaimulik (ka abiõpetaja ja hooldajaõpetaja). Ta lõpetas aastal [[1983]] [[Kingissepa 2. Keskkool]]i<ref>https://www.oesel.ee/kg/index.php?i=65</ref>. [[7. november|7. novembril]] [[1991]] ordineeriti ta diakoniks ja [[16. detsember|16. detsembril]] [[1992]] aseõpetajaks, õpetaja õigused sai [[7. september|7. septembril]] [[1999]]. Ta töötab [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] [[Valjala Martini kogudus]]e õpetajana ja [[Kaarma Peeter-Pauli kogudus|Kaarma]] ning [[Muhu Katariina kogudus|Muhu]] koguduste hooldajaõpetajana. == Haridus == Nelis sai [[1999]]. aastal [[EELK Usuteaduse Instituut|EELK Usuteaduse Instituudist]] kõrgema erihariduse. ==Publikatsioonid== EELK Kaarma kogudus aastatel 1940–1993. ==Tunnustus== * 2021 EELK vaimulike konverentsi otsuse alusel anti Nelisele aasta vaimuliku preemia ==Isiklikku== Abielus, viie lapse isa. == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * Hannes Nelis: [http://www.omasaar.ee/index.php?content=artiklid&sub=2&artid=1443&term=nelis "Igas inimhinges asub ootus"] [[Oma Saar]], 5. aprillil 2007 (autori fotoga) {{JÄRJESTA:Nelis, Hannes}} [[Kategooria:Muhu Katariina koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Sündinud 1965]] md54vv2g3x2f9g5cfy8v82adsgv9dfe Kaseküla 0 55778 6168802 5460026 2022-07-27T18:14:02Z Neptuunium 58653 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on külast [[Pärnumaa]]l; [[Tartumaa]]l asunud endise küla kohta vaata artiklit [[Kaseküla (Tartumaa)]]}; [[Siberi]]s [[Tomski oblast]]is asuva samanimelise küla kohta vaata artiklit [[Kaseküla (Tomsk)]].} {{EestiAsula | nimi = Kaseküla | pindala = | elanikke = 32 (01.01.2013) | maakond = Pärnu }} '''Kaseküla''' on [[küla]] [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]. Enne [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i 2017. aastal kuulus küla [[Lääne maakond]]a [[Hanila vald]]a. ==Vaata ka== *[[Kaseküla asulakoht]] *[[Kaseküla kivikirstkalme]] == Viited == {{viited}} {{Lääneranna vald}} [[Kategooria:Lääneranna valla külad]] gvzmxxlucldcem9hxjpvjd0zg9nhue0 6168803 6168802 2022-07-27T18:14:20Z Neptuunium 58653 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on külast [[Pärnumaa]]l; [[Tartumaa]]l asunud endise küla kohta vaata artiklit [[Kaseküla (Tartumaa)]]}; [[Siberi]]s [[Tomski oblast]]is asuva samanimelise küla kohta vaata artiklit [[Kaseküla (Tomsk)]].}} {{EestiAsula | nimi = Kaseküla | pindala = | elanikke = 32 (01.01.2013) | maakond = Pärnu }} '''Kaseküla''' on [[küla]] [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]. Enne [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i 2017. aastal kuulus küla [[Lääne maakond]]a [[Hanila vald]]a. == Vaata ka == * [[Kaseküla asulakoht]] * [[Kaseküla kivikirstkalme]] == Viited == {{viited}} {{Lääneranna vald}} [[Kategooria:Lääneranna valla külad]] 1gfn5j7ttca29mcnizyn5hp6we0i8ww Valaste juga 0 59826 6168705 6161360 2022-07-27T12:42:36Z 2001:7D0:88E3:8080:458E:843:6C31:A31 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Valaste falls 1.jpg|pisi|püsti|Valaste juga talvel 2008]] [[Pilt:Ontika maastikukaitseala.jpg|pisi|püsti|Valaste juga]] '''Valaste juga''' asub [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Toila vald|Toila vallas]] (varem [[Kohtla vald|Kohtla vallas]]) [[Valaste|Valaste külas]]. Umbes 30 meetri kõrgune (sõltuvalt vooluhulgast 26–32&nbsp;m) [[juga]] on nii [[Eesti]] kui [[Baltimaad]]e kõrgeim. Juga ei ole looduslik, vaid saab vee [[Kaasikvälja]] kuivenduskraavist ehk [[Valaste oja]]st, mida kohalikud kutsuvad Suurkraaviks, kuna oja sängi on liigvee ärajuhtimiseks korduvalt laiendatud. Kuivenduskraav on suudmes kuni 5&nbsp;m sügavune.<ref name="NANql" /><ref name="pbDuj" /> Räägitakse [[Kraavi Jüri]] nimelisest mehest, kes olla mitu inimpõlve tagasi Valaste oja kaevanud. Kuid kas vesi juba enne Kraavi Jüri kaevetöid samal kohal looduslikus sängis voolas, seda ei mäletata. Ka Kraavi Jüri kaevetööde aeg on selgusetu. [[Tartu]]s ilmunud nädalaleht [[Das Inland]] kirjutas 1852. aastal, et Chudleigh' merekuurordis ehk [[Voka mõis]]a juures olevat 200 jala (60,8&nbsp;m) kõrgune juga. Paeastang tõuseb Valastel 54,6&nbsp;m merepinnast kõrgemale ehk kõrgus oli ebatäpne, aga võib oletada, et tekstis mõeldi Valaste juga.<ref name="YRUpF" /><ref name="wd25J" /><ref name="PnoxA" /> ==Vaateplatvorm== [[Pilt:Valaste viewing platform.JPG|pisi|Vaateplatvorm 2009. aasta sügisel]] Lisaks kõrgelt langevale veele on koht tähelepanuväärne ka nähaolevate geoloogiliste [[kihistus]]te poolest. Vaateplatvormi rajamise eesmärk oligi eksponeerida seda kaitsealust loodusobjekti ja võimaldada parem juurdepääs huvilistele. [[1997]]. aastal toimunud arhitektuurikonkursil sai I koha [[Ilmo Liive]], kelle projekti järgi platvorm ka ehitati. II preemia määrati [[Vadim Tšentropov]]i tööle. Kõik rajatu on allutatud joale. Platvorm on viidud kaldast alla: vaataja saab juga jälgida [[paljand]]i keskkohas – nii avaneb parem vaade geoloogilistele kihistustele. Samuti on silmas peetud mulje võimendamist: ülalt langev juga nagu langeks vaataja poole, kukub temast mööda ja kaob sügavusse. Mõningate pritsmete ja uduvihma jõudmine platvormile suurendab efekti veelgi. Vaateplatvorm on ehitatud terasest ja platvormile pääseb kaldalt mööda kahte keerdtreppi. *Projekteerija: [[AS Kommunaalprojekt]] *Projekti juht: [[Rain Nigul]] *Arhitektid: [[Ilmo Liive]], [[Kristi Mitt]] *Metallkonstruktsioonide projekteerija: [[Kalju Loorits]] *Ehitaja: [[Facio Ehitus]] *Valmimise aeg: [[1999]] 2009. aastal hakkas MTÜ Kirde-Eesti Puhkerajad taotlema raha trepistiku mereni pikendamise projekti jaoks. Kirderanniku koostöökoja kaudu saadi Leader-programmist projekteerimiseks raha ja koostati eskiisprojektid. Põhiprojekti jaoks oli vaja aga kalda all asja lähemalt uurida. Uurimise käigus selgus, et platvorm on ohtlik, ja projekti võimalikkus seati kahtluse alla.<ref name="Põhjarannik" /> 2010. aasta aprillis suleti vaateplatvorm külastajatele teadmata ajaks, kuna suurvesi oli selle vundamendi ümbert pinnast ära uhtunud ja platvormi ähvardas ümberkukkumisoht.<ref name="e3zx8" /> Kohtla vald otsustas platvormi lammutada.<ref name="WMUFQ" /> Vaateplatvormi säilitamine oleks olnud võimalik, kuid see oleks hävitanud joaoru loodusliku ilme, kuna platvormi jalad oleks tulnud betooni valada. Lisaks oleks see läinud maksma umbes 10 miljonit [[Eesti kroon|krooni]].<ref name="MXHlA" /> <gallery> Fail:Valaste 8.JPG|Valaste 2008 talvel Fail:Valaste 4.JPG|Valaste 2008 talvel Fail:Valaste falls 3.jpg|Vaateplatvormi keerdtrepid Fail:Valaste falls 2.jpg|Vaateplatvorm. Pildistatud kaldalt. Veebruar 2008 </gallery> Sügiseks lammutamise plaanist loobuti. Paekaldalt alla viivat trepistikku plaaniti pikendada kuni mererannani ja joa alla maapinnale rajada ka väike sild, millelt saab veelangust imetleda. Trepistiku projekteerimine oli juba lõpusirgel, kuigi ehituseks vajaminevat umbes miljonit krooni polnud kuskilt võtta. Ka ohtliku platvormi lammutamiseks polnud vallal raha.<ref name="HUoLG" /> Projekti järgi jääb olemasolev ja ohutult kalda külge kinnituv keerdtrepp kasutusse, selle jalamile ehitatakse väike vaateplatvorm. Sealt edasi pääseb kaldteed mööda järgmise, ligi 11 meetri kõrguse keerdtrepini, mille all ootab teine kaldtee. Edasi tuleb mööda laudteed minna [[Valaste oja]]ni ning üle purde teisele kaldale. Sealt algab kavandatav õpperada Ontika trepini.<ref name="Põhjarannik" /> 2011. aasta maiks oli ehitusprojekt täiesti valmis ja samuti olid olemas kooskõlastused, kuid Ontika maastikukaitseala kaitse-eeskiri keelas Valastel igasuguse ehitustegevuse. Uut vaateplatvormi ei saa ehitama hakata enne, kui on kinnitatud uus kaitsekorralduskava.<ref name="gOaMg" /> 2012. aastal kukkus platvormilt mitu inimest alla.<ref name="tf7ch" /><ref name="QThRZ" /> 2014. aasta alguse seisuga oli pääs piiratud isegi keerdtreppidele. Juga külastavate inimeste hulk oli märgatavalt vähenenud.<ref name="PQErX" /> Sama aasta suvel ootas platvormiehitus endiselt kaitse-eeskirja menetlemise taga.<ref name="DXc2u" /> Pääs treppidele oli piiratud ka 2015. aasta suvel.<ref name="b9vvf" /> 2016. aastal teatati, et Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus otsustas toetada Valaste trepistiku ja matkaraja ehitamist. Uut kaitse-­eeskirja polnud endiselt kinnitatud.<ref name="cxcw1" /> 2017. aasta märtsis kukkus taas vaateplatvormilt alla inimene.<ref name="awmU5" /> Sama aasta aprillis kinnitas valitsus Ontika maastikukaitseala piiride, kaitse-eesmärkide ja kaitsekorra muudatused, mis võimaldasid muu hulgas vaateplatvormi taastamist.<ref name="xTlph" /> Valaste joa trepistiku ja matka-õpperaja rajamise projekti kavandatud maksumuseks oli ligi 340 000 eurot ning projekti tulemusi (eelkõige rohkem külastajaid) oodati juba 2018. aastal.<ref name="WpQWl" /> 2017. aasta suvel leiti joa ja vaateplatvormi lähedalt (Toila-Ontika maanteest umbes 10 meetri kaugusel) vana kahurialus ja selle kõrval kaks auku, kust kaevati välja ja tehti kahjutuks lõhkekehad: 155 Saksa päritolu mürsku ja 166 mürsu sütikut. Samalt alalt on ka varem lahingumoona leitud.<ref name="PP3Ad" /> 2018. aasta juunis alustati uue matkaraja ja vaateplatvormide ehitust ja plaaniti need külastajatele avada detsembri keskel.<ref name="vWv1Q" /> Novembri lõpus lasti õhku vana vaateplatvorm.<ref name="LJnXj" /> <gallery> Fail:Valaste falls 6.jpg|Valaste oja joa ja mere vahel. Vaade mere suunas Fail:Valaste falls 7.jpg|Valaste oja suubumas merre Fail:Valaste falls 4.jpg|Panoraamfoto Valaste joa turismikompleksist. Veebruar 2008. aastal Fail:Valaste waterfall-1.JPG|Valaste juga 2015. aastal </gallery> ==Maapinna kihistus== [[Pilt:Valaste falls 5.jpg|pisi|püsti|Vaade joale umbes 50 meetri kauguselt]] Vaateplatvormilt on suvel hea jälgida paljanduvaid geoloogilisi kihistusi. Valaste joaastangus paljanduv maapõue läbilõige algab ligi 2&nbsp;m paksuse pinnakatte kihiga<ref name="PbygT" /> – [[moreen]]i ja merelise klibuga. Moreeni olemasolu viitab sellele, et sealt on kunagi [[mandriliustik]] üle käinud, merelise klibu olemasolu aga sellele, et seal on olnud meri. Pinnakattele järgneb enam kui 13&nbsp;m paksune lasund [[kesk-ordoviitsium|Kesk-Ordoviitsium]]i [[lubjakivi|lubjakive]]. Selle ülaosas on 3,5&nbsp;m hallikat, rauda sisaldavat lubjakivi ([[Aseri lade]]). Järgneb 6,5&nbsp;m [[Kunda lade]]messe kuuluvaid lubjakive, mis sisaldavad hulgaliselt [[peajalgne|peajalgsete]] (nautiloiidide) [[kivistis]]i ja 2,5&nbsp;m [[glaukoniit]]i sisaldavat lubjakivi ([[Volhovi lade]]) ning 0,6&nbsp;m samalaadset glaukoniiti sisaldavat kirjuvärvilist lubjakivi ([[Billingeni lade]]me [[Päite kihistik]]). Nende all järgnevad juba tunduvalt pehmemad, Alam-Ordoviitsiumisse kuuluvad kivimid: [[Hunnebergi lade]]me [[Leetse kihistu]] roheline glaukoniitliivakivi (1,3&nbsp;m), [[Varangu lade]]me [[Türisalu kihistu]] tumepruun [[diktüoneemakilt|graptoliitargilliit]] (2&nbsp;m) ja [[Pakerordi lade]]me [[Kallavere kihistu]] [[oobolusliivakivi]] ehk [[fosforiit]] (3,5&nbsp;m). Sellest tasemest allpool tulevad juba [[alam-kambrium|Alam-Kambrium]]isse, st umbes 530 miljoni aasta tagusesse aega kuuluvad kivimid: alul 12 meetrit kollakashalli [[kvartsliivakivi]] ([[Tiskre kihistu]]) ja siis 11 meetrit kvartsliivakivi vahekihtidega [[sinisavi]] ([[Lükati kihistu]]). Viimase pealispinna-lähedaste kihtidega tavalise veeseisu korral avaneva läbilõike osa piirdubki, kuid erandjuhtudel (suurvee aegu) võib mõne meetri ulatuses olla avatud ka sinisavilasundi ülaosa. Joast allavoolu jääva [[sälkorg|sälkoru]] kaldail paljandub kümmekonna meetri paksuselt ka Eesti [[Kambrium]]ile palju kuulsust toonud sinisavilasundi ([[Lontova kihistu]]) [[sinisavi]], mis ei ole kaugeltki nii sinine, kui selle nimi lubab, vaid pigem rohekashall kohatiste violetsete laikudega. ==Turismikompleks== Joa atraktiivsuse suurendamiseks on joa vahetusse lähedusse rajatud kohvik, hostel ja parkimisplats ning on heakorrastatud kaldapealne. Heakorratööde käigus kaeti asfaldiga ka joani jõudmiseks vajalik lõik [[Saka–Ontika–Toila tee]]st (nr 13133). 2012. aastal alustati hosteli kõrvale kütte ja veevarustusega puhkemajakeste ehitust, mis valmisid järgmiseks aastaks. 10 hektari suurusel alal asub nüüd puhkeküla, mille juurde kuulub ka suur kiigega lõkkeplats. Kämpingud ja puhkemaja mahutavad kokku 40 inimest.<ref name="Dncor" /> <gallery> Fail:Valaste juga.jpg|Valaste juga Fail:Valaste 2.JPG|Valaste juga 2008. aasta talvel Fail:Valaste 7.JPG|Valaste 2008. aasta talvel Fail:Valaste 3.JPG|Valaste juga 2008. aasta talvel </gallery> ==Vaata ka== *[[Eesti jugade loend]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Põhjarannik">[http://pr.pohjarannik.ee/?p=474 "Valaste juga saab uue võimaluse"] ''Põhjarannik'', 27. märts 2011</ref> <ref name="e3zx8">[http://www.maaleht.ee/news/loodus/loodusuudised/valaste-juga-pandi-kulastajatele-kinni.d?id=30521931 Valaste juga pandi külastajatele kinni] ''Maaleht'', 19. aprill 2010</ref> <ref name="WMUFQ">[http://www.ohtuleht.ee/ilm/artikkel/388922 Valaste joa vaateplatvorm lammutatakse] ''Õhtuleht'', 1. august 2010</ref> <ref name="MXHlA">[http://uudised.err.ee/index.php?06217603 "Külastajad eemaldavad suletud Valaste platvormilt hoiatussilte"] ERR, 14. oktoober 2010</ref> <ref name="HUoLG">[http://www.epl.ee/artikkel/585123 "Valaste juga jääb turistidele veel tükiks ajaks suletuks"], [[Rein Sikk]], ''Eesti Päevaleht'' 12.10.2010</ref> <ref name="gOaMg">[http://www.postimees.ee/446502/valaste-joa-uue-vaateplatvormi-ehitamine-seisab-burokraatia-taga/ "Valaste joa uue vaateplatvormi ehitamine seisab bürokraatia taga"] Postimees, 23. mai 2011</ref> <ref name="tf7ch">[http://uudised.err.ee/?06252786 "Valaste joa vaateplatvormilt kukkus alla noormees "] ERR, 14. mai 2012</ref> <ref name="QThRZ">[http://www.postimees.ee/930548/valaste-joa-vaateplatvormilt-alla-kukkunud-mees-sai-surma "Valaste joa vaateplatvormilt alla kukkunud mees sai surma"] Postimees, 6. august 2012</ref> <ref name="PQErX">[http://pr.pohjarannik.ee/?p=9613 "Valaste joa ilu ei pääse vaatama"] Põhjarannik, 28. jaanuar 2014</ref> <ref name="DXc2u">[http://uudised.err.ee/v/eesti/5134c848-c3f3-45d6-8ee8-8f3315c3bf1a "Kooskõlastus venitab Valaste joa platvormi kordategemist"] ERR Uudised, 24.07.2014</ref> <ref name="b9vvf">[http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/fotod-valaste-juga-kuuendat-aastat-lukus?id=71861357 "FOTOD: Valaste juga, kuuendat aastat lukus"] Maaleht, 7. juuli 2015</ref> <ref name="PbygT">{{netiviide | url =http://www.kohtlavv.ee/index.php?sect=52 | pealkiri =Valaste joastik | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Kohtla valla koduleht | aeg = | koht = | väljaandja =Kohtla vald | vaadatud =26.03.2008 | keel =}}</ref> <ref name="Dncor">[http://pr.pohjarannik.ee/?p=7495 "Pankrannikul asuvast hostelist kasvas välja Valaste puhkeküla"] Põhjarannik, 18. aprill 2013</ref> <ref name="NANql">{{netiviide | url = https://www.looduskalender.ee/klint/est/17.html | pealkiri = Ida-Viru klindilõik | väljaanne = Põhja-Eesti klint – Eesti looduse sümbol | aeg = 2008 | väljaandja = Keskkonna Investeeringute Keskus (KIK) | vaadatud = 9.06.2018}}</ref> <ref name="pbDuj">{{netiviide | url = http://www.klint.envir.ee/klint/est/8.html | pealkiri = Joad ja joastikud | väljaanne = Põhja-Eesti klint – Eesti looduse sümbol | aeg = 2008 | väljaandja = Keskkonna Investeeringute Keskus (KIK) | vaadatud = 27.8.2018}}</ref> <ref name="YRUpF">[http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/11035/inland1852ocr.pdf "Das Seebad Chudleigh (Merekuurort Chudleigh)"] Das Inland, nr 30, lk 593, Tartu 26. juuli 1852</ref> <ref name="wd25J">{{netiviide | url = https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:341020/298470/page/31 | pealkiri = Eesti kõrgeim juga | täpsustus = Nr 9–10, lk 573–575 | väljaanne = Eesti Loodus | väljaandja = Perioodika | autor = Avo Miidel, Tiit Hang, Aivo Lepland | aeg = 1991 | vaadatud = 26.08.2018}}</ref> <ref name="PnoxA">{{netiviide | url = https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?comp=objresult=yrg&obj_id=142270720 | pealkiri = Ürglooduse objekt: Valaste juga | väljaanne = EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem) | väljaandja = Keskkonnaagentuur | vaadatud = 25.08.2018}}</ref> <ref name="cxcw1">[http://uudised.tv3.ee/eesti/uudis/2016/07/01/valaste-juga-muutub-turistideleligipaasetavamaks-ja-seega-ka-ahvatlemaks "Valaste juga muutub turistidele ligipääsetavamaks ja seega ka ahvatlemaks"] TV3, 1. juuli 2016</ref> <ref name="awmU5">[http://www.postimees.ee/4042765/ida-virumaal-sai-viga-valaste-joa-vaateplatvormilt-kukkunud-noormees "Ida-Virumaal sai viga Valaste joa vaateplatvormilt kukkunud noormees"] Postimees, 11. märts 2017</ref> <ref name="xTlph">[http://www.envir.ee/et/uudised/ontika-maastikukaitseala-kaitsekord-uueneb "Ontika maastikukaitseala kaitsekord uueneb"] Keskkonnaministeerium, 13. aprill 2017</ref> <ref name="WpQWl">[https://web.archive.org/web/20170606210606/http://www.kohtlavv.ee/index.php/projektid Projektid] Kohtla vald (vaadatud 4. juulil 2017)</ref> <ref name="PP3Ad">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/krimi/fotod-valaste-joa-lahedal-tehti-kahjutuks-suur-kogus-lohkekehi?id=78688230 "FOTOD | Valaste joa lähedal tehti kahjutuks suur kogus lõhkekehi"] Delfi.ee, 26. juuni 2017</ref> <ref name="vWv1Q">[https://www.err.ee/882315/galerii-valaste-matkarada-on-plaanis-avada-detsembri-keskel "GALERII| Valaste matkarada on plaanis avada detsembri keskel"] ERR, 5. detsember 2018</ref> <ref name="LJnXj">[https://www.err.ee/880897/uus-video-ohiti-valaste-vaateplatvorm "UUS VIDEO: õhiti Valaste vaateplatvorm"] ERR, 29. november 2018</ref> }} ==Välislingid== {{Commonskat|Valaste juga|Valaste juga}} *[http://www.youtube.com/watch?v=e-PIiIAa5-I Valaste joa video Youtube'is] *[https://www.postimees.ee/6739852/fotod-valaste-juga-on-palavusega-ara-kuivanud "Fotod: Valaste juga on palavusega ära kuivanud"] Postimees, 27. juuli 2019 (fotod uuest trepistikust) {{koord|NS=59.443952|EW=27.335122|type=waterbody|region=EE}} [[Kategooria:Toila vald]] [[Kategooria:Eesti joad]] 9os2kunyirhctvgnk9lnbzq37jxo6d7 Ningma 0 63632 6168749 5842154 2022-07-27T14:08:40Z Lulu 294 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Tiibeti budism]] wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2006}} '''Ningma''' ([[tiibeti keel]]es ''rnying-ma'') traditsioon on vanim [[Tiibeti budism]]i neljast suuremast koolkonnast. Teisteks, hiljem tekkinud koolkondadeks on [[kagjü]] (''bka' brgyud''), [[sakja]] (''sa skya'') ja [[geluk]] (''dge lugs''). Ningma tähendab tõlkes "vana". Ningma koolkonda kutsutakse tihti ka varaseks ehk "vanaks tõlketraditsiooniks" ("nga gjur", ''snga 'gyur''), kuna see põhineb peamiselt 8.–11. sajandini tõlgitud budistlike tekstide tõlgetel [[sanskriti keel]]est [[tiibeti keel]]de. Tänapäeval järgitakse ningma koolkonna õpetusi eelkõige [[Ida-Tiibet]]is [[Kham]]is ning see kogub populaarsust ka Läänes. ==Ningma koolkonna ajalugu== ===Õpetusliini varajane ajalugu=== Ningma koolkond koosneb paljudest erinevatest õpetusliinidest, mis kõik seostavad oma alguse legendaarse India õpetaja [[Padmasambhava]]ga, keda ülistatakse ka kui [[tiibeti budism]]i rajajat. Ningma koolkonnaga on seotud [[vadžrajaana]] sõidukisse kuuluvad tantraõpetused. Varajast vadžrajaanat, mis [[India]]st [[Tiibet]]isse jõudis, nimetati tol ajal "[[mantrajaana]]ks"<ref>Source: [http://rywiki.tsadra.org/index.php/Mantrayana] (accessed: Monday July 22, 2008)</ref>, kuna selle tee järgijad kasutasid virgumiseni jõudmiseks salajasi [[mantra]]id ning tiibeti keelde tõlgiti see kui "salajaste mantrate sõiduk" ("sang ngak ki thek pa", ''gsang sngags kyi theg pa''). Ningma koolkonda hakati eristama hiljem tekkinud koolkondadest ehk "uutest koolkondadest" (tiibeti k [[sarma (tiibeti budism)|Sarma]], ''gsar ma''). Kuigi budism oli Tiibetisse jõudnud juba varem, seostatakse ningma koolkonna algust kuningas Thrisong Detseni (Khri srong lde btsan) (sünd. 740 – surn. c. 800) valitsemisajaga. 760ndatel kutsus kuningas Tiibetisse [[Nālandā]] ülikooli pea ja õpetlase [[Śāntarakṣita]] (tiibeti k "Šiwatso", ''zhi ba mtsho''), kes hakkas juhendama esimese budistliku kloostri Samje (''bsam yas'') ehitust. Legendide järgi hävitasid öösel päeval ehitatu kohalikud vaimud (negatiivsed jõud). Śāntarakṣita palvel kutsuti Tiibetisse ka õpetaja Padmasambhava, kes suutis negatiivsed jõud alistada. Samje valmis nende juhtimisel umbes 779. aastal. Padmasambhavat, keda on varasemates [[Dunhuang]]i dokumentides küll vaevalt mainitud, hakatakse Tiibetis peagi teiseks Buddhaks kutsuma. [[8. sajand|8.]]–[[11. sajand]]il oli njingma [[Tiibet]]is ainus budistlik [[koolkond]], elades kuningas [[Langdarma]] valitsusajal läbi mõningat mõõnaperioodi. Alates [[11. sajand]]ist ilmus Tiibetis ka uue tõlgenduse ehk [[Sarma]] traditsioon, mis vastandas end [[Nyingmapa]] vanale tõlgenduste [[traditsioon]]ile. Võrreldes kolme teise koolkonnaga on njingma seisnud eemal poliitilistest [[protsess]]idest ning suhteliselt vähem tähtsustanud [[tsölibaat]]i. Njingma koolkonnal ei ole ajaloos kunagi olnud üht juhtivat administratiivset autoriteeti; vajadus selle järgi tekkis vaid [[dalai-laama]] juhitaval [[Tiibet]]i [[eksiilvalitsus]]el [[India]s. Alates [[2003]] on kõrgeim usujuht [[Mindrolling Trichen Rinpoche]] (Trichen Jurme Kunzang Wangyal, sünd 1930). Kaheks tähtsamaks njingma õpetlaseks peetakse [[Longchen]]i ja [[Mipham]]i. [[Pilt:Nyingmapa-myts-vanTao.gif|thumb|Njingma müts]] [[Longchen Rabjam]] (1308–1363) oli üks kahest njingma koolkonna [[guru]]st, kellele omistati kun kyeni tiitel. Tema sulest pärineb mitmeid teoseid njingma seadmuse kohta: "Seitse varamut" (''Dzö dün''), "Lõdvestumise kolm tsüklit" (''Ngalso Korsum''), Loomuliku vabanemise kolm tsüklit" (''Rangdröl Korsum'') ja kolm "Sisimat olemust" (''Yangtig Namsum''). Tema koondas ka [[dzogchen]]i (Suure Täiuse) [[filosoofia]] [[tekstikogu]]sse "Neljakordne Südameloomus" (''Nyingthig Yabzhi''). [[Mipham Jamyang Gyatso]] (1846–1912) oli Ida-Tiibetist pärit õpetlane ja mõttetark, keda tema tarkuse tõttu peeti tarkuse [[bodhisattva]] [[Mandžušrī]] emanatsiooniks. Tema koostas põhjaliku ülevaate suutratest ja [[vadžrajaana]] traditsioonist nii nagu njingma koolkond seda mõistab. Tema tööd aitasid suuresti kaasa njingma traditsiooni tugevnemisele. == Nimekaid njingma õpetlasi uuemal ajal == Tema Pühadus [[Thinley Norbu Rinpotše]], Tema Pühadus [[Kyabje Dudjom Rinpotše]], Tema Pühadus [[Dilgo Khyentse Rinpotše]], Tulku [[Urgyen Rinpotše]], Tema Pühadus Penor (Pema Norbu) Rinpotše, Chogyal[[ Namkhai Norbu]], [[Khyentse Norbu]], [[Chagdud Tulku]] [[Rinpotše]], [[Tarthang Tulku]] ja [[Sogyal Rinpotše]]. ==Õpetus== Njingma koolkond tunneb tantristlike õpetuste 6 tasandit: [[Krija]], [[Tšarja]] ehk ubhaya, yogatantra, mahayoga, anuyoga ja atiyoga ehk dzogchen. [[Njingma traditsioon]] jaguneb kaheks: [[kama]] ja [[terma]]. [[Kama]] tähendab õpetuse pärimust, antakse edasi [[guru]]lt õpilasele. Terma tähendab peidetud aaret. Guru [[Padmasambhava]] peitis [[Tiibet]]ist lahkudes ära suure hulga tekste ja müstilisi esemeid. Need jagatakse materiaalseteks [[terma]]deks, mida on võimalik leida näiteks varjatud kaljukoobastest, ning vaimseteks, mis ilmuvad otsija [[teadvus|teadvusse]]. Koolkonnas on olemas niinimetatud [[tertön]]id ehk [[terma]] meistrid, kellest esimene oli [[Sangye Lama]] (1000–1080) ja hilisematest nimekamad nt [[Jamyang Khyentse]], [[Jamgon Kongtrul]], [[Chokgyur Lingpa]]. [[Tertön]]id tegelevad kogu elu [[terma]]de otsimisega. Kõrgeima teadmiste taseme ja õppeprogrammiga kloostreid kutsutakse emakloostriteks ehk troonikloostriteks (''ma-gon'') ja neid on kuus. Varem olid need [[Dorje Drag]], [[Mindrolling]], [[Palri]], [[Kathok]], [[Palyul]] ja [[Dzogchen]], nüüd on [[Dorje Drag]], [[Mindroling]], [[Shechen]], [[Dzogchen]], [[Kathok]] või [[Dodrubchen]] ja [[Palyul]]. Olulise tähendusega [[Nyingma]] jaoks on ka [[Tiibet]]i esimene klooster [[Samje]]. Väiksemaid gonmpa tüüpi kloostreid nimetati ''bu-gon'' ehk pojad. Järgmine Nyingma kloostrite klass oli ''yang-gon''. ==Termineid== * lõunapoolne [[traditsioon]] (''lho gter'') * põhjapoolne [[traditsioon]] (''byang-gter'') * Guru Rinpoche [[Padmasambhava]] (''Gur-ru Rin-po-che Pad-ma ‘byung-gnas'') * [[Mayaguhyagarbha Tantra]] (''sGyu-‘phrul gsang-ba snying-po, sGyu-‘phrul dra-ba'') * sõiduk (sanskriti keeles ''yana'', (tiibeti k. ''Thegpa'') * väike sõiduk (sanskriti k. ''hīnayāna'', tiibeti k. ''theg pa dman pa'') * suur sõiduk (sanskriti k. ''mahāyāna'', tiibeti k. ''theg pa chen po'') * [[tantra]] (tiibeti k. ''rgyud'') * [[suutra]] (tiibeti k. ''mdo'') * [[vadžra]] (tiibeti k. ''rdo rje'') * salajane [[mantra]] (tiibeti k. ''gsang sngags'', sanskriti k. guhya-mantra) * uued [[tantrad]] (tiibeti k.'' gsar rgyud'') * vanad [[tantrad]] (tiibeti k. ''rnying rgyud'') * sanskriti k. mahāyoga, tiibeti k. ''rnal 'byor chen po'i rgyud'') * sanskriti k. anuyoga tantra, tiibeti k. ''rjes su rnal 'byor rgyud'') * sanskriti k. atiyoga-tantra, tiibeti k. ''shin tu rnal 'byor rgyud'') * [[lõunapoolne aare]] (tiibeti k. ''lho gter'') * õpetus (sanskriti k. [[mārga]], tiibeti k. ''lam'') * sanskriti k. nirvāna, tiibeti k. ''myang 'das'') * [[Sakja]] (tiibeti k. ''sa skya'') * Kagyü (tiibeti k. bka' ''brgyud'') * [[Gelug]] (tiibeti k. ''dge lugs'') * sanskriti k. [[anātman]], tiibeti k. ''bdag med'') * sanskriti k. punya, tiibeti k. ''bsod nams'') * kõrgemad õpetused (sanskriti k. [[abhidharma]]., tiibeti k. ''mngon chos'') * ettekirjutused, reeglid (sanskriti k vinaya, tiibeti k. '''dul ba'') * sanskriti k. praj?āpāramitā (tiibeti k. ''pha rol tu phyin pa'i mdo'') * sanskriti k. śūnyatā (tiibeti k. ''stong pa nyid'') * kaastunne (sanskriti k. karunā, tiibeti k. ''thugs rje)'' * [[bodhisattva]] (tiibeti k. ''byang chub sems dpa''') * Ma?juśrī (tiibeti k. '''jam dpal'') * [[Amitābha]] (tiibeti k. ''od dpag med'') * Aksobhya (tiibeti k. ''mi bskyod pa'') * Cittamātra (tiibeti k. ''sems tsam'') * Yogācāra (rnal '''byor spyod pa'') * Mādhyamaka (tiibeti k.'' dbu ma'') * Svātantrika (tiibeti k. ''rang rgyud pa'') * Sautrāntika-Mādhyamaka (tiibeti k. ''mdo sde spyod pa'i dbu ma'') * Yogācāra-Mādhyamaka (tiibeti k. ''rnal 'byor spyod pa'i dbu ma'') * [[Prāsangika]] (tiibeti k. ''thal 'gyur pa'') ==Vaata ka== *[[Nyingmapa kloostrid]] == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.aroter.org/ Aro gTér ] *[http://www.thdl.org/)The Tibetan and Himalayan Digital Library] * [http://koleso.netherweb.com/dhamma/dict/index.html Словарь буддизма ]] *[http://www.tersar.org/maincontent.html Dudjom Tersar] [[Kategooria:Ningma koolkond| ]] [[Kategooria:Vadžrajaana]] [[Kategooria:Tiibeti budism]] [[fi:Nyingmapa]] 84gh6zhpjlfci2j6mushpowpmdk156h Drepung 0 63992 6168993 5953775 2022-07-28T07:32:32Z Lulu 294 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Tiibeti budism]] wikitext text/x-wiki [[Pilt:Drepung monastery.jpg|thumb| Drepungi klooster ]] '''Drepung''' (tiibeti (bras-spungs) (Zhaibung) on [[klooster]] ja õppeasutus [[Tiibet]]is [[Lhasa]] lähedal, mille rajas [[1416]]. aastal [[Tsongkhapa]] lähedane õpilane [[Jamyang Choje]]. Tolle aja kohta oli see üks suuremaid kloostreid ja õppeasutusi Tiibetis, kus õppis sadu aastaid hiljem suur hulk rahvast [[Mongoolia]]st, [[Burjaatia]]st, [[Kalmõkkia]]st, [[Hiina]]st ja mujalt. [[Pilt:Senge-Dongma-vantao.gif|thumb| '''''[[Senge Dongma]]''''' alias '''''[[Singhamukha]]''''']] Drepungi munkade arv kõikus pidevalt läbi aegade, keskeltläbi oli seal 3500 kuni 7000 inimest, kuid oli ka aegu, kus rahvaarv oli üle 15 000. Pärast Tiibeti okupeerimist toimub põhiline osa kloostri tegevusest India [[Karnataka]] osariigis. Tiibetis asuvasse kloostrisse on jäänud vaid mõnisada munka. [[Pilt:Prayer Hall Monastery Drepung.jpg|thumb|Prayer Hall Monastery Drepung]] Gomangi kaitsejumalus on lõvinäoga müstiliste teadmiste esindaja ('''''[[Senge gdong ma]]''''' - '''''[[Simhamukha]]''''' ), kes kaitseb kõiki Gomangi teadmisi ja varandusi. ==Teaduskonnad == [[Gomang]] (sGo-mang), [[Loseling]] (Blo-gsal gling), [[Deyang]] (bDe-dbyangs), [[Shagkor]] (Shag-skor), [[Gyelwa]] (rGyal-ba) või [[Tosamling]] (Thos-bsam gling), [[Dulwa]] (‘Dul-ba , vinaaja) ja [[Ngagpa]] (sNgags-pa). Shag skor ja Rgyas pa (or Rgyal ba) neis õpiti Prajñāpāramitā-t ja Madhjamaka-t. Vinaajaa teaduskond (grwa tshang ’dul ba) oli spetsialiseerunud ’dul ba ja Hīnajaāna traditsioonile, Bde yangs oli pühendunud [[loogika]] ja [[epistomoologia]] uurimisele. [[Tantra]]te õppimiseks oli 4 teaduskonda: Deyang, [[Loseling]], [[Ngagpa]] ja [[Gomang]]. Neis õpetati Gelugi koolkonnas oleva kolme raevuka jumalusele pühendatud tantraid: [[Guhjasamādza]], [[Yamāntaka]] ja [[Cakrasamvara]]. ==Ajalugu== [[Pilt:Young monks of Drepung.jpg|thumb|Drepungi noored mungad filosoofilisel dispuudil]] Drepung Gomangi rajas [[Jamyang Choje]]. [[Gomang]] läbi aastasadade on olnud kuulus oma [[filosoofia]] kateedri poolest, mis on ka kõige vanem kloostri teaduskondadest [[Drepung Loseling]]i rajas [[Khenpo Lekden]]. Selle ehitusel osalesid nii esimene kui ka teine dalai-laama. [[Pilt:Monk meeting Drepung.jpg|thumb|Monk meeting Drepung]] ==Välislingid== *[http://www.thdl.org/collections/cultgeo/mons/drepung/map/ Interactive map of Drepung monastery)] *[http://www.thdl.org/xml/show.php?xml=/collections/cultgeo/mons/drepung/essays/drepung-colleges.xml The Gomang Monastic College (sgo mang grwa tshang)] *[http://www.berzinarchives.com/history_buddhism/brief_history_drepung_monastery.html A Brief History of Drepung Monastery )] *[http://www.tibet.cn/english/zt/TibetologyMagazine/..%5CTibetologyMagazine/20031200691161216.htm Secret History of Japan Coveting Tibet During the Anti-Japanese Aggression War)] *[http://www.itmonline.org/arts/drepung.htm DREPUNG GOMANG)] *[http://www.warriortours.com/Cityguides/tibet/lhasa/drepung.htm Drepung Monastery )] *[http://www.gomang.org/ Drepung Gomang Monastic College)] *[http://www.tibet.com/Buddhism/geshe.html Origin of the Geshe Degree)] {{Coordinate |NS=29.67583333 |EW=91.04666667 |type=landmark |region=CN-54}} [[Kategooria:Vadžrajaana]] [[Kategooria:Tiibeti kloostrid]] [[Kategooria:Tiibeti budism]] r8kcf8vrkf2ef7u99syw1i0h0iq17if Tiibeti budismi ajalugu 0 64771 6168748 5955740 2022-07-27T14:06:23Z Lulu 294 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Tiibeti budism]] wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2013}}{{keeletoimeta}} [[Pilt:BuddaSilmad-vanTao.gif|pisi|Buddha silmad]] [[Tiibet]]i [[budism]]i alguseks loetakse tavaliselt [[Guru Rinpotše]] saabumist Tiibetisse, kuid ajalooliselt ilmus esimene teade budismi kohta juba kuningas [[Songtsen Gampo]] ([[629]]–[[650]]) valitsemisajal. Sündis aastal [[617]]. [[Songtsen Gampo]]ga algab pihta ajastu, mida kutsutakse [[Tiibeti budism]]is kolme suure [[dharma]] kuninga ajastuks. Tiibetlased väidavad, et juba tema ajal ehitati esimesed üksikud väikesed budausu templid. Põhjuseks oli see, et suhtlus [[India]] kloostrite ja tiibetlaste vahel algas intensiivselt ja aktiivselt just tema valitsusajal. Ta tsentraliseeris Tiibetis võimu. Sellega alustas juba tema isa, [[Yarlung]]ide suguvõsa 32. troonipärija, Songtsen Gampo oli kuningapoeg number 33. Ta abiellus kahe budistist [[printsess]]iga, kellel oli suur mõju kuninga maailmavaatele. Aastal [[649]] Tiibet ühendati. [[Minister]] [[Thonmi Sambhota]] saatis Indiasse ülesandega luua tiibetlaste jaoks [[tähestik]] ja [[Kiri (keeleteadus)|kiri]]. Samuti ehitati tema ajal [[Jokhang]]i tempel [[Lhasa]]sse. Järgmine suur [[Dharma kuningas]] oli [[Trisong Det]]sen ([[755]]–[[797]], Yarlungide soost 37. kuningas. [[792]]. aastal kuulutas ta budismi riigiusuks. Ta rajas [[Samje]] kloostri, mis valmis aastal [[765]]. Aastal [[779]] muutus [[bön]] ametlikult teisejärguliseks. ==Tiibeti budismi koolkonnad== Klassikaline jaotus Tiibeti budismi koolkondade järgi on: [[Nyingma]], [[Sakja]], [[Kagyu]] ja [[Gelug]]. Aastast 1988 see asetus veidi muutus, sest [[Sarnath]]is Indias, kuhu olid kogunenud kokku kõik Tiibeti budismi esindajad, kloostriülemad, [[khenpo]]d, budismi haritlased, õpetlased, terve [[thulku]]de [[institutsioon]] ja paljud teised budismi tähtsad tegelased. Seal tegi XIV [[dalai-laama]] sensatsioonilise ettepaneku, et [[Bön]] on aeg lisada nelja suure budistliku koolkonna juurde kui Tiibeti [[eelbudistlik koolkond]] ehk [[traditsioon]]. Dalai-laama teatas: "See ei ole nii tähtis, kas me arvestame bönid budistlikuks koolkonnaks või mitte. See Bön, mis oli Tiibetis XI sajandil, on tänase päevani läbi aastatuhandete arenenud koos teiste Tiibeti budismi [[koolkond]]adega ja seetõttu on õigus ja aeg juba rääkida Bönist kui Tiibeti viiendast traditsioonist. Miks võeti vastu Bön viiendaks koolkonnaks? Kuna ajaloos on Bön ka [[suutra traditsioon]], mis on oluline kõigi nelja budistliku koolkonna juures, on enda üld[[struktuur]]ilt üks: PRADZHNJA PARAMITA, [[Madhjamika]], [[Pramana]], [[Abidharma]], kusjuures õpikud ja tekstid võisid erineda omal ajal ka kloostritel omavahel võrrelduna, rääkimata siis veel koolkondadest, kuid üldine õppeprogramm on kõigil koolkondadel ühine. Samal põhimõttel läheneb ka Böni enda traditsioonile. === Nyingma koolkond === {{vaata|Nyingma koolkond}} === Kagyu koolkond === {{vaata|Kagyu koolkond}} Shangpa Kagyu asutas [[Khyungpo Nyaljor]] ([[978]]–[[1079]]). [[Gartšen Rinpotše]] === Sakja koolkond === {{vaata|Sakja koolkond}} [[Sakja]] koolkonna traditsioon algab [[11. sajand]]il. [[Khon Konchok Gyalpo]] ([[992]]–[[1072]]) rajas Sakja kloostri [[1073]]. aastal, õppis [[lhotsava]] [[Drokmi]] käe all. Sakja koolkonna õppeprogramm (mille läbimine ja omandamine võtab aega umbes 15 aastat), koos vastavate india [[pandit]]ite teostega, mis iga teema juures aluseks võetud. === Gelugpa koolkond === {{vaata|Gelugpa koolkond}} '''(dGe-lugs-pa)''' [[Gelugpa]] koolkonna rajamine. Tsong-kha-pa (Blo-bzang-grags-pa) ([[1357]]–[[1419]]) tegevus Kesk-Tiibetis. (sMon-lam)-ipidustuste traditsiooni algatamine [[Lhasa]]s [[1409]]. Mingi keisri Yung-lo ([[1403]]–[[1424]]) kutse [[Hiina]]sse [[1408]]. (dGa’-ldan)i kloostri rajamine 1409. [[Tsongkhapa]] reform on tänu tema huvile [[kadampa]] (Bka'-gdams-pa) traditsiooni vastu, mille tõi Tiibetisse [[Atiśa]]. Kolm vaala, millele toetub gelugpa koolkond: [[Suutra]] ja [[tantra]] röhuga [[Vinaaja]]le, (dGe-lugs-pa) koolkonna ja kloostriorganisatsiooni kujunemine. [[Drepung]]i (‘Bras-spungs')-i ([[1416]]) ja (Se-ra) kloostri (1419) rajamine. [[Gelug]]i koolkonna õppeprogramm on üldiselt sarnane sakja omale. Dalai-laamade [[institutsioon]]. VI dalai-laama [[Tsangjang Gjatso]] ([[1683]]–[[1706]]). == Välislingid == *[http://wiki.zzz.ee/index.php/Tiibeti_buddhism Tiibeti buddhism] *[http://greenkiwi.co.nz/footprints/frames/gu.htm The Kingdom of Gu-ge, Western Tibet ] *[http://www.klausdierks.com/Himalaya/buddhism5.htm THE TIBETAN BUDDHISM] *[http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:G5X_hFC_N2YJ:www.hot.ee/freetibet/tekstid/Tiibeti%2520Ajalugu.doc+Tiibeti+budismi+ajalugu&hl=en&ct=clnk&cd=10&lr=lang_en|lang_et|lang_de|lang_ru|lang_sv Tiibeti Ajalugu] *[http://www.berzinarchives.com/bioghaphies/short_biography_lama_tsongkhapa.html A Short Biography of Tsongkhapa ] *[http://www.metaxu.to/buddhism/history.php History (Glossary)] *[http://koleso.netherweb.com/dhamma/dict/index.html Словарь буддизма ]] [[Kategooria:Vadžrajaana]] [[Kategooria:Tiibet]] [[Kategooria:Tiibeti budism]] 0nsidqhc6693v1ln1twhmc2bc09uo0j Pantšen-laama 0 64818 6168987 5953950 2022-07-28T07:26:41Z Lulu 294 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Tiibeti budism]] wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2006}} [[Pilt:Tashilhunpo.JPG|thumb|Tashilhunpo.JPG]] '''Pantšen-laama''' tähendab kõrgelt haritud pandit. Tema poole pöördumisel kasutatakse ka tiitlit Pantšen Erdeni, mis anti talle aastal [[1713]]. Nii Pantšen-laama kui ka [[dalai-laama]] on [[Gelukpa]] koolkonna hierarhia tipud ning mõlemad on olnud ka [[Tiibet]]i administratiivsed juhid. Dalai-laama asus Potalas ja Pantšen-laama elas [[Tašilhunpo]] (Bkra-shis Lhung-po) kloostris Shigatses (Gzhis-ka rtse). Mõlemad kõrged laamad on Buddha [[Amitabha]]st lähtuvad bodhisattva [[Avalokiteshvara]] [[reinkarnatsioon|kehastused]]. Pantšen-laamade traditsioon sai alguse [[Tašilhunpo]] kloostriülema Lobsang Choekyi Gyaltseni eluajal, kes oli kuulsa [[V dalai-laama]] ([[1617]]–[[1682]]) mentor ja õpetaja. Lobsang Gyatso kuulutas enda haritud õpetaja III Pantšen-laamaks ja kahele eelnevale kloostriülemale anti Pantšeni nimetus ja tiitel juba postuumselt. Ta kirjutas raamatu [[Shambala]] teekonna kohta ning oli suur [[Kaalatshakra]] huviline ja [[tantra]] praktiseerija. Tema soovitusel ja eestvedamisel rajas V dalai-laama [[Potala]] kõrvale saladusliku Draakoni templi. III Pantšen-laama kui õpetaja ja guru koostas sümboolse keele-vormi, kuis edasi anda V dalai-laama müstilisi nägemusi, mis pandi kokku eraldi raamatuks koos sinna juurde käiva praktikaid kirjeldavate tekstide ja omapäraste illustratsioonidega mustal taustal. '''Taši Laama''' Suur Õppimise Kalliskivi (pan-tšen rin-po-tše) ja Väärtuslik Jumalik Võit (kjap-gön rin-po-tše). On olemas ettekuulutus, et XXV Taši Laama saab olema Šambala Kuninga [[reinkarnatsioon|taaskehastus]] ja saab võimu kogu maailma üle. "Sam-bha-la-hi-lam-jik'is" ("Reis Šambalasse") Raamat on suures osas astroloogia-alane. Keegi peale klassikalise tiibeti keele meistri ja Mandžušrī mantrate esoteerikasse pühendatu ei suuda raamatut arusaadavalt tõlkida. Tiibetis ja üldse inimeste valduses pole pühamat ja kultuslikumat teost. Esimeselt leheküljelt tõlge: "(teose nimi) Ārja Mandžušrī Mūla Tantra; tiibeti, keeles Phak-pa-džam-pal- gi-tsa-uaj-gjüd (hphags-pa-hdžam-dpal-gji-rtsa-uahi-rgjüd). Austus kõigile Buddhadele ja Bodhisattvatele. Nõnda olen kuulnud: "Kord, kui puhastesse taevailmadesse olid kokku tulnud Bodhisattvad erinevates sõnulseletamatult täiuslikes mandalates, kuulutas Bhagavat (seda õpetust) selle puhta valla (maailm) [[jumal]]ate poegadele nii: "Oo teie jumalike pojad, pange nüüd tähele."" Kālatšakra (tiib. ''dus-kji khor-lo'', h. ''dü-kji khor''-io), Ajaratas on esoteeriline joogasüsteem, mille õpetamise omistab pärimus Buddha Gautamale, seostades teda seega [[Ürgbuddha]]ga. Ettekuulutus, et Šambala Kuningas, keda vahel nimetatakse (salajaste või varjatud) Teaduste Pühendatute Tiibeti vennaskonna Pea, saab valitsema inimkonda, osutab Šambala valitseja saabumisele ja jumaluse Tarkuse troonimisele maal. == Pantšen-laamade loetelu == {| class="wikitable" ! !! Nimi!! Eluaastad !![[Tiibeti keel|Tiibetikeelne]] /[[Wylie transliteration|Wylie]] !! [[tiibeti Pinyin|PRC transkriptsioon]] !! Ingliskeelne variant |----- | 1. || [[Khedrup Je]] || 1385–1438¹ || <br />''Mkhas-grub Rje'',་<br /> <br />''Mkhas-grub Dge-legs Dpal-bzang-po'' || Kaichub Gêlêg Baisangbo || Khädrup Je, Khedrup Gelek Pelsang, Kedrup Geleg Pelzang, Khedup Gelek Palsang, Khedrup Gelek Pal Sangpo |----- | 2. || [[Sönam Choklang]] || 1438–1505¹ || <br />''Bsod-nams Phyogs-glang'',་<br /> <br />''Bsod-nams Phyogs-kyi Glang-po'' || Soinam Qoilang, <br />Soinam Qoigyi Langbo || Sonam Choglang, Soenam Choklang |----- | 3. || [[Ensapa Lobsang Döndrup]] || 1505–1568¹ || <br />''Dben-sa-pa Blo-bzang Don-grub'' || Wênsaba Lobsang Toinchub || Gyalwa Ensapa, Ensapa Lozang Döndrup, Ensapa Losang Dhodrub |----- | 4. || [[Lobsang Chökyi Gyaltsen]] || 1570–1662 || <br />''Blo-bzang Chos-kyi Rgyal-mtshan'' || Lobsang Qoigyi Gyaicain || Losang Chökyi Gyältsän, Lozang Chökyi Gyeltsen, Lobsang Choekyi Gyaltsen, Lobsang Choegyal, Lobsang Chökyi Gyaltsen |----- | 5. || [[Lobsang Yeshe]] || 1663–1737 || <br />''Blo-bzang Ye-shes'' || Lobsang Yêxê || Lobsang Yeshi, Losang Yeshe |----- | 6. || [[Lobsang Palden Yeshe]] || 1738–1780 || <br />''Blo-bzang Gpal-ldan Ye-shes'' || Lobsang Baidain Yêxê || Palden Yeshe, Palden Yeshi |----- | 7. || [[Palden Tenpai Nyima]] || 1782–1853 || <br />''Gpal-ldan Bstan-pa'i Nyi-ma'' || Dainbai Nyima || Tänpä Nyima, Tenpé Nyima, Tempai Nyima, Tenpey Nyima |----- | 8. || [[Tenpai Wangchuk]] || 1855?–1882 || <br />''Bstan-pa'i Dbang-phyug'' || Dainbai Wangqug || Tänpä Wangchug, Tenpé Wangchuk, Tempai Wangchuk, Tenpey Wangchuk |----- | 9. || [[Thubten Chökyi Nyima]] || 1883–1937 || <br />''Thub-bstan Chos-kyi Nyi-ma'' || Tubdain Qoigyi Nyima || Choekyi Nyima, Thubtän Chökyi Nyima |----- | 10. || [[Lobsang Trinley Lhündrub Chökyi Gyaltsen]] || 1938–1989² || <br /> <br />''Blo-bzang Phrin-las Lhun-grub Chos-kyi Rgyal-mtshan '' || Lobsang Chinlai Lhünchub Qoigyi Gyaicain || Choekyi Gyaltsen, Chökyi Gyeltsen, Choekyi Gyaltse, Trinley Choekyi Gyaltsen, Lozang Trinlä Lhündrup Chökyi Gyältsän |----- | 11. || [[Gedhun Choekyi Nyima]] / [[Qoigyijabu]]² || 1989– / 1990– || <br>''Dge-'dun Chos-kyi Nyi-ma'' / <br> <br>''Chos-kyi Rgyal-po'' || Gêdün Qoigyi Nyima / Qoigyijabu || Gendün Chökyi Nyima, Gendhun Choekyi Nyima / Choekyi Gyalpo, Chökyi Gyälbo, Gyaincain Norbu, Gyaltsen Norbu |} [[Kategooria:Vadžrajaana]] [[Kategooria:Tiibeti budism]] qo5oby2xcj3tj6uzwc4x4n2ciszg7ib Nāgārdžuna 0 65042 6168713 6167828 2022-07-27T12:58:32Z Lulu 294 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Nagarjuna at Samye Ling Monastery.JPG|pisi|Nāgārdžuna]] '''Nāgārdžuna''' ([[sanskriti keel]]es ''nāgārjuna'') oli india [[mahajaana]] õpetlane (elas tõenäoliselt ajavahemikus 150–250), paljude kuulsate tekstide autor, [[madhjamaka]] ehk [[šuunjavaada]] koolkonna rajaja. Nāgārdžuna elukäigust on üsna vähe teada. Ta olevat sündinud Lõuna-Indias [[braahman]]i perekonnas. Juba noorena sai ta [[Bhikkhu|budistlikuks mungaks]]. Legendi järgi olevat ta saanud [[naaga]]de valitseja käest nende juures [[Šākjamuni]] aegadest saadik peidus olnud [[ületava mõistmise suutrad]] ja loonud nende põhjal [[šuunjavaada]] õpetuse. Nāgārdžunal olid head suhted Lõuna-Indias valitsenud Šātavāhana dünastia kuninga Gautamīputraga, kes ehitas talle Šrīparvata mäele [[vihaara]]. Nāgārdžuna nimega on seotud ka Nāgārjunakonda pühamu tänapäeva Andhra Pradeshi osariigis. Nāgārdžuna autorsus on omistatud enam kui sajale tekstile, kuid päris autentseteks Nāgārdžuna töödeks on ilmselt vaid *''[[Mūlamadhyamakakārikās]]'', *«Seitsekümmend salmi tühjusest» (sanskriti keeles ''śūnyatāsaptati''), *«Vastuväidete kummutamine» (''vigrahavyāvartanī''), *«Kuuskümmend argumenti» (''yuktiṣaṣtikā''), *«Neli ülistuslaulu» (''catuḥstava''), *«Aardevanik» (''ratnāvalī''), *«Tarkusemalk» (''prajñādaṇḍa'') ja *«Kiri sõbrale» (''suhṛllekha''). Enamik neist on filosoofilise sisuga, kuid viimased kaks on praktilise elu ja riigivalitsemisega seotud värsivormis õpetussõnade kogumikud. Tiibeti traditsioonis on Nāgārdžuna arvatud 84 [[mahasiddha]] hulka, kelle puhul on aga tõenäoliselt tegemist mitu sajandit hiljem elanud samanimelise tantristliku õpetajaga.<ref>Ida mõtteloo leksikon: Nāgārdžuna.[https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/N%C4%81g%C4%81rd%C5%BEuna]</ref> Suurema osa elust veetis Nāgārdžuna kloostriülikoolides ([[Nalanda]]), kus tal oli suur hulk järgijaid ja õpilasi. Mõned Nāgārdžuna kirjutatud tekstid arvatakse tegelikult kuuluvat tema õpilastele, järgijatele ja austajatele. == Õpetus == Nāgārdžuna näitas, et millegi kohta ei saa öelda "see on" või "seda ei ole" nii kaua, kuni [[teadvus]] eksleb kahesuse mõistetes, on see ikka veel [[sansaara]] sidemetes ja kammitsetud kas isikliku [[surematus]]e või enesehävitamise soovi külge. Tegelikkus või absoluut või olemine iseeneses ületab nii olemise kui ka mitteolemise ja kõik teised kahesed kujutelmad. Nāgārdžuna järgi on ürgtühjus (''śūnyatā'') kõrgemal mõistuslikust kontseptsioonist või inimliku kogemuse mõistetes määratlemisest. [[Madhjamaka]] ehk tühjuse õpetus ütleb, et maailmast ([[sansaara]]st) tuleb lahti öelda, kuna maailm on sama ebatõeline ja näiv nagu unenäod. Maailm on vaid üks paljudest sansaara uneseisunditest, ta on täiesti ebareaalne. Inimene peab püüdma ärgata kõigist sansaara illusioonidest tõelise ärkveloleku seisundisse, [[nirvaana]]sse, mis on kõrgemal kõigist sansaara hiilgavatest illusioonidest ja hüpnotiseerivatest pettepiltidest, inimene peab püüdma nagu [[Buddha]], Täiuslikult Virgunu, ärgata tõelusse. [[Madhjamaka]] kohaselt ületab näilikkuse ja iga lõpliku ehk maise teadvuse aspekti poolt sünnitatud kahese arusaama üksnes üldine kõikehaarav teadmine. See on tühjus, ''śūnyatā'' – olematu, sündimata, mitteloodud, kujutu, haaramatu ürgne olemus, abstraktne kosmiline allikas, kust lähtuvad kõik konkreetsed ja ilmsed asjad ja kuhu nad kõik latentseina hääbuvad. Kuna tühjusel pole ei vormi, omadusi ega nähtavat olemist, on ta vormita, omadusteta ja olematu. Sellisena on tühjus hävimatu, ületav täius; ruumi, aja ja sansaaralise (maise) teadvuse lahustaja, näilikkuse võrgu kuduja, lugematute [[universum]]ite sisse- ja väljahingaja läbi igikestvuse. Tühjus on nagu igavik, nagu teine, ajaga paralleelne [[dimensioon]], kus puudub kronoloogia. Kõik, mida me teeme ja tunnetame, kuulub siia maailma, teisel pool on aga tühjus. Inimese meeles esineb tühjus üksindusena. See on meeleseisund, mis on vaba eritlevast mõtlemisest, sümbolitest ja arhetüüpidest. Üksindus on kirgedest, tunnetest, mõtlemisest ja kujutelmadest vaba seisund. Tühjus on sarnane unenägudeta unele: inimene ei tunne ega mäleta midagi, aeg kaob vahelt ära. Üksindus on olemasolu kõigi ilmingute tühjuse tajumine – mineviku, oleviku ja tuleviku tühjenemine ühte hetke – seeläbi hetke ning igaviku kokkusulamise tundmine – igavene elu. Üksindus on meie puhas meel. == Tsitaat == {{Quote|Kui sügeleb, siis süga ennast.<br>Kuid sügelematus on parem kui ükskõik kui palju sügamist.}} == Eesti keeles == Eesti keeles on ilmunud katkendeid "Tarkusemalgast" [[Maret Kark|Maret Kargi]] tõlkes (1975, 1977, 1991). == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://bahai-library.org/personal/jw/other.pubs/nagarjuna/ Nagarjuna's Middle Way] * [http://bahai-library.org/personal/jw/other.pubs/nagarjuna/ Nagarjuna's Middle Way] * [http://www.orientalia.org/forum6.html Nagarjuna Seminar] * [http://www.meditationincolorado.org/nagarjuna.htm The Life of Nagarjuna] * [http://www.sacred-texts.com/journals/ia/banav.htm#pp_2 Overview of traditional biographical accounts] * [http://www.stephenbatchelor.org/verses2.htm Online version of the Mula madhyamaka karika with Sanskrit and English] Translated by Stephen Batchelor * [https://www.amazon.com/Mulamadhyamakakarika-Nagarjuna-Philosophy-Middle-Way/dp/812080774X Mulamadhyamakakarika of Nagarjuna: The Philosophy of the Middle Way. New translation by David J. Kalupahana] * [https://go.gale.com/ps/i.do?id=GALE%7CA54051002&sid=googleScholar&v=2.1&it=r&linkaccess=abs&issn=00318221&p=AONE&sw=w&userGroupName=anon%7E9545288d The Fundamental Wisdom of the Middle Way: Nagarjuna's Mulamadhyamakakarika. Philosophy East and West (Vol. 49, Issue 1). Publisher: University of Hawaii Press.] * [http://accesstoinsight.org/canon/sutta/samyutta/sn12-015.html Kaccayanagotta Sutta on Access to Insight] * [http://www.byomakusuma.org/Default.aspx?tabid=37 Nārāgjuna vis-à-vis the Āgama-s and Nikāya-s] [[Kategooria:Mahajaana]] [[Kategooria:India filosoofid]] [[Kategooria:Sündinud 2. sajandil]] [[Kategooria:Surnud 3. sajandil]] [[Kategooria:Vaimsed õpetajad]] [[Kategooria:Loogikud]] [[Kategooria:Matemaatikud]] [[Kategooria:Budism Indias]] cyo32ulini1qfa3vdpvk6ofkbvqzp6i Tsongkhapa 0 65082 6168726 5953962 2022-07-27T13:34:28Z Lulu 294 toimetamist ja korrastamist wikitext text/x-wiki '''Tsongkhapa''' ([[tiibeti keel]]es ''tsong kha pa'', 1357–1419), ka Lobsang Drakpa (''blo bzang grags pa'') või Dže Rinpotše (''rje rin po che'') oli tiibeti [[budism]]i [[geluk]]i koolkonna rajaja, suur budismi reformaator ja paljude teoste autor. [[Pilt:Tsong-Khapa-Je-Tsongkhapa.jpg|thumb|right|400px]] Tsongkhapa sündis Põhja-Tiibetis Amdos, paigas nimega Mägisibulate Org, millest on tuletatud ka tema nimi. Ta õppis erinevate koolkondade õpetajate juures. Külastades paljusid kloostreid, leidis Tsongkhapa, et algupärane India budism on Tiibetis alla käinud. Seepärast rajas ta koos oma õpilastega uue koolkonna, mille liikmeid hakati kutsuma ‘vooruslikeks’ (tiibeti keeles ''dge lugs pa''). Tsongkhapa süstematiseeris ja taastas õpetusi ja rituaale ning kehtestas oma koolkonnas varasema [[kadam]]i koolkonna eeskujul kloostrikorra, mis põhines rangel [[vinaja]]l. Tsongkhapad peetakse Tiibetis üheks olulisimaks õpetlaseks, kes oli ühtviisi kõrgel tasemel nii [[suutra]]te, [[šaastra]]te, [[tantra]]te kui ka [[meeleharjutus]]te valdkonnas. Tsongkhapa kogutud teosed hõlmavad 12 köidet; olulisemad teosed on «Suur astmeline tee» (tiibeti keeles ''lam rim chen mo)'', «Suur mantra astmete esitus» (''rim chen mo'') ning [[joogatšaara]] ja [[madhjamaka]] õpetusi käsitlev «Suurepäraste selgituste tuum» (''legs bshad snying po''). Tiibetis peetakse Tsongkhapad [[Mandžušrī]] kehastuseks. Tsongkhapa õpilastest sai alguse [[dalai-laama]]de ja [[pantšen-laama]]de institutsioon.<ref>[[Ida mõtteloo leksikon]]: Tsongkhapa.[https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Tsongkhapa]</ref> == Kirjandus == *Tsongkapa. "Budismi peamised õpetused." (Tallinn: H.P.B. Loož, 2007) ISBN 978-9949-15-088-5 (originaalis "''The principal teachings of Buddhism by Tsongkapa with a commentary by Pabongka Rinpoche''.") == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.tibet.ee/etks/ettekanded/lamrim.html Tsongkhapa "Lamrim Chenmo" – ülevaade budistlikust teest] [[Kategooria:Tiibeti inimesed]] [[Kategooria:Vadžrajaana]] [[Kategooria:Tiibet]] [[Kategooria:Sündinud 1357]] [[Kategooria:Surnud 1419]] <!-- interwiki --> e0f95zk595a77ut076zkao96duwrf18 6168727 6168726 2022-07-27T13:38:34Z Lulu 294 toimetamist ja korrastamist wikitext text/x-wiki '''Tsongkhapa''' ([[tiibeti keel]]es ''tsong kha pa'', 1357–1419), ka Lobsang Drakpa (''blo bzang grags pa'') või Dže Rinpotše (''rje rin po che'') oli tiibeti [[budism]]i [[geluk]]i koolkonna rajaja, suur budismi reformaator ja paljude teoste autor. [[Pilt:Tsong-Khapa-Je-Tsongkhapa.jpg|thumb|right|300px]] Tsongkhapa sündis Põhja-Tiibetis Amdos, paigas nimega Mägisibulate Org, millest on tuletatud ka tema nimi. Ta õppis erinevate koolkondade õpetajate juures. Külastades paljusid kloostreid, leidis Tsongkhapa, et algupärane India budism on Tiibetis alla käinud. Seepärast rajas ta koos oma õpilastega uue koolkonna, mille liikmeid hakati kutsuma ‘vooruslikeks’ (tiibeti keeles ''dge lugs pa''). Tsongkhapa süstematiseeris ja taastas õpetusi ja rituaale ning kehtestas oma koolkonnas varasema [[kadam]]i koolkonna eeskujul kloostrikorra, mis põhines rangel [[vinaja]]l. Tsongkhapad peetakse Tiibetis üheks olulisimaks õpetlaseks, kes oli ühtviisi kõrgel tasemel nii [[suutra]]te, [[šaastra]]te, [[tantra]]te kui ka [[meeleharjutus]]te valdkonnas. Tsongkhapa kogutud teosed hõlmavad 12 köidet; olulisemad teosed on «Suur astmeline tee» (tiibeti keeles ''lam rim chen mo)'', «Suur mantra astmete esitus» (''rim chen mo'') ning [[joogatšaara]] ja [[madhjamaka]] õpetusi käsitlev «Suurepäraste selgituste tuum» (''legs bshad snying po''). Tiibetis peetakse Tsongkhapad [[Mandžušrī]] kehastuseks. Tsongkhapa õpilastest sai alguse [[dalai-laama]]de ja [[pantšen-laama]]de institutsioon.<ref>[[Ida mõtteloo leksikon]]: Tsongkhapa.[https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Tsongkhapa]</ref> == Kirjandus == *Tsongkapa. "Budismi peamised õpetused." (Tallinn: H.P.B. Loož, 2007) ISBN 978-9949-15-088-5 (originaalis "''The principal teachings of Buddhism by Tsongkapa with a commentary by Pabongka Rinpoche''.") == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tiibeti inimesed]] [[Kategooria:Vadžrajaana]] [[Kategooria:Tiibet]] [[Kategooria:Sündinud 1357]] [[Kategooria:Surnud 1419]] j4gmel9zqe7fzszm3601zdeg71nrghb 6168729 6168727 2022-07-27T13:42:15Z Lulu 294 wikitext text/x-wiki '''Tsongkhapa''' ([[tiibeti keel]]es ''tsong kha pa'', 1357–1419), ka Lobsang Drakpa (''blo bzang grags pa'') või Dže Rinpotše (''rje rin po che'') oli [[tiibeti budism]]i [[geluk]]i koolkonna rajaja, suur reformaator ja paljude teoste autor. [[Pilt:Tsong-Khapa-Je-Tsongkhapa.jpg|thumb|right|300px]] Tsongkhapa sündis Põhja-Tiibetis Amdos, paigas nimega Mägisibulate Org, millest on tuletatud ka tema nimi. Ta õppis erinevate koolkondade õpetajate juures. Külastades paljusid kloostreid, leidis Tsongkhapa, et algupärane India budism on Tiibetis alla käinud. Seepärast rajas ta koos oma õpilastega uue koolkonna, mille liikmeid hakati kutsuma ‘vooruslikeks’ (tiibeti keeles ''dge lugs pa''). Tsongkhapa süstematiseeris ja taastas õpetusi ja rituaale ning kehtestas oma koolkonnas varasema [[kadam]]i koolkonna eeskujul kloostrikorra, mis põhines rangel [[vinaja]]l. Tsongkhapad peetakse Tiibetis üheks olulisimaks õpetlaseks, kes oli ühtviisi kõrgel tasemel nii [[suutra]]te, [[šaastra]]te, [[tantra]]te kui ka [[meeleharjutus]]te valdkonnas. Tsongkhapa kogutud teosed hõlmavad 12 köidet; olulisemad teosed on «Suur astmeline tee» (tiibeti keeles ''lam rim chen mo)'', «Suur mantra astmete esitus» (''rim chen mo'') ning [[joogatšaara]] ja [[madhjamaka]] õpetusi käsitlev «Suurepäraste selgituste tuum» (''legs bshad snying po''). Tiibetis peetakse Tsongkhapad [[Mandžušrī]] kehastuseks. Tsongkhapa õpilastest sai alguse [[dalai-laama]]de ja [[pantšen-laama]]de institutsioon.<ref>[[Ida mõtteloo leksikon]]: Tsongkhapa.[https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Tsongkhapa]</ref> == Kirjandus == *Tsongkapa. "Budismi peamised õpetused." (Tallinn: H.P.B. Loož, 2007) ISBN 978-9949-15-088-5 (originaalis "''The principal teachings of Buddhism by Tsongkapa with a commentary by Pabongka Rinpoche''.") == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tiibeti inimesed]] [[Kategooria:Vadžrajaana]] [[Kategooria:Tiibet]] [[Kategooria:Sündinud 1357]] [[Kategooria:Surnud 1419]] 4f3hjpofipmzo0o1eykjh0k8oqlrota 6168743 6168729 2022-07-27T14:00:27Z Lulu 294 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Tiibet]] wikitext text/x-wiki '''Tsongkhapa''' ([[tiibeti keel]]es ''tsong kha pa'', 1357–1419), ka Lobsang Drakpa (''blo bzang grags pa'') või Dže Rinpotše (''rje rin po che'') oli [[tiibeti budism]]i [[geluk]]i koolkonna rajaja, suur reformaator ja paljude teoste autor. [[Pilt:Tsong-Khapa-Je-Tsongkhapa.jpg|thumb|right|300px]] Tsongkhapa sündis Põhja-Tiibetis Amdos, paigas nimega Mägisibulate Org, millest on tuletatud ka tema nimi. Ta õppis erinevate koolkondade õpetajate juures. Külastades paljusid kloostreid, leidis Tsongkhapa, et algupärane India budism on Tiibetis alla käinud. Seepärast rajas ta koos oma õpilastega uue koolkonna, mille liikmeid hakati kutsuma ‘vooruslikeks’ (tiibeti keeles ''dge lugs pa''). Tsongkhapa süstematiseeris ja taastas õpetusi ja rituaale ning kehtestas oma koolkonnas varasema [[kadam]]i koolkonna eeskujul kloostrikorra, mis põhines rangel [[vinaja]]l. Tsongkhapad peetakse Tiibetis üheks olulisimaks õpetlaseks, kes oli ühtviisi kõrgel tasemel nii [[suutra]]te, [[šaastra]]te, [[tantra]]te kui ka [[meeleharjutus]]te valdkonnas. Tsongkhapa kogutud teosed hõlmavad 12 köidet; olulisemad teosed on «Suur astmeline tee» (tiibeti keeles ''lam rim chen mo)'', «Suur mantra astmete esitus» (''rim chen mo'') ning [[joogatšaara]] ja [[madhjamaka]] õpetusi käsitlev «Suurepäraste selgituste tuum» (''legs bshad snying po''). Tiibetis peetakse Tsongkhapad [[Mandžušrī]] kehastuseks. Tsongkhapa õpilastest sai alguse [[dalai-laama]]de ja [[pantšen-laama]]de institutsioon.<ref>[[Ida mõtteloo leksikon]]: Tsongkhapa.[https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Tsongkhapa]</ref> == Kirjandus == *Tsongkapa. "Budismi peamised õpetused." (Tallinn: H.P.B. Loož, 2007) ISBN 978-9949-15-088-5 (originaalis "''The principal teachings of Buddhism by Tsongkapa with a commentary by Pabongka Rinpoche''.") == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tiibeti inimesed]] [[Kategooria:Vadžrajaana]] [[Kategooria:Sündinud 1357]] [[Kategooria:Surnud 1419]] 7ouah7yd4b4p7tbh2ftp6hrj4etgiky 6168744 6168743 2022-07-27T14:00:47Z Lulu 294 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Tiibeti budism]] wikitext text/x-wiki '''Tsongkhapa''' ([[tiibeti keel]]es ''tsong kha pa'', 1357–1419), ka Lobsang Drakpa (''blo bzang grags pa'') või Dže Rinpotše (''rje rin po che'') oli [[tiibeti budism]]i [[geluk]]i koolkonna rajaja, suur reformaator ja paljude teoste autor. [[Pilt:Tsong-Khapa-Je-Tsongkhapa.jpg|thumb|right|300px]] Tsongkhapa sündis Põhja-Tiibetis Amdos, paigas nimega Mägisibulate Org, millest on tuletatud ka tema nimi. Ta õppis erinevate koolkondade õpetajate juures. Külastades paljusid kloostreid, leidis Tsongkhapa, et algupärane India budism on Tiibetis alla käinud. Seepärast rajas ta koos oma õpilastega uue koolkonna, mille liikmeid hakati kutsuma ‘vooruslikeks’ (tiibeti keeles ''dge lugs pa''). Tsongkhapa süstematiseeris ja taastas õpetusi ja rituaale ning kehtestas oma koolkonnas varasema [[kadam]]i koolkonna eeskujul kloostrikorra, mis põhines rangel [[vinaja]]l. Tsongkhapad peetakse Tiibetis üheks olulisimaks õpetlaseks, kes oli ühtviisi kõrgel tasemel nii [[suutra]]te, [[šaastra]]te, [[tantra]]te kui ka [[meeleharjutus]]te valdkonnas. Tsongkhapa kogutud teosed hõlmavad 12 köidet; olulisemad teosed on «Suur astmeline tee» (tiibeti keeles ''lam rim chen mo)'', «Suur mantra astmete esitus» (''rim chen mo'') ning [[joogatšaara]] ja [[madhjamaka]] õpetusi käsitlev «Suurepäraste selgituste tuum» (''legs bshad snying po''). Tiibetis peetakse Tsongkhapad [[Mandžušrī]] kehastuseks. Tsongkhapa õpilastest sai alguse [[dalai-laama]]de ja [[pantšen-laama]]de institutsioon.<ref>[[Ida mõtteloo leksikon]]: Tsongkhapa.[https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Tsongkhapa]</ref> == Kirjandus == *Tsongkapa. "Budismi peamised õpetused." (Tallinn: H.P.B. Loož, 2007) ISBN 978-9949-15-088-5 (originaalis "''The principal teachings of Buddhism by Tsongkapa with a commentary by Pabongka Rinpoche''.") == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tiibeti inimesed]] [[Kategooria:Vadžrajaana]] [[Kategooria:Sündinud 1357]] [[Kategooria:Surnud 1419]] [[Kategooria:Tiibeti budism]] hpagebn8dwzd84xstbhgnfdvupj188l Arutelu:Tsongkhapa 1 65093 6168737 459066 2022-07-27T13:56:53Z Lulu 294 /* Korrastamine */ uus alaosa wikitext text/x-wiki Kas on see kirjakeeles ,,geluk , gelug vöi hääldusele vastav ,,,Geluug ,sest röhk on viimasel silbil . --[[Kasutaja:VanemTao|VanemTao]] 9. november 2006, kell 16:42 (UTC) : Entsüklopeediates on [[gelukpa koolkond]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 9. november 2006, kell 17:10 (UTC) ------- Siin vast rabelemist ei olnud.Arvan et tänu enda aeglusele kykitasin veel artikli sees ja kirjutasin lisa kui tegid enda korrektuuri ja pärast seivisin . seega muutus sinu töö olematuks.--[[Kasutaja:VanemTao|VanemTao]] 9. november 2006, kell 19:34 (UTC) ------------------------------------ Mulle tundub et vöiks kasutada lyhemat varianti sönast ,,,gelugpa ,,, nimelt "gelug" sest see on kyllalt levinud ja enam suupärane kui lisada see -(pa) veel löppu .Sama kehtib muude koolkondade nimetuste puhul --[[Kasutaja:VanemTao|VanemTao]] 25. november 2006, kell 16:34 (UTC) : Parem on ise mitte välja mõelda. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 25. november 2006, kell 17:00 (UTC) ---- ''Kauges tulevikus sünnib Tsongkhapa yheteistkymnenda Buddhana neist 1000 Buddhast kes meie maailma peavad ilmuma, Shakjamuni oli neljas ja järgmine saabuv Buddha Maiteria on viies.'' — ma ei saa sellest lausest nii palju aru, et seda parandada. [[Kasutaja:Avjoska|avjoska]] 26. november 2006, kell 15:24 (UTC) --------------------------------------- Point on: et igal ajastul synnib 1000 Buddha ,kes siis kuulutavad Dharmat neli neist Dharma aktivistidest on juba käinud meie maailmas kuulutamas ja neljas oli neist toosama Buddha Shakjamuni ,kes syndis Nepalis.Viies Buddha kes saabuma peab on Maiterja ja Tsongkhapa enda viimases kehastuse enne kui kukub nirvaanase on Buddha number 11, --[[Kasutaja:VanemTao|VanemTao]] 26. november 2006, kell 15:33 (UTC) --------------------------- Kas Eestis kasvab ja eestikeels on olemas selline söna ...kinkopuu vöi ,,kinko? See peaks olema igihaljas puuliik . : On olemas ''Ginkgo biloba'', eesti keeli [[hõlmikpuu]]. See taim kasvab looduslikult Hiinas, kuid ta pole igihaljas. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 26. november 2006, kell 21:52 (UTC) -------------------- Kui tead sellest vöiksid siin kirjutada. Mulle tundub et see puu Kumbumis ei olnud mitte sandlipuu nagu enamus väidavad vaid ginkgo.Ei ole 100% kindel kuid ,keegi on seda maininud kusagil et see oli ginkgo-puu ,mis seal kasvas aga ei mäleta kes ja kus.--[[Kasutaja:VanemTao|VanemTao]] 26. november 2006, kell 22:26 (UTC) ---- Eeggert, kas EE-s või "Väikeses entsüklopeedias" kirjutatakse just "gelukpa koolkond". Ma olen selle aluseks võtnud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 17. detsember 2006, kell 20:12 (UTC) == Korrastamine == Toimetasin ja korrastasin. Eemaldasin mõned lõigud neutraalsuse heaks. Ehk sai parem. [[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 27. juuli 2022, kell 16:56 (EEST) g9q9c55ohwxjraftdx5t3d07rtqkajd Sakjapa koolkond 0 67890 6168751 5954108 2022-07-27T14:09:26Z Lulu 294 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Tiibeti budism]] wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2006}} '''Sakja''' (''Sa-skya'') on [[Tiibet]]i [[budism]]i koolkond. Sakja koolkonna eestseisjaks ehk pealaamaks on [[Sakja Trizin]] (Sakja trooni valitseja), kes alati sünnib Khön suguvõsa meessoost järeltulijate hulgast. Praegune Ngawang Kunga Tegchen Palbar Samphel Wanggi Gyalpo, kes sündis 1945.a Tsedong-is on (41) XXXXI [[Sakja Trizin]]. == Ajalugu == (‘Phags-pa) (1235–1280) kutsumine [[Mongoolia]]sse [[Hubilai-khaan]]i õukonda 1251 a. [[Keiser]]liku õpetaja tiitli ning täieliku võimu andmine [[Tiibet]]i üle 1260 a. Tiibeti uus [[administratiiv]]kord Sakja (''Sa-skya'')koolkonna valitsuse all. [[Patroon]]i-õpetaja suhte kujunemine [[Hiina]] ja [[Tiibet]]i vahel. *[[Sachen Kunga Nyingpo]] (tiib. ''Sa-chen Kun-dga’ Snying-po'') (1092–1158) *[[Sonam Tsemo]] (1142–1182) *[[Drakpa Gyaltsen]] (1147–1216) *[[Sakya Pandita]] (1182–1251) *[[Chogyal Pakpa]] ('''Gro mgon Chos rgyal 'Phags pa'') kirjutatakse ka (Dongon Choegyal) (1235–1280) Sakja koolkonna võimu kahanemine [[Hubilai-khaan]]i surma järel 1295 a. Vastuolud (‘''bri-gung'' ja ''karma'' ''bka’-brgyud'') koolkondade vahel. Sakja koolkonna traditsioon algab 11. sajandil. Khon Konchok Gyalpo (992–1072) rajas Sakja kloostri 1073. aastal, õppis lhotsava Drokmi käe all. Sakja koolkonna õppeprogramm (mille läbimine ja omandamine võtab aega umbes 15 aastat), koos vastavate india panditite teostega, mis iga teema juures aluseks võetud. I Praj~naapaaramitaa (ületav mõistmine, budistliku tee alused) #Maitreya "Abhisamayaala.mkaara" #Maitreya "Mahaayaanasuutrala.mkaara" #Maitreya "Dharmadharmataavibha.nga" #Maitreya "Madhyaantavibha.nga" #Maitreya "Uttaratantrashaastra" #Shaantideva "Bodhisattvacaryaavataara" II Vinaya (käitumisjuhised, eetika) "Pratimok.sasuutra" #Gu.naprabha "Vinayasuutra" III Maadhyamaka (kesktee filosoofia, dialektika) #Naagaarjuna "Mulamadhyamakakarikaa" #Candrakiirti "Madhyamakavatara" #Aaryadeva "Catu.hshataka" IV Abhidharma (metafüüsika, teoreetiline psühholoogia) #Vasubandhu "Abhidharmakosha" #Asa.nga "Abhidharmasamuccaya" V Praamaa.nika (loogika, epistemoloogia, keeleteooria) #Dignaaga "Pramanasamuccaya" #Dharmakiirti "Pramaa.navarttika" #Dharmakiirti "Pramaa.navishcaya" #Sa-skya Pandita "Tsad ma rigs gter" VI Kolm tõotust #Sa-skya Pandita "Sdom gsum rab dbye" == Välislingid == *[http://www.thdl.org/)The Tibetan and Himalayan Digital Library] [[Kategooria:Vadžrajaana]] [[Kategooria:Tiibeti budism]] 58i1kp9fiznh5nw1tacxutngbnoibzw Gelukpa koolkond 0 67891 6168752 5954109 2022-07-27T14:10:05Z Lulu 294 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Tiibeti budism]] wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2006}} '''Gelugpa''' ('''''dGe-lugs-pa''''', '''''Gelug''''') on [[Tiibeti budism]]i koolkond. == Välislingid == *[http://www.thdl.org/ The Tibetan and Himalayan Digital Library] [[Kategooria:Vadžrajaana]] [[Kategooria:Tiibeti budism]] hj2pqhwuezorvcaccbqdhp3e90pi2c4 Värvikood 0 68671 6168944 5320442 2022-07-28T02:55:41Z 96.230.31.124 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Resistor bands.svg|180px|pisi]] '''Värvikood''' on [[elektroonika]]s kasutatav [[takisti|elektritakistite]] markeerimissüsteem, kus [[värv]]idel on kindel väärtus ja tähendus vastavalt asukohale takistil. Värvikood lihtsustab oluliselt takistite markeerimist ja nendelt tähistuse lugemist. Markeeringu lugemist alustatakse sealtpoolt, kus on rohkem värve järjest või kus esimene värv ei ole hõbedane, kuldne või must. [[Tolerants]] näitab, mitme protsendi võrra võib takistus nominaalväärtusest erineda. [[Temperatuuritegur]] näitab takistuse suhtelist muutust temperatuuri muutumisel 1 kraadi võrra. Tegur võib olla nii negatiivne kui ka positiivne, näidates, kas temperatuuri kasvades takistus väheneb või suureneb. == E6, E12, E24 takistite värvikood == [[Pilt:Resistor cropped.jpg|pisi|Takisti, mille takistus on 100 kΩ (10×10<sup>4</sup> Ω) ja tolerants 5%]] E6, E12, E24 [[takistusrida]]de puhul kasutatakse 3+1 värvi. {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" colspan="2" | Värv ! colspan="3" | Takistus (O) ! rowspan="2" | Tolerants(%) |- | 1. number | 2. number | Korrutaja <math>10^x</math> |- | style="background-color:silver; width:20px;" | &nbsp; || style="text-align:left;" | Hõbedane | || || <math>10^{-2}</math> || 10 |- | style="background-color:gold;" | &nbsp; || style="text-align:left;" | Kuldne | || || <math>10^{-1}</math> || 5 |- | style="background-color:black" | &nbsp; || style="text-align:left;" | Must | || 0 || <math>10^0</math> || |- | style="background-color:brown;" | &nbsp; || style="text-align:left;" | Pruun | 1 || 1 || <math>10^1</math> || |- | style="background-color:red;" | &nbsp; || style="text-align:left;" | Punane | 2 || 2 || <math>10^2</math> || |- | style="background-color:orange;" | &nbsp; || style="text-align:left;" | Oranž | 3 || 3 || <math>10^3</math> || |- | style="background-color:yellow;" | &nbsp; || style="text-align:left;" | Kollane | 4 || 4 || <math>10^4</math> || |- | style="background-color:green;" | &nbsp; || style="text-align:left;" | Roheline | 5 || 5 || <math>10^5</math> || |- | style="background-color:blue;" | &nbsp; || style="text-align:left;" | Sinine | 6 || 6 || <math>10^6</math> || |- | style="background-color:violet;" | &nbsp; || style="text-align:left;" | Violetne | 7 || 7 || <math>10^7</math> || |- | style="background-color:gray;" | &nbsp; || style="text-align:left;" | Hall | 8 || 8 || <math>10^8</math> || |- | style="background-color:white;" | &nbsp; || style="text-align:left;" | Valge | 9 || 9 || <math>10^9</math> || |} == E48, E96, E192 takistite värvikood == E48, E96, E192 takistusridade puhul kasutatakse 4+2 värvi. {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" colspan="2" | Värv ! colspan="4" | Takistus (O) ! rowspan="2" | Tolerants(%) ! rowspan="2" | Takistuse<br /> temperatuuritegur ppm(%) |- | 1. number | 2. number | 3. number | Korrutaja <math>10^x</math> |- | style="background-color:silver; width:20px;" | &nbsp; || style="text-align:left;" | Hõbedane | || || || <math>10^{-2}</math> || 10 || |- | style="background-color:gold;" | &nbsp; || style="text-align:left;" | Kuldne | || || || <math>10^{-1}</math> || 5 || |- | style="background-color:black" | &nbsp; || style="text-align:left;" | Must | || 0 || 0 || <math>10^0</math> || || 250 |- | style="background-color:brown;" | &nbsp; || style="text-align:left;" | Pruun | 1 || 1 || 1 || <math>10^1</math> || 1 || 100 |- | style="background-color:red;" | &nbsp; || style="text-align:left;" | Punane | 2 || 2 || 2 || <math>10^2</math> || 2 || 50 |- | style="background-color:orange;" | &nbsp; || style="text-align:left;" | Oranž | 3 || 3 || 3 || <math>10^3</math> || || 15 |- | style="background-color:yellow;" | &nbsp; || style="text-align:left;" | Kollane | 4 || 4 || 4 || <math>10^4</math> || || 25 |- | style="background-color:green;" | &nbsp; || style="text-align:left;" | Roheline | 5 || 5 || 5 || <math>10^5</math> || 0,5 || 20 |- | style="background-color:blue;" | &nbsp; || style="text-align:left;" | Sinine | 6 || 6 || 6 || <math>10^6</math> || 0,25 || 10 |- | style="background-color:violet;" | &nbsp; || style="text-align:left;" | Violetne | 7 || 7 || 7 || <math>10^7</math> || 1 || 5 |- | style="background-color:gray;" | &nbsp; || style="text-align:left;" | Hall | 8 || 8 || 8 || <math>10^8</math> || 0,05 || 1 |- | style="background-color:white;" | &nbsp; || style="text-align:left;" | Valge | 9 || 9 || 9 || <math>10^9</math> || || |} [[Kategooria:Takistid| Värvikood]] [[ja:受動素子#カラーコード]] a3njsca9fzc2gj1k3bdr8bg9zi5es8n Kategooria:Ningma koolkond 14 69616 6168746 5289927 2022-07-27T14:02:44Z Lulu 294 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Tiibeti budism]] wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Vadžrajaana]] [[Kategooria:Tiibeti budism]] ehnbwcmlxh5nv6dkb0gm05ud04x9qrq Raasiku 0 70199 6169094 6048988 2022-07-28T11:03:14Z Apiiroja 7199 spordihoone lisamine wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Raasiku | pindala = 3,1 | elanikke = | maakond = Harju }} [[Pilt:Raasiku raudteejaama veetorn.jpg|pisi|püsti|Raasiku raudteejaama veetorn]] [[Pilt:Harju-Jaani kirik2.jpg|pisi|Harju-Jaani kirik]] [[Pilt:Konsum.jpg|pisi|Raasiku Konsum, juuksur ja ambulatoorium]] '''Raasiku''' on [[alevik]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Raasiku vald|Raasiku vallas]] [[Jõelähtme jõgi|Jõelähtme jõe]] ääres. [[2011]]. aasta rahvaloenduse andmetel oli Raasikul 1210 elanikku, neist [[eestlased|eestlasi]] 1120 (92,6%).<ref>[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL004&lang=2 Päring Statistikaameti andmebaasist]</ref> Raasikul on [[Raasiku Põhikool|põhikool]] (asutatud [[köstrikool]]ina [[1717]]), [[Raasiku Rahvamaja]], [[ambulatoorium]], [[apteek]], lasteaed Oravake, [[Raasiku raamatukogu]], spordhoone. Asulas on kaks [[kauplus]]t (Raasiku Konsum ja Raasiku Meierei pood) ning kohalikest ettevõtetest on suurimad vabrik [[Mistra-Autex AS]] (autovaibad, seinakatted) ning katsetehas [[Raasiku Elekter|Raasiku Elekter AS]] (elektriseadmed, metallitooted). Raasikul asub [[Harju-Jaani kirik|Harju-Jaani Ristija Johannese kirik]] (nüüdne hoone ehitatud [[1863]], vanast [[kabel]]ist on säilinud [[vundament]]), kirikuaed, [[Raasiku uus kalmistu]], [[Raasiku vana kalmistu]] ning [[mõisapark]]. Raasikul lõikuvad [[Tallinna-Tapa raudteeliin]] ja [[Aruvalla–Jägala tee]], millest hargnevad kohalikud teed [[Kostivere|Kostiverre]], [[Kehra]]sse, [[Anija]]sse ja [[Aruaru|Aruarru]]. ==Ajalugu== Asula tekkis [[19. sajand]]il [[Raasiku raudteejaam]]a ümbrusse. Asula on nime saanud [[Raasiku mõis|Raasiku mõisa]] järgi, mida on esimest korda mainitud [[1497]] (Rasseke) ning mis rajati [[Kaemla]] (Keamol) küla asemele ja kuulus keskajal [[Padise klooster|Padise kloostrile]]. Tegelikult paikneb asula Raasiku mõisast [[1565]]. aastal eraldatud endise [[Kambi mõis (Harju-Jaani)|Kambi mõis]]a maadel. 1860. aastal asuti ehitama uut kirikut. Ehitustööd kestsid ühtekokku neli aastat (1860–1863). ==Ühistransport== ===Bussid=== Raasikul asub 4 bussipeatust: Raasiku ja Võidu (Jägala maantee ääres), Raasiku Side (side juures) ning Rahvamaja (kultuurimaja juures). ===Raudtee=== {{vaata|Raasiku raudteejaam}} Raasiku raudteejaam rajati [[1870]]. Raasikult sõidavad läbi [[elektrirong]]id, [[diiselrong]]id ([[kiirrong]]id ei peatu) ja Tallinna–Moskva–Tallinna rong (ei peatu). Päevas sõidab Raasikult läbi 30 [[reisirong]]i. Raasiku jaamas on kaks kõrget, 210 meetri pikkust [[ooteplatvorm]]i. Raasiku kahekorruseline puidust [[Raasiku jaamahoone|jaamahoone]] oli ehitatud tüüpprojekti järgi. [[2000]] jaamahoone lammutati, kuid abihooned ja [[veetorn]] on säilinud. ==Vaata ka== *[[Maardu–Raasiku tee]] *[[Raasiku jaama tee]] *[[Raasiku elektri tee]] *[[Raasiku FC Joker]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Mehis Helme "Eesti raudteejaamad" ([[Tänapäev]] 2003) == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{Raasiku vald}} [[Kategooria:Eesti alevikud]] [[Kategooria:Raasiku vald]] qrb1aovq5u33ijb2eaana93c1k9c28w 6169096 6169094 2022-07-28T11:06:02Z Apiiroja 7199 Raasiku spordihoone parandus wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Raasiku | pindala = 3,1 | elanikke = | maakond = Harju }} [[Pilt:Raasiku raudteejaama veetorn.jpg|pisi|püsti|Raasiku raudteejaama veetorn]] [[Pilt:Harju-Jaani kirik2.jpg|pisi|Harju-Jaani kirik]] [[Pilt:Konsum.jpg|pisi|Raasiku Konsum, juuksur ja ambulatoorium]] '''Raasiku''' on [[alevik]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Raasiku vald|Raasiku vallas]] [[Jõelähtme jõgi|Jõelähtme jõe]] ääres. [[2011]]. aasta rahvaloenduse andmetel oli Raasikul 1210 elanikku, neist [[eestlased|eestlasi]] 1120 (92,6%).<ref>[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL004&lang=2 Päring Statistikaameti andmebaasist]</ref> Raasikul on [[Raasiku Põhikool|põhikool]] (asutatud [[köstrikool]]ina [[1717]]), [[Raasiku Rahvamaja]], [[ambulatoorium]], [[apteek]], lasteaed Oravake, [[Raasiku raamatukogu]], Raasiku spordihoone. Asulas on kaks [[kauplus]]t (Raasiku Konsum ja Raasiku Meierei pood) ning kohalikest ettevõtetest on suurimad vabrik [[Mistra-Autex AS]] (autovaibad, seinakatted) ning katsetehas [[Raasiku Elekter|Raasiku Elekter AS]] (elektriseadmed, metallitooted). Raasikul asub [[Harju-Jaani kirik|Harju-Jaani Ristija Johannese kirik]] (nüüdne hoone ehitatud [[1863]], vanast [[kabel]]ist on säilinud [[vundament]]), kirikuaed, [[Raasiku uus kalmistu]], [[Raasiku vana kalmistu]] ning [[mõisapark]]. Raasikul lõikuvad [[Tallinna-Tapa raudteeliin]] ja [[Aruvalla–Jägala tee]], millest hargnevad kohalikud teed [[Kostivere|Kostiverre]], [[Kehra]]sse, [[Anija]]sse ja [[Aruaru|Aruarru]]. ==Ajalugu== Asula tekkis [[19. sajand]]il [[Raasiku raudteejaam]]a ümbrusse. Asula on nime saanud [[Raasiku mõis|Raasiku mõisa]] järgi, mida on esimest korda mainitud [[1497]] (Rasseke) ning mis rajati [[Kaemla]] (Keamol) küla asemele ja kuulus keskajal [[Padise klooster|Padise kloostrile]]. Tegelikult paikneb asula Raasiku mõisast [[1565]]. aastal eraldatud endise [[Kambi mõis (Harju-Jaani)|Kambi mõis]]a maadel. 1860. aastal asuti ehitama uut kirikut. Ehitustööd kestsid ühtekokku neli aastat (1860–1863). ==Ühistransport== ===Bussid=== Raasikul asub 4 bussipeatust: Raasiku ja Võidu (Jägala maantee ääres), Raasiku Side (side juures) ning Rahvamaja (kultuurimaja juures). ===Raudtee=== {{vaata|Raasiku raudteejaam}} Raasiku raudteejaam rajati [[1870]]. Raasikult sõidavad läbi [[elektrirong]]id, [[diiselrong]]id ([[kiirrong]]id ei peatu) ja Tallinna–Moskva–Tallinna rong (ei peatu). Päevas sõidab Raasikult läbi 30 [[reisirong]]i. Raasiku jaamas on kaks kõrget, 210 meetri pikkust [[ooteplatvorm]]i. Raasiku kahekorruseline puidust [[Raasiku jaamahoone|jaamahoone]] oli ehitatud tüüpprojekti järgi. [[2000]] jaamahoone lammutati, kuid abihooned ja [[veetorn]] on säilinud. ==Vaata ka== *[[Maardu–Raasiku tee]] *[[Raasiku jaama tee]] *[[Raasiku elektri tee]] *[[Raasiku FC Joker]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Mehis Helme "Eesti raudteejaamad" ([[Tänapäev]] 2003) == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{Raasiku vald}} [[Kategooria:Eesti alevikud]] [[Kategooria:Raasiku vald]] 06dn9m5rozd400vr1ccddg7igz7tnk3 6169099 6169096 2022-07-28T11:09:16Z Apiiroja 7199 spordihoone link wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Raasiku | pindala = 3,1 | elanikke = | maakond = Harju }} [[Pilt:Raasiku raudteejaama veetorn.jpg|pisi|püsti|Raasiku raudteejaama veetorn]] [[Pilt:Harju-Jaani kirik2.jpg|pisi|Harju-Jaani kirik]] [[Pilt:Konsum.jpg|pisi|Raasiku Konsum, juuksur ja ambulatoorium]] '''Raasiku''' on [[alevik]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Raasiku vald|Raasiku vallas]] [[Jõelähtme jõgi|Jõelähtme jõe]] ääres. [[2011]]. aasta rahvaloenduse andmetel oli Raasikul 1210 elanikku, neist [[eestlased|eestlasi]] 1120 (92,6%).<ref>[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL004&lang=2 Päring Statistikaameti andmebaasist]</ref> Raasikul on [[Raasiku Põhikool|põhikool]] (asutatud [[köstrikool]]ina [[1717]]), [[Raasiku Rahvamaja]], [[ambulatoorium]], [[apteek]], lasteaed Oravake, [[Raasiku raamatukogu]], [[Raasiku spordihoone]]. Asulas on kaks [[kauplus]]t (Raasiku Konsum ja Raasiku Meierei pood) ning kohalikest ettevõtetest on suurimad vabrik [[Mistra-Autex AS]] (autovaibad, seinakatted) ning katsetehas [[Raasiku Elekter|Raasiku Elekter AS]] (elektriseadmed, metallitooted). Raasikul asub [[Harju-Jaani kirik|Harju-Jaani Ristija Johannese kirik]] (nüüdne hoone ehitatud [[1863]], vanast [[kabel]]ist on säilinud [[vundament]]), kirikuaed, [[Raasiku uus kalmistu]], [[Raasiku vana kalmistu]] ning [[mõisapark]]. Raasikul lõikuvad [[Tallinna-Tapa raudteeliin]] ja [[Aruvalla–Jägala tee]], millest hargnevad kohalikud teed [[Kostivere|Kostiverre]], [[Kehra]]sse, [[Anija]]sse ja [[Aruaru|Aruarru]]. ==Ajalugu== Asula tekkis [[19. sajand]]il [[Raasiku raudteejaam]]a ümbrusse. Asula on nime saanud [[Raasiku mõis|Raasiku mõisa]] järgi, mida on esimest korda mainitud [[1497]] (Rasseke) ning mis rajati [[Kaemla]] (Keamol) küla asemele ja kuulus keskajal [[Padise klooster|Padise kloostrile]]. Tegelikult paikneb asula Raasiku mõisast [[1565]]. aastal eraldatud endise [[Kambi mõis (Harju-Jaani)|Kambi mõis]]a maadel. 1860. aastal asuti ehitama uut kirikut. Ehitustööd kestsid ühtekokku neli aastat (1860–1863). ==Ühistransport== ===Bussid=== Raasikul asub 4 bussipeatust: Raasiku ja Võidu (Jägala maantee ääres), Raasiku Side (side juures) ning Rahvamaja (kultuurimaja juures). ===Raudtee=== {{vaata|Raasiku raudteejaam}} Raasiku raudteejaam rajati [[1870]]. Raasikult sõidavad läbi [[elektrirong]]id, [[diiselrong]]id ([[kiirrong]]id ei peatu) ja Tallinna–Moskva–Tallinna rong (ei peatu). Päevas sõidab Raasikult läbi 30 [[reisirong]]i. Raasiku jaamas on kaks kõrget, 210 meetri pikkust [[ooteplatvorm]]i. Raasiku kahekorruseline puidust [[Raasiku jaamahoone|jaamahoone]] oli ehitatud tüüpprojekti järgi. [[2000]] jaamahoone lammutati, kuid abihooned ja [[veetorn]] on säilinud. ==Vaata ka== *[[Maardu–Raasiku tee]] *[[Raasiku jaama tee]] *[[Raasiku elektri tee]] *[[Raasiku FC Joker]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Mehis Helme "Eesti raudteejaamad" ([[Tänapäev]] 2003) == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{Raasiku vald}} [[Kategooria:Eesti alevikud]] [[Kategooria:Raasiku vald]] f5m9h1gsjju37pe6tcc3ruznytsc6g9 Herson 0 76874 6169106 6090769 2022-07-28T11:27:12Z Octagon11 123728 /* Tuntud inimesed */ wikitext text/x-wiki {{lahingutegevus2}} {{linn | nimi = Herson | hääldus = | nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Херсон | nimi2_keel = vene | nimi2 = Херсон | pilt = Херсон-коллаж1.jpg | pildiallkiri = Herson | lipp = Herson prapor.png | lipu_link = [[Hersoni lipp]] | vapp = Coat_of_arms_of_Kherson.png | vapi_link = Hersoni vapp | pindala = 68,7 | elanikke = 293 299 (2017) | asendikaart = Ukraina }} '''Herson''' on [[sadamalinn]] [[Ukraina]]s, [[Hersoni oblast]]i keskus. Asub [[Dnepr]]i deltas 70 km kaugusel [[Must meri|Mustast merest]]. Herson on laevaehituse ja -remondi keskus. Seal on mitu ülikooli ja tehnikumi ning botaanikaaed. ==Ajalugu== Aastani 1774 kuulus kogu piirkond [[Krimmi khaaniriik|Krimmi khaaniriigi]] koosseisu. Herson asutati [[1778]]. aastal vürst [[Grigori Potjomkin]]i ettepanekul. Linn ehitati [[Ivan Hannibal]]i juhtimisel väikese Aleksanderschanzi-nimelise [[Fort|fordi]] kohale. Nimi Herson on lühend Kreeka koloonia [[Tauria Chersonesos]]e nimest, mis asus [[Krimmi poolsaar]]el 2500 aastat tagasi. Linna lähedal püüti 1866. aastal viimane [[tarpan]]. == Rahvastik == Ukraina 2001. aasta rahvaloenduse järgi olid 76,6% linna elanikest ukrainlased, 20,0% venelased ja 3,4% moodustasid muud rahvused. {| class=wikitable |+ ! |Aasta ! |Elanike arv |----- | 1790 | 24 000 |----- | 1926 | 58 000 |----- | 1939 | 97 000 |----- | 1959 | 158 000 |----- | 1981 | 361 000 |----- | 2004 | 354 000 |----- | 2007 | 329 000 |+ |} == Taristu == * [[Hersoni rahvusvaheline lennujaam]] [[Tšornobajivka (Bilozerka rajoon)|Tšornobajivka]]s. == Tuntud inimesed == Linnas on sündinud [[Larissa Latõnina]], [[Sergej Stanišev]] ja [[Moše Šaret]]. == Välislingid == {{commonscat|Kherson}} *[http://www.city.kherson.ua/ Hersoni koduleht] *[http://www.mapofukraine.net/kherson/kherson-ukraine.html Pildid Hersonist] [[Kategooria:Ukraina linnad]] [[Kategooria:Sadamalinnad]] [[Kategooria:Hersoni oblast]] 73mtnfv6u9cradxiwoftgbm6s0ijycj Piirsalu vald (Kullamaa kihelkond) 0 78060 6168822 6094927 2022-07-27T19:04:16Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Lääne maakonna endised vallad]] wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib 1939. aasta haldusreformi eelsest vallast; hilisema valla kohta vaata artiklit [[Piirsalu vald]].}} {{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2007}} [[Pilt:Eesti valdade kaart, 1939 reform – läänemaa.jpg|pisi|300px|[[1939. aasta vallareform]]iga muudetud valdade piirid Läänemaal]] '''Piirsalu vald''' ([[saksa keel]]es ''Piersal'') oli [[vald]] [[Kullamaa kihelkond|Kullamaa kihelkonnas]] [[Läänemaa]]l. Valla pindala oli 1934. aastal 185 km² ja elanike arv 1543. Vallamaja asus [[Piirsalu]] külas.<ref>[https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/core_ajaloolised Maa-ameti kaardirakendused]</ref> Halduslikult jagunes vald [[Risti]] alevikuks, [[Kuijõe]] mõisa- ja vallakülaks ning [[Piirsalu]], [[Kabeli (Kullamaa kihelkond)|Kabeli]], [[Valkse (Kullamaa kihelkond)|Valkse]], [[Vanamaa]], [[Jaakna]], [[Mike]], [[Annamõisa]] ja [[Rõuma]] külaks. Enne 1939. aasta haldusreformi on Piirsalu valda territoriaalselt kirjeldatud niiviisi: elanike arv 1548, pindala 18,450 ha, maaüksusi 422. Suurim pikkus 19 km. Vald piirnes [[Sooniste vald|Sooniste]], [[Kalju vald|Kalju]], [[Palivere vald|Palivere]], Harju maakonna [[Kloostri vald|Kloostri]] ja [[Riisipere vald|Riisipere vallaga]]. Valla ääremail on sood ja metsad, vald on asustatud ainult maantee ümbruses. Puuduvad suuremad asustusühendused teiste valdadega. 17. augustil 1934 tabati vallas väejooksik, 40-aastane Johannes Vinsi, kes oli end alates 1919. aastast varjanud oma venna talu lakas. Teda oli seni peetud [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] langenuks ja tema nimi oli raiutud mälestustahvlile [[Piirsalu kirik]]u seinal<ref>Väejooksik vabadussõjast. Vaba Maa, 20. august 1934, nr. 194, lk. 1.</ref>. 1939. aasta haldusreformiga liideti Piirsalu vallaga [[Sooniste vald|Sooniste valla]] põhjapoolne lahustükk, [[Palivere vald|Palivere valla]] [[Seljaküla]] piirkond, [[Kolovere-Kalju vald|Kolovere-Kalju valla]] Tõlva ja Nikre talud ning [[Ellamaa (Saue)|Ellamaa]], [[Kuke (Lääne-Nigula)|Kuke]], [[Lepaste]], [[Viti]] ja [[Soosalu (Märjamaa)|Soosalu]] külad. Valla elanike arv tõusis pärast haldusreformi 2296 elanikuni (15.12.1938 oli Piirsalu vallas 1486 elanikku). Valla keskuseks sai senise Piirsalu asemel [[Risti]] alevik. == Vaata ka == * [[Piirsalu vald]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti vallad aastatel 1866–1939]] [[Kategooria:Kullamaa kihelkond]] [[Kategooria:Lääne maakonna endised vallad]] o0x36jepog8bjso1xe9i8jpr7eu8bf0 Piirsalu vald 0 78061 6168821 6094884 2022-07-27T19:03:47Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Lääne maakonna endised vallad]] wikitext text/x-wiki {{see artikkel|räägib 1939. aastal loodud vallast, varasema valla kohta vaata artiklit [[Piirsalu vald (Kullamaa kihelkond)]].}} [[Pilt:Eesti valdade kaart, 1939 reform – läänemaa.jpg|pisi|300px|[[1939. aasta vallareform]]iga muudetud valdade piirid Läänemaal]] '''Piirsalu vald''' oli vald [[Läänemaa]]l aastail 1939–1950. Vallamaja asus [[Piirsalu]] külas.<ref>[https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/core_ajaloolised Maa-ameti kaardirakendused]</ref> Vald kuulus [[Riigivolikogu 27. valimisringkond]]a, kust valiti [[Aleksander Saar]]. Vald moodustati senise [[Piirsalu vald (Kullamaa kihelkond)|Piirsalu valla]] maa-alast; senise [[Sooniste vald|Sooniste valla]] põhjapoolse lahustüki maa-alast, välja arvatud Soosalu küla piirkond; senise [[Kolovere-Kalju vald|Kolovere-Kalju valla]] Tõlva ja Nikre talude ning osa Rõuma metsandiku kvartaali nr. 3 maa-alast; senise [[Taebla vald (Lääne-Nigula kihelkond)|Taebla valla]] Nõmme küla piirkonnast; senise Palivere valla Jaakna, Seljaküla ja Lehtmetsa külade ning Seljaküla asunduse piirkondadest; senise Kloostri valla lahusosa – Valgeristi mets nr. 61 talu maa-alast.<ref>Väljavõte Vabariigi Presidendi otsusest nr. 88 – 7. oktoobrist 1938 (RT 1938, 87, 776)</ref> 1940. aastal omandas näitleja [[Ruts Bauman]] Piirsalu vallas endise Sooniste valla- ja koolimaja ühes 25 hektari maaga<ref>Moemees on nüüd maamees! Rahvaleht, 15. juuni 1940, nr. 139, lk. lk. 12.</ref>. 1945. aastal moodustati Piirsalu valla koosseisus [[Kuijõe külanõukogu]] keskusega [[Kuijõe]] külas ja [[Risti külanõukogu]] keskusega [[Risti]] alevikus.<ref>Eesti NSV Teataja, 1945, 32, 501</ref> 1950. aastal Piirsalu vald likvideeriti ja selle alad arvati [[Haapsalu rajoon]]i koosseisu.<ref>Eesti NSV Teataja, 1950, 11, 114</ref> == Vaata ka == * [[Piirsalu mõis]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti vallad 1939]] [[Kategooria:Lääne maakonna endised vallad]] gxoq7mv3ci5ny0f8j0lbmexq2htahs4 20. eesti diviis 0 85537 6168830 6165168 2022-07-27T19:24:29Z 2001:7D0:8D20:BF80:88B9:659C:A93E:6A96 /* Juuli 1944 */ wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2007}}{{Lisaviiteid|kuu=juuli|aasta=2017}} {{Infokast väeüksus | nimi = 20. Eesti SS-vabatahtlike diviis<ref name="VTZ4H" /><br>''20. Estnische SS-Freiwilligen-Division''<br>20. Relva[[grenader]]ide SS-diviis (1. eesti)<br>''20. Waffen-Grenadier-Division der SS (Estnische Nr. 1)'' | pilt = Estonian Division.jpg|pildisuurus=150px | pildiallkiri = Eesti diviisi [[embleem]] | algusaeg = 1942 | lõpuaeg = 1945 | aeg = | riik = [[Pilt:Flag of the NSDAP (1920–1945).svg|25px]] [[Suursaksa Riik]] | kuuluvus = [[Pilt:Balkenkreuz.svg|25px]] [[Wehrmacht]] | haru = [[Pilt:Flag Schutzstaffel.svg|25px ]] [[Relva-SS]] | liik = [[jalavägi]] | ülesanne = | suurus = [[diviis]] | alluv = | garnison = [[45. Relva-SS Grenaderirügement]]<br>[[46. Relva-SS Grenaderirügement]]<br>[[47. Relva-SS Grenaderirügement]] <br>[[20. Waffen-SS Füsilier Battalion#20. Füsiljeerpataljon|20. Füsiljeerpataljon]] <br>[[20. Relva-SS Pioneeripataljon]] | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Idarinde lahingutes]] [[Sõjategevus Eestis (1944)|Eestis 1944. aastal]]: [[Narva lahing (1944)|Narva]]<br/>[[Sinimägede lahing|Sinimäed]]<br/>[[Oppelni lahing|Oppeln]] | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = - <br/> [[Franz Augsberger]]<br/>[[Alfons Rebane]]<br/>[[Berthold Maack]] | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad =<br> <!-- Sümboolika --> | märk = | märk_silt = | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''20. eesti diviis'''<ref name="ents" /> ([[saksa keel]]es ''20. Waffen-Grenadier-Division der SS (estnische Nr. 1)'') oli [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] [[Relva-SS]]i koosseisu kuulunud väeosa, mis loodi jaanuaris 1944 [[Nevel]]i rindel. Diviisis võitles kokku umbes 70 000 sõdurit.<ref name="ents" /><ref name="valge" /> Väeosa lahingutegevus toimus [[Idarinne (Teine maailmasõda)|idarindel]] ja lõppes 1945. aasta mais [[Tšehhi]]s.<ref name="ents" /> Algselt, 24. jaanuar 1944 – 26. mai 1944 oli diviis määratletud kui ''20. Estnische SS-Freiwilligen-Division ''(20. Eesti SS-vabatahtlike diviis), 1944. aasta 26. maist asendati see nimega ''20. Waffen-Grenadier-Division der SS (estnische Nr. 1)'' (20. relvagrenaderide diviis SS juures-alluvuses (1. eesti))<ref name="axishistory" />,<ref>[https://dea.digar.ee/page/voitleja/1975/01/01/2 Eesti üksused ja nende välipostinumbrid], Võitleja = The Combatant : ülemaailmne Eesti sõjameeste ja vabadusvõitlejate häälekandja, 1 jaanuar 1975</ref>,<ref>[[Hanno Ojalo]], [http://kultuur.elu.ee/ke520_leegion.htm Välgumärgiga eestlased – kes nad olid?], Kultuur ja Elu, 2/2015</ref>. Liide vabatahtlikud (''Freiwilligen'') väeosa nimetuses tähendas, et enamik väeosa isikkoosseisust ei olnud sakslased, liide Relva (''Waffen'') tähendas aga, et enamik väeüksuse isikkoosseisust ei olnud sakslased ja riigisakslased ning mittesakslastest koosnenud diviiside nimetuses esines liide "der SS"<ref>[http://stabswache-de-euros.blogspot.com/search/label/2.%20Introduction%3A%20Multinational%20European%20Waffen-SS%201940-1945 East European Volunteers], European Waffen-SS in World War II. 2. Introduction: Multinational European Waffen-SS 1940-1945</ref>. ( tõlkes mitte SS väeosa vaid väeosa SS alluvuses). {{Sisukord paremale}} == Eellugu == 1940. aastal oli [[Nõukogude Liit]] annekteerinud<ref name="c21E3" /> [[Leedu]], [[Läti]] ja [[Eesti]], seades seal ametisse [[kommunism|kommunistlikud]] nukuvalitsused. Baltimaade sovetiseerimisega kaasnesid repressioonid. [[Max Jakobson]]i juhitud rahvusvahelise inimsusvastaste kuritegude uurimise komisjoni andmetel vahistati 1940.–1941. aastal [[nõukogude võim]]u poolt umbes 7000 Eesti elanikku, kellest umbes 1850 hukati ja ligi 4500 suri vangistuses. 1941. aasta juulis-augustis sundmobiliseeriti ligi 50 000 Eesti meest, kellest kuni 33 000 viidi Venemaale, kusjuures kuni 3000 hukkus teel sinna. Kui Saksa väegrupi [[väegrupp Nord|Nord]] väed 1941. aastal [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] käigus [[Baltimaad|Balti riikidesse]] jõudsid, tervitas arvestatav osa kohalikku rahvast neid kui nõukogude võimust ja [[Nõukogude okupatsioon]]ist vabastajaid. Enamus eestlasi lootsid iseseisva demokraatliku riigi taasloomist.<ref name="lsDAu" /> == Moodustamine == Diviisi eelkäijateks olid järgmised üksused: *[[Eesti SS-leegion]] (''Estnische SS-Legion''), mille moodustamist alustati [[28. august]]il [[1942]]. [[Leegion]]ist eraldati esimene formeeritud ja väljaõppe saanud [[pataljon]] [[Eesti Vabatahtlike Soomusgrenaderide SS-pataljon "Narva"|Eesti Vabatahtlike Soomusgrenaderide SS-pataljon Narva]] (''Estnisches SS-Freiwilligen-Panzergrenadier-Bataillon Narwa'') ja suunati rindele. *[[Eesti SS-vabatahtlike brigaad]]<ref name="Ix7nV" /> (''Estnische SS-Freiwilligen-Brigade''), mis moodustati Eesti Leegioni baasil. Mais 1943 nimetati leegion ümber [[brigaad]]iks, seoses leegionis olevate meeste arvu kasvuga üle ette nähtud võitlejate arvu. Oktoobrist 1943 kandis üksus nime [[3. Eesti SS-vabatahtlike brigaad]] (''3. Estnische SS-Freiwilligen-Brigade'') seoses Relva-SSi brigaadide numbriliste tähiste andmisega. *20. Eesti SS-vabatahtlike diviis (''20. Estnische SS-Freiwilligen-Division''), mis moodustati 3. Eesti SS-vabatahtlike brigaadist [[24. jaanuar]]il [[1944]], mille I Pataljon asus [[Neveli rinne|Neveli rindel]], [[Valgevene]]s. [[26. mai]]l 1944 nimetati [[diviis]] ümber '''20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviisiks''' (''20. Waffen-Grenadier-Division der SS (estnische Nr. 1)''. [[28. august]]il [[1942]] alustati Eesti SS-leegioni (''Estnische SS-Legion'') nime all Eesti vabatahtlikest kolme [[pataljon]]i formeerimist. Üksus pidi kuuluma Saksa riigi Saksa politsei ja SS kõrgemale juhile [[Heinrich Himmler]]ile aluvasse [[Relva-SS]]i koosseisu, ning üksuse lõplik formeerimine ja väljaõpe pidi toimuma [[Poola]]s [[Dębica]] lähistel [[Heidelaager|Heidelaagris]]. Vabatahtliku Eesti Leegioni suuruseks oli plaanitud üks [[rügement]] (kolm [[pataljon]]i, igas neli [[Kompanii|jalaväekompanii]]d, [[miinipilduja]]te kompanii ja [[tankitõrje]]kompanii). Eestlastest ja teistest mitte[[riigisakslased|riigisakslastest]] moodustatud väeosad allutati Relva-SS juhatusele, kuna saksa seaduste kohaselt tohtisid Saksa armees teenida ainult saksa kodanikud. Esimestena jõudsid väljaõppelaagrisse 113 [[idapataljon]]i meest leitnant [[Paul Maitla]] juhtimisel [[13. oktoober|13. oktoobril]] 1942. Enamus eestlastest ohvitsere saadeti täienduskoolitusele SS-sõjakooli [[Bad Tölz]]is. Moodustati 1. Eesti vabatahtlike rügemendi (''1. Estnischen SS-Freiwilligen Regiment'') staap ja formeeriti 1. pataljon. Oktoobris saabus rügemendiülema kohale sakslane [[Obersturmbannführer]] [[Franz Augsberger]] ja hiljem I pataljoni ülema kohale sakslane [[Hauptsturmführer]] [[Georg Eberhardt]]. Novembris saabusid kohale väljaõpetajad ja spetsialistid SS-rügemendist Deutschland. [[10. detsember|10. detsembril]] 1942 määrati I pataljoni suuruseks 3 laskurkompaniid ja raskerelvade kompanii. 1942. aasta lõpuks kuulus Eesti Leegioni koosseisu 5 laskurkompaniid ja 1 raskerelvade kompanii. Rügemendiülema käskkirjaga kohustati I pataljoni olema lahinguvalmis [[1943]]. aasta veebruariks. [[13. veebruar]]il 1943 toimus I pataljonis sõdurivande andmine. [[23. märts]]il 1943 arvati I pataljon leegioni koosseisust välja ja moodustati sellest Eesti SS-Vabatahtlike Motoriseeritud [[grenader]]ipataljon Narva (''Estnisches SS-Freiwilligen Panzergrenadier Bataillon Narva'') ja suunati Lõunarindele [[Ukraina]]sse. Pataljoni koosseisus oli sel ajal 973 meest, nendest 776 eestlast ja 197 sakslast. Relva-SS-i vägedesse kuulunud mittesakslasi eristati sakslastest, mis väljendus ka SS-i auastmetes: 1942. aastal nimetati mehi [[leegionär]]ideks (näiteks ''Legion-Obersturmführer''), 1943. aasta oktoobrist [[SS-vabatahtlik]]eks (''SS-Freiwilliger'') ja 1944. aasta suvest Relva-SS-lasteks (nt ''Waffen-Hauptsturmführer der SS''). Samal ajal jätkus Dębicas Eesti Leegioni komplekteerimine ning selleks ajaks oli väeosa kasvanud [[brigaad]]isuuruseks. 1943. aasta mais nimetati leegion ümber Eesti SS-brigaadiks (''Estnische SS-Brigade''). 1943. aasta oktoobris nummerdati kõik SS-brigaadid ning Eesti brigaadist sai [[Eesti SS-vabatahtlike brigaad|3. Eesti SS-vabatahtlike brigaad]] (''3. Estnische SS-Freiwilligen-Brigade''). Üksuste täiendamine ja väljaõpe jätkus ülejäänud aasta kestel. [[24. jaanuar]]il [[1944]] [[Neveli rinne|Neveli rindel]] oleku ajal nimetati väeosa ümber [[20. Eesti SS-vabatahtlike diviis]]iks (''20. Estnische SS-Freiwilligen-Division''). Kuigi diviis kuulus [[Waffen-SS]] üksuste koosseisu, kadusid diviisi võitlejate lõkmetelt välgu [[ruunid|ruunimärgid]], mis asendati suure E-tähega ja [[vabadusrist]]ilt pärit mõõka hoidva rüütlikäega. Diviisi väeosade võitlejate [[SS välivormiriietus]]ele lõkmetele kinnitatud [[embleem]] kujundati väeosa võitlejate poolt ning valmistati omal initsiatiivil, seetõttu erinesid eri väeosade embleemid mõnel määral üksteistest. 1944. aasta suvel kinnitati [[SS Peaamet]]i poole välja töötatud 20. diviisi embleem, millel oli kujutatud E-täht ja sirget mõõka hoidev käsi. Diviisi rügemendiülemate poolt [[Heinrich Himmler|H. Himmlerile]] tehtud esildise alusel, milles selgitati pakutava embleemi sobimatust, kinnitati H. Himmleri poolt väeosadele varem kasutusele võetud väeosa embleem. Diviisi enamuse moodustasid 3. Eesti SS-vabatahtlike brigaadi väeosad (''3. Estnische SS-Freiwilligen Brigade''), kuid diviisiga liideti ka järgmised [[Wehrmacht]]ile allunud eestlastest koostatud rindeväeosad: [[658. Idapataljon]] (''Ostbataillon 658''), mida juhtis major [[Alfons Rebane]] ja mille võitlejaid kutsuti [[rebasekutsikad|rebasekutsikateks]]; major [[Georg Sooden]]i juhitud [[659. Idapataljon]] (''Ostbataillon 659''), major [[Juhan Tuuling]]u juhitud [[660. Idapataljon]] (''Ostbataillon 660'') ja [[287. Politseipataljon]] (''287. Polizei-Füsilier-Bataillon''). 1944. aasta sügisel Soomest tagasi tulnud [[JR200]] üksus liideti samuti diviisiga. [[26. mai]]l 1944 muudeti viimast korda diviisi nimetust, milleks sai '''20. Relvagrenaderide SS-diviis''' ''(20. Waffen Grenadier Division der SS (Estnische nr. 1))''. Veebruaris 1944 tegutses 20. Eesti SS-vabatahtlike diviisi I Pataljon [[Neveli rinne|Neveli rindel]] [[Ilmjärv]]e piirkonnas ning tõmmati pärast eestlaste taotlust rindelt ära ja saadeti Eestisse. ==Ülemad== *[[SS-Brigadeführer]] [[Franz Augsberger]] (20. oktoober 1942 – 19. märts 1945) *[[SS-Standartenführer]] [[Alfons Rebane]] (ajutine ülem pärast Augsbergergi langemist) *[[SS-Brigadeführer]] [[Berthold Maack]] (20. märts 1945 – 8. mai 1945) ==Lahingukord== {{NATO maaväe üksused}} *'''[[45. Relva-SS Grenaderirügement]]'''. Rügemendiülem Relva-SS ''[[Obersturmbannführer]]'' [[Paul Vent]], aprillist 1944 ''Obersturmbannführer'' [[Harald Riipalu]]. *'''[[46. Relva-SS Grenaderirügement]]'''. Rügemendiülem Relva-SS''[[Standartenführer]]'' [[Juhan Tuuling]], Relva-SS Sturmbannführer [[Alfons Rebane]]. *'''[[47. Relva-SS Grenaderirügement]]'''. Rügemendiülem Relva SS ''Obersturmbannführer'' [[Paul Vent]] (kuni 17. septembrini 1944). *[[20. Relva-SS diviisi suurtükirügement]]<ref>[http://www.balsi.de/Weltkrieg/Einheiten/Waffen-SS/SS-Divisionen/20-SS-Div-Startseite.htm SS-Artillerie-Regiment 20], Projekt - Deutsche Geschichte 1919 -1945</ref>, kolme kerge- ja ühe raske[[divisjon]]iga (''Waffen-Artillerie Regiment der SS 20''). ''[[Sturmbannführer]]'' [[August Võhma]], ''Obersturmbannführer'' [[Aleksandr Sobolev]] kui oktoobrini 1944, siis ''SS-Sturmbannführer'' [[Hans Belzer]], kuni märtsini 1945 *'''[[20. Waffen-SS Füsilier Battalion|20. Füsiljeerpataljon]]''' (endine [[Pataljon Narva]])- ''SS-[[Hauptsturmführer]]'' [[Hans Wallner]], Relva-SS ''Obersturmbannführer'' [[Oskar Ruut]], Relva-SS ''Hauptsturmführer'' [[Hando Ruus]]. *[[20. Relva-SS diviisi Pioneeripataljon]]<ref>[http://www.balsi.de/Weltkrieg/Einheiten/Waffen-SS/SS-Divisionen/20-SS-Div-Startseite.htm SS-Pionier-Bataillon 20], Projekt - Deutsche Geschichte 1919 -1945</ref> (''20. Waffen-SS Pionier Battalion''), ülem obersturnrführer [[Lembit Juhari]] (†5.08.1944), [[SS-Untersturmführer]] [[Herbert Vesiloik]] (†13.9.1944) *[[20. SS-reservpataljon]] (''20. SS-Feldersatz Battalion'') ([[Kehra]]s), ülem SS-[[Hauptsturmführer]] [[Fritz Störz]]. 18.09.1944 oli pataljonis 7 [[kompanii]]d ja isikkoosseis 2000 meest. *20. Relva-SS luureüksus (''20. Waffen-SS Nachrichten Abteilung''), SS-Sturmbannführer [[Arno Grohmann]] *[[20. SS-väljaõppe ja tagavararügement]] (''20. SS-Ausbildungs- und Ersatz Regiment''), ''SS-Sturmbannführer'' [[Georg Ahlemann]] *[[20. Relva-SS diviisi õhutõrjepataljon]] (''SS-Flak-Abteilung 20 der 20. Waffen-Grenadier-Division der SS''), ''SS-Sturmbannführer'' [[Fritz Bergmann]] (21.12.1907–04.08.1944) **1. 20&nbsp;mm õhutõrjepatarei (''Batterie (20 mm)'') **2. 37&nbsp;mm õhutõrjepatarei (''Batterie (37 mm)'') **3. 88&nbsp;mm õhutõrjepatarei (''Batterie (88 mm)'') *[[20. Relva-SS diviisi tankitõrjepataljon]] (''Panzer-Jäger-Abteilung 20 der 20. Waffen-Grenadier-Division der SS'') ''SS-[[Sturmbannführer]]'' [[Bernhard Langhorst]] (13.12.1913–8.7.1996); [[Sinimägede lahing|Sinimägedes ]]major [[Ants Kann]]<ref>Priit Kross, [http://eestipaevaleht.se/soomepoiste-ru%cc%88gemendi-jr-200-tankito%cc%83rje-u%cc%88lem-kapten-ants-kann-iii-osa/ Soomepoiste rügemendi JR 200 tankitõrje ülem kapten Ants Kann], [[Eesti Päevaleht (Rootsi)|Eesti Päevaleht]], August 8, 2017 </ref> ===Pataljonide kujundamine=== {|class="wikitable" ! Aeg!! Üksuste uus nimi!! Kellest või millest moodustati |- |31. märts 1944 |[[Pilt:20th SS Division Logo.svg|20px]] 20. Suurtükiväe Rügemendi (''SS-Frw. Art. Rgt. 20'')<ref>[https://dea.digar.ee/page/voitleja/1983/07/01/5 LAENATUD RELVADEGA OKUPANTIDELE VASTU (3)], Võitleja = The Combatant : ülemaailmne Eesti sõjameeste ja vabadusvõitlejate häälekandja, 1. juuli 1983</ref> 4. Pataljon |[[Pilt:Flag Schutzstaffel.svg|20px]] Mehed SS Beneschau suurtükiväekoolist |- |4. aprill 1944 |[[Pilt:20th SS Division Logo.svg|20px]] 20. Suurtükiväe Rügemendi 2. ja 3. Pataljon |[[Pilt:Flag Schutzstaffel.svg|20px]] 53. SS-Suurtükiväe Pataljon ja mobiliseeritud. |- |Aprill 1944 |[[Pilt:20th SS Division Logo.svg|20px]] [[Piirikaitse Rügement "Tallinn"|Piirikaitse Rügement Tallinn]] |1944. a veebruaris mobiliseeritud |- |Aprill 1944 |[[Pilt:20th SS Division Logo.svg|20px]] [[1. Eesti Piirikaitserügement|1. Piirikaitse Rügement]], hilisem 1. Eesti SS-Piirikaitserügement |1944. a veebruaris mobiliseeritud |- |Aprill 1944 |[[Pilt:20th SS Division Logo.svg|20px]] [[2. Eesti Piirikaitserügement|2. Piirikaitse Rügement]], hilisem 2. Eesti SS-Piirikaitserügement |1944. a veebruaris mobiliseeritud |- |Aprill 1944 |[[Pilt:20th SS Division Logo.svg|20px]] [[3. Eesti Piirikaitserügement|3. Piirikaitse Rügement]], hilisem 3. Eesti SS-Piirikaitserügement |1944. a veebruaris mobiliseeritud |- |Aprill 1944 |[[Pilt:20th SS Division Logo.svg|20px]] [[4. Eesti Piirikaitserügement|4. Piirikaitse Rügement]], hilisem 4. Eesti SS-Piirikaitserügement |1944. a veebruaris mobiliseeritud |- |Aprill 1944 |[[Pilt:20th SS Division Logo.svg|20px]] [[5. Eesti Piirikaitserügement|5. Piirikaitse Rügement]], hilisem 5. Eesti SS-Piirikaitserügement |1944. a veebruaris mobiliseeritud |- |Aprill 1944 |[[Pilt:20th SS Division Logo.svg|20px]] [[6. Eesti Piirikaitserügement|6. Piirikaitse Rügement]], hilisem 6. Eesti SS-Piirikaitserügement |1944. a veebruaris mobiliseeritud |- |Aprill 1944 |[[Pilt:20th SS Division Logo.svg|20px]] [[Eesti 1. Tagavararügement|1. Eesti Tagavara- ja Väljaõppe- Rügement]] |1944. a veebruaris mobiliseeritud |- |Aprill 1944 |[[Pilt:20th SS Division Logo.svg|20px]] 20. Suurtükiväe Rügemendi 1. Pataljon |[[Pilt:Flag Schutzstaffel.svg|20px]] 53. SS-Suurtükiväe Pataljon |- |Aprill 1944 |[[Pilt:20th SS Division Logo.svg|20px]] Pioneerpataljon (''SS-Frw. Pionier-Btl. 20'') |[[Pilt:Flag Schutzstaffel.svg|20px]] 45. ja 46. rügemendi pioneerkompaniidest |- |13. aprill 1944 |[[Pilt:20th SS Division Logo.svg|20px]] 20. Sidepataljon (''SS-Nachrichten-Abt. 20'') ||[[Pilt:Flag Schutzstaffel.svg|20px]] 20. SS-Sidekompanii ja mobiliseeritud. |- |14. aprill 1944 |[[Pilt:20th SS Division Logo.svg|20px]] [[45. Relva-SS Grenaderirügement|45. Relvagrenaderide]] Rügemendi 2. Pataljon täies koosseisus |[[Pilt:Balkenkreuz.svg|20px]] [[Piirikaitse Rügement "Tallinn"|Piirikaitse Rügement Tallinn]] 1. Pataljon |- |18. aprill 1944 – mai algus 1944 |[[Pilt:20th SS Division Logo.svg|20px]] [[46. Relva-SS Grenaderirügement|46. Relvagrenaderide]] Rügemendi 3. Pataljon |[[Pilt:Balkenkreuz.svg|20px]] [[660. Eesti Pataljon]] ja mobiliseeritud |- |18. aprill 1944 |[[Pilt:20th SS Division Logo.svg|20px]] [[20. Üksik SS-Jalaväepataljon]] |[[Pilt:Flag Schutzstaffel.svg|20px]] [[Eesti Vabatahtlike Soomusgrenaderide SS-pataljon "Narva"|Eesti Vabatahtlike Soomusgrenaderide SS-pataljon Narva]] |- |24. aprill 1944 |[[Pilt:20th SS Division Logo.svg|20px]] [[47. Relva-SS Grenaderirügement|47. Relvagrenaderide]] Rügemendi 1. Pataljon |[[Pilt:Balkenkreuz.svg|20px]] [[659. Eesti Pataljon]] ja mobiliseeritud |- |24. aprill 1944 |[[Pilt:20th SS Division Logo.svg|20px]] 47. Relvagrenaderide Rügemendi 2. Pataljon |[[Pilt:Balkenkreuz.svg|20px]] [[658. Eesti Pataljon]] ja mobiliseeritud |- |3. mai 1944 – 10. juuli 1944 |[[Pilt:20th SS Division Logo.svg|20px]] 20. SS-Tankitõrje Pataljon (''SS-Panzerjäger-Abt. 20'') |[[Pilt:Flag Schutzstaffel.svg|20px]] 45. SS-Tankitõrje Pataljoni 14. Kompanii ja mobiliseeritud |- |16. aprill 1944 |[[Pilt:20th SS Division Logo.svg|20px]] 20. Transportkompanii | |- |16. aprill 1944 |[[Pilt:20th SS Division Logo.svg|20px]] 1. Varustuskompanii | |- |20. aprill 1944 |[[Pilt:20th SS Division Logo.svg|20px]] [[20. SS-väljaõppe ja tagavararügement]] | [[3. Eesti SS-vabatahtlike brigaad]]i<br> 33. SS-väljaõppe ja tagavararügement |- |16. mai 1944 |[[Pilt:20th SS Division Logo.svg|20px]] 20. Relva-SS Diviisi staap | |- |16. aprill 1944 |[[Pilt:20th SS Division Logo.svg|20px]] 20. Hoolduskompanii | |- |3. mai 1944 |[[Pilt:20th SS Division Logo.svg|20px]] 45. Relvagrenaderide Rügemendi 14. tankitõrje Kompanii |[[Pilt:Balkenkreuz.svg|20px]] Eesti Diviisi tankitõrje rühm ja mobiliseeritud |- |4. mai 1944 |[[Pilt:20th SS Division Logo.svg|20px]] 20. Suurtükiväe voor |[[Pilt:Flag Schutzstaffel.svg|20px]] 20. SS-Õhutõrje Pataljoni voor |- |8. mai 1944 |[[Pilt:20th SS Division Logo.svg|20px]] 1. Motoriseeritud Sanitarikompanii |[[Pilt:Flag Schutzstaffel.svg|20px]] 20. SS-Sanitarikompanii ja mobiliseeritud |- |8. mai 1944 |[[Pilt:20th SS Division Logo.svg|20px]] 2. Sanitarikompanii |[[Pilt:Flag Schutzstaffel.svg|20px]] 20. SS-Sanitarikompanii 1. rühm ja mobiliseeritud |- |15. mai 1944 |[[Pilt:20th SS Division Logo.svg|20px]] 2. Varustuskompanii |Mehed Väli-Reservpataljonist |- |17. mai 1944 |[[Pilt:20th SS Division Logo.svg|20px]] Tagalakompanii |[[Pilt:Flag Schutzstaffel.svg|20px]] 46. Relvagrenaderide Rügemendi 3. Pataljoni osad |- |1. juuni 1944 –13. juuli 1944 |[[Pilt:20th SS Division Logo.svg|20px]] 20. Ehituspataljon |[[Pilt:Flag Schutzstaffel.svg|20px]] 1. Eesti SS-Diviisi 3. Ehituskompanii ja mobiliseeritud |- |1944 |[[Pilt:20th SS Division Logo.svg|20px]] [[20. SS-välitagavarapataljon]]<ref>[http://diviis.rindeleht.ee/feldersatz/feldersatz.php 20. välitäienduspataljon (SS Feldersatzbataillon 20)]</ref> <br>(''SS-Feldersatz-Battaillon''), [[Fritz Störtz]] |[[Pilt:Flag Schutzstaffel.svg|20px]] [[3. Eesti SS-vabatahtlike brigaad]]i <br>53. SS-välitagavarapataljon (''SS-Feldersatz Bataillon 53'' ) |- |August 1944 |[[Pilt:20th SS Division Logo.svg|20px]] 45. Relvagrenaderide Rügemendi 3. Pataljon |[[Pilt:Suomen Puolustusvoimien tornileijona.svg|20px]] [[200. Eesti Jalaväerügement|200. Eesti Jalaväerügemendi]] 1. Pataljon |} == Võitlused Eesti pinnal == === Jaanuar 1944 === 14. jaanuaril 1944 alustas nõukogude [[Punaarmee]] [[Operatsioon Iskra]] käigus [[Oranienbaumi platsdarm]]ilt [[Leningrad]]i alt Eesti suunas suurpealetungi [[Leningradi rinne|Leningradi rinde]] [[2. löögiarmee]] [[kindralpolkovnik]] [[Ivan Fedjuninski]] juhtimisel ning jõuti kiiresti [[Narva]] jõeni ja [[Peipsi]] äärde. Saksa [[18. armee (Wehrmacht)|18. armeel]] oli 14 räsitud pataljoni Punaarmee 2. löögiarmee 4 [[armeekorpus]]e vastu. Eesti oli ohus, kuna Leningradi all asunud Saksa väed olid segi paisatud või purustatud, ega suutnud peale väheste erandite ([[III Germaani Soomuskorpus]]) Punaarmeed enam peatada. 24. jaanuaril 1944 nimetati 3. Eesti SS-vabatahtlike brigaad ümber 20. Eesti SS-vabatahtlike diviisiks (''20. Estnische SS-Freiwilligen-Division''). Kuigi [[Eesti SS-leegion]]it ei olnud enam olemas, oli diviis, siiski nimetati rahvasuus väeüksuse võitlejaid kuni sõja lõpuni leegionärideks või relvagrenaderideks. [[File:Leningrad-Novgorod.jpg|pisi|200px|right|Nõukogude vägede [[Kingissepa–Gdovi operatsioon]]i ning [[Novgorod]]i-suunalised pealetungisuunad, 1944. aasta jaanuaris-veebruaris]] {{Vaata|Idarinne (Teine maailmasõda)#Sõjategevus Läänemere sõjatandril}}, ''[[Väegrupp Nord#Sõjategevus 1944. aastal]], [[Sõjategevus Eestis (1944)]]'' ===Veebruar 1944=== Veebruaris 1944 tegutsesid 20. Eesti SS-vabatahtlike diviisi osad Volhovi rindel [[Ilmen]]i piirkonnas ning tõmmati pärast eestlaste taotlust rindelt ära ja saadeti Eestisse. [[File:Narva Feb10 Apr23 44.jpg|pisi|200px|right|Lahingiskeem Narva ja Virumaa piirkonnas, 1944. aasta 10. veebruarist 23. aprillini ning [[Meerapalu lahing]]]] Diviisi [[45. Relva-SS Grenaderirügement|45. Relva-SS Grenaderirügemendi]] I pataljon jõudis ''[[Hauptsturmführer]]'' [[Harald Riipalu]] juhtimisel 9. veebruaril 1944 Tartu jaama ja paisati [[Lämmijärv]]e äärde sealt läbimurdnud Punaarmee väeosade vastu. 14.–16. veebruarini hävitas 45. rügemendi I pataljon koos saksa ja omakaitseüksustega Punaarmee sissetunginud väeosad [[Meerapalu lahing|Meerapalus]]. Hävitati 2000 venelast ning saadi ohtralt sõjasaaki. Diviisi [[46. Relva-SS Grenaderirügement]] suunati edasi ruttu Narva rindele. {{Vaata|Meerapalu lahing}} 22. veebruariks 1944 oli kogu diviis koondunud Narva rindelõiku ning allutatud III SS-soomuskorpusele. Alustati Punaarmee [[sillapea]]de likvideerimist lääne pool Narva jõge. 24. veebruaril ründasid 46. Relva-SS Grenaderirügemendi II pataljoni osad SS-Hauptsturmführer R. Bruusi juhtimisel Riigiküla sillapead (1200 m pikk ja 300 m lai) põhjast, I pataljon lõunast. Lahing kestis üle kümne tunni, kuid 6. kompanii 20-meheline löögirühm SS-Oberscharführer R. Männiku juhtimisel rullis venelaste kaevikud üle ning sillapea likvideeriti. Vaenlasi langes üle 300, Eesti diviis kaotas 2 ohvitseri, 11 sõdurit ning 32 sai haavata. {{Vaata|Narva lahing (1944)}} ====Diviisi lahingud Narva all==== [[8. veebruar]]il [[1944]] liideti eesti Diviis SS-Gruppenführer [[Felix Steiner]]i [[III Waffen-SS Soomuskorpus]]ega, mis kaitses rasketes tõrjelahingutes [[Narva lahing (1944)|Narva sillapead]] [[Jaanilinn]]a poolel. Eesti Diviis pidi asendama [[9. Luftwaffe välidiviis|9.]] ja [[10. Luftwaffe välidiviis]]i, mis pidasid tõrjelahingut, et hoida rinnet Nõukogude sillapeade vastu põhja pool Narvat. 19. veebruaril 1944 saabus esimesena [[Narva]] rindele Eesti Diviisi 45/II rügement. Diviisi staabi asukohaks määrati [[Sininõmme]]. Diviisi ülesandeks oli hävitada Narvast põhjas asuvad Punaarmee [[Riigiküla]] ja [[Siivertsi]]-[[Vepsküla]] sillapead. 46. Relva-SS Grenaderirügemendi rünnakrühm hävitas 24. veebruaril [[Riigiküla sillapea]]. 1. märtsil algas rünnak Siivertsi–Vepsküla sillapeale. 1. märtsi õhtuks vallutati tagasi Vepsküla, 2. märtsil Siivertsi osa sillapeast, 3. märtsil Lilienbach-Keldrimäe sillapea osa. 6. märtsi hilisõhtuks purustati Punaarmee Narvast põhja pool asunud viimane tugipunkt ning rindejoon taastati piki [[Narva jõgi|Narva jõge]]. {{Vaata|Riigiküla sillapea}} Sillapeade likvideerimine Eesti Diviisi poolt tuli Punaarmeele halva üllatusena, kuna [[Stalin]] nägi Narva all toimuvas võimalust [[Soome]] sõjast väljaviimiseks, ja kuna veebruaris 1944 olid alanud [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ja Soome separaatrahuläbirääkimised, jälgis Stalin Narva all toimuvat isiklikult. Sillapeade likvideerimise üks tagajärg oli ka 1. ja 6. märtsi 1944 öised pommirünnakud, mille tagajärjel hävis Narva ajalooline vanalinn. 26. mail 1944 muudeti viimast korda diviisi nimi, milleks sai '''20. Relvagrenaderide SS-diviis (eesti 1.)''' (''20. Waffen Grenadier Division der SS (Estnische nr. 1)''). Diviisi väeosad pidasid Narva rinde eri osades lahinguid kuni taandumiseni [[Tannenbergi liin]]ile [[Sinimäed|Sinimägedes]] 25. juulil 1944. Diviisi uueks koondumiskohaks ja staabi asukohaks määrati [[Konju]] küla. ===Märts 1944 === 1. märtsil vallutasid 45. rügemendi 1. pataljon ja 46. rügemendi 1. pataljon raskes käsivõitluses [[Vepsaküla sillapea|Vepsaküla]] ja [[Vaasa sillapea]]. SS-[[Unterscharführer]] [[Harald Nugiseks]] sai selle rünnaku eest Rüütliristi. 5. märtsil murdis ''[[Obersturmführer]]'' Mägi rünnakgrupp lõpuks [[Siivertsi sillapea]] vastupanu. Sellega oli Narva läänekallas põhja pool Narva linna puhas. Punaarmee koondas nüüd Narva alla 9 korpust, millele sakslastel oli vastu panna 7 diviisi ja üks brigaad. 1. märtsil 1944 algas Punaarmee uus suurrünnak [[Auvere]] suunas. Neile saadeti vastu endine [[658. Eesti Pataljon]], mis aprilli lõpust kandis nime [[47. Relva-SS Grenaderirügement|47. Relvagrenaderide Rügemendi]] I Pataljon [[rüütlirist]]ikandja [[major]] [[Alfons Rebane|Alfons Rebase]] ja endine [[659. Eesti Pataljon]], mis aprillist oli 47. Relvagrenaderide Rügemendi II Pataljon kapten [[Georg Sooden]]i juhtimisel. Need üksused võitlesid Putki-Sirgala ruumis ümberpiiratuna, kuid suutsid rinnet pidada kuni täiendavate saksa üksuste saabumiseni. 17. märtsil 1944 ründas 20 Punaarmee diviisi 3 kaitsel olnud saksa diviisi, kuid läbi ei suudetud murda. 7. aprillil 1944 andis Punaarmee juhatus käsu peatada rünnakud Narva rindel. Selleks ajaks oli langenud 70 000 venelast ja 20 000 sakslast ja eestlast{{lisa viide}}. ===Aprill 1944 === Aprillis 1944 tegi saksa pool mitu vasturünnakut. [[Auvere lahingud|Auvere ümbruses]]l asuvad vene väeosad sunniti taganema [[Krivasoo]]sse. Aprilli lahingutes kaotas Punaarmee 50 000 meest saksa 20 000 vastu. Kokku oli kolm kuud kestnud lahingutes Narva rindel oli Punaarmee kaotanud 120 000 punaarmeelast ja ''[[Wehrmacht]]'' 40 000 võitlejat. 20. märtsil 1944 saabus 20. eesti SS-diviisi koosseisu tagasi leegioni ajal väeosast lahutatud üksus [[Pataljon Narva]], mis pärast ümberformeerimist nimetati [[20. Üksik SS-jalaväepataljon]] (''20. SS-Füsilierbatalion''i) (ründe-luurepataljoni nimetus jalaväediviisides). Mai keskel 1944 oli Eesti diviisi koosseisusu alles jäänud 5000 meest, kuid lahingute lõppemise perioodile järgnenud vaikuses algas diviisi reorganiseerimine ja täiendamine. ===Mai 1944 === 26. mail 1944 sai eesti diviis lõpliku nime – 20. Relvagrenaderide SS-diviis (eesti 1.) (''20. Waffen-Grenadier Division der SS (estnische nr. 1)''. Diviisi komplekteerimine lõppes alles juunis. Suve algul 1944 loodi diviisi koosseisu senistele 45. ja 46. rügemendile juurde kolmandad pataljonid ning moodustati [[47. Relva-SS Grenaderirügement|47. rügement]], samuti täiendati eriüksuseid. Loodi 20. tagavara- ja väljaõpperügement (''Ersatz- und Ausbildungs Regiment'' [[Klooga]]l) ja 20. välitäienduspataljon (''Feldersatz Batallion'' Kehras). Diviisiülem F. Augsberger soovis moodustada veel teise Eesti SS-diviisi, mis kuulus ka [[Heinrich Himmler]]i plaanide hulka, ning saada siis [[Eesti SS-korpus]]e ülemaks. Sarnaselt oli toimunud kahe Läti SS-diviisiga, mis moodustasid Läti SS-korpuse. Omavahel põrkusid aga SSi ja Wehrmachti ning eestlaste huvid (plaan oli kolme (2 lahing- ja 1 tagavaradiviisi moodustamiseks) Tulemuseks ei olnud mitte teine Eesti diviis, vaid kuus nõrka [[piirikaitserügement]]i. Seoses saksa armee strateegiliste probleemidega teistel rinnetel, oli Narva rindele jäänud juuniks 1944 ainult 5 Saksa alakomplekteeritud diviisi ja 20. Eesti diviis, kokku 27 000 meest. Punaarmee kahes armees oli neile vastu panna 205 000 meest ning ülekaal tulejõus oli kaheksakordne, lennuväes üheksakordne ja tankiväes kolmekordne. Punaarmee alustas rünnakuid [[Auvere lahingud]] ruumis, et piirata sisse [[Armeegrupp Narva]] (''Abteilung "Narwa"''). ===Juuni 1944=== ===Juuli 1944=== 24. juulil 1944 peatas [[45. Relva-SS Grenaderirügement|45. rügement]] koos [[Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva"|20. Füsiljerpataljon]]iga Punaarmee pealetungi [[Auvere]]s. [[Harald Riipalu|H. Riipalu]] 45. rügemendil koos 20. Füsiljerpataljoniga oli kokku 2800 meest. Punaarmee koondas üldpealetungiks kogu Narva rindel 130 000 meest. 24. juuli hommikul kell viis algas Punaarmee suurtükiväe kanonaad (kokku tulistati 80 000 mürsku). Kuid vaenlane löödi tagasi, lahingud vaibusid alles õhtuks. Punaarmee kaotas u 8000 meest, 17 tanki ja 12 lennukit. Riipalu võitlusgrupp kaotas hukkunutena 70–100 meest ja haavatutena 298 meest. 20. Füsiljerpataljon 3. kompaniist oli alles 30 meest. {{Vaata|Auvere lahing}} 25. juulil 1944 kell 7 alustas Punaarmee suurimat pealetungi Eestile. 80 minutiga lasti välja 200 000 mürsku. Kell 8.20 alustasid Punaarmee jalaväeüksused Narva jõe ületamist [[Kudruküla]] juurest. Eesti diviisi 46. rügemendi kaitse purustati ja algas taandumine Sinimägede positsioonile ([[Tannenbergi liin]]). [[47. Relva-SS Grenaderirügement|47. rügemendi]] [[47. Relva-SS Grenaderirügement#II pataljon|II pataljon]] major [[Alfons Rebane|Alfons Rebase]] juhtimisel toetas [[Vepsküla]] maaninalt tiibtulega [[46. Relva-SS Grenaderirügement|46. rügementi]]. Kogu pika poolringi kaitses oli vaid Rebase pataljon, idas, läänes ja põhjas aga vaenlane. Kuid maantee oli vaja hoida Narvast tulevatele vägedele vaba ja lahing jätkus. 45. rügemendi 6. kompanii, võttis sisse [[ringkaitse]] ja pidurdas Punaarmee liikumist. Kuigi paari tunni pärast seda kompaniid enam ei olnud, aitas nende ohver kaasa tuhandetel meestel jõuda uutele positsioonidele. Õnnetult läks 4. SS-brigaadi Nederland 48. rügemendil, kes jäi taandumisega hiljaks ja eksis teelt ning piirati [[Repniku]] lähedal Punaarmee poolt sisse ja hävitati. Teistel üksustel õnnestus enam-vähem kaotusteta tõmbuda tagasi Tannenbergi positsioonile (Mummassaare-Sinimäed-Peipsi joonele). 26. juulist kuni 5. (10.) augustini 1944 peeti raskeid kaitselahinguid Sinimägedes. {{Vaata|Sinimägede lahing}} [[Tannenbergi liin]]i (9&nbsp;km pikk) ründas terve Punaarmee 2. löögiarmee ja pool 8. armeed. Vaenlase ülekaal oli neljakordne. Vastas seisid neil Euroopa vabatahtlikest ja sakslastest koosnev [[III Germaani Soomuskorpus]] ja eestlased, kokku u 40 000 mehega. Seal toimuv meenutas põrgut, mürsud lendasid mürsuaukudesse, toimusid pidevad käsivõitlused, rünnakud ja taganemised, vasturünnakud. Täiskoosseisulised 150-mehelised kompaniid kahanesid 15-30–mehelisteks gruppideks. Üksused läksid omavahel segamini, õlg õla kõrval võitlesid eestlased, sakslased norralased, hollandlased, flaamid ja teised Euroopa vabatahtlikud. Pataljonidest said rühmad, [[Flaamid|flaam]]ide pataljoni 500 mehest läks kodumaale tagasi 130! Iga saksa poole [[pataljon]]i vastu oli üks vene [[diviis]]. Siiski suudeti raskete kaotuste hinnaga Punaarmee pealetung peatada. Erinevatel andmetel kaotas Punaarmee Sinimägedes haavatute ja hukkunute näol 11 diviisi ja 2 brigaadi, 160 000 – 170 000 meest ning üle 200 tanki. Punaarmee [[109. laskurkorpus]]est jäi ellu 255 meest. Saksa poole kaotused olid umbes 10 000. Eestlastest said rüütliristi [[obersturmbannführer]] [[Harald Riipalu]] ja [[hauptsturmführer]] [[Paul Maitla]]. Punaarmee juhatus nägi, et Sinimägede kaudu pole võimalik Eestit vallutada, ning koondas oma jõud lõunasse ja alustas pealetungi Tartu suunal. Üksteise järel vallutati [[Petseri]], [[Võru]] ja oldi Lõuna-Tartumaal. Läbimurdelõigus oli Punaarmeel ülekaal elavjõu osas 4,3, [[suurtükk]]ide ja [[miinipilduja]]te osas 14,8 ja soomustehnikas 4,1 korda. Kaitsel olnud saksa väed ja piirikaitserügemendid ning [[omakaitse]] lahingüksused ei suutnud vaenlast peatada. ====Lahingud Tannenbergi liinil==== Järgmise kuu jooksul võitles diviis rasketes kaitselahingutes [[Lastekodumägi|Lastekodu]]- ja [[Grenaderimägi|Grenaderimäel]]. Augusti keskel kujundati diviisi 45. rügemendist ja 46. rügemendist [[Võitlusgrupp Vent]] ning saadeti lõunasse [[Tartu rinne|Tartu rindele]], et aidata kaitsta [[Emajõgi|Emajõe]] liini, kus käisid rasked võitlused. Kui Hitler määras Saksa vägede Eestist lõpliku väljatõmbamise ajaks septembri keskpaiga, vabastati teenistusest kõik mehed, kes soovisid kaitsta oma kodusid. Paljud valisid võimaluse võidelda Punaarmee vastu koos teiste eestlastega ning siis metsadesse taganeda. Kuna diviis oli nüüd tunduvalt nõrgem, tõmmati see täiendamiseks [[Neuhammer]]isse. ===August 1944=== [[Pilt:Tartu Offensive.gif|pisi|300px|Punaarmee [[Tartu operatsioon|Tartu pealetungioperatsioon]]i löögisuunad]] Alates 16. augustist saadeti Tartu alla Eesti diviisist kõik üksused, mis võimalik. Esimesena lahkus [[46. Relva-SS Grenaderirügement|46. rügement]], millest moodustati [[Võitlusgrupp Rebane|Kampfgruppe Rebane]]. Selle üksuse staabiks toodi senise 46. rügemendi staap ja lahingüksuseks [[47. Relva-SS Grenaderirügement|47. rügemendi]] [[46. Relva-SS Grenaderirügement#II pataljon|II pataljon]] Waffen-Hauptsturmführer [[Jaan Sepa]] juhtimisel. Hiljem saigi sellest üksusest 46. rügement. Järgmisena lahkus 47. rügement, millest moodustati [[Võitlusgrupp Vent|Kampfgruppe Vent]]. Selle üksuse staabiks jäi rügemendi staap ning võitlusüksusteks toodi 46. rügemendi I ja II pataljon, mis lahkusid Konju juurest 45. rügemendi võitlusgrupist. Nende pataljonide ülemaiks määrati 47. rügemendist Waffen-Sturmbannführer [[Friedrich Kurg|F. Kurg]] ja Waffen-Hauptsturmführer Rannik. Võitlusgrupi koosseisu määrati kolme päeva pärast veel 45. rügemendi I pataljon Waffen-Hauptsturmführer [[Paul Maitla|P. Maitla]] juhtimisel. Äraantud üksuste asemele sai 45. rügement Sillamäelt vabaks oma II pataljoni ning rügemendi käsutusse tulid pataljon Narva ja Kurtnas formeeritav [[Sihveri pataljon]]. {{vaata|Tartu lahing (1944)}} 16. augustil 1944 võttis Tartu rindelõigu üle SS-Brigadefüher [[Jürgen Wagner]], kellele allutati kolm III SS-soomuskorpuse võitlusgruppi: 5. SS-Sturmbrigade "Wallonien" 300-meheline võitlusgrupp SS-Obersturmbannfüher [[Leon Degrelle]] juhtimisel saadeti Vana-Kuustesse; Kampfgruppe "Vent" (major Kure, kapten Maitla ja kapten Ranniku pataljonidega) vastavalt Elva, Kambjasse ja Pangodi ning Kampfgruppe "Rebane" (kapten Sepa pataljoniga) Ahja jõe joonele. 23. augustil alustas Punaarmee uut pealetungi ning Nõo kaitsjad sattusid piiramisrõngasse, ent Venti võitlusgrupil õnnestus välja murda ja Tähtvere juures uutele positsioonidele asuda. Õnnetuseks jäi õhkimata [[Kärevere sild]] ning vaenlase soomusjõud ületasid selle takistamatult. Öösel sai Kampfgruppe "Wallonien" käsu õhkida sild. Vaatamata 200 mehe kaotusele oli [[Valloonia|valloon]]e koos juurdeantud 150 mehega 250. Nad asusid rünnakule, kuid pärast meeleheitlikku võitlust olid sunnitud taganema [[Kärkna]]ni. 25. augustil alustas Punaarmee pealetungi Tartule kolmes suunas. Venti võitlusgrupi kompaniid olid kokku sulanud paarikümnemehelisteks, sest alates võitlustest Elvas, ei olnud nad täiendust ega puhkust saanud. Tartu langes. Venelased püüdsid Emajõge ületada ka linnast ida pool, kuid seal lõi Rebase võitlusgrupp kõik rünnakud tagasi. Sel ajal jõudsid [[Mullavere raudteepeatus]]es rindele ka [[soomepoisid]]. 26. augustil tungis Punaarmee edasi, vallutades [[Maramaa]] ja püüdes ühineda üle Kärevere silla tulnud korpusega. Ida suunal tõrjus Rebase võitlusgrupp kõik rünnakud. 28. augustil asusid Eesti diviisi võitlusgrupid, "soomepoiste" [[46. Relva-SS Grenaderirügement|46.]] rügemendi [[46. Relva-SS Grenaderirügement#III pataljon|III pataljon]] Waffen-Hauptsturmführer [[Voldemar Pärlin]]i juhtimisel, politseipataljonid ja saksa väed vastupealetungile ning 30. augustiks oli Emajõe põhjakallas Võrtsjärvest [[Jänese sild|Jänese sil]]lani venelastest vaba. Soomepoiste pataljon kaotas [[Pupastvere]]-[[Õvi]] all [[Pupastvere lahing]]us 34 meest langenutena ja 136 haavatutena, kuid täitis oma ülesande. Pataljoni autasustati korraga 44 [[Raudrist]]iga. Vaatamata edukale rünnakule ning ka suurtele kaotustele, ei suudetud siiski Tartut tagasi võtta. ===September 1944=== 15. septembri 1944 seisuga kuulus 20. eesti diviisi ilma 45. rügemendi 2. pataljoni ja 47. rügemendi 2. pataljonita 15 382 meest. Tegelikult oli diviisi tugevus koos tagavara- ja väljaõppeüksuste ning diviisile allutatud üksuste näol üle 20 000 mehe. Kuid diviisi üksused olid üle Eesti laiali paigutatud ning meeleolu sakslaste taganemise tõttu kehv. 2. augustil 1944 on saadetud Berliini saksa luureohvitseri kiri, kus öeldakse, et juhtkonna vigade tõttu kandis 46. rügement raskeid kaotusi. Praktiliselt ümberpiiratuna, taandus segaduses ning jättis tiiva lahti, mille tõttu piirati ümber 4. SS-brigaadi Nederland 48. SS-rügement ja hävitati. Suuremast kaotusest päästis 47. rügemendi 2. pataljoni (Rebase pataljon) kangelaslik heitlus. Diviisis valitsev meeleolu oli pärast rinde õgvendamist äärmiselt halb, sakslaste vastu lausa vaenulik. Seda demonstreeriti sageli ka avalikult, ähvardades sakslasi relvaga. Väejooksikute arv oli suur: juulis 1944 1571, kellest 23 ohvitseri. Seetõttu III SS-soomuskorpuse juhtkond ei pidanud diviisi enam täielikult usaldusväärseks. Eesti diviisi arvuline koosseis juuli lõpus – augusti algul 1944 oli pärastränki lahinguid umbes 6000 meest ning desertööre seega 25% koosseisust. 20. tagavararügemendist, mis asus Kloogal, oli juulis-augustis 1944 desertööre samuti umbes 25 % 3000-mehelisest koosseisust. (Märtsis 1944 oli desertööre 65.) Nagu näha, suudeti septembriks diviisi suurendada 20 000 meheni. [[17. september|17. septembril]] alustas Punaarmee suurpealetungi Tartu rindel ning pärast tunniajalist suurtükiväetuld alustasid Emajõe ületamist. Hävitati peaaegu täielikult kaitsvad eesti ja saksa väeosad, mille jäänused asusid käsivõitlust pidades taganema. 17. septembriks olid Eestist Lätisse lahkunud tugevamad saksa üksused (III SS-soomuskorpuse soomusüksused, 11. Ida-Preisi diviis jne), et hoida lahti maaühendus Saksamaaga. 18. septembril andis [[armeedegrupp Nord]] käsu [[Operatsioon "Aster"|operatsiooni "Aster"]] elluviimiseks, et takistada [[armeegrupp Narwa|armeegrupi Narva]] ümberpiiramist. Saksa väejuhatus oli otsustanud Eesti maha jätta, kuid taheti moodustada Tallinna sillapea ning taganemine pidi toimuma aeglaselt ja korrapäraselt vastupanu osutades. III SS-soomuskorpus pidi pimenedes välja murdma Pärnu suunas ning viimased üksused pidid lahkuma Viljandist järgmisel päeval. Sinimägedes ja Krivasoos asusid 20. eesti SS-diviisi 46. rügement ja 45. rügemendi 2. pataljon, pataljon Narva, pataljon Sihver ja rünnakkahurite üksus. Lisaks veel 300. eriotstarbeline jalaväediviis, mis koosnes neljast eesti piirikaitserügemendist ja mõned politseipataljonid. Kokku 12 000 – 15 000 meest. 18. septembril määrati taganevate väeosade katteüksuste ülemaks [[obersturmbannführer]] [[Harald Riipalu]]. Samal päeval said [[Sinimäed|Sinimägedel]] asuvad üksused käsu asuda kaitseliinile [[Laekvere]] lähedal. 19. septembri varahommikul alustati taganemist [[Kurtna]]sse ja sealt edasi [[Jõuga]] suunas. 19. septembri varahommikul saabus 45. rügemendi 1. pataljon [[Kuremäe]]le ning pärastlõunal jõudis 46. rügemendi 1. pataljon [[Jõuga]]-[[Iisaku]] lähistele. 19. septembril saadeti diviisi viimased allesjäänud motoriseeritud üksused [[Tallinn]]a kaitsele ja allutati Kampfgruppe Gerokile. Taganemine [[Tallinn]]a algas 17. septembri 1944 õhtupoolikul. Saksa väejuhatus tegi aga suure vea, sest kõik need väeosad olid suunatud [[Tudulinna]]-[[Avinurme]]-[[Rakke]] teele, samal ajal oli [[Tallinna–Narva maantee|Narva–Tallinna maantee]] peaaegu vaba. [[Avinurme]]s tekkis üldine segadus, sest väeosad kuhjusid kokku, liiklus venis. 18. septembri hommikul tegi diviisiülem [[Brigadeführer]] [[Franz Augsberger]] [[Rakke]]s korralduse välisandarmeeriale kõik autod kinni pidada, tühjendada ja [[Avinurme]]-[[Tudulinna]] saata, et lahinguüksused peale võtta. Umbes 90 masinat sõitiski [[Auvere]] poole, kus võeti peale taganev Saksa [[111. Julgestusrügement]]. 18. septembril 1944 tungis [[Punaarmee]] kiiresti edasi ning jõudis [[Kõveriku]]ni. Kui sinna jõudis 19. septembri õhtul 111. rügement, võeti autokolonn tule alla ja rügement võeti pärast väikest tulevahetust vangi. Sellega oli nüüd Eesti üksuste tee [[Tallinn]]a ära lõigatud. Taanduvad Eesti Diviisi üksused jäid Avinurme juures kotti ning mitmetes lahingutes hävitati ja sunniti alistuma. [[21. september|21. septembril]] [[1944]] toimus [[Porkuni lahing]], kus 20. SS-diviisi üksused ja Piirikaitse Rügemendid kohtusid [[8. Eesti Laskurkorpus]]ega. 20. Eesti Diviisi jõud, peamiselt [[20. Üksik SS-Jalaväepataljon]] tungis peale, et murda välja läände, kuid löödi pärast mitmetunnist võitlust tagasi. Langenuid oli Eesti Diviisis üle 300. Pärast [[Avinurme lahing|Avinurme]] ja [[Porkuni lahing]]uid olid Eesti Diviisi üksused Narva rindel muutunud lahingukõlbmatuks. Need vajusid laiali metsadesse ning alistusid üksikute gruppidena. Rinne Eestis oli lagunenud, kuid enamusel sõduritel õnnestus siiski Eesti laskurkorpuse käest vabaneda. Rebase võitlusgrupp peatas Põltsamaa joonel pealetungivaid venelasi ning [[Harald Riipalu]] koondas Avinurmest pääsenud mehi asudes kaitsele [[Edru]]-[[Salla]] joonele. 23. septembri ööl toimus äge lahing [[Põltsamaa]]l "soomepoiste" pataljoni riismete ja Punaarmee vahel, Rebase võitlusgrupp kattis positsioone [[Uudeküla]] juures. 24. septembril said 20. SS-diviisi viimased võitlusvõimelised üksused (Rebane, Riipalu) käsu taanduda Eestist välja [[Lemsalu]] suunas ning 25. septembril ületati Eesti piir. Lõuna-Eestis asunud üksused taganesid Kuramaale ning Tallinnas ja Pärnust lahkuti laevadel Saksamaale. {{Vaata|Operatsioon Aster}} ==Diviis väljaspool Eestit ja sõja lõpp== ===Oktoober 1944=== 6. oktoobril 1944 andis [[Waffen-SS]] juhtkond käsu viia 20. diviis lühiajalisele puhkusele ja reorganiseerimisele [[Alam-Sileesia]]sse, [[Bunzlau]] linna lähedal [[Neuhammer]]i õppelaagrisse, [[Żagań]]i lähedal. 10. oktoobril ületasid esimesed eesti üksused Saksa piiri [[Grottingen]]i piirkonnas ja jõudsid mõned päevad hiljem Neuhammeri, kuhu koondus 12 000–15 000 eesti sõdurit erinevatest üksustest. Lisaks Eesti SS-Diviisi sõjameestele koguti sinna ka lisaks ka [[Eesti omakaitse#Eesti kaitselahingud 1944. aastal|omakaitselased]], [[Eesti SS-leegioni Kindralinspektuur|kindralinspektuur]]i töötajad, [[Piirikaitserügement|piirikaitserügemen]]tide võitlejad, [[politseipataljon]]lased, tööteenistuslased ja lennuväelased. Neuhammerisse suudeti kokku koguda 11 000 eestlast, lisaks liideti diviisiga ka 2400 sakslast (150 [[ohvitser]]i, 750 [[allohvitser]]i ja 1600 sõdurit). Pärast meeste laialipaigutamist mitmesugustesse koolidesse ja [[Eesti 1. Tagavararügement|tagavararügement]]i jäi diviisi koosseisu 9 000 meest. Uuesti moodustati [[Rügement|rügemend]]id, kuid võitlusvõimelised olid vaid [[45. Relva-SS Grenaderirügement|45.]] ja [[46. Relva-SS Grenaderirügement|46. rügement]]. Kava järgi pidi väljaõpe kestma 5 kuud: 1. novembrist 1944 1. aprillini 1945, tegelikult kestis see vaid kaks ja pool kuud, sest 12. jaanuaril 1945 alanud Punaarmee suurpealetungi tõttu väljaõpe peatati 20. jaanuaril 1945. {{vaata|45. Relva-SS Grenaderirügement}}, ''[[46. Relva-SS Grenaderirügement]], [[47. Relva-SS Grenaderirügement]]'' ===Detsember 1944=== 1. detsembril 1944 vannutati 20. SS-diviis uuesti. Sel ajal kuulus diviisi koosseisu u 11 000 meest, neist 150 ohvitseri ja 750 allohvitseri. 20. detsembril 1944 anti kõik eestlastest abiteenistujad ja [[Wehrmacht]]i alla kuulunud sõdurid üle [[SS-Reichsführer]]i alluvusse ja saadeti Neuhammeri. Neist taheti moodustada 20. SS-diviisi [[47. Relva-SS Grenaderirügement|47. rügement]], kuid seda ei jõutud enam varustada ja relvastuda. Kuna vajadus ohvitseride järele oli suur ning ''SS-Junkerschule [[Bad Tölz]]'' ja ''[[Braunschweig]]'' ei suutnud kõikide SS-diviiside vajadusi rahuldada, moodustati [[SS-peaamet]]i poolt mitmeid uusi sõjakoole. Üheks selliseks oli [[Neveklau]] sõjakool Tšehhis. Ametlikult kandis see nimetust ''SS-Panzer-Grenadier Schule Kienschlag''. Kooli tegevus algas juunis 1944 ja lõppes aprillis 1945. Neveklaus oli selle sõjakooli üks osakondadest, kus teiste rahvuste kõrval moodustati ka eestlaste inspektsioonid. I junkrute kursus koosnes umbes 50 junkrust, kes olid endised Eesti Vabariigi ohvitserid kapteni aukraadini. II junkrute kursus koosnes ohvitseride ettevalmistuskursused edukalt lõpetanud kadettidest. Ettevalmistuskursus algas 4.10.1944, junkrute kursus algas 4.12.1944 ja kestis kuni 3.04.45. Selle kursuse lõpetas 91 junkrut. Pärast esimese kursuse lõpetamist toimus sama sõjakooli juures ettevalmistuskursus III inspektsiooniks (u 100 rindekogemusega alljuhti) ja ohvitseride täienduskursus (u 50 keskealist Eesti Vabariigi ja Soome sõjakooli lõpetanud ohvitseri). Natuke aega enne kooli lõppu algas II junkrute inspektsioon, kuid rinde lähenedes aprillis 1945 saadeti kursandid oma väeosadesse tagasi. ===Jaanuar 1945=== 12.–15. jaanuaril 1945 [[Ida-Preisimaa pealetungioperatsioon|murdis Punaarmee saksa rinde Balti merest kuni Karpaatideni]] läbi ning liikus läände. 23. jaanuariks 1945 olid Punaarmee üksused ületanud [[Oder]]i jõe ja seal sillapead moodustanud, neid ei suudetud likvideerida. Oderi kaitsele suunati kõik väeosad, ka Eesti diviis pidi nüüd võitlusse astuma. 21. veebruaril 1945 nõudis [[Väegrupp A|väegrupi "A"]] ülem [[Breslau]] ruumi ühte võitlusgruppi 20. SS-diviisist. {{Vaata|Idarinne (Teine maailmasõda)#Ida-Preisimaa pealetungioperatsioon}} 22. jaanuaril 1945 paisati diviis võitlusgruppidena [[Opole|Oppelni]] ja [[Breslau]]-[[Briege]] rindelõiku Punaarmee pealetungi pidurdama. Võitlusgrupp koosnes diviisi staabist, kahest jalaväerügemendist, tankitõrjeüksusest, kahest suurtükiväe divisjonist ja toitlustusrühmast. 22. jaanuari õhtul lahkus Neuhammerist [[45. Relva-SS Grenaderirügement|45. rügement]] H. Riipalu juhtimisel ja 26. jaanuaril [[46. Relva-SS Grenaderirügement|46. rügement]] A. Rebase juhtimisel. Diviis allutati [[17. armee (Saksamaa)|17. armee]] VIII armeekorpusele ja saadeti hävitama üle [[Oder]]i jõe [[Oppelni lahing|tunginud Punaarmee sillapead Oppelni lähedal]]. {{Vaata|Oppelni lahing}} [[Neuhammer]]isse jäid ainult diviisi staabi osad ja [[47. Relva-SS Grenaderirügement|47. rügemendi]] koosseisus 20 eestlasest ohvitseri, 260 allohvitseri ja sõdurit ning 8 saksa ohvitseri ja 20 sõdurit. Samuti jäi Neuhammeri veel [[20. SS-väljaõppe- ja tagavararügement]] u 500 mehega. 23. jaanuaril 1945 löödi [[Brzeg|Briege]] linna saabunud 45. rügemendi võitlejate poolt linna tunginud punaarmeelased tagasi. 46. rügement saabus [[Brieg]]i ja asus rindele [[Dambrau]]-[[Schönwitz]]-[[Karbischau]] piirkonnas koos võitlusgruppidega Hofmann ja Harko 312, mis moodustasid ''Kampfgruppe Jeckeln''i. Võitlusgrupi saabumisel Oppelni alla, oli Punaarmee Oderi jõe juba ületanud ning Oppelni põhjatiiva kaitseks otsustas Augsberger, et on vaja rünnata väljaspool tema kaitseliini asuvaid [[Birkenthal]]i, [[Hallendorf]]i ja [[Preisdorf]]i külasid. Järgmisel päeval tungis Punaarmee 3. tankiarmee [[Nysa|Neisse]] suunas ja kohtus Kampfgruppe Jeckleniga ning vallutas [[Grodków|Grottkau]]. Saksa väed asusid kaitseliinile [[Oppeln]]i-[[Grottkau]]-[[Wiązów|Wansen]]i joonele ning seda liini suudeti kaitsta kuni märtsi keskpaigani. 13. veebruaril 1945 allutati 20. SS-diviis Saksa VIII armeekorpusele ning üks eesti pataljon suunati Kampfgruppe Friedrich ja teine pataljon 615. diviisi staabi alluvusse. 27. jaanuaril kuulutas dr. [[Hjalmar Mäe]] Berliinis "Kaitseteenistusse kutsumise määruse" kõigile Eesti Vabariigi meeskodanikele, kes on sündinud aastatel 1908-1927. Mobilisatsiooni teostas ''Ergänzungamt der Waffen SS''. ===Veebruar 1945=== 18. veebruaril 1945 ründasid 46. rügemendi osad [[Mittenwalde]] küla ja vallutasid selle. Paari haavatu kõrval saadi suur sõjasaak. 6. veebruaril 1945 moodustati [[Neuhammer]]is Punaarmee sissetungi kaitseks [[Kampfgruppe "Rehfeldt"]], mis koosnes 20. SS-tagavararügemendist kolme pataljoniga, pioneerpataljonist, sidepataljoni osadest ning suurtükipatareist ja formeerimisel olnud [[47. Relva-SS Grenaderirügement|47. rügemendist]]. nn. Alarmrügemendi juht oli Sturmbannführer [[Johannes Koort]], I pataljoni ülemaks oli Hauptsturmführer [[Eduard Hints]], II pataljoni ülemaks Hauptsturmführer [[Ludvig Triik]] ja Iii pataljoni ülemaks sakslane Hauptsturmführer Werner Kotte. Alarmrügementi kuulus üle 1000 mehe kirju relvastuse ja varustusega. Võitlusgrupp saadeti koos ungarlaste Kampfgruppe Peinlichiga (2 pataljoni) rindele, umbes 5&nbsp;km lõunasse Berliini–Breslau autotee äärdepositsioonidele. 11. veebruariks olid Punaarmee väed ületanud Berliini-Breslau autotee ja piiras Alamrügemendi sisse. 12. veebruaril 1945 saadeti see võitlusgrupp [[Tiefenfurt]]i piirkonda, millele järgnesid rasked lahingud [[Naumburg]]i, [[Siegendorf]]i ja [[Sophienwald]]i lähistel, [[Nysa|Neissest]] läänes. Rehfeldti võitlusgrupp tõmmati rindelt tagasi [[Spremberg]]i ning 28. veebruaril saadeti ühe osana Taani Odenseesse, mis oli määratud tagavararügemendi uueks asukohaks. Teine osa saadeti Kampfgruppe "Breul"ina 20. SS-diviisi koosseisu Ziegenhalsi. ====Visla-Oderi pealetung ja viimased lahingud==== {{Vaata|Idarinne (Teine maailmasõda)#Visla-Oderi pealetungioperatsioon}} 1945. aasta alguses oli reorganiseeeritud diviisi suuruseks umbes 11 000 eestlast ja 2500 sakslast. Diviis saadeti rindele tagasi veebruari lõpus, täpselt selleks ajaks, kui algas Nõukogude [[Oder-Visla pealetung]], mis sundis Saksa vägesid taganema [[Oder]]i ja [[Neisse]] jõe joonele. Diviis suruti suurte kaotustega Neisse äärde ja jäi koos [[11. Armeekorpus|Saksa 11. Armeekorpusega]] piiramisrõngasse [[Oberglogau]]–[[Falkenberg (Baierimaa)|Falkenbergi]]–[[Friedberg]]i piirkonnas. 17. märtsil prooviti diviisi eestvedamisel ühiste jõududega piiramisrõngast välja murda, kuid katse ebaõnnestus. 19. märtsil üritati uuesti ja seekord õnnestus varustuse ja raskerelvastuse hülgamise hinnaga piiramisrõngast välja murda. Aprillis 1945 viidi purustatud diviisi jäänused lõunasse [[Złotoryja]] ehk [[Goldberg]]i piirkonda. Pärast viimast Nõukogude pealetungi üritas diviis murda läbi läände, et alistuda [[Suurbritannia|Inglise]] ja [[USA]] vägedele. ===Märts 1945=== 3. märtsil 1945 lahkus Taanis asuvast tagavararügemendist 500-meheline marsipataljon (II pataljon) Relva-SS Hauptsturmführer [[Julius Made|J. Made]] juhtimisel, et minna täienduseks Eesti diviisile. Made sai ürituse mõttetusest aru ning jäi pataljoniga aega venitama [[Neumünster]]isse, kus 7. aprillil 1945 jäädi inglaste pommitamise jalgu. Surma sai 15 ja haavata 50 meest. Märtsi algul muutus Eesti diviisi olukord rindelõigus raskeks, kuna diviis oli juba sügaval kotis, mille põhi oli 20&nbsp;km ja suu laius 7&nbsp;km. Punaarmee oli jõudnud [[Tułowice|Tillowitzl]] rajoonis 45. ja 46. rügemendi selja taha, imbudes läbi nõrkade [[Volkssturm]]i üksuste. Terve korpus oli sissepiiramisohus, kuid taandumiskäsku ei antud. 15. märtsil 1945 asus Punaarmee [[Ülem-Sileesia pealetungioperatsioon|pealetungile]] [[Racibórz|Ratiborist]] põhja pool eesmärgiga nihutada rinne [[Kędzierzyn-Koźle|Coselist]] Oppelnini. Ratiborist põhja pool murdis Punaarmee grupi [[Sileesia]] kaitseliini läbi. Mõne päeva pärast sulgus kott 20&nbsp;km rinde seljataga ning [[Głogówek|Oberglogau]]-Lääne-Oppelni-[[Niemodlin|Falkenbergi]]-[[Korfantów|Friedlandi]] piirkonnas olid täielikult ümber piiratud osa 11. suurtükiväekorpusest ja Kampfgruppe Sileesia. 20. eesti SS-diviis oli veel sattunud kahekordsesse kotti. {{Vaata|Idarinne (Teine maailmasõda)#Sileesia pealetungioperatsioon}} 16. märtsis 1945 anti lõpuks käsk taandumiseks [[Oppelni kott|Oppelni kotist]]. Suurte kaotuste vältimiseks hakkas 20. diviis tegutsema väikeste gruppidena. 17. märtsil 1945 otsustas Sileesia võitlusgrupp kolmes osas piiramisrõngast välja murda. Esimest gruppi juhtis Augsberger isiklikult. Teine grupp ehk Kampfgruppe "Langhorst" koosnes 20. diviisi üksustest, töökojakompaniist, pioneeridest ja suurtükiväeüksustest. 19.-23. märtsini võitles Langhorst [[Głuchołazy|Ziegenhalsist]] kirdes ning päev hiljem vahetati nad välja suunati Schweidnik-Freiburgi piirkonda. Kolmandat gruppi juhtis [[Harald Riipalu]]. Kadus side üksuste vahel. Langes diviisiülem [[Franz Augsberger]], keda oli alles märtsi algul autasustatud diviisi hea võitlusvõime eest [[Rüütlirist]]iga. Diviisi juhtimise võttis üle [[Alfons Rebane]]. 20. SS-diviisi põhijõud väljusid kotist [[Ketschdorf]]i lähedal kus märtsi lõpuks oli umbkaudu 80% meestel õnnestunud välja murda. Eesmärk oli jõuda Ziegenhalsi. Läbi Waidenburgi jõutigi lõpuks Hirschbergi lähedal asuvasse Ketschdorfi, kus saadi puhkust ja täiendati varustust. Alates 19. märtsist 1945 oli 20. eesti SS-diviis võitlusvõimetu. 23. märtsil saadeti ellujäänud mehed Bolkenheini juurde ümberformeerimisele. Diviisi uueks ülemaks nimetati senine 26. SS-diviisi (2. Ungari diviis) komandör SS-Oberführer [[Berthold Maack]]. ===Aprill 1945=== 15. aprillil saadeti 17. armee 8. armeekorpusele allutatud diviis uuesti Schönau juures rindele. 20. aprillil saadeti diviis Tšehhoslovakkia piiril asuvasse mägisesse Goldberg-Hirschbergi piirkonda, kus viibiti sõja lõpuni mais 1945. Seal rindelõigus käis vaikne positsioonisõda, kus ei toimunud enam suuremaid lahinguid. 17. aprillil 1945 saadeti [[20. väljaõppe- ja tagavararügement]] SS-Obersturmbannführer [[Emil Rehfeldt]]i juhtimisel Taanist täienduseks 20. eesti diviisile [[Jelenia Góra|Hirschbergi]] piirkonda. Liikus kogu rügement, mille I pataljoni (35 ohvitseri, 120 allohvitseri ja 735 sõdurit) koosseisus olid lennuväe 16–18-aastased abiteenistuslased ning II pataljonis 25 ohvitseri, 100 allohvitseri ja 400 sõdurit. Kokku koos vooriüksustega oli rügemendis 1600 meest. Paari päeva pärast jõuti Bad-Oldesloesse, kus jäädi peatuma ning alistuti lääneliitlastele. 20. tagavararügemendi I pataljon Waffen-Hauptsturmführer [[Ludvig Triik|Ludvig Triigi]] juhtimisel allutati [[III. Germaani Soomuskorpus]]ele (103. brigaad). Pataljon jõudis 23. aprillil 1945 [[Zehdenick]]i ja hakati liikuma [[Prenzlau]] poole, kuid satuti vaenlasele ning taanduti [[Neustadt]]-[[Clewen]]i piirkonda, kus 3. mail 1945 alistuti [[USA]] üksustele. 30. aprillil 1945 lahkus [[Taani]]st Genesungskompanii (u 800 meest). 3. mail 1945 ühineti Made pataljoniga ja alistuti inglastele. 20. diviis tõmmati tagasi ümberformeerimisele [[Balkenheim]]i. Diviis sai täiendust tagavararügemendist, sinna toodi ka muid eesti üksusi ning 300 lennuväe poissi<ref>[http://kultuur.elu.ee/ke514_lennuvaepoisid.htm Eesti Lennuväepoisid – kes nad olid?], [[Kultuur ja Elu]] 4/2013</ref>. Suurtükiväerügemendist likvideeriti kaks divisjoni ja liideti allesjäänud mehed I ja IV divisjoniga. Uuesti paigutati diviis rindele 15. aprillil 1945 Riesenberge mäestiku jalale Schönau alla. Sel ajal kuulus diviisi 6000–7000 meest. 20. aprillist 1945 allutati diviisi üksused Saksa [[17. armee (Saksamaa)|17. armeele]] ja osaleti lahingutes [[Złotoryja|Goldbergi]]-[[Jelenia Góra|Hirschbergi]] piirkonnas. 20. diviisi riismed tõmbusid [[Melnik]]u piirkonda. ===Mai 1945: Tšehhi põrgu === 7. mail sai diviis käsu rindelt tagasi tõmbuda. 45. rügement lahkus esimesena, kuna 46. rügement kaitses taganemist. Taganemisteekond kulges läbi Tšehhimaa marsruudil [[Hirschberg]]–[[Turnau]]–[[Pilsen]] ([[Jelenia]]– [[Gora–Turnow]]–[[Plzen]]). 8. mail taganes diviis veel organiseeritult, kuid lagunes varsti väiksemateks gruppideks. Pärast marssimist üle [[Reichenberg]]i ja [[Annaberg]]i mägede piirati diviis Nõukogude vägede poolt sisse ning kapituleerus 8. mail 1945. Melniku piirkonnas alistuti Punaarmeele. Diviisis oli tollal umbes 6000–7000 meest. 8. mail 1945 paiknes 20. eesti SS-diviis [[Praha]]st kirdes [[Turnov]]-[[Doksy]] piirkonnas. [[Saksamaa]]l ja [[Tšehhi]]s langes lääneliitlaste kätte vangi 5000–6000 ja Punaarmee kätte 2500 eestlast. Mais 1945 mõrvasid tšehhid enne Punaarmee tulekut 1300 leegionäri, kes olid relvad maha pannud ja alistunud. Umbes 500 eesti sõdurit tapeti tšehhi ülestõusnute poolt ("Tšehhi põrgu"), nende hulgas oli ka 45. rügemendi viimane ülem [[Paul Maitla]], kes hukati 10. mail [[Nymburg]]is Prahast ida pool. {{Vaata|Tšehhi põrgu}} === Sõja lõpp ja vangilaagrid === Üksus, mida juhtis [[Alfons Rebane]], taganes piki tänapäevast Saksa-Tšehhi piiri, kus elas saksakeelne elanikkond. Neil õnnestus ületada [[Elbe jõgi]] ja jõuda välja ameeriklasteni. Taanis asunud 20. diviisi tagala- ja väljaõpperügement alistus mais 1945 Briti vägedele. Kokku oli Saksamaal Briti okupatsioonitsooni sõjavangilaagrites 3000–4000 eestlast. [[7. märts]]il 1946 nad kõik vabastati. Ameeriklaste tsoonis oli umbes 700–800 eestlasest sõjavangi. Nad vabastati 1946. aasta jooksul, osa neist teenisid valvuritena Ameerika vägedes, valvates [[Nürnbergi protsess|Nürnbergi sõjatribunal]]i. Prantsuse tsoonis oli vangis umbes 300 eesti sõdurit. Üle 100 neist anti üle Nõukogude Liidule (mitmed läksid ka vabatahtlikult, lootes koju jõuda). Viimane eestlasest sõjavang Prantsuse tsoonis vabastati 1946. aastal. 1. oktoobril 1946 kuulutas Rahvusvaheline Sõjatribunal Nürnbergis kuritegelikuks [[SS]]i ja kõik temaga seotud organisatsioonid (sealhulgas Waffen-SSi), väljaarvatud nn. SS-i ratsaüksused. Samas määrates kindlaks kuritegelikku organisatsiooni kuuluvate isikute ringi, jättis ta sealt välja isikud, kel polnud aimu organisatsiooni kuritegelikest eesmärkidest või tegudest, samuti need, kes olid sinna sundmobiliseeritud. Nõukogude vägede kätte langes vangi umbes 5000 20. diviisi sõdurit. Pärast Nõukogude sõjavangilaagrites viibimist saadeti nad nn filtratsioonilaagritesse. Sealt suunati nooremad mehed NKVD [[tööpataljon]]idesse ning paljud ka Siberis ja Põhja-Venemaal asuvaisse [[GULAG]]i vangilaagritesse. == Tänapäevane poleemika == 2002. aastal teisaldas Eesti valitsus Pärnu lähedalt [[Lihula monument|monumendi]] pühendusega "Eesti meestele, kes sõdisid 1940–1945 bolševismi vastu ja Eesti iseseisvuse taastamise nimel". 2004. aastal avati monument uuesti [[Lihula]]s, kuid valitsus demonteeris selle, kartes rahvusvahelist nördimust väidetavalt SS-eraldusmärkidega mundris kujutatud sõduri pärast. 15. oktoobril 2005 avati monument [[Lagedi]]l asuvas eramuuseumis. Eesti Relva-SS-i olemus on ikka veel vaidluse all. Saksa vägedes võitlesid eestlased otseselt või kaudselt vabadusvõitlejatena Nõukogude okupatsiooni/anneksiooni vastu. Samas sai natsionaalsotsialismile [[Nürnbergi protsess]]il osaks rahvusvaheline hukkamõist ning Eesti Relva-SS-i võitlejad osalesid Venemaal ja Valgevenes julmades karistusoperatsioonides tsiviilelanikkonna või partisanide suhtes. ==Vaata ka== *[[20. eesti diviisi veteranide kokkutulek]] *[[Auvere lahingud]] *[[Tannenbergi liin]] *[[Sinimägede lahing]] *[[Avinurme lahing]] *[[Porkuni lahing]] *[[Teises maailmasõjas osalenud eesti väeosade loend‎]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="VTZ4H">Rolf Michaelis. "Eestlased Waffen-SS-is", lk 55</ref> <ref name="ents">{{cite book|chapter=Saksa okupatsioon (1941–44)|title= Eesti. Üld.|publisher=[[Eesti entsüklopeedia]]|volume= 11|year=2002|pages=312–315}}</ref> <ref name="valge">{{cite book|title= Valge raamat. Eesti rahva kaotustest okupatsioonide läbi|year=2007|publisher=Eesti entsüklopeediakirjastus|location= Tallinn}}</ref> <ref name="axishistory">[http://www.axishistory.com/index.php?id=1931 20. Waffen-Grenadier-Division der SS (estnische Nr. 1)] Axis History Factbook</ref> <ref name="c21E3">Estonia 1940–1945, lk 1–6</ref> <ref name="lsDAu">Estonia 1940–1945, lk 540–541</ref> <ref name="Ix7nV">Rolf Michaelis. "Eestlased Waffen-SS-is", lk 45</ref> }} ==Kirjandus== *[[Rolf Michaelis]]. "Eestlased Waffen-SS-is", Kirjastus Olion 2001, 144 lk, ISBN 9985-66-255-5 ==Välislingid== {{Commonskat|20th Waffen Grenadier Division of the SS (1st Estonian)}} *[http://kultuur.elu.ee/ke477_relvagrenaderid.htm 20. Eesti Relvagrenaderide Diviisi endiste võitlejate avaldus] *[http://eestileegion.com/index.php?categoryid=1 Eesti leegion] *[http://wehrmacht.rindeleht.ee Eestlased saksa sõjaväes] *[http://www.axishistory.com/index.php?id=1931 Leegionist diviisini] *[http://startext.net-build.de:8080/barch/MidosaSEARCH/RS3-20-26802/index.htm Diviisist Saksamaa Bundesarchivis] *[http://www.mid.ru/Brp_4.nsf/arh/F74F58BD53649756C3256E39002E471E?OpenDocument Об участии эстонского легиона СС в военных преступлениях в 1941–1945 гг. и попытках пересмотра в Эстонии приговора Нюрнбергского трибунала] *[http://www.balsi.de/Weltkrieg/Einheiten/Waffen-SS/SS-Divisionen/20-SS-Div-Startseite.htm 20. Waffen-Grenadier-Division der SS (estn. Nr.1)], Projekt - Deutsche Geschichte 1919 -1945 *Veterani mälestused<ref>{{Netiviide|url=https://www.youtube.com/watch?v=6eFgTxTQeNA|pealkiri=Veterani mälestus|vaadatud=13.03.2021}}</ref> {{Eesti väeosad Teises maailmasõjas Saksa sõjaväes}} {{Eesti Teises maailmasõjas}} {{SS diviisid}} [[Kategooria:20. Relvagrenaderide SS-diviis| ]] [[Kategooria:Eesti väeosad Teises maailmasõjas Saksa sõjaväes]] [[Kategooria:Relva-SS]] [[Kategooria:Saksamaa väeüksused Teises maailmasõjas]] 28xblik7indh7lz409g90dumup157t8 Suur Tõll (laev) 0 87051 6169016 6114940 2022-07-28T09:00:44Z NOSSER 8097 /* Venemaa teenistuses kuni 1918 */ wikitext text/x-wiki {{laeva infokasti algus | pilt = Suur Toll.jpg | pildiallkiri = Suur Tõll Vanasadamas }} {{laeva teenistuskäik | peida päis = | riik = [[Venemaa keisririik]] | lipp = Russia Naval 1720 forked.svg | nimi = Tsar Mihhail Fjodorovitš | nimetatud = | tellitud = 1912 | ehitaja = [[Vulkan-Werke]] Stettin | kiil maha pandud = | vette lastud = 26. detsember 1913 | üle antud = 17. mai 1914 | kasutusele võetud = | kasutusest eemaldatud = | teenistuses alates = | teenistuse lõpp = 1917 | autasud = | saatus = võeti nõukogude teenistusse | staatus = | märkused = }} {{laeva teenistuskäik | peida päis = | riik = [[Vene SFNV]] | lipp = Flag RSFSR 1918.svg | nimi = Volõnets | teenistuses alates = 1917 | teenistuse lõpp = 1918 | saatus = kaaperdati | staatus = | märkused = }} {{laeva teenistuskäik | peida päis = | riik = Soome | lipp = | nimi = Wäinämöinen | staatus = | teenistuses alates = 1918 | teenistuse lõpp = 1922 | saatus = antud üle Eestile }} {{laeva teenistuskäik | peida päis = | riik = [[Eesti]] | lipp = | nimi = Suur Tõll | nimetatud = | tellitud = | ehitaja = | kiil maha pandud = | vette lastud = | üle antud = | kasutusele võetud = | kasutusest eemaldatud = | teenistuses alates = 1922 | teenistuse lõpp = 1940 | saatus = võetud üle okupatsioonivõimu poolt | autasud = | staatus = | märkused = }} {{laeva teenistuskäik | peida päis = | riik = [[Nõukogude Liit]] | lipp = | nimi = Volõnets (kuni 1941 Suur Tõll; alates 1988 Suur Tõll) | nimetatud = | tellitud = | ehitaja = | kiil maha pandud = | vette lastud = | üle antud = | kasutusele võetud = 1940 | kasutusest eemaldatud = 1985 | teenistuses alates = | teenistuse lõpp = 1991 | saatus = võetud üle Meremuuseumi poolt 1988 | autasud = | staatus = | märkused = }} {{laeva teenistuskäik | peida päis = | riik = [[Eesti]] | lipp = | nimi = Suur Tõll | nimetatud = | tellitud = | ehitaja = | kiil maha pandud = | vette lastud = | üle antud = | kasutusele võetud = | kasutusest eemaldatud = | teenistuses alates = 1991 | teenistuse lõpp = | saatus = | autasud = | staatus = muuseumlaev | märkused = }} {{laeva üldandmed | peida päis = | päise selgitus = | klass = | tüüp = jäämurdja | tonnaaž = 2391 brt | veeväljasurve = 4579 t | mahutavus = | pikkus = 75,6 m | laius = 17,5 m | vabaparda kõrgus = | süvis = 6–7 m | sukeldumissügavus = | trümmi sügavus = | tekkide arv = | aparellid = | jääklass = | kere = teras | tekiehitus = | sõsarlaevad = | kütuse tankid = | õli tankid = | mootorid = | peamasinad = 3 3 paisumisega aurumasinat, 5800 hj/4263 kW | abimasinad = | käiturid = 3 sõukruvi: 2 ahtris, 1 vööris | taglase tüüp = | mastide arv = 2 | kiirus = 15 [[Sõlm (kiirusühik)|sõlme]] | sõidukaugus = | sõidupiirkond = | päästevarustus = | kandevõime = | autokohti = | reisijakohti = | kajuteid = | kajutikohti = | autonoomsus = | sõdureid = | meeskond = 60–65 in | navigatsioonivahendid = | relvastus = (Teises maailmasõjas) 4 × 45 mm ja 4 × 76 mm kahurid | soomustus = | lennuvahendeid = | moto = | hüüdnimi = | märkused = | vapp = }} '''Suur Tõll''' on Eesti [[aurulaev|aurik]]-[[jäämurdja]], mis on tänapäeval ühtlasi maailma suurim säilinud aurujäämurdja, samuti ainsana säilinud enne [[Eesti Vabadussõda]] ehitatud [[aurulaev]] kogu [[Baltikum]]is. Suur Tõll seisab Tallinnas [[Lennusadam]]as ja on üsna algupärases seisukorras [[ajalooline laev]], mis on avatud külastajaile. Laev kuulub [[Eesti Meremuuseum]]ile. Laev on nimetatud mütoloogilise [[Saaremaa]] vägilase [[Suur Tõll|Suure Tõllu]] järgi. == Ajalugu == ===Venemaa teenistuses kuni 1918=== ==== Ehitamine ==== [[Pilt:Tsar Mikhail Feodorovich.jpg|pisi|vasakul|''Tsar Mihhail Fjodovitš'']] 20. sajandi algul avaldasid Tallinna majandusmehed (peamiselt [[Tallinna Börsikomitee]]st) võimudele soovi korraliku jäämurdja soetamiseks, et hoida talviti paremini kasutatavana [[Tallinna sadam]]at. Olemasolevast väiksemast jäämurdjast Stadt Reval selleks ei piisanud. 1912. aastal kuulutas [[Venemaa Keisririik|Venemaa]] välja hanke [[Soome laht|Soome lahele]] aurujäämurdja ehitamiseks, hanke võitis saksa [[Vulcan-Werke AG]]. Suur Tõll ehitati aastatel 1912–1914 [[Stettin]]is [[Saksa keisririik|Saksamaal]] (1945. aastast [[Szczecin]] [[Poola]]s) Vulcan-Werke tehases. Laev lasti vette 29. veebruaril 1913 ning esitati katsetusteks 15. märtsil 1914. Käigukatsetused toimusid Soome vetes. Laeva nimeks pandi '''Tsar Mihhail Feodorovitš''' ning kodusadamaks sai Tallinn. Kümmekonna aasta jooksul oli see tehniliselt täiuslikem jäämurdja maailmas. ====Esimeses maailmasõjas==== Pärast [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] puhkemist võeti laev kasutusele sõjategevuses Soome lahel, jäälõhkuja rekvireeriti ja arvati [[Balti laevastik]]u koosseisu. Meeskonda lisandusid sõjaväelased. Suur Tõll eskortis laevu Tallinnast Helsingisse ning vedas sõjaväelasi ja varustust. 1916. aastal dokiti laev Kroonlinnas. Pärast [[Veebruarirevolutsioon]]i nimetati laev 8. mail 1917 ümber revolutsioonist tuntud [[Volõõnia]] polgu järgi ja uueks nimeks sai '''Volõnets'''. 1918. aasta algul, kui Venemaal oli jälle vahetunud võim, osales Volõnets [[Jääretk]]el, aidates koos jäämurdjaga ''Jermak'' Tallinna jäävangi jäänud punalaevastikul eemalduda pealetungivate Saksa maavägede eest läbi jäätunud Soome lahe Kroonlinna. Esimesel reisiga viis ''Volõnets'' Tallinnast Helsingisse [[transpordilaev]]a ''Europa'', [[päästelaev]]a ''Volhov'' ja allveelaevade flotilli 2 [[allveelaev]]a. === Soome teenistuses 1918–1922 === [[Pilt:Finnish icebreaker Wäinämöinen.jpeg|pisi|vasakul|''Wäinämöinen'']] 29. märtsil 1918 hõivasid kavalusega pardale saanud ja väljasõiduks võltskorralduse esitanud 53 Soome iseseisvuslast Segersveni juhtimisel 116 meeskonnaliikmega (kellest pooled olid relvastatud) laeva [[Helsingi]] lähedal. Laev kaaperdati kokkuleppel laeva komandöri ja juhtkonda kuulunud eestlastega. Pärast kaaperdamist heisati Soome lipp ja sõideti esialgu Tallinna. Tallinnas olla sakslased tahtnud esialgu laeva endale saada ja pidanud läbirääkimisi, kuid lõpuks jäi see ikka soomlastele. 28. aprillil 1918 pandi laevale uus nimi '''Wäinämöinen'''. Soome Vabadussõja lõppjärgus 1918. aastal tõi Wäinämöinen korduvalt [[Tallinn]]ast üle Soome lahe Saksa regulaarväeosi ja relvastust. 1919. aasta jaanuaris tõi Wäinämöinen kahe reisiga üle Soome lahe Eestisse Soome vabatahtlike "Põhja Poegade" rügemendi, 4. aprillil Taani vabatahtlikke. Samuti relvastust, diplomaate, kirste jne. ===Eesti Vabariigis 1922–1940 === [[Pilt:Suur Toll 1928.jpg|pisi|vasakul|Suur Tõll 1928. aastal]] [[Tartu rahuleping]]ust lähtudes anti 30. novembril 1922 Helsingis laev vormiliselt üle [[Soome]]lt [[Venemaa]]le ja seejärel kohe Venemaalt Eestile. Laeva üleandmisele eelnes siiski ka vaidlusi ja väitlusi osapoolte vahel. 7. detsembril 1922 toodi laev Tallinna ja 29. detsembril 1922 pandi talle nimeks '''Suur Tõll'''. Laev hakkas kuuluma Veeteede Valitsusele ja tegeles talviti jäämurdetöödega peamiselt Soome lahel. Suure osa sellest ajast oli [[Laevakapten|kapten]]iks [[Benjamin Valter]]. Suur Tõll oli väärtuslik laev nii oma omaduste kui ka hinna poolest. 1927. aastal hinnatati Eesti väiksemate jäämurdjate ''Tasuja'', ''Jüri Vilms'' ja ''Jaan Poska'' koguväärtuseks 63 miljonit marka, kuid ''Suur Tõll'' üksi oli hinnatuna kolm korda väärtuslikum – 176 miljonit marka. Esialgu oli probleem, et Eestis ei leidunud nii raskele laevale [[dokk]]imisvõimalust ja 1923. aastal dokiti laev Taanis. Hiljem kombineeriti [[Riigi Laevatehased|Riigi Laevatehaste]] kaks suuremat ujuvdokki (2000 t ja 3000 t) koos pontoonidega üheks suureks dokiks ja 1927. aastal dokiti laev juba kodumaal. Riigi Laevatehastes asendati laeva kõik kuus aurukatelt Vulcan-Werke AG-st tellitud uutega (vanad katlad ehitati ühtlasi ümber naftapaakideks Virtsu ja Rohuküla sadamatele) ja lisaks ehitati nähtavuse parandmiseks vana silla kohale teine sild. See oli Eesti Vabariigi suurim kulutus laeva korrashoiuks. ===Nõukogude Liidu teenistuses 1940–1991=== ==== Okupatsioonivõimu algul ==== 1940. aastal heisati laeval seoses okupatsiooniga [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] lipp. Kapteniks sai [[Hermann Tõnissoo]]. 1941. aasta külmal talvel juhtus, et jäälõhkujaga veeti kalu. Läänemeri oli pikemalt jääs olnud ja [[Prangli]] saare kalurid oli jääaluse püügiga kogunud hulga [[tursk]]a. Kui Suur Tõll oli saare piirivalve meeskonnale varustust ja posti toonud, uuriti ka võimalust viia kalu jäälõhkujaga Tallinna. Laevakapten olla nõustunud ning kalurid viisid kalad regede ja kelkudega 300 meetrit rannast eemal kinnisjää serval paiknenud laevale, misjärel kalakastid laevaga Tallinna sadamasse transporditi.<ref>Eesti kalanduse minevikust II, Stockholm: [[Eesti Kalurite Koondis]], lk 337</ref> ==== Teises maailmasõjas ==== 28. augustil 1941 suundus Suur Tõll koos punalaevastiku konvoidega u 980 reisijaga (sealhulgas Eesti NSV valitsuse ja Ülemnõukogu liikmed) Tallinnast Kroonlinna ja läbis õnnelikult keeruka [[Juminda miinilahing]]u. Sõidu ajal liikus ristleja [[Kirov (laev)|Kirov]] ees, hoides seda [[meremiin]]ide eest. 11. septembril 1941 sai Suur Tõll kolm süütepommitabamust, kuid vigastused olid kerged. Kartuses, et Leningrad võib sakslaste kätte langeda, paigaldati laeva masinaruumi sügisel igaks juhuks süvaveepommid ja muud lõhkelaengud, et laev vajaduse korral õhkida. Hiljem need eemaldati. 4. oktoobril mobiliseeriti Suur Tõll ametlikult [[Balti laevastik]]u koosseisu ja relvastati paari kahuriga. 25. oktoobril 1941 saadeti minema eestlastest meeskond. 11. novembril 1941 nimetati laev ümber '''Volõnetsiks'''. Sõjalaevalipp oli siiski heisatud alles 1942. aasta algul. 25. novembril 1942 sai laeva vööriosa kolmele väiksele miinile sõites tõsiseid miinikahjustusi, kuid laev jätkas teenistusülesannet. Sõja ajal kasutati Suurt Tõllu üsna vähe, sest kivisüsi, mida kulunuks palju, oli defitsiitne. Selle asemel oli Volõnets kasutusel pigem ujuva õhutõrjepatareina. 1945. aasta jaanuaris sõitis Volõnets jälle miinile, kuid ei uppunud selgi korral. ==== Pärast sõda ==== Pärast sõja lõppu kasutati Volõnetsit reparatsioonidena Saksamaalt ja Poolast konfiskeeritud laevade pukseerimiseks Leningradi tehastesse. 29. aprillil 1948 arvati laev sõjalaevastikust abilaevastikku. 1951–1952. aastani oli laev [[Soome]]s [[Rauma]]s [[Rauma-Repola]] laevatehases sõjareparatsioonide raames remondis, mille käigus vahetati laeva söekatlad õlikatelde vastu. Uued õlikatlad valmistas [[Suurbritannia]]s [[Hebburn-on-Tyne]]'is asunud firma White’s Marine Engineering Co. Ltd. Hiljem tehti laevale ka väiksemaid ümberehitusi. Sild ehitati kinniseks, vahetati puksiirseade ja vööri ehitati umbreeling. Samuti demonteeriti laeva kesktekil korstende külgedel asunud [[kraana]]d. Jäämurdja plaaniti esmalt maha kanda juba 1967. aastal, kuid tema teenistust pikendati 1985. aastani, misjärel oli ta kasutuses veel paar aastat auru tootmiseks [[Primorsk]]is. Lõpuks viidi laev Leningradi. Vahepeal kasutati Volõnetsit Leningradis ka vähemalt ühe filmi võtetel. ==== Laeva päästmine muuseumilaevaks ==== Nõukogude Liidu lõpukümnendeil lähenes auväärses eas ning amortiseerunud jäälõhkuja mahakandmise aeg, mis otsustatigi lõplikult 1987. aastal. Suure Tõllu vanuseid jäämurdjaid oli see saatus juba tabanud. Mahakandmisest teada saanud Eesti Meremuuseumi direktoril [[Ants Pärna]]l õnnestus saavutada läbirääkimiste tulemusena lõpuks kokkulepe Vene sõjalaevastikuga vana jäämurdja vahetamiseks 300 tonni vanaraua vastu. Reaalselt siiski vanarauda hiljem laeva vastu ei antud. Delegatsioon käis 1988. aastal Leningradis Volõnetsit vaatamas, et selgitada selle muuseumilaevaks äratoomise võimalusi. [[Pilt:Volõnets - Suur Tõll 88.jpg|pisi|vasakul|Suur Tõll Paljassaare sadamas 1988. a]] 11. oktoobril 1988 alustaski Volõnets mereväe [[puksiir]]i Tjulen slepis teekonda [[Lomonossov]]i sadamast Tallinna. Laeva oma peamasinatega üritati samuti sõidule kaasa aidata. Et ahtripoolsete peamasinate katlad olid amortiseerunud, kasutati nendele auru tootmiseks vööripoolse masina katlaid. Veel viimasel ööl enne ärasõitu oli aga varastatud eelmiste "omanike" poolt laeva uhke originaalne rooliratas koos rooli asendi näidikuga! Rool asendati käepärase vahendiga, kuid laev oli ikkagi raskelt juhitav. [[Pilt:Suur Tõll Port of Tallinn May 1996.jpg|pisi|Suur Tõll veel Paljassaare sadamas esmase taastamise järel 1996]] Pärast esmalt ühte päeva Tallinna lahel ankrus seismist paigutati Suur Tõll [[Paljassaare sadam]]asse. 21. novembril 1988 sai laev tagasi oma eestipärase nime – Suur Tõll. Jõudu mööda alustati ka algsel kujul taastamistöödeks ettevalmistamist. Mädanenud tekiplangutus eemaldati. Sillalt eemaldati vahepeal sinna paigaldatud aknarida ja vöörist eemaldati juurde ehitatud umbreeling. Palju tööd nõudis vööri laadruumi puhastamine sinna aegade jooksul jäetud või loobitud prügist ja rämpsust, mille juures tuli kohati kasutada isegi [[gaasimask]]e. Mõõtmiste käigus tuvastati ühtlasi, et laeva teraskere on suhteliselt hästi säilinud. Ruume köeti talviti veel aurukatlaga. Laeva normaalne remont ja taastamine jäi siiski ootele, sest Eesti Meremuuseumil, lõpusegadustes Nõukogude Liidul ja ühtlasi ka iseseisvuspüüdlustes [[Eesti NSV]]-l puudusid selleks rahalised võimalused. Siiski oli jäämurdja lammutamisest kindlalt pääsenud. ===Taasiseseisvunud Eestis=== [[Pilt:Suur Tõll (laev).jpg|pisi|Suur Tõll Linnahalli taga 1999/2000. aasta talvel]] [[Pilt:Suur Tõll Tallinn 13 Mai 2012 Backbord.JPG|pisi|Suur Tõll 2012. aastal Lennusadama angaaride avamise ajal]] ==== Algusaastad ==== Pärast Eesti taasiseseisvumist reserveeris [[Veeteede Amet|Eesti Veeteede Amet]] augustis 1991 '''Suurele Tõllule''' Eesti Vabariigi liputunnistuse nr 001, mis anti üle 7. jaanuaril 1992.<ref>Kuus esimest liputunnistust. Eesti laevanduse aastaraamat 2010. [[ISSN]] 1406-0817</ref> 1993. aastal pukseeriti Suur Tõll Kotka merepäevadele. Samal aastal kasutati Suurt Tõllu ka mängufilmi "[[Tulivesi]]" võtetel. 1994. aasta suvel osales Suur Tõll [[XXII üldlaulupidu|juubelilaulupeo]] tuletseremoonial sõites oma [[Aurumasin|masin]]ate jõul [[Tallinna reid]]ile.<ref>[https://arhiiv.err.ee/vaata/ahoi-ahoi-suur-toll-ja-juubelilaulupeo-tuletseremoonia Ahoi: AHOI! Suur Tõll ja juubelilaulupeo tuletseremoonia]. ERR Audioarhiiv: Saate autor, salvestaja ja esineja [[Hubert Veldermann]]. </ref> Aastail 1995–1996 tehti Suurele Tõllule lõpuks kaua oodatud remont [[Balti Laevaremonditehas]]es. Seejärel seisis laev mõnd aega [[Linnahall]]i taga ja vahepeal ka [[Admiraliteedi bassein]]is. 1998. aastal pukseeriti Suur Tõll veelkord Soome – Helsingisse mereüritusele. Samal aastal "külastas" Suurt Tõllu Tallinnas sarnase ehitusega Soome aurujäämurdja Tarmo. Kuna kõik senised hoiukohad tegelikult kas laevale või hoiukoha omanikele ei sobinud, otsiti mõistlikumat lahendust. ==== Lennusadamas ==== Uue aastatuhande algul toodi jäämurdja lõpuks [[Lennusadam]]asse, kus asuti ühtlasi taastama ja merendusmuuseumiks ehitama kunagisi [[vesilennukite angaar]]e. 2006. aastal etendas Suur Tõll [[Georg Ots]]ast rääkiva mängufilmi võtetel vene hospidallaeva ''Sibir''. Selleks puhul dekoreeriti laev ajutiselt punase risti ja vastava nimega. 2010. aasta paiku oli praktiliselt juba kõigil huvilistel võimalik iga päev (veel ehitusjärgus olevas) Lennusadamas Suure Tõllu pardale pääseda. Ametlikult avati laev külalistele koos vesilennukite angaarides muuseumi piduliku avamisega 2012. aasta kevadel. 2014. aastal tähistas Eesti Meremuuseum Suure Tõllu 100. aastapäeva. Sel puhul tehti laevale 2013. aasta lõpul [[dokk|dokis]] kapitaalremont, mille käigus taastati lisaks välimusele tunduvalt ka interjööri. Juhuslikult leitud jooniste järgi on taastatud üks Suure Tõllu aerupäästepaat ja taastamisel on veel mootorpäästepaat. Originaalseid paaditaaveteid pole veel taastatud, kuid eemaldatud on nõukogudeaegsed. Hinnalisi aurumasinaid pole seni suudetud toimivaina taastada, kuid see võib toimuda tulevikus. Jäämurdja pardal on avatud ohvitseride mess, kapteni [[kajut]], meeskonnaruumid, masina- ja katlaruum, palju muud ehtsat ning ka näitus jäämurdja ajalооst. Suure Tõllu pardal korraldatakse ka üritusi. == Laeva konstruktsioon == [[Fail:Suur Tõll 2022. aasta kevadel Meremuuseumi juures.jpg|pisi|Suur Tõll 2022. aasta kevadel Lennusadamas]] Suur Tõll oli valmimisajal ja järgmistelgi aastatel maailma moodsaim jäämurdja. Laeval on kolm aurupeamasinat ja ka kolm [[sõukruvi]], kaks ahtris ja üks vööris. Iga aurumasina jaoks on kaks aurukatelt. Vööriajami eesmärk oli tekitada jääkatte all teatav hõrendus ja hõlbustada sellega jää murdmist vöörtäävi raskusega. Söevaru on 700 t ja tunnis võis jäämurdetöö ajal kuluda kuni 3,5 t sütt. Paljud laevaseadmed, nagu ka ankrupeli, käitati siiski elektriga, mis oli oma aja kohta uuenduslik. Laeval on parrastes kreenitankid ja otstes trimmitankid, mille vahel sai vett ringi pumbata. Need tankid olid mõeldud jäässe külmumise korral laeva kere vabastavaks liigutamiseks. Meetrise paksusega jääs oli laeva kiirus 5 sõlme. Suurel Tõllul oli kolm pääste- ja abipaati. == Vaata ka == * [[Jermak (laev 1898)]] * [[Admiral (aurik)]] == Galerii == <gallery> Suur To'll Yard No Tallinn 15 July 2012.JPG|Laeva tehasesilt Icebreaker suur tōll, maritime museum, tallinn, estonia.jpg|Kajut Suur Tõll ship (by Pudelek) - 03. Engine room.JPG|Masinaruum Life buoy.IMG 5326.JPG|Päästerõngas Suur Toll (1913).JPG|Suur Tõll Lennusadamas </gallery> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Kuidas Eesti sai "Suure Tõllu". Kaja, 14. mai 1935, nr 112, lk 6. ==Välislingid== {{Commons|Category:IMO 8640351}} * [http://www.meremuuseum.ee./index.php?op=body&id=28 Jäämurdja Suur Tõll Eesti Meremuuseumi kodulehel] * [http://www.post.ee/failid/1996_112_fdc.jpg Esimese päeva ümbrik] *{{Kultuurimälestis|22267}} [[Kategooria:Eesti laevad]] [[Kategooria:Eesti Meremuuseum]] [[Kategooria:Veeteede Ameti laevad]] [[Kategooria:Jäämurdjad]] 7jbf4lup5uv9x4m9cpa0bw0gmwsjxsj 6169018 6169016 2022-07-28T09:04:08Z NOSSER 8097 /* Esimeses maailmasõjas */ wikitext text/x-wiki {{laeva infokasti algus | pilt = Suur Toll.jpg | pildiallkiri = Suur Tõll Vanasadamas }} {{laeva teenistuskäik | peida päis = | riik = [[Venemaa keisririik]] | lipp = Russia Naval 1720 forked.svg | nimi = Tsar Mihhail Fjodorovitš | nimetatud = | tellitud = 1912 | ehitaja = [[Vulkan-Werke]] Stettin | kiil maha pandud = | vette lastud = 26. detsember 1913 | üle antud = 17. mai 1914 | kasutusele võetud = | kasutusest eemaldatud = | teenistuses alates = | teenistuse lõpp = 1917 | autasud = | saatus = võeti nõukogude teenistusse | staatus = | märkused = }} {{laeva teenistuskäik | peida päis = | riik = [[Vene SFNV]] | lipp = Flag RSFSR 1918.svg | nimi = Volõnets | teenistuses alates = 1917 | teenistuse lõpp = 1918 | saatus = kaaperdati | staatus = | märkused = }} {{laeva teenistuskäik | peida päis = | riik = Soome | lipp = | nimi = Wäinämöinen | staatus = | teenistuses alates = 1918 | teenistuse lõpp = 1922 | saatus = antud üle Eestile }} {{laeva teenistuskäik | peida päis = | riik = [[Eesti]] | lipp = | nimi = Suur Tõll | nimetatud = | tellitud = | ehitaja = | kiil maha pandud = | vette lastud = | üle antud = | kasutusele võetud = | kasutusest eemaldatud = | teenistuses alates = 1922 | teenistuse lõpp = 1940 | saatus = võetud üle okupatsioonivõimu poolt | autasud = | staatus = | märkused = }} {{laeva teenistuskäik | peida päis = | riik = [[Nõukogude Liit]] | lipp = | nimi = Volõnets (kuni 1941 Suur Tõll; alates 1988 Suur Tõll) | nimetatud = | tellitud = | ehitaja = | kiil maha pandud = | vette lastud = | üle antud = | kasutusele võetud = 1940 | kasutusest eemaldatud = 1985 | teenistuses alates = | teenistuse lõpp = 1991 | saatus = võetud üle Meremuuseumi poolt 1988 | autasud = | staatus = | märkused = }} {{laeva teenistuskäik | peida päis = | riik = [[Eesti]] | lipp = | nimi = Suur Tõll | nimetatud = | tellitud = | ehitaja = | kiil maha pandud = | vette lastud = | üle antud = | kasutusele võetud = | kasutusest eemaldatud = | teenistuses alates = 1991 | teenistuse lõpp = | saatus = | autasud = | staatus = muuseumlaev | märkused = }} {{laeva üldandmed | peida päis = | päise selgitus = | klass = | tüüp = jäämurdja | tonnaaž = 2391 brt | veeväljasurve = 4579 t | mahutavus = | pikkus = 75,6 m | laius = 17,5 m | vabaparda kõrgus = | süvis = 6–7 m | sukeldumissügavus = | trümmi sügavus = | tekkide arv = | aparellid = | jääklass = | kere = teras | tekiehitus = | sõsarlaevad = | kütuse tankid = | õli tankid = | mootorid = | peamasinad = 3 3 paisumisega aurumasinat, 5800 hj/4263 kW | abimasinad = | käiturid = 3 sõukruvi: 2 ahtris, 1 vööris | taglase tüüp = | mastide arv = 2 | kiirus = 15 [[Sõlm (kiirusühik)|sõlme]] | sõidukaugus = | sõidupiirkond = | päästevarustus = | kandevõime = | autokohti = | reisijakohti = | kajuteid = | kajutikohti = | autonoomsus = | sõdureid = | meeskond = 60–65 in | navigatsioonivahendid = | relvastus = (Teises maailmasõjas) 4 × 45 mm ja 4 × 76 mm kahurid | soomustus = | lennuvahendeid = | moto = | hüüdnimi = | märkused = | vapp = }} '''Suur Tõll''' on Eesti [[aurulaev|aurik]]-[[jäämurdja]], mis on tänapäeval ühtlasi maailma suurim säilinud aurujäämurdja, samuti ainsana säilinud enne [[Eesti Vabadussõda]] ehitatud [[aurulaev]] kogu [[Baltikum]]is. Suur Tõll seisab Tallinnas [[Lennusadam]]as ja on üsna algupärases seisukorras [[ajalooline laev]], mis on avatud külastajaile. Laev kuulub [[Eesti Meremuuseum]]ile. Laev on nimetatud mütoloogilise [[Saaremaa]] vägilase [[Suur Tõll|Suure Tõllu]] järgi. == Ajalugu == ===Venemaa teenistuses kuni 1918=== ==== Ehitamine ==== [[Pilt:Tsar Mikhail Feodorovich.jpg|pisi|vasakul|''Tsar Mihhail Fjodovitš'']] 20. sajandi algul avaldasid Tallinna majandusmehed (peamiselt [[Tallinna Börsikomitee]]st) võimudele soovi korraliku jäämurdja soetamiseks, et hoida talviti paremini kasutatavana [[Tallinna sadam]]at. Olemasolevast väiksemast jäämurdjast Stadt Reval selleks ei piisanud. 1912. aastal kuulutas [[Venemaa Keisririik|Venemaa]] välja hanke [[Soome laht|Soome lahele]] aurujäämurdja ehitamiseks, hanke võitis saksa [[Vulcan-Werke AG]]. Suur Tõll ehitati aastatel 1912–1914 [[Stettin]]is [[Saksa keisririik|Saksamaal]] (1945. aastast [[Szczecin]] [[Poola]]s) Vulcan-Werke tehases. Laev lasti vette 29. veebruaril 1913 ning esitati katsetusteks 15. märtsil 1914. Käigukatsetused toimusid Soome vetes. Laeva nimeks pandi '''Tsar Mihhail Feodorovitš''' ning kodusadamaks sai Tallinn. Kümmekonna aasta jooksul oli see tehniliselt täiuslikem jäämurdja maailmas. ====Esimeses maailmasõjas==== Pärast [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] puhkemist võeti laev kasutusele sõjategevuses Soome lahel, jäälõhkuja rekvireeriti ja arvati [[Balti laevastik]]u koosseisu. Meeskonda lisandusid sõjaväelased. Suur Tõll eskortis laevu Tallinnast Helsingisse ning vedas sõjaväelasi ja varustust. 1916. aastal dokiti laev Kroonlinnas. Pärast [[Veebruarirevolutsioon]]i nimetati laev 8. mail 1917 ümber revolutsioonist tuntud [[Volõõnia]] polgu järgi ja uueks nimeks sai '''Volõnets'''. 1918. aasta algul, kui Venemaal oli jälle vahetunud võim, osales Volõnets [[Jääretk]]el, aidates koos jäämurdjaga ''Jermak'' Tallinna jäävangi jäänud punalaevastikul eemalduda pealetungivate Saksa maavägede eest läbi jäätunud Soome lahe Kroonlinna. Esimesel reisiga viis ''Volõnets'' Tallinnast Helsingisse [[transpordilaev]]a ''Europa'', [[päästelaev]]a ''Volhov'' ja allveelaevade flotilli 2 [[allveelaev]]a. Jõumasinate remondi tõttu jäi „Volõnets” Helsingisse maha, kui Balti laevastik jätkas oma jääretke läbi Soome saarestiku Kroonlinna. === Soome teenistuses 1918–1922 === [[Pilt:Finnish icebreaker Wäinämöinen.jpeg|pisi|vasakul|''Wäinämöinen'']] 29. märtsil 1918 hõivasid kavalusega pardale saanud ja väljasõiduks võltskorralduse esitanud 53 Soome iseseisvuslast Segersveni juhtimisel 116 meeskonnaliikmega (kellest pooled olid relvastatud) laeva [[Helsingi]] lähedal. Laev kaaperdati kokkuleppel laeva komandöri ja juhtkonda kuulunud eestlastega. Pärast kaaperdamist heisati Soome lipp ja sõideti esialgu Tallinna. Tallinnas olla sakslased tahtnud esialgu laeva endale saada ja pidanud läbirääkimisi, kuid lõpuks jäi see ikka soomlastele. 28. aprillil 1918 pandi laevale uus nimi '''Wäinämöinen'''. Soome Vabadussõja lõppjärgus 1918. aastal tõi Wäinämöinen korduvalt [[Tallinn]]ast üle Soome lahe Saksa regulaarväeosi ja relvastust. 1919. aasta jaanuaris tõi Wäinämöinen kahe reisiga üle Soome lahe Eestisse Soome vabatahtlike "Põhja Poegade" rügemendi, 4. aprillil Taani vabatahtlikke. Samuti relvastust, diplomaate, kirste jne. ===Eesti Vabariigis 1922–1940 === [[Pilt:Suur Toll 1928.jpg|pisi|vasakul|Suur Tõll 1928. aastal]] [[Tartu rahuleping]]ust lähtudes anti 30. novembril 1922 Helsingis laev vormiliselt üle [[Soome]]lt [[Venemaa]]le ja seejärel kohe Venemaalt Eestile. Laeva üleandmisele eelnes siiski ka vaidlusi ja väitlusi osapoolte vahel. 7. detsembril 1922 toodi laev Tallinna ja 29. detsembril 1922 pandi talle nimeks '''Suur Tõll'''. Laev hakkas kuuluma Veeteede Valitsusele ja tegeles talviti jäämurdetöödega peamiselt Soome lahel. Suure osa sellest ajast oli [[Laevakapten|kapten]]iks [[Benjamin Valter]]. Suur Tõll oli väärtuslik laev nii oma omaduste kui ka hinna poolest. 1927. aastal hinnatati Eesti väiksemate jäämurdjate ''Tasuja'', ''Jüri Vilms'' ja ''Jaan Poska'' koguväärtuseks 63 miljonit marka, kuid ''Suur Tõll'' üksi oli hinnatuna kolm korda väärtuslikum – 176 miljonit marka. Esialgu oli probleem, et Eestis ei leidunud nii raskele laevale [[dokk]]imisvõimalust ja 1923. aastal dokiti laev Taanis. Hiljem kombineeriti [[Riigi Laevatehased|Riigi Laevatehaste]] kaks suuremat ujuvdokki (2000 t ja 3000 t) koos pontoonidega üheks suureks dokiks ja 1927. aastal dokiti laev juba kodumaal. Riigi Laevatehastes asendati laeva kõik kuus aurukatelt Vulcan-Werke AG-st tellitud uutega (vanad katlad ehitati ühtlasi ümber naftapaakideks Virtsu ja Rohuküla sadamatele) ja lisaks ehitati nähtavuse parandmiseks vana silla kohale teine sild. See oli Eesti Vabariigi suurim kulutus laeva korrashoiuks. ===Nõukogude Liidu teenistuses 1940–1991=== ==== Okupatsioonivõimu algul ==== 1940. aastal heisati laeval seoses okupatsiooniga [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] lipp. Kapteniks sai [[Hermann Tõnissoo]]. 1941. aasta külmal talvel juhtus, et jäälõhkujaga veeti kalu. Läänemeri oli pikemalt jääs olnud ja [[Prangli]] saare kalurid oli jääaluse püügiga kogunud hulga [[tursk]]a. Kui Suur Tõll oli saare piirivalve meeskonnale varustust ja posti toonud, uuriti ka võimalust viia kalu jäälõhkujaga Tallinna. Laevakapten olla nõustunud ning kalurid viisid kalad regede ja kelkudega 300 meetrit rannast eemal kinnisjää serval paiknenud laevale, misjärel kalakastid laevaga Tallinna sadamasse transporditi.<ref>Eesti kalanduse minevikust II, Stockholm: [[Eesti Kalurite Koondis]], lk 337</ref> ==== Teises maailmasõjas ==== 28. augustil 1941 suundus Suur Tõll koos punalaevastiku konvoidega u 980 reisijaga (sealhulgas Eesti NSV valitsuse ja Ülemnõukogu liikmed) Tallinnast Kroonlinna ja läbis õnnelikult keeruka [[Juminda miinilahing]]u. Sõidu ajal liikus ristleja [[Kirov (laev)|Kirov]] ees, hoides seda [[meremiin]]ide eest. 11. septembril 1941 sai Suur Tõll kolm süütepommitabamust, kuid vigastused olid kerged. Kartuses, et Leningrad võib sakslaste kätte langeda, paigaldati laeva masinaruumi sügisel igaks juhuks süvaveepommid ja muud lõhkelaengud, et laev vajaduse korral õhkida. Hiljem need eemaldati. 4. oktoobril mobiliseeriti Suur Tõll ametlikult [[Balti laevastik]]u koosseisu ja relvastati paari kahuriga. 25. oktoobril 1941 saadeti minema eestlastest meeskond. 11. novembril 1941 nimetati laev ümber '''Volõnetsiks'''. Sõjalaevalipp oli siiski heisatud alles 1942. aasta algul. 25. novembril 1942 sai laeva vööriosa kolmele väiksele miinile sõites tõsiseid miinikahjustusi, kuid laev jätkas teenistusülesannet. Sõja ajal kasutati Suurt Tõllu üsna vähe, sest kivisüsi, mida kulunuks palju, oli defitsiitne. Selle asemel oli Volõnets kasutusel pigem ujuva õhutõrjepatareina. 1945. aasta jaanuaris sõitis Volõnets jälle miinile, kuid ei uppunud selgi korral. ==== Pärast sõda ==== Pärast sõja lõppu kasutati Volõnetsit reparatsioonidena Saksamaalt ja Poolast konfiskeeritud laevade pukseerimiseks Leningradi tehastesse. 29. aprillil 1948 arvati laev sõjalaevastikust abilaevastikku. 1951–1952. aastani oli laev [[Soome]]s [[Rauma]]s [[Rauma-Repola]] laevatehases sõjareparatsioonide raames remondis, mille käigus vahetati laeva söekatlad õlikatelde vastu. Uued õlikatlad valmistas [[Suurbritannia]]s [[Hebburn-on-Tyne]]'is asunud firma White’s Marine Engineering Co. Ltd. Hiljem tehti laevale ka väiksemaid ümberehitusi. Sild ehitati kinniseks, vahetati puksiirseade ja vööri ehitati umbreeling. Samuti demonteeriti laeva kesktekil korstende külgedel asunud [[kraana]]d. Jäämurdja plaaniti esmalt maha kanda juba 1967. aastal, kuid tema teenistust pikendati 1985. aastani, misjärel oli ta kasutuses veel paar aastat auru tootmiseks [[Primorsk]]is. Lõpuks viidi laev Leningradi. Vahepeal kasutati Volõnetsit Leningradis ka vähemalt ühe filmi võtetel. ==== Laeva päästmine muuseumilaevaks ==== Nõukogude Liidu lõpukümnendeil lähenes auväärses eas ning amortiseerunud jäälõhkuja mahakandmise aeg, mis otsustatigi lõplikult 1987. aastal. Suure Tõllu vanuseid jäämurdjaid oli see saatus juba tabanud. Mahakandmisest teada saanud Eesti Meremuuseumi direktoril [[Ants Pärna]]l õnnestus saavutada läbirääkimiste tulemusena lõpuks kokkulepe Vene sõjalaevastikuga vana jäämurdja vahetamiseks 300 tonni vanaraua vastu. Reaalselt siiski vanarauda hiljem laeva vastu ei antud. Delegatsioon käis 1988. aastal Leningradis Volõnetsit vaatamas, et selgitada selle muuseumilaevaks äratoomise võimalusi. [[Pilt:Volõnets - Suur Tõll 88.jpg|pisi|vasakul|Suur Tõll Paljassaare sadamas 1988. a]] 11. oktoobril 1988 alustaski Volõnets mereväe [[puksiir]]i Tjulen slepis teekonda [[Lomonossov]]i sadamast Tallinna. Laeva oma peamasinatega üritati samuti sõidule kaasa aidata. Et ahtripoolsete peamasinate katlad olid amortiseerunud, kasutati nendele auru tootmiseks vööripoolse masina katlaid. Veel viimasel ööl enne ärasõitu oli aga varastatud eelmiste "omanike" poolt laeva uhke originaalne rooliratas koos rooli asendi näidikuga! Rool asendati käepärase vahendiga, kuid laev oli ikkagi raskelt juhitav. [[Pilt:Suur Tõll Port of Tallinn May 1996.jpg|pisi|Suur Tõll veel Paljassaare sadamas esmase taastamise järel 1996]] Pärast esmalt ühte päeva Tallinna lahel ankrus seismist paigutati Suur Tõll [[Paljassaare sadam]]asse. 21. novembril 1988 sai laev tagasi oma eestipärase nime – Suur Tõll. Jõudu mööda alustati ka algsel kujul taastamistöödeks ettevalmistamist. Mädanenud tekiplangutus eemaldati. Sillalt eemaldati vahepeal sinna paigaldatud aknarida ja vöörist eemaldati juurde ehitatud umbreeling. Palju tööd nõudis vööri laadruumi puhastamine sinna aegade jooksul jäetud või loobitud prügist ja rämpsust, mille juures tuli kohati kasutada isegi [[gaasimask]]e. Mõõtmiste käigus tuvastati ühtlasi, et laeva teraskere on suhteliselt hästi säilinud. Ruume köeti talviti veel aurukatlaga. Laeva normaalne remont ja taastamine jäi siiski ootele, sest Eesti Meremuuseumil, lõpusegadustes Nõukogude Liidul ja ühtlasi ka iseseisvuspüüdlustes [[Eesti NSV]]-l puudusid selleks rahalised võimalused. Siiski oli jäämurdja lammutamisest kindlalt pääsenud. ===Taasiseseisvunud Eestis=== [[Pilt:Suur Tõll (laev).jpg|pisi|Suur Tõll Linnahalli taga 1999/2000. aasta talvel]] [[Pilt:Suur Tõll Tallinn 13 Mai 2012 Backbord.JPG|pisi|Suur Tõll 2012. aastal Lennusadama angaaride avamise ajal]] ==== Algusaastad ==== Pärast Eesti taasiseseisvumist reserveeris [[Veeteede Amet|Eesti Veeteede Amet]] augustis 1991 '''Suurele Tõllule''' Eesti Vabariigi liputunnistuse nr 001, mis anti üle 7. jaanuaril 1992.<ref>Kuus esimest liputunnistust. Eesti laevanduse aastaraamat 2010. [[ISSN]] 1406-0817</ref> 1993. aastal pukseeriti Suur Tõll Kotka merepäevadele. Samal aastal kasutati Suurt Tõllu ka mängufilmi "[[Tulivesi]]" võtetel. 1994. aasta suvel osales Suur Tõll [[XXII üldlaulupidu|juubelilaulupeo]] tuletseremoonial sõites oma [[Aurumasin|masin]]ate jõul [[Tallinna reid]]ile.<ref>[https://arhiiv.err.ee/vaata/ahoi-ahoi-suur-toll-ja-juubelilaulupeo-tuletseremoonia Ahoi: AHOI! Suur Tõll ja juubelilaulupeo tuletseremoonia]. ERR Audioarhiiv: Saate autor, salvestaja ja esineja [[Hubert Veldermann]]. </ref> Aastail 1995–1996 tehti Suurele Tõllule lõpuks kaua oodatud remont [[Balti Laevaremonditehas]]es. Seejärel seisis laev mõnd aega [[Linnahall]]i taga ja vahepeal ka [[Admiraliteedi bassein]]is. 1998. aastal pukseeriti Suur Tõll veelkord Soome – Helsingisse mereüritusele. Samal aastal "külastas" Suurt Tõllu Tallinnas sarnase ehitusega Soome aurujäämurdja Tarmo. Kuna kõik senised hoiukohad tegelikult kas laevale või hoiukoha omanikele ei sobinud, otsiti mõistlikumat lahendust. ==== Lennusadamas ==== Uue aastatuhande algul toodi jäämurdja lõpuks [[Lennusadam]]asse, kus asuti ühtlasi taastama ja merendusmuuseumiks ehitama kunagisi [[vesilennukite angaar]]e. 2006. aastal etendas Suur Tõll [[Georg Ots]]ast rääkiva mängufilmi võtetel vene hospidallaeva ''Sibir''. Selleks puhul dekoreeriti laev ajutiselt punase risti ja vastava nimega. 2010. aasta paiku oli praktiliselt juba kõigil huvilistel võimalik iga päev (veel ehitusjärgus olevas) Lennusadamas Suure Tõllu pardale pääseda. Ametlikult avati laev külalistele koos vesilennukite angaarides muuseumi piduliku avamisega 2012. aasta kevadel. 2014. aastal tähistas Eesti Meremuuseum Suure Tõllu 100. aastapäeva. Sel puhul tehti laevale 2013. aasta lõpul [[dokk|dokis]] kapitaalremont, mille käigus taastati lisaks välimusele tunduvalt ka interjööri. Juhuslikult leitud jooniste järgi on taastatud üks Suure Tõllu aerupäästepaat ja taastamisel on veel mootorpäästepaat. Originaalseid paaditaaveteid pole veel taastatud, kuid eemaldatud on nõukogudeaegsed. Hinnalisi aurumasinaid pole seni suudetud toimivaina taastada, kuid see võib toimuda tulevikus. Jäämurdja pardal on avatud ohvitseride mess, kapteni [[kajut]], meeskonnaruumid, masina- ja katlaruum, palju muud ehtsat ning ka näitus jäämurdja ajalооst. Suure Tõllu pardal korraldatakse ka üritusi. == Laeva konstruktsioon == [[Fail:Suur Tõll 2022. aasta kevadel Meremuuseumi juures.jpg|pisi|Suur Tõll 2022. aasta kevadel Lennusadamas]] Suur Tõll oli valmimisajal ja järgmistelgi aastatel maailma moodsaim jäämurdja. Laeval on kolm aurupeamasinat ja ka kolm [[sõukruvi]], kaks ahtris ja üks vööris. Iga aurumasina jaoks on kaks aurukatelt. Vööriajami eesmärk oli tekitada jääkatte all teatav hõrendus ja hõlbustada sellega jää murdmist vöörtäävi raskusega. Söevaru on 700 t ja tunnis võis jäämurdetöö ajal kuluda kuni 3,5 t sütt. Paljud laevaseadmed, nagu ka ankrupeli, käitati siiski elektriga, mis oli oma aja kohta uuenduslik. Laeval on parrastes kreenitankid ja otstes trimmitankid, mille vahel sai vett ringi pumbata. Need tankid olid mõeldud jäässe külmumise korral laeva kere vabastavaks liigutamiseks. Meetrise paksusega jääs oli laeva kiirus 5 sõlme. Suurel Tõllul oli kolm pääste- ja abipaati. == Vaata ka == * [[Jermak (laev 1898)]] * [[Admiral (aurik)]] == Galerii == <gallery> Suur To'll Yard No Tallinn 15 July 2012.JPG|Laeva tehasesilt Icebreaker suur tōll, maritime museum, tallinn, estonia.jpg|Kajut Suur Tõll ship (by Pudelek) - 03. Engine room.JPG|Masinaruum Life buoy.IMG 5326.JPG|Päästerõngas Suur Toll (1913).JPG|Suur Tõll Lennusadamas </gallery> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Kuidas Eesti sai "Suure Tõllu". Kaja, 14. mai 1935, nr 112, lk 6. ==Välislingid== {{Commons|Category:IMO 8640351}} * [http://www.meremuuseum.ee./index.php?op=body&id=28 Jäämurdja Suur Tõll Eesti Meremuuseumi kodulehel] * [http://www.post.ee/failid/1996_112_fdc.jpg Esimese päeva ümbrik] *{{Kultuurimälestis|22267}} [[Kategooria:Eesti laevad]] [[Kategooria:Eesti Meremuuseum]] [[Kategooria:Veeteede Ameti laevad]] [[Kategooria:Jäämurdjad]] ogeuzpt7cw1cmwkhks60zdverhu36b2 6169030 6169018 2022-07-28T09:17:28Z NOSSER 8097 /* Soome teenistuses 1918–1922 */ wikitext text/x-wiki {{laeva infokasti algus | pilt = Suur Toll.jpg | pildiallkiri = Suur Tõll Vanasadamas }} {{laeva teenistuskäik | peida päis = | riik = [[Venemaa keisririik]] | lipp = Russia Naval 1720 forked.svg | nimi = Tsar Mihhail Fjodorovitš | nimetatud = | tellitud = 1912 | ehitaja = [[Vulkan-Werke]] Stettin | kiil maha pandud = | vette lastud = 26. detsember 1913 | üle antud = 17. mai 1914 | kasutusele võetud = | kasutusest eemaldatud = | teenistuses alates = | teenistuse lõpp = 1917 | autasud = | saatus = võeti nõukogude teenistusse | staatus = | märkused = }} {{laeva teenistuskäik | peida päis = | riik = [[Vene SFNV]] | lipp = Flag RSFSR 1918.svg | nimi = Volõnets | teenistuses alates = 1917 | teenistuse lõpp = 1918 | saatus = kaaperdati | staatus = | märkused = }} {{laeva teenistuskäik | peida päis = | riik = Soome | lipp = | nimi = Wäinämöinen | staatus = | teenistuses alates = 1918 | teenistuse lõpp = 1922 | saatus = antud üle Eestile }} {{laeva teenistuskäik | peida päis = | riik = [[Eesti]] | lipp = | nimi = Suur Tõll | nimetatud = | tellitud = | ehitaja = | kiil maha pandud = | vette lastud = | üle antud = | kasutusele võetud = | kasutusest eemaldatud = | teenistuses alates = 1922 | teenistuse lõpp = 1940 | saatus = võetud üle okupatsioonivõimu poolt | autasud = | staatus = | märkused = }} {{laeva teenistuskäik | peida päis = | riik = [[Nõukogude Liit]] | lipp = | nimi = Volõnets (kuni 1941 Suur Tõll; alates 1988 Suur Tõll) | nimetatud = | tellitud = | ehitaja = | kiil maha pandud = | vette lastud = | üle antud = | kasutusele võetud = 1940 | kasutusest eemaldatud = 1985 | teenistuses alates = | teenistuse lõpp = 1991 | saatus = võetud üle Meremuuseumi poolt 1988 | autasud = | staatus = | märkused = }} {{laeva teenistuskäik | peida päis = | riik = [[Eesti]] | lipp = | nimi = Suur Tõll | nimetatud = | tellitud = | ehitaja = | kiil maha pandud = | vette lastud = | üle antud = | kasutusele võetud = | kasutusest eemaldatud = | teenistuses alates = 1991 | teenistuse lõpp = | saatus = | autasud = | staatus = muuseumlaev | märkused = }} {{laeva üldandmed | peida päis = | päise selgitus = | klass = | tüüp = jäämurdja | tonnaaž = 2391 brt | veeväljasurve = 4579 t | mahutavus = | pikkus = 75,6 m | laius = 17,5 m | vabaparda kõrgus = | süvis = 6–7 m | sukeldumissügavus = | trümmi sügavus = | tekkide arv = | aparellid = | jääklass = | kere = teras | tekiehitus = | sõsarlaevad = | kütuse tankid = | õli tankid = | mootorid = | peamasinad = 3 3 paisumisega aurumasinat, 5800 hj/4263 kW | abimasinad = | käiturid = 3 sõukruvi: 2 ahtris, 1 vööris | taglase tüüp = | mastide arv = 2 | kiirus = 15 [[Sõlm (kiirusühik)|sõlme]] | sõidukaugus = | sõidupiirkond = | päästevarustus = | kandevõime = | autokohti = | reisijakohti = | kajuteid = | kajutikohti = | autonoomsus = | sõdureid = | meeskond = 60–65 in | navigatsioonivahendid = | relvastus = (Teises maailmasõjas) 4 × 45 mm ja 4 × 76 mm kahurid | soomustus = | lennuvahendeid = | moto = | hüüdnimi = | märkused = | vapp = }} '''Suur Tõll''' on Eesti [[aurulaev|aurik]]-[[jäämurdja]], mis on tänapäeval ühtlasi maailma suurim säilinud aurujäämurdja, samuti ainsana säilinud enne [[Eesti Vabadussõda]] ehitatud [[aurulaev]] kogu [[Baltikum]]is. Suur Tõll seisab Tallinnas [[Lennusadam]]as ja on üsna algupärases seisukorras [[ajalooline laev]], mis on avatud külastajaile. Laev kuulub [[Eesti Meremuuseum]]ile. Laev on nimetatud mütoloogilise [[Saaremaa]] vägilase [[Suur Tõll|Suure Tõllu]] järgi. == Ajalugu == ===Venemaa teenistuses kuni 1918=== ==== Ehitamine ==== [[Pilt:Tsar Mikhail Feodorovich.jpg|pisi|vasakul|''Tsar Mihhail Fjodovitš'']] 20. sajandi algul avaldasid Tallinna majandusmehed (peamiselt [[Tallinna Börsikomitee]]st) võimudele soovi korraliku jäämurdja soetamiseks, et hoida talviti paremini kasutatavana [[Tallinna sadam]]at. Olemasolevast väiksemast jäämurdjast Stadt Reval selleks ei piisanud. 1912. aastal kuulutas [[Venemaa Keisririik|Venemaa]] välja hanke [[Soome laht|Soome lahele]] aurujäämurdja ehitamiseks, hanke võitis saksa [[Vulcan-Werke AG]]. Suur Tõll ehitati aastatel 1912–1914 [[Stettin]]is [[Saksa keisririik|Saksamaal]] (1945. aastast [[Szczecin]] [[Poola]]s) Vulcan-Werke tehases. Laev lasti vette 29. veebruaril 1913 ning esitati katsetusteks 15. märtsil 1914. Käigukatsetused toimusid Soome vetes. Laeva nimeks pandi '''Tsar Mihhail Feodorovitš''' ning kodusadamaks sai Tallinn. Kümmekonna aasta jooksul oli see tehniliselt täiuslikem jäämurdja maailmas. ====Esimeses maailmasõjas==== Pärast [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] puhkemist võeti laev kasutusele sõjategevuses Soome lahel, jäälõhkuja rekvireeriti ja arvati [[Balti laevastik]]u koosseisu. Meeskonda lisandusid sõjaväelased. Suur Tõll eskortis laevu Tallinnast Helsingisse ning vedas sõjaväelasi ja varustust. 1916. aastal dokiti laev Kroonlinnas. Pärast [[Veebruarirevolutsioon]]i nimetati laev 8. mail 1917 ümber revolutsioonist tuntud [[Volõõnia]] polgu järgi ja uueks nimeks sai '''Volõnets'''. 1918. aasta algul, kui Venemaal oli jälle vahetunud võim, osales Volõnets [[Jääretk]]el, aidates koos jäämurdjaga ''Jermak'' Tallinna jäävangi jäänud punalaevastikul eemalduda pealetungivate Saksa maavägede eest läbi jäätunud Soome lahe Kroonlinna. Esimesel reisiga viis ''Volõnets'' Tallinnast Helsingisse [[transpordilaev]]a ''Europa'', [[päästelaev]]a ''Volhov'' ja allveelaevade flotilli 2 [[allveelaev]]a. Jõumasinate remondi tõttu jäi „Volõnets” Helsingisse maha, kui Balti laevastik jätkas oma jääretke läbi Soome saarestiku Kroonlinna. === Soome teenistuses 1918–1922 === [[Pilt:Finnish icebreaker Wäinämöinen.jpeg|pisi|vasakul|''Wäinämöinen'']] 29. märtsil 1918 hõivasid kavalusega pardale saanud ja väljasõiduks võltskorralduse esitanud 53 Soome iseseisvuslast Segersveni juhtimisel 116 meeskonnaliikmega (kellest pooled olid relvastatud) laeva [[Helsingi]] lähedal. Laev kaaperdati kokkuleppel laeva komandöri, Stanislaus Juhnevitši ja juhtkonda kuulunud eestlastega. Pärast kaaperdamist heisati Soome lipp ja sõideti esialgu Tallinna. Tallinnas olla sakslased tahtnud esialgu laeva endale saada ja pidanud läbirääkimisi, kuid lõpuks jäi see ikka soomlastele. 28. aprillil 1918 pandi laevale uus nimi '''Wäinämöinen'''. [[Soome kodusõda|Soome Vabadussõja]] lõppjärgus 1918. aastal tõi Wäinämöinen korduvalt [[Tallinn]]ast üle Soome lahe Saksa regulaarväeosi ja relvastust. 1919. aasta jaanuaris tõi Wäinämöinen kahe reisiga üle Soome lahe Eestisse Soome vabatahtlike "[[Põhja Pojad|Põhja Poegade]]" rügemendi, 4. aprillil Taani vabatahtlikke. Samuti relvastust, diplomaate, kirste ja viidi Soome tagasi matmiseks Eesti Vabadussõjas langenud soomlased. jne. ===Eesti Vabariigis 1922–1940 === [[Pilt:Suur Toll 1928.jpg|pisi|vasakul|Suur Tõll 1928. aastal]] [[Tartu rahuleping]]ust lähtudes anti 30. novembril 1922 Helsingis laev vormiliselt üle [[Soome]]lt [[Venemaa]]le ja seejärel kohe Venemaalt Eestile. Laeva üleandmisele eelnes siiski ka vaidlusi ja väitlusi osapoolte vahel. 7. detsembril 1922 toodi laev Tallinna ja 29. detsembril 1922 pandi talle nimeks '''Suur Tõll'''. Laev hakkas kuuluma Veeteede Valitsusele ja tegeles talviti jäämurdetöödega peamiselt Soome lahel. Suure osa sellest ajast oli [[Laevakapten|kapten]]iks [[Benjamin Valter]]. Suur Tõll oli väärtuslik laev nii oma omaduste kui ka hinna poolest. 1927. aastal hinnatati Eesti väiksemate jäämurdjate ''Tasuja'', ''Jüri Vilms'' ja ''Jaan Poska'' koguväärtuseks 63 miljonit marka, kuid ''Suur Tõll'' üksi oli hinnatuna kolm korda väärtuslikum – 176 miljonit marka. Esialgu oli probleem, et Eestis ei leidunud nii raskele laevale [[dokk]]imisvõimalust ja 1923. aastal dokiti laev Taanis. Hiljem kombineeriti [[Riigi Laevatehased|Riigi Laevatehaste]] kaks suuremat ujuvdokki (2000 t ja 3000 t) koos pontoonidega üheks suureks dokiks ja 1927. aastal dokiti laev juba kodumaal. Riigi Laevatehastes asendati laeva kõik kuus aurukatelt Vulcan-Werke AG-st tellitud uutega (vanad katlad ehitati ühtlasi ümber naftapaakideks Virtsu ja Rohuküla sadamatele) ja lisaks ehitati nähtavuse parandmiseks vana silla kohale teine sild. See oli Eesti Vabariigi suurim kulutus laeva korrashoiuks. ===Nõukogude Liidu teenistuses 1940–1991=== ==== Okupatsioonivõimu algul ==== 1940. aastal heisati laeval seoses okupatsiooniga [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] lipp. Kapteniks sai [[Hermann Tõnissoo]]. 1941. aasta külmal talvel juhtus, et jäälõhkujaga veeti kalu. Läänemeri oli pikemalt jääs olnud ja [[Prangli]] saare kalurid oli jääaluse püügiga kogunud hulga [[tursk]]a. Kui Suur Tõll oli saare piirivalve meeskonnale varustust ja posti toonud, uuriti ka võimalust viia kalu jäälõhkujaga Tallinna. Laevakapten olla nõustunud ning kalurid viisid kalad regede ja kelkudega 300 meetrit rannast eemal kinnisjää serval paiknenud laevale, misjärel kalakastid laevaga Tallinna sadamasse transporditi.<ref>Eesti kalanduse minevikust II, Stockholm: [[Eesti Kalurite Koondis]], lk 337</ref> ==== Teises maailmasõjas ==== 28. augustil 1941 suundus Suur Tõll koos punalaevastiku konvoidega u 980 reisijaga (sealhulgas Eesti NSV valitsuse ja Ülemnõukogu liikmed) Tallinnast Kroonlinna ja läbis õnnelikult keeruka [[Juminda miinilahing]]u. Sõidu ajal liikus ristleja [[Kirov (laev)|Kirov]] ees, hoides seda [[meremiin]]ide eest. 11. septembril 1941 sai Suur Tõll kolm süütepommitabamust, kuid vigastused olid kerged. Kartuses, et Leningrad võib sakslaste kätte langeda, paigaldati laeva masinaruumi sügisel igaks juhuks süvaveepommid ja muud lõhkelaengud, et laev vajaduse korral õhkida. Hiljem need eemaldati. 4. oktoobril mobiliseeriti Suur Tõll ametlikult [[Balti laevastik]]u koosseisu ja relvastati paari kahuriga. 25. oktoobril 1941 saadeti minema eestlastest meeskond. 11. novembril 1941 nimetati laev ümber '''Volõnetsiks'''. Sõjalaevalipp oli siiski heisatud alles 1942. aasta algul. 25. novembril 1942 sai laeva vööriosa kolmele väiksele miinile sõites tõsiseid miinikahjustusi, kuid laev jätkas teenistusülesannet. Sõja ajal kasutati Suurt Tõllu üsna vähe, sest kivisüsi, mida kulunuks palju, oli defitsiitne. Selle asemel oli Volõnets kasutusel pigem ujuva õhutõrjepatareina. 1945. aasta jaanuaris sõitis Volõnets jälle miinile, kuid ei uppunud selgi korral. ==== Pärast sõda ==== Pärast sõja lõppu kasutati Volõnetsit reparatsioonidena Saksamaalt ja Poolast konfiskeeritud laevade pukseerimiseks Leningradi tehastesse. 29. aprillil 1948 arvati laev sõjalaevastikust abilaevastikku. 1951–1952. aastani oli laev [[Soome]]s [[Rauma]]s [[Rauma-Repola]] laevatehases sõjareparatsioonide raames remondis, mille käigus vahetati laeva söekatlad õlikatelde vastu. Uued õlikatlad valmistas [[Suurbritannia]]s [[Hebburn-on-Tyne]]'is asunud firma White’s Marine Engineering Co. Ltd. Hiljem tehti laevale ka väiksemaid ümberehitusi. Sild ehitati kinniseks, vahetati puksiirseade ja vööri ehitati umbreeling. Samuti demonteeriti laeva kesktekil korstende külgedel asunud [[kraana]]d. Jäämurdja plaaniti esmalt maha kanda juba 1967. aastal, kuid tema teenistust pikendati 1985. aastani, misjärel oli ta kasutuses veel paar aastat auru tootmiseks [[Primorsk]]is. Lõpuks viidi laev Leningradi. Vahepeal kasutati Volõnetsit Leningradis ka vähemalt ühe filmi võtetel. ==== Laeva päästmine muuseumilaevaks ==== Nõukogude Liidu lõpukümnendeil lähenes auväärses eas ning amortiseerunud jäälõhkuja mahakandmise aeg, mis otsustatigi lõplikult 1987. aastal. Suure Tõllu vanuseid jäämurdjaid oli see saatus juba tabanud. Mahakandmisest teada saanud Eesti Meremuuseumi direktoril [[Ants Pärna]]l õnnestus saavutada läbirääkimiste tulemusena lõpuks kokkulepe Vene sõjalaevastikuga vana jäämurdja vahetamiseks 300 tonni vanaraua vastu. Reaalselt siiski vanarauda hiljem laeva vastu ei antud. Delegatsioon käis 1988. aastal Leningradis Volõnetsit vaatamas, et selgitada selle muuseumilaevaks äratoomise võimalusi. [[Pilt:Volõnets - Suur Tõll 88.jpg|pisi|vasakul|Suur Tõll Paljassaare sadamas 1988. a]] 11. oktoobril 1988 alustaski Volõnets mereväe [[puksiir]]i Tjulen slepis teekonda [[Lomonossov]]i sadamast Tallinna. Laeva oma peamasinatega üritati samuti sõidule kaasa aidata. Et ahtripoolsete peamasinate katlad olid amortiseerunud, kasutati nendele auru tootmiseks vööripoolse masina katlaid. Veel viimasel ööl enne ärasõitu oli aga varastatud eelmiste "omanike" poolt laeva uhke originaalne rooliratas koos rooli asendi näidikuga! Rool asendati käepärase vahendiga, kuid laev oli ikkagi raskelt juhitav. [[Pilt:Suur Tõll Port of Tallinn May 1996.jpg|pisi|Suur Tõll veel Paljassaare sadamas esmase taastamise järel 1996]] Pärast esmalt ühte päeva Tallinna lahel ankrus seismist paigutati Suur Tõll [[Paljassaare sadam]]asse. 21. novembril 1988 sai laev tagasi oma eestipärase nime – Suur Tõll. Jõudu mööda alustati ka algsel kujul taastamistöödeks ettevalmistamist. Mädanenud tekiplangutus eemaldati. Sillalt eemaldati vahepeal sinna paigaldatud aknarida ja vöörist eemaldati juurde ehitatud umbreeling. Palju tööd nõudis vööri laadruumi puhastamine sinna aegade jooksul jäetud või loobitud prügist ja rämpsust, mille juures tuli kohati kasutada isegi [[gaasimask]]e. Mõõtmiste käigus tuvastati ühtlasi, et laeva teraskere on suhteliselt hästi säilinud. Ruume köeti talviti veel aurukatlaga. Laeva normaalne remont ja taastamine jäi siiski ootele, sest Eesti Meremuuseumil, lõpusegadustes Nõukogude Liidul ja ühtlasi ka iseseisvuspüüdlustes [[Eesti NSV]]-l puudusid selleks rahalised võimalused. Siiski oli jäämurdja lammutamisest kindlalt pääsenud. ===Taasiseseisvunud Eestis=== [[Pilt:Suur Tõll (laev).jpg|pisi|Suur Tõll Linnahalli taga 1999/2000. aasta talvel]] [[Pilt:Suur Tõll Tallinn 13 Mai 2012 Backbord.JPG|pisi|Suur Tõll 2012. aastal Lennusadama angaaride avamise ajal]] ==== Algusaastad ==== Pärast Eesti taasiseseisvumist reserveeris [[Veeteede Amet|Eesti Veeteede Amet]] augustis 1991 '''Suurele Tõllule''' Eesti Vabariigi liputunnistuse nr 001, mis anti üle 7. jaanuaril 1992.<ref>Kuus esimest liputunnistust. Eesti laevanduse aastaraamat 2010. [[ISSN]] 1406-0817</ref> 1993. aastal pukseeriti Suur Tõll Kotka merepäevadele. Samal aastal kasutati Suurt Tõllu ka mängufilmi "[[Tulivesi]]" võtetel. 1994. aasta suvel osales Suur Tõll [[XXII üldlaulupidu|juubelilaulupeo]] tuletseremoonial sõites oma [[Aurumasin|masin]]ate jõul [[Tallinna reid]]ile.<ref>[https://arhiiv.err.ee/vaata/ahoi-ahoi-suur-toll-ja-juubelilaulupeo-tuletseremoonia Ahoi: AHOI! Suur Tõll ja juubelilaulupeo tuletseremoonia]. ERR Audioarhiiv: Saate autor, salvestaja ja esineja [[Hubert Veldermann]]. </ref> Aastail 1995–1996 tehti Suurele Tõllule lõpuks kaua oodatud remont [[Balti Laevaremonditehas]]es. Seejärel seisis laev mõnd aega [[Linnahall]]i taga ja vahepeal ka [[Admiraliteedi bassein]]is. 1998. aastal pukseeriti Suur Tõll veelkord Soome – Helsingisse mereüritusele. Samal aastal "külastas" Suurt Tõllu Tallinnas sarnase ehitusega Soome aurujäämurdja Tarmo. Kuna kõik senised hoiukohad tegelikult kas laevale või hoiukoha omanikele ei sobinud, otsiti mõistlikumat lahendust. ==== Lennusadamas ==== Uue aastatuhande algul toodi jäämurdja lõpuks [[Lennusadam]]asse, kus asuti ühtlasi taastama ja merendusmuuseumiks ehitama kunagisi [[vesilennukite angaar]]e. 2006. aastal etendas Suur Tõll [[Georg Ots]]ast rääkiva mängufilmi võtetel vene hospidallaeva ''Sibir''. Selleks puhul dekoreeriti laev ajutiselt punase risti ja vastava nimega. 2010. aasta paiku oli praktiliselt juba kõigil huvilistel võimalik iga päev (veel ehitusjärgus olevas) Lennusadamas Suure Tõllu pardale pääseda. Ametlikult avati laev külalistele koos vesilennukite angaarides muuseumi piduliku avamisega 2012. aasta kevadel. 2014. aastal tähistas Eesti Meremuuseum Suure Tõllu 100. aastapäeva. Sel puhul tehti laevale 2013. aasta lõpul [[dokk|dokis]] kapitaalremont, mille käigus taastati lisaks välimusele tunduvalt ka interjööri. Juhuslikult leitud jooniste järgi on taastatud üks Suure Tõllu aerupäästepaat ja taastamisel on veel mootorpäästepaat. Originaalseid paaditaaveteid pole veel taastatud, kuid eemaldatud on nõukogudeaegsed. Hinnalisi aurumasinaid pole seni suudetud toimivaina taastada, kuid see võib toimuda tulevikus. Jäämurdja pardal on avatud ohvitseride mess, kapteni [[kajut]], meeskonnaruumid, masina- ja katlaruum, palju muud ehtsat ning ka näitus jäämurdja ajalооst. Suure Tõllu pardal korraldatakse ka üritusi. == Laeva konstruktsioon == [[Fail:Suur Tõll 2022. aasta kevadel Meremuuseumi juures.jpg|pisi|Suur Tõll 2022. aasta kevadel Lennusadamas]] Suur Tõll oli valmimisajal ja järgmistelgi aastatel maailma moodsaim jäämurdja. Laeval on kolm aurupeamasinat ja ka kolm [[sõukruvi]], kaks ahtris ja üks vööris. Iga aurumasina jaoks on kaks aurukatelt. Vööriajami eesmärk oli tekitada jääkatte all teatav hõrendus ja hõlbustada sellega jää murdmist vöörtäävi raskusega. Söevaru on 700 t ja tunnis võis jäämurdetöö ajal kuluda kuni 3,5 t sütt. Paljud laevaseadmed, nagu ka ankrupeli, käitati siiski elektriga, mis oli oma aja kohta uuenduslik. Laeval on parrastes kreenitankid ja otstes trimmitankid, mille vahel sai vett ringi pumbata. Need tankid olid mõeldud jäässe külmumise korral laeva kere vabastavaks liigutamiseks. Meetrise paksusega jääs oli laeva kiirus 5 sõlme. Suurel Tõllul oli kolm pääste- ja abipaati. == Vaata ka == * [[Jermak (laev 1898)]] * [[Admiral (aurik)]] == Galerii == <gallery> Suur To'll Yard No Tallinn 15 July 2012.JPG|Laeva tehasesilt Icebreaker suur tōll, maritime museum, tallinn, estonia.jpg|Kajut Suur Tõll ship (by Pudelek) - 03. Engine room.JPG|Masinaruum Life buoy.IMG 5326.JPG|Päästerõngas Suur Toll (1913).JPG|Suur Tõll Lennusadamas </gallery> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Kuidas Eesti sai "Suure Tõllu". Kaja, 14. mai 1935, nr 112, lk 6. ==Välislingid== {{Commons|Category:IMO 8640351}} * [http://www.meremuuseum.ee./index.php?op=body&id=28 Jäämurdja Suur Tõll Eesti Meremuuseumi kodulehel] * [http://www.post.ee/failid/1996_112_fdc.jpg Esimese päeva ümbrik] *{{Kultuurimälestis|22267}} [[Kategooria:Eesti laevad]] [[Kategooria:Eesti Meremuuseum]] [[Kategooria:Veeteede Ameti laevad]] [[Kategooria:Jäämurdjad]] 3jjptqi75vxn4dtrexi7nquki9i4s40 6169032 6169030 2022-07-28T09:24:01Z NOSSER 8097 /* Soome teenistuses 1918–1922 */ wikitext text/x-wiki {{laeva infokasti algus | pilt = Suur Toll.jpg | pildiallkiri = Suur Tõll Vanasadamas }} {{laeva teenistuskäik | peida päis = | riik = [[Venemaa keisririik]] | lipp = Russia Naval 1720 forked.svg | nimi = Tsar Mihhail Fjodorovitš | nimetatud = | tellitud = 1912 | ehitaja = [[Vulkan-Werke]] Stettin | kiil maha pandud = | vette lastud = 26. detsember 1913 | üle antud = 17. mai 1914 | kasutusele võetud = | kasutusest eemaldatud = | teenistuses alates = | teenistuse lõpp = 1917 | autasud = | saatus = võeti nõukogude teenistusse | staatus = | märkused = }} {{laeva teenistuskäik | peida päis = | riik = [[Vene SFNV]] | lipp = Flag RSFSR 1918.svg | nimi = Volõnets | teenistuses alates = 1917 | teenistuse lõpp = 1918 | saatus = kaaperdati | staatus = | märkused = }} {{laeva teenistuskäik | peida päis = | riik = Soome | lipp = | nimi = Wäinämöinen | staatus = | teenistuses alates = 1918 | teenistuse lõpp = 1922 | saatus = antud üle Eestile }} {{laeva teenistuskäik | peida päis = | riik = [[Eesti]] | lipp = | nimi = Suur Tõll | nimetatud = | tellitud = | ehitaja = | kiil maha pandud = | vette lastud = | üle antud = | kasutusele võetud = | kasutusest eemaldatud = | teenistuses alates = 1922 | teenistuse lõpp = 1940 | saatus = võetud üle okupatsioonivõimu poolt | autasud = | staatus = | märkused = }} {{laeva teenistuskäik | peida päis = | riik = [[Nõukogude Liit]] | lipp = | nimi = Volõnets (kuni 1941 Suur Tõll; alates 1988 Suur Tõll) | nimetatud = | tellitud = | ehitaja = | kiil maha pandud = | vette lastud = | üle antud = | kasutusele võetud = 1940 | kasutusest eemaldatud = 1985 | teenistuses alates = | teenistuse lõpp = 1991 | saatus = võetud üle Meremuuseumi poolt 1988 | autasud = | staatus = | märkused = }} {{laeva teenistuskäik | peida päis = | riik = [[Eesti]] | lipp = | nimi = Suur Tõll | nimetatud = | tellitud = | ehitaja = | kiil maha pandud = | vette lastud = | üle antud = | kasutusele võetud = | kasutusest eemaldatud = | teenistuses alates = 1991 | teenistuse lõpp = | saatus = | autasud = | staatus = muuseumlaev | märkused = }} {{laeva üldandmed | peida päis = | päise selgitus = | klass = | tüüp = jäämurdja | tonnaaž = 2391 brt | veeväljasurve = 4579 t | mahutavus = | pikkus = 75,6 m | laius = 17,5 m | vabaparda kõrgus = | süvis = 6–7 m | sukeldumissügavus = | trümmi sügavus = | tekkide arv = | aparellid = | jääklass = | kere = teras | tekiehitus = | sõsarlaevad = | kütuse tankid = | õli tankid = | mootorid = | peamasinad = 3 3 paisumisega aurumasinat, 5800 hj/4263 kW | abimasinad = | käiturid = 3 sõukruvi: 2 ahtris, 1 vööris | taglase tüüp = | mastide arv = 2 | kiirus = 15 [[Sõlm (kiirusühik)|sõlme]] | sõidukaugus = | sõidupiirkond = | päästevarustus = | kandevõime = | autokohti = | reisijakohti = | kajuteid = | kajutikohti = | autonoomsus = | sõdureid = | meeskond = 60–65 in | navigatsioonivahendid = | relvastus = (Teises maailmasõjas) 4 × 45 mm ja 4 × 76 mm kahurid | soomustus = | lennuvahendeid = | moto = | hüüdnimi = | märkused = | vapp = }} '''Suur Tõll''' on Eesti [[aurulaev|aurik]]-[[jäämurdja]], mis on tänapäeval ühtlasi maailma suurim säilinud aurujäämurdja, samuti ainsana säilinud enne [[Eesti Vabadussõda]] ehitatud [[aurulaev]] kogu [[Baltikum]]is. Suur Tõll seisab Tallinnas [[Lennusadam]]as ja on üsna algupärases seisukorras [[ajalooline laev]], mis on avatud külastajaile. Laev kuulub [[Eesti Meremuuseum]]ile. Laev on nimetatud mütoloogilise [[Saaremaa]] vägilase [[Suur Tõll|Suure Tõllu]] järgi. == Ajalugu == ===Venemaa teenistuses kuni 1918=== ==== Ehitamine ==== [[Pilt:Tsar Mikhail Feodorovich.jpg|pisi|vasakul|''Tsar Mihhail Fjodovitš'']] 20. sajandi algul avaldasid Tallinna majandusmehed (peamiselt [[Tallinna Börsikomitee]]st) võimudele soovi korraliku jäämurdja soetamiseks, et hoida talviti paremini kasutatavana [[Tallinna sadam]]at. Olemasolevast väiksemast jäämurdjast Stadt Reval selleks ei piisanud. 1912. aastal kuulutas [[Venemaa Keisririik|Venemaa]] välja hanke [[Soome laht|Soome lahele]] aurujäämurdja ehitamiseks, hanke võitis saksa [[Vulcan-Werke AG]]. Suur Tõll ehitati aastatel 1912–1914 [[Stettin]]is [[Saksa keisririik|Saksamaal]] (1945. aastast [[Szczecin]] [[Poola]]s) Vulcan-Werke tehases. Laev lasti vette 29. veebruaril 1913 ning esitati katsetusteks 15. märtsil 1914. Käigukatsetused toimusid Soome vetes. Laeva nimeks pandi '''Tsar Mihhail Feodorovitš''' ning kodusadamaks sai Tallinn. Kümmekonna aasta jooksul oli see tehniliselt täiuslikem jäämurdja maailmas. ====Esimeses maailmasõjas==== Pärast [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] puhkemist võeti laev kasutusele sõjategevuses Soome lahel, jäälõhkuja rekvireeriti ja arvati [[Balti laevastik]]u koosseisu. Meeskonda lisandusid sõjaväelased. Suur Tõll eskortis laevu Tallinnast Helsingisse ning vedas sõjaväelasi ja varustust. 1916. aastal dokiti laev Kroonlinnas. Pärast [[Veebruarirevolutsioon]]i nimetati laev 8. mail 1917 ümber revolutsioonist tuntud [[Volõõnia]] polgu järgi ja uueks nimeks sai '''Volõnets'''. 1918. aasta algul, kui Venemaal oli jälle vahetunud võim, osales Volõnets [[Jääretk]]el, aidates koos jäämurdjaga ''Jermak'' Tallinna jäävangi jäänud punalaevastikul eemalduda pealetungivate Saksa maavägede eest läbi jäätunud Soome lahe Kroonlinna. Esimesel reisiga viis ''Volõnets'' Tallinnast Helsingisse [[transpordilaev]]a ''Europa'', [[päästelaev]]a ''Volhov'' ja allveelaevade flotilli 2 [[allveelaev]]a. Jõumasinate remondi tõttu jäi „Volõnets” Helsingisse maha, kui Balti laevastik jätkas oma jääretke läbi Soome saarestiku Kroonlinna. === Soome teenistuses 1918–1922 === [[Pilt:Finnish icebreaker Wäinämöinen.jpeg|pisi|vasakul|''Wäinämöinen'']] 29. märtsil 1918 hõivasid kavalusega pardale saanud ja väljasõiduks võltskorralduse esitanud 53 Soome iseseisvuslast Segersveni juhtimisel 116 meeskonnaliikmega (kellest pooled olid relvastatud) laeva [[Helsingi]] lähedal. Laev kaaperdati kokkuleppel laeva komandöri, Stanislaus Juhnevitši <ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&oid=parnumaateataja19350516&type=staticpdf Kuidas Eesti sai „Suure Tõllu". Selle eest võlgneme tanu neil päevil Ameerikas surnud kapten Juhnewitsile.], Pärnumaa Teataja, Nr. 56. 16. mail 1935. a.</ref> ja juhtkonda kuulunud eestlastega. Pärast kaaperdamist heisati Soome lipp ja sõideti esialgu Tallinna. Tallinnas olla sakslased tahtnud esialgu laeva endale saada ja pidanud läbirääkimisi, kuid lõpuks jäi see ikka soomlastele. 28. aprillil 1918 pandi laevale uus nimi '''Wäinämöinen'''. [[Soome kodusõda|Soome Vabadussõja]] lõppjärgus 1918. aastal tõi Wäinämöinen korduvalt [[Tallinn]]ast üle Soome lahe Saksa regulaarväeosi ja relvastust. 1919. aasta jaanuaris tõi Wäinämöinen kahe reisiga üle Soome lahe Eestisse Soome vabatahtlike "[[Põhja Pojad|Põhja Poegade]]" rügemendi, 4. aprillil Taani vabatahtlikke. Samuti relvastust, diplomaate, kirste ja viidi Soome tagasi matmiseks Eesti Vabadussõjas langenud soomlased. jne. ===Eesti Vabariigis 1922–1940 === [[Pilt:Suur Toll 1928.jpg|pisi|vasakul|Suur Tõll 1928. aastal]] [[Tartu rahuleping]]ust lähtudes anti 30. novembril 1922 Helsingis laev vormiliselt üle [[Soome]]lt [[Venemaa]]le ja seejärel kohe Venemaalt Eestile. Laeva üleandmisele eelnes siiski ka vaidlusi ja väitlusi osapoolte vahel. 7. detsembril 1922 toodi laev Tallinna ja 29. detsembril 1922 pandi talle nimeks '''Suur Tõll'''. Laev hakkas kuuluma Veeteede Valitsusele ja tegeles talviti jäämurdetöödega peamiselt Soome lahel. Suure osa sellest ajast oli [[Laevakapten|kapten]]iks [[Benjamin Valter]]. Suur Tõll oli väärtuslik laev nii oma omaduste kui ka hinna poolest. 1927. aastal hinnatati Eesti väiksemate jäämurdjate ''Tasuja'', ''Jüri Vilms'' ja ''Jaan Poska'' koguväärtuseks 63 miljonit marka, kuid ''Suur Tõll'' üksi oli hinnatuna kolm korda väärtuslikum – 176 miljonit marka. Esialgu oli probleem, et Eestis ei leidunud nii raskele laevale [[dokk]]imisvõimalust ja 1923. aastal dokiti laev Taanis. Hiljem kombineeriti [[Riigi Laevatehased|Riigi Laevatehaste]] kaks suuremat ujuvdokki (2000 t ja 3000 t) koos pontoonidega üheks suureks dokiks ja 1927. aastal dokiti laev juba kodumaal. Riigi Laevatehastes asendati laeva kõik kuus aurukatelt Vulcan-Werke AG-st tellitud uutega (vanad katlad ehitati ühtlasi ümber naftapaakideks Virtsu ja Rohuküla sadamatele) ja lisaks ehitati nähtavuse parandmiseks vana silla kohale teine sild. See oli Eesti Vabariigi suurim kulutus laeva korrashoiuks. ===Nõukogude Liidu teenistuses 1940–1991=== ==== Okupatsioonivõimu algul ==== 1940. aastal heisati laeval seoses okupatsiooniga [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] lipp. Kapteniks sai [[Hermann Tõnissoo]]. 1941. aasta külmal talvel juhtus, et jäälõhkujaga veeti kalu. Läänemeri oli pikemalt jääs olnud ja [[Prangli]] saare kalurid oli jääaluse püügiga kogunud hulga [[tursk]]a. Kui Suur Tõll oli saare piirivalve meeskonnale varustust ja posti toonud, uuriti ka võimalust viia kalu jäälõhkujaga Tallinna. Laevakapten olla nõustunud ning kalurid viisid kalad regede ja kelkudega 300 meetrit rannast eemal kinnisjää serval paiknenud laevale, misjärel kalakastid laevaga Tallinna sadamasse transporditi.<ref>Eesti kalanduse minevikust II, Stockholm: [[Eesti Kalurite Koondis]], lk 337</ref> ==== Teises maailmasõjas ==== 28. augustil 1941 suundus Suur Tõll koos punalaevastiku konvoidega u 980 reisijaga (sealhulgas Eesti NSV valitsuse ja Ülemnõukogu liikmed) Tallinnast Kroonlinna ja läbis õnnelikult keeruka [[Juminda miinilahing]]u. Sõidu ajal liikus ristleja [[Kirov (laev)|Kirov]] ees, hoides seda [[meremiin]]ide eest. 11. septembril 1941 sai Suur Tõll kolm süütepommitabamust, kuid vigastused olid kerged. Kartuses, et Leningrad võib sakslaste kätte langeda, paigaldati laeva masinaruumi sügisel igaks juhuks süvaveepommid ja muud lõhkelaengud, et laev vajaduse korral õhkida. Hiljem need eemaldati. 4. oktoobril mobiliseeriti Suur Tõll ametlikult [[Balti laevastik]]u koosseisu ja relvastati paari kahuriga. 25. oktoobril 1941 saadeti minema eestlastest meeskond. 11. novembril 1941 nimetati laev ümber '''Volõnetsiks'''. Sõjalaevalipp oli siiski heisatud alles 1942. aasta algul. 25. novembril 1942 sai laeva vööriosa kolmele väiksele miinile sõites tõsiseid miinikahjustusi, kuid laev jätkas teenistusülesannet. Sõja ajal kasutati Suurt Tõllu üsna vähe, sest kivisüsi, mida kulunuks palju, oli defitsiitne. Selle asemel oli Volõnets kasutusel pigem ujuva õhutõrjepatareina. 1945. aasta jaanuaris sõitis Volõnets jälle miinile, kuid ei uppunud selgi korral. ==== Pärast sõda ==== Pärast sõja lõppu kasutati Volõnetsit reparatsioonidena Saksamaalt ja Poolast konfiskeeritud laevade pukseerimiseks Leningradi tehastesse. 29. aprillil 1948 arvati laev sõjalaevastikust abilaevastikku. 1951–1952. aastani oli laev [[Soome]]s [[Rauma]]s [[Rauma-Repola]] laevatehases sõjareparatsioonide raames remondis, mille käigus vahetati laeva söekatlad õlikatelde vastu. Uued õlikatlad valmistas [[Suurbritannia]]s [[Hebburn-on-Tyne]]'is asunud firma White’s Marine Engineering Co. Ltd. Hiljem tehti laevale ka väiksemaid ümberehitusi. Sild ehitati kinniseks, vahetati puksiirseade ja vööri ehitati umbreeling. Samuti demonteeriti laeva kesktekil korstende külgedel asunud [[kraana]]d. Jäämurdja plaaniti esmalt maha kanda juba 1967. aastal, kuid tema teenistust pikendati 1985. aastani, misjärel oli ta kasutuses veel paar aastat auru tootmiseks [[Primorsk]]is. Lõpuks viidi laev Leningradi. Vahepeal kasutati Volõnetsit Leningradis ka vähemalt ühe filmi võtetel. ==== Laeva päästmine muuseumilaevaks ==== Nõukogude Liidu lõpukümnendeil lähenes auväärses eas ning amortiseerunud jäälõhkuja mahakandmise aeg, mis otsustatigi lõplikult 1987. aastal. Suure Tõllu vanuseid jäämurdjaid oli see saatus juba tabanud. Mahakandmisest teada saanud Eesti Meremuuseumi direktoril [[Ants Pärna]]l õnnestus saavutada läbirääkimiste tulemusena lõpuks kokkulepe Vene sõjalaevastikuga vana jäämurdja vahetamiseks 300 tonni vanaraua vastu. Reaalselt siiski vanarauda hiljem laeva vastu ei antud. Delegatsioon käis 1988. aastal Leningradis Volõnetsit vaatamas, et selgitada selle muuseumilaevaks äratoomise võimalusi. [[Pilt:Volõnets - Suur Tõll 88.jpg|pisi|vasakul|Suur Tõll Paljassaare sadamas 1988. a]] 11. oktoobril 1988 alustaski Volõnets mereväe [[puksiir]]i Tjulen slepis teekonda [[Lomonossov]]i sadamast Tallinna. Laeva oma peamasinatega üritati samuti sõidule kaasa aidata. Et ahtripoolsete peamasinate katlad olid amortiseerunud, kasutati nendele auru tootmiseks vööripoolse masina katlaid. Veel viimasel ööl enne ärasõitu oli aga varastatud eelmiste "omanike" poolt laeva uhke originaalne rooliratas koos rooli asendi näidikuga! Rool asendati käepärase vahendiga, kuid laev oli ikkagi raskelt juhitav. [[Pilt:Suur Tõll Port of Tallinn May 1996.jpg|pisi|Suur Tõll veel Paljassaare sadamas esmase taastamise järel 1996]] Pärast esmalt ühte päeva Tallinna lahel ankrus seismist paigutati Suur Tõll [[Paljassaare sadam]]asse. 21. novembril 1988 sai laev tagasi oma eestipärase nime – Suur Tõll. Jõudu mööda alustati ka algsel kujul taastamistöödeks ettevalmistamist. Mädanenud tekiplangutus eemaldati. Sillalt eemaldati vahepeal sinna paigaldatud aknarida ja vöörist eemaldati juurde ehitatud umbreeling. Palju tööd nõudis vööri laadruumi puhastamine sinna aegade jooksul jäetud või loobitud prügist ja rämpsust, mille juures tuli kohati kasutada isegi [[gaasimask]]e. Mõõtmiste käigus tuvastati ühtlasi, et laeva teraskere on suhteliselt hästi säilinud. Ruume köeti talviti veel aurukatlaga. Laeva normaalne remont ja taastamine jäi siiski ootele, sest Eesti Meremuuseumil, lõpusegadustes Nõukogude Liidul ja ühtlasi ka iseseisvuspüüdlustes [[Eesti NSV]]-l puudusid selleks rahalised võimalused. Siiski oli jäämurdja lammutamisest kindlalt pääsenud. ===Taasiseseisvunud Eestis=== [[Pilt:Suur Tõll (laev).jpg|pisi|Suur Tõll Linnahalli taga 1999/2000. aasta talvel]] [[Pilt:Suur Tõll Tallinn 13 Mai 2012 Backbord.JPG|pisi|Suur Tõll 2012. aastal Lennusadama angaaride avamise ajal]] ==== Algusaastad ==== Pärast Eesti taasiseseisvumist reserveeris [[Veeteede Amet|Eesti Veeteede Amet]] augustis 1991 '''Suurele Tõllule''' Eesti Vabariigi liputunnistuse nr 001, mis anti üle 7. jaanuaril 1992.<ref>Kuus esimest liputunnistust. Eesti laevanduse aastaraamat 2010. [[ISSN]] 1406-0817</ref> 1993. aastal pukseeriti Suur Tõll Kotka merepäevadele. Samal aastal kasutati Suurt Tõllu ka mängufilmi "[[Tulivesi]]" võtetel. 1994. aasta suvel osales Suur Tõll [[XXII üldlaulupidu|juubelilaulupeo]] tuletseremoonial sõites oma [[Aurumasin|masin]]ate jõul [[Tallinna reid]]ile.<ref>[https://arhiiv.err.ee/vaata/ahoi-ahoi-suur-toll-ja-juubelilaulupeo-tuletseremoonia Ahoi: AHOI! Suur Tõll ja juubelilaulupeo tuletseremoonia]. ERR Audioarhiiv: Saate autor, salvestaja ja esineja [[Hubert Veldermann]]. </ref> Aastail 1995–1996 tehti Suurele Tõllule lõpuks kaua oodatud remont [[Balti Laevaremonditehas]]es. Seejärel seisis laev mõnd aega [[Linnahall]]i taga ja vahepeal ka [[Admiraliteedi bassein]]is. 1998. aastal pukseeriti Suur Tõll veelkord Soome – Helsingisse mereüritusele. Samal aastal "külastas" Suurt Tõllu Tallinnas sarnase ehitusega Soome aurujäämurdja Tarmo. Kuna kõik senised hoiukohad tegelikult kas laevale või hoiukoha omanikele ei sobinud, otsiti mõistlikumat lahendust. ==== Lennusadamas ==== Uue aastatuhande algul toodi jäämurdja lõpuks [[Lennusadam]]asse, kus asuti ühtlasi taastama ja merendusmuuseumiks ehitama kunagisi [[vesilennukite angaar]]e. 2006. aastal etendas Suur Tõll [[Georg Ots]]ast rääkiva mängufilmi võtetel vene hospidallaeva ''Sibir''. Selleks puhul dekoreeriti laev ajutiselt punase risti ja vastava nimega. 2010. aasta paiku oli praktiliselt juba kõigil huvilistel võimalik iga päev (veel ehitusjärgus olevas) Lennusadamas Suure Tõllu pardale pääseda. Ametlikult avati laev külalistele koos vesilennukite angaarides muuseumi piduliku avamisega 2012. aasta kevadel. 2014. aastal tähistas Eesti Meremuuseum Suure Tõllu 100. aastapäeva. Sel puhul tehti laevale 2013. aasta lõpul [[dokk|dokis]] kapitaalremont, mille käigus taastati lisaks välimusele tunduvalt ka interjööri. Juhuslikult leitud jooniste järgi on taastatud üks Suure Tõllu aerupäästepaat ja taastamisel on veel mootorpäästepaat. Originaalseid paaditaaveteid pole veel taastatud, kuid eemaldatud on nõukogudeaegsed. Hinnalisi aurumasinaid pole seni suudetud toimivaina taastada, kuid see võib toimuda tulevikus. Jäämurdja pardal on avatud ohvitseride mess, kapteni [[kajut]], meeskonnaruumid, masina- ja katlaruum, palju muud ehtsat ning ka näitus jäämurdja ajalооst. Suure Tõllu pardal korraldatakse ka üritusi. == Laeva konstruktsioon == [[Fail:Suur Tõll 2022. aasta kevadel Meremuuseumi juures.jpg|pisi|Suur Tõll 2022. aasta kevadel Lennusadamas]] Suur Tõll oli valmimisajal ja järgmistelgi aastatel maailma moodsaim jäämurdja. Laeval on kolm aurupeamasinat ja ka kolm [[sõukruvi]], kaks ahtris ja üks vööris. Iga aurumasina jaoks on kaks aurukatelt. Vööriajami eesmärk oli tekitada jääkatte all teatav hõrendus ja hõlbustada sellega jää murdmist vöörtäävi raskusega. Söevaru on 700 t ja tunnis võis jäämurdetöö ajal kuluda kuni 3,5 t sütt. Paljud laevaseadmed, nagu ka ankrupeli, käitati siiski elektriga, mis oli oma aja kohta uuenduslik. Laeval on parrastes kreenitankid ja otstes trimmitankid, mille vahel sai vett ringi pumbata. Need tankid olid mõeldud jäässe külmumise korral laeva kere vabastavaks liigutamiseks. Meetrise paksusega jääs oli laeva kiirus 5 sõlme. Suurel Tõllul oli kolm pääste- ja abipaati. == Vaata ka == * [[Jermak (laev 1898)]] * [[Admiral (aurik)]] == Galerii == <gallery> Suur To'll Yard No Tallinn 15 July 2012.JPG|Laeva tehasesilt Icebreaker suur tōll, maritime museum, tallinn, estonia.jpg|Kajut Suur Tõll ship (by Pudelek) - 03. Engine room.JPG|Masinaruum Life buoy.IMG 5326.JPG|Päästerõngas Suur Toll (1913).JPG|Suur Tõll Lennusadamas </gallery> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Kuidas Eesti sai "Suure Tõllu". Kaja, 14. mai 1935, nr 112, lk 6. ==Välislingid== {{Commons|Category:IMO 8640351}} * [http://www.meremuuseum.ee./index.php?op=body&id=28 Jäämurdja Suur Tõll Eesti Meremuuseumi kodulehel] * [http://www.post.ee/failid/1996_112_fdc.jpg Esimese päeva ümbrik] *{{Kultuurimälestis|22267}} [[Kategooria:Eesti laevad]] [[Kategooria:Eesti Meremuuseum]] [[Kategooria:Veeteede Ameti laevad]] [[Kategooria:Jäämurdjad]] 80w7vhmv10mhw8q5m55r0saib4l3or3 Laama 0 90941 6168985 5955008 2022-07-28T07:26:06Z Lulu 294 toimetamist ja korrastamist wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib budistlikust õpetajast; loomaliigi kohta vaata artiklit [[Laama (loom)]]; loomade perekonna kohta vaata artiklit [[Laama (perekond)]]}} [[Pilt:Shenpen Rinpoche Vienna 2004.jpg|pisi|Laama]] '''Laama''' ([[tiibeti keel]]es ''bla ma ''‘kõrgemat ei ole’; [[sanskriti keel]]es गुरु ''[[guru]]'' 'õpetaja') on [[tiibeti budism]]is [[õpetaja]], kõrgema [[munk|munga]] või vaimuliku tiitel. Enamikes [[tiibeti budism]]i koolkondades on kehtestatud formaalsed nõuded, millele inimene peab vastama enne, kui talle laama tiitel omistatakse, nagu vaimuliku hariduse täiskursuse omandamine ja vastavate eksamite sooritamine, 3-aastane eraklus jms.<ref>Ida mõtteloo leksikon: Laama.[https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Laama]</ref> == Vaata ka == *[[dalai-laama]] *[[pantšen-laama]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tiibeti budism]] [[Kategooria:Vadžrajaana]] tst6pl7v2k9al9zrmuza8hsvyvbgt4w 2020. aasta suveolümpiamängud 0 94363 6169112 6114308 2022-07-28T11:42:27Z CommonsDelinker 1930 Fail Russian_Olympic_Committee_flag.svg on eemaldatud, sest kasutaja [[commons:User:Ellywa|Ellywa]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: per [[:c:Commons:Deletion requests/File:Russian Olympic Committee flag.svg|]]. wikitext text/x-wiki [[Pilt:Olympic rings.svg|right|250px|Olümpiarõngad]] '''2020. aasta suveolümpiamängud''' (jaapani 第三十二回オリンピック競技大会) olid XXXII [[olümpiaad]]i [[Kaasaegsed olümpiamängud|olümpiamängud]], mis toimusid [[2021]]. aastal [[Tōkyō]]s. Need mängud pidid algselt toimuma 24. juulist 9. augustini [[2020]], kuid reageerides [[2019.–2020. aasta koroonaviirushaiguse pandeemia|2019.–2020. aasta koroonapandeemiale]], teatasid [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee]] ja Tokyo korralduskomitee 24. märtsil 2020, et mängud kavandatakse korraldada pärast 2020. aastat, kuid mitte hiljem kui 2021. aasta suvel, ja et mängud kannaksid nime Tokyo 2020. See oli esimene kord ajaloos, kui [[olümpiamängud]] edasi lükati. 30. märtsil 2020 jõudsid Tōkyō 2020 korralduskomitee ja [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee]] (ROK) kokkuleppele korraldada mängud uutel kuupäevadel. Uuesti kavandatud Tōkyō 2020 olümpiamängud avati [[23. juuli]]l 2021, lõputseremoonia toimus [[8. august]]il. Järgmised [[Peking]]i [[2022. aasta taliolümpiamängud|taliolümpiamängud]] plaanitakse avada 4. veebruaril 2022, vähem kui kuus kuud hiljem. == Olümpialinna valimine == [[2. september|2. septembril]] [[2011]] andis ROK teada, et 2020. suveolümpiamängude korraldamisele kandideerivad kuus linna:<ref name="IOC_PRESS_2011_09_01">[http://www.olympic.org/ioc?articlenewsgroup=-1&articleid=138220 Six Applicant Cities for the 2020 Olympic Games], olympic.org</ref> [[Bakuu]] ([[Aserbaidžaan]]), [[Doha]] ([[Katar]]), [[İstanbul]] ([[Türgi]]), [[Madrid]] ([[Hispaania]]), [[Rooma]] ([[Itaalia]]) ja [[Tōkyō]] ([[Jaapan]]). Rooma loobus hiljem Itaalia valitsuse toetuse puudumisel. [[16. veebruar]]il [[2012]] teatas ROK, et kandideerimistaotluse on esitanud viis linna:<ref>[http://www.olympic.org/pyeongchang-2018-winter-olympics?articleid=153973 16 February 2012 - Press releases 2020 Cities submit Application Files to IOC to host the Games of the XXXII Olympiad in 2020]</ref> [[Bakuu]]<ref>[http://baku2020.com/ Baku 2020 Applicant City]</ref>, [[Doha]]<ref>{{Cite web |url=http://www.doha2020.qa/ |title=Doha 2020 bid |access-date=23. mai 2012 |archive-date=1. mai 2012 |archive-url=https://web.archive.org/web/20120501020711/http://www.doha2020.qa/ |url-status=dead }}</ref>, [[İstanbul]]<ref>[http://www.istanbul2020.com.tr/ Istanbul 2020 Applicant City Bid Book]</ref>, [[Madrid]]<ref>[http://www.madrid2020.es/ Web oficial de la candidatura de Madrid 2020]</ref> ja [[Tōkyō]]<ref>[http://www.tokyo2020.jp/ TOKYO 2020 APPLICANT CITY｜2020年、オリンピック・パラリンピックを日本に！]</ref>. [[7. september|7. septembril]] [[2013]] [[Argentina]]s [[Buenos Aires]]es toimunud 125. ROK-i istungjärgul tehti lõplik valik İstanbuli, Tōkyō ja Madridi vahel. Valituks osutus [[Tōkyō]].<ref>http://www.olympic.org/news/ioc-releases-2020-evaluation-commission-report/201526</ref> == Spordialad == 1. juulil 2016 kinnitas ROK võistlusalad.<ref>[https://www.olympic.org/news/ioc-executive-board-supports-tokyo-2020-package-of-new-sports-for-ioc-session 01 Jun 2016, IOC Executive Board supports Tokyo 2020 package of new sports for IOC Session]</ref><ref>[http://sport.err.ee/v/olympia/6d5c4353-452c-4bce-9c78-b97b49432621/rok-kinnitas-tokyo-olumpiamangude-kavva-voetavad-spordialad 03. august 2016, ROK kinnitas Tokyo olümpiamängude kavva võetavad spordialad]</ref> {{div col|laius=20em}} *[[Aerutamine]] *[[Judo]] *[[Golf]] *[[Jalgpall olümpiamängudel|Jalgpall]] *[[Jalgrattasport]] *[[Karate]] *[[Kergejõustik]] *[[Korvpall olümpiamängudel|Korvpall]] *[[Kujundujumine]] *[[Käsipall]] *[[Laskesport]] *[[Lauatennis]] *[[Maadlus]] *[[Maahoki]] *[[Moodne viievõistlus]] *[[Pesapall]]/[[pehmepall]] *[[Poks]] *[[Purjetamine]]<ref>12 December 2019, [https://www.sailing.org/tools/documents/Tokyo2020SailingNoticeofRace12Dec.2019-&#91;25841&#93;.pdf? NOTICE OF RACE for the 2020 Tokyo Olympics (Võistlusteade)]</ref><ref name="tokyo2020_org_sailing">[https://tokyo2020.org/en/games/sport/olympic/sailing/ Olympic Sports : Sailing | The Tokyo Organising Committee of the Olympic and Paralympic Games]</ref> *[[Ragbi]] *[[Ratsasport]] *[[Rulasõit]] *[[Sportronimine]] *[[Sulgpall]] *[[Surfamine]] *[[Sõudmine]] *[[Taekwondo]] *[[Tennis 2020. aasta suveolümpiamängudel|Tennis]] *[[Triatlon 2020. aasta suveolümpiamängudel|Triatlon]] *[[Tõstmine]] *[[Ujumine (spordiala)|Ujumine]] *[[Vehklemine]] *[[Veepall]] *[[Vettehüpped]] *[[Vibulaskmine]] *[[Võimlemine]] *[[Võrkpall]] {{div col end}} Kavva lisati [[surfamine]], [[rulasõit]], [[pesapall]]/[[pehmepall]], [[sportronimine]] ja [[karate]] ning korvpalli programmi lisandus [[3x3]]. ==Võistluste ajakava== {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! colspan="23"| Ajakava |- ! colspan="3" rowspan="2"| Alad !! K.<br />21. !! N.<br />22. !! R.<br />23. !! L.<br />24. !! P.<br />25. !! E.<br />26. !! T.<br />27. !! K.<br />28. !! N.<br />29. !! R.<br />30. !! L.<br />31. !! P.<br />1. !! E.<br />2. !! T.<br />3. !! K.<br />4. !! N.<br />5. !! R.<br />6. !! L.<br />7. !! P.<br />8. !! rowspan="2"| Kokku |- ! colspan="10"| Juuli 2020 || colspan="9"| August 2020 |- |style="text-align:left" colspan="3"| [[Pilt:Olympic rings.svg|20px]] [[Avatseremoonia 2020. aasta suveolümpiamängudel|Avatseremoonia]] || || ||style="background:#64B264"| || || || || || || || || || || || || || || || || || |- |style="text-align:left" rowspan="2"| <small>Aerutamine</small> ||style="text-align:left" colspan="2"| [[Pilt:Canoeing (flatwater) pictogram.svg|20px]] [[Aerutamine 2020. aasta suveolümpiamängudel|Aerutamine]] || || || || || || || || || || || || ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#FFE764"| 4 ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#FFE764"| 4 ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#FFE764"| 4 || || '''12''' |- |style="text-align:left" colspan="2"| [[Pilt:Canoeing (slalom) pictogram.svg|20px]] [[Aerutamine 2020. aasta suveolümpiamängudel|Kärestikuslaalom]] || || || || ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#FFE764"| 1 ||style="background:#FFE764"| 1 ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#FFE764"| 1 ||style="background:#FFE764"| 1 || || || || || || || || || || '''4''' |- |style="text-align:left" colspan="3"| [[Pilt:Golf pictogram.svg|20px]] [[Golf 2020. aasta suveolümpiamängudel|Golf]] || || || || || || || || ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#FFE764"| 1 || || ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#FFE764"| 1 || || '''2''' |- |style="text-align:left" colspan="3"| [[Pilt:Football pictogram.svg|20px]] [[Jalgpall 2020. aasta suveolümpiamängudel|Jalgpall]] ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| || ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| || ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| || ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| || ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| || ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#FFE764"| 1 ||style="background:#FFE764"| 1 || || '''2''' |- |style="text-align:left" rowspan="5"| <small>Jalgrattasport</small> ||style="text-align:left" colspan="2"| [[Pilt:Cycling (track) pictogram.svg|20px]] [[Jalgrattasport 2020. aasta suveolümpiamängudel#Trekisõit|Trekisõit]] || || || || || || || || || || || || ||style="background:#FFE764"| 1 ||style="background:#FFE764"| 2 ||style="background:#FFE764"| 1 ||style="background:#FFE764"| 2 ||style="background:#FFE764"| 2 ||style="background:#FFE764"| 1 ||style="background:#FFE764"| 3 || '''12''' |- |style="text-align:left" rowspan="2"| <small>BMX</small> || style="text-align:left"| [[Pilt:BMX freestyle pictogram.svg|20px]] [[Jalgrattasport 2020. aasta suveolümpiamängudel#Vabakava|Vabakava]] || || || || || || || || || || ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#FFE764"| 2 || || || || || || || || '''2''' |- |style="text-align:left"| [[Pilt:Cycling (BMX) pictogram.svg|20px]] [[Jalgrattasport 2020. aasta suveolümpiamängudel#Kross|Kross]] || || || || || || || || ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#FFE764"| 2 || || || || || || || || || || '''2''' |- |style="text-align:left" colspan="2"| [[Pilt:Cycling (mountain biking) pictogram.svg|20px]] [[Jalgrattasport 2020. aasta suveolümpiamängudel#Maastikusõit|Maastikusõit]] || || || || || ||style="background:#FFE764"| 1 ||style="background:#FFE764"| 1 || || || || || || || || || || || || || '''2''' |- |style="text-align:left" colspan="2"| [[Pilt:Cycling (road) pictogram.svg|20px]] [[Jalgrattasport 2020. aasta suveolümpiamängudel#Maanteesõit|Maanteesõit]] || || || ||style="background:#FFE764"| 1 ||style="background:#FFE764"| 1 || || ||style="background:#FFE764"| 2 || || || || || || || || || || || || '''4''' |- |style="text-align:left" colspan="3"| [[Pilt:Judo pictogram.svg|20px]] [[Judo 2020. aasta suveolümpiamängudel|Judo]] || || || ||style="background:#FFE764"| 2 ||style="background:#FFE764"| 2 ||style="background:#FFE764"| 2 ||style="background:#FFE764"| 2 ||style="background:#FFE764"| 2 ||style="background:#FFE764"| 2 ||style="background:#FFE764"| 2 ||style="background:#FFE764"| 1 || || || || || || || || || '''15''' |- |style="text-align:left" rowspan="2"| <small>Karate</small> ||style="text-align:left" colspan="2"| [[Pilt:Karate pictogram.svg|20px]] [[Karate 2020. aasta suveolümpiamängudel#Kata|Kata]] || || || || || || || || || || || || || || || ||style="background:#FFE764"| 1 ||style="background:#FFE764"| 1 || || || '''2''' |- |style="text-align:left" colspan="2"| [[Pilt:Karate Kumite pictogram.svg|20px]] [[Karate 2020. aasta suveolümpiamängudel#Kumite|Kumite]] || || || || || || || || || || || || || || || || style="background:#FFE764"| 2 ||style="background:#FFE764"| 2 ||style="background:#FFE764"| 2 || || '''6''' |- |style="text-align:left" colspan="3"| [[Pilt:Athletics pictogram.svg|20px]] [[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel|Kergejõustik]] || || || || || || || || || ||style="background:#FFE764"| 2 ||style="background:#FFE764"| 3 ||style="background:#FFE764"| 5 ||style="background:#FFE764"| 5 ||style="background:#FFE764"| 6 ||style="background:#FFE764"| 5 ||style="background:#FFE764"| 7 ||style="background:#FFE764"| 7 ||style="background:#FFE764"| 7 ||style="background:#FFE764"| 1 || '''48''' |- |style="text-align:left" rowspan="2"| <small>Korvpall</small> ||style="text-align:left" colspan="2"| [[Pilt:Basketball pictogram.svg|20px]] [[Korvpall 2020. aasta suveolümpiamängudel|Korvpall]] || || || || ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#FFE764"| 1 ||style="background:#FFE764"| 1 || '''2''' |- |style="text-align:left" colspan="2"| [[Pilt:3x3 basketball pictogram.svg|20px]] [[Korvpall 2020. aasta suveolümpiamängudel|3x3]] || || || ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#FFE764"| 2 || || || || || || || || || || || || '''2''' |- |style="text-align:left" colspan="3"| [[Pilt:Handball pictogram.svg|20px]] [[Käsipall 2020. aasta suveolümpiamängudel|Käsipall]] || || || ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#FFE764"| 1 ||style="background:#FFE764"| 1 || '''2''' |- |style="text-align:left" colspan="3"| [[Pilt:Shooting pictogram.svg|20px]] [[Laskmine 2020. aasta suveolümpiamängudel|Laskmine]] || || || ||style="background:#FFE764"| 2 ||style="background:#FFE764"| 2 ||style="background:#FFE764"| 2 ||style="background:#FFE764"| 2 ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#FFE764"| 2 ||style="background:#FFE764"| 1 ||style="background:#FFE764"| 2 ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#FFE764"| 2 || || || || || || || '''15''' |- |style="text-align:left" colspan="3"| [[Pilt:Table tennis pictogram.svg|20px]] [[Lauatennis 2020. aasta suveolümpiamängudel|Lauatennis]] || || || ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#FFE764"| 1 ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#FFE764"| 1 ||style="background:#FFE764"| 1 || ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#FFE764"| 1 ||style="background:#FFE764"| 1 || || || '''5''' |- |style="text-align:left" rowspan="2"| <small>Maadlus</small> ||style="text-align:left" colspan="2"| [[Pilt:Wrestling Freestyle pictogram.svg|20px]] [[Maadlus 2020. aasta suveolümpiamängudel|Vabamaadlus]] || || || || || || || || || || || ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#FFE764"| 1 ||style="background:#FFE764"| 1 ||style="background:#FFE764"| 1 ||style="background:#FFE764"| 3 ||style="background:#FFE764"| 3 ||style="background:#FFE764"| 3 || || '''12''' |- |style="text-align:left" colspan="2"| [[Pilt:Wrestling pictogram.svg|20px]] [[Maadlus 2020. aasta suveolümpiamängudel|Kreeka-Rooma maadlus]] || || || || || || || || || || || ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#FFE764"| 2 ||style="background:#FFE764"| 2 ||style="background:#FFE764"| 2 || || || || || '''6''' |- |style="text-align:left" colspan="3"| [[Pilt:Field hockey pictogram.svg|20px]] [[Maahoki 2020. aasta suveolümpiamängudel|Maahoki]] || || || ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#FFE764"| 1 ||style="background:#FFE764"| 1 || || || '''2''' |- |style="text-align:left" colspan="3"| [[Pilt:Modern pentathlon pictogram.svg|20px]] [[Moodne viievõistlus 2020. aasta suveolümpiamängudel|Moodne viievõistlus]] || || || || || || || || || || || || || || || ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#FFE764"| 1 ||style="background:#FFE764"| 1 || || '''2''' |- |style="text-align:left" rowspan="2"| <small>Pehme-/Pesapall</small> ||style="text-align:left" colspan="2"| [[Pilt:Baseball pictogram.svg|20px]] [[Pesapall 2020. aasta suveolümpiamängudel|Pesapall]] || || || || || || || ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| || ||style="background:#FFE764"| 1 || || '''1''' |- |style="text-align:left" colspan="2"| [[Pilt:Softball pictogram.svg|20px]] [[Pehmepall 2020. aasta suveolümpiamängudel|Pehmepall]] ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| || ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#FFE764"| 1 || || || || || || || || || || || || || '''1''' |- |style="text-align:left" colspan="3"| [[Pilt:Boxing pictogram.svg|20px]] [[Poks 2020. aasta suveolümpiamängudel|Poks]] || || || ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| || ||style="background:#FFE764"| 2 ||style="background:#FFE764"| 1 ||style="background:#FFE764"| 1 ||style="background:#FFE764"| 1 ||style="background:#FFE764"| 4 ||style="background:#FFE764"| 4 || '''13''' |- |style="text-align:left" colspan="3"| [[Pilt:Sailing pictogram.svg|20px]] [[Purjetamine 2020. aasta suveolümpiamängudel|Purjetamine]] || || || || || ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#FFE764"| 2 ||style="background:#FFE764"| 2 ||style="background:#FFE764"| 2 ||style="background:#FFE764"| 2 ||style="background:#FFE764"| 2 || || || || '''10''' |- |style="text-align:left" colspan="3"| [[Pilt:Rugby sevens pictogram.svg|20px]] [[Ragbi 2020. aasta suveolümpiamängudel#Ragbi-7|Ragbi-7]] || || || || || ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#FFE764"| 1 ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#FFE764"| 1 || || || || || || || || || '''2''' |- |style="text-align:left" rowspan="3"| <small>Ratsutamine</small> ||style="text-align:left" colspan="2"| [[Pilt:Equestrian Dressage pictogram.svg|20px]] [[Ratsutamine 2020. aasta suveolümpiamängudel#Koolusõit|Koolisõit]] || || || ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| || ||style="background:#FFE764"| 1 ||style="background:#FFE764"| 1 || || || || || || || || || || || || '''2''' |- |style="text-align:left" colspan="2"| [[Pilt:Equestrian Jumping pictogram.svg|20px]] [[Ratsutamine 2020. aasta suveolümpiamängudel#Takistussõit|Takistussõit]] || || || || || || || || || || || || || ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#FFE764"| 1 || ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#FFE764"| 1 || || '''2''' |- |style="text-align:left" colspan="2"| [[Pilt:Equestrian Eventing pictogram.svg|20px]] [[Ratsutamine 2020. aasta suveolümpiamängudel#Kolmevõistlus|Kolmevõistlus]] || || || || || || || || || ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#FFE764"| 2 || || || || || || || '''2''' |- |style="text-align:left" colspan="3"| [[Pilt:Skateboarding pictogram.svg|20px]] [[Rula 2020. aasta suveolümpiamängudel|Rula]] || || || || ||style="background:#FFE764"| 1 ||style="background:#FFE764"| 1 || || || || || || || || ||style="background:#FFE764"| 1 ||style="background:#FFE764"| 1 || || || || '''4''' |- |style="text-align:left" colspan="3"| [[Pilt:Badminton pictogram.svg|20px]] [[Sulgpall 2020. aasta suveolümpiamängudel|Sulgpall]] || || || ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#FFE764"| 1 ||style="background:#FFE764"| 1 ||style="background:#FFE764"| 1 ||style="background:#FFE764"| 2 || || || || || || || '''5''' |- |style="text-align:left" colspan="3"| [[Pilt:Climbing pictogram.svg|20px]] [[Sportronimine 2020. aasta suveolümpiamängudel|Sportronimine]] || || || || || || || || || || || || || ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#FFE764"| 1 ||style="background:#FFE764"| 1 || || || '''2''' |- |style="text-align:left" colspan="3"| [[Pilt:Surfing pictogram.svg|20px]] [[Surfamine 2020. aasta suveolümpiamängudel|Surfamine]] || || || || ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#FFE764"| 2 || || || || || || || || || || || || '''2''' |- |style="text-align:left" colspan="3"| [[Pilt:Rowing pictogram.svg|20px]] [[Sõudmine 2020. aasta suveolümpiamängudel|Sõudmine]] || || ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#FFE764"| 2 ||style="background:#FFE764"| 4 ||style="background:#FFE764"| 4 ||style="background:#FFE764"| 4 || || || || || || || || || || '''14''' |- |style="text-align:left" colspan="3"| [[Pilt:Taekwondo pictogram.svg|20px]] [[Taekwondo 2020. aasta suveolümpiamängudel|Taekwondo]] || || || ||style="background:#FFE764"| 2 ||style="background:#FFE764"| 2 ||style="background:#FFE764"| 2 ||style="background:#FFE764"| 2 || || || || || || || || || || || || || '''8''' |- |style="text-align:left" colspan="3"| [[Pilt:Tennis pictogram.svg|20px]] [[Tennis 2020. aasta suveolümpiamängudel|Tennis]] || || || ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#FFE764"| 1 ||style="background:#FFE764"| 1 ||style="background:#FFE764"| 3 || || || || || || || || '''5''' |- |style="text-align:left" colspan="3"| [[Pilt:Triathlon pictogram.svg|20px]] [[Triatlon 2020. aasta suveolümpiamängudel|Triatlon]] || || || || || ||style="background:#FFE764"| 1 ||style="background:#FFE764"| 1 || || || ||style="background:#FFE764"| 1 || || || || || || || || || '''3''' |- |style="text-align:left" colspan="3"| [[Pilt:Weightlifting pictogram.svg|20px]] [[Tõstmine 2020. aasta suveolümpiamängudel|Tõstmine]] || || || ||style="background:#FFE764"| 1 ||style="background:#FFE764"| 2 ||style="background:#FFE764"| 1 ||style="background:#FFE764"| 2 ||style="background:#FFE764"| 1 || || ||style="background:#FFE764"| 2 ||style="background:#FFE764"| 1 ||style="background:#FFE764"| 2 ||style="background:#FFE764"| 1 ||style="background:#FFE764"| 1 || || || || || '''14''' |- |style="text-align:left" rowspan="5"| <small>Ujumine</small> ||style="text-align:left" colspan="2"| [[Pilt:Open water swimming pictogram.svg|20px]] [[Ujumine 2020. aasta suveolümpiamängudel#Avaveeujumine|Avaveeujumine]] || || || || || || || || || || || || || || ||style="background:#FFE764"| 1 ||style="background:#FFE764"| 1 || || || || '''2''' |- |style="text-align:left" colspan="2"| [[Pilt:Swimming pictogram.svg|20px]] [[Ujumine 2020. aasta suveolümpiamängudel|Ujumine]] || || || ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#FFE764"| 4 ||style="background:#FFE764"| 4 ||style="background:#FFE764"| 4 ||style="background:#FFE764"| 5 ||style="background:#FFE764"| 5 ||style="background:#FFE764"| 4 ||style="background:#FFE764"| 4 ||style="background:#FFE764"| 5 || || || || || || || || '''35''' |- |style="text-align:left" colspan="2"| [[Pilt:Synchronized swimming pictogram.svg|20px]] [[Kujundujumine 2020. aasta suveolümpiamängudel|Kujundujumine]] || || || || || || || || || || || || ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#FFE764"| 1 || ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#FFE764"| 1 || || '''2''' |- |style="text-align:left" colspan="2"| [[Pilt:Water polo pictogram.svg|20px]] [[Veepall 2020. aasta suveolümpiamängudel|Veepall]] || || || ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#FFE764"| 1 ||style="background:#FFE764"| 1 || '''2''' |- |style="text-align:left" colspan="2"| [[Pilt:Diving pictogram.svg|20px]] [[Vettehüpped 2020. aasta suveolümpiamängudel|Vettehüpped]] || || || || ||style="background:#FFE764"| 1 ||style="background:#FFE764"| 1 ||style="background:#FFE764"| 1 ||style="background:#FFE764"| 1 || ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#FFE764"| 1 ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#FFE764"| 1 ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#FFE764"| 1 ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#FFE764"| 1 || || '''8''' |- |style="text-align:left" colspan="3"| [[Pilt:Fencing pictogram.svg|20px]] [[Vehklemine 2020. aasta suveolümpiamängudel|Vehklemine]] || || || ||style="background:#FFE764"| 2 ||style="background:#FFE764"| 2 ||style="background:#FFE764"| 2 ||style="background:#FFE764"| 1 ||style="background:#FFE764"| 1 ||style="background:#FFE764"| 1 ||style="background:#FFE764"| 1 ||style="background:#FFE764"| 1 ||style="background:#FFE764"| 1 || || || || || || || || '''12''' |- |style="text-align:left" colspan="3"| [[Pilt:Archery pictogram.svg|20px]] [[Vibulaskmine 2020. aasta suveolümpiamängudel|Vibulaskmine]] || || ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#FFE764"| 1 ||style="background:#FFE764"| 1 ||style="background:#FFE764"| 1 ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#FFE764"| 1 ||style="background:#FFE764"| 1 || || || || || || || || || '''5''' |- |style="text-align:left" rowspan="3"| <small>Võimlemine</small> ||style="text-align:left" colspan="2"| [[Pilt:Gymnastics (artistic) pictogram.svg|20px]] [[Võimlemine 2020. aasta suveolümpiamängudel#Sportvõimlemine|Sportvõimlemine]] || || || ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#FFE764"| 1 ||style="background:#FFE764"| 1 ||style="background:#FFE764"| 1 ||style="background:#FFE764"| 1 || || ||style="background:#FFE764"| 4 ||style="background:#FFE764"| 3 ||style="background:#FFE764"| 3 || || || || || || '''14''' |- |style="text-align:left" colspan="2"| [[Pilt:Gymnastics (rhythmic) pictogram.svg|20px]] [[Võimlemine 2020. aasta suveolümpiamängudel#Iluvõimlemine|Iluvõimlemine]] || || || || || || || || || || || || || || || || ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#FFE764"| 1 ||style="background:#FFE764"| 1 || '''2''' |- |style="text-align:left" colspan="2"| [[Pilt:Gymnastics (trampoline) pictogram.svg|20px]] [[Võimlemine 2020. aasta suveolümpiamängudel#Batuudihüpped|Batuudihüpped]] || || || || || || || || || ||style="background:#FFE764"| 1 ||style="background:#FFE764"| 1 || || || || || || || || || '''2''' |- |style="text-align:left" rowspan="2"| <small>Võrkpall</small> ||style="text-align:left" colspan="2"| [[Pilt:Volleyball (beach) pictogram.svg|20px]] [[Võrkpall 2020. aasta suveolümpiamängudel#Rannavõrkpall|Rannavõrkpall]] || || || ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#FFE764"| 1 ||style="background:#FFE764"| 1 || || '''2''' |- |style="text-align:left" colspan="2"| [[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|20px]] [[Võrkpall 2020. aasta suveolümpiamängudel|Võrkpall]] || || || ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#3399FF"| ||style="background:#FFE764"| 1 ||style="background:#FFE764"| 1 || '''2''' |- |style="text-align:left" colspan="3"| [[Pilt:Olympic rings.svg|20px]] Lõputseremoonia|| || || || || || || || || || || || || || || || || || ||style="background:#FF6600"| || |- style="background:#EAECF0; text-align:center;" |style="text-align:left" colspan="3"| '''Kokku''' || || || || '''11''' || '''18''' || '''21''' || '''22''' || '''23''' || '''17''' || '''22''' || '''19''' || '''26''' || '''22''' || '''24''' || '''17''' || '''28''' || '''22''' || '''34''' || '''13''' || '''339''' |- ! colspan="3" rowspan="2"| Alad !! K.<br />22. !! N.<br />23. !! R.<br />24. !! L.<br />25. !! P.<br />26. !! E.<br />27. !! T.<br />28. !! K.<br />29. !! N.<br />30. !! R.<br />31. !! L.<br />1. !! P.<br />2. !! E.<br />3. !! T.<br />4. !! K.<br />5. !! N.<br />6. !! R.<br />7. !! L.<br />8. !! P.<br />9. !! rowspan="2"| KOKKU |- ! colspan="10"| Juuli || colspan="9"| August |} {| border="0" | | bgcolor="#64B264 |&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; |Avatseremoonia | bgcolor="#3399ff" |&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; |Eelvõistlused | bgcolor="#FFE764 |&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; |Võistlus medalitele | bgcolor="#FF6600" |&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; |Lõputseremoonia |} == Võistluspaigad == 8. detsembril 2016 teatati lisaalade võistluspaigad.<ref>8. detsember 2016, [https://tokyo2020.org/en/news/notice/20161208-01.html The IOC Executive Board Approves Venues for Tokyo 2020 Additional Sports] * Pesapall / Pehmepall – Yokohama Stadium (Yokohama, Kanagawa prefecture) * Karate – Nippon Budokan (Chiyoda city, Tokyo) * Rulasõit – Aomi Urban Sports Venue (Koto city, Tokyo) * Sportronimine – Aomi Urban Sports Venue (Koto city, Tokyo) * Surfamine – Tsurigasaki Beach (The southern end of the Kujukuri Beach in Chiba prefecture) </ref> == Osalevad riigid == Oma sportlased saatsid olümpiamängudele 206 riigi ja ala rahvuslikku olümpiakomiteed. Suurim võistkond oli [[Ameerika Ühendriigid 2020. aasta suveolümpiamängudel|Ameerika Ühendriikidel]] (613 sportlast). 2020. aasta suveolümpiamängudel osalenud riigid koos sportlaste arvuga: {{2020olümpiamängud/Riigid}} == Medalitabel == {{vaata|2020. aasta suveolümpiamängude medalitabel}} {{color box|#ccccff}} Korraldajariik (Jaapan) {| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- |1. | align=left| {{PisiLipp|USA}} | 39 || 41 || 33 || 113 |- |2. | align=left| {{PisiLipp|Hiina}} | 38 || 32 || 18 || 88 |- |3. | align=left style="background-color:#ccccff"| {{PisiLipp|Jaapan}} | 27 || 14 || 17 || 58 |- |4. | align=left| {{PisiLipp|Suurbritannia}} | 21 || 21 || 22 || 65 |- |5. | align=left| [[Venemaa olümpiakomitee|ROC]] | 20 || 28 || 23 || 71 |- |6. | align=left| {{PisiLipp|Austraalia}} | 17 || 7 || 22 || 46 |- |7. | align=left| {{PisiLipp|Holland}} | 10 || 12 || 14 || 36 |- |8. | align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} | 10 || 12 || 11 || 33 |- |9. | align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}} | 10 || 11 || 16 || 37 |- |10. | align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} | 10 || 10 || 20 || 40 |- | . | align=left| | || || || |- | 59.-62. | align=left| '''{{PisiLipp|Eesti}}''' | 1 || 0 || 1 || 2 |- | . | align=left| | || || || |- | . | align=left| | || || || |- !colspan=2| Kokku 93 riiki|| 340 || 338 || 402 || 1080 |} == Vaata ka == *[[Eesti 2020. aasta suveolümpiamängudel]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonsi kategooria|2020 Summer Olympics}} ; Ametlikud lehed veebis * [https://tokyo2020.org/en/ Tokyo 2020 veebileht] * [https://tokyo2020.org/en/games/emblem/ Ametlik Tokyo 2020 OM-i logo] * [https://www.olympic.org/tokyo-2020 Tokyo 2020 ROK-i veebis] * [https://www.olympic.org/news/tokyo-2020 Tokyo 2020 uudistevoog ROK-i veebis] * [https://www.youtube.com/tokyo2020 Tokyo 2020 YouTube'is] ; Uudistes * Andrew Mckirdy, [http://www.japantimes.co.jp/sports/2016/08/22/olympics/summer-olympics/rio-passes-olympic-flag-tokyo-super-abe-closing-ceremony/ "The Japan Times: Rio passes Olympic flag to Tokyo, ‘Super Abe’ during closing ceremony"] japantimes.co.jp, 26. august 2016 * [https://sport.err.ee/964225/fotod-tokyos-esitleti-tulevasi-olumpiamedaleid "FOTOD | Tokyos esitleti tulevasi olümpiamedaleid"] ERR sport, 24. juuli 2019 * [https://sport.err.ee/1062672/video-olumpias-suudati-tokyo-suveolumpiamangude-tuli "VIDEO | Olümpias süüdati Tokyo suveolümpiamängude tuli"] ERR sport, 12. märts 2020 * [https://sport.err.ee/1066033/err-kusib-spordirahvas-vastab-kas-tokyo-om-peaks-toimuma-voi-mitte "ERR küsib, spordirahvas vastab: kas Tokyo OM peaks toimuma või mitte?"] ERR sport, 19. märts 2020 {{Olümpiamängud}} [[Kategooria:2020. aasta suveolümpiamängud| ]] 2mu8z3mngltgybb8sim7s4j95ng2de1 Kohaliku omavalitsuse asutus 0 94395 6168965 5539000 2022-07-28T06:16:40Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki '''Kohaliku omavalitsuse asutus''' on [[vald|valla]] või [[linn]]a kui [[halduse kandja]] koosseisu kuuluv [[asutus]]. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus eristab kohaliku omavalitsuse asutuste liikidena valla ja linna ametiasutusi, mille põhiülesanne on [[avalik võim|avaliku võimu]] teostamine, ja valla või linna ametiasutuste poolt hallatavaid asutusi, mille põhiülesanne on [[avalik teenus|avalike teenuste]] osutamine kohalikul tasandil. Kohaliku omavalitsuse ametiasutused on avaliku teenistuse seaduse § 2 lõike 3 kohaselt valla- ja linnavolikogude kantseleid, valla- ja linnavalitsused, osavalla ja linnaosavalitsused, linnavalitsuse ametid ja kohalike omavalitsuste liitude bürood. Omavalitsuste ametiasutuste poolt hallatavad asutused on munitsipaalkoolid, munitsipaallasteaiad, kohaliku omavalitsuse [[kultuuriasutus]]ed, [[sotsiaalmaja]]d, [[lastekodu]]d jms. [[Kategooria:Asutused]] [[Kategooria:Kohalik omavalitsus]] [[Kategooria:Eesti omavalitsusasutused| ]] hmbc12hn7szm50r65966tjj0pbny2pw Maavalitsus 0 95473 6168784 6168430 2022-07-27T16:56:44Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib maakonna haldusorganist; Eestimaa kubermangu valitsuse kohta vaata artiklit [[Eesti Maavalitsus]]}} {{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2007}} '''Maavalitsus''' on [[maakond|maakonna]] haldusorgan. Eestis olid 1989–1993 [[maakond|maakonnad]] [[Omavalitsus (haldusüksus)|omavalitsusliku staatusega haldusüksused]] ning igal maakonnal oli [[maakonnavolikogu]] ja [[maakonnavalitsus]]. Alates 1993. aastast on maavalitsus Vabariigi Valitsuse poolt ametisse nimetatavat [[maavanem]]at teenindav riigiasutus. 1993. aasta Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt oli omavalitsusüksuse, valla või linna omavalitsusorganid: linna/maa[[volikogu]] - kohaliku omavalitsusüksuse [[Esinduskogu|esinduskogu]], mis valiti valla või linna hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel ja linna/maavalitsus, volikogu poolt moodustatav [[Täitevvõim|täitevorgan]]<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/28501 Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus], RT I 1993, 37, 558</ref>. Vallavanema ja linnapea õigus oli moodustada valitsus == Maavalitsuse ülesanded == Maavalitsuse ülesandeks oli: # riikliku haldamise korraldamine ja koordineerimine maakonnas oma pädevuse piires seadusega ettenähtud korras ja ulatuses; # riigi omandisse kuuluva vara käsutamine vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt antud korraldustele ja määrustele; # maakonnas rahanduse, hariduse, kultuuri, spordi, muinsuskaitse, tervishoiu, sanitaarteenistuse, tööhõive, sotsiaalhoolduse, migratsiooni, ettevõtluse, statistika, riiklike registrite, side, riikliku transpordi, riiklike teede, keskkonnakaitse, maakorralduse, metsamajanduse, ehitusjärelevalve ja planeeringu, kapitaalehituse ning regionaalpoliitika valdkonda kuuluvate küsimuste korraldamine vastavalt Vabariigi Valitsuse määrustele, kui seadusega ei ole korraldatud teisiti<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/28576 Maakonna valitsemiskorralduse seadus], RT I 1993, 51, 696</ref>. Eesti maavalitsuste ja [[maavanem]]ate tegevus lõpetati 1. jaanuarist [[2018]].<ref>[https://www.postimees.ee/4146515/riigikogu-kiitis-heaks-maavalitsuste-tegevuse-lopetamise-seaduse Riigikogu kiitis heaks maavalitsuste tegevuse lõpetamise seaduse]</ref><ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/326092017002 Maavanemate teenistusest vabastamine], RT III, 26.09.2017, 2</ref> == Ajalugu == 1917. aastal Eestis loodud uue omavalitsussüsteemi rajamise aluseks sai [[Ajutine Valitsus (Venemaa)|Venemaa Ajutise Valitsuse]] poolt 30. märtsil 1917 vastu võetud otsus “[[Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta]]”. Selle kohaselt liideti [[Eestimaa kubermang]]uga ka senised [[Liivimaa kubermang]]u eestikeelsed alad: [[Tartu kreis|Tartu]], [[Võru kreis|Võru]], [[Viljandi kreis|Viljandi]], [[Pärnu kreis|Pärnu]] ja [[Saaremaa kreis]]. [[Autonoomne Eestimaa kubermang|Eestimaa kubermangu]] tasandil pidi [[Seadusandlik võim|seadusandlikuks organiks]] saama [[Eestimaa Maapäev|maanõukogu]] (nimetatud ka maapäevaks). Uue teise astme [[Kohalik omavalitsus|omavalitsus]]ena loodi maakonnaomavalitsus, maakondades tuli valida 7–15-liikmelised ajutised [[maakonnanõukogu]]d, mis olid algselt maakonnakomissarile nõuandjaks organiks. Maakonnanõukogud valiti [[vald]]ade ja linnade [[valijamees]]te poolt, kelle arvuks kehtestati üks iga 1000 elaniku kohta. 15. juunil kehtestas Venemaa Ajutine Valitsus maakonnanõukogude valimise ajutise korra, mille kohaselt tuli valimised kõikjal läbi viia 24. ja 25. juunil 1917. Samadele päevadele määrati ka maanõukogu saadikute valimine maakondades. [[Maakonnanõukogu]]de avamine oli üleriigiliselt määratud 1. juulile. Maakonna omavalitsustes oli 2 organit - korraldav ja täidesaatev: [[volikogu]] ja maavalitsus. Maakonnavalitsus oli [[Maakonnanõukogu]] [[Täidesaatev võim|täidesaatev]] organ, mis koosnes vähemalt kolmest liikmest ja sekretärist. Maakonnavalitsuse asjaajamine jagati osakondade vahel, mis moodustati vastavalt vajadusele. Maakonnanõukogude kodukord soovitas moodustada administratiiv-, majandus-, haridus-, tervishoiu- ja veterinaaria-, teede- ja side-, töö- ja hoolekande- ning põllumajandus- ja toitlusosakonna. Maakonnanõukogude ülesandeks oli kõikide maakonna omavalitsusse puutuvate asjade otsustamine, täidesaatvate organite valimine ja järelevalve nende tegevuse üle, maakonnavalitsuse esitatud eelarve läbivaatamine<ref>[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?id=33&lid=167 Ajutise Valitsuse maakonnavalitsused], Eesti Ajalooarhiiv, fond 1.1.3.5. Ajutise Valitsuse maakonnavalitsused</ref>. 1927. aastal muudeti maakonnavalitsused, maavalitsusteks ja maakonnanõukogud, maavolikogudeks. {{vaata|maakonnanõukogu}}, ''maavalitsus'' Maakonnaomavalitsused likvideeriti Eestis [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1934)|1934. aasta põhiseadusega]], 24. jaanuarist 1934. aastal. 1934. aastal kehtima halanud põhiseaduse [[omavalitsusüksus]]te loetelus puudusid maaomavalitsused. Seetõttu maakonna omavalitsused kaotati 1934. aasta maakondade ajutise valitsemise seadusega<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1934/01/23/7 Riigikogu poolt 19. jaanuaril 1934 vastuvõetud 40. Maakondade ajutise valitsemise seadus.], Riigi Teataja, nr. 5, 23 jaanuar 1934</ref>. Senised [[maavanem]]ad jäid ametisse ajutiste maavalitsuste esimeestena. Ajutised maavalitsused täitsid endiste maavalitsuste ülesandeid kuni viimaste üleandmiseni vastavaile asutustele. Ajutised maavalitsused allusid [[Kohtu- ja Siseministeerium]]ile. Maakonna omavalitsusorganiteks olid: 1) maavolikogu, 2) maavanem, 3) maavalitsus ja 4) valla- ja linnavanemate täiskogu. Maavolikogu valiti 5-ks kalendriaastaks ja ta koosnes vastavalt elanike arvule 11—25 maavolinikust. {{vaata|maavolikogu}}, ''maavalitsus'', ''[[maavanem]], [[linnavanem]]'' [[1. mai]]l 1938 jõustunud [[Maakonnaseadus]]e järgi oli maavanem maakonnaomavalitsuse juht ja ühtlasi keskvalitsuse esindaja [[Eesti maakonnad|maakonnas]]<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1938/04/27/4 405. Maakonnaseadus.], Riigi Teataja, nr. 43, 27 aprill 1938</ref>. § 1. kohaselt olid Vabariigi maakonnad: [[Harju maakond|Harju]], [[Järva maakond|Järva]], [[Lääne maakond|Lääne]], [[Petseri maakond|Petseri]], [[Pärnu maakond|Pärnu]], [[Saare maakond|Saare]], [[Viljandi maakond|Viljandi]], [[Tartu maakond|Tartu]], [[Valga maakond|Valga]], [[Viru maakond|Viru]] ja [[Võru maakond]]. 1938. aastal valiti uued [[Maavolikogu|maavolikogu]]d, ja maavolikogude valijateks oli [[vallavanem]]ad ja kolmanda astme [[linnavanem]]ad. Valimistest võtsid osa kõik vallavanemad ja kolmanda astme linnade, välja arvatud [[maakonnalinn]]ade, linnavanemad. Maavolinike arv kõigus 11 kuni 25, olenevalt maakonna suurusest, kusjuures üks maavolinik tuleb iga 5000 elaniku kohta. Maavolinike arv oli: [[Harju maakond|Harjumaal]] 18, [[Järva maakond|Järvamaal]] 11, [[Lääne maakond|Läänemaal]] 14, [[Petseri maakond|Petserimaal]] 11, [[Pärnu maakond|Pärnumaal]] 15, [[Saare maakond|Saaremaal]] 11, [[Tartu maakond|Tartumaal]] 21, [[Valga maakond|Valgamaal]] 11, [[Viljandi maakond|Viljandimaal]] 12, [[Viru maakond|Virumaal]] 22, [[Võru maakond|Võrumaal]] 15. Valimisi ei peetud ainult Petserimaal, kuna kõik 11 vallavanemat pääsesid valimata maavolikogusse<ref>[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1938/06/12/8 Valiti uusi maavolikogusid], Päewaleht, nr. 157, 12 juuni 1938</ref>. Eesti omavalitsusorganite taastamisel, 1989. aasta [[Kohalike rahvasaadikute nõukogude valimisseadus]]e<ref>RT/89/26/ 346</ref> ja [[ENSV kohaliku omavalitsuse aluste seadus]]e<ref>ÜVT/89/34/ 517</ref> alusel valitud maakondade ja vabariikliku alluvusega linnade [[volikogu]]d asusid tegevusse 1. jaanuarist 1990, valdade, alevite ja linnade kui esmatasandi kohaliku omavalitsuse esindusorganid tegutsesid valimisjärgselt vastavate asutavate kogudena, vastavate valdade, alevite ja linnade omavalitsusliku staatuse kinnitamise hetkest aga volikogudena… 1. jaanuarist 1990 nimetati rajoonid (15 rajooni) maakondadeks. § 6. kohaselt kohaliku omavalitsuse organid olid: 1) volikogu (rahvasaadikute nõukogu); 2) valla-, alevi- ja maavanem ning linnapea (küla, alevi, rajooni ja linna rahvasaadikute nõukogu täitevkomitee esimees); 3) valla-, alevi-, maakonna- ja linnavalitsuse (küla, alevi, rajooni ja linna rahvasaadikute nõukogu täitevkomitee); 4) revisjonikomisjon. § 12. kohaselt maavanem ja vabariikliku linna linnapea ning maakonna ja vabariikliku linna valitsuse juht vastutas volikogu ees volikogu otsuste täitmise eest, organiseeris riikliku poliitika elluviimist ja seaduste täitmise kontrolli vastavas maakonnas või vabariiklikus linnas ning vastutas selles osas Eesti NSV Ülemnõukogu ja valitsuse ees. == Maavalitsused Eestis == Eestis olid 2017. aastal, enne likvideerimist järgmised maavalitsused: * [[Harju maavalitsus]] * [[Hiiu maavalitsus]] * [[Ida-Viru maavalitsus]] * [[Jõgeva maavalitsus]] * [[Järva maavalitsus]] * [[Lääne maavalitsus]] * [[Lääne-Viru maavalitsus]] * [[Põlva maavalitsus]] * [[Pärnu maavalitsus]] * [[Rapla maavalitsus]] * [[Saare maavalitsus]] * [[Tartu maavalitsus]] * [[Valga maavalitsus]] * [[Viljandi maavalitsus]] * [[Võru maavalitsus]] ==Viited== {{viited}} == Vaata ka == *[[Eesti Maakondade Liit]] [[Kategooria:Eesti maavalitsused| ]] [[Kategooria:1917. aasta Eestis]] 0wmi5dwb7xd8k1tn50hquy0h8xx1mzu Beatrix Potter 0 96056 6168891 6032626 2022-07-27T20:24:08Z Ahti-Saku 167588 Link wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Beatrix Potter''' ([[28. juuli]] [[1866]] [[London]] – [[22. detsember]] [[1943]] [[Cumbria]] Sawrey) oli Briti lastekirjanik, illustraator ja seeneteadlane. Ta on tuntud eelkõige tänu oma lasteraamatute sarjale, mille peategelasteks olid loomad, kellest tuntuim on [[Peeter Pikk-kõrv]]. Potter sündis jõukas perekonnas. Tal oli noorem vend Walter Bertram (1872–1918). Tema vanemad huvitusid [[kunst]]ist ja [[loodus]]est ning nautisid maaelu. Isa Rupert William Potter oli [[kohtuadvokaat]], kes oma [[investeering]]utega [[aktsia]]tesse sai [[1890. aastad|1890. aastatel]] väga rikkaks. Vanaisa Edmund Potter oli [[1861]]–[[1874]] [[Suurbritannia parlament|parlamendi liige]]. [[Pilt:Rupert Potter, Beatrix Potter and Bertram Potter.jpg|pisi|left|Beatrix Potter (keskel) isa (vasakul) ja vennaga (paremal, 1894)]] Lapsena oli Beatrixil ja Bertramil palju pisikesi loomi, kelle käitumist nad hoolikalt jälgisid ja keda nad palju joonistasid. Nende hulka kuulusid [[hiir]]ed, [[küülik]]ud, [[siil]], mõned [[nahkhiir]]ed, lisaks oli perekonnal [[liblikas|liblikate]] ja teiste [[putukas|putukate]] kogu. Suved veetsid nad [[Šotimaa]]l ja Loode-Inglismaal [[Cumbria]]s. Beatrixile palgati [[koduõpetaja]]id, kuni ta oli 18 aastat vana. Ta oli innukas õpilane ning omandas laialdased teadmised keeltest, [[kirjandus]]est, [[bioloogia]]st ja [[ajalugu|ajaloost]]. Potter sai [[seltsidaam]]i väljaõppe, aga ei töötanud seltsidaamina kunagi. Ka tema kunstiannet märgati varakult ja talle palgati [[joonistamine|joonistamis]]õpetajaid. Beatrixil kujunes välja isikupärane stiil. Peamiselt joonistas ta [[vesivärvid]]ega. Lisaks tõelistele ja väljamõeldud loomadele joonistas ta putukaid, [[fossiil]]e, [[arheoloogia]]mälestisi ja [[seen]]i. Potter oli huvitatud kõigist [[loodusteadus]]test peale astronoomia. Kuid see huvi oli [[eklektika|eklektiline]]: ta kogus fossiile, uuris Londonis [[väljakaevamised|väljakaevamistel]] leitud [[arheoloogia|arheoloogilisi]] leide ja huvitus [[entomoloogia|putukateadusest]]. Kõigil neil aladel joonistas ta oma uurimisobjekte järjest suuremate oskustega. 1890. aastatel hakkas ta keskenduma [[mükoloogia]]le. Seeni joonistada meeldis talle juba lapsena, sest need olid ilusad värvilised, ei jooksnud eest ära ja püsisid samas asendis. 1892 tutvus ta loodusteadlase Charles McIntoshiga, kes aitas tal parandada joonistuste täpsust ja õpetas talle [[taksonoomia]]t. Potterit hakkas huvituma seente [[paljunemine]], ta hakkas seente [[eos]]eid [[mikroskoop|mikroskoobiga]] uurima ja nähtut üles joonistama. [[1895]] töötas ta välja teooria, mille järgi seened võivad eostest [[idanemine|idaneda]]. Tema onu [[Henry Roscoe]] oli [[Londoni ülikool]]i asekantsler ja tema kaudu konsulteeris ta [[Kew' botaanikaaed|Kew' botaanikaaia]] töötajatega. Kuid botaanikaaia direktor [[William Thiselton-Dyer]] keeldus tema joonistusi isegi vaatamast nii sellepärast, et Potter oli naine, kui ka sellepärast, et ta oli amatöör. Seejärel pani Potter oma järeldused kirja artiklisse "Seeneeoste idanemisest" ja esitas selle [[Linné Ühing|Linné ühingule]]. Potteril kui naisel ei lubatud oma artikli arutamisel osaleda, artikkel läks kaduma ja tõenäoliselt hävitati. Nähes, et tal ei ole võimalik teadlaseks saada, loobus Potter selle poole püüdlemisest. Pärast seda, kui teda saatis mõningane edu [[postkaart]]ide ja [[brošüür]]ide illustreerimisel, kirjutas ja illustreeris ta oma esimese raamatu. See oli lasteraamat "[[Lugu Peeter Pikk-kõrvast]]" ([[1901]]).<ref>{{Netiviide|url=http://www.lasteaed.net/2008/11/25/%e2%80%9elugu-peeter-pikk-korvast/|pealkiri=Lugu Peeter Pikk-Kõrvast|väljaanne=Ajakiri Lasteaed|aeg=25.11.2008|vaadatud=16.1.2022}}</ref> Järgmisel aastal ilmus kordustrükk juba suuremas kirjastuses. Raamat oli menukas ja naine hakkas kirjanikuks, avaldades 23 lasteraamatut, mille peategelasteks olid loomad. Neist 19 raamatut ilmus enne [[Esimene maailmasõda|esimest maailmasõda]].<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Ann Alari|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/51081495/potter-kull-mitte-harry-vaid-beatrix-on-lemmik-labi-aegade|pealkiri=Potter – küll mitte Harry, vaid Beatrix – on lemmik läbi aegade!|väljaanne=Eesti Päevaleht|aeg=30.3.2007|vaadatud=16.12.2022}}</ref> Oma valdused (1600 hektarit koos hoonetega) pärandas ta Suurbritannia loodus- ja kultuuripärandi alalhoiuga tegelevale organisatsioonile National Trust for Places of Historic Interest or Natural Beauty.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Ann Alari|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/51081495/potter-kull-mitte-harry-vaid-beatrix-on-lemmik-labi-aegade|pealkiri=Potter – küll mitte Harry, vaid Beatrix – on lemmik läbi aegade!|väljaanne=Eesti Päevaleht|aeg=30.3.2007|vaadatud=16.12.2022}}</ref> Tema elust on tehtud biograafiline draamafilm "[[Preili Potter]]" ([[2006]]), kus teda kehastas [[Renée Zellweger]]. ==Välislingid== {{commonscat}} {{vikitsitaadid}} *[http://www.beatrixpotter.com/ Ametlik koduleht] *[http://onlinebooks.library.upenn.edu/webbin/book/search?amode=start&author=Potter%2c%20Beatrix Beatrix Potteri tekstid internetis] == Viited == {{JÄRJESTA:Potter, Beatrix}} [[Kategooria:Inglise kirjanikud]] [[Kategooria:Lastekirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1866]] [[Kategooria:Surnud 1943]] [[Kategooria:Mükoloogid]] [[Kategooria:Inglise kunstnikud]] [[Kategooria:Illustraatorid]] i3pwxjgw1b2yn3leng7mtljnwr18ssi Biff Byford 0 96410 6168999 5586003 2022-07-28T08:12:22Z FMSky 149589 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Biff Byford au Hellfest 2010.jpg|thumb|right|Biff Byford]] '''Biff Byford''' (tegelik nimi '''Peter Byford'''; sündinud [[15. jaanuar]]il [[1951]]) on inglise muusik ning ''[[heavy metal]]''<nowiki>'i</nowiki> bändi [[Saxon]] laulja ja asutajaliige. [[2007]]. aasta aprillis avaldas ta autobiograafia "Never Surrender". {{JÄRJESTA:Byford, Biff}} [[Kategooria:Suurbritannia muusikud]] [[Kategooria:Sündinud 1951]] lcbv2ecjbreabthfkh0qhu5l8gkzeaj Saka joastik 0 100136 6168685 5512989 2022-07-27T12:06:11Z 2001:7D0:88E3:8080:458E:843:6C31:A31 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Saka waterfall, June 2010.jpg|thumb|300px|Joastik veerohkel suvel, juunis 2010]] '''Saka joastik''' (ka '''Kivisilla joastik''') asub [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Toila vald|Toila vallas]] omaaegse [[Saka mõis]]a (millest ka [[joastik]]u nimi) maa-alal ja laskub alla [[Saka pank|Saka pangast]]. Joastik koosneb kolmest suuremast (ülalt alla vastavalt 6,0 m, 2,0 m ja 7,5 m) [[astang]]ust ning mitmest madalamast (kuni 1 m) astangust. Joastik laskub pangalt mereni jõudmiseks umbes 48 meetrit. Joastikku toidab 2 meetri sügavune [[Ranna peakraav]], mis raiuti paesesse pinnasesse juba [[19. sajand]]i keskel. Saka panga astangu ülaosas [[paljand]]ub umbes nelja meetri ulatuses Kesk-[[Ordoviitsium]]i lubjakivi. Sellest allpoole paljanduvad umbes meetri ulatuses Kesk-Ordoviitsiumi Kunda lademe [[Loobu kihistu]] [[lubjakivi]] ja selle all umbes meetri jagu [[Voka kihistik]]u [[raudooid]]e sisaldav lubjakivi. Veel umbes kahe meetri ulatuses paljandub [[Toila kihistu|Kesk-Ordoviitsiumi Volhovi lademe Toila kihistu]] [[glaukoniit]]i sisaldav lubjakivi, enamjaolt rusukalde alla maetud Alam-Ordoviitsiumi umbes meetripaksune [[Leetse paljand|Leetse kihistu]] [[glaukoniitliivakivi]], meetri jagu [[Türisalu kihistu]] [[diktüoneemakilt|graptoliitargilliiti]], edasi paljandub [[oobolus|oobolusliiva]]kivist ([[fosforiit|fosforiidist]]) aluskiht ning edasi umbes 8 meetri paksune [[Kambrium]]i [[liivakivi]]kiht, mis jätkub liivakivi ja [[sinisavi]] kihtidega. Kivisilla juga kuulub Eesti kolme kõrgeima joa hulka. Oma 22,8-meetrise langusega on ta teisel kohal. Esikohal on [[Valaste juga]] 30,5-meetrise ja kolmandal [[Karjaoru juga]] 12-meetrise langusega.<ref>Kalle Suuroja ''Põhja-Eesti klint Eesti looduse sümbol'', Tallinn 2006, lk. 93</ref> [[Eesti NSV|Nõukogude]] ajal oli sealne piirkond tsiviilelanikele suletud, kuna Saka mõisas asus [[piirivalvekordon]]. ==Galerii== <gallery> Fail:Kivisilla juga.JPG|Kivisilla juga, märtsis 2008 Fail:Saka kivisild.JPG|Joale nime andnud kivisild ja magistraalkraav, märtsis 2008 Fail:Saka juga e. kivisilla juga.jpg|Saka juga Fail:Kivisilla juga e.saka juga.JPG|Talvine Saka juga </gallery> ==Vaata ka== *[[Eesti jugade loend]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti joad]] [[Kategooria:Toila vald]] 1qqidp7h2cq64j4l85cihakqanf59co 6168687 6168685 2022-07-27T12:07:59Z 2001:7D0:88E3:8080:458E:843:6C31:A31 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Saka waterfall, June 2010.jpg|thumb|300px|Joastik veerohkel suvel, juunis 2010]] '''Saka joastik''' (ka '''Kivisilla joastik''') asub [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Toila vald|Toila vallas]] omaaegse [[Saka mõis]]a (millest ka [[joastik]]u nimi) maa-alal ja laskub alla [[Saka pank|Saka pangast]]. Joastik koosneb kolmest suuremast (ülalt alla vastavalt 6,0 m, 2,0 m ja 7,5 m) [[astang]]ust ning mitmest madalamast (kuni 1 m) astangust. Joastik laskub pangalt mereni jõudmiseks umbes 48 meetrit. Joastikku toidab 2 meetri sügavune [[Ranna peakraav]], mis raiuti paesesse pinnasesse juba [[19. sajand]]i keskel. Saka panga astangu ülaosas [[paljand]]ub umbes nelja meetri ulatuses Kesk-[[Ordoviitsium]]i lubjakivi. Sellest allpoole paljanduvad umbes meetri ulatuses Kesk-Ordoviitsiumi Kunda lademe [[Loobu kihistu]] [[lubjakivi]] ja selle all umbes meetri jagu [[Voka kihistik]]u [[raudooid]]e sisaldav lubjakivi. Veel umbes kahe meetri ulatuses paljandub [[Toila kihistu|Kesk-Ordoviitsiumi Volhovi lademe Toila kihistu]] [[glaukoniit]]i sisaldav lubjakivi, enamjaolt rusukalde alla maetud Alam-Ordoviitsiumi umbes meetripaksune [[Leetse kihistu]] [[glaukoniitliivakivi]], meetri jagu [[Türisalu kihistu]] [[diktüoneemakilt|graptoliitargilliiti]], edasi paljandub [[oobolus|oobolusliiva]]kivist ([[fosforiit|fosforiidist]]) aluskiht ning edasi umbes 8 meetri paksune [[Kambrium]]i [[liivakivi]]kiht, mis jätkub liivakivi ja [[sinisavi]] kihtidega. Kivisilla juga kuulub Eesti kolme kõrgeima joa hulka. Oma 22,8-meetrise langusega on ta teisel kohal. Esikohal on [[Valaste juga]] 30,5-meetrise ja kolmandal [[Karjaoru juga]] 12-meetrise langusega.<ref>Kalle Suuroja ''Põhja-Eesti klint Eesti looduse sümbol'', Tallinn 2006, lk. 93</ref> [[Eesti NSV|Nõukogude]] ajal oli sealne piirkond tsiviilelanikele suletud, kuna Saka mõisas asus [[piirivalvekordon]]. ==Galerii== <gallery> Fail:Kivisilla juga.JPG|Kivisilla juga, märtsis 2008 Fail:Saka kivisild.JPG|Joale nime andnud kivisild ja magistraalkraav, märtsis 2008 Fail:Saka juga e. kivisilla juga.jpg|Saka juga Fail:Kivisilla juga e.saka juga.JPG|Talvine Saka juga </gallery> ==Vaata ka== *[[Eesti jugade loend]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti joad]] [[Kategooria:Toila vald]] db31tkuuk0c9rb97dkpjbwyk31nltnt 6168688 6168687 2022-07-27T12:10:34Z 2001:7D0:88E3:8080:458E:843:6C31:A31 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Saka waterfall, June 2010.jpg|thumb|300px|Joastik veerohkel suvel, juunis 2010]] '''Saka joastik''' (ka '''Kivisilla joastik''') asub [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Toila vald|Toila vallas]] omaaegse [[Saka mõis]]a (millest ka [[joastik]]u nimi) maa-alal ja laskub alla [[Saka pank|Saka pangast]]. Joastik koosneb kolmest suuremast (ülalt alla vastavalt 6,0 m, 2,0 m ja 7,5 m) [[astang]]ust ning mitmest madalamast (kuni 1 m) astangust. Joastik laskub pangalt mereni jõudmiseks umbes 48 meetrit. Joastikku toidab 2 meetri sügavune [[Ranna peakraav]], mis raiuti paesesse pinnasesse juba [[19. sajand]]i keskel. Saka panga astangu ülaosas [[paljand]]ub umbes nelja meetri ulatuses Kesk-[[Ordoviitsium]]i lubjakivi. Sellest allpoole paljanduvad umbes meetri ulatuses Kesk-Ordoviitsiumi Kunda lademe [[Loobu kihistu]] [[lubjakivi]] ja selle all umbes meetri jagu [[Voka kihistik|Sillaoru kihistu Voka kihistik]]u [[raudooid]]e sisaldav lubjakivi. Veel umbes kahe meetri ulatuses paljandub [[Toila kihistu|Kesk-Ordoviitsiumi Volhovi lademe Toila kihistu]] [[glaukoniit]]i sisaldav lubjakivi, enamjaolt rusukalde alla maetud Alam-Ordoviitsiumi umbes meetripaksune [[Leetse kihistu]] [[glaukoniitliivakivi]], meetri jagu [[Türisalu kihistu]] [[diktüoneemakilt|graptoliitargilliiti]], edasi paljandub [[oobolus|oobolusliiva]]kivist ([[fosforiit|fosforiidist]]) aluskiht ning edasi umbes 8 meetri paksune [[Kambrium]]i [[liivakivi]]kiht, mis jätkub liivakivi ja [[sinisavi]] kihtidega. Kivisilla juga kuulub Eesti kolme kõrgeima joa hulka. Oma 22,8-meetrise langusega on ta teisel kohal. Esikohal on [[Valaste juga]] 30,5-meetrise ja kolmandal [[Karjaoru juga]] 12-meetrise langusega.<ref>Kalle Suuroja ''Põhja-Eesti klint Eesti looduse sümbol'', Tallinn 2006, lk. 93</ref> [[Eesti NSV|Nõukogude]] ajal oli sealne piirkond tsiviilelanikele suletud, kuna Saka mõisas asus [[piirivalvekordon]]. ==Galerii== <gallery> Fail:Kivisilla juga.JPG|Kivisilla juga, märtsis 2008 Fail:Saka kivisild.JPG|Joale nime andnud kivisild ja magistraalkraav, märtsis 2008 Fail:Saka juga e. kivisilla juga.jpg|Saka juga Fail:Kivisilla juga e.saka juga.JPG|Talvine Saka juga </gallery> ==Vaata ka== *[[Eesti jugade loend]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti joad]] [[Kategooria:Toila vald]] laectnor7xqac81kkw2e0fm2wat50p6 6168690 6168688 2022-07-27T12:11:12Z 2001:7D0:88E3:8080:458E:843:6C31:A31 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Saka waterfall, June 2010.jpg|thumb|300px|Joastik veerohkel suvel, juunis 2010]] '''Saka joastik''' (ka '''Kivisilla joastik''') asub [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Toila vald|Toila vallas]] omaaegse [[Saka mõis]]a (millest ka [[joastik]]u nimi) maa-alal ja laskub alla [[Saka pank|Saka pangast]]. Joastik koosneb kolmest suuremast (ülalt alla vastavalt 6,0 m, 2,0 m ja 7,5 m) [[astang]]ust ning mitmest madalamast (kuni 1 m) astangust. Joastik laskub pangalt mereni jõudmiseks umbes 48 meetrit. Joastikku toidab 2 meetri sügavune [[Ranna peakraav]], mis raiuti paesesse pinnasesse juba [[19. sajand]]i keskel. Saka panga astangu ülaosas [[paljand]]ub umbes nelja meetri ulatuses Kesk-[[Ordoviitsium]]i lubjakivi. Sellest allpoole paljanduvad umbes meetri ulatuses Kesk-Ordoviitsiumi Kunda lademe [[Loobu kihistu]] [[lubjakivi]] ja selle all umbes meetri jagu [[Voka kihistik]]u [[raudooid]]e sisaldav lubjakivi. Veel umbes kahe meetri ulatuses paljandub [[Toila kihistu|Kesk-Ordoviitsiumi Volhovi lademe Toila kihistu]] [[glaukoniit]]i sisaldav lubjakivi, enamjaolt rusukalde alla maetud Alam-Ordoviitsiumi umbes meetripaksune [[Leetse kihistu]] [[glaukoniitliivakivi]], meetri jagu [[Türisalu kihistu]] [[diktüoneemakilt|graptoliitargilliiti]], edasi paljandub [[oobolus|oobolusliiva]]kivist ([[fosforiit|fosforiidist]]) aluskiht ning edasi umbes 8 meetri paksune [[Kambrium]]i [[liivakivi]]kiht, mis jätkub liivakivi ja [[sinisavi]] kihtidega. Kivisilla juga kuulub Eesti kolme kõrgeima joa hulka. Oma 22,8-meetrise langusega on ta teisel kohal. Esikohal on [[Valaste juga]] 30,5-meetrise ja kolmandal [[Karjaoru juga]] 12-meetrise langusega.<ref>Kalle Suuroja ''Põhja-Eesti klint Eesti looduse sümbol'', Tallinn 2006, lk. 93</ref> [[Eesti NSV|Nõukogude]] ajal oli sealne piirkond tsiviilelanikele suletud, kuna Saka mõisas asus [[piirivalvekordon]]. ==Galerii== <gallery> Fail:Kivisilla juga.JPG|Kivisilla juga, märtsis 2008 Fail:Saka kivisild.JPG|Joale nime andnud kivisild ja magistraalkraav, märtsis 2008 Fail:Saka juga e. kivisilla juga.jpg|Saka juga Fail:Kivisilla juga e.saka juga.JPG|Talvine Saka juga </gallery> ==Vaata ka== *[[Eesti jugade loend]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti joad]] [[Kategooria:Toila vald]] db31tkuuk0c9rb97dkpjbwyk31nltnt 6168691 6168690 2022-07-27T12:11:35Z 2001:7D0:88E3:8080:458E:843:6C31:A31 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Saka waterfall, June 2010.jpg|thumb|300px|Joastik veerohkel suvel, juunis 2010]] '''Saka joastik''' (ka '''Kivisilla joastik''') asub [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Toila vald|Toila vallas]] omaaegse [[Saka mõis]]a (millest ka [[joastik]]u nimi) maa-alal ja laskub alla [[Saka pank|Saka pangast]]. Joastik koosneb kolmest suuremast (ülalt alla vastavalt 6,0 m, 2,0 m ja 7,5 m) [[astang]]ust ning mitmest madalamast (kuni 1 m) astangust. Joastik laskub pangalt mereni jõudmiseks umbes 48 meetrit. Joastikku toidab 2 meetri sügavune [[Ranna peakraav]], mis raiuti paesesse pinnasesse juba [[19. sajand]]i keskel. Saka panga astangu ülaosas [[paljand]]ub umbes nelja meetri ulatuses Kesk-[[Ordoviitsium]]i lubjakivi. Sellest allpoole paljanduvad umbes meetri ulatuses Kesk-Ordoviitsiumi Kunda lademe [[Loobu kihistu]] [[lubjakivi]] ja selle all umbes meetri jagu Sillaoru kihistu [[Voka kihistik]]u [[raudooid]]e sisaldav lubjakivi. Veel umbes kahe meetri ulatuses paljandub [[Toila kihistu|Kesk-Ordoviitsiumi Volhovi lademe Toila kihistu]] [[glaukoniit]]i sisaldav lubjakivi, enamjaolt rusukalde alla maetud Alam-Ordoviitsiumi umbes meetripaksune [[Leetse kihistu]] [[glaukoniitliivakivi]], meetri jagu [[Türisalu kihistu]] [[diktüoneemakilt|graptoliitargilliiti]], edasi paljandub [[oobolus|oobolusliiva]]kivist ([[fosforiit|fosforiidist]]) aluskiht ning edasi umbes 8 meetri paksune [[Kambrium]]i [[liivakivi]]kiht, mis jätkub liivakivi ja [[sinisavi]] kihtidega. Kivisilla juga kuulub Eesti kolme kõrgeima joa hulka. Oma 22,8-meetrise langusega on ta teisel kohal. Esikohal on [[Valaste juga]] 30,5-meetrise ja kolmandal [[Karjaoru juga]] 12-meetrise langusega.<ref>Kalle Suuroja ''Põhja-Eesti klint Eesti looduse sümbol'', Tallinn 2006, lk. 93</ref> [[Eesti NSV|Nõukogude]] ajal oli sealne piirkond tsiviilelanikele suletud, kuna Saka mõisas asus [[piirivalvekordon]]. ==Galerii== <gallery> Fail:Kivisilla juga.JPG|Kivisilla juga, märtsis 2008 Fail:Saka kivisild.JPG|Joale nime andnud kivisild ja magistraalkraav, märtsis 2008 Fail:Saka juga e. kivisilla juga.jpg|Saka juga Fail:Kivisilla juga e.saka juga.JPG|Talvine Saka juga </gallery> ==Vaata ka== *[[Eesti jugade loend]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti joad]] [[Kategooria:Toila vald]] 7ue91sjf9m6eycx2dnt8uty9lixauv9 6168692 6168691 2022-07-27T12:13:11Z 2001:7D0:88E3:8080:458E:843:6C31:A31 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Saka waterfall, June 2010.jpg|thumb|300px|Joastik veerohkel suvel, juunis 2010]] '''Saka joastik''' (ka '''Kivisilla joastik''') asub [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Toila vald|Toila vallas]] omaaegse [[Saka mõis]]a (millest ka [[joastik]]u nimi) maa-alal ja laskub alla [[Saka pank|Saka pangast]]. Joastik koosneb kolmest suuremast (ülalt alla vastavalt 6,0 m, 2,0 m ja 7,5 m) [[astang]]ust ning mitmest madalamast (kuni 1 m) astangust. Joastik laskub pangalt mereni jõudmiseks umbes 48 meetrit. Joastikku toidab 2 meetri sügavune [[Ranna peakraav]], mis raiuti paesesse pinnasesse juba [[19. sajand]]i keskel. Saka panga astangu ülaosas [[paljand]]ub umbes nelja meetri ulatuses Kesk-[[Ordoviitsium]]i lubjakivi. Sellest allpoole paljanduvad umbes meetri ulatuses Kesk-Ordoviitsiumi Kunda lademe [[Loobu kihistu]] [[lubjakivi]] ja selle all umbes meetri jagu [[Voka kihistik]]u [[raudooid]]e sisaldav lubjakivi. Veel umbes kahe meetri ulatuses paljandub [[Toila kihistu|Kesk-Ordoviitsiumi Volhovi lademe Toila kihistu]] [[glaukoniit]]i sisaldav lubjakivi, enamjaolt rusukalde alla maetud Alam-Ordoviitsiumi umbes meetripaksune [[Leetse kihistu]] [[glaukoniitliivakivi]], meetri jagu [[Türisalu kihistu]] [[diktüoneemakilt|graptoliitargilliiti]], edasi paljandub [[oobolus|oobolusliiva]]kivist ([[fosforiit|fosforiidist]]) aluskiht ning edasi umbes 8 meetri paksune [[Kambrium]]i [[liivakivi]]kiht, mis jätkub liivakivi ja [[sinisavi]] kihtidega. Kivisilla juga kuulub Eesti kolme kõrgeima joa hulka. Oma 22,8-meetrise langusega on ta teisel kohal. Esikohal on [[Valaste juga]] 30,5-meetrise ja kolmandal [[Karjaoru juga]] 12-meetrise langusega.<ref>Kalle Suuroja ''Põhja-Eesti klint Eesti looduse sümbol'', Tallinn 2006, lk. 93</ref> [[Eesti NSV|Nõukogude]] ajal oli sealne piirkond tsiviilelanikele suletud, kuna Saka mõisas asus [[piirivalvekordon]]. ==Galerii== <gallery> Fail:Kivisilla juga.JPG|Kivisilla juga, märtsis 2008 Fail:Saka kivisild.JPG|Joale nime andnud kivisild ja magistraalkraav, märtsis 2008 Fail:Saka juga e. kivisilla juga.jpg|Saka juga Fail:Kivisilla juga e.saka juga.JPG|Talvine Saka juga </gallery> ==Vaata ka== *[[Eesti jugade loend]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti joad]] [[Kategooria:Toila vald]] mh2crlgei3ky6tls0mkxuymhsdj6knh 6168693 6168692 2022-07-27T12:14:24Z 2001:7D0:88E3:8080:458E:843:6C31:A31 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Saka waterfall, June 2010.jpg|thumb|300px|Joastik veerohkel suvel, juunis 2010]] '''Saka joastik''' (ka '''Kivisilla joastik''') asub [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Toila vald|Toila vallas]] omaaegse [[Saka mõis]]a (millest ka [[joastik]]u nimi) maa-alal ja laskub alla [[Saka pank|Saka pangast]]. Joastik koosneb kolmest suuremast (ülalt alla vastavalt 6,0 m, 2,0 m ja 7,5 m) [[astang]]ust ning mitmest madalamast (kuni 1 m) astangust. Joastik laskub pangalt mereni jõudmiseks umbes 48 meetrit. Joastikku toidab 2 meetri sügavune [[Ranna peakraav]], mis raiuti paesesse pinnasesse juba [[19. sajand]]i keskel. Saka panga astangu ülaosas [[paljand]]ub umbes nelja meetri ulatuses Kesk-[[Ordoviitsium]]i lubjakivi. Sellest allpoole paljanduvad umbes meetri ulatuses Kesk-Ordoviitsiumi Kunda lademe [[Loobu kihistu]] [[lubjakivi]] ja selle all umbes meetri jagu Sillaoru kihistu [[Voka kihistik]]u [[raudooid]]e sisaldav lubjakivi. Veel umbes kahe meetri ulatuses paljandub [[Toila kihistu|Kesk-Ordoviitsiumi Volhovi lademe Toila kihistu]] [[glaukoniit]]i sisaldav lubjakivi, enamjaolt rusukalde alla maetud Alam-Ordoviitsiumi umbes meetripaksune [[Leetse kihistu]] [[glaukoniitliivakivi]], meetri jagu [[Türisalu kihistu]] [[diktüoneemakilt|graptoliitargilliiti]], edasi paljandub [[oobolus|oobolusliiva]]kivist ([[fosforiit|fosforiidist]]) aluskiht ning edasi umbes 8 meetri paksune [[Kambrium]]i [[liivakivi]]kiht, mis jätkub liivakivi ja [[sinisavi]] kihtidega. Kivisilla juga kuulub Eesti kolme kõrgeima joa hulka. Oma 22,8-meetrise langusega on ta teisel kohal. Esikohal on [[Valaste juga]] 30,5-meetrise ja kolmandal [[Karjaoru juga]] 12-meetrise langusega.<ref>Kalle Suuroja ''Põhja-Eesti klint Eesti looduse sümbol'', Tallinn 2006, lk. 93</ref> [[Eesti NSV|Nõukogude]] ajal oli sealne piirkond tsiviilelanikele suletud, kuna Saka mõisas asus [[piirivalvekordon]]. ==Galerii== <gallery> Fail:Kivisilla juga.JPG|Kivisilla juga, märtsis 2008 Fail:Saka kivisild.JPG|Joale nime andnud kivisild ja magistraalkraav, märtsis 2008 Fail:Saka juga e. kivisilla juga.jpg|Saka juga Fail:Kivisilla juga e.saka juga.JPG|Talvine Saka juga </gallery> ==Vaata ka== *[[Eesti jugade loend]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti joad]] [[Kategooria:Toila vald]] gmxvlgb49e5djwtsw90v3biys4wjrhc 6168694 6168693 2022-07-27T12:17:24Z 2001:7D0:88E3:8080:458E:843:6C31:A31 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Saka waterfall, June 2010.jpg|thumb|300px|Joastik veerohkel suvel, juunis 2010]] '''Saka joastik''' (ka '''Kivisilla joastik''') asub [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Toila vald|Toila vallas]] omaaegse [[Saka mõis]]a (millest ka [[joastik]]u nimi) maa-alal ja laskub alla [[Saka pank|Saka pangast]]. Joastik koosneb kolmest suuremast (ülalt alla vastavalt 6,0 m, 2,0 m ja 7,5 m) [[astang]]ust ning mitmest madalamast (kuni 1 m) astangust. Joastik laskub pangalt mereni jõudmiseks umbes 48 meetrit. Joastikku toidab 2 meetri sügavune [[Ranna peakraav]], mis raiuti paesesse pinnasesse juba [[19. sajand]]i keskel. Saka panga astangu ülaosas [[paljand]]ub umbes nelja meetri ulatuses Kesk-[[Ordoviitsium]]i Aseri lademe Kandle kihistu lubjakivi. Sellest allpoole paljanduvad umbes meetri ulatuses Kesk-Ordoviitsiumi Kunda lademe [[Loobu kihistu]] [[lubjakivi]] ja selle all umbes meetri jagu Sillaoru kihistu [[Voka kihistik]]u [[raudooid]]e sisaldav lubjakivi. Veel umbes kahe meetri ulatuses paljandub [[Toila kihistu|Kesk-Ordoviitsiumi Volhovi lademe Toila kihistu]] [[glaukoniit]]i sisaldav lubjakivi, enamjaolt rusukalde alla maetud Alam-Ordoviitsiumi umbes meetripaksune [[Leetse kihistu]] [[glaukoniitliivakivi]], meetri jagu [[Türisalu kihistu]] [[diktüoneemakilt|graptoliitargilliiti]], edasi paljandub [[oobolus|oobolusliiva]]kivist ([[fosforiit|fosforiidist]]) aluskiht ning edasi umbes 8 meetri paksune [[Kambrium]]i [[liivakivi]]kiht, mis jätkub liivakivi ja [[sinisavi]] kihtidega. Kivisilla juga kuulub Eesti kolme kõrgeima joa hulka. Oma 22,8-meetrise langusega on ta teisel kohal. Esikohal on [[Valaste juga]] 30,5-meetrise ja kolmandal [[Karjaoru juga]] 12-meetrise langusega.<ref>Kalle Suuroja ''Põhja-Eesti klint Eesti looduse sümbol'', Tallinn 2006, lk. 93</ref> [[Eesti NSV|Nõukogude]] ajal oli sealne piirkond tsiviilelanikele suletud, kuna Saka mõisas asus [[piirivalvekordon]]. ==Galerii== <gallery> Fail:Kivisilla juga.JPG|Kivisilla juga, märtsis 2008 Fail:Saka kivisild.JPG|Joale nime andnud kivisild ja magistraalkraav, märtsis 2008 Fail:Saka juga e. kivisilla juga.jpg|Saka juga Fail:Kivisilla juga e.saka juga.JPG|Talvine Saka juga </gallery> ==Vaata ka== *[[Eesti jugade loend]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti joad]] [[Kategooria:Toila vald]] myu4lacbwi4a35r78aqq937pxqjamyq 6168703 6168694 2022-07-27T12:38:34Z 2001:7D0:88E3:8080:458E:843:6C31:A31 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Saka waterfall, June 2010.jpg|thumb|300px|Joastik veerohkel suvel, juunis 2010]] '''Saka joastik''' (ka '''Kivisilla joastik''') asub [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Toila vald|Toila vallas]] omaaegse [[Saka mõis]]a (millest ka [[joastik]]u nimi) maa-alal ja laskub alla [[Saka pank|Saka pangast]]. Joastik koosneb kolmest suuremast (ülalt alla vastavalt 6,0 m, 2,0 m ja 7,5 m) [[astang]]ust ning mitmest madalamast (kuni 1 m) astangust. Joastik laskub pangalt mereni jõudmiseks umbes 48 meetrit. Joastikku toidab 2 meetri sügavune [[Ranna peakraav]], mis raiuti paesesse pinnasesse juba [[19. sajand]]i keskel. Saka panga astangu ülaosas [[paljand]]ub umbes nelja meetri ulatuses Kesk-[[Ordoviitsium]]i Aseri lademe Kandle kihistu lubjakivi. Sellest allpoole paljanduvad umbes meetri ulatuses Kesk-Ordoviitsiumi Kunda lademe [[Loobu kihistu]] [[lubjakivi]] ja selle all umbes meetri jagu [[Sillaoru kihistu]] [[Voka kihistik]]u [[raudooid]]e sisaldav lubjakivi. Veel umbes kahe meetri ulatuses paljandub Kesk-Ordoviitsiumi [[Volhovi lade|Volhovi lademe]] [[Toila kihistu]] [[glaukoniit]]i sisaldav lubjakivi, enamjaolt rusukalde alla maetud Alam-Ordoviitsiumi umbes meetripaksune [[Leetse kihistu]] [[glaukoniitliivakivi]], meetri jagu [[Türisalu kihistu]] [[diktüoneemakilt|graptoliitargilliiti]], edasi paljandub [[oobolus|oobolusliiva]]kivist ([[fosforiit|fosforiidist]]) aluskiht ning edasi umbes 8 meetri paksune [[Kambrium]]i [[liivakivi]]kiht, mis jätkub liivakivi ja [[sinisavi]] kihtidega. Kivisilla juga kuulub Eesti kolme kõrgeima joa hulka. Oma 22,8-meetrise langusega on ta teisel kohal. Esikohal on [[Valaste juga]] 30,5-meetrise ja kolmandal [[Karjaoru juga]] 12-meetrise langusega.<ref>Kalle Suuroja ''Põhja-Eesti klint Eesti looduse sümbol'', Tallinn 2006, lk. 93</ref> [[Eesti NSV|Nõukogude]] ajal oli sealne piirkond tsiviilelanikele suletud, kuna Saka mõisas asus [[piirivalvekordon]]. ==Galerii== <gallery> Fail:Kivisilla juga.JPG|Kivisilla juga, märtsis 2008 Fail:Saka kivisild.JPG|Joale nime andnud kivisild ja magistraalkraav, märtsis 2008 Fail:Saka juga e. kivisilla juga.jpg|Saka juga Fail:Kivisilla juga e.saka juga.JPG|Talvine Saka juga </gallery> ==Vaata ka== *[[Eesti jugade loend]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti joad]] [[Kategooria:Toila vald]] gwtwkqj32qqe1n2uu5tq1qcjstontgs Välismaa saarte loend 0 100522 6168851 6004382 2022-07-27T19:51:58Z Andres 5 /* K */ wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud välismaa [[saar]]i ja [[saarestik]]ke. Eesti saared on loetletud [[Eesti saarte loend]]is.'' __NOTOC__{{tähed}} ==A== [[Aadama Sild]] – [[Aasiaati saarestik]] – [[Abaco saared]] – [[Abaiang]] – [[Abariringa]] – [[‘Abd al-Kūrī]] – [[Abeløya]] – [[Abemama]] – [[Actéoni atollid]] – [[Adaki saar]] – [[Adelsö]] – [[Admiraliteedisaared]] – [[Admiralty saar]] – [[Adsız]] – [[Æbelø]] – [[Ærø]] – [[Afognak]] – [[Agalega|Agalega saared]] – [[Agathonísi]] – [[Ágios Efstrátios]] – [[Ágios Geórgios]] – [[Agkístri]] – [[Agrihan]] – [[Ahe saar]] – [[Ahunui]] – [[Ahvenamaa|Ahvenamaa saared]] – [[Ahvenanmanner]] – [[Aígina saar]] – [[Ailinginae]] – [[Ailinglapalap]] – [[Ailuk]] – [[Ainovõ saared]] – [[Aion]] – [[Aitutaki]] – [[Aki Aki]] – [[Âknér]] – [[Akpatok]] – [[Alamagan]] – [[Alborán]] – [[Aldabra atoll]] – [[Aldabra saared]] – [[Alden]] – [[Alderney]] – [[Alejandro Selkirki saar]] – [[Aleksandri saarestik]] – [[Aleuudid]] – [[Alguada]] – [[Alicudi]] – [[Alimiá]] – [[Alnön]] – [[Alofi saar]] – [[Alónnisos]] – [[Alor]] – [[Alori saarestik]] – [[Als]] – [[Altesula]] – [[Amager]] – [[Amanu]] – [[Ambatoharana saar]] – [[Ambatomifanga saar]] – [[Ambelau]] – [[Amboni saar]] – [[Ambrym]] – [[Ameland]] – [[Amindiivid]] – [[Amirandid]] – [[Amorgós]] – [[Amrum]] – [[Amund Ringnesi saar]] – [[Anaa]] – [[Anáfi]] – [[Anatahan]] – [[Anatom]] – [[Anauktawyet' saared]] – [[Andamani saared|Andamanid]] – [[Andørja]] – [[Andøya]] – [[Andros]] – [[Ándrose saar|Ándros]] – [[Ang Thong]] – [[Angatau]] – [[Angaur]] – [[Anglesey]] – [[Anguilla saar|Anguilla]] – [[Anguillita]] – [[Anholt]] – [[Anjou saared]] – [[Annobón]] – [[Antsiferovi saar]] – [[Anzer]] – [[Anticosti]] – [[Antigua]] – [[Antikýthira]] – [[Antillid]] – [[Antímilos]] – [[Antíparos]] – [[Antípaxoi]] – [[Antipoodid (saared)|Antipoodid]] – [[Anuda]] – [[Aoba]] – [[Aoshima]] (Miyazaki) – [[Aoshima (Ehime)]] – [[Apataki]] – [[Aptekarski saar]] – [[Árainn Mhór]] – [[Arani saared]] – [[Aranuka]] – [[Aratika]] – [[Arginuusid]] – [[Aride]] – [[Arktika saarestik]] – [[Arkoí]] – [[Arno atoll]] – [[Arnøya]] – [[Arorae]] – [[Årøya (Alta)]] – [[Årøya (Larvik)]] – [[Årøya (Lyngen)]] – [[Arran]] – [[Årsteinen]] – [[Arz]] – [[Aru saared]] – [[Aruba]] – [[Arutua]] – [[Arwād]] – [[Ascension]] – [[Ashmore ja Cartier]] – [[Asinara]] – [[Assoorid]] – [[Assuani saar]] – [[Astypálaia saar|Astypálaia]] – [[Asuncion]] – [[Ata]] – [[Atafu]] – [[Atauro]] – [[Atitlán]] – [[Atiu]] – [[Atlassovi saar]] – [[Atløy]] – [[Aucklandi saared]] – [[Aur]] – [[Austvågøy]] – [[Avoni saared]] – [[Awaji saar|Awaji]] – [[Axel Heibergi saar]] – [[Ayeya saar]] ==B== [[Babari saared]] – [[Babelthuap]] – [[Baeri saar]] – [[Baffini saar]] – [[Bahama saared]] – [[Bahia Honda]] – [[Bahía saared]] – [[Bahrein]] – [[Bahreini saar]] – [[Bakeri saar|Baker]] – [[Baleaarid]] – [[Bali]] – [[Ballast Key]] – [[Baltra]] – [[Bampton]] – [[Banaba saar|Banaba]] – [[Bananal]] – [[Banc du Geyser]] – [[Banda Besar]] – [[Bangka]] – [[Banksi saar]] – [[Banksi saared]] – [[Baranofi saar]] – [[Barat Daya saared]] – [[Barbadose saar]] – [[Barbuda]] – [[Bardsey Island]] – [[Barentsi saar]] – [[Barônga saar]] – [[Barônga saared]] – [[Barøya]] – [[Barsakelmes]] – [[Bassas da India]] – [[Batani saared]] – [[Bathursti saar]] – [[Batz]] – [[Behentona saar]] – [[Beik' saared]] – [[Belau saared]] – [[Belepi saared]] – [[Belitung]] – [[Belkovski saar]] – [[Belle-Île]] – [[Bellingshauseni saar]] – [[Bellona]] – [[Bellona-Sud]] – [[Belmont Island]] – [[Belõi saar]] – [[Bennetti saar]] – [[Beringi saar]] – [[Bermuda|Bermuda saared]] – [[Berneray]] – [[Beru]] – [[Beveridge]] – [[Big Coppitt Key]] – [[Big Pine Key]] – [[Bijagósi saared]] – [[Bikar]] – [[Bikari atoll]] – [[Bikini]] – [[Bilu saar]] – [[Birdi saar]] – [[Birka]] – [[Birnie]] – [[Bismarcki saarestik]] – [[Blasketi saared]] – [[Boa Vista saar|Boa Vista]] – [[Bohol]] – [[Bolševiku saar]] – [[Bolšoi Berjozovõi saar]] – [[Bonaventure'i saar]] – [[Bora Bora]] – [[Borkum]] – [[Bornholm]] – [[Boroli saar]] – [[Borromeo saared]] – [[Bozcaada]] – [[Bougainville]] – [[Bounty saared]] – [[Bouvet' saar]] – [[Brač]] – [[Brava]] – [[Bréhat]] – [[Brijuni]] – [[Briti saared]] – [[Brändö]] – [[Brändö saar]] – [[Būbiyāni saar|Būbiyān]] – [[Budelli]] – [[Bugarura saar]] – [[Bugoya]] – [[Buka]] – [[Bunge maa]] – [[Burano]] – [[Buru saar|Buru]] – [[Bute]] – [[Byloti saar]] – [[Böyük Zirə]] ==C== [[Cabrera saar]] – [[Caldey Island]] – [[Campbell]] – [[Canvey saar|Canvey]] – [[Cape Breton]] – [[Capraia]] – [[Caprera]] – [[Capri]] – [[Car Nicobar]] – [[Cargados Carajos]] – [[Cebu]] – [[Chacachacare]] – [[Chagose saared]] – [[Chálki]] – [[Chandeleuri saared]] – [[Chang]] – [[Channel Islands]] – [[Charlesi saar]] – [[Chathami saar]] – [[Chathami saared]] – [[Chausey saared]] – [[Cheju saar|Cheju (Jeju)]] – [[Chesterfieldi saared]] – [[Chetlat]] – [[Chichagofi saar]] – [[Chimei]] – [[Chinmen]] – [[Chíose saar|Chíos (Kios)]] – [[Chipei]] – [[Choiseuli saar]] – [[Chongming]] – [[Christiansø]] – [[Chukuangi saared]] – [[Chuuki saared]] – [[Çigil]] – [[Çilov]] – [[Cité]] – [[Clipperton]] – [[Coco saared]] – [[Cocos Island]] – [[Codfish]] – [[Columbretese saared]] – [[Comacina saar]] – [[Côn Sơni saared]] – [[Conway]] – [[Cooki saared]] – [[Cornwallise saar]] – [[Corvo]] – [[Cresi saar]] – [[Csepel]] – [[Culebra]] – [[Cumbrae saared]] – [[Curaçao]] – [[Curieuse]] – [[Curtis]] ==D== [[Dahlak]] – [[Dalmaatsia saared]] – [[Danskøya]] – [[Daş Zirə]] – [[Daşlı]] – [[De Longi saared]] – [[Dekabristide saar]] – [[Delos]] – [[Denis' saar]] – [[D'Entrecasteaux' rahud]] – [[D'Entrecasteaux' saared]] – [[Désappointementi saared]] – [[Desecheo]] – [[Desventurados]] – [[Devoni saar]] – [[Día]] – [[Dicksoni saar]] – [[Diego Garcia]] – [[Diego Ramíreze saared]] – [[Diomidi saared]] – [[Djurgården]] – [[Dodekaneesid]] – [[Dole]] – [[Dolgi]] – [[Dominica]] – [[Dôni saar]] – [[Donoúsa ]] – [[Dry Tortugas]] – [[Džarõlgatš]] – [[Ducie atoll]] – [[Duffi saared]] – [[Dugi Otok]] – [[D'Urville'i saar]] ==E== [[Eauripik]] – [[Ebeye]] – [[Eboni atoll]] – [[Edgeøya]] – [[Efate]] – [[Egadi saared]] – [[Egeuse saared]] – [[Eiao]] – [[Eivissa]] – [[Ekarma saar]] – [[Elafonísi]] – [[Elafónisos]] – [[Elba]] – [[Ellef Ringnesi saar]] – [[Ellesmere]] – [[Elliott Key]] – [[Emäsalo]] – [[Enderbury]] – [[Enewetak]] – [[Epi]] – [[Erikub]] – [[Ernest Legouvé]] – [[Erromango]] – [[Española]] – [[Espiritu Santo]] – [[Estados]] – [[Estlotan]] – [[Etolini saar]] – [[‘Eua]] – [[Euboia]] – [[Europa saar]] ==F== [[Faddejevi saar]] – [[Faial]] – [[Fakaofo]] – [[Falster]] – [[Farallon de Medinilla]] – [[Farquhari saared]] – [[Favignana]] – [[Fårö]] – [[Fehmarni saar|Fehmarn]] – [[Félicité]] – [[Fernandina]] – [[Filicudi]] – [[Filipiinid]] – [[Flat Holm]] – [[Floreana]] – [[Flores (Assoorid)]] – [[Flores]] – [[Florida Keys]] – [[Fogi saar|Fogi]] – [[Fogo]] – [[Fonna]] – [[Formentera]] – [[Formosa (Guinea-Bissau)]] – [[Franz Josephi maa]] – [[Fraseri saar]] – [[Frauenchiemsee]] – [[Frégate]] – [[Friisi saared]] – [[Frösön]] – [[Fuerteventura]] – [[Föglö]] – [[Föglö saar]] – [[Föhr]] – [[Fööniksisaared]] – [[Fyn]] ==G== [[Galápagose saared]] – [[Galvestoni saar]] – [[Gaspar Grande]] – [[Gávdos]] – [[Genovesa]] – [[Għawdex]] – [[Giglio saar|Giglio]] – [[Gilberti saared]] – [[Gimsøya]] – [[Giudecca]] – [[Glénani saared]] – [[Golgofa]] – [[Gomera]] – [[Gotska Sandön]] – [[Governors Island]] – [[Graciosa]] (Assoorid) – [[Graciosa (Kanaari saared)]] – [[Gran Canaria]] – [[Grand Island]] – [[Graniidisaared]] – [[Grenadiinid]] – [[Grímsey]] – [[Gripholmen]] – [[Gripi saarestik]] – [[Gräsö]] – [[Gröönimaa saar]] – [[Guadalcanal]] – [[Guernsey saar]] – [[Guguan]] ==H== [[Haapasaari (Kotka)|Haapasaari]] – [[Habomai saared]] – [[Hailuoto]] – [[Hainan]] – [[Halmahera saar]] – [[Haiti saar]] – [[Harimkotan]] – [[Hashima saar]] – [[Hawaii saar]] – [[Hawaii saared]] – [[Hebriidid]] – [[Heimaey]] – [[Helgoland]] – [[Hendersoni saar]] – [[Herrenchiemsee]] – [[Hertsön]] – [[Hierro]] – [[Hinnøya]] – [[Hisingen]] – [[Hiva Oa]] – [[Hochelaga saarestik]] – [[Hokkaidō]] – [[Hollandi saar]] – [[Holmebåen]] – [[Honshū]] – [[Hopen]] – [[Hopto-Terer]] – [[Hornøya]] – [[Hornøya (Tusenøyane)]] – [[Hoste]] – [[Howland]] – [[Huevos]] – [[Hulhulé]] – [[Hvar]] – [[Hästholmen]] ==I== [[Ida-Falkland]] – [[Idjwi saar]] – [[Iirimaa saar]] – [[Ikaría]] – [[Iki saar]] – [[Il Vitello]] – [[Ilimananngip Nunaa]] – [[Îlot du Nord (Madagaskar)]] – [[Iona]] – [[Îlot Long]] – [[Isabela]] – [[Ischia]] – [[Isla del Sol]] – [[Islandi saar]] – [[Islay]] – [[Isola dei Cipressi]] – [[Isola dei Ratti]] – [[Isola dei Topi]] – [[Isola del Corno]] – [[Isola delle Palme]] – [[Isola Piana (Sulcis)]] – [[Iž]] – [[Ithaka]] – [[Iturup]] – [[Iwawa]] – [[Iwo Jima]] ==J== [[Jaapani saarestik]] – [[Jaava]] – [[Jamaica]] – [[Jan Mayen]] – [[Jarbah]] – [[Jarvise saar]] – [[Jelagini saar]] – [[Jersey]] – [[Jinmen]] – [[Joonia saared]] – [[Juan Fernándeze saarestik]] – [[Jumayrah' palmisaar]] – [[Jura saar]] – [[Jurmo saar (Ahvenamaa)]] – [[Jurmo saar (Lääne-Soome)]] – [[Juventud]] – [[Jõulusaar]] – [[Jänesesaar]] ==K== [[Kahoolawe]] – [[Kai saared]] – [[Kaimanisaared]] – [[Kakskerta saar]] – [[Kalimantan]] – [[Kanaari saared]] – [[Kanalisaared]] – [[Kangaroo]] - [[Kapas]] – [[Kapiti]] – [[Karmøy]] – [[Karoliinid (saared)|Karoliinid]] – [[Kárpathose saar|Kárpathos]] – [[Karusaar]] – [[Kauai]] – [[Kefalloniá]] (Kephallenia) – [[Kemiö]] – [[Kerguelen]] – [[Key Largo]] – [[Kihnu]] – [[Kildin]] – [[Kimitoön]] (Kemiönsaari) – [[Kingmani riff]] – [[Kirdemaa]] – [[Kiriwina saared]] – [[Kīsh]] – [[Kiži]] – [[Kitsesaar]] – [[Ko Lanta Yai]] – [[Kodiaki saar]] – [[Koiluoto]] – [[Kolgujev]] (Holnggov) – [[Kolpino saar]] – [[Koltur]] – [[Komandorisaared]] – [[Komodo]] – [[Komsomoletsi saar]] – [[Kongsøya]] – [[Konpantzia]] – [[Kookossaar]] – [[Korallisaared]] – [[Korfu]] – [[Korori saar]] – [[Korsika saar]] – [[Kosi saar|Kos]] – [[Kosrae]] – [[Kotelnõi saar]] – [[Kotelnõi saar, Bunge maa ja Faddejevi saar]] – [[Kotlin]] – [[Kreeta]] – [[Krki saar]] – [[Ksamili saared]] – [[Kuiu saar]] – [[Kulosaari]] – [[Kumlinge saar]] – [[Kumlinge saared]] – [[Kunašir]] – [[Kuningas Karli maa]] – [[Kuningas Williami saar]] – [[Kungsholmen]] – [[Kupreanofi saar]] – [[Kuradisaar]] – [[Kuriilid]] – [[Kuuba saar]] – [[Kvaløya]] (Troms) – [[Kvaløya (Finnmark)]] – [[Kvitøya]] – [[Kökar]] – [[Küklaadid]] – [[Küprose saar]] – [[Kýthira saar]] (Kythera) – [[Kýthnos]] – [[Kyūshū]] ==L== [[La Digue'i saar|La Digue]] – [[La Maddalena saar]] – [[Lågøya]] – [[Lakadiivid]] – [[Lampedusa]] – [[Lampione]] – [[Lanai]] – [[Langeland]] – [[Langeoog]] – [[Langotango]] – [[Langøya]] – [[Lanzarote]] – [[La Palma]] – [[Læsø]] – [[Lauttasaari]] – [[Lavassaar]] (Moštšnõi) – [[Lavongai]] – [[Lefkáda saar]] (Leukas) – [[Les Sept-Îles]] – [[Lesbos]] – [[Levanzo]] – [[Lewise saar]] – [[Leyte]] – [[Lihavõttesaar]] – [[Lindau saar]] – [[Lindisfarne]] – [[Line'i saared]] – [[Linosa]] – [[Lipari]] -[[Lipari saared]] – [[Little Diomede]] – [[Livø]] – [[Ljahhovi saared]] – [[Ljusterö]] – [[Lofoodid]] – [[Lolland]] – [[Lombok]] – [[Long Island]] – [[Lundy]] – [[Luzon]] – [[Lõuna-Georgia]] – [[Lõuna-Keelingi saared]] – [[Lõuna-Orkney saared]] – [[Lõunasaar]] – [[Lõunasaar (Novaja Zemlja)]] – [[Lõuna-Sandwichi saared]] – [[Lõuna-Sporaadid]] – [[Lääne-India]] – [[Lääne-Teravmäed]] ==M== [[Macquarie saar]] – [[Madagaskari saar]] – [[Maddalena saared]] – [[Madeira]] – [[Madeira saar]] – [[Madura]] – [[Mafia]] – [[Magerøya]] – [[Mahé]] – [[Mainau]] – [[Mainland (Orkney)]] – [[Mainland (Shetland)]] – [[Maio]] – [[Majuro atoll]] – [[Makanruši saar]] – [[Makatea]] – [[Makira]] – [[Malai saarestik]] – [[Mallorca]] – [[Malta]] – [[Malta saar]] – [[Maluku saared]] – [[Man (saar)]] – [[Mangaia]] – [[Mangareva]] – [[Manitoulin]] – [[Marajó]] – [[Marchena]] – [[Marettimo]] – [[Mariaanid]] – [[Marmara saar]] – [[Marquesas Keys]] – [[Marshalli saared]] – [[Mārtiņsala]] (uppunud) – [[Masbate]] – [[Maskareenid]] – [[Matsu saared]] – [[Maui]] – [[Maupiti]] – [[Mauritiuse saar]] – [[Mayotte]] – [[Mednõi saar]] – [[Mellum]] – [[Melville'i saar]] – [[Menorca]] – [[Mentawai saared]] – [[Midway saared]] – [[Mill Rock]] – [[Minamitori]] – [[Mindanao]] – [[Mindoro]] – [[Minicoy]] – [[Misima]] – [[Moffen]] – [[Molara saar]] [[Molarotto]] – [[Molokai]] – [[Mona saar]] – [[Møn]] – [[Monito saar|Monito]] – [[Monos]] – [[Montagu saar|Montagu]] – [[Montecristo saar (Itaalia)|Montecristo (Itaalia)]] – [[Monte Isola]] – [[Montréali saar]] – [[Mont-Saint-Michel]] – [[Montserrat]] – [[Moorea]] – [[Morotai]] – [[Mors]] – [[Moržovets]] – [[Moster]] – [[Mosterøy]] – [[Mudjug]] – [[Mulli saar]] – [[Murano]] – [[Mushungwe]] – [[Märketi saar]] – [[Mýkonos]] ==N== [[Naissaar]] – [[Nansei saared]] – [[Nanumea]] – [[Nauru]] – [[Navarino]] – [[Navassa]] – [[Náxos]] – [[Negros]] – [[Neitsisaared]] – [[Nepeani saar]] – [[Newfoundland]] – [[Nevis]] – [[Nias]] – [[Nicobari saared]] – [[Niihau]] – [[Norderney]] – [[Norfolki saar]] – [[Nøtterøy]] – [[Nottinghami saar]] – [[Nouvelle-Amsterdam]] – [[Novaja Zemlja]] – [[Nuku Hiva]] – [[Nukunonu]] – [[Nunivak]] – [[Nusa Penida]] ==O== [[O'ahu]] – [[Observatorio]] – [[Ogasawara saared]] – [[Ojamaa|Ojamaa (Gotland)]] – [[Oktoobrirevolutsiooni saar]] – [[Ōkunoshima]] – [[Oléron]] – [[Olhon]] – [[Olkiluoto]] – [[Ometepe]] – [[Onekotan]] – [[Orkney saared]] – [[Orust]] – [[Osmussaar]] – [[Othonoí]] – [[Ouessant]] – [[Owariki]] ==P== [[Pagalu]] – [[Pagan (saar)|Pagan]] – [[Palawan]] – [[Palmyra atoll]] – [[Pāmbani saar]] – [[Panarea]] – [[Panay]] – [[Pantar]] – [[Pantelleria]] – [[Paramušir]] – [[Páros]] – [[Paxoí]] – [[Peeter I saar]] – [[Pelagie saared]] – [[Pemba]] – [[Penghu saarestik]] – [[Penisaari]] (Malõi) – [[Penrhyn]] – [[Perejil]] – [[Phippsøya]] – [[Phú Quốc]] – [[Pianosa]] – [[Pico]] – [[Pictoni saar]] – [[Pinzón]] – [[Pinta]] – [[Pioneeri saar]] – [[Pitiuusid]] – [[Pitti saar]] – [[Poel]] – [[Pohnpei]] – [[Ponziane saared]] – [[Prangli]] – [[Praslin]] – [[Príncipe]] – [[Prints Charlesi saar]] – [[Prints Karli maa]] – [[Prints Patricki saar]] – [[Psará]] – [[Puerto Rico]] – [[Puerto Rico saar]] – [[Pulau Ubin]] – [[Põhja-Keeling]] – [[Põhjasaar]] – [[Põhjasaar (Novaja Zemlja)]] – [[Põhja-Sentinel]] – [[Põhja-Sporaadid]] – [[Pysen]] ==Q== [[Qeqertarsuaqi saar]] – [[Qeqertarsuatsiaq]] – [[Qeshmi saar]] ==R== [[Raiatea]] – [[Raliki saared]] – [[Randalls and Wards Islands]] – [[Raouli saar]] – [[Raroia]] – [[Rataki saared]] – [[Rathlin]] – [[Ratmanovi saar]] – [[Rawaki]] – [[Ré]] – [[Recherche'i saarestik]] – [[Redonda]] – [[Reichenau saar]] – [[Réunion]] – [[Revillagigedo saar]] – [[Revillagigedo saared]] – [[Rhodose saar]] – [[Richel]] – [[Ringvassøy]] – [[Robinson Crusoe saar]] – [[Roheneemesaared]] – [[Rolas]] – [[Roosevelt Island]] – [[Rossi saar]] – [[Rossøya]] – [[Rota saar]] – [[Rudolfi saar]] – [[Runde saar]] – [[Russki saar]] – [[Ruuskari]] – [[Rügen]] ==S== [[Saalomoni saared]] – [[Sahhalin]] – [[Saint-Barthélemy]] – [[Saint-Barthélemy saar]] – [[Sainte-Marie saar]] – [[Saint Gilesi saar|Saint Giles]] – [[Saint Helena]] – [[Saint-Martini saar]] – [[Saipan]] – [[Sali saar|Sal]] – [[Salamína saar|Salamína]] (Salamis) – [[Salina]] – [[Salisbury saar]] – [[Salisbury saar (Kanada)]] – [[Samar]] – [[Samoa saared]] – [[Samoilovitši saar]] – [[Sámose saar|Sámos]] – [[Samothráki]] – [[Samsø]] – [[Samui]] – [[San Clemente saar (Hispaania)]] – [[San Clemente saar (Itaalia)]] – [[San Clemente saar (California)|San Clemente (California)]] – [[San Cristóbal (Galápagose saared)]] – [[San Lazzaro degli Armeni]] – [[San Migueli saar]] – [[San Migueli saar (California)|San Miguel (California)]] – [[San Nicolase saar|San Nicolas]] – [[San Pietro saar]] – [[San Salvadori saar (Galápagose saared)]] – [[San Salvadori saar (Bahama)]] – [[Sanna]] – [[Sannikovi maa]] (fantoomsaar) – [[Sansibari saar|Sansibar]] – [[Santa Catalina saar (California)|Santa Catalina (California)]] – [[Santa Catalina saar (Colombia)]] – [[Santa Catalina saar (Hispaania)]] – [[Santa Cruzi saar (California)]] – [[Santa Cruzi saar (Galápagose saared)]] – [[Santa Fe saar|Santa Fe]] – [[Santa Luzia saar|Santa Luzia]] – [[Santa Maria (Assoorid)]] – [[Santa Maria saar (Sardiinia)]] – [[Santa Rosa saar (California)]] – [[Santa Rosa saar (Florida)]] – [[Sant'Antioco saar]] – [[Sant'Erasmo]] – [[Santo Antão]] – [[Santiago saar|Santiago]] – [[São Jorge]] – [[São Miguel]] – [[São Nicolau]] – [[São Tomé saar|São Tomé]] – [[São Vicente]] – [[Sardiinia saar]] – [[Sarigan]] – [[Sarki saar|Sark]] – [[Saroni saared]] – [[Satsunani saared]] – [[Skellig Michael]] – [[Schiermonnikoog]] – [[Scilly saared]] – [[Sedovi saared]] – [[Sein (saar)|Sein]] – [[Seiskari]] (Seskar) – [[Selaön]] – [[Seltsisaared]] – [[Semjonovski saar]] – [[Senja]] – [[Sentosa]] – [[Sept Îles]] – [[Seram]] – [[Sérifos]] – [[Severnaja Zemlja]] – [[Shetlandi saared]] – [[Siau saar]] – [[Shikoku]] – [[Siberut]] – [[Silhouette]] – [[Singapuri saar|Singapur]] – [[Sífnos]] – [[Sipura]] – [[Sireenide kalju]] – [[Sise-Hebriidid]] – [[Sitkalidak]] – [[Sitsiilia saar|Sitsiilia]] – [[Sjælland]] – [[Sjuøyane]] – [[Skåtøy]] – [[Skíathose saar]] – [[Skye]] – [[Skýrose saar|Skýros]] – [[Soisalo]] – [[Sokotra]] – [[Solor]] – [[Solovets]] – [[Solovetsi saared]] – [[Sombrero]] – [[Somerseti saar]] – [[Sørøya]] – [[Sottunga vald|Sottunga]] – [[Sottunga saar]] – [[Southamptoni saar]] – [[Spargi]] – [[Spiekeroog]] – [[Spinalonga]] – [[Sporaadid]] – [[Sri Lanka saar|Sri Lanka]] – [[Ssese saared]] – [[Staffa]] – [[Starokadomski saar]] – [[Steep Holm]] – [[St Michael's Mount]] – [[Stolbovoi saar]] – [[Storøya]] – [[Streymoy]] – [[Sulawesi]] – [[Sulcise saared]] – [[Sulu saared]] – [[Sumatra]] – [[Sumba]] – [[Sumbawa]] – [[Sunda saared]] – [[Suur Tütarsaar]] – [[Suur-Begitševi saar]] – [[Suur-Kuriilid]] – [[Suurbritannia saar|Suurbritannia]] – [[Suured Antillid]] – [[Suured Sunda saared]] – [[Suursaar]] (Gogland) – [[Suvorovi atoll]] – [[Svartsjölandet]] – [[Svenska Högarna]] – [[Svenskøya]] – [[Svjatovski Mohh]] – [[Sääminginsalo]] – [[Süderoog]] – [[Sylt]] – [[Sýros]] ==Š== [[Šantari saared]] – [[Šiaškotan]] – [[Šikotan]] – [[Šmidti saar]] – [[Šokalski saar]] – [[Šumšu]] ==Z== [[Zaķusala]] – [[Zákynthose saar|Zákynthos]] – [[Zapatera]] – [[Zarja saar]] – [[Zmiinõi]] – [[Zuqar]] ==Ž== ==T== [[Tahaa]] – [[Tahiti]] – [[Taimõri saar]] – [[Taiwani saar]] – [[Tammisalo]] – [[Tanimbari saared]] – [[Tanna saar]] – [[Tartupaluk]] – [[Tåsinge]] – [[Tasmaania saar]] – [[Tenerife]] – [[Teravmäed]] – [[Terceira]] – [[Terschelling]] – [[Texel]] – [[Thásos]] (Thasos) – [[Thíra]] (Thera) – [[Thíra saared]] – [[Tiberi saar]] – [[Tidore]] – [[Tikopia]] – [[Timor]] – [[Tínose saar]] – [[Tjörn]] – [[Tobago]] – [[Torcello]] – [[Toro saar]] – [[Torsö]] – [[Trinidad]] – [[Tristan da Cunha saar]] – [[Tromelin]] – [[Tromsøya]] – [[Trossö]] – [[Tširinkotan]] – [[Tsushima]] – [[Tuamotu saared]] – [[Tulemaa]] – [[Turks ja Caicos]] – [[Turu saarestik]] – [[Tuulealused saared (Aafrika)]] – [[Tuulealused saared (Lõuna-Ameerika)]] – [[Tuulealused saared (Okeaania)]] – [[Tuulepealsed saared (Kesk-Ameerika)]] – [[Tuulepealsed saared (Aafrika)]] – [[Tuulepealsed saared (Okeaania)]] ==U== [[Ukerewe]] – [[Upolu]] – [[Ureparapara]] – [[Urupi saar]] – [[Usedom]] – [[Ustica]] – [[Utian]] – [[Utsira saar|Utsira]] – [[Utvær]] – [[Utö]] – [[Utøya]] – [[Uus-Britannia saar|Uus-Britannia]] – [[Uus-Guinea]] – [[Uus-Hebriidid]] – [[Uus-Iirimaa saar|Uus-Iirimaa]] – [[Uus-Kaledoonia saar]] – [[Uus-Meremaa saared]] – [[Uus-Siberi saared]] ==V== [[Vacca saar]] – [[Vaigatš]] – [[Valamo]] – [[Vallisaari]] – [[Vanatinai]] – [[Vancouveri saar]] – [[Vanua Levu]] – [[Vårdö saar]] – [[Vassili saar]] – [[Vega saarestik]] – [[Ven]] – [[Vendsyssel-Thy]] – [[Vesteråleni saared]] – [[Vestmannaeyar]] – [[Victoria saar]] – [[Vieques]] – [[Vilkitski saar (Ida-Siberi meri)]] – [[Vilkitski saar (Kara meri)]] – [[Vilkitski saared (Kara meri)]] – [[Vilkitski saared (Laptevite meri)]] – [[Vilsandi]] – [[Visayani saared]] – [[Visingsö]] – [[Viti Levu]] – [[Vitu saared]] – [[Vlieland]] – [[Vormsi]] – [[Vozroždenije saar (Araali meri)]] (praegu poolsaar) – [[Väike Skellig]] – [[Väike Tütarsaar]] – [[Väike-Begitševi saar]] – [[Väike-Kuriilid]] – [[Väike-Ljahhovi saar]] – [[Väike-Taimõr]] – [[Väike-Tobago]] – [[Väikesed Antillid]] – [[Väikesed Sunda saared]] – [[Välis-Hebriidid]] – [[Värmdö]] ==W== [[Wake]] – [[Wake'i saar]] – [[Walesi Printsi saar]] (Kanada) – [[Walesi Printsi saar (Alaska)]] – [[Walesi Printsi saar (Austraalia)]] – [[Walfisch]] – [[Wallise saared]] – [[Wallis ja Futuna]] – [[Walpole]] – [[Wang-an]] – [[Weno saared]] – [[Wetar]] – [[Wight]] – [[Wilhelmøya]] – [[Wizardi saar]] – [[Wolini saar]] – [[Wotho]] – [[Wotje]] – [[Wrangeli saar]] – [[Wrangelli saar]] – [[Wuchiu]] ==Õ== ==Ä== [[Äijihsuálui]] ==Ö== [[Öland]] ==Ü== ==X== ==Y== [[Yakushima]] – [[Yamdena]] – [[Yap]] – [[Ye Cuchí]] – [[Yeonpyeong]] – [[Yerba Buena]] – [[Yeu]] – [[Yos Sudarso saar]] [[Kategooria:Geograafia loendid]] [[Kategooria:Saared]] [[Kategooria:Välismaa loendid]] 8pszacxxdn2vh5b9o8vhlxhaxujmra4 Vikipeedia:Üldine arutelu 4 101354 6169061 6166683 2022-07-28T10:30:00Z Utetall2 168241 /* "Kes on fotol?" */ uus alaosa wikitext text/x-wiki __NEWSECTIONLINK__ {{Vikipeedia:Üldine arutelu/Päis}} {{Arhiveerimine |archive = Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv %(counter)d |algo = old(60d) |counter = 56 |maxarchivesize = 100K |minthreadstoarchive = 2 |minthreadsleft = 4 |archiveheader = {{Arhiveeritudarutelud}} }} {{Sisukord paremale|width=30%}} <!-- ---- Kirjuta ja arhiivi sellest reast allpool --------------------- --> == Sh ''vs'' Š == Kuidas on lood '''Sh'''-ga ja '''Š'''-ga, kas need on samaväärsed? Küsin, sest paljud Albaania kohanimed sisaldavad esimest. Teise kasutamine võib albaanlastele olla solvav, seda oma slaavipärasuses. N: Kas kirjutada Shkumbin (nagu albaanlased seda teevad) või Škumbin? [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 00:18 (EEST) : Tuleb kirjutada "Shkumbin". Ladina kirja kasutavate keelte nimed kirjutatakse eesti keeles nii nagu originaalis. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. aprill 2022, kell 16:22 (EEST) ::Sel juhul on Kosovo pealinn Priština ju Prishtinë või Prishtina, emb-kumb. [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 20:53 (EEST) ::: Priština on serbia keeles, Prishtinë/Prishtina albaania keeles. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 21:00 (EEST) ::::Serbiakeelne variant on ilmselt võetud Eesti Entsüklopeedia 7. köitest, mis pärineb aastast 1994. Vahepeal on Kosovo iseseisvunud, mida tunnistab teiste seas Eesti. Kosovos elavad valdavalt albaanlased/kosovarid, seega on aeg artikli pealkirja muuta. Samuti tuleks Albaaniat ja Kosovot kajastavatest artiklitest välja rookida täht Š?! [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 21:48 (EEST) ::::: KNAB-i järgi on Priština. Prishtinë on rööpnimi. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 22:00 (EEST) ::::: Kosovo puhul on teisiti see, et lisaks albaania keelele on ka serbia keel ametlik keel. Kui oled veel mõnda Albaania kohanimesse š-tähe pannud, siis jah, tuleks parandada. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 3. aprill 2022, kell 20:00 (EEST) :::::: OKi [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 3. aprill 2022, kell 20:55 (EEST) : Nõustun [[Kasutaja:Pikne|Piksega]]. Kohanimed kirjutatakse eesti keeles nagu originaalis, ainus erand on kui eesti keeles on levinud ammusest ajast pärinev eestipärane kohanimevorm (no nagu näiteks Pskov asemel Pihkva). Ja sedagi kasutatakse paljudel juhtudel üha harvem, näiteks läti kohanimede puhul kohtab Võnnut ja Heinastet tekstides mida aeg edasi seda vähem. Kuna olen päris kindel, et Albaania kohanimede puhul eestipärased vasted puuduvad, ei saa kahtlustki olla, et need tuleb kirjutada nii, nagu originaalis. Austagem kohalikku kultuuri - ega eestlased ka omal ajal just rõõmust peega lakke ei hüpanud, kui näiteks kuskil läänes "Pjarnu"st lugesid - ja kirjutagem kohanimed nii, nagu kohalikel kombeks. [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 16:58 (EEST) ::Teemast mööda, aga Pskov ei ole ju ladina kirja kasutavas keeles. Mina tõtt-öelda natuke kahtlen selles loogikas, et nimesid on eesti keeles vaja kirjutada nagu originaalis. Kui ikka eesti tähestikus ei ole vastavat tähte, milleks... Kas või seesama Pärnu. Inglise keeles võib ju tekstis nii kirjutada, aga milleks või milleks seda nõuda, kui seda selle keele kasutajad lugeda ei oska (või ei saa). [[Kasutaja:Merleke5|Merleke5]] ([[Kasutaja arutelu:Merleke5|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 17:39 (EEST) ::Ladina kirja kasutavas keeles Pskov pole, aga kuna kõikidele tähtedele on otsene vaste ju ka ladina kirjas, saaks teda kirjutada ka eesti keeles nii nagu kohalikud kirjutavad - siiski on ajalooliselt kujunenud, et öeldakse Pihkva. Mis sellesse loogikasse puutub, et eesti keeles kirjutatakse enamjaolt, kui kohanimedele just ajaloolist vastet pole (nagu Pihkva, Varssavi, Ojamaa jne) nad nagu originaalis, siis nii lihtsalt on - pole minu väljamõeldud reegel. Kas see on õige või vale, ei hakka vaidlema - pole keeleteadlane, aga tänapäeval nii kombeks on ja kuna mulle eestlasena meeldib samuti, kui ka välismaa entsüklopeediates meie kohanimed õigekirjas on ja nende asemele pole hakatud mingit Pjarnut või Pernut või Pornot väänama, pole mul isiklikult selle vastu midagi. [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 18:39 (EEST) ::: "Mina tõtt-öelda natuke kahtlen selles loogikas, et nimesid on eesti keeles vaja kirjutada nagu originaalis." Mina küll selles loogikas ei kahtle. Vastasel korral saabuks täielik anarhia ja segadus. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 19:49 (EEST) ::::Minu meelest on sellega siiski mindud täiesti naeruväärsesse äärmusse. Nt kuidas ma peaks kirjutama või hääldama nimesid nagu [[Cəlil Məmmədquluzadə]] või [[Mas‘ūd ‘Alī Moḩammadī]]? Võiks ikka jääda Eesti tähestikku piiresse. "Sh" vs "š" puhul võiks muidugi nii teha, nagu kohalikele meelepärane, aga igasugu võõrapäraste tähtede kasutamine on puha saatanast, sest keskmine eestlane isegi ei kujuta ette, et kuidas seda lugeda. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 20:20 (EEST) :::::Minu meelest võiks jällegi, kui nimi väga võõras on, lihtsalt sellele nurksulgudesse häälduse lisada. Maitse asi, aga minu jaoks on puha saatanast pigem see kui teise inimese või paiga nime hakatakse mugavuse huvides nii kuidas arunatuke võtab omal algatusel teab mis värdvormi väänama. [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 20:33 (EEST) ::::::Kui palju on vähem tuntud nimede puhul neid, kes teavad, kuidas seda täpselt häädalatakse? ::::::Loomulikult ei tohiks igaüks oma mugandusi välja mõelda. "Sh" või "š" eelistamine ei ole küsimus. Ilmselt ei hääldu albaania keeles see "sh" nii, nagu hääldub eesti keeles "š", ja juba seetõttu on mõistlik kirjutada nii nagu originaalis, aga võiks jääda tõepoolest eesti tähestiku piiresse. Vähem tuntud nimede puhul ei olegi (vähemalt esialgu) muud varianti, kui kirjutada nii, nagu kirjutatakse lähtekeeles. Minu jaoks on probleem laiem. Miks muudetakse nt levinud eksonüüme? Näiteks kas või Kiiev: EKI ühendsõnastikus on nüüd Kiiev ja Kõjiv sünonüümid, samas on ainuvõimalik Helsingi. Berliin (mitte Berlin) on igati ok, samas aga on õige Madrid. Riiginimedest Brasiilia vs. Argentina. Vahepeal oli KNABis ainuvõimalik Venezia. Nüüd on see tava jälle kõrvale lükatud. ::::::Teistest keeltest rääkides. On mõeldamatu, et prantsuse keeles kirjutataks Putin täpselt samamoodi, [[Kasutaja:Merleke5|Merleke5]] ([[Kasutaja arutelu:Merleke5|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 21:29 (EEST) ::::::: "Ilmselt ei hääldu albaania keeles see "sh" nii, nagu hääldub eesti keeles "š"" Muidugi hääldub albaania keele täheühend "sh" nagu "š", kuid ei ole mingit põhjust, et Albaania pärisnimedes peaks "sh"-d ära muutma. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 21:42 (EEST) ::::::::Hea teada. Mina ei oleks seda ilmselgeks julgenud pidada, aga ma ei tea albaania keelest midagi, ja kuna ei tea, siis olgugi "sh". :) [[Kasutaja:Merleke5|Merleke5]] ([[Kasutaja arutelu:Merleke5|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 21:46 (EEST) Tõesti, oleks hea, kui iga võõrnime puhul oleks antud ka hääldus. Kusjuures vajalik on ka niisugune hääldus, mida saab eesti fonoloogia piires välja öelda. Nimede kirjutamisel (nagu ka teistes õigekeeleküsimustes) tuleb üldjuhul lähtuda keelekorraldajate soovitustest, sest 1) muidu me tõmbame endale süüdistuse mitteõigekeelsuses ja 2) muidu meil tekiksid viljatud vaidlused. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. aprill 2022, kell 05:58 (EEST) :1) Süüdistusi tekitab ka arusaamatute, asjatute või rumalatena tunduvate keelekorraldajate soovitatud nimekujude kasutamine. Lihtsalt mingi süüdistuse olemasolu järgi ei tohiks me oma põhimõtteid kujundada, vaja on ikka argumente. 2) Mis neid vaidlusi tekitaks? Niisama nagu me võime kokku leppida keelekorraldajate soovituste järgmises võime me kokku leppida ka mingis muus standardis. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 13. aprill 2022, kell 12:03 (EEST) ::Noh, see on õigupoolest minu arvamus, kuigi mulle endale tundub see enesestmõistetav. Kui Vikipeedia kvaliteet on madalam kui trükitud entsüklopeediatel, siis on põhjust seda põlata. Kui eksitakse keelereeglite vastu, siis on kvaliteet madal. Keelereegleid kehtestavad keelekorraldajad. Nad on selles asjas kõige autoriteetsemad. Kui keegi süüdistab meid selles, et järgime keelekorraldajate soovitusi, siis seda süüdistust ei ole mõtet tähele panna, aga kui süüdistatakse selles, et me neid ei järgi, siis neil on ju õigus. See on see, mida ma öelda tahtsin. :: Keelekorraldajad ju ka vaidlevad omavahel, ja neil on oma argumendid. Kui aga midagi kompromissina või häälteenamusega otsustatakse, siis nad seda otsust ei vaidlusta. Meil võib ju täpselt samamoodi olla argumente keelekorraldajate otsuse vastu, sellepärast võivad ka vaidlused tulla. Kui me tahaksime midagi muud kokku leppida, siis oleks see raske, sest üksmeelele ei jõuaks. Ja kui isegi kui jõuaks, võiks tulla uus inimene, kes ütleks, et kokkulepe on tehtud ilma temata, ja selle vaidlustada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. aprill 2022, kell 20:49 (EEST) :::Mulle tundub, et sa omistad keelekorraldajatele (ehk siis EKI-le?) liiga jumaliku positsiooni, millele nad ise seejuures ei pretendeerigi. Minu mälu järgi on nad vikipedistide järelpärimistele vastates tutvustanud küll oma seisukohti, aga öelnud, et mis reeglit Vikipeedias järgida, on siiski meie oma otsustada. Kuna ka keelekorraldajate järgimise põhimõttes on vaja kokku leppida ja seda võib igaüks vaidlustada, siis pole ka see vaidlustest vaba. Ma ei usu, et keegi süüdistaks meid iseenesest sellepärast, et järgime keelekorraldajate soovitusi - süüdistuste sisu on ikka mingi standardi (loetavuse, hääldatavuse, eesti keele pärasuse, traditsiooni) rikkumises, mis puhul neil võib õigus olla ja süüdistaja silmis tõmbab hoopis see Vikipeedia kvaliteeti alla. Aga võib-olla me oleme ses küsimuses tegelikult üsna ühel meelel, sest sa algul mainisid, et "tuleb ''üldjuhul'' lähtuda keelekorraldajate soovitustest" ja mõned inimesed ongi nende soovitustega rahulolematud vaid erijuhtudel. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 15. aprill 2022, kell 15:00 (EEST) :::: Ma avaldasin lihtsalt oma vikisisese seisukoha, et tuleb keelekorraldajate soovitusi järgida. See on minu meelest kõige praktilisem. Vaidlused õigekeeleküsimustes oleksid vikipedistidele liiga koormavad. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. juuni 2022, kell 21:16 (EEST) ::::: Kui neile põhjendada, miks nii ja mitte naa, kuulavad nemad sind ka. Ja kui nad on nõustunud, siis tasub vikipeedias ennetav õigem lähenemisviis kasutusele võtta, mis sest, et autoriteetne allikas veel uuendamata. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 9. juuli 2022, kell 09:02 (EEST) :::::: Jah, nõus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuli 2022, kell 11:11 (EEST) Ma arvan, et "Shkumbin" on inglispärane kirjutusviis, Škumbin oleks eesti tähestiku järgi. Saksapäraselt peaks olema näiteks hoopis kirjapilt "Schkumbin" (ja ilmselt ka itaalia-päraselt). Saksa kultuuriruum oli Mandri-Euroopas levikult kuni II MSni veel üsna laialdane. Albaanlased aga küllap tahtes nii endistest vallutajatest (itaallased-sakslased) end distantseerida on valinud kasutamiseks inglisepärase variandi. Nii, et jah aegruumis asjad muutuvad. ([[Kasutaja:Marrx|Marrx]] ([[Kasutaja arutelu:Marrx|arutelu]]) 30. juuni 2022, kell 20:49 (EEST)) :Ma ütleksin, et see on albaaniapärane. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. juuni 2022, kell 22:37 (EEST) ::Küllap kokkuvõttes jah. Igal kujunemisel on omad juured. Albaania on olnud XX sajandil Itaalia mõju all, aga varem hoopis pikalt Osmanite Türgi all araabia kirja kasutades, kusjuures albaania keel oli siis ametlikult keelatud. Ühtne kirjakeel loodi 1972. ([[Kasutaja:Marrx|Marrx]] ([[Kasutaja arutelu:Marrx|arutelu]]) 30. juuni 2022, kell 23:08 (EEST)) == Viitamine raamatutekstile, kindlalt leheküljelt == Kuna Vikipeediasse on tekkimas internetiviidete surnuaed (see tähendab, et paljud viitelingid ei tööta, need ei vii enam kuhugi), siis pean mõistlikuks viidata raamatutarkustele. Kuidas seda aga korralikult teha? Kas keegi targem võiks näite tuua? [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 23. aprill 2022, kell 13:16 (EEST) :Kui visuaaltoimetis raamatuviitamise vorm võtta, siis seal pakutavad lahtrid on üsna loogilised. Mu arust suurt kunsti pole. [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 25. aprill 2022, kell 20:55 (EEST) : @{{Ping|Loode-Boreaallane}} info kiire kontrollimise huvides peaks keskenduma just internetiviidetele. Nende surematuks tegemiseks kasutatakse enim http://web.archive.org/ . Enwikis püütakse kõik internetiviited varustada ka archieve-urlidega. Siiski ka raamatuviidetel või näiteks paberajakirjade viidetel näib olevat tulevikku, sest neid digitakse, ja siis saab anda internetiviite. Digimine võtab küll aastakümneid, aga näiteks suur osa Eesti Looduseid on juba digitud--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 2. mai 2022, kell 09:23 (EEST) == Vikipedistide kogunemine Tallinnas == Austatud vikipedistid! Mul on hea meel kutsuda teid sellel neljapäeval (28.04) Tallinnas koos õhtut veetma! Kuigi üritus toimub pealinnas on sinna mõistagi oodatud ka kõik need, kes pesitsevad mujal, aga sooviks sellest hoolimata kohale tulla. Asukoht: Põrgu baar, Rüütli 4, Tallinn Aeg: 28. aprill kell 18.00 Omalt poolt pakume suupisteid (sealsed kiluleivad on Tallinnas päris kuulsad. Tule, saa teada miks.). Suupistete kõrvale saavad soovijad endale ise soetada õllesid ühest Eesti kõige rikkalikuma õllevalikuga baaridest. Loomulikult leidub ka mittealkohoolseid jooke! Täpsema tegevuskava selgitame ka välja, aga midagi suurejoonelist ette ei võta. Õhtu eesmärk on end hästi tunda! Kindlasti saab arutada maailmaasju, aga ka meie väikese kogukonna asju. Plaanis on ka miniviktoriin! Oma osalemise kinnitus saada palun meiliaadressile [http://ragnar@wikimedia.ee ragnar@wikimedia.ee]. Eriti tänulik oleksin, kui teeksid seda hiljemalt kolmapäevaks ehk 27. aprilliks. Siis tean ikka piisavalt kiluvõileibu tellida. Kohtumiseni Ragnar Kaasik Wikimedia Eesti kommunikatsioonijuht :Mina plaanin minna. Ma mingi õllejooja ei ole, aga eks siis ole näha. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 27. aprill 2022, kell 16:41 (EEST) ---- Järgmine kord oleks 20. mai. Kutsuks rahva kokku, arutaks seda, mida teha suvepäevadel. Koht: The Dubliner, Suur-Karja 18. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 3. mai 2022, kell 18:33 (EEST) :Kellaaeg on kell kuus õhtul. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 16. mai 2022, kell 22:06 (EEST) == Sugu tist == Nu, korda kolm pyydelesin müüda vaadat, ent «muutis leheküljel Suguti ühe redaktsiooni nähtavust: peideti sisu» on siiani köitvaim/paeluvaim, imho, [https://akit.cyber.ee/term/2185-ai#t_2185 AI]-tõlgendus; "sisust" me koik tuldud saime...[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 6. mai 2022, kell 23:20 (EEST) : Seal oli mainitud konkreetse inimese nime. Sisu peitmine oli õigustatud. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 6. mai 2022, kell 23:25 (EEST) :: Ma ei vaidlusta, loomulikult oli, lihtsalt mainin, tulemusena kuvatavat<!--ms, nüüd on xxx läinud üle tehnikale, kus nt "kohalolek 'in person'" vahendatakse sulle kui 'isikusisene kohalolek' jne, samuti on tärganud eristused kvaliteedi- ja mahukeskne tõlge...-->[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 6. mai 2022, kell 23:33 (EEST) :: Mitu redaktsiooni on sugutil?[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 6. mai 2022, kell 23:34 (EEST) == Vikipedistide kohtumine Tartus == Tere!<br> Elustame ka Tartus vikipedistide kohtumisi ja seega on mul hea meel kutsuda teid 23. mail pitsaõhtule Taverna pitsarestoranis (Raekoja platsil, Emajõe-äärses otsas). Kohtumine algab kell 18 ja lisaks heale seltskonnale saab kindlasti pitsat! Palun tulemisest anda mulle teada (kaebi@wikimedia.ee) hiljemalt 20. maiks, et teaksin täpsustada kohtade arvu. Kohtumiseni! --[[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 12. mai 2022, kell 10:05 (EEST) :Tartu kokkusaamine juba sel esmaspäeval! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 22. mai 2022, kell 21:13 (EEST) == Küsimus arutelude kohta == Kuna mul on Ivoga (ja varem ka Piksega) juba mõnda aega käinud arutelu (minu) arutelude lehekülgedel esitatud arutelude kohta, siis küsiksin selguse huvides ka teiste tegijate arvamust nende kohta. Tunnistan, et olen aastate jooksul mitmel pool arutelulehtedel oma mõtteid, küsimusi ja kahtlevaid mõttekäike heietanud. Tunnistan, et olen seda teinud lootes artiklite kvaliteeti ja oma arust oluliste aspektide käsitlemist parandada, oma küsimustega vahel uinununa näivat Vikipeedia toimetamise protsessi elavdada.. Aga küllap on mu kommentaarid, vähemasti osa neist, väljunud Vikipeedia formaadist. Tõepoolest, selles osas olen Pikse algatatud kriitikaga, mida Ivo on jätkanud, nõus. Siinseal olen oma sobimatuid kommentaare ka kustutanud. Aga toon allesolevatest mõned näited. Mu viimane fopaa oli lehel ''Pronksiöö'' https://et.wikipedia.org/wiki/Arutelu:Pronksi%C3%B6%C3%B6, kus tõstatasin küsimuse, et miks üle kümne aastase perioodi jooksul pole muudetud Eesti kontekstis vast küllalt olulise sündmuse artikli pealkirja? Nimelt WootelF osutab juba 6.03.2012. oma kommentaaris, et pealkiri ainsuse vormis on enimkasutatav. Kas tõesti vahepealse aja jooksul pole ükski toimiv vikipedist, kaasaarvatud too kes viimase (Pronksiööd) muudatuse tegi märganud, et Vikipeedia artikkel on teistsugune kui väljaspool Vikipeediat üldkasutatav nimetus? Ja oma 28.03.2022 kommentaaris olen ma ilmselgelt liiga kriitiline, mu kriitika on pehmelt öeldes reljeefne. Andres kirjutab, et selline kommentaar on solvav. Ma vabandan. Saan isegi aru, et olen liiale läinud. Õnneks saab asi parandatud 6 päeva jooksul. Teine arutelu, kus olen Ivo arvates Vikipeedia reegleid lubamatult rikkunud on artikli ''kordsete suhete seadus'' arutelu. https://et.wikipedia.org/wiki/Arutelu:Kordsete_suhete_seadus. Seal on pikk vaidlus teemal seaduse sõnastuse üle, kus vaidlustan Andrese tehtud muudatuse '''positiivsed''' täisarvud. Miks ma seda teen? Sest ma ei leia sellist määratlust kuskilt mujalt kui eesti Vikipeedia artiklist. Ei ühestki teisekeelsest Vikipeedia artiklist, ei õpikust. Pean häbiga tunnistama, et pöördun kinnituse saamiseks ka keemia teadlase poole, kes lahkesti ja kiiresti, põhjalikult mu tülitamisele vastab, kinnitades mu tõdemust. Sõna positiivne on tarbetu liialdus. Kahjuks keegi vaidlejatest oma arvamusest ei taganenud. Ivo parandab lõpuks minu palve peale päise teksti, kustutades täisarvu eest omadussõna positiivne. Miks ma seda ise siis ei teinud? Ma pole administraator ja ei hakka ka administraatori poolt värskelt tehtud muudatust kustutama..eriti veel siis kui administraator minuga arutelulehel teps mitte ei nõustu ja ükski teine administraator arutelus ka mind otseselt ei toeta, pigem vastupidi. Ma praegu rohkem näiteid ei too. Ivo, Pikne ja keegi teine, kelle arvates olen samuti reegleid rikkunud võivad seda vajadusel teha. Siinkohal küsin ka teiste vikipedistide arvamust, nõu ja soovitusi, vabandades oma pika jutu, oskamatuse ja jamade pärast. Kuidas edasi? Või kus ja kuidas selliseid tüliküsimusi lahendama peaks? Eesti on ju küllalt väike, mulle tundub, et parem oleks asja kuidagi nö laivis arutada. Tundub, et selline kirjalik vorm jätab rohkelt ruumi üksteisest möödarääkimisele. --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 17. mai 2022, kell 01:14 (EEST) :Minu üldine vastus oleks, et meil on siin väga vähe inimesi, kuid tähelepanu vajavaid artikleid on kümneid tuhandeid. Ehk iga nurga tagant leiab asju, millega oleks võinud juba 10+ aastat tagasi tegeleda. Mulle satub sellist sisu ette iga päev. Lisaks tekib pidevalt uut (ja sageli probleemset) sisu kiires tempos juurde, millega on samuti vaja tegeleda. Ehk on äärmiselt ootuspärane, et asjad, mida just aktiivselt ei torgita, ootavad oma järge väga kaua. Seepärast pole vähimatki mõte keskenduda faktile, et kümnendi eest oli kuskil üks kommentaar (mida keegi ei pruukinud isegi märgata). :Ka nt see Kordsete suhete seaduse artikkel sai [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kordsete_suhete_seadus&type=revision&diff=5954608&oldid=5905707 oma kohenduse], aga lisaks ühele küsimusi tekitanud sõnale oli seal ka muid asju, mida lisada. Arutelulehel pikalt vaidlemise asemel oleks võinud kohe vastavad kohendused sisse viia ja vaielda vaid siis, kui keegi oleks asja vanasse seisu tagasi parandanud (mis olnuks vähetõenäoline). Asi oleks saanud kiirelt korda ja vaidlust poleks tõenäoliselt üldse vaja olnud. :Igaks juhuks mainin juurde, et järgmine kokkusaamine Tallinnas on nüüd reedel 20. mail kell 18 paigas nimega The Dubliner, mis asub Suur-Karja 18. Ehk seda võib julgelt arutada ka füüsilise kokkusaamise raames (kuigi üks lootus on ka, et tähelepanu saaks ka [https://wikimedia.ee/eesmargid/ see]). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 17. mai 2022, kell 01:46 (EEST) : Sellest täisarvu teemast maalid sa siin minu meelest üsna vildaka pildi. Lehel [[Arutelu:Kordsete suhete seadus]] sa sisuliselt jätkasid lehel [[Arutelu:Täisarv]] varem üles võetud juttu. Selle "positiivsed" lisasamise aja järgi on üsna selge, et Andres lisas selle sama arutelu ajel, nähtavasti siis püüdes sinule vastu tulla, kuna sinu meelest oli artikkel liiga ebatäpne või isegi vale. Hiljem selgus, et selline lahendus sulle siiski ei sobi. Arutelus samas keegi peale sinu minu meelest ei andnudki mõista, et sellist täpsustust võiks vaja minna. Ma ei saa aru, mis arvamusest mina sellega seoses taganeda saaksin. Keemiaprofessor seejuures oma vastuses ei kinnitanud sinu põhiväidet, et sõna "täisarv" kastutatakse selle seaduse sõnastuses mingis eraldi tähenduses. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 17. mai 2022, kell 18:50 (EEST) ::Jah Pikne, arutelu hargnes artikli täisarv arutelust. Täpsustan siis veel, mille vastu mu kriitika seal sellel keemiaseaduse arutelulehel oli. Artikli päisetekst peab olema võimalusel viidatav, eriti kui teed muudatuse, täienduse. Mu meelest vale on selline olukord, kui Vikipeediast saad lugeda juttu, mis ei ühti Vikpeediast väljaspoolse kaasaegse, akadeemilise kirjanduse tekstidega. Isegi kui sisuliselt on Andrese paranduse mõte arusaadav, ei saa me Vikipeedias luua nö esmast pretsetenti, originaalset sisu, sõnastust. (Eriti kui tegemist on täppisteaduste valdkonnaga.) See positiivne (täisarvu ees) oli siin just "Kordsete suhete seaduse" päises taoline liialdus. Ma ei tea kas sa Pikne said aru, et see on minu peamine point? Vbl see ei jõudnud kohale, ma ei tea. Igatahes te Andresega väitlesite päris pikalt, minu meelest lõpuni minu vastu, kuni peale mu pöördumist ja pikka arutelu Ivo kõrvaldas sõna positiivne. (Jah, Ivo täiendas ühtlasi kogu artiklit suurepärasel moel, aga see ei puutu praeguses kontekstis asjasse.) Sellegipoolest oli Ivo suhtumine minu arutelulehel algatatud kriitika "positiivsuse" kaotamise kohta kõike muud kui positiivne. Minu tõstatatud kriitika oli ju õigustatud kriitika? Kui administraator teeb muudatuse, siis mina kui tavakasutaja lihtsalt pean selle paranduse kustutama, ilma aruteluta?? (Ivo ütleb: ''Asi oleks saanud kiirelt korda ja vaidlust poleks tõenäoliselt üldse vaja olnud '') Enne tee, siis aruta?! (ma ei arva, et asjad peaks erimeelsuste korral nii käima). Pigem tahan jõuda konsensuseni ja siis teha. Kui arutelu venib pikaks, siis selles ei ole ju süüdi arutelu üks pool, eriti kui lõpuks selgub, et mul oli antud juhul õige argument (positiivsus kaob). Kui Ivo heidab mulle ette pikka jorutamist, siis sama etteheide peaks olema ka teistele arutelu pooltele Andresele ja Piksele. Kahjuks jäi mulle mõttevahetusest Ivoga tõesti tunne, et just ja ainult mina olen nö "rahva vaenlane". Ma vaidlen, ei kuula, ei saa aru kuidas Vikipeedia töötab, ajan hülgemöla jne. Pisiasi? Mu meelest on see solvamine. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 20. mai 2022, kell 23:28 (EEST) Ei, Nimelik, Sa ei ole aruteludes Vikipeedia reegleid rikkunud, aga ma soovitan järgida Vikipeedia põhireeglit "Ole julge". Vikipeedias on samasugused inimesed nagu igal pool mujal. Ikka keegi solvab ja keegi solvub. Aga püüame nii teha, et meil oleks Vikipeedias hea olla. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. mai 2022, kell 02:11 (EEST) :Sa Nimelik naudid arutelude pidamist ja teistega vaidlemist ning esitad arutelulehekülgedel pigem oma enda mõttemõlgutusi, mil on vähe seost artikliga. Teiste jaoks on sinuga vaidlemine äärmuslik aja raiskamine, kuna artiklid ei kipu sellest paranema ning pigem kulub aeg kommentaaride kirjutamisele selle asemel, et saaks samal ajal artikleid parandada. Miskipärast pole sa seda mõistnud ja arvad, et see pikk vaidlemine panustab kuidagi oluliselt Vikipeediasse. No ei ole tegelikult nii. Ja arutelud venivad antud juhul äärmiselt pikaks ikka puhtalt sinu tegevuse (arutelustiili) tulemusel. Ei aita sellele kaasa ka sulle omane konkreetsuse puudumine, keskendumine kõrvalistele detailidele ning teemast mööda vastamine. See on väga selgelt nähtav, kui neid kümneid ja kümneid arutelusid uurida. :Olen ka korduvalt ja korduvalt ja korduvalt selgitanud, et vikipedistid (sh administraatorid) on tavalised inimesed, kuid sina esitada kogu aeg nõudeid, kuidas nemad ikka peavad seda ja teist tegema. Ei pea ikka küll. Sa oled läbivalt demonsteerinud täielikku võimetust/soovimatust teistest osapooltest aru saada. Ja hämmastav on see, kuidas sa ei mõista, et see on ääretult solvav teiste suhtes. Kõik peavad ikka sind teenindama ja kõik sinu ümber keerlema. Ei saa nii. :Mulle näib, et siin peaks pigem hakkama arutama, et kas tasuks Nimelik blokeerida. Ta tegevus ei ole küll otseselt vastuolus Vikipeedia reeglitega, kuid see tekitab äärmiselt palju probleeme. See, kuidas ta kasutab Vikipeedia arutelusid internetifoorumina raiskab kõigi ülejäänud vikipediste aega ning ei ole mingit indikatsiooni, et ta probleemi või selle ulatust mõistab (hoolimata sellest, et ta on olnud siin palju aastaid ja probleemidele on korduvalt tähelepanu juhitud). Sellisel kujul ei ole ette näha, et asi tulevikus paraneks. Seega parem lõpetaks selle juba varem ja säästaks kõigi osapoolte närve. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. mai 2022, kell 18:39 (EEST) ::Ivo, sa lahkud sujuvalt arutelu "Kordsete suhete seadus" alateemast. Milline oli minu viga seal? Taotlesin sõna ''positiivne'' liigsuse tunnistamist administraatorilt, kes paranduse tegi, enda seisukohta omaarust korrektselt argumenteerides. Milles oli minu viga konkreetselt sellel arutelulehel? [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 22. mai 2022, kell 00:24 (EEST) ::Aga ega ma sinuga pikalt siin suhteid sirgestada ei viitsi. Nagu olen varemaltki öelnud, olen mitmeski mõttes nõus sinu ja Pikse kriitikaga, aga mitte kõiges (nagu näiteks see ülalpool toodud arutelu). Korralda arutelu blokeerimiseks. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 22. mai 2022, kell 00:33 (EEST) :Aitäh Andres! [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 22. mai 2022, kell 00:13 (EEST) :::Selle "Kordsete suhete seadus" alateema osas pole midagi rohkemat arutada. Võis siis loe uuesti üle Pikse kommentaar siitsamast ülevalt (17. mai 2022, kell 18:50), mis seda sinu loodud segadust kenasti kokku võtab. Seda sama olen sulle varemalt selgitanud ka privaatvestluses ning mul ei ole tõesti tahtmist selle juures suurt pikemalt peatuda. Sest no tõesti: antud muudatus jõudis algselt sinna artiklisse üldse puhtalt vastutulekuna sinu tegevusele ning lisaks panid sa ise kõigile teistele sõnu suhu, millele siis oma kommentaarides vastu vaidlesid. See on seal lausa karikatuurne näide täiesti viljatust arutelust, mille eesmärgiks näib olevat ennast arutlemisega lõbustada, selle asemel, et artiklit edendada. Rääkisin sulle algusest peale, et kirjuta ise see artikkel selliseks, kuidas sinu meelest on õige. Selle asemel tegelesid aga kõigiga vaidlemisega ja nõudsid, et teised peavad artiklit parandama. See on ristivastupidine sellele, kuidas Vikipeedia peaks töötama. Selline destruktiivne lähenemine kahjustab Vikipeedia tegevust. Igasuguseid asju võib muidugi juhtuda ja eks eksivad ka parimad. Probleemiks on siin aga see, et antud juhul on sinu tegevus järjepidev ja sel ei näi olevat mingeid paranemise märke, kuigi samu asju on sulle korduvalt ja kordvalt selgitatud. Küll kostuvad eneseõigustused ja administraatorite süüdistamine. Sellised arengud viivad paratamatult konfliktini ja mõistlik oleks pidurit tõmmata, kuniks asi veel päris kontrolli alt väljunud pole. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 22. mai 2022, kell 01:53 (EEST) ::::Loen uuesti Pikse kommentaari. Minu loodud segadus?... Et ma ise olen süüdi, et Andres lisas artiklis "Kordsete suhete seadus" '''positiivsuse''' täisarvu ette, kuna tahtis mulle nö vastu tulla..meie arutelu tõttu, ajel (nagu Pikne märgib) artiklis "Täisarv"..?? Vikipeedia artikleid ei muudeta ju sellepärast, et kellegi arvamusele vastu tulla. Mis jama see siis on?? Süüdistada mind selles, et keegi tahtis mulle vastu tulla, muutes artiklit ja ma tekitasin segaduse, kuna polnud siiski selle muudatusega, selle mulle vastutulekuga nõus..? Või kuidas sa seda mõtlesidki või kuidas Pikne seda mõtles? Kas siis hakkame muutma kõiki analoogseid reaalteaduste artikleid Vikipeedias, kus sõna täisarv ees kuluks teatud juhtudel nö marjaks ära täpsustus positiivne täisarv, et mulle vastu tulla?? Selle asemel võiks olla täpsustus artiklis täisarv, kus oleks märkus sõna täisarvu võimaliku tähenduse kohta reaalteadusi (füüsikat ja keemiat) puudutavates tekstides (nagu on täpsustus enwikis https://en.wikipedia.org/wiki/Whole_number), kus sõna täisarv on kasutusel sisuliselt sõna naturaalarvu tähenduses. Näiteks toon energia kvantfüüsikas, mis saab olla ainult ja üksnes Plancki konstanti h täisarvkordne (sest kui siin kasutada negatiivset täisarvu, saame tulemuseks absurdse negatiivse energia, seega täisarv on siin naturaalarvu tähendusega). Aga Ivo, kui rohkem midagi arutada pole, siis polegi midagi arutada, asu aga kohe asja kallale, tõmba pidurit, et asi päris kontrolli alt ei väljuks. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 22. mai 2022, kell 20:06 (EEST) ::: Vaadates viimaste aastate trendi, kus Nimelikul on arutelu rohkem kui kaastööd [https://xtools.wmflabs.org/ec/et.wikipedia.org/Nimelik?uselang=et], siis paistab küll, et asi kipub proportsioonidest välja minema. --[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 24. mai 2022, kell 10:16 (EEST) ::::Kas Vikipeedias on kuskil eeskiri sobivate arutelude ja artiklikirjutamise hulga proportsioonide kohta? Nagu ma aru saan süüdistavad Pikne ja Ivo mind selles, et olen arutelulehtedel väljunud Vikipeedia formaadist (kasutades Pikse sõnu olen arutelulehti väärkasutanud). Siis küsimus pole kvantiteedis vaid kvaliteedis. Nagu eelnevalt olen märkinud olen osaliselt kriitikaga nõus. Samas nagu näiteks arutelus "kordsete suhete seadus" artikli kohta, ma Pikse ja Ivo kriitikaga ei nõustu. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 28. mai 2022, kell 20:25 (EEST) :::: See, et keegi kirjutab arutelulehtedel rohkem kui artiklites, võib küll kellelegi mitte meeldida, aga see ei ole eksimus Vikipeedia reeglite vastu. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. mai 2022, kell 21:47 (EEST) ::::::Küsimus pole kunagi olnud selles, et keegi lihtalt arutelelehekülgedele palju kirjutaks, vaid selles, et mida kirjutatakse (VillaK lihtsalt märkis, et see arutelelehekülgedele kirjutamine kipubki Nimeliku põhitegevus olema). Probleem ei ole ju ühekordses eksimuses, vaid järjepidevas ja süstemaatilistes arutelulehekülgede väärkasutuses. Puudustele on seejuures aastate jooksul korduvalt tähelepanu juhitud, aga asi pole paranenud. Täpselt sama moodi ei ole püütudki aru saada, et mida on ka nüüd näideteks toodud lehekülgede puhul arutelus valesti tehtud, vaid on selle asemel teistele arutelupooltele sõnu suhu topitud ja siis neile konstrueeritud väidetele vastu vaieldud (või püütud teemat aina uutele radadele juhatada). Sellel vaidlemisel pole seega mõtet, sest Nimelik ei suuda või ei taha teemas püsida ning veel vähem tahab ta vigadest õppida. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 28. mai 2022, kell 23:38 (EEST) ::::: Just. Ma suuremat enamust nendest lohisevatest mõttearendustest ei loe, ent panin tähele ühte Pikse algatatud lõime arutelulehe väärkasutuse kohta [https://et.wikipedia.org/wiki/Arutelu:Venemaa_sissetung_Ukrainasse_(2022)#Arutelulehe_v%C3%A4%C3%A4rkasutus] ja sellele eelnenut. Minu meelest toimis Pikne igati õigesti, sest tegemist oli Vikipeedia arutelulehtede reeglite rikkumisega (vt [https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Arutelulehek%C3%BClg] ja [https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Talk_page_guidelines]) ning seda mitmes aspektis, sh "''Püsi teemas. Arutelulehekülg on mõeldud aruteluks vastava artikli ja selle arendamise kohta, mitte üldisteks mõttevahetusteks artikli teema üle. Arutelulehe eesmärk on artiklit paremaks muuta. Aruteluleht ei ole turuplats või netikommentaarium, kus kasutajad saavad vaielda oma isiklike seisukohtade õigsuse üle. Eesmärk on autoriteetsetest allikatest pärit erinevate seisukohtade neutraalne kajastamine, nii arutelus kui artiklis.''" Kahjuks on küll nii, et siin on olnud teisigi, kes on kasutanud arutelulehti twitteri-stiilis säutsude postitamiseks või oma blogi aseainena.--[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 29. mai 2022, kell 09:01 (EEST) ::::::Just, VillaK. Selle Pikse kriitikaga olen nõus, samas on mitmeid arutelusid, kus see kriitika ei päde. Arutelu mõte on artiklit paremaks muuta. Paremaks muutmine saab toimuda peamiselt kahel moel. Puuduvat lisades ja üleliigset kõrvaldades. Viimane olukord oli artiklis Kordsete suhete seadus, kus Andrese lisatud sõna positiivne, osutus liiasuseks. See oli kogu minu teemaarendus antud lehel. Lohisevaks tegi antud arutelu minu arvates just oponentide pool. Räägiks ühe arutelu rikkumise teema lõpuni, Ivo nägi just selles arutelus minu tekitatud segadust. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 29. mai 2022, kell 13:32 (EEST) ::::::Nagu ütlesin olen Pikse kriitikat arvestanud ja kustutanud aastate jooksul kogunenud arutelusid, kus tõesti mu kommentaarid on Vikipeedia formaadi jaoks sobimatult laialivalguvad olnud. Aga mitmes arutelus olen enda arvates siiski ebaõige kriitika osaliseks langenud. https://et.wikipedia.org/wiki/Arutelu:R%C3%A4nivetikad https://et.wikipedia.org/wiki/Arutelu:Vaadeldav_universum. Aga räägiks selle Kordsete suhete seaduse arutelu "jama" selgeks. Andres, kellega seal samuti väitlen, mu tegevuses Vikipeedia reeglite rikkumist ei näe. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 29. mai 2022, kell 14:02 (EEST) ::::::Ja minu arvates peaksime edaspidi rohkem eriarvamuste korral pikki, lohisevaid väitlusi vältima ja oma ala ekspertide poole pöörduma. Kvaliteet on see, mis loeb. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 29. mai 2022, kell 14:25 (EEST) :::Artiklis "Kordsete suhete seadus" oli teema üsna lihtne ja seda on juba kirjeldatud. Aga teeme siis veel: ::* Artiklis oli varem "...massid suhtuvad omavahel kui ''lihtsad'' täisarvud" ja 24. mail 2021 muutis Andres selle kujule "massid suhtuvad omavahel kui ''väikesed positiivsed'' täisarvud". Miks ta seda tegi, võib ta küll ka ise seletada. Küll oli ta varem arutelus välja toonud, et "lihtsad" on arusaamatu ning ingliskeelses artiklis on "small". Kuna sa olid varem Andresega vaielnud artikli "Täisarv" arutelus positiivsete ja negatiivsete arvude üle (kuidas negatiivsed on välistatud), siis läks sinna lisaks ka see "positiivne". Olid ju sina see, kes rõhus, et sellised täpsustused on vajalikud ning täppisteaduste juures peavad olema ka täpsed definitsioonid. ::* Juulis tõid aga kõnealuse artikli arutelus välja, et see parandus on sobimatu. Pikne vastas, et Andres juba selgitas, et miks ta selle muudatuse tegi ("lihtne" pole arusaadav) ning varasemast arutelust jäi mulje, et sa ise nõuad selliste täiendavate täpsustuste tegemist, et asi oleks täpne. Järgnes pikem vaidlus. ::* Augustis järgnes nõuküsimine keemiaprofessorilt. Jätkuvalt huvitas sind ainult see "positiivne" sõna ja selle tõestamine, et sul on õigus. Sellest tulenevalt ignoreerisid asjaolu, et ei Andres ega Pikne ei nimetanud seda sõna hädavajalikuks ning prof Tamm pidas seda osa vähetähtsaks. ::* Vaidlesid eraldi privaatvestluses ka minuga, mille tõttu üldse see artikkel minu tähelepanu sai. Kirjutasin lähtuvalt professori vastusest ja ingliskeelsest vikiartiklist selle 31. augustil 2021 põhjalikult ümber (varem oli seal ainult neli segasevõitu lauset). Mind häiris peaasjalikul see, et artikli juures oli ühest vaieldavast sõnakasutusest väga palju olulisemaid probleeme ning ka professori vastusest võis välja lugeda, et see positiivsus või selle puudumine pole oluline teema. Kõike seda sa aga ignoreerisid, kuigi rääkisid samal ajal, kuidas artikli kvaliteet on hirmus tähtis (ja räägid siiani: ka oma viimase kommentaari lõpetasid sõnadega "Kvaliteet on see, mis loeb"). :::Kokkuvõtte on lihtne: sa vaidled eelkõige vaidlemise pärast ning sinuga arutledes on äärmiselt keeruline mingi lahenduseni jõuda või üldse aru saada, et mida sa täpselt tahad. Sellisel kujul raiskab see lihtsalt vikipedistide aga ning selle võrra jõuavad nad artikleid vähem parandada, sest pool aega kulub sinuga vaidlemisele. :::Miskipärast püüad sa jätta muljet, et sinu tegevus panustab artiklite kvaliteedi tõstmisse, aga mulle ei näi see sugugi nii olevat. Selles võime aga rahumeeli ka lahkarvamusele jääda. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. mai 2022, kell 20:16 (EEST) ::::''ning varasemast arutelust jäi mulje''?? Jäi mulje kellele? Ja mulje tõttu hakkame muutma siis täppisteaduste definitsioone erinevaks sellest, mis õpikutest leida võib? ''Jätkuvalt huvitas sind ainult see "positiivne"'' Jah, kuna selle üle vaidlus käis. Mina ütlesin, et sõna positiivne pole vaja, millega Andres ja Pikne ei nõustunud. ''et ei Andres ega Pikne ei nimetanud seda sõna hädavajalikuks'' Kui nad oleks minuga nõustunud, oleks võinud nad sõna positiivne kustutada ja ma poleks pidanud sind tülitama. Prof Tamm pidas sõna positiivne tarbetuks. Ma ei ignoreerinud seda, vaid vastupidi, tõin selle esile, avaldades professori loal tema vastuse. ''et see positiivsus või selle puudumine pole (professori arvates) oluline teema '' Olgem täpsed, professori arvates pole tarvis sõna positiivne, ta ei ütle, et see võiks vabalt ka definitsioonis olla. Ta ütleb: ''Arvude positiivsust eraldi rõhutada ma samuti vajalikuks ei pea.'' Kirjutad: ''või üldse aru saada, et mida sa täpselt tahad.'' Jah, kui sa aru ei saa, mida keegi teine täpselt tahab, siis tuleb küsida ja täpsustada, enne kui väitlema, süüdlase kuju looma hakata. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 29. mai 2022, kell 22:16 (EEST) :::::Äkki aitab juba? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. mai 2022, kell 22:30 (EEST) ::::::Nõus, Ivo. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 31. mai 2022, kell 13:32 (EEST) Ivo kirjutas mulle eraviisilises vestluses muuhulgas, et ma pole rohkem oodatud Vikipeedia üldises arutelus osalema. Mind huvitab, et kas see on ka teiste Vikipedistide arvamus. Kui nii, siis lõpetan oma tegevuse Vikipeedias. --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 31. mai 2022, kell 17:24 (EEST) :Pole vaja oma muidu korrektset tegevust kellegi subjektiivse ootuse järgi sättida. Kui Ivo ei taha siin üldises arutelus enam su kommentaari lugeda või sellele vastata, siis on see ennekõike tema mure. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 31. mai 2022, kell 19:33 (EEST)Ivo :Keegi ei saa Sul keelata aruteludes osaleda. Seda ei saa ka keelata, et Sa oma arvamust avaldad ja kaitsed. Ivo tegevust ma ei kiida heaks. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. juuni 2022, kell 12:09 (EEST) ::Aitäh Minnekon ja Andres! --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 1. juuni 2022, kell 13:20 (EEST) == Artikli tõlkimine == Tere Kui tõlgin olemasolevat hispaaniakeelset artiklit eesti keelde, kas siis pean looma täiesti uue artikli ja lingitama selle hispaaniakeelse alla või saan alustada redigeerides? Tänud<br /> copy-paste ühest [[Juhend:Sisukord|juhendist]] Millest alustada? Kui ma ei ole Vikipeediale varem kaastööd teinud, aga soovin tõlketalgutest osa võtta, siis millest ma peaksin alustama? Kõigepealt katsu endale selgeks teha, kuidas Vikipeedias artikleid kirjutatakse, kuidas nad üles ehitatakse ja kuidas kirjutajad omavahel suhtlevad. Selleks mine lehele [[Juhend:Sisukord]], järgi sealseid linke ning võrdle loetut Vikipeedia tegelikkusega. Loe artikleid asjade kohta, mida sa tunned, ja proovi, kas sul õnnestub teha mõnes artiklis parandus või täiendus või koguni mõni artikkel luua. Korraga tõlkida ja Vikipeedia kirjutamist õppida on raske, sellepärast pühenda esimene päev lihtsalt ringivaatamisele ja harjutamisele. Ja loo endale kasutajakonto ning määra oma eelistused. ehk on abiks, [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 18. mai 2022, kell 14:44 (EEST) :Kui Sul on selge, kuidas lingid ja muu sarnane töötab, siis soovitan kopeerida hispaania vikist selle jupi kood, mida Sa parajasti tõlgid, ning hoida teises aknas hispaania artiklit lahti. Kui ei ole selge, siis tõlgi lihtsalt tekst. Alustamiseks redigeeri vastava pealkirja alt. Hispaania vikiga saab siduda siis, kui midagi on juba salvestatud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. mai 2022, kell 11:15 (EEST) ::muu sarnase juures on peamine nuhtlus pisiasjade mittemärkamine, ntx seda, et mallide kasutamisel ei saa neid üldjuhul niisama kopeerides teistest wikidest ületuua, vaid on vaja kohandada. [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 22. mai 2022, kell 00:22 (EEST) == Artikli ühendamine Vikiandmete üksusega == Mida tuleks teha, et artikkel [[Rag'n'Bone Man]] saaks ühendatud vikiandmete üksusega? [[Kasutaja:OskarRand1|Oskar]] ([[Kasutaja arutelu: OskarRand1|arutelu]]) 28. mai 2022, kell 12:21 (EEST) :Küljelt (sealt, kus muidu oleks keelelingid) leiad koha "Lisa lingid" ja sinna klikates saad valida enwiki (ingliskeelse Vikipeedia puhul... dewiki saksakeelse puhul jne) ning alla lisada artiklinime, mida vastav lehekülg seal keeles kannab. Seejärel pole muud, kui vajutada "Lingi leheküljega" ja ongi tehtud. Mistahes artiklit luues saab seda nõnda teiste keeltega ühendada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 28. mai 2022, kell 23:24 (EEST) ::Ma käin Wikidatas lisamas [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 31. mai 2022, kell 18:52 (EEST) == Severodonetsk - kuidas muuta artikli pealkirja? == On artikkel Sjeverjodonetsk. Eesti keeles peaks olema Severodonetsk. Parandasin tekstis ära, aga pealkirja ei oska muuta. {{allkirjata|Tonisarro}} : vt nt [https://eki.ee/teatmik/ukraina-nimed/ Ukraina nimed]. EKI, 3. aprill 2022 + [http://www.eki.ee/knab/trkr_ukraina.pdf UKRAINA-EESTI TÄHETABEL] [Emakeele Seltsi keeletoimkond on tabelit täpsustanud 1998. a, muutnud 2009. ja 2022. a.] {{allkirjata|Pietadè}} ::Otsingukasti kõrval on "Veel" ja selle all "Teisalda", aga vaata enne ka [[Arutelu:Sjevjerodonetsk]] (ehk "Sjevjerodonetsk" on siiski õige). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 28. mai 2022, kell 17:46 (EEST) ::: "Kuigi Emakeele Seltsi keeletoimkonna kinnitatud reeglid annavad tulemuseks nime Sjevjerodonetsk, on keelelist algupära arvestades rööpselt võimalik ka nimi Severodonetsk." (https://eki.ee/teatmik/severodonetskist-sjevjerodonetskini/) [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 12:35 (EEST) ::::Keskmine eestlane, olles pikalt vene kultuuri mõju all otsib linna ilmselt nime alt "Severodonetsk". Varianti "Sjeverjodonetsk" ei oska ta ilmselt esimese hooga kirjutadagi. Esimene variant peaks siis olema otsingus üle kantud teisele variandile. ([[Kasutaja:Marrx|Marrx]] ([[Kasutaja arutelu:Marrx|arutelu]]) 30. juuni 2022, kell 23:18 (EEST)) == Märkuste tegemise viis == Kas seda laadi märkused nagu lehel [[Arutelu:Heauskne omandamine]] on häirivas maneeris? Või on need üldse ebavajalikud? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. juuni 2022, kell 21:18 (EEST) : Kuidas Sulle endale paistab? Kas võtsid uue kirjutaja vastu sõbralikult ja kas ta võis Sinu märkustest saada kasulikke näpunäiteid artikli täiendamiseks?--[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 3. juuni 2022, kell 22:04 (EEST) ::Seda ma kujutan küll ette, et võib ebasõbralik mulje jääda. Ma ei ole ka kindel, kas minu märkuse sisu on arusaadav, aga võiks olla, vähemalt kellelegi; parandama ei pea algne kirjutaja. Ma tahtsin ise parandada, aga artikli sisu ei andnud selleks materjali, ja mujalt ka esimese hooga ei leidnud. Mulle tundub ikkagi, et see märkus juhib probleemile tähelepanu. Mul on ikkagi enda tegevust raske kõrvalt näha. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. juuni 2022, kell 22:51 (EEST) :::Kui sa mõtled seal arutelus kõige esimest kommentaari, siis minu arvates see ei ole ise häirivas maneeris, aga ei pruugi olla arusaadav (arusaamatus võib mõnda häirida), eriti uuele kaastöölisele või kellelegi, kes ei tunne Andrest. Kui ma lugesin ainult seda kommentaari, siis ma ei saanud mitte midagi aru. Kui vaatasin ka artikli algust ja tuletasin meelde, et Andres on varem sellise mõttega kommentaare jätnud, siis sain aru. Ma ei ole kindel, kas kontseptsioonide eristamine asjadest endist on vajalik. Erialakeeles vist tavaliselt ei lisata juurde sõna "kontseptsioon" vms, kui seda Vikipeedias teha, võib see olla kunstlik. Sarnane arutelu oli vist õenduse elamistoimingutega. Et on mingi asi ise ja siis on selle asja käsitlus mingis erialas, millele artikkel keskendub. Et kas neist kumbki on põhiline ja kuidas neid tekstis eristada. Midagi sellist. Kui ma nüüd õigesti aru sain. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 4. juuni 2022, kell 12:30 (EEST) ::::Aa seda veel, et kui (uus) kaastööline parasjagu artikliga tegeleb (võin on hiljuti tegelenud), võiks ideaalis kommentaarid talle arusaadavad olla, sest ei tohi välistada, et ta soovib ise artiklit parandada. Ja eelmise kommentaariga ma kindlasti ei tahtnud öelda, et absoluutselt ei pea kontseptsioone eristama asjadest endist, aga võiks püüda leida mingi lahenduse (sõnastuse), millega jäävad rahule nii need, kes tahavad näha selget eristust, kui ka need, kellele see eristus tundub kunstlik ja ebavajalik. Kui see on võimalik. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 4. juuni 2022, kell 12:36 (EEST) ::::: Ausalt öelda ma eriti ei looda, et algne kirjutaja ise parandab, seetõttu ei suuna ka märkusi spetsiaalselt talle. Ma pole üldse kindel, et ta oskab arutelulehte vaadata. Ja kui ta oskab ja aru ei saa, vahest siis oskab küsida ka. ::::: Vajaduse korral võib ka eristada. Ma sain asjast nii aru, et heausksest omandamisest võib rääkida ainult tänu sellele, et on kontseptsioon, mis seda võimaldab. Nii on põhimõtteliselt ka teiste mõistetega, aga nähtavasti on see mõiste problemaatilisem. Pole välistatud väljendi "heauskne omandamine" kasutamine ka kontseptsiooni või mõiste kohta (näiteks "heauskset omandamist ei tuntud"), aga primaarne teema on ikkagi asi ise ja see tuleks defineerida. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. juuni 2022, kell 13:15 (EEST) ::::::Olen ka siin-seal (mitte ainult Andreselt) märganud taolisi lühikesi ebamääraseid kommentaare, mis ilmselt enamusele lugejatele vajaksid selgemat lahtikirjutamist. Sellistel kommentaaridel on minu meelest 2 probleemi. Esiteks peab sellele järgnema kellegi täpsustav küsimus, et mida kommentaariga mõeldi, ja siis algkommenteerija selgitus. Nii tundub algse ebamäärase kommentaari ja täpsustava küsimuse kirjutamine aja raiskamisena - võiks ju kohe selgemalt kirjutada. Arvestades, et vastuseid ei pruugita alati märgata, tähendab pikem vestlus ka suuremat tõenäosust, et arutelu ei jõua kuhugi. Teine pool on see, et taoline kommentaar võib tunduda mitte konstruktiivse kriitikana/ettepanekuna, kus paistaks autori huvi reaalselt panustada artikli parandamisse, vaid lihtsalt isikliku emotsiooni väljendusena, millele pole vaja tähelepanu pöörata. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 4. juuni 2022, kell 20:06 (EEST) :::::::Ei ole häiriv mingil viisil, aga esmapilgul oli arusaamatu küll. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 4. juuni 2022, kell 22:31 (EEST) :::::::::::: Tuleb leida mingi kompromiss jõupingutuse ja selgituse üksikasjalikkuse vahel. Tavaliselt olen viimaseid muudatusi ö'bi vaadates väga väsinud ja panen sõnumi kirja lühidalt, aga minu meelest siiski nii, et peaks olema arusaadav, kuigi muidugi ainult juhul, kui ka artiklile endale pilk heidetakse. Ja ma reageerin ainult tõsistele puudustele, nagu ebaadekvaatne definitsioon. Artiklil on muidugi teisigi puudusi. :::::::::::: Niisugustel puhkudel on mul tunne, et ei saa sekkumata jätta. Ideaalis tuleks muidugi kõik puudused ise kõrvaldada, aga see on võimatu. Ja see võimatus on siiamaani valus, kuigi talutav. :::::::::::: Mind ajendas küsima see, et sellel näitel iseloomustati mind enesekeskse ja sõnaka kasutajana, kelle märkusi ei tasu tähele panna. Võib-olla ma teen märkustega rohkem kahju kui kasu, sest ma olen tõepoolest enesekeskne selles suhtes, et mulle läheb artiklite kvaliteet rohkem korda kui kirjutajate tunded, ja sõnakas selles suhtes, et püüan lühikeses repliigis asja olemuse kujukalt välja tuua, kuigi ma teen seda ainult arusaadavuse huvides, ja nagu selgub, siiski arusaadavust saavutamata. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. juuni 2022, kell 08:22 (EEST) :::::::::::::Eks meil kõigil on kõhklusi oma kompetentsi ja tegevuse suhtes, mida võimendavad kellegi ülekäe pillutud kommentaarid. Teadmata täpselt, kelle konkreetse kommentaari Sa silmas pead, ma lihtsalt ignoreeriksin seda. Mina isiklikult pole aastate jooksul näinud aruteludes ühtegi sinu arvamust, millel poleks sisulist väärtust, isegi kui ma pole nõus olnud. Loodan, et sa ennast siit veelgi rohkem koomale ei tõmba ;) --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 5. juuni 2022, kell 20:25 (EEST) :::::::::::::::::::: Aitäh! --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. juuni 2022, kell 21:08 (EEST) : Mulle ka ei tundu häiriv. Võib olla näiteks nii, et ise parasjagu ei oska parandada. Kui siis arutellu märkus jätta, siis ehk märkab suurema tõenäosusega probleemi keegi teine, kes oskab parandada. : Ma ei ütleks, et see kommentaar on iseenesest ebamäärane. Parem ehk küll mitte väljenduda nii lakooniliselt, aga kommentaar võiks olla siiski võimalikult lühike. Võib-olla võinuks ka öelda lihtsalt, et see osa esimesest lausest on liiane või et nii pole tavaks sõnastada. Üle samas poleks vaja märkuse tegemise juures mõelda ja võiks olla lihtsalt valmis hiljem veel selgitama. Seda tõesti ei tea ette, mis konkreetse kasutaja jaoks arusaamatuks võib jääda (parem las ta siis ise küsib üle) või kuidas keegi kommentaarisse suhtuda võib. Mõnd kasutajat ajab segadusse igasugune üksikasjalikum või pikem selgitus ja mõni kasutaja ei pruugigi hakata aru saama, milles täpselt asi oli. Mõne kasutajaga on jälle nii, et mida rohkem püüda selgitada, seda rohkem süveneb temas veendumus, et kogu see jutt on tema kiusamiseks. : Kui autor satub artikli arutelusse ja talle tundub, et sinna jäetud kommentaar on eeskätt temale suunatud, siis sellest pole minu meelest midagi, kui kommentaar on iseenesest viisakas ja üldjoontes selgelt sõnastatud. Tunduks liig alati igaks juhuks otse autori poole pöörduda ning selgitada, et kommentaari pärast ei pea tema ise tingimata midagi tegema ja et kommentaar pole mõeldud etteheitena. : Kui pöörduda otse uue kasutaja poole, siis võiks Vikipeediale eriomased asjad küll enamvähem selgesti lahti kirjutada. Aga kõnealusest kommentaarist arusaamine minu meelest eriti ei sõltu sellest, kas seda loeb uus kasutaja. : See etteheide enesekesksusese ja sõjakusese kohta viitab vististi mingite varasemate aruteludega seotud isiklikule kanakitkumisele ja mitte niivõrd sellele viimasele kommentaarile. Häiriv on, et uut kasutajat tema arutelulehel sedasi mingitesse varasematesse intriigidesse püüatakse kista. : See on küll probleem, et mõni teine kasutaja kirjutabki aruteludesse selliseid kommentaare, millest enamik on ebamäärased või mis lihtsalt ei puutu kuidagi Vikipeedia artiklisse ning mille põhjal võib eriti uuele kasutajale jääda mingil määral mulje, et aruteludele üldiselt pole mõtet tähelepanu pöörata. Selliseid kommentaare võiks aruteludest julgemini välja rookida. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 5. juuni 2022, kell 22:10 (EEST) : Väidetavalt on kaastöö tegemisel suurim barjäär Vikipeedia ja sõsarprojektide tajutav või tegelik esoteerilisus, mistõttu lakoonilised ja läbinähtamatud märkused pigem mõjuvad seda barjääri kasvatavalt. Olen ise Andrese märkustega maadeldes midagi sarnast kogenud ja nõustusin pärast arutelu seisukohaga, et entsüklopeedia kirjeldagu esmajoones tegelikkust ja mitte sõnu -- viimane on sõnaraamatute ülesanne ning täiendava mõistelise kihi lisamist võiks Vikipeedias võimalusel vältida. Väga lühidate juhtnööride andmise puhul on minu arvates vaja silmas pidada kahte asja: 1) need ei tohiks olla sõjaväelises, vastuvaidlemist mitte sallivas toonis, vaid võiks pigem osutada kehtivale tavale ja põhjendada kasvõi väga napilt selle asjakohasust/järgimise vajadust konkreetsel juhul, 2) lakoonilist soovitust aitab mõistetavamaks teha, kui selle raames kasutatakse vikiteksti võimalust linkida selgitusele juhendites ja juhendi puudumisel see koostada/algatada. Arvan, et see väärib vaeva peaaegu iga korduva soovituse puhul. Konkreetse aegade algusest pärit soovituse jaoks aga minu teada head juhist pole, sest Vikipeedia [[Vikipeedia:Vormistusreeglid#Määratlus|reeglite osa]] on samuti väga lakooniline ja muidu didaktiliselt heal tasemel [[Vikipeedia:E-kursus/Materjalid/Osa_2#Vikipeedia_artikli_struktuur|e-kursus]] seda küsimust pikemalt ei seleta, ühtlasi pole ma kindel, kas kogemusega vikipedistid sellest tegelikult ühtmoodi aru saavad. Ka see on põhjus, miks lakoonilise soovitusega piirdumine võib olla halb mõte. Kellel on vähegi tõsisem soov Vikipeedia koostamisel kaasa lüüa, see kindlasti tutvub osutatud selgitustega, nt mind aitas kasvõi seegi, et Andres on märkinud end vaadetelt inklusionistiks ja separatistiks -- ja et sellised üldküsimused entsüklopeedia eesmärgist on Vikipeedia jaoks ülepea relevantsed, et projekti põhimõtted on välismaailmale seletatavad, olles dokumenteeritud arutelude tulemus ning avatud edasisele arutelule. Aga ega juhendite viitamine pole mõistagi imerelv -- ka seda saab teha brigaadikindrali toonis või selektiivselt, nende mõtet eirates. Lõpuks sõltub kõik ikkagi soovist, et Vikipeedia oleks uutele kaastöölistele avatud. --[[Kasutaja:Märt Põder|Märt Põder]] ([[Kasutaja arutelu:Märt Põder|arutelu]]) 5. juuli 2022, kell 14:25 (EEST) :: Jaa, ma olen nõus, et nii on parem, nagu Sa ütled. Kahjuks mul pole tavaliselt jaksu pikka ja keerulist juttu kirjutada. Ja teiseks, paljudel juhtudel ma üldse ei looda, et algne kirjutaja minu märkuse peale midagi teha oskab. Võiks ju ka nii olla, et need, kellel rohkem jaksu on, kirjutavad asja rohkem lahti. Keegi teine ju pole öelnud, et sellel artiklil midagi viga on ega kuidas seda parandada ega ka kuidagi parandanud. Kui teised seda teeksid, siis oleksin hea meelega vait. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. juuli 2022, kell 20:39 (EEST) ::: Eks igaühel on natuke isemoodi, aga minu jaoks pole sisulist ega ajalist vahet, kas kirjutan ühe, kolm või viisteist sõna, sj ettepaneku n-ö täislausega väljaütlemine on tegelikult kasulik ka enesekontrolliks. Viitamine võib juba eraldi keskendumist nõuda, eriti kui pole selge, millele viidata või peab ise mõnda dokumenti looma hakkama. Korduva teema puhul tundub see siiski mõistlik kulu, pidurdajaks võib osutuda hoopis juhise osas ühise kokkuleppe saavutamise kaheldavus. Alternatiiv on muidugi oma kasutajalehele valmisselgitusi või -juhiseid tootma hakata -- kui osaleksin toimetajatöös rohkem, siis ilmselt kaaluksingi vahevariandina midagi sellist. --[[Kasutaja:Märt Põder|Märt Põder]] ([[Kasutaja arutelu:Märt Põder|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 12:09 (EEST) :::: Mul oleneb palju sellest, kui väsinud või värske ma parajasti olen. Antud juhul tundus üksikasjalik selgitamine mulle lootusetult üle jõu käiv. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 13:09 (EEST) == Vikitsitaadid == Meil ei ole kontrolli selle üle, mis Vikitsitaatides toimub, aga kardetavasti seostatakse neid ikkagi Vikipeediaga. Sellepärast ma arvan, et need tsitaadid, mis on tõesti vajalikud, võiksid olla Vikipeedias. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuni 2022, kell 09:31 (EEST) :Milles täpselt probleem on? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. juuni 2022, kell 21:28 (EEST) ::Igaks juhuks täpsustan. Esiteks on Vikitsitaadid vägagi kontrolli all. Teiseks ei tõsta keegi eestikeelsest Vikipeediast [põhjendamatult] tsitaate sinna üle, kuna eestikeelses Vikipeedias peaaegu polegi mingit tsitaadimaterjali ehk pole midagi, mida saaks sinna üle tõsta. Eestikeelsesse Vikitsitaatide projekti lisatakse tsitaate otse allikatest. Ainuke asi, mida siin näha võib, on mallide lisamine, mis lingivad vastavate tsitaadilehekülgede juurde. Ja selle pärast ei saa ma absoluutselt aru, et mille kohta see teemapüstitus käib. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. juuni 2022, kell 21:43 (EEST) ::: Keegi lisas siin hiljuti massiliselt Vikitsitaatide linke. Ma vaatasin mõnda, minu meelest need leheküljed seal olid küll erapoolikud, juhuslikud või siis Vikipeedia artikli sisu asendavad. Meil hakataks kohe protestima. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuni 2022, kell 22:52 (EEST) ::::Neid Vikitsitaatide linke on lisatud juba aastaid. Eestikeelsed Vikitsitaadid on viimase kahe aasta jooksul olnud kõige kiiremini kasvav Vikitsitaatide projekt. ::::Oluline on muidugi arvesse võtta, et Vikitsitaatide projekt korjab hoopis teist laadi sisu, kui Vikipeedia. Poolikuid lehekülgi on seal vähemalt hetkel küll arvukalt, aga no ei ole kuidagi näha, et see Vikipeediat dubleeriks või Vikipeedia selle sisu asendada suudaks/tahaks. ::::Mis puutub nö kontrolli, siis seal on kontroll sisu üle märkimisväärselt kõrgem, kui meil siin eestikeelses Vikipeedias. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 01:03 (EEST) ::::: Mida see tähendab, et on kõrgem? Näiteks oli (mitte tsitaadina) seal öeldud, et Vene Õigeusu Kirik on rašistlik. Vikipeedias ei oleks see võimalik. ::::: Või näiteks tsüaankaalium. Milleks seal on tsitaat, kus selgitatakse tsüaankaaliumi omadusi. See on ju dubleerimine. ::::: Missugust sisu on Vikitsitaatide eesmärk korjata? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 13:31 (EEST) ::::::Vaatasin ka Vikitsitaatide juhendit ja jäi ebaselgeks, mis kriteeriumi alusel otsustatakse, nt millised teatud isiku kõigist kirja pandud ja avaldatud lausetest on kõnekad ja väärivad esitamist ja millised mitte. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 16:54 (EEST) :::::Kui eestikeelne Vikipeedia ägab väga erikvaliteediliste muudatuste ja lausvandalismi all, siis seal teeb valdava osa muudatusi kaks inimest. Seepärast on ka seal kontroll sisu üle märkimisväärselt kõrgem, kuna sellist juhulikku faktorit peaaegu polegi, ning meie siin ei suudaks parimagi tahtmise juures midagi samaväärset siinse sisu osas. :::::Vikitsitaatide projektis lähenetaks mõistete defineerimisele vähe teisiti ehk nad ei püüagi Vikipeediat dubleerida. Näiteid võib vaadata [[:q:Vikitsitaadid:Nädala teemad|siit]]. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 18:32 (EEST) :::::: Paistab, et nad ei tee seda hästi. Vähemalt nende näidete järgi otsustades. :::::: Dubleerimine toimub tsitaatide sisus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 18:37 (EEST) ::::Ka meil on siin külluses poolikuid artikleid ja arvukalt toimetamist vajavat sisu. Selle põhjal ma ei teeks väiteid, kas midagi tehakse hästi või mitte. ::::Too mõni näide, et kus see tsitaatide sisu saab midagi dubleerida. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 18:45 (EEST) ::::: Jaa, selles suhtes on Sul õigus, et mu mulje tekkis üksikute näidete põhjal ning on terviku suhtes arvatavasti ebaõiglane. Aga siiski, Vene Õigeusu Kiriku puhul ei ole heast kontrollist kasu, sest kontrollija ise vajab kontrolli. ::::: Näited dubleerimise kohta on allpool, ja ülalpool ka. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 19:08 (EEST) :::::: Ma sirvisin natuke. Siin on tõepoolest täiesti head ja korralikku materjali, võib-olla valdav osa on selline, aga mulle ju hakkasid mõned asjad silma, muidu ma poleks teemat püstitanud. Näiteks tänane päeva tsitaat (Lindgrenist ja Schmidtist) on fakti esitus, miks see peaks tsitaat olema? See võiks Vikipeedias viidatuna olla. Vene Õigeusu Kirikut oli seal nimetatud rašistlikuks. Asi pole selles, kas mina sellega nõustun, lihtsalt erapooletus vikis ei saa niisugust asja väita. Järelevaataja ise oli selle sinna pannud. Ja tsitaatide valiku kohta võiks ka öelda, et see on erapoolik, vikipeedias tõstetaks kohe kisa. Ma saan muidugi aru, et kuskilt tuleb alustada, aga selline mulje jääb ikka. Ja Priit Rohtmets on vaevalt selline inimene, kellelt peaks tsitaate võtma. See sisu väärib kajastamist, aga seal ei ole midagi kirjanduslikult väärtuslikku ega üldse mingit sõnastust, mida ei võiks muuta, vähemalt minu arvates. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 19:08 (EEST) : Millised tsitaadid on Vikipeedias vajalikud? On küll need tsitaadid küll, mis on muu teksti sees mingis kontekstis, aga selliseid tsitaate me polegi püüdnud ju Vikitsitaatidesse tõsta, ega? Vajalikud ei tohiks olla siin sellised tsitaadid, mis on jäetud artikli lõppu või muu sisu vahele õhku rippuma. : Ma olen mõelnud, et Vikitsitaatidele linkimisega peaks rohkem piiri pidama. Vikitsitaatidele on niigi lingitud vasakul keelelinkide kohal ning lingi esiletõstmiseks veel teises kohas võiks olla mingi eriline põhjus. Võiks igas artiklis eraldi hinnata, kas sama pealkirjaga Vikitsitaatide artiklis on parasjagu midagi sellist, mille juurde on lugejat mõtet edasi suunata. Vikitsitaatide linke on viimastel aastatel lisanud siia peamiselt või ainult see soomlane, kes alul teguses nime "Risto hot sir" all ja kes ilmub siia nüüd iga natukses aja tagant mõne uue nime all. Kuna ta on neid linke lisanud valimatult, siis võiks tema lisatud lingid minu meelest lihtsalt kõik eemaldada. : Vikitsitaatide isikuartiklites on sageli pealtnäha üsna juhuslikud väljavõtted kuskilt esseedest või intervjuudest. Muudesse teemaartiklitesse satub seal pahatihti tsitaate, mis ei ütle teema kohta eriti midagi ja mis lihtsalt sisaldavat artikli pealkirjaks olevat sõna. Ma olen paaril korral püüdnud ka Vikitsitaatide üldises arutelus sellele ääri-veeri tähelepanu juhtida. Paistab, et sealsed paar aktiivsemat kasutajat ise samas on oma tööga rahul. : Iga üksiku kasutaja kontroll Vikitsitaatide sisu üle on või peaks olema minu meelest umbes sama piiratud kui Vikipeediaski. Põhimõtteliselt saab igaüks siit minna ja seal parandusi teha. Iseasi, et enamikul meist pole selleks mahti ja kui ka natukene oleks, siis võib-olla tõesti on seal keerulisem vahele segada tingimustes, kus üks-kaks entusiasti jõuavad kõik oma käe järgi ümber teha. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 7. juuni 2022, kell 22:35 (EEST) ::Vikipeedias on üldse tsitaate vähe. Kui on tegu mõne kuulsa ütlusega, siis võiks tsitaat olla küll. Need ei peagi kontekstist väljas olema. Aga Vikitsitaatides on mõnikord entsüklopeediline sisu antud tsitaadi kujul. Mõnest raamatust või artiklist on nii palju tsitaate, et peaaegu kõik on ümber kirjutatud. :: Seda teist kohta, kust link läheb, panevad vist küll vähesed lugejad tähele. Ja see ei teki ka automaatselt. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 23:47 (EEST) :::Ma ise ei näe, et meil oleks Vikipeedias eriti vaja tsitaate eksponeerida, sest see on kohane ainult väga harvadel juhtudel. Samuti ei ole seda olnud, et meil oleks siit tsitaate sinna migreeritud (juhul, kus tsitaatidel on mingi adekvaatne põhjus vikiartiklis olemiseks). Ehk algsest teemapüstitusest jäi mulje, et Andresele on jäänud mulje, et eestikeelsest Vikipeediast tõstetakse tsitaate Vikitsitaatidesse, kuigi tegelikult pole see kunagi nii olnud. :::Mis puutub selle projekti seisukorda, siis see on mõneti selline nagu oli eestikeelne Vikipeedia sel hallil ajal, kus peaasjalikult ainult Andres siin toimetas. Kõik oli Andrese nägu, sest polnud mingeid minusuguseid tegelasi, kes oleks vingunud, et "igast maailma tänavast pole vaja artiklit" jne. Kui kaastöölisi on väga vähe, siis on see üsna paratamatu, et vähesed tegijad omavad äärmiselt ulatuslikku kontrolli. Ka varasemaga ei püüdnud ma väita, et see on hea – ma pigem konstateerisin fakti, et nii on (ehk püüdsin ümber lükata Andrese väidet, et seal toimub jumal teab mis ja mingit kontrolli pole). :::Mis puutub Pikse teemapüstitust, siis seda on lahatud nt '''[[:q:Vikitsitaadid:Üldine arutelu#Teemaartiklid|siin]]'''. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 01:12 (EEST) :Vikitsitaatide põhitegijana lisaksin siiski paar selgitavat märkust. :'''Esiteks''': valdavalt ei ole tsitaate Vikipeedia artiklitest Vikitsitaatidesse niimoodi üle kantud, et Vikipeediast sisu kustutataks. Ma ei näe ka põhjust siit tsitaate kustutada, kui neid just ebaproportsionaalselt palju pole. Pigem võiks parandada tsitaatide esitust ja viitamist Vikipeedias, nii et tsiteerimisel oleks selge, kes seda ütles ja mispoolest on tema seisukoht kastis esiletõstmiseks piisavalt oluline - Vikitsitaatides on sama teema kohta võimalik esitada palju erinevaid tsitaate, Vikipeedia artiklis üldjuhul ei peaks, seega peab siin valik olema kitsam ja selgem. :'''Teiseks''': tsitaate on siit Vikitsitaatidesse kopeeritud küll. Ma ei näe, et see oleks suur probleem, kui eri vikiprojektides sisu mingil vähesel määral kattub: ühe lugeja ei satu tingimata teise, eri projektides on kattuval sisuosal erinev eesmärk ja kontekst. Vikipeedia enda artiklites on samuti kattuvat sisu ja see on tihti hädavajalik, et artiklid oleksid kooskõlas ning omavahel seostatud. Tsitaatides on eesmärk koguda autorite ja teemade lehtedele mitmesuguseid tsitaate, nii et nende kogum oleks kõnekam kui üksikud tsitaadid eraldivõetuna. Üldjuhul võiks teemalehe tsitaadid öelda teema kohta midagi olulist, kuid vahel tekib lisaväärtus just eri tsitaatide kõrvutuse või vastandusena, mõnikord aga ka just esinemuse näitena (nt kui asetada kõrvuti erinevused sama teose eri tõlgetes või sama motiivi või teema või sümboli esinemus eri luuletajatel). Need on asjad, mil on lugejate jaoks sisuline väärtus ja mida samas teistes vikiprojektides kuigi hästi esitada ei saa (nt võiks ju kirjutada artiklisse [[Õunapuu]], millised eesti luuletajad on kirjutanud õunapuudest, või artiklisse [[Aurumasin]], milliste romaanide keskmes on aurumasinad, kuid see läheneks originaaluurimusele ja seda materjali sinna ajapikku koguda oleks üsna ebamugav). :'''Kolmandaks''': igas projektis, kus sisu on mingilgi määral kureeritud, on valik ja esitus paratamatult subjektiivne. Kui on põhilistel kaastöölistel on mingi ühine arusaam sellest, mis peaks olema tehtava töö fookuses - olgu või seepärast, et kõike korraga ei jaksa, kuskilt tuleb alustada -, siis sellest kujuneb projekti kallak. Näiteks on Vikipeedia üldjuhul kaldu teaduse, aga ka muude teaduselähedaste formaalsete distsipliinide poole: terminid võetakse sageli juurast või professionaalsest terminoloogiast, mitte tavakeelest. Vikitsitaadid on sellega võrreldes rohkem tavakeelepõhine projekt. Näiteks on väga vähe tsitaate perekonnast sisalik või sisalikulistest, küll aga räägitakse eri žanrides palju sisalikust üleüldse, taksonit täpsustamata. Ilukirjanduses altkäemaksuks nimetatav ei pruugi vastata juriidilisele definitsioonile (pealegi tehti Eesti õiguses üksvahe vahet altkäemaksul ja pistisel, nüüd jälle ei tehta, aga kirjanduses ei kajastunud see erinevus eriti kuidagi). See tingib teistsuguse märksõnade valiku ja märksõnastiku struktuuri (püüame Wikidata kauda kuidagi Vikipeedias tehtud valikutega seostada, kuid vahel on üsna keeruline). Kallaku näitena võib öelda, et võtsime üsna algusest peale eesmärgiks tegeleda tavapärasest rohkem naisautoritega, kuna Vikitsitaatides on hea võimalus neid esile tõsta ja lugejatele teadvustada (seepärast on naisautorid meil ka iga päev esiküljel); see ei tähenda, et me nt meeste kirjutatud klassikateostega ei tegeleks, vaid et seda me ei tee nii süsteemselt, kuna kõike korraga ei jaksa. See teadlik ja kaalutletud otsus on kahtlemata subjektiivne ning nagu praktika näitab, on aegade jooksul Vikitsitaatidest läbi käinud kaasautoreid, kes lähtusid muudest eelistustest, näiteks poetades igale võimalikule leheküljele soome vanasõna või tsitaadi Paulo Coelholt. Mina isiklikult neid eelistusi ei jaga, ehkki ka Coelho viiteid püüan tasapisi parandada ja mõned soome vanasõnad tõlkisin ära (kõiki ei jõua, liiga palju on). :'''Neljandaks''': konteksti huvides paar selgitust selle kohta, mis Vikitsitaatides praegu üldse toimub. Kuna hetkel, mil praegused põhitegijad Vikitsitaatidesse jõudsid, oli seal märksõnastik üsna hõre ja segane ning põhiliselt askeldas projektis eesti keelt mitte valdav soomlane, otsustasime alustada kvantitatiivsest arendamisest, mille käigus omakorda selguksid kvalitatiivsed vajadused. Lühidalt öeldes oleme tekitanud massiliselt märksõnu, mille alla saab materjali koguda, mida süstematiseerides kujunevad välja kategooriad ja mille alla kogunevast materjalist selgub, mille kohta üldse on midagi öeldud ja mille kohta pole, millised märksõnad on mõistlik liita ja mida lahku lüüa jne. Hetkeseisuga on eesti Vikitsitaatides [https://et.wikiquote.org/wiki/Eri:Arvandmestik 9681 tsitaadilehte, lehti kokku 15 917, aktiivseid kasutajaid 18]. Tsitaadilehtede arvult oleme keeleversioonide seas praegu 6. kohal. Võrdluseks: 16. veebruar 2013 oli tsitaadilehti 564, keeleversioon 37. kohal; 6. märtsil 2020 oli lehti 1000, 4. oktoobril 2020 tõusime 27. kohale. Plaan (jajah, meil on plaan ja kontroll ja terve rida tehnilisi tööriistu) on jätta 10 000 lehe täitumisel ekstensiivareng tagaplaanile ning hakata tegelema teemade, autorite ja teostega süvitsi, laiendades. Viimased umbes kaks aastat on meil iga päev olnud esilehel uus naisautor, kes on sel päeval sündinud (v.a paar üksikut erandit ja Ukraina sõja esimesed kaks nädalat, kui tõstsime esilehele Ukraina autorid). Selle aluseks on meil potentsiaalsete autorite sünnipäevakalender (mille koostamise käigus on laiendatud oluliselt Wikidata ning korrigeeritud andmeid eesti Vikipeedias). Ühtlasi koostan ma igakuiseid ülevaateid keeleversioonide edetabelist artikliarvu järgi (oleks tore võrrelda mingeid sisuliselt olulisemaid parameetreid, aga neid on keerulisem rehkendada ja neid andmeid teiste versioonide kohta valmiskujul ei ole - nt artikli keskmine pikkus, meeste-naiste osakaal autorite seas, siselinkide keskmine arv artiklites jms). Oleme ka kõigi poliitikate kujundamisel, struktuuri ja sisu puudutavaid otsuseid langetades uurinud, kuidas on need küsimused lahendatud teistes keeleversioonides, ehkki oleme kahetsusväärselt sageli pidanud nentima, et ei olegi, enamikku teisi keeleversioone nii süsteemselt ei arendata, valikute üle ei diskuteerita ja poliitikad koosnevad tihti ebamäärasest viitest Vikipeedia poliitikatele, mis Tsitaatide eripära ei arvesta ja vahel üldse ei rakendu. :'''Viiendaks''': nagu kõik vikiprojektid, on ka eestikeelsed Vikitsitaadid permanentselt pooleli. See tähendab, et algusest peale on põhimõtteline seisukoht, et nupsakad on okei. Küll nad ajapikku kasvavad. Me peame nende üle arvet, nii nagu ka muude probleemide üle: meil on eraldi peidetud kategooriad täiendamist vajavate, pilte ja definitsioone vajavate, viiteprobleemidega jts artiklite tarvis. Kõigi nende probleemidega ka tegeldakse, ent jõudumööda. Suurem kogus massilist sodi, mis enne 2020. aastat kogunenud oli, on juba koristatud, kuid näiteks halvasti viidatud tsitaatide kontrollimine on väga ajamahukas. Kui kvantitatiivse arenduse etapp peagi läbi saab, asume nende kallale süsteemsemalt. Kui kedagi häirib, et mõne märksõna all leidub üksainus tsitaat, mis tema meelest kuigi palju olulist ei ütle, on tal suurepärane võimalus otsida ja lisada paremaid ja kõnekamaid tekstikohti (soovitavalt koos korraliku viitega, palun). Poolelioleku teine aspekt on, et mitmete autoriartiklite alla on esialgu tõstetud lõigud, mis vajaksid laialijagamist märksõnade vahel, kus need võiksid olla märksa kõnekamad kui isikuartiklis. Alati lihtsalt ei ole artiklit tehes selle jaoks aega. Ka selleni on kavas ajapikku jõuda ja kui see kedagi häirib, tulgu ja hakaku kohe pihta, saame kõik varem õhtale. :'''Kuuendaks''': nagu võib täheldada igaüks, kes Vikitsitaatide eri keeleversioone vähemalt sirvinudki on, erineb Vikitsitaatide tonaalsus suuresti Vikipeediast, kuid ka eri keeltes omavahel. Nii näiteks on inglise Vikitsitaatides hulgaliselt teemaga sisuliselt seostumatuid ''new age''<nowiki>'</nowiki>ilikke illustratsioone "sügavmõtteliste" allkirjadega, mis meenutavad Laertese isa Poloniuse elutarku mõtteteri "Hamletist". Eesti Tsitaatides otsustasime poloniaalstiilist ja Laertese isa vaimust teadlikult hoiduda, selle asemel püüame illustreerida artikleid kunstiklassikaga, eelistatavalt naisautoritelt. Vene vikitsitaatides jällegi on kombeks koguda ka aimekirjandusest pärinevaid triviaalseid sedastusi, mis võiksid vabalt olla Vikipeedias refereeritud ja tsitaadina esitamisest tõesti kuigi palju lisaväärtust ei omanda. Siin on oluline vahe, mida Andres ei märganud: kui kaaliumtsüaniidi põhiomadusi kirjeldatakse keemiaõpikus, ei üllata see kedagi ning huvitav oleks vaid teada, millistest keemiaõpikutest on see välja jäetud; kui kaaliumtsüaniidi on nimetatud ilukirjanduses (antud juhul Helen McCloy), tekib selliste tsitaatide koosmõjus laiem üldpilt, eri kirjeldused vastanduvad ja tulemus ütleb üht-teist mitte küll kaaliumtsüaniidi enda, kuid selle kohta, kuidas inimesed seda ainet näevad ja kuidas see nägemus aja jooksul muutunud on. (Selles osas võib tõepoolest ka eri sajandite aimekirjandust võrreldes huvitavaid tulemusi saada, nt reastades jõu, impulsi või massi definitsioone eri sajanditest.) Definitsioonide tonaalsus erineb eesti Vikipeedias tõesti kohati Vikipeedia omast, kuid need ei täida seal ka sama funktsiooni kui Vikipeedias, valdavalt on tegu tavakeele mõistete kirjeldusega, mis lehekülje sisuga haakudes võib olla pigem poeetiline kui terminoloogiline - terminoloogilise lähenemise jaoks sobivad paremini Vikipeedia ja Vikisõnastik, mis tavakeele mõistete eripärase määratlemisega enamasti väga vaeva ei näe. Aga igaüks võib muidugi tulla ja paremad määratlused välja pakkuda. :'''Seitsmendaks''', ''last and least'': mis puutub [[rašism]]i Vene Õigeusu Kirikus, siis jään ma Andresega eriarvamusele. Minu hinnangul on Vene Õigeusu Kiriku suurim eripära teiste õigeusu kirikutega võrreldes praeguseks, et Venemaa riigikirikuna, mis sisuliselt funktsioneerib riikliku propagandaasutusena, on VÕK võtnud omaks kogu Vene riigis kultiveeritava riikliku ideoloogia, mida viimasel ajal nimetatakse rašismiks, ja mis sisuliselt, nagu nimigi ütleb, on fašismi eripärane vorm. VÕK toetab rašismi retooriliselt, ideoloogiliselt ja mul on mulje, et juba isegi teoloogiliselt (ehkki mul ei ole praegu häid viiteid, enamik rašismi teoloogilisi kultiveerijaid, kellest Läänes räägitakse, ei kuulu kiriku põhivoolu - teoloogia on ajakirjanduse jaoks keerulisevõitu ja põhivool ei ole tavalugejale nii atraktiivne kui ekstsentrikud). Seega on rašismi mainimine VÕKi definitsioonis lugeja jaoks oluline informatsioon. Aga see on muidugi minu seisukoht ja seda ei pea tingimata jagama. Niisuguste eriarvamuste üle arutlemiseks on artikli aruteluleht, nagu Andres arvatavasti kuulnud on. :'''Kokkuvõtteks''' võib öelda, et eestikeelsetes Vikitstitaatides käiv töö on oluliselt süsteemsem kui enamikus vikiprojektides, mida ma näinud olen (ja ma ikka olen). Valikud on teadlikud ja põhjendatud, isegi kui igaüks kohe esimese hooga ei taipa, mis on põhjendus, ning mõistagi ei pruugi igaüks iga valikuga nõustuda. Aga nagu vikisüsteemis üldiselt kombeks, arutlevad töös ettetulevate valikute üle ja langetavad otsused need, kes on kohal ja tööd teevad, oma kogemuste ja vajaduste põhjal, mitte need, keda kohal ei ole ja kes kaastööd ei tee. Kui lisandub kaastöölisi, kellel on teised vaated, siis võib teema jälle jutuks võtta ja ühiselt teistpidi otsustada. Tavaliselt ei tehta seda siiski mittekaastööliste soovituste alusel, sest kuigi neidki võib kaaluda ja arvesse võtta, ei ole need enamasti samavõrd läbimõeldud ega toetu isiklikule praktilisele püüdlusele midagi ära teha. :Muide, enamikus Vikitsitaatides (ja veel vähem mujal) ei ole korralikult läbi arutatud, kellele ja milleks Vikitsitaate vaja on. Vikipeedia puhul on sellest mingigi pilt ja WMF on natuke hädapärast vusserdanud ka kasutajamudelitega. Vikitsitaatide kohta pole konkreetseid andmeid kuskilt võtta, kes seda projekti loeb, kus, miks ja mis otstarbel. Eesti omaga on keerulisem, sest kuni polnud sisu, polnud ka lugejaid ega nähtavust veebiotsinguis. Nüüd on mingi loetavus siginenud ja olen ise kohanud paari inimest, kes on öelnud, et nad teavad seda projekti küll ja vahetevahel loevad ka. Üldistuse jaoks on seda veel vähevõitu, ent mingil määral tagasisidet saame, mille alusel seniseid valikuid hinnata. Teiste tsitaadiversioonide arutelusid lapates ei ole ma näinud, et keegi tagasisidet üldse otsikski, veel vähem arvestaks. Nii et midagi meil ikkagi toimib. :Üldiselt meenutab kogu selle teema algatamine siin küll Hruštšovi-aegset ühiskondlikku arutelu abstraktsionismi üle, kus inimesed, kes olid sellist kunsti põgusalt näinud ja kellele see ei meeldinud, üritasid säherduse õuduse ärakeelamiseks koguda toetust teistelt tublidelt tööinimestelt, kes polnud abstraktsionismi näinud, ei teadnud, mis see on, ega tahtnudki teada, kuid mõistsid selle raevukalt hukka. Äkki üritaks kõigepealt teemaga tutvuda, siis küsida, arutada ja lõpuks käed külge panna? Ehkki muidugi võib ka lähtuda vanasõnast "Kus häda näed laita, seal tule ja laida", korraldada väikse võiduka nõiajahi ning projekti lõpuks kustutada, ilma selle heaks sõrmegi liigutamata. Ajaloost on selliseidki näiteid küllaga, eks igaüks teeb oma valiku ise. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 14:47 (EEST) :P.S. Andres esines siin üsna absolutistlikus vaimus väidetega Vikitsitaatide sisuvaliku kohta. Ma tahaks teada, mis on need põhimõtted, millele toetuvad otsustused nagu "Priit Rohtmets on vaevalt selline inimene, kellelt peaks tsitaate võtma" - mille järgi peaks autoreid valima, et Andres rahul oleks? - või "tänane päeva tsitaat (Lindgrenist ja Schmidtist) on fakti esitus" - nagu igaüks [https://et.wikiquote.org/wiki/Vikitsitaadid:P%C3%A4eva_tsitaadid/2022/juuni/7 siit lugeda võib], on tegu emotsionaalse hüüatuse edastamisega pealtnägija poolt. Meil pole Astrid Lindgreni ja Annie M. G. Schmidti kohtumise kohta praegu ühtki nende endi poolset kirjeldust ning emotsioonide edastamine ei ole üldjuhul Vikipeedia artiklite funktsioon. "Annie, ma nii armastan sind! Kus sa oled olnud kogu mu elu?" nimetamine ümberjutustatavaks faktiks on sama, kui kuulutada, et Underil olid väga pikad sukad, Puhh kukkus pikali ja Vargamäel tehti palju tööd ning vastavate kirjakohtade otsene tsiteerimine on tarbetu. Jah, ka nii saab elada, aga mis elu see on? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 14:57 (EEST) ::Ma ei ole midagi selle kohta öelnud, et siit on midagi Vikitsitaatidesse üle viidud, ma ei tea sellest midagi. Küll aga on siin tsitaate kustutatud selle põhjendusega, et siin pole Vikitsitaadid. :Ma ei näe ka dubleerimises probleemi, pigem selles, kui siia tsitaate ei lubata. Ja Vikitsitaatide praegust sisu ei saa tõesti Vikipeediaga asendada. Iseküsimus on, mis sisu seal peaks olema. :Vikitsitaadid on nii mastaapne projekt, et praegune on tilk meres. Loomulikult võivad kirjutajad oma eelistustest lähtuda. Pooleliolek on ka arusaadav. Üks asi veel, mis torkas silma: ookeani teema all on kolm tsitaati, aga ühes neist on ookean armastuse metafoor. Samas armastuse alt seda tsitaati ei leidnud. Kas siis kogutakse teemade või sõnade järgi? :Nojah, ma saan nüüd paremini aru, miks see tsüaankaaliumi kirjeldus seal on. Ma ei mõtlegi, et keemiaõpikuid üldse peaks tsiteerima, vaid et teatmed tsüaankaaliumi kohta ei peaks olema Vikitsitaatides. :Definitsioonid võivad teistsugused olla küll, aga rašismi koha pealt jään eriarvamusele. Vene Õigeusu Kirik on juba ikka päris vana, ja minu meelest pole õige teda iseloomustada selle järgi, mis praegu on. Teiseks ei ole kirik oma põhiolemuselt poliitiline organisatsioon ja seetõttu ei ole minu meelest õige teda niiviisi iseloomustada. Kolmandaks on "rašistlik" ikkagi enam-vähem sõimusõna, igal juhul hinnanguline. Ka muidugi tsitaatide valik ei tohiks olla tegijate suhtumist näitav, aga ma saan aru, et seda on raske saavutada. :Vikitsitaadid on kahtlemata põnev projekt, aga mul ei ole plaanis seal tegutseda ega seda jälgida, sest Vikisõnastik ja ka Vikipeedia paeluvad mind rohkem. Vikitsitaate ma ära kaotada ei taha, aga ma tõesti ehmatasin, kui ma hakkasin vaatama, mis seal on. See on muidugi õigustatud etteheide, et ma asjaga põhjalikult ei tutvunud. :Tsiteeritakse tavaliselt tuntud inimesi, kes on ajalukku või kultuuri jälje jätnud, või väga populaarseid inimesi. Või siis kedagi, kes on öelnud midagi väga tabavat või eriskummalist, mis on inimestele muljet avaldanud. Ja sõnastusel peaks olema omaette väärtus. Minu meelest ei ole Priit Rohtmets niisugune inimene, ja ka tema sõnastusel ei ole niisugust väärtust, et tema öeldut ei võiks lihtsalt refereerida. :AstridLindgreni puhul ei ole tsitaat tema hüüatus (reglemendis on öeldud, et tsiteeritakse ainult kirjapandut), vaid hüüatus koos sellega, mis selle ümber on. Sellel sõnastusel pole niisugust väärtust, et seda ei võiks refereerida. Ma ei näe põhjust, miks see sisu koos hüüatusega ei võiks Vikipeedias sees olla. Muidugi peaksid artiklid ise siis ka põhjalikumad olema. Igatahes on minu meelest siin tsitaadivormi kasutatud ettekäändena fakti esitamiseks. See ongi minu meelest Vikipeedia dubleerimine. Ja tühja sellest, kui ainult ei keelata selle sisu esitamist Vikipeedias. Mõned ütlevad, et entsüklopeedias ei tohi üksikasju olla. Ma ei ole sellega nõus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 16:09 (EEST) ::Oleme ikka täpsed. Seda, kas mingisse vikiartiklisse mingit tsitaati lubatakse, on ikkagi puhtalt siinsete inimeste otsustada ja see on kogu aeg nii olnud ja on nii ka tulevikus. Selle teema juures ei sõltu asi küll grammigi neist inimestest, kes Vikitsitaatides tegutsevad (ega sellest, kuidas nad seal tegutsevad). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 16:47 (EEST) :::Ma adresseerisingi oma jutu siinsetele inimestele. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 18:02 (EEST) ::''ookeani teema all on kolm tsitaati, aga ühes neist on ookean armastuse metafoor. Samas armastuse alt seda tsitaati ei leidnud. Kas siis kogutakse teemade või sõnade järgi?'' - Teemade, aga siin tuleb taas kord arvestada nüanssidega: 1) Teemat on raskem üles leida, kui sõna ei ole. St, kui tsitaat on ühe märksõna all või ka teoses, kust teemat otsitakse, siis teist teemat kokku korjates lihtsalt ei leia kohe. 2) Enamasti on kõige praktilisem panna tsitaat kohe kõigi nende teemade alla, kuhu ta minema peaks. Alati ei jõua. Ja alati pole praktiline ka. 3) Mõiste metafoorne kasutus on normaalne kasutusviis. Tuletame meelde, et Tsitaadid on eelkõige tavakeelel põhinev projekt, kuna enamik sealseid allikaid (ilu- ja ajakirjandus) kasutab tavakeelt, erinevalt Vikipeediast, kus domineerivad teaduslikud, tehnilised või vähemalt professionaalsed allikad (nt aiandusest kirjutades eelistab Vikipeedia erialaterminit, aga Vikitsitaatides peab lähtuma sellest, kuhu alla pandud tavakeele mõisteid kasutavad luuletused - seda küsimust Vikipeedias ei ole). See tähendab, et ka metafoorse kasutuse näited iseloomustavad üldlevinud arusaama mõistest (tõik, et ookean on armastuse metafoorina levinud, aga kartul ei ole, ütleb üht-teist nii selle kohta, kuidas me mõtleme armastusest, kui ka selle kohta, kuidas me mõtleme ookeanist (ja kartulist)). 4) Kõiki ühe teema kohta käivaid tsitaate artiklisse panema ei mahu, muidu saab internetis ruum otsa. Ehkki õnneks oleme siiani küll nt inglise Tsitaatide pikimatest artiklitest piisavalt kaugel, nii et esialgu saame lihtsalt koguda ja sortida. :: ''Vene Õigeusu Kirik on juba ikka päris vana, ja minu meelest pole õige teda iseloomustada selle järgi, mis praegu on.'' - Eesti on ka päris vana, see on tükk maad, mis on tinglikult piiritletud sellel elavate inimeste kultuuri, sh keele järgi. Ja kuidas me seda defineerime? "[[Eesti Vabariik]] on riik Põhja-Euroopas." Riik mitte kuigi ammu, ja määratlus Põhja-Euroopa järgi on kultuuriliselt vaieldav (st, on küllalt inimesi, kes vaidlevad vastu). [[Raud]] on ka väga vana, aga me defineerime seda elemendina ja raua mõistmine ühena elementaarsetest algainetest on üsna uus. [[Seep|Seebi]] sees on rasvhappesoolad iseenesest alati olnud, kuid arusaam, et millegi seebiks lugemisel on tähtsad just rasvhappesoolad, ei ole kindlasti tuhandeid aastaid vana. Ja nõnda edasi ja edasi. Me defineerime enam-vähem kõike praeguse seisu ja praeguste arusaamade järgi, n-ö laiendatud olevikus. Ja see on õige ja praktiline, sest me kirjutame definitsioone praegu ja meie lugejad elavad samuti praegu. :: ''Teiseks ei ole kirik oma põhiolemuselt poliitiline organisatsioon'' - Kui kirikul on konkreetsed seisukohad, milline peab olema ühiskond ja inimese koht selles, ning ta ei hoia neid seisukohti salajas, siis ta ju on poliitiline organisatsioon: tal on poliitilised eesmärgid ja ta püüab neid saavutada, mõjutades inimesi vastavalt käituma. See kehtib iga kiriku kohta, mis ei innusta inimesi ülejäänud ühiskonnast ja riigist eralduma (ja seegi on poliitiline valik). Riigikirik on poliitiline veel kitsamalt ja VÕK toimib sisuliselt riigiasutusena, mis kooskõlastab riigiga kogu oma tegevuse ja ideoloogia. Nii Vene riiki kui ka kirikut juhivad endised kolleegid KGB-st. Sellise organisatsiooni võrreldes on praegused Venemaa parlamendis esindatud opositsiooniparteid vähem poliitilised, sest retoorikale vaatamata puudub neil ühiskonnale igasugune mõju ja nad ei ürita seda ka saavutada; kes üritasid, on ära keelatud. VÕK-il, erinevalt teistest kirikutest Venemaal, on poliitiline mõju täiesti olemas ja ta taotleb seda ka aktiivselt. :: ''Kolmandaks on "rašistlik" ikkagi enam-vähem sõimusõna, igal juhul hinnanguline.'' Enam-vähem. Nagu eespool öeldud, ma ei näe selle kohta praegu kasutusel olevat paremat terminit, mis oleks üheselt arusaadav. Iseasi, et meil (Vikitsitaatides) pole veel artiklit "Rašism". Aga küll ta tuleb. Teatav hinnangulisus on konkreetsete kaastööliste niikuinii vältimatu. Kui keegi tuleks Vikitsitaatides pakkuma artikli "Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)" algusse hinnanguvaba definitsiooni, siis väga tõenäoliselt ei oleks ma sellega nõus. Kindlasti on maailmas vikisid (mitte tingimata WMFi hallatavaid), kus sel viisil mõistetav neutraalsus leiaks üleüldise heakskiidu. Aga üle minu laiba, palun. :: Ma ikkagi ei saa aru, mis täpselt on see kuulsuse või tuntuse kriteerium, mille järel kedagi tsiteerida tohib. Tuntus on üldiselt väga vaieldav ja erialainimese puhul eriti. (Mul on edukalt õnnestunud jagada valdav osa oma tutvusringkonnast kahe sorti: ühed teavad, kes oli [[Linnart Mäll]], teised, kes on [[Warren Buffett]]. Väga vähesed teavad mõlemat ja neid, kes kumbagi ei tea, ma praktiliselt ei tunne.) Igatahes paistab, et see lävi upitatakse Tsitaatide jaoks märksa kõrgemale kui Vikipeedias, kus Rohtmetsast on artikkel ilusti olemas. Keda peaks kirikuloo teemadel tsiteerima, kui mitte doktorikraadiga kirikuloolast? Milliseid keemikuid tohib keemia teemal tsiteerida, kas ainult nobeliste? Kuidagi veidravõitu on need kriteeriumid, ühtaegu jõulised ja ähmased. Üldiselt ma eelistan küll, kui arutelud Vikitsitaatide sisu üle toimuvad Vikitsitaatides (kas me peaks sealses üldarutelus tõstatama küsimuse mõnede Vikipeedia artikliteemade tähelepanuväärsusest?), aga kui sellised kriteeriumid seal välja pakutakse, siis ma arvatavasti neid ei toeta, kui neid just oluliselt paremini ei põhjendata. ::''kui ainult ei keelata selle sisu esitamist Vikipeedias'' - Kes konkreetselt on seda keelanud? Palun nimi ja aadress või tunnistus, et sa mõtlesid selle õlemehikese ise välja. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 17:28 (EEST) :::Noh, mul on teemadest teistsugune arusaam. Ma saan aru, kui ookeani tsitaat jäi kogemata armastuse teema alla panemata. See seletab asja. Võib-olla peaks metafoorid panema eraldi, siis oleks lugejal lihtsam. Aga kui esitus on teemakeskne, siis ei peaks ju tähtis olema, missugust sõna tsitaadis kasutatakse või kas üldse mingit sõna kasutatakse. Ma ei tea, kui tõesti mõni artikkel läheb liiga pikaks, kas siis ei anna seda alateemadeks jaotada? Ja teine asi, mingi struktureeritus oleks ka vajalik, kui artiklid liiga pikaks lähevad. Üks ketserlik mõte veel: ülevaatlikkuse huvides võiks näiteks autori nimi olla kohe tsitaadikobara alguses. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 18:12 (EEST) ::::Olen ka mõttes nurisenud, et autor ja allikas võiksid olla enne tsitaati. Praegu peab pikemate tsitaatide puhul lõppu kerima, et näha, kas autor üldse huvitab, et siis tagasi üles kerida. Pisiasi, aga siiski... Muidu hea meel, et keegi on lõpuks härjal sarvist haaranud.--[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 18:32 (EEST) Jätkan Ehitajale vastamist. Ma nõustun sellega, et mõnikord on mõistlik kaugemat minevikku ignoreerida, aga rašism on ikka üsna hiljutine nähtus. Sa ju ise ka nõustud, et tegu on ikkagi definitsiooniga, kuigi võib-olla vabamas vormis. Igatahes rašism ei ole selle kiriku olemuslik tunnus. Vene Õigeusu Kiriku juhtkond ei astu peaaegu kunagi võimule vastu, erandiks on võib-olla ainult patriarh Tihhoni aeg. Sinodi-aegne kirik oli peaaegu riiklik ametkond. Jah, arusaamad võivad küll nii muutuda, et ka definitsioonid muutuvad, aga see ei ole see juhtum, muutub ainult kuvand. Ma saan aru, et kirikul, ja sellel kirikul on poliitiline roll ja mõju, aga minu meelest ikkagi see pole kiriku, isegi mitte selle kiriku pühiolemus. See võib muidugi väljasseisjale nii paista, kui teda muu ei huvita. Ja kirikut ei saa samastada selle juhtkonnaga. Inimesed ei käi üldiselt kirikus poliitilistel motiividel. Ja kas Vene Õigeusu Kiriku puhul peetakse silmas kõiki Moskva patriarhile alluvaid kirikuid või ainult Venemaa osa? Patriarhaadi Ukraina kirik, mis äsja lahku lõi, oli ju ka selle kiriku osa. Ka Eesti kirik ei ole rašistlik, nii palju kui mina aru saan.{{Allkirjata|Andres}} Minu meelest on igasugused punktloenditest koosnevad alajaotused stiilis "Tsitaadid", "ütlused" jms vikiartiklitesse (eriti isikuartiklite juures) põhimõtteliselt sobimatud ja kuuluvad sellisena ainult vikitsitaatidesse. Üksikuid tsitaate võib muidugi siingi esitada, kuid need peavad seljuhul ülejäänud tekstiga selgelt haakuma, mitte olema niisama ruumitäiteks (niisamuti nagu pole vaja korjata artiklitesse hiiglaslikke lingiloendeid igast üksikust artiklist või arvamusloost, mida mingi inimene oma eluajal avaldanud on). - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 8. juuni 2022, kell 19:38 (EEST) :Olen nõus, et paljudel juhtudel ei ole tsitaadid üldse vajalikud, sest seisukohti saab ka refeeerida, ja et ideaalis need ei peaks olema punktloendis, vaid konteksti seotud. Mulle tundub, et mõnikord on need siiski nagu "Vaata ka" loendid, millest ei saa lahti, kui artiklit pikemaks ei kirjutata. :Korrastatud publikatsioonide loetelud on minu meelest väärtuslikud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 19:58 (EEST) Rašism on ebamäärase tähendusega sõna. Meie artiklis [[Rašism]] ei ole selle defineerimisega toime tuldud. Esiteks, artikli pealkiri võiks olla pigem "Ukraina sõda". Igatahes sõimusõnade moodi ebamäärase tähendusega sõnu ei ole minu meelest sobiv kasutada. Võib-olla meil on erapooletusest erinevad arusaamad, aga ma ei näe probleemi. Kuidas Sa siis Ukraina sõda defineeriksid? Siinne definitsioon mulle küll erapoolikusega silma ei hakanud. Me vist räägime teineteisest mööda. Ma arvan, et nii Linnart Mäll kui ka Warren Buffett on Priit Rohtmetsast võrreldamatult tuntumad. Ma ei taha üldse öelda, et Rohtmets ei ole pädev või tema arvamusel pole kaalu. Aga tema ütlustel ei ole minu meelest tsitaadiväärtust, vaid ainult refereerimisväärtus. Tsiteerimisväärtuse annab minu meelest kas inimese eriline tähtsus, kuulsus, autoriteet, populaarsus, legendaarsus vms või siis ütluse eriline vorm, meeldejäävus vms. Minu meelest ei ole Rohtmetsal kumbagi. Võib-olla on esimene kitsamas ringis olemas, aga mina igatahes kuulen temast esimest korda. Selles mõttes on Sinu näide tabav. (Mida parem on ütlus, seda vähem tähtis on see, kes seda ütles.) Minu ettekujutus tsitaadikogumikust on niisugune ja minu ootused on sellele vastavad. Aga ma ei välista, et teistsugune kontseptsioon võib end õigustada. Ma üldse ei arva, et keemia teemal peaks kedagi tsteerima, kui just ei ole öeldud midagi kunstilist või esseistlikku või aforismilaadset. Kirikulooga sama lugu. See, et inimesest on artikkel, on hoopis teine asi. See ei tähenda, et teda peaks tsiteerima hakkama. Ja nõuda minult, et ma mingi täpse kriteeriumi paika paneks, on minu meelest ülekohtune. Ma lihtsalt selgitan oma nägemust ja ootusi. Mina ei algatanud Vikitsitaatide teemalist arutelu. Ma ainult vastasin küsimustele. Ma ütlesin lihtsalt, et minu meelest oleks parem, kui vajalikud tsitaadid oleksid Vikipeedias olemas, sest Vikitsitaadid ei ole Vikipeedia kontrolli all. Ma ei ole nagu Pikne, et ma kõike mäletaksin. Aga tsitaatidevastaseid hääli on ühtelugu kuulda, ja neid ka kustutatakse, nii harva, kui neid siis satubki. Ma ei nuta neid hirmsasti taga, sest enamasti need ongi küsitava väärtusega. Kui ei taha, ärge uskuge, arvake pealegi, et olen selle välja mõelnud, mul pole sellest midagi. Ma arvan, et üks tsitaatide vastastest on Minnekon, aga antagu mulle andeks, kui ma eksin. Tema või siis keegi teine nõuab, et oleks tõendatud, et tsitaat on oluline. Hea vähemalt, et niiviisi tõendatud tsitaadidki lubatud on. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 19:47 (EEST) :Andres mäletab õigesti. Eraldiseisva tsitaadi (nagu muugi sisu) tähelepanuväärsus peab olema tõendatud, st peab olema sõltumatu allikas, mis selle autori kõikvõimalike muude öeldud/kirjutatud lausete seas esile toob. Sellest lähtuvalt küsisin ka ülal, et mis kriteeriumite alusel Vikitsitaatidesse sisu valitakse. Need ei pea olema samasugused ja sama ranged nagu siin, aga mingit kriteeriumit on ikkagi vaja. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 22:13 (EEST) :Ehitajale: kuidas mõista seda: ''"Kui keegi tuleks Vikitsitaatides pakkuma artikli "Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)" algusse hinnanguvaba definitsiooni, siis väga tõenäoliselt ei oleks ma sellega nõus. Kindlasti on maailmas vikisid (mitte tingimata WMFi hallatavaid), kus sel viisil mõistetav neutraalsus leiaks üleüldise heakskiidu. Aga üle minu laiba, palun."''? See paistab nagu teadlik neutraalsuse põhimõtte eiramine või neutraalsuse tähenduse ümberdefineerimine, milleks Vikitsitaatidel õigust pole. [https://meta.wikimedia.org/wiki/Neutral_point_of_view Neutral point of view]: ''"Wikipedia, Wiktionary, Wikibooks, Wikiquote, and Wikinews ... have a strict neutral point of view (NPOV) policy. This policy states that their missions are best served not by advancing or detracting from particular points of view on any given subject, but by trying to present a fair, neutral description of the facts ... This policy exists on all languages of projects that have adopted it."'' --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 22:13 (EEST) ::Neutraalsust võib mõista mitmeti. Vikipeedias on seda traditsiooniliselt mõistetud lähenemisena, mis põhineb kahel alusel: 1) teaduslik hinnang objektiivsele reaalsusele; 2) valdav ühiskondlik konsensus. Need mõlemad sisaldavad vältimatult hinnangut. See, kui artiklis "Energia" püütakse kasutada värddefinitsiooni, mis kohutava ponnistuse tulemusel püüab kuidagiviisi ühendada füüsika ja reiki arusaamad "energiast", ei ole neutraalne lähenemine, isegi kui sellega püütakse demonstreerida hinnanguvabadust reiki suhtes. See, kui artiklis "Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)" püütaks definitsiooni mudimise teel võrdsustada reaalsust (üks riik alustas teise suhtes agressiooni) propagandaga (pole mingit sõda, Venemaa tegutseb väga humaanselt ja pealegi ainult enesekaitseks) või kui artiklisse "Krimm" üritatakse sokutada hinnanguvaba definitsiooni, mis jätab poolsaare riikliku kuuluvuse lahtiseks, ei ole neutraalne. Loomulikult on siin omad probleemid: ühiskondlik konsensus, isegi, hegemooniline, on alati mingi konkreetse ühiskonna mingis konkreetses osas, samuti võib esitada küsimusi teaduse ja mitteteaduse täpse piiri ning teaduse kui tunnetusmeetodi piiratuse kohta. Neid probleeme kasutatakse sageli demagoogiaks ära, sel põhineb suur osa Vikipeediat kritiseerivatest artiklitest ajakirjanduses. Aga see ikkagi ei tähenda, et hinnanguvabaduse vigiilehe varjus võiks vikiprojektide sisulise neutraalsuse mõiste ümber kujundada. Et seda vältida, on mõistlik endale teadvustada, et Vikipeedia ja teised vikiprojektid on tõepoolest teatud tähenduses kallutatud ja lähtuvad konkreetsetest hinnangutest. Näiteks seesama eelmainitud teaduspõhisus tähendab eelduslikult hinnangut, et teadus on hea ja kasulik, teaduslike meetoditega saadud andmed on enamasti usaldusväärsemad kui muud väited ning me täiesti teadlikult prioritiseerime vikiartiklites teaduslikku lähenemist. Ning teaduspõhisuse ühe osana, kuna nii teadus kui ka Vikipeedia vajavad tõhusaks toimimiseks sõna- ja mõttevabadust ning politilist sõltumatust, on Vikipeedial teatav kallak ka demokraatia suunas. Me ei hakka kirjutama artikleid diktatuuridest pelgalt nende endi enesekirjelduste alusel, sest see tähendaks mitte hinnanguvabadust, vaid kallakut, mis oleks vastuolus meie projektide põhikallakute ja hinnangutega, millel põhinevad nende alusväärtused. Näiteks veendumus, et teadusliku väite tõesus peaks põhinema puhtteaduslikel, mitte poliitilistel argumentidel - mistõttu me ei hakka ka nt geneetikale leiutama definitsiooni, mis püüaks hinnanguvabalt hõlmata mh lõssenkistliku arusaama geneetikast, või Rooma impeeriumi artiklis katma võrdväärses mahus Morozovi vaateid. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 2. juuli 2022, kell 17:49 (EEST) Ma palun andeks, kui olen oma sõnavõtuga kedagi solvanud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 02:04 (EEST) ::Hinnanguks võib lugeda nt seda, et Venemaa on antud konfliktis paha pool ehk mina sain siin Ehitaja kommentaarist aru nõnda, et tema poleks nõus definitsiooniga, mis ignoreeriks asja ühepoolsust ehk Venemaa rünnakut Ukraina suveräänsusele ja inimestele (ehk siis definitsiooniks ei sobiks lihtlabane: "... on Ukraina ja Venemaa vahel puhkenud relvastatud konflikt, mis sai alguse 24. veebruaril 2022"). ::Mingit ühte selget kriteeriumit on vast sama lihtne tekitada, kui Vikipeedia puhul paika panna, et millal millegist artiklit lubada. Teoorias lihtne, praktikas enam mitte niiväga. Kui keegi on mingit tsitaati kuidagi kõnekaks või oluliseks pidanud, siis küllap kõlbab seda ka Vikitsitaatides eksponeerida. Pigem võib-olla kasulik määratleda, et millisel juhul ja kuidas oleks õigustatud mingite tsitaatide väljaarvamine. Samas on oluline meeles pidada, et eestikeelsed Vikitsitaadid on hetkel ka alles väga väike projekt ja isegi meil eestikeelses Vikipeedias on palju asju puudu või paika panemata, kuigi see on nii 20...25x suurem. Ehk mõni asi võtabki aega. ::Antud teemapüstitus oli algusest peale üsna segane. Kui tegelikult oli mureks see, et vikiartiklitest eemaldatakse kuskil põhjendamatult tsitaate, siis tahaks selle kohta mõnda näidet, kus nii on tehtud. Siis saaks selle üle ka aru pidada. Muidu jääb mulje, et kõik see on põhjustatud mitte reaalsest tegevusest Vikipeedias, vaid ainult teoreetilisest võimalusest, et äkki keegi kunagi nii talitleb. Sellised hüpoteetilised arutelud meid aga küll kuidagi ei aita. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 00:25 (EEST) ::: Mitte tingimata põhjendamatult, vaid põhjendusega, et see sobib paremini Vikitsitaatidesse. Näidet ei oska öelda, aga ma ei ole seda välja mõelnud. Ma selgitan veel teema püstitust: me ei peaks tsitaatide asjus lootma Vikitsitaatidele, vaid panema Vikipeediasse sisse, mida me vajalikuks peame. Ma saan Minnekonist nii aru, et kui mõnes arvestatavas tekstis on seda tsitaati kasutatud, siis on tõendatud, et see tsitaat väärib väljatoomist. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 06:23 (EEST) ::::See kõik on ikka väga otseselt ju pseudoteema, kui pole välja tuua mitte ühtegi näidet, kus mingi tsitaat oleks Vikipeediast põhjendamatult välja võetud. On täiesti tõendamata, et see oleks reaalne probleem. Praktikas küll isegi üksikud näited veel tingimata ei tõesta, et esineb miski probleem, sest on suur vahe, kas midagi toimub regulaarselt või on seda esinenud kokku kaks korda, aga siin pole isegi mõnda üksikut näidet, vaid see on puht teoreetiline oletus, et äkki on keegi kunagi midagi sellist teinud. Ehk mis on ikkagi selle teema eesmärk? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 07:08 (EEST) :::::: Vahe on selles, kas me üldse püüame artiklisse tsitaate panna. Ma arvan, et me ei panegi, arvestusega, et Vikitsitaadid niikuinii teevad seda. Aga kui nüüd lähtuda sellest, et Vikitsitaatides satuvad need imelikku ümbrusse või müra sisse, siis võib-olla tuleks olulised tsitaadid ikkagi Vikipeediasse panna. Igatahes ma hakkasin nüüd tsitaate ja tsitaadiväärilisi ütlusi tähele panema ja neid Vikitsitaatidesse panema. Vikipeediasse on neid ikkagi raskem panna, sest Vikitsitaatides ei oodata nii suurt süstematiseeritust ja kontekstiga seostatust. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 10:00 (EEST) ::Praegune nädala artikkel on [[Edgar von Wahl]] ja sealt leiab päris kena hulga tsitaate. Ehk meil leidub neid artikleid küll, kus ka tsitaadid sees ning nii on nagu kogu aeg olnud. Ehk tsitaate on lisatud küll ja vaevalt on keegi ennast siin sellest segada laskunud, et Vikitsitaatide projekt kah eksisteerib. Iseasi pigem see, et kas mingi tsitaadi äratoomine artiklis on mõistlik. Kui ei ole, siis peaks selle niikuinii välja võtma ja seda hoolimata sellest, kas seda on võimalik Vikitsitaatidesse kopeerida või mitte. ::Ei tasu unustada, et Vikitsitaadid on üle kümne aasta olemas olnud. Ehk siin ei näe ma seda, et miks peaks inimesed hakkama kuidagi teistmoodi käituma, kui nad on varem käitunud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 20:21 (EEST) ::: Mina küll hakkan teistmoodi käituma. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 21:02 (EEST) ::: Huvitav, mida Minnekon sellest artiklist arvab. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 21:07 (EEST) Mind hämmeldas kogu selle teemapüstituse juures kõige rohkem see veendumus, et ühe projekti üle peaks olema teises projektis "kontroll". Miks peaks? Absurdne. Tõsi, ka teise projekti sisemiste poliitikate üle pikem arutamine teises projektis on veider mõte. Kogemusi pole, läbimõeldud argumente pole ja tulevased kaastöölised, kes tulevad Vikitsitaatidesse, ei saa ka kogu arutelust iial teada. Tahaks küsida nagu Lindgreni tötskääbused: "Misjaoks sedasi?" Ja Vikitsitaatide oletatava kehva kvaliteedi üle nurisemise seostamine ning lõpuks ka taandamine (kui argumendid üksteise järel ära langevad) tsitaatide kasutamise kokkuleppimata tavadele Vikipeedias ei ole teps mitte vähem jabur. Ma pole märganud, et keegi järjekindlalt tsitaadikuhilaid vikiartiklitest Tsitaatidesse teisaldaks. Minu poolest iseenesest võiks: pelgalt loeteluna esitatult ei seostu niisugused killud ju artikliga. Artikli teksti hõlmatud ja kontekstualiseeritud tsitaatide vastu ei paista siin keegi olevat, seega võiks artiklites sisalduvaid tsitaate pigem selle pilguga üle vaadata (ja varustada korralike allikaviidetega, tsitaadiviidete kvaliteet on Vikipeedias keskeltläbi oluliselt madalam kui Vikitsitaatides, see on üks põhjus, miks ma ise siit tsitaadikimpe üle tassima ei kibele). Aga need kõik on Vikipeedia siseprobleemid, Vikitsitaatidel pole nendega kuigivõrd pistmist. Muide, ka seal on vahel mõistlik tsitaate kontekstualiseerida ja kommenteerida, ainult kommentaarid peavad olema vaoshoitud, sest need ei tohi päris sisu üle dominerida, nii nagu Vikipeediaski ei peaks olema artikleid, mis koosnevad pemaiselt tsitaatidest. Või piltidest. Või mis iganes elementidest, mis ei ole artiklite põhisisu. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 2. juuli 2022, kell 17:49 (EEST) == Eesti aerofotod aastast 1934 == Mulle meeldiks kuulda mõtteid ja ettepanekuid käimasoleva väikese projekti kohta. Oleme [[Vikipeedia:Projekt_Fredrika|Projekt Fredrika]] kes parandab kõige rootsikeelse Soomes kajastust Vikipeedias, rootsi ja teistes keeltes. Postitan süstemaatiliselt Wikimedia Commonsi eestikeelseid aerofotosid aastast 1934 ja lisan need mitmes keeles asjakohastesse Vikipeedia artiklitesse. See on 26 aerofoto kogumik Eesti looderanniku küladest. Kogu haldab Rootsi Kirjanduse Selts Soomes. Olen märganud, et mõned üksikud pildid on üles laetud varasemast ajast – näiteks skannitud raamatust. Nüüd saab pilt täiskvaliteediga alternatiivi ja saab olla osa terviklikust tervikust. Algse pildikogu jaoks ([https://sls.finna.fi/Collection/sls.SLS+443 SLS443]) olen loonud Commonsis vastava kategooria: [[c:Category:Aerial_photographs_of_Estonia_1934_Collection|Aerial photographs of Estonia 1934 Collection]]. Siiani olen üles laadinud 6 pilti 26-st, mille postitasin seejärel kohalikku Wikipedia artiklisse, Wikidatasse (P8592) ja Wikimedia Commonsi kategooriasse. # Hullo, Vormsi (Ormsö): [[Hullo|et]], [[:sv:Hullo|sv]], fi, [[:en:Hullo|en]], [[wikidata:Q3451126|wikidata]], [[c:Category:Hullo|commons]] # Kersleti (Kerslätt), Vormsi (Ormsö): [[:et:Kersleti|et]], [[:sv:Kärrslätt|sv]], [[:fi:Kersleti|fi]], [[:en:Kersleti|en]], [[wikidata: Q3462148|wikidata]], commons # Kurkse (Korkis): [[Kurkse|et]], [[:sv:Korkis, Estland|sv]], fi, [[:en:Kurkse|en]], [[wikidata:Q3451104|wikidata]], [[c:Category:Kurkse|commons]] # Ranna küla (Åsbyn), Suur Pakrisaar (Stora Rågö): [[Suur-Pakri|et]], [[:sv:Stora Rågö|sv]], [[:fi:Pakrin saaret|fi]], [[:en:Pakri Islands|en]], [[wikidata:Q3512711 |wikidata]], [[c:Category:Suur-Pakri|commons]] # Suurküla (Storby), Väike Pakrisaar (Lilla Rågö): [[Väike-Pakri|et]], [[:sv:Lilla Rågö|sv]], [[:fi:Pakrin saaret|fi]], [[:en:Pakri Islands|en]], [[wikidata:Q3512704|wikidata]], [[c:Category:Väike-Pakri|commons]] # Vintse (Näsbyn): [[Vintse|et]], [[:sv:Näsbyn, Estland|sv]], fi, [[:en:Vintse|en]], [[wikidata:Q3470849|wikidata]], commons Kommenteerige julgelt! Varsti panen ülejäänud üles. --[[Kasutaja:Robertsilen|Robertsilen]] ([[Kasutaja arutelu:Robertsilen|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 23:01 (EEST) :Väga tervitatav, et sellist materjali lisandub. Tänan! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 23:07 (EEST) ::Aitäh Ivo! Püüame levitada üleslaaditavate piltide kasutamist, sisestades need asjakohastesse Vikipeedia artiklitesse asjakohastes keeltes. Meie töö edenedes oleme teie juhendamise eest tänulikud! [[Kasutaja:Cogitato|Cogitato]] ([[Kasutaja arutelu:Cogitato|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 07:14 (EEST) == vikipeedia.ee == Kas kellelgi veel vikipeedia.ee link ei toimi? "Selle saidiga ei saa ühendust". Kui minna et.wikipedia.org kaudu, siis veebileht laeb ära, kuid vikipeedia.ee ei toimi. Kunagi varem see aasta juhtus mul samasugune asi. Paari päeva jooksul vist lahenes ise. See ei ole elumuutev häda ega midagi, kuid oskab keegi kommenteerida? --[[Kasutaja:Pudrunui|Pudrunui]] ([[Kasutaja arutelu:Pudrunui|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 14:38 (EEST) : Ilmselt siis on kinni pandud. Ei tasunud pidamist ära? Vikipeedia.ee oli kellegi eradomeen, mis tõmbas Vikipeediast sisu ja kuvas seda nagu oma sisu. Selliseid on palju. [[Eri:Kaastöö/2001:1B28:2100:D00:94E:BF7C:5B4F:51ED|2001:1B28:2100:D00:94E:BF7C:5B4F:51ED]] 17. juuni 2022, kell 16:14 (EEST) ::Aastate jooksul on igasugu võltsaadressidega probleeme olnud ([https://www.ohtuleht.ee/444463/ettevaatust-netis-ndash-metskits-juhatab-hoopis-porno-juurde üks näide]). Eestikeelse Vikipeedia leiab alati ikka aadressilt et.wikipedia.org. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 04:26 (EEST) ::Vot seda ei osanud arvatagi. Aitäh! --[[Kasutaja:Pudrunui|Pudrunui]] ([[Kasutaja arutelu:Pudrunui|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 11:57 (EEST) == Eesnimede kirjeldused == Eesnimede statistika on võetud statistikaameti lehelt, aga seal on vähemalt üks sõnastus arusaamatu. Näiteks: ''Kõige populaarsem oli eesnimi Revo vanuserühmas 5–9, kus neid on 10 000 elaniku kohta 6,56, ning [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]], kus neid on 10 000 elaniku kohta 2,66. Populaarsus tähendab siin nähtavasti levikut, aga selgem oleks öelda "levinum". Vaatame selle väite esimest poolt. Mulle jääb sellest sõnastusest arusaamatuks, mis suhtarvuga siin on tegu. Kas on võetud 10 000 Eesti elanikku ning vaadatud, kui paljud neist on 5- kuni 9-aastased ja eesnimega Revo? Või on võetud 10 000 Eesti inimest, kes on 5-kuni 9-aastased? Aga siis jääb arusaamatuks, miks on kasutatud sõna "elanikku", sest vanuserühmadel ei ole elanikke; sellepärast tekibki kahtlus, et on mõeldud midagi muud. Peale selle, mõlema poole juures jääb arusaamatuks, kas arvestatakse kõiki inimesi või ainult meessoost inimesi. Mehe- ja naisenimede üle peetakse ju eraldi arvet. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuni 2022, kell 14:14 (EEST) :Mina loen välja selle teise versiooni - on vaadatud, mitu Revot on Eestis 5-9 aastaste seas ja mitu Pärnu maakonnas (mis iganes vanuses). Vanuserühma 5-9 kuuluvad Eesti elanikud ja Pärnu maakonnas elavad Eesti elanikud. Arvestatakse ilmselt mõlemast soost inimesi, kui eraldi soolist jaotust ei mainita. Vt nt mõlemal sool esinevat nime [https://www.stat.ee/nimed/Marion Marion], mille puhul pole sageduse statistikat kahte rühma jaotatud. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 19. juuni 2022, kell 14:43 (EEST) ::Kui on kindel, et see on nii, siis tuleks sõnastus muuta selgemaks ja ühemõttelisemaks, nii et seda ei saaks teisiti tõlgendada. :: Mis puutub soosse, siis artikkel algab nii: ''Eestis oli 2022. aasta 1. jaanuari seisuga eesnimi Revo 184 mehel. Revo oli levikult 478. mehenimi.'' Kui järgnevas enam ei peeta eraldi arvestust meeste ja naiste kohta, siis peaks ka seda eksplitseerima. Ei ole hea, kui lugeja saab ainult oletada, mida mõeldud on. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuni 2022, kell 14:52 (EEST) ::Vanuserühmadega on ka see asi, et pole kindel, kas on mõeldud, et kõik vanuserühmad on viieaastased. Mõnikord on vanuserühmad erineva suurusega, ja siis tähendus muutub. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuni 2022, kell 14:55 (EEST) :::Võib Statistikaametile märkuse saata selle esitusviisi kohta. Kui vanuserühmad on erineva suurusega (vanusevahemikuga?), siis mille tähendus muutub? [[Kasutaja:Metsavend]] on nimedega tegelenud, vb on tal teema kohta arvamus. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 20. juuni 2022, kell 21:46 (EEST) :::: Statistikaametist võib üle küsida, mida nad täpselt silmas on pidanud. Kuigi me vist saime nüüd aru. Neil on kuskil võib-olla selgitus ka. :::: See, missuguses vanuserühmas nime kõige sagedamini esineb, sõltub ka sellest, kuidas vanuserühmad on moodustatud. Kui me seda ei tea, siis ei ütle see "kõige populaarsem" midagi. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. juuni 2022, kell 23:38 (EEST) == magistri- või doktoritöö? == mäletan, et kui 2008 käisin wikimanial, siis üks ameeriklanna oli oma doktoritööga seoses tulnud sinna. ta tegi doktoritööd sotsiaalantropoloogias vms. inimeste suhted mingis veebigrupis vist vms. kas Eestis pole vikipeedia veel magistri- või doktoritöö ideid pakkunud? [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 20. juuni 2022, kell 21:29 (EEST) :Teadustöid on tehtud ja üks koolidele keskenduv uuring alustab sel sügisel. Üldjuhul peab sellist asja ka ise aktiivselt ülikoolis tutvustama, sest keegi niisama juhuslikult seda väga uurima ei hakka. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 20. juuni 2022, kell 21:46 (EEST) == Alaline kõdulink == Ilmselt on siin aruteludes teemat juba käsitletud, aga olen selle mööda lasknud. Mõnedest minu poolt jälgitavatest artiklitest on üle käinud [[Kasutaja:InternetArchiveBot]] ja on mõned viidete lingid märgistanud - "alaline kõdulink" ([[Lingikõdu]]). Näiteks artiklis [[Kasti vasallilinnus]] oli nii märgistatud esimene viide, mis oli üle viidud lühendatud kujule name="RZHHs". Samas algne originaal: http://www.mois.ee/harju/kabala.shtml Eesti mõisaportaal, Harju-Kabala toimis sellisena minu teada enne ja toimib praegugi. Milline oleks lahendus? See ümbertegemine nõuab omajagu aega ja resurssi. Või saab viite (vigase) asendada uue lühendatud lingitähisega? ([[Kasutaja:Marrx|Marrx]] ([[Kasutaja arutelu:Marrx|arutelu]]) 30. juuni 2022, kell 22:02 (EEST)) : internetiaadress ei tohi <u>lõppeda</u> nt kujul '''html{{värvi|punane|,}}''' '''pdf{{värvi|punane|,}}''' — st, koma ('''{{värvi|punane|,}}''') ei ole aadressi osa, st, aadress ei tohi lõppeda valesti, iseasi, kuidas vigane kirje tekkis.[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 30. juuni 2022, kell 22:15 (EEST) :: Selles artiklis oli iga kõdulingiks märgitud lingi lõppu lisatud varem millegipärast koma, nt [http://www.mois.ee/harju/kuusiku.shtml,]. Sellised lingid tõesti ei tööta. Aga muidu, kui viidatud materjal on alles teise URL-i all või kui saab viidata muule samaväärsele allikale, siis võib vana allikaviite ühes mittetöötava lingiga julgelt asendada. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 1. juuli 2022, kell 16:54 (EEST) :: Kusagilt meenub nt ka see, et kui kirjutada mallis aadressi järele püstkriips, tühikuta (järgmise kirje algus), nt .html'''{{värvi|punane|&#124;}}''', siis võib see samuti probleeme valmistada&#160;/ esile kutsuda&#160;/ tekitada.[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 2. juuli 2022, kell 17:25 (EEST) ::: Üldiselt lõikab tarkvara siin sellised märgid URL-i lõpust ära. Aga mitte nurksulgude vahel, kus vahetult URL-ile peab järgnema lõpetav sulg või tühik. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. juuli 2022, kell 18:09 (EEST) OK, tänan! ([[Kasutaja:Marrx|Marrx]] ([[Kasutaja arutelu:Marrx|arutelu]]) 3. juuli 2022, kell 13:06 (EEST)) == Kas alustad hoopis tõlkimist? == Minu meelest see on tüütu ja pealetükkiv, kui niisugust asja aina küsitakse. Kogenematu kirjutaja võib see hoopis segadusse viia. Kas me ei võiks sellest lahti saada? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuli 2022, kell 09:22 (EEST) : Seda kutset näidatakse sisseloginud kasutajale uue lehekülje alustamisel, kui tarkvara leiab parasjagu võõrkeelse artikli, mida tõlkimiseks pakkuda. Seda ei näidata enam, kui eelistuste all võtta ära linnuke kastist "Võimalda alustada tõlkega..." (hammasrattaikoon kutse juures juhatab eelistustes õigesse kohta). : Soome vikis on tehtud nii, et sarnast kutset ei näidata kellelegi (vt [[phab:T277473]]). Ma ei ole päris kindel, kas siin saaks viki häälestuses sama sätet kasutada, kuna erinevalt soome vikist pole tõlkimise tarkvaralisa siin enam beetastaatuses. Kui ka saaks siin samamoodi teha, siis arendajad ikkagi ei pruugi sellega nõustuda. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 7. juuli 2022, kell 21:32 (EEST) :: Hästi, ma püüan selle oma eelistustes ära kaotada. Aga ma oletan, et on teisigi, kes hääletult kannatavad, ja kogenematud võivad ehk üldse heituda. Peale selle, see võib olla masintõlgete allikas. :: Kui kogukond soovib, siis võib ju teha ka nii, et vaikimisi seda ei näidata, aga kui keegi soovib, et seda näidataks, saab endale eelistuse seada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuli 2022, kell 03:28 (EEST) :::Ma ka tegelikult eelistaks, kui see likvideeritaks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuli 2022, kell 03:30 (EEST) Muide, mulle tundub, et Pietadet see ka häirib. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuli 2022, kell 03:41 (EEST) : itwi-sse (Muudatuse režümeesse) kirjutasin täna, esimest korda, «Wikimedia-logo.svg Libera la cultura. Dona il tuo 5×1000 a Wikimedia Italia. Scrivi 94039910156. Wikimedia-logo.svg», neil on see nii artikli vaates kui redigeerimisvaates, nädalaid, ja kusagilt ei leia eemaldamisvõimalust (mõnes vikis kaob see redigeerimisaknas ära; araabiakeelses wikis on kena: sisestad vaid numbreid ja teksti ei jälgigigi...;-)); millimikrovattide tühiraisk (Hoiame loodust!?)[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 18. juuli 2022, kell 19:00 (EEST) == Tere! Artikkel on vist automaatselt tõlgitud == https://et.wikipedia.org/wiki/Rondeel :Aitäh! --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuli 2022, kell 13:51 (EEST) == Nimede linkimisest infokasti mallis (järg) == [[Kasutaja:Andres|Andres]], mis arvad [[Vikipeedia:Üldine_arutelu/Arhiiv_55#Nimede_linkimisest_infokasti_mallis|sellest]]? --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] ([[Kasutaja arutelu:Kanakukk|arutelu]]) 7. juuli 2022, kell 14:41 (EEST). :Ma ei paneks nimede linke infokasti. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuli 2022, kell 14:55 (EEST) == Vikipeedia suvepäevad 2022 == Olete kõik lahkesti palutud Vikipeedia suvepäevadele Veldemani puhkemajas 26.-28. augustil. Lisainfo ja registreerimislink on leitavad siit: [[Vikipeedia:Suvepäevad 2022|Suvepäevad 2022]]. [[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 11:53 (EEST) == Piltide autoriõigustest == Tahaks raamatualase artikli päisesse lisada raamatu kaanekujunduse. Peaksin selleks tegema kas: a) raamatu ametlikult veebilehelt kuvatõmmise (''screenshot''); b) pildistama raamatu kaant päris elus; c) skaneerima raamatu kaanekujunduse. Kuna olen autoriõiguste alal täielik võhik, siis kas selline toimimine langeb piltide ''fair use'' alla? Mul on kahtlane tunne, et ei, kuid mis teie arvate? Ühest küljest Vikipeedias see oleks ju mingil määral õigustatud: kaanepildi informatiivne ja mittetulunduslik kasutus. Teisalt jällegi... [[Kasutaja:Pudrunui|Pudrunui]] ([[Kasutaja arutelu:Pudrunui|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 20:00 (EEST) : Muus osas ei mäleta hetkel vastata, ent ''fair use'' ei kehti praeguste reeglite järgi eesti vikis kahjuks niikuinii mitte mingil kujul, sest tegu on USA seadusandlusega. : - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 14. juuli 2022, kell 21:38 (EEST) ::Kui tegemist pole just väga vana raamatuga (õigused aegunud) või ei ole võimalik hankida vastavaid lubasid (väga keeruline), siis on lühidalt vastus "Ei". [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 22:05 (EEST) :::St, kui näiteks tunned isiklikult raamatu kaane autorit (kujundajat või kunstnikku) ja kirjastajat ning saad mõlemalt kirjaliku loa, siis võib. Kui kunstnik on 70 aastat surnud ja raamat ilmus enne sõda, siis kah võib (praegu pole vist ükski kirjastus otseselt sõjaeelse õigusjärglane, kõik erafirmad pandi ju 1940 paiku kinni). Kui su sõber kirjastas ise raamatu ja joonistas kaane, siis saad kirjaliku loa tema käest küsida (aga sel juhul ei pruugi mõtet olla, kui su sõber pole just Andrus Kivirähk või keegi muu seesugune). Sel juhul oskab Ivo lähemalt õpetada, kuidas. Aga kui ei ole ammu surnud ja kirjalikke lube ei saa, siis otsi endale muud tegevust. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 23:21 (EEST) ::::Küsimus asjatundjatele: miks nt Postimees oma raamatuarvustustes tohib kaanepilti kasutada, meie aga siin mitte? --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 15. juuli 2022, kell 19:09 (EEST) :::::Kolmel põhjusel. Esiteks ilmub Postimees litsentsi all "© Kõik õigused tagatud", vikipeedia litsentsi all CC BY-SA 3.0. Teiseks ilmuvad kaanepildid Postimehes ''fair use'' põhimõttel, mis on vikipeedias keelatud. Kolmandaks on Postimehes kaanepildid imetillukesed. Kui keegi neist koopiaid teeks ja äriliselt kasutaks, oleks nende kvaliteet allapoole arvestust. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 17. juuli 2022, kell 17:50 (EEST) ::::::Tänan selgituse eest. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 19:35 (EEST) :::::Meediaväljaannetele on tehtud erand uudise edastamise eesmärgil. Muidu oleks ajalehed väga igavate fotodega ja teleuudistest saaks näha ainult diktori nägu. -<span style="text-shadow:7px 5px 7px #409fff;">[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] <small>/[[Kasutaja arutelu:Mardus|<span style="color:black">arutelu</span>]]</small></span> 20. juuli 2022, kell 13:17 (EEST) ::::::Just nimelt, varasema infoühiskonna direktiivi ja nüüdse uue autoriõigusdirektiivi uudiseerand. Fair use'il ei ole Eesti ajakirjandusega rohkem pistmist kui Põhja-Korea kriminaalkoodeksil, see väide on ekslik. Küll aga on see erand piiratud uudistega ning peab nendegi illustreerimisel olema mõistlikus mahus; näiteks oli kunagi kohtuasi, kui näituse avamise uudises näidati kunstniku töid liiga palju ja suurelt. Tõsi on paraku seegi, et kohati toetuvad ajakirjanduse praktikad tugevama õigusele: näiteks Postimees ei vaevu Vikipeedia fotode autoreid alati nimetama ja sealsed töötajad on seda eraviisiliselt põhjendanud stiilis "aga meil on kama". Postimehel on palju raha advokaatide jaoks, nii et keegi neid naljalt kohtusse andma ei hakka ja sestap neid rahatute õigused eriti ei huvita. Nagu sondeerimise järel selgus, ei toetaks selleteemalist kohtuasja ka WMF. Meie siin sama loogika alusel tegutseda siiski ei taha; ühelt poolt on meil nahaalsuse jaoks liiga vähe raha ja teisalt võime ju teeselda, et erinevalt Postimehest on meil mingid [[eneseväärikus]]e riismed. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 24. juuli 2022, kell 01:04 (EEST) == Täpsustusleheküljed == Täna avastasin Läti vikist mõnusa asja. Üritasin linki luua ja sain hoiatuse, et see link viiks täpsustusleheküljele, palun võimaluse korral täpsustada artiklit. Ehk kuluks meile siin ka midagi sellist ära? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 15:39 (EEST) :Olen seda siin ka kohanud. :Peale selle näen ma täpsustuslehe linke rohelistena. Estopedist tegi mulle selle. Ma ei tea, kas teised ka näevad rohelistena. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 18:24 (EEST) ::Interviki linkide lisamisel peaks ju niikuinii asja enne korralikult üle kontrollima, kui üldse hakata linki lisama? Seal ma nagu ei näe ma seega mingit mõtet eraldi hoiatusel. ::Mul on endal kasutajalehe eelistuste alt valitud, et "Kuva linke täpsustuslehekülgedele oranžina". See võimalus peaks nüüd juba mõnda aega kõigil kasutajatel olema. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 19:43 (EEST) :::Eks see ongi rohkem selliste kasutajate tarbeks, kes on uued ja/või/teistest vikidest, seega ei pruugi osata kontrollima hakata. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 21. juuli 2022, kell 17:35 (EEST) : Milline on selle hoiatuse täpne sõnastus? Ma esimese hooaga ei leia läti vikist sellist hoiatust, mis palub linki võimalusel täpsustada. Juhul kui kasutada lingi lisamiseks tööriistariba dialoogi, siis seal võib ilmuda vastava lahtri alla kiri, mis ütleb lihtsalt, et tegu pole sisuleheküljega või et tegu on täpsustuslehega. On veel muudatusmärgis "Täpsustuslehekülgede lingid", mida näeb tagantjärele ajaloos ja viimastes muudatuses, kui vastava redaktsiooniga lisati linke, mis viivad täpsustuslehele. Aga need asjad on siin ka olemas. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 21. juuli 2022, kell 22:35 (EEST) == "Kes on fotol?" == Mul on vanu fotosid, millel mõni inimene on mulle tundmatu, eelkõige tahaksin paluda üldsusel määrata inimesi kolmel fotol. Kas Vikipeedias on lehekülg, kuhu saaksin oma kolm pilti üles panna, et need oleksid üldsusele käüttesaadavad ja et neid vikipeedia reklaamiks kui lehekülgi, kus on määramata isikuid. rut0oa6f4mpkfmzt5geomxmdjdty3r2 Tallink 0 102125 6168719 6168328 2022-07-27T13:08:17Z 46.131.34.228 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2016}} {{allikad}} {{ettevõte | ettevõtte_nimi = AS Tallink Grupp | logo = Tallink logo.svg|logosuurus=250px | asutamisaeg = 1989 | asutajad = [[Eesti Merelaevandus]] ja [[Palkkiyhtymä Oy]] | peakorter = [[Sadama tänav (Tallinn)|Sadama]] 5, [[Tallinn]] | valdkonnad = laevandus | tooted = | teenused = reisijavedu, kaubavedu, majutusteenus, toitlustus, kaubandus, sildumisteenus ja taksovedu. | käive = 442,934 milj [[Euro|€]] <small>{{decrease}}(-53,3%) (2020)</small> | kasum = -108,501 milj [[Euro|€]] <small>{{decrease}}(-317,5%) (2020)</small> | töötajaid = 4200 <small>{{decrease}}(-42%) (2020)</small> | emafirma = | tütarfirmad = 31. detsembril 2020 kuulus kontserni 47 äriühingut, mis kuuluvad sajaprotsendiliselt Tallink Grupile, ja 34% [[Tallink Takso]] AS-ist. | lõpetatud = | võrguleht = http://www.tallink.com<br> http://www.tallink.ee | märkused = | tegevuskasum = -92,621 mln [[Euro|€]] <small>{{decrease}}(-223,7%) (2020)</small> | vara = 1,516 mld [[Euro|€]] <small>{{decrease}}(-1,1%) (2020)</small> | tüüp = [[aktsiaselts]] | börsil = [[Tallinna börs]] | piirkond = [[Eesti]], [[Soome]], [[Rootsi]], [[Läti]], [[Leedu]] | võtmeisikud = [[Enn Pant]] (nõukogu esimees), [[Paavo Nõgene]] (juhatuse esimees) | omanik = [[AS Infortar]] }} '''——————-.AS Tallink Grupp''' on [[Eesti]] [[laevandus]][[kontsern]], mis pakub mini-kruiise, reisijate- ja [[Ro-ro-laev|ro-ro]]-kaubaveo teenuseid [[Läänemeri|Läänemerel]]. Tallink Grupp pakub laevandusteenuseid kaubamärkide Tallink ja [[Silja Line]] all.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100004466/company?date=2021-03-05|pealkiri=Tallink Grupp|vaadatud=31.07.2021}}</ref> Lisaks pakub Tallink Grupp majutusteenust omades hotelliketti [[Tallink Hotels]], mis hõlmab kolme hotelli [[Tallinn]]as ([[Tallink City Hotel]], [[Tallink Express Hotel]], [[Tallink Spa & Conference Hotel]]) ja [[Tallink Hotel Riga]] [[Riia]]s. Tallink Hotel Riga on alates 2020. aasta oktoobrist kuni 2021. aasta lõpuni suletud.<ref name=":2">{{Netiviide|url=https://www.tallink.com/documents/10192/152333562/Tallink-Grupp-Interim-Report-2021-Q2_ET.pdf/42b4c4a2-632b-a4c4-d870-2384ea59a7d6?t=1627542743404|pealkiri=Tallink Grupp AS 2021. a II kvartali vahearuanne.|vaadatud=31.07.2021}}</ref> Tallink Gupp tegeleb kaubandusteenuse pakkumisega oma laevadel ja [https://shopping.tallink.com/et/shop/ veebipoes]. Tallink Grupp osutab sildumisteenust [[Vanasadam|Tallinna Vanasadamas]]. Alates 2020. aastast on Tallink Grupp [[Burger King]]i maaletooja [[Baltimaad|Balti riikides]].<ref name=":1">{{Netiviide|url=https://cns.omxgroup.com/cdsPublic/viewDisclosure.action?disclosureId=1006616&messageId=1260731|pealkiri=AS-i Tallink Grupp 2020 majandusaasta auditeerimata konsolideeritud IV kvartali vahearuanne|aeg=25. veebruar 2021}}</ref> Tallink Grupile kuulub 5 Burger Kingi restorani [[Eesti]]s, 3 [[Läti]]s ja 1 [[Leedu]]s.<ref>{{Netiviide|url=https://www.burgerking.ee/restoranid/|pealkiri=Burger King restoranid|vaadatud=5.03.2021}}</ref> Tallink Grupp omab ka osalust [[Tallink Takso|Tallink Taksos]].<ref name=":1" /> Tallinki laevad sõidavad [[Läänemeri|Läänemerel]] Eesti–Soome, Eesti–Rootsi, Soome-Rootsi ja Läti–Rootsi vahelistel liinidel. Läti-Rootsi vahelisel liinil on laevade opereerimine ajutiselt peatatud [[koroonapandeemia]] tõttu.<ref name=":2" /> 2014. aastal oli Tallink Gruppi käive 921,47 miljonit eurot, millega see oli [[Ericsson Eesti]] järel suuruselt teine ettevõte Eestis.<ref>[http://majandus24.postimees.ee/3380169/eesti-100-suurima-ettevotte-edetabel-peegeldab-majanduse-seisakut "Eesti 100 suurima ettevõtte edetabel peegeldab majanduse seisakut"] Postimees, 30. oktoober 2015</ref> 2018. aastal teenindati 9,8 miljonit reisijat ning veeti umbes 385 000 kaubaveoühikut kaupu.<ref name="rekordkasum" /> Kontsernis töötas 2019. aasta seisuga üle 7400 inimese.<ref name="rekordkasum">[https://www.err.ee/1000265/tallink-teenis-kolmandas-kvartalis-pea-55-miljonilise-rekordkasumi "Tallink teenis kolmandas kvartalis pea 55-miljonilise rekordkasumi"] ERR, 7. november 2019</ref> Koroonapandeemiast tulenevalt veeti 2020. aastal 3,73 miljonit reisijat (62% võrra vähem kui eelneval aastal) ning kaubaveoühikute arv langes 5,2%. Teeniti 108,3 miljonit eurot kahjumit.<ref>[https://cns.omxgroup.com/cdsPublic/viewDisclosure.action?disclosureId=1006616&messageId=1260731 "AS-i Tallink Grupp 2020 majandusaasta auditeerimata konsolideeritud IV kvartali vahearuanne"]</ref> Tallinki aktsiad on noteeritud [[Tallinna börs]]i põhinimekirjas. Ettevõtte suurimaks aktsionäriks on [[AS Infortar]].<ref>[http://www.nasdaqbaltic.com/market/?instrument=EE3100004466&list=2&currency=EUR&pg=details&tab=security Tallink Grupp] Nastaq (vaadatud 1. augustil 2016)</ref> Ettevõtte aktsiad on noteeritud ka [[Nasdaq, Inc.|Nasdaq]] [[Helsingi börs]]il<ref name="rekordkasum">[https://www.err.ee/1000265/tallink-teenis-kolmandas-kvartalis-pea-55-miljonilise-rekordkasumi "Tallink teenis kolmandas kvartalis pea 55-miljonilise rekordkasumi"] ERR, 7. november 2019</ref>. Tallinki juhatuse liikmed on [[Paavo Nõgene]] (juhatuse esimees), [[Kadri Land]], [[Harri Hanschmidt]], [[Piret Mürk-Dubout]], [[Lembit Kitter]] ja [[Margus Schults]]. Tallink Grupi nõukogu esimees on [[Enn Pant]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.tallink.ee/et/firmast#tabs-content-3|pealkiri=FIRMAST: Nõukogu ja juhatus|vaadatud=31.07.2021}}</ref> == Ajalugu == === Tallinki algus === [[Eesti Merelaevandus]]e ja Palkkiyhtymä Oy ühisettevõte Tallink asutati [[1989]]. aastal. Tallinna–Helsingi liini hakkas ettevõte sõitma Eesti Merelaevanduse laevaga Suurlaid, kuid juba 8. jaanuaril 1990 tegi esimese reisi ühisettevõttele ostetud parvlaev [[Tallink (laev)|Tallink]] Soome lipu all. 20. aprillil 1990 alustas Nõukogude lipu all liiklust liinil Muuga–Helsingi [[ro-ro-laev]] Transestonia. Tallinki kaubamärk oli kursiivis suurtäheline sinimust kiri "TALLINK" ja [[korstnamärk]] "tl". Ro-ro-laev Transestonia oli esimene laev, millel heisati Eesti lipp. See toimus 30. augusti õhtul 1991 Muuga sadamas enne esimest väljumist uuele liinile Muuga–Helsingi–Rostock. Parvlaeval Tallink heisati Eesti lipp pärast Eesti krooni kehtestamist, 30. juunil 1992. Selleks ajaks oli Eesti Merelaevandus suurendanud oma osalust ühisfirmas 71%ni. 1992. aasta kevadel ühendati Eesti Merelaevanduse ja Tallinki müügiüksused ning Tallinki kaubamärgi all hakkas sõitma ka Eesti Merelaevanduse reisilaev [[Georg Ots (laev)|Georg Ots]]. [[1. jaanuar]]il [[1993]] lahkusid ühisfirmast soomlased ja Tallinki omandas sajaprotsendiliselt riigiaktsiaselts Eesti Merelaevandus. === Eminre === Jaanuaris [[1994]] asutasid Eesti Merelaevandus ja [[Inreko]] ühisettevõtte Eminre (lühend mõlema firma nime esitähtedest), mis hakkas kasutama kaubamärki Tallink. Eminre rentis 1994. aastal [[reisilaev]]a [[Vana Tallinn (laev)|Vana Tallinn]], mis alustas 13. mail liiklust liinil Tallinn-Helsingi. Aastail 1990–1992 oli see laev sõitnud Nord Estonia nime all liinil Tallinn–Stockholm. === Uus kaubamärk Hansatee === 19. mail 1994 alustas tööd Eminre uus laevaliin Tallinn–Travemünde, millel hakkas sõitma Balanga Queen. Selle laeva küljele maaliti Tallink–Hansaway ('''Hansatee'''), et turundada liini kui ühendust hansalinnade vahel. Samal sügisel renditi Balanga Queeni asemele Ambassador II, millel tuli ette tehnilisi rikkeid ning see laevaliin lõpetati enne äriedu saabumist sama aasta 10. detsembril. Kaupa hakkas sel liinil vedama Eesti Merelaevanduse ro-ro-laev Donata. Samal aastal oli moodustatud ka firma nimega Hansatee. [[1. mai]]l [[1996]] muutis laevafirma oma nime Hansatee Grupiks, kuid laevad jäid sõitma Tallinki kaubamärgi all. Kui [[Regina Baltica]] alustas liinil Tallinn–Stockholm juulis 1996, vabanes sellelt liinilt Eesti Merelaevandusele kuuluv Mare Balticum, mille Hansatee rentis [[Meloodia (laev)|Meloodia]] nime all Tallinna–Helsingi liinile. === Uus juhatus === Detsembris 1996 vahetus laevafirma juhtkond, mis tõi kaasa põhimõttelise muutuse. Seni firmat juhtinud kogenud kaptenite asemel asus juhatuse esimehe kohale finantsist [[Enn Pant]], kes tõi kaasa oma meeskonna. Senisest suuremat rõhku pandi ühtaegu nii turundusele kui ka kokkuhoiule. Esimese suurema laevana renditi Tallinna–Helsingi liini jaoks [[Normandy]], mis võis pardale võtta kuni 2100 reisijat ja 470 autot. Normandy sõitis sel liinil alates 17. aprillist 1997 kuni aasta lõpuni. Uus juhatus tegi ettevalmistusi ka selleks, et rentimise asemel laevu osta. Kevadel 1997 laiendati Hansatee aktsiakapitali, millega Eesti Merelaevandus aktsiaomanikuna ei saanud kaasa minna, sest oli erastamiseelsel ajal [[Erastamisagentuur]]i kontrolli all. Sel viisil eraldus reisilaevandus Eesti Merelaevandusest, kuid reisilaevanduse kaubamärk Tallink jäi Eesti Merelaevandusele. [[1997]]. aastal ostis Hansatee esimese uuema parvlaeva [[Fantaasia (laev)|Fantaasia]]. Selle laeva reisijaruume ehitati ümber ja lisati kajuteid ning töötati välja uudne sinipunavalge väliskujundus. Samast ajast pärineb Tallinki praegune sinipunane korstnamärk. 23. veebruaril 1998 alustas Fantaasia liiklust liinil Tallinn–Helsingi. === Uus liin === 13. oktoobril 1997 avas Hansatee uue liini. Bahama lippu kandnud ro-pax-laev Marine Evangeline sõitis liinil Paldiski–Kapellskär, mis andis tõuke nii [[Paldiski Lõunasadam]]a kui ka mõnd aega soikunud tegevusega [[Kapellskär]]i sadama arengule. Liini käigushoidmiseks loodi tütarfirmad Hansaliin ja Tallink Sverige. Sellel liinil osutus võimalikuks teha ööpäeva jooksul edasi-tagasireis. Hansatee Grupp ostis selle laeva hiljem ära: Eesti lipp heisati 10. augustil [[1998]] ja laev sai uueks nimeks [[Kapella (laev)|Kapella]]. === Kiirlaevad === 1997. aastal ostis Hansatee [[katamaraan]]i Sleipner, millele pani nimeks Tallink Express I. Laev asus liinile Tallinn–Helsingi aprillis. Aprillis [[1999]] alustas liiniliiklust [[Autoexpress|Tallink Autoexpress]]. See autotekiga katamaraan oli suurem ja ilmastikukindlam. Juunis [[2001]] lisandus katamaraan Tallink Autoexpress 2. Hoopis teist tüüpi olid aastal [[2004]] Tallinna–Helsingi liinile lisandunud ühekerelised autotekiga [[kiirlaev]]ad Tallink Autoexpress 3 ja Tallink Autoexpress 4. === Stockholmi liin === 1990. aastal alustatud Tallinna–Stockholmi liini operaatorfirma [[Estline]] ei jõudnud oma tegevusajal kasumisse. Hansatee võttis Tallinna–Stockholm liinil sõitnud kahe parvlaeva – Regina Baltica ja [[Baltic Kristina]] – rendilepingud [[2000]]. aasta lõpus üle ning andis liini haldamise Rootsis üle ettevõttele Tallink Sverige. Estline läks 2001. aastal pankrotti. === Uued laevad === Hansatee Group sai kaubamärgi '''Tallink''' tagasi 1999. aastal ning nõukogu otsustas 2001. aasta lõpus ettevõtte ümber nimetada '''Tallink Groupiks'''. Hiljem muudeti nimi eestipäraseks – '''Tallink Grupp'''. 30. augustil 2000 kirjutasid Hansatee Grupi juhatuse esimees Enn Pant ja Soome laevatehase [[Aker Finnyards]] president Kari Airaksinen alla lepingule uue parvlaeva ehitamiseks. Sellest pidi saama esimene Eesti [[reeder]]i jaoks ehitatud reisilaev Eesti merendusajaloos. Laev lasti vette detsembris 2001 ja verinoor ristiema Nele Helen Pant nimetas selle [[Romantika (laev)|Romantikaks]]. Laev valmis mais 2002 ning alustas 21. mail liiklust liinil Tallinn–Helsingi. Romantika sõsarlaev [[Victoria I]] (ristiema [[Ilon Wikland]]) valmis 2004. aastal ning alustas 20. märtsil liiklust liinil Tallinn–Stockholm. Pärast Eesti ühinemist [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]], mis kaotas laevadelt ''tax-free''-kaubanduse, lülitati sellele liinile sissesõit [[Maarianhamina linn|Maarianhaminasse]], sest [[Ahvenamaa]] liinidel jäi ''tax-free''-kaubandus alles. Kolmas selle seeria laev [[Galaxy]] (ristiema Johanna-Iisebel Järvelill) ehitati eelmistest pikem, mis võimaldas niihästi kajuteid kui ka muid reisijaruume lisada, samuti lisas see pikkust autotekile. Kui eelmised kaks uut reisilaeva olid valged, siis Galaxy sai enneolematu väliskujunduse eesti kunstniku [[Navitrolla]] jooniste järgi. Galaxy alustas liiklust liinil Tallinn–Helsingi aprillis [[2006]]. Sellelt liinilt vabanenud Romantika paigutati liinile Tallinn–Stockholm. Kaks järgmist parvlaeva olid juba Galaxy sõsarlaevad. [[2008]]. aastal valminud [[Baltic Princess]] (ristiema Eva Hanschmidt) alustas liiklust liinil Tallinn–Helsingi juulis, misjärel Galaxy suunati sellelt liinilt '''Silja Line'i''' kaubamärgi all liinile Turu–Stockholm. [[2009]]. aastal valminud [[Baltic Queen]] (ristiema Mea Mehtonen) alustas liiklust liinil Tallinn–Stockholm aprillis ning Tallinki vanim uus laev Romantika suunati liinile Riia–Stockholm. Et kaks nii pikka laeva Stockholmi Frihamni enam korraga ära ei mahtunud, jäid Riia liini reisijad [[1990]]. aastal Tallinna liini jaoks avatud terminali ning Tallinna liini laevad suunati Värtahamni. Neid parvlaevu turundab Tallink Grupp kaubamärgi '''Tallink Cruise''' all. === Uued liinid === Aprillis 2004 käivitas Tallink uue liini Tallinn–[[Peterburi]]–Helsingi, millel sõitis enne liikluse algust valgeks värvitud Fantaasia. Liin püsis aasta lõpuni, mil Tallink selle sulges, sest Peterburi sadam kahekordistas sadamatasusid ning viisade hankimine oli reisijaile aeganõudev ja kulukas. 2005. aastal jätkas Silja Line Tallinna–Peterburi liini [[Finnjet]]iga ja Helsingi–Peterburi kruiise [[Silja Opera]]ga, kuid lõpetas juba septembris. See liin ei ole edu toonud ka Soome laevafirmale Stella Lines, kuid [[2010]]. aasta aprillis alustas Peterburi–Helsingi liinil liiklust Venemaa firma Inflot Worldwide tütarfirma Soomes. Kui aastail [[2002]]–2005 Riia–Stockholmi liinil tegutsenud [[Rigas Juras Linija]] pankrotti läks, oli liin mingil määral sisse sõidetud. Läti Transpordiministeerium pidas läbirääkimisi teiste laevafirmadega selle liini taaskäivitamiseks ning jõudis kokkuleppele Tallinkiga. Aprillis 2006 avas Tallink liini Fantaasiaga. Järgmisel aastal asendati Fantaasia Regina Balticaga. Suveks lisandus liinile ka Vana Tallinn ning reisida sai iga päev. 2008. aastal asendati Vana Tallinn [[Silja Festival]]iga ning 2009. aastal Regina Baltica Romantikaga. === Uued kiired parvlaevad === [[Pilt:Tallink Star in 2013.JPG|pisi|[[Star (laev)|Star]] 2013. aastal]] Põhimõttelise muutuse kiirlaevaliikluses Tallinna–Helsingi liinil, kus käesoleval sajandil konkureeris neli laevafirmat kokku 11 kiirlaevaga, tõi Tallinki [[kiire parvlaev]]a [[Star (laev)|Star]] valmimine [[2007]]. aastal. Kui 2008. aasta kevadel valmis ka [[Superstar]], taandusid sügisel kiirlaevakonkurentsist kaks laevafirmat – [[Nordic Jetline]] ja [[SuperSeaCat]]. Ka Tallink ise loobus oma neljast kiirlaevast. [[Jääklass]]iga Star ja Superstar võimaldavad aasta läbi viis edasi-tagasireisi päevas ning neil pole lainekõrguse piirangut. Nende laevade juures võttis Tallink kasutusele kaubamärgi '''Tallink Shuttle''' ning laevakeredel domineerib salatiroheline värvus. Veebruaris 2015 sõlmis Tallink lepingu veel ühe kiire parvlaeva ehitamiseks laevatehasega [[Meyer Turku]]. Laev maksis 230 miljonit eurot ja valmis jaanuaris 2017. Laevale nime leidmiseks kuulutati välja nimekonkurss, mille võitis nimi [[Megastar]]. 2019. aastal sõlmis Tallink lepingu uue kiire parvlaeva ehitamiseks, mis valmib 2021. aasta lõpus. Nimekonkursil valiti laeva nimeks [[MyStar]]. == Olulisemad majandusnäitajad<ref>{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100004466/fact_sheet?date=2021-05-03|pealkiri=Tallink Grupp|vaadatud=5.05.2021}}</ref> == {| class="wikitable" ! !2015 !2016 !2017 !2018 !2019 !2020 |- |Müügitulu (mln €) |945 |938 |967 |949,72 |949,12 |442,93 |- |Ärikasum (mln €) |103 |71,61 |71,96 |63,77 |75,1 | -92,49 |- |Puhaskasum (mln €) |59 |44,1 |46,5 |40,05 |49,72 | -108,31 |- |Kasum aktsia kohta (€) |0,09 |0,07 |0,07 |0,06 |0,07 | -0,16 |- |Varad kokku (mln €) |1 538,1 |1 539,01 |1 558,6 |1 500,9 |1 532,96 |1 516,2 |- |Kohustused kokku (mln €) | |725,45 |722,32 |643,99 |710,13 |801,87 |- |Töötajate arv |6966 |7163 |7406 |7430 |7270 |4200 |- |Reisijate arv | |9 457 522 |9 755 720 |9 756 611 |9 763 210 |3 732 102 |- |Kaubaveoühikute arv | |328 190 |364 296 |384 958 |379 634 |359 811 |} == Tallink Grupp börsil == Tallink Groupil on noteeritud 669 882 040 aktsiat. Aktsiad on noteeritud alates 9. detsembrist 2005 [[Tallinna börs|Tallinna börsi]] põhinimekirjas ja 3. detsembrist 2018 [[Helsingi börs|Helsingi börsi]] keskmise suurusega ettevõtete segmendis.<ref name=":0" /> Tallink Grupi [[aktsia]] lühinimi [[Tallinna börs|Tallinna börsil]] on TAL1T.<ref>{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100004466/trading?date=2021-03-05|pealkiri=Tallink Grupp|vaadatud=5.03.2021}}</ref> [[Helsingi börs|Helsingi börsil]] on Tallink Grupi aktsia nimi AS TALLINK GRUPP FDR.<ref>{{Netiviide|url=http://www.nasdaqomxnordic.com/aktier/microsite?Instrument=HEX163393&name=AS%20Tallink%20Grupp%20FDR&ISIN=FI4000349378|pealkiri=TALLINK, AS TALLINK GRUPP FDR, (FI4000349378)|vaadatud=5.03.2021}}</ref> Tallink Grupi aktsia hind on viimastel aastatel olnud stabiilne. 2020. aastal tegi aktsia hind tugeva languse (-24%) [[Koroonapandeemia|koroonapandeemiast]] tulenevalt. 30. juulil 2021 oli Tallink Grupi turuväärtus 461,5 miljonit eurot. Sellega on Tallink Grupp [[Nasdaq Balti]] börsi suuruselt viies ettevõte. [[Tallinna börs|Tallinna börsil]] on tegemist suuruselt kolmanda ettevõttega.<ref>{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/capitalization|pealkiri=Balti reguleeritud turg|vaadatud=31.07.2021}}</ref> Enne [[koroonakriis Eestis|koroonakriisi]] oli Tallink Tallinna börsi suurima turuväärtusega ettevõte.<ref>[https://www.err.ee/1158472/lhv-kerkis-koroonakriisi-varjus-tallinna-borsi-suurimaks "LHV kerkis koroonakriisi varjus Tallinna börsi suurimaks"] ERR, 12. november 2020</ref> Tegemist on ühe aktiivsemalt kaubeldava aktsiaga [[Nasdaq Balti]] börsil. 2020. aastal oli Nasdaq balti börsil vaid [[Šiauliai pank|Šiauliu Bankase]] aktsia kauplemismaht suurem (käibe alusel).<ref>{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/statistics|pealkiri=Balti reguleeritud turg|vaadatud=5.03.2021}}</ref> === Suurimad aktsionärid<ref>{{Netiviide|url=https://nasdaqcsd.com/statistics/et/shareholders?security=EE3100004466&captcha%5Bid%5D=160c3139af0d39f69227ce0a7b71270f&captcha%5Binput%5D=7y8e|pealkiri=Börsiettevõtete aktsiaraamatud - Tallink Grupp|vaadatud=30.07.2021}}</ref> === {| class="wikitable" !Jrk nr !Aktsionär !Osalus 30. juulil 2021 !Osalus 20. aprillil 2021 !Osalus 3. märtsil 2021 |- |1. |[[AS Infortar|Infortar]] AS |39,24% |39,24% |39,24% |- |2. |Baltic Cruises Holding, L.P. |16,1% |16,1% |16,1% |- |3. |ING Luxembourg S.A. AIF Account |6,58% |6,58% |6,58% |- |4. |Baltic Cruises Investment L.P. |5,51% |5,51% |5,51% |- |5. |Nordea Bank ABP / Clients FDR |2,96%{{increase}} |2,53%{{increase}} |2,14% |- |6. |Citigroup Venture Capital International G.P |2,07% |2,07% |2,07% |} === IPO === Tallink Grupp avalikustas [[Aktsiate esmane avalik pakkumine|aktsiate esmase avaliku pakkumise]] prospekti 18. novembril [[2005]]. Pakkumise periood oli 21. novembrist – 1. detsembrini. Pakkumise raames pakuti kuni 34 090 909 Tallinki lihtaktsiat Eesti, Soome ja rahvusvahelistele institutsionaalsetele investoritele ning Eesti ja Soome avalikkusele, sealhulgas Tallinki ja tema tütarettevõtjate töötajatele ning nõukogu ja juhatuse liikmetele. Pakkumise raames emiteeris Tallink 26 500 000 uut Aktsiat ning Tallinki aktsionärid olid valmis müüma kuni 7 590 909 olemasolevat Aktsiat. Neist 26,5 miljonit olid uued aktsiad ja 5 miljonit seniste aktsionäride müüdud aktsiad. Rahvusvaheliste kutseliste [[investor]]ite kõrval oli aktsiaid märkinud üle 16 000 Eesti ja üle 1000 Soome jaeinvestori. 8. augustil [[2006]] avaldati teine aktsiate pakkumise prospekt, mille eesmärk oli kaasata täiendavat omakapitali, et kaudselt toetada Silja Oy Ab (Silja) omandamist.<ref>{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100004466/company?date=2021-03-05|pealkiri=Dokumendid|vaadatud=5.03.2021}}</ref> == Silja Line'i ost == 2006. aasta suvel ostis Tallink Grupp Soome laevandusettevõtte Silja Line, tehingust jäid välja SuperSeaCati kiirlaevad ja Silja Line'i [[kruiisilaev]] Silja Opera. Sellega seoses võttis Tallink Grupp välismaal kasutusele kaubamärgi '''Tallink Silja''', kuid kasutusse jäid ka senised kaubamärgid '''Silja Line''' ja SeaWind Line. Tallinki on hiljem loobunud kaubamärgi SeaWind Line kasutamisest ning lõpetab eraldi kaubaveo liinil Turu–Stockholm. [[Sea Wind]] sai jaanuaris 2015 Eesti lipu ja asus täiendava ro-pax-laevana liinile [[Vanasadam|Tallinn]]–[[Vuosaari sadam|Vuosaari]]. Soomes tegutseb Tallinki tütarettevõte Tallink Silja Oy ja Rootsis Tallink Silja AB. == Saksamaa liini ost == 2006. aasta kevadel ostis Tallink Grupp kolm Superfast-seeria laeva – [[Superfast VII]], [[Superfast VIII]] ja [[Superfast IX]] –, mis olid sõitnud liinil [[Hanko]]–[[Rostock]]. Tallink lisas sellele liinile esmalt Paldiski Lõunasadama, hiljem asendas Hanko [[Helsingi Läänesadam]]aga ja Paldiski Tallinna Vanasadamaga. Pärast [[Vuosaari]] sadama valmimist hakkas Helsingi–Rostocki liin väljuma sealt ning Tallinn oli muutunud mittevajalikuks pärast kiirete parvlaevade valmimist. 2010. aasta talveks see vähenenud kaubamahuga ja kütusekulukate laevadega liin peatati ning liiklust jätkati aprilli lõpus. Järgmisel aastal lõpetati see liin ning renditi Superfast-laevad teistele laevafirmadele ning müüdi hiljem. == Laevastik == === Praegune laevastik === :''Vaata ka [[Silja Line#Silja Line'i praegune laevastik|Silja Line – Silja Line'i praegune laevastik]] '' {| class="wikitable" ! Laev || Laeva tüüp || Ehitusaasta || Laevastikus alates || Liin || Kogumahutavus <br /> brt || Lipp || Märkused |- | [[Megastar]] || [[Kiire parvlaev]] || align="Center" | 2017 || align="Center" | 2017 || [[Tallinn]]–[[Helsingi]] || align="Center" | 49 000 || {{PisiLipp|Eesti}} || gaaskütusega |- | [[Star (laev)|Star]] || Kiire parvlaev || align="Center" | 2007 || align="Center" | 2007 || Tallinn–Helsingi || align="Center" | 36 250 || {{PisiLipp|Eesti}} || |- | [[Silja Europa]] || [[Parvlaev]] || align="Center" | 1993 || align="Center" | 2016 || Tallinn–Helsingi || align="Center" | 59 912 || {{PisiLipp|Eesti}} || renoveeritud 2016. aastal |- | [[Baltic Queen]] || Parvlaev || align="Center" | 2009 || align="Center" | 2009 || Tallinn–[[Maarianhamina]]–Stockholm || align="Center" | 48 915 || {{PisiLipp|Eesti}} || |- | [[Victoria I]] || Parvlaev || align="Center" | 2004 || align="Center" | 2004 || Tallinn–Maarianhamina–Stockholm || align="Center" | 40 975 || {{PisiLipp|Eesti}} || |- | [[Isabelle (laev)|Isabelle]] || Parvlaev || align="Center" | 1989 || align="Center" | 2013 || Riia–Stockholm || align="Center" | 34 386 || {{PisiLipp|Läti}} || |- | [[Regal Star]] || Ro-pax-laev || align="Center" | 2000 || align="Center" | 2004 || Paldiski–Kapellskär || align="Center" | 15 281 || {{PisiLipp|Eesti}} || renoveeritud 2004. aastal |- | [[Sailor (laev)|Sailor]] || Ro-pax-laev || align="Center" | 1987 || align="Center" | 2020 || [[Paldiski]]–[[Kapellskäri sadam|Kapellskär]] || align="Center" | 20 921 || {{PisiLipp|Eesti}} || |} === Teistele reederitele renditud laevad === {| class="wikitable" ! Laev || Laeva tüüp || Ehitatud || Aastad laevastikus || Kogumahutavus <br /> brt || Lipp || Rentiv laevafirma || Nimi Tallinki laevastikus |- | [[Atlantic Vision]] || [[Ro-ro-laev]] || align="Center" | 2002 || align="Center" | 2006–2008 || align="Center" | 30 285 || {{PisiLipp|Kanada}} || Renditud firmale [[Marine Atlantic]] || end. Superfast IX |- | [[Romantika (laev)|Romantika]] || Parvlaev || align="Center" | 2002 || align="Center" | 2002-2022 || align="Center" | 40 803 || align="Center" | {{PisiLipp|Holland}} || Renditud firmale Holland Norway Lines || Romantika |} === Tallinki kaubamärgi all sõitnud laevad === Nimekiri ei ole täielik {| class="wikitable" ! Laev || Ehitatud || Aastad laevastikus || Kogumahutavus || Praegune staatus |- | [[Tallink (laev)|Tallink]] || align="Center" | 1972 || align="Center" | 1989–1996 || align="Center" | 10 341 || Lammutati [[India]]s 2005. aastal. |- | [[Transestonia]] || align="Center" | 1972 || align="Center" | 1990–2000 || align="Center" | 6040 || Lammutati Indias 2006. aastal. |- | [[Saint Patrick II]] || align="Center" | 1973 || align="Center" | 1992–1995 || align="Center" | 11 481 || Nüüd C.T.M.A. Vacancier, omanik [[Kanada]] valitsus. |- | [[Georg Ots (laev)|Georg Ots]] || align="Center" | 1980 || align="Center" | 1993–2000 || align="Center" | 12 549 || Lammutati Hiinas 2014. aastal ja müüdi vanarauaks. |- | [[Apollo (laev)|Corbiere]] || align="Center" | 1970 || align="Center" | 1994<br>1998 || align="Center" | 4238 brt || Nüüd Apollo, omanik [[Labrador Marine Inc]]. |- | [[Balanga Queen]] || align="Center" | 1968 || align="Center" | 1994 || align="Center" | 11 979 || Nüüd Discovery, omanik [[Discovery Cruise Line]]. |- | [[Ambassador II]] || align="Center" | 1970 || align="Center" | 1994 || align="Center" | 7993 brt || Nüüd ujuvkasiino, omanik [[Sterling Casino Lines]]. |- | [[Meloodia (laev)|Meloodia]] || align="Center" | 1979 || align="Center" | 1996–2007|| align="Center" | 17 955 || Nüüd ARV-1, omanik Singapuri firma. |- | [[Autoexpress|Tallink Express I]] || align="Center" | 1989 || align="Center" | 1997–2001 || align="Center" | 430 || Nüüd Panormitis, omanik [[A.N.E.S. High Speed Ltd.]]. |- | [[Normandy]] || align="Center" | 1981 || align="Center" | 1997 || align="Center" | 17 043 || Omanik [[Equinox Offshore Accommodation Ltd]]. |- | [[Baltic Kristina]] || align="Center" | 1973 || align="Center" | 2001–2002 || align="Center" | 12 281 || Nüüd Rigel, omanik [[Ventouris Ferries]]. |- | [[Fantaasia (laev)|Fantaasia]] || align="Center" | 1979 || align="Center" | 1997–2006 || align="Center" | 16 405 || Omanik [[Norra]] ettevõte [[Boa RoRO]]. |- | [[Autoexpress|Tallink Autoexpress]] || align="Center" | 1996 || align="Center" | 1999–2006 || align="Center" | 4859 || Nüüd Alcantra Dos, omanik [[Acciona Trasmediterranea]]. |- | Tallink AutoExpress 2 || align="Center" | 1997 || align="Center" | 2001–2007 || align="Center" | 5419 || Müüdud firmale [[Consolidada de Ferrys]]. |- | Tallink Autoexpress 3 || align="Center" | 1997 || align="Center" | 2004–2007 || align="Center" | 3971 || Nüüd Queen Nefertiti, omanik [[Arab Bridge Maritime Co]]. |- | Tallink Autoexpress 4 || align="Center" | 1996 || align="Center" | 2004–2007 || align="Center" | 3971 || Nüüd Speedrunner II, omanik [[Aegean Speed Lines]]. |- | [[Vana Tallinn (laev)|Vana Tallinn]] || align="Center" | 1974 || align="Center" | 1994–2011 || align="Center" | 10 002 || Lammutati Türgis 2014. aastal. |- | [[Kapella (laev, 1974)|Kapella]] || align="Center" | 1974 || align="Center" | 1998–2012 || align="Center" | 7564 || Nüüd ULS Ferry 1, omanik Universal Logistic System Estonia AS. |- | [[Regina Baltica]] || align="Center" | 1980 || align="Center" | 2001–2012 || align="Center" | 18 345 || Müüdud Skandiaavia ostjale. |- | [[Silja Festival]] || align="Center" | 1986 || align="Center" | 2006–2012 || align="Center" | 34 414 || Müüdud Bridgemans Services Ltd.-le. |- | [[Superstar]] || align="Center" | 2008 || align="Center" | 2008–2017 || align="Center" | 36 400 || Müüdud Medinvest SpA-le (Corsica Ferries Grupp). |- | [[Stena Superfast VII|Superfast VII]] || align="Center" | 2001 || align="Center" | 2006–2011 || align="Center" | 30 285 || Müüdud firmale [[Stena Line]]. |- | [[Stena Superfast VIII|Superfast VIII]] || align="Center" | 2001 || align="Center" | 2006–2011 || align="Center" | 30 285 || Müüdud firmale Stena Line. |- | [[Sea Wind]] || [[Ro-pax-laev]] || align="Center" | 2008-2022 || align="Center" | 15 879 || [[Muuga sadam|Muuga]]–[[Vuosaari sadam|Vuosaari]] |} == Vaata ka == *[[Viking Line]] – peamine konkurent Läänemerel *[[Tallinki büroohoone]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{commonskat|Tallink}} * [https://www.tallink.com/ ASi Tallink Grupp koduleht] * [https://www.tallink.ee/vali-reis Tallink.ee] * [https://www.tallinkhotels.com/ Tallinki hotellid] * [https://www.tallink.ee/et/tallinki-kaubavedu Tallinki kaubavedu] {{TallinnaBörs}} {{Coordinate |NS=59.444197 |EW=24.7549707 |type=landmark |region=EE}} [[Kategooria:Tallink| ]] [[Kategooria:Laevandusettevõtted]] [[Kategooria:Eesti reederid]] [[Kategooria:Tallinna börsil noteeritud ettevõtted]] 1lfrb8n3m2xxnrgxxnktwuuuk8luowo 6168721 6168719 2022-07-27T13:10:09Z Kruusamägi 1530 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/46.131.34.228|46.131.34.228]] ([[User talk:46.131.34.228|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:46.131.40.198|46.131.40.198]]. wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2016}} {{allikad}} {{ettevõte | ettevõtte_nimi = AS Tallink Grupp | logo = Tallink logo.svg|logosuurus=250px | asutamisaeg = 1989 | asutajad = [[Eesti Merelaevandus]] ja [[Palkkiyhtymä Oy]] | peakorter = [[Sadama tänav (Tallinn)|Sadama]] 5, [[Tallinn]] | valdkonnad = laevandus | tooted = | teenused = reisijavedu, kaubavedu, majutusteenus, toitlustus, kaubandus, sildumisteenus ja taksovedu. | käive = 442,934 milj [[Euro|€]] <small>{{decrease}}(-53,3%) (2020)</small> | kasum = -108,501 milj [[Euro|€]] <small>{{decrease}}(-317,5%) (2020)</small> | töötajaid = 4200 <small>{{decrease}}(-42%) (2020)</small> | emafirma = | tütarfirmad = 31. detsembril 2020 kuulus kontserni 47 äriühingut, mis kuuluvad sajaprotsendiliselt Tallink Grupile, ja 34% [[Tallink Takso]] AS-ist. | lõpetatud = | võrguleht = http://www.tallink.com<br> http://www.tallink.ee | märkused = | tegevuskasum = -92,621 mln [[Euro|€]] <small>{{decrease}}(-223,7%) (2020)</small> | vara = 1,516 mld [[Euro|€]] <small>{{decrease}}(-1,1%) (2020)</small> | tüüp = [[aktsiaselts]] | börsil = [[Tallinna börs]] | piirkond = [[Eesti]], [[Soome]], [[Rootsi]], [[Läti]], [[Leedu]] | võtmeisikud = [[Enn Pant]] (nõukogu esimees), [[Paavo Nõgene]] (juhatuse esimees) | omanik = [[AS Infortar]] }} '''kadri ma vihkan sind räigelt.AS Tallink Grupp''' on [[Eesti]] [[laevandus]][[kontsern]], mis pakub mini-kruiise, reisijate- ja [[Ro-ro-laev|ro-ro]]-kaubaveo teenuseid [[Läänemeri|Läänemerel]]. Tallink Grupp pakub laevandusteenuseid kaubamärkide Tallink ja [[Silja Line]] all.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100004466/company?date=2021-03-05|pealkiri=Tallink Grupp|vaadatud=31.07.2021}}</ref> Lisaks pakub Tallink Grupp majutusteenust omades hotelliketti [[Tallink Hotels]], mis hõlmab kolme hotelli [[Tallinn]]as ([[Tallink City Hotel]], [[Tallink Express Hotel]], [[Tallink Spa & Conference Hotel]]) ja [[Tallink Hotel Riga]] [[Riia]]s. Tallink Hotel Riga on alates 2020. aasta oktoobrist kuni 2021. aasta lõpuni suletud.<ref name=":2">{{Netiviide|url=https://www.tallink.com/documents/10192/152333562/Tallink-Grupp-Interim-Report-2021-Q2_ET.pdf/42b4c4a2-632b-a4c4-d870-2384ea59a7d6?t=1627542743404|pealkiri=Tallink Grupp AS 2021. a II kvartali vahearuanne.|vaadatud=31.07.2021}}</ref> Tallink Gupp tegeleb kaubandusteenuse pakkumisega oma laevadel ja [https://shopping.tallink.com/et/shop/ veebipoes]. Tallink Grupp osutab sildumisteenust [[Vanasadam|Tallinna Vanasadamas]]. Alates 2020. aastast on Tallink Grupp [[Burger King]]i maaletooja [[Baltimaad|Balti riikides]].<ref name=":1">{{Netiviide|url=https://cns.omxgroup.com/cdsPublic/viewDisclosure.action?disclosureId=1006616&messageId=1260731|pealkiri=AS-i Tallink Grupp 2020 majandusaasta auditeerimata konsolideeritud IV kvartali vahearuanne|aeg=25. veebruar 2021}}</ref> Tallink Grupile kuulub 5 Burger Kingi restorani [[Eesti]]s, 3 [[Läti]]s ja 1 [[Leedu]]s.<ref>{{Netiviide|url=https://www.burgerking.ee/restoranid/|pealkiri=Burger King restoranid|vaadatud=5.03.2021}}</ref> Tallink Grupp omab ka osalust [[Tallink Takso|Tallink Taksos]].<ref name=":1" /> Tallinki laevad sõidavad [[Läänemeri|Läänemerel]] Eesti–Soome, Eesti–Rootsi, Soome-Rootsi ja Läti–Rootsi vahelistel liinidel. Läti-Rootsi vahelisel liinil on laevade opereerimine ajutiselt peatatud [[koroonapandeemia]] tõttu.<ref name=":2" /> 2014. aastal oli Tallink Gruppi käive 921,47 miljonit eurot, millega see oli [[Ericsson Eesti]] järel suuruselt teine ettevõte Eestis.<ref>[http://majandus24.postimees.ee/3380169/eesti-100-suurima-ettevotte-edetabel-peegeldab-majanduse-seisakut "Eesti 100 suurima ettevõtte edetabel peegeldab majanduse seisakut"] Postimees, 30. oktoober 2015</ref> 2018. aastal teenindati 9,8 miljonit reisijat ning veeti umbes 385 000 kaubaveoühikut kaupu.<ref name="rekordkasum" /> Kontsernis töötas 2019. aasta seisuga üle 7400 inimese.<ref name="rekordkasum">[https://www.err.ee/1000265/tallink-teenis-kolmandas-kvartalis-pea-55-miljonilise-rekordkasumi "Tallink teenis kolmandas kvartalis pea 55-miljonilise rekordkasumi"] ERR, 7. november 2019</ref> Koroonapandeemiast tulenevalt veeti 2020. aastal 3,73 miljonit reisijat (62% võrra vähem kui eelneval aastal) ning kaubaveoühikute arv langes 5,2%. Teeniti 108,3 miljonit eurot kahjumit.<ref>[https://cns.omxgroup.com/cdsPublic/viewDisclosure.action?disclosureId=1006616&messageId=1260731 "AS-i Tallink Grupp 2020 majandusaasta auditeerimata konsolideeritud IV kvartali vahearuanne"]</ref> Tallinki aktsiad on noteeritud [[Tallinna börs]]i põhinimekirjas. Ettevõtte suurimaks aktsionäriks on [[AS Infortar]].<ref>[http://www.nasdaqbaltic.com/market/?instrument=EE3100004466&list=2&currency=EUR&pg=details&tab=security Tallink Grupp] Nastaq (vaadatud 1. augustil 2016)</ref> Ettevõtte aktsiad on noteeritud ka [[Nasdaq, Inc.|Nasdaq]] [[Helsingi börs]]il<ref name="rekordkasum">[https://www.err.ee/1000265/tallink-teenis-kolmandas-kvartalis-pea-55-miljonilise-rekordkasumi "Tallink teenis kolmandas kvartalis pea 55-miljonilise rekordkasumi"] ERR, 7. november 2019</ref>. Tallinki juhatuse liikmed on [[Paavo Nõgene]] (juhatuse esimees), [[Kadri Land]], [[Harri Hanschmidt]], [[Piret Mürk-Dubout]], [[Lembit Kitter]] ja [[Margus Schults]]. Tallink Grupi nõukogu esimees on [[Enn Pant]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.tallink.ee/et/firmast#tabs-content-3|pealkiri=FIRMAST: Nõukogu ja juhatus|vaadatud=31.07.2021}}</ref> == Ajalugu == === Tallinki algus === [[Eesti Merelaevandus]]e ja Palkkiyhtymä Oy ühisettevõte Tallink asutati [[1989]]. aastal. Tallinna–Helsingi liini hakkas ettevõte sõitma Eesti Merelaevanduse laevaga Suurlaid, kuid juba 8. jaanuaril 1990 tegi esimese reisi ühisettevõttele ostetud parvlaev [[Tallink (laev)|Tallink]] Soome lipu all. 20. aprillil 1990 alustas Nõukogude lipu all liiklust liinil Muuga–Helsingi [[ro-ro-laev]] Transestonia. Tallinki kaubamärk oli kursiivis suurtäheline sinimust kiri "TALLINK" ja [[korstnamärk]] "tl". Ro-ro-laev Transestonia oli esimene laev, millel heisati Eesti lipp. See toimus 30. augusti õhtul 1991 Muuga sadamas enne esimest väljumist uuele liinile Muuga–Helsingi–Rostock. Parvlaeval Tallink heisati Eesti lipp pärast Eesti krooni kehtestamist, 30. juunil 1992. Selleks ajaks oli Eesti Merelaevandus suurendanud oma osalust ühisfirmas 71%ni. 1992. aasta kevadel ühendati Eesti Merelaevanduse ja Tallinki müügiüksused ning Tallinki kaubamärgi all hakkas sõitma ka Eesti Merelaevanduse reisilaev [[Georg Ots (laev)|Georg Ots]]. [[1. jaanuar]]il [[1993]] lahkusid ühisfirmast soomlased ja Tallinki omandas sajaprotsendiliselt riigiaktsiaselts Eesti Merelaevandus. === Eminre === Jaanuaris [[1994]] asutasid Eesti Merelaevandus ja [[Inreko]] ühisettevõtte Eminre (lühend mõlema firma nime esitähtedest), mis hakkas kasutama kaubamärki Tallink. Eminre rentis 1994. aastal [[reisilaev]]a [[Vana Tallinn (laev)|Vana Tallinn]], mis alustas 13. mail liiklust liinil Tallinn-Helsingi. Aastail 1990–1992 oli see laev sõitnud Nord Estonia nime all liinil Tallinn–Stockholm. === Uus kaubamärk Hansatee === 19. mail 1994 alustas tööd Eminre uus laevaliin Tallinn–Travemünde, millel hakkas sõitma Balanga Queen. Selle laeva küljele maaliti Tallink–Hansaway ('''Hansatee'''), et turundada liini kui ühendust hansalinnade vahel. Samal sügisel renditi Balanga Queeni asemele Ambassador II, millel tuli ette tehnilisi rikkeid ning see laevaliin lõpetati enne äriedu saabumist sama aasta 10. detsembril. Kaupa hakkas sel liinil vedama Eesti Merelaevanduse ro-ro-laev Donata. Samal aastal oli moodustatud ka firma nimega Hansatee. [[1. mai]]l [[1996]] muutis laevafirma oma nime Hansatee Grupiks, kuid laevad jäid sõitma Tallinki kaubamärgi all. Kui [[Regina Baltica]] alustas liinil Tallinn–Stockholm juulis 1996, vabanes sellelt liinilt Eesti Merelaevandusele kuuluv Mare Balticum, mille Hansatee rentis [[Meloodia (laev)|Meloodia]] nime all Tallinna–Helsingi liinile. === Uus juhatus === Detsembris 1996 vahetus laevafirma juhtkond, mis tõi kaasa põhimõttelise muutuse. Seni firmat juhtinud kogenud kaptenite asemel asus juhatuse esimehe kohale finantsist [[Enn Pant]], kes tõi kaasa oma meeskonna. Senisest suuremat rõhku pandi ühtaegu nii turundusele kui ka kokkuhoiule. Esimese suurema laevana renditi Tallinna–Helsingi liini jaoks [[Normandy]], mis võis pardale võtta kuni 2100 reisijat ja 470 autot. Normandy sõitis sel liinil alates 17. aprillist 1997 kuni aasta lõpuni. Uus juhatus tegi ettevalmistusi ka selleks, et rentimise asemel laevu osta. Kevadel 1997 laiendati Hansatee aktsiakapitali, millega Eesti Merelaevandus aktsiaomanikuna ei saanud kaasa minna, sest oli erastamiseelsel ajal [[Erastamisagentuur]]i kontrolli all. Sel viisil eraldus reisilaevandus Eesti Merelaevandusest, kuid reisilaevanduse kaubamärk Tallink jäi Eesti Merelaevandusele. [[1997]]. aastal ostis Hansatee esimese uuema parvlaeva [[Fantaasia (laev)|Fantaasia]]. Selle laeva reisijaruume ehitati ümber ja lisati kajuteid ning töötati välja uudne sinipunavalge väliskujundus. Samast ajast pärineb Tallinki praegune sinipunane korstnamärk. 23. veebruaril 1998 alustas Fantaasia liiklust liinil Tallinn–Helsingi. === Uus liin === 13. oktoobril 1997 avas Hansatee uue liini. Bahama lippu kandnud ro-pax-laev Marine Evangeline sõitis liinil Paldiski–Kapellskär, mis andis tõuke nii [[Paldiski Lõunasadam]]a kui ka mõnd aega soikunud tegevusega [[Kapellskär]]i sadama arengule. Liini käigushoidmiseks loodi tütarfirmad Hansaliin ja Tallink Sverige. Sellel liinil osutus võimalikuks teha ööpäeva jooksul edasi-tagasireis. Hansatee Grupp ostis selle laeva hiljem ära: Eesti lipp heisati 10. augustil [[1998]] ja laev sai uueks nimeks [[Kapella (laev)|Kapella]]. === Kiirlaevad === 1997. aastal ostis Hansatee [[katamaraan]]i Sleipner, millele pani nimeks Tallink Express I. Laev asus liinile Tallinn–Helsingi aprillis. Aprillis [[1999]] alustas liiniliiklust [[Autoexpress|Tallink Autoexpress]]. See autotekiga katamaraan oli suurem ja ilmastikukindlam. Juunis [[2001]] lisandus katamaraan Tallink Autoexpress 2. Hoopis teist tüüpi olid aastal [[2004]] Tallinna–Helsingi liinile lisandunud ühekerelised autotekiga [[kiirlaev]]ad Tallink Autoexpress 3 ja Tallink Autoexpress 4. === Stockholmi liin === 1990. aastal alustatud Tallinna–Stockholmi liini operaatorfirma [[Estline]] ei jõudnud oma tegevusajal kasumisse. Hansatee võttis Tallinna–Stockholm liinil sõitnud kahe parvlaeva – Regina Baltica ja [[Baltic Kristina]] – rendilepingud [[2000]]. aasta lõpus üle ning andis liini haldamise Rootsis üle ettevõttele Tallink Sverige. Estline läks 2001. aastal pankrotti. === Uued laevad === Hansatee Group sai kaubamärgi '''Tallink''' tagasi 1999. aastal ning nõukogu otsustas 2001. aasta lõpus ettevõtte ümber nimetada '''Tallink Groupiks'''. Hiljem muudeti nimi eestipäraseks – '''Tallink Grupp'''. 30. augustil 2000 kirjutasid Hansatee Grupi juhatuse esimees Enn Pant ja Soome laevatehase [[Aker Finnyards]] president Kari Airaksinen alla lepingule uue parvlaeva ehitamiseks. Sellest pidi saama esimene Eesti [[reeder]]i jaoks ehitatud reisilaev Eesti merendusajaloos. Laev lasti vette detsembris 2001 ja verinoor ristiema Nele Helen Pant nimetas selle [[Romantika (laev)|Romantikaks]]. Laev valmis mais 2002 ning alustas 21. mail liiklust liinil Tallinn–Helsingi. Romantika sõsarlaev [[Victoria I]] (ristiema [[Ilon Wikland]]) valmis 2004. aastal ning alustas 20. märtsil liiklust liinil Tallinn–Stockholm. Pärast Eesti ühinemist [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]], mis kaotas laevadelt ''tax-free''-kaubanduse, lülitati sellele liinile sissesõit [[Maarianhamina linn|Maarianhaminasse]], sest [[Ahvenamaa]] liinidel jäi ''tax-free''-kaubandus alles. Kolmas selle seeria laev [[Galaxy]] (ristiema Johanna-Iisebel Järvelill) ehitati eelmistest pikem, mis võimaldas niihästi kajuteid kui ka muid reisijaruume lisada, samuti lisas see pikkust autotekile. Kui eelmised kaks uut reisilaeva olid valged, siis Galaxy sai enneolematu väliskujunduse eesti kunstniku [[Navitrolla]] jooniste järgi. Galaxy alustas liiklust liinil Tallinn–Helsingi aprillis [[2006]]. Sellelt liinilt vabanenud Romantika paigutati liinile Tallinn–Stockholm. Kaks järgmist parvlaeva olid juba Galaxy sõsarlaevad. [[2008]]. aastal valminud [[Baltic Princess]] (ristiema Eva Hanschmidt) alustas liiklust liinil Tallinn–Helsingi juulis, misjärel Galaxy suunati sellelt liinilt '''Silja Line'i''' kaubamärgi all liinile Turu–Stockholm. [[2009]]. aastal valminud [[Baltic Queen]] (ristiema Mea Mehtonen) alustas liiklust liinil Tallinn–Stockholm aprillis ning Tallinki vanim uus laev Romantika suunati liinile Riia–Stockholm. Et kaks nii pikka laeva Stockholmi Frihamni enam korraga ära ei mahtunud, jäid Riia liini reisijad [[1990]]. aastal Tallinna liini jaoks avatud terminali ning Tallinna liini laevad suunati Värtahamni. Neid parvlaevu turundab Tallink Grupp kaubamärgi '''Tallink Cruise''' all. === Uued liinid === Aprillis 2004 käivitas Tallink uue liini Tallinn–[[Peterburi]]–Helsingi, millel sõitis enne liikluse algust valgeks värvitud Fantaasia. Liin püsis aasta lõpuni, mil Tallink selle sulges, sest Peterburi sadam kahekordistas sadamatasusid ning viisade hankimine oli reisijaile aeganõudev ja kulukas. 2005. aastal jätkas Silja Line Tallinna–Peterburi liini [[Finnjet]]iga ja Helsingi–Peterburi kruiise [[Silja Opera]]ga, kuid lõpetas juba septembris. See liin ei ole edu toonud ka Soome laevafirmale Stella Lines, kuid [[2010]]. aasta aprillis alustas Peterburi–Helsingi liinil liiklust Venemaa firma Inflot Worldwide tütarfirma Soomes. Kui aastail [[2002]]–2005 Riia–Stockholmi liinil tegutsenud [[Rigas Juras Linija]] pankrotti läks, oli liin mingil määral sisse sõidetud. Läti Transpordiministeerium pidas läbirääkimisi teiste laevafirmadega selle liini taaskäivitamiseks ning jõudis kokkuleppele Tallinkiga. Aprillis 2006 avas Tallink liini Fantaasiaga. Järgmisel aastal asendati Fantaasia Regina Balticaga. Suveks lisandus liinile ka Vana Tallinn ning reisida sai iga päev. 2008. aastal asendati Vana Tallinn [[Silja Festival]]iga ning 2009. aastal Regina Baltica Romantikaga. === Uued kiired parvlaevad === [[Pilt:Tallink Star in 2013.JPG|pisi|[[Star (laev)|Star]] 2013. aastal]] Põhimõttelise muutuse kiirlaevaliikluses Tallinna–Helsingi liinil, kus käesoleval sajandil konkureeris neli laevafirmat kokku 11 kiirlaevaga, tõi Tallinki [[kiire parvlaev]]a [[Star (laev)|Star]] valmimine [[2007]]. aastal. Kui 2008. aasta kevadel valmis ka [[Superstar]], taandusid sügisel kiirlaevakonkurentsist kaks laevafirmat – [[Nordic Jetline]] ja [[SuperSeaCat]]. Ka Tallink ise loobus oma neljast kiirlaevast. [[Jääklass]]iga Star ja Superstar võimaldavad aasta läbi viis edasi-tagasireisi päevas ning neil pole lainekõrguse piirangut. Nende laevade juures võttis Tallink kasutusele kaubamärgi '''Tallink Shuttle''' ning laevakeredel domineerib salatiroheline värvus. Veebruaris 2015 sõlmis Tallink lepingu veel ühe kiire parvlaeva ehitamiseks laevatehasega [[Meyer Turku]]. Laev maksis 230 miljonit eurot ja valmis jaanuaris 2017. Laevale nime leidmiseks kuulutati välja nimekonkurss, mille võitis nimi [[Megastar]]. 2019. aastal sõlmis Tallink lepingu uue kiire parvlaeva ehitamiseks, mis valmib 2021. aasta lõpus. Nimekonkursil valiti laeva nimeks [[MyStar]]. == Olulisemad majandusnäitajad<ref>{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100004466/fact_sheet?date=2021-05-03|pealkiri=Tallink Grupp|vaadatud=5.05.2021}}</ref> == {| class="wikitable" ! !2015 !2016 !2017 !2018 !2019 !2020 |- |Müügitulu (mln €) |945 |938 |967 |949,72 |949,12 |442,93 |- |Ärikasum (mln €) |103 |71,61 |71,96 |63,77 |75,1 | -92,49 |- |Puhaskasum (mln €) |59 |44,1 |46,5 |40,05 |49,72 | -108,31 |- |Kasum aktsia kohta (€) |0,09 |0,07 |0,07 |0,06 |0,07 | -0,16 |- |Varad kokku (mln €) |1 538,1 |1 539,01 |1 558,6 |1 500,9 |1 532,96 |1 516,2 |- |Kohustused kokku (mln €) | |725,45 |722,32 |643,99 |710,13 |801,87 |- |Töötajate arv |6966 |7163 |7406 |7430 |7270 |4200 |- |Reisijate arv | |9 457 522 |9 755 720 |9 756 611 |9 763 210 |3 732 102 |- |Kaubaveoühikute arv | |328 190 |364 296 |384 958 |379 634 |359 811 |} == Tallink Grupp börsil == Tallink Groupil on noteeritud 669 882 040 aktsiat. Aktsiad on noteeritud alates 9. detsembrist 2005 [[Tallinna börs|Tallinna börsi]] põhinimekirjas ja 3. detsembrist 2018 [[Helsingi börs|Helsingi börsi]] keskmise suurusega ettevõtete segmendis.<ref name=":0" /> Tallink Grupi [[aktsia]] lühinimi [[Tallinna börs|Tallinna börsil]] on TAL1T.<ref>{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100004466/trading?date=2021-03-05|pealkiri=Tallink Grupp|vaadatud=5.03.2021}}</ref> [[Helsingi börs|Helsingi börsil]] on Tallink Grupi aktsia nimi AS TALLINK GRUPP FDR.<ref>{{Netiviide|url=http://www.nasdaqomxnordic.com/aktier/microsite?Instrument=HEX163393&name=AS%20Tallink%20Grupp%20FDR&ISIN=FI4000349378|pealkiri=TALLINK, AS TALLINK GRUPP FDR, (FI4000349378)|vaadatud=5.03.2021}}</ref> Tallink Grupi aktsia hind on viimastel aastatel olnud stabiilne. 2020. aastal tegi aktsia hind tugeva languse (-24%) [[Koroonapandeemia|koroonapandeemiast]] tulenevalt. 30. juulil 2021 oli Tallink Grupi turuväärtus 461,5 miljonit eurot. Sellega on Tallink Grupp [[Nasdaq Balti]] börsi suuruselt viies ettevõte. [[Tallinna börs|Tallinna börsil]] on tegemist suuruselt kolmanda ettevõttega.<ref>{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/capitalization|pealkiri=Balti reguleeritud turg|vaadatud=31.07.2021}}</ref> Enne [[koroonakriis Eestis|koroonakriisi]] oli Tallink Tallinna börsi suurima turuväärtusega ettevõte.<ref>[https://www.err.ee/1158472/lhv-kerkis-koroonakriisi-varjus-tallinna-borsi-suurimaks "LHV kerkis koroonakriisi varjus Tallinna börsi suurimaks"] ERR, 12. november 2020</ref> Tegemist on ühe aktiivsemalt kaubeldava aktsiaga [[Nasdaq Balti]] börsil. 2020. aastal oli Nasdaq balti börsil vaid [[Šiauliai pank|Šiauliu Bankase]] aktsia kauplemismaht suurem (käibe alusel).<ref>{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/statistics|pealkiri=Balti reguleeritud turg|vaadatud=5.03.2021}}</ref> === Suurimad aktsionärid<ref>{{Netiviide|url=https://nasdaqcsd.com/statistics/et/shareholders?security=EE3100004466&captcha%5Bid%5D=160c3139af0d39f69227ce0a7b71270f&captcha%5Binput%5D=7y8e|pealkiri=Börsiettevõtete aktsiaraamatud - Tallink Grupp|vaadatud=30.07.2021}}</ref> === {| class="wikitable" !Jrk nr !Aktsionär !Osalus 30. juulil 2021 !Osalus 20. aprillil 2021 !Osalus 3. märtsil 2021 |- |1. |[[AS Infortar|Infortar]] AS |39,24% |39,24% |39,24% |- |2. |Baltic Cruises Holding, L.P. |16,1% |16,1% |16,1% |- |3. |ING Luxembourg S.A. AIF Account |6,58% |6,58% |6,58% |- |4. |Baltic Cruises Investment L.P. |5,51% |5,51% |5,51% |- |5. |Nordea Bank ABP / Clients FDR |2,96%{{increase}} |2,53%{{increase}} |2,14% |- |6. |Citigroup Venture Capital International G.P |2,07% |2,07% |2,07% |} === IPO === Tallink Grupp avalikustas [[Aktsiate esmane avalik pakkumine|aktsiate esmase avaliku pakkumise]] prospekti 18. novembril [[2005]]. Pakkumise periood oli 21. novembrist – 1. detsembrini. Pakkumise raames pakuti kuni 34 090 909 Tallinki lihtaktsiat Eesti, Soome ja rahvusvahelistele institutsionaalsetele investoritele ning Eesti ja Soome avalikkusele, sealhulgas Tallinki ja tema tütarettevõtjate töötajatele ning nõukogu ja juhatuse liikmetele. Pakkumise raames emiteeris Tallink 26 500 000 uut Aktsiat ning Tallinki aktsionärid olid valmis müüma kuni 7 590 909 olemasolevat Aktsiat. Neist 26,5 miljonit olid uued aktsiad ja 5 miljonit seniste aktsionäride müüdud aktsiad. Rahvusvaheliste kutseliste [[investor]]ite kõrval oli aktsiaid märkinud üle 16 000 Eesti ja üle 1000 Soome jaeinvestori. 8. augustil [[2006]] avaldati teine aktsiate pakkumise prospekt, mille eesmärk oli kaasata täiendavat omakapitali, et kaudselt toetada Silja Oy Ab (Silja) omandamist.<ref>{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100004466/company?date=2021-03-05|pealkiri=Dokumendid|vaadatud=5.03.2021}}</ref> == Silja Line'i ost == 2006. aasta suvel ostis Tallink Grupp Soome laevandusettevõtte Silja Line, tehingust jäid välja SuperSeaCati kiirlaevad ja Silja Line'i [[kruiisilaev]] Silja Opera. Sellega seoses võttis Tallink Grupp välismaal kasutusele kaubamärgi '''Tallink Silja''', kuid kasutusse jäid ka senised kaubamärgid '''Silja Line''' ja SeaWind Line. Tallinki on hiljem loobunud kaubamärgi SeaWind Line kasutamisest ning lõpetab eraldi kaubaveo liinil Turu–Stockholm. [[Sea Wind]] sai jaanuaris 2015 Eesti lipu ja asus täiendava ro-pax-laevana liinile [[Vanasadam|Tallinn]]–[[Vuosaari sadam|Vuosaari]]. Soomes tegutseb Tallinki tütarettevõte Tallink Silja Oy ja Rootsis Tallink Silja AB. == Saksamaa liini ost == 2006. aasta kevadel ostis Tallink Grupp kolm Superfast-seeria laeva – [[Superfast VII]], [[Superfast VIII]] ja [[Superfast IX]] –, mis olid sõitnud liinil [[Hanko]]–[[Rostock]]. Tallink lisas sellele liinile esmalt Paldiski Lõunasadama, hiljem asendas Hanko [[Helsingi Läänesadam]]aga ja Paldiski Tallinna Vanasadamaga. Pärast [[Vuosaari]] sadama valmimist hakkas Helsingi–Rostocki liin väljuma sealt ning Tallinn oli muutunud mittevajalikuks pärast kiirete parvlaevade valmimist. 2010. aasta talveks see vähenenud kaubamahuga ja kütusekulukate laevadega liin peatati ning liiklust jätkati aprilli lõpus. Järgmisel aastal lõpetati see liin ning renditi Superfast-laevad teistele laevafirmadele ning müüdi hiljem. == Laevastik == === Praegune laevastik === :''Vaata ka [[Silja Line#Silja Line'i praegune laevastik|Silja Line – Silja Line'i praegune laevastik]] '' {| class="wikitable" ! Laev || Laeva tüüp || Ehitusaasta || Laevastikus alates || Liin || Kogumahutavus <br /> brt || Lipp || Märkused |- | [[Megastar]] || [[Kiire parvlaev]] || align="Center" | 2017 || align="Center" | 2017 || [[Tallinn]]–[[Helsingi]] || align="Center" | 49 000 || {{PisiLipp|Eesti}} || gaaskütusega |- | [[Star (laev)|Star]] || Kiire parvlaev || align="Center" | 2007 || align="Center" | 2007 || Tallinn–Helsingi || align="Center" | 36 250 || {{PisiLipp|Eesti}} || |- | [[Silja Europa]] || [[Parvlaev]] || align="Center" | 1993 || align="Center" | 2016 || Tallinn–Helsingi || align="Center" | 59 912 || {{PisiLipp|Eesti}} || renoveeritud 2016. aastal |- | [[Baltic Queen]] || Parvlaev || align="Center" | 2009 || align="Center" | 2009 || Tallinn–[[Maarianhamina]]–Stockholm || align="Center" | 48 915 || {{PisiLipp|Eesti}} || |- | [[Victoria I]] || Parvlaev || align="Center" | 2004 || align="Center" | 2004 || Tallinn–Maarianhamina–Stockholm || align="Center" | 40 975 || {{PisiLipp|Eesti}} || |- | [[Isabelle (laev)|Isabelle]] || Parvlaev || align="Center" | 1989 || align="Center" | 2013 || Riia–Stockholm || align="Center" | 34 386 || {{PisiLipp|Läti}} || |- | [[Regal Star]] || Ro-pax-laev || align="Center" | 2000 || align="Center" | 2004 || Paldiski–Kapellskär || align="Center" | 15 281 || {{PisiLipp|Eesti}} || renoveeritud 2004. aastal |- | [[Sailor (laev)|Sailor]] || Ro-pax-laev || align="Center" | 1987 || align="Center" | 2020 || [[Paldiski]]–[[Kapellskäri sadam|Kapellskär]] || align="Center" | 20 921 || {{PisiLipp|Eesti}} || |} === Teistele reederitele renditud laevad === {| class="wikitable" ! Laev || Laeva tüüp || Ehitatud || Aastad laevastikus || Kogumahutavus <br /> brt || Lipp || Rentiv laevafirma || Nimi Tallinki laevastikus |- | [[Atlantic Vision]] || [[Ro-ro-laev]] || align="Center" | 2002 || align="Center" | 2006–2008 || align="Center" | 30 285 || {{PisiLipp|Kanada}} || Renditud firmale [[Marine Atlantic]] || end. Superfast IX |- | [[Romantika (laev)|Romantika]] || Parvlaev || align="Center" | 2002 || align="Center" | 2002-2022 || align="Center" | 40 803 || align="Center" | {{PisiLipp|Holland}} || Renditud firmale Holland Norway Lines || Romantika |} === Tallinki kaubamärgi all sõitnud laevad === Nimekiri ei ole täielik {| class="wikitable" ! Laev || Ehitatud || Aastad laevastikus || Kogumahutavus || Praegune staatus |- | [[Tallink (laev)|Tallink]] || align="Center" | 1972 || align="Center" | 1989–1996 || align="Center" | 10 341 || Lammutati [[India]]s 2005. aastal. |- | [[Transestonia]] || align="Center" | 1972 || align="Center" | 1990–2000 || align="Center" | 6040 || Lammutati Indias 2006. aastal. |- | [[Saint Patrick II]] || align="Center" | 1973 || align="Center" | 1992–1995 || align="Center" | 11 481 || Nüüd C.T.M.A. Vacancier, omanik [[Kanada]] valitsus. |- | [[Georg Ots (laev)|Georg Ots]] || align="Center" | 1980 || align="Center" | 1993–2000 || align="Center" | 12 549 || Lammutati Hiinas 2014. aastal ja müüdi vanarauaks. |- | [[Apollo (laev)|Corbiere]] || align="Center" | 1970 || align="Center" | 1994<br>1998 || align="Center" | 4238 brt || Nüüd Apollo, omanik [[Labrador Marine Inc]]. |- | [[Balanga Queen]] || align="Center" | 1968 || align="Center" | 1994 || align="Center" | 11 979 || Nüüd Discovery, omanik [[Discovery Cruise Line]]. |- | [[Ambassador II]] || align="Center" | 1970 || align="Center" | 1994 || align="Center" | 7993 brt || Nüüd ujuvkasiino, omanik [[Sterling Casino Lines]]. |- | [[Meloodia (laev)|Meloodia]] || align="Center" | 1979 || align="Center" | 1996–2007|| align="Center" | 17 955 || Nüüd ARV-1, omanik Singapuri firma. |- | [[Autoexpress|Tallink Express I]] || align="Center" | 1989 || align="Center" | 1997–2001 || align="Center" | 430 || Nüüd Panormitis, omanik [[A.N.E.S. High Speed Ltd.]]. |- | [[Normandy]] || align="Center" | 1981 || align="Center" | 1997 || align="Center" | 17 043 || Omanik [[Equinox Offshore Accommodation Ltd]]. |- | [[Baltic Kristina]] || align="Center" | 1973 || align="Center" | 2001–2002 || align="Center" | 12 281 || Nüüd Rigel, omanik [[Ventouris Ferries]]. |- | [[Fantaasia (laev)|Fantaasia]] || align="Center" | 1979 || align="Center" | 1997–2006 || align="Center" | 16 405 || Omanik [[Norra]] ettevõte [[Boa RoRO]]. |- | [[Autoexpress|Tallink Autoexpress]] || align="Center" | 1996 || align="Center" | 1999–2006 || align="Center" | 4859 || Nüüd Alcantra Dos, omanik [[Acciona Trasmediterranea]]. |- | Tallink AutoExpress 2 || align="Center" | 1997 || align="Center" | 2001–2007 || align="Center" | 5419 || Müüdud firmale [[Consolidada de Ferrys]]. |- | Tallink Autoexpress 3 || align="Center" | 1997 || align="Center" | 2004–2007 || align="Center" | 3971 || Nüüd Queen Nefertiti, omanik [[Arab Bridge Maritime Co]]. |- | Tallink Autoexpress 4 || align="Center" | 1996 || align="Center" | 2004–2007 || align="Center" | 3971 || Nüüd Speedrunner II, omanik [[Aegean Speed Lines]]. |- | [[Vana Tallinn (laev)|Vana Tallinn]] || align="Center" | 1974 || align="Center" | 1994–2011 || align="Center" | 10 002 || Lammutati Türgis 2014. aastal. |- | [[Kapella (laev, 1974)|Kapella]] || align="Center" | 1974 || align="Center" | 1998–2012 || align="Center" | 7564 || Nüüd ULS Ferry 1, omanik Universal Logistic System Estonia AS. |- | [[Regina Baltica]] || align="Center" | 1980 || align="Center" | 2001–2012 || align="Center" | 18 345 || Müüdud Skandiaavia ostjale. |- | [[Silja Festival]] || align="Center" | 1986 || align="Center" | 2006–2012 || align="Center" | 34 414 || Müüdud Bridgemans Services Ltd.-le. |- | [[Superstar]] || align="Center" | 2008 || align="Center" | 2008–2017 || align="Center" | 36 400 || Müüdud Medinvest SpA-le (Corsica Ferries Grupp). |- | [[Stena Superfast VII|Superfast VII]] || align="Center" | 2001 || align="Center" | 2006–2011 || align="Center" | 30 285 || Müüdud firmale [[Stena Line]]. |- | [[Stena Superfast VIII|Superfast VIII]] || align="Center" | 2001 || align="Center" | 2006–2011 || align="Center" | 30 285 || Müüdud firmale Stena Line. |- | [[Sea Wind]] || [[Ro-pax-laev]] || align="Center" | 2008-2022 || align="Center" | 15 879 || [[Muuga sadam|Muuga]]–[[Vuosaari sadam|Vuosaari]] |} == Vaata ka == *[[Viking Line]] – peamine konkurent Läänemerel *[[Tallinki büroohoone]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{commonskat|Tallink}} * [https://www.tallink.com/ ASi Tallink Grupp koduleht] * [https://www.tallink.ee/vali-reis Tallink.ee] * [https://www.tallinkhotels.com/ Tallinki hotellid] * [https://www.tallink.ee/et/tallinki-kaubavedu Tallinki kaubavedu] {{TallinnaBörs}} {{Coordinate |NS=59.444197 |EW=24.7549707 |type=landmark |region=EE}} [[Kategooria:Tallink| ]] [[Kategooria:Laevandusettevõtted]] [[Kategooria:Eesti reederid]] [[Kategooria:Tallinna börsil noteeritud ettevõtted]] dbp0ox49f2xxvpjgtpvzvnemscljxro 6168722 6168721 2022-07-27T13:10:30Z Kruusamägi 1530 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2016}} {{allikad}} {{ettevõte | ettevõtte_nimi = AS Tallink Grupp | logo = Tallink logo.svg|logosuurus=250px | asutamisaeg = 1989 | asutajad = [[Eesti Merelaevandus]] ja [[Palkkiyhtymä Oy]] | peakorter = [[Sadama tänav (Tallinn)|Sadama]] 5, [[Tallinn]] | valdkonnad = laevandus | tooted = | teenused = reisijavedu, kaubavedu, majutusteenus, toitlustus, kaubandus, sildumisteenus ja taksovedu. | käive = 442,934 milj [[Euro|€]] <small>{{decrease}}(-53,3%) (2020)</small> | kasum = -108,501 milj [[Euro|€]] <small>{{decrease}}(-317,5%) (2020)</small> | töötajaid = 4200 <small>{{decrease}}(-42%) (2020)</small> | emafirma = | tütarfirmad = 31. detsembril 2020 kuulus kontserni 47 äriühingut, mis kuuluvad sajaprotsendiliselt Tallink Grupile, ja 34% [[Tallink Takso]] AS-ist. | lõpetatud = | võrguleht = http://www.tallink.com<br> http://www.tallink.ee | märkused = | tegevuskasum = -92,621 mln [[Euro|€]] <small>{{decrease}}(-223,7%) (2020)</small> | vara = 1,516 mld [[Euro|€]] <small>{{decrease}}(-1,1%) (2020)</small> | tüüp = [[aktsiaselts]] | börsil = [[Tallinna börs]] | piirkond = [[Eesti]], [[Soome]], [[Rootsi]], [[Läti]], [[Leedu]] | võtmeisikud = [[Enn Pant]] (nõukogu esimees), [[Paavo Nõgene]] (juhatuse esimees) | omanik = [[AS Infortar]] }} '''AS Tallink Grupp''' on [[Eesti]] [[laevandus]][[kontsern]], mis pakub mini-kruiise, reisijate- ja [[Ro-ro-laev|ro-ro]]-kaubaveo teenuseid [[Läänemeri|Läänemerel]]. Tallink Grupp pakub laevandusteenuseid kaubamärkide Tallink ja [[Silja Line]] all.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100004466/company?date=2021-03-05|pealkiri=Tallink Grupp|vaadatud=31.07.2021}}</ref> Lisaks pakub Tallink Grupp majutusteenust omades hotelliketti [[Tallink Hotels]], mis hõlmab kolme hotelli [[Tallinn]]as ([[Tallink City Hotel]], [[Tallink Express Hotel]], [[Tallink Spa & Conference Hotel]]) ja [[Tallink Hotel Riga]] [[Riia]]s. Tallink Hotel Riga on alates 2020. aasta oktoobrist kuni 2021. aasta lõpuni suletud.<ref name=":2">{{Netiviide|url=https://www.tallink.com/documents/10192/152333562/Tallink-Grupp-Interim-Report-2021-Q2_ET.pdf/42b4c4a2-632b-a4c4-d870-2384ea59a7d6?t=1627542743404|pealkiri=Tallink Grupp AS 2021. a II kvartali vahearuanne.|vaadatud=31.07.2021}}</ref> Tallink Gupp tegeleb kaubandusteenuse pakkumisega oma laevadel ja [https://shopping.tallink.com/et/shop/ veebipoes]. Tallink Grupp osutab sildumisteenust [[Vanasadam|Tallinna Vanasadamas]]. Alates 2020. aastast on Tallink Grupp [[Burger King]]i maaletooja [[Baltimaad|Balti riikides]].<ref name=":1">{{Netiviide|url=https://cns.omxgroup.com/cdsPublic/viewDisclosure.action?disclosureId=1006616&messageId=1260731|pealkiri=AS-i Tallink Grupp 2020 majandusaasta auditeerimata konsolideeritud IV kvartali vahearuanne|aeg=25. veebruar 2021}}</ref> Tallink Grupile kuulub 5 Burger Kingi restorani [[Eesti]]s, 3 [[Läti]]s ja 1 [[Leedu]]s.<ref>{{Netiviide|url=https://www.burgerking.ee/restoranid/|pealkiri=Burger King restoranid|vaadatud=5.03.2021}}</ref> Tallink Grupp omab ka osalust [[Tallink Takso|Tallink Taksos]].<ref name=":1" /> Tallinki laevad sõidavad [[Läänemeri|Läänemerel]] Eesti–Soome, Eesti–Rootsi, Soome-Rootsi ja Läti–Rootsi vahelistel liinidel. Läti-Rootsi vahelisel liinil on laevade opereerimine ajutiselt peatatud [[koroonapandeemia]] tõttu.<ref name=":2" /> 2014. aastal oli Tallink Gruppi käive 921,47 miljonit eurot, millega see oli [[Ericsson Eesti]] järel suuruselt teine ettevõte Eestis.<ref>[http://majandus24.postimees.ee/3380169/eesti-100-suurima-ettevotte-edetabel-peegeldab-majanduse-seisakut "Eesti 100 suurima ettevõtte edetabel peegeldab majanduse seisakut"] Postimees, 30. oktoober 2015</ref> 2018. aastal teenindati 9,8 miljonit reisijat ning veeti umbes 385 000 kaubaveoühikut kaupu.<ref name="rekordkasum" /> Kontsernis töötas 2019. aasta seisuga üle 7400 inimese.<ref name="rekordkasum">[https://www.err.ee/1000265/tallink-teenis-kolmandas-kvartalis-pea-55-miljonilise-rekordkasumi "Tallink teenis kolmandas kvartalis pea 55-miljonilise rekordkasumi"] ERR, 7. november 2019</ref> Koroonapandeemiast tulenevalt veeti 2020. aastal 3,73 miljonit reisijat (62% võrra vähem kui eelneval aastal) ning kaubaveoühikute arv langes 5,2%. Teeniti 108,3 miljonit eurot kahjumit.<ref>[https://cns.omxgroup.com/cdsPublic/viewDisclosure.action?disclosureId=1006616&messageId=1260731 "AS-i Tallink Grupp 2020 majandusaasta auditeerimata konsolideeritud IV kvartali vahearuanne"]</ref> Tallinki aktsiad on noteeritud [[Tallinna börs]]i põhinimekirjas. Ettevõtte suurimaks aktsionäriks on [[AS Infortar]].<ref>[http://www.nasdaqbaltic.com/market/?instrument=EE3100004466&list=2&currency=EUR&pg=details&tab=security Tallink Grupp] Nastaq (vaadatud 1. augustil 2016)</ref> Ettevõtte aktsiad on noteeritud ka [[Nasdaq, Inc.|Nasdaq]] [[Helsingi börs]]il<ref name="rekordkasum">[https://www.err.ee/1000265/tallink-teenis-kolmandas-kvartalis-pea-55-miljonilise-rekordkasumi "Tallink teenis kolmandas kvartalis pea 55-miljonilise rekordkasumi"] ERR, 7. november 2019</ref>. Tallinki juhatuse liikmed on [[Paavo Nõgene]] (juhatuse esimees), [[Kadri Land]], [[Harri Hanschmidt]], [[Piret Mürk-Dubout]], [[Lembit Kitter]] ja [[Margus Schults]]. Tallink Grupi nõukogu esimees on [[Enn Pant]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.tallink.ee/et/firmast#tabs-content-3|pealkiri=FIRMAST: Nõukogu ja juhatus|vaadatud=31.07.2021}}</ref> == Ajalugu == === Tallinki algus === [[Eesti Merelaevandus]]e ja Palkkiyhtymä Oy ühisettevõte Tallink asutati [[1989]]. aastal. Tallinna–Helsingi liini hakkas ettevõte sõitma Eesti Merelaevanduse laevaga Suurlaid, kuid juba 8. jaanuaril 1990 tegi esimese reisi ühisettevõttele ostetud parvlaev [[Tallink (laev)|Tallink]] Soome lipu all. 20. aprillil 1990 alustas Nõukogude lipu all liiklust liinil Muuga–Helsingi [[ro-ro-laev]] Transestonia. Tallinki kaubamärk oli kursiivis suurtäheline sinimust kiri "TALLINK" ja [[korstnamärk]] "tl". Ro-ro-laev Transestonia oli esimene laev, millel heisati Eesti lipp. See toimus 30. augusti õhtul 1991 Muuga sadamas enne esimest väljumist uuele liinile Muuga–Helsingi–Rostock. Parvlaeval Tallink heisati Eesti lipp pärast Eesti krooni kehtestamist, 30. juunil 1992. Selleks ajaks oli Eesti Merelaevandus suurendanud oma osalust ühisfirmas 71%ni. 1992. aasta kevadel ühendati Eesti Merelaevanduse ja Tallinki müügiüksused ning Tallinki kaubamärgi all hakkas sõitma ka Eesti Merelaevanduse reisilaev [[Georg Ots (laev)|Georg Ots]]. [[1. jaanuar]]il [[1993]] lahkusid ühisfirmast soomlased ja Tallinki omandas sajaprotsendiliselt riigiaktsiaselts Eesti Merelaevandus. === Eminre === Jaanuaris [[1994]] asutasid Eesti Merelaevandus ja [[Inreko]] ühisettevõtte Eminre (lühend mõlema firma nime esitähtedest), mis hakkas kasutama kaubamärki Tallink. Eminre rentis 1994. aastal [[reisilaev]]a [[Vana Tallinn (laev)|Vana Tallinn]], mis alustas 13. mail liiklust liinil Tallinn-Helsingi. Aastail 1990–1992 oli see laev sõitnud Nord Estonia nime all liinil Tallinn–Stockholm. === Uus kaubamärk Hansatee === 19. mail 1994 alustas tööd Eminre uus laevaliin Tallinn–Travemünde, millel hakkas sõitma Balanga Queen. Selle laeva küljele maaliti Tallink–Hansaway ('''Hansatee'''), et turundada liini kui ühendust hansalinnade vahel. Samal sügisel renditi Balanga Queeni asemele Ambassador II, millel tuli ette tehnilisi rikkeid ning see laevaliin lõpetati enne äriedu saabumist sama aasta 10. detsembril. Kaupa hakkas sel liinil vedama Eesti Merelaevanduse ro-ro-laev Donata. Samal aastal oli moodustatud ka firma nimega Hansatee. [[1. mai]]l [[1996]] muutis laevafirma oma nime Hansatee Grupiks, kuid laevad jäid sõitma Tallinki kaubamärgi all. Kui [[Regina Baltica]] alustas liinil Tallinn–Stockholm juulis 1996, vabanes sellelt liinilt Eesti Merelaevandusele kuuluv Mare Balticum, mille Hansatee rentis [[Meloodia (laev)|Meloodia]] nime all Tallinna–Helsingi liinile. === Uus juhatus === Detsembris 1996 vahetus laevafirma juhtkond, mis tõi kaasa põhimõttelise muutuse. Seni firmat juhtinud kogenud kaptenite asemel asus juhatuse esimehe kohale finantsist [[Enn Pant]], kes tõi kaasa oma meeskonna. Senisest suuremat rõhku pandi ühtaegu nii turundusele kui ka kokkuhoiule. Esimese suurema laevana renditi Tallinna–Helsingi liini jaoks [[Normandy]], mis võis pardale võtta kuni 2100 reisijat ja 470 autot. Normandy sõitis sel liinil alates 17. aprillist 1997 kuni aasta lõpuni. Uus juhatus tegi ettevalmistusi ka selleks, et rentimise asemel laevu osta. Kevadel 1997 laiendati Hansatee aktsiakapitali, millega Eesti Merelaevandus aktsiaomanikuna ei saanud kaasa minna, sest oli erastamiseelsel ajal [[Erastamisagentuur]]i kontrolli all. Sel viisil eraldus reisilaevandus Eesti Merelaevandusest, kuid reisilaevanduse kaubamärk Tallink jäi Eesti Merelaevandusele. [[1997]]. aastal ostis Hansatee esimese uuema parvlaeva [[Fantaasia (laev)|Fantaasia]]. Selle laeva reisijaruume ehitati ümber ja lisati kajuteid ning töötati välja uudne sinipunavalge väliskujundus. Samast ajast pärineb Tallinki praegune sinipunane korstnamärk. 23. veebruaril 1998 alustas Fantaasia liiklust liinil Tallinn–Helsingi. === Uus liin === 13. oktoobril 1997 avas Hansatee uue liini. Bahama lippu kandnud ro-pax-laev Marine Evangeline sõitis liinil Paldiski–Kapellskär, mis andis tõuke nii [[Paldiski Lõunasadam]]a kui ka mõnd aega soikunud tegevusega [[Kapellskär]]i sadama arengule. Liini käigushoidmiseks loodi tütarfirmad Hansaliin ja Tallink Sverige. Sellel liinil osutus võimalikuks teha ööpäeva jooksul edasi-tagasireis. Hansatee Grupp ostis selle laeva hiljem ära: Eesti lipp heisati 10. augustil [[1998]] ja laev sai uueks nimeks [[Kapella (laev)|Kapella]]. === Kiirlaevad === 1997. aastal ostis Hansatee [[katamaraan]]i Sleipner, millele pani nimeks Tallink Express I. Laev asus liinile Tallinn–Helsingi aprillis. Aprillis [[1999]] alustas liiniliiklust [[Autoexpress|Tallink Autoexpress]]. See autotekiga katamaraan oli suurem ja ilmastikukindlam. Juunis [[2001]] lisandus katamaraan Tallink Autoexpress 2. Hoopis teist tüüpi olid aastal [[2004]] Tallinna–Helsingi liinile lisandunud ühekerelised autotekiga [[kiirlaev]]ad Tallink Autoexpress 3 ja Tallink Autoexpress 4. === Stockholmi liin === 1990. aastal alustatud Tallinna–Stockholmi liini operaatorfirma [[Estline]] ei jõudnud oma tegevusajal kasumisse. Hansatee võttis Tallinna–Stockholm liinil sõitnud kahe parvlaeva – Regina Baltica ja [[Baltic Kristina]] – rendilepingud [[2000]]. aasta lõpus üle ning andis liini haldamise Rootsis üle ettevõttele Tallink Sverige. Estline läks 2001. aastal pankrotti. === Uued laevad === Hansatee Group sai kaubamärgi '''Tallink''' tagasi 1999. aastal ning nõukogu otsustas 2001. aasta lõpus ettevõtte ümber nimetada '''Tallink Groupiks'''. Hiljem muudeti nimi eestipäraseks – '''Tallink Grupp'''. 30. augustil 2000 kirjutasid Hansatee Grupi juhatuse esimees Enn Pant ja Soome laevatehase [[Aker Finnyards]] president Kari Airaksinen alla lepingule uue parvlaeva ehitamiseks. Sellest pidi saama esimene Eesti [[reeder]]i jaoks ehitatud reisilaev Eesti merendusajaloos. Laev lasti vette detsembris 2001 ja verinoor ristiema Nele Helen Pant nimetas selle [[Romantika (laev)|Romantikaks]]. Laev valmis mais 2002 ning alustas 21. mail liiklust liinil Tallinn–Helsingi. Romantika sõsarlaev [[Victoria I]] (ristiema [[Ilon Wikland]]) valmis 2004. aastal ning alustas 20. märtsil liiklust liinil Tallinn–Stockholm. Pärast Eesti ühinemist [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]], mis kaotas laevadelt ''tax-free''-kaubanduse, lülitati sellele liinile sissesõit [[Maarianhamina linn|Maarianhaminasse]], sest [[Ahvenamaa]] liinidel jäi ''tax-free''-kaubandus alles. Kolmas selle seeria laev [[Galaxy]] (ristiema Johanna-Iisebel Järvelill) ehitati eelmistest pikem, mis võimaldas niihästi kajuteid kui ka muid reisijaruume lisada, samuti lisas see pikkust autotekile. Kui eelmised kaks uut reisilaeva olid valged, siis Galaxy sai enneolematu väliskujunduse eesti kunstniku [[Navitrolla]] jooniste järgi. Galaxy alustas liiklust liinil Tallinn–Helsingi aprillis [[2006]]. Sellelt liinilt vabanenud Romantika paigutati liinile Tallinn–Stockholm. Kaks järgmist parvlaeva olid juba Galaxy sõsarlaevad. [[2008]]. aastal valminud [[Baltic Princess]] (ristiema Eva Hanschmidt) alustas liiklust liinil Tallinn–Helsingi juulis, misjärel Galaxy suunati sellelt liinilt '''Silja Line'i''' kaubamärgi all liinile Turu–Stockholm. [[2009]]. aastal valminud [[Baltic Queen]] (ristiema Mea Mehtonen) alustas liiklust liinil Tallinn–Stockholm aprillis ning Tallinki vanim uus laev Romantika suunati liinile Riia–Stockholm. Et kaks nii pikka laeva Stockholmi Frihamni enam korraga ära ei mahtunud, jäid Riia liini reisijad [[1990]]. aastal Tallinna liini jaoks avatud terminali ning Tallinna liini laevad suunati Värtahamni. Neid parvlaevu turundab Tallink Grupp kaubamärgi '''Tallink Cruise''' all. === Uued liinid === Aprillis 2004 käivitas Tallink uue liini Tallinn–[[Peterburi]]–Helsingi, millel sõitis enne liikluse algust valgeks värvitud Fantaasia. Liin püsis aasta lõpuni, mil Tallink selle sulges, sest Peterburi sadam kahekordistas sadamatasusid ning viisade hankimine oli reisijaile aeganõudev ja kulukas. 2005. aastal jätkas Silja Line Tallinna–Peterburi liini [[Finnjet]]iga ja Helsingi–Peterburi kruiise [[Silja Opera]]ga, kuid lõpetas juba septembris. See liin ei ole edu toonud ka Soome laevafirmale Stella Lines, kuid [[2010]]. aasta aprillis alustas Peterburi–Helsingi liinil liiklust Venemaa firma Inflot Worldwide tütarfirma Soomes. Kui aastail [[2002]]–2005 Riia–Stockholmi liinil tegutsenud [[Rigas Juras Linija]] pankrotti läks, oli liin mingil määral sisse sõidetud. Läti Transpordiministeerium pidas läbirääkimisi teiste laevafirmadega selle liini taaskäivitamiseks ning jõudis kokkuleppele Tallinkiga. Aprillis 2006 avas Tallink liini Fantaasiaga. Järgmisel aastal asendati Fantaasia Regina Balticaga. Suveks lisandus liinile ka Vana Tallinn ning reisida sai iga päev. 2008. aastal asendati Vana Tallinn [[Silja Festival]]iga ning 2009. aastal Regina Baltica Romantikaga. === Uued kiired parvlaevad === [[Pilt:Tallink Star in 2013.JPG|pisi|[[Star (laev)|Star]] 2013. aastal]] Põhimõttelise muutuse kiirlaevaliikluses Tallinna–Helsingi liinil, kus käesoleval sajandil konkureeris neli laevafirmat kokku 11 kiirlaevaga, tõi Tallinki [[kiire parvlaev]]a [[Star (laev)|Star]] valmimine [[2007]]. aastal. Kui 2008. aasta kevadel valmis ka [[Superstar]], taandusid sügisel kiirlaevakonkurentsist kaks laevafirmat – [[Nordic Jetline]] ja [[SuperSeaCat]]. Ka Tallink ise loobus oma neljast kiirlaevast. [[Jääklass]]iga Star ja Superstar võimaldavad aasta läbi viis edasi-tagasireisi päevas ning neil pole lainekõrguse piirangut. Nende laevade juures võttis Tallink kasutusele kaubamärgi '''Tallink Shuttle''' ning laevakeredel domineerib salatiroheline värvus. Veebruaris 2015 sõlmis Tallink lepingu veel ühe kiire parvlaeva ehitamiseks laevatehasega [[Meyer Turku]]. Laev maksis 230 miljonit eurot ja valmis jaanuaris 2017. Laevale nime leidmiseks kuulutati välja nimekonkurss, mille võitis nimi [[Megastar]]. 2019. aastal sõlmis Tallink lepingu uue kiire parvlaeva ehitamiseks, mis valmib 2021. aasta lõpus. Nimekonkursil valiti laeva nimeks [[MyStar]]. == Olulisemad majandusnäitajad<ref>{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100004466/fact_sheet?date=2021-05-03|pealkiri=Tallink Grupp|vaadatud=5.05.2021}}</ref> == {| class="wikitable" ! !2015 !2016 !2017 !2018 !2019 !2020 |- |Müügitulu (mln €) |945 |938 |967 |949,72 |949,12 |442,93 |- |Ärikasum (mln €) |103 |71,61 |71,96 |63,77 |75,1 | -92,49 |- |Puhaskasum (mln €) |59 |44,1 |46,5 |40,05 |49,72 | -108,31 |- |Kasum aktsia kohta (€) |0,09 |0,07 |0,07 |0,06 |0,07 | -0,16 |- |Varad kokku (mln €) |1 538,1 |1 539,01 |1 558,6 |1 500,9 |1 532,96 |1 516,2 |- |Kohustused kokku (mln €) | |725,45 |722,32 |643,99 |710,13 |801,87 |- |Töötajate arv |6966 |7163 |7406 |7430 |7270 |4200 |- |Reisijate arv | |9 457 522 |9 755 720 |9 756 611 |9 763 210 |3 732 102 |- |Kaubaveoühikute arv | |328 190 |364 296 |384 958 |379 634 |359 811 |} == Tallink Grupp börsil == Tallink Groupil on noteeritud 669 882 040 aktsiat. Aktsiad on noteeritud alates 9. detsembrist 2005 [[Tallinna börs|Tallinna börsi]] põhinimekirjas ja 3. detsembrist 2018 [[Helsingi börs|Helsingi börsi]] keskmise suurusega ettevõtete segmendis.<ref name=":0" /> Tallink Grupi [[aktsia]] lühinimi [[Tallinna börs|Tallinna börsil]] on TAL1T.<ref>{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100004466/trading?date=2021-03-05|pealkiri=Tallink Grupp|vaadatud=5.03.2021}}</ref> [[Helsingi börs|Helsingi börsil]] on Tallink Grupi aktsia nimi AS TALLINK GRUPP FDR.<ref>{{Netiviide|url=http://www.nasdaqomxnordic.com/aktier/microsite?Instrument=HEX163393&name=AS%20Tallink%20Grupp%20FDR&ISIN=FI4000349378|pealkiri=TALLINK, AS TALLINK GRUPP FDR, (FI4000349378)|vaadatud=5.03.2021}}</ref> Tallink Grupi aktsia hind on viimastel aastatel olnud stabiilne. 2020. aastal tegi aktsia hind tugeva languse (-24%) [[Koroonapandeemia|koroonapandeemiast]] tulenevalt. 30. juulil 2021 oli Tallink Grupi turuväärtus 461,5 miljonit eurot. Sellega on Tallink Grupp [[Nasdaq Balti]] börsi suuruselt viies ettevõte. [[Tallinna börs|Tallinna börsil]] on tegemist suuruselt kolmanda ettevõttega.<ref>{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/capitalization|pealkiri=Balti reguleeritud turg|vaadatud=31.07.2021}}</ref> Enne [[koroonakriis Eestis|koroonakriisi]] oli Tallink Tallinna börsi suurima turuväärtusega ettevõte.<ref>[https://www.err.ee/1158472/lhv-kerkis-koroonakriisi-varjus-tallinna-borsi-suurimaks "LHV kerkis koroonakriisi varjus Tallinna börsi suurimaks"] ERR, 12. november 2020</ref> Tegemist on ühe aktiivsemalt kaubeldava aktsiaga [[Nasdaq Balti]] börsil. 2020. aastal oli Nasdaq balti börsil vaid [[Šiauliai pank|Šiauliu Bankase]] aktsia kauplemismaht suurem (käibe alusel).<ref>{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/statistics|pealkiri=Balti reguleeritud turg|vaadatud=5.03.2021}}</ref> === Suurimad aktsionärid<ref>{{Netiviide|url=https://nasdaqcsd.com/statistics/et/shareholders?security=EE3100004466&captcha%5Bid%5D=160c3139af0d39f69227ce0a7b71270f&captcha%5Binput%5D=7y8e|pealkiri=Börsiettevõtete aktsiaraamatud - Tallink Grupp|vaadatud=30.07.2021}}</ref> === {| class="wikitable" !Jrk nr !Aktsionär !Osalus 30. juulil 2021 !Osalus 20. aprillil 2021 !Osalus 3. märtsil 2021 |- |1. |[[AS Infortar|Infortar]] AS |39,24% |39,24% |39,24% |- |2. |Baltic Cruises Holding, L.P. |16,1% |16,1% |16,1% |- |3. |ING Luxembourg S.A. AIF Account |6,58% |6,58% |6,58% |- |4. |Baltic Cruises Investment L.P. |5,51% |5,51% |5,51% |- |5. |Nordea Bank ABP / Clients FDR |2,96%{{increase}} |2,53%{{increase}} |2,14% |- |6. |Citigroup Venture Capital International G.P |2,07% |2,07% |2,07% |} === IPO === Tallink Grupp avalikustas [[Aktsiate esmane avalik pakkumine|aktsiate esmase avaliku pakkumise]] prospekti 18. novembril [[2005]]. Pakkumise periood oli 21. novembrist – 1. detsembrini. Pakkumise raames pakuti kuni 34 090 909 Tallinki lihtaktsiat Eesti, Soome ja rahvusvahelistele institutsionaalsetele investoritele ning Eesti ja Soome avalikkusele, sealhulgas Tallinki ja tema tütarettevõtjate töötajatele ning nõukogu ja juhatuse liikmetele. Pakkumise raames emiteeris Tallink 26 500 000 uut Aktsiat ning Tallinki aktsionärid olid valmis müüma kuni 7 590 909 olemasolevat Aktsiat. Neist 26,5 miljonit olid uued aktsiad ja 5 miljonit seniste aktsionäride müüdud aktsiad. Rahvusvaheliste kutseliste [[investor]]ite kõrval oli aktsiaid märkinud üle 16 000 Eesti ja üle 1000 Soome jaeinvestori. 8. augustil [[2006]] avaldati teine aktsiate pakkumise prospekt, mille eesmärk oli kaasata täiendavat omakapitali, et kaudselt toetada Silja Oy Ab (Silja) omandamist.<ref>{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100004466/company?date=2021-03-05|pealkiri=Dokumendid|vaadatud=5.03.2021}}</ref> == Silja Line'i ost == 2006. aasta suvel ostis Tallink Grupp Soome laevandusettevõtte Silja Line, tehingust jäid välja SuperSeaCati kiirlaevad ja Silja Line'i [[kruiisilaev]] Silja Opera. Sellega seoses võttis Tallink Grupp välismaal kasutusele kaubamärgi '''Tallink Silja''', kuid kasutusse jäid ka senised kaubamärgid '''Silja Line''' ja SeaWind Line. Tallinki on hiljem loobunud kaubamärgi SeaWind Line kasutamisest ning lõpetab eraldi kaubaveo liinil Turu–Stockholm. [[Sea Wind]] sai jaanuaris 2015 Eesti lipu ja asus täiendava ro-pax-laevana liinile [[Vanasadam|Tallinn]]–[[Vuosaari sadam|Vuosaari]]. Soomes tegutseb Tallinki tütarettevõte Tallink Silja Oy ja Rootsis Tallink Silja AB. == Saksamaa liini ost == 2006. aasta kevadel ostis Tallink Grupp kolm Superfast-seeria laeva – [[Superfast VII]], [[Superfast VIII]] ja [[Superfast IX]] –, mis olid sõitnud liinil [[Hanko]]–[[Rostock]]. Tallink lisas sellele liinile esmalt Paldiski Lõunasadama, hiljem asendas Hanko [[Helsingi Läänesadam]]aga ja Paldiski Tallinna Vanasadamaga. Pärast [[Vuosaari]] sadama valmimist hakkas Helsingi–Rostocki liin väljuma sealt ning Tallinn oli muutunud mittevajalikuks pärast kiirete parvlaevade valmimist. 2010. aasta talveks see vähenenud kaubamahuga ja kütusekulukate laevadega liin peatati ning liiklust jätkati aprilli lõpus. Järgmisel aastal lõpetati see liin ning renditi Superfast-laevad teistele laevafirmadele ning müüdi hiljem. == Laevastik == === Praegune laevastik === :''Vaata ka [[Silja Line#Silja Line'i praegune laevastik|Silja Line – Silja Line'i praegune laevastik]] '' {| class="wikitable" ! Laev || Laeva tüüp || Ehitusaasta || Laevastikus alates || Liin || Kogumahutavus <br /> brt || Lipp || Märkused |- | [[Megastar]] || [[Kiire parvlaev]] || align="Center" | 2017 || align="Center" | 2017 || [[Tallinn]]–[[Helsingi]] || align="Center" | 49 000 || {{PisiLipp|Eesti}} || gaaskütusega |- | [[Star (laev)|Star]] || Kiire parvlaev || align="Center" | 2007 || align="Center" | 2007 || Tallinn–Helsingi || align="Center" | 36 250 || {{PisiLipp|Eesti}} || |- | [[Silja Europa]] || [[Parvlaev]] || align="Center" | 1993 || align="Center" | 2016 || Tallinn–Helsingi || align="Center" | 59 912 || {{PisiLipp|Eesti}} || renoveeritud 2016. aastal |- | [[Baltic Queen]] || Parvlaev || align="Center" | 2009 || align="Center" | 2009 || Tallinn–[[Maarianhamina]]–Stockholm || align="Center" | 48 915 || {{PisiLipp|Eesti}} || |- | [[Victoria I]] || Parvlaev || align="Center" | 2004 || align="Center" | 2004 || Tallinn–Maarianhamina–Stockholm || align="Center" | 40 975 || {{PisiLipp|Eesti}} || |- | [[Isabelle (laev)|Isabelle]] || Parvlaev || align="Center" | 1989 || align="Center" | 2013 || Riia–Stockholm || align="Center" | 34 386 || {{PisiLipp|Läti}} || |- | [[Regal Star]] || Ro-pax-laev || align="Center" | 2000 || align="Center" | 2004 || Paldiski–Kapellskär || align="Center" | 15 281 || {{PisiLipp|Eesti}} || renoveeritud 2004. aastal |- | [[Sailor (laev)|Sailor]] || Ro-pax-laev || align="Center" | 1987 || align="Center" | 2020 || [[Paldiski]]–[[Kapellskäri sadam|Kapellskär]] || align="Center" | 20 921 || {{PisiLipp|Eesti}} || |} === Teistele reederitele renditud laevad === {| class="wikitable" ! Laev || Laeva tüüp || Ehitatud || Aastad laevastikus || Kogumahutavus <br /> brt || Lipp || Rentiv laevafirma || Nimi Tallinki laevastikus |- | [[Atlantic Vision]] || [[Ro-ro-laev]] || align="Center" | 2002 || align="Center" | 2006–2008 || align="Center" | 30 285 || {{PisiLipp|Kanada}} || Renditud firmale [[Marine Atlantic]] || end. Superfast IX |- | [[Romantika (laev)|Romantika]] || Parvlaev || align="Center" | 2002 || align="Center" | 2002-2022 || align="Center" | 40 803 || align="Center" | {{PisiLipp|Holland}} || Renditud firmale Holland Norway Lines || Romantika |} === Tallinki kaubamärgi all sõitnud laevad === Nimekiri ei ole täielik {| class="wikitable" ! Laev || Ehitatud || Aastad laevastikus || Kogumahutavus || Praegune staatus |- | [[Tallink (laev)|Tallink]] || align="Center" | 1972 || align="Center" | 1989–1996 || align="Center" | 10 341 || Lammutati [[India]]s 2005. aastal. |- | [[Transestonia]] || align="Center" | 1972 || align="Center" | 1990–2000 || align="Center" | 6040 || Lammutati Indias 2006. aastal. |- | [[Saint Patrick II]] || align="Center" | 1973 || align="Center" | 1992–1995 || align="Center" | 11 481 || Nüüd C.T.M.A. Vacancier, omanik [[Kanada]] valitsus. |- | [[Georg Ots (laev)|Georg Ots]] || align="Center" | 1980 || align="Center" | 1993–2000 || align="Center" | 12 549 || Lammutati Hiinas 2014. aastal ja müüdi vanarauaks. |- | [[Apollo (laev)|Corbiere]] || align="Center" | 1970 || align="Center" | 1994<br>1998 || align="Center" | 4238 brt || Nüüd Apollo, omanik [[Labrador Marine Inc]]. |- | [[Balanga Queen]] || align="Center" | 1968 || align="Center" | 1994 || align="Center" | 11 979 || Nüüd Discovery, omanik [[Discovery Cruise Line]]. |- | [[Ambassador II]] || align="Center" | 1970 || align="Center" | 1994 || align="Center" | 7993 brt || Nüüd ujuvkasiino, omanik [[Sterling Casino Lines]]. |- | [[Meloodia (laev)|Meloodia]] || align="Center" | 1979 || align="Center" | 1996–2007|| align="Center" | 17 955 || Nüüd ARV-1, omanik Singapuri firma. |- | [[Autoexpress|Tallink Express I]] || align="Center" | 1989 || align="Center" | 1997–2001 || align="Center" | 430 || Nüüd Panormitis, omanik [[A.N.E.S. High Speed Ltd.]]. |- | [[Normandy]] || align="Center" | 1981 || align="Center" | 1997 || align="Center" | 17 043 || Omanik [[Equinox Offshore Accommodation Ltd]]. |- | [[Baltic Kristina]] || align="Center" | 1973 || align="Center" | 2001–2002 || align="Center" | 12 281 || Nüüd Rigel, omanik [[Ventouris Ferries]]. |- | [[Fantaasia (laev)|Fantaasia]] || align="Center" | 1979 || align="Center" | 1997–2006 || align="Center" | 16 405 || Omanik [[Norra]] ettevõte [[Boa RoRO]]. |- | [[Autoexpress|Tallink Autoexpress]] || align="Center" | 1996 || align="Center" | 1999–2006 || align="Center" | 4859 || Nüüd Alcantra Dos, omanik [[Acciona Trasmediterranea]]. |- | Tallink AutoExpress 2 || align="Center" | 1997 || align="Center" | 2001–2007 || align="Center" | 5419 || Müüdud firmale [[Consolidada de Ferrys]]. |- | Tallink Autoexpress 3 || align="Center" | 1997 || align="Center" | 2004–2007 || align="Center" | 3971 || Nüüd Queen Nefertiti, omanik [[Arab Bridge Maritime Co]]. |- | Tallink Autoexpress 4 || align="Center" | 1996 || align="Center" | 2004–2007 || align="Center" | 3971 || Nüüd Speedrunner II, omanik [[Aegean Speed Lines]]. |- | [[Vana Tallinn (laev)|Vana Tallinn]] || align="Center" | 1974 || align="Center" | 1994–2011 || align="Center" | 10 002 || Lammutati Türgis 2014. aastal. |- | [[Kapella (laev, 1974)|Kapella]] || align="Center" | 1974 || align="Center" | 1998–2012 || align="Center" | 7564 || Nüüd ULS Ferry 1, omanik Universal Logistic System Estonia AS. |- | [[Regina Baltica]] || align="Center" | 1980 || align="Center" | 2001–2012 || align="Center" | 18 345 || Müüdud Skandiaavia ostjale. |- | [[Silja Festival]] || align="Center" | 1986 || align="Center" | 2006–2012 || align="Center" | 34 414 || Müüdud Bridgemans Services Ltd.-le. |- | [[Superstar]] || align="Center" | 2008 || align="Center" | 2008–2017 || align="Center" | 36 400 || Müüdud Medinvest SpA-le (Corsica Ferries Grupp). |- | [[Stena Superfast VII|Superfast VII]] || align="Center" | 2001 || align="Center" | 2006–2011 || align="Center" | 30 285 || Müüdud firmale [[Stena Line]]. |- | [[Stena Superfast VIII|Superfast VIII]] || align="Center" | 2001 || align="Center" | 2006–2011 || align="Center" | 30 285 || Müüdud firmale Stena Line. |- | [[Sea Wind]] || [[Ro-pax-laev]] || align="Center" | 2008-2022 || align="Center" | 15 879 || [[Muuga sadam|Muuga]]–[[Vuosaari sadam|Vuosaari]] |} == Vaata ka == *[[Viking Line]] – peamine konkurent Läänemerel *[[Tallinki büroohoone]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{commonskat|Tallink}} * [https://www.tallink.com/ ASi Tallink Grupp koduleht] * [https://www.tallink.ee/vali-reis Tallink.ee] * [https://www.tallinkhotels.com/ Tallinki hotellid] * [https://www.tallink.ee/et/tallinki-kaubavedu Tallinki kaubavedu] {{TallinnaBörs}} {{Coordinate |NS=59.444197 |EW=24.7549707 |type=landmark |region=EE}} [[Kategooria:Tallink| ]] [[Kategooria:Laevandusettevõtted]] [[Kategooria:Eesti reederid]] [[Kategooria:Tallinna börsil noteeritud ettevõtted]] q7nvbjnd92lr6vhg5ezh8p6m0qllxwi Tartu maavalitsus 0 105903 6168866 6166413 2022-07-27T20:10:40Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2022|kuu=mai}} {{Asutus |Nimi = Tartu Maavalitsus |Embleem = |Embleemiallkiri = |Pilt = Tiigi 12, Tartu 2011.jpg |Pildiallkiri = [[Tiigi tänav (Tartu)|Tiigi tänav]] 12 |lühend = |moodustatud = 1917 |likvideeritud = 2018 |tüüp = [[kohalik omavalitsus]] [[maavalitsus]] |eesmärk = |peakorter = Tartu |asukoht = [[Tiigi tänav (Tartu)|Tiigi tänav]] 12, Tartu<br> |piirkond = [[Tartu maakond]] |juhtkond = [[Tartu maavanem]] |kõrgemalseisev_asutus = |alluv_asutus = |töötajad = |eelarve = |veebileht = }} '''Tartu maavalitsus''' oli [[Tartu maavanem]]at teenindav [[riigiasutus]]. 1990. aastal taasasutatud Tartu maavalitsus korraldas [[Tartu maavanem]]a asjaajamist, valmistas ette dokumente, korraldas ja kontrollis maavanema korralduste täitmist. Eesti maavalitsuste tegevus lõpetati 1. jaanuarist [[2018]].<ref>[https://www.postimees.ee/4146515/riigikogu-kiitis-heaks-maavalitsuste-tegevuse-lopetamise-seaduse Riigikogu kiitis heaks maavalitsuste tegevuse lõpetamise seaduse]</ref> Viimane [[Tartu maavanem]] oli [[Reno Laidre]]. Maavalitsuses olid kantselei ja järgmised osakonnad: arengu- ja planeeringuosakond; haridus- ja kultuuriosakond; sotsiaal- ja tervishoiuosakond; perekonnaseisuosakond; maaosakond; rahandusosakond<ref>[https://web.archive.org/web/20131125071747/http://tartu.maavalitsus.ee/et/uldinfo/ Tartu Maavalitsusest] Tartu maavalitsuse koduleht (vaadatud 6.09.2013).</ref>. Tartu maavalitsus töötas aadressil Riia tänav 15. Hoone omanik Riigi Kinnisvara AS plaanis pärast maavalitsuse töö lõpetamist hoonesse kolida sotsiaalkindlustusameti Tartu osakonna töötajad.<ref>[https://tartu.postimees.ee/4259421/maavalitsusest-tuhjaks-jaavas-majas-asuvad-toole-teised-riigiametnikud "Maavalitsusest tühjaks jäävas majas asuvad tööle teised riigiametnikud"] Tartu Postimees, 29. september 2017.</ref> == Ajalugu == {{Infokast organisatsioon | nimi = Tartu maakonnavalitsus<br>Tartu Maavalitsus <br>[[Eesti Omavalitsus]]e Tartu Maavalitsus | omakeelne_nimi = | embleem = | embleemiallkiri = | pilt = | pildiallkiri = | lühend = | deviis = | asutatud = 1918 | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = 1941; 1941–1944 | tüüp = [[Kohaliku omavalitsuse asutus]], [[maavalitsus]] | staatus = | eesmärk = | peakorter = [[Tartu]] | asukoht = [[Riia tänav]] 15 ([[Küüni tänav|Võidu]] ja [[Aleksandri tänav]]a nurgal<ref>[http://193.40.192.80/viewer/et/nlib-digar:305308/275345/page/54 Aadressraamatud > Eesti aadress-raamat 1938-1939 = Directory for Estonia 1938-1939 = Adressbuch für Estland 1938-1939 = Адресный указатель Эстонии 1938-1939. Tartu maavalitsus], lk 158.</ref>) Tartu | piirkond = [[Tartu maakond]] | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = Tartu maakonnavalitsuse esimees | juht_nimi = <br> | juht2_nimetus = Tartu ajutise maavalitsuse esimees | juht2_nimi = <br> | juht3_nimetus = [[Tartu maavanem]] | juht3_nimi = vt [[Tartu maavanem]]ate loend | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = [[Tartu maakonnanõukogu]]<br>[[Tartu maavolikogu]] | emaorg = | allorg = | eelarve = | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = | märkused = }} [[Autonoomne Eestimaa kubermang|Autonoomse Eestimaa kubermangu]] Tartu maakonnakomissar [[Juhan Ostrat]] astus ametisse pärast valimist mais 1917. Maakonna komissari kaudu juhiti Tartu maakonnanõukogu liikmete valimisi. Maakonnakomissari nõuandva organina moodustati ajutine maakonnanõukogu. Maakonnanõukogu liikmeteks said Postimehe toimetaja [[Jaan Tõnisson]], vanemadvokaat [[Lui Olesk]], Karl Pillesson, H. Priima ja õigusteadlane [[Rudolf Jaska]]. Maakonnanõukogud valiti valdade ja linnade valijameeste poolt, kelle arvuks kehtestati üks iga 1000 elaniku kohta. {{vaata|Maavalitsus|Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta}} 1. juulil 1917 peeti avakoosolek Tartus [[Tartu Eesti Laenu- ja Hoiuühisus]]e ruumides. Esimeseks maakonnavalitsuse esimeheks valiti [[Johan Jans|Juhan Jans]]. Maakonnavalitsuse liikmeteks valiti haridusosakonna juhatajaks A. Bach, majanduse osakonna juhatajaks A. Luksepp, admin, osakonna juhatajaks [[Hans Priimägi]] ja sekretäriks [[Rudolf Jaska|R. Jaska]]<ref>H. Priimägi. Mõnda maaomavalitsuse tekkimise algpäivilt Tartumaal. Maaomavalitsus 1926 nr 18 (1), lk 301.</ref>. Maakonnavalitsuse tegevuse teine järk algas uuesti 11. novembril 1918. J. Jansi poolt ajalehes Postimees avaldatud üleskutsega, kuid katkes taas kui [[Nõukogude Venemaa]] väed tungisid Tartule lõuna poolt peale ja Eesti väed lahkusid Tartust ööl 18/19. detsembril 1918 maakonnavalitsuse esimees J. Jans sõitis Viljandisse ja sealt Tallinna. Vastuolude tõttu vägede ülemjuhataja J. Laidoneriga tagandati ta ajuti ametist ning H. Priimägi Põltsamaal rahvaväe komisjoni esimehena tegutses ja ka maakonnavalitsuse asju ajas. 14. jaanuaril 1919, pärast [[Tartu lahing (1919)|Tartu vabastamist]] algas maakonnavalitsuse tegevuse kolmas järk. Maakonna omavalitsustes oli 2 organit - korraldav ja täidesaatev: [[volikogu]] ja maavalitsus. Maakonnavalitsus oli [[Maakonnanõukogu]] [[Täidesaatev võim|täidesaatev]] organ, mis koosnes vähemalt kolmest liikmest ja sekretärist. <ref>[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?id=33&lid=167 Ajutise Valitsuse maakonnavalitsused], Eesti Ajalooarhiiv, fond 1.1.3.5. Ajutise Valitsuse maakonnavalitsused</ref>. {{vaata|maakonnanõukogu}}, ''maavalitsus'', ''[[Tartu maavanem]]'' Maakonnaomavalitsused likvideeriti Eestis [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1934)|1934. aasta põhiseadusega]], 24. jaanuarist 1934. aastal. 1934. aastal kehtima halanud põhiseaduse [[omavalitsusüksus]]te loetelus puudusid maaomavalitsused. Seetõttu maakonna omavalitsused kaotati 1934. aasta maakondade ajutise valitsemise seadusega<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1934/01/23/7 Riigikogu poolt 19. jaanuaril 1934 vastuvõetud 40. Maakondade ajutise valitsemise seadus.], Riigi Teataja, nr. 5, 23 jaanuar 1934</ref>. Senised [[maavanem]]ad jäid ametisse ajutiste maavalitsuste esimeestena. Ajutised maavalitsused täitsid endiste maavalitsuste ülesandeid kuni viimaste üleandmiseni vastavaile asutustele. Ajutised maavalitsused allusid [[Kohtu- ja Siseministeerium]]ile. Maakonna omavalitsusorganiteks olid: 1) maavolikogu, 2) maavanem, 3) maavalitsus ja 4) valla- ja linnavanemate täiskogu. Maavolikogu valiti 5-ks kalendriaastaks ja ta koosnes vastavalt elanike arvule 11—25 maavolinikust. {{vaata|maavolikogu}}, ''maavalitsus'', ''[[maavanem]], [[linnavanem]]'' [[1. mai]]l 1938 jõustunud [[Maakonnaseadus]]e järgi oli maavanem maakonnaomavalitsuse juht ja ühtlasi keskvalitsuse esindaja [[Eesti maakonnad|maakonnas]]<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1938/04/27/4 405. Maakonnaseadus.], Riigi Teataja, nr. 43, 27 aprill 1938</ref>. § 1. kohaselt olid Vabariigi maakonnad: [[Harju maakond|Harju]], [[Järva maakond|Järva]], [[Lääne maakond|Lääne]], [[Petseri maakond|Petseri]], [[Pärnu maakond|Pärnu]], [[Saare maakond|Saare]], [[Viljandi maakond|Viljandi]], [[Tartu maakond|Tartu]], [[Valga maakond|Valga]], [[Viru maakond|Viru]] ja [[Võru maakond]]. 1938. aastal valiti uued [[Maavolikogu|maavolikogu]]d, ja maavolikogude valijateks oli [[vallavanem]]ad ja kolmanda astme [[linnavanem]]ad. Valimistest võtsid osa kõik vallavanemad ja kolmanda astme linnade, välja arvatud [[maakonnalinn]]ade, linnavanemad. Maavolinike arv kõigus 11 kuni 25, olenevalt maakonna suurusest, kusjuures üks maavolinik tuleb iga 5000 elaniku kohta. Maavolinike arv oli: [[Harju maakond|Harjumaal]] 18, [[Järva maakond|Järvamaal]] 11, [[Lääne maakond|Läänemaal]] 14, [[Petseri maakond|Petserimaal]] 11, [[Pärnu maakond|Pärnumaal]] 15, [[Saare maakond|Saaremaal]] 11, [[Tartu maakond|Tartumaal]] 21, [[Valga maakond|Valgamaal]] 11, [[Viljandi maakond|Viljandimaal]] 12, [[Viru maakond|Virumaal]] 22, [[Võru maakond|Võrumaal]] 15. Valimisi ei peetud ainult Petserimaal, kuna kõik 11 vallavanemat pääsesid valimata maavolikogusse<ref>[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1938/06/12/8 Valiti uusi maavolikogusid], Päewaleht, nr. 157, 12 juuni 1938</ref>. 11. juunil [[1938]] valiti [[Tartu maakond#Ajalugu|Tartu maakond]] [[Tartu maavolikogu (1938)|valla- ja linnavanemate täiskogu poolt Tartu maavolikogu]]: [[Johannes Amor]] (Laiuse vallavanem), [[Leopold Antik]] ([[Ulila vald|Ulila]] vallavanem), [[Jüri Ansip]] ([[Avinurme vald (Torma kihelkond)|Avinurme]] vallavanem), [[Ferdinand Ilves]] ([[Puurmani vald (Kursi kihelkond)|Puurmani]] vallavanem), [[Juhan Ivane]] ([[Haaslava vald (Kambja kihelkond)|Haaslava]] vallavanem), [[Johannes Juksaar]] ([[Rasina vald|Rasina]] vallavanem), [[Villem Kasemets]] ([[Pühajärve vald (Otepää kihelkond)|Pühajärve]] vallavanem), [[Aleksander Kulasalu]] ([[Krüüdneri vald|Krüüdneri]] vallavanem), [[Fedor Kisljakov]] ([[Peipsiääre vald (Kodavere kihelkond)|Peipsiääre]] vallavanem), [[Eduard Laanemäe]] ([[Jõgeva vald (Laiuse kihelkond)|Jõgeva]] vallavanem), [[Peeter Lamp]] ([[Konguta vald (Puhja kihelkond)|Konguta]] vallavanem), [[Karl Lass]] ([[Saare vald (Maarja-Magdaleena kihelkond)|Saare]] vallavanem), [[Olev Luht]] ([[Kavastu vald (Tartu-Maarja kihelkond)|Kavastu]] vallavanem), [[Paul Luiga]] ([[Ropka vald (Tartu-Maarja kihelkond)|Ropka]] vallavanem), [[Mart Lõoke]] ([[Kuremaa vald (Palamuse kihelkond)|Kuremaa]] vallavanem), [[Julius Niklus]] ([[Otepää]] [[Otepää linnavanem|linnavanem]]), [[Herbert Pallon]] ([[Rannu vald (Rannu kihelkond)|Rannu]] vallavanem), [[Johannes Ratnik]] ([[Vorbuse vald|Vorbuse]] vallavanem), [[Henrik Saluste]] ([[Torma vald (Torma kihelkond)|Torma]] vallavanem), [[Mihkel Selgis]] ([[Kudina vald (Maarja-Magdaleena kihelkond)|Kudina]] vallavanem), [[Voldemar Sugasep]] ([[Kastre-Võnnu vald|Kastre-Võnnu]] vallavanem), [[August Tammiste]] ([[Aakre vald (Rõngu kihelkond)|Aakre]] vallavanem), [[Karl Tobro]] ([[Kaarepere vald (Palamuse kihelkond)|Kaarepere]] vallavanem), [[August Tõruvere]] ([[Alatskivi vald (Kodavere kihelkond)|Alatskivi]] vallavanem)<ref>[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1938/06/12/9 Tartu maavolikogu], Päewaleht, nr. 157, 12 juuni 1938</ref>. 8. märtsil 1940. aastal valisid Tartumaa valla- ja linnavanemad Tartu maavolikogu ja maavolinikeks valiti: J. Amor [[Laiuse vald|Laiuse]]lt, F. Ilves [[Kursi vald|Kursi]]st, [[Johannes Võsu]] [[Jõgeva linn]]ast, J. Ansip [[Avinurme vald (1939)|Avinurme]]st, V. Meti [[Torma vald (1939)|Torma]]st, K. Lass [[Saare vald (1939)|Saare]]lt, A. Tõruvere [[Alatskivi vald (1939)|Alatskivi]]lt, F. Kisljäkov [[Peipsiääre vald (1939)|Peipsiääre vallast]], K. Tobro [[Kaarepere vald|Kaarepere]]st, A. Kallas [[Saadjärve vald|Saadjärve]]lt, M. Lõoke [[Kuremaa vald|Kuremaa]]lt, 0. Luht [[Kavastu vald|Kavastu]]st, M. Väärsi [[Tähtvere vald (1939)|Tähtvere]]st, E. Ojaveer [[Meeksi vald (1939)|Meeksi]]st, A. Rootsmann [[Võnnu vald (1939)|Võnnu]]st, A. Kulasalu [[Veski vald|Veski val]]last, A. Kevend [[Kambja vald (1939)|Kambja]]st, P. Luiga [[Ropka vald|Ropka]]st, A. Tammiste [[Aakre vald|Aakre]]st, V Kasemets [[Pühajärve vald (1939)|Pühajärve val]]last, H. Pallon [[Rannu vald (1939)|Rannu]]st, L. Antik [[Puhja vald (1939)|Puhja]]st ja E. Haljasmaa [[Elva vald (1939)|Elva val]]last<ref>[https://dea.digar.ee/article/uuseesti/1940/03/09/93 Uued maavolikogud moodustati.], Uus Eesti, nr. 66, 9 märts 1940</ref>. == Tartu maavanem == {{vaata|Tartu maavanem}} ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Tartu ajalugu]] [[Kategooria:Tartu maakonna ajalugu]] [[Kategooria:Eesti maavalitsused]] b9ig0koqe88b0e313yynuo90vupgj8q 6168969 6168866 2022-07-28T06:33:32Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2022|kuu=mai}} {{Asutus |Nimi = Tartu Maavalitsus |Embleem = |Embleemiallkiri = |Pilt = Tiigi 12, Tartu 2011.jpg |Pildiallkiri = [[Tiigi tänav (Tartu)|Tiigi tänav]] 12 |lühend = |moodustatud = 1917 |likvideeritud = 2018 |tüüp = [[kohalik omavalitsus]] [[maavalitsus]] |eesmärk = |peakorter = Tartu |asukoht = [[Tiigi tänav (Tartu)|Tiigi tänav]] 12, Tartu<br> |piirkond = [[Tartu maakond]] |juhtkond = [[Tartu maavanem]] |kõrgemalseisev_asutus = |alluv_asutus = |töötajad = |eelarve = |veebileht = }} '''Tartu maavalitsus''' oli [[Tartu maavanem]]at teenindav [[riigiasutus]]. 1990. aastal taasasutatud Tartu maavalitsus korraldas [[Tartu maavanem]]a asjaajamist, valmistas ette dokumente, korraldas ja kontrollis maavanema korralduste täitmist. Eesti maavalitsuste tegevus lõpetati 1. jaanuarist [[2018]].<ref>[https://www.postimees.ee/4146515/riigikogu-kiitis-heaks-maavalitsuste-tegevuse-lopetamise-seaduse Riigikogu kiitis heaks maavalitsuste tegevuse lõpetamise seaduse]</ref> Viimane [[Tartu maavanem]] oli [[Reno Laidre]]. Maavalitsuses olid kantselei ja järgmised osakonnad: arengu- ja planeeringuosakond; haridus- ja kultuuriosakond; sotsiaal- ja tervishoiuosakond; perekonnaseisuosakond; maaosakond; rahandusosakond<ref>[https://web.archive.org/web/20131125071747/http://tartu.maavalitsus.ee/et/uldinfo/ Tartu Maavalitsusest] Tartu maavalitsuse koduleht (vaadatud 6.09.2013).</ref>. Tartu maavalitsus töötas aadressil Riia tänav 15. Hoone omanik Riigi Kinnisvara AS plaanis pärast maavalitsuse töö lõpetamist hoonesse kolida sotsiaalkindlustusameti Tartu osakonna töötajad.<ref>[https://tartu.postimees.ee/4259421/maavalitsusest-tuhjaks-jaavas-majas-asuvad-toole-teised-riigiametnikud "Maavalitsusest tühjaks jäävas majas asuvad tööle teised riigiametnikud"] Tartu Postimees, 29. september 2017.</ref> == Ajalugu == {{Infokast organisatsioon | nimi = Tartu maakonnavalitsus<br>Tartu Maavalitsus <br>[[Eesti Omavalitsus]]e Tartu Maavalitsus | omakeelne_nimi = | embleem = | embleemiallkiri = | pilt = | pildiallkiri = | lühend = | deviis = | asutatud = 1918 | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = 1941; 1941–1944 | tüüp = [[Kohaliku omavalitsuse asutus]], [[maavalitsus]] | staatus = | eesmärk = | peakorter = [[Tartu]] | asukoht = [[Riia tänav]] 15 ([[Küüni tänav|Võidu]] ja [[Aleksandri tänav]]a nurgal<ref>[http://193.40.192.80/viewer/et/nlib-digar:305308/275345/page/54 Aadressraamatud > Eesti aadress-raamat 1938-1939 = Directory for Estonia 1938-1939 = Adressbuch für Estland 1938-1939 = Адресный указатель Эстонии 1938-1939. Tartu maavalitsus], lk 158.</ref>) Tartu | piirkond = [[Tartu maakond]] | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = Tartu maakonnavalitsuse esimees | juht_nimi = <br> | juht2_nimetus = Tartu ajutise maavalitsuse esimees | juht2_nimi = <br> | juht3_nimetus = [[Tartu maavanem]] | juht3_nimi = vt [[Tartu maavanem]]ate loend | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = [[Tartu maakonnanõukogu]]<br>[[Tartu maavolikogu]] | emaorg = | allorg = | eelarve = | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = | märkused = }} [[Autonoomne Eestimaa kubermang|Autonoomse Eestimaa kubermangu]] Tartu maakonnakomissar [[Juhan Ostrat]] astus ametisse pärast valimist mais 1917. Maakonna komissari kaudu juhiti Tartu maakonnanõukogu liikmete valimisi. Maakonnakomissari nõuandva organina moodustati ajutine maakonnanõukogu. Maakonnanõukogu liikmeteks said Postimehe toimetaja [[Jaan Tõnisson]], vanemadvokaat [[Lui Olesk]], Karl Pillesson, H. Priima ja õigusteadlane [[Rudolf Jaska]]. Maakonnanõukogud valiti valdade ja linnade valijameeste poolt, kelle arvuks kehtestati üks iga 1000 elaniku kohta. {{vaata|Maavalitsus|Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta}} 1. juulil 1917 peeti avakoosolek Tartus [[Tartu Eesti Laenu- ja Hoiuühisus]]e ruumides. Esimeseks maakonnavalitsuse esimeheks valiti [[Johan Jans|Juhan Jans]]. Maakonnavalitsuse liikmeteks valiti haridusosakonna juhatajaks A. Bach, majanduse osakonna juhatajaks A. Luksepp, admin, osakonna juhatajaks [[Hans Priimägi]] ja sekretäriks [[Rudolf Jaska|R. Jaska]]<ref>H. Priimägi. Mõnda maaomavalitsuse tekkimise algpäivilt Tartumaal. Maaomavalitsus 1926 nr 18 (1), lk 301.</ref>. Maakonnavalitsuse tegevuse teine järk algas uuesti 11. novembril 1918. J. Jansi poolt ajalehes Postimees avaldatud üleskutsega, kuid katkes taas kui [[Nõukogude Venemaa]] väed tungisid Tartule lõuna poolt peale ja Eesti väed lahkusid Tartust ööl 18/19. detsembril 1918 maakonnavalitsuse esimees J. Jans sõitis Viljandisse ja sealt Tallinna. Vastuolude tõttu vägede ülemjuhataja J. Laidoneriga tagandati ta ajuti ametist ning H. Priimägi Põltsamaal rahvaväe komisjoni esimehena tegutses ja ka maakonnavalitsuse asju ajas. 14. jaanuaril 1919, pärast [[Tartu lahing (1919)|Tartu vabastamist]] algas maakonnavalitsuse tegevuse kolmas järk. Maakonna omavalitsustes oli 2 organit - korraldav ja täidesaatev: [[volikogu]] ja maavalitsus. Maakonnavalitsus oli [[Maakonnanõukogu]] [[Täidesaatev võim|täidesaatev]] organ, mis koosnes vähemalt kolmest liikmest ja sekretärist. <ref>[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?id=33&lid=167 Ajutise Valitsuse maakonnavalitsused], Eesti Ajalooarhiiv, fond 1.1.3.5. Ajutise Valitsuse maakonnavalitsused</ref>. {{vaata|maakonnanõukogu}}, ''maavalitsus'', ''[[Tartu maavanem]]'' Maakonnaomavalitsused likvideeriti Eestis [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1934)|1934. aasta põhiseadusega]], 24. jaanuarist 1934. aastal. 1934. aastal kehtima halanud põhiseaduse [[omavalitsusüksus]]te loetelus puudusid maaomavalitsused. Seetõttu maakonna omavalitsused kaotati 1934. aasta maakondade ajutise valitsemise seadusega<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1934/01/23/7 Riigikogu poolt 19. jaanuaril 1934 vastuvõetud 40. Maakondade ajutise valitsemise seadus.], Riigi Teataja, nr. 5, 23 jaanuar 1934</ref>. Senised [[maavanem]]ad jäid ametisse ajutiste maavalitsuste esimeestena. Ajutised maavalitsused täitsid endiste maavalitsuste ülesandeid kuni viimaste üleandmiseni vastavaile asutustele. Ajutised maavalitsused allusid [[Kohtu- ja Siseministeerium]]ile. Maakonna omavalitsusorganiteks olid: 1) maavolikogu, 2) maavanem, 3) maavalitsus ja 4) valla- ja linnavanemate täiskogu. Maavolikogu valiti 5-ks kalendriaastaks ja ta koosnes vastavalt elanike arvule 11—25 maavolinikust. {{vaata|maavolikogu}}, ''maavalitsus'', ''[[maavanem]], [[linnavanem]]'' [[1. mai]]l 1938 jõustunud [[Maakonnaseadus]]e järgi oli maavanem maakonnaomavalitsuse juht ja ühtlasi keskvalitsuse esindaja [[Eesti maakonnad|maakonnas]]<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1938/04/27/4 405. Maakonnaseadus.], Riigi Teataja, nr. 43, 27 aprill 1938</ref>. § 1. kohaselt olid Vabariigi maakonnad: [[Harju maakond|Harju]], [[Järva maakond|Järva]], [[Lääne maakond|Lääne]], [[Petseri maakond|Petseri]], [[Pärnu maakond|Pärnu]], [[Saare maakond|Saare]], [[Viljandi maakond|Viljandi]], [[Tartu maakond|Tartu]], [[Valga maakond|Valga]], [[Viru maakond|Viru]] ja [[Võru maakond]]. 1938. aastal valiti uued [[Maavolikogu|maavolikogu]]d, ja maavolikogude valijateks oli [[vallavanem]]ad ja kolmanda astme [[linnavanem]]ad. Valimistest võtsid osa kõik vallavanemad ja kolmanda astme linnade, välja arvatud [[maakonnalinn]]ade, linnavanemad. Maavolinike arv kõigus 11 kuni 25, olenevalt maakonna suurusest, kusjuures üks maavolinik tuleb iga 5000 elaniku kohta. Maavolinike arv oli: [[Harju maakond|Harjumaal]] 18, [[Järva maakond|Järvamaal]] 11, [[Lääne maakond|Läänemaal]] 14, [[Petseri maakond|Petserimaal]] 11, [[Pärnu maakond|Pärnumaal]] 15, [[Saare maakond|Saaremaal]] 11, [[Tartu maakond|Tartumaal]] 21, [[Valga maakond|Valgamaal]] 11, [[Viljandi maakond|Viljandimaal]] 12, [[Viru maakond|Virumaal]] 22, [[Võru maakond|Võrumaal]] 15. Valimisi ei peetud ainult Petserimaal, kuna kõik 11 vallavanemat pääsesid valimata maavolikogusse<ref>[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1938/06/12/8 Valiti uusi maavolikogusid], Päewaleht, nr. 157, 12 juuni 1938</ref>. 11. juunil [[1938]] valiti [[Tartu maakond#Ajalugu|Tartu maakond]] [[Tartu maavolikogu (1938)|valla- ja linnavanemate täiskogu poolt Tartu maavolikogu]]: [[Johannes Amor]] (Laiuse vallavanem), [[Leopold Antik]] ([[Ulila vald|Ulila]] vallavanem), [[Jüri Ansip]] ([[Avinurme vald (Torma kihelkond)|Avinurme]] vallavanem), [[Ferdinand Ilves]] ([[Puurmani vald (Kursi kihelkond)|Puurmani]] vallavanem), [[Juhan Ivane]] ([[Haaslava vald (Kambja kihelkond)|Haaslava]] vallavanem), [[Johannes Juksaar]] ([[Rasina vald|Rasina]] vallavanem), [[Villem Kasemets]] ([[Pühajärve vald (Otepää kihelkond)|Pühajärve]] vallavanem), [[Aleksander Kulasalu]] ([[Krüüdneri vald|Krüüdneri]] vallavanem), [[Fedor Kisljakov]] ([[Peipsiääre vald (Kodavere kihelkond)|Peipsiääre]] vallavanem), [[Eduard Laanemäe]] ([[Jõgeva vald (Laiuse kihelkond)|Jõgeva]] vallavanem), [[Peeter Lamp]] ([[Konguta vald (Puhja kihelkond)|Konguta]] vallavanem), [[Karl Lass]] ([[Saare vald (Maarja-Magdaleena kihelkond)|Saare]] vallavanem), [[Olev Luht]] ([[Kavastu vald (Tartu-Maarja kihelkond)|Kavastu]] vallavanem), [[Paul Luiga]] ([[Ropka vald (Tartu-Maarja kihelkond)|Ropka]] vallavanem), [[Mart Lõoke]] ([[Kuremaa vald (Palamuse kihelkond)|Kuremaa]] vallavanem), [[Julius Niklus]] ([[Otepää]] [[Otepää linnavanem|linnavanem]]), [[Herbert Pallon]] ([[Rannu vald (Rannu kihelkond)|Rannu]] vallavanem), [[Johannes Ratnik]] ([[Vorbuse vald|Vorbuse]] vallavanem), [[Henrik Saluste]] ([[Torma vald (Torma kihelkond)|Torma]] vallavanem), [[Mihkel Selgis]] ([[Kudina vald (Maarja-Magdaleena kihelkond)|Kudina]] vallavanem), [[Voldemar Sugasep]] ([[Kastre-Võnnu vald|Kastre-Võnnu]] vallavanem), [[August Tammiste]] ([[Aakre vald (Rõngu kihelkond)|Aakre]] vallavanem), [[Karl Tobro]] ([[Kaarepere vald (Palamuse kihelkond)|Kaarepere]] vallavanem), [[August Tõruvere]] ([[Alatskivi vald (Kodavere kihelkond)|Alatskivi]] vallavanem)<ref>[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1938/06/12/9 Tartu maavolikogu], Päewaleht, nr. 157, 12 juuni 1938</ref>. 8. märtsil 1940. aastal valisid Tartumaa valla-<ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1940/01/18/26 Tartumaa wallawanemad ja abid kinnitati ametisse], Postimees (1886-1944), nr. 16, 18 jaanuar 1940</ref> ja linnavanemad Tartu maavolikogu ja maavolinikeks valiti: J. Amor [[Laiuse vald|Laiuse]]lt, F. Ilves [[Kursi vald|Kursi]]st, [[Johannes Võsu]] [[Jõgeva linn]]ast, J. Ansip [[Avinurme vald (1939)|Avinurme]]st, V. Meti [[Torma vald (1939)|Torma]]st, K. Lass [[Saare vald (1939)|Saare]]lt, A. Tõruvere [[Alatskivi vald (1939)|Alatskivi]]lt, F. Kisljäkov [[Peipsiääre vald (1939)|Peipsiääre vallast]], K. Tobro [[Kaarepere vald|Kaarepere]]st, A. Kallas [[Saadjärve vald|Saadjärve]]lt, M. Lõoke [[Kuremaa vald|Kuremaa]]lt, 0. Luht [[Kavastu vald|Kavastu]]st, M. Väärsi [[Tähtvere vald (1939)|Tähtvere]]st, E. Ojaveer [[Meeksi vald (1939)|Meeksi]]st, A. Rootsmann [[Võnnu vald (1939)|Võnnu]]st, A. Kulasalu [[Veski vald|Veski val]]last, A. Kevend [[Kambja vald (1939)|Kambja]]st, P. Luiga [[Ropka vald|Ropka]]st, A. Tammiste [[Aakre vald|Aakre]]st, V Kasemets [[Pühajärve vald (1939)|Pühajärve val]]last, H. Pallon [[Rannu vald (1939)|Rannu]]st, L. Antik [[Puhja vald (1939)|Puhja]]st ja E. Haljasmaa [[Elva vald (1939)|Elva val]]last<ref>[https://dea.digar.ee/article/uuseesti/1940/03/09/93 Uued maavolikogud moodustati.], Uus Eesti, nr. 66, 9 märts 1940</ref>. == Tartu maavanem == {{vaata|Tartu maavanem}} ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Tartu ajalugu]] [[Kategooria:Tartu maakonna ajalugu]] [[Kategooria:Eesti maavalitsused]] cs6k5jz38bjdlzowyvcb2ym0due81e2 Raasiku Põhikool 0 109573 6168794 4722703 2022-07-27T17:48:28Z Apiiroja 7199 galerii lisamine wikitext text/x-wiki '''Raasiku Põhikool''' on [[üldhariduskool]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Raasiku vald|Raasiku vallas]] [[Raasiku]] alevikus. Praegune koolihoone on ehitatud [[1962]]. Aadress on [[Meierei tänav (Raasiku)|Meierei tänav]] 27.<gallery> Fail:Raasiku Kool.jpg|alt=|Raasiku Kool 2022 Fail:Raasiku Kool.1.jpg|alt=|Raasiku Kool 2022 </gallery> == Välislingid == *[http://www.raasikukool.edu.ee Raasiku Põhikooli kodulehekülg] [[Kategooria:Harju maakonna koolid]] [[Kategooria:Raasiku vald]] 3iozck3fe27m0znpruvho5aks185lnn 6168795 6168794 2022-07-27T17:49:34Z Apiiroja 7199 galerii parandus wikitext text/x-wiki '''Raasiku Põhikool''' on [[üldhariduskool]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Raasiku vald|Raasiku vallas]] [[Raasiku]] alevikus. Praegune koolihoone on ehitatud [[1962]]. Aadress on [[Meierei tänav (Raasiku)|Meierei tänav]] 27. == Galerii == <gallery> Fail:Raasiku Kool.jpg|alt=|Raasiku Kool 2022 Fail:Raasiku Kool.1.jpg|alt=|Raasiku Kool 2022 </gallery> == Välislingid == *[http://www.raasikukool.edu.ee Raasiku Põhikooli kodulehekülg] [[Kategooria:Harju maakonna koolid]] [[Kategooria:Raasiku vald]] 2sh52yzu5j6stz4231jydozkaqv5c2h 6168797 6168795 2022-07-27T17:54:38Z Apiiroja 7199 piltide lisamine wikitext text/x-wiki '''Raasiku Põhikool''' on [[üldhariduskool]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Raasiku vald|Raasiku vallas]] [[Raasiku]] alevikus. Praegune koolihoone on ehitatud [[1962]]. Aadress on [[Meierei tänav (Raasiku)|Meierei tänav]] 27. == Galerii == <gallery> Fail:Raasiku koolihoone.jpg|alt=Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseum|Raasiku 8-kl Kooli hoone 1966 Fail:Raasiku Kool.jpg|alt=|Raasiku Kool 2022 Fail:Raasiku Kool.1.jpg|alt=|Raasiku Kool 2022 </gallery> == Välislingid == *[http://www.raasikukool.edu.ee Raasiku Põhikooli kodulehekülg] [[Kategooria:Harju maakonna koolid]] [[Kategooria:Raasiku vald]] 3873r4pokw6kizznvy2pw08ozwrpmls 6168863 6168797 2022-07-27T20:04:29Z Apiiroja 7199 galerii sätted wikitext text/x-wiki '''Raasiku Põhikool''' on [[üldhariduskool]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Raasiku vald|Raasiku vallas]] [[Raasiku]] alevikus. Praegune koolihoone on ehitatud [[1962]]. Aadress on [[Meierei tänav (Raasiku)|Meierei tänav]] 27. == Galerii == <gallery widths="200" heights="200"> Fail:Raasiku koolihoone.jpg|alt=Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseum|Raasiku 8-kl Kooli hoone 1966 Fail:Raasiku Kool.jpg|alt=|Raasiku Kool 2022 Fail:Raasiku Kool.1.jpg|alt=|Raasiku Kool 2022 </gallery> == Välislingid == *[http://www.raasikukool.edu.ee Raasiku Põhikooli kodulehekülg] [[Kategooria:Harju maakonna koolid]] [[Kategooria:Raasiku vald]] 6idlofaqvdpcksvgzi8i2bd55o2yd69 Peeter Suure merekindlus 0 111823 6168988 6167153 2022-07-28T07:26:46Z NOSSER 8097 /* Merekindluse ülemad */ wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2010}}{{keeletoimeta}} '''Peeter Suure merekindlus''' ([[vene keel]]es ''Морская крепость Императора Петра Великого'') oli [[Peeter Suure merekindluse peapositsioon|osa]] [[Peterburi merekaitse]] [[rannikupatarei]]de ja maismaakindlustiste vööndist, mis rajati [[Tallinn]]a ja [[Porkkala (küla)|Porkkala]] ümbrusse ja nende vahelistele [[saar]]tele aastatel [[1912]]–[[1918]]. {{Sisukord paremale}} Nimetused: * eestikeelse täistõlkena "Keiser Peeter Suure merekindlus" * eesti keeles venepäraselt vahel ka "Imperaator Peeter Suure merekindlus" * [[vene keel]]e vanapärases kirjaviisis ''Морская крѢпость Императора Петра Великаго'' * vene keele uues kirjaviisis ''Морская крепость Императора Петра Великого'' == Eellugu == === Merekindluse rajamise vajadus ja taust === [[20. sajand]]i algul piirdus [[Peterburi]] kaitse [[Kroonlinn]]a tõrjesüsteemiga – patareid [[Kotlini saar]]el ja selle vahetus läheduses ([[Suomenlinna|Viaporis]]). Lüüasaamine [[Vene-Jaapani sõda|Vene-Jaapani sõjas]] ([[1904]]–[[1905]]), eriti aga rünnak [[Port Artur]]ile sundis Venemaad vaatama üle oma riigikaitsekavasid. Jaapanlaste edu tagas kaitseehitiste kaitstavale objektile liiga lähedal asumine. Port Arturi kindluse saatuse määrasid vaenlase tunduvalt võimsamad kahurid. Paljud eksperdid leidsid, et võimaliku uue sõja korral tabaks [[Peterburi]] Port Arturi kurb saatus. Uue ohuna [[Läänemeri|Läänemerel]] nähti just [[Saksamaa keisririik]]i, kus suuradmiral [[Alfred von Tirpitz]] juhtimisel arendati energiliselt merejõude. [[1907]]. aastal tegi keiser [[Nikolai II]] vastava korralduse asuda välja töötama [[Soome laht|Soome lahe]] kaitsekava.<ref name="3jjQz" /> [[Soome laht]]e sissesõitu takistavate miinitõkete ja laheäärsete lahest läbisõitu kontrollivate rannakaitsekahurite vööndiga sooviti kaitsta [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] pealinna [[Peterburi]] võimalike vaenulike laevastike rünnakute eest. Kaitse põhirõhk oli [[Läänemeri|Läänemere]] ja [[Soome laht|Soome lahe]] [[miiniväli|miiniväljadel]]. Kaitsepiirkonna ehitamise ajal suurendati [[miiniväli|miinivälju]] kaitsvate [[rannikupatarei]]de hulka ja [[Balti laevastik]]ku. [[Liepāja]]st viidi [[laevastik]]u operatiivbaas [[Tallinn]]a loodud [[Peeter Suure Sadam]]asse.<ref name="VASAR" /> === Planeerimine === [[Soome laht|Soome lahe]] kaitsekava nägi ette seniste kindluste relvastuse moderniseerimist ja kaitsevööndi lääne poole nihutamist. [[Kroonlinna kindlus]]es rajati patareid [[Ino]]sse ja [[Krasnaja Gorka]]sse.<ref name="Merekindlused" /> Lahe keskosa planeeriti uus positsioon [[Tallinn]]a-[[Porkkala neem|Porkkala]] liinil, kust [[Tallinn]]ast pidi kujunema sõjalaevastiku operatiivbaas.<ref name="Merekindlused" /> Kaitseliini strateegilise printsiibi kiitis keiser heaks alles [[16. november|16. novembril]] [[1911]]. Esialgne kaitsekava valmis [[1907]]. aastal. Ehitus loodeti valmis saada kümne aastaga, Eesti osa [[31. detsember|31. detsembriks]] [[1917]]. Uue operatiivbaasi tarvis pidi valmima [[1916]]. aastaks suur [[Peeter Suure Sadam|sõjasadam]] [[Muuga laht|Muuga lahel]], kuid peagi otsustati see viia üle [[Tallinna laht|Tallinna lahele]]. [[1909]]. aastal alustati projekti rahastamist. Tallinna-Porkkala kaitseliini strateegilise printsiibi kiitis keiser Nikolai II heaks alles [[16. november]] [[1911]]. Peagi avastati, et Peterburi kaitsmiseks ei piisa vaid olemasolevatest kindlustistest. Ohustatud oli ka [[Tallinn]]a rajatav [[Peeter Suure sadam|mereväebaas]], millel puudus maapoolne kaitsevöönd. Ka [[Lääne-Eesti saarestik|Lääne-Eesti saared]] oleks vaenlaste vallutamise järel olnud suurepärane baas jätkuvaks lahingutegevuseks. Nii otsustati kaitseliinide arvu suurendada.<ref name="Merekindlused" /> Kaitsekava järgi oli ühe, Narva regioonis paikneva varupositsiooni ülesandeks tõkestada eelnevatest positsioonidest läbimurdnud vaenuliku laevastiku tee Peterburini [[Meriküla]]-[[Rankisaari]] vahelisel alal. Meriküla-Rankisaari varupositsioon, lääne poolt vaadatuna olles järjekorras eelviimane, seitsmes positsioon enne pealinna Peterburi. Positsiooni lõunapoolseim patarei rajati Narvast läände, Meriküla piirkonda. Varupositsioonil jäid tööd 1916. aastal lõpetamata. [[26. aprill]]il [[1913]] anti välja [[ukaas]] kaitsepositsiooni rajamiseks, mis oli jaotatud kolmeks sektoriks: Lõuna- ([[Eesti]]), Põhja- ([[Soome]]) ja Meresektor. == Ehitamine == === Tööde kulg === Ehitustöid alustati [[1911]]. [[Tükipealse poolsaar]]e, [[Väike Paljassaar|Väikese Paljassaare]] ja [[Tallinna reid]]i vahelisele alale rajatavale [[Peeter Suure Sadam]]ale pani [[1912]]. aastal nurgakivi keiser [[Nikolai II]]. [[Soome laht|Soome lahe]] ümbrusse ehitati uusi ranniku- ja [[õhutõrje]] [[suurtükipatarei]]sid, [[varjend]]eid, [[kaitsekraav]]e, raud- ja maanteid, sildu, [[sõjaväelinnak]]uid, [[arsenal]]e, ladusid, [[aedlinn]]u..<ref name="VASAR" /> Ehitamise käigus tekkis võimude ja maaomanike vahel maade võõrandamisega mitmesuguseid õiguslikke probleeme, mis hiljem tuli Eesti Vabariigil ära klaarida..<ref name="Kahekümnes sajand Jälgimäel" /> Maa- ja mererinde projekteerijate vahelise nõrga koostöö tõttu toimunud valearvestuste tõttu kavatseti 1916. aastal nihutada peaaegu kogu esialgselt planeeritud maarinnet Tallinna keskmest 3–7&nbsp;km kaugemale: * I kaitsesektor seniselt [[Viti]] – [[Kodasema]] joonelt üle [[Türisalu]] – [[Humala]] joonele; * II kaitsesektor seniselt [[Hüüru]] – [[Pääsküla]] – [[Männiku asum|Männiku]] – [[Raudalu]] joonelt üle [[Vääna-Posti]]/ [[Keila]] – [[Alliku (Saue)|Alliku]] – [[Pääsküla]] – [[Tammemäe]] – [[Saku]] – [[Saustinõmme]] joonele ning sealt hiljem veel [[Sausti mõis]]a – [[Kurna]]/ Veneküla ([[Kiili]]) joonele; * III kaitsesektor seniselt [[Lehmja]] küla – [[Rae]] – [[Lagedi]] – [[Iru]] – [[Muuga (Viimsi)|Muuga]] joonelt üle [[Kurna]]/ Veneküla (Kiili) – [[Lehmja mõis]]a/ [[Kautjala]] – [[Saha]] – [[Kroodi]] – [[Uusküla (Jõelähtme)|Uusküla]] joonele. [[File:GulfofFinlanddefence1917.jpg|pisi|left|Soome lahe kaitseplaan 1917. aastal]] [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] puhkemise tõttu aeglustus kindluse ehitamine, Saksa vägede lähenemise tõttu aastal [[1918]] jäi osa kindlustistest lõpetamata. === Tööjõud === Tööjõuna kasutati sõjaväelasi, kohalikke inimesi, Venemaalt palgatuid<ref name="gQWoN" /> ja Saksa [[sõjavang]]e. Saksa sõjavangilaagreid oli Tallinna ümbruses kolm: [[Pääsküla sõjavangilaager]] andis ka nime tänapäevasele [[Laagri asum]]ile; [[Alliku sõjavangivangilaager]] asus [[Alliku (Saue)|Allikul]] ja seal kinnipeetud tegelesid Pääsküla naaberpositsiooni väljaehitamisega; kolmas [[Rahumäe sõjavangilaager|sõjavangilaager]] asus [[Rahumäe]]l. == Merekindluse ülemad == {{Infokast väeüksus | nimi = Peeter Suure merekindluse staap | pilt = | pildiallkiri = | algusaeg = | lõpuaeg = | aeg = | riik = [[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] [[Venemaa keisririik]]<br>[[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] [[Venemaa vabariik]] | kuuluvus = | haru = [[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] ja [[Venemaa vabariik|Venemaa vabariigi]] [[Balti laevastik]] | liik = | ülesanne = | suurus = | alluv = | garnison = Staabi asukoht [[Pagari tänav]]al ja [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maanteel]] | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] [[Operatsioon Albion]] | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = 1918 | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = <!-- Sümboolika --> | märk = | märk_silt = | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} * [[1913]]–[[1917]] [[Aleksandr Gerassimov (1861–1931)|Aleksandr Gerassimov]] * [[21. märts]] [[1917]] – [[21. oktoober]] [[1917]] kontradmiral [[Pjotr Leskov]] (''Петр Николаевич Лесков''; 1864–1937)<ref name="o2Z7d" /> ** staabiülem, kindralstaabi alampolkovnik [[Nikolai Kostandi]] * [[1917]] – [[24. veebruar]]{{lisa viide}} [[1918]] [[Pjotr Izmestjev]] (''Петр Иванович Изместьев''; 1873–1923)<ref name="Kg5uv" /><ref name="j5JDG" /> 18. veebruaril 1918 alustasid saksa sõjaväeüksused kogu [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|Idarindel]] jälle sõjategevust ja liikusid paaniliselt taganevate vene armeede jäänuste kannul sisse Eesti territooriumile. Eestimaa Täitevkomitee ja Tööliste-Soldatite Nõukogu kõrvalas ja vahistas kindluse komandandi Izmestjev ja kindluse juhtimise võttis enda kätte kolleegium, mis moodustati 19. veebruaril: 1) Tööliste-Soldatite Nõukogu, 2) Eestimaa Täitevkomitee, 3) Punaarmee Staap ja 4) mereväe esindajatest. == Peterburi merekaitse üldine ülesehitus == [[File:Иллюстрация к статье «Балтийский морской театр». Военная энциклопедия Сытина (Санкт-Петербург, 1911-1915).jpg|pisi|300px|Venemaa keisririigi Läänemere ja Soome lahe ääresete alade kaart 1915. aastast]] [[Peterburi]] kaitsel oli neli põhipositsiooni (•) ja erinev arv tiibpositsioone (neid ei käsitleta eri maades üheselt ja nende koguarvus pole veel jõutud ühtsele kokkuleppele): * Peterburi merekaitse '''eelpositsioon''' ([[Tahkuna poolsaar]]–[[Dirhami neem]]–[[Hanko poolsaar]]), [[Läänemeri|Läänemere]] idaosas ja [[Soome laht|Soome lahe]] lääneosas; ** Peterburi merekaitse''' [[Turu-Ahvenamaa positsioon|Turu]]'''–'''[[Turu-Ahvenamaa positsioon|Ahvenamaa positsioon]]''' ([[Soome]] edelaosas [[Turu saarestik]]us ja [[Ahvenamaa]]l) * '''Keiser Peeter Suure merekindlus''' ehk '''[[Peeter Suure merekindluse peapositsioon|Peapositsioon]]''' ehk keskpositsioon ([[Tallinn]]–[[Naissaar]]–[[Porkkala neem|Porkkala]]) ** Peterburi merekaitse '''[[Väinamere positsioon]]<ref name="SPKCk" />''' [[Saaremaa]], [[Muhu]], [[Vormsi]], [[Hiiumaa]] ja Lääne-Eestis. ** Peterburi merekaitse '''[[Kura kurgu positsioon]]''' (Väinamere positsiooni autonoomne osa [[Sõrve poolsaar|Sõrves]]; on loetud ka eraldi positsioonina) ** Peterburi merekaitse '''[[Põikpositsioon]]''' ([[Helsingi]] ümbruse maismaa, saared ja neemed) === Eelpositsioon === Peterburi merekaitse Eelpositsioon asus [[Tahkuna]]–[[Hanko]] liinil. :Eelpositsiooni '''Põhjatiib''' asus [[Russarö saar]]el [[Soome]] rannikul mõned miilid [[Hanko poolsaar]]est, kus paiknesid kolm kahetorulist [[rannapatarei]]d :Eelpositsiooni '''Lõunatiib''' oli aga [[Tahkuna]]–[[Lehtma]] joonel Hiiumaal põhjarannikul ja [[Dirhami]]s: * [[Rannapatarei nr 37]] (IV-[[152 mm Canet' suurtükk|152]]/50 suurtükki) [[Läänemaa]]l [[Haapsalu kreis]]is [[Dirhami neem]]el, 500 meetri kaugusel [[Dirhami sadam]]ast. 2. üksiku suurtükiväepataljoni koosseisus. (''2-й отдельный батальон артиллерии приморского фронта морской крепости Императора Петра Великого''<ref>[https://rgavmf.ru/fond/900 900, 2-й отдельный батальон артиллерии приморского фронта морской крепости Императора Петра Великого г.Ревель (1915-?).], rgavmf.ru</ref>) * [[Rannapatarei nr 38]]<ref name="G5ibD" /> (IV-[[152 mm Canet' suurtükk|152/50 Canet' suurtükki]]) Hiiumaal, [[Tahkuna poolsaar]]el [[Lehtma]] [[Lehtma sadam|sadama]] lähedal [[Lõimandi nina]]l; * [[Rannapatarei nr 39]] (IV-305&nbsp;mm [[suurtükk]]i) Hiiumaal, [[Tahkuna poolsaar]]el [[Tahkuna]] [[Tahkuna neem|neeme]] lähedal, 700 meetri kaugusel [[Tahkuna tuletorn]]ist; * [[Õhutõrjepatarei nr 39a]], milles algselt 1916. aastal oli kolm 57&nbsp;mm kahurit, need aga asendati 1917. aastal nelja 75&nbsp;mm õhutõrjesuurtükiga === Peapositsioon === {{Vaata|Peeter Suure merekindluse peapositsioon}} [[Tallinn]]a ümbritsenud kolm kindlustatud liini (eelpositsioon, Peeter Suure merekindluse mererinde ja [[Turu-Ahvenamaa positsioon]]) pidi takistama vaenlasel peapositsioonist läände jäävaid miinitõkkeid traalida.<ref name="VASAR" /> === Kindluse staap === Kindluse peastaap ja juhtkonna elamu<ref name="k3eob" /> asus hoones [[Pikk tänav#Pikk 59/Pagari 1 ja Pikk 61/ Pagari 2|Pikk tänav]] 61 ja [[Pagari tänav]]a 1 hoone oli merekindluse juhtkonna elamu. Merekindluse raadiojaam asus Saue lähedal, praeguse Alliku küla territooriumil, Allika tee 13.<ref name="n3RCj" /> Alates Eesti Vabariigi algusaegadest raadiojaama ei kasutatud, 1921 – 1974 töötas selles hoones [[Saue algkool]]. === Mererinne === {{vaata|Peeter Suure merekindluse Tallinna mererinne}} Selle moodustasid Pakri, Suurupi ja Viimsi poolsaarel ning Kakumäel, Aegnal, Naissaarel, Väike-Pakril ja Paljassaarel paiknevad [[rannakaitsepatarei]]d.<ref name="Tallinn : entsüklopeedia" /> * Keiser Peeter Suure merekindluse [[Rannakaitsepatarei nr 1]], (valmimata), [[Suurupi]] küla [[Harku vald|Harku vallas]]. Nelja 14-tollise kahuriga patarei (Romanovite patarei) asus [[Suurupi ülemine tuletorn|Suurupi Ülemise tuletorni]] juures; * Keiser Peeter Suure merekindluse [[Rannakaitsepatarei nr 2]], [[Suurupi]] küla. Patarei koosnes 4 suurtükiplokist, algselt planeeritud kuue 130&nbsp;mm kahuriga patarei asemel loodi aga 1915. aastal USA firma Bethlehem Steeli toodetud 9,2-tolliste kahuritega patarei; * Keiser Peeter Suure merekindluse [[Rannakaitsepatarei nr 3]], [[Suurupi]] küla, [[Humala]]. Patareis neli kuuetollist [[152 mm Canet' suurtükk|(152 mm) Canet'-tüüpi kahurit]] * Keiser Peeter Suure merekindluse [[rannakaitsepatarei nr 4]], [[Kakumäe poolsaar]]e tipus, [[Kakumäe tee]] 250 * Keiser Peeter Suure merekindluse [[rannakaitsepatarei nr 5]], [[Naissaar]]el Lõunakülas<ref name="rZ8fg" /> * Keiser Peeter Suure merekindluse [[Rannakaitsepatarei nr 12 (Paljassaare)|rannakaitsepatarei nr 12]], [[Paljassaare poolsaar]]e loodetipus * Keiser Peeter Suure merekindluse [[rannakaitsepatarei nr 13]], [[Miiduranna]] küla, [[Viimsi vald|Viimsi vallas]] * Keiser Peeter Suure merekindluse [[rannakaitsepatarei nr 14]], [[Aegna]] saare läänerannikul * Keiser Peeter Suure merekindluse [[rannakaitsepatarei nr 15]], Aegna saare loodeosas === Maarinne === {{vaata|Peeter Suure merekindluse Tallinna maarinne}} Venemaa Balti laevastikus oli 1917. aastal kokku üle 700 sõja- ja abilaeva 100 000 mereväelasega, lisaks allus laevastikule 70 000 maaväelast, kes olid rannakaitses Eestis ja Soomes.<ref>[[Hanno Ojalo]], [https://dea.digar.ee/article/AKsodur/2017/02/0/16.1 TSAARI LIPU ALL: merelahingud Eesti vetes Esimese maailmasõja päevil], Sõdur: Eesti sõjandusajakiri, nr. 1, veebruar 2017</ref> Merekindluse maarinne kaitses piirkonda maismaalt (lõunast) tuleva võimaliku ründe eest. Maarinne koosnes [[kaitseliin]]idest, mille välisserv jooksis kaarena [[Türisalu]]-[[Humala]]-[[Pääsküla]]-[[Saku]]-[[Sausti]]-[[Maardu]] joonel ümber Tallinna. Jagunes omakorda kolme kaitsevööndisse.<ref name="Tallinn : entsüklopeedia" /> Merekindluse projekt kiideti heaks 1913, millal algasid ka ehitustööd, kuid valmisid maismaaja kaitseehitused vaid osaliselt, peamiselt I ja II kaitsesektoris: üks vähestest positsioonidest, mis projektijärgses mahus valmis, oli [[Pääsküla paenõlv]]ale rajatud – kaitsepositsioon nr 6. Merekindluse maarinde moodustasid Tallinna kindlustatud rajooni PSM garnisoni kuulunud [[23. jalaväediviis (Venemaa Keisririik)|23. jalaväediviisi]] 118. jalaväediviisi: [[469. Arzamassi jalaväepolk]] (''469-й пехотный Арзамасский полк''), [[470. Dankovi jalaväepolk]] (''470-й пехотный Данковский полк''), [[471. Kozelski jalaväepolk]] (''471-й пехотный Козельский полк''), [[472. Masalski jalaväepolk]] (''472-й пехотный Масальский полк'') jm väeosad. 118. jalaväediviisi jalaväepolgud formeeriti 1916. aastal Venemaa [[Ivanovo-Voznessensk]]i ja teiste selle piirkonna tekstiilivabrikute kvalifitseeritud töölistest, kes [[streik]]ide tõttu jäeti ilma ajapikendustest mobiliseerimisel. [[Polk|Polgud]] olid formeeritud senise 4 [[pataljon]]i asemel 3-st pataljonist. [[Veebruarirevolutsioon]]i järel kaotasid üksused korra ning merekindluse [[staap]] suunas 470. Dankovi jalaväepolgu [[Kasari]]jõe ja 472. Masalski jalaväepolgu [[Kuressaare]] piirkonda. ==== Maarinde I kaitsesektor ==== [[Pilt:Peeter Suure Merekindluse Humala positsiooni rooduvarjend nr.1, 1916 (3).jpg|pisi|Humala positsiooni rooduvarjendi nr 1 sisevaade]] [[Peeter Suure merekindluse maarinde I kaitsesektor|I Kaitsesektor]] asus Tallinnast läänes ehk [[Suurupi]]-[[Vääna]]-[[Humala]] piirkonnas, kaitsesektori koosseisu kuulusid: kolm [[jalaväepataljon]]i; kuus patareid kuue[[toll (pikkusühik)|tolliseid]] (") [[suurtükk]]e – 24 tk; kaks [[Suurtükipatarei|patareid]] 4,25" suurtükke – kokku 8 tk; üks patarei 3" suurtükke, kokku 4 tk. * Merekindluse maarinde [[Peeter Suure merekindluse maarinde Humala positsioon|Humala positsioon]] [[Humala]]s [[Harku vald|Harku vallas]].<ref name="ThsFI" /> Humala positsioonil asusid 1916. aastal valminud [[rood]]u[[varjend]]id nr 1,<ref>[http://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=8880 8880 Peeter Suure Merekindluse Humala positsiooni rooduvarjend nr.1, 1916. a.], Kultuurimälestiste riiklik register nr 8880</ref> 2 ja 3, iga varjend mahutas ca 120 meest. Rooduvarjendi pikkus on ca 30 meetrit, laius ca 9 meetrit, süvendi pikkus 60 meetrit. Rooduvarjendite ees asusid kaevikuliinid koos ühenduskraavide ja betoonist rajatud [[Jagu|jao]] varjenditega. Varjendite ühendamiseks rajatud maa-alused tunnelisüsteeme oli kaks, pikkusega 460 m ja 900 meetrit, tunnelite omavaheline ühendamine jäi pooleli. Humala positsioonile rajati [[Liiva–Vääna raudtee]]liinilt kitsarööpmelise raudtee harutee. [[File:Peeter Suure Merekindluse Türisalu, Naage positsiooni rooduvarjend.jpg|pisi|Türisalu-Naage positsiooni rooduvarjend]] * Merekindluse [[Peeter Suure merekindluse maarinde Türisalu-Naage positsioon|Türisalu-Naage positsioon]] oli allutatud Humala positsiooni juhatusele. Positsiooni Vääna klindilahe paekaldasse ette nähtud blindaažidest valmis ainult üks rooduvarjend,<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=8869 8869 Peeter Suure Merekindluse Türisalu-Naage positsiooni rooduvarjend, 1917. a.], Kultuurimälestiste riiklik register nr 8869</ref> [[Naage]] külas. (tänapäeva [[Naage]] küla [[Harku vald|Harku vallas]]) * Merekindluse maarinde positsioon nr 1 ehk "A", [[Viti]] küla ([[Vana-Aiba]]) juures, kus asus komandokeskus ja [[Peeter Suure Merekindluse komandokeskuse ohvitseride eluvarjend]]<ref name="KRR_8857">{{kultuurimälestis|8857|Peeter Suure Merekindluse komandokeskuse ohvitseride eluvarjend, 1913-1917. a.}} (vaadatud 17.01.2020)</ref> ==== Maarinde II kaitsesektor ==== [[Pilt:Peeter Suure Merekindluse Vääna-Posti positsiooni rooduvarjend nr 5, 1917 (2).jpg|pisi|Vääna-Posti positsiooni rooduvarjend nr 5<ref>[http://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=8873 8873 Peeter Suure Merekindluse Vääna- Posti positsiooni rooduvarjend nr. 5, 1917. a.], Kultuurimälestiste riiklik register nr 8873</ref>]] [[Pilt:Peeter Suure Merekindluse Vääna-Posti positsiooni läänepoolsed kaevikud koos jaovarjenditega (4).jpg|pisi|Vääna-Posti positsiooni jaovarjend<ref>[http://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=21532 21532 Peeter Suure Merekindluse Vääna- Posti positsiooni läänepoolsed kaevikud koos jaovarjenditega], Kultuurimälestiste riiklik register nr 21532</ref>]] [[Peeter Suure merekindluse maarinde II kaitsesektor|II Kaitsesektor]] asus Tallinnast lõunas ehk [[Vääna]]-Posti-[[Pääsküla]]-[[Raudalu]] piirkonnas, kaitsesektori koosseisu kuulusid: viis jalaväepataljoni; kuusteist patareid 6" suurtükke – kokku 64 tk; viis patareid 4,25" suurtükke – kokku 20 tk; kolm patareid 3" suurtükke, kokku 12 tk; * Keiser Peeter Suure merekindluse maarinde II kaitsesektori positsioon nr 1 [[Vääna-Viti]]l, kus asus ka koordineeriva keskusena maa- ja mererinde vahel staabiblindaaž.<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=8856 8856 Peeter Suure Merekindluse Viti kaitsepositsiooni rooduvarjend, 1913-1917. a.], Kultuurimälestiste riiklik register nr 8856</ref> * Keiser Peeter Suure merekindluse maarinde II kaitsesektori positsioon nr 2 * Keiser Peeter Suure merekindluse maarinde II kaitsesektori positsioon nr 3 * Keiser Peeter Suure merekindluse maarinde II kaitsesektori positsioon nr 4 [[Peeter Suure merekindluse maarinde Vääna-Posti positsioon]] (tänapäeva [[Vääna-Posti]], [[Kiia]] küla, [[Saue vald|Saue vallas]]) * Keiser Peeter Suure merekindluse maarinde II kaitsesektori positsioon nr 5 * Keiser Peeter Suure merekindluse maarinde II kaitsesektori positsioon nr 6 ehk [[Peeter Suure merekindluse Pääsküla positsioon]]; :Pääsküla positsioon koosnes 6 [[rooduvarjend]]ist ja neid ühendanud ühendus-<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=8889 8889 Peeter Suure Merekindluse Pääsküla positsiooni varjenditevaheline tunnelisüsteem, 1913-1917. a.], Kultuurimälestiste riiklik register nr 8889</ref> ja [[drenaaž]]itunnelitest, need tunnelid olid vajalikud väeüksuste varjatud liikumiseks ühest osast teise. Kaitsepositsiooni eesmärk oli [[Tallinn–Haapsalu raudtee|Tallinna–Haapsalu raudtee]] ja [[Tallinn–Pärnu maantee|Tallinna–Pärnu maantee]] sulustamiseks, positsiooni kirdepoolne tiib pidi sulgema ka vastase võimaliku liikumise üle [[Pääsküla raba]] Nõmmele.<ref name="register.muinas.ee" /> Positsiooni juurde kuulus ka [[Kivimäe patarei]] kahurialus ja suurtükipositsioon ning Pääsküla positsiooni komandovarjend ja tagalapatarei positsioon.<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=8837 8837 Peeter Suure Merekindluse Pääsküla kaitsepositsiooni tagalapatarei, 1913-1916], Kultuurimälestiste riiklik register nr 8837</ref> Pääsküla positsiooni komandandi elamu<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=8491 8491 Peeter Suure Merekindluse Pääsküla positsiooni komandandi elamu, 1913. a.], Kultuurimälestiste riiklik register nr 8491</ref> asus [[Külvi tänav]] 14 (tänapäeval [[Tallinna Piiri Lasteaed]]) * Keiser Peeter Suure merekindluse maarinde II kaitsesektori positsioon nr 7 ehk [[Peeter Suure merekindluse Männiku positsioon]]; ==== Maarinde III kaitsesektor ==== [[Peeter Suure merekindluse maarinde III kaitsesektor|III Kaitsesektor]] asus Tallinnast idas ehk [[Lehmja]]-[[Rae]]-[[Muuga (Viimsi)|Muuga]] piirkonnas (kindlustustevöönd hävis peamiselt aastatel 1920–1939, kui ehitused anti tsiviilomandusse ning seoses uue [[Tartu maantee]] rajamisega), kaitsesektori koosseisu kuulusid: neli jalaväepataljoni; neli patareid 6" suurtükke – kokku 16 tk; viis patareid 4,25" suurtükke – kokku 20 tk; kolm patareid 3" suurtükke, kokku 12 tk. * Keiser Peeter Suure merekindluse maarinde III kaitsesektori [[Peeter Suure merekindluse Rae positsioon|Rae positsioon]],<ref name="eNaZ6" /><ref name="xupHY" /> rooduvarjendi<ref>[http://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=21530 21530 Peeter Suure Merekindluse Rae positsiooni rooduvarjend], Kultuurimälestiste riiklik register nr 21530</ref> jm (tänapäeva [[Rae]] küla [[Rae vald|Rae vallas]] ({{koord|tekst=/|NS=59/22/33/N|EW=24/52/39/E|nimi=Rae positsioon}})); * Keiser Peeter Suure merekindluse maarinde III kaitsesektori positsioon nr 12 ehk [[Peeter Suure merekindluse Iru positsioon|Iru positsioon]], koos raskehaubitsapositsiooni,<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=8831 8831 Peeter Suure Merekindluse Iru kaitsepositsiooni haubitsapatarei, 1913-1916], Kultuurimälestiste riiklik register nr 8831</ref> ühendustunnelite,<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=8784 8784 Peeter Suure Merekindluse Iru kaitsepositsiooni tunnel, 1914-1916], Kultuurimälestiste riiklik register nr 8784</ref> viie betoonvarjendi ja [[Lasnamäe–Iru raudteeliin]]i ühendusega [[Peeter Suure merekindluse kindlusraudtee|kindlusraudteega]] jm; === Merekindluse lennusalk === Peeter Suure merekindluse koosseisus oli ette nähtud [[Peeter Suure merekindluse lennurood]] (''Крепостная воздухоплавательная рота''). Lennuroodu asukohaks valiti Lasnamäel juba kasutatud platsidest veidi ida poole jäänud Tallinna jalaväepolkude lasketiir. 1916. aasta kevadeks oli tiiru linnapoolsesse serva püstitatud neli puitangaari, [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]] poolsesse külge pommikelder ja bensiinihoidla. [[Lasnamäe lennuväli|Lasnamäe lennuvälja]] nurgas paiknes teenistushoone, kus olid puidu- ja remonditöökoda, ladu ning torniga valvurimaja. [[Ülemiste raudteejaam]]ast oli Lasnamäe lennuväljani rajatud raudteeharu. Meeskond elas lennuväljast veidi eemal, praeguse [[Lauluväljak]]u kõrvale jäävas ja tänaseni säilinud rekvireeritud kahekorruselises puitmajas.<ref>[[Toomas Türk]], [https://dea.digar.ee/article/AKsodur/2019/06/0/12.1 Eesti lennuvägi Lasnamäel], [[Sõdur (ajakiri)|Sõdur]]: Eesti sõjandusajakiri, nr. 3, juuni 2019</ref> [[Tallinna laht|Tallinna lahe]] poole jäänud [[Põhja Paberi- ja Puupapivabrik]]u direktori [[Emil Fahle]] rekvireeritud suvemajas, [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]] 87 asusid Peeter Suure merekindluse lennuroodu [[staap]] ja [[ohvitseride kasiino]]. Rajatud lennuväljal algasid lennud [[1916]]. aastal. Merelennusalga (''Отдельный крепостной авиационный отряд'') merelennukite baasiks sai [[Lennusadam]]as asunud ja 1917. aastal poolelijäänud angaar, merelennusalk kasutas baasina [[Pirita jõgi|Pirita jõe]] suudmes asunud [[Tallinna Merelennujaam]]a. 18. veebruaril 1918, kui Saksa üksused ka Saaremaalt üle jää ning alustasid Eesti mandriosa hõivamist, Pirita jõe suudmes asunud [[Tallinna Merelennujaam]]a merelennusalk hävitas oma lennukid ja võttis suurema osa muust varast kaasa, Lasnamäel asunud Peeter Suure merekindluse lennusalk jättis kõik lennuväljale maha, vaid meeskond evakueerus. == Ehitised == === Laskemoonalaod === * Keiser Peeter Suure merekindluse laskemoonalaod / [[Astangu laskemoonalaod]], [[Astangu]], [[Paldiski maantee]] ja [[Kadaka tee]] vahel [[paeklint|paeklindis]] * Keiser Peeter Suure merekindluse laskemoona laotunnelid [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]] ja [[Purde tänav (Tallinn)|Purde tänava]] ristist umbes 450 m idas paeklindis * Keiser Peeter Suure merekindluse Maarinde [[Männiku lahingumoonalaod]]<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=militaryheritage&action=view&id=83 Peeter Suure Merekindluse Maarinde Männiku lahingumoonalaod, Number: 83], Kultuurimälestiste riiklik register</ref> ({{koord|tekst=/|NS=59/21/21/N|EW=24/42/06/E|nimi=Männiku lahingumoonalaod}}) --- * Keiser Peeter Suure merekindluse Viljandi maantee laod, [[Kalmistu tee]] 34a, Tallinn * Keiser Peeter Suure merekindluse Hiiu laod, [[Pärnu maantee]] 327b, Tallinn === Varjendid === === Maarinde positsioonid === * Merekindluse maarinde [[Peeter Suure merekindluse maarinde Vana-Pääsküla positsioon|Vana-Pääsküla positsioon]], tänapäeva [[Laagri alevik]]u serval<ref name="EHEMW" /> * Merekindluse maarinde [[Peeter Suure merekindluse maarinde Pääsküla positsioon|Pääsküla positsioon]], [[Tänassilma]] küla, [[Saku vald|Saku vallas]] ({{koord|tekst=/|NS=59/20/34/N|EW=24/36/22/E|nimi=Pääsküla positsioon}}) * Merekindluse mererinde [[Peeter Suure merekindluse maarinde Suurupi positsioon|Suurupi positsioon]], tänapäeva [[Suurupi]] [[Kakumäe laht|Kakumäe lahe]] idakaldal === Maarinde kaitsepositsioonid === * Keiser Peeter Suure merekindluse [[Iru kaitsepositsioon]], tänapäeva [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maanteest]] ja [[Vana-Narva maantee]]st lõunasse jääv riba, [[Pirita jõgi|Pirita jõest]] 2&nbsp;km [[Maardu]] poole; * Keiser Peeter Suure merekindluse [[Viti kaitsepositsioon]], tänapäeva [[Viti]] [[Harku vald|Harku vallas]]; === Maarinde üksused === {{Vaata|Keiser Peeter Suure merekindluse maarinde 4. suurtükipolk}}, ülem alampolkovnik M. M. Konokotin :4. suurtükipolk koosnes 8 roodust, milles 17 suurtükiväe[[Patarei (sõjandus)|patareid]]: * 1. rood. Patarei nr 152, mille relvastuses 4 77&nbsp;mm [[Kaliiber (relv)|kaliibriga]] Saksa päritolu [[kahur]]it, patarei nr 153, milles 3 15&nbsp;cm kaliibriga Saksa päritolu kahurit, patarei nr 154, milles 4 10,5&nbsp;cm kaliibriga Saksa päritolu [[haubits]]at * 2. rood. Patarei nr 162, mille relvastuses 4 10,5&nbsp;cm Saksa päritolu [[haubits]]at, patarei nr 164, milles 4 kuue[[Toll (pikkusühik)|tollist]] väli[[mortiir]]i * 3. rood. Patarei nr 172, mille relvastuses 4 77&nbsp;mm Saksa päritolu [[kahur]]it, patarei nr 173, milles 4 kuuetollist väli[[mortiir]]i * 4. rood. Patarei nr 181, mille relvastuses 4 75&nbsp;mm kaliibriga Saksa päritolu [[kahur]]it, patarei nr 182, milles 4 kuuetollist kindlus[[haubits]]at * 5. rood. Patarei nr 192, mille relvastuses 4 kuuetollist välimortiiri, patarei nr 163, milles 4 10,5&nbsp;cm Saksa päritolu [[haubits]]at * 6. rood. Patarei nr 201, mille relvastuses 4 77&nbsp;mm Saksa päritolu [[kahur]]it, patarei nr 202, milles 4 kuuetollist välimortiiri * 7. rood. Patarei nr 211, mille relvastuses 4 10,5&nbsp;cm Saksa päritolu [[haubits]]at, patarei nr 212, milles 4 15&nbsp;cm Saksa päritolu [[haubits]]at * 8. rood. Patarei nr 221, mille relvastuses 4 77&nbsp;mm Saksa päritolu [[kahur]]it, patarei nr 222, milles kuuetollist kindlus[[haubits]]at. === Linnakud === * [[Peetri aedlinn]] * [[Harku sõjaväelinnak]] * . * Peeter Suure merekindluse hospidal asus Tallinnas [[Kalamaja]]s, praeguse [[Maleva põik|Maleva põigu]] piirkonnas. === Liiklussooned === ==== Kindlusraudtee ==== [[File:Iru raudteesilla sambad 181130.jpg|pisi|[[Iru raudteesild|Iru raudteesilla]] varemed]] [[Paljassaare kindlusraudtee]] sai alguse [[Paljassaare poolsaar]]e [[Katariina kai]]lt ja suundus [[Suur Paljassaar|Suur-Paljassaare poolsaare]] tipus asunud suurtükipatareideni ja miiniladudeni.<ref>[http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&event_id=2761&layer=174&lang=est#2761 Paljassaare kindlusraudtee], www.histrodamus.ee</ref> [[Lasnamäe–Iru raudteeliin]] ühendas maarinde idapoolseima [[Iru positsioon|tugipunkti Irus]] kindluse raudteevõrguga [[Ülemiste raudteejaam|Lasnamäe (Dvigateli)]] kitsarööpmelisest raudteejaamast. Lasnamäe jaamast läks 12. ([[Iru]]) positsioonini viiv raudtee kirdesse, hilisemast [[Lasnamäe lennuväli|sõjaväelennuväljast]] põhja poolt mööda ning [[Vana-Narva maantee]]ga rööbiti ida poole. [[Väo mõis]]a juures läks üks haru loodesse, [[Pirita-Kose]] haubitsapatarei juurde. Peaharu läks läbi ühe sõjaväelinnaku (praeguse [[Iru hooldekodu]] kohal) üle Pirita jõe ning hargnes kaheks – põhja poole, linnaku teise osa ja tulevaste kindlusehitiste juurde ning lõuna poole, [[Lagedi mõis]]a kandis oleva patarei juurde. Üle Pirita jõe ehitati raudtee üleviimiseks [[Iru raudteesild]].<ref name="KRR_8786">{{kultuurimälestis|8786|Peeter Suure Merekindluse raudtee Iru silla sambad, 1916-1917}} (vaadatud 25.12.2020)</ref> [[Peeter Suure merekindluse maarinne|Maa]]- ja [[Peeter Suure merekindluse mererinne|mererinnet]] ning varustusladusid ühendas 750 mm [[kitsarööpmeline raudtee|kitsarööpmeline]] kindlusraudtee.<ref name="8YAnD" /> Keskus oli [[Nõmme-Kindluse]].<ref name="Tallinn : entsüklopeedia" /> 1919. aastaks oli arvel 106&nbsp;km raudtee peateid, koos haruteedega oli rööpaid Tallinna merekindluses 263 kilomeetrit.<ref name="merekindluse punkrisse" /> [[Pilt:Aegna kindlusraudtee tamm.JPG|pisi|[[Aegna kindlusraudtee]] tammid<ref name="KRR_8701">{{kultuurimälestis|8701|Aegna kindlusraudtee tammid, 1914. a.}} (vaadatud 25.12.2020)</ref>]] Väljaspool Tallinna rajati ka [[kitsarööpmeline raudtee|kitsarööpmelise kindlusraudtee]] liinid: * [[Peeter Suure merekindluse peapositsioon]]i [[Aegna#Aegna sõjandus|Aegna]] [[Aegna kindlusraudtee]] (3 km pikkune kitsarööpmeline raudtee, jagunes pealiiniks ning haruteedeks, Aegna olulised patareid ja teised rajatised jäid raudteeliini vahetusse lähedusse<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=en_monument&action=view&id=8701 Aegna kindlusraudtee tammid, 1914. a., Kultuurimälestis nr 8701], Kultuurimälestiste register</ref>), * [[Peeter Suure merekindluse peapositsioon]]i [[Naissaare kindlusraudtee]]. Naissaare kitsarööpmeline kindlusraudtee, kitsarööpmelise raudtee tammid koos säilinud raudteega<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=2638 2638 Kitsarööpmelise raudtee tammid koos säilinud raudteega], Kultuurimälestiste register</ref> ja selle arendused järgneval 20. sajandil on tunnistatud [[kultuurimälestis]]eks * [[Peeter Suure merekindluse Väinamere positsioon]]i [[Saaremaa]] [[Kuressaare kindlusraudtee]] (raudtee sai alguse [[Roomassaare sadam]]akailt ja suundus [[Kuressaare kesklinn]]a, kindluseraudteeliini kogupikkuseks koos haruteedega oli 8 km. Liini hilisem [[vaksal]] asus aadressil [[Allee tänav (Kuressaare)|Allee tänav]] 6<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=militaryheritage&action=view&id=281 Kuressaare kindluseraudtee], Kultuurimälestiste register</ref>) ja [[Kura kurgu positsioon]]i [[Sõrve–Mõntu raudtee]] [[Sõrve poolsaar]]el asuva [[rannapatarei nr 43]] ja [[Mõntu sadam]]a vahel, * [[Peeter Suure merekindluse eelpositsioon]]i [[Hiiumaa]] [[Hiiumaa kindlusraudtee]],<ref>[http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&event_id=3179&layer=174&lang=est#3179 Hiiumaa kindlusraudtee], www.histrodamus.ee</ref> 6 km pikkune kitsarööpmeline väliraudtee [[Lehtma sadam]]a – [[Tahkuna]] vahel, [[Tahkuna poolsaar]]e [[Rannapatarei nr 39]] ja [[Rannapatarei nr 38]]-ni. [[Lõimandi nina|Löimandist]] viis raudtee [[Lehtma sadam]]asilla juurde, kus [[Eesti Esimeses maailmasõjas|Esimese maailmasõja]] ajal seisid Vene miinihävitajad ja kust kaudu toodi kohale ka kindlustuste varustus ja laskemoon.<ref>[https://dea.digar.ee/page/laaneeluew/1936/08/04/3 Saladuslik linn Tahkuna metsades], [[Lääne Elu]]: Läänemaa häälekandja, 4 august 1936</ref> * [[Peeter Suure merekindluse Väinamere positsioon]]i [[Muhu]] [[Muhu kindlusraudtee|kindlusraudtee]].<ref>[http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&event_id=3180&layer=174&lang=est#3180 Muhu kindlusraudtee], www.histrodamus.ee</ref> [[Rannapatarei nr 32]] ja [[Rannapatarei nr 36|36]] ehitamiseks ja varustamiseks rajati [[Kuivastu sadam]]ast patareini 6 km pikkune kitsarööpmeline [[Kuivastu–Võiküla raudtee]], raudteed täiendas [[Võiküla munakivitee]], * [[Väinamere positsioon]]i kindlusraudtee liinid Läänemaal, [[Virtsu tuletorn]]i ja praeguse [[Virtsu sadam]]a vahel asus siis väike sadam, milleni viis [[Rannapatarei nr 33]] juurest raudtee. Tänapäevaks on [[raudteetamm]] on suures osas hävinud.<ref>[http://virtsu.ee/ajalugu/i-maailmasoda-1914-1917/virtsu-rannakaitsepatareid-nr-33-ja-33a/ I maailmasõda 1914-1917. Virtsu rannakaitsepatareid nr. 33 ja 33a] (vaadatud 20.06.2020)</ref> ==== Eriotstarbelised maanteed ==== Kindlustatud territooriumile rajati [[munakivi]]teid. Sillutuseks kasutati mererandadest hangituid väikesi munakive. Säilinud on teelõigud [[Harku]]–[[Vatsla]], [[Pühaküla]]–Alliku, Jõeküla–Kakumäe, [[Klooga maantee]]lt (vanalt trassilt) Suurupi rannapatareidesse<ref name="BRscB" /> ja [[Võiküla munakivitee]] [[Väinamere positsiooni]]l [[Muhu]]l. === Turu–Ahvenamaa positsioon === {{Vaata|Turu-Ahvenamaa positsioon}} Kindlusvöönd riivistas [[Põhjalaht]]e ning takistas Soome edelaosa vallutamist. Julgestas eel- ja peapositsiooni kaguserva. Staap asus [[Turu]]s. Ehitustööd positsioonil algasid [[1916]]. aastal.<ref name="Heino Gustavson" /> Patareid ehitati kokku kümnel saarel ja neisse paigutati 37 suurtükki.<ref name="Mehis Helme2" /> === Väinamere positsioon === {{Vaata|Väinamere positsioon}} [[Väinameri|Väinamere]] (Moonsundi) ehk [[Muhu väin]]a kindlustatud positsioon<ref name="OvOYf" /> (vene keeles ''Моонзундская укрепленная позиция'') kulges [[Eestimaa kubermang]]us [[Hiiumaa]]lt [[Sõrve säär]]de ning sealt üle [[Muhu]] ja [[Vormsi]] mandrialadele, hõlmates ka [[Haapsalu]] linna, [[Rohuküla sadam]]a ja [[Virtsu poolsaar]]e. Positsiooni ülem<ref>[http://battal.ee/mkipv/moonzund.html Начальники Моонзундской укреплённой позиции], battal.ee (vaadatud 15.07.2020)</ref> oli [[admiral]] [[Dmitri Svešnikov]], staabiülem oli [[Nikolai Reek]]. Positsiooni koosseisus olid lisaks [[107. jalaväediviis]]i väeosadele: [[Pilt:PSM Väinamere positsioon.jpg|pisi|Väinamere positsioon]] * [[Rannapatarei nr 30]] (V-152&nbsp;mm/45 [[suurtükk]]i) [[Vormsi]] põhjakaldal * [[Rannapatarei nr 31]], 75&nbsp;mm [[suurtükk]]idega [[Vormsi]]l, aastatel 1914–1915, seejärel demonteeriti * [[Õhutõrjepatarei nr 31a]] (II-75&nbsp;mm [[suurtükk]]i) (valmis 1915. aastal) [[Läänemaa]]l [[Haapsalu kreis]]is [[Rohuküla sadam]]as<ref name="Mehis Helme2" /> * [[Rannapatarei nr 33]] (V-152&nbsp;mm / [[152 mm Canet' suurtükk|45 Canet' suurtükki]]) (valmis 1914. aastal) [[Virtsu sadam]]as [[Virtsu poolsaar]]el * [[Õhutõrjepatarei nr 33a]], (IV-75&nbsp;mm [[suurtükk]]i) (valmis 1916. aastal) Virtsu sadamas. * [[Rannapatarei nr 34]] (IV-120&nbsp;mm [[suurtükk]]i) [[Hiiumaa]] lõunakaldal [[Tohvri (Emmaste)|Tohvri mõisa]] juures [[Sõru]] küla juures, [[Soela väin]]a ääres; * [[Õhutõrjepatarei nr 35]], 75&nbsp;mm [[suurtükk]]idega Hiiumaal, aastatel 1915–1916 * [[Rannapatarei nr 47]]<ref name="qHEE0" /> (IV-[[152 mm Canet' suurtükk|152/45 Canet' suurtükki]]) [[Hiiumaa]]l [[Kõpu poolsaar]]el [[Hirmuste (Kõrgessaare)|Hirmuste]] lähedal; :Lisaks rannapatareidele kavandati Hiiumaa rannikule kaevikusüsteemi kolm lõiku, kuid neid ei jõutud täielikult valmis ehitada: 1. [[Lehtma sadam]]ast [[Paope]] külani; 2. Paope külast [[Mardihansu]] külani; 3. Mardihansu külast [[Emmaste mõis]]ani * [[Rannapatarei nr 32]] (''батарея №32 – Моонская батарея'')<ref name="MFDQC" />algselt 1914. aastal ajutine patarei IV-75 mm [[Kesselaid|Kesselaiul]] ja hiljem 1915. aastast alaline (IV-[[152 mm Canet' suurtükk|152 mm (kuuetollist) Canet' suurtükki]]/45), [[Võiküla]] ja [[Rässa]] küla vahel [[Muhumaa]] lõunaosas * [[Rannapatarei nr 36]] (V-254&nbsp;mm (10-tollist) Durlacher [[suurtükk]]i) (valmis 1917. aastal) [[Võiküla]] lähedal [[Muhumaa]] lõunaosas; * [[Õhutõrjepatarei nr 36a]] (IV-75&nbsp;mm [[suurtükk]]i) Väinamere positsiooni rannapatareide kaitseks asutati 1916–1917, 75-mm õhutõrjepatareid: 8 õhutõrjepatareid ja 3 kuulipildujakomandot sh. [[Kihelkonna]]l, [[Kuressaare]]s ja [[Rohuküla]]s. Positsiooni kaitseks oli BL lennuväe- ja abiüksused: kaks lennusalka (lennubaas, [[Papisaare lennusadam]], vaatluspostid ja 12 lennukit) Kihelkonna lähedal; kaks lennusalka (12 lennukiga) [[Sõrve säär]]el; üks lennusalk (6 lennukiga) [[Kuressaare]] linna juures ja üks lennusalk (6 lennukiga) [[Virtsu poolsaar]]el. Lennubaasid ja vaatluspostid asusid Tahkunal ja [[Kõpu poolsaar]]el Hiiumaal. === Lennusadamad === PMS positsioonide koosseisus olid ka lennusadamad: Saaremaal [[Papissaare sadam|Papisaare]] [[Papisaare lennusadam|lennusadam]] ({{koord|tekst=/|NS=58/21/58/N|EW=21/58/54/E|nimi=Papisaare lennusadam}}), [[Kuressaare sadam|Kuressaare]] ja [[Sõrve poolsaar]]e [[Sääre (Saaremaa)|Sääre]] [[Lõugas (geograafia)|lõukas]], Hiiumaal [[Kõrgessaare lennusadam|Kõrgessaare]] ja [[Tahkuna lennusadam]] ning [[Ruhnu]] saarel. Eesti läänerannikul olid [[Haapsalu lennusadam]] ({{koord|tekst=/|NS=58/57/43/N|EW=23/31/04/E|nimi=Haapsalu lennusadam}}), [[Bürgermeistri holm]]il ja [[Virtsu lennusadam]]. === Kura kurgu positsioon === {{Vaata|Kura kurgu positsioon}} Kura kurgu positsioon kulges [[Liivimaa kubermang]]us [[Liivi laht]]e ümbritseval [[Kura poolsaar]]el ja [[Saaremaa]]l. [[Pilt:Artillery battery num 43.jpg|pisi|[[Rannapatarei nr 43 (Sõrve säär)|Rannapatarei nr 43]] [[Saaremaa]]l, [[Sõrve säär]]el]] * [[Rannapatarei nr 40]] (IV-120-mm [[suurtükk]]i) Saaremaal, [[Sõrve säär]]el [[Tammuna]]; * [[Õhutõrjepatarei nr 40a]] (III-75-mm [[suurtükk]]i) Saaremaal, [[Sõrve säär]]el [[Karuste]] küla juures * [[Rannapatarei nr 41]] (IV-130&nbsp;mm [[suurtükk]]i) Saaremaal, [[Sõrve säär]]el [[Mõntu]] [[Mõntu sadam|sadama]] juures; * [[Õhutõrjepatarei nr 42]] (III-75-mm [[suurtükk]]i) Saaremaal, [[Sõrve säär]]el [[Mõntu]] ja [[Läbara]] küla vahel * [[Rannapatarei nr 43 (Sõrve säär)|Rannapatarei nr 43]] (IV-305&nbsp;mm [[suurtükk]]i) Saaremaal, [[Sõrve säär]]e idakaldal * [[Õhutõrjepatarei nr 44]] (III-75-mm [[suurtükk]]i) Saaremaal, [[Sõrve majakas]]t paremal pool [[Sõrve säär]]el * [[Rannapatarei nr 45]] (IV-152/45 [[suurtükk]]i) Saaremaal, [[Tagamõisa poolsaar]]el [[Undva]]l * [[Rannapatarei nr 46]] (IV-152/45 [[suurtükk]]i) Saaremaal, [[Ninase poolsaar]]el [[Tagaranna]] küla juures * [[Õhutõrjepatarei nr 48]] (III-75-mm [[suurtükk]]i) Saaremaal, [[Kuressaare]]s === Põikpositsioon === Peterburi merekaitse [[Põikpositsioon]] jääb Helsingi ümbrusse ja pidid vältima põhipositsioonide selja tagant ümberhaaramist.<ref name="Mehis Helme2" /> Suurtükipatareid: nr 45 ja 46 IV-[[:en:254 mm 45 caliber Pattern 1891|254/45 D]] [[Isosaari]] (rootsi k. ''Stora Mjölö'') saarel, nr 41 IV-254/45 D [[Rysäkari]] (rootsi k. ''Rysskär'') saarel, nr 42 IV-254/45 D [[Katajaluoto]] saarel, nr 44 IV-254/45 D [[Kuivasaari]] saarel, nr 49 IV-254/45 D Itä-Villinki saarel jt. == Relvastus == [[Pilt:Artillery battery 152mm Canet gun Open wood platform.jpg|pisi|152 mm (6") Canet' suurtükk avatud puitplatvormil]] [[Pilt:Пушка Канэ.jpg|pisi| (6") [[152 mm Canet' suurtükk]] [[Krasnaja-Gorka]] fordis, [[Kroonlinna positsioon]]il]] [[File:Finnish-russaro-234mm-coastalartillery-1930s.png|pisi|234 mm (9,2") kahur]] [[Pilt:Map of St. Petersburg (Einseitige Farbkarte).jpeg|pisi|[[Peterburi]] ja [[Kotlin]]i saar, kus asub [[Kroonlinn]]. Kaart aastast 1888]] [[Pilt:Kronstadt northern fort.jpg|pisi|[[Kroonlinn]]a kaitserajatised]] [[Pilt:Suomenlinna.jpg|pisi|[[Suomenlinna]] kindlustus]] * 305&nbsp;mm (12") merekahurid. Kaal 446,3 tonni, laskekaugus 28,8&nbsp;km. * 280&nbsp;mm (11") mere- ja välikahurid ** Vene välikahur M1877. Kaal 57,4 tonni, laskekaugus 11,7&nbsp;km. ** Vene välikahur M1878. Kaal 81,9 tonni, laskekaugus 12,4&nbsp;km. ** Vene rannamortiir M1878. Kaal 26,2 tonni, laskekaugus 8,7&nbsp;km. * 250&nbsp;mm (10") merekahurid. ** Durlacheri suurtükk, 45 kaliibrine. Kaal 49,3 tonni, laskekaugus 20,5&nbsp;km. * 234&nbsp;mm (9,2") merekahurid * 229&nbsp;mm (9") mere- ja välikahurid ** Vene välikahur M1867. Kaal 32,7 tonni, laskekaugus 10,2&nbsp;km. ** Vene rannamortiir M1877. Kaal 15,2 tonni, laskekaugus 7,7&nbsp;km * 152&nbsp;mm (6") mere- ja välikahurid ** [[152 mm Canet' suurtükk|Canet' meresuurtükk]]. Kaal 19,6 tonni, laskekaugus 13,2&nbsp;km. ** Vene kindlusesuurtükk M1877 *** 190-puudased rataslafettidel kahurid. Kaal 4,8 tonni, laskekaugus 8,8&nbsp;km. *** 170-puudased rataslafettidel kahurid. Kaal 3,1 tonni, laskekaugus 6,8&nbsp;km. ** Vene kindlusesuurtükk M1904 *** 200-puudased rataslafettidel kahurid. Kaal 5,4 tonni, laskekaugus 12,1&nbsp;km. ** Schneideri/Vene raskehaubits M1909. Kaal 2,4 tonni, laskekaugus 7,7&nbsp;km. ** Vene rannamortiir M1909. Kaal 2,8 tonni, laskekaugus 8,7&nbsp;km. * 150&nbsp;mm (5,9") välikahurid * 130&nbsp;mm (5,1") merekahurid * 120&nbsp;mm (4,7") merekahurid ** Vickersi kahur (toodetud Obuhhovi tehases). Kaal 11,1 tonni, laskekaugus 13,9&nbsp;km. * 107&nbsp;mm (4,2") välikahurid ** Vene kindlusesuurtükk M1877. Kaal 2,5 tonni, laskekaugus 9,6&nbsp;km. ** Vene patareisuurtükk M1877. Kaal 1,2 tonni, laskekaugus 5,3&nbsp;km. * 102&nbsp;mm (4") merekahurid * 77&nbsp;mm suurtükk * 76&nbsp;mm (3") välikahurid * 75&nbsp;mm õhutõrjekahurid ** Mölleri õhutõrjesuurtükk * 57&nbsp;mm merekahurid * 47&nbsp;mm õhutõrjekahurid,<ref name="BvqUF" />.<ref name="uIq8v" /><ref name="3RVCl" /> == Kindluse tegevus == === Esimeses maailmasõjas === {{Vaata|Operatsioon Albion|Moonsundi lahing}} {{Vaata|Eesti Esimeses maailmasõjas#Sõjategevus Läänemerel ja Lääne-Eesti saarestikus}} {{vaata|Muhu väin|Moonsundi arhipelaag}} ==== Merekindluse lõpp ==== Pärast [[1917]]. aasta rahutusi tehti kindlustuses ainult hädavajalikke töid, veebruaris [[1918]] seiskusid tööd täielikult. Tõsisemat vastupanu sakslastele osutada ei suudetud. Enne sakslaste sissetungi õhiti osaliselt patareisid, põletati kasarmuid, purustati mitmeid ehitisi. Merekindluse arhiiv evakueeriti [[1918]] [[Venemaa]]le, kuid Eestisse jäi umbes 1/5 kogu materjalist. === Eesti Vabariigis === Eesti Vabariik merekindlust endisel suurel kujul ei vajanud, kuid osa rajatisi korrastati ja võeti siiski kasutusele. Patareidest säilitati [[Naissaare Komandantuur|Naissaare]], [[Aegna Komandantuur|Aegna]], Suurupi ja Viimsi ning lõhkeaineladudest [[Männiku asum|Männiku]]. Osa merekindluse relvastusest kasutati Vabadussõjas soomusrongidel.<ref name="merekindluse punkrisse" /> [[1920]]. aastal müüs Eesti Vabariik soodsalt kindluse puithooneid, varjendeid, kaevikuvooderdist, kindluseraudtee liipreid ja rööpaid.<ref name="Viimsi Muuseumid" /> Maaomanike võõrandatud maade omandisuhte reguleerimiseks võttis [[Riigikogu]] [[20. mai]]l [[1927]] vastu "Peeter Suure merekindluse ja mereametkonna jaoks võõrandatud kinnisvarade korraldamise seaduse" (RT 1927, 65,54). Lahenduseks olid nii maade väljamaksmine kui ka vahetus. Sellega tegeleti kuni [[1940]]. aastani.<ref name="Kahekümnes sajand Jälgimäel" /> === Nõukogude Liidus ja Teises maailmasõjas === Pärast Eesti okupeerimist 1940. aastal, võeti seni kasutuses olnud kindlustused Punaarmee poolt üle. Osaliselt leidsid need koos juurde rajatud ehitistega kasutust ka sõja päevil 1941. aastal. == Tänapäeval == Palju merekindluse Eesti-poolseid ehitisi võeti 1997. aastal muinsuskaitse alla, kuid endiselt on ehitised halvas seisukorras. == Vaata ka == * [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] aegne [[Punalipuline Balti laevastik|Punalipulise Balti laevastiku]] [[Tallinna mereväebaas|Tallinna Peabaasi]] [[Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse|Läänemere rajooni rannakaitse]] * [[Tallinna vesilennukite angaar]] * {{ill|ru|Peterburi kindlus|Форты Санкт-Петербурга}} * [[Eesti merekindlused]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="VASAR">Treufeldt, Robert. [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=8795:vasar-peeter-suure-merekindlusest-soja-ja-rahu-ajal&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13 VASAR: Peeter Suure merekindlusest sõja ja rahu ajal.] Sirp, 15. mai 2009</ref> <ref name="3jjQz">Heino Gustavson. Merekindlused Eestis 1913–1940. Tallinn : Olion, 1993. Lk 3–5</ref> <ref name="Merekindlused">Heino Gustavson. Merekindlused Eestis 1913–1940. Tallinn : Olion, 1993. Lk.6</ref> <ref name="Kahekümnes sajand Jälgimäel">Lembit Teinbas. [https://web.archive.org/web/20070808144438/http://www.sakuvald.ee/22296 Kahekümnes sajand Jälgimäel] Saku Sõnumid / Saku Vald</ref> <ref name="gQWoN">[https://web.archive.org/web/20141019211919/http://www.maaturism.ee/index.php?id=uudiste_arhiiv&news_id=7022 Hiiglaslikust Soome lahe lukust saab turistidele matk ajalukku.] Eesti Maaturism</ref> <ref name="SPKCk">[https://www.archivesportaleurope.net/ead-display/-/ead/pl/aicode/EE-RA/type/fa/id/ERA.R-1303;jsessionid=2539A5A67A2670630542D048A7B06B55#sthash.Tyr26XBX.dpuf;jsessionid=2539A5A67A2670630542D048A7B06B55 Muhu Väina Kindlustatud Positsiooni Ehituse Sõjaväelaste, Tööliste, Talupoegade ja Teenistujate Saadikute Undva-Ninasi Jaoskonna Kohalik Komitee], https://www.archivesportaleurope.net/ead-display/-/ead/pl/aicode/EE-RA/type/fa/id/ERA.R-1303</ref> <ref name="G5ibD">{{Netiviide |url=http://www.mil.hiiumaa.ee/lehtma/index.html |pealkiri=Peeter Suure merekindluse patarei nr 38 (IV-152/50) Lehtmas |vaadatud=2010-06-06 |arhiivimisaeg=2010-04-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100422200611/http://www.mil.hiiumaa.ee/lehtma/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="k3eob">[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=27436 Mälestised • 27436 Hoone, kus on paiknenud Eesti riigikaitseasutused]</ref> <ref name="n3RCj">[http://register.muinas.ee/public.php?menuID=architecture&action=view&id=293 Mälestised • 293 Peeter Suure merekindluse raadiojaam]</ref> <ref name="o2Z7d">[https://web.archive.org/web/20081004195047/http://infoart.udm.ru/history/navy/biogra11.htm#LeskovPN Краткие биографические справки.] Российский Императорский флот / IT InfoArt Stars</ref> <ref name="Kg5uv">[http://dic.academic.ru/dic.nsf/enc_biography/45161/%D0%98%D0%B7%D0%BC%D0%B5%D1%81%D1%82%D1%8C%D0%B5%D0%B2, Изместьев, Петр Иванович.] Словари и энциклопедии на Академике</ref> <ref name="j5JDG">[http://www.biografija.ru/show_bio.aspx?id=49997 Изместьев Петр Иванович.] Биография.ру</ref> <ref name="Tallinn : entsüklopeedia">Tallinn : entsüklopeedia. 2., N-Ü / (peatoimetaja Jaan Tamm ; märksõnastiku koostaja Robert Nerman). Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004. Lk 56–57</ref> <ref name="rZ8fg">[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=2659 6" Canet suurtüki soomustorn.] Kultuurimälestiste riiklik register</ref> <ref name="register.muinas.ee">[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=8889 Peeter Suure merekindluse Pääsküla positsiooni varjenditevaheline tunnelisüsteem, 1913–1917. a.]</ref> <ref name="EHEMW">[http://nagi.ee/photos/ivo30/sets/1605/ Imperaator Peeter suure merekindluse maarinde Vana-Pääsküla positsiooni kohta pildimaterjali]</ref> <ref name="eNaZ6">[https://web.archive.org/web/20121018023347/http://eestielu.delfi.ee/eesti/harjumaa/rae/elu/haruldane-objekt-rae-vallas-peeter-suure-merekindluse-varjendid-on-ullatavalt-hasti-sailinud.d?id=64960106 Haruldane objekt Rae vallas: Peeter Suure merekindluse varjendid], Rae Sõnumid, 15. september 2012</ref> <ref name="xupHY">[http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?t=19378&sid=34bb51c2a3fbe68c9e67c90eaf3f1346 Merekindluse maarinde Rae (Johannishof) positsiooni kohta pildimaterjali ]</ref> <ref name="ThsFI">[https://www.riigiteataja.ee/ert/ert.jsp?link=print&id=25432 Peeter Suure merekindluse Humala positsiooni Kultuurimälestiseks tunnistamine ]</ref> <ref name="8YAnD">[http://www.raudtee.eu/?main=16&tlink=0 KINDLUSRAUDTEED Peeter Suure merekindlus]</ref> <ref name="merekindluse punkrisse">Peensoo, Piret. [http://www.epl.ee/artikkel/398159 Vallad kavandavad Peeter Suure merekindluse punkrisse muuseumi.] / Eesti Päevaleht, 31. august 2007</ref> <ref name="BRscB">Heino Gustavson. Merekindlused Eestis 1913–1940. Tallinn: Olion, 1993. Lk.74</ref> <ref name="Heino Gustavson">Heino Gustavson. Merekindlused Eestis 1913–1940. Tallinn, 1993. Lk. 19</ref> <ref name="Mehis Helme2">Mehis Helme. Eesti kitsarööpmelised raudteed 1896–1996. Autori kirjastusel : 2006. Lk. 50</ref> <ref name="OvOYf">[http://www.szst.ru/library/amirkhanov/006.html Моонзундская позиция]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="qHEE0">{{Netiviide |url=http://www.mil.hiiumaa.ee/hirmuste/index.html |pealkiri=Peeter Suure merekindluse patarei nr 47 (IV-152/45) Hirmustes |vaadatud=2010-06-06 |arhiivimisaeg=2015-03-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150315063117/http://www.mil.hiiumaa.ee/hirmuste/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="MFDQC">[http://www.melkon.lv/ru/artel/moon2/ Моонская батарея]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, www.melkon.lv, 2004-04-13</ref> <ref name="BvqUF">[https://web.archive.org/web/20070523201655/http://fortification.ru/library/markov/ Крепостные войска 1914 г.]</ref> <ref name="uIq8v">Барсуков Е.И. [http://militera.lib.ru/science/barsukov/27.html Русская артиллерия в мировую.] Военная литература</ref> <ref name="3RVCl">Toe Nõmm. [https://web.archive.org/web/20091009010735/http://www.tehnikamaailm.ee/est/tm/2008/08/?headerID=1371 Eesti relvad Teise maailmasõja eel.] / Tehnikamaailm, August 2008</ref> <ref name="Viimsi Muuseumid">[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=8721 8721 Peeter Suure Merekindluse laskemoonalaod, 1917.a]</ref> }} == Kirjandus == === Raamatud === * [[Heino Gustavson]], "Merekindlused Eestis 1914–1940", [[Olion]], Tallinn 1993 * [[Mehis Helme]], "Pietari Suuren merilinnoituksen rautatiet", Tallinn 1992 * Mehis Helme. Fortress railways of the Baltic shores. 1994 * [[Leho Lõhmus]], "Nõmme kindlusraudtee", Kirjastus: KOOLIBRI, ISBN 9789985027660, 2011 * [[Mati Õun]], "Eesti merekindlused ja nende suurtükid 1918–1940", Tammiskilp, 2001 * Петров М. А. Подготовка России к мировой войне на море. – М-Л.: Государственное военное издательство, 1926. Глава седьмая. Оборудование театров Балтийского и Черного морей, (netiversioon [http://militera.lib.ru/h/petrov_ma/07.html militera.lib.ru]) === Artiklid === * [[Vello Mäss]]. Merekindlus Tallinna lahe põhjas. / Horisont 1999/3 * [[Pekka Erelt]]. [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/D11EA0E8AA1CF559C2256FFD00375E4E Maginot' liin Tallinna ümber.] Eesti Ekspress, 11. mai 2005 * [[Piret Peensoo]]. [http://www.epl.ee/artikkel/398159, "Vallad kavandavad Peeter Suure merekindluse punkrisse muuseumi"] Eesti Päevaleht, 31. august 2007 * [[Mari Kodres]]. [http://www.epl.ee/artikkel/468588 Hiiglaslikust Soome lahe lukust saab turistidele matk ajalukku.] / Eesti Päevaleht, 15. mai 2009 * [[Robert Treufeldt]]. [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=8795:vasar-peeter-suure-merekindlusest-soja-ja-rahu-ajal&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13 VASAR: Peeter Suure merekindlusest sõja ja rahu ajal.] Sirp, 15. mai 2009 == Välislingid == {{Commonskat|Peter the Great's Naval Fortress}} * [http://www.estonica.org/et/Peeter_Suure_merekindlus/ ESTONICA (Entsüklopeedia Eestist)] * [http://www.mil.hiiumaa.ee/index.html Militaarne Hiiumaa] * [http://www.novision.fi/viapori/avaus.htm KREPOST SVEABORG. HELSINGIN MAA- JA MERILINNOITUS ENSIMMÄISEN MAAILMANSODAN AIKANA.] * [http://milind.livejournal.com/37839.html Морская Крепость имени Императора Петра Великого] * [http://russianestonia.eu/index.php?title=%D0%9C%D0%BE%D1%80%D1%81%D0%BA%D0%B0%D1%8F_%D0%BA%D1%80%D0%B5%D0%BF%D0%BE%D1%81%D1%82%D1%8C_%D0%98%D0%BC%D0%BF%D0%B5%D1%80%D0%B0%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%B0_%D0%9F%D0%B5%D1%82%D1%80%D0%B0_%D0%92%D0%B5%D0%BB%D0%B8%D0%BA%D0%BE%D0%B3%D0%BE Морская крепость Императора Петра Великого, Офицеры и чиновники], Русская Эстония * [http://battal.ee/mkipv/personalii.html Персоналии Морской крепости Императора Петра Великого.], battal.ee [[Kategooria:Peterburi merekaitse]] [[Kategooria:Eesti militaarehitised]] [[Kategooria:Soome militaarehitised]] [[Kategooria:Peeter Suure merekindlus| ]] 6ilh9ornqo7dfp3k05lat9acf7b4urr 6169004 6168988 2022-07-28T08:33:33Z NOSSER 8097 /* Merekindluse ülemad */ wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2010}}{{keeletoimeta}} '''Peeter Suure merekindlus''' ([[vene keel]]es ''Морская крепость Императора Петра Великого'') oli [[Peeter Suure merekindluse peapositsioon|osa]] [[Peterburi merekaitse]] [[rannikupatarei]]de ja maismaakindlustiste vööndist, mis rajati [[Tallinn]]a ja [[Porkkala (küla)|Porkkala]] ümbrusse ja nende vahelistele [[saar]]tele aastatel [[1912]]–[[1918]]. {{Sisukord paremale}} Nimetused: * eestikeelse täistõlkena "Keiser Peeter Suure merekindlus" * eesti keeles venepäraselt vahel ka "Imperaator Peeter Suure merekindlus" * [[vene keel]]e vanapärases kirjaviisis ''Морская крѢпость Императора Петра Великаго'' * vene keele uues kirjaviisis ''Морская крепость Императора Петра Великого'' == Eellugu == === Merekindluse rajamise vajadus ja taust === [[20. sajand]]i algul piirdus [[Peterburi]] kaitse [[Kroonlinn]]a tõrjesüsteemiga – patareid [[Kotlini saar]]el ja selle vahetus läheduses ([[Suomenlinna|Viaporis]]). Lüüasaamine [[Vene-Jaapani sõda|Vene-Jaapani sõjas]] ([[1904]]–[[1905]]), eriti aga rünnak [[Port Artur]]ile sundis Venemaad vaatama üle oma riigikaitsekavasid. Jaapanlaste edu tagas kaitseehitiste kaitstavale objektile liiga lähedal asumine. Port Arturi kindluse saatuse määrasid vaenlase tunduvalt võimsamad kahurid. Paljud eksperdid leidsid, et võimaliku uue sõja korral tabaks [[Peterburi]] Port Arturi kurb saatus. Uue ohuna [[Läänemeri|Läänemerel]] nähti just [[Saksamaa keisririik]]i, kus suuradmiral [[Alfred von Tirpitz]] juhtimisel arendati energiliselt merejõude. [[1907]]. aastal tegi keiser [[Nikolai II]] vastava korralduse asuda välja töötama [[Soome laht|Soome lahe]] kaitsekava.<ref name="3jjQz" /> [[Soome laht]]e sissesõitu takistavate miinitõkete ja laheäärsete lahest läbisõitu kontrollivate rannakaitsekahurite vööndiga sooviti kaitsta [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] pealinna [[Peterburi]] võimalike vaenulike laevastike rünnakute eest. Kaitse põhirõhk oli [[Läänemeri|Läänemere]] ja [[Soome laht|Soome lahe]] [[miiniväli|miiniväljadel]]. Kaitsepiirkonna ehitamise ajal suurendati [[miiniväli|miinivälju]] kaitsvate [[rannikupatarei]]de hulka ja [[Balti laevastik]]ku. [[Liepāja]]st viidi [[laevastik]]u operatiivbaas [[Tallinn]]a loodud [[Peeter Suure Sadam]]asse.<ref name="VASAR" /> === Planeerimine === [[Soome laht|Soome lahe]] kaitsekava nägi ette seniste kindluste relvastuse moderniseerimist ja kaitsevööndi lääne poole nihutamist. [[Kroonlinna kindlus]]es rajati patareid [[Ino]]sse ja [[Krasnaja Gorka]]sse.<ref name="Merekindlused" /> Lahe keskosa planeeriti uus positsioon [[Tallinn]]a-[[Porkkala neem|Porkkala]] liinil, kust [[Tallinn]]ast pidi kujunema sõjalaevastiku operatiivbaas.<ref name="Merekindlused" /> Kaitseliini strateegilise printsiibi kiitis keiser heaks alles [[16. november|16. novembril]] [[1911]]. Esialgne kaitsekava valmis [[1907]]. aastal. Ehitus loodeti valmis saada kümne aastaga, Eesti osa [[31. detsember|31. detsembriks]] [[1917]]. Uue operatiivbaasi tarvis pidi valmima [[1916]]. aastaks suur [[Peeter Suure Sadam|sõjasadam]] [[Muuga laht|Muuga lahel]], kuid peagi otsustati see viia üle [[Tallinna laht|Tallinna lahele]]. [[1909]]. aastal alustati projekti rahastamist. Tallinna-Porkkala kaitseliini strateegilise printsiibi kiitis keiser Nikolai II heaks alles [[16. november]] [[1911]]. Peagi avastati, et Peterburi kaitsmiseks ei piisa vaid olemasolevatest kindlustistest. Ohustatud oli ka [[Tallinn]]a rajatav [[Peeter Suure sadam|mereväebaas]], millel puudus maapoolne kaitsevöönd. Ka [[Lääne-Eesti saarestik|Lääne-Eesti saared]] oleks vaenlaste vallutamise järel olnud suurepärane baas jätkuvaks lahingutegevuseks. Nii otsustati kaitseliinide arvu suurendada.<ref name="Merekindlused" /> Kaitsekava järgi oli ühe, Narva regioonis paikneva varupositsiooni ülesandeks tõkestada eelnevatest positsioonidest läbimurdnud vaenuliku laevastiku tee Peterburini [[Meriküla]]-[[Rankisaari]] vahelisel alal. Meriküla-Rankisaari varupositsioon, lääne poolt vaadatuna olles järjekorras eelviimane, seitsmes positsioon enne pealinna Peterburi. Positsiooni lõunapoolseim patarei rajati Narvast läände, Meriküla piirkonda. Varupositsioonil jäid tööd 1916. aastal lõpetamata. [[26. aprill]]il [[1913]] anti välja [[ukaas]] kaitsepositsiooni rajamiseks, mis oli jaotatud kolmeks sektoriks: Lõuna- ([[Eesti]]), Põhja- ([[Soome]]) ja Meresektor. == Ehitamine == === Tööde kulg === Ehitustöid alustati [[1911]]. [[Tükipealse poolsaar]]e, [[Väike Paljassaar|Väikese Paljassaare]] ja [[Tallinna reid]]i vahelisele alale rajatavale [[Peeter Suure Sadam]]ale pani [[1912]]. aastal nurgakivi keiser [[Nikolai II]]. [[Soome laht|Soome lahe]] ümbrusse ehitati uusi ranniku- ja [[õhutõrje]] [[suurtükipatarei]]sid, [[varjend]]eid, [[kaitsekraav]]e, raud- ja maanteid, sildu, [[sõjaväelinnak]]uid, [[arsenal]]e, ladusid, [[aedlinn]]u..<ref name="VASAR" /> Ehitamise käigus tekkis võimude ja maaomanike vahel maade võõrandamisega mitmesuguseid õiguslikke probleeme, mis hiljem tuli Eesti Vabariigil ära klaarida..<ref name="Kahekümnes sajand Jälgimäel" /> Maa- ja mererinde projekteerijate vahelise nõrga koostöö tõttu toimunud valearvestuste tõttu kavatseti 1916. aastal nihutada peaaegu kogu esialgselt planeeritud maarinnet Tallinna keskmest 3–7&nbsp;km kaugemale: * I kaitsesektor seniselt [[Viti]] – [[Kodasema]] joonelt üle [[Türisalu]] – [[Humala]] joonele; * II kaitsesektor seniselt [[Hüüru]] – [[Pääsküla]] – [[Männiku asum|Männiku]] – [[Raudalu]] joonelt üle [[Vääna-Posti]]/ [[Keila]] – [[Alliku (Saue)|Alliku]] – [[Pääsküla]] – [[Tammemäe]] – [[Saku]] – [[Saustinõmme]] joonele ning sealt hiljem veel [[Sausti mõis]]a – [[Kurna]]/ Veneküla ([[Kiili]]) joonele; * III kaitsesektor seniselt [[Lehmja]] küla – [[Rae]] – [[Lagedi]] – [[Iru]] – [[Muuga (Viimsi)|Muuga]] joonelt üle [[Kurna]]/ Veneküla (Kiili) – [[Lehmja mõis]]a/ [[Kautjala]] – [[Saha]] – [[Kroodi]] – [[Uusküla (Jõelähtme)|Uusküla]] joonele. [[File:GulfofFinlanddefence1917.jpg|pisi|left|Soome lahe kaitseplaan 1917. aastal]] [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] puhkemise tõttu aeglustus kindluse ehitamine, Saksa vägede lähenemise tõttu aastal [[1918]] jäi osa kindlustistest lõpetamata. === Tööjõud === Tööjõuna kasutati sõjaväelasi, kohalikke inimesi, Venemaalt palgatuid<ref name="gQWoN" /> ja Saksa [[sõjavang]]e. Saksa sõjavangilaagreid oli Tallinna ümbruses kolm: [[Pääsküla sõjavangilaager]] andis ka nime tänapäevasele [[Laagri asum]]ile; [[Alliku sõjavangivangilaager]] asus [[Alliku (Saue)|Allikul]] ja seal kinnipeetud tegelesid Pääsküla naaberpositsiooni väljaehitamisega; kolmas [[Rahumäe sõjavangilaager|sõjavangilaager]] asus [[Rahumäe]]l. == Merekindluse ülemad == {{Infokast väeüksus | nimi = Peeter Suure merekindluse staap | pilt = | pildiallkiri = | algusaeg = | lõpuaeg = | aeg = | riik = [[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] [[Venemaa keisririik]]<br>[[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] [[Venemaa vabariik]] | kuuluvus = | haru = [[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] ja [[Venemaa vabariik|Venemaa vabariigi]] [[Balti laevastik]] | liik = | ülesanne = | suurus = | alluv = | garnison = Staabi asukoht [[Pagari tänav]]al ja [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maanteel]] | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] [[Operatsioon Albion]] | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = 1918 | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = <!-- Sümboolika --> | märk = | märk_silt = | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} * [[1913]]–[[1917]] [[Aleksandr Gerassimov (1861–1931)|Aleksandr Gerassimov]] * [[21. märts]] [[1917]] – [[21. oktoober]] [[1917]] kontradmiral [[Pjotr Leskov]] (''Петр Николаевич Лесков''; 1864–1937)<ref name="o2Z7d" /> ** staabiülem, kindralstaabi alampolkovnik [[Nikolai Kostandi]] * [[1917]] – [[24. veebruar]]{{lisa viide}} [[1918]] [[Pjotr Izmestjev]] (''Петр Иванович Изместьев''; 1873–1923)<ref name="Kg5uv" /><ref name="j5JDG" /> 18. veebruaril 1918 alustasid saksa sõjaväeüksused kogu [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|Idarindel]] jälle sõjategevust ja liikusid paaniliselt taganevate vene armeede jäänuste kannul sisse Eesti territooriumile. Eestimaa Täitevkomitee ja Tööliste-Soldatite Nõukogu kõrvalas ja vahistas kindluse komandandi Izmestjev ja kindluse juhtimise võttis enda kätte kolleegium, mis moodustati 19. veebruaril: 1) Tööliste-Soldatite Nõukogu, 2) Eestimaa Täitevkomitee, 3) Punaarmee Staap ja 4) mereväe esindajatest. 25. veebruaril 1918 langes Keiser Peeter Suure merekindlus ja [[Peeter Suure sadam|Peeter Suure sõjasadam]] sakslaste kätte ning keskpäeval [[Jääretk|lahkus]] Baltimere laevastik reidilt suunaga Helsingi. == Peterburi merekaitse üldine ülesehitus == [[File:Иллюстрация к статье «Балтийский морской театр». Военная энциклопедия Сытина (Санкт-Петербург, 1911-1915).jpg|pisi|300px|Venemaa keisririigi Läänemere ja Soome lahe ääresete alade kaart 1915. aastast]] [[Peterburi]] kaitsel oli neli põhipositsiooni (•) ja erinev arv tiibpositsioone (neid ei käsitleta eri maades üheselt ja nende koguarvus pole veel jõutud ühtsele kokkuleppele): * Peterburi merekaitse '''eelpositsioon''' ([[Tahkuna poolsaar]]–[[Dirhami neem]]–[[Hanko poolsaar]]), [[Läänemeri|Läänemere]] idaosas ja [[Soome laht|Soome lahe]] lääneosas; ** Peterburi merekaitse''' [[Turu-Ahvenamaa positsioon|Turu]]'''–'''[[Turu-Ahvenamaa positsioon|Ahvenamaa positsioon]]''' ([[Soome]] edelaosas [[Turu saarestik]]us ja [[Ahvenamaa]]l) * '''Keiser Peeter Suure merekindlus''' ehk '''[[Peeter Suure merekindluse peapositsioon|Peapositsioon]]''' ehk keskpositsioon ([[Tallinn]]–[[Naissaar]]–[[Porkkala neem|Porkkala]]) ** Peterburi merekaitse '''[[Väinamere positsioon]]<ref name="SPKCk" />''' [[Saaremaa]], [[Muhu]], [[Vormsi]], [[Hiiumaa]] ja Lääne-Eestis. ** Peterburi merekaitse '''[[Kura kurgu positsioon]]''' (Väinamere positsiooni autonoomne osa [[Sõrve poolsaar|Sõrves]]; on loetud ka eraldi positsioonina) ** Peterburi merekaitse '''[[Põikpositsioon]]''' ([[Helsingi]] ümbruse maismaa, saared ja neemed) === Eelpositsioon === Peterburi merekaitse Eelpositsioon asus [[Tahkuna]]–[[Hanko]] liinil. :Eelpositsiooni '''Põhjatiib''' asus [[Russarö saar]]el [[Soome]] rannikul mõned miilid [[Hanko poolsaar]]est, kus paiknesid kolm kahetorulist [[rannapatarei]]d :Eelpositsiooni '''Lõunatiib''' oli aga [[Tahkuna]]–[[Lehtma]] joonel Hiiumaal põhjarannikul ja [[Dirhami]]s: * [[Rannapatarei nr 37]] (IV-[[152 mm Canet' suurtükk|152]]/50 suurtükki) [[Läänemaa]]l [[Haapsalu kreis]]is [[Dirhami neem]]el, 500 meetri kaugusel [[Dirhami sadam]]ast. 2. üksiku suurtükiväepataljoni koosseisus. (''2-й отдельный батальон артиллерии приморского фронта морской крепости Императора Петра Великого''<ref>[https://rgavmf.ru/fond/900 900, 2-й отдельный батальон артиллерии приморского фронта морской крепости Императора Петра Великого г.Ревель (1915-?).], rgavmf.ru</ref>) * [[Rannapatarei nr 38]]<ref name="G5ibD" /> (IV-[[152 mm Canet' suurtükk|152/50 Canet' suurtükki]]) Hiiumaal, [[Tahkuna poolsaar]]el [[Lehtma]] [[Lehtma sadam|sadama]] lähedal [[Lõimandi nina]]l; * [[Rannapatarei nr 39]] (IV-305&nbsp;mm [[suurtükk]]i) Hiiumaal, [[Tahkuna poolsaar]]el [[Tahkuna]] [[Tahkuna neem|neeme]] lähedal, 700 meetri kaugusel [[Tahkuna tuletorn]]ist; * [[Õhutõrjepatarei nr 39a]], milles algselt 1916. aastal oli kolm 57&nbsp;mm kahurit, need aga asendati 1917. aastal nelja 75&nbsp;mm õhutõrjesuurtükiga === Peapositsioon === {{Vaata|Peeter Suure merekindluse peapositsioon}} [[Tallinn]]a ümbritsenud kolm kindlustatud liini (eelpositsioon, Peeter Suure merekindluse mererinde ja [[Turu-Ahvenamaa positsioon]]) pidi takistama vaenlasel peapositsioonist läände jäävaid miinitõkkeid traalida.<ref name="VASAR" /> === Kindluse staap === Kindluse peastaap ja juhtkonna elamu<ref name="k3eob" /> asus hoones [[Pikk tänav#Pikk 59/Pagari 1 ja Pikk 61/ Pagari 2|Pikk tänav]] 61 ja [[Pagari tänav]]a 1 hoone oli merekindluse juhtkonna elamu. Merekindluse raadiojaam asus Saue lähedal, praeguse Alliku küla territooriumil, Allika tee 13.<ref name="n3RCj" /> Alates Eesti Vabariigi algusaegadest raadiojaama ei kasutatud, 1921 – 1974 töötas selles hoones [[Saue algkool]]. === Mererinne === {{vaata|Peeter Suure merekindluse Tallinna mererinne}} Selle moodustasid Pakri, Suurupi ja Viimsi poolsaarel ning Kakumäel, Aegnal, Naissaarel, Väike-Pakril ja Paljassaarel paiknevad [[rannakaitsepatarei]]d.<ref name="Tallinn : entsüklopeedia" /> * Keiser Peeter Suure merekindluse [[Rannakaitsepatarei nr 1]], (valmimata), [[Suurupi]] küla [[Harku vald|Harku vallas]]. Nelja 14-tollise kahuriga patarei (Romanovite patarei) asus [[Suurupi ülemine tuletorn|Suurupi Ülemise tuletorni]] juures; * Keiser Peeter Suure merekindluse [[Rannakaitsepatarei nr 2]], [[Suurupi]] küla. Patarei koosnes 4 suurtükiplokist, algselt planeeritud kuue 130&nbsp;mm kahuriga patarei asemel loodi aga 1915. aastal USA firma Bethlehem Steeli toodetud 9,2-tolliste kahuritega patarei; * Keiser Peeter Suure merekindluse [[Rannakaitsepatarei nr 3]], [[Suurupi]] küla, [[Humala]]. Patareis neli kuuetollist [[152 mm Canet' suurtükk|(152 mm) Canet'-tüüpi kahurit]] * Keiser Peeter Suure merekindluse [[rannakaitsepatarei nr 4]], [[Kakumäe poolsaar]]e tipus, [[Kakumäe tee]] 250 * Keiser Peeter Suure merekindluse [[rannakaitsepatarei nr 5]], [[Naissaar]]el Lõunakülas<ref name="rZ8fg" /> * Keiser Peeter Suure merekindluse [[Rannakaitsepatarei nr 12 (Paljassaare)|rannakaitsepatarei nr 12]], [[Paljassaare poolsaar]]e loodetipus * Keiser Peeter Suure merekindluse [[rannakaitsepatarei nr 13]], [[Miiduranna]] küla, [[Viimsi vald|Viimsi vallas]] * Keiser Peeter Suure merekindluse [[rannakaitsepatarei nr 14]], [[Aegna]] saare läänerannikul * Keiser Peeter Suure merekindluse [[rannakaitsepatarei nr 15]], Aegna saare loodeosas === Maarinne === {{vaata|Peeter Suure merekindluse Tallinna maarinne}} Venemaa Balti laevastikus oli 1917. aastal kokku üle 700 sõja- ja abilaeva 100 000 mereväelasega, lisaks allus laevastikule 70 000 maaväelast, kes olid rannakaitses Eestis ja Soomes.<ref>[[Hanno Ojalo]], [https://dea.digar.ee/article/AKsodur/2017/02/0/16.1 TSAARI LIPU ALL: merelahingud Eesti vetes Esimese maailmasõja päevil], Sõdur: Eesti sõjandusajakiri, nr. 1, veebruar 2017</ref> Merekindluse maarinne kaitses piirkonda maismaalt (lõunast) tuleva võimaliku ründe eest. Maarinne koosnes [[kaitseliin]]idest, mille välisserv jooksis kaarena [[Türisalu]]-[[Humala]]-[[Pääsküla]]-[[Saku]]-[[Sausti]]-[[Maardu]] joonel ümber Tallinna. Jagunes omakorda kolme kaitsevööndisse.<ref name="Tallinn : entsüklopeedia" /> Merekindluse projekt kiideti heaks 1913, millal algasid ka ehitustööd, kuid valmisid maismaaja kaitseehitused vaid osaliselt, peamiselt I ja II kaitsesektoris: üks vähestest positsioonidest, mis projektijärgses mahus valmis, oli [[Pääsküla paenõlv]]ale rajatud – kaitsepositsioon nr 6. Merekindluse maarinde moodustasid Tallinna kindlustatud rajooni PSM garnisoni kuulunud [[23. jalaväediviis (Venemaa Keisririik)|23. jalaväediviisi]] 118. jalaväediviisi: [[469. Arzamassi jalaväepolk]] (''469-й пехотный Арзамасский полк''), [[470. Dankovi jalaväepolk]] (''470-й пехотный Данковский полк''), [[471. Kozelski jalaväepolk]] (''471-й пехотный Козельский полк''), [[472. Masalski jalaväepolk]] (''472-й пехотный Масальский полк'') jm väeosad. 118. jalaväediviisi jalaväepolgud formeeriti 1916. aastal Venemaa [[Ivanovo-Voznessensk]]i ja teiste selle piirkonna tekstiilivabrikute kvalifitseeritud töölistest, kes [[streik]]ide tõttu jäeti ilma ajapikendustest mobiliseerimisel. [[Polk|Polgud]] olid formeeritud senise 4 [[pataljon]]i asemel 3-st pataljonist. [[Veebruarirevolutsioon]]i järel kaotasid üksused korra ning merekindluse [[staap]] suunas 470. Dankovi jalaväepolgu [[Kasari]]jõe ja 472. Masalski jalaväepolgu [[Kuressaare]] piirkonda. ==== Maarinde I kaitsesektor ==== [[Pilt:Peeter Suure Merekindluse Humala positsiooni rooduvarjend nr.1, 1916 (3).jpg|pisi|Humala positsiooni rooduvarjendi nr 1 sisevaade]] [[Peeter Suure merekindluse maarinde I kaitsesektor|I Kaitsesektor]] asus Tallinnast läänes ehk [[Suurupi]]-[[Vääna]]-[[Humala]] piirkonnas, kaitsesektori koosseisu kuulusid: kolm [[jalaväepataljon]]i; kuus patareid kuue[[toll (pikkusühik)|tolliseid]] (") [[suurtükk]]e – 24 tk; kaks [[Suurtükipatarei|patareid]] 4,25" suurtükke – kokku 8 tk; üks patarei 3" suurtükke, kokku 4 tk. * Merekindluse maarinde [[Peeter Suure merekindluse maarinde Humala positsioon|Humala positsioon]] [[Humala]]s [[Harku vald|Harku vallas]].<ref name="ThsFI" /> Humala positsioonil asusid 1916. aastal valminud [[rood]]u[[varjend]]id nr 1,<ref>[http://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=8880 8880 Peeter Suure Merekindluse Humala positsiooni rooduvarjend nr.1, 1916. a.], Kultuurimälestiste riiklik register nr 8880</ref> 2 ja 3, iga varjend mahutas ca 120 meest. Rooduvarjendi pikkus on ca 30 meetrit, laius ca 9 meetrit, süvendi pikkus 60 meetrit. Rooduvarjendite ees asusid kaevikuliinid koos ühenduskraavide ja betoonist rajatud [[Jagu|jao]] varjenditega. Varjendite ühendamiseks rajatud maa-alused tunnelisüsteeme oli kaks, pikkusega 460 m ja 900 meetrit, tunnelite omavaheline ühendamine jäi pooleli. Humala positsioonile rajati [[Liiva–Vääna raudtee]]liinilt kitsarööpmelise raudtee harutee. [[File:Peeter Suure Merekindluse Türisalu, Naage positsiooni rooduvarjend.jpg|pisi|Türisalu-Naage positsiooni rooduvarjend]] * Merekindluse [[Peeter Suure merekindluse maarinde Türisalu-Naage positsioon|Türisalu-Naage positsioon]] oli allutatud Humala positsiooni juhatusele. Positsiooni Vääna klindilahe paekaldasse ette nähtud blindaažidest valmis ainult üks rooduvarjend,<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=8869 8869 Peeter Suure Merekindluse Türisalu-Naage positsiooni rooduvarjend, 1917. a.], Kultuurimälestiste riiklik register nr 8869</ref> [[Naage]] külas. (tänapäeva [[Naage]] küla [[Harku vald|Harku vallas]]) * Merekindluse maarinde positsioon nr 1 ehk "A", [[Viti]] küla ([[Vana-Aiba]]) juures, kus asus komandokeskus ja [[Peeter Suure Merekindluse komandokeskuse ohvitseride eluvarjend]]<ref name="KRR_8857">{{kultuurimälestis|8857|Peeter Suure Merekindluse komandokeskuse ohvitseride eluvarjend, 1913-1917. a.}} (vaadatud 17.01.2020)</ref> ==== Maarinde II kaitsesektor ==== [[Pilt:Peeter Suure Merekindluse Vääna-Posti positsiooni rooduvarjend nr 5, 1917 (2).jpg|pisi|Vääna-Posti positsiooni rooduvarjend nr 5<ref>[http://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=8873 8873 Peeter Suure Merekindluse Vääna- Posti positsiooni rooduvarjend nr. 5, 1917. a.], Kultuurimälestiste riiklik register nr 8873</ref>]] [[Pilt:Peeter Suure Merekindluse Vääna-Posti positsiooni läänepoolsed kaevikud koos jaovarjenditega (4).jpg|pisi|Vääna-Posti positsiooni jaovarjend<ref>[http://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=21532 21532 Peeter Suure Merekindluse Vääna- Posti positsiooni läänepoolsed kaevikud koos jaovarjenditega], Kultuurimälestiste riiklik register nr 21532</ref>]] [[Peeter Suure merekindluse maarinde II kaitsesektor|II Kaitsesektor]] asus Tallinnast lõunas ehk [[Vääna]]-Posti-[[Pääsküla]]-[[Raudalu]] piirkonnas, kaitsesektori koosseisu kuulusid: viis jalaväepataljoni; kuusteist patareid 6" suurtükke – kokku 64 tk; viis patareid 4,25" suurtükke – kokku 20 tk; kolm patareid 3" suurtükke, kokku 12 tk; * Keiser Peeter Suure merekindluse maarinde II kaitsesektori positsioon nr 1 [[Vääna-Viti]]l, kus asus ka koordineeriva keskusena maa- ja mererinde vahel staabiblindaaž.<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=8856 8856 Peeter Suure Merekindluse Viti kaitsepositsiooni rooduvarjend, 1913-1917. a.], Kultuurimälestiste riiklik register nr 8856</ref> * Keiser Peeter Suure merekindluse maarinde II kaitsesektori positsioon nr 2 * Keiser Peeter Suure merekindluse maarinde II kaitsesektori positsioon nr 3 * Keiser Peeter Suure merekindluse maarinde II kaitsesektori positsioon nr 4 [[Peeter Suure merekindluse maarinde Vääna-Posti positsioon]] (tänapäeva [[Vääna-Posti]], [[Kiia]] küla, [[Saue vald|Saue vallas]]) * Keiser Peeter Suure merekindluse maarinde II kaitsesektori positsioon nr 5 * Keiser Peeter Suure merekindluse maarinde II kaitsesektori positsioon nr 6 ehk [[Peeter Suure merekindluse Pääsküla positsioon]]; :Pääsküla positsioon koosnes 6 [[rooduvarjend]]ist ja neid ühendanud ühendus-<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=8889 8889 Peeter Suure Merekindluse Pääsküla positsiooni varjenditevaheline tunnelisüsteem, 1913-1917. a.], Kultuurimälestiste riiklik register nr 8889</ref> ja [[drenaaž]]itunnelitest, need tunnelid olid vajalikud väeüksuste varjatud liikumiseks ühest osast teise. Kaitsepositsiooni eesmärk oli [[Tallinn–Haapsalu raudtee|Tallinna–Haapsalu raudtee]] ja [[Tallinn–Pärnu maantee|Tallinna–Pärnu maantee]] sulustamiseks, positsiooni kirdepoolne tiib pidi sulgema ka vastase võimaliku liikumise üle [[Pääsküla raba]] Nõmmele.<ref name="register.muinas.ee" /> Positsiooni juurde kuulus ka [[Kivimäe patarei]] kahurialus ja suurtükipositsioon ning Pääsküla positsiooni komandovarjend ja tagalapatarei positsioon.<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=8837 8837 Peeter Suure Merekindluse Pääsküla kaitsepositsiooni tagalapatarei, 1913-1916], Kultuurimälestiste riiklik register nr 8837</ref> Pääsküla positsiooni komandandi elamu<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=8491 8491 Peeter Suure Merekindluse Pääsküla positsiooni komandandi elamu, 1913. a.], Kultuurimälestiste riiklik register nr 8491</ref> asus [[Külvi tänav]] 14 (tänapäeval [[Tallinna Piiri Lasteaed]]) * Keiser Peeter Suure merekindluse maarinde II kaitsesektori positsioon nr 7 ehk [[Peeter Suure merekindluse Männiku positsioon]]; ==== Maarinde III kaitsesektor ==== [[Peeter Suure merekindluse maarinde III kaitsesektor|III Kaitsesektor]] asus Tallinnast idas ehk [[Lehmja]]-[[Rae]]-[[Muuga (Viimsi)|Muuga]] piirkonnas (kindlustustevöönd hävis peamiselt aastatel 1920–1939, kui ehitused anti tsiviilomandusse ning seoses uue [[Tartu maantee]] rajamisega), kaitsesektori koosseisu kuulusid: neli jalaväepataljoni; neli patareid 6" suurtükke – kokku 16 tk; viis patareid 4,25" suurtükke – kokku 20 tk; kolm patareid 3" suurtükke, kokku 12 tk. * Keiser Peeter Suure merekindluse maarinde III kaitsesektori [[Peeter Suure merekindluse Rae positsioon|Rae positsioon]],<ref name="eNaZ6" /><ref name="xupHY" /> rooduvarjendi<ref>[http://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=21530 21530 Peeter Suure Merekindluse Rae positsiooni rooduvarjend], Kultuurimälestiste riiklik register nr 21530</ref> jm (tänapäeva [[Rae]] küla [[Rae vald|Rae vallas]] ({{koord|tekst=/|NS=59/22/33/N|EW=24/52/39/E|nimi=Rae positsioon}})); * Keiser Peeter Suure merekindluse maarinde III kaitsesektori positsioon nr 12 ehk [[Peeter Suure merekindluse Iru positsioon|Iru positsioon]], koos raskehaubitsapositsiooni,<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=8831 8831 Peeter Suure Merekindluse Iru kaitsepositsiooni haubitsapatarei, 1913-1916], Kultuurimälestiste riiklik register nr 8831</ref> ühendustunnelite,<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=8784 8784 Peeter Suure Merekindluse Iru kaitsepositsiooni tunnel, 1914-1916], Kultuurimälestiste riiklik register nr 8784</ref> viie betoonvarjendi ja [[Lasnamäe–Iru raudteeliin]]i ühendusega [[Peeter Suure merekindluse kindlusraudtee|kindlusraudteega]] jm; === Merekindluse lennusalk === Peeter Suure merekindluse koosseisus oli ette nähtud [[Peeter Suure merekindluse lennurood]] (''Крепостная воздухоплавательная рота''). Lennuroodu asukohaks valiti Lasnamäel juba kasutatud platsidest veidi ida poole jäänud Tallinna jalaväepolkude lasketiir. 1916. aasta kevadeks oli tiiru linnapoolsesse serva püstitatud neli puitangaari, [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]] poolsesse külge pommikelder ja bensiinihoidla. [[Lasnamäe lennuväli|Lasnamäe lennuvälja]] nurgas paiknes teenistushoone, kus olid puidu- ja remonditöökoda, ladu ning torniga valvurimaja. [[Ülemiste raudteejaam]]ast oli Lasnamäe lennuväljani rajatud raudteeharu. Meeskond elas lennuväljast veidi eemal, praeguse [[Lauluväljak]]u kõrvale jäävas ja tänaseni säilinud rekvireeritud kahekorruselises puitmajas.<ref>[[Toomas Türk]], [https://dea.digar.ee/article/AKsodur/2019/06/0/12.1 Eesti lennuvägi Lasnamäel], [[Sõdur (ajakiri)|Sõdur]]: Eesti sõjandusajakiri, nr. 3, juuni 2019</ref> [[Tallinna laht|Tallinna lahe]] poole jäänud [[Põhja Paberi- ja Puupapivabrik]]u direktori [[Emil Fahle]] rekvireeritud suvemajas, [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]] 87 asusid Peeter Suure merekindluse lennuroodu [[staap]] ja [[ohvitseride kasiino]]. Rajatud lennuväljal algasid lennud [[1916]]. aastal. Merelennusalga (''Отдельный крепостной авиационный отряд'') merelennukite baasiks sai [[Lennusadam]]as asunud ja 1917. aastal poolelijäänud angaar, merelennusalk kasutas baasina [[Pirita jõgi|Pirita jõe]] suudmes asunud [[Tallinna Merelennujaam]]a. 18. veebruaril 1918, kui Saksa üksused ka Saaremaalt üle jää ning alustasid Eesti mandriosa hõivamist, Pirita jõe suudmes asunud [[Tallinna Merelennujaam]]a merelennusalk hävitas oma lennukid ja võttis suurema osa muust varast kaasa, Lasnamäel asunud Peeter Suure merekindluse lennusalk jättis kõik lennuväljale maha, vaid meeskond evakueerus. == Ehitised == === Laskemoonalaod === * Keiser Peeter Suure merekindluse laskemoonalaod / [[Astangu laskemoonalaod]], [[Astangu]], [[Paldiski maantee]] ja [[Kadaka tee]] vahel [[paeklint|paeklindis]] * Keiser Peeter Suure merekindluse laskemoona laotunnelid [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]] ja [[Purde tänav (Tallinn)|Purde tänava]] ristist umbes 450 m idas paeklindis * Keiser Peeter Suure merekindluse Maarinde [[Männiku lahingumoonalaod]]<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=militaryheritage&action=view&id=83 Peeter Suure Merekindluse Maarinde Männiku lahingumoonalaod, Number: 83], Kultuurimälestiste riiklik register</ref> ({{koord|tekst=/|NS=59/21/21/N|EW=24/42/06/E|nimi=Männiku lahingumoonalaod}}) --- * Keiser Peeter Suure merekindluse Viljandi maantee laod, [[Kalmistu tee]] 34a, Tallinn * Keiser Peeter Suure merekindluse Hiiu laod, [[Pärnu maantee]] 327b, Tallinn === Varjendid === === Maarinde positsioonid === * Merekindluse maarinde [[Peeter Suure merekindluse maarinde Vana-Pääsküla positsioon|Vana-Pääsküla positsioon]], tänapäeva [[Laagri alevik]]u serval<ref name="EHEMW" /> * Merekindluse maarinde [[Peeter Suure merekindluse maarinde Pääsküla positsioon|Pääsküla positsioon]], [[Tänassilma]] küla, [[Saku vald|Saku vallas]] ({{koord|tekst=/|NS=59/20/34/N|EW=24/36/22/E|nimi=Pääsküla positsioon}}) * Merekindluse mererinde [[Peeter Suure merekindluse maarinde Suurupi positsioon|Suurupi positsioon]], tänapäeva [[Suurupi]] [[Kakumäe laht|Kakumäe lahe]] idakaldal === Maarinde kaitsepositsioonid === * Keiser Peeter Suure merekindluse [[Iru kaitsepositsioon]], tänapäeva [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maanteest]] ja [[Vana-Narva maantee]]st lõunasse jääv riba, [[Pirita jõgi|Pirita jõest]] 2&nbsp;km [[Maardu]] poole; * Keiser Peeter Suure merekindluse [[Viti kaitsepositsioon]], tänapäeva [[Viti]] [[Harku vald|Harku vallas]]; === Maarinde üksused === {{Vaata|Keiser Peeter Suure merekindluse maarinde 4. suurtükipolk}}, ülem alampolkovnik M. M. Konokotin :4. suurtükipolk koosnes 8 roodust, milles 17 suurtükiväe[[Patarei (sõjandus)|patareid]]: * 1. rood. Patarei nr 152, mille relvastuses 4 77&nbsp;mm [[Kaliiber (relv)|kaliibriga]] Saksa päritolu [[kahur]]it, patarei nr 153, milles 3 15&nbsp;cm kaliibriga Saksa päritolu kahurit, patarei nr 154, milles 4 10,5&nbsp;cm kaliibriga Saksa päritolu [[haubits]]at * 2. rood. Patarei nr 162, mille relvastuses 4 10,5&nbsp;cm Saksa päritolu [[haubits]]at, patarei nr 164, milles 4 kuue[[Toll (pikkusühik)|tollist]] väli[[mortiir]]i * 3. rood. Patarei nr 172, mille relvastuses 4 77&nbsp;mm Saksa päritolu [[kahur]]it, patarei nr 173, milles 4 kuuetollist väli[[mortiir]]i * 4. rood. Patarei nr 181, mille relvastuses 4 75&nbsp;mm kaliibriga Saksa päritolu [[kahur]]it, patarei nr 182, milles 4 kuuetollist kindlus[[haubits]]at * 5. rood. Patarei nr 192, mille relvastuses 4 kuuetollist välimortiiri, patarei nr 163, milles 4 10,5&nbsp;cm Saksa päritolu [[haubits]]at * 6. rood. Patarei nr 201, mille relvastuses 4 77&nbsp;mm Saksa päritolu [[kahur]]it, patarei nr 202, milles 4 kuuetollist välimortiiri * 7. rood. Patarei nr 211, mille relvastuses 4 10,5&nbsp;cm Saksa päritolu [[haubits]]at, patarei nr 212, milles 4 15&nbsp;cm Saksa päritolu [[haubits]]at * 8. rood. Patarei nr 221, mille relvastuses 4 77&nbsp;mm Saksa päritolu [[kahur]]it, patarei nr 222, milles kuuetollist kindlus[[haubits]]at. === Linnakud === * [[Peetri aedlinn]] * [[Harku sõjaväelinnak]] * . * Peeter Suure merekindluse hospidal asus Tallinnas [[Kalamaja]]s, praeguse [[Maleva põik|Maleva põigu]] piirkonnas. === Liiklussooned === ==== Kindlusraudtee ==== [[File:Iru raudteesilla sambad 181130.jpg|pisi|[[Iru raudteesild|Iru raudteesilla]] varemed]] [[Paljassaare kindlusraudtee]] sai alguse [[Paljassaare poolsaar]]e [[Katariina kai]]lt ja suundus [[Suur Paljassaar|Suur-Paljassaare poolsaare]] tipus asunud suurtükipatareideni ja miiniladudeni.<ref>[http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&event_id=2761&layer=174&lang=est#2761 Paljassaare kindlusraudtee], www.histrodamus.ee</ref> [[Lasnamäe–Iru raudteeliin]] ühendas maarinde idapoolseima [[Iru positsioon|tugipunkti Irus]] kindluse raudteevõrguga [[Ülemiste raudteejaam|Lasnamäe (Dvigateli)]] kitsarööpmelisest raudteejaamast. Lasnamäe jaamast läks 12. ([[Iru]]) positsioonini viiv raudtee kirdesse, hilisemast [[Lasnamäe lennuväli|sõjaväelennuväljast]] põhja poolt mööda ning [[Vana-Narva maantee]]ga rööbiti ida poole. [[Väo mõis]]a juures läks üks haru loodesse, [[Pirita-Kose]] haubitsapatarei juurde. Peaharu läks läbi ühe sõjaväelinnaku (praeguse [[Iru hooldekodu]] kohal) üle Pirita jõe ning hargnes kaheks – põhja poole, linnaku teise osa ja tulevaste kindlusehitiste juurde ning lõuna poole, [[Lagedi mõis]]a kandis oleva patarei juurde. Üle Pirita jõe ehitati raudtee üleviimiseks [[Iru raudteesild]].<ref name="KRR_8786">{{kultuurimälestis|8786|Peeter Suure Merekindluse raudtee Iru silla sambad, 1916-1917}} (vaadatud 25.12.2020)</ref> [[Peeter Suure merekindluse maarinne|Maa]]- ja [[Peeter Suure merekindluse mererinne|mererinnet]] ning varustusladusid ühendas 750 mm [[kitsarööpmeline raudtee|kitsarööpmeline]] kindlusraudtee.<ref name="8YAnD" /> Keskus oli [[Nõmme-Kindluse]].<ref name="Tallinn : entsüklopeedia" /> 1919. aastaks oli arvel 106&nbsp;km raudtee peateid, koos haruteedega oli rööpaid Tallinna merekindluses 263 kilomeetrit.<ref name="merekindluse punkrisse" /> [[Pilt:Aegna kindlusraudtee tamm.JPG|pisi|[[Aegna kindlusraudtee]] tammid<ref name="KRR_8701">{{kultuurimälestis|8701|Aegna kindlusraudtee tammid, 1914. a.}} (vaadatud 25.12.2020)</ref>]] Väljaspool Tallinna rajati ka [[kitsarööpmeline raudtee|kitsarööpmelise kindlusraudtee]] liinid: * [[Peeter Suure merekindluse peapositsioon]]i [[Aegna#Aegna sõjandus|Aegna]] [[Aegna kindlusraudtee]] (3 km pikkune kitsarööpmeline raudtee, jagunes pealiiniks ning haruteedeks, Aegna olulised patareid ja teised rajatised jäid raudteeliini vahetusse lähedusse<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=en_monument&action=view&id=8701 Aegna kindlusraudtee tammid, 1914. a., Kultuurimälestis nr 8701], Kultuurimälestiste register</ref>), * [[Peeter Suure merekindluse peapositsioon]]i [[Naissaare kindlusraudtee]]. Naissaare kitsarööpmeline kindlusraudtee, kitsarööpmelise raudtee tammid koos säilinud raudteega<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=2638 2638 Kitsarööpmelise raudtee tammid koos säilinud raudteega], Kultuurimälestiste register</ref> ja selle arendused järgneval 20. sajandil on tunnistatud [[kultuurimälestis]]eks * [[Peeter Suure merekindluse Väinamere positsioon]]i [[Saaremaa]] [[Kuressaare kindlusraudtee]] (raudtee sai alguse [[Roomassaare sadam]]akailt ja suundus [[Kuressaare kesklinn]]a, kindluseraudteeliini kogupikkuseks koos haruteedega oli 8 km. Liini hilisem [[vaksal]] asus aadressil [[Allee tänav (Kuressaare)|Allee tänav]] 6<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=militaryheritage&action=view&id=281 Kuressaare kindluseraudtee], Kultuurimälestiste register</ref>) ja [[Kura kurgu positsioon]]i [[Sõrve–Mõntu raudtee]] [[Sõrve poolsaar]]el asuva [[rannapatarei nr 43]] ja [[Mõntu sadam]]a vahel, * [[Peeter Suure merekindluse eelpositsioon]]i [[Hiiumaa]] [[Hiiumaa kindlusraudtee]],<ref>[http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&event_id=3179&layer=174&lang=est#3179 Hiiumaa kindlusraudtee], www.histrodamus.ee</ref> 6 km pikkune kitsarööpmeline väliraudtee [[Lehtma sadam]]a – [[Tahkuna]] vahel, [[Tahkuna poolsaar]]e [[Rannapatarei nr 39]] ja [[Rannapatarei nr 38]]-ni. [[Lõimandi nina|Löimandist]] viis raudtee [[Lehtma sadam]]asilla juurde, kus [[Eesti Esimeses maailmasõjas|Esimese maailmasõja]] ajal seisid Vene miinihävitajad ja kust kaudu toodi kohale ka kindlustuste varustus ja laskemoon.<ref>[https://dea.digar.ee/page/laaneeluew/1936/08/04/3 Saladuslik linn Tahkuna metsades], [[Lääne Elu]]: Läänemaa häälekandja, 4 august 1936</ref> * [[Peeter Suure merekindluse Väinamere positsioon]]i [[Muhu]] [[Muhu kindlusraudtee|kindlusraudtee]].<ref>[http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&event_id=3180&layer=174&lang=est#3180 Muhu kindlusraudtee], www.histrodamus.ee</ref> [[Rannapatarei nr 32]] ja [[Rannapatarei nr 36|36]] ehitamiseks ja varustamiseks rajati [[Kuivastu sadam]]ast patareini 6 km pikkune kitsarööpmeline [[Kuivastu–Võiküla raudtee]], raudteed täiendas [[Võiküla munakivitee]], * [[Väinamere positsioon]]i kindlusraudtee liinid Läänemaal, [[Virtsu tuletorn]]i ja praeguse [[Virtsu sadam]]a vahel asus siis väike sadam, milleni viis [[Rannapatarei nr 33]] juurest raudtee. Tänapäevaks on [[raudteetamm]] on suures osas hävinud.<ref>[http://virtsu.ee/ajalugu/i-maailmasoda-1914-1917/virtsu-rannakaitsepatareid-nr-33-ja-33a/ I maailmasõda 1914-1917. Virtsu rannakaitsepatareid nr. 33 ja 33a] (vaadatud 20.06.2020)</ref> ==== Eriotstarbelised maanteed ==== Kindlustatud territooriumile rajati [[munakivi]]teid. Sillutuseks kasutati mererandadest hangituid väikesi munakive. Säilinud on teelõigud [[Harku]]–[[Vatsla]], [[Pühaküla]]–Alliku, Jõeküla–Kakumäe, [[Klooga maantee]]lt (vanalt trassilt) Suurupi rannapatareidesse<ref name="BRscB" /> ja [[Võiküla munakivitee]] [[Väinamere positsiooni]]l [[Muhu]]l. === Turu–Ahvenamaa positsioon === {{Vaata|Turu-Ahvenamaa positsioon}} Kindlusvöönd riivistas [[Põhjalaht]]e ning takistas Soome edelaosa vallutamist. Julgestas eel- ja peapositsiooni kaguserva. Staap asus [[Turu]]s. Ehitustööd positsioonil algasid [[1916]]. aastal.<ref name="Heino Gustavson" /> Patareid ehitati kokku kümnel saarel ja neisse paigutati 37 suurtükki.<ref name="Mehis Helme2" /> === Väinamere positsioon === {{Vaata|Väinamere positsioon}} [[Väinameri|Väinamere]] (Moonsundi) ehk [[Muhu väin]]a kindlustatud positsioon<ref name="OvOYf" /> (vene keeles ''Моонзундская укрепленная позиция'') kulges [[Eestimaa kubermang]]us [[Hiiumaa]]lt [[Sõrve säär]]de ning sealt üle [[Muhu]] ja [[Vormsi]] mandrialadele, hõlmates ka [[Haapsalu]] linna, [[Rohuküla sadam]]a ja [[Virtsu poolsaar]]e. Positsiooni ülem<ref>[http://battal.ee/mkipv/moonzund.html Начальники Моонзундской укреплённой позиции], battal.ee (vaadatud 15.07.2020)</ref> oli [[admiral]] [[Dmitri Svešnikov]], staabiülem oli [[Nikolai Reek]]. Positsiooni koosseisus olid lisaks [[107. jalaväediviis]]i väeosadele: [[Pilt:PSM Väinamere positsioon.jpg|pisi|Väinamere positsioon]] * [[Rannapatarei nr 30]] (V-152&nbsp;mm/45 [[suurtükk]]i) [[Vormsi]] põhjakaldal * [[Rannapatarei nr 31]], 75&nbsp;mm [[suurtükk]]idega [[Vormsi]]l, aastatel 1914–1915, seejärel demonteeriti * [[Õhutõrjepatarei nr 31a]] (II-75&nbsp;mm [[suurtükk]]i) (valmis 1915. aastal) [[Läänemaa]]l [[Haapsalu kreis]]is [[Rohuküla sadam]]as<ref name="Mehis Helme2" /> * [[Rannapatarei nr 33]] (V-152&nbsp;mm / [[152 mm Canet' suurtükk|45 Canet' suurtükki]]) (valmis 1914. aastal) [[Virtsu sadam]]as [[Virtsu poolsaar]]el * [[Õhutõrjepatarei nr 33a]], (IV-75&nbsp;mm [[suurtükk]]i) (valmis 1916. aastal) Virtsu sadamas. * [[Rannapatarei nr 34]] (IV-120&nbsp;mm [[suurtükk]]i) [[Hiiumaa]] lõunakaldal [[Tohvri (Emmaste)|Tohvri mõisa]] juures [[Sõru]] küla juures, [[Soela väin]]a ääres; * [[Õhutõrjepatarei nr 35]], 75&nbsp;mm [[suurtükk]]idega Hiiumaal, aastatel 1915–1916 * [[Rannapatarei nr 47]]<ref name="qHEE0" /> (IV-[[152 mm Canet' suurtükk|152/45 Canet' suurtükki]]) [[Hiiumaa]]l [[Kõpu poolsaar]]el [[Hirmuste (Kõrgessaare)|Hirmuste]] lähedal; :Lisaks rannapatareidele kavandati Hiiumaa rannikule kaevikusüsteemi kolm lõiku, kuid neid ei jõutud täielikult valmis ehitada: 1. [[Lehtma sadam]]ast [[Paope]] külani; 2. Paope külast [[Mardihansu]] külani; 3. Mardihansu külast [[Emmaste mõis]]ani * [[Rannapatarei nr 32]] (''батарея №32 – Моонская батарея'')<ref name="MFDQC" />algselt 1914. aastal ajutine patarei IV-75 mm [[Kesselaid|Kesselaiul]] ja hiljem 1915. aastast alaline (IV-[[152 mm Canet' suurtükk|152 mm (kuuetollist) Canet' suurtükki]]/45), [[Võiküla]] ja [[Rässa]] küla vahel [[Muhumaa]] lõunaosas * [[Rannapatarei nr 36]] (V-254&nbsp;mm (10-tollist) Durlacher [[suurtükk]]i) (valmis 1917. aastal) [[Võiküla]] lähedal [[Muhumaa]] lõunaosas; * [[Õhutõrjepatarei nr 36a]] (IV-75&nbsp;mm [[suurtükk]]i) Väinamere positsiooni rannapatareide kaitseks asutati 1916–1917, 75-mm õhutõrjepatareid: 8 õhutõrjepatareid ja 3 kuulipildujakomandot sh. [[Kihelkonna]]l, [[Kuressaare]]s ja [[Rohuküla]]s. Positsiooni kaitseks oli BL lennuväe- ja abiüksused: kaks lennusalka (lennubaas, [[Papisaare lennusadam]], vaatluspostid ja 12 lennukit) Kihelkonna lähedal; kaks lennusalka (12 lennukiga) [[Sõrve säär]]el; üks lennusalk (6 lennukiga) [[Kuressaare]] linna juures ja üks lennusalk (6 lennukiga) [[Virtsu poolsaar]]el. Lennubaasid ja vaatluspostid asusid Tahkunal ja [[Kõpu poolsaar]]el Hiiumaal. === Lennusadamad === PMS positsioonide koosseisus olid ka lennusadamad: Saaremaal [[Papissaare sadam|Papisaare]] [[Papisaare lennusadam|lennusadam]] ({{koord|tekst=/|NS=58/21/58/N|EW=21/58/54/E|nimi=Papisaare lennusadam}}), [[Kuressaare sadam|Kuressaare]] ja [[Sõrve poolsaar]]e [[Sääre (Saaremaa)|Sääre]] [[Lõugas (geograafia)|lõukas]], Hiiumaal [[Kõrgessaare lennusadam|Kõrgessaare]] ja [[Tahkuna lennusadam]] ning [[Ruhnu]] saarel. Eesti läänerannikul olid [[Haapsalu lennusadam]] ({{koord|tekst=/|NS=58/57/43/N|EW=23/31/04/E|nimi=Haapsalu lennusadam}}), [[Bürgermeistri holm]]il ja [[Virtsu lennusadam]]. === Kura kurgu positsioon === {{Vaata|Kura kurgu positsioon}} Kura kurgu positsioon kulges [[Liivimaa kubermang]]us [[Liivi laht]]e ümbritseval [[Kura poolsaar]]el ja [[Saaremaa]]l. [[Pilt:Artillery battery num 43.jpg|pisi|[[Rannapatarei nr 43 (Sõrve säär)|Rannapatarei nr 43]] [[Saaremaa]]l, [[Sõrve säär]]el]] * [[Rannapatarei nr 40]] (IV-120-mm [[suurtükk]]i) Saaremaal, [[Sõrve säär]]el [[Tammuna]]; * [[Õhutõrjepatarei nr 40a]] (III-75-mm [[suurtükk]]i) Saaremaal, [[Sõrve säär]]el [[Karuste]] küla juures * [[Rannapatarei nr 41]] (IV-130&nbsp;mm [[suurtükk]]i) Saaremaal, [[Sõrve säär]]el [[Mõntu]] [[Mõntu sadam|sadama]] juures; * [[Õhutõrjepatarei nr 42]] (III-75-mm [[suurtükk]]i) Saaremaal, [[Sõrve säär]]el [[Mõntu]] ja [[Läbara]] küla vahel * [[Rannapatarei nr 43 (Sõrve säär)|Rannapatarei nr 43]] (IV-305&nbsp;mm [[suurtükk]]i) Saaremaal, [[Sõrve säär]]e idakaldal * [[Õhutõrjepatarei nr 44]] (III-75-mm [[suurtükk]]i) Saaremaal, [[Sõrve majakas]]t paremal pool [[Sõrve säär]]el * [[Rannapatarei nr 45]] (IV-152/45 [[suurtükk]]i) Saaremaal, [[Tagamõisa poolsaar]]el [[Undva]]l * [[Rannapatarei nr 46]] (IV-152/45 [[suurtükk]]i) Saaremaal, [[Ninase poolsaar]]el [[Tagaranna]] küla juures * [[Õhutõrjepatarei nr 48]] (III-75-mm [[suurtükk]]i) Saaremaal, [[Kuressaare]]s === Põikpositsioon === Peterburi merekaitse [[Põikpositsioon]] jääb Helsingi ümbrusse ja pidid vältima põhipositsioonide selja tagant ümberhaaramist.<ref name="Mehis Helme2" /> Suurtükipatareid: nr 45 ja 46 IV-[[:en:254 mm 45 caliber Pattern 1891|254/45 D]] [[Isosaari]] (rootsi k. ''Stora Mjölö'') saarel, nr 41 IV-254/45 D [[Rysäkari]] (rootsi k. ''Rysskär'') saarel, nr 42 IV-254/45 D [[Katajaluoto]] saarel, nr 44 IV-254/45 D [[Kuivasaari]] saarel, nr 49 IV-254/45 D Itä-Villinki saarel jt. == Relvastus == [[Pilt:Artillery battery 152mm Canet gun Open wood platform.jpg|pisi|152 mm (6") Canet' suurtükk avatud puitplatvormil]] [[Pilt:Пушка Канэ.jpg|pisi| (6") [[152 mm Canet' suurtükk]] [[Krasnaja-Gorka]] fordis, [[Kroonlinna positsioon]]il]] [[File:Finnish-russaro-234mm-coastalartillery-1930s.png|pisi|234 mm (9,2") kahur]] [[Pilt:Map of St. Petersburg (Einseitige Farbkarte).jpeg|pisi|[[Peterburi]] ja [[Kotlin]]i saar, kus asub [[Kroonlinn]]. Kaart aastast 1888]] [[Pilt:Kronstadt northern fort.jpg|pisi|[[Kroonlinn]]a kaitserajatised]] [[Pilt:Suomenlinna.jpg|pisi|[[Suomenlinna]] kindlustus]] * 305&nbsp;mm (12") merekahurid. Kaal 446,3 tonni, laskekaugus 28,8&nbsp;km. * 280&nbsp;mm (11") mere- ja välikahurid ** Vene välikahur M1877. Kaal 57,4 tonni, laskekaugus 11,7&nbsp;km. ** Vene välikahur M1878. Kaal 81,9 tonni, laskekaugus 12,4&nbsp;km. ** Vene rannamortiir M1878. Kaal 26,2 tonni, laskekaugus 8,7&nbsp;km. * 250&nbsp;mm (10") merekahurid. ** Durlacheri suurtükk, 45 kaliibrine. Kaal 49,3 tonni, laskekaugus 20,5&nbsp;km. * 234&nbsp;mm (9,2") merekahurid * 229&nbsp;mm (9") mere- ja välikahurid ** Vene välikahur M1867. Kaal 32,7 tonni, laskekaugus 10,2&nbsp;km. ** Vene rannamortiir M1877. Kaal 15,2 tonni, laskekaugus 7,7&nbsp;km * 152&nbsp;mm (6") mere- ja välikahurid ** [[152 mm Canet' suurtükk|Canet' meresuurtükk]]. Kaal 19,6 tonni, laskekaugus 13,2&nbsp;km. ** Vene kindlusesuurtükk M1877 *** 190-puudased rataslafettidel kahurid. Kaal 4,8 tonni, laskekaugus 8,8&nbsp;km. *** 170-puudased rataslafettidel kahurid. Kaal 3,1 tonni, laskekaugus 6,8&nbsp;km. ** Vene kindlusesuurtükk M1904 *** 200-puudased rataslafettidel kahurid. Kaal 5,4 tonni, laskekaugus 12,1&nbsp;km. ** Schneideri/Vene raskehaubits M1909. Kaal 2,4 tonni, laskekaugus 7,7&nbsp;km. ** Vene rannamortiir M1909. Kaal 2,8 tonni, laskekaugus 8,7&nbsp;km. * 150&nbsp;mm (5,9") välikahurid * 130&nbsp;mm (5,1") merekahurid * 120&nbsp;mm (4,7") merekahurid ** Vickersi kahur (toodetud Obuhhovi tehases). Kaal 11,1 tonni, laskekaugus 13,9&nbsp;km. * 107&nbsp;mm (4,2") välikahurid ** Vene kindlusesuurtükk M1877. Kaal 2,5 tonni, laskekaugus 9,6&nbsp;km. ** Vene patareisuurtükk M1877. Kaal 1,2 tonni, laskekaugus 5,3&nbsp;km. * 102&nbsp;mm (4") merekahurid * 77&nbsp;mm suurtükk * 76&nbsp;mm (3") välikahurid * 75&nbsp;mm õhutõrjekahurid ** Mölleri õhutõrjesuurtükk * 57&nbsp;mm merekahurid * 47&nbsp;mm õhutõrjekahurid,<ref name="BvqUF" />.<ref name="uIq8v" /><ref name="3RVCl" /> == Kindluse tegevus == === Esimeses maailmasõjas === {{Vaata|Operatsioon Albion|Moonsundi lahing}} {{Vaata|Eesti Esimeses maailmasõjas#Sõjategevus Läänemerel ja Lääne-Eesti saarestikus}} {{vaata|Muhu väin|Moonsundi arhipelaag}} ==== Merekindluse lõpp ==== Pärast [[1917]]. aasta rahutusi tehti kindlustuses ainult hädavajalikke töid, veebruaris [[1918]] seiskusid tööd täielikult. Tõsisemat vastupanu sakslastele osutada ei suudetud. Enne sakslaste sissetungi õhiti osaliselt patareisid, põletati kasarmuid, purustati mitmeid ehitisi. Merekindluse arhiiv evakueeriti [[1918]] [[Venemaa]]le, kuid Eestisse jäi umbes 1/5 kogu materjalist. === Eesti Vabariigis === Eesti Vabariik merekindlust endisel suurel kujul ei vajanud, kuid osa rajatisi korrastati ja võeti siiski kasutusele. Patareidest säilitati [[Naissaare Komandantuur|Naissaare]], [[Aegna Komandantuur|Aegna]], Suurupi ja Viimsi ning lõhkeaineladudest [[Männiku asum|Männiku]]. Osa merekindluse relvastusest kasutati Vabadussõjas soomusrongidel.<ref name="merekindluse punkrisse" /> [[1920]]. aastal müüs Eesti Vabariik soodsalt kindluse puithooneid, varjendeid, kaevikuvooderdist, kindluseraudtee liipreid ja rööpaid.<ref name="Viimsi Muuseumid" /> Maaomanike võõrandatud maade omandisuhte reguleerimiseks võttis [[Riigikogu]] [[20. mai]]l [[1927]] vastu "Peeter Suure merekindluse ja mereametkonna jaoks võõrandatud kinnisvarade korraldamise seaduse" (RT 1927, 65,54). Lahenduseks olid nii maade väljamaksmine kui ka vahetus. Sellega tegeleti kuni [[1940]]. aastani.<ref name="Kahekümnes sajand Jälgimäel" /> === Nõukogude Liidus ja Teises maailmasõjas === Pärast Eesti okupeerimist 1940. aastal, võeti seni kasutuses olnud kindlustused Punaarmee poolt üle. Osaliselt leidsid need koos juurde rajatud ehitistega kasutust ka sõja päevil 1941. aastal. == Tänapäeval == Palju merekindluse Eesti-poolseid ehitisi võeti 1997. aastal muinsuskaitse alla, kuid endiselt on ehitised halvas seisukorras. == Vaata ka == * [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] aegne [[Punalipuline Balti laevastik|Punalipulise Balti laevastiku]] [[Tallinna mereväebaas|Tallinna Peabaasi]] [[Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse|Läänemere rajooni rannakaitse]] * [[Tallinna vesilennukite angaar]] * {{ill|ru|Peterburi kindlus|Форты Санкт-Петербурга}} * [[Eesti merekindlused]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="VASAR">Treufeldt, Robert. [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=8795:vasar-peeter-suure-merekindlusest-soja-ja-rahu-ajal&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13 VASAR: Peeter Suure merekindlusest sõja ja rahu ajal.] Sirp, 15. mai 2009</ref> <ref name="3jjQz">Heino Gustavson. Merekindlused Eestis 1913–1940. Tallinn : Olion, 1993. Lk 3–5</ref> <ref name="Merekindlused">Heino Gustavson. Merekindlused Eestis 1913–1940. Tallinn : Olion, 1993. Lk.6</ref> <ref name="Kahekümnes sajand Jälgimäel">Lembit Teinbas. [https://web.archive.org/web/20070808144438/http://www.sakuvald.ee/22296 Kahekümnes sajand Jälgimäel] Saku Sõnumid / Saku Vald</ref> <ref name="gQWoN">[https://web.archive.org/web/20141019211919/http://www.maaturism.ee/index.php?id=uudiste_arhiiv&news_id=7022 Hiiglaslikust Soome lahe lukust saab turistidele matk ajalukku.] Eesti Maaturism</ref> <ref name="SPKCk">[https://www.archivesportaleurope.net/ead-display/-/ead/pl/aicode/EE-RA/type/fa/id/ERA.R-1303;jsessionid=2539A5A67A2670630542D048A7B06B55#sthash.Tyr26XBX.dpuf;jsessionid=2539A5A67A2670630542D048A7B06B55 Muhu Väina Kindlustatud Positsiooni Ehituse Sõjaväelaste, Tööliste, Talupoegade ja Teenistujate Saadikute Undva-Ninasi Jaoskonna Kohalik Komitee], https://www.archivesportaleurope.net/ead-display/-/ead/pl/aicode/EE-RA/type/fa/id/ERA.R-1303</ref> <ref name="G5ibD">{{Netiviide |url=http://www.mil.hiiumaa.ee/lehtma/index.html |pealkiri=Peeter Suure merekindluse patarei nr 38 (IV-152/50) Lehtmas |vaadatud=2010-06-06 |arhiivimisaeg=2010-04-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100422200611/http://www.mil.hiiumaa.ee/lehtma/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="k3eob">[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=27436 Mälestised • 27436 Hoone, kus on paiknenud Eesti riigikaitseasutused]</ref> <ref name="n3RCj">[http://register.muinas.ee/public.php?menuID=architecture&action=view&id=293 Mälestised • 293 Peeter Suure merekindluse raadiojaam]</ref> <ref name="o2Z7d">[https://web.archive.org/web/20081004195047/http://infoart.udm.ru/history/navy/biogra11.htm#LeskovPN Краткие биографические справки.] Российский Императорский флот / IT InfoArt Stars</ref> <ref name="Kg5uv">[http://dic.academic.ru/dic.nsf/enc_biography/45161/%D0%98%D0%B7%D0%BC%D0%B5%D1%81%D1%82%D1%8C%D0%B5%D0%B2, Изместьев, Петр Иванович.] Словари и энциклопедии на Академике</ref> <ref name="j5JDG">[http://www.biografija.ru/show_bio.aspx?id=49997 Изместьев Петр Иванович.] Биография.ру</ref> <ref name="Tallinn : entsüklopeedia">Tallinn : entsüklopeedia. 2., N-Ü / (peatoimetaja Jaan Tamm ; märksõnastiku koostaja Robert Nerman). Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004. Lk 56–57</ref> <ref name="rZ8fg">[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=2659 6" Canet suurtüki soomustorn.] Kultuurimälestiste riiklik register</ref> <ref name="register.muinas.ee">[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=8889 Peeter Suure merekindluse Pääsküla positsiooni varjenditevaheline tunnelisüsteem, 1913–1917. a.]</ref> <ref name="EHEMW">[http://nagi.ee/photos/ivo30/sets/1605/ Imperaator Peeter suure merekindluse maarinde Vana-Pääsküla positsiooni kohta pildimaterjali]</ref> <ref name="eNaZ6">[https://web.archive.org/web/20121018023347/http://eestielu.delfi.ee/eesti/harjumaa/rae/elu/haruldane-objekt-rae-vallas-peeter-suure-merekindluse-varjendid-on-ullatavalt-hasti-sailinud.d?id=64960106 Haruldane objekt Rae vallas: Peeter Suure merekindluse varjendid], Rae Sõnumid, 15. september 2012</ref> <ref name="xupHY">[http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?t=19378&sid=34bb51c2a3fbe68c9e67c90eaf3f1346 Merekindluse maarinde Rae (Johannishof) positsiooni kohta pildimaterjali ]</ref> <ref name="ThsFI">[https://www.riigiteataja.ee/ert/ert.jsp?link=print&id=25432 Peeter Suure merekindluse Humala positsiooni Kultuurimälestiseks tunnistamine ]</ref> <ref name="8YAnD">[http://www.raudtee.eu/?main=16&tlink=0 KINDLUSRAUDTEED Peeter Suure merekindlus]</ref> <ref name="merekindluse punkrisse">Peensoo, Piret. [http://www.epl.ee/artikkel/398159 Vallad kavandavad Peeter Suure merekindluse punkrisse muuseumi.] / Eesti Päevaleht, 31. august 2007</ref> <ref name="BRscB">Heino Gustavson. Merekindlused Eestis 1913–1940. Tallinn: Olion, 1993. Lk.74</ref> <ref name="Heino Gustavson">Heino Gustavson. Merekindlused Eestis 1913–1940. Tallinn, 1993. Lk. 19</ref> <ref name="Mehis Helme2">Mehis Helme. Eesti kitsarööpmelised raudteed 1896–1996. Autori kirjastusel : 2006. Lk. 50</ref> <ref name="OvOYf">[http://www.szst.ru/library/amirkhanov/006.html Моонзундская позиция]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="qHEE0">{{Netiviide |url=http://www.mil.hiiumaa.ee/hirmuste/index.html |pealkiri=Peeter Suure merekindluse patarei nr 47 (IV-152/45) Hirmustes |vaadatud=2010-06-06 |arhiivimisaeg=2015-03-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150315063117/http://www.mil.hiiumaa.ee/hirmuste/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="MFDQC">[http://www.melkon.lv/ru/artel/moon2/ Моонская батарея]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, www.melkon.lv, 2004-04-13</ref> <ref name="BvqUF">[https://web.archive.org/web/20070523201655/http://fortification.ru/library/markov/ Крепостные войска 1914 г.]</ref> <ref name="uIq8v">Барсуков Е.И. [http://militera.lib.ru/science/barsukov/27.html Русская артиллерия в мировую.] Военная литература</ref> <ref name="3RVCl">Toe Nõmm. [https://web.archive.org/web/20091009010735/http://www.tehnikamaailm.ee/est/tm/2008/08/?headerID=1371 Eesti relvad Teise maailmasõja eel.] / Tehnikamaailm, August 2008</ref> <ref name="Viimsi Muuseumid">[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=8721 8721 Peeter Suure Merekindluse laskemoonalaod, 1917.a]</ref> }} == Kirjandus == === Raamatud === * [[Heino Gustavson]], "Merekindlused Eestis 1914–1940", [[Olion]], Tallinn 1993 * [[Mehis Helme]], "Pietari Suuren merilinnoituksen rautatiet", Tallinn 1992 * Mehis Helme. Fortress railways of the Baltic shores. 1994 * [[Leho Lõhmus]], "Nõmme kindlusraudtee", Kirjastus: KOOLIBRI, ISBN 9789985027660, 2011 * [[Mati Õun]], "Eesti merekindlused ja nende suurtükid 1918–1940", Tammiskilp, 2001 * Петров М. А. Подготовка России к мировой войне на море. – М-Л.: Государственное военное издательство, 1926. Глава седьмая. Оборудование театров Балтийского и Черного морей, (netiversioon [http://militera.lib.ru/h/petrov_ma/07.html militera.lib.ru]) === Artiklid === * [[Vello Mäss]]. Merekindlus Tallinna lahe põhjas. / Horisont 1999/3 * [[Pekka Erelt]]. [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/D11EA0E8AA1CF559C2256FFD00375E4E Maginot' liin Tallinna ümber.] Eesti Ekspress, 11. mai 2005 * [[Piret Peensoo]]. [http://www.epl.ee/artikkel/398159, "Vallad kavandavad Peeter Suure merekindluse punkrisse muuseumi"] Eesti Päevaleht, 31. august 2007 * [[Mari Kodres]]. [http://www.epl.ee/artikkel/468588 Hiiglaslikust Soome lahe lukust saab turistidele matk ajalukku.] / Eesti Päevaleht, 15. mai 2009 * [[Robert Treufeldt]]. [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=8795:vasar-peeter-suure-merekindlusest-soja-ja-rahu-ajal&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13 VASAR: Peeter Suure merekindlusest sõja ja rahu ajal.] Sirp, 15. mai 2009 == Välislingid == {{Commonskat|Peter the Great's Naval Fortress}} * [http://www.estonica.org/et/Peeter_Suure_merekindlus/ ESTONICA (Entsüklopeedia Eestist)] * [http://www.mil.hiiumaa.ee/index.html Militaarne Hiiumaa] * [http://www.novision.fi/viapori/avaus.htm KREPOST SVEABORG. HELSINGIN MAA- JA MERILINNOITUS ENSIMMÄISEN MAAILMANSODAN AIKANA.] * [http://milind.livejournal.com/37839.html Морская Крепость имени Императора Петра Великого] * [http://russianestonia.eu/index.php?title=%D0%9C%D0%BE%D1%80%D1%81%D0%BA%D0%B0%D1%8F_%D0%BA%D1%80%D0%B5%D0%BF%D0%BE%D1%81%D1%82%D1%8C_%D0%98%D0%BC%D0%BF%D0%B5%D1%80%D0%B0%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%B0_%D0%9F%D0%B5%D1%82%D1%80%D0%B0_%D0%92%D0%B5%D0%BB%D0%B8%D0%BA%D0%BE%D0%B3%D0%BE Морская крепость Императора Петра Великого, Офицеры и чиновники], Русская Эстония * [http://battal.ee/mkipv/personalii.html Персоналии Морской крепости Императора Петра Великого.], battal.ee [[Kategooria:Peterburi merekaitse]] [[Kategooria:Eesti militaarehitised]] [[Kategooria:Soome militaarehitised]] [[Kategooria:Peeter Suure merekindlus| ]] 4l293zimrr4mt2lcn94eu9vc1gz5x2m Brest-Litovski rahuleping 0 117630 6169005 6020541 2022-07-28T08:37:41Z NOSSER 8097 /* Relvarahuleping */ wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} '''Brest-Litovski rahuleping''' oli [[rahuleping]], mis kirjutati alla [[3. märts]]il [[1918]] [[Brest (Valgevene)|Brest-Litovskis]] [[Venemaa Nõukogude Vabariik|Venemaa Nõukogude Vabariigi]] ja [[Keskriigid|Nelikliidu]] (Keskriikide) vahel Venemaa [[Esimene maailmasõda|Esimesest maailmasõjast]] väljumise kohta. [[Pilt:Map Treaty of Brest-Litovsk-en.jpg|pisi|Rindejoon [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|idarindel]] Brest-Litovski vaherahu sõlmimise ajal 1918. aastal]] Nõukogude Venemaa oli sunnitud selle rahulepinguga loovutama [[Soome]], [[Eesti]], [[Läti]], [[Ukraina]], [[Leedu]] ja [[Poola]]. == Rahuläbirääkimised == 1917. aasta [[oktoobrirevolutsioon]]i järel soovisid Nõukogude Venemaad valitsevad bolševikud [[Lenin]]i juhtimisel teha [[separaatrahu]] Venemaa ja [[Keskriigid|Saksamaa]] vahel. Läbirääkimised algasid Saksamaa vägede poolt sõja käigus okupeeritud Brest-Litovskis [[ohvitseride kasiino]]s 19. novembril ([[vkj]])/3. detsembril ([[ukj]]) [[1917]]. === Relvarahuleping === 2. ([[vkj]])/15. detsembril 1917. aastal allkirjastati [[relvarahu]]. Pärast mitut vaherahu pikendamist jõuti lõpuks rahu sõlmimiseni, kuid sakslased andsid [[10. veebruar]]il ([[ukj]]) [[1918]] üle esimese [[ultimaatum]]i, kus määrasid rahujooneks vägede seisu [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|idarindel]] (venelaste läänerindel). Sakslastele jäid juba okupeeritud Väinamere saared (ultimaatumi tekstis: [[Moonsundi arhipelaag]]), [[Riia]] linn ja rindejoon [[Läti]] aladel, kogu [[Leedu]], [[Valgevene]] ja [[Ukraina]] lääneosad ning [[Poola]]. Vene delegatsiooni juht [[Lev Trotski]] teatas seepeale, et Venemaa lahkub läbirääkimistelt jätkamata sõda ja tegemata rahu. Selline avaldus jättis sakslastele vabad käed edasiseks tegutsemiseks. Vastavalt ultimaatumis määratud päevale läks [[18. veebruar]]il [[1918]] Saksa rinne idasuunas liikuma ja venelaste revolutsioonilisest korratusest haaratud väed taganesid. {{vaata|Operatsioon Faustschlag}} 18. veebruaril alustasid Saksa väed pealetungi ja vallutasid [[Pihkva]] ning [[Narva ajalugu#Narva esimeses maailmasõjas|Narva]]. [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|Idarinde]] keskosas tungis Saksa 10. armee ja XLI armeekorpus [[Smolensk]]i suunas ja rinde lõunaosas Saksa väed hõivasid 1. märtsiks Kiievi, okupeerides lühikese ajaga Ukraina, Valgevene ja seni hõivamata alad Baltimail. ==Erimeelsused nõukogude juhtkonnas rahuläbirääkimistel== [[Pilt:SovietDelegatesAtBrestLitovsk.jpg|pisi|Nõukogude Venemaa delegatsioon Brest-Litovskis: [[Lev Kamenev]], [[Adolf Joffe]], Anastasia Bitzenko. Seisavad: Lipskiy, [[Pēteris Stučka]], [[Lev Trotski]], [[Lev Karakhan]]]] Nõukogude Venemaal oli läbirääkimiste ajal võimul [[bolševikud|bolševike]] ja vasak-[[esseerid]]e koalitsioonivalitsus, mistõttu sel ajal osaliselt veel säilinud demokraatliku valitsemisprotsessi käigus toimusid erinevate huvigruppide vahel diskussioonid ja võimuvõitlus. Venemaa Nõukogude Vabariigi valitsuses oli kolm eriarvamustel rühmitust: *[[Vladimir Lenin]] – toetas rahu sõlmimist Nelikliiduga, kuna see oli ainus võimalus säilitada bolševike võim Venemaal *[[Lev Trotski]] – pakkus välja venitamistaktikat *vasakpoolsed bolševikud ([[Nikolai Buhharin]]) – nõudsid revolutsioonilise sõja jätkamist ning revolutsiooni ülekandmist Saksamaale, kus [[Karl Liebknecht]]i juhitav [[Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei]] arendas revolutsiooniliikumist ning [[monarhia]] kukutamist Venemaa eeskujul. ==Rahuleping 3. märtsil== ===Rahulepingu allkirjastajad=== [[Pilt:Bundesarchiv Bild 183-R92623, Brest-Litowsk, Waffenstillstandsabkommen.jpg|pisi|]] '''[[Saksamaa Keisririik|Saksamaa Keiserliku Valitsuse poolt]]''' *[[Richard von Kühlmann]], välisministeeriumi riigisekretär, keisririigi [[tõeline salanõunik]] *[[Dr]] von Rosenberg, keiserlik saadik ja täievoliline minister *Kuninglik [[Preisi kuningriik|preisi]] [[kindralmajor]] [[Max Hofmann]], Kõrgema Ülemjuhataja [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|Idarinde]] Kindralstaabi ülem *[[1. järgu kapten]] Horn '''[[Austria-Ungari|Austria-Ungari Keiserliku ja Kuningliku Ühise Valitsuse poolt]]''' *[[Krahv]] [[Ottokar Czernin]], Keiserliku ja Kuningliku Õukonna välisminister, Tema Keiserliku ja Kuningliku Apostelliku Majesteedi salanõunik *Caietan Merey von Kapos-Meree, Tema Keiserliku ja Kuningliku Apostelliku Majesteedi salanõunik, erakorraline ja täievoliline saadik *[[Jalaväekindral]] Maximillian Ciceric von Baccani, Tema Keiserliku ja Kuningliku Apostelliku Majesteedi salanõunik '''[[Bulgaaria|Bulgaaria Kuningliku Valitsuse poolt]]''' *[[Andrej Tošev]], kuninglik erakorraline saadik ja täievoliline minister [[Viin]]is *[[Kindralstaabi polkovnik]] [[Petr Gancev]], kuninglik Bulgaaria sõjavolinik [[Tema Majesteet|Tema Majesteedi]] [[Saksa keiser|Saksa keisri]] juures ja Tema Majesteedi [[Bulgaarlaste tsaar]]i [[tiibadjutant]] * Dr Teodor Anastasov, kuningliku Bulgaaria Saatkonna esimene sekretär '''[[Ottomani impeerium|Keiserliku Ottomani Valitsuse poolt]]''' *Tema Kõrgeausus [[Ibrahim Khaki Paša]], Tema Majesteedi [[Ottomani sultan]]i täievoliline saadik Berliinis, endine [[suurvesiir]], endine Ottomani impeeriumi Senati liige *Tema Kõrgeausus ratsaväekindral [[Zekhi Paša]], Tema Majesteedi Ottomani [[sultan]]i kindraladjutant ja Tema Kõrgeaususe Ottomani sultani sõjaline volinik Saksamaa Keiserliku Majesteedi juures '''[[Venemaa Nõukogude Vabariik|Venemaa Nõukogude Vabariigi Valitsuse poolt]]''' *[[Grigori Sokolnikov]], [[Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee|Ülevenemaalise Tööliste, Soldatite ja Talupoegade Saadikute Nõukogu Kesktäitevkomitee]] liige *[[Lev Karahan]], Ülevenemaalise Tööliste, Soldatite ja Talupoegade Saadikute Nõukogu Kesktäitevkomitee liige, delegatsiooni sekretär *[[Georgi Tšitšerin]], [[Vene SFNV]] välisasjade rahvakomissari abi *[[Grigori Petrovski]], [[Vene SFNV]] [[Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu|siseasjade rahvakomissar]] *([[Lev Trotski]], [[Vene SFNV]] välisasjade rahvakomissar; osales läbirääkimistel, kuid ei osalenud rahulepingu allakirjutamisel) ===Rahulepingu punktid=== ;[[Artikkel]] I *Venemaa ühelt poolt, ja Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria ja Türgi teiselt poolt deklareerivad, et nende vaheline sõjaseisukord on lõppenud. Nad otsustasid edaspidi elada koos rahus ja sõpruses. ;Artikkel II *Lepinguosalised hoiduvad igasugusest teiste osapoolte valitsuste või valitsus- ja sõjaväeasutuste vastasest agitatsioonist või propagandast. Kuivõrd see kohustus puudutab Venemaad, siis see laieneb ka Nelikliidu poolt hõivatud alade suhtes. ;Artikkel III *Piirkonnad, mis asuvad lepinguosaliste kindlaks määratud joonest lääne pool ja mis varem kuulusid Venemaale, ei asu enam tema ülemvõimu all; kindlaksmääratud joone asukoht on märgitud lisatud kaardil ...*, mis on selle rahulepingu oluline osa. Selle joon määratletakse täpsemalt Vene-Saksa Komisjoni poolt. *Eespool nimetatud piirkondadel ei tulene nende eelnevast Venemaaga seotusest Venemaa suhtes mingit vastutust. *Venemaa hoidub nimetatud piirkonnas selle siseasjadesse mistahes sekkumisest. Saksamaa ja Austria-Ungari kavatsevad nende piirkondade tulevikku määratleda koostöös nimetatud alade elanikega. ;Artikkel IV *Saksamaa on valmis niipea, kui sõlmitakse üldine rahu ja Venemaal on viidud läbi täielik [[demobiliseerimine]], puhastama täielikult ala, mis asub idapool Artikkel III lõikes 1 täpsustatud joont, kuivõrd Artikkel VI lõigetes ei sätestata teisiti. *Venemaa teeb kõik endast oleneva, et tagada kiire Ida-[[Anatoolia]] provintsi evakueerimine ning selle korrektne tagastamine [[Türgi]]le. *[[Ardahan]]i, Karsi ja Batumi ringkonnad peavad samuti olema puhastatud vene vägedest. Venemaa ei sekku nende ringkondade riigi- ja rahvusvahelis-õiguslikeks uuteks riikideks korraldamisse ja annab nende piirkondade elanikkonnale need alad, et luua, kooskõlas teiste naaberriikidega, täpsemalt Türgiga, uus kord. ;Artikkel V *Venemaa viib viivitamatult läbi täieliku sõjaväe demobiliseerimise, sealhulgas ka praeguse [[Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu|Venemaa valitsuse]] poolt loodud sõjalised üksused. *Lisaks viib Venemaa oma sõjalaevad Venemaa sadamatesse ja hoiab neid seal kuni üldise rahu sõlmimiseni või muudab need relvituks. *Sõjalaevad, mis jäävad Nelikliidu loal Vene riigi suveräänsuse kaitsmiseks alles, on Vene sõjalaevad. *[[Põhja-Jäämeri|Põhja-Jäämeres]] asuvad laevad peavad jääma sinna seniks, kuni sõlmitakse üldine rahu. [[Läänemeri|Läänemeres]] ning [[Must meri|Mustas meres]], nii kaugele kui Vene võim ulatub, peavad miinid olema ära korjatud üheaegselt. [[Kaubalaevastik]]u liiklus on nendes merepiirkondades kõikjal üheaegselt vaba. Segakomisjoni poolt koostatakse fikseeritud vahendustasusid reguleerivad üksikasjalikud eeskirjad, eelkõige teavitatakse kaubalaevadele määratud veeteedest. Laevateed peavad olema alati vabad ujuvmiinidest. ;Artikkel VI *Venemaa on kohustatud sõlmima kohe rahu [[Ukraina Rahvavabariik|Ukraina Rahvavabariigiga]] ja tunnustama nimetatud riigi ja Nelikliidu riikide vahel sõlmitud rahulepingut. [[Ukraina]] territooriumilt viiakse kohe välja vene väed ja ka Vene [[Punaarmee]]. Venemaa lõpetab kogu Ukraina Rahvavabariigi valitsus- või riigiasutuste vastase agitatsiooni ja propaganda. *[[Eestimaa|Eesti-]] ja [[Liivimaa]] puhastatakse samuti kohe vene vägedest ja ka Vene Punaarmeest. Eestimaa idapiiriks saab üldjuhul [[Narva jõgi]], Liivimaa piir kulgeb üldiselt üle [[Peipsi järv|Peipsi]] ja [[Pihkva järv]]e, selle edelanurgast, sealt üle [[Lubani järv]]e, [[Līvāni|Lievenhofi]] ja [[Daugava|Lääne-Dvina]] suunas. Eesti- ja Liivimaa okupeeritakse Saksamaa politseivõimu poolt seniks, kuni nendes riikides tagatakse oma ametivõimude poolt ühiskondlik [[julgeolek]]. Venemaa vabastab korraga kõik Eestimaal ja Liivimaal arreteeritud või küüditatud elanikud ja kindlustab kõigi eestimaalaste ja liivimaalaste ohutu tagasipöördumise. *[[Soome]] ja [[Ahvenamaa]] puhastatakse samuti kohe vene vägedest ja vene Punaarmeest ning Soome sadamad vene laevastikust ja vene mereväest. Niikaua kui jää takistab sõjalaevade vene sadamatesse viimist, võib laevadel viibida selle hädavajalik meeskond. *Venemaa peab viivitamatult lõpetama igasuguse Soome valitsuse või avalik-õiguslike asutuste vastase [[agitatsioon]]i ning [[propaganda]]. *Ahvenamaal ehitatud kindlused tuleb võimalikult kiiresti lammutada. Seoses nende saarte demilitariseerimisega ja nende sõjalise navigatsioonitehnika suhtes parandamise küsimustega Saksamaa, Soome, Venemaa ja Rootsi vahel sõlmitud erikokkulepetega peab arvestama Saksamaa nägemust sellest, et nendes küsimustes peab arvestama Läänemerega piirnevate riikide arvamusega. ;Artikkel VII *Arvestades sellega, et [[Pärsia]] ja [[Afganistan]] on vabad ja sõltumatud riigid, peavad lepinguosalised riigid arvestama nende riikide poliitilist ja majanduslikku sõltumatust ning nende riikide territoriaalset terviklikkust. ;Artikkel VIII *Mõlema poole [[sõjavang]]id peavad olema vabastatud ja nende kodumaale saadetud. Nendega seotud küsimuste lahendamine reguleeritakse artikkel XII sätetes ette nähtud erikokkulepetega. ;Artikkel IX *Lepinguosalised loobuvad vastastikku oma sõjaliste kulutuste hüvitamise nõudmistest, st riiklikud sõjapidamise kulud, samuti sõjakahjude hüvitise, st neid kahjusid, mis olid tekitatud neile või nende kodanike poolt sõjategevuse piirkonnas sõjaväelise tegevusega, sealhulgas kõigi vaenlase riigi territooriumit teostatud [[sundkoormis]]tega. ;Artikkel X *Lepinguosaliste vahel jätkatakse diplomaatilise ja konsulaarkaitse suhteid kohe pärast rahulepingu [[ratifitseerimine|ratifitseerimist]]. Mis puutub [[Konsul (diplomaatia)|konsulite]] vastastikku vahetust, see reguleeritakse eraldi kokkulepetega. ;Artikkel XI *Nelikliitu ja Venemaad puudutavad majanduslike suhete küsimused reguleeritakse Lisade 2–5 määruste sätetega. Seejuures Lisa 2 näeb ette Venemaa ja Saksamaa vahelisi suhteid, Lisa 3 Venemaa ja Austria-Ungari, Lisa 4 Venemaa ja Bulgaaria ning Lisa 5 Venemaa ja Türgi vahelisi suhteid. ;Artikkel XII *Avaliku ja [[erasektor]]i suhted ja sõjavangide ning interneerimist ning [[amnestia]]t ja ka vastase kaubalaevade tagastamist puudutavad küsimused reguleeritakse eraldi Venemaaga sõlmitud lepingutega, mis moodustavad üldise rahulepingu lahutamatu osa ja need jõustuvad niivõrd, kui see on võimalik, koos üldise rahulepingu jõustumisega. ;Artikkel XIII *Käesoleva Lepingu tõlgendamisel on saksa- ja venekeelsed tekstid autentsed suhetes Saksamaa ja Venemaa vahel; ungari- ja venekeelsed tekstid on Austria-Ungari ja Venemaa vahelistes suhetes; bulgaaria- ja venekeelsed tekstid Bulgaaria ja Venemaa vahelistes suhetes ja türgi- ning venekeelsed tekstid Türgi ja Venemaa vahelistes suhetes. ;Artikkel XIV *Käesolev rahuleping jõustub pärast selle ratifitseerimist. Ratifitseerimise dokumendid vahetatakse niipea, kui see on võimalik Berliinis. Venemaa valitsus kohustub, kui Nelikliit seda soovib, vahetama ratifitseerimisdokumendid kahe nädala jooksul. Kui teiste selle Lepingu Lisades ja muudes dokumentides ei ole ette nähtud teist tähtaega, siis käesolev Leping jõustub kohe pärast selle ratifitseerimise hetke. ==Täiendusleping 27. augustil == [[27. august]]il [[1918]] sõlmisid [[Vene SFNV]] ja [[Saksamaa keisririik]] [[Berliin]]is Brest-Litovski rahulepingu kolmes osast koosneva täienduslepingu: * poliitilise * rahandusliku ja * eraõigusliku osaga. Lepingu põhipunktid: * demarkatsiooniliini määramine Keskriikide ja Venemaa sõjavägede vahel; * Saksamaa ja Venemaa suhtumine Venemaa Keisririigi territooriumil tekkivate/tekkinud riikide suhtes (millega [[Nõukogude Venemaa]] loobus oma riiklikust suveräänsusest Eesti ja teiste riikide üle); * Saksamaa vahendustegevus Venemaa ja Türgi vahel Bakuu piirkonna tagastamiseks Venemaale ja selle eest, osa Bakuu nafta vahetamisega [[Donbass]]i kivisõe vastu Saksamaaga; * Saksamaa garantiid, selle kohta, et Soomest ei jätkata sõjategevust Venemaa Petrogradi suunas ning vabatastakse seal [[Soome kodusõda|Soome kodusõjas]] vangistatud [[punaarmee]]lased; * Venemaa poolt 6 000 000 000 marga suuruse [[kontributsioon]]i tasumine Saksamaale (millest tasuti 83 533&nbsp;kg kulda). 13. novembril 1918 pärast Saksamaal toimunud [[Novembrirevolutsioon]]i tühistas [[Nõukogude Venemaa]] Brest-Litovski rahulepingu koos kõigi lisadega, alustas sõjategevust ja püüdis taastada rahueelset seisu sakslastele kaotatud aladel. Isegi enamlaste käes vangis olles arvas suurvürst [[Pavel Aleksandrovitš]], et vene intelligents andestab enamlastele pigem massilised tapmised kui Brest-Litovski rahu. Lepingu tühistamine pidi olema eeltingimus tulevase valge Venemaa valitsuse liitumiseks Saksamaaga Esimeses maailmasõjas<ref>Saksa salaluure Tallinnas. [[Vaba Maa]], 6. september 1933, nr 208, lk 5.</ref>. ==Brest-Litovski rahulepingu tulemused Eestile== [[Pilt:Poland & The New Baltic States.jpg|pisi|Brest-Litovski rahulepingu järel tekkinud riigid Euroopas]] [[21. veebruar]]il andis Saksa idarinde väejuhatus [[Venemaa Nõukogude Vabariik|Venemaale]] teise ultimaatumi, milles nõudis vene vägede lahkumist [[Ukraina]]st, [[Soome]]st, [[Läti]]st ja [[Eesti]]st. Sakslased nõudsid territooriume kuni [[Narva jõgi|Narva jõeni]]. Ultimaatumis anti aega 48 tundi vägede väljaviimiseks, kolm päeva rahulepingu sõlmimiseks ja kaks nädalat selle ratifitseerimiseks. [[24. veebruar]]il võttis Venemaa ultimaatumi tingimused vastu, neil tingimustel oligi Venemaa sunnitud [[Balti kubermangud]] sakslastele üle andma. {{tsitaat|Lisa I, mis on sätestatud 3. märtsi 1918 Venemaa ja Keskriikide vahelise Rahulepingu Artikkel 3. :Kooskõlas Venemaaga sõlmitud Rahulepingu Artikkel 3. määruste sätetega, piir, mis Läänes kulgeb piki Venemaa suverääniteeti, läbib saared [[Hiiumaa|Dago]] ja [[Vormsi|Worms]] vahel [[Muhu|Mohn]] ja mandri saarte vahel [[Ruhnu|Runo]] ja [[Kihnu|Kuno]] ja segmentide kõver läbib [[Riia laht|Riia lahe]], jõuab Mandrile veidi Loodes, [[Liivimaa]] [[Lielupe|Aa]] suust, siis see kõver jätkudes ümbritseb Riia Ida ja Üxküll (Öger Galle) [lääne], risti üle [[Daugava|Düna]]. Siis läheb edasi [[Dünaberg|Düna]] Ida kohta, kus lõppes endine [[Kuramaa]] piir, peaaegu Druja, ja selle koha ta ulatub sirgjooneliselt Edelasse joostes Strusty järvest kuni Driswjaty järve lõunaosas, jättes Driswjaty asula ise joonest Itta. :Siit rida kõverusi Kagu-edela suunas Mjelengjany lähedal Saksa poolel. Paikkonnad Widsy ja Tweretsch jääb joonest Itta. Ta läbib alates Swenziany-Lyntupy raudteeliini, umbes keskelt. Joon läheb siis mööda oja paikkonnad Michalischki ja Gerwjany poolt, mis mõlemad on jäetud Läände, edasi piki jõgesid Oschmjanka ja Loscha. Edasi jookseb mitmesugused põikeid tehes ja jõuab raudteele [[Vilnius|Wilna]]-Smorgon, mida ta ületab Slobodka veidi Läänes. Siin teeb rea kõverusi, joostes otse Klewisa, Saksa poolel teel Oschmjany ja Dsewenischki Ida ja Geranony Lääne poolt, piki jõgesid Opita ja Gawja kuni Niemen. :Nüüd jookseb piir allapoole mööda [[Neman|Niemen]] sängi Mosty eespool asuva punktini, ja siin on kurvides otse Lõunasse mööda Selwianka jõkke sängi, mis sellest jookseb Roshanyni, mis jääb joonest Itta. Sealt see möödub Edela suunas (mööda Temra) kuni Ukraina piirini, kus see on Prushanyni.. Siit ta läheb Borowiri (?) ja Szolzhentiza vahelt (?), Koski (?) ja Dobruschin vahelt (?), ja jookseb edasi Lääne pool Prushany - Vidoml teed, jookseb otse ja paindub Liesna jõe juures, jättes Vidoml koha Vene poolele. Piir lõpeb Liesna jõest Brest-Litovski Põhja pool, [[Smolensk|Szmolienitza]] ja [[Bobrušin|Bobruschin]] jäävad Ida pool joont, [[Riia]], [[Jakobstadt|Jacobstadt]], [[Daugavpils|Dwinsk]], [[Šventininkai|Svenzjany]], [[Vilnius]], [[Lida]], [[Volkovõsk|Wolkowysk]] ja [[Konstantinov|Konstantinow]] on Saksa poolel. :Piirjoone täiesti täpselt kindlaks määramiseks luuakse Vene-Saksa kooskõlastamise komisjoni.||}} [[11. november|11. novembril]] [[1918]] alistus [[Saksa keisririik|Saksamaa]] [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] tulemusena [[Antant|Antandile]]. Pärast Saksamaal toimunud [[Novembrirevolutsioon]]i algas saksa vägede evakueerimine vallutatud aladelt. [[16. november|16.]] – [[19. november|19. novembril]] pidas [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutise Valitsuse]] delegatsioon Berliinist määratud Saksa Vabariigi esindajaga Baltimail [[August Winnig]]iga [[Riia]]s läbirääkimisi Eesti–Saksa suhete korraldamiseks. Tulemuseks oli, et 19. novembril 1918 kirjutati alla leping, milles Saksamaa esindaja Baltimail tunnustas [[Eesti Ajutine Valitsus|Ajutise Valitsuse Eestis]] iseseisvaks võimuks. Enne seda aga jõudis [[Vladimir Lenin|Lenini]] juhitud bolševike valitsus [[Vene SFNV|Venemaal]] [[13. november|13. novembril]] 1918 ühepoolselt tühistada Brest-Litovski rahulepingu koos selle lisadega. [[Punaarmee]] alustas pealetungi lahkuvate saksa vägede järel, hoidudes samal ajal relvakonfliktidest evakueeruva saksa armeega ning püüdes taastada Brest–Litovski rahu eelset seisu sakslastele kaotatud aladel. [[18. november|18. novembril]] [[Läti Vabadussõda|tungis Punaarmee Lätisse]] ja 28. novembril kahe [[diviis]]iga (kokku 12 000 meest) [[Narva]] kohal üle Eesti piiri. Algas [[Vabadussõda|Eesti Vabadussõda]]. ==Vaata ka== *[[9. veebruar]]i [[1918]] [[Ukraina Keskraada ja Keskriikide separaatrahu]] == Viited == {{viited}} {{commonskat|Treaty of Brest-Litovsk}} == Välislingid == * [http://www.reichstagsprotokolle.de/Sach_bsb00003418_001114 Friedensvertrag zwischen Deutschland, Österreich-Ungarn, Bulgarien und der Türkei einerseits und Rußland andererseits] * [http://www.pseudology.org/Documets/Brest_peace1918.htm , Мирный договор между Советской Россией, с одной стороны, и Германией, австро-Венгрией, Болгарией и Турцией, с другой стороны. Брестский мир. 03 марта 1918 года] [[Kategooria:Esimene maailmasõda]] [[Kategooria:Eesti Esimeses maailmasõjas]] [[Kategooria:Rahulepingud]] [[Kategooria:1918. aasta Venemaal]] [[Kategooria:Euroopa uusim aeg]] inprblla6pj1jnuqew0b6reyn6kh1vk 6169006 6169005 2022-07-28T08:38:22Z NOSSER 8097 /* Relvarahuleping */ wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} '''Brest-Litovski rahuleping''' oli [[rahuleping]], mis kirjutati alla [[3. märts]]il [[1918]] [[Brest (Valgevene)|Brest-Litovskis]] [[Venemaa Nõukogude Vabariik|Venemaa Nõukogude Vabariigi]] ja [[Keskriigid|Nelikliidu]] (Keskriikide) vahel Venemaa [[Esimene maailmasõda|Esimesest maailmasõjast]] väljumise kohta. [[Pilt:Map Treaty of Brest-Litovsk-en.jpg|pisi|Rindejoon [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|idarindel]] Brest-Litovski vaherahu sõlmimise ajal 1918. aastal]] Nõukogude Venemaa oli sunnitud selle rahulepinguga loovutama [[Soome]], [[Eesti]], [[Läti]], [[Ukraina]], [[Leedu]] ja [[Poola]]. == Rahuläbirääkimised == 1917. aasta [[oktoobrirevolutsioon]]i järel soovisid Nõukogude Venemaad valitsevad bolševikud [[Lenin]]i juhtimisel teha [[separaatrahu]] Venemaa ja [[Keskriigid|Saksamaa]] vahel. Läbirääkimised algasid Saksamaa vägede poolt sõja käigus okupeeritud Brest-Litovskis [[ohvitseride kasiino]]s 19. novembril ([[vkj]])/3. detsembril ([[ukj]]) [[1917]]. === Relvarahuleping === 2. ([[vkj]])/15. detsembril 1917. aastal allkirjastati [[relvarahu]]. Pärast mitut vaherahu pikendamist jõuti lõpuks rahu sõlmimiseni, kuid sakslased andsid [[10. veebruar]]il ([[ukj]]) [[1918]] üle esimese [[ultimaatum]]i, kus määrasid rahujooneks vägede seisu [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|idarindel]] (vene vägede läänerindel). Sakslastele jäid juba okupeeritud Väinamere saared (ultimaatumi tekstis: [[Moonsundi arhipelaag]]), [[Riia]] linn ja rindejoon [[Läti]] aladel, kogu [[Leedu]], [[Valgevene]] ja [[Ukraina]] lääneosad ning [[Poola]]. Vene delegatsiooni juht [[Lev Trotski]] teatas seepeale, et Venemaa lahkub läbirääkimistelt jätkamata sõda ja tegemata rahu. Selline avaldus jättis sakslastele vabad käed edasiseks tegutsemiseks. Vastavalt ultimaatumis määratud päevale läks [[18. veebruar]]il [[1918]] Saksa rinne idasuunas liikuma ja venelaste revolutsioonilisest korratusest haaratud väed taganesid. {{vaata|Operatsioon Faustschlag}} 18. veebruaril alustasid Saksa väed pealetungi ja vallutasid [[Pihkva]] ning [[Narva ajalugu#Narva esimeses maailmasõjas|Narva]]. [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|Idarinde]] keskosas tungis Saksa 10. armee ja XLI armeekorpus [[Smolensk]]i suunas ja rinde lõunaosas Saksa väed hõivasid 1. märtsiks Kiievi, okupeerides lühikese ajaga Ukraina, Valgevene ja seni hõivamata alad Baltimail. ==Erimeelsused nõukogude juhtkonnas rahuläbirääkimistel== [[Pilt:SovietDelegatesAtBrestLitovsk.jpg|pisi|Nõukogude Venemaa delegatsioon Brest-Litovskis: [[Lev Kamenev]], [[Adolf Joffe]], Anastasia Bitzenko. Seisavad: Lipskiy, [[Pēteris Stučka]], [[Lev Trotski]], [[Lev Karakhan]]]] Nõukogude Venemaal oli läbirääkimiste ajal võimul [[bolševikud|bolševike]] ja vasak-[[esseerid]]e koalitsioonivalitsus, mistõttu sel ajal osaliselt veel säilinud demokraatliku valitsemisprotsessi käigus toimusid erinevate huvigruppide vahel diskussioonid ja võimuvõitlus. Venemaa Nõukogude Vabariigi valitsuses oli kolm eriarvamustel rühmitust: *[[Vladimir Lenin]] – toetas rahu sõlmimist Nelikliiduga, kuna see oli ainus võimalus säilitada bolševike võim Venemaal *[[Lev Trotski]] – pakkus välja venitamistaktikat *vasakpoolsed bolševikud ([[Nikolai Buhharin]]) – nõudsid revolutsioonilise sõja jätkamist ning revolutsiooni ülekandmist Saksamaale, kus [[Karl Liebknecht]]i juhitav [[Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei]] arendas revolutsiooniliikumist ning [[monarhia]] kukutamist Venemaa eeskujul. ==Rahuleping 3. märtsil== ===Rahulepingu allkirjastajad=== [[Pilt:Bundesarchiv Bild 183-R92623, Brest-Litowsk, Waffenstillstandsabkommen.jpg|pisi|]] '''[[Saksamaa Keisririik|Saksamaa Keiserliku Valitsuse poolt]]''' *[[Richard von Kühlmann]], välisministeeriumi riigisekretär, keisririigi [[tõeline salanõunik]] *[[Dr]] von Rosenberg, keiserlik saadik ja täievoliline minister *Kuninglik [[Preisi kuningriik|preisi]] [[kindralmajor]] [[Max Hofmann]], Kõrgema Ülemjuhataja [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|Idarinde]] Kindralstaabi ülem *[[1. järgu kapten]] Horn '''[[Austria-Ungari|Austria-Ungari Keiserliku ja Kuningliku Ühise Valitsuse poolt]]''' *[[Krahv]] [[Ottokar Czernin]], Keiserliku ja Kuningliku Õukonna välisminister, Tema Keiserliku ja Kuningliku Apostelliku Majesteedi salanõunik *Caietan Merey von Kapos-Meree, Tema Keiserliku ja Kuningliku Apostelliku Majesteedi salanõunik, erakorraline ja täievoliline saadik *[[Jalaväekindral]] Maximillian Ciceric von Baccani, Tema Keiserliku ja Kuningliku Apostelliku Majesteedi salanõunik '''[[Bulgaaria|Bulgaaria Kuningliku Valitsuse poolt]]''' *[[Andrej Tošev]], kuninglik erakorraline saadik ja täievoliline minister [[Viin]]is *[[Kindralstaabi polkovnik]] [[Petr Gancev]], kuninglik Bulgaaria sõjavolinik [[Tema Majesteet|Tema Majesteedi]] [[Saksa keiser|Saksa keisri]] juures ja Tema Majesteedi [[Bulgaarlaste tsaar]]i [[tiibadjutant]] * Dr Teodor Anastasov, kuningliku Bulgaaria Saatkonna esimene sekretär '''[[Ottomani impeerium|Keiserliku Ottomani Valitsuse poolt]]''' *Tema Kõrgeausus [[Ibrahim Khaki Paša]], Tema Majesteedi [[Ottomani sultan]]i täievoliline saadik Berliinis, endine [[suurvesiir]], endine Ottomani impeeriumi Senati liige *Tema Kõrgeausus ratsaväekindral [[Zekhi Paša]], Tema Majesteedi Ottomani [[sultan]]i kindraladjutant ja Tema Kõrgeaususe Ottomani sultani sõjaline volinik Saksamaa Keiserliku Majesteedi juures '''[[Venemaa Nõukogude Vabariik|Venemaa Nõukogude Vabariigi Valitsuse poolt]]''' *[[Grigori Sokolnikov]], [[Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee|Ülevenemaalise Tööliste, Soldatite ja Talupoegade Saadikute Nõukogu Kesktäitevkomitee]] liige *[[Lev Karahan]], Ülevenemaalise Tööliste, Soldatite ja Talupoegade Saadikute Nõukogu Kesktäitevkomitee liige, delegatsiooni sekretär *[[Georgi Tšitšerin]], [[Vene SFNV]] välisasjade rahvakomissari abi *[[Grigori Petrovski]], [[Vene SFNV]] [[Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu|siseasjade rahvakomissar]] *([[Lev Trotski]], [[Vene SFNV]] välisasjade rahvakomissar; osales läbirääkimistel, kuid ei osalenud rahulepingu allakirjutamisel) ===Rahulepingu punktid=== ;[[Artikkel]] I *Venemaa ühelt poolt, ja Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria ja Türgi teiselt poolt deklareerivad, et nende vaheline sõjaseisukord on lõppenud. Nad otsustasid edaspidi elada koos rahus ja sõpruses. ;Artikkel II *Lepinguosalised hoiduvad igasugusest teiste osapoolte valitsuste või valitsus- ja sõjaväeasutuste vastasest agitatsioonist või propagandast. Kuivõrd see kohustus puudutab Venemaad, siis see laieneb ka Nelikliidu poolt hõivatud alade suhtes. ;Artikkel III *Piirkonnad, mis asuvad lepinguosaliste kindlaks määratud joonest lääne pool ja mis varem kuulusid Venemaale, ei asu enam tema ülemvõimu all; kindlaksmääratud joone asukoht on märgitud lisatud kaardil ...*, mis on selle rahulepingu oluline osa. Selle joon määratletakse täpsemalt Vene-Saksa Komisjoni poolt. *Eespool nimetatud piirkondadel ei tulene nende eelnevast Venemaaga seotusest Venemaa suhtes mingit vastutust. *Venemaa hoidub nimetatud piirkonnas selle siseasjadesse mistahes sekkumisest. Saksamaa ja Austria-Ungari kavatsevad nende piirkondade tulevikku määratleda koostöös nimetatud alade elanikega. ;Artikkel IV *Saksamaa on valmis niipea, kui sõlmitakse üldine rahu ja Venemaal on viidud läbi täielik [[demobiliseerimine]], puhastama täielikult ala, mis asub idapool Artikkel III lõikes 1 täpsustatud joont, kuivõrd Artikkel VI lõigetes ei sätestata teisiti. *Venemaa teeb kõik endast oleneva, et tagada kiire Ida-[[Anatoolia]] provintsi evakueerimine ning selle korrektne tagastamine [[Türgi]]le. *[[Ardahan]]i, Karsi ja Batumi ringkonnad peavad samuti olema puhastatud vene vägedest. Venemaa ei sekku nende ringkondade riigi- ja rahvusvahelis-õiguslikeks uuteks riikideks korraldamisse ja annab nende piirkondade elanikkonnale need alad, et luua, kooskõlas teiste naaberriikidega, täpsemalt Türgiga, uus kord. ;Artikkel V *Venemaa viib viivitamatult läbi täieliku sõjaväe demobiliseerimise, sealhulgas ka praeguse [[Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu|Venemaa valitsuse]] poolt loodud sõjalised üksused. *Lisaks viib Venemaa oma sõjalaevad Venemaa sadamatesse ja hoiab neid seal kuni üldise rahu sõlmimiseni või muudab need relvituks. *Sõjalaevad, mis jäävad Nelikliidu loal Vene riigi suveräänsuse kaitsmiseks alles, on Vene sõjalaevad. *[[Põhja-Jäämeri|Põhja-Jäämeres]] asuvad laevad peavad jääma sinna seniks, kuni sõlmitakse üldine rahu. [[Läänemeri|Läänemeres]] ning [[Must meri|Mustas meres]], nii kaugele kui Vene võim ulatub, peavad miinid olema ära korjatud üheaegselt. [[Kaubalaevastik]]u liiklus on nendes merepiirkondades kõikjal üheaegselt vaba. Segakomisjoni poolt koostatakse fikseeritud vahendustasusid reguleerivad üksikasjalikud eeskirjad, eelkõige teavitatakse kaubalaevadele määratud veeteedest. Laevateed peavad olema alati vabad ujuvmiinidest. ;Artikkel VI *Venemaa on kohustatud sõlmima kohe rahu [[Ukraina Rahvavabariik|Ukraina Rahvavabariigiga]] ja tunnustama nimetatud riigi ja Nelikliidu riikide vahel sõlmitud rahulepingut. [[Ukraina]] territooriumilt viiakse kohe välja vene väed ja ka Vene [[Punaarmee]]. Venemaa lõpetab kogu Ukraina Rahvavabariigi valitsus- või riigiasutuste vastase agitatsiooni ja propaganda. *[[Eestimaa|Eesti-]] ja [[Liivimaa]] puhastatakse samuti kohe vene vägedest ja ka Vene Punaarmeest. Eestimaa idapiiriks saab üldjuhul [[Narva jõgi]], Liivimaa piir kulgeb üldiselt üle [[Peipsi järv|Peipsi]] ja [[Pihkva järv]]e, selle edelanurgast, sealt üle [[Lubani järv]]e, [[Līvāni|Lievenhofi]] ja [[Daugava|Lääne-Dvina]] suunas. Eesti- ja Liivimaa okupeeritakse Saksamaa politseivõimu poolt seniks, kuni nendes riikides tagatakse oma ametivõimude poolt ühiskondlik [[julgeolek]]. Venemaa vabastab korraga kõik Eestimaal ja Liivimaal arreteeritud või küüditatud elanikud ja kindlustab kõigi eestimaalaste ja liivimaalaste ohutu tagasipöördumise. *[[Soome]] ja [[Ahvenamaa]] puhastatakse samuti kohe vene vägedest ja vene Punaarmeest ning Soome sadamad vene laevastikust ja vene mereväest. Niikaua kui jää takistab sõjalaevade vene sadamatesse viimist, võib laevadel viibida selle hädavajalik meeskond. *Venemaa peab viivitamatult lõpetama igasuguse Soome valitsuse või avalik-õiguslike asutuste vastase [[agitatsioon]]i ning [[propaganda]]. *Ahvenamaal ehitatud kindlused tuleb võimalikult kiiresti lammutada. Seoses nende saarte demilitariseerimisega ja nende sõjalise navigatsioonitehnika suhtes parandamise küsimustega Saksamaa, Soome, Venemaa ja Rootsi vahel sõlmitud erikokkulepetega peab arvestama Saksamaa nägemust sellest, et nendes küsimustes peab arvestama Läänemerega piirnevate riikide arvamusega. ;Artikkel VII *Arvestades sellega, et [[Pärsia]] ja [[Afganistan]] on vabad ja sõltumatud riigid, peavad lepinguosalised riigid arvestama nende riikide poliitilist ja majanduslikku sõltumatust ning nende riikide territoriaalset terviklikkust. ;Artikkel VIII *Mõlema poole [[sõjavang]]id peavad olema vabastatud ja nende kodumaale saadetud. Nendega seotud küsimuste lahendamine reguleeritakse artikkel XII sätetes ette nähtud erikokkulepetega. ;Artikkel IX *Lepinguosalised loobuvad vastastikku oma sõjaliste kulutuste hüvitamise nõudmistest, st riiklikud sõjapidamise kulud, samuti sõjakahjude hüvitise, st neid kahjusid, mis olid tekitatud neile või nende kodanike poolt sõjategevuse piirkonnas sõjaväelise tegevusega, sealhulgas kõigi vaenlase riigi territooriumit teostatud [[sundkoormis]]tega. ;Artikkel X *Lepinguosaliste vahel jätkatakse diplomaatilise ja konsulaarkaitse suhteid kohe pärast rahulepingu [[ratifitseerimine|ratifitseerimist]]. Mis puutub [[Konsul (diplomaatia)|konsulite]] vastastikku vahetust, see reguleeritakse eraldi kokkulepetega. ;Artikkel XI *Nelikliitu ja Venemaad puudutavad majanduslike suhete küsimused reguleeritakse Lisade 2–5 määruste sätetega. Seejuures Lisa 2 näeb ette Venemaa ja Saksamaa vahelisi suhteid, Lisa 3 Venemaa ja Austria-Ungari, Lisa 4 Venemaa ja Bulgaaria ning Lisa 5 Venemaa ja Türgi vahelisi suhteid. ;Artikkel XII *Avaliku ja [[erasektor]]i suhted ja sõjavangide ning interneerimist ning [[amnestia]]t ja ka vastase kaubalaevade tagastamist puudutavad küsimused reguleeritakse eraldi Venemaaga sõlmitud lepingutega, mis moodustavad üldise rahulepingu lahutamatu osa ja need jõustuvad niivõrd, kui see on võimalik, koos üldise rahulepingu jõustumisega. ;Artikkel XIII *Käesoleva Lepingu tõlgendamisel on saksa- ja venekeelsed tekstid autentsed suhetes Saksamaa ja Venemaa vahel; ungari- ja venekeelsed tekstid on Austria-Ungari ja Venemaa vahelistes suhetes; bulgaaria- ja venekeelsed tekstid Bulgaaria ja Venemaa vahelistes suhetes ja türgi- ning venekeelsed tekstid Türgi ja Venemaa vahelistes suhetes. ;Artikkel XIV *Käesolev rahuleping jõustub pärast selle ratifitseerimist. Ratifitseerimise dokumendid vahetatakse niipea, kui see on võimalik Berliinis. Venemaa valitsus kohustub, kui Nelikliit seda soovib, vahetama ratifitseerimisdokumendid kahe nädala jooksul. Kui teiste selle Lepingu Lisades ja muudes dokumentides ei ole ette nähtud teist tähtaega, siis käesolev Leping jõustub kohe pärast selle ratifitseerimise hetke. ==Täiendusleping 27. augustil == [[27. august]]il [[1918]] sõlmisid [[Vene SFNV]] ja [[Saksamaa keisririik]] [[Berliin]]is Brest-Litovski rahulepingu kolmes osast koosneva täienduslepingu: * poliitilise * rahandusliku ja * eraõigusliku osaga. Lepingu põhipunktid: * demarkatsiooniliini määramine Keskriikide ja Venemaa sõjavägede vahel; * Saksamaa ja Venemaa suhtumine Venemaa Keisririigi territooriumil tekkivate/tekkinud riikide suhtes (millega [[Nõukogude Venemaa]] loobus oma riiklikust suveräänsusest Eesti ja teiste riikide üle); * Saksamaa vahendustegevus Venemaa ja Türgi vahel Bakuu piirkonna tagastamiseks Venemaale ja selle eest, osa Bakuu nafta vahetamisega [[Donbass]]i kivisõe vastu Saksamaaga; * Saksamaa garantiid, selle kohta, et Soomest ei jätkata sõjategevust Venemaa Petrogradi suunas ning vabatastakse seal [[Soome kodusõda|Soome kodusõjas]] vangistatud [[punaarmee]]lased; * Venemaa poolt 6 000 000 000 marga suuruse [[kontributsioon]]i tasumine Saksamaale (millest tasuti 83 533&nbsp;kg kulda). 13. novembril 1918 pärast Saksamaal toimunud [[Novembrirevolutsioon]]i tühistas [[Nõukogude Venemaa]] Brest-Litovski rahulepingu koos kõigi lisadega, alustas sõjategevust ja püüdis taastada rahueelset seisu sakslastele kaotatud aladel. Isegi enamlaste käes vangis olles arvas suurvürst [[Pavel Aleksandrovitš]], et vene intelligents andestab enamlastele pigem massilised tapmised kui Brest-Litovski rahu. Lepingu tühistamine pidi olema eeltingimus tulevase valge Venemaa valitsuse liitumiseks Saksamaaga Esimeses maailmasõjas<ref>Saksa salaluure Tallinnas. [[Vaba Maa]], 6. september 1933, nr 208, lk 5.</ref>. ==Brest-Litovski rahulepingu tulemused Eestile== [[Pilt:Poland & The New Baltic States.jpg|pisi|Brest-Litovski rahulepingu järel tekkinud riigid Euroopas]] [[21. veebruar]]il andis Saksa idarinde väejuhatus [[Venemaa Nõukogude Vabariik|Venemaale]] teise ultimaatumi, milles nõudis vene vägede lahkumist [[Ukraina]]st, [[Soome]]st, [[Läti]]st ja [[Eesti]]st. Sakslased nõudsid territooriume kuni [[Narva jõgi|Narva jõeni]]. Ultimaatumis anti aega 48 tundi vägede väljaviimiseks, kolm päeva rahulepingu sõlmimiseks ja kaks nädalat selle ratifitseerimiseks. [[24. veebruar]]il võttis Venemaa ultimaatumi tingimused vastu, neil tingimustel oligi Venemaa sunnitud [[Balti kubermangud]] sakslastele üle andma. {{tsitaat|Lisa I, mis on sätestatud 3. märtsi 1918 Venemaa ja Keskriikide vahelise Rahulepingu Artikkel 3. :Kooskõlas Venemaaga sõlmitud Rahulepingu Artikkel 3. määruste sätetega, piir, mis Läänes kulgeb piki Venemaa suverääniteeti, läbib saared [[Hiiumaa|Dago]] ja [[Vormsi|Worms]] vahel [[Muhu|Mohn]] ja mandri saarte vahel [[Ruhnu|Runo]] ja [[Kihnu|Kuno]] ja segmentide kõver läbib [[Riia laht|Riia lahe]], jõuab Mandrile veidi Loodes, [[Liivimaa]] [[Lielupe|Aa]] suust, siis see kõver jätkudes ümbritseb Riia Ida ja Üxküll (Öger Galle) [lääne], risti üle [[Daugava|Düna]]. Siis läheb edasi [[Dünaberg|Düna]] Ida kohta, kus lõppes endine [[Kuramaa]] piir, peaaegu Druja, ja selle koha ta ulatub sirgjooneliselt Edelasse joostes Strusty järvest kuni Driswjaty järve lõunaosas, jättes Driswjaty asula ise joonest Itta. :Siit rida kõverusi Kagu-edela suunas Mjelengjany lähedal Saksa poolel. Paikkonnad Widsy ja Tweretsch jääb joonest Itta. Ta läbib alates Swenziany-Lyntupy raudteeliini, umbes keskelt. Joon läheb siis mööda oja paikkonnad Michalischki ja Gerwjany poolt, mis mõlemad on jäetud Läände, edasi piki jõgesid Oschmjanka ja Loscha. Edasi jookseb mitmesugused põikeid tehes ja jõuab raudteele [[Vilnius|Wilna]]-Smorgon, mida ta ületab Slobodka veidi Läänes. Siin teeb rea kõverusi, joostes otse Klewisa, Saksa poolel teel Oschmjany ja Dsewenischki Ida ja Geranony Lääne poolt, piki jõgesid Opita ja Gawja kuni Niemen. :Nüüd jookseb piir allapoole mööda [[Neman|Niemen]] sängi Mosty eespool asuva punktini, ja siin on kurvides otse Lõunasse mööda Selwianka jõkke sängi, mis sellest jookseb Roshanyni, mis jääb joonest Itta. Sealt see möödub Edela suunas (mööda Temra) kuni Ukraina piirini, kus see on Prushanyni.. Siit ta läheb Borowiri (?) ja Szolzhentiza vahelt (?), Koski (?) ja Dobruschin vahelt (?), ja jookseb edasi Lääne pool Prushany - Vidoml teed, jookseb otse ja paindub Liesna jõe juures, jättes Vidoml koha Vene poolele. Piir lõpeb Liesna jõest Brest-Litovski Põhja pool, [[Smolensk|Szmolienitza]] ja [[Bobrušin|Bobruschin]] jäävad Ida pool joont, [[Riia]], [[Jakobstadt|Jacobstadt]], [[Daugavpils|Dwinsk]], [[Šventininkai|Svenzjany]], [[Vilnius]], [[Lida]], [[Volkovõsk|Wolkowysk]] ja [[Konstantinov|Konstantinow]] on Saksa poolel. :Piirjoone täiesti täpselt kindlaks määramiseks luuakse Vene-Saksa kooskõlastamise komisjoni.||}} [[11. november|11. novembril]] [[1918]] alistus [[Saksa keisririik|Saksamaa]] [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] tulemusena [[Antant|Antandile]]. Pärast Saksamaal toimunud [[Novembrirevolutsioon]]i algas saksa vägede evakueerimine vallutatud aladelt. [[16. november|16.]] – [[19. november|19. novembril]] pidas [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutise Valitsuse]] delegatsioon Berliinist määratud Saksa Vabariigi esindajaga Baltimail [[August Winnig]]iga [[Riia]]s läbirääkimisi Eesti–Saksa suhete korraldamiseks. Tulemuseks oli, et 19. novembril 1918 kirjutati alla leping, milles Saksamaa esindaja Baltimail tunnustas [[Eesti Ajutine Valitsus|Ajutise Valitsuse Eestis]] iseseisvaks võimuks. Enne seda aga jõudis [[Vladimir Lenin|Lenini]] juhitud bolševike valitsus [[Vene SFNV|Venemaal]] [[13. november|13. novembril]] 1918 ühepoolselt tühistada Brest-Litovski rahulepingu koos selle lisadega. [[Punaarmee]] alustas pealetungi lahkuvate saksa vägede järel, hoidudes samal ajal relvakonfliktidest evakueeruva saksa armeega ning püüdes taastada Brest–Litovski rahu eelset seisu sakslastele kaotatud aladel. [[18. november|18. novembril]] [[Läti Vabadussõda|tungis Punaarmee Lätisse]] ja 28. novembril kahe [[diviis]]iga (kokku 12 000 meest) [[Narva]] kohal üle Eesti piiri. Algas [[Vabadussõda|Eesti Vabadussõda]]. ==Vaata ka== *[[9. veebruar]]i [[1918]] [[Ukraina Keskraada ja Keskriikide separaatrahu]] == Viited == {{viited}} {{commonskat|Treaty of Brest-Litovsk}} == Välislingid == * [http://www.reichstagsprotokolle.de/Sach_bsb00003418_001114 Friedensvertrag zwischen Deutschland, Österreich-Ungarn, Bulgarien und der Türkei einerseits und Rußland andererseits] * [http://www.pseudology.org/Documets/Brest_peace1918.htm , Мирный договор между Советской Россией, с одной стороны, и Германией, австро-Венгрией, Болгарией и Турцией, с другой стороны. Брестский мир. 03 марта 1918 года] [[Kategooria:Esimene maailmasõda]] [[Kategooria:Eesti Esimeses maailmasõjas]] [[Kategooria:Rahulepingud]] [[Kategooria:1918. aasta Venemaal]] [[Kategooria:Euroopa uusim aeg]] s1e682uj0bv7bas99w9n6fcb4mp9rnq 6169007 6169006 2022-07-28T08:43:21Z NOSSER 8097 /* Relvarahuleping */ wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} '''Brest-Litovski rahuleping''' oli [[rahuleping]], mis kirjutati alla [[3. märts]]il [[1918]] [[Brest (Valgevene)|Brest-Litovskis]] [[Venemaa Nõukogude Vabariik|Venemaa Nõukogude Vabariigi]] ja [[Keskriigid|Nelikliidu]] (Keskriikide) vahel Venemaa [[Esimene maailmasõda|Esimesest maailmasõjast]] väljumise kohta. [[Pilt:Map Treaty of Brest-Litovsk-en.jpg|pisi|Rindejoon [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|idarindel]] Brest-Litovski vaherahu sõlmimise ajal 1918. aastal]] Nõukogude Venemaa oli sunnitud selle rahulepinguga loovutama [[Soome]], [[Eesti]], [[Läti]], [[Ukraina]], [[Leedu]] ja [[Poola]]. == Rahuläbirääkimised == 1917. aasta [[oktoobrirevolutsioon]]i järel soovisid Nõukogude Venemaad valitsevad bolševikud [[Lenin]]i juhtimisel teha [[separaatrahu]] Venemaa ja [[Keskriigid|Saksamaa]] vahel. Läbirääkimised algasid Saksamaa vägede poolt sõja käigus okupeeritud Brest-Litovskis [[ohvitseride kasiino]]s 19. novembril ([[vkj]])/3. detsembril ([[ukj]]) [[1917]]. === Relvarahuleping === 2. ([[vkj]])/15. detsembril 1917. aastal allkirjastati [[relvarahu]]. Pärast mitut vaherahu pikendamist jõuti lõpuks rahu sõlmimiseni, kuid sakslased andsid [[10. veebruar]]il ([[ukj]]) [[1918]] üle esimese [[ultimaatum]]i, kus määrasid rahujooneks vägede seisu [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|idarindel]] (vene vägede läänerindel). Sakslastele jäid juba okupeeritud Väinamere saared (ultimaatumi tekstis: [[Moonsundi arhipelaag]]), [[Riia]] linn ja rindejoon [[Läti]] aladel, kogu [[Leedu]], [[Valgevene]] ja [[Ukraina]] lääneosad ning [[Poola]]. 10.([[vkj]])/23. detsembril veebruaril lahkus [[Nõukogude Venemaa]] delegatsioon Brestist teatades, et „Venemaa lõpetab sõja rahu alla kirjutamata”, jätkamata sõda ja tegemata rahu. Selline avaldus jättis sakslastele vabad käed edasiseks tegutsemiseks. Saksa ülemjuhatus tõlgendas seda vaherahu ülesütlemisena ja vastavalt [[ultimaatum]]is määratud päevale ja pärast selle 7-päevase termini möödumist alustasid [[18. veebruar]]il [[1918]] Saksa väed idasuunas liikumist ja vene revolutsioonilisest korratusest haaratud väed taganesid. {{vaata|Operatsioon Faustschlag}} 18. veebruaril alustasid Saksa väed pealetungi, [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|Idarinde]] keskosas tungis Saksa 10. armee ja XLI armeekorpus [[Smolensk]]i suunas ja rinde lõunaosas Saksa väed hõivasid 1. märtsiks Kiievi, okupeerides lühikese ajaga Ukraina, Valgevene ja seni hõivamata alad Baltimail. ==Erimeelsused nõukogude juhtkonnas rahuläbirääkimistel== [[Pilt:SovietDelegatesAtBrestLitovsk.jpg|pisi|Nõukogude Venemaa delegatsioon Brest-Litovskis: [[Lev Kamenev]], [[Adolf Joffe]], Anastasia Bitzenko. Seisavad: Lipskiy, [[Pēteris Stučka]], [[Lev Trotski]], [[Lev Karakhan]]]] Nõukogude Venemaal oli läbirääkimiste ajal võimul [[bolševikud|bolševike]] ja vasak-[[esseerid]]e koalitsioonivalitsus, mistõttu sel ajal osaliselt veel säilinud demokraatliku valitsemisprotsessi käigus toimusid erinevate huvigruppide vahel diskussioonid ja võimuvõitlus. Venemaa Nõukogude Vabariigi valitsuses oli kolm eriarvamustel rühmitust: *[[Vladimir Lenin]] – toetas rahu sõlmimist Nelikliiduga, kuna see oli ainus võimalus säilitada bolševike võim Venemaal *[[Lev Trotski]] – pakkus välja venitamistaktikat *vasakpoolsed bolševikud ([[Nikolai Buhharin]]) – nõudsid revolutsioonilise sõja jätkamist ning revolutsiooni ülekandmist Saksamaale, kus [[Karl Liebknecht]]i juhitav [[Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei]] arendas revolutsiooniliikumist ning [[monarhia]] kukutamist Venemaa eeskujul. ==Rahuleping 3. märtsil== ===Rahulepingu allkirjastajad=== [[Pilt:Bundesarchiv Bild 183-R92623, Brest-Litowsk, Waffenstillstandsabkommen.jpg|pisi|]] '''[[Saksamaa Keisririik|Saksamaa Keiserliku Valitsuse poolt]]''' *[[Richard von Kühlmann]], välisministeeriumi riigisekretär, keisririigi [[tõeline salanõunik]] *[[Dr]] von Rosenberg, keiserlik saadik ja täievoliline minister *Kuninglik [[Preisi kuningriik|preisi]] [[kindralmajor]] [[Max Hofmann]], Kõrgema Ülemjuhataja [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|Idarinde]] Kindralstaabi ülem *[[1. järgu kapten]] Horn '''[[Austria-Ungari|Austria-Ungari Keiserliku ja Kuningliku Ühise Valitsuse poolt]]''' *[[Krahv]] [[Ottokar Czernin]], Keiserliku ja Kuningliku Õukonna välisminister, Tema Keiserliku ja Kuningliku Apostelliku Majesteedi salanõunik *Caietan Merey von Kapos-Meree, Tema Keiserliku ja Kuningliku Apostelliku Majesteedi salanõunik, erakorraline ja täievoliline saadik *[[Jalaväekindral]] Maximillian Ciceric von Baccani, Tema Keiserliku ja Kuningliku Apostelliku Majesteedi salanõunik '''[[Bulgaaria|Bulgaaria Kuningliku Valitsuse poolt]]''' *[[Andrej Tošev]], kuninglik erakorraline saadik ja täievoliline minister [[Viin]]is *[[Kindralstaabi polkovnik]] [[Petr Gancev]], kuninglik Bulgaaria sõjavolinik [[Tema Majesteet|Tema Majesteedi]] [[Saksa keiser|Saksa keisri]] juures ja Tema Majesteedi [[Bulgaarlaste tsaar]]i [[tiibadjutant]] * Dr Teodor Anastasov, kuningliku Bulgaaria Saatkonna esimene sekretär '''[[Ottomani impeerium|Keiserliku Ottomani Valitsuse poolt]]''' *Tema Kõrgeausus [[Ibrahim Khaki Paša]], Tema Majesteedi [[Ottomani sultan]]i täievoliline saadik Berliinis, endine [[suurvesiir]], endine Ottomani impeeriumi Senati liige *Tema Kõrgeausus ratsaväekindral [[Zekhi Paša]], Tema Majesteedi Ottomani [[sultan]]i kindraladjutant ja Tema Kõrgeaususe Ottomani sultani sõjaline volinik Saksamaa Keiserliku Majesteedi juures '''[[Venemaa Nõukogude Vabariik|Venemaa Nõukogude Vabariigi Valitsuse poolt]]''' *[[Grigori Sokolnikov]], [[Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee|Ülevenemaalise Tööliste, Soldatite ja Talupoegade Saadikute Nõukogu Kesktäitevkomitee]] liige *[[Lev Karahan]], Ülevenemaalise Tööliste, Soldatite ja Talupoegade Saadikute Nõukogu Kesktäitevkomitee liige, delegatsiooni sekretär *[[Georgi Tšitšerin]], [[Vene SFNV]] välisasjade rahvakomissari abi *[[Grigori Petrovski]], [[Vene SFNV]] [[Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu|siseasjade rahvakomissar]] *([[Lev Trotski]], [[Vene SFNV]] välisasjade rahvakomissar; osales läbirääkimistel, kuid ei osalenud rahulepingu allakirjutamisel) ===Rahulepingu punktid=== ;[[Artikkel]] I *Venemaa ühelt poolt, ja Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria ja Türgi teiselt poolt deklareerivad, et nende vaheline sõjaseisukord on lõppenud. Nad otsustasid edaspidi elada koos rahus ja sõpruses. ;Artikkel II *Lepinguosalised hoiduvad igasugusest teiste osapoolte valitsuste või valitsus- ja sõjaväeasutuste vastasest agitatsioonist või propagandast. Kuivõrd see kohustus puudutab Venemaad, siis see laieneb ka Nelikliidu poolt hõivatud alade suhtes. ;Artikkel III *Piirkonnad, mis asuvad lepinguosaliste kindlaks määratud joonest lääne pool ja mis varem kuulusid Venemaale, ei asu enam tema ülemvõimu all; kindlaksmääratud joone asukoht on märgitud lisatud kaardil ...*, mis on selle rahulepingu oluline osa. Selle joon määratletakse täpsemalt Vene-Saksa Komisjoni poolt. *Eespool nimetatud piirkondadel ei tulene nende eelnevast Venemaaga seotusest Venemaa suhtes mingit vastutust. *Venemaa hoidub nimetatud piirkonnas selle siseasjadesse mistahes sekkumisest. Saksamaa ja Austria-Ungari kavatsevad nende piirkondade tulevikku määratleda koostöös nimetatud alade elanikega. ;Artikkel IV *Saksamaa on valmis niipea, kui sõlmitakse üldine rahu ja Venemaal on viidud läbi täielik [[demobiliseerimine]], puhastama täielikult ala, mis asub idapool Artikkel III lõikes 1 täpsustatud joont, kuivõrd Artikkel VI lõigetes ei sätestata teisiti. *Venemaa teeb kõik endast oleneva, et tagada kiire Ida-[[Anatoolia]] provintsi evakueerimine ning selle korrektne tagastamine [[Türgi]]le. *[[Ardahan]]i, Karsi ja Batumi ringkonnad peavad samuti olema puhastatud vene vägedest. Venemaa ei sekku nende ringkondade riigi- ja rahvusvahelis-õiguslikeks uuteks riikideks korraldamisse ja annab nende piirkondade elanikkonnale need alad, et luua, kooskõlas teiste naaberriikidega, täpsemalt Türgiga, uus kord. ;Artikkel V *Venemaa viib viivitamatult läbi täieliku sõjaväe demobiliseerimise, sealhulgas ka praeguse [[Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu|Venemaa valitsuse]] poolt loodud sõjalised üksused. *Lisaks viib Venemaa oma sõjalaevad Venemaa sadamatesse ja hoiab neid seal kuni üldise rahu sõlmimiseni või muudab need relvituks. *Sõjalaevad, mis jäävad Nelikliidu loal Vene riigi suveräänsuse kaitsmiseks alles, on Vene sõjalaevad. *[[Põhja-Jäämeri|Põhja-Jäämeres]] asuvad laevad peavad jääma sinna seniks, kuni sõlmitakse üldine rahu. [[Läänemeri|Läänemeres]] ning [[Must meri|Mustas meres]], nii kaugele kui Vene võim ulatub, peavad miinid olema ära korjatud üheaegselt. [[Kaubalaevastik]]u liiklus on nendes merepiirkondades kõikjal üheaegselt vaba. Segakomisjoni poolt koostatakse fikseeritud vahendustasusid reguleerivad üksikasjalikud eeskirjad, eelkõige teavitatakse kaubalaevadele määratud veeteedest. Laevateed peavad olema alati vabad ujuvmiinidest. ;Artikkel VI *Venemaa on kohustatud sõlmima kohe rahu [[Ukraina Rahvavabariik|Ukraina Rahvavabariigiga]] ja tunnustama nimetatud riigi ja Nelikliidu riikide vahel sõlmitud rahulepingut. [[Ukraina]] territooriumilt viiakse kohe välja vene väed ja ka Vene [[Punaarmee]]. Venemaa lõpetab kogu Ukraina Rahvavabariigi valitsus- või riigiasutuste vastase agitatsiooni ja propaganda. *[[Eestimaa|Eesti-]] ja [[Liivimaa]] puhastatakse samuti kohe vene vägedest ja ka Vene Punaarmeest. Eestimaa idapiiriks saab üldjuhul [[Narva jõgi]], Liivimaa piir kulgeb üldiselt üle [[Peipsi järv|Peipsi]] ja [[Pihkva järv]]e, selle edelanurgast, sealt üle [[Lubani järv]]e, [[Līvāni|Lievenhofi]] ja [[Daugava|Lääne-Dvina]] suunas. Eesti- ja Liivimaa okupeeritakse Saksamaa politseivõimu poolt seniks, kuni nendes riikides tagatakse oma ametivõimude poolt ühiskondlik [[julgeolek]]. Venemaa vabastab korraga kõik Eestimaal ja Liivimaal arreteeritud või küüditatud elanikud ja kindlustab kõigi eestimaalaste ja liivimaalaste ohutu tagasipöördumise. *[[Soome]] ja [[Ahvenamaa]] puhastatakse samuti kohe vene vägedest ja vene Punaarmeest ning Soome sadamad vene laevastikust ja vene mereväest. Niikaua kui jää takistab sõjalaevade vene sadamatesse viimist, võib laevadel viibida selle hädavajalik meeskond. *Venemaa peab viivitamatult lõpetama igasuguse Soome valitsuse või avalik-õiguslike asutuste vastase [[agitatsioon]]i ning [[propaganda]]. *Ahvenamaal ehitatud kindlused tuleb võimalikult kiiresti lammutada. Seoses nende saarte demilitariseerimisega ja nende sõjalise navigatsioonitehnika suhtes parandamise küsimustega Saksamaa, Soome, Venemaa ja Rootsi vahel sõlmitud erikokkulepetega peab arvestama Saksamaa nägemust sellest, et nendes küsimustes peab arvestama Läänemerega piirnevate riikide arvamusega. ;Artikkel VII *Arvestades sellega, et [[Pärsia]] ja [[Afganistan]] on vabad ja sõltumatud riigid, peavad lepinguosalised riigid arvestama nende riikide poliitilist ja majanduslikku sõltumatust ning nende riikide territoriaalset terviklikkust. ;Artikkel VIII *Mõlema poole [[sõjavang]]id peavad olema vabastatud ja nende kodumaale saadetud. Nendega seotud küsimuste lahendamine reguleeritakse artikkel XII sätetes ette nähtud erikokkulepetega. ;Artikkel IX *Lepinguosalised loobuvad vastastikku oma sõjaliste kulutuste hüvitamise nõudmistest, st riiklikud sõjapidamise kulud, samuti sõjakahjude hüvitise, st neid kahjusid, mis olid tekitatud neile või nende kodanike poolt sõjategevuse piirkonnas sõjaväelise tegevusega, sealhulgas kõigi vaenlase riigi territooriumit teostatud [[sundkoormis]]tega. ;Artikkel X *Lepinguosaliste vahel jätkatakse diplomaatilise ja konsulaarkaitse suhteid kohe pärast rahulepingu [[ratifitseerimine|ratifitseerimist]]. Mis puutub [[Konsul (diplomaatia)|konsulite]] vastastikku vahetust, see reguleeritakse eraldi kokkulepetega. ;Artikkel XI *Nelikliitu ja Venemaad puudutavad majanduslike suhete küsimused reguleeritakse Lisade 2–5 määruste sätetega. Seejuures Lisa 2 näeb ette Venemaa ja Saksamaa vahelisi suhteid, Lisa 3 Venemaa ja Austria-Ungari, Lisa 4 Venemaa ja Bulgaaria ning Lisa 5 Venemaa ja Türgi vahelisi suhteid. ;Artikkel XII *Avaliku ja [[erasektor]]i suhted ja sõjavangide ning interneerimist ning [[amnestia]]t ja ka vastase kaubalaevade tagastamist puudutavad küsimused reguleeritakse eraldi Venemaaga sõlmitud lepingutega, mis moodustavad üldise rahulepingu lahutamatu osa ja need jõustuvad niivõrd, kui see on võimalik, koos üldise rahulepingu jõustumisega. ;Artikkel XIII *Käesoleva Lepingu tõlgendamisel on saksa- ja venekeelsed tekstid autentsed suhetes Saksamaa ja Venemaa vahel; ungari- ja venekeelsed tekstid on Austria-Ungari ja Venemaa vahelistes suhetes; bulgaaria- ja venekeelsed tekstid Bulgaaria ja Venemaa vahelistes suhetes ja türgi- ning venekeelsed tekstid Türgi ja Venemaa vahelistes suhetes. ;Artikkel XIV *Käesolev rahuleping jõustub pärast selle ratifitseerimist. Ratifitseerimise dokumendid vahetatakse niipea, kui see on võimalik Berliinis. Venemaa valitsus kohustub, kui Nelikliit seda soovib, vahetama ratifitseerimisdokumendid kahe nädala jooksul. Kui teiste selle Lepingu Lisades ja muudes dokumentides ei ole ette nähtud teist tähtaega, siis käesolev Leping jõustub kohe pärast selle ratifitseerimise hetke. ==Täiendusleping 27. augustil == [[27. august]]il [[1918]] sõlmisid [[Vene SFNV]] ja [[Saksamaa keisririik]] [[Berliin]]is Brest-Litovski rahulepingu kolmes osast koosneva täienduslepingu: * poliitilise * rahandusliku ja * eraõigusliku osaga. Lepingu põhipunktid: * demarkatsiooniliini määramine Keskriikide ja Venemaa sõjavägede vahel; * Saksamaa ja Venemaa suhtumine Venemaa Keisririigi territooriumil tekkivate/tekkinud riikide suhtes (millega [[Nõukogude Venemaa]] loobus oma riiklikust suveräänsusest Eesti ja teiste riikide üle); * Saksamaa vahendustegevus Venemaa ja Türgi vahel Bakuu piirkonna tagastamiseks Venemaale ja selle eest, osa Bakuu nafta vahetamisega [[Donbass]]i kivisõe vastu Saksamaaga; * Saksamaa garantiid, selle kohta, et Soomest ei jätkata sõjategevust Venemaa Petrogradi suunas ning vabatastakse seal [[Soome kodusõda|Soome kodusõjas]] vangistatud [[punaarmee]]lased; * Venemaa poolt 6 000 000 000 marga suuruse [[kontributsioon]]i tasumine Saksamaale (millest tasuti 83 533&nbsp;kg kulda). 13. novembril 1918 pärast Saksamaal toimunud [[Novembrirevolutsioon]]i tühistas [[Nõukogude Venemaa]] Brest-Litovski rahulepingu koos kõigi lisadega, alustas sõjategevust ja püüdis taastada rahueelset seisu sakslastele kaotatud aladel. Isegi enamlaste käes vangis olles arvas suurvürst [[Pavel Aleksandrovitš]], et vene intelligents andestab enamlastele pigem massilised tapmised kui Brest-Litovski rahu. Lepingu tühistamine pidi olema eeltingimus tulevase valge Venemaa valitsuse liitumiseks Saksamaaga Esimeses maailmasõjas<ref>Saksa salaluure Tallinnas. [[Vaba Maa]], 6. september 1933, nr 208, lk 5.</ref>. ==Brest-Litovski rahulepingu tulemused Eestile== [[Pilt:Poland & The New Baltic States.jpg|pisi|Brest-Litovski rahulepingu järel tekkinud riigid Euroopas]] [[21. veebruar]]il andis Saksa idarinde väejuhatus [[Venemaa Nõukogude Vabariik|Venemaale]] teise ultimaatumi, milles nõudis vene vägede lahkumist [[Ukraina]]st, [[Soome]]st, [[Läti]]st ja [[Eesti]]st. Sakslased nõudsid territooriume kuni [[Narva jõgi|Narva jõeni]]. Ultimaatumis anti aega 48 tundi vägede väljaviimiseks, kolm päeva rahulepingu sõlmimiseks ja kaks nädalat selle ratifitseerimiseks. [[24. veebruar]]il võttis Venemaa ultimaatumi tingimused vastu, neil tingimustel oligi Venemaa sunnitud [[Balti kubermangud]] sakslastele üle andma. {{tsitaat|Lisa I, mis on sätestatud 3. märtsi 1918 Venemaa ja Keskriikide vahelise Rahulepingu Artikkel 3. :Kooskõlas Venemaaga sõlmitud Rahulepingu Artikkel 3. määruste sätetega, piir, mis Läänes kulgeb piki Venemaa suverääniteeti, läbib saared [[Hiiumaa|Dago]] ja [[Vormsi|Worms]] vahel [[Muhu|Mohn]] ja mandri saarte vahel [[Ruhnu|Runo]] ja [[Kihnu|Kuno]] ja segmentide kõver läbib [[Riia laht|Riia lahe]], jõuab Mandrile veidi Loodes, [[Liivimaa]] [[Lielupe|Aa]] suust, siis see kõver jätkudes ümbritseb Riia Ida ja Üxküll (Öger Galle) [lääne], risti üle [[Daugava|Düna]]. Siis läheb edasi [[Dünaberg|Düna]] Ida kohta, kus lõppes endine [[Kuramaa]] piir, peaaegu Druja, ja selle koha ta ulatub sirgjooneliselt Edelasse joostes Strusty järvest kuni Driswjaty järve lõunaosas, jättes Driswjaty asula ise joonest Itta. :Siit rida kõverusi Kagu-edela suunas Mjelengjany lähedal Saksa poolel. Paikkonnad Widsy ja Tweretsch jääb joonest Itta. Ta läbib alates Swenziany-Lyntupy raudteeliini, umbes keskelt. Joon läheb siis mööda oja paikkonnad Michalischki ja Gerwjany poolt, mis mõlemad on jäetud Läände, edasi piki jõgesid Oschmjanka ja Loscha. Edasi jookseb mitmesugused põikeid tehes ja jõuab raudteele [[Vilnius|Wilna]]-Smorgon, mida ta ületab Slobodka veidi Läänes. Siin teeb rea kõverusi, joostes otse Klewisa, Saksa poolel teel Oschmjany ja Dsewenischki Ida ja Geranony Lääne poolt, piki jõgesid Opita ja Gawja kuni Niemen. :Nüüd jookseb piir allapoole mööda [[Neman|Niemen]] sängi Mosty eespool asuva punktini, ja siin on kurvides otse Lõunasse mööda Selwianka jõkke sängi, mis sellest jookseb Roshanyni, mis jääb joonest Itta. Sealt see möödub Edela suunas (mööda Temra) kuni Ukraina piirini, kus see on Prushanyni.. Siit ta läheb Borowiri (?) ja Szolzhentiza vahelt (?), Koski (?) ja Dobruschin vahelt (?), ja jookseb edasi Lääne pool Prushany - Vidoml teed, jookseb otse ja paindub Liesna jõe juures, jättes Vidoml koha Vene poolele. Piir lõpeb Liesna jõest Brest-Litovski Põhja pool, [[Smolensk|Szmolienitza]] ja [[Bobrušin|Bobruschin]] jäävad Ida pool joont, [[Riia]], [[Jakobstadt|Jacobstadt]], [[Daugavpils|Dwinsk]], [[Šventininkai|Svenzjany]], [[Vilnius]], [[Lida]], [[Volkovõsk|Wolkowysk]] ja [[Konstantinov|Konstantinow]] on Saksa poolel. :Piirjoone täiesti täpselt kindlaks määramiseks luuakse Vene-Saksa kooskõlastamise komisjoni.||}} [[11. november|11. novembril]] [[1918]] alistus [[Saksa keisririik|Saksamaa]] [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] tulemusena [[Antant|Antandile]]. Pärast Saksamaal toimunud [[Novembrirevolutsioon]]i algas saksa vägede evakueerimine vallutatud aladelt. [[16. november|16.]] – [[19. november|19. novembril]] pidas [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutise Valitsuse]] delegatsioon Berliinist määratud Saksa Vabariigi esindajaga Baltimail [[August Winnig]]iga [[Riia]]s läbirääkimisi Eesti–Saksa suhete korraldamiseks. Tulemuseks oli, et 19. novembril 1918 kirjutati alla leping, milles Saksamaa esindaja Baltimail tunnustas [[Eesti Ajutine Valitsus|Ajutise Valitsuse Eestis]] iseseisvaks võimuks. Enne seda aga jõudis [[Vladimir Lenin|Lenini]] juhitud bolševike valitsus [[Vene SFNV|Venemaal]] [[13. november|13. novembril]] 1918 ühepoolselt tühistada Brest-Litovski rahulepingu koos selle lisadega. [[Punaarmee]] alustas pealetungi lahkuvate saksa vägede järel, hoidudes samal ajal relvakonfliktidest evakueeruva saksa armeega ning püüdes taastada Brest–Litovski rahu eelset seisu sakslastele kaotatud aladel. [[18. november|18. novembril]] [[Läti Vabadussõda|tungis Punaarmee Lätisse]] ja 28. novembril kahe [[diviis]]iga (kokku 12 000 meest) [[Narva]] kohal üle Eesti piiri. Algas [[Vabadussõda|Eesti Vabadussõda]]. ==Vaata ka== *[[9. veebruar]]i [[1918]] [[Ukraina Keskraada ja Keskriikide separaatrahu]] == Viited == {{viited}} {{commonskat|Treaty of Brest-Litovsk}} == Välislingid == * [http://www.reichstagsprotokolle.de/Sach_bsb00003418_001114 Friedensvertrag zwischen Deutschland, Österreich-Ungarn, Bulgarien und der Türkei einerseits und Rußland andererseits] * [http://www.pseudology.org/Documets/Brest_peace1918.htm , Мирный договор между Советской Россией, с одной стороны, и Германией, австро-Венгрией, Болгарией и Турцией, с другой стороны. Брестский мир. 03 марта 1918 года] [[Kategooria:Esimene maailmasõda]] [[Kategooria:Eesti Esimeses maailmasõjas]] [[Kategooria:Rahulepingud]] [[Kategooria:1918. aasta Venemaal]] [[Kategooria:Euroopa uusim aeg]] cilvezge6unt2mjt70ncd671486y5k3 Jütja 0 126149 6168994 6150158 2022-07-28T07:40:21Z Amherst99 15496 wikitext text/x-wiki '''Jütja''' ehk '''järvemuda''' ehk '''sapropeel''' ehk '''kõdumuda''' (inglise keeles ''gyttja'') on [[järv]]e põhja sadestunud tume ja püdela tekstuuriga organogeenne [[sete]], mis sisaldab lisaks [[järve elustik]]u jäänustele ka [[savi]]-, [[aleuriit|aleuriidi-]] ja [[liiv|liivaosakesi]] ning [[kaltsiumkarbonaat]]i<ref name="EE"/>. Soojärvedes tekib surnud taimedest ja rauasooladest turbamuda ehk [[düü]]. == Koostis == Jütja koostis sõltub suuresti lagunenud [[produtsent (bioloogia)|produtseerijate]] (eeskätt [[vetikad|vetikate]] ja [[makrofüüt]]ide) koosseisust. Orgaanilise [[süsinik]]u mass ületab 2% sapropeeli massist ning kuivainest vähemalt 15% moodustab orgaaniline aine.<ref>http://www.kalapeedia.ee/3136.html</ref> == Omadused == Järvemuda esineb hõljuva massina enamikus järvedes, aga ka kinnikasvanud vanades järvenõgudes mõnevõrra tihenenult turbakihi all.<ref>http://www.ut.ee/BGGM/maavara/meremuda.html</ref> Järvemuda on eriti iseloomulik [[eutroofne järv|eutroofsetele järvedele]]. See tekib, kui põhjakihtides on väike [[hapnikusisaldus]], mis omakorda tekib, kui on vähene veeringlus põhjakihtides või pindmiste kihtide [[hapnikutarve]] suureneb. Taimede ja loomade jäänuste ning mineraalaine ümberkujundamisel setteks on oluline osa mikroorganismidel. Mudade füüsikalis-keemilised omadused olenevad suurel määral veekogu füto- ja zooplanktonist, mikroelementide ja mineraalide sisaldusest. Õhu käes seisnud sapropeel paakub kivikõvaks koorikuks, mis hiljem enam vees ei lahustu.<ref>http://www.valter.saask.ee/sapropeel.html</ref> == Kasutamine == Järvemudaleiukohana käsitletakse setet, milles mudalasundi paksus on vähemalt 1 meeter. Järvemuda kasutatakse mudaravilates, sest see sisaldab B<sub>1</sub>-, B<sub>2</sub>-, B<sub>12</sub>- ja D-vitamiini, [[foolhape]]t ning bioloogiliselt aktiivseid mikroelemente. Järvemudasid on püütud kasutusele võtta väetisainena põllumajanduses, kuid paraku on see rakendusvaldkond üsna piiratud, sest sapropeeli toiteainetesisaldus on üsna väike ning selle kasutamine tuleks kõne alla üksnes kompostiva lisandina väetisesegudes. Sültjat sapropeeli võib kasutada ka looma- ja linnusöödana. == Eestis == Eestis hakkasid järvesetted tekkima hilisjääajal ehk umbes 10 000 – 12 000 aastat tagasi. Tänapäevaks on mitmete järvede mudalasundid üle 10m paksud. Eesti järvemudade uurimine sai alguse 19. sajandiö Tartu Ülikoolis (L. zur Mühlen, M. zur Mühlen). Värska lahes on järvemuda paksuseks mõõdetud kuni 12 meetrit ja maardla pindala on umbes 76 ha. Kasuliku kihi keskmine paksus on 4,6 m ja 60% niiskuse puhul on muda aktiivne tarbevaru ligikaudu miljon tonni. == Maailmas == [[Rumeenia]] on kuulus oma ravimudadega järvede poolest. Rumeenia linnas Techirghiolis kaevandatakse sealsest Techirghioli järvest järvemuda, mis juba 20.sajandi alguses võitis auhindu heade omaduste eest. Samuti asub Rumeenias Balta järv, mille muda kasutatakse liigese-, naha- ja reumaatiliste haiguste raviks. Sealne muda kasutamine raviks algas juba 1840ndatel aastatel.<ref>{{Netiviide |url=http://wldb.ilec.or.jp/data/databook_html/eur/eur-41.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2017-04-23 |arhiivimisaeg=2017-04-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170424005440/http://wldb.ilec.or.jp/data/databook_html/eur/eur-41.html |url-olek=ei tööta }}</ref> == Vaata ka == *[[järvelubi]] *[[järvesete]] *[[turbamuda]] {{geo-toim}} == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 8. köide, 1995.</ref>}} [[Kategooria:Sedimentoloogia]] [[Kategooria:Limnoloogia]] [[Kategooria:Ökoloogia]] bmhrdfvsg8c7yqftf4lfwlowvaya52i 6168995 6168994 2022-07-28T07:41:23Z Amherst99 15496 wikitext text/x-wiki '''Jütja''' ehk '''järvemuda''' ehk '''sapropeel''' ehk '''kõdumuda''' (rootsi ja inglise keeles ''gyttja'') on [[järv]]e põhja sadestunud tume ja püdela tekstuuriga organogeenne [[sete]], mis sisaldab lisaks [[järve elustik]]u jäänustele ka [[savi]]-, [[aleuriit|aleuriidi-]] ja [[liiv|liivaosakesi]] ning [[kaltsiumkarbonaat]]i<ref name="EE"/>. Soojärvedes tekib surnud taimedest ja rauasooladest turbamuda ehk [[düü]]. == Koostis == Jütja koostis sõltub suuresti lagunenud [[produtsent (bioloogia)|produtseerijate]] (eeskätt [[vetikad|vetikate]] ja [[makrofüüt]]ide) koosseisust. Orgaanilise [[süsinik]]u mass ületab 2% sapropeeli massist ning kuivainest vähemalt 15% moodustab orgaaniline aine.<ref>http://www.kalapeedia.ee/3136.html</ref> == Omadused == Järvemuda esineb hõljuva massina enamikus järvedes, aga ka kinnikasvanud vanades järvenõgudes mõnevõrra tihenenult turbakihi all.<ref>http://www.ut.ee/BGGM/maavara/meremuda.html</ref> Järvemuda on eriti iseloomulik [[eutroofne järv|eutroofsetele järvedele]]. See tekib, kui põhjakihtides on väike [[hapnikusisaldus]], mis omakorda tekib, kui on vähene veeringlus põhjakihtides või pindmiste kihtide [[hapnikutarve]] suureneb. Taimede ja loomade jäänuste ning mineraalaine ümberkujundamisel setteks on oluline osa mikroorganismidel. Mudade füüsikalis-keemilised omadused olenevad suurel määral veekogu füto- ja zooplanktonist, mikroelementide ja mineraalide sisaldusest. Õhu käes seisnud sapropeel paakub kivikõvaks koorikuks, mis hiljem enam vees ei lahustu.<ref>http://www.valter.saask.ee/sapropeel.html</ref> == Kasutamine == Järvemudaleiukohana käsitletakse setet, milles mudalasundi paksus on vähemalt 1 meeter. Järvemuda kasutatakse mudaravilates, sest see sisaldab B<sub>1</sub>-, B<sub>2</sub>-, B<sub>12</sub>- ja D-vitamiini, [[foolhape]]t ning bioloogiliselt aktiivseid mikroelemente. Järvemudasid on püütud kasutusele võtta väetisainena põllumajanduses, kuid paraku on see rakendusvaldkond üsna piiratud, sest sapropeeli toiteainetesisaldus on üsna väike ning selle kasutamine tuleks kõne alla üksnes kompostiva lisandina väetisesegudes. Sültjat sapropeeli võib kasutada ka looma- ja linnusöödana. == Eestis == Eestis hakkasid järvesetted tekkima hilisjääajal ehk umbes 10 000 – 12 000 aastat tagasi. Tänapäevaks on mitmete järvede mudalasundid üle 10m paksud. Eesti järvemudade uurimine sai alguse 19. sajandiö Tartu Ülikoolis (L. zur Mühlen, M. zur Mühlen). Värska lahes on järvemuda paksuseks mõõdetud kuni 12 meetrit ja maardla pindala on umbes 76 ha. Kasuliku kihi keskmine paksus on 4,6 m ja 60% niiskuse puhul on muda aktiivne tarbevaru ligikaudu miljon tonni. == Maailmas == [[Rumeenia]] on kuulus oma ravimudadega järvede poolest. Rumeenia linnas Techirghiolis kaevandatakse sealsest Techirghioli järvest järvemuda, mis juba 20.sajandi alguses võitis auhindu heade omaduste eest. Samuti asub Rumeenias Balta järv, mille muda kasutatakse liigese-, naha- ja reumaatiliste haiguste raviks. Sealne muda kasutamine raviks algas juba 1840ndatel aastatel.<ref>{{Netiviide |url=http://wldb.ilec.or.jp/data/databook_html/eur/eur-41.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2017-04-23 |arhiivimisaeg=2017-04-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170424005440/http://wldb.ilec.or.jp/data/databook_html/eur/eur-41.html |url-olek=ei tööta }}</ref> == Vaata ka == *[[järvelubi]] *[[järvesete]] *[[turbamuda]] {{geo-toim}} == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 8. köide, 1995.</ref>}} [[Kategooria:Sedimentoloogia]] [[Kategooria:Limnoloogia]] [[Kategooria:Ökoloogia]] shdably3sw12xyirnzp1uj9d9arg02i Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee 0 150465 6168972 6166816 2022-07-28T06:45:42Z NOSSER 8097 /* Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee II koosseisu tegevus */ wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2008}} {{Organisatsioon |Nimi = Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee <br> Eestimaa Tööliste, Soldatite ja Talupoegade Saadikute Nõukogude Täitevkomitee |Embleem = |Embleemiallkiri = |Pilt = |Pildiallkiri = |lühend = |moto = |asutatud = [[1917]] |lõpp = [[1918]] |tüüp = |staatus = |eesmärk = |peakorter = |asukoht = |piirkond = |liikmed = |keeled = |juhtkond = Täitevkomitee esimees [[Gustav Blumberg]]<br>[[Jaan Anvelt]] |peaorgan = [[Eestimaa Tööliste, Soldatite ja Talupoegade Saadikute Nõukogu]]<br> [[Ülevenemaaline Tööliste, Soldatite, Talupoegade ja Kasakate Saadikute Nõukogu Kesktäitevkomitee|Ülevenemaaline TSTKSN KTK]] |emaorg = |allorg = [[Tallinna Tööliste ja Sõjaväelaste Saadikute Nõukogu]] [[Tallinna Tööliste ja Sõjaväelaste Saadikute Nõukogu Täitevkomitee|TK]]<br>[[Haapsalu Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu]] [[Haapsalu Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu Täitevkomitee|TK]]<br>[[Pärnu Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu]] ja [[Pärnu Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogude Täitevkomitee|TK]]<br>[[Narva Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu]] [[Narva Tööliste, Soldatite Saadikute Nõukogude Täitevkomitee|TK]] <br>[[Viljandi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu]] [[Viljandi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu|TK]]<br>[[Tartu Tööliste, Soldatite ja Üliõpilaste Saadikute Nõukogu]] [[Tartu Tööliste, Soldatite ja Üliõpilaste Saadikute Nõukogu Täitevkomitee|TK]]<br>[[Muhu Väina Positsiooni Täitesaatev Komitee]]<br>[[Paldiski Sõjaväelaste ja Kodanike Saadikute Nõukogu]]<br>[[Valga Sõjaväelaste Saadikute Nõukogu]]<br>[[Eesti Punakaart]] |töötajad = |vabatahtlikud = |eelarve = |veebileht = Eesti Töörahva ja Sõjaväelaste Nõukogu Täidesaatva Komitee häälekandja: [[Eesti Teataja (Eesti TSN TK)]]<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=cl&cl=CL1&sp=eestiteataja Eesti Töörahva ja Sõjaväelaste Nõukogu Täidesaatev Komitee. Ilmumiskoht:Tallinn (1917-1918) ]</ref> }} '''Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee''' (vene keeles ''Исполнительный комитет Советов Эстляндии'') oli 1917. aastal Eestimaal moodustatud tööliste, Eestimaal viibinud Venemaa sõjaväeosade ja Balti laevastiku sõjaväelaste, ametiühingute, kodanikeühenduste ja maatameeste nõukogude [[täitevvõim]]u organ. Täitevkomitee moodustati algul Tallinnas, Tallinna tööliste ja Põhja-Eestis paiknenud Venemaa sõjaväeosade nõukogude esindajatest. Pärast ka teiste Eestimaa bolševistlike, menševistlike ja sotsialistide-revolutsionääride mõju all olevate piirkondlike esinduskogude poolt üleriiklikku esinduskogusse suunatud esindajate liitumist muutus ka esinduskogu nimi, kajastades sellega liitunud täiendavaid huvigruppe. Eestimaa nõukogude esindajate esindusorganit nimetati sellest tulenevalt ka [[Eestimaa Tööliste, Soldatite ja Talupoegade Saadikute Nõukogude Täitevkomitee]]ks, [[Eestimaa Tööliste, Soldatite, Maatameeste ja Väikemaapidajate Saadikute Nõukogu]] [[Eestimaa Tööliste, Soldatite, Maatameeste ja Väikemaapidajate Saadikute Nõukogu Täitevkomitee|Täitevkomitee]]ks ja [[Eestimaa Töörahva ja Sõjaväelaste Saadikute Nõukogu]] [[Eestimaa Töörahva ja Sõjaväelaste Saadikute Nõukogu Täitevkomitee|Täitevkomitee]]ks. Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee teostas kontrolli Eestimaal moodustatud nõukogude tegevuse üle, korraldas tööliskontrolli tööstusettevõtete üle, konfiskeeris mõisnike vara – see oli [[natsionaliseerimine]], viis läbi võitlust [[kontrrevolutsioon]]iga ning organiseeris ka EN TK allunud sõjalise jõu [[Eesti Punakaart|Eesti Punkakaardisalkade]] moodustamist. [[Pilt:Jaan Anvelt 1925.jpg|thumb|Täitevkomitee esimees, Jaan Anvelt]] == Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee I == [[Eestimaa nõukogude I kongress]]il, mis toimus (<small>23.–27. juulil ([[vkj]]</small>) 5.–[[9. august]]il [[1917]] [[Tallinn]]as valiti EN Täitevkomiteesse (mida vahel kutsuti ka Kesktäitevkomiteeks): * 7 [[bolševik]]ku, [[VSDT(b)P|Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste (bolševike) Partei]] Eesti organisatsiooni liiget ([[Jaan Anvelt]], [[Aleksander Blaufeld]], [[Vladimir Milanov]], K. Mõtlik, Samson, A. Vilkes ja [[Voldemar Vöölmann]]) * 7 [[esseerid|esseeri]], [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]] liiget * 4 [[menševik]]ku, [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Ühenduse]] liiget * 1 menševik-internatsionalist. Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee I koosseisu TK esimeheks valiti [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus|menševik]] [[Gustav Blumberg]] :TK esimehe asetäitjateks [[Voldemar Vöölmann]] (bolševik) ja [[Erast Meister]] (esseer). :TK sekretärideks valiti V. Milanov (bolševik) ja Süld (esseer). === Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee I koosseisu tegevus === 1917. aasta kevadest täitis [[Riigihaldus|riigihaldus]]ülesandeid Eestimaa kubermangus [[Venemaa Ajutine Valitsus|Venemaa Ajutise Valitsus]]e poolt määratud [[Eestimaa kubermang]]u kubermangukomissar [[Jaan Poska]] ja tema nõuandev organ [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu]] ja [[Eesti Maavalitsus]]. Siiski püüdis EN TK lähtudes [[Petrogradi Nõukogu]] ja bolševike fraktsioon EN TK-s [[VSDTP KK]] juhistest kehtestada Vene sõjaväelaste toetusel nõukogude juhtivat rolli Eestimaa valitsemisel, kuni [[Kaksikvõim Eestis 1917. aastal|Eestimaal kehtinud kaksikvõimu]] lõppemisega, mil Petrogradis ja Tallinnas pandi toime lõplik võimuhaaramine (25. oktoobril vkj) 1917. aastal. == Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee II == [[Eestimaa nõukogude II kongress]]il, mis toimus (<small>12.–14. [[vkj]]</small>) 25.–[[27. oktoober|27. oktoobri]]l [[1917]]. [[Tallinn]]as [[Kadrioru loss]]is, (kus osales 34 saadikut, kellest 24 olid [[VSDT(b)P]] liikmed<ref name="uVtLi" />) moodustatud võimuorgan millesse kuulusid: * Täitevkomitee esimees oli [[Jaan Anvelt]]. * liikmed: [[Viktor Kingissepp]] sõja- ja toitlustuskomissar, [[Johannes Käspert]] – sekretär, Ivan Smirnov (Žiga),<ref name="hRJdz" />, [[Elsa Lell-Kingissepp|Elsa Lell]], [[Eduard Teiter]], I. Mägi, [[Grigori Sokolov]]<ref name="TrjU7" />, [[Juhan Heintuk]]<ref>[https://dea.digar.ee/page/noukogudesodur/1953/11/06/2 SOTSIALISTLIK OKTOOBRIREVOLUTSIOON JA NÕUKOGUDE VÕIMU KEHTESTAMINE EESTIS], [[Nõukogude Sõdur]], 6 november 1953</ref> {| class="wikitable" |- ! Amet !! Nimi !! Pilt !!Ametiaeg |- | Täitevkomitee esimees || [[Jaan Anvelt]]|| [[Pilt:Jaan Anvelt 1925.jpg|75px|Konstantin Päts]]|| |- | Administratiivosakonna juhataja ja <br>ajakirjanduse komissar|| [[Johannes Käspert]] |||| |- | Sotsiaalkindlustuse osakonna juhataja|| [[Elsa Lell-Kingissepp]] |||| |- | Põllumajanduse osakonna juhataja || |||| |- | Rahaasjanduse osakonna juhataja|| [[Viktor Kingissepp]] || [[Pilt:Viktor Kingissep.jpg|75px|Juhan Kukk]]|| 29. detsember 1918 – 23. veebruar 1919 |- |sõjakomissar || Viktor Kingissepp ||[[Pilt:Viktor Kingissep.jpg|75px|Juhan Kukk]]|| |- | Toitlusosakonna juhataja || [[Viktor Kingissepp]] ||[[Pilt:Viktor Kingissep.jpg|75px|Juhan Kukk]] ||28. november 1918 – 29. detsember 1918 |} 4. novembril (25.–28. oktoober vkj) 1917 loodi ka [[Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee]] Tallinnas bolševike ning [[vasakesseerid]]e ja tööliste nõukogude poolt Eesti Nõukogude II Kongressil valitud initsiatiivgrupp relvastatud riigipöörde ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks. Juhataja oli [[Ivan Rabtšinski]], asetäitjad bolševik [[Viktor Kingissepp]] ja esseer [[Erast Meister]]<ref name="fnaJw" />. {{vaata|Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee}} === Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee II koosseisu tegevus === [[5. november|5. novembril]] (23. oktoober vkj) võttis päev varem moodustatud Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee Petrogradi riigipöörde ajaks Tallinnas oma kontrolli alla raudteejaamad, sideasutused jm strateegilised paigad. [[8. november|8. novembril]] (26. oktoober vkj) 1917 kuulutas Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee end kõrgeimaks võimuks [[Nõukogude Eesti|Eestimaal]]. [[9. november|9. novembril]] (27. oktoober vkj) võttis Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee esimehe asetäitja [[Viktor Kingissepp]] [[Eestimaa kubermangukomissar]]ilt [[Jaan Poska]]lt asjaajamise üle. [[Riigistamine|Riigistati]] pangad, tööstusettevõtted, suurärid, hotellid ja restoranid. Maa kuulutati riigiomandiks, mõisatest moodustati [[Sovhoos|sotsialistlikud ühismajand]]id. Aeti laiali valitud rahvaesindused, likvideeriti miilits ja kohtuasutused. Poliitiliste vastaste tegevus keelustati, nende organisatsioonid ja ajalehed suleti, arreteeriti juhtivaid tegelasi. Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee alustas "kodanluse" vara natsionaliseerimisega ning kuulutas välja sellekohased dekreedid: (natsionaliseeriti 2 400 000 ha maad, kõik pangad, tehastes ning vabrikutes seati sisse tööliskontroll, likvideeriti seisused ja seisuslikud privileegid). 25. (12. november [[vkj]]) november otsustas Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu]] laiali saata ja korraldada Eesti [[Asutava Kogu valimised]] ning kokku kutsuda [[Eesti Asutav Kogu (1918)|Asutav Kogu]]. 26. (13. novembrist vkj) 1917 võttis Eestimaa Tööliste, Soldatite, Maatameeste ja Väikemaapidajate Saadikute nõukogu Täitevkomitee vastu otsuse "Eestimaa maatameeste ja väikemaapidajate valla- ja maakonnanõukogude asutamise kohta" ja kinnitas "Eestimaa maatameeste ja väikemaapidajate vallanõukogude ajutise põhimääruse" ning likvideeriti demokraatlikud valitud [[Maavalitsus|maakonna-]], [[Linnavalitsus|linna-]] ja [[Vallavalitsus|valla]] omavalitsused. Vene Ajutise valitsuse moodustatud [[miilits]]a asemel alustas tegevust enamlik [[Eesti Punakaart]]. Eesti Punakaarti kuulunud meeste arv tõusis 1918. aasta jaanuariks 5000-ni. Kõigi revolutsiooniliste ümberkorralduste elluviimine tehti aga ülesandeks [[Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee]]le. Selle kohustused olid fikseeritud vastavas otsuses: "''Sõjarevolutsioonikomitee on kõrgem [[Täidesaatev võim|täidesaatev]] organ, kelle ülesandeks on maa poliitilise elu üldine juhtimine, kontroll kohalike sõjaväeliste ja tsiviilala ametiisikute tegevuse üle ...".'' Kohalikud sõja-revolutsioonikomiteed alustasid tegevust kõigis [[maakonnalinn|maakonnakeskus]]tes. Nende tegevust koordineeris Tallinnas asunud sõja-revolutsioonikomitee oma komissaride kaudu maakondades. Loodi ka kohalikud [[töörahva saadikute nõukogu]]d (kuni 19. detsembrini 1917 nimetati neid ''maata ja vähese maaga talurahva nõukogudeks''). 19. novembril (2. detsembril ukj) kuulutas ETN [[Eesti Maapäev]]a liikmete volitused lõppenuks ja 20. novembril (3. detsembril ukj) võtsid ETN esindajad [[Viktor Kingissepp]] ja Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee liige ja Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee esimees [[Jaan Anvelt]], [[Konstantin Päts]]i juhitud [[Eesti Maavalitsus]]elt võimu üle. Osa Maavalitsuse ametnikud alustasid protesti[[streik]]i võimu ülevõtmise vastu. [[Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee]] kuulutas kehtetuks 23. novembril (6. detsembril ukj) dekreediga Eestimaal [[seisus]]liku korra. 24. novembril (7. detsembril ukj) 1917<ref>[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1938/09/16/19 Kui moonamehest tehti mõisnik], Päewaleht, nr. 251, 16 september 1938</ref> kuulutati rahva omandiks kõik era-, kroonu- ja kirikumõisad, eesmärgiga muuta need [[kollektiivmajand]]iteks. Võõrandamisele kulus üle kahe miljoni hektari maad, suudeti konfiskeerida 75% mõisatest, 85% mõisatest kehtestati tööliskontroll. {{vaata|Kaksikvõim Eestis 1917. aastal}} <small>27/[[28. jaanuar]]il [[vkj]]</small> ([[10. veebruar]]il ukj) 1918 kehtestas Eesti Nõukogu Täitevkomitee sõjaseisukorra Eesti linnades ja vastuaktsioonina Eesti ja Liivimaa [[baltisakslased|baltisakslaste]] kavadele asutada võimuvaakumis [[Eestimaa kubermang|Eestimaa]] ja [[Liivimaa kubermang]]udest Saksamaale alluv [[Balti hertsogiriik]], viidi TK korraldusel läbi Eestimaa baltisakslaste arreteerimine<ref name="CmTQE" />. [[10. veebruar]]il 1918. aastal kuulutas ENT välja balti saksasoost kodanike ja aadlike vahistamise ja [[lindprii]]ks kuulutamise. Saksa aadlikke süüdistati [[kontrrevolutsioon]]is. Korraldati suuri haaranguid sakslaste vahistamiseks ja läbiotsimisi kogu Tallinnas, arreteeriti mitte üksnes mehi ja naisi, vaid ka lapsi ja vanakesi. ENT kuulutas lindpriiks kõik balti aadlikud mehed 17 ja naised 20 eluaastast alates. Lindpriiks kuulutati ka jõukad kodanikud, kaupmehed, suuremad majaomanikud jne. Sakslaste vahistamiseks rakendati punakaarti, mis koosnes suures osas eestlastest. Vahistatud toimetati relvastatud valve all [[Mere puiestee|Merepuiestee]]l asuvasse kinosse „[[Grand Marina]]”. Mehed eraldati naistest ja viidi [[Tallinna sadam]]asse, kus paigutati [[viljakuivatuselevaator]]isse. Naised viidi Sõjasadamasse, kus need paigutati miinide monteerimise töökotta. Hiljem vabastati kõik naised. Tallinna toodi aadlikke ka maalt ja teistest linnadest, kuid hiljem vabastati osa vahistatud meestest. Kinnipeetuid peeti kinni paar nädalat ja seejärel [[20. veebruar]]il [[1918]], saadeti kahe rongiešeloniga Venemaale [[Krasnojarsk]]isse [[Jenissei kubermang]]u asumisele. Esimene neist jõudis kohale 20. ja teine 26. märtsil 1918<ref name="AaN35" />. Vahistatud saadeti, pärast Brest-Litovski rahulepingu sõlmimist keiserliku Saksa ja Nõukogude Vene vahel, Eestisse tagasi. [[Brest-Litovski rahuleping]]u jõustumise üheks tingimuseks oli kõigi sakslaste vabastamine ja nende tagasisaatmine nende elukohtadesse. {{vaata|Baltisakslaste küüditamine 1918. aastal}} == Piirkondlikud täitevkomiteed == *[[Tallinna Tööliste ja Sõjaväelaste Saadikute Nõukogu]] ja [[Tallinna Tööliste ja Sõjaväelaste Saadikute Nõukogu Täitevkomitee|Nõukogu Täitevkomitee]] * [[Pärnu Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu]] ja [[Pärnu Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogude Täitevkomitee]] *[[Paldiski Sõjaväelaste ja Kodanike Saadikute Nõukogu]] *[[Narva Linna Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu]] ja [[Narva Linna Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu Täitevkomitee|Nõukogude Täitevkomitee]] * [[Viljandi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu]] ja [[Viljandi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu|Nõukogude Täitevkomitee]] * [[Tartu Tööliste, Soldatite ja Üliõpilaste Saadikute Nõukogu]] ja [[Tartu Tööliste, Soldatite ja Üliõpilaste Saadikute Nõukogu Täitevkomitee|Nõukogu Täitevkomitee]] *[[Haapsalu Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu]] ja [[Haapsalu Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu Täitevkomitee|Nõukogu Täitevkomitee]] *[[Muhu Väina Positsiooni Täitesaatev Komitee]] *[[Valga Sõjaväelaste Saadikute Nõukogu]] Narvas oli kuni Saksa vägede poolt [[4. märts]]il 1918 linna okupeerimist linnavõimuks linnas peale valitud bolševistliku [[Narva linnapea]] [[Ants Dauman]]i ka Narva TSS Nõukogu Täitevkomitee, mille esimees oli [[Arnold Neibut]]<ref name="xuBgW" />. [[24. veebruar]]il 1918, enne Saksa keisririigi vägede poolt Tallinna vallutamist lahkusid EN TK liikmed koos Tallinnast lahkuva [[Balti laevastik]]uga [[Jääretk]]e käigus läbi Soome [[Nõukogude Venemaa]]le. Novembris 1918. saabus Tallinnasse illegaalselt TK liige [[Viktor Kingissepp]], kes hakkas organiseerima töölisliikumist, 12. november 1918 toimus Tallinnas töölisdemonstratsioon, mis Saksa vägede poolt laiali aeti. [[19. november|19. novembril]] 1918 taastati Saksa vägede poolt okupeeritud Tallinnas [[Tallinna Tööliste Saadikute Nõukogu (1918)|Tallinna Tööliste Saadikute Nõukogu]], mille esimees oli [[Richard Vennikas]], kes esitas ka [[Nõukogude Venemaa]]le abipalve sõjalise abi saamiseks võitluses ''kodanluse ja rahvusvaheliste imperialistide'' vastu<ref name="A97vJ" />. [[28. november|28. novembril]] 1918 vallutasid [[Nõukogude Venemaa]] [[Punaarmee]] väeosad [[Narva]], kus kuulutati välja vallutatud [[Eesti Töörahva Kommuun|Eestimaa Nõukogude Vabariik]]. Seda kuupäeva loetakse [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] alguseks. {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev= | nimi=Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee | aeg=[[1917]]–[[1918]] | järgnev=[[Eesti Töörahva Kommuun]] 1918–1919}} {{lõpp}} ==Vaata ka== *[[Kaksikvõim Eestis 1917. aastal]] *[[Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919)]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="uVtLi">[http://www.bse2.ru/book_view.jsp?idn=030314&page=205&format=html ЭСТОНСКАЯ СОВЕТСКАЯ СОЦИАЛИСТИЧЕСКАЯ РЕСПУБЛИКА], Большая советская энциклопедия.</ref> <ref name="hRJdz">{{Netiviide |url=http://admin.smolensk.ru/history/encyclop/je/text/6.htm |pealkiri=ЖИГА (псевдоним, настоящая фамилия – Смирнов) Иван Федорович |vaadatud=2008-11-16 |arhiivimisaeg=2005-11-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20051109181318/http://admin.smolensk.ru/history/encyclop/je/text/6.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="TrjU7">[http://dic.academic.ru/dic.nsf/bse/91455/%D0%98%D1%81%D0%BF%D0%BE%D0%BB%D0%BD%D0%B8%D1%82%D0%B5%D0%BB%D1%8C%D0%BD%D1%8B%D0%B9 Исполнительный комитет Советов Эстляндии], Большая советская энциклопедия.</ref> <ref name="fnaJw">[http://kreutzwald.kirmus.ee/et/kreutzwaldi_sajand/?event_id=1213 Luuakse Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee]</ref> <ref name="CmTQE">[http://ww3-parnu.postimees.ee/010508/artiklid/10084865_1.php Pärnakate iseseisvuseelsed uskumatud vanglaseiklused]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="AaN35">{{Netiviide |url=http://www.krasrab.com/archive/2004/04/16/32/view_article |pealkiri=КРАСНОЯРСКИЙ КРАЕВЕД |vaadatud=2008-12-09 |arhiivimisaeg=2009-08-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090820072601/http://www.krasrab.com/archive/2004/04/16/32/view_article |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="xuBgW">[http://slovari.yandex.ru/dict/bse/article/00051/96800.htm Нейбут Арнольд Яковлевич]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="A97vJ">[http://www.bse2.ru/book_view.jsp?idn=030314&page=205&format=html ЭСТОНСКАЯ СОВЕТСКАЯ СОЦИАЛИСТИЧЕСКАЯ РЕСПУБЛИКА.], Большая советская энциклопедия.</ref> }} ==Kirjandus== *''Великая Октябрьская социалистическая революция в Эстонии. Сб. документов и материалов, Таллинн, 1958''; *''Очерки истории Коммунистической партии Эстонии, Таллинн, 1961''; *''Борьба за Советскую власть в Прибалтике, Москва, 1967''. == Välislingid == * [http://www.epl.ee/artikkel/412986, "Kuidas Päewalehte üritati kinni panna"] * [http://www.parnupostimees.ee/030508/artiklid/10084865.php, "Detsember 1917: lootusrikkalt vastu uuele aastale"] * [http://slovari.yandex.ru/dict/revoluc/article/rea/rea-0366.htm, Вельман, Владимир Иванович] [[Kategooria:Nõukogude Eestimaa 1917]] [[Kategooria:Eesti NSV poliitika]] n8hluldvfs70u67zetzorelse522nse Uido Truija 0 151694 6169033 6141501 2022-07-28T09:31:56Z 85.253.208.152 Eluloolisi andmeid wikitext text/x-wiki [[Pilt:Uido.jpg|thumb|Uido Truija]] '''Uido Truija''' (sündinud [[22. veebruar]]il [[1944]]<ref>[https://www.inforegister.ee/ABWXYLP-UIDO-TRUIJA Päring inforegister.ee andmebaasis]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> [[Vastseliina vald (1939)|Vastseliina vallas]] [[Võrumaa]]l) on eesti [[jurist]] ja [[kirjanik]]. Ta on lõpetanud Tallinna Merekooli laevajuhina. Akadeemilise hariduse omandas Uido Truija Moskva Juriidilise Kaugõppe Instituudi õigusteaduskonnas. On sõitnud kauba- ja kalalaevadel [[Arktika]]st [[Antarktika]]ni; tegelenud Nõukogude Liidu riiklikult organiseeritud kala röövpüügiga Lääne-Aafrikas ja Antarktikas, andnud praktilist sotsialismiehitamise lühikursust Angoolas, Mauritaanias ja mitmes teiseski Aafrika riigis; tutvunud "inimliku näoga" sotsialismiehitamisega Hiinas ja tagasihoidliku kapitalismiga Argentiinas. Lisaks eeltoodule I klassi autojuht (kiirabi), I klassi tuuker, I klassi jurist; sõitnud mootorlaeval "Raketa" roolimehena imekaunil Emajõel Tartu-Pihkva liinil; töötanud [[prokurör|prokuratuuri uurijana, prokurör]]ina, majandusjuristina ja advokaadina. Võtnud aktiivselt osa kapitalismi taaskehtestamisest Eestis; organiseerinud ja nõustanud kooperatiive, aktsiaseltse, panku, kindlustusi, turismi- ja tööstusettevõtteid, parteisid, erastamis- ja ärastamistegelasi. ==Teosed== * "Idataevasse kerkib Veevalaja", kirjastus Kentaur, 2008 * "[http://uidotruija.wordpress.com/2013/01/17/meresoolased-huuled-esimene-raamat/ Meresoolased huuled. Esimene raamat]", kirjastus Kentaur, 2008 * "[http://uidotruija.wordpress.com/2012/05/02/kurzeme-printsess/ Kurzeme printsess]", kirjastus Kentaur, 2006 * "[http://uidotruija.wordpress.com/2012/03/29/popullo/ Popullo]", kirjastus Kentaur, 2005 * "[http://uidotruija.wordpress.com/2011/11/03/vanad-roomlased-tallinnas/ Vanad roomlased Tallinnas]", kirjastus Estada, 2002 * "[http://uidotruija.wordpress.com/2011/11/07/elu-planeedil-maa/ Elu planeedil Maa]", Estada 2001 * "[http://uidotruija.wordpress.com/2012/04/20/liivimaa-neitsi/ Liivimaa neitsi]", kirjastus Kentaur, 2004 * "[http://uidotruija.wordpress.com/2013/02/01/meresoolased-huuled-teine-raamat/ Meresoolased huuled. Teine raamat]", kirjastus Kentaur, 2009 * "[http://uidotruija.wordpress.com/2013/02/02/meresoolased-huuled-kolmas-raamat/ Meresoolased huuled. Kolmas raamat]", kirjastus Kentaur, 2010 * "[http://uidotruija.wordpress.com/2013/01/09/pisaraterajal-huika-mind-videvikusorrina-mu-arm/ Pisaraterajal huika mind videvikusorrina, mu arm]", kirjastus Kentaur 2010 * "[http://uidotruija.wordpress.com/2012/06/05/kui-voim-laheb-hulluks/ Kui võim läheb hulluks]", kirjastus Kentaur, 2012 * "[http://uidotruija.wordpress.com/2013/12/12/%D0%BE%D0%BF%D0%BB%D0%B5%D1%83%D1%85%D0%B0-%D1%87%D0%B5%D0%BB%D0%BE%D0%B2%D0%B5%D1%87%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D1%83/ Оплеуха человечеству (Kõrvakiil inimkonnale)]", Võlanõudjate Kirjastusgrupp, 1999 * [http://uidotruija.wordpress.com/2014/02/10/geopoliitiline-katastroof/ "Geopoliitiline katastroof"], autori toimetus, 2014 * [http://uidotruija.wordpress.com/2014/09/10/emotsioonide-vang-ulmeliste-sugemetega-jutustus/ "Emotsioonide vang"], Estada, 1999 * [http://uidotruija.wordpress.com/2014/09/10/mul-suri-koer-ara/ "Mul suri koer ära"], autori toimetus, 2014 * [http://uidotruija.wordpress.com/2014/09/10/lubadus/ "Lubadus"]. Lühijutt à la Tšehhov, autori toimetus, 2014 * [http://uidotruija.wordpress.com/2014/12/11/sotsialistlik-seaduslikkus-ja-armastus/ "Sotsialistlik seaduslikkus ja armastus"], jutustus, autori toimetus, 2014 * [https://uidotruija.wordpress.com/2015/04/28/punane-terror-valgub-ule-riigipiiri/ "Punane terror valgub üle riigipiiri"], kirjastus Kentaur, 2015 * [https://uidotruija.wordpress.com/2015/09/23/luulehelbed/ Luulehelbed. Luuletused Uido Truija teostest (2005 - 2015)] * [https://uidotruija.wordpress.com/2019/02/22/taevatee-haigla-langeb-koomasse/ "Taevatee haigla langeb koomasse"], kirjastus Kentaur, 2017 * [https://uidotruija.wordpress.com/2018/12/21/eesti-presidendi-teekond/ "Eesti presidendi teekond"], kirjastus Kentaur, 2018 *"Eesti Vabariigi presidendi Konstantin Pätsi vanglapäevik", kirjastus Kentaur, 2019 * [https://uidotruija.wordpress.com/2020/10/05/kangelasliku-seltsimees-majori-juhtumised-kgb-teenistuses-kommunismiehitamisepaevil/ "Kangelasliku Seltsimees Majori juhtumised KGB teenistuses kommunismiehitamisepäevil"], kirjastus Kentaur, 2020 *"Kompartei sekretäri juubel", novell; ajakiri "Saatus&Saladused", märts 2021. *"Mürsuplahvatuse järelkaja", novell; ajakiri "Saatus&Saladused", aprill-mai 2021. *"Samovarivaras", novell; ajaleht Nelli Teataja, 01.04.2021. *"Massvaktsineerimine", novell; ajaleht Nelli Teataja, 16.04.2021. *"Sinise Põrssa Pubi", jutustus; ajakiri "Saatus&Saladused", juuni 2021. *"Kaos saabub homme, hiljemalt ülehomme"; "Eesti aastal 2044", autori toimetus, 2021. *"Kaos saabub homme, hiljemalt ülehomme", kirjastus Kentaur 2022. *"Infosõja agendid planeedil Maa", autori toimetus, 2022. ==Publikatsioonid== * "Hagiavaldus kohtusse: käsiraamat", Estada Kirjastus, 1999 * "Võlaõigusseadus ja selle rakendamine: käsiraamat", Estada Kirjastus, 2002 * "Lepingute kogumik: praktiline käsiraamat", Estada Kirjastus, 2002 * "Hagide ja kaebuste esitamine kohtusse" (Tsiviil-, haldus- ja väärteoasjad. Väärtegude menetlemine), Arvutikirjastus, 2003 * "Võlaõigus ettevõtluses", kirjastus Estada, 2001 * "Kaebus halduskohtusse", Estada Kirjastuse OÜ, 2000 * "[http://www.dokumendipunkt.ee/ Hagimenetlus tsiviilasjas]", kirjastus Kentaur 2006 ==Arvustused== *[[Jan Kaus]]. Lennata või roomata? Teadvuses või reaalsuses? – ''Looming'', 2003, nr 3, lk 399–425 (2002. aasta eesti proosa ülevaade). *[[Jüri Kallas]]. Täitsa tavaline ulmeaasta. – ''Looming'', 2003, nr 3, lk 426–431 (2002. aasta ulmekirjanduse ülevaade). *[[Mihkel Mutt]]. Eesti kirjandus kui pretensioon.vandenõu.com. – "[[Looming (ajakiri)|Looming]]'', 2007, nr 3, lk 431–454 (2006. aasta eesti proosa ülevaade). ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://baas.ulme.ee/?autor=3626 Uido Truija Ulmekirjanduse BAASis] *[http://uidotruija.wordpress.com/ Uido Truija - Teosed] {{DEFAULTSORT:Truija, Uido}} [[Kategooria:Eesti advokaadid]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1944]] fesyjgsql617ouv3czjeurb5n7s85ze 6169075 6169033 2022-07-28T10:45:26Z 85.253.208.152 eluloolised andmed wikitext text/x-wiki [[Pilt:Uido.jpg|thumb|Uido Truija]] '''Uido Truija''' (sündinud [[22. veebruar]]il [[1944]]<ref>[https://www.inforegister.ee/ABWXYLP-UIDO-TRUIJA Päring inforegister.ee andmebaasis]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> [[Vastseliina vald (1939)|Vastseliina vallas]] [[Võrumaa]]l) on eesti [[jurist]] ja [[kirjanik]]. Ta on lõpetanud Tallinna Merekooli laevajuhina. Akadeemilise hariduse omandas Uido Truija Moskva Juriidilise Kaugõppe Instituudi õigusteaduskonnas. On sõitnud kauba- ja kalalaevadel [[Arktika]]st [[Antarktika]]ni; tegelenud Nõukogude Liidu riiklikult organiseeritud kala röövpüügiga Lääne-Aafrikas ja Antarktikas, andnud praktilist sotsialismiehitamise lühikursust Angoolas, Mauritaanias ja mitmes teiseski Aafrika riigis; tutvunud "inimliku näoga" sotsialismiehitamisega Hiinas ja tagasihoidliku kapitalismiga Argentiinas. Lisaks eeltoodule merepraktika instruktor Pärnu Merekoolis, I klassi autojuht (kiirabi), I klassi tuuker, I klassi jurist; sõitnud mootorlaeval "Raketa" roolimehena imekaunil Emajõel Tartu-Pihkva liinil; töötanud [[prokurör|prokuratuuri uurijana, prokurör]]ina, majandusjuristina ja advokaadina. Võtnud aktiivselt osa kapitalismi taaskehtestamisest Eestis; organiseerinud ja nõustanud kooperatiive, aktsiaseltse, panku, kindlustusi, turismi- ja tööstusettevõtteid, parteisid, erastamis- ja ärastamistegelasi. ==Teosed== * "Idataevasse kerkib Veevalaja", kirjastus Kentaur, 2008 * "[http://uidotruija.wordpress.com/2013/01/17/meresoolased-huuled-esimene-raamat/ Meresoolased huuled. Esimene raamat]", kirjastus Kentaur, 2008 * "[http://uidotruija.wordpress.com/2012/05/02/kurzeme-printsess/ Kurzeme printsess]", kirjastus Kentaur, 2006 * "[http://uidotruija.wordpress.com/2012/03/29/popullo/ Popullo]", kirjastus Kentaur, 2005 * "[http://uidotruija.wordpress.com/2011/11/03/vanad-roomlased-tallinnas/ Vanad roomlased Tallinnas]", kirjastus Estada, 2002 * "[http://uidotruija.wordpress.com/2011/11/07/elu-planeedil-maa/ Elu planeedil Maa]", Estada 2001 * "[http://uidotruija.wordpress.com/2012/04/20/liivimaa-neitsi/ Liivimaa neitsi]", kirjastus Kentaur, 2004 * "[http://uidotruija.wordpress.com/2013/02/01/meresoolased-huuled-teine-raamat/ Meresoolased huuled. Teine raamat]", kirjastus Kentaur, 2009 * "[http://uidotruija.wordpress.com/2013/02/02/meresoolased-huuled-kolmas-raamat/ Meresoolased huuled. Kolmas raamat]", kirjastus Kentaur, 2010 * "[http://uidotruija.wordpress.com/2013/01/09/pisaraterajal-huika-mind-videvikusorrina-mu-arm/ Pisaraterajal huika mind videvikusorrina, mu arm]", kirjastus Kentaur 2010 * "[http://uidotruija.wordpress.com/2012/06/05/kui-voim-laheb-hulluks/ Kui võim läheb hulluks]", kirjastus Kentaur, 2012 * "[http://uidotruija.wordpress.com/2013/12/12/%D0%BE%D0%BF%D0%BB%D0%B5%D1%83%D1%85%D0%B0-%D1%87%D0%B5%D0%BB%D0%BE%D0%B2%D0%B5%D1%87%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D1%83/ Оплеуха человечеству (Kõrvakiil inimkonnale)]", Võlanõudjate Kirjastusgrupp, 1999 * [http://uidotruija.wordpress.com/2014/02/10/geopoliitiline-katastroof/ "Geopoliitiline katastroof"], autori toimetus, 2014 * [http://uidotruija.wordpress.com/2014/09/10/emotsioonide-vang-ulmeliste-sugemetega-jutustus/ "Emotsioonide vang"], Estada, 1999 * [http://uidotruija.wordpress.com/2014/09/10/mul-suri-koer-ara/ "Mul suri koer ära"], autori toimetus, 2014 * [http://uidotruija.wordpress.com/2014/09/10/lubadus/ "Lubadus"]. Lühijutt à la Tšehhov, autori toimetus, 2014 * [http://uidotruija.wordpress.com/2014/12/11/sotsialistlik-seaduslikkus-ja-armastus/ "Sotsialistlik seaduslikkus ja armastus"], jutustus, autori toimetus, 2014 * [https://uidotruija.wordpress.com/2015/04/28/punane-terror-valgub-ule-riigipiiri/ "Punane terror valgub üle riigipiiri"], kirjastus Kentaur, 2015 * [https://uidotruija.wordpress.com/2015/09/23/luulehelbed/ Luulehelbed. Luuletused Uido Truija teostest (2005 - 2015)] * [https://uidotruija.wordpress.com/2019/02/22/taevatee-haigla-langeb-koomasse/ "Taevatee haigla langeb koomasse"], kirjastus Kentaur, 2017 * [https://uidotruija.wordpress.com/2018/12/21/eesti-presidendi-teekond/ "Eesti presidendi teekond"], kirjastus Kentaur, 2018 *"Eesti Vabariigi presidendi Konstantin Pätsi vanglapäevik", kirjastus Kentaur, 2019 * [https://uidotruija.wordpress.com/2020/10/05/kangelasliku-seltsimees-majori-juhtumised-kgb-teenistuses-kommunismiehitamisepaevil/ "Kangelasliku Seltsimees Majori juhtumised KGB teenistuses kommunismiehitamisepäevil"], kirjastus Kentaur, 2020 *"Kompartei sekretäri juubel", novell; ajakiri "Saatus&Saladused", märts 2021. *"Mürsuplahvatuse järelkaja", novell; ajakiri "Saatus&Saladused", aprill-mai 2021. *"Samovarivaras", novell; ajaleht Nelli Teataja, 01.04.2021. *"Massvaktsineerimine", novell; ajaleht Nelli Teataja, 16.04.2021. *"Sinise Põrssa Pubi", jutustus; ajakiri "Saatus&Saladused", juuni 2021. *"Kaos saabub homme, hiljemalt ülehomme"; "Eesti aastal 2044", autori toimetus, 2021. *"Kaos saabub homme, hiljemalt ülehomme", kirjastus Kentaur 2022. *"Infosõja agendid planeedil Maa", autori toimetus, 2022. ==Publikatsioonid== * "Hagiavaldus kohtusse: käsiraamat", Estada Kirjastus, 1999 * "Võlaõigusseadus ja selle rakendamine: käsiraamat", Estada Kirjastus, 2002 * "Lepingute kogumik: praktiline käsiraamat", Estada Kirjastus, 2002 * "Hagide ja kaebuste esitamine kohtusse" (Tsiviil-, haldus- ja väärteoasjad. Väärtegude menetlemine), Arvutikirjastus, 2003 * "Võlaõigus ettevõtluses", kirjastus Estada, 2001 * "Kaebus halduskohtusse", Estada Kirjastuse OÜ, 2000 * "[http://www.dokumendipunkt.ee/ Hagimenetlus tsiviilasjas]", kirjastus Kentaur 2006 ==Arvustused== *[[Jan Kaus]]. Lennata või roomata? Teadvuses või reaalsuses? – ''Looming'', 2003, nr 3, lk 399–425 (2002. aasta eesti proosa ülevaade). *[[Jüri Kallas]]. Täitsa tavaline ulmeaasta. – ''Looming'', 2003, nr 3, lk 426–431 (2002. aasta ulmekirjanduse ülevaade). *[[Mihkel Mutt]]. Eesti kirjandus kui pretensioon.vandenõu.com. – "[[Looming (ajakiri)|Looming]]'', 2007, nr 3, lk 431–454 (2006. aasta eesti proosa ülevaade). ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://baas.ulme.ee/?autor=3626 Uido Truija Ulmekirjanduse BAASis] *[http://uidotruija.wordpress.com/ Uido Truija - Teosed] {{DEFAULTSORT:Truija, Uido}} [[Kategooria:Eesti advokaadid]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1944]] jnic80uy5ql878y5m6w5qd7t1u3qief Eesti Esimeses maailmasõjas 0 161177 6168973 6167348 2022-07-28T06:47:08Z NOSSER 8097 /* Märtsirevolutsioon */ wikitext text/x-wiki {{Sõjaline konflikt | konflikt = Esimene maailmasõda | osa = | pilt = | pildiallkiri = | aeg = 28. juuli 1914 – 11. november 1918 | koht = [[Euroopa]], [[Aafrika]], [[Lähis-Ida]], [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] saared, [[Hiina]] | koordinaadid = | tulemus = [[Antant|Antandi]] võit | osaline1 = {{PisiLipp|Prantsusmaa}}<br /> {{PisiLipp|Suurbritannia}}<br /> {{PLipp|Venemaa keisririik|Venemaa}} <small>(1914–1917)</small><br /> {{PisiLipp|USA}} <small>(1917–1918)</small><br /> {{PLipp|Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik}} <small>(1915–1918)</small><br /> {{PisiLipp|Jaapan}}<br /> {{PisiLipp|Belgia}}<br /> {{PisiLipp|Serbia kuningriik}} <br /> {{PisiLipp|Rumeenia kuningriik}} <small>(1916–1918)</small><br /> {{PisiLipp|Kreeka kuningriik}} <small>(1917–1918)</small><br /> {{PisiLipp|Portugal}} <small>(1916–1918)</small><br /> {{PisiLipp|Montenegro kuningriik}} <small>(1914–1916)</small><br /> {{PisiLipp|Brasiilia}} <small>(1917–1918)</small><br /> | osaline2 = {{PisiLipp|Saksa keisririik}}<br /> {{PisiLipp|Austria-Ungari}}<br /> {{PisiLipp|Osmanite riik}}<br /> {{PisiLipp|Bulgaaria kuningriik}} <small>(1915–1918)</small> |kaotused1 = '''Surnud:'''<br />5 525 000<br />'''Haavatud:'''<br />12 831 500<br />'''Teadmata kadunud:'''<br />4 121 000<br />'''Kokku:'''<br />22 477 500</small><ref name="ingliseviki" /> |kaotused2 = '''Surnud:'''<br />4 386 000<br />'''Haavatud:'''<br />8 388 000<br />'''Teadmata kadunud:'''<br />3 629 000<br />'''Kokku:''' <br />16 403 000</small><ref name="ingliseviki" /> }} '''Eesti Esimeses maailmasõjas''' on lühiülevaade [[Eestimaa kubermang]]u ja [[Liivimaa kubermang]]u Eesti alade ning elanikkonna mõjudest ja osalusest [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]]. {{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2010}} ==Venemaa Keisririigi sõjavägi Eestis== <table><tr valign=top><td> [[Eestimaa kubermang]] kuulus [[Peterburi sõjaväeringkond]]a. *[[Venemaa keiserlik armee|Venemaa keiserliku armee]] [[18. armeekorpus]]se (''[[:ru:18-й армейский корпус|18-й армейский корпус]]'') kuulusid üksused: *[[23. jalaväediviis (Venemaa Keisririik)|23. jalaväediviis]], asukoht [[Tallinn]] **89. Valgemere jalaväepolk, asukoht [[Tallinn]] (''[[:ru:Беломорский 89-й пехотный полк|89 Беломорский пехотный полк]]'') **90. Oneega jalaväepolk, asukoht [[Tallinn]] (''[[:ru:Онежский 90-й пехотный полк|90 Онежский пехотный полк]]'') **91. Dvina jalaväepolk, asukoht [[Tallinn]] (''[[:ru:Двинский 91-й пехотный полк|91 Двинский пехотный полк]]'') **92. Petšora jalaväepolk, asukoht [[Narva]] (''[[:ru:Печорский 92-й пехотный полк|92 Печорский пехотный полк]]'') jt {{Vaata|Eestimaa kubermang ja Venemaa Keisririigi sõjavägi}} <td> [[Liivimaa kubermang]]u territoorium kuulus [[Dvinski sõjaväeringkond]]a. *Venemaa keiserliku armee [[1. armeekorpus (Venemaa Keisririik)|1. armeekorpus]]se (''[[:ru:1-й армейский корпус (Россия)|1-й армейский корпус]]'') kuulusid üksused: *[[24. jalaväediviis (Venemaa Keisririik)|24. jalaväediviis]], asukoht [[Pihkva]] **[[93. Irkutski jalaväepolk]] (Иркутский 93-й пехотный полк), asukoht [[Pihkva]] (''[[:ru:Иркутский 93-й пехотный полк|Иркутский 93-й пехотный полк]]'') **[[94. Jenissei jalaväepolk]] (Енисейский 94-й пехотный полк), asukoht [[Pihkva]] (''[[:ru:Енисейский 94-й пехотный полк|Енисейский 94-й пехотный полк]]'') **[[95. Krasnojarski jalaväepolk]] (Красноярский 95-й пехотный полк), asukoht [[Tartu]] (''[[:ru:Красноярский 95-й пехотный полк|Красноярский 95-й пехотный полк]]'') **[[96. Omski jalaväepolk]] ([[:ru:Омский 96-й пехотный полк|Омский 96-й пехотный полк]]), asukoht [[Pihkva]] {{Vaata|Liivimaa kubermang ja Venemaa Keisririigi sõjavägi}} </table> {{Sisukord paremale}} [[Tallinna sõjasadam]]a ümbrus koos [[Peeter Suure merekindlus]]ega allus keisririigi [[Balti laevastik]]ule. {{Vaata|Tallinna sõjasadam}}, ''[[Peeter Suure merekindlus]]'' ==Mobilisatsioonid== 28. juunil [[1914]] alanud sõjas Serbia ja Austria-Ungari vahel toimus 1914. aasta juulis Eesti alal [[reservistid]]e tegevteenistusse kutsumine ja kolm 1. järgu riikliku maakaitseväelaste mobilisatsiooni: 1914. aasta juulis, septembris ja detsembris ning korraline [[noorsõdur]]ite võtmine. 1914. aastal võeti Eestist sõjaväeteenistusse üle 17 600 reservisti, 3500 noorsõdurit ning ligi 14 500 maakaitseväelast. Esimesel sõja-aastal võeti Eestist teenistusse kokku üle 35 500 mehe ehk vähemalt 7% meeselanikkonna üldarvust.<ref name="GJpRp" /> [[1915]]. aastal korraldati Eestis korraline noorsõdurite võtmine, 1915. aasta jaanuaris ja lisaks veel kahel korral, 1915. aasta mais ja augustis ennetähtaegne noorsõdurite teenistusse kutsumine. Ühtlasi korraldati 1915. aastal ka neli maakaitseväelaste mobilisatsiooni: aprillis, augustis, septembris ja oktoobris, kusjuures alates 1915. aasta septembrist hakati teenistusse kutsuma ka 2. järgu maakaitseväelasi. [[1916]]. aasta alguses kutsuti teenistusse algselt sõjaväeteenistusest vabastatud isikud (valgepiletimehed), 1916. aasta jaanuaris, veebruaris, märtsis, augustis ja oktoobris korraldati maakaitseväelaste mobilisatsioon ning mais viidi läbi ennetähtaegne noorsõdurite võtmine. Eestist mobiliseeritutega suure osas komplekteeritud [[95. Krasnojarski jalaväepolk]] ja [[271. Krasnoselski jalaväepolk]] (''271-й пехотный Красносельский полк'')<ref>[https://gwar.mil.ru/army/123/ 271-й пехотный Красносельский полк, Участие в боевых действиях], gwar.mil.ru</ref> kandsid suuri kaotusi [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] 1916. aasta [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|Idarinde]] [[Edelarinne (Esimene maailmasõda)|Edelarin]]delõigu nn [[Brussilovi läbimurre|Brussilovi läbimurde]]lahingutes [[Galiitsia]]s. [[1917]]. aasta veebruaris võeti tegevteenistusse veel kord ennetähtaegselt noorsõdureid. [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] sõjaväkke mobiliseeriti sõja jooksul umbes 100 000 meest. Eestis asuvates üksustes oli aga umbes 200 000 sõjaväelast. Paljudele eestlastest haritlastele avanes sõja ajal võimalus saada ohvitserideks kiirendatud korras, mistõttu teenis Vene sõjaväes 1917. aastaks üle 2000 eesti soost ohvitseri. ==Sõjategevus Eesti rannikul== [[1. august]]il [[1914]] [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] ja Venemaa vahel alanud sõda mõjutas Eestit kui Venemaa mereväebaasi ([[Peeter Suure Sadam]]) ja kui pealinn [[Peterburi]] kaitseks loodud [[Peeter Suure Merekindlus]]e osa, maismaad sõjategevus esialgu ei puudutanud. Siiski [[13. august]]il pärast seda, kui Saksa merevägi oli alustanud lahingutegevust, otsustas [[Balti laevastik]]u ülemjuhataja [[Nikolai von Essen (1860–1915)|Nikolai von Essen]] viia laevastik lahinguvalmidusse ning paigutada see eelpositsioonidele [[Naissaar]]e juures, kus see ootas asjatult ligikaudu kuu aega Saksa sõjalaevade sissetungi Soome lahte. [[Pilt:Bundesarchiv Bild 146-2007-0221, Kleiner Kreuzer Magdeburg.jpg|thumb|SMS Magdeburg 1911. aastal]] 5. septembril 1914 kehtestati Venemaa keisririigis (ka Eestimaa ning Liivimaa kubermangus) [[kuiv seadus]]. *12. augustil 1914 kell 4.00 tulistas [[ristleja|kergeristleja]] [[SMS Magdeburg]] [[Ristna tuletorn]]i ja [[Ristna neem]]el asuvat sideposti. *{{kas|8. septembril (<small>26. augustil [[vkj]]</small>)}} [[1914]] (13. aug.) sattus sama Saksa ristleja SMS Magdeburg [[Osmussaar]]e juures udus madalikule, vangi langes 55 madrust, 2 ohvitseri, 75 madrust jäi teadmata kadunuks.<ref name="2moPx" />{{dead link}} Laevast leiti salajane Saksa mereväe koodiraamat, mille koopia saadeti Inglismaale ning koodiraamatu lahtimuukimine mängis sõja võitmises olulist rolli<ref name="Jsw05" /> *11. oktoobril (<small>28. septembril [[vkj]]</small>) 1914 torpedeeris Saksa [[allveelaev]] [[SM U-26|U-26]] Soome lahes Vene ristleja [[Pallada (soomusristleja)|Pallada]]. Hukkusid kõik pardal olnud 597 meest<ref name="Lk0zt" /> *[[1. mai]]l [[1915]] (<small>18. aprill [[vkj]]</small>) Saksa laevastiku kallaletung [[Ruhnu]] saarele. 30. aprillil 1915 kell 21 olid läbi [[Irbe väin]]a sõitnud Saksa torpeedopaadid V-107 ja V-108, mis osalesid V 108 ja V 107 [[kaptenleitnant]] Gercke juhtimisel, suurtükituletoetuseks kaasa antud ristleja [[Thetis (laev)|Thetis]] ja hävitaja S 148 olid ootel [[Kura kurk|Kura kurgu]]s. Saarelt Vene sõjaväelasi ei leitud, piirduti [[Ruhnu tuletorn]]i peegli lõhkumisega ja petrooleumivarude süütamisega. Kaasa võeti 4 majakavahti. Saarelt raadiojaama ei leitud. Tagasiteel tulistati Kolka neeme ja Sõrve sääre majakat<ref name="ul0f9" /> pardal dessantrühmad. *2. maist 1915 algas [[Irbe väin]]a mineerimine, vette pandi tuhandeid miine. Miinivälju rajati ka mujal [[Lääne-Eesti saarestik]]us. *[[4. juuni]]l 1915 (<small>22. mai [[vkj]]</small>), lasi Saksa allveelaev U-26 [[Osmussaar]]e ja [[Pakri poolsaar|Pakri]] vahel rannikumeres põhja Venemaa Keisririigi [[miiniveeskaja]] Jenissei. Jenissei 319-liikmelisest meeskonnast pääses vaid 12, 298 meest hukkus. [[File:Waldhofi tselluloosivabrik.jpg|pisi|[[Waldhofi tselluloosivabrik]]]] *1915. aasta suvel ja sügisel püüdsid Saksa keisririigi merejõud (''Kaiserliche Marine'') kolmel korral läbi Irbe väinas olevate vene miiniväljade [[Liivi laht]]e tungida. *Pärast miinitraalimistöid sisenes Saksa laevastik 1915. aasta 19. augusti hommikul läbi [[Irbe väin]]a [[Liivi laht]]e. Saksa ristlejad tulistasid [[Kuressaare]]t ja suundusid siis koos peajõududega [[Suur väin|Suure väina]] poole. 19. augusti rünnak oli osa suuremast operatsioonist, mille eesmärgid olid hävitada [[Muhu väin]]a kaitsev Vene [[Balti laevastik]], sulgeda miinitõkkega Muhu väina lõunapoolne sissepääs, pommitada [[Daugava]] jõe suudmeala kindlustusi ning muuta kasutamiskõlbmatuks [[Pärnu sadam]]. Saksa sõjalaevad andsid tulelöögi [[Kuressaare]]le ja [[Roomassaare]]le, kus mürsud langesid põhiliselt [[Roomassaare sadam]]a piirkonda. *19. augusti õhtul avastas Pärnu lahes koos kahe hävitajaga luureretkel olnud ristleja Augsburg piki rannikut põhjakursil liikuvad Vene suurtükipaadid Korejets ja Sivutš. Kohale saabunud lahingulaevad Nassau ja Posen, uputasid Sivutši, hukkus ligi sada meest, nende hulgas ka Sivutši komandöri II järgu kapteni Pjotr Tšerkassov. Sakslased võtsid veest sõjavangi 2 ohvitseri ja 48 madrust. Lahingusegaduses pääses kahuripaat Korejets minema, kuid sõitis [[Tõstamaa]] juures karidele, kus suurtükipaadi komandörile Fedjajevski oma laeva 20. augustil õhku lasi, et see vaenlase kätte ei satuks. Vaata ''[[Kihnu merelahing]].'' *20. augustil 1915 toimus viie laevaga rünnak Pärnule, [[ristleja]]d Augsburg ja Graudenz ning kolm [[hävitaja]]t. Pärnu sadama tõkestamiseks oli kaasatud kolm vana Inglise päritolu rekvireeritud aurikut, mis uputati [[muul]]ide vahele. Saksa sõjalaevad tulistasid ka Pärnu linna, Pärnu komandant polkovnik [[Aleksandr Rodzjanko]] kartis sakslaste võimalikku dessanti ning andis käsu õhku lasta kõik olulisemad tsiviilehitised. Purustati Venemaa suurim ja moodsaim [[Waldhofi tselluloosivabrik]], [[Pärnu elektrijaam]] jm. 21. augustil lahkusid Saksa sõjalaevad Liivi lahest, püstitatud eesmärgid jäid täitmata. *[[25. august]]il 1915 lasi Saksa allveelaev U-26 [[Suurupi väin]]a põhja transpordilaeva [[Petšora (transpordilaev)|Petšora]]. *[[30. august]]il 1915 lasi U-26 [[Vormsi]] lähistel põhja transpordilaeva [[Zemlja]]. *22. septembril 1915 pommitas Saksa [[dirižaabel]] SL-4 Paldiskit, heites [[Balti laevastik]]u baasile ligi tonni lahingumoona. *13. oktoobril 1915 heitsid Saksa lennukid kakskümmend pommi [[Kuressaare]]le. *suvel 1916 pommitas Vene sõjalaev Saksa positsioone [[Riia]] lähistel ning [[Kuramaa]]l. Saksa 11 [[torpeedokaater|torpeedokaat]]rit tegid vasturünnaku, tungides läbi Vene miiniväljade Soome lahele [[Paldiski]]ni. Kuna aga Vene sõjalaevu Paldiski sadamas parajasti polnud, piirduti vaid sadamaehitiste pommitamisega. Tagasiteel sattusid kaatrid aga miiniväljale ning seitse neist uppus. *18. juulil 1916 ründasid Saksa lennukid Tallinna – neli luurelennukit heitis linnale 13 pommi. *10. novembril 1916 suundus 10 hävitajast koosnev Saksa flotill missioonile, mille eesmärk oli rünnata Vene transpordilaevu Soome lahel ja [[Paldiski sadam]]as. Kui jõuti Paldiski sadama oli aga laevadeta. Kolm Saksa hävitajat sisenes pimeduse varjus Paldiski sadamasse ja avas südaööl magavale linnale suurtükitule. *1917. aasta suvel heitsid Saksa lennukid pomme Tallinnas [[Raekoja plats (Tallinn)|Raekoja plats]]ile ja selle ümbrusse. *22. augustil ründas 28 Saksa lennukit [[Sõrve]]t, [[Kuressaare]]t ja [[Kuivastu]]t, Kuressaare kohal toimunud õhulahingus tulistas Vene merelendur põlema Saksa hävitaja. *23. augustil 1917 heitis Saksa tsepeliin [[Papissaare sadam|Papissaare]]s asunud Vene [[Papisaare lennusadam|merelennubaasile]] 22 pommi ning [[Ruhnu]] saarele 26 pommi. *4. oktoobril 1917 pommitasid kaks Saksa [[tsepeliin]]i Pärnu sadamas seisvaid Vene traalereid, kuus-seitse inimest sai sadamas surma. *14. oktoobril 1917 toimunud Väinamere merelahingus osalesid sakslaste poolt 17 hävitajat ja mõned miinitraalerid, kaugemalt toetasid neid suurtükitulega üks lahingulaev ja üks ristleja. Venelased püüdsid vaenlase hävitajate sissetungi läbi Soela väina tõkestada nelja hävitaja ja ühe suurtükipaadiga. Mitmetunnine tulevahetus lõppes venelaste taganemisega. Raskelt pihta saanud ja liikumisvõimetu hävitaja Gromi meeskond võeti teistele laevadele ja sakslased üritasid põlevat laeva sõjasaagiks haarata, kuid see lõppes Gromi uppumisega. *16. oktoobril 1917 heitis Saksa tsepeliin [[Viljandi]] peale 31 pommi. ==Keisririigi Balti laevastiku tegevus Eestimaal== Kuna otsene sõjategevus Eestisse jõudis alles 1917. aastal, piirdus Venemaa mereväetegevus Eestis ainult merekaitse ettevalmistuse ning kaitsealase luurega. Keisririigi [[Balti laevastik]]us oli I MS ajal kaks põhilist tehnilise luurega tegelevat ja üksteist dubleerivat luureorganit: *laevastiku staabi operatiivteenistuse luurejaoskond, mille ülem oli laevastiku lipulaeva 2. [[miiniohvitser]] [[Ivan Reingarten]], kes vastutas raadiotelegraafi ja sidepidamise eest *laevastiku sideteenistuse jajutine operatiivjaoskond, mille ülem oli [[kontradmiral]] [[Adrian Nepenin]] 8 septembril 1914 asutati [[Kihelkonna]]s [[Saaremaa]]l Balti laevastiku esimene kompassitüüpi luureraadiopeilingaatori baas (''разведывательный радиопеленгатор (РРП)''), 12. oktoobril loodi teine LRP Soome lõunarannikul [[Hanko]] saarel, 12. novembril kolmas LRP [[Hiiumaa]]l [[Kõpu poolsaar]]el [[Kõpu tuletorn]]i juures. Hiljem asutati LRP veel [[Ventspils]]is, [[Haapsalu]]s jm Läänemere ääres<ref name="PxCo8" />, millest tähtsaim oli 1915. aasta kevadel Loode-Eestis [[Spithami]]s moodustatud eriotstarbeline raadiojaam, kuhu koondati mereväe dešifreerimisspetsialistid. Eriotstarbeline raadiojaam tegutses kuni 7. septembrini 1917, mil ta likvideeriti [[Põhjarinne (Esimene maailmasõda)|Põhjarinde]] ülemjuhataja korraldusega nr 150.<ref name="SuCJ7" /> 8. septembril (<small>26. augustil [[vkj]]</small>) [[1914]] (13. aug.) sattus [[Saksamaa Keisririik|Saksamaa Keisririigi]] laevastiku [[ristleja]] [[SMS Magdeburg]] [[Eestimaa kubermang]]u rannikul [[Osmussaar]]e juures udus madalikule, vangi langes 55 madrust, 2 ohvitseri, 75 madrust jäi teadmata kadunuks (sattusid Vene sõjavangi)<ref name="2moPx" />. Madalikule sattunud laevalt hukkunute otsimise ajal leiti [[Balti laevastik]]u laeva [[Silatš]] tuukrite poolt uppunud Saksa sõjalaevastiku [[signaalkonduktor]]i juurest<ref name="GN3sq" /> raadiosidepidamiseks vajalike salajaste [[šifrikood]]ide raamat ([[Saksa laevastiku signaalraamat]] ja salajased merekaardid, mis toimetati laevastiku staabi [[Tallinn]]as<ref name="Jc25x" /> ja edastati pärast koopiate tegemist Suurbritannia Admiraliteedile ja võimaldas Suurbritannia [[Admiraliteedi Luureosakond|Admiraliteedi luureosakonna]] dešifreerimisteenistusel nn [[Kabinet 40]], dešifreerida Saksa salajane sidekoodisüsteem. Leitud koodiraamatuid kasutades suutsid ka vene [[krüptoloog]]id [[Ivan Reingarten]]i juhtimisel dešifreerida Saksa laevastiku poolt kasutatava salajase sidepidamise koodid. == Majandus == I maailmasõja aastail töötasid vabrikud ja tehased Vene valitsuse sõjaliste tellimuste täitmiseks. 1917. aasta sügisel, rinde lähenedes, evakueeriti paljude metallitehaste ([[Volta tehas|AS-de Volta]], [[Vene-Balti laevaehitustehas|Vene-Balti]], [[Bekkeri laevatehas|Bekker]], [[Noblessneri laevatehas]]e, [[Fr. Krull masinaehitustehas|F. Krull]], [[Dvigatel]] jt) seadmed [[Venemaa sisekubermangud]]esse. Juba 1915. aastal olid [[Operatsioon Albion|sakslaste dessandi]] kartusel demonteeritud ja evakueeritud Kuressaares, Kõrgessaares (1912–1913 Hiiumaale [[Kõrgessaare mõis]]a ehitatud Prantsuse ja Inglise kapitaliga tööd alustanud kunstsiidriide [[Kõrgessaare kunstsiidivabrik|ketramis- ja kudumisvabrik La Viscosa]]) ning Pärnus asunud naha-, tekstiili- ja [[Waldhofi tselluloosivabrik]]ute seadmed. Tööstuse varustamine toorme ja kütusega muutus järjest korrapäratumaks, sest nende sissevedu välismaalt oli katkenud. == Maailmasõda jõuab Eesti piirile == [[File:Läti sõjapõgenike kalmistu Narvas.jpg|thumb|Läti sõjapõgenike kalmistu Narvas]] [[22. august]]il [[1915]] vallutasid Saksa väed [[Kovno]]/[[Kaunas]]e, pärast seda jõudsid Saksa väed aga juba [[Kuramaa]]le. [[19. august]]il 1917 algas sakslaste uus pealetung [[Riia]] suunal suurtükilöögiga, kus kasutati ka [[keemiamürsk]]e. Ületati [[Väina jõgi]] ning vallutati [[Üksküla]]. Riia all pani edasitungivatele Saksa vägedele ägedalt vastu [[Läti kütid|Läti küt]]tide II brigaad. [[21. august]]il jäeti linn sakslastele. [[XII armee (Venemaa keisririik)|XII armee]]l õnnestus taganeda [[Cēsis|Võnnuni]], kus rinne lõpuks stabiliseerus. Armee kaotas 25 000 meest, neist surnutena ja teadmata kadununa 8000. Riia operatsiooni tulemusena ületasid Saksa väed Väina jõe, murdsid läbi vastase kaitsest ja hõivasid Riia, sundides revolutsioonis demoraliseerunud Vene armee korratult taganema. Vene väed suutsid Võnnu positsioonidel uuesti pidama jääda. Rinde tugevdamiseks toodi osalt Soomest ja osalt Läänerindelt Läti põhjaossa kuus jalaväe- ja neli ratsaväediviisi. Käsu ümberpaiknemiseks ka [[1. Eesti jalaväepolk]]. 25. septembril jõudis polk [[Volmari]]sse, kus see arvati [[45. jalaväediviis]]i koosseisu. Rinde jõudmisega Eestimaani muutus Eesti ala Vene vägede tagalaks. Eestisse koondati suuri väemasse, kokku umbkaudu 250 000 meest. Eesti ja Läti sõjapõgenike ja muidu sõjas kannatanute abistamiseks rajas [[Jaan Tõnisson]] Tartus [[Ajutine Põhja-Balti komisjon|Ajutise Põhja-Balti komisjoni]], mis lisaks sellele tegeles aga aktiivselt ka eesti rahvuspoliitikaga. ==Eesti ohvitserkond Venemaa Keisririigi sõjaväes== Maismaa sõjategevuses osalesid Venemaa Keisririigi armee koosseisus peale mobiliseeritute osalesid ka eesti soost [[ohvitser]]id, kellest kujunes arvestatav jõud [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] ajaks<ref name="vojNm" /> just [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] lahingute tulemusel. 1914. aastal oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] sõjaväes 140 [[kaadriohvitser]]i, sõja käigus ülendati ohvitseriks ligi 2000 eestlast. 7 ohvitseri olid [[polk|polgu]]komandörid, 17 [[pataljon]]ikomandörid, 13-l oli akadeemiline kõrgharidus [[Nikolai Kindralstaabi Akadeemia]]st, 12 olid [[polkovnik]]u auastmes, 28 – [[alampolkovnik]]ud ja 3 olid diviisi staabiülemad. Esimese maailmasõja ajal said eesti ohvitserid vapruse ja oskusliku juhtimise eest 333 [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] ordenit, sealhulgas 47 [[Püha Georgi orden]]it. Üks autasustatutest oli ka [[Julius Kuperjanov]]. Vaata ka [[:Kategooria:Eesti sõjaväelased Venemaa sõjaväes Esimeses maailmasõjas|Kategooria Eesti sõjaväelased Venemaa sõjaväes Esimeses maailmasõjas]] Kui [[Soome]] vabatahtlikud ([[27. Preisi Kuninglik Jäägripataljon]]) osalesid I MS Venemaa vastases sõjas [[Saksa armee (Saksa Keisririik)|Saksa armee]] ridades, siis eestlastest koosnevaid sõjalisi formeeringuid ei eksisteerinud. ===Eesti sõjaväelased Prantsusmaal=== Venemaa liitlasriigi [[Prantsusmaa]] valitsuse palvel saadeti 1916–1917 sinna Vene [[Korpus (sõjandus)|korpus]], mille koosseisus oli 44 500 meest. Eestlasi võitles Vene korpuses 500 ringis, neist langes üle poole. Kui Prantsusmaa mais 1918 andis [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] iseseisvumisele [[de facto]] tunnustuse, viidi 300-meheliseks kasvanud üksus juunis [[Bordeaux|Bordeaux']]sse ja tunnistati Eesti kompaniiks. Sinna koguti ka neid eestlasi, kes pealetungi käigus vabanesid Saksa sõjavangistusest. [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] puhkemise hetkel oli väeossa kogunenud 500 meest, kes paigutati [[Brest (Prantsusmaa)|Brest]]i ja formeeriti ümber Eesti koondpataljoniks. Pataljoniülem oli Eesti [[sõjaväeatašee]] Prantsusmaal alampolkovnik [[Richard Luik]], tegelikult juhtis väeosa tema abi leitnant [[August Orgussaar]]. Põhiline tegevus oli Prantsusmaalt Eestile antud sõjavarustuse valvamine ja laevadele laadimine.<ref name="uRmef" /> ===Eesti ohvitserid Venemaa Keisririigi sõjaväes=== Silmapaistvamad eesti soost sõjaväelased Venemaa Keisririigi sõjaväes<ref name="UYESE" />,<ref name="zHOja" />,<ref name="oQizD" />,<ref name="0hWvt" />,<ref name="dAOYw" />,<ref name="zjkO0" /> [[Eduard Ahman]] – [[August Balder]] – [[Herbert Brede]] – [[Johann Grünberg]] – [[Karl Haas]] – [[Otto Heinze]] – [[Arnold Hinnom]] – [[Anton Irv]] – [[Aleksander Jaakson]] – [[Gustav Jonson]] – [[Hans Kalm]] – [[August Kork]] – [[Jaan Kruus]] – [[Julius Kuperjanov]] – [[Ants Kurvits]] – [[Oskar Kurvits]] – [[Johann Laidoner]] – [[Andres Larka]] – [[Georg Leets]] – [[Paul Lill]] – [[Arthur Lossmann]] – [[Richard Maasing]] – [[Jaan Maide]] – [[Johannes Orasmaa]] – [[Karl Parts]] – [[Aleksander-Voldemar Pulk]] – [[Viktor Puskar]] – [[Ernst Põdder]] – [[Konstantin Päts]] – [[Nikolai Reek]] – [[Rudolf Johannes Reimann]] – [[Voldemar Rieberg]] – [[Hermann Rossländer]] – [[Tõnis Rotberg]] – [[Hermann Salza]] – [[Johannes Soodla]] – [[Jaan Soots]] – [[Otto Sternbeck]] – [[August Traksmaa]] – [[Aleksander Tõnisson]] – [[Juhan Tõrvand]] – [[Jaan Unt (sõjaväelane)]] – [[Johan Unt]] – [[Paul Vent]] – [[Jaan Lutsar]] == Märtsirevolutsioon == {{vaata|Märtsirevolutsioon|Venemaa Ajutine Valitsus}} ==Eesti rahvusväeosad== {{vaata|Eesti rahvusväeosad}} ==Venemaa Keisririigi väeosad Eestis== {{vaata|Eestimaa kubermang ja Venemaa Keisririigi sõjavägi}} *XII armee 13. korpuse [[44. jalaväediviis|44.]] ja [[45. jalaväediviis]] *23. välikahurite brigaad *118. jalaväediviis *539. polk, Läänemere ehk Balti mere rannikukaitsepositsioonide kaitsel Pärnus ==Sõjategevus Läänemerel ja Lääne-Eesti saarestikus== [[Pilt:Operation Albion Map.jpg|thumb|300px|paremal|Operatsioon "Albion"]] *[[Operatsioon Albion]], 12. oktoober – 19. oktoober 1917, Saksamaa keisririigi vägede [[Lääne-Eesti saarestik|Lääne-Eesti saarte]] vallutamisoperatsioon<ref name="YsFz3" /> ja [[Moonsundi lahing]]; **[[29. september|29. septemb]]ril (<small>12. oktoober [[ukj]]</small>) [[1917]] alustas Saksamaa Keisririigi sõjalaevastik Saaremaa põhjaranniku vallutamist ning Saksamaa sõja- ja transpordilaevadelt maabusid [[Tagalaht|Tagalahes]] ja [[Pammana poolsaar]]el 24 600 sõdurit ja ohvitseri, 8500 hobust, 2500 vankrit, 40 suurtükki, 220 kuulipildujat ja 80 miinipildujat. Merel on ligi Saksamaa keisririigi sõjamerelaevastiku kolmesada alust, teiste seas [[vesilennuk]]ite [[emalaev]] "Santa Elena" ning kuus [[allveelaev]]a. Üksikud Saaremaal asuvad Vene keisririigi [[Peeter Suure Merekindlus]]e [[rannakaitsepatarei]]d lõpetasid kiiresti vastupanu. [[Muhu]]le paisati viimasel hetkel ka kaks 1. eesti polgu pataljoni, kuid needki ei suutnud sakslasi peatada. 1600 eestlast langes vangi. **15. oktoobril hakati vallutama Hiiumaad, kui [[Sõru]]l maabus ja lõi [[sillapea]] 300 madrusest koosnev üksus [[Rosenbergi flotill]]ist [[kaptenleitnant]] von Ahlefeldti juhtimisel. Alles 18. oktoobril tungis Hiiumaale II Jalgrattapataljon ülemleitnant von Kaweczynski juhtimisel ja 17. Jalaväerügement. 20. oktoobriks oli Hiiumaa sakslaste käes ja umbes 750 Vene sõdurit võetud vangi. **18. oktoobriks vallutasid Saksa väed Muhu ja 20. oktoobriks Hiiumaa. Vangi langes Vene armee 20 130 saarestiku kaitsjat, sealhulgas 1 598 meest [[1. Eesti jalaväepolk|1. Eesti jalaväepolgust]]. Sakslased kaotasid lahinguis 386 meest. ** 20. veebruaril maabusid Saksa väed Virtsus == Olukord mandri-Eestis == [[21. oktoober]] [[1917]] vahetati [[Peeter Suure merekindlus]] komandant kontradmiral [[Pjotr Leskov]], [[Pjotr Izmestjev]]iga. 22. oktoobril saabus Tallinna [[Põhjarinne (Esimene maailmasõda)|Põhja rind]]e varuvägede ülemjuhataja jalaväekindral Vladimir Tšeremissov, kes kohtus Tallinnas Soomest, Helsingist saabunud [[Balti laevastik]]u ülemat kontradmiral [[Aleksandr Razvozov]]iga. Ühisel koosolekul otsustati PSM kindluse komandandi [[Pjotr Izmestjev]]i ettepanekul moodustada Tallinna kindlustatud rajoon, kuhu kuulunuks „[[Peeter Suure merekindlus|Keiser Peeter Suure merebaas]]“ koos Haapsalu ja selle ümbrusega. Tallinna kindlustatud rajooni ja 12. armee piiriks määrati [[Matsalu laht|Matsalu lahe]] lõunaosa – [[Kasari jõgi|Kassari jõgi]] kuni [[Muhu väin]]ani. Operatsioonipunktidena määrati kindlaks Risti, Riisipere ja Keila. Kindlustatud rajooni ülesandeks jäi Tallinna kulgevate teede kaitsemine ning sideme pidamine 12. armee üksustega. 7. novembril 1917 moodustatud Nõukogude Venemaa valitsus tegi ettepaneku kõikidele sõdivatele riikidele alustada rahuläbirääkimisi. Sellega nõustusid vaid [[Keskriigid]], mistõttu Nõukogude Venemaa alustas eraldi [[Brest-Litovski rahuleping|rahuläbirääkimisi Brestis]] 20. novembril 1917 Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria ja Türgiga, 22. novembril lõpetati sõjategevus ja 2. detsembril sõlmiti vaherahu. 29. novembril 1917. aastal alustas Sõja-revolutsiooni Komitee [[punaarmee]] moodustamisega ja Vene armee laialisaatmine leidis sõjast tüdinud sõdurite juures vaimustatud pooldamist. 44. jalaväediviisist võttis 1000 sõdurit puhkuse, 9000 sõdurit jooksis pikemata laiali, ka 45. diviisi sõdurid nõudsid kõigi üksuste kiiret demobiliseerimist. 7. detsembril 1917. aastal algas üldine demobilisatsioon. Peeter Suure merekindluse komandandi, 12. armee täitevkomitee ja Sõjavägede ülemjuhataja [[Nikolai Krõlenko]] käske ja korraldusi ignoreeriti. Vene väeosade isikkooseis deserteerumise tõttu lagunesid tagalaväeosad ja Peeter Suure merekindluse komandant andis ühe diviisi ja 35. suurtükiväe brigaadi hobused üle eestlastele ning venelased 45. diviisist andsid eestlastele üle Krõlenko keelu vastaselt 24 kahurit ja poole oma voorist. 19. jaanuaril 1918. a. saatis kindluse komandant kindralmajor Pjotr Izmestjev maavägede ülemjuhatajale telegrammi milles kirjeldas kujunenud olukorda ja edasisi kavatsusi. „45. jalaväe diviisist on järele jäänud ainult need sõdurid, kes pole üldse rindel olnud. Diviis pole enam võitlusvõimeline. Kavatsen diviisi asendada eestlastega, kes on formeerimisel. 45. diviisis on polkusid, kus roodudes leidub vaid 2-3 sõdurit. Sõdurite kojuminek kannab massilist ilmet. Nii kurb kui see ka on, kuid pean kiiresti [[Eesti rahvusväeosad|eestlastest formeerima rahvuslikud sõjaväeüksused]], kuna vene polkudele lootma jääda ei saa. Kindluse komandant kindralmajor Pjotr Izmestjevi tegevust takistas 12. armee Täitevkomitee ja Sõdurite-Tööliste Nõukogu Pihkvas, kes süüdistas [[1. Eesti Polk]]u [[kontrrevolutsioon]]ilises tegevuses. 1. Eesti Polgu sõdurid saadeti laiali, hobused ja sõjavarustus konfiskeeriti ja eesti rahvusväeosade edasine formeerimine keelati. Hoolimata sellest Tallinna kindluse komandant kindralmajor Izmestjev otsustas taastada [[Eesti Ratsapolk|Eesti Ratsapolgu]] ja anda [[1. Eesti jalaväediviis]]i ülemale tagasi hobused, sadulad ja relvastuse. 20. jaanuaril 1918. a. teavitas kindluse komandant Izmestjev Vene maavägede staabiülemat, et [[45. jalaväediviis]] Haapsalu rajoonis asendatakse osadega Eesti Diviisist, ning palus luba 45. jalaväe diviisi paigutamiseks Narva või Rakvere rajooni, kuna Tallinnas puudusid diviisi majutamiseks sellekohased ruumid. 25. jaanuaril teavitas kindluse komandant Izmestjev maavägede ülemjuhatajat, et [[Põhjarinne (Esimene maailmasõda)|Põhjarinde]] ülemjuhataja oli nõustunud 45. jalaväediviisi ümberpaigutamisega Narva ja Rakveresse ja 45. jalaväediviis asendatakse [[1. Eesti jalaväepolk|1. Eesti Polguga]], kes oma löögivõimelt vastab [[diviis]]ile. Vene armee [[44. jalaväediviis]]i olukord oli seisuga 11. jaanuaril 1918. a.: „Romna polk ei eksisteerinud enam. Kohale on jäänud veel vaid polgu komandör ja staabi toitlustamise ohvitserid. Transpordi juures olid tegevad sõjavangid. 173. Kamenetski polk on samas olukorras. 175. Baturski [[polk]] koosnes 550 täägist ja 1200 muidusööjast. 176. Perevolotšenski polgus oli 400 inimest. 44. jalaväediviisi kahurväe komitee otsustas, et kahurväelt võetakse hobused ja kahurid, kuna pole enam kedagi, kes nende eest hoolitseks.” Sakslased andsid Bresti läbirääkimistel [[10. veebruar]]il ([[ukj]]) [[1918]] üle esimese [[ultimaatum]]i, kus määrasid rahujooneks vägede seisu [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|idarindel]] (venelaste läänerindel). Sakslastele jäid juba okupeeritud [[Väinamere saared]] (ultimaatumi tekstis: [[Moonsundi arhipelaag]]), [[Riia]] linn ja rindejoon [[Läti]] aladel, kogu [[Leedu]], [[Valgevene]] ja [[Ukraina]] lääneosad ning [[Poola]]. {{vaata|Operatsioon Faustschlag}} == Sõjategevus Mandri-Eestis == [[File:Ostfront 1918.jpg|pisi|left|Rindejoon 1918. aastal]] [[20. veebruar]]il [[1918]] maabusid Saksa väed, mis juba mõnda aega Eesti saari enda käes hoidsid, Virtsus. Sellega oli invasioon Mandri-Eestisse alanud.<ref name="15mam" /> Eestis asusid Saksa vägede pealetungi ajal pärast Petrogradi [[veebruarirevolutsioon]]i ning [[Petrogradi Nõukogu]] [[Petrogradi Nõukogu käskkiri nr. 1|käskkirja nr 1]] demoraliseerunud ja revolutsioonilisest liikumisest haaratud 49. korpuse, 6. Siberi korpuse, 13. korpuse ning [[Peeter Suure merekindlus|Tallinna merekindlus]]e väeosad. [[File:Karte Livland2.jpg|pisi|]] Vastavalt [[Põhjarinne (Esimene maailmasõda)|Põhjarinde]] juhatuse korraldusele pidid Vene väeosad organiseeritult taganema liinile [[Tallinn]] – [[Paide]] – [[Tartu]]: 13. armeekorpus kaitsma taganemisel Rapla, Võhma, Põltsamaa asustatud punkte ja taganema läbi rakvere Narva piirkonda ning seejärel asuma kaitsele Preobraženski, [[Hungerburg]]i ja [[Kroonlinn]]a kaitserajooni piirkonnas; 5. Siberi korpus kaitsma [[Põltsamaa]], [[Kambja]] ja [[Emajõgi|Emajõe]] suuet ning seejärel taganema Narva kaitsepositsioonidele, Uusna külast (vene k ''Уздна (Засека)'') kuni [[Peipsi järv]]eni; 49. korpuse väeosad pidid 23. veebruariks taanduma 4. Soome diviisi juhataja Ivanovi juhtimisel Narva kaitsepositsioonidele, kus ette valmistama vastupanuks kaitseliini [[Narva laht|Narva lahest]] [[Pimestiku]]st kuni Uusna külani<ref name="Qeog8" />. Reaalsuses aga toimus demoraliseeritud väeosade paaniline taganemine. Saksa vägede pealetungi ajal asusid [[1. Eesti jalaväediviis]]i väeosad: staap ja 2. EJP III pataljon [[Paide]]s, [[1. Eesti jalaväepolk]] Haapsalus, [[2. Eesti jalaväepolk]] (I ja II pataljon) Viljandis, [[3. Eesti jalaväepolk]] [[Tallinn]]as ja [[4. Eesti jalaväepolk]] Rakveres, mis ei osutanud Saksa vägedele vastupanu. Reaalselt püüdsid vastupanu osutada pealetungivate Saksa vägede eelsalkadele ainult eesti enamlaste poolt organiseeritud [[Eesti Punakaart]]. [[21. veebruar]]il [[1918]] avaldas [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]] esimees [[Jaan Anvelt]] mobilisatsioonikutse kõikide maakondade ja valdade nõukogudele, kus igast vallast kutsuti vähemalt 50 vabatahtlikku, kes tuli 7 päeva toiduvaruga Tallinna toimetada. Punakaardisalgad asusid võitlusse [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioonivägedega]]. [[23. veebruar]]il [[1918]] toimus [[Keila]]s lahing brigaadikomandör [[Andrei Põld|Põllu]] ja sõjalaevalt Rjurik pärit madrusest komissari Navtšenja (''Навчьен'') juhtimisel [[Haapsalu]]st Tallinna poole liikunud Saksa vägedega, kes võitsid ja langes üle 50 punakaartlase, nende hulgas ka [[Alice Tisler]]. [[23. veebruar]]il [[1918]] toimus ka [[Risti raudteejaam]]ast 10&nbsp;km lõuna pool ja hiljem pärast taandumist [[Riisipere raudteejaam]]a juures kokkupõrge eelmisel päeval Haapsalu suunas välja saadetud punakaartlaste luuresalga ja Saksa vägede eelsalgaga, mille käigus langes 35 punakaartlast. [[26. veebruar]]il 1918 lõhkusid punakaartlased [[Väike-Maarja]]st [[Kiltsi]] raudteelõigu, mille tulemusel sõitis [[relss]]idelt maha raudteekoosseis ning liiklus oli takistatud 8 tunniks. [[28. veebruar]]il [[1918]] toimus [[Järva-Jaani]] lähedal [[Orina mõis]]a juures [[Orina lahing]], kus [[Suurkivi mõis]]a ja väikekaupmehe Pollaki juhtimisel toimus punakaartlaste lahing Saksa eelvägedega, mille käigus hukkus 16 Saksa sõdurit ja 4 sai haavata. Lahingus vangi langenud Pollak hukati Saksa vägede poolt. Enne lõplikku taganemist hävitasid Vene väed [[Peeter Suure merekindlus]]e rannapatareid [[Suurupi]] külas, [[Viimsi poolsaar]]el, mererinde telefonikeskjaama 24 kp. ning [[Aegna]] ja [[Naissaare]] rannapatareid 25. kp. [[24. veebruar]]il jõudsid Saksa keisririigi väeosad [[Tartu]]sse ja (385. maakaitseväediviisi) lendsalk Pärnusse ([[8. armee (Saksa Keisririik)|8. armee]]) väeosad [[25. veebruar]]il [[Viljandi]]sse, Tallinna, [[26. veebruar]]il Paidesse ning [[4. märts]]iks [[Narva]]. {{vaata|Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)}} ==Eesti väeosad Esimeses maailmasõjas== Väljaspool Eestit loodi [[Arhangelsk]]is liitlaste ekspeditsiooniväe juures Briti armee [[Slaavi leegioni Eesti kompanii]]. Üksuse moodustamise algatajaks oli alampolkovnik [[Johan Laidoner]], kes endise Vene keisririigi ohvitserina lahkus enne seda, kui Saksa okupatsiooniväed Eesti okupeerisid. Ta läks 1918. aasta märtsis Petrogradi, kus asutas põrandaaluse võrgu, mis toimetas Nõukogude Venemaalt Eesti ohvitsere ja sõdureid põhja, kus asusid [[Briti ekspeditsioonikorpus]]e väed. Slaavi leegioni Eesti kompanii, kandis Briti vormi ja rahvusvärvides käisekilpi. Samuti moodustati Prantsuse võõrleegioni juures 1918. aasta septembris Eesti kompanii, kuhu koondati kõik eestlased (200 ringis, neist 50 ohvitserid) [[Prantsuse ekspeditsioonikorpuse Eesti leegion]]iks kapten [[Jaan Lutsar]]i juhtimisel. Mehed kandsid Prantsuse vormi ning [[eesti rahvusvärvid]]es kraelõkmeid ja baretimärki. 1919. aastal juunis toodi leegion Eestisse. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="ingliseviki">''Inglise vikipeedia andmed seisuga 31. detsember 2010.''</ref> <ref name="GJpRp">[[Tõnu Tannberg]], [http://maaleht.delfi.ee/news/uudised/elu/eestlased-esimeses-maailmasojas.d?id=69404267 Eestlased Esimeses maailmasõjas], Maaleht, 26. juuli 2014</ref> <ref name="2moPx">[http://flot.parus.ru/gercl028.htm Класс "Магдебург"]</ref> <ref name="Jsw05">Halpern, Paul G. (1995). A Naval History of World War I. Annapolis, MD: Naval Institute Press. ISBN 1-55750-352-4.</ref> <ref name="Lk0zt">[http://militera.lib.ru/periodic/0/v/voenno-istorichesky-zhurnal/vij_2006-11.pdf Военно-исторический журнал 11/2006]</ref> <ref name="ul0f9">[Krieg in der Ostsee, köide 2, lk. 55–57]</ref> <ref name="PxCo8">[https://web.archive.org/web/20111209131930/http://www.rchgi.spb.ru/science/sience_research/scientific_conferences/konf_St-Piter_country_north_Evropa/2004/partala.php М.А. Партала. Радиоразведка балтийского флота в Первую мировую войну (к истории создания)], Научная конференция "Санкт-Петербург и страны Северной Европы" / 2004</ref> <ref name="SuCJ7">[http://rhga.ru/science/sience_research/scientific_conferences/konf_St-Piter_country_north_Evropa/2006/Partala.htm М.А. Партала РАДИОСТАНЦИЯ ОСОБОГО НАЗНАЧЕНИЯ НА МЫСЕ ШПИТГАМН (1915–1917) И ЕЕ МЕСТО В ИСТОРИИ РАДИОРАЗВЕДКИ БАЛТИЙСКОГО ФЛОТА]</ref> <ref name="GN3sq">[Balti laevastiku juhataja staabi sideteenistuse ülema [[Ivan Regarten]]i sissekanne teenistusraamatusse 17.08.1914, РГА ВМФ. Ф. р 29. Оп. 1. Д. 199. Л. 42]</ref> <ref name="Jc25x">[http://rhga.ru/science/sience_research/scientific_conferences/konf_St-Piter_country_north_Evropa/2003/18_Partala.pdf М. А. Партала. МАЛОИЗВЕСТНЫЕ ДОКУМЕНТЫ О ЗАХОРОНЕНИЯХ ГЕРМАНСКИХ МОРЯКОВ НА БАЛТИКЕ В ГОДЫ ПЕРВОЙ МИРОВОЙ ВОЙНЫ (ПО МАТЕРИАЛАМ РОССИЙСКОГО ГОСУДАРСТВЕННОГО АРХИВА ВОЕННО-МОРСКОГО ФЛОТА)]</ref> <ref name="vojNm">[[Mati Kröönström]], [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/8180/kroonstrommati.pdf;jsessionid=89FFB065632C1E0DCF556DC1A801C182?sequence=1 Eesti sõjaväe juhtivkoosseis Eesti Vabadussõjas], Tartu Ülikooli Kirjastus, 2008</ref> <ref name="uRmef">[[Hannes Walter]], [http://www.ohtuleht.ee/19555 Eesti kaitsevägi 80. Eesti diviis Saksa okupatsiooni ajal], Õhtuleht, 5. aprill 1998</ref> <ref name="UYESE">[[Karl Kello]], [https://web.archive.org/web/20090701062355/http://www.opleht.ee/Arhiiv/2007/26.10.07/peamearu/5.shtml Külapoisist pärusaadlikuks: eesti variant], Õpetajate Leht, 26. oktoober 2007</ref> <ref name="zHOja">[[Mati Õun]]. Eesti Vabariigi kindralid ja admiralid. Tallinn, 2001</ref> <ref name="oQizD">[[Mati Kröönström]]. Eestlastest ohvitserid Vene armees 19. sajandil. Akadeemia, 4/2006</ref> <ref name="0hWvt">Eesti ohvitserid ja sõjandustegelased, III. Koost Mati Õun. Tallinn, 1998</ref> <ref name="dAOYw">{{Netiviide |url=http://riigi.arhiiv.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/KroonstromMati_Eesti_ratsav2e_TUNA2005_2.pdf |pealkiri=Eesti ratsaväe juhid Vabadussõjas |vaadatud=2011-09-14 |arhiivimisaeg=2013-12-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131214203327/http://riigi.arhiiv.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/KroonstromMati_Eesti_ratsav2e_TUNA2005_2.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="zjkO0">[[Mati Kröönström]], [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/8180/kroonstrommati.pdf;jsessionid=89FFB065632C1E0DCF556DC1A801C182?sequence=1 Eesti sõjaväe juhtivkoosseis Vabadussõjas 1918–1920], Tartu Ülikooli kirjastus</ref> <ref name="YsFz3">{{Netiviide |url=http://www.virtsu.ee/ajalugu/1ms_albion.html |pealkiri=I maailmasõda |vaadatud=2009-06-22 |arhiivimisaeg=2011-12-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111209115741/http://www.virtsu.ee/ajalugu/1ms_albion.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="15mam">{{Netiviide |url=http://lood.wordpress.com/2008/02/11/vabariik-sakste-kanna-all/#more-282 |pealkiri=Vastsündinud vabariik sakste kanna all |vaadatud=2010-05-01 |arhiivimisaeg=2014-09-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140911022025/http://lood.wordpress.com/2008/02/11/vabariik-sakste-kanna-all/#more-282 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Qeog8">Черепанов, Александр Иванович, [http://militera.lib.ru/h/cherepanov_ai3/04.html Под Псковом и Нарвой (23 февраля 1918 г.). Глава четвертая. 23 февраля 1918 года], М.: Воениздат, 1956.</ref> }} ==Kirjandus== *Генрих Ролльман, Война на Балтийском море, Том 2. 1915 год, Государственное военное издательство Наркомата Обороны Союза ССР, МОСКВА-1937 [[Kategooria:Eesti Esimeses maailmasõjas| ]] [[Kategooria:1917. aasta Eestis]] [[Kategooria:1918. aasta Eestis]] 9voqinhnj3a5d5tenu84mwexjfs9k6o 6168974 6168973 2022-07-28T06:50:16Z NOSSER 8097 /* Märtsirevolutsioon */ wikitext text/x-wiki {{Sõjaline konflikt | konflikt = Esimene maailmasõda | osa = | pilt = | pildiallkiri = | aeg = 28. juuli 1914 – 11. november 1918 | koht = [[Euroopa]], [[Aafrika]], [[Lähis-Ida]], [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] saared, [[Hiina]] | koordinaadid = | tulemus = [[Antant|Antandi]] võit | osaline1 = {{PisiLipp|Prantsusmaa}}<br /> {{PisiLipp|Suurbritannia}}<br /> {{PLipp|Venemaa keisririik|Venemaa}} <small>(1914–1917)</small><br /> {{PisiLipp|USA}} <small>(1917–1918)</small><br /> {{PLipp|Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik}} <small>(1915–1918)</small><br /> {{PisiLipp|Jaapan}}<br /> {{PisiLipp|Belgia}}<br /> {{PisiLipp|Serbia kuningriik}} <br /> {{PisiLipp|Rumeenia kuningriik}} <small>(1916–1918)</small><br /> {{PisiLipp|Kreeka kuningriik}} <small>(1917–1918)</small><br /> {{PisiLipp|Portugal}} <small>(1916–1918)</small><br /> {{PisiLipp|Montenegro kuningriik}} <small>(1914–1916)</small><br /> {{PisiLipp|Brasiilia}} <small>(1917–1918)</small><br /> | osaline2 = {{PisiLipp|Saksa keisririik}}<br /> {{PisiLipp|Austria-Ungari}}<br /> {{PisiLipp|Osmanite riik}}<br /> {{PisiLipp|Bulgaaria kuningriik}} <small>(1915–1918)</small> |kaotused1 = '''Surnud:'''<br />5 525 000<br />'''Haavatud:'''<br />12 831 500<br />'''Teadmata kadunud:'''<br />4 121 000<br />'''Kokku:'''<br />22 477 500</small><ref name="ingliseviki" /> |kaotused2 = '''Surnud:'''<br />4 386 000<br />'''Haavatud:'''<br />8 388 000<br />'''Teadmata kadunud:'''<br />3 629 000<br />'''Kokku:''' <br />16 403 000</small><ref name="ingliseviki" /> }} '''Eesti Esimeses maailmasõjas''' on lühiülevaade [[Eestimaa kubermang]]u ja [[Liivimaa kubermang]]u Eesti alade ning elanikkonna mõjudest ja osalusest [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]]. {{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2010}} ==Venemaa Keisririigi sõjavägi Eestis== <table><tr valign=top><td> [[Eestimaa kubermang]] kuulus [[Peterburi sõjaväeringkond]]a. *[[Venemaa keiserlik armee|Venemaa keiserliku armee]] [[18. armeekorpus]]se (''[[:ru:18-й армейский корпус|18-й армейский корпус]]'') kuulusid üksused: *[[23. jalaväediviis (Venemaa Keisririik)|23. jalaväediviis]], asukoht [[Tallinn]] **89. Valgemere jalaväepolk, asukoht [[Tallinn]] (''[[:ru:Беломорский 89-й пехотный полк|89 Беломорский пехотный полк]]'') **90. Oneega jalaväepolk, asukoht [[Tallinn]] (''[[:ru:Онежский 90-й пехотный полк|90 Онежский пехотный полк]]'') **91. Dvina jalaväepolk, asukoht [[Tallinn]] (''[[:ru:Двинский 91-й пехотный полк|91 Двинский пехотный полк]]'') **92. Petšora jalaväepolk, asukoht [[Narva]] (''[[:ru:Печорский 92-й пехотный полк|92 Печорский пехотный полк]]'') jt {{Vaata|Eestimaa kubermang ja Venemaa Keisririigi sõjavägi}} <td> [[Liivimaa kubermang]]u territoorium kuulus [[Dvinski sõjaväeringkond]]a. *Venemaa keiserliku armee [[1. armeekorpus (Venemaa Keisririik)|1. armeekorpus]]se (''[[:ru:1-й армейский корпус (Россия)|1-й армейский корпус]]'') kuulusid üksused: *[[24. jalaväediviis (Venemaa Keisririik)|24. jalaväediviis]], asukoht [[Pihkva]] **[[93. Irkutski jalaväepolk]] (Иркутский 93-й пехотный полк), asukoht [[Pihkva]] (''[[:ru:Иркутский 93-й пехотный полк|Иркутский 93-й пехотный полк]]'') **[[94. Jenissei jalaväepolk]] (Енисейский 94-й пехотный полк), asukoht [[Pihkva]] (''[[:ru:Енисейский 94-й пехотный полк|Енисейский 94-й пехотный полк]]'') **[[95. Krasnojarski jalaväepolk]] (Красноярский 95-й пехотный полк), asukoht [[Tartu]] (''[[:ru:Красноярский 95-й пехотный полк|Красноярский 95-й пехотный полк]]'') **[[96. Omski jalaväepolk]] ([[:ru:Омский 96-й пехотный полк|Омский 96-й пехотный полк]]), asukoht [[Pihkva]] {{Vaata|Liivimaa kubermang ja Venemaa Keisririigi sõjavägi}} </table> {{Sisukord paremale}} [[Tallinna sõjasadam]]a ümbrus koos [[Peeter Suure merekindlus]]ega allus keisririigi [[Balti laevastik]]ule. {{Vaata|Tallinna sõjasadam}}, ''[[Peeter Suure merekindlus]]'' ==Mobilisatsioonid== 28. juunil [[1914]] alanud sõjas Serbia ja Austria-Ungari vahel toimus 1914. aasta juulis Eesti alal [[reservistid]]e tegevteenistusse kutsumine ja kolm 1. järgu riikliku maakaitseväelaste mobilisatsiooni: 1914. aasta juulis, septembris ja detsembris ning korraline [[noorsõdur]]ite võtmine. 1914. aastal võeti Eestist sõjaväeteenistusse üle 17 600 reservisti, 3500 noorsõdurit ning ligi 14 500 maakaitseväelast. Esimesel sõja-aastal võeti Eestist teenistusse kokku üle 35 500 mehe ehk vähemalt 7% meeselanikkonna üldarvust.<ref name="GJpRp" /> [[1915]]. aastal korraldati Eestis korraline noorsõdurite võtmine, 1915. aasta jaanuaris ja lisaks veel kahel korral, 1915. aasta mais ja augustis ennetähtaegne noorsõdurite teenistusse kutsumine. Ühtlasi korraldati 1915. aastal ka neli maakaitseväelaste mobilisatsiooni: aprillis, augustis, septembris ja oktoobris, kusjuures alates 1915. aasta septembrist hakati teenistusse kutsuma ka 2. järgu maakaitseväelasi. [[1916]]. aasta alguses kutsuti teenistusse algselt sõjaväeteenistusest vabastatud isikud (valgepiletimehed), 1916. aasta jaanuaris, veebruaris, märtsis, augustis ja oktoobris korraldati maakaitseväelaste mobilisatsioon ning mais viidi läbi ennetähtaegne noorsõdurite võtmine. Eestist mobiliseeritutega suure osas komplekteeritud [[95. Krasnojarski jalaväepolk]] ja [[271. Krasnoselski jalaväepolk]] (''271-й пехотный Красносельский полк'')<ref>[https://gwar.mil.ru/army/123/ 271-й пехотный Красносельский полк, Участие в боевых действиях], gwar.mil.ru</ref> kandsid suuri kaotusi [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] 1916. aasta [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|Idarinde]] [[Edelarinne (Esimene maailmasõda)|Edelarin]]delõigu nn [[Brussilovi läbimurre|Brussilovi läbimurde]]lahingutes [[Galiitsia]]s. [[1917]]. aasta veebruaris võeti tegevteenistusse veel kord ennetähtaegselt noorsõdureid. [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] sõjaväkke mobiliseeriti sõja jooksul umbes 100 000 meest. Eestis asuvates üksustes oli aga umbes 200 000 sõjaväelast. Paljudele eestlastest haritlastele avanes sõja ajal võimalus saada ohvitserideks kiirendatud korras, mistõttu teenis Vene sõjaväes 1917. aastaks üle 2000 eesti soost ohvitseri. ==Sõjategevus Eesti rannikul== [[1. august]]il [[1914]] [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] ja Venemaa vahel alanud sõda mõjutas Eestit kui Venemaa mereväebaasi ([[Peeter Suure Sadam]]) ja kui pealinn [[Peterburi]] kaitseks loodud [[Peeter Suure Merekindlus]]e osa, maismaad sõjategevus esialgu ei puudutanud. Siiski [[13. august]]il pärast seda, kui Saksa merevägi oli alustanud lahingutegevust, otsustas [[Balti laevastik]]u ülemjuhataja [[Nikolai von Essen (1860–1915)|Nikolai von Essen]] viia laevastik lahinguvalmidusse ning paigutada see eelpositsioonidele [[Naissaar]]e juures, kus see ootas asjatult ligikaudu kuu aega Saksa sõjalaevade sissetungi Soome lahte. [[Pilt:Bundesarchiv Bild 146-2007-0221, Kleiner Kreuzer Magdeburg.jpg|thumb|SMS Magdeburg 1911. aastal]] 5. septembril 1914 kehtestati Venemaa keisririigis (ka Eestimaa ning Liivimaa kubermangus) [[kuiv seadus]]. *12. augustil 1914 kell 4.00 tulistas [[ristleja|kergeristleja]] [[SMS Magdeburg]] [[Ristna tuletorn]]i ja [[Ristna neem]]el asuvat sideposti. *{{kas|8. septembril (<small>26. augustil [[vkj]]</small>)}} [[1914]] (13. aug.) sattus sama Saksa ristleja SMS Magdeburg [[Osmussaar]]e juures udus madalikule, vangi langes 55 madrust, 2 ohvitseri, 75 madrust jäi teadmata kadunuks.<ref name="2moPx" />{{dead link}} Laevast leiti salajane Saksa mereväe koodiraamat, mille koopia saadeti Inglismaale ning koodiraamatu lahtimuukimine mängis sõja võitmises olulist rolli<ref name="Jsw05" /> *11. oktoobril (<small>28. septembril [[vkj]]</small>) 1914 torpedeeris Saksa [[allveelaev]] [[SM U-26|U-26]] Soome lahes Vene ristleja [[Pallada (soomusristleja)|Pallada]]. Hukkusid kõik pardal olnud 597 meest<ref name="Lk0zt" /> *[[1. mai]]l [[1915]] (<small>18. aprill [[vkj]]</small>) Saksa laevastiku kallaletung [[Ruhnu]] saarele. 30. aprillil 1915 kell 21 olid läbi [[Irbe väin]]a sõitnud Saksa torpeedopaadid V-107 ja V-108, mis osalesid V 108 ja V 107 [[kaptenleitnant]] Gercke juhtimisel, suurtükituletoetuseks kaasa antud ristleja [[Thetis (laev)|Thetis]] ja hävitaja S 148 olid ootel [[Kura kurk|Kura kurgu]]s. Saarelt Vene sõjaväelasi ei leitud, piirduti [[Ruhnu tuletorn]]i peegli lõhkumisega ja petrooleumivarude süütamisega. Kaasa võeti 4 majakavahti. Saarelt raadiojaama ei leitud. Tagasiteel tulistati Kolka neeme ja Sõrve sääre majakat<ref name="ul0f9" /> pardal dessantrühmad. *2. maist 1915 algas [[Irbe väin]]a mineerimine, vette pandi tuhandeid miine. Miinivälju rajati ka mujal [[Lääne-Eesti saarestik]]us. *[[4. juuni]]l 1915 (<small>22. mai [[vkj]]</small>), lasi Saksa allveelaev U-26 [[Osmussaar]]e ja [[Pakri poolsaar|Pakri]] vahel rannikumeres põhja Venemaa Keisririigi [[miiniveeskaja]] Jenissei. Jenissei 319-liikmelisest meeskonnast pääses vaid 12, 298 meest hukkus. [[File:Waldhofi tselluloosivabrik.jpg|pisi|[[Waldhofi tselluloosivabrik]]]] *1915. aasta suvel ja sügisel püüdsid Saksa keisririigi merejõud (''Kaiserliche Marine'') kolmel korral läbi Irbe väinas olevate vene miiniväljade [[Liivi laht]]e tungida. *Pärast miinitraalimistöid sisenes Saksa laevastik 1915. aasta 19. augusti hommikul läbi [[Irbe väin]]a [[Liivi laht]]e. Saksa ristlejad tulistasid [[Kuressaare]]t ja suundusid siis koos peajõududega [[Suur väin|Suure väina]] poole. 19. augusti rünnak oli osa suuremast operatsioonist, mille eesmärgid olid hävitada [[Muhu väin]]a kaitsev Vene [[Balti laevastik]], sulgeda miinitõkkega Muhu väina lõunapoolne sissepääs, pommitada [[Daugava]] jõe suudmeala kindlustusi ning muuta kasutamiskõlbmatuks [[Pärnu sadam]]. Saksa sõjalaevad andsid tulelöögi [[Kuressaare]]le ja [[Roomassaare]]le, kus mürsud langesid põhiliselt [[Roomassaare sadam]]a piirkonda. *19. augusti õhtul avastas Pärnu lahes koos kahe hävitajaga luureretkel olnud ristleja Augsburg piki rannikut põhjakursil liikuvad Vene suurtükipaadid Korejets ja Sivutš. Kohale saabunud lahingulaevad Nassau ja Posen, uputasid Sivutši, hukkus ligi sada meest, nende hulgas ka Sivutši komandöri II järgu kapteni Pjotr Tšerkassov. Sakslased võtsid veest sõjavangi 2 ohvitseri ja 48 madrust. Lahingusegaduses pääses kahuripaat Korejets minema, kuid sõitis [[Tõstamaa]] juures karidele, kus suurtükipaadi komandörile Fedjajevski oma laeva 20. augustil õhku lasi, et see vaenlase kätte ei satuks. Vaata ''[[Kihnu merelahing]].'' *20. augustil 1915 toimus viie laevaga rünnak Pärnule, [[ristleja]]d Augsburg ja Graudenz ning kolm [[hävitaja]]t. Pärnu sadama tõkestamiseks oli kaasatud kolm vana Inglise päritolu rekvireeritud aurikut, mis uputati [[muul]]ide vahele. Saksa sõjalaevad tulistasid ka Pärnu linna, Pärnu komandant polkovnik [[Aleksandr Rodzjanko]] kartis sakslaste võimalikku dessanti ning andis käsu õhku lasta kõik olulisemad tsiviilehitised. Purustati Venemaa suurim ja moodsaim [[Waldhofi tselluloosivabrik]], [[Pärnu elektrijaam]] jm. 21. augustil lahkusid Saksa sõjalaevad Liivi lahest, püstitatud eesmärgid jäid täitmata. *[[25. august]]il 1915 lasi Saksa allveelaev U-26 [[Suurupi väin]]a põhja transpordilaeva [[Petšora (transpordilaev)|Petšora]]. *[[30. august]]il 1915 lasi U-26 [[Vormsi]] lähistel põhja transpordilaeva [[Zemlja]]. *22. septembril 1915 pommitas Saksa [[dirižaabel]] SL-4 Paldiskit, heites [[Balti laevastik]]u baasile ligi tonni lahingumoona. *13. oktoobril 1915 heitsid Saksa lennukid kakskümmend pommi [[Kuressaare]]le. *suvel 1916 pommitas Vene sõjalaev Saksa positsioone [[Riia]] lähistel ning [[Kuramaa]]l. Saksa 11 [[torpeedokaater|torpeedokaat]]rit tegid vasturünnaku, tungides läbi Vene miiniväljade Soome lahele [[Paldiski]]ni. Kuna aga Vene sõjalaevu Paldiski sadamas parajasti polnud, piirduti vaid sadamaehitiste pommitamisega. Tagasiteel sattusid kaatrid aga miiniväljale ning seitse neist uppus. *18. juulil 1916 ründasid Saksa lennukid Tallinna – neli luurelennukit heitis linnale 13 pommi. *10. novembril 1916 suundus 10 hävitajast koosnev Saksa flotill missioonile, mille eesmärk oli rünnata Vene transpordilaevu Soome lahel ja [[Paldiski sadam]]as. Kui jõuti Paldiski sadama oli aga laevadeta. Kolm Saksa hävitajat sisenes pimeduse varjus Paldiski sadamasse ja avas südaööl magavale linnale suurtükitule. *1917. aasta suvel heitsid Saksa lennukid pomme Tallinnas [[Raekoja plats (Tallinn)|Raekoja plats]]ile ja selle ümbrusse. *22. augustil ründas 28 Saksa lennukit [[Sõrve]]t, [[Kuressaare]]t ja [[Kuivastu]]t, Kuressaare kohal toimunud õhulahingus tulistas Vene merelendur põlema Saksa hävitaja. *23. augustil 1917 heitis Saksa tsepeliin [[Papissaare sadam|Papissaare]]s asunud Vene [[Papisaare lennusadam|merelennubaasile]] 22 pommi ning [[Ruhnu]] saarele 26 pommi. *4. oktoobril 1917 pommitasid kaks Saksa [[tsepeliin]]i Pärnu sadamas seisvaid Vene traalereid, kuus-seitse inimest sai sadamas surma. *14. oktoobril 1917 toimunud Väinamere merelahingus osalesid sakslaste poolt 17 hävitajat ja mõned miinitraalerid, kaugemalt toetasid neid suurtükitulega üks lahingulaev ja üks ristleja. Venelased püüdsid vaenlase hävitajate sissetungi läbi Soela väina tõkestada nelja hävitaja ja ühe suurtükipaadiga. Mitmetunnine tulevahetus lõppes venelaste taganemisega. Raskelt pihta saanud ja liikumisvõimetu hävitaja Gromi meeskond võeti teistele laevadele ja sakslased üritasid põlevat laeva sõjasaagiks haarata, kuid see lõppes Gromi uppumisega. *16. oktoobril 1917 heitis Saksa tsepeliin [[Viljandi]] peale 31 pommi. ==Keisririigi Balti laevastiku tegevus Eestimaal== Kuna otsene sõjategevus Eestisse jõudis alles 1917. aastal, piirdus Venemaa mereväetegevus Eestis ainult merekaitse ettevalmistuse ning kaitsealase luurega. Keisririigi [[Balti laevastik]]us oli I MS ajal kaks põhilist tehnilise luurega tegelevat ja üksteist dubleerivat luureorganit: *laevastiku staabi operatiivteenistuse luurejaoskond, mille ülem oli laevastiku lipulaeva 2. [[miiniohvitser]] [[Ivan Reingarten]], kes vastutas raadiotelegraafi ja sidepidamise eest *laevastiku sideteenistuse jajutine operatiivjaoskond, mille ülem oli [[kontradmiral]] [[Adrian Nepenin]] 8 septembril 1914 asutati [[Kihelkonna]]s [[Saaremaa]]l Balti laevastiku esimene kompassitüüpi luureraadiopeilingaatori baas (''разведывательный радиопеленгатор (РРП)''), 12. oktoobril loodi teine LRP Soome lõunarannikul [[Hanko]] saarel, 12. novembril kolmas LRP [[Hiiumaa]]l [[Kõpu poolsaar]]el [[Kõpu tuletorn]]i juures. Hiljem asutati LRP veel [[Ventspils]]is, [[Haapsalu]]s jm Läänemere ääres<ref name="PxCo8" />, millest tähtsaim oli 1915. aasta kevadel Loode-Eestis [[Spithami]]s moodustatud eriotstarbeline raadiojaam, kuhu koondati mereväe dešifreerimisspetsialistid. Eriotstarbeline raadiojaam tegutses kuni 7. septembrini 1917, mil ta likvideeriti [[Põhjarinne (Esimene maailmasõda)|Põhjarinde]] ülemjuhataja korraldusega nr 150.<ref name="SuCJ7" /> 8. septembril (<small>26. augustil [[vkj]]</small>) [[1914]] (13. aug.) sattus [[Saksamaa Keisririik|Saksamaa Keisririigi]] laevastiku [[ristleja]] [[SMS Magdeburg]] [[Eestimaa kubermang]]u rannikul [[Osmussaar]]e juures udus madalikule, vangi langes 55 madrust, 2 ohvitseri, 75 madrust jäi teadmata kadunuks (sattusid Vene sõjavangi)<ref name="2moPx" />. Madalikule sattunud laevalt hukkunute otsimise ajal leiti [[Balti laevastik]]u laeva [[Silatš]] tuukrite poolt uppunud Saksa sõjalaevastiku [[signaalkonduktor]]i juurest<ref name="GN3sq" /> raadiosidepidamiseks vajalike salajaste [[šifrikood]]ide raamat ([[Saksa laevastiku signaalraamat]] ja salajased merekaardid, mis toimetati laevastiku staabi [[Tallinn]]as<ref name="Jc25x" /> ja edastati pärast koopiate tegemist Suurbritannia Admiraliteedile ja võimaldas Suurbritannia [[Admiraliteedi Luureosakond|Admiraliteedi luureosakonna]] dešifreerimisteenistusel nn [[Kabinet 40]], dešifreerida Saksa salajane sidekoodisüsteem. Leitud koodiraamatuid kasutades suutsid ka vene [[krüptoloog]]id [[Ivan Reingarten]]i juhtimisel dešifreerida Saksa laevastiku poolt kasutatava salajase sidepidamise koodid. == Majandus == I maailmasõja aastail töötasid vabrikud ja tehased Vene valitsuse sõjaliste tellimuste täitmiseks. 1917. aasta sügisel, rinde lähenedes, evakueeriti paljude metallitehaste ([[Volta tehas|AS-de Volta]], [[Vene-Balti laevaehitustehas|Vene-Balti]], [[Bekkeri laevatehas|Bekker]], [[Noblessneri laevatehas]]e, [[Fr. Krull masinaehitustehas|F. Krull]], [[Dvigatel]] jt) seadmed [[Venemaa sisekubermangud]]esse. Juba 1915. aastal olid [[Operatsioon Albion|sakslaste dessandi]] kartusel demonteeritud ja evakueeritud Kuressaares, Kõrgessaares (1912–1913 Hiiumaale [[Kõrgessaare mõis]]a ehitatud Prantsuse ja Inglise kapitaliga tööd alustanud kunstsiidriide [[Kõrgessaare kunstsiidivabrik|ketramis- ja kudumisvabrik La Viscosa]]) ning Pärnus asunud naha-, tekstiili- ja [[Waldhofi tselluloosivabrik]]ute seadmed. Tööstuse varustamine toorme ja kütusega muutus järjest korrapäratumaks, sest nende sissevedu välismaalt oli katkenud. == Maailmasõda jõuab Eesti piirile == [[File:Läti sõjapõgenike kalmistu Narvas.jpg|thumb|Läti sõjapõgenike kalmistu Narvas]] [[22. august]]il [[1915]] vallutasid Saksa väed [[Kovno]]/[[Kaunas]]e, pärast seda jõudsid Saksa väed aga juba [[Kuramaa]]le. [[19. august]]il 1917 algas sakslaste uus pealetung [[Riia]] suunal suurtükilöögiga, kus kasutati ka [[keemiamürsk]]e. Ületati [[Väina jõgi]] ning vallutati [[Üksküla]]. Riia all pani edasitungivatele Saksa vägedele ägedalt vastu [[Läti kütid|Läti küt]]tide II brigaad. [[21. august]]il jäeti linn sakslastele. [[XII armee (Venemaa keisririik)|XII armee]]l õnnestus taganeda [[Cēsis|Võnnuni]], kus rinne lõpuks stabiliseerus. Armee kaotas 25 000 meest, neist surnutena ja teadmata kadununa 8000. Riia operatsiooni tulemusena ületasid Saksa väed Väina jõe, murdsid läbi vastase kaitsest ja hõivasid Riia, sundides revolutsioonis demoraliseerunud Vene armee korratult taganema. Vene väed suutsid Võnnu positsioonidel uuesti pidama jääda. Rinde tugevdamiseks toodi osalt Soomest ja osalt Läänerindelt Läti põhjaossa kuus jalaväe- ja neli ratsaväediviisi. Käsu ümberpaiknemiseks ka [[1. Eesti jalaväepolk]]. 25. septembril jõudis polk [[Volmari]]sse, kus see arvati [[45. jalaväediviis]]i koosseisu. Rinde jõudmisega Eestimaani muutus Eesti ala Vene vägede tagalaks. Eestisse koondati suuri väemasse, kokku umbkaudu 250 000 meest. Eesti ja Läti sõjapõgenike ja muidu sõjas kannatanute abistamiseks rajas [[Jaan Tõnisson]] Tartus [[Ajutine Põhja-Balti komisjon|Ajutise Põhja-Balti komisjoni]], mis lisaks sellele tegeles aga aktiivselt ka eesti rahvuspoliitikaga. ==Eesti ohvitserkond Venemaa Keisririigi sõjaväes== Maismaa sõjategevuses osalesid Venemaa Keisririigi armee koosseisus peale mobiliseeritute osalesid ka eesti soost [[ohvitser]]id, kellest kujunes arvestatav jõud [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] ajaks<ref name="vojNm" /> just [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] lahingute tulemusel. 1914. aastal oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] sõjaväes 140 [[kaadriohvitser]]i, sõja käigus ülendati ohvitseriks ligi 2000 eestlast. 7 ohvitseri olid [[polk|polgu]]komandörid, 17 [[pataljon]]ikomandörid, 13-l oli akadeemiline kõrgharidus [[Nikolai Kindralstaabi Akadeemia]]st, 12 olid [[polkovnik]]u auastmes, 28 – [[alampolkovnik]]ud ja 3 olid diviisi staabiülemad. Esimese maailmasõja ajal said eesti ohvitserid vapruse ja oskusliku juhtimise eest 333 [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] ordenit, sealhulgas 47 [[Püha Georgi orden]]it. Üks autasustatutest oli ka [[Julius Kuperjanov]]. Vaata ka [[:Kategooria:Eesti sõjaväelased Venemaa sõjaväes Esimeses maailmasõjas|Kategooria Eesti sõjaväelased Venemaa sõjaväes Esimeses maailmasõjas]] Kui [[Soome]] vabatahtlikud ([[27. Preisi Kuninglik Jäägripataljon]]) osalesid I MS Venemaa vastases sõjas [[Saksa armee (Saksa Keisririik)|Saksa armee]] ridades, siis eestlastest koosnevaid sõjalisi formeeringuid ei eksisteerinud. ===Eesti sõjaväelased Prantsusmaal=== Venemaa liitlasriigi [[Prantsusmaa]] valitsuse palvel saadeti 1916–1917 sinna Vene [[Korpus (sõjandus)|korpus]], mille koosseisus oli 44 500 meest. Eestlasi võitles Vene korpuses 500 ringis, neist langes üle poole. Kui Prantsusmaa mais 1918 andis [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] iseseisvumisele [[de facto]] tunnustuse, viidi 300-meheliseks kasvanud üksus juunis [[Bordeaux|Bordeaux']]sse ja tunnistati Eesti kompaniiks. Sinna koguti ka neid eestlasi, kes pealetungi käigus vabanesid Saksa sõjavangistusest. [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] puhkemise hetkel oli väeossa kogunenud 500 meest, kes paigutati [[Brest (Prantsusmaa)|Brest]]i ja formeeriti ümber Eesti koondpataljoniks. Pataljoniülem oli Eesti [[sõjaväeatašee]] Prantsusmaal alampolkovnik [[Richard Luik]], tegelikult juhtis väeosa tema abi leitnant [[August Orgussaar]]. Põhiline tegevus oli Prantsusmaalt Eestile antud sõjavarustuse valvamine ja laevadele laadimine.<ref name="uRmef" /> ===Eesti ohvitserid Venemaa Keisririigi sõjaväes=== Silmapaistvamad eesti soost sõjaväelased Venemaa Keisririigi sõjaväes<ref name="UYESE" />,<ref name="zHOja" />,<ref name="oQizD" />,<ref name="0hWvt" />,<ref name="dAOYw" />,<ref name="zjkO0" /> [[Eduard Ahman]] – [[August Balder]] – [[Herbert Brede]] – [[Johann Grünberg]] – [[Karl Haas]] – [[Otto Heinze]] – [[Arnold Hinnom]] – [[Anton Irv]] – [[Aleksander Jaakson]] – [[Gustav Jonson]] – [[Hans Kalm]] – [[August Kork]] – [[Jaan Kruus]] – [[Julius Kuperjanov]] – [[Ants Kurvits]] – [[Oskar Kurvits]] – [[Johann Laidoner]] – [[Andres Larka]] – [[Georg Leets]] – [[Paul Lill]] – [[Arthur Lossmann]] – [[Richard Maasing]] – [[Jaan Maide]] – [[Johannes Orasmaa]] – [[Karl Parts]] – [[Aleksander-Voldemar Pulk]] – [[Viktor Puskar]] – [[Ernst Põdder]] – [[Konstantin Päts]] – [[Nikolai Reek]] – [[Rudolf Johannes Reimann]] – [[Voldemar Rieberg]] – [[Hermann Rossländer]] – [[Tõnis Rotberg]] – [[Hermann Salza]] – [[Johannes Soodla]] – [[Jaan Soots]] – [[Otto Sternbeck]] – [[August Traksmaa]] – [[Aleksander Tõnisson]] – [[Juhan Tõrvand]] – [[Jaan Unt (sõjaväelane)]] – [[Johan Unt]] – [[Paul Vent]] – [[Jaan Lutsar]] == Märtsirevolutsioon == {{vaata|Märtsirevolutsioon|Venemaa Ajutine Valitsus}} {{vaata|Eestlaste meeleavaldus Petrogradis|Autonoomne Eestimaa kubermang|Eestimaa kubermangukomissar}} ==Eesti rahvusväeosad== {{vaata|Eesti rahvusväeosad}} ==Venemaa Keisririigi väeosad Eestis== {{vaata|Eestimaa kubermang ja Venemaa Keisririigi sõjavägi}} *XII armee 13. korpuse [[44. jalaväediviis|44.]] ja [[45. jalaväediviis]] *23. välikahurite brigaad *118. jalaväediviis *539. polk, Läänemere ehk Balti mere rannikukaitsepositsioonide kaitsel Pärnus ==Sõjategevus Läänemerel ja Lääne-Eesti saarestikus== [[Pilt:Operation Albion Map.jpg|thumb|300px|paremal|Operatsioon "Albion"]] *[[Operatsioon Albion]], 12. oktoober – 19. oktoober 1917, Saksamaa keisririigi vägede [[Lääne-Eesti saarestik|Lääne-Eesti saarte]] vallutamisoperatsioon<ref name="YsFz3" /> ja [[Moonsundi lahing]]; **[[29. september|29. septemb]]ril (<small>12. oktoober [[ukj]]</small>) [[1917]] alustas Saksamaa Keisririigi sõjalaevastik Saaremaa põhjaranniku vallutamist ning Saksamaa sõja- ja transpordilaevadelt maabusid [[Tagalaht|Tagalahes]] ja [[Pammana poolsaar]]el 24 600 sõdurit ja ohvitseri, 8500 hobust, 2500 vankrit, 40 suurtükki, 220 kuulipildujat ja 80 miinipildujat. Merel on ligi Saksamaa keisririigi sõjamerelaevastiku kolmesada alust, teiste seas [[vesilennuk]]ite [[emalaev]] "Santa Elena" ning kuus [[allveelaev]]a. Üksikud Saaremaal asuvad Vene keisririigi [[Peeter Suure Merekindlus]]e [[rannakaitsepatarei]]d lõpetasid kiiresti vastupanu. [[Muhu]]le paisati viimasel hetkel ka kaks 1. eesti polgu pataljoni, kuid needki ei suutnud sakslasi peatada. 1600 eestlast langes vangi. **15. oktoobril hakati vallutama Hiiumaad, kui [[Sõru]]l maabus ja lõi [[sillapea]] 300 madrusest koosnev üksus [[Rosenbergi flotill]]ist [[kaptenleitnant]] von Ahlefeldti juhtimisel. Alles 18. oktoobril tungis Hiiumaale II Jalgrattapataljon ülemleitnant von Kaweczynski juhtimisel ja 17. Jalaväerügement. 20. oktoobriks oli Hiiumaa sakslaste käes ja umbes 750 Vene sõdurit võetud vangi. **18. oktoobriks vallutasid Saksa väed Muhu ja 20. oktoobriks Hiiumaa. Vangi langes Vene armee 20 130 saarestiku kaitsjat, sealhulgas 1 598 meest [[1. Eesti jalaväepolk|1. Eesti jalaväepolgust]]. Sakslased kaotasid lahinguis 386 meest. ** 20. veebruaril maabusid Saksa väed Virtsus == Olukord mandri-Eestis == [[21. oktoober]] [[1917]] vahetati [[Peeter Suure merekindlus]] komandant kontradmiral [[Pjotr Leskov]], [[Pjotr Izmestjev]]iga. 22. oktoobril saabus Tallinna [[Põhjarinne (Esimene maailmasõda)|Põhja rind]]e varuvägede ülemjuhataja jalaväekindral Vladimir Tšeremissov, kes kohtus Tallinnas Soomest, Helsingist saabunud [[Balti laevastik]]u ülemat kontradmiral [[Aleksandr Razvozov]]iga. Ühisel koosolekul otsustati PSM kindluse komandandi [[Pjotr Izmestjev]]i ettepanekul moodustada Tallinna kindlustatud rajoon, kuhu kuulunuks „[[Peeter Suure merekindlus|Keiser Peeter Suure merebaas]]“ koos Haapsalu ja selle ümbrusega. Tallinna kindlustatud rajooni ja 12. armee piiriks määrati [[Matsalu laht|Matsalu lahe]] lõunaosa – [[Kasari jõgi|Kassari jõgi]] kuni [[Muhu väin]]ani. Operatsioonipunktidena määrati kindlaks Risti, Riisipere ja Keila. Kindlustatud rajooni ülesandeks jäi Tallinna kulgevate teede kaitsemine ning sideme pidamine 12. armee üksustega. 7. novembril 1917 moodustatud Nõukogude Venemaa valitsus tegi ettepaneku kõikidele sõdivatele riikidele alustada rahuläbirääkimisi. Sellega nõustusid vaid [[Keskriigid]], mistõttu Nõukogude Venemaa alustas eraldi [[Brest-Litovski rahuleping|rahuläbirääkimisi Brestis]] 20. novembril 1917 Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria ja Türgiga, 22. novembril lõpetati sõjategevus ja 2. detsembril sõlmiti vaherahu. 29. novembril 1917. aastal alustas Sõja-revolutsiooni Komitee [[punaarmee]] moodustamisega ja Vene armee laialisaatmine leidis sõjast tüdinud sõdurite juures vaimustatud pooldamist. 44. jalaväediviisist võttis 1000 sõdurit puhkuse, 9000 sõdurit jooksis pikemata laiali, ka 45. diviisi sõdurid nõudsid kõigi üksuste kiiret demobiliseerimist. 7. detsembril 1917. aastal algas üldine demobilisatsioon. Peeter Suure merekindluse komandandi, 12. armee täitevkomitee ja Sõjavägede ülemjuhataja [[Nikolai Krõlenko]] käske ja korraldusi ignoreeriti. Vene väeosade isikkooseis deserteerumise tõttu lagunesid tagalaväeosad ja Peeter Suure merekindluse komandant andis ühe diviisi ja 35. suurtükiväe brigaadi hobused üle eestlastele ning venelased 45. diviisist andsid eestlastele üle Krõlenko keelu vastaselt 24 kahurit ja poole oma voorist. 19. jaanuaril 1918. a. saatis kindluse komandant kindralmajor Pjotr Izmestjev maavägede ülemjuhatajale telegrammi milles kirjeldas kujunenud olukorda ja edasisi kavatsusi. „45. jalaväe diviisist on järele jäänud ainult need sõdurid, kes pole üldse rindel olnud. Diviis pole enam võitlusvõimeline. Kavatsen diviisi asendada eestlastega, kes on formeerimisel. 45. diviisis on polkusid, kus roodudes leidub vaid 2-3 sõdurit. Sõdurite kojuminek kannab massilist ilmet. Nii kurb kui see ka on, kuid pean kiiresti [[Eesti rahvusväeosad|eestlastest formeerima rahvuslikud sõjaväeüksused]], kuna vene polkudele lootma jääda ei saa. Kindluse komandant kindralmajor Pjotr Izmestjevi tegevust takistas 12. armee Täitevkomitee ja Sõdurite-Tööliste Nõukogu Pihkvas, kes süüdistas [[1. Eesti Polk]]u [[kontrrevolutsioon]]ilises tegevuses. 1. Eesti Polgu sõdurid saadeti laiali, hobused ja sõjavarustus konfiskeeriti ja eesti rahvusväeosade edasine formeerimine keelati. Hoolimata sellest Tallinna kindluse komandant kindralmajor Izmestjev otsustas taastada [[Eesti Ratsapolk|Eesti Ratsapolgu]] ja anda [[1. Eesti jalaväediviis]]i ülemale tagasi hobused, sadulad ja relvastuse. 20. jaanuaril 1918. a. teavitas kindluse komandant Izmestjev Vene maavägede staabiülemat, et [[45. jalaväediviis]] Haapsalu rajoonis asendatakse osadega Eesti Diviisist, ning palus luba 45. jalaväe diviisi paigutamiseks Narva või Rakvere rajooni, kuna Tallinnas puudusid diviisi majutamiseks sellekohased ruumid. 25. jaanuaril teavitas kindluse komandant Izmestjev maavägede ülemjuhatajat, et [[Põhjarinne (Esimene maailmasõda)|Põhjarinde]] ülemjuhataja oli nõustunud 45. jalaväediviisi ümberpaigutamisega Narva ja Rakveresse ja 45. jalaväediviis asendatakse [[1. Eesti jalaväepolk|1. Eesti Polguga]], kes oma löögivõimelt vastab [[diviis]]ile. Vene armee [[44. jalaväediviis]]i olukord oli seisuga 11. jaanuaril 1918. a.: „Romna polk ei eksisteerinud enam. Kohale on jäänud veel vaid polgu komandör ja staabi toitlustamise ohvitserid. Transpordi juures olid tegevad sõjavangid. 173. Kamenetski polk on samas olukorras. 175. Baturski [[polk]] koosnes 550 täägist ja 1200 muidusööjast. 176. Perevolotšenski polgus oli 400 inimest. 44. jalaväediviisi kahurväe komitee otsustas, et kahurväelt võetakse hobused ja kahurid, kuna pole enam kedagi, kes nende eest hoolitseks.” Sakslased andsid Bresti läbirääkimistel [[10. veebruar]]il ([[ukj]]) [[1918]] üle esimese [[ultimaatum]]i, kus määrasid rahujooneks vägede seisu [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|idarindel]] (venelaste läänerindel). Sakslastele jäid juba okupeeritud [[Väinamere saared]] (ultimaatumi tekstis: [[Moonsundi arhipelaag]]), [[Riia]] linn ja rindejoon [[Läti]] aladel, kogu [[Leedu]], [[Valgevene]] ja [[Ukraina]] lääneosad ning [[Poola]]. {{vaata|Operatsioon Faustschlag}} == Sõjategevus Mandri-Eestis == [[File:Ostfront 1918.jpg|pisi|left|Rindejoon 1918. aastal]] [[20. veebruar]]il [[1918]] maabusid Saksa väed, mis juba mõnda aega Eesti saari enda käes hoidsid, Virtsus. Sellega oli invasioon Mandri-Eestisse alanud.<ref name="15mam" /> Eestis asusid Saksa vägede pealetungi ajal pärast Petrogradi [[veebruarirevolutsioon]]i ning [[Petrogradi Nõukogu]] [[Petrogradi Nõukogu käskkiri nr. 1|käskkirja nr 1]] demoraliseerunud ja revolutsioonilisest liikumisest haaratud 49. korpuse, 6. Siberi korpuse, 13. korpuse ning [[Peeter Suure merekindlus|Tallinna merekindlus]]e väeosad. [[File:Karte Livland2.jpg|pisi|]] Vastavalt [[Põhjarinne (Esimene maailmasõda)|Põhjarinde]] juhatuse korraldusele pidid Vene väeosad organiseeritult taganema liinile [[Tallinn]] – [[Paide]] – [[Tartu]]: 13. armeekorpus kaitsma taganemisel Rapla, Võhma, Põltsamaa asustatud punkte ja taganema läbi rakvere Narva piirkonda ning seejärel asuma kaitsele Preobraženski, [[Hungerburg]]i ja [[Kroonlinn]]a kaitserajooni piirkonnas; 5. Siberi korpus kaitsma [[Põltsamaa]], [[Kambja]] ja [[Emajõgi|Emajõe]] suuet ning seejärel taganema Narva kaitsepositsioonidele, Uusna külast (vene k ''Уздна (Засека)'') kuni [[Peipsi järv]]eni; 49. korpuse väeosad pidid 23. veebruariks taanduma 4. Soome diviisi juhataja Ivanovi juhtimisel Narva kaitsepositsioonidele, kus ette valmistama vastupanuks kaitseliini [[Narva laht|Narva lahest]] [[Pimestiku]]st kuni Uusna külani<ref name="Qeog8" />. Reaalsuses aga toimus demoraliseeritud väeosade paaniline taganemine. Saksa vägede pealetungi ajal asusid [[1. Eesti jalaväediviis]]i väeosad: staap ja 2. EJP III pataljon [[Paide]]s, [[1. Eesti jalaväepolk]] Haapsalus, [[2. Eesti jalaväepolk]] (I ja II pataljon) Viljandis, [[3. Eesti jalaväepolk]] [[Tallinn]]as ja [[4. Eesti jalaväepolk]] Rakveres, mis ei osutanud Saksa vägedele vastupanu. Reaalselt püüdsid vastupanu osutada pealetungivate Saksa vägede eelsalkadele ainult eesti enamlaste poolt organiseeritud [[Eesti Punakaart]]. [[21. veebruar]]il [[1918]] avaldas [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]] esimees [[Jaan Anvelt]] mobilisatsioonikutse kõikide maakondade ja valdade nõukogudele, kus igast vallast kutsuti vähemalt 50 vabatahtlikku, kes tuli 7 päeva toiduvaruga Tallinna toimetada. Punakaardisalgad asusid võitlusse [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioonivägedega]]. [[23. veebruar]]il [[1918]] toimus [[Keila]]s lahing brigaadikomandör [[Andrei Põld|Põllu]] ja sõjalaevalt Rjurik pärit madrusest komissari Navtšenja (''Навчьен'') juhtimisel [[Haapsalu]]st Tallinna poole liikunud Saksa vägedega, kes võitsid ja langes üle 50 punakaartlase, nende hulgas ka [[Alice Tisler]]. [[23. veebruar]]il [[1918]] toimus ka [[Risti raudteejaam]]ast 10&nbsp;km lõuna pool ja hiljem pärast taandumist [[Riisipere raudteejaam]]a juures kokkupõrge eelmisel päeval Haapsalu suunas välja saadetud punakaartlaste luuresalga ja Saksa vägede eelsalgaga, mille käigus langes 35 punakaartlast. [[26. veebruar]]il 1918 lõhkusid punakaartlased [[Väike-Maarja]]st [[Kiltsi]] raudteelõigu, mille tulemusel sõitis [[relss]]idelt maha raudteekoosseis ning liiklus oli takistatud 8 tunniks. [[28. veebruar]]il [[1918]] toimus [[Järva-Jaani]] lähedal [[Orina mõis]]a juures [[Orina lahing]], kus [[Suurkivi mõis]]a ja väikekaupmehe Pollaki juhtimisel toimus punakaartlaste lahing Saksa eelvägedega, mille käigus hukkus 16 Saksa sõdurit ja 4 sai haavata. Lahingus vangi langenud Pollak hukati Saksa vägede poolt. Enne lõplikku taganemist hävitasid Vene väed [[Peeter Suure merekindlus]]e rannapatareid [[Suurupi]] külas, [[Viimsi poolsaar]]el, mererinde telefonikeskjaama 24 kp. ning [[Aegna]] ja [[Naissaare]] rannapatareid 25. kp. [[24. veebruar]]il jõudsid Saksa keisririigi väeosad [[Tartu]]sse ja (385. maakaitseväediviisi) lendsalk Pärnusse ([[8. armee (Saksa Keisririik)|8. armee]]) väeosad [[25. veebruar]]il [[Viljandi]]sse, Tallinna, [[26. veebruar]]il Paidesse ning [[4. märts]]iks [[Narva]]. {{vaata|Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)}} ==Eesti väeosad Esimeses maailmasõjas== Väljaspool Eestit loodi [[Arhangelsk]]is liitlaste ekspeditsiooniväe juures Briti armee [[Slaavi leegioni Eesti kompanii]]. Üksuse moodustamise algatajaks oli alampolkovnik [[Johan Laidoner]], kes endise Vene keisririigi ohvitserina lahkus enne seda, kui Saksa okupatsiooniväed Eesti okupeerisid. Ta läks 1918. aasta märtsis Petrogradi, kus asutas põrandaaluse võrgu, mis toimetas Nõukogude Venemaalt Eesti ohvitsere ja sõdureid põhja, kus asusid [[Briti ekspeditsioonikorpus]]e väed. Slaavi leegioni Eesti kompanii, kandis Briti vormi ja rahvusvärvides käisekilpi. Samuti moodustati Prantsuse võõrleegioni juures 1918. aasta septembris Eesti kompanii, kuhu koondati kõik eestlased (200 ringis, neist 50 ohvitserid) [[Prantsuse ekspeditsioonikorpuse Eesti leegion]]iks kapten [[Jaan Lutsar]]i juhtimisel. Mehed kandsid Prantsuse vormi ning [[eesti rahvusvärvid]]es kraelõkmeid ja baretimärki. 1919. aastal juunis toodi leegion Eestisse. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="ingliseviki">''Inglise vikipeedia andmed seisuga 31. detsember 2010.''</ref> <ref name="GJpRp">[[Tõnu Tannberg]], [http://maaleht.delfi.ee/news/uudised/elu/eestlased-esimeses-maailmasojas.d?id=69404267 Eestlased Esimeses maailmasõjas], Maaleht, 26. juuli 2014</ref> <ref name="2moPx">[http://flot.parus.ru/gercl028.htm Класс "Магдебург"]</ref> <ref name="Jsw05">Halpern, Paul G. (1995). A Naval History of World War I. Annapolis, MD: Naval Institute Press. ISBN 1-55750-352-4.</ref> <ref name="Lk0zt">[http://militera.lib.ru/periodic/0/v/voenno-istorichesky-zhurnal/vij_2006-11.pdf Военно-исторический журнал 11/2006]</ref> <ref name="ul0f9">[Krieg in der Ostsee, köide 2, lk. 55–57]</ref> <ref name="PxCo8">[https://web.archive.org/web/20111209131930/http://www.rchgi.spb.ru/science/sience_research/scientific_conferences/konf_St-Piter_country_north_Evropa/2004/partala.php М.А. Партала. Радиоразведка балтийского флота в Первую мировую войну (к истории создания)], Научная конференция "Санкт-Петербург и страны Северной Европы" / 2004</ref> <ref name="SuCJ7">[http://rhga.ru/science/sience_research/scientific_conferences/konf_St-Piter_country_north_Evropa/2006/Partala.htm М.А. Партала РАДИОСТАНЦИЯ ОСОБОГО НАЗНАЧЕНИЯ НА МЫСЕ ШПИТГАМН (1915–1917) И ЕЕ МЕСТО В ИСТОРИИ РАДИОРАЗВЕДКИ БАЛТИЙСКОГО ФЛОТА]</ref> <ref name="GN3sq">[Balti laevastiku juhataja staabi sideteenistuse ülema [[Ivan Regarten]]i sissekanne teenistusraamatusse 17.08.1914, РГА ВМФ. Ф. р 29. Оп. 1. Д. 199. Л. 42]</ref> <ref name="Jc25x">[http://rhga.ru/science/sience_research/scientific_conferences/konf_St-Piter_country_north_Evropa/2003/18_Partala.pdf М. А. Партала. МАЛОИЗВЕСТНЫЕ ДОКУМЕНТЫ О ЗАХОРОНЕНИЯХ ГЕРМАНСКИХ МОРЯКОВ НА БАЛТИКЕ В ГОДЫ ПЕРВОЙ МИРОВОЙ ВОЙНЫ (ПО МАТЕРИАЛАМ РОССИЙСКОГО ГОСУДАРСТВЕННОГО АРХИВА ВОЕННО-МОРСКОГО ФЛОТА)]</ref> <ref name="vojNm">[[Mati Kröönström]], [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/8180/kroonstrommati.pdf;jsessionid=89FFB065632C1E0DCF556DC1A801C182?sequence=1 Eesti sõjaväe juhtivkoosseis Eesti Vabadussõjas], Tartu Ülikooli Kirjastus, 2008</ref> <ref name="uRmef">[[Hannes Walter]], [http://www.ohtuleht.ee/19555 Eesti kaitsevägi 80. Eesti diviis Saksa okupatsiooni ajal], Õhtuleht, 5. aprill 1998</ref> <ref name="UYESE">[[Karl Kello]], [https://web.archive.org/web/20090701062355/http://www.opleht.ee/Arhiiv/2007/26.10.07/peamearu/5.shtml Külapoisist pärusaadlikuks: eesti variant], Õpetajate Leht, 26. oktoober 2007</ref> <ref name="zHOja">[[Mati Õun]]. Eesti Vabariigi kindralid ja admiralid. Tallinn, 2001</ref> <ref name="oQizD">[[Mati Kröönström]]. Eestlastest ohvitserid Vene armees 19. sajandil. Akadeemia, 4/2006</ref> <ref name="0hWvt">Eesti ohvitserid ja sõjandustegelased, III. Koost Mati Õun. Tallinn, 1998</ref> <ref name="dAOYw">{{Netiviide |url=http://riigi.arhiiv.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/KroonstromMati_Eesti_ratsav2e_TUNA2005_2.pdf |pealkiri=Eesti ratsaväe juhid Vabadussõjas |vaadatud=2011-09-14 |arhiivimisaeg=2013-12-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131214203327/http://riigi.arhiiv.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/KroonstromMati_Eesti_ratsav2e_TUNA2005_2.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="zjkO0">[[Mati Kröönström]], [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/8180/kroonstrommati.pdf;jsessionid=89FFB065632C1E0DCF556DC1A801C182?sequence=1 Eesti sõjaväe juhtivkoosseis Vabadussõjas 1918–1920], Tartu Ülikooli kirjastus</ref> <ref name="YsFz3">{{Netiviide |url=http://www.virtsu.ee/ajalugu/1ms_albion.html |pealkiri=I maailmasõda |vaadatud=2009-06-22 |arhiivimisaeg=2011-12-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111209115741/http://www.virtsu.ee/ajalugu/1ms_albion.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="15mam">{{Netiviide |url=http://lood.wordpress.com/2008/02/11/vabariik-sakste-kanna-all/#more-282 |pealkiri=Vastsündinud vabariik sakste kanna all |vaadatud=2010-05-01 |arhiivimisaeg=2014-09-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140911022025/http://lood.wordpress.com/2008/02/11/vabariik-sakste-kanna-all/#more-282 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Qeog8">Черепанов, Александр Иванович, [http://militera.lib.ru/h/cherepanov_ai3/04.html Под Псковом и Нарвой (23 февраля 1918 г.). Глава четвертая. 23 февраля 1918 года], М.: Воениздат, 1956.</ref> }} ==Kirjandus== *Генрих Ролльман, Война на Балтийском море, Том 2. 1915 год, Государственное военное издательство Наркомата Обороны Союза ССР, МОСКВА-1937 [[Kategooria:Eesti Esimeses maailmasõjas| ]] [[Kategooria:1917. aasta Eestis]] [[Kategooria:1918. aasta Eestis]] tl098lckwxay3q4vnnvl7qu3rlk2plb 6168989 6168974 2022-07-28T07:26:51Z NOSSER 8097 /* Olukord mandri-Eestis */ wikitext text/x-wiki {{Sõjaline konflikt | konflikt = Esimene maailmasõda | osa = | pilt = | pildiallkiri = | aeg = 28. juuli 1914 – 11. november 1918 | koht = [[Euroopa]], [[Aafrika]], [[Lähis-Ida]], [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] saared, [[Hiina]] | koordinaadid = | tulemus = [[Antant|Antandi]] võit | osaline1 = {{PisiLipp|Prantsusmaa}}<br /> {{PisiLipp|Suurbritannia}}<br /> {{PLipp|Venemaa keisririik|Venemaa}} <small>(1914–1917)</small><br /> {{PisiLipp|USA}} <small>(1917–1918)</small><br /> {{PLipp|Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik}} <small>(1915–1918)</small><br /> {{PisiLipp|Jaapan}}<br /> {{PisiLipp|Belgia}}<br /> {{PisiLipp|Serbia kuningriik}} <br /> {{PisiLipp|Rumeenia kuningriik}} <small>(1916–1918)</small><br /> {{PisiLipp|Kreeka kuningriik}} <small>(1917–1918)</small><br /> {{PisiLipp|Portugal}} <small>(1916–1918)</small><br /> {{PisiLipp|Montenegro kuningriik}} <small>(1914–1916)</small><br /> {{PisiLipp|Brasiilia}} <small>(1917–1918)</small><br /> | osaline2 = {{PisiLipp|Saksa keisririik}}<br /> {{PisiLipp|Austria-Ungari}}<br /> {{PisiLipp|Osmanite riik}}<br /> {{PisiLipp|Bulgaaria kuningriik}} <small>(1915–1918)</small> |kaotused1 = '''Surnud:'''<br />5 525 000<br />'''Haavatud:'''<br />12 831 500<br />'''Teadmata kadunud:'''<br />4 121 000<br />'''Kokku:'''<br />22 477 500</small><ref name="ingliseviki" /> |kaotused2 = '''Surnud:'''<br />4 386 000<br />'''Haavatud:'''<br />8 388 000<br />'''Teadmata kadunud:'''<br />3 629 000<br />'''Kokku:''' <br />16 403 000</small><ref name="ingliseviki" /> }} '''Eesti Esimeses maailmasõjas''' on lühiülevaade [[Eestimaa kubermang]]u ja [[Liivimaa kubermang]]u Eesti alade ning elanikkonna mõjudest ja osalusest [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]]. {{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2010}} ==Venemaa Keisririigi sõjavägi Eestis== <table><tr valign=top><td> [[Eestimaa kubermang]] kuulus [[Peterburi sõjaväeringkond]]a. *[[Venemaa keiserlik armee|Venemaa keiserliku armee]] [[18. armeekorpus]]se (''[[:ru:18-й армейский корпус|18-й армейский корпус]]'') kuulusid üksused: *[[23. jalaväediviis (Venemaa Keisririik)|23. jalaväediviis]], asukoht [[Tallinn]] **89. Valgemere jalaväepolk, asukoht [[Tallinn]] (''[[:ru:Беломорский 89-й пехотный полк|89 Беломорский пехотный полк]]'') **90. Oneega jalaväepolk, asukoht [[Tallinn]] (''[[:ru:Онежский 90-й пехотный полк|90 Онежский пехотный полк]]'') **91. Dvina jalaväepolk, asukoht [[Tallinn]] (''[[:ru:Двинский 91-й пехотный полк|91 Двинский пехотный полк]]'') **92. Petšora jalaväepolk, asukoht [[Narva]] (''[[:ru:Печорский 92-й пехотный полк|92 Печорский пехотный полк]]'') jt {{Vaata|Eestimaa kubermang ja Venemaa Keisririigi sõjavägi}} <td> [[Liivimaa kubermang]]u territoorium kuulus [[Dvinski sõjaväeringkond]]a. *Venemaa keiserliku armee [[1. armeekorpus (Venemaa Keisririik)|1. armeekorpus]]se (''[[:ru:1-й армейский корпус (Россия)|1-й армейский корпус]]'') kuulusid üksused: *[[24. jalaväediviis (Venemaa Keisririik)|24. jalaväediviis]], asukoht [[Pihkva]] **[[93. Irkutski jalaväepolk]] (Иркутский 93-й пехотный полк), asukoht [[Pihkva]] (''[[:ru:Иркутский 93-й пехотный полк|Иркутский 93-й пехотный полк]]'') **[[94. Jenissei jalaväepolk]] (Енисейский 94-й пехотный полк), asukoht [[Pihkva]] (''[[:ru:Енисейский 94-й пехотный полк|Енисейский 94-й пехотный полк]]'') **[[95. Krasnojarski jalaväepolk]] (Красноярский 95-й пехотный полк), asukoht [[Tartu]] (''[[:ru:Красноярский 95-й пехотный полк|Красноярский 95-й пехотный полк]]'') **[[96. Omski jalaväepolk]] ([[:ru:Омский 96-й пехотный полк|Омский 96-й пехотный полк]]), asukoht [[Pihkva]] {{Vaata|Liivimaa kubermang ja Venemaa Keisririigi sõjavägi}} </table> {{Sisukord paremale}} [[Tallinna sõjasadam]]a ümbrus koos [[Peeter Suure merekindlus]]ega allus keisririigi [[Balti laevastik]]ule. {{Vaata|Tallinna sõjasadam}}, ''[[Peeter Suure merekindlus]]'' ==Mobilisatsioonid== 28. juunil [[1914]] alanud sõjas Serbia ja Austria-Ungari vahel toimus 1914. aasta juulis Eesti alal [[reservistid]]e tegevteenistusse kutsumine ja kolm 1. järgu riikliku maakaitseväelaste mobilisatsiooni: 1914. aasta juulis, septembris ja detsembris ning korraline [[noorsõdur]]ite võtmine. 1914. aastal võeti Eestist sõjaväeteenistusse üle 17 600 reservisti, 3500 noorsõdurit ning ligi 14 500 maakaitseväelast. Esimesel sõja-aastal võeti Eestist teenistusse kokku üle 35 500 mehe ehk vähemalt 7% meeselanikkonna üldarvust.<ref name="GJpRp" /> [[1915]]. aastal korraldati Eestis korraline noorsõdurite võtmine, 1915. aasta jaanuaris ja lisaks veel kahel korral, 1915. aasta mais ja augustis ennetähtaegne noorsõdurite teenistusse kutsumine. Ühtlasi korraldati 1915. aastal ka neli maakaitseväelaste mobilisatsiooni: aprillis, augustis, septembris ja oktoobris, kusjuures alates 1915. aasta septembrist hakati teenistusse kutsuma ka 2. järgu maakaitseväelasi. [[1916]]. aasta alguses kutsuti teenistusse algselt sõjaväeteenistusest vabastatud isikud (valgepiletimehed), 1916. aasta jaanuaris, veebruaris, märtsis, augustis ja oktoobris korraldati maakaitseväelaste mobilisatsioon ning mais viidi läbi ennetähtaegne noorsõdurite võtmine. Eestist mobiliseeritutega suure osas komplekteeritud [[95. Krasnojarski jalaväepolk]] ja [[271. Krasnoselski jalaväepolk]] (''271-й пехотный Красносельский полк'')<ref>[https://gwar.mil.ru/army/123/ 271-й пехотный Красносельский полк, Участие в боевых действиях], gwar.mil.ru</ref> kandsid suuri kaotusi [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] 1916. aasta [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|Idarinde]] [[Edelarinne (Esimene maailmasõda)|Edelarin]]delõigu nn [[Brussilovi läbimurre|Brussilovi läbimurde]]lahingutes [[Galiitsia]]s. [[1917]]. aasta veebruaris võeti tegevteenistusse veel kord ennetähtaegselt noorsõdureid. [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] sõjaväkke mobiliseeriti sõja jooksul umbes 100 000 meest. Eestis asuvates üksustes oli aga umbes 200 000 sõjaväelast. Paljudele eestlastest haritlastele avanes sõja ajal võimalus saada ohvitserideks kiirendatud korras, mistõttu teenis Vene sõjaväes 1917. aastaks üle 2000 eesti soost ohvitseri. ==Sõjategevus Eesti rannikul== [[1. august]]il [[1914]] [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] ja Venemaa vahel alanud sõda mõjutas Eestit kui Venemaa mereväebaasi ([[Peeter Suure Sadam]]) ja kui pealinn [[Peterburi]] kaitseks loodud [[Peeter Suure Merekindlus]]e osa, maismaad sõjategevus esialgu ei puudutanud. Siiski [[13. august]]il pärast seda, kui Saksa merevägi oli alustanud lahingutegevust, otsustas [[Balti laevastik]]u ülemjuhataja [[Nikolai von Essen (1860–1915)|Nikolai von Essen]] viia laevastik lahinguvalmidusse ning paigutada see eelpositsioonidele [[Naissaar]]e juures, kus see ootas asjatult ligikaudu kuu aega Saksa sõjalaevade sissetungi Soome lahte. [[Pilt:Bundesarchiv Bild 146-2007-0221, Kleiner Kreuzer Magdeburg.jpg|thumb|SMS Magdeburg 1911. aastal]] 5. septembril 1914 kehtestati Venemaa keisririigis (ka Eestimaa ning Liivimaa kubermangus) [[kuiv seadus]]. *12. augustil 1914 kell 4.00 tulistas [[ristleja|kergeristleja]] [[SMS Magdeburg]] [[Ristna tuletorn]]i ja [[Ristna neem]]el asuvat sideposti. *{{kas|8. septembril (<small>26. augustil [[vkj]]</small>)}} [[1914]] (13. aug.) sattus sama Saksa ristleja SMS Magdeburg [[Osmussaar]]e juures udus madalikule, vangi langes 55 madrust, 2 ohvitseri, 75 madrust jäi teadmata kadunuks.<ref name="2moPx" />{{dead link}} Laevast leiti salajane Saksa mereväe koodiraamat, mille koopia saadeti Inglismaale ning koodiraamatu lahtimuukimine mängis sõja võitmises olulist rolli<ref name="Jsw05" /> *11. oktoobril (<small>28. septembril [[vkj]]</small>) 1914 torpedeeris Saksa [[allveelaev]] [[SM U-26|U-26]] Soome lahes Vene ristleja [[Pallada (soomusristleja)|Pallada]]. Hukkusid kõik pardal olnud 597 meest<ref name="Lk0zt" /> *[[1. mai]]l [[1915]] (<small>18. aprill [[vkj]]</small>) Saksa laevastiku kallaletung [[Ruhnu]] saarele. 30. aprillil 1915 kell 21 olid läbi [[Irbe väin]]a sõitnud Saksa torpeedopaadid V-107 ja V-108, mis osalesid V 108 ja V 107 [[kaptenleitnant]] Gercke juhtimisel, suurtükituletoetuseks kaasa antud ristleja [[Thetis (laev)|Thetis]] ja hävitaja S 148 olid ootel [[Kura kurk|Kura kurgu]]s. Saarelt Vene sõjaväelasi ei leitud, piirduti [[Ruhnu tuletorn]]i peegli lõhkumisega ja petrooleumivarude süütamisega. Kaasa võeti 4 majakavahti. Saarelt raadiojaama ei leitud. Tagasiteel tulistati Kolka neeme ja Sõrve sääre majakat<ref name="ul0f9" /> pardal dessantrühmad. *2. maist 1915 algas [[Irbe väin]]a mineerimine, vette pandi tuhandeid miine. Miinivälju rajati ka mujal [[Lääne-Eesti saarestik]]us. *[[4. juuni]]l 1915 (<small>22. mai [[vkj]]</small>), lasi Saksa allveelaev U-26 [[Osmussaar]]e ja [[Pakri poolsaar|Pakri]] vahel rannikumeres põhja Venemaa Keisririigi [[miiniveeskaja]] Jenissei. Jenissei 319-liikmelisest meeskonnast pääses vaid 12, 298 meest hukkus. [[File:Waldhofi tselluloosivabrik.jpg|pisi|[[Waldhofi tselluloosivabrik]]]] *1915. aasta suvel ja sügisel püüdsid Saksa keisririigi merejõud (''Kaiserliche Marine'') kolmel korral läbi Irbe väinas olevate vene miiniväljade [[Liivi laht]]e tungida. *Pärast miinitraalimistöid sisenes Saksa laevastik 1915. aasta 19. augusti hommikul läbi [[Irbe väin]]a [[Liivi laht]]e. Saksa ristlejad tulistasid [[Kuressaare]]t ja suundusid siis koos peajõududega [[Suur väin|Suure väina]] poole. 19. augusti rünnak oli osa suuremast operatsioonist, mille eesmärgid olid hävitada [[Muhu väin]]a kaitsev Vene [[Balti laevastik]], sulgeda miinitõkkega Muhu väina lõunapoolne sissepääs, pommitada [[Daugava]] jõe suudmeala kindlustusi ning muuta kasutamiskõlbmatuks [[Pärnu sadam]]. Saksa sõjalaevad andsid tulelöögi [[Kuressaare]]le ja [[Roomassaare]]le, kus mürsud langesid põhiliselt [[Roomassaare sadam]]a piirkonda. *19. augusti õhtul avastas Pärnu lahes koos kahe hävitajaga luureretkel olnud ristleja Augsburg piki rannikut põhjakursil liikuvad Vene suurtükipaadid Korejets ja Sivutš. Kohale saabunud lahingulaevad Nassau ja Posen, uputasid Sivutši, hukkus ligi sada meest, nende hulgas ka Sivutši komandöri II järgu kapteni Pjotr Tšerkassov. Sakslased võtsid veest sõjavangi 2 ohvitseri ja 48 madrust. Lahingusegaduses pääses kahuripaat Korejets minema, kuid sõitis [[Tõstamaa]] juures karidele, kus suurtükipaadi komandörile Fedjajevski oma laeva 20. augustil õhku lasi, et see vaenlase kätte ei satuks. Vaata ''[[Kihnu merelahing]].'' *20. augustil 1915 toimus viie laevaga rünnak Pärnule, [[ristleja]]d Augsburg ja Graudenz ning kolm [[hävitaja]]t. Pärnu sadama tõkestamiseks oli kaasatud kolm vana Inglise päritolu rekvireeritud aurikut, mis uputati [[muul]]ide vahele. Saksa sõjalaevad tulistasid ka Pärnu linna, Pärnu komandant polkovnik [[Aleksandr Rodzjanko]] kartis sakslaste võimalikku dessanti ning andis käsu õhku lasta kõik olulisemad tsiviilehitised. Purustati Venemaa suurim ja moodsaim [[Waldhofi tselluloosivabrik]], [[Pärnu elektrijaam]] jm. 21. augustil lahkusid Saksa sõjalaevad Liivi lahest, püstitatud eesmärgid jäid täitmata. *[[25. august]]il 1915 lasi Saksa allveelaev U-26 [[Suurupi väin]]a põhja transpordilaeva [[Petšora (transpordilaev)|Petšora]]. *[[30. august]]il 1915 lasi U-26 [[Vormsi]] lähistel põhja transpordilaeva [[Zemlja]]. *22. septembril 1915 pommitas Saksa [[dirižaabel]] SL-4 Paldiskit, heites [[Balti laevastik]]u baasile ligi tonni lahingumoona. *13. oktoobril 1915 heitsid Saksa lennukid kakskümmend pommi [[Kuressaare]]le. *suvel 1916 pommitas Vene sõjalaev Saksa positsioone [[Riia]] lähistel ning [[Kuramaa]]l. Saksa 11 [[torpeedokaater|torpeedokaat]]rit tegid vasturünnaku, tungides läbi Vene miiniväljade Soome lahele [[Paldiski]]ni. Kuna aga Vene sõjalaevu Paldiski sadamas parajasti polnud, piirduti vaid sadamaehitiste pommitamisega. Tagasiteel sattusid kaatrid aga miiniväljale ning seitse neist uppus. *18. juulil 1916 ründasid Saksa lennukid Tallinna – neli luurelennukit heitis linnale 13 pommi. *10. novembril 1916 suundus 10 hävitajast koosnev Saksa flotill missioonile, mille eesmärk oli rünnata Vene transpordilaevu Soome lahel ja [[Paldiski sadam]]as. Kui jõuti Paldiski sadama oli aga laevadeta. Kolm Saksa hävitajat sisenes pimeduse varjus Paldiski sadamasse ja avas südaööl magavale linnale suurtükitule. *1917. aasta suvel heitsid Saksa lennukid pomme Tallinnas [[Raekoja plats (Tallinn)|Raekoja plats]]ile ja selle ümbrusse. *22. augustil ründas 28 Saksa lennukit [[Sõrve]]t, [[Kuressaare]]t ja [[Kuivastu]]t, Kuressaare kohal toimunud õhulahingus tulistas Vene merelendur põlema Saksa hävitaja. *23. augustil 1917 heitis Saksa tsepeliin [[Papissaare sadam|Papissaare]]s asunud Vene [[Papisaare lennusadam|merelennubaasile]] 22 pommi ning [[Ruhnu]] saarele 26 pommi. *4. oktoobril 1917 pommitasid kaks Saksa [[tsepeliin]]i Pärnu sadamas seisvaid Vene traalereid, kuus-seitse inimest sai sadamas surma. *14. oktoobril 1917 toimunud Väinamere merelahingus osalesid sakslaste poolt 17 hävitajat ja mõned miinitraalerid, kaugemalt toetasid neid suurtükitulega üks lahingulaev ja üks ristleja. Venelased püüdsid vaenlase hävitajate sissetungi läbi Soela väina tõkestada nelja hävitaja ja ühe suurtükipaadiga. Mitmetunnine tulevahetus lõppes venelaste taganemisega. Raskelt pihta saanud ja liikumisvõimetu hävitaja Gromi meeskond võeti teistele laevadele ja sakslased üritasid põlevat laeva sõjasaagiks haarata, kuid see lõppes Gromi uppumisega. *16. oktoobril 1917 heitis Saksa tsepeliin [[Viljandi]] peale 31 pommi. ==Keisririigi Balti laevastiku tegevus Eestimaal== Kuna otsene sõjategevus Eestisse jõudis alles 1917. aastal, piirdus Venemaa mereväetegevus Eestis ainult merekaitse ettevalmistuse ning kaitsealase luurega. Keisririigi [[Balti laevastik]]us oli I MS ajal kaks põhilist tehnilise luurega tegelevat ja üksteist dubleerivat luureorganit: *laevastiku staabi operatiivteenistuse luurejaoskond, mille ülem oli laevastiku lipulaeva 2. [[miiniohvitser]] [[Ivan Reingarten]], kes vastutas raadiotelegraafi ja sidepidamise eest *laevastiku sideteenistuse jajutine operatiivjaoskond, mille ülem oli [[kontradmiral]] [[Adrian Nepenin]] 8 septembril 1914 asutati [[Kihelkonna]]s [[Saaremaa]]l Balti laevastiku esimene kompassitüüpi luureraadiopeilingaatori baas (''разведывательный радиопеленгатор (РРП)''), 12. oktoobril loodi teine LRP Soome lõunarannikul [[Hanko]] saarel, 12. novembril kolmas LRP [[Hiiumaa]]l [[Kõpu poolsaar]]el [[Kõpu tuletorn]]i juures. Hiljem asutati LRP veel [[Ventspils]]is, [[Haapsalu]]s jm Läänemere ääres<ref name="PxCo8" />, millest tähtsaim oli 1915. aasta kevadel Loode-Eestis [[Spithami]]s moodustatud eriotstarbeline raadiojaam, kuhu koondati mereväe dešifreerimisspetsialistid. Eriotstarbeline raadiojaam tegutses kuni 7. septembrini 1917, mil ta likvideeriti [[Põhjarinne (Esimene maailmasõda)|Põhjarinde]] ülemjuhataja korraldusega nr 150.<ref name="SuCJ7" /> 8. septembril (<small>26. augustil [[vkj]]</small>) [[1914]] (13. aug.) sattus [[Saksamaa Keisririik|Saksamaa Keisririigi]] laevastiku [[ristleja]] [[SMS Magdeburg]] [[Eestimaa kubermang]]u rannikul [[Osmussaar]]e juures udus madalikule, vangi langes 55 madrust, 2 ohvitseri, 75 madrust jäi teadmata kadunuks (sattusid Vene sõjavangi)<ref name="2moPx" />. Madalikule sattunud laevalt hukkunute otsimise ajal leiti [[Balti laevastik]]u laeva [[Silatš]] tuukrite poolt uppunud Saksa sõjalaevastiku [[signaalkonduktor]]i juurest<ref name="GN3sq" /> raadiosidepidamiseks vajalike salajaste [[šifrikood]]ide raamat ([[Saksa laevastiku signaalraamat]] ja salajased merekaardid, mis toimetati laevastiku staabi [[Tallinn]]as<ref name="Jc25x" /> ja edastati pärast koopiate tegemist Suurbritannia Admiraliteedile ja võimaldas Suurbritannia [[Admiraliteedi Luureosakond|Admiraliteedi luureosakonna]] dešifreerimisteenistusel nn [[Kabinet 40]], dešifreerida Saksa salajane sidekoodisüsteem. Leitud koodiraamatuid kasutades suutsid ka vene [[krüptoloog]]id [[Ivan Reingarten]]i juhtimisel dešifreerida Saksa laevastiku poolt kasutatava salajase sidepidamise koodid. == Majandus == I maailmasõja aastail töötasid vabrikud ja tehased Vene valitsuse sõjaliste tellimuste täitmiseks. 1917. aasta sügisel, rinde lähenedes, evakueeriti paljude metallitehaste ([[Volta tehas|AS-de Volta]], [[Vene-Balti laevaehitustehas|Vene-Balti]], [[Bekkeri laevatehas|Bekker]], [[Noblessneri laevatehas]]e, [[Fr. Krull masinaehitustehas|F. Krull]], [[Dvigatel]] jt) seadmed [[Venemaa sisekubermangud]]esse. Juba 1915. aastal olid [[Operatsioon Albion|sakslaste dessandi]] kartusel demonteeritud ja evakueeritud Kuressaares, Kõrgessaares (1912–1913 Hiiumaale [[Kõrgessaare mõis]]a ehitatud Prantsuse ja Inglise kapitaliga tööd alustanud kunstsiidriide [[Kõrgessaare kunstsiidivabrik|ketramis- ja kudumisvabrik La Viscosa]]) ning Pärnus asunud naha-, tekstiili- ja [[Waldhofi tselluloosivabrik]]ute seadmed. Tööstuse varustamine toorme ja kütusega muutus järjest korrapäratumaks, sest nende sissevedu välismaalt oli katkenud. == Maailmasõda jõuab Eesti piirile == [[File:Läti sõjapõgenike kalmistu Narvas.jpg|thumb|Läti sõjapõgenike kalmistu Narvas]] [[22. august]]il [[1915]] vallutasid Saksa väed [[Kovno]]/[[Kaunas]]e, pärast seda jõudsid Saksa väed aga juba [[Kuramaa]]le. [[19. august]]il 1917 algas sakslaste uus pealetung [[Riia]] suunal suurtükilöögiga, kus kasutati ka [[keemiamürsk]]e. Ületati [[Väina jõgi]] ning vallutati [[Üksküla]]. Riia all pani edasitungivatele Saksa vägedele ägedalt vastu [[Läti kütid|Läti küt]]tide II brigaad. [[21. august]]il jäeti linn sakslastele. [[XII armee (Venemaa keisririik)|XII armee]]l õnnestus taganeda [[Cēsis|Võnnuni]], kus rinne lõpuks stabiliseerus. Armee kaotas 25 000 meest, neist surnutena ja teadmata kadununa 8000. Riia operatsiooni tulemusena ületasid Saksa väed Väina jõe, murdsid läbi vastase kaitsest ja hõivasid Riia, sundides revolutsioonis demoraliseerunud Vene armee korratult taganema. Vene väed suutsid Võnnu positsioonidel uuesti pidama jääda. Rinde tugevdamiseks toodi osalt Soomest ja osalt Läänerindelt Läti põhjaossa kuus jalaväe- ja neli ratsaväediviisi. Käsu ümberpaiknemiseks ka [[1. Eesti jalaväepolk]]. 25. septembril jõudis polk [[Volmari]]sse, kus see arvati [[45. jalaväediviis]]i koosseisu. Rinde jõudmisega Eestimaani muutus Eesti ala Vene vägede tagalaks. Eestisse koondati suuri väemasse, kokku umbkaudu 250 000 meest. Eesti ja Läti sõjapõgenike ja muidu sõjas kannatanute abistamiseks rajas [[Jaan Tõnisson]] Tartus [[Ajutine Põhja-Balti komisjon|Ajutise Põhja-Balti komisjoni]], mis lisaks sellele tegeles aga aktiivselt ka eesti rahvuspoliitikaga. ==Eesti ohvitserkond Venemaa Keisririigi sõjaväes== Maismaa sõjategevuses osalesid Venemaa Keisririigi armee koosseisus peale mobiliseeritute osalesid ka eesti soost [[ohvitser]]id, kellest kujunes arvestatav jõud [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] ajaks<ref name="vojNm" /> just [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] lahingute tulemusel. 1914. aastal oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] sõjaväes 140 [[kaadriohvitser]]i, sõja käigus ülendati ohvitseriks ligi 2000 eestlast. 7 ohvitseri olid [[polk|polgu]]komandörid, 17 [[pataljon]]ikomandörid, 13-l oli akadeemiline kõrgharidus [[Nikolai Kindralstaabi Akadeemia]]st, 12 olid [[polkovnik]]u auastmes, 28 – [[alampolkovnik]]ud ja 3 olid diviisi staabiülemad. Esimese maailmasõja ajal said eesti ohvitserid vapruse ja oskusliku juhtimise eest 333 [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] ordenit, sealhulgas 47 [[Püha Georgi orden]]it. Üks autasustatutest oli ka [[Julius Kuperjanov]]. Vaata ka [[:Kategooria:Eesti sõjaväelased Venemaa sõjaväes Esimeses maailmasõjas|Kategooria Eesti sõjaväelased Venemaa sõjaväes Esimeses maailmasõjas]] Kui [[Soome]] vabatahtlikud ([[27. Preisi Kuninglik Jäägripataljon]]) osalesid I MS Venemaa vastases sõjas [[Saksa armee (Saksa Keisririik)|Saksa armee]] ridades, siis eestlastest koosnevaid sõjalisi formeeringuid ei eksisteerinud. ===Eesti sõjaväelased Prantsusmaal=== Venemaa liitlasriigi [[Prantsusmaa]] valitsuse palvel saadeti 1916–1917 sinna Vene [[Korpus (sõjandus)|korpus]], mille koosseisus oli 44 500 meest. Eestlasi võitles Vene korpuses 500 ringis, neist langes üle poole. Kui Prantsusmaa mais 1918 andis [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] iseseisvumisele [[de facto]] tunnustuse, viidi 300-meheliseks kasvanud üksus juunis [[Bordeaux|Bordeaux']]sse ja tunnistati Eesti kompaniiks. Sinna koguti ka neid eestlasi, kes pealetungi käigus vabanesid Saksa sõjavangistusest. [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] puhkemise hetkel oli väeossa kogunenud 500 meest, kes paigutati [[Brest (Prantsusmaa)|Brest]]i ja formeeriti ümber Eesti koondpataljoniks. Pataljoniülem oli Eesti [[sõjaväeatašee]] Prantsusmaal alampolkovnik [[Richard Luik]], tegelikult juhtis väeosa tema abi leitnant [[August Orgussaar]]. Põhiline tegevus oli Prantsusmaalt Eestile antud sõjavarustuse valvamine ja laevadele laadimine.<ref name="uRmef" /> ===Eesti ohvitserid Venemaa Keisririigi sõjaväes=== Silmapaistvamad eesti soost sõjaväelased Venemaa Keisririigi sõjaväes<ref name="UYESE" />,<ref name="zHOja" />,<ref name="oQizD" />,<ref name="0hWvt" />,<ref name="dAOYw" />,<ref name="zjkO0" /> [[Eduard Ahman]] – [[August Balder]] – [[Herbert Brede]] – [[Johann Grünberg]] – [[Karl Haas]] – [[Otto Heinze]] – [[Arnold Hinnom]] – [[Anton Irv]] – [[Aleksander Jaakson]] – [[Gustav Jonson]] – [[Hans Kalm]] – [[August Kork]] – [[Jaan Kruus]] – [[Julius Kuperjanov]] – [[Ants Kurvits]] – [[Oskar Kurvits]] – [[Johann Laidoner]] – [[Andres Larka]] – [[Georg Leets]] – [[Paul Lill]] – [[Arthur Lossmann]] – [[Richard Maasing]] – [[Jaan Maide]] – [[Johannes Orasmaa]] – [[Karl Parts]] – [[Aleksander-Voldemar Pulk]] – [[Viktor Puskar]] – [[Ernst Põdder]] – [[Konstantin Päts]] – [[Nikolai Reek]] – [[Rudolf Johannes Reimann]] – [[Voldemar Rieberg]] – [[Hermann Rossländer]] – [[Tõnis Rotberg]] – [[Hermann Salza]] – [[Johannes Soodla]] – [[Jaan Soots]] – [[Otto Sternbeck]] – [[August Traksmaa]] – [[Aleksander Tõnisson]] – [[Juhan Tõrvand]] – [[Jaan Unt (sõjaväelane)]] – [[Johan Unt]] – [[Paul Vent]] – [[Jaan Lutsar]] == Märtsirevolutsioon == {{vaata|Märtsirevolutsioon|Venemaa Ajutine Valitsus}} {{vaata|Eestlaste meeleavaldus Petrogradis|Autonoomne Eestimaa kubermang|Eestimaa kubermangukomissar}} ==Eesti rahvusväeosad== {{vaata|Eesti rahvusväeosad}} ==Venemaa Keisririigi väeosad Eestis== {{vaata|Eestimaa kubermang ja Venemaa Keisririigi sõjavägi}} *XII armee 13. korpuse [[44. jalaväediviis|44.]] ja [[45. jalaväediviis]] *23. välikahurite brigaad *118. jalaväediviis *539. polk, Läänemere ehk Balti mere rannikukaitsepositsioonide kaitsel Pärnus ==Sõjategevus Läänemerel ja Lääne-Eesti saarestikus== [[Pilt:Operation Albion Map.jpg|thumb|300px|paremal|Operatsioon "Albion"]] *[[Operatsioon Albion]], 12. oktoober – 19. oktoober 1917, Saksamaa keisririigi vägede [[Lääne-Eesti saarestik|Lääne-Eesti saarte]] vallutamisoperatsioon<ref name="YsFz3" /> ja [[Moonsundi lahing]]; **[[29. september|29. septemb]]ril (<small>12. oktoober [[ukj]]</small>) [[1917]] alustas Saksamaa Keisririigi sõjalaevastik Saaremaa põhjaranniku vallutamist ning Saksamaa sõja- ja transpordilaevadelt maabusid [[Tagalaht|Tagalahes]] ja [[Pammana poolsaar]]el 24 600 sõdurit ja ohvitseri, 8500 hobust, 2500 vankrit, 40 suurtükki, 220 kuulipildujat ja 80 miinipildujat. Merel on ligi Saksamaa keisririigi sõjamerelaevastiku kolmesada alust, teiste seas [[vesilennuk]]ite [[emalaev]] "Santa Elena" ning kuus [[allveelaev]]a. Üksikud Saaremaal asuvad Vene keisririigi [[Peeter Suure Merekindlus]]e [[rannakaitsepatarei]]d lõpetasid kiiresti vastupanu. [[Muhu]]le paisati viimasel hetkel ka kaks 1. eesti polgu pataljoni, kuid needki ei suutnud sakslasi peatada. 1600 eestlast langes vangi. **15. oktoobril hakati vallutama Hiiumaad, kui [[Sõru]]l maabus ja lõi [[sillapea]] 300 madrusest koosnev üksus [[Rosenbergi flotill]]ist [[kaptenleitnant]] von Ahlefeldti juhtimisel. Alles 18. oktoobril tungis Hiiumaale II Jalgrattapataljon ülemleitnant von Kaweczynski juhtimisel ja 17. Jalaväerügement. 20. oktoobriks oli Hiiumaa sakslaste käes ja umbes 750 Vene sõdurit võetud vangi. **18. oktoobriks vallutasid Saksa väed Muhu ja 20. oktoobriks Hiiumaa. Vangi langes Vene armee 20 130 saarestiku kaitsjat, sealhulgas 1 598 meest [[1. Eesti jalaväepolk|1. Eesti jalaväepolgust]]. Sakslased kaotasid lahinguis 386 meest. ** 20. veebruaril maabusid Saksa väed Virtsus == Olukord mandri-Eestis == [[21. oktoober]] [[1917]] vahetati [[Peeter Suure merekindlus]] komandant kontradmiral [[Pjotr Leskov]], [[Pjotr Izmestjev]]iga. 22. oktoobril saabus Tallinna [[Põhjarinne (Esimene maailmasõda)|Põhja rind]]e varuvägede ülemjuhataja jalaväekindral Vladimir Tšeremissov, kes kohtus Tallinnas Soomest, Helsingist saabunud [[Balti laevastik]]u ülemat kontradmiral [[Aleksandr Razvozov]]iga. Ühisel koosolekul otsustati PSM kindluse komandandi [[Pjotr Izmestjev]]i ettepanekul moodustada Tallinna kindlustatud rajoon, kuhu kuulunuks „[[Peeter Suure merekindlus|Keiser Peeter Suure merebaas]]“ koos Haapsalu ja selle ümbrusega. Tallinna kindlustatud rajooni ja 12. armee piiriks määrati [[Matsalu laht|Matsalu lahe]] lõunaosa – [[Kasari jõgi|Kassari jõgi]] kuni [[Muhu väin]]ani. Operatsioonipunktidena määrati kindlaks Risti, Riisipere ja Keila. Kindlustatud rajooni ülesandeks jäi Tallinna kulgevate teede kaitsemine ning sideme pidamine 12. armee üksustega. 7. novembril 1917 moodustatud Nõukogude Venemaa valitsus tegi ettepaneku kõikidele sõdivatele riikidele alustada rahuläbirääkimisi. Sellega nõustusid vaid [[Keskriigid]], mistõttu Nõukogude Venemaa alustas eraldi [[Brest-Litovski rahuleping|rahuläbirääkimisi Brestis]] 20. novembril 1917 Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria ja Türgiga, 22. novembril lõpetati sõjategevus ja 2. detsembril sõlmiti vaherahu. 29. novembril 1917. aastal alustas Sõja-revolutsiooni Komitee [[punaarmee]] moodustamisega ja Vene armee laialisaatmine leidis sõjast tüdinud sõdurite juures vaimustatud pooldamist. 44. jalaväediviisist võttis 1000 sõdurit puhkuse, 9000 sõdurit jooksis pikemata laiali, ka 45. diviisi sõdurid nõudsid kõigi üksuste kiiret demobiliseerimist. 7. detsembril 1917. aastal algas üldine demobilisatsioon. Peeter Suure merekindluse komandandi, 12. armee täitevkomitee ja Sõjavägede ülemjuhataja [[Nikolai Krõlenko]] käske ja korraldusi ignoreeriti. Vene väeosade isikkooseis deserteerumise tõttu lagunesid tagalaväeosad ja Peeter Suure merekindluse komandant andis ühe diviisi ja 35. suurtükiväe brigaadi hobused üle eestlastele ning venelased 45. diviisist andsid eestlastele üle Krõlenko keelu vastaselt 24 kahurit ja poole oma voorist. 19. jaanuaril 1918. a. saatis kindluse komandant kindralmajor Pjotr Izmestjev maavägede ülemjuhatajale telegrammi milles kirjeldas kujunenud olukorda ja edasisi kavatsusi. „45. jalaväe diviisist on järele jäänud ainult need sõdurid, kes pole üldse rindel olnud. Diviis pole enam võitlusvõimeline. Kavatsen diviisi asendada eestlastega, kes on formeerimisel. 45. diviisis on polkusid, kus roodudes leidub vaid 2-3 sõdurit. Sõdurite kojuminek kannab massilist ilmet. Nii kurb kui see ka on, kuid pean kiiresti [[Eesti rahvusväeosad|eestlastest formeerima rahvuslikud sõjaväeüksused]], kuna vene polkudele lootma jääda ei saa. Kindluse komandant kindralmajor Pjotr Izmestjevi tegevust takistas 12. armee Täitevkomitee ja Sõdurite-Tööliste Nõukogu Pihkvas, kes süüdistas [[1. Eesti Polk]]u [[kontrrevolutsioon]]ilises tegevuses. 1. Eesti Polgu sõdurid saadeti laiali, hobused ja sõjavarustus konfiskeeriti ja eesti rahvusväeosade edasine formeerimine keelati. Hoolimata sellest Tallinna kindluse komandant kindralmajor P. Izmestjev otsustas taastada [[Eesti Ratsapolk|Eesti Ratsapolgu]] ja anda [[1. Eesti jalaväediviis]]i ülemale tagasi hobused, sadulad ja relvastuse. 20. jaanuaril 1918. a. teavitas kindluse komandant P. Izmestjev Vene maavägede staabiülemat, et [[45. jalaväediviis]] Haapsalu rajoonis asendatakse osadega [[1. Eesti jalaväediviis|Eesti Diviisist]], ning palus luba 45. jalaväe diviisi paigutamiseks Narva või Rakvere rajooni, kuna Tallinnas puudusid diviisi majutamiseks sellekohased ruumid. 25. jaanuaril teavitas kindluse komandant P. Izmestjev maavägede ülemjuhatajat, et [[Põhjarinne (Esimene maailmasõda)|Põhjarinde]] ülemjuhataja oli nõustunud 45. jalaväediviisi ümberpaigutamisega Narva ja Rakveresse ja 45. jalaväediviis asendatakse [[1. Eesti jalaväepolk|1. Eesti Polguga]], kes oma löögivõimelt vastab [[diviis]]ile. Vene armee [[44. jalaväediviis]]i olukord oli seisuga 11. jaanuaril 1918: „Romna polk ei eksisteerinud enam. Kohale on jäänud veel vaid polgu komandör ja staabi toitlustamise ohvitserid. Transpordi juures olid tegevad sõjavangid. 173. Kamenetski polk on samas olukorras. 175. Baturski [[polk]] koosnes 550 täägist ja 1200 muidusööjast. 176. Perevolotšenski polgus oli 400 inimest. 44. jalaväediviisi kahurväe komitee otsustas, et kahurväelt võetakse hobused ja kahurid, kuna pole enam kedagi, kes nende eest hoolitseks.” Sakslased andsid Bresti läbirääkimistel [[10. veebruar]]il ([[ukj]]) [[1918]] üle esimese [[ultimaatum]]i, kus määrasid rahujooneks vägede seisu [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|idarindel]] (vene vägede läänerindel). Sakslastele jäid juba okupeeritud [[Väinamere saared]] (ultimaatumi tekstis: [[Moonsundi arhipelaag]]), [[Riia]] linn ja rindejoon [[Läti]] aladel, kogu [[Leedu]], [[Valgevene]] ja [[Ukraina]] lääneosad ning [[Poola]]. {{vaata|Operatsioon Faustschlag}} 11. veebruaril 1918 edastas Välisasjade Rahvakomissar [[Lev Trotski]]lt Brest-Litovskist telegrammi: „Nõukogude-Vene rahudelegatsioon teatab [[Vene SFNV|Vene Föderatiivse Vabariigi]] valitsuse [[Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu#Venemaa Nõukogude Vabariigi RKN| Rahvakomissaride Nõukogu]]le, et Venemaa loeb sõjaseisukorra enda, Saksamaa, Austria, Türgi ja Bulgaaria vahel lõppenuks. Vene vägedele kõigil rinnetel on antud [[Demobilisatsioon|demobiliseerimise]] käsud. 18. veebruaril saabus [[Valga]]st, 12. armee staabist armeekomissaride Gunzadse ja [[Max Trakmann|Trakmann]]i allkirjadega Tallinna piirkonna vägedele täiendav käsk, mille järgi määrati kindlaks vene [[Korpus (sõjandus)|korpus]]te taganemisteed. 13. armee pidi taanduma Venemaale Paide-Rakvere-Narva kaudu, 6. Siberi korpus Tartu-Narva, 2. Siberi korpus Petseri-Pihkva ja 43. armee [[Riia–Pihkva maantee]]d mööda [[Pihkva]] kaudu. Juhul, kui sakslane avaks tule, siis pidi talle tulega vastatama ja seejärel lahingu korras taganema. Materjalid, mida evakueerida ei suudeta, [[Põletatud maa taktika|pidi hävitatama kohapeal]]. 18. veebruaril alustasid saksa sõjaväeüksused kogu [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|Idarindel]] jälle sõjategevust ja liikusid paaniliselt taganevate vene armeede jäänuste kannul sisse Eesti territooriumile. == Sõjategevus Mandri-Eestis == [[File:Ostfront 1918.jpg|pisi|left|Rindejoon 1918. aastal]] [[20. veebruar]]il [[1918]] maabusid Saksa väed, mis juba mõnda aega Eesti saari enda käes hoidsid, Virtsus. Sellega oli invasioon Mandri-Eestisse alanud.<ref name="15mam" /> Eestis asusid Saksa vägede pealetungi ajal pärast Petrogradi [[veebruarirevolutsioon]]i ning [[Petrogradi Nõukogu]] [[Petrogradi Nõukogu käskkiri nr. 1|käskkirja nr 1]] demoraliseerunud ja revolutsioonilisest liikumisest haaratud 49. korpuse, 6. Siberi korpuse, 13. korpuse ning [[Peeter Suure merekindlus|Tallinna merekindlus]]e väeosad. [[File:Karte Livland2.jpg|pisi|]] Vastavalt [[Põhjarinne (Esimene maailmasõda)|Põhjarinde]] juhatuse korraldusele pidid Vene väeosad organiseeritult taganema liinile [[Tallinn]] – [[Paide]] – [[Tartu]]: 13. armeekorpus kaitsma taganemisel Rapla, Võhma, Põltsamaa asustatud punkte ja taganema läbi rakvere Narva piirkonda ning seejärel asuma kaitsele Preobraženski, [[Hungerburg]]i ja [[Kroonlinn]]a kaitserajooni piirkonnas; 5. Siberi korpus kaitsma [[Põltsamaa]], [[Kambja]] ja [[Emajõgi|Emajõe]] suuet ning seejärel taganema Narva kaitsepositsioonidele, Uusna külast (vene k ''Уздна (Засека)'') kuni [[Peipsi järv]]eni; 49. korpuse väeosad pidid 23. veebruariks taanduma 4. Soome diviisi juhataja Ivanovi juhtimisel Narva kaitsepositsioonidele, kus ette valmistama vastupanuks kaitseliini [[Narva laht|Narva lahest]] [[Pimestiku]]st kuni Uusna külani<ref name="Qeog8" />. Reaalsuses aga toimus demoraliseeritud väeosade paaniline taganemine. Saksa vägede pealetungi ajal asusid [[1. Eesti jalaväediviis]]i väeosad: staap ja 2. EJP III pataljon [[Paide]]s, [[1. Eesti jalaväepolk]] Haapsalus, [[2. Eesti jalaväepolk]] (I ja II pataljon) Viljandis, [[3. Eesti jalaväepolk]] [[Tallinn]]as ja [[4. Eesti jalaväepolk]] Rakveres, mis ei osutanud Saksa vägedele vastupanu. Reaalselt püüdsid vastupanu osutada pealetungivate Saksa vägede eelsalkadele ainult eesti enamlaste poolt organiseeritud [[Eesti Punakaart]]. [[21. veebruar]]il [[1918]] avaldas [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]] esimees [[Jaan Anvelt]] mobilisatsioonikutse kõikide maakondade ja valdade nõukogudele, kus igast vallast kutsuti vähemalt 50 vabatahtlikku, kes tuli 7 päeva toiduvaruga Tallinna toimetada. Punakaardisalgad asusid võitlusse [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioonivägedega]]. [[23. veebruar]]il [[1918]] toimus [[Keila]]s lahing brigaadikomandör [[Andrei Põld|Põllu]] ja sõjalaevalt Rjurik pärit madrusest komissari Navtšenja (''Навчьен'') juhtimisel [[Haapsalu]]st Tallinna poole liikunud Saksa vägedega, kes võitsid ja langes üle 50 punakaartlase, nende hulgas ka [[Alice Tisler]]. [[23. veebruar]]il [[1918]] toimus ka [[Risti raudteejaam]]ast 10&nbsp;km lõuna pool ja hiljem pärast taandumist [[Riisipere raudteejaam]]a juures kokkupõrge eelmisel päeval Haapsalu suunas välja saadetud punakaartlaste luuresalga ja Saksa vägede eelsalgaga, mille käigus langes 35 punakaartlast. [[26. veebruar]]il 1918 lõhkusid punakaartlased [[Väike-Maarja]]st [[Kiltsi]] raudteelõigu, mille tulemusel sõitis [[relss]]idelt maha raudteekoosseis ning liiklus oli takistatud 8 tunniks. [[28. veebruar]]il [[1918]] toimus [[Järva-Jaani]] lähedal [[Orina mõis]]a juures [[Orina lahing]], kus [[Suurkivi mõis]]a ja väikekaupmehe Pollaki juhtimisel toimus punakaartlaste lahing Saksa eelvägedega, mille käigus hukkus 16 Saksa sõdurit ja 4 sai haavata. Lahingus vangi langenud Pollak hukati Saksa vägede poolt. Enne lõplikku taganemist hävitasid Vene väed [[Peeter Suure merekindlus]]e rannapatareid [[Suurupi]] külas, [[Viimsi poolsaar]]el, mererinde telefonikeskjaama 24 kp. ning [[Aegna]] ja [[Naissaare]] rannapatareid 25. kp. [[24. veebruar]]il jõudsid Saksa keisririigi väeosad [[Tartu]]sse ja (385. maakaitseväediviisi) lendsalk Pärnusse ([[8. armee (Saksa Keisririik)|8. armee]]) väeosad [[25. veebruar]]il [[Viljandi]]sse, Tallinna, [[26. veebruar]]il Paidesse ning [[4. märts]]iks [[Narva]]. {{vaata|Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)}} ==Eesti väeosad Esimeses maailmasõjas== Väljaspool Eestit loodi [[Arhangelsk]]is liitlaste ekspeditsiooniväe juures Briti armee [[Slaavi leegioni Eesti kompanii]]. Üksuse moodustamise algatajaks oli alampolkovnik [[Johan Laidoner]], kes endise Vene keisririigi ohvitserina lahkus enne seda, kui Saksa okupatsiooniväed Eesti okupeerisid. Ta läks 1918. aasta märtsis Petrogradi, kus asutas põrandaaluse võrgu, mis toimetas Nõukogude Venemaalt Eesti ohvitsere ja sõdureid põhja, kus asusid [[Briti ekspeditsioonikorpus]]e väed. Slaavi leegioni Eesti kompanii, kandis Briti vormi ja rahvusvärvides käisekilpi. Samuti moodustati Prantsuse võõrleegioni juures 1918. aasta septembris Eesti kompanii, kuhu koondati kõik eestlased (200 ringis, neist 50 ohvitserid) [[Prantsuse ekspeditsioonikorpuse Eesti leegion]]iks kapten [[Jaan Lutsar]]i juhtimisel. Mehed kandsid Prantsuse vormi ning [[eesti rahvusvärvid]]es kraelõkmeid ja baretimärki. 1919. aastal juunis toodi leegion Eestisse. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="ingliseviki">''Inglise vikipeedia andmed seisuga 31. detsember 2010.''</ref> <ref name="GJpRp">[[Tõnu Tannberg]], [http://maaleht.delfi.ee/news/uudised/elu/eestlased-esimeses-maailmasojas.d?id=69404267 Eestlased Esimeses maailmasõjas], Maaleht, 26. juuli 2014</ref> <ref name="2moPx">[http://flot.parus.ru/gercl028.htm Класс "Магдебург"]</ref> <ref name="Jsw05">Halpern, Paul G. (1995). A Naval History of World War I. Annapolis, MD: Naval Institute Press. ISBN 1-55750-352-4.</ref> <ref name="Lk0zt">[http://militera.lib.ru/periodic/0/v/voenno-istorichesky-zhurnal/vij_2006-11.pdf Военно-исторический журнал 11/2006]</ref> <ref name="ul0f9">[Krieg in der Ostsee, köide 2, lk. 55–57]</ref> <ref name="PxCo8">[https://web.archive.org/web/20111209131930/http://www.rchgi.spb.ru/science/sience_research/scientific_conferences/konf_St-Piter_country_north_Evropa/2004/partala.php М.А. Партала. Радиоразведка балтийского флота в Первую мировую войну (к истории создания)], Научная конференция "Санкт-Петербург и страны Северной Европы" / 2004</ref> <ref name="SuCJ7">[http://rhga.ru/science/sience_research/scientific_conferences/konf_St-Piter_country_north_Evropa/2006/Partala.htm М.А. Партала РАДИОСТАНЦИЯ ОСОБОГО НАЗНАЧЕНИЯ НА МЫСЕ ШПИТГАМН (1915–1917) И ЕЕ МЕСТО В ИСТОРИИ РАДИОРАЗВЕДКИ БАЛТИЙСКОГО ФЛОТА]</ref> <ref name="GN3sq">[Balti laevastiku juhataja staabi sideteenistuse ülema [[Ivan Regarten]]i sissekanne teenistusraamatusse 17.08.1914, РГА ВМФ. Ф. р 29. Оп. 1. Д. 199. Л. 42]</ref> <ref name="Jc25x">[http://rhga.ru/science/sience_research/scientific_conferences/konf_St-Piter_country_north_Evropa/2003/18_Partala.pdf М. А. Партала. МАЛОИЗВЕСТНЫЕ ДОКУМЕНТЫ О ЗАХОРОНЕНИЯХ ГЕРМАНСКИХ МОРЯКОВ НА БАЛТИКЕ В ГОДЫ ПЕРВОЙ МИРОВОЙ ВОЙНЫ (ПО МАТЕРИАЛАМ РОССИЙСКОГО ГОСУДАРСТВЕННОГО АРХИВА ВОЕННО-МОРСКОГО ФЛОТА)]</ref> <ref name="vojNm">[[Mati Kröönström]], [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/8180/kroonstrommati.pdf;jsessionid=89FFB065632C1E0DCF556DC1A801C182?sequence=1 Eesti sõjaväe juhtivkoosseis Eesti Vabadussõjas], Tartu Ülikooli Kirjastus, 2008</ref> <ref name="uRmef">[[Hannes Walter]], [http://www.ohtuleht.ee/19555 Eesti kaitsevägi 80. Eesti diviis Saksa okupatsiooni ajal], Õhtuleht, 5. aprill 1998</ref> <ref name="UYESE">[[Karl Kello]], [https://web.archive.org/web/20090701062355/http://www.opleht.ee/Arhiiv/2007/26.10.07/peamearu/5.shtml Külapoisist pärusaadlikuks: eesti variant], Õpetajate Leht, 26. oktoober 2007</ref> <ref name="zHOja">[[Mati Õun]]. Eesti Vabariigi kindralid ja admiralid. Tallinn, 2001</ref> <ref name="oQizD">[[Mati Kröönström]]. Eestlastest ohvitserid Vene armees 19. sajandil. Akadeemia, 4/2006</ref> <ref name="0hWvt">Eesti ohvitserid ja sõjandustegelased, III. Koost Mati Õun. Tallinn, 1998</ref> <ref name="dAOYw">{{Netiviide |url=http://riigi.arhiiv.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/KroonstromMati_Eesti_ratsav2e_TUNA2005_2.pdf |pealkiri=Eesti ratsaväe juhid Vabadussõjas |vaadatud=2011-09-14 |arhiivimisaeg=2013-12-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131214203327/http://riigi.arhiiv.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/KroonstromMati_Eesti_ratsav2e_TUNA2005_2.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="zjkO0">[[Mati Kröönström]], [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/8180/kroonstrommati.pdf;jsessionid=89FFB065632C1E0DCF556DC1A801C182?sequence=1 Eesti sõjaväe juhtivkoosseis Vabadussõjas 1918–1920], Tartu Ülikooli kirjastus</ref> <ref name="YsFz3">{{Netiviide |url=http://www.virtsu.ee/ajalugu/1ms_albion.html |pealkiri=I maailmasõda |vaadatud=2009-06-22 |arhiivimisaeg=2011-12-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111209115741/http://www.virtsu.ee/ajalugu/1ms_albion.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="15mam">{{Netiviide |url=http://lood.wordpress.com/2008/02/11/vabariik-sakste-kanna-all/#more-282 |pealkiri=Vastsündinud vabariik sakste kanna all |vaadatud=2010-05-01 |arhiivimisaeg=2014-09-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140911022025/http://lood.wordpress.com/2008/02/11/vabariik-sakste-kanna-all/#more-282 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Qeog8">Черепанов, Александр Иванович, [http://militera.lib.ru/h/cherepanov_ai3/04.html Под Псковом и Нарвой (23 февраля 1918 г.). Глава четвертая. 23 февраля 1918 года], М.: Воениздат, 1956.</ref> }} ==Kirjandus== *Генрих Ролльман, Война на Балтийском море, Том 2. 1915 год, Государственное военное издательство Наркомата Обороны Союза ССР, МОСКВА-1937 [[Kategooria:Eesti Esimeses maailmasõjas| ]] [[Kategooria:1917. aasta Eestis]] [[Kategooria:1918. aasta Eestis]] 1scqwz8yyfnbywhj6gu5m2tp9bff3gz D-20 0 164343 6168975 5351083 2022-07-28T06:54:56Z 87.119.179.233 /* Ajalugu */ Parandatud kirjaviga wikitext text/x-wiki {{Infokast relv | nimi = | pilt = 152-мм гаубица Д-20.jpg | pildi_suurus = | alt_tekst = D-20 muuseumis [[Venemaa]]l | pildi_allkiri = D-20 muuseumis [[Venemaa]]l | päritoluriik = [[Venemaa]] | tüüp = <!-- Tüübi valik --> | on_laskerelv = | on_külmrelv = | on_lõhkekeha = | on_suurtükk = | on_sõiduk = | on_rakett = <!-- Teenistusajalugu --> | teenistuses = | kasutajad = | sõjad = <!-- Tootmisajalugu --> | disainer = | disainitud = | tootja = | ühiku_hind = | tootmises = | toodetud = | variandid = <!-- Täpsustused --> | täpsustuste_silt = | kaal = | pikkus = | detaili_pikkus = | laius = | kõrgus = | läbimõõt = | meeskond = | reisijad = <!-- Laskerelva täpsustused --> | laskemoon = | laskemoona_kaal = | kaliiber = | torud = | tööpõhimõte = | laskekiirus = | algkiirus = | laskeulatus = | max_laskeulatus = | söötur = | sihikud = <!-- Suurtüki täpsustused --> | breech = | tagasilöök = | lafett = | tõstenurk = | pöördenurk = <!-- Külmrelva täpsustused --> | tera_tüüp = | pideme_tüüp = | tupe_tüüp = | head_tüüp = | varre_tüüp = <!-- Lõhkekeha täpsustused --> | lõhkepea = | lõhkepea_kaal = | õhkimine = | plahvatusvõimsus = <!-- Sõiduki/raketi täpsustused --> | soomus = | pearelv = | muu_relvastus = | mootor = | mootori_võimsus = | võimsuse-kaalu_suhe = | kandevõime = | käigukast = | vedrustus = | kliirens = | kütusemahutavus = | tegevusulatus = | kiirus = | juhtimissüsteem = | steering = <!-- Raketi täpsustused --> | tiivaulatus = | kütus = | lennulagi = | lennukõrgus = | sügavus = | boost = | täpsus = | laskeplatvorm = | transport = }} '''152 mm välihaubits D-20''' (läänes ka markeeringuga M1955) on pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] Nõukogude Liidus valmistatud keskmine väli[[haubits]]. == Taktikalis-tehnilisi andmeid == *[[Kaliiber]]: 152 mm *Raua pikkus: 25 kaliibrit *Mürsu algkiirus: 650 m/s *Laskekaugus: 17,4 km *Laskekiirus: 6 lasku/min *Laskesektor: 58° *Kaal: 5700 kg *Pukseerimiskiirus: kuni 60 km/h *Standardveduk: [[Ural (veoauto)|Ural]]-4320 / Ural-375D *Meeskond: 8 inimest == Ajalugu == Haubits valmis 1947. aastal F. Petrovi suurtükiväe konstruktoribüroos ja võeti relvastusse 1950. aastatel. Relvaga vahetati välja vanemad haubitsad [[ML-20]]. Tegemist oli maailma esimese automaatselt sulguva lukuga kaudtulesuurtükiga. Haubits on osalenud paljudes külma sõja aegsetes [[relvakonflikt]]ides ja [[sõda]]des. Alates 1990. aastaist on hakatud Venemaal relva välja vahetama uuema versiooni [[Msta-B]] vastu. Kasutavaid riike on jäänud alla 15. Relv on kasutusel liikursuurtükil [[Akatsia]] (2S3) [[Kategooria:Haubitsad]] [[Kategooria:Välisuurtükid]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu relvad]] [[Kategooria:Venemaa relvad]] tbb6e3dgvew5379z5pbq1ce58ujhi31 Aarne Biin 0 167521 6168865 6168581 2022-07-27T20:05:06Z 46.131.33.233 /* Teosed */ wikitext text/x-wiki '''Aarne Biin''' ([[4. august]] [[1942]] – 26. juuli 2022) oli eesti prosaist. == Teosed == *"Tema Kuninglik Kõrgus", Eesti Raamat, Tallinn, 1979 *"Tundmatu kunstniku maal", UMARA, Tallinn, 1993 *"Kõik, mida pole", Eesti Raamat, Tallinn, 1997 *"Voorus ja patt", Kuldsulg, Tallinn, 1997 *"Mil. Mees, keda hüüti tummaks", Kuldsulg, Tallinn, 1999 *"Kuningvesi", Kuldsulg, Tallinn, 2001 *"Sarmikas mõtleja: kaks romaani ühest mehest", Kuldsulg, Tallinn, 2001 *"Peegelleitnandid", Kuldsulg, Tallinn, 2001 *"Presidendirulett", Kuldsulg, Tallinn, 2003 *"Tundmatu kunstniku maal", Kuldsulg, Tallinn, 2003 *"Venemaalt armastuseta", Kuldsulg, Tallinn, 2003 *"Linnukaupleja", Kuldsulg, Tallinn, 2003 *"Kõikide saladuste võti", Kuldsulg, Tallinn, 2004 *"Kaunis Victoria", Kuldsulg, Tallinn, 2005 *"Miljonivaade", Kuldsulg, Tallinn, 2006 *"Linna valitsemine", Kuldsulg, Tallinn, 2007 *"Mees otsib naist", Kuldsulg, Tallinn, 2008 *"Põrgu taga lagedal", Eesti Raamat, Tallinn, 2020 *"Roosa rapsoodia", Eesti Raamat, Tallinn, 2020 {{DEFAULTSORT:Biin, Aarne}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti kriminaalkirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1942]] qybtnpjrkr17cnheyafipsl9v3mtu1t 6168867 6168865 2022-07-27T20:13:38Z 46.131.33.233 wikitext text/x-wiki '''Aarne Biin''' ([[4. august]] [[1942]] – 26. juuli 2022) oli eesti prosaist. == Teosed == *"Tema Kuninglik Kõrgus", Eesti Raamat, Tallinn, 1979 *"Tundmatu kunstniku maal", UMARA, Tallinn, 1993 *"Kõik, mida pole", Eesti Raamat, Tallinn, 1997 *"Voorus ja patt", Kuldsulg, Tallinn, 1997 *"Mil. Mees, keda hüüti tummaks", Kuldsulg, Tallinn, 1999 *"Kuningvesi", Kuldsulg, Tallinn, 2001 *"Sarmikas mõtleja: kaks romaani ühest mehest", Kuldsulg, Tallinn, 2001 *"Peegelleitnandid", Kuldsulg, Tallinn, 2001 *"Presidendirulett", Kuldsulg, Tallinn, 2003 *"Tundmatu kunstniku maal", Kuldsulg, Tallinn, 2003 *"Venemaalt armastuseta", Kuldsulg, Tallinn, 2003 *"Linnukaupleja", Kuldsulg, Tallinn, 2003 *"Kõikide saladuste võti", Kuldsulg, Tallinn, 2004 *"Kaunis Victoria", Kuldsulg, Tallinn, 2005 *"Miljonivaade", Kuldsulg, Tallinn, 2006 *"Linna valitsemine", Kuldsulg, Tallinn, 2007 *"Mees otsib naist", Kuldsulg, Tallinn, 2008 *"Ruts: sõjas ja vangis, armastuses ja abielus", Kuldsulg, Tallinn, 2009 *"Kuum suvi Setumaal", Eesti Raamat, Tallinn, 2012 *"Sild üle Koiva", Eesti Raamat, Tallinn, 2013 *"Meie sõbrad: lugusid koertest ja kassidest, omadest ja võõrastest", Eesti Raamat, Tallinn, 2015 *"Lossi peremehed", Eesti Raamat, Tallinn, 2016 *"Mõnikord juhtub mõndagi", Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2017 *"Põrgu taga lagedal", Eesti Raamat, Tallinn, 2020 *"Murrujoonel", Eesti Raamat, Tallinn, 2021 *"Roosa rapsoodia", Eesti Raamat, Tallinn, 2020 {{DEFAULTSORT:Biin, Aarne}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti kriminaalkirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1942]] 3ndnbvksoxmzsni3gqqxtdy78nqev09 6168868 6168867 2022-07-27T20:14:15Z 46.131.33.233 wikitext text/x-wiki '''Aarne Biin''' ([[4. august]] [[1942]] – 26. juuli 2022) oli eesti prosaist. == Teosed == *"Tema Kuninglik Kõrgus", Eesti Raamat, Tallinn, 1979 *"Tundmatu kunstniku maal", UMARA, Tallinn, 1993 *"Kõik, mida pole", Eesti Raamat, Tallinn, 1997 *"Voorus ja patt", Kuldsulg, Tallinn, 1997 *"Mil. Mees, keda hüüti tummaks", Kuldsulg, Tallinn, 1999 *"Kuningvesi", Kuldsulg, Tallinn, 2001 *"Sarmikas mõtleja: kaks romaani ühest mehest", Kuldsulg, Tallinn, 2001 *"Peegelleitnandid", Kuldsulg, Tallinn, 2001 *"Presidendirulett", Kuldsulg, Tallinn, 2003 *"Tundmatu kunstniku maal", Kuldsulg, Tallinn, 2003 *"Venemaalt armastuseta", Kuldsulg, Tallinn, 2003 *"Linnukaupleja", Kuldsulg, Tallinn, 2003 *"Kõikide saladuste võti", Kuldsulg, Tallinn, 2004 *"Kaunis Victoria", Kuldsulg, Tallinn, 2005 *"Miljonivaade", Kuldsulg, Tallinn, 2006 *"Linna valitsemine", Kuldsulg, Tallinn, 2007 *"Mees otsib naist", Kuldsulg, Tallinn, 2008 *"Ruts: sõjas ja vangis, armastuses ja abielus", Kuldsulg, Tallinn, 2009 *"Kuum suvi Setumaal", Eesti Raamat, Tallinn, 2012 *"Sild üle Koiva", Eesti Raamat, Tallinn, 2013 *"Meie sõbrad: lugusid koertest ja kassidest, omadest ja võõrastest", Eesti Raamat, Tallinn, 2015 *"Lossi peremehed", Eesti Raamat, Tallinn, 2016 *"Mõnikord juhtub mõndagi", Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2017 *"Põrgu taga lagedal", Eesti Raamat, Tallinn, 2020 *"Roosa rapsoodia", Eesti Raamat, Tallinn, 2020 *"Murrujoonel", Eesti Raamat, Tallinn, 2021 {{DEFAULTSORT:Biin, Aarne}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti kriminaalkirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1942]] 0465023xbsxnnwye6cf2wp2em251koo 6168983 6168868 2022-07-28T07:24:01Z 85.253.189.36 wikitext text/x-wiki '''Aarne Biin''' ([[4. august]] [[1942]] – [[26. juuli]] [[2022]]) oli eesti [[prosaist]]. == Teosed == *"Tema Kuninglik Kõrgus", Eesti Raamat, Tallinn, 1979 *"Tundmatu kunstniku maal", UMARA, Tallinn, 1993 *"Kõik, mida pole", Eesti Raamat, Tallinn, 1997 *"Voorus ja patt", Kuldsulg, Tallinn, 1997 *"Mil. Mees, keda hüüti tummaks", Kuldsulg, Tallinn, 1999 *"Kuningvesi", Kuldsulg, Tallinn, 2001 *"Sarmikas mõtleja: kaks romaani ühest mehest", Kuldsulg, Tallinn, 2001 *"Peegelleitnandid", Kuldsulg, Tallinn, 2001 *"Presidendirulett", Kuldsulg, Tallinn, 2003 *"Tundmatu kunstniku maal", Kuldsulg, Tallinn, 2003 *"Venemaalt armastuseta", Kuldsulg, Tallinn, 2003 *"Linnukaupleja", Kuldsulg, Tallinn, 2003 *"Kõikide saladuste võti", Kuldsulg, Tallinn, 2004 *"Kaunis Victoria", Kuldsulg, Tallinn, 2005 *"Miljonivaade", Kuldsulg, Tallinn, 2006 *"Linna valitsemine", Kuldsulg, Tallinn, 2007 *"Mees otsib naist", Kuldsulg, Tallinn, 2008 *"Ruts: sõjas ja vangis, armastuses ja abielus", Kuldsulg, Tallinn, 2009 *"Kuum suvi Setumaal", Eesti Raamat, Tallinn, 2012 *"Sild üle Koiva", Eesti Raamat, Tallinn, 2013 *"Meie sõbrad: lugusid koertest ja kassidest, omadest ja võõrastest", Eesti Raamat, Tallinn, 2015 *"Lossi peremehed", Eesti Raamat, Tallinn, 2016 *"Mõnikord juhtub mõndagi", Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2017 *"Põrgu taga lagedal", Eesti Raamat, Tallinn, 2020 *"Roosa rapsoodia", Eesti Raamat, Tallinn, 2020 *"Murrujoonel", Eesti Raamat, Tallinn, 2021 {{DEFAULTSORT:Biin, Aarne}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti kriminaalkirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1942]] 1eb34o3jo4sp0cf3lgzwvfqwh2qpvao 6168984 6168983 2022-07-28T07:24:35Z 85.253.189.36 /* Teosed */ wikitext text/x-wiki '''Aarne Biin''' ([[4. august]] [[1942]] – [[26. juuli]] [[2022]]) oli eesti [[prosaist]]. == Teosed == *"Tema Kuninglik Kõrgus", [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]], [[1979]] *"Tundmatu kunstniku maal", UMARA, Tallinn, [[1993]] *"Kõik, mida pole", Eesti Raamat, Tallinn, [[1997]] *"Voorus ja patt", Kuldsulg, Tallinn, 1997 *"Mil. Mees, keda hüüti tummaks", Kuldsulg, Tallinn, 1999 *"Kuningvesi", Kuldsulg, Tallinn, 2001 *"Sarmikas mõtleja: kaks romaani ühest mehest", Kuldsulg, Tallinn, 2001 *"Peegelleitnandid", Kuldsulg, Tallinn, 2001 *"Presidendirulett", Kuldsulg, Tallinn, 2003 *"Tundmatu kunstniku maal", Kuldsulg, Tallinn, 2003 *"Venemaalt armastuseta", Kuldsulg, Tallinn, 2003 *"Linnukaupleja", Kuldsulg, Tallinn, 2003 *"Kõikide saladuste võti", Kuldsulg, Tallinn, 2004 *"Kaunis Victoria", Kuldsulg, Tallinn, 2005 *"Miljonivaade", Kuldsulg, Tallinn, 2006 *"Linna valitsemine", Kuldsulg, Tallinn, 2007 *"Mees otsib naist", Kuldsulg, Tallinn, 2008 *"Ruts: sõjas ja vangis, armastuses ja abielus", Kuldsulg, Tallinn, 2009 *"Kuum suvi Setumaal", Eesti Raamat, Tallinn, 2012 *"Sild üle Koiva", Eesti Raamat, Tallinn, 2013 *"Meie sõbrad: lugusid koertest ja kassidest, omadest ja võõrastest", Eesti Raamat, Tallinn, 2015 *"Lossi peremehed", Eesti Raamat, Tallinn, 2016 *"Mõnikord juhtub mõndagi", Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2017 *"Põrgu taga lagedal", Eesti Raamat, Tallinn, 2020 *"Roosa rapsoodia", Eesti Raamat, Tallinn, 2020 *"Murrujoonel", Eesti Raamat, Tallinn, 2021 {{DEFAULTSORT:Biin, Aarne}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti kriminaalkirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1942]] heumyqg91jijybuyh75iage0evbzl4b 6168990 6168984 2022-07-28T07:27:03Z 85.253.189.36 /* Teosed */ wikitext text/x-wiki '''Aarne Biin''' ([[4. august]] [[1942]] – [[26. juuli]] [[2022]]) oli eesti [[prosaist]]. == Teosed == *"Tema Kuninglik Kõrgus", [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]], [[1979]] *"Tundmatu kunstniku maal", UMARA, Tallinn, [[1993]] *"Kõik, mida pole", Eesti Raamat, Tallinn, [[1997]] *"Voorus ja patt", [[Kuldsulg]], Tallinn, 1997 *"Mil. Mees, keda hüüti tummaks", Kuldsulg, Tallinn, [[1999]] *"Kuningvesi", Kuldsulg, Tallinn, [[2001]] *"Sarmikas mõtleja: kaks romaani ühest mehest", Kuldsulg, Tallinn, 2001 *"Peegelleitnandid", Kuldsulg, Tallinn, 2001 *"Presidendirulett", Kuldsulg, Tallinn, [[2003]] *"Tundmatu kunstniku maal", Kuldsulg, Tallinn, 2003 *"Venemaalt armastuseta", Kuldsulg, Tallinn, 2003 *"Linnukaupleja", Kuldsulg, Tallinn, 2003 *"Kõikide saladuste võti", Kuldsulg, Tallinn, [[2004]] *"Kaunis Victoria", Kuldsulg, Tallinn, [[2005]] *"Miljonivaade", Kuldsulg, Tallinn, [[2006]] *"Linna valitsemine", Kuldsulg, Tallinn, [[2007]] *"Mees otsib naist", Kuldsulg, Tallinn, [[2008]] *"Ruts: sõjas ja vangis, armastuses ja abielus", Kuldsulg, Tallinn, [[2009]] *"Kuum suvi Setumaal", Eesti Raamat, Tallinn, [[2012]] *"Sild üle Koiva", Eesti Raamat, Tallinn, [[2013]] *"Meie sõbrad: lugusid koertest ja kassidest, omadest ja võõrastest", Eesti Raamat, Tallinn, [[2015]] *"Lossi peremehed", Eesti Raamat, Tallinn, [[2016]] *"Mõnikord juhtub mõndagi", Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, [[2017]] *"Põrgu taga lagedal", Eesti Raamat, Tallinn, [[2020]] *"Roosa rapsoodia", Eesti Raamat, Tallinn, 2020 *"Murrujoonel", Eesti Raamat, Tallinn, [[2021]] {{DEFAULTSORT:Biin, Aarne}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti kriminaalkirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1942]] [[Kategooria:Surnud 2022]] 0dpabhf87nfytx8ydu7vztgcfpw7qfu 2. Eesti jalaväepolk 0 168077 6169080 5722618 2022-07-28T10:51:29Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = 2. Eesti jalaväepolk <br> ''2-ой Эстонский пехотный полк'' | pilt = | pildiallkiri = | algusaeg =[[1917]] | lõpuaeg = [[1918]] | aeg = | riik =[[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] [[Venemaa Vabariik]]<br>[[Eestimaa kubermang]] | kuuluvus = | haru = | liik = [[jalavägi]] | ülesanne = | suurus = [[polk]] | alluv = [[1. Eesti jalaväediviis]] ([[Eesti rahvusväeosad]]) | garnison = [[Paide]]<br>Viljandi ja Paide | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = [[21. november]]/ [[23. november]] [[1917]] | varustus = | varustusesilt = | lahingud = | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = [[alamleitnant]] [[Jaan Maide]], 2. Eesti jalaväepolgu ülema kt<br>polkovnik [[Johan Unt]] <!-- Sümboolika --> | märk = | märk_silt = | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''2. Eesti jalaväepolk''' oli 1917. aastal [[Eesti rahvusväeosad|Eesti rahvusväeosana]] moodustatud ja 1917. aastal [[1. Eesti jalaväediviis]]i koosseisu liidetud väeosa. Polku nimetati selle formeerimiskoha järgi ka rahvapäraselt ''Sakala polguks''. ==Juhtkond ja koosseis== [[Pilt:Kindralmajor Johan Unt (24.03.1876 - 7.04.1930), ERM Fk 2625-20.jpg|pisi|püsti|Johan Unt]] ;2. Eesti jalaväepolgu ülemad: *[[Jaan Maide]] (−12.1917), 2. Eesti jalaväepolgu ülema kt, *polkovnik [[Johan Unt]], 2. Eesti jalaväepolgu ülem :Polgu adjutant: [[Hans Matson]] *2. Eesti jalaväepolgu I pataljon (Viljandis) **1., 2., 3. ja 4. rood, *2. Eesti jalaväepolgu II pataljon (Viljandis) **5., 6., 7. ja 8. rood, ülem [[Rudolf Veidebach]] *2. Eesti jalaväepolgu III pataljon (Paides), ülem [[Jaan Maide]]; staabikapten [[Felix Tannebaum]], **9. rood, ülem [[praporštšik]] [[Eduard Putmaker]], porutšik [[Villem Ots]]; **10. rood, ülem praporštšik [[Artur Rehe]]; **11. rood, ülem praporštšik [[Andrei Lindson]]; **12. rood, ülem praporštšik Aulik; porutšik [[August Kulberg]] *Jalamaakuulajate komando, ülem ==2. Eesti jalaväepolgu moodustamine== === Polgu moodustamine === Polgu sünnipäevaks loeti [[21. november|21. novembrit]] [[1917]]<ref>Sõdur 1928, nr. 27/28, lk. 868–869</ref> või 23. novembrit, kui allkirjastati käskkiri nr. 1 2-le ''Eesti jalaväe polgule''. ====Formeerimine Tallinnas==== [[1917]]. aasta suvel alustati lisaks [[1. Eesti jalaväepolk|1. Eesti jalaväepolgu]] formeerimisele veel ka teiste [[Eesti rahvusväeosad|rahvusväeosad]]e loomist. Luba luua Tallinna Eesti Üksikpolk ([[3. Eesti jalaväepolk]]) ja Eesti Tagavarapataljon saadi [[Venemaa Ajutine Valitsus|Venemaa Ajutiselt Valitsuselt]] septembris 1917. Oktoobris 1917 otsustas [[Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee]] formeerida [[Paide]]s asuva [[470. Dankovi polk|470. Dankovi polgu]] baasil [[2. Eesti Jalaväepolk]]. Katsed formeerida polk Tartus ebaõnnestusid ning Vene tagavaravägede inspektor määras novembris 1917 polgu asukohaks Paide. Kuna Eestisse saabunud sõjamehi oli rohkem, kui kaks polku ja tagavarapataljon mahutada suutsid, siis saadeti mitmed allüksused väeosade alalisest asukohast kaugemale, osa polgu pataljone formeeriti ka Viljandis ja Pärnus. 2. Eesti jalaväepolgu aluseks oli 1917. aasta oktoobris Helsingist saabnud umbes 250 Viljandimaa meest 5 ohvitseri juhatusel. Kuna Eestis juba formeeritud väeosades olid koosseisud täis asuti esialgu tegutsema väljaspool koosseisu Tallinna eesti polgu 1. [[marsirood]]una. Kui novembris saabus luba 2. Eesti jalaväepolgu formeerimiseks, sai see rood 2. jalaväepolgu aluseks. Polgu formeerimist alustas alamleitnant [[Juhan Järver]], polguülem oli [[kapten]] [[Jaan Maide]], hiljem määrati ülemaks [[polkovnik]] [[Johan Unt]] ning ülema abiks [[polkovnik]] [[Viktor Puskar]]. ====Formeerimine Viljandis ja Paides==== [[21. november|21. novembril]] saabus [[Viljandi]]sse esimene eestlastest koosnev väesalk – Tallinna Eesti Üksikpolgu 1. [[marsirood]]. Eesti sõjaväelaste Viljandisse saatmisel oli ka teine põhjus, 1. novembril 1917 tegid Viljandis eesti [[bolševikud]] ebaõnnestunud katse võtta võim linnas ja maakonnas enda kätte. Marsirood jäi Viljandis paiknedes endiselt Tallinna polgu alluvusse ning viidi 2. Eesti jalaväepolgu koosseisu üle alles 21. detsembril 1917, kuu aega pärast polgu formeerimise algust. 2. Eesti polgu formeerimine algas enne 21. novembrit ning mitte [[Viljandi]]s, vaid [[Paide]]s, 2. Eesti jalaväepolk kavatseti luua 1. Eesti jalaväepolgu ja [[Eesti Tagavara Jalaväepataljon|Eesti Tagavarapataljon]]i Järvamaal paiknevate allüksuste baasil ning et nende koondamiseks suunati [[Paide]]sse [[kapten]] [[Jaan Maide]]. 17. novembril said Eesti Tagavara Jalaväepataljoni kolm ohvitseri, [[staabikapten]] [[August Ilves]] ning lipnikud [[Konstantin Erm]] ja [[Elmar Schiffer]], Tagavarapataljoni pataljoniülemalt polkovnik [[Jaak Rosenbaum]]ilt käsu suunduda koos 75 sõduriga Paidesse, umbes samal ajal läkitas polkovnik Rosenbaum staabikapten [[Arnold Hinnom]]i [[Põltsamaa]]le, et formeerida seal viibivatest Eesti sõjaväelastest tulevase Paide polgu üks [[pataljon]]. Tallinna Eesti Üksikpolgust, komandeeriti aga 21. novembril Paidesse 2. Eesti polgu formeerimiseks kapten Jaan Maide. 23. novembril allkirjastas ajutiselt polguülema kohuseid täitev [[kapten]] J. Maide Paides oma esimese käskkirja, teatades, et on asunud formeerima 2. Eesti jalaväepolku, ning viitas seejuures Põhjarinde tagavaravägede inspektori sellekohasele korraldusele 12. novembrist 1917. Pärast Eesti 1. Eesti jalaväediviisi loomist 6. detsembril 1917 aga esialgsed paanid muutusid. Jaan Sootsi allkirja kandvas käskkirjas nr. 2 anti korraldus: {{Tsitaat|Määran formeeritava 2. Eesti jalaväe polgu ajutiseks ülemaks Tallinna Eesti üksiku jalaväe polgu kapten Maide. 2. Eesti jalaväe polgu form. kohaks on Viljandi ja Paide linnad. Selle polgu kaadriks viia nimetatud polku üle kõik Paide ja Viljandi maakondades paiknevad Tallinna Eesti üksiku jalaväe polgu roodud||.}} 18. detsembrist 1917 oli polgu juht polkovnik [[Johan Unt]], 20. detsembril määrati polguülema abiks alampolkovnik [[Viktor Puskar]]. Polgu adjutandiks nimetati esialgu lipnik [[Konstantin Erm]], seejärel staabikapten [[Hans Matson]]. === Polgu tegevusest 1917 === 18. detsembril, mil 1. Eesti jalaväediviisi ülema Jaan Sootsi käskkirja alusel võttis 2. Eesti jalaväepolgu juhtimise üle polkovnik [[Johan Unt]]. Senisest ajutisest polgukomandörist kapten Maidest sai nüüdsest 2. Eesti polgu Paides paikneva I pataljoni ülem. Kolm päeva hiljem nimetati Paides paiknev I pataljon ümber III pataljoniks ning Viljandis alustati I ja II pataljoni formeerimist. Seoses sellega arvati 2. Eesti polgu koosseisu ka endine Tallinna Eesti Üksikpolgu 1. marsirood, kuhu kuulus tolleks hetkeks kaheksa ohvitseri ja 307 sõdurit. 2. Eesti polgu komplekteerimine käis suhteliselt aeglaselt. Kümne esimese formeerimispäeva jooksul saabus vaid 212 ja järgmise kümne päevaga lisandus 97 meest. Olukord paranes jõulude eel tänu teiste rahvusväeosade mitmete allüksuste ühendamisele 2. Eesti jalaväepolguga. Detsembri lõpuks oli polgus umbkaudu 1400 sõdurit. Ettenähtud suurust, 3770 sõdurit, polk aga ei saavutanudki. Olemasolevatel andmetel arvati 2. Eesti jalaväepolgu koosseisu 24. novembrist 1917 kuni 20. veebruarini 1918 kokku 2453 meest. === Bolševikud ja 2. Eesti polk === Tolleaegne polguülem Johan Unt leidis, et ainult üksikud mehed sattusid bolševike [[agitatsioon]]i mõju alla, kuna rõhuv enamus neist kuni okupatsiooni ajani jäi truuks, siiski – Pärnu pataljon ja 8. rood [[Põltsamaa]]l toetasid nõukogude võimu. 23. jaanuaril 1918 võttis roodu üldkoosolek tõepoolest vastu resolutsiooni, milles nõuti sotsialistliku sõjaväe ([[Punaarmee]]) kiiret loomist ja tunnistati ainsaks kõrgemaks võimuks uue armee formeerimisel enamlik [[Eesti Sotsialistlike Sõjaväelaste Nõukogu]]. Viljandi bolševike organisatsioon oli nõrk ja saamatu – pärast [[oktoobrirevolutsioon]]i loodud [[sõja-revolutsioonikomitee]] kuulutas ennast küll ainsaks valitsusvõimu kandjaks Viljandi linnas ja maakonnas, kuid tegelik võim jäi endiselt [[Viljandi Maavalitsus]]e kätte. Olukord hakkas muutuma alles 1917. aasta detsembri keskel, mil Tallinnast saabus Viljandisse [[Jaan Sihver]]. Tema juhtimisel algas [[mõisate ülevõtmine]], hoogustus [[punakaart|punakaardi]] loomine, pandi käima ajaleht [[Töörahva Hääl (ajaleht, 1917)|Töörahva Hääl]]" loodi kontakt Valgas asuva [[XII armee Iskosol]]i juhtkonnaga, korraldati nõukogude konverents, kujundati ümber [[Täitevkomitee]], loodi [[tribunal]] jne. 21. detsembril arreteeriti maavalitsuse liikmed. Otsuse rahvusväeosad laiali saata langetasid bolševikud 13. ja 14. jaanuaril Tallinnas korraldatud [[Eesti Sotsialistlikkude Sõjaväelaste Kongress]]il. Otsuse elluviimiseks võtsid nad 29. jaanuaril üle [[Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee]], 19. veebruaril saatsid laiali 1. Eesti jalaväediviisi staabi ja andsid käsu likvideerida [[Eesti Tagavarapataljon]], 22. veebruaril algas 3. Eesti jalaväepolgu likvideerimine ning 24. veebruaril tegid nad korralduse 4. Eesti jalaväepolgu laialisaatmise kohta. Analoogsed protsessid leidsid aset ka Viljandis. ==Iseseisvuse väljakuulutamine Viljandis== Veebruaris 1918 alanud [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] vägede pealetungi ajal ning pärast 23. veebruaril Pärnus [[Manifest kõigile Eestimaa rahvastele|Eesti iseseisvusmanifesti]] väljakuulutamist, loeti Viljandis ja [[24. veebruar]]il 2. Eesti jalaväepolgu toetusel Viljandi kohtuhoone trepil, [[Viljandi linnapeade loend|Viljandi linnapea]] [[Gustav Talts]]i poolt ette iseseisvusmanifest. ==Polgu likvideerimine== Veebruaris 1918, pärast Lõuna-Eesti okupeerimist Saksa keisririigi vägede poolt, alustati 2. Eesti jalaväepolgu likvideerimist [[25. veebruar]]il ning viimase käskkirja 2. Eesti jalaväepolgu ülemana allkirjastas [[Johan Unt]] [[12. märts]]il 1918. == Vaata ka == *[[Eesti Teise Polgu Selts]] == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== * [[Juhan Mõttus]], [[Enn Kippel]]. "2. jalaväepolgu ajalugu", 2007, ISBN 978-9985-858-53-0, ISSN 1406-3409 * [[Vitali Lokk]]. "Eesti rahvusväeosad 1917–1918. Formeerimine ja struktuur", ISBN 978-9949-438-15-0 == Välislingid == * [http://www.muuseum.viljandimaa.ee/?id=121&op=body Kui Lembitu polk oli Sakala malev], muuseum.viljandimaa.ee * [http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.535 ERA.535. "2. Eesti Jalaväepolk"], arhivaale Eesti Riigiarhiivis {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=– | nimi=2. Eesti jalaväepolk | aeg=[[1917]]–[[1918]] | järgnev=[[2. jalaväepolk]]}} {{lõpp}} [[Kategooria:1. Eesti jalaväediviis]] [[Kategooria:Eesti Esimeses maailmasõjas]] [[Kategooria:1917. aasta Eestis]] [[Kategooria:1918. aasta Eestis]] ihpqysamuieeh2idq59297c95e2b2lu 6169081 6169080 2022-07-28T10:52:19Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = 2. Eesti jalaväepolk <br> ''2-ой Эстонский пехотный полк'' | pilt = | pildiallkiri = | algusaeg =[[1917]] | lõpuaeg = [[1918]] | aeg = | riik =[[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] [[Venemaa Vabariik]]<br> [[Autonoomne Eestimaa kubermang|Eestimaa kubermang]] | kuuluvus = | haru = | liik = [[jalavägi]] | ülesanne = | suurus = [[polk]] | alluv = [[1. Eesti jalaväediviis]] ([[Eesti rahvusväeosad]]) | garnison = [[Paide]]<br>Viljandi ja Paide | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = [[21. november]]/ [[23. november]] [[1917]] | varustus = | varustusesilt = | lahingud = | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = [[alamleitnant]] [[Jaan Maide]], 2. Eesti jalaväepolgu ülema kt<br>polkovnik [[Johan Unt]] <!-- Sümboolika --> | märk = | märk_silt = | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''2. Eesti jalaväepolk''' oli 1917. aastal [[Eesti rahvusväeosad|Eesti rahvusväeosana]] moodustatud ja 1917. aastal [[1. Eesti jalaväediviis]]i koosseisu liidetud väeosa. Polku nimetati selle formeerimiskoha järgi ka rahvapäraselt ''Sakala polguks''. ==Juhtkond ja koosseis== [[Pilt:Kindralmajor Johan Unt (24.03.1876 - 7.04.1930), ERM Fk 2625-20.jpg|pisi|püsti|Johan Unt]] ;2. Eesti jalaväepolgu ülemad: *[[Jaan Maide]] (−12.1917), 2. Eesti jalaväepolgu ülema kt, *polkovnik [[Johan Unt]], 2. Eesti jalaväepolgu ülem :Polgu adjutant: [[Hans Matson]] *2. Eesti jalaväepolgu I pataljon (Viljandis) **1., 2., 3. ja 4. rood, *2. Eesti jalaväepolgu II pataljon (Viljandis) **5., 6., 7. ja 8. rood, ülem [[Rudolf Veidebach]] *2. Eesti jalaväepolgu III pataljon (Paides), ülem [[Jaan Maide]]; staabikapten [[Felix Tannebaum]], **9. rood, ülem [[praporštšik]] [[Eduard Putmaker]], porutšik [[Villem Ots]]; **10. rood, ülem praporštšik [[Artur Rehe]]; **11. rood, ülem praporštšik [[Andrei Lindson]]; **12. rood, ülem praporštšik Aulik; porutšik [[August Kulberg]] *Jalamaakuulajate komando, ülem ==2. Eesti jalaväepolgu moodustamine== === Polgu moodustamine === Polgu sünnipäevaks loeti [[21. november|21. novembrit]] [[1917]]<ref>Sõdur 1928, nr. 27/28, lk. 868–869</ref> või 23. novembrit, kui allkirjastati käskkiri nr. 1 2-le ''Eesti jalaväe polgule''. ====Formeerimine Tallinnas==== [[1917]]. aasta suvel alustati lisaks [[1. Eesti jalaväepolk|1. Eesti jalaväepolgu]] formeerimisele veel ka teiste [[Eesti rahvusväeosad|rahvusväeosad]]e loomist. Luba luua Tallinna Eesti Üksikpolk ([[3. Eesti jalaväepolk]]) ja Eesti Tagavarapataljon saadi [[Venemaa Ajutine Valitsus|Venemaa Ajutiselt Valitsuselt]] septembris 1917. Oktoobris 1917 otsustas [[Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee]] formeerida [[Paide]]s asuva [[470. Dankovi polk|470. Dankovi polgu]] baasil [[2. Eesti Jalaväepolk]]. Katsed formeerida polk Tartus ebaõnnestusid ning Vene tagavaravägede inspektor määras novembris 1917 polgu asukohaks Paide. Kuna Eestisse saabunud sõjamehi oli rohkem, kui kaks polku ja tagavarapataljon mahutada suutsid, siis saadeti mitmed allüksused väeosade alalisest asukohast kaugemale, osa polgu pataljone formeeriti ka Viljandis ja Pärnus. 2. Eesti jalaväepolgu aluseks oli 1917. aasta oktoobris Helsingist saabnud umbes 250 Viljandimaa meest 5 ohvitseri juhatusel. Kuna Eestis juba formeeritud väeosades olid koosseisud täis asuti esialgu tegutsema väljaspool koosseisu Tallinna eesti polgu 1. [[marsirood]]una. Kui novembris saabus luba 2. Eesti jalaväepolgu formeerimiseks, sai see rood 2. jalaväepolgu aluseks. Polgu formeerimist alustas alamleitnant [[Juhan Järver]], polguülem oli [[kapten]] [[Jaan Maide]], hiljem määrati ülemaks [[polkovnik]] [[Johan Unt]] ning ülema abiks [[polkovnik]] [[Viktor Puskar]]. ====Formeerimine Viljandis ja Paides==== [[21. november|21. novembril]] saabus [[Viljandi]]sse esimene eestlastest koosnev väesalk – Tallinna Eesti Üksikpolgu 1. [[marsirood]]. Eesti sõjaväelaste Viljandisse saatmisel oli ka teine põhjus, 1. novembril 1917 tegid Viljandis eesti [[bolševikud]] ebaõnnestunud katse võtta võim linnas ja maakonnas enda kätte. Marsirood jäi Viljandis paiknedes endiselt Tallinna polgu alluvusse ning viidi 2. Eesti jalaväepolgu koosseisu üle alles 21. detsembril 1917, kuu aega pärast polgu formeerimise algust. 2. Eesti polgu formeerimine algas enne 21. novembrit ning mitte [[Viljandi]]s, vaid [[Paide]]s, 2. Eesti jalaväepolk kavatseti luua 1. Eesti jalaväepolgu ja [[Eesti Tagavara Jalaväepataljon|Eesti Tagavarapataljon]]i Järvamaal paiknevate allüksuste baasil ning et nende koondamiseks suunati [[Paide]]sse [[kapten]] [[Jaan Maide]]. 17. novembril said Eesti Tagavara Jalaväepataljoni kolm ohvitseri, [[staabikapten]] [[August Ilves]] ning lipnikud [[Konstantin Erm]] ja [[Elmar Schiffer]], Tagavarapataljoni pataljoniülemalt polkovnik [[Jaak Rosenbaum]]ilt käsu suunduda koos 75 sõduriga Paidesse, umbes samal ajal läkitas polkovnik Rosenbaum staabikapten [[Arnold Hinnom]]i [[Põltsamaa]]le, et formeerida seal viibivatest Eesti sõjaväelastest tulevase Paide polgu üks [[pataljon]]. Tallinna Eesti Üksikpolgust, komandeeriti aga 21. novembril Paidesse 2. Eesti polgu formeerimiseks kapten Jaan Maide. 23. novembril allkirjastas ajutiselt polguülema kohuseid täitev [[kapten]] J. Maide Paides oma esimese käskkirja, teatades, et on asunud formeerima 2. Eesti jalaväepolku, ning viitas seejuures Põhjarinde tagavaravägede inspektori sellekohasele korraldusele 12. novembrist 1917. Pärast Eesti 1. Eesti jalaväediviisi loomist 6. detsembril 1917 aga esialgsed paanid muutusid. Jaan Sootsi allkirja kandvas käskkirjas nr. 2 anti korraldus: {{Tsitaat|Määran formeeritava 2. Eesti jalaväe polgu ajutiseks ülemaks Tallinna Eesti üksiku jalaväe polgu kapten Maide. 2. Eesti jalaväe polgu form. kohaks on Viljandi ja Paide linnad. Selle polgu kaadriks viia nimetatud polku üle kõik Paide ja Viljandi maakondades paiknevad Tallinna Eesti üksiku jalaväe polgu roodud||.}} 18. detsembrist 1917 oli polgu juht polkovnik [[Johan Unt]], 20. detsembril määrati polguülema abiks alampolkovnik [[Viktor Puskar]]. Polgu adjutandiks nimetati esialgu lipnik [[Konstantin Erm]], seejärel staabikapten [[Hans Matson]]. === Polgu tegevusest 1917 === 18. detsembril, mil 1. Eesti jalaväediviisi ülema Jaan Sootsi käskkirja alusel võttis 2. Eesti jalaväepolgu juhtimise üle polkovnik [[Johan Unt]]. Senisest ajutisest polgukomandörist kapten Maidest sai nüüdsest 2. Eesti polgu Paides paikneva I pataljoni ülem. Kolm päeva hiljem nimetati Paides paiknev I pataljon ümber III pataljoniks ning Viljandis alustati I ja II pataljoni formeerimist. Seoses sellega arvati 2. Eesti polgu koosseisu ka endine Tallinna Eesti Üksikpolgu 1. marsirood, kuhu kuulus tolleks hetkeks kaheksa ohvitseri ja 307 sõdurit. 2. Eesti polgu komplekteerimine käis suhteliselt aeglaselt. Kümne esimese formeerimispäeva jooksul saabus vaid 212 ja järgmise kümne päevaga lisandus 97 meest. Olukord paranes jõulude eel tänu teiste rahvusväeosade mitmete allüksuste ühendamisele 2. Eesti jalaväepolguga. Detsembri lõpuks oli polgus umbkaudu 1400 sõdurit. Ettenähtud suurust, 3770 sõdurit, polk aga ei saavutanudki. Olemasolevatel andmetel arvati 2. Eesti jalaväepolgu koosseisu 24. novembrist 1917 kuni 20. veebruarini 1918 kokku 2453 meest. === Bolševikud ja 2. Eesti polk === Tolleaegne polguülem Johan Unt leidis, et ainult üksikud mehed sattusid bolševike [[agitatsioon]]i mõju alla, kuna rõhuv enamus neist kuni okupatsiooni ajani jäi truuks, siiski – Pärnu pataljon ja 8. rood [[Põltsamaa]]l toetasid nõukogude võimu. 23. jaanuaril 1918 võttis roodu üldkoosolek tõepoolest vastu resolutsiooni, milles nõuti sotsialistliku sõjaväe ([[Punaarmee]]) kiiret loomist ja tunnistati ainsaks kõrgemaks võimuks uue armee formeerimisel enamlik [[Eesti Sotsialistlike Sõjaväelaste Nõukogu]]. Viljandi bolševike organisatsioon oli nõrk ja saamatu – pärast [[oktoobrirevolutsioon]]i loodud [[sõja-revolutsioonikomitee]] kuulutas ennast küll ainsaks valitsusvõimu kandjaks Viljandi linnas ja maakonnas, kuid tegelik võim jäi endiselt [[Viljandi Maavalitsus]]e kätte. Olukord hakkas muutuma alles 1917. aasta detsembri keskel, mil Tallinnast saabus Viljandisse [[Jaan Sihver]]. Tema juhtimisel algas [[mõisate ülevõtmine]], hoogustus [[punakaart|punakaardi]] loomine, pandi käima ajaleht [[Töörahva Hääl (ajaleht, 1917)|Töörahva Hääl]]" loodi kontakt Valgas asuva [[XII armee Iskosol]]i juhtkonnaga, korraldati nõukogude konverents, kujundati ümber [[Täitevkomitee]], loodi [[tribunal]] jne. 21. detsembril arreteeriti maavalitsuse liikmed. Otsuse rahvusväeosad laiali saata langetasid bolševikud 13. ja 14. jaanuaril Tallinnas korraldatud [[Eesti Sotsialistlikkude Sõjaväelaste Kongress]]il. Otsuse elluviimiseks võtsid nad 29. jaanuaril üle [[Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee]], 19. veebruaril saatsid laiali 1. Eesti jalaväediviisi staabi ja andsid käsu likvideerida [[Eesti Tagavarapataljon]], 22. veebruaril algas 3. Eesti jalaväepolgu likvideerimine ning 24. veebruaril tegid nad korralduse 4. Eesti jalaväepolgu laialisaatmise kohta. Analoogsed protsessid leidsid aset ka Viljandis. ==Iseseisvuse väljakuulutamine Viljandis== Veebruaris 1918 alanud [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] vägede pealetungi ajal ning pärast 23. veebruaril Pärnus [[Manifest kõigile Eestimaa rahvastele|Eesti iseseisvusmanifesti]] väljakuulutamist, loeti Viljandis ja [[24. veebruar]]il 2. Eesti jalaväepolgu toetusel Viljandi kohtuhoone trepil, [[Viljandi linnapeade loend|Viljandi linnapea]] [[Gustav Talts]]i poolt ette iseseisvusmanifest. ==Polgu likvideerimine== Veebruaris 1918, pärast Lõuna-Eesti okupeerimist Saksa keisririigi vägede poolt, alustati 2. Eesti jalaväepolgu likvideerimist [[25. veebruar]]il ning viimase käskkirja 2. Eesti jalaväepolgu ülemana allkirjastas [[Johan Unt]] [[12. märts]]il 1918. == Vaata ka == *[[Eesti Teise Polgu Selts]] == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== * [[Juhan Mõttus]], [[Enn Kippel]]. "2. jalaväepolgu ajalugu", 2007, ISBN 978-9985-858-53-0, ISSN 1406-3409 * [[Vitali Lokk]]. "Eesti rahvusväeosad 1917–1918. Formeerimine ja struktuur", ISBN 978-9949-438-15-0 == Välislingid == * [http://www.muuseum.viljandimaa.ee/?id=121&op=body Kui Lembitu polk oli Sakala malev], muuseum.viljandimaa.ee * [http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.535 ERA.535. "2. Eesti Jalaväepolk"], arhivaale Eesti Riigiarhiivis {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=– | nimi=2. Eesti jalaväepolk | aeg=[[1917]]–[[1918]] | järgnev=[[2. jalaväepolk]]}} {{lõpp}} [[Kategooria:1. Eesti jalaväediviis]] [[Kategooria:Eesti Esimeses maailmasõjas]] [[Kategooria:1917. aasta Eestis]] [[Kategooria:1918. aasta Eestis]] lnvcnc9e1i61jchh0gyixup91s3srsz Jäähoki maailmameistrivõistlused 0 172334 6169113 6110741 2022-07-28T11:42:41Z CommonsDelinker 1930 Fail Russian_Olympic_Committee_flag.svg on eemaldatud, sest kasutaja [[commons:User:Ellywa|Ellywa]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: per [[:c:Commons:Deletion requests/File:Russian Olympic Committee flag.svg|]]. wikitext text/x-wiki '''[[Jäähoki]] maailmameistrivõistlused''' korraldati esimest korda [[1920]]. aastal. Maailmameistrivõistlusi korraldab [[IIHF|Rahvusvaheline Jäähokiföderatsioon]] (IIHF). Esimesed MM-võistlused toimusid samaaegselt [[Antwerpen]]is peetud [[1920. aasta suveolümpiamängud]]ega. [[1983]]. aastal kinnitas Rahvusvaheline Jäähokiföderatsioon need võistlused ametlikult esimesteks maailmameistrivõistlusteks. Ka [[1924. aasta taliolümpiamängud|1924.]] ja [[1928. aasta taliolümpiamängud|1928. aasta]] taliolümpiamängudel peetud jäähokivõistlused said [[1930]]. aastal tagantjärele MM-võistluste väärtuse. Samal aastal otsustati, et MM-võistlusi hakatakse korraldama igal aastal. Vahele jäid MM-võistlused aastatel [[1940]]–[[1946]]. [[1971]]. aastani ühendati MM olümpiamängude aastal olümpiaturniiriga. [[1980]].–[[1988]]. aastani MM-turniiri olümpiamängude aastal ei korraldatud. [[1989]]. aastast toimub MM-turniir igal aastal. Alates [[1976]]. aastast võivad MM-il osaleda ka elukutselised mängijad. == Maailmameistrivõistlused == {| class=Wikitable | bgcolor="#FFEEAA" |&nbsp;&nbsp;*&nbsp;&nbsp; |Sel aastal peetud [[Suveolümpiamängud|suveolümpiamängude]] [[Jäähoki olümpiamängudel|jäähokiturniiri]] loeti maailmameistrivõistlusteks. |- | bgcolor="#CFECEC" |&nbsp;&nbsp;*&nbsp;&nbsp; |Sel aastal peetud [[Jäähoki olümpiamängudel‎|taliolümpiamängude jäähokiturniiri]] loeti maailmameistrivõistlusteks. |- |} {|class=wikitable |- ! Aasta|| {{kuld}} '''Kuld'''|| {{hõbe}} '''Hõbe'''|| {{pronks}} '''Pronks''' || '''4. koht'''|| Võistluste korraldaja |-|| | scope=row style="background-color : #FFEEAA" |'''[[Jäähoki 1920. aasta suveolümpiamängudel|1920]] *'''|| [[Pilt:Canadian Red Ensign 1868-1921.svg|24px|Kanada]] [[Kanada jäähokikoondis|Kanada]]|| {{PisiLipp|USA}} || {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}||{{PisiLipp|Rootsi}} | [[Antwerpen]], {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] |- | scope=row style="background-color: #CFECEC"|'''[[Jäähoki 1924. aasta taliolümpiamängudel|1924]] *''' || [[Pilt:Canadian Red Ensign (1921-1957).svg|24px|Kanada]] [[Kanada jäähokikoondis|Kanada]]|| {{PisiLipp|USA}} || {{PLipp|Suurbritannia jäähokikoondis|Suurbritannia}}||{{PisiLipp|Rootsi}} | [[Chamonix]], {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] |- | scope=row style="background-color: #CFECEC"|'''[[Jäähoki 1928. aasta taliolümpiamängudel|1928]] *''' || [[Pilt:Canadian Red Ensign (1921-1957).svg|24px|Kanada]] [[Kanada jäähokikoondis|Kanada]]|| {{PisiLipp|Rootsi}} || {{PLipp|Šveitsi jäähokikoondis|Šveits}}||{{PLipp|Suurbritannia jäähokikoondis|Suurbritannia}} | [[Sankt Moritz]], {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] |- | '''[[1930. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1930]]''' || [[Pilt:Canadian Red Ensign (1921-1957).svg|24px|Kanada]] [[Kanada jäähokikoondis|Kanada]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} | {{PLipp|Šveitsi jäähokikoondis|Šveits}} ||{{PisiLipp|Austria}} | [[Chamonix]], {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} ja [[Berliin]], {{Riigi ikoon|Saksamaa}} |- | '''[[1931. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1931]]''' || [[Pilt:Canadian Red Ensign (1921-1957).svg|24px|Kanada]] [[Kanada jäähokikoondis|Kanada]] || {{PisiLipp|USA}}||{{PisiLipp|Austria}}||{{PisiLipp|Poola}} | [[Krynica]], {{Riigi ikoon|Poola}} |- | scope=row style="background-color: #CFECEC"|'''[[Jäähoki 1932. aasta taliolümpiamängudel|1932]] *''' || [[Pilt:Canadian Red Ensign (1921-1957).svg|24px|Kanada]] [[Kanada jäähokikoondis|Kanada]] || {{PisiLipp|USA}}|| {{PisiLipp|Saksamaa}}||{{PisiLipp|Poola}} | [[Lake Placid]], {{Riigi ikoon|USA}} [[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] |- | '''[[1933. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1933]]''' || {{PisiLipp|USA}} || [[Pilt:Canadian Red Ensign (1921-1957).svg|24px|Kanada]] [[Kanada jäähokikoondis|Kanada]]||{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}||{{PisiLipp|Austria}} | [[Praha]], {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} |- | '''[[1934. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1934]]''' || [[Pilt:Canadian Red Ensign (1921-1957).svg|24px|Kanada]] [[Kanada jäähokikoondis|Kanada]] || {{PisiLipp|USA}}||[[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|24px|Saksamaa]] [[Saksamaa]]||{{PLipp|Šveitsi jäähokikoondis|Šveits}} | [[Milano]], {{Riigi ikoon|Itaalia}} |- | '''[[1935. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1935]]''' || [[Pilt:Canadian Red Ensign (1921-1957).svg|24px|Kanada]] [[Kanada jäähokikoondis|Kanada]]|| {{PLipp|Šveitsi jäähokikoondis|Šveits}}||{{PLipp|Suurbritannia jäähokikoondis|Suurbritannia}} ||{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} | [[Davos]], {{Riigi ikoon|Šveits}} |- | scope=row style="background-color: #CFECEC"|'''[[Jäähoki 1936. aasta taliolümpiamängudel|1936]] *''' || {{PLipp|Suurbritannia jäähokikoondis|Suurbritannia}} || [[Pilt:Canadian Red Ensign (1921-1957).svg|24px|Kanada]] [[Kanada jäähokikoondis|Kanada]]|| {{PisiLipp|USA}}||{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} | [[Garmisch-Partenkirchen]], [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|24px|Saksamaa]] [[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] |- | '''[[1937. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1937]]''' || [[Pilt:Canadian Red Ensign (1921-1957).svg|24px|Kanada]] [[Kanada jäähokikoondis|Kanada]] || {{PLipp|Suurbritannia jäähokikoondis|Suurbritannia}}||{{PLipp|Šveitsi jäähokikoondis|Šveits}} ||[[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|24px|Saksamaa]] [[Saksamaa]] | [[London]], {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} |- | '''[[1938. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1938]]''' || [[Pilt:Canadian Red Ensign (1921-1957).svg|24px|Kanada]] [[Kanada jäähokikoondis|Kanada]] || {{PLipp|Suurbritannia jäähokikoondis|Suurbritannia}}||{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}||[[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|24px|Saksamaa]] [[Saksamaa]] | [[Praha]], {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} |- | '''[[1939. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1939]]''' || [[Pilt:Canadian Red Ensign (1921-1957).svg|24px|Kanada]] [[Kanada jäähokikoondis|Kanada]] || {{PisiLipp|USA}}||{{PLipp|Šveitsi jäähokikoondis|Šveits}} ||{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} | [[Zürich]], [[Basel]], {{Riigi ikoon|Šveits}} |- align="center" | colspan=6 | MM-i ei toimunud [[1940]]–[[1946]] ([[Teine maailmasõda]]) |- | '''[[1947. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1947]]''' || {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}|| {{PisiLipp|Rootsi}}||{{PisiLipp|Austria}} ||{{PLipp|Šveitsi jäähokikoondis|Šveits}} | [[Praha]], {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} |- | scope=row style="background-color: #CFECEC"|'''[[Jäähoki 1948. aasta taliolümpiamängudel|1948]] *''' || [[Pilt:Canadian Red Ensign (1921-1957).svg|24px|Kanada]] [[Kanada jäähokikoondis|Kanada]] || {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}|| {{PLipp|Šveitsi jäähokikoondis|Šveits}}||{{PisiLipp|Rootsi}} | [[Sankt Moritz]], {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] |- | '''[[1949. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1949]]''' || {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}|| [[Pilt:Canadian Red Ensign (1921-1957).svg|24px|Kanada jäähokikoondis|Kanada]] [[Kanada]]||{{PisiLipp|USA}}|| {{PisiLipp|Rootsi}} | [[Stockholm]], {{Riigi ikoon|Rootsi}} |- | '''[[1950. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1950]]''' || [[Pilt:Canadian Red Ensign (1921-1957).svg|24px|Kanada]] [[Kanada jäähokikoondis|Kanada]] || {{PisiLipp|USA}} || {{PLipp|Šveitsi jäähokikoondis|Šveits}} || {{PLipp|Suurbritannia jäähokikoondis|Suurbritannia}} | [[London]], {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} |- | '''[[1951. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1951]]''' || [[Pilt:Canadian Red Ensign (1921-1957).svg|24px|Kanada]] [[Kanada jäähokikoondis|Kanada]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || {{PLipp|Šveitsi jäähokikoondis|Šveits}}||{{PisiLipp|Norra}} || [[Pariis]], {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} |- | scope=row style="background-color: #CFECEC"|'''[[Jäähoki 1952. aasta taliolümpiamängudel|1952]] *''' || [[Pilt:Canadian Red Ensign (1921-1957).svg|24px|Kanada]] [[Kanada jäähokikoondis|Kanada]]|| {{PisiLipp|USA}}|| {{PisiLipp|Rootsi}}||{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} | [[Oslo]], {{Riigi ikoon|Norra}} [[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] |- | '''[[1953. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1953]]''' || {{PisiLipp|Rootsi}} || [[Pilt:Flag of Germany.svg|24px|Saksa FV]] [[Saksa FV]] | {{PLipp|Šveitsi jäähokikoondis|Šveits}} || {{PisiLipp|Itaalia}} |[[Zürich]] ja [[Basel]] {{Riigi ikoon|Šveits}} |- | '''[[1954. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1954]]''' || {{PLipp|Nõukogude Liidu jäähokikoondis|NSVL}} || [[Pilt:Canadian Red Ensign (1921-1957).svg|24px|Kanada]] [[Kanada jäähokikoondis|Kanada]] | {{PisiLipp|Rootsi}} || {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} |[[Stockholm]], {{Riigi ikoon|Rootsi}} |- | '''[[1955. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1955]]''' || [[Pilt:Canadian Red Ensign (1921-1957).svg|24px|Kanada]] [[Kanada jäähokikoondis|Kanada]]|| {{PLipp|Nõukogude Liidu jäähokikoondis|NSVL}} | {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} ||{{PLipp|USA jäähokikoondis|USA}} | [[Krefeld]], [[Dortmund]], [[Köln]] ja [[Düsseldorf]], {{Riigi ikoon|Saksamaa}} |- | scope=row style="background-color: #CFECEC"|'''[[Jäähoki 1956. aasta taliolümpiamängudel|1956]] *''' || {{PLipp|Nõukogude Liidu jäähokikoondis|NSVL}} || {{PLipp|USA jäähokikoondis|USA}} | [[Pilt:Canadian Red Ensign (1921-1957).svg|24px|Kanada]] [[Kanada jäähokikoondis|Kanada]] ||{{PLipp|Rootsi jäähokikoondis|Rootsi}} | [[Cortina d'Ampezzo ]], {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] |- | '''[[1957. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1957]]''' || {{PLipp|Rootsi jäähokikoondis|Rootsi}} || {{PLipp|Nõukogude Liidu jäähokikoondis|NSVL}} | {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}||{{PLipp|Soome jäähokikoondis|Soome}} || [[Moskva]], {{Riigi ikoon|NSVL}} |- | '''[[1958. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1958]]''' || [[Pilt:Canadian Red Ensign (1957-1965).svg|24px|Kanada]] [[Kanada jäähokikoondis|Kanada]] || {{PLipp|Nõukogude Liidu jäähokikoondis|NSVL}} | {{PLipp|Rootsi jäähokikoondis|Rootsi}} ||{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || [[Oslo]], {{Riigi ikoon|Norra}} |- | '''[[1959. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1959]]''' || [[Pilt:Canadian Red Ensign (1957-1965).svg|24px|Kanada]] [[Kanada jäähokikoondis|Kanada]] || {{PLipp|Nõukogude Liidu jäähokikoondis|NSVL}} | {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}||{{PLipp|USA jäähokikoondis|USA}} || [[Praha]], {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} |- | scope=row style="background-color: #CFECEC"|'''[[Jäähoki 1960. aasta taliolümpiamängudel|1960]] *''' || {{PisiLipp|USA}} || [[Pilt:Canadian Red Ensign (1957-1965).svg|24px|Kanada]] [[Kanada jäähokikoondis|Kanada]] | {{PLipp|Nõukogude Liidu jäähokikoondis|NSVL}} ||{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} | [[Squaw Valley]], {{Riigi ikoon|USA}} [[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] |- | '''[[1961. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1961]]''' || [[Pilt:Canadian Red Ensign (1957-1965).svg|24px|Kanada]] [[Kanada jäähokikoondis|Kanada]] || {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} | {{PLipp|Nõukogude Liidu jäähokikoondis|NSVL}} ||{{PLipp|Rootsi jäähokikoondis|Rootsi}} || [[Genf]] ja [[Lausanne]], {{Riigi ikoon|Šveits}} |- | '''[[1962. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1962]]''' || {{PLipp|Rootsi jäähokikoondis|Rootsi}} || [[Pilt:Canadian Red Ensign (1957-1965).svg|24px|Kanada]] [[Kanada]] || {{PisiLipp|USA}} ||{{PLipp|Soome jäähokikoondis|Soome}} || [[Denver]], {{Riigi ikoon|USA}} |- | '''[[1963. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1963]]''' || {{PLipp|Nõukogude Liidu jäähokikoondis|NSVL}} || {{PLipp|Rootsi jäähokikoondis|Rootsi}} | {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} ||{{PLipp|Kanada jäähokikoondis|Kanada}} || [[Stockholm]], {{Riigi ikoon|Rootsi}} |- | scope=row style="background-color: #CFECEC"|'''[[Jäähoki 1964. aasta taliolümpiamängudel|1964]] *''' ||{{PLipp|Nõukogude Liidu jäähokikoondis|NSVL}} || {{PLipp|Rootsi jäähokikoondis|Rootsi}} | {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} ||{{PLipp|Kanada jäähokikoondis|Kanada}} | [[Innsbruck]], {{Riigi ikoon|Austria}} [[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] |- | '''[[1965. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1965]]''' || {{PLipp|Nõukogude Liidu jäähokikoondis|NSVL}} || {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} | {{PLipp|Rootsi jäähokikoondis|Rootsi}} || {{PLipp|Kanada jäähokikoondis|Kanada}}|| [[Tampere]], {{Riigi ikoon|Soome}} |- | '''[[1966. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1966]]''' ||{{PLipp|Nõukogude Liidu jäähokikoondis|NSVL}} || {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} | {{PisiLipp|Kanada}}||{{PLipp|Rootsi jäähokikoondis|Rootsi}} || [[Ljubljana]], {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} |- | '''[[1967. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1967]]''' || {{PLipp|Nõukogude Liidu jäähokikoondis|NSVL}} || {{{PLipp|Rootsi jäähokikoondis|Rootsi}} | {{PisiLipp|Kanada}} ||{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || [[Viin]], {{Riigi ikoon|Austria}} |- | scope=row style="background-color: #CFECEC"|'''[[Jäähoki 1968. aasta taliolümpiamängudel|1968]] *''' || {{PLipp|Nõukogude Liidu jäähokikoondis|NSVL}} || {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} | {{PisiLipp|Kanada}} ||{{PLipp|Rootsi jäähokikoondis|Rootsi}} | [[Grenoble]], {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] |- | '''[[1969. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1969]]''' || {{PLipp|Nõukogude Liidu jäähokikoondis|NSVL}} || {{PLipp|Rootsi jäähokikoondis|Rootsi}} |{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}||{{PLipp|Kanada jäähokikoondis|Kanada}} || [[Stockholm]], {{Riigi ikoon|Rootsi}} |- | '''[[1970. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1970]]''' || {{PLipp|Nõukogude Liidu jäähokikoondis|NSVL}} || {{PLipp|Rootsi jäähokikoondis|Rootsi}} | {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}||{{PLipp|Soome jäähokikoondis|Soome}} || [[Stockholm]], {{Riigi ikoon|Rootsi}} |- | '''[[1971. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1971]]''' || {{PLipp|Nõukogude Liidu jäähokikoondis|NSVL}} || {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} | {{PLipp|Rootsi jäähokikoondis|Rootsi}} ||{{PLipp|Soome jäähokikoondis|Soome}} || [[Bern]] ja [[Genf]], {{Riigi ikoon|Šveits}} |- | '''[[1972. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1972]]''' || {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}|| {{PLipp|Nõukogude Liidu jäähokikoondis|NSVL}} | {{PLipp|Rootsi jäähokikoondis|Rootsi}} ||{{PLipp|Soome jäähokikoondis|Soome}} || [[Praha]], {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} |- | '''[[1973. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1973]]''' || {{PLipp|Nõukogude Liidu jäähokikoondis|NSVL}}|| {{PLipp|Rootsi jäähokikoondis|Rootsi}} | {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}||{{PLipp|Soome jäähokikoondis|Soome}} || [[Moskva]], {{Riigi ikoon|NSVL}} |- | '''[[1974. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1974]]''' || {{PLipp|Nõukogude Liidu jäähokikoondis|NSVL}}|| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} | {{PLipp|Rootsi jäähokikoondis|Rootsi}} ||{{PLipp|Soome jäähokikoondis|Soome}} || [[Helsingi]], {{Riigi ikoon|Soome}} |- | '''[[1975. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1975]]''' || {{PLipp|Nõukogude Liidu jäähokikoondis|NSVL}}|| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} |{{PLipp|Rootsi jäähokikoondis|Rootsi}} ||{{PLipp|Soome jäähokikoondis|Soome}} || [[München]] ja [[Düsseldorf]], {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} |- | '''[[1976. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1976]]''' ||{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}|| {{PLipp|Nõukogude Liidu jäähokikoondis|NSVL}} | {{PLipp|Rootsi jäähokikoondis|Rootsi}} ||{{PLipp|USA jäähokikoondis|USA}} || [[Katowice]], {{Riigi ikoon|Poola}} |- | '''[[1977. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1977]]''' || {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}|| {{PLipp|Rootsi jäähokikoondis|Rootsi}} |{{PLipp|Nõukogude Liidu jäähokikoondis|NSVL}} ||{{PLipp|Kanada jäähokikoondis|Kanada}} || [[Viin]], {{Riigi ikoon|Austria}} |- | '''[[1978. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1978]]''' || {{PLipp|Nõukogude Liidu jäähokikoondis|NSVL}} || {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} | {{PisiLipp|Kanada}} ||{{PLipp|Rootsi jäähokikoondis|Rootsi}} || [[Praha]], {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} |- | '''[[1979. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1979]]''' || {{PLipp|Nõukogude Liidu jäähokikoondis|NSVL}} || {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} | {{PLipp|Rootsi jäähokikoondis|Rootsi}} ||{{PLipp|Kanada jäähokikoondis|Kanada}} || [[Moskva]], {{Riigi ikoon|NSVL}} |- |1980||colspan=5 align="center"|''MM-võistlusi ei peetud [[Jäähoki 1980. aasta taliolümpiamängudel|1980. aasta taliolümpiamängude aastal]]'' |- | '''[[1981. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1981]]''' ||{{PLipp|Nõukogude Liidu jäähokikoondis|NSVL}} || {{PLipp|Rootsi jäähokikoondis|Rootsi}} | {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}||{{PLipp|Kanada jäähokikoondis|Kanada}} || [[Göteborg]] ja [[Stockholm]], {{Riigi ikoon|Rootsi}} |- | '''[[1982. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1982]]''' || {{PLipp|Nõukogude Liidu jäähokikoondis|NSVL}} || {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} | {{PisiLipp|Kanada}} ||{{PLipp|Rootsi jäähokikoondis|Rootsi}} || [[Helsingi]] ja [[Tampere]], {{Riigi ikoon|Soome}} |- | '''[[1983. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1983]]''' || {{PLipp|Nõukogude Liidu jäähokikoondis|NSVL}} || {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} | {{PisiLipp|Kanada}} ||{{PLipp|Rootsi jäähokikoondis|Rootsi}} | [[Düsseldorf]], [[Dortmund]] ja [[München]], {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} |- |1984||colspan=5 align="center"|''MM-võistlusi ei peetud [[Jäähoki 1984. aasta taliolümpiamängudel|1984. aasta taliolümpiamängude aastal]]'' |- | '''[[1985. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1985]]''' || {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}|| {{PisiLipp|Kanada}} | {{PLipp|Nõukogude Liidu jäähokikoondis|NSVL}} ||{{PLipp|USA jäähokikoondis|USA}} || [[Praha]], {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} |- | '''[[1986. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1986]]''' || {{PLipp|Nõukogude Liidu jäähokikoondis|NSVL}} || {{PLipp|Rootsi jäähokikoondis|Rootsi}} | {{PisiLipp|Kanada}} ||{{PLipp|Soome jäähokikoondis|Soome}} || [[Moskva]], {{Riigi ikoon|NSVL}} |- | '''[[1987. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1987]]''' || {{PLipp|Rootsi jäähokikoondis|Rootsi}}|| {{PLipp|Nõukogude Liidu jäähokikoondis|NSVL}} | {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}||{{PLipp|Kanada jäähokikoondis|Kanada}} || [[Viin]], {{Riigi ikoon|Austria}} |- |1988||colspan=5 align="center"|''MM-võistlusi ei peetud [[Jäähoki 1988. aasta taliolümpiamängudel|1988. aasta taliolümpiamängude aastal]]'' |- | '''[[1989. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1989]]''' || {{PLipp|Nõukogude Liidu jäähokikoondis|NSVL}} || {{PisiLipp|Kanada}} | {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}||{{PLipp|Soome jäähokikoondis|Soome}} || [[Stockholm]] ja [[Södertälje]], {{Riigi ikoon|Rootsi}} |- | '''[[1990. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1990]]''' || {{PLipp|Nõukogude Liidu jäähokikoondis|NSVL}} || {{PLipp|Rootsi jäähokikoondis|Rootsi}} | {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}||{{PLipp|Kanada jäähokikoondis|Kanada}} || [[Bern]] ja [[Fribourg]], {{Riigi ikoon|Šveits}} |- | '''[[1991. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1991]]''' || {{PLipp|Rootsi jäähokikoondis|Rootsi}} || {{PisiLipp|Kanada}} | {{PLipp|Nõukogude Liidu jäähokikoondis|NSVL}} ||{{PLipp|USA jäähokikoondis|USA}} || [[Turu]], [[Helsingi]] ja [[Tampere]], {{Riigi ikoon|Soome}} |- | '''[[1992. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1992]]''' || {{PLipp|Rootsi jäähokikoondis|Rootsi}} ||{{PLipp|Soome jäähokikoondis|Soome}} | {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}||{{PLipp|Šveitsi jäähokikoondis|Šveits}} || [[Praha]] ja [[Bratislava]], {{Riigi ikoon|Tšehhi}} |- | '''[[1993. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1993]]''' || {{PLipp|Venemaa jäähokikoondis|Venemaa}} || {{PLipp|Rootsi jäähokikoondis|Rootsi}} | {{PLipp|Tšehhi jäähokikoondis|Tšehhi}}||{{PLipp|Kanada jäähokikoondis|Kanada}} || [[Dortmund]] ja [[München]], {{Riigi ikoon|Saksamaa}} |- | '''[[1994. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1994]]''' || {{PisiLipp|Kanada}} || {{PLipp|Soome jäähokikoondis|Soome}} | {{PLipp|Rootsi jäähokikoondis|Rootsi}} ||{{PLipp|USA jäähokikoondis|USA}} || [[Bolzano]], [[Canazei]] ja [[Milano]], {{Riigi ikoon|Itaalia}} |- | '''[[1995. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1995]]''' || {{PLipp|Soome jäähokikoondis|Soome}} || {{PLipp|Rootsi jäähokikoondis|Rootsi}} | {{PisiLipp|Kanada}} || {{PLipp|Tšehhi jäähokikoondis|Tšehhi}} || [[Stockholm]] ja [[Gävle]], {{Riigi ikoon|Rootsi}} |- | '''[[1996. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1996]]''' || {{PLipp|Tšehhi jäähokikoondis|Tšehhi}}|| {{PisiLipp|Kanada}} | {{PisiLipp|USA}} ||{{PLipp|Venemaa jäähokikoondis|Venemaa}} || [[Viin]], {{Riigi ikoon|Austria}} |- | '''[[1997. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1997]]''' || {{PisiLipp|Kanada}} || {{PLipp|Rootsi jäähokikoondis|Rootsi}} | {{PLipp|Tšehhi jäähokikoondis|Tšehhi}} ||{{PLipp|Venemaa jäähokikoondis|Venemaa}} || [[Helsingi]], [[Turu]] ja [[Tampere]], {{Riigi ikoon|Soome}} |- | '''[[1998. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1998]]''' || {{PLipp|Rootsi jäähokikoondis|Rootsi}} || {{PLipp|Soome jäähokikoondis|Soome}} | {{PLipp|Tšehhi jäähokikoondis|Tšehhi}} ||{{PLipp|Šveitsi jäähokikoondis|Šveits}} || [[Zürich]] ja [[Basel]], {{Riigi ikoon|Šveits}} |- | '''[[1999. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1999]]''' || {{PLipp|Tšehhi jäähokikoondis|Tšehhi}}|| {{PLipp|Soome jäähokikoondis|Soome}} | {{PLipp|Rootsi jäähokikoondis|Rootsi}} ||{{PLipp|Kanada jäähokikoondis|Kanada}} || [[Oslo]], [[Lillehammer]] ja [[Hamar]], {{Riigi ikoon|Norra}} |- | '''[[2000. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2000]]''' || {{PLipp|Tšehhi jäähokikoondis|Tšehhi}}|| {{PisiLipp|Slovakkia}} | {{PLipp|Soome jäähokikoondis|Soome}} ||{{PLipp|Kanada jäähokikoondis|Kanada}} || [[Peterburi]], {{Riigi ikoon|Venemaa}} |- | '''[[2001. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2001]]''' || {{PLipp|Tšehhi jäähokikoondis|Tšehhi}}|| {{PLipp|Soome jäähokikoondis|Soome}} | {{PLipp|Rootsi jäähokikoondis|Rootsi}} ||{{PLipp|USA jäähokikoondis|USA}} | [[Köln]], [[Hannover]] ja [[Nürnberg ]], {{Riigi ikoon|Saksamaa}} |- | '''[[2002. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2002]]''' || {{PisiLipp|Slovakkia}} || {{PLipp|Venemaa jäähokikoondis|Venemaa}} | {{PLipp|Rootsi jäähokikoondis|Rootsi}} ||{{PLipp|Soome jäähokikoondis|Soome}} | [[Göteborg]], [[Karlstad]] ja [[Jönköping]], {{Riigi ikoon|Rootsi}} |- | '''[[2003. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2003]]''' || {{PLipp|Kanada jäähokikoondis|Kanada}} || {{PLipp|Rootsi jäähokikoondis|Rootsi}} || {{PisiLipp|Slovakkia}} ||{{PLipp|Tšehhi jäähokikoondis|Tšehhi}} || [[Helsingi]], [[Tampere]] ja [[Turu]], {{Riigi ikoon|Soome}} |- | '''[[2004. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2004]]''' || {{PLipp|Kanada jäähokikoondis|Kanada}} || {{PLipp|Rootsi jäähokikoondis|Rootsi}} || {{PLipp|USA jäähokikoondis|USA}} || {{PisiLipp|Slovakkia}} || [[Praha]] ja [[Ostrava]], {{Riigi ikoon|Tšehhi}} |- | '''[[2005. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2005]]''' || {{PLipp|Tšehhi jäähokikoondis|Tšehhi}}|| {{PLipp|Kanada jäähokikoondis|Kanada}} || {{PLipp|Venemaa jäähokikoondis|Venemaa}} ||{{PLipp|Rootsi jäähokikoondis|Rootsi}} || [[Innsbruck]] ja [[Viin]], {{Riigi ikoon|Austria}} |- | '''[[2006. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2006]]''' ||{{PLipp|Rootsi jäähokikoondis|Rootsi}} || {{PLipp|Tšehhi jäähokikoondis|Tšehhi}} || {{PLipp|Soome jäähokikoondis|Soome}} ||{{PLipp|Kanada jäähokikoondis|Kanada}} || [[Riia]], {{Riigi ikoon|Läti}} |- | '''[[2007. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2007]]'''||{{PLipp|Kanada jäähokikoondis|Kanada}} || {{PLipp|Soome jäähokikoondis|Soome}} || {{PisiLipp|Venemaa}} ||{{PLipp|Rootsi jäähokikoondis|Rootsi}} || [[Moskva]] ja [[Mõtištši]], {{Riigi ikoon|Venemaa}} |- | '''[[2008. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2008]]''' || {{PLipp|Venemaa jäähokikoondis|Venemaa}} || {{PLipp|Kanada jäähokikoondis|Kanada}} || {{PLipp|Soome jäähokikoondis|Soome}} ||{{PLipp|Rootsi jäähokikoondis|Rootsi}} || [[Halifax]] ja [[Québec]], {{Riigi ikoon|Kanada}} |- | '''[[2009. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2009]]''' || {{PLipp|Venemaa jäähokikoondis|Venemaa}} || {{PLipp|Kanada jäähokikoondis|Kanada}} || {{PLipp|Rootsi jäähokikoondis|Rootsi}} ||{{PLipp|USA jäähokikoondis|USA}} || [[Bern]] ja [[Zürich]], {{Riigi ikoon|Šveits}} |- | '''[[2010. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2010]]''' || {{PLipp|Tšehhi jäähokikoondis|Tšehhi}} || {{PLipp|Venemaa jäähokikoondis|Venemaa}}|| {{PLipp|Rootsi jäähokikoondis|Rootsi}} || {{PLipp|Saksamaa jäähokikoondis|Saksamaa}} || [[Köln]] ja [[Mannheim]], {{Riigi ikoon|Saksamaa}} |- | '''[[2011. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2011]]''' || {{PLipp|Soome jäähokikoondis|Soome}} || {{PLipp|Rootsi jäähokikoondis|Rootsi}} || {{PLipp|Tšehhi jäähokikoondis|Tšehhi}} ||{{PLipp|Venemaa jäähokikoondis|Venemaa}} || [[Bratislava]] ja [[Košice]], {{Riigi ikoon|Slovakkia}} |- | '''[[2012. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2012]]''' || {{PLipp|Venemaa jäähokikoondis|Venemaa}} || {{PisiLipp|Slovakkia}} ||{{PLipp|Tšehhi jäähokikoondis|Tšehhi}} ||{{PLipp|Soome jäähokikoondis|Soome}} || [[Helsingi]] {{Riigi ikoon|Soome}} ja [[Stockholm]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} |- | '''[[2013. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2013]]''' || {{PLipp|Rootsi jäähokikoondis|Rootsi}} || {{PisiLipp|Šveits}} || {{PLipp|USA jäähokikoondis|USA}} ||{{PLipp|Soome jäähokikoondis|Soome}} || [[Helsingi]] {{Riigi ikoon|Soome}} ja [[Stockholm]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} |- | '''[[2014. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2014]]''' ||{{PLipp|Venemaa jäähokikoondis|Venemaa}} || {{PLipp|Soome jäähokikoondis|Soome}} || {{PLipp|Rootsi jäähokikoondis|Rootsi}} ||{{PLipp|Tšehhi jäähokikoondis|Tšehhi}} || [[Minsk]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} |- | '''[[2015. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2015]]''' || {{PLipp|Kanada jäähokikoondis|Kanada}} || {{PLipp|Venemaa jäähokikoondis|Venemaa}} || {{PLipp|USA jäähokikoondis|USA}} ||{{PLipp|Tšehhi jäähokikoondis|Tšehhi}} || [[Praha]] ja [[Ostrava]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} |- | '''[[2016. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2016]]''' || {{PLipp|Kanada jäähokikoondis|Kanada}} || {{PLipp|Soome jäähokikoondis|Soome}} || {{PLipp|Venemaa jäähokikoondis|Venemaa}} ||{{PLipp|USA jäähokikoondis|USA}} || [[Moskva]] ja [[Peterburi]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} |- | '''[[2017. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2017]]''' || {{PLipp|Rootsi jäähokikoondis|Rootsi}} || {{PLipp|Kanada jäähokikoondis|Kanada}} || {{PLipp|Venemaa jäähokikoondis|Venemaa}} || {{PLipp|Soome jäähokikoondis|Soome}} || [[Köln]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} ja [[Pariis]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} |- | '''[[2018. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2018]]''' || {{PLipp|Rootsi jäähokikoondis|Rootsi}} || {{PLipp|Šveitsi jäähokikoondis|Šveits}} || {{PLipp|USA jäähokikoondis|USA}} ||{{PLipp|Kanada jäähokikoondis|Kanada}} || [[Kopenhaagen]] ja [[Herning]] {{Riigi ikoon|Taani}} |- | '''[[2019. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2019]]''' || {{PLipp|Soome jäähokikoondis|Soome}} || {{PLipp|Kanada jäähokikoondis|Kanada}} || {{PLipp|Venemaa jäähokikoondis|Venemaa}} ||{{PLipp|Tšehhi jäähokikoondis|Tšehhi}} || [[Bratislava]] ja [[Košice]] {{Riigi ikoon|Slovakkia}} |- | '''[[2021. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2021]]''' || {{PLipp|Kanada jäähokikoondis|Kanada}} || {{PLipp|Soome jäähokikoondis|Soome}} || {{PLipp|USA jäähokikoondis|USA}} || {{PLipp|Saksamaa jäähokikoondis|Saksamaa}} || [[Riia]] {{Riigi ikoon|Läti}} |- | '''[[2022. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2022]]''' || {{PLipp|Soome jäähokikoondis|Soome}} || {{PLipp|Kanada jäähokikoondis|Kanada}} ||{{PLipp|Tšehhi jäähokikoondis|Tšehhi}} || {{PLipp|USA jäähokikoondis|USA}} || [[Helsinki]] ja [[Tampere]] {{Riigi ikoon|Soome}} |- | '''[[2023. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2023]]''' || || || || || [[Tampere]] {{Riigi ikoon|Soome}} ja [[Riia]] {{Riigi ikoon|Läti}} |- | '''[[2024. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2024]]''' || || || || || [[Praha]] ja [[Ostrava]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} |- | '''[[2025. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2025]]''' || || || || || [[Stockholm]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} ja [[Herning]] {{Riigi ikoon|Taani}} |- | '''[[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2026]]''' || || || || || [[Zürich]] ja [[Fribourg]] {{Riigi ikoon|Šveits}} |} == Medalivõitjad == {{Small|Seisuga 30. mai 2022}} {|class=wikitable |- !width="140" align=left|Riik !width="40"|[[Image:Gold medal icon.svg|Or]] !width="40"|[[Image:Silver medal icon.svg|Argent]] !width="40"|[[Image:Bronze medal icon.svg|Bronze]] !width="60"|Medaleid !width="60"|Osalemisi |- |align=left|{{PisiLipp|Kanada}} |'''27''' |'''16''' |'''9''' |'''52''' |75 |- |align=left|{{PisiLipp|NSVL}}<br>{{PisiLipp|Venemaa}}<br> [[Venemaa jäähokikoondis|VOK]]<br>&nbsp; |22<br>5<br>0<br>'''27''' |7<br>3<br>0<br>'''10''' |5<br>5<br>0<br>'''10''' |34<br>13<br>0<br>'''47''' |34<br>28<br>1<br>63<br> |- |align=left|{{PisiLipp|Tšehhi}}<br>{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}<br>&nbsp; |6<br>6<br>'''12''' |1<br>12<br>'''13''' |6<br>16<br>'''22''' |13<br>34<br>'''47''' |29<br>52<br>81 |- |align=left|{{PisiLipp|Rootsi}} |'''11''' |'''19''' |'''17''' |'''47''' |80 |- |align=left|{{PisiLipp|Soome}} |'''4''' |'''9''' |'''3''' |'''16''' |68 |- |align=left|{{PisiLipp|USA}} |'''2''' |'''9''' |'''9''' |'''20''' |73 |- |align=left|{{PisiLipp|Suurbritannia}} |'''1''' |'''2''' |'''2''' |'''5''' |18 |- |align=left|{{PisiLipp|Slovakkia}} |'''1''' |'''2''' |'''1''' |'''4''' |26 |- |align=left|{{PisiLipp|Šveits}} |0 |'''3''' |'''8''' |'''11''' |54 |- |align=left|{{PisiLipp|Saksamaa}}<br> [[Pilt:Flag of Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]] <br>&nbsp; |0<br>0<br>0 |1<br>1<br>'''2''' |2<br>0<br>'''2''' |3<br>1<br>'''4''' |44<br>25<br>66 |- |align=left|{{PisiLipp|Austria}} |0 |0 |'''2''' |'''2''' |635 |} [[Kategooria:Jäähoki maailmameistrivõistlused| ]] gu62nlyd1oflhf60gtekzg6jsn0wfgv Laiuse vald 0 177825 6168838 6055395 2022-07-27T19:35:55Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on 1866 moodustatud vallast; samanimelise kirikuvalla kohta vaata [[Laiuse kirikuvald]]}} [[Pilt:Laiuse vallavalitsuse pitsat_19_s_lõpp.jpg|pisi|Laiuse vallavalitsuse pitsat {{kas|19.sajandi lõpust}}]] '''Laiuse vald''' oli vald [[Tartumaa]]l aastatel [[1866]]–[[1950]]. Tänapäeval jääb kunagise valla maa-ala [[Jõgevamaa]]le [[Jõgeva vald|Jõgeva valla]] territooriumile. Vallamaja asus tänapäeva [[Laiuse]] aladel Sootaga külas.<ref>[https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/core_ajaloolised Maa-ameti kaardirakendused]</ref> == Laiuse vald 1866–1939 == Laiuse vald loodi iseseisva omavalitsusena [[1866]]. aastal ning hõlmas algselt [[Laiuse mõis|Laiuse]] ja [[Mõra mõis|Mõra]] mõisapiirkondi. Vald kuulus [[Laiuse kihelkond]]a. Esimeseks vallavanemaks valiti Juhan Raudsepp (oli vallavanem kuni [[1869]]. aastani). Valda kuulusid [[Alavere (Jõgeva)|Alavere]], [[Iravere]], [[Kantküla (Torma)|Kantküla]], [[Kasevere]], [[Küüravälja]], [[Lõpe (Jõgeva)|Lõpe]], [[Mõra (Jõgeva)|Mõra]], [[Palupere]], [[Raaduvere]], [[Rava (Jõgeva)|Rava]], [[Laiuse|Sootaga]] ja [[Vilina]] külad.<ref name="Kõpp">[[Johann Kõpp|Kõpp, Juhan]]. Laiuse kihelkonna ajalugu. [[Eesti Kirjanduse Selts]], [[Tartu]] [[1937]].</ref> [[1893]]. aastal liideti vallaga [[Laiuse kirikuvald]] ning [[1896]]. aastal [[Kivijärve vald]] [[Kaude]], [[Kivijärve]], [[Lemuvere]] ja [[Teilma (Jõgeva)|Teilma]] külaga.<ref>Eesti Ajalooarhiiv. [http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/vald/view?id=849 Eesti ala valdade register]</ref> 1917. aastal kuulusid valda veel [[Altvälja]], [[Kasvandiku]], [[Kirikuküla (Jõgeva)|Kirikuküla]], [[Lehtmetsa (Jõgeva)|Lehtmetsa]], [[Litsemaa]], [[Mäealuse (Jõgeva)|Mäealuse]], [[Mõisaküla (Jõgeva)|Mõisaküla]], [[Otiaru]], [[Ristimetsa]], [[Saksamaa (Jõgeva)|Saksamaa]] ja [[Vanatänava]] külad.<ref name="Kõpp" /> Selliseks jäi vald kuni [[1939. aasta vallareform]]ini. ===Väljavõte Vabariigi Presidendi otsusest nr. 87 – 7. oktoobrist 1938 (RT 1938, 87, 776)=== 18. Laiuse vald – maa-alaga, mis moodustub senise Laiuse valla maa-alast, välja arvatud Raja nr. 35 talu maa-ala. ==Laiuse vald 1939–1950== Vallareformijärgne esimene Laiuse vallavanem oli [[Johannes Amor]]. Vald kuulus [[Riigivolikogu 47. valimisringkond]]a, kust valiti [[Karl Roomet]]. ===Vallavanemad=== *[[Juhan Raudsepp (Laiuse vallavanem)|Juhan Raudsepp]] (1867–1869), [[Laiuse vallavanem]] *[[Jüri Viik]] (1870–1875) *[[Jaan Birk]] (1876–1881) *[[Juhan Mikk]] (1882–1887) *[[Kaarel Ploom]] (1888–1893) *[[Jüri Bruus]] (1894–1899) *[[Jaan Viik]] (1900–1905) *[[Aleksander Kukk (Laiuse vallavanem)|Aleksander Kukk]] (1905–1907) *[[Kaarel Asper]] (1908–1919) *[[Johannes Amor]] (1939–???) == Külanõukogude moodustamine ja valla likvideerimine == 1945 moodustati valla koosseisus [[Kivijärve külanõukogu|Kivijärve]] (Kivijärve, Kaude, Altküla, Teilma, Lemuvere, Saksamaa küla ja Kivijärve asundus), [[Mõisaküla külanõukogu (Jõgeva rajoon)|Mõisaküla]] (Kantküla, Iravere, Litsemaa, Ristimetsa, Kasvandiku, Vanatänava, Otiaru, Rava, Kirikuküla, Mõisaküla küla) ja [[Sootaga külanõukogu|Sootaga]] (Sootaga, Lõpe, Raaduvere, Kasevere, Alavere, Vilina, Kirikuvalla, Altvälja ja Lehtmetsa küla) külanõukogu. [[1949]]. aastast alates kuulus Laiuse vald [[Jõgeva maakond (1949–1950)|Jõgeva maakonda]]. == Vaata ka == * [[Laiuse mõis]] * [[Jõgeva vald]] * [[Torma vald]] == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Eesti vallad 1939]] [[Kategooria:Eesti vallad aastatel 1866–1939]] [[Kategooria:Laiuse kihelkond]] [[Kategooria:Tartu maakonna endised vallad]] [[Kategooria:Jõgeva maakonna ajalugu]] rvol2u8eai2wu3u5xm3bnulgs6jla0z Spilve lahing 0 178807 6168773 6139361 2022-07-27T16:48:18Z W.A. von Schlippenbach 163078 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid}}{{Sõjaline konflikt |konflikt= Spilve lahing |osa= [[Põhjasõda|Põhjasõjast]] |pilt=BM01207Am.jpg |pildiallkiri= [[Johann Christoph Brotze]] kogu |aeg= [[21. juuli]] [[ukj]]<br>8. juuli [[vkj]] <br>9. juuli [[Rootsi kalender|rkj]] [[1701]] |koht= [[Riia]] linna all [[Daugava]] ääres |tulemus= Rootsi vägede võit |osaline1= [[Pilt:Flag of Sweden.svg|30px]] [[Rootsi|Rootsi Kuningriik]] |osaline2=[[File:Polish Royal Banner of The House of Wettin.svg|30px]] [[Saksimaa kuurvürst]]- [[Poola kuningas]] [[August II]]<br> [[File:Flag of Courland (state).svg|30px]] [[Kuramaa hertsogiriik]]<br> [[Pilt:Russian coa 1589 grozny.png|30px]] [[Moskva tsaaririik]] |väejuht1= [[Pilt:Flag of Sweden.svg|30px]] [[Rootsi kuningas]] [[Karl XII]]<br> [[Pilt:Flag of Sweden.svg|30px]] [[Liivimaa kindralkuberner]] [[Erik Dahlberg]] |väejuht2=[[File:Flag of Electoral Saxony.svg|30px]] [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksi]] [[feldmarssal]] [[Adam Heinrich von Steinau]]<br> [[File:Flag of Courland (state).svg|30px]] [[Kuramaa hertsog|Kuramaa regentvalitseja]] [[Ferdinand Kettler]] |jõud1= ca 14 000 |jõud2= ca 25 000 |kaotused1= |kaotused2= }} {{Põhjasõja sündmused}} '''Spilve lahing''' oli [[Põhjasõda|Põhjasõja]] käigus 21. (8). juulil (Rootsi kalendri järgi 9. juulil) [[1701]] [[Liivimaa]]l [[Riia]] all [[Daugava]] ääres toimunud [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa kuurvürstiriigi]], [[Kuramaa hertsogiriik|Kuramaa hertsogiriigi]] ja [[Vene tsaaririik|Vene tsaaririigi]] sõjaväe ning Rootsi sõjavägede vahel toimunud lahing, mille tulemusel purustati Saksi-Rzeczpospolita-Moskva väed ja vabastati piiramisest Riia linn. [[File:Plan of the Spilve Battle of 9 July 1701.jpg|pisi|left|Spilve lahingu skeem]] 21. (ukj, 8 vkj) juulil [[1701]] toiminud lahingus purustasid Rootsi väed kuningas [[Karl XII]] juhtimisel [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa kuurvürstiriigi]] kaks korda suurema (20 000 meest) armee, mida juhatas Saksi vägede ülemjuhataja feldmarssal krahv [[Adam Heinrich von Steinau]]. Saksi vägede liitlastena osalesid lahingus ka [[Kuramaa hertsog|Kuramaa regentvalitseja]] [[Ferdinand Kettler]] ja Rootsi riiki reetnud Liivimaa aadlik [[Johann Reinhold von Patkul]]. 1701. aasta kevadel oli [[Venemaa tsaar]] [[Peeter I]] saatnud liitlase, Saksi vägede tugevdamiseks vürst [[Anikita Ivanovitš Repnin|Anikita Repnin]]i 18 soldati- ja 1 [[strelets]]ipolguga, milles oli ligi 20 000 sõdurit. Krahv [[Adam Heinrich von Steinau]] enesekindluse tõttu jäeti aga enamik vene vägesid [[Koknese|Kokenhauseni]] piirkonda ja Saksi vägedega ühines Riia all vaid 4000 sõdurit. ==Lahingu käik== Rootsi väed saabusid Daugava jõe vasakkaldale 20. (ukj,7 vkj) juulil [[1701]]. Lahingu eel lasi [[Adam Heinrich von Steinau]] end [[pettemanööver|pettemanöövrist]] ([[suitsukate]] jõe ületamiseks) ära petta ning killustas oma väeosad. Rootsi väed kuningas Karl XII juhtimisel ületasid jõe 21. (8) juuli varahommikul, kella 5 paiku Riia kindluse ja dessantlaevadele paigutatud kahurite kaitse all ning randusid Daugava Riiapoolsel rannal ning sundisid saksilaste väed [[käsivõitlus]]es kell 7 taganema. Käsivõitluses purustasid Rootsi väed Saksi väed, võtsid vangi [[Kuramaa hertsog|Kuramaa regentvalitseja]] [[Ferdinand Kettler]]i ning haavasid [[Johann Reinhold von Patkul|Patkulit]], Saksi feldmarssal ja saksi väed põgenesid, jättes maha kõik suurtükid. Langenuid oli saksilastel 2000 sõdurit. Saksi vägesid toetanud üks vene väesalk oli paigutatud [[Daugava|Daugava jões]] asuval [[Lucavsala]] (Lutzausholm) saarel. Vene väesalk jäi aga piiramisrõngasse ning pärast allaandmisest keeldumist hävitati Rootsi vägede poolt, Rootslaste kaotused oli ligi 100 tapetud musketäri, ooberst [[Magnus Benedikt von Helmersen|Magnus von Helmersen]], major [[Karl Gustav von Lilienstierna]], veel mõned ohvitserid ja raskesti haavatud sõdurid. Piiramisrõngasse jäänud venelastest jäi ellu ainult 12 inimest, kelle päästis selleks ajaks kohale jõudnud [[Karl XII]]. ==Lahingu tulemused== [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa kuurvürstiriigi]] väed taganesid [[Poola]]sse. ==Lahingu mälestuse jäädvustamine== Liivimaa tsiviilkuberner [[Mihhail Zinovjev]]i initsiatiivil püstitati sündmuse 190. aastapäeval [[1891]] [[Riia]]s [[Daugava|Daugava jões]] asuval [[Lucavsala]] (Lutzausholm) saarel, piiramisrõngas hukkunud 400 vene sõdurile [[tsiviilinsener]] B. Epingeri projekti järgi valminud 6 meetri kõrgune Soome [[Graniit|graniidist]] õigeusu kabeli kujuline monument.<ref>{{Netiviide |url=http://jonins.mii.lu.lv/ia/Riga.htm#B88 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2010-03-31 |arhiivimisaeg=2010-10-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20101013175540/http://jonins.mii.lu.lv/ia/Riga.htm#B88 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref>[http://www.letonika.lv/groups/?id=2436526&g=3&r= letonika.lv: Piemineklis Lucavsalā krievu karavīriem]</ref> <ref>{{Netiviide |url=http://riga.in/2008/07/lucavsala-monument.html |pealkiri=Lucavsala monument |vaadatud=2010-03-31 |arhiivimisaeg=2010-03-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100325180743/http://riga.in/2008/07/lucavsala-monument.html |url-olek=ei tööta }}</ref> {{commonskat|Crossing of the Düna‎}} ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://www.kharchenko.com/date/jul/23-v.shtml "Памяти 400 русских воинов, геройски павших при защите острова 10 июля 1701 года".] *1700 [Fältverken vid Lutzausholm 1700] Karta över Ludshofs- och Friedrichsholmarna i Dyna söder om Riga. Svenska fältverk på Lutzausholm, sachsiska på motsatta Dynastranden. — Kaart 0425:09:175 [[Rootsi Sõjaarhiiv]]is. {{koord}} [[Kategooria:Põhjasõja lahingud]] [[Kategooria:1701]] [[Kategooria:Riia ajalugu]] [[Kategooria:Lahingud Lätis]] [[Kategooria:18. sajand Lätis]] i578p2c3j5htjcc3x0zkivmg7wodrfs 6168775 6168773 2022-07-27T16:48:40Z W.A. von Schlippenbach 163078 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid}}{{Sõjaline konflikt |konflikt= Spilve lahing |osa= [[Põhjasõda|Põhjasõjast]] |pilt=BM01207Am.jpg |pildiallkiri= [[Johann Christoph Brotze]] kogu |aeg= [[21. juuli]] [[ukj]]<br>8. juuli [[vkj]] <br>9. juuli [[Rootsi kalender|rkj]] [[1701]] |koht= [[Riia]] linna all [[Daugava]] ääres |tulemus= Rootsi vägede võit |osaline1= [[Pilt:Flag of Sweden.svg|30px]] [[Rootsi|Rootsi Kuningriik]] |osaline2=[[File:Polish Royal Banner of The House of Wettin.svg|30px]] [[Saksimaa kuurvürst]]- [[Poola kuningas]] [[August II]]<br> [[File:Flag of Courland (state).svg|30px]] [[Kuramaa hertsogiriik]]<br> [[Pilt:Russian coa 1589 grozny.png|30px]] [[Moskva tsaaririik]] |väejuht1= [[Pilt:Flag of Sweden.svg|30px]] [[Rootsi kuningas]] [[Karl XII]]<br> [[Pilt:Flag of Sweden.svg|30px]] [[Liivimaa kindralkuberner]] [[Erik Dahlberg]] |väejuht2=[[File:Flag of Electoral Saxony.svg|30px]] [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksi]] [[feldmarssal]] [[Adam Heinrich von Steinau]]<br> [[File:Flag of Courland (state).svg|30px]] [[Kuramaa hertsog|Kuramaa regentvalitseja]] [[Ferdinand Kettler]] |jõud1= ca 14 000 |jõud2= ca 25 000 |kaotused1= |kaotused2= }} {{Põhjasõja sündmused}} '''Spilve lahing''' oli [[Põhjasõda|Põhjasõja]] käigus 21. (8). juulil (Rootsi kalendri järgi 9. juulil) [[1701]] [[Liivimaa]]l [[Riia]] all [[Daugava]] ääres toimunud [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa kuurvürstiriigi]], [[Kuramaa hertsogiriik|Kuramaa hertsogiriigi]] ja [[Vene tsaaririik|Vene tsaaririigi]] sõjaväe ning Rootsi sõjavägede vahel toimunud lahing, mille tulemusel purustati Saksi-Rzeczpospolita-Moskva väed ja vabastati piiramisest Riia linn. [[File:Plan of the Spilve Battle of 9 July 1701.jpg|pisi|left|Spilve lahingu skeem]] 21. (ukj, 8 vkj) juulil [[1701]] toiminud lahingus purustasid Rootsi väed kuningas [[Karl XII]] juhtimisel [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa kuurvürstiriigi]] kaks korda suurema (20 000 meest) armee, mida juhatas Saksi vägede ülemjuhataja feldmarssal krahv [[Adam Heinrich von Steinau]]. Saksi vägede liitlastena osalesid lahingus ka [[Kuramaa hertsog|Kuramaa regentvalitseja]] [[Ferdinand Kettler]] ja Rootsi riiki reetnud Liivimaa aadlik [[Johann Reinhold von Patkul]]. 1701. aasta kevadel oli [[Venemaa tsaar]] [[Peeter I]] saatnud liitlase, Saksi vägede tugevdamiseks vürst [[Anikita Ivanovitš Repnin|Anikita Repnin]]i 18 soldati- ja 1 [[strelets]]ipolguga, milles oli ligi 20 000 sõdurit. Krahv [[Adam Heinrich von Steinau]] enesekindluse tõttu jäeti aga enamik vene vägesid [[Koknese|Kokenhauseni]] piirkonda ja Saksi vägedega ühines Riia all vaid 4000 sõdurit. ==Lahingu käik== Rootsi väed saabusid Daugava jõe vasakkaldale 20. (ukj,7 vkj) juulil [[1701]]. Lahingu eel lasi [[Adam Heinrich von Steinau]] end [[pettemanööver|pettemanöövrist]] ([[suitsukate]] jõe ületamiseks) ära petta ning killustas oma väeosad. Rootsi väed kuningas Karl XII juhtimisel ületasid jõe 21. (8) juuli varahommikul, kella 5 paiku Riia kindluse ja dessantlaevadele paigutatud kahurite kaitse all ning randusid Daugava Riiapoolsel rannal ning sundisid saksilaste väed [[käsivõitlus]]es kell 7 taganema. Käsivõitluses purustasid Rootsi väed Saksi väed, võtsid vangi [[Kuramaa hertsog|Kuramaa regentvalitseja]] [[Ferdinand Kettler]]i ning haavasid [[Johann Reinhold von Patkul|Patkulit]], Saksi feldmarssal ja saksi väed põgenesid, jättes maha kõik suurtükid. Langenuid oli saksilastel 2000 sõdurit. Saksi vägesid toetanud üks vene väesalk oli paigutatud [[Daugava|Daugava jões]] asuval [[Lucavsala]] (Lutzausholm) saarel. Vene väesalk jäi aga piiramisrõngasse ning pärast allaandmisest keeldumist hävitati Rootsi vägede poolt, Rootslaste kaotused oli ligi 100 tapetud musketäri, ooberst [[Magnus Benedikt von Helmersen|Magnus von Helmersen]], major [[Karl Gustav von Lilienstierna]], veel mõned ohvitserid ja raskesti haavatud sõdurid. Piiramisrõngasse jäänud venelastest jäi ellu ainult 12 inimest, kelle päästis selleks ajaks kohale jõudnud [[Karl XII]]. ==Lahingu tulemused== [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa kuurvürstiriigi]] väed taganesid [[Poola]]sse. ==Lahingu mälestuse jäädvustamine== Liivimaa tsiviilkuberner [[Mihhail Zinovjev]]i initsiatiivil püstitati sündmuse 190. aastapäeval [[1891]] [[Riia]]s [[Daugava|Daugava jões]] asuval [[Lucavsala]] (Lutzausholm) saarel, piiramisrõngas hukkunud 400 vene sõdurile [[tsiviilinsener]] B. Epingeri projekti järgi valminud 6 meetri kõrgune Soome [[Graniit|graniidist]] õigeusu kabeli kujuline monument.<ref>{{Netiviide |url=http://jonins.mii.lu.lv/ia/Riga.htm#B88 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2010-03-31 |arhiivimisaeg=2010-10-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20101013175540/http://jonins.mii.lu.lv/ia/Riga.htm#B88 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref>[http://www.letonika.lv/groups/?id=2436526&g=3&r= letonika.lv: Piemineklis Lucavsalā krievu karavīriem]</ref> <ref>{{Netiviide |url=http://riga.in/2008/07/lucavsala-monument.html |pealkiri=Lucavsala monument |vaadatud=2010-03-31 |arhiivimisaeg=2010-03-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100325180743/http://riga.in/2008/07/lucavsala-monument.html |url-olek=ei tööta }}</ref> {{commonskat|Crossing of the Düna‎}} ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://www.kharchenko.com/date/jul/23-v.shtml "Памяти 400 русских воинов, геройски павших при защите острова 10 июля 1701 года".] *1700 [Fältverken vid Lutzausholm 1700] Karta över Ludshofs- och Friedrichsholmarna i Dyna söder om Riga. Svenska fältverk på Lutzausholm, sachsiska på motsatta Dynastranden. — Kaart 0425:09:175 [[Rootsi Sõjaarhiiv]]is. {{koord}} [[Kategooria:Põhjasõja lahingud]] [[Kategooria:1701]] [[Kategooria:Riia ajalugu]] [[Kategooria:Lahingud Lätis]] [[Kategooria:18. sajand Lätis]] 8320rks9cenr46nljd0ek4q5l0dap4s Eduard Liibus 0 180936 6169101 6159643 2022-07-28T11:18:16Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki '''Eduard-Ervin Liibus''' [[VR II/3]] ([[13. jaanuar]] [[1893]] Palu talu, [[Abja vald (Halliste kihelkond)]], [[Pärnumaa]] – [[20. juuli]] [[1941]] [[Ussollag]]) oli Eesti sõjaväelane ([[kolonel]]). Ta õppis 1914. aastal [[Peterburi ülikool]]i ja 1920–1925 [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonnas]] ning 1925–1927 (lõpetas) [[Kõrgem Sõjakool|Kõrgemas Sõjakoolis]], [[Korporatsioon Vironia]] vilistlane. [[Vabadussõda|Eesti Vabadussõjas]] [[2. Jalaväepolk|2. jalaväepolgu]] II pataljoni ülem, hiljem [[Valga Sõjaväeringkond|Valga Sõjaväeringkonna]] ülem. [[18. veebruar]]il [[1925]] sai Eduard-Ervin Liibus II liigi 3. järgu [[Vabadusrist]]i. ==Välislingid== *[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=17938 Eesti ohvitserid 1918-1940] {{JÄRJESTA:Liibus, Eduard}} [[Kategooria:Eesti kolonelid]] [[Kategooria:Eesti sõjaväeringkondade ülemad]] [[Kategooria:Kuperjanovi Jalaväepataljoni ülemad]] [[Kategooria:2. Üksiku Jalaväepataljoni koosseis]] [[Kategooria:Vabadusristi II liigi 3. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Korporatsioon Vironia liikmed]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1893]] [[Kategooria:Surnud 1941]] k81s79bq5seixrjhl2abo5euex3abzd Muhu vald (1939) 0 182180 6168967 6065658 2022-07-28T06:25:28Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki [[Fail:Eesti valdade kaart, 1939 reform – saaremaa.jpg|pisi|Saaremaa maakonna valdade piirid enne ja pärast [[1939. aasta vallareform]]i]] '''Muhu vald''' oli vald [[Saaremaa (maakond)|Saaremaa]]l [[Muhu]] saarel aastail 1939–1950. Valla loomiseks ühendati senised [[Muhu-Suure vald (Muhu kihelkond)|Muhu-Suure]] ja [[Hellamaa vald (Muhu kihelkond)|Hellamaa vald]], sellega oli kogu [[Muhu]] saare maa-ala ühendatud ühe valla koosseisu. Vald kuulus [[Riigivolikogu 39. valimisringkond]]a, kust valiti [[Aleksander Rei]]. Vald kuulus [[Pöide põllumeeste konvent|Pöide põllumeeste konvendi]] tegevus- ja valimispiirkonda. Esimene vallavanem oli [[Vassili Tamm]], kes valiti 21. aprillil 1939 Saare maavolikogu liikmeks. 1939. aasta detsembris valiti vallavanemaks [[Madis Kolk (vallavanem)|Madis Kolk]]. == Väljavõte Vabariigi Presidendi otsusest nr. 88 – 7. oktoobrist 1938 (RT 1938, 87, 776) == 8. Muhu vald – maa-alaga, mis moodustub: a) senise [[Muhu-Suure vald (Muhu kihelkond)|Muhu-Suure valla]] maa-alast; b) senise [[Hellamaa vald (Muhu kihelkond)|Hellamaa valla]] maa-alast. 15. ja 16. oktoobril 1939 valiti [[Muhu vallavolikogu]] liikmeteks [[Vassili Abe]], [[Mihkel Noor]], [[Joann Naaber]], [[Vassili Tamm]], [[Juhan Kärner]], [[Aleksander Üksik]], [[Anton Mägi]], [[Ivan Pira]], [[Ivan Müürisepp]], [[Joosep Tuust]], [[Georgi Vilto]], [[Andrei Ausmeel]], [[Mihail Maltis]], [[Aleksander Aer]], [[Madis Kolk (vallavanem)|Madis Kolk]], [[Matvei Kolk]], [[Mihail Vaher]] ja [[Ivan Mätas]], valimas käis 51% valijatest. 1. aprillil 1939 oli vallas 5015 elanikku. == Külanõukogude moodustamine ja valla likvideerimine == 13. septembril 1945 moodustati valla koosseisus [[Hellamaa külanõukogu]], [[Liiva külanõukogu]], [[Piiri külanõukogu]] ja [[Pöitse külanõukogu]]. [[Kategooria:Muhu]] [[Kategooria:Eesti vallad 1939]] [[Kategooria:Saare maakonna endised vallad]] 4tbxzcifcqbtmsyhcqu3jex1v0q6lg7 Troop 0 182399 6168720 5893604 2022-07-27T13:08:18Z 213.180.0.3 /* Levinumad kõnekujundid */ kirjaviga wikitext text/x-wiki {{See Artikkel|kõnekujundist}} '''Troop''' (tuleb vanakreeka keelest τρόπος (''tropos''), "pööre, suund, tee", mis tuleneb tegusõnast τρέπειν (''trepein''), "pöörata, suunata, muuta") on '''kõnekujund''', sõnade mäng, retooriline võte või väljend, mida kasutatakse ülekantud tähenduses. Troop on keeleline kujundusvõte, mille abil luuakse piltlik kujund või mingi väljendi asemel kasutatakse [[sünonüüm|mittesünonüümseid]] sõnu. Mitte segi ajada tropoloogilise lugemisega, mis on vanade tekstide [[Eksegeetika|eksegeesi]] tüüp (nt võrdum). Kõnekujund annab tekstile või kõnele juurde ilmekust ja vaheldusrikkust. Kõnekujundeid on nimetatud ka stiilikujunditeks ja retoorilisteks figuurideks. Kõnekujuneid kasutatakse laialdaselt kirjandusteostes (mitte akadeemilistes), luules ja igapäevastes kõnedes.<ref name=":0" /> Kõnekujundite hulka kuuluvad [[metafoor]], [[metonüümia]], [[iroonia]] jms. Kõnekujundite määratlemine on oluline tänapäeva kirjanduskriitikas, eriti teksti [[Dekonstruktsioon|dekonstrueerimisel]]. [[Michel Foucault]] püüdis leida mingil ajastul valitsevaid kõnekujundeid/troope, mis olid tal [[episteem|episteemi]] osad. == Levinumad kõnekujundid == * [[Epiteet]] – kaunistav või kirjeldav täiendsõna, mis väljendab põhisõna omadust. Epiteet võib olla nii omadussõnaline, nimisõnaline, tegusõnaline, määrsõnaline. Näiteks: ''imekaunid silmad, emake-maa, hõiskav laas, muretult istuv mehehakatis''. * [[Võrdlus]] – nähtuste võrdlemine sarnasuse alusel, võrdlemisel kasutatakse abisõnadena nagu, kui, otsekui, sarnane, taoline jne. Näiteks: ''salapärane nagu öö, kaunis kui roos''. * [[Metafoor]] – ilma vormitunnuseta võrdlus, kusjuures kahte mõistet või nähtust võrreldakse mitteloogiliste seoste alusel, et tekiks uus kujutlus. Näiteks: ''päike – sinitaeva silm''. * Personifikatsioon ehk [[isikustamine]] – võte, kus elutule asjale omistatakse inimlikud omadused ja käitumine. Näiteks: ''taevas nutab murepisaraid''. * [[Metonüümia]] – ümbernimetus, kus üks sõna asendatakse teisega sugulasseoste või sarnasuse alusel. Näiteks: ''kätt alla panema''. * [[Oksüümoron]] – stiilikujund, kus ühendatakse pealtnäha ühendamatud mõisted. Näiteks: ''hirmus ilus, magus valu, elav laip''. * [[Eufemism]] – ilustav või ümberütlev väljend ebasündsa või ebameeldiva asemel. Näiteks: ''Kivi kotti!'' == Viited == {{viited|allikad= <ref name=":0">https://kirjandiabi.wordpress.com/2011/12/26/konekujundid/</ref> }} [[Kategooria:Retoorika]] [[Kategooria:Keeleteadus]] m8faqi2bh7j7bnnue883m28hoisp3mr Lihula vald (1939) 0 182746 6168808 6094961 2022-07-27T18:56:17Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Lääne maakonna endised vallad]] wikitext text/x-wiki [[Pilt:Eesti valdade kaart, 1939 reform – läänemaa.jpg|pisi|300px|[[1939. aasta vallareform]]iga muudetud valdade piirid Läänemaal]] '''Lihula vald''' oli vald [[Läänemaa]]l aastail 1939–1950. Vallamaja asus [[Lihula]] külas.<ref>[https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/core_ajaloolised Maa-ameti kaardirakendused]</ref> == Asend == Vald piirnes [[Kirbla vald (1939)|Kirbla]], [[Soontaga vald (1939)|Soontaga]] ([[Pärnumaa]]l), [[Varbla vald (1939)|Varbla]] ja [[Karuse vald (1939)|Karuse]] vallaga. == Poliitika == Vald kuulus [[Riigivolikogu 24. valimisringkond]]a, kust valiti [[Ado Roosiorg]]. == Väljavõte Vabariigi Presidendi otsusest nr. 88 – 7. oktoobrist 1938 (RT 1938, 87, 776) == 8. Lihula vald – maa-alaga, mis moodustub: a) senise [[Lihula vald (Lihula kihelkond)|Lihula valla]] maa-alast, välja arvatud [[Karuse]] ja [[Kinksi]] külade, [[Karuse kirikumõis]]a asunduse ja [[Karuse raudteejaam]]a piirkond ning Lihula valla talude lahusasuvate heinamaatükkide maa-alad senise [[Kirbla vald|Kirbla valla]] piires [[Kasari jõgi|Kasari jõe]] ääres; b) senise [[Paadrema vald|Paadremaa valla]] [[Tuhu]] küla ja Mõtsu metskonna [[Tuudi]] metsandiku kvartaali nr. 31 maa-aladest; c) senise Massu valla Võigaste, Metsküla, Paga, [[Järise (Lihula)|Järise]] ja [[Poanse]] külade ja Saastna asunduse piirkondadest ning senise Massu valla talude lahusasuvate heinamaatükkide maa-aladest senise Lihula valla piires; d) senise [[Veltsa vald|Veltsa valla]] [[Tõitse]], Oidremaa ja Nõmme külade ning Oidremaa ja Karinõmme asunduste ja Oidremaa sooasunduse ning Vigala metskonna Keblaste metsandiku kvartaali nr. 28 ja Mõtsu metskonna Tuudi metsandiku kvartaalide nr. 33–46 maa-aladest; e) senise Kirbla valla Vigala metsandiku kvartaali nr. 11 maa-alast. ==Külanõukogude moodustamine ja valla livkideerimine== 1945 septembris moodustati Lihula vallas [[Lihula külanõukogu]] keskusega [[Lihula]] alevikus, [[Meelva külanõukogu]] keskusega [[Meelva]] külas ja [[Tuudi külanõukogu]] keskusega [[Tuudi]] külas.<ref>Eesti NSV Teataja, 1945, 32, 501</ref> 1950. aastal Lihula vald likvideeriti ja selle alad arvati [[Lihula rajoon]]i koosseisu.<ref>Eesti NSV Teataja, 1950, 11, 114</ref> == Vaata ka == * [[Lihula mõis]] * [[Lihula kihelkond]] == Viited == {{viited}} * [[Jüri Kindel]], kirjutatud 1962–1964, [http://kultuur.elu.ee/ke488_lihula.htm Kui punalaviin hakkas veerema. Lihula sõjasuvi 1941], Kultuur ja Elu [[Kategooria:Eesti vallad 1939]] [[Kategooria:Lääne maakonna endised vallad]] ka1dpvtqo59lz3tssmvdplc80yyl75y Märjamaa vald (1939) 0 182749 6168818 6094905 2022-07-27T19:02:37Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Lääne maakonna endised vallad]] wikitext text/x-wiki [[Pilt:Eesti valdade kaart, 1939 reform – läänemaa.jpg|pisi|300px|[[1939. aasta vallareform]]iga muudetud valdade piirid Läänemaal]] '''Märjamaa vald''' oli vald [[Läänemaa]]l aastail 1939–1950. Vallamaja asus [[Märjamaa]] külas.<ref>[https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/core_ajaloolised Maa-ameti kaardirakendused]</ref> Vald moodustati senise [[Märjamaa vald (Märjamaa kihelkond)|Märjamaa valla]] maa-alast, välja arvatud [[Purga]] ja [[Lümandu]] külade, [[Lümandu asundus]]e, [[Vaimõisa]] küla, Kükita talu, Vaimõisa metsakvartaalide nr. 2, 3, 6–8, 17–22, 27–32, 39 ja 40, Kaasiku nr. A-9 ja Metsavahi nr. A-10 talude ning Märjamaa metskonna Sooniste metsandiku kvartaalide nr. 21, 22, 23, 29 ja osa kvartaali nr. 28 maa-alad; senise [[Haimre vald (Märjamaa kihelkond)|Haimre valla]] maa-alast, välja arvatud [[Jõeäärse]] küla lõuna pool jõge asuva osa ja [[Sulu asundus]]e piirkond; senise Kabala valla [[Riidaku]] ja [[Pühatu]] külade ning Riidaku ja [[Pühatu asundus]]te maa-aladest; senise Luiste valla [[Kärsamaa]], [[Vilta]], [[Vinguta]] ja [[Mõraste]] külade ning Loodna, Luiste ja [[Mõraste asundus]]te piirkondadest ja [[Luiste]] küla Karja nr. 15, Põlde nr. 14 ja Sõerumäe nr. 1 talude maa-aladest.<ref>Väljavõte Vabariigi Presidendi otsusest nr. 88 – 7. oktoobrist 1938 (RT 1938, 87, 776)</ref> Vald kuulus [[Riigivolikogu 25. valimisringkond]]a, kust valiti [[Eduard Arnover]]. 1. aprillil 1939 oli vallas 5865 elanikku. 1945 septembris moodustati Märjamaa vallas [[Märjamaa külanõukogu]] keskusega [[Märjamaa]] alevikus, [[Alaküla külanõukogu]] keskusega [[Haimre]] asunduses, [[Paeküla külanõukogu]] keskusega [[Paeküla]]s ja [[Sipa külanõukogu]] keskusega [[Sipa]] asunduses.<ref>Eesti NSV Teataja, 1945, 32, 501</ref> 1950. aastal Märjamaa vald likvideeriti ja selle alad arvati [[Märjamaa rajoon]]i koosseisu.<ref>Eesti NSV Teataja, 1950, 11, 114</ref> == Vaata ka == *[[Märjamaa kihelkond]] *[[Märjamaa vald]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti vallad 1939]] [[Kategooria:Lääne maakonna endised vallad]] en0w74vqv4uzj6itt98jkcvlr2qd2j0 Noarootsi vald (1939) 0 182750 6168815 6094930 2022-07-27T19:01:31Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Lääne maakonna endised vallad]] wikitext text/x-wiki [[Pilt:Eesti valdade kaart, 1939 reform – läänemaa.jpg|pisi|300px|[[1939. aasta vallareform]]iga muudetud valdade piirid Läänemaal]] '''Noarootsi vald''' oli vald [[Läänemaa]]l aastail 1939–1950. See moodustati [[1939. aasta vallareform]]iga [[Paslepa vald|Passlepa]] ja [[Sutlepa vald|Sutlepa valdadest]]. Esimene vallavanem oli [[Aleksander Laving]]. Vald kuulus [[Riigivolikogu 27. valimisringkond]]a, kust valiti [[Aleksander Saar]], ja [[Noarootsi põllumeeste konvent|Noarootsi põllumeeste konvendi]] tegevus- ja valimispiirkonda. Vallas on sündinud Ülo Nurges. == Väljavõte Vabariigi Presidendi otsusest nr. 88 – 7. oktoobrist 1938 (RT 1938, 87, 776) == 11. Noarootsi vald – maa-alaga, mis moodustub: a) senise Passlepa valla maa-alast; b) senise Sutlepa valla maa-alast, välja arvatud Metsküla piirkond; c) senise Võnnu valla Võnnussaare maa-alast. ==Külanõukogude moodustamine ja valla likvideerimine== 1945 septembris moodustati Noarootsi vallas [[Pürksi külanõukogu]] keskusega [[Pürksi]] asunduses ja [[Sutlepa külanõukogu]] keskusega [[Sutlepa]] asunduses.<ref>Eesti NSV Teataja, 1945, 32, 501</ref><ref>[http://noarootsi.kovtp.ee/et/ajalugu Ajalugu - Noarootsi Vallvalitsus]. Vaadatud 22.05.2014.</ref> 1950. aastal Noarootsi vald likvideeriti ja selle alad arvati [[Haapsalu rajoon]]i koosseisu.<ref>Eesti NSV Teataja, 1950, 11, 114</ref> ==Vaata ka== * [[Noarootsi vald]] ==Viited== {{Viited}} [[Kategooria:Eesti vallad 1939]] [[Kategooria:Lääne maakonna endised vallad]] p5uga02bidm4nl1vf4t02sfee4bq9sy Varbla vald (1939) 0 182758 6168810 6094958 2022-07-27T18:56:43Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Lääne maakonna endised vallad]] wikitext text/x-wiki [[Pilt:Eesti valdade kaart, 1939 reform – läänemaa.jpg|pisi|300px|[[1939. aasta vallareform]]iga muudetud valdade piirid Läänemaal]] '''Varbla vald''' oli vald [[Läänemaa]]l aastail 1939–1950. Vald moodustati senise [[Saulepi vald|Saulepi valla]] maa-alast, välja arvatud Rammukametsa, Suuretüki, Jäärumetsa ja [[Rammuka (Tõstamaa)|Rammuka]] külade ning Mõtsu metskonna Mõtsu metsandiku kvartaalide nr. 378, osa 379, 381, 382, 384–415 ja osa 374 maa-alad; senise [[Paadremaa vald|Paadremaa valla]] maa-alast, välja arvatud Tuhu küla, Mõtsu metskonna Tuudi metsandiku kvartaali nr. 31, Mõtsu metskonna Mõtsu metsandiku kvartaalide nr. 340, 341, 345–347, 353–355, 359, 360, 364–373, osa 374, 375–377, osa 379, 380 ja 383 ning talude nr. A-41, A-55 ja lit. N juurdelõigete maa-alad; senise [[Veltsa vald (Mihkli kihelkond)|Veltsa valla]] Väänja asunduse piirkonnast ning Mõtsu metskonna Mõtsu metsandiku kvartaalide nr. 4, 5 ja 8 maa-aladest; senise [[Paatsalu vald|Paatsalu valla]] Allika, [[Mereäärse]], Nõmme, [[Tamba]] ja [[Paatsalu]] külade piirkondadest, osa Paatsalu asunduse piirkonnast ning [[Nehatu mõis (Karuse)|Nehatu mõis]]a järgi olevate talude lahus-heinamaatükkide maa-aladest, senise Veltsa valla piires; senise [[Massu vald|Massu valla]] talude lahusasuvate heinamaatükkide maa-aladest senise Paadremaa valla piires.<ref>Väljavõte Vabariigi Presidendi otsusest nr. 88 – 7. oktoobrist 1938 (RT 1938, 87, 776)</ref> Vald kuulus [[Riigivolikogu 24. valimisringkond]]a, kust valiti [[Ado Roosiorg]]. 1945 septembris moodustati Varbla vallas [[Varbla külanõukogu]] keskusega [[Helmküla]]s, [[Kulli külanõukogu]] keskusega [[Kulli (Lääneranna)|Kulli]] külas ja [[Mõtsu külanõukogu]] keskusega [[Mõtsu]] külas.<ref>Eesti NSV Teataja, 1945, 32, 501</ref> 1950. aastal Varbla vald likvideeriti ja selle alad arvati [[Lihula rajoon]]i koosseisu.<ref>Eesti NSV Teataja, 1950, 11, 114</ref> == Vaata ka == * [[Varbla kihelkond]] * [[Varbla vald]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti vallad 1939]] [[Kategooria:Lääne maakonna endised vallad]] ct8lnh948subetzoqe3mvrnujjqiire Häädemeeste vald (1939) 0 182767 6168876 6083430 2022-07-27T20:19:34Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Pärnu maakonna endised vallad]] wikitext text/x-wiki [[Fail:Eesti valdade kaart, 1939 reform – pärnumaa.jpg|pisi|Pärnu maakonna valdade piirid enne ja pärast [[1939. aasta vallareform]]i]] '''Häädemeeste vald''' oli vald [[Pärnumaa]]l aastail 1939–1950. Vallamaja asus [[Häädemeeste]] külas.<ref>[https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/core_ajaloolised Maa-ameti kaardirakendused]</ref> Vald moodustati senise [[Häädemeeste vald (Häädemeeste kihelkond)|Häädemeeste valla]] maa-alast, välja arvatud valla põhjapoolne terav osa kuni talude nr. A-32 ja Papisilla nr. 3-a juurdeliideteni, viimased kaasa arvatud; senise [[Laiksaare vald (Saarde kihelkond)|Laiksaare valla]] [[Soometsa]] küla ja Võiduküla asunduse maa-aladest; senise [[Tahkuranna vald (Häädemeeste kihelkond)|Tahkuranna valla]] [[Rannametsa]] küla maa-alast; senise [[Orajõe vald (Häädemeeste kihelkond)|Orajõe valla]] [[Penu]] küla talude nr. 1-a, 2-a, 3-a, 4-a, A-205, A-206, A-525, Lillemäe ja Murumetsa maa-aladest.<ref>Väljavõte Vabariigi Presidendi otsusest nr. 88 – 7. oktoobrist 1938 (RT 1938, 87, 776)</ref> Vald kuulus [[Riigivolikogu 37. valimisringkond]]a, kust valiti [[Jüri Looväli]]. Vald kuulus [[Pärnu põllumeeste konvent|Pärnu põllumeeste konvendi]] tegevus- ja valimispiirkonda. 1939. aasta detsembris valiti vallavanemaks [[August Martveli]]. 1945 augustis moodustati Häädemeeste vallas [[Krundiküla külanõukogu]] keskusega Viira külas ja [[Rannametsa külanõukogu]] keskusega [[Pulgoja]] külas.<ref>Eesti NSV Teataja, 1945, 32, 501</ref> 1950. aastal Häädemeeste vald likvideeriti ja selle alad arvati [[Kilingi-Nõmme rajoon]]i koosseisu.<ref>Eesti NSV Teataja, 1950, 11, 114</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti vallad 1939]] [[Kategooria:Pärnu maakonna endised vallad]] lk40lqjdtjovbgekeu6itu2b0vcs9zo Laiksaare vald 0 182771 6168889 6083477 2022-07-27T20:23:47Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Pärnu maakonna endised vallad]] wikitext text/x-wiki [[Fail:Eesti valdade kaart, 1939 reform – pärnumaa.jpg|pisi|Pärnu maakonna valdade piirid enne ja pärast [[1939. aasta vallareform]]i]] '''Laiksaare vald''' oli vald [[Pärnumaa]]l aastail 1939–1950. Vallamaja asus [[Urissaare]] külas.<ref>[https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/core_ajaloolised Maa-ameti kaardirakendused]</ref> Vald moodustati senise [[Laiksaare vald (Saarde kihelkond)|Laiksaare valla]] maa-alast, välja arvatud [[Soometsa]] küla ja Võiduküla asunduse maa-alad, mis läksid [[Häädemeeste vald (1939)|Häädemeeste valla]] koosseisu.<ref>Väljavõte Vabariigi Presidendi otsusest nr. 88 – 7. oktoobrist 1938 (RT 1938, 87, 776)</ref> 1945 augustis moodustati Laiksaare vallas [[Asuja külanõukogu]] keskusega [[Laiksaare]]-Mõisakülas ja [[Massiaru külanõukogu]] keskusega [[Massiaru]] külas.<ref>Eesti NSV Teataja, 1945, 32, 501</ref> 1950. aastal Laiksaare vald likvideeriti ja selle alad arvati [[Kilingi-Nõmme rajoon]]i koosseisu.<ref>Eesti NSV Teataja, 1950, 11, 114</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti vallad 1939]] [[Kategooria:Pärnu maakonna endised vallad]] fp4n5cowd054tip7l8pxf1zebbz8qsc Orajõe vald 0 182776 6168878 6083473 2022-07-27T20:19:59Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Pärnu maakonna endised vallad]] wikitext text/x-wiki {{see artikkel|räägib 1939. aastal moodustatud vallast, varasema valla kohta vaata artiklit [[Orajõe vald (Häädemeeste kihelkond)]].}} [[Fail:Eesti valdade kaart, 1939 reform – pärnumaa.jpg|pisi|Pärnu maakonna valdade piirid enne ja pärast [[1939. aasta vallareform]]i]] '''Orajõe vald''' oli vald [[Pärnu maakond|Pärnumaa]]l aastail 1939–1950. Vallamaja asus [[Orajõe (Häädemeeste)|Orajõe]] külas.<ref>[https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/core_ajaloolised Maa-ameti kaardirakendused]</ref> Vald moodustati senise [[Orajõe vald (Häädemeeste kihelkond)|Orajõe valla]] maa-alast, välja arvatud [[Penu]] küla talude nr. 1-a, 2-a, 3-a, 4-a, A-205, A-206, A-525, Lillemäe ja Murumetsa maa-alad.<ref>Väljavõte Vabariigi Presidendi otsusest nr. 88 – 7. oktoobrist 1938 (RT 1938, 87, 776)</ref> 1939. aasta detsembris valiti vallavanemaks [[Aleksander Randla]]. Vald kuulus [[Riigivolikogu 37. valimisringkond]]a, kust valiti [[Jüri Looväli]]. Vald kuulus [[Saarde põllumeeste konvent|Saarde põllumeeste konvendi]] tegevus- ja valimispiirkonda. 1945 augustis moodustati Orajõe vallas [[Kabli külanõukogu]] keskusega [[Kabli]] külas ja [[Orajõe külanõukogu]] keskusega [[Ranna (Kabli)|Ranna]] külas.<ref>Eesti NSV Teataja, 1945, 32, 501</ref> 1950. aastal Orajõe vald likvideeriti ja selle alad arvati [[Kilingi-Nõmme rajoon]]i koosseisu.<ref>Eesti NSV Teataja, 1950, 11, 114</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti vallad 1939]] [[Kategooria:Pärnu maakonna endised vallad]] i3gg5tnzrmuhc3k84hjey7515jmdweh Paikuse vald (1939) 0 182777 6168871 6083469 2022-07-27T20:18:24Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki [[Fail:Eesti valdade kaart, 1939 reform – pärnumaa.jpg|pisi|Pärnu maakonna valdade piirid enne ja pärast [[1939. aasta vallareform]]i]] '''Paikuse vald''' oli vald [[Pärnumaa]]l aastail 1939–1950. Vallamaja asus [[Kõrsa]] külas.<ref>[https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/core_ajaloolised Maa-ameti kaardirakendused]</ref> Vallavanem [[Arne Ilmjärv]] valiti 23. mail 1940 valla- ja linnavanemate esindajaks Pärnu maavalitsusse<ref>A. Ilmjärv uueks vallavanemate esindajaks maavalitsusse. Rahvaleht, 24. mai 1940, nr. 120, lk. 5.</ref>. Vald kuulus [[Riigivolikogu 36. valimisringkond]]a, kust valiti [[Viktor Päts]]. == Väljavõte Vabariigi Presidendi otsusest nr. 88== 11. Paikuse vald – maa-alaga, mis moodustub: a) senise [[Taali vald|Taali val]]la maa-alast, välja arvatud Tammiste asunduse maa-ala; b) senise [[Tori vald (Tori kihelkond)|Tori val]]la Taali metskonna Tori metsandiku kvartaalide nr. 107, 126, 127, 138, 148, 149, 157–159, 162 ja 163 maa-aladest; c) senise [[Kilingi vald|Kilingi val]]la Kabli ja Vingerja külade ning Kilingi metskonna Kikepere metsandiku kvartaalide nr. 1–18 ja Kilingi metskonna Kilingi metsandiku kvartaalide, nr. 1–12, maa-aladest; d) senise [[Uulu vald (Pärnu kihelkond)|Uulu val]]la Auge, Männiko, Luige, Põdra, Nakki ja Laimetsa talude ning Pärnu metskonna Surju metsandiku kvartaalide nr. 16–22 maa-aladest<ref>Väljavõte [https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1938/10/14/3 776. Vabariigi Presidendi otsus nr. 88.], Riigi Teataja, nr. 87, 14 oktoober 1938 </ref>. ==Külanõukogude moodustamine ja valla likvideerimine== 1945 augustis moodustati Paikuse vallas [[Seljametsa külanõukogu]] keskusega [[Pustuski]] asunduses ja [[Taali külanõukogu]] keskusega [[Taali]] asunduses.<ref>Eesti NSV Teataja, 1945, 32, 501</ref> 1950. aastal Paikuse vald likvideeriti ja selle alad arvati [[Pärnu rajoon]]i koosseisu.<ref>Eesti NSV Teataja, 1950, 11, 114</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti vallad 1939]] [[Kategooria:Pärnu maakonna endised vallad]] j01n8841f38mxjldgha6t4c0wsbgp9s Saarde vald (1939) 0 183101 6168887 6083472 2022-07-27T20:22:56Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki [[Fail:Eesti valdade kaart, 1939 reform – pärnumaa.jpg|pisi|Pärnu maakonna valdade piirid enne ja pärast [[1939. aasta vallareform]]i]] '''Saarde vald''' oli vald [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] aastail 1939–1950. Vald moodustati senise [[Kilingi vald|Kilingi valla]] maa-alast, välja arvatud Kabli ja Vingerja külade ning Kilingi metskonna Kikepere metsandiku kvartaalide nr. 1–18 ja Kilingi metskonna Kilingi metsandiku kvartaalide nr. 1–12 maa-alad, Rae küla piirkond kuni taludeni nr. A-198, A-199, 17-c, A-201, A-203, Lodja metskonna Lodja metsandiku kvartaalideni nr. 70, 71, 79, 80, 83–100 ja Laiksaare metskonna Laiksaare metsandiku kvartaalideni nr. 92 ja 94, kõik kaasa arvatud; senise [[Pati vald|Pati valla]] maa-alast, välja arvatud Rehemaa küla, Pati asunduse, Pati vallamaja piirkonna ja Raba küla talude nr. I–XI maa-alad; senise [[Jäärja vald|Jäärja valla]] maa-alast, välja arvatud Veelikse piirkond ja Romu, kahe Kõrvi, Kure, Vingi, Soo-Vingi, Uus-Vingi, Märksi, Mardi, Mardisaadu, Uue-Kaie, Vana-Kaie, Arjakse, Paistu, Põllu, Mälgu, Tammiku, Loksu, Kaie, Tamme, Sibula, Asula, Välipõllu, Nahtava ja Koidu talude ning Jäärja metskonna Jäärja metsandiku kvartaali nr. 85 maa-alad.<ref>Väljavõte Vabariigi Presidendi otsusest nr. 88 – 7. oktoobrist 1938 (RT 1938, 87, 776)</ref> Vald kuulus [[Riigivolikogu 38. valimisringkond]]a, kust valiti [[Oskar Gustavson]]. == Külanõukogude moodustamine ja valla likvideerimine == 1945 augustis moodustati Saarde vallas [[Jäärja külanõukogu]] keskusega [[Jäärja]] külas, [[Kikepera külanõukogu]] keskusega [[Kikepera]] külas, [[Ristiküla külanõukogu]] keskusega [[Ristiküla (Saarde)|Ristiküla]]s ja [[Saarde külanõukogu]] keskusega [[Saarde]] külas.<ref>Eesti NSV Teataja, 1945, 32, 501</ref> 1950. aastal Saarde vald likvideeriti. Jäärja, Ristiküla ja Saarde külanõukogud arvati [[Kilingi-Nõmme rajoon]]i koosseisu, Kikepera külanõukogu ala arvati [[Pärnu rajoon]]i koosseisu.<ref>Eesti NSV Teataja, 1950, 11, 114</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti vallad 1939]] [[Kategooria:Pärnu maakonna endised vallad]] 3771au7cfdasbygfri21r8clug09m6a Lustivere vald 0 183713 6168781 5843251 2022-07-27T16:51:13Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Viljandi maakonna endised vallad]] wikitext text/x-wiki {{see artikkel|räägib 1939. aastal moodustatud vallast, varasema valla kohta vaata artiklit [[Lustivere vald (Põltsamaa kihelkond)]].}} '''Lustivere vald''' oli vald [[Viljandimaa]]l aastail 1939–1949 ja [[Jõgeva maakond (1949–1950)|Jõgeva maakonnas]] aastail 1949–1950. Vald moodustati senise [[Lustivere vald (Põltsamaa kihelkond)|Lustivere valla]] maa-alast, välja arvatud [[Kablaküla|Kabla küla]] ja senise [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku valla]] piires asuvate lahus-heinamaatükkide maa-alad; senise [[Kurista vald (Põltsamaa kihelkond)|Kurista valla]] maa-alast, välja arvatud [[Arukse (Põltsamaa vald)|Arukse]] küla piirkond ja senise [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku valla]] piires asuvate lahus-heinamaatükkide maa-alad.<ref>Väljavõte Vabariigi Presidendi otsusest nr. 88 – 7. oktoobrist 1938 (RT 1938, 87, 776)</ref> 1939. aastal oli vallas 2269 elanikku. Esimene vallavanem oli [[August Tiiman]]. 1939. aasta detsembris valiti vallavanemaks [[Albert Sall]] (kinnitatud Siseministri poolt 24. jaanuaril 1940). Vald kuulus [[Riigivolikogu 60. valimisringkond]]a, kust valiti [[August Laur]]. 13. septembril 1945 asutati valla koosseisus [[Aidu külanõukogu]] ja [[Neanurme külanõukogu]]. == Vaata ka == * [[Lustivere mõis]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti vallad 1939]] [[Kategooria:Viljandi maakonna endised vallad]] 1xnjlhpx81j570uz2cpqbdp35ijg8xk Põltsamaa vald (1939) 0 183716 6168776 4478669 2022-07-27T16:49:13Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Viljandi maakonna endised vallad]] wikitext text/x-wiki '''Põltsamaa vald''' oli vald [[Viljandimaa]]l aastail 1939–1949 ja [[Jõgeva maakond (1949–1950)|Jõgeva maakonnas]] aastail 1949–1950. 1939. aastal oli vallas 4968 elanikku. Esimene vallavanem oli [[Ernst Alles]]. == Väljavõte Vabariigi Presidendi otsusest nr. 88 – 7. oktoobrist 1938 (RT 1938, 87, 776) == 11. Põltsamaa vald – maa-alaga, mis moodustub: a) senise [[Vana-Põltsamaa vald (Põltsamaa kihelkond)|Vana-Põltsamaa valla]] maa-alast, välja arvatud osa [[Epra raba]] maa-alast; b) senise [[Uue-Põltsamaa vald (Põltsamaa kihelkond)|Uue-Põltsamaa valla]] maa-alast, välja arvatud loodepool [[Pedja jõgi|Pedja jõge]] asuvate Uue-Põltsamaa valla talude lahus-heinamaatükkide ning idapool Pedja jõge asuva [[Põltsamaa metskond|Põltsamaa metskonna]] Põltsamaa metsandiku ja samas piirkonnas asuvate talude maa-alad; c) senise [[Adavere vald (Põltsamaa kihelkond)|Adavere valla]] maa-alast, välja arvatud Metsapere küla Kamso-Põdra nr. 36, Karusaadu-Ado nr. 40, Kihnu nr. 41, Kotinaela-Pihlaka nr. 37-a, Kotinaela-Märt nr. 37-b, Riisna nr. 39, Sassi-Hans nr. 38, Koogi nr. 66 ja 67-a, Sutte ja Tuissaare talude maa-alad; d) senise [[Lustivere vald (Põltsamaa kihelkond)|Lustivere valla]] [[Kabla]] küla maa-alast; e) senise [[Kurista vald|Kurista valla]] [[Arukse (Põltsamaa vald)|Arukse]] küla piirkonnast; f) senise [[Imavere vald (Pilistvere kihelkond)|Imavere valla]] Pae nr. A-65 talu maa-alast. [[Kategooria:Eesti vallad 1939]] [[Kategooria:Viljandi maakonna endised vallad]] pr245wc0qrkailvu5rhzf6sbujk7cbs Seliste vald 0 183719 6168879 6083463 2022-07-27T20:20:42Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Pärnu maakonna endised vallad]] wikitext text/x-wiki {{see artikkel|räägib 1939. aastal moodustatud vallast, varasema valla kohta vaata artiklit [[Seliste vald (Tõstamaa kihelkond)]].}} [[Fail:Eesti valdade kaart, 1939 reform – pärnumaa.jpg|pisi|Pärnu maakonna valdade piirid enne ja pärast [[1939. aasta vallareform]]i]] '''Seliste vald''' oli vald [[Pärnumaa]]l aastail 1939–1950. Vallamaja asus tänapäeva [[Seliste]] küla aladel.<ref>[https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/core_ajaloolised Maa-ameti kaardirakendused]</ref> Vald moodustati senise [[Seliste vald (Tõstamaa kihelkond)|Seliste valla]] maa-alast; senise [[Audru vald (Audru kihelkond)|Audru valla]] Audru metskonna Tõstamaa metsandiku kvartaalide nr. 92–95, 98–102 ja 109–112 ja Peraküla metsavahikoha maa-aladest; senise [[Tõstamaa vald (Tõstamaa kihelkond)|Tõstamaa valla]] mereäärse osa maa-alast kuni Aadu nr. A-103 taluni, viimane kaasa arvatud; senise [[Kihnu vald (Tõstamaa kihelkond)|Kihnu valla]] lahustüki Soldatikoht nr. XXIII maa-alast.<ref>Väljavõte Vabariigi Presidendi otsusest nr. 88 – 7. oktoobrist 1938 (RT 1938, 87, 776)</ref> Esimene vallavanem oli [[Aleksander Kalvik]]. Vald kuulus [[Riigivolikogu 34. valimisringkond]]a, kust valiti [[Ants Oidermaa]]. 1945 augustis moodustati Seliste vallas [[Pootsi külanõukogu]] keskusega Kõpu külas ja [[Seliste külanõukogu]] keskusega [[Seljandi]] külas.<ref>Eesti NSV Teataja, 1945, 32, 501</ref> 1950. aastal Seliste vald likvideeriti ja selle alad arvati [[Pärnu rajoon]]i koosseisu.<ref>Eesti NSV Teataja, 1950, 11, 114</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti vallad 1939]] [[Kategooria:Pärnu maakonna endised vallad]] slledd3wzxnn76ggr9b3f3i2bolmz0y Tori vald (1939) 0 183732 6168890 6083478 2022-07-27T20:24:07Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Pärnu maakonna endised vallad]] wikitext text/x-wiki [[Fail:Eesti valdade kaart, 1939 reform – pärnumaa.jpg|pisi|Pärnu maakonna valdade piirid enne ja pärast [[1939. aasta vallareform]]i]] '''Tori vald''' oli vald [[Pärnumaa]]l aastail 1939–1950. Vallamaja asus [[Tori]] külas.<ref>[https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/core_ajaloolised Maa-ameti kaardirakendused]</ref> Vald kuulus [[Riigivolikogu 35. valimisringkond]]a, kust valiti [[Juhan Kaarlimäe]]. == Väljavõte Vabariigi Presidendi otsusest nr. 88 – 7. oktoobrist 1938 (RT 1938, 87, 776) == 20. Tori vald – maa-alaga, mis moodustub: a) senise [[Tori vald (Tori kihelkond)|Tori valla]] maa-alast, välja arvatud Uru, [[Murru]] ja [[Sauga]] külade, [[Taali metskond|Taali metskonna]] Tori metsandiku kvartaalide nr. 56–59 ning Taali metskonna Taali metsandiku kvartaalide nr. 107, 126, 127, 138, 148, 149, 157–159, 162 ja 163 maa-alad, b) senise [[Vana-Vändra vald|Vana-Vändra valla]] Pärntõkke talu maa-alast. ==Külanõukogude moodustamine ja valla likvideerimine== 1945 augustis moodustati Tori vallas [[Aesoo külanõukogu]] keskusega [[Viidika]] külas, [[Kase külanõukogu]] keskusega Kase külas ja [[Tõia külanõukogu]] keskusega [[Tõia]] külas.<ref>Eesti NSV Teataja, 1945, 32, 501</ref> 1950. aastal Tori vald likvideeriti ja selle alad arvati [[Vändra rajoon]]i koosseisu.<ref>Eesti NSV Teataja, 1950, 11, 114</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti vallad 1939]] [[Kategooria:Pärnu maakonna endised vallad]] eex377468hytas3q5q065gtuju8271d Tõstamaa vald (1939) 0 183733 6168882 6083416 2022-07-27T20:21:13Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Pärnu maakonna endised vallad]] wikitext text/x-wiki [[Fail:Eesti valdade kaart, 1939 reform – pärnumaa.jpg|pisi|Pärnu maakonna valdade piirid enne ja pärast [[1939. aasta vallareform]]i]] '''Tõstamaa vald''' oli vald [[Pärnumaa]]l aastail 1939–1950. Vallamaja asus [[Ermistu]] külas.<ref>[https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/core_ajaloolised Maa-ameti kaardirakendused]</ref> Vald moodustati senise [[Tõstamaa vald (Tõstamaa kihelkond)|Tõstamaa valla]] maa-alast, välja arvatud mereäärse osa maa-ala kuni Aadu nr. A-103 taluni, viimane kaasa arvatud; senise [[Saulepi vald (Varbla kihelkond)|Saulepi valla]] [[Rammuka (Tõstamaa)|Rammuka]], Rammuka-metsa, [[Suuretüki]] ja [[Jäärumetsa]] külade ning Mõtsu metskonna Mõtsu metsandiku kvartaalide nr. 378, osa 379, 381, 382, 384–415 ja osa 374 maa-aladest; senise [[Paadremaa vald|Paadremaa valla]] Mõtsu metskonna Mõtsu metsandiku kvartaalide nr. 340, 341, 345–347, 353–355, 359, 360, 364–373, osa 374, 375–377, osa 379, 380 ja 383 ning talude nr. A-41, A-55 ja lit. N juurdelõigete maa-aladest.<ref>Väljavõte Vabariigi Presidendi otsusest nr. 88 – 7. oktoobrist 1938 (RT 1938, 87, 776)</ref> 1945 augustis moodustati Tõstamaa vallas [[Kastna külanõukogu]] keskusega [[Vaiste]] külas, [[Tõhela külanõukogu]] keskusega [[Tõhela]] külas ja [[Tõstamaa külanõukogu]] keskusega [[Ermistu]] külas.<ref>Eesti NSV Teataja, 1945, 32, 501</ref> 1950. aastal Tõstamaa vald likvideeriti ja selle alad arvati [[Pärnu rajoon]]i koosseisu.<ref>Eesti NSV Teataja, 1950, 11, 114</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti vallad 1939]] [[Kategooria:Pärnu maakonna endised vallad]] tmcs3mhd94pqld7nw9dhrcx7gf4nuso Vändra vald (1939) 0 183734 6168870 6083433 2022-07-27T20:16:58Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki [[Fail:Eesti valdade kaart, 1939 reform – pärnumaa.jpg|pisi|Pärnu maakonna valdade piirid enne ja pärast [[1939. aasta vallareform]]i]] '''Vändra vald''' oli vald [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] aastail 1939–1950. Vald moodustati senise [[Vana-Vändra vald|Vana-Vändra valla]] maa-alast, välja arvatud Pärntõkke talu maa-ala; senise [[Uue-Vändra vald|Uue-Vändra valla]] maa-alast; senise [[Viluvere vald|Viluvere valla]] Uusna talu maa-alast; senise [[Lelle vald (Vändra kihelkond)|Lelle valla]] Kirnasoo ja Kuusiku talude ja talu nr. A-56 lahustüki ning Käru metskonna Pulga metsandiku kvartaali nr. 1 maa-aladest.<ref>Väljavõte Vabariigi Presidendi otsusest nr. 88 – 7. oktoobrist 1938 (RT 1938, 87, 776)</ref> Vald kuulus [[Riigivolikogu 35. valimisringkond]]a, kust valiti [[Juhan Kaarlimäe]]. 1. aprillil 1939 oli vallas 5703 elanikku. == Külanõukogude moodustamine ja valla likvideerimine == 1945 augustis moodustati Vändra vallas [[Aluste külanõukogu]] keskusega [[Aluste]] külas, [[Rõusa külanõukogu]] keskusega [[Rõusa]] külas, [[Suurejõe külanõukogu]] keskusega [[Suurejõe]] alevikus, [[Vihtra külanõukogu]] keskusega [[Vihtra]] külas ja [[Vändra külanõukogu]] keskusega [[Vändra]] alevikus.<ref>Eesti NSV Teataja, 1945, 32, 501</ref> 1950. aastal Vändra vald likvideeriti ja selle alad arvati [[Vändra rajoon]]i koosseisu.<ref>Eesti NSV Teataja, 1950, 11, 114</ref> == Teenetemärgid == * [[Voldemar Altsaar]], vallavanem, Eesti Punase Risti teenetemärgi V klass (21. veebruar 1940) ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti vallad 1939]] [[Kategooria:Pärnu maakonna endised vallad]] eu5wayl06fnzh8kpl6iz4nl5cs29ed2 Meeksi vald (1939) 0 183748 6168846 5696802 2022-07-27T19:45:30Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki '''Meeksi vald''' oli vald [[Tartumaa]]l aastail 1939–1950. [[Pilt:Eesti valdade kaart, 1939 reform.jpg|pisi|300px|Eesti valdade kaart. Musta kontuuriga vanad vallapiirid, punasega 1939. aastal moodustatud vallad]] Esimene vallavanem oli [[Eduard Ojaveer]]. Vald kuulus [[Riigivolikogu 52. valimisringkond]]a, kust valiti [[Henn Treial]]. Vald kuulus [[Võnnu põllumeeste konvent|Võnnu põllumeeste konvendi]] tegevus- ja valimispiirkonda. == Väljavõte Vabariigi Presidendi otsusest nr. 88 – 7. oktoobrist 1938 (RT 1938, 87, 776) == 21. Meeksi vald – piirkonnaga, mis moodustub: a) senise Mehikoorma valla maa-alast; b) senise [[Ahja vald (Võnnu kihelkond)|Ahja val]]la lahusosa – [[Pedaspää]] maa-alast; c) senise [[Kastre-Võnnu vald|Kastre-Võnnu val]]la [[Rõkka]] ja [[Järvselja]] piirkonnast ning [[Piirissaar]]e maa-alast; d) senise [[Rasina vald|Rasina val]]la [[Uulika]] ja [[Sikakurmu]] külade piirkonnast ja osa [[Issaku soo]] maa-alast. [[Kategooria:Eesti vallad 1939]] [[Kategooria:Tartu maakonna endised vallad]] awr6f52ts39dq5m8muorrvuwen237gw Peipsiääre vald (1939) 0 183815 6168842 5880468 2022-07-27T19:39:50Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Tartu maakonna endised vallad]] wikitext text/x-wiki '''Peipsiääre vald''' oli vald [[Tartumaa]]l aastail 1939–1949. Vallamaja asus tänapäeva [[Kolkja]] aladel.<ref>[https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/core_ajaloolised Maa-ameti kaardirakendused]</ref> Vald kuulus [[Riigivolikogu 49. valimisringkond]]a, kust valiti [[Ernst Haabpiht]]. 8. juunil 1949 vald likvideeriti ja ühendati [[Kavastu vald (1939)|Kavastu vallaga]]. == Väljavõte Vabariigi Presidendi otsusest nr. 88 – 7. oktoobrist 1938 (RT 1938, 87, 776) == 26. Peipsiääre vald – piirkonnaga, mis moodustub: a) senise [[Peipsiääre vald (Kodavere kihelkond)|Peipsiääre valla]] maa-alast, välja arvatud [[Nina küla|Nina]] ja Rootsi külade piirkond; b) senise [[Alatskivi vald (Kodavere kihelkond)|Alatskivi valla]] Traessi (Pronni) nr. 70 talu ning Varnja küla ühiskarjamaa maa-aladest; c) senise [[Kavastu vald (Tartu-Maarja kihelkond)|Kavastu valla]] Peipsi järve ääres asuvate kinnistusüksuste Varnja nr. 21, Paju nr. A-101, Õigeusu koguduse kirikumaa, Jakobi nr. A-102, Jussi nr. A-103, Maksi nr. A-104 ja Sirge nr. A-105 maa-aladest. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti vallad 1939]] [[Kategooria:Tartu maakonna endised vallad]] hxhbd3osnbb7t4ihx86jubv9qe2bzvi Veski vald 0 183823 6168848 4376104 2022-07-27T19:46:01Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Tartu maakonna endised vallad]] wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on 1939 moodustatud vallast; varasema valla kohta vaata [[Veski vald (Kambja kihelkond)]]}} '''Veski vald''' oli vald [[Tartumaa]]l aastail 1939–1950. Vald moodustati senise [[Krüüdneri vald|Krüüdneri valla]] maa-alast, välja arvatud Poka nr. 26, Kuksena nr. 513, Jeroski nr. 22, Lõrsokese nr. 27, Taniko nr. 28, Tigase nr. 23 ja Saare nr. 24 talude maa-alad; senise [[Päidla vald|Päidla valla]] [[Saluala asundus]]e talude Kutsika nr. A-26, Müta nr. A-25, Tedre nr. A-24 ja Tikutaja nr. A-74 ning Pühajärve metsandiku kvartaalide nr. 1–3 ja 5–11 maa-aladest; senise [[Kodijärve vald|Kodijärve valla]] [[Iduste]] küla Mangeluse nr. 6, Ora nr. 8, Uus-Ora nr. 8-a ja Visuri nr. 1 talude maa-aladest; senise [[Kambja vald (Kambja kihelkond)|Kambja valla]] Männiku nr. A-9, Vissi nr. A-11, Palu nr. A-12, Puntuse nr. 10, Alliku nr. 7, Villemi nr. 8, Romäe nr. 9 ja Põliste nr. A-10 talude maa-aladest; senise [[Valgjärve vald (Kanepi kihelkond)|Valgjärve valla]] [[Valgjärve asundus]]e Pikareinu, Raja, Vädase-Raja, Võsu, Halliku, Saare ja Peelia talude maa-aladest.<ref>Väljavõte Vabariigi Presidendi otsusest nr. 88 – 7. oktoobrist 1938 (RT 1938, 87, 776)</ref> Vald kuulus [[Riigivolikogu 53. valimisringkond]]a, kust valiti [[Rudolf Riives]]. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti vallad 1939]] [[Kategooria:Tartu maakonna endised vallad]] 420ovcix5q37xao9ncpejz0x51pnft3 Võnnu vald (1939) 0 183824 6168831 5055883 2022-07-27T19:27:58Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Tartu maakonna endised vallad]] wikitext text/x-wiki '''Võnnu vald''' oli vald [[Tartumaa]]l aastail 1939–1950. Vald kuulus [[Riigivolikogu 52. valimisringkond]]a, kust valiti [[Henn Treial]], ja [[Võnnu põllumeeste konvent|Võnnu põllumeeste konvendi]] tegevus- ja valimispiirkonda == Väljavõte Vabariigi Presidendi otsusest nr. 88 – 7. oktoobrist 1938 (RT 1938, 87, 776) == 42. Võnnu vald – maa-alaga, mis moodustub: a) senise Kastre-Võnnu valla maa-alast, välja arvatud Võõpste küla, Kastre asunduse ning Rõkka ja Järvselja piirkonnad, osa [[Emajõe-Suursoo|Suursoo]] ja osa [[Jõmmsoo]] piirkonnast ja Alevi ja Praaga külade, [[Piirissaar]]e ning põhjapool [[Emajõgi|Emajõge]] asuvate heinamaatükkide maa-alad; b) senise Ahja valla Lääniste, Kõnnu, osa Imste ja osa Sonnatari külade maa-aladest; c) senise [[Mäksa vald (Võnnu kihelkond)|Mäksa valla]] Sootaguse küla maa-alast. [[Kategooria:Eesti vallad 1939]] [[Kategooria:Tartu maakonna endised vallad]] s1wvxf4gm1bh600u5y5no5m5bq6mzyd 6168832 6168831 2022-07-27T19:29:44Z NOSSER 8097 /* Väljavõte Vabariigi Presidendi otsusest nr. 88 – 7. oktoobrist 1938 (RT 1938, 87, 776) */ wikitext text/x-wiki '''Võnnu vald''' oli vald [[Tartumaa]]l aastail 1939–1950. Vald kuulus [[Riigivolikogu 52. valimisringkond]]a, kust valiti [[Henn Treial]], ja [[Võnnu põllumeeste konvent|Võnnu põllumeeste konvendi]] tegevus- ja valimispiirkonda == Väljavõte Vabariigi Presidendi otsusest nr. 88 – 7. oktoobrist 1938 (RT 1938, 87, 776) == 42. Võnnu vald – maa-alaga, mis moodustub: a) senise [[Kastre-Võnnu vald|Kastre-Võnnu valla]] maa-alast, välja arvatud [[Võõpste]] küla, [[Kastre asundus]]e ning Rõkka ja Järvselja piirkonnad, osa [[Emajõe-Suursoo|Suursoo]] ja osa [[Jõmmsoo]] piirkonnast ja Alevi ja [[Praaga]] külade, [[Piirissaar]]e ning põhjapool [[Emajõgi|Emajõge]] asuvate heinamaatükkide maa-alad; b) senise [[Ahja vald (Võnnu kihelkond)|Ahja valla]] Lääniste, Kõnnu, osa Imste ja osa Sonnatari külade maa-aladest; c) senise [[Mäksa vald (Võnnu kihelkond)|Mäksa valla]] Sootaguse küla maa-alast. [[Kategooria:Eesti vallad 1939]] [[Kategooria:Tartu maakonna endised vallad]] nvu17rir7js7h5rklh8jpajwx4o6no7 Raudna vald 0 183853 6168774 5619222 2022-07-27T16:48:36Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Viljandi maakonna endised vallad]] wikitext text/x-wiki '''Raudna vald''' oli vald [[Viljandimaa]]l aastail 1939–1950. Vald kuulus [[Riigivolikogu 62. valimisringkond]]a, kust valiti [[Tõnis Kint]], ning [[Paistu põllumeeste konvent|Paistu põllumeeste konvendi]] tegevus- ja valimispiirkonda. 1939. aastal oli vallas 2152 elanikku. Esimene vallavanem oli senine Puiatu vallavanem [[Jüri Martinson]], kes oli ka valla- ja linnavanemate esindaja Viljandi maavalitsuses. 1939. aasta detsembris valiti vallavanemaks [[Johan Piir]] (kinnitatud Siseministri poolt 19. jaanuaril 1940). == Väljavõte Vabariigi Presidendi otsusest nr. 88 – 7. oktoobrist 1938 (RT 1938, 87, 776) == {{tsitaat|12.Raudna vald – maa-alaga, mis moodustub: a) senise [[Heimtali vald|Heimtali valla]] maa-alast, välja arvatud Songa, Pauska ja Luha talude piirkond; b) senise [[Puiatu vald (Kõpu kihelkond)|Puiatu valla]] maa-alast, välja arvatud valla lahustüki maa-ala senise [[Suure-Kõpu vald (Kõpu kihelkond)|Suure-Kõpu valla]] Metsküla osas; c) senise [[Viljandi vald (Viljandi kihelkond)|Viljandi valla]] Pärna nr. 115 talu maa-alast ja valla lahustükina senise [[Päri vald (Viljandi kihelkond)|Päri valla]] piires asuvast Rulli nr. 116 ja 117 talude piirkonnast; d) senise Paistu valla Rahetsema veski maa-alast; e) senise [[Päri vald (Viljandi kihelkond)|Päri valla]] maa-alast, välja arvatud Juga nr. 2, Tõrva nr. 1 ja Risti nr. 8 talude piirkond.}} [[Kategooria:Eesti vallad 1939]] [[Kategooria:Viljandi maakonna endised vallad]] ihozwhilpo75e52ojz11iiy1639m7wp Viljandi vald (1939) 0 183862 6168771 4065813 2022-07-27T16:47:15Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Viljandi maakonna endised vallad]] wikitext text/x-wiki '''Viljandi vald''' oli vald [[Viljandimaa]]l aastail 1939–1950. Vald moodustati senise [[Viljandi vald (Viljandi kihelkond)|Viljandi valla]] maa-alast, välja arvatud Metsa, Surva ja Mustapali külade, osa Tusti asunduse, Pärna nr. 115, Rulli nr. 116 ja 117 talude piirkonnad; senise [[Vana-Võidu vald (Viljandi kihelkond)|Vana-Võidu valla]] Mäeltosa maa-alast; senise [[Uusna vald (Viljandi kihelkond)|Uusna valla]] maa-alast, välja arvatud valla idapoolse osa maa-ala seniste Tarvastu ja Vana-Tänasilma valdade vahel kuni Naela taludeni, viimased kaasa arvatud; senise [[Vana-Tänassilma vald (Viljandi kihelkond)|Vana-Tänasilma valla]] Raudsepa (Vindla) talude piirkonnast; senise [[Pärsti vald (Viljandi kihelkond)|Pärsti valla]] maa-alast; senise [[Uue-Võidu vald|Uue-Võidu valla]] maa-alast, välja arvatud Parika küla ja Kalle asunduse piirkond; senise [[Sürgavere vald (Suure-Jaani kihelkond)|Sürgavere valla]] Võistre, Pilustvere, Jaanuse ja Koogla külade piirkonnast; senise [[Päri vald (Viljandi kihelkond)|Päri valla]] Juga nr. 2, Tõrva nr. 1 ja Risti nr. 8 talude piirkonnast.<ref>Väljavõte Vabariigi Presidendi otsusest nr. 88 – 7. oktoobrist 1938 (RT 1938, 87, 776)</ref> 1939. aastal oli vallas 5049 elanikku, see oli Viljandimaa suurima elanike arvuga vald. Esimene vallavanem oli [[Juhan Sumeri]]. 7. detsembril 1939 valiti uueks vallavanemaks endine Sürgavere vallavanem [[Johan Johandi]] (kinnitatud Siseministri poolt 19. jaanuaril 1940). ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti vallad 1939]] [[Kategooria:Viljandi maakonna endised vallad]] s1qhpiswh8ufm0w0ag2q0h7gyxtmkfl Eesti meistrivõistlused Rubiku kuubiku lahendamises 0 190012 6169139 6147861 2022-07-28T11:55:12Z Kruusamägi 1530 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} [[Pilt:Estonian Open 2009 - speedcubing.JPG|thumb|5×5 kuubikute lahendamine 2009. aasta võistlusel]] [[Pilt:Estonian Open 2013 - multi BLD podium.JPG|pisi|Mitme kuubiku kinnisilmi lahendamise võitjad 2013. aasta võistlusel]] '''Eesti meistrivõistlused Rubiku kuubiku lahendamises''' ehk '''Estonian Open''' on lahtised meistrivõistlused [[Rubiku kuubik]]u lahendamises. Esimest korda toimus see võistlus [[7. november|7. novembril]] [[2009]]. Tegemist on vanima ametliku [[kiirkuubimine|kiirkuubimise]] võistlusega [[Baltimaad|Baltikumis]] (esimene võistlus Lätis peeti 2012. aastal ja Leedus 2013. aastal) ning läbi aja on just seal püstitatud suur osa [[Eesti]] rekorditest ning mitmeid [[Läti]], [[Leedu]], [[Soome]] ja [[Venemaa]] rekordeid. Võistlusel on jõutud maailma esisaja hulka kuuluvate tulemusteni Rubiku kuubiku ühe käega lahendamises, vähimate käikudega lahendamises ja jalgadega lahendamises, 2×2 kuubiku ja 7×7 kuubiku lahendamises ning 4×4 kuubiku kinnisilmi lahendamises.<ref name="WsjT2" /> == Ajalugu == === 2009 === [[Pilt:Estonian Open 2009 - Anssi Vanhala.JPG|thumb|Anssi Vanhala 2009. aastal püstitamas uut maailmarekordit (36,72) Rubiku kuubiku jalgadega lahendamises]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kose]] alevikus peeti novembris kaheksa alaga ühepäevane võistlus. Osales 15 võistlejat, kellest 12 olid Eestist ja 3 [[Soome]]st. Soomest oli ka ürituse peakohtunik Petri Vanhala, kes on ühtlasi ametlik [[Maailma Kuubikuassotsiatsioon|WCA]] delegaat. Noorim võistleja oli 12-aastane ja vanim oli sündinud 1962. aastal.<ref name="kose 2009" /> Püstitati 2 maailmarekordit, 13 Eesti rekordit ja 1 Soome rekord. Edukaimad võistlejad olid Anssi Vanhala ja Teemu Tiinanen Soomest ning Uku Kruusamägi Eestist.<ref name="EOpen 2009" /> === 2010 === 18.–19. septembril toimus võistlus teist korda ja taas [[Kose Gümnaasium]]i ruumides. Seekord võisteldi 14 võistlusalal<ref name="EOpen 2010" /> aasta varasema 8 ala asemel.<ref name="teadus.ee" /> Võistluse põhiala võit jäi uue Eesti rekordiga 13,54 sekundit Eestisse ning ühtlasi püstitas [[Anti Ingel]] ka üksiktulemuse rekordi ajaga 12,25 sekundit. Kaks tähelepanuväärsemat tulemust sündis veel vähimate käikudega lahendamises ning 4 × 4 kuubiku silmad kinni lahendamises. Teemu Tiinanen võitis esimesel alal esikoha 25 käiguga, mis oli sel ajal maailma 4. tulemus<ref name="FM" />. Reiko Teepere püstitas silmad kinni lahendamises uue Eesti rekordi 46 minuti 12 sekundiga ning kuulus siis 66 inimese sekka maailmas, kellel oli sellel alal kirjas ametlik tulemus.<ref name="BLD" /> Kokku püstitati 21 Eesti rekordit (Anti Ingel, Uku Kruusamägi, Andreas Pung ja Reiko Teepere), 6 Venemaa rekordit (Mihhail Mõškin), 2 Rootsi rekordit (Mats Kollbrink) ja 1 Soome rekord (Teemu Tiinanen). Medaliarvestuses olid edukaimad Teemu Tiinanen Soomest, Mihhail Mõškin Venemaalt ja Uku Kruusamägi Eestist.<ref name="EOpen 2010" /> === 2011 === [[Pilt:Megaminx, Estonian Open 2011.jpg|pisi|[[Megaminks]]ide lahendamine 2011. aasta võistlusel]] 2011. aastal korraldati võistlus Tallinnas. 8.–9. oktoobril peetud 13 alaga Estonian Open 2011 toimus Portuse hotellis. Osavõtjaid oli kokku 24 (9 Eestist, 4 Soomest, Rootsist ja Lätist, 1 Leedust, Venemaalt ja Hispaaniast), mis on ka senine osavõturekord. Püstitati 13 Läti, 10 Eesti ja 8 Leedu rekordit ning 1 Soome rekord. Esikolmikukohtadele jõudsid enim Anssi Vanhala (Soomest), Mihhail Mõškin (Venemaalt), Niko Ronkainen (Soomest) ja Uku Kruusamägi (Eestist).<ref name="iEufH" /> === 2012 === Võistlus toimus 27.–28. oktoobril Tallinnas Portuse hotellis. Kavas oli 14 ala, mille seas 13 ametlikku ja 1 mitteametlik (esimest korda Eestis võisteldi meeskondlikus kinnisilmi lahendamises). 22 võistleja seast olid 8 Eestist, 6 Lätist, 5 Soomest ning 1 Leedust, Venemaalt ja Suurbritanniast.<ref name="EO2012" /> Uute tipptulemustena püstitas näiteks Anssi Vanhala uued Soome rekordid Rubiku kuubiku lahendamises (7,69 parim; 10,78 keskmine) ja Rubiku kuubiku ühe käega lahendamises (12,19 parim; 16,61 keskmine). Anti Ingel uuendas Eesti rekordit Rubiku kuubiku lahendamises 11,24 sekundile (keskmine aeg) ja vähimate käikudega lahendamises 33 käigu peale. Niko Paavilainen parandas suurelt Soome rekordeid suuremate kuubikute lahendamisel ning Andreas Pung võitis alad uute Eesti rekorditega [[püraminks]]is ja [[Master Magicu]]s.<ref name="EO2012" /> Kokku sündis 14 uut Eesti rekordit, 12 Läti rekordit, 9 Soome rekordit ja 3 Leedu rekordit. Tähelepanuväärne on Soome rekordite suur arv, kuna Soome rekordid on maailma arvestuses väga kõrgetel kohtadel.<ref name="EO2012" /> Medaliarvestuses olid kõige edukamad Anssi Vanhala ja Niko Paavilainen Soomest ning Andreas Pung ja Uku Kruusamägi Eestist. Kokku jõudsid medalini aga tervelt 12 võistlejat. Kõrgest tasemest andis tunnistust see, et polnud üksikuid domineerijaid, kes oleksid paljudel aladel esikolmikusse jõudnud.<ref name="EO2012" /> === 2013 === [[Pilt:Estonian Open 2013 -- participants.JPG|pisi|left|Estonian Open 2013 võistlejad]] [[Pilt:Estonian Open 2013 - pyraminx.JPG|pisi|Mitmekordne Läti rekordiomanik Vladislavs Baranovs 2013. aasta võistlusel [[püraminks]]i lahendamas]] Võistlus toimus 12.–13. oktoobril ja seal osales 26 võistlejat. Kavas oli 12 võistlusala.<ref name="smXjI" /> Kahe uue Eesti rekordi kõrval püstitati 10 Läti, 7 Leedu ja 7 Soome rekordit. Näiteks sai Niko Paavilainen 7x7 kuubiku lahendamisel keskmise ajana kirja 3:20,27, mis on nii uus Soome rekord kui ka paremuselt 7. tulemus maailmas, ning Andreas Pung püstitas Rubiku kuubiku lahendamises uue Eesti rekordi – 9,13 sekundit.<ref name="EO2013" /> Aastate lõikes on järjepanu paranenud ka võistlusel püstitatud tulemused. Seda iseloomustavad hästi ajad, mis on vajalikud esikolmikusse jõudmiseks. Näiteks võistluse põhialaks oleva Rubiku kuubiku lahendamise juures on kolmanda koha andnud järgmised keskmised tulemused: 20,93 (2009), 19,26 (2010), 15,02 (2011), 14,85 (2012) ja 12,55 (2013). Seejuures ei taganud uueks Leedu rekordiks olnud Mantas Sidabrase poolfinaali tulemus 14,66 sekundit 2013. aasta võistlusel isegi edasipääsu 8 finalisti hulka, kuigi aasta varem oleks sellest piisanud 3. koha võitmiseks.<ref name="EO2013" /> === 2014 === Eesti meistrivõistlused toimusid [[Sihtasutus Innove|SA Innove]] ruumides 13. detsembril. Kuna samal ajal toimusid võistlused Lätis ja Soomes, siis jäi rahvusvaheline osavõtt kesiseks. Kokku oli osavõtjaid 10. Edukaimad võistlejad olid Anti Ingel, Andreas Pung ja Uku Kruusamägi. Seejuures kaitses Anti Ingel edukalt oma meistritiitlit ja Andreas Pung püstitas ühe uue Eesti rekordi 2x2 kuubiku lahendamises.<ref name="mraON" /> === 2015 === Võistlus toimus 5.–6. septembril [[Tallinna Tehnikakõrgkool]]i ruumides. Kohal oli 12 võistlejat Eestist, 3 Soomest ja 1 Lätist. Võistlusalasid oli kokku 12.<ref name="v2015" /> Vladislavs Baranovs püstitas viis uut Läti rekordit, Kim Jokinen kolm Soome rekordit ning Mihkel Ilves ja Uku Kruusamägi kumbki ühe Eesti rekordi.<ref name="v2015" /> === 2016 === 2016. aasta võistlus peeti taas Tallinna Tehnikakõrgkoolis ja see leidis aset 10. septembril. Võistlusalasid oli 9 ja võistlejaid 12. Püstitati kolm uut Eesti rekordit.<ref name="DDIC2" /> === 2017 === 9. septembril Tallinna Tehnikakõrgkoolis peetud võistlusel osales 33 võistlejat kuuest riigist. Võistlusalasid oli 8.<ref name="EO2017">[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/EstonianOpen2017/results/all Estonian Open 2017 tulemused] WCA</ref> Võistluse põhiala, 3x3 kuubiku lahendamise, esikolmikusse tulid Michał Bogdan Poolast ning Alfred Saidlo ja Erik Kippus Eestist keskmiste aegadega vastavalt 12,57, 13,51 ja 13,84 sekundit.<ref name="EO2017" /> Eesti rekordeid uuendasid Kert Jalukse (2x2 kuubik), Erik Kippus (4x4 kuubik) ja Uku Kruusamägi (mitme kuubiku kinnisilmi lahendamine).<ref name="EO2017" /> === 2018 === [[Fail:Estonian Open 2018.jpg|pisi|left|Võistlusel Estonian Open 2018 osalejad]] [[Pilt:Ron van Bruchem at Estonian Open 2018.jpg|pisi|WCA üks asutaja [[Ron van Bruchem]] 2018. aasta Estonian Openil]] Tallinna Tehnikakõrgkoolis 8.–9. septembril toimunud võistlusel osales 55 võistlejat kuuest riigist. Ametlikke võistlusalasid oli 11.<ref name="EO2018" /> Kõige edukamaks võistlejaks oli sel korral Linus Laurén Soomest, kes võttis endaga kaasa 7 kulda. Eestist oli parimaks Andrei Solntsev, kes püstitas kolm uut Eesti rekordit ja võitis mõlemad kinnisilmi lahendamise alad. Üks kuld läks ka Venemaale (Dmitry Kryuzban) ja üks Lätti (Kristiāns Pietkuns).<ref name="EO2018" /> Erik Kippus ja Remo Pihel tulid mõlemad kolmel alal Eesti meistriteks. Seejuures püstitas Erik Kippus nii 3x3, 4x4 kui ka 5x5 kuubiku lahendamise uued Eesti rekordid, mis olid vastavalt 8,28 sekundit (üksikaeg) ja 11,14 (keskmine aeg), 40,39 sekundit ja 45,23 sekundit ning 1:23,03 ja 1:42,63. Remo Pihel uuendas aga Eesti rekordeid Skewb ja Square-1 lahendamisel.<ref name="EO2018">[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/EstonianOpen2018/results/all Estonian Open 2018 tulemused] WCA</ref> Võistluse põhiala, 3x3 kuubiku lahendamise, esikolmikusse tulid Linus Laurén, Mikus Lembergs ja Dmitry Kryuzban keskmiste aegadega vastavalt 7,89, 9,84 (uus Läti rekord) ja 10,88 sekundit.<ref name="EO2018" /> Linus Lauréni 2x2 kuubiku keskmine aeg 1,66 sekundit oli uus Soome rekord ja kuulus ühtlasi maailmas seni WCA võistlustel saadud 100 kiirema lahenduse sekka. === 2019 === Tallinna Tehnikakõrgkoolis 21.–22. septembril toimunud võistlusel osales 53 võistlejat kaheksast riigist. Ametlikke võistlusalasid oli 11.<ref name="EO2019">[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/EstonianOpen2019 Estonian Open 2019] WCA</ref> Võistluse põhiala esikolmikusse tulid Linus Laurén (FIN), Alexandre Carlier (FRA) ja Mikus Lembergs (LAT) keskmiste aegadega vastavalt 7,94, 8,12 ja 9,67 sekundit.<ref name="EO2019" /> Enim alavõite korjasid Linus Laurén Soomest (3), Andrei Solntsev Eestist (2), Aleksandr Beznogov Venemaalt (2) ja Dmitry Kryuzban Venemaalt (2).<ref name="EO2019" /> Erik Kippus püstitas uued Eesti rekordid 4x4 kuubiku lahendamise (40,13 s, keskmine) ja Rubiku kuubiku ühe käega lahendamises (17.15 s, keskmine). Mikus Lembergs tegi uued Läti rekordid kinnisilmi lahendamises (1:18,84, üksiktulemus), Rubiku kuubiku ühe käega lahendamises (16,05 s, keskmine) ja square-1 lahendamises (15,94 s, keskmine). Remo Pihel püstitas uue Eesti rekordi püraminksi lahendamises (3,92 s, keskmine) ja Jan Erik Soosaar megaminksi lahendamises (1:06,78, keskmine).<ref name="EO2019" /> [[Fail:Estonian Open 2020.jpg|pisi|Estonian Open 2020]] === 2020 === Tallinna Tehnikakõrgkoolis 22.–23. augustil toimunud võistlusel osales 48 võistlejat neljast riigist. Ametlikke võistlusalasid oli 12.<ref name="EO2020">[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/EstonianOpen2020 Estonian Open 2020] World Cube Association</ref> Tulenevalt [[koroonapandeemia]]st oli see sel aastal ainuke kiirkuubimise võistlus Baltikumis. Võistluse põhiala esikolmikusse tulid Linus Laurén (FIN), Mikus Lembergs (LAT) ja Kaur Tuule (LAT) keskmiste aegadega vastavalt 8,13, 9,48 ja 9,72 sekundit.<ref name="EO2020" /> Enim alavõite korjasid Linus Laurén Soomest (9) ja Andrei Solntsev Eestist (2). Lisaks jagasid Remo Pihel (EST), Kristiāns Pietkuns (LAT) ja Kaur Tuule (EST) esikohta Rubiku kuubiku vähimate käikudega lahendamises.<ref name="EO2019" /> === 2021 === 8. augustile planeeritud Estonian Open 2021 sai tühistatud, kuna Eestis ei olnud [[Koroonaviiruse vastu vaktsineerimine Eestis|koroonaviiruse vastu vaktsineerimine]] jõudnud WCA nõutud tasemeni.<ref>[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/CancelledEstonianOpen2021 Cancelled Estonian Open 2021] World Cube Association</ref> Nii toimus võistlus viimaks 30. oktoobril.<ref name="EO2021">[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/EstonianOpen2021 Estonian Open 2021] World Cube Association</ref> Taas oli toimumiskohaks Tallinna Tehnikakõrgkool.<ref name="EO2021" /> Alasid oli seitse ja osavõtjaid 34.<ref name="EO2021" /> Võistluse põhiala esikolmikusse tulid Kaur Tuule (EST), Adam Chodyniecki (POL) ja Remo Pihel (LAT) keskmiste aegadega vastavalt 7,88, 8,43 ja 9,35 sekundit.<ref name="EO2020" /> Seejuures oli 7,88 sekundit ka uus keskmise aja Eesti rekord.<ref name="EO2020" /> Ühtlasi püsitas Kaur Tuule uue üksikaja rekordi, milleks oli 6,96 sekundit.<ref name="EO2020" /> Kokku võttis Kaur Tuule esikoha kolmel alal ja jäi ühel alal teiseks olles nõnda ka võistluse edukaim osaleja.<ref name="EO2020" /> == Muud võistlused Eestis == Eestis on võistlusi peetud ka Tartus, Narvas, Pärnus, Randveres, Valgas ja Võrus. Suurim konkureeriv võistlus on aga kevaditi toimuv Tallinn Open, mida peeti esimest korda 2011. aastal. Sarnaselt Estonian Openiga toimub Tallinn Open alates 2015. aastast [[Tallinna Tehnikakõrgkool]]is.<ref name="k8Flj" /> Teiseks suuremaks kiirkuubimise võistluseks Eestis on Tartu Open, mis toimus esimest korda 10. detsembril 2011 [[Tartu Linnaraamatukogu]]s. See keskendus algusaastatel rohkem kinnisilmi aladele.<ref name="Oyxp2" /><ref name="YhmEr" /> 6.–7. juulil 2013 korraldatud Valga-Valka Open on ainuke kahe riigi territooriumil peetud WCA võistlus.<ref name="0LRYF" /> Mitteametlikest võistlustest korraldatakse alates 2012. aastast koolidevahelisi meistrivõistlusi.<ref name="HJ1IJ" /> == Viited == {{viited|1=2|allikad= <ref name="teadus.ee">[http://www.teadus.ee/?p=3401 "Lahendagem Rubiku kuubikut"] [[teadus.ee]], 8. juuli 2010</ref> <ref name="kose 2009">[https://web.archive.org/web/20100216201948/http://www.kosevald.ee/failid/dets09.pdf "Eesti meistrivõistlused Rubiku kuubiku lahendamises ehk Estonian Open 2009"] Kose Teataja, detsember 2009, lk 12</ref> <ref name="EOpen 2009">[http://www.worldcubeassociation.org/results/c.php?i=EstonianOpen2009 Estonian Open 2009] World Cube Association</ref> <ref name="EOpen 2010">[http://www.worldcubeassociation.org/results/c.php?i=EstonianOpen2010 Estonian Open 2010] World Cube Association</ref> <ref name="FM">[http://www.worldcubeassociation.org/results/events.php?eventId=333fm&regionId=&years=&show=100%2BPersons&single=Single WCA: vähimate käikudega lahendamine]</ref> <ref name="BLD">[http://www.worldcubeassociation.org/results/events.php?eventId=444bf&regionId=&years=&show=100%2BPersons&single=Single WCA: Silmad kinni lahendamise tulemused] (vaadatud 21. september 2010)</ref> <ref name="EO2012">[http://www.worldcubeassociation.org/results/c.php?allResults=All+Results&competitionId=EstonianOpen2012 Estonian Open 2012]</ref> <ref name="EO2013">[https://web.archive.org/web/20150210144530/http://estonianopen.eu/uudised2013.php Eesti meistrikate tulemused] estonianopen.eu</ref> <ref name="v2015">[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/EstonianOpen2015 Estonian Open 2015] WCA</ref> <ref name="WsjT2">[http://www.worldcubeassociation.org/results/events.php WCA andmabaas]</ref> <ref name="iEufH">[http://www.worldcubeassociation.org/results/c.php?allResults=All+Results&competitionId=EstonianOpen2011 Estonian Open 2011]</ref> <ref name="smXjI">[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/EstonianOpen2013 Estonian Open 2013] WCA</ref> <ref name="mraON">[https://www.worldcubeassociation.org/results/c.php?winners=Winners&competitionId=EstonianOpen2014 Estonian Open 2014] WCA</ref> <ref name="DDIC2">[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/EstonianOpen2016 Estonian Open 2016] WCA</ref> <ref name="k8Flj">{{Netiviide |url=http://www.estonianopen.eu/voistlused.php |pealkiri=Tallinn Open |vaadatud=2011-06-23 |arhiivimisaeg=2011-12-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111224195042/http://www.estonianopen.eu/voistlused.php |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="YhmEr">Elina Randoja: [http://www.tartupostimees.ee/665546/keskeas-rubiku-kuubik-vallutab-uut-polvkonda/ "Keskeas Rubiku kuubik vallutab uut põlvkonda"] Tartu Postimees, 12. detsember 2011</ref> <ref name="Oyxp2">{{Netiviide |url=http://www.estonianopen.eu/tartuopen.php |pealkiri=Tartu Open |vaadatud=2013-07-12 |arhiivimisaeg=2015-01-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150108151249/http://www.estonianopen.eu/tartuopen.php |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="0LRYF">[http://www.valgamaalane.ee/1295846/rubiku-kuubiku-voistlustel-naidati-korget-taset "Rubiku kuubiku võistlusel näidati kõrget taset"] Valgamaalane, juuli 2013</ref> <ref name="HJ1IJ">{{Netiviide |url=http://www.estonianopen.eu/koolid.php |pealkiri=Koolide võistlused |vaadatud=2013-07-12 |arhiivimisaeg=2014-09-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140915150715/http://www.estonianopen.eu/koolid.php |url-olek=ei tööta }}</ref> }} == Kirjandus == *[https://kose.kovtp.ee/documents/981757/28447347-0a41-4ae1-b8fb-24134fe351e5 "Eesti meistrivõistlused Rubiku kuubiku lahendamises ehk Estonian Open 2009"] Kose Teataja, detsember 2009, lk 12 *[https://kose.kovtp.ee/documents/981757/966e17f1-f762-47a5-b893-7263ea770967 "Eesti meistrivõistlused Rubiku kuubiku lahendamises"] Kose Teataja, oktoober 2010, lk 15 == Välislingid == {{commons|Category:Estonian Open}} *[http://www.estonianopen.eu/ Võistluse ametlik kodulehekülg] *[http://etv.err.ee/index.php?05593526&video=54 Ringvaade] 14. september 2010 *[http://publik.delfi.ee/news/mitmesugust/fotod-vaata-eesti-paremaid-rubiku-kuubiku-lahendajaid-voistlustules.d?id=65180334# "FOTOD: Vaata Eesti paremaid Rubiku kuubiku lahendajaid võistlustules!"] publik.delfi.ee, 28. oktoober 2012 {{Rubiku kuubik}} [[Kategooria:Eesti meistrivõistlused]] [[Kategooria:2009. aasta Eestis]] g4ple6daz3g11gt331lhbsm7k7bdsm0 Sooniste vald 0 196756 6168820 6094887 2022-07-27T19:03:36Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Lääne maakonna endised vallad]] wikitext text/x-wiki [[Pilt:Eesti valdade kaart, 1939 reform – läänemaa.jpg|pisi|300px|[[1939. aasta vallareform]]iga muudetud valdade piirid Läänemaal]] '''Sooniste vald''' ([[saksa keel]]es ''Gemeinde Soinitz'') oli aastatel 1866–1939 vald [[Kullamaa kihelkond|Kullamaa kihelkonnas]] [[Läänemaa]]l. Vallamaja asus [[Ellamaa (Saue)|Ellamaa]] külas.<ref>[https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/core_ajaloolised Maa-ameti kaardirakendused]</ref> 1891. aastal liideti Sooniste vallaga [[Soosalu vald]]. 1934. aastal oli valla pindala 40 km², elanikke 682, talundeid ja elamuid 153. 1935. aastal oli Sooniste vallas elanikke 690, talundeid 177, pindala 5782 hektarit. Valla maa-ala oli kahes tükis, neid eraldas [[Kolovere-Kalju vald|Kolovere-Kalju valla]] sopp. Põhitükk oli põhja-lõuna suunas 10 kilomeetri pikkune ja lääne-ida suunas 7 kilomeetri laiune. Valla lõuna- ja lääneosa olid soised ja metsased. Asustus oli tihedam põhja- ja kaguosas.<ref>Valdade territoriaalse ümberkorraldamise kava. (Vastu võetud nõupidamisel Siseministeeriumi omavalitsuse osakonnas 20. november 1935) [http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=260&iid=110000269218&img=era3924_001_0000244_00003_t.jpg&tbn=1&pgn=1&prc=80&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=b2844fd9a92bf7195f4342b6798d15db Väljavõte. Saaga]</ref> 1939. aasta reformi käigus läks valla lõunapoolse lahusosa maa-ala ja valla põhjapoolse lahusosa [[Soosalu (Märjamaa)|Soosalu]] küla piirkond [[Kullamaa vald (1939)|Kullamaa valla]] koosseisu. Ülejäänu liideti [[Piirsalu vald|Piirsalu vallaga]]. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti vallad aastatel 1866–1939]] [[Kategooria:Kullamaa kihelkond]] [[Kategooria:Lääne maakonna endised vallad]] 7hgz3ynkb0qnpopyj4q01vmvrm98v4v Jäähoki olümpiamängudel 0 200603 6169114 6056488 2022-07-28T11:42:54Z CommonsDelinker 1930 Fail Russian_Olympic_Committee_flag.svg on eemaldatud, sest kasutaja [[commons:User:Ellywa|Ellywa]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: per [[:c:Commons:Deletion requests/File:Russian Olympic Committee flag.svg|]]. wikitext text/x-wiki {{toimeta|kuu=veebruar|aasta=2022}} [[Pilt:Olympic rings.svg|right|150px|Olümpiarõngad]] [[Pilt:Ice hockey pictogram.svg|right|150px|Jäähoki]] '''Jäähokit''' on mängitud '''[[taliolümpiamängud]]el''' alates [[1920]]. aastast. Naised osalevad [[1998]]. aastast. [[Jäähoki]] on üks taliolümpiamängude vaadatuimaid alasid, eriti [[Kanada]]s, [[Soome]]s, [[Rootsi]]s ja [[Venemaa]]l, kuna jäähoki on toonud nendesse riikidesse mitmeid olümpiamedaleid. == Medaliriigid == === Mehed === {| border=1 style="border-collapse:collapse; font-size:90%;" cellpadding=3 cellspacing=0 width=100% |- bgcolor=#C1D8FF !rowspan=2 width=5%|Aasta !rowspan=2 width=10%|Linn !width=1% rowspan=35 bgcolor=ffffff| !colspan=3|Finaal !width=1% rowspan=35 bgcolor=ffffff| !colspan=3|3. koha mäng |- bgcolor=#EFEFEF !width=15%|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] '''Kuld''' !width=10%|Tulemus !width=15%|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] '''Hõbe''' !width=15%|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] '''Pronks''' !width=10%|Tulemus !width=15%|''4. koht'' |- align=center bgcolor=#F5FAFF |[[Jäähoki 1920. aasta suveolümpiamängudel|1920]] |[[Antwerpen]] |[[Pilt:Canadian Red Ensign 1868-1921.svg|24px]] '''[[Kanada jäähokikoondis|Kanada]]''' | '''2 – 0''' |[[Pilt:US flag 48 stars.svg|24px]] [[USA]] |{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} |'''1 – 0''' | {{PisiLipp|Rootsi}} |- align=center bgcolor=#D0E7FF |[[Jäähoki 1924. aasta taliolümpiamängudel|1924]] |[[Chamonix]] |[[Pilt:Canadian Red Ensign (1921-1957).svg|24px]] '''[[Kanada jäähokikoondis|Kanada]]''' |'''6 – 1''' |[[Pilt:US flag 48 stars.svg|24px]] [[USA]] |{{PisiLipp|Suurbritannia}} |'''4 – 3''' |{{PisiLipp|Rootsi}} |- align=center bgcolor=#F5FAFF |[[Jäähoki 1928. aasta taliolümpiamängudel|1928]] |[[Sankt Moritz]] |[[Pilt:Canadian Red Ensign (1921-1957).svg|24px]] '''[[Kanada jäähokikoondis|Kanada]]''' |'''11 – 0''' |{{PisiLipp|Rootsi}} |{{PisiLipp|Šveits}} |'''4 – 0''' |{{PisiLipp|Suurbritannia}} |- align=center bgcolor=#D0E7FF |[[Jäähoki 1932. aasta taliolümpiamängudel|1932]] |[[Lake Placid]] |[[Pilt:Canadian Red Ensign (1921-1957).svg|24px]] '''[[Kanada jäähokikoondis|Kanada]]''' |'''2 – 1''' <br />'''2 – 2''' |[[Pilt:US flag 48 stars.svg|24px]] [[USA]] |{{PisiLipp|Saksamaa}} |'''2 – 1''' <br />'''4 – 1''' |{{PisiLipp|Poola}} |- align=center bgcolor=#F5FAFF |[[Jäähoki 1936. aasta taliolümpiamängudel|1936]] |[[Garmisch-Partenkirchen]] |'''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' |'''2 – 1''' |[[Pilt:Canadian Red Ensign (1921-1957).svg|24px]] '''[[Kanada jäähokikoondis|Kanada]]''' |[[Pilt:US flag 48 stars.svg|24px]] [[USA]] |'''2 – 0''' |{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} |- align=center bgcolor=#D0E7FF |[[Jäähoki 1948. aasta taliolümpiamängudel|1948]] |[[Sankt Moritz]] |[[Pilt:Canadian Red Ensign (1921-1957).svg|24px]] '''[[Kanada jäähokikoondis|Kanada]]''' |'''0 – 0''' |{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} |{{PisiLipp|Šveits}} |'''8 – 2''' |{{PisiLipp|Rootsi}} |- align=center bgcolor=#F5FAFF |[[Jäähoki 1952. aasta taliolümpiamängudel|1952]] |[[Oslo]] |[[Pilt:Canadian Red Ensign (1921-1957).svg|24px]] '''[[Kanada jäähokikoondis|Kanada]]''' |'''3 – 3''' |[[Pilt:US flag 48 stars.svg|24px]] [[USA]] |{{PisiLipp|Rootsi}} |'''5 – 3''' |{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} |- align=center bgcolor=#D0E7FF |[[Jäähoki 1956. aasta taliolümpiamängudel|1956]] |[[Cortina d'Ampezzo]] |'''{{PisiLipp|NSVL}}''' |'''4 – 0''' |[[Pilt:US flag 48 stars.svg|24px]] [[USA]] |[[Pilt:Canadian Red Ensign (1921-1957).svg|24px]] [[Kanada jäähokikoondis|Kanada]] |'''6 – 2''' |{{PisiLipp|Rootsi}} |- align=center bgcolor=#F5FAFF |[[Jäähoki 1960. aasta taliolümpiamängudel|1960]] |[[Squaw Valley ]] |[[Pilt:US flag 49 stars.svg|24px]] '''[[USA]]''' |'''2 – 1''' |[[Pilt:Canadian Red Ensign (1957-1965).svg|24px]] [[Kanada jäähokikoondis|Kanada]] |{{PisiLipp|NSVL}} |'''8 – 5''' |{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} |- align=center bgcolor=#D0E7FF |[[Jäähoki 1964. aasta taliolümpiamängudel|1964]] |[[Innsbruck]] |'''{{PisiLipp|NSVL}}''' |'''4 – 2''' |{{PisiLipp|Rootsi}} |{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} |'''3 – 1''' |[[Pilt:Canadian Red Ensign (1957-1965).svg|24px]] [[Kanada jäähokikoondis|Kanada]] |- align=center bgcolor=#F5FAFF |[[Jäähoki 1968. aasta taliolümpiamängudel|1968]] |[[Grenoble]] |'''{{PisiLipp|NSVL}}''' |'''4 – 5''' |{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} |{{PisiLipp|Kanada}} |'''3 – 0''' |{{PisiLipp|Rootsi}} |- align=center bgcolor=#D0E7FF |[[Jäähoki 1972. aasta taliolümpiamängudel|1972]] |[[Sapporo]] |'''{{PisiLipp|NSVL}}''' |'''7 – 2''' |{{PisiLipp|USA}} |{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} |'''2 – 1''' |{{PisiLipp|Rootsi}} |- align=center bgcolor=#F5FAFF |[[Jäähoki 1976. aasta taliolümpiamängudel|1976]] |[[Innsbruck]] |'''{{PisiLipp|NSVL}}''' |'''4 – 3''' |{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} |{{PisiLipp|Saksamaa LV}} |'''3 – 5''' |{{PisiLipp|Soome}} |- align=center bgcolor=#D0E7FF |[[Jäähoki 1980. aasta taliolümpiamängudel|1980]] |[[Lake Placid]] |'''{{PisiLipp|USA}}''' |'''4 – 3''' |{{PisiLipp|NSVL}} |{{PisiLipp|Rootsi}} |'''3 – 3''' |{{PisiLipp|Soome}} |- align=center bgcolor=#F5FAFF |[[Jäähoki 1984. aasta taliolümpiamängudel|1984]] |[[Sarajevo]] |'''{{PisiLipp|NSVL}}''' |'''2 – 0''' |{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} |{{PisiLipp|Rootsi}} |'''2 – 0''' |{{PisiLipp|Kanada}} |- align=center bgcolor=#D0E7FF |[[Jäähoki 1988. aasta taliolümpiamängudel|1988]] |[[Calgary]] |'''{{PisiLipp|NSVL}}''' |'''1 – 2''' |{{PisiLipp|Soome}} |{{PisiLipp|Rootsi}} |'''2 – 2''' |{{PisiLipp|Kanada}} |- align=center bgcolor=#F5FAFF |[[Jäähoki 1992. aasta taliolümpiamängudel|1992]] |[[Albertville ]] |[[Pilt:Olympic flag.svg|30px]]<br />'''[[SRÜ]]''' |'''3 – 1''' |{{PisiLipp|Kanada}} |{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} |'''6 – 1''' |{{PisiLipp|USA}} |- align=center bgcolor=#D0E7FF |[[Jäähoki 1994. aasta taliolümpiamängudel|1994]] |[[Lillehammer]] |'''{{PisiLipp|Rootsi}}''' |'''3 – 2''' |{{PisiLipp|Kanada}} |{{PisiLipp|Soome}} |'''4 – 0''' |{{PisiLipp|Venemaa}} |- align=center bgcolor=#F5FAFF |[[Jäähoki 1998. aasta taliolümpiamängudel|1998]] |[[Nagano ]] |'''{{PisiLipp|Tšehhi}}''' |'''1 – 0''' |{{PisiLipp|Venemaa}} |{{PisiLipp|Soome}} |'''3 – 2''' |{{PisiLipp|Kanada}} |- align=center bgcolor=#D0E7FF |[[Jäähoki 2002. aasta taliolümpiamängudel|2002]] |[[Salt Lake City]] |'''{{PisiLipp|Kanada}}''' |'''5 – 2''' |{{PisiLipp|USA}} |{{PisiLipp|Venemaa}} |'''7 – 2''' |{{PisiLipp|Valgevene}} |- align=center bgcolor=#F5FAFF |[[Jäähoki 2006. aasta taliolümpiamängudel|2006]] |[[Torino]] |'''{{PisiLipp|Rootsi}}''' |'''3 – 2''' |{{PisiLipp|Soome}} |{{PisiLipp|Tšehhi}} |'''3 – 0''' |{{PisiLipp|Venemaa}} |- align=center bgcolor=#D0E7FF |[[Jäähoki 2010. aasta taliolümpiamängudel|2010]] |[[Vancouver]] |'''{{PisiLipp|Kanada}}''' | '''3 – 2''' |{{PisiLipp|USA}} |{{PisiLipp|Soome}} |'''5 – 3''' |{{PisiLipp|Slovakkia}} |- align=center bgcolor=#F5FAFF |[[Jäähoki 2014. aasta taliolümpiamängudel|2014]] |[[Sotši]] |'''{{PisiLipp|Kanada}}''' |'''3 – 0''' |{{PisiLipp|Rootsi}} |{{PisiLipp|Soome}} |'''5 – 0''' |{{PisiLipp|USA}} |- align=center bgcolor=#D0E7FF |[[Jäähoki 2018. aasta taliolümpiamängudel|2018]] |[[Pyeongchang]] |'''[[Pilt:Olympic_flag.svg|25px]] [[Olümpiasportlased Venemaalt 2018. aasta taliolümpiamängudel|OSV]]''' |'''4 – 3''' |{{PisiLipp|Saksamaa}} |{{PisiLipp|Kanada}} |'''3 – 2''' |{{PisiLipp|Tšehhi}} |- align=center bgcolor=#F5FAFF |[[Jäähoki 2022. aasta taliolümpiamängudel|2022]] |[[Peking]] |'''{{PisiLipp|Soome}}''' | '''2:1''' | [[Venemaa Olümpiakomitee sportlased 2022. aasta taliolümpiamängudel|VOK (ROC)]] |{{PisiLipp|Slovakkia}} |'''4:0''' |{{PisiLipp|Rootsi}} |} === Riikide paremusjärjestus === {| style="border: 1px solid #ffffff; background-color: #f0f0f0;" cellspacing="1" cellpadding="1" width="95%" |- bgcolor="#EFEFEF" ! width="5%" |&nbsp;Koht ! width="22%" |&nbsp;Riik ! width="14%" |&nbsp;[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] '''Kuld''' ! width="14%" |&nbsp;[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] '''Hõbe''' ! width="14%" |&nbsp;[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] '''Pronks''' ! width="14%" |&nbsp;Kokku |- valign="top" bgcolor="#ccccff" ! | 1. | style="align:left;"|{{PisiLipp|Kanada}} | align="center" | '''9''' | align="center" | 4 | align="center" | 3 | align="center" | '''16''' |- valign="top" bgcolor="#ccccff" ! | 2. | style="align:left;"|{{PisiLipp|NSVL}} | align="center" | '''7''' | align="center" | 1 | align="center" | 1 | align="center" | '''9''' |- valign="top" bgcolor="#ccccff" ! | 3. | style="align:left;"|{{PisiLipp|USA}} | align="center" | '''2''' | align="center" | 8 | align="center" | 1 | align="center" | '''11''' |- valign="top" bgcolor="#ccccff" ! | 4. | style="align:left;"|{{PisiLipp|Rootsi}} | align="center" | '''2''' | align="center" | 3 | align="center" | 4 | align="center" | '''9''' |- valign="top" bgcolor="#ccccff" ! | 5. | style="align:left;"|{{PisiLipp|Soome}} | align="center" | '''1''' | align="center" | 2 | align="center" | 4 | align="center" | '''7''' |- valign="top" bgcolor="#ccccff" ! rowspan=2| 6. | {{PisiLipp|Tšehhi}} | align="center" | '''1''' | align="center" | 0 | align="center" | 1 | align="center" | '''2''' |- valign="top" bgcolor="#ccccff" | style="align:left;"|[[Pilt:Flag_of_the_United_Kingdom.svg|22px]] [[Suurbritannia]] | align="center" | '''1''' | align="center" | 0 | align="center" | 1 | align="center" | '''2''' |- valign="top" bgcolor="#ccccff" ! rowspan=2|8. | style="align:left;"|[[Pilt:Olympic_flag.svg|25px]] [[Olümpiasportlased Venemaalt 2018. aasta taliolümpiamängudel|OSV]] | align="center" | '''1''' | align="center" | 0 | align="center" | 0 | align="center" | '''1''' |- valign="top" bgcolor="#ccccff" | style="align:left;"|[[Pilt:Olympic_flag.svg|25px]] [[Sõltumatute Riikide Ühendus|SRÜ]] | align="center" | '''1''' | align="center" | 0 | align="center" | 0 | align="center" | '''1''' |- valign="top" bgcolor="#ccccff" ! | 10. | style="align:left;"|{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} | align="center" | 0 | align="center" | 4 | align="center" | 4 | align="center" | '''8''' |- valign="top" bgcolor="#ccccff" ! rowspan=2|11. | style="align:left;"|{{PisiLipp|Saksamaa}} | align="center" | 0 | align="center" | 1 | align="center" | 1 | align="center" | '''2''' |- valign="top" bgcolor="#ccccff" | style="align:left;"|{{PisiLipp|Venemaa}} | align="center" | 0 | align="center" | 1 | align="center" | 1 | align="center" | '''2''' |- valign="top" bgcolor="#ccccff" ! | 13. | style="align:left;"| [[Venemaa Olümpiakomitee sportlased 2022. aasta taliolümpiamängudel|VOK (ROC)]] | align="center" | 0 | align="center" | 1 | align="center" | 0 | align="center" | '''1''' |- valign="top" bgcolor="#ccccff" ! |14. | style="align:left;"|{{PisiLipp|Šveits}} | align="center" | 0 | align="center" | 0 | align="center" | 2 | align="center" | '''2''' |- valign="top" bgcolor="#ccccff" ! rowspan=2| 15. | style="align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]] | align="center" | 0 | align="center" | 0 | align="center" | 1 | align="center" | '''1''' |- valign="top" bgcolor="#ccccff" | style="align:left;"|{{PisiLipp|Slovakkia}} | align="center" | 0 | align="center" | 0 | align="center" | 1 | align="center" | '''1''' |- !colspan=2| Kokku 16 riiki || 25 || 25 || 25 || 75 |} === Naised === {| border=1 style="border-collapse:collapse; font-size:90%;" cellpadding=3 cellspacing=0 width=100% |- bgcolor=#C1D8FF !rowspan=2 width=5%|Aasta !rowspan=2 width=10%|Linn !width=1% rowspan=35 bgcolor=ffffff| !colspan=3|Finaal !width=1% rowspan=35 bgcolor=ffffff| !colspan=3|3. koha mäng |- bgcolor=#EFEFEF !width=15%|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] '''Kuld''' !width=10%|Tulemus !width=15%|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] '''Hõbe''' !width=15%|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] '''Pronks''' !width=10%|Tulemus !width=15%|''4. koht'' |- align=center bgcolor=#F5FAFF |[[Jäähoki 1998. aasta taliolümpiamängudel|1998]] |[[Nagano]] |'''{{PisiLipp|USA}}''' |'''3 – 1''' |{{PisiLipp|Kanada}} |{{PisiLipp|Soome}} |'''4 – 1''' |{{PisiLipp|Hiina}} |- align=center bgcolor=#D0E7FF |[[Jäähoki 2002. aasta taliolümpiamängudel|2002]] |[[Salt Lake City]] |'''{{PisiLipp|Kanada}}''' |'''3 – 2''' |{{PisiLipp|USA}} |{{PisiLipp|Rootsi}} |'''2 – 1''' |{{PisiLipp|Soome}} |- align=center bgcolor=#F5FAFF |[[Jäähoki 2006. aasta taliolümpiamängudel|2006]] |[[Torino]] |'''{{PisiLipp|Kanada}}''' |'''4 – 1''' |{{PisiLipp|Rootsi}} |{{PisiLipp|USA}} |'''4 – 0''' |{{PisiLipp|Soome}} |- align=center bgcolor=#D0E7FF |[[Jäähoki 2010. aasta taliolümpiamängudel|2010]] |[[Vancouver]] |'''{{PisiLipp|Kanada}}''' |'''2 – 0''' |{{PisiLipp|USA}} |{{PisiLipp|Soome}} |'''3 – 2''' |{{PisiLipp|Rootsi}} |- align=center bgcolor=#F5FAFF |[[Jäähoki 2014. aasta taliolümpiamängudel|2014]] |[[Sotši]] |'''{{PisiLipp|Kanada}}''' |'''3 – 2''' [[Lisaaeg|LA]] |{{PisiLipp|USA}} |{{PisiLipp|Šveits}} |'''4 – 3''' |{{PisiLipp|Rootsi}} |- align=center bgcolor=#D0E7FF |[[Jäähoki 2018. aasta taliolümpiamängudel|2018]] |[[Pyeongchang]] |'''{{PisiLipp|USA}}''' |'''3 – 2''' [[Karistuslöögid jäähokis|KL]] |{{PisiLipp|Kanada}} |{{PisiLipp|Soome}} |'''3 – 2''' |[[Pilt:Olympic_flag.svg|25px]] [[Olümpiasportlased Venemaalt 2018. aasta taliolümpiamängudel|OSV]] |- align=center bgcolor=#F5FAFF |[[Jäähoki 2022. aasta taliolümpiamängudel|2022]] |[[Peking]] |'''{{PisiLipp|Kanada}}''' | '''3:2''' |{{PisiLipp|USA}} |{{PisiLipp|Soome}} |'''4:0''' |{{PisiLipp|Šveits}} |} === Riikide paremusjärjestus === {| style="border: 1px solid #ffffff; background-color: #f0f0f0;" cellspacing="1" cellpadding="1" width="95%" |- bgcolor="#EFEFEF" ! width="5%" |&nbsp;Koht ! width="22%" |&nbsp;Riik ! width="14%" |&nbsp;[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] '''Kuld''' ! width="14%" |&nbsp;[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] '''Hõbe''' ! width="14%" |&nbsp;[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] '''Pronks''' ! width="14%" |&nbsp;Kokku |- valign="top" bgcolor="#ccccff" ! | 1. | style="align:left;"|{{PisiLipp|Kanada}} | align="center" | '''5''' | align="center" | 2 | align="center" | 0 | align="center" | '''7''' |- valign="top" bgcolor="#ccccff" ! | 2. | style="align:left;"|{{PisiLipp|USA}} | align="center" | '''2''' | align="center" | 4 | align="center" | 1 | align="center" | '''7''' |- valign="top" bgcolor="#ccccff" ! | 3. | style="align:left;"|{{PisiLipp|Rootsi}} | align="center" | 0 | align="center" | 1 | align="center" | 1 | align="center" | '''2''' |- valign="top" bgcolor="#ccccff" ! | 4. | style="align:left;"|{{PisiLipp|Soome}} | align="center" | 0 | align="center" | 0 | align="center" | 4 | align="center" | '''4''' |- valign="top" bgcolor="#ccccff" ! | 5. | style="align:left;"|{{PisiLipp|Šveits}} | align="center" | 0 | align="center" | 0 | align="center" | 1 | align="center" | '''1''' |- !colspan=2| Kokku 5 riiki || 7 || 7 || 7 || 21 |} {{Jäähoki olümpiamängudel}} {{Spordialad olümpiamängudel}} [[Kategooria:Jäähoki olümpiamängudel| ]] 5q1hz9zshgyxpfqox8hb4qbqn4ij83y 2A29 MT-12 Rapira 0 210511 6168897 6127608 2022-07-27T20:30:36Z Octagon11 123728 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{Infokast relv | nimi = 2A29 MT-12 Rapira | pilt = 100-мм противотанковая пушка Т-12 Рапира (2).jpg | pildi_suurus = | alt_tekst = | pildi_allkiri = 100 mm kahur 2A29 MT-12 Rapira | päritoluriik = {{Pisilipp|Nõukogude Liit}} | tüüp = <!-- Tüübi valik --> | on_laskerelv = | on_külmrelv = | on_lõhkekeha = | on_suurtükk = | on_sõiduk = | on_rakett = <!-- Teenistusajalugu --> | teenistuses = | kasutajad = | sõjad = <!-- Tootmisajalugu --> | konstruktor = | konstrueeritud = | tootja = | ühiku_hind = | tootmises = | toodetud = | variandid = <!-- Täpsustused --> | täpsustuste_silt = | kaal = | pikkus = | detaili_pikkus = | laius = | kõrgus = | läbimõõt = | meeskond = | reisijad = <!-- Laskerelva täpsustused --> | laskemoon = | laskemoona_kaal = | kaliiber = | torud = | tööpõhimõte = | laskekiirus = | algkiirus = | laskeulatus = | max_laskeulatus = | söötur = | sihikud = <!-- Suurtüki täpsustused --> | breech = | tagasilöök = | lafett = | tõstenurk = | pöördenurk = <!-- Külmrelva täpsustused --> | tera_tüüp = | pideme_tüüp = | tupe_tüüp = | head_tüüp = | varre_tüüp = <!-- Lõhkekeha täpsustused --> | lõhkepea = | lõhkepea_kaal = | õhkimine = | plahvatusvõimsus = <!-- Sõiduki/raketi täpsustused --> | soomus = | pearelv = | muu_relvastus = | mootor = | mootori_võimsus = | võimsuse-kaalu_suhe = | kandevõime = | käigukast = | vedrustus = | kliirens = | kütusemahutavus = | tegevusulatus = | kiirus = | juhtimissüsteem = | steering = <!-- Raketi täpsustused --> | tiivaulatus = | kütus = | lennulagi = | lennukõrgus = | sügavus = | boost = | täpsus = | laskeplatvorm = | transport = }} [[Pilt:Bundesarchiv Bild 183-S1007-0006, Berlin, 28. Jahrestag DDR-Gründung, Parade.jpg|thumb| MT-12 vedukitega [[MT-LB]] [[Berliin]]is [[paraad]]il 1977]] '''100 mm kahur 2A29 MT-12 Rapira''' on Nõukogude Liidus valmistatud [[tankitõrjekahur]], mis on tänapäevalgi kasutuses. == Taktikalis-tehnilised andmed == *Kaliiber: 100 mm *Raua pikkus: 63 kaliibrit *Mürsu algkiirus: 1575 m/s *Mürsu kaal: sõltuvalt tüübist 19,34–28,9 kg *Tõstenurk: –6°...+20° *Laskekiirus: 10 lasku/min *[[Lahingkomplekt]]: 20 lasku *Sihikuline laskekaugus otselaskmisel: 100–4000 m *Maksimaalne laskekaugus: 8,2 km *Kaal: 3100 kg *Veduk: [[MT-LB]] või [[Ural]] ==Kirjeldus== [[Kahur]]il on lisaks [[teleskoopsihik]]ule ka [[panoraamsihik]], mille abil on võimalik anda kaudtuld. Lokaalsetes sõdades ongi kahurit kasutatud pigem kaudtuletoetuseks. Raud on erinevalt eelkäijast vintsoonteta ja sellest on võimalik tulistada ka laserjuhitavaid rakette 9M117 Kastet. Kahuril on [[ZiL-150]] tüüpi veoauto rattad ja hüdroamortisaatoritega tugevdatud [[torsioonvedrustus]]. Vedrustus fikseeritakse laskmise ajaks. Relvasüsteem on moraalselt vananenud ja tänapäeva lahinguväljal tankitõrjeks vähemobiilne, kuid on siiski täiesti arvestatav jalaväe otse- ja kaudtuletoetusel ning efektiivne varitsustes. == Ajalugu == Rapirad valmistati T-12 edasiarendusena 1970. aastail ja see on hoolimata tänapäevase sõja liikuvast iseloomust siiani kasutuses. Neid on rakendatud näiteks [[Tšetšeenia sõda]]des, kuid siiski peamiselt kaudtulerelva rollis. == Kasutamine == Uuemat tüüpi 2A29 Rapirad on relvastuses peamiselt: * {{Pisilipp|Bulgaaria}}{{lisa viide}} * {{Pisilipp|Ukraina}}<ref>[https://defence-ua.com/news/morska_pihota_vmsu_vikoristovuje_protitankovi_garmati_mt_12_rapira_foto-7901.html Морська піхота ВМСУ використовує протитанкові гармати МТ-12 "Рапіра" (фото)] (vaadatud: 23.06.2022)</ref> * {{Pisilipp|Venemaa}} - Vene armees tavaliselt Motolaskur[[brigaad]]i [[tankitõrje]][[pataljon]]is 1 [[Patarei (sõjandus)|patarei]] – 6 tk{{lisa viide}} == Vaata ka == *[[2A19 T-12]] – eelkäija. *[[2A45 Sprut-B]] – järeltulija == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tankitõrjekahurid]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu relvad]] [[Kategooria:Venemaa relvad]] fsdunm3ckxyin8i6h2jdfiht4zseyrq 6168902 6168897 2022-07-27T20:46:19Z Octagon11 123728 /* Ajalugu */ wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{Infokast relv | nimi = 2A29 MT-12 Rapira | pilt = 100-мм противотанковая пушка Т-12 Рапира (2).jpg | pildi_suurus = | alt_tekst = | pildi_allkiri = 100 mm kahur 2A29 MT-12 Rapira | päritoluriik = {{Pisilipp|Nõukogude Liit}} | tüüp = <!-- Tüübi valik --> | on_laskerelv = | on_külmrelv = | on_lõhkekeha = | on_suurtükk = | on_sõiduk = | on_rakett = <!-- Teenistusajalugu --> | teenistuses = | kasutajad = | sõjad = <!-- Tootmisajalugu --> | konstruktor = | konstrueeritud = | tootja = | ühiku_hind = | tootmises = | toodetud = | variandid = <!-- Täpsustused --> | täpsustuste_silt = | kaal = | pikkus = | detaili_pikkus = | laius = | kõrgus = | läbimõõt = | meeskond = | reisijad = <!-- Laskerelva täpsustused --> | laskemoon = | laskemoona_kaal = | kaliiber = | torud = | tööpõhimõte = | laskekiirus = | algkiirus = | laskeulatus = | max_laskeulatus = | söötur = | sihikud = <!-- Suurtüki täpsustused --> | breech = | tagasilöök = | lafett = | tõstenurk = | pöördenurk = <!-- Külmrelva täpsustused --> | tera_tüüp = | pideme_tüüp = | tupe_tüüp = | head_tüüp = | varre_tüüp = <!-- Lõhkekeha täpsustused --> | lõhkepea = | lõhkepea_kaal = | õhkimine = | plahvatusvõimsus = <!-- Sõiduki/raketi täpsustused --> | soomus = | pearelv = | muu_relvastus = | mootor = | mootori_võimsus = | võimsuse-kaalu_suhe = | kandevõime = | käigukast = | vedrustus = | kliirens = | kütusemahutavus = | tegevusulatus = | kiirus = | juhtimissüsteem = | steering = <!-- Raketi täpsustused --> | tiivaulatus = | kütus = | lennulagi = | lennukõrgus = | sügavus = | boost = | täpsus = | laskeplatvorm = | transport = }} [[Pilt:Bundesarchiv Bild 183-S1007-0006, Berlin, 28. Jahrestag DDR-Gründung, Parade.jpg|thumb| MT-12 vedukitega [[MT-LB]] [[Berliin]]is [[paraad]]il 1977]] '''100 mm kahur 2A29 MT-12 Rapira''' on Nõukogude Liidus valmistatud [[tankitõrjekahur]], mis on tänapäevalgi kasutuses. == Taktikalis-tehnilised andmed == *Kaliiber: 100 mm *Raua pikkus: 63 kaliibrit *Mürsu algkiirus: 1575 m/s *Mürsu kaal: sõltuvalt tüübist 19,34–28,9 kg *Tõstenurk: –6°...+20° *Laskekiirus: 10 lasku/min *[[Lahingkomplekt]]: 20 lasku *Sihikuline laskekaugus otselaskmisel: 100–4000 m *Maksimaalne laskekaugus: 8,2 km *Kaal: 3100 kg *Veduk: [[MT-LB]] või [[Ural]] ==Kirjeldus== [[Kahur]]il on lisaks [[teleskoopsihik]]ule ka [[panoraamsihik]], mille abil on võimalik anda kaudtuld. Lokaalsetes sõdades ongi kahurit kasutatud pigem kaudtuletoetuseks. Raud on erinevalt eelkäijast vintsoonteta ja sellest on võimalik tulistada ka laserjuhitavaid rakette 9M117 Kastet. Kahuril on [[ZiL-150]] tüüpi veoauto rattad ja hüdroamortisaatoritega tugevdatud [[torsioonvedrustus]]. Vedrustus fikseeritakse laskmise ajaks. Relvasüsteem on moraalselt vananenud ja tänapäeva lahinguväljal tankitõrjeks vähemobiilne, kuid on siiski täiesti arvestatav jalaväe otse- ja kaudtuletoetusel ning efektiivne varitsustes. == Ajalugu == Rapirad valmistati [[2А19 T-12]] edasiarendusena 1970. aastail ja see on hoolimata tänapäevase sõja liikuvast iseloomust siiani kasutuses. Neid on rakendatud näiteks [[Tšetšeenia sõda]]des, kuid siiski peamiselt kaudtulerelva rollis. == Kasutamine == Uuemat tüüpi 2A29 Rapirad on relvastuses peamiselt: * {{Pisilipp|Bulgaaria}}{{lisa viide}} * {{Pisilipp|Ukraina}}<ref>[https://defence-ua.com/news/morska_pihota_vmsu_vikoristovuje_protitankovi_garmati_mt_12_rapira_foto-7901.html Морська піхота ВМСУ використовує протитанкові гармати МТ-12 "Рапіра" (фото)] (vaadatud: 23.06.2022)</ref> * {{Pisilipp|Venemaa}} - Vene armees tavaliselt Motolaskur[[brigaad]]i [[tankitõrje]][[pataljon]]is 1 [[Patarei (sõjandus)|patarei]] – 6 tk{{lisa viide}} == Vaata ka == *[[2A19 T-12]] – eelkäija. *[[2A45 Sprut-B]] – järeltulija == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tankitõrjekahurid]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu relvad]] [[Kategooria:Venemaa relvad]] g7zgtzd0qrkmastqerbideeb2bh0w3b 6168903 6168902 2022-07-27T20:47:48Z Octagon11 123728 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{Infokast relv | nimi = 2A29 MT-12 Rapira | pilt = MT-12 100 mm anti-tank gun in Ukrainian service.jpg| | pildi_suurus = | alt_tekst = | pildi_allkiri = 100 mm kahur 2A29 MT-12 Rapira | päritoluriik = {{Pisilipp|Nõukogude Liit}} | tüüp = <!-- Tüübi valik --> | on_laskerelv = | on_külmrelv = | on_lõhkekeha = | on_suurtükk = | on_sõiduk = | on_rakett = <!-- Teenistusajalugu --> | teenistuses = | kasutajad = | sõjad = <!-- Tootmisajalugu --> | konstruktor = | konstrueeritud = | tootja = | ühiku_hind = | tootmises = | toodetud = | variandid = <!-- Täpsustused --> | täpsustuste_silt = | kaal = | pikkus = | detaili_pikkus = | laius = | kõrgus = | läbimõõt = | meeskond = | reisijad = <!-- Laskerelva täpsustused --> | laskemoon = | laskemoona_kaal = | kaliiber = | torud = | tööpõhimõte = | laskekiirus = | algkiirus = | laskeulatus = | max_laskeulatus = | söötur = | sihikud = <!-- Suurtüki täpsustused --> | breech = | tagasilöök = | lafett = | tõstenurk = | pöördenurk = <!-- Külmrelva täpsustused --> | tera_tüüp = | pideme_tüüp = | tupe_tüüp = | head_tüüp = | varre_tüüp = <!-- Lõhkekeha täpsustused --> | lõhkepea = | lõhkepea_kaal = | õhkimine = | plahvatusvõimsus = <!-- Sõiduki/raketi täpsustused --> | soomus = | pearelv = | muu_relvastus = | mootor = | mootori_võimsus = | võimsuse-kaalu_suhe = | kandevõime = | käigukast = | vedrustus = | kliirens = | kütusemahutavus = | tegevusulatus = | kiirus = | juhtimissüsteem = | steering = <!-- Raketi täpsustused --> | tiivaulatus = | kütus = | lennulagi = | lennukõrgus = | sügavus = | boost = | täpsus = | laskeplatvorm = | transport = }} [[Pilt:Bundesarchiv Bild 183-S1007-0006, Berlin, 28. Jahrestag DDR-Gründung, Parade.jpg|thumb| MT-12 vedukitega [[MT-LB]] [[Berliin]]is [[paraad]]il 1977]] '''100 mm kahur 2A29 MT-12 Rapira''' on Nõukogude Liidus valmistatud [[tankitõrjekahur]], mis on tänapäevalgi kasutuses. == Taktikalis-tehnilised andmed == *Kaliiber: 100 mm *Raua pikkus: 63 kaliibrit *Mürsu algkiirus: 1575 m/s *Mürsu kaal: sõltuvalt tüübist 19,34–28,9 kg *Tõstenurk: –6°...+20° *Laskekiirus: 10 lasku/min *[[Lahingkomplekt]]: 20 lasku *Sihikuline laskekaugus otselaskmisel: 100–4000 m *Maksimaalne laskekaugus: 8,2 km *Kaal: 3100 kg *Veduk: [[MT-LB]] või [[Ural]] ==Kirjeldus== [[Kahur]]il on lisaks [[teleskoopsihik]]ule ka [[panoraamsihik]], mille abil on võimalik anda kaudtuld. Lokaalsetes sõdades ongi kahurit kasutatud pigem kaudtuletoetuseks. Raud on erinevalt eelkäijast vintsoonteta ja sellest on võimalik tulistada ka laserjuhitavaid rakette 9M117 Kastet. Kahuril on [[ZiL-150]] tüüpi veoauto rattad ja hüdroamortisaatoritega tugevdatud [[torsioonvedrustus]]. Vedrustus fikseeritakse laskmise ajaks. Relvasüsteem on moraalselt vananenud ja tänapäeva lahinguväljal tankitõrjeks vähemobiilne, kuid on siiski täiesti arvestatav jalaväe otse- ja kaudtuletoetusel ning efektiivne varitsustes. == Ajalugu == Rapirad valmistati [[2А19 T-12]] edasiarendusena 1970. aastail ja see on hoolimata tänapäevase sõja liikuvast iseloomust siiani kasutuses. Neid on rakendatud näiteks [[Tšetšeenia sõda]]des, kuid siiski peamiselt kaudtulerelva rollis. == Kasutamine == Uuemat tüüpi 2A29 Rapirad on relvastuses peamiselt: * {{Pisilipp|Bulgaaria}}{{lisa viide}} * {{Pisilipp|Ukraina}}<ref>[https://defence-ua.com/news/morska_pihota_vmsu_vikoristovuje_protitankovi_garmati_mt_12_rapira_foto-7901.html Морська піхота ВМСУ використовує протитанкові гармати МТ-12 "Рапіра" (фото)] (vaadatud: 23.06.2022)</ref> * {{Pisilipp|Venemaa}} - Vene armees tavaliselt Motolaskur[[brigaad]]i [[tankitõrje]][[pataljon]]is 1 [[Patarei (sõjandus)|patarei]] – 6 tk{{lisa viide}} == Vaata ka == *[[2A19 T-12]] – eelkäija. *[[2A45 Sprut-B]] – järeltulija == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tankitõrjekahurid]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu relvad]] [[Kategooria:Venemaa relvad]] o5lmlz25a7cvxp8qi4jazwbshtup3i6 6169022 6168903 2022-07-28T09:12:58Z Octagon11 123728 /* Kasutamine */ wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{Infokast relv | nimi = 2A29 MT-12 Rapira | pilt = MT-12 100 mm anti-tank gun in Ukrainian service.jpg| | pildi_suurus = | alt_tekst = | pildi_allkiri = 100 mm kahur 2A29 MT-12 Rapira | päritoluriik = {{Pisilipp|Nõukogude Liit}} | tüüp = <!-- Tüübi valik --> | on_laskerelv = | on_külmrelv = | on_lõhkekeha = | on_suurtükk = | on_sõiduk = | on_rakett = <!-- Teenistusajalugu --> | teenistuses = | kasutajad = | sõjad = <!-- Tootmisajalugu --> | konstruktor = | konstrueeritud = | tootja = | ühiku_hind = | tootmises = | toodetud = | variandid = <!-- Täpsustused --> | täpsustuste_silt = | kaal = | pikkus = | detaili_pikkus = | laius = | kõrgus = | läbimõõt = | meeskond = | reisijad = <!-- Laskerelva täpsustused --> | laskemoon = | laskemoona_kaal = | kaliiber = | torud = | tööpõhimõte = | laskekiirus = | algkiirus = | laskeulatus = | max_laskeulatus = | söötur = | sihikud = <!-- Suurtüki täpsustused --> | breech = | tagasilöök = | lafett = | tõstenurk = | pöördenurk = <!-- Külmrelva täpsustused --> | tera_tüüp = | pideme_tüüp = | tupe_tüüp = | head_tüüp = | varre_tüüp = <!-- Lõhkekeha täpsustused --> | lõhkepea = | lõhkepea_kaal = | õhkimine = | plahvatusvõimsus = <!-- Sõiduki/raketi täpsustused --> | soomus = | pearelv = | muu_relvastus = | mootor = | mootori_võimsus = | võimsuse-kaalu_suhe = | kandevõime = | käigukast = | vedrustus = | kliirens = | kütusemahutavus = | tegevusulatus = | kiirus = | juhtimissüsteem = | steering = <!-- Raketi täpsustused --> | tiivaulatus = | kütus = | lennulagi = | lennukõrgus = | sügavus = | boost = | täpsus = | laskeplatvorm = | transport = }} [[Pilt:Bundesarchiv Bild 183-S1007-0006, Berlin, 28. Jahrestag DDR-Gründung, Parade.jpg|thumb| MT-12 vedukitega [[MT-LB]] [[Berliin]]is [[paraad]]il 1977]] '''100 mm kahur 2A29 MT-12 Rapira''' on Nõukogude Liidus valmistatud [[tankitõrjekahur]], mis on tänapäevalgi kasutuses. == Taktikalis-tehnilised andmed == *Kaliiber: 100 mm *Raua pikkus: 63 kaliibrit *Mürsu algkiirus: 1575 m/s *Mürsu kaal: sõltuvalt tüübist 19,34–28,9 kg *Tõstenurk: –6°...+20° *Laskekiirus: 10 lasku/min *[[Lahingkomplekt]]: 20 lasku *Sihikuline laskekaugus otselaskmisel: 100–4000 m *Maksimaalne laskekaugus: 8,2 km *Kaal: 3100 kg *Veduk: [[MT-LB]] või [[Ural]] ==Kirjeldus== [[Kahur]]il on lisaks [[teleskoopsihik]]ule ka [[panoraamsihik]], mille abil on võimalik anda kaudtuld. Lokaalsetes sõdades ongi kahurit kasutatud pigem kaudtuletoetuseks. Raud on erinevalt eelkäijast vintsoonteta ja sellest on võimalik tulistada ka laserjuhitavaid rakette 9M117 Kastet. Kahuril on [[ZiL-150]] tüüpi veoauto rattad ja hüdroamortisaatoritega tugevdatud [[torsioonvedrustus]]. Vedrustus fikseeritakse laskmise ajaks. Relvasüsteem on moraalselt vananenud ja tänapäeva lahinguväljal tankitõrjeks vähemobiilne, kuid on siiski täiesti arvestatav jalaväe otse- ja kaudtuletoetusel ning efektiivne varitsustes. == Ajalugu == Rapirad valmistati [[2А19 T-12]] edasiarendusena 1970. aastail ja see on hoolimata tänapäevase sõja liikuvast iseloomust siiani kasutuses. Neid on rakendatud näiteks [[Tšetšeenia sõda]]des, kuid siiski peamiselt kaudtulerelva rollis. == Kasutamine == Uuemat tüüpi 2A29 Rapirad on relvastuses peamiselt: * {{Pisilipp|Bulgaaria}}{{lisa viide}} * {{Pisilipp|Ukraina}}<ref>[https://defence-ua.com/news/morska_pihota_vmsu_vikoristovuje_protitankovi_garmati_mt_12_rapira_foto-7901.html Морська піхота ВМСУ використовує протитанкові гармати МТ-12 "Рапіра" (фото)] (vaadatud: 23.06.2022)</ref> * {{Pisilipp|Venemaa}} - Vene armees tavaliselt motolaskur[[brigaad]]i [[tankitõrje]][[pataljon]]is 1 [[Patarei (sõjandus)|patarei]] – 6 tk{{lisa viide}} == Vaata ka == *[[2A19 T-12]] – eelkäija. *[[2A45 Sprut-B]] – järeltulija == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tankitõrjekahurid]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu relvad]] [[Kategooria:Venemaa relvad]] ly18x56hzgedqtp816sndhtf0wyzpyq Jaan Tammsalu 0 215095 6168910 6087097 2022-07-27T21:04:44Z 85.253.189.36 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Tammsalu, Jaan.IMG_6726.JPG|pisi|Jaan Tammsalu Tallinna praostina I [[advent|advendi]]küünla süütamisel Raekoja platsil Tallinnas]] '''Jaan Tammsalu''' (sündinud [[12. märts]]il [[1960]] [[Kuressaare]]s) on eesti [[vaimulik]]. Ta lõpetas aastal [[1979]] [[Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikum]]i tööstus- ja tsiviilehituse erialal. Aastatel [[1985]]–[[1996]] õppis ta [[EELK Usuteaduse Instituut|Usuteaduse Instituudis]]. Ta [[ordinatsioon|ordineeriti]] diakoniks [[28. jaanuar]]il [[1987]], aseõpetajaks [[15. detsember|15. detsembril]] [[1988]], õpetaja õigused sai [[4. juuni]]l [[1996]]. Aastail [[1986]]–[[1989]] teenis ta [[Saarte praostkond|Saarte praostkonna]] [[Valjala Martini kogudus|Valjala]], Karja ja [[Saaremaa Jaani kogudus]]t, [[1989]]–[[1992]] Kuressaare, [[Kaarma kogudus|Kaarma]] ja [[Ruhnu kogudus]]t. Aastatel [[1992]]–[[2004]] oli ta [[Viljandi Jaani kogudus]]e õpetaja. [[2003]]–2004 (10 kuud) oli Tammsalu [[Kanada praostkond|Kanada praostkonna]] vikaarvaimulik ja [[Toronto Peetri kogudus]]e abiõpetaja. Alates 2004. aastast on ta [[EELK Tallinna Jaani kogudus]]e õpetaja. [[1997]]–2004 oli Tammsalu EELK [[Viljandi praostkond|Viljandi praostkonna]] praost ning aastatel [[2002]]–[[2005]] EELK [[Konsistoorium]]i liige. Alates [[2007]]. aastast on ta [[Tallinna praostkond|Tallinna praostkonna]] praost. Raamatud: "Surm on edasitee - pajatusi paratamatusest.", "Looja Loomingu lummuses", "Igaviku Hääl", "Vaimulikud mõtisklused 1,2 ,3 ja 4", "Keldi palved", "Keldi palvemeel", "Viljandi praostkonna kirikud". ==Tunnustus== * *1997 [[Viljandi linna kultuuripreemia]] *2001 EV Kodanikupäeva aumärk *2003 [[Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärk]] *2007 [[EELK Teeneterist]], III järk *2008 EELK Tallinna Jaani koguduse tänurist ja kotkamärk *2010 Tallinna teenetemärk *2017 [[EELK Kuldrist]] *2017 [[Tallinna vapimärk]] *2022 Eesti Muinsuskaitseseltsi teenetemedal ==Välislingid== *[http://uuseesti.ee/28748 Tallinna praost Jaan Tammsalu saab 50-aastaseks]. Uus Eesti, 12. märts 2010 {{JÄRJESTA:Tammsalu, Jaan}} [[Kategooria:Tallinna Jaani koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Tallinna praostid]] [[Kategooria:Eesti vabamüürlased]] [[Kategooria:Usuteaduse Instituudi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli usuteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1960]] meuce82os6nvvqmofwl0ywevzf9ctpg 6168911 6168910 2022-07-27T21:05:18Z 85.253.189.36 /* Tunnustus */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Tammsalu, Jaan.IMG_6726.JPG|pisi|Jaan Tammsalu Tallinna praostina I [[advent|advendi]]küünla süütamisel Raekoja platsil Tallinnas]] '''Jaan Tammsalu''' (sündinud [[12. märts]]il [[1960]] [[Kuressaare]]s) on eesti [[vaimulik]]. Ta lõpetas aastal [[1979]] [[Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikum]]i tööstus- ja tsiviilehituse erialal. Aastatel [[1985]]–[[1996]] õppis ta [[EELK Usuteaduse Instituut|Usuteaduse Instituudis]]. Ta [[ordinatsioon|ordineeriti]] diakoniks [[28. jaanuar]]il [[1987]], aseõpetajaks [[15. detsember|15. detsembril]] [[1988]], õpetaja õigused sai [[4. juuni]]l [[1996]]. Aastail [[1986]]–[[1989]] teenis ta [[Saarte praostkond|Saarte praostkonna]] [[Valjala Martini kogudus|Valjala]], Karja ja [[Saaremaa Jaani kogudus]]t, [[1989]]–[[1992]] Kuressaare, [[Kaarma kogudus|Kaarma]] ja [[Ruhnu kogudus]]t. Aastatel [[1992]]–[[2004]] oli ta [[Viljandi Jaani kogudus]]e õpetaja. [[2003]]–2004 (10 kuud) oli Tammsalu [[Kanada praostkond|Kanada praostkonna]] vikaarvaimulik ja [[Toronto Peetri kogudus]]e abiõpetaja. Alates 2004. aastast on ta [[EELK Tallinna Jaani kogudus]]e õpetaja. [[1997]]–2004 oli Tammsalu EELK [[Viljandi praostkond|Viljandi praostkonna]] praost ning aastatel [[2002]]–[[2005]] EELK [[Konsistoorium]]i liige. Alates [[2007]]. aastast on ta [[Tallinna praostkond|Tallinna praostkonna]] praost. Raamatud: "Surm on edasitee - pajatusi paratamatusest.", "Looja Loomingu lummuses", "Igaviku Hääl", "Vaimulikud mõtisklused 1,2 ,3 ja 4", "Keldi palved", "Keldi palvemeel", "Viljandi praostkonna kirikud". ==Tunnustus== * *1997 [[Viljandi linna kultuuripreemia]] *2001 EV Kodanikupäeva aumärk *2003 [[Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärk]] *2007 [[EELK Teeneterist]], III järk *2008 EELK Tallinna Jaani koguduse tänurist ja kotkamärk *2010 Tallinna teenetemärk *2017 [[EELK Kuldrist]] *2017 [[Tallinna vapimärk]] *2022 [[Eesti Muinsuskaitse Selts]]i teenetemedal ==Välislingid== *[http://uuseesti.ee/28748 Tallinna praost Jaan Tammsalu saab 50-aastaseks]. Uus Eesti, 12. märts 2010 {{JÄRJESTA:Tammsalu, Jaan}} [[Kategooria:Tallinna Jaani koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Tallinna praostid]] [[Kategooria:Eesti vabamüürlased]] [[Kategooria:Usuteaduse Instituudi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli usuteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1960]] qkzq5ii6kq694d5bse5qm9eswczrw6w 6168991 6168911 2022-07-28T07:28:50Z Ursus scribens 115317 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Tammsalu, Jaan.IMG_6726.JPG|pisi|Jaan Tammsalu Tallinna praostina I [[advent|advendi]]küünla süütamisel Raekoja platsil Tallinnas]] '''Jaan Tammsalu''' (sündinud [[12. märts]]il [[1960]] [[Kuressaare]]s) on eesti [[vaimulik]]. Ta lõpetas aastal [[1979]] [[Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikum]]i tööstus- ja tsiviilehituse erialal. Aastatel [[1985]]–[[1996]] õppis ta [[EELK Usuteaduse Instituut|Usuteaduse Instituudis]]. Ta [[ordinatsioon|ordineeriti]] diakoniks [[28. jaanuar]]il [[1987]], aseõpetajaks [[15. detsember|15. detsembril]] [[1988]], õpetaja õigused sai [[4. juuni]]l [[1996]]. Aastail [[1986]]–[[1989]] teenis ta [[Saarte praostkond|Saarte praostkonna]] [[Valjala Martini kogudus|Valjala]], Karja ja [[Saaremaa Jaani kogudus]]t, [[1989]]–[[1992]] Kuressaare, [[Kaarma kogudus|Kaarma]] ja [[Ruhnu kogudus]]t. Aastatel [[1992]]–[[2004]] oli ta [[Viljandi Jaani kogudus]]e õpetaja. [[2003]]–2004 (10 kuud) oli Tammsalu [[Kanada praostkond|Kanada praostkonna]] vikaarvaimulik ja [[Toronto Peetri kogudus]]e abiõpetaja. Alates 2004. aastast on ta [[EELK Tallinna Jaani kogudus]]e õpetaja. [[1997]]–2004 oli Tammsalu EELK [[Viljandi praostkond|Viljandi praostkonna]] praost ning aastatel [[2002]]–[[2005]] EELK [[Konsistoorium]]i liige. Alates [[2007]]. aastast on ta [[Tallinna praostkond|Tallinna praostkonna]] praost. Raamatud: "Surm on edasitee - pajatusi paratamatusest.", "Looja Loomingu lummuses", "Igaviku Hääl", "Vaimulikud mõtisklused 1, 2, 3 ja 4", "Keldi palved", "Keldi palvemeel", "Viljandi praostkonna kirikud". ==Tunnustus== *1997 [[Viljandi linna kultuuripreemia]] *2001 EV Kodanikupäeva aumärk *2003 [[Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärk]] *2007 [[EELK Teeneterist]], III järk *2008 EELK Tallinna Jaani koguduse tänurist ja kotkamärk *2010 Tallinna teenetemärk *2017 [[EELK Kuldrist]] *2017 [[Tallinna vapimärk]] *2022 [[Eesti Muinsuskaitse Selts]]i teenetemedal ==Välislingid== *[http://uuseesti.ee/28748 Tallinna praost Jaan Tammsalu saab 50-aastaseks]. Uus Eesti, 12. märts 2010 {{JÄRJESTA:Tammsalu, Jaan}} [[Kategooria:Tallinna Jaani koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Tallinna praostid]] [[Kategooria:Eesti vabamüürlased]] [[Kategooria:Usuteaduse Instituudi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli usuteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1960]] g37hozsvy80jn0itej13fag2lmmcj1r Ekskavaator 0 218005 6168750 6134089 2022-07-27T14:08:54Z Kolmkuus 167375 wikitext text/x-wiki {{see artikkel|räägib mullatöödeks mõeldud masinast; meditsiini seadme kohta vaata artiklit [[Ekskavaator (meditsiin)]]; Ekskavaatori nime kandis ka Eesti endine jäähokiklubi [[Talleks (jäähokiklubi)]].}} [[Fail:Excavator mechanism.gif|pisi|Ekskavaatori töö simulatsioon.]] [[Pilt:CAT 325 Raupenbagger.JPG|pisi|Ekskavaator Caterpillar 325C]] '''Ekskavaator''' on [[kaevamismasin]] pehmete [[pinnas]]emasside kaevamiseks, väljatõstmiseks ja teisaldamiseks. Masin koosneb mastist, kopast, vankrist, kabiinist, lintidest, mootorist ja hüdraulika pumbast. Ekskavaator on masin, mis toimib suuresti hüdraulilise õli kaudu jõu siirdamise teel, mistõttu on ekskavaatori põhikomponendiks hüdrauliline pump. Põhipumba sektsioonide arv ja võimekus määrab ekskavaatori töövõimekuse. Pumba võimekust mõõdetakse siirdatava hüdraulika õli mahus (liitrid minutis). Maailma suurimad ekskavaatorite tootmise tehased asuvad Jaapanis ja Hiinas. Kõik hüdraulilise ekskavaatori liikumised ja funktsioonid saavutatakse hüdrovedeliku , hüdrosilindrite ja hüdromootorite abil. Ekskavaatori masti külge saab ühendada erinevaid seadmeid, nt: giljotiin, kopp, frees, käärid, kahvlid, vasar, haaratsid jne. ==Kasutamine== [[Fail:Maja hävitas ekskavaator 2 - Invermere, British Columbia.jpg|thumb|Maja lammutamine ekskavaatori poolt [[Invermere, Briti Columbia]]s.]] Ekskavaatoreid kasutatakse mitmel viisil: *[[kraavi]]te, aukude, [[vundamendi (arhitektuur)|vundamentide kaevamine]] * Materjalikäitlus *Võsa lõikamine hüdraulilise sae ja niiduki lisaseadmetega *Metsatööd *[[Metsandusmultšimine]] *[[Lammutustööd]] koos hüdraulilise küünise, lõikuri ja [[hüdrauliline purustaja|murdja]] lisadega *[[Kaevandamine]], eriti, kuid mitte ainult [[avakaevandamine]] *[[Jõgi]] [[süvendustööd]] *[[Hüdrokaevetööd]] haprale maa-alusele infrastruktuurile juurdepääsuks kõrgsurvevee abil *[[Süvavundamendi|vaiade]] ajamine koos [[vaiatõstukiga]] *Puurimine [[Caisson (inseneri)|võllid]] aluste ja [[kivilõhkamise]] jaoks [[teo (puur)|teo]] või hüdraulilise puuri lisaseadme abil *[[Lumekoristus]] koos [[lumesahk]] ja [[lumepuhur]] tarvikutega == Vaata ka == * [[Talleks]] {{Commonskat|Excavators}} [[Kategooria:Seadmed]] [[Kategooria:Masinad]] [[Kategooria:Roomiksõidukid]] [[Kategooria:Ehitusmasinad]] bbr62jex1n6xz0rky7fl0jr9grt6kc7 6168753 6168750 2022-07-27T14:13:04Z Kolmkuus 167375 wikitext text/x-wiki {{see artikkel|räägib mullatöödeks mõeldud masinast; meditsiini seadme kohta vaata artiklit [[Ekskavaator (meditsiin)]]; Ekskavaatori nime kandis ka Eesti endine jäähokiklubi [[Talleks (jäähokiklubi)]].}} [[Fail:Excavator mechanism.gif|pisi|Ekskavaatori töö simulatsioon.]] [[Pilt:CAT 325 Raupenbagger.JPG|pisi|Ekskavaator Caterpillar 325C]] '''Ekskavaator''' on [[kaevamismasin]] pehmete [[pinnas]]emasside kaevamiseks, väljatõstmiseks ja teisaldamiseks. Ekskavaatori peamised ning tähtsamad osad on mast, kopp, alusvanker, kabiin, lindid, mootor ning hüdraulika pump. Ekskavaator on masin, mis toimib suuresti hüdraulilise õli kaudu jõu siirdamise teel, ehk masinal on hüdraulikaõli paak, millest pump pumpab silindritesse mis asuvad masti küljes ning tänu millele need osad liiguvad. Ekskavaatori liikumine põhineb kõik hüdraulilisel õlil. Mistõttu on ekskavaatori põhikomponendiks hüdrauliline pump. Põhipumba sektsioonide arv ja võimekus määrab ekskavaatori töövõimekuse. Pumba võimekust mõõdetakse siirdatava hüdraulika õli mahus (liitrid minutis). Maailma suurimad ekskavaatoritetehased asuvad Jaapanis ja Hiinas. Kõik hüdraulilise ekskavaatori liikumised ja funktsioonid saavutatakse hüdrovedeliku , hüdrosilindrite ja hüdromootorite abil. Ekskavaatori masti külge saab ühendada erinevaid seadmeid, nt: giljotiin, kopp, frees, käärid, kahvlid, vasar, haaratsid jne. ==Kasutamine== [[Fail:Maja hävitas ekskavaator 2 - Invermere, British Columbia.jpg|thumb|Maja lammutamine ekskavaatori poolt [[Invermere, Briti Columbia]]s.]] Ekskavaatoreid kasutatakse mitmel viisil: *[[kraavi]]te, aukude, [[vundamendi (arhitektuur)|vundamentide kaevamine]] * Materjalikäitlus *Võsa lõikamine hüdraulilise sae ja niiduki lisaseadmetega *Metsatööd *[[Metsandusmultšimine]] *[[Lammutustööd]] koos hüdraulilise küünise, lõikuri ja [[hüdrauliline purustaja|murdja]] lisadega *[[Kaevandamine]], eriti, kuid mitte ainult [[avakaevandamine]] *[[Jõgi]] [[süvendustööd]] *[[Hüdrokaevetööd]] haprale maa-alusele infrastruktuurile juurdepääsuks kõrgsurvevee abil *[[Süvavundamendi|vaiade]] ajamine koos [[vaiatõstukiga]] *Puurimine [[Caisson (inseneri)|võllid]] aluste ja [[kivilõhkamise]] jaoks [[teo (puur)|teo]] või hüdraulilise puuri lisaseadme abil *[[Lumekoristus]] koos [[lumesahk]] ja [[lumepuhur]] tarvikutega == Vaata ka == * [[Talleks]] {{Commonskat|Excavators}} [[Kategooria:Seadmed]] [[Kategooria:Masinad]] [[Kategooria:Roomiksõidukid]] [[Kategooria:Ehitusmasinad]] mdfhu6zbuigvc8asmey46jml54oxdb1 Pööravere mõis 0 218171 6168757 5370779 2022-07-27T14:36:31Z Kruusamägi 1530 /* Mõisa hooned */ wikitext text/x-wiki {{viita}} '''Pööravere mõis''' ([[saksa keel]]es ''Pörafer'') oli mõis [[Pärnu-Jaagupi kihelkond|Pärnu-Jaagupi kihelkonnas]] [[Pärnumaa]]l. Nüüdisajal jääb kunagine mõis [[Pärnu maakond]]a [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa valla]] territooriumile. Mõisas sündis [[Alexander Theodor von Middendorff]]. == Ajalugu == [[1624]]. aastal oli [[Pööravere]] piirkond oma halvasti haritud 13 [[adramaa]]ga veel [[Tori mõis]]a all ning hilisema Pööravere mõisa maadel elas [[Pörafere Clausz]], kes oli ametilt sepp. Hiljem läksid maad [[Pärnu krahvkond|Pärnu krahvkonna]] valdusse. Omaaegne Pärnu krahvinna [[Magdalena von Thurn]] laskis pärast seda, kui Pärnu krahvkond 2. oktoobril [[1625]] tema mehele [[lään]]istati, sinna mõisa rajada ja eelpool mainitud talupoja [[Lehtmetsa (Halinga)|Lehtmetsa]] külla ümber asustada. [[1661]]. aasta 8. aprillil anti mõis kantsler [[Magnus Gabriel de la Gardie]]'le, [[1681]] läks mõis aga redutseerimisele (resulutsioon selle kohta on 5. augustist 1682). Veel [[1780]]. aastal oli mõis riigi omanduses ning sellel ajajärgul kehtis omapärane traditsioon: nimelt olid külvitöödel koormisepäevi tegevad talupojad mõisa leival. Hiljem läks Pööravere dotatsioonina [[Magdalena Christina de la Gardie]]'le. Lesestunud krahvinna de la Gardie (sündinud krahvitar Stenbock) müüs oma poja krahv [[Jacob Magnus de la Gardie]] nõusolekul 8. märtsil [[1800]] Pööravere mõisa juurde kuulunud [[Perriwerri]] (Pärivere) veski ja samanimelise talu 3000 hõbe- ja 2000 [[bankorubla]] eest [[Are]] mõisaomanikule major [[Carl Gustav von Fischbach]]ile. Pärast ülemõuemeistri lesestunud krahviproua Magdalena de la Gardie surma, kuulutati tema pärandile konkurss, kus Pööravere hinnati hooneteta 40 000 hõberubla peale. [[1807]] toimunud enampakkumisel müüdi mõis [[1808]] aasta alguses 48 000 hõberubla eest leitnant [[Adolph von Oettingen]]ile. Viimane pantis selle 15. märtsil [[1817]]. aastal vendadele, kapten Eduard ja [[Theodor Johann von Middendorff]]ile, pärastisele [[salanõunik]]ule ning rüütlile, kümne aasta peale 45 500 hõberubla eest. Tehing kinnitati 19. juulil [[1818]]. Kuna Eduard loobus pandiõigusest venna kasuks, sai viimane 10. mail [[1820]] mõisa pärisomanikuks. Ametlikult aga 5. oktoobril 1820. Oma testamendiga 23. juulist [[1851]] ja selle lisaga 15. oktoobrist [[1853]] asutas Theodor Middendorff [[Pööravere]], [[Hellenurme]] ja [[Samhofi]] (koos [[Salloall]]ia) mõisatest majoraadi, mis pärast tema surma läks tema ainukese poja, tõelise [[riiginõunik (Venemaa)|riiginõuniku]], [[akadeemik]]u, erukreisisaadiku ja rüütli ''dr med'' [[Alexander Theodor von Middendorff]]i (06.08.1815 – 16.01.1894) omandisse. Alexander Middendorff võttis osa mitmest ekspeditsioonist ja valiti [[1845]]. aastal [[Venemaa Teaduste Akadeemia]] liikmeks. [[1857]]. aastal asus ta põllumehena elama [[Tartumaa]]le [[Hellenurme mõis]]a. Ta oli mitme teadusliku organisatsiooni president ja auliige. Pööraveres oli tal hobusekasvatus, kus kasvatati poolverd [[ardenni tõug]]u hobuseid. Ta oli [[eesti punane veis|eesti punase veise]] ja [[Tori hobune|tori hobuse]] aretaja. Pööraveres asus ka [[viinavabrik]] ja [[tuuleveski]]. Rentnikud vahetusid sageli ning [[1873]]. aastal mainib uus valitseja oma mälestustes, et Pööraveres ei olnud tema ametisse tulles veel ühtegi talu päriseks ostetud. Mõisa alla kuulusid tol ajal järgmised külad: [[Mõisaküla (Halinga)|Mõisaküla]], [[Lehu|Leho]], [[Soosalu (Halinga)|Soosalu]], [[Eametsa (Halinga)|Eametsa]] ja [[Tühjasmaa]] (Tüchasmois). Pööravere külade talupoegadel oli palju tuuleveskeid. Mõned agaramad möldrid ostsid vilja kokku, jahvatanud ära ja viinud siis [[Sindi]] või [[Pärnu]] turule. Pärast [[Alexander Theodori]] surma [[1894]]. aastal, sai Pööravere omanikuks tema poeg [[Ernst von Middendorff]] (10.01.1851. – 19.04.1916.), kelle elukohaks oli samuti [[Hellenurme]]. Pärast Eesti iseseisvumist mõis riigistati ja peamõisa maad tükeldati ning jagati [[1920]]. aastal 18. krundiks. [[1974]]. aastal avati pargis A. Middendorffi mälestuseks mälestuskivi. == Mõisa omanikke == *Magdalena von Thurn 1625–? *Magnus Gabriel de la Gardie 1661–1681 *Kuulus riigile 1681–1782? *Magdalena Christina de la Gardie (sündinud Stenbock) ?–1807 *Adolph von Oettingen 1807–1817 *Heinrich ja Theodor von Middendorffid 1817–1820 *Theodor Johann von Middendorff 1820–? *Aleksander Theodor von Middendorff 1892–1895 *Ernst Aleksander von Middendorff 1895–? == Mõisa hooned == [[Fail:Pööravere estate viewed from east.jpg|pisi|Mõisa viinavabriku varemed]] Mõisa härrastemaja on olnud algselt suur, kahekorruseline, kõrge [[soklikorrus]]ega, [[Uusgooti stiil|uusgooti stiilis]] kivihoone. Esimene korrus ehitati [[19. sajand]]i esimesel poolel, II korrus [[1873]]. Esimene korrus on laotud [[paekivi]]st, teine [[maakivi]]dest. Hoone esiküljel oli kitsas eenduv kesk[[risaliit]], vasakul tiival kitsas külgrisaliit. Seinapindu liigendavad kitsas sokli[[karniis]] ja lai [[profileering]]uga korrustevaheline vöö. Aknad olid suured ja ääristatud lameda [[krohv]]iääristega. Hoone keldrid on [[ristvõlv]]lagedega. [[1905]]. aasta [[15. detsember|15. detsembril]] asetleidnud sündmuste ajal süüdati mõis koos [[viinavabrik]]uga ning varemetes hoone jäi taastamata. Praeguseks on endisest härrastemajast säilinud vaid varemed. Varemetes on ka teised hooned, välja arvatud [[valitsejamaja]]. Viinavabriku müüridest võib järeldada, et see on olnud üks ümbruskonna suuremaid. Praeguseks on endisest uhkest mõisasüdamest järel vaid kaitse all olev liigirikas park, kuhu Alexander Middendorff istutas [[Kaug-Ida]]st toodud puid, nagu [[siberi nulg]], [[siberi seedermänd]], [[amuuri korgipuu]] ja teisi. Tema saatjaks rännakutel [[Põhja-Siber]]isse ja [[Kaug-Ida|Kaug-Itta]] oli siinne talupoeg M. Fuhrmann. [[1872]]. aastal rajatud endine Pööravere mõisa park on looduskaitse all. Mõisal oli ka abimõis [[Annenhof]] (Anna mõis), mis on oma nime saanud omaaegse mõisapreili järgi. See rajati [[1825]]. aastal endise Riimiküla asemele. Pärast iseseisvumisaegset riigistamist tükeldati Annamõis viieks krundiks ja jagati nagu peamõis maasoovijatele välja. == Vaata ka == *[[Eesti mõisate loend]] == Allikad == * Pööravere Päevaleht, 25. august 2007, autor Ülle Kask == Välislingid == *[http://www.mois.ee/parnu/pooravere.shtml Pööravere mõisast Eesti mõisaportaalist] {{Pärnu-Jaagupi kihelkond}} [[Kategooria:Liivimaa fideikomissmõisad]] [[Kategooria:Pärnumaa mõisad]] [[Kategooria:Põhja-Pärnumaa vald]] [[Kategooria:Pärnu-Jaagupi kihelkond]] 0n3jr6xfo85l2jhtv5epnww8ueqjwuk Harry Liivrand 0 226865 6168894 5744377 2022-07-27T20:25:25Z 2001:7D0:8393:E780:41EA:AD0C:89FE:9EAD wikitext text/x-wiki '''Harry Liivrand''' (sündinud [[17. juuni]]l [[1961]] [[Tallinn]]as) on eesti kunstiteadlane, -kriitik ja kuraator ning ajakirjanik ja diplomaat. Sündinud Tallinnas teenistuja perekonnas, õppis ta aastatel [[1968]]–[[1979]] kunstikallakuga [[Tallinna 46. Keskkool]]is. [[1984]]. aastal lõpetas ta [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu ülikooli]] ajaloolasena, spetsialiseerudes kunstiajaloole. Aastatel [[1984]]–[[1993]] töötas [[Eesti Kunstimuuseum]]is vanemteadurina. Eesti iseseisvuse taastamise järel asus tööle ajakirjanduses, töötades ajalehes [[Hommikuleht]]. Üle kümne aasta töötas ta aga [[Eesti Ekspress]]i kunsti- ja kultuuritoimetajana (aastatel [[1991]] ja [[1994]]–[[2008]]). Samal ajal töötas ta kuraatorina Tallinna galeriides Deco ([[1994]]–[[1998]]) ja Viviann Napp ([[2002]]–[[2006]]). Ta on korraldanud kümneid näitusi Eestis ja välismaal.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://kultuur.postimees.ee/4117709/kristjan-raua-preemia-2017-kes-vaarivad-tunnustamist|Pealkiri=Kristjan Raua preemia 2017: kes väärivad tunnustamist? G|Väljaanne=Postimees|Aeg=20.05.2017|Kasutatud=}}</ref> [[2008]]. aastast töötas [[Tallinna Kunstihoone]] juhatajana, aastatel [[2011]]–2016 oli Berliini Eesti saatkonna kultuuriatašee. 2016. aastast [[Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu|Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu]] teaduse ja kommunikatsiooni peaspetsialist.<ref>https://www.tlu.ee/et/akadeemiline-raamatukogu/Kontakt/60dd93afeaa8e2c7eb3051f1dde955ff88590d6a/harry-liivrand</ref> Liivrand on [[Eesti Kunstnike Liit|Eesti Kunstnike Liidu]] liige alates [[1993]]. aastast. == Tunnustus == *2006 [[Kristjan Raua preemia]] (kunstnike liidu aastanäitus "Identiteedid") *2009 [[Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia]] (kuraatoritöö ja Kunstihoone tegevuse propageerimine) *2017 [[Kristjan Raua preemia]] (tasemel kuraatoritöö Eesti kaasaegse kunsti tutvustamisel Saksamaal aastatel 2011–2016)<ref>http://www.tlulib.ee/index.php/et/component/k2/item/528-harry-liivrannale-kristjan-raua-preemia</ref> *2018 [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|19659}}</ref> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.kul.ee/index.php?path=0x39x1907 CV] {{JÄRJESTA:Liivrand, Harry}} [[Kategooria:Eesti kunstiteadlased]] [[Kategooria:Eesti kunstikriitikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:EYS Veljesto liikmed]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] fhb7jcnzhct4519c32hqejjyzl3mdoi Katri Raik 0 234901 6168792 6130061 2022-07-27T17:42:13Z NOSSER 8097 /* Välislingid */ wikitext text/x-wiki {{Infobox President | nimi= Katri Raik | pildi nimi= Kadri Raik teisel Arvamusfestivalil Narvas.jpg | pildi seletus= Katri Raik [[Arvamusfestival]]il Narvas aastal 2016 | amet= [[Eesti siseminister]] | ametiajaalgus= 26. november 2018 | ametiajalõpp= 29. aprill 2019 | eelmine= [[Andres Anvelt]] | järgmine= [[Mart Helme]] | amet2= [[Riigikogu]] liige | ametiajaalgus2= [[2019]] | ametiajalõpp2= 2020 | sünnikuupäev= {{süv|1967|10|26|df=y}} | sünnikoht= [[Tartu]], Eesti | surmakuupäev= | surmakoht= | allkiri= | alma_mater= | partei= [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] |}} '''Katri Raik''' (sündinud [[26. oktoober|26. oktoobril]] [[1967]] [[Tartu]]s) on [[eestlased|eesti]] ajaloolane, poliitik ja haridusametnik, 30. detsembrist 2020 kuni 16. augustini 2021 ja alates 16. detsembrist 2021 [[Narva]] linnapea.<ref name="pm16122021">[https://www.postimees.ee/7410501/katri-raik-valiti-narva-linnapeaks Katri Raik valiti Narva linnapeaks] Postimees, 16.12.2021 (vaadatud 23.01.2022)</ref> Ta on olnud [[Eesti siseminister]] (2018–2019) ja [[XIV Riigikogu]] (2019–2020) liige. ==Hariduskäik== Katri Raik lõpetas [[1985]]. aastal [[Tartu Raatuse Kool|Tartu 3. Keskkooli]]. Õppis [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikool]]is ajalugu ja lõpetas [[1991]]. aastal ülikooli ajaloolase ning ajaloo ja ühiskonnateaduste õpetajana. Sai [[1999]]. aastal ajaloomagistri kraadi Eesti ajaloo erialal.<ref name="elulookirjeldus">Sisekaitseakadeemia koduleht https://web.archive.org/web/20161003124843/http://www.sisekaitse.ee/ska/akadeemiast/juhtimine/sisekaitseakadeemia-rektor/rektori-cv/ (vaadatud 15.01.2016)</ref> [[2004]]. aastal kaitses Raik doktoritöö "Eesti- ja Liivimaa kroonikakirjutuse kõrgaeg 16. sajandi teisel poolel ja 17. sajandi alul".<ref name="doktoritöö"> Katri Raik. "Eesti- ja Liivimaa kroonikakirjutuse kõrgaeg 16. sajandi teisel poolel ja 17. sajandi alul". Doktoritöö. Tartu, 2004 http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/1285/Raik.pdf;jsessionid=5D73C81A40C70A2609516FF22348EC41?sequence=5 (vaadatud 15.01.2016)</ref> Akadeemiliselt on ta korporatsiooni [[Filiae Patriae]] liige. ==Töökäik== * 1991–1999 [[Tartu Ülikool]]is ([[rektor]]i referent, ülikooli teabetalituse juhataja) * 1999–2007 [[Tartu Ülikooli Narva Kolledž]]i direktor * 2007–2009 [[Haridus- ja Teadusministeerium]]i asekantsler * 2009–2015 [[Tartu Ülikooli Narva Kolledž]]i direktor * 2015–2018 [[Sisekaitseakadeemia]] rektor * 2018–2019 [[Eesti siseminister|siseminister]] [[Jüri Ratase esimene valitsus|Jüri Ratase esimeses valitsuses]] ([[26. november|26. novembrist]] [[2018]] kuni 29. aprillini [[2019]]) * 2019–2020 [[XIV Riigikogu]] liige * 2020–2021 [[Narva]] [[Narva linnapea|linnapea]] * 2021 [[Narva linnavolikogu]] esimees * alates 2021 Narva linnapea ==Poliitiline tegevus== Ta oli 2001-2006 [[erakond Res Publica|Res Publica]] liige ning 2006-2017 [[Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] liige. 2018. aastast on ta [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonnna]] liige.<ref>https://ariregister.rik.ee/est/political_party/member_history/2000002649?return_page=search&person_name=katri+raik&page=1</ref> [[2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2013. aasta kohaliku omavalitsuste valimistel]] pääses Katri Raik [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|sotsiaaldemokraatide]] nimekirjas [[Narva linnavolikogu|Narva linnavolikokku]].<ref>http://kov2013.vvk.ee/detailed_0511.html</ref> 2017. aasta sügisel kandideeris Narva linnapeaks, kuid ei osutunud valituks. 2019. aastal valitud riigikogu koosseisu liikmena oli ta [[27. mai|27. maist]] 2019<ref>[https://www.riigikogu.ee/pressiteated/julgeolekuasutuste-jarelvalve-erikomisjon-et-et/riigikogu-erikomisjonid-valisid-endale-juhid/ Riigikogu erikomisjonid valisid endale juhid] 27.05.2019 (vaadatud 30.12.2020)</ref> kuni 29.detsembrini 2020 ka riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni esimees.<ref>[https://digi.geenius.ee/rubriik/uudis/katri-raik-levikomi-suudistus-on-arusaamatu/ Katri Raik: Levikomi süüdistus on arusaamatu]. Ajakiri Geenius, BNS. 18.02.2020.</ref> ==Liikmesus== * [[Akadeemiline Ajalooselts]]<ref name="elulookirjeldus"/> ==Tunnustus== * 2003 – [[Koosmeele auhind]] * 2007 – [[Ida-Virumaa teenetemärk]] * 2009 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe III klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|1754}}</ref> * 2010 – [[Keelekümblus]]programmi sõber * 2012 – [[Aadu Luukase missioonipreemia]] * 2013 – [[aasta naine]]<ref name="elulookirjeldus"/> * 2017 – [[Johan Skytte medal]] * 2021 – [[Postimehe aasta inimene]] ==Isiklikku== Tema ema oli geograafiaõpetaja ja [[Tartu 5. Keskkool]]i direktor [[Helve Raik]], isa oli klimatoloog [[Ants Raik]]. Tema vend on [[Mart Raik]]. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} * [http://www.narva.ut.ee/847345 Katri Raik Narva Kolledži lehel] * [http://www.ester.ee/record=b3038711*est Katri Raiki raamatu "Minu Narva: kahe maailma vahel" leidumus raamatukogudes] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Andres Anvelt]] | nimi=[[Eesti siseminister]]| aeg=[[2018]]–[[2019]] | järgnev= [[Mart Helme]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Aleksei Jevgrafov]] | nimi=[[Narva linnapea]] | aeg=alates 30. detsembrist [[2020]] |järgnev = –}} {{lõpp}} {{Mall:Eesti SM}} {{JÄRJESTA:Raik, Katri}} [[Kategooria:Eesti siseministrid]] [[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Narva linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti teadusorganisaatorid]] [[Kategooria:Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poliitikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Filiae Patriae liikmed]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1967]] tvgxypf45ovm26g69ifmdvy3w6wsj19 Maria Klenskaja 0 237849 6169069 6075492 2022-07-28T10:44:07Z 85.29.211.218 /* Rolle telesarjades */ wikitext text/x-wiki '''Maria Klenskaja''' ([[29. jaanuar]] [[1951]] [[Tartu]] – [[6. jaanuar]] [[2022]]) oli [[Eesti]] [[näitleja]]. [[1974]]. aastal lõpetas ta [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri]] 6. lennu. Aastatel [[1968]]–[[1970]] töötas ta [[Tallinna Linnateater|Eesti NSV Riiklikus Noorsooteatris]] [[rekvisiitor]]i ja [[grimeerija]]na. Näitlejana asus tööle [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatris]] [[1974]]. aastal (esimese rolli tegi seal [[1972]]. aastal). [[1988]]–[[1989]] töötas ta [[Vanalinnastuudio]]s ja [[1989]]–[[2022]] oli taas Eesti Draamateatri näitleja. Ta on mänginud ka [[film]]ides, telesarjades ja [[kuuldemäng]]udes. ==Rolle Eesti Draamateatris== *[[1972]] Kadri – [[Enn Vetemaa]] "Õhtusöök viiele" *1972 Selma Meier – [[Herman Bahr]] "Mees, naine ja kontsert" *[[1973]] Viola – [[Max Frisch]] "Santa Cruz" *[[1974]] Tiina – [[August Kitzberg]] "Libahunt" (TRK lavakunstikateedri diplomilavastus) *1974 Helena – [[Shakespeare]] "Suveöö unenägu" (TRK lavakunstikateedri diplomilavastus) *1974 Tüdruk – [[Rein Saluri]] "Külalised" *1974 Valentina – [[Aleksandr Vampilov]] "Möödunud suvel Tšulimskis" *1974 Meditsiiniõde – [[Aleksei Arbuzov]] "Rännuaastad" *1974 Nukitsamees – [[Oskar Luts]] "Nukitsamees" *[[1975]] Katja – [[Mihhail Roštšin]] "Ešelon" *1975 Anni, saunanaine – [[Teuvo Pakkala]] "Parvepoisid" *1975 Melisande – [[Maurice Maeterlinck]] "Pelleas ja Melisande" *[[1976]] Loomad – [[Raivo Trass]] "Reinuvader Rebane" *1976 Episoodid – [[Aino Kallas]] "Reigi õpetaja" *1976 Penelope, Wanda June – [[Kurt Vonnegut]] "Õnne sünnipäevaks, Wanda June" *1976 Diakoniss – [[Henrik Ibsen]] "Kui me surnud ärkame" *[[1977]] III kuningas – [[Jaan Kaplinski]] "Neljakuningapäev" *1977 Tšello – [[Mihhail Žvanetski]] "Allegro moderato" *1977 Vari – [[Iko Maran]] "Ära ole pärdik" *1977 Jarovaja – [[Konstantin Trenjov]] "Ljubov Jarovaja" *[[1978]] Karjapiiga – [[Henrik Ibsen]] "Peer Gynt" *1978 Sekretär – [[Aleksandr Gelman]] "Tagasiside" *1978 Ophelia – [[Shakespeare]] "Hamlet" *[[1979]] Õppealajuhataja – [[Jaan Kruusvall]] "Homme on jälle päev" *1979 Raasuke – [[James Matthew Barrie]] "Peeter Paan" *[[1980]] Ainikki – [[Elias Lönnrot]] / [[Károly Kazimir]] / [[Gyula Ortutay]] "Kalevala" *1980 Neli – [[Juhan Viiding]] / [[Tõnis Rätsep]] "Olevused" *1980 Vanaeit – [[Leonid Andrejev]] "Inimese elu" *1980 Saša – [[Lev Tolstoi]] "Elav laip" *1981 Galka – [[Valentin Rasputin]] "Raha Mariale" *1981 Episoodid – [[August Kitzberg]] "Kuri kuningatütar" *1981 Põetaja – [[Neil Simon]] "Päikesepoisid" *1982 Remark – [[Juhan Smuul]] "Polkovniku lesk" *1982 Kunekei – [[Gabit Müsrepov]] Laul armastusest *1983 Dina – [[Luigi Pirandello]] "Nii see just ongi" *1984 Zaripa – [[Tšõngõz Ajtmatov]] "Ja sajandist on pikem päev" *1984 Ramilda – [[Tammsaare]] "Armastus ja surm" *1985 Annie – [[Alan Ayckbourn]] "Norman Vallutaja" *1985 Liidia – [[Aljaksei Dudarav]] "Reamehed" *1985 Aglaja – [[Aleksandr Mišarin]] "Seoses üleminekuga teisele tööle" *1986 Ines – [[Enn Vetemaa]] "Tuul Olümposelt tuhka tõi" *1986 Trinculo – [[Shakespeare]] "Torm" *1987 Mrs. Virsik – [[P. L. Travers]] / [[Robert B. Sherman]] "Mary Poppins" *1989 Angel – [[Mark Medoff]] "Red Ryder" *1990 Maarja – [[Ain Kalmus]] "Juudas" *1990 Vassilissa – [[Nikolai Gogol]] "Vii (Südaöö)" *1991 Näitlejanna A – [[Bogusław Schaeffer]] "Proovid" *1991 Viktoria, Tooni – [[Leo Fall]] "Lõbus talupoeg" *1991 Maie, Veskimäe perenaine, külatädi – [[August Kitzberg]] "Rätsep Õhk" *1992 Babakina, Marfa Jegorovna – [[Anton Tšehhov]] "Ivanov" *1992 Annie – [[Eugene O'Neill]] "Silmus" *1992 Mardi- ja kadrisant – [[Eduard Vilde]] "Mäeküla piimamees" *1992 Eeva Marland – [[Eduard Vilde]] "Tabamata ime" *1992 Krahvinna de Saint-Fond – [[Yukio Mishima]] "Proua de Sade" *1993 Marcia – [[Donald Churchill]] "Meister" *1993 Gertrud – [[Hjalmar Söderberg]] "Gertrud" *1994 Võlur Morgane le Fey, kuningas Artuse õde – [[Tankred Dorst]] "Merlin" *1993 Ema, Nix, monstrumid – [[Ilpo Tiihonen]] "Reearuu" *1994 Krahvinna Marthe von Geschwitz – [[Frank Wedekind]] "Lulu" *1994 Salme – [[Alice Jane Kiwimae]] "Peenike pere" *1994 Telefoni-Sandra, Praostiproua – [[Bertolt Brecht]] "Härra Punttila ja tema sulane Matti" *1995 Martine, modelliagentuuri direktor – [[Jean-Jaques Bricaire]] "Tulumaks" *1995 Emme – [[Roald Dahl]] "Suur Armas Koll" *1995 Hippolyta/Titania – [[Shakespeare]] "Pööriöö unenägu" *1995 Lettice Douffet – [[Peter Shaffer]] "Leekrüübe" *1995 Elisabeth – [[Anthony Shaffer]] "Mõrvar" *1996 Maria Sergejevna Pragi – [[Oskar Luts]] / [[Toomas Kall]] "Tagahoovis" *1996 Olga – A.1996 Elise – [[Jaan Kruusvall]] "Hullumeelne professor" *1996 Laulurästas – [[David Wood]] "Kiigepuu" *1997 karjanaine – [[Madis Kõiv]] "Peiarite õhtunäitus" *1997 Sybil Birling – [[John Boynton Priestley]] "Inspektor tuleb" *1998 Naine – [[Madis Kõiv]] "Stseene saja-aastasest sõjast" *1998 Win, Leedi Nijo – [[Caryl Churchill]], "Tipptüdrukud" *1999 Julika Jenkins – [[Urs Widmer]] "Top Dogs" *1999 Piia või Milvi – [[Enn Vetemaa]] "Laevakell" *1999 Pamela Willey – [[Ray Cooney]] "[[Igaühele oma (Cooney)|Igaühele oma]]" *2000 massistseenid – [[Joseph Stein]] "Zorbas" *2000 Marie – [[Françoise Sagan]] "Valentine'i sirelililla kleit" *2001 Saunatädi – [[Tammsaare]] "Tagasi Vargamäel" *2001 Nõid – [[Andrus Kivirähk]] "Rehepapp" *2002 Margrethe – [[Michael Frayn]] "Kopenhaagen" *2002 Klassijuhataja – [[Mihkel Ulman]] "Kohkumatud lapsehoidjad" *2003 Florence Unger – [[Neil Simon]] "Suured tüdrukud ei nuta" *2003 Anna – [[Mihkel Ulman]] "Kajakamägi" *2004 Perenaine, vana naine, Maudie, proua Iger, Lesley, Alice, naine – [[Jim Cartwright]] "1+1 (Kaks)" *2004 Röövlipealik – [[Jevgeni Švarts]] "Lumekuninganna" *2005 Opaal – [[John Patrick]] "Kõik armastavad..." *2006 Kõrtsinaine emand Karin – [[Selma Lagerlöf]] "Gösta Berlingi saaga" *2006 Anna Semjonovna Islajeva – [[Ivan Turgenev]] "Kuu aega maal" *2007 Maman – [[Fjodor Dostojevski]] "Sortsid" *2007 Aili – [[Sirkku Peltola]] "Soome hobune" *2008 Lotte Schoen – [[Peter Shaffer]] "Leekrüübe" *2009 Mrs Johnson – [[Peter Quilter]] "Hiilgav!" *2009 Vana Teepakk – [[David Wood]] "Piparkoogimehike" *2010 Mattie Fay Aiken – [[Tracy Letts]] "Augustikuu" *2011 Petra – [[Ernest Hemingway]] "Viies kolonn" *2011 Ester – [[Uku Uusberg]] "Kuni inglid sekkuvad" *2012 Amira – [[David Edgar]] "Nelipühad" *2012 Jón Hreggviðssoni ema – [[Halldór Laxness]] "Islandi kell" *2014 proua Lopez – [[Jane Bowles]] "Aiamajas" *2015 Annlouise – [[Carin Mannheimer]] "Viimasel minutil" *2015 proua Pernelle – [[Molière]] "Tartuffe" *2016 kuninganna Elizabeth – [[Marc Norman]] / [[Tom Stoppard]] / [[Lee Hall]] "Armunud Shakespeare" *2017 Monika Zima – Tena Štivičić "Kolm talve" *2018 kolmas kandidaat – Enid Bagnold "Kriidiaed" *2018 Sveta – Andrus Kivirähk "Isamaa pääsukesed" *2019 Anastasja Batuškova – Sławomir Mrożek "Armastus Krimmis" *2019 Ida – Kai Aareleid "Linnade põletamine" ==Rollid kunagises Vanalinnastuudos ja mujal külalisena== *1982 Alevtina, väravavaht – [[Semjon Zlotnikov]] "Naiskond" ([[Vanalinnastuudio]]) *1987 allohvitseri naine – [[Nikolai Gogol]] "Revident" (Vanalinnastuudio) *1988 Annie – [[Ferenc Molnár]] "Mäng lossis" (Vanalinnastuudio) *1986 Roxane – [[Edmond Rostand]] "Cyrano de Bergerac" (Vanalinnastuudio) *1989 Arst – [[Viktor Merežko]] "Naistelaud Jahisaalis" (Vanalinnastuudio) *1996 Lotte – [[Brian W. Shaffer]] "Kolm "O"" ([[Vene Draamateater]]) *2001 Leida – [[Rein Saluri]] "Tulek" (Vaba Lava) *2001 Naine – [[Torgny Lindgren]] "Kumalasemesi" (Tartu Teatrilabor) *2007 Brunhild – [[Andrus Kivirähk]] "Uljas neitsi" (Nargen Festival) *2008 proua Kuusik – [[Tammsaare]] / [[Urmas Lennuk]] "Wargamäe Wabariik" ([[Tallinna Linnateater]]) Lisaks on Maria Klenskaja mänginud külalisena stuudioteatri Theatrum lavastuses ""Delhi" tants", mis esietendus 2015. aastal. Novembrist 2018 mängis Maria Klenskaja külalisena Rakvere Teatri lavastuses "Kuni ta suri". Ehmatavast pealkirjast hoolimata oli tegemist komöödiaga. == Filmid == * 1976 - "Indrek" (Miralda'''/'''Ramilda) * 1977 - "[[Surma hinda küsi surnutelt]]" (Ester) * 1985 - "[[Naerata ometi]]" (Ülo armuke) * 1986 - "[[Saja aasta pärast mais]]" (Alma Oinas) * 1986 - "[[Keskea rõõmud]]" (Pille Loorits) * 1989 - "[[Varastatud kohtumine]]" (Valentina Saar) * 1989 - "[[Doktor Stockmann]]" (Katrine Stockmann) * 1989 - "[[Äratus]]" (Linnanaine) * 1990 - "[[Sügis (film)|Sügis]]" (proua Paavel) * 1992 - "[[Need vanad armastuskirjad]]" (Proua Muna) * 1992 - "[[Lammas all paremas nurgas]]" (Tomi ema) * 2006 - "[[Vana daami visiit (film)|Vana daami visiit]]" (Linnakodaniku naine) * 2007 - "Georg" (Ingeborg) * 2015 - "[[Vehkleja (film)|Vehkleja]]" (õpetaja) * 2018 - "[[Seltsimees laps]]" (Vanaema) * 2020 - "Vee peal" (Vanaema) ==Rolle telesarjades== * Jänku-Juta ("[[Mõmmi ja aabits]]") * Proua Jakovleva ("[[Wikmani poisid (seriaal)|Wikmani poisid]]") * Tallinna ülemus Ella ("[[Ohtlik lend]]") * Käsitööõpetaja Helju Tiit ("[[Õpetajate tuba (telesari)|Õpetajate tuba]]") *Olga ("[[Kättemaksukontor]]") *Ella ("[[Ohtlik lend]]") == Tunnustus == *1975 naisnäitleja aastapreemia (Valentina "Möödunud suvel Tšulimskis") *1978 naisosatäitja II preemia üleliidulisel filmifestivalil Jerevanis ("[[Surma hinda küsi surnutelt]]") *1978 aasta näitlejapreemia ("Ljubov Jarovaja", "Ära ole pärdik", "Allegro moderato") *1978 vabariikliku noorte lavajõudude ülevaatuse preemia ("Allegro moderato", "Neljakuningapäev", "Ära ole pärdik") *1979 vabariikliku noorte lavajõudude ülevaatuse preemia ("Ljubov Jarovaja") *1980 näitlejapreemia raadiotöö eest ("Ma armastasin sakslast", "Reekviem nunnale", "Ratta veeremine") *1989 naisosatäitja preemia I üleliidulisel näitlejate festivalil Kalininis ("Varastatud kohtumine") *1986 [[Eesti NSV teeneline kunstnik]] *1987 [[Eesti Teatriliidu naispeaosatäitja auhind]] *1996 [[Eesti Kultuurkapitali näitekunsti aastapreemia]] (koos [[Mikk Mikiver|Mikk Mikiveri]] ja [[Jaan Kruusvall|Jaan Kruusvalliga]]; aasta parim algupärandilavastus "Hullumeelne professor, tema elukäik" Eesti Draamateatris) *1997 [[Eesti Teatriliidu naispeaosatäitja auhind]] *2002 [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|3953}}</ref> *2015 Eesti Draamateatri kolleegipreemia [[Suur Ants]] naispeaosatäitjale (Annlouise „Viimasel minutil“). == Vaata ka == * [[Kristallkingakese auhind]] ==Isiklikku== Tema vend on ajakirjanik ja poliitikategelane [[Dimitri Klenski]].<ref>[[Priit Pullerits]]. [https://www.postimees.ee/1443299/dimitri-klenski-innustub-martin-luther-kingist "Dimitri Klenski innustub Martin Luther Kingist"]. Postimees. Arter, 6. november 2004</ref> Maria Klenskaja elukaaslane oli üle 30 aasta [[Aarne Üksküla]]. Neil on ühine tütar. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *[https://www.draamateater.ee/inimesed/maria-klenskaja Maria Klenskaja Draamateatri kodulehel] *{{Imdb nimi|0459291}} *[https://www.ohtuleht.ee/101756 Palju õnne, Maria!]. SL Õhtuleht, 26. jaanuar 2001 *[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/82294901/maria-klenskaja-uks-ja-ainus-masa Maria Klenskaja - üks ja ainus Maša]. Kroonika, 21. jaanuar 2011 *[https://jupiter.err.ee/1236055/maria-klenskaja-naine-kes-ei-raagi-iseendast Maria Klenskaja. Naine, kes ei räägi iseendast]. ERR, 28. jaanuar 2021 {{JÄRJESTA:Klenskaja, Maria}} [[Kategooria:Eesti Draamateatri näitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstnikud]] [[Kategooria:Eesti venelased]] [[Kategooria:Sündinud 1951]] [[Kategooria:Surnud 2022]] rismttq5tic6nqwb41gl321yrpd5tnu 6169070 6169069 2022-07-28T10:44:32Z 85.29.211.218 /* Rolle telesarjades */ wikitext text/x-wiki '''Maria Klenskaja''' ([[29. jaanuar]] [[1951]] [[Tartu]] – [[6. jaanuar]] [[2022]]) oli [[Eesti]] [[näitleja]]. [[1974]]. aastal lõpetas ta [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri]] 6. lennu. Aastatel [[1968]]–[[1970]] töötas ta [[Tallinna Linnateater|Eesti NSV Riiklikus Noorsooteatris]] [[rekvisiitor]]i ja [[grimeerija]]na. Näitlejana asus tööle [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatris]] [[1974]]. aastal (esimese rolli tegi seal [[1972]]. aastal). [[1988]]–[[1989]] töötas ta [[Vanalinnastuudio]]s ja [[1989]]–[[2022]] oli taas Eesti Draamateatri näitleja. Ta on mänginud ka [[film]]ides, telesarjades ja [[kuuldemäng]]udes. ==Rolle Eesti Draamateatris== *[[1972]] Kadri – [[Enn Vetemaa]] "Õhtusöök viiele" *1972 Selma Meier – [[Herman Bahr]] "Mees, naine ja kontsert" *[[1973]] Viola – [[Max Frisch]] "Santa Cruz" *[[1974]] Tiina – [[August Kitzberg]] "Libahunt" (TRK lavakunstikateedri diplomilavastus) *1974 Helena – [[Shakespeare]] "Suveöö unenägu" (TRK lavakunstikateedri diplomilavastus) *1974 Tüdruk – [[Rein Saluri]] "Külalised" *1974 Valentina – [[Aleksandr Vampilov]] "Möödunud suvel Tšulimskis" *1974 Meditsiiniõde – [[Aleksei Arbuzov]] "Rännuaastad" *1974 Nukitsamees – [[Oskar Luts]] "Nukitsamees" *[[1975]] Katja – [[Mihhail Roštšin]] "Ešelon" *1975 Anni, saunanaine – [[Teuvo Pakkala]] "Parvepoisid" *1975 Melisande – [[Maurice Maeterlinck]] "Pelleas ja Melisande" *[[1976]] Loomad – [[Raivo Trass]] "Reinuvader Rebane" *1976 Episoodid – [[Aino Kallas]] "Reigi õpetaja" *1976 Penelope, Wanda June – [[Kurt Vonnegut]] "Õnne sünnipäevaks, Wanda June" *1976 Diakoniss – [[Henrik Ibsen]] "Kui me surnud ärkame" *[[1977]] III kuningas – [[Jaan Kaplinski]] "Neljakuningapäev" *1977 Tšello – [[Mihhail Žvanetski]] "Allegro moderato" *1977 Vari – [[Iko Maran]] "Ära ole pärdik" *1977 Jarovaja – [[Konstantin Trenjov]] "Ljubov Jarovaja" *[[1978]] Karjapiiga – [[Henrik Ibsen]] "Peer Gynt" *1978 Sekretär – [[Aleksandr Gelman]] "Tagasiside" *1978 Ophelia – [[Shakespeare]] "Hamlet" *[[1979]] Õppealajuhataja – [[Jaan Kruusvall]] "Homme on jälle päev" *1979 Raasuke – [[James Matthew Barrie]] "Peeter Paan" *[[1980]] Ainikki – [[Elias Lönnrot]] / [[Károly Kazimir]] / [[Gyula Ortutay]] "Kalevala" *1980 Neli – [[Juhan Viiding]] / [[Tõnis Rätsep]] "Olevused" *1980 Vanaeit – [[Leonid Andrejev]] "Inimese elu" *1980 Saša – [[Lev Tolstoi]] "Elav laip" *1981 Galka – [[Valentin Rasputin]] "Raha Mariale" *1981 Episoodid – [[August Kitzberg]] "Kuri kuningatütar" *1981 Põetaja – [[Neil Simon]] "Päikesepoisid" *1982 Remark – [[Juhan Smuul]] "Polkovniku lesk" *1982 Kunekei – [[Gabit Müsrepov]] Laul armastusest *1983 Dina – [[Luigi Pirandello]] "Nii see just ongi" *1984 Zaripa – [[Tšõngõz Ajtmatov]] "Ja sajandist on pikem päev" *1984 Ramilda – [[Tammsaare]] "Armastus ja surm" *1985 Annie – [[Alan Ayckbourn]] "Norman Vallutaja" *1985 Liidia – [[Aljaksei Dudarav]] "Reamehed" *1985 Aglaja – [[Aleksandr Mišarin]] "Seoses üleminekuga teisele tööle" *1986 Ines – [[Enn Vetemaa]] "Tuul Olümposelt tuhka tõi" *1986 Trinculo – [[Shakespeare]] "Torm" *1987 Mrs. Virsik – [[P. L. Travers]] / [[Robert B. Sherman]] "Mary Poppins" *1989 Angel – [[Mark Medoff]] "Red Ryder" *1990 Maarja – [[Ain Kalmus]] "Juudas" *1990 Vassilissa – [[Nikolai Gogol]] "Vii (Südaöö)" *1991 Näitlejanna A – [[Bogusław Schaeffer]] "Proovid" *1991 Viktoria, Tooni – [[Leo Fall]] "Lõbus talupoeg" *1991 Maie, Veskimäe perenaine, külatädi – [[August Kitzberg]] "Rätsep Õhk" *1992 Babakina, Marfa Jegorovna – [[Anton Tšehhov]] "Ivanov" *1992 Annie – [[Eugene O'Neill]] "Silmus" *1992 Mardi- ja kadrisant – [[Eduard Vilde]] "Mäeküla piimamees" *1992 Eeva Marland – [[Eduard Vilde]] "Tabamata ime" *1992 Krahvinna de Saint-Fond – [[Yukio Mishima]] "Proua de Sade" *1993 Marcia – [[Donald Churchill]] "Meister" *1993 Gertrud – [[Hjalmar Söderberg]] "Gertrud" *1994 Võlur Morgane le Fey, kuningas Artuse õde – [[Tankred Dorst]] "Merlin" *1993 Ema, Nix, monstrumid – [[Ilpo Tiihonen]] "Reearuu" *1994 Krahvinna Marthe von Geschwitz – [[Frank Wedekind]] "Lulu" *1994 Salme – [[Alice Jane Kiwimae]] "Peenike pere" *1994 Telefoni-Sandra, Praostiproua – [[Bertolt Brecht]] "Härra Punttila ja tema sulane Matti" *1995 Martine, modelliagentuuri direktor – [[Jean-Jaques Bricaire]] "Tulumaks" *1995 Emme – [[Roald Dahl]] "Suur Armas Koll" *1995 Hippolyta/Titania – [[Shakespeare]] "Pööriöö unenägu" *1995 Lettice Douffet – [[Peter Shaffer]] "Leekrüübe" *1995 Elisabeth – [[Anthony Shaffer]] "Mõrvar" *1996 Maria Sergejevna Pragi – [[Oskar Luts]] / [[Toomas Kall]] "Tagahoovis" *1996 Olga – A.1996 Elise – [[Jaan Kruusvall]] "Hullumeelne professor" *1996 Laulurästas – [[David Wood]] "Kiigepuu" *1997 karjanaine – [[Madis Kõiv]] "Peiarite õhtunäitus" *1997 Sybil Birling – [[John Boynton Priestley]] "Inspektor tuleb" *1998 Naine – [[Madis Kõiv]] "Stseene saja-aastasest sõjast" *1998 Win, Leedi Nijo – [[Caryl Churchill]], "Tipptüdrukud" *1999 Julika Jenkins – [[Urs Widmer]] "Top Dogs" *1999 Piia või Milvi – [[Enn Vetemaa]] "Laevakell" *1999 Pamela Willey – [[Ray Cooney]] "[[Igaühele oma (Cooney)|Igaühele oma]]" *2000 massistseenid – [[Joseph Stein]] "Zorbas" *2000 Marie – [[Françoise Sagan]] "Valentine'i sirelililla kleit" *2001 Saunatädi – [[Tammsaare]] "Tagasi Vargamäel" *2001 Nõid – [[Andrus Kivirähk]] "Rehepapp" *2002 Margrethe – [[Michael Frayn]] "Kopenhaagen" *2002 Klassijuhataja – [[Mihkel Ulman]] "Kohkumatud lapsehoidjad" *2003 Florence Unger – [[Neil Simon]] "Suured tüdrukud ei nuta" *2003 Anna – [[Mihkel Ulman]] "Kajakamägi" *2004 Perenaine, vana naine, Maudie, proua Iger, Lesley, Alice, naine – [[Jim Cartwright]] "1+1 (Kaks)" *2004 Röövlipealik – [[Jevgeni Švarts]] "Lumekuninganna" *2005 Opaal – [[John Patrick]] "Kõik armastavad..." *2006 Kõrtsinaine emand Karin – [[Selma Lagerlöf]] "Gösta Berlingi saaga" *2006 Anna Semjonovna Islajeva – [[Ivan Turgenev]] "Kuu aega maal" *2007 Maman – [[Fjodor Dostojevski]] "Sortsid" *2007 Aili – [[Sirkku Peltola]] "Soome hobune" *2008 Lotte Schoen – [[Peter Shaffer]] "Leekrüübe" *2009 Mrs Johnson – [[Peter Quilter]] "Hiilgav!" *2009 Vana Teepakk – [[David Wood]] "Piparkoogimehike" *2010 Mattie Fay Aiken – [[Tracy Letts]] "Augustikuu" *2011 Petra – [[Ernest Hemingway]] "Viies kolonn" *2011 Ester – [[Uku Uusberg]] "Kuni inglid sekkuvad" *2012 Amira – [[David Edgar]] "Nelipühad" *2012 Jón Hreggviðssoni ema – [[Halldór Laxness]] "Islandi kell" *2014 proua Lopez – [[Jane Bowles]] "Aiamajas" *2015 Annlouise – [[Carin Mannheimer]] "Viimasel minutil" *2015 proua Pernelle – [[Molière]] "Tartuffe" *2016 kuninganna Elizabeth – [[Marc Norman]] / [[Tom Stoppard]] / [[Lee Hall]] "Armunud Shakespeare" *2017 Monika Zima – Tena Štivičić "Kolm talve" *2018 kolmas kandidaat – Enid Bagnold "Kriidiaed" *2018 Sveta – Andrus Kivirähk "Isamaa pääsukesed" *2019 Anastasja Batuškova – Sławomir Mrożek "Armastus Krimmis" *2019 Ida – Kai Aareleid "Linnade põletamine" ==Rollid kunagises Vanalinnastuudos ja mujal külalisena== *1982 Alevtina, väravavaht – [[Semjon Zlotnikov]] "Naiskond" ([[Vanalinnastuudio]]) *1987 allohvitseri naine – [[Nikolai Gogol]] "Revident" (Vanalinnastuudio) *1988 Annie – [[Ferenc Molnár]] "Mäng lossis" (Vanalinnastuudio) *1986 Roxane – [[Edmond Rostand]] "Cyrano de Bergerac" (Vanalinnastuudio) *1989 Arst – [[Viktor Merežko]] "Naistelaud Jahisaalis" (Vanalinnastuudio) *1996 Lotte – [[Brian W. Shaffer]] "Kolm "O"" ([[Vene Draamateater]]) *2001 Leida – [[Rein Saluri]] "Tulek" (Vaba Lava) *2001 Naine – [[Torgny Lindgren]] "Kumalasemesi" (Tartu Teatrilabor) *2007 Brunhild – [[Andrus Kivirähk]] "Uljas neitsi" (Nargen Festival) *2008 proua Kuusik – [[Tammsaare]] / [[Urmas Lennuk]] "Wargamäe Wabariik" ([[Tallinna Linnateater]]) Lisaks on Maria Klenskaja mänginud külalisena stuudioteatri Theatrum lavastuses ""Delhi" tants", mis esietendus 2015. aastal. Novembrist 2018 mängis Maria Klenskaja külalisena Rakvere Teatri lavastuses "Kuni ta suri". Ehmatavast pealkirjast hoolimata oli tegemist komöödiaga. == Filmid == * 1976 - "Indrek" (Miralda'''/'''Ramilda) * 1977 - "[[Surma hinda küsi surnutelt]]" (Ester) * 1985 - "[[Naerata ometi]]" (Ülo armuke) * 1986 - "[[Saja aasta pärast mais]]" (Alma Oinas) * 1986 - "[[Keskea rõõmud]]" (Pille Loorits) * 1989 - "[[Varastatud kohtumine]]" (Valentina Saar) * 1989 - "[[Doktor Stockmann]]" (Katrine Stockmann) * 1989 - "[[Äratus]]" (Linnanaine) * 1990 - "[[Sügis (film)|Sügis]]" (proua Paavel) * 1992 - "[[Need vanad armastuskirjad]]" (Proua Muna) * 1992 - "[[Lammas all paremas nurgas]]" (Tomi ema) * 2006 - "[[Vana daami visiit (film)|Vana daami visiit]]" (Linnakodaniku naine) * 2007 - "Georg" (Ingeborg) * 2015 - "[[Vehkleja (film)|Vehkleja]]" (õpetaja) * 2018 - "[[Seltsimees laps]]" (Vanaema) * 2020 - "Vee peal" (Vanaema) ==Rolle telesarjades== * Jänku-Juta ("[[Mõmmi ja aabits]]") * Proua Jakovleva ("[[Wikmani poisid (seriaal)|Wikmani poisid]]") * Tallinna ülemus Ella ("[[Ohtlik lend]]") * Käsitööõpetaja Helju Tiit ("[[Õpetajate tuba (telesari)|Õpetajate tuba]]") *Olga ("[[Kättemaksukontor]]") == Tunnustus == *1975 naisnäitleja aastapreemia (Valentina "Möödunud suvel Tšulimskis") *1978 naisosatäitja II preemia üleliidulisel filmifestivalil Jerevanis ("[[Surma hinda küsi surnutelt]]") *1978 aasta näitlejapreemia ("Ljubov Jarovaja", "Ära ole pärdik", "Allegro moderato") *1978 vabariikliku noorte lavajõudude ülevaatuse preemia ("Allegro moderato", "Neljakuningapäev", "Ära ole pärdik") *1979 vabariikliku noorte lavajõudude ülevaatuse preemia ("Ljubov Jarovaja") *1980 näitlejapreemia raadiotöö eest ("Ma armastasin sakslast", "Reekviem nunnale", "Ratta veeremine") *1989 naisosatäitja preemia I üleliidulisel näitlejate festivalil Kalininis ("Varastatud kohtumine") *1986 [[Eesti NSV teeneline kunstnik]] *1987 [[Eesti Teatriliidu naispeaosatäitja auhind]] *1996 [[Eesti Kultuurkapitali näitekunsti aastapreemia]] (koos [[Mikk Mikiver|Mikk Mikiveri]] ja [[Jaan Kruusvall|Jaan Kruusvalliga]]; aasta parim algupärandilavastus "Hullumeelne professor, tema elukäik" Eesti Draamateatris) *1997 [[Eesti Teatriliidu naispeaosatäitja auhind]] *2002 [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|3953}}</ref> *2015 Eesti Draamateatri kolleegipreemia [[Suur Ants]] naispeaosatäitjale (Annlouise „Viimasel minutil“). == Vaata ka == * [[Kristallkingakese auhind]] ==Isiklikku== Tema vend on ajakirjanik ja poliitikategelane [[Dimitri Klenski]].<ref>[[Priit Pullerits]]. [https://www.postimees.ee/1443299/dimitri-klenski-innustub-martin-luther-kingist "Dimitri Klenski innustub Martin Luther Kingist"]. Postimees. Arter, 6. november 2004</ref> Maria Klenskaja elukaaslane oli üle 30 aasta [[Aarne Üksküla]]. Neil on ühine tütar. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *[https://www.draamateater.ee/inimesed/maria-klenskaja Maria Klenskaja Draamateatri kodulehel] *{{Imdb nimi|0459291}} *[https://www.ohtuleht.ee/101756 Palju õnne, Maria!]. SL Õhtuleht, 26. jaanuar 2001 *[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/82294901/maria-klenskaja-uks-ja-ainus-masa Maria Klenskaja - üks ja ainus Maša]. Kroonika, 21. jaanuar 2011 *[https://jupiter.err.ee/1236055/maria-klenskaja-naine-kes-ei-raagi-iseendast Maria Klenskaja. Naine, kes ei räägi iseendast]. ERR, 28. jaanuar 2021 {{JÄRJESTA:Klenskaja, Maria}} [[Kategooria:Eesti Draamateatri näitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstnikud]] [[Kategooria:Eesti venelased]] [[Kategooria:Sündinud 1951]] [[Kategooria:Surnud 2022]] syxk4i7wr5re4vk25jthhzfv527jf6e Cape York 0 239290 6168735 5903684 2022-07-27T13:48:17Z Kuuskinen 33651 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Poolsaared]]; lisatud [[Kategooria:Austraalia poolsaared]] wikitext text/x-wiki [[Fail:CapeYorkPeninsulaMap 1 0.svg|pisi|Poolsaare kaart]] [[Fail:Karte Expedition Willem Jansz 1605-1606.png|pisi|Willem Janszooni ekspeditsioon aastatel 1605–1606]] '''Cape York''' on [[poolsaar]] [[Austraalia]] kirdeosas [[Queensland]]i osariigis. Idas piirneb ta [[Korallimeri|Korallimere]] ja läänes [[Carpentaria laht|Carpentaria lahega]]. [[Uus-Guinea]]st eraldab teda [[Torrese väin]]. Poolsaare pindala on umbes 137 000 km². Poolsaare lõunapiiriks on 16. lõunalaiuskraad. Esimese eurooplasena külastas poolsaart 1606. aastal hollandlane [[Willem Janszoon]]. See on esimene dokumenteeritud eurooplaste maabumine Austraalias. Janszoon nimetas paiga Uus-Zeelandiks ehk Uus-Meremaaks (Nieu Zeland) Hollandi [[Zeelandi provints]]i järgi, kuid see nimetus ei kinnistunud ning hiljem kasutasid hollandi kartograafid seda [[Uus-Meremaa]] nimetamiseks. Poolsaar on hõredalt asustatud. Poolsaare suurim linn on [[Cairns]], kus elas 2019. aasta seisuga ligi 154 tuhat inimest. Sõltuvalt aga sellest, kui kaugele lõunasse poolsaar arvatakse ulatuvat, võib suurimaks asulaks pidada ka [[Weipa]] kaevanduslinna poolsaare põhjaosas, kus elas 2016. aasta rahvaloenduse järgi 3899 inimest. {{koord |type=landmark |region=AU-QLD |dim=660000}} [[Kategooria:Austraalia poolsaared]] 2h7loigdk4d81dbuq190azclfyb2mvf Eesti rahvaloenduste loend 0 242839 6168976 5842088 2022-07-28T06:55:47Z Liilia Moroz 86291 /* Välislingid */ wikitext text/x-wiki {{vaidlustatud}} '''Eestimaa rahvaloenduste loend''' on loetelu Eesti aladel läbi viidud elanikkonnauuringutest. *[[Taani hindamisraamat]], koostud 13. sajandi alguses *1688. aasta revisjon *1698. aasta revisjon *Eestimaa 1712. aasta adramaarevisjon, 1. *Liivimaa 1715. aasta adramaarevisjon, 1. *Saaremaa 1716. aasta adramaarevisjon, 1. *Liivimaa 1721.–1725. aasta adramaarevisjon, 2. *Eestimaa 1725.–1726. aasta adramaarevisjon, 2. *Liivimaa 1731. aasta adramaarevisjon, 3. *Saaremaa 1731. aasta adramaarevisjon, 2. *Eestimaa 1732. aasta adramaarevisjon, 3. *Liivimaa 1738. aasta adramaarevisjon, 4. *Saaremaa 1738. aasta adramaarevisjon, 3. *Eestimaa 1739. aasta adramaarevisjon, 4. *Liivimaa 1744. aasta adramaarevisjon, 5. *Saaremaa 1744. aasta adramaarevisjon, 4. *Eestimaa 1744. aasta adramaarevisjon, 5. *Saaremaa 1750. aasta adramaarevisjon, 5. *Saaremaa 1756. aasta adramaarevisjon, 6. *Liivimaa 1757.–1758. aasta adramaarevisjon, 6. *Eestimaa 1758. aasta adramaarevisjon, 6. *Eestimaa 1765. aasta adramaarevisjon, 7. *Eestimaa 1774. aasta adramaarevisjon, 8 *[[Eestimaa 1782. aasta hingerevisjon]]/(Ülevenemaaline) Neljas hingerevisjon ([[IV hingeloendus]]) *[[Eestimaa 1794.–1795. aasta hingerevisjon]]/Viies hingerevisjon ([[V hingeloendus]]) *[[Eestimaa 1811. aasta hingerevisjon]]/Kuues hingerevisjon ([[VI hingeloendus]]) *[[Eestimaa 1816. aasta hingerevisjon]]/Seitsmes hingerevisjon ([[VII hingeloendus]]) *1826. aasta vaherevisjon, seoses liignimede panekuga *[[Eestimaa 1833.–1835. aasta hingerevisjon]]/Kaheksas hingerevisjon ([[VIII hingeloendus]]) *[[Eestimaa 1850. aasta hingerevisjon]]/Üheksas hingerevisjon ([[IX hingeloendus]]) *[[Eestimaa 1858. aasta hingerevisjon]]/Kümnes hingerevisjon ([[X hingeloendus]]) *[[Liivimaa 1782. aasta hingeloendus]] *[[Tallinna 1871. aasta rahvaloendus]] *[[Eestimaa 1881. aasta rahvaloendus]] *[[Liivimaa 1881. aasta rahvaloendus]] *[[Venemaa Keisririigi 1897. aasta rahvaloendus]] *[[1922. aasta rahvaloendus]] *[[1934. aasta rahvaloendus]] *1941. aasta rahvaloendus, [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]]ivõimude poolt 1941. aasta 1. detsembri seisuga läbi viidud loendus, *[[1959. aasta rahvaloendus]], *[[1970. aasta rahvaloendus]], *[[1979. aasta rahvaloendus]], *[[1989. aasta rahvaloendus]], *[[Eesti 2000. aasta rahvaloendus]], rahva ja eluruumide loendus *[[Eesti 2011. aasta rahvaloendus]], rahva ja eluruumide loendus *[[Eesti 2021. aasta rahvaloendus]], rahva ja eluruumide loendus ==Vaata ka== *[[adramaarevisjon]] *[[hingerevisjon]], oli 1630. aastal Venemaal sisse seatud maksukohuslaste nimekirjade aluseks olnud loendus, mis pärast Eesti- ja Liivimaa liitmist Venemaa keisririigiga seati sisse 1725. aastast Eesti- ja Liivimaal. Vene riigi pearahamaksu ehk hingemaksu, maksid kõik meessoost hinged (algul 70 kopikat, pärast rohkem). Hiljem hakati ka naisi kirja panema ja maksustama. 1782. aastast toimusid hingerevisjonid ka keisririigi [[Läänemereprovintsid]]es. Hingerevisjonid toimusid regulaarselt kuni 1858. aastani, mil toimus viimane hingerevisjon ning muutusid maksustamise alused. Hingeloenduse käigus pandi kirja maksukohuslased ja ka perspektiivsed hinged (maksuiga veel mittesaavutanud) ja lapsed. Hingeloendid ei kajasta aga teatavaid ühiskonnaklasse, kes ei maksnud seda maksu ([[aadlikud]], [[literaadid]], [[vaimulik]]ud, [[ametnik]]ud, [[sõjaväelased]] ja [[kirikumõis]]ade talupojad jne). *[[hingeloendus]] *EELK koguduste ja VÕK koguduste [[kirikuraamat]]ud *[[Eestimaa Kubermangu Statistikakomitee]] *[[Statistika keskbüroo]] *[[Eesti NSV Statistika Keskvalitsus]] *[[Eurostat]] ==Välislingid== *[https://www.stat.ee/et/node/7362 1881., 1897., 1922., 1934., 1959., 1970., 1979., 1989. aasta rahvaloenduse põhiandmed] *[http://www.stat.ee/dokumendid/33137 1881. aasta rahvaloendusest Eesti- ja Liivimaal] [[Kategooria:Eesti rahvaloendused| ]] [[Kategooria:Eesti ajaloo loendid]] issm1o3enlvmw1br835e7vcrwsfckoo Kimmel 0 243664 6168836 5781367 2022-07-27T19:35:09Z Andres 5 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib üldmõistest; perekonnanime kohta vaata artiklit [[Kimmel (perekonnanimi)]]}} [[File:900-231 Herzog Carl Alexander.jpg|thumb|Württembergi hertsog Carl Alexander kimlil hobusel. August Querfurt, 18. sajand]] '''Kimmel''' on [[Karvkate|karvkatte]] värvus (eelkõige hobustel), mille puhul naha oma pigment on tume, kehal on põhivärvusega (kas [[Raudjas|raudjas]], [[must (karvavärvus)|must]] või [[kõrb (värvus)|kõrb]]) karvad segunenud hallide või valgete karvadega, kuid pea ja jalad on põhivärvuse värvusega<ref>[http://www.esthorse.ee/index.php?id=varvuste-kirjeldused Värvuste kirjeldused. - esthorse.ee]</ref>. Kimli hobuse jaoks on soovitatud ka rahvapärast nimetust '''moorapea''', mis tõstab esile kimli kõige iseloomulikuma omaduse<ref>[https://www.pikk.ee/upload/files/Loomakasvatus/Eesti-Hobune-2011-WEB.pdf I. Randlaht. Värvuste nimetustest eesti keeles. - Eesti hobune. Artiklite kogumik. Tallinn, 2011]</ref>. Värvinimetust kasutatakse traditsiooniliselt [[Hobune|hobuse]], aga tänapäeval ka kodustatud [[Tuhkur|tuhkru]] karvkatte värvuse kirjeldamiseks. == Kirjeldus == === Hobusel === Kõige karakteersem kimli tunnus hobuse puhul on hobuse pea põhivärvus võrreldes keha segakarvasusega. Soomekeelne kimli nimetus "päistärikko" kirjeldab hästi seda, et hobuse pea on muust kehast erinev. Kimlit värvust iseloomustab ka suur erinevus aastaaegade lõikes. Nii võib olla hobune talvel ühevärviline, peaaegu oma kimligeeni üldse mitte reetev ja suvel tõeline moorapea, st tumeda peaga. Moorapea on üks nimetus, mida on kimlite hobuste kirjeldamiseks on kasutatud<ref>[http://eestihobu.ee/about/varvused/ Eesti hobuse värvused. - EHKAS – Eesti hobuse eest]</ref>. Kimmeldumist põhjustab KIT onkogeen, mis reguleerib paljude rakkude, sealhulgas pigmendirakkude arengut ja liikumist, kuid värvust põhjustav täpne [[mutatsioon]] pole teada. Arvatakse, et kahe kimmelgeeni (alleeli) olemasolul sureb varss looteeas, kuid puuduvad testid selle tõestamiseks. Samas on kimmel vana ja levinud värvus paljudes tõugudes, ka eesti hobusel, mida tähistab rikkalik sõnavara: kõrbkimmel, raudjaskimmel, punakimmel, kollane kimmel, kimmelkõrb, kimmelraudjas, kimmelpunane ja kimmelkollane. Kimmeldumine teeb mustast või tumekõrvist sinise ja helekõrvist maasikakarva kimli. Et kimmelgeen avaldub üle kõigi teiste värvusgeenide toime, mõjutab kimmeldumine mistahes põhi- või lahjendusvärvust, sellest ka nimetuste paljusus.<ref>[https://www.pikk.ee/upload/files/Loomakasvatus/Eesti-Hobune-2011-WEB.pdf Eesti hobune. Artiklite kogumik. Tallinn, 2011]</ref> Kimlit värvust võib segi ajada hallinemise varases staadiumis halliga. Kimlite värvusevariantide loetelu: * '''raudjaskimmel''' ehk '''maasikavärvi kimmel''' - raudjas põhitoonis heledad karvad * '''sinine kimmel''' - mustas või tumekõrvis põhitoonis heledad karvad * '''kõrbkimmel''' - kõrvis põhitoonid heledad karvad * '''punakimmel''' - raudjas põhitoonis heledad karvad * '''kollane kimmel''' - kollases põhitoonis heledad karvad * '''kimmelkõrb''' - kõrvil halliseguste piirkondade esinemine laiguti (eesti hobusel [[sabino]] mustri puhul) * '''kimmelraudjas''' - raudjal halliseguste piirkondade esinemine laiguti * '''kimmelpunane''' - raudjal halliseguste piirkondade esinemine laiguti * '''kimmelkollane''' - kollasel halliseguste piirkondade esinemine laiguti === Tuhkrul === Tuhkru puhul loetakse kimliks tuhkrut, kelle 50-60% värviliste kattekarvade seas on vähemalt 40-50% valgeid karvu, tuhkru nina värvus sõltub karvkatte põhivärvist (vastavalt valgele või tumedale põhikarvale roosa või beež)<ref>[http://www.ferret.ee/?page_id=57 Värvused. - Eesti Tuhkrute Liit]</ref>. == Pildid == <gallery> Red roan Quarter Horse.jpg|Kõrvi põhitooniga kimmel Peruvian Paso.jpg|Musta põhitooniga kimmel (nn ''blue roan'') Beautiful Little Roan Miniature Horse at the Kentucky Horse park (5966903656).jpg|Raudjaskimmel poni Cornmarks.jpg|Vigastuse kohale kasvab uus karvkate ilma valge karvata </gallery> == Esinemine == === Euroopa ja Ameerika hobusetõugudel === Kimmel värvus on tavaline Euroopa hobusetõugudes nagu [[Belgia raskeveohobune]], [[ardenni hobune]], [[Trait Du Nord]], [[itaalia raskeveohobune]] ja [[Reini-Saksa "külmavereline"]]. Seda leidub ka [[Põhja-Ameerika]] tõugudel nagu [[veerandmiili hobune]], [[Paint]], [[Peruu Paso]], [[Paso Fino]], [[American standardbred]] ja [[Tennessee kõnnihobune]]. Kimlid võivad olla Briti [[poni]]tõud nagu [[Welshi poni]], [[Dalesi poni]], [[Shetlandi poni]] ja [[Connemara poni]], samuti on kimleid [[Islandi hobune|Islandi hobuste]] ja [[minihobune|minihobuste]] seas. Kimli värvuse esinemist ei ole rahuldavalt tõestatud [[Araabia hobune|araabia hobusel]] ja [[Inglise täisvereline ratsahobune|Inglise täisverelisel ratsahobusel]]. === Eesti hobuse värvusena === Eesti tõus esineb kimleid hobuseid võrdlemisi harva. Eesti hobuste seas esineb aegajalt nii musti kimleid, kõrbkimleid kui ka raudjaskimleid ehk maasikavärvi hobuseid. Üsna sagedasti esineb muid halliseguseid värvusvariante, mis aga ei ole siiski tõelised kimlid. Arvatavasti on kimmel värvus olnud tõus pikka aega. Täpset päritolu ei ole dokumenteerituna võimalik tuvastada. On võimalik, et esimesed kimlid hobused sündisid sarnaselt [[hall (karvavärvus)|hall]]idele [[Keskaeg|keskajal]] sisse toodud [[Rüütel|rüütlihobuste]] järeltulijatena. [[Ristisõjad|Ristisõdijate]] ratsude hulgas oli ka külmaverelisi raskeveotõugu hobuseid, kelle hulgas on kimmel värvus väga tavaline. Hilisemal ajal on kindlasti lisandunud kimligeeni tänu ardenni hobuste kasutamisele eesti tõu parandamises.<ref>[http://eestihobu.ee/about/varvused/ Eesti hobuse värvused. - EHKAS – Eesti hobuse eest]</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Karvavärvused]] 4jjf1he0ua1y84temzkeuq34qdzowp9 Patrik Göransson 0 246820 6169050 5941311 2022-07-28T10:13:23Z 193.40.13.194 /* Välislingid */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Göransson, Patrik.IMG_0579.JPG|pisi|Patrik Göransson [[Tallinna Rootsi-Mihkli kirik]]us 11. mail 2011]] '''Johan Patrik Göransson''' (sündinud [[27. detsember|27. detsembril]] [[1967]] [[Uddevalla]]s) on Eestis tegutsev [[Rootslased|rootsi]] vaimulik. Ta lõpetas aastal [[1986]] [[Uddevalla]]s Agnebergi gümnaasiumi. Ta õppis aastatel [[1989]]–[[1994]] [[Göteborgi Ülikool]]i usuteaduskonnas ja aastatel [[1995]]–[[1996]] [[Uppsala]]s pastoraalseminaris. Ta ordineeriti [[9. juuni]]l [[1996]] õpetajaks. Ta teenis aastatel [[1996]]–[[1998]] abiõpetajana [[Jõhvi Mihkli kogudus]]t ja aastatel [[1998]]–[[2000]] abiõpetajana Göteborgi Pauluse kogudust. Ta teenib aastast [[2000]] [[Tallinna Rootsi-Mihkli kogudus]]t. Lisaks sellele oli ta aastatel [[2007]]–[[2011]] [[Tallinna praostkond|Tallinna praostkonna]] abipraost. ==Tunnustused== *2007 Aasta vaimulik *2017 [[Valgetähe V klassi teenetemärk]] <ref>{{EVkavaler|19492}}</ref> *2021 [[EELK Kuldrist]] <ref>[https://e-kirik.eelk.ee/2021/rootsi-mihkli-koguduse-opetaja-patrik-goransson-palvis-kuldristi/ Rootsi-Mihkli koguduse õpetaja Patrik Göransson pälvis kuldristi], EELK infovärav, 10. juuni 2021</ref> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *"Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Eestis teenivad vaimulikud: seisuga 1. juuli 2013". Koostanud [[Kristjan Luhamets]] ja [[Ülle Keel]]. EELK Konsistoorium. Tallinn 2013 ==Välislingid== *[[Tauno Toompuu]]. [http://www.meiekirik.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=320&Itemid=2 Aasta vaimulik 2007 Patrik Göransson], [[Meie Kirik]], [[20. veebruar]] [[2008]] *[[Tiiu Pikkur]]. [http://www.eestikirik.ee/node/4737 Patrik Göransson usaldab oma elus alati Jumala juhtimist], [[Eesti Kirik]], [[12. märts]] 2008 *[[Raivo Juurak]]. [http://www.opleht.ee/?archive_mode=article&articleid=2634 Ei eestlane, rootslane ega taanlane ole igakord see, kellena ta esineb], [[Õpetajate Leht]], [[18. detsember]] [[2009]] *[http://www.ohtuleht.ee/361312 Rootsi vaimulik: eestlasele kui endisele nõukogude inimesele meeldib kannatada], [[Õhtuleht]], [[6. jaanuar]] [[2010]] {{JÄRJESTA:Göransson, Patrik}} [[Kategooria:Jõhvi Mihkli koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Tallinna Rootsi-Mihkli koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Rootsi luteriusu vaimulikud]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1967]] tw10a91maup0qwqg80pcs83xs1yr369 Ümarkaar 0 247504 6168717 5876556 2022-07-27T13:03:00Z 2001:7D0:8390:9480:59D:80B2:405A:5C53 /* Ajalugu */parandasin trükivea wikitext text/x-wiki [[Pilt:Rundbåge.png|pisi|Ümarkaar]] '''Ümarkaar''' on [[Kaar (arhitektuur)|kaar]]etüüp, mille sillus vastab täpselt poolringile (180 kraadi) ning kaare kõrgus vastab poolele sildeava laiusele. === Konstrueerimine === Ümarkaare konstrueerimiseks leitakse kaare lähtekividelt (A ja B) tõmmatud sildeava keskpunkt (M). Sellelt tõmmatakse poolring raadiusega, mis vastab poolele sildeava laiusele. <gallery> Pilt:Rundbogen.JPG|Ümarkaare konstrueerimine </gallery> Ümarkaare üks erivorme on [[lamekaar]] ehk [[segmentkaar]], mille kaare raadius paikneb lähtekividest allpool ja kaar on poolringist väiksem. == Ajalugu == Ümarkaart kasutati juba [[Mesopotaamia]] kultuurides. Vana-Rooma ehituskunstis kujundati ümarkaar täiuslikult funktsioneerivaks ja rakendati seda väga palju mitmesugustes ehitistes, nagu [[sild]]adel, [[akvedukt]]idel, ühiskondlike hoonede [[arkaad]]ides, [[triumfikaar]]tes. [[Vana-Rooma arhitektuur]]ist võeti ümarkaare kasutamine üle keskaja ehitistesse ja ümarkaart kasutav keskaja arhitektuuristiil nimetati 19. sajandil [[romaani stiil]]iks. Uue tõusu elas ümarkaar läbi [[Renessanssarhitektuur|renessanss-]] ja [[barokkarhitektuur]]is. Neostiilidest kasutati ümarkaart [[uusromaanika]]s, [[Uusrenessanss|uusrenessansis]] ja [[Uusbarokk|uusbarokis]]. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Arhitektuur]] [[Kategooria:Sillused]] 7oui48r4vyutcgyf1evx3h74ey0ay59 Šansoon 0 248799 6168896 5582222 2022-07-27T20:28:11Z Evlper 104506 wikitext text/x-wiki '''Šansoon''' ([[prantsuse keel|pr]] ''chanson'' 'laul' ← [[ladina keel|ld]] ''cantio'') on üldiselt igasugune tekstikeskne prantsuse laul, tavaliselt [[polüfoonia|polüfooniline]] ja [[ilmalik muusika|ilmalik]]. Varaseimad šansoonid olid eepilised luuletused, mida esitasid lihtsal [[monofoonia|monofoonilisel]] meloodial [[žonglöör (ajalooline)|žonglöör]]id. Need kirjeldasid tavaliselt mineviku kangelaste kuulsaid tegusid. Kõige tuntum neist on "[[Rolandi laul]]". Väga väheste selliste varaste šansoonide muusika on säilinud. Tüüpiliselt tähistab šansoon [[keskaeg|keskajast]] või [[renessanssmuusika|renessansist]] pärit polüfoonilist prantsuse laulu. Mõiste "šansoon" hõlmas selliseid kindla vormiga žanre nagu näiteks [[ballade|ballaad]], ''[[rondeau]]'', ''[[virelai]]''. Varasemad šansoonid oli kahe-, kolme- või neljahäälsed. Mõnikord saatis lauljaid muusikainstrument. Esimene tähtsam šansoonilooja oli [[Guillaume de Machaut]] 14. sajandil, kes lõi kolmehäälseid kindla vormiga laule. [[Guillaume Dufay]] ja [[Gilles Binchois]] olid järgmise põlvkonna tähtsamad šansooniloojad. 15. sajandi lõpu ja 16. sajandi alguse tähtsamad heliloojad selles žanris olid [[Johannes Ockeghem]] ja [[Josquin des Prez]], kes enam ei püsinud rangete vorminõuete piirides, vaid hakkasid sarnaselt kaasaegsete [[motett|motettidega]] šansoonides kasutama [[imitatsioon (muusika)|imitatsiooni]]. 16. sajandi keskpaiga heliloojad, teiste hulgas [[Orlandus Lassus]], said šansoonide kirjutamisel mõjutusi itaalia [[madrigal]]ist. Paljud varased instrumentaalteosed olid šansoonide kaunistustega variatsioonid, nii tekkis uus žanr [[kantsoon]], mis oli [[sonaat|sonaadi]] eelkäija. Esimene šansoone sisaldav trükitud noodikogumik oli "[[Harmonice Musices Odhecaton]]", mille andis välja [[Ottaviano Petrucci]] [[Veneetsia]]s 1501. aastal. Selles oli 96 erinevate heliloojate šansooni. ==Šansoon tänapäeval== Tänapäeva Prantsusmaal mõeldakse šansooni all tavaliselt muusikat lauljatelt nagu [[Jacques Brel]], [[Georges Brassens]], [[Édith Piaf]], [[Charles Aznavour]], [[Léo Ferré]] ja [[Serge Gainsbourg]]. Šansooni on võimalik ülejäänud prantsuse "popmuusikast" eristada selle järgi, et see järgib muusikas [[prantsuse keel]]e rütmi, mitte [[inglise keel]]e oma. ==Kirjandus== *Brown, Howard Mayer, et al. [http://www.oxfordmusiconline.com/subscriber/article/grove/music/40032 "Chanson."] In ''Grove Music Online''. ''Oxford Music Online''. *Dobbins, Frank. [http://www.oxfordmusiconline.com/subscriber/article/opr/t114/e1284 "Chanson."] In ''The Oxford Companion to Music'', edited by Alison Latham. ''Oxford Music Online''. *Grout, Donald Jay, and Palisca, Claude V. (2001). ''A History of Western Music'', 6th ed. New York: W. W. Norton & Co. <small>ISBN 0-393-97527-4.</small> [[Kategooria:Prantsuse muusika]] [[Kategooria:Muusikažanrid]] [[eo:Ŝansono]] dro66p3xpd9edwxje6mm21u1qfux5kb 6168982 6168896 2022-07-28T07:15:51Z Ursus scribens 115317 wikitext text/x-wiki '''Šansoon''' ([[prantsuse keel|pr]] ''chanson'' 'laul' ← [[ladina keel|ld]] ''cantio'') on üldiselt igasugune tekstikeskne prantsuse laul, tavaliselt [[polüfoonia|polüfooniline]] ja [[ilmalik muusika|ilmalik]]. Varaseimad šansoonid olid eepilised luuletused, mida esitasid lihtsal [[monofoonia|monofoonilisel]] meloodial [[žonglöör (ajalooline)|žonglöör]]id. Need kirjeldasid tavaliselt mineviku kangelaste kuulsaid tegusid. Kõige tuntum neist on "[[Rolandi laul]]". Väga väheste selliste varaste šansoonide muusika on säilinud. Tüüpiliselt tähistab šansoon [[keskaeg|keskajast]] või [[renessanssmuusika|renessansist]] pärit polüfoonilist prantsuse laulu. Mõiste "šansoon" hõlmas selliseid kindla vormiga žanre nagu näiteks [[ballade|ballaad]], ''[[rondeau]]'', ''[[virelai]]''. Varasemad šansoonid olid kahe-, kolme- või neljahäälsed. Mõnikord saatis lauljaid muusikainstrument. Esimene tähtsam šansoonilooja oli [[Guillaume de Machaut]] 14. sajandil, kes lõi kolmehäälseid kindla vormiga laule. [[Guillaume Dufay]] ja [[Gilles Binchois]] olid järgmise põlvkonna tähtsamad šansooniloojad. 15. sajandi lõpu ja 16. sajandi alguse tähtsamad heliloojad selles žanris olid [[Johannes Ockeghem]] ja [[Josquin des Prez]], kes enam ei püsinud rangete vorminõuete piirides, vaid hakkasid sarnaselt kaasaegsete [[motett|motettidega]] šansoonides kasutama [[imitatsioon (muusika)|imitatsiooni]]. 16. sajandi keskpaiga heliloojad, teiste hulgas [[Orlandus Lassus]], said šansoonide kirjutamisel mõjutusi itaalia [[madrigal]]ist. Paljud varased instrumentaalteosed olid šansoonide kaunistustega variatsioonid, nii tekkis uus žanr [[kantsoon]], mis oli [[sonaat|sonaadi]] eelkäija. Esimene šansoone sisaldav trükitud noodikogumik oli "[[Harmonice Musices Odhecaton]]", mille andis välja [[Ottaviano Petrucci]] [[Veneetsia]]s 1501. aastal. Selles oli 96 erinevate heliloojate šansooni. ==Šansoon tänapäeval== Tänapäeva Prantsusmaal mõeldakse šansooni all tavaliselt muusikat lauljatelt nagu [[Jacques Brel]], [[Georges Brassens]], [[Édith Piaf]], [[Charles Aznavour]], [[Léo Ferré]] ja [[Serge Gainsbourg]]. Šansooni on võimalik ülejäänud prantsuse "popmuusikast" eristada selle järgi, et see järgib muusikas [[prantsuse keel]]e rütmi, mitte [[inglise keel]]e oma. ==Kirjandus== *Brown, Howard Mayer, et al. [http://www.oxfordmusiconline.com/subscriber/article/grove/music/40032 "Chanson."] In ''Grove Music Online''. ''Oxford Music Online''. *Dobbins, Frank. [http://www.oxfordmusiconline.com/subscriber/article/opr/t114/e1284 "Chanson."] In ''The Oxford Companion to Music'', edited by Alison Latham. ''Oxford Music Online''. *Grout, Donald Jay, and Palisca, Claude V. (2001). ''A History of Western Music'', 6th ed. New York: W. W. Norton & Co. <small>ISBN 0-393-97527-4.</small> [[Kategooria:Prantsuse muusika]] [[Kategooria:Muusikažanrid]] [[eo:Ŝansono]] hniileq80nei7sru9pe8qq11y7en0zx Johannes Ockeghem 0 248823 6168901 5469641 2022-07-27T20:42:48Z Evlper 104506 /* Looming ja mõju */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Johannes_Ockeghem.jpg|pisi]] '''Johannes Ockeghem''' (ka '''Jean de''', '''Jan'''; perekonnanimi '''Okeghem''', '''Ogkegum''', '''Okchem''', '''Hocquegam''', '''Ockegham''') (1410 ja 1425 vahel [[Saint-Ghislain]], [[Belgia]] – 6. veebruar<ref name="Brown & Stein, p61">Brown & Stein 1996, lk 61.</ref> 1497, [[Tours]], [[Prantsusmaa]]) oli 15. sajandi teise poole [[franko-flaami koolkond|franko-flaami koolkonna]] [[helilooja]]. Teda peetakse kõige mõjukamaks heliloojaks [[Guillaume Dufay]] ja [[Josquin des Prez]]i vahel. Lisaks oli ta [[laulja]], [[koormeister]] ja õpetaja. ==Elu== Nimekirjutus "Ockeghem" põhineb väidetaval [[autograaf]]il, millele viitab ajaloolane Eugène Giraudet aastal 1885. Autograaf ise on kadunud. 15. sajandi allikates domineerib kuju "Okeghem".<ref>Giraudet, 1885. Les artists tourangeaux (series: Mémoires de la Société Achéologique de Touraine, 33) lk 312j.</ref> Tema sünniaeg on teadmata, pakutud on aastavahemikku 1410–1430.<ref>Fitch 1997, lk 57.</ref> 1993. aastal leiti dokumendid aastast 1607, mille järgi "Jan Hocquegam" oli pärit [[Saint-Ghislain]]ist [[Hainaut]]is, mida tõendasid viited 16. sajandi dokumentides.<ref>Van Overstraeten 1993, lk 11–17</ref> Seda arvesse võttes, kuigi esimesed andmed temast pärinevad [[Flandria]]st, oli tema emakeel [[pikardi keel]].<ref>Brown & Stein 1996, lk 60</ref> Varasemates biograafiates oli enamasti oletatud, et ta sündis Ida-Flandrias, kas linnas, mille järgi ta oli nime saanud (tänapäeva [[Okegem]], kust ta esivanemad olid ilmselt pärit), või selle naaberlinnas [[Dendermonde]]s, kus 14. ja 15. sajandil leidus perekonnanime Ockeghem.<ref>Van Overstraeten 1993, lk 10</ref> Samuti pakuti tema sünnikohaks [[Bavay]]d Prantsusmaa [[Nordi departemang]]us.<ref>Van Overstraeten 1996, lk 8–9</ref> Tema lapsepõlve üksikasju pole teada. Nagu paljud tema aja heliloojad, alustas ta oma muusikalist karjääri kooripoisina, kuigi täpne asukoht on teadmata. Pakutud on [[Mons]]i linna Saint-Ghislaini lähedal, kus oli vähemalt kaks asjatundliku muusikakooliga kirikut.<ref name="Perkins, Grove online">Perkins, Grove online</ref> Esimene dokumenteeritud viide Ockeghemile on leitud Onze-Lieve-Vrouwe katedraalist [[Antverpen|Antwerpen]]is, kus ta töötas 1443. aasta juunis koorilauljana. Arvatavasti laulis ta [[Johannes Pullois]]' juhatuse all, kes samal aastal seal töötas.<ref>Starr, Grove online</ref> Seal olles võis Ockeghem tutvuda inglise kompositsioonistiiliga, mis mõjutas 15. sajandi muusikat mandril.<ref name="Brown & Stein, p61"/> 1446–1448 teenis ta [[Bourboni hertsog]]i [[Charles I (Bourbon)|Charles I]] õukonnas [[Moulins]]is.<ref name="Brown & Stein, p61"/> Teenistuse jooksul sai temast esimene laulvate [[kaplan]]ite seas, keda nimetati õukonna dokumentides.<ref name="Brown & Stein, p61"/> Umbes 1452. aastal läks ta [[Pariis]]i, kus ta oli õukonna [[kapellmeister]]. Lisaks kuninga (nii [[Charles VII]] kui [[Louis XI]]) õukonnale<ref name="Brown & Stein, p61"/> töötas ta ka [[Notre-Dame]]'is. Teadaolevalt reisis ta kuninga ülesandel 1470. aastal [[Hispaania]]sse, et takistada Hispaaniat sõlmimast allianssi [[Inglismaa]] ja [[Burgundia]]ga Prantsusmaa vastu ja et korraldada abielu [[Kastiilia Isabel]]i ja kuninga venna, Guyenne hertsogi Charlesi vahel.<ref name="Perkins, Grove online"/> Pärast Louis XI surma (1483) ei ole Ockeghemi asukohast palju teada. On teada, et ta läks [[Brugge]]sse ja [[Tours]]i ning arvatavasti suri viimases, kuna tema testament on seal tehtud. 1497. aastal kirjutati tema surma mälestuseks mitmeid leinateoseid, nendest kõige tuntumate seas on [[Josquin des Prez]]i "Nymphes des bois".<ref name="Perkins, Grove online"/> Ockeghem õppis arvatavasti koos [[Gilles Binchois]]'ga ja oli temaga Burgundia õukonnas lähedastes suhetes, sest Ockeghem on viidanud Binchois'le kahes oma teoses ning varsti pärast Binchois' surma kirjutas Ockeghem motett-šansooni "Mort tu as navré/Miserere", mille tekst viitab nende tutvusele. Kuna [[Antoine Busnois]] kirjutas Ockeghemi auks millalgi enne 1467. aastat moteti "In hydraulis", siis on võimalik, et nad olid samuti tuttavad.<ref name="Johannes Ockeghem">[http://www.hoasm.org/IIID/Ockeghem.html Johannes Ockeghem] HOASM (vaadatud 7. juunil 2013)</ref> {{lisa viide|Kuigi Ockeghemi muusikaline stiil erineb arvestatavalt vanema generatsiooni omast, on võimalik, et ta omandas oma põhitehnikad nendelt ning seega märgib ta otsest ühendust Burgundia stiili ja järgmise põlvkonna Madalmaade heliloojate nagu [[Jacob Obrecht|Obrecht]]i ja Josquini vahel.}} ==Looming ja mõju== [[Pilt:Chigi codex.jpg|pisi|300px|"Missa Ecce ancilla Domini". Kyrie]] Arvestades Ockeghemi karjääri pikkust ja tuntuse ulatust ei ole tema loodud teoste arv suur, osa tema tööst on ka kaotsi läinud. Paljud teosed, mida varem omistati Ockeghemile, arvatakse nüüd olevat teiste heliloojate kirjutatud.<ref name="Perkins, Grove online"/> Järelejäänud looming sisaldab 14 [[missa (muusika)|missat]], eraldiseisva "Credo", 5 [[motett]]i, ühe motett-šansooni ja 21 [[šansoon]]i.<ref name="Brown & Stein, p61"/> Kolmteist missat on talletatud [[Chigi codex]]isse (flaami käsikiri umbes 1500. aastast).<ref>Brown & Stein 1996, lk 70.</ref> Tema "Missa pro Defunctis" on varaseim säilinud polüfooniline [[reekviem (muusika)|reekviem]] (arvatavasti varasem Dufay sarnane teos ei ole säilinud). Mõned tema teostest sisalduvad [[Ottaviano Petrucci]] nooditrükises "[[Harmonice Musices Odhecaton]]" (1501).<ref>Brown & Stein 1996, lk 68.</ref> Ockeghemi teoste dateerimine on vastuoluline, sest täpseid viiteid peaaegu ei eksisteeri, välja arvatud Binchois' surm 1460. aastal, mil Ockeghem kirjutas motett-šansooni. "Missa Caput" on üsna kindlasti pärit tema karjääri algusest, "Missa Ma maistresse" ja "Missa Fors seulement" hilisemast perioodist.<ref name="Perkins, Grove online"/> Ockeghem kasutas umbes pooltes oma missades ''[[cantus firmus]]''<nowiki/>'e tehnikat, varasemad neist kasutavad osade alguses põhimotiive, mis oli 1440. aasta paiku tavaline, kuid pärast sajandi keskpaika arhailine.<ref name="Perkins, Grove online"/> "Missa Ma maistresse" ja "Missa Fors seulement" põhinevad tema enda šansoonidel, kasutades rohkem kui üht šansooni häält, mis kuulutab ette 16. sajandi parodeeriva missa tehnikat. Ülejäänud missades pole laenatud materjali leitud ja need paistavad olevat vabalt komponeeritud.<ref name="Perkins, Grove online"/><ref>Brown & Stein 1996, lk 62.</ref> Ockeghemil oli suur mõju [[Josquin des Prez]]<nowiki/>' ja Madalmaade järgmise põlvkonna heliloojate muusikale, ta oli tuntud kogu Euroopas oma väljendusrikka ja tehniliselt oskusliku muusika tõttu.<ref>Brown & Stein 1996, lk 61–71</ref> Kaks 15. sajandi kõige kuulsamat [[kontrapunkt]]i kasutavat teost on tema "Missa prolationum" ja "Missa cuiusvis toni", kuid isegi need tehnikale keskendunud teosed väljendavad tema taiplikku hääleulatuse kasutust ja väljendusrikast tonaalsust.<ref name="Brown & Stein, p69">Brown & Stein 1996, lk 69.</ref> Tema enda hääle liik oli bass ning suure ulatusega ja rütmiliselt aktiivse bassimeloodia kasutamine eristab teda teistest Madalmaade koolkonna heliloojatest.<ref name="Johannes Ockeghem"/> Tema surma mälestuseks kirjutas Josquin des Prez moteti "La déploration de la mort de Johannes Ockeghem" [[Jean Molinet]]' luuletuse "Nymphes des bois" tekstile.<ref name="Brown & Stein, p69"/> ==Teosed== <table><tr valign=top><td> ===Missad=== #"Missa sine nomine" #"Missa sine nomine" (säilinud ainult Kyrie, Gloria ja Credo) #"Missa Au travail suis" #"Missa Caput" #"Missa cuiusvis toni" #"Missa De plus en plus" #"Missa Ecce ancilla Domini" #"Missa Fors seulement" (säilinud ainult Kyrie, Gloria ja Credo) #"Missa L'homme armé" #"Missa Ma maistresse'" (säilinud ainult Kyrie ja Gloria) #"Missa Mi-mi" (samuti tuntud kui "Missa quarti toni") #"Missa prolationum" #"Missa quinti toni" #"Missa pro defunctis" (reekviem) #"Credo sine nomine" (missaosa) ===Motetid=== ====[[Antifoon]]id==== #"Alma Redemptoris mater" #"Ave Maria" #"Salve regina" ====Muud==== #"Intemerata Dei mater" (kirjutatud oletatavalt 1487. aastal)<ref>Dean 1998, lk 555.</ref> #"Ut heremita solus" === Motett-šansoon === #"Mort tu as navré/Miserere" <td> ===Šansoonid=== ====Kahehäälne==== #"O rosa bella" (ballata) ====Kolmehäälsed==== #"Aultre Venus estes" #"Au travail suis" #"Baisiés moy dont fort" #"D'ung aultre amer" #"Fors seulement contre" #"Fors seulement l'attente" #"Il ne m'en chault plus" #"La despourveue et la bannie" #"L'autre d'antan" #"Les desléaux ont la saison" #"Ma bouche rit" #"Ma maistresse" #"Prenez sur moi" #"Presque transi" #"Quant de vous seul" #"Qu'es mi vida preguntays" #"Se vostre cuer eslongne" #"Tant fuz gentement resjouy" #"Ung aultre l'a" ====Kolme- või neljahäälne==== #"J'en ay dueil" ====Neljahäälne==== #"S'elle m'amera/Petite camusette" </table> ==Viited== {{viited}} ==Allikad ja lisalugemist== * "Johannes Ockeghem," ''The New Grove Dictionary of Music and Musicians'', toim. Stanley Sadie, London, Macmillan Publishers Ltd., 1980. (ISBN 1-56159-174-2) * Howard M. Brown & Louise K. Stein: "Music in the Renaissance", 2. trükk. New Jersey, Prentice Hall, 1996. lk 60–79. * Jeffrey Dean: "Okeghem's valediction? The meaning of 'Intemerata Dei mater'", ''Johannes Ockeghem: Actes du XL<sup>e</sup> Colloque international d'études humanistes''. Éditions Klincksieck, 1998. (ISBN 2-252-03214-6) * Fabrice Fitch: "Johannes Ockeghem: Masses and Models." Pariis, Honoré Champion Éditeur, 1997. (ISBN 0-2-85203-735-1) * Giulio Ongaro: "Music of the Renaissance". Westport, Connecticut, Greenwood Press, 2003. lk 32. * Daniel Van Overstraeten: [http://www.saintghislain.be/documents/ock-nais.doc "Le lieu de naissance du musicien Jean Ockeghem (ca 1420–1497): une énigme élucidée"]. Annales du Cercle d'histoire et d'archéologie de Saint-Ghislain et de la région. VI 1993. * Leeman Perkins: "Johannes Ockeghem"; Pamela Starr, "Johannes Pullois". [http://www.grovemusic.com Grove Music Online], toim. L. Macy (vaadatud 23. detsember 2007), * Leeman Perkins: "Music in the Age of the Renaissance". New York, W.W. Norton & Co., 1999. * Martin Picker: "Johannes Ockeghem and Jacob Obrecht: A Guide to Research." (Garland Composer Resource Manuals, 13.) New York: Garland Publishing Co., 1988. (ISBN 0-8240-8381-4) * [[Gustave Reese]]: "Music in the Renaissance". New York, W.W. Norton & Co., 1954. (ISBN 0-393-09530-4) * Philippe Vendrix, dir. Johannes Ockeghem. Actes du XIe Colloque international d'études humanistes. Centre d'Etudes Supérieures de la Renaissance. Coll. Epitome musical. Kincksieck, 1998. ISBN 2-252-03214-6 == Salvestised== * "Flemish Masters", Virginia Arts Recordings, VA-04413, esitab [http://zephyrus-va.org/ Zephyrus]. Sisaldab "Alma Redemptoris mater" * "Angelus", Virginia Arts Recordings, VA-00338, esitab Zephyrus. Sisaldab "Ave Maria ... benedicta tu" * "Oh Flanders Free. Music of the Flemish Renaissance: [[Ockeghem]], [[Josquin]], [[Susato]], [[Pierre de la Rue|De la Rue]]." [[Capilla Flamenca]]. Alamire LUB 03, Naxos 8.554516. Sisaldab "Ma maistresse" ja "D'ung aultre amer" * "Margarete – Maximilian I. Musik um 1500." [[Capilla Flamenca]] ja La Caccia, Schola Cantorum Cantate Domino Aalst, Schola Gregoriana Lovaniensis. ORF Shop CD 265 (2 CDs). Sisaldab "Petite camusette" * "Missa Cuiusvis Toni", æon, ÆCD 0753 (2 CDs-2007), esitab Ensemble Musica Nova, Lucien Kandel ==Välislingid== * [http://www.medieval.org/emfaq/composers/ockeghem.html Biograafia ja teosed] * [http://library.ferris.edu/scott/ockeghem.html Johannes Ockeghem] {{DEFAULTSORT:Ockeghem, Johannes}} [[Kategooria:Belgia heliloojad]] [[Kategooria:Belgia lauljad]] [[Kategooria:Hollandi lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 15. sajandil]] [[Kategooria:Surnud 1497]] [[Kategooria:Renessansiajastu heliloojad]] oncm4azygkpwo1sz5n3iplfszvlfpli Majandusstruktuur 0 251423 6168930 6133083 2022-07-28T01:20:13Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.8 wikitext text/x-wiki '''Majandusstruktuur''' on [[riik|riigis]] või [[piirkond|piirkonnas]] väljakujunenud [[majandusharu]]de vahekord. Selle kirjeldamiseks kasutatakse tavaliselt [[majandussektor]]ite osatähtsust [[SKT]]-s või [[tööhõive]]s, samuti kasutatakse majandusharude osatähtsust riigi [[majandus]]es.<ref name="UygNU" /> ==Maailma riikide majanduse struktuur== {| class="wikitable sortable" |+ SKT osatähtsus majandussektorite kaupa<ref name="YMYPS" /> ! Riik !! [[Primaarne sektor]], % !! [[Sekundaarne sektor]], % !! [[Tertsiaarne sektor]], % !! Aasta |- | [[Afganistan]] <ref name="wJtbj" /> || 31,0 || 26,0 || 43,0 || 2008 |- | [[Albaania]] || 18,9 || 23,5 || 57,6 || 2010 |- | [[Alžeeria]] || 8,3 || 61,5 || 30,2 || 2010 |- | [[Ameerika Ühendriigid]] || 1,2 || 22,2 || 76,7 || 2010 |- | [[Andorra]] || ap<ref name="N8WwS" /> || ap || ap |- | [[Angola]] || 9,6 || 65,8 || 24,6 || 2008 |- | [[Anguilla]] || 4,0 || 18,0 || 78,0 || 2002 |- | [[Antigua ja Barbuda]] || 3,8 || 22,0 || 74,3 || 2002 |- | [[Araabia Ühendemiraadid]] || 0,9 || 51,5 || 47,6 || 2010 |- | [[Argentina]] || 8,5 || 31,6 || 59,8 || 2010 |- | [[Armeenia]] || 22,0 || 46,6 || 31,4 || 2010 |- | [[Aruba]] || 0,4 || 33,3 || 66,3 || 2002 |- | [[Aserbaidžaan]] || 5,5 || 61,4 || 33,1 || 2010 |- | [[Austraalia]] || 4,0 || 24,8 || 71,2 || 2010 |- | [[Austria]] || 1,5 || 29,4 || 69,1 || 2010 |- | [[Bahama saared]] || 1,2 || 14,7 || 84,1 || 2001 |- | [[Bahrein]] || 0,5 || 56,6 || 42,9 || 2010 |- | [[Bangladesh]] || 18,4 || 28,7 || 52,9 || 2010 |- | [[Barbados]] || 6,0 || 16,0 || 78,0 || 2000 |- | [[Belgia]] || 0,7 || 22,1 || 77,2 || 2010 |- | [[Belize]] || 29,0 || 16,9 || 54,1 || 2008 |- | [[Benin]] || 33,2 || 14,5 || 52,3 || 2007 |- | [[Bermuda saared]] || 1,0 || 10,0 || 89,0 || 2002 |- | [[Bhutan]]|| 17,6 || 45,0 || 37,4 || 2009 |- | [[Boliivia]] || 12,0 || 38,0 || 50,0 || 2010 |- | [[Bosnia ja Hertsegoviina]] || 6,5 || 28,4 || 65,1 || 2010 |- | [[Botswana]] || 2,3 || 45,8 || 51,9 || 2009 |- | [[Brasiilia]] || 6,1 || 26,4 || 67,5 || 2010 |- | [[Briti Neitsisaared]] || 0,9 || 10,7 || 88,3 || 1996 |- | [[Brunei]] || 0,7 || 74,1 || 25,3 || 2008 |- | [[Bulgaaria]] || 6,0 || 30,3 || 63,7 || 2009 |- | [[Burkina Faso]] || 30,1 || 20,7 || 49,2 || 2009 |- | [[Myanmar]] || 43,2 || 20,0 || 36,8 || 2010 |- | [[Burundi]] || 31,6 || 21,4 || 47,0 || 2010 |- | [[Colombia]] || 9,3 || 38,0 || 52,7 || 2010 |- | [[Cooki saared]] || 15,1 || 9,6 || 75,3 || 2004 |- | [[Costa Rica]] || 6,3 || 22,9 || 70,8 || 2010 |- | [[Cote d'Ivoire]] || 28,2 || 21,3 || 50,6 || 2010 |- | [[Curacao]] || 1,0 || 15,0 || 84,0 || 2000 |- | [[Djibouti]] || 3,2 || 14,9 || 81,9 || 2006 |- | [[Dominica]] || 17,7 || 32,8 || 49,5 || 2004 |- | [[Dominikaani Vabariik]] || 11,5 || 21,0 || 67,5 || 2010 |- | [[Ecuador]] || 6,4 || 35,9 || 57,7 || 2010 |- | [[Eesti]] || 2,5 || 28,7 || 68,8 || 2010 |- | [[Egiptus]] || 13,5 || 37,9 || 48,6 || 2010 |- | [[Ekvatoriaal-Guinea]] || 2,2 || 93,9 || 3,8 || 2010 |- | [[El Salvador]] || 11,0 || 29,1 || 59,9 || 2010 |- | [[Eritrea]] || 11,8 || 20,4 || 67,7 || 2010 |- | [[Etioopia]] || 42,9 || 13,7 || 43,4 || 2010 |- | [[Euroopa Liit]] || 1,8 || 25,0 || 73,2 || 2010 |- |[[Fidži]]|| 8,9 || 13,5 || 77,6 || 2004 |- | [[Filipiinid]] || 13,9 || 31,3 || 54,8 || 2010 |- | [[Fääri saared]] || 16,0 || 29,0 || 55,0 || 2007 |- | [[Gabon]] || 4,5 || 62,7 || 32,8 || 2010 |- | [[Gambia]] || 30,1 || 16,3 || 53,6 || 2010 |- | [[Gruusia]] || 11,0 || 27,1 || 62,0 || 2010 |- | [[Ghana]] || 33,7 || 24,7 || 41,6 || 2010 |- | [[Gibraltar]] || 0,0 || 0,0 || 100,0 || 2008 |- | [[Kreeka]] || 4,0 || 17,6 || 78,5 || 2010 |- | [[Gröönimaa]] || 4,9 || 31,9 || 63,2 || 2007 |- | [[Grenada]] || 5,4 || 18,0 || 76,6 || 2003 |- | [[Guatemala]] || 13,3 || 24,4 || 62,3 || 2010 |- | [[Guernsey]] || 3,0 || 10,0 || 87,0 || 2000 |- | [[Guinea]] || 25,8 || 45,7 || 28,5 || 2010 |- | [[Guinea-Bissau]] || 62,0 || 12,0 || 26,0 || 1999 |- | [[Guyana]] || 24,3 || 24,7 || 51,0 || 2010 |- | [[Haiti]] || 25,0 || 16,0 || 59,0 || 2010 |- | [[Hiina]] || 9,6 || 46,8 || 43,6 || 2010 |- | [[Hispaania]] || 2,9 || 25,5 || 71,6 || 2010 |- | [[Holland]] || 2,6 || 24,9 || 72,4 || 2010 |- | [[Honduras]] || 12,4 || 26,9 || 60,8 || 2010 |- | [[Hongkong]] || 0,1 || 7,6 || 92,3 || 2010 |- | [[Iirimaa]] || 2,0 || 29,0 || 70,0 || 2009 |- | [[Iisrael]] || 2,4 || 32,6 || 65,0 || 2010 |- | [[India]] || 16,1 || 28,6 || 55,3 || 2010 |- | [[Indoneesia]] || 16,5 || 46,4 || 37,1 || 2010 |- | [[Iraak]] || 9,7 || 63,0 || 27,3 || 2010 |- | [[Iraan]] || 11,0 || 45,9 || 43,1 || 2010 |- | [[Island]] || 5,5 || 24,7 || 69,9 || 2010 |- | [[Itaalia]] || 1,8 || 24,9 || 73,3 || 2010 |- | [[Jaapan]] || 1,1 || 23,0 || 75,9 || 2010 |- | [[Jamaica]] || 5,7 || 29,7 || 64,6 || 2010 |- | [[Jeemen]] || 8,2 || 38,8 || 53,0 || 2010 |- | [[Jersey]] || 1,0 || 2,0 || 97,0 || 2005 |- | [[Jordaania]] || 3,4 || 30,3 || 66,2 || 2010 |- | [[Kaimanisaared]] || 1,4 || 3,2 || 95,4 || 1994 |- | [[Kambodža]] || 33,4 || 21,4 || 45,2 || 2009 |- | [[Kamerun]] || 20,0 || 30,9 || 49,1 || 2010 |- | [[Kanada]] || 2,0 || 20,0 || 78,0 || 2010 |- | [[Kasahstan]] || 5,4 || 42,8 || 51,8 || 2010 |- | [[Katar]] || 0,1 || 78,8 || 21,1 || 2010 |- | [[Kesk-Aafrika Vabariik]] || 55,0 || 20,0 || 25,0 || 2001 |- | [[Komoorid]] || 40,0 || 4,0 || 56,0 || 2001 |- | [[Kongo DV]] || 37,4 || 26,0 || 36,6 || 2008 |- | [[Kongo Vabariik]] || 4,4 || 63,7 || 32,0 || 2010 |- | [[Horvaatia]] || 6,8 || 27,2 || 66,0 || 2010 |- | [[Kuuba]] || 4,2 || 22,7 || 72,9 || 2010 |- | [[Küpros]] || 2,1 || 18,6 || 79,3 || 2010 |- | [[Keenia]] || 22,0 || 16,0 || 62,0 || 2010 |- | [[Kiribati]] || 8,9 || 24,2 || 66,8 || 2004 |- | [[Kosovo]] || 12,9 || 22,6 || 64,5 || 2009 |- | [[Kuveit]] || 0,3 || 48,1 || 51,6 || 2010 |- | [[Kõrgõzstan]] || 24,6 || 25,0 || 50,4 || 2010 |- | [[Laos]] || 29,8 || 31,7 || 38,5 || 2010 |- | [[Liibanon]] || 5,1 || 15,9 || 79,0 || 2010 |- | [[Leedu]] || 4,3 || 27,6 || 68,2 || 2010 |- | [[Lesotho]] || 7,1 || 34,6 || 58,2 || 2010 |- | [[Libeeria]] || 76,9 || 5,4 || 17,7 || 2002 |- | [[Liibüa]] || 2,6 || 63,8 || 33,6 || 2010 |- | [[Liechtenstein]] || 6,0 || 36,0 || 58,0 || 2008 |- | [[Luksemburg]] || 0,4 || 13,6 || 86,0 || 2007 |- | [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] || 3,0 || 31,2 || 65,8 || 2010 |- | [[Lõuna-Korea]] || 3,0 || 39,4 || 57,6 || 2008 |- | [[Läti]] || 4,2 || 20,6 || 75,2 || 2010 |- | [[Macau]] || 0,1 || 2,8 || 97,1 || 2009 |- | [[Madagaskar]] || 26,5 || 16,7 || 56,8 || 2010 |- | [[Malaisia]] || 9,1 || 41,6 || 49,3 || 2010 |- | [[Malawi]] || 33,4 || 21,7 || 44,9 || 2010 |- | [[Maldiivid]] || 5,6 || 16,9 || 77,5 || 2009 |- | [[Mali]] || 45,0 || 17,0 || 38,0 || 2001 |- | [[Malta]] || 1,9 || 17,2 || 80,9 || 2010 |- | [[Mani saar]] || 1,0 || 13,0 || 86,0 || 2000 |- | [[Maroko]] || 17,1 || 31,6 || 51,4 || 2010 |- | [[Marshalli saared]] || 31,7 || 14,9 || 53,4 || 2004 |- | [[Mauritaania]] || 12,5 || 46,7 || 40,7 || 2008 |- | [[Mauritius]] || 4,8 || 24,6 || 70,5 || 2010 |- | [[Mehhiko]] || 4,2 || 33,3 || 62,5 || 2010 |- | [[Mikroneesia]] || 28,9 || 15,2 || 55,9 || 2004 |- | [[Moldova]] || 16,3 || 20,1 || 63,6 || 2010 |- | [[Monaco]] || 0,0 || 4,9 || 95,1 || 2005 |- | [[Mongoolia]] || 15,0 || 31,0 || 54,0 || 2010 |- | [[Montenegro]] || ap || ap || ap || |- | [[Montserrat]] || 1,2 || 23,1 || 75,7 || 1999 |- | [[Mosambiik]] || 28,8 || 26,0 || 45,2 || 2010 |- | [[Namiibia]] || 9,0 || 32,7 || 58,2 || 2010 |- | [[Nauru]] || ap || ap || ap || |- | [[Nepal]] || 33,0 || 15,0 || 52,0 || 2009 |- | [[Nicaragua]] || 17,6 || 26,5 || 56,0 || 2010 |- | [[Niger]] || 39,0 || 17,0 || 44,0 || 2001 |- | [[Nigeeria]] || 31,9 || 32,9 || 35,2 || 2010 |- | [[Niue]] || 23,5 || 26,9 || 49,5 || 2003 |- | [[Norra]] || 2,1 || 40,1 || 57,8 || 2010 |- | [[Omaan]] || 1,4 || 48,2 || 50,3 || 2010 |- | [[Paapua Uus-Guinea]] || 32,2 || 35,7 || 32,1 || 2010 |- | [[Pakistan]] || 21,8 || 23,6 || 54,6 || 2010 |- | [[Palau]] || 6,2 || 12,0 || 81,8 || 2003 |- | [[Palestiina]] || 5,0 || 14,0 || 81,0 || 2008 |- | [[Panama]] || 5,8 || 16,6 || 77,6 || 2010 |- | [[Paraguay]] || 21,8 || 18,2 || 60,1 || 2010 |- | [[Peruu]] || 10,0 || 35,0 || 55,0 || 2010 |- | [[Poola]] || 4,0 || 32,0 || 64,0 || 2010 |- | [[Portugal]] || 2,6 || 23,0 || 74,5 || 2010 |- | [[Prantsuse Polüneesia]] || 3,5 || 20,4 || 76,1 || 2005 |- | [[Prantsusmaa]] || 1,8 || 19,2 || 79,0 || 2010 |- | [[Puerto Rico]] || 1,0 || 45,0 || 54,0 || 2005 |- | [[Põhja-Korea]] || 20,9 || 46,9 || 32,1 || 2002 |- | [[Põhja-Makedoonia]] || 8,7 || 22,1 || 69,2 || 2010 |- | [[Rumeenia]] || 12,8 || 36,0 || 51,2 || 2010 |- | [[Roheneemesaared]] || 9,0 || 16,2 || 74,8 || 2010 |- | [[Rootsi]] || 1,7 || 26,1 || 72,2 || 2010 |- | [[Rwanda]] || 42,1 || 14,3 || 43,6 || 2010 |- | [[Saalomoni Saared]] || 42,0 || 11,0 || 47,0 || 2005 |- | [[Saint Kitts ja Nevis]] || 3,5 || 25,8 || 70,7 || 2001 |- | [[Saint Lucia]] || 5,0 || 15,0 || 80,0 || 2005 |- | [[Saint Martin]] || 1,0 || 15,0 || 84,0 || 2000 |- | [[Saint Vincent ja Grenadiinid]] || 10,0 || 26,0 || 64,0 || 2001 |- | [[Saksamaa]] || 0,8 || 27,9 || 71,3 || 2010 |- | [[Sambia]] || 19,7 || 33,7 || 46,6 || 2010 |- | [[Samoa]] || 11,6 || 13,1 || 75,3 || 2004 |- | [[San Marino]] || 0,1 || 39,2 || 60,7 || 2009 |- | [[São Tomé ja Príncipe]] || 14,7 || 22,9 || 62,4 || 2010 |- | [[Saudi Araabia]] || 2,7 || 61,9 || 35,4 || 2010 |- | [[Senegal]] || 14,9 || 21,4 || 63,6 || 2010 |- | [[Serbia]] || 12,6 || 21,9 || 65,5 || 2010 |- | [[Seišellid]] || 2,9 || 30,8 || 66,2 || 2009 |- | [[Sierra Leone]] || 49,0 || 31,0 || 21,0 || 2005 |- | [[Singapur]] || 0,0 || 27,2 || 72,8 || 2010 |- | [[Sint Maarten]] || 0,4 || 18,3 || 81,3 || 2008 |- | [[Slovakkia]] || 2,7 || 35,6 || 61,8 || 2010 |- | [[Sloveenia]] || 2,4 || 31,0 || 66,6 || 2010 |- | [[Somaalia]] || 65,0 || 10,0 || 25,0 || 2005 |- | [[Soome]] || 2,6 || 29,1 || 68,2 || 2010 |- | [[Sri Lanka]] || 12,6 || 29,8 || 57,6 || 2010 |- | [[Sudaan]]<ref name="tAjQO" /> || 32,1 || 29,0 || 38,9 || 2010 |- | [[Suriname]] || 10,8 || 24,4 || 64,8 || 2005 |- | [[Suurbritannia]] || 0,9 || 22,1 || 77,1 || 2010 |- | [[Svaasimaa]] || 8,6 || 42,0 || 49,4 || 2010 |- | [[Süüria]] || 17,6 || 26,8 || 55,6 || 2010 |- | [[Šveits]] || 1,3 || 27,5 || 71,2 || 2010 |- | [[Taani]] || 1,1 || 22,8 || 76,1 || 2010 |- | [[Tadžikistan]] || 19,2 || 22,6 || 58,1 || 2010 |- | [[Tai]] || 10,4 || 45,6 || 44,0 || 2010 |- | [[Taiwan]] || 1,4 || 31,1 || 67,5 || 2010 |- | [[Tansaania]] || 42,0 || 18,0 || 40,0 || 2010 |- | [[Timor]] || 32,2 || 12,8 || 55,0 || 2005 |- | [[Togo]] || 47,4 || 25,4 || 27,2 || 2009 |- | [[Tonga]] || 25,0 || 17,0 || 57,0 || 2005/06 |- | [[Trinidad ja Tobago]] || 0,5 || 59,4 || 40,1 || 2010 |- | [[Tuneesia]] || 10,6 || 34,6 || 54,8 || 2010 |- | [[Turkmenistan]] || 10,2 || 30,0 || 59,8 || 2010 |- | [[Tuvalu]] || 16,6 || 27,2 || 56,2 || 2002 |- | [[Tšaad]] || 50,5 || 7,0 || 42,5 || 2010 |- | [[Tšehhi]] || 2,2 || 38,3 || 59,5 || 2010 |- | [[Tšiili]] || 5,6 || 40,5 || 53,9 || 2009 |- | [[Türgi]] || 8,8 || 25,7 || 65,5 || 2010 |- | [[Uganda]] || 23,6 || 24,5 || 51,9 || 2010 |- | [[Ukraina]] || 9,8 || 32,3 || 57,9 || 2010 |- | [[Ungari]] || 3,3 || 30,8 || 65,9 || 2010 |- | [[Uruguay]] || 9,3 || 22,8 || 67,9 || 2010 |- | [[USA Neitsisaared]] || 1,0 || 19,0 || 80,0 || 2003 |- | [[Usbekistan]] || 21,2 || 32,3 || 46,4 || 2010 |- | [[Uus-Kaledoonia]] || 15,0 || 8,8 || 76,2 || 2003 |- | [[Uus-Meremaa]] || 4,6 || 24,0 || 71,4 || 2010 |- | [[Valgevene]] || 9,0 || 42,9 || 48,1 || 2010 |- | [[Vanuatu]] || 26,0 || 12,0 || 62,0 || 2000 |- | [[Venemaa]] || 4,2 || 33,8 || 62,0 || 2010 |- | [[Venezuela]] || 4,1 || 34,9 || 61,1 || 2010 |- | [[Vietnam]] || 20,6 || 41,1 || 38,3 || 2010 |- | [[Zimbabwe]] || 19,5 || 24,0 || 56,5 || 2010 |- | '''[[Maailm]]''' || '''5,7''' || '''30,7''' || '''63,6''' || 2010 |} ===Hõivatud inimeste osatähtsus majandussektorite kaupa=== {| class="wikitable sortable" |+ Hõivatud inimeste osatähtsus majandussektorite kaupa<ref name="QnCC2" /> ! Riik !! Primaarne sektor, % !! Sekundaarne sektor, % !! Tertsiaarne sektor, % !! Aasta |- |[[Afganistan]] || 78,6 || 5,7 || 15,7 || 2008/09 |- |[[Albaania]] || 47,8 || 23 || 29,2 || 2010 |- |[[Alžeeria]] || 14 || 23,4 || 62,6 || |- |[[Ameerika Samoa]] || 34 || 33 || 33 || 1990 |- |[[Ameerika Ühendriigid]] || 0,7 || 20,3 || 80 || 2009 |- |[[Andorra]] || 0,4 || 4,7 || 94,9 || 2010 |- |[[Angola]] || 85 || **<ref name="eyMBm" />15 || || 2003 |- |[[Antigua ja Barbuda]] || 7 || 11 || 82 || 1983 |- |[[Araabia Ühendemiraadid]] || 7 || 15 || 78 || 2000 |- |[[Argentina]] || 5 || 23 || 72 || 2009 |- |[[Armeenia]] || 46,2 || 15,6 || 38,2 || 2006 |- |[[Aserbaidžaan]] || 38,3 || 12,1 || 49,6 || 2008 |- |[[Austraalia]] || 3,6 || 21,1 || 75 || 2009 |- |[[Austria]] || 5,5 || 27,5 || 67 || 2009 |- |[[Bahama saared]] || 5 || 5 || 90 || 2005 |- |[[Bahrein]] || 1 || 79 || 20 || 1997 |- |[[Bangladesh]] || 45 || 30 || 25 || 2008 |- |[[Barbados]] || 10 || 15 || 75 || 1996 |- |[[Belgia]] || 2 || 25 || 73 || 2007 |- |[[Belize]] || 10,2 || 18,1 || 71,7 || 2007 |- |[[Bhutan]] || 43,7 || 39,1 || 17,2 || 2004 |- |[[Boliivia]] || 40 || 17 || 43 || 2006 |- |[[Bosnia ja Hertsegoviina]] || 20,5 || 32,6 || 47 || 2008 |- |[[Botswana]] || ap<ref name="N8WwS" /> || ap || ap || |- |[[Brasiilia]] || 20 || 14 || 66 || 2003 |- |[[Briti Neitsisaared]] || 0,6 || 40 || 59,4 || 2005 |- |[[Brunei]] || 4,2 || 62,8 || 33 || 2008 |- |[[Bulgaaria]] || 7,1 || 35,2 || 57,7 || 2009 |- |[[Burkina Faso]] || 90 || **10 || || 2000 |- |[[Myanmar]] || 70 || 7 || 23 || 2001 |- |[[Burundi]] || 93,6 || 2,3 || 4,1 || 2002 |- |[[Colombia]] || 18 || 13 || 68 || 2010 |- |[[Cooki saared]] || 29 || 15 || 56 || 1995 |- |[[Costa Rica]] || 14 || 22 || 64 || 2006 |- |[[Cote d'Ivoire]] || 68 || ap || ap || 2007 |- |[[Curacao]] || 1,2 || 16,9 || 81,8 || 2008 |- |[[Djibouti]] || ap || ap || ap || |- |[[Dominica]] || 40 || 32 || 28 || 2000 |- |[[Dominikaani Vabariik]] || 14,6 || 22,3 || 63,1 || 2005 |- |[[Ecuador]] || 8,3 || 21,2 || 70,4 || 2005 |- |[[Eesti]] || 2,8 || 22,7 || 74,5 || 2008 |- |[[Egiptus]] || 32 || 17 || 51 || 2001 |- |[[El Salvador]] || 19 || 23 || 58 || 2006 |- |[[Eritrea]] || 80 || **20 || || 2004 |- |[[Etioopia]] || 85 || 5 || 10 || 2009 |- |[[Euroopa Liit]] || 5,6 || 27,7 || 66,7 || 2007 |- |[[Fääri saared]] || 10,2 || 20,5 || 69,2 || 2008 |- |[[Fidži]]|| 70 || **30 || || 2001 |- |[[Filipiinid]] || 33 || 15 || 52 || 2010 |- |[[Gabon]] || 60 || 15 || 25 || 2000 |- |[[Gambia]] || 75 || 19 || 6 || 1996 |- |[[Gaza tsoon]] || 12 || 5 || 83 || 2008 |- |[[Ghana]] || 56 || 15 || 29 || 2005 |- |[[Gibraltar]] || 0 || 40 || 60 || 2001 |- |[[Grenada]] || 24 || 14 || 62 || 1999 |- |[[Gruusia]] || 55,6 || 8,9 || 35,5 || 2006 |- |[[Gröönimaa]] || 4,9 || 31,9 || 63,2 || 2007 |- |[[Guam]] || 26 || 10 || 64 || 2004 |- |[[Guatemala]] || 50 || 15 || 35 || 1999 |- |[[Guinea]] || 76 || **24 || || 2006 |- |[[Guinea-Bissau]] || 82 || **18 || || 2000 |- |[[Guyana]] || ap || ap || ap || |- |[[Haiti]] || 38,1 || 11,5 || 50,4 || 2010 |- |[[Hiina]] || 38,1 || 27,8 || 34,1 || 2008 |- |[[Hispaania]] || 4,2 || 24 || 71,7 || 2009 |- |[[Holland]] || 2 || 18 || 80 || 2005 |- |[[Honduras]] || 39,2 || 20,9 || 39,8 || 2005 |- |[[Hongkong]] || 0 || 6,9 || 93,1 || 2010 |- |[[Horvaatia]] || 5 || 31,3 || 63,6 || 2008 |- |[[Iirimaa]] || 5 || 20 || 76 || 2010 |- |[[Iisrael]] || 2 || 16 || 82 || 2008 |- |[[India]] || 52 || 14 || 34 || 2009 |- |[[Indoneesia]] || 38,3 || 12,8 || 48,9 || 2010 |- |[[Iraan]] || 25 || 31 || 45 || 2007 |- |[[Iraak]] || 21,6 || 18,7 || 59,8 || 2008 |- |[[Island]] || 4,8 || 22,2 || 73 || 2008 |- |[[Itaalia]] || 4,2 || 30,7 || 65,1 || 2005 |- |[[Jaapan]] || 3,9 || 26,2 || 69,8 || 2010 |- |[[Jamaica]] || 17 || 19 || 64 || 2006 |- |[[Jordaania]] || 2,7 || 20 || 77,4 || 2007 |- |[[Jordani Läänekallas]] || 12 || 23 || 65 || 2008 |- |[[Kaimanisaared]] || 1,9 || 19,1 || 79 || 2008 |- |[[Kambodža]] || 57,6 || 15,9 || 26,5 || 2009 |- |[[Kameruun]] || 70 || 13 || 17 || 2001 |- |[[Kanada]] || 2 || 19 || 79 || 2006 |- |[[Kasahstan]] || 28,2 || 18,2 || 53,6 || 2010 |- |[[Keenia]] || 75 || **25 || || 2007 |- |[[Kiribati]] || 2,7 || 32 || 65,3 || 2000 |- |[[Komoorid]] || 80 || **20 || || 1996 |- |[[Kongo DV]] || ap || ap || ap || |- |[[Kosovo]] || 23,6 || ap || ap || 2010 |- |[[Kreeka]] || 12,4 || 22,4 || 65,1 || 2005 |- |[[Kuveit]] || ap || ap || ap || |- |[[Kuuba]] || 20 || 19,4 || 60,6 || 2005 |- |[[Kõrgõzstan]] || 48 || 12,5 || 39,5 || 2005 |- |[[Küpros]] || 8,5 || 20,5 || 71 || 2006 |- |[[Laos]] || 75,1 || ap || ap || 2010 |- |[[Liibanon]] || ap || ap || ap || |- |[[Leedu]] || 14 || 29,1 || 56,9 || 2005 |- |[[Lesotho]] || 86 || **14 || || 2002 |- |[[Libeeria]] || 70 || 8 || 22 || 2000 |- |[[Liechtenstein]] || 1,5 || 43,5 || 55 || 2006 |- |[[Liibüa]] || 17 || 23 || 59 || 2004 |- |[[Luksemburg]] || 2,2 || 17,2 || 80,6 || 2007 |- |[[Lõuna-Aafrika Vabariik]] || 9 || 26 || 65 || 2007 |- |[[Lõuna-Korea]] || 7,3 || 24,3 || 68,4 || 2010 |- |[[Läti]] || 12,1 || 25,8 || 61,8 || 2005 |- |[[Lääne-Sahara]] || 50 || **50 || || 2005 |- |[[Põhja-Makedoonia]] || 19,9 || 22,1 || 58 || 2010 |- |[[Malaisia]] || 13 || 36 || 51 || 2005 |- |[[Malawi]] || 90 || **10 || || 2003 |- |[[Maldiivid]] || 11 || 23 || 65 || 2006 |- |[[Mali]] || 80 || **20 || || 2005 |- |[[Malta]] || 1,3 || 24,8 || 73,9 || 2010 |- |[[Mani saar]] || 3 || 21 || 76 || 2001 |- |[[Mariaani saared]] || ap || ap || ap || |- |[[Maroko]] || 44,6 || 19,8 || 35,5 || 2006 |- |[[Marshalli Saared]] || 21,4 || 20,9 || 57,7 || 2000 |- |[[Mauritaania]] || 50 || 10 || 40 || 2001 |- |[[Mauritius]] || 9 || 30 || 61 || 2007 |- |[[Mehhiko]] || 13,7 || 23,4 || 62,9 || 2005 |- |[[Mikroneesia]] || 0,9 || 34,4 || 64,7 || 2005 |- |[[Moldova]] || 40,6 || 16 || 43,3 || 2005 |- |[[Mongoolia]] || 34 || 5 || 61 || 2008 |- |[[Montenegro]] || 2 || 30 || 68 || 2004 |- |[[Mosambiik]] || 81 || 6 || 13 || 1997 |- |[[Namiibia]] || 16,3 || 22,4 || 61,3 || 2008 |- |[[Nepal]] || 75 || 7 || 18 || 2010 |- |[[Nicaragua]] || 28 || 19 || 53 || 2010 |- |[[Niger]] || 90 || 6 || 4 || 1995 |- |[[Nigeeria]] || 70 || 10 || 20 || 1999 |- |[[Norfolk]] || 10 || **90 || || 2000 |- |[[Norra]] || 2,9 || 21,1 || 76 || 2008 |- |[[Omaan]] || ap || ap || ap || |- |[[Paapua Uus-Guinea]] || 85 || ap || ap || 2005 |- |[[Pakistan]] || 43 || 20,3 || 36,6 || 2005 |- |[[Palau]] || 20 || ap || ap || 1990 |- |[[Panama]] || 17,6 || 8,8 || 73,6 || 2009 |- |[[Paraguay]] || 26,5 || 18,5 || 55 || 2008 |- |[[Peruu]] || 0,7 || 23,8 || 75,5 || 2005 |- |[[Poola]] || 17,4 || 29,2 || 53,4 || 2005 |- |[[Portugal]] || 11,7 || 28,5 || 59,8 || 2009 |- |[[Puerto Rico]] || 2,1 || 19 || 79 || 2005 |- |[[Prantsuse Polüneesia]] || 13 || 19 || 68 || 2002 |- |[[Prantsusmaa]] || 3,8 || 24,3 || 71,8 || 2005 |- |[[Põhja-Korea]] || 35 || **65 || || 2008 |- |[[Rootsi]] || 1,1 || 28,2 || 70,7 || 2008 |- |[[Rumeenia]] || 29,7 || 23,2 || 47,1 || 2006 |- |[[Rwanda]] || 90 || **10 || || 2000 |- |[[Saalomoni saared]] || 75 || 5 || 20 || 2000 |- |[[Saint Helena]], [[Ascension]], ja [[Tristan da Cunha]] || 6 || 48 || 46 || 1987 |- |[[Saint Lucia]] || 21,7 || 24,7 || 53,6 || 2002 |- |[[Saint Pierre ja Miquelon]] || 18 || 41 || 41 || 1996 |- |[[Saint Vincent ja Grenadiinid]] || 26 || 17 || 57 || 1980 |- |[[Saksamaa]] || 2,4 || 29,7 || 67,8 || 2005 |- |[[Sambia]] || 85 || 6 || 9 || 2004 |- |[[Samoa]] || ap || ap || ap || |- |[[San Marino]] || 0,2 || 36,3 || 63,5 || 2010 |- |[[Saudi Araabia]] || 6,7 || 21,4 || 71,9 || 2005 |- |[[Seišellid]] || 3 || 23 || 74 || 2006 |- |[[Senegal]] || 77,5 || **22,5 || || 2007 |- |[[Serbia]] || 23,9 || 20,5 || 55,6 || 2009 |- |[[Sierra Leone]] || ap || ap || ap || |- |[[Singapur]] || 0,1 || 30,2 || 69,7 || 2010 |- |[[Sint Maarten]] || 1,1 || 15,2 || 83,7 || 2008 |- |[[Slovakkia]] || 3,5 || 27 || 69,4 || 2009 |- |[[Sloveenia]] || 2,2 || 35 || 62,8 || 2009 |- |[[Somaalia]] || 71 || **29 || || 1975 |- |[[Soome]] || 4,9 || 23,8 || 71,3 || 2009 |- |[[Sri Lanka]] || 32,7 || 26,3 || 41 || 2008 |- |[[Sudaan]] || 80 || 7 || 13 || 1998 |- |[[Suriname]] || 8 || 14 || 78 || 2004 |- |[[Suurbritannia]] || 1,4 || 18,2 || 80,4 || 2006 |- |[[Svaasimaa]] || 70 || ap || ap || |- |[[Süüria]] || 17 || 16 || 67 || 2008 |- |[[Šveits]] || 3,4 || 23,4 || 73,2 || 2010 |- |[[Taani]] || 2,5 || 20,2 || 77,3 || 2005 |- |[[Tadžikistan]] || 49,8 || 12,8 || 37,4 || 2009 |- |[[Tai]] || 42,4 || 19,7 || 37,9 || 2008 |- |[[Taiwan]] || 5,2 || 35,9 || 58,8 || 2010 |- |[[Tansaania]] || 80 || **20 || || 2002 |- |[[Timor]] || 90 || ap || ap || 2006 |- |[[Togo]] || 65 || 5 || 30 || 1998 |- |[[Tonga]] || 31,8 || 30,6 || 2,003 || 2003 |- |[[Trinidad ja Tobago]] || 3,8 || 33,2 || 62,9 || 2007 |- |[[Tšaad]] || 80 || **20 || || 2006 |- |[[Tšehhi]] || 3,1 || 38,6 || 58,3 || 2009 |- |[[Tšiili]] || 13,2 || 23 || 63,9 || 2005 |- |[[Tuneesia]] || 18,3 || 31,9 || 49,8 || 2009 |- |[[Türgi]] || 29,5 || 24,7 || 45,8 || 2005 |- |[[Türkmenistan]] || 48,2 || 14 || 37,8 || 2004 |- |[[Uganda]] || 82 || 5 || 13 || 1999 |- |[[Ukraina]] || 15,8 || 18,5 || 65,7 || 2008 |- |[[Ungari]] || 4,7 || 30,9 || 64,4 || 2010 |- |[[Uus-Kaledoonia]] || 20 || 20 || 60 || 2002 |- |[[Uus-Meremaa]] || 7 || 19 || 74 || 2006 |- |[[Uruguay]] || 13 || 14 || 73 || 2010 |- |[[USA Neitsisaared]] || 1 || 19 || 80 || 2003 |- |[[Usbekistan]] || 44 || 20 || 36 || 1995 |- |[[Valgevene]] || 14 || 34,7 || 51,3 || 2003 |- |[[Vanuatu]] || 65 || 5 || 30 || 2000 |- |[[Venemaa]] || 10 || 31,9 || 58,1 || 2008 |- |[[Venezuela]] || 13 || 23 || 64 || 1997 |- |[[Vietnam]] || 53,9 || 20,3 || 25,8 || 2009 |- |[[Wallis ja Futuna]] || 80 || 4 || 16 || 2001 |- |[[Zimbabwe]] || 66 || 10 || 24 || 1996 |- |'''[[Maailm]]''' || '''36,6''' || '''21,5''' || '''41,9''' || 2006 |} ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="UygNU">{{Netiviide |url=http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juhan/juhan.html |pealkiri=Eesti geograafia CD |vaadatud=2011-07-16 |arhiivimisaeg=2015-10-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151001181715/http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juhan/juhan.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="YMYPS">{{Netiviide |url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/fields/2012.html |pealkiri=CIA World Factbook |vaadatud=2011-07-16 |arhiivimisaeg=2014-05-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140522215220/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/fields/2012.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="wJtbj">välja arvates [[oopium]]i tootmist</ref> <ref name="N8WwS">ap – andmed puuduvad</ref> <ref name="tAjQO">koos [[Lõuna-Sudaan]]iga</ref> <ref name="QnCC2">{{Netiviide |url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/fields/2048.html |pealkiri=CIA World Factbook |vaadatud=2011-07-16 |arhiivimisaeg=2015-09-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150905114307/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/fields/2048.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="eyMBm">** – sekundaarne ja tertsiaarne sektor koos</ref> }} [[Kategooria:Majandus]] pvbztllmqwyn7c298pn5cxcr8uzehhn Ontika mõis 0 251670 6169021 6135743 2022-07-28T09:10:12Z NOSSER 8097 /* Ajalugu */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Ontika mõisa peahoone.jpg|pisi|Ontika mõisa härrastemaja]] '''Ontika mõis''' ([[saksa keel]]es ''Ontika'') oli [[rüütlimõis]] [[Jõhvi kihelkond|Jõhvi kihelkonnas]] [[Virumaa]]l. Nüüdisajal jäävad kunagise mõisa valdused [[Toila vald|Toila valla]] territooriumile [[Ida-Virumaa]]l.<ref name="portaal" /> Mõisa keskus asus [[Ontika]] külas. ==Ajalugu== Ehkki [[1621]]. aastal läänistas [[Rootsi kuningas]] [[Gustav II Adolf]] Ontika küla [[Hans Kunder]]ile ja [[1624]]. aasta [[vakuraamat]]us on kuue võsastunud [[adramaa]]ga küla rentnikuna märgitud [[Daniel Simonsen Falok]], mainiti mõisa ennast esmakordselt alles [[17. sajand]]i keskel (saksa ''Guth Ontika''). Maanimistutes oli selle suurus 3/4 [[ratsateenistusüksus]]t.<ref name="ents">[https://web.archive.org/web/20110701110643/http://www.virumaa.ee/2002/02/entsuklopeedia-ontika-mois/ "Ontika mõis"] Virumaa.ee, 27. veebruar 2002</ref> [[1677]]. aastal müüs kapten [[Daniel Falkenklau]] Ontika mõisa, [[Valaste]] ja [[Väike-Saka]] küla 10 000 [[riigitaaler|riigitaalri]] eest kapten [[Otto von Knorring]]ile. [[Knorring]]ite kätte jäi mõis [[18. sajand]]i keskpaigani.<ref name="ents" /> [[1750. aastad|1750]].–[[1770. aastad|1770. aastail]] kuulus mõis [[Douglas]]tele ja [[Wrangell]]idele.<ref name="ents" />. Aastatel [[1775]]–[[1778]] kuulus Ontika ja [[Voka mõis|Voka]] ning [[Toila mõis]] [[Šotimaa]]lt pärit [[:en:Elizabeth Pierrepont, Duchess of Kingston-upon-Hull|Kingstoni hertsoginnale]]. [[1780]]. aastal müüs paruniproua [[Anna Helena von Wrangell]] mõisa oma poja [[Wilhelm Berend von Wrangell]]i võlgade katteks 30 500 [[rubla]] eest kindralleitnant [[Johann Clapier de Colongue]]'ile.<ref name="ents" /> [[Clapier de Colongue]]'id olid Ontika omanikud [[1919]]. aastani. mõisa viimane omanik oli [[Konstantin von Clapier de Colongue]].<ref name="portaal">[http://www.mois.ee/viru/ontika.shtml Ontika mõis] Eesti mõisaportaalis</ref><ref name="kaitse" /> [[1919. aasta maareform|1919. aasta maaseaduse]] alusel võõrandati osa maid ja endine Venemaa keisririigi admiral pidas majapidamist mõisa hoonetes 66 ha maaga. Ontika mõis on andnud nime ka [[Ontika paekallas|Ontika pankrannik]]ule, mille serval see paikneb.<ref name="portaal" /> ==Mõisakompleks== Mõisa praegune [[klassitsism|hilisklassitsistlik]] [[eklektika|eklektiliste]] detailidega peahoone pärineb [[1855]]. aastast. Kahekorruselist maja katab lame [[viilkatus]], mille harjade ristmikus paikneb väike lameda katusega ning kaarakendega [[vaatetorn]].<ref name="kaitse" /> Väljakut selle ees piiravad valitsejamaja ning sammastikuga ait ja tall-tõllakuur.<ref name="portaal" /> Ontika mõisakompleks on [[muinsuskaitse]] all. [[1997]]. aastal kuulutati see kultuuriministri käskkirjaga [[kultuurimälestis]]eks.<ref name="kaitse">[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=13898 "Ontika mõisa peahoone, 19. saj."], kultuurimälestiste riiklik register</ref> Eesti taasiseseisvumise järel on Ontika mõisasüda korduvalt omanikke vahetanud. 2003. aastal mõisteti senine omanik AS Ontika Arendus- ja Koolituskeskus [[sundlikvideerimine|sundlikvideerimisele]] aktsiate [[väärtpaberite keskregister|väärtpaberite keskregistrisse]] registreerimata jätmise tõttu.<ref name="ootabostjat">Külli Kriis [http://arhiiv.pohjarannik.ee/article.php?sid=6616 "Ontika mõis ootab ostjat"] Põhjarannik, 17.06.2004</ref> 2004. aastal pani [[pankrotihaldur]] [[Tiia Kalaus]] mõisakeskuse müüki 3 miljoni krooni suuruse alghinnaga tingimusel, et kompleks säilib tervikuna. Enampakkumisele pandi 12 hektari suurune kinnistu, härrastemaja ja teenijatemaja, ait ja [[tõllakuur]]i varemed. Ostusoove ei laekunud ning enampakkumine kuulutati nurjunuks.<ref name="ootabostjat" /> 2004. aastal ostis mõisakompleksi MTÜ Ontika Mõis, mis müüs selle 2008. aastal OÜ-le Frontmill. Frontmill pani selle kuu hiljem omakorda müüki 7,8 miljoni krooniga.<ref name="otsibtaas">Kertu Kalmus [http://www.epl.ee/artikkel/437788 "Ontika mõis otsib taas uut omanikku"] EPL, 7. august 2008</ref> 2005.–2006. aastal koostas [[Ida-Virumaa ettevõtluskeskus]]e projektijuht [[Mihkel Laan]] Ontika mõisa arenduskava, mis nägi ette turismiarenduse ja ekspositsiooni Soome-suunalise salakaubanduse teemal. Arenduskava teoks ei saanud.<ref name="otsibtaas" /> 2011. aasta juunis ostis kolm aastat müügis olnud kompleksi Soome endine mäesuusataja [[Kalle Palander]].<ref name="ostis">[http://majandus.delfi.ee/news/uudised/ontika-moisa-ostis-soome-maesuusakuulsus.d?id=48263115 "Ontika mõisa ostis Soome mäesuusakuulsus"] Delfi, 22. juuni 2011</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.mois.ee/viru/ontika.shtml Ontika mõis] Eesti mõisaportaalis * [http://www.virumaa.ee/2002/02/entsuklopeedia-ontika-mois/ Ontika mõis] Virumaa Entsüklopeedias * [http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16958 Ontika mõis (Jõhvi khk)], Kinnistute register {{Jõhvi kihelkond}} {{Coordinate|NS=59.437222|EW=27.299722|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Eestimaa fideikomissmõisad]] [[Kategooria:Virumaa mõisad]] [[Kategooria:Toila vald]] [[Kategooria:Jõhvi kihelkond]] a6fpn8oduqjs2l0x5tos8ge01blyeq6 Viktor But 0 253841 6169011 4967858 2022-07-28T08:49:40Z Suwa 141 /* Kultuurilised kujutused */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Viktor Bout.jpg|thumb|250px|Viktor But (2010)]] '''Viktor But''' (Виктор Бут; sündinud [[13. jaanuar]]il [[1967]] [[Tadžiki NSV]]-s) on [[Venemaa]] ärimees, keda süüdistatakse ulatuslikus illegaalses relvamüügis terroriorganisatsioonidele. Butile kuulus mitu lennundusettevõtet, mis tegelesid kaubaveoga Aafrikas ja Lähis-Idas. But vahistati 2008. aastal [[Tai]]s ja anti 2010. aasta novembris välja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidele]]. 5. aprillil 2012 tunnistas kohus Viktor Buti süüdi relvade müümises terroristidele ameeriklaste tapmiseks ja mõistis ta 25 aastaks vangi. Venemaa võimud reageerisid Buti vangimõistmisele ägeda kriitikaga. <ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06249986 Venemaa kritiseeris ägedalt Viktor Buti süüdimõistmist], ERR, 6.04.2012</ref> Augustis 2012 alustas Venemaa justiitsministeerium Buti väljanõudmise protseduuri. 10. novembril 2012 teatas USA justiitsministeerium, et keeldub Buti Venemaale välja andmast. <ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06265564 USA keeldus vangistatud Vene relvakaupmeest välja andmast]</ref> == Kultuurilised kujutused == 2005. aasta poliitilises põnevusfilmis "[[Sõjajumal (film)|Sõjajumal]]" kehastab [[Nicolas Cage]] illegaalset relvakaubitsejat, kelle tegelases võib muuhulgas näha sarnasusi vene relvaärimehe Butiga.<ref name="2005_IMDB_COM_TT0399295">{{imdb|tt0399295}}, Sõjajumal, Lord of War</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:But, Viktor}} [[Kategooria:Venemaa ettevõtjad]] [[Kategooria:Kurjategijad]] [[Kategooria:Sündinud 1967]] p8z7rq49wvduhvigw487p3bb15n7w8o 6169012 6169011 2022-07-28T08:50:23Z Suwa 141 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Viktor Bout.jpg|thumb|250px|Viktor But (2010)]] '''Viktor But''' (Виктор Бут; sündinud [[13. jaanuar]]il [[1967]] [[Tadžiki NSV]]-s) on [[Venemaa]] ärimees, keda süüdistatakse ulatuslikus illegaalses relvamüügis terroriorganisatsioonidele. Butile kuulus mitu lennundusettevõtet, mis tegelesid kaubaveoga Aafrikas ja Lähis-Idas. But vahistati 2008. aastal [[Tai]]s ja anti 2010. aasta novembris välja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidele]]. 5. aprillil 2012 tunnistas kohus Viktor Buti süüdi relvade müümises terroristidele ameeriklaste tapmiseks ja mõistis ta 25 aastaks vangi. Venemaa võimud reageerisid Buti vangimõistmisele ägeda kriitikaga. <ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06249986 Venemaa kritiseeris ägedalt Viktor Buti süüdimõistmist], ERR, 6.04.2012</ref> Augustis 2012 alustas Venemaa justiitsministeerium Buti väljanõudmise protseduuri. 10. novembril 2012 teatas USA justiitsministeerium, et keeldub Buti Venemaale välja andmast. <ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06265564 USA keeldus vangistatud Vene relvakaupmeest välja andmast]</ref> 2022 .... {{uuenda}} {{pooleli}} ==Kultuurilised kujutused== 2005. aasta poliitilises põnevusfilmis "[[Sõjajumal (film)|Sõjajumal]]" kehastab [[Nicolas Cage]] illegaalset relvakaubitsejat, kelle tegelases võib muuhulgas näha sarnasusi vene relvaärimehe Butiga.<ref name="2005_IMDB_COM_TT0399295">{{imdb|tt0399295}}, Sõjajumal, Lord of War</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:But, Viktor}} [[Kategooria:Venemaa ettevõtjad]] [[Kategooria:Kurjategijad]] [[Kategooria:Sündinud 1967]] k0q8qb734sgmtq8pj05p0wea91ql28x 6169037 6169012 2022-07-28T09:40:15Z Ursus scribens 115317 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Viktor Bout.jpg|thumb|250px|Viktor But (2010)]] '''Viktor But''' ([[vene keel]]es Виктор Бут; sündinud [[13. jaanuar]]il [[1967]] [[Tadžiki NSV]]-s) on [[Venemaa]] ärimees, kes on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] mõistetud 25 aastaks vangi ulatusliku illegaalse relvamüügi eest terroriorganisatsioonidele. Butile kuulus mitu lennundusettevõtet, mis tegelesid kaubaveoga Aafrikas ja Lähis-Idas. But vahistati 2008. aastal [[Tai]]s ja anti 2010. aasta novembris välja Ameerika Ühendriikidele. 5. aprillil 2012 tunnistas kohus Viktor Buti süüdi relvade müümises terroristidele ameeriklaste tapmiseks ja mõistis ta 25 aastaks vangi. Venemaa võimud reageerisid Buti vangimõistmisele ägeda kriitikaga. <ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06249986 Venemaa kritiseeris ägedalt Viktor Buti süüdimõistmist], ERR, 6.04.2012</ref> Augustis 2012 alustas Venemaa justiitsministeerium Buti väljanõudmise protseduuri. 10. novembril 2012 teatas USA justiitsministeerium, et keeldub Buti Venemaale välja andmast. <ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06265564 USA keeldus vangistatud Vene relvakaupmeest välja andmast]</ref> 2022 .... {{uuenda}} {{pooleli}} ==Kultuurilised kujutused== 2005. aasta poliitilises põnevusfilmis "[[Sõjajumal (film)|Sõjajumal]]" kehastab [[Nicolas Cage]] illegaalset relvakaubitsejat, kelle tegelases võib muuhulgas näha sarnasusi vene relvaärimehe Butiga.<ref name="2005_IMDB_COM_TT0399295">{{imdb|tt0399295}}, Sõjajumal, Lord of War</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:But, Viktor}} [[Kategooria:Venemaa ettevõtjad]] [[Kategooria:Kurjategijad]] [[Kategooria:Sündinud 1967]] 35h9nkuva7cwc1nmsuk3mus7kmt7z6b Ottaviano Petrucci 0 255980 6168898 5735798 2022-07-27T20:35:54Z Evlper 104506 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Francesco Spinacino.png|300px|pisi|Fancesco Spinacino teose "Intabolatura de lauto libro primo" esimene leht Petrucci trükituna]] '''Ottaviano Petrucci''' ([[18. juuni]] [[1466]] [[Fossombrone]] – [[7. mai]] [[1539]]) oli itaalia [[trükkal]]. Tema 1501. aastal trükitud [[šansoon]]ikogumikku "[[Harmonice Musices Odhecaton]]" nimetatakse sageli ekslikult esimeseks [[trükipress]]iga trükitud noodikogumikuks. Tegelikult kuulub see au Rooma trükkalile [[Ulrich Han]]ile, kelle esimene nooditrükis on pärit aastast 1476.<ref>Mary K. Duggan, "Italian Music Incunabula", Los Angeles, 1992, lk 13.</ref> Siiski oli Petrucci töö erakordne notatsiooni keerukuse ja kirja väiksuse tõttu. Ning kindlasti oli tema Odhecaton esimene [[polüfoonia|polüfoonilise]] muusika kogumik.<ref>Boorman, "Petrucci at Fosmobrone," 29-30.</ref> Ta avaldas trükis rohkelt renessansiajastu armastatumate heliloojate, teiste hulgas [[Josquin des Prez]]' ja [[Antoine Brumel]]i teoseid. ==Elu== Petrucci sai hariduse ilmselt [[Urbino]]s. 1490. aasta paiku läks ta [[Veneetsia]]sse, et õppida [[trükikunst]]i. 1498. aastal taotles ta [[Venezia doodž|doodžilt]] järgmiseks 20 aastaks ainuõigust muusikat trükkida. Tema taotlus ilmselt rahuldati, sest enne 1520. aastat ei ole teada ühtegi nooditrükist teistelt Veneetsia trükkalitelt. 1501. aastal trükkis ta kogumiku "Harmonice Musices Odhecaton", mis sisaldas 96 [[šansoon]]i. Järgmistel aastatel jätkas ta oma tehnika täiustamist, tootes uusi väljaandeid ja kordustrükke iga mõne kuu tagant. 1509. aastal katkestas tema tegevuse Cambrai liiga rünnak Veneetsiale. Ta suundus Fossombronesse, kus jätkas oma tegevust trükkalina. Kuna Fossombrone oli [[Kirikuriik|Kirikuriigi]] osa, taotles Petrucci paavstilt ainuõigust muusikat trükkida. Õigus anti talle mitmeks aastaks, kuid paavst tühistas selle, kui Petrucci ei suutnud trükkida klahvpillimuusikat. 1516. aastal rüüstasid paavsti väed Fossombronet ning Petrucci ei trükkinud kolmel aastal midagi (tõenäoliselt olid ta seadmed hävinud). Paavst oli muusikatrükkimise ainuõiguse andnud Petrucci võistlejale Roomas [[Andrea Antico]]le, kes alustas 1520. aastal tegevust ka Veneetsias. 1520ndatel teenis Petrucci elatist paberivabrikus. 1536. aastal naasis ta Veneetsiasse, kuna ametivõimud olid palunud teda appi kreeka- ja ladinakeelsete tekstide trükkimiseks. ==Tähtsus== Petruccilt on teada 61 trükiteost. Tema kõige viljakam periood oli aastatel 1501–1509, mil ta avaldas kolm kogumikku šansoone, 16 [[missa (muusika)|missasid]], 5 [[motett]]e, 11 ''[[frottola]]''<nowiki>'</nowiki>id ja 6 kogumikku muusikat [[lauto]]le. Tema viimane trükis on dateeritud 1520. aastaga.<ref>Krummel, Grove.</ref> Petrucci ei olnud esimene muusikatrükkal Euroopas. Liturgilist muusikat oli trükitud [[puulõige|puulõiketehnikat]] kasutades juba enne 1500. aastat. Esimene teos neist oli nn Konstanzi graduaal 1473. aastast. Esimesed trükipressi abil valminud noodid trükkis Ulrich Han 1476. Petrucci oli aga siiski esimene, kes trükkis suures koguses ja polüfoonilist muusikat. Samuti oli tema trükiste kvaliteet silmapaistev. Petrucci trükkis noote kolme jäljendiga: iga leht käis pressi alt läbi esmalt [[noodijoonestik]]u trükkimiseks, seejärel nootide ning kolmandat korda sõnade jaoks. Tema trükised on täpsed ja kaunid. Teiste trükkalite sama tehnikat kasutavates trükistes on mõnikord jäljendid üksteise suhtes nihutatud, mis muudab nootide asukohad noodijoonestikus valeks. [[Pierre Attaignant]] töötas 1528. aastal välja ühe jäljendiga trükkimise meetodi. Nooditrükitehnika tegi võimalikuks esimese tõeliselt rahvusvahelise muusikastiili väljaarenemise pärast [[gregooriuse koraal]]i ühtlustamist 9. sajandil. Nooditrükised levisid üle Euroopa tänu franko-flaami koolkonna heliloojatele, kes tihti reisisid oma sünnikohast tänapäeva Madalmaades Itaaliasse, Saksamaale, Hispaaniasse, Poolasse ja mujale. ==Trükised== Paljudest trükistest tegi Petrucci oma eluajal kordustrükke, allpool on toodud vaid esmatrüki aeg. Enamik teostest on trükitud Veneetsias, Fossombrones trükitu on vastavalt märgitud. {{veerud}} ===Vokaalmuusika=== ====Ilmalik==== * "Harmonice Musices Odhecaton" (1501) * "Canti B numero cinquanta" (1502) * "Canti C cento cinquanta" (1504) * "Frottole I" (1504) * "Frottole II" (1505) * "Frottole III" (1505) * "Frottole IV" (1505) * "Frottole V" (1505) * "Frottole VI" (1506) * "Frottole VII" (1507) * "Frottole IX" (1509) * "[[Franciscus Bossinensis]]: Tenori e contrabassi I" (1509) * "Franciscus Bossinensis: Tenori e contrabassi II" (1511, Fossombrone) * "Frottole X" (1512, Fossombrone, kadunud) * "Frottole XI" (1514, Fossombrone) * "[[Bernardo Pisano]]: Musica" (1520, Fossombrone) ====Vaimulik==== =====Missad===== * "[[Josquin des Prez]]: Misse [I]" (1502) * "[[Jacob Obrecht]]: Misse" (1503) * "[[Antoine Brumel]]: Misse" (1503) * "[[Johannes Ghiselin]]: Misse" (1503) * "[[Pierre de La Rue]]: Misse" (1503) * "[[Alexander Agricola]]: Misse" (1504) * "[[Marbrianus de Orto]]: Misse" (1505) * "Josquin des Prez: Misse II" (1505) * "Fragmenta missarum" (1505) * "[[Heinrich Isaac]]: Misse" (1506) * "[[Gaspar van Weerbeke]]: Misse" (1507) * "Missarum diversorum autorum I" (1508) * "Messa corale" (arvatavasti 1513, Fossombrone) * "Josquin des Prez: Misse III" (1514, Fossombrone) * "[[Jean Mouton]]: Misse I" (1515, Fossombrone) * "[[Antoine de Févin]]: Misse" (1515, Fossombrone) * "Missarum decem libri duo" (1515, Fossombrone, kadunud) {{veerud-piir}} =====Motetid===== * "Motetti A" (1502) * "Motetti de passione [...] B" (1503) * "Motetti C" (1504) * "Motetti IV" (1505) * "Motetti a cinque I" (1505) * "Motetti de la corona [I]" (1514, Fossombrone) * "Motetti de la corona II" (1519, Fossombrone) * "Motetti de la corona III" (1519, Fossombrone) * "Motetti de la corona IV" (1519, Fossombrone) =====Muu===== * "Lamentationum Jeremie I" (1506) * "Lamentationum Jeremie II" (1506) * "Magnificats I" (1507, kadunud) * "[[Johannes Martini]]: Hymnorum I" (1507, kadunud) * "Laude II" (1508) * "Dammonis: Laude I" (1508) ===Lauto=== * "[[Francesco Spinacino]]: Intabolatura de lauto I" (enne 27. märtsi 1507) * "Francesco Spinacino: Intabolatura de lauto II" (1507) * "[[Giovanni Maria Alemanni]]: Intabolatura de lauto III" (1508, kadunud) * "[[Joan Ambrosio Dalza]]: Intabolatura de lauto IV“"(1508) ===Muud trükised (mitte muusika)=== * "[[Paulus de Middelburgh]]: Paulina de recta Paschae" (1513, Fossombrone) * "[[Baldassare Castiglione]]: Epistola de vita" (1513, Fossombrone) * "Paulus de Middelburgh: Parabola Christi" (1516, Fossombrone) * "[[Hippokrates]], trans. Calvo" (1519?, Fossombrone) {{veerud-lõpp}} ==Viited== {{viited}} ==Allikad== * [[Joshua F. Drake]], ‘Randomness and Patterns: repeated texts in Petrucci’s Motet Prints’, paper given at the Annual Medieval and Renaissance Music Conference, Jena, Germany, July 2003. [http://www.personal.uni-jena.de/~x1kofr/abstracts/joshua_f_drake.htm Abstract] * Harold Gleason and Warren Becker, ''Music in the Middle Ages and Renaissance'' (Music Literature Outlines Series I). Bloomington, Indiana. Frangipani Press, 1986. ISBN 0-89917-034-X * Stanley Boorman, ''Ottaviano Petrucci: Catalogue Raissonne'', Oxford, Oxford University Press, 2006. vi+1285 pp. ISBN 0-19-514207-1 * D. W. Krummel and Stanley Sadie, ''Music Printing and Publishing''. New York, Norton, 1990. * Martin Picker, "Ottaviano Petrucci," Donald W. Krummel, "Printing and publishing of music", ''The New Grove Dictionary of Music and Musicians'', ed. Stanley Sadie. 20 vol. London, Macmillan Publishers Ltd., 1980. ISBN 1-56159-174-2 * [[Gustave Reese]], ''Music in the Renaissance''. New York, W.W. Norton & Co., 1954. ISBN 0-393-09530-4 {{JÄRJESTA:Petrucci, Ottaviano}} [[Kategooria:Itaalia inimesed]] [[Kategooria:Trükkalid]] [[Kategooria:Muusikakirjastajad]] [[Kategooria:Sündinud 1466]] [[Kategooria:Surnud 1539]] 0enuys17dxsc0jeef037boxz2477odd Saulepi vald 0 256958 6168813 6094949 2022-07-27T18:57:57Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Lääne maakonna endised vallad]] wikitext text/x-wiki [[Pilt:Eesti valdade kaart, 1939 reform – läänemaa.jpg|pisi|300px|[[1939. aasta vallareform]]iga muudetud valdade piirid Läänemaal]] '''Saulepi vald''' (ka '''Saulepa vald'''; saksa keeles ''Gemeinde Saulep'') oli vald [[Varbla kihelkond|Varbla kihelkonnas]] [[Läänemaa]]l. Valla pindala oli 1934. aastal 125 km² ja rahvaarv 2233. Valla keskus oli [[Saulepi]]. Vallamaja asus [[Kulli (Lääneranna)|Kulli]] külas, Saulepi mõis aga [[Saulepi]]s. [[1939]] läks suurem osa vallast [[Varbla vald (1939)|Varbla valla]] koosseisu. Tänapäeval on valla ala [[Lääneranna vald|Lääneranna valla]] koosseisus. Vallas on sündinud [[Kristjan Palusalu]] ja [[Karl Ristikivi]]. ==Välislingid== *[http://www.tiigi.ee/saulepi_valitsejad.pdf Saulepi valitsejad] [[Kategooria:Eesti vallad aastatel 1866–1939]] [[Kategooria:Varbla kihelkond]] [[Kategooria:Lääne maakonna endised vallad]] ltja9jinvs3awkbcazzix8bdhmtaoms 1. Eesti Üksik Tagavara Laskurpolk 0 269344 6169125 5553792 2022-07-28T11:45:14Z NOSSER 8097 /* Juhtkond ja koosseis */ wikitext text/x-wiki {{Väeüksus |nimi= 1. Eesti Üksik Tagavara Laskurpolk |pilt= |pildiallkiri= |aeg= 1942 – 1945 |riik=[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px|]] [[NSV Liit]]<br> [[Pilt:Flag of Estonian SSR 1940 1953.svg|25px]] [[Eesti NSV]] |kuuluvus=[[Punaarmee]] [[8. Eesti Laskurkorpus]] |haru= |liik= |ülesanne= |suurus=[[polk]]<br>6 617, 11.1942<br> |praegune_ülem= |lahingud= |ülemad= |märkimisväärsed_ülemad= |tähtpäevad= }} '''1. Eesti Üksik Tagavara Laskurpolk''' ([[vene keel]]es ''1-й Эстонский отдельный запасной стрелковый полк'') oli [[Punaarmee]] [[8. Eesti Laskurkorpus]]e ohvitseride, allohvitseride ja reakoosseisu väljaõppeüksus, mis asutati veebruaris [[1942]]. 1. Eesti Tagavara Laskurpolk, algselt 7. eesti laskurdiviisi tagavarapolk alustas tegevust Uraali sõjaväeringkonnas [[Sverdlovski oblast]]is 7. diviisi formeerimise asukohas veebruaris 1942. aastal. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal juulis 1944 paiknes Eesti tagavarapolk [[Leningradi oblast]]is [[Veimarni raudteejaam]]a lähedal, sõja lõppedes paigutati tagavarapolk algul Tartusse, kust see viidi hiljem koos teiste [[punaarmee]] eesti väeosadega [[Klooga]]le. ==Juhtkond ja koosseis== ;Polgukomandör *major [[Villem Jakobson]] *alampolkovnik [[Ralf Teiman]] *major [[Karl Vinkel]] ;Polgukomissar: *А. Borkman *[[Erich Tarkpea]] ==Koosseis== Tagavarapolku kuulusid: *4 laskurpataljoni; *kuulipildurite õppepataljon; *miinipildujate õppepataljon; *muude eriotstabeliste korpuse allüksuste õppeüksused. 25. oktoobril 1942 moodustati polgus suurtükiväe[[divisjon]], automaaturite rood ja paranejate rood. ==Põleng Porošino mäel muldonnis== 12. märtsi varahommikul 1943. aastal puhkes tagavarapolgu muldonnis tulekahju, kus hukkus 74 meest. Hukkunud maeti ühishauda. 1980. aastal maeti hukkunud ümber mõned kilomeetrid eemal asuvasse Kalinovka kalmistule. Haual on ka venekeelne mälestussammas, kus kuupäevaks on eksitavalt märgitud detsember.<ref>Edasi. 9/5. 1990.a.</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:1. Eesti Üksik Tagavara Laskurpolk}} [[Kategooria:Eesti väeosad Teises maailmasõjas NSV Liidu sõjaväes]] lrbvkiiwg9rwhjwiikcdty5pp5cwob9 Uno Kaupmees 0 270916 6169109 6141579 2022-07-28T11:36:04Z 2001:1713:EA72:2050:6132:9E3B:9D27:B7C0 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Uno Kaupmees 1979.jpg|pisi|Uno Kaupmees 1979. aastal]] [[Pilt:Uno Kaupmees eesti laulja 01.jpg|pisi|Uno Kaupmees 2001. aastal]] '''Uno Kaupmees''' (sündinud [[17. jaanuar]]il [[1950]] [[Kolga]]s) on eesti laulja ja endine raadiodiktor. 1973. aastal õppis Uno Kaupmees ENSV Riikliku Filharmoonia estraadistuudios. [[1976]]–[[1983]] oli Kaupmehe Unn ansambli [[Krõll (ansambel)|Krõll]] solist.<ref name="uno"/> Aastal [[2000]] hakkas ta taas laulma. Ta on esinenud koos ansambliga [[Lustgast]] muu hulgas [[Soome]]s, [[Rootsi]]s, [[Saksamaa]]l, [[Valgevene]]s ja [[Venemaa]]l [[Moskva]]s.<ref name="uno"/> 22 aastat töötas ta [[Eesti Raadio]]s diktorina.<ref name="ohtuleht29042005"/> [[2002]]. aastal sai ta [[Eesti Popmuusika Aastaauhinnad|Eesti popmuusika parima meesartisti aastaauhinna]]. ==Albumid== *1997 Krõll (1976-84) "Ärge unustage valssi" MC *2000 "Tormab aeg..." CD, MC, saadab Leo Kikas *2001 "[[Kutse tantsule]] nr 18: Igavesti noor" CD, MC, TopTen *2005 Lustikast - "Tormab aeg" TopTen *2007 Lustikast - "Vaba mees" TopTen ==Viited== {{Viited|allikad= <ref name="uno">{{cite web|title=Uno Kaupmees|url=http://www.hot.ee/u/unokas/uno.html|accessdate=17.01.2012}}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="ohtuleht29042005">{{cite web|author=[[Kirsti Vainküla]]|date=29. aprill 2005|title=Laulja Uno Kaupmees mässitud titeskandaali|publisher=Õhtuleht|url = http://www.ohtuleht.ee/173500|accessdate=7.11.2011}}</ref> }} ==Välislingid== *Jüri Paet "[http://archive.is/GkuNp Tulge kõik nüüd, et tantsida valssi"], [[Elukiri]], nr. 8/2007 {{JÄRJESTA:Kaupmees, Uno}} [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1950]] ksw9fhhkt9lg0g4kb5it47on0ut4ylu 1. Eesti jalaväediviis 0 272029 6169013 6167445 2022-07-28T08:51:56Z NOSSER 8097 /* 1. Eesti jalaväediviisi moodustamine */ wikitext text/x-wiki {{Mitte segi ajada| [[1. diviis]]iga}} {{Väeüksus |nimi= 1. Eesti jalaväediviis<br> ''1-ая Эстонская пехотная дивизия'' |pilt= |pildiallkiri= |aeg= [[19. detsember]] 1917 – [[27. aprill]] 1918 |riik=[[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] [[Venemaa Vabariik]]<br>[[Eestimaa kubermang]] |kuuluvus=[[Eesti rahvusväeosad]] [[XII armee]] [[13. korpus]]es |haru= |liik= |ülesanne= |suurus=[[diviis]], ca 750 ohvitseri ja 35 000 sõdurit |praegune_ülem= |lahingud= |ülemad= |märkimisväärsed_ülemad= [[Jaan Soots]]<br>[[Johan Laidoner]]<br>[[Andres Larka]] |tähtpäevad= }} '''1. Eesti jalaväediviis''' (lühemalt ''1. Eesti diviis'') oli 1917. aastal [[Esimene maailmasõda|Esimene maailmasõja]] ajal [[Eesti rahvusväeosad]]e juhtimiseks moodustatud taktikaline väekoondis. 1. Eesti jalaväediviis saadeti Saksa okupatsioonivõimude poolt laiali 1918. aastal pärast [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] vägede poolset [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Eesti okupeerimist]] ning Saksamaa ja [[Nõukogude Venemaa]] vahel [[Brest-Litovski rahuleping]]u sõlmimist. [[File:Tallinn - panoramio (204).jpg|pisi|1. Eesti jalaväediviisi staabi hoone Tallinnas Nunne ja Kloostri tänavate nurgal, [[Nunne tänav]] 18/[[Suur-Kloostri tänav]] 22]] ==Juhtkond ja koosseis== *6. detsember 1917 – 5. jaanuar 1918, [[kindralstaabi alampolkovnik]] [[Jaan Soots]], staabiülem ja ajutine diviisiülem, *[[5. jaanuar]] 1918 –, kindralstaabi alampolkovnik [[Johan Laidoner]], diviisiülem, *16. veebruar 1918, kindralstaabi alampolkovnik [[Andres Larka]], diviisi staabiülem. *suurtükiväe ülem, kindralstaabi alampolkovnik [[Andres Larka]], jaanuar 1918 – veebruar 1918. :Diviisi väeosad: *[[1. Eesti jalaväepolk]], (staap Haapsalus), *[[2. Eesti jalaväepolk]], (staap Viljandis), *[[3. Eesti jalaväepolk]], (staap Tallinnas), *[[4. Eesti jalaväepolk]], (staap Rakveres). *[[Eesti Suurtükiväebrigaad]], ülema kohusetäitja kapten [[Karl Tiitso]], Tallinnas, brigaadis viie [[suurtükipatarei]]d *[[Eesti Insenerirood]], ülem alamkapten [[Artur Normak]] *[[Eesti Ratsapolk]], ülem [[baltisakslased|baltisakslane]] alampolkovnik [[Adolf Rosenberg]] *[[Eesti Tagavara Jalaväepataljon]] ja sõjaväeasutused (näiteks sõjaväekontroll, kõrgem [[sõjakohus]], trükikoda). ==1. Eesti jalaväediviisi moodustamine== [[Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee]] taotles luba Venemaa sõjaväevõimudelt 1917. aasta suvel 1. Eesti jalaväediviisi formeerimiseks. 1917. aasta augustis oli Vene [[Põhjarinne (Esimene maailmasõda)|Põhjarinde]] olukord Riia all kujunenud väga raskeks, tegelik võim sõjaväes oli läinud komiteede ja nõukogude kätte ning demoraliseerunud sõdurid lahkusid hulgakaupa rindelt. Sama olukord valitses ka [[118. jalaväediviis]]is, mis vastutas Lääne-Eesti ja saarte kaitse eest. Seetõttu suhtus eesti jalaväediviisi moodustamise mõttesse positiivselt ka Vene väejuhatus. Kuid luba sellegipoolest ei tulnud ning Eesti Sõjaväelaste Ülemkomiteel käinuks diviisi varustamine üle jõu. {{vaata|Eesti Esimeses maailmasõjas#Olukord mandri-Eestis}} 1917. aasta novembris kutsuti Eestisse [[alampolkovnik]] [[Jaan Soots]], kes asus diviisi formeerima. Luba diviisi formeerimiseks saadi alles detsembris. 6. detsembril 1917 allkirjastas J. Soots diviisiülema kohusetäitjana esimese päevakäsu ning alustas Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee korraldusel Eesti diviisi formeerimist. Jaan Soots ei olnud diviisiülem kaua, enne jõule 1917. aastal asus diviisiülema ametikohale Soomes tagasi jõudnud alampolkovnik [[Johan Laidoner]] (J. Laidoner jõudis Tallinna 19. detsembril 1917. aastal (1.jaanuaril 1918. a. [[ukj]]) ja asus diviisi juhtima 23. detsembril 1917. a. (5. jaanuaril 1918. a. ukj)) ja Sootsist sai [[staabiülem]]. Hiljem aga staabiülemaks alampolkovnik [[Andres Larka]]. Diviisi staabi ülesanne oli kõigi eesti rahvusväeosade juhtimine. Peale nelja jalaväepolgu, mis diviisi staabile allutati või selle alluvuses moodustati, alustati ka suurtükiväebrigaadi, ratsaväepolgu ja väiksemate eriüksuste formeerimist<ref>[http://www.ra.ee/erafondiloend/index.php/structure/index?id=5 1917. aasta revolutsioon ja sõjavägi]</ref>. ==1. Eesti Jalaväediviisi osalemine I maailmasõjas== {{Vaata|Eesti Esimeses maailmasõjas}} 1917. aasta sügiseks, kui hakkas [[Saksa Keisririik|Saksa Keisririigi]] vägede pealetung [[Mandri-Eesti]]le, osales [[1. Eesti jalaväepolk]] 16. – 18. oktoober 1917 toimunud Saaremaa ja Muhumaa kaitsmisest saksa vägede vastu, kuid seoses [[anarhia]]ga Vene armees kujunes operatsioon katastroofiliseks. Sakslased võtsid saartel vangi 1000 Vene ohvitseri ja 20 tuhat sõdurit, nende hulgas 16 eestlasest ohvitseri ja ca 1600 eestlasest sõdurit. Surma sai 20 eestlasest ohvitseri ja 150 eestlasest sõdurit. ==Vaata ka== *[[Eesti rahvusväeosad]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti endised väeüksused]] [[Kategooria:Eesti Esimeses maailmasõjas]] [[Kategooria:1917. aasta Eestis]] [[Kategooria:1. Eesti jalaväediviis]] mg6nmd0dr4hjfq52tq3jzgayhh3wlo1 6169014 6169013 2022-07-28T08:53:23Z NOSSER 8097 /* 1. Eesti Jalaväediviisi osalemine I maailmasõjas */ wikitext text/x-wiki {{Mitte segi ajada| [[1. diviis]]iga}} {{Väeüksus |nimi= 1. Eesti jalaväediviis<br> ''1-ая Эстонская пехотная дивизия'' |pilt= |pildiallkiri= |aeg= [[19. detsember]] 1917 – [[27. aprill]] 1918 |riik=[[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] [[Venemaa Vabariik]]<br>[[Eestimaa kubermang]] |kuuluvus=[[Eesti rahvusväeosad]] [[XII armee]] [[13. korpus]]es |haru= |liik= |ülesanne= |suurus=[[diviis]], ca 750 ohvitseri ja 35 000 sõdurit |praegune_ülem= |lahingud= |ülemad= |märkimisväärsed_ülemad= [[Jaan Soots]]<br>[[Johan Laidoner]]<br>[[Andres Larka]] |tähtpäevad= }} '''1. Eesti jalaväediviis''' (lühemalt ''1. Eesti diviis'') oli 1917. aastal [[Esimene maailmasõda|Esimene maailmasõja]] ajal [[Eesti rahvusväeosad]]e juhtimiseks moodustatud taktikaline väekoondis. 1. Eesti jalaväediviis saadeti Saksa okupatsioonivõimude poolt laiali 1918. aastal pärast [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] vägede poolset [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Eesti okupeerimist]] ning Saksamaa ja [[Nõukogude Venemaa]] vahel [[Brest-Litovski rahuleping]]u sõlmimist. [[File:Tallinn - panoramio (204).jpg|pisi|1. Eesti jalaväediviisi staabi hoone Tallinnas Nunne ja Kloostri tänavate nurgal, [[Nunne tänav]] 18/[[Suur-Kloostri tänav]] 22]] ==Juhtkond ja koosseis== *6. detsember 1917 – 5. jaanuar 1918, [[kindralstaabi alampolkovnik]] [[Jaan Soots]], staabiülem ja ajutine diviisiülem, *[[5. jaanuar]] 1918 –, kindralstaabi alampolkovnik [[Johan Laidoner]], diviisiülem, *16. veebruar 1918, kindralstaabi alampolkovnik [[Andres Larka]], diviisi staabiülem. *suurtükiväe ülem, kindralstaabi alampolkovnik [[Andres Larka]], jaanuar 1918 – veebruar 1918. :Diviisi väeosad: *[[1. Eesti jalaväepolk]], (staap Haapsalus), *[[2. Eesti jalaväepolk]], (staap Viljandis), *[[3. Eesti jalaväepolk]], (staap Tallinnas), *[[4. Eesti jalaväepolk]], (staap Rakveres). *[[Eesti Suurtükiväebrigaad]], ülema kohusetäitja kapten [[Karl Tiitso]], Tallinnas, brigaadis viie [[suurtükipatarei]]d *[[Eesti Insenerirood]], ülem alamkapten [[Artur Normak]] *[[Eesti Ratsapolk]], ülem [[baltisakslased|baltisakslane]] alampolkovnik [[Adolf Rosenberg]] *[[Eesti Tagavara Jalaväepataljon]] ja sõjaväeasutused (näiteks sõjaväekontroll, kõrgem [[sõjakohus]], trükikoda). ==1. Eesti jalaväediviisi moodustamine== [[Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee]] taotles luba Venemaa sõjaväevõimudelt 1917. aasta suvel 1. Eesti jalaväediviisi formeerimiseks. 1917. aasta augustis oli Vene [[Põhjarinne (Esimene maailmasõda)|Põhjarinde]] olukord Riia all kujunenud väga raskeks, tegelik võim sõjaväes oli läinud komiteede ja nõukogude kätte ning demoraliseerunud sõdurid lahkusid hulgakaupa rindelt. Sama olukord valitses ka [[118. jalaväediviis]]is, mis vastutas Lääne-Eesti ja saarte kaitse eest. Seetõttu suhtus eesti jalaväediviisi moodustamise mõttesse positiivselt ka Vene väejuhatus. Kuid luba sellegipoolest ei tulnud ning Eesti Sõjaväelaste Ülemkomiteel käinuks diviisi varustamine üle jõu. {{vaata|Eesti Esimeses maailmasõjas#Olukord mandri-Eestis}} 1917. aasta novembris kutsuti Eestisse [[alampolkovnik]] [[Jaan Soots]], kes asus diviisi formeerima. Luba diviisi formeerimiseks saadi alles detsembris. 6. detsembril 1917 allkirjastas J. Soots diviisiülema kohusetäitjana esimese päevakäsu ning alustas Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee korraldusel Eesti diviisi formeerimist. Jaan Soots ei olnud diviisiülem kaua, enne jõule 1917. aastal asus diviisiülema ametikohale Soomes tagasi jõudnud alampolkovnik [[Johan Laidoner]] (J. Laidoner jõudis Tallinna 19. detsembril 1917. aastal (1.jaanuaril 1918. a. [[ukj]]) ja asus diviisi juhtima 23. detsembril 1917. a. (5. jaanuaril 1918. a. ukj)) ja Sootsist sai [[staabiülem]]. Hiljem aga staabiülemaks alampolkovnik [[Andres Larka]]. Diviisi staabi ülesanne oli kõigi eesti rahvusväeosade juhtimine. Peale nelja jalaväepolgu, mis diviisi staabile allutati või selle alluvuses moodustati, alustati ka suurtükiväebrigaadi, ratsaväepolgu ja väiksemate eriüksuste formeerimist<ref>[http://www.ra.ee/erafondiloend/index.php/structure/index?id=5 1917. aasta revolutsioon ja sõjavägi]</ref>. ==1. Eesti Jalaväediviisi osalemine I maailmasõjas== {{Vaata|Eesti Esimeses maailmasõjas}} 1917. aasta sügiseks, kui hakkas [[Saksa Keisririik|Saksa Keisririigi]] vägede pealetung Eestile, osales [[1. Eesti jalaväepolk]] 16. – 18. oktoober 1917 toimunud Saaremaa ja Muhumaa kaitsmisest saksa vägede vastu, kuid seoses [[anarhia]]ga Vene armees kujunes operatsioon katastroofiliseks. Sakslased võtsid saartel vangi 1000 Vene ohvitseri ja 20 tuhat sõdurit, nende hulgas 16 eestlasest ohvitseri ja ca 1600 eestlasest sõdurit. Surma sai 20 eestlasest ohvitseri ja 150 eestlasest sõdurit. ==Vaata ka== *[[Eesti rahvusväeosad]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti endised väeüksused]] [[Kategooria:Eesti Esimeses maailmasõjas]] [[Kategooria:1917. aasta Eestis]] [[Kategooria:1. Eesti jalaväediviis]] ro34hqbk97d0zdfigz1yu25rhs8euul 6169082 6169014 2022-07-28T10:52:30Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki {{Mitte segi ajada| [[1. diviis]]iga}} {{Väeüksus |nimi= 1. Eesti jalaväediviis<br> ''1-ая Эстонская пехотная дивизия'' |pilt= |pildiallkiri= |aeg= [[19. detsember]] 1917 – [[27. aprill]] 1918 |riik=[[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] [[Venemaa Vabariik]]<br>[[Autonoomne Eestimaa kubermang|Eestimaa kubermang]] |kuuluvus=[[Eesti rahvusväeosad]] [[XII armee]] [[13. korpus]]es |haru= |liik= |ülesanne= |suurus=[[diviis]], ca 750 ohvitseri ja 35 000 sõdurit |praegune_ülem= |lahingud= |ülemad= |märkimisväärsed_ülemad= [[Jaan Soots]]<br>[[Johan Laidoner]]<br>[[Andres Larka]] |tähtpäevad= }} '''1. Eesti jalaväediviis''' (lühemalt ''1. Eesti diviis'') oli 1917. aastal [[Esimene maailmasõda|Esimene maailmasõja]] ajal [[Eesti rahvusväeosad]]e juhtimiseks moodustatud taktikaline väekoondis. 1. Eesti jalaväediviis saadeti Saksa okupatsioonivõimude poolt laiali 1918. aastal pärast [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] vägede poolset [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Eesti okupeerimist]] ning Saksamaa ja [[Nõukogude Venemaa]] vahel [[Brest-Litovski rahuleping]]u sõlmimist. [[File:Tallinn - panoramio (204).jpg|pisi|1. Eesti jalaväediviisi staabi hoone Tallinnas Nunne ja Kloostri tänavate nurgal, [[Nunne tänav]] 18/[[Suur-Kloostri tänav]] 22]] ==Juhtkond ja koosseis== *6. detsember 1917 – 5. jaanuar 1918, [[kindralstaabi alampolkovnik]] [[Jaan Soots]], staabiülem ja ajutine diviisiülem, *[[5. jaanuar]] 1918 –, kindralstaabi alampolkovnik [[Johan Laidoner]], diviisiülem, *16. veebruar 1918, kindralstaabi alampolkovnik [[Andres Larka]], diviisi staabiülem. *suurtükiväe ülem, kindralstaabi alampolkovnik [[Andres Larka]], jaanuar 1918 – veebruar 1918. :Diviisi väeosad: *[[1. Eesti jalaväepolk]], (staap Haapsalus), *[[2. Eesti jalaväepolk]], (staap Viljandis), *[[3. Eesti jalaväepolk]], (staap Tallinnas), *[[4. Eesti jalaväepolk]], (staap Rakveres). *[[Eesti Suurtükiväebrigaad]], ülema kohusetäitja kapten [[Karl Tiitso]], Tallinnas, brigaadis viie [[suurtükipatarei]]d *[[Eesti Insenerirood]], ülem alamkapten [[Artur Normak]] *[[Eesti Ratsapolk]], ülem [[baltisakslased|baltisakslane]] alampolkovnik [[Adolf Rosenberg]] *[[Eesti Tagavara Jalaväepataljon]] ja sõjaväeasutused (näiteks sõjaväekontroll, kõrgem [[sõjakohus]], trükikoda). ==1. Eesti jalaväediviisi moodustamine== [[Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee]] taotles luba Venemaa sõjaväevõimudelt 1917. aasta suvel 1. Eesti jalaväediviisi formeerimiseks. 1917. aasta augustis oli Vene [[Põhjarinne (Esimene maailmasõda)|Põhjarinde]] olukord Riia all kujunenud väga raskeks, tegelik võim sõjaväes oli läinud komiteede ja nõukogude kätte ning demoraliseerunud sõdurid lahkusid hulgakaupa rindelt. Sama olukord valitses ka [[118. jalaväediviis]]is, mis vastutas Lääne-Eesti ja saarte kaitse eest. Seetõttu suhtus eesti jalaväediviisi moodustamise mõttesse positiivselt ka Vene väejuhatus. Kuid luba sellegipoolest ei tulnud ning Eesti Sõjaväelaste Ülemkomiteel käinuks diviisi varustamine üle jõu. {{vaata|Eesti Esimeses maailmasõjas#Olukord mandri-Eestis}} 1917. aasta novembris kutsuti Eestisse [[alampolkovnik]] [[Jaan Soots]], kes asus diviisi formeerima. Luba diviisi formeerimiseks saadi alles detsembris. 6. detsembril 1917 allkirjastas J. Soots diviisiülema kohusetäitjana esimese päevakäsu ning alustas Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee korraldusel Eesti diviisi formeerimist. Jaan Soots ei olnud diviisiülem kaua, enne jõule 1917. aastal asus diviisiülema ametikohale Soomes tagasi jõudnud alampolkovnik [[Johan Laidoner]] (J. Laidoner jõudis Tallinna 19. detsembril 1917. aastal (1.jaanuaril 1918. a. [[ukj]]) ja asus diviisi juhtima 23. detsembril 1917. a. (5. jaanuaril 1918. a. ukj)) ja Sootsist sai [[staabiülem]]. Hiljem aga staabiülemaks alampolkovnik [[Andres Larka]]. Diviisi staabi ülesanne oli kõigi eesti rahvusväeosade juhtimine. Peale nelja jalaväepolgu, mis diviisi staabile allutati või selle alluvuses moodustati, alustati ka suurtükiväebrigaadi, ratsaväepolgu ja väiksemate eriüksuste formeerimist<ref>[http://www.ra.ee/erafondiloend/index.php/structure/index?id=5 1917. aasta revolutsioon ja sõjavägi]</ref>. ==1. Eesti Jalaväediviisi osalemine I maailmasõjas== {{Vaata|Eesti Esimeses maailmasõjas}} 1917. aasta sügiseks, kui hakkas [[Saksa Keisririik|Saksa Keisririigi]] vägede pealetung Eestile, osales [[1. Eesti jalaväepolk]] 16. – 18. oktoober 1917 toimunud Saaremaa ja Muhumaa kaitsmisest saksa vägede vastu, kuid seoses [[anarhia]]ga Vene armees kujunes operatsioon katastroofiliseks. Sakslased võtsid saartel vangi 1000 Vene ohvitseri ja 20 tuhat sõdurit, nende hulgas 16 eestlasest ohvitseri ja ca 1600 eestlasest sõdurit. Surma sai 20 eestlasest ohvitseri ja 150 eestlasest sõdurit. ==Vaata ka== *[[Eesti rahvusväeosad]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti endised väeüksused]] [[Kategooria:Eesti Esimeses maailmasõjas]] [[Kategooria:1917. aasta Eestis]] [[Kategooria:1. Eesti jalaväediviis]] o1fzf1f9gdppxtwhx4eap46mq6o6ecq 6169086 6169082 2022-07-28T10:54:34Z NOSSER 8097 /* 1. Eesti Jalaväediviisi osalemine I maailmasõjas */ wikitext text/x-wiki {{Mitte segi ajada| [[1. diviis]]iga}} {{Väeüksus |nimi= 1. Eesti jalaväediviis<br> ''1-ая Эстонская пехотная дивизия'' |pilt= |pildiallkiri= |aeg= [[19. detsember]] 1917 – [[27. aprill]] 1918 |riik=[[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] [[Venemaa Vabariik]]<br>[[Autonoomne Eestimaa kubermang|Eestimaa kubermang]] |kuuluvus=[[Eesti rahvusväeosad]] [[XII armee]] [[13. korpus]]es |haru= |liik= |ülesanne= |suurus=[[diviis]], ca 750 ohvitseri ja 35 000 sõdurit |praegune_ülem= |lahingud= |ülemad= |märkimisväärsed_ülemad= [[Jaan Soots]]<br>[[Johan Laidoner]]<br>[[Andres Larka]] |tähtpäevad= }} '''1. Eesti jalaväediviis''' (lühemalt ''1. Eesti diviis'') oli 1917. aastal [[Esimene maailmasõda|Esimene maailmasõja]] ajal [[Eesti rahvusväeosad]]e juhtimiseks moodustatud taktikaline väekoondis. 1. Eesti jalaväediviis saadeti Saksa okupatsioonivõimude poolt laiali 1918. aastal pärast [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] vägede poolset [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Eesti okupeerimist]] ning Saksamaa ja [[Nõukogude Venemaa]] vahel [[Brest-Litovski rahuleping]]u sõlmimist. [[File:Tallinn - panoramio (204).jpg|pisi|1. Eesti jalaväediviisi staabi hoone Tallinnas Nunne ja Kloostri tänavate nurgal, [[Nunne tänav]] 18/[[Suur-Kloostri tänav]] 22]] ==Juhtkond ja koosseis== *6. detsember 1917 – 5. jaanuar 1918, [[kindralstaabi alampolkovnik]] [[Jaan Soots]], staabiülem ja ajutine diviisiülem, *[[5. jaanuar]] 1918 –, kindralstaabi alampolkovnik [[Johan Laidoner]], diviisiülem, *16. veebruar 1918, kindralstaabi alampolkovnik [[Andres Larka]], diviisi staabiülem. *suurtükiväe ülem, kindralstaabi alampolkovnik [[Andres Larka]], jaanuar 1918 – veebruar 1918. :Diviisi väeosad: *[[1. Eesti jalaväepolk]], (staap Haapsalus), *[[2. Eesti jalaväepolk]], (staap Viljandis), *[[3. Eesti jalaväepolk]], (staap Tallinnas), *[[4. Eesti jalaväepolk]], (staap Rakveres). *[[Eesti Suurtükiväebrigaad]], ülema kohusetäitja kapten [[Karl Tiitso]], Tallinnas, brigaadis viie [[suurtükipatarei]]d *[[Eesti Insenerirood]], ülem alamkapten [[Artur Normak]] *[[Eesti Ratsapolk]], ülem [[baltisakslased|baltisakslane]] alampolkovnik [[Adolf Rosenberg]] *[[Eesti Tagavara Jalaväepataljon]] ja sõjaväeasutused (näiteks sõjaväekontroll, kõrgem [[sõjakohus]], trükikoda). ==1. Eesti jalaväediviisi moodustamine== [[Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee]] taotles luba Venemaa sõjaväevõimudelt 1917. aasta suvel 1. Eesti jalaväediviisi formeerimiseks. 1917. aasta augustis oli Vene [[Põhjarinne (Esimene maailmasõda)|Põhjarinde]] olukord Riia all kujunenud väga raskeks, tegelik võim sõjaväes oli läinud komiteede ja nõukogude kätte ning demoraliseerunud sõdurid lahkusid hulgakaupa rindelt. Sama olukord valitses ka [[118. jalaväediviis]]is, mis vastutas Lääne-Eesti ja saarte kaitse eest. Seetõttu suhtus eesti jalaväediviisi moodustamise mõttesse positiivselt ka Vene väejuhatus. Kuid luba sellegipoolest ei tulnud ning Eesti Sõjaväelaste Ülemkomiteel käinuks diviisi varustamine üle jõu. {{vaata|Eesti Esimeses maailmasõjas#Olukord mandri-Eestis}} 1917. aasta novembris kutsuti Eestisse [[alampolkovnik]] [[Jaan Soots]], kes asus diviisi formeerima. Luba diviisi formeerimiseks saadi alles detsembris. 6. detsembril 1917 allkirjastas J. Soots diviisiülema kohusetäitjana esimese päevakäsu ning alustas Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee korraldusel Eesti diviisi formeerimist. Jaan Soots ei olnud diviisiülem kaua, enne jõule 1917. aastal asus diviisiülema ametikohale Soomes tagasi jõudnud alampolkovnik [[Johan Laidoner]] (J. Laidoner jõudis Tallinna 19. detsembril 1917. aastal (1.jaanuaril 1918. a. [[ukj]]) ja asus diviisi juhtima 23. detsembril 1917. a. (5. jaanuaril 1918. a. ukj)) ja Sootsist sai [[staabiülem]]. Hiljem aga staabiülemaks alampolkovnik [[Andres Larka]]. Diviisi staabi ülesanne oli kõigi eesti rahvusväeosade juhtimine. Peale nelja jalaväepolgu, mis diviisi staabile allutati või selle alluvuses moodustati, alustati ka suurtükiväebrigaadi, ratsaväepolgu ja väiksemate eriüksuste formeerimist<ref>[http://www.ra.ee/erafondiloend/index.php/structure/index?id=5 1917. aasta revolutsioon ja sõjavägi]</ref>. ==1. Eesti Jalaväediviisi osalemine I maailmasõjas== {{Vaata|Eesti Esimeses maailmasõjas}} 1917. aasta sügiseks, kui hakkas [[Saksa Keisririik|Saksa Keisririigi]] vägede pealetung Eestile, osales [[1. Eesti jalaväepolk|1. Eesti jalaväepolgu]] üksused 16. – 18. oktoober 1917 toimunud Saaremaa ja Muhumaa kaitsmisest saksa vägede vastu, kuid seoses [[anarhia]]ga Vene armees kujunes operatsioon katastroofiliseks. Sakslased võtsid saartel vangi 1000 Vene ohvitseri ja 20 tuhat sõdurit, nende hulgas 16 eestlasest ohvitseri ja ca 1600 eestlasest sõdurit. Surma sai 20 eestlasest ohvitseri ja 150 eestlasest sõdurit. ==Vaata ka== *[[Eesti rahvusväeosad]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti endised väeüksused]] [[Kategooria:Eesti Esimeses maailmasõjas]] [[Kategooria:1917. aasta Eestis]] [[Kategooria:1. Eesti jalaväediviis]] kkb30u5aih8cz52denb4vgdc7uu29e5 6169087 6169086 2022-07-28T10:55:18Z NOSSER 8097 /* 1. Eesti Jalaväediviisi osalemine I maailmasõjas */ wikitext text/x-wiki {{Mitte segi ajada| [[1. diviis]]iga}} {{Väeüksus |nimi= 1. Eesti jalaväediviis<br> ''1-ая Эстонская пехотная дивизия'' |pilt= |pildiallkiri= |aeg= [[19. detsember]] 1917 – [[27. aprill]] 1918 |riik=[[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] [[Venemaa Vabariik]]<br>[[Autonoomne Eestimaa kubermang|Eestimaa kubermang]] |kuuluvus=[[Eesti rahvusväeosad]] [[XII armee]] [[13. korpus]]es |haru= |liik= |ülesanne= |suurus=[[diviis]], ca 750 ohvitseri ja 35 000 sõdurit |praegune_ülem= |lahingud= |ülemad= |märkimisväärsed_ülemad= [[Jaan Soots]]<br>[[Johan Laidoner]]<br>[[Andres Larka]] |tähtpäevad= }} '''1. Eesti jalaväediviis''' (lühemalt ''1. Eesti diviis'') oli 1917. aastal [[Esimene maailmasõda|Esimene maailmasõja]] ajal [[Eesti rahvusväeosad]]e juhtimiseks moodustatud taktikaline väekoondis. 1. Eesti jalaväediviis saadeti Saksa okupatsioonivõimude poolt laiali 1918. aastal pärast [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] vägede poolset [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Eesti okupeerimist]] ning Saksamaa ja [[Nõukogude Venemaa]] vahel [[Brest-Litovski rahuleping]]u sõlmimist. [[File:Tallinn - panoramio (204).jpg|pisi|1. Eesti jalaväediviisi staabi hoone Tallinnas Nunne ja Kloostri tänavate nurgal, [[Nunne tänav]] 18/[[Suur-Kloostri tänav]] 22]] ==Juhtkond ja koosseis== *6. detsember 1917 – 5. jaanuar 1918, [[kindralstaabi alampolkovnik]] [[Jaan Soots]], staabiülem ja ajutine diviisiülem, *[[5. jaanuar]] 1918 –, kindralstaabi alampolkovnik [[Johan Laidoner]], diviisiülem, *16. veebruar 1918, kindralstaabi alampolkovnik [[Andres Larka]], diviisi staabiülem. *suurtükiväe ülem, kindralstaabi alampolkovnik [[Andres Larka]], jaanuar 1918 – veebruar 1918. :Diviisi väeosad: *[[1. Eesti jalaväepolk]], (staap Haapsalus), *[[2. Eesti jalaväepolk]], (staap Viljandis), *[[3. Eesti jalaväepolk]], (staap Tallinnas), *[[4. Eesti jalaväepolk]], (staap Rakveres). *[[Eesti Suurtükiväebrigaad]], ülema kohusetäitja kapten [[Karl Tiitso]], Tallinnas, brigaadis viie [[suurtükipatarei]]d *[[Eesti Insenerirood]], ülem alamkapten [[Artur Normak]] *[[Eesti Ratsapolk]], ülem [[baltisakslased|baltisakslane]] alampolkovnik [[Adolf Rosenberg]] *[[Eesti Tagavara Jalaväepataljon]] ja sõjaväeasutused (näiteks sõjaväekontroll, kõrgem [[sõjakohus]], trükikoda). ==1. Eesti jalaväediviisi moodustamine== [[Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee]] taotles luba Venemaa sõjaväevõimudelt 1917. aasta suvel 1. Eesti jalaväediviisi formeerimiseks. 1917. aasta augustis oli Vene [[Põhjarinne (Esimene maailmasõda)|Põhjarinde]] olukord Riia all kujunenud väga raskeks, tegelik võim sõjaväes oli läinud komiteede ja nõukogude kätte ning demoraliseerunud sõdurid lahkusid hulgakaupa rindelt. Sama olukord valitses ka [[118. jalaväediviis]]is, mis vastutas Lääne-Eesti ja saarte kaitse eest. Seetõttu suhtus eesti jalaväediviisi moodustamise mõttesse positiivselt ka Vene väejuhatus. Kuid luba sellegipoolest ei tulnud ning Eesti Sõjaväelaste Ülemkomiteel käinuks diviisi varustamine üle jõu. {{vaata|Eesti Esimeses maailmasõjas#Olukord mandri-Eestis}} 1917. aasta novembris kutsuti Eestisse [[alampolkovnik]] [[Jaan Soots]], kes asus diviisi formeerima. Luba diviisi formeerimiseks saadi alles detsembris. 6. detsembril 1917 allkirjastas J. Soots diviisiülema kohusetäitjana esimese päevakäsu ning alustas Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee korraldusel Eesti diviisi formeerimist. Jaan Soots ei olnud diviisiülem kaua, enne jõule 1917. aastal asus diviisiülema ametikohale Soomes tagasi jõudnud alampolkovnik [[Johan Laidoner]] (J. Laidoner jõudis Tallinna 19. detsembril 1917. aastal (1.jaanuaril 1918. a. [[ukj]]) ja asus diviisi juhtima 23. detsembril 1917. a. (5. jaanuaril 1918. a. ukj)) ja Sootsist sai [[staabiülem]]. Hiljem aga staabiülemaks alampolkovnik [[Andres Larka]]. Diviisi staabi ülesanne oli kõigi eesti rahvusväeosade juhtimine. Peale nelja jalaväepolgu, mis diviisi staabile allutati või selle alluvuses moodustati, alustati ka suurtükiväebrigaadi, ratsaväepolgu ja väiksemate eriüksuste formeerimist<ref>[http://www.ra.ee/erafondiloend/index.php/structure/index?id=5 1917. aasta revolutsioon ja sõjavägi]</ref>. ==1. Eesti Jalaväediviisi osalemine I maailmasõjas== {{Vaata|Eesti Esimeses maailmasõjas}} 1917. aasta sügiseks, kui hakkas [[Saksa Keisririik|Saksa Keisririigi]] vägede pealetung Eestile, osalesid [[1. Eesti jalaväepolk|1. Eesti jalaväepolgu]] üksused 16. – 18. oktoober 1917 toimunud [[Operatsioon Albion|Saaremaa]] ja Muhumaa kaitsmisest saksa vägede vastu, kuid seoses [[anarhia]]ga Vene armees kujunes operatsioon katastroofiliseks. Sakslased võtsid saartel vangi 1000 Vene ohvitseri ja 20 tuhat sõdurit, nende hulgas 16 eestlasest ohvitseri ja ca 1600 eestlasest sõdurit. Surma sai 20 eestlasest ohvitseri ja 150 eestlasest sõdurit. ==Vaata ka== *[[Eesti rahvusväeosad]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti endised väeüksused]] [[Kategooria:Eesti Esimeses maailmasõjas]] [[Kategooria:1917. aasta Eestis]] [[Kategooria:1. Eesti jalaväediviis]] tps9cr7by5l3xfydehxzoftcvaal27r 3. Eesti jalaväepolk 0 272342 6169008 6152577 2022-07-28T08:46:29Z NOSSER 8097 /* Üksik Tallinna Eesti polk */ wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = 3. Eesti jalaväepolk <br> ''3-й Эстонский пехотный полк'' | pilt = | pildiallkiri = | algusaeg =[[1917]] | lõpuaeg = [[1918]] | aeg = | riik =[[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] [[Venemaa Vabariik]]<br>[[Eestimaa kubermang]] | kuuluvus = | haru = | liik = [[jalavägi]] | ülesanne = | suurus = [[polk]] | alluv = [[1. Eesti jalaväediviis]] ([[Eesti rahvusväeosad]]) | garnison = [[Tallinn]]<br> | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = alampolkovnik [[Jaan Põrk]]<br>alampolkovnik [[Ernst Põdder]]<br>alampolkovnik [[Peeter Kann]]<br>polkovnik [[Peeter Raudsepp (sõjaväelane)|Peeter Raudsepp]]<br> <!-- Sümboolika --> | märk = | märk_silt = | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''3. Eesti jalaväepolk''' oli 1917. aastal [[Eesti rahvusväeosad|Eesti rahvusväeosana]] moodustatud ja 1917. aastal [[1. Eesti jalaväediviis]]i koosseisu liidetud väeosa. [[File:Ernst Põdder - Kaitseliit.jpg|pisi|Ernst Põdder]] ==Juhtkond ja koosseis== *alampolkovnik [[Jaan Põrk]], polgu ülem; 9.10.1917 – 19.10.1917, 3. Eesti polgu ülem ja moodustaja *alampolkovnik [[Ernst Põdder]], 19.10.1917 – 9.12.1917, 2. Eesti jalaväepolgu üksikpataljoni ülem<ref>Kindral Põdra rügemendi juubel., Maa Hääl nr.115, 6. oktoober 1937, lk 1</ref>; *alampolkovnik [[Peeter Kann]], 9.12.1917 – 17.1.1918, *polkovnik [[Peeter Raudsepp (sõjaväelane)|Peeter Raudsepp]], 17.1.1918 – 9.3.1918 *polkovnik [[Peeter Kann]], 9.3.1918 – 5.9.1918 *alampolkovnik (''alamooberst'') [[Eduard-Alfred Kubbo]] ==I pataljon== :I pataljoni ülem, [[kapten]] [[Johan Schmidt]] ( – 21.1.1918); *1. rood, ülem leitnant [[Jaan Hermann]] *2. rood, *3. rood, ülem leitnant [[Karl Ainson]] *4. rood, ülem [[lipnik]] [[Paul Hinno]] ==II Pataljon== :II pataljoni ülem, [[staabikapten]] [[Jaan Kruus]] *5. rood, ülem staabikapten Berg *6. rood, ülem Jaan Madison *7. rood, *8. rood, *9. rood, *Ratsamaakuulajate komando, ülem [[Nikolai Fischer]] *Sidekomando, ülem alamleitnant [[Jaan Madison]]; *Jalamaakuulajate komando, ülem alamleitnant Kubbo *Sapöörikomando, ülem leitnant [[Otto Erma]] *Kuulipildujakomando, staabikapten Peeter Univer *Töörood, ülem [[staabikapten]] August Tõnisoff. ==3. polgu moodustamine== ===Üksik Tallinna Eesti pataljon=== {{Infokast väeüksus | nimi = Üksik Tallinna Eesti pataljon | pilt = | pildiallkiri = | algusaeg = [[26. september]] ([[ukj]] 9. oktoober) 1917 | lõpuaeg = 9. (ukj 22.) oktoober 1917 | aeg = | riik =[[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] [[Venemaa Vabariik]]<br>[[Eestimaa kubermang]] | kuuluvus = | haru = | liik = [[jalavägi]] | ülesanne = | suurus = [[pataljon]] | alluv = [[1. Eesti jalaväediviis]] ([[Eesti rahvusväeosad]]) | garnison = [[Tallinn]]<br> | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = [[alampolkovnik]] [[Jaan Põrk]]<br> <!-- Sümboolika --> | märk = | märk_silt = | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} Üksuse moodustamise ajal [[eesti rahvusväeosad]]e moodustamise algetapis ajavahemikul 26. september ([[ukj]] 9. oktoober) – 9. (ukj 22.) oktoober 1917 kandis väeosa ''Üksiku Tallinna Eesti pataljon''i nime. ===2. Eesti polgu üksikpataljon=== 9. ([[ukj]] 22.) oktoober – 16. (ukj 29.) oktoober 1917 kandis üksus nime 2. Eesti polgu üksikpataljon. Pataljon luges oma asutamispäevaks 6/[[19. oktoober|19. oktoobrit]] [[1917]], mil [[Peeter Suure Merekindlus|Tallinna merekindluste]] komandant kontradmiral [[Pjotr Leskov]] andis päevakäsu nr. 50: {{tsitaat|''§ 1. Tallinnas asuvast 1390 mehest koosneva eestlaste komando käsen kuni 2. Eesti polgu formeerimiseni koondada eraldi pataljoni, kolonel [[Ernst Põdder|Põdder]]i juhatusel. Valmis formeeritud pataljon lugeda asunuks [[Peeter Suure Merekindlus|kindluse garnisoni]] väeosade koosseisu.''||}} ===Üksik Tallinna Eesti polk=== {{Infokast väeüksus | nimi = Üksik Tallinna Eesti polk | pilt = | pildiallkiri = | algusaeg = 16. (29.) oktoober 1917 | lõpuaeg = 13. (26.) detsember 1917 | aeg = | riik =[[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] [[Venemaa Vabariik]]<br>[[Eestimaa kubermang]] | kuuluvus = | haru = | liik = [[jalavägi]] | ülesanne = | suurus = [[polk]] | alluv = [[1. Eesti jalaväediviis]] ([[Eesti rahvusväeosad]]) | garnison = [[Tallinn]]<br> | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = alampolkovnik [[Ernst Põdder]]<br> <!-- Sümboolika --> | märk = | märk_silt = | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} Ajavahemikul 16. (29.) oktoober – 13. (26.) detsember 1917 kandis üksus nime ''Üksik Tallinna Eesti polk'' ning allus Tallinna piirkonnas asuva [[Peeter Suure Merekindlus]]e maavägedele, erinevalt moodustatud [[1. Eesti jalaväepolk|1.]] ja [[2. Eesti jalaväepolk|2. Eesti polgust]], mis allusid Vene Põhajarinde [[118. jalaväediviis]]ile. Polgu moodustamisel olid polgu koosseisu kuuluvate sõjaväelaste baasiks samuti tagavaraväeosad ja [[Eesti Tagavara Jalaväepataljon]]i 1. [[Marsirood|marsirood]] kapten [[Aleksander Hagen]]i juhtimisel. [[5. märts]]il 1918 saadeti polk Tallinnas, [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|saksa okupatsioon]]ivõimude korraldusel laiali. ===3. Eesti jalaväepolk === 1918. aasta novembris moodustati [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutise Valitsuse]] poolt endise [[1. Eesti jalaväediviis]]i baasil [[Eesti Rahvavägi|Eesti rahvavägi]]. 21. novembril nimetati rahvaväe tuumikuks olev 1. Eesti jalaväediviis – [[1. Diviis|1. diviis]]iks, mille koosseisu kuulusid kõik rahvaväe sõjaväeosad, sealhulgas uuesti Võrus formeeritav 3. polk. Polgu staap asus [[Võru]]s [[Kreutzwaldi tänav]] 30 (tolleaegse nimega Riia uulits), polgu formeerimine ja relvastamine toimus Saksa 388. jalaväerügemendi ja saksa sõdurite ''Soldatenraat''i vastutegevuse olukorras. Ajavahemikul 13. (26.) detsember 1917 – 5. aprill 1918 kandis väeosa 3. Eesti jalaväepolgu nime. Ajavahemikul [[30. november]] – [[17. detsember]] 1918 kandis väeosa nime 3. (Eesti) Rahvaväe polk ja asukoha tõttu ka 21. novembrist – 30. novembrini 1918 (3.) Võru Eesti polgu nime, väeosa nimetati 17. detsembril 1918 3. Eesti jalaväe polguks, lühidalt 3. jalaväepolguks ning kandis seda nime kogu [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] jooksul kuni [[10. mai]]ni 1920. == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.536 ERA.536. "3. Eesti Jalaväepolk"], [[Eesti Riigiarhiiv]]is {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=– | nimi=3. Eesti jalaväepolk | aeg=[[1917]]–[[1918]] | järgnev=[[3. jalaväepolk]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:3. Eesti jalaväepolk}} [[Kategooria:1. Eesti jalaväediviis]] [[Kategooria:Eesti Esimeses maailmasõjas]] [[Kategooria:1917. aasta Eestis]] [[Kategooria:1918. aasta Eestis]] s7i6fmuhnlyr8uj0hc3xpte2ofogqwt 6169010 6169008 2022-07-28T08:48:14Z NOSSER 8097 /* Üksik Tallinna Eesti polk */ wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = 3. Eesti jalaväepolk <br> ''3-й Эстонский пехотный полк'' | pilt = | pildiallkiri = | algusaeg =[[1917]] | lõpuaeg = [[1918]] | aeg = | riik =[[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] [[Venemaa Vabariik]]<br>[[Eestimaa kubermang]] | kuuluvus = | haru = | liik = [[jalavägi]] | ülesanne = | suurus = [[polk]] | alluv = [[1. Eesti jalaväediviis]] ([[Eesti rahvusväeosad]]) | garnison = [[Tallinn]]<br> | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = alampolkovnik [[Jaan Põrk]]<br>alampolkovnik [[Ernst Põdder]]<br>alampolkovnik [[Peeter Kann]]<br>polkovnik [[Peeter Raudsepp (sõjaväelane)|Peeter Raudsepp]]<br> <!-- Sümboolika --> | märk = | märk_silt = | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''3. Eesti jalaväepolk''' oli 1917. aastal [[Eesti rahvusväeosad|Eesti rahvusväeosana]] moodustatud ja 1917. aastal [[1. Eesti jalaväediviis]]i koosseisu liidetud väeosa. [[File:Ernst Põdder - Kaitseliit.jpg|pisi|Ernst Põdder]] ==Juhtkond ja koosseis== *alampolkovnik [[Jaan Põrk]], polgu ülem; 9.10.1917 – 19.10.1917, 3. Eesti polgu ülem ja moodustaja *alampolkovnik [[Ernst Põdder]], 19.10.1917 – 9.12.1917, 2. Eesti jalaväepolgu üksikpataljoni ülem<ref>Kindral Põdra rügemendi juubel., Maa Hääl nr.115, 6. oktoober 1937, lk 1</ref>; *alampolkovnik [[Peeter Kann]], 9.12.1917 – 17.1.1918, *polkovnik [[Peeter Raudsepp (sõjaväelane)|Peeter Raudsepp]], 17.1.1918 – 9.3.1918 *polkovnik [[Peeter Kann]], 9.3.1918 – 5.9.1918 *alampolkovnik (''alamooberst'') [[Eduard-Alfred Kubbo]] ==I pataljon== :I pataljoni ülem, [[kapten]] [[Johan Schmidt]] ( – 21.1.1918); *1. rood, ülem leitnant [[Jaan Hermann]] *2. rood, *3. rood, ülem leitnant [[Karl Ainson]] *4. rood, ülem [[lipnik]] [[Paul Hinno]] ==II Pataljon== :II pataljoni ülem, [[staabikapten]] [[Jaan Kruus]] *5. rood, ülem staabikapten Berg *6. rood, ülem Jaan Madison *7. rood, *8. rood, *9. rood, *Ratsamaakuulajate komando, ülem [[Nikolai Fischer]] *Sidekomando, ülem alamleitnant [[Jaan Madison]]; *Jalamaakuulajate komando, ülem alamleitnant Kubbo *Sapöörikomando, ülem leitnant [[Otto Erma]] *Kuulipildujakomando, staabikapten Peeter Univer *Töörood, ülem [[staabikapten]] August Tõnisoff. ==3. polgu moodustamine== ===Üksik Tallinna Eesti pataljon=== {{Infokast väeüksus | nimi = Üksik Tallinna Eesti pataljon | pilt = | pildiallkiri = | algusaeg = [[26. september]] ([[ukj]] 9. oktoober) 1917 | lõpuaeg = 9. (ukj 22.) oktoober 1917 | aeg = | riik =[[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] [[Venemaa Vabariik]]<br>[[Eestimaa kubermang]] | kuuluvus = | haru = | liik = [[jalavägi]] | ülesanne = | suurus = [[pataljon]] | alluv = [[1. Eesti jalaväediviis]] ([[Eesti rahvusväeosad]]) | garnison = [[Tallinn]]<br> | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = [[alampolkovnik]] [[Jaan Põrk]]<br> <!-- Sümboolika --> | märk = | märk_silt = | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} Üksuse moodustamise ajal [[eesti rahvusväeosad]]e moodustamise algetapis ajavahemikul 26. september ([[ukj]] 9. oktoober) – 9. (ukj 22.) oktoober 1917 kandis väeosa ''Üksiku Tallinna Eesti pataljon''i nime. ===2. Eesti polgu üksikpataljon=== 9. ([[ukj]] 22.) oktoober – 16. (ukj 29.) oktoober 1917 kandis üksus nime 2. Eesti polgu üksikpataljon. Pataljon luges oma asutamispäevaks 6/[[19. oktoober|19. oktoobrit]] [[1917]], mil [[Peeter Suure Merekindlus|Tallinna merekindluste]] komandant kontradmiral [[Pjotr Leskov]] andis päevakäsu nr. 50: {{tsitaat|''§ 1. Tallinnas asuvast 1390 mehest koosneva eestlaste komando käsen kuni 2. Eesti polgu formeerimiseni koondada eraldi pataljoni, kolonel [[Ernst Põdder|Põdder]]i juhatusel. Valmis formeeritud pataljon lugeda asunuks [[Peeter Suure Merekindlus|kindluse garnisoni]] väeosade koosseisu.''||}} ===Üksik Tallinna Eesti polk=== {{Infokast väeüksus | nimi = Üksik Tallinna Eesti polk | pilt = | pildiallkiri = | algusaeg = 16. (29.) oktoober 1917 | lõpuaeg = 13. (26.) detsember 1917 | aeg = | riik =[[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] [[Venemaa Vabariik]]<br>[[Eestimaa kubermang]] | kuuluvus = | haru = | liik = [[jalavägi]] | ülesanne = | suurus = [[polk]] | alluv = [[1. Eesti jalaväediviis]] ([[Eesti rahvusväeosad]]) | garnison = [[Tallinn]]<br> | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = alampolkovnik [[Ernst Põdder]]<br> <!-- Sümboolika --> | märk = | märk_silt = | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} Ajavahemikul 16. (29.) oktoober – 13. (26.) detsember 1917 kandis üksus nime ''Üksik Tallinna Eesti polk'' ehk ''Tallinna Eesti Eraldi polk'' ning allus Tallinna piirkonnas asuva [[Peeter Suure Merekindlus]]e maavägedele, erinevalt moodustatud [[1. Eesti jalaväepolk|1.]] ja [[2. Eesti jalaväepolk|2. Eesti polgust]], mis allusid Vene Põhajarinde [[118. jalaväediviis]]ile. Polgu moodustamisel olid polgu koosseisu kuuluvate sõjaväelaste baasiks samuti tagavaraväeosad ja [[Eesti Tagavara Jalaväepataljon]]i 1. [[Marsirood|marsirood]] kapten [[Aleksander Hagen]]i juhtimisel. [[5. märts]]il 1918 saadeti polk Tallinnas, [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|saksa okupatsioon]]ivõimude korraldusel laiali. ===3. Eesti jalaväepolk === 1918. aasta novembris moodustati [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutise Valitsuse]] poolt endise [[1. Eesti jalaväediviis]]i baasil [[Eesti Rahvavägi|Eesti rahvavägi]]. 21. novembril nimetati rahvaväe tuumikuks olev 1. Eesti jalaväediviis – [[1. Diviis|1. diviis]]iks, mille koosseisu kuulusid kõik rahvaväe sõjaväeosad, sealhulgas uuesti Võrus formeeritav 3. polk. Polgu staap asus [[Võru]]s [[Kreutzwaldi tänav]] 30 (tolleaegse nimega Riia uulits), polgu formeerimine ja relvastamine toimus Saksa 388. jalaväerügemendi ja saksa sõdurite ''Soldatenraat''i vastutegevuse olukorras. Ajavahemikul 13. (26.) detsember 1917 – 5. aprill 1918 kandis väeosa 3. Eesti jalaväepolgu nime. Ajavahemikul [[30. november]] – [[17. detsember]] 1918 kandis väeosa nime 3. (Eesti) Rahvaväe polk ja asukoha tõttu ka 21. novembrist – 30. novembrini 1918 (3.) Võru Eesti polgu nime, väeosa nimetati 17. detsembril 1918 3. Eesti jalaväe polguks, lühidalt 3. jalaväepolguks ning kandis seda nime kogu [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] jooksul kuni [[10. mai]]ni 1920. == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.536 ERA.536. "3. Eesti Jalaväepolk"], [[Eesti Riigiarhiiv]]is {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=– | nimi=3. Eesti jalaväepolk | aeg=[[1917]]–[[1918]] | järgnev=[[3. jalaväepolk]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:3. Eesti jalaväepolk}} [[Kategooria:1. Eesti jalaväediviis]] [[Kategooria:Eesti Esimeses maailmasõjas]] [[Kategooria:1917. aasta Eestis]] [[Kategooria:1918. aasta Eestis]] fdw2yed8320a9jj0y2oy9yr1pzufdxs 6169083 6169010 2022-07-28T10:53:01Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = 3. Eesti jalaväepolk <br> ''3-й Эстонский пехотный полк'' | pilt = | pildiallkiri = | algusaeg =[[1917]] | lõpuaeg = [[1918]] | aeg = | riik =[[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] [[Venemaa Vabariik]]<br>[[Autonoomne Eestimaa kubermang|Eestimaa kubermang]] | kuuluvus = | haru = | liik = [[jalavägi]] | ülesanne = | suurus = [[polk]] | alluv = [[1. Eesti jalaväediviis]] ([[Eesti rahvusväeosad]]) | garnison = [[Tallinn]]<br> | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = alampolkovnik [[Jaan Põrk]]<br>alampolkovnik [[Ernst Põdder]]<br>alampolkovnik [[Peeter Kann]]<br>polkovnik [[Peeter Raudsepp (sõjaväelane)|Peeter Raudsepp]]<br> <!-- Sümboolika --> | märk = | märk_silt = | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''3. Eesti jalaväepolk''' oli 1917. aastal [[Eesti rahvusväeosad|Eesti rahvusväeosana]] moodustatud ja 1917. aastal [[1. Eesti jalaväediviis]]i koosseisu liidetud väeosa. [[File:Ernst Põdder - Kaitseliit.jpg|pisi|Ernst Põdder]] ==Juhtkond ja koosseis== *alampolkovnik [[Jaan Põrk]], polgu ülem; 9.10.1917 – 19.10.1917, 3. Eesti polgu ülem ja moodustaja *alampolkovnik [[Ernst Põdder]], 19.10.1917 – 9.12.1917, 2. Eesti jalaväepolgu üksikpataljoni ülem<ref>Kindral Põdra rügemendi juubel., Maa Hääl nr.115, 6. oktoober 1937, lk 1</ref>; *alampolkovnik [[Peeter Kann]], 9.12.1917 – 17.1.1918, *polkovnik [[Peeter Raudsepp (sõjaväelane)|Peeter Raudsepp]], 17.1.1918 – 9.3.1918 *polkovnik [[Peeter Kann]], 9.3.1918 – 5.9.1918 *alampolkovnik (''alamooberst'') [[Eduard-Alfred Kubbo]] ==I pataljon== :I pataljoni ülem, [[kapten]] [[Johan Schmidt]] ( – 21.1.1918); *1. rood, ülem leitnant [[Jaan Hermann]] *2. rood, *3. rood, ülem leitnant [[Karl Ainson]] *4. rood, ülem [[lipnik]] [[Paul Hinno]] ==II Pataljon== :II pataljoni ülem, [[staabikapten]] [[Jaan Kruus]] *5. rood, ülem staabikapten Berg *6. rood, ülem Jaan Madison *7. rood, *8. rood, *9. rood, *Ratsamaakuulajate komando, ülem [[Nikolai Fischer]] *Sidekomando, ülem alamleitnant [[Jaan Madison]]; *Jalamaakuulajate komando, ülem alamleitnant Kubbo *Sapöörikomando, ülem leitnant [[Otto Erma]] *Kuulipildujakomando, staabikapten Peeter Univer *Töörood, ülem [[staabikapten]] August Tõnisoff. ==3. polgu moodustamine== ===Üksik Tallinna Eesti pataljon=== {{Infokast väeüksus | nimi = Üksik Tallinna Eesti pataljon | pilt = | pildiallkiri = | algusaeg = [[26. september]] ([[ukj]] 9. oktoober) 1917 | lõpuaeg = 9. (ukj 22.) oktoober 1917 | aeg = | riik =[[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] [[Venemaa Vabariik]]<br>[[Eestimaa kubermang]] | kuuluvus = | haru = | liik = [[jalavägi]] | ülesanne = | suurus = [[pataljon]] | alluv = [[1. Eesti jalaväediviis]] ([[Eesti rahvusväeosad]]) | garnison = [[Tallinn]]<br> | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = [[alampolkovnik]] [[Jaan Põrk]]<br> <!-- Sümboolika --> | märk = | märk_silt = | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} Üksuse moodustamise ajal [[eesti rahvusväeosad]]e moodustamise algetapis ajavahemikul 26. september ([[ukj]] 9. oktoober) – 9. (ukj 22.) oktoober 1917 kandis väeosa ''Üksiku Tallinna Eesti pataljon''i nime. ===2. Eesti polgu üksikpataljon=== 9. ([[ukj]] 22.) oktoober – 16. (ukj 29.) oktoober 1917 kandis üksus nime 2. Eesti polgu üksikpataljon. Pataljon luges oma asutamispäevaks 6/[[19. oktoober|19. oktoobrit]] [[1917]], mil [[Peeter Suure Merekindlus|Tallinna merekindluste]] komandant kontradmiral [[Pjotr Leskov]] andis päevakäsu nr. 50: {{tsitaat|''§ 1. Tallinnas asuvast 1390 mehest koosneva eestlaste komando käsen kuni 2. Eesti polgu formeerimiseni koondada eraldi pataljoni, kolonel [[Ernst Põdder|Põdder]]i juhatusel. Valmis formeeritud pataljon lugeda asunuks [[Peeter Suure Merekindlus|kindluse garnisoni]] väeosade koosseisu.''||}} ===Üksik Tallinna Eesti polk=== {{Infokast väeüksus | nimi = Üksik Tallinna Eesti polk | pilt = | pildiallkiri = | algusaeg = 16. (29.) oktoober 1917 | lõpuaeg = 13. (26.) detsember 1917 | aeg = | riik =[[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] [[Venemaa Vabariik]]<br>[[Eestimaa kubermang]] | kuuluvus = | haru = | liik = [[jalavägi]] | ülesanne = | suurus = [[polk]] | alluv = [[1. Eesti jalaväediviis]] ([[Eesti rahvusväeosad]]) | garnison = [[Tallinn]]<br> | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = alampolkovnik [[Ernst Põdder]]<br> <!-- Sümboolika --> | märk = | märk_silt = | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} Ajavahemikul 16. (29.) oktoober – 13. (26.) detsember 1917 kandis üksus nime ''Üksik Tallinna Eesti polk'' ehk ''Tallinna Eesti Eraldi polk'' ning allus Tallinna piirkonnas asuva [[Peeter Suure Merekindlus]]e maavägedele, erinevalt moodustatud [[1. Eesti jalaväepolk|1.]] ja [[2. Eesti jalaväepolk|2. Eesti polgust]], mis allusid Vene Põhajarinde [[118. jalaväediviis]]ile. Polgu moodustamisel olid polgu koosseisu kuuluvate sõjaväelaste baasiks samuti tagavaraväeosad ja [[Eesti Tagavara Jalaväepataljon]]i 1. [[Marsirood|marsirood]] kapten [[Aleksander Hagen]]i juhtimisel. [[5. märts]]il 1918 saadeti polk Tallinnas, [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|saksa okupatsioon]]ivõimude korraldusel laiali. ===3. Eesti jalaväepolk === 1918. aasta novembris moodustati [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutise Valitsuse]] poolt endise [[1. Eesti jalaväediviis]]i baasil [[Eesti Rahvavägi|Eesti rahvavägi]]. 21. novembril nimetati rahvaväe tuumikuks olev 1. Eesti jalaväediviis – [[1. Diviis|1. diviis]]iks, mille koosseisu kuulusid kõik rahvaväe sõjaväeosad, sealhulgas uuesti Võrus formeeritav 3. polk. Polgu staap asus [[Võru]]s [[Kreutzwaldi tänav]] 30 (tolleaegse nimega Riia uulits), polgu formeerimine ja relvastamine toimus Saksa 388. jalaväerügemendi ja saksa sõdurite ''Soldatenraat''i vastutegevuse olukorras. Ajavahemikul 13. (26.) detsember 1917 – 5. aprill 1918 kandis väeosa 3. Eesti jalaväepolgu nime. Ajavahemikul [[30. november]] – [[17. detsember]] 1918 kandis väeosa nime 3. (Eesti) Rahvaväe polk ja asukoha tõttu ka 21. novembrist – 30. novembrini 1918 (3.) Võru Eesti polgu nime, väeosa nimetati 17. detsembril 1918 3. Eesti jalaväe polguks, lühidalt 3. jalaväepolguks ning kandis seda nime kogu [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] jooksul kuni [[10. mai]]ni 1920. == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.536 ERA.536. "3. Eesti Jalaväepolk"], [[Eesti Riigiarhiiv]]is {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=– | nimi=3. Eesti jalaväepolk | aeg=[[1917]]–[[1918]] | järgnev=[[3. jalaväepolk]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:3. Eesti jalaväepolk}} [[Kategooria:1. Eesti jalaväediviis]] [[Kategooria:Eesti Esimeses maailmasõjas]] [[Kategooria:1917. aasta Eestis]] [[Kategooria:1918. aasta Eestis]] iw4be6172biymhqvc3vqk4j0n6921fq 4. Eesti jalaväepolk 0 272344 6169084 5841355 2022-07-28T10:53:17Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki {{Väeüksus |nimi= 4. Eesti jalaväepolk <br> ''4-ый Эстонский пехотный полк'' |pilt= |pildiallkiri= |aeg= 1917 – 1918 |riik=Venemaa keisririik<br> [[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] [[Venemaa Vabariik]]<br>[[Autonoomne Eestimaa kubermang|Eestimaa kubermang]] |kuuluvus=[[Eesti rahvusväeosad]]e [[1. Eesti jalaväediviis]] |haru= |liik=[[jalavägi]] |ülesanne= |suurus=[[polk]] |praegune_ülem= |lahingud= |ülemad= |märkimisväärsed_ülemad= [[kapten]] [[Henrik Vahtramäe]] }} '''4. Eesti jalaväepolk''' oli 1917. aastal [[Eesti rahvusväeosad|Eesti rahvusväeosana]] moodustatud ja 1917. aastal [[1. Eesti jalaväediviis]]i koosseisu liidetud väeosa. ==Juhtkond ja koosseis== ;4. Eesti jalaväepolgu ülemad: *[[kapten]] [[Henrik Vahtramäe]], ([[6. detsember]] 1917 – [[5. aprill]] 1918), 4. Eesti jalaväepolgu ülem. *I pataljon *II Pataljon *III Pataljon, ülem kapten [[Jaan Maide]] **9. rood, ülem [[praporštšik]] [[Eduard Putmaker]], **10. rood, ülem praporštšik Heinrih Hustel, **11. rood, ülem praporštšik [[Egon Limberg]], **12. rood, ülem praporštšik [[Kristjan Aulik]]. ==4. Eesti jalaväepolgu moodustamine== 4. Eesti jalaväepolgu formeerimist alustati [[1. Eesti jalaväediviis]]i ülema käsul 6. detsembril 1917 Rakveres. Polgu formeeris senine [[1. Eesti jalaväepolk|1. Eesti jalaväepolgu ]] III pataljoni ülem [[polkovnik]] [[Henrik Vahtramäe]], kes jäi polguülemaks kuni polgu likvideerimiseni<ref>[[Toomas Hiio]], [http://www.epl.ee/artikkel/432788 Eesti rahvusväeosade struktuurist ja isikkoosseisust], Eesti Päevaleht, 17. juuni 2008</ref>, [[5. aprill]]il 1918. Jalaväepolgu koosseis saadi [[2. Eesti jalaväepolk|2.]] ja [[3. Eesti jalaväepolk|3. Eesti jalaväepol]]gu neist allüksustest, mis olid saadetud korda hoidma [[Virumaa]]l, Tartu tagavarapataljonist ja samuti arvati 3. jaanuaril 1918. aastal polgu koosseisu Paides asunud 2. Eesti jalaväepolgu III pataljon, kes jäi ka 4. Eesti jalaväepolgu III pataljoniks. Pärast Eesti okupeerimist Saksa keisririigi vägede poolt 1918. aasta kevadel [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)#Eesti rahvusväeosad|saadeti polk laiali]] [[5. aprill]]il 1918, [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]]ivõimude poolt, Saksa väejuhatuse korraldusega [[28. märts]]ist 1918. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.537 ERA.537. "4. Eesti Jalaväepolk"], [[Eesti Riigiarhiiv]]is {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=– | nimi=4. Eesti jalaväepolk | aeg=[[1917]]–[[1918]] | järgnev=[[4. Jalaväepolk]]}} {{lõpp}} [[Kategooria:1. Eesti jalaväediviis]] [[Kategooria:Eesti Esimeses maailmasõjas]] [[Kategooria:1917. aasta Eestis]] [[Kategooria:1918. aasta Eestis]] kfgznw7t232hadykwxus6kpsptzyb6l Adavere vald 0 275865 6168778 5896866 2022-07-27T16:49:54Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Viljandi maakonna endised vallad]] wikitext text/x-wiki '''Adavere vald''' ([[saksa keel]]es ''Gemeinde Addafer'') oli vald [[Põltsamaa kihelkond|Põltsamaa kihelkonnas]] [[Viljandimaa]]l. Vald loodi 1866. aastal. Vallamaja valmis 1868. aastal ja õnnistati 12. aprillil 1869, läks maksma 2613 rubla 17½ kopikat. See asus [[Puiatu (Põltsamaa)|Puiatu]] külas.<ref>[https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/core_ajaloolised Maa-ameti kaardirakendused]</ref> Vallavanemad olid: * 1. oktoober 1867 – 14. veebruar 1870 [[Tõnu Tikkar]] * 14. veebruar 1870 – 23. jaanuar 1873 [[Hans Idam]] * 23. jaanuar 1873 – 17. märts 1879 [[Jaan Pälsing]] * 17. märts 1879 – 6. detsember 1882 [[Mihkel Limberg]] * 6. detsember 1882 – 13. märts 1885 [[Jüri Saar (Adavere vallavanem)|Adavere vallavanem]] * 13. märts 1885 – 11. mai 1893 [[Kaarel Pälsing]] * 11. mai 1893 – 5. veebruar 1897 [[Kustas Stamm]] * 5. veebruar 1897 – 3. jaanuar 1900 [[Ado Tamm (omavalitsustegelane)|Ado Tamm]] * 3. jaanuar 1900 – 1. veebruar 1910 [[Mihkel Kirschberg]] * 1. veebruar 1910 – 4. jaanuar 1916 [[Hans Limberg]] * 4. jaanuar 1916 – 26. jaanuar 1918 [[Aleksander Mardus]] * 26. jaanuar 1918 – 13. veebruar 1918 [[Jaan Prits]] * 13. veebruar 1918 – 30. märts 1918 [[Aleksander Mardus]] * 30. märts 1918 – 26. november 1918 [[Jaan Prits]] * 26. november 1918 – 14. aprill 1920 [[Aleksander Mardus]] * 14. aprill 1920 – 19. aprill 1920 [[Jüri Valtar]] * 19. aprill 1920 – 24. juuli 1921 [[Jaan Adamson (Adavere vallavanem)|Jaan Adamson]] * 24. juuli 1921 – 3. mai 1922 [[Otto Jürgen]] * 3. mai 1922 – 11. aprill 1924 [[Johannes Limberg]] * 11. aprill 1924 – 15. september 1924 [[Jaan Magnus]] * 3. detsember 1924 – 24. august 1926 [[Jaan Soon]] * 24. august 1926 – 12. märts 1927 [[Jaan Magnus]] * 12. märts 1927 – [[Jüri Leisk]] 1939. aasta valdade reformi käigus läksid Adavere valla [[Metsapere]] küla Kamso-Põdra nr. 36, Karusaadu-Ado nr. 40, Kihnu nr. 41, Kotinaela-Pihlaka nr. 37-a, Kotinaela-Märt nr. 37-b, Riisna nr. 39, Sassi-Hans nr. 38, Koogi nr. 66 ja 67-a, Sutte ja Tuissaare talude maa-alad [[Imavere vald (1939)|Imavere valla]] koosseisu. Ülejäänud valla maa-ala läks [[Põltsamaa vald (1939)|Põltsamaa valla]] koosseisu. Vallas on sündinud õpetaja [[Martin Okas]], advokaat ja poliitik [[August Leps]], sõjaväelane [[August Leisk]], metsaülem [[Johannes Okas]]. == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *Peatükk Adavere valla minevikust. Kaja, 2. november 1928, nr. 258, lk. 8. [[Kategooria:Põltsamaa kihelkond]] [[Kategooria:Eesti vallad aastatel 1866–1939]] [[Kategooria:Viljandi maakonna endised vallad]] 1d64nnax4a5xfdlgm70e10msms493sq Max Trakmann 0 280495 6168980 5664124 2022-07-28T07:05:09Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki {{Infobox Poliitik | nimi = Max Trakmann | pildinimi = | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünniaeg = [[1890]] | sünnikoht = | surmaaeg = [[3. oktoober]] [[1937]] | erakond = VSDTP/VSDT(b)P/VK(b)P/[[ÜK(b)P]] | amet = [[Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu]] Rahvusvahelise Läbikäimise Valitsuse juhataja | haridus = | õppeasutus = Moskva ülikool | eriala = arstiteaduskond | kraad = | märkused = }} '''Max (Maksim) Trakmann''', ka Max-Alfred Trakmann ([[1890|31. oktoober 1890]] – [[3. oktoober]] [[1937]] [[NSV Liit]]) oli eesti poliitik (kommunist) ja nõukogude sõjaväelane. Max Trakmann õppis Moskva ülikoolis arstiteadust ning liitus poliitilise liikumisega (VSDTP) 1917. aastal. Oli 1916 - 1917 arst Märjamaa ja Kullamaa kihelkonnas. 1918. aasta [[Eesti Esimeses maailmasõjas#Olukord mandri-Eestis|kevadel oli ta Tallinnas]] [[12. armee (Venemaa keisririik)|12. armee]] sõjaline komissar. 1918. aasta lõpus oli M. Trakmann [[Nõukogude Venemaa]] [[Vabariigi Revolutsioonilise Sõjanõukogu Välistaabi Registreerimisvalitsus]]e 1. osakonna (sõjaväeline vastuluure) ülem<ref>Marko Tamming, [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/15196/Tamming_Marko.pdf?sequence=1 Nõukogude sõjaväeluure ja Eesti 1920–1924]</ref>. 1918. aasta novembrist oli Max Trakmann [[Eestimaa Ajutine Revolutsioonikomitee|Eestimaa Ajutise Revolutsioonikomitee]] ja [[Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu]] liige ning 1919. aasta veebruarist ETK Nõukogu Rahvusvahelise Läbikäimise Valitsuse juhataja<ref>[http://kalev35.planet.ee/ajaleht%20Maaleht/Maaleht%201988/Maaleht%20nr%2048,%201.%20detsember%201988.pdf Meenutades kommunaare], Maaleht, 1988 nr. 48, 1. detsember 1988, lk 3</ref>. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *Eesti Riigiarhiivi Filiaali (Parteiarhiivi) fotokollektsioon, [http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=379151 Trakman, Maks (Trakmann, Max) perekonnaga.] {{JÄRJESTA:Trakmann, Max}} [[Kategooria:Eestimaa Kommunistliku Partei liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1890]] [[Kategooria:Surnud 1938]] 6svlndu24v3ncwjnqbpychknsg6dt9v Jaanus Riibe 0 298867 6168739 6110571 2022-07-27T13:58:27Z Contentconsent 168220 Vahetasin foto. wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}}{{Vikinda|kuu=juuni|aasta=2018}} [[Fail:Jaanus Riibe 2022.jpg|pisi|Jaanus Riibe Kristiine kevadlaadal<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 27. mai 2022</small>]] '''Jaanus Riibe''' (sündinud [[18. juuni]]l [[1986]] [[Tallinn]]as<ref name="klubid">[http://www.keskerakond.ee/erakond/kogud-ja-klubid/kogud-ja-klubid "Kogud ja klubid"] Keskerakonna kodulehel</ref>) on Eesti poliitik, alates 28. novembrist 2017 [[Kristiine linnaosa]] vanem. ==Hariduskäik== 2005. aastal lõpetas Riibe medaliga [[Gustav Adolfi Gümnaasium]]i<ref name="valik">[http://www.tartupostimees.ee/277509/jaanus-riibe-noore-inimese-raske-valik/ "Noore inimese raske valik"] Postimees, 17.06.2010</ref> reaalklassi<ref name="usk">Urmi Reinde [http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=16999 "Jaanus Riibe: "Pime usk ei ole meie moodi!""] Kesknädal, 8. juuni 2011</ref>. 2010. aastal kaitses ta [[Tallinna Tehnikaülikool]]is magistrikraadi tööstus- ja tsiviilehituse erialal.<ref>[http://www.tallinn.ee/telefoniraamat_puu?puu=Lasnam%C3%A4e+Linnaosa+Valitsus%2F#fookus Jaanus Riibe] Tallinna kodulehel</ref> ==Töökäik== Aastatel 2006–2007 juhtis Jaanus Riibe Tallinna Tehnikaülikooli Ehitusteaduskonna Üliõpilasnõukogu ning aastatel 2007–2008 [[Tallinna Üliõpilaskondade Ümarlaud]]a. Hiljem töötas [[Eesti Üliõpilaskondade Liit|Eesti Üliõpilaskondade Liidus]] arendusjuhina.<ref name="usk" /> [[Tallinna Linnakantselei]]s töötas Riibe alates 2009. aasta augustist [[Edgar Savisaar]]e [[referent|referendina]],<ref name="klubid" /><ref name="saab">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/keskerakonna-noortekogu-esimeheks-saab-jaanus-riibe.d?id=45485985 "Keskerakonna noortekogu esimeheks saab Jaanus Riibe"] Delfi, 7. mai 2011</ref><ref name="usk" /> kuni 2011. aasta novembris sai temast Lasnamäe linnaosavalitsuse asevanem, kes juhtis ligi kuus aastat linnaosa kultuuri- ja noorsootööd. <ref name="kesknoort">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/lasnamae-linnaosa-vanema-asetaitjateks-sai-kaks-kesknoort.d?id=61157476 "Lasnamäe linnaosa vanema asetäitjateks sai kaks kesknoort"] Delfi, 7. november 2011</ref> ==Poliitiline tegevus== Aastatel 2011–2013 oli Jaanus Riibe [[Eesti Keskerakonna Noortekogu]] esimees<ref>[http://www.postimees.ee/431318/keskerakonna-noortekogu-esimeheks-valiti-jaanus-riibe/ "Keskerakonna noortekogu esimeheks valiti Jaanus Riibe"] Postimees, 07.05.2011</ref> ja kuulus ühtlasi Eesti Keskerakonna juhatusse. Lisaks oli ta Eesti Keskerakonna Noortekogu Akadeemilise Ühenduse aseesimees<ref name="valik" />, Kesklinna Klubi esimees ja peasekretär<ref name="usk" />. ==Liikmesus== Jaanus Riibe on kuulunud Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilasomavalitsusse, [[Eesti Väitlusselts]]i, Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasesindusse, Tallinna Üliõpilaskondade Ümarlauda, Eesti Üliõpilaskondade Liitu, [[Eesti Noorteühenduste Liit]]u jm. Ta on olnud [[Tallinna Linna Noortenõukogu]] aseesimees.<ref name="usk" /> ==Seisukohavõtte== 2011. aastal esines Riibe Keskerakonna volikogu ees arvamusavaldusega, et Eesti vajab noorteministrit.<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/jaanus-riibe-jargmises-valitsuses-peab-olema-noorteminister.d?id=58931806 "Jaanus Riibe: järgmises valitsuses peab olema noorteminister"]. Delfi, 1. oktoober 2011</ref> 2012. aasta veebruaris leidis ta, et [[ACTA]]-le peaks andma hinnangu õiguskantsler.<ref>[http://www.kesknadal.ee/est/g2/uudised?id=18386&sess_admin=ea4cac2d7b2f3672c5cbebb8dbc3f156 "Jaanus Riibe: ACTA vajaks kiiret õiguskantsleri hinnangut"]. Kesknädal, 10. veebruar 2012</ref> Sama aasta märtsis toetas Riibe Keskerakonna juhatuses hääletusel [[Kalle Laanet]]i väljaheitmist erakonnast.<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/keskerakonna-juhatuses-pettunud-teevad-edasise-osas-otsuse-uhiselt.d?id=64115613 "Keskerakonna juhatuses pettunud teevad edasise osas otsuse ühiselt"]. Delfi, 22. märts 2012</ref> Eesti noorte suurimaks probleemiks on ta nimetanud noorte suurt [[Tööpuudus|tööpuudust]] ja seetõttu katkevat haridusteed.<ref name="usk" /> ==Artikleid== * [http://www.virumaateataja.ee/245801/jaanus-riibe-tudengi-too-on-oppida-1315-krooni-eest-kuus/ "Tudengi töö on õppida 1315 krooni eest kuus?"] Virumaa Teataja, 6. aprill 2010 * [http://www.tartupostimees.ee/265887/jaanus-riibe-tudengid-kuidas-edasi/ "Tudengid – kuidas edasi?"]. Postimees, 21. mai 2010 * [http://www.tartupostimees.ee/277509/jaanus-riibe-noore-inimese-raske-valik/ "Noore inimese raske valik"] Postimees, 17. juuni 2010 * [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/jaanus-riibe-vaata-ette-punk-on-tulekul.d?id=33304359 "Vaata ette, punk on tulekul!"]. Delfi, 22. september 2010 * [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/jaanus-riibe-oppelaenu-asemel-korralik-oppetoetus.d?id=64577482 "Õppelaenu asemel korralik õppetoetus"]. Delfi, 21. juuni 2012 ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat}} *Urmi Reinde. [http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=16999 "Jaanus Riibe: "Pime usk ei ole meie moodi!""]. Kesknädal, 8. juuni 2011 *Indrek Veiserik. [http://www.kesknadal.ee/est/g2/uudised?id=18956 "Jaanus Riibe: Poliitikud, täitke noortele antud lubadusi!"]. Kesknädal, 9. mai 2012 {{JÄRJESTA:Riibe, Jaanus}} [[Kategooria:Sündinud 1986]] [[Kategooria:Eesti Keskerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased]] 6rf0ypg5qkfkggiw9gyg4rpjhdv104p Kunda linnapea 0 299499 6168827 5882692 2022-07-27T19:20:52Z NOSSER 8097 /* 1941–1944 */ wikitext text/x-wiki {{ajakohastada}} '''Kunda linnapea''' on [[Kunda linnavalitsus]]e juht. Kundat on ajaloos peale linnapeade juhtinud ka linnavanemad ja täitevkomitee esimehed. ==Kunda linnavanem, 1940== *[[19. jaanuar]] [[1940]] –, [[Kalju Otu]], Kunda [[linnavanem]] *[[27. juuli]] 1940 – , [[Alfred Valdsak]], Kunda linnavanem ==Kunda Linna TSN TK esimees== *[[3. veebruar]] [[1941]] – , [[Rudolf Parve]], Kunda Linna TSN TK esimees ==1941–1944== *[[11. august]] 1941 –, E. Saariste *[[1942]] – , E. Pääro, [[Eesti Omavalitsus]]e linnapea ==Kunda Linna TSN/RSN TK esimees== *[[28. september]] [[1944]] –, [[Harald Tunnel]], Kunda Linna TSN TK esimees *juuni 1949 –, [[Endel Lindre]], Kunda Linna TSN TK esimees *[[26. detsember]] [[1949]] –, [[Feliks Uustalu]], Kunda Linna TSN TK esimees *[[28. november]] [[1950]] –, [[Harald Tunnel]], Kunda Linna TSN TK esimees *[[7. märts]] [[1953]] –, [[Alfred Valdsak]], Kunda Linna TSN TK esimees *[[24. märts]] [[1961]] –, [[Reni Põiklik]], Kunda Linna TSN TK esimees *[[22. juuni]] [[1971]] –, [[Anne-Liis Põder]], Kunda Linna TSN/RSN TK esimees *[[16. oktoober]] [[1979]] –, [[Ljudmila Lekk]], Kunda Linna RSN TK esimees *[[28. aprill]] [[1986]] –, [[Hinge Kaljund]], Kunda Linna RSN TK esimees *[[26. juuni]] [[1987]] –, [[Arvin Tammiksaar]], Kunda Linna RSN TK esimees *[[17. detsember]] [[1989]] –, [[Anne Tasuja]], Kunda Linna RSN TK esimees ==Kunda linnapea== * detsember [[1991]] – [[Anne Tasuja]] *[[29. november]] [[1999]] – [[Margus Jaago]] *[[24. aprill]] [[2000]] – [[Allar Aron]] *[[29. mai]] 2000 – [[Anne Tasuja]] *[[9. november]] [[2002]] – [[Allar Aron]] *[[27. detsember]] [[2011]] – [[Riina Sooäär]] *11. november 2013 – [[Jüri Landberg]] *6. november 2015 – [[Kaido Veski]] [[Kategooria:Eesti linnapead]] [[Kategooria:Kunda|Linnapea]] 72nr3gftoslgimzjp2tm0hzfrls1fvi Kullaketrajad 0 315429 6168922 5678608 2022-07-27T22:23:33Z Kruusamägi 1530 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib tantsukollektiivist; [[Helju Mikkel]]i loodud tantsu kohta vaata [[Kullaketrajad (tants)]], [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]]i jutu kohta [[Kullaketrajad (Kreutzwald)]].}} [[Fail:Kullaketrajad 87 (57).jpg|pisi|Kullaketrajad esinemas 1987. aastal]] [[Fail:Kullaketrajad 87 (86).jpg|pisi|Kullaketrajad, 1987]] '''Kullaketrajad''' on aastal 1952 [[Tallinn]]as asutatud tantsukollektiiv<ref name="EE"/>, mille asutas [[Nelli Uustalu]]<ref name="EE" />. Kollektiiv sai alguse Jaan Tombi nimelise Kultuuripalee (praegu [[Salme kultuurikeskus]]) tüdrukute tantsuringist ning kannab 1965. aastast nime '''Kullaketrajad'''<ref name="EE"/>. Ansambel on muu hulgas viljelnud paljude maade [[rahvatants]]e ja ka [[estraad|estraaditantsu]]<ref name="EE"/>. Tantsuansambel on nime saanud [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]]i jutu "[[Kullaketrajad (Kreutzwald)|Kullaketrajad]]" järgi. == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 12. köide, 2003: 250.</ref>}} [[Kategooria:Eesti tantsukollektiivid]] 0cpqn253c9ma0fz3n9ns5gxrqj2eex0 Kunda lade 0 316318 6168695 6168680 2022-07-27T12:18:07Z 2001:7D0:88E3:8080:458E:843:6C31:A31 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Ontika_maastikukaitseala.jpg|pisi|Ontika pangal paljandub ka Kunda lademe paekivi]] '''Kunda lade''' on [[keskordoviitsium]]i ladestiku regionaalne [[kronostratigraafiline üksus]] ([[lade]]).<ref name="EE"/> Seda hakkas esimesena eristama Percy E. Raymond aastal [[1916]]. Lademe [[stratotüüp]] asub [[Kunda]]s kinnikasvanud kraavis, lademe laiendatud stratotüübiks on aga [[Kunda-Aru karjääri aluspõhja paljand]]. Lade on oma nime saanud Kunda linna järgi.<ref>[http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=Kunda+lade Stratigraafia terminoloogia]</ref> Kunda lademe all [[lamav kiht|lamab]] Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku [[Volhovi lade]] ja sellel [[lasuv kiht|lasub]] [[Aseri lade]]. Lademe vanus on 467,5...463,8 miljonit aastat. Koos [[Billingeni lade|Billingeni]], [[Hunnebergi lade|Hunnebergi]] ja Volhovi lademega kuuluvad nad [[Ölandi ladestik]]u Ontika alamladestikku. Üleilmses standardis vastab sellele [[Darriwili lade]]. Lademes eristas [[Karl Orviku]] aastal 1958 Valaste alamladet ja Aluoja alamladet, [[Vladimir Jaanusson]] aastal 1960 aga Hunderumi alamladet. [[litostratigraafiline üksus|Litostratigraafiliselt]] vastab sellele Loode-Eestis [[Pakri kihistu]], milles on eristatud [[Kallaste kihistik|Kallaste]], [[Jägala kihistik|Jägala]], [[Suurupi kihistik|Suurupi]] ja [[Osmussaare kihistik]]ud. Põhja- ja Kesk-Eestis vastavad sellele [[Loobu kihistu]], milles eristatakse [[Ubari kihistik|Ubari]], [[Udria kihistik|Udria]], [[Nõmmeveski kihistik|Nõmmeveski]] ja [[Valgejõe kihistik]]ke, ning [[Sillaoru kihistu]] [[Voka kihistik]]. Lõuna-Eestis vastavad sellele aga [[Baldone kihistu]] ja [[Šakyna kihistu]]. Väljaspool Eestit eristatakse selles [[Tverečiuse kihistu]]t, [[Pivorai kihistu]]t, [[Juodupe kihistu]]t, [[Kronauce kihistu]]t, [[Obeliai kihistu]]t, [[Gilija kihistu]]t, [[Mikonysi kihistu]]t, [[Gindviliai kihistu]]t ja [[Bičinūai kihistu]]t. Lisaks kihistutele eristatakse selles eraldi veel [[Ziemeli kihistik|Ziemeli]] ja [[Šiupyliai kihistik]]ke. Lademe paksus Eestis on 0,1–20 m.<ref name="EE"/> [[Rootsi]] [[Siljani meteoriidikraater|Siljani meteoriidikraatris]] esindab seda punane või hall Holeni [[lubjakivi]].<ref>Ordovician of the Siljan District, Sweden Jan Ove R. Ebbestad& Anette E.S. Högström</ref> Lademe [[avamusala|avamus]] on [[Põhja-Eesti klint|Põhja-Eesti klindi]]l ja selle lähedastes [[jõeorg]]udes.<ref name="EE"/> Lade on esindatud üle kogu Eesti, puududes üksnes [[Valmiera-Mõniste-Lokno kerkeala]]l.<ref>Suuroja, K. 1997. Eesti aluspõhja geoloogiline kaart mõõtkavas 1:400 000. Seletuskiri.</ref> Eesti lääneosas on lade õhem, idaosas paksem. Lade [[paljandumine|paljandub]] näiteks [[Väike-Pakri]]l, [[Osmussaare]]l, [[Toila]]s ja [[Ontika]]l.<ref name="EE"/> Lademe kivimkoosseisus on palju [[glaukoniitlubjakivi|glaukoniit]]- ja [[ooidlubjakivi]],<ref>http://www.geoeducation.info/geoturism/ajaskaala.php (vaadatud 16.02.2013)</ref> [[Tallinn]]ast läänes alumises osas ka [[liivakivi]]. Osmussaarel ja selle ümbruskonnas on lademe alumises osas, nagu ka Volhovi ja Billingeni lademe kivimites ohtralt [[daik]]e, mida täidavad Kunda lademe hilisema tekkega kivimid.<ref>Puura, V.; Tuuling, I. (1988). Geology of the Early Ordovician clastic dikes of Osmussaar. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR, 37 (1), 1−9.</ref> Kesk-Eestis on lade õhuke, selle moodustab põhiliselt [[mergel]]. == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 12. köide, 2003: 253.</ref>}} {{Ordoviitsium}} [[Kategooria:Ordoviitsiumi lademed]] cka6f0codcdjzxmwdvtgb59i55e4u6p Lasnamäe lade 0 316342 6168712 5714675 2022-07-27T12:53:15Z 2001:7D0:88E3:8080:458E:843:6C31:A31 wikitext text/x-wiki [[Pilt:KostivereSeen.jpg|pisi|[[Kostivere karstiala]]l on [[Jõelähtme jõgi]] lõikunud Lasnamäe lademe lubjakividesse.]] '''Lasnamäe lade''' on [[keskordoviitsiumi|Kesk-Ordoviitsiumi]] ladestiku regionaalne [[kronostratigraafiline üksus]] ([[lade]]).<ref name="EE"/> Seda hakkas esimesena eristama [[Karl Orviku]] aastal [[1940]]. Lademe [[stratotüüp|stratotüübiks]] loetakse [[Lasnamäe paljand]]it, lademe laiendatud stratotüübiks on aga [[Mäekalda paljand]]. Lademele on nime andnud [[Lasnamäe]]l asuv [[Lasnamäe kõrgendik]].<ref>[http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=Lasnam%C3%A4e+lade Stratigraafia terminoloogia]</ref> Lasnamäe lademe all [[lamav kiht|lamab]] Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku [[Aseri lade]] ja sellel [[lasuv kiht|lasub]] [[Uhaku lade]]. Lademe vanus on 462,6...463 miljonit aastat. Koos [[Kukruse lade|Kukruse]], Uhaku ja Aseri lademega kuuluvad nad [[Viru ladestik]]u Purtse alamladestikku. Üleilmses standardis vastab sellele [[Darriwili lade]]. [[litostratigraafiline üksus|Litostratigraafiliselt]] vastavad sellele [[Väo kihistu]] [[Rebala kihistik|Rebala]] ja [[Pae kihistik]]ud, Lõuna-Eestis ka [[Stirnase kihistu]], Leedus [[Vyžūnai kihistu]]. Lademe paksus Eestis on 2,5–8,5 m.<ref name="EE"/> Paljudes kohtades on lademe paksuse määramine raskendatud, kuna lademe ülemine piir ei ole litograafiliselt selgelt eristatav. [[Rootsi]] [[Siljani meteoriidikraater|Siljani meteoriidikraatris]] esindavad seda Seby, Skärlövi ja Folkeslunda kihistute [[lubjakivi]]d.<ref>Ordovician of the Siljan District, Sweden Jan Ove R. Ebbestad& Anette E.S. Högström</ref> Lademe [[avamusala|avamus]] on [[Põhja-Eesti klint|Põhja-Eesti klindi]] ülaosas.<ref name="EE"/> Lade on esindatud üle kogu Eesti, puududes üksnes [[Valmiera-Mõniste-Lokno kerkeala]]l.<ref>Suuroja, K. 1997. Eesti aluspõhja geoloogiline kaart mõõtkavas 1:400 000. Seletuskiri.</ref> Lade [[paljandumine|paljandub]] Põhja-Eesti klindil [[Osmussaar]]e ja [[Narva]] vahel.<ref name="EE"/> [[Lääne-Harju klindilõik|Lääne-Harju]], [[Ida-Harju klindilõik|Ida-Harju]] ja [[Lahemaa klindilõik]]udel moodustab see klindi ülemise osa.<ref>Kalle Suuroja ''Põhja-Eesti klint Eesti looduse sümbol'', Tallinn 2006, lk. 51</ref> Lisaks paljanduvad lademe lubjakivid paljudes paemurdudes (Harku, Väo,Kunda-Aru, Narva). Lademe kivimkoosseisus on palju [[lubjakivi]],<ref>http://www.geoeducation.info/geoturism/ajaskaala.php (vaadatud 16.02.2013)</ref> selle keskosas ka [[dolomiit]]i ja ülemises osas [[kiltkivi]]. Lõuna-Eestis on ladet moodustav lubjakivi ülemises osas hall, alumises aga punane. Lademe alumisel piiril on palju [[götiit|götiidist]] [[ooidid|ooide]].<ref>Lasnamägi Stage L. Hints Raukas, A., Teedumäe, A. (eds). 1997. Geology and Mineral Resources of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tallinn. 436 pp. ISBN 9985-50-185-3</ref> == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 12. köide, 2003: 280.</ref>}} {{Ordoviitsium}} [[Kategooria:Ordoviitsiumi lademed]] 34zo7tydjgq3ahkrii8yco2d5gxxm8c 6168714 6168712 2022-07-27T12:58:38Z 2001:7D0:88E3:8080:458E:843:6C31:A31 wikitext text/x-wiki [[Pilt:KostivereSeen.jpg|pisi|[[Kostivere karstiala]]l on [[Jõelähtme jõgi]] lõikunud Lasnamäe lademe lubjakividesse.]] '''Lasnamäe lade''' on [[keskordoviitsiumi|Kesk-Ordoviitsiumi]] ladestiku regionaalne [[kronostratigraafiline üksus]] ([[lade]]).<ref name="EE"/> Seda hakkas esimesena eristama [[Karl Orviku]] aastal [[1940]]. Lademe [[stratotüüp|stratotüübiks]] loetakse [[Lasnamäe paljand]]it, lademe laiendatud stratotüübiks on aga [[Mäekalda paljand]]. Lademele on nime andnud [[Lasnamäe]]l asuv [[Lasnamäe kõrgendik]].<ref>[http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=Lasnam%C3%A4e+lade Stratigraafia terminoloogia]</ref> Lasnamäe lademe all [[lamav kiht|lamab]] Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku [[Aseri lade]] ja sellel [[lasuv kiht|lasub]] [[Uhaku lade]]. Lademe vanus on 462,6...463 miljonit aastat. Koos [[Kukruse lade|Kukruse]], Uhaku ja Aseri lademega kuuluvad nad [[Viru ladestik]]u Purtse alamladestikku. Üleilmses standardis vastab sellele [[Darriwili lade]]. [[litostratigraafiline üksus|Litostratigraafiliselt]] vastavad sellele [[Väo kihistu]] [[Rebala kihistik|Rebala]] ja [[Pae kihistik]]ud, Lõuna-Eestis ka [[Stirnase kihistu]], Leedus [[Vyžūnai kihistu]]. Lademe paksus Eestis on 2,5–8,5 m.<ref name="EE"/> Paljudes kohtades on lademe paksuse määramine raskendatud, kuna lademe ülemine piir ei ole litograafiliselt selgelt eristatav. [[Rootsi]] [[Siljani meteoriidikraater|Siljani meteoriidikraatris]] esindavad seda Seby, Skärlövi ja Folkeslunda kihistute [[lubjakivi]]d.<ref>Ordovician of the Siljan District, Sweden Jan Ove R. Ebbestad& Anette E.S. Högström</ref> Lademe [[avamusala|avamus]] on [[Põhja-Eesti klint|Põhja-Eesti klindi]] ülaosas.<ref name="EE"/> Lade on esindatud üle kogu Eesti, puududes üksnes [[Valmiera-Mõniste-Lokno kerkeala]]l.<ref>Suuroja, K. 1997. Eesti aluspõhja geoloogiline kaart mõõtkavas 1:400 000. Seletuskiri.</ref> Lade [[paljandumine|paljandub]] Põhja-Eesti klindil [[Osmussaar]]e ja [[Narva]] vahel.<ref name="EE"/> [[Lääne-Harju klindilõik|Lääne-Harju]], [[Ida-Harju klindilõik|Ida-Harju]] ja [[Lahemaa klindilõik]]udel moodustab see klindi ülemise osa.<ref>Kalle Suuroja ''Põhja-Eesti klint Eesti looduse sümbol'', Tallinn 2006, lk. 51</ref> Lisaks paljanduvad lademe lubjakivid paljudes paemurdudes (Harku, Väo,Kunda-Aru, Narva). Lademe kivimkoosseisus on palju [[lubjakivi]],<ref>http://www.geoeducation.info/geoturism/ajaskaala.php (vaadatud 16.02.2013)</ref> selle keskosas ka [[dolomiit]]i. Lõuna-Eestis on ladet moodustav lubjakivi ülemises osas hall, alumises aga punane. Lademe alumisel piiril on palju [[götiit|götiidist]] [[ooidid|ooide]].<ref>Lasnamägi Stage L. Hints Raukas, A., Teedumäe, A. (eds). 1997. Geology and Mineral Resources of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tallinn. 436 pp. ISBN 9985-50-185-3</ref> == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 12. köide, 2003: 280.</ref>}} {{Ordoviitsium}} [[Kategooria:Ordoviitsiumi lademed]] 49c7q8qufrn3xloo5zoyq1be4yi8z3c 2022. aasta taliolümpiamängud 0 321511 6169115 6114310 2022-07-28T11:43:06Z CommonsDelinker 1930 Fail Russian_Olympic_Committee_flag.svg on eemaldatud, sest kasutaja [[commons:User:Ellywa|Ellywa]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: per [[:c:Commons:Deletion requests/File:Russian Olympic Committee flag.svg|]]. wikitext text/x-wiki [[Pilt:2022_Winter_Olympics_logo.svg|pisi|2022. aasta taliolümpiamängude logo]] '''[[2022]]. aasta taliolümpiamängud''' (hiina 第二十四届冬季奥林匹克运动会; ''[[pinyin]]'': Dì Èrshísì Jiè Dōngjì Àolínpǐkè Yùndònghuì) olid XXIV [[taliolümpiamängud]], mis toimusid [[Peking]]is [[Hiina]]s 4. veebruarist kuni 20. veebruarini 2022. Pekingis olid varem toimunud ka [[2008. aasta suveolümpiamängud]] ja sellega sai Pekingist esimene linn, mis on korraldanud nii suve- kui taliolümpiamänge. Lisaks Pekingile toimusid võistlused Pekingi lähedal [[Yanqingi linnarajoon]]is ja [[Zhangjiakou]]s [[Chongli linnarajoon]]is. 2022. aasta taliolümpiamängudel peeti 15 spordialal kokku 109 võistlust. Esmakordselt oli kavas seitse võistlusala: [[vigursuusatamine|vigursuustamises]] meeste ja naiste ''[[big air]]'' ning vigurhüpete segavõistlus, [[bobisõit|bobisõidus]] naiste ühebobisõit, [[suusahüpped|suusahüpetes]] segavõistlus, [[lumelauasõit|lumelaulusõidus]] krossisõidu segavõistlus ning [[lühirajauisutamine|lühirajauisutamises]] segateatesõit. 2022. aasta taliolümpiamängudel osales 2861 sportlast 91 riigist. Esmakordselt osalesid [[Saudi Araabia]] ja [[Haiti]]. [[Eesti 2022. aasta taliolümpiamängudel|Eestit esindas taliolümpiamängudel]] 26 sportlast.<ref>[https://om.postimees.ee/7435410/eesti-lahetab-pekingi-taliolumpiale-26-sportlast "Eesti lähetab Pekingi taliolümpiale 26 sportlast"] Postimees, 21. jaanuar 2022</ref> [[Kelly Sildaru]] võitis pargisõidus pronksmedali. Olümpiamängude ava- ja lõputseremooniad toimusid [[Pekingi Rahvusstaadion]]il. == Kandideerinud linnad == Soovist kandideerida teatasid järgmised linnad: * [[Sarajevo]] ([[Bosnia ja Hertsegoviina]]) * [[Oslo]] ([[Norra]])<ref>{{Cite web |url=http://www.oslo2022.oslo.kommune.no/ |title=arhiivikoopia |access-date=11. oktoober 2021 |archive-date=30. juuli 2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130730213429/http://www.oslo2022.oslo.kommune.no/ |url-status=dead }}</ref><ref>[https://sport.postimees.ee/1826984/norralased-utlesid-oslo-olumpiale-jah "Norralased ütlesid Oslo olümpiale «jah»"]. Postimees.ee. 10.9.2013. Vaadatud 24.1.2022</ref> * [[München]] ([[Saksamaa]]) * [[Barcelona]] ([[Hispaania]])<ref>http://w1.bcn.cat/candidatura2022/</ref> * [[Lviv]] ([[Ukraina]])<ref>{{Cite web |url=http://2022.org.ua/ |title=arhiivikoopia |access-date=11. oktoober 2021 |archive-date=23. mai 2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130523121958/http://2022.org.ua/ |url-status=dead }}</ref> * [[Almatõ]] ([[Kasahstan]])<ref>{{Cite web |url=http://almaty-2022.org/ |title=arhiivikoopia |access-date=6. august 2014 |archive-date=7. juuli 2014 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140707091411/http://almaty-2022.org/ |url-status=dead }}</ref> * [[Peking]]/[[Zhangjiakou]] ([[Hiina]])<ref>http://www.beijing-2022.cn/</ref> * [[Nice]] (Prantsusmaa) Kandidatuuri esitamise tähtaeg oli [[14. november]] [[2013]]. Tähtajaks esitasid taotluse kolm linna: [[Almatõ]], [[Oslo]] ja [[Peking]]. 2014. aasta oktoobris loobus Oslo oma kandiatuurist.<ref>[http://sport.postimees.ee/2940963/oslo-tegi-rokile-ebameeldiva-ullatuse "Oslo tegi ROKile ebameeldiva üllatuse"]. Postimees Sport. 2. oktoober 2014. Vaadatud 31.07.2015</ref> [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee]] 127. istungil [[31. juuli]]l [[2015]] [[Kuala Lumpur]]is valiti korraldajalinnaks Peking, mis edestas Almatõd häältega 44:40.<ref>[http://sport.err.ee/v/olympia/74c0dae3-aba0-423e-afd4-ca963464b852/2022-aasta-taliolumpialinnaks-valiti-peking "2022. aasta taliolümpialinnaks valiti Peking"]. ERR Sport. 31. juuli 2015. Vaadatud 31.07.2015</ref> == Ajakava == {{2022olümpiamängud/Ajakava}} == Võistluspaigad ja rajatised == [[Pilt:2022 Winter Olympics clusters location map-en.svg|pisi|Pekingi , [[Yanqingi linnarajoon]]i ja [[Zhangjiakou]] asukoht]] [[Pilt:Beijing national stadium.jpg|pisi|[[Pekingi Rahvusstaadion]]]] === Pekingis === *''Olympic Green''-ala **[[Pekingi Rahvusstaadion]] – ava- ja lõputseremoonia ning autasustamistseremooniad **[[Pekingi Riiklik Veekeskus]] – jääkeegel **[[National Indoor Stadium]] – jäähoki **[[National Speed Skating Oval]] – kiiruisutamine **Olümpiaküla *[[Capital Indoor Stadium]] – lühirajauisutamine ja iluuisutamine *[[Wukesong Sports Centre]] – jäähoki *[[Big Air Shougang]] – lumelauasõit ja vigursuusatamine (''big air'') *[[China National Convention Center]] – pressikeskus === Yanqingi linnarajoonis === *[[National Alpine Skiing Centre]] – mäesuusatamine *[[National Sliding Centre]] – kelgutamine, bobisõit ja skeleton *Olümpiaküla === Zhangjiakous === *[[National Biathlon Centre]] – laskesuusatamine *[[National Cross-Country Skiing Centre]] – murdmaasuusatamine ja kahevõistlus *[[National Ski Jumping Centre]] – suusahüpped ja kahevõistlus *[[Genting Snow Park]] – lumelauasõit ja vigursuusatamine *Zhangjiakou Medals Plaza – autasustamistseremooniad *Olümpiaküla == Avatseremoonia == [[Pilt:Putin attended the opening ceremony of 2022 Beijing Winter Olympics (2).jpg|pisi|Avatseremoonia]] 2022. aasta taliolümpiamängude avatseremoonia toimus 4. veebruaril [[Pekingi Rahvusstaadion]]il. Avatseremoonia lavastas Hiina filmilavastaja ja -produtsent [[Zhang Yimou]], kes oli varem lavastanud ka [[2008. aasta suveolümpiamängud]]e ava- ja lõputseremoonia. Avatseremoonial kandsid olümpiatuld lühirajauisutajad [[Yang Yang]], [[Zhou Yang]] ja [[Li Yan]], kiiruisutaja [[Zhao Weichang]] ning kergejõustiklane [[Su Bingtian]]. Olümpiatule süütasid murdmaasuusataja Dinigeer Yilamujiang ja kahevõistleja Zhao Jiawen.<ref name="avatseremoonia">[https://sport.err.ee/1608489707/pekingis-avati-taliolumpiamangud "Pekingis avati taliolümpiamängud"]. sport.err.ee. 4.2.2022. Vaadatud 6.2.2022</ref> Olümpiamängud avas Hiina Rahvavabariigi president [[Xi Jinping]]. Sportlaste nimel andis olümpiavande murdmaasuusataja [[Wang Qiang]] ja lumelauasõitja [[Liu Jiayu]], kohtunike nimel Tao Yongchun ning treenerite nimel Ji Xiao'ou. Eesti lippu kandsid avatseremoonial vigursuusataja [[Kelly Sildaru]] ja murdmaasuusataja [[Martin Himma]].<ref name="avatseremoonia"/> Avatseremooniat väisasid teiste seas Argentina president [[Alberto Fernández]], Poola president [[Andrzej Duda]], Venemaa president [[Vladimir Putin]], ÜRO peasekretär [[António Guterres]], Kambodža kuningas [[Norodom Sihamoni]], Saudi Araabia kroonprints [[Muḩammad bin Salmān]], Luksemburgi suurhertsog [[Henri (Luksemburgi suurhertsog)|Henri]], Monaco vürst [[Albert II (Monaco vürst)|Albert II]] ja Katari emiir [[Tamīm ibn Ḩamad Āl Thānī]].<!--täielik loend https://en.wikipedia.org/wiki/2022_Winter_Olympics_opening_ceremony--> == Osalenud riigid == 2022. aasta taliolümpiamängudel osales 91 riiki. Esmakordselt osalesid [[Haiti]] ja [[Saudi Araabia]]. [[Ameerika Samoa]] osales 2022. aastal taliolümpiamängudel esimest korda pärast [[1994. aasta taliolümpiamängud|1994]]. aastat, [[Trinidad ja Tobago]] esimest korda pärast [[2002. aasta taliolümpiamängud|2002]]. aastat ning [[Peruu]] ja [[USA Neitsisaared]] pärast kaheksa-aastast pausi. 2022. aasta taliolümpiamängudele kvalifitseerus ka üks [[Keenia]] sportlane, kuid osavõtust loobuti.<ref>[https://nation.africa/kenya/sports/other-sports/kenya-withdraws-from-beijing-winter-olympics-3686330 "Kenya withdraws from Beijing Winter Olympics"]. [[Daily Nation]]. 18.1.2022. Vaadatud 4.2.2022</ref> {|class="wikitable collapsible" style="width:100%;" |- ! Osalenud esindused (sulgudes iga riigi sportlaste arv) |- | {{multicol}} * {{PLipp|Albaania 2022. aasta taliolümpiamängudel|Albaania}} (1) * {{PLipp|Ameerika Samoa 2022. aasta taliolümpiamängudel|Ameerika Samoa}} (1) * {{PLipp|Ameerika Ühendriigid 2022. aasta taliolümpiamängudel|Ameerika Ühendriigid}} (224) * {{PLipp|Andorra 2022. aasta taliolümpiamängudel|Andorra}} (5) * {{PLipp|Argentina 2022. aasta taliolümpiamängudel|Argentina}} (6) * {{PLipp|Armeenia 2022. aasta taliolümpiamängudel|Armeenia}} (6) * {{PLipp|Aserbaidžaan 2022. aasta taliolümpiamängudel|Aserbaidžaan}} (2) * {{PLipp|Austraalia 2022. aasta taliolümpiamängudel|Austraalia}} (44) * {{PLipp|Austria 2022. aasta taliolümpiamängudel|Austria}} (106) * {{PLipp|Belgia 2022. aasta taliolümpiamängudel|Belgia}} (19) * {{PLipp|Boliivia 2022. aasta taliolümpiamängudel|Boliivia}} (2) * {{PLipp|Bosnia ja Hertsegoviina 2022. aasta taliolümpiamängudel|Bosnia ja Hertsegoviina}} (6) * {{PLipp|Brasiilia 2022. aasta taliolümpiamängudel|Brasiilia}} (10) * {{PLipp|Bulgaaria 2022. aasta taliolümpiamängudel|Bulgaaria}} (16) * {{PLipp|Colombia 2022. aasta taliolümpiamängudel|Colombia}} (3) * {{PLipp|Ecuador 2022. aasta taliolümpiamängudel|Ecuador}} (1) * {{PLipp|Eesti 2022. aasta taliolümpiamängudel|Eesti}} (26) * {{PLipp|Eritrea 2022. aasta taliolümpiamängudel|Eritrea}} (1) * {{PLipp|Filipiinid 2022. aasta taliolümpiamängudel|Filipiinid}} (1) * {{PLipp|Gruusia 2022. aasta taliolümpiamängudel|Gruusia}} (9) * {{PLipp|Ghana 2022. aasta taliolümpiamängudel|Ghana}} (1) * {{PLipp|Haiti 2022. aasta taliolümpiamängudel|Haiti}} (1) * {{PLipp|Hiina 2022. aasta taliolümpiamängudel|Hiina}} (174) {{Col-break}} * {{PLipp|Hiina Taipei 2022. aasta taliolümpiamängudel|Hiina Taipei}} (4) * {{PLipp|Hispaania 2022. aasta taliolümpiamängudel|Hispaania}} (14) * {{PLipp|Holland 2022. aasta taliolümpiamängudel|Holland}} (41) * {{PLipp|Hongkong 2022. aasta taliolümpiamängudel|Hongkong}} (3) * {{PLipp|Horvaatia 2022. aasta taliolümpiamängudel|Horvaatia}} (11) * {{PLipp|Ida-Timor 2022. aasta taliolümpiamängudel|Ida-Timor}} (1) * {{PLipp|India 2022. aasta taliolümpiamängudel|India}} (1) * {{PLipp|Iraan 2022. aasta taliolümpiamängudel|Iraan}} (3) * {{PLipp|Iirimaa 2022. aasta taliolümpiamängudel|Iirimaa}} (6) * {{PLipp|Iisrael 2022. aasta taliolümpiamängudel|Iisrael}} (6) * {{PLipp|Island 2022. aasta taliolümpiamängudel|Island}} (5) * {{PLipp|Itaalia 2022. aasta taliolümpiamängudel|Itaalia}} (118) * {{PLipp|Jamaica 2022. aasta taliolümpiamängudel|Jamaica}} (6) * {{PLipp|Jaapan 2022. aasta taliolümpiamängudel|Jaapan}} (124) * {{PLipp|Kanada 2022. aasta taliolümpiamängudel|Kanada}} (215) * {{PLipp|Kasahstan 2022. aasta taliolümpiamängudel|Kasahstan}} (34) * {{PLipp|Kosovo 2022. aasta taliolümpiamängudel|Kosovo}} (2) * {{PLipp|Kreeka 2022. aasta taliolümpiamängudel|Kreeka}} (5) * {{PLipp|Kõrgõzstan 2022. aasta taliolümpiamängudel|Kõrgõzstan}} (1) * {{PLipp|Küpros 2022. aasta taliolümpiamängudel|Küpros}} (1) * {{PLipp|Liibanon 2022. aasta taliolümpiamängudel|Liibanon}} (3) * {{PLipp|Liechtenstein 2022. aasta taliolümpiamängudel|Liechtenstein}} (2) * {{PLipp|Leedu 2022. aasta taliolümpiamängudel|Leedu}} (13) {{Col-break}} * {{PLipp|Luksemburg 2022. aasta taliolümpiamängudel|Luksemburg}} (2) * {{PLipp|Lõuna-Korea 2022. aasta taliolümpiamängudel|Lõuna-Korea}} (64) * {{PLipp|Läti 2022. aasta taliolümpiamängudel|Läti}} (58) * {{PLipp|Madagaskar 2022. aasta taliolümpiamängudel|Madagaskar}} (2) * {{PLipp|Malaisia 2022. aasta taliolümpiamängudel|Malaisia}} (2) * {{PLipp|Malta 2022. aasta taliolümpiamängudel|Malta}} (1) * {{PLipp|Mehhiko 2022. aasta taliolümpiamängudel|Mehhiko}} (4) * {{PLipp|Moldova 2022. aasta taliolümpiamängudel|Moldova}} (5) * {{PLipp|Monaco 2022. aasta taliolümpiamängudel|Monaco}} (3) * {{PLipp|Mongoolia 2022. aasta taliolümpiamängudel|Mongoolia}} (2) * {{PLipp|Montenegro 2022. aasta taliolümpiamängudel|Montenegro}} (3) * {{PLipp|Maroko 2022. aasta taliolümpiamängudel|Maroko}} (1) * {{PLipp|Nigeeria 2022. aasta taliolümpiamängudel|Nigeeria}} (1) * {{PLipp|Norra 2022. aasta taliolümpiamängudel|Norra}} (83) * {{PLipp|Pakistan 2022. aasta taliolümpiamängudel|Pakistan}} (1) * {{PLipp|Peruu 2022. aasta taliolümpiamängudel|Peruu}} (1) * {{PLipp|Poola 2022. aasta taliolümpiamängudel|Poola}} (57) * {{PLipp|Portugal 2022. aasta taliolümpiamängudel|Portugal}} (3) * {{PLipp|Prantsusmaa 2022. aasta taliolümpiamängudel|Prantsusmaa}} (86) * {{PLipp|Puerto Rico 2022. aasta taliolümpiamängudel|Puerto Rico}} (2) * {{PLipp|Põhja-Makedoonia 2022. aasta taliolümpiamängudel|Põhja-Makedoonia}} (3) * {{PLipp|Rootsi 2022. aasta taliolümpiamängudel|Rootsi}} (116) * {{PLipp|Rumeenia 2022. aasta taliolümpiamängudel|Rumeenia}} (21) {{Col-break}} * {{PLipp|Saksamaa 2022. aasta taliolümpiamängudel|Saksamaa}} (149) * {{PLipp|San Marino 2022. aasta taliolümpiamängudel|San Marino}} (2) * {{PLipp|Saudi Araabia 2022. aasta taliolümpiamängudel|Saudi Araabia}} (1) * {{PLipp|Serbia 2022. aasta taliolümpiamängudel|Serbia}} (2) * {{PLipp|Slovakkia 2022. aasta taliolümpiamängudel|Slovakkia}} (50) * {{PLipp|Sloveenia 2022. aasta taliolümpiamängudel|Sloveenia}} (44) * {{PLipp|Soome 2022. aasta taliolümpiamängudel|Soome}} (95) * {{PLipp|Suurbritannia 2022. aasta taliolümpiamängudel|Suurbritannia}} (50) * {{PLipp|Šveits 2022. aasta taliolümpiamängudel|Šveits}} (167) * {{PLipp|Taani 2022. aasta taliolümpiamängudel|Taani}} (62) * {{PLipp|Tai 2022. aasta taliolümpiamängudel|Tai}} (4) * {{PLipp|Trinidad ja Tobago 2022. aasta taliolümpiamängudel|Trinidad ja Tobago}} (2) * {{PLipp|Tšehhi 2022. aasta taliolümpiamängudel|Tšehhi}} (113) * {{PLipp|Tšiili 2022. aasta taliolümpiamängudel|Tšiili}} (4) * {{PLipp|Türgi 2022. aasta taliolümpiamängudel|Türgi}} (7) * {{PLipp|Ukraina 2022. aasta taliolümpiamängudel|Ukraina}} (45) * {{PLipp|Ungari 2022. aasta taliolümpiamängudel|Ungari}} (14) * {{PLipp|Usbekistan 2022. aasta taliolümpiamängudel|Usbekistan}} (1) * {{PLipp|USA Neitsisaared 2022. aasta taliolümpiamängudel|USA Neitsisaared}} (1) * {{PLipp|Uus-Meremaa 2022. aasta taliolümpiamängudel|Uus-Meremaa}} (15) * {{PLipp|Valgevene 2022. aasta taliolümpiamängudel|Valgevene}} (29) * [[Venemaa Olümpiakomitee sportlased 2022. aasta taliolümpiamängudel|VOK]] (212) {{Col-end}} |} == Eesti sportlaste osalemine == {{vaata ka|Eesti 2022. aasta taliolümpiamängudel}} 2022. aasta taliolümpiamängudel esindas Eestit 26 sportlast:<ref>[https://om.postimees.ee/7435410/eesti-lahetab-pekingi-taliolumpiale-26-sportlast "Eesti lähetab Pekingi taliolümpiale 26 sportlast"]. postimees.ee. 21.1.2022. Vaadatud 24.1.2022</ref> * Vigursuusatamises: [[Kelly Sildaru]] * Iluuisutamises: [[Eva-Lotta Kiibus]], [[Aleksandr Selevko]] * Kahevõistluses: [[Kristjan Ilves]] * Kiiruisutamises: [[Marten Liiv]] * Murdmaasuusatamises: [[Aveli Uustalu]], [[Kaidy Kaasiku]], [[Keidy Kaasiku]], [[Mariel Merlii Pulles]], [[Tatjana Mannima]], [[Alvar Johannes Alev]], [[Henri Roos]], [[Marko Kilp]], [[Martin Himma]]. * Mäesuusatamises: [[Kaitlyn Vesterstein]], [[Tormis Laine]] * Laskesuusatamises: [[Johanna Talihärm]], [[Regina Oja]], [[Susan Külm]], [[Tuuli Tomingas]], [[Kalev Ermits]], [[Kristo Siimer]], [[Raido Ränkel]], [[Rene Zahkna]] * Suusahüpetes: [[Artti Aigro]], [[Kevin Maltsev]] == Medalitabel == {{vaata ka|2022. aasta taliolümpiamängude medalitabel}} {| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable|team=NOC}} |- | 1. || align=left | {{Pisilipp|Norra}} (NOR) || 16 || 8 || 13 || 37 |- | 2. || align=left | {{Pisilipp|Saksamaa}} (GER) || 12 || 10 || 5 || 27 |- | 3. || align=left | {{Pisilipp|Hiina}} (CHN) || 9 || 4 || 2 || 15 |- | 4. || align=left | {{Pisilipp|USA}} (USA) || 8 || 10 || 7 || 25 |- | 5. || align=left | {{Pisilipp|Rootsi}} (SWE) || 8 || 5 || 5 || 18 |- | 6. || align=left | {{Pisilipp|Holland}} (NED) || 8 || 5 || 4 || 17 |- | 7. || align=left | {{Pisilipp|Austria}} (AUT) || 7 || 7 || 4 || 18 |- | 8. || align=left | {{Pisilipp|Šveits}} (SUI) || 7 || 2 || 5 || 14 |- | 9. || align=left | [[Venemaa Olümpiakomitee|VOK]] (ROC) || 6 || 12 || 14 || 32 |- | 10. || align=left | {{Pisilipp|Prantsusmaa}} (FRA) || 5 || 7 || 2 || 14 |- | 11. || align=left | {{Pisilipp|Kanada}} (CAN) || 4 || 8 || 14 || 26 |- | 12. || align=left | {{Pisilipp|Jaapan}} (JPN) || 3 || 6 || 9 || 18 |- | 13. || align=left | {{Pisilipp|Itaalia}} (ITA) || 2 || 7 || 8 || 17 |- | 14. || align=left | {{Pisilipp|Lõuna-Korea}} (KOR) || 2 || 5 || 2 || 9 |- | 15. || align=left | {{Pisilipp|Sloveenia}} (SLO) || 2 || 3 || 2 || 7 |- | 16. || align=left | {{Pisilipp|Soome}} (FIN) || 2 || 2 || 4 || 8 |- | 17. || align=left | {{Pisilipp|Uus-Meremaa}} (NZL) || 2 || 1 || 0 || 3 |- | 18. || align=left | {{Pisilipp|Austraalia}} (AUS) || 1 || 2 || 1 || 4 |- | 29. || align=left | {{Pisilipp|Suurbritannia}} (GBR) || 1 || 1 || 0 || 2 |- | 20. || align=left | {{Pisilipp|Ungari}} (HUN) || 1 || 0 || 2 || 3 |- | 21. || align=left | {{Pisilipp|Belgia}} (BEL) || 1 || 0 || 1 || 2 |- | 21. || align=left | {{Pisilipp|Tšehhi}} (CZE) || 1 || 0 || 1 || 2 |- | 21. || align=left | {{Pisilipp|Slovakkia}} (SVK) || 1 || 0 || 1 || 2 |- | 24. || align=left | {{Pisilipp|Valgevene}} (BLR)|| 0 || 2 || 0 || 2 |- | 25. || align=left | {{Pisilipp|Hispaania}} (ESP) || 0 || 1 || 0 || 1 |- | 25. || align=left | {{Pisilipp|Ukraina}} (UKR) || 0 || 1 || 0 || 1 |- | 27. || align=left | {{Pisilipp|Eesti}} (EST) || 0 || 0 || 1 || 1 |- | 27. || align=left | {{Pisilipp|Läti}} (LAT) || 0 || 0 || 1 || 1 |- | 27. || align=left | {{Pisilipp|Poola}} (POL) || 0 || 0 || 1 || 1 |- class="sortbottom" !colspan=2| Kokku || 109 || 109 || 109 || 327 |} == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonsi kategooria|2022 Winter Olympics}} * [https://www.beijing2022.cn/en/ 2022. aasta taliolümpiamängude korralduskomitee koduleht] * [https://olympics.com/en/beijing-2022/ 2022. aasta taliolümpiamängud Rahvusvahelise Olümpiakomitee kodulehel] {{Taliolümpia2022}} {{Rahvuskoondised 2022. aasta taliolümpiamängudel}} {{Olümpiamängud}} [[Kategooria:Taliolümpiamängud]] [[Kategooria:2022. aasta taliolümpiamängud| ]] [[Kategooria:Peking]] 3v23cujf7j3m3ft0v173xgxvl90gcmh Silmaallikas (täpsustus) 0 324812 6168826 4795298 2022-07-27T19:15:20Z Athanasius Soter 846 wikitext text/x-wiki {{täpsustus}} '''Silmaallikas''' või '''Silmaallikad''' on mitme(te) Eesti allika(te) nimi. *'''Silmaallikas''' (ka [[Koila linnamäe allikas]]) on allikas Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas *'''Silmaallikas''' (ka [[Rannajõe ohvriallikas]]) on allikas Läänemaal Martna vallas *'''Silmaallikas''' on allikas [[Üügu pank|Üügu pangal]] *'''[[Asuka Silmaallikas]]''' (ka Asuka Rahaallikas), Saare maakonnas Leisi vallas *'''[[Eesnurga Silmaallikas]]''', on allikas Viljandi maakonnas Kolga-Jaani vallas Eesnurga külas *'''[[Ilumäe Silmaallikas]]''' oli allikas [[Ilumäe]] külas [[Haljala vald|Haljala vallas]] ja [[Kadrina kihelkond|Kadrina kihelkonnas]] *'''[[Kaeramäe Silmaallikas]]''' on allikas Harju maakonnas Anija vallas *'''[[Palade Silmaallikas]]''' on allikas Hiiu maakonnas [[Palade]] külas *[[Purtse Silmaallikas I]] on Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas *[[Purtse Silmaallikas II]] on Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas *[[Samma Silmaallikas]], Viru-Nigula vallas, Samma külas *[[Vaidavere Silmaallikas]], Jõgevamaal Palamuse vallas Vaidavere külas *Silmaallikad on [[Kihme allikad|Kihme allikate]] üks nimesid, Järva maakonnas Albu vallas ==Vaata ka== *[[Silmaveeallikas (täpsustus)]] *[[Silmaläte (täpsustus)]] 1cl5o1l2cplz4raich0eg7pax57kcnl Arutelu:Tselluloos 1 326207 6168760 6168404 2022-07-27T14:56:50Z Nimelik 60716 wikitext text/x-wiki "Eestis toodetakse pleegitamata sulfaattselluloosi Kehras Tolaram Grupile kuuluvas ettevõttes Horizon Pulp&Paper (asutatud 1938) ja Kundas asuvas haavapuitmassi tehases AS Estonian Cell (alustas 2006)" '''Kas on sobiv teha reklaami?'''--[[Kasutaja:Napster1003|Napster1003]] ([[Kasutaja arutelu:Napster1003|arutelu]]) 28. aprill 2013, kell 12:16 (EEST) : Arvan, et see ei ole reklaam. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. aprill 2013, kell 12:14 (EEST) Kas päise tekst on õige? Kas.. ''β(1→4) linked D-glucose units'' (nagu enwikis) on sama mis.. ''koosneb β-D-glükopüranoosi jääkidest''? Ega me siin terminoloogilise vindi üle pole keeranud? Mis on glükopüranoos? Miks on päises kasutatud terminit, mida lahti ei seletata? Kas glükopüranoos on sama, mis glükoos? Miks tuleb glükoosi asemel kasutada glükopüranoosi? Kas glükopüranoosi võib vabalt asendada glükoosiga? Võrdluseks: Eesti Vabariigi Teaduspreemiate raamatust 2022, lk 110 võib oma ala eksperdi sõnastusena lugeda, et ''keemiliselt koostiselt on tselluloos küllalt lihtne. Tegemist on '''glükoosimolekulidest''' koosneva polümeeriga. Glükoosimolekulid on teineteisega ühendatud β-1,4 glükosiidsete sidemete kaudu, moodustades keti, mida nimetatakse tselluloosiahelaks. Ühes ketis võib olla mitu tuhat lüli ehk glükoosiühikut''(monomeeri?). ''Vastupidavaks ei tee tselluloosi aga mitte glükoosimolekulide ühendav glükosiidne side, vaid paljude tselluloosiahelate omavaheline kombineerumine kristallilisteks struktuurideks'' (vesiniksidemete abil?). Glükopüranoosi terminit siit millegipärast ei leia. Segane lugu. Ja artiklis glükoosi kohta pole midagi lugeda D- ja L-glükoosi kohta. D-glükoos on looduses tavaline ja L-glükoos pigem haruldus, inimeste poolt laborites saadus vorm. See info peaks olema leitav glükoosi artiklist. Kas need molekulid on erinevad, sest need on erinevad isomeerid, enantiomeerid? Aga mis on see glükopüranoos? --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 26. juuli 2022, kell 19:41 (EEST) Ka see 20 aastat vana EKI tõlge on minu arvates koosnemise koha pealt selgem http://termin.eki.ee/esterm/concept.php?id=42185&term=tselluloos. Aga ikkagi võhikule nagu mina jääb see glükopüranoos segaseks. Tselluloos moodustub alati selliste torudena, nagu lehel tsüklodekstriinid? Vabandan oma võhiklikkuse pärast. https://et.wikipedia.org/wiki/Ts%C3%BCklodekstriinid --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 26. juuli 2022, kell 20:06 (EEST) Tuginedes tõlkeraamatule Biokeemia lühikursus (autorid J.L.Tymoszko jt; lk 133-140) sain teada, et glükopüranoos on põhimõtteliselt sama, mis glükoos. Molekul võib olla avatud ahelana või tsüklilisel kujul. Glükoosi jpt suhkrute valitsevaks vormiks lahuses on tsükliline vorm ja glükoosi puhul tekkivat 6 liikmelist ahelat kutsutakse püranoosiks, sest see sarnaneb püraaniga. Siis tavaglükoos, millest ka tselluloos moodustub on tsüklilistest glükoosimolekulides, monomeeridest koosnev. --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 27. juuli 2022, kell 17:56 (EEST) f5edkcl5v226xa33bjoy95sjjisocs7 6168906 6168760 2022-07-27T20:56:33Z Nimelik 60716 wikitext text/x-wiki "Eestis toodetakse pleegitamata sulfaattselluloosi Kehras Tolaram Grupile kuuluvas ettevõttes Horizon Pulp&Paper (asutatud 1938) ja Kundas asuvas haavapuitmassi tehases AS Estonian Cell (alustas 2006)" '''Kas on sobiv teha reklaami?'''--[[Kasutaja:Napster1003|Napster1003]] ([[Kasutaja arutelu:Napster1003|arutelu]]) 28. aprill 2013, kell 12:16 (EEST) : Arvan, et see ei ole reklaam. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. aprill 2013, kell 12:14 (EEST) Kas päise tekst on õige? Kas.. ''β(1→4) linked D-glucose units'' (nagu enwikis) on sama mis.. ''koosneb β-D-glükopüranoosi jääkidest''? Ega me siin terminoloogilise vindi üle pole keeranud? Mis on glükopüranoos? Miks on päises kasutatud terminit, mida lahti ei seletata? Kas glükopüranoos on sama, mis glükoos? Miks tuleb glükoosi asemel kasutada glükopüranoosi? Kas glükopüranoosi võib vabalt asendada glükoosiga? Võrdluseks: Eesti Vabariigi Teaduspreemiate raamatust 2022, lk 110 võib oma ala eksperdi sõnastusena lugeda, et ''keemiliselt koostiselt on tselluloos küllalt lihtne. Tegemist on '''glükoosimolekulidest''' koosneva polümeeriga. Glükoosimolekulid on teineteisega ühendatud β-1,4 glükosiidsete sidemete kaudu, moodustades keti, mida nimetatakse tselluloosiahelaks. Ühes ketis võib olla mitu tuhat lüli ehk glükoosiühikut''(monomeeri?). ''Vastupidavaks ei tee tselluloosi aga mitte glükoosimolekulide ühendav glükosiidne side, vaid paljude tselluloosiahelate omavaheline kombineerumine kristallilisteks struktuurideks'' (vesiniksidemete abil?). Glükopüranoosi terminit siit millegipärast ei leia. Segane lugu. Ja artiklis glükoosi kohta pole midagi lugeda D- ja L-glükoosi kohta. D-glükoos on looduses tavaline ja L-glükoos pigem haruldus, inimeste poolt laborites saadus vorm. See info peaks olema leitav glükoosi artiklist. Kas need molekulid on erinevad, sest need on erinevad isomeerid, enantiomeerid? Aga mis on see glükopüranoos? --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 26. juuli 2022, kell 19:41 (EEST) Ka see 20 aastat vana EKI tõlge on minu arvates koosnemise koha pealt selgem http://termin.eki.ee/esterm/concept.php?id=42185&term=tselluloos. Aga ikkagi võhikule nagu mina jääb see glükopüranoos segaseks. Tselluloos moodustub alati selliste torudena, nagu lehel tsüklodekstriinid? Vabandan oma võhiklikkuse pärast. https://et.wikipedia.org/wiki/Ts%C3%BCklodekstriinid --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 26. juuli 2022, kell 20:06 (EEST) Tuginedes tõlkeraamatule Biokeemia lühikursus (autorid J.L.Tymoszko jt; lk 133-140) sain teada, et glükopüranoos on põhimõtteliselt sama, mis glükoos. Molekul võib olla avatud ahelana või tsüklilisel kujul. Glükoosi jpt suhkrute valitsevaks vormiks lahuses on tsükliline vorm ja glükoosi puhul tekkivat 6 liikmelist ahelat kutsutakse püranoosiks, sest see sarnaneb püraaniga. Siis tavaglükoos, millest ka tselluloos moodustub on tsüklilistest glükoosimolekulides, monomeeridest koosnev. --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 27. juuli 2022, kell 17:56 (EEST) Glükoosimolekuli erinevatest kujudest, glükopüranoosist peaks kirjutama vististi glükoosi artiklis. --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 27. juuli 2022, kell 23:56 (EEST) tgcibv558f74limbem12vd2ttfogp7r Mall:Maailmameistrid meeste kettaheites 10 342088 6168905 6164533 2022-07-27T20:53:43Z Sjur 66496 wikitext text/x-wiki {{Navmall | nimi = Maailmameistrid meeste kettaheites | päis = Meeste [[Kettaheide|kettaheite]] maailmameistrid | loend1 = 1983: [[Imrich Bugár]] (TCH){{·}}1987: [[Jürgen Schult]] (GER){{·}}1991: [[Lars Riedel]] (GER){{·}}1993: [[Lars Riedel]] (GER){{·}}1995: [[Lars Riedel]] (GER){{·}} 1997: [[Lars Riedel]] (GER){{·}}1999: [[Anthony Washington]] (USA){{·}} 2001: [[Lars Riedel]] (GER){{·}} 2003: [[Virgilijus Alekna]] (LTU){{·}} 2005: [[Virgilijus Alekna ]] (LTU){{·}} 2007: [[Gerd Kanter]] (EST){{·}}2009: [[Robert Harting]] (GER){{·}} 2011: [[Robert Harting]] (GER){{·}} 2013: [[Robert Harting]] (GER){{·}}2015: [[Piotr Małachowski]] (POL){{·}}2017: [[Andrius Gudžius]] (LTU){{·}}2019: [[Daniel Ståhl]] (SWE){{·}}2022: [[Kristjan Čeh]] (CZE) }}<noinclude> [[Kategooria:Kergejõustiku maailmameistrite mallid|{{PAGENAME}}]] </noinclude> no2d1b6mchkgx2t3m6qdeezytro6e3d Luikjärve talu 0 351728 6168738 6086473 2022-07-27T13:58:16Z SetomaaMuuseumid 168206 Lisasin olulise info seoses talu külastamise võimalustega. wikitext text/x-wiki [[Pilt:Luikjärve talu 2013 sügis.JPG|pisi|Luikjärve talu 2013. aasta sügisel]] '''Luikjärve talu''' on [[Obinitsa muuseum]]i vabaõhufiliaal [[Setomaa vald|Setomaa vallas]] [[Tobrova]] külas, tüüpiline seto kindlustalu.<ref name="obinitsamuuseum"/> Alates 2019. aastast kuulub Luikjärve talu [[Setomaa Muuseumid|Setomaa Muuseumide]] koosseisu ning on gruppidele külastatav ettetellimisel. Talu asub Meremäe-Obinitsa tee 6. kilomeetril paremal pool teed [[Tobrova|Tobrova külas]] [[Tuhkvitsa oja]] kõrgel kaldal. Talu sai oma tarbe- ja joogivee Tuhkvitsa ojast. Talu on tüüpiline näide Setomaal asunud niinimetatud kindlustaludest. Talu iseloomustab hoonetest, kõrgest väravast ja vahetaradest moodustunuda suletud kinnine hoov. Talu maaüksusel asub [[Tobrova tsässon]]. Luikjärve talu on planeeritud avada elamustaluna. Seni on võimalik talukompleksiga tutvuda seal korraldatavatel üritustel ning gruppidele ettetellimisel.<ref name="obinitsamuuseum" /> ==Vaata ka== * [[Setomaa Muuseumid]] * [[Värska talumuuseum]] * [[Obinitsa muuseum]] * [[Saatse muuseum]] * [[Reegi maja]] * [[Paloveere talu]] * [[Seto Tsäimaja]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="obinitsamuuseum">{{netiviide | URL =http://www.obinitsamuuseum.ee/ | Pealkiri = Muuseumi üldinfo| Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne =obinitsamuuseum.ee | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 25.11.2013| Keel = }}</ref> }} ==Välislingid== *[https://setomuuseum.ee/et/luikjarve-talu Muuseumi koduleht] (vaadatud 14.02.2013) {{Coordinate|NS=57/46/30/N|EW=27/27/43/E|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Võru maakonna muuseumid]] [[Kategooria:Setomaa vald]] [[Kategooria:Eesti talud]] 23jikhssrssa8bjqw5zygu4fiimtubx Koger Projektijuhtimine 0 354582 6169100 6130598 2022-07-28T11:11:19Z Maduk24 127358 wikitext text/x-wiki '''Koger Projektijuhtimine''' (varem '''Koger ja Partnerid AS''') on Eesti ehitusettevõte, mille [[1999]]. aastal asutas ehitusärimees [[Andres Koger]].<ref name="piiranguid">{{Netiviide|autor=Andres Reimer|url=https://sakala.postimees.ee/2171277/andres-koger-ei-tohi-seada-endale-mottetuid-piiranguid|pealkiri=Andres Koger: ei tohi seada endale mõttetuid piiranguid|väljaanne=Sakala|aeg=8. aprill 2006}}</ref> Varem ettevõttes [[Koger & Sumberg]] ehitusega tegelnud Koger rajas uue ettevõtte pärast seda, kui Koger & Sumbergi liitumisel ehitusettevõttega [[FCM]] moodustati ettevõte [[FKSM]]. Koger ja Partneritest kujunes üks Eesti suuremaid ehitusfirmasid. Nimele vaatamata ei olnud Andres Kogeril ettevõtte omanikest partnereid.<ref name="piiranguid" /> 2000. aastate lõpu ja 2010. aastate alguse [[Suur majandussurutis|ülemaailmses majanduskriisis]] sai Eesti ehitussektor tugeva löögi, mis mõjutas ka Andres Kogeri äritegevust. 2009. aastal sattus Koger & Partnerid AS raskustesse<ref name="põllumehena">Andres Reimer [http://arileht.delfi.ee/news/uudised/andres-koger-riik-kaitub-pollumehena-kes-kallab-sonniku-pollu-uhte-serva-ilma-et-oleks-tarmukust-seda-laiali-laotada.d?id=67426360 Andres Koger: riik käitub põllumehena, kes kallab sõnniku põllu ühte serva, ilma et oleks tarmukust seda laiali laotada] EPL/Ärileht 12. detsember 2013</ref> ning 2011 kinnitas kohus [[Saneerimine|saneerimiskava]], mida ei täidetud.<ref name="avaldus" /> 2010. aastal viidi [[Tallinn]]as [[Mustamäe]]l asuva Sipelgapesa elurajooni arendus, mis algas 2006. aastal, riskide maandamiseks üle uude ettevõttesse OÜ Koger Kodu, mis ei kuulunud Koger ja Partnerite gruppi.<ref>[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/koger-partnerid-viib-sipelgapesa-arenduse-ule-teise-firmasse.d?id=36597237 Koger & Partnerid viib Sipelgapesa arenduse üle teise firmasse] ärileht.ee 14. detsember 2010</ref> Enne 2010. aasta majandusaasta aruande kinnitamist muutis firma nime, uueks nimeks sai Koger Projektijuhtimine. 2013. aastal esitas Koger Projektijuhtimine [[pankrotiavaldus]]e<ref name="avaldus">[http://www.postimees.ee/1199202/koger-projektijuhtimise-as-esitas-pankrotiavalduse Koger Projektijuhtimise AS esitas pankrotiavalduse] E24/BNS 11. aprill 2013</ref>, samuti esitas Overok AS pankrotiavalduse Kogeri vastu isiklikult<ref name="eraisiku">Marta Jaakson [http://www.aripaev.ee/article/2013/11/21/eraisiku-pankrot Andres Kogerit ähvardab eraisiku pankrot] Äripäev 21.11.2013</ref>, kuna Koger oli käendanud firmat isikliku varaga<ref name="põllumehena" />. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * Andres Reimer. [http://arileht.delfi.ee/news/uudised/andres-koger-riik-kaitub-pollumehena-kes-kallab-sonniku-pollu-uhte-serva-ilma-et-oleks-tarmukust-seda-laiali-laotada.d?id=67426360 Andres Koger: riik käitub põllumehena, kes kallab sõnniku põllu ühte serva, ilma et oleks tarmukust seda laiali laotada] EPL/Ärileht 12. detsember 2013 * Marta Jaakson. [http://www.aripaev.ee/article/2013/11/21/eraisiku-pankrot Andres Kogerit ähvardab eraisiku pankrot] Äripäev 21. november 2013 * [http://www.postimees.ee/1199202/koger-projektijuhtimise-as-esitas-pankrotiavalduse Koger Projektijuhtimise AS esitas pankrotiavalduse] E24/BNS 11. aprill 2013 * Hans Väre. [http://wwx.sakala.ajaleht.ee/090406/esileht/5020561.php Andres Koger: ei tohi seada endale mõttetuid piiranguid] Sakala 8. aprill 2006 [[Kategooria:Eesti ehitusettevõtted]] 82bfv51z1lnlg30f8ixgnn93jx5uxsw Tahkuranna vald (Häädemeeste kihelkond) 0 355593 6168886 6083428 2022-07-27T20:22:04Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Pärnu maakonna endised vallad]] wikitext text/x-wiki [[Fail:Eesti valdade kaart, 1939 reform – pärnumaa.jpg|pisi|Pärnu maakonna valdade piirid enne ja pärast [[1939. aasta vallareform]]i]] '''Tahkuranna vald''' ([[saksa keel]]es ''Gemeinde Tackerort'') oli vald [[Häädemeeste kihelkond|Häädemeeste kihelkonnas]] [[Pärnumaa]]l. Vallamaja asus tänapäeva [[Tahkuranna]] küla aladel.<ref>[https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/core_ajaloolised Maa-ameti kaardirakendused]</ref> Vallas sündisid [[Konstantin Päts]], [[Peeter Päts]], [[Vassili Martinson]], [[Peet Ainsaar]], [[Oskar Kvell]]. 1939. aasta valdade reformiga läks valla maa-ala uue [[Tahkuranna vald (1939)|Tahkuranna valla]] koosseisu, välja arvatud [[Rannametsa]] küla maa-ala, mis läks [[Häädemeeste vald (1939)|Häädemeeste valda]]. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti vallad aastatel 1866–1939]] [[Kategooria:Häädemeeste kihelkond]] [[Kategooria:Pärnu maakonna endised vallad]] s3x1jkrhmf29jjiwv9rl5upb6n3j8mr Helsingi suurpommitamised 0 365042 6168971 6168579 2022-07-28T06:41:21Z Ursus scribens 115317 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[User talk:Ursus scribens|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:777sms|777sms]]. wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} [[Pilt:8,8-cm-Flugabwehrkanone 37.8.8 cm anti-aircraft cannon in position in museum.jpg|pisi|300px|88 mm kaliibriga õhutõrjekahur Soome õhutõrje muuseumis]] [[Pilt:Searchlight in Finland ww2.JPG|pisi|300px|Linna kaitsmisel kasutatud helgiheitjad]] [[Pilt:HU-main-building-1944b.jpg|pisi|300px|Helsingi Ülikooli peahoone pärast kolmandat pommitamist]] [[Pilt:Former Soviet embassy in Helsinki 1944.jpg|pisi|200px|Rünnakus kahjustada saanud Nõukogude Liidu saatkond]] '''Helsingi suurpommitamised''' olid [[1944]]. aasta veebruaris [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] õhujõudude korraldatud massiivsed pommitamised [[Soome]] pealinnale [[Helsingi]]le, mille eesmärk oli alandada soomlaste võitlusvaimu ja sundida Soome, mis oli [[Jätkusõda|Jätkusõjas]], läbirääkimiste laua taha. Rünnakud korraldati 6.–7., 16.–17. ja 26.–27. veebruaril. Soome [[õhutõrje|õhutõrjujad]], kes linna kaitsesid, loendasid kolme rünnaku peale 2121 [[pommitaja]]t, kes heitsid umbes 16 000 pommi. [[Soomlased]] kavaldasid vaenlase üle, kasutades [[helgiheitja]]id ainult linna idaosas ja süüdates linna lähedastel saartel tulesid, pannes vaenlast arvama, et linn asub seal. Tulemuseks oli, et linna kukkus ainult 530 pommi. Helsingi oli suuremas osas [[Evakueerimine|evakueeritud]] ja seetõttu oli hukkunute ja vigasaanute arv võrreldes teiste pommitatud linnadega madal. Alla tulistati 22–25 pommitajat, neist 18–21 õhutõrje poolt ja vähemalt neli Saksa ööhävitajate poolt. ==Rünnakud== ===Esimene suurpommitamine [[6. veebruar|6.]]–[[7. veebruar]]=== Esimesel pommitamisel sai linn kõige enam kannatada, sest linna kaitsesid ainult õhutõrjepatareid. Pommitamine algas veidi enne poolt kaheksat õhtul. Linna kukkus umbes 350 pommi ja linnast välja langes umbes 2500. Esimene rünnakulaine kestis kella seitsmest õhtul kuni kella kümneni ja teine rünnakulaine algas kella 1 paiku öösel ja lõppes kell 5 hommikul. Rünnakus osales 730 pommitajat. Pärast pommitamist loendati hukkunute arvuks 100 ja vigasaanute arvuks u 300 inimest. Viga sai rohkem kui 160 hoonet. Iroonilisel kombel sai kannatada ka Nõukogude Liidu saatkonna hoone. Hukkunute suure arvu tingis asjaolu, et varasematel päevadel olnud valehäired alandasid inimeste ohutunnet, lisaks puudusid Soome armeel ööhävitajad ja seetõttu astusid linna pommitavatele Nõukogude lennukitele vastu ainult Soome õhutõrjujad. ===Teine suurpommitamine [[16. veebruar|16.]]–[[17. veebruar]]=== Kuna [[Tallinn|Tallinna]] oli juba pommitatud ja linn oli kannatada saanud, hoiatas luure, et ka Helsingit võidakse veel pommitada. Pärast esimest pommitamist saatsid sakslased Eestist Helsingisse 12 [[Messerschmitt Bf 109]] ööhävitajat, mis tulistasid järgmisel kahel pommitamisel alla 4–6 pommitajat. Kuna enamik linlastest oli vabatahtlikult evakueerunud ja maakohtadesse läinud ning linna jäänud elanikud olid valmis esimese häire peale varjuma, olid teise rünnaku hukkunute ja vigasaanute arv tunduvalt väiksem. Lisaks olid paremini valmistunud ka linna kaitsjad. Seekord osales rünnakus 383 pommitajat, mis heitsid 4317 pommi, millest linna kukkus kõigest 100. Soome luure oli tund ja 40 minutit varem venelaste [[raadioside]]t pealt kuulanud ja sai rünnakust teada, mille peale hoiatati õhutõrjet, kellel oli piisavalt aega valmistuda. Linnas anti häire kella kaheksa paiku ja esimesed pommid langesid 20.12. Linna rünnati taas kahes laines: esimene laine kestis kella 20.12–23.10 ja teine laine kestis 23.45st kuni kella kuueni hommikul. Õhutõrje tulistas alla kaks pommitajat. Linna kaitsjad kasutasid ka [[radar]]it ja nii tuvastati esimene vaenlane 34 minutit enne rünnaku algust. Seekord olid kaotused palju väiksemad: 25 inimest hukkus ja 29 said vigastada. 27 hoonet hävitati ja 53 said kahjustada. ===Kolmas suurpommitamine [[26. veebruar|26.]]–[[27. veebruar]]=== 26. veebruari õhtul märgati linna kohal Nõukogude [[luurelennuk]]it. See andis soomlastele mõista, et oodata on pommitamist. Ründajatel oli eeliseks hea ilm, mis oli ründajatele suureks abiks. Soome luure sai taas linna ründamise kavatsustest teada, kui kuulas pealt Nõukogude raadiosidet. Kuigi sõjaväelased üritasid hoida eetrivaikust, said soomlased varase hoiatuse tund ja 28 minutit enne esimeste pommide langemist. Viis minutit hiljem märgati Soome kohal lendamas esimesi pommitajaid. Seekord anti linnas juba varakult vaikne alarm, mis andis inimestele piisavalt aega varjuda. Raadio ülekanded katkestati, rongid ja trammid peatati ja linn pimendati kiiresti. See raskendas vaenlasel sihtmärkide leidmist. Soome radarid avastasid esimesed pommitajad kella poole seitsme paiku. Õhutõrjujad avasid tule kell 18.53 ja esimesed pommid langesid kell 19.07. Kolmas pommitamine erines kahest eelmisest kardinaalselt, sest toimus kolm rünnakulainet ja Nõukogude pommitajate ning Soome ööhävitajate ja õhutõrjujate vaheline duell kestis 11 tundi. Esimene laine oli õhtul ja kestis neli tundi. Ründajad keskendusid peamiselt linna pommitamisele. Teine laine ründas keskendus linna asemel selle kaitsjatele, üritades linna kaitsel olnud helgiheitjate rühmasid ja õhutõrjujaid hävitada või siis vähemalt nende tulejõudu nõrgendada. Kolmas laine pidi linna lõplikult rusuhunnikuks muutma, aga enamik laines osalenud pommitajatest pööras otsa ringi, kui kohtas linna kaitsvaid ööhävitajaid ja jäi õhutõrje marutule alla. Rünnaku lõppu märkiv signaal anti alles kell pool seitse hommikul. Soomlaste kaotused olid rünnaku suurusega võrreldes taas väikesed: 21 inimest hukkus ja 35 sai vigastada. 59 hoonet hävis ja 135 sai kannatada. Seekord osales rünnakus 896 pommitajat, kellest 9 tulistati õhutõrje ja hävitajate poolt alla. Linna langes alla 300 pommi. ==Pommitamiste tagajärjed== Tänu efektiivsele õhutõrjele ja kavalusele olid linna kahjustused väikesed. Linna kukkus ainul 5% pommidest ja mõned kahju tekitamata parkidesse. Rünnakus osalenud umbes 2000 pommitajat korraldasid linnale kolm suurpommitamist, heites nende käigus alla 2600 tonni pomme. Ööhävitajad ja õhutõrjujad tulistasid alla 21–25 pommitajat. Rünnakutes hukkus Soome poolel kokku 146 inimest, kelle hulgas oli ainult 6 sõdurit. Vigastada sai 356 inimest. Rünnakutes hävis 109 hoonet, 300 sai kannatada ja 111 süttis põlema. Võrdluseks: [[Dresdeni pommitamine|Dresdeni pommitamises]] osales 1320 pommitajat, kes heitsid alla 3900 tonni pomme. See on võrreldav Helsingi pommitamiste koguarvuga, aga erinevalt Helsingist, hukkus [[Dresden]]i pommitamises kuni 35 000 inimest ja linn tehti maatasa. Pärast sõja lõppu Helsingit külastanud Nõukogude delegatsioon eesotsas [[Andrei Ždanov]]iga oli vapustatud, kui nägid, et linna kahjustused olid minimaalsed. Nõukogude Liidu juhtkond oli varem arvanud, et linn pommitati maatasa ja et see oligi põhjuseks, miks soomlased olid nõus läbirääkima. ==Soomlaste karistusretked== Soomlased maksid Helsingi pommitamiste eest kätte üsna kavalal ja omapärasel moel. Tavapäraste pommitamiste asemel järgneti või isegi liituti pommitamast tagasi lendavate pommitajatega ja lennati koos Leningradi lähedastele lennuväljadele, kus asusid Nõukogude pommitajate baasid. Kui enamik pommitajaid oli maandunud, soomlased ründasid ja avasid tule nii maandunud kui ka maanduvate pommitajate pihta. Seejärel tekkinud segaduses taanduti vaikselt ja lennati koju. Esimene selline karistusretk võeti ette 9. märtsil 1944, kui Tallinnas toimus [[Märtsipommitamine]] ja sihikule võetigi kodubaasidesse lendavad Tallinna pommitanud pommitajad. Tänu soomlaste hulljulgusele pääses Tallinn maatasa pommitamisest. Soomlased korraldasid sellised rünnakuid 9. märtsist 1944 kuni sama aasta maini. Nõukogude lennuväe kaotused seda tüüpi rünnakutes pole teada. ==Nähtavad jäljed tänapäeva Helsingis== Pommitamiste järel Helsingi kahjustused likvideeriti, aga siiski jäeti parandamata [[Mannerheimintie]] ja [[Aleksanterinkatu]] ristumiskohas asuva [[Kolme sepa kuju]] vigastused. Kuju alusel on endiselt näha pommikahjustused ja alasil on auk, mille tekitas [[šrapnell]]. [[Kategooria:1944]] [[Kategooria:Helsingi]] [[Kategooria:Soome Teises maailmasõjas]] d8pgv0p95bptkeck4x0fz2akmbckgnc 6168977 6168971 2022-07-28T06:57:04Z Ursus scribens 115317 taastasin varasema redaktsiooni wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} [[Pilt:8,8-cm-Flugabwehrkanone 37.8.8 cm anti-aircraft cannon in position in museum.jpg|pisi|300px|88 mm kaliibriga õhutõrjekahur Soome õhutõrje muuseumis]] [[Pilt:Searchlight in Finland ww2.JPG|pisi|300px|Linna kaitsmisel kasutatud helgiheitjad]] [[Pilt:HU-main-building-1944b.jpg|pisi|300px|Helsingi Ülikooli peahoone pärast kolmandat pommitamist]] [[Pilt:Former Soviet embassy in Helsinki 1944.jpg|pisi|200px|Rünnakus kahjustada saanud Nõukogude Liidu saatkond]] '''Helsingi suurpommitamised''' olid [[1944]]. aasta veebruaris [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] õhujõudude korraldatud massiivsed pommitamised [[Soome]] pealinnale [[Helsingi]]le, mille eesmärk oli alandada soomlaste võitlusvaimu ja sundida Soome, mis oli [[Jätkusõda|Jätkusõjas]], läbirääkimiste laua taha. Rünnakud korraldati 6.–7., 16.–17. ja 26.–27. veebruaril. Soome [[õhutõrje|õhutõrjujad]], kes linna kaitsesid, loendasid kolme rünnaku peale 2121 [[pommitaja]]t, kes heitsid umbes 16 000 pommi. [[Soomlased]] kavaldasid vaenlase üle, kasutades [[helgiheitja]]id ainult linna idaosas ja süüdates linna lähedastel saartel tulesid, pannes vaenlast arvama, et linn asub seal. Tulemuseks oli, et linna kukkus ainult 530 pommi. Helsingi oli suuremas osas [[Evakueerimine|evakueeritud]] ja seetõttu oli hukkunute ja vigasaanute arv võrreldes teiste pommitatud linnadega väike. Alla tulistati 22–25 pommitajat, neist 18–21 õhutõrje poolt ja vähemalt neli Saksa ööhävitajate poolt. ==Rünnakud== ===Esimene suurpommitamine [[6. veebruar|6.]]–[[7. veebruar]]=== Esimesel pommitamisel sai linn kõige enam kannatada, sest linna kaitsesid ainult õhutõrjepatareid. Pommitamine algas veidi enne poolt kaheksat õhtul. Linna kukkus umbes 350 pommi ja linnast välja langes umbes 2500. Esimene rünnakulaine kestis kella seitsmest õhtul kuni kella kümneni ja teine rünnakulaine algas kella 1 paiku öösel ja lõppes kell 5 hommikul. Rünnakus osales 730 pommitajat. Pärast pommitamist loendati hukkunute arvuks 100 ja vigasaanute arvuks u 300 inimest. Viga sai rohkem kui 160 hoonet. Iroonilisel kombel sai kannatada ka Nõukogude Liidu saatkonna hoone. Hukkunute suure arvu tingis asjaolu, et varasematel päevadel olnud valehäired alandasid inimeste ohutunnet, lisaks puudusid Soome armeel ööhävitajad ja seetõttu astusid linna pommitavatele Nõukogude lennukitele vastu ainult Soome õhutõrjujad. ===Teine suurpommitamine [[16. veebruar|16.]]–[[17. veebruar]]=== Kuna [[Tallinn|Tallinna]] oli juba pommitatud ja linn oli kannatada saanud, hoiatas luure, et ka Helsingit võidakse veel pommitada. Pärast esimest pommitamist saatsid sakslased Eestist Helsingisse 12 [[Messerschmitt Bf 109]] ööhävitajat, mis tulistasid järgmisel kahel pommitamisel alla 4–6 pommitajat. Kuna enamik linlastest oli vabatahtlikult evakueerunud ja maakohtadesse läinud ning linna jäänud elanikud olid valmis esimese häire peale varjuma, olid teise rünnaku hukkunute ja vigasaanute arv tunduvalt väiksem. Lisaks olid paremini valmistunud ka linna kaitsjad. Seekord osales rünnakus 383 pommitajat, mis heitsid 4317 pommi, millest linna kukkus kõigest 100. Soome luure oli tund ja 40 minutit varem venelaste [[raadioside]]t pealt kuulanud ja sai rünnakust teada, mille peale hoiatati õhutõrjet, kellel oli piisavalt aega valmistuda. Linnas anti häire kella kaheksa paiku ja esimesed pommid langesid 20.12. Linna rünnati taas kahes laines: esimene laine kestis kella 20.12–23.10 ja teine laine kestis 23.45st kuni kella kuueni hommikul. Õhutõrje tulistas alla kaks pommitajat. Linna kaitsjad kasutasid ka [[radar]]it ja nii tuvastati esimene vaenlane 34 minutit enne rünnaku algust. Seekord olid kaotused palju väiksemad: 25 inimest hukkus ja 29 said vigastada. 27 hoonet hävitati ja 53 said kahjustada. ===Kolmas suurpommitamine [[26. veebruar|26.]]–[[27. veebruar]]=== 26. veebruari õhtul märgati linna kohal Nõukogude [[luurelennuk]]it. See andis soomlastele mõista, et oodata on pommitamist. Ründajatel oli eeliseks hea ilm, mis oli ründajatele suureks abiks. Soome luure sai taas linna ründamise kavatsustest teada, kui kuulas pealt Nõukogude raadiosidet. Kuigi sõjaväelased üritasid hoida eetrivaikust, said soomlased varase hoiatuse tund ja 28 minutit enne esimeste pommide langemist. Viis minutit hiljem märgati Soome kohal lendamas esimesi pommitajaid. Seekord anti linnas juba varakult vaikne alarm, mis andis inimestele piisavalt aega varjuda. Raadio ülekanded katkestati, rongid ja trammid peatati ja linn pimendati kiiresti. See raskendas vaenlasel sihtmärkide leidmist. Soome radarid avastasid esimesed pommitajad kella poole seitsme paiku. Õhutõrjujad avasid tule kell 18.53 ja esimesed pommid langesid kell 19.07. Kolmas pommitamine erines kahest eelmisest kardinaalselt, sest toimus kolm rünnakulainet ja Nõukogude pommitajate ning Soome ööhävitajate ja õhutõrjujate vaheline duell kestis 11 tundi. Esimene laine oli õhtul ja kestis neli tundi. Ründajad keskendusid peamiselt linna pommitamisele. Teine laine keskendus linna asemel selle kaitsjatele, üritades linna kaitsel olnud helgiheitjate rühmasid ja õhutõrjujaid hävitada või siis vähemalt nende tulejõudu nõrgendada. Kolmas laine pidi linna lõplikult rusuhunnikuks muutma, aga enamik laines osalenud pommitajatest pööras otsa ringi, kui kohtas linna kaitsvaid ööhävitajaid ja jäi õhutõrje marutule alla. Rünnaku lõppu märkiv signaal anti alles kell pool seitse hommikul. Soomlaste kaotused olid rünnaku suurusega võrreldes taas väikesed: 21 inimest hukkus ja 35 sai vigastada. 59 hoonet hävis ja 135 sai kannatada. Seekord osales rünnakus 896 pommitajat, kellest 9 tulistati õhutõrje ja hävitajate poolt alla. Linna langes alla 300 pommi. ==Pommitamiste tagajärjed== Tänu efektiivsele õhutõrjele ja kavalusele olid linna kahjustused väikesed. Linna kukkus ainul 5% pommidest ja mõned kahju tekitamata parkidesse. Rünnakus osalenud umbes 2000 pommitajat korraldasid linnale kolm suurpommitamist, heites nende käigus alla 2600 tonni pomme. Ööhävitajad ja õhutõrjujad tulistasid alla 21–25 pommitajat. Rünnakutes hukkus Soome poolel kokku 146 inimest, kelle hulgas oli ainult 6 sõdurit. Vigastada sai 356 inimest. Rünnakutes hävis 109 hoonet, 300 sai kannatada ja 111 süttis põlema. Võrdluseks: [[Dresdeni pommitamine|Dresdeni pommitamises]] osales 1320 pommitajat, kes heitsid alla 3900 tonni pomme. See on võrreldav Helsingi pommitamiste koguarvuga, aga erinevalt Helsingist, hukkus [[Dresden]]i pommitamises kuni 35 000 inimest ja linn tehti maatasa. Pärast sõja lõppu Helsingit külastanud Nõukogude delegatsioon eesotsas [[Andrei Ždanov]]iga oli vapustatud, kui nägid, et linna kahjustused olid minimaalsed. Nõukogude Liidu juhtkond oli varem arvanud, et linn pommitati maatasa ja et see oligi põhjuseks, miks soomlased olid nõus läbirääkima. ==Soomlaste karistusretked== Soomlased maksid Helsingi pommitamiste eest kätte üsna kavalal ja omapärasel moel. Tavapäraste pommitamiste asemel järgneti või isegi liituti pommitamast tagasi lendavate pommitajatega ja lennati koos Leningradi lähedastele lennuväljadele, kus asusid Nõukogude pommitajate baasid. Kui enamik pommitajaid oli maandunud, soomlased ründasid ja avasid tule nii maandunud kui ka maanduvate pommitajate pihta. Seejärel tekkinud segaduses taanduti vaikselt ja lennati koju. Esimene selline karistusretk võeti ette 9. märtsil 1944, kui Tallinnas toimus [[Märtsipommitamine]] ja sihikule võetigi kodubaasidesse lendavad Tallinna pommitanud pommitajad. Tänu soomlaste hulljulgusele pääses Tallinn maatasa pommitamisest. Soomlased korraldasid sellised rünnakuid 9. märtsist 1944 kuni sama aasta maini. Nõukogude lennuväe kaotused seda tüüpi rünnakutes pole teada. ==Nähtavad jäljed tänapäeva Helsingis== Pommitamiste järel Helsingi kahjustused likvideeriti, aga siiski jäeti parandamata [[Mannerheimintie]] ja [[Aleksanterinkatu]] ristumiskohas asuva [[Kolme sepa kuju]] vigastused. Kuju alusel on endiselt näha pommikahjustused ja alasil on auk, mille tekitas [[šrapnell]]. [[Kategooria:1944]] [[Kategooria:Helsingi]] [[Kategooria:Soome Teises maailmasõjas]] 90rfqhbykuftuprmhhnmzhyndv6iq2g Pääru Oja 0 373639 6168912 6163838 2022-07-27T21:18:29Z 85.253.189.36 /* Tunnustus */ wikitext text/x-wiki '''Pääru Oja''' (sündinud [[16. mai]]l [[1989]] [[Tallinn]]as) on eesti näitleja. Ta lõpetas [[2012]]. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli]] ja töötas seejärel kuni 2020. aasta sügiseni [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatris]] näitlejana. == Rolle == ===Teater=== * [[2010]] [[Peter Barnes]] "Jumala narride vennaskond" (isa Toulon) * [[2011]] [[Neil Simon]] "Biloxi Blues" (Joseph Wykowski) * 2011 [[Molière]] "Scapini kelmused" (Argante) * 2011 [[Diana Leesalu]]/[[Aleksander Pepeljajev]] "Gizelle" (osatäitja) * 2011 [[Jaan Kruusvall]] "Tasandikkude helinad" (Franz) * [[2012]] [[David Hare]] "Vertikaaltund" (Dennis Dutton) * 2012 [[Eugene O'Neill]] "Saatuse heidikute kuu" (T. Stedman Harder) * 2012 [[Lee Hall]] "Kaevuritest kunstnikud" (noor poiss) * 2012 [[Andrus Kivirähk]] "Kevadine Luts" (Silbe) * [[2013]] [[Lyle Kessler]] "Orvud" (Philip) * 2013 [[Tom Stoppard]] "Utoopia rannik. I osa. Teekond" ([[Aleksandr Herzen]]) * [[2014]] [[Tõnu Õnnepalu]] "Vennas" (Willem) * 2014 [[Merle Karusoo]], [[Liis Aedmaa]], J. Rahman, P. Saul-Gordilov "Laul, mis jääb" (Valdur Varem) * 2014 [[Nina Raine]] "Hõimud" (Billy) * 2014 [[Mika Keränen]] "Kuldne Lurich" (Olav) * [[2015]] [[Fjodor Dostojevski]] "Vennad Karamazovid" (Aljoša Karamazov) * 2015 [[Michel Houellebecq]] "Kaart ja territoorium" (noor näitleja) * [[2016]] [[Tõnu Õnnepalu]] "Mäed" (poiss) * [[2017]] [[Anton Tšehhov]] "Ivanov" (Pjotr) * [[2018]] [[Helen Käit]]/[[Mehis Pihla]] "Lohe needus" (Ferrum, Papagoimees) * [[2019]] [[Madis Kõiv]]/[[Aivo Lõhmus]] "Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl" (Piiri Leo) ===Filmid=== * 2013 "[[Väikelinna detektiivid ja Valge Daami saladus|Väikelinna detektiivid ja valge daami saladus]]" - Evaristus * 2015 "[[1944 (film)|1944]]" - Sanitar Elmar Säinas * 2016 "[[Luuraja ja luuletaja]]" - Siim * 2018 "Mihkel" - Mihkel * 2018 "[[Põrgu Jaan]]" - Tiidrik * 2020 "Viimased" - Rupi * 2020 "O2" - Peeter Parik * 2020 "Hüvasti, NSVL!" - Onu Kolja === Seriaalid === * 2011 "[[Kalevipojad]]" - Heiko * 2014 "Väikelinna detektiivid" - Evaristus * 2014-2020 "[[Kättemaksukontor]]" - Markus Heng / Stefan Jaago * 2016 "Kuum jälg" - Praktikant * 2018-2019 "[[Lõks (seriaal)|Lõks]]" - Alex *2022 "Vikings Valhalla" - Arne Gormsson == Tunnustus == * 2014 [[Kristallkingakese auhind]] * 2014 [[Suur Ants]], Eesti Draamateatri kolleegipreemia meespeaosatäitjale (Willem Kasser "Vennas"'','' Billy "Hõimud"'','' Olav "Kuldne Lurich") * 2015 [[Eesti Teatriliidu meespeaosatäitja auhind]] == Isiklikku == Tema isa on näitleja [[Tõnu Oja]], vend on [[Kaarel Oja]]. Näitleja ja teatrijuht [[Rein Oja]] on tema [[lell]]. == Välislingid == *[https://www.draamateater.ee/inimesed/paaru-oja Pääru Oja Draamateatri kodulehel] {{JÄRJESTA:Oja, Pääru}} [[Kategooria:Eesti Draamateatri näitlejad]] [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti dublaažinäitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1989]] ecef1o9q59r7zeytmvk6a8jdtu7ftc2 Malaysia Airlinesi lend 17 0 374628 6168933 6133122 2022-07-28T01:28:38Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.8 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}}{{ajakohasta}} {{Lennuõnnetus | Nimi [[Pilt:Näide.jpg|pisi]] = Malaysia Airlinesi lend 17 | Pilt = Malaysia Airlines Boeing 777-200ER PER Koch-2.jpg | Pildisuurus = | Pildi info = Lennuk [[Perthi lennujaam]]as [[2010]]. aastal | Kuupäev = [[17. juuli]] [[2014]] | Tüüp = allatulistamine<ref name="tbhh4" /> | Koht = [[Ukraina]], [[Donetski oblast]], [[Hrabove|Hrabove küla]] | Põhjused = | Reisijaid = 283<ref name="MalaysianAirlinesinfo" /> | Meeskond = 15<ref name="MalaysianAirlinesinfo" /> | Vigastatuid = 0<ref name="reuters1" /> | Hukkunuid = 298<ref name="MalaysianAirlinesinfo" /> | Ellujääjaid = 0<ref name="MalaysianAirlinesinfo" /> | Lennuk = [[Boeing 777|Boeing 777-200ER]] | Tõusis = [[Amsterdam]]i Schipholi lennujaam | Vahepeatus = | Viimanepeatus = | Sihtkoht = [[Kuala Lumpur]]i rahvusvaheline lennujaam | Lennufirma = [[Malaysia Airlines]] | Lennuk1 = | Nimi1 = | Lennufirma1 = | Tõusis1 = | Vahepeatus1 = | Sihtkoht1 = | Reisijaid1 = | Meeskond1 = | Vigastatuid1 = | Hukkunuid1 = | Ellujääjaid1 = | Lennuk2 = | Nimi2 = | Lennufirma2 = | Tõusis2 = | Vahepeatus2 = | Sihtkoht2 = | Reisijaid2 = | Meeskond2 = | Vigastatuid2 = | Hukkunuid2 = | Ellujääjaid2 = }} '''Malaysia Airlinesi lend 17''' oli rahvusvaheline tsiviillend [[Amsterdam]]ist [[Kuala Lumpur|Kuala Lumpurisse]]. [[17. juuli]]l [[2014]] tulistati [[Malaysia Airlines]]i reisilennuk [[Boeing 777|Boeing 777-200ER]] alla [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is. Hukkus 298 inimest, neist 15 meeskonnaliiget. [[28. september|28. septembril]] [[2016]] tegi rahvusvaheline kriminaaluurimise komisjon pressikonverentsil ülevaate lennuki allatulistamise uurimisest. Malaysia Airlinesi reisilennuk tulistati alla terroristide kontrolli all olevalt territooriumilt [[Pervomaisk]]i asula lähedal [[Venemaa]]lt toodud raketikompleksi [[Buk (raketisüsteem)|Buk]] raketiga 9M38.  ==Ajalugu== Malaysia Airlinesi reisilennuk startis [[Amsterdami Schipholi lennujaam]]ast [[Holland]]is 17. juulil 2014. Side 10&nbsp;058 meetri kõrgusel lennanud lennukiga kadus kell 16:15 kohaliku aja järgi Ukraina õhuruumis, umbes 80&nbsp;km kaugusel [[Donetsk]]ist ja 50&nbsp;km kaugusel [[Venemaa]] ja [[Ukraina]] piirist. Raketitabamuse saanud lennuk purunes õhus. Allatulistatud lennuki vraki põhilised osad kukkusid alla [[Hrabove]] küla edelaosas, mis jääb lennuki viimasest teadaolevast asupaigast õhus 8,5 kilomeetri kaugusele.<ref name="Lm3qu" /><ref name="lRaYd" /><ref name="kMORi" /><ref name="Zo0WE" /> Samas piirkonnas oli eelnenud päevadel tulistatud alla mitu Ukraina õhujõudude sõjalennukit. == Eelnenud olukord == 29. juunil 2014 teatas infoagentuur [[RIA Novosti]], et mässulised hõivasid maa-õhk raketiseadmetega Buk varustatud sõjaväebaasi A-1402.<ref name="X5Oho" /> 14. juulil 2014 teatasid mässulised, et tulistasid alla kõrgemal kui 6&nbsp;km lennanud Ukraina transpordilennuki [[An-26]]. Selleks kasutati paar nädalat varem hõivatud Buk-süsteemi, mis remonditi, komplekteeriti meeskonnaga ning võeti kasutusse.<ref name="Q8MO5" /> Ukraina õhujõud teatasid, et kaotasid kontakti Venemaa piiri lähedal [[Gorlivka]] lähistel 6500&nbsp;m kõrgusel lennanud transpordilennukiga An-26 ning kahtlustasid, et see tulistati alla kas vene hävitaja õhk-õhk raketiga või Venemaa territooriumilt maa-õhk raketiga.<ref name="zt72v" /><ref name="dhLJX" /> Meedias avaldatud informatsiooni järgi oli veidi aega enne teadet Malaisia reisilennuki kadumise kohta teatanud mässuliste juht [[Igor Girkin]] oma sotsiaalmeedia lehel, et mässulised tulistasid samas piirkonnas alla 6500 meetri kõrgusel lennanud Ukraina lennuki [[Antonov An-26]].<ref name="xWTUB" /> Girkin võttis endale vastutuse ka Malaisia reisilennuki allatulistamise eest.<ref name="g0D36" /> [[Ukraina Julgeolekuteenistus]] avaldas nende valduses olnud helisalvestised terroristide omavahelistest vestlustest reisilennuki allatulistamise kohta.<ref name="tKRso" /> Hiljem aga avaldati YouTube'is selle helisalvestise paroodiaid.<ref name="5JUOT" /> Reisilennuki allatulistamist mässuliste kontrolli all olnud territooriumilt väljatulistatud maa-õhk raketiga kinnitasid ka [[USA]] president [[Barack Obama|Obama]]<ref name="1Z6c2" /> ja [[OSCE]] [[OSCEPA|Parlamentaarse Assamblee]] president [[Ilkka Kanerva]].<ref name="JDFfY" /> == Uurimine == Lennukatastroofi uurimist juhib Hollandi Ohutusamet (Dutch Safety Board). Uurimises osalevad Austraalia, Prantsusmaa, Saksamaa, Indoneesia, Itaalia, Malaisia, Venemaa, Ukraina, Ühendkuningriigi, USA, Riikidevahelise Lennukomitee ja Euroopa Lennuohutuse Agentuuri spetsialistid. Veel mitme maa spetsialistid on pakkunud abi. Esmane uurimisraport avaldati 9. septembril 2014.<ref name="xMcTN" /> Kõigi asjaosaliste aktsepteeritud lennuplaan nägi ette, et lend kulgeb Ukraina kohal tasemel FL330 (33&nbsp;000 jalga, 10&nbsp;060&nbsp;m) Kiievi lennujuhtimispiirkonnas ja tasemel FL350 (35&nbsp;000 jalga, 10&nbsp;650&nbsp;m) Dnipropetrovski lennujuhtimispiirkonnas. Tsiviillendudele olid Dnipropetrovski piirkonnas suletud lennutasemed madalamal kui FL320. Raportis on kõik kellaajad maailmaajas (UTC). 12:53 lendas MH17 tasemel FL330. Dnipro lennujuhtimiskeskus palus neil tõusta tasemele FL350, et vabastada FL330 tagant lähenevale Boeing 777-le. Lennuki meeskond palus luba jääda tasemele FL330 ja 13:00 palus MH17 meeskond ilmaolude tõttu luba kalduda lennutrassist 20 miili vasakule. Tasemele FL350 suunati teine lennuk. 13:19:53 oli MH17 radari andmetel 3,6 miili koridori teljest põhja pool (trassist vasakul), lennujuhtimiskeskus palus lennukil suunduda paremale, et tagada ohutuid vahemaid teiste lendudega. MH17 vastas 13:19:56–13:19:59. Pardaregistraatorite salvestised lõpevad neli sekundit hiljem 13:20:03. Mingit ohuteadet MH17 ei edastanud, juhtimiskeskuse raadiosidele 13:20:00–13:20:05 lennuk ei vastanud. Katastroofi ajal lendas MH17 suletud tasemetest kõrgemal tsiviillendudeks lubatud tasemel FL330. Uurimiskomisjoni kasutada olid kahe lennukeid jälgiva radari (primaarne vene radar ja sekundaarne radar SSR/mode S) ning lennuki transponderilt vastu võetud signaal. Samas piirkonnas lendas samal ajal veel kolm tsiviillennukit&nbsp;– kaks itta ja üks läände. Kõik neli lendu olid Dnipro radari kontrolli all. Kell 13:20 oli kaugus MH17-st lähima lennukini umbes 30&nbsp;km. Lennuki meeskonnas oli neli pilooti, kõigil oli nõutav kvalifikatsioon ja kehtivad tervisetõendid. Lennuki tehniline seisund vastas kõigile nõuetele, mingeid teadaolevaid rikkeid ei olnud. Lennu ajal oli äike Donetskist edelas ja lennutrassi lähedal oli tasemeni FL350 ulatuv äikesepilv. Lennuki pardakirjutite salvestised tunnistas uurimiskomisjon autentseteks, mingeid salvestiste manipuleerimise tunnuseid ei avastatud. Pardaregistraatorite salvestised on kooskõlas lennujuhtimiskeskuste salvestistega. Mõlema pardaregistraatori salvestised lõpevad 13:20:03. Salvestistes ei ole mingitki märki häiretest lennuki tehniliste süsteemide töös ning meeskonna kommunikatsioon ei viita millelegi ebatavalisele. Viimased kolm minutit enne salvestiste katkemist lendas lennuk tasemel FL330 muutmata kõrgust, kiirust ega suunda. Lennuk lagunes õhus, lennuki tükke on umbes 10&nbsp;km pikkusel ja 5&nbsp;km laiusel maa-alal. Põhiosa lennuki vrakist on 8,5&nbsp;km kaugusel lennuki viimasest teadaolevast asukohast lennutrassil. Lennuki kere esiosa ja kokpiti kahjustused vastavad tabamusele rohkearvuliste suure energiaga objektidega väljast. Niisuguseid kahjustusi ei saa tekitada lennuki oma süsteemid ega terroriakt lennuki salongis või pagasiruumis. Esmase raporti koostamise ajal ei saanud uurimiskomisjon külastada sündmuspaika sealse lahingutegevuse tõttu. Neil olid kasutada 19.–21. juulil 2014 sündmuskohal viibinud Ukraina uurijate ja 22.–24. juulil 2014 sündmuskohal viibinud Malaisia uurijate tehtud fotod. Hollandi eksperdid kogusid lennukirususid novembris 2014 ja need viidi nelja konvoiga, kokku 16 veoautot, Hollandisse Gilze-Rijeni lennuväebaasi. Sinna jõudsid konvoid vahemikus 9.-12. detsember 2014.<ref name="vbYrD" /> 2. mail 2015 teatas [[Holland]]i julgeoleku- ja justiitsminister otsingute lõpetamisest reisilennuki allatulistamiskoha piirkonnas.<ref name="rGZDi" /> 30. juunil 2015 teatas Hollandi peaprokurör, reisilennuki allatulistamist uuriva uurimisgrupi koordinaator Fred Westerbeke [[Rotterdam]]is antud pressikonverentsil, et on tehtud kindlaks inimeste ring, kes võisid olla osalised reisilennuki allatulistamises Ida-Ukrainas 2014. aasta suvel. Westerbeke sõnul on võimalik, et uurimine kestab 2015. aasta lõpuni.<ref name="wi869" /><ref name="MXjTe" /> Malaisia taotles juulis 2015 ÜRO julgeolekunõukogus lennuki allatulistajate vastutusele võtmiseks rahvusvahelise tribunali moodustamist, tuginedes ÜRO põhikirja peatükile 7. Malaisia taotlust toetasid Ukraina, Holland, Austraalia ja Belgia.<ref name="w5ADO" />. Resolutsiooni eelnõud hääletati ÜRO julgeolekunõukogus 29. juulil 2015. Resolutsiooni poolt oli 11 julgeolekunõukogu liiget. Kolm julgeolekunõukogu liiget – Hiina, Angola ja Venezuela jäid erapooletuks. Venemaa kasutas resolutsiooni tagasilükkamiseks vetoõigust.<ref name="T0k2X" /><ref name="s17zY" /> 2016. aasta septembri lõpul teatati Hollandi, Malaisia, Austraalia, Ukraina ja Belgia esindajatest koosneva rahvusvahelise uurimiskomisjoni volituste pikendamisest 2018. aasta alguseni.<ref name="FoapR" /> 5.juulil 2017 teatas AFP Haagist, et rahvusvahelist uurimiskomisjoni juhtivad Austraalia, Belgia, Malaiysia, Holland ja Ukraina leppisid kokku, et Malaysia lennuki allatulistajate üle peetakse kohut Hollandis. Kriminaaluurimise komisjoni teatel on kuriteoga seotud süüdistatavaid umbes sada isikut.<ref name="trial" /> ===Rahvusvahelise uurimiskomisjoni lõppraport=== {| align=right style="margin:0 0 10px 10px; border:0px solid grey; border-spacing:3px; border-collapse: collapse; float:right; font-size:88%; background-color:#f9f9f9;" | [[Fail:9M317ME SHTIL1.svg|32x216px|center]] |- valign="top" align=center | 9M317ME<br />Pikkus ~5&nbsp;m |} [[13. oktoober|13. oktoobril]] [[2015]] avaldati [[Holland]]is rahvusvahelise uurimiskomisjoni tulemused õnnetuse põhjuste kohta.<ref name="RdOum" /><ref name="jCqvB" /> Raporti kohaselt: * Õnnetuse põhjustas [[Pind-õhk-tüüpi juhitav rakett|pind-õhk-tüüpi juhitava raketi]]<!--en:Surface-to-air missile vt ka http://termin.eki.ee/mt/militerm/concept.asp?conceptID=5390--> 9N314M<ref name="KgRd3" /> plahvatamine lennuki nina juures, mis kahjustas lennuki keret ja viis lennuki õhus purunemiseni * Lennuki hävitanud õhutõrjerakett on kasutusel vene päritolu Buk-raketisüsteemides * Kokpitis viibinud kolm meeskonnaliiget hukkusid raketikildudega pihta saades silmapilkselt. Komisjon ei leidnud tõendeid, et ülejäänud meeskonnaliikmed või reisijad oleksid tabamuse järel midagi ette võtnud, kuid ei välistanud et keegi võis allakukkumise ajal teadvusel olla * Rakett tulistati 320-ruutkilomeetri suuruselt alalt [[Snižne]] lähedal * Piirkonna ohtlikkust reisilennukitele ei hinnatud õigesti ja see oleks tulnud tsiviilliiklusele sulgeda ===Kriminaaluurimise komisjoni pressiteade=== 28. septembril 2016 tegi rahvusvaheline kriminaaluurimise komisjon pressikonverentsil ülevaate Malaisia lennuki allatulistamise uurimisest.<ref name="pokPb" /> Hollandi juhitavas uurimiskomisjonis osalevad Austraalia, Belgia, Malaisia ja Ukraina. Lennuk tulistati alla terroristide kontrolli all olevalt territooriumilt [[Pervomaisk (Luhanski oblast)|Pervomaisk]]i asula lähedal Venemaalt toodud raketikompleksi Buk raketiga 9M38. Uurimiskomisjon kuulas ära 200 tunnistajat, kogus pool miljonit fotot ja videot, analüüsis 150 000 pealtkuulatud telefonikõnet. Pressikonverentsil tutvustati Buki teekonda Venemaalt Severnõi asula juures üle piiri Donetskisse, sealt läbi Snižne Pervomaiskisse ja Pervomaiski lähedal põllule koordinaatidega 47.973°N 38.760°E. Buk toodi Venemaalt 17. juuli 2014 hommikul ja viidi järgmisel päeval Snižne, Debaltseve ja Luhanski kaudu tagasi Venemaale. Uurimiskomisjonile on teada kuritööga seotud saja inimese nimed, aga pole teada, kes andis käsu tulistada. === 2018. aasta === [[24. mai]]l [[2018]] [[Haag]]is antud pressikonverentsil näitasid uurijad tõendeiks olevaid foto- ja videomaterjale, mille kohaselt oli lennuki alla tulistanud relvasüsteem pärit Venemaal [[Kurski oblast]]is dislotseeruvast Venemaa relvajõudude [[53. õhutõrjeraketibrigaad]]ist.<ref name=guard20180518/><ref name=vr20180524/> === 2019. aasta === [[19. juuni]]l [[2019]] teatas rahvusvaheline kriminaaluurimise komisjon pressikonverentsil [[Nieuwegein]]is, et seoses Malaisia lennuki allatulistamisega esitatakse süüdistus kolmele [[Venemaa]] ja ühele [[Ukraina]] kodanikule.<ref>{{Cite web|url=https://www.nst.com.my/world/2019/06/497658/who-are-four-men-charged-downing-mh17|title=Who are the four men charged with downing of MH17? – AFP|date=19. juuni 2019 |accessdate=19. juunil 2019|quote=}}</ref> Rahvusvaheliselt tagaotsitavaiks kuulutati [[Igor Girkin]] – tollal [[Donetski Rahvavabariik|Donetski "rahvavabariigi" DRV]] kaitseminister, Sergei Dubinski – DRV salateenistuse juht, Oleg Pulatov – DRV salateenistuse ühe osakonna juht, Ukraina kodanik Leonid Hartšenko – üks mässuliste juhte lennuki allatulistamise ajal. Need neli ei olnud lennuki alla tulistanud BUK-i meeskonnas, kuid nemad olid BUK-i Ukrainasse toimetamise DRV-poolsed korraldajad. [[14. november|14. novembril]] 2019 avalikustas rahvusvaheline kriminaaluurimise komisjon DRV ja Venemaa kõrgete võimuesindajate vahelised telefonikõned.<ref>{{Cite web|url=https://www.om.nl/onderwerpen/mh17-crash/@107091/jit-releases-witness/|title=JIT releases witness appeal MH17.|date=14. november 2019|accessdate=14. novembril 2019|quote=}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Telefonikõned näitavad, et Moskvaga oldi kontaktis iga päev. "Nad rääkisid juhtidega Moskvas, Ukraina piiri lähedal ja Krimmis. Kommunikatsioon toimus peamiselt Venemaa eriteenistuste turvatud telefoniliini kaudu," seisis teates. Venemaalt suhtlesid DRV juhtidega Moskva poolt Krimmi juhiks asetatud [[Sergei Aksjonov]] ning president Vladimir Putini oluliseks nõunikuks peetav [[Vladislav Surkov]]. Separatistide ninamehed teatasid mitmes kõnes otsesõnu, et nad tegutsevad Venemaa Föderatsiooni huvides ning Venemaa eriteenistuste [[FSB]] ja [[GRU]] käskude alusel. Ühest kõnest selgus, et Venemaa kaitseministri [[Sergei Šoigu]] mandaadiga saabujad vahetasid välja Donbassi üksuste kohalikest sõjapealikest juhid. == Venemaa süüdistused == Venemaa eitab oma ja Venemaa toetatud mässuliste osalust Malaisia reisilennuki MH-17 allatulistamises ning süüdistab selles Ukraina õhujõude või Ukraina õhutõrjet. [[Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaap|Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaabi]] kindral Andrei Kartapolov demonstreeris [[21. juuli]]l 2014 pressikonverentsil pilti linnas transporditavast Bukist ning väitis, et see on Ukraina valitsusvägede raketiseade Krasnoarmeiskis.<ref name="A0RSr" /> Taustal olevaid maju ei ole Krasnoarmeiskist aga leitud ning Krasnoarmeiskis ei ole ka trolliliine. Samal pressikonverentsil väitis kindral Kartapolov, et Malaisia reisilennuki läheduses oli Ukraina õhujõudude ründelennuk Su-25, mis võis õhk-õhk raketiga tulistada Malaisia lennukit. Venemaa infokanalites on seda hiljem korduvalt väidetud. Ka kaks kuud pärast esmase raporti avaldamist teatas Hollandi uurimiskomisjon, et radariandmeid selle kohta, et läheduses oli lisaks reisilennukile ka sõjalennukeid, ei ole Venemaa neile esitanud.<ref name="udeo7" /> Enne 17. juulit oli Vikipeediates [[Suhhoi Su-25|Su-25]] praktiliseks lennulaeks märgitud 7000&nbsp;m ja lahinguvarustuses 5000&nbsp;m, mis seab kahtluse alla Su-25 suutlikkuse tulistada alla 10&nbsp;000&nbsp;m kõrgusel lendav lainer. Alates [[20. juuli]]st 2014 on Su-25 lennukõrgust vene, inglise, saksa ja prantsuse Vikipeedias korduvalt üritatud suuremaks redigeerida. [[14. november|14. novembril]] 2014 näitas Venemaa riiklik teleprogramm Kanal 1 (Первый канал) satelliidifotot, millel oli reisilennuk Boeing ja seda tulistav hävituslennuk. Saates väideti, et seda fotot on analüüsinud lennunduseksperdid ja Venemaa inseneride ühingu eksperdid ning nad tunnistasid selle vaieldamatuks tõestuseks, et MH-17 tulistas alla Ukraina õhujõudude lennuk. Väidetav satelliidipilt MH-17 allatulistamisest on saamatu fotomontaaž. Aluseks on hoopis teisel kuupäeval tehtud satelliidipilt, millel pilvede muster on teistsugune kui uurimiskomisjoni raportis esitatud katastroofiaegsel pildil. Kaadris on [[Donetski lennujaam]]a 4 km pikkune maandumisrada ja Boeing ühesuurused. See ei ole võimalik orbiidil tehtud pildi korral, niisuguste proportsioonide jaoks oleks pildistaja pidanud olema Boeingule lähemal kui kilomeeter. Firma tunnuskirjad lennuki kerel asuvad teises kohas kui Malaisia reisilennukeil.<ref name="i8Qty" /> [[6. mai]]l 2015 avaldas Venemaa väljaanne Novaja Gazeta artikli "See oli Buk-M1"<ref name="yDg4S" />, milles tutvustati veel üht Vene inseneride anonüümset uurimisraportit. Raportis analüüsiti Malaisia reisilennuki kahjustusi ja jõuti järeldusele, et lennuki hävitas rakett 9M38M1, mis tulistati välja Buk-M1-lt. Sellega lükati ümber varasem versioon, et MH-17 tulistas alla Ukraina ründelennuk. Raportis näidati, et raketi väljatulistamiskohaks ei saanud olla mässuliste kontrolli all olev [[Snižne]] ja raketi väljatulistamiskohana pakuti [[Zaroštšenske]] küla, mis väideti olevat olnud Ukraina vägede kontrolli all. Selle kinnituseks esitati luuresatelliitide pilte, kus olevat peal Buk-seadmed. Veebis on säilinud [[Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu]] [[14. juuli]] 2014 kaart, millel Zaroštšenske piirkond on mässuliste kontrolli all.<ref name="zsc4x" /> Ukraina vastuluure ülem Vitali Naida väidab, et raportis esitatud satelliidipildid on retušeeritud ja mõned neist on tehtud tükk aega enne MH-17 allatulistamist.<ref name="zC7Gi" /> ==Reisijad ja meeskond== Lennukis viibis 298 inimest, kellest 15 olid meeskonnaliikmed.<!--'''83'''+3 imikut, keda algselt ei arvestatud olid lapsed.--><ref name="MalaysianAirlinesinfo" /><ref name="iiY2U" /> Hollandi valitsuse teatel oli lennuki pardal viibinud 298 inimesest oktoobri lõpus tuvastatud 289 hukkunu surnukehad.<ref name="P6bNM" /> {| class="wikitable sortable" |+ Lennuki pardal viibinud reisijad ja meeskond |- ! Riik!! Reisijad !! Meeskond |- | {{Pisilipp|Holland}} || align="right"|191 || |- | {{Pisilipp|Malaisia}} || align="right"|29 || align="right"|15 |- | {{Pisilipp|Austraalia}} || align="right"|27 || |- | {{Pisilipp|Indoneesia}} || align="right"|12 || |- | {{Pisilipp|Suurbritannia}} || align="right"|10<ref name="0OhzX" /> || |- | {{Pisilipp|Belgia}} || align="right"|4 || |- | {{Pisilipp|Saksamaa}} || align="right"|4 || |- | {{Pisilipp|Filipiinid}} || align="right"|3 || |- | {{Pisilipp|Kanada}} || align="right"|1 || |- | {{Pisilipp|Uus-Meremaa}} || align="right"|1 || |- | {{Pisilipp|Ameerika Ühendriigid}}&nbsp;/<br />{{Pisilipp|Holland}} <small>(topeltkodakondsus)</small>|| align="right"|1 || |- class="sortbottom" | '''Kokku''' || align="right"|'''283''' || align="right"|'''15''' |} == Galerii == <gallery mode="packed" heights="120"> Buk-m2 ky.jpg|[[Buk (raketisüsteem)|Buk-M2]] MH17 map.svg| </gallery> ==Vaata ka== *[[Iljušin Il-76 allatulistamine]] *[[Lennutasand]] ([[:en:Flight level|Flight level]]) *[[Rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsioon]] (Chicago konventsioon) == Viited == {{viited|allikad= <ref name="tbhh4">{{Cite web|url=http://www.washingtonpost.com/world/europe/malaysia-airlines-plane-disappears-over-ukraine-feared-shot-down-by-missile/2014/07/17/0fffe1e6-0dcb-11e4-8341-b8072b1e7348_story.html |title=Malaysia Airlines plane crashes in eastern Ukraine; U.S. intelligence blames missile |publisher=[[The Washington Post]] |date=17. juuli 2014 |accessdate=18. juuli 2014 | first1=Michael |last1=Birnbaum |first2=William |last2= Branigin |first3=Ernesto |last3= Londoño |website=www.washingtonpost.com |language=inglise}}</ref> <ref name="MalaysianAirlinesinfo">{{cite web |url=http://www.malaysiaairlines.com/my/en/site/mh17.html |title=Media Statement 4: MH17 Incident |date=18. juuli 2014 |publisher=Malaysia Airlines |accessdate=18.07.2014 |archive-date=17.07.2014 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140717232838/http://www.malaysiaairlines.com/my/en/site/mh17.html |url-status=dead }}</ref> <ref name="reuters1">{{cite web |url=http://www.reuters.com/article/2014/07/17/us-ukraine-crash-airplane-idUSKBN0FM1TU20140717 |title=Ukraine says Malaysian airliner shot down, 295 dead: agency |publisher=Reuters |date= |accessdate=17.07.2014 |archive-date=17.07.2014 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140717195428/http://www.reuters.com/article/2014/07/17/us-ukraine-crash-airplane-idUSKBN0FM1TU20140717 |url-status=dead }}</ref> <ref name="Lm3qu">{{Cite web|url=http://www.bbc.com/news/world-europe-28354856 |title=Malaysia airliner crashes in east Ukraine |publisher=[[BBC News Online]] |date=17. juuli 2014,<!--neil on kombeks sama url all olevaid asju suuresti muuta--> 15:52 |accessdate=17. juuli 2014 |first1= |last1= |website=www.bbc.com |language=inglise}}</ref><ref name="lRaYd">{{Cite web|url=http://edition.cnn.com/2014/07/17/world/europe/ukraine-malaysia-airlines-crash/index.html |title=Report: Malaysia Airlines flight crashes in Ukraine |publisher=[[CNN]] |date=17. juuli 2014 |accessdate=17. juuli 2014 |first1=Ashley |last1=Fantz |website=edition.cnn.com |language=inglise}}</ref> <ref name="kMORi">{{Cite web|url=http://www.nydailynews.com/news/world/malaysian-airlines-plane-crashes-ukraine-russian-border-article-1.1870413 |title=Malaysia Airlines plane crashes in Ukraine near Russian border |publisher=New York Daily News |date=17. juuli 2014 |accessdate=17. juuli 2014 |first1= |last1= |website=www.nydailynews.com |language=inglise}}</ref> <ref name="Zo0WE">{{Cite web|url=http://sprotyv.info/ru/news/2401-svodka-nad-donbassom-sbit-passazhirskiy-samolet-kompanii-malaysia-airlines |title=Сводка ИС: над Донбассом сбит пассажирский самолет компании «Malaysia Airlines» |publisher=''[[Infovastupanu]]'' |date=17. juuli 2014, 18:12 |accessdate=17. juuli 2014 |first1= |last1= |website=sprotyv.info |language=vene}}</ref> <ref name="X5Oho">https://web.archive.org/web/20141225024236/http://sputniknews.com/voiceofrussia/news/2014_06_29/Donetsk-militia-takes-control-of-Ukrainian-anti-air-installation-1561/ Donetsk militia takes control of Ukrainian anti-air installation.</ref> <ref name="Q8MO5">http://www.vz.ru/news/2014/7/14/695525.html Ополченцы сообщили, из чего сбили украинский Ан-26.</ref> <ref name="zt72v">http://www.bbc.com/news/world-europe-28299334 Ukraine military plane shot down as fighting rages.</ref> <ref name="dhLJX">http://www.ibtimes.co.uk/ukraine-military-plane-shot-down-by-russia-1456632 Ukraine: Military Plane 'Shot Down By Russia'</ref> <ref name="xWTUB">[https://web.archive.org/web/20140717213520/http://www.reuters.com/article/2014/07/17/us-ukraine-crisis-airplane-idUSKBN0FM22N20140717 Ukraine says rebels shoot down Malaysian airliner, 295 dead], Reuters.</ref> <ref name="g0D36">{{Cite web|url=http://sprotyv.info/ru/news/2404-terroristy-pospeshili-priznatsya-v-tom-chto-sbili-avialayner |title=Террористы поспешили признаться в том, что сбили авиалайнер |publisher=''[[Infovastupanu]]'' |date=17. juuli 2014 19:08 |accessdate=17. juuli 2014 |website=sprotyv.info |language=vene}}</ref> <ref name="tKRso">{{Cite web|url=http://www.pravda.com.ua/rus/news/2014/07/17/7032262/ |title=СБУ перехватила разговор боевиков о сбитии Боинга |publisher=[[Ukrajinska Pravda]] |date=17. juuli 2014 |accessdate=17. juuli 2014 |first1= |last1= |website=www.pravda.com.ua |language=vene}}</ref> <ref name=guard20180518>{{cite web|url=https://www.theguardian.com/world/2018/may/24/mh17-downed-by-russian-military-missile-system-say-investigators |title=MH17 downed by Russian military missile system, say investigators {{!}} International team say evidence shows missile came from a Russia-based unit |trans-title= |date=24. mai 2018 |accessdate=24.05.2018 |publisher=[[theguardian.com]] |language=en |quote= |author=Shaun Walker}}</ref> <ref name=vr20180524>{{cite web|url=https://www.rferl.org/a/linking-mh17-to-russia-s-53rd-brigade-ukraine/29247990.html |title=Linking MH17 To Russia's 53rd Brigade|trans-title=|date=24. mai 2018|accessdate=25.05.2018|publisher=[[RFE/RL|Vabadusraadio]] |language=en}}</ref> <ref name="5JUOT">[https://www.youtube.com/watch?v=JNoVfyAywlQ>Ukraina Julgeolekuteenistus on püüdnud Putini telefonikõne]</ref> <ref name="1Z6c2">{{Cite web|url=http://www.bbc.com/news/world-europe-28378388 |title=MH17 hit by missile from rebel-held Ukraine – Obama |publisher=BBC News Online |date=18. juuli 2014 |accessdate=18. juuli 2014 |first1= |last1= |website=www.bbc.com |language=inglise}}</ref> <ref name="JDFfY">{{Cite web|url=http://www.osce.org/pa/121407 |title=OSCE PA President deplores apparent downing of Malaysian Airlines flight |publisher=[[OSCE]] |date=18. juuli 2014 |accessdate=18. juuli 2014 |first1= |last1= |website=www.osce.org |language=inglise}}</ref> <ref name="xMcTN">https://web.archive.org/web/20141129021740/http://www.skybrary.aero/bookshelf/books/2875.pdf Preliminary report – Crash involving Malaysia Airlines Boeing 777-200 flight MH17 (pdf), DSB, 17 July 2014.</ref> <ref name="vbYrD">https://web.archive.org/web/20150320103057/http://www.onderzoeksraad.nl/en/onderzoek/2049/investigation-crash-mh17-17-july-2014/onderzoek/1630/reaction-to-dutch-broadcast-rtl-news-about-mh17-investigation#fasen Final convoy with MH17 wreckage arrives in the Netherlands</ref> <ref name="rGZDi">{{Cite web|url=http://sprotyv.info/ru/news/na-meste-sbitogo-boevikami-boinga-zaversheny-poiski |title=На месте сбитого боевиками «Боинга» завершены поиски |publisher=''[[Infovastupanu]]'' |date=02.05.2015, 16:00}}</ref> <ref name="wi869">{{Cite web|url=http://www.lefigaro.fr/flash-actu/2015/06/30/97001-20150630FILWWW00241-crash-du-mh17-l-enquete-progresse.php |title=Crash du MH17 : l'enquête progresse |publisher=[[Le Figaro]] |date=30. juuni 2015 |accessdate=30. juunil 2015 |language=prantsuse}}</ref> <ref name="MXjTe">{{Cite web|url=http://korrespondent.net/world/3533957-v-nyderlandakh-opredelyly-prychastnykh-k-krushenyui-boynha-v-ukrayne |title=В Нидерландах определили причастных к крушению Боинга в Украине |publisher=[[KorrespondenT.net]] |date=30. juuni 2015 |accessdate=30. juunil 2015 |language=vene}}</ref> <ref name="w5ADO">{{Cite web|url=http://www.nst.com.my/node/90667|title=Malaysia wants a tribunal for MH17 crash|date=3. juuli 2015|accessdate=31. juulil 2015|language=inglise}}</ref> <ref name="T0k2X">{{Cite web|url=http://www.bbc.com/news/world-europe-33710088|title=MH17 crash: Russia vetoes UN resolution for international tribunal|date=29. juuli 2015|accessdate=31. juulil 2015|language=inglise}}</ref> <ref name="s17zY">{{Cite web|url=http://research.un.org/en/docs/sc/quick|title=ÜRO Julgeolekunõukogu vetode loetelu.|date=29. juuli 2015|accessdate=2. augustil 2015|language=inglise}}</ref> <ref name="FoapR">{{cite web|url=http://time.com/4512834/mh17-russia-buk-ukraine-evidence-putin/ |title=How Russia Has Obscured the Facts In the MH17 Investigation |trans-title= |date=29. september 2016 |accessdate=30.09.2016 |publisher=[[Time (ajakiri)|TIME]] |language=inglise |quote= |first1=Simon |last1=Shuster}}</ref> <ref name="RdOum">{{Cite web|url=http://www.bbc.com/news/world-europe-34511973 |title=MH17 Ukraine disaster: Dutch report blames missile |publisher=BBC News Online |date=13. oktoober 2015 |accessdate=13. oktoobril 2015|quote=Dutch Safety Board President Djibbe Joustra said the impact pattern on the plane showed a missile was responsible – not a meteor, air-to-air missile or internal explosion.}}</ref> <ref name="jCqvB">{{Cite web|url=http://www.rferl.org/content/dutch-investigative-report-mh17-downing-due-out-october-13/27303317.html |title= Dutch Report: MH17 Downed By Buk Surface-To-Air Missile |publisher=[[Vabadusraadio]] |date=13. oktoober 2015 |accessdate=13. oktoobril 2015|quote=WATCH: Dutch Safety Board Video On The MH17 Probe}}</ref> <ref name="KgRd3">{{Cite web|url=http://www.theguardian.com/world/live/2015/oct/13/mh17-crash-report-ukraine-live-updates |title=MH17 crash report: Dutch investigators confirm Buk missile hit plane – live updates |publisher=[[theguardian.com]] |date=13. oktoober 2015 |accessdate=14. oktoobril 2015 |first1=Matthew |last1= Weaver |quote=Of the investigated warheads only the 9N314M contains the unique bowtie shaped fragments found in the wreckage.}}</ref> <ref name="pokPb">{{Cite web|url=https://www.om.nl/onderwerpen/mh17-vliegramp/presentaties/presentation-joint/|title=Presentation preliminary results criminal investigation MH17 28-09-2016,|publisher=Openbaar Ministerie|date=28. september 2016|accessdate=2. oktoobril 2016|language=inglise|trans-title=|archive-date=2016-10-02|archive-url=https://web.archive.org/web/20161002051147/https://www.om.nl/onderwerpen/mh17-vliegramp/presentaties/presentation-joint/|url-status=dead}}</ref> <ref name="A0RSr">http://www.dailymail.co.uk/news/article-2700248/MH17-lost-speed-altitude-veered-14km-course-tailed-Ukrainian-jet-Sensational-claims-Russia-say-revealed-black-box.html&rct=j&q=&esrc=s&sa=U&ei=SO-bVL3IDMy_PLHigagF&ved=0CBIQFjAAOAo&usg=AFQjCNElpCA5JuOOJ4V4qENzJSYc4EoWCQ Sensational claims from Russia</ref> <ref name="udeo7">http://www.nst.com.my/node/47730 Dutch to ask Russia for evidence in probe.</ref> <ref name="i8Qty">http://www.bbc.co.uk/news/world-europe-30064374 Web users debunk Russian TV's MH17 claim</ref> <ref name="yDg4S">http://www.novayagazeta.ru/inquests/68332.html Это был «Бук-М1»</ref> <ref name="zsc4x">http://www.interpretermag.com/russia-update-challenges-to-engineers-report-in-novaya-gazeta-on-downing-of-mh17/ Challenges to Engineers’ Report in Novaya Gazeta on Downing of MH17.</ref> <ref name="zC7Gi">https://web.archive.org/web/20150518082218/http://eng.tatar-inform.ru/news/2015/05/07/51735/ Kiev refutes leaked report ..</ref> <ref name="iiY2U">[http://nvua.net/world/Ustanovleno-grazhdanstvo-vseh-pogibshih-pri-krushenii-Boinga-777-na-Vostoke-Ukrainy-4164.html Установлено гражданство всех погибших при крушении Боинга 777 на Востоке Украины]</ref> <ref name="P6bNM">{{Cite web|url=http://news.liga.net/news/politics/3904110-krushenie_boeing_ustanovleny_lichnosti_vsekh_poddannykh_malayzii.htm |title=Крушение Boeing: установлены личности всех подданных Малайзии |publisher=Liga Novosti |date=2. november 2014 |accessdate=2. november 2014}}</ref> <ref name="0OhzX">Kaasaarvatud üks Suurbritannia/Lõuna Aafrika Vabariigi topeltkodakondsusega isik.</ref> <ref name="trial">http://www.nst.com.my/world/2017/07/254800/trial-any-mh17-suspects-be-held-dutch-court</ref> }} ==Välislingid== {{Commonskat|Malaysia Airlines Flight 17}} ; Artikleid Eesti meedias * Lauri Laugen: [http://www.delfi.ee/archive/print.php?id=71884089 "Vene saadik ÜRO-s: rahvusvahelise tribunali loomine Ukraina lennukatastroofi uurimiseks on perspektiivitu"] Delfi, 10. juuli 2015 * [https://www.err.ee/834537/mikser-mh17-raport-naitab-venemaa-osalust-ja-suudlasi-tuleb-karistada "Mikser: MH17 raport näitab Venemaa osalust ja süüdlasi tuleb karistada"] ERR, 25. mai 2018 * [https://www.err.ee/1003213/mh17-uurimisruhm-avalikustas-telefonikonesid-donbassi-ja-moskva-vahel "MH17 uurimisrühm avalikustas telefonikõnesid Donbassi ja Moskva vahel"] ERR, 14. november 2019 *[https://www.err.ee/1083568? Bellingcat: MH17 allatulistamisega oli seotud kõrge FSB kindral], kindralpolkovnik [[Andrei Burlaka]] alias Vladimir Ivanovitš ; Artikleid välismeedias * [http://www.theguardian.com/world/2014/jul/18/malaysia-airlines-crash-flight-recorder-found-as-anger-at-russia-mounts-live-updates "MH17 crash: flight recorder found as anger at Russia mounts – live updates"] [[The Guardian]] * [http://www.bbc.com/news/world-us-canada-28360784 "Malaysian plane crashes in Ukraine – updates"] BBC News Online * [http://www.bbc.com/news/world-europe-29548942 "MH17 crash: Dutch minister says passenger 'wore oxygen mask'"] BBC News Online, 9. oktoober 2014 * [http://news.liga.net/news/politics/3716314-v_niderlandakh_opoznany_278_pogibshikh_so_sbitogo_boeing_777.htm "В Нидерландах опознаны 278 погибших со сбитого Boeing-777"] ''Liga Novosti'', 18. oktoober 2014 <small>(''vene keeles'')</small> * [https://www.bellingcat.com/news/uk-and-europe/2014/11/08/origin-of-the-separatists-buk-a-bellingcat-investigation/ Origin of the Separatists’ Buk: A Bellingcat Investigation] <small>(''inglise keeles'')</small> * Roland Oliphant: [http://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/europe/russia/11732678/One-year-on-MH17-evidence-against-separatists-appears-overwhelming.html "One year on, MH17 evidence against separatists appears overwhelming"] The Daily Telegraph, 16. juuli 2015 * [http://www.rferl.org/content/ukraine-video-shows-rebels-surprised-mh17-wreckage-civilian/27133474.html "Damning New Video Shows Ukrainian Rebels Surprised MH17 Was Civilian"] [[Vabadusraadio]], 17. juuli 2015 * [http://www.rferl.org/content/russian-soldiers-said-involved-in-downing-mh17-malaysian-airliner-dutch-investigation/27468043.html "Russian Soldiers Said Involved In Downing Of MH17 Airliner"] [[Vabadusraadio]], 5. jaanuar 2016 <small>(''inglise keeles'')</small> * [http://www.armscontrolwonk.com/archive/1201635/mh17-anniversary/ A joint post by Catherine Dill, Jeffrey Lewis, Melissa Hanham and David Schmerler: MH17 Anniversary] armscontrolwonk.com, 15. juuli 2016 * [http://www.bbc.com/news/world-europe-28357880 "MH17 Ukraine plane crash: What we know"] [[BBC]], 28. september 2016 <small>(''inglise keeles'')</small> *[https://www.bellingcat.com/news/2020/04/28/burlaka/ Key MH17 Figure Identified As Senior FSB Official: Colonel General Andrey Burlaka] ;Videod * [http://www.youtube.com/watch?v=IDsHToVl2gk Esimesed õnnetusjärgsed minutid, video (1:21)] YouTube, 17. juuli 2014 * [https://www.youtube.com/watch?v=nZKzT2xrkbQ& ПОЛНАЯ ВЕРСИЯ! Крушение Боинга (Boeing-777) из Малайзии. Украина ДНР] YouTube * [https://www.rferl.org/a/ukraine-mh17/28615955.html "The Downing Of MH17: What Happened?"] RFE/RL, 17. juuli 2019 <small>(video, 2:59)</small> <!-- osa flightradar24.com teenuseid on tasulised * https://www.flightradar24.com/data/flights/mh17/ lennu ajalugu * https://scontent-fra3-1.xx.fbcdn.net/t31.0-8/10524604_742452295794196_2753948160684931091_o.png kõrgus ja kiirus Facebooki lehel * http://ic.pics.livejournal.com/my_local/70860974/1492/1492_original.png kiirus ja kõrgus --> {{koord | NS = 48.132222 | EW = 38.655278 | tüüp = maamärk |mõõt=5000 }} [[Kategooria:2014. aasta Ukrainas]] [[Kategooria:Lennuõnnetused]] [[Kategooria:Sõda Donbassis]] slfuor46zzjax8m022nflbqf7gbgms8 Märjamaa vald (Märjamaa kihelkond) 0 377226 6168819 6094906 2022-07-27T19:02:56Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Lääne maakonna endised vallad]] wikitext text/x-wiki [[Pilt:Eesti valdade kaart, 1939 reform – läänemaa.jpg|pisi|300px|[[1939. aasta vallareform]]iga muudetud valdade piirid Läänemaal]] '''Märjamaa vald''' ([[saksa keel]]es ''Merjama'') oli vald [[Märjamaa kihelkond|Märjamaa kihelkonnas]]. Vald moodustati 1866. aastal. Vallamaja asus [[Märjamaa]] külas.<ref>[https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/core_ajaloolised Maa-ameti kaardirakendused]</ref> 1939. aasta valdade reformiga läks valla maa-ala uue [[Märjamaa vald (1939)|Märjamaa valla]] koosseisu, välja arvatud [[Purga]] ja [[Lümandu]] külade, [[Lümandu asundus]]e, [[Vaimõisa]] küla, Kükita talu, Vaimõisa metsakvartaalide nr. 2, 3, 6–8, 17–22, 27–32, 39 ja 40, Kaasiku nr. A-9 ja Metsavahi nr. A-10 talude ning Märjamaa metskonna Sooniste metsandiku kvartaalide nr. 21, 22, 23, 29 ja osa kvartaali nr. 28 maa-alad. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti vallad aastatel 1866–1939]] [[Kategooria:Märjamaa kihelkond]] [[Kategooria:Lääne maakonna endised vallad]] ogag9i9s1o8pwep2jc12g2sakx7eubu Seli vald (Tõstamaa kihelkond) 0 377329 6168880 6083464 2022-07-27T20:20:56Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Pärnu maakonna endised vallad]] wikitext text/x-wiki [[Fail:Eesti valdade kaart, 1939 reform – pärnumaa.jpg|pisi|Pärnu maakonna valdade piirid enne ja pärast [[1939. aasta vallareform]]i]] '''Seli vald''' oli vald [[Tõstamaa kihelkond|Tõstamaa kihelkonnas]]. Vallamaja asus tänapäeva [[Seliste]] küla aladel.<ref>[https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/core_ajaloolised Maa-ameti kaardirakendused]</ref> Vald moodustati 1866. aastal. Valla pindala oli 9651,7 ha ning see oli kihelkonna suurim. 1891. aastal liideti Seli vallaga [[Pootsi vald]]. 1926. aastal nimetati vald ümber '''Seliste vallaks'''. 1939. aasta valdade reformiga läks kogu valla maa-ala uue [[Seliste vald|Seliste valla]] koosseisu. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti vallad aastatel 1866–1939]] [[Kategooria:Tõstamaa kihelkond]] [[Kategooria:Pärnu maakonna endised vallad]] fuwwkg1ku1sydx8ybww487fx28repc2 Thavet Atlas 0 378725 6168700 6140718 2022-07-27T12:35:32Z Juliamonadoan 83091 /* Avaldatud kogumikes */ wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2014}} '''Thavet Atlas''' ([[pseudonüüm]]; kodanikunimi '''Esper Thompson'''<ref>[http://www.ohtuleht.ee/819119/kas-ulmeuhing-eemaldas-kirjanik-thavet-atlase-ebaoiglaselt-stalkeri-haaletuselt Kas ulmeühing eemaldas kirjanik Thavet Atlase ebaõiglaselt Stalkeri hääletuselt?]</ref>, sündinud [[17. mai]]l [[1963]] [[Tartu]]s) on eesti luuletaja ja proosakirjanik. == Looming == * "Kõned Kõrbes" (2007) – luulekogu * "Raamideta Maalide Galerii" (2011) – luulekogu * "Elupiletiga Venemaalt 99,99.-" (2013) – romaan * "Õuduste kõlakoda Tartu Raekoja katusel" (2014) – romaan juttudes * "Sadakond nõiutud suitsukest" (2016) – romaan * "Kelle palge poole Sa palvetad?" (2017) – luulekogu * "Keegi pole kaitstud" (2020) – romaan === Tõlked teistesse keeltesse === Tema luuletusi on vene keelde tõlkinud [[Boriss Baljasnõi]] ja [[Nadežda Katajeva-Valk]]. Proosatekste on tõlkinud vene keelde Marina Tervonen. === Avaldatud kogumikes === * "Музыка перевода II" Moskva<ref>{{Netiviide |url=http://mustran.ru/upload/books/2010_trans_music2_book.pdf |pealkiri=2010 |vaadatud=2015-10-29 |arhiivimisaeg=2016-03-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160304062556/http://mustran.ru/upload/books/2010_trans_music2_book.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> * Luulekevad 2011, "Hennale", lk 40 * "Музыка перевода V" Moskva<ref>[http://mustran.ru/index.php?option=com_content&catid=34&id=130&view=article 2013]</ref> * "Музыка перевода VI" Moskva<ref>[http://www.slideshare.net/curiositypower/2014-trans-music6book 2014]</ref> * Ajakiri [[Looming (ajakiri)|Looming]] – 2015/10<ref>[https://www.looming.ee/arhiiv/1175/]</ref> * Ajakiri Looming – 2016/8<ref>[https://www.looming.ee/arhiiv/looming82016/]</ref> * Ajakiri Looming – 2017/6<ref>[https://www.looming.ee/arhiiv/looming62017/]</ref> *Ajakiri Tallinn – 2018/3-4 *Ajakiri Looming – 2019/1<ref>[https://www.looming.ee/arhiiv/looming-1-2019/]</ref> *Ajakiri Looming – 2021/5 *Ajakiri Looming - 2022/4 <ref>(2) Facebook</ref> == Tunnustus == * 2015 [[Stalker (auhind)|Stalker]] (romaan "Õuduste kõlakoda Tartu Raekoja katusel")<ref>-[https://stalkerid.wordpress.com/2015/07/22/thavet-atlas/]</ref> == Isiklikku == Thavet Atlas on abielus, tal on kolm last. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://thavetatlas.blogspot.com/ Thavet Atlase blogi] * Luulekogusid tutvustav artikkel (2011) [https://stolitsa.ee/glavnye-novosti/esper-tkhompson-zhe-thavet-atlas] * Intervjuu Thavet Atlasega ja luulekogude tutvustus Poogna Kratis (2012) http://issuu.com/skyfuneral/docs/aprill-kratt_aut * Thavet Atlase luuletused veebilehel "Tartu ilukirjanduses" http://teele.luts.ee/index.php?q=content/atlas-thavet.  * Romaani "Elupiletiga Venemaalt 99,99.-" arvustus Sirbis (2013) http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/ohkav-jantimine-venemaal/ * Raadio 4 saade "Tõlkemuusika" konkursi kohta http://thavetatlas.blogspot.com/p/v-4.html * Artikkel tõlkevõistlusel osalemise kohta (2014) http://tartu.postimees.ee/2652906/tartlannat-saatis-edu-venemaa-tolkevoistlusel * [http://kultuur.err.ee/v/kirjandus/a0dcfc16-3d32-4cac-b2ac-66c464641dda Tartus esitletakse salakavalat raamatut] ERR kultuur, 2014 (romaani "Õuduste kõlakoda Tartu Raekoja katusel" esitluse teadaanne) * [http://kultuur.err.ee/v/kirjandus/94261357-f153-4aa3-a5c7-57b3d8fe633a Arvustus: õudne või õõvastav – selles on küsimus] ERR kultuur, 2014 (romaani "Õuduste kõlakoda Tartu Raekoja katusel" arvustus) * Arvustus: Elupiletiga saab Venemaal armastada ning Stirlitzi, Hemingway ja Köleriga seigelda [http://kultuur.err.ee/v/kirjandus/bb3838aa-7437-4be6-a0b4-21027a764190] * [http://kultuur.err.ee/v/kirjandus/9a113067-ee4d-44ac-bfdc-840a8b6e553b/eesti-kirjandusmuuseumis-esitletakse-thavet-atlase-varsket-raamatut Eesti Kirjandusmuuseumis esitletakse Thavet Atlase värsket raamatut] * Arvustus. Hästi palju [http://kultuur.err.ee/312724/arvustus-hasti-palju-sonu sõnu] * Thavet Atlas: Sadakond nõiutud suitsukest [http://ulme.ee/veeb/?p=7879&lang=et] * Lugemiselamus: Luuletaja nõidusküla [http://digileht.maaleht.delfi.ee/kultuur/lugemiselamus-luuletaja-noiduskula?id=75469823] * Arvustus: "Sadakond nõiutud suitsukest" esitab küsimusi, millele igal eestlasel tasuks vastata [http://www.ohtuleht.ee/784801/arvustus-sadakond-noiutud-suitsukest-esitab-kusimusi-millele-igal-eestlasel-tasuks-vastata] * Invaliidide elu jõudis raamatukaante vahele [https://pealinn.ee/2020/07/02/invaliidide-elu-joudis-raamatukaante-vahele/] *Loomingut kasutatud: Mälestuspäev 80 aastat juuniküüditamisest [https://www.err.ee/1608245196/tallinnas-meenutatakse-kuuditatuid-installatsiooniga-pisarate-vagun] *Installatsioon „Pisarate vagun” meenutab 80 aasta möödumist juuniküüditamisest. [https://juunikuuditamine.eihr.ee/?fbclid=IwAR3uCNP1UqFAqKlBfA5lfpp7FZyIhVHBTX35ESZkf9U5cMDEfdbrhh_8DVg] *Luuletus „Rahvuse kooma“ [https://www.youtube.com/watch?v=jUD-0Czp_lQ] === Kasutatud teadustöödes === * [http://dspace.utlib.ee/dspace;/bitstream/handle/10062/47027/Saksing_2015.pdf "Eesti ajaloo teemaliste luuletekstide käsitlemine kontsentrilise lõimingu põhimõttel gümnaasiumiastmes", magistritöö, Liina Saksing, Luuletus küüditamisest: "Rahvuse kooma"] {{JÄRJESTA:Atlas, Thavet}} [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1963]] pty67tnjzheemcqh6wm24dls91lvwmu 6168701 6168700 2022-07-27T12:36:09Z Juliamonadoan 83091 /* Avaldatud kogumikes */ wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2014}} '''Thavet Atlas''' ([[pseudonüüm]]; kodanikunimi '''Esper Thompson'''<ref>[http://www.ohtuleht.ee/819119/kas-ulmeuhing-eemaldas-kirjanik-thavet-atlase-ebaoiglaselt-stalkeri-haaletuselt Kas ulmeühing eemaldas kirjanik Thavet Atlase ebaõiglaselt Stalkeri hääletuselt?]</ref>, sündinud [[17. mai]]l [[1963]] [[Tartu]]s) on eesti luuletaja ja proosakirjanik. == Looming == * "Kõned Kõrbes" (2007) – luulekogu * "Raamideta Maalide Galerii" (2011) – luulekogu * "Elupiletiga Venemaalt 99,99.-" (2013) – romaan * "Õuduste kõlakoda Tartu Raekoja katusel" (2014) – romaan juttudes * "Sadakond nõiutud suitsukest" (2016) – romaan * "Kelle palge poole Sa palvetad?" (2017) – luulekogu * "Keegi pole kaitstud" (2020) – romaan === Tõlked teistesse keeltesse === Tema luuletusi on vene keelde tõlkinud [[Boriss Baljasnõi]] ja [[Nadežda Katajeva-Valk]]. Proosatekste on tõlkinud vene keelde Marina Tervonen. === Avaldatud kogumikes === * "Музыка перевода II" Moskva<ref>{{Netiviide |url=http://mustran.ru/upload/books/2010_trans_music2_book.pdf |pealkiri=2010 |vaadatud=2015-10-29 |arhiivimisaeg=2016-03-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160304062556/http://mustran.ru/upload/books/2010_trans_music2_book.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> * Luulekevad 2011, "Hennale", lk 40 * "Музыка перевода V" Moskva<ref>[http://mustran.ru/index.php?option=com_content&catid=34&id=130&view=article 2013]</ref> * "Музыка перевода VI" Moskva<ref>[http://www.slideshare.net/curiositypower/2014-trans-music6book 2014]</ref> * Ajakiri [[Looming (ajakiri)|Looming]] – 2015/10<ref>[https://www.looming.ee/arhiiv/1175/]</ref> * Ajakiri Looming – 2016/8<ref>[https://www.looming.ee/arhiiv/looming82016/]</ref> * Ajakiri Looming – 2017/6<ref>[https://www.looming.ee/arhiiv/looming62017/]</ref> *Ajakiri Tallinn – 2018/3-4 *Ajakiri Looming – 2019/1<ref>[https://www.looming.ee/arhiiv/looming-1-2019/]</ref> *Ajakiri Looming – 2021/5 *Ajakiri Looming - 2022/4 [https://www.facebook.com/551487441692710/photos/a.554988528009268/2064642253710547/] == Tunnustus == * 2015 [[Stalker (auhind)|Stalker]] (romaan "Õuduste kõlakoda Tartu Raekoja katusel")<ref>-[https://stalkerid.wordpress.com/2015/07/22/thavet-atlas/]</ref> == Isiklikku == Thavet Atlas on abielus, tal on kolm last. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://thavetatlas.blogspot.com/ Thavet Atlase blogi] * Luulekogusid tutvustav artikkel (2011) [https://stolitsa.ee/glavnye-novosti/esper-tkhompson-zhe-thavet-atlas] * Intervjuu Thavet Atlasega ja luulekogude tutvustus Poogna Kratis (2012) http://issuu.com/skyfuneral/docs/aprill-kratt_aut * Thavet Atlase luuletused veebilehel "Tartu ilukirjanduses" http://teele.luts.ee/index.php?q=content/atlas-thavet.  * Romaani "Elupiletiga Venemaalt 99,99.-" arvustus Sirbis (2013) http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/ohkav-jantimine-venemaal/ * Raadio 4 saade "Tõlkemuusika" konkursi kohta http://thavetatlas.blogspot.com/p/v-4.html * Artikkel tõlkevõistlusel osalemise kohta (2014) http://tartu.postimees.ee/2652906/tartlannat-saatis-edu-venemaa-tolkevoistlusel * [http://kultuur.err.ee/v/kirjandus/a0dcfc16-3d32-4cac-b2ac-66c464641dda Tartus esitletakse salakavalat raamatut] ERR kultuur, 2014 (romaani "Õuduste kõlakoda Tartu Raekoja katusel" esitluse teadaanne) * [http://kultuur.err.ee/v/kirjandus/94261357-f153-4aa3-a5c7-57b3d8fe633a Arvustus: õudne või õõvastav – selles on küsimus] ERR kultuur, 2014 (romaani "Õuduste kõlakoda Tartu Raekoja katusel" arvustus) * Arvustus: Elupiletiga saab Venemaal armastada ning Stirlitzi, Hemingway ja Köleriga seigelda [http://kultuur.err.ee/v/kirjandus/bb3838aa-7437-4be6-a0b4-21027a764190] * [http://kultuur.err.ee/v/kirjandus/9a113067-ee4d-44ac-bfdc-840a8b6e553b/eesti-kirjandusmuuseumis-esitletakse-thavet-atlase-varsket-raamatut Eesti Kirjandusmuuseumis esitletakse Thavet Atlase värsket raamatut] * Arvustus. Hästi palju [http://kultuur.err.ee/312724/arvustus-hasti-palju-sonu sõnu] * Thavet Atlas: Sadakond nõiutud suitsukest [http://ulme.ee/veeb/?p=7879&lang=et] * Lugemiselamus: Luuletaja nõidusküla [http://digileht.maaleht.delfi.ee/kultuur/lugemiselamus-luuletaja-noiduskula?id=75469823] * Arvustus: "Sadakond nõiutud suitsukest" esitab küsimusi, millele igal eestlasel tasuks vastata [http://www.ohtuleht.ee/784801/arvustus-sadakond-noiutud-suitsukest-esitab-kusimusi-millele-igal-eestlasel-tasuks-vastata] * Invaliidide elu jõudis raamatukaante vahele [https://pealinn.ee/2020/07/02/invaliidide-elu-joudis-raamatukaante-vahele/] *Loomingut kasutatud: Mälestuspäev 80 aastat juuniküüditamisest [https://www.err.ee/1608245196/tallinnas-meenutatakse-kuuditatuid-installatsiooniga-pisarate-vagun] *Installatsioon „Pisarate vagun” meenutab 80 aasta möödumist juuniküüditamisest. [https://juunikuuditamine.eihr.ee/?fbclid=IwAR3uCNP1UqFAqKlBfA5lfpp7FZyIhVHBTX35ESZkf9U5cMDEfdbrhh_8DVg] *Luuletus „Rahvuse kooma“ [https://www.youtube.com/watch?v=jUD-0Czp_lQ] === Kasutatud teadustöödes === * [http://dspace.utlib.ee/dspace;/bitstream/handle/10062/47027/Saksing_2015.pdf "Eesti ajaloo teemaliste luuletekstide käsitlemine kontsentrilise lõimingu põhimõttel gümnaasiumiastmes", magistritöö, Liina Saksing, Luuletus küüditamisest: "Rahvuse kooma"] {{JÄRJESTA:Atlas, Thavet}} [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1963]] oegrgomyv3atyz83y0cvu2eisdjo6n2 6168702 6168701 2022-07-27T12:37:57Z Juliamonadoan 83091 /* Tõlked teistesse keeltesse */ wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2014}} '''Thavet Atlas''' ([[pseudonüüm]]; kodanikunimi '''Esper Thompson'''<ref>[http://www.ohtuleht.ee/819119/kas-ulmeuhing-eemaldas-kirjanik-thavet-atlase-ebaoiglaselt-stalkeri-haaletuselt Kas ulmeühing eemaldas kirjanik Thavet Atlase ebaõiglaselt Stalkeri hääletuselt?]</ref>, sündinud [[17. mai]]l [[1963]] [[Tartu]]s) on eesti luuletaja ja proosakirjanik. == Looming == * "Kõned Kõrbes" (2007) – luulekogu * "Raamideta Maalide Galerii" (2011) – luulekogu * "Elupiletiga Venemaalt 99,99.-" (2013) – romaan * "Õuduste kõlakoda Tartu Raekoja katusel" (2014) – romaan juttudes * "Sadakond nõiutud suitsukest" (2016) – romaan * "Kelle palge poole Sa palvetad?" (2017) – luulekogu * "Keegi pole kaitstud" (2020) – romaan === Tõlked teistesse keeltesse === Tema luuletusi on vene keelde tõlkinud [[Boriss Baljasnõi]] ja [[Nadežda Katajeva-Valk]]. Proosatekste on tõlkinud vene keelde Marina Tervonen. [https://rus.err.ee/1608308873/vyshel-roman-taveta-atlasa-bilet-na-dvoih-iz-rossii-v-zhizn-99-99-na-russkom-jazyke] === Avaldatud kogumikes === * "Музыка перевода II" Moskva<ref>{{Netiviide |url=http://mustran.ru/upload/books/2010_trans_music2_book.pdf |pealkiri=2010 |vaadatud=2015-10-29 |arhiivimisaeg=2016-03-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160304062556/http://mustran.ru/upload/books/2010_trans_music2_book.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> * Luulekevad 2011, "Hennale", lk 40 * "Музыка перевода V" Moskva<ref>[http://mustran.ru/index.php?option=com_content&catid=34&id=130&view=article 2013]</ref> * "Музыка перевода VI" Moskva<ref>[http://www.slideshare.net/curiositypower/2014-trans-music6book 2014]</ref> * Ajakiri [[Looming (ajakiri)|Looming]] – 2015/10<ref>[https://www.looming.ee/arhiiv/1175/]</ref> * Ajakiri Looming – 2016/8<ref>[https://www.looming.ee/arhiiv/looming82016/]</ref> * Ajakiri Looming – 2017/6<ref>[https://www.looming.ee/arhiiv/looming62017/]</ref> *Ajakiri Tallinn – 2018/3-4 *Ajakiri Looming – 2019/1<ref>[https://www.looming.ee/arhiiv/looming-1-2019/]</ref> *Ajakiri Looming – 2021/5 *Ajakiri Looming - 2022/4 [https://www.facebook.com/551487441692710/photos/a.554988528009268/2064642253710547/] == Tunnustus == * 2015 [[Stalker (auhind)|Stalker]] (romaan "Õuduste kõlakoda Tartu Raekoja katusel")<ref>-[https://stalkerid.wordpress.com/2015/07/22/thavet-atlas/]</ref> == Isiklikku == Thavet Atlas on abielus, tal on kolm last. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://thavetatlas.blogspot.com/ Thavet Atlase blogi] * Luulekogusid tutvustav artikkel (2011) [https://stolitsa.ee/glavnye-novosti/esper-tkhompson-zhe-thavet-atlas] * Intervjuu Thavet Atlasega ja luulekogude tutvustus Poogna Kratis (2012) http://issuu.com/skyfuneral/docs/aprill-kratt_aut * Thavet Atlase luuletused veebilehel "Tartu ilukirjanduses" http://teele.luts.ee/index.php?q=content/atlas-thavet.  * Romaani "Elupiletiga Venemaalt 99,99.-" arvustus Sirbis (2013) http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/ohkav-jantimine-venemaal/ * Raadio 4 saade "Tõlkemuusika" konkursi kohta http://thavetatlas.blogspot.com/p/v-4.html * Artikkel tõlkevõistlusel osalemise kohta (2014) http://tartu.postimees.ee/2652906/tartlannat-saatis-edu-venemaa-tolkevoistlusel * [http://kultuur.err.ee/v/kirjandus/a0dcfc16-3d32-4cac-b2ac-66c464641dda Tartus esitletakse salakavalat raamatut] ERR kultuur, 2014 (romaani "Õuduste kõlakoda Tartu Raekoja katusel" esitluse teadaanne) * [http://kultuur.err.ee/v/kirjandus/94261357-f153-4aa3-a5c7-57b3d8fe633a Arvustus: õudne või õõvastav – selles on küsimus] ERR kultuur, 2014 (romaani "Õuduste kõlakoda Tartu Raekoja katusel" arvustus) * Arvustus: Elupiletiga saab Venemaal armastada ning Stirlitzi, Hemingway ja Köleriga seigelda [http://kultuur.err.ee/v/kirjandus/bb3838aa-7437-4be6-a0b4-21027a764190] * [http://kultuur.err.ee/v/kirjandus/9a113067-ee4d-44ac-bfdc-840a8b6e553b/eesti-kirjandusmuuseumis-esitletakse-thavet-atlase-varsket-raamatut Eesti Kirjandusmuuseumis esitletakse Thavet Atlase värsket raamatut] * Arvustus. Hästi palju [http://kultuur.err.ee/312724/arvustus-hasti-palju-sonu sõnu] * Thavet Atlas: Sadakond nõiutud suitsukest [http://ulme.ee/veeb/?p=7879&lang=et] * Lugemiselamus: Luuletaja nõidusküla [http://digileht.maaleht.delfi.ee/kultuur/lugemiselamus-luuletaja-noiduskula?id=75469823] * Arvustus: "Sadakond nõiutud suitsukest" esitab küsimusi, millele igal eestlasel tasuks vastata [http://www.ohtuleht.ee/784801/arvustus-sadakond-noiutud-suitsukest-esitab-kusimusi-millele-igal-eestlasel-tasuks-vastata] * Invaliidide elu jõudis raamatukaante vahele [https://pealinn.ee/2020/07/02/invaliidide-elu-joudis-raamatukaante-vahele/] *Loomingut kasutatud: Mälestuspäev 80 aastat juuniküüditamisest [https://www.err.ee/1608245196/tallinnas-meenutatakse-kuuditatuid-installatsiooniga-pisarate-vagun] *Installatsioon „Pisarate vagun” meenutab 80 aasta möödumist juuniküüditamisest. [https://juunikuuditamine.eihr.ee/?fbclid=IwAR3uCNP1UqFAqKlBfA5lfpp7FZyIhVHBTX35ESZkf9U5cMDEfdbrhh_8DVg] *Luuletus „Rahvuse kooma“ [https://www.youtube.com/watch?v=jUD-0Czp_lQ] === Kasutatud teadustöödes === * [http://dspace.utlib.ee/dspace;/bitstream/handle/10062/47027/Saksing_2015.pdf "Eesti ajaloo teemaliste luuletekstide käsitlemine kontsentrilise lõimingu põhimõttel gümnaasiumiastmes", magistritöö, Liina Saksing, Luuletus küüditamisest: "Rahvuse kooma"] {{JÄRJESTA:Atlas, Thavet}} [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1963]] 448gtzkago1zbaf321ewrza19eik1zt 6168707 6168702 2022-07-27T12:45:14Z Juliamonadoan 83091 /* Välislingid */ wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2014}} '''Thavet Atlas''' ([[pseudonüüm]]; kodanikunimi '''Esper Thompson'''<ref>[http://www.ohtuleht.ee/819119/kas-ulmeuhing-eemaldas-kirjanik-thavet-atlase-ebaoiglaselt-stalkeri-haaletuselt Kas ulmeühing eemaldas kirjanik Thavet Atlase ebaõiglaselt Stalkeri hääletuselt?]</ref>, sündinud [[17. mai]]l [[1963]] [[Tartu]]s) on eesti luuletaja ja proosakirjanik. == Looming == * "Kõned Kõrbes" (2007) – luulekogu * "Raamideta Maalide Galerii" (2011) – luulekogu * "Elupiletiga Venemaalt 99,99.-" (2013) – romaan * "Õuduste kõlakoda Tartu Raekoja katusel" (2014) – romaan juttudes * "Sadakond nõiutud suitsukest" (2016) – romaan * "Kelle palge poole Sa palvetad?" (2017) – luulekogu * "Keegi pole kaitstud" (2020) – romaan === Tõlked teistesse keeltesse === Tema luuletusi on vene keelde tõlkinud [[Boriss Baljasnõi]] ja [[Nadežda Katajeva-Valk]]. Proosatekste on tõlkinud vene keelde Marina Tervonen. [https://rus.err.ee/1608308873/vyshel-roman-taveta-atlasa-bilet-na-dvoih-iz-rossii-v-zhizn-99-99-na-russkom-jazyke] === Avaldatud kogumikes === * "Музыка перевода II" Moskva<ref>{{Netiviide |url=http://mustran.ru/upload/books/2010_trans_music2_book.pdf |pealkiri=2010 |vaadatud=2015-10-29 |arhiivimisaeg=2016-03-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160304062556/http://mustran.ru/upload/books/2010_trans_music2_book.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> * Luulekevad 2011, "Hennale", lk 40 * "Музыка перевода V" Moskva<ref>[http://mustran.ru/index.php?option=com_content&catid=34&id=130&view=article 2013]</ref> * "Музыка перевода VI" Moskva<ref>[http://www.slideshare.net/curiositypower/2014-trans-music6book 2014]</ref> * Ajakiri [[Looming (ajakiri)|Looming]] – 2015/10<ref>[https://www.looming.ee/arhiiv/1175/]</ref> * Ajakiri Looming – 2016/8<ref>[https://www.looming.ee/arhiiv/looming82016/]</ref> * Ajakiri Looming – 2017/6<ref>[https://www.looming.ee/arhiiv/looming62017/]</ref> *Ajakiri Tallinn – 2018/3-4 *Ajakiri Looming – 2019/1<ref>[https://www.looming.ee/arhiiv/looming-1-2019/]</ref> *Ajakiri Looming – 2021/5 *Ajakiri Looming - 2022/4 [https://www.facebook.com/551487441692710/photos/a.554988528009268/2064642253710547/] == Tunnustus == * 2015 [[Stalker (auhind)|Stalker]] (romaan "Õuduste kõlakoda Tartu Raekoja katusel")<ref>-[https://stalkerid.wordpress.com/2015/07/22/thavet-atlas/]</ref> == Isiklikku == Thavet Atlas on abielus, tal on kolm last. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://thavetatlas.blogspot.com/ Thavet Atlase blogi] * Luulekogusid tutvustav artikkel (2011) [https://stolitsa.ee/glavnye-novosti/esper-tkhompson-zhe-thavet-atlas] * Intervjuu Thavet Atlasega ja luulekogude tutvustus Poogna Kratis (2012) http://issuu.com/skyfuneral/docs/aprill-kratt_aut * Thavet Atlase luuletused veebilehel "Tartu ilukirjanduses" http://teele.luts.ee/index.php?q=content/atlas-thavet.  * Romaani "Elupiletiga Venemaalt 99,99.-" arvustus Sirbis (2013) http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/ohkav-jantimine-venemaal/ * Raadio 4 saade "Tõlkemuusika" konkursi kohta http://thavetatlas.blogspot.com/p/v-4.html * Artikkel tõlkevõistlusel osalemise kohta (2014) http://tartu.postimees.ee/2652906/tartlannat-saatis-edu-venemaa-tolkevoistlusel * [http://kultuur.err.ee/v/kirjandus/a0dcfc16-3d32-4cac-b2ac-66c464641dda Tartus esitletakse salakavalat raamatut] ERR kultuur, 2014 (romaani "Õuduste kõlakoda Tartu Raekoja katusel" esitluse teadaanne) * [http://kultuur.err.ee/v/kirjandus/94261357-f153-4aa3-a5c7-57b3d8fe633a Arvustus: õudne või õõvastav – selles on küsimus] ERR kultuur, 2014 (romaani "Õuduste kõlakoda Tartu Raekoja katusel" arvustus) * Arvustus: Elupiletiga saab Venemaal armastada ning Stirlitzi, Hemingway ja Köleriga seigelda [http://kultuur.err.ee/v/kirjandus/bb3838aa-7437-4be6-a0b4-21027a764190] * [http://kultuur.err.ee/v/kirjandus/9a113067-ee4d-44ac-bfdc-840a8b6e553b/eesti-kirjandusmuuseumis-esitletakse-thavet-atlase-varsket-raamatut Eesti Kirjandusmuuseumis esitletakse Thavet Atlase värsket raamatut] * Arvustus. Hästi palju [http://kultuur.err.ee/312724/arvustus-hasti-palju-sonu sõnu] * Thavet Atlas: Sadakond nõiutud suitsukest [http://ulme.ee/veeb/?p=7879&lang=et] * Lugemiselamus: Luuletaja nõidusküla [http://digileht.maaleht.delfi.ee/kultuur/lugemiselamus-luuletaja-noiduskula?id=75469823] * Arvustus: "Sadakond nõiutud suitsukest" esitab küsimusi, millele igal eestlasel tasuks vastata [http://www.ohtuleht.ee/784801/arvustus-sadakond-noiutud-suitsukest-esitab-kusimusi-millele-igal-eestlasel-tasuks-vastata] * Invaliidide elu jõudis raamatukaante vahele [https://pealinn.ee/2020/07/02/invaliidide-elu-joudis-raamatukaante-vahele/] *Loomingut kasutatud: Mälestuspäev 80 aastat juuniküüditamisest [https://www.err.ee/1608245196/tallinnas-meenutatakse-kuuditatuid-installatsiooniga-pisarate-vagun] *Installatsioon „Pisarate vagun” meenutab 80 aasta möödumist juuniküüditamisest. [https://juunikuuditamine.eihr.ee/?fbclid=IwAR3uCNP1UqFAqKlBfA5lfpp7FZyIhVHBTX35ESZkf9U5cMDEfdbrhh_8DVg] *Luuletus „Rahvuse kooma“ [https://www.youtube.com/watch?v=jUD-0Czp_lQ] *Installatsioon „Pisarate vagun” meenutab 81 aasta möödumist juuniküüditamisest. [https://www.err.ee/1608628945/teisipaeval-moodub-81-aastat-juunikuuditamisest] === Kasutatud teadustöödes === * [http://dspace.utlib.ee/dspace;/bitstream/handle/10062/47027/Saksing_2015.pdf "Eesti ajaloo teemaliste luuletekstide käsitlemine kontsentrilise lõimingu põhimõttel gümnaasiumiastmes", magistritöö, Liina Saksing, Luuletus küüditamisest: "Rahvuse kooma"] {{JÄRJESTA:Atlas, Thavet}} [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1963]] pi25i93kmrdoaxxydio4qewxo20v7kh 6168723 6168707 2022-07-27T13:15:58Z Kruusamägi 1530 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2014}} '''Thavet Atlas''' ([[pseudonüüm]]; kodanikunimi '''Esper Thompson'''<ref>[http://www.ohtuleht.ee/819119/kas-ulmeuhing-eemaldas-kirjanik-thavet-atlase-ebaoiglaselt-stalkeri-haaletuselt Kas ulmeühing eemaldas kirjanik Thavet Atlase ebaõiglaselt Stalkeri hääletuselt?]</ref>, sündinud [[17. mai]]l [[1963]] [[Tartu]]s) on eesti luuletaja ja proosakirjanik. == Looming == * "Kõned Kõrbes" (2007) – luulekogu * "Raamideta Maalide Galerii" (2011) – luulekogu * "Elupiletiga Venemaalt 99,99.-" (2013) – romaan * "Õuduste kõlakoda Tartu Raekoja katusel" (2014) – romaan juttudes * "Sadakond nõiutud suitsukest" (2016) – romaan * "Kelle palge poole Sa palvetad?" (2017) – luulekogu * "Keegi pole kaitstud" (2020) – romaan === Tõlked teistesse keeltesse === Tema luuletusi on vene keelde tõlkinud [[Boriss Baljasnõi]] ja [[Nadežda Katajeva-Valk]]. Proosatekste on tõlkinud vene keelde Marina Tervonen.<ref>[https://rus.err.ee/1608308873/vyshel-roman-taveta-atlasa-bilet-na-dvoih-iz-rossii-v-zhizn-99-99-na-russkom-jazyke" "Вышел роман Тавета Атласа "Билет на двоих: из России в жизнь 99,99.-" на русском языке"]</ref> === Avaldatud kogumikes === * "Музыка перевода II" Moskva<ref>{{Netiviide |url=http://mustran.ru/upload/books/2010_trans_music2_book.pdf |pealkiri=2010 |vaadatud=2015-10-29 |arhiivimisaeg=2016-03-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160304062556/http://mustran.ru/upload/books/2010_trans_music2_book.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> * Luulekevad 2011, "Hennale", lk 40 * "Музыка перевода V" Moskva<ref>[http://mustran.ru/index.php?option=com_content&catid=34&id=130&view=article 2013]</ref> * "Музыка перевода VI" Moskva<ref>[http://www.slideshare.net/curiositypower/2014-trans-music6book 2014]</ref> * Ajakiri [[Looming (ajakiri)|Looming]] – 2015/10<ref>[https://www.looming.ee/arhiiv/1175/]</ref> * Ajakiri Looming – 2016/8<ref>[https://www.looming.ee/arhiiv/looming82016/]</ref> * Ajakiri Looming – 2017/6<ref>[https://www.looming.ee/arhiiv/looming62017/]</ref> *Ajakiri Tallinn – 2018/3-4 *Ajakiri Looming – 2019/1<ref>[https://www.looming.ee/arhiiv/looming-1-2019/]</ref> *Ajakiri Looming – 2021/5 *Ajakiri Looming - 2022/4 [https://www.facebook.com/551487441692710/photos/a.554988528009268/2064642253710547/] == Tunnustus == * 2015 [[Stalker (auhind)|Stalker]] (romaan "Õuduste kõlakoda Tartu Raekoja katusel")<ref>-[https://stalkerid.wordpress.com/2015/07/22/thavet-atlas/]</ref> == Isiklikku == Thavet Atlas on abielus, tal on kolm last. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://thavetatlas.blogspot.com/ Thavet Atlase blogi] * Luulekogusid tutvustav artikkel (2011) [https://stolitsa.ee/glavnye-novosti/esper-tkhompson-zhe-thavet-atlas] * Intervjuu Thavet Atlasega ja luulekogude tutvustus Poogna Kratis (2012) http://issuu.com/skyfuneral/docs/aprill-kratt_aut * Thavet Atlase luuletused veebilehel "Tartu ilukirjanduses" http://teele.luts.ee/index.php?q=content/atlas-thavet.  * Romaani "Elupiletiga Venemaalt 99,99.-" arvustus Sirbis (2013) http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/ohkav-jantimine-venemaal/ * Raadio 4 saade "Tõlkemuusika" konkursi kohta http://thavetatlas.blogspot.com/p/v-4.html * Artikkel tõlkevõistlusel osalemise kohta (2014) http://tartu.postimees.ee/2652906/tartlannat-saatis-edu-venemaa-tolkevoistlusel * [http://kultuur.err.ee/v/kirjandus/a0dcfc16-3d32-4cac-b2ac-66c464641dda Tartus esitletakse salakavalat raamatut] ERR kultuur, 2014 (romaani "Õuduste kõlakoda Tartu Raekoja katusel" esitluse teadaanne) * [http://kultuur.err.ee/v/kirjandus/94261357-f153-4aa3-a5c7-57b3d8fe633a Arvustus: õudne või õõvastav – selles on küsimus] ERR kultuur, 2014 (romaani "Õuduste kõlakoda Tartu Raekoja katusel" arvustus) * Arvustus: Elupiletiga saab Venemaal armastada ning Stirlitzi, Hemingway ja Köleriga seigelda [http://kultuur.err.ee/v/kirjandus/bb3838aa-7437-4be6-a0b4-21027a764190] * [http://kultuur.err.ee/v/kirjandus/9a113067-ee4d-44ac-bfdc-840a8b6e553b/eesti-kirjandusmuuseumis-esitletakse-thavet-atlase-varsket-raamatut Eesti Kirjandusmuuseumis esitletakse Thavet Atlase värsket raamatut] * Arvustus. Hästi palju [http://kultuur.err.ee/312724/arvustus-hasti-palju-sonu sõnu] * Thavet Atlas: Sadakond nõiutud suitsukest [http://ulme.ee/veeb/?p=7879&lang=et] * Lugemiselamus: Luuletaja nõidusküla [http://digileht.maaleht.delfi.ee/kultuur/lugemiselamus-luuletaja-noiduskula?id=75469823] * Arvustus: "Sadakond nõiutud suitsukest" esitab küsimusi, millele igal eestlasel tasuks vastata [http://www.ohtuleht.ee/784801/arvustus-sadakond-noiutud-suitsukest-esitab-kusimusi-millele-igal-eestlasel-tasuks-vastata] * Invaliidide elu jõudis raamatukaante vahele [https://pealinn.ee/2020/07/02/invaliidide-elu-joudis-raamatukaante-vahele/] *Loomingut kasutatud: Mälestuspäev 80 aastat juuniküüditamisest [https://www.err.ee/1608245196/tallinnas-meenutatakse-kuuditatuid-installatsiooniga-pisarate-vagun] *Installatsioon „Pisarate vagun” meenutab 80 aasta möödumist juuniküüditamisest. [https://juunikuuditamine.eihr.ee/?fbclid=IwAR3uCNP1UqFAqKlBfA5lfpp7FZyIhVHBTX35ESZkf9U5cMDEfdbrhh_8DVg] *Luuletus „Rahvuse kooma“ [https://www.youtube.com/watch?v=jUD-0Czp_lQ] *Installatsioon „Pisarate vagun” meenutab 81 aasta möödumist juuniküüditamisest. [https://www.err.ee/1608628945/teisipaeval-moodub-81-aastat-juunikuuditamisest] === Kasutatud teadustöödes === * [http://dspace.utlib.ee/dspace;/bitstream/handle/10062/47027/Saksing_2015.pdf "Eesti ajaloo teemaliste luuletekstide käsitlemine kontsentrilise lõimingu põhimõttel gümnaasiumiastmes", magistritöö, Liina Saksing, Luuletus küüditamisest: "Rahvuse kooma"] {{JÄRJESTA:Atlas, Thavet}} [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1963]] 0lx0mlglb15bc1y1983z2u8fwy9km5o Viljandi vald (Viljandi kihelkond) 0 386485 6168772 4756569 2022-07-27T16:47:52Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Viljandi maakonna endised vallad]] wikitext text/x-wiki '''Viljandi vald''' oli [[vald]] [[Viljandimaa]]l [[Viljandi kihelkond|Viljandi kihelkonnas]]. Valla pindala oli 113 km². 1939. aasta valdade reformiga läksid valla maa-alad uue [[Viljandi vald (1939)|Viljandi valla]] koosseisu, välja arvatud Metsa ja Surva külad ja osa Tusti asunduse piirkonnast, mis läksid [[Tänassilma vald (1939)|Tänassilma valda]], Mustapali küla, mis läks [[Holstre vald]]a, ja Pärna nr. 115, Rulli nr. 116 ja 117 talude piirkonnad, mis läksid [[Raudna vald]]a. Vallas on sündinud [[Anna Altleis]], [[Anton Irv]], [[Hans Kuben]] ja [[Jaan Tõnisson]] ning surnud [[Juhan Aidas]]. [[Kategooria:Eesti vallad aastatel 1866–1939]] [[Kategooria:Viljandi kihelkond]] [[Kategooria:Viljandi maakonna endised vallad]] i14ce5341l0tc5czf84swk9qiw9y8ni Jüri Kamenik 0 387033 6169055 6125636 2022-07-28T10:19:36Z 46.131.38.205 Fakte, mis toimub elus, et hoiatada inimesi, kui rasketes asjaoludes inimest kahtlustatakse, et inimesed oleksid teadlikud ja ettevaatlikud, seejärel saavad ise otsustada, kas ootavad kohtuotsuseni. wikitext text/x-wiki {{Vikinda|kuu=detsember|aasta=2019}} [[Fail:Jüri Kamenik 2016. aastal.jpg|alt=(puudub)|pisi|300x300px|Pilvehuviliste rakukese kokkutulek Raplas (12. juulil 2016, foto Tarmo Lukk]] '''Jüri Kamenik''' (sündinud [[25. august]]il [[1988]] [[Tallinn]]as) on kahtlustatav kuritegudes, mis on toime pandud alaealiste vastu ja lisaks kahtlustatakse isikut ka kelmuses. ==Haridus== Kamenik lõpetas 2008. aastal [[Tallinna Mustamäe Gümnaasium]]i<ref name="mgedu"/> ja 2013. aastal [[Tartu Ülikool]]i loodus- ja tehnoloogiateaduskonna [[geograafia]] erialal<ref name="lepo"/>, kaitstes bakalaureusetöö teemal "Äikesesademete ajalis-ruumiline jaotus ja pikaajaline muutlikkus Eestis perioodil 1950–2005".<ref name="äike"/> 2015. aastal sai ta samast loodusteaduse [[Magister|magistri]] ([[loodusgeograafia]] ja [[maastikuökoloogia]]) kraadi<ref name="lepo2"/>. 2015. aastast on ta Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna [[Doktorantuur|doktorant]]. [[Doktoritöö]] teema on "Äärmuslike ilmanähtuste [[klimatoloogia]] Eestis ning selle võimalikud tendentsid [[kliima]] muutudes" (juhendajad [[Piia Post]] ja [[Jaak Jaagus]]; pikendatud).<ref name="etis"/> ==Töö== Kamenik töötab alates 2009. aastast ilmaportaalis ilm.ee, kus on meteoroloogia ja loodusnähtuste populariseerija, alates 2017. aasta sügisest ka [[sünoptik]].<ref>{{Netiviide|Autor=ilm.ee|URL=https://ilm.ee/kontakt|Pealkiri=Ilm.ee töötajad ja kontakt|Väljaanne=www.ilm.ee|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> 2018. aasta jaanuarist osutab sünoptikuteenust [http://www.m-sport.co.uk/ M-Spordis] Fordi autorallimeeskonnale{{lisa viide}}. Asutas 2018. aastal ettevõtte [https://ilmainstituut.voog.com/ Ilmainstituut OÜ], mis pakub erasünoptiku teenuseid, ekspertanalüüse, seminare, loenguid ja kursusi, heategevuslikult arendab ka erialast keelekasutust.<ref>{{Netiviide|Autor=Ettevõtjaportaal|URL=https://ariregister.rik.ee/lihtparing?rkood=14419837&search_button.x=0&search_button.y=0&lang=est&search=1|Pealkiri=Ilmainstituut OÜ e-äriregistris|Väljaanne=E-äriregister (ettevõtjaportaal)|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Juhendanud Eesti üldhariduskoolides ja kõrgkoolides lõpu-, diplomi- ja muid akadeemilisi töid. ===Atmosfääriteaduse populariseerimine=== [[Ilm]]ast ja [[meteoroloogia]]st hakkas ta põhjalikumalt huvituma 1998. aastal. Samast ajast algasid ka tema süstemaatilised ilmavaatlused. Ülikoolis kuulas ta põhieriala kõrvalt ka meteoroloogiakursusi. Üliõpilasena organiseeris ta mitu meteoroloogiahuviliste üritust: * 2008. aasta oktoobris üliõpilastele suunatud kolmepäevase meteoroloogiamatka; * 2009. aasta novembris [[Tartu]]s (Tähe 4 hoones) kõigile huvilistele mõeldud meteoroloogiaõhtud (osalejad oli kokku üle 100, päevas korraga kuni 60); * peamiselt aastatel 2009–2011 [[äikesejaht]]e (harivaid äikesevaatlusi koos pildistamisega), millest otsustati 2014. aastal koos Rene Henri Ranna ja Kaarel Virrojaga teha dokumentaalfilm.{{lisa viide}} Tema ilmavaatlusi populariseerivatest kirjutistest on eeskätt ilmateemalisi artikleid ilmunud ajakirjades [[Horisont (ajakiri)|Horisont]], [[Eesti Loodus]], [[Tarkade Klubi]] ja [[Loodusesõber]], mitmes ajalehes ja Tartu Ülikooli teadusportaalis Novaator. Ta on 2015. aasta kevadel valminud mobiilirakenduse Horisondi Pilveaabits sisutekstide autor ja konsultant.<ref> Kärt Jänes-Kapp. [https://www.bioneer.ee/horisondi-pilveaabits-ootab-kasutajaid Horisondi pilveaabits ootab kasutajaid]. Bioneer.ee, 26.05.2015.</ref> Ta on teinud ettekandeid, pidanud loenguid, esinenud saatekülalisena [[Eesti Rahvusringhääling]]u teadussaadetes "[[Labor (saade)|Labor]]", "[[Ökoskoop]]" ja "[[Huvitaja]]", osalenud aastatel 2009–2017 organisaatori ja žüriiliikmena ilmaportaali ilm.ee korraldatud Pilvejahi (hiljem Pilvepiir koostöös Horisondiga) fotovõistlustel, koostanud temaatilisi stende ja osalenud muu sisulise panusega nii [[EMHI]] (praeguse Ilmateenistuse) korraldatud meteoroloogiapäevadel, Eesti üldhariduskoolides (nt [[Orava Põhikool]], Tallinna Mustamäe Gümnaasium, [[Tallinna Reaalkool]]), Tartu Ülikoolis kui ka 2012. aasta teadlaste öö raames [[Paide Vallitorn]]is. Peab blogi "[http://ilmjainimesed.blogspot.com Ilm ja inimesed]" (üle 1000 postituse, kokku üle miljoni vaatamise) ja veebilehte "[http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/ Pilved, nende tekkimine, klassifitseerimine ja liigid]". ==Teosed== * Jüri Kamenik. "Eesti pilveatlas". [[Varrak (kirjastus)|Varrak]]. Tallinn 2015, ISBN 978-9985333471 ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="mgedu">[http://www.mg.edu.ee/#vilistlased&lend=XLII Koolipere: vilistlased]. mg.edu.ee</ref> <ref name="lepo">[http://lepo.it.da.ut.ee/~elasn/LPOTAH11.HTM Lõpetanute tähestikuline nimekiri]. lepo.it.da.ut.ee</ref> <ref name="äike">[http://aikesehuvilised.ee/juri-kamenik/ Äikesehuvilised]. aikesehuvilised.ee</ref> <ref name="lepo2">[http://lepo.it.da.ut.ee/~elasn/MG_TAH_00.html Magistriõppe lõpetanud. Tähestikuline nimekiri. ]. lepo.it.da.ut.ee</ref> <ref name="etis">[https://www.etis.ee/Portal/Mentorships/Display/127e07b4-9309-4ef8-9bc4-68c1f90e5ba6 Äärmuslike ilmanähtuste klimatoloogia Eestis]. etis.ee</ref>}} ==Välislingid== * [http://www.ttu.ee/ain-kallis-juri-kamenik-kas-toesti-ilmarelv-joonpilved-vandenouteooriad-ja-teaduslik-vaatenurk Ain Kallis, Jüri Kamenik: kas tõesti ilmarelv? Joonpilved, vandenõuteooriad ja teaduslik vaatenurk]. ttu.ee, 30. mai 2014 * [http://ilmjainimesed.blogspot.com Jüri Kameniku blogi]. ilmjainimesed.blogspot.com * "[http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/ Pilved, nende tekkimine, klassifitseerimine ja liigid]" {{JÄRJESTA:Kamenik, Jüri}} [[Kategooria:Eesti meteoroloogid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1988]] bipimfxr17d9yxzd0vv9gszwl8j9qtv Saale Kareda 0 388951 6168689 6117177 2022-07-27T12:10:55Z 2001:7D0:55C0:B280:F0BE:80DC:B9DB:A8A2 Lisatud Carl Russwurmi Eibofolke, Claus Turturi Vabaenergia raamatute kirjed. wikitext text/x-wiki '''Saale Kareda''' (sündinud [[24. august]]il [[1968]]<ref name="EHL">[http://www.helilooja.ee/liikmed/saale-kareda/ Saale Kareda Eesti Heliloojate Liidu lehel]</ref>) on eesti [[muusikateadlane|muusikateadlane]], ajakirjanik, tõlkija, toimetaja ja uue ühiskondliku liikumise edendaja. Ta lõpetas 1998. aastal ''[[cum laude]]'' [[Eesti Muusikaakadeemia]] muusikateaduse erialal, seejärel õppis muusikateadust [[Berliin]]is ja [[Viin]]is.<ref name="AW">[http://www.alte-werkstatt.org/?page_id=889 Saale Kareda Alte-Werkstatti kodulehel]</ref> Ta on töötanud 1993–1999 (ja 2012. aastal) ajakirja [[Teater. Muusika. Kino]] muusikatoimetajana, 2001–2007 Viinis muusikakirjastuse Universal Edition muusikateadusliku konsultandina ning 2005–2012 Viini Eesti Suursaatkonna kultuuriesindajana. Aastail 2015–2016 korraldas ta uue ühiskonna loomise konverentse.<ref>[https://www.uusyhiskond.org/ Uue ühiskonna loomise konverents]</ref> Ta oli väljaande Fonte.News üks loojatest ning peatoimetaja 2020—2021. ==Kirjutisi== *''Dem Urknall entgegen’: Einblick in den Tintinnabuli-Stil von Arvo Pärt''. Kirchenmusikalisches Jahrbuch 2000, 84. Jahrgang, Köln 2001 *[http://www.temuki.ee/arhiiv/2003/04/03apr_m03.htm "Mõistatuslik tintinnabuli. Pärdi tintinnabuli-stiili uurimise problemaatikast"]. [[Teater. Muusika. Kino]] 4/2003 *[https://www.yumpu.com/xx/document/view/4308376/saale-kareda-fantaasia-kvantfuusika-teemale-teater-muusika-kino „Fantaasia kvatnfüüsika teemale“ Teater. Muusika. Kino 4/2005] *"Algallika poole: [[Arvo Pärt]] peeglis", vestlused, esseed ja artiklid, koostanud Enzo Restagno, Tallinn 2005 *''[https://www.universaledition.com/arvo-part-534#biography Arvo Pärt. Biografie. Schaffensperioden.]'' [https://www.universaledition.com/arvo-part-534#biography Universal Edition Werkverzeichnis von Arvo Pärt, 2005 (koos Nora Pärdiga)] *[https://www.sirp.ee/wp-content/uploads/2014/03/www.temuki.ee_arhiiv_2006_09_lugu14.pdf „Nähtavad helid I. Fenomeni avastaja Ernst Chladni“, Teater. Muusika. Kino 8/9 2006] *„Nähtavad helid II. Kümaatika – helide saladuste jälil?“, Teater. Muusika. Kino 10/2006 *„Nähtavad helid III. Alexander Lauterwasseri kõlava vee pildid“, Teater. Muusika. Kino 3/2007 *''Arvo Pärt „Stabat mater“, Österreichische Musikzeitschrift'' 2008 nr 5 *[https://sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/armastus-heli-vastu/ „Armastus heli vastu“, Sirp, 9. september 2009] *[https://www.yumpu.com/xx/document/view/13831585/sisekosmose-muusika-tants-kui-saatuse-naeratus-teatermuusika- „Sisekosmose muusika. Tants kui saatuse naeratus. Dorian Supini filmidest „Dialoogid. Helilooja Valentin Silvestrov“ ja „Eurydike otsingutel““, Teater. Muusika. Kino 10/2009] *''Eine quantenphysikalische Fantasie.'' Divergenzen - Konvergenzen. Hermeneutische Paraphrasen und Phantasien. Schriften zur musikalischen Hermeneutik. Herausgegeben von Gernot Gruber und Siegfried Mauser, Laaber-Verlag, Laaber 2010. *''Zurück zur Quelle.'' Restagno, Brauneiss, Kareda, Pärt. Arvo Pärt im Gespräch. Universal Edition, Wien 2010. *''The touch of an invisible space'' ja ''Nähtamatu ruumi puudutus.'' Castle in the Air. Jewellery from Estonia. õhuLoss. ARNOLDSCHE Art Publishers, Stuttgart, the artists and the authors, 2011. *[http://www.temuki.ee/numbers/2011/2/article5216.pdf „Kargus, selgus, kirkus. Kohalolu. Marianne Kõrveri dokumentaalfilmist „Erkki-Sven Tüür: 7 etüüdi piltides“, Teater. Muusika. Kino, 2/2011.]? *''The'' Summa ''by Arvo Pärt: the Square and the Circle in One. Music & Literature,'' issue one/ Fall 2012 *''Arvo Pärt in Conversation'' by Arvo Pärt, Robert Jamieson Crow (Translator), Enzo Restagno, Leopold Brauneiss, Saale Kareda, Heinz Valk (Cover Artist). Dalkey Archive Press, 2012 *[http://www.temuki.ee/numbers/2012/8-9/article5518.pdf „Pärdi teosesse „Summa“ kodeeritud informatsiooni uurides“, Teater. Muusika. Kino,] *[http://www.ylikool.ee/et/13/saale_kareda "Tuuma sisse minek. Transdistsiplinaarsest lähenemisest heli olemuse ja Arvo Pärdi muusika uurimisel"]. Raadio Ööülikool 2012 *„Karm teekond metamorfoosiga. Eesti Filharmoonia Kammerkoor „Koyaanisqatsi“ kontsertlinastusel Groningenis“, Teater. Muusika. Kino 3/2013 *''Tintinnabuli Klanglandschaften.'' Mozart 52, Magazin zur Mozartwoche Salzburg. Stiftung Mozarteum Salzburg, Juli 2013 *[https://kultuur.err.ee/295043/varskes-teater-muusika-kinos-korvalpilke-eesti-muusikaelule „Kõrvalpilke Eesti muusikale ja muusikaelule III“, Teater. Muusika. Kino 11/2013,] *[https://sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/2014-03-27-17-28-02/ „Uue muusika sisekõne“, Sirp, 27. märts 2014,] *[http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/energiavabaduse-juured "Energiavabaduse juured"]. [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], 3. juuli 2014 *''Über energetische Felder in der Musik und ihre Wirkkraft. Das Phänomen des Tintinnabuli-Stils von Arvo Pärt.'' – ''Aufgang. Jahrbuch für Denken, Dichten, Kunst''. 2015, Bd. 12 „Musik und Spiritualität“. Herausgeber Prof. Dr. José Sánchez de Murillo, Dr. Rüdiger Haas, Chrisoph Rinser, Verlag AUFGANG, 2015. *[http://www.temuki.ee/archives/1170 „Elavast valgusest Galina Grigorjeva muusikas“ Teater. Muusika. Kino 6/2015,] *[https://kultuur.err.ee/313068/saale-kareda-eesti-muusika-paevad-tagasivaatepeeglis „Eesti muusika päevad tagasivaatepeeglis“ Teater. Muusika. Kino 7-8/2016,] *[https://kultuur.err.ee/315870/saale-kareda-elusate-kolade-transformeerija „Elusate kõlade transformeerija. Festival AFEKT tõi Eestisse Georg Friedrich Haasi ja tema muusika“ Teater. Muusika. Kino 2/2017,] *[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=AKtmk201704.2.10.1 „Tumedad ulmad ja hõbejad niidid“, Teater. Muusika. Kino 4/2017,] *[https://www.temuki.ee/archives/1641 „Tulle minek“, Teater. Muusika. Kino 6/2017,] *[https://kultuur.err.ee/606514/saale-kareda-kevadised-vorsed-labi-hamaruse-i „Kevadised võrsed läbi hämaruse I“, Teater. Muusika. Kino 7-8/2017,] *[https://www.temuki.ee/archives/1674 „Kevadised võrsed läbi hämaruse: EMP 2017 II. Eesti kõlamodernism – olemusliku juuri otsiv teekond“, Teater. Muusika. Kino 10/2017,] *[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=AKtmk201807.2.9.1 „(Püha) ruum teispool head ja kurja. Eesti muusika päevad 2018“, Teater. Muusika. Kino 7/2018] *[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=AKtmk201812.2.6.3 „Jumalate ülevaatamise aegu“, Teater. Muusika. Kino 12/2018] *„Eesti muusika maailma nüüdismuusika kontekstis – World Music Days 2019. Lagunemise ilu ja taastärkamise võimalus“, Teater. Muusika. Kino, 7-8/2019 *„Eesti muusika maailma nüüdismuusika kontekstis – World Music Days 2019. Eesti nüüdismuusika elusamus“, Teater. Muusika. Kino 10/2019 *[https://www.epcc.ee/prod/wp-content/uploads/2020/03/TMK_m%C3%A4rts_2020_57-65.pdf „Kõndimine voolavatel kividel. Märt-Matis Lille „Suidsusannasümfoonia”, Teater. Muusika. Kino 3/2020,] *Carl Russwurm, Eibofolke ehk rootslased Eestimaa randadel ja Ruhnus. Tõlkinud Ivar Rüütli, tõlke toimetaja Saale Kareda, Eestirootsi Akadeemia, 2015, 789 lk. *Leopold Brauneiss, artiklikogumik ''Arvo Pärdi tintinnabuli-stiil: arhetüübid ja geomeetria''. Koostaja ja tõlkija Saale Kareda, toimetajad Toomas Siitan ja Kai Kutman, väljaandja Arvo Pärdi Keskus, 2017. *[https://www.reval-buch.ee/toode/vabaenergia-kogu-inimkonnale/ Prof. Dr. rer. nat. Claus W. Turtur, Vabaenergia kogu inimkonnale. Tõlkinud Saale Kareda. Reval Buch, 2020.] ==Liikmesus== * 1992 [[Eesti Muusikateaduse Selts]] * 2006 [[Eesti Heliloojate Liit]]<ref name="EHL" /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.alte-werkstatt.org/?page_id=889 Saale Kareda Alte-Werkstatti kodulehel] * [http://kultuur.err.ee/v/d2cb4559-65e6-4348-9a0c-ec40720b1ba0 "Saale Karedaː Mädapaisete lõhkemine näitab ühiskonna transformeerumist"], [https://arhiiv.err.ee/vaata/plekktrumm-saale-kareda Eesti Televisiooni saade "Plekktrumm" 2015] * [https://vikerraadio.err.ee/925522/elu-parast-googlet-saale-kareda-inimest-ja-loodust-vaartustav-uhiskond "Saale Kareda. Inimest ja loodust väärtustav ühiskond"]. Elu pärast Google'it. Vikerraadio, 13. aprill 2018 {{JÄRJESTA: Kareda, Saale}} [[Kategooria:Eesti muusikateadlased]] [[Kategooria:Eesti aktivistid]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1968]] 1drgtfqiunaez8cvsped2e0hwncwnel Malawi president 0 400692 6168932 6133120 2022-07-28T01:28:16Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.8 wikitext text/x-wiki [[Fail:Lazarus Chakwera Profile.png|pisi|Lazarus Chakwera]] '''Malawi president''' on [[Malawi]] [[riigipea]]. President on ühtlasi [[valitsusjuht]] ja [[kaitsejõudude juhataja]].<ref name=cia>{{Netiviide |url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/mi.html |pealkiri=The World Factbook |vaadatud=2015-04-07 |arhiivimisaeg=2018-12-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181224211305/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/mi.html |url-olek=ei tööta }}</ref> Presidendi valib rahvas otsestel valimistel, mis peetakse samaaegselt parlamendivalimistega. Nii presidendiks kui ka asepresidendiks kandideeriv isik peab olema sünnilt või päritolult Malawi [[kodanik]] ja vähemalt 35-aastane.<ref name=const>{{Netiviide |url=http://www.malawi.gov.mw/images/Publications/act/Constitution%20of%20Malawi.pdf |pealkiri=Constitution of Malawi |vaadatud=2015-04-07 |arhiivimisaeg=2017-06-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170628182707/http://www.malawi.gov.mw/images/Publications/act/Constitution%20of%20Malawi.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> Valimiste tulemus otsustatakse [[lihthäälteenamus]]ega. Asepresidendi kandidaadi valib presidendikandidaat ja mõlemad nimed kantakse samale valimissedelile. Seega osutub asepresident valituks koos presidendiga. President võib kas kohe valitsusaja alguses või hiljem ametisse määrata ka teise asepresidendi, kes ei tohi kuuluda temaga samasse erakonda.<ref name=eisa>{{Netiviide |url=http://www.content.eisa.org.za/old-page/malawi-constitution |pealkiri=Malawi: Constitution |vaadatud=2015-04-07 |arhiivimisaeg=2015-04-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150402103657/http://www.content.eisa.org.za/old-page/malawi-constitution |url-olek=ei tööta }}</ref> Sama inimese võib presidendi ametisse valida kõige rohkem kahel korral. Presidendi ametiaeg kestab viis aastat.<ref name=const/> Alates 28. juunist 2020 on president [[Lazarus Chakwera]]. Enne teda oli presidendi ametis alates [[31. mai]]st [[2014]] 28. juunini 2020 [[Arthur Peter Mutharika]]. Ta oli ühtlasi kaitseminister ja politseijõudude juhataja.<ref name=list>{{Netiviide |url=http://www.malawi.gov.mw/Publications%5CMalawi%20Cabinet%20as%20of%20June%2024,%202014.pdf |pealkiri=Cabinet list |vaadatud=2015-04-07 |arhiivimisaeg=2015-04-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150402131912/http://www.malawi.gov.mw/Publications%5CMalawi%20Cabinet%20as%20of%20June%2024,%202014.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> Asepresident oli [[Saulos Chilima]].<ref name=list/> Viimati toimusid [[2020. aasta Malawi presidendivalimised|presidendivalimised]] 23. juunil 2020. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Malawi presidendid]] gtcy3r8zk1x9xjg6kqh4y8zasi0qqrc Pedro Pablo Pichardo 0 406413 6168759 6149224 2022-07-27T14:51:51Z Sjur 66496 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | Nimi = Pedro Pablo Pichardo | Pilt = Pedro Pablo Pichardo (17249818433).jpg | Pildisuurus = | Pildinimi = Pedro Pablo Pichardo (2015) | Riik = USA | Sünniaeg = {{süv|1993|6|30}} | Sünnikoht = [[Santiago de Cuba]] | Pikkus = 183 cm | Kaal = 68 kg <ref> https://www.eurosport.com/athletics/pedro-pichardo_prs360240/person.shtml </ref> | Spordiklubi = [[SL Benfica]] | Treener = | Medalid = {{MedalOlümpia}} {{Kuldmedal|[[2020. aasta suveolümpiamängud|2020 Tokyo]]|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe|Kolmikhüpe]]}} {{MedalVõistlus|[[Maailmameistrivõistlused kergejõustikus|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022 Eugene]]|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Kolmikhüpe]]}} {{Hõbemedal|[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2013 Moskva]]|[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Kolmikhüpe]]}} {{Hõbemedal|[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015 Peking]]|[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Kolmikhüpe]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sisemaailmameistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2014. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2014 Sopot]]|[[2014. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Kolmikhüpe]]}} {{Hõbemedal|[[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2022 Belgrad]]|[[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Kolmikhüpe]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa sisemeistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2021. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2021 Torun]]|[[2021. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe|Kolmikhüpe]]}} {{MedalVõistlus|{{nowrap|[[Panameerika mängud]]}}}} {{Kuldmedal|[[2015. aasta Panameerika mängud|2015 Toronto]]|Kolmikhüpe}} {{MedalVõistlus|[[Juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Juunioride maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2012. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2012 Barcelona]]|Kolmikhüpe}} }} '''Pedro Pablo Pichardo''' (sündinud [[30. juuni]]l [[1993]] [[Santiago de Cuba]]s) on [[Kuuba]] päritolu [[Portugal]]i [[kolmikhüppaja]]. [[2012. aasta juunioride maailmameistrivõistlused kergejõustikus|2012. aasta juunioride maailmameistrivõistlustel]] [[Barcelona]]s võitis Pichardo kuldmedali tulemusega 16.79. [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2013. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Moskva]]s saavutas ta tulemusega 17.68 teise koha ning oli [[2014. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2014. aasta sisemaailmameistrivõistlustel]] kolmas. [[2015]]. aasta [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel]] [[Peking]]is võitis ta tulemusega 17.73 hõbemedali. [[2017]]. aasta aprillis lahkus Pichardo [[Stuttgart]]is viibinud Kuuba koodise juurest ning ilmus välja mõni päev hiljem Portugalis. Ta liitus [[SL Benfica]] kergejõustikuvõistkonnaga ning sai sama aasta detsembris Portugali kodakondsuse. Alates 2019. aasta augustist esindab ta rahvusvahelistel võistlustel Portugali. [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019. aasta maailmameistrivõistlustel]] sai ta tulemusega 17.62 4. koha. [[2021. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2021. aasta Euroopa sisemeistrivõistlustel]] võitis ta kulla tulemusega 17.30. Sama aasta suvel tuli ta [[2020. aasta suveolümpiamängud|Tokyo olümpiavõitjaks]] uue Portugali rekordiga 17.98. [[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2022. aasta sisemaailmameistrivõistlustel]] võitis Pichardo tulemusega 17.46 [[Lázaro Martínez]]i järel hõbemedali. [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] [[Eugene]]'is tuli ta maailmameistriks tulemusega 17.95. Pichardo isiklik rekord on 18.08, mille ta püstitas [[2015]]. aastal [[Havanna]]s ja millega hoiab ta kõigi aegade edetabelis viiendat kohta.<ref>http://www.iaaf.org/records/toplists/jumps/triple-jump/outdoor/men/senior</ref> Talle kuuluvad Kuuba ja Portugali rahvusrekordid kolmikhüppes. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{IAAF}} {{commonscat}} {{Olümpiavõitjad meeste kolmikhüppes}} {{JÄRJESTA:Pichardo, Pedro Pablo}} [[Kategooria:Kuuba kergejõustiklased]] [[Kategooria:Portugali kolmikhüppajad]] [[Kategooria:Sündinud 1993]] gwstghxbchykrus2i96ajczm0d6x4fj Biograafiad (Ko) 0 410886 6168895 6161787 2022-07-27T20:26:36Z Juhan121 25066 /* Kos */ wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Ko)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Ko". ==Kob== *[[Albert Koba]], eesti kinnisvaraärimees (1878–?) *[[Kobayashi Issa]], jaapani luuletaja (1763–1828) *[[Kamui Kobayashi]], jaapani vormelisõitja (1986–) *[[Makoto Kobayashi]], jaapani füüsik (1944–) *[[Halina Kobeckaitė]], Leedu diplomaat (1939–) *[[Gregor Kobel]], Šveitsi jalgpallur (1997–) *[[Eduard Rudolf Kobert]], saksa meditsiiniajaloolane ja farmakoloog (1854–1918) *[[Mihhail Kobetski]], vene revolutsionäär ja Kominterni tegelane (1881–1937) *[[Bogumił Kobiela]], poola näitleja (1931–1969) *[[Brian Kobilka]], USA biokeemik (1955–) *[[Anti Kobin]], eesti näitleja (1977–) *[[Christen Købke]], taani maalikunstnik (1810–1848) *[[August Kobla]], eesti vaimulik (1904–1988) *[[Vjatšeslav Kobrin]], Eesti kitarrist (1958–2016) *[[Jossif Kobzon]], juudi päritolu Venemaa estraadilaulja (1937–2018) ==Koc== *[[Fahrettin Koca]], Türgi arst ja poliitik (1965–) *[[Carl Johann Koch]], Eesti vaimulik (1803–1864) *[[Christina Koch]], Ameerika Ühendriikide insener ja NASA astronaut (1979–) *[[Edgard Koch]], Eesti advokaat (1857–1941) *[[Eduard Koch]], Saaremaa vaimulik (1807–1838) *[[Ernő Koch]], ungari päritolu graafik (1898–1970) *[[Harry-Eduard-Ottokar Koch]], Eesti poliitik (1880–1939) *[[Hermann Koch]], Eesti poliitik, jurist ja tsemenditööstur (1882–1957) *[[Johann Koch]], Tartu rae liige (–1602) *[[Johann Heinrich Koch]], Eesti vaimulik (1760–1828) *[[Kalju Koch]], eesti jalgrattasportlane (1942–) *[[Marita Koch]], saksa kergejõustiklane (1957–) *[[Martin Koch]], Austria suusahüppaja (1982–) *[[Peter Koch]], Eesti vaimulik (1620–1669) *[[Peter Koch noorem]], Eesti vaimulik (1658–1710) *[[Robert Koch]], saksa arstiteadlane (1843–1910) *[[Triin Koch]], eesti koorijuht (1975–) *[[Tuuli Koch]], eesti ajakirjanik (1979–) *[[Emil Theodor Kocher]], Šveitsi arst ja arstiteadlane (1841–1917) *[[Momoko Kōchi]], jaapani näitleja (1932–1998) *[[Hülya Koçyiğit]], türgi filminäitlejatar (1947–) *[[Antal Kocsis]], Ungari poksija (1905–1994) *[[Ferenc Kocsis]], ungari maadleja (1953–) ==Kod== *[[Zoltán Kodály]], ungari helilooja, lingvist, filosoof (1882–1967) *[[Meta Kodanipork]], eesti ooperilaulja (1904–1983) *[[Raido Kodanipork]], eesti jalgrattur (1969–) *[[Jinan Kodapully]], india mõtleja ja esteetik (1959–) *[[Mimi Kodheli]], Albaania poliitik (1964–) *[[Jüri Kodres]], Tallinna kaupmees *[[Jüri Kodres (põllumees)|Jüri Kodres]], eesti põllumees (1867–?) *[[Krista Kodres]], eesti kunstiajaloolane *[[Mari Kodres]] *[[Oskar Kodres]], eesti vaimulik (1907–1978) *[[Arno Kodu]], eesti sõjaväelane ja poliitik (1956–) *[[Margus Kodu]], Eesti materjaliteadlane (1982–) ==Koe== *[[David Koechner]], USA näitleja (1962–) *[[Mihkel Koel]], eesti keemik (1949–) *[[Siiri Koel]], eesti ooperilaulja (1983–) *[[Johann Koell]], eesti vaimulik *[[Peeter Koemets]], põllumees ja poliitik (1868–1950) *[[Bert Koenders]], Hollandi poliitik (1958–) *[[Rudolph Koenig]], hollandi füüsik (1832–1901) *[[Andres Koern]], eesti ärijuht (1946–) *[[August Koern]], Välisminister eksiilis (1900–1989) *[[Arthur Koestler]], ungari-juudi päritolu inglise kirjanik (1905–1983) *[[Marie-Pierre Kœnig]], prantsuse sõjaväelane ja poliitik (1898–1970) ==Kof== *[[Simon Kofe]], Tuvalu poliitik (1983–) *[[Eva Koff]], eesti kirjanik ja õpetaja (1973–) *[[Indrek Koff]], eesti tõlkija ja kirjanik (1975–) *[[Tiiu Koff]], eesti ökoloog (1955–) *[[Kurt Koffka]], Saksamaa psühholoog (1886–1941) *[[Aleksander Kofkin‎‎]], Eesti ettevõtja (1941–) *[[Andreas Kofler]], Austria suusahüppaja (1984–) *[[Jeppe Kofod]], Taani poliitik (1974–) ==Kog== *[[Mihail Kogălniceanu]], Rumeenia poliitik (1817–1891) *[[Claude Kogan]], Prantsusmaa alpinist (1919–1959) *[[Dmitri Kogan]], Venemaa viiuldaja (1978–2017) *[[Jevgeni Kogan]], venekeelne Eesti ja Nõukogude Liidu ühiskonnategelane ja poliitik (1954–2007) *[[Leonid Kogan]], Nõukogude Liidu viiuldaja ja viiulipedagoog (1924–1982) *[[Pavel Kogan]], Venemaa viiuldaja ja dirigent (1952–) *[[Andres Koger]], eesti ettevõtja (1961–) *[[Elmar Koger]], eesti sõjaväelane (1896–1942) *[[Emma-Leena Koger]], eesti võistlustantsija (1993–) *[[Kalev Koger]], eesti haridustegelane ja ajaloolane (1933–) *[[Liis Koger]], eesti kunstnik ja luuletaja (1989–) *[[Nikita Koger]], Eesti jalgpallur (1994–) *[[Aili Kogerman]], eesti keemik (1933–) *[[Paul Kogerman]], eesti keemik (1891–1951) *[[Ela Kogerman-Lepp]], eesti arstiteadlane (1924–2014) *[[Karin Kogermann]], eesti farmatseut (1981–) *[[Werner Kogler]], Austria poliitik (1961–) *[[Gogi Koguašvili]], gruusia päritolu Venemaa maadleja (1974–) ==Koh== *[[Eve Koha]], eesti klaasikunstnik (1955–) *[[Jaan Koha]], eesti helilooja ja muusikapedagoog (1929–1993) *[[Rebeka Koha]], läti tõstja (1998–) *[[Tekla Koha]], eesti pianist (1910–1977) *[[Vilhelm Kohal]], Eesti sõjaväelane (1887–1942) *[[Peeter Kohandi]], eesti vaimulik (1908–1966) *[[Mihkel Kohava]], eesti näitleja ja lavastaja (1995–) *[[Priit Kohava]], eesti metsakorraldaja ja looduskaitsja *[[Elmar Kohh]], eesti metsateadlane (1907–2003) *[[Helmut Kohl]], Saksamaa poliitik (1930–2017) *[[Michael Kohl]], Saksa DV diplomaat (1929–1981) *[[Lawrence Kohlberg]], USA psühholoog (1927–1987) *[[Hedwig Kohn]], Saksa-Ameerika füüsik (1897–1964) *[[Voldemar Karl Koht]], Eesti sõjaväelane (1893–1942) *[[Hillar Kohv]], eesti ajalehtede kirjasaatja (1966–) *[[Katrin Kohv]], eesti näitleja (1964–) *[[Tarmo Kohv]], Eesti politseiametnik (1968–) *[[August Kohver]], Eesti poliitik (1889–1942) *[[Eston Kohver]], Eesti kaitsepolitseinik (1971–) ==Koi== *[[Milvi Koidu]], eesti näitleja (1930–2004) *[[Lydia Koidula]], eesti kirjanik (1843–1886) *[[Harri Koiduste]], Eesti maadleja ja maadlustreener (1944–) *[[Allo Koik]], Eesti sõjaväelane (1892–1940) *[[Georg Koik]], eesti vaimulik (1855–1914) *[[Lembit Koik]], eesti ajakirjanik, jurist ja sporditegelane (1929–2017) *[[Märt Koik]], eesti näitleja, koomik, videoblogija ja telesaatejuht (1990–) *[[Yuriko Koike]], Jaapani poliitik (1952–) *[[Liisi Koikson]], eesti laulja (1983–) *[[Mae Koime]], Paapua Uus-Guinea sprinter (1983–) *[[Girijā Prasād Koīrālā]], Nepali poliitik (1921–2010) *[[Sushīl Koīrālā]], Nepali poliitik (1939–2016) *[[Valeri Kois]], Eesti poliitik (1950–) *[[Kuniaki Koiso]], Jaapani sõjaväelane ja poliitik (1880–1950) *[[Ada Koistinen]], soome kolmikhüppaja (1999–) *[[Jun'ichirō Koizumi]], Jaapani poliitik (1942–) *[[Shinjirō Koizumi]], Jaapani poliitik (1981–) *[[Artur Koit]], eesti balletitantsija ja ballettmeister (1908–1980) *[[Jakob Koit]], eesti ajaloolane (1906–1988) *[[Mare Koit]], eesti keeletehnoloog (1945–) *[[Oliver Koit]], eesti muusik (1986–) *[[Ülo Koit]], Eesti NSV ajakirjanik ja ühiskonnategelane (suri 1996) *[[Heinu Koitel]], eesti õigusteadlane (1937–2010) *[[Teet Koitjärv]], eesti looduskaitse- ja omavalitsustegelane (1963–) *[[Aivar Koitla]], (1961–) *[[Villem-Henrik Koitmaa]], eesti jäähokimängija (1990–) *[[Johannes Koitmets]], Eesti farmatseut ja sõjaväelane (1891–1974) *[[Romeo Koitmäe]], eesti fotograaf (1971–) *[[Gunnar Koitsaar]], eesti õpetaja ja kaitseväelane (1979–) *[[Mauno Koivisto]], Soome poliitik (1923–2017) *[[Miika Koivisto]], Soome jäähokimängija (1990–) *[[Mikko Koivisto]], soome korvpallur (1987–) *[[Tiina Koivisto]], soome muusikateadlane *[[Toni Koivisto]], soome jäähokimängija (1982–) *[[Mikko Koivu]], soome jäähokimängija (1983–) *[[Saku Koivu]], soome jäähokimängija (1974–) *[[Ari Koivunen]], soome laulja (1984–) *[[Hannes Koivunen]], soome poksija, poksitreener ja -organisaator (1911–1990) *[[Paula Koivuniemi]], soome laulja (1947–) *[[Anssi Koivuranta]], soome kahevõistleja (1988–) ==Koj== *[[Shinya Kojima]], jaapani maletaja (1988–) *[[Timo Kojo]], soome laulja (1953–) == Kok== *[[Wim Kok]], Hollandi poliitik, endine peaminister (1938–2018) *[[Merike Kokajev]], Eesti diplomaat (1956–) *[[Epp Maria Kokamägi]], eesti kunstnik (1959–) *[[Luulik Kokamägi]], eesti maalikunstnik (1921–1986) *[[Urmas Kokassaar]], eesti bioloog (1963–2013) *[[Koke (jalgpallur)|Koke]], Hispaania jalgpallur (1992–) *[[Aavo Kokk]], eesti ajakirjanik (1964–) *[[Aivar Kokk]], Eesti ettevõtja ja poliitik (1960–) *[[Enn Kokk]], eesti päritolu Rootsi poliitik ja ajakirjanik (1937–2019) *[[Jaan Kokk]], Eesti advokaat ja poliitik (1903–1942) *[[Kaspar Kokk]], eesti murdmaasuusataja (1982–) *[[Kusti Kokk]], eesti haridustegelane (1938–1996) *[[Marten Kokk]], Eesti riigiametnik (1973–) *[[Otto Kokk]], Eesti politseinik (1884–1920) *[[Rene Kokk]], Eesti poliitik (1980–) *[[Silja Kokk]], eesti farmatseut (1976–) *[[Toomas Kokk]], eesti arst (1936–) *[[Undel Kokk]], eesti koorijuht ja pedagoog (1947–) *[[Dagmar Kokker]], eesti pianist (1910–1990) *[[Väinö Kokkinen]], soome maadleja (1899–1967) *[[Aleksandr Kokko]], Venemaal sündinud Soome jalgpallur (1987–) *[[Yrjö Kokko]], soome kirjanik (1903–1977) *[[Ere Kokkonen]], soome filmilavastaja, stsenarist ja näitleja (1938–2008) *[[Pekka Kokkonen]], Soome poksija (1934–2016) *[[Allan Kokkota]], eesti keskkonnaaktivist *[[Johann Kokla]], Eesti riigiametnik ja politseijuht (1892–1933) *[[Juhan Kokla]], eesti ajakirjanik (1915–1992) *[[Jürnas Kokla]], eesti hebraist, pedagoog ja tõlkija (1960–) *[[Konstantin Kokla]], eesti õigeusu vaimulik (1878–1946) *[[Nikolai Kokla]], eesti õigeusu vaimulik (1912–1984) *[[Paul Kokla]], eesti keeleteadlane (1929–2020) *[[Peet Kokla]], eesti ajakirjanik (1942–2015) *[[Tiiu Kokla]], eesti tõlkija ja toimetaja (1932–) *[[Leo Kokle]], Läti kunstnik (1924–1964) *[[Viktor Kokljuškin]], vene humorist ja satiirikirjanik (1945–2021) *[[Eduard Kokoitõ]], Lõuna-Osseetia president (1964–) *[[Toomas Kokovkin]], eesti looduskaitsja (1960–) *[[Vladimir Kokovtsov]], Venemaa poliitik (1853–1943) ==Kol== *[[Sara Kolak]], Horvaatia odaviskaja (1995–) *[[Leszek Kołakowski]], poola filosoof ja publitsist (1927–2009) *[[Maša Kolanović]], horvaadi kirjanik ja teadlane (1979–) *[[Karel Kolář]], Tšehhoslovakkia jooksja (1955–2017) *[[Vasil Kolarov]], Bulgaaria poliitik (1877–1950) *[[Jakub Kołas]], Valgevene kirjanik (1882–1956) *[[Sead Kolašinac]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur (1993–) *[[Georg Kolbe]], saksa skulptor (1877–1947) *[[Hermann Kolbe]], saksa keemik (1818–1884) *[[Jacob Gottfried Kolbe]], Eesti vaimulik (1811–1871) *[[Maximilian Kolbe]] *[[Jaan Kolberg]], eesti filmirežissöör (1958–) *[[Oskar Kolberg]], poola etnograaf, folklorist ja helilooja (1814–1890) *[[Andris Kolbergs]], läti kirjanik ja filmistsenarist (1938–2021) *[[Priit Kolbre]], eesti diplomaat (1956–2006) *[[Antoni Kolczyński]], poola poksija (1917–1964) *[[Georg Kold]] (1885–1948) *[[Linda Kolde]], eesti näitleja (1990–) *[[Robert Koldewey]], saksa arheoloog ja arhitekt (1855–1925) *[[Eva Koldits]], eesti näitleja ja lavastaja (1977–) *[[Mart Koldits]], eesti näitleja ja lavastaja (1979–) *[[Lothar Kolditz]], saksa keemik ja endine Saksa DV riigi- ja ühiskonnategelane (1929–) *[[Dmitri Koldun]], Valgevene laulja (1985–) *[[Eero Kolehmainen]], soome suusataja (1918–2013) *[[Hannes Kolehmainen]], soome jooksja (1889–1966) *[[Valeri Kolesnik]], Eesti maadleja (1966–) *[[Gavril Kolesov (kabetaja)|Gavril Kolesov]], Venemaa kabetaja (1979–) *[[Gavril Kolessov]], jakuudi kirjanik (1932–1997) *[[Marfa Kolessova-Rastorgujeva]], jakuudi laulja ja tsirkusetegelane (1950–2016) *[[Todor Kolev]], bulgaaria filmi- ja teatrinäitleja, laulja, koomik (1939–2013) *[[Marcus Kolga]], väliseesti politoloog ja ajakirjanik (1973–) *[[Margus Kolga]], Eesti riigiametnik ja diplomaat (1966–) *[[Voldemar Kolga]], eesti psühholoog (1947–2021) *[[Mária Kolíková]], Slovakkia poliitik ja jurist (1974–) *[[André Kolingba]], Kesk-Aafrika Vabariigi sõjaväelane ja poliitik (1936–2010) *[[Ernest Koliqi]], Albaania kirjanik, poliitik, kirjandusteadlane ja folklorist *[[Polikalepo Kolivai]], Sigave kuningas (1939–) *[[Koljo Adam]], eesti köster, kirjamees, illustraator ja vennastekoguduse edendaja (suri 1759) *[[Boris Koljo]], eesti metsateadlane (1901–1963) *[[Karl Koljo]], eesti haridustegelane (1897–1986) *[[Aadu Kolk]], eesti veterinaararst ja õppejõud (1937–2013) *[[August Kolk]], Nõukogude riigiametnik (1924–2021) *[[Elisa Kolk]], eesti laulja (1997–) *[[Helmut Kolk]], eesti agronoom (1909–2000) *[[Hugo Kolk]], Eesti sõjaväelane (1900–1991) *[[Jüri Kolk]], eesti kirjanik, tõlkija ja publitsist (1972–) *[[Kaspar Kolk]], eesti klassikaline filoloog ja tõlkija (1971–) *[[Lembit Kolk]], Eesti kergejõustiklane, karatetreener ja politseiametnik (1944–) *[[Madis Kolk]], muusikateadlane (1953–) *[[Madis Kolk (vallavanem)|Madis Kolk]], Muhu vallavanem (1905–1971) *[[Madis Kolk (teatrikriitik)|Madis Kolk]], eesti teatriteadlane ja -kriitik (1974–) *[[Maria Kolk]], Eesti pikaealine (1910–2018) *[[Marek Kolk (pokkerimängija)|Marek Kolk]], tituleerituim Eesti pokkerimängija (1971–) *[[Marek Kolk (matemaatik)|Marek Kolk]], eesti matemaatik (1978–) *[[Raimond Kolk]], eesti luuletaja ja proosakirjanik (1924–1992) *[[Udo Kolk]], eesti folklorist (1927–1998) *[[Indrek Kolka]], eesti astronoom (1948–) *[[Boriss Kolker]], juudi päritolu keeleõpetaja ja tõlkija, kolme esperanto keele õpiku autor (1939–) *[[Reena Koll]], eesti teivashüppaja (1996–) *[[Ilmi Kolla]], eesti luuletaja (1933–1954) *[[Ján Kollár]], slovaki kirjanik (1793–1852) *[[Leonid Kolle]], Eesti sõjaväelane (1913–1943) *[[Liis Kolle]], eesti ooperilavastaja ning muusika- ja teatriajakirjanik (1971–) *[[Jan Koller]], tšehhi jalgpallur (1973–) *[[Konstantínos Kóllias]], Kreeka poliitik (1901–1998) *[[Andres Kollist]], Eesti riigiametnik ja keemik (1948–) *[[Hannes Kollist]], eesti teadlane (1970–) *[[Tõnu Kollo]], eesti matemaatik (1948–) *[[Ülo Kollo]], eesti kaugsõidukapten ja merendustegelane (1937–2019) *[[Anu Kollom]], eesti mükoloog (1948–) *[[Eno Kollom]], eesti trummar (1976–) *[[Ernst Kollom]], eesti graafik (1908–1974) *[[Merle Kollom]], eesti organist (1963–) *[[Aleksandra Kollontai]], Nõukogude diplomaat (1872–1952) *[[Eduard Kolmanovski]], juudi päritolu Venemaa helilooja (1923–1994) *[[Edgar Kolmpere]], eesti kergejõustiklane ja jääpallur (1897–1961) *[[Andrei Kolmogorov]], vene matemaatik (1903–1987) *[[Aleksei Kolodeznikov]], Sahha valitsusjuht (1974–) *[[Liana Kolodinskaja]], Eesti laulja (1985–) *[[Niko Kolodny]], USA filosoof *[[Vladimir Kolokoltsev]], Venemaa jurist ja poliitik (1961–) *[[Giórgos Kolokythás]], kreeka korvpallur (1945–2013) *[[Nikolai Kolomeitsev]], vene meremees ja polaaruurija (1867–1944) *[[Igor Kolomoiskõi]], Ukraina suurärimees (1963–) *[[Juri Kolomojets]], Ukraina jalgpallur (1990–) *[[Aleksandr Kolossov]], Eesti jäähokimängija (1990–) *[[Aino Kolpakova]], eesti luuletaja (1935–2015) *[[Jevgenija Kolodko]], Sahha kergejõustiklane (1990–) *[[Mai Kolossova]], Eesti agronoom, pedagoog, parteitöötaja ja poliitik (1937–) *[[Emil Kolozsvári Grandpierre]], Ungari kirjanik, kriitik, tõlkija ja ajakirjanik (1907–1992) *[[Priit Kolsar]], Eesti räppar (1976–) *[[Aleksei Koltsov]], vene luuletaja (1809–1842) *[[Mihhail Koltsov]], Vene ajakirjanik ja publisist (1898–1940) *[[Aleksandr Koltšak]], Venemaa sõjaväelane ja polaaruurija, valgekaartlik väejuht Vene kodusõjas (1874–1920) *[[Fjodor Koltšin]], Eesti kahevõistleja (1957–2018) *[[Pavel Koltšin‎]], Nõukogude Liidu suusataja (1930–2010) *[[Alevtina Koltšina]], Nõukogude Liidu suusataja (1930–2022) *[[Oleksandr Koltšõnskõi]], Nõukogude Liidu Kreeka-Rooma maadleja (1955–2002) *[[Siri Kolu]], soome kirjanik (1972–) *[[Jana Kolukanova-Haitz]], Eesti ujuja (1981–) *[[Valentin Kolumb]], mari luuletaja, tõlkija ja ajakirjanik (1935–1974) *[[Christoph Kolumbus]], maadeavastaja *[[Nikita Kolyaev]], Venemaa jalgpallur, kes mängib Eesti Meistriliigas (1989–) ==Kom== *[[Komal Rājya Lakṣmī Devī]], Nepali kuninganna (1951–) *[[Tibor Komáromi]], ungari maadleja (1964–) *[[Leo Komarov]], vene päritolu Soome jäähokimängija (1987–) *[[Vladimir Komarov]], Nõukogude kosmonaut (1927–1967) *[[Aleksandr Komarovski]], vene sõjaväelane ja tehnikateadlane (1906–1973) *[[Kristjan Kombe]], eesti jäähokimängija (2000–) *[[Krzysztof Komeda]], poola helilooja ja džässpianist (1931–1969) *[[Daniel Komen]], Keenia kergejõustiklane (1976–) *[[August Komendant]], eesti ja USA ehitusinsener ja arhitekt (1906–1992) *[[Jan Amos Komenský]], filosoof ja pedagoogikateadlane (1592–1670) *[[Soila Komi]], soome näitleja (1943–2022) *[[Eha Komissarov]], eesti kunstiteadlane (1947–) *[[Kaja Komissarov]], eesti õpetaja ja ujuja (1969–) *[[Kalju Komissarov]], eesti lavastaja (1946–2017) *[[Koit Komissarov]], eesti arhitekt (1948–) *[[Luule Komissarov]], eesti näitleja (1942–) *[[Komitas]], armeenia preester, helilooja, koorijuht, laulja, muusikaetnoloog, muusikapedagoog (1869–1935) *[[Saleumxay Kommasith]], Laose poliitik (1968–) *[[Aado Kommendant]], eesti päritolu USA sõjaväelendur (1941–1966) *[[Silver Kommusaar]], eesti loodusfotograaf (1968–) *[[Otto Kommussaar]], Eesti sõjaväelane (1904–1982) *[[Inna Komonyi]], eesti arhitekt (1946–) *[[Anna Komorowska]], Poola klassikaline filoloog (1953–) *[[Bronisław Komorowski]], Poola poliitik (1952–) *[[Vincent Kompany]], Belgia jalgpallur (1986–) *[[Hanno Kompus]], Eesti teatritegelane (1890–1974) *[[Jaan Kompus]], eesti seltskonnategelane, köster, organist ja õpetaja (1858–1940) *[[Kaarel Eduard Kompus]], Eesti poliitik (1903–1942) *[[Marko Kompus]], eesti luuletaja ja kunstnik (1972–) *[[Meelis Kompus]], eesti ajakirjanik (1980–) *[[Atanas Komšev]], Bulgaaria maadleja (1959–1994) *[[Željko Komšić]], Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (1964–) ==Kon== *[[Alpha Oumar Konaré]], Mali poliitik (1946–) *[[Petro Konaševõtš-Sagaidatšnõi]], ukraina kasakate hetman (1582–1622) *[[Pape Moussa Konaté]], Senegali jalgpallur (1993–) *[[Zsuzsa Koncz]], ungari laulja (1946–) *[[Pranas Končius]], leedu metsavend (1911–1965) *[[Ragnar Kond]], eesti ajakirjanik (1966–) *[[Ivan Kondakov]], vene keemik (1857—1931) *[[Karl Kondas]], eesti advokaat (1896–1973) *[[Paul Kondas]], eesti kunstnik (1900–1985) *[[Geoffrey Kondogbia]], Kesk-Aafrika Vabariigi jalgpallur (1993–) *[[Nikolai Kondratjev]], vene majandusteadlane (1892–1938) *[[Pavel Kondratjev]], vene maletaja (1924–1984) *[[Saulius Tomas Kondrotas]], leedu kirjanik (1953–) *[[Arouna Koné]], Elevandiluuranniku jalgpallur (1983–) *[[Bakari Koné]], Elevandiluuranniku jalgpallur (1981–) *[[Lukáš Konečný]], Tšehhi poksija (1978–) *[[Travis Konecny]], Kanada jäähokimängija (1997–) *[[Humpy Koneru]], India naismaletaja (1987–) *[[Ivan Konev]], Venemaa ja NSV Liidu sõjaväelane (1897–1973) *[[Eduard Kongas]], Eesti sõjaväelane (1903–1944) *[[Hans Kongas]], eesti advokaat (1899–1943) *[[Heiki Kongi]], eesti skulptor *[[Alfred Kongo]], eesti kunstnik (1906–1990) *[[Konrad Kongo]], eesti advokaat (1898–1968) *[[Linda Kongo]], eesti teadusajaloolane (1929–) *[[Marilin Kongo]], eesti laulja (1986–) *[[Terence Kongolo]], Hollandi jalgpallur (1994–) *[[Hilda Koni]], eesti laulja (1913–1996) *[[Marian Konieczny]], poola skulptor (1930–2017) *[[Konstantin Konik]], eesti arst, poliitik ja ühiskonnategelane (1873–1936) *[[Konstantin Pavlovitš]], suurvürst, Venemaa keisririigi kindraladjuntant (1779–1831) *[[Jaan Konks]], eesti ajaloolane (1902–1988) *[[Grete Konksi]], eesti lapsnäitleja *[[Akitsugu Konno]], jaapani suusahüppaja (1944–2019) *[[Evald Konno]], Eesti poliitik ja advokaat (1897–1942) *[[Hannes Konno]], eesti päritolu Soome muusik ja helilooja (1892–1942) *[[Tarō Kōno]], Jaapani poliitik (1963–) *[[Fumimaro Konoe]], Jaapani poliitik (1891–1945) *[[Oleg Kononenko]], Venemaa kosmonaut (1964–) *[[Peeter Konovalov]], Ugala teatri muusikajuht (1862–) *[[Valeri Konovalov]], endine Eesti NSV julgeolekutöötaja ja turvaettevõtja (1952–) *[[Ülle Konovalov]], eesti grimeerija ja näitleja (1956–) *[[Konrad (Itaalia kuningas)|Konrad]], Itaalia kuningas (1074–1101) *[[Konrad I (Saksa kuningas)|Konrad I]], Saksa kuningas (suri 918) *[[Konrad I (Saare-Lääne piiskop)|Konrad I]], Saare-Lääne piiskop *[[Konrad II (Saksa-Rooma keiser)|Konrad II]], Saksa-Rooma keiser (umbes 990 – 1039) *[[Konrad II (Saare-Lääne piiskop)|Konrad II]], Saare-Lääne piiskop (surnud 1374) *[[Konrad III (Saksa kuningas)|Konrad III]], Saksa kuningas (1093–1152) *[[Konrad IV (Saksa kuningas)|Konrad IV]], Saksa kuningas (1227–1254) *[[Konrad von Thüringen]], Saksa ordu kõrgmeister *[[Ferenc Konrád]], ungari veepallur (1945–2015) *[[György Konrád]], juudi päritolu Ungari kirjanik (1933–2019) *[[Kaie Konrad]], eesti laulja (sopran) (1943–2010) *[[Nikolai Konrad]], vene orientalist ja ajaloofilosoof (1891–1970) *[[Otto Konrad]], Austria endine jalgpallur ja praegune treener (1964–) *[[Konradin]] (1251–1268) *[[Emmelie Konradsson]], Rootsi endine jalgpallur (1989–) *[[Jioji Konrote]], Fidži sõjaväelane ja poliitik (1947–) *[[Andres Kons]], Tallinna vanim kodanik (1831–1933) *[[Amalie-Luise Konsa]], eesti näitleja (1873–1949) *[[Ezri Konsa]], Inglismaa jalgpallur (1997–) *[[Jaarek Konsa]], eesti sõudekohtunik (1988–) *[[Kurmo Konsa]], eesti ajaloolane ja bioloog (1965–) *[[Marge Konsa]], eesti arheoloog (1973–) *[[Oliver Konsa]], eesti jalgpallur (sündinud 1985) *[[Egon Konsand]], Eesti jurist, kohtunik (1960–2011) *[[Edgar-Johannes Konsap]], Eesti sõjaväelane (1913–1941) *[[Linda Konsap]], eesti näitleja ja tantsija (1908–1993) *[[Voldemar Konsap]], eesti koorijuht, muusikapedagoog, helilooja ja orkestrant (1902–1976) *[[Eduard Konsin]], Luunja vallavanem, agronoom (1907–1996) *[[Jaan Konsin]], eesti vaimulik (1890–1975) *[[Kalju Konsin]], eesti zootehnik ja etnograaf (1929–) *[[Kenn Konstabel]], eesti arengupsühholoog (1975–) *[[Kätlin Konstabel]], eesti psühholoog (1974–) *[[Konstantin Konstantinovitš]], Venemaa suurvürst, riigitegelane (1858–1915) *[[Konstantínos I]], Kreeka kuningas (1868–1923) *[[Konstantinos VII]], Bütsantsi keiser (905–959) *[[Konstantinos XI]], Bütsantsi keiser (1404–1453) *[[Vitali Konstantinov]], NSV Liidu maadleja (1949–) *[[Are Kont]], eesti geograaf ja ökoloog (1952–) *[[Einar Kont]], eesti maadleja (1964–) *[[Erle Kont]], eesti klarnetist (1995–) *[[Karl Kont]], eesti keeleteadlane (1923–2005) *[[Mihkel Kont]], eesti filatelist (1894–1973) *[[Kauri Kont-Kontson]], eesti laulja (1984–) *[[Anett Kontaveit]], eesti tennisist (1995–) *[[Pávlos Kontídes]], Küprose purjetaja (1990–) *[[Henri Kontinen]], soome tennisist (1990–) *[[Petri Kontiola]], soome jäähokimängija (1984–) *[[Stávros Kontonís]], Kreeka advokaat ja poliitik (1963–) *[[Maksim Kontsevitš]], vene päritolu Prantsusmaa matemaatik (1964–) *[[Herardo Kontreras]], baski päritolu Eesti näitleja (1940–2009) *[[Rein Konts]], Eesti kohtunik (1888–1938) *[[Andrei Kontšalovski]], vene filmirežissöör, stsenarist ja produtsent (1937–) *[[Pjotr Kontšalovski]], vene maalikunstnik (1876–1956) *[[Kontšog-Džungne]], tiibeti budistlik õpetlane *[[Heikki Konttinen]], soome skulptor (1910–1988) *[[Anna Kontula]], Soome sotsioloog ja poliitik (1977–) *[[Pentti Kontula]], Soome poksija (1930–1987) *[[Margus Kontus]], eesti karikaturist ja kunstnik (1987–) *[[Rebecca Kontus]], eesti laulja (1984–) *[[Vira Konõk]], Eesti ukrainlane (1957–) *[[Joseph Kony]], Uganda mässuline *[[Ferenc Kónya]], ungari jalgpallitreener (1892–1977) *[[Peter Konyegwachie]], Nigeeria endine poksija (1965–) ==Koo== *[[Leo Koobas]], eesti elektroonik (1917–2007) *[[Andres Koogas]], eesti jalgpallur (1987–) *[[August Kook (arst)|August Kook]], eesti arst (1890–1941) *[[August Kook (ettevõtja)|August Kook]], eesti ettevõtja (sündis 1878) *[[Eduard Kook]], eesti farmatseut ja luuletaja (1912–1991) *[[Karl Kook]], eesti arst (1899–1987) *[[Leida Kook]], eesti arst, arstiteadlane ja pedagoog (1912–2015) *[[Urmet Kook]], eesti ajakirjanik (1976–) *[[Ferdinand Kool]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (1895–1973) *[[Karl Kool]], Eesti sõjaväelane (1891–1934) *[[Karl Kool (vaimulik)|Karl Kool]], eesti vaimulik (1907–1975) *[[Ott Kool]], eesti ajakirjanik (1930–2000) *[[Robin Kool]], eesti e-sportlane (1999–) *[[Piret Kooli]], eesti ajakirjanik (1970–) *[[Rain Kooli]], eesti ajakirjanik (1971–) *[[Renee Kooli]], eesti andmestrateeg (1986–) *[[Anton Koolmann]], eesti maadleja (1953–) *[[Richard Koolmann]], eesti advokaat (1899–1966) *[[Roman Koolmar]], eesti arhitekt (1904–1971) *[[Indrek Koolmeister]], Eesti riigikohtunik (1949–) *[[Jaan Koolmeister]], eesti laskesuusataja (1992–) *[[Richard Koolmeister]], eesti vaimulik (1905–1981) *[[Mihkel Koolmeister]], eesti kommunist (1893–1919) *[[Arnold Koop]], eesti haridustegelane ja ajaloolane (1922–1988) *[[Björn Koop]], eesti autodisainer (1982–) *[[Väino Koorberg]], eesti ajakirjanik (1969–) *[[Jaanus Koorep]], Eesti laulja ja poliitik (1974–) *[[Vahur Koorits]], eesti ajakirjanik (1981–) *[[Alfred Koort]], eesti filosoof (1901–1956) *[[Andres Koort]], eesti maalikunstnik (1969–) *[[Enn Koort]], eesti kunstnik (1926–2006) *[[Erkki Koort]], sisejulgeolekupoliitika asekantsler (1975–) *[[Georg Koort]], eesti loomaarst (1907–1964) *[[Heikki Koort]], eesti sporditegelane, filminäitleja ja diplomaat (1955–2021) *[[Jaan Koort]], eesti kujur, maalikunstnik ja keraamik (1883–1935) *[[Jaanus Koort]], eesti teleajakirjanik ja ettevõtja (1985–) *[[Johannes Koort]], Eesti sõjaväelane (1900–1976) *[[Ken Koort]] (1980–) *[[Laos Koort]], Eesti sõjaväelane (1901–1942) *[[Peep Koort]], eesti pedagoogikateadlane (1920–1977) *[[Tuui Koort]], eesti kunstiajaloolane (1914–2005) *[[Rauno Koorts]], eesti muusik (1995–) *[[Ahti Kooskora]], eesti arhitekt (1971–) *[[Mari Kooskora]], eesti majandusteadlane (1969–) *[[Malle Koost]], eesti näitleja (1939–1999) *[[Veli Koota]], Soome poksija ja poksitreener (1957–) *[[Katrin Koov]], eesti arhitekt (1973–) *[[Kaja Koovit]], eesti ajakirjanik *[[Taavi Koovit]], eesti kulturist (1969–) ==Kop== *[[Ewa Kopacz]], Poola arst ja poliitik (1956–) *[[Lidia Kopania]], poola lauljatar (1978–) *[[Mikołaj Kopernik]], poola astronoom (1473–1543) *[[Joseph Kopf]], Tallinna kullassepp (1867–1930) *[[Anže Kopitar]], sloveeni jäähokimängija (1987–) *[[Merit Kopli]], eesti ajakirjanik (1969–) *[[Karel Koplimets]], eesti kunstnik (1986–) *[[Milvi Koplus]], eesti psühhiaater ja numeroloog (1935–2010) *[[Oskar Koplus]], Eesti poliitik (1909–1975) *[[Petteri Koponen]], soome korvpallur (1988–) *[[Helju Koppa]], eesti laulja (1925–1966) *[[Aksel Koppel]], eesti õpetaja (1930–2004) *[[Andres Koppel]], eesti ökoloog (1950–) *[[Annika Koppel]], eesti ajakirjanik (1964–) *[[Arvo Koppel]], eesti kabetaja (1951–) *[[Donald Koppel]], eesti fotograaf (1919–2005) *[[Einari Koppel]], eesti näitleja (1925–1978) *[[Ernst Koppel]], eesti arst ja mesinik (1894–1965) *[[Friedrich Koppel]], eesti maalikunstnik ja pedagoog (1909–1941) *[[Greta Koppel]], eesti kunstiteadlane ja kuraator (1978–) *[[Hannes Koppel]], eesti arhitekt (1981–) *[[Henrik Koppel]], Tartu Ülikooli rektor (1863–1944) *[[Ilmar Koppel]], eesti keemik (1940–2020) *[[Ivar Koppel]], eesti teadlane (1972–) *[[Kadri Koppel]], eesti laulja ja laulupedagoog (1977–) *[[Kaido Koppel]], eesti jalgpallur (sündinud 1988) *[[Karl Koppel (ajakirjanik)|Karl Koppel]], eesti ettevõtja (1860–1906) *[[Karl Koppel]], eesti vaimulik (1900–1976) *[[Kaspar Koppel]], eesti muusik (1990–) *[[Katrina Koppel]], eesti tudengiaktivist ja kodanikuühiskonna aktivist (1992–) *[[Liisa Koppel]], eesti näitleja (2003–2021) *[[Liive Koppel]], eesti kunstnik (1940–) *[[Marie Koppel]], eesti ajakirjanik, publitsist (1867–1952) *[[Martti Koppel]], eesti kokk (1966–) *[[Marve Koppel]], eesti haridustöötaja *[[Mihkel Koppel]], eesti muusik ja arhitekt (1983–) *[[Olari Koppel]], Eesti riigiametnik (1969–) *[[Paul-Voldemar Koppel]], eesti vaimulik (1904–1964) *[[Peeter Koppel]], Eesti majandustegelane (1976–) *[[Priit Koppel]], eesti karikaturist (1968–) *[[Riola Koppel]], eesti orienteeruja (1933–1996) *[[Rutt Koppel]], eesti astronoom (1938–2004) *[[Sven Koppel]], eesti arhitekt (1969–) *[[Teet Koppel]], eesti näitleja (1912–2006) *[[Tiit Koppel]], eesti tehnikateadlane (1945–2014) *[[Vallo Koppel]], Eesti politseiametnik (1975–) *[[Virgo Koppel]], Eesti omavalitsustegelane (1967–) *[[Virve Koppel]], eesti telerežissöör (1931–2016) *[[Karl Koppelmaa]], eesti lavastaja (1992–) *[[Lauli Koppelmaa]], eesti näitleja (1992–) *[[Walter Koppermann]], eesti vaimulik (1913–1982) *[[Timothy Kopra]], USA astronaut (1963–) *[[Jaan Kopvillem]], Eesti diplomaat ja keemik (1885–1956) *[[Olaf Kopvillem]], eesti laululooja (1926–1997) *[[Peeter Kopvillem]], eesti muusik (1954–2016) *[[Igor Kopõtin]], Eesti sõjaajaloolane ja publitsist (1982–) *[[Andrei Kopõtov]], Eesti politseinik (1963–1993) ==Kor== *[[Anu Korb]], eesti folklorist (1950–) *[[Mihhail Korb]], Eesti poliitik (1980–) *[[Toomas Korb]], Eesti sisearhitekt (1975–) *[[Valeri Korb]], Eesti poliitik (1954–) *[[Gennadi Korban]], Nõukogude Liidu maadleja (1949–) *[[Olga Korbut]], valgevene riistvõimleja (1955–) *[[Ivan Korčok]], Slovakkia diplomaat ja poliitik (1964–) *[[Janusz Korczak]], juudi päritolu Poola arst, pedagoog, kirjanik ja publitsist (suri 1942) *[[Dmitri Kordas]], Eesti näitleja (1986–) *[[Jekaterina Kordas]], Eesti näitleja (1984–) *[[Valentin Kordas]], Eesti võrkpallur (1998–) *[[Gerda Kordemets]], eesti filmiprodutsent (1960–) *[[Tiidu Kore]], Eesti sõjaväelane (1883–1945) *[[Kadri Koreinik]], eesti keeleteadlane ja sotsioloog (1970–) *[[Jan Kořenský]], tšehhi keeleteadlane (1937–2022) *[[Janne Korhonen]], soome ''taekwondo''-sportlane (1970–) *[[Mihhail Korhov]], Ukraina kabetaja (1936–) *[[Avtandil Koridze]], gruusia maadleja (1935–1966) *[[Shedrack Kibet Korir]], Keenia kergejõustiklane (1978–) *[[Greta Korju]], eesti võistlustantsija (1996–) *[[Artur Korjus]], Eesti sõjaväelane (1870–1936) *[[Hannes Korjus]], eesti tõlkija ja ajakirjanik (1965–) *[[Henn Korjus]], eesti metsandusteadlane (1965–) *[[Kevin Korjus]], eesti autosportlane (1993–) *[[Miliza Korjus]], eesti päritolu ooperilaulja (1909–1980) *[[Tapio Korjus]], soome odaviskaja ja treener (1961–) *[[Andres Kork]], eesti kirurg ja poliitik (1950–) *[[Arvi Kork]], eesti kirjanik (1927–1997) *[[August Kork]], eestlasest Nõukogude sõjaväelane (1887–1937) *[[Johanna Marie Kork]], eesti viiuldaja (1991–) *[[Jüri Kork]], Eesti poliitik (1947–) *[[Jyri Kork]], eesti luuletaja ja eesti päritolu USA aeronautikainsener (1927–2001) *[[Martin Kork]], eesti näitleja (1996–) *[[Toomas Kork]], Eesti ühiskonnategelane (1945–) *[[Mikheil Korkia]], gruusia korvpallur (1948–2004) *[[Dmitri Korkin]], jakuudi maadlustreener (1928–1984) *[[Vincentas Korkutis]], leedu geoloog (1931–) *[[Baltasar Kormákur]], islandi näitleja, lavastaja ja produtsent (1966–) *[[Harvey Korman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1927–2008) *[[Andrei Kormašov]], eesti graafik ja plakatikunstnik (1957–) *[[Jaana Kormašov]], eesti keraamik (1966–) *[[Orest Kormašov]], Eesti maalikunstnik (1964–) *[[Nikolai Kormašov]], Eesti maalikunstnik (1929–2012) *[[Luule Kormašova]], eesti keraamik (1935–) *[[Roger Kornberg]], USA biokeemik, Nobeli keemiaauhinna laureaat (1947–) *[[Nikolai Korndorf]], vene helilooja ja dirigent (1947–2001) *[[Natalie Korneitsik]], Eesti iluduskuninganna (1989–) *[[Eenok Kornel]], Eesti jurist ja riigiametnik (1940–2008) *[[Gustav Kornel]], eesti arst (1892–1967) *[[Karl Kornel]], Eesti diplomaat ja poliitik (1882–1953) *[[Kornelius (Jakobs)]], Eesti õigeusu piiskop (1924–2018) *[[Kornelius (Petseri)|Kornelius]], Petseri kloostriülem, kanoniseeritud 1690. aastal (1501–1570) *[[Kornelius (Titov)]], vene vanausuliste kirikutegelane (1947) *[[Mait Kornet]], Eesti poliitik ja ühiskonnategelane (1949–) *[[Mihhail Kornijenko]], Venemaa insener ja kosmonaut (1960–) *[[Lavr Kornilov]], Vene kindral (1870–1918) *[[Serhi Kornitšuk]], Ukraina sõjaväelane (1965–) *[[August Christian Valentin Kornrumpf]], Eesti vaimulik (1744–1807) *[[Ernst August Kornrumpf]], Eesti vaimulik (1782–1858) *[[Margarita Kornõševa]], venekeelne Eesti ajakirjanik (1957–) *[[Andrei Korobeinik]], Eesti programmeerija ja ärimees (1980–) *[[Igor Korobov]], Venemaa sõjaväelane (1956–2018) *[[Marika Korolev]], eesti näitleja (1970–) *[[Aleksandr Koroljov]], Eesti jõutõstja (sündinud 1973) *[[Sergei Koroljov]], Nõukogude lennuki- ja raketikonstruktor (1906–1966) *[[Nataša Koroljova]], Ukraina päritolu Venemaa laulja (1973–) *[[Ernest Bai Koroma]], Sierra Leone poliitik (1953–) *[[Natalja Korosteljova]], Venemaa murdmaasuusataja (1981–) *[[Izmail Korostovets]], Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane (1863–1933 *[[Eduard Korotin]], Eesti võistlustantsija (1972–) *[[Fjodor Korotkov]], Nõukogude armee sõjaväelane (1902–1973) *[[Maria Korotkova]], Eesti poliitik (1957–) *[[Konstantin Korovin]], vene maalikunstnik, teatrikunstnik, õpetaja ja kirjanik (1861–1939) *[[Arseni Korp]], Eesti sõjaväelane ja metsavend (1914–1990) *[[Viktoria Korpan]], Eesti ajakirjanik ja riigiametnik (1976–) *[[Jorma Korpela]], soome kirjanik (1910–1964) *[[Kalevi Korpi]], soome laulja (1927–2013) *[[Kiira Korpi]], soome iluuisutaja (1988–) *[[Lauri Korpikoski]], soome jäähokimängija (1986–) *[[Joonas Korpisalo]], Soome jäähokimängija (1994–) *[[Harald Korro]], eesti keemik (1897–1941) *[[Karl-Artur Korsar]], eesti rõivadisainer (1989–) *[[Christine Korsgaard]], USA filosoof (1952–) *[[Lisbeth Korsmo]], norra kiiruisutaja (1948–2017) *[[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik ja tõlkija (1967–) *[[Raivo Korstnik]], eesti maalikunstnik (1932–1992) *[[Robert Korzeniowski]], poola kergejõustiklane (1968–) *[[Olimpi Korzjukov]], Eesti ajaloolane (1928–1971) *[[Vladislav Koržets]], eesti humorist (1951–) *[[Mihhail Koršunov]], Eesti jäähokimängija (1963–) *[[Karl Kortelainen]], Eesti NSV julgeolekutöötaja (1930–2020) *[[Jakob Korts]], Soosaare vallavanem (1899–) *[[Fahri Korutürk]], Türgi mereväelane ja diplomaat, 6. Türgi president (1903–1987) *[[Manivald Korv]], eesti keemik (1926–2003) *[[Janusz Korwin-Mikke]], Poola poliitik ja publitsist (1942–) ==Kos== *[[Yona Kosashvili]], USA maletaja (1958–) *[[Laurent Koscielny]], Prantsusmaa jalgpallur (1985–) *[[Tadeusz Kościński]], Poola pankur ja riigiametnik (1956–) *[[Aleksander Kościów]], poola nüüdismuusika helilooja, vioolamängija, pedagoog ja kirjanik (1974–) *[[Elgi Kose]], Ugala teatri töötaja (1945–) *[[Enn Kose]], eesti näitleja (1938–) *[[Imre Kose]], Eesti kokk (1969–) *[[Mati Kose]], eesti bioloog (1970–) *[[Reinhart Koselleck]], saksa ajaloolane (1923–2006) *[[Albert Kosenkranius]], eesti metsavend (1901–1957) *[[Ivar Kosenkranius]], eesti stsenarist (1937–2019) *[[Lilian Kosenkranius]], Eesti telesaatejuht (1930–2022) *[[Romek Kosenkranius]], eesti ettevõtja, riigiametnik ja omavalitsusjuht (1969–) *[[Masatoshi Koshiba]], jaapani füüsik (1926–2020) *[[Jerzy Kosiński]], juudi rahvusest Poola–Ameerika Ühendriikide kirjanik (1933–1991) *[[Dmitri Kosjakov]], Eesti näitleja (1976–) *[[Ado Kosk]], eesti sportlane (1954–) *[[Aino Kosk-Schmidt]], eesti tarbekunstnik (1915–1966) *[[Aleksander Koskel]], eesti arst ja rahvuslane (1909–1988) *[[Harri Koskela]], soome endine maadleja (1965–) *[[Niina Koskela]], soome päritolu Norra maletaja (1971–) *[[Vesa Koskela]], Rootsi poksija (1960–) *[[Ilkka Koski]], soome poksija (1928–1993) *[[Jarmo Koski]], soome näitleja (1951–) *[[Jarno Koskiranta]], soome jäähokimängija (1986–) *[[Tristan Koskor]], eesti jalgpallur (1995–) *[[Barrie Kosky]], austraalia lavastaja (1967–) *[[Nikolai Koslov]], Eesti veterinaar (1928–) *[[Vladimir Koslov]], Eesti majandusteadlane (1928–2012) *[[Kopel Koslovski]], juudi päritolu Eesti jalgpallur (1918–1941) *[[Wehwalt Koslovsky]], saksa luuletaja (1972–) *[[Joseph Kosma]], Prantsusmaa helilooja (1905–1969) *[[Ciril Kosmač]], sloveeni kirjanik (1910–1980) *[[Barbara Kosmal]], poola filminäitleja ja modell (1973–1993) *[[vaga Kosmas]], pühak *[[Olga Kosmina]], Eesti võistlustantsija (1978–) *[[Samuli Kosminen]], soome löökpillimängija (1974–) *[[Zoja Kosmodemjanskaja]], Nõukogude diversant (1923–1941) *[[Aleksandr Kosmodemjanski]], Nõukogude Liidu suurtükiväeohvitser (1925–1945) *[[Tatjana Kosmõnina]], Eesti näitleja ja lavastaja (1980–) *[[Vihtori Kosola]], Soome paremäärmusliku Lapua liikumise juht (1884–1936) *[[Hanna Kosonen]], Soome orienteeruja ja poliitik (1976–) *[[Jadranka Kosor]], Horvaatia ajakirjanik ja poliitik (1953–) *[[Kristel Kosser]] *[[Nadežda Kossintseva]], vene maletaja (1985–) *[[Tatjana Kossintseva]], vene maletaja (1986–) *[[Viktor Kossitškin]], vene kiiruisutaja (1938–2012) *[[Paul Kossoff]], inglise kitarrist (1950–1976) *[[Vassili Kossov]], Nõukogude parteitegelane (1910–1996) *[[Lajos Kossuth]], Ungari vabadusvõitleja (1802–1894) *[[Aleksei Kossõgin]], Nõukogude Liidu riigitegelane (1904–1980) *[[Oleksandr Kossõnskõi]], Ukraina sõjaväelane (1978–) *[[Dezső Kosztolányi]], ungari kirjanik, ajakirjanik ja tõlkija (1885–1936) *[[Heino Kostabi]], Eesti poliitik (1933–2021) *[[Heino Kostabi (õpetaja)|Heino Kostabi]], eesti muusikapedagoog (1921–1994) *[[Ivar Kostabi]], eesti ajakirjanik (1936–2021) *[[Lehti Kostabi]], eesti tantsija ja koreograaf (1953–) *[[Mark Kalev Kostabi]], eesti päritolu USA kunstnik *[[Georgi Kostadinov]], Bulgaaria poksija (1950–) *[[Miroslav Kostadinov]], bulgaaria laulja (1972–) *[[Stefka Kostadinova]], bulgaaria kõrgushüppaja (1965–) *[[Ivica Kostelić]], Horvaatia mäesuusataja (1979–) *[[Janica Kostelić]], Horvaatia mäesuusataja (1982–) *[[Aleksandra Kostenjuk]], vene maletaja (1984–) *[[Filip Kostić]], serbia jalgpallur (1992–) *[[Andrei Kostin (pankur)|Andrei Kostin]], vene ettevõtja (1956–) *[[Andri Kostin]], Ukraina jurist, poliitik ja riigiametnik (1973–) *[[Jelena Kostjukovitš]], vene-itaalia esseist ja tõlkija (1958–) *[[Carolina Kostner]], itaalia iluuisutaja (1987–) *[[Diego Kostner]], itaalia jäähokimängija (1992–) *[[Ivan Kostov]], Bulgaaria poliitik (1949–) *[[Kristian Kostov]], Vene-Bulgaaria laulja (2000–) *[[Kalevi Kosunen]], soome poksija (1947–) *[[Joseph Kosuth]], USA kontseptuaalkunstnik (1945–) *[[Tadeusz Kościuszko]], poola rahvuskangelane (1746–1817) ==Koš== *[[Vjatšeslav Košelev]], Eesti kergejõustiklane (1968–) *[[Vassili Košetškin]], vene jäähokimängija (1983–) *[[Jevgeni Koševoi]], Kasahstani suusataja (1984–) *[[Pjotr Koševoi]], NSV Liidu sõjaväelane (1904–1976) *[[Vojislav Koštunica]], Serbia poliitik (1944–) ==Koz== *[[Dmitri Kozak]], Venemaa riigitegelane (1958–) *[[Ita Kozakeviča]], poola päritolu Läti filoloog, ajakirjanik ja ühiskonnategelane *[[Bartosz Koziak]], poola tšellist (1980–) *[[Stanisław Marian Koziej]], Poola sõjaväelane ja poliitik (1943–) *[[Aleksei Kozlov (filosoof)|Aleksei Kozlov]], vene filosoof (1831–1901) *[[Aleksei Kozlov (uisutaja)|Aleksei Kozlov]], Eesti iluuisutaja (1979–) *[[Andrei Kozlov]], Venemaa pangandustegelane (1965–2006) *[[Sergei Kozlov]], vene kirjanik ja luuletaja (1939–2010) *[[Lilijana Kozlovič]], Sloveenia jurist ja poliitik (1962–) *[[Valentina Kozlovskaja]], vene maletaja (1938–) *[[Rihards Kozlovskis]], Läti jurist ja poliitik (1969–) *[[István Kozma]], Ungari maadleja (1939–1970) *[[Karol Koźmiński]], poola kirjanik, ajakirjanik ja illustraator (1888–1967) *[[Primož Kozmus]], Sloveenia vasaraheitja (1979–) *[[Ljubov Kozõreva]], NSV Liidu suusataja (1929–2015) *[[Nikolai Kozõrev]], vene astronoom (1908–1983) ==Kož== *[[Leonid Kožara]], Ukraina poliitik (1963–) *[[Ivan Kožedub]], Nõukogude hävituslendur (1920–1991) *[[Dušan Kožíšek]], tšehhi murdmaasuusataja (1983–) *[[Jevgeni Kožokin]], Venemaa ajaloolane ja politoloog (1954–) ==Kot== *[[Shmuel Kot]], Eesti pearabi *[[Eva Kotchever]], poola kirjanik (1891–1943) *[[Artur Kotenko]], Eesti jalgpallur *[[Mihhail Kotik]], Eesti psühholoog (1923–1994) *[[Dmitri Kotjuh]], Eesti fotograaf (1982–) *[[Igor Kotjuh]], Eesti luuletaja, ajakirjanik ja tõlkija (1978–) *[[Siret Kotka]], Eesti poliitik (1986–) *[[Taavi Kotka]], eesti infotehnoloog ja ärijuht (1979–) *[[Jesperi Kotkaniemi]], Soome jäähokimängija (2000–) *[[Alar Kotkas]], eesti helilooja (1960–) *[[Johannes Kotkas]] (1915–1998) *[[Juhan Kotkas]], eesti viiulikunstnik ja viiulipedagoog (1878–1963) *[[Kaarel Kotkas]], eesti ettevõtja (1994–) *[[Kalev Kotkas]], Eesti poliitik (1960–) *[[Kalevi Kotkas]], Eesti ja Soome kergejõustiklane (1913–1983) *[[Kalju Kotkas]], eesti vabadusvõitleja (1926–) *[[Kallio Kotkas]], soome spordi- ja ühiskonnategelane (1908–1982) *[[Rein Kotkas]], eesti näitleja ja laulja (1950–) *[[Ülo Kotkas]], Eesti poliitik (1943–) *[[Hans Kotke]], Tallinna kiviraidur ja müürseppmeister (15. sajand) *[[Lenka Kotková]], tšehhi astronoom (1973–) *[[Agnieszka Kotlarska]], poola modell (1972–1996) *[[Alar Kotli]], eesti arhitekt (1904–1963) *[[Anu Kotli]], eesti arhitekt (1943–) *[[Aleksandr Kotov]], vene maletaja ja maleliteraat (1913–1981) *[[Kaie Kotov]], eesti semiootik (1978–) *[[Raivo Kotov]], eesti arhitekt (1976–) *[[Rein Kotov]], eesti filmioperaator (1965–) *[[Toivo Kotov]], eesti orienteeruja, treener ja sporditegelane (1949–) *[[Marina Kotova]], vene parömioloog ja keeleteadlane (1954–) *[[Olga Kotova]], Läti alpinist (1977–) *[[Tatjana Kotova]], Venemaa kaugushüppaja (1976–) *[[Kaarel Kotsar]], eesti haridustegelane (1921–2007) *[[Kustas Kotsar]], Eesti prosaist ja ajakirjanik (1872–1942) *[[Maik-Kalev Kotsar]], eesti korvpallur (1996–) *[[Valter Kotsar]], Eesti diplomaat (1903–1977) *[[Sage Kotsenburg]], USA lumelaudur (1993–) *[[Mõhhailo Kotsjubõnski]], ukraina kirjanik (1864–1913) *[[Oleg Kotšenovski]], eesti arhitekt ja arhitektuuriteoreetik (1929–2014) *[[Eduard Kotšergin]], Vene teatrikunstnik ja kirjanik (1937–) *[[Vsevolod Kotšetov]], vene kirjanik (1912–1973) *[[Pelageja Kotšina]], vene hüdromehaanik (1899–1999) *[[Jüri Kotšinev]], eesti publitsist (1960–) *[[Alexander von Kotzebue]], baltisaksa maalikunstnik (1815–1889) *[[August von Kotzebue]], baltisaksa kirjanik (1761–1819) *[[Otto von Kotzebue]], baltisaksa maadeavastaja ja Venemaa meremäeohvitser (1788–1846) *[[Theodor Kotzebue-Pilar von Pilchau]], Venemaa sõjaväelane (1848–1911) *[[Níkos Kotzías]], kreeka poliitik (1950–) *[[Jan Kott]], poola poliitiline aktivist, kriitik ja teatriteoreetik (1914–2001) *[[Rudolf Kott]], eesti poksija (1906–1977) *[[Felix Kotta]], eesti luuletaja (1910–1963) *[[Ilmar Kotta]], eesti merebioloog, zooloog (1947–) *[[Jonne Kotta]], eestlasest merebioloog (1972–) *[[Merilin Kotta]], eesti hispanist ja tõlkija (1982–) *[[Klara Kotter]], eesti laulja (1937–1998) *[[Dieter Kottysch]], saksa poksija (1943–) ==Kou== *[[Bachar Kouatly]], Prantsusmaa maletaja ja maletegelane (1958–) *[[Tomáš Koubek]], tšehhi jalgpallur (1992–) *[[Bernard Kouchner]], Prantsusmaa poliitik, diplomaat ja arst (1939–) *[[Roman Koudelka]], Tšehhi suusahüppaja (1989–) *[[Martin Koukal]], tšehhi murdmaasuusataja (1978–) *[[Jan Koum]], Ukraina juudi päritolu ettevõtja ja programmeerija (1976–) *[[Delwa Kassiré Koumakoye]], Tšaadi poliitik (1949–) *[[Ménis Koumantaréas]], kreeka kirjanik (1931–) *[[Jules Koundé]], Prantsusmaa jalgpallur (1998–) *[[Elena Kountoura]], Kreeka poliitik (1962–) *[[Moussa Kouyate]], Senegali muusik (1956–) ==Kov== *[[Niko Kovač]], horvaatia jalgpallur (1971–) *[[Robert Kovač]], horvaadi jalgpallur (1974–) *[[András Kovács]], Ungari filmirežissöör (1925–2017) *[[István Kovács (jalgpallur)|István Kovács]], Rumeenia jalgpallur ja treener (1920–1995) *[[István Kovács (maadleja)|István Kovács]], Ungari maadleja (1950–) *[[István Kovács (poksija)|István Kovács]], Ungari poksija (1970–) *[[István Kovács (kõrgushüppaja)|István Kovács]], Ungari kõrgushüppaja (1973–) *[[Joe Kovacs]], Ameerika Ühendriikide kuulitõukaja (1989–) *[[László Kovács]], Ungari ja Euroopa Liidu poliitik (1939–) *[[Mõhhailo Koval]], Ukraina sõjaväelane (1956–) *[[Heikki Kovalainen]], Soome Vormel 1-sõitja (1981–) *[[Anastassia Kovalenko]], Eesti motoringrajasõitja (1991–) *[[Anna Kovalenko]], Ukraina ajakirjanik, ühiskonnategelane ja riigiametnik (1991–) *[[Igor Kovalenko]], Läti ukraina maletaja (1988–) *[[Jekaterina Kovalevskaja]], vene maletaja (1974–) *[[Sofja Kovalevskaja]], vene matemaatik (1850–1891) *[[Vladimir Kovalevski]], vene paleontoloog (1842–1883) *[[Sergei Kovaljov]], Venemaa poliitik, endine dissident (1930–2021) *[[Sergei Kovaljov (laevakonstruktor)|Sergei Kovaljov]], vene laevakonstruktor (1919–2011) *[[Pāvels Kovaļovs]], läti kolmikhüppaja (1990–2015) *[[Ainārs Kovals]], läti odaviskaja (1981–) *[[Aleksei Kovaltšuk]], Eesti alpinist (1957–) *[[Viktoria Kovaltšuk]], ukraina kunstnik (1954–2021) *[[Anton Kovalyov]], Kanada maletaja (1992–) *[[Jan Kovář]], tšehhi jäähokimängija (1990–) *[[Ram Nath Kovind]], India poliitik, riigi president alates 2017. aastast (1945–) ==Kow== *[[Henryk Kowalczyk]], Poola poliitik (1956–) *[[Justyna Kowalczyk]], poola suusataja (1983–) *[[Benjamin Kowalewicz]], Kanada laulja *[[Krzysztof Kowalewski]], poola näitleja (1937–2021) *[[Kasia Kowalska]], poola laulja (1973–) *[[Józef Kowalski (ülipikaealine)|Józef Kowalski]], poola ülipikaealine (1900–2013) ==Koy== *[[Yig'al Koyfman]], Iisraeli kabetaja (1974–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Ko, Biograafiad]] a6egd9j98w4uq0gysky56tyc0xacm98 Nickelodeon 0 417871 6169059 5959841 2022-07-28T10:28:44Z 188.162.48.147 /* Saateid ja sarju */ wikitext text/x-wiki {{Telekanal | nimi = Nickelodeon | logo = Nickelodeon 2009 logo.svg | alustas = 1. aprill 1979 | omanik = [[ViacomCBS]] | formaat = | riik = Ameerika Ühendriigid | leviala = | turuosa = | peakorter = [[New York]] }} '''Nickelodeon''' on telekanal Ameerika Ühendriikides. == Saateid ja sarju == * *[[Haldjaist ristivanemad]] * * *[[Ren ja Stimpy]] *[[Rocko seiklused]] * * *[[Vihased koprad]] **[[Kasskoer]] *[[Breadwinners]] * * * ==Välislingid== * [http://www.nick.com Koduleht] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide telekanalid]] a6dwzb32m9q9fuecy4sthhebt1gk5t9 6169064 6169059 2022-07-28T10:33:03Z 188.162.48.147 wikitext text/x-wiki {{Telekanal | nimi = Nickelodeon | logo = Nickelodeon 2009 logo.svg | alustas = 1. aprill 1979 | omanik = [[ViacomCBS]] | formaat = | riik = Ameerika Ühendriigid | leviala = | turuosa = | peakorter = [[New York]] }} '''Nickelodeon''' on telekanal Ameerika Ühendriikides. == Saateid ja sarju == * *[[Haldjaist ristivanemad]] * * *[[Ren ja Stimpy]] *[[Rocko seiklused]] * * *[[Vihased koprad]] **[[Kasskoer]] * * * * ==Välislingid== * [http://www.nick.com Koduleht] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide telekanalid]] mbn2788hwmpik3fmi5qcrlsqkw4llup 6169067 6169064 2022-07-28T10:37:53Z 188.162.48.147 wikitext text/x-wiki {{Telekanal | nimi = Nickelodeon | logo = Nickelodeon 2009 logo.svg | alustas = 1. aprill 1979 | omanik = [[ViacomCBS]] | formaat = | riik = Ameerika Ühendriigid | leviala = | turuosa = | peakorter = [[New York]] }} '''Nickelodeon''' on telekanal Ameerika Ühendriikides. == Saateid ja sarju == * *[[Haldjaist ristivanemad]] * * *[[Ren ja Stimpy]] *[[Rocko seiklused]] * * *[[Vihased koprad]] **[[Kasskoer]] *Breadwinners * * * ==Välislingid== * [http://www.nick.com Koduleht] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide telekanalid]] olmknhckabrn57nql7rlt6neelcagvz 6169068 6169067 2022-07-28T10:38:46Z 188.162.48.147 /* Saateid ja sarju */ wikitext text/x-wiki {{Telekanal | nimi = Nickelodeon | logo = Nickelodeon 2009 logo.svg | alustas = 1. aprill 1979 | omanik = [[ViacomCBS]] | formaat = | riik = Ameerika Ühendriigid | leviala = | turuosa = | peakorter = [[New York]] }} '''Nickelodeon''' on telekanal Ameerika Ühendriikides. == Saateid ja sarju == * *[[Haldjaist ristivanemad]] * * *[[Ren ja Stimpy]] *[[Rocko seiklused]] * * *[[Vihased koprad]] *[[Kasskoer]] *[[Breadwinners]] * * * ==Välislingid== * [http://www.nick.com Koduleht] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide telekanalid]] assp39w0z1gkd5hvofxt6gj7h5ai3tz 6169079 6169068 2022-07-28T10:51:23Z 188.162.48.147 wikitext text/x-wiki {{Telekanal | nimi = Nickelodeon | logo = Nickelodeon 2009 logo.svg | alustas = 1. aprill 1979 | omanik = [[ViacomCBS]] | formaat = | riik = Ameerika Ühendriigid | leviala = | turuosa = | peakorter = [[New York]] }} '''Nickelodeon''' on telekanal Ameerika Ühendriikides. == Saateid ja sarju == * *[[Haldjaist ristivanemad]] * * *[[Ren ja Stimpy]] *[[Rocko seiklused]] * * *[[Vihased koprad]] *[[Kasskoer]] * * * * ==Välislingid== * [http://www.nick.com Koduleht] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide telekanalid]] 2awmuxqutugq8auwvllspigfw42wn51 6169088 6169079 2022-07-28T10:55:48Z 188.162.48.147 /* Saateid ja sarju */ wikitext text/x-wiki {{Telekanal | nimi = Nickelodeon | logo = Nickelodeon 2009 logo.svg | alustas = 1. aprill 1979 | omanik = [[ViacomCBS]] | formaat = | riik = Ameerika Ühendriigid | leviala = | turuosa = | peakorter = [[New York]] }} '''Nickelodeon''' on telekanal Ameerika Ühendriikides. == Saateid ja sarju == * *[[Haldjaist ristivanemad]] * * *[[Ren ja Stimpy]] *[[Rocko seiklused]] * * *[[Vihased koprad]] *[[Kasskoer]] *[[Breadwinners (TV series)]] * * * ==Välislingid== * [http://www.nick.com Koduleht] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide telekanalid]] asflfjznk5tg0oa2b5yhn55hdou3bmh Tartu maavanem 0 425284 6168852 6043400 2022-07-27T19:54:23Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki '''Tartu maavanem''' oli [[Tartu maavalitsus]]e juht ([[maavanem]]) kuni [[2017. aasta haldusreform|2017. aasta haldusreformini]]. == Tartu maakonnavalitsuse esimehed == : 1917, [[Juhan Ostrat]], Tartu maakonnakomissar, [[Ajutine Valitsus (Venemaa)|Venemaa Ajutise Valitsuse]] [[Eestimaa kubermangukomissar]]i alluvuses * 1917 – 1918 (vaheaegadega) [[Johan Jans]], Tartu maakonnavalitsuse esimees * 11. november 1918 – 19. detsember 1918 [[Johan Jans]], Tartu maakonnavalitsuse esimees *1921 – 1925 [[Peeter Riives]] (Riwes)<ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1925/03/14/23 Peeter Riwes.], Postimees (1886-1944), nr. 72, 14 märts 1925</ref>, Tartu maakonnavalitsuse esimees *1925 – 1927 [[Ernst Saar]]<ref>[https://dea.digar.ee/article/kaja/1925/05/10/1/32 Ernst Saar Tartu maakonnavalitsuse esimeheks valitud.], Kaja, nr. 119, 10 mai 1925</ref> Tartu maakonnavalitsuse esimees * :Maakonnaomavalitsused likvideeriti Eestis [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1934)|1934. aasta põhiseadusega]], senised maavanemad jäid ametisse ajutiste maavalitsuste<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1934/01/23/7 Riigikogu poolt 19. jaanuaril 1934 vastuvõetud 40. Maakondade ajutise valitsemise seadus.], Riigi Teataja, nr. 5, 23 jaanuar 1934</ref> esimeestena. [[1. mai]]l 1938 jõustunud [[maakonnaseadus]]e järgi oli maavanem maakonnaomavalitsuse juht ja ühtlasi keskvalitsuse esindaja maakonnas. *1938 [[Heinrich Lauri]], Tartu maavanem *–1940 Hans Millert *1940, Priidu Tänav<ref>[https://dea.digar.ee/page/laaneeluew/1940/07/31/10 Suuri muudatusi omavalitsuse ametikohtadel], Lääne Elu : Läänemaa häälekandja, 31 juuli 1940</ref> ... *[[1941]]– [[August Eslas]], [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]]iaegne [[Eesti Omavalitsus]]e Tartu maavanem * [[1943]]–[[1944]] [[Bernard Mändre]], [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]]iaegne [[Eesti Omavalitsus]]e Tartu maavanem ==Tartu maavanemad== *... *[[Robert Närska]] (1989–1992), [[Tartu maakond|Tartu]] maavanem *[[Kalju Koha]] (1992–1993) *[[Jaan Õunapuu]] (1993–2003) *''Eha Pärn'' (kohusetäitja, 2003–2004) *[[Eha Pärn]] (2004–2005) *''[[Tõnu Vesi]]'' (maavanema ülesannetes, 2005–2006) *[[Esta Tamm]] (2006–2011) *''Tõnu Vesi'' (kohusetäitja, 2011) *[[Reno Laidre]] (2011–2017)<ref name=Tartu>{{cite web|title=Endised maavanemad|url=http://www.tartumv.ee/?op=body&id=200|publisher=Tartu Maavalitsus}}</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Tartu maavanemad| ]] 39zte4p52lk8bfjk1hcfwidm8nsyhq8 Narva linnavolikogu 0 426003 6168791 6167568 2022-07-27T17:41:01Z NOSSER 8097 /* Välislingid */ wikitext text/x-wiki '''Narva linnavolikogu''' on [[Narva]] linna omavalitsusorgan, mis tegutseb linnas alates [[1873]]. aastast. [[1870]]. aastast pidi Venemaa üldise linnaseaduse järgi linnades moodustama linnaomavalitsuse, mis koosnes [[linnavolikogu]]st ja [[linnavalitsus]]t.<ref name="fondiloend"/> Aastatel 1917–1918, 1940–1941 ja 1944–1990 tegutses linnavalitsusasutusena [[Narva Linna Töörahva Saadikute Nõukogu]] ja selle täidesaatva organina [[Narva Linna Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee]]. Narva linnavolikogu valisid kõik linna maksumaksjad, kes jagati maksu suuruse järgi kolmeks klassiks.<ref name="fondiloend"/> [[1892]]. aastal tõsteti valimistsensust ja linnavolikogu said valida ainult [[kinnisvara]]omanikud.<ref name="fondiloend"/> Narva linnavolikogu tegevuse seaduslikkuse üle teostas järelevalvet Peterburi kuberner, pärast Veebruarirevolutsiooni kuni 11. oktoobrini 1919 kubermangukomissar. Kõik volikogu otsused pidi linnapea esitama kubernerile.<ref name="fondiloend"/> Alates 15. aprillist 1917 võisid linnavolikogu liikmeid valida peale kinnisvaraomanike ka muud linnaelanikud.<ref name="fondiloend"/> Vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele valitakse Narva linnavolikogu liikmed neljaks aastaks üldise ja ühetaolise valimisõiguse alusel. Volikogu esindab ja selle tööd juhib esimees.<ref name="linnavolikogu"/> Praegu on Narva volikogus 31 liiget.<ref name="narvalvl"/> Volikogu tegevust juhib Vladimir Žavoronkov.<ref name="linnavolikogu"/> ==Narva linnavolikogu esimehed== * ?1921–1940 [[Johan Hansing]].<ref name="vp18062021"/> * ...1923... Vak (Вакъ) * 1990–1993 [[Vladimir Tšuikin]] * 1993–1999 [[Anatoli Paal]]<ref name="gazeta"/> * 1999–2003 [[Elsa Suikanen]] * 2003–2011 [[Mihhail Stalnuhhin]]<ref name="mke04082021"/> * 2011–2013 [[Aleksandr Jefimov]]<ref name="pm07042013"/> * 2013–2015 [[Tarmo Tammiste]]<ref name="pm14112013"/><ref name="pm03122015"/> * 2016–2018 [[Aleksandr Jefimov]]<ref name="delfi02022016"/><ref name="err22062018"/> * 2018–2020 [[Irina Janovitš]]<ref name="pm16082018"/><ref name="pr11112020"/> * 2020–2021 [[Tatjana Stolfat]]<ref name="pr30122020-1"/> * 2021–2021 [[Katri Raik]] <ref name="err19112021"/><ref name="err09122022"/> * alates 2022 [[Vladimir Žavoronkov]]<ref name="err11012022"/> ==Narva linnavolikogu koosseisud== [[Märtsirevolutsioon]]ijärgsed esimesed Narva Linnavolikogu valimised toimusid Narvas 19. (6. vkj) augustil 1917. aastal. [[Narva linnavolinike loend 1927|1927. aasta Narva linnavolinike]] valimisel said hääli [[Eesti Tööerakond]] 1868; kaupmeeste ühing 255; [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei]] 1379; [[Eesti Rahvaerakond]] 243; [[Kristlik Rahvaerakond]] 1209; [[Arnold Grimpel|grimpel]]sotsid 1970; majaomanikkude rühm 978; üürnikud 504; ühendatud Vene rühm 1113; Vene majaomanikkude rühm 305. Valimisel Käisid 17,250 elanikku, 50 protsendi ümber hääleõiguslikkude elanikkude armust<ref>[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1927/01/18/16 Linnawalimiste tagajärgedest Eestis.], Päewaleht, nr. 17, 18 jaanuar 1927</ref>. {{vaata|Narva linnavolinike loend 1921|Narva linnavolinike loend 1934|Narva linnavolinike loend 1939}} === 1993.–1996. aasta === [[1993. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised]] toimusid [[17. oktoober|17. oktoobril]] [[1993]]. 31 478 valijatest käis valimas 20 952 elanikku ehk 66,6 %, kõige rohkem hääli sai [[Anelja Varul]] (4934). 12 mandaate (38,7% häältest) said kandidaadid KVL-st Narva Ametühingute Keskuse nimekiri, 12 mandaate (38,7% häältest) said kandidaadid [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei|Eesti Demokraatlikust Tööparteist]], 7 mandaate (22,6%) KVL-st Narva Eesti Seltsi nimekiri<ref name="kov1993tul"/> Narva linnavolikogu volinikeks valiti järgmised isikud.<ref name="kov1996tul"/> {| |- | '''Eesti Demokraatlik Tööpartei''' || [[Sergei Sovetnikov]] || Viktor Veevo |- | Elsa Bashmanova || '''KVL Narva Ametühingute <br>Keskuse nimekiri''' || Nikolai Zolin |- | Tamara Buldogerova || Maia Akimova || '''KVL Narva Eesti Seltsi nimekiri''' |- | Oskar Ida || Vsevolod Kingisepp || Rein Annik |- | Tatjana Jegorova || Valeri Lõssenko || Oleg Klushin |- | Antonina Jevsejeva || Olga Pavlenkova || Juri Konovalov |- | Nikolai Kulikov || Ljudmila Shibella || Toivo Kutti |- | Arnold Mägima || Oleg Skvortsov || Anatoli Paal |- | Aleksander Petuhhov || Elsa Suikanen || Valentin Pappa |- | Ants Pihelgasen || Leonid Tamjar || Stanislav Sorokin |- | Reet Popova || Dmitri Tšoptšits || |- | Feliks Shmorgun || Anelja Varul || |} === 1996.–1999. aasta === [[1996. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised]] toimusid [[20. oktoober|20. oktoobril]] [[1996]]. 26 274 valijatest käis valimas 18 183 elanikku ehk 69,0 %, kõige rohkem hääli sai [[Anatoli Paal]] (1633). 12 mandaate (38,7% häältest) said kandidaadid KVL-st Narva, 8 mandaate (25,8% häältest) said kandidaadid Eesti Demokraatlikust Tööparteist, 6 mandaate (19,4% häältest) said kandidaadid [[Konstitutsioonierakond|Eestimaa Ühendatud Rahvaparteist]], 3 mandaate (9,7% häältest) said kandidaadid Eesti Keskerakonnast, 2 mandaate (6,5% häältest) said kandidaadid KVL-st Minu Kodu Narva Linn.<ref name="kov1996tul"/> Narva linnavolikogu volinikeks valiti järgmised isikud.<ref name="kov1996tul"/> {| |- | '''KVL Narva''' || '''Eesti Demokraatlik Tööpartei''' || Vladimir Homjakov |- | Rein Annik || Stanislav Aleksejev || Larissa Olenina |- | Ülo Järvet || Tamara Buldogerova || Tatjana Zarutskihh |- | Galina Moldon || Jelena Kaljadina || '''Eesti Keskerakond''' |- | Anatoli Paal || Nikolai Kulikov || Galina Oja |- | Valentin Pappa || Arnold Mägima || Nadezda Sinjakova |- | Vladislav Ponjatovski || Sergei Sovetnikov || Anelja Varul |- | Olev Silland || Feliks Šmorgun || '''KVL Minu Kodu Narva Linn''' |- | Elsa Suikanen || Liidia Verner || Eldar Efendijev |- | Dmitri Tšoptšits || '''Eestimaa Ühendatud Rahvapartei''' || Uljan Mišin |- | Ants Usk || Vladimir Butuzov || |- | Viktor Veevo || Julia Dmitrijeva || |- | Aleksandra Zabornikova || Mihhail Galtšik || |} === 1999.–2002. aasta === [[1999. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised]] toimusid [[17. oktoober|17. oktoobril]] [[1999]]. 53 412 valijatest käis valimas 22 055 elanikku ehk 41,3%, kõige rohkem hääli sai Vadim Orlov (1225). 14 mandaate (45,2% häältest) said kandidaadid Eesti Keskerakonnast, 7 mandaate (22,6% häältest) said kandidaadid Eesti Valimisliidust Ühtsus ja Usaldus, 4 mandaate (12,9% häältest) said kandidaadid Valimisliidust Narva – 21, 3 mandaate (9,7% häältest) said kandidaadid Eesti Sotsiaaldemokraatlikust Tööparteist, 2 mandaate (6,5% häältest) said kandidaadid Valimisliidust Narva Rahva Usaldus, 1 mandaat (3,2% häältest) said kandidaat Valimisliidust Arukus.<ref name="kov1999tul"/> Narva linnavolikogu volinikeks valiti järgmised isikud.<ref name="kov1999tul"/> {| |- | '''Eesti Keskerakond''' || Vadim Tomilov || Fjodor Ovsjannikov |- | Eldar Efendijev || Jelena Torokvei || Jevgeni Rogov |- | Andrei Filippov || rowspan=2 |'''Eesti Valimisliit <br>Ühtsus ja Usaldus''' || Olev Silland |- | Valeri Jääger || || |- | Vladimir Kuznetsov || Vladimir Butuzov || '''Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei''' |- | Mihhail Mihhaltšenko || Julia Dmitrijeva || Tamara Buldõgerova |- | Galina Moldon || Vladimir Homjakov || Nikolai Kulikov |- | Galina Oja || Valentina Kameneva || Arno Timoškin |- | Larissa Olenina || Jelena Pahhomova || '''Valimisliit Narva Rahva Usaldus''' |- | Nadezda Sinjakova || Jevgeni Salnikov || Alla Matvejeva |- | Mihhail Stalnuhhin || Dina Žukova || Vadim Orlov |- | Elsa Suikanen || '''Valimisliit Narva – 21''' || '''Valimisliit Arukus''' |- | Vladimir Tarahtin || Svetlana Bogdanova || Vladislav Ponjatovski |} Linnavolikogu esimeheks valiti Elsa Suikanen, sest ta oli ainus kandidatuur, kes oskas päriselt eesti keelt.<ref name="stena12012019"/> === 2002.–2005. aasta === [[2002. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised]] toimusid [[20. oktoober|20. oktoobril]] [[2002]]. 51 417 valijatest käis valimas 23 076 elanikku ehk 44,9%, kõige rohkem hääli sai Mihhail Stalnuhhin (2431). 18 mandaate (50,5% häältest) said kandidaadid Eesti Keskerakonnast, 5 mandaate (16,1% häältest) said kandidaadid Valimisliidust Elujõud, 3 mandaate (9,7% häältest) said kandidaadid Reformi erakonnast, 2 mandaate (8,5% häältest) said kandidaadid Ühendusest Vabariigi Eest - Res Publica, 2 mandaate (8,5% häältest) said kandidaadid Valimisliidust Väärilise Elu Poole, 1 mandaat (3,2% häältest) said kandidaat Eestimaa Rahvaliidust.<ref name="kov2002tul"/> Narva linnavolikogu volinikeks valiti järgmised isikud.<ref name="kov2002tul"/> {| |- | '''Eesti Keskerakond''' || Aleksandr Jefimov || '''Reformi erakond''' |- | Mihhail Stalnuhhin || Eldar Efendijev || Fjodor Ovsjannikov |- | Tamara Buldõgerova || Larissa Olenina || Tatjana Zarutskihh |- | Aleksandr Moissejev || Heli Adamovitš || Ants Liimets |- | Anna Kovalenko || Jan Saan || rowspan=2 | '''Ühendus Vabariigi Eest –<br> Res Publica''' |- | Tatjana Eigard || Vladimir Tarahtin || |- | Nadežda Sinjakova || '''Valimisliit Elujõu''' || Sergei Missenjov |- | Vladimir Mižui || Genadi Afanassjev || Nikolai Golubev |- | Jelena Torokvei || Julia Dmitrijeva || '''Valimisliit Väärilise Elu Poole''' |- | Galina Vologdina || Vladislav Ponjatovski || Vladimir Homjakov |- | Jelizaveta Tšertova || Arvet Pent || Vladimir Kalatšov |- | Elle Välja || Viktor Veevo || '''Eestimaa Rahvaliit''' |- | Maie Bragina || || Aleksandr Gamazin |} === 2005.–2009. aasta === [[2005. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised]] toimusid [[16. oktoober|16. oktoobril]] [[2005]]. 52 882 valijatest käis valimas 24 779 elanikku ehk 46,9%, kõige rohkem hääli sai Mihhail Stalnuhhin (2624). 22 mandaate (76,6% häältest) said kandidaadid [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonnast]], 4 mandaate (14,6% häältest) said kandidaadid Erakonnast Res Publica, 3 mandaate (10,7% häältest) said kandidaadid Eestimaa Rahvaliidust, 1 mandaat (6,4% häältest) sai kandidaat Reformi erakonnast, 1 mandaat (5,4% häältest) sai kandidaat Valimisliidust "Linnakodanik". <ref name="kov2005tul"/><ref name="kov2005tulsl"/> Narva linnavolikogu volinikeks valiti järgmised isikud.<ref name="kov2005tul"/> {| |- | '''Eesti Keskerakond''' || Anna Kovalenko || '''Erakond Res Publica''' |- | Mihhail Stalnuhhin || Jelizaveta Tšertova || Ants Pauls |- | Olev Silland || Larissa Olenina || Sergei Missenjov |- | Tamara Buldõgerova || Andrus Tamm || Tatjana Zarutskihh |- | Aleksandr Moissejev || Jelena Pahhomova || Vladimir Tarahtin |- | Artur Pärnoja || Aleksandr Jefimov || '''Eestimaa Rahvaliit''' |- | Galina Vologdina || Sergei Nikitin || Nadežda Tšerkašina |- | Jelena Torokvei || Andrei Tšuhljajev || Aleksei Nalivaiko |- | Andrei Filippov || Vladimir Kalatšov || Nikolai Kulikov |- | Dina Žukova || Vladimir Butuzov || '''Reformi erakond''' |- | Vladimir Mižui || Nadežda Sinjakova || Ants Liimets |- | Fjodor Ovsjannikov || || '''Valimisliit Linnakodanik''' |- | || || Genadi Afanassjev |} === 2009.–2013. aasta === [[2009. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised]] toimusid [[18. oktoober|18. oktoobril]] [[2009]]. 52 954 valijatest käis valimas 27 772 elanikku ehk 54,33%, kõige rohkem hääli sai Mihhail Stalnuhhin (4510). 26 mandaate (76,6% häältest) said kandidaadid [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonnast]], 2 mandaate (7,75% häältest) said kandidaadid Valimisliidust Uus Narva, 2 mandaate (5,91% häältest) said kandidaadid Valimisliidust Peetri plats, 1 mandaat (4,66% häältest) sai kandidaat Valimisliidust "Jüri Mišini plokk – Meie kodu Narva". <ref name="kov2009tul"/> http://vvk.ee/varasemad/k05/tulemus/315000000.html Narva linnavolikogu volinikeks valiti järgmised isikud.<ref name="kov2013liikmed"/> {| |- | '''Eesti Keskerakond''' || Vadim Orlov || Sergei Nikitin |- | Mihhail Stalnuhhin || Anna Kovalenko || Vladimir Kalatšov |- | Olev Silland || Aleksei Nalivaiko || Nikolai Burdakov |- | Galina Vologdina || Larissa Olenina || '''Valimisliit Uus Narva''' |- | Aleksandr Jefimov || Vladimir Butuzov || Aleksandr Brokk |- | Aleksandr Moissejev || Tarmo Tammiste || Ago Silde |- | Vladimir Mižui || Aleksandr Nikolajev || '''Valimisliit Peetri plats''' |- | Tamara Gordejeva || Nadežda Tšerkašina || Artur Pärnoja |- | Andrei Filippov || Natalia Umarova || [[Nadežda Sinjakova]] |- | Andrei Tšuhljajev || Jelena Pahhomova || rowspan=2 | '''Valimisliit Jüri Mišini plokk –<br> Meie kodu Narva''' |- | Maksim Belozjorov || [[Tatjana Zarutskihh]] || |- | Fjodor Ovsjannikov || Olga Närgi || [[Juri Mišin|Yury Mishin]] |} ==== Linnavolikogu esimehed ==== Narva linnavalitsuse esimeheks valiti Mihhail Stalnuhhin. 2011. aasta aprillis läks ta tööle Riigikokku ja teda asendas Aleksandr Jefimov<ref name="pm07042013"/>, kes kaotas aastal 2013 kollegide usaldust ja tema asemel valiti linnavolikogu esimeheks Tarmo Tammiste.<ref name="pm14112013"/><ref name="sp03022016"/> ==== Fraktsioonid ==== 2011. aasta septembril oli loodud opositsiooni fraktsioon '''Kindlus''', mille koosseisu kuulus 8 volinikku: S.Lvov, A.Brokk, N.Sinjakova, A.Tšuhhljaejv, A.Pärnoja, T.Gordejeva, M.Belozjorov ja Y.Mishin.<ref name="vp23052013">[https://www.slavia.ee/2019-08-04-05-52-54/96-2009-07-07-12-07-55/10518-2013-05-23-123500 Фракция Нарвского горсобрания «Крепость» пойдёт на выборы вместе с соцдемами] Viru Prospekt, 23.05.2013 (vaadatud 24.10.2021)</ref> 5. jaanuaril 2012 määras Narva valimiskomisjon, et traagiliselt hukkunud Jüri Mišini asemel osaleb linnavolikogu tegevuses Anatoli Ilkevitš.<ref name="err05012012"/> === 2013.–2017. aasta === [[2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised]] toimusid [[20. oktoober|20. oktoobril]] [[2013]]. 49 957 valijatest käis valimas 23 106 elanikku, kõige rohkem hääli sai [[Jevgeni Ossinovski]] (2403). 20 mandaate (60,1% häältest) said kandidaadid Eesti Keskerakonnast, 11 mandaate (35,8% häältest) said kandidaadid [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlik Erakonnast]], [[Erakond Isamaa]] ja [[Res Publica]] liidu kandidaadid said 2,9% häältest ning 1,9% häältest sai üksokkamdidaad.<ref name="kov2013tul"/> Narva linnavolikogu volinikeks valiti järgmised isikud.<ref name="kov2013liikmed"/> {| |- | '''Sotsiaaldemokraatlik Erakond''' || colspan="2" style="text-align:center"| '''Eesti Keskerakond''' |- | Jevgeni Ossinovski || Mihhail Stalnuhhin || Natalia Umarova |- | Jüri Raud || Aleksandr Jefimov || Tarmo Tammiste |- | Katri Raik || [[Olev Silland]] || [[Nadežda Tšerkašina]] |- | Andrei Tšuhljajev || Jelena Pahhomova || Aleksei Mägi |- | Sergei Lvov || [[Vadim Orlov]] || [[Vladimir Mižui]] |- | Tamara Luigas || Galina Vologdina || Jan Saan |- | [[Nadežda Sinjakova]] || Aleksei Voronov || [[Jelizaveta Tšertova]] |- | Ilja Fjodorov || [[Larissa Olenina]] || Aleksandr Nikolajev |- | Vladimir Kasterin || Anna Kovalenko || Vladimir Butuzov |- | Tamara Gordejeva || Viktoria Lutus || [[Jekaterina Golubtsova]] |} ==== Linnavolikogu esimehed ==== 16. novembril 2013 Narva linnavalitsuse esimeheks valiti Tarmo Tammiste.<ref name="pr15112013"/> 3. detsembril 2015 valiti ta Narva linnapeaks ja siis pidi ta volikogust lahkuma.<ref name="pm03122015"/> 2.veebruaril 2016 sai linnavolikogu esimeheks Aleksandr Jefimov.<ref name="delfi02022016"/><ref name="sp03022016"/> ==== Fraktsioonid ==== Kuna mõned kandidaadid loobusid linnavolikogu tegevuses osalemist, nende asemel said linnavolikogu liikmeteks teised kandidaadid. Kokku oli moodustunud 3 fraktsiooni. 2014. aasta augustil lahkus '''Sotsiaaldemokraatliku Erakonna''' (SDE) fraktsioonist Vladimir Kasterin, kes liitus '''Keskerakonna''' fraktsiooniga. 2015. aasta jaanuaril lahkus SDE fraktsioonist Tamara Luigas, kes liitus '''Kindluse''' fraktsiooniga.<ref name="pr21052015"/> 2015. aasta novembril keskerakondlaste fraktsioon '''Kesk''' lõhenes ning oli loodud uus fraktsioon '''Ühtne Narva'''.<ref name="err03122015"/> *'''Fraktsioon Kesk''': Vladimir Kasterin, Fjodor Ovsjannikov, Natalia Umarova, Nadežda Tšerkašina. *'''Fraktsioon "Ühtne Narva"''': Aleksei Voronov (fraktsiooni esimees), Heli Adamovitš, [[Nikolai Burdakov]], Vladimir Butuzov, Jekaterina Golubtsova, Aleksandr Jefimov, Anna Kovalenko, Sergei Lvov, Vladimir Mižui, Galina Moldon, Aleksei Mägi, Aleksandr Nikolajev, Larissa Olenina, Jelena Pahhomova, Jan Saan, Olev Silland, Vladimir Tarahtin, Ilja Fjodorov, Jelizaveta Tšertova. *'''Fraktsioon Kindlus''': Andrei Tšuhljajev (fraktsiooni esimees), Tamara Gordejeva, Tamara Luigas, Nadežda Sinjakova. *'''Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon''': Ants Kutti (fraktsiooni esimees), Vladimir Izotov, Katri Raik, Jüri Raud.<ref name="baltias"/> === 2017.–2021. aasta === [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised]] toimusid [[15. oktoober|15. oktoobril]] [[2017]]. 48 168 valijast käis valimas 21 401 elanikku ehk 44,4%. Kõige rohkem hääli sai [[Katri Raik]] (1490). 23 mandaati (66,8% häältest) said kandidaadid [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonnast]], 8 mandaati (23,3% häältest) said kandidaadid Valimisliidust Meie Narva, Edgar Savisaare Valimisliidu kandidaadid said 4,6% häältest, Valimisliidu Patriot kandidaadid said 3,0%, Eesti Reformierakonna kandidaadid said 1,3% häältest ning 0,9% häältest sai Erakond Isamaa ja Res Publica Liit.<ref name="kov2017tulemused/> Narva linnavolikogu volinikeks valiti järgmised isikud.<ref name="kov2017tul"/> {| |- | '''Eesti Keskerakond''' || Aleksei Mägi || Ilja Fjodorov |- | Mihhail Stalnuhhin || Tatjana Stolfat || Tatjana Patsanovskaja |- | Olev Silland || Jelizaveta Tšertova || '''Valimisliit Meie Narva''' |- | Aleksei Voronov || Vladimir Mižui || Katri Raik |- | Aleksandr Jefimov || Anna Kovalenko || Anton Pratkunas |- | Jelena Pahhomova || Sergei Lvov || Jüri Raud |- | Jan Saan || Fjodor Ovsjannikov || Ants Kutti |- | Tarmo Tammiste || Vladimir Tarahtin || Viktor Šemarin |- | Larissa Olenina || Tamara Komlova || Sergei Gorlatš |- | Galina Vologdina || Jelena Kavrus || Veera Grigorjeva |- | Viktoria Lutus || Irina Janovitš || Jana Kondrašova |} ==== Linnavolikogu esimehed ==== Narva linnavalitsuse esimeheks valiti Aleksandr Jefimov.<ref name="pm26102017"/> 27. juunil 2018 ta lahkus ametist.<ref name="err21092018"/> 16. augustil 2018 valiti Narva linnavalitsuse esimeheks Irina Janovitš.<ref name="pm16082018"/> 11. novembril 2020 teatas ta, et astub ametist tagasi.<ref name="pr11112020"/> 30. detsembril 2020 valiti Narva linnavalitsuse esimeheks Tatjana Stolfat.<ref name="pr30122020-2"/> ==== Fraktsioonid ==== 2017. aasta valimiste tulemuste järgi oli Narva linnavolikogus kaks fraktsiooni: [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]]l 23 kohta ja '''Meie Narva''' valimisliidul 8 kohta.<ref name="err16102017"/> 26. oktoobril 2017 lahkus Narva linnavolikogust Kultuuriosakonna juhataja Viktoria Lutus, teda asendas volikogus Vladimir Butuzov. Eelmisel päeval esitanud oma avalduse mandaadist loobumise kohta ja Sotsiaalabiameti direktori ametis jätkamisest Galina Vologdina tühistas oma avalduse ja jäi volikogu liikmeks.<ref name="26102019pr"/> 15. novembril 2017 lahkus linnavolikogus Tatjana Patsanovskaja, kes sai Sotsiaalabiameti direktori kohusetäitjaks. Tema asemel sai linnavolinikuks Nikolai Burdakov. Narva linnapeaks valitud Tarmo Tammiste sai linnavolinikuks Jekaterina Golubtsova.<ref name="err16112017"/> 2018. juunis Aleksandr Jefimov jäi lõplikult süüdi kelmuses ja oli kustutud linnavolikogu liikmete nimekirjast.<ref name="err22062018"/> Tema asemel sai volinikuks Svetlana Lešihhina.<ref name="err26062018"/> 2018. aasta augustis esitas [[prokuratuur]] kaheksale Narva linnavolikogu liikmele (A.Voronov, J.Pahhomova, J.Tšertova, T.Stolfat, L.Olenina, I.Fjodorov, S.Lvov ja A.Mägi)<ref name="err20122019"/> kahtlustuse toimingupiirangu rikkumises.<ref name="err28082019"/> Keskerakonna esimehe [[Jüri Ratas]] nõue oli et kriminaaluurimise alla sattunud volinikud lahkuksid Narva volikogust. 15. augustil astus 22 Keskfraktsiooni liikmetest 13 volikogu liiget (A.Voronov, L.Olenina, A.Mägi, S.Lvov, I.Fjodorov, T.Stolfat, J.Tšertova, G.Vologdina, V.Mižui, J.Kavrus, O.Silland, I.Janovitš ja J.Golubtsova) ise Keskerakonnast välja.<ref name="err16082018-1"/> 15. augustil 2018 lahkus 20 volinikku Keskerakonna fraktsioonist ja moodustasid fraktsiooni '''Narva – meie kodu'''<ref name="err16082018-2"/> Endisest Keskfraktsioonist ei liitunud sellega Fjodor Ovsjannikov ja Mihhail Stalnuhhin.<ref name="pr16082018"/> 25. oktoobril 2018 liitus fraktsiooniga S.Lešihhina.<ref name="err25102018"/> 13. detsembril 2018 Mihhail Stalnuhhini volitused Narva volikogus peatati puudumiste tõttu.<ref name="err13122018"/><ref name="ruserr13122018"/> 4. jaanuaril 2019 asutasid A.Jefimov, I.Fjodorov ja T.Stolfat eesmärgiga korraldada kultuurilisi üritusi MTÜd '''Kodulinn Narva''', juhatuse liikmeteks said ka V.Butuzov, O.Silland, A.Voronov, L.Olenina, L.Pahhomova ja I.Janovitš.<ref name="err14082019"/> Selle MTÜ baasil 2019. aasta jaanuaris oli loodud samanimeline fraktsioon, mille juhina oli märtsi lõpuni A.Voronov. 20. juunil 2019 valiti fraktsiooni juhiks ja linnavolikogu esimeheks Irina Janovitš.<ref name="err20062019"/> 2019. aasta märtsil Sergei Gorlatš lahkus fraktsioonist '''Meie Narva'''. Sama aasta novembril liitus ta '''Kesk''' fraktsiooniga.<ref name="err08092021"/> 3. aprillil 2019 lahkus linnavolikogust mitmeaastane '''Kesk''' fraktsiooni esimees Aleksei Voronov, keda arreteeriti 27. märtsil korruptsioonis kahtluse tõttu. Teda asendas S.Lešihhina.<ref name="err02042019"/> 30. märtsil 2020 lahkus linnavolikogust '''Kesk''' fraktsiooni liige Fjodor Ovsjannikov. Teda asendas Heli Adamovitš.<ref name="err01042020"/> 24. novembril 2020 lahkusid fraktsioonist '''Kodulinn Narva''' seitse volinikku (V.Butuzov, T.Stolfat, T.Komlova, J.Kavrus, J.Golubtsova, A.Kovalenko ja H.Adamovitš).<ref name="err24112020"/> Koos Tarmo Tammistega nad taastasid Narva linnavolikogus Keskerakonna fraktsiooni nimega '''Kesk'''. 20.01.2021 liitusid fraktsiooniga G.Vologdina ja J.Saan, kes lahkusid '''Kodulinn Narva''' fraktsioonist ning Ants Kutti, kes lahkus '''Meie Narva''' fraktsioonist.<ref name="err20012021"/> Fraktsiooni juhiks 24. augustini 2021 oli T.Komlova, pärast Ants Kutti.<ref name="err25082021"/> 30. detsembril 2020 valiti Katri Raik Narva linnapeaks ja ta pidi volikogust lahkuma, tema asemel sai linnavolinikuks Vladimir Izotov. '''Meie Narva''' fraktsiooni esimeheks valiti Jana Kondrašova.<ref name="err07012021"/> 19. jaanuarilt 2021 asendas Sergei Gorlatši, kes sai abilinnapeaks, Marina Šurupova, kes liitus fraktsiooniga '''Meie Narva'''.<ref name="err08092021"/> 11. veebruaril 2021 lahkusid fraktsioonist '''Kodulinn Narva''' V.Mižui, I.Janovitš, N.Burdakov, S.Lvov, I.Fjodorov, J.Pahhomova, S.Lešihhina, 15. veebruaril – Vladimir Tarahtin. 2020. aasta detsembris lahkusid fraktsioonist J.Tšertova, J.Saan ja G.Vologdina. Sellega jäid '''Kodulinn Narva''' fraktsioonis kaks inimest – Olev Silland ja Aleksei Mägi.<ref name="err15022021"/> 25. veebruaril O.Silland lahkus fraktsioonist.<ref name="err25022021"/> 2021. aasta märtsil nimetas Aleksei Mägi oma fraktsiooni '''Kodulinn Narva''' [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] fraktsiooniks. 29. aprillil liitusid temaga I.Fjodorov ja L.Olenina.<ref name="err29042021"/> 27. mail astusid fraktsiooni sisse I.Janovitš ja V.Tarahtin. Fraktsiooni juhiks sai A.Mägi.<ref name="err27052021-1"/> 26. augustil 2021 nimetati '''EKRE''' fraktsiooni ümber '''Elagu Narva''' fraktsiooniks, esimeheks valiti I.Janovitš.<ref name="err26082021"/> 30. märtsil 2021 liitusid fraktsiooniga '''Kesk''' N.Burdakov, O.Silland ja J.Tšertova ning fraktsiooni liikmete arv jõudis 14 inimest.<ref name="err30032021"/> Mai alguses lahkus fraktsioonist '''Meie Narva''' Veera Grigorjeva.<ref name="err27052021-2"/> 27. mail 2021 liitusid fraktsiooniga Kesk V.Mižui, S.Lešihhina ja V.Grigorjeva ning fraktsiooni liikmete arv jõudis 17 inimest.<ref name="err27052021-2"/> 16. augustil 2021 tagandas Narva linnavolikogu Katri Raigi Narva linnapea ametist<ref name="pr16082021"/> ja ta taastas oma kohta linnavolikogus ning M.Šurupova pidi volikogust lahkuma.<ref name="err24082021"/> Seoses nende otsusega kandideerida 2021. aasta valimistel Katri Raigi nimekirjas lahkusid '''Kesk''' fraktsioonist 31. augustil 2021 Tamara Komlova ja 2. septembril 2021 Anna Kovalenko. Fraktsioonis jäi 15 liiget.<ref name="err03092021"/> 2. septembril 2021 oli tühistatud abilinnapea amet ning S.Gorlatš tuli tagasi linnavolikokku ja sellest lahkus V.Izotov.<ref name="err08092021"/> 23. septembril 2021 liitusid fraktsiooniga '''Meie Narva''' S.Gorlatš, T.Komlova ja A.Kovalenko. Nendega sai fraktsioonis 8 liiget.<ref name="err23092021"/> Sellega oli 2021. aasta oktoobril kolm fraktsiooni – '''Kesk''' (15 liiget), '''Meie Narva''' (8 liiget) ja '''Elagu Narva''' (5 liiget) ning kolm fraktsiooniväljast volinikku (M.Stalnuhhin, J.Pahhomova ja S.Lvov).<ref name="lv23102021"/> === 2021.–2025. aasta === [[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised]] toimusid [[17. oktoober|17. oktoobril]] [[2021]]. Kokku Narvas oli 225 kandidaati, sh Valimisliidust Narodnyi Sojuz 2, Valimisliidust Elagu Narva 27, Valimisliidust "Katri Raigi nimekiri" 85, Eesti Keskerakonnast 70, Eesti Konservatiivne Rahvaerakonnast 17, Erakonnast [[Eesti 200]] 53 ja 1 üksikkandidaat.<ref name="kov2021kand"/> 44 781 valijast käis valimas 20 865 elanikku ehk 46,6%. Kõige rohkem hääli sai Katri Raik (4512).<ref name="kov2021detal"/> 15 mandaati (43,9% häältest) said kandidaadid "Katri Raigi nimekirjast", 10 mandaati (35,5% häältest) said kandidaadid Keskerakonnast, 4 mandaati (13,1% häältest) said kandidaadid Valimisliidust Elagu Narva ja 2 mandaati (6,7% häältest) said kandidaadid Erakonnast Eesti 200. EKRE kandidaadid said 4,3% häältest, Valimisliidu Narodnyi Sojuz ja üksikkandidaad said 0,2% häältest ja volikokku ei pääsenud.<ref name="kov2021tul"/> Narva linnavolikogu volinikeks valiti järgmised isikud.<ref name="kov2021tul"/> {| |- | '''Valimisliit "Katri<br> Raigi nimekiri"''' || Jekaterina Platonova || Jekaterina Golubtsova |- | Katri Raik || Anna Kovalenko || Nadežda Tšerkašina |- | Sergei Gorlatš || Marina Šurupova || Jan Saan |- | Vadim Orlov || Andrei Fischer || '''Valimisliit Elagu Narva''' |- | Tamara Komlova || '''Eesti Keskerakond''' || Aleksei Jevgrafov |- | Andrei Jakovlev|| Mihhail Stalnuhhin || Aleksei Mägi |- | Viktor Šemarin || Tatjana Stolfat || Irina Janovitš |- | Igor Andrejev || Jelena Pahhomova || Andrei Ivankiv |- | Jana Kondrašova || Jelizaveta Tšertova || '''Erakond Eesti 200''' |- | Anton Pratkunas || Jelena Kavrus || Natalia Umarova |- | Vladimir Žavoronkov || Aleksandr Jefimov || Denis Larchenko |- | Jüri Raud || Viktoria Lutus || |} ==== Linnavolikogu esimehed ==== Narva linnavolikogu istungil 19.novembril volikogu esimeheks valiti Katri Raik ja aseesimeheks Nataia Umarova.<ref name="err19112021"/> 2021. detsembri alguses sai teada, et Katri Raik loobub Narva linnavolikogu esimehe kohast ja kandideerib Narva linnapea kohale<ref name="err09122022"/> ja 16. detsembril sai ta valituks.<ref name="pm16122021"/> Uue Narva volikogu esimehe kohale oli pakutud "Narva tuleviku" fraktsioonist Vladimir Žavoronkov ja "Kesk" fraktsioonist Mihhail Stalnuhhin. Esimesel voorul, 23. detsembril ei saanud nad valituks, sest said vastavalt 15 ja 12 häält (enamik on 16 häält).<ref name="err23122021"/> 11. jaanuaril 2022 valiti esimeheks Vladimir Žavoronkov, kes sai 17 häält.<ref name="err11012022"/> ==== Fraktsioonid ==== 2021. aasta valimiste tulemuste järgi oli Narva linnavolikogus neli rühma: '''Katri Raigi nimekiri''' sai 15 kohta, '''Keskerakond''' 10 kohta, '''"Elagu Narva"''' neli kohta ja '''Eesti 200''' kaks kohta.<ref name="err19112021"/> 22. oktoobril 2021 sõlmisid "Eesti 200" erakonna linnavolikokku valitud volinikud ja valimised võitnud Katri Raigi nimekiri esindajad kokkuleppe, mille järgi alustasid nad koalitsioonikõnelusi, mille eesmärgiks oli enamikust saada.<ref name="err22102021"/> 2. novembril 2021 Keskkriminaalpolitsei kahtlustas Katri Raigi nimekirja esindajat Sergei Gorlatši häälte ostmises ja pidas teda kinni. Sellega seoses koalitsioonilepingu sõlmimist lükati edasi.<ref name="err02112021"/> 3.novembril Sergei Gorlatš otsustas peatada Narva linnavolikogu liikme volitused kuni uurimise lõpuni ehk vähemalt kolmeks kuuks<ref name="err03112021"/>, aga 18. novembril muutus ta meelt ja jäi volikogus.<ref name="err18112021"/> 5. novembril koalitsioonileping allkirjastati.<ref name="err05112021"/> 19.novembril 2021 teatati fraktsiooni '''"Kesk"''' loomisest. Fraktsiooni koosseisu kuulus 10 inimest, juhiks valiti Tatjana Stolfat ja asejuhiks Aleksandr Jefimov.<ref name="err19112021v"/> 26.novembril 2021 teatati fraktsiooni '''"Narva tulevik"''' Katri Raigi nimekirja alusel loomisest. Fraktsiooni koosseisu kuulus 13 nimekirja liiget (Sergei Gorlatš ei saanud kutset ja Marina Šurupova lahkus koalitsioonist). Fraktsiooni esimeheks valiti Vladimir Žavoronkov.<ref name="err25112021"/><ref name="pm17122021"/> Hiljem lahkusid fraktsioonist Viktor Šemarin ja Jana Kondrašova ning liitusid fraktsiooniga endised "Kesk" fraktsiooni liikmed Jelizaveta Tšertova, Jelena Kavrus, Nadežda Tšerkašina ja Jekaterina Golubtsova.<ref name="err06012022"/> 18.veebruari 2022 seisuga oli fraktsioonis 14 inimest, esimeheks oli Igor Andrejev.<ref name="ng18022022"/> 16.detsembril 2021 Narva linnapeaks valitud Katri Raigi asemel sai linnavolikogu liikmeks Anton Nikolajev.<ref name="err20122022"/> 17.veebruaril 2022 teatati fraktsiooni '''"Elagu Narva"''' loomisest. Fraktsiooni koosseisu kuulus 5 inimest, juhiks valiti Aleksei Jevgrafov ja asejuhiks Aleksei Mägi. Samuti fraktsiooni liikmeteks said Irina Janovitš, Andrei Ivankiv ja Sergei Gorlatš.<ref name="ng18022022"/> ==Vaata ka== * [[Narva linnavolinike loend 1921|Narva linnavolinikud 1921]] * [[Narva linnavolinike loend 1934|Narva linnavolinikud 1934]] * [[Narva linnavolinike loend 1939|Narva linnavolinikud 1939]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="fondiloend">[http://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?id=278&lid=846 Fondiloend. 3.2. Linnaomavalitsused]</ref> <ref name="gazeta">[http://www.gazeta.ee/?p=33616 «Мы — не прах под ногами правителя» (надпись на плакате на стоянии людей в Таллинне в 2011 году)] Gazeta.ee</ref> <ref name="linnavolikogu">{{Netiviide |url=http://www.narva.ee/ee/linnakodanikule/kohalik_omavalitsus/linnavolikogu/ |pealkiri=Narva Linnavolikogu |vaadatud=2016-01-17 |arhiivimisaeg=2016-02-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160215200832/http://www.narva.ee/ee/linnakodanikule/kohalik_omavalitsus/linnavolikogu// |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="narvalvl">{{Netiviide |url=http://www.narva.ee/ee/linnakodanikule/kohalik_omavalitsus/linnavolikogu/page:2304 |pealkiri=Narva Linnavolikogu liikmed |vaadatud=2016-01-17 |arhiivimisaeg=2016-02-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160215195824/http://www.narva.ee/ee/linnakodanikule/kohalik_omavalitsus/linnavolikogu/page:2304 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="vp18062021">[https://virupanorama.ee/et/archives/4838 Narva kunagiste linnapeade perekonnarahulad korrastati talguliste poolt] Viru panorama, 18.06.2021 (vaadatud 12.12.2021)</ref> <ref name="mke04082021">[https://www.mke.ee/sobytija/kandidatom-v-mery-narvy-ot-tsentristskoj-partii-stanet-mikhail-stalnukhin Кандидатом в мэры Нарвы от Центристской партии станет Михаил Стальнухин] МК-Эстония, 04.08.2021 (vaadatud 25.10.2021)</ref> <ref name="pm07042013">[http://www.postimees.ee/415929/narva-volikogu-uus-esimees-ei-kibele-uuendusi-kaivitama Narva volikogu uus esimees ei kibele uuendusi käivitama] Postimees, 07.04.2013</ref> <ref name="pm14112013">[http://poliitika.postimees.ee/2597510/narva-volikogu-esimeheks-valiti-tarmo-tammiste Narva volikogu esimeheks valiti Tarmo Tammiste], Postimees 14.11.2013</ref> <ref name="pr21052015">[https://severnojepoberezhje.postimees.ee/6588108/narvskie-socdemy-gotovy-k-sotrudnichestvu-s-centristami Нарвские соцдемы готовы к сотрудничеству с центристами] Põhjarannik, 21.05.2015 (vaadatud 24.10.2021)</ref> <ref name="pm03122015">[https://www.postimees.ee/3423041/tarmo-tammiste-valiti-tagasi-narva-linnapeaks Tarmo Tammiste valiti tagasi Narva linnapeaks] Postimees, 03.12.2015 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="err03122015">[https://www.err.ee/550273/narva-linnapeaks-valiti-tarmo-tammiste Narva linnapeaks valiti Tarmo Tammiste] ERR, 03.12.2015 (vaadatud 23.102021)</ref> <ref name="delfi02022016">[https://rus.delfi.ee/statja/73580031/gorsobranie-narvy-vozglavil-aleksandr-efimov Горсобрание Нарвы возглавил Александр Ефимов], Delfi.ee 02.02.2016</ref> <ref name="err22062018">[https://www.err.ee/841432/narva-linnavolikogu-esimees-jefimov-jai-loplikult-kelmuses-suudi Narva linnavolikogu esimees Jefimov jäi lõplikult kelmuses süüdi], err.ee 22.06.2018</ref> <ref name="pr30122020-1">[https://prospekt.ee/narva_linn/16657-v-narve-smenilas-vlast.html?fbclid=IwAR0fzs-1x-x4CQZxi1qhi95sqn7Nw_se6v5jW2niIcLLyDlzWMQNTsEmxsY В Нарве сменилась власть] Виру Проспект+Нарвская Газета 30.12.2020 (vaadatud 30.12.2020)</ref> <ref name="err19112021">[https://www.err.ee/1608408947/katri-raik-valiti-esialgu-narva-volikogu-esimeheks Katri Raik valiti esialgu Narva volikogu esimeheks] ERR, 19.11.2021 (vaadatud 20.11.2021)</ref> <ref name="kov1993tul">[http://vvk.ee/varasemad/k93/tulemus/316000000.html Valimistulemus. Narva linn. 1993] (vaadatud 28.11.2021)</ref> <ref name="kov1996tul">[http://vvk.ee/varasemad/k96/tulemus/316000000.html Valimistulemus. Narva linn. 1996] (vaadatud 20.11.2021)</ref> <ref name="kov1999tul">[http://vvk.ee/varasemad/k99/tulemus/316000000.html Valimistulemus. Narva linn. 1999] (vaadatud 26.10.2021)</ref> <ref name="stena12012019">[https://www.stena.ee/blog/%C2%ABzhenskaya-vlast%C2%BB-v-narve-vyzovy-i-razmyshleniya «Женская власть» в Нарве. Вызовы и размышления.] Stena.ee, 12.01.2019 (vaadatud 26.10.2021)</ref> <ref name="kov2002tul">[http://vvk.ee/varasemad/k02/tulemus/316000000.html Valimistulemus. Narva linn] (vaadatud 26.10.2021)</ref> <ref name="kov2005tul">[http://vvk.ee/varasemad/k05/tulemus/315000000.html Valimistulemus] (vaadatud 26.10.2021)</ref> <ref name="kov2005tulsl">[http://vvk.ee/varasemad/k05/tulemus/tulbad_315000000.html Valimistulemus suuremates linnades] (vaadatud 26.10.2021)</ref> <ref name="kov2009tul">[http://vvk.ee/varasemad/kov09/detailed_0511.html Valimistulemus valdades ja linnades] (vaadatud 24.10.2021)</ref> <ref name="sp03022016">[https://severnojepoberezhje.postimees.ee/6588316/narva-dva-mesyaca-byla-bez-predsedatelya-gorsobraniya Нарва два месяца была без председателя горсобрания] Северное побережье, 03.02.2016 (vaadatud 25.10.2021)</ref> <ref name="err05012012">[https://rus.err.ee/143865/mesto-jurija-mishina-v-gorsobranii-narvy-zajmjot-anatolij-ilkevich Место Юрия Мишина в горсобрании Нарвы займёт Анатолий Илькевич] ERR, 05.01.2012 (vaadatud 24.10.2021)</ref> <ref name="kov2013tul">[http://kov2013.vvk.ee/city-results.html#0511 Valimistulemus suuremates keskustes] (vaadatud 27.01.2021)</ref> <ref name="kov2013liikmed">[http://kov2013.vvk.ee/representatives_0511.html Volikugu liikmed hetkeseisuga] (vaadatud 27.01.2021)</ref> <ref name="baltias">[https://baltias.russian-albion.com/ru/deputaty/deputaty-narvskogo-gorsobraniya Депутаты Нарвского горсобрания]</ref> <ref name="pr15112013">[https://pohjarannik.postimees.ee/6593663/narva-saab-uue-linnapea Narva saab uue linnapea] Põhjarannik, 15.11.2013 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="kov2017tulemused>[https://kov2017.valimised.ee/valimistulemus-vald.html#0511 Valimistulemus suuremates keskustes] (vaadatud 28.01.2021)</ref> <ref name="kov2017tul">[https://kov2017.valimised.ee/valimistulemus.html#0511 Valimistulemus] (vaadatud 28.01.2021)</ref> <ref name="26102019pr">[https://dokregister.narva.ee/index.php?page=docshow&docid=220237 26.20.2017 Narva linna valimiskomissjoni protokol nr.9] (vaadatud 24.10.2021)</ref> <ref name="pm26102017">[https://www.postimees.ee/4290387/narva-linnavolikogu-juhina-jatkab-aleksandr-jefimov Narva linnavolikogu juhina jätkab Aleksandr Jefimov] Postimees, 26.10.2017</ref> <ref name="err26062018">[https://rus.err.ee/842553/mesto-aleksandra-efimova-v-gorodskom-sobranii-narvy-zajmet-svetlana-leshihina Место Александра Ефимова в городском собрании Нарвы займет Светлана Лешихина] ERR, 26.06.2018 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="pm16082018">[https://rus.postimees.ee/6134456/predsedatelem-gorodskogo-sobraniya-narvy-vybrali-irinu-yanovich Председателем городского собрания Нарвы выбрали Ирину Янович] Postimees.ee, 16.08.2018 (vaadatud 28.09.2021)</ref> <ref name="err13122018">[https://www.err.ee/884643/riigikogu-liikme-mihhail-stalnuhhini-volitused-narva-volikogus-peatati-puudumiste-tottu Riigikogu liikme Mihhail Stalnuhhini volitused Narva volikogus peatati puudumiste tõttu] ERR 13.12.2018 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="ruserr13122018">[https://rus.err.ee/884660/deputatskie-polnomochija-mihaila-stalnuhina-v-narvskom-gorsobranii-priostanovleny-za-proguly Депутатские полномочия Михаила Стальнухина в Нарвском горсобрании приостановлены за прогулы] ERR, 13.12.2018 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="pr11112020">[https://www.ohtuleht.ee/1017382/voimupoore-narvas-volikogu-tagandas-linnapea-ametist Võimupööre Narvas: volikogu tagandas linnapea ametist] Õhtuleht/Põhjarannik 11.11.2020 (vaadatud 29.09.2021)</ref> <ref name="err20122019">[https://www.err.ee/1016370/prokuratuur-lopetas-narva-volikogulaste-kriminaalasja-oportuniteediga Prokuratuur lõpetas Narva volikogulaste kriminaalasja oportuniteediga] ERR, 20.12.2019 (vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="pr30122020-2">[https://pohjarannik.postimees.ee/7144750/narva-volikogu-esimeheks-sai-uue-koalitsiooni-kandidaat-tatjana-stolfat Narva volikogu esimeheks sai uue koalitsiooni kandidaat Tatjana Stolfat] Põhjarannik 30.12.2020 (vaadatud 29.09.2021)</ref> <ref name="err21092018">[https://rus.err.ee/863092/narvskie-vlasti-trudoustroili-byvshego-predsedatelja-gorsobranija-narvy-aleksandra-efimova Нарвские власти трудоустроили бывшего председателя горсобрания Нарвы Александра Ефимова] ERR, 21.09.2018 (vaadatud 28.09.2021)</ref> <ref name="err16102017">[https://www.err.ee/636564/kov-2017-tulemused-narva KOV 2017 tulemused: Narva] ERR, 16.10.2017 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="err16112017">[https://rus.err.ee/642949/prezident-transa-nikolaj-burdakov-vnov-stal-deputatom-narvskogo-gorsobranija Президент "Транса" Николай Бурдаков вновь стал депутатом Нарвского горсобрания] ERR, 16.11.2017 (vaadatud 24.10.2021)</ref> <ref name="err28082019">[https://www.err.ee/974397/narva-korruptsiooniasjas-on-kaheksast-inimesest-viie-osas-otsus-tehtud Narva korruptsiooniasjas on kaheksast inimesest viie osas otsus tehtud] ERR, 28.08.2019 (vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="err16082018-1">[https://www.err.ee/854261/ratas-narvas-laks-nii-nagu-meie-erakond-tahtis Ratas: Narvas läks nii nagu meie erakond tahtis] ERR, 16.08.2018 (vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="err16082018-2">[https://www.err.ee/854326/narva-keskfraktsiooni-lagunemisest-tekkinud-uus-fraktsioon-tousis-voimule Narva keskfraktsiooni lagunemisest tekkinud uus fraktsioon tõusis võimule] ERR.ee 16.08.2018 (vaadatud 28.09.2021)</ref> <ref name="pr16082018">[https://pohjarannik.postimees.ee/6583711/keskerakonnast-lahkunud-voronovi-leer-sailitas-narvas-ainuvoimu Keskerakonnast lahkunud Voronovi leer säilitas Narvas ainuvõimu] Põhjarannik, 16.08.2018 (vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="err20062019">[https://rus.err.ee/954602/pravjawuju-v-narve-frakciju-kodulinn-narva-vozglavila-irina-janovich Правящую в Нарве фракцию Kodulinn Narva возглавила Ирина Янович] ERR 20.06.2019 (vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="err25102018">[https://rus.err.ee/872003/v-narvskom-gorsobranii-frakcija-alekseja-voronova-popolnilas-ewe-odnim-chelovekom В Нарвском горсобрании фракция Алексея Воронова пополнилась еще одним человеком] ERR, 25.10.2018</ref> <ref name="err02042019">[https://rus.err.ee/926159/aleksej-voronov-ujdet-iz-gorodskogo-sobranija-soveta-narvskoj-bolnicy-i-pravlenija-narva-vesi Алексей Воронов уйдет из городского собрания, совета Нарвской больницы и правления Narva Vesi] ERR 02.04.2019</ref> <ref name="err01042020">[https://rus.err.ee/1071242/vmesto-fedora-ovsjannikova-deputatom-narvskogo-gorsobranija-stala-heli-adamovich Вместо Федора Овсянникова депутатом Нарвского горсобрания стала Хели Адамович] ERR 01.04.2020 (vaadatud 24.10.2021)</ref> <ref name="err14082019">[https://rus.err.ee/897710/deputaty-narvy-iz-pravjawej-frakcii-narva-nash-dom-uchredili-sobstvennoe-nko Депутаты Нарвы из правящей фракции "Нарва - наш дом" учредили собственное НКО] ERR 14.01.2019 (vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="err24112020">[https://rus.err.ee/1162846/sem-deputatov-narvskogo-gorsobranija-pokinuli-frakciju-kodulinn-narva Семь депутатов Нарвского горсобрания покинули фракцию Kodulinn Narva] ERR 24.11.2020 (vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="err08092021">[https://rus.err.ee/1608332288/byvshij-vice-mjer-narvy-sergej-gorlach-vernulsja-v-gorsobranie Бывший вице-мэр Нарвы Сергей Горлач вернулся в горсобрание] ERR 08.09.2021 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="err20012021">[https://rus.err.ee/1608080008/deputaty-narvskogo-gorsobranija-kutti-vologdina-i-saan-popolnili-rjady-frakcii-kesk Депутаты Нарвского горсобрания Кутти, Вологдина и Саан пополнили ряды фракции "Kesk"] ERR 20.01.2021 (vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="err25082021">[https://rus.err.ee/1608317072/ants-kutti-smenil-tamaru-komlovu-na-postu-predsedatelja-frakcii-kesk-v-narvskom-gorsobranii Антс Кутти сменил Тамару Комлову на посту председателя фракции Kesk в Нарвском горсобрании] ERR 25.08.2021 (vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="err07012021">[https://rus.err.ee/1230127/novym-predsedatelem-frakcii-nasha-narva-stala-jana-kondrashova Новым председателем фракции "Наша Нарва" стала Яна Кондрашова] ERR 07.01.2021 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="err15022021">[https://rus.err.ee/1608110602/frakciju-kodulinn-narva-pokinul-i-vladimir-tarahtin Фракцию Kodulinn Narva покинул и Владимир Тарахтин] ERR 15.02.2021 (vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="err25022021">[https://rus.err.ee/1608122122/frakciju-kodulinn-narva-pokinul-i-olev-silland-v-nej-ostalsja-tolko-aleksej-mjagi Фракцию Kodulinn Narva покинул и Олев Силланд: в ней остался только Алексей Мяги] ERR 25.02.2021 (vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="err29042021">[https://rus.err.ee/1608195052/rjady-frakcii-ekre-v-narvskom-gorsobranii-popolnili-larisa-olenina-i-ilja-fedorov Ряды фракции EKRE в Нарвском горсобрании пополнили Лариса Оленина и Илья Федоров] ERR 29.04.2021 (Vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="err27052021-1">[https://rus.err.ee/1608226663/rjady-frakcii-ekre-v-narvskom-gorsobranii-popolnili-irina-janovich-i-vladimir-tarahtin Ряды фракции EKRE в Нарвском горсобрании пополнили Ирина Янович и Владимир Тарахтин] ERR 27.05.2021 (Vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="err26082021">[https://rus.err.ee/1608318545/v-narvskom-gorsobranii-frakciju-ekre-pereimenovali-v-elagu-narva В Нарвском горсобрании фракцию EKRE переименовали в Elagu Narva] ERR 26.08.2021 (vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="err30032021">[https://rus.err.ee/1608160765/rjady-frakcii-kesk-v-narvskom-gorsobranii-popolnili-burdakov-silland-i-chertova Ряды фракции Kesk в Нарвском горсобрании пополнили Бурдаков, Силланд и Чертова] ERR 30.03.2021 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="err27052021-2">[https://rus.err.ee/1608226606/u-frakcii-kesk-stalo-absoljutnoe-bolshinstvo-mest-v-narvskom-gorsobranii У фракции Kesk стало абсолютное большинство мест в Нарвском горсобрании] ERR 27.05.2021 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="pr16082021">[https://pohjarannik.postimees.ee/7316716/voimukriis-narvas-volikogu-tagandas-katri-raigi-narva-linnapea-ametist-uue-linnapea-valimine-nurjus Võimukriis Narvas: volikogu tagandas Katri Raigi Narva linnapea ametist, uue linnapea valimine nurjus] Põhjarannik 16.08.2021 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="err24082021">[https://rus.err.ee/1608315560/byvshij-mjer-narvy-katri-rajk-vernulas-v-gorsobranie Бывший мэр Нарвы Катри Райк вернулась в горсобрание] ERR, 24.08.2021 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="err03092021">[https://rus.err.ee/1608328100/reshivshie-ballotirovatsja-po-spisku-katri-rajk-komlova-i-kovalenko-pokinuli-frakciju-kesk Решившие баллотироваться по "Списку Катри Райк" Комлова и Коваленко покинули фракцию Kesk] ERR 03.09.2021 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="err23092021">[https://rus.err.ee/1608348149/reshivshie-ballotirovatsja-po-spisku-katri-rajk-komlova-i-kovalenko-voshli-vo-frakciju-meie-narva Решившие баллотироваться по "Списку Катри Райк" Комлова и Коваленко вошли во фракцию Meie Narva] ERR 23.09.2021 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="lv23102021">[https://www.narva.ee/volikogu-liikmed Narva linnavolikogu liikmete nimekiri Narva linna kodulehel] (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="kov2021kand">[https://kov2021.valimised.ee/et/candidates/greater_municipality/0045/municipality/0511/electoral_district/1 Valimised. Kandidaadid] (vaadatud 24.10.2021)</ref> <ref name="kov2021detal">[https://kov2021.valimised.ee/et/detailed-voting-result/result-0045-0511.html Valimised. Detailne hääletamistulemus] (vaadatud 24.10.2021)</ref> <ref name="kov2021tul">[https://kov2021.valimised.ee/et/election-result/result-0045-0511.html Valimised. Valimistulemus] (vaadatud 24.10.2021)</ref> <ref name="err22102021">[https://www.err.ee/1608379103/raigi-valimisliit-ja-eesti-200-alustasid-narvas-koalitsioonikonelusi Raigi valimisliit ja Eesti 200 alustasid Narvas koalitsioonikõnelusi] ERR, 22.10.2021 (vaadatud 24.10.2021)</ref> <ref name="err02112021">[https://www.err.ee/1608389594/keskkriminaalpolitsei-kahtlustab-narva-poliitikut-haalte-ostmises Keskkriminaalpolitsei kahtlustab Narva poliitikut häälte ostmises] ERR, 02.11.2021 (vaadatud 20.11.2021)</ref> <ref name="err03112021">[https://www.err.ee/1608390920/keskkriminaalpolitsei-poolt-kahtlustatav-gorlats-peatas-saadikuvolitused Keskkriminaalpolitsei poolt kahtlustatav Gorlatš peatas saadikuvolitused] ERR, 03.11.2021 (vaadatud 20.11.2021)</ref> <ref name="err05112021">[https://rus.err.ee/1608393041/v-narve-podpisan-koalicionnyj-dogovor В Нарве подписан коалиционный договор] ERR 05.11.2021 (vaadatud 23.01.2022)</ref> <ref name="err18112021">[https://www.err.ee/1608406322/kuriteokahtlustusega-saadiku-volikokku-jaamine-kahandab-narva-voimu-toetust Kuriteokahtlustusega saadiku volikokku jäämine kahandab Narva võimu toetust] ERR, 18.11.2021 (vaadatud 20.11.2021)</ref> <ref name="err19112021v">[https://rus.err.ee/1608408923/frakciju-kesk-v-narvskom-gorsobranii-vozglavila-tatjana-stolfat Фракцию Kesk в Нарвском горсобрании возглавила Татьяна Стольфат] ERR, 19.11.2021 (vaadatud 23.01.2022)</ref> <ref name="err25112021">[https://rus.err.ee/1608415094/frakcija-katri-rajk-v-narvskom-gorodskom-sobranii-nedoschitalas-dvoih-deputatov Фракция Катри Райк в Нарвском городском собрании недосчиталась двоих депутатов] ERR 25.11.2021 (vaadatud 23.01.2022)</ref> <ref name="err09122022">[https://www.err.ee/1608430817/katri-raik-loobub-narva-volikogu-esimehe-kohast-ja-kandideerib-linnapeaks Katri Raik loobub Narva volikogu esimehe kohast ja kandideerib linnapeaks] ERR, 09.12.2021 (vaadatud 23.01.2022)</ref> <ref name="pm16122021">[https://www.postimees.ee/7410501/katri-raik-valiti-narva-linnapeaks Katri Raik valiti Narva linnapeaks] Postimees, 16.12.2021 (vaadatud 23.01.2022)</ref> <ref name="pm17122021">[https://leht.postimees.ee/7410653/valimistel-rekordi-teinud-katri-raik-valiti-taas-narva-linnapeaks Valimistel rekordi teinud Katri Raik valiti taas Narva linnapeaks] Postimees, 17.12.2021 (vaadatud 23.01.2022)</ref> <ref name="err20122022">[https://rus.err.ee/1608441842/anton-nikolaev-zamenil-katri-rajk-v-narvskom-gorsobranii Антон Николаев заменил Катри Райк в Нарвском горсобрании] ERR 20.12.2021 (vaadatud 23.01.2022)</ref> <ref name="err23122021">[https://rus.err.ee/1608445073/v-narve-ne-smogli-vybrat-novogo-predsedatelja-gorsobranija В Нарве не смогли выбрать нового председателя горсобрания] ERR 23.12.2021 (vaadatud 23.01.2022)</ref> <ref name="err06012022">[https://rus.err.ee/1608457361/izmenenija-vo-frakcii-narva-tulevik-kondrashova-ushla-kavrus-cherkashina-i-golubcova-prishli Изменения во фракции Narva Tulevik: Кондрашова ушла, Каврус, Черкашина и Голубцова пришли] ERR 06.01.2022 (vaadatud 23.01.2022)</ref> <ref name="err11012022">[https://rus.err.ee/1608462593/predsedatelem-narvskogo-gorodskogo-sobranija-izbran-vladimir-zhavoronkov Председателем Нарвского городского собрания избран Владимир Жаворонков] </ref> <ref name="ng18022022">[https://gazeta.ee/narva/narva-prinyala-byudzhet-2022-goda/?fbclid=IwAR0HX2zQX3L24IkQ5UU2Rdzv7WEOBdQyYMfiwjxOKj4RyvRt47p_Zn9JHuY Нарва приняла бюджет 2022 года] gazeta.ee, 18.02.2022 (vaadatud 18.02.2022)</ref> }} == Välislingid == *[https://www.riigiteataja.ee/akt/422052013040?leiaKehtiv Narva Linnavolikogu töökord] Vastu võetud 20.04.2006 nr 16 [[Kategooria:Narva]] [[Kategooria:Eesti poliitika]] [[Kategooria:Eesti omavalitsusasutused]] [[Kategooria:Narva linnavolikogu liikmed| ]] 80jd6mj4yd39elacex5gc80121jplv1 Nõukogude Liidu lagunemisel tekkinud ja taastatud riigid 0 428338 6169045 5171460 2022-07-28T10:03:08Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 4 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.8 wikitext text/x-wiki [[Pilt:PostSoviet Regions Map.png|pisi| Endised Nõukogude Liidu liiduvabariigid ]] [[Pilt:CIS Map.png|pisi| SRÜ riigid aastal 2016 ]] '''Nõukogude Liidu lagunemisel tekkinud ja taastatud riigid''' (ka ''postsovetlikud riigid''; ka ''endised Nõukogude Liidu liiduvabariigid'') on [[1991]]. aastal lagunenud [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] liiduvabariikide alal tänapäeval asuvad iseseisvad [[riik|riigid]]: * [[Armeenia]] – [[Armeenia NSV]] alal 1922-1991 (1922-1936 Taga-Kaukaasia SFNV-s, liiduvabariigina 1936-1991) * [[Aserbaidžaan]] – [[Aserbaidžaani NSV]] alal 1922-1991 (1922-1936 Taga-Kaukaasia SFNV-s, liiduvabariigina 1936-1991) * [[Eesti]] – [[Eesti NSV]] alal 1940-1991, [[1990]]. aasta veebruaris valiti kodanikualgatuse korras [[Eesti Kongress]], mis [[11. märts]]il 1990 kuulutas, et [[Eesti Vabariik]] tuleb [[Õigusliku järjepidevuse põhimõte|taastada õigusliku järjepidevuse alusel]]. [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude seaduste]] järgi [[18. märts]]il 1990 valitud [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] kuulutas 29. märtsil 1990 välja [[Üleminekuperiood (1990–1992)|üleminekuperioodi]] koostöös Eesti Kongressiga, mis '''lõpetati kahe esinduskogu omavahelisel kokkuleppel''' [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti Vabariigi taastamisega]] ''[[de facto]]'' [[20. august]]il 1991.<ref>[http://m.forte.delfi.ee/article.php?id=70987671 11.märts 2015, Heiki Suurkask, Eesti Kongress ja Ülemnõukogu: Suur tüli ja neli otsust, mis viisid Eesti iseseisvuse taastamiseni]</ref> * [[Gruusia]] – [[Gruusia NSV]] alal 1922-1991 (1922-1936 Taga-Kaukaasia NSV-s, liiduvabariigina 1936-1991) * [[Kasahstan]] – [[Kasahhi NSV]] alal 1922-1991 (1922-1936 kandis nime Kasahhi ANSV ja oli Vene NFSV koosseisus. liiduvabariigina 1936-1991) * [[Kõrgõzstan]] – [[Kirgiisi NSV]] alal 1924-1991 (1924-1936 kandis nime Kirgiisi ANSV ja oli Vene NFSV koosseisus, liiduvabariigina 1936-1991) * [[Leedu]] – [[Leedu NSV]] alal 1940-1990/1991 (nimi muudeti Leedu Vabariigiks ja iseseisvus taastati 11. märtsil [[1990]]) * [[Läti]] – [[Läti NSV]] alal 1940-1991 (nimi muudeti 4. mail [[1990]] Läti Vabariigiks, 21. augusti [[1991]] Ülemnõukogu otsusega taastati iseseisvus ''de facto'') * [[Moldova]] – [[Moldaavia NSV]] alal 1940-1991 (1924-1940 eksisteeris ka selline moodustis nagu Moldaavia ANSV, aga see liideti 1940. aastal Moldaavia NSV-ga) * [[Tadžikistan]] – Tadziki NSV alal 1924-1991 (1924-1929 oli Tadziki ANSV Usbeki NSV koosseisus, liiduvabariigina 1929-1991) * [[Türkmenistan]] – [[Turkmeeni NSV]] alal 1924-1991 (Moodustati 1924 Buhharia NSV, Horezmi NSV ja Turkestani osadest) * [[Ukraina]] – [[Ukraina NSV]] alal 1922-1991, (1922-1937 oli Ukraina SNV, NSV Liidu asutajariik) * [[Usbekistan]] – [[Usbeki NSV]] alal 1924-1991 (Usbeki NSV-sse kuulus 1924-1991 kuulus sinna Karalkalpaki ANSV ja 1924-1929 Tadziki ANSV) * [[Valgevene]] – [[Valgevene NSV]] alal 1922-1991 (NSV Liidu asutajariik) * [[Venemaa]] – [[Vene NFSV]] alal 1922-1991 (NSV Liidu asutajariik) 1991. aasta augustis taastasid [[Eesti]], [[Läti]] ja [[Leedu]] oma iseseisvuse ''de facto'' ning võeti samal aasta [[17. september|17. septembril]] vastu [[ÜRO]]-sse. 1992. aastal võeti ÜRO-sse [[Armeenia]], [[Aserbaidžaan]], [[Gruusia]], [[Kasahstan]], [[Kõrgõzstan]], [[Moldova]], [[Tadžikistan]], [[Türkmenistan]] ja [[Usbekistan]]. [[Venemaa]] oli Nõukogude Liidu õigusjärglasena ÜRO liige, [[Ukraina]] ja [[Valgevene]] olid liiduvabariikidena ÜRO asutajaliikmed ja muutsid iseseisvudes oma nime. Kõik endised liiduvabariigid, välja arvatud Balti riigid, liitusid 1991. aasta detsembris [[SRÜ|Sõltumatute Riikide Ühendusega]]. Gruusia astus [[2009]]. aastal SRÜst välja. Türkmenistan on alates 2005. aastast assotsieerunud liige. Ukraina ei ole SRÜ asutamisprotokolli ja põhikirja ratifitseerinud, kuid pole ka SRÜ-st välja astunud. Ukraina valitsus on teatanud soovist liituda Euroopa Liiduga. Eesti, Läti ja Leedu liitusid [[2004]]. aastal [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[NATO]]-ga. == Majandus == '''Nimekiri riikidest [[sisemajanduse kogutoodang]]u (SKP) järgi''' (arvud on 2013. aasta [[USA dollar]]ites 2013. aasta kohta vastavalt [[The World Factbook]]'ile<ref>{{Netiviide |url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/fields/2195.html |pealkiri=The World Factbook |vaadatud=2016-02-04 |arhiivimisaeg=2018-12-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181227071047/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/fields/2195.html |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20181227071047/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/fields/2195.html (nominaalne) SKP (ametliku kursi alusel)], [[The World Factbook]], [[Central Intelligence Agency]], [http://www.census.gov/ipc/www/idb/tables.html Total Midyear Population], [[U.S. Census Bureau]], International Data Base, accessed on 19 March 2014. Note: Per capita values were obtained by dividing the GDP (official exchange rate) data by the population data. The figures were then rounded to the nearest hundred in typical Factbook fashion.</ref><ref>{{cite web|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/fields/2001.html|title=The World Factbook|work=cia.gov|accessdate=2.12.2015|archive-date=25.06.2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140625150555/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/fields/2001.html|url-status=dead}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/fields/2004.html|title=The World Factbook|work=cia.gov|accessdate=2.12.2015|archive-date=5.09.2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150905110817/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/fields/2004.html|url-status=dead}}</ref>): {| |- style="vertical-align:top;" | {| class="wikitable" ! N°<br /><br /> |- |- style="height: 25px;" | 1 |- style="height: 25px;" | 2 |- style="height: 25px;" | 3 |- style="height: 25px;" | 4 |- style="height: 25px;" | 5 |- style="height: 25px;" | 6 |- style="height: 25px;" | 7 |- style="height: 25px;" | 8 |- style="height: 25px;" | 9 |- style="height: 25px;" | 10 |- style="height: 25px;" | 11 |- style="height: 25px;" | 12 |- style="height: 25px;" | 13 |- style="height: 25px;" | 14 |- style="height: 25px;" | 15 |- |} | {| class="wikitable sortable" ! Riik ! nominaalne<br /><small>miljonites</small> ! nominaalne<br />''per capita''<br /> ! ostujõu alusel<br /><small> miljonites</small> ! ostujõu alusel<br />''per capita''<br /> |- |- style="height: 25px;" |align=left|{{pisilipp|Armeenia}} | 10440 | 3400 | 20610 | 6300 |- |- style="height: 25px;" |align=left|{{pisilipp |Aserbaidžaan}} | 76010 | 7900 | 100400 | 10800 |- |- style="height: 25px;" |align=left|{{pisilipp |Eesti}} | 24280 | 18300 | 29940 | 22400 |- |- style="height: 25px;" |align=left|{{pisilipp |Gruusia}} | 15950 | 3200 | 27300 | 6100 |- |- style="height: 25px;" |align=left|{{pisilipp |Kasahstan}} | 224900 | 12700 | 243600 | 14100 |- |- style="height: 25px;" |align=left|{{pisilipp |Kõrgõzstan}} | 7234 | 1300 | 14300 | 2500 |- |- style="height: 25px;" |align=left|{{pisilipp |Leedu}} | 46710 | 15300 | 67430 | 22600 |- |- style="height: 25px;" |align=left|{{pisilipp |Läti}} | 30380 | 15400 | 38870 | 19100 |- |- style="height: 25px;" |align=left|{{pisilipp |Moldova}} | 7880 | 2200 | 12680 | 3600 |- |- style="height: 25px;" |align=left|{{pisilipp |Tadžikistan}} | 8537 | 1000 | 19000 | 2300 |- |- style="height: 25px;" |align=left|{{pisilipp |Türkmenistan}} | 40560 | 7900 | 55160 | 9700 |- |- style="height: 25px;" |align=left|{{pisilipp |Ukraina}} | 175500 | 3800 | 337400 | 7400 |- |- style="height: 25px;" | {{pisilipp |Usbekistan}} | 55180 | 1900 | 112600 | 3800 |- |- style="height: 25px;" |align=left|{{pisilipp |Valgevene}} | 69240 | 7500 | 150400 | 16100 |- |- style="height: 25px;" |align=left|{{pisilipp |Venemaa}} | 2113000 | 14600 | 2553000 | 18100 |} |} == Vaata ka == * [[Augustiputš]] * [[Belovežje leping]] * [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)]] * [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)]] * [[Riigi õigusjärglus]] * [[Varssavi Lepingu Organisatsioon]] * [[Õigusliku järjepidevuse põhimõte]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Nõukogude Liit]] l8zp02d3u9n83ij2ocqt9q4drdz2ts8 Abja vald (Halliste kihelkond) 0 429840 6168888 6083458 2022-07-27T20:23:36Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Pärnu maakonna endised vallad]] wikitext text/x-wiki [[Fail:Eesti valdade kaart, 1939 reform – pärnumaa.jpg|pisi|Pärnu maakonna valdade piirid enne ja pärast [[1939. aasta vallareform]]i]] '''Abja vald''' ([[saksa keel]]es ''Abia'') oli [[vald]] [[Pärnumaa]]l [[Halliste kihelkond|Halliste kihelkonnas]]. Valla pindala oli 141,1 km² ja elanikke oli 3000 (1922. aasta seisuga).<ref name="EEvana">{{EEvana|1|73}}</ref> Vald moodustati [[1866]].<ref name="RA vallaregister">{{RA vallaregister|654}} (vaadatud 14.02.2016)</ref> Vallas oli 308 [[talund]]it ja need kasutasid 11 444 ha maad.<ref name="EEvana"/> Vallamaja asus [[Abja-Paluoja]] külas.<ref>[https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/core_ajaloolised Maa-ameti kaardirakendused]</ref> Vallas asus [[Abja asundus]], [[Abja küla]], [[Abja raudteejaam]] ja [[Abja lina-, puhastuse- ja värnitsavabrik]].<ref name="EEvana"/> Abja vallas oli kaks mõisat: [[Abja mõis]] ja [[Vanamõisa mõis (Halliste)|Vanamõisa mõis]].<ref name="RA vallaregister"/> 1900 liideti Abja vallaga [[Vanamõisa vald]].<ref name="RA vallaregister"/> [[1939. aasta vallareform]]iga moodustati oluliselt muudetud piiridega [[Abja vald (1939)|uus Abja vald]]. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{RA vallaregister|654}} [[Kategooria:Eesti vallad aastatel 1866–1939]] [[Kategooria:Halliste kihelkond]] [[Kategooria:Pärnu maakonna endised vallad]] 879zzmjrkbrdndvnb7zojtp2kn2fpsp Transnistria lipp 0 429957 6168681 6168679 2022-07-27T12:02:10Z Andreas003 7485 wikitext text/x-wiki {{Provints|lipu_link=Transnistria lipp [[sirp ja vasar|sirbi ja vasarata]]|nimi=Transnistria lipp|lipu_pilt=[[Pilt:Flag of Transnistria.svg|225px]]|vapi_link=Transnistria riiklik lipp|vapi_pilt=[[Pilt:Flag of Transnistria (state).svg|225px]]|asendikaardi_pilt=[[Pilt:Flag of Moldova.svg|225px]]|asendikaardi_pilt_seletus=[[Dnestri vasakkalda ATÜ]] ametlik lipp}} '''Transnistria lipp''' on separatistliku [[Transnistria Moldaavia Vabariik|Transnistria Moldaavia Vabariigi]] ametlik [[riigilipp]] ja üks Transnistria omariikluse sümboleid. Välimuselt on Transnistria lipp sisuliselt sama ajaloolise [[Moldaavia Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi lipp|Moldaavia Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi lipuga]] ning ka lipu pärand on tugevalt seotud [[Moldaavia NSV]] ning [[Nõukogude Liit|Nõukogude]] pärandiga. Seda ilmestab ka fakt, et Transnistria puhul on tegemist on ainsa riigiga maailmas, mille riiklikul lipul lehvib jätkuvalt [[sirp ja vasar]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.spiegel.de/international/europe/transnistria-soviet-leftover-or-russian-foothold-in-europe-a-965801.html|pealkiri=Hopes Rise in Transnistria of a Russian Annexation|väljaanne=SPIEGEL|aeg=24.04.2014}}</ref> Rahvusvaheline üldsus ei tunnusta ei Transnistriat ega selle riigilippu, vaid loeb regiooni ametlikuks lipuks [[Moldova|Moldovale]] kuuluva [[Dnestri vasakkalda autonoomne territoriaalüksus|Dnestri vasakkalda autonoomse territoriaalüksuse]] lippu, mis on identne [[Moldova lipp|Moldova riigilipuga]]. == Transnistria lipu tunnused == [[Fail:FlagPMR.png|vasakul|pisi|Transnistria lipu mõõtmed]][[Transnistria Moldaavia Vabariik|Transnistria Moldaavia Vabariigi]] lipp on (koos [[Transnistria hümn|Transnistria hümni]] ja [[Transnistria vapp|vapiga]]) üheks Transnistria [[Suveräänsus|suveräänsuse]], [[Riiklus|riikluse]] ja [[Võim|võimu]] sümboliks. Lipp peab olema alati lehvimas kõige olulisemates riigiinstitutsioonides, sealhulgas [[Transnistria Ülemnõukogu]] hoonetel, kohtutel, [[Transnistria president|Transnistria presidendi]] hoonetel ja kohalikel omavalitsushoonetel – seda nii hoonete välisseintel kui ka avalikes tubades, saalides ning kontorites. Lipp tuleb heisata [[Riigipüha|riigipühadel]].<ref name=":0">{{Netiviide|url=http://zakon-pmr.com/DetailDoc.aspx?document=60941|pealkiri=О ГОСУДАРСТВЕННОЙ СИМВОЛИКЕ ПРИДНЕСТРОВСКОЙ МОЛДАВСКОЙ РЕСПУБЛИКИ|väljaanne=Законы ПМР|aeg=29.12.2011|vaadatud=27.07.2022}}</ref> Transnistria ametlik riigilipp peab olema kujundatud neilnurkselt punasest riidest. Lipu pikkuse ja laiuse suhe on proportsioonides 1:2. Roheline triip võtab lipu keskelt enda alla 1/4 lipust. Üleval vasakul nurgas asub kuldne [[sirp ja vasar]] viienurgalise tähega sümboli kohal. Sirp ja vasar võtavad enda alla viiendiku lipust, samas kui viienurgaline täht võtab lipu pikkusest täpselt kümnendiku. Kasutada on lubatud ka sirbi ja vasarata varianti, kuigi erandiks on siinkohal riigivõimu ja korrakaitsjate institutsioonid. Kuigi lipu suurust võib muuta, peaksid alati jääma samaks lipu värvid ning proportsioon.<ref name=":0" /> == Dnestri vasakkalda ATÜ lipp == [[Moldova]] haldusüksus, mis on rahvusvaheliselt tunnustatud kui legitiimne territooriumi haldaja separatistliku Transnistria asemel, on [[Dnestri vasakkalda autonoomne territoriaalüksus]]. Dnestri vasakkalda ATÜ-l on halduspõhikirja järgi oma [[sümboolika]], sealhulgas ka oma lipp, kuid kuna hetkel on tegemist vaid paberil eksisteeriva haldusüksusega, siis pole regioonile oma lippu välja valitud. Selle asemel on Stînga Nistrului ametlikuks lipuks [[Moldova lipp|Moldova riigilipp]], kuid pärast Moldovaga liitumist võib regioon tulevikus Moldova põhiseaduslikest piirangutest lähtudes oma [[sümboolika]] ise välja valida.<ref name=":1">{{Netiviide|url=http://lex.justice.md/viewdoc.php?action=view&view=doc&id=313004&lang=1|pealkiri=LEGE Nr. 173 din 22.07.2005 cu privire la prevederile de bază ale statutului juridic special al localităţilor din stînga Nistrului (Transnistria)|väljaanne=Republica Moldova PARLAMENTUL|aeg=29.07.2005}}</ref> == Ajalugu == Kui 1990. aasta aprillis [[Moldaavia NSV]] vahetas lipu välja [[Moldova lipp|trikoloori]] vastu, keeldusid mitmed [[Dnestr|Dnestri]] vasakkalda linnad seda tegemast, kasutades selle asemel edasi [[Moldaavia NSV lipp|Moldaavia NSV lippu]]. Nii sirp ja vasak kui ka [[Venemaa|Venemaaga]] seotud ajalugu nähti Dnestri vasakkaldal oluliselt positiivsemalt kui paremkaldal, mistõttu jätkati Nõukogude sümboolika kasutamist protestina Moldova iseseisvuspüüdluste vastu.<ref>{{Raamatuviide|autor=Natalia Cojocaru|pealkiri=Nationalism and Identity in Transnistria|aasta=01.12.2006|kirjastus=Innovation: The European Journal of Social Science Research. Vol 19, 3-4|lehekülg=261-272}}</ref> Oma meelsuse väljendusest kujunes Transnistria iseseisvuse väljakuulutamise järel uue riigi ametlik põhimõtteline kurss, mida jälgida. Sälititati järjepidevus Nõukogude Moldaavia sümboolikaga, sealhulgas sisuliselt midagi muutmata kuulutati Moldaavia NSV lipp Transnistria riiklikuks lipuks.<ref>{{Raamatuviide|autor=Stefan Troebst|pealkiri=Staatlichkeitskult im Pseudo-Staat: Identitätsmanagement in Transnistrien|aasta=Juuli 2003|kirjastus=Osteuropa, Vol. 53, No. 7,|lehekülg=963-983}}</ref> Transnistria esimene lipp on [[Transnistria president|Transnistria presidendi]] ametlikus elupaigas ning lipu tänapäevane standard ja selle kasutamisega seotud seadustik (millele on küll hiljem viidud sisse täiendusi) võeti kasutusse 2000. aasta 25. juulil.<ref name=":0" /> Dnestri vasakkalda ATÜ lipp ja selle muutmine sai seadusega reguleeritud 2005. aastal.<ref name=":1" /> ==Vaata ka== *[[Transnistria vapp]] *[[Transnistria hümn]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Transnistria sümboolika]] [[Kategooria:Riigilipud]] hvcw5z5xau12893s8juk3qn986f08m9 Imavere vald (Pilistvere kihelkond) 0 430223 6168782 5879169 2022-07-27T16:52:07Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Viljandi maakonna endised vallad]] wikitext text/x-wiki '''Imavere vald''' ([[saksa keel]]es ''Immafer''; aastani 1896 ka '''Imavere-Võrevere vald'''<ref name="RA vallaregister">{{RA vallaregister|733|XXXX vald}} (vaadatud 20.02.2016)</ref>) oli [[vald]] [[Viljandimaa]]l [[Pilistvere kihelkond|Pilistvere kihelkonnas]]. Valla pindala oli 108 km² ja elanikke oli 2500 (1933. aasta seisuga).<ref name="EEvana">{{EEvana|3|1153}}</ref> Vald eksisteeris [[1866]]<ref name="RA vallaregister"/>–[[1939]]{{lisa viide}}. Vallas oli 457 [[talund]]it ja need kasutasid 10 265 ha maad.<ref name="EEvana"/> Vallamaja asus [[Järavere]] külas.<ref>[https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/core_ajaloolised Maa-ameti kaardirakendused]</ref> Vallas asus [[Imavere asundus]]<ref name="EEvana"/> 1896 liideti Imavere vallaga [[Eistvere vald|Eistvere]] ja [[Jalametsa-Laimetsa vald]].<ref name="RA vallaregister"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{RA vallaregister|733|Imavere vald}} [[Kategooria:Eesti vallad aastatel 1866–1939]] [[Kategooria:Pilistvere kihelkond]] [[Kategooria:Järva maakonna endised vallad]] [[Kategooria:Viljandi maakonna endised vallad]] gbt5tqevv1moqwjp40mysa53axlf97a Kurista vald 0 430374 6168780 5879177 2022-07-27T16:50:34Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Viljandi maakonna endised vallad]] wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on Põltsamaa kihelkonna vallast; Võnnu kihelkonna valla kohta vaata artiklit [[Kurista vald (Võnnu kihelkond)]]}} '''Kurista vald''' ([[saksa keel]]es ''Gemeinde Kurrista'') oli [[vald]] [[Viljandimaa]]l [[Põltsamaa kihelkond|Põltsamaa kihelkonnas]]. Vald eksisteeris [[1866]]<ref name="RA vallaregister">{{RA vallaregister|839}} (vaadatud 21.02.2016)</ref>–[[1939]]<ref name="EE">{{EE|5|228}}</ref>. Vald loodi 1866. aastal vallaseadusega [[Kurista mõis|Kurista mõisapiirkonna]] territooriumile.<ref name="RA vallaregister"/> Vallamaja asus [[Vägari]] külas.<ref>[https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/core_ajaloolised Maa-ameti kaardirakendused]</ref> Esialgsesse valda kuulusid [[Aidu (Pajusi)|Aidu]], [[Vägari]], [[Kose (Pajusi)|Kose]], [[Kurista (Jõgeva)|Kurista]], [[Siimusti]] ja [[Viruvere]] küla. 1892 liideti vallaga [[Kaave vald]] [[Kaave]] ja [[Kõpu (Pajusi)|Kõpu]] külaga ning [[Kaavere vald]] [[Kaavere (Põltsamaa)|Kaavere]] ja [[Sulustvere]] külaga.<ref name="RA vallaregister"/> 1920ndate alguses liideti Kaave, Kurista, Siimusti ja Viruvere küla [[Jõgeva vald (Laiuse kihelkond)|Jõgeva vallaga]].<ref>''Kurista walla osa ühendatakse Jõgewa wallaga''. Postimees, nr 131, 15.06.1921</ref> 1934. aastal oli valla pindala 38 km² ja elanikke oli 1052.<ref name="EEvana">{{EEvana|4|1310}}</ref> Vallas oli 217 [[talund]]it ja elamut ning nende kasutuses oli 5524 ha maad.<ref name="EEvana"/> 1939. aasta vallareformi käigus liideti vald [[Lustivere vald|Lustivere vallaga]].<ref>Väljavõte Vabariigi Presidendi otsusest nr. 88 – 7. oktoobrist 1938 (RT 1938, 87, 776)</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{RA vallaregister|839}} [[Kategooria:Eesti vallad aastatel 1866–1939]] [[Kategooria:Põltsamaa kihelkond]] [[Kategooria:Laiuse kihelkond]] [[Kategooria:Viljandi maakonna endised vallad]] orfzey6h5ia4qsaa0safumrf0u0fpo3 Lihula vald (Lihula kihelkond) 0 430383 6168811 6094964 2022-07-27T18:57:06Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Lääne maakonna endised vallad]] wikitext text/x-wiki [[Pilt:Eesti valdade kaart, 1939 reform – läänemaa.jpg|pisi|300px|[[1939. aasta vallareform]]iga muudetud valdade piirid Läänemaal]] '''Lihula vald''' ([[saksa keel]]es ''Schloss-Leal'') oli [[vald]] [[Läänemaa]]l [[Lihula kihelkond|Lihula kihelkonnas]]. Valla pindala oli 147 km² ja elanikke oli 2900 (1934. aasta seisuga).<ref name="EEvana">{{EEvana|5|377}}</ref> Vald eksisteeris [[1866]]<ref name="RA vallaregister">{{RA vallaregister|546|Lihula vald}} (vaadatud 21.02.2016)</ref>–[[1939]]. Vallas oli 457 [[talund]]it ja elamut ning need kasutasid 13 120 ha maad.<ref name="EEvana"/> Vallamaja asus [[Lihula]] külas.<ref>[https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/core_ajaloolised Maa-ameti kaardirakendused]</ref> Vallas asus [[Lihula asundus]]<ref name="EEvana"/> 1891 liideti Lihula vallaga [[Penijõe vald|Penijõe]] ja [[Tuudi vald]] ning [[Karuse kirikuvald|Karuse]] ja [[Lihula kirikuvald]]; 1892 liideti [[Matsalu vald]]; 1893 liideti [[Sipa vald (Lihula kihelkond)|Sipa vald]] ja [[Kirbla kirikuvald]].<ref name="RA vallaregister"/> [[1939. aasta vallareform]]iga moodustati muudetud piirides uus [[Lihula vald (1939)|Lihula vald]]. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{RA vallaregister|546|Lihula vald}} [[Kategooria:Eesti vallad aastatel 1866–1939]] [[Kategooria:Lihula kihelkond]] [[Kategooria:Lääne maakonna endised vallad]] inqomnbnwtt3ijan1n1tziuivuwpkca Lustivere vald (Põltsamaa kihelkond) 0 430384 6168779 5879176 2022-07-27T16:50:09Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Viljandi maakonna endised vallad]] wikitext text/x-wiki '''Lustivere vald''' ([[saksa keel]]es ''Lustifer''; varasem nimi '''Lustivere-Kalliküla vald''') oli [[vald]] [[Viljandimaa]]l [[Põltsamaa kihelkond|Põltsamaa kihelkonnas]]. Valla pindala oli 82 km² ja elanikke oli 1444 (1934. aasta seisuga).<ref name="EEvana">{{EEvana|4|218}}</ref> Vald eksisteeris [[1866]]<ref name="RA vallaregister">{{RA vallaregister|872|Lustivere vald}} (vaadatud 21.02.2016)</ref>–[[1939]]{{lisa viide}}. Vallas oli 304 [[talund]]it ja elamut ning need kasutasid 6050 ha maad.<ref name="EEvana"/> Vallamaja asus [[Lustivere]] külas.<ref>[https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/core_ajaloolised Maa-ameti kaardirakendused]</ref> Vallas asus [[Lustivere asundus]].<ref name="EEvana"/> Enne [[1919. aasta mõisate võõrandamine|1919. aasta mõisate võõrandamist]] asus vallas [[Kaliküla mõis|Kaliküla]] ja [[Lustivere mõis]].<ref name="RA vallaregister"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{RA vallaregister|872|Lustivere vald}} [[Kategooria:Eesti vallad aastatel 1866–1939]] [[Kategooria:Põltsamaa kihelkond]] [[Kategooria:Viljandi maakonna endised vallad]] 5t7llbkm0prb6nyvc8ogj9kjr76573l Lähtru vald 0 430389 6168824 6094929 2022-07-27T19:05:16Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Lääne maakonna endised vallad]] wikitext text/x-wiki [[Pilt:Eesti valdade kaart, 1939 reform – läänemaa.jpg|pisi|300px|[[1939. aasta vallareform]]iga muudetud valdade piirid Läänemaal]] '''Lähtru vald''' ([[saksa keel]]es ''Lechtigal''; ka '''Suure-Lähtru vald''') oli [[vald]] [[Läänemaa]]l [[Martna kihelkond|Martna kihelkonnas]]. Valla pindala oli 73 km² ja elanikke oli 979 (1934. aasta seisuga).<ref name="EEvana">{{EEvana|5|656}}</ref> Vald eksisteeris [[1866]]<ref name="RA vallaregister">{{RA vallaregister|395}} (vaadatud 21.02.2016)</ref>–[[1939]]<ref name="EE">{{EE|6|9}}</ref>. Vallas oli 248 [[talund]]it ja elamut ning need kasutasid 5634 ha maad.<ref name="EEvana"/> Vallamaja asus [[Kirna (Lääne-Nigula)|Kirna]] külas.<ref>[https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/core_ajaloolised Maa-ameti kaardirakendused]</ref> Vallas asus [[Suure-Lähtru asundus|Suure-Lähtru]] ja [[Väike-Lähtru asundus]].<ref name="EEvana"/> 1890 liideti Lähtru vallaga [[Ohtla vald|Ohtla]] ja [[Väike-Lähtru vald]].<ref name="RA vallaregister"/> [[1939. aasta vallareform]]iga liideti lõunapoolne osa valla territooriumist [[Martna vald (1939)|Martna valla]] koosseisu ja põhjapoolne osa [[Taebla vald (1939)|Taebla valla]] koosseisu. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{RA vallaregister|395}} [[Kategooria:Eesti vallad aastatel 1866–1939]] [[Kategooria:Martna kihelkond]] [[Kategooria:Lääne maakonna endised vallad]] cu6q4gox7vmwifdgo1guhyrrdwd143p Orajõe vald (Häädemeeste kihelkond) 0 430396 6168877 6083474 2022-07-27T20:19:50Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Pärnu maakonna endised vallad]] wikitext text/x-wiki [[Fail:Eesti valdade kaart, 1939 reform – pärnumaa.jpg|pisi|Pärnu maakonna valdade piirid enne ja pärast [[1939. aasta vallareform]]i]] '''Orajõe vald''' ([[saksa keel]]es ''Orrenhof'') oli [[vald]] [[Pärnumaa]]l [[Häädemeeste kihelkond|Häädemeeste kihelkonnas]]. Valla pindala oli 93 km² ja elanikke oli 2528 (1934. aasta seisuga).<ref name="EEvana">{{EEvana|4|218}}</ref> Vald eksisteeris [[1866]]<ref name="RA vallaregister">{{RA vallaregister|913|Orajõe vald}} (vaadatud 21.02.2016)</ref>–[[1939]]. [[1939. aasta vallareform]]iga moodustati väikeste muudatustega uus [[Orajõe vald]]. Vallas oli 359 [[talund]]it ja need kasutasid 5175 ha maad.<ref name="EEvana"/> Vallamaja asus [[Orajõe (Häädemeeste)|Orajõe]] külas.<ref>[https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/core_ajaloolised Maa-ameti kaardirakendused]</ref> Vallas asus [[Orajõe raudteejaam]]<ref name="EEvana"/> ja [[Orajõe mõis]]<ref name="RA vallaregister"/>. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{RA vallaregister|913|Orajõe vald}} [[Kategooria:Eesti vallad aastatel 1866–1939]] [[Kategooria:Häädemeeste kihelkond]] [[Kategooria:Pärnu maakonna endised vallad]] mvatz3r6dgipamtf2dxq0gqb27202eb Riiklik Inglise Kolledž 0 430652 6168704 6168678 2022-07-27T12:42:26Z Ursus scribens 115317 wikitext text/x-wiki '''Riiklik Inglise Kolledž''' (ka '''Riiklik Kolledž''') oli aastatel [[1936]]–[[1940]] [[Tallinn]]as tegutsenud kool.<ref name=" Tallinna entsüklopeedia"> Tallinna entsüklopeedia. II köide Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS, 2004. Lk 142</ref> Kool asutati 1936. aastal [[Kaarli Eragümnaasium]]i põhjal ja aastatel 1936–1937 kandis see ametlikult nime Inglise Kolledž.<ref name=" Tallinna entsüklopeedia"/> Hoone [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]] 25 ehitati 1938. aastal Riikliku Inglise Kolledži jaoks ja seda ehitust rahastasid lapsevanemad, kuid pärast valmimist sai hoone enda käsutusse 1919. aastal asutatud [[Tallinna Õpetajate Seminar]]. Riikliku kolledži vana koolimaja [[Ants Lauteri tänav|Imanta tänaval]] on hävinud<ref>[[Hellar Grabbi]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/anna-t-rvand-tellmann-ja-tema-inglise-kolled/ Anna Tõrvand-Tellmann ja tema inglise kolledž], Sirp, 19.01.2007</ref>. Tallinnas oli 1930. aastatel kaks inglise kolledži nime kandvat õppeasutust: üks oli 1932. aastal asutatud [[Anna Tõrvand-Tellmanni Inglise Kolledž]], teine 1936. aastal rajatud Riiklik Inglise Kolledž (RIK). Tõrvand-Tellmanni Inglise Kolledž oli [[erakool]], RIK aga riiklik kool. 1940. aastal moodustati Riikliku Inglise Kolledži ja [[Tõrvand-Tellmanni Erakolledž]]i põhjal [[Tallinna 9. Keskkool]]. Seejuures Riikliku Inglise Kolledži algkooli ja progümnaasiumi klassid ühendati [[Tallinna Õpetajate Seminari algkool]]iga.<ref name=" Tallinna entsüklopeedia"/> Koolis oli [[inglise keel]]e süvaõpe ja selleks oli õpetajaid kutsutud ka [[Inglismaa]]lt. Erinevalt paljudest teistest koolidest olid seal [[usuõpetus]]e tunnid [[Luterlus|luteri]]- ja [[Õigeusk|õigeusulistele]] eraldi.<ref name=" Tallinna entsüklopeedia"/> Kooli direktor alates avamisest kuni sulgemiseni 1940. aastal<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1940/08/23/6 1103. Vabariigi Presidendi käskkiri nr. 261.], Riigi Teataja, nr. 108, 23 august 1940</ref> oli [[Paul Vaarask]]. ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == *[[Lauri Vaska]] , “Riiklik Õppeasutus Riiklik Inglise Kolledž”. Kirjastus [[Eesti Keele Sihtasutus]], Tallinn 2002, 142lk. ISBN 998581195X [[Kategooria:Tallinna endised koolid]] dp0awcq0zum8lctzfewcmckmrs0eyok 6168946 6168704 2022-07-28T03:15:23Z 46.131.33.218 wikitext text/x-wiki '''Riiklik Inglise Kolledž''' (ka '''Riiklik Kolledž''') oli aastatel [[1936]]–[[1940]] [[Tallinn]]as tegutsenud kool.<ref name=" Tallinna entsüklopeedia"> Tallinna entsüklopeedia. II köide Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS, 2004. Lk 142</ref> Kool asutati 1936. aastal [[Kaarli Eragümnaasium]]i põhjal ja aastatel 1936–1937 kandis see ametlikult nime Inglise Kolledž.<ref name=" Tallinna entsüklopeedia"/> Hoone [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]] 25 ehitati 1938. aastal Riikliku Inglise Kolledži jaoks ja seda ehitust rahastasid lapsevanemad, kuid pärast valmimist sai hoone enda käsutusse 1919. aastal asutatud [[Tallinna Õpetajate Seminar]]. Pärast [[teist maailmasõda]] avati seal Tallinna Pedagoogiline Instituut, praegune Tallinna Ülikool. Riikliku kolledži vana koolimaja [[Ants Lauteri tänav|Imanta tänaval]] on hävinud<ref>[[Hellar Grabbi]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/anna-t-rvand-tellmann-ja-tema-inglise-kolled/ Anna Tõrvand-Tellmann ja tema inglise kolledž], Sirp, 19.01.2007</ref>. Tallinnas oli 1930. aastatel kaks inglise kolledži nime kandvat õppeasutust: üks oli 1932. aastal asutatud [[Anna Tõrvand-Tellmanni Inglise Kolledž]], teine 1936. aastal rajatud Riiklik Inglise Kolledž (RIK). Tõrvand-Tellmanni Inglise Kolledž oli [[erakool]], RIK aga riiklik kool. 1940. aastal moodustati Riikliku Inglise Kolledži ja [[Tõrvand-Tellmanni Erakolledž]]i põhjal [[Tallinna 9. Keskkool]]. Seejuures Riikliku Inglise Kolledži algkooli ja progümnaasiumi klassid ühendati [[Tallinna Õpetajate Seminari algkool]]iga.<ref name=" Tallinna entsüklopeedia"/> Koolis oli [[inglise keel]]e süvaõpe ja selleks oli õpetajaid kutsutud ka [[Inglismaa]]lt. Erinevalt paljudest teistest koolidest olid seal [[usuõpetus]]e tunnid [[Luterlus|luteri]]- ja [[Õigeusk|õigeusulistele]] eraldi.<ref name=" Tallinna entsüklopeedia"/> Kooli direktor alates avamisest kuni sulgemiseni 1940. aastal<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1940/08/23/6 1103. Vabariigi Presidendi käskkiri nr. 261.], Riigi Teataja, nr. 108, 23 august 1940</ref> oli [[Paul Vaarask]]. ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == *[[Lauri Vaska]] , “Riiklik Õppeasutus Riiklik Inglise Kolledž”. Kirjastus [[Eesti Keele Sihtasutus]], Tallinn 2002, 142lk. ISBN 998581195X [[Kategooria:Tallinna endised koolid]] 513hvulib8kwfi2z7q65931nmhri0nh 6168947 6168946 2022-07-28T03:21:45Z 46.131.33.218 wikitext text/x-wiki '''Riiklik Inglise Kolledž''' (ka '''Riiklik Kolledž''') oli aastatel [[1936]]–[[1940]] [[Tallinn]]as tegutsenud kool.<ref name=" Tallinna entsüklopeedia"> Tallinna entsüklopeedia. II köide Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS, 2004. Lk 142</ref> Kool asutati 1936. aastal [[Kaarli Eragümnaasium]]i põhjal ja aastatel 1936–1937 kandis see ametlikult nime Inglise Kolledž.<ref name=" Tallinna entsüklopeedia"/> Hoone [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]] 25 ehitati 1938. aastal Riikliku Inglise Kolledži jaoks ja seda ehitust rahastasid lapsevanemad, kuid pärast valmimist sai hoone enda käsutusse 1919. aastal asutatud [[Tallinna Õpetajate Seminar]]. Pärast teist maailmasõda avati seal Tallinna Pedagoogiline Instituut, praegune Tallinna Ülikool. Riikliku kolledži vana koolimaja [[Ants Lauteri tänav|Imanta tänaval]] on hävinud<ref>[[Hellar Grabbi]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/anna-t-rvand-tellmann-ja-tema-inglise-kolled/ Anna Tõrvand-Tellmann ja tema inglise kolledž], Sirp, 19.01.2007</ref>. Tallinnas oli 1930. aastatel kaks inglise kolledži nime kandvat õppeasutust: üks oli 1932. aastal asutatud [[Anna Tõrvand-Tellmanni Inglise Kolledž]], teine 1936. aastal rajatud Riiklik Inglise Kolledž (RIK). Tõrvand-Tellmanni Inglise Kolledž oli [[erakool]], RIK aga riiklik kool. 1940. aastal moodustati Riikliku Inglise Kolledži ja [[Tõrvand-Tellmanni Erakolledž]]i põhjal [[Tallinna 9. Keskkool]]. Seejuures Riikliku Inglise Kolledži algkooli ja progümnaasiumi klassid ühendati [[Tallinna Õpetajate Seminari algkool]]iga.<ref name=" Tallinna entsüklopeedia"/> Koolis oli [[inglise keel]]e süvaõpe ja selleks oli õpetajaid kutsutud ka [[Inglismaa]]lt. Erinevalt paljudest teistest koolidest olid seal [[usuõpetus]]e tunnid [[Luterlus|luteri]]- ja [[Õigeusk|õigeusulistele]] eraldi.<ref name=" Tallinna entsüklopeedia"/> Kooli direktor alates avamisest kuni sulgemiseni 1940. aastal<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1940/08/23/6 1103. Vabariigi Presidendi käskkiri nr. 261.], Riigi Teataja, nr. 108, 23 august 1940</ref> oli [[Paul Vaarask]]. ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == *[[Lauri Vaska]] , “Riiklik Õppeasutus Riiklik Inglise Kolledž”. Kirjastus [[Eesti Keele Sihtasutus]], Tallinn 2002, 142lk. ISBN 998581195X [[Kategooria:Tallinna endised koolid]] pay3wz2jggsr8atnw6bu97h6jnjb0yb Ropka vald (Tartu-Maarja kihelkond) 0 430746 6168849 5880479 2022-07-27T19:46:48Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki '''Ropka''' ([[saksa keel]]es ''Ropkoy'') oli [[vald]] [[Tartumaa]]l [[Tartu-Maarja kihelkond|Tartu-Maarja kihelkonnas]]. Valla pindala oli 63 km² ja elanikke oli 1534 (1934. aasta seisuga).<ref name="EEvana">{{EEvana|7|339}}</ref> Vald eksisteeris [[1866]]<ref name="RA vallaregister">{{RA vallaregister|969|Ropka vald}} (vaadatud 22.02.2016)</ref>–[[1939]]{{lisa viide}}. Vallas oli 289 [[talund]]it ja elamut ning need kasutasid 5104 ha maad (1929. aasta seisuga).<ref name="EEvana"/> Vallamaja asus [[Külitse]] külas.<ref>[https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/core_ajaloolised Maa-ameti kaardirakendused]</ref> 1892 liideti Ropka vallaga [[Karlova vald]].<ref name="RA vallaregister"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{RA vallaregister|969|Ropka vald}} [[Kategooria:Eesti vallad aastatel 1866–1939]] [[Kategooria:Tartu-Maarja kihelkond]] [[Kategooria:Tartu maakonna endised vallad]] dfmg6bh6jnnvw79udc34dp4tcmllbas Sauga vald (Pärnu kihelkond) 0 430751 6168885 6083466 2022-07-27T20:21:45Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Pärnu maakonna endised vallad]] wikitext text/x-wiki [[Fail:Eesti valdade kaart, 1939 reform – pärnumaa.jpg|pisi|Pärnu maakonna valdade piirid enne ja pärast [[1939. aasta vallareform]]i]] '''Sauga vald''' ([[saksa keel]]es ''Sauck'') oli [[vald]] [[Pärnumaa]]l [[Pärnu kihelkond|Pärnu kihelkonnas]]. Valla pindala oli 163 km² ja elanikke oli 1691 (1934. aasta seisuga).<ref name="EEvana">{{EEvana|7|580}}</ref> Vald eksisteeris [[1866]]<ref name="RA vallaregister">{{RA vallaregister|992|Sauga vald}} (vaadatud 26.02.2016)</ref>–[[1939]]. Vallas oli 392 [[talund]]it ja elamut ning need kasutasid 9917 ha maad (1929. aasta seisuga).<ref name="EEvana"/> Vallamaja asus tänapäeva [[Lemmetsa]] küla aladel.<ref>[https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/core_ajaloolised Maa-ameti kaardirakendused]</ref> Valla alal asus [[Sauga mõis]].<ref name="RA vallaregister"/> == Vaata ka == * [[Sauga vald (1939)]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{RA vallaregister|992|Sauga vald}} [[Kategooria:Eesti vallad aastatel 1866–1939]] [[Kategooria:Pärnu kihelkond]] [[Kategooria:Pärnu maakonna endised vallad]] s34h9602rpe5lautv0jg3k6p582fnok Tõstamaa vald (Tõstamaa kihelkond) 0 430753 6168883 6083415 2022-07-27T20:21:22Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Pärnu maakonna endised vallad]] wikitext text/x-wiki [[Fail:Eesti valdade kaart, 1939 reform – pärnumaa.jpg|pisi|Pärnu maakonna valdade piirid enne ja pärast [[1939. aasta vallareform]]i]] '''Tõstamaa vald''' ([[saksa keel]]es ''Testama'') oli [[vald]] [[Pärnumaa]]l [[Tõstamaa kihelkond|Tõstamaa kihelkonnas]]. Valla pindala oli 155 km² ja elanikke oli 2239 (1934. aasta seisuga).<ref name="EEvana">{{EEvana|8|450}}</ref> Vald eksisteeris [[1866]]<ref name="RA vallaregister">{{RA vallaregister|1031|Tõstamaa vald}} (vaadatud 26.02.2016)</ref>–[[1939]]{{lisa viide}}. Vallas oli 527 [[talund]]it ja elamut ning need kasutasid 9590 ha maad (1929. aasta seisuga).<ref name="EEvana"/> Vallamaja asus [[Ermistu]] külas.<ref>[https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/core_ajaloolised Maa-ameti kaardirakendused]</ref> Vallas asus [[Tõstamaa alevik]].<ref name="EEvana"/> 1893 liideti Tõstamaa vallaga [[Kastna vald]].<ref name="RA vallaregister"/> == Vaata ka == * [[Tõstamaa vald (1939)]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{RA vallaregister|1031|Tõstamaa vald}} [[Kategooria:Eesti vallad aastatel 1866–1939]] [[Kategooria:Tõstamaa kihelkond]] [[Kategooria:Pärnu maakonna endised vallad]] m2r6omul5kzdtlixbosevzb4bphhk0t Uue-Põltsamaa vald 0 430758 6168777 5879175 2022-07-27T16:49:39Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Viljandi maakonna endised vallad]] wikitext text/x-wiki '''Uue-Põltsamaa vald''' ([[saksa keel]]es ''Neu-Oberpahlen'') oli [[vald]] [[Viljandimaa]]l [[Põltsamaa kihelkond|Põltsamaa kihelkonnas]]. Valla pindala oli 126 km² ja elanikke oli 1111 (1934. aasta seisuga).<ref name="EEvana">{{EEvana|8|594}}</ref> Vald eksisteeris [[1866]]<ref name="RA vallaregister">{{RA vallaregister|908}} (vaadatud 26.02.2016)</ref>–[[1939]]<ref name="EE">{{EE|10|98}}</ref>. Vallas oli 244 [[talund]]it ja elamut ning need kasutasid 5129 ha maad (1929. aasta seisuga).<ref name="EEvana"/> Vallamaja asus tänapäeva [[Võhmanõmme]] küla aladel.<ref>[https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/core_ajaloolised Maa-ameti kaardirakendused]</ref> Vallas asusid [[Uue-Põltsamaa mõis]] ja [[Põltsamaa kirikumõis]].<ref name="RA vallaregister"/> ==Vaata ka== *[[Vana-Põltsamaa mõis]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{RA vallaregister|908}} [[Kategooria:Eesti vallad aastatel 1866–1939]] [[Kategooria:Põltsamaa kihelkond]] [[Kategooria:Viljandi maakonna endised vallad]] kpjcwhpibvyhh27iaaoohcli8cb4gsl Veltsa vald 0 430987 6168814 6094960 2022-07-27T18:58:21Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Lääne maakonna endised vallad]] wikitext text/x-wiki [[Fail:Eesti valdade kaart, 1939 reform – pärnumaa.jpg|pisi|Pärnu maakonna valdade piirid enne ja pärast [[1939. aasta vallareform]]i. Veltsa vald jagati reformiga pooleks]] '''Veltsa vald''' ([[saksa keel]]es ''Welz'') oli [[vald]] [[Läänemaa]]l [[Mihkli kihelkond|Mihkli kihelkonnas]]. Valla pindala oli 177 km² ja elanikke oli 1297 (1934. aasta seisuga).<ref name="EEvana">{{EEvana|8|875}}</ref> Vald eksisteeris [[1866]]<ref name="RA vallaregister">{{RA vallaregister|296}} (vaadatud 29.02.2016)</ref>–[[1939]]<ref name="EE">{{EE|3|292}}</ref>. Vald loodi 1866. aasta vallaseadusega [[Veltsa mõis|Veltsa]], [[Karinõmme mõis|Karinõmme]], [[Aru mõis (Mihkli)|Aru]] ja [[Keblaste mõis|Keblaste]] mõisate maa-aladele, mis kõik kuulusid ühele omanikule.<ref name="RA vallaregister" /> Vallamaja asus tänapäeva [[Tarva (Lääneranna)|Tarva]] küla aladel.<ref>[https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/core_ajaloolised Maa-ameti kaardirakendused]</ref> Vallas oli 292 [[talund]]it ja elamut ning need kasutasid 11 272 ha maad (1929. aasta seisuga).<ref name="EEvana" /> 1891 liideti Veltsa vallaga [[Oidrema vald]].<ref name="RA vallaregister"/> 1939 liideti Veltsa ja [[Koonga vald (Mihkli kihelkond)|Koonga]] vallad üheks [[Soontaga vald|Soontaga vallaks]], mis jäi Pärnu maakonda. Osa Veltsa vallast liideti aga [[Lihula vald (1939)|Lihula vallaga]] Läänemaal. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{RA vallaregister|296}} [[Kategooria:Eesti vallad aastatel 1866–1939]] [[Kategooria:Mihkli kihelkond]] [[Kategooria:Lääne maakonna endised vallad]] 6z05vl3hxl85r2d9fqx1ev64ljv9a2g Harju maavalitsus 0 431174 6168786 6166535 2022-07-27T17:20:25Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Harju Maavalitsus | omakeelne_nimi = | embleem = | embleemiallkiri = | pilt = | pildiallkiri = | lühend = | deviis = | asutatud = 1917 | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = 2018 | tüüp =[[Avalik sektor]] [[kohalik omavalitsus]] [[maavalitsus]] | staatus = | eesmärk = | peakorter = Tallinn | asukoht = [[Roosikrantsi tänav]] 12, Tallinn | piirkond = [[Harju maakond]] | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = [[Harju maavanem]] | juht_nimi = | juht2_nimetus = | juht2_nimi = | juht3_nimetus = | juht3_nimi = | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = | emaorg = | allorg = | eelarve = | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = | märkused = }} '''Harju maavalitsus''' oli [[riigiasutus]], mis asus [[Tallinn]]as aadressil [[Roosikrantsi tänav]] 12. Maavalitsuse eesotsas oli [[Harju maavanem]]. Viimane Harju maavanem oli [[Ülle Rajasalu]].<ref name="harju.maavalitsus.ee_kontaktid">[https://web.archive.org/web/20160303140824/http://harju.maavalitsus.ee/kontaktid Maavalitsuse struktuur] (vaadatud 03.03.2016)</ref> Eesti maavalitsuste tegevus lõpetati 1. jaanuarist [[2018]].<ref>[https://www.postimees.ee/4146515/riigikogu-kiitis-heaks-maavalitsuste-tegevuse-lopetamise-seaduse Riigikogu kiitis heaks maavalitsuste tegevuse lõpetamise seaduse]</ref> == Ajalugu == Asutus kandis nimetusi: 1917–1917 Harju Maakonna Amet, 1917–1917 Harju Maakonnavalitsus, 1918–1934 Harju Maavalitsus, 1934–1938 Harju Ajutine Maavalitsus, 1938–1940 Harju Maakonnavalitsus<ref>[http://www.archivesportaleurope.net/ead-display/-/ead/pl/aicode/EE-TLA/type/fa/id/TLA.884/unitid/TLA.884 Harju Maakonnavalitsus, 1917-1940], Tallinn City Archives</ref>. {{Infokast organisatsioon | nimi = Harju maakonnavalitsus<br>Harju Maavalitsus<br>[[Eesti Omavalitsus]]e Harju Maavalitsus<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/ead-display/-/ead/pl/aicode/EE-TLA/type/fa/id/TLA.51/unitid/TLA.51 Harju Maavalitsus, 1941-1944], Tallinn City Archives</ref> | omakeelne_nimi = | embleem = | embleemiallkiri = | pilt = | pildiallkiri = | lühend = | deviis = | asutatud = 1918 | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = 1941; 1941–1944 | tüüp = [[Kohaliku omavalitsuse asutus]], [[maavalitsus]] | staatus = | eesmärk = | peakorter = Tallinn | asukoht = [[Pagari tänav|Pagari uulits]] 1, Tallinn<br>Suur-[[Roosikrantsi tänav]] 12, Tallinn | piirkond = [[Harju maakond]] | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = Harju maakonnavalitsuse esimees | juht_nimi = <br> | juht2_nimetus = Harju ajutise maavalitsuse esimees | juht2_nimi = <br> | juht3_nimetus = [[Harju maavanem]] | juht3_nimi = vt. [[Harju maavanem]]ate loend | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = [[Harju maakonnanõukogu]]<br>[[Harju maavolikogu]] | emaorg = | allorg = | eelarve = | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = | märkused = }} [[Autonoomne Eestimaa kubermang|Autonoomse Eestimaa kubermangu]] Harju maakonna omavalitsus loodi 30. märtsil 1917. aastal, [[Ajutine Valitsus (Venemaa)|Venemaa Ajutise Valitsus]] määruse "[[Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta]]" alusel. Harju maakonnanõukogu liikmed olid [[Harju maakond#Ajalugu|Harju maakonna]] valdade volitatud isikud. [[Harju maakonnanõukogu]] avamise koosolek toimus 1. juulil 1917 Tallinnas [[Toompea lossi Valge saal|Toompea lossi Valges saal]]is. Harju maakonnanõukogu esimeheks valiti [[Johannes Reintalu|Johannes Reinthal]]. Harju maakonnavalitsuse struktuuris on olnud algperioodil üldosakond (organiseeris komisjonide tööd) ja toitlustusosakond (toiduainete tagavarade arvelevõtmine ning elanikkonna ja sõjaväe varustamine). Samuti oli maakonnavalitsuse struktuuris teede osakond (hiljem moodustati ehitus- ja teedeosakond), tervishoiuosakond (ühendati vahepeal majandusosakonnaga ja hiljem moodustati sotsiaalosakond), maakoolivalitsus (hiljem moodustati haridusosakond) ning administratiivosakond<ref>[[Ülle Rajasalu]], [https://sonumitooja.ee/har%C2%ADju-maa%C2%ADva%C2%ADlit%C2%ADsu%C2%ADsest-saab-100-aas%C2%ADta%C2%ADpae%C2%ADval-aja%C2%ADlu%C2%ADgu/ Harju maavalitsusest saab 100. aastapäeval ajalugu!], sonumitooja.ee, 29.03.2017</ref>. {{vaata|maavalitsus|maakonnanõukogu|Harju maakonnavalitsus|Harju maakonnanõukogu}} Maakonna omavalitsustes oli 2 organit - korraldav ja täidesaatev: [[volikogu]] ja maavalitsus. Maakonnavalitsus oli [[Maakonnanõukogu]] [[Täidesaatev võim|täidesaatev]] organ, mis koosnes vähemalt kolmest liikmest ja sekretärist<ref>[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?id=33&lid=167 Ajutise Valitsuse maakonnavalitsused], Eesti Ajalooarhiiv, fond 1.1.3.5. Ajutise Valitsuse maakonnavalitsused</ref>. Maakonnaomavalitsused likvideeriti Eestis [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1934)|1934. aasta põhiseadusega]], 24. jaanuarist 1934. aastal. 1934. aastal kehtima halanud põhiseaduse [[omavalitsusüksus]]te loetelus puudusid maaomavalitsused. Seetõttu maakonna omavalitsused kaotati 1934. aasta maakondade ajutise valitsemise seadusega<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1934/01/23/7 Riigikogu poolt 19. jaanuaril 1934 vastuvõetud 40. Maakondade ajutise valitsemise seadus.], Riigi Teataja, nr. 5, 23 jaanuar 1934</ref>. Senised [[maavanem]]ad jäid ametisse ajutiste maavalitsuste esimeestena. Ajutised maavalitsused täitsid endiste maavalitsuste ülesandeid kuni viimaste üleandmiseni vastavaile asutustele. Ajutised maavalitsused allusid [[Kohtu- ja Siseministeerium]]ile. Maakonna omavalitsusorganiteks olid: 1) [[Maavolikogu|maavolikogu]], 2) [[maavanem]], 3) [[maavalitsus]] ja 4) [[Vallavanem|valla-]] ja [[linnavanem]]ate täiskogu. Maavolikogu valiti 5-ks kalendriaastaks ja ta koosnes vastavalt elanike arvule 11—25 [[Maavolinik|maavolinik]]ust. {{vaata|maavalitsus|maavolikogu|Harju maakonnavalitsus|Harju maavolikogu|Harju maavanem}} [[1. mai]]l [[1938. aasta Eestis|1938]]. aastal jõustunud Maakonnaseaduse järgi oli maakonnaomavalitsuse juht [[maavanem]], kes oli ka ühtlasi keskvalitsuse esindaja maakonnas. 1938. aastal valiti Harju maavolikogu liikmeiks: [[Riisipere vald]] [[Riisipere vallavanem|vallavanem]], [[Johannes Ney]], [[Vihterpalu vald|Vihterpalu]] [[Vihterpalu vallavanem|vallavanem]] Aleksander Söderman ja [[Paldiski]] [[Paldiski linnavanem|linnavanem]] [[Johannes Odres]]; [[Riigivolikogu 14. valimisringkond|14. valimisringkonnast]]: [[Keila vald (Keila kihelkond)|Keila]] [[Keila vallavanem|vallavanem]] E. Planberg, [[Harku vald (Keila kihelkond)|Harku]] [[Harku vallavanem|vallavanem]] [[Peeter-Voldemar Kaps]] ja [[Hageri vald (1921)|Hageri]] [[Hageri vallvanem|vallvanem]] [[Kustav Jänes]]; [[Riigivolikogu 15. valimisringkond|15. valimisringkonnast]]: [[Rapla vald (Rapla kihelkond)|Rapla]] [[Rapla vallavanem|vallavanem]] [[Oskar Leinsalu]], [[Raiküla vald|Raiküla]] [[Raiküla vallavanem|vallavanem]] [[Jaan Kutser]] ja [[Kehtna vald (Rapla kihelkond)|Kehtna]] [[Kehtna vallavanem|vallavanem]] Eduard Saar; [[Riigivolikogu 16. valimisringkond|16. valimisringkonnast]]: [[Triigi vald (Kose kihelkond)|Triigi]] [[Triigi vallavanem|vallavanem]] [[Jaan Tärne]], [[Ravila vald (1899)|Ravila]] [[Ravila vallavanem|vallavanem]] [[Jaan Moor]] ja [[Kuivajõe vald (Kose kihelkond)|Kuivajõe]] [[Kuivajõe vallavanem|vallavanem]] [[Alfred Aassalu]]; [[Riigivolikogu 17. valimisringkond|17. valimisringkonnast]]: [[Kõnnu vald (Kuusalu kihelkond)|Kõnnu]] [[Kõnnu vallavanem|vallavanem]] [[Kaarel Heinver]], [[Kiiu vald|Kiiu]] [[Kiiu vallavanem|vallavanem]] Josep Muru ja [[Anija vald (Harju-Jaani kihelkond)|Anija]] [[Anija vallavanem|vallavanem]] Johannes Kallang; [[Riigivolikogu 18. valimisringkond|18. valimisringkonnast]]: [[Jõelähtme vald (Jõelähtme kihelkond)|Jõelehtme]] [[Jõelehtme vallavanem|vallavanem]] Johannes Kuuskmäe, [[Rae vald (Jüri kihelkond)|Rae]] [[Rae vallavanem|vallavanem]] Jaan Selks ja [[Kohila vald (Hageri kihelkond)|Kohila]] [[Kohila vallavanem|vallavanem]] [[Aleksander Starkopf]]. Kokku 18 maavolikogu liiget<ref>[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1938/06/12/9 Harju maavolikogu], Päewaleht, nr. 157, 12 juuni 1938</ref>. {{vaata|Eesti maavolinike loend#Harju maavolinikud}} ''1940'' 8. märtsil 1940. aastal valis Harjumaa valla- ja [[linnavanem]]ate täiskogu koosolek Harju maavolikogu ja maavolinikeks valiti: [[Keila]] [[Keila linnavanem|linnavanem]] J. Tähe ning [[vallavanem]]ad J. Hiietamm [[Padise vald (1939)|Padise]]st, J. Moor [[Ravila vald (1939)|Ravila]]st, J Ney [[Nissi vald (1939)|Nissi]]st, P. Kaps [[Harku vald (1939)|Harku]]st, O. Leinsalu [[Rapla vald (1939)|Rapla]]st, J. Võmma [[Raikküla vald (1939)|Raikküla]]st, K. Jänes [[Hageri vald|Hageri]]st, K. Heinveer [[Kõnnu vald (1939)|Kõnnu]]st, A. Kibuvits [[Rae vald (1939)|Rae]]lt, A. Starkopf [[Kohila vald (1939)|Kohila]]st, J. Raspel [[Juuru vald (1939)|Juuru]]st, J Vilsoo [[Kuimetsa vald|Kuimetsa]]st, J. Kallang [[Anija vald (1939)|Anija]]lt, A. Kasera [[Kõue vald (1939)|Kõue]]st, K, Jüssi [[Iru vald|Irus]]t, ja J. Muru [[Kuusalu vald (1939)|Kuusalu]]st<ref>[https://dea.digar.ee/article/uuseesti/1940/03/09/93 Uued maavolikogud moodustati.], Uus Eesti, nr. 66, 9 märts 1940</ref>. 1990. aastal taasmoodustati Harju Maakonnavalitsus ja 1993. aastal Harju Maavalitsus<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/13071322 Kohaliku omavalitsuse terminite ja nimetuste korrastamise kohta], Ülemnõukogu Presiidium 11.07.1991 seadlus; jõustumiskuupäev 11.07.1991, RT 1991, 24, 288</ref>. Eestis olid 1989–1993 [[maakond|maakonnad]] omavalitsusliku staatusega haldusüksused ning igal maakonnal oli [[maakonnavolikogu]] ja [[maakonnavalitsus]]. Alates 1993. aastast on maavalitsus Vabariigi Valitsuse poolt ametisse nimetatavat [[maavanem]]at teenindav riigiasutus. Harju maavalitsuse struktuuriüksused olid [[kantselei]], mille eesotsas oli [[maasekretär]], ja kaks osakonda: arengu- ja planeeringuosakond ning haridus- ja sotsiaalosakond.<ref name="harju.maavalitsus.ee_struktuur">[https://web.archive.org/web/20160303140824/http://harju.maavalitsus.ee/kontaktid Maavalitsuse struktuur] (vaadatud 03.03.2016)</ref> 2016 tegutses maavalitsuse juures ka 23 komisjoni ja nõukogu.<ref name="harju.maavalitsus.ee_komisjonid_nõukogud">https://web.archive.org/web/20160303140707/http://harju.maavalitsus.ee/documents/182179/0/Komisjonid%2C%20n%C3%B5ukogud_2016jaan.doc/17a29171-9ebf-4365-a6b0-2bd3b72ec241 (vaadatud 03.03.2016)</ref> == Harju maavanem == {{vaata|Harju maavanem}} == Vaata ka == *[[Harju Rajooni TSN Täitevkomitee]], [[Harju Rajooni RSN Täitevkomitee]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Harju maakonna ajalugu]] [[Kategooria:Eesti maavalitsused]] 77e03goqj7qkw2xtihqyyh1e8ucurud Garry Marshall 0 441434 6168923 4702270 2022-07-27T22:24:45Z FMSky 149589 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Garry Marshall 2013 cropped.jpg|pisi|Marshall (2013)]] '''Garry Marshall''' (õieti '''Garry Kent Masciarelli'''; [[13. november]] [[1934]] [[Bronx]], [[New York]] – [[19. juuli]] [[2016]] [[Burbank]], [[California]]) oli Ameerika Ühendriikide näitleja, filmilavastaja, produtsent ja stsenarist. Ta on peamiselt tuntud telesarja "[[Happy Days]]" loojana. Ta on lavastanud ka romantilisi filme, näiteks "[[Kaunis naine]]" ("Pretty Woman"; 1990), "[[Frankie ja Johnny]]" ("Frankie and Johnny"; 1991), "[[Põgenev pruut]]" ("Runaway Bride"; 1999), "[[Printsessi päevikud]]" ("The Princess Diaries"; 2001) ja "[[Valentinipäev (film 2010)|Valentinipäev]]" ("Valentine's Day"; 2010). ==Välislingid== * {{Imdb nimi|id=0005190}} {{JÄRJESTA:Marshall, Garry}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide näitlejad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filmilavastajad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide stsenaristid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filmiprodutsendid]] [[Kategooria:Sündinud 1934]] [[Kategooria:Surnud 2016]] 0uvnft993uy4khxagdt6if35hof8ene Häädemeeste vald (Häädemeeste kihelkond) 0 442603 6168875 6083431 2022-07-27T20:19:21Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Pärnu maakonna endised vallad]] wikitext text/x-wiki [[Fail:Eesti valdade kaart, 1939 reform – pärnumaa.jpg|pisi|Pärnu maakonna valdade piirid enne ja pärast [[1939. aasta vallareform]]i]] '''Häädemeeste vald''' ([[saksa keel]]es ''Gudmannsbach'') oli [[vald]] [[Pärnumaa]]l [[Häädemeeste kihelkond|Häädemeeste kihelkonnas]]. Vallamaja asus [[Häädemeeste]] külas.<ref>[https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/core_ajaloolised Maa-ameti kaardirakendused]</ref> Vald eksisteeris [[1866]]<ref name="RA vallaregister">{{RA vallaregister|708|Häädemeeste vald}} (vaadatud 10.08.2016)</ref>–[[1939]]. Seejärel moodustati muudetud piiridega [[Häädemeeste vald (1939)|uus Häädemeeste vald]]. Valla alal asus [[Häädemeeste mõis]].<ref name="RA vallaregister"/> == Vaata ka == * [[Häädemeeste vald (1939)]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{RA vallaregister|708|Häädemeeste vald}} [[Kategooria:Eesti vallad aastatel 1866–1939]] [[Kategooria:Häädemeeste kihelkond]] [[Kategooria:Pärnu maakonna endised vallad]] twhq0d1ylzkh8ksxe382zrvmbqz4iip Reiu vald 0 442820 6168874 6083432 2022-07-27T20:19:08Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Pärnu maakonna endised vallad]] wikitext text/x-wiki [[Fail:Eesti valdade kaart, 1939 reform – pärnumaa.jpg|pisi|Pärnu maakonna valdade piirid enne ja pärast [[1939. aasta vallareform]]i]] '''Reiu vald''' ([[saksa keel]]es ''Reidenhof'') oli [[vald]] [[Pärnumaa]]l [[Pärnu kihelkond|Pärnu kihelkonnas]]. Vallamaja asus tänapäeva [[Reiu]] küla alal.<ref>[https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/core_ajaloolised Maa-ameti kaardirakendused]</ref> Vald eksisteeris [[1866]]<ref name="RA vallaregister">{{RA vallaregister|959}} (vaadatud 12.08.2016)</ref>–[[1939]]. Valla alal asus [[Reiu mõis]].<ref name="RA vallaregister"/> [[1939. aasta vallareform]]iga moodustati Reiu vallast ning seniste [[Tahkuranna vald (Häädemeeste kihelkond)|Tahkuranna]], [[Uulu vald (Pärnu kihelkond)|Uulu]] ja [[Häädemeeste vald (Häädemeeste kihelkond)|Häädemeeste]] valdade osadest uus [[Tahkuranna vald (1939)|Tahkuranna vald]]. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{RA vallaregister|959}} [[Kategooria:Eesti vallad aastatel 1866–1939]] [[Kategooria:Pärnu kihelkond]] [[Kategooria:Pärnu maakonna endised vallad]] kp295bbeou6dydktswx83q2jidj70k0 Kaisma vald (Pärnu-Jaagupi kihelkond) 0 442877 6168893 6083435 2022-07-27T20:24:31Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Pärnu maakonna endised vallad]] wikitext text/x-wiki [[Fail:Eesti valdade kaart, 1939 reform – pärnumaa.jpg|pisi|Pärnu maakonna valdade piirid enne ja pärast [[1939. aasta vallareform]]i]] '''Kaisma vald''' ([[saksa keel]]es ''Kaisma'') oli [[vald]] [[Pärnumaa]]l [[Pärnu-Jaagupi kihelkond|Pärnu-Jaagupi kihelkonnas]]. Vallamaja asus [[Kaisma]] külas.<ref>[https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/core_ajaloolised Maa-ameti kaardirakendused]</ref> Vald eksisteeris [[1866]]<ref name="RA vallaregister">{{RA vallaregister|745|Kaisma vald}} (vaadatud 13.08.2016)</ref>–[[1939]]{{lisa viide}}. Muudetud piirides moodustati [[Kaisma vald (1939)|uus Kaisma vald]]. 1892 liideti Kaisma vallaga [[Kergu-Kõnnu vald|Kergu-Kõnnu]] ja [[Viluvere vald]].<ref name="RA vallaregister"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{RA vallaregister|745|Kaisma vald}} [[Kategooria:Eesti vallad aastatel 1866–1939]] [[Kategooria:Pärnu-Jaagupi kihelkond]] [[Kategooria:Pärnu maakonna endised vallad]] covh8nkerfair5jelpso9l310pliuyt Vormsi vald (Vormsi kihelkond) 0 442938 6168823 6094833 2022-07-27T19:04:43Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Lääne maakonna endised vallad]] wikitext text/x-wiki [[Pilt:Eesti valdade kaart, 1939 reform – läänemaa.jpg|pisi|300px|[[1939. aasta vallareform]]iga muudetud valdade piirid Läänemaal]] '''Vormsi''' ([[saksa keel]]es ''Worms'') oli [[vald]] [[Läänemaa]]l [[Vormsi kihelkond|Vormsi kihelkonnas]]. Vallamaja asus [[Hullo]] külas.<ref>[https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/core_ajaloolised Maa-ameti kaardirakendused]</ref> == Ajalugu == Vald moodustati [[1868]]. aastal.<ref name="RA vallaregister">{{RA vallaregister|358|Vormsi vald}} (vaadatud 14.08.2016)</ref> 1893 liideti Vormsi vallaga samas Vormsi kihelkonnas asunud [[Suuremõisa vald (Vormsi kihelkond)|Suuremõisa vald]].<ref name="RA vallaregister"/> [[1939. aasta vallareform]]iga valla piirid ei muutunud.<ref>Väljavõte Vabariigi Presidendi otsusest nr. 88 – 7. oktoobrist 1938 (RT 1938, 87, 776)</ref> Esimene vallareformi järgne vallavanem oli [[Johan Landman]]. Vald kuulus [[Noarootsi põllumeeste konvent|Noarootsi põllumeeste konvendi]] tegevus- ja valimisringkonda. Vald kuulus ka [[Riigivolikogu 26. valimisringkond]]a, kust valiti [[Artur Kasterpalu]]. == Vaata ka == * [[Vormsi vald]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{RA vallaregister|358|Vormsi vald}} [[Kategooria:Eesti vallad aastatel 1866–1939]] [[Kategooria:Eesti vallad 1939]] [[Kategooria:Vormsi kihelkond]] [[Kategooria:Lääne maakonna endised vallad]] kt2y5n42xcn2yapu51n0dkx3th7e59l Tori vald (Tori kihelkond) 0 443115 6168873 6083417 2022-07-27T20:18:41Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Pärnu maakonna endised vallad]] wikitext text/x-wiki [[Fail:Eesti valdade kaart, 1939 reform – pärnumaa.jpg|pisi|Pärnu maakonna valdade piirid enne ja pärast [[1939. aasta vallareform]]i]] '''Tori vald''' ([[saksa keel]]es ''Torgel'') oli [[vald]] [[Pärnumaa]]l [[Tori kihelkond|Tori kihelkonnas]]. Vallamaja asus [[Tori]] külas.<ref>[https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/core_ajaloolised Maa-ameti kaardirakendused]</ref> Vald eksisteeris [[1866]]<ref name="RA vallaregister">{{RA vallaregister|1040|Tori vald}} (vaadatud 15.08.2016)</ref>–[[1939]]{{lisa viide}}. Muudetud piirides asutati [[Tori vald (1939)|uus Tori vald]]. Valla alal asus [[Tori mõis]] ja [[Tori kirikumõis]].<ref name="RA vallaregister"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{RA vallaregister|1040|Tori vald}} [[Kategooria:Eesti vallad aastatel 1866–1939]] [[Kategooria:Tori kihelkond]] [[Kategooria:Pärnu maakonna endised vallad]] h5j37gul91nf0dvx32bflj92j3zdvon Paslepa vald 0 443189 6168816 6094853 2022-07-27T19:01:45Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Lääne maakonna endised vallad]] wikitext text/x-wiki [[Pilt:Eesti valdade kaart, 1939 reform – läänemaa.jpg|pisi|300px|[[1939. aasta vallareform]]iga muudetud valdade piirid Läänemaal]] '''Pas(s)lepa vald''' ([[saksa keel]]es ''Paschlep'') oli [[vald]] [[Läänemaa]]l [[Noarootsi kihelkond|Noarootsi kihelkonnas]]. Vallamaja asus praeguse [[Hara (Lääne-Nigula)|Hara]] küla aladel.<ref>[https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/core_ajaloolised Maa-ameti kaardirakendused]</ref> Vald eksisteeris [[1866]]<ref name="RA vallaregister">{{RA vallaregister|307}} (vaadatud 16.08.2016)</ref>–[[1939]]. [[1939. aasta vallareform]]iga liideti valla territoorium uue [[Noarootsi vald (1939)|Noarootsi valla]] koosseisu. Valla alal asus teiste seas [[Paslepa mõis]], [[Pürksi mõis]], [[Noarootsi kirikumõis]].<ref name="RA vallaregister"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{RA vallaregister|307}} [[Kategooria:Eesti vallad aastatel 1866–1939]] [[Kategooria:Noarootsi kihelkond]] [[Kategooria:Lääne maakonna endised vallad]] btxatbvyfrg8ezyxe9z8islzteuppci Paadrema vald 0 443407 6168812 6094952 2022-07-27T18:57:38Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Lääne maakonna endised vallad]] wikitext text/x-wiki [[Pilt:Eesti valdade kaart, 1939 reform – läänemaa.jpg|pisi|300px|[[1939. aasta vallareform]]iga muudetud valdade piirid Läänemaal]] '''Paadrema(a) vald''' ([[saksa keel]]es ''Padenorm'') oli [[vald]] [[Läänemaa]]l [[Hanila kihelkond|Hanila kihelkonnas]]. Vald eksisteeris [[1866]]<ref name="RA vallaregister">{{RA vallaregister|436}} (vaadatud 19.08.2016)</ref>–[[1939]]. Vallamaja asus [[Tõusi]] külas.<ref>[https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/core_ajaloolised Maa-ameti kaardirakendused]</ref> Valla alal asus [[Paadrema mõis|Paadrema]] ja [[Mõtsu mõis]].<ref name="RA vallaregister"/> [[1939. aasta vallareform]]iga läks enamus valla territooriumist [[Varbla vald (1939)|Varbla valla]] koosseisu. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{RA vallaregister|436}} [[Kategooria:Eesti vallad aastatel 1866–1939]] [[Kategooria:Hanila kihelkond]] [[Kategooria:Lääne maakonna endised vallad]] 71nkyd590rzyv9rc2x5yj4zg00anzut Urmas Grauen 0 447726 6168986 6141611 2022-07-28T07:26:13Z 185.50.99.245 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Urmas Grauen 2014.jpg|pisi|Urmas Grauen 2014. aastal]] '''Urmas Grauen''' (sündinud [[25. juuli]]l [[1952]] [[Järva-Jaani]]s) on eesti [[alpinist|mägironija]].<ref name="ents"/> [[Mägironija]]na on ta viiel korral tõusnud üle 7000 meetri kõrguste mägede tippu.<ref name="ents"/> Hiljem on ta tegutsenud alpinismitreenerina (sealhulgas töötanud [[Gruusia]] alpinismikoondises<ref name="ents"/>) ja [[mägigiid]]ina<ref name="epldelfi"/>. Ta neid väheseid eesti alpiniste, kes on saanud [[alpinism]]is [[NSV Liidu meistersportlane|NSV Liidu meistersportlase]] aunimetuse ([[1980]]). Alates [[1992]]. aastast on ta [[tee]]de hooldus- ja ehitustehnika müügiga tegeleva [[aktsiaselts]]i Grader Service direktor.<ref name="ents"/><ref name="esileht"/><ref name="grader"/> == Haridustee == [[1970]]. aastal lõpetas ta [[Türi Keskkool]]i ja [[1975]]. aastal [[Tallinna Polütehniline Instituut|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] energeetikateaduskonna.<ref name="ents"/> == Alpinism == [[Pilt:Urmas Grauen 1984.jpg|pisi|Urmas Grauen 1984. aastal]] [[Alpinism]]iga hakkas ta tegelema [[1972]]. aastal.<ref name="ents"/> [[Kaljuronimine|Kaljuronimises]] on ta mitmekordne [[Eesti meister]].<ref name="ents"/> [[1982]]. aastal läbis ta [[Kesk-Aasia]]s 6. kategooria marsruudi "Kamin Kagor". Tegemist on keskmiselt 82º-se, kohati negatiivse kaljuseinaga, kõrguste vahega 1200 meetrit<ref name="jkalpi"/>. [[1984]]. aastal viidi läbi [[Ilmar Priimets]]a juhtimisel ekspeditsioon [[Pamiir]]is, et vallutada üks nimeta 6047 m kõrgune [[mäetipp]]. [[Esmatõus]]ust [[17. august]]il 1984 võttis osa ka Grauen. Tipule pandi nimeks [[Tallinna mäetipp]].<ref name="jkalpi"/> [[1991]]. ja [[1992]]. aastal juhtis ta mitu ekspeditsiooni: Pamiiris [[Lenini mäetipp|Lenini mäetippu]] (7134 m) ja [[1994]]. aastal eestlaste gruppi [[Aafrika]]s [[Kilimanjaro]] mäe tippu (5895 m).<ref name="jkalpi"/> === Mägigiid ja treener === [[Mägigiid]]i tunnistuse sai ta [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[Alpilaager|alpinismilaagritest]] (toona nimetati sellise tunnistuse saanuid alpinismi instruktoriteks).<ref name="firn"/> [[1970. aastad|1970. aastate]] lõpul hakkas [[NSV Liidu Spordikomitee]] rahvusvaheliste laagrite juhtkond kutsuma valitud Eesti alpiniste tööle konsultantideks ja mägipäästjateks välismaalaste NSV Liidu mägedele tõuse organiseerivaisse [[alpilaager|alpilaagritesse]]. Kutsutute seas oli ka Urmas Grauen.<ref name="jkalpi"/> Aastatel [[1980]]–[[2003]] tegutses ta ka alpinismitreenerina, sealhulgas töötas ta treenerina [[Abhaasia]] ja Gruusia alpinismikoondistes ning peatreenerina Eesti alpinismikoondises.<ref name="ents"/> == Isiklikku == Tema abikaasa Aili Grauen on alpinistina tõusnud [[Kilimanjaro]] (5895 m) tippu.<ref name="jkalpi"/> Neil on kolm last: Peteri, Viljar ja Evelin. [[Peteri Grauen]] on mitmekordne Eesti meister [[maadlus]]es<ref name="sport"/><ref name="tiigi"/>. Viljar Grauen on nimetatud jääkuningaks ja võitnud mitmeid [[triatlon]]e, [[maraton]]e ja muid võistlusi nii Eestis kui ka väljaspool Eestit. Urmas Grauenil on ka viis lapselast: Peteri Graueni lapsed Oliver, Kaspar ja Sander ning Viljar Graueni lapsed Elis ja Joonas. ==Tsitaat== [[Johan Ahlberg]]: "Urmasel on alpinismis head perspektiivid nii füüsiliste kui moraalsete eelduste poolest. Tema jaoks ei ole kõrguses mäeküljele tõmmatud mõttelist punast horisontaaljoont – siiani ja mitte sammugi kõrgemale. Selline mõtteline "lagi" on igal meist, kuid tema lagi on kõrgel! Võib-olla üle 8000 meetri!"<ref name="miks"/> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="ents">[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/grauen_urmas Grauen, Urmas]. entsyklopeedia.ee</ref> <ref name="grader">[https://web.archive.org/web/20171222143159/http://www.grader.ee/tootajad/?lang=et Töötajad]. grader.ee</ref> <ref name="esileht">[http://www.grader.ee/?lang=et Esileht]. grader.ee</ref> <ref name="epldelfi">[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/alpinistid-eva-liivak-hukkus-kaaslaste-hulljulguse-tottu?id=51135968 Alpinistid: Eva Liivak hukkus kaaslaste hulljulguse tõttu]. epl.delfi.ee </ref> <ref name="sport">[http://www.spordiinfo.ee/esbl/tulemused/sportlased/85953/peteri_grauen Peteri Grauen]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. spordiinfo.ee</ref> <ref name="tiigi">[http://www.tiigi.ee/sugupuu/harud/reeder.htm Aili Polt, Grauen]. tiigi.ee</ref> <ref name="firn">[http://www.firn.ee/show.php?id=77 Firni ajalugu]. firn.ee</ref> <ref name="jkalpi">[http://www.jkalpiklubi.ee/ajaloost/ Ülevaade Eesti alpinismi ajaloost]. jkalpiklubi.ee</ref> <ref name="miks">Johan Ahlberg. "Mäed kutsuvad. Miks?" Tallinn, 1997. Lk 95</ref> }} ==Välislingid== *[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/alpinistid-eva-liivak-hukkus-kaaslaste-hulljulguse-tottu?id=51135968 Alpinistid: Eva Liivak hukkus kaaslaste hulljulguse tõttu]. epl.delfi.ee. 14.07.2008 {{JÄRJESTA:Grauen, Urmas}} [[Kategooria:Eesti alpinistid]] [[Kategooria:Mägigiidid]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1952]] 1lizm3uviqr0tegdnw2gxrkq6f4na3y Vikipeedia:Kuu vikipedist 4 450091 6168725 6159274 2022-07-27T13:32:06Z Kruusamägi 1530 wikitext text/x-wiki {| class='wikitable sortable' style='text-align:center; float:right; margin:0 0px 10px 15px;' ! Kuu ! Aasta ! Kasutaja |- | Nov | 2016 | Velirand |- | Dets | 2016 | Cumbril<br />Melilac |- | Jaan | 2017 | Sacerdos79 |- | Veeb | 2017 | Mona |- | Märts | 2017 | Kuuskinen |- | Apr | 2017 | Andres |- | Mai | 2017 | Kuriuss |- | Juuni | 2017 | Taavik27 |- | Juuli | 2017 | Adeliine |- | Aug | 2017 | Andrus Kallastu |- | Sept | 2017 | NOSSER |- | Okt | 2017 | Juhan121 |- | Nov | 2017 | Iifar |- | Dets | 2017 | The Prince of Tartu |- | Jaan | 2018 | Kruusamägi |- | Veeb | 2018 | Neptuunium |- | Märts | 2018 | Tiuks |- | Apr | 2018 | Metsavend |- | Mai | 2018 | WikedKentaur |- | Juuni | 2018 | Ursus scribens |- | Juuli | 2018 | Pelmeen10 |- | Aug | 2018 | Evlper |- | Sept | 2018 | Pikne |- | Okt | 2018 | Ehitaja |- | Nov | 2018 | MirkoM |- | Dets | 2018 | Estopedist |- | Jaan | 2019 | Castellum |- | Veeb | 2019 | Evlper (2) |- | Märts | 2019 | Kuriuss (2) |- | Apr | 2019 | Andres (2) |- | Mai | 2019 | Hirvelaid |- | Juuni | 2019 | Kuuskinen (2) |- | Juuli | 2019 | MirkoM (2) |- | Aug | 2019 | Kalle |- | Sept | 2019 | Krr005 |- | Okt | 2019 | Pietadè |- | Nov | 2019 | Kk |- | Dets | 2019 | Merleke5 |- | Jaan | 2020 | Lulu |- | Veeb | 2020 | Minnekon |- | Märts | 2020 | Teomees |- | Apr | 2020 | Adeliine (2) |- | Mai | 2020 | Raamaturott |- | Juuni | 2020 | Melilac (2) |- | Juuli | 2020 | Avjoska |- | August | 2020 | Karljohan29 |- | September | 2020 | NOSSER (2) |- | Oktoober | 2020 | Velirand (2) |- | November | 2020 | Pietadè (2) |- | Detsember | 2020 | WikedKentaur (2) |- | Jaanuar | 2021 | Sillerkiil |- | Veebruar | 2021 | Loode-Boreaallane |- | Märts | 2021 | Astromaailm |- | Aprill | 2021 | Joonas07 |- | Mai | 2021 | Taurus404 |- | Juuni | 2021 | Amherst99 |- | Juuli | 2021 | Ursus scribens (2) |- | August | 2021 | Sillerkiil (2) |- | September | 2021 | Kuriuss (3) |- | Oktoober | 2021 | Ulrikaekm |- | November | 2021 | Andreas Tamm |- | Detsember | 2021 | Pikne (2) |- | Jaanuar | 2022 | Kruusamägi (2) |- | Veebruar | 2022 | Svencapoeira |- | Märts | 2022 | Juhan121 (2) |- | Aprill | 2022 | Metzziga |- | Mai | 2022 | Evlper (3) |- | Juuni | 2022 | Andreas003 |} '''Kuu vikipedist''' on algatus, mille eesmärgiks on tunnustada neid tublisid inimesi, kes Vikipeedia heaks vabatahtlikuna tööd teevad, ning ergutada vikipediste teiste tööd märkama. Kuu vikipedistiks võib saada iga eestikeelse Vikipeedia täiendaja, kes on Vikipeedias silma paistnud, eelkõige eelmise kuu jooksul, kuid arvesse võib võtta ka varasemat tegevust. Kandidaadi esitamisel on soovitav esitada ka lühike põhjendus. Kuu vikipedisti kandidaate võivad esitada kõik registreeritud kasutajad. Kandidaate võib siin lehel esitada kuni kuu viimase päevani. Kuu vikipedist valitakse avaliku hääletamise teel siinsamas järgneva kuu 1.–7. kuupäeval. Hääletada saavad kõik registreeritud kasutajad, kes on kasutajaks registreeritud üks kuu enne hääletuse algust. (Näiteks 1.–7. detsembril 2036 toimuva hääletuse puhul peab kasutajakonto olema registreeritud hiljemalt 31. oktoobril 2036.) Kui tekib kahtlus, et kasutajakonto on loodud vaid hääletamise eesmärgil, võivad [[Vikipeedia:Administraatorid|administraatorid]] konsensusliku otsusega hääle diskvalifitseerida. Igal hääletajal on üks hääl. Kandidaadile saab anda ainult poolthääle. Vastuhäält ja erapooletut häält anda ei saa. Iseenda poolt hääletada pole lubatud. Valituks osutub kõige rohkem hääli saanud kandidaat. Võrdse häälte arvu korral loetakse võitjaks kandidaat, kes kogus sellise arvu hääli esimesena. MTÜ Wikimedia Eesti paneb auhinnaks välja raamatupoe kinkekaardi ning korraldab kuu vikipedistiks valitutele kinkekaartide üleandmise või kättetoimetamise, saaja soovi korral tema anonüümsust säilitaval viisil. Juhul kui anonüümseks jääda soovivale tiitli pälvinule ei ole võimalik vikikaudse e-kirjaga saata kättesaamise juhiseid, jääb kinkekaart üle andmata. Kuni 2018. aasta lõpuni oli kinkekaardi väärtus 20 eurot. Seejärel tõusis see 30 euro peale ning ning alates 2022. aastast tõuseb summa 40 euro peale. == Hääletus == Varasemate hääletuste arhiivi leiab lehelt [[Vikipeedia:Kuu vikipedist/Arhiiv]]. ===Juuli 2022=== Kandidaate saab esitada 25.–31. juulini. Hääletus toimub 1.–7. augustini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 21:46 (EEST) :Esitan Eesti riigistruktuurides toimuva kajastamise eest kasutaja '''[[Kasutaja:Karljohan29|Karljohan29]]''' ([[Eri:Kaastöö/Karljohan29|kaastöö]]). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. juuli 2022, kell 16:31 (EEST) :Esitan haridusasutustega seonduva materjali ulatuslikus mahus täpsustamise ja korrastamise eest kasutaja '''[[Kasutaja:Merleke5|Merleke5]]''' ([[Eri:Kaastöö/Merleke5|kaastöö]]). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. juuli 2022, kell 16:31 (EEST) ===Juuni 2022=== Kandidaate saab esitada 25.–30. juunini. Hääletus toimub 1.–7. juulini. [[Kasutaja: OskarRand1|Oskar]] ([[Kasutaja arutelu:OskarRand1|arutelu]]) 22. juuni 2022, kell 11:05 (EEST) :Esitan usina tegevuse eest hulga artiklite kallal kasutaja [[Kasutaja:Andreas003|Andreas003]] ([[Eri:Kaastöö/Andreas003|kaastöö]]). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 25. juuni 2022, kell 23:53 (EEST) *{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. juuli 2022, kell 10:54 (EEST) *{{poolt}} --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 3. juuli 2022, kell 12:22 (EEST) *{{poolt}} -- [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 3. juuli 2022, kell 15:18 (EEST) :Esitan saksa kultuuri tutvustamise eest kasutaja [[Kasutaja:Manilaid|Manilaid]] ([[Eri:Kaastöö/Manilaid|kaastöö]]). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 25. juuni 2022, kell 23:53 (EEST) *{{Poolt}}--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 5. juuli 2022, kell 17:55 (EEST) :Esitan filmikunsti valdkonna tutvustamise eest kasutaja [[Kasutaja:Saksapoiss|Saksapoiss]] ([[Eri:Kaastöö/Saksapoiss|kaastöö]]). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 25. juuni 2022, kell 23:53 (EEST) :Esitan mõistliku arutlemise eest kasutaja [[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Eri:Kaastöö/Minnekon|kaastöö]]). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 25. juuni 2022, kell 23:53 (EEST) *{{poolt}} [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 1. juuli 2022, kell 14:56 (EEST) *{{poolt}} [[Kasutaja:Kalle|Kalle]] ([[Kasutaja arutelu:Kalle|arutelu]]) 2. juuli 2022, kell 21:32 (EEST) *{{poolt}} [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 6. juuli 2022, kell 00:16 (EEST) ---- Sellega on kuu vikipedistiks valitud kasutaja [[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]]. Palju õnne! [[Kasutaja: OskarRand1|Oskar]] ([[Kasutaja arutelu:OskarRand1|arutelu]]) 8. juuli 2022, kell 00:52 (EEST) :{{Ping|OskarRand1}} meenutan reeglitest rida: "Võrdse häälte arvu korral loetakse võitjaks kandidaat, kes kogus sellise arvu hääli esimesena". :Hääletus oli äärmiselt tasavägine ja antud juhul kogusid kaks kasutajat mõlemad kolm häält. Esimesena sai aga hääled kokku [[Kasutaja:Andreas003|Andreas003]]. Minu õnnesoovid! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuli 2022, kell 01:52 (EEST) Palju õnne võitjale! --[[Kasutaja:Manilaid|Manilaid]] ([[Kasutaja arutelu:Manilaid|arutelu]]) 9. juuli 2022, kell 00:45 (EEST) ===Mai 2022=== Kandidaate saab esitada 25.–31. maini. Hääletus toimub 1.–7. juunini. [[Kasutaja:OskarRand1|Oskar]] ([[Kasutaja arutelu: OskarRand1|arutelu]]) 23. mai 2022, kell 12:15 (EEST) Võrkpallisõbrana esitan kuu vikipedisti kandidaadiks kasutaja [[Kasutaja:Angmar Brekker|Angmar Brekker]] ([[Eri:Kaastöö/Angmar Brekker|kaastöö]]) tubli kaastöö eest võrkpallialastes artiklites ja mitmete sellealaste artiklite loomise eest. [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 27. mai 2022, kell 13:16 (EEST) *{{poolt}} --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 6. juuni 2022, kell 20:30 (EEST) *{{poolt}} [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 11:40 (EEST) Vanematest olijatest tooks pikaajalise heal tasemel kaastöö eest välja ja nomineeriks tiitlile kasutaja [[Kasutaja:Astromaailm|Astromaailm]]. ([[Eri:Kaastöö/Astromaailm|kaastöö]]) [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 27. mai 2022, kell 13:28 (EEST) Lisaks nomineeriksin, et ikka demokraatiale kohaselt valikut oleks, kolmanda ja viimasena selkorral tiitlile kasutaja [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Eri:Kaastöö/Evlper|kaastöö]]) kunsti ja kultuuriga (arhitektuur, muusika, näitekunst jne) seotud teemadel artiklite loomise ja täiendamise eest. [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 27. mai 2022, kell 13:37 (EEST) *{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. juuni 2022, kell 09:17 (EEST) *{{poolt}} -- [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 6. juuni 2022, kell 18:53 (EEST) Esitan usina artikliloome eest kandidaadiks ka kasutaja [[Kasutaja:Ulrikaekm|Ulrikaekm]] ([[Eri:Kaastöö/Ulrikaekm|kaastöö]]). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2022, kell 17:02 (EEST) *{{poolt}} --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 6. juuni 2022, kell 17:32 (EEST) Aktiivse tegevuse eest mais esitan kandidaadiks kasutaja [[Kasutaja:Kopo25|Kopo25]] ([[Eri:Kaastöö/Kopo25|kaastöö]]). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2022, kell 17:02 (EEST) Agara keelelinkide lisamise eest uutele artiklitele (mis kestab juba pikemat aega) esitan kasutaja [[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Eri:Kaastöö/Juhan121|kaastöö]]). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 28. mai 2022, kell 23:44 (EEST) ---- Sellega on kuu vikipedistideks valitud kasutajad [[Kasutaja:Angmar Brekker|Angmar Brekker]] ja [[Kasutaja:Evlper|Evlper]]. Palju õnne! [[Kasutaja: OskarRand1|Oskar]] ([[Kasutaja arutelu:OskarRand1|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 13:38 (EEST) :Reeglitesse sai kunagi tehtud täpsustus kujul, et: "Võrdse häälte arvu korral loetakse võitjaks kandidaat, kes kogus sellise arvu hääli esimesena". Antud juhul kogus [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] hääled esimesena. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 14:01 (EEST) == Vaata ka == * [[Vikipeedia:Aasta fotograaf|Eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf]] * [[Vikipeedia sõber]] [[Kategooria:Vikipeedia sisuhaldus]] c70fnxbozqivwh8t12p85h0ani1t2ax Luiste vald 0 452721 6168817 6094904 2022-07-27T19:02:24Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Lääne maakonna endised vallad]] wikitext text/x-wiki [[Pilt:Eesti valdade kaart, 1939 reform – läänemaa.jpg|pisi|300px|[[1939. aasta vallareform]]iga muudetud valdade piirid Läänemaal]] '''Luiste vald''' ([[saksa keel]]es ''Luist'' või ''Luides'') oli [[vald]] [[Läänemaa]]l [[Kullamaa kihelkond|Kullamaa kihelkonnas]]. Vald eksisteeris [[1866]]<ref name="RA vallaregister">{{RA vallaregister|422}} (vaadatud 24.12.2016)</ref>–[[1939]]. Vallamaja asus [[Luiste]] külas.<ref>[https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/core_ajaloolised Maa-ameti kaardirakendused]</ref> Valla alal asus teiste seas [[Luiste mõis]].<ref name="RA vallaregister"/> [[1939. aasta vallareform]]iga jagati Luiste vald [[Kullamaa vald (1939)|Kullamaa]] ja [[Märjamaa vald (1939)|Märjamaa valla]] vahel. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{RA vallaregister|422}} [[Kategooria:Eesti vallad aastatel 1866–1939]] [[Kategooria:Kullamaa kihelkond]] [[Kategooria:Lääne maakonna endised vallad]] 495iz7cj64692ttdad15zpihxnd47n4 Rauno Alliksaar 0 457531 6168736 6137705 2022-07-27T13:53:00Z 91.129.110.15 wikitext text/x-wiki '''Rauno Alliksaar''' (sündinud [[10. juuli|10. juulil]] [[1992]] [[Tartu|Tartus]]) on eesti filosoof, teoloog, tõlkija ja kirjanduskriitik. Rauno Alliksaar on lõpetanud [[Loksa Gümnaasium|Loksa Gümnaasiumi]] ning õppinud Tartu Ülikoolis usuteadust ning religiooniuuringuid. Ta on loomingulise rühmituse [[Svabariiklased]] asutajaliige ja muusikalise ''performance''-äng-''art'' kollektiivi [[Iso Pullo]] liige ning kuulub üliõpilasseltsi [[EYS Veljesto]]. Ta on vahendanud eesti keelde luulet inglise, hollandi, tšehhi, poola, serbia, horvaadi, bosnia, sloveeni ja portugali keelest ning lastekirjandust sloveeni keelest.<ref>{{Netiviide |url=http://raunoalliksaar.eu/kirjatood/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-11-19 |arhiivimisaeg=2018-11-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181120055217/http://raunoalliksaar.eu/kirjatood/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Lisaks tõlgetele ja arvustustele on avaldanud ka originaalproosat ning luulet.<ref>[https://web.archive.org/web/20170328195815/http://va.ee/12-proosa/150-rauno-alliksaar-lood]Rauno Alliksaar. Lood. Värske Rõhk 46</ref> 2015. aasta novembris oli Alliksaar Tartus aset leidnud Euroopa [[Luuleprõmm|luuleprõmmu]] meistrivõistluste finaalžürii liige.<ref>[http://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/eksi-ja-ela-veel/]Eksi ja ela veel! Muljeid Euroopa luuleprõmmu meistrivõistlustelt. Sirp 04.12.2015</ref> Koos [[Siim Lill|Siim Lillega]] on Rauno Alliksaar 2016. ja 2017. aastal nomineeritud Tartu Kultuurikandja tiitlile.<ref>[http://tartu.postimees.ee/4001557/selgusid-tartu-kultuurikandja-nominendid] Selgusid Tartu kultuurikandja nominendid. Tartu Postimees 02.02.2017</ref><ref>[https://www.tartu.ee/et/uudised/tartu-kultuurikandja-2017-nominendid-on-selgunud] Tartu Kultuurikandja 2017 nominendid on selgunud. Tartu.ee.</ref> 2017. aastast on Rauno Alliksaar Tartu Ülikooli usuteaduskonna juures tegutseva Arthur Võõbuse Lähis-Ida uurimise keskuse stipendiaat. Tema uurimisvaldkond on keskaja kirikulugu. == Artikleid == * [http://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/oraspidine-faust/ "Oraspidine "Faust""] (arvustus: [[Johann Wolfgang von Goethe]]. [[Faust (Goethe)|"Faust"]] [[Ants Oras|Ants Orase]] tõlkes). Sirp 08.07.2016. * [http://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/igapidi-uks-juri-ja-kolk/ "Igapidi üks Jüri ja Kolk"] (arvustus: [[Jüri Kolk]]. "Igapidi üks õnn ja rõõm"). Sirp 02.09.2016. * [https://www.muurileht.ee/kuidas-kirjutada-sellest-millele-kirjutatakse/ "Kuidas kirjutada sellest, millele kirjutatakse?"] (arvustus: [[Meelis Friedenthal]]. "Inglite keel"). [[Müürileht]] oktoober 2016. * [http://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/kontrast-ja-kontra-ast/ "Kontrast ja kontra-ast"] (arvustus: [[Kaur Riismaa]]. "Soekülm" ja [[Karl Martin Sinijärv]]. "KMSX: Kuidas öelda?"). Sirp 18.11.2016. * [http://kultuur.err.ee/602053/arvustus-tonis-tootseni-imemaailmad "Tõnis Tootseni imemaailmad"] (arvustus: [[Tõnis Tootsen]]. "Esimene päev"). Värske Rõhk 50, suvi 2017. * [http://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/mis-saab-siis-kui-halastus-on-loppenud/ "Mis saab siis, kui halastus on lõppenud?"] (arvustus: [[Sirpa Kähkönen]]. "Graniitmees" ja [[Antti Tuuri]]. "Igitee"). Sirp 01.12.2017. * [https://www.muurileht.ee/arvustus-paevikromaani-hiilgus-ja-viletsus/ "Päevikromaani hiilgus ja viletsus"] (arvustus: [[Pille Õnnepalu]]. "rääkimine vaikimine nutmine: vabaduse seletamatu ilu"). [[Müürileht]] mai 2018. == Tunnustus == * 2018 [[Hendrik Adamsoni murdeluulepreemia]]<ref>[http://mulgimaa.ee/mulgimaast/uudised/uudis/2018/11/14/xii-hendrik-adamsoni-nimeline-murdeluulevoistlus/] XIII Hendrik Adamsoni nimeline murdeluulevõistlus. Mulgimaa infoportaal mulgimaa.ee.</ref> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * [http://raunoalliksaar.isopullo.eu/ Rauno Alliksaare blogi] {{JÄRJESTA:Alliksaar, Rauno}} [[Kategooria:Eesti teoloogid]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Eesti kirjanduskriitikud]] [[Kategooria:EYS Veljesto liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1992]] o9t2czxuzko0wjxel1ac36b3dj12ixc 6168833 6168736 2022-07-27T19:29:51Z Andres 5 wikitext text/x-wiki '''Rauno Alliksaar''' (sündinud [[10. juuli|10. juulil]] [[1992]] [[Tartu|Tartus]]) on eesti kirikuloolane, tõlkija, kirjanduskriitik ja kirjanik. Rauno Alliksaar on lõpetanud [[Loksa Gümnaasium|Loksa Gümnaasiumi]] ning õppinud Tartu Ülikoolis usuteadust ning religiooniuuringuid. Ta on loomingulise rühmituse [[Svabariiklased]] asutajaliige ja muusikalise ''performance''-äng-''art'' kollektiivi [[Iso Pullo]] liige ning kuulub üliõpilasseltsi [[EYS Veljesto]]. Ta on vahendanud eesti keelde luulet inglise, hollandi, tšehhi, poola, serbia, horvaadi, bosnia, sloveeni ja portugali keelest ning lastekirjandust sloveeni keelest.<ref>{{Netiviide |url=http://raunoalliksaar.eu/kirjatood/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-11-19 |arhiivimisaeg=2018-11-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181120055217/http://raunoalliksaar.eu/kirjatood/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Lisaks tõlgetele ja arvustustele on avaldanud ka originaalproosat ning luulet.<ref>[https://web.archive.org/web/20170328195815/http://va.ee/12-proosa/150-rauno-alliksaar-lood]Rauno Alliksaar. Lood. Värske Rõhk 46</ref> 2015. aasta novembris oli Alliksaar Tartus aset leidnud Euroopa [[Luuleprõmm|luuleprõmmu]] meistrivõistluste finaalžürii liige.<ref>[http://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/eksi-ja-ela-veel/]Eksi ja ela veel! Muljeid Euroopa luuleprõmmu meistrivõistlustelt. Sirp 04.12.2015</ref> Koos [[Siim Lill|Siim Lillega]] on Rauno Alliksaar 2016. ja 2017. aastal nomineeritud Tartu Kultuurikandja tiitlile.<ref>[http://tartu.postimees.ee/4001557/selgusid-tartu-kultuurikandja-nominendid] Selgusid Tartu kultuurikandja nominendid. Tartu Postimees 02.02.2017</ref><ref>[https://www.tartu.ee/et/uudised/tartu-kultuurikandja-2017-nominendid-on-selgunud] Tartu Kultuurikandja 2017 nominendid on selgunud. Tartu.ee.</ref> 2017. aastast on Rauno Alliksaar Tartu Ülikooli usuteaduskonna juures tegutseva Arthur Võõbuse Lähis-Ida uurimise keskuse stipendiaat. Tema uurimisvaldkond on keskaja kirikulugu. == Artikleid == * [http://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/oraspidine-faust/ "Oraspidine "Faust""] (arvustus: [[Johann Wolfgang von Goethe]]. [[Faust (Goethe)|"Faust"]] [[Ants Oras|Ants Orase]] tõlkes). Sirp 08.07.2016. * [http://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/igapidi-uks-juri-ja-kolk/ "Igapidi üks Jüri ja Kolk"] (arvustus: [[Jüri Kolk]]. "Igapidi üks õnn ja rõõm"). Sirp 02.09.2016. * [https://www.muurileht.ee/kuidas-kirjutada-sellest-millele-kirjutatakse/ "Kuidas kirjutada sellest, millele kirjutatakse?"] (arvustus: [[Meelis Friedenthal]]. "Inglite keel"). [[Müürileht]] oktoober 2016. * [http://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/kontrast-ja-kontra-ast/ "Kontrast ja kontra-ast"] (arvustus: [[Kaur Riismaa]]. "Soekülm" ja [[Karl Martin Sinijärv]]. "KMSX: Kuidas öelda?"). Sirp 18.11.2016. * [http://kultuur.err.ee/602053/arvustus-tonis-tootseni-imemaailmad "Tõnis Tootseni imemaailmad"] (arvustus: [[Tõnis Tootsen]]. "Esimene päev"). Värske Rõhk 50, suvi 2017. * [http://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/mis-saab-siis-kui-halastus-on-loppenud/ "Mis saab siis, kui halastus on lõppenud?"] (arvustus: [[Sirpa Kähkönen]]. "Graniitmees" ja [[Antti Tuuri]]. "Igitee"). Sirp 01.12.2017. * [https://www.muurileht.ee/arvustus-paevikromaani-hiilgus-ja-viletsus/ "Päevikromaani hiilgus ja viletsus"] (arvustus: [[Pille Õnnepalu]]. "rääkimine vaikimine nutmine: vabaduse seletamatu ilu"). [[Müürileht]] mai 2018. == Tunnustus == * 2018 [[Hendrik Adamsoni murdeluulepreemia]]<ref>[http://mulgimaa.ee/mulgimaast/uudised/uudis/2018/11/14/xii-hendrik-adamsoni-nimeline-murdeluulevoistlus/] XIII Hendrik Adamsoni nimeline murdeluulevõistlus. Mulgimaa infoportaal mulgimaa.ee.</ref> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * [http://raunoalliksaar.isopullo.eu/ Rauno Alliksaare blogi] {{JÄRJESTA:Alliksaar, Rauno}} [[Kategooria:Eesti teoloogid]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Eesti kirjanduskriitikud]] [[Kategooria:EYS Veljesto liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1992]] eek07hesolwwn0zuozretkdet4jnfyg Tšornobajivka (Bilozerka rajoon) 0 460186 6169135 6092395 2022-07-28T11:48:56Z Octagon11 123728 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Tšornobajivka | hääldus = | nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Чорнобаївка | lipp = Chornboyivka prapor.png | lipu_link = Tšornobajivka lipp | vapp = Chornobayivka gerb.png | vapi_link = Tšornobajivka vapp | pindala = | elanikke = 9275 (2001) | asendikaart = Ukraina }} '''Tšornobajivka''' ([[ukraina keel]]es Чорнобаївка) on [[küla]] [[Ukraina]]s [[Hersoni oblast]]is [[Hersoni rajoon]]is. Elanike arv oli 2001. aasta seisuga 9275. Küla edelaserval asub [[Hersoni rahvusvaheline lennujaam]].<sup style="font-variant:small-caps;">&#91;[[:en:Kherson International Airport|en]]&#93;</sup> == Ajalugu == Pärast 2022. aasta 2. märtsil lõppenud [[Hersoni lahing]]ut<sup style="font-variant:small-caps;">&#91;[[:en:Battle of Kherson|en]]&#93;</sup> langes asula [[Venemaa relvajõud]]ude kontrolli alla. 2022. aasta märtsi jooksul toimunud Ukraina rünnakutes hukkus lennuväljal kaks Venemaa relvajõudude [[kindralleitnant]]i, [[Andrei Mordvitšev]] ja [[Jakov Rezantsev]]. == Galerii == {{Kaart|lat=46.700556 |long=32.547778 |zoom=10|laius=350|kõrgus=208|marker=jah|text=Asend Hersoni oblastis|raamita=ei|align=left|objektid={{Kaart/Marker|46.700556, 32.547778|värv=#2D81CC |tähis=village}} }}<br style="clear:left;" /> <gallery> Храм Казанської Ікони Божої Матері.JPG| Пам'ятний знак на честь 40-річчя Перемоги (МІГ-19).JPG| Село Чорнобаївка.JPG| Могила Героя Соціалістичної Праці А.І.Данника, с Чорнобаївка.JPG| </gallery> [[Kategooria:Hersoni oblasti külad]] 4pket2eppx54nufu8kvzkkc3kw6pwok 6169140 6169135 2022-07-28T11:56:44Z Pietadè 41543 rm <sup style="font-variant:small-caps;">&#91;[[:en:Battle of Kherson|en]]&#93;</sup> wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Tšornobajivka | hääldus = | nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Чорнобаївка | lipp = Chornboyivka prapor.png | lipu_link = Tšornobajivka lipp | vapp = Chornobayivka gerb.png | vapi_link = Tšornobajivka vapp | pindala = | elanikke = 9275 (2001) | asendikaart = Ukraina }} '''Tšornobajivka''' ([[ukraina keel]]es Чорнобаївка) on [[küla]] [[Ukraina]]s [[Hersoni oblast]]is [[Hersoni rajoon]]is. Elanike arv oli 2001. aasta seisuga 9275. Küla edelaserval asub [[Hersoni rahvusvaheline lennujaam]].<sup style="font-variant:small-caps;">&#91;[[:en:Kherson International Airport|en]]&#93;</sup> == Ajalugu == Pärast 2022. aasta 2. märtsil lõppenud [[Hersoni lahing]]ut langes asula [[Venemaa relvajõud]]ude kontrolli alla. 2022. aasta märtsi jooksul toimunud Ukraina rünnakutes hukkus lennuväljal kaks Venemaa relvajõudude [[kindralleitnant]]i, [[Andrei Mordvitšev]] ja [[Jakov Rezantsev]]. == Galerii == {{Kaart|lat=46.700556 |long=32.547778 |zoom=10|laius=350|kõrgus=208|marker=jah|text=Asend Hersoni oblastis|raamita=ei|align=left|objektid={{Kaart/Marker|46.700556, 32.547778|värv=#2D81CC |tähis=village}} }}<br style="clear:left;" /> <gallery> Храм Казанської Ікони Божої Матері.JPG| Пам'ятний знак на честь 40-річчя Перемоги (МІГ-19).JPG| Село Чорнобаївка.JPG| Могила Героя Соціалістичної Праці А.І.Данника, с Чорнобаївка.JPG| </gallery> [[Kategooria:Hersoni oblasti külad]] lxoim50qpbcyjh11od8q4igpb99k7dl 6169141 6169140 2022-07-28T11:58:11Z Pietadè 41543 rm <sup style="font-variant:small-caps;">&#91;[[:en:Kherson International Airport|en]]&#93;</sup> wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Tšornobajivka | hääldus = | nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Чорнобаївка | lipp = Chornboyivka prapor.png | lipu_link = Tšornobajivka lipp | vapp = Chornobayivka gerb.png | vapi_link = Tšornobajivka vapp | pindala = | elanikke = 9275 (2001) | asendikaart = Ukraina }} '''Tšornobajivka''' ([[ukraina keel]]es Чорнобаївка) on [[küla]] [[Ukraina]]s [[Hersoni oblast]]is [[Hersoni rajoon]]is. Elanike arv oli 2001. aasta seisuga 9275. Küla edelaserval asub [[Hersoni rahvusvaheline lennujaam]]. == Ajalugu == Pärast 2022. aasta 2. märtsil lõppenud [[Hersoni lahing]]ut langes asula [[Venemaa relvajõud]]ude kontrolli alla. 2022. aasta märtsi jooksul toimunud Ukraina rünnakutes hukkus lennuväljal kaks Venemaa relvajõudude [[kindralleitnant]]i, [[Andrei Mordvitšev]] ja [[Jakov Rezantsev]]. == Galerii == {{Kaart|lat=46.700556 |long=32.547778 |zoom=10|laius=350|kõrgus=208|marker=jah|text=Asend Hersoni oblastis|raamita=ei|align=left|objektid={{Kaart/Marker|46.700556, 32.547778|värv=#2D81CC |tähis=village}} }}<br style="clear:left;" /> <gallery> Храм Казанської Ікони Божої Матері.JPG| Пам'ятний знак на честь 40-річчя Перемоги (МІГ-19).JPG| Село Чорнобаївка.JPG| Могила Героя Соціалістичної Праці А.І.Данника, с Чорнобаївка.JPG| </gallery> [[Kategooria:Hersoni oblasti külad]] lmauqt5gpota4n04naq2yr1homv5bld Järva maavalitsus 0 467235 6168793 6166746 2022-07-27T17:45:27Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Järva Maavalitsus | omakeelne_nimi = | embleem = | embleemiallkiri = | pilt = | pildiallkiri = | lühend = | deviis = | asutatud = 1918 | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = 2018 | tüüp = | staatus = | eesmärk = | peakorter = Paide | asukoht = [[Rüütli tänav (Paide)|Rüütli tänav]] 25, Paide<br> | piirkond = [[Järva maakond]] | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = [[Järva maavanem]] | juht_nimi = | juht2_nimetus = | juht2_nimi = | juht3_nimetus = | juht3_nimi = | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = | emaorg = | allorg = | eelarve = | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = | märkused = }} '''Järva Maavalitsus''' oli [[Järva maavanem]]at teenindav [[riigiasutus]], mis asub [[Paide]]s. Viimane Järva maavanem oli [[Alo Aasma]].<ref>https://jarva.maavalitsus.ee/maavanem (vaadatud 02.06.2017)</ref> Eesti [[maavalitsus]]te tegevus lõpetati 1. jaanuarist [[2018]].<ref>[https://www.postimees.ee/4146515/riigikogu-kiitis-heaks-maavalitsuste-tegevuse-lopetamise-seaduse Riigikogu kiitis heaks maavalitsuste tegevuse lõpetamise seaduse]</ref> [[Pilt:Rüütli tänav Paides.jpg|pisi|left|Rüütli tänav. Vasakul on näha [[Järva Maavalitsus]]e hoonet]] == Ajalugu == {{Infokast organisatsioon | nimi = Järva maakonnavalitsus<br>Järva Maavalitsus <br>[[Eesti Omavalitsus]]e Järva Maavalitsus | omakeelne_nimi = | embleem = | embleemiallkiri = | pilt = | pildiallkiri = | lühend = | deviis = | asutatud = 1918 | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = 1941; 1941–1944 | tüüp = [[Kohaliku omavalitsuse asutus]], [[maavalitsus]] | staatus = | eesmärk = | peakorter = Paide | asukoht = [[Tallinna tänav (Paide)|Tallinna tänav]] 6<ref>[http://193.40.192.80/viewer/et/nlib-digar:305308/275345/page/54 Aadressraamatud. Eesti aadress-raamat 1938-1939 = Directory for Estonia 1938-1939 = Adressbuch für Estland 1938-1939 = Адресный указатель Эстонии 1938-1939. Järvamaa Maavalitsus], lk 151</ref>, Paide | piirkond = [[Järva maakond]] | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = Järva maakonnavalitsuse esimees | juht_nimi = [[Viktor Tarmas|Viktor Tomberg]]<br>[[Jakob Sõnajalg]] | juht2_nimetus = Viru ajutise maavalitsuse esimees | juht2_nimi = [[Jakob Sõnajalg]]<br> [[Mihkel Hansen]]<br>[[Juhan Kaarlimäe]] | juht3_nimetus = [[Järva maavanem]] | juht3_nimi = [[Juhan Kaarlimäe]]<br>[[Hugo Juhvelt]] | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = [[Järva maakonnanõukogu]]<br>[[Järva maavolikogu]] | emaorg = | allorg = | eelarve = | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = | märkused = }} 1917. aastal Eestis loodud uue omavalitsussüsteemi rajamise aluseks sai Venemaa Ajutise Valitsuse poolt 30. märtsil 1917 vastu võetud otsus “[[Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta]]”. [[Autonoomne Eestimaa kubermang|Eestimaa kubermangu]] tasandil pidi seadusandlikuks organiks saama [[Eestimaa Maapäev|maanõukogu]] (nimetatud ka maapäevaks), maakondades tuli valida 7–15-liikmelised [[maakonnanõukogu]]d. Maakonnanõukogud valiti [[vald]]ade ja linnade [[valijamees]]te poolt, kelle arvuks kehtestati üks iga 1000 elaniku kohta. Maakonnavalitsus oli Maakonnanõukogu täidesaatev organ, mis koosnes vähemalt kolmest liikmest ja sekretärist. Maakonnavalitsuse asjaajamine jagati osakondade vahel, mis moodustati vastavalt vajadusele. Maakonnanõukogude kodukord soovitas moodustada administratiiv-, majandus-, haridus-, tervishoiu- ja veterinaaria-, teede- ja side-, töö- ja hoolekande- ning põllumajandus- ja toitlusosakonna. Maakonnanõukogude ülesandeks oli kõikide maakonna omavalitsusse puutuvate asjade otsustamine täidesaatvate organite valimine ja järelevalve nende tegevuse üle, maakonnavalitsuse esitatud eelarve läbivaatamine<ref>[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?id=33&lid=167 Ajutise Valitsuse maakonnavalitsused], Eesti Ajalooarhiiv, fond 1.1.3.5. Ajutise Valitsuse maakonnavalitsused</ref>. 1927. aastal muudeti maakonnavalitsused, maavalitsusteks ja maakonnanõukogud, maavolikogudeks. Maakonnaomavalitsused likvideeriti Eestis [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1934)|1934. aasta põhiseadusega]], ning tegutsesid ajutised maavalitsused. [[1. mai]]l 1938 jõustunud [[maakonnaseadus]]e järgi taasasutati maakonnaomavalitsused. 1938. aastal valiti Järva maavolikogu liikmeiks: N. Waldmaa ([[Esna vald|Esna]] [[Esna vallavanem|vallavanem]]), J. Areng ([[Võhmuta vald (Järva-Jaani kihelkond)|Võhmuta]]), A. Paalpere ([[Kirna vald|Kirna]]) A. Perandi ([[Ambla vald (Ambla kihelkond)|Ambla]]), Tammrts ([[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)|Albu]]), Lesi ([[Särevere vald (Türi kihelkond)|Särevere]]), A. Aas ([[Väinjärve vald (Koeru kihelkond)|Väinjärve]]), A. Luht ([[Rakke vald (Koeru kihelkond)|Rakke]]), N. Hallimaa ([[Vajangu vald|Vajangu]]), [[Türi]] [[Türi linnavanem|linnavanem]] [[Ants Viirmaa]] ja [[Tapa]] [[Tapa linnavanem|linnavanem]] [[Jaan Maidre]]<ref>[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1938/06/12/9 Viru maavolikogu], Päewaleht, nr. 157, 12 juuni 1938</ref>. 8. märtsil [[Järva maavolikogu (1940)|1940. aastal valisid 13 vallavanemat ning Türi ja Tapa linnavanemad Järva maavolikogu]] ja maavolinikeks valiti: [[Jaan Ainvere]] [[Särevere vald|Särevere]]st, Karl Õunapuu [[Ambla vald (1939)|Ambla]]st, August Oli [[Lehtse vald (1939)|Lehtse]]st, Jakob Arnos [[Koigi vald (1939)|Koigi]]st, Richard Hallimaa [[Vajangu vald|Vajangu]]lt, Albert Suurkivi [[Väinjärve vald|Väinjärve]]lt, Richard Valdmaa [[Kareda vald (1939)|Kareda]]lt, [[Jaan Krass]] [[Paide vald (1939)|Paide]]st, Voldemar Nõukas [[Võhmuta vald|Võhmuta]]st ning [[Türi]] [[Türi linnavanem|linnavanem]] [[Ants Viirmaa]] ja [[Tapa]] [[Tapa linnavanem|linnavanem]] [[Jaan Maidre]]<ref>[https://dea.digar.ee/article/uuseesti/1940/03/09/93 Uued maavolikogud moodustati.], Uus Eesti, nr. 66, 9 märts 1940</ref>. == Järva maavanem == {{vaata|Järva maavanem}} ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1940/01/18/73 Järwa maawalitsuse endiste tegelaste protsess Riigikohtus], Postimees (1886-1944), nr. 16, 18 jaanuar 1940 [[Kategooria:Järva maakonna ajalugu]] [[Kategooria:Eesti maavalitsused]] 6u1m2ds9426j4vanrcrhpdfm81g05xs Saare maavalitsus 0 467237 6168968 6166778 2022-07-28T06:31:03Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Saare Maavalitsus | omakeelne_nimi = | embleem = | embleemiallkiri = | pilt = [[File:Kuressare streets - panoramio - Ainars Brūvelis (3).jpg|pisi|thumb|270px|Saaremaa Apteek ja Saare maavalitsus, Lossi tänav 1 ]] | pildiallkiri = | lühend = | deviis = | asutatud = 1917 | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = 2018 | tüüp = | staatus = | eesmärk = | peakorter = [[Kuressaare]] | asukoht = [[Lossi tänav (Kuressaare)|Lossi tänav]] 1<ref>[http://193.40.192.80/viewer/et/nlib-digar:305308/275345/page/54 Aadressraamatud > Eesti aadress-raamat 1938-1939 = Directory for Estonia 1938-1939 = Adressbuch für Estland 1938-1939 = Адресный указатель Эстонии 1938-1939. Lääne maavalitsus], lk 155</ref>, Kuressaare | piirkond = [[Saare maakond]] | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = [[Saare maavanem]] | juht_nimi = | juht2_nimetus = | juht2_nimi = | juht3_nimetus = | juht3_nimi = | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = | emaorg = [[Vabariigi Valitsus]] <br> | allorg = | eelarve = | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = | märkused = }} '''Saare maavalitsus''' oli [[Saare maavanem]]at teenindav [[riigiasutus]], mis asus [[Kuressaare]]s aadressil [[Lossi tänav (Kuressaare)|Lossi tänav]] 1. Saare maakonna viimaseks [[Saare maavanem]]aks oli kuni 17. jaanuarini 2017 [[Kaido Kaasik]]. Alates 17. jaanuarist 2017 kuni aasta lõpuni täitis maavanema ülesandeid maasekretär [[Jaan Leivategija]]<ref>https://web.archive.org/web/20170602090945/http://saare.maavalitsus.ee/maavanem (vaadatud 02.06.2017)</ref>. Maavalitsus andis välja [[Saare maavalitsuse teeneteplaat]]i. Eesti maavalitsuste tegevus lõpetati 1. jaanuarist [[2018]].<ref>[https://www.postimees.ee/4146515/riigikogu-kiitis-heaks-maavalitsuste-tegevuse-lopetamise-seaduse Riigikogu kiitis heaks maavalitsuste tegevuse lõpetamise seaduse]</ref> 1917. aastal Eestis loodud uue omavalitsussüsteemi rajamise aluseks sai [[Ajutine Valitsus (Venemaa)|Venemaa Ajutise Valitsuse]] poolt 30. märtsil 1917 vastu võetud otsus “[[Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta]]”. Selle kohaselt liideti [[Eestimaa kubermang]]uga ka senised [[Liivimaa kubermang]]u eestikeelsed alad: [[Tartu kreis|Tartu]], [[Võru kreis|Võru]], [[Viljandi kreis|Viljandi]], [[Pärnu kreis|Pärnu]] ja [[Saaremaa kreis]]. [[Autonoomne Eestimaa kubermang|Eestimaa kubermangu]] tasandil pidi [[Seadusandlik võim|seadusandlikuks organiks]] saama [[Eestimaa Maapäev|maanõukogu]] (nimetatud ka maapäevaks). Uue teise astme [[Kohalik omavalitsus|omavalitsus]]ena loodi maakonnaomavalitsus, maakondades tuli valida 7–15-liikmelised ajutised [[maakonnanõukogu]]d, mis olid algselt maakonnakomissarile nõuandjaks organiks. Maakonnanõukogud valiti [[vald]]ade ja linnade [[valijamees]]te poolt, kelle arvuks kehtestati üks iga 1000 elaniku kohta. 15. juunil kehtestas Venemaa Ajutine Valitsus maakonnanõukogude valimise ajutise korra, mille kohaselt tuli valimised kõikjal läbi viia 24. ja 25. juunil 1917. Samadele päevadele määrati ka maanõukogu saadikute valimine maakondades. [[Maakonnanõukogu]]de avamine oli üleriigiliselt määratud 1. juulile. {{Infokast organisatsioon | nimi = <br>Saare maakonnavalitsus<br>Saare Maavalitsus<br> [[Eesti Omavalitsus]]e Saare Maavalitsus | omakeelne_nimi = | embleem = | embleemiallkiri = | pilt = [[Fail:Kuressaare Linnateater.jpg|thumb|250px|Maakonnanõukogu ja -valitsuse hoone Kuressaares aadressil Tallinna 20]] | pildiallkiri = | lühend = | deviis = | asutatud = 1918 | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = 1941 | tüüp = [[Kohaliku omavalitsuse asutus]], [[maavalitsus]] | staatus = | eesmärk = | peakorter = [[Kuressaare]] | asukoht = [[Tallinna tänav (Kuressaare)|Tallinna tänav]] 20, Kuressaare | piirkond = [[Saare maakond]] | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = Saare maakonnavalitsuse esimees | juht_nimi = | juht2_nimetus = Saare ajutise maavalitsuse esimees | juht2_nimi =<br> | juht3_nimetus = [[Saare maavanem]] | juht3_nimi = vt. [[Saare maavanem]]ate loend | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = Saaremaa Ajutine Maakonnanõukogu<br>[[Saare maakonnanõukogu]]<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1921/04/13/15 Lääne maakonnanõukogu liikmete nimekiri.], Riigi Teataja, nr. 25, 13 aprill 1921</ref><br>[[Saare maavolikogu]] | emaorg = | allorg = | eelarve = | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = | märkused = }} Maakonna omavalitsustes oli 2 organit - korraldav ja täidesaatev: [[volikogu]] ja maavalitsus. Maakonnavalitsus oli [[Maakonnanõukogu]] [[Täidesaatev võim|täidesaatev]] organ, mis koosnes vähemalt kolmest liikmest ja sekretärist. Maakonnavalitsuse asjaajamine jagati osakondade vahel, mis moodustati vastavalt vajadusele. Maakonnanõukogude kodukord soovitas moodustada administratiiv-, majandus-, haridus-, tervishoiu- ja veterinaaria-, teede- ja side-, töö- ja hoolekande- ning põllumajandus- ja toitlusosakonna. Maakonnanõukogude ülesandeks oli kõikide maakonna omavalitsusse puutuvate asjade otsustamine, täidesaatvate organite valimine ja järelevalve nende tegevuse üle, maakonnavalitsuse esitatud eelarve läbivaatamine<ref>[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?id=33&lid=167 Ajutise Valitsuse maakonnavalitsused], Eesti Ajalooarhiiv, fond 1.1.3.5. Ajutise Valitsuse maakonnavalitsused</ref>. {{vaata|maakonnanõukogu}}, ''maavalitsus'' 1917. aasta Saaremaa Ajutine Maakonnanõukogu valiti nimekirjade alusel, nõukogusse üheksa maata ja kuus maaga meest. 25. juunil valiti maakonnanõukogu esimees ja sekretär, senine rahukohtu sekretär [[Mihkel Neps]] (1890–1937) ja [[Kaarma-Suure vald|Kaarma-Suurvalla]] [[vallasekretär]] Feodor Kanaval ([[Uku Kajak]]). Nõukogu valimiste tulemuste kohta esitati kaebus, et valimiste ajal olevat valimisruumis tehtud kihutustööd, samuti olevat vahepeal tagasivõetud ja täiendatud nimekirja valimispäeval taas käiku antud ning halvustatud valjuhäälselt vastaskandidaate. Kõike seda arvesse võttes kuulutas [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu|Eestimaa Ajutise Maanõukogu]] esimees [[Artur Vallner]] Saaremaa Ajutise Maakonnanõukogu valimised kehtetuks<ref>[[Endel Püüa]], [https://arhiiv.saartehaal.ee/2007/08/10/maaomavalitsuste-loomine/ Maaomavalitsuste loomine], [[Saarte Hääl]], 10/08/2007</ref>. Uued valimised määrati 3. augustile, võitis sotsialistide nimekiri, kust maakonnanõukogusse pääses tervelt üheksa saadikut. Tegelikult jäi aga jõudude vahekord juunivalimistega võrreldes endiseks ja ka nimeliselt jäid saadikud enam-vähem samaks, väljavahetamisele läks vaid kolm nõukogu liiget. Saaremaa Ajutine Maakonnanõukogu tegevust 14.–15. augustil, nõukogu esimesel töökoosolekul valiti selle juhatus ja osakondade juhatajad. Maakonnanõukogu esimeheks sai metsaülem [[Feodor Ermus]], abiks [[Anton Verlin]] [[Loona vald (Kihelkonna kihelkond)|Loona vallast]], sekretäriks Feodor Kanaval ja abisekretäriks külakooliõpetaja Johannes Oks [[Ratla]]st. Maakonnavalitsuse, kuhu valiti 10. augustil 1917 Eestimaa Ajutise Maakonnanõukogu vastu võetud maakonnanõukogude kodukorra seaduse järgi Saaremaa maakonnavalitsusse 4 liiget. Saaremaa maakonnavalitsuse esimeheks valiti tagaselja, kuid ühehäälselt endine Kuressaare linnakooli õpetaja [[Kirill Kaasik]] (1862–1944), tema abiks [[Mihkel Neps]], liikmeks [[Aleksander Velvelt]] ja sekretäriks Feodor Kanaval. Maakonnanõukogu ja -valitsus tegutsesid [[Kuressaare Eesti Selts]]i majas [[Tallinna tänav (Kuressaare)|Tallinna tänav]] 20, kus üüriti terve alumine korrus. 29. septembril 1917 [[Operatsioon Albion|maabusid sakslased Tagalahes]] ning ülejärgmisel päeval jõudsid okupatsiooniväed Kuressaarde. Saksa väed kohapealseid võimuorganeid ei tunnustatud ja need aeti laiali. Maakonnavalitsuse abiesimees M. Neps ja sekretär F. Kanaval arreteeriti ning viidi Saksamaale vangi, esimehelt K. Kaasikult võeti allkiri Saaremaalt mittelahkumise kohta. Algas ligi 14 kuud kestnud [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]]. Maakonnaomavalitsused likvideeriti Eestis [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1934)|1934. aasta põhiseadusega]], ning tegutsesid ajutised maavalitsused. [[1. mai]]l 1938 jõustunud [[maakonnaseadus]]e järgi taasasutati maakonnaomavalitsused. § 1. kohaselt olid Vabariigi maakonnad: [[Harju maakond|Harju]], [[Järva maakond|Järva]], [[Lääne maakond|Lääne]], [[Petseri maakond|Petseri]], [[Pärnu maakond|Pärnu]], [[Saare maakond|Saare]], [[Viljandi maakond|Viljandi]], [[Tartu maakond|Tartu]], [[Valga maakond|Valga]], [[Viru maakond|Viru]] ja [[Võru maakond]]. 1938. aastal valiti uued [[Maavolikogu|maavolikogu]]d, ja maavolikogude valijateks oli [[vallavanem]]ad ja kolmanda astme [[linnavanem]]ad. Valimistest võtsid osa kõik vallavanemad ja kolmanda astme linnade, välja arvatud [[maakonnalinn]]ade, linnavanemad. Maavolinike arv kõigus 11 kuni 25, olenevalt maakonna suurusest, kusjuures üks maavolinik iga 5000 elaniku kohta. Maavolinike arv oli: [[Harju maakond|Harjumaal]] 18, [[Järva maakond|Järvamaal]] 11, [[Lääne maakond|Läänemaal]] 14, [[Petseri maakond|Petserimaal]] 11, [[Pärnu maakond|Pärnumaal]] 15, [[Saare maakond|Saaremaal]] 11, [[Tartu maakond|Tartumaal]] 21, [[Valga maakond|Valgamaal]] 11, [[Viljandi maakond|Viljandimaal]] 12, [[Viru maakond|Virumaal]] 22, [[Võru maakond|Võrumaal]] 15. Valimisi ei peetud ainult Petserimaal, kuna kõik 11 vallavanemat pääsesid valimata maavolikogusse<ref>[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1938/06/12/8 Valiti uusi maavolikogusid], Päewaleht, nr. 157, 12 juuni 1938</ref>. 8. märtsil 1940. aastal valisid [[Saare maakond|Saare maakonna]] [[vallavanem]]ad Saare maavolikogu ja maavolinikeks valiti vallavanemad: [[Pöide vald (1939)|Pöide]] vallavanem A. Rei, [[Madis Kolk (vallavanem)|Madis Kolk]] ([[Muhu vald (1939)|Muhu]]), Aleksei Küng ([[Laimjala vald (1939)|Laimjala]]), Joh. Tiik ([[Kaarma vald (1939)|Kaarma]]), Aug. Ots ([[Valjala vald (1939)|Valjala]]), Joh. Võidumas ([[Leisi vald (1939)|Leisi]]), Priidu Tammart ([[Mustjala vald (1939)|Mustjala]]), Osvald Niit ([[Kärla vald (1939)|Kärla]]), Valdar Mälk ([[Lümanda vald (1939)|Lümanda]]), H. Suurkivi ([[Salme vald (1939)|Salme]]), A. Münt ([[Torgu vald (1939)|Torgu]])<ref>[https://dea.digar.ee/article/uuseesti/1940/03/09/93 Uued maavolikogud moodustati.], Uus Eesti, nr. 66, 9 märts 1940</ref>. {{vaata|Eesti maavolinike loend#Pärnu maavolinikud}} ''1940'' == Saare maavanem == {{vaata|Saare maavanem}} ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *Endel Püüa, [https://saartehaal.postimees.ee/6598383/maaomavalitsuste-loomine Maaomavalitsuste loomine], saartehaal.postimees.ee, 10. august 2007 [[Kategooria:Saare maakonna ajalugu]] [[Kategooria:Eesti maavalitsused]] tqbolqye35j5ek4gtq5owppw274h08q Lääne maavalitsus 0 467240 6168798 6132782 2022-07-27T17:57:06Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Lääne Maavalitsus | omakeelne_nimi = | embleem = | embleemiallkiri = | pilt = | pildiallkiri = | lühend = | deviis = | asutatud = 1917 | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = 2018 | tüüp = [[avalik sektor]] | staatus = | eesmärk = | peakorter = [[Haapsalu]] | asukoht = [[Lahe tänav (Haapsalu)|Lahe tänav]] 8, Haapsalu | piirkond = [[Lääne maakond]] | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = [[Lääne maavanem]] | juht_nimi = | juht2_nimetus = | juht2_nimi = | juht3_nimetus = | juht3_nimi = | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = | emaorg = [[Vabariigi Valitsus]] <br> | allorg = | eelarve = | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = | märkused = }} '''Lääne maavalitsus''' oli [[Lääne maavanem]]at teenindav [[riigiasutus]], mis asus [[Haapsalu]]s aadressil [[Lahe tänav (Haapsalu)|Lahe tänav]] 8. [[Maavalitsus]]e tööd juhtis ja korraldas [[maavanem]], kes allus [[Vabariigi Valitsus]]ele. Viimane [[Lääne maavanem]] oli [[Neeme Suur]]<ref name="laane.maavalitsus.ee">https://web.archive.org/web/20170518041356/http://laane.maavalitsus.ee/maavanem-lembit-kruuse (vaadatud 02.06.2017)</ref>. Maavalitsuse ülesandeks oli: # riikliku haldamise korraldamine ja koordineerimine maakonnas oma pädevuse piires seadusega ettenähtud korras ja ulatuses; # riigi omandisse kuuluva vara käsutamine vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt antud korraldustele ja määrustele; # maakonnas rahanduse, hariduse, kultuuri, spordi, muinsuskaitse, tervishoiu, sanitaarteenistuse, tööhõive, sotsiaalhoolduse, migratsiooni, ettevõtluse, statistika, riiklike registrite, side, riikliku transpordi, riiklike teede, keskkonnakaitse, maakorralduse, metsamajanduse, ehitusjärelevalve ja planeeringu, kapitaalehituse ning regionaalpoliitika valdkonda kuuluvate küsimuste korraldamine vastavalt Vabariigi Valitsuse määrustele, kui seadusega ei ole korraldatud teisiti<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/28576 Maakonna valitsemiskorralduse seadus], RT I 1993, 51, 696</ref>. Eesti maavalitsuste tegevus lõpetati 1. jaanuarist [[2018]].<ref>[https://www.postimees.ee/4146515/riigikogu-kiitis-heaks-maavalitsuste-tegevuse-lopetamise-seaduse Riigikogu kiitis heaks maavalitsuste tegevuse lõpetamise seaduse]</ref> == Ajalugu == {{Infokast organisatsioon | nimi = Lääne maakonnavalitsus<br>Lääne Maavalitsus <br>[[Eesti Omavalitsus]]e Lääne Maavalitsus | omakeelne_nimi = | embleem = | embleemiallkiri = | pilt = | pildiallkiri = | lühend = | deviis = | asutatud = 1918 | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = 1941; 1941–1944 | tüüp = [[Kohaliku omavalitsuse asutus]], [[maavalitsus]] | staatus = | eesmärk = | peakorter = [[Haapsalu]] | asukoht = <br>[[Ehte tänav (Haapsalu)|Ehte tänav]] 9, Haapsalu <br>[[Suur-Lossi tänav]] 43<ref>[http://193.40.192.80/viewer/et/nlib-digar:305308/275345/page/54 Aadressraamatud > Eesti aadress-raamat 1938-1939 = Directory for Estonia 1938-1939 = Adressbuch für Estland 1938-1939 = Адресный указатель Эстонии 1938-1939. Lääne maavalitsus], lk 154</ref>, Haapsalu | piirkond = [[Lääne maakond]] | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = Lääne maakonnavalitsuse esimees | juht_nimi = <br> | juht2_nimetus = Lääne ajutise maavalitsuse esimees | juht2_nimi = <br> | juht3_nimetus = [[Lääne maavanem]] | juht3_nimi = <br> | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = [[Lääne maakonnanõukogu]]<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1921/04/13/15 Lääne maakonnanõukogu liikmete nimekiri.], Riigi Teataja, nr. 25, 13 aprill 1921</ref><br>[[Lääne maavolikogu]] | emaorg = | allorg = | eelarve = | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = | märkused = }} 1917. aastal Eestis loodud uue omavalitsussüsteemi rajamise aluseks sai Venemaa Ajutise Valitsuse poolt 30. märtsil 1917 vastu võetud otsus “[[Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta]]”. [[Autonoomne Eestimaa kubermang|Eestimaa kubermangu]] tasandil pidi seadusandlikuks organiks saama [[Eestimaa Maapäev|maanõukogu]] (nimetatud ka maapäevaks), maakondades tuli valida 7–15-liikmelised [[maakonnanõukogu]]d. Maakonnanõukogud valiti [[vald]]ade ja linnade [[valijamees]]te poolt, kelle arvuks kehtestati üks iga 1000 elaniku kohta. Maakonnavalitsus oli Maakonnanõukogu täidesaatev organ, mis koosnes vähemalt kolmest liikmest ja sekretärist. Maakonnavalitsuse asjaajamine jagati osakondade vahel, mis moodustati vastavalt vajadusele. Maakonnanõukogude kodukord soovitas moodustada administratiiv-, majandus-, haridus-, tervishoiu- ja veterinaaria-, teede- ja side-, töö- ja hoolekande- ning põllumajandus- ja toitlusosakonna. Maakonnanõukogude ülesandeks oli kõikide maakonna omavalitsusse puutuvate asjade otsustamine täidesaatvate organite valimine ja järelevalve nende tegevuse üle, maakonnavalitsuse esitatud eelarve läbivaatamine<ref>[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?id=33&lid=167 Ajutise Valitsuse maakonnavalitsused], Eesti Ajalooarhiiv, fond 1.1.3.5. Ajutise Valitsuse maakonnavalitsused</ref>. 1927. aastal muudeti maakonnavalitsused, maavalitsusteks ja maakonnanõukogud, maavolikogudeks. Maakonnaomavalitsused likvideeriti Eestis [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1934)|1934. aasta põhiseadusega]], ning tegutsesid ajutised maavalitsused. [[1. mai]]l 1938 jõustunud [[maakonnaseadus]]e järgi taasasutati maakonnaomavalitsused. 8. märtsil 1940. aastal valisid Läänemaa valla- ja linnavanemad Lääne maavolikogu ja maavolinikeks valiti: J. Mets ([[Lihula vald (1939)|Lihula]]), [[Richard Kiil]] ([[Kärdla]] [[Kärdla linnavanem|linnavanem]]), J. Raudsepp ([[Karuse vald|Karuse]]), A. Laaliste ([[Velise vald|Velise]]), J. Pärna ([[Varbla vald (1939)|Varbla]]), V. Altmäe ([[Martna vald (1939)|Martna]]), J. Remmelkoor ([[Pühalepa vald (Pühalepa kihelkond)|Pühalepa]]), J. Reiner ([[Vigala vald (1939)|Vigala]]), J. Koit ([[Kõrgesaare vald|Kõrgesaare]]), A. Laving ([[Noarootsi vald (1939)|Noarootsi]]), A. Roomet ([[Kullamaa vald (1939)|Kullamaa]]), J. Landman ([[Vormsi vald|Vormsi]]) ja A. Tammet ([[Taebla vald (1939)|Taebla vallast]])<ref>[https://dea.digar.ee/article/uuseesti/1940/03/09/93 Uued maavolikogud moodustati.], Uus Eesti, nr. 66, 9 märts 1940</ref>. == Lääne maavanem == {{vaata|Lääne maavanem}} ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Lääne maakonna ajalugu]] [[Kategooria:Eesti maavalitsused]] 81ozqa0ege13hw68swlrl5zi4ocgzps Pärnu maavalitsus 0 467242 6168869 6166430 2022-07-27T20:15:30Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki {{Asutus |Nimi = Pärnu Maavalitsus |Embleem = |Embleemiallkiri = |Pilt = |Pildiallkiri = |lühend = |moodustatud = 1918 |likvideeritud = 2018 |tüüp = |eesmärk = |peakorter = Pärnu |asukoht = [[Akadeemia tänav (Pärnu)|Akadeemia tänav]] 2, Pärnu<br> |piirkond = [[Pärnu maakond]] |juhtkond = |kõrgemalseisev_asutus = |alluv_asutus = |töötajad = |eelarve = |veebileht = }} '''Pärnu maavalitsus''' oli [[Pärnu maavanem]]at teenindav [[riigiasutus]], mis asus [[Pärnu]]s aadressil [[Akadeemia tänav (Pärnu)|Akadeemia tänav]] 2. Viimane Pärnu maavanem oli [[Kalev Kaljuste]]<ref name="parnu.maavalitsus.ee">https://web.archive.org/web/20170708141759/http://parnu.maavalitsus.ee/parnu-maavanem (vaadatud 02.06.2017)</ref>. Eesti maavalitsuste tegevus lõpetati 1. jaanuarist [[2018]].<ref>[https://www.postimees.ee/4146515/riigikogu-kiitis-heaks-maavalitsuste-tegevuse-lopetamise-seaduse Riigikogu kiitis heaks maavalitsuste tegevuse lõpetamise seaduse]</ref> ==Pärnu maavanemad== {{vaata|Pärnu maavanem}} == Ajalugu == {{Infokast organisatsioon | nimi = Pärnu maakonnavalitsus<br>Pärnu Maavalitsus <br>[[Eesti Omavalitsus]]e Pärnu Maavalitsus | omakeelne_nimi = | embleem = | embleemiallkiri = | pilt = | pildiallkiri = | lühend = | deviis = | asutatud = 1918 | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = 1941; 1941–1944 | tüüp = [[Kohaliku omavalitsuse asutus]], [[maavalitsus]] | staatus = | eesmärk = | peakorter = [[Pärnu]] | asukoht = [[Suur-Sepa tänav]]<ref>[[Olaf Esna]], [https://parnu.postimees.ee/2142371/tapsustusi-parnu-maavalitsuse-maja-ehitusloole Täpsustusi Pärnu maavalitsuse maja ehitusloole], parnu.postimees.ee, 28. november 2006</ref> 16, Pärnu<br> | piirkond = [[Pärnu maakond]] | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = Pärnu maakonnavalitsuse esimees | juht_nimi = <br> | juht2_nimetus = Pärnu ajutise maavalitsuse esimees | juht2_nimi = <br> | juht3_nimetus = [[Pärnu maavanem]] | juht3_nimi = vt [[Pärnu maavanem]]ate loend | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = [[Pärnu maakonnanõukogu]]<br>[[Pärnu maavolikogu]] | emaorg = | allorg = | eelarve = | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = | märkused = }} [[Autonoomne Eestimaa kubermang|Autonoomse Eestimaa kubermangu]] Pärnu maakonna omavalitsus loodi 30. märtsil 1917. aastal, [[Ajutine Valitsus (Venemaa)|Venemaa Ajutise Valitsus]] määruse "[[Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta]]" alusel. {{vaata|maavalitsus|maakonnanõukogu|Pärnu maakonnavalitsus|Pärnu maakonnanõukogu}} Maakonna omavalitsustes oli 2 organit - korraldav ja täidesaatev: [[volikogu]] ja maavalitsus. Maakonnavalitsus oli [[Maakonnanõukogu]] [[Täidesaatev võim|täidesaatev]] organ, mis koosnes vähemalt kolmest liikmest ja sekretärist<ref>[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?id=33&lid=167 Ajutise Valitsuse maakonnavalitsused], Eesti Ajalooarhiiv, fond 1.1.3.5. Ajutise Valitsuse maakonnavalitsused</ref>. Maakonnaomavalitsused likvideeriti Eestis [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1934)|1934. aasta põhiseadusega]], 24. jaanuarist 1934. aastal. 1934. aastal kehtima halanud põhiseaduse [[omavalitsusüksus]]te loetelus puudusid maaomavalitsused. Seetõttu maakonna omavalitsused kaotati 1934. aasta maakondade ajutise valitsemise seadusega<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1934/01/23/7 Riigikogu poolt 19. jaanuaril 1934 vastuvõetud 40. Maakondade ajutise valitsemise seadus.], Riigi Teataja, nr. 5, 23 jaanuar 1934</ref>. Senised [[maavanem]]ad jäid ametisse ajutiste maavalitsuste esimeestena. Ajutised maavalitsused täitsid endiste maavalitsuste ülesandeid kuni viimaste üleandmiseni vastavaile asutustele. Ajutised maavalitsused allusid [[Kohtu- ja Siseministeerium]]ile. Maakonna omavalitsusorganiteks olid: 1) [[Maavolikogu|maavolikogu]], 2) [[maavanem]], 3) [[maavalitsus]] ja 4) [[Vallavanem|valla-]] ja [[linnavanem]]ate täiskogu. Maavolikogu valiti 5-ks kalendriaastaks ja ta koosnes vastavalt elanike arvule 11—25 [[Maavolinik|maavolinik]]ust. {{vaata|maavalitsus|maavolikogu|Pärnu maakonnavalitsus|Pärnu maavolikogu|Pärnu maavanem}} [[1. mai]]l [[1938. aasta Eestis|1938]]. aastal jõustunud Maakonnaseaduse järgi oli maakonnaomavalitsuse juht [[maavanem]], kes oli ka ühtlasi keskvalitsuse esindaja maakonnas. 1938. aastal valiti Pärnu maavolikogu liikmeiks [[Vallavanem|valla-]] ja [[linnavanem]]ate koosolekut: vallavanemad: A. Sander, M. Karlep, [[Sauga vald (Pärnu kihelkond)|Sauga]] [[Sauga vallavanem|vallavanem]] [[August Oidermaa]], Aleks. Veersalu, M. Uulimaa, V. Pendre, H. Rehe, A. Ilmjärv, J. Palk, A. Tiitus, J. Looper, J. Raavel, J. Puusepp, P. Võit ja [[Kilingi-Nõmme]] [[Kilingi-Nõmme linnavanem|linnavanem]] [[Albert Oissaar]].<ref>[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1938/06/12/9 Harju maavolikogu], Päewaleht, nr. 157, 12 juuni 1938</ref>. 8. märtsil 1940. aastal valisid Pärnumaa valla- ja linnavanemad Pärnu maavolikogu ja maavolinikeks valiti vallavanemad: V. Altsaar ([[Vändra vald (1939)|Vändra]]), A. Ilmjärv ([[Paikuse vald (1939)|Paikuse]]), A. Jänes ([[Rajangu vald|Rajangu]]), Al. Kalvik ([[Seliste vald|Seliste]]), M. Karlep ([[Tõstamaa vald (1939)|Tõstamaa]]), A. Oidermaa ([[Sauga vald (1939)|Sauga]]), J. Pulk ([[Tahkuranna vald (1939)|Tahkuranna]]), A. Pukk ([[Saarde vald (1939)|Saarde]]), J. Sossi ([[Abja vald (1939)|Abja]]), A. Tiitus ([[Laiksaare vald|Laiksaare]]), M. Tuisk ([[Tori vald (1939)|Tori]]) ja A. Veersalu ([[Kaisma vald (1939)|Kaisma]]) ning [[Sindi]] [[Sindi linnavanem|linnavanem]] [[Jakob Ollep]].<ref>[https://dea.digar.ee/article/uuseesti/1940/03/09/93 Uued maavolikogud moodustati.], Uus Eesti, nr. 66, 9 märts 1940</ref>. {{vaata|Eesti maavolinike loend#Pärnu maavolinikud}} ''1940'' ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[[Olaf Esna]], [https://dea.digar.ee/article/parnupostimees/2017/01/26/11.1 Kui maavalitsustele lüüakse hingekella 1.], Pärnu Postimees, nr. 18, 26 jaanuar 2017 * Olaf Esna, [https://dea.digar.ee/article/parnupostimees/2017/03/23/15.1 Kui maavalitsustele lüüakse hingekella 2.], Pärnu Postimees, nr. 57, 23 märts 2017 [[Kategooria:Pärnu maakonna ajalugu]] [[Kategooria:Eesti maavalitsused]] lr2r3k173l00dieduiqvi7tx188jp6y Viljandi maavalitsus 0 467246 6168783 6168392 2022-07-27T16:54:42Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki {{Asutus |Nimi = Viljandi Maavalitsus |Embleem = |Embleemiallkiri = |Pilt = Eesti Panga Viljandi osakonna hoone.jpg|pildisuurus=300px |Pildiallkiri = Algne Eesti Panga Viljandi osakonna ja Viljandi maavalitsuse hoone, 2021 |lühend = |moodustatud = 1917 |likvideeritud = 2018 |tüüp = [[Kohalik omavalitsusüksus|kohalik omavalitsus]]asutus |eesmärk = |peakorter = Viljandi |asukoht =[[Vabaduse plats (Viljandi)|Vabaduse plats]] 2, Viljandi |piirkond = [[Viljandi maakond]] |juhtkond = [[Viljandi maavanem]] |kõrgemalseisev_asutus =[[Vabariigi valitsus]] |alluv_asutus = |töötajad = |eelarve = |veebileht = }} '''Viljandi maavalitsus''' oli [[Viljandi maavanem]]at teenindav [[riigiasutus]], mis asus [[Viljandi]]s endises [[Eesti Panga Viljandi osakonna hoone]]s aadressil [[Vabaduse plats (Viljandi)|Vabaduse plats]] 2. Maavalitsuste tegevus lõpetati Eestis 1. jaanuaril [[2018]].<ref>[https://www.postimees.ee/4146515/riigikogu-kiitis-heaks-maavalitsuste-tegevuse-lopetamise-seaduse Riigikogu kiitis heaks maavalitsuste tegevuse lõpetamise seaduse]</ref> Viimane Viljandi maavanem oli [[Erich Palm]].<ref name="viljandi.maavalitsus.ee">https://web.archive.org/web/20170514114825/http://viljandi.maavalitsus.ee/maavanem (vaadatud 02.06.2017)</ref> == Ajalugu == 1917. aastal Eestis loodud uue omavalitsussüsteemi rajamise aluseks sai Venemaa Ajutise Valitsuse poolt 30. märtsil 1917 vastu võetud otsus “[[Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta]]”. [[Autonoomne Eestimaa kubermang|Eestimaa kubermangu]] tasandil pidi seadusandlikuks organiks saama [[Eestimaa Maapäev|maanõukogu]] (nimetatud ka maapäevaks), maakondades tuli valida 7–15-liikmelised [[maakonnanõukogu]]d. Maakonnanõukogud valiti [[vald]]ade ja linnade [[valijamees]]te poolt, kelle arvuks kehtestati üks iga 1000 elaniku kohta. {{Infokast organisatsioon | nimi = Viljandi maakonnavalitsus<br>Viljandi Maavalitsus | omakeelne_nimi = | embleem = | embleemiallkiri = | pilt = | pildiallkiri = | lühend = | deviis = | asutatud = 1918 | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = 1941 | tüüp = [[Kohaliku omavalitsuse asutus]], [[maavalitsus]] | staatus = | eesmärk = | peakorter = Viljandi | asukoht = [[Pikk tänav (Viljandi)|Pikk tänav]] 3<ref>[http://193.40.192.80/viewer/et/nlib-digar:305308/275345/page/54 Aadressraamatud > Eesti aadress-raamat 1938-1939 = Directory for Estonia 1938-1939 = Adressbuch für Estland 1938-1939 = Адресный указатель Эстонии 1938-1939. Viljandi maavalitsus], lk 157</ref>, Viljandi<br> | piirkond = [[Viljandi maakond]] | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = Viljandi maakonnavalitsuse esimees | juht_nimi = [[Leo Sepp]]<br> ajutine [[Peeter Puusep]] <br>[[Martin Tibar]] | juht2_nimetus = Viljandi ajutise maavalitsuse esimees | juht2_nimi = [[Johan Oja]]<ref>[https://dea.digar.ee/page/omamaa/1923/04/30/3 Wiljandi teated], Oma Maa, 30 aprill 1923</ref><br> | juht3_nimetus = [[Viljandi maavanem]] | juht3_nimi = vt. [[Viljandi maavanem]]ate loend | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = [[Viljandi maakonnanõukogu]]<br>[[Viljandi maavolikogu]] | emaorg = | allorg = | eelarve = | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = | märkused = }} Maakonnavalitsus oli maakonnanõukogu täidesaatev organ, mis koosnes vähemalt kolmest liikmest ja sekretärist. Maakonnavalitsuse asjaajamine jagati osakondade vahel, mis moodustati vastavalt vajadusele. Maakonnanõukogude kodukord soovitas moodustada administratiiv-, majandus-, haridus-, tervishoiu- ja veterinaaria-, teede- ja side-, töö- ja hoolekande- ning põllumajandus- ja toitlusosakonna. Maakonnanõukogude ülesandeks oli kõikide maakonna omavalitsusse puutuvate asjade otsustamine täidesaatvate organite valimine ja järelevalve nende tegevuse üle, maakonnavalitsuse esitatud eelarve läbivaatamine<ref>[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?id=33&lid=167 Ajutise Valitsuse maakonnavalitsused], Eesti Ajalooarhiiv, fond 1.1.3.5. Ajutise Valitsuse maakonnavalitsused</ref>. Viljandi esimese maanõukogu valimised toimusid [[Viljandi kreis|Viljandimaa]] valdade valijameeste poolt 24. ja 25. juulil 1917. aastal. Viljandimaa valdade hulka kuulus siis ka suur osa hilisema [[Valga maakond|Valgamaa]] valdadest. 1917. aastal valiti Viljandi maavalitsuse esimeseks esimeheks [[Leo Sepp]], tema abiks Jakob Meerits ja Jaan Kutt ning sekretäriks Andres Loorits<ref>[https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1938/11/18/26 Viljandi maavalitsus pöörde ja heitluse aegadel], Sakala (1878-1940), nr. 136, 18 november 1938</ref>. 27. oktoobril 1917 [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]] juurde asutatud [[Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee]] kuulutas end kõrgemaks võimuks Eestis ja kubermangu komissariks määrati [[Viktor Kingissepp]], kes andis kõigile sõja-revolutsioonilistele komiteedele käsu võimu üle võtta. Viljandis võtsid täidesaatva komitee esindajad [[Ella Pöögelmann]], [[August Kohver|August Koffer]] ja [[Peeter Puis]] 1. novembril 1917. a. [[Ajutine Valitsus (Venemaa)|Ajutise Valitsuse]] [[Eestimaa kubermangukomissar|Viljandi maakonna komissari]] kantselei ja asjaajamise üle ja 4. novembril kuulutas kohalik sõja-revolutstoonikomitee end ainsamaks kõrgemaks võimuks Viljandi linnas ja maakonnas. Maakonna komissarideks valiti August Koffer ja Ella Pöögelmann. 1917. aasta 28. novembril üldisel Viljandi maakonna tööliste, soldatite ja talupoegade saadikute nõukogu koosolekul võeti vastu otsus, tunnistada Viljandi maakonna nõukogu [[kontrrevolutsioon]]iliseks ja viibimata laiali ajada. Samal koosolekul moodustati ka uus maakonnavalitsus, kes pidi vana asemele astuma. Uude maavalitsusse kutsuti endise maavalitsuse liige [[Jakob Meerits]], endine maakonna komissari asjaajaja August Pihlap ja tuntud enamlased [[Jaan Vanakamar]] ja revolutsioonilise komitee esimees [[Johan Lombak]]. Enne Saksa sõjavägede poolt Viljandi [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|okupeerimist]], kogunesid Viljandis [[23. veebruar]]il ligi 10 maanõukogu liiget, kus ühel häälel valisid ajutise maanõukogu ja maavalitsuse esindajaks [[Henrik Treufeldt]]i, asemikuks maanõukogu liige J. Välba ja tema abiks H. Tambergi, kuid Saksa võimud ei lubanud neil oma tegevust jätkata. 17. novembril 1918 peeti maanõukogu esimene koosolek peale Saksa okupatsiooni, kus täiendati maavalitsust ja Leo Sepa asemele, kes viibis välismaal, valiti maavalitsuse ajutiseks esimeheks [[Peeter Puusep]]. Asjaajamise ülevõtmine sakslastelt toimus 26. ja 27. novembril. Maakonnaomavalitsused likvideeriti Eestis [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1934)|1934. aasta põhiseadusega]], ning tegutsesid ajutised maavalitsused. [[1. mai]]l 1938 jõustunud [[maakonnaseadus]]e järgi taasasutati maakonnaomavalitsused. § 1. kohaselt olid Vabariigi maakonnad: [[Harju maakond|Harju]], [[Järva maakond|Järva]], [[Lääne maakond|Lääne]], [[Petseri maakond|Petseri]], [[Pärnu maakond|Pärnu]], [[Saare maakond|Saare]], [[Viljandi maakond|Viljandi]], [[Tartu maakond|Tartu]], [[Valga maakond|Valga]], [[Viru maakond|Viru]] ja [[Võru maakond]]. 1938. aastal valiti uued [[Maavolikogu|maavolikogu]]d, ja maavolikogude valijateks oli [[vallavanem]]ad ja kolmanda astme [[linnavanem]]ad. Valimistest võtsid osa kõik vallavanemad ja kolmanda astme linnade, välja arvatud [[maakonnalinn]]ade, linnavanemad. Maavolinike arv kõigus 11 kuni 25, olenevalt maakonna suurusest, kusjuures üks maavolinik iga 5000 elaniku kohta. Maavolinike arv oli: [[Harju maakond|Harjumaal]] 18, [[Järva maakond|Järvamaal]] 11, [[Lääne maakond|Läänemaal]] 14, [[Petseri maakond|Petserimaal]] 11, [[Pärnu maakond|Pärnumaal]] 15, [[Saare maakond|Saaremaal]] 11, [[Tartu maakond|Tartumaal]] 21, [[Valga maakond|Valgamaal]] 11, [[Viljandi maakond|Viljandimaal]] 12, [[Viru maakond|Virumaal]] 22, [[Võru maakond|Võrumaal]] 15. Valimisi ei peetud ainult Petserimaal, kuna kõik 11 vallavanemat pääsesid valimata maavolikogusse<ref>[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1938/06/12/8 Valiti uusi maavolikogusid], Päewaleht, nr. 157, 12 juuni 1938</ref>. 8. märtsil 1940. aastal valisid Viljandimaa valdade vallavanemad Viljandi maavolikogu ja maavolinikeks valiti vallavanemad: [[Põltsamaa vald (1939)|Põltsamaalt]] E. Alles, [[Pajusi vald (1939)|Pajusist]] H. Kaalep, [[Kabala vald (1939)|Kabalast]] A. Lepik, [[Taevere vald|Taeverest]] H. Vaga, [[Karksi vald (1939)|Karksist]] H. Kõiva, [[Rimmu vald|Rimmust]] P. Reiman, [[Raudna vald|Raudnast]] Joh. Piir, [[Vastemõisa vald (1939)|Vastemõisa]]st Aug. Stiim, [[Viljandi vald (1939)|Viljandi vallast]] J. Johandi, [[Võisiku vald|Võisiku]]st L. Laar, [[Holstre vald|Holstre]]st Ed. Aasnurm, [[Tuhalaane vald|Tuhalaane]]st Joh. Pärtma ja [[Mustla |Mustla linn]]a vanem Joh. Rekand. Peale selle valiti valla- ja linnavanemate esindajaks maavalitsuse juurde [[Viljandi vallavanem]] [[Johan Johandi]]<ref>[https://dea.digar.ee/article/uuseesti/1940/03/09/93 Uued maavolikogud moodustati.], Uus Eesti, nr. 66, 9 märts 1940</ref> . ==Viljandi maavanem == {{vaata|Viljandi maavanem}} ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Viljandi maakonna ajalugu]] [[Kategooria:Eesti maavalitsused]] kr4aqjpit5hkd7zg4a45h4a4zwezw2a Kiirkuubimine 0 469123 6169110 6137252 2022-07-28T11:36:45Z Kruusamägi 1530 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Speedcubing, BLD solving in Estonian Open 2016.jpg|pisi|Rubiku kuubiku kinnisilmi lahendamine nõuab lisaks lahendamise kiirusele ka kuubiku lahenduskäigu kiiret meeldejätmist, sest lahendamise faasis ei ole võimalik kuubikut enam näha. Uku Kruusamägi 3x3 kuubiku kinnisilmi lahendamisel võistlusel Estonian Open 2016]] [[Pilt:Ron van Bruchem at Estonian Open 2018.jpg|pisi|[[Ron van Bruchem]], [[Maailma Kuubikuassotsiatsioon|WCA]] üks asutajaid, võistlemas 2018. aasta Eesti meistrivõistlustel kiirkuubimises]] '''Kiirkuubimine'''<ref>[https://portaal.eki.ee/uuedsonad/Uued-s%C3%B5nad-1/K/kiirkuubimine-18/ "kiirkuubimine"] EKI</ref><ref>[https://kanal2.postimees.ee/pluss/video/?id=158771 Hommik! Osa 12] Kanal2 (minutid 51–59)</ref><ref>{{Netiviide |url=http://www.estonianopen.eu/meistrivoistlused.php |pealkiri=Estonian Open |vaadatud=2018-09-12 |arhiivimisaeg=2018-09-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180912092051/http://www.estonianopen.eu/meistrivoistlused.php |url-olek=ei tööta }}</ref> (inglise '''''speedcubing''''') on [[Rubiku kuubik]]u ja teiste sarnaste ruumiliste puslede lahendamine parima tulemuse peale. Kuubikute lahendamiseks on loodud arvukalt kiirlahendamise meetodeid. Üks esimene ja tänini populaarseim on [[CFOP meetod|CFOP]]. Teiste tuntute seas on näiteks [[Roux' meetod|Roux]], [[Zbigniew Zborowski meetod|Zbigniew Zborowski]] (ZZ), [[Petruse meetod|Petrus]], [[Zborowski-Bruchemi meetod|Zborowski-Bruchemi]] (ZB), [[vöö meetod|vöö]] ning [[nurgad esimesena meetod]] ja [[veerud esimesena meetod]]. Leidub ka aeglasemaid meetodeid ja mitmesuguseid teisendeid.<ref name="Pung">Andreas Pung. [https://web.archive.org/web/20160429133721/http://estonianopen.eu/failid/Rubiku_kuubik_Andreas_Pung.pdf Rubiku kuubiku lahendamismeetodite võrdlus ja nende algoritmide analüüs] 2015</ref> Seoses [[Maailma Kuubikuassotsiatsioon]]i loomisega, mis peab arvestust ka rekordite üle, on paika pandud ala täpsed reeglid ning seetõttu võib Rubiku kuubiku lahendamist nimetada reguleeritud võistlusspordiks. Kiirkuubimise võistluse võitmiseks tuleb kirja saada parim keskmine aeg. Selleks sooritatakse viis võistluskatset, võetakse maha parim ja halvim tulemus ning ülejäänud kolme tulemuse põhjal arvutatakse keskmine. Kes on kiireim, on ka võitja. Keskmist aega ei arvestata ainult silmad kinni ja vähimate käikudega lahendamistel. Rekordid lähevad kirja nii parima keskmise kui ka parima üksiktulemuse arvestuses. Ametlikud võistlusalad on 2x2x2, 3x3x3 (Rubiku kuubik), 3x3x3 ühe käega, 3x3x3 vähimate käikudega, 3x3x3 kinnisilmi, mitme kuubiku kinnisilmi lahendamine, 4x4x4, 4x4x4 kinnisilmi, 5x5x5, 5x5x5 kinnisilmi, 6x6x6, 7x7x7, [[püraminks]], [[megaminks]], [[Square-1]], [[Skewb]] ja Rubik's Clock.<ref>[http://www.worldcubeassociation.org/results/regions.php World Cube Association Official Results]</ref> Esimene ametlik võistlus Eestis peeti 2009. aastal.<ref name="EO2009" /> Eestlaste abil jõudsid võistlused ka Lätti (2012<ref name="LV2012" />) ja Leetu (2013<ref name="LT2013" />). Maailma Kuubikuassotsiatsiooni juhtimisel toimuvad ka [[Maailmameistrivõistlused Rubiku kuubiku lahendamises|Rubiku kuubiku lahendamise maailmameistrivõistlused]]. == Võistlusalad == [[Pilt:Blindfolded solve 3×3×3 Rubik's Cube in 49.83.ogv|pisi|Rubiku kuubiku kinnisilmi lahendamine 49,83 sekundiga]] Lisaks kiiruse peale Rubiku kuubiku lahendamisele korraldatakse ametlikke võistlusi kuubiku kokkupanemises pimesi, ühe käega ning vähimate käikude peale. Seejuures toimub kinnisilmi lahendamine ametliku alana ka 4×4 ja 5×5 kuubiku juures.<ref name="Records">[https://www.worldcubeassociation.org/results/regions.php Records] WCA</ref> Kuubiku ühe käega lahendamisel tohib võistleja küll lahendamisele eelneval inspektsiooniperioodil kuubikut mõlema käega katsuda, kuid pärast lahendamise algust võib kuubik kontaktis olla ainult ühe käe või lauga.<ref>[https://www.worldcubeassociation.org/regulations/#article-C-one-handed Article C: One-Handed Solving] WCA Regulations</ref> Võrreldes kahe käe kasutamisega nõuab see eelnevat käe vastupidavustreeningut ja vajalik võib olla osade algoritmide ümber- ning taasõppimine.<ref>[https://www.speedsolving.com/wiki/index.php/One-Handed_Solving One-Handed Solving] speedsolving wiki</ref> [[Pilt:Estonian Open 2013 - 5x5 cube.JPG|pisi|vasakul|5×5×5 kuubiku aja peale lahendamine]] Vähimate käikudega lahendamises jagatakse võistlejatele paberil kuubiku segamini ajamise valem ning neil on aega 1 tund, et välja pakkuda lühim võimalik lahendus, mis sellises seisus kuubiku lahendaks. Etteantud segamise valemiga sarnanevad lahenduskäigud ei ole lubatud. Tulemuste arvestamisel lubatakse kuni 80 liigutust.<ref>[https://www.worldcubeassociation.org/regulations/#article-E-fewest-moves Article E: Fewest Moves Solving] WCA Regulations</ref> Selle määratlemine, mis on maksimaalne liigutuste arv ükskõik kuidas segatud Rubiku kuubiku lahendamiseks (tuntud ka kui ''jumala number''), on pakkunud huvi ka paljudele matemaatikutele. Arvatakse, et see number on 20.<ref>[https://ruwix.com/the-rubiks-cube/gods-number/ God’s Number]</ref> Pimesi lahendades vaatleb osaleja kõigepealt kuubikut, jättes selle endale meelde, ja siis paneb selle pimesi kokku, kusjuures vaatlemise ja kokkupaneku aeg lähevad mõlemad arvesse. Meeldejätmise etapis on võistlejal keelatud kuubiku lahendamine. Lahendamise etapis on võistleja silmad kaetud ning kohtunik hoiab lisaks sellele võistleja näo ja kuubiku vahel mitteläbipaistvat eset (nt paksemat paberilehte). Erinevalt tavalisest lahendamisest ei ole kinnisilmi Rubiku kuubiku lahendamise juures ette nähtud inspektsiooniaega – puudub võimalus enne aja käivitamist kuubikut vaadelda.<ref>[https://www.worldcubeassociation.org/regulations/#article-B-blindfolded Article B: Blindfolded Solving] WCA Regulations</ref> Võistlusalana on samuti olemas mitme kuubiku kinnisilmi lahendamine (''Multiple Blindfolded Solving'' ehk ''multi BLD''). Selle puhul on kinnisilmi lahendatavaid kuubikuid kaks kuni mitu. Meeldejätmiseks ja lahendamiseks on aega kokku kuni 1 tund, aga kui kuubikute arv jääb alla kuue, kehtib ajalimiit 10 minutit kuubiku kohta.<ref>[https://www.worldcubeassociation.org/regulations/#article-H-multiple-blindfolded Article H: Multiple Blindfolded Solving] WCA Regulations</ref> Siin on väga oluline lahendatud kuubikute arv ja tulemuse arvestamisel lahutatakse edukalt lahendatud kuubikute arvust lahendamata jäänud kuubikute arv. Näiteks oli üks varasem Eesti rekord, kolm kuubikut kolmest ajaga 16 minutit ja 53 sekundid, Uku Kruusamägi nimel. Samas oli ta võistlusel lahendanud ka neli kuubikut kuuest (aeg 39:52), kuid kuna ''4'' (lahendatud) ''– 2'' (lahendamata) ''= 2'', on see tulemus rekordite arvestuses kehvem.<ref>[https://www.worldcubeassociation.org/results/p.php?i=2009KRUU01 Uku Kruusamägi] WCA</ref> Kuni 2012. aasta lõpuni olid ametlikud võistlusalad ka ''[[Rubik's Magic|magic]]'' ja ''master magic''.<ref>[https://www.worldcubeassociation.org/archive/forum_topics/1013 Removal of Magic and Master Magic] WCA</ref> Võistlusalana on esinenud ka Rubiku kuubiku jalgadega lahendamist.<ref name="feet-removal">[https://www.worldcubeassociation.org/posts/removing-official-status-for-3x3x3-with-feet Removing official status for 3x3x3 With Feet] worldcubeassociation.org, 4. detsember 2019</ref> Tegemist oli ühe kõige vähempopulaarsema alaga ning aastaid arutati selle võimalikku eemaldamist ametlike võistlusalade seast.<ref>[https://www.speedsolving.com/forum/threads/should-3x3x3-with-feet-remain-an-official-wca-event.48355/ Should 3x3x3 With Feet Remain an Official WCA Event?]</ref> Näiteks Eestis lisati see ala pärast 2011. aastat ainult ühel korral võistluste kavva. Ala eemaldati ametlike võistlusalade seast 2020. aasta 1. jaanuaril.<ref name="feet-removal" /> Vahel lisatakse võistluste kavva ka mitteametlikke alasid nagu näiteks võistkondlik kinnisilmi lahendamine. Võistkonna moodustavad kaks inimest, kellest ühel on silmad seotud ja kes ühtlasi hoiab kuubikut ning teine juhendab teda. Eesti rekord sellel alal kuulub Remo Piheli ja Kaur Tuule nimele ajaga 56,20.<ref>[https://web.archive.org/web/20170818023651/http://www.estonianopen.eu/rekordid.php Eesti rekordid] estonianopen.eu</ref> == Võistlejad == === Eesti edukaimad kiirkuubijaid === <div align="center"> {| class="wikitable sortable" style="text-align:center;" |- ! Nimi ! Võistlusi ! Lahendusi ! [[Pilt:Gouden medaille.svg|20px|Kuld]] ! [[Pilt:Zilveren medaille.svg|20px|Hõbe]] ! [[Pilt:Bronzen medaille.svg|20px|Pronks]] ! Eesti rekordid |- | Alfred Saidlo || 37 || 963 || 3 || 6 || 5 || 5 |- | Andreas Pung || 49 || 2112 || 24 || 24 || 23 || 47 |- | Andrei Solntsev || 22 || 790 || 17 || 7 || 7 || 23 |- | Anti Ingel || 27 || 583 || 13 || 13 || 6 || 31 |- | Erik Kippus || 12 || 868 || 6 || 9 || 14 || 32 |- | Jan Erik Soosaar || 28 || 1178 || 3 || 2 || 3 || 15 |- | Kait Rosenberg || 7 || 286 || 0 || 3 || 0 || 22 |- | Kaur Tuule || 23 || 1165 || 7 || 15 || 10 || 28 |- | Mark Nedashkovski || 12 || 466 || 3 || 1 || 4 || 18 |- | Mihkel Ilves || 8 || 168 || 4 || 2 || 0 || 9 |- | Reiko Teepere || 13 || 178 || 4 || 3 || 2 || 5 |- | Remo Pihel || 33 || 1902 || 5 || 12 || 20 || 38 |- | Oliver Pällo || 8 || 424 || 2 || 1 || 0 || 7 |- | Rio Truija || 30 || 910 || 0 || 2 || 6 || 5 |- | Uku Kruusamägi || 31 || 1228 || 29 || 28 || 24 || 81 |- | colspan="7" |Seisuga 29. juuni 2022. Allikas: WCA andmebaas |}</div> === Eesti kiireimad 3×3 kuubiku lahendajad === <div align="center"> {| class="wikitable sortable" style="text-align:center;" ! Nimi !! Kiireim keskmine aeg !! Kiireim üksikaeg |- | Kaur Tuule || 7,66 || 6,12 |- | Erik Kippus || 9,08 || 7,66 |- | Remo Pihel || 9,09 || 7,62 |- | Leho Hiienurm || 9,92 || 8,34 |- | Kait Rosenberg || 9,98 || 7,99 |- | Alfred Saidlo || 10,29 || 7,03 |- | colspan="3" | Seisuga 13. juuni 2022. Allikas: WCA andmebaas |}</div> == Võistlused == Esimesed meistrivõistlused kuubiku kokkupanekus korraldas [[Guinnessi rekordite raamat]] [[München]]is [[13. märts]]il [[1981]]. Võitja aeg oli 38 [[sekund]]it.<ref>[https://ruwix.com/the-rubiks-cube/rubiks-cube-competitions-wca/ Rubik’s Cube Competitions] Ruwix</ref> Maailmameistrivõistlused peeti [[5. juuni]]l [[1982]] [[Budapest]]is ja seal oli võitja aeg juba 22,95 sekundit.<ref>[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/WC1982 World Rubik's Cube Championship 1982]</ref> Taas jõuti võistluste korraldamiseni 2002. aastal ning 2003 peeti [[Toronto]]s järgmised maailmameistrivõistlused. Seejärel on MM-id toimunud [[Florida]]s (2005), Budapestis (2007), [[Düsseldorf]]is (2009), [[Bangkok]]is (2011), [[Las Vegas]]es (2013), [[São Paulo]]s (2015), [[Pariis]]is (2017) ja [[Melbourne|Melbourne'i]]s (2019). 2021. aasta MM Hollandis tühistati [[koroonapandeemia]] tõttu ning järgmised maailmameistrivõistlused leiavad aset [[Seoul]]is 2023. aastal<ref>[https://www.worldcubeassociation.org/posts/wca-world-championship-2021-cancellation WCA World Championship 2021 Cancellation] worldcubeassociation.org, 6. august 2021</ref>. === Võistlused Baltikumis === <div align="center"> {| class="wikitable sortable" style="text-align:center;" |- |+ Ametlikud võistlused Eestis, Lätis ja Leedus |- !Võistlus !Koht !Riik !Aeg !Riike !Võistlejaid ! data-sort-type="number" | Alasid !Viide |- | Estonian Open 2009 | [[Kose]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} | 7. november | 2 | 15 | 8 | <ref name="EO2009">[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/EstonianOpen2009 Estonian Open 2009] World Cube Association</ref> |- | Estonian Open 2010 | Kose | {{Riigi ikoon|Eesti}} | 18.–19. september | 4 | 14 | 14 | <ref>[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/EstonianOpen2010 Estonian Open 2010] World Cube Association</ref> |- | Tallinn Open 2011 | [[Tallinn]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} | 18. juuni | 4 | 19 | 8 | <ref>[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/TallinnOpen2011 Tallinn Open 2011] World Cube Association</ref> |- | Estonian Open 2011 | Tallinn | {{Riigi ikoon|Eesti}} | 8.–9. oktoober | 7 | 24 | 13 | <ref>[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/EstonianOpen2011 Estonian Open 2011] World Cube Association</ref> |- | Tartu Open 2011 | [[Tartu]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} | 10. detsember | 3 | 12 | 7 | <ref>[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/TartuOpen2011 Tartu Open 2011] World Cube Association</ref> |- | Tallinn Open 2012 | Tallinn | {{Riigi ikoon|Eesti}} | 8. juuni | 4 | 12 | 8 | <ref>[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/TallinnOpen2012 Tallinn Open 2012] World Cube Association</ref> |- | Latvian Open 2012 | [[Riia]] | {{Riigi ikoon|Läti}} | 22.–23. september | 6 | 24 | 16 (22) | <ref name="LV2012">[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/LatvianOpen2012 Latvian Open 2012] World Cube Association</ref> |- | Estonian Open 2012 | Tallinn | {{Riigi ikoon|Eesti}} | 27.–28. oktoober | 6 | 22 | 13 (14) | <ref>[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/EstonianOpen2012 Estonian Open 2012] World Cube Association</ref> |- | Tartu Open 2012 | Tartu | {{Riigi ikoon|Eesti}} | 29. detsember | 2 | 12 | 9 | <ref>[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/TartuOpen2012 Tartu Open 2012] World Cube Association</ref> |- | Tallinn Open 2013 | Tallinn | {{Riigi ikoon|Eesti}} | 17. mai | 3 | 17 | 7 | <ref>[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/TallinnOpen2013 Tallinn Open 2013] World Cube Association</ref> |- | Lithuanian Open 2013 | [[Šiauliai]] | {{Riigi ikoon|Leedu}} | 29.–30. juuni | 3 | 19 | 16 (18) | <ref name="LT2013">[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/LithuanianOpen2013 Lithuanian Open 2013] World Cube Association</ref> |- | Valga-Valka Open 2013 | [[Valga]], [[Valka]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} {{Riigi ikoon|Läti}} | 6.–7. juuli | 2 | 8 | 9 (11) | <ref>[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/ValgaOpen2013 Valga-Valka Open 2013] World Cube Association</ref> |- | Estonian Open 2013 | Tallinn | {{Riigi ikoon|Eesti}} | 12.–13. oktoober | 6 | 26 | 12 (13) | <ref>[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/EstonianOpen2013 Estonian Open 2013] World Cube Association</ref> |- | Latvian Open 2013 | Riia | {{Riigi ikoon|Läti}} | 12.–13. oktoober | 2 | 19 | 13 (20) | <ref>[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/LatvianOpen2013 Latvian Open 2013] World Cube Association</ref> |- | Estonian Open 2014 | Tallinn | {{Riigi ikoon|Eesti}} | 13. detsember | 2 | 10 | 9 | <ref>[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/EstonianOpen2014 Estonian Open 2014] World Cube Association</ref> |- | Latvian Open 2014 | Riia | {{Riigi ikoon|Läti}} | 13.–14. detsember | 2 | 16 | 14 | <ref>[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/LatvianOpen2014 Latvian Open 2014] World Cube Association</ref> |- | Tallinn Open 2015 | Tallinn | {{Riigi ikoon|Eesti}} | 21. märts | 1 | 17 | 5 | <ref>[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/TallinnOpen2015 Tallinn Open 2015] World Cube Association</ref> |- | Riga Open 2015 | Riia | {{Riigi ikoon|Läti}} | 26. aprill | 5 | 15 | 6 | <ref>[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/RigaOpen2015 Riga Open 2015] World Cube Association</ref> |- | Estonian Open 2015 | Tallinn | {{Riigi ikoon|Eesti}} | 5.–6. september | 3 | 16 | 11 | <ref>[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/EstonianOpen2015 Estonian Open 2015] World Cube Association</ref> |- | Latvian Open 2015 | Riia | {{Riigi ikoon|Läti}} | 7.–8. november | 3 | 20 | 14 (15) | <ref>[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/LatvianOpen2015 Latvian Open 2015] World Cube Association</ref> |- | Tallinn Open 2016 | Tallinn | {{Riigi ikoon|Eesti}} | 13. märts | 1 | 12 | 5 | <ref>[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/TallinnOpen2016 Tallinn Open 2016] World Cube Association</ref> |- | Riga Open 2016 | Riia | {{Riigi ikoon|Läti}} | 2. aprill | 3 | 20 | 6 | <ref>[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/RigaOpen2016 Riga Open 2016] World Cube Association</ref> |- | Lithuanian Open 2016 | [[Vilnius]] | {{Riigi ikoon|Leedu}} | 21.–22. mai | 4 | 22 | 12 | <ref>[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/LithuanianOpen2016 Lithuanian Open 2016] World Cube Association</ref> |- | Estonian Open 2016 | Tallinn | {{Riigi ikoon|Eesti}} | 10. september | 1 | 12 | 9 | <ref>[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/EstonianOpen2016 Estonian Open 2016] World Cube Association</ref> |- | Vilnius Open 2016 | Vilnius | {{Riigi ikoon|Leedu}} | 17.–18. september | 4 | 26 | 13 | <ref>[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/VilniusOpen2016 Vilnius Open 2016] World Cube Association</ref> |- | Latvian Open 2016 | Riia | {{Riigi ikoon|Läti}} | 22.–23. oktoober | 4 | 32 | 15 | <ref>[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/LatvianOpen2016 Latvian Open 2016] World Cube Association</ref> |- | Tartu Open 2016 | Tartu | {{Riigi ikoon|Eesti}} | 10. detsember | 2 | 11 | 7 | <ref>[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/TartuOpen2016 Tartu Open 2016] World Cube Association</ref> |- | Sigulda Open 2017 | [[Sigulda]] | {{Riigi ikoon|Läti}} | 11. veebruar | 2 | 28 | 5 | <ref>[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/SiguldaOpen2017 Sigulda Open 2017] World Cube Association</ref> |- | Vilnius Open 2017 | Vilnius | {{Riigi ikoon|Leedu}} | 11.–12. veebruar | 4 | 25 | 12 | <ref>[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/VilniusOpen2017 Vilnius Open 2017] World Cube Association</ref> |- | Šiauliai-Tilžė Open 2017 | Šiauliai | {{Riigi ikoon|Leedu}} | 4.–5. märts | 2 | 25 | 14 | <ref>[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/SiauliaiTilzeOpen2017 Šiauliai-Tilžė Open 2017] World Cube Association</ref> |- | Riga Open 2017 | Riia | {{Riigi ikoon|Läti}} | 1. aprill | 3 | 42 | 6 | <ref>[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/RigaOpen2017 Riga Open 2017] World Cube Association</ref> |- | Tallinn Open 2017 | Tallinn | {{Riigi ikoon|Eesti}} | 15. aprill | 3 | 32 | 6 | <ref>[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/TallinnOpen2017 Tallinn Open 2017] World Cube Association</ref> |- | Kaunas Open 2017 | [[Kaunas]] | {{Riigi ikoon|Leedu}} | 6.–7. mai | 3 | 31 | 13 | <ref>[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/KaunasOpen2017 Kaunas Open 2017] World Cube Association</ref> |- | Lithuanian Open 2017 | [[Alytus]] | {{Riigi ikoon|Leedu}} | 12.–13. august | 3 | 24 | 13 | <ref>[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/LithuanianOpen2017 Lithuanian Open 2017] World Cube Association</ref> |- | Estonian Open 2017 | Tallinn | {{Riigi ikoon|Eesti}} | 9. september | 6 | 33 | 8 | <ref>[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/EstonianOpen2017 Estonian Open 2017] World Cube Association</ref> |- | Šiauliai Autumn Open 2017 | Šiauliai | {{Riigi ikoon|Leedu}} | 30. september – 1. oktoober | 2 | 34 | 14 | <ref>[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/SiauliaiAutumnOpen2017 Šiauliai Autumn Open 2017] World Cube Association</ref> |- | Latvian Open 2017 | Riia | {{Riigi ikoon|Läti}} | 4. november | 7 | 69 | 15 | <ref>[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/LatvianOpen2017 Latvian Open 2017] World Cube Association</ref> |- | Tartu Open 2017 | Tartu | {{Riigi ikoon|Eesti}} | 9. detsember | 5 | 35 | 8 | <ref>[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/TartuOpen2017 Tartu Open 2017] World Cube Association</ref> |- | Kaunas Open 2018 | Kaunas | {{Riigi ikoon|Leedu}} | 27.–28. jaanuar | 5 | 46 | 14 | <ref>[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/KaunasOpen2018 Kaunas Open 2018] World Cube Association</ref> |- | Riga Special 2018 | Riia | {{Riigi ikoon|Läti}} | 17. märts | 3 | 65 | 7 | <ref>[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/RigaSpecial2018 Riga Special 2018] World Cube Association</ref> |- | Pärnu Open 2018 | [[Pärnu]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} | 7. aprill | 3 | 35 | 7 | <ref>[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/ParnuOpen2018 Pärnu Open 2018] World Cube Association</ref> |- | Vilnius Open 2018 | Vilnius | {{Riigi ikoon|Leedu}} | 21.–22. aprill | 6 | 52 | 12 | <ref>[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/VilniusOpen2018 Vilnius Open 2018] World Cube Association</ref> |- | Narva Open 2018 | [[Narva]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} | 28. aprill | 6 | 33 | 8 | <ref>[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/NarvaOpen2018 Narva Open 2018] World Cube Association</ref> |- | Riga Open 2018 | Riia | {{Riigi ikoon|Läti}} | 28. aprill | 2 | 63 | 6 | <ref>[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/RigaOpen2018 Riga Open 2018] World Cube Association</ref> |- | Tallinn Open 2018 | Tallinn | {{Riigi ikoon|Eesti}} | 30. juuni | 7 | 63 | 6 | <ref>[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/TallinnOpen2018 Tallinn Open 2018] World Cube Association</ref> |- | Sigulda Open 2018 | Sigulda | {{Riigi ikoon|Läti}} | 1. september | 7 | 63 | 5 | <ref>[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/SiguldaOpen2018 Sigulda Open 2018] World Cube Association</ref> |- | Estonian Open 2018 | Tallinn | {{Riigi ikoon|Eesti}} | 8.–9. september | 6 | 55 | 11 (12) | <ref>[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/EstonianOpen2018 Estonian Open 2018] World Cube Association</ref> |- | Latvian Open 2018 | Riia | {{Riigi ikoon|Läti}} | 23.–25. november | 7 | 76 | 18 | <ref>[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/LatvianOpen2018 Latvian Open 2018] World Cube Association</ref> |- | Tartu Open 2018 | Tartu | {{Riigi ikoon|Eesti}} | 8. detsember | 4 | 55 | 7 | <ref>[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/TartuOpen2018 Tartu Open 2018] World Cube Association</ref> |- | Narva Winter 2019 | Narva | {{Riigi ikoon|Eesti}} | 5. jaanuar | 3 | 39 | 7 | <ref>[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/NarvaWinter2019 Narva Winter 2019] World Cube Association</ref> |- | Kaunas Open 2019 | Kaunas | {{Riigi ikoon|Leedu}} | 2.–3. veebruar | 7 | 52 | 15 | <ref>[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/KaunasOpen2019 Kaunas Open 2019] World Cube Association</ref> |- | Mentallinn 2019 | Tallinn | {{Riigi ikoon|Eesti}} | 9. veebruar | 7 | 21 | 6 | <ref>[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/Mentallinn2019 Mentallinn 2019] World Cube Association</ref> |- | Randvere Cube Day 2019 | [[Randvere (Viimsi)|Randvere]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} | 2. märts | 2 | 37 | 7 | <ref>[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/RandvereCubeDay2019 Randvere Cube Day 2019] World Cube Association</ref> |- | Võru Värk 2019 | [[Võru]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} | 6. aprill | 3 | 34 | 6 | <ref>[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/VoruVark2019 Võru Värk 2019] World Cube Association</ref> |- | Tallinn Open 2019 | Tallinn | {{Riigi ikoon|Eesti}} | 8.–9. juuni | 8 | 54 | 9 (10) | <ref>[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/TallinnOpen2019 Tallinn Open 2019] World Cube Association</ref> |- | Telšiai Open 2019 | [[Telšiai]] | {{Riigi ikoon|Leedu}} | 27.–28. juuli | 5 | 40 | 15 | <ref>[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/TelsiaiOpen2019 Telšiai Open 2019] World Cube Association</ref> |- | Sigulda Open 2019 | Sigulda | {{Riigi ikoon|Läti}} | 31. august | 4 | 56 | 5 | <ref>[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/SiguldaOpen2019 Sigulda Open 2019] World Cube Association</ref> |- | Estonian Open 2019 | Tallinn | {{Riigi ikoon|Eesti}} | 21.–22. september | 8 | 53 | 11 | <ref>[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/EstonianOpen2019 Estonian Open 2019] World Cube Association</ref> |- | Tartu Open 2019 | Tartu | {{Riigi ikoon|Eesti}} | 7. detsember | 4 | 37 | 7 | <ref>[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/TartuOpen2019 Tartu Open 2019] World Cube Association</ref> |- | Latvian Open 2019 | Riia | {{Riigi ikoon|Läti}} | 7.–8. detsember | 6 | 59 | 18 | <ref>[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/LatvianOpen2019 Latvian Open 2019] World Cube Association</ref> |- | Estonian Open 2020 | Tallinn | {{Riigi ikoon|Eesti}} | 22.–23. august | 4 | 48 | 12 | <ref>[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/EstonianOpen2020 Estonian Open 2020] World Cube Association</ref> |- | Vilnius Open 2021 | Vilnius | {{Riigi ikoon|Leedu}} | 7.–8. august | 7 | 36 | 11 | <ref>[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/VilniusOpen2021 Vilnius Open 2019] World Cube Association</ref> |- | Estonian Open 2021 | Tallinn | {{Riigi ikoon|Eesti}} | 30. oktoober | 6 | 34 | 7 | <ref>[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/EstonianOpen2021 Estonian Open 2021] World Cube Association</ref> |- | Tartu Open 2021 | Tartu | {{Riigi ikoon|Eesti}} | 18. detsember | 5 | 31 | 8 | <ref>[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/TartuOpen2021 Tartu Open 2021] World Cube Association</ref> |- | Twist 'n Turn Tallinn 2022 | Tallinn | {{Riigi ikoon|Eesti}} | 11.–13. märts | 11 | 65 | 15 | <ref>[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/TwistNTurnTallinn2022 Twist 'n Turn Tallinn 2022] World Cube Association</ref> |- | Tallinn Open 2022 | Tallinn | {{Riigi ikoon|Eesti}} | 3.–5. juuni | 12 | 48 | 14 | <ref>[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/TallinnOpen2022 Tallinn Open 2022] World Cube Association</ref> |- | Jāņi Kārķos 2022 | [[Kārķi]] | {{Riigi ikoon|Läti}} | 18. juuni | 3 | 26 | 7 | <ref>[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/JaniKarkos2022 Jāņi Kārķos 2022] World Cube Association</ref> |- | Prienai Open 2022 | [[Prienai]] | {{Riigi ikoon|Leedu}} | 9. juuli | 3 | 44 | 7 | <ref>[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/PrienaiOpen2022 Prienai Open 2022] World Cube Association</ref> |- | Valmiera Open 2022 | [[Valmiera]] | {{Riigi ikoon|Läti}} | 30. juuli | | | 7 | <ref>[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/ValmieraOpen2022 Valmiera Open 2022] World Cube Association</ref> |- | Vilnius Open 2022 | Vilnius | {{Riigi ikoon|Leedu}} | 20.–21. august | | | 14 | <ref>[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/VilniusOpen2022 Vilnius Open 2022] World Cube Association</ref> |- | Estonian Open 2022 | Tallinn | {{Riigi ikoon|Eesti}} | 27.–28. august | | | 12 | <ref>[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/EstonianOpen2022 Estonian Open 2022] World Cube Association</ref> |}</div> == Vaata ka == * [[Eesti meistrivõistlused Rubiku kuubiku lahendamises]] == Viited == {{Viited|2}} == Välislingid == {{commonskat|Speedcubing}} * [https://www.worldcubeassociation.org/ Maailma Kuubikuassotsiatsiooni koduleht] * [https://www.speedsolving.com/ speedsolving.com] * John Branch: [https://www.nytimes.com/2018/08/15/sports/cubing-usa-nationals-max-park.html "Children of the Cube"] The New York Times, 15. august 2018 {{Rubiku kuubik}} [[Kategooria:Tegevused]] rpun5huffxmnamkfdtf98okcp21oc97 Kategooria:Narva linnavolikogu liikmed 14 471072 6168790 4697676 2022-07-27T17:39:55Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Narva]] wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Eesti linnavolikogude liikmed]] [[Kategooria:Narva]] pm9suuy6o2n65w5k3yahxdjh9n2vizy Põhja-Pärnumaa vald 0 479106 6168754 5927977 2022-07-27T14:16:22Z Kruusamägi 1530 wikitext text/x-wiki {{EestiVald | nimi = Põhja-Pärnumaa vald | lipp = Põhja-Pärnumaa valla lipp.svg | lipu_link = [[Põhja-Pärnumaa valla lipp]] | vapp = Põhja-Pärnumaa valla vapp.svg | vapi_link = [[Põhja-Pärnumaa valla vapp]] | pindala = | elanikke = | keskus = [[Vändra]] ja [[Pärnu-Jaagupi]] | kaart = Eesti Põhja-Pärnumaa vald 2017.svg | osm = pind }} '''Põhja-Pärnumaa vald''' on [[omavalitsusüksus]] ([[vald]]) [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]]. Alates 2022. aasta juulist on vallavanemaks [[Aivar Mäe]]. Enne seda oli vallavanemaks [[Rein Kontus]].<ref>[https://www.err.ee/1608668551/pohja-parnumaa-volikogu-valis-vallavanemaks-aivar-mae "Põhja-Pärnumaa volikogu valis vallavanemaks Aivar Mäe"] ERR, 27. juuli 2022</ref> == Ajalugu == 22. detsembril 2016 kinnitasid [[Vändra|Vändra alevi]], [[Vändra vald|Vändra valla]], [[Halinga vald|Halinga valla]] ja [[Tootsi|Tootsi valla]] volikogud ühinemislepingu, mille tulemusena moodustatakse Põhja-Pärnumaa vald.<ref name="Ühinemislabiraakimised" /><ref name="Koduleht" /> Ühinemislepingu järgi tegutseb Põhja-Pärnumaa vald struktuuriüksustena kolmes keskuses: kaks [[halduskeskus]]t asuvad Vändras ja [[Pärnu-Jaagupi]]s ning üks teeninduskeskus Tootsis.<ref name="ühinemisleping" /> Liitumine jõustus [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimiste]] järgselt. == Asulad == Põhja-Pärnumaa vallas asub 86 [[küla]] ja kolm [[alev]]it.<ref name="ühinemisleping" /> Asulatest on suurimad [[Vändra]] (elanikke 2161), [[Pärnu-Jaagupi]] (1110) ja [[Tootsi]] alev (763). Külad: [[Aasa]], [[Allikõnnu]], [[Altküla (Põhja-Pärnumaa)|Altküla]], [[Aluste]], [[Anelema]], [[Arase]], [[Eametsa (Põhja-Pärnumaa)|Eametsa]], [[Eense]], [[Eerma]], [[Enge]], [[Ertsma]], [[Halinga]], [[Helenurme]], [[Kaansoo]], [[Kablima]], [[Kadjaste]], [[Kaelase]], [[Kaisma]], [[Kalmaru]], [[Kangru (Põhja-Pärnumaa)|Kangru]], [[Kergu]], [[Kirikumõisa]], [[Kobra küla|Kobra]], [[Kodesmaa]], [[Kose (Põhja-Pärnumaa)|Kose]], [[Kullimaa (Põhja-Pärnumaa)|Kullimaa]], [[Kuninga (Põhja-Pärnumaa)|Kuninga]], [[Kurgja]], [[Kõnnu (Põhja-Pärnumaa)|Kõnnu]], [[Langerma]], [[Leetva]], [[Lehtmetsa (Põhja-Pärnumaa)|Lehtmetsa]], [[Lehu]], [[Libatse]], [[Loomse]], [[Luuri]], [[Lüüste]], [[Maima]], [[Massu (Põhja-Pärnumaa)|Massu]], [[Metsaküla (Põhja-Pärnumaa)|Metsaküla]], [[Metsavere]], [[Mustaru]], [[Mõisaküla (Põhja-Pärnumaa)|Mõisaküla]], [[Mädara]], [[Mäeküla (Põhja-Pärnumaa)|Mäeküla]], [[Naartse]], [[Oese (Põhja-Pärnumaa)|Oese]], [[Oriküla]], [[Pallika (Põhja-Pärnumaa)|Pallika]], [[Pereküla]], [[Pitsalu]], [[Pärnjõe]], [[Pööravere]], [[Rae (Põhja-Pärnumaa)|Rae]], [[Rahkama]], [[Rahnoja]], [[Reinumurru]], [[Roodi]], [[Rukkiküla]], [[Rõusa]], [[Rätsepa (Põhja-Pärnumaa)|Rätsepa]], [[Salu (Põhja-Pärnumaa)|Salu]], [[Samliku]], [[Sepaküla (Põhja-Pärnumaa)|Sepaküla]], [[Sikana]], [[Sohlu]], [[Soosalu (Põhja-Pärnumaa)|Soosalu]], [[Suurejõe]], [[Sõõrike]], [[Säästla]], [[Tagassaare]], [[Tarva (Põhja-Pärnumaa)|Tarva]], [[Tõrdu]], [[Tühjasma]], [[Vahenurme]], [[Vakalepa]], [[Vaki]], [[Valistre]], [[Vee]], [[Venekuusiku]], [[Veskisoo]], [[Vihtra]], [[Viluvere]], [[Võidula]], [[Võiera]], [[Ünnaste]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="ühinemisleping">[http://pol.parnumaa.ee/content/editor/files/P%C3%B5hja-P%C3%A4rnumaa%20%C3%BChinemisleping.pdf Vändra alevi, Vändra valla, Tootsi valla ja Halinga valla ühinemisleping] (PDF) pol.parnumaa.ee</ref> <ref name="Ühinemislabiraakimised">[http://pol.parnumaa.ee/haldusreform/uhinemislabiraakimised/vandra-jaagupi-vald Põhja-Pärnumaa vald] pol.parnumaa.ee</ref> <ref name="Koduleht">[http://www.pparnumaa.ee Põhja-Pärnumaa vald] www.pparnumaa.ee</ref> }} == Välislingid == * [https://www.pparnumaa.ee/ Valla koduleht] {{Pärnumaa}} [[Kategooria:Pärnu maakonna vallad]] [[Kategooria:Põhja-Pärnumaa vald| ]] 1pkcylkjp6x93fpwwnysnjb7mzr1mps 6168758 6168754 2022-07-27T14:50:44Z Kruusamägi 1530 wikitext text/x-wiki {{EestiVald | nimi = Põhja-Pärnumaa vald | lipp = Põhja-Pärnumaa valla lipp.svg | lipu_link = [[Põhja-Pärnumaa valla lipp]] | vapp = Põhja-Pärnumaa valla vapp.svg | vapi_link = [[Põhja-Pärnumaa valla vapp]] | pindala = | elanikke = | keskus = [[Vändra]] ja [[Pärnu-Jaagupi]] | kaart = Eesti Põhja-Pärnumaa vald 2017.svg | osm = pind }} '''Põhja-Pärnumaa vald''' on [[omavalitsusüksus]] ([[vald]]) [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]]. Alates 2022. aasta juulist on vallavanemaks [[Aivar Mäe]]. Enne seda oli vallavanemaks [[Rein Kontus]].<ref>[https://www.err.ee/1608668551/pohja-parnumaa-volikogu-valis-vallavanemaks-aivar-mae "Põhja-Pärnumaa volikogu valis vallavanemaks Aivar Mäe"] ERR, 27. juuli 2022</ref> == Ajalugu == 22. detsembril 2016 kinnitasid [[Vändra|Vändra alevi]], [[Vändra vald|Vändra valla]], [[Halinga vald|Halinga valla]] ja [[Tootsi|Tootsi valla]] volikogud ühinemislepingu, mille tulemusena moodustatakse Põhja-Pärnumaa vald.<ref name="Ühinemislabiraakimised" /><ref name="Koduleht" /> Ühinemislepingu järgi tegutseb Põhja-Pärnumaa vald struktuuriüksustena kolmes keskuses: kaks [[halduskeskus]]t asuvad Vändras ja [[Pärnu-Jaagupi]]s ning üks teeninduskeskus Tootsis.<ref name="ühinemisleping" /> Liitumine jõustus [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimiste]] järgselt. == Asulad == Põhja-Pärnumaa vallas asub 86 [[küla]] ja kolm [[alev]]it.<ref name="ühinemisleping" /> Asulatest on suurimad [[Vändra]] (elanikke 2161), [[Pärnu-Jaagupi]] (1110) ja [[Tootsi]] alev (763). Külad: [[Aasa]], [[Allikõnnu]], [[Altküla (Põhja-Pärnumaa)|Altküla]], [[Aluste]], [[Anelema]], [[Arase]], [[Eametsa (Põhja-Pärnumaa)|Eametsa]], [[Eense]], [[Eerma]], [[Enge]], [[Ertsma]], [[Halinga]], [[Helenurme]], [[Kaansoo]], [[Kablima]], [[Kadjaste]], [[Kaelase]], [[Kaisma]], [[Kalmaru]], [[Kangru (Põhja-Pärnumaa)|Kangru]], [[Kergu]], [[Kirikumõisa]], [[Kobra küla|Kobra]], [[Kodesmaa]], [[Kose (Põhja-Pärnumaa)|Kose]], [[Kullimaa (Põhja-Pärnumaa)|Kullimaa]], [[Kuninga (Põhja-Pärnumaa)|Kuninga]], [[Kurgja]], [[Kõnnu (Põhja-Pärnumaa)|Kõnnu]], [[Langerma]], [[Leetva]], [[Lehtmetsa (Põhja-Pärnumaa)|Lehtmetsa]], [[Lehu]], [[Libatse]], [[Loomse]], [[Luuri]], [[Lüüste]], [[Maima]], [[Massu (Põhja-Pärnumaa)|Massu]], [[Metsaküla (Põhja-Pärnumaa)|Metsaküla]], [[Metsavere]], [[Mustaru]], [[Mõisaküla (Põhja-Pärnumaa)|Mõisaküla]], [[Mädara]], [[Mäeküla (Põhja-Pärnumaa)|Mäeküla]], [[Naartse]], [[Oese (Põhja-Pärnumaa)|Oese]], [[Oriküla]], [[Pallika (Põhja-Pärnumaa)|Pallika]], [[Pereküla]], [[Pitsalu]], [[Pärnjõe]], [[Pööravere]], [[Rae (Põhja-Pärnumaa)|Rae]], [[Rahkama]], [[Rahnoja]], [[Reinumurru]], [[Roodi]], [[Rukkiküla]], [[Rõusa]], [[Rätsepa (Põhja-Pärnumaa)|Rätsepa]], [[Salu (Põhja-Pärnumaa)|Salu]], [[Samliku]], [[Sepaküla (Põhja-Pärnumaa)|Sepaküla]], [[Sikana]], [[Sohlu]], [[Soosalu (Põhja-Pärnumaa)|Soosalu]], [[Suurejõe]], [[Sõõrike]], [[Säästla]], [[Tagassaare]], [[Tarva (Põhja-Pärnumaa)|Tarva]], [[Tõrdu]], [[Tühjasma]], [[Vahenurme]], [[Vakalepa]], [[Vaki]], [[Valistre]], [[Vee]], [[Venekuusiku]], [[Veskisoo]], [[Vihtra]], [[Viluvere]], [[Võidula]], [[Võiera]], [[Ünnaste]] == Pilte == <gallery> Kaisma hoiuala 2018 01.jpg|[[Kaisma hoiuala]] Kurgja talu häärber 2020.jpg|[[Kurgja talu]] häärber Pärnu-Jaagupi kirik.jpg|[[Pärnu-Jaagupi kirik]] Pööravere estate viewed from east.jpg|[[Pööravere mõis]]a viinavabriku varemed Viluvere raudteepeatus.jpg|[[Viluvere raudteepeatus]] Võidula mõis 2008.JPG|[[Võidula mõis]]a peahoone </gallery> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="ühinemisleping">[http://pol.parnumaa.ee/content/editor/files/P%C3%B5hja-P%C3%A4rnumaa%20%C3%BChinemisleping.pdf Vändra alevi, Vändra valla, Tootsi valla ja Halinga valla ühinemisleping] (PDF) pol.parnumaa.ee</ref> <ref name="Ühinemislabiraakimised">[http://pol.parnumaa.ee/haldusreform/uhinemislabiraakimised/vandra-jaagupi-vald Põhja-Pärnumaa vald] pol.parnumaa.ee</ref> <ref name="Koduleht">[http://www.pparnumaa.ee Põhja-Pärnumaa vald] www.pparnumaa.ee</ref> }} == Välislingid == {{commonskat|Põhja-Pärnumaa Parish}} * [https://www.pparnumaa.ee/ Valla koduleht] {{Pärnumaa}} [[Kategooria:Pärnu maakonna vallad]] [[Kategooria:Põhja-Pärnumaa vald| ]] l14kftslekrfpt3ihxcx37imlen0n2d Raasiku raamatukogu 0 483172 6168855 6137318 2022-07-27T19:58:16Z Apiiroja 7199 foto lisamine wikitext text/x-wiki '''Raasiku raamatukogu''' on [[raamatukogu]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Raasiku vald|Raasiku vallas]] [[Raasiku]] alevikus. See asutati [[7. september|7. septembril]] [[1906]]. Pikka aega tegutses raamatukogu [[Raasiku rahvamaja]]s, nüüd asub aga [[Raasiku Põhikool]]is.<ref>https://web.archive.org/web/20171103213108/http://www.harjuelu.ee/2017/09/11124/raasiku-raamatukogu-kolib-kooli/ (vaadatud 03.11.2017)</ref><ref name="ST2">{{netiviide | Autor = Uibo, E. | Pealkiri = Raasiku raamatukogu 110. sünnipäevaks valmis film | URL = https://sonumitooja.ee/raasiku-raamatukogu-110-sunnipaevaks-valmis-film/ | Täpsustus = | Väljaandja = Sõnumitooja | Aeg = 18.09.2016 | Kasutatud = 21.07.2018 | Keel =}}</ref> Raasiku raamatukogul on üks haruraamatukogu: [[Peningi raamatukogu]].<ref>http://raasikuraamat.blogspot.com.ee/ (vaadatud 03.11.2017)</ref> Raasiku raamatukogu asutas annetustest kogutud rahaga [[Harju-Jaani]] pastor [[Georg Steinfeldt]], kes pani Raasikul aluse ka koorile ja puhkpillimängule. Ühe esimese riiuli kinkis raamatukogule parun [[Stackelberg]] [[Haljava]] külast.<ref name="ST2" /> [[Fail:Raasiku Raamatukogu.jpg|pisi|Raasiku Raamatukogu 2022 aastal]] ==Raamatukogu juhatajad== * 1906–1910 Georg Steinfeldt – raamatukogu asutaja * 1911–1920 Johannes Aug – valla vahimees ja rätsep * 1920–1930 Johannes Kadakas – fotograaf, karskusseltsi Jõud esimees * 1931–1932 Theodor Taalmann – kooliõpetaja * 1932–1940 Georg Taalmann – esperantohuviline, esimene raamatukoguhoidja eksami sooritanud raamatukoguhoidja * 1940–1941 Liidia Taalmann * 1941 Helmi Süüsmann * 1941–1945 Amalie Sein * 1945–1946 Liidia Taalmann * 1945–1947 Elsa Haljandi * 1948–1952 Helmi Säkk * 1952–1953 Linda Kask * 1954–1965 Felicia Karotam * 1965–1966 Aili Sats * 1967–1968 Evi Terien * 1970–1971 Helle Haljaste * 1972 Evi Mihklisoo * 1973–1983 Niina Naaber * 1983–1991 Ülle Siska * 1991– praeguseni Eha Altmäe (Podgornova)<ref name="ST2" /><ref>{{netiviide | Autor = | Pealkiri = Raamatukogust. Ajalgu. | URL = http://raasikurk.edicypages.com/raamatukogust/ajalugu | Täpsustus = | Väljaandja = Raasiku raamatukogu | Aeg = | Kasutatud = 21.07.2018 | Keel =}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://raasikuraamat.blogspot.com.ee/ Raamatukogu blogi] {{koord}} [[Kategooria:Harju maakonna raamatukogud]] [[Kategooria:Raasiku vald]] hnlpq4ynwk0t9y0y41rds8kahi02pad V. I. Lenini nimeline kolhoos (Kingissepa rajoon) 0 485350 6168978 4821212 2022-07-28T07:03:12Z Tremulero 49653 wikitext text/x-wiki '''V. I. Lenini nimeline kolhoos''' oli [[kolhoos]] [[Kingissepa rajoon]]is [[Kuressaare külanõukogu]]s. Kolhoosi keskasula oli [[Suur-Randvere|Randvere]]. Kolhoosi pindala oli 12 200 ha.<ref name="Nõukogude Eesti, 1978">Nõukogude Eesti. 1978. Tallinn, [[Valgus (kirjastus)|Valgus]]. 2., täiendatud trükk. Lk 363</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti NSV kolhoosid]] [[Kategooria:Kingissepa rajoon]] 11jjxr723i2s83l4gtes964t5i36xas Soome iseseisvuspäev 0 486976 6169027 4854052 2022-07-28T09:15:24Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Soome ajalugu]] wikitext text/x-wiki [[Fail:Finnish_flag_with_pole_on_independence_day_2011.jpg|pisi|[[Soome lipp]] [[Helsingi]] Tähtitorninmäki lipumastis iseseisvuspäeval 2011]] '''Soome iseseisvuspäev''' on [[Soome]] [[rahvuspüha]], mida tähistatakse Soome iseseisvumise auks 1917. aastal iga aasta [[6. detsember|6. detsembril]]. Päev on seotud mitmete tavadega, nagu vabariigi presidendi iseseisvuspäeva vastuvõtt, paraadid, tõrvikurongkäigud ja uuema traditsioonina filmi "Tundmatu sõdur" televisioonis näitamine. Iseseisvuspäev on seotud sõja ja langenute meeldetuletamisega. Detsembri kuuendat päeva on iseseisvuspäevana tähistatud alates 1919. aastast, kui sellest sai üldine vaba päev koolides, kohtutes ja riigiasutustes. 1929. aastal sai sellest tasuline puhkepäev ja 1937. aastal üldine pidu- ja puhkepäev. Iseseisvuspäev on Soomes lipupäev. == Ajalugu == Soome iseseisvus [[Venemaa Vabariik|Venemaast]] 6. detsembril 1917 pärast seda, kui [[bolševikud]] olid [[oktoobrirevolutsioon|kaaperdatud Venemaal võimu]] 7.–8. novembril 1917. 4. detsembril 1917 kuulutas Senat [[P. E. Svinhufvud]]i juhtimisel välja Soome iseseisvuse. [[Eduskund]] kinnitas iseseisvusdeklaratsiooni 6. detsembril häältega 100:88.<ref name="mp7HA" /><ref name="DzQkX" /> Alguses oldi iseseisvumise päeva suhtes erineval arvamusel. Parempoolsed leidsid, et Soome eraldus Venemaast täielikult alles kodusõja lõppedes ja tahtsid iseseisvuspäeva tähistada valgete armee võiduparaadi päeval 16. mail. Vasakpoolsed pidasid iseseisvumispäevaks novembri 15. päeva, sest rahva võimu esindanud Soome parlament oli kuulutanud end kõrgeima võimu kandjaks 15. novembril 1917. Kui iseseisvusdeklaratsiooni kinnitamisest oli möödunud aasta, tähistasid akadeemilised ringkonnad 6. detsembril 1918 selle aastapäeva.<ref name="b45WA" /> Laiemalt on 6. detsembrit iseseisvuspäevana tähistatud alates 1919. aastast, kui Riiginõukogu määras selle päeva puhkepäevaks riigiasutustes, [[kool]]ides ja [[Kohus|kohtutes]]. Aastal 1929 sätestati päev seadusega üldiseks tasuliseks puhkepäevaks.<ref name="m6yPu" /> 1937. aastal võeti vastu seadus, mis sätestas, et iseseisvuspäev on üldine pidu- ja puhkepäev, mille kohaselt pidi see olema tasuline vaba päev või tuli selle eest maksta suuremat palka, nagu pühapäeval tehtava töö eest, kui ei ole võimalik anda puhkepäeva.<ref name="K0AZO" /> Iseseisvuspäev on Soomes ametlik lipupäev. Erinevalt teistest talvistest lipupäevadest langetatakse lipp alles kell 20.<ref name="4QZ6m" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="mp7HA">Hakkila, Esko (1939): "Suomen tasavallan perustuslait sekä eräitä niihin liittyviä lakeja, asetuksia ja säännöstöjä selityksin", WSOY, lk 15}}</ref> <ref name="DzQkX">Torstaina 6. p. joulukuuta, Suomen itsenäisyyden tunnetuksi saattaminen”, Toiset valtiopäivät 1917, Pöytäkirjat, osa 1. Valtioneuvoston kirjapaino, 1918.</ref> <ref name="b45WA">Kolbe, Laura. [http://www.tiede.fi/artikkeli/jutut/artikkelit/linnan_juhlia_vuodesta_1919 "Linnan juhlia vuodesta 1919"] 2001, Tiede (vaadatud 27.1.2016)</ref> <ref name="m6yPu">Oja, Heikki: "Aikakirja 2007", lk 199, Helsinki : Helsingin yliopiston almanakkatoimisto, 2007, ISBN 952-10-3221-9 [http://almanakka.helsinki.fi/aikakirja/Aikakirja2007kokonaan.pdf]</ref> <ref name="K0AZO">[http://www.finlex.fi/fi/laki/ajantasa/1937/19370388 "Laki itsenäisyyspäivän viettämisestä yleisenä juhla- ja vapaapäivänä 26.11.1937/388"] Finlex (vaadatud 24.1.2016)</ref> <ref name="4QZ6m">[http://www.finlex.fi/fi/laki/ajantasa/1978/19780383 "Asetus liputuksesta Suomen lipulla 26.5.1978/383, 4 § 3 mom"] Finlex (vaadatud 6.12.2010)</ref> }} [[Kategooria:Soome]] [[Kategooria:Soome ajalugu]] gk8j6nc60uwtmvv2o92i0hgk41jdmu8 6169029 6169027 2022-07-28T09:15:47Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Soome ajalugu]]; lisatud [[Kategooria:20. sajand Soomes]] wikitext text/x-wiki [[Fail:Finnish_flag_with_pole_on_independence_day_2011.jpg|pisi|[[Soome lipp]] [[Helsingi]] Tähtitorninmäki lipumastis iseseisvuspäeval 2011]] '''Soome iseseisvuspäev''' on [[Soome]] [[rahvuspüha]], mida tähistatakse Soome iseseisvumise auks 1917. aastal iga aasta [[6. detsember|6. detsembril]]. Päev on seotud mitmete tavadega, nagu vabariigi presidendi iseseisvuspäeva vastuvõtt, paraadid, tõrvikurongkäigud ja uuema traditsioonina filmi "Tundmatu sõdur" televisioonis näitamine. Iseseisvuspäev on seotud sõja ja langenute meeldetuletamisega. Detsembri kuuendat päeva on iseseisvuspäevana tähistatud alates 1919. aastast, kui sellest sai üldine vaba päev koolides, kohtutes ja riigiasutustes. 1929. aastal sai sellest tasuline puhkepäev ja 1937. aastal üldine pidu- ja puhkepäev. Iseseisvuspäev on Soomes lipupäev. == Ajalugu == Soome iseseisvus [[Venemaa Vabariik|Venemaast]] 6. detsembril 1917 pärast seda, kui [[bolševikud]] olid [[oktoobrirevolutsioon|kaaperdatud Venemaal võimu]] 7.–8. novembril 1917. 4. detsembril 1917 kuulutas Senat [[P. E. Svinhufvud]]i juhtimisel välja Soome iseseisvuse. [[Eduskund]] kinnitas iseseisvusdeklaratsiooni 6. detsembril häältega 100:88.<ref name="mp7HA" /><ref name="DzQkX" /> Alguses oldi iseseisvumise päeva suhtes erineval arvamusel. Parempoolsed leidsid, et Soome eraldus Venemaast täielikult alles kodusõja lõppedes ja tahtsid iseseisvuspäeva tähistada valgete armee võiduparaadi päeval 16. mail. Vasakpoolsed pidasid iseseisvumispäevaks novembri 15. päeva, sest rahva võimu esindanud Soome parlament oli kuulutanud end kõrgeima võimu kandjaks 15. novembril 1917. Kui iseseisvusdeklaratsiooni kinnitamisest oli möödunud aasta, tähistasid akadeemilised ringkonnad 6. detsembril 1918 selle aastapäeva.<ref name="b45WA" /> Laiemalt on 6. detsembrit iseseisvuspäevana tähistatud alates 1919. aastast, kui Riiginõukogu määras selle päeva puhkepäevaks riigiasutustes, [[kool]]ides ja [[Kohus|kohtutes]]. Aastal 1929 sätestati päev seadusega üldiseks tasuliseks puhkepäevaks.<ref name="m6yPu" /> 1937. aastal võeti vastu seadus, mis sätestas, et iseseisvuspäev on üldine pidu- ja puhkepäev, mille kohaselt pidi see olema tasuline vaba päev või tuli selle eest maksta suuremat palka, nagu pühapäeval tehtava töö eest, kui ei ole võimalik anda puhkepäeva.<ref name="K0AZO" /> Iseseisvuspäev on Soomes ametlik lipupäev. Erinevalt teistest talvistest lipupäevadest langetatakse lipp alles kell 20.<ref name="4QZ6m" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="mp7HA">Hakkila, Esko (1939): "Suomen tasavallan perustuslait sekä eräitä niihin liittyviä lakeja, asetuksia ja säännöstöjä selityksin", WSOY, lk 15}}</ref> <ref name="DzQkX">Torstaina 6. p. joulukuuta, Suomen itsenäisyyden tunnetuksi saattaminen”, Toiset valtiopäivät 1917, Pöytäkirjat, osa 1. Valtioneuvoston kirjapaino, 1918.</ref> <ref name="b45WA">Kolbe, Laura. [http://www.tiede.fi/artikkeli/jutut/artikkelit/linnan_juhlia_vuodesta_1919 "Linnan juhlia vuodesta 1919"] 2001, Tiede (vaadatud 27.1.2016)</ref> <ref name="m6yPu">Oja, Heikki: "Aikakirja 2007", lk 199, Helsinki : Helsingin yliopiston almanakkatoimisto, 2007, ISBN 952-10-3221-9 [http://almanakka.helsinki.fi/aikakirja/Aikakirja2007kokonaan.pdf]</ref> <ref name="K0AZO">[http://www.finlex.fi/fi/laki/ajantasa/1937/19370388 "Laki itsenäisyyspäivän viettämisestä yleisenä juhla- ja vapaapäivänä 26.11.1937/388"] Finlex (vaadatud 24.1.2016)</ref> <ref name="4QZ6m">[http://www.finlex.fi/fi/laki/ajantasa/1978/19780383 "Asetus liputuksesta Suomen lipulla 26.5.1978/383, 4 § 3 mom"] Finlex (vaadatud 6.12.2010)</ref> }} [[Kategooria:Soome]] [[Kategooria:20. sajand Soomes]] 7sx6aydbctd7wfalqkc1pk520kobzyk Tori vald 0 494107 6168755 6155486 2022-07-27T14:33:49Z Kruusamägi 1530 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|kuu=veebruar|aasta=2021}} {{See artikkel|räägib praegusest vallast; varasemate valdade kohta vaata leheküljelt [[Tori vald (täpsustus)]]}} {{EestiVald | nimi = Tori vald | lipp=Tori valla lipp.svg | lipu_link = [[Tori valla lipp]] | vapp = Tori valla vapp.svg | vapi_link = [[Tori valla vapp]] | pindala =611,11 km² | elanikke =12 203 (1.01.2022) | keskus = [[Sindi]] | kaart = Eesti Tori vald 2017.svg | osm = pind }} '''Tori vald''' on [[vald]] [[Pärnu maakond|Pärnu maakonna]] idaosas. Tori vald moodustati 2017. aastal [[Are vald|Are valla]], [[Sauga vald|Sauga valla]], [[Sindi linn]]a ja senise [[Tori vald (1991)|Tori valla]] ühinemisel. Vallavalitsus asub Sindi raekojas aadressil Pärnu mnt 12, Sindi. Teenuskeskused asuvad Sauga alevikus, Tori alevikus ja Are alevikus. Vald on saanud nime Tori kihelkonna järgi. Tori vald on rahvaarvult Pärnumaa suurim vald, seal elab üle 12 000 inimese ja elanike arv kasvab pidevalt. Selle põhjuseks on Pärnu linna külje all asuvad elamupiirkonnad. == Asustusjaotus == Vallas on üks linn ([[Sindi]]), kolm alevikku ja 41 küla. Alevikud: [[Are]], [[Tori]], [[Sauga]]. Külad: [[Aesoo]], [[Eametsa (Tori)|Eametsa]], [[Eavere]], [[Elbi]], [[Elbu]], [[Jõesuu (Tori)|Jõesuu]], [[Kiisa (Tori)|Kiisa]], [[Kildemaa]], [[Kilksama]], [[Kuiaru]], [[Kurena]], [[Kõrsa]], [[Lepplaane]], [[Levi]], [[Mannare]], [[Muraka]], [[Murru]], [[Muti]], [[Niidu]], [[Nurme (Tori)|Nurme]], [[Oore]], [[Parisselja]], [[Piistaoja]], [[Pulli]], [[Pärivere]], [[Randivälja]], [[Riisa]], [[Rätsepa (Tori)|Rätsepa]], [[Räägu (Tori)|Räägu]], [[Rütavere]], [[Selja (Tori)|Selja]], [[Suigu (Tori)|Suigu]], [[Taali]], [[Tabria]], [[Tammiste (Tori)|Tammiste]], [[Tohera]], [[Urge (Tori)|Urge]], [[Urumarja]], [[Vainu (Tori)|Vainu]], [[Võlla (Tori)|Võlla]], [[Võlli (Tori)|Võlli]]. == Haridus ja noored == Tori vallas on kolm põhikooli: [[Are Kool]] [[Are]] alevikus, [[Sauga Põhikool]] [[Nurme (Tori)|Nurme]] külas, [[Tori Põhikool]] [[Tori]] alevikus ja üks gümnaasium: [[Sindi Gümnaasium]]. Sindis tegutseb [[Karl Rammi nimeline Muusikakool]]. Tammiste külas tegutseb lasteaed-algkool. Lasteaedu on neli: Sindi lasteaed, Jänesselja lasteaed, Suigu lasteaed ja Tori lasteaed. Noored käivad koos ja saavad huviringides osaleda Sindi, Sauga ja Are noortekeskuses ning Suigu noortetoas. == Kultuur == Tori valla kultuurikeskus hõlmab Sindi seltsimaja, Are huvikeskust, Tori rahvamaja ja Sauga Musta Maja. Muuseumid asuvad Tori alevikus ja Sindi linnas. [[Tori Valla Raamatukogu]] haruraamatukogud asuvad [[Sindi raamatukogu|Sindi linnas]], [[Are raamatukogu|Are alevikus]], [[Tori raamatukogu|Tori alevikus]], [[Sauga raamatukogu|Sauga alevikus]], [[Urge raamatukogu|Urge külas]] ja [[Suigu raamatukogu|Suigu külas]]. Tammiste külas töötab välisteeninduspunkt. Jõesuu külas pakub raamatukoguteenust Jõesuu raamatulaenutus, mida veab eest MTÜ Viira Arendusselts. Vallas on kolm kirikut: Eesti sõjameeste mälestuskirik Toris, Sindi õigeusu kirik ja Randivälja Kristuse sündimise kirik. Võlla külas asub Suigu palvela. == Sport == Spordisõpradel on treeninguteks võimalik kasutada Sindi gümnaasiumi võimlat, Sauga teenuskeskuses asuvat spordisaali, Are huvikeskuse spordisaali ja Tori põhikooli võimlat, samuti mitmesuguseid spordirajatisi. Staadionid asuvad valla koolide juures. Kettagolfisõbrad saavad mängida Sindis Sõpruse pargis, Tori kooli juures, Are mõisa pargis ja Sauga alevikus asuvatel radadel. Algajasõbralikud rulapargid on Sindis, Ares ja Saugas. == Hoolekandeasutused == Hoolekandeasutused on Tori sotsiaalmaja, Are valla sotsiaalmaja ja Sindi sotsiaaltöökeskus. == Vaatamisväärsused == [[Fail:Tori Kesk-Devoni liivakivipaljand.JPG|pisi|Tori Kesk-Devoni liivakivipaljand]] [[Fail:Sindi kalakärestik talvel 19. jaanuar 2020.jpg|pisi|Sindi kärestik]] Tori alevik on kuulus [[Tori põrgu]] ja [[Tori Hobusekasvandus|hobusekasvanduse]] poolest, [[Eesti sõjameeste mälestuskirik]]us annavad ametivande Eesti politseinikud ja ohvitserid. Alevik asub [[Soomaa]] piiril ning on seetõttu Eesti ühe kuulsama [[Soomaa rahvuspark|rahvuspargi]] väravaks. Soomaa on tuntud sihtpunkt nii Eesti kui välismaa loodusturistidele, kes naudivad matku metsades, rabades ja jõgedel. Soomaa pälvis Euroopa kaitsealade liidult 2020.–2025. aastaks loodussäästliku turismi kvaliteedimärgi, sealne jõgede üleujutus ja suurvesi on saanud nimeks "viies aastaaeg". Jõesuus asub Pärnumaa pikim rippsild. Tori vallas asub veel üks Pärnu maakonna populaarne turismisihtkoht – Are külje all Niidu külas tegutsev alpakafarm, mis toob piirkonda kümneid tuhandeid külastajaid aastas. Niidu külas asub ka riikliku arheoloogiamälestisena kaitse alla võetud [[Akupere linnus]], [[Are mõisa park]] on kaitse alla võetud nahkhiirte elupaigana. Pulli külast on leitud [[Pulli asula|Eesti vanima inimasula]] jälgi. Sindis on palju arhitektuurilise väärtusega ja ajaloomälestisteks tunnistatud hooneid – [[Sindi kalevivabrik|kalevivabriku]] hooned ja vabriku elamud Pärnu maantee ääres, endise [[Sindi raudteejaam]]a hooned koos kõrvalasuva kolme puitelamuga Paide maantee ääres jne. Võimas [[Sindi pais]] oli rohkem kui poolteist sajandit olnud pinnuks silmas kaluritele ja jõeäärsetele elanikele. Nüüdseks on pais lammutatud ja selle asemele on kerkinud Baltimaades ainulaadne tehiskärestik, mis võimaldab sel veesporti harrastada. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commonskat}} * [http://www.torivald.ee/ Tori valla koduleht] * [https://www.err.ee/686828/tori-tegi-parnule-ettepaneku-alustada-konelusi-kulade-uleandmiseks "Tori tegi Pärnule ettepaneku alustada kõnelusi külade üleandmiseks"] ERR, 1. märts 2018 {{Pärnumaa}} [[Kategooria:Pärnu maakonna vallad]] [[Kategooria:Tori vald| ]] pnrryk6xbex12gq97fy4lgolf1bn9ou Christian Coleman 0 499826 6168708 6151394 2022-07-27T12:45:36Z Sjur 66496 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | Nimi = Christian Coleman | Pilt = Christian Coleman Birmingham 2018.jpg | Pildisuurus = | Pildinimi = Christian Coleman (2018) | Riik = {{Riigi ikoon|USA}} [[USA]] | Sünniaeg = {{süv|1996|3|6}} | Sünnikoht = [[Atlanta]], [[Georgia]] | Pikkus = 175 cm | Kaal = 72 kg | Spordiklubi = | Treener = | Medalid = {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019 Doha]]|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 meetrit|100 m jooks]]}} {{Kuldmedal|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019 Doha]]|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×100 meetri teatejooks|4×100 m teatejooks]]}} {{Hõbemedal|[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2017 London]]|[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 meetrit|100 m jooks]]}} {{Hõbemedal|[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2017 London]]|[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×100 meetri teatejooks|4×100 m teatejooks]]}} {{Hõbemedal|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022 Eugene]]|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×100 meetri teatejooks|4×100 m teatejooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sisemaailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2018. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2018 Birmingham]]|[[2018. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#60 meetrit|60 m jooks]]}} {{Hõbemedal|[[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2022 Belgrad]]|[[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#60 meetrit|60 m jooks]]}} }} '''Christian Coleman''' (sündinud [[6. märts]]il [[1996]] [[Atlanta]]s, [[Georgia]]s) on [[USA]] [[kergejõustiklane]] ([[sprinter]]). [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2017. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[London]]is võitis ta hõbemedali 100 meetri jooksus ja 4×100 meetri teatejooksus. 20. jaanuaril 2018 jooksis ta [[60 meetri jooks|60 meetrit]] 6,37-ga, ületades [[1999]]. aastast [[Maurice Greene]]'ile kuulunud maailmarekordi kahe sajandikuga, kuid maailmarekordina see kirja ei läinud, sest võistlustel puudusid elektroonilised stardipakud, mis oleksid tuvastanud võimaliku valestardi. Sellest hoolimata ületas ta selle tulemuse kuu aega hiljem, 18. veebruaril [[New Mexico]] osariigis [[Albuquerque]]s toimunud USA sisemeistrivõistlustel, joostes 60 meetrit 7,34-ga. See tulemus läks kirja maailmarekordina.<ref>[https://www.iaaf.org/news/report/christian-coleman-world-record-us-indoor-cham "IAAF: FLASH: Coleman breaks world indoor 60m record at US Indoor Championships in Albuquerque"]. iaaf.org. 18.2.2018. Vaadatud 5.3.2018</ref> [[2018. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2018. aasta sisemaailmameistrivõistlustel]] [[Birmingham]]is võitis ta 60 meetri jooksus kuldmedali, püstitades sisemaailmameistrivõistluste rekordi 6,37. [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Doha]]s tuli Coleman 100 m jooksus maailmameistriks ajaga 9,76. 2020. aastal määrati Colemanile kaheaastane võitluskeeld 2019. aasta detsembris andmata jäänud dopinguproovi eest. Hiljem lühendati karistuse pikkust 18 kuuni. [[2020. aasta suveolümpiamängud]]el Coleman võistluskeelu tõttu ei osalenud. [[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2022. aasta sisemaailmameistrivõistlustel]] [[Belgrad]]is oli Coleman 60 meetri jooksus [[Marcell Jacobs]]i järel teine. [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] [[Eugene]]'is oli ta 100 meetri jookus kuues ning võitis 4×100 meetri teatejooksus hõbemedali. == Isiklikku == Ta õppis [[Tennessee Ülikool]]is. 2017. aastal pälvis ta USA parimale ülikoolis õppivale kergejõustiklasele antava The Bowermani auhinna. == Isiklikud rekordid == ;Välisrekordid {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[100 m jooks]] || align="center"| '''9,82''' || [[7. juuni]] [[2017]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Eugene]] |- | [[200 m jooks]] || align="center"| '''19,85''' || [[27. mai]] [[2017]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Lexington]] |} ;Siserekordid {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[60 m jooks]] || align="center"| '''6,34''' <span style="color: " class="explain" title="Maailmarekord'">'''MR'''</span> || [[18. veebruar]] [[2018]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Albuquerque]] |- | [[200 m jooks]] || align="center"| '''20,11''' || [[11. märts]] [[2017]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[College Station]] |- | [[300 m jooks]] || align="center"| '''33,26''' || [[9. detsember]] [[2016]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Bloomington (Indiana)|Bloomington]] |} == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{IAAF}} {{Maailmameistrid meeste 100 m jooksus}} {{JÄRJESTA:Coleman, Christian}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide jooksjad]] [[Kategooria:Sprinterid]] [[Kategooria:Sündinud 1996]] e2wfjln9h511vf1brx2bc5cqrqex3cg Kasutaja arutelu:Ursus scribens 3 530838 6169041 6106102 2022-07-28T09:54:26Z SSHTALBI 165472 /* Borgward */ uus alaosa wikitext text/x-wiki :Vaatan, et sa oled asjalik toimetaja - kas ehk pakuks huvi, kui ma su administraatorikandidaadiks esitaks? Ehk siis kas on tulnud ette olukordi, kus leiad, et veidi lisavahendeid kuluks ära? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. detsember 2018, kell 21:35 (EET) ::Hästi, kui saan jätkata nagu seni. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 14. detsember 2018, kell 20:05 (EET) ---- Oled nüüd administraator. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. detsember 2018, kell 21:45 (EET) ---- Blokeerida pole tarvis, kui soditud on üht lehte ja eriti kui sodimisest on juba tükk aega möödas, nii nagu näiteks [[Eri:Kaastöö/91.129.102.252|selle kasutaja]] puhul. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 5. veebruar 2019, kell 22:19 (EET) :Kui kaua on tükk aega? Blokeerisin kohe, kui märkasin. Minu arvates tuleb sodijale mõista anda, et niisugune asi on talumatu. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 6. veebruar 2019, kell 15:05 (EET) :: Võib-olla pool tundi, võib-olla tund. Siis on sodija ilmselt Vikipeediast juba läinud. Üldiselt tuleks blokeerida, kui sodimismuudatusi tehakse järjepanu (lühikese aja jooksul või kui samalt IP-aadressilt tullakse teatud aja järel uuesti sodima) ja sodija on vaja siis lihtsalt peatada. Blokeerida ei tuleks karistamise eesmärgil (vt [[Vikipeedia:Administraatorid#Blokeerimine|siit]] ja inglise keeles pikemalt [[:en:WP:NOPUNISH|siit]]). Eks enamik sodijad teab isegi, et nende tegevus pole mõistlik. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 6. veebruar 2019, kell 19:41 (EET) :::Tahaksin uuesti sellele tähelepanu juhtida. Kui sodija on teinud ainult 1-2 muudatust ja sellest on juba üle tunni möödas, siis pole mõtet blokeerida, suure tõenäosusega ta ei saa blokeerimisest teada ja isegi kui saab, ei avalda see talle tõenäoliselt seda mõju, et ta tulevikus rohkem ei sodi. Blokeerimise mõte on sodija tegevuse katkestamine, et vähendada koristajate tööd sodija edaspidiste muudatuste tagasipööramisel olukorras, kus tema tegevus on kestev. Kui ta on juba läinud, pole midagi katkestada. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 24. jaanuar 2021, kell 15:47 (EET) == Jeesus == Tänud Jeesuse artiklit kohendamast ja oled oodatud materjali lisama. Leian, et see artikkel vajaks Eesti Vikipeedias põhjalikumat arendamist, samas igal konfessioonil eri dogmaatiline nägemus, et mõistlik dogmaatik apuhul märkida, mida üks või teine konfessioon asjast arvab. [[User:Kask|<span style="color: #000; padding: 1px 5px 0px 5px; background: #03C03C">'''Kalev Kask'''</span>]] 24. märts 2019, kell 14:38 (EET) == Proof-reading == [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Puti_Kaisar-Mihara&type=revision&diff=5278580&oldid=5278431 Indoneeslane], [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Minangkabaud&type=revision&diff=5277199&oldid=5277148 Minangkabaud], [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Minangkabau_m%C3%A4gismaa&type=revision&diff=5278435&oldid=5278425 Minangkabau mägismaa]. Aitäh!!! Ma räägin eesti keelt halvasti. On vaja õppida. Your revisions are not minor (''pisika'', ''pisiparandus'')! Thanks a lot for your help and translation from German. I was not sure that "Minangkabau by ethnicity" = "tema isa on rahvuselt minangkabau" (instead of ''minangkabaulane'': just as ''eestlane'', ''ungarlane'', ''leedulane'' and so on). As I didn't want to spoil etwiki, I decided to ask [[Kasutaja:Andres|Andres]] for a word of advice: "minangkabau" or "minangkabaulane"? He doesn't feel like to answer although it does not take much time to translate one (!) word into Estonian. Than you. Also I'm going to create articles about [[Padang]], [[Lääne-Sumatra|West Sumatra]] and {{ill|en|bule|bule}} when I manage to write them in Estonian. In opposition to "[[tibla]]," the word ''bule'' is not a pejorative [https://www.quora.com/An-Indonesian-student-called-me-bule-Is-it-offensive because MOST Indonesians treat “bule” as celebrities]. --[[Kasutaja:Janggun Dungan|Janggun Dungan]] ([[Kasutaja arutelu:Janggun Dungan|arutelu]]) 15. aprill 2019, kell 00:09 (EEST) :Thanks! In my opinion You are pretty good in Estonian. Anyway, I am always ready to help. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 15. aprill 2019, kell 18:29 (EEST) == Pea vs. peavaimulik == Kirikul on peavaimulik, mitte pea. Viimane on kõnekeelne väljend. Miks eelistada kõnekeelt? http://www.eoc.ee/vaimulik/charalambides-stefanus/ {{allkirjata|Octagon11|15. aprillil 2019}} :Kust võtad, et kõnekeele? Vt [https://kn.eki.ee/?Q=pea siit] 3. piltl juht, valitseja; eestvedaja, pea- v ninamees; nt kroonitud pea, riigipea, katoliku kiriku pea, lasterikka perekonna pea, filosoofiakoolkonna pea jne. Need on eesti keeles tavalised sõnad, peavaimulik seevastu ebatavaline [https://kn.eki.ee/?Q=peavaimulik vt siit], kuulen esimest korda. Normeeritud kirjakeele aluseks on ÕS. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 16. aprill 2019, kell 15:56 (EEST) : See, et ühe kiriku ühel lehel on kasutatud sõna 'peavaimulik', ei ütle laiemalt midagi. Isegi sama kiriku sees võib kohata erinevat lähenemist. 'Kirikupea' ja 'xxx kiriku pea' on aktsepteeritud kõnepruuk nii tava- kui religioosses oskuskeeles, seda ei saa kindlasti nimetada kõnekeelseks väljendiks. -- [[Kasutaja:Sacerdos79|Toomas]] ([[Kasutaja arutelu:Sacerdos79|arutelu]]) 16. aprill 2019, kell 16:14 (EEST) ::Peapiiskop, peadiakon. Nõustun eelkõnelejaga, et selles vallas ei ole väga süstemaatiliselt asjale lähenetud. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 19. aprill 2019, kell 08:31 (EEST) ==Tulekahju puhkemisega== nt ka "see asi", et kui põleng sai alguse remondilifti elektriühendus(t)e lühisest, siis lühisest lahtise (kahju)tuleni on omajagu aega, sõltuvalt konkreetsest olukorrast, ''IMHO'', ja eks siis ootame ametlikku avaldust.°—°&#160;Pietadè 17. aprill 2019, kell 20:21 (EEST) ==Ühe vana asja asjus== Tänan 2013. aastal artikli "[[Tehnika]]" täiendamise eest Ristheina tsitaadiga! Kuriuss 24. aprill 2019, kell 22:11 (EEST) :Tänan tänamast! [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 25. aprill 2019, kell 19:31 (EEST) ==Nimede/nimetuste tõlkimine== Oled ümber nimetanud [[Bank of China Tower|Hiina panga hoone]] artikli - küsiksin, miks peaks jääma ingliskeelne? --[[Kasutaja:.Toon|.Toon]] ([[Kasutaja arutelu:.Toon|arutelu]]) 31. mai 2019, kell 10:02 (EEST) :Nii on ka enamikus muukeelsetes vikipeediates. Võõrkeelseid nimesid ei tõlgita. Vt [https://keeleabi.eki.ee/?leht=8&id=56 Võõrkeelsed nimed ja pealkirjad eesti tekstis]. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 31. mai 2019, kell 15:49 (EEST) ==106 meetri vs 106-meetri kõrgune== Kõlab justkui '''sadakuus meetri kõrgune''' ''vs'' '''sajakuue meetri kõrgune'''. Ons 106 meetri kõrgune kindlasti õigem? [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 12. august 2019, kell 16:53 (EEST) :Õige on 106 meetri kõrgune (106 m kõrgune) ja 106-meetrine. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 12. august 2019, kell 17:08 (EEST) == Tere == Vaadake üle artikkel [[Talk box]] ja parandage keeleliselt, kui suudate. [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) 16. august 2019, kell 14:15 (EEST) :Tegin seda. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 16. august 2019, kell 18:18 (EEST) :: {{ping|MoroccoCentral}} Kas "Vaadake üle artikkel" on eesti keel? Te [[Kasutaja:MoroccoCentral|kirjutate]], et eesti keel on teie emakeel. [[:pl:Slang młodzieżowy|Niezłe]] [[wikt:prank|pranki]]. --[[Kasutaja:Janggun Dungan|Janggun Dungan]] ([[Kasutaja arutelu:Janggun Dungan|arutelu]]) 30. september 2019, kell 17:18 (EEST) ==Kustutamislogi== Palun jälgi, et kustutamislogisse ei jääks näha artikli sisu, kui selles on kohatuid märkusi reaalsete isikute aadressil. Soovitan kasutada sätet "Eemalda automaatne kustutamise põhjus..." (Eelistused > Tööriistad). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 28. august 2019, kell 20:49 (EEST) :Hästi. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 28. august 2019, kell 21:09 (EEST) ==Viited== Kas te palun täpsustaksite, kuhu veel [https://et.wikipedia.org/wiki/Virgo_Siil selles artiklis] viiteid soovite? Kas teil on alust arvata, et mõni fakt artiklis ei vasta tõele? Kuriuss 22. oktoober 2019, kell 13:41 (EEST) :Lisasin toimetamismärkuse, viidete puudumise märkust pole ma lisanud. Vt [[Eri:Erin/5472914]]. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 22. oktoober 2019, kell 16:23 (EEST) ==Riigikogu ja riigikogu== ''Riigikogu on asutuse nimi, seepärast suure tähega'' : Väikese tähega ''riigikogu'' kohta: [https://keeleabi.eki.ee/?leht=8&id=98 keelenõu], [http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=riigikogu&F=M ÕS]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 25. oktoober 2019, kell 20:10 (EEST) ::Tänan, võtan teadmiseks. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 25. oktoober 2019, kell 20:20 (EEST) ==Piltide suurus== Tegid ühe pildi pisikeseks, artiklis [[Erak]]. Tunnen huvi, et kas meil on mingi reegel, et suuremaid pilte ei või olla? --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 2. november 2019, kell 11:54 (EET) :Pildil klõpsates saab igaüks seda vaadata ju nii suurelt kui tahab? Mida teised asjast arvavad, näiteks [[Kasutaja:Pikne|Pikne]]? [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 2. november 2019, kell 15:16 (EET) Mõnikord võiks mõni pilt ka suurem olla, kas siis lihtsalt ilu pärast või vahelduse mõttes, aga vahel ka vajaduse tõttu, et ilma pildil klõpsamata oleks kohe kõik vajalik nähtav. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 2. november 2019, kell 15:32 (EET) :Üldjuhul on tekst artikli informatiivsem osa ja see, mille pärast artikkel üldse siin eksisteerib. Lihtsalt ilu või vahelduse pärast pildi esiletoomist ma seepärast ei poolda. Võib-olla on see aga õigustatud juhul, kui pilt on väga informatiivne (nt mõni skeem), pisema pildi pealt pole hästi aru saada, millega tegu ja suur pilt ei hakka teksti lugemist segama. Kõnealune pilt ja artikkel minu meelest vast vastab kahele viimasele kriteeriumile, aga mitte esimesele. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 2. november 2019, kell 17:14 (EET) ::Hästi öeldud, minu meelest võiks ka pilt siis suurem olla, kui vastab viimasele ja ükskõik millisele kahest esimesest kriteeriumist. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 2. november 2019, kell 17:27 (EET) : Tehnilise poole pealt niipalju, et kui jätta pildi suurus artikli koodis sedasi eraldi sisestamata, siis saab iga kasutaja muuseas eelistuste all määrata, kui suurelt talle pisipilte näidatakse. Sellepärast ka ei tuleks mõjuvama põhjuseta standardsest laiusest erinevat laiust määrata. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. november 2019, kell 18:49 (EET) : Lisaks, kui originaali laiuse/pikkuse suhe on nt 2/1, siis moonutab sundlaiuse "600x600px" sissekirjutamine originaali.✅&#160;Pietadè 2. november 2019, kell 18:57 (EET) :: See viimane ei ole õige. Eelmises redaktsioonis, kus oli suurus nii määratud, on külgede suhe sama: [[Eri:Püsilink/5479782]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. november 2019, kell 21:56 (EET) Tänan arvamuste ja info eest. Oleks hea, kui pilte ei tehtaks pisikeseks lihtsalt niisama. Küllap on artikli kirjutaja või pildi ülespanija ikka teadlik, mida ta teeb ja küllap on pildi suurusel ka mingi otstarve ja mõte. Vajaduse korral saab arutelu-lehel ju alati üle küsida. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 3. november 2019, kell 04:38 (EET) :Ma ei muutnud pilti pisemaks "lihtsalt niisama", selleks oli ikka põhjust. Esiteks tükeldas sellise suurusega pilt artikli teksti ja teiseks, nagu juba ütlesin, saab pildil klõpsates igaüks seda vaadata just nii suurelt kui meeldib. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 3. november 2019, kell 16:52 (EET) Jah, see on tõsi, et erinevate brauseritega, erinevate op-süsteemidega või erinevate ekraanisätetega, rääkimata veel mobiilivaatest, võib visuaal olla üpriski erinev. Ühele võib kõik tunduda normaalne, aga vabalt võib see mõnes teises masinas olla häiriv. Eriti veel siis, kui pilt on paigutatud nii, et tekst seda ümbritseb. Seepärast ikka vist on kõige lollikindlam kasutada pisipilte ääres või galeriid artikli lõpul. Kui aga tõesti vaja, näiteks mingi selgitava skeemi või plaani puhul, siis oleks vist mõistlik paigutada suur pilt teksti vahele.--[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 4. november 2019, kell 07:17 (EET) == ??? == Why did you take out my link from the [[Szentendre]] page? It is an Inter-wiki link, that Museum is famous but it has only 2-3 foreign language sites and who will any time make an Estonian page for it? [[Kasutaja:Kapeter77|Kapeter77]] ([[Kasutaja arutelu:Kapeter77|arutelu]]) 28. november 2019, kell 02:13 (EET) :Sorry, but in Estonian Wikipedia we generally avoid directing readers to a page that many of them will not understand. I added the name of the museum Szentendrei Szabadtéri Néprajzi Múzeum in parentheses. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 28. november 2019, kell 10:44 (EET) ==Õigeusk== Tahtsin Sind tänada töö eest, mida oled õigeusu-teemaliste artiklitega teinud. Olen siin paar korda mõelnud, et võiksime mõned nirus seisus artiklid (nt [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]], [[Õigeusu kirik Eestis]] jms) ühiselt ette võtta ja korda teha, aga asi kipub selle taha jääma, et mul endal pole piisavalt aega järjepidevalt ja süsteemselt tegeleda nende teemadega. Tegelikult on siin teisigi üsna asjalikke õigeusu teemast huvitatud autoreid ja toimetajaid, veidi koordineeritult tegutsedes saaks seda valdkonda siin kenasti korrastada. Aga jah, hetkel see rohkem selline unistus. :) -- [[Kasutaja:Sacerdos79|Toomas]] ([[Kasutaja arutelu:Sacerdos79|arutelu]]) 6. jaanuar 2020, kell 09:55 (EET) :Tänan! Parandan ja kohendan tasapisi, kus vigu ja puudusi märkan. Süsteemselt sellega tegelemiseks pole mul samuti paraku aega. Hoian aga artiklitel edaspidigi silma peal. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 7. jaanuar 2020, kell 16:39 (EET) == Sa peaksid minu ees vabandama. == Ma ei saa aru, miks sa kustutasid mu panuse, kõik mida ma kirjeldasin on objektiivsed faktid, sa ei tohiks seda teha. Sa teed seda ainult selleks, et ma tunnen, et sa kuritarvitada oma õigusi, ja sa tegelikult ei püüa teenida wikipedia.Ma olen hiinlane. See, mida ma kirjeldan, on objektiivne fakt. Nii vara kui kümme aastat tagasi, Hiina majanduse hüppasin maailma suuruselt teine. Hiina armee, millest ma räägin, on ka objektiivne ja tõene. Ma ei saa aru, miks keegi mu panuse kustutas. Hiina on nüüd väga tugev ja Hiina on pühendunud piirkondliku vaesuse vastu võitlemine. Ma olen vihane, et minu panuse pahatahtlik kustutamine inimesele, kes peaks minu ees vabandama. Kui sa ei vabanda minu ees ja ei saa minu toimetaja tagasi asja juurde, ei aita ma enam Eesti wikipedia. [[Kasutaja:Assifbus|Assifbus]] ([[Kasutaja arutelu:Assifbus|arutelu]]) 14. veebruar 2020, kell 02:34 (EET) :Kahju küll, ent viitamata ja arusaamatud masintõlked lähevad kustutamisele, pahatahtlikkust pole vaja siin otsida. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 14. veebruar 2020, kell 10:35 (EET) == Lõbudest == See „[[Maiste naudingute aed|lõbuaia]]“ esilõigu 2. lause ei õnnetunud mul endal alul kuigi hästi (kuninga õlivärvid jms), seega palusin abi käesoleva andmekogu tunnustatuimalt eesti keele spetsialistilt, kelle versiooni siis copy/paste'isingi... ;-)<br />Ja, kas triptühhon on ikka rangelt 3-osaline teos? Eelnimetatud ‘aed’ moodustaks sel juhul mis osa(d)? ...;-), ja, kui see "asi" on ruumi keskel, avatud/avamata tiibadega "kukeldes", mõnikord on, siis...[[Kasutaja:Pietadè|✅ Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietadè|arutelu]]) 7. märts 2020, kell 20:14 (EET) :Ma ei saa su küsimusest aru. Triptühhon on definitsiooni järgi kolmeosaline kunstiteos, siin ei ole midagi vaielda. Hieronymus Boschi maal "[[Maiste naudingute aed]]" on triptühhon, vt ka teiste vikipeediate artikleid. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 8. märts 2020, kell 18:13 (EET) :: Ja mitmes osa on siis see külgtahvlite tagaküljel olev kujutis, mille kokkupandud kujutis on artikli paremas servas? [[Kasutaja:Pietadè|✅ Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietadè|arutelu]]) 8. märts 2020, kell 19:48 (EET) ::: See on eraldi maal, sellel on teine teema ja see koosneb kahest osast, see ei ole triptühhon. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 8. märts 2020, kell 20:33 (EET) == [[Eri:Kaastöö/Sageilol]] == Hello, I think the contribs in title deserve admin's attention, please kindly check it, thanks. --[[Kasutaja:Hamish|Hamish]] ([[Kasutaja arutelu:Hamish|arutelu]]) 21. mai 2020, kell 18:16 (EEST) :Blocked already. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 21. mai 2020, kell 19:06 (EEST) == VNFSV Ülemnõukogu == Ehk kommenteerid natuke pikemalt: ''22.05.2020, kell 14:10 Ursus scribens kustutas lehekülje VNFSV Ülemnõukogu (peaks olema eraldi artikkel Vene NFSV Ülemnõukogu)''? Inglise ja vene Vikis on nad samad artiklid igatahes: [[:ru:Верховный совет России]], [[:en:Supreme Soviet of Russia]]. --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] ([[Kasutaja arutelu:Kanakukk|arutelu]]) 24. mai 2020, kell 07:53 (EEST). :Vt [[Arutelu:Venemaa Föderatsiooni Ülemnõukogu]]. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 25. mai 2020, kell 17:41 (EEST) == Tere. == [[Ava Max]], [[In This Moment]], [[Samasooliste abielu Costa Ricas]] - kui viitsite, siis aidake keeleliselt parandada. [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) 5. juuni 2020, kell 14:47 (EEST) ==Translation request== Hello. Can you translate and upload the article [[:en:Azerbaijan Democratic Republic]] in Estonian Wikipedia? Yours sincerely, [[Kasutaja:Karalainza|Karalainza]] ([[Kasutaja arutelu:Karalainza|arutelu]]) 3. juuli 2020, kell 16:45 (EEST) == 99-66 == Lepinguliste kohustuste (ja mitte ainult) tõttu olen „sunnitud“ järgima [https://publications.europa.eu/code/et/et-4100100.htm#1016 eesti eesti keele asjatundjate teadmiste najal kehtestatud kirjakeele reegleid] (vähemalt alates 1990ndatest), nt Vikipeedia loetavust arvesse võttes lasub mul seega tahtmatult kohustus mitte levitada keele valekasutust; lisaks tõstatub ka teema kõrgema [https://akit.cyber.ee/term/72-access-right#t_72 pääsuõigusega] inimese "teravdatud tähelepanu" kohta «alama» klassi kaastöötajate vastu, usu mind, see ei rõõmusta; u 132 aasta 45 nädala ja viie sekundilise eluea (mõningate puuliikide eluea skaala võrdluses) jooksul kogutu annab ehk jõudu, aga, tähtsamaks pean teabejagamist...[[Kasutaja:Pietadè|—Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietadè|arutelu]]) 19. juuli 2020, kell 03:10 (EEST) :Viisin selle küsimuse [[Vikipeedia:Üldine arutelu|Üldisesse arutellu]]. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 19. juuli 2020, kell 13:08 (EEST) == Mis värk sul nende juutidega on? == Miks on kohutavalt oluline hakata järsku ühe poliitiku puhul väidetavat juudi päritolu esile tõstma? Miks on see eriti tähtis, et üks esivanematest oli juut, samas kui ülejäänud esivanemate rahvusliku või usulisse kuuluvuse vastu ei tunne me mingit huvi? Või on nüüd mingi uus üleüldine tegevusprogramm, et tuleb biograafiaartiklites välja selgitada ja ära tähistada kõik juudid, sest...? Ma saan aru, miks kõmulehed kellegi juudi päritolust huvitavad - seal püütakse midagi otse ütlemata poliitikut oma "erihuvidega" lugejate silmis häbimärgistada. Aga miks selline kõmu, mis ei pärine isegi mitte soliidsest allikast, peaks ilma ühegi viitetagi igal juhul raudselt entsüklopeediaartiklis seisma? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 23. september 2020, kell 15:06 (EEST) :Ei saa aru. Kellest on jutt? [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 24. september 2020, kell 20:35 (EEST) ::Seda ma vaatan jah, et [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Angela_Merkel&type=revision&diff=5718553&oldid=5718545 ei paista hästi saavat]. Tuli anonüüm, lisas väite Merkeli juudi päritolu kohta, viidates üksnes lingiga muudatuse kokkuvõttes, mitte tekstis. Sattusin selle peale, kustutasin ära. Tulid sina ja leidsid, et niisugune väide on kohutavalt oluline ja asjakohane, olgu viide või ärgu olgu, ja pöörasid kustutuse tagasi. Ma tahaksin nüüd teada, kas sa saad aru, mida teed, ja oskad seda põhjendada. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 25. september 2020, kell 00:07 (EEST) :::Pöörasin redaktsiooni tagasi kirjavea pärast, mille tegid: [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Angela_Merkel&diff=next&oldid=5718544 juudi oäritolu > juudi päritolu]. Kõik muu on sinu enda väljamõeldis. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 25. september 2020, kell 20:41 (EEST) ==Kummaline parandus== Kui filmi põhipealkirja ""Hukkunud Alpinisti" hotell" kõrvale oli lisatud "ka "Hukkunud Alpinisti hotell"", siis ka-variant tähendas seal, et kuna ortograafiareeglid on vahepeal muutunud, kasutatakse selle filmi pealkirja tänapäeval ka kujul "Hukkunud Alpinisti hotell", ja see on loomulik. Kusjuures ka Eesti Filmi Andmebaasis on filmi pealkiri samuti kujul "Hukkunud Alpinisti hotell". Minu arvates on Teie parandus ehk selle ka tegelikult kasutatava alternatiivvariandi kustutamine põhjendamatu. Kuna topeltjutumärkideta (ehk tänapäevase grammatikaga) pealkirjavarianti on tänapäeval kirjakeeles üsna ulatuslikult kasutatud (seda on kasutatud ka kultuurilehes Sirp, nt https://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/sex-drugs-oudusfilmid/, https://www.sirp.ee/s3-pressiteated/rakkautta-anarkiaa-festivalil-saab-nautida-eesti-filme-ja-muusikat/, https://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/balti-teadvus-ja-balti-teadus/, https://www.sirp.ee/s3-pressiteated/hoffi-elutooauhinna-saab-priit-vaher/, https://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/valguse-ja-varju-maailm/ jne, peaks see variant ikkagi filmi põhipealkirja kõrval märgitud olema. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 27. oktoober 2020, kell 18:47 (EET) :Hea Kuriuss! Märkasin viimase redaktsiooni puhul üksnes tekkinud loogikaviga ja selgitasin seda resümee põhjenduses: kui Strugatskite romaani pealkiri on ""Hukkunud Alpinisti" hotell", siis ei saa ''samanimelise'' filmi pealkiri olla "Hukkunud Alpinisti hotell". Ilmselt oleks lahenduseks pikem selgitus sulgudes: kuna ortograafiareeglid on vahepeal muutunud, kasutatakse selle filmi pealkirja tänapäeval ka kujul "Hukkunud Alpinisti hotell". [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 27. oktoober 2020, kell 19:30 (EET) :: Ma ei tea, kas kirjavahemärkide rolli tekstilt sarnastes pealkirjades on mingite reeglitega sätestatud, aga on üsna kindel, et pealkirjas on primaarsed sõnad, mitte see, kas seal lõpus on küsimärk või hüüumärk või keskel koma või semikoolon või ühed või kahed jutumärgid või üldse mitte jutumärke. Enamasti mõeldakse ikkagi samanimelist teost, olgu pealkirja kuju näiteks "Nu, pagadi!", "Nu pagadi!", "Nu, pagadi" või "Nu pagadi" (muidugi on üksikuid erandeid, kus lõpumärk just eristabki teose osi või teoste omavahelist järgnevust). Kui vaatate näiteks Esteris ühe teose eri aastatel ilmunud pealkirju, võib päris sageli näha, et on kasutatud pisut erinevaid kirjavahemärke või suurtähestust. Neid võib siiski lugeda sama teose samadeks pealkirjadeks, sest sisuliselt on pealkiri sama, pisike erinevus on ainult vormis/vormistuses. Näiteks ka "Põrgupõhja uus Vanapagan" esineb mõnes trükis või variandis ka kujul "Põrgupõhja uus vanapagan", ehkki mõeldud on ikka üht ja sama Tammsaare teost või selle lavastust. Tõsi, üks drastilisemaid näiteid, mille puhul võiks kange tahtmise korral kõne alla tulla vaidlus, on tähemuudatus sama teose pealkirjades, näiteks "Lumivalgeke" ja "Lumivalguke" – selge see, et valgukesega pole mõeldud proteiinikest, vaid sama pealkirja kunagist kirjapilti. Kui sama teose pealkiri oleks "Kahvanäoke" või "Jäätütreke", oleks tegu hoopis teiste pealkirjadega. Aga kindlasti ei ole tegu hoopis teiste pealkirjadega ""Hukkunud Alpinisti" hotelli" ja "Hukkunud Alpinisti hotelli" korral. Ma võin sõna "samanimeline" ju artiklist välja visata, aga tegelikult kasutatavat filmi pealkirjavarianti ei ole mitte mingil juhul õige samast filmist rääkivast artiklist välja visata. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 27. oktoober 2020, kell 21:32 (EET) == Please block! == Hi, I am Tmv. This is a troll user : * [[Eri:Kaastöö/2A02:1206:4538:F300:8D51:E5D3:D66C:33A5|2A02:1206:4538:F300:8D51:E5D3:D66C:33A5]] Please block him/her. --[[Kasutaja:Tmv|Tmv]] ([[Kasutaja arutelu:Tmv|arutelu]]) 16. juuli 2021, kell 14:20 (EEST) == Kuu vikipedist == Tere! Palju õnne kuu vikipedisti tiitli eest! Selleks, et saaksin sulle saata ka pisikese auhinna, siis palun võta minuga ühendust kaebi@wikimedia.ee. --[[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 12. august 2021, kell 11:45 (EEST) == Admin? == Hei, näen et oled kogenud kasutaja, kas sa oled admin? Võiksid sellele artiklile IP-kaitse peale panna: [[Torgsin]]. Seal on keegi troll tüütuseni möllama hakanud [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Torgsin&diff=5959402&oldid=5959370], [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Torgsin&diff=5959046&oldid=5959029], [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Torgsin&diff=5959219&oldid=5959218], kelle IP kogu aeg vahetub. EN-Wikis igatahes on nn semi-protexction olemas, mis anononüümsetel kasutamise peatab. Esitasin artikli just siia: [https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Heade_artiklite_kandidaadid#Torgsin], aga seda ei saa ju hinnata kui keegi pidevalt ulakusi teeb.[[Kasutaja:Paremäärmuslane|Paremäärmuslane]] ([[Kasutaja arutelu:Paremäärmuslane|arutelu]]) 10. september 2021, kell 18:49 (EEST) : Artikleid lukustatakse lühemaks ajaks ulatusliku ja korduva vandalismi või redigeerimissõja peatamiseks. Ma ei näe siin praegu seda. Kõigil on õigus artiklis parandusi teha, kui vaja, vaieldakse asjad selgeks artikli arutelulehel. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 11. september 2021, kell 10:25 (EEST) :: See keegi on ikkagi ülepäeviti muudatusi teinud, ja need muudatused pole teps mitte parandused, kuna vähendasid artikli neutraalsustaset. Seda võib siiski redigeerimissõjaks pidada. Lukustasin artikli registreerimata kasutajatele nädalaks, ehk aitab. Kui ei, vaatame edasi. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. september 2021, kell 07:07 (EEST) ==Keeletoimetamistalgute žüriisse?== Tere! 1. detsembril algavad uued keeletoimetamistalgud, mis kestavad 14. märtsini. Kas oleksite nõus tulema talgute žüriisse? Žürii kibedam tööaeg on aprill, kui pisteliselt artikleid üle vaatame ja parimaid järjestame. [[Kasutaja:Annn|Annn]] ([[Kasutaja arutelu:Annn|arutelu]]) 22. november 2021, kell 09:54 (EET) : Tere! Teie pakkumine on mulle suureks auks, ent kahjuks pean ma mõjuval põhjusel ära ütlema. Loodan, et leiate kellegi teise. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 22. november 2021, kell 13:31 (EET) :: Aitäh kiire vastuse eest! Jätkan otsinguid. [[Kasutaja:Annn|Annn]] ([[Kasutaja arutelu:Annn|arutelu]]) 23. november 2021, kell 10:54 (EET) == How we will see unregistered users == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> <section begin=content/> Hi! You get this message because you are an admin on a Wikimedia wiki. When someone edits a Wikimedia wiki without being logged in today, we show their IP address. As you may already know, we will not be able to do this in the future. This is a decision by the Wikimedia Foundation Legal department, because norms and regulations for privacy online have changed. Instead of the IP we will show a masked identity. You as an admin '''will still be able to access the IP'''. There will also be a new user right for those who need to see the full IPs of unregistered users to fight vandalism, harassment and spam without being admins. Patrollers will also see part of the IP even without this user right. We are also working on [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation/Improving tools|better tools]] to help. If you have not seen it before, you can [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|read more on Meta]]. If you want to make sure you don’t miss technical changes on the Wikimedia wikis, you can [[m:Global message delivery/Targets/Tech ambassadors|subscribe]] to [[m:Tech/News|the weekly technical newsletter]]. We have [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation#IP Masking Implementation Approaches (FAQ)|two suggested ways]] this identity could work. '''We would appreciate your feedback''' on which way you think would work best for you and your wiki, now and in the future. You can [[m:Talk:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|let us know on the talk page]]. You can write in your language. The suggestions were posted in October and we will decide after 17 January. Thank you. /[[m:User:Johan (WMF)|Johan (WMF)]]<section end=content/> </div> 4. jaanuar 2022, kell 20:15 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Johan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Johan_(WMF)/Target_lists/Admins2022(4)&oldid=22532508". --> : Thanks for letting me know. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 12. jaanuar 2022, kell 20:54 (EET) == Kasutaja 193.40.12.10 blokeerimine == Ursus scribens blokeeris kasutaja 193.40.12.10 aegumistähtaeg 1 nädal <br> % host 193.40.12.10 <br> 10.12.40.193.in-addr.arpa domain name pointer sein.ut.ee <br> - see on Tartu Ülikooli proksi, millel võib olla sadu kasutajaid. [[Eri:Kaastöö/2001:BB8:2002:4800:52E5:49FF:FEC9:AF72|2001:BB8:2002:4800:52E5:49FF:FEC9:AF72]] 4. veebruar 2022, kell 13:34 (EET) : Sellise aadressi, kust ei käida ainult sodimas, võiks küll blokeerida lühemaks ajaks. Ja kuna blokeerimise hetkeks oli antud juhul sodimisest juba tund aega möödas, siis pigem polnudki enam mõtet blokeerida. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 4. veebruar 2022, kell 18:51 (EET) :: Blokeerisin taunitava käitumise - isikliku rünnaku, mitte sodimise pärast. Ja kuidas võin ma teada, kes ühe IP-aadressi taga peitub? [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 4. veebruar 2022, kell 20:13 (EET) ::: Olgu, aga see, mil moel IP-aadressi kasutaja Vikipeediat parasjagu häiris, ei muuda iseenesest asja. Üldiselt ei teagi ja tuleb eeldada, et hiljem on sama IP-aadressi taga juba keegi teine. Iseasi, kui kaastöö järgi on näha, et seni on üht IP-aadressi kasutanud tõenäoliselt üks kasutaja ning kui see üks kasutaja on korduvalt sodimas käinud, siis on põhjust pikemaks ajaks blokeerida. Antud juhul on kaastööst näha, et selle IP-aadressi alt on tehtud üsna sageli erisuguseid parandusi, mis pole ebasoovitavad. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 4. veebruar 2022, kell 20:45 (EET) :::: Mis on lahendus? Blokeering maha võtta ja rünnatud isikuartikkel kaitse alla võtta? [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 4. veebruar 2022, kell 23:15 (EET) ::::: Tühistamist võib iseenesest ka lahenduseks pidada. Kui järjepanu sama lehte soditakse, siis jah, võib ka kaitsta mõneks ajaks. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 5. veebruar 2022, kell 15:06 (EET) :::::: Miks lehte kaitsta? Sest muud meetmed turvamiseks pole kohased. [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 8. veebruar 2022, kell 18:55 (EET) == Kasutaja Metzziga blokeering == Ursus scribens blokeeris kasutaja Metzziga 1 päevaks (sodimine). Metzziga pole sodimisega tegelenud, vastupidi ta kõrvaldas sodimise tagajärgi, kasutaja "Tõnu Kark" poolt tehtud sodimise artiklis [[Maa]]. (vaata https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Kaast%C3%B6%C3%B6/Metzziga). --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 7. märts 2022, kell 16:37 (EET) Seetõttu eemaldasin blokeeringu. --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 7. märts 2022, kell 16:41 (EET) : Tänan tähelepanu juhtimast! Omateada blokeerisingi Metzziga palve peale kasutaja "Tõnu Kark". Ju olin tähelepanematu. Palun vabandust! [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 7. märts 2022, kell 18:24 (EET) Pole hullu - eks tegijal juhtub ja sel päeval kolistas trolle palju ringi. Vabandus vastu võetud :) [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 9. märts 2022, kell 13:57 (EET) == Taksonitabelid == Mis nende kahe artikli taksonitabelitega valesti oli? [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 29. aprill 2022, kell 17:13 (EEST) : Oi, palun vabandust. Valesti polnud midagi, näpuvääratus ilmselt. Pöörasin tagasi. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 29. aprill 2022, kell 18:01 (EEST) == [[Debjossõ rajoon]] == Герб муниципального образования «Дебесский район» представляет собой щит в червленом поле, пониженная серебренная стрела в поле, окруженная ветками золотой ленты, образующими подобие положенной на бок цифры 8, или математического знака ∞, сопровожденная вверху золотой височной подвеской Шунды-Мумы (Мать Солнца) – стилизованным изображением женщины, держащей в поднятых вверх руках полукольцо с шаром на нем[https://debesy.udmurt.ru/city/gerb/index.php]. [[Kasutaja:Чердынь|Чердынь]] ([[Kasutaja arutelu:Чердынь|arutelu]]) 21. mai 2022, kell 18:29 (EEST) :OK. Reverted. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 21. mai 2022, kell 20:15 (EEST) == Borgward == @[[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] tere, tänan teid artikli mõningate osade parandamise eest. kas oskad parandada viiteid sinise numbriga artikli vastavale osale ja numbril klikkides kuvatud viidet. aitäh. [[Kasutaja:SSHTALBI|SSHTALBI]] ([[Kasutaja arutelu:SSHTALBI|arutelu]]) 28. juuli 2022, kell 12:54 (EEST) tu4b8ypx45qal9d4m6ppuyf0o5u19e7 6169053 6169041 2022-07-28T10:19:16Z Ursus scribens 115317 /* Borgward */ wikitext text/x-wiki :Vaatan, et sa oled asjalik toimetaja - kas ehk pakuks huvi, kui ma su administraatorikandidaadiks esitaks? Ehk siis kas on tulnud ette olukordi, kus leiad, et veidi lisavahendeid kuluks ära? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. detsember 2018, kell 21:35 (EET) ::Hästi, kui saan jätkata nagu seni. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 14. detsember 2018, kell 20:05 (EET) ---- Oled nüüd administraator. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. detsember 2018, kell 21:45 (EET) ---- Blokeerida pole tarvis, kui soditud on üht lehte ja eriti kui sodimisest on juba tükk aega möödas, nii nagu näiteks [[Eri:Kaastöö/91.129.102.252|selle kasutaja]] puhul. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 5. veebruar 2019, kell 22:19 (EET) :Kui kaua on tükk aega? Blokeerisin kohe, kui märkasin. Minu arvates tuleb sodijale mõista anda, et niisugune asi on talumatu. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 6. veebruar 2019, kell 15:05 (EET) :: Võib-olla pool tundi, võib-olla tund. Siis on sodija ilmselt Vikipeediast juba läinud. Üldiselt tuleks blokeerida, kui sodimismuudatusi tehakse järjepanu (lühikese aja jooksul või kui samalt IP-aadressilt tullakse teatud aja järel uuesti sodima) ja sodija on vaja siis lihtsalt peatada. Blokeerida ei tuleks karistamise eesmärgil (vt [[Vikipeedia:Administraatorid#Blokeerimine|siit]] ja inglise keeles pikemalt [[:en:WP:NOPUNISH|siit]]). Eks enamik sodijad teab isegi, et nende tegevus pole mõistlik. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 6. veebruar 2019, kell 19:41 (EET) :::Tahaksin uuesti sellele tähelepanu juhtida. Kui sodija on teinud ainult 1-2 muudatust ja sellest on juba üle tunni möödas, siis pole mõtet blokeerida, suure tõenäosusega ta ei saa blokeerimisest teada ja isegi kui saab, ei avalda see talle tõenäoliselt seda mõju, et ta tulevikus rohkem ei sodi. Blokeerimise mõte on sodija tegevuse katkestamine, et vähendada koristajate tööd sodija edaspidiste muudatuste tagasipööramisel olukorras, kus tema tegevus on kestev. Kui ta on juba läinud, pole midagi katkestada. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 24. jaanuar 2021, kell 15:47 (EET) == Jeesus == Tänud Jeesuse artiklit kohendamast ja oled oodatud materjali lisama. Leian, et see artikkel vajaks Eesti Vikipeedias põhjalikumat arendamist, samas igal konfessioonil eri dogmaatiline nägemus, et mõistlik dogmaatik apuhul märkida, mida üks või teine konfessioon asjast arvab. [[User:Kask|<span style="color: #000; padding: 1px 5px 0px 5px; background: #03C03C">'''Kalev Kask'''</span>]] 24. märts 2019, kell 14:38 (EET) == Proof-reading == [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Puti_Kaisar-Mihara&type=revision&diff=5278580&oldid=5278431 Indoneeslane], [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Minangkabaud&type=revision&diff=5277199&oldid=5277148 Minangkabaud], [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Minangkabau_m%C3%A4gismaa&type=revision&diff=5278435&oldid=5278425 Minangkabau mägismaa]. Aitäh!!! Ma räägin eesti keelt halvasti. On vaja õppida. Your revisions are not minor (''pisika'', ''pisiparandus'')! Thanks a lot for your help and translation from German. I was not sure that "Minangkabau by ethnicity" = "tema isa on rahvuselt minangkabau" (instead of ''minangkabaulane'': just as ''eestlane'', ''ungarlane'', ''leedulane'' and so on). As I didn't want to spoil etwiki, I decided to ask [[Kasutaja:Andres|Andres]] for a word of advice: "minangkabau" or "minangkabaulane"? He doesn't feel like to answer although it does not take much time to translate one (!) word into Estonian. Than you. Also I'm going to create articles about [[Padang]], [[Lääne-Sumatra|West Sumatra]] and {{ill|en|bule|bule}} when I manage to write them in Estonian. In opposition to "[[tibla]]," the word ''bule'' is not a pejorative [https://www.quora.com/An-Indonesian-student-called-me-bule-Is-it-offensive because MOST Indonesians treat “bule” as celebrities]. --[[Kasutaja:Janggun Dungan|Janggun Dungan]] ([[Kasutaja arutelu:Janggun Dungan|arutelu]]) 15. aprill 2019, kell 00:09 (EEST) :Thanks! In my opinion You are pretty good in Estonian. Anyway, I am always ready to help. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 15. aprill 2019, kell 18:29 (EEST) == Pea vs. peavaimulik == Kirikul on peavaimulik, mitte pea. Viimane on kõnekeelne väljend. Miks eelistada kõnekeelt? http://www.eoc.ee/vaimulik/charalambides-stefanus/ {{allkirjata|Octagon11|15. aprillil 2019}} :Kust võtad, et kõnekeele? Vt [https://kn.eki.ee/?Q=pea siit] 3. piltl juht, valitseja; eestvedaja, pea- v ninamees; nt kroonitud pea, riigipea, katoliku kiriku pea, lasterikka perekonna pea, filosoofiakoolkonna pea jne. Need on eesti keeles tavalised sõnad, peavaimulik seevastu ebatavaline [https://kn.eki.ee/?Q=peavaimulik vt siit], kuulen esimest korda. Normeeritud kirjakeele aluseks on ÕS. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 16. aprill 2019, kell 15:56 (EEST) : See, et ühe kiriku ühel lehel on kasutatud sõna 'peavaimulik', ei ütle laiemalt midagi. Isegi sama kiriku sees võib kohata erinevat lähenemist. 'Kirikupea' ja 'xxx kiriku pea' on aktsepteeritud kõnepruuk nii tava- kui religioosses oskuskeeles, seda ei saa kindlasti nimetada kõnekeelseks väljendiks. -- [[Kasutaja:Sacerdos79|Toomas]] ([[Kasutaja arutelu:Sacerdos79|arutelu]]) 16. aprill 2019, kell 16:14 (EEST) ::Peapiiskop, peadiakon. Nõustun eelkõnelejaga, et selles vallas ei ole väga süstemaatiliselt asjale lähenetud. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 19. aprill 2019, kell 08:31 (EEST) ==Tulekahju puhkemisega== nt ka "see asi", et kui põleng sai alguse remondilifti elektriühendus(t)e lühisest, siis lühisest lahtise (kahju)tuleni on omajagu aega, sõltuvalt konkreetsest olukorrast, ''IMHO'', ja eks siis ootame ametlikku avaldust.°—°&#160;Pietadè 17. aprill 2019, kell 20:21 (EEST) ==Ühe vana asja asjus== Tänan 2013. aastal artikli "[[Tehnika]]" täiendamise eest Ristheina tsitaadiga! Kuriuss 24. aprill 2019, kell 22:11 (EEST) :Tänan tänamast! [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 25. aprill 2019, kell 19:31 (EEST) ==Nimede/nimetuste tõlkimine== Oled ümber nimetanud [[Bank of China Tower|Hiina panga hoone]] artikli - küsiksin, miks peaks jääma ingliskeelne? --[[Kasutaja:.Toon|.Toon]] ([[Kasutaja arutelu:.Toon|arutelu]]) 31. mai 2019, kell 10:02 (EEST) :Nii on ka enamikus muukeelsetes vikipeediates. Võõrkeelseid nimesid ei tõlgita. Vt [https://keeleabi.eki.ee/?leht=8&id=56 Võõrkeelsed nimed ja pealkirjad eesti tekstis]. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 31. mai 2019, kell 15:49 (EEST) ==106 meetri vs 106-meetri kõrgune== Kõlab justkui '''sadakuus meetri kõrgune''' ''vs'' '''sajakuue meetri kõrgune'''. Ons 106 meetri kõrgune kindlasti õigem? [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 12. august 2019, kell 16:53 (EEST) :Õige on 106 meetri kõrgune (106 m kõrgune) ja 106-meetrine. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 12. august 2019, kell 17:08 (EEST) == Tere == Vaadake üle artikkel [[Talk box]] ja parandage keeleliselt, kui suudate. [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) 16. august 2019, kell 14:15 (EEST) :Tegin seda. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 16. august 2019, kell 18:18 (EEST) :: {{ping|MoroccoCentral}} Kas "Vaadake üle artikkel" on eesti keel? Te [[Kasutaja:MoroccoCentral|kirjutate]], et eesti keel on teie emakeel. [[:pl:Slang młodzieżowy|Niezłe]] [[wikt:prank|pranki]]. --[[Kasutaja:Janggun Dungan|Janggun Dungan]] ([[Kasutaja arutelu:Janggun Dungan|arutelu]]) 30. september 2019, kell 17:18 (EEST) ==Kustutamislogi== Palun jälgi, et kustutamislogisse ei jääks näha artikli sisu, kui selles on kohatuid märkusi reaalsete isikute aadressil. Soovitan kasutada sätet "Eemalda automaatne kustutamise põhjus..." (Eelistused > Tööriistad). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 28. august 2019, kell 20:49 (EEST) :Hästi. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 28. august 2019, kell 21:09 (EEST) ==Viited== Kas te palun täpsustaksite, kuhu veel [https://et.wikipedia.org/wiki/Virgo_Siil selles artiklis] viiteid soovite? Kas teil on alust arvata, et mõni fakt artiklis ei vasta tõele? Kuriuss 22. oktoober 2019, kell 13:41 (EEST) :Lisasin toimetamismärkuse, viidete puudumise märkust pole ma lisanud. Vt [[Eri:Erin/5472914]]. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 22. oktoober 2019, kell 16:23 (EEST) ==Riigikogu ja riigikogu== ''Riigikogu on asutuse nimi, seepärast suure tähega'' : Väikese tähega ''riigikogu'' kohta: [https://keeleabi.eki.ee/?leht=8&id=98 keelenõu], [http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=riigikogu&F=M ÕS]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 25. oktoober 2019, kell 20:10 (EEST) ::Tänan, võtan teadmiseks. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 25. oktoober 2019, kell 20:20 (EEST) ==Piltide suurus== Tegid ühe pildi pisikeseks, artiklis [[Erak]]. Tunnen huvi, et kas meil on mingi reegel, et suuremaid pilte ei või olla? --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 2. november 2019, kell 11:54 (EET) :Pildil klõpsates saab igaüks seda vaadata ju nii suurelt kui tahab? Mida teised asjast arvavad, näiteks [[Kasutaja:Pikne|Pikne]]? [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 2. november 2019, kell 15:16 (EET) Mõnikord võiks mõni pilt ka suurem olla, kas siis lihtsalt ilu pärast või vahelduse mõttes, aga vahel ka vajaduse tõttu, et ilma pildil klõpsamata oleks kohe kõik vajalik nähtav. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 2. november 2019, kell 15:32 (EET) :Üldjuhul on tekst artikli informatiivsem osa ja see, mille pärast artikkel üldse siin eksisteerib. Lihtsalt ilu või vahelduse pärast pildi esiletoomist ma seepärast ei poolda. Võib-olla on see aga õigustatud juhul, kui pilt on väga informatiivne (nt mõni skeem), pisema pildi pealt pole hästi aru saada, millega tegu ja suur pilt ei hakka teksti lugemist segama. Kõnealune pilt ja artikkel minu meelest vast vastab kahele viimasele kriteeriumile, aga mitte esimesele. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 2. november 2019, kell 17:14 (EET) ::Hästi öeldud, minu meelest võiks ka pilt siis suurem olla, kui vastab viimasele ja ükskõik millisele kahest esimesest kriteeriumist. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 2. november 2019, kell 17:27 (EET) : Tehnilise poole pealt niipalju, et kui jätta pildi suurus artikli koodis sedasi eraldi sisestamata, siis saab iga kasutaja muuseas eelistuste all määrata, kui suurelt talle pisipilte näidatakse. Sellepärast ka ei tuleks mõjuvama põhjuseta standardsest laiusest erinevat laiust määrata. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. november 2019, kell 18:49 (EET) : Lisaks, kui originaali laiuse/pikkuse suhe on nt 2/1, siis moonutab sundlaiuse "600x600px" sissekirjutamine originaali.✅&#160;Pietadè 2. november 2019, kell 18:57 (EET) :: See viimane ei ole õige. Eelmises redaktsioonis, kus oli suurus nii määratud, on külgede suhe sama: [[Eri:Püsilink/5479782]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. november 2019, kell 21:56 (EET) Tänan arvamuste ja info eest. Oleks hea, kui pilte ei tehtaks pisikeseks lihtsalt niisama. Küllap on artikli kirjutaja või pildi ülespanija ikka teadlik, mida ta teeb ja küllap on pildi suurusel ka mingi otstarve ja mõte. Vajaduse korral saab arutelu-lehel ju alati üle küsida. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 3. november 2019, kell 04:38 (EET) :Ma ei muutnud pilti pisemaks "lihtsalt niisama", selleks oli ikka põhjust. Esiteks tükeldas sellise suurusega pilt artikli teksti ja teiseks, nagu juba ütlesin, saab pildil klõpsates igaüks seda vaadata just nii suurelt kui meeldib. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 3. november 2019, kell 16:52 (EET) Jah, see on tõsi, et erinevate brauseritega, erinevate op-süsteemidega või erinevate ekraanisätetega, rääkimata veel mobiilivaatest, võib visuaal olla üpriski erinev. Ühele võib kõik tunduda normaalne, aga vabalt võib see mõnes teises masinas olla häiriv. Eriti veel siis, kui pilt on paigutatud nii, et tekst seda ümbritseb. Seepärast ikka vist on kõige lollikindlam kasutada pisipilte ääres või galeriid artikli lõpul. Kui aga tõesti vaja, näiteks mingi selgitava skeemi või plaani puhul, siis oleks vist mõistlik paigutada suur pilt teksti vahele.--[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 4. november 2019, kell 07:17 (EET) == ??? == Why did you take out my link from the [[Szentendre]] page? It is an Inter-wiki link, that Museum is famous but it has only 2-3 foreign language sites and who will any time make an Estonian page for it? [[Kasutaja:Kapeter77|Kapeter77]] ([[Kasutaja arutelu:Kapeter77|arutelu]]) 28. november 2019, kell 02:13 (EET) :Sorry, but in Estonian Wikipedia we generally avoid directing readers to a page that many of them will not understand. I added the name of the museum Szentendrei Szabadtéri Néprajzi Múzeum in parentheses. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 28. november 2019, kell 10:44 (EET) ==Õigeusk== Tahtsin Sind tänada töö eest, mida oled õigeusu-teemaliste artiklitega teinud. Olen siin paar korda mõelnud, et võiksime mõned nirus seisus artiklid (nt [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]], [[Õigeusu kirik Eestis]] jms) ühiselt ette võtta ja korda teha, aga asi kipub selle taha jääma, et mul endal pole piisavalt aega järjepidevalt ja süsteemselt tegeleda nende teemadega. Tegelikult on siin teisigi üsna asjalikke õigeusu teemast huvitatud autoreid ja toimetajaid, veidi koordineeritult tegutsedes saaks seda valdkonda siin kenasti korrastada. Aga jah, hetkel see rohkem selline unistus. :) -- [[Kasutaja:Sacerdos79|Toomas]] ([[Kasutaja arutelu:Sacerdos79|arutelu]]) 6. jaanuar 2020, kell 09:55 (EET) :Tänan! Parandan ja kohendan tasapisi, kus vigu ja puudusi märkan. Süsteemselt sellega tegelemiseks pole mul samuti paraku aega. Hoian aga artiklitel edaspidigi silma peal. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 7. jaanuar 2020, kell 16:39 (EET) == Sa peaksid minu ees vabandama. == Ma ei saa aru, miks sa kustutasid mu panuse, kõik mida ma kirjeldasin on objektiivsed faktid, sa ei tohiks seda teha. Sa teed seda ainult selleks, et ma tunnen, et sa kuritarvitada oma õigusi, ja sa tegelikult ei püüa teenida wikipedia.Ma olen hiinlane. See, mida ma kirjeldan, on objektiivne fakt. Nii vara kui kümme aastat tagasi, Hiina majanduse hüppasin maailma suuruselt teine. Hiina armee, millest ma räägin, on ka objektiivne ja tõene. Ma ei saa aru, miks keegi mu panuse kustutas. Hiina on nüüd väga tugev ja Hiina on pühendunud piirkondliku vaesuse vastu võitlemine. Ma olen vihane, et minu panuse pahatahtlik kustutamine inimesele, kes peaks minu ees vabandama. Kui sa ei vabanda minu ees ja ei saa minu toimetaja tagasi asja juurde, ei aita ma enam Eesti wikipedia. [[Kasutaja:Assifbus|Assifbus]] ([[Kasutaja arutelu:Assifbus|arutelu]]) 14. veebruar 2020, kell 02:34 (EET) :Kahju küll, ent viitamata ja arusaamatud masintõlked lähevad kustutamisele, pahatahtlikkust pole vaja siin otsida. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 14. veebruar 2020, kell 10:35 (EET) == Lõbudest == See „[[Maiste naudingute aed|lõbuaia]]“ esilõigu 2. lause ei õnnetunud mul endal alul kuigi hästi (kuninga õlivärvid jms), seega palusin abi käesoleva andmekogu tunnustatuimalt eesti keele spetsialistilt, kelle versiooni siis copy/paste'isingi... ;-)<br />Ja, kas triptühhon on ikka rangelt 3-osaline teos? Eelnimetatud ‘aed’ moodustaks sel juhul mis osa(d)? ...;-), ja, kui see "asi" on ruumi keskel, avatud/avamata tiibadega "kukeldes", mõnikord on, siis...[[Kasutaja:Pietadè|✅ Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietadè|arutelu]]) 7. märts 2020, kell 20:14 (EET) :Ma ei saa su küsimusest aru. Triptühhon on definitsiooni järgi kolmeosaline kunstiteos, siin ei ole midagi vaielda. Hieronymus Boschi maal "[[Maiste naudingute aed]]" on triptühhon, vt ka teiste vikipeediate artikleid. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 8. märts 2020, kell 18:13 (EET) :: Ja mitmes osa on siis see külgtahvlite tagaküljel olev kujutis, mille kokkupandud kujutis on artikli paremas servas? [[Kasutaja:Pietadè|✅ Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietadè|arutelu]]) 8. märts 2020, kell 19:48 (EET) ::: See on eraldi maal, sellel on teine teema ja see koosneb kahest osast, see ei ole triptühhon. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 8. märts 2020, kell 20:33 (EET) == [[Eri:Kaastöö/Sageilol]] == Hello, I think the contribs in title deserve admin's attention, please kindly check it, thanks. --[[Kasutaja:Hamish|Hamish]] ([[Kasutaja arutelu:Hamish|arutelu]]) 21. mai 2020, kell 18:16 (EEST) :Blocked already. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 21. mai 2020, kell 19:06 (EEST) == VNFSV Ülemnõukogu == Ehk kommenteerid natuke pikemalt: ''22.05.2020, kell 14:10 Ursus scribens kustutas lehekülje VNFSV Ülemnõukogu (peaks olema eraldi artikkel Vene NFSV Ülemnõukogu)''? Inglise ja vene Vikis on nad samad artiklid igatahes: [[:ru:Верховный совет России]], [[:en:Supreme Soviet of Russia]]. --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] ([[Kasutaja arutelu:Kanakukk|arutelu]]) 24. mai 2020, kell 07:53 (EEST). :Vt [[Arutelu:Venemaa Föderatsiooni Ülemnõukogu]]. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 25. mai 2020, kell 17:41 (EEST) == Tere. == [[Ava Max]], [[In This Moment]], [[Samasooliste abielu Costa Ricas]] - kui viitsite, siis aidake keeleliselt parandada. [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) 5. juuni 2020, kell 14:47 (EEST) ==Translation request== Hello. Can you translate and upload the article [[:en:Azerbaijan Democratic Republic]] in Estonian Wikipedia? Yours sincerely, [[Kasutaja:Karalainza|Karalainza]] ([[Kasutaja arutelu:Karalainza|arutelu]]) 3. juuli 2020, kell 16:45 (EEST) == 99-66 == Lepinguliste kohustuste (ja mitte ainult) tõttu olen „sunnitud“ järgima [https://publications.europa.eu/code/et/et-4100100.htm#1016 eesti eesti keele asjatundjate teadmiste najal kehtestatud kirjakeele reegleid] (vähemalt alates 1990ndatest), nt Vikipeedia loetavust arvesse võttes lasub mul seega tahtmatult kohustus mitte levitada keele valekasutust; lisaks tõstatub ka teema kõrgema [https://akit.cyber.ee/term/72-access-right#t_72 pääsuõigusega] inimese "teravdatud tähelepanu" kohta «alama» klassi kaastöötajate vastu, usu mind, see ei rõõmusta; u 132 aasta 45 nädala ja viie sekundilise eluea (mõningate puuliikide eluea skaala võrdluses) jooksul kogutu annab ehk jõudu, aga, tähtsamaks pean teabejagamist...[[Kasutaja:Pietadè|—Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietadè|arutelu]]) 19. juuli 2020, kell 03:10 (EEST) :Viisin selle küsimuse [[Vikipeedia:Üldine arutelu|Üldisesse arutellu]]. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 19. juuli 2020, kell 13:08 (EEST) == Mis värk sul nende juutidega on? == Miks on kohutavalt oluline hakata järsku ühe poliitiku puhul väidetavat juudi päritolu esile tõstma? Miks on see eriti tähtis, et üks esivanematest oli juut, samas kui ülejäänud esivanemate rahvusliku või usulisse kuuluvuse vastu ei tunne me mingit huvi? Või on nüüd mingi uus üleüldine tegevusprogramm, et tuleb biograafiaartiklites välja selgitada ja ära tähistada kõik juudid, sest...? Ma saan aru, miks kõmulehed kellegi juudi päritolust huvitavad - seal püütakse midagi otse ütlemata poliitikut oma "erihuvidega" lugejate silmis häbimärgistada. Aga miks selline kõmu, mis ei pärine isegi mitte soliidsest allikast, peaks ilma ühegi viitetagi igal juhul raudselt entsüklopeediaartiklis seisma? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 23. september 2020, kell 15:06 (EEST) :Ei saa aru. Kellest on jutt? [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 24. september 2020, kell 20:35 (EEST) ::Seda ma vaatan jah, et [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Angela_Merkel&type=revision&diff=5718553&oldid=5718545 ei paista hästi saavat]. Tuli anonüüm, lisas väite Merkeli juudi päritolu kohta, viidates üksnes lingiga muudatuse kokkuvõttes, mitte tekstis. Sattusin selle peale, kustutasin ära. Tulid sina ja leidsid, et niisugune väide on kohutavalt oluline ja asjakohane, olgu viide või ärgu olgu, ja pöörasid kustutuse tagasi. Ma tahaksin nüüd teada, kas sa saad aru, mida teed, ja oskad seda põhjendada. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 25. september 2020, kell 00:07 (EEST) :::Pöörasin redaktsiooni tagasi kirjavea pärast, mille tegid: [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Angela_Merkel&diff=next&oldid=5718544 juudi oäritolu > juudi päritolu]. Kõik muu on sinu enda väljamõeldis. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 25. september 2020, kell 20:41 (EEST) ==Kummaline parandus== Kui filmi põhipealkirja ""Hukkunud Alpinisti" hotell" kõrvale oli lisatud "ka "Hukkunud Alpinisti hotell"", siis ka-variant tähendas seal, et kuna ortograafiareeglid on vahepeal muutunud, kasutatakse selle filmi pealkirja tänapäeval ka kujul "Hukkunud Alpinisti hotell", ja see on loomulik. Kusjuures ka Eesti Filmi Andmebaasis on filmi pealkiri samuti kujul "Hukkunud Alpinisti hotell". Minu arvates on Teie parandus ehk selle ka tegelikult kasutatava alternatiivvariandi kustutamine põhjendamatu. Kuna topeltjutumärkideta (ehk tänapäevase grammatikaga) pealkirjavarianti on tänapäeval kirjakeeles üsna ulatuslikult kasutatud (seda on kasutatud ka kultuurilehes Sirp, nt https://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/sex-drugs-oudusfilmid/, https://www.sirp.ee/s3-pressiteated/rakkautta-anarkiaa-festivalil-saab-nautida-eesti-filme-ja-muusikat/, https://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/balti-teadvus-ja-balti-teadus/, https://www.sirp.ee/s3-pressiteated/hoffi-elutooauhinna-saab-priit-vaher/, https://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/valguse-ja-varju-maailm/ jne, peaks see variant ikkagi filmi põhipealkirja kõrval märgitud olema. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 27. oktoober 2020, kell 18:47 (EET) :Hea Kuriuss! Märkasin viimase redaktsiooni puhul üksnes tekkinud loogikaviga ja selgitasin seda resümee põhjenduses: kui Strugatskite romaani pealkiri on ""Hukkunud Alpinisti" hotell", siis ei saa ''samanimelise'' filmi pealkiri olla "Hukkunud Alpinisti hotell". Ilmselt oleks lahenduseks pikem selgitus sulgudes: kuna ortograafiareeglid on vahepeal muutunud, kasutatakse selle filmi pealkirja tänapäeval ka kujul "Hukkunud Alpinisti hotell". [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 27. oktoober 2020, kell 19:30 (EET) :: Ma ei tea, kas kirjavahemärkide rolli tekstilt sarnastes pealkirjades on mingite reeglitega sätestatud, aga on üsna kindel, et pealkirjas on primaarsed sõnad, mitte see, kas seal lõpus on küsimärk või hüüumärk või keskel koma või semikoolon või ühed või kahed jutumärgid või üldse mitte jutumärke. Enamasti mõeldakse ikkagi samanimelist teost, olgu pealkirja kuju näiteks "Nu, pagadi!", "Nu pagadi!", "Nu, pagadi" või "Nu pagadi" (muidugi on üksikuid erandeid, kus lõpumärk just eristabki teose osi või teoste omavahelist järgnevust). Kui vaatate näiteks Esteris ühe teose eri aastatel ilmunud pealkirju, võib päris sageli näha, et on kasutatud pisut erinevaid kirjavahemärke või suurtähestust. Neid võib siiski lugeda sama teose samadeks pealkirjadeks, sest sisuliselt on pealkiri sama, pisike erinevus on ainult vormis/vormistuses. Näiteks ka "Põrgupõhja uus Vanapagan" esineb mõnes trükis või variandis ka kujul "Põrgupõhja uus vanapagan", ehkki mõeldud on ikka üht ja sama Tammsaare teost või selle lavastust. Tõsi, üks drastilisemaid näiteid, mille puhul võiks kange tahtmise korral kõne alla tulla vaidlus, on tähemuudatus sama teose pealkirjades, näiteks "Lumivalgeke" ja "Lumivalguke" – selge see, et valgukesega pole mõeldud proteiinikest, vaid sama pealkirja kunagist kirjapilti. Kui sama teose pealkiri oleks "Kahvanäoke" või "Jäätütreke", oleks tegu hoopis teiste pealkirjadega. Aga kindlasti ei ole tegu hoopis teiste pealkirjadega ""Hukkunud Alpinisti" hotelli" ja "Hukkunud Alpinisti hotelli" korral. Ma võin sõna "samanimeline" ju artiklist välja visata, aga tegelikult kasutatavat filmi pealkirjavarianti ei ole mitte mingil juhul õige samast filmist rääkivast artiklist välja visata. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 27. oktoober 2020, kell 21:32 (EET) == Please block! == Hi, I am Tmv. This is a troll user : * [[Eri:Kaastöö/2A02:1206:4538:F300:8D51:E5D3:D66C:33A5|2A02:1206:4538:F300:8D51:E5D3:D66C:33A5]] Please block him/her. --[[Kasutaja:Tmv|Tmv]] ([[Kasutaja arutelu:Tmv|arutelu]]) 16. juuli 2021, kell 14:20 (EEST) == Kuu vikipedist == Tere! Palju õnne kuu vikipedisti tiitli eest! Selleks, et saaksin sulle saata ka pisikese auhinna, siis palun võta minuga ühendust kaebi@wikimedia.ee. --[[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 12. august 2021, kell 11:45 (EEST) == Admin? == Hei, näen et oled kogenud kasutaja, kas sa oled admin? Võiksid sellele artiklile IP-kaitse peale panna: [[Torgsin]]. Seal on keegi troll tüütuseni möllama hakanud [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Torgsin&diff=5959402&oldid=5959370], [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Torgsin&diff=5959046&oldid=5959029], [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Torgsin&diff=5959219&oldid=5959218], kelle IP kogu aeg vahetub. EN-Wikis igatahes on nn semi-protexction olemas, mis anononüümsetel kasutamise peatab. Esitasin artikli just siia: [https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Heade_artiklite_kandidaadid#Torgsin], aga seda ei saa ju hinnata kui keegi pidevalt ulakusi teeb.[[Kasutaja:Paremäärmuslane|Paremäärmuslane]] ([[Kasutaja arutelu:Paremäärmuslane|arutelu]]) 10. september 2021, kell 18:49 (EEST) : Artikleid lukustatakse lühemaks ajaks ulatusliku ja korduva vandalismi või redigeerimissõja peatamiseks. Ma ei näe siin praegu seda. Kõigil on õigus artiklis parandusi teha, kui vaja, vaieldakse asjad selgeks artikli arutelulehel. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 11. september 2021, kell 10:25 (EEST) :: See keegi on ikkagi ülepäeviti muudatusi teinud, ja need muudatused pole teps mitte parandused, kuna vähendasid artikli neutraalsustaset. Seda võib siiski redigeerimissõjaks pidada. Lukustasin artikli registreerimata kasutajatele nädalaks, ehk aitab. Kui ei, vaatame edasi. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. september 2021, kell 07:07 (EEST) ==Keeletoimetamistalgute žüriisse?== Tere! 1. detsembril algavad uued keeletoimetamistalgud, mis kestavad 14. märtsini. Kas oleksite nõus tulema talgute žüriisse? Žürii kibedam tööaeg on aprill, kui pisteliselt artikleid üle vaatame ja parimaid järjestame. [[Kasutaja:Annn|Annn]] ([[Kasutaja arutelu:Annn|arutelu]]) 22. november 2021, kell 09:54 (EET) : Tere! Teie pakkumine on mulle suureks auks, ent kahjuks pean ma mõjuval põhjusel ära ütlema. Loodan, et leiate kellegi teise. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 22. november 2021, kell 13:31 (EET) :: Aitäh kiire vastuse eest! Jätkan otsinguid. [[Kasutaja:Annn|Annn]] ([[Kasutaja arutelu:Annn|arutelu]]) 23. november 2021, kell 10:54 (EET) == How we will see unregistered users == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> <section begin=content/> Hi! You get this message because you are an admin on a Wikimedia wiki. When someone edits a Wikimedia wiki without being logged in today, we show their IP address. As you may already know, we will not be able to do this in the future. This is a decision by the Wikimedia Foundation Legal department, because norms and regulations for privacy online have changed. Instead of the IP we will show a masked identity. You as an admin '''will still be able to access the IP'''. There will also be a new user right for those who need to see the full IPs of unregistered users to fight vandalism, harassment and spam without being admins. Patrollers will also see part of the IP even without this user right. We are also working on [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation/Improving tools|better tools]] to help. If you have not seen it before, you can [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|read more on Meta]]. If you want to make sure you don’t miss technical changes on the Wikimedia wikis, you can [[m:Global message delivery/Targets/Tech ambassadors|subscribe]] to [[m:Tech/News|the weekly technical newsletter]]. We have [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation#IP Masking Implementation Approaches (FAQ)|two suggested ways]] this identity could work. '''We would appreciate your feedback''' on which way you think would work best for you and your wiki, now and in the future. You can [[m:Talk:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|let us know on the talk page]]. You can write in your language. The suggestions were posted in October and we will decide after 17 January. Thank you. /[[m:User:Johan (WMF)|Johan (WMF)]]<section end=content/> </div> 4. jaanuar 2022, kell 20:15 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Johan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Johan_(WMF)/Target_lists/Admins2022(4)&oldid=22532508". --> : Thanks for letting me know. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 12. jaanuar 2022, kell 20:54 (EET) == Kasutaja 193.40.12.10 blokeerimine == Ursus scribens blokeeris kasutaja 193.40.12.10 aegumistähtaeg 1 nädal <br> % host 193.40.12.10 <br> 10.12.40.193.in-addr.arpa domain name pointer sein.ut.ee <br> - see on Tartu Ülikooli proksi, millel võib olla sadu kasutajaid. [[Eri:Kaastöö/2001:BB8:2002:4800:52E5:49FF:FEC9:AF72|2001:BB8:2002:4800:52E5:49FF:FEC9:AF72]] 4. veebruar 2022, kell 13:34 (EET) : Sellise aadressi, kust ei käida ainult sodimas, võiks küll blokeerida lühemaks ajaks. Ja kuna blokeerimise hetkeks oli antud juhul sodimisest juba tund aega möödas, siis pigem polnudki enam mõtet blokeerida. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 4. veebruar 2022, kell 18:51 (EET) :: Blokeerisin taunitava käitumise - isikliku rünnaku, mitte sodimise pärast. Ja kuidas võin ma teada, kes ühe IP-aadressi taga peitub? [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 4. veebruar 2022, kell 20:13 (EET) ::: Olgu, aga see, mil moel IP-aadressi kasutaja Vikipeediat parasjagu häiris, ei muuda iseenesest asja. Üldiselt ei teagi ja tuleb eeldada, et hiljem on sama IP-aadressi taga juba keegi teine. Iseasi, kui kaastöö järgi on näha, et seni on üht IP-aadressi kasutanud tõenäoliselt üks kasutaja ning kui see üks kasutaja on korduvalt sodimas käinud, siis on põhjust pikemaks ajaks blokeerida. Antud juhul on kaastööst näha, et selle IP-aadressi alt on tehtud üsna sageli erisuguseid parandusi, mis pole ebasoovitavad. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 4. veebruar 2022, kell 20:45 (EET) :::: Mis on lahendus? Blokeering maha võtta ja rünnatud isikuartikkel kaitse alla võtta? [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 4. veebruar 2022, kell 23:15 (EET) ::::: Tühistamist võib iseenesest ka lahenduseks pidada. Kui järjepanu sama lehte soditakse, siis jah, võib ka kaitsta mõneks ajaks. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 5. veebruar 2022, kell 15:06 (EET) :::::: Miks lehte kaitsta? Sest muud meetmed turvamiseks pole kohased. [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 8. veebruar 2022, kell 18:55 (EET) == Kasutaja Metzziga blokeering == Ursus scribens blokeeris kasutaja Metzziga 1 päevaks (sodimine). Metzziga pole sodimisega tegelenud, vastupidi ta kõrvaldas sodimise tagajärgi, kasutaja "Tõnu Kark" poolt tehtud sodimise artiklis [[Maa]]. (vaata https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Kaast%C3%B6%C3%B6/Metzziga). --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 7. märts 2022, kell 16:37 (EET) Seetõttu eemaldasin blokeeringu. --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 7. märts 2022, kell 16:41 (EET) : Tänan tähelepanu juhtimast! Omateada blokeerisingi Metzziga palve peale kasutaja "Tõnu Kark". Ju olin tähelepanematu. Palun vabandust! [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 7. märts 2022, kell 18:24 (EET) Pole hullu - eks tegijal juhtub ja sel päeval kolistas trolle palju ringi. Vabandus vastu võetud :) [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 9. märts 2022, kell 13:57 (EET) == Taksonitabelid == Mis nende kahe artikli taksonitabelitega valesti oli? [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 29. aprill 2022, kell 17:13 (EEST) : Oi, palun vabandust. Valesti polnud midagi, näpuvääratus ilmselt. Pöörasin tagasi. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 29. aprill 2022, kell 18:01 (EEST) == [[Debjossõ rajoon]] == Герб муниципального образования «Дебесский район» представляет собой щит в червленом поле, пониженная серебренная стрела в поле, окруженная ветками золотой ленты, образующими подобие положенной на бок цифры 8, или математического знака ∞, сопровожденная вверху золотой височной подвеской Шунды-Мумы (Мать Солнца) – стилизованным изображением женщины, держащей в поднятых вверх руках полукольцо с шаром на нем[https://debesy.udmurt.ru/city/gerb/index.php]. [[Kasutaja:Чердынь|Чердынь]] ([[Kasutaja arutelu:Чердынь|arutelu]]) 21. mai 2022, kell 18:29 (EEST) :OK. Reverted. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 21. mai 2022, kell 20:15 (EEST) == Borgward == @[[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] tere, tänan teid artikli mõningate osade parandamise eest. kas oskad parandada viiteid sinise numbriga artikli vastavale osale ja numbril klikkides kuvatud viidet. aitäh. [[Kasutaja:SSHTALBI|SSHTALBI]] ([[Kasutaja arutelu:SSHTALBI|arutelu]]) 28. juuli 2022, kell 12:54 (EEST) :Tere! Viitamist vaata artikli [[Vikipeedia:Viitamine]] alajaotuses Viitamise tehnika. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 28. juuli 2022, kell 13:19 (EEST) k8e0ebfi59d1ur6tpzsq8nnngkr3v49 MEMS-ostsillaator 0 534563 6168957 5300181 2022-07-28T05:16:11Z LAviki 47119 /* Vaata ka */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:MEMS oscillator chip.jpg|pisi|MEMS-ostsillaatori kiip [[trükkplaat|trükkplaadil]] (väljundsagedus 88,9&nbsp;MHz, korpuse mõõtmed 7& × 5&nbsp;mm);<br>ülal sagedusjaguri kiip]] '''MEMS-ostsillaator''' on [[Elektromehaaniline mikrosüsteem|elektromehaanilise mikrosüsteemina]] valmistatud [[ostsillaator]]lülitus, mille võnkesagedust määrav element – [[resonaator]] – on valmistatud [[polükristalliline räni|polükristallilisest ränist]]. Tavaliselt kasutatava [[kvartsresonaator]]i asendamine polükristallränist resonaatoriga võimaldab paigutada kõik ostsillaatori komponendid [[integraallülitus]]ena ühele pooljuht[[kiip|kiibile]]. Vaadeldava polüräniresonaatori lineaarmõõtmed on 100&nbsp;µm ringis, umbes sama palju kiibi pinda vajab ka ülejäänud elektroonikalülitus. Korpuseta MEMS-ostsillaator on kasutusel näiteks [[nutitelefon]]is. == Vaata ka == * [[Elektromehaaniline mikrosüsteem]] [[Kategooria:Elektroonika]] a634o1wj8fhiilve1hh61xll52sfqfh Rakvere Võrkpalliklubi 0 545825 6168959 6103783 2022-07-28T05:22:51Z Angmar Brekker 94578 /* Tulemused */ wikitext text/x-wiki {|style="margin:5px; border:1px solid #3A75C4;" align=right cellpadding=2 cellspacing=2 width=250 |- align="center" bgcolor="#3A75C4" |colspan="2"|<font color="#FFFFFF">'''Rakvere Võrkpalliklubi'''</font> |- align="center" bgcolor="#eeeeee" |colspan="2"| |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Täisnimi''' || BMF/Rakvere Võrkpalliklubi |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Asutatud''' || 2012 |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Kodusaal''' || [[Rakvere Spordikeskus|Rahu Hall]] |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Tegev meistriliigas''' || 2012–2019 |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Liigad 2021/22''' || [[Meeste I liiga (võrkpall)|Meeste esiliiga]] |} '''Rakvere Võrkpalliklubi''' on [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Rakvere]]s tegutsev [[võrkpalliklubi]]; ühtlasi üks kahest Rakveres tegutsevast võrkpalliklubist (teine on [[Võrkpalliklubi Rivaal]]). Klubi asutati 28. detsembril 2012.<ref>[https://www.e-krediidiinfo.ee/80351328-RAKVERE%20V%C3%95RKPALLIKLUBI?lang=en&as_concern=0 Rakvere Võrkpalliklubi] E-krediidiinfo.ee, ''(vaadatud 15.05.2022)''</ref> Klubi mängis kuni 2019. aastani [[Balti liiga (võrkpall)|Balti liigas]]. Hooajal 2016/17 sai klubi Balti liigas esikoha. Alates hooajast 2019/20 on klubi mänginud Eesti tugevuselt teises liigas, [[Meeste I liiga (võrkpall)|Meeste esiliiga]]s.<ref>[https://sport.err.ee/959630/rakvere-vorkpalliklubi-votab-korgemal-tasemel-aja-maha Rakvere Võrkpalliklubi võtab kõrgemal tasemel aja maha] err.ee ''08.07.2019''</ref> ==Ajalugu== {{col-begin|width=100%}} |- | '''Liigad:''' {| class="wikitable" style="font-size:100%; !Aastad !Liigad |- |align=left|2013–2019||[[Balti liiga (võrkpall)|Balti liiga]] |- |align=left|2019–||[[Meeste I liiga (võrkpall)|Meeste esiliiga]] |} '''Nimed:''' {| class="wikitable" style="font-size:100%; !Aastad !Nimetus |- |align=left|2013–2019||Rakvere Võrkpalliklubi |- |align=left|2019–||BMF/Rakvere Võrkpalliklubi |} <br><br><br><br><br><br><br><br> | '''Peatreenerid läbi aastate''': {| class="wikitable" style="font-size:100%; !Karjäär !Peatreener |- |align=left|2013–2014||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Rainer Vassiljev]] |- |align=left|2014||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Aigor Kaibald]] |- |align=left|2014–2017||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Urmas Tali]] |- |align=left|2017–2019||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Andres Toode]] |} |} ==Tulemused== {| class="wikitable" style="font-size:85%; text-align:center" !Hooaeg ![[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] ![[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] ![[Balti liiga (võrkpall)|Balti liiga]] !Osalemine Eurosarjades |- |bgcolor=#efefef|2013–14 | 5 | poolfinaal | 5 | align=left|– |- |bgcolor=#efefef|2014–15 | 6 | veerandfinaal | 8 | align=left|– |- |bgcolor=#efefef|2015–16 | bgcolor=silver| 2 | bgcolor=silver| 2 | 4 | align=left|– |- |bgcolor=#efefef|2016–17 | 4 | veerandfinaal | bgcolor=gold| 1 | align=left|– |- |bgcolor=#efefef|2017–18 | 4 | veerandfinaal | 4 | align=left|– |- |bgcolor=#efefef|2018–19 | 4 | veerandfinaal | 6 | align=left|– |} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Spordiregister|org|4784}} *[https://volleybox.net/rakvere-vorkpalliklubi-t3737 Rakvere Võrkpalliklubi] volleybox.net [[Kategooria:Eesti võrkpalliklubid]] [[Kategooria:Rakvere sport]] ridjshjm4rl8xmv8q5mcgawp5sqr885 Ukraina maaväed 0 552727 6168900 6158552 2022-07-27T20:40:37Z Octagon11 123728 /* Varustus */ wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = Ukraina maaväed | pilt = Ensign of the Ukrainian Ground Forces.svg | pildiallkiri = Lipp | algusaeg = 1991 | lõpuaeg = | aeg = | riik = {{Pisilipp|Ukraina}} | kuuluvus = [[Ukraina relvajõud]] | haru = | liik = [[maavägi]] | ülesanne = | suurus = 169 000 (2016)<ref>https://web.archive.org/web/20180301164523/https://tsn.ua/ukrayina/poltorak-postaviv-suhoputni-viyska-za-priklad-reform-v-ukrayini-845555.html</ref> | alluv = | garnison = | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = За Україну! За її волю! | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = [[12. detsember]] – Ukraina maavägede päev<ref>[https://apostrophe.ua/news/society/2020-12-12/den-suhoputnyih-voysk-ukrainyi-istoriya-prazdnika-i-glavnyie-traditsii/217435 День Сухопутных войск Украины: история праздника и главные традиции] - Апостроф, 12.12.2020 (vaadatud: 12.12.2020)</ref> | varustus = | varustusesilt = | lahingud = | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = [[kindralpolkovnik]] [[Oleksandr Sõrskõi]] | praegune_ülem_silt = Ukraina maaväe ülem | tseremoniaalne_ülem = [[brigaadikindral]] [[Volodõmõr Karpenko]]<ref>[https://defence-ua.com/army_and_war/komanduvach_logistiki_suhoputnih_vijsk_rozpoviv_pro_vtrati_zsu_v_bronetehnitsi_ta_artileriji-7820.html#:~:text=%D0%9D%D0%B0%20%D0%BF%D0%BE%D0%BB%D1%8F%D1%85%20%D0%B2%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%B0%D0%B2%D0%BA%D0%B8%20Eurosatory%20%D0%B2%D0%B8%D0%B4%D0%B0%D0%BD%D0%BD%D1%8F,%D0%97%D0%A1%D0%A3%20%D0%B1%D1%80%D0%B8%D0%B3%D0%B0%D0%B4%D0%BD%D0%BE%D0%B3%D0%BE%20%D0%B3%D0%B5%D0%BD%D0%B5%D1%80%D0%B0%D0%BB%D0%B0%20%D0%92%D0%BE%D0%BB%D0%BE%D0%B4%D0%B8%D0%BC%D0%B8%D1%80%D0%B0%20%D0%9A%D0%B0%D1%80%D0%BF%D0%B5%D0%BD%D0%BA%D0%BE. Командувач логістики Сухопутних військ розповів про втрати ЗСУ в бронетехніці та артилерії] (vaadatud: 06.07.2022)</ref> | tseremoniaalne_ülem_silt = Logistikaülem | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = <!-- Sümboolika --> | märk = [[Pilt:Emblem of the Ukrainian Ground Forces.svg|150px]] | märk_silt = Embleem | märk_2 = [[Pilt:НЗ СВ.svg|150px]] | märk_2_silt = Käiseembleem | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''Ukraina maaväed''' ([[ukraina keel]]es ''Сухопутні війська Збройних сил України'') on [[Ukraina relvajõud]]ude struktuuriüksus. == Struktuur == === Juhtimine === * [[Pilt:КСВ к.svg|25px]] Maaväe väejuhatus * Maaväe väljaõppe väejuhatus<ref>[https://www.ukrmilitary.com/2021/08/kom-pidgotovky.html#:~:text=%D0%B2%D1%96%D0%B2%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%BE%D0%BA%2C%2017%20%D1%81%D0%B5%D1%80%D0%BF%D0%BD%D1%8F%202021%20%D1%80,%D0%BE%D1%87%D0%BE%D0%BB%D1%8E%D0%B2%D0%B0%D0%B2%20%D0%B3%D0%BE%D0%BB%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D0%B8%D0%B9%20%D0%BA%D0%BE%D0%BC%D0%B0%D0%BD%D0%B4%D0%BD%D0%B8%D0%B9%20%D1%86%D0%B5%D0%BD%D1%82%D1%80%20%D0%97%D0%A1%D0%A3. Командування підготовки Сухопутних військ очолив Ігор Палагнюк] (vaadatud: 04.07.2022)</ref> ==== Piirkondlikud väejuhatused ja ülemad ==== * [[Pilt:ОК Північ к.svg|25px]] [[Operatiivväejuhatus Põhi]] – [[Viktor Nikoljuk]] * [[Pilt:ОК Південь к.svg|25px]] [[Operatiivväejuhatus Lõuna]] – [[Andri Kovaltšuk]] * [[Pilt:ОК Схід к.svg|25px]] Operatiivväejuhatus Ida – [[Oleh Mikatš]] * [[Pilt:ОК Захід к.svg|25px]] Operatiivväejuhatus Lääs – [[Serhi Litvinov]] === Tankivägi === * [[Pilt:1 ОТБр.svg|25px]] 1. üksik Siverski tankibrigaad<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №234/2017 Про присвоєння почесних найменувань військовим частинам Збройних Сил України та уточнення деяких найменувань. ''1 окремій танковій бригаді Збройних Сил України почесне найменування "Сіверська" та надалі іменувати її - 1 окрема танкова Сіверська бригада Збройних Сил України;''. 23.08.2017.</ref> * [[Pilt:17th tank brigade insignia daily.svg|25px]] 17. üksik [[Kostjantõn Pestuško]] nimeline Krõvõi Rigi tankibrigaad<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №618/2019 Про присвоєння почесних найменувань військовим частинам Збройних Сил України та уточнення деяких найменувань. ''1. Присвоїти військовим частинам Збройних Сил України: 17 окремій танковій Криворізькій бригаді почесне найменування "імені Костянтина Пестушка" та надалі іменувати її - 17 окрема танкова Криворізька бригада імені Костянтина Пестушка;''. 22.08.2019</ref> === Mehhaniseeritud väeüksused === * [[Pilt:14 ОМБр.svg|25px]] 14. üksik vürst [[Roman Suur]]e nimeline mehhaniseeritud brigaad * [[Pilt:24 ОМБр.svg|25px]] 24. üksik [[Danõlo Romanovõtš|kuningas Danõlo]] nimeline mehhaniseeritud brigaad * [[Pilt:28 ОМБр к.svg|25px]] 28. üksik Talvise sõjakäigu rüütlite nimeline mehhaniseeritud brigaad * [[Pilt:30 ОМБр.svg|25px]] 30. üksik vürst [[Kostjantõn Ostrozkõi]] nimeline mehhaniseeritud brigaad * [[Pilt:53ОМБр.png|25px]] 53. üksik vürst [[Vladimir Monomahh]]i nimeline mehhaniseeritud brigaad<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №168/2020 Про присвоєння почесних найменувань військовим частинам Сухопутних військ Збройних Сил України, 06.05.2020. Uus nimetus ukraina keeles ''53 окрема механізована бригада імені князя Володимира Мономаха Сухопутних військ Збройних Сил України''.</ref> * [[Pilt:54th Separate Mechanized Brigade SSI (with tab).svg|25px]] 54. üksik hetman [[Ivan Mazepa]] nimeline mehhaniseeritud brigaad * [[Pilt:56th Separate Motorized Infantry Brigade SSI.svg|25px]] 56. üksik [[Mariupol]]i nimeline motoriseeritud jalaeväe brigaad<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №232/2018 Про присвоєння почесних найменувань військовим частинам Збройних Сил України та уточнення деяких найменувань. 56 окремій мотопіхотній бригаді почесне найменування "Маріупольська" та надалі іменувати її - 56 окрема мотопіхотна Маріупольська бригада, 22.08.2018.</ref> * [[Pilt:Ємблема 57ОМБр.png|25px]] 57. üksik kiši otamani [[Kost Hordienko]] nimeline motoriseeritud jalaväebrigaad * [[Pilt:58 ОМПБр.svg|25px]] 58. üksik hetman [[Ivan Võhovskõi]] nimeline motoriseeritud jalaväebrigaad<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/brygada-imeni-vygovskogo-zahopyla-zenitni-kompleksy-tor/ Бригада імені Виговського захопила зенітні комплекси "Тор"] - Militarnõu, 05.03.2022 (vaadatud: 05.03.2022)</ref> * [[Pilt:59th Motorized Bde emblem 2020 01.png|25px]] 59. üksik [[Jakiv Gandzjuk]]i nimeline motoriseeritud jalaväebrigaad<ref>[https://33kanal.com/news/142865.html 59-та окрема мотопіхотна бригада імені Якова Гандзюка повертається у Гайсин] - 23.07.2021 (vaadatud: 07.03.2022)</ref> * [[Pilt:72 ОМБр.svg|25px]] [[72. üksik mehhaniseeritud brigaad (Ukraina)|72. üksik Mustade zaporožlaste nimeline mehhaniseeritud brigaad]]<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №234/2017 Про присвоєння почесних найменувань військовим частинам Збройних Сил України та уточнення деяких найменувань. 23.08.2019.</ref> * [[Pilt:92nd Separate Motorized Infantry Brigade SSI.svg|25px]] [[92. üksik mehhaniseeritud brigaad (Ukraina)|92. üksik kiši otamani Ivan Sirko nimeline mehhaniseeritud brigaad]] * [[Pilt:93 ОМБр п.svg|25px]] [[93. üksik mehhaniseeritud brigaad "Holodnõi Jar"]] === Mägijalavägi === * [[Pilt:10th Mountain Assault Brigade Insignia (UA).svg|25px]] 10. üksik mägiründebrigaad<ref>[https://armyinform.com.ua/2019/10/02/vognem-i-dymom-pahnut-edelvejsy/ Вогнем і димом пахнуть едельвейси…] - 02.10.2019 (vaadatud: 11.02.2022)</ref> * [[Pilt:128 ОГШБр.png|25px]] [[128. üksik Taga-Karpaatia mägiründebrigaad]]<ref>[https://www.0312.ua/news/3289067/128-zakarpatska-girsko-sturmova-brigada-povernulasa-dodomu 128 Закарпатська гірсько-штурмова бригада повернулася додому] - 0312.ua, 24.12.2020 (vaadatud: 12.02.2022)</ref> === Raketi- ja suurtükivägi === * [[Pilt:15 РеАП.png|25px]] 15. Kiievi kaardiväe reaktiivsuurtükiväe polk<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №646/2015 Про внесення змін до Указу Президента України від 30 жовтня 2000 року № 1173, 18.11.2015. Nimetus ukraina keeles: ''15 гвардійський реактивний артилерійський Київський полк.''</ref> * [[Pilt:19 ОРБр.svg|25px]] 19. üksik raketibrigaad [[Püha Barbara]]<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №883/2019 Про присвоєння почесного найменування 19 ракетній бригаді Сухопутних військ Збройних Сил України, 05.12.2019. Nimetus ukraina keeles ''19 ракетна бригада «Свята Варвара» Сухопутних військ Збройних Сил України''.</ref> * [[Pilt:26 ОАБр к.svg|25px]] [[26. suurtükiväebrigaad (Ukraina)|26. kindral-horunžõi Roman Daškevõtši nimeline suurtükiväebrigaad]]<ref>[https://www.zhitomir.info/news_201178.html У Бердичеві 26-а артилерійська бригада урочисто відзначила річницю створення] - Zhitomir.INFO, 05.07.2021 (vaadatud: 04.02.2022)</ref> * [[Pilt:27 ОРеАБр.svg|25px]] 27. kiši otamani [[Petro Kalnõševskõi]] nimeline reaktiivsuurtükiväebrigaad<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №546/2020 Про присвоєння почесного найменування 27 реактивній артилерійській бригаді Сухопутних військ Збройних Сил України. 1. Присвоїти 27 реактивній артилерійській бригаді Сухопутних військ Збройних Сил України почесне найменування "імені кошового отамана Петра Калнишевського" та надалі іменувати її — 27 реактивна артилерійська бригада імені кошового отамана Петра Калнишевського Сухопутних військ Збройних Сил України, 05.12.2020</ref> * [[Pilt:40th Separate Artillery Brigade SSI (with tab).svg|25px]] 40. üksik suurvürst [[Vytautas]]e nimeline suurtükiväebrigaad * [[Pilt:43rd Separate Artillery Brigade SSI (with tab).svg|25px]] 43. üksik hetman [[Tarass Trjasõlo]] nimeline suurtükiväebrigaad<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №432/2020 Про присвоєння почесного найменування 43 окремій артилерійській бригаді Сухопутних військ Збройних Сил України, 14.10.2020. ''1. Присвоїти 43 окремій артилерійській бригаді Сухопутних військ Збройних Сил України почесне найменування "імені гетьмана Тараса Трясила" та надалі іменувати її — 43 окрема артилерійська бригада імені гетьмана Тараса Трясила Сухопутних військ Збройних Сил України.''</ref> * [[Pilt:44th Separate Artillery Brigade SSI (var. 1, with tab).svg|25px]] 44. üksik hetman [[Danõlo Apostol]]i nimeline suurtükiväebrigaad * [[Pilt:55 ОАБр.svg|25px]] 55. üksik suurtükiväebrigaad [[Zaporižžja Sitš]] === Insenerivägi === * [[Pilt:91 ОПОЗ к.svg|25px]] 91. üksik Ohtõrka inseneripolk<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №410/2021 Про присвоєння почесного найменування 91 окремому полку оперативного забезпечення Сухопутних військ Збройних Сил України. 1. Присвоїти 91 окремому полку оперативного забезпечення Сухопутних військ Збройних Сил України почесне найменування «Охтирський» та надалі іменувати його — 91 окремий Охтирський полк оперативного забезпечення Сухопутних військ Збройних Сил України, 23.08.2021</ref> === Luureüksused === * [[Pilt:Емблема 54ОРБ.png|25px]] 54. üksik [[Mõhhailo Tõša]] nimeline luurepataljon<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №419/2021. Про присвоєння почесного найменування 54 окремому розвідувальному батальйону Сухопутних військ Збройних Сил України. 1. Присвоїти 54 окремому розвідувальному батальйону Сухопутних військ Збройних Сил України почесне найменування «імені Михайла Тиші» та надалі іменувати його — 54 окремий розвідувальний батальйон імені Михайла Тиші Сухопутних військ Збройних Сил України, 23.08.2022</ref> * [[Pilt:74-й окремий розвідувальний батальйон.png|25px]] 74. üksik luurepataljon<ref>[https://novynarnia.com/2021/04/21/kolodyazhnyj-rakhmanin/ У Раді ініціюють присвоєння легендарному розвіднику 74 орб Колодяжному звання Героя України посмертно] (vaadatud: 25.04.2022)</ref> * 130. üksik luurepataljon<ref>[https://horyn.info/news/rivnyany-peredaly-vitannya-dlya-130-go-okremogo-rozviduvalnogo-bataljonu/ Рівняни передали вітання для 130-го окремого розвідувального батальйону] (vaadatud: 07.07.2022)</ref> * [[Pilt:131st Separate Reconnaissance Battalion SSI (with tab).svg|25px]] 131. üksik luurepataljon<ref>[https://kalynivka.city/articles/68492/na-shodi-zaginuli-troe-bijciv-131-go-rozviduvalnogo-bataljonu На Сході загинули троє бійців 131 –го розвідувального батальйону] (vaadatud: 07.07.2022)</ref> === Maaväelennuvägi === * [[Pilt:11 ОБрАА к.svg|25px]] 11. üksik maaväelennuväe brigaad Herson * [[Pilt:12 ОБрАА к.svg|25px]] 12. üksik kindral-horunžõi [[Viktor Pavlenko]] nimeline maaväelennuväe brigaad<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №545/2020 Про присвоєння почесного найменування 12 окремій бригаді армійської авіації Сухопутних військ Збройних Сил України, 05.12.2020. Uus nimetus ukraina keeles 12 окрема бригада армійської авіації імені генерал-хорунжого Віктора Павленка Сухопутних військ Збройних Сил України.</ref> * [[Pilt:16 ОБрАА к.svg|25px]] 16. üksik maaväelennuväe brigaad Brodõ * [[Pilt:18th Separate Army Aviation Brigade SSI (with tab).svg|25px]] 18. üksik Ihor Sikorskõi nimeline maaväelennuväe brigaad === Maaväe õhutõrje === * [[Pilt:38 ЗРП к.svg|25px]] 38. ükskik kindral-horunžõi [[Juri Tjutjunnõk]]i nimeline raketipolk.<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №411/2021. Про присвоєння почесного найменування 38 зенітному ракетному полку Сухопутних військ Збройних Сил України. 1. Присвоїти 38 зенітному ракетному полку Сухопутних військ Збройних Сил України почесне найменування «імені генерал-хорунжого Юрія Тютюнника» та надалі іменувати його — 38 зенітний ракетний полк імені генерал-хорунжого Юрія Тютюнника Сухопутних військ Збройних Сил України 23.08.2021.</ref> [[Fail:На Гончарівському полігоні відбувся етап тактичних навчань зведеної танкової роти з бойовою стрільбою (29006080493).jpg|pisi|Välivorm]] === Õppeasutused === * [[Pilt:169-й навчальний центр 2.png|25px]] 169. vürst [[Jaroslav Tark|Jaroslav Targa]] nimeline maavägede väljaõppekeskus<ref>Указ Президента України № 549/2020 Про присвоєння почесного найменування 169 навчальному центру Сухопутних військ Збройних Сил України, 05.12.2020. Väljaõppekeskuse ametlik nimetus ukraina keeles ''169 навчальний центр імені князя Ярослава Мудрого Сухопутних військ Збройних Сил України''.</ref> * [[Pilt:197 ЦПСС.png|25px]] 197. allohvitseride väljaõppekeskus<ref>[https://galinfo.com.ua/news/vidbuvsya_vypusk_kursantiv_197_navchalnogo_tsentru_pidgotovky_serzhantskogo_skladu_298439.html Відбувся випуск курсантів 197 Навчального центру підготовки сержантського складу] - galinfo.com.ua, 20.10.2018. (vaadatud: 09.02.2022)</ref> === Reservüksused === * [[Pilt:3 окрема танкова бригад.png|25px]] 3. üksik tankibrigaad (reservkorpus)<ref>[https://www.ukrmilitary.com/2018/07/zbory-3-tankovoi-brygady.html Понад 3000 військовозобов'язаних залучать до зборів 3-ї танкової бригади Корпусу резерву] - 27.08.2018 (vaadatud: 11.04.2022)</ref> * [[Pilt:45 ОАБр(1).png|25px]] 45. üksik suurtükiväebrigaad<ref>[https://zahid.espreso.tv/artileristi-45-i-brigadi-zsu-pokazali-yak-obslugovuyut-garmati-pislya-strilbi Артилеристи 45-ї бригади ЗСУ показали, як обслуговують гармати після стрільби] (vaadatud: 07.07.2022)</ref> * [[Pilt:60-та окрема піхотна бригада.png|25px]] 60. üksik jalaväebrigaad === Muud üksused === * Üksik hetman [[Bogdan Hmelnõtskõi]] nimeline presidendi polk.<ref>[https://armyinform.com.ua/2021/11/10/sogodni-den-stvorennya-bataljonu-pochesnoyi-varty-prezydentskogo-polku/ Сьогодні — день створення батальйону почесної варти Президентського полку] - Armija Inform, 10.11.2021 (vaadatud: 18.02.2022)</ref> == Sümboolika == {| class="wikitable" |+ |- ! Relvaliik !! Baretimärk !! Bareti värv !! Bareti foto !! Käiseembleem |- | Tankivägi || [[Pilt:БЕ ТАН (2018).png|100px]] || must || [[Pilt:Новая эмблема танковых войск Украины.jpg|200px]] || [[Pilt:НЗ ТВ СВ.svg|100px]] |- | Mehhaniseeritud väed || [[Pilt:БЗ МВ.svg|100px]] || oliiviroheline<ref>[http://krivbass.city/news/view/militarnij-kod-pro-bereti-vijskovosluzhbovtsiv-zbrojnih-sil-ukraini http://krivbass.city/news/view/militarnij-kod-pro-bereti-vijskovosluzhbovtsiv-zbrojnih-sil-ukraini](vaadatud: 07.07.2022)</ref> || [[Pilt:President took part in the festive Parade of Troops on the occasion of the 30th anniversary of Ukraine's independence. (51716934950).jpg|200px]] || [[Pilt:НЗ МВ.svg|100px]] |- | Mägiajalvägi || [[Pilt:БЕ ГП (2016).png|100px]] || hall<ref>[https://armyinform.com.ua/2021/11/06/vruchennya-beretiv-osoblyvyj-moment-v-zhytti-girskogo-shturmovyka/ Вручення беретів – особливий момент в житті гірського штурмовика] (vaadatud: 30.06.2022)</ref> || - || [[Pilt:НЗ ГП.svg|100px]] |- | Raketi- ja suurtükivägi || [[Pilt:БЗ РВтА.svg|100px]] || punane<ref>[https://armyinform.com.ua/2021/03/10/beret-koloru-polumya-nosyat-lyshe-ti-artylerysty-hto-nyuhav-poroh/ Берет кольору полум'я носять лише ті артилеристи, хто нюхав порох!] (vaadatud: 30.06.2022)</ref> || [[Pilt:President took part in the festive Parade of Troops on the occasion of the 30th anniversary of Ukraine's independence. (51716934925).jpg|200px]] || [[Pilt:НЗ РВтА СВ.svg|100px]] |} == Varustus == {| class="wikitable" ! Mudel !! Pilt !! Päritolumaa !! Tüüp !! Versioon !! Lisainfo |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Tankid''' |- | [[T-64]] || [[File:Ukrainian Army T-64BM during a training exercise.jpg|120px]] || {{pisiLipp|NSVL}} || [[tank]] || T-64B, T-64BM<ref>[https://zn.ua/UKRAINE/v-germanii-zavershilis-tankovye-sorevnovaniya-nato-s-uchastiem-ukrainskih-voennyh-248128_.html В Германии завершились танковые соревнования НАТО с участием украинских военных] - Zn.ua, 12.05.2017 (vaadatud: 25.01.2020)</ref><ref>[https://armyinform.com.ua/2021/03/16/harkivskyj-bronetankovyj-zavod-peredav-zsu-devyat-tankiv-t-64bv/ «Харківський бронетанковий завод» передав ЗСУ дев'ять танків Т-64БВ] - АрміяInform, 16.02.2021 (vaadatud: 09.02.2022)</ref> || |- | [[T-72]] || [[Pilt:T-72AMT, Kyiv 2018, 05.jpg|120px]] || {{pisiLipp|NSVL}} || [[tank]]<ref>[https://novynarnia.com/2021/10/14/lyczari-rezervu-do-dnya-zahysnykiv-i-zahysnycz-vyjshov-film-pro-3-tyu-tankovu-brygadu-video/ "Лицарі резерву": до Дня захисників і захисниць вийшов фільм про 3-тю танкову бригаду. ВІДЕО] (vaadatud: 20.04.2022)</ref> || - || - |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Jalaväe lahingumasinad''' |- | [[BMP-1]] || [[Pilt:BWP-1 Baltops 2016 0283.jpg|120px]] || {{pisiLipp|NSVL}} || [[jalaväe lahingumasin]]<ref>[https://www.mil.gov.ua/ministry/sklad-zbrojnix-sil-ukraini/suhoputni-vijska/ Сухопутні Війська] (vaadatud: 08.02.2022)</ref> || |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Soomustransportöörid''' |- | [[M113]] || [[Pilt:M113A1-latrun-1.jpg|120px]] || {{pisiLipp|Ameerika Ühendriigid}} || [[soomustransportöör]] || - || Kasutuses 2022. aasta mai seisuga.<ref>[https://news.liga.net/politics/news/podrazdeleniya-suhoputnyh-voysk-vsu-otrabatyvayut-navyki-nastupleniya-genshtab Подразделения Сухопутных войск ВСУ отрабатывают навыки наступления – Генштаб] (vaadatud: 14.05.2022)</ref> |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Soomusautod''' |- | [[Novator]] || [[Pilt:Novator.jpg|120px]] || {{pisiLipp|Ukraina}} || [[soomusauto]]<ref>[https://www.ukrmilitary.com/2020/07/novator28.html 28 механізована бригада отримала бронемашини «Новатор»] - Ukrainian Military Pages, 30.07.2020 (vaadatud: 05.02.2022)</ref> || || |- | [[Varta]] || [[Pilt:Varta armoured vehicle (cropped).jpg|120px]] || {{pisiLipp|Ukraina}} || [[soomusauto]]<ref>[https://web.archive.org/web/20191015181654/https://mil.in.ua/uk/news/broneavtomobil-varta-teper-na-ozbroyenni-28-ombr/ Бронеавтомобіль "Варта": тепер на озброєнні 28 ОМБр] (vaadatud: 13.04.2022)</ref> || || |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Kaudtulerelvad''' |- | [[2A36 Giatsint-B]]<ref>Олексій Тригуб. [https://armyinform.com.ua/2021/02/23/giaczynty-na-poligoni/ «Гіацинти» на полігоні] - АрміяInform, 23.02.2021 (vaadatud: 07.02.2022)</ref> || [[Pilt:Артилеристи ВМС в рамках навчань ОТУ «Маріуполь» виконували практичні стрільби з гармат «Гіацинт-Б» 01.jpg|120px]] || {{pisiLipp|NSVL}} || - || - || |- | [[2A65 Msta-B]]<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/brygada-imeni-knyazya-vitovta-zneshkodyla-try-bmp-rosiyan/ Бригада імені князя Вітовта знешкодила три БМП росіян] (vaadatud: 14.06.2022)</ref> || [[Pilt:2A65 Msta-B.JPG|120px]] || {{pisiLipp|NSVL}} || - || - || |- | [[M777]]<ref>[https://censor.net/ua/photo_news/3348783/voyiny_44yi_okremoyi_artbrygady_z_amerykanskyh_gaubyts_m777_nyschat_rashystiv_na_donbasi_fotoreportaj Воїни 44-ї окремої артбригади з американських гаубиць М777 нищать рашистів на Донбасі. ФОТОрепортаж Джерело: https://censor.net/ua/p3348783](18.06.2022)</ref> || [[Pilt:M777 Howitzer Helmand April2007.JPEG|120px]] || {{pisiLipp|Ameerika Ühendriigid}} || [[haubits]] || - || |- | [[2S1 Gvozdika]] || [[Pilt:Ukrainian 2S1 Gvozdika SPG.jpg|120px]] || {{pisiLipp|NSVL}} || [[liikursuurtükk]]<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/vijskovi-ukrayiny-z-gvozdyky-znyshhyly-bronetehniku-rosiyan/ Військові України з "Гвоздики" знищили бронетехніку росіян] (vaadatud: 01.04.2022)</ref> || - || |- | [[2S3 Akatsija]] || [[Pilt:2S3 Akatsiya Ukrainian Army.jpg|120px]] || {{pisiLipp|NSVL}} || [[liikursuurtükk]]<ref> Надія Карбунар [https://glavcom.ua/country/incidents/artileristi-pokazali-yak-vpravlyayutsya-iz-akaciyami-foto-850477.html Артилеристи показали, як вправляються із «Акаціями» (фото)] - Glavcom, 03.06.2022 (vaadatud: 03.06.2022)</ref> || - || |- | [[2S7 Pion]] || [[Pilt:Army-2018-29.jpg|120px]] || {{pisiLipp|NSVL}} || [[liikursuurtükk]]<ref>[https://defence-ua.com/news/vipuskajte_krakena_suhoputni_vijska_zsu_pokazali_vidovischnij_zalp_chotiroh_203_mm_sau_2s7_pion-6994.html "Випускайте Кракена": Сухопутні війська ЗСУ показали видовищний залп чотирьох 203-мм САУ 2С7 "Піон"] (vaadatud: 07.06.2022)</ref> || - || |- | [[2S19 Msta-S]] || [[Pilt:Військовослужбовці провели тактичне заняття 09.jpg|120px]] || {{pisiLipp|NSVL}} || [[liikursuurtükk]]<ref>[https://defence-ua.com/news/zsu_pokazali_jak_po_vorogu_pratsjujut_nashi_msta_s_video-7048.html ЗСУ показали, як по ворогу працюють наші "Мста-С" (відео)] (vaadatud: 22.04.2022)</ref> || - || |- | [[CAESAR]] || [[Pilt:9th Light Armoured Marine Brigade Bastille Day 2013 Paris t114135.jpg|120px]] || {{pisiLipp|Prantsusmaa}} || [[liikursuurtükk]] || - || Kasutuses 2022. aasta maikuu seisuga.<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/55-ta-brygada-otrymala-na-ozbroyennya-sau-caesar/ 55-та бригада отримала на озброєння САУ CAESAR] (vaadatud: 29.05.2022)</ref> |- | [[RM-70]] || [[Pilt:RM-70 Vampire 4D.jpg|120px]] || {{pisiLipp|Tšehhi}}<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/girski-pihotyntsi-ozbroyilys-rszv-rm-70-vampire/ Гірські піхотинці озброїлись РСЗВ RM-70 Vampire] (vaadatud: 11.07.2022)</ref> || - || |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Õhutõrjerelvad''' |- | [[ZU-23-2]] || [[File:Навчання військовослужбовців у 169 навчальному Центрі Сухопутних військ ЗС України Десна 01.jpg|120px]] || {{pisiLipp|NSVL}} || [[õhutõrjekahur]]<ref>[https://zn.ua/UKRAINE/v-vsu-opredelili-luchshij-zenitnyj-raschet-video-i-fotoreportazh.html В ВСУ определили лучший зенитный расчет: видео и фото с полигона] - Zn.ua, 07.08.2021 (vaadatud: 07.08.2020)</ref> || || |- | [[FIM-92 Stinger]] || [[File:Launched FIM-92A Stinger missile.jpg|120px]] || {{pisiLipp|Ameerika Ühendriigid}} || õhutõrje raketikompleks<ref>Валентина Мерещук. [https://lb.ua/society/2022/03/19/510261_viyskovi_zbili_nad_kiivshchinoyu_shche.html Військові збили над Київщиною ще один російський вертоліт К-52] - Lb.ua, 19.03.2022 (vaadatud: 19.03.2022)</ref> || || |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Tankitõrjerelvad''' |- | [[2A29 MT-12 Rapira]] || [[Pilt:MT-12 100 mm anti-tank gun in Ukrainian service.jpg|120px]] || {{pisiLipp|Nõukogude Liit}} || [[tankitõrjekahur]]<ref>[https://defence-ua.com/news/stalo_vidomo_hto_mozhe_postachati_ukrajini_100_mm_snarjadi_do_mt_12_rapira_foto-8326.html Стало відомо, хто може постачати Україні 100-мм снаряди до МТ-12 "Рапіра" (фото)] (vaadatud: 27.07.2022)</ref> || - || |- | [[FGM-148 Javelin]] || [[Pilt:Army-fgm148.jpg|120px]] || {{pisiLipp|Ameerika Ühendriigid}}<ref>[https://armyinform.com.ua/2022/05/08/javelin-roznis-tank-okupantiv/ Javelin розніс танк окупантів] (vaadatud: 08.05.2022)</ref> || [[raketiheitja]] || - || |- | [[NLAW]] || [[Pilt:Pansarvärnsrobot 57 aka MTB LAW.jpg|120px]] || {{pisiLipp|Rootsi}} {{pisiLipp|Suurbritannia}} || [[raketiheitja]]<ref> Виктория Коломиец.[https://hromadske.ua/ru/posts/v-chernigovskoj-oblasti-nachalis-ucheniya-s-protivotankovymi-kompleksami-nlaw-kotorye-ukraina-poluchila-ot-velikobritanii В Черниговской области начались учения с противотанковыми комплексами NLAW, которые Украина получила от Великобритании] - Hromadske, 05.02.2022 (vaadatud: 05.02.2022)</ref><ref>[https://armyinform.com.ua/2022/03/25/holodnoyarivska-pihota-znyshhyla-rosijskyj-tank-t-80/ Холодноярівська піхота знищила російський танк Т-80] 25.03.2022 (vaadatud: 25.03.2022)</ref> || || |- | [[Korsar]] || [[Pilt:Korsar ATGM, Kyiv 2019, 02.jpg|120px]] || {{pisiLipp|Ukraina}} || [[raketiheitja]]<ref>[https://korrespondent.net/ukraine/4470077-ukraynskyi-korsar-unychtozhyl-vrazheskye-tyhry-y-bmp-na-khersonschyne Украинский Корсар уничтожил вражеские Тигры и БМП на Херсонщине] 16.04.2022 (vaadatud: 16.04.2022)</ref> || || |- | [[Stugna-P]] || [[Pilt:Stugna-P fires 01 (cropped).jpg|120px]] || {{pisiLipp|Ukraina}} || [[raketiheitja]]<ref>[https://novynarnia.com/2022/03/15/30-ombr-don/ 30-та бригада на Донецькому напрямку – добре працює ПТРК "Стугна-П". ВІДЕО] 15.03.2022 (vaadatud: 03.04.2022)</ref> || || |} == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://zn.ua/UKRAINE/v-den-pehoty-prezident-prisvoil-pochetnye-naimenovaniya-trem-brigadam-vsu-353448_.html В День пехоты президент присвоил почетные наименования трем бригадам ВСУ] - Zn.ua, 06.05.2020 * [https://np.pl.ua/2019/10/voiny-vertolitnyky-18-i-okremoi-bryhady-armiys-koi-aviatsii-sukhoputnykh-viys-k-zsu-vidznachyly-4-tu-richnytsiu-stvorennia-chastyny/ Воїни-вертолітники 18-ї окремої бригади армійської авіації Сухопутних Військ ЗСУ відзначили 4-ту річницю створення частини] - Новини Полтавщини, 01.10.2019 [[Kategooria:Ukraina sõjandus]] 456me39qb2qohcto0143rp7rm7zsyhb Ukraina Konstitutsioonikohus 0 553539 6168761 6167588 2022-07-27T14:59:17Z Octagon11 123728 /* Juhid */ wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Ukraina Konstitutsioonikohus | omakeelne_nimi = Конституційний Суд України | embleem = Emblem of the Constitutional Court of Ukraine.gif | embleemiallkiri = | pilt = Ústavní soud Ukrajiny.jpg | pildiallkiri = | lühend = KSU | deviis = | asutatud = 1992 | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = | tüüp = | staatus = | eesmärk = | peakorter = | asukoht = | piirkond = | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = Juht | juht_nimi = [[Oleksandr Tupõtskõi]] | juht2_nimetus = Juhi 1. asetäitja | juht2_nimi = Sergi Golovatõi | juht3_nimetus = | juht3_nimi = | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = | emaorg = | allorg = | eelarve = | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = [http://ccu.gov.ua/ Конституційний Суд України] | märkused = }} '''Ukraina Konstitutsioonikohus''' ([[ukraina keel]]es Конституційний Суд України) on Ukraina põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. == Koosseis == {| class="wikitable" |+ |- Juhid alates 2018. aastast ! Nimi !! Ametiaeg |- | Stanislav Ševtšuk || 2018-2019 |- | [[Natalja Šaptala]] || 2019 |- | [[Oleksandr Tupõtskõi]] || 2019-2022 |} === Kohtunikud === * Olha Sovhirija<ref>[https://news.liga.net/politics/news/rada-naznachila-olgu-sovgiryu-sudey-konstitutsionnogo-suda Рада назначила Ольгу Совгирю судьей Конституционного суда] (vaadatud: 27.07.2022)</ref> == Vaata ka == *[[Ukraina Ülemkohus]] == Välislingid == *[https://lb.ua/news/2019/10/29/440931_sezd_sudey_izbral_sudyu_ks.html Съезд судей избрал судью КС] - Lb.ua, 29.10.2019 *[https://news.liga.net/society/news/ksu-predlojennye-izmeneniya-v-rabote-suda-mogut-uhudshit-prava-cheloveka КСУ: Предложенные изменения в работе суда могут "ухудшить права человека"] - Liga Novosti, 08.04.2020 *[https://zn.ua/ECONOMICS/vyrosli-kolichestvo-deputatov-zhelayuschih-obzhalovat-antikolomoyskiy-zakon-v-ksu-357314_.html Увеличилось число депутатов, желающих обжаловать "антиколомойский" закон в КСУ] - Zn.ua, 12.06.2020 *[https://zn.ua/UKRAINE/konstitucionnyy-sud-vyvel-iz-pod-udara-vseh-sudey-prinimavshih-resheniya-protiv-uchastnikov-maydana-357327_.html Конституционный Суд вывел из-под удара всех судей, принимавших решения против участников Майдана] - Zn.ua, 12.06.2020 {{koord|NS=50.434167|EW=30.514167|tüüp= maamärk|kaart =}} [[Kategooria:Kohtud]] 06o02t3y148138s62mmrb3jg82rez8d 6168762 6168761 2022-07-27T14:59:53Z Octagon11 123728 /* Koosseis */ wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Ukraina Konstitutsioonikohus | omakeelne_nimi = Конституційний Суд України | embleem = Emblem of the Constitutional Court of Ukraine.gif | embleemiallkiri = | pilt = Ústavní soud Ukrajiny.jpg | pildiallkiri = | lühend = KSU | deviis = | asutatud = 1992 | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = | tüüp = | staatus = | eesmärk = | peakorter = | asukoht = | piirkond = | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = Juht | juht_nimi = [[Oleksandr Tupõtskõi]] | juht2_nimetus = Juhi 1. asetäitja | juht2_nimi = Sergi Golovatõi | juht3_nimetus = | juht3_nimi = | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = | emaorg = | allorg = | eelarve = | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = [http://ccu.gov.ua/ Конституційний Суд України] | märkused = }} '''Ukraina Konstitutsioonikohus''' ([[ukraina keel]]es Конституційний Суд України) on Ukraina põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. == Koosseis == {| class="wikitable" |+ Juhid alates 2018. aastast |- ! Nimi !! Ametiaeg |- | Stanislav Ševtšuk || 2018-2019 |- | [[Natalja Šaptala]] || 2019 |- | [[Oleksandr Tupõtskõi]] || 2019-2022 |} === Kohtunikud === * Olha Sovhirija<ref>[https://news.liga.net/politics/news/rada-naznachila-olgu-sovgiryu-sudey-konstitutsionnogo-suda Рада назначила Ольгу Совгирю судьей Конституционного суда] (vaadatud: 27.07.2022)</ref> == Vaata ka == *[[Ukraina Ülemkohus]] == Välislingid == *[https://lb.ua/news/2019/10/29/440931_sezd_sudey_izbral_sudyu_ks.html Съезд судей избрал судью КС] - Lb.ua, 29.10.2019 *[https://news.liga.net/society/news/ksu-predlojennye-izmeneniya-v-rabote-suda-mogut-uhudshit-prava-cheloveka КСУ: Предложенные изменения в работе суда могут "ухудшить права человека"] - Liga Novosti, 08.04.2020 *[https://zn.ua/ECONOMICS/vyrosli-kolichestvo-deputatov-zhelayuschih-obzhalovat-antikolomoyskiy-zakon-v-ksu-357314_.html Увеличилось число депутатов, желающих обжаловать "антиколомойский" закон в КСУ] - Zn.ua, 12.06.2020 *[https://zn.ua/UKRAINE/konstitucionnyy-sud-vyvel-iz-pod-udara-vseh-sudey-prinimavshih-resheniya-protiv-uchastnikov-maydana-357327_.html Конституционный Суд вывел из-под удара всех судей, принимавших решения против участников Майдана] - Zn.ua, 12.06.2020 {{koord|NS=50.434167|EW=30.514167|tüüp= maamärk|kaart =}} [[Kategooria:Kohtud]] 0ipi8b6iqlerwceydl1wivvc60gxl80 6168763 6168762 2022-07-27T15:00:27Z Octagon11 123728 /* Välislingid */ wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Ukraina Konstitutsioonikohus | omakeelne_nimi = Конституційний Суд України | embleem = Emblem of the Constitutional Court of Ukraine.gif | embleemiallkiri = | pilt = Ústavní soud Ukrajiny.jpg | pildiallkiri = | lühend = KSU | deviis = | asutatud = 1992 | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = | tüüp = | staatus = | eesmärk = | peakorter = | asukoht = | piirkond = | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = Juht | juht_nimi = [[Oleksandr Tupõtskõi]] | juht2_nimetus = Juhi 1. asetäitja | juht2_nimi = Sergi Golovatõi | juht3_nimetus = | juht3_nimi = | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = | emaorg = | allorg = | eelarve = | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = [http://ccu.gov.ua/ Конституційний Суд України] | märkused = }} '''Ukraina Konstitutsioonikohus''' ([[ukraina keel]]es Конституційний Суд України) on Ukraina põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. == Koosseis == {| class="wikitable" |+ Juhid alates 2018. aastast |- ! Nimi !! Ametiaeg |- | Stanislav Ševtšuk || 2018-2019 |- | [[Natalja Šaptala]] || 2019 |- | [[Oleksandr Tupõtskõi]] || 2019-2022 |} === Kohtunikud === * Olha Sovhirija<ref>[https://news.liga.net/politics/news/rada-naznachila-olgu-sovgiryu-sudey-konstitutsionnogo-suda Рада назначила Ольгу Совгирю судьей Конституционного суда] (vaadatud: 27.07.2022)</ref> == Vaata ka == *[[Ukraina Ülemkohus]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://lb.ua/news/2019/10/29/440931_sezd_sudey_izbral_sudyu_ks.html Съезд судей избрал судью КС] - Lb.ua, 29.10.2019 *[https://news.liga.net/society/news/ksu-predlojennye-izmeneniya-v-rabote-suda-mogut-uhudshit-prava-cheloveka КСУ: Предложенные изменения в работе суда могут "ухудшить права человека"] - Liga Novosti, 08.04.2020 *[https://zn.ua/ECONOMICS/vyrosli-kolichestvo-deputatov-zhelayuschih-obzhalovat-antikolomoyskiy-zakon-v-ksu-357314_.html Увеличилось число депутатов, желающих обжаловать "антиколомойский" закон в КСУ] - Zn.ua, 12.06.2020 *[https://zn.ua/UKRAINE/konstitucionnyy-sud-vyvel-iz-pod-udara-vseh-sudey-prinimavshih-resheniya-protiv-uchastnikov-maydana-357327_.html Конституционный Суд вывел из-под удара всех судей, принимавших решения против участников Майдана] - Zn.ua, 12.06.2020 {{koord|NS=50.434167|EW=30.514167|tüüp= maamärk|kaart =}} [[Kategooria:Kohtud]] dsk361jk92bq2aojqeomhwyb3k6th5g Irõna Venediktova 0 553577 6168764 6162958 2022-07-27T15:04:04Z Octagon11 123728 /* Välislingid */ wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Irõna Venediktova | pildi nimi = Venediktova In Parlament (cropped).jpg | pildi seletus = | amet = [[Ukraina peaprokuröride loend|Ukraina peaprokurör]] | ametiajaalgus = 17.03.2020<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ № 90/2020 Про призначення І.Венедіктової Генеральним прокурором, 17.03.2020</ref> | ametiajalõpp = 17.07.2022 | eelmine = | järgmine = | amet2 = [[Riiklik Juurdlusbüroo (Ukraina)|Ukraina Riikliku Juurdlusbüroo]] direktori kohusetäitja | ametiajaalgus2 = 27.12.2019 | ametiajalõpp2 = 17.03.2020 | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Irõna Venediktova''' ([[ukraina keel|ukraina]] Ірина Валентинівна Венедіктова; sündinud [[21. september|21. septembril]] [[1978]] [[Harkiv]]is) on Ukraina jurist, poliitik ja riigiametnik. == Töökäik == Kandideeris 2019. aasta erakorralistel parlamendivalimistel erakonna [[Rahva Teener]] valimisnimekirjas [[Ukraina Ülemraada]]sse.<ref>[https://lb.ua/news/2019/06/09/429095_partiya_sluga_naroda_obyavila.html Партия "Слуга народа" объявила список на выборы] - LB.ua 09.06.2019 (vaadatud 31.12.2019)</ref> President [[Volodõmõr Zelenskõi]] määras ta 27. detsembril 2019 [[Riiklik Juurdlusbüroo (Ukraina)|Ukraina Riikliku Juurdlusbüroo]] direktori kohusetäitjaks<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №961/2019. Про призначення тимчасово виконуючого обов’язки Директора Державного бюро розслідувань. 27.12.2019</ref> ning vabastas ta 17. märtsil 2020.<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №89/2020. Про звільнення тимчасово виконуючого обов'язки Директора Державного бюро розслідувань, 17.03.2020</ref> Loobus pärast DBR-i direktori kohusetäitjaks saamist oma mandaadist. Ülemraada vabastas ta 2020. aasta jaanuaris mandaadist.<ref>[https://zn.ua/POLITICS/slugu-naroda-venediktovu-lishili-deputatskogo-mandata-341959_.html "Слугу народа" Венедиктову лишили депутатского мандата] - Zn.ua, 14.01.2020 (vaadatud: 14.01.2020)</ref> === Ukraina peaprokuörina === President [[Volodõmõr Zelenskõi]] nimetas Venediktova 17. märtsil 2020 Ukraina peaprokuröriks.<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ № 90/2020 Про призначення І.Венедіктової Генеральним прокурором, 17.03.2020</ref> 17. juulil 2022 eemaldas president Zelenskõi oma ukaasiga Venediktova ametikohuste täitmisest.<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №500/2022 Про відсторонення від посади Генерального прокурора. Відповідно до частини другої статті 11 Закону України "Про правовий режим воєнного стану" постановляю: Відсторонити ВЕНЕДІКТОВУ Ірину Валентинівну від посади Генерального прокурора, 17.07.2022.</ref><ref name=BBC_2022-07-18 /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name=BBC_2022-07-18>Matt Murphy. [https://www.bbc.com/news/world-europe-62202078 Ukraine war: Zelensky suspends security chief and top prosecutor]. BBC News, 18. juuli 2022</ref> }} == Välislingid == *[https://news.liga.net/politics/news/reforma-sudov-rada-otklonila-vajnuyu-dlya-perezapuska-vsp-popravku Рада со второго раза приняла важную для перезапуска ВСП поправку] - Liga Novosti, 16.10.2019 *[https://news.liga.net/politics/news/rada-odobrila-naznachenie-iriny-venediktovoy-genprokurorom Рада одобрила назначение Ирины Венедиктовой генпрокурором] - Liga Novosti, 17.03.2020 *[https://korrespondent.net/ukraine/4208742-venedyktova-postavyla-zadachy-hlavam-nabu-y-sap Венедиктова поставила задачи главам НАБУ и САП] - Корреспондент.net, 24.03.2020 *[https://www.pravda.com.ua/rus/news/2020/03/26/7245297/ Венедиктова определилась с замами] - Uapravda, 26.03.2020 *[https://zn.ua/UKRAINE/venediktova-naznachila-prokurora-iz-chernovickoy-oblasti-svoim-novym-zamestitelem-349885_.html Венедиктова назначила прокурора из Черновицкой области своим новым заместителем] - Zn.ua, 03.04.2020 {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Ruslan Rjabošapka]] | nimi=[[Ukraina peaprokuröride loend|Ukraina peaprokurör]] | aeg=[[2020]]- | järgnev=[[Andri Kostin]] }} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Venediktova, Irõna}} [[Kategooria:Ukraina poliitikud]] [[Kategooria:Ukraina juristid]] [[Kategooria:Sündinud 1978]] l6ggmoauc21p8gpe0spkzxa7sc2vmvb 6168765 6168764 2022-07-27T15:04:30Z Octagon11 123728 /* Välislingid */ wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Irõna Venediktova | pildi nimi = Venediktova In Parlament (cropped).jpg | pildi seletus = | amet = [[Ukraina peaprokuröride loend|Ukraina peaprokurör]] | ametiajaalgus = 17.03.2020<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ № 90/2020 Про призначення І.Венедіктової Генеральним прокурором, 17.03.2020</ref> | ametiajalõpp = 17.07.2022 | eelmine = | järgmine = | amet2 = [[Riiklik Juurdlusbüroo (Ukraina)|Ukraina Riikliku Juurdlusbüroo]] direktori kohusetäitja | ametiajaalgus2 = 27.12.2019 | ametiajalõpp2 = 17.03.2020 | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Irõna Venediktova''' ([[ukraina keel|ukraina]] Ірина Валентинівна Венедіктова; sündinud [[21. september|21. septembril]] [[1978]] [[Harkiv]]is) on Ukraina jurist, poliitik ja riigiametnik. == Töökäik == Kandideeris 2019. aasta erakorralistel parlamendivalimistel erakonna [[Rahva Teener]] valimisnimekirjas [[Ukraina Ülemraada]]sse.<ref>[https://lb.ua/news/2019/06/09/429095_partiya_sluga_naroda_obyavila.html Партия "Слуга народа" объявила список на выборы] - LB.ua 09.06.2019 (vaadatud 31.12.2019)</ref> President [[Volodõmõr Zelenskõi]] määras ta 27. detsembril 2019 [[Riiklik Juurdlusbüroo (Ukraina)|Ukraina Riikliku Juurdlusbüroo]] direktori kohusetäitjaks<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №961/2019. Про призначення тимчасово виконуючого обов’язки Директора Державного бюро розслідувань. 27.12.2019</ref> ning vabastas ta 17. märtsil 2020.<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №89/2020. Про звільнення тимчасово виконуючого обов'язки Директора Державного бюро розслідувань, 17.03.2020</ref> Loobus pärast DBR-i direktori kohusetäitjaks saamist oma mandaadist. Ülemraada vabastas ta 2020. aasta jaanuaris mandaadist.<ref>[https://zn.ua/POLITICS/slugu-naroda-venediktovu-lishili-deputatskogo-mandata-341959_.html "Слугу народа" Венедиктову лишили депутатского мандата] - Zn.ua, 14.01.2020 (vaadatud: 14.01.2020)</ref> === Ukraina peaprokuörina === President [[Volodõmõr Zelenskõi]] nimetas Venediktova 17. märtsil 2020 Ukraina peaprokuröriks.<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ № 90/2020 Про призначення І.Венедіктової Генеральним прокурором, 17.03.2020</ref> 17. juulil 2022 eemaldas president Zelenskõi oma ukaasiga Venediktova ametikohuste täitmisest.<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №500/2022 Про відсторонення від посади Генерального прокурора. Відповідно до частини другої статті 11 Закону України "Про правовий режим воєнного стану" постановляю: Відсторонити ВЕНЕДІКТОВУ Ірину Валентинівну від посади Генерального прокурора, 17.07.2022.</ref><ref name=BBC_2022-07-18 /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name=BBC_2022-07-18>Matt Murphy. [https://www.bbc.com/news/world-europe-62202078 Ukraine war: Zelensky suspends security chief and top prosecutor]. BBC News, 18. juuli 2022</ref> }} == Välislingid == *[https://news.liga.net/politics/news/reforma-sudov-rada-otklonila-vajnuyu-dlya-perezapuska-vsp-popravku Рада со второго раза приняла важную для перезапуска ВСП поправку] - Liga Novosti, 16.10.2019 *[https://news.liga.net/politics/news/rada-odobrila-naznachenie-iriny-venediktovoy-genprokurorom Рада одобрила назначение Ирины Венедиктовой генпрокурором] - Liga Novosti, 17.03.2020 *[https://korrespondent.net/ukraine/4208742-venedyktova-postavyla-zadachy-hlavam-nabu-y-sap Венедиктова поставила задачи главам НАБУ и САП] - Корреспондент.net, 24.03.2020 *[https://www.pravda.com.ua/rus/news/2020/03/26/7245297/ Венедиктова определилась с замами] - Uapravda, 26.03.2020 *[https://zn.ua/UKRAINE/venediktova-naznachila-prokurora-iz-chernovickoy-oblasti-svoim-novym-zamestitelem-349885_.html Венедиктова назначила прокурора из Черновицкой области своим новым заместителем] - Zn.ua, 03.04.2020 {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Ruslan Rjabošapka]] | nimi=[[Ukraina peaprokuröride loend|Ukraina peaprokurör]] | aeg=[[2020]]-[[2022]] | järgnev=[[Andri Kostin]] }} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Venediktova, Irõna}} [[Kategooria:Ukraina poliitikud]] [[Kategooria:Ukraina juristid]] [[Kategooria:Sündinud 1978]] mhebvsw21mke4f7g0w13r1a5gkhxwdx 6168861 6168765 2022-07-27T20:03:47Z Octagon11 123728 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Irõna Venediktova | pildi nimi = Venediktova In Parlament (cropped).jpg | pildi seletus = | amet = [[Pilt:Arms of the Office of the Prosecutor General of Ukraine.svg|25px]] [[Ukraina peaprokuröride loend|Ukraina peaprokurör]] | ametiajaalgus = 17.03.2020<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ № 90/2020 Про призначення І.Венедіктової Генеральним прокурором, 17.03.2020</ref> | ametiajalõpp = 17.07.2022 | eelmine = [[Ruslan Rjabošapka]] | järgmine = [[Andri Kostin]] | amet2 = [[Riiklik Juurdlusbüroo (Ukraina)|Ukraina Riikliku Juurdlusbüroo]] direktori kohusetäitja | ametiajaalgus2 = 27.12.2019 | ametiajalõpp2 = 17.03.2020 | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Irõna Venediktova''' ([[ukraina keel|ukraina]] Ірина Валентинівна Венедіктова; sündinud [[21. september|21. septembril]] [[1978]] [[Harkiv]]is) on Ukraina jurist, poliitik ja riigiametnik. == Töökäik == Kandideeris 2019. aasta erakorralistel parlamendivalimistel erakonna [[Rahva Teener]] valimisnimekirjas [[Ukraina Ülemraada]]sse.<ref>[https://lb.ua/news/2019/06/09/429095_partiya_sluga_naroda_obyavila.html Партия "Слуга народа" объявила список на выборы] - LB.ua 09.06.2019 (vaadatud 31.12.2019)</ref> President [[Volodõmõr Zelenskõi]] määras ta 27. detsembril 2019 [[Riiklik Juurdlusbüroo (Ukraina)|Ukraina Riikliku Juurdlusbüroo]] direktori kohusetäitjaks<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №961/2019. Про призначення тимчасово виконуючого обов’язки Директора Державного бюро розслідувань. 27.12.2019</ref> ning vabastas ta 17. märtsil 2020.<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №89/2020. Про звільнення тимчасово виконуючого обов'язки Директора Державного бюро розслідувань, 17.03.2020</ref> Loobus pärast DBR-i direktori kohusetäitjaks saamist oma mandaadist. Ülemraada vabastas ta 2020. aasta jaanuaris mandaadist.<ref>[https://zn.ua/POLITICS/slugu-naroda-venediktovu-lishili-deputatskogo-mandata-341959_.html "Слугу народа" Венедиктову лишили депутатского мандата] - Zn.ua, 14.01.2020 (vaadatud: 14.01.2020)</ref> === Ukraina peaprokuörina === President [[Volodõmõr Zelenskõi]] nimetas Venediktova 17. märtsil 2020 Ukraina peaprokuröriks.<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ № 90/2020 Про призначення І.Венедіктової Генеральним прокурором, 17.03.2020</ref> 17. juulil 2022 eemaldas president Zelenskõi oma ukaasiga Venediktova ametikohuste täitmisest.<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №500/2022 Про відсторонення від посади Генерального прокурора. Відповідно до частини другої статті 11 Закону України "Про правовий режим воєнного стану" постановляю: Відсторонити ВЕНЕДІКТОВУ Ірину Валентинівну від посади Генерального прокурора, 17.07.2022.</ref><ref name=BBC_2022-07-18 /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name=BBC_2022-07-18>Matt Murphy. [https://www.bbc.com/news/world-europe-62202078 Ukraine war: Zelensky suspends security chief and top prosecutor]. BBC News, 18. juuli 2022</ref> }} == Välislingid == *[https://news.liga.net/politics/news/reforma-sudov-rada-otklonila-vajnuyu-dlya-perezapuska-vsp-popravku Рада со второго раза приняла важную для перезапуска ВСП поправку] - Liga Novosti, 16.10.2019 *[https://news.liga.net/politics/news/rada-odobrila-naznachenie-iriny-venediktovoy-genprokurorom Рада одобрила назначение Ирины Венедиктовой генпрокурором] - Liga Novosti, 17.03.2020 *[https://korrespondent.net/ukraine/4208742-venedyktova-postavyla-zadachy-hlavam-nabu-y-sap Венедиктова поставила задачи главам НАБУ и САП] - Корреспондент.net, 24.03.2020 *[https://www.pravda.com.ua/rus/news/2020/03/26/7245297/ Венедиктова определилась с замами] - Uapravda, 26.03.2020 *[https://zn.ua/UKRAINE/venediktova-naznachila-prokurora-iz-chernovickoy-oblasti-svoim-novym-zamestitelem-349885_.html Венедиктова назначила прокурора из Черновицкой области своим новым заместителем] - Zn.ua, 03.04.2020 {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Ruslan Rjabošapka]] | nimi=[[Ukraina peaprokuröride loend|Ukraina peaprokurör]] | aeg=[[2020]]-[[2022]] | järgnev=[[Andri Kostin]] }} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Venediktova, Irõna}} [[Kategooria:Ukraina poliitikud]] [[Kategooria:Ukraina juristid]] [[Kategooria:Sündinud 1978]] hjsk4kovj6hc8oefu5z7mpcp8kq314g 4. kiirreageerimisbrigaad 0 554031 6168884 6095949 2022-07-27T20:21:29Z Octagon11 123728 wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = 4. kiirreageerimisbrigaad | pilt = 4 БрОП.png|pildisuurus=220px | pildiallkiri = Käiseembleem | algusaeg = 2016 | lõpuaeg = | aeg = | riik = {{PisiLipp|Ukraina}} | kuuluvus = [[Pilt:Емблема НГУ т.svg|20px|Embleem]] [[Ukraina Rahvuskaart|Rahvuskaart]] | haru = | liik = | ülesanne = | suurus = | alluv = | garnison = [[Hostomel]] | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = [[Sõda Donbassis]] | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = [[Julguse ja Vapruse Eest]] | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = [[polkovnik]] Ivan Mõropolskõi<ref>[https://www.unian.ua/war/polkovnik-ngu-ivan-miropolskiy-mi-gotuyemosya-protistoyati-i-masovim-perehodam-kordonu-z-boku-bilorusi-i-ozbroyenim-provokaciyam-novini-vtorgnennya-rosiji-v-ukrajinu-11625595.html Полковник НГУ Іван Миропольський: Ми готуємося протистояти і масовим переходам кордону з боку Білорусі, і озброєним провокаціям] - UNIAN, 30.11.2021 (vaadatud: 16.04.2022)</ref> | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = <!-- Sümboolika --> | märk = | märk_silt = | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''4. Ukraina kangelase seersant [[Serhi Mõhhaltšuk]]i nimeline opertiivbrigaad''' ([[ukraina keel]]es ''4-та бригада оперативного призначення імені Героя України сержанта Сергія Михальчука'' / ''Бригада швидкого реагування НГУ'') on [[Ukraina Rahvuskaart|Ukraina rahvuskaardi]] väeüksus. == Ajalugu == * Väeüksus moodustati 2016. aastal.<ref>[https://ua.korrespondent.net/ukraine/3691990-u-natshvardii-ziavylasia-bryhada-shvydkoho-reahuvannia У Нацгвардії з'явилася бригада швидкого реагування] - Корреспондент.net, 3. juuni 2016 (vaadatud: 16.04.2022)</ref> * 2020. aastal lisas Ukraina president oma ukaasiga brigaadi nimetusele juurde: Ukraina kangelase seersant Serhi Mõhhailtšuki nimeline.<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №336/2020 Про присвоєння імені Героя України сержанта Сергія Михальчука 4 бригаді оперативного призначення Національної гвардії України, 21.08.2020</ref> == Autasud == * 2022 - [[Julguse ja Vapruse Eest]]<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №536/2022 Про відзначення почесною відзнакою «За мужність та відвагу». 1. Відзначити почесною відзнакою «За мужність та відвагу» 4 бригаду оперативного призначення імені Героя України сержанта Сергія Михальчука Національної гвардії України, 27.07.2022</ref> === Ukraina kangelane === * [[file:Hero of Ukraine.svg|15px]] 2020 - [[seersant]] [[Serhi Mõhhaltšuk]] (postuumselt)<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №111/2020 Про присвоєння С.Михальчуку звання Герой України. Присвоїти звання Герой України з удостоєнням ордена «Золота Зірка» МИХАЛЬЧУКУ Сергію Олександровичу — сержанту (посмертно), 25.03.2020</ref> * [[file:Hero of Ukraine.svg|15px]] 2022 - [[vanemsõdur]] Artem Amelin (postuumselt)<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №167/2022 Про присвоєння звання Герой України. За особисту мужність і героїзм, виявлені у захисті державного суверенітету та територіальної цілісності України, вірність військовій присязі постановляю: Присвоїти звання Герой України з удостоєнням ордена “Золота Зірка”, АМЕЛІНУ Артему Андрійовичу – старшому солдату (посмертно), 25.03.2022</ref><ref>[https://armyinform.com.ua/2022/04/25/u-boyu-pid-trohizbenkoyu-gvardiyecz-artem-amelin-pidbyv-dva-vorozhi-tanky/ У бою під Трьохізбенкою гвардієць Артем Амелін підбив два ворожі танки] (vaadatud: 27.04.2022)</ref> == Galerii == <gallery> Сергій Олександрович Михальчук.jpg|Seersant Serhi Mõhhaltšuk </gallery> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Ukraina sõjandus]] 4ygazq5s9t8ospq5idxh8c6kvdk43lc Mali sõjavägi 0 561695 6168937 6120711 2022-07-28T01:31:02Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.8 wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = Mali relva- ja julgeolekujõud <br/> Forces Armées et de Sécurité du Mali | pilt = [[Pilt:Coat of arms of Mali.svg|250px]] | pildiallkiri = Mali vapp | algusaeg = 10. oktoober 1960<ref name=toure2011>[http://www.primature.gov.ml/index.php?option=com_content&view=article&id=6066:cinquantenaire-du-20-janvier&catid=5 DISCOURS DE AMADOU TOUMANI TOURE, PRESIDENT DE LA REPUBLIQUE, : CINQUANTENAIRE DU 20 JANVIER] (''Speech by [[Amadou Toumani Touré]], President of the Republic Demi-Centennial of 20 January''), primature.gov.ml, 20. jaanuar 2011. The President of Mali's Demi-Centennial Army Day speech, with a detailed history of the formation of the Malian Armed Forces and withdrawal of French forces.</ref><ref name=toure2010>[http://www.primature.gov.ml/index.php?option=com_content&view=article&id=3626%3A49eme-anniversaire-du-20-janvier&catid=5&Itemid=100037 49EME ANNIVERSAIRE DU 20 JANVIER] , Discours de Amadou Toumani TOURE, Président de la République,(''49th Anniversary of 20 January, speech by [[Amadou Toumani Touré]], President of the Republic of [[Mali]]''), primature.gov.ml, 20. jaanuar 2010. The President of Mali on the History of the Malian Armed forces.</ref><ref name=konate2009>[http://www.primature.gov.ml/index.php?option=com_content&view=article&id=1580:fete-de-larmee--bientot-un-demi-siecle-dexistence&catid=29&Itemid=100110 Fete de l'armee: Beintot un demi siecle.] S. Konate. L’Essor n°16365, 2009-01-19. Reprinted on primature.gov.ml.</ref> | lõpuaeg = | aeg = | riik = | kuuluvus = | haru = Maavägi, õhuvägi, gendarmerie, vabariigikaart, rahvuskaart ja politsei | liik = | ülesanne = | suurus = Koos paramilitaarjõududega üle 10 000 | alluv = | garnison = | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = [[Ibrahim Boubacar Keïta]] | praegune_ülem_silt = President | tseremoniaalne_ülem = [[Tiéna Coulibaly]] | tseremoniaalne_ülem_silt = Kaitse- ja veteranideminister | rügemendi_kolonel = kin Mahamane Touré | rügemendi_kolonel_silt = Peastaabi ülem | märkimisväärsed_ülemad = <!-- Sümboolika --> | märk = | märk_silt = | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''Mali vabariigi sõjavägi''' koosneb maaväest ([[prantsuse keel]]es ''Armee de Terre''), õhuväest (prantsuse keeles ''Force Aerienne de la Republique du Mali'') ja rahvuskaardist (prantsuse keeles ''Garde National du Mali'').<ref>{{cite web|title=The World Factbook|url=https://www.cia.gov/library/publications/resources/the-world-factbook/geos/ml.html|publisher=United States Federal Government|website=Central Intelligence Agency|date=12. jaanuar 2017|access-date=20. jaanuar 2017|archive-date=2019-04-12|archive-url=https://web.archive.org/web/20190412030723/https://www.cia.gov/library/publications/resources/the-world-factbook/geos/ml.html|url-status=dead}}</ref> Umbes 7000-pealine vägi kuulub relvajõudude- ja veteranideministri haldusalasse. Aastal 2005 kirjeldas [[USA|Ameerika Ühendriikide]] [[Ameerika Ühendriikide Kongressi raamatukogu|Kongressi raamatukogu]] Mali sõjaväge järgmiselt: "Sõjaväes on madalad palgad, see on halvasti varustatud ning vajab ratsionaliseerimist. Eriti sai organiseeritus kannatada, kui 1992. aasta lepinguga liideti [[tuareegid]]e irregulaarjõud riigi relvajõududega."<ref name=LOC>Library of Congress, [https://web.archive.org/web/20150405122603/http://memory.loc.gov/frd/cs/profiles/Mali.pdf Country Profile], jaanuar 2005</ref> Aastal 2009 oli [[Suurbritannia|briti]] rahvusvaheliste uuringute keskuse [[International Institute for Strategic Studies|IISS]] andmetel Mali maavägede suurus 7350, õhuväe suurus 400 ja mereväe suurus 50 meest. Gendarmerie ja Sise- ja julgeolekuministeeriumi haldusalasse kuuluvad kohalikud politseijõud tagavad riigisisese turvalisuse. Paramilitaarjõudude suurust hinnati 4800-meheliseks: 1800 Gendarmerie's (8 kompaniid), 2000 Vabariigikaardis ning 1000 politseiüksustes. Vähesed Mali sõjaväelased on läbinud väljaõppe [[USA|Ameerika Ühendriikid]]es, [[Prantsusmaa]]l ja [[Saksamaa]]l. Mali kaitsekulutused moodustavad umbes 2% SKPst ja 13% riigieelarvest. Mali aitab aktiivselt rahuvalvesse [[Lääne-Aafrika|Lääne-]] ja [[Kesk-Aafrika]]s; Kongressi raamatukogu sõnul osaleb Mali sõjavägi 2004. aastal [[ÜRO]] missioonidel [[Kongo Demokraatlik Vabariik|Kongo DV]]s ([[MONUC]], 28 sõjaväelast, kelles 27 vaatlejad), [[Libeeria]]s ([[UNMIL]], 252 sõjaväelast, kellest 4 vaatlejad) ja [[Sierra Leone]]s (3 vaatlejat). ==Varustus== ===Väikerelvad=== {| class="wikitable" ! style="text-align:center; background:#aabccc;"|Nimetus ! style="text-align: center; background:#aabccc;"|Päritoluriik ! style="text-align:l center; background:#aabccc;"|Tüüp ! style="text-align:l center; background:#aabccc;"|Variant ! style="text-align: center; background:#aabccc;"|Märkused |- |[[Walther PP]]<ref name="jones2009">Jones, Richard D. ''Jane's Infantry Weapons 2009/2010''. Jane's Information Group; 35 edition (27. jaanuar 2009).</ref> |[[Saksamaa]] | [[Poolautomaatpüstol]] | | |- |[[MAT-49]]<ref name="jones2009"/> |[[Prantsusmaa]] |[[Püstolkuulipilduja]] | | |- |[[AKM]]<ref name="jones2009"/> |[[Nõukogude Liit]] |[[Automaat (relv)|Automaat]] | |[[AK-47]]e kaasajastatud variant |- |[[AK-47]]<ref name="jones2009"/> |[[Nõukogude Liit]] | [[Automaat (relv)|Automaat]] | | |- |[[SKS]]<ref name="jones2009"/> |[[Nõukogude Liit]] | [[Poolautomaatpüss]] | | |- |[[MAS-36]]<ref name="jones2009"/> |[[Prantsusmaa]] |[[Poltlukuga vintpüss]] | |- |[[MAS-49]]<ref name="jones2009"/> |[[Prantsusmaa]] |[[Lahingupüss]] | | |- |[[Zastava M77 B1]]<ref>{{Cite news|url=https://www.foxnews.com/world/disgruntled-mali-troops-fire-weapons-kidnap-officer|title=Disgruntled Mali troops fire weapons, kidnap officer|date=25. märts 2015|work=Fox News|access-date=2. november 2018|language=en-US}}</ref> |[[Jugoslaavia]] | [[Automaat (relv)|Automaat]] | | |- |[[PKM]]<ref name="jones2009"/> |[[Nõukogude Liit]] |[[Kergekuulipilduja]] | | |- |[[RPK]]<ref name="jones2009"/> |[[Nõukogude Liit]] |[[Kergekuulipilduja]] | | |- |[[Uk vz. 59]]<ref name="PressTV">{{cite web|url=http://www.presstv.ir/Detail/2016/09/03/483033/Mali-Boni-militants-MINUSMA |title=Malian army regains central town from militants |website=presstv.ir |date=3. september 2016 |accessdate=23. oktoober 2016}}</ref> |[[Tšehhoslovakkia]] |[[Kergekuulipilduja]] | | |- | [[DŠK]]<ref name="jones2009"/> | [[Nõukogude Liit]] | [[Raskekuulipilduja]] | | |- | [[AA-52]]<ref name="jones2009"/> | [[Prantsusmaa]] | [[Raskekuulipilduja]] | | |- | [[M2 Browning]]<ref name="jones2009"/> | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Raskekuulipilduja]] | [[M2 Browning|M2HB]] | |- |[[RPG-7]]<ref name="jones2009"/> |[[Nõukogude Liit]] |[[RPG (granaadiheitja)|RPG granaadiheitja]] | | |} ===Soomustehnika=== {| class="wikitable" ! style="text-align:center; background:#aabccc;"|Nimetus ! style="text-align: center; background:#aabccc;"|Päritoluriik ! style="text-align:l center; background:#aabccc;"|Tüüp ! style="text-align:l center; background:#aabccc;"|Kasutuses on ! style="text-align: center; background:#aabccc;"|Märkused |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | [[Soomuk]]id |- | [[T-54/T-55]] | [[Nõukogude Liit]] | [[Lahingutank]] | 12<ref name=zaf>{{cite web|url=http://www.defenceweb.co.za/index.php?option=com_content&view=article&id=31482%3Amali-military |title=Mali Military |publisher=defenceweb.co.za |date=8. august 2013 |accessdate=28. juuni 2015 |url-status=bot: unknown |archiveurl=https://web.archive.org/web/20160816100946/http://www.defenceweb.co.za/index.php?option=com_content&view=article&id=31482%3Amali-military |archivedate=16. august 2016 |df= }}</ref> | |- | [[T-34]] | [[Nõukogude Liit]] | [[Keskmise raskusklassi tank]] | 30 | |- | [[Tüüp 63]] | [[Hiina Rahvavabariik]] | [[Amfiibtank]] | 18 | |- | [[PT-76]] | [[Nõukogude Liit]] | [[Amfiibtank]] | 20 | |- | [[BTR-60]] | [[Nõukogude Liit]] | [[Soomustransportöör|Amfiib-soomustransportöör]] | 54 | BTR-60PB |- | [[BTR-70]] | [[Nõukogude Liit]] |[[Soomustransportöör]] | 9 | |- | [[BTR-152]] | [[Nõukogude Liit]] | [[Soomustransportöör]] | 10 | |- | [[BTR-40]] | [[Nõukogude Liit]] | [[Soomustransportöör]] | 30<ref name="Africana">''[https://books.google.com/books?ei=xU-QVbz4BcinNovCgqgB&id=sWJzAAAAMAAJ&dq Africa Contemporary Record: Annual Survey and Documents]''. Africana Publishing Company, 1998, Volume 23 p. B90.</ref> | |- | [[Fahd (soomustransportöör)|Fahd]] | [[Egiptus]] | [[Soomustransportöör]] | 5 | |- | [[ACMAT Bastion]] | [[Prantsusmaa]] | [[Soomustransportöör]] | 5 | |- | [[RG-31 Nyala]] | [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] | [[MRAP]] | 5 | |- | [[BRDM-2]] | [[Nõukogude Liit]] | [[Luuresoomuk]] | 64 | |- | [[Storm 4x4 APC]] | [[Katar]] | [[Luuresoomuk]] | 24<ref>{{cite web|author=Tom_Antonov |url=https://twitter.com/Tom_Antonov/status/1077930659623170048// |title=Malian army receives 24 'Storm' Light APCs from #Qatar as part of international efforts to boost the country’s military capacity against terrorist groups (and transported by 3 #QAF C-17 aircraft).&#91;sic&#93;|website=twitter.com |date=26. detsember 2018 |accessdate=2. jaanuar 2019}}</ref> | Masinad kinkis Malile Katar<ref>{{cite journal |last1=de Cherisey |first1=Erwan |title=Mali receives Storm armoured vehicles donated by Quatar |journal=IHS Jane's Defence Weekly |date=9. jaanuar 2019 |volume=56 |issue=2 |page=17 }}</ref> |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | [[Suurtükivägi|Suurtükid]] |- | [[2A18 D-30]] | [[Nõukogude Liit]] | [[Haubits]] | 8 | |- | [[85 mm suurtükk D-44|D-44]] | [[Nõukogude Liit]] | [[Tankitõrje]]kahur | 6<ref name="Africana"/> | |- | [[100 mm välisuurtükk M1944 (BS-3)|M1944 BS-3]] | [[Nõukogude Liit]] | [[Tankitõrje]]kahur | 6 | |- | [[120-PM-43 miinipilduja|M43 120mm]] | [[Nõukogude Liit]] | Raske[[miinipilduja]] | 30<ref name=ISS>{{cite web|url=http://www.issafrica.org/AF/profiles/Mali/mali1.html |title=Mali Fact Files |publisher=Institute for Security Studies Africa |date=2001 |accessdate=1. detsember 2014 |url-status=bot: unknown |archiveurl=https://web.archive.org/web/20061127205823/http://www.issafrica.org/AF/profiles/Mali/mali1.html |archivedate=27. november 2006 |df= }}</ref> | |- | [[BM-21 Grad]] | [[Nõukogude Liit]] | [[Mitmelasuline raketiheitja]] | 32 | [[Bulgaaria]]s uuenduskuuri läbinud |} ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Mali]] 7i2nmxwy0jq1c9w3a1z6ayetiv3kvab 2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused 0 563023 6168709 6168514 2022-07-27T12:47:05Z Sjur 66496 /* 4×100 m teatejooks */ wikitext text/x-wiki {{KergejõustikuMM|2022|USA|Eugene|2019|2019 Doha|2023|2023 Budapest}} [[Pilt:New Hayward Field on the University of Oregon campus (50234524032).jpg|pisi|300px|[[Hayward Field]] 2020. aastal]] [[Pilt:HaywardFieldPano.jpg|thumb|300px|Hayward Field 2007. aastal, enne 2018.–2020. aastal toimunud renoveerimist]] '''XVIII [[kergejõustiku maailmameistrivõistlused]]''' toimusid [[15. juuli|15.]]–[[24. juuli]]l [[2022]] [[Eugene]]'is [[Oregon]]i osariigis [[USA]]-s. Võistlused toimusid [[Hayward Field]]i staadionil ning esimest korda peeti kergejõustiku maailmameistrivõistlusi USA-s. Algselt olid need kavandatud 6.–15. augustile 2021. 8. aprillil 2020 teatas [[World Athletics]], et võistlus lükkub [[koroonapandeemia]] ja sellest tuleneva 2020. aasta suveolümpiamängude edasilükkamise tõttu ühe aasta võrra edasi.<ref>{{cite news |title=Dates confirmed for World Athletics Championships Oregon 2022|url=https://www.worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/news/dates-world-championships-oregon-2022 |access-date=30 March 2020 |work=worldathletics.org |date=8 April 2020}}</ref><ref>{{cite news |title=Coe suggests world athletics championships could slip to 2022 |url=https://uk.reuters.com/article/uk-health-coronavirus-olympics-coe/coe-suggests-world-athletics-championships-could-slip-to-2022-idUKKBN21B3GH |access-date=26 March 2020 |work=Reuters |date=24 March 2020 |language=en}}</ref> [[IAAF|Rahvusvaheline Kergejõustikuliit]] (World Athletics) teatas võistluste korraldaja [[16. aprill]]il [[2015]]. Eugene valiti korraldajaks ilma tavaliselt toimuva hääletamiseta. Eugene soovis MM-i korraldajaks saada juba [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019. aastal]], kuid tookord osutus valituks [[Doha]]. 11. märtsil 2022 teatas World Athletics, et individuaalaladel võidetud punktide alusel antakse välja uus võistkondliku võistluse karikas.<ref>{{Cite web|url=https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/news/press-releases/wch-oregon22-announces-first-ever-team-trophies-at-world-championships|title = WCH Oregon22 announces first ever Team Trophies at World Championships &#124; PRESS-RELEASES &#124; WCH 22 &#124; World Athletics}}</ref> ==MM-võistluste normid== World Athletics teatas, et sportlased kvalifitseeruvad maailma kergejõustiku edetabeli positsiooni, ''wildcard''{{'}}i (valitsev maailmameister või 2021. aasta Teemantliiga võitja) või kvalifikatsioonnormi saavutamise järgi.<ref>{{Cite web|url=https://www.worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/news/press-releases/qualifying-systems-approved-for-world-athletics-championships-oregon22-and-world-athletics-u20-championships-nairobi-21|title=Qualifying systems approved for World Athletics Championships Oregon22 and World Athletics U20 Championships Nairobi 21|website=www.worldathletics.org|access-date=3. juuli 2022}}</ref> Osavõtunormide ja maailma edetabelite kvalifitseerumisperiood – maratonil ja 35 km käimisvõistlusel: 18 kuud, alates 30. novembrist 2020 kuni 29. mai 2022 südaööni. 10 000 m, 20 km jooksuringid, teatevõistlused ja kombineeritud võistlused: 18 kuud, alates 27. detsembrist 2020 kuni 26. juuni 2022 südaööni. Kõigi muude sündmuste puhul: 12 kuud 27. juunist 2021 kuni 26. juuni 2022 südaööni. ''Wildcard''{{'}}iga oli võimalik kvalifitseeruda järgmistel sportlastel: *valitsev välimaailmameister *2021. aasta Teemantliiga võitja *edetabeli liider (kvalifitseerumistähtaja seisuga): *IAAF vasaraheite väljakutse *World Athletics Challenge – Race Walking *World Athletics Challenge – kombineeritud võistlused *Riigid, kus ei ole ühtegi mees- ja/või naissportlast, kes on täitnud osavõtunormi või loetakse, et nad on täitnud stardinormi (vt ülal) või kvalifitseeritud teatevõistkonda, võivad osaleda ühe kvalifikatsioonita meessportlase või ühe kvalifikatsioonita naissportlase ühel võistlusel. meistrivõistlused (v.a maantee- ja käimisvõistlused, kombineeritud alad, 10 000 m jooks ja 3000 m takistusjooks). {| class="wikitable sortable collapsible" style="text-align:right;" |- ! Ala !! Mehed !! Osalejaid !! Naised !! Osalejaid |- | style="text-align:left;"| [[100 m jooks]] | 10,05 || 48 || 11,15 || 48 |- | style="text-align:left;"| [[200 m jooks]] | 20,24|| 56 || 22,80 || 56 |- | style="text-align:left;"| [[400 m jooks]] | 44,90 || 48 || 51,35 || 48 |- | style="text-align:left;"| [[800 m jooks]] | 1.45,20|| 48 || 1.59,50|| 48 |- | style="text-align:left;"| [[1500 m jooks]] ([[1 miili jooks|1 miil]]) | 3.35,00 || 45 || 4.04,20 || 45 |- | style="text-align:left;"| [[5000 meetri jooks]] | 13.13,50 || 42 || 15.10,00 || 42 |- | style="text-align:left;"| [[10 000 m jooks]] | 27.28,00 || 27 || 31.25,00 || 27 |- | style="text-align:left;"| [[Maraton]] | 2:11.30 || 100 || 2:29.30 || 100 |- | style="text-align:left;"| [[3000 m takistusjooks]] | 8.22,00 || 45 || 9.30,00 || 45 |- | style="text-align:left;"| [[110 m tõkkejooks]] / [[100 m tõkkejooks]] | 13,32 || 40 || 12,84 || 40 |- | style="text-align:left;"| [[400 m tõkkejooks]] | 48,90 || 40 || 55,40 || 40 |- | style="text-align:left;"| [[Kõrgushüpe]] | 2.33 || 32 || 1.96 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Teivashüpe]] | 5.80 || 32 || 4.70 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kaugushüpe]] | 8.22 || 32 || 6.82 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kolmikhüpe]] | 17.14 || 32 || 14.32 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kuulitõuge]] | 21.10 || 32 || 18.50 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kettaheide]] | 66.00 || 32 || 63.50 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Vasaraheide]] | 77.50 || 32 || 72.50 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Odavise]] | 85.00 || 32 || 64.00 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kümnevõistlus]]/[[seitsmevõistlus]] | 8350 || 24 || 6420 || 24 |- | style="text-align:left;"| [[20 km käimine]] | 1:21.00 || 60 || 1:31.00 || 60 |- | style="text-align:left;"| [[35 km käimine]] | 2:33.00 (3:50.00 50 km) || 60 || 2:54.00 (4:25.00 50 km) || 60 |- | style="text-align:left;"| [[4×100 m teatejooks]] | Top 10 @ 2022 + 6 ajaga || 16 || Top 10 @ 2022 + 6 ajaga || 16 |- | style="text-align:left;"| [[4×400 meetri teatejooks]] | Top 10 @ 2022 + 6 ajaga || 16 || Top 10 @ 2022 + 6 ajaga || 16 |- |} ==MM-võistluste ajakava== {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%;position:relative;" width=60%; |- |bgcolor="#D0A9F5" align=center|EV||Eelvõistlus |bgcolor="#D0A9F5" align=center|KF||Kvalifikatsioon |bgcolor="#D9FFB2" align=center|PF||Poolfinaal |bgcolor="#FFDF80" align=center|F||Finaal |} {| class="multicol" style="border-collapse: collapse; padding: 0px; border: 0px; width:90%;" | style="width:50%; text-align:left; vertical-align:top;" | {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em; text-align:center" |+ '''Mehed''' |- ! Kuupäev&nbsp;→ ! colspan="2"| R<br>15 ! colspan="3"| L<br>16 ! colspan="3"| P<br>17 ! colspan="2"| E<br>18 ! T<br>19 ! K<br>20 ! N<br>21 ! colspan="2"| R<br>22 ! colspan="2"| L<br>23 ! colspan="2"| P<br>24 |- ! Ala&nbsp;↓ | H | Õ | H | colspan="2"|Õ | H | colspan="2"|Õ | H | Õ | Õ | Õ | Õ | H | Õ | H | Õ | H | Õ |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks|100 m]] | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks|200 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m jooks|400 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m jooks|800 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m jooks|1500 m]] | colspan="2"| | | colspan="2" bgcolor="#D0A9F5"| EV | | colspan="2" bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left;" | [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m jooks|5000 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m jooks|10 000 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton|Maraton]] | colspan="2"| | colspan="3"| | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#110 m tõkkejooks|110 m tõkkejooks]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooks]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | | colspan="2" bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 m takistusjooks|3000 meetri takistusjooks]] | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="3"| | colspan="3"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×100 m teatejooks|4×100 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m teatejooks|4×400 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m segateatejooks|4×400 meetri segateatejooks]] | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|20 km käimine]] | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#35 km käimine|35 km käimine]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe|Kaugushüpe]] | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Kolmikhüpe]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|Kõrgushüpe]] | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | colspan="3"| | colspan="3"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe|Teivashüpe]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge|Kuulitõuge]] | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="3"| | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|Kettaheide]] | colspan="2"| | colspan="3"| | | colspan="2" bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|Vasaraheide]] | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|Odavise]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|Kümnevõistlus]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F |} | style="width:50%; text-align:left; vertical-align:top;" | {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em; text-align:center" |+ '''Naised''' |- ! Kuupäev&nbsp;→ ! colspan="2"| R<br>15 ! colspan="2"| L<br>16 ! colspan="3"| P<br>17 ! colspan="2"| E<br>18 ! T<br>19 ! K<br>20 ! N<br>21 ! colspan="2"| R<br>22 ! colspan="2"| L<br>23 ! colspan="3"| P<br>24 |- ! Ala&nbsp;↓ | H | Õ | H | Õ | M |colspan="2"| Õ | H | Õ | Õ | Õ | Õ | H | Õ | H | Õ | H | colspan="2"|Õ |- | style="text-align:left;"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks 2|100 m]] |colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left;"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks 2|200 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m jooks 2|400 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m jooks 2|800 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="2"| | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m jooks 2|1500 m]] | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="3"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m jooks 2|5000 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m jooks 2|10 000 m]] | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton 2|Maraton]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m tõkkejooks|100 m tõkkejooks]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks 2|400 m tõkkejooks]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 m takistusjooks 2|3000 m takistusjooks]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | colspan="3"| | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×100 m teatejooks 2|4×100 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m teatejooks 2|4×400 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m segateatejooks|4×400 m segateatejooks]] | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine 2|20 km käimine]] | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#35 km käimine 2|35 km käimine]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe 2|Kaugushüpe]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe 2|Kolmikhüpe]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | colspan="3"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe 2|Kõrgushüpe]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | colspan="3"| | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe 2|Teivashüpe]] | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge 2|Kuulitõuge]] | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|Kettaheide]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2|Vasaraheide]] | bgcolor="#D0A9F5"|KF | | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|Odavise]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|Seitsmevõistlus]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |} |} == Eestlaste osalemine == 2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlustel esindab Eestit viis sportlast: * [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks|400 meetri tõkkejooksus]] [[Rasmus Mägi]]; * [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe 2|kõrgushüppes]] [[Karmen Bruus]]; * [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|kümnevõistluses]] [[Maicel Uibo]], [[Janek Õiglane]] ja [[Johannes Erm]]. ==Auhinnaraha== World Athletics on loonud maailmarekordi motivatsiooniprogrammi, mis võimaldab maksta 100 000 USA dollarit iga uue ametliku maailmarekordi eest (ei rakendata juhul, kui senist maailmarekordit vaid korratakse). World Athletics on välja pannud 2022. aasta MM-i finalistidele kokku 8 498 000 USA dollarit, millest 2 miljonit USA dollarit on eraldatud Venemaa Kergejõustikuliidu (dopingureeglite rikkumiste eest) makstud trahvidest.<ref>{{cite press release|url=https://www.worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/news/press-releases/tdk-world-athletics-world-record-programme-oregon|title=TDK and World Athletics to support world record programme in Oregon|date=July 14, 2022|publisher=World Athletics|accessdate=July 21, 2022}}</ref> Auhinnaraha jagatakse järgmiselt: ;Individuaalvõistlustel *Kuldmedal: 70 000 USA dollarit *Hõbemedal: 35 000 USA dollarit * Pronksmedal: 22 000 USA dollarit *Neljas koht: 16 000 USA dollarit *Viies koht: 11 000 USA dollarit *Kuues koht: 7000 USA dollarit *Seitsmes koht: 6000 USA dollarit *Kaheksas koht: 5000 USA dollarit ;Teatevõistlustel (iga võistkonna kohta) *Kuldmedal: 80 000 USA dollarit *Hõbemedal: 40 000 USA dollarit * Pronksmedal: 20 000 USA dollarit *Neljas koht: 16 000 USA dollarit *Viies koht: 12 000 USD * Kuues koht: 8000 USA dollarit *Seitsmes koht: 6000 USA dollarit *Kaheksas koht: 4000 USA dollarit ==Tulemused== ===Mehed=== ====[[100 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Fred Kerley]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9,86 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Marvin Bracy]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9,88 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Trayvon Bromell]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9,88 |- | align=center|4.|| [[Oblique Seville]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|9,97 |- | align=center|5.|| [[Akani Simbine]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || align=center| 10,01 |- | align=center|6.|| [[Christian Coleman]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|10,01 |- | align=center|7.|| [[Abdul Hakim Sani Brown]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || align=center|10,06 |- | align=center|8.|| [[Aaron Brown]] || {{PisiLipp|Kanada}} || align=center|10,07 |} <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 76 <br>Riike: 53 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''9,58''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[16. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''9,58 '''Usain Bolt, {{PisiLipp|Jamaica}} ([[16. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks|Maailmameister 2019]]''': '''9,76''' [[Christian Coleman]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta 100 m jooksu edetabeli juht''': '''9,76''' [[Fred Kerley]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-M-pr----.SL2.pdf Eelvoor]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[200 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Noah Lyles]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|19,31 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Kenny Bednarek]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|19,77 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Erriyon Knighton]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|19,80 |- | align=center|4.|| [[Joseph Fahnbulleh]] || {{PisiLipp|Libeeria}} || align=center|19,84 |- | align=center|5.|| [[Alexander Ogando]] || {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || align=center|19,93 |- | align=center|6.|| [[Jereem Richards]] || {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || align=center|20,08 |- | align=center|7.|| [[Aaron Brown]] || {{PisiLipp|Kanada}} || align=center|20,18 |- | align=center|8.|| [[Luxolo Adams]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || align=center|20,47 |} <br>Finaal: [[21. juuli]] <br>Osavõtjaid: 55 <br>Riike: 33 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''19,19''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[20. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''19,19''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[20. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks|Maailmameister 2019]]''': '''19,83''' [[Noah Lyles]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta 200 m jooksu edetabeli juht''': '''19,49''' [[Erriyon Knighton]], {{PisiLipp|USA}} ([[30. aprill]] [[Baton Rouge]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaalid]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[400 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Michael Norman]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|44,29 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Kirani James]] || {{PisiLipp|Grenada}} || align=center|44,48 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Matthew Hudson-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|44,66 |- | align=center|4.|| [[Champion Allison]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|44,77 |- | align=center|5.|| [[Wayde van Niekerk]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || align=center|44,97 |- | align=center|6.|| [[Bayapo Ndor]] || {{PisiLipp|Botswana}} || align=center|45,29 |- | align=center|7.|| [[Christopher Taylor]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|45,30 |- | align=center|8.|| [[Jonathan Jones]] || {{PisiLipp|Barbados}} || align=center|46,13 |} <br>Finaal: [[22. juuli]] <br>Osavõtjaid: 48 <br>Riike: 31 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''43,03''' [[Wayde van Niekerk]], {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} ([[13. august]] [[2016]] [[Rio de Janeiro]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''43.18''' [[Michael Johnson]], {{PisiLipp|USA}} ([[26. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m jooks|Maailmameister 2019]]''': '''43,48''' [[Steven Gardiner]], {{PisiLipp|Bahama}} <br>'''2022. aasta 400 m jooksu edetabeli juht''': '''43.56''' [[Michael Norman]], {{PisiLipp|USA}} ([[25. juuni]] [[Eugene]]) <br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaalid]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[800 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Emmanuel Korir]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 1:43.71 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Djamel Sedjati]] || {{PisiLipp|Alžeeria}} || 1.44,14 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Marco Arop]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 1.44,28 |- | align=center|4.|| [[Emmanuel Wanyonyi]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 1.44,54 |- | align=center|5.|| [[Slimane Moula]] || {{PisiLipp|Alžeeria}} || 1.44,85 |- | align=center|6.|| [[Gabriel Tual]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1.45,49 |- | align=center|7.|| [[Peter Bol]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 1.45,51 |- | align=center|8.|| [[Wycliffe Kinyamal]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 1.47,07 |} <br>Finaal: [[23. juuli]] <br>Osavõtjaid: 53 <br>Riike: 29 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''1.40,91''' [[David Rudisha]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[9. august]] [[2012]] [[London]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''1.42,34''' [[Donavan Brazier]], {{PisiLipp|USA}} ([[1. oktoober]] [[2019]] [[Doha]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m jooks|Maailmameister 2019]]''': '''1.42,34''' [[Donavan Brazier]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''20122. aasta 800 m jooksu edetabeli juht''': '''1.43,52''' [[Max Burgin]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[14. juuni]] [[Turu]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-800-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-800-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaalid]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-800-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[1500 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Jake Wightman]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.29,23 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Jakob Ingebrigtsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 3.29,47 |- bgcolor="#FFDAB9". | align=center|{{Pronks}} || [[Mohamed Katir]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.29,90 |- | align=center|4.|| [[Mario García Romo]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.30,20 |- | align=center|5.|| [[Josh Kerr]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.30,60 |- | align=center|6.|| [[Timothy Cheruiyot]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.30,69 |- | align=center|7.|| [[Abel Kipsang]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.31,21 |- | align=center|8.|| [[Teddese Lemi]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 3.32,98 |} <br>Finaal: [[19. juuli]] <br>Osavõtjaid: 46 <br>Riike: 25 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3.26,00''' [[Hicham El Guerrouj]], {{PisiLipp|Maroko}} ([[14. juuli]] [[1998]] [[Rooma]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3.27,65''' [[Hicham El Guerrouj]], {{PisiLipp|Maroko}} ([[24. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 meetrit|Maailmameister 2019]]''': '''3.29,26''' [[Timothy Cheruiyot]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2022. aasta 1500 m jooksu edetabeli juht''': '''3.31,01''' [[Abel Kipsang]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[7. mai]] [[Nairobi]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[5000 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Jakob Ingebrigtsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 13.09,24 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Jacob Krop]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 13.09,98 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Oscar Chelimo]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 13.10,20 |- | align=center|4.|| [[Luis Grijalva]] || {{PisiLipp|Guatemala}} || 13.10,44 |- | align=center|5.|| [[Mohammed Ahmed]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 13.10,46 |- | align=center|6.|| [[Grant Fisher]] || {{PisiLipp|USA}} || 13.11,65 |- | align=center|7.|| [[Nicholas Kimeli]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 13.11,97 |- | align=center|8.|| [[Yomif Kejelcha]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 13.12.09 |} <br>Finaal: [[24. juuli]] <br>Osavõtjaid: 48 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''12.35,36''' [[Joshua Cheptegei]], {{PisiLipp|Uganda}} ([[14. august]] [[2020]] [[Monte Carlo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''12.52,79''' [[Eliud Kipchoge]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[31. august]] [[2003]] [[Saint-Denis]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m jookst|Maailmameister 2019]]''': '''12.58,85''' [[Muktar Edris]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br>'''2022. aasta 5000 m jooksu edetabeli juht''': '''12.46,33''' [[Nicholas Kipkorir Kimeli]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[9. juuni]] [[Rooma]]) <br><br>'''Ametliku tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-5000-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-5000-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[10 000 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Joshua Cheptegei]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 27.27,43 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Stanley Mburu]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 27.27,90 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Jacob Kiplimo]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 27.27,97 |- | align=center|4.|| [[Grant Fisher]] || {{PisiLipp|USA}} || 27.28,14 |- | align=center|5.|| [[Selemon Barega]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 27.28,39 |- | align=center|6.|| [[Mohamed Ahmed]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 27.30,27 |- | align=center|7.|| [[Berihu Aregawi]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 27.31,00 |- | align=center|8.|| [[Daniel Mateiko]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 27.33,57 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>Riike: 15 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''26.11,00''' [[Joshua Cheptegei]], {{PisiLipp|Uganda}} ([[7. oktoober]] [[2020]] [[Valencia]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''26.46,31''' [[Kenenisa Bekele]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[17. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 meetrit|Maailmameister 2019]]''': '''26.48,36''' [[Joshua Cheptegei]] {{PisiLipp|Uganda}} <br>'''2022. aasta 10 000 m jooksu edetabeli juht''': '''26.33,84''' [[Grant Fisher]], {{PisiLipp|USA}} ([[6. märts]] [[San Juan Capistrano]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-10K-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[110 m tõkkejooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Grant Holloway]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|13,03 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Trey Cunningham]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|13,08 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Asier Martínez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|13,17 |- | align=center|4.|| [[Damian Czykier]] || {{PisiLipp|Poola}} || align=center|13,32 |- | align=center|5.|| [[Joshua Zeller]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|13,33 |- | align=center|.|| [[Shane Brathwaite]] || {{PisiLipp|Barbados}} || Diskvalifitseeriti |- | align=center|.|| [[Devon Allen]] || {{PisiLipp|USA}} || Diskvalifitseeriti |- | align=center|.|| [[Hansle Parchment]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || Ei startinud |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 43 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''12,80''' [[Aries Merritt]], {{PisiLipp|USA}} ([[7. september]] [[2012]] [[Brüssel]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''12,91''' [[Colin Jackson]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[20. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#110 meetri tõkkejooks|Maailmameister 2019]]''': '''13,10''' [[Grant Holloway]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta 110 m tõkkejooksu edetabeli juht''': '''12,84''' [[Devon Allen]], {{PisiLipp|USA}} ([[12. juuni]] [[New York City]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-110H-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-110H-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-110H-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[400 m tõkkejooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Alison dos Santos]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || align=center|46,29 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Rai Benjamin]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|46,89 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Trevor Bassitt]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|47,39 |- | align=center|4. || [[Wilfried Happio]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|47,41 |- | align=center|5. || [[Khallifah Rosser]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|47,88 |- | align=center|6. || [[Jaheel Hyde]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|48,03 |- | align=center|7. || [[Karsten Warholm]] || {{PisiLipp|Norra}} || align=center|48,42 |- | align=center|8. || [[Rasmus Mägi]] || {{PisiLipp|Eesti}} || align=center|48,92 |} <br>Finaal: [[19. juuli]] <br>Osavõtjaid: 40 <br>Riike: 30 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''45,94''' [[Karsten Warholm]], {{PisiLipp|Norra}} ([[3. august]] [[2021]] [[Tokyo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''47,18''' [[Kevin Young]], {{PisiLipp|USA}} ([[19. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetri tõkkejooks|Maailmameister 2019]]''': '''47,42''' [[Karsten Warholm]], {{PisiLipp|Norra}} <br>'''2022. aasta 400 m tõkkejooksu edetabeli juht''': '''46,80''' [[Alison dos Santos]], {{PisiLipp|Brasiilia}} ([[30. juuni]] [[Stockholm]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400H-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400H-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400H-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[3000 m takistusjooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Soufiane El Bakkali]] || {{PisiLipp|Maroko}} || 8.25,13 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} ||[[Lamecha Girma]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 8.26,01 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Conseslus Kipruto]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 8.27,92 |- | align=center|4.|| [[Getnet Wale]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 8.28,68 |- | align=center|5.|| [[Abraham Kibiwot]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 8.28,95 |- | align=center|6.|| [[Evan Jager]] || {{PisiLipp|USA}} || 8.29,08 |- | align=center|7.|| [[Yemane Haileselassie]] || {{PisiLipp|Eritrea}} || 8.29,40 |- | align=center|8.|| [[Hillary Bor]] || {{PisiLipp|USA}} || 8.29,77 |}1) <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 44 <br>Riike: 22 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''7.53,63''' [[Saif Saaeed Shaheen]], {{PisiLipp|Katar}} ([[3. september]] [[2004]] [[Brüssel]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''8.00,43''' [[Ezekiel Kemboi]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[18. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 meetri takistusjooks|Maailmameister 2019]]''': '''8.01,35''' [[Conseslus Kipruto]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2022. aasta 3000 m takistusjooksu edetabeli juht''': '''7.58,28''' [[Soufiane El Bakkali]], {{PisiLipp|Maroko}} ([[5. juuni]] [[Rabat]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-3KSC-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-3KSC-M-h----.RS4.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[4×100 m teatejooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || {{PisiLipp|Kanada}} || [[Aaron Brown]],<br>[[Jerome Blake]],<br>[[Brendon Rodney]],<br>[[Andre De Grasse]] || align=center|37,48 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || {{PisiLipp|USA}} || [[Christian Coleman]],<br>[[Noah Lyles]],<br>[[Elijah Hall]],<br>[[Marvin Bracy]] || align=center|37,55 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[Jona Efoloko]],<br>[[Zharnel Hughes]],<br>[[Nethaneel Mitchell-Blake]],<br>[[Reece Prescod]] || align=center|37,83 |- | align=center|4. || {{PisiLipp|Jamaica}} || [[Ackeem Blake]],<br>[[Yohan Blake]],<br>[[Oblique Seville]],<br>[[Jelani Walker]] || align=center|38,06 |- | align=center|5. || {{PisiLipp|Ghana}} || [[Sean Safo-Antwi]],<br>[[Benjamin Azamati]],<br>[[Joseph Oduro Manu]],<br>[[Joseph Amoah]] || align=center|38.07 |- | align=center|6. || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || [[Emile Erasmus]],<br>[[Gift Leotlela]],<br>[[Clarence Munya]],<br>[[Akani Simbine]] || align=center|38.10 |- | align=center|7. || {{PisiLipp|Brasiilia}} || [[Rodrigo do Nascimento]],<br>[[Felipe Bardi]],<br>[[Derick Silva]],<br>[[Erik Cardoso]] || align=center|38.25 |- | align=center|8. || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Méba-Mickaël Zeze]],<br>[[Pablo Matéo]],<br>[[Ryan Zeze]],<br>[[Jimmy Vicaut]] || align=center|diskvalifitseeriti |} <br>Finaal: [[23. juuli]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''36,84''' {{PisiLipp|Jamaica}} ([[11. august]] [[2012]] [[London]]) <br>[[Nesta Carter]], <br>[[Michael Frater]], <br>[[Yohan Blake]],<br> [[Usain Bolt]] <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''37,04''' {{PisiLipp|Jamaica}} ([[4. september]] [[2011]] [[Daegu]]) <br>[[Nesta Carter]], <br>[[Michael Frater]], <br>[[Yohan Blake]], <br>[[Usain Bolt]] <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×100 meetri teatejooks|Maailmameister 2019]]''': '''37,10''' {{PisiLipp|USA}} <br>[[Christian Coleman]], <br>[[Justin Gatlin]], <br>[[Michael Rodgers]], <br>[[Noah Lyles]] <br>'''2022. aasta 4x100 m teatejooksu edetabeli juht''': '''37,99''' {{PisiLipp|Saksamaa}} ([[3. juuni]] [[Regensburg]])<br>[[Kevin Kranz]], <br>[[Joshua Hartmann]], <br>[[Owen Ansah]],<br> [[Lucas Ansah-Peprah]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X1-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X1-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[4×400 m teatejooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || {{PisiLipp|USA}} || [[Elija Godwin]],<br>[[Michael Norman]],<br>[[Bryce Deadmon]],<br>[[Champion Allison]] || 2.56,17 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || {{PisiLipp|Jamaica}} || [[Akeem Bloomfield]],<br>[[Nathon Allen]],<br>[[Jevaughn Powell]],<br>[[Christopher Taylor]] || 2.58,58 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || {{PisiLipp|Belgia}} || [[Dylan Borlée]],<br>[[Julien Watrin]],<br>[[Alexander Doom]],<br>[[Kevin Borlée]] || 2.58,72 |- | align=center|4. || {{PisiLipp|Jaapan}} || [[Fuga Sato]],<br>[[Kaito Kawabata]],<br>[[Julian Walsh]],<br>[[Yuki Joseph Nakajima]] || 2.59,51 |- | align=center|5. || {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || [[Dwight St. Hillaire]],<br>[[Jereem Richards]],<br>[[Shakeem Mc Kay]],<br>[[Asa Guevara]] || 3.00,03 |- | align=center|6. || {{PisiLipp|Botswana}} || [[Zibane Ngozi]],<br>[[Leungo Scotch]],<br>[[Isaac Makwala]],<br>[[Bayapo Ndori]] || 3.00,14 |- | align=center|7. || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Thomas Jordier]],<br>[[Loïc Prévot]],<br>[[Simon Boypa]],<br>[[Téo Andant]] || 3.01,35 |- | align=center|8. || {{PisiLipp|Tšehhi}} || [[Matěj Krsek]],<br>[[Pavel Maslák]],<br>[[Michal Desenský]],<br>[[Patrik Šorm]] || 3.01,63 |- | align=center|9. || {{PisiLipp|Poola}} || [[Maksymilian Klepacki]],<br>[[Karol Zalewski]],<br>[[Mateusz Rzeźniczak]],<br>[[Kajetan Duszyński]] || 3.02,51 |} <br>Finaal: [[24. juuli]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2.54,29''' {{PisiLipp|USA}} ([[22. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>[[Andrew Valmon]],<br>[[Quincy Watts]],<br>[[Butch Reynolds]],<br>[[Michael Duane Johnson]] <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2.54,29''' {{PisiLipp|USA}} ([[22. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>[[Andrew Valmon]],<br>[[Quincy Watts]],<br>[[Butch Reynolds]],<br>[[Michael Duane Johnson]] <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 meetri teatejooks|Maailmameister 2019]]''': '''2.56,69''' {{PisiLipp|USA}} <br>[[Fred Kerley]], <br>[[Michael Cherry]], <br>[[Wil London]], <br>[[Rai Benjamin]] <br>'''2022. aasta 4x400 m teatejooksu edetabeli juht''': '''2.57,72''' [[Adidas]] ([[16. aprill]] [[Gainesville]])<br>[[Steven Gardiner]],<br>[[Quincy Hall]],<br>[[Erriyon Knighton]],<br>[[Grant Holloway]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X4-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X4-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Maraton]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Tamirat Tola]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || '''2:06.36 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]] |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Mosinet Geremew]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || align=center|2:06.44 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Bashir Abdi]] || {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|2:06.48 |- | align=center|4.|| [[Cameron Levins]] || {{PisiLipp|Kanada}} || align=center|2:07.09 |- | align=center|5.|| [[Geoffrey Kamworor]] || {{PisiLipp|Keenia}} || align=center|2:07.14 |- | align=center|6.|| [[Seifu Ture]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || align=center|2:07.17 |- | align=center|7.|| [[Gabriel Gerald Geay]] || {{PisiLipp|Tansaania}} || align=center|2:07.31 |- | align=center|8.|| [[Daniel do Nascimento]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || align=center|2:07.35 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 70 <br>Riike: 34 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2:01.39''' [[Eliud Kipchoge]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[16. september]] [[2018]] [[Berliin]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2:06.54''' [[Abel Kirui]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[22. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton|Maailmameister 2019]]''': '''2:10.40''' [[Lelisa Desisa]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br>'''2022. aasta maratoni edetabeli juht''': '''2:02.40''' [[Eliud Kipchoge]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[6. märts]] [[Tokyo]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused: '''[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-MAR-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[20 km käimine]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Toshikazu Yamanishi]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 1:19.07 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Koki Ikeda]] ||{{PisiLipp|Jaapan}} || 1:19.14 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Perseus Karlström]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 1:19.18 |- | align=center|4.|| [[Samuel Gathimba]] ||{{PisiLipp|Keenia}} || 1:19.25 |- | align=center|5.|| [[Brian Pintado]] ||{{PisiLipp|Ecuador}} || 1:19.34 |- | align=center|6.|| [[Caio Bonfim]] ||{{PisiLipp|Brasiilia}} || 1:19.51 |- | align=center|7.|| [[Álvaro Martín]] ||{{PisiLipp|Hispaania}} || 1:20.19 |- | align=center|8.|| [[Hiroto Jusho]] ||{{PisiLipp|Jaapan}} || 1:20.39 |} <br>Finaal: [[15. juuli]] <br>Osavõtjaid: 48 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''1:16.36''' [[Yusuke Suzuki]], {{PisiLipp|Jaapan}} ([[15. märts]] [[2015]] [[Nomi]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''1:17.21''' [[Jefferson Pérez]], {{PisiLipp|Ecuador}} ([[23. august]] [[2003]] [[Saint-Denis]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|Maailmameister 2019]]''': '''1:26.34''' [[Toshikazu Yamanishi]], {{PisiLipp|Jaapan}} <br>'''2022. aasta 20 km käimise edetabeli juht''': '''1:17.47''' [[Vassili Mizinov]], [[neutraalne sportlane]] ([[31. jaanuar]] [[Sotši]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-20KR-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[50 km käimine|35 km käimine]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Massimo Stand]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:23.14 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Masatora Kawano]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 2:23.15 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Perseus Karlström]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 2:23.44 |- | align=center|4.|| [[Brian Daniel Pintado]] || {{PisiLipp|Colombia}} || 2:24.37 |- | align=center|5.|| [[Xianghong He]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 2:24.45 |- | align=center|6.|| [[Evan Dunfee]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 2:25.02 |- | align=center|7.|| [[Caio Bonfim]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || 2:25.14 |- | align=center|8.|| [[Eider Arévalo]] || {{PisiLipp|Colombia}} || 2:25.21 |} <br>Finaal: [[24. juuli]] <br>Osavõtjaid: 52 <br>Riike: 28 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': maailmarekordeid tunnustatakse pärast 1. jaanuari 2023 <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': uus ala <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#50 km käimine|Maailmameister 2019]]''' (50 km): '''4:04.20''' [[Yusuke Suzuki]], {{PisiLipp|Jaapan}} <br>'''2022. aasta 35 km käimise edetabeli juht''': '''2:26.40''' [[Masatora Kawano]], {{PisiLipp|Jaapan}} ([[17. aprill]] [[Wajima]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-35KR-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kaugushüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Wang Jianan]] || {{PisiLipp|Hiina}}|| 7.94||align=center|X||8.03|| align=center|X||8.03|| '''8.36'''||align=center|8.36 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Miltiádis Tedóglou]] || {{PisiLipp|Kreeka}}|| align=center|X||8.30||8.29||8.24||'''8.32'''||8.20|| align=center|8.32 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Simon Ehammer]] || {{PisiLipp|Šveits}} ||6.42|| '''8.16'''|| 7.78|| align=center|X||align=center|X||7.94|| align=center|8.16 |- | align=center|4.|| [[Maykel Massó]] || {{PisiLipp|Kuuba}}|| align=center|X ||'''8.15'''||align=center|X||7.79||8.02||7.88||align=center|8.15 |- | align=center|5.|| [[Steffin McCarter]] || {{PisiLipp|USA}} ||7.87||'''8.04'''||align=center|X||7.88|| 7.87||align=center|X|| align=center|8.04 |- | align=center|6.|| [[Marquis Dendy]] || {{PisiLipp|USA}}|| align=center|X||'''8.02'''||7.98|| align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|8.02 |- | align=center|7.|| [[Murali Sreeshankar]] || {{PisiLipp|India}}|| '''7.96'''|| align=center|X||align=center|X||7.89||align=center|X||7.83 ||align=center|7.96 |- | align=center|8.|| [[Eusebio Cáceres]] || {{PisiLipp|Hispaania}}|| 7.91||align=center|X|| '''7.93'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|7.93 |} <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 34 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''8.95''' [[Mike Powell]], {{PisiLipp|USA}} ([[30. august]] [[1991]] [[Tokyo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''8.95''' Mike Powell, {{PisiLipp|USA}} ([[30. august]] [[1991]] [[Tokyo]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe|Maailmameister 2019]]''': '''8.69''' [[Tajay Gayle]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br>'''2022. aasta kaugushüppe edetabeli juht''': '''8.45''' [[Simon Ehammer]], {{PisiLipp|Šveits}} <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-LJ-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-LJ-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kolmikhüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4 ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Pedro Pichardo]] || {{PisiLipp|Portugal}} || '''17.95'''||17.92||17.57|| align=center|- ||align=center|X||17.51||align=center|17.95 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Hugues Fabrice Zango]] || {{PisiLipp|Burkina Faso}} || '''17.55'''||16.95||17.38||17.14||align=center|X||17.49 ||align=center|17.55 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Zhu Yaming]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 17.00||'''17.31'''||align=center|X||16.98||align=center|X||16.85 ||align=center|17.31 |- | align=center|4.|| [[Andrea Dallavalle]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || '''17.25'''||17.16||align=center|- ||17.12 ||align=center|X||align=center|X||align=center|17.25 |- | align=center|5.|| [[Emmanuel Ihemeje]] || {{PisiLipp|Itaalia}} ||align=center|X||17.03||16.69 ||16.81 ||16.71 ||'''17.17'''||align=center|17.17 |- | align=center|6.|| [[Donald Scott]] || {{PisiLipp|USA}} || '''17.14'''||align=center|X||16.79 ||16.98||17.04 ||16.94||align=center|17.14 |- | align=center|7.|| [[Almir dos Santos]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} ||align=center|X||16.69||'''16.87'''||align=center|X||16.38||13.26||align=center|16.87 |- | align=center|8.|| [[Jean-Marc Pontvianne]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|X||align=center|X||'''16.86'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|16.86 |} <br>Finaal: [[23. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 16 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''18.29''' [[Jonathan Edwards]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[7. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''18.29''' Jonathan Edwards, {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[7. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Maailmameister 2019]]''': '''17.92''' [[Christian Taylor]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta kolmikhüppe edetabeli juht''': '''17.87''' [[Jordan Díaz]], {{PisiLipp|Kuuba}} ([[26. juuni]] [[Nerja]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-TJ-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-TJ-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kõrgushüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Mutaz Essa Barshim]] || {{PisiLipp|Katar}} || align=center|2.37 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Woo Sang-hyeok]] || {{PisiLipp|Lõuna-Korea}} || align=center|2.35 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Andriy Protsenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || align=center|2.33 |- | align=center|4.|| [[Gianmarco Tamberi]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|2.33 |- | align=center|5.|| [[Shelby McEwen]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|2.30 |- | align=center rowspan=2|6.|| [[Django Lovett]] || {{PisiLipp|Kanada}} || align=center|2.27 |- | [[Luis Enrique Zayas]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || align=center|2.27 |- | align=center|8.|| [[Tomohiro Shinno]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || align=center|2.27 |} <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 22 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2.45''' [[Javier Sotomayor]], {{PisiLipp|Kuuba}} ([[27. juuli]] [[1993]] [[Salamanca]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2.41''' [[Bohdan Bondarenko]], {{PisiLipp|Ukraina}} ([[15. august]] [[2013]] [[Moskva]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|Maailmameister 2019]]''': '''2.37''' [[Mutaz Essa Barshim]], {{PisiLipp|Katar}} <br>'''2022. aasta kõrgushüppe edetabeli juht''': '''2.34 '''[[Ilja Ivanjuk]], [[neutraalne sportlane]] ([[7. juuni]] [[Moskva]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HJ-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HJ-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Teivashüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Armand Duplantis]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || '''6.21 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Chris Nilsen]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|5.94 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Ernest John Obiena]] || {{PisiLipp|Filipiinid}} || align=center|5.94 |- | align=center|4.|| [[Thiago Braz]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || align=center|5.87 |- | align=center rowspan=2|5.|| [[Oleg Zernikel]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || align=center|5.87 |- | [[Renaud Lavillenie]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|5.87 |- | align=center|7.|| [[Bo Kanda Lita Baehre]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || align=center|5.87 |- | align=center|8.|| [[Ersu Şaşm]] || {{PisiLipp|Türgi}} || align=center|5.80 |} <br>Finaal: [[24. juuli]] <br>Osavõtjaid: 33 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''6.20''' (hallis) [[Armand Duplantis]], {{PisiLipp|Rootsi}} ( [[20. märts]] [[2022]] [[Belgrad]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''6.05''' [[Dmitri Markov]], {{PisiLipp|Austraalia}} ([[9. august]] [[2001]] [[Edmonton]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe|Maailmameister 2019]]''': '''5.97''' [[Sam Kendricks]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta teivashüppe edetabeli juht''': '''6.16''' [[Armand Duplantis]], {{PisiLipp|Rootsi}} ([[30. juuni]] [[Stockholm]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-PV-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-PV-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kuulitõuge]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Ryan Crouser]] || {{PisiLipp|USA}} || 22.21||22.71||22.58 ||22.16 ||'''22.94'''||align=center|X||'''22.94 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Joe Kovacs]] || {{PisiLipp|USA}} || 22.62||align=center|X|| 22.17||22.16||'''22.89'''||22.42|| align=center|22.89 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Josh Awotunde]] || {{PisiLipp|USA}} || 22.24||21.70 ||21.14 ||align=center|X||'''22.29'''||22.22||align=center|22.29 |- | align=center|4.|| [[Tomas Walsh]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 21.40||20.67||21.49||align=center|X||'''22.08'''||21.27||align=center|22.08 |- | align=center|5.|| [[Darlan Romani]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || 21.69||21.90||align=center|X||'''21.92'''||21.34||align=center|X||align=center|21.92 |- | align=center|6.|| [[Filip Mihaljević]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 21.05||align=center|X||align=center|X||21.35||'''21.82'''||21.58||align=center|21.82 |- | align=center|7.|| [[Jacko Gill]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 19.19||20.75||20.82||21.03||align=center|X||'''21.40'''||align=center|21.40 |- | align=center|8.|| [[Adrian Piperi]] || {{PisiLipp|USA}} || 20.88||'''20.93'''||align=center|X||20.79 ||align=center|X||align=center|X||align=center|20.93 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 33 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''23.37''' [[Ryan Crouser]], {{PisiLipp|USA}} ([[18. juuni]] [[2021]] [[Eugene]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''22.91''' [[Joe Kovacs]], {{PisiLipp|USA}} ([[5. oktoober]] [[1987]] [[Doha]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge|Maailmameister 2019]]''': '''22.91''' [[Joe Kovacs]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta kuulitõuke edetabeli juht''': '''23.12''' [[Ryan Crouser]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-SP-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-SP-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kettaheide]]==== Maailmameistriks tulnud [[Kristjan Čeh]] on noorim kettaheitja, kes on tulnud maailmameistriks. Esmakordselt heitis maailmameistrivõistlustel viis meest 67 meetrit või enam<ref>[https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/news/report/wch-oregon22-report-men-discus "Ceh breaks championship record to win discus title in Oregon"]. worldathletics.org. Vaadatud 23.7.2022</ref>. {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Kristjan Čeh]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || 65.27|| 69.02|| '''71.13''' ||68.95|| 70.51|| 67.57|| '''71.13 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]] |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Mykolas Alekna]] || {{PisiLipp|Leedu}} ||66.64 ||67.87|| 67.28||'''69.27'''|| align=center|X ||align=center|X || align=center|69.27 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Andrius Gudžius]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 67.31 ||66.06||align=center|X|| '''67.55'''|| align=center|X || align=center|X||align=center|67.55 |- | align=center|4.|| [[Daniel Ståhl]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 66.59 ||65.99 || align=center|X||65.39 ||'''67.10''' ||66.86|| align=center|67.10 |- | align=center|5.|| [[Simon Pettersson]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || align=center|X|| '''67.00'''|| align=center|X ||align=center|X ||align=center|X|| align=center|X || align=center|67.00 |- | align=center|6.|| [[Matthew Denny]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 61.55|| 65.50|| 66.29||65.56|| 65.49|| '''66.47'''|| align=center| 66.47 |- | align=center|7.|| [[Alin Firfirică]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 65.10||63.80|| 62.58|| align=center|X ||align=center|X ||'''65.57'''|| align=center|65.57 |- | align=center|8.|| [[Alex Rose]] || {{PisiLipp|Samoa}} || '''65.57'''||64.17||63.41 ||62.78|| align=center|X ||61.16||align=center|65.57 |} <br>Finaal: [[19. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''74.08''' [[Jürgen Schult]], {{PisiLipp|Saksa DV}} ([[6. juuni]] [[1986]] [[Neubrandenburg]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''70.17''' [[Virgilijus Alekna]], {{PisiLipp|Leedu}} ([[7. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|Maailmameister 2019]]''': '''67.59''' [[Daniel Ståhl]], {{PisiLipp|Rootsi}} <br>'''2022. aasta kettaheite edetabeli juht''': '''71.47''' [[Daniel Ståhl]], {{PisiLipp|Rootsi}} ([[21. juuni]] [[Uppsala]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-DT-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-DT-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Odavise]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Anderson Peters]] || {{PisiLipp|Grenada}} || 90.21||90.46 ||87.21||88.11||85.83 ||'''90.54'''||align=center|90.54 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Neeraj Chopra]] || {{PisiLipp|India}} ||align=center|X||82.39||86.37||'''88.13'''||align=center|X||align=center|X||align=center|88.13 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Jakub Vadlejch]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 85.52 ||87.23 ||'''88.09'''||83.48||81.31||82.88||align=center|88.09 |- | align=center|4.|| [[Julian Weber]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || '''86.86'''||71.88||73.00||align=center|X||81.76||83.53||align=center|86.86 |- | align=center|5.|| [[Arshad Nadeem]] || {{PisiLipp|Pakistan}} ||align=center|X||75.13||82.05||'''86.16'''||83.63||align=center|X||align=center| 86.16 |- | align=center|6.|| [[Lassi Etelätalo]] || {{PisiLipp|Soome}} || 78.27||'''82.70'''||align=center|X|| align=center|–||80.71||80.99||align=center| 82.70 |- | align=center|7.|| [[Andrian Mardare]] || {{PisiLipp|Moldova}} ||79.55 ||align=center|X||'''82.26'''||79.42||81.07 ||align=center|X||align=center| 82.26 |- | align=center|8.|| [[Oliver Helander]] || {{PisiLipp|Soome}} ||align=center|X||align=center|X||'''82.24'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|82.24 |} <br>Finaal: [[23. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''98.48''' [[Jan Železný]], {{PisiLipp|Tšehhi}} ([[25. mai]] [[1996]] [[Jena]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''92.80''' [[Jan Železný]], {{PisiLipp|Tšehhi}} ([[12. august]] [[2001]] [[Edmonton]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|Maailmameister 2019]]''': '''86.89''' [[Anderson Peters]], {{PisiLipp|Grenada}} <br>'''2022. aasta odaviske edetabeli juht''': '''93.07''' [[Anderson Peters]], {{PisiLipp|Grenada}} ([[13. mai]] [[Doha]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-JT-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-JT-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Vasaraheide]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Paweł Fajdek]] || {{PisiLipp|Poola}} ||74.71|| 80.58 ||'''81.98'''|| 79.13|| align=center|X|| align=center|X||align=center|81.98 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Wojciech Nowicki]] || {{PisiLipp|Poola}} ||77.40||80.07||'''81.03'''||align=center|X ||79.45||79.53||align=center|81.03 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center| {{Pronks}} || [[Eivind Henriksen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 78.89|| '''80.87'''||align=center|X||75.55|| 77.74|| 78.19|| align=center|80.87 |- | align=center|4. || [[Quentin Bigot]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 79.52||78.86||'''80.24'''||79.94|| 79.85|| 79.38|| align=center|80.24 |- | align=center|5.|| [[Bence Halász]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 79.12|| 79.46|| '''80.15'''||align=center|X||78.77||79.07|| align=center|80.15 |- | align=center|6.|| [[Rudy Winkler]] || {{PisiLipp|USA}} || 78.91|| 77.49|| align=center|X||78.51|| '''78.99'''|| 78.89|| align=center|78.99 |- | align=center|7.|| [[Mõhhailo Kohhan]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 78.07|| '''78.83'''|| align=center|X||77.94|| 78.16|| 77.97|| align=center|78.83 |- | align=center|8.|| [[Daniel Haugh]] || {{PisiLipp|USA}} || 76.80|| '''78.10'''|| align=center|X||76.52|| 77.71||align=center|X|| align=center|78.10 |} <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''86.74''' [[Juri Sedõhh]], {{PisiLipp|NSVL}} ([[30. august]] [[1986]], [[Stuttgart]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''83.63''' [[Ivan Cichan]], {{PisiLipp|Valgevene}} ([[27. august]] [[2007]], [[Osaka]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|Maailmameister 2019]]''': '''80.50''' [[Paweł Fajdek]], {{PisiLipp|Poola}} <br>'''2022. aasta vasaraheitte edetabeli juht''': '''81.58''' [[Wojciech Nowicki]], {{PisiLipp|Poola}} ([[5. juuni]] [[Chorzów]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HT-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HT-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kümnevõistlus]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Üksikalade tulemused !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Kevin Mayer]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 10,62-7.54-14.98,2.05-49,40-13,92-49.44-5.40-70.31-4.41,44 || align=center|8816 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Pierce LePage]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 10,39-7.54-14.83-1.99-46,84-13,78-53.26-5.00-57.52-4.42,77 || align=center|8701 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Zachery Ziemek]] || {{PisiLipp|USA}} || 10,57-7.70-15.37-2.08-49,56-14,47-48.40-5.40-62.18-4.44,97 || align=center|8676 |- | align=center|4.|| [[Ayden Owens-Delerme]] || {{PisiLipp|Puerto Rico}} || 10,52-7.64-14.97-2.02-45,07-13,88-42.36-4.50-50.98-4.13,02 || align=center|8532 |- | align=center|5.|| [[Lindon Victor]] || {{PisiLipp|Grenada}} || 10,78-7.26-16.29-2.02-49,27-14,76-53.92-4.80-66.20-4.47,22 || align=center|8474 |- | align=center|6.|| [[Niklas Kaul]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 11,22-7.09-14.52-2.05-48,39-14,27-44.62-4.80-69.74-4.13,81 || align=center|8434 |- | align=center|7.|| [[Maicel Uibo]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 11,14-7.32-15.17-2.11-50,38-14,49-46.52-5.30-63.54-4.37,58 || align=center|8425 |- | align=center|8.|| [[Cedric Dubler]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 10,93-7.56-12.87-2.08-47,71-14,28-42.88-5.10-54.76-4.37,26 || align=center|8246 |- | align=center|9.|| [[Johannes Erm]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 10,94-7.37-15.01-1.93-47,02-14,38-44.18-4.70-56.87-4.25,08 || align=center|8227 |- |colspan="5"|... |- | || [[Janek Õiglane]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 11,12-7.26-14.83-2.05-49,16-14.69-30.49 || katkestas |} <br>Finaal: [[23. juuli|23.]]-[[24. juuli]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>Riike: 12 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''9126''' [[Kevin Mayer]], {{PisiLipp|Prantsusmaa}} ( [[16. september]] [[2018]] [[Talence]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''9045''' [[Ashton Eaton]], {{PisiLipp|USA}} ([[29. august]] [[2015]] [[Peking]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|Maailmameister 2019]]''': '''8691''' [[Niklas Kaul]], {{PisiLipp|Saksamaa}} <br>'''2022. aasta kümnevõistluse edetabeli juht''': '''8867''' [[Garrett Scantling]], {{PisiLipp|USA}} ([[7. mai]] [[Fayetteville]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-M-u--0--.RS2.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ===Naised=== ====[[100 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || '''10,67 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Shericka Jackson]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|10,73 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Elaine Thompson-Herah]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|10,81 |- | align=center|4.|| [[Dina Asher-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|10,83 |- | align=center|5.|| [[Mujinga Kambundji]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|10,91 |- | align=center|6.|| [[Aleia Hobbs]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|10,92 |- | align=center|7.|| [[Marie-Josée Ta Lou]] || {{PisiLipp|Côte d'Ivoire}} || align=center|10,93 |- | align=center|8.|| [[Melissa Jefferson]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|11,03 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 54 <br>Riike: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''10,49''' [[Florence Griffith-Joyner]], {{PisiLipp|USA}}, ([[16. juuli]] [[1988]] [[Indianapolis]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''10,70''' [[Marion Jones]], {{PisiLipp|USA}}, ([[29. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks 2|Maailmameister 2019]]''': '''10,71''' [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br>'''2022. aasta 100 m jooksu edetabeli juht''': '''10,67''' [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[7. mai]] [[Nairobi]]) <br>.....................................................................'''10,67''' [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[18. juuni]] [[Pariis]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-W-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[200 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Shericka Jackson]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || '''21,45 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|21,81 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Dina Asher-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|22,02 |- | align=center|4.|| [[Aminatou Seyni]] || {{PisiLipp|Nigeeria}} || align=center|22,12 |- | align=center|5.|| [[Abby Steiner]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|22,26 |- | align=center|6.|| [[Tamara Clark]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|22,32 |- | align=center|7.|| [[Elaine Thompson-Herah]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|22,39 |- | align=center|8.|| [[Mujinga Kambundji]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|22,55 |} <br>Finaal: [[21. juuli]] <br>Osavõtjaid: 51 <br>Riike: 32 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''21,34''' [[Florence Griffith Joyner]], {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''21,63''' [[Dafne Schippers]], {{PisiLipp|Holland}} ([[28. august]] [[2015]] [[Peking]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks 2|Maailmameister 2019]]''': '''21,88''' [[Dina Asher-Smith]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} <br>'''2022. aasta 200 m edetabeli juht''': '''21,55''' [[Shericka Jackson]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[26. juuni]] [[Kingston]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-W-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[400 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Shaunae Miller-Uibo]] || {{PisiLipp|Bahama}} || align=center|49,11 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Marileidy Paulino]] || {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || align=center|49,60 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Sada Williams]] || {{PisiLipp|Barbados}} || align=center|49,75 |- | align=center|4.|| [[Lieke Klaver]] || {{PisiLipp|Holland}} || align=center|50,33 |- | align=center|5.|| [[Stephenie Ann McPherson]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|50,36 |- | align=center|6.|| [[Fiordaliza Cofil]] || {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || align=center|50,57 |- | align=center|7.|| [[Candice McLeod]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|50,78 |- | align=center|8.|| [[Anna Kiełbasińska]] || {{PisiLipp|Poola}} || align=center|50,81 |} <br>Finaal: [[22. juuli]] <br>Osavõtjaid: 51 <br>Riike: 31 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''47,60''' [[Marita Koch]], {{PisiLipp|Saksa DV}} ([[6. oktoober]] [[1985]] [[Canberra]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''47,99''' [[Jarmila Kratochvílová]], {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} ([[10. august]] [[1983]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m jooks 2|Maailmameister 2019]]''': '''48,14''' [[Salwa Eid Naser]], {{PisiLipp|Bahrein}} <br>'''2022. aasta 400 m edetabeli juht''': '''49,49''' [[Marileidy Paulino]], {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} ([[21. mai]] [[La Nucia]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400-W-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400-W-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[800 m jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Athing Mu]] || {{PisiLipp|USA}} || 1.56,30 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Keely Hodgkinson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.56,38 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Mary Moraa]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 1.56,71 |- | align=center|4. || [[Diribe Welteji]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 1.57,02 |- | align=center|5. || [[Natoya Goule]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 1.57,90 |- | align=center|6. || [[Raevyn Rogers]] || {{PisiLipp|USA}} || 1.58,26 |- | align=center|7. || [[Anita Horvat]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || 1.59,83 |- | align=center|8. || [[Ajee Wilson]] || {{PisiLipp|USA}} || 2.00,19 |} </div> <br>Finaal: [[24. juuli]] <br>Osavõtjaid: 48 <br>Riike: 29 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''1.53,28''' [[Jarmila Kratochvílová]], {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} ([[26. juuli]] [[1983]] [[München]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]:''' '''1.54,68''' [[Jarmila Kratochvílová]], {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} ([[9. august]] [[1983]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m jooks 2|Maailmameister 2019]]:''' '''1.55,16''' [[Caster Semenya]], {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} <br>'''2022. aasta 800 m jooksu edetabeli juht''': '''1.57,01''' [[Athing Mu]], {{PisiLipp|USA}} ([[9. juuni]] [[Rooma]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-800-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-800-W-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]--[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-800-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both" /> ====[[1500 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Faith Kipyegon]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.52,96 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Gudaf Tsegay]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 3.54,52 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Laura Muir]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.55,28 |- | align=center|4.|| [[Freweyni Hailu]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 4.01,28 |- | align=center|5.|| [[Sofia Ennaoui]] || {{PisiLipp|Poola}} || 4.01,43 |- | align=center|6.|| [[Sinclaire Johnson]] || {{PisiLipp|USA}} || 4.01,63 |- | align=center|7.|| [[Jessica Hull]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 4.01,82 |- | align=center|8.|| [[Winnie Nanyondo]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 4.01,98 |} <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 46 <br>Riike: 24 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3.50,07''' [[Genzebe Dibaba]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[17. juuli]] [[2015]] [[Monte Carlo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3.51,95''' [[Sifan Hassan]], {{PisiLipp|Holland}} ([[5. oktoober]] [[2019]] [[Doha]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m jooks 2|Maailmameister 2019]]''': '''3.51,95''' [[Sifan Hassan]], {{PisiLipp|Holland}} <br>'''2022. aasta 1500 m edetabeli juht''': '''3.52,59''' [[Faith Kipyegon]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[28. mai]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-W-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[5000 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Gudaf Tsegay]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 14.46,29 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Beatrice Chebet]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 14.46.75 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Dawit Seyaum]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 14.47,36 |- | align=center|4.|| [[Margaret Chelimo Kipkemboi]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 14.47,71 |- | align=center|5.|| [[Letesenbet Gidey]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 14.47,98 |- | align=center|6.|| [[Sifan Hassan]] || {{PisiLipp|Holland}} || 14.48,12 |- | align=center|7.|| [[Caroline Chepkoech Kipkirui]] || {{PisiLipp|Kasahstan}} || 14.54,80 |- | align=center|8.|| [[Karoline Bjerkeli Grøvdal]] || {{PisiLipp|Norra}} || 14.57,62 |} <br>Finaal: [[23. juuli]] <br>Osavõtjaid: 41 <br>Riike: 23 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''14.06,62''' [[Letesenbet Gidey]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[7. oktoober]] [[2020]] [[Valencia]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''14.26,72''' [[Hellen Obiri]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[5. oktoober]] [[2019]] [[Doha]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m jooks 2|Maailmameister 2019]]''': '''14.26,72''' [[Hellen Obiri]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2022. aasta 5000 m edetabeli juht''': '''14.12,98''' [[Ejgayehu Taye]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[27. mai]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-5000-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-5000-W-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[10 000 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Letesenbet Gidey]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 30.09,94 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Hellen Obiri]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 30.10,02 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Margaret Kipkemboi]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 30.10,07 |- | 4.|| [[Sifan Hassan]] || {{PisiLipp|Holland}} || 30.10,56 |- | 5.|| [[Rahel Daniel]] || {{PisiLipp|Eritrea}} || 30.12,15 |- | 6.|| [[Ejgayehu Taye]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 30.12,45 |- | 7.|| [[Caroline Chepkoech Kipkirui]] || {{PisiLipp|Kasahstan}} || 30.17,64 |- | 8.|| [[Bosena Mulatie]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 30.17,77 |} <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 25 <br>Riike: 12 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''29.01,03''' [[Letesenbet Gidey]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[8. juuni]] [[2021]] [[Hengelo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''30.04,18''' [[Berhane Adere]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[23. august]] [[2003]] [[Saint-Denis]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m jooks 2|Maailmameister 2019]]''': '''30.17,62''' [[Sifan Hassan]], {{PisiLipp|Holland}} <br>'''2022. aasta 10 000 m edetabeli juht''': '''30.14,66''' [[Elise Cranny]], {{PisiLipp|USA}} ([[6. märts]] [[San Juan Capistrano]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-10K-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[100 m tõkkejooks]]==== Nigeeria sprinter Tobi Amusan püstitas poolfinaalis uue 100 m tõkkejooksu maailmarekordi ajaga 12,12. Tuule kiirus finaalis + 2,5 m/s oli maailmarekordi jaoks lubatust + 2 m/s suurem, mille tulemusel seda aega maailmarekordina ei registreerita. {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Tobi Amusan]] || {{PisiLipp|Nigeeria}} || align=center|12,06 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Britany Anderson]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|12,23 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Jasmine Camacho-Quinn]] || {{PisiLipp|Puerto Rico}} || align=center|12,23 |- | align=center|4.|| [[Alia Armstrong]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|12,31 |- | align=center|5.|| [[Cindy Sember]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|12,38 |- | align=center|6.|| [[Danielle Williams]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|12,44 |- | align=center|7.|| [[Devynne Charlton]] || {{PisiLipp|Bahama}} || align=center|12,53 |- | || [[Kendra Harrison]] || {{PisiLipp|USA}} ||diskvalifitseeriti |} <br>Finaal: [[24. juuli]] <br>Osavõtjaid: 43 <br>Riike: 23 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''12,20''' [[Kendra Harrison]], {{PisiLipp|USA}} ([[22. juuli]] [[2016]] [[London]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''12,28''' [[Sally Pearson]], {{PisiLipp|Austraalia}} ([[3. september]] [[2011]] [[Daegu]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 meetri tõkkejooks|Maailmameister 2019]]''': '''12,34''' [[Nia Ali]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta 100 m tõkkejooksu edetabeli juht''': '''12,34''' [[Kendra Harrison]], {{PisiLipp|USA}} ([[25. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100H-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100H-W-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100H-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[400 m tõkkejooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Sydney McLaughlin]] || {{PisiLipp|USA}} || '''50,68 [[kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Femke Bol]] || {{PisiLipp|Holland}} || align=center|52,27 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Dalilah Muhammad]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|53,13 |- | align=center|4.|| [[Shamier Little]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|53,76 |- | align=center|5.|| [[Britton Wilson]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|54,02 |- | align=center|6.|| [[Rushell Clayton]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|54,36 |- | align=center|7.|| [[Gianna Woodruff]] || {{PisiLipp|Panama}} || align=center|54,75 |- | align=center|8.|| [[Anna Rõžõkova]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || align=center|54,93 |} <br>Finaal: [[22. juuli]] <br>Osavõtjaid: 40 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''51,41''' [[Sydney McLaughlin]], {{PisiLipp|USA}} ([[25. juuni]] [[2022]] [[Eugene]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekordd]]''': '''52,16''' [[Dalilah Muhammad]], {{PisiLipp|USA}} ([[4. oktoober]] [[2009]] [[Doha]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetri tõkkejooks 2|Maailmameister 2019]]''': '''52,16''' [[Dalilah Muhammad]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta 400 m tõkkejooksu? edetabeli juht''': '''51,41''' [[Sydney McLaughlin]], {{PisiLipp|USA}} ([[25. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400H-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400H-W-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400H-W-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[3000 m takistusjooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Norah Jeruto]] || {{PisiLipp|Kasahstan}} || '''8.53,02 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Werkuha Getachew]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || align=center|8.54,61 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Mekides Abebe]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || align=center|8.56,08 |- | align=center|4.|| [[Winfred Mutile Yavi]] || {{PisiLipp|Bahrein}} || align=center|9.01,31 |- | align=center|5.|| [[Luiza Gega]] || {{PisiLipp|Albaania}} || align=center|9.10,04 |- | align=center|6.|| [[Courtney Frerichs]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9.10,59 |- | align=center|7.|| [[Aimee Pratt]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|9.15,64 |- | align=center|8.|| [[Emma Coburn]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9.16,49 |} <br>Finaal: [[20. juuli]] <br>Osavõtjaid: 45 <br>Riike: 25 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''8.44,32''' [[Beatrice Chepkoech]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[20. juuli]] [[2018]] [[Monte Carlo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''9.02,58''' [[Beatrice Chepkoech]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[30. september]] [[2019]] [[Doha]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 meetri takistusjooks 2|Maailmameister 2019]]''': '''8.57,84''' [[Beatrice Chepkoech]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2022. aasta 3000 m takistusjooksu edetabeli juht''': '''8.56,55''' [[Winfred Mutile Yavi]], {{PisiLipp|Bahrein}} ([[18. juuni]] [[Pariis]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [ Eeljooksud]-[ Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[4×100 m teatejooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || {{PisiLipp|USA}} || [[Melissa Jefferson]],<br>[[Abby Steiner]],<br>[[Jenna Prandini]],<br>[[Twanisha Terry]] || align=center|41,14 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || {{PisiLipp|Jamaica}} || [[Kemba Nelson]],<br>[[Elaine Thompson-Herah]],<br>[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]],<br>[[Shericka Jackson]] || align=center|41,18 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || {{PisiLipp|Saksamaa}} || [[Tatjana Pinto]],<br>[[Alexandra Burghardt]],<br>[[Gina Lückenkemper]],<br>[[Rebekka Haase]] || align=center|42,03 |- | align=center|4. || {{PisiLipp|Nigeeria}} || [[Joy Chinenye Udo-Gabriel]],<br>[[Favour Ofili]],<br>[[Rosemary Chukwuma]],<br>[[Nzubechi Grace Nwokocha]] || align=center|42,22 |- | align=center|5. || {{PisiLipp|Hispaania}} || [[Sonia Molina-Prados]],<br>[[Jaël Bestué]],<br>[[Paula Sevilla]],<br>[[Maria Isabel Pérez]] || align=center|42,58 |- | align=center|6. || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[Asha Philip]],<br>[[Imani Lansiquot]],<br>[[Dina Asher-Smith]],<br>[[Daryll Neita]] || align=center|42,75 |- | align=center|7. || {{PisiLipp|Šveits}} || [[Géraldine Frey]],<br>[[Mujinga Kambundji]],<br>[[Salomé Kora]],<br>[[Ajla del Ponte]] || align=center|42,81 |- | align=center|8. || {{PisiLipp|Itaalia}} || [[Zaynab Dosso]],<br>[[Dalia Kaddari]],<br>[[Anna Bongiorni]],<br>[[Vittoria Fontana]] || align=center|42,92 |} <br>Finaal: [[23. juuli]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''40,82''' {{PisiLipp|USA}} ([[10. august]] [[2012]] [[London]]) <br>[[Tianna Madison]], <br>[[Allyson Felix]], <br>[[Bianca Knight]], <br>[[Carmelita Jeter]] <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''41,07''' {{PisiLipp|Jamaica}} ([[29. august]] [[2015]] [[Peking]]) <br>[[Veronica Campbell-Brown]], <br>[[Natasha Morrison]], <br>[[Elaine Thompson]], <br>[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×100 meetri teatejooks 2 |Maailmameister 2019]]''': '''41,44''' {{PisiLipp|Jamaica}} <br>[[Natalliah Whyte]], <br>[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], <br>[[Jonielle Smith]], <br>[[Shericka Jackson]] <br>'''2022. aasta 4x100 m teatejooksu edetabeli juht''': '''42,13''' {{PisiLipp|Šveits}} ([[30. juuni]] [[Stockholm]])<br>[[Géraldine Frey]], <br>[[Mujinga Kambundji]], <br>[[Salomé Kora]], <br>[[Ajla del Ponte]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X1-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X1-W-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[4×400 m teatejooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || {{PisiLipp|USA}}|| [[Talitha Diggs]],<br>[[Abby Steiner]],<br>[[Britton Wilson]],<br>[[Sydney McLaughlin]] || 3.17,79 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || {{PisiLipp|Jamaica}}|| [[Candice McLeod]],<br>[[Janieve Russell]],<br>[[Stephenie Ann McPherson]],<br>[[Charokee Young]] || 3.20,74 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || {{PisiLipp|Suurbritannia}}|| [[Victoria Ohuruogu]],<br>[[Nicole Yeargin]],<br>[[Jessie Knight]],<br>[[Laviai Nielsen]] || 3.22,64 |- | align=center|4. || {{PisiLipp|Kanada}}|| [[Natassha McDonald]],<br>[[Aiyanna Stiverne]],<br>[[Zoe Sherar]],<br>[[Kyra Constantine]] || 3.25,18 |- | align=center|5. || {{PisiLipp|Prantsusmaa}}|| [[Sokhna Lacoste]],<br>[[Shana Grebo]],<br>[[Sounkamba Sylla]],<br>[[Amandine Brossier]] || 3.25,81 |- | align=center|6. || {{PisiLipp|Belgia}}|| [[Helena Ponette]],<br>[[Imke Vervaet]],<br>[[Paulien Couckuyt]],<br>[[Camille Laus]] || 3.26,29 |- | align=center|7. || {{PisiLipp|Itaalia}}|| [[Anna Polinari]],<br>[[Ayomide Folorunso]],<br>[[Virginia Troiani]],<br>[[Alice Mangione]] || 3.26,45 |- | align=center|8. || {{PisiLipp|Šveits}}|| [[Silke Lemmens]],<br>[[Julia Niederberger]],<br>[[Annina Fahr]],<br>[[Yasmin Giger]] || 3.27,81 |} <br>Finaal: [[24. juuli]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3.15,17''' {{PisiLipp|NSVL}} ([[1. oktoober]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>[[Tatjana Ledovskaja]],<br>[[Olga Nazarova]],<br>[[Marija Kulšunova]],<br>[[Olga Brõzgina]] <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3.16,71''' ([[22. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) {{PisiLipp|USA}} <br>[[Gwen Torrence]],<br>[[Maicel Malone-Wallace]],<br>[[Natasha Kaiser-Brown]],<br>[[Jearl Miles Clark]] <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4x400 meetrit 2|Maailmameister 2017]]''': '''3.18,92''' {{PisiLipp|USA}} <br>[[Phyllis Francis]], <br>[[Sydney McLaughlin]], <br>[[Dalilah Muhammad]], <br>[[Wadeline Jonathas]] <br>'''2022. aasta 4x400 m teatejooksu edetabeli juht''': '''3.21,93''' [[Kentucky]] ([[14. mai]] [[Oxford]]) <br>[[Karimah Davis]],<br>[[Dajour Miles]],<br>[[Abby Steiner]],<br>[[Alexis Holmes]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X4-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X4-W-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Maraton]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Gotytom Gebreslase]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || '''2:18.11 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Judith Jeptum Korir]] || {{PisiLipp|Keenia}} || align=center|2:18.20 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Lonah Chemtai Salpeter]] || {{PisiLipp|Iisrael}} || align=center|2:20.18 |- | align=center|4.|| [[Nazret Weldu]] || {{PisiLipp|Eritrea}} || align=center|2:20.29 |- | align=center|5.|| [[Sara Hall]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|2:22.10 |- | align=center|6.|| [[Angela Tanui]] || {{PisiLipp|Keenia}} || align=center|2:22.15 |- | align=center|7.|| [[Emma Bates]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|2:23.18 |- | align=center|8.|| [[Keira D'Amato]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|2:23.34 |} <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 48 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2:14.04''' [[Brigid Kosgei]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[13. oktoober]] [[2003]] [[Chicago]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2:20.57''' [[Paula Radcliffe]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[14. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton 2|Maailmameister 2019]]''': '''2:32.43''' [[Ruth Chepngetich]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2022. aasta tipptulemus''': '''2:16.02''' [[Brigid Kosgei]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[6. märts]] [[Tokyo]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-MAR-W-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[20 km käimine]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Kimberly García]] || {{PisiLipp|Peruu}} || 1:26.58 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Katarzyna Zdziebło]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1:27.31 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Qieyang Shijie]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 1:27.56 |- | align=center|4.|| [[Jemima Montag]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 1:28.17 |- | align=center|5.|| [[Liu Hong]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 1:29.00 |- | align=center|6.|| [[Nanako Fujii]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 1:29.01 |- | align=center|7.|| [[Alegna González]] || {{PisiLipp|Mehhiko}} || 1:29.40 |- | align=center|8.|| [[Valentina Trapletti]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 1:29.54 |} <br>Finaal: [[15. juuli]] <br>Osavõtjaid: 41 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''1:23.38''' [[Yang Jiayu]], {{PisiLipp|Hiina}} ([[20. märts]] [[2021]] [[Huangshan]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''1:25.41''' [[Olimpiada Ivanova]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[7. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine 2|Maailmameister 2019]]''': '''1:32.53''' [[Liu Hong]], {{PisiLipp|Hiina}} <br>'''2022. aasta 20 km käimise edetabeli juht''': '''1:26.42''' [[Elvira Tšepareva]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[31. jaanuar]] [[Sotši]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-20KR-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[50 km käimine|35 km käimine]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Kimberly García]] || {{PisiLipp|Peruu}} || 2:39.16 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Katarzyna Zdziebło]] || {{PisiLipp|Poola}} || 2:40.03 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Qieyang Shijie]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 2:40.37 |- | align=center|4.|| [[Antigoni Drisbioti]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 2:41.58 |- | align=center|5.|| [[Raquel González]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:42.27 |- | align=center|6.|| [[Laura García-Caro]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:42.45 |- | align=center|7.|| [[Li Maocuo]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 2:44.28 |- | align=center|8.|| [[Viviane Lyra]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || 2:45.02 |} <br>Finaal: [[22. juuli]] <br>Osavõtjaid: 43 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': maailmarekordeid tunnustatakse pärast 1. jaanuari 2023. aastal <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': uus ala <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#50 km käimine|Maailmameister 2015]] (50 km käimine)''': '''4:23.26''' [[Liang Rui]], {{PisiLipp|Hiina}} <br>'''2022. aasta 35 km käimise edetabeli juht''': '''2:38.49''' [[Margarita Nikiforova]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[21. mai]] [[Tšeboksarõ]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-20KR-W-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kaugushüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Malaika Mihambo]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} ||align=center|X||align=center|X||6.98||7.09||align=center|X||'''7.12'''|| align=center|7.12 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Ese Brume]] || {{PisiLipp|Nigeeria}} ||6.61||6.88||'''7.02'''||6.86||align=center|X||6.91 || align=center|7.02 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Leticia Oro Melo]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} ||'''6.89'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center| 6.89 |- | align=center|4.|| [[Quanesha Burks]] || {{PisiLipp|USA}} ||6.46||'''6.88'''||6.50||6.46||6.48||6.45 || align=center|6.88 |- | align=center|5.|| [[Brooke Buschkuehl]] || {{PisiLipp|Austraalia}} ||6.57||'''6.87'''||align=center|X||align=center|X||6.77||align=center|X|| align=center|6.87 |- | align=center|6.|| [[Khaddi Sagnia]] || {{PisiLipp|Rootsi}} ||align=center|X||6.69||4.56||6.66 ||'''6.87'''||align=center|X|| align=center|6.87 |- | align=center|7.|| [[Ivana Vuleta]] || {{PisiLipp|Serbia}} ||align=center|X||6.67 ||align=center|X||'''6.84'''||6.84||6.75|| align=center|6.84 |- | align=center|8.|| [[Marõna Behh-Romantšuk]] || {{PisiLipp|Ukraina}} ||6.79||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|X||'''6.82''' ||align=center|6.82 |} <br>Finaal: [[24. juuli]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''7.52''' [[Galina Tšistjakova]], {{PisiLipp|NSVL}} ([[11. juuni]] [[1988]] [[Leningrad]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''7.36''' [[Jackie Joyner-Kersee]], {{PisiLipp|USA}} ([[4. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe 2|Maailmameister 2019]]''': '''7.30''' [[Malaika Mihambo]], {{PisiLipp|Saksamaa}} <br>'''2022. aasta kaugushüppe edetabeli juht''': '''7.13''' [[Brooke Buschkuehl]], {{PisiLipp|Austraalia}} ([[9. juuli]] [[Chula Vista]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-LJ-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-LJ-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kolmikhüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Yulimar Rojas]] || {{PisiLipp|Venezuela}} || 14.60||'''15.47'''||15.24||align=center|X||align=center|X||15.39||align=center|15.47 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Shanieka Ricketts]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || '''14.89'''||14.86||14.37 ||14.40 ||14.62 ||14.80 ||align=center|14.89 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Tori Franklin]] || {{PisiLipp|USA}} || 14.53 ||14.45||align=center|X||align=center|X||'''14.72'''||align=center|X||align=center|14.72 |- | align=center|4.|| [[Leyanis Pérez]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 14.40||'''14.70'''||14.39||14.54||14.58||14.19 ||align=center|14.70 |- | align=center|5.|| [[Thea Lafond]] || {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || align=center|X||13.18||14.43||14.26 ||align=center|X||'''14.56'''||align=center|14.56 |- | align=center|6.|| [[Keturah Orji]] || {{PisiLipp|USA}} || 13.47||'''14.49'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||14.06 ||align=center|14.49 |- | align=center|7.|| [[Kimberly Williams]] || {{PisiLipp|Jamaica}} ||align=center|X||'''14.29'''||13.74||14.29 ||13.99 ||14.19 ||align=center|14.29 |- | align=center|8.|| [[Patrícia Mamona]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 14.25||align=center|X||14.19||align=center|X||'''14.29'''||14.00||align=center|14.29 |} <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''15.74''' [[Yulimar Rojas]], {{PisiLipp|Venezuela}} ([[20. märts]] [[2022]] [[Belgrad]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]]''': '''15.50''' [[Inessa Kravets]], {{PisiLipp|Ukraina}} ([[10. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Maailmameister 2019]]''': '''15.37''' [[Yulimar Rojas]], {{PisiLipp|Venezuela}} <br>'''2022. aasta kolmikhüppe edetabeli juht''': '''14.83''' [[Yulimar Rojas]], {{PisiLipp|Venezuela}} ([[11. juuni]] [[La Nucia]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-TJ-W-q----.RS6.pdf Kvalifikatsioon] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-TJ-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kõrgushüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Eleanor Patterson]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || align=center|2.02 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Jaroslava Mahutšihh]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || align=center|2.02 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Elena Vallortigara]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|2.00 |- | align=center|4.|| [[Irina Heraštšenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || align=center|2.00 |- | align=center rowspan=2|5.|| [[Safina Sadullajeva]] || {{PisiLipp|Usbekistan}} || align=center|1.96 |- | [[Nicola Olyslagers]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || align=center|1.96 |- | align=center|7.|| [[Karmen Bruus]] || {{PisiLipp|Eesti}} || align=center|1.96 |- | align=center|8.|| [[Nadežda Dubovitskaja]] || {{PisiLipp|Kasahstan}} || align=center|1.96 |} <br>Finaal: [[19. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 19 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2.09''' [[Stefka Kostadinova]], {{PisiLipp|Bulgaaria}} ([[30. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2.09''' [[Stefka Kostadinova]], {{PisiLipp|Bulgaaria}} ([[30. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe 2|Maailmameister 2019]]''': '''2.04''' [[Maria Lasitskene]], [[Neutraalne sportlane]] <br>'''2022. aasta kõrgushüppe edetabeli juht''': '''2.03''' [[Jaroslava Mahutšihh]], {{PisiLipp|Ukraina}} ([[22. juuni]] [[Brno]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HJ-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HJ-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Teivashüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Katie Nageotte]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|4.85 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Sandi Morris]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|4.85 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Nina Kennedy]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || align=center|4.80 |- | align=center|4.|| [[Tina Šutej]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || align=center|4.70 |- | align=center|5.|| [[Katerina Stefanidi]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || align=center|4.70 |- | align=center rowspan=2|6.|| [[Li Ling]] || {{PisiLipp|Hiina}} || align=center|4.60 |- | [[Wilma Murto]] || {{PisiLipp|Soome}} || align=center|4.60 |- | align=center|8.|| [[Angelica Moser]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|4.60 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 16 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''5.06''' [[Jelena Isinbajeva]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[28. august]] [[2009]] [[Zürich]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''5.01''' [[Jelena Isinbajeva]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[12. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe 2|Maailmameister 2019]]''': '''4.95''' [[Anželika Sidorova]] [[Neutraalne sportlane]] <br>'''2022. aasta teivashüppe edetabeli juht''': '''4.82''' [[Sandi Morris]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-PV-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-PV-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kuulitõuge]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Chase Ealey]] || {{PisiLipp|USA}} || '''20.49'''||19.82||align=center|X||20.07||19.65||align=center|X||align=center|20.49 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Gong Lijiao]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 19.58||19.84||20.23||20.08||'''20.39'''||19.89||align=center|20.39 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Jessica Schilder]] || {{PisiLipp|Holland}} || align=center|X||'''19.77'''||align=center|X||19.53||19.77||align=center|X||align=center|19.77 |- | align=center|4.|| [[Sarah Mitton]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 18.78||19.18||19.04||align=center|X||19.06||'''19.77'''||align=center|19.77 |- | align=center|5.|| [[Auriol Dongmo]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 19.44||'''19.62'''||19.38||align=center|X||19.39||19.54||align=center|19.62 |- | align=center|6.|| [[Song Jiayuan]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 19.21||19.06||align=center|X||19.49||'''19.57'''||align=center|X||align=center|19.57 |- | align=center|7.|| [[Maddison-Lee Wesche]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 18.32||19.09||18.56||18.81||18.36||'''19.50'''||align=center|19.50 |- | align=center|8.|| [[Jessica Woodard]] || {{PisiLipp|USA}} ||align=center|X||align=center|X||'''18.67'''||align=center|X||18.63||align=center|X||align=center|18.67 |} Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 16 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''22.63''' [[Natalja Lissovskaja]], {{PisiLipp|NSVL}} ([[7. juuni]] [[1987]] [[Moskva]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''21.24''' [[Natalja Lissovskaja]], {{PisiLipp|NSVL}} ([[5. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>........................................................: '''21.24''' [[Valerie Adams]], {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} ([[29. august]] [[2011]] [[Daegu]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#kuulitõuge 2|Maailmameister 2019]]''': '''19.55''' [[Gong Lijiao]], {{PisiLipp|Hiina}} <br>'''2022. aasta kuulitõuke edetabeli juht''': '''20.51''' [[Chase Ealey]], {{PisiLipp|USA}} ([[26. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-SP-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-SP-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kettaheide]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Feng Bin]] || {{PisiLipp|Hiina}} || '''69.12'''||align=center|X||66.89||65.88||65.60||64.62||align=center|69.12 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Sandra Perković]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 67.74||'''68.45'''||align=center|X||67.74||66.59||65.57||align=center|68.45 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Valarie Allman]] || {{PisiLipp|USA}} || 67.62||66.47 ||'''68.30'''||68.05 ||align=center|X||51.41 ||align=center|68.30 |- | align=center|4.|| [[Jorinde van Klinken]] || {{PisiLipp|Holland}} ||align=center|X||62.41 ||64.00 ||60.68 ||'''64.97'''||align=center|X||align=center|64.97 |- | align=center|5.|| [[Claudine Vita]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 59.87 ||'''64.24'''||62.09||align=center|X||62.60 ||61.86 ||align=center|64.24 |- | align=center|6.|| [[Liliana Cá]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 53.24||63.64 ||align=center|X||'''63.99'''||61.99||align=center|X||align=center|63.99 |- || | align=center|7.|| [[Yaimé Pérez]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || align=center|X||62.36||61.32||'''63.07'''||62.94||62.36||align=center|63.07 |- | align=center|8.|| [[Marija Tolj]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || align=center|X||'''63.07'''||62.35||61.70 ||60.61 ||61.82 ||align=center|63.07 |} <br>Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''76.80''' [[Gabriele Reinsch]], {{PisiLipp|Saksa DV}} ([[9. juuli]] [[1988]] [[Neubrandenburg]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''71.62''' [[Martina Hellmann]], {{PisiLipp|Saksamaa LV}} ([[31. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|Maailmameister 2019]]''': '''69.17''' [[Yaime Pérez]], {{PisiLipp|Kuuba}} <br>'''2022. aasta kettaheite edetabeli juht''': '''71.46''' [[Valarie Allman]], {{PisiLipp|USA}} ([[8. aprill]] [[San Diego]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-DT-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-DT-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Odavise]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Kelsey-Lee Barber]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 62.67||62.92 ||'''66.91'''||61.20||align=center|–||align=center|–||align=center|66.91 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Kara Winger]] || {{PisiLipp|USA}} || 56.93 ||61.96 ||61.00||58.78||62.17 ||'''64.05'''|| align=center|64.05 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Haruka Kitaguchi]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 62.07||x||55.78 ||61.27 ||align=center|X||'''63.27'''|| align=center|63.27 |- | align=center|4.|| [[Liu Shiying]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 61.67||align=center|X||60.22||'''63.25'''||61.75||align=center|X ||align=center|63.25 |- | align=center|5.|| [[Mackenzie Little]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || '''63.22'''||49.78||59.10||58.50 ||54.99||align=center|X||align=center|63.22 |- | align=center|6.|| [[Līna Mūze]] || {{PisiLipp|Läti}} || 59.83||align=center|X||align=center|X||'''61.26'''||align=center|X||align=center|X||align=center|61.26 |- | align=center|7.|| [[Annu Rani]] || {{PisiLipp|India}} || 56.18||'''61.12'''||59.27||58.14 ||59.98 ||58.70||align=center|61.12 |- | align=center|8.|| [[Nikola Ogrodníková]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 54.11||56.04||59.98||59.48 ||58.79 ||'''60.18'''||align=center|60.18 |} <br>Finaal: [[22. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 23 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''72.28''' [[Barbora Špotáková]], {{PisiLipp|Tšehhi}} ([[13. september]] [[2008]] [[Stuttgart]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''71.70''' [[Osleidys Menéndez]], {{PisiLipp|Kuuba}} ([[14. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|Maailmameister 2019]]''': '''66.56''' [[Kelsey-Lee Barber]], {{PisiLipp|Austraalia}} <br>'''2022. aasta odaviske edetabeli juht''': '''65.73''' [[Maggie Malone]], {{PisiLipp|USA}} ([[14. juuni]] [[Burnaby]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [ Kvalifikatsioon]-[ Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Vasaraheide]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Brooke Andersen]] || {{PisiLipp|USA}} || 74.81||align=center|X||72.74||77.42||77.56||'''78.96'''||align=center|78.96 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Camryn Rogers]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 72.61||align=center|X||'''75.52'''||75.18||75.05||74.36||align=center|75.52 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Janee' Kassanavoid]] || {{PisiLipp|USA}} ||align=center|X||'''74.86'''||align=center|X||74.75||74.24||74.75||align=center|74.86 |- | align=center|4.|| [[Sara Fantini]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 71.45||'''73.18'''||70.80||align=center|X||71.05||71.04||align=center|73.18 |- | align=center|5.|| [[Jillian Weir]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 67.24||68.66||70.46||align=center|X||70.64||'''72.41'''||align=center|72.41 |- | align=center|6.|| [[Bianca Ghelber]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 70.09||'''72.26'''||70.83||70.25||align=center|X||align=center|X||align=center|72.26 |- | align=center|7.|| [[Silja Kosonen]] || {{PisiLipp|Soome}} || 69.46||70.32||70.49||'''70.81'''||align=center|X||70.75||align=center|70.81 |- | align=center|8.|| [[Luo Na]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 69.89||69.57||'''70.42'''||align=center|X||70.13||align=center|X||align=center|70.42 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''82.98''' [[Anita Włodarczyk]], {{PisiLipp|Poola}} ([[28. august]] [[2016]] [[Varssavi]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''80.85''' [[Anita Włodarczyk]], {{PisiLipp|Poola}} ([[27. august]] [[2015]] [[Peking]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2|Maailmameister 2019]]''': '''77.54''' [[DeAnna Price]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta vasaraheite edetabeli juht''': '''79.02''' [[Brooke Andersen]], {{PisiLipp|USA}} ([[30. aprill]] [[Tucson]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HT-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HT-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Seitsmevõistlus]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Üksikalade tulemused !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Nafissatou Thiam]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 13,21-1.95-15.03-24,39 6.59-53.01-2.13,00 || align=center|6947 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Anouk Vetter]] || {{PisiLipp|Holland}} || 13,30-1.80-16.25-23,73-6.52-58.29-2.20,09 || align=center|6867 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Anna Hall]] || {{PisiLipp|USA}} || 13,20-1.86-13.67-23,08-6.39-45.75-2.06,67 || align=center|6755 |- | align=center|4.|| [[Adriana Sułek]] || {{PisiLipp|Poola}} || 13,28-1.89-14.13-23,77-6.43-41.63-2.07,18 || align=center|6672 |- | align=center|5.|| [[Noor Vidts]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 13,20-1.83-14.43-23,92-6.33-41.62-2.08,50 || align=center|6559 |- | align=center|6.|| [[Annik Kälin]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 13,17-1.74-13.71-24,05-6.56-48.25-2.17,49 || align=center|6464 |- | align=center|7.|| [[Emma Oosterwegel]] || {{PisiLipp|Holland}} || 13,44-1.77-14.40-24,43-5.95-54.03-2.13,97 || align=center|6440 |- . | align=center|8.|| [[Katarina Johnson-Thompson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13,55-1.83-12.92-23,62-6.28-39.18-2.19,16 || align=center|6222 |} <br>Finaal: [[17. juuli|17.]]-[[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 19 <br>Riike: 12 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''7291''' [[Jackie Joyner-Kersee]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. september]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''7128''' [[Jackie Joyner-Kersee]], {{PisiLipp|USA}} ([[1. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|Maailmameister 2019]]''': '''6981''' [[Katarina Johnson-Thompson]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} <br>'''2022. aasta seitsmevõistluse edetabeli juht''': '''6693''' [[Anouk Vetter]], {{PisiLipp|Holland}} ([[29. mai]] [[Götzis]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-800-W-u--0--.RS2.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ===[[4×400 m teatejooks|4×400 m segateatejooks]]=== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || [[Lidio Andrés Feliz]] (M),<br>[[Marileidy Paulino]] (N),<br>[[Alexander Ogando]] (M),<br>[[Fiordaliza Cofil]] (N) || 3.09,82 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{PisiLipp|Holland}} || [[Liemarvin Bonevacia]] (M),<br>[[Lieke Klaver]] (N),<br>[[Tony van Diepen]] (M),<br>[[Femke Bol]] (N) ||3.09,90 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{PisiLipp|USA}}||[[Elija Godwin]] (M),<br>[[Allyson Felix]] (N),<br>[[Vernon Norwood]] (M),<br>[[Kennedy Simon]] (N) ||3.10,16 |- | 4. ||{{PisiLipp|Poola}} || [[Karol Zalewski]] (M),<br>[[Justyna Święty-Ersetic]] (N),<br>[[Kajetan Duszyński]] (M),<br>[[Natalia Kaczmarek]] (N) ||3.12,31 |- | 5. ||{{PisiLipp|Jamaica}} || [[Demish Gaye]] (M),<br>[[Tiffany James]] (N),<br>[[Karayme Bartley]] (M),<br>[[Stacey Ann Williams]] (N) ||3.12,71 |- | 6. || {{PisiLipp|Nigeeria}}|| [[Samson Nathaniel]] (M),<br>[[Imaobong Uko]] (N),<br>[[Dubem Amene]] (M),<br>[[Patience Okon George]] (N) ||3.16,21 |- | 7. || {{PisiLipp|Itaalia}}|| [[Lorenzo Benati]] (M),<br>[[Ayomide Folorunso]] (N),<br>[[Brayan Lopez]] (M),<br>[[Alice Mangione]] (N) ||3.16,45 |- | 8. || {{PisiLipp|Iirimaa}}|| [[Christopher O'Donnell]] (M),<br>[[Sophie Becker]] (N),<br>[[Jack Raftery]] (M),<br>[[Sharlene Mawdsley]] (N) || 3.16,86 |} <br>Finaal: [[15. juuli]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3.09,34''' {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]] [[2019]], [[Doha]]) <br>[[Wilbert London]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[Courtney Okolo]],<br>[[Michael Cherry]] <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3.09,34''' {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]] [[2019]], [[Doha]]) <br>[[Wilbert London]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[Courtney Okolo]],<br>[[Michael Cherry]] <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4x400 meetri segateatejooks|Maailmameister 2019]]''': '''3.09,34''' {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]] [[2019]], [[Doha]]) <br>[[Wilbert London]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[Courtney Okolo]],<br>[[Michael Cherry]] <br>'''2022. aasta 4x400 m segateatejooksu edetabeli juht''': '''3.15,58''' {{PisiLipp|Nigeeria}} ([[26. juuni]] [[2022]], [[Benin City]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X4-X-h----.RS6.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X4-X-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ==Võistkonna karikas== 2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistluste võistkondliku maailmameistrivõistluste karika eest jagati igal alal sportlaste võidetud punktide alusel kõige rohkem punkte kogunud võistkondadele. Võistkondliku maailmameistrivõistluste karika pälvisid võõrustajad Ameerika Ühendriigid, kes kogusid kokku 328 punkti ja krooniti "maailmakoondise meistriteks".<ref>{{Cite web|url=https://www.teamusa.org/News/2022/July/25/Team-USA-Concludes-Most-Successful-World-Athletics-Championships-Ever#:~:text=Team%20United%20States%20celebrates%20winning,Games%20Tokyo%202020%20last%20year.|title=TEAM USA CONCLUDES MOST SUCCESSFUL WORLD ATHLETICS CHAMPIONSHIPS EVER|publisher=Team USA|first=Chrös|last=McDougall|date=25 July 2022|accessdate=25 July 2022}}</ref> Karikad said ka Jamaica (teine ​​meeskond 110 punktiga) ja Etioopia (kolmas 106 punktiga). 11. märtsil 2022 teatas World Athletics, et esimest korda autasustatakse meistrivõistluse punktitabeli kolme paremat võistkonda meeskondlike karikatega.<ref name="Team Trophy">{{Cite web|url=https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/news/press-releases/wch-oregon22-announces-first-ever-team-trophies-at-world-championships|title=WCH Oregon22 announces first ever Team Trophies at World Championships|publisher=[[World Athletics]]|date=10 March 2022|accessdate=20 July 2022}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.insidethegames.biz/articles/1120366/world-athletics-oregon22-team-trophies|title=Oregon World Athletics Championships to introduce team trophies|publisher=Inside The Games|first=Mike|last=Rowbottom|date=10 July 2022|accessdate=25 July 2022}}</ref> Üldine punktitabel on kergejõustikualadel tavaliselt kasutatav võistkondlik paremusjärjestussüsteem, mis seisneb punktide määramises igale sportlasele (tavaliselt kaheksa paremat lõpetajat) nende üldise lõpliku asetuse alusel, seejärel liidab kõigi võistkonna sportlaste punktid. et tagada meeskonna lõplik positsioon. Sellel kergejõustiku maailmameistrivõistlustel kogusid iga ala kaheksa parimat finalisti oma riigi eest punkte, kusjuures kuldmedaliomanikud said 8 punkti ühe punktiga iga 8. koha saavutanu eest. Mittefinišeerinud ja diskvalifitseeritud sportlased said null punkti. {| class="wikitable sortable" style="text-align:center;" |- !width="50"|Koht!!Riik!!width="30"|{{Kuld}}!!width="30"|{{Hõbe}}!!width="30"|{{Pronks}}!!width="30"|4.!!width="30"|5.!!width="30"|6.!!width="30"|7.!!width="30"|8.!!width="50"|Punktid |- |1.||align=left|{{PisiLipp|USA}}||13||9||11||5||6||12||1||8||328 |- |2.||align=left|{{PisiLipp|Jamaica}}||2||7||1||2||3||3||4||0||110 |- |3.||align=left|{{PisiLipp|Etioopia}}||4||4||2||3||2||2||1||3||106 |- |4.||align=left|{{PisiLipp|Keenia}}||2||5||3||3||2||2||2||2||104 |- |5.||align=left|{{PisiLipp|Suurbritannia}}||1||1||5||1||3||1||1||1||68 |- |rowspan=2|6.||align=left|{{PisiLipp|Kanada}}||1||2||1||3||2||3||1||1||63 |- |align=left|{{PisiLipp|Hiina}}||2||1||3||1||2||2||1||1||68 |- |8||align=left|{{PisiLipp|Poola}}||1||3||0||3||1||0||0||1||49 |- |rowspan=2|9.||align=left|{{PisiLipp|Austraalia}}||2||0||1||1||3||1||2||1||47 |- |align=left|{{PisiLipp|Holland}}||0||3||1||3||0||1||1||0||47 |- |colspan="5"|... |- |- |54.-59||align=left|{{PisiLipp|Eesti}}||0||0||0||0||0||0||2||1||5 |} *'''Allikas:''' [https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/placingtable 2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistluste kohatabel] ==Medalid== {{Värviruut|#ccccff|&nbsp;<nowiki>*</nowiki>&nbsp;|border=darkgray}} Korraldajariik {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" |- {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- |1.||align=left style="background:#ccf;"|{{PisiLipp|USA}}*||13||9||11||33 |- |2.||align=left |{{PisiLipp|Etioopia}} ||4||4||2||10 |- |3.||align=left |{{PisiLipp|Jamaica}} ||2||7||1||10 |- |3.||align=left |{{PisiLipp|Keenia}} ||2||5||3||10 |- |5.||align=left |{{PisiLipp|Hiina}} ||2||1||3||6 |- |6.||align=left |{{PisiLipp|Austraalia}} ||2||0||1||3 |- |7.||align=left |{{PisiLipp|Peruu}} ||2||0||0||2 |- |8.||align=left |{{PisiLipp|Poola}} ||1||3||0||4 |- |rowspan=2|9.||align=left |{{PisiLipp|Jaapan}} ||1||2||1||4 |- |align=left |{{PisiLipp|Kanada}} ||1||2||1||4 |- |11.||align=left |{{PisiLipp|Suurbritannia}} ||1||1||5||7 |- |12.||align=left |{{PisiLipp|Norra}} ||1||1||1||3 |- |rowspan=3|13.||align=left |{{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} ||1||1||0||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Grenada}} ||1||1||0||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Nigeeria}} ||1||1||0||2 |- |rowspan=3|16.||align=left |{{PisiLipp|Belgia}} ||1||0||2||3 |- |align=left |{{PisiLipp|Rootsi}} ||1||0||2||3 |- |align=left |{{PisiLipp|Uganda}} ||1||0||2||3 |- |rowspan=3|19.||align=left |{{PisiLipp|Brasiilia}} ||1||0||1||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Itaalia}} ||1||0||1||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Saksamaa}} ||1||0||1||2 |- |rowspan=8|22.||align=left |{{PisiLipp|Bahama}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Kasahstan}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Katar}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Maroko}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Portugal}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Prantsusmaa}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Sloveenia}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Venezuela}} ||1||0||0||1 |- |30.||align=left |{{PisiLipp|Holland}} ||0||3||1||4 |- |rowspan=2|31.||align=left |{{PisiLipp|Leedu}} ||0||1||1||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Ukraina}} ||0||1||1||2 |- |rowspan=6|33.||align=left |{{PisiLipp|Alžeeria}} ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Burkina Faso}} ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Horvaatia}} ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|India}} ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Kreeka}} ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Lõuna-Korea}} ||0||1||0||1 |- |39.||align=left |{{PisiLipp|Hispaania}} ||0||0||2||2 |- |rowspan=6|40.||align=left |{{PisiLipp|Barbados}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Filipiinid}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Iisrael}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Puerto Rico}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Tšehhi}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Šveits}} ||0||0||1||1 |- ! colspan=2|Kokku 45 riiki || '''49''' || '''49''' || '''49''' || '''147''' |} '''Allikas:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/medaltable 2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistluste ametlik medalitabel] == Viited == {{viited}} {{Kergejõustiku maailmameistrivõistlused}} [[Kategooria:Kergejõustiku maailmameistrivõistlused]] [[Kategooria:2022. aasta spordis|Maailmameistrivõistlused, kergejõustiku]] depensqco1uygnbticoa6q4f7w5428i Künnapõhja kihistik 0 565375 6168706 5434705 2022-07-27T12:44:03Z 2001:7D0:88E3:8080:458E:843:6C31:A31 wikitext text/x-wiki '''Künnapõhja kihistik''' (inglise ''Künnapõhja Member'') on [[Ordoviitsium]]i ajastu [[Toila kihistu]] [[Volhovi lade]]messe kuuluv [[kihistik]].<ref name="Geokogud">{{Geokogud|409}} (vaadatud 25.08.2019)</ref> Seda hakkas esimesena määratlema [[Karl Orviku]] aastal 1960. Kihistiku [[stratotüüp]] on [[Päite pank|Päite panga]] peal asuv [[kivimurd]] ja see on nime saanud [[Künnapõhja]] küla järgi.<ref name="Geokogud"/> Kivimurd asus [[Vaivina]] külas ja on täielikult kinni kasvanud. Aastal 1983 paljandus seal veel 74 cm Künnapõhja kihistiku paksukihilist rohekas- kuni valkjashalli [[glaukoniit|glaukoniiditeri]] sisaldavat [[lubjakivi]].<ref>[https://stratotuup.ut.ee/o-k%C3%BCnnap%C3%B5hja-paljand Eesti stratotüüpsed paljandid]</ref> Kihistik on Toila kihistu keskmine kihistik, see lamab [[Saka kihistik]]ul ja sellel lasub [[Kalvi kihistik]]. Kihistiku moodustab rohekashall [[dolomiidistumine|dolomiidistumise]] tõttu lapiliseks muutunud [[lubjakivi]].<ref>[http://geoloogia.info/text.html Geology and Mineral Resources of Estonia. Volkhov stage] Tõnu Meidla</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Geokogud|409}} [[Kategooria:Eesti kihistikud]] [[Kategooria:Ordoviitsium]] da52b96j1zd8mig5aqv6f27dhq72727 Ujumine 2020. aasta suveolümpiamängudel 0 566350 6169116 6156237 2022-07-28T11:43:19Z CommonsDelinker 1930 Fail Russian_Olympic_Committee_flag.svg on eemaldatud, sest kasutaja [[commons:User:Ellywa|Ellywa]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: per [[:c:Commons:Deletion requests/File:Russian Olympic Committee flag.svg|]]. wikitext text/x-wiki [[Pilt:Olympic rings.svg|right|150px|Olümpiarõngad]] [[Pilt:Swimming pictogram.svg|right|150px|Ujumine]] [[File:Tokyo Aquatics Centre.jpg|pisi|[[Tōkyō veekeskus]]]] '''[[Ujumine]] [[2020. aasta suveolümpiamängud]]el''' [[Tōkyō]]s toimub [[25. juuli]]st kuni [[2. august]]ini. Naiste 10 km avaveemaraton peetakse [[5. august]]il, meeste võistlus toimub päev hiljem [[6. august]]il Odaiba merepargis. Ujumine on üks spordialasid, mis kuulub Tōkyōs toimuvatel 2020. aasta suveolümpiamängude programmi. See on üks olümpiaaladest, kus on kõige rohkem osalejaid: 2017. aasta juunis määras [[ROK|rahvusvaheline olümpiakomitee]] osalejate arvu 928-le, neist viiskümmend maratoniujumises. ROKi eesmärk on sellel alal võrdne arv mehi ja naisi. Eelmistel mängudel osales sarnane arv sportlasi 174 riigist ujumises, pärast kergejõustikku oli see kõige suurem osalejate arvuga ala. 2020. aasta mängude ujumisprogrammis on rekordarv alasid, kokku 37. Olümpiakomitee otsustas olemasolevasse programmi lisada kolm uut ala: 800 meetri vabaujumine meestele, 1500 meetri vabaujumine naistele ja segavõistkondade 4×100 m kompleksujumise. Kaks esimest ala on [[ujumise maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel]] ujutud alates 2001. aastast; 4×100 m kompleksujumise segateateujumine ujuti esimest korda [[2015. aasta ujumise maailmameistrivõistlused|2015. aastal]]. Kõik ujumisalad, välja arvatud kümme kilomeetrit [[avaveeujumine]], toimuvad [[Kōtō]] eriringkonnas Tatsumis asuvas [[Tōkyō veekeskus]]es. Veekeskuses, mis valmis 2019. aastal, on lisaks 50-meetrisele basseinile ka [[vettehüpped|vettehüpeteks]] mõeldud bassein. Tokyo lahe tehissaare Odaiba juures korraldatakse avaveeujumine. Ka seal toimub [[triatlon]]. ==Ujumise olümpianormid== Ujumise olümpianormide kvalifikatsioon algas 2019. aasta märtsis ja kestis kuni 2020. aasta juulini. Rahvusvaheline ujumisliit [[FINA]] kuulutas 2018. aasta mais välja individuaalsete ujumisdistantside kvalifikatsiooninõuded, mille kinnitas liit ametlikult heaks 2018. aasta lõpus, misjärel edastati nõuded ka riiklikele olümpiakomiteedele. Ujujatel oli võimalik kvalifikatsiooninõue täita mitmel viisil. Nõuded olid prioriteetide kaupa järjestatud järgmiselt: *Olümpia kvalifikatsiooniaja ("A-normi") ujunud sportlasi võis valida nende riiklik komisjon (maksimaalselt kaks riigi kohta); *Sportlast, kes kvalifikatsiooniaega ei ujunud, kuid kes oli ujunud aja, mis ületas B-normi, võis potentsiaalselt ka hiljem valikusse lisada. Neid sportlasi nimetas FINA, nii et kõik 878 vaba kohta oleksid olnud täidetud. Liit kasutas selleks maailma edetabelis olnud kohta 2021. aasta juunis; *Kui riigil polnud A- või B-normile vastavaid ujujaid, võis riik delegeerida kaks sportlast (üks mees, üks naine). Selle tingimuseks oli see, et need ujujad olid osalenud [[2019. aasta ujumise maailmameistrivõistlused|2019. aasta ujumise maailmameistrivõistlustel]]. Riik võis oma olümpiakoondisse nimetada maksimaalselt 28 ujujat. Teateujumises norme ei olnud, olümpiapääsu kindluastamiseks tuli jõuda 2019. aasta maailmameistrivõistlustel kaheteistkümne hulka; ülejäänud neli kohta täideti maailma edetabeli põhjal. Rahvusvaheline ujumisliit kuulutas 2019. aasta veebruaris ujujatele olümpiamängudele kvalifitseerumiseks välja turniirid. Sellesse kuulusid ka 2019. aasta juulis Gwangjus toimunud ujumise maailmameistrivõistlused, samuti eri mandrite meistrivõistlused. Kvalifikatsiooniprotsess kestsis 27. juunini 2021, mil FINA teavitas olümpiakomiteed kõigist kvalifitseeritud ujujatest. {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:120%; line-height:1.25em;" |- ! rowspan="2"|Alad !! colspan="2" | Mehed !! colspan="2" | Naised |- ! A-norm !! B-norm !! A-norm !! B-norm |- | 50 m vabalt|| align="right"| 22,01 || align="right"| 22,67 || align="right"| 24,77 || align="right"| 25,51 |- | 100 m vabalt || align="right"| 48,57 || align="right"| 50,03 || align="right"| 54,38 || align="right"| 56,01 |- | 200 m vabalt || align="right"| 1.47,02 || align="right"| 1.50,23 || align="right"| 1.57,28 || align="right"| 2.00,80 |- | 400 m vabalt || align="right"| 3.46,78 || align="right"| 3.53,58 || align="right"| 4.07,90 || align="right"| 4.15,34 |- | 800 m vabalt || align="right"| 7.54,31 || align="right"| 8.08,54 || align="right"| 8.33,36 || align="right"| 8.48,76 |- | 1500 m vabalt|| align="right"| 15.00,99 || align="right"| 15.28,02 || align="right"| 16.32,04 || align="right"| 17.01,80 |- | 100 m selili || align="right"| 53,85 || align="right"| 55,47 || align="right"| 1.00,25 || align="right"| 1.02,06 |- | 200 m selili || align="right"| 1.57,50 || align="right"| 2.01,03 || align="right"| 2.10,39 || align="right"| 2.14,30 |- | 100 m rinnuli || align="right"| 59,93 || align="right"| 1.01,73 || align="right"| 1.07,07 || align="right"| 1.09,08 |- | 200 m rinnuli || align="right"| 2.10,35 || align="right"| 2.14,26 || align="right"| 2.25,52 || align="right"| 2.29,89 |- | 100 m liblikat || align="right"| 51,96 || align="right"| 53,52 || align="right"| 57,92 || align="right"| 59,66 |- | 200 m liblikat || align="right"| 1.56,48 || align="right"| 1.59,97 || align="right"| 2.08,43 || align="right"| 2.12,28 |- | 200 m kompleksi || align="right"| 1.59,67 || align="right"| 2.03,26 || align="right"| 2.12,56 || align="right"| 2.16,54 |- | 400 m kompleksi || align="right"| 4.15,84 || align="right"| 4.21,46 || align="right"| 4.38,53 || align="right"| 4.46,89 |} ==Võistluste ajakava== {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em;" width=45%; |- | style="background-color:#6be4f2;text-align:center;" |E||Eelujumised | style="background-color:#5ea2f7;text-align:center;" |½||Poolfinaalid | style="background-color:#95d6f7;text-align:center;" |F||Finaal |- |} <center><span style="font-size:85%;"> H = Hommikune võistlus, mis algab kohaliku aja järgi kell 10.30 (01.30 [[UTC]]).<br> Õ = Õhtune võistlus, algusega kell 19.00 kohaliku aja järgi (10.00 UTC).</span></center> {| {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em;" |+Mehed |- ! Kuupäev → || colspan="2"| L 25.07 || colspan="2"|P 26.07 || colspan="2"|E 27.07 || colspan="2"|T 28.07 || colspan="2"|K 29.07 || colspan="2"|N 30.07 || colspan="2"|R 31.07 || colspan="2"|L 1.08 || colspan="2"|P 2.08 || colspan="2"|N 6.08 |- !Ala ↓ || H || Õ || H || Õ || H || Õ || H || Õ || H || Õ|| H || Õ || H || Õ || H || Õ || H || Õ || H || Õ |- | class="event" |[[Ujumine 2020. aasta suveolümpiamängudel#50 m vabalt|50 m vabalt]] ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| || || style="background-color:#6be4f2;"|E|| style="background-color:#5ea2f7;" | ½ || || style="background-color:#95d6f7;" | F || ||colspan=2| |- | class="event" |[[Ujumine 2020. aasta suveolümpiamängudel#100 m vabalt|100 m vabalt]] ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| || || style="background-color:#6be4f2;"|E|| style="background-color:#5ea2f7;" | ½ || || style="background-color:#95d6f7;" | F || ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| |- | class="event" |[[Ujumine 2020. aasta suveolümpiamängudel#200 m vabalt|200 m vabalt]] ||colspan=2| || || style="background-color:#6be4f2;"|E|| style="background-color:#5ea2f7;"| ½ || || style="background-color:#95d6f7;"| F || ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| |- | class="event" |[[Ujumine 2020. aasta suveolümpiamängudel#400 m vabalt|400 m vabalt]] || || style="background-color:#6be4f2;"|E|| style="background-color:#95d6f7;"|F|| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| |- | class="event" |[[Ujumine 2020. aasta suveolümpiamängudel#800 m vabalt|800 m vabalt]] ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| || || style="background-color:#6be4f2;"|E||colspan=2| || style="background-color:#95d6f7;"| F || ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| |- | class="event" |[[Ujumine 2020. aasta suveolümpiamängudel#1500 m vabalt|1500 m vabalt]] ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| || || style="background-color:#6be4f2;"|E||colspan=2| || style="background-color:#95d6f7;" |F || ||colspan=2| |- | class="event" |[[Ujumine 2020. aasta suveolümpiamängudel#100 m selili|100 m selili]] ||colspan=2| || || style="background-color:#6be4f2;"|E|| style="background-color:#5ea2f7;" | ½ || || style="background-color:#95d6f7;" | F || ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| |- | class="event" |[[Ujumine 2020. aasta suveolümpiamängudel#200 m selili|200 m selili]] ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| || || style="background-color:#6be4f2;"|E|| style="background-color:#5ea2f7;" | ½ || || style="background-color:#95d6f7;" | F || ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| |- | class="event" |[[Ujumine 2020. aasta suveolümpiamängudel#100 m rinnuli|100 m rinnuli]] || || style="background-color:#6be4f2;"|E|| style="background-color:#5ea2f7;" | ½ || || style="background-color:#95d6f7;" | F || ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| |- | class="event" |[[Ujumine 2020. aasta suveolümpiamängudel#200 m rinnuli|200 m rinnuli]] ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| || || style="background-color:#6be4f2;"|E|| style="background-color:#5ea2f7;" | ½ || || style="background-color:#95d6f7;" | F || ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| |- | class="event" |[[Ujumine 2020. aasta suveolümpiamängudel#100 m liblikat|100 m liblikat]] ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| || ||style="background-color:#6be4f2;"|E|| style="background-color:#5ea2f7;" | ½ || ||style="background-color:#95d6f7;" | F || ||colspan=2| ||colspan=2| |- | class="event" |[[Ujumine 2020. aasta suveolümpiamängudel#200 m liblikat|200 m liblikat]] ||colspan=2| ||colspan=2| || || style="background-color:#6be4f2;"|E|| style="background-color:#5ea2f7;" | ½ || || style="background-color:#95d6f7;" | F || ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| |- | class="event" |[[Ujumine 2020. aasta suveolümpiamängudel#200 m kompleksi|200 m kompleksi]] ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| || || style="background-color:#6be4f2;"|E|| style="background-color:#5ea2f7;" | ½ || || style="background-color:#95d6f7;" | F || ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| |- | class="event" |[[Ujumine 2020. aasta suveolümpiamängudel#400 m kompleksi|400 m kompleksi]] || || style="background-color:#6be4f2;"|E|| style="background-color:#95d6f7;" |F|| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| |- | class="event" |[[Ujumine 2020. aasta suveolümpiamängudel#4×100 m vabalt|4×100 m vabalt]] ||colspan=2| || || style="background-color:#6be4f2;"|E|| style="background-color:#95d6f7;" |F|| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| |- | class="event" |[[Ujumine 2020. aasta suveolümpiamängudel#4×200 m vabalt|4×200 m vabalt]] ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| || ||style="background-color:#6be4f2;"|E|| style="background-color:#95d6f7;"|F|| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| |- | class="event" |[[Ujumine 2020. aasta suveolümpiamängudel#4×100 m kompleksi|4×100 m kompleksi]] ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| || || style="background-color:#6be4f2;"|E||colspan=2| || style="background-color:#95d6f7;"|F || ||colspan=2| |- | class="event" |[[Ujumine 2020. aasta suveolümpiamängudel#10 km|10 km]] ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| || style="background-color:#95d6f7;" |F || |} {| {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em;" |+Naised ! Kuupäev → || colspan="2"| L 25.07 || colspan="2"|P 26.07 || colspan="2"|E 27.07 || colspan="2"|T 28.07 || colspan="2"|K 29.07 || colspan="2"|N 30.07 || colspan="2"|R 31.07 || colspan="2"|L 1.08 || colspan="2"|P 2.08 || colspan="2"|K 5.08 |- !Ala ↓ || H || Õ || H || Õ || H || Õ || H || Õ || H || Õ|| H || Õ || H || Õ || H || Õ || H || Õ || H || Õ |- | class="event" |[[Ujumine 2020. aasta suveolümpiamängudel#50 m vabalt_2|50 m vabalt]] ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| || || style="background-color:#6be4f2;"|E|| style="background-color:#5ea2f7;" | ½ || || style="background-color:#95d6f7;" | F || ||colspan=2| |- | class="event" |[[Ujumine 2020. aasta suveolümpiamängudel#100 m vabalt_2|100 m vabalt]] ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| || || style="background-color:#6be4f2;"|E|| style="background-color:#5ea2f7;" | ½ || || style="background-color:#95d6f7;" | F || ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| |- | class="event" |[[Ujumine 2020. aasta suveolümpiamängudel#200 m vabalt_2|200 m vabalt]] ||colspan=2| ||colspan=2| || || style="background-color:#6be4f2;"|E|| style="background-color:#5ea2f7;" | ½ || || style="background-color:#95d6f7;" | F || ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| |- | class="event" |[[Ujumine 2020. aasta suveolümpiamängudel#400 m vabalt_2|400 m vabalt]] ||colspan=2| || || style="background-color:#6be4f2;"|E|| style="background-color:#95d6f7;" |F|| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| |- | class="event" |[[Ujumine 2020. aasta suveolümpiamängudel#800 m vabalt_2|800 m vabalt]] ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| || || style="background-color:#6be4f2;"|E||colspan=2| || style="background-color:#95d6f7;" |F || ||colspan=2| ||colspan=2| |- | class="event" |[[Ujumine 2020. aasta suveolümpiamängudel#1500 m vabalt_2|1500 m vabalt]] ||colspan=2| ||colspan=2| || || style="background-color:#6be4f2;"|E||colspan=2| || style="background-color:#95d6f7;" | F || ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| |- | class="event" |[[Ujumine 2020. aasta suveolümpiamängudel#100 m selili_2|100 m selili]] ||colspan=2| || || style="background-color:#6be4f2;"|E|| style="background-color:#5ea2f7;" | ½ || || style="background-color:#95d6f7;" | F || ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| |- | class="event" |[[Ujumine 2020. aasta suveolümpiamängudel#200 m selili_2|200 m selili]] ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| || || style="background-color:#6be4f2;"|E|| style="background-color:#5ea2f7;" | ½ || || style="background-color:#95d6f7;" | F || ||colspan=2| ||colspan=2| |- | class="event" |[[Ujumine 2020. aasta suveolümpiamängudel#100 m rinnuli_2|100 m rinnuli]] ||colspan=2| || || style="background-color:#6be4f2;"|E|| style="background-color:#5ea2f7;" | ½ || || style="background-color:#95d6f7;" | F || ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| |- | class="event" |[[Ujumine 2020. aasta suveolümpiamängudel#200 m rinnuli_2|200 m rinnuli]] ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| || || style="background-color:#6be4f2;"|E|| style="background-color:#5ea2f7;" | ½ || || style="background-color:#95d6f7;" | F || ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| |- | class="event" |[[Ujumine 2020. aasta suveolümpiamängudel#100 m liblikat_2|100 m liblikat]] || || style="background-color:#6be4f2;"|E|| style="background-color:#5ea2f7;" | ½ || || style="background-color:#95d6f7;" | F || ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| |- | class="event" |[[Ujumine 2020. aasta suveolümpiamängudel#200 m liblikat_2|200 m liblikat]] ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| || || style="background-color:#6be4f2;"|E|| style="background-color:#5ea2f7;" | ½ || || style="background-color:#95d6f7;"| F || ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| |- | class="event" |[[Ujumine 2020. aasta suveolümpiamängudel#200 m kompleksi_2|200 m kompleksi]] ||colspan=2| ||colspan=2| || || style="background-color:#6be4f2;"|E|| style="background-color:#5ea2f7;" | ½ || || style="background-color:#95d6f7;" | F || ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| |- | class="event" |[[Ujumine 2020. aasta suveolümpiamängudel#400 m kompleksi_2|400 m kompleksi]] || || style="background-color:#6be4f2;"|E|| style="background-color:#95d6f7;" |F|| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| |- | class="event" |[[Ujumine 2020. aasta suveolümpiamängudel#4×100 m vabalt_2|4×100 m vabalt]] || || style="background-color:#6be4f2;"|E|| style="background-color:#95d6f7;"|F|| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| |- | class="event" |[[Ujumine 2020. aasta suveolümpiamängudel#4×200 m vabalt_2|4×200 m vabalt]] ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| || ||style="background-color:#6be4f2;"|E|| style="background-color:#95d6f7;" |F|| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| |- | class="event" |[[Ujumine 2020. aasta suveolümpiamängudel#4×100 m kompleksi_2|4×100 m kompleksi]] ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| || || style="background-color:#6be4f2;"|E||colspan=2| || style="background-color:#95d6f7;" |F || ||colspan=2| |- | class="event" |[[Ujumine 2020. aasta suveolümpiamängudel#10 km_2|10 km]] ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| || style="background-color:#95d6f7;" |F || |} {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em;" |+Segavõistkond |- ! Kuupäev → || colspan="2"| L 25.07 || colspan="2"|P 26.07 || colspan="2"|E 27.07 || colspan="2"|T 28.07 || colspan="2"|K 29.07 || colspan="2"|N 30.07 || colspan="2"|R 31.07 || colspan="2"|L 1.08 || colspan="2"|P 2.08 || colspan="2"|K 5.08 |- !Ala ↓ || H || Õ || H || Õ || H || Õ || H || Õ || H || Õ|| H || Õ || H || Õ || H || Õ || H || Õ || H || Õ |- | class="event" |[[Ujumine 2016. aasta suveolümpiamängudel#4×100 m vabalt_3|4×100 m vabalt]] ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| ||colspan=2| || || style="background-color:#6be4f2;"|E||colspan=2| || style="background-color:#95d6f7;" |F || ||colspan=2| ||colspan=2| |} ==Tulemused== ===Mehed=== ====50 m vabalt==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || [[Caeleb Dressel]] || {{PisiLipp|USA}} || '''21,07 [[Ujumise olümpiarekordid|OR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || [[Florent Manaudou]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 21,55 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} || [[Bruno Fratus]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || 21,57 |- | align=center|4. || [[Michael Andrew]] || {{PisiLipp|USA}} || 21,60 |- | rowspan=2 align=center|5. || [[Benjamin Proud]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || ​21,72 |- | [[Kristian Gkolomeev]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 21,72 |- | align=center|6. || [[Lorenzo Zazzeri]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 21,78 |- | align=center|8. || [[Thom de Boer]] || {{PisiLipp|Holland}} || 21,79 |} </div> <br>Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 73 <br>Riike: 66 <br>[[Ujumise maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''20,91''' [[César Cielo]], [[Brasiilia]] ([[18. detsember]] [[2009]], [[São Paulo]]) <br>[[Ujumise olümpiarekordid|Olümpiarekord]]: '''21,30''' [[César Cielo]], [[Brasiilia]] ([[16. august]] [[2008. aasta suveolümpiamängud|2008]], [[Peking]]) <br>[[Ujumine 2016. aasta suveolümpiamängudel#50 m vabalt|Olümpiavõitja 2016]]: '''21,40''' [[Anthony Ervin]], [[USA]] <br><br>'''Ametlikud tulemused''': [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/SWM/OG2020-_SWM_C74A_SWMM50MFR-------------HEAT--------.pdf Eelujumine] – [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/SWM/OG2020-_SWM_C74A_SWMM50MFR-------------SFNL--------.pdf Poolfinaal] - [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/SWM/OG2020-_SWM_C73A1_SWMM50MFR-------------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====100 m vabalt==== Ameerikalane [[Caeleb Dressel]] võitis enda esimese individuaalse olümpiakulla olümpiarekordiga 47,02.<ref>[https://sport.err.ee/1608291663/om-rekord-toi-dresselile-esimese-individuaalse-kulla-soome-avas-medaliarve "OM-rekord tõi Dresselile esimese individuaalse kulla, Soome avas medaliarve"]. sport.err.ee. 29.7.2021. Vaadatud 31.7.2021</ref> <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Caeleb Dressel]] || {{PisiLipp|USA}} || '''47,02 [[Ujumise olümpiarekordid|OR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Kyle Chalmers]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 47,08 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Kliment Kolesnikov]] || [[Venemaa olümpiakomitee|ROC]] || 47,44 |- | align=center|4. || [[Maxime Grousset]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 47,72 |- | align=center|5. || [[Hwang Sun-woo]] || {{PisiLipp|Lõuna-Korea}} || 47,82 |- | align=center|6. || [[Alessandro Miressi]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 47,86 |- | align=center|7. || [[David Popovici]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 48,04 |- | align=center|8. || [[Nándor Németh]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 48,10 |} </div> <br>Finaal: [[29. juuli]] <br>Osavõtjaid: 70 <br>Riike: 62 <br>'''[[Ujumise maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''46,91''' [[César Cielo]], [[Brasiilia]] ([[30. juuli]] [[2009. aasta ujumise maailmameistrivõistlused#100 m vabalt|2009]], [[Rooma]]) <br>'''[[Ujumise olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''47,05''' [[Eamon Sullivan]], [[Austraalia]] ([[13. august]] [[Ujumine 2008. aasta suveolümpiamängudel#100 m vabalt|2008]], [[Peking]]) <br>'''[[Ujumine 2016. aasta suveolümpiamängudel#100 m vabalt|Olümpiavõitja 2016]]:''' '''47,58''' [[Kyle Chalmers]], [[Austraalia]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/SWM/OG2020-_SWM_C74A_SWMM100MFR------------HEAT--------.pdf Eelujumine] – [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/SWM/OG2020-_SWM_C74A_SWMM100MFR------------SFNL--------.pdf Poolfinaal] - [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/SWM/OG2020-_SWM_C73A1_SWMM100MFR------------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====200 m vabalt==== [[Kregor Zirk]] pääses poolfinaali 11. ajaga, parandades Eesti rekordit kaheksa kümnendikuga (1.46,10).<ref>[https://sport.err.ee/1608288360/zirk-pustitas-taas-eesti-rekordi-ja-paases-poolfinaali "Zirk püstitas taas Eesti rekordi ja pääses poolfinaali"]. sport.err.ee. 25.7.2021. Vaadatud 30.7.2021</ref> Poolfinaalides sai Zirk 13. koha, mis oli Eesti ujujate taasiseseisvumisaja parima koht olümpial.<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/94107653/blogi-ja-fotod-kristin-kuuba-alustas-olumpiadebuuti-voidukalt-zirk-saavutas-tokyos-eesti-ujujate-taasiseseisvumisaja-parima-koha "BLOGI JA FOTOD | Kristin Kuuba alustas olümpiadebüüti võidukalt, Zirk saavutas Tokyos Eesti ujujate taasiseseisvumisaja parima koha"]. sport.delfi.ee. 26.7.2021. Vaadatud 30.7.2021</ref> Esimest korda pärast [[1908. aasta suveolümpiamängud|1908. aasta suveolümpiamänge]] jõudsid kaks Briti meesujujat ühel alal koos poodiumile.<ref>[https://www.espn.com/olympics/swimming/story/_/id/31892929/tom-dean-wins-olympic-men-200m-freestyle-duncan-scott-completes-great-britain-1-2-day-4 "Team GB at Olympics: Tom Dean, Duncan Scott break 113-year record to finish first and second in men's 200m freestyle on Day 4"]. espn.com. 27.7.2021. Vaadatud 30.7.2021</ref> <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Thomas Dean]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.44,22 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Duncan Scott]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.44,26 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Fernando Scheffer]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || 1.44,66 |- | align=center|4. || [[David Popovici]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 1.44,68 |- | align=center|5. || [[Martin Maljutin]] || [[Venemaa olümpiakomitee|ROC]] || 1.45.01 |- | align=center|6. || [[Kieran Smith]] || {{PisiLipp|USA}} || 1.45,12 |- | align=center|7. || [[Hwang Sun-woo]] || {{PisiLipp|Lõuna-Korea}} || 1.45,26 |- | align=center|8. || [[Danas Rapšys]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 1.45,78 |- |colspan="4"|... |- | align=center|13. || [[Kregor Zirk]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 1.46.67 |} </div> <br>Finaal: [[25. juuli]] <br>Osavõtjaid: <br>Riike: <br>'''[[Ujumise maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''1.42,00''' [[Paul Biedermann]], [[Saksamaa]] ([[28. juuli]] [[Ujumine 2019. aasta veealade maailmameistrivõistlustel# 200 m vabalt|2009]], [[Rooma]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''1:42.96''' [[Michael Phelps]], [[USA]] ([[12. august]] [[Ujumine 2008. aasta suveolümpiamängudel#200 m vabalt|2008]], [[Peking]]) <br>'''[[Ujumine 2016. aasta suveolümpiamängudel#400 m vabalt|Olümpiavõitja 2016]]:''' '''1.44,65''' [[Sun Yang]], [[Hiina]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/SWM/OG2020-_SWM_C74A_SWMM200MFR------------HEAT--------.pdf Eelujumine] – [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/SWM/OG2020-_SWM_C74A_SWMM200MFR------------SFNL--------.pdf Poolfinaal] - [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/SWM/OG2020-_SWM_C73A1_SWMM200MFR------------FNL-000100--.pdf Finaal] <br><br><br><br><br>Eelujumises ujus Kregor Zirk uueks [[Ujumise Eesti rekordid|Eesti rekordiks]] aja 1.46,10 <br style="clear:both;" /> ====400 m vabalt==== [[Kregor Zirk]] parandas endale kuulunud [[Eesti rekordid ujumises|Eesti rekordit]] enam kui sekundi võrra, saades eelujumiste kokkuvõttena 15. koha. Finaalipääsust jäi puudu üle sekundi.<ref>[https://sport.err.ee/1608287778/kregor-zirk-nihutas-eesti-rekordit-sekundi-vorra-ent-ei-paasenud-finaali "Kregor Zirk nihutas Eesti rekordit sekundi võrra, ent ei pääsenud finaali"]. sport.err.ee. 24.7.2021. Vaadatud 30.7.2021</ref> Finaali võitis üllatuslikult viimasena finaali pääsenud 18-aastane tuneeslane [[Ahmed Hafnaoui]], kes sai [[Oussama Mellouli]] järel teiseks olümpiamedali võitnud Tuneesia ujujaks.<ref>[https://sport.err.ee/1608288177/18-aastane-tuneeslane-ullatas-ujumiskullaga-naha-sai-ka-maailmarekordit "18-aastane tuneeslane üllatas ujumiskullaga, näha sai ka maailmarekordit"]. sport.err.ee. 25.7.2021. Vaadatud 30.7.2021</ref> <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Ahmed Hafnaoui]] || {{PisiLipp|Tuneesia}} || 3.43,36 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Jack McLoughlin]] || {{PisiLipp|Austraalia}} ||3.43,52 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Kieran Smith]] || {{PisiLipp|USA}} || 3.43,94 |- | align=center|4. || [[Henning Mühlleitner]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} ||3.44,07 |- | align=center|5. || [[Felix Auböck]] || {{PisiLipp|Austria}} ||3.44,07 |- | align=center|6. || [[Gabriele Detti]] || {{PisiLipp|Itaalia}} ||3.44,88 |- | align=center|7. || [[Elijah Winnington]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 3.45,20 |- | align=center|8. || [[Jake Mitchell]] || {{PisiLipp|USA}} || 3.45,39 |- |colspan="4"|... |- | align=center|15. || [[Kregor Zirk]] || {{PisiLipp|Eesti}} || '''3:47.05 [[Ujumise Eesti rekordid|ER]]''' |} </div> <br>Finaal: [[25. juuli]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>Riike: 31 <br>'''[[Ujumise maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''3.40,07''' [[Paul Biedermann]], [[Saksamaa]] ([[26. juuli]] [[2009. aasta ujumise maailmameistrivõistlused#400 m vabalt|2009]], [[Rooma]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''3.40,14''' [[Sun Yang]], [[Hiina]] ([[28. juuli]] [[Ujumine 2012. aasta suveolümpiamängudel#400 m vabalt|2012]], [[London]]) <br>'''[[Ujumine 2016. aasta suveolümpiamängudel#400 m vabalt|Olümpiavõitja 2016]]:''' '''3.41,55''' [[Mack Horton]], [[Austraalia]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/SWM/OG2020-_SWM_C74A_SWMM400MFR------------HEAT--------.pdf Eelujumine] – [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/SWM/OG2020-_SWM_C73A1_SWMM400MFR------------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====800 m vabalt==== 800 meetri distants toimus suveolümpiamängudel meestele esmakordselt. [[1904. aasta suveolümpiamängud]]el toimus ligilähedase pikkusega, 880 jardi (804 meetrit) ujumine, kus võidutses sakslane [[Emil Rausch]] ajaga 13.11,4.<ref>[https://sport.err.ee/1608291651/117-aasta-jarel-om-ile-naasnud-ujumisdistantsil-voidutses-ameeriklane "117 aasta järel OM-ile naasnud ujumisdistantsil võidutses ameeriklane"]. sport.err.ee. Vaadatud 31.7.2021</ref> Olümpiavõitjaks tuli tugeva lõpuspurdiga ameeriklane [[Robert Finke]], kes edestas peaaegu kogu distantsi juhtinud selle ala valitsevat maailmameistrit itaallast [[Gregorio Paltrinieri]]t 24 sajandikuga. Olümpiarekordina jäi kehtima eelujumises ukrainlase [[Mihhailo Romantšuk]]i ujutud 7.41,28. <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Robert Finke]] || {{PisiLipp|USA}} || 7.41,87 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Gregorio Paltrinieri]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 7.42,11 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Mihhailo Romantšuk]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 7.42,33 |- | align=center|4. || [[Florian Wellbrock]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 7.42,68 |- | align=center|5. || [[Jack McLoughlin]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 7.45.00 |- | align=center|6. || [[Serhiy Frolov]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 7.45,11 |- | align=center|7. || [[Felix Auböck]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 7.49,14 |- | align=center|8. || [[Guilherme Costa]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || 7.53,31 |} </div> <br>Finaal: [[29. juuli]] <br>Osavõtjaid: 33 <br>Riike: 28 <br>'''[[Ujumise maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''7.32,12''' [[Zhang Lin]], [[Hiina]] ([[29. juuli]] [[2009. aasta ujumise maailmameistrivõistlused#800 m vabalt|2009]], [[Rooma]]) <br>'''[[Ujumise olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''7:41.28''' [[Mihhailo Romantšuk]], [[Ukraina]] ([[27. juuli]] [[2021]], [[Tokyo]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/SWM/OG2020-_SWM_C74A_SWMM800MFR------------HEAT--------.pdf Eelujumine] - [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/SWM/OG2020-_SWM_C73A1_SWMM800MFR------------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====1500 m vabalt==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Robert Finke]] || {{PisiLipp|USA}} || 14.39,65 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Mihhailo Romantšuk]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 14.40,66 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Florian Wellbrock]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 14.40,91 |- | align=center|4. || [[Gregorio Paltrinieri]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 14.45,01 |- | align=center|5. || [[Daniel Jervis]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 14.55,48 |- | align=center|6. || [[Kirill Martõnõtšev]] || [[Venemaa olümpiakomitee|ROC]] || 14.55,85 |- | align=center|7. || [[Felix Auböck]] || {{PisiLipp|Austria}} || 15.03,47 |- | align=center|8. || [[Sergii Frolov]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 15.04,26 |} </div> <br>Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 28 <br>Riike: 20 <br>'''[[Ujumise maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''14.31,02''' [[Sun Yang ]], [[Hiina]] ([[4. august]] [[Ujumine 2012. aasta suveolümpiamängudel#1500 m vabaujumine|2012]], [[London]]) <br>'''[[Ujumise olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''14.31,02''' [[Sun Yang ]], [[Hiina]] ([[4. august]] [[Ujumine 2012. aasta suveolümpiamängudel#1500 m vabaujumine|2012]], [[London]]) <br>'''[[Ujumine 2016. aasta suveolümpiamängudel#1500 m vabalt|Olümpiavõitja 2016]]:''' '''14.34,57''' [[Gregorio Paltrinieri]], [[Itaalia]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/SWM/OG2020-_SWM_C74A_SWMM1500MFR-----------HEAT--------.pdf Eelujumine] - [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/SWM/OG2020-_SWM_C73A1_SWMM1500MFR-----------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====100 m selili==== Esimest korda pärast [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992. aasta suveolümpiamänge]] ei tulnud sel alal olümpiavõitjaks Ameerika Ühendriikide sportlane. Kuldmedali võitis valitsev maailmameister venelane [[Jevgeni Rõlov]], kes püstitas Euroopa rekordi 51,98. Venelaste kaksikvõidu kindlustas [[Kliment Kolesnikov]]. See oli venelastele ujumises esimene olümpiavõit pärast [[2008. aasta suveolümpiamängud|2008. aasta suveolümpiamänge]]. Selle ala valitsev olümpiavõitja ja maailmarekordiomanik ameeriklane [[Ryan Murphy]] võitis pronksmedali. <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Jevgeni Rõlov]] || [[Venemaa olümpiakomitee|ROC]] || '''51,98 [[Ujumise Euroopa rekordid|ER]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Kliment Kolesnikov]] || [[Venemaa olümpiakomitee|ROC]] || 52,00 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Ryan Murphy]] || {{PisiLipp|USA}} || 52,19 |- | align=center|4. || [[Thomas Ceccon]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 52,30 |- | align=center|5. || [[Xu Jiayu]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 52,51 |- | align=center|6. || [[Hugo González]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 52,78 |- | align=center|7. || [[Mitch Larkin]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 52,79 |- | align=center|8. || [[Robert Glință]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 52,95 |} </div> <br>Finaal: [[27. juuli]] <br>Osavõtjaid: 41 <br>Riike: 30 <br>'''[[Ujumise maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''51,85''' [[Ryan Murphy]], [[USA]] ([[13. august]] [[Ujumine 2016. aasta suveolümpiamängudel#100 m selili|2016]], [[Rio de Janeiro]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''51,85''' [[Ryan Murphy]], [[USA]] ([[13. august]] [[Ujumine 2016. aasta suveolümpiamängudel#100 m selili|2016]], [[Rio de Janeiro]]) <br>'''[[Ujumine 2016. aasta suveolümpiamängudel#100 m selili|Olümpiavõitja 2016]]:''' '''51,85''' [[Ryan Murphy]], [[USA]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/SWM/OG2020-_SWM_C74A_SWMM100MBA------------HEAT--------.pdf Eelujumine] – [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/SWM/OG2020-_SWM_C74A_SWMM100MBA------------SFNL--------.pdf Poolfinaal] - [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/SWM/OG2020-_SWM_C73A1_SWMM100MBA------------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====200 m selili==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Jevgeni Rõlov]] || [[Venemaa olümpiakomitee|ROC]] || '''1.53,27 [[Ujumise olümpiarekordid|OR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Ryan Murphy]] || {{PisiLipp|USA}} || 1.54,15 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Luke Greenbank]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.54,72 |- | align=center|4. || [[Bryce Mefford]] || {{PisiLipp|USA}} || 1.55,49 |- | align=center|5. || [[Ádám Telegdy]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 1.56,15 |- | align=center|6. || [[Radosław Kawęcki]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1.56,39 |- | align=center|7. || [[Ryosuke Irie]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 1.57,32 |- | align=center|8. || [[Nicolás García]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1.59,06 |} </div> <br>Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>Riike: 23 <br>'''[[Ujumise maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''1.51,92''' [[Aaron Peirsol]], [[USA]] ([[31. juuli]] [[2009. aasta ujumise maailmameistrivõistlused#200 m selili|2009]], [[Rooma]]) <br>'''[[Ujumise olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''1.53,41''' [[Tyler Clary]], [[USA]] ([[2. august]] [[Ujumine 2012. aasta suveolümpiamängudel#200 m selili|2012]], [[London]]) <br>'''[[Ujumine 2016. aasta suveolümpiamängudel#200 m selili|Olümpiavõitja 2016]]:''' '''1.53,62''' [[Ryan Murphy]], [[USA]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/SWM/OG2020-_SWM_C74A_SWMM200MBA------------HEAT--------.pdf Eelujumine] – [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/SWM/OG2020-_SWM_C74A_SWMM200MBA------------SFNL--------.pdf Poolfinaal] - [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/SWM/OG2020-_SWM_C73A1_SWMM200MBA------------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====100 m rinnuli==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Adam Peaty]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 57.37 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Arno Kamminga]] || {{PisiLipp|Holland}} || 58,00 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Nicolò Martinenghi]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 58,33 |- | align=center|4. || [[Michael Andrew]] || {{PisiLipp|USA}} || 58,84 |- | align=center|5. || [[James Wilby]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 58,96 |- |rowspan=2 align=center|6. || [[Yan Zibei]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 58,99 |- | [[Andrew Wilson]] || {{PisiLipp|USA}} || 58,99 |- | align=center|8. || [[Ilja Šimanovits]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 59,36 |} </div> <br>Finaal: [[26. juuli]] <br>Osavõtjaid: 49 <br>Riike: 38 <br>'''[[Ujumise maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''56,88''' [[Adam Peaty]], [[Suurbritannia]] ([[21. juuli]] [[Ujumine 2019. aasta veealade maailmameistrivõistlustel#100 m rinnuli|2099]], [[Gwangju]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''57,13''' [[Adam Peaty]], [[Suurbritannia]] ([[7. august]] [[Ujumine 2016. aasta suveolümpiamängudel#100 m rinnuli|2016]], [[Rio de Janeiro]]) <br>'''[[Ujumine 2016. aasta suveolümpiamängudel#400 m vabalt|Olümpiavõitja 2016]]:''' '''57,13''' [[Adam Peaty]], [[Suurbritannia]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/SWM/OG2020-_SWM_C74A_SWMM100MBR------------HEAT--------.pdf Eelujumine] – [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/SWM/OG2020-_SWM_C74A_SWMM100MBR------------SFNL--------.pdf Poolfinaal ] - [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/SWM/OG2020-_SWM_C73A1_SWMM100MBR------------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====200 m rinnuli==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Zac Stubblety-Cook]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || '''2.06,38 [[Ujumise olümpiarekordid|OR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Arno Kamminga]] || {{PisiLipp|Holland}} || 2.07,01 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Matti Mattsson]] || {{PisiLipp|Soome}} || 2.07,13 |- | align=center|4. || [[Anton Tšupkov]] || [[Venemaa olümpiakomitee|ROC]] || 2.07,24 |- | align=center|5. || [[Nic Fink]] || {{PisiLipp|USA}} || 2.07,93 |- | align=center|6. || [[James Wilby]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2.08,19 |- | align=center|7. || [[Ryuya Mura]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 2.08,42 |- | align=center|8. || [[Erik Persson]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 2.08,88 |- |colspan="4"|... |- | align=center|25. || [[Martin Allikvee]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 2.12,60 |} </div> <br>Finaal: [[29. juuli]] <br>Osavõtjaid: 40 <br>Riike: 34 <br>'''[[Ujumise maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''2.06,12''' [[Anton Tšupkov]], [[Venemaa]] ([[26. juuli]] [[Ujumine 2019. aasta veealade maailmameistrivõistlustel#200 m rinnuli|2019]], [[Gwangju]]) <br>'''[[Ujumise olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''2.07,22''' [[Ippei Watanabe]], [[Jaapan]] ([[9. august]] [[Ujumine 2012. aasta suveolümpiamängudel#200 m rinnuli|2012]], [[Rio de Janeiro]]) <br>'''[[Ujumine 2016. aasta suveolümpiamängudel#400 m vabalt|Olümpiavõitja 2016]]:''' '''2.07,46''' [[Dmitri Balandin]], [[Kasahstan]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/SWM/OG2020-_SWM_C74A_SWMM200MBR------------HEAT--------.pdf Eelujumine] – [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/SWM/OG2020-_SWM_C74A_SWMM200MBR------------SFNL--------.pdf Poolfinaal] - [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/SWM/OG2020-_SWM_C73A1_SWMM200MBR------------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====100 m liblikat==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Caeleb Dressel]] || {{PisiLipp|USA}} || '''49.45 [[Ujumise maailmarekordid|MR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Kristóf Milák]] || {{PisiLipp|Ungari}} || '''49,68 [[Ujumise Euroopa rekordid|ER]]''' |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Noè Ponti]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 50,74 |- | align=center|4. || [[Andrei Minakov]] || [[Venemaa olümpiakomitee|ROC]] || 50,88 |- | align=center|5. || [[Jakub Majerski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 50,92 |- | align=center|6. || [[Matthew Temple]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 50,92 |- | align=center|7. || [[Luis Martínez (ujuja)|Luis Martínez]] || {{PisiLipp|Guatemala}} || 51,09 |- | align=center|8. || [[Josif Miladinov]] || {{PisiLipp|Bulgaaria}} || 51,49 |- |colspan="4"|... |- | align=center|41. || [[Kregor Zirk]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 52,82 |} </div> <br>Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 56 <br>Riike: 45 <br>'''[[Ujumise maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''49,50''' [[Caeleb Dressel]], [[USA]] ([[26. juuli]] [[Ujumine 2019. aasta veealade maailmameistrivõistlustel#100 m liblikat|2009]], [[Gwangju]]) <br>'''[[Ujumise olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''50,39''' [[Joseph Schooling]], [[Singapur]] ([[12. august]] [[Ujumine 2016. aasta suveolümpiamängudel#100 m liblikat|2012]], [[Rio de Janeiro]]) <br>'''[[Ujumine 2016. aasta suveolümpiamängudel#100 m liblikat|Olümpiavõitja 2016]]:''' '''50,39''' [[Joseph Schooling]], [[Singapur]] Singapur <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/SWM/OG2020-_SWM_C74A_SWMM100MBF------------HEAT--------.pdf Eelujumine] – [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/SWM/OG2020-_SWM_C74A_SWMM100MBF------------SFNL--------.pdf Poolfinaal] - [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/SWM/OG2020-_SWM_C73A1_SWMM100MBF------------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====200 m liblikat==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Kristóf Milák]] || {{PisiLipp|Ungari}} || '''1.51,25 [[Ujumise olümpiarekordid|OR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Tomoru Honda]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 1.53,73 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Federico Burdisso]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 1.54,45 |- | align=center|4. || [[Tamás Kenderesi]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 1.54,52 |- | align=center|5. || [[Chad le Clos]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || 1.54,93 |- | align=center|6. || [[Leonardo de Deus]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || 1.55,19 |- | align=center|7. || [[Gunnar Bentz]] || {{PisiLipp|USA}} || 1.55,46 |- | align=center|8. || [[Krzysztof Chmielewski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1.55,88 |- |colspan="4"|... |- | align=center|25. || [[Kregor Zirk]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 1.57,26 |} </div> <br>Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 38 <br>Riike: 30 <br>'''[[Ujumise maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''1.50,73''' [[Kristóf Milák]], [[Ungari]] ([[24. juuli]] [[Ujumine 2019. aasta veealade maailmameistrivõistlustel#200 m liblikat|2009]], [[Gwangju]]) <br>'''[[Ujumise olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''1.52,03''' [[Michael Phelps]], [[USA]] ([[13. august]] [[Ujumine 2008. aasta suveolümpiamängudel#200 m liblikat|2008]], [[Peking]]) <br>'''[[Ujumine 2016. aasta suveolümpiamängudel#200 m liblikat|Olümpiavõitja 2016]]:''' '''1.53,36''' [[Michael Phelps]], [[USA]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/SWM/OG2020-_SWM_C74A_SWMM200MBF------------HEAT--------.pdf Eelujumine] –[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/SWM/OG2020-_SWM_C74A_SWMM200MBF------------SFNL--------.pdf Poolfinaal] - [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/SWM/OG2020-_SWM_C73A1_SWMM200MBF------------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====200 m kompleksi==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Wang Shun]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 1.55,00 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Duncan Scott]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.55,28 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Jérémy Desplanches]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 1.56,17 |- | align=center|4. || [[Daiya Seto]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 1.56,22 |- | align=center|5. || [[Michael Andrew]] || {{PisiLipp|USA}} || 1.57,31 |- | align=center|6. || [[Kosuke Hagino]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 1.57,49 |- | align=center|7. || [[László Cseh]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 1.57,68 |- | align=center|8. || [[Lewis Clareburt]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 1.57,70 |} </div> <br>Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 45 <br>Riike: 33 <br>'''[[Ujumise maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''1:54.00''' [[Ryan Lochte]], [[USA]] ([[28. juuli]] [[2011. aasta ujumise maailmameistrivõistlused#200 m kompleksi|2011]], [[Shanghai]]) <br>'''[[Ujumise olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''1:54.23''' [[Michael Phelps]], [[USA]] ([[15. august]] [[Ujumine 2008. aasta suveolümpiamängudel#200 m kompleksi|2008]], [[Peking]]) <br>'''[[Ujumine 2016. aasta suveolümpiamängudel#400 m vabalt|Olümpiavõitja 2016]]:''' '''1.54,66''' [[Michael Phelps]], [[USA]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/SWM/OG2020-_SWM_C74A_SWMM200MIM------------HEAT--------.pdf Eelujumine] – [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/SWM/OG2020-_SWM_C74A_SWMM200MIM------------SFNL--------.pdf Poolfinaal] - [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/SWM/OG2020-_SWM_C73A1_SWMM200MIM------------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====400 m kompleksi==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Chase Kalisz]] || {{PisiLipp|USA}} || 4.09,42 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Jay Litherland]] || {{PisiLipp|USA}} || 4.10,28 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Brendon Smith]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 4.10,38 |- |rowspan=2 align=center| 4. || [[Dávid Verrasztó]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 4.10,59 |- | [[Max Litchfield]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.10,59 |- | align=center|6. || [[Léon Marchand]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 4.11,16 |- | align=center|7. || [[Lewis Clareburt]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 4.11,22 |- | align=center|8. || [[Alberto Razzetti]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 4.11,32 |} </div> <br>Finaal: [[25. juuli]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>Riike:23 <br>'''[[Ujumise maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''4.03,84''' [[Michael Phelps]], [[USA]] ([[10. august]] [[Ujumine 2008. aasta suveolümpiamängudel#400 m kompleksi|2008]], [[Peking]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''4.03,84''' [[Michael Phelps]], [[USA]] ([[10. august]] [[Ujumine 2008. aasta suveolümpiamängudel#400 m kompleksi|2008]], [[Peking]]) <br>'''[[Ujumine 2016. aasta suveolümpiamängudel#400 m kompleksi|Olümpiavõitja 2016]]:''' '''4.06,05''' [[Kōsuke Hagino]], [[Jaapan]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/SWM/OG2020-_SWM_C74A_SWMM400MIM------------HEAT--------.pdf Eelujumine] – [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/SWM/OG2020-_SWM_C73A1_SWMM400MIM------------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====4×100 m vabalt==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || {{PisiLipp|USA}} || [[Caeleb Dressel]] (47,26),<br>[[Blake Pieroni]] (47,58),<br>[[Bowe Becker]] (47,44),<br>[[Zach Apple]] (46,69) || 3.08,97 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || {{PisiLipp|Itaalia}} || [[Alessandro Miressi]] (47,72),<br>[[Thomas Ceccon]] (47,45),<br>[[Lorenzo Zazzeri]] (47,31),<br>[[Manuel Frigo ]](47,63) || 3.10,11 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Matthew Temple]] (48,07),<br>[[Zac Incerti]] (47,55),<br>[[Alexander Graham]] (48,16),<br>[[Kyle Chalmers ]](46,44) || 3.10,22 |- | align=center|4. || {{PisiLipp|Kanada}} || [[Brent Hayden]] (47,99),<br>[[Joshua Liendo]] (47,51),<br>[[Yuri Kisil]] (47,15),<br>[[Markus Thormeyer]] (48,17) || 3.10,82 |- | align=center|5. || {{PisiLipp|Ungari}} || [[Kristóf Milák]] (48,24),<br>[[Szebasztián Szabó]] (47,44),<br>[[Richárd Bohus]] (47,81),<br>[[Nándor Németh]] (47,57) || 3.11,06 |- | align=center|6. || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Maxime Grousset]] (47,52),<br>[[Florent Manaudou]] (47,62),<br>[[Clément Mignon]] (48,01),<br>[[Mehdy Metella]] (47,94) || 3.11,09 |- | align=center|7. || [[Venemaa olümpiakomitee|ROC]] || [[Andrei Minakov]] (47,71),<br>[[Vladislav Grinev]] (47,94),<br>[[Vladimir Morozov]] (48,15),<br>[[Kliment Kolesnikov]] (48,40) || 3.12,20 |- | align=center|8. || {{PisiLipp|Brasiilia}} || [[Breno Correia]] (48,69),<br>[[Pedro Spajari]] (48,24),<br>[[Gabriel Santos]] (48,76),<br>[[Marcelo Chierighini]] (47,72) || 3.13,41 |} </div> <br>Finaal: [[26. juuli]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>'''[[Ujumise maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''3.08,24''' [[USA]], ([[11. august]] [[Ujumine 2012. aasta suveolümpiamängudel#4×100 m vabalt|2008]], [[Peking]]) <br>[[Michael Phelps]] (47,51),<br>[[Garrett Weber-Gale]] (47,02),<br>[[Cullen Jones]] (47,65),<br>[[Jason Lezak]] (46,06) <br>'''Olümpiarekord:''' '''3.08,24''' [[USA]], ([[11. august]] [[Ujumine 2012. aasta suveolümpiamängudel#4×100 m vabalt|2008]], [[Peking]]) <br>[[Michael Phelps]] (47,51),<br>[[Garrett Weber-Gale]] (47,02),<br>[[Cullen Jones]] (47,65),<br>[[Jason Lezak]] (46,06) <br>'''[[Ujumine 2016. aasta suveolümpiamängudel#400 m vabalt|Olümpiavõitja 2016]]:''' '''3.09,92''' [[USA]], <br>[[Caeleb Dressel]] (48,10),<br>[[Michael Phelps]] (47,12),<br>[[Ryan Held]] (47,73),<br>[[Nathan Adrian]] (46,97) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/SWM/OG2020-_SWM_C74B_SWMM4×100MFR----------HEAT--------.pdf Eelujumine] – [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/SWM/OG2020-_SWM_C73B1_SWMM4×100MFR----------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====4×200 m vabalt==== Suurbritannia võistkond võitis kuldmedali Euroopa rekordiga 6.58,58, 2009. aastal ameeriklaste püstitatud maailmarekordist jäi lahutama vaid kolm sajandikku. Võidukasse teatemeeskonda kuulunud [[Thomas Dean]]ist sai esimene Briti ujuja pärast [[1908. aasta suveolümpiamängud|1908. aasta mänge]], kes on ühtedel mängudel võitnud kaks kuldmedalit.<ref>[https://www.walesonline.co.uk/sport/other-sport/tom-dean-claims-second-olympic-21161321 "Tom Dean claims second Olympic gold in 200m freestyle relay"]. walesonline.co.uk. 28.7.2021. Vaadatud 31.7.2021</ref> Ameeriklased jäid sel alal esimest korda pärast [[2000. aasta suveolümpiamängud|2000. aasta suveolümpiamänge]] esimest korda olümpiavõiduta ja peale [[1980. aasta suveolümpiamängud|1980. aasta mänge]] üldse esimest korda medalita. <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[Thomas Dean]] (1.45,72),<br>[[James Guy]] (1.44,40),<br>[[Matthew Richards]] (1.45,01),<br>[[Duncan Scott]] (1.43,45) || '''6.58,58 [[Ujumise Euroopa rekordid|ER]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Venemaa olümpiakomitee|ROC]] || [[Martin Maljutin]] (1.45,69),<br>[[Ivan Girev]] (1.45,63),<br>[[Jevgeni Rõlov]] (1.45,26),<br>[[Mihhail Dovgaljuk]] (1.45,23) || 7.01,81 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Alexander Graham]] (1.46,00),<br>[[Kyle Chalmers]] (1.45,35),<br>[[Zac Incerti]] (1.45,75),<br>[[Thomas Neill]](1.44,74) || 7.01,84 |- | align=center|4. || {{PisiLipp|USA}} || [[Kieran Smith]] (1.44,74),<br>[[Drew Kibler]] (1.45,51),<br>[[Zach Apple]] (1.47,31),<br>[[Townley Haas]] (1.44,87) || 7.02,43 |- | align=center|5. || {{PisiLipp|Itaalia}} || [[Stefano Ballo]] (1.45,77),<br>[[Matteo Ciampi]] (1.45,88),<br>[[Filippo Megli]] (1.45,33),<br>[[Stefano Di Cola]] (1.46,26) ||7.03,24 |- | align=center|6. || {{PisiLipp|Šveits}} || [[Antonio Djakovic]] (1.45,77),<br>[[Nils Liess]] (1.47,74),<br>[[Noè Ponti]] (1.46,93),<br>[[Roman Mityukov]] (1.45,68) || 7.06,12 |- | align=center|7. || {{PisiLipp|Saksamaa}} || [[Lukas Märtens]] (1.46,68),<br>[[Poul Zellmann]] (1.46,30),<br>[[Henning Mühlleitner]] (1.48,04),<br>[[Jacob Heidtmann]] (1.45,49) || 7.06,51 |- | align=center|8. || {{PisiLipp|Brasiilia}} || [[Fernando Scheffer]] (1.45,93),<br>[[Murilo Sartori]] (1.46,09),<br>[[Breno Correia]] (1.48,11),<br>[[Luiz Altamir Melo ]](1.48,09) || 7.08,22 |} </div> <br>Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 73 <br>Riike: 16 <br>'''[[Ujumise maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''6.58,55''' [[USA]], ([[31. juuli]] [[2009. aasta ujumise maailmameistrivõistlused#4×200 m vabalt|2009]], [[Rooma]]) <br>[[Michael Phelps]] (1.44,49),<br>[[Ricky Berens]] (1.44,13),<br>[[David Walters]] (1.45,47),<br>[[Ryan Lochte]] (1.44,46) <br>'''[[Ujumise olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''6:58.56''' [[USA]], ([[13. august]] [[Ujumine 2008. aasta suveolümpiamängudel#4×200 m vabalt|2008]], [[Peking]])<br>[[Michael Phelps]] (1.43,31),<br>[[Ryan Lochte]] (1.44,28),<br>[[Ricky Berens]] (1.46,29),<br>[[Peter Vanderkaay]] (1.44,68) <br>'''[[Ujumine 2016. aasta suveolümpiamängudel#4×200 m vabalt|Olümpiavõitja 2016]]:''' '''7.00,66''' [[USA]] <br>[[Conor Dwyer]] (1.45,23),<br>[[Townley Haas]] (1.44,14),<br>[[Ryan Lochte]] (1.46,03),<br>[[Michael Phelps]] (1.45,26) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/SWM/OG2020-_SWM_C74B_SWMM4×200MFR----------HEAT--------.pdf Eelujumine] - [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/SWM/OG2020-_SWM_C73B1_SWMM4×200MFR----------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====4×100 m kompleksi==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8"Caeleb Dressel (49.03) | align=center|{{KuldOlümpia}} || {{PisiLipp|USA}} || [[Ryan Murphy]] (52,31),<br>[[Michael Andrew]] (58,49),<br>[[Caeleb Dressel]] (49,03),<br>[[Zach Apple]] (46,95) || '''3.26,78 [[Ujumise maailmarekordid|MR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[Luke Greenbank]] (53,63),<br>[[Adam Peaty]] (56,53),<br>[[James Guy]] (50,27),<br>[[Duncan Scott]] (47,08) || '''3.27,51 [[Ujumise Euroopa rekordid|ER]]''' |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || {{PisiLipp|Itaalia}} || [[Thomas Ceccon]] (52,52),<br>[[Nicolò Martinenghi]] (58,11),<br>[[Federico Burdisso]] (51,07),<br>[[Alessandro Miressi]] (47,47) || 3.29,17 |- | align=center|4. || [[Venemaa olümpiakomitee|ROC]] || [[Jevgeni Rõlov]] (52,82),<br>[[Kirill Prigoda]] (59,06),<br>[[Andrei Minakov]] (50,31),<br>[[Kliment Kolesnikov]] (47,03) || 3.29,22 |- | align=center|5. || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Mitch Larkin]] (53,19),<br>[[Zac Stubblety-Cook]] (58,67),<br>[[Matthew Temple]] (50,78),<br>[[Kyle Chalmers]] (46,96) || 3.29,60 |- | align=center|6. || {{PisiLipp|Jaapan}} || [[Ryosuke Irie]] (53,05),<br>[[Ryuya Mura]] (58,94),<br>[[Naoki Mizunuma]] (50,88),<br>[[Katsumi Nakamura]] (47,04) || 3.29,91 |- | align=center|7. || {{PisiLipp|Kanada}} || [[Markus Thormeyer]] (53,69),<br>[[Gabe Mastromatteo]] (59,67),<br>[[Joshua Liendo]] (51,02),<br>[[Yuri Kisil]] (48,04) || 3.32,42 |- | align=center|8. || {{PisiLipp|Hiina}} || [[Xu Jiayu]] (52,77),<br>[[Yan Zibei]] (58,35),<br>[[Sun Jiajun]],<br>[[He Junyi]] || diskvalifitseeriti |} </div> <br>Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 74 <br>Riike: 16 <br>'''[[Ujumise maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''3.27,28''' [[USA]], ([[2. august]] [[Ujumine 2019. aasta veealade maailmameistrivõistlustel#4×100 m kompleksi|2009]], [[Rooma]]) <br>[[Aaron Peirsol]] (52,19),<br>[[Eric Shanteau]] (58,57),<br>[[Michael Phelps]] (49,72),<br>[[David Walters]] (46,80) <br>'''[[Ujumise olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''3.27,95''' [[USA]], ([[13. august]] [[Ujumine 2016. aasta suveolümpiamängudel#4×100 m kompleksi|2016]], [[Rio de Janeiro]]) <br>[[Ryan Murphy]] (51,85),<br>[[Cody Miller]] (59,03),<br>[[Michael Phelps]] (50,33),<br>[[Nathan Adrian]] (46,74) <br>'''[[Ujumine 2016. aasta suveolümpiamängudel#4×100 m kompleksi|Olümpiavõitja 2016]]:''' '''3.27,95''' [[USA]] <br>[[Ryan Murphy]] (51,85),<br>[[Cody Miller]] (59,03),<br>[[Michael Phelps]] (50,33),<br>[[Nathan Adrian]] (46,74) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/SWM/OG2020-_SWM_C74B_SWMM4X100MMD----------HEAT--------.pdf Eelujumine] - [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/SWM/OG2020-_SWM_C73B1_SWMM4X100MMD----------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ===Naised=== ====50 m vabalt==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Emma McKeon]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || '''23,81 [[Ujumise olümpiarekordid|OR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Sarah Sjöström]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 24,07 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Pernille Blume]] || {{PisiLipp|Taani}} || 24,21 |- | align=center|4. || [[Ranomi Kromowidjojo]] || {{PisiLipp|Holland}} || 24.,30 |- | rowspan=2 align=center|5. || [[Katarzyna Wasick]] || {{PisiLipp|Poola}} || 24,32 |- | [[Wu Qingfeng]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 24,32 |- | align=center|7. || [[Cate Campbell]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 24,36 |- | align=center|8. || [[Abbey Weitzeil]] || {{PisiLipp|USA}} || 24,41 |} </div> <br>Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 81 <br>Riike: 73 <br>'''[[Ujumise maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''23,67''' [[Sarah Sjöström]], [[Rootsi]] ([[29. juuli]] [[Ujumine 2017. aasta veealade maailmameistrivõistlustel#50 m vabalt 2|2017]], [[Budapest]]) <br>'''[[Ujumise olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''24,05''' [[Ranomi Kromowidjojo]], [[Holland]] ([[4. august]] [[Ujumine 2012. aasta suveolümpiamängudel#50 m vabalt 2|2012]], [[London]]) <br>'''[[Ujumine 2016. aasta suveolümpiamängudel#50 m vabalt 2|Olümpiavõitja 2016]]:''' '''24,07''' [[Pernille Blume]], [[Taani]] <br><br>'''Ametlikud tulemused''': [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/SWM/OG2020-_SWM_C74A_SWMW50MFR-------------HEAT--------.pdf Eelujumine] – [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/SWM/OG2020-_SWM_C74A_SWMW50MFR-------------SFNL--------.pdf Poolfinaal] - [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/SWM/OG2020-_SWM_C73A1_SWMW50MFR-------------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====100 m vabalt==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Emma McKeon]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || '''51,96 [[Ujumise olümpiarekordid|OR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Siobhan Haughey]] || {{PisiLipp|Hong Kong}} || 52,27 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Cate Campbell]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 52,52 |- | align=center|4. || [[Penny Oleksiak]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 52,59 |- | align=center|5. || [[Sarah Sjöström]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 52,68 |- | align=center|6. || [[Femke Heemskerk]] || {{PisiLipp|Holland}} || 52,79 |- | align=center|7. || [[Anna Hopkin]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 52,83 |- | align=center|8. || [[Abbey Weitzeil]] || {{PisiLipp|USA}} || 53,23 |} </div> <br>Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 51 <br>Riike: 42 <br>'''[[Ujumise maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''51,71''' [[Sarah Sjöström]], [[Rootsi]] ([[23. juuli]] [[Ujumine 2017. aasta veealade maailmameistrivõistlustel#100 m vabalt 2|2017]], [[Budapest]]) <br>'''[[Ujumise olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''52,70''' [[Simone Manuel]], [[USA]] ([[11. august]] [[Ujumine 2016. aasta suveolümpiamängudel#100 m vabalt 2|2016]], [[Rio de Janeiro]]) <br>-----------------------'''52,70''' [[Penny Oleksiak]], [[Kanada]] ([[11. august]] [[Ujumine 2016. aasta suveolümpiamängudel#100 m vabalt 2|2016]], [[Rio de Janeiro]]) <br>'''[[Ujumine 2016. aasta suveolümpiamängudel#100 m vabalt 2|Olümpiavõitja 2016]]:''' '''52,70''' [[Simone Manuel]], [[USA]] <br>-----------------------------'''52,70''' [[Penny Oleksiak]], [[Kanada]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/SWM/OG2020-_SWM_C74A_SWMW100MFR------------HEAT--------.pdf Eelujumine] – [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/SWM/OG2020-_SWM_C74A_SWMW100MFR------------SFNL--------.pdf Poolfinaal] - [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/SWM/OG2020-_SWM_C73A1_SWMW100MFR------------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====200 m vabalt==== Aasia rekordiga 1.53,92 hõbemedali võitnud [[Siobhan Haughey]] tõi [[Hongkong]]ile ujumises läbi aegade esimese olümpiamedali.<ref>[https://sport.err.ee/1608290811/hongkongi-ujuja-tegi-medalivoiduga-ajalugu "Hongkongi ujuja tegi medalivõiduga ajalugu"]. sport.err.ee. 28.7.2021. Vaadatud 30.7.2021</ref> <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Ariarne Titmus]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || '''1.53,50 [[Ujumise olümpiarekordid|OR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Siobhan Haughey]] || {{PisiLipp|Hong Kong}} || 1.53,92 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Penny Oleksiak]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 1.54,70 |- | align=center|4. || [[Yang Junxuan]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 1.55,01 |- | align=center|5. || [[Katie Ledecky]] || {{PisiLipp|USA}} || 1.55,21 |- | align=center|6. || [[Barbora Seemanová]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 1.55,45 |- | align=center|7. || [[Federica Pellegrini]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 1.55,91 |- | align=center|8. || [[Madison Wilson]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 1.56,39 |} </div> <br>Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>Riike: 22 <br>'''[[Ujumise maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''1.52,98''' [[Federica Pellegrini]], [[Itaalia]] ([[29. juuli]] [[2009. aasta ujumise maailmameistrivõistlused#200 m vabalt 2|2009]], [[Rooma]]) <br>'''[[Ujumise olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''1.53,61''' [[Allison Schmitt]], [[USA]] ([[31. juuli]] [[Ujumine 2012. aasta suveolümpiamängudel#200 m vabalt 2|2012]], [[London]]) <br>'''[[Ujumine 2016. aasta suveolümpiamängudel#200 m vabalt 2|Olümpiavõitja 2016]]:''' '''1.53,73''' [[Katie Ledecky]], [[USA]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/SWM/OG2020-_SWM_C74A_SWMW200MFR------------HEAT--------.pdf Eelujumine] – [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/SWM/OG2020-_SWM_C74A_SWMW200MFR------------SFNL--------.pdf Poolfinaal] - [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/SWM/OG2020-_SWM_C73A1_SWMW200MFR------------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====400 m vabalt==== Australlanna [[Ariarne Titmus]] võitis kuldmedali Okeaania rekordi ja kõigi aegade teise tulemusega 3.56,69, edestades selle ala maailmarekordiomanikku ja valitsevat olümpiavõitjat [[Katie Ledecky]]. Aasia rekordiga pronksmedali võitnud hiinlanna [[Li Bingjie]] kaotas esimesele kahel ligi nelja sekundiga. <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Ariarne Titmus]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 3.56,69 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Katie Ledecky]] || {{PisiLipp|USA}} || 3.57,36 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Li Bingjie]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 4.01,08 |- | align=center|4. || [[Summer McIntosh]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 4.02,42 |- | align=center|5. || [[Tang Muhan]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 4.04,10 |- | align=center|6. || [[Isabel Gose]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 4.04,98 |- | align=center|7. || [[Paige Madden]] || {{PisiLipp|USA}} || 4.06,81 |- | align=center|8. || [[Erika Fairweather]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 4.08,01 |} </div> <br>Finaal: [[26. juuli]] <br>Osavõtjaid: 26 <br>Riike: 16 <br>'''[[Ujumise maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''3.56,46''' [[Katie Ledecky]], [[USA]] ([[7. august]] [[Ujumine 2016. aasta suveolümpiamängudel#400 m vabalt 2|2016]], [[Rio de Janeiro]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''3.56,46''' [[Katie Ledecky]], [[USA]] ([[7. august]] [[Ujumine 2016. aasta suveolümpiamängudel#400 m vabalt 2|2016]], [[Rio de Janeiro]]) <br>'''[[Ujumine 2016. aasta suveolümpiamängudel#400 m vabalt 2|Olümpiavõitja 2016]]:''' '''3.56,46''' [[Katie Ledecky]], [[USA]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/SWM/OG2020-_SWM_C74A_SWMW400MFR------------HEAT--------.pdf Eelujumine] – [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/SWM/OG2020-_SWM_C73A1_SWMW400MFR------------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====800 m vabalt==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Katie Ledecky]] || {{PisiLipp|USA}} || 8.12,57 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Ariarne Titmus]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 8.13,83 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Simona Quadarella]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 8.18,35 |- | align=center|4. || [[Katie Grimes]] || {{PisiLipp|USA}} || 8.19,38 |- | align=center|5. || [[Wang Jianjiahe]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 8.21,93 |- | align=center|6. || [[Kiah Melverton]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 8.22,25 |- | align=center|7. || [[Sarah Köhler]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 8.24,56 |- | align=center|8. || [[Anastasija Kirpitšnikova]] || [[Venemaa olümpiakomitee|ROC]] || 8.26,30 |} </div> <br>Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>Riike: 22 <br>'''[[Ujumise maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''8.04,79''' [[Katie Ledecky]], [[USA]] ([[12. august]] [[Ujumine 2012. aasta suveolümpiamängudel#800 m vabalt 2|2012]], [[Rio de Janeiro]]) <br>'''[[Ujumise olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''8.04,79''' [[Katie Ledecky]], [[USA]] ([[12. august]] [[Ujumine 2012. aasta suveolümpiamängudel#800 m vabalt 2|2012]], [[Rio de Janeiro]]) <br>'''[[Ujumine 2016. aasta suveolümpiamängudel#800 m vabalt 2|Olümpiavõitja 2016]]:''' '''8.04,79''' [[Katie Ledecky]], [[USA]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/SWM/OG2020-_SWM_C73A1_SWMW800MFR------------HEAT000400--.pdf Eelujumine] - [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/SWM/OG2020-_SWM_C73A1_SWMW800MFR------------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====1500 m vabalt==== 1500 meetri distants oli naistele olümpiamängudel kavas esmakordselt. Olümpiarekordina jäi kehtima eelujumises [[Katie Ledecky]] ujutud 15.35,35. <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Katie Ledecky]] || {{PisiLipp|USA}} || 15.37,34 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Erica Sullivan]] || {{PisiLipp|USA}} || 15.41,41 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Sarah Köhler]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 15.42,91 |- | align=center|4. || [[Wang Jianjiahe]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 15.46,37 |- | align=center|5. || [[Simona Quadarella]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 15.53,97 |- | align=center|6. || [[Kiah Melverton]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 16.00,36 |- | align=center|7. || [[Anastassija Kirpitšnikova]] || [[Venemaa olümpiakomitee|ROC]] || 16.00,38 |- | align=center|8. || [[Maddy Gough]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 16.05,81 |} </div> <br>Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 33 <br>Riike: 22 <br>'''[[Ujumise maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''15:20.48''' [[Katie Ledecky]], [[USA]] ([[16. mai]] [[2018]], [[Indianapolis]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/SWM/OG2020-_SWM_C74A_SWMW1500MFR-----------HEAT--------.pdf Eelujumine] - [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/SWM/OG2020-_SWM_C73A1_SWMW1500MFR-----------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====100 m selili==== Olümpiarekordit parandati sel distantsil koguni viiel korral: [[Kylie Masse]] neljandas eelujumises (58,17), [[Regan Smith]] viiendas eelujumises (57,96), [[Kaylee McKeown]] kuuendas eelujumises (57,88), Smith poolfinaalis (57,86) ja McKeown finaalis (57,47). McKeownil jäi finaalis endale kuuluvast maailmarekordist puudu vaid kaks sajandikku. <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Kaylee McKeown]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || '''57,47 [[Ujumise olümpiarekordid|OR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Kylie Masse]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 57,72 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Regan Smith]] || {{PisiLipp|USA}} || 58,05 |- | align=center|4. || [[Rhyan White]] || {{PisiLipp|USA}} || 58,43 |- | align=center|5. || [[Emily Seebohm]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 58,45 |- | align=center|6. || [[Kathleen Dawson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 58,70 |- | align=center|7. || [[Kira Toussaint]] || {{PisiLipp|Holland}} || 59,11 |- | align=center|8. || [[Anastasia Gorbenko]] || {{PisiLipp|Iisrael}} || 59,53 |} </div> <br>Finaal: [[27. juuli]] <br>Osavõtjaid: 41 <br>Riike: 34 <br>'''[[Ujumise maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''57,45''' [[Kaylee McKeown]], [[Austraalia]] ([[13. juuni]] [[2021]], [[Adelaide]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''58,23''' [[Emily Seebohm]], [[Austraalia]] ([[29. juuli]] [[Ujumine 2012. aasta suveolümpiamängudel#100 m selili 2|2012]], [[London]]) <br>'''[[Ujumine 2016. aasta suveolümpiamängudel#100 m selili 2|Olümpiavõitja 2016]]:''' '''58,45''' [[Katinka Hosszú]], [[Ungari]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/SWM/OG2020-_SWM_C74A_SWMW100MBA------------HEAT--------.pdf Eelujumine] – [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/SWM/OG2020-_SWM_C74A_SWMW100MBA------------SFNL--------.pdf Poolfinaal] - [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/SWM/OG2020-_SWM_C73A1_SWMW100MBA------------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====200 m selili==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Kaylee McKeown]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 2.04,68 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Kylie Masse]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 2.05,42 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Emily Seebohm]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 2.06,17 |- | align=center|4. || [[Rhyan White]] || {{PisiLipp|USA}} || 2.06,39 |- | align=center|5. || [[Phoebe Bacon]] || {{PisiLipp|USA}} || 2.06,40 |- | align=center|6. || [[Taylor Ruck]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 2.08,24 |- | align=center|7. || [[Peng Xuwei]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 2.08,26 |- | align=center|8. || [[Liu Yaxin]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 2.08,48 |} </div> <br>Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>Riike: 22 <br>'''[[Ujumise maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''2.03,35''' [[Regan Smith]], [[USA]] ([[26. juuli]] [[Ujumine 2019. aasta veealade maailmameistrivõistlustel#200 m selili 2|2019]], [[Gwangju]]) <br>'''[[Ujumise olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''2.04,06''' [[Missy Franklin]], [[USA]] ([[3. august]] [[Ujumine 2012. aasta suveolümpiamängudel#200 m selili 2|2012]], [[London]]) <br>'''[[Ujumine 2016. aasta suveolümpiamängudel#200 m selili 2|Olümpiavõitja 2016]]:''' '''2.05,99''' [[Maya DiRado]], [[USA]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/SWM/OG2020-_SWM_C74A_SWMW200MBA------------HEAT--------.pdf Eelujumine] – [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/SWM/OG2020-_SWM_C74A_SWMW200MBA------------SFNL--------.pdf Poolfinaal] - [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/SWM/OG2020-_SWM_C73A1_SWMW200MBA------------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====100 m rinnuli==== Distantsi kiireim aeg püstitati eelujumistes, kui lõuna-aafriklanna [[Tatjana Schoenmaker]] ujus olümpiarekordi ja Aafrika rekordi (1.04,82). 14-aastane Eesti ujuja [[Eneli Jefimova]] pääses poolfinaali 14. tulemusega (1.06,79). Poolfinaalides jäi ta viimaseks (1.07,58). <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Lydia Jacoby]] || {{PisiLipp|USA}} || 1.04,95 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Tatjana Schoenmaker]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || 1.05,22 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Lilly King]] || {{PisiLipp|USA}} || 1.05.54 |- | align=center|4. || [[Jevgenija Šikunova]] || [[Venemaa olümpiakomitee|ROC]] || 1.05,90 |- | align=center|5. || [[Julija Jefimova]] || [[Venemaa olümpiakomitee|ROC]] || 1.06,02 |- | align=center|6. || [[Sophie Hansson]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 1.06,07 |- | align=center|7. || [[Martina Carraro]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 1.06,19 |- | align=center|8. || [[Mona McSharry]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 1.06,94 |- |colspan="4"|... |- | align=center|16. || [[Eneli Jefimova]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 1.07,58 |} </div> <br>Finaal: [[25. juuli]] <br>Osavõtjaid: 45 <br>Riike: 38 <br>'''[[Ujumise maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''1.04,13''' [[Lilly King]], [[USA]] ([[25. juuli]] [[Ujumine 2017. aasta veealade maailmameistrivõistlustel#100 m rinnuli 2|2017]], [[Budapest]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''1.04,93''' [[Lilly King]], [[USA]] ([[8. august]] [[Ujumine 2016. aasta suveolümpiamängudel#100 m rinnuli 2|2016]], [[Rio de Janeiro]]) <br>'''[[Ujumine 2016. aasta suveolümpiamängudel#100 m rinnuli 2|Olümpiavõitja 2016]]:''' '''1.04,93''' [[Lilly King]], [[USA]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/SWM/OG2020-_SWM_C74A_SWMM200MFR------------HEAT--------.pdf Eelujumine] – [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/SWM/OG2020-_SWM_C74A_SWMW100MBR------------SFNL--------.pdf Poolfinaal] - [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/SWM/OG2020-_SWM_C73A1_SWMW100MBR------------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====200 m rinnuli==== [[Tatjana Schoenmaker]] ujus juba eelujumises 2.19,16, mis tähistas olümpiarekordit ja Aafrika rekordit; maailmarekordist jäi tal puudu vaid viis sajandikku. Finaalis parandas ta maailmarekordit 16 sajandikuga. <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Tatjana Schoenmaker]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || '''2.18,95 [[Ujumise maailmarekordid|MR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Lilly King]] || {{PisiLipp|USA}} || 2.19,92 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Annie Lazor]] || {{PisiLipp|USA}} || 2.20,84 |- | align=center|4. || [[Jevgenia Tšikunova]] || [[Venemaa olümpiakomitee|ROC]] || 2.20,88 |- | align=center|5. || [[Kaylene Corbett]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || 2.22,06 |- | align=center|6. || [[Molly Renshaw]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2.22,65 |- | align=center|7. || [[Abbie Wood]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2.23,72 |- | align=center|8. || [[Fanny Lecluyse]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 2.24,57 |- |colspan="4"|... |- | align=center|27. || [[Eneli Jefimova]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 2.27,87 |} </div> <br>Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 24 <br>'''[[Ujumise maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''2.19,11''' [[Rikke Møller Pedersen]], [[Taani]] ([[1. august]] [[2013. aasta ujumise maailmameistrivõistlused#200m rinnuli 2|2013]], [[Barcelona]]) <br>'''[[Ujumise olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''2.19,59''' [[Rebecca Soni]], [[Suurbritannia]] ([[2. august]] [[Ujumine 2012. aasta suveolümpiamängudel#200 m rinnuli 2|2012]], [[London]]) <br>'''[[Ujumine 2016. aasta suveolümpiamängudel#200 m rinnuli 2|Olümpiavõitja 2016]]:''' '''2.20,30''' [[Rie Kanetō]], [[Jaapan]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/SWM/OG2020-_SWM_C74A_SWMW200MBR------------HEAT--------.pdf Eelujumine] – [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/SWM/OG2020-_SWM_C74A_SWMW200MBR------------SFNL--------.pdf Poolfinaal] - [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/SWM/OG2020-_SWM_C73A1_SWMW200MBR------------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====100 m liblikat==== Kuldmedali võitis selle ala valitsev maailmameister [[Maggie Mac Neil]], kes viis Ameerika rekordi 55,59-ni. Hõbemedali võitnud hiinlanna [[Zhang Yufei]] kaotas talle viie sajandikuga. Pronksmedali võitis Okeaania rekordi 55,72 ujunud austraallanna [[Emma McKeon]]. <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Maggie Mac Neil]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 55,59 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Zhang Yufei]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 55,64 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Emma McKeon]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 55,72 |- | align=center|4. || [[Torri Huske]] || {{PisiLipp|USA}} || 55,73 |- | align=center|5. || [[Louise Hansson]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 56,22 |- | align=center|6. || [[Marie Wattel]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 56,27 |- | align=center|7. || [[Sarah Sjöström]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 56,91 |- | align=center|8. || [[Anastassja Škurdai]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 57,05 |} </div> <br>Finaal: [[26. juuli]] <br>Osavõtjaid: 33 <br>Riike: 27 <br>'''[[Ujumise maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''55,48''' [[Sarah Sjöström]], [[Rootsi]] ([[7. august]] [[Ujumine 2016. aasta suveolümpiamängudel#100 m liblikat 2|2016]], [[Rio de Janeiro]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''55,48''' [[Sarah Sjöström]], [[Rootsi]] ([[7. august]] [[Ujumine 2016. aasta suveolümpiamängudel#100 m liblikat 2|2016]], [[Rio de Janeiro]]) <br>'''[[Ujumine 2016. aasta suveolümpiamängudel#100 m liblikat 2|Olümpiavõitja 2016]]:''' '''55,48''' [[Sarah Sjöström]], [[Rootsi]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/SWM/OG2020-_SWM_C74A_SWMW100MBF------------HEAT--------.pdf Eelujumine] – [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/SWM/OG2020-_SWM_C74A_SWMW100MBF------------SFNL--------.pdf Poolfinaal] - [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/SWM/OG2020-_SWM_C73A1_SWMW100MBF------------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====200 m liblikat==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Zhang Yufei]] || {{PisiLipp|Hiina}} || '''2.03,86 [[Ujumise olümpiarekordid|OR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Regan Smith]] || {{PisiLipp|USA}} || 2.05,30 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Hali Flickinger]] || {{PisiLipp|USA}} || 2.05,65 |- | align=center|4. || [[Boglárka Kapás]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 2.06,53 |- | align=center|5. || [[Svetlana Tšimrova]] || [[Venemaa olümpiakomitee|ROC]] || 2.07,70 |- | align=center|6. || [[Yu Liyan]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 2.07,85 |- | align=center|7. || [[Alys Thomas]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2.07,90 |- | align=center|8. || [[Brianna Throssell]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 2.09,48 |} </div> <br>Finaal: [[29. juuli]] <br>Osavõtjaid: 16 <br>Riike: 13 <br>'''[[Ujumise maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''2.01,81''' [[Liu Zige]], [[Hiina]] ([[21. oktoober]] [[2009]], [[Jinan Shi]]) <br>'''[[Ujumise olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''2:04.06''' [[Jiao Liuyang]], [[Hiina]] ([[1. august]] [[Ujumine 2012. aasta suveolümpiamängudel#200 m liblikat 2|2012]], [[London]]) <br>'''[[Ujumine 2016. aasta suveolümpiamängudel#200 m liblikat 2|Olümpiavõitja 2016]]:''' '''2.04,85''' [[Mireia Belmonte]], [[Hispaania]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/SWM/OG2020-_SWM_C74A_SWMW200MBF------------HEAT--------.pdf Eelujumine] – [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/SWM/OG2020-_SWM_C74A_SWMW200MBF------------SFNL--------.pdf Poolfinaal] - [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/SWM/OG2020-_SWM_C73A1_SWMW200MBF------------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====200 m kompleksi==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Yui Ohashi]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 2.08,52 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Alex Walsh]] || {{PisiLipp|USA}} || 2.08,65 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Kate Douglass]] || {{PisiLipp|USA}} || 2.09,04 |- | align=center|4. || [[Abbie Wood]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2.09,15 |- | align=center|5. || [[Yu Yiting]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 2.09,57 |- | align=center|6. || [[Sydney Pickrem]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 2.10,05 |- | align=center|7. || [[Katinka Hosszú]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 2.12,38 |- | align=center|8. || [[Alicia Wilson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2.12,86 |} </div> <br>Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>Riike: 20 <br>'''[[Ujumise maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''2.06,12''' [[Katinka Hosszú]], [[Ungari]] ([[3. august]] [[Ujumine 2015. aasta veealade maailmameistrivõistlustel#200 m kompleksi 2|2015]], [[Kaasan]]) <br>'''[[Ujumise olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''2.06,58''' [[Katinka Hosszú]], [[Ungari]] ([[9. august]] [[Ujumine 2016. aasta suveolümpiamängudel#200 m kompleksi 2|2016]], [[Rio de Janeiro]]) <br>'''[[Ujumine 2016. aasta suveolümpiamängudel#200 m kompleksi 2|Olümpiavõitja 2016]]:''' '''2.06,58''' [[Katinka Hosszú]], [[Ungari]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/SWM/OG2020-_SWM_C74A_SWMW200MIM------------HEAT--------.pdf Eelujumine] – [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/SWM/OG2020-_SWM_C74A_SWMW200MIM------------SFNL--------.pdf Poolfinaal] - [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/SWM/OG2020-_SWM_C73A1_SWMW200MIM------------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====400 m kompleksi==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Yui Ohashi]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 4.32,08 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Emma Weyant]] || {{PisiLipp|USA}} || 4.32,76 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Hali Flickinger]] || {{PisiLipp|USA}} || 4.34,90 |- | align=center|4. || [[Mireia Belmonte]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 4.35,13 |- | align=center|5. || [[Katinka Hosszú]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 4.35,98 |- | align=center|6. || [[Viktória Mihályvári-Farkas]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 4.37,75 |- | align=center|7. || [[Aimee Willmott]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.38,30 |- | align=center|8. || [[Ilaria Cusinato]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 4.40,65 |} </div> <br>Finaal: [[25. juuli]] <br>Osavõtjaid: 15 <br>Riike: 13 <br>'''[[Ujumise maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''4.26,36''' [[Katinka Hosszú]], [[Ungari]] ([[6. august]] [[Ujumine 2016. aasta suveolümpiamängudel#400 m kompleksi 2|2016]], [[Rio de Janeiro]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''4.26,36''' [[Katinka Hosszú]], [[Ungari]] ([[6. august]] [[Ujumine 2016. aasta suveolümpiamängudel#400 m kompleksi 2|2016]], [[Rio de Janeiro]]) <br>'''[[Ujumine 2016. aasta suveolümpiamängudel#400 m kompleksi 2|Olümpiavõitja 2016]]:''' '''4.26,36''' [[Katinka Hosszú]], [[Ungari]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/SWM/OG2020-_SWM_C74A_SWMW400MIM------------HEAT--------.pdf Eelujumine] – [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/SWM/OG2020-_SWM_C73A1_SWMW400MIM------------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====4×100 m vabalt==== Australlannad võitsid sel alal kolmanda olümpiakulla järjest maailmarekordiga 3.29,69. Eelmine maailmarekord kuulus samuti Austraalia naiskonnale (ainsana ei kuulunud Tōkyō olümpiavõitjatest eelmisse rekordnaiskonda [[Meg Harris]]). <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Bronte Campbell]] (53,01),<br>[[Meg Harris]] (53,09),<br>[[Emma McKeon]] (51,35),<br>[[Cate Campbell]] (52,24) || '''3.29,69 [[Ujumise maailmarekordid|MR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || {{PisiLipp|Kanada}} || [[Kayla Sanchez]] (53,42),<br>[[Margaret MacNeil]] (53,47),<br>[[Rebecca Smith]] (53,63),<br>[[Penny Oleksiak]] (52,26) || 3.32,78 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || {{PisiLipp|USA}} || [[Erika Brown]] (54,02),<br>[[Abbey Weitzeil]] (52,68),<br>[[Natalie Hinds]] (53,15),<br>[[Simone Manuel]] (52,96) || 3.32,81 |- | align=center|4. || {{PisiLipp|Holland}} || [[Kim Busch]] (54,64),<br>[[Ranomi Kromowidjojo]] (52,87),<br>[[Kira Toussaint]] (54,14),<br>[[Femke Heemskerk]] (52,05) || 3.33,70 |- | align=center|5. || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[Anna Hopkin]] (53,16),<br>[[Abbie Wood]] (53,23),<br>[[Lucy Hope]] (54,73),<br>[[Freya Anderson]] (52,84) || 3.33,96 |- | align=center|6. || {{PisiLipp|Rootsi}} || [[Sarah Sjöström]] '''(52,62) [[Ujumise olümpiarekordid|OR]]''',<br>[[Michelle Coleman]] (53,62),<br>[[Louise Hansson]] (53,51),<br>[[Sophie Hansson]] (54,94) || 3.34,69 |- | align=center|7. || {{PisiLipp|Hiina}} || [[Cheng Yujie]] (54,10),<br>[[Zhu Menghui]] (53,54),<br>[[Ai Yanhan]] (54,22),<br>[[Wu Qingfeng]] (52,90) || 3.34,76 |- | align=center|8. || {{PisiLipp|Taani}} || [[Pernille Blume]] (53,07),<br>[[Signe Bro]] (53,78),<br>[[Julie Kepp Jensen]] (54,46),<br>[[Jeanette Ottesen]] (54,39) || 3.35,70 |} </div> <br>Finaal: [[25. juuli]] <br>Osavõtjaid: 15 võistkonda <br>'''[[Ujumise maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''3.30,05''' [[Austraalia]] ([[5. aprill]] [[2018]], [[Gold Coast]])<br>[[Shayna Jack]] (54.03),<br>[[Bronte Campbell]] (52.03),<br>[[Emma McKeon]] (52.99),<br>[[Cate Campbell]] (51.00) <br>'''Olümpiarekord:''' '''3.30,65''' [[Austraalia]] ([[6. august]] [[Ujumine 2016. aasta suveolümpiamängudel#4×100 m vabalt 2|2016]], [[Rio de Janeiro]]) <br>[[Emma McKeon]] (53,41),<br>[[Brittany Elmslie]] (53,12),<br>[[Bronte Campbell]] (52,15),<br>[[Cate Campbell]] (51,97) <br>'''[[Ujumine 2016. aasta suveolümpiamängudel#4×100 m vabalt 2|Olümpiavõitja 2016]]:''' '''3.30,65''' [[Austraalia]]<br>[[Emma McKeon]] (53,41),<br>[[Brittany Elmslie]] (53,12),<br>[[Bronte Campbell]] (52,15),<br>[[Cate Campbell]] (51,97) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/SWM/OG2020-_SWM_C74B_SWMW4×100MFR----------HEAT--------.pdf Eelujumine] – [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/SWM/OG2020-_SWM_C73B1_SWMW4×100MFR----------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====4×200 m vabalt==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || {{PisiLipp|Hiina}} || [[Yang Junxuan]] (1.54.37),<br>[[Tang Muhan]] (1.55,00),<br>[[Zhang Yufei]] (1.55,66),<br>[[Li Bingjie]] (1.55,30) || '''7.40,33 [[Ujumise maailmarekordid|MR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || {{PisiLipp|USA}} || [[Allison Schmitt]] (1.56,34),<br>[[Paige Madden]] (1.55,25),<br>[[Katie McLaughlin]] (1.55,38),<br>[[Katie Ledecky]](1.53,76) || 7.40,73 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Ariarne Titmus]] (1.54.51),<br>[[Emma McKeon]] (1.55,31),<br>[[Madison Wilson]] (1.55,62),<br>[[Leah Neale]] (1.55,85) || 7.41,29 |- | align=center|4. || {{PisiLipp|Kanada}} || [[Summer McIntosh]] (1.55,74),<br>[[Rebecca Smith]] (1.57,30),<br>[[Kayla Sanchez]] (1.55,59),<br>[[Penny Oleksiak]] (1.55,14)|| 7.43,77 |- | align=center|5. || [[Venemaa olümpiakomitee|ROC]] || [[Anna Jegorova]] (1.58,22),<br>[[Valerija Salamatina]] (1.58,31),<br>[[Veronika Andrusenko]] (1.58,17),<br>[[Anastasia Gutšenkova]] (1.57,45) || 7.52,15 |- | align=center|6. || {{PisiLipp|Saksamaa}} || [[Isabel Gose]] (1.58,63),<br>[[Leonie Kullmann]] (1.59,19),<br>[[Marie Pietruschka]] (1.58,36),<br>[[Annika Bruhn]] (1.57,71) || 7.53,89 |- | align=center|7. || {{PisiLipp|Ungari}} || [[Zsuzsanna Jakabos]] (1.58,61),<br>[[Laura Veres]] (1.59,71),<br>[[Ajna Késely]] (1.58,14),<br>[[Boglárka Kapás]] (2.00,16) || 7.56,62 |- | align=center|8. || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Charlotte Bonnet]] (1.58,08),<br>[[Assia Touati]] (1.58,82),<br>[[Lucile Tessariol]] (2.00,86),<br>[[Margaux Fabre]] (2.00,39) || 7.58,15 |} </div> <br>Finaal: [[29. juuli]] <br>Osavõtjaid: 72 <br>Riike: 15 <br>'''[[Ujumise maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''7.41,50''' [[Austraalia]], ([[25. juuli]] [[Ujumine 2019. aasta veealade maailmameistrivõistlustel#4×200 m vabalt 2|2009]], [[Gwangju]]) <br>[[Ariarne Titmus]] (1.54,27),<br>[[Madison Wilson]] (1.56,73),<br>[[Brianna Throssell]] (1.55,60),<br>[[Emma McKeon]] (1.54,90) <br>'''[[Ujumise olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''7.42,92''' [[USA]], ([[1. august]] [[Ujumine 2012. aasta suveolümpiamängudel#4×200 m vabalt|2012]], [[London]]) <br>[[Missy Franklin]] (1.55,96),<br>[[Dana Vollmer]] (1.56,02),<br>[[Shannon Vreeland]] (1.56,85),<br>[[Allison Schmitt]] (1.54,09) <br>'''[[Ujumine 2016. aasta suveolümpiamängudel#4×200 m vabalt 2|Olümpiavõitja 2016]]:''' '''7.43,03''' [[USA]]<br>[[Allison Schmitt]] (1.56,21),<br>[[Leah Smith]] (1.56,69),<br>[[Maya DiRado]] (1.56,39),<br>[[Katie Ledecky]] (1.53,74) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/SWM/OG2020-_SWM_C74B_SWMW4X200MFR----------HEAT--------.pdf Eelujumine] - [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/SWM/OG2020-_SWM_C73B1_SWMW4X200MFR----------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====4×100 m kompleksi==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || {{PisiLipp|Austraalia}}|| [[Kaylee McKeown]] (58,01),<br>[[Chelsea Hodges]] (1.05,57),<br>[[Emma McKeon]] (55,91),<br>[[Cate Campbell]] (52,11) || '''3.51,60 [[Ujumise olümpiarekordid|OR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || {{PisiLipp|USA}}|| [[Regan Smith]] (58,05),<br>[[Lydia Jacoby]] (1.05,03),<br>[[Torri Huske]] (56,16),<br>[[Abbey Weitzeil]] (52,49) || 3.51,73 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || {{PisiLipp|Kanada}}|| [[Kylie Masse]] (57,90),<br>[[ydney Pickrem]] (1.07,17),<br>[[Maggie Mac Neil]] (55,27),<br>[[Penny Oleksiak]] (52,26) || 3.52,60 |- | align=center|4. || {{PisiLipp|Hiina}}|| [[Peng Xuwei]] (59,63),<br>[[Tang Qianting]] (1.06,09),<br>[[Zhang Yufei]] (55,39),<br>[[Yang Junxuan]] (53,02) || 3.54,13 |- | align=center|5. || {{PisiLipp|Rootsi}}|| [[Michelle Coleman]] (59,75),<br>[[Sophie Hansson]] (1.05,67),<br>[[Louise Hansson]] (56,12),<br>[[Sarah Sjöström]] (52,73) || 3.54,27 |- | align=center|6. || {{PisiLipp|Itaalia}}|| [[Margherita Panziera]] (1.00,03),<br>[[Martina Carraro]] (1.05,88),<br>[[Elena Di Liddo]] (56,96),<br>[[Federica Pellegrini]] (53,81) || 3.56,68 |- | align=center|7. || [[Venemaa olümpiakomitee|ROC]]|| [[Maria Kameneva]] (59,95),<br>[[Evgenija Šikunova]] (1.05,99),<br>[[Svetlana Šimrova]] (56,70),<br>[[Arina Surkova]] (54,29) || 3.56,93 |- | align=center|8. || {{PisiLipp|Jaapan}}|| [[Anna Konishi]] (59,92),<br>[[Kanako Watanabe]] (1.06,61),<br>[[Rikako Ikee]] (57,92),<br>[[Chihiro Igarashi]] (53,67) || 3.58,12 |} </div> <br>Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 79 <br>Riike: 16 <br>'''[[Ujumise maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''3.50,40''' [[USA]], ([[28. juuli]] [[Ujumine 2019. aasta veealade maailmameistrivõistlustel#4×100 m kompleksi 2|2019]], [[Gwangju]]) <br>[[Regan Smith]] (57,57),<br>[[Lilly King]] (1.04,81),<br>[[Kelsi Dahlia]] (56,16),<br>[[Simone Manuel]] (51,86) <br>'''[[Ujumise olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''3.52,05''' [[USA]], ([[4. august]] [[Ujumine 2012. aasta suveolümpiamängudel#4×100 m kompleksi 2|2012]], [[London]]) <br>[[Missy Franklin]] (58,50),<br>[[Rebecca Soni]] (1.04,82),<br>[[Dana Vollmer]] (55,48),<br>[[Allison Schmitt]] (53,25) <br>'''[[Ujumine 2016. aasta suveolümpiamängudel#4×100 m kompleksi 2|Olümpiavõitja 2016]]:''' '''3.53,13''' [[USA]] <br>[[Kathleen Baker]] (59,00),<br>[[Lilly King]] (1.05,70),<br>[[Dana Vollmer]] (56,00),<br>[[Simone Manuel]] (52,43) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/SWM/OG2020-_SWM_C74B_SWMW4X100MMD----------HEAT--------.pdf Eelujumine] - [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/SWM/OG2020-_SWM_C73B1_SWMW4X100MMD----------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> === Segavõistlus === ==== 4×100 m kompleksi ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[Kathleen Dawson]] (58,80),<br>[[Adam Peaty]] (56,78),<br>[[James Guy]] (50,00),<br>[[Anna Hopkin]] (52,00) || '''3.37,58 [[Ujumise maailmarekordid|MR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || {{PisiLipp|Hiina}} || [[Xu Jiayu]] (52,56),<br>[[Yan Zibei]] (58,11),<br>[[Zhang Yufei]] (55,48),<br>[[Yang Junxuan]] (52,71) || 3.38,86 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Kaylee McKeown]] (58,14),<br>[[Zac Stubblety-Cook]] (58,82),<br>[[Matthew Temple]] (50,26),<br>[[Emma McKeon ]](51,73) || 3.38,95 |- | align=center|4. || {{PisiLipp|Itaalia}} || [[Thomas Ceccon]] (52,23),<br>[[Nicolò Martinenghi]] (57,73),<br>[[Elena Di Liddo]] (56,62),<br>[[Federica Pellegrini]] (52,70) || 3.39,28 |- | align=center|5. || {{PisiLipp|USA}} || [[Ryan Murphy]] (52,23),<br>[[Lydia Jacoby]] (1.05,09),<br>[[Torri Huske]] (56,27),<br>[[Caeleb Dressel]] (46,99) || 3.40,58 |- | align=center|6. || {{PisiLipp|Holland}} || [[Kira Toussaint]] (59,45),<br>[[Arno Kamminga]] (57,89),<br>[[Nyls Korstanje]] (51,34),<br>[[Femke Heemskerk]] (52,57) || 3.41,25 |- | align=center|7. || [[Venemaa olümpiakomitee|ROC]] || [[Jevgeni Rõlov]] (52,79),<br>[[Kirill Prigoda]] (59,15),<br>[[Svetlana Šimrova]] (56,95),<br>[[Maria Kameneva]] (53,56) || 3.42,45 |- | align=center|8. || {{PisiLipp|Iisrael}} || [[Anastasia Gorbenko]] (59,55),<br>[[Itay Goldfaden]] (59,86),<br>[[Gal Cohen Groumi]] (51,58),<br>[[Andrea Murez]] (53,78) || 3.44,77 |} </div> <br>Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 76 <br>Riike: 16 <br>'''[[Ujumise maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''3.38,41''' [[Hiina]], ([[1. oktoober]] [[2020]], [[Qingdao Shi]]) <br>[[Xu Jiayu]] (52,45),<br>[[Yan Zibei]] (57,96),<br>[[Zhang Yufei]] (55,32),<br>[[Yang Junxuan]] (52,68) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/SWM/OG2020-_SWM_C74B_SWMX4X100MMD----------HEAT--------.pdf Eelujumine] - [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/SWM/OG2020-_SWM_C73B1_SWMX4X100MMD----------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> == Medalitabel == {{Värviruut|#ccccff|&nbsp;<nowiki>*</nowiki>&nbsp;|border=darkgray}} Korraldajariik {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" ! colspan=6| [[Pilt:Olympic rings.svg|40px|Olümpiarõngad]] [[Ujumine 2020. aasta suveolümpiamängudel|Tokyo 2020]] [[pilt:Swimming pictogram.svg|40px|ujumine]] |-{| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- |1.||align=left|{{PisiLipp|USA}}||11||10||9||30 |- |2.||align=left|{{PisiLipp|Austraalia}}||9||3||8||20 |- |3.||align=left|{{PisiLipp|Suurbritannia}}||4||3||1||8 |- |4.||align=left|{{PisiLipp|Hiina}}||3||2||1||6 |- |5.||align=left| [[Venemaa olümpiakomitee|ROC]]||2||2||1||5 |-bgcolor=#ccccff |6.||align=left|{{PisiLipp|Jaapan}}*||2||1||0||3 |- |7.||align=left|{{PisiLipp|Kanada}}||1||3||2||6 |- |rowspan=2|8.||align=left|{{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}}||1||1||0||2 |- | align=left|{{PisiLipp|Ungari}}||1||1||0||2 |- |10.||align=left|{{PisiLipp|Tuneesia}}||1||0||0||1 |- |11.||align=left|{{PisiLipp|Itaalia}}||0||2||3||5 |- |rowspan=2|12.||align=left|{{PisiLipp|Hong Kong}}||0||2||0||2 |- |align=left|{{PisiLipp|Holland}}||0||2||0||2 |- |14.||align=left|{{PisiLipp|Ukraina}}||0||0||1||1 |- |rowspan=2|15.||align=left|{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||0||1||0||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Rootsi}}||0||1||0||1 |- |rowspan=3|17.||align=left|{{PisiLipp|Brasiilia}}||0||0||2||2 |- |align=left|{{PisiLipp|Saksamaa}}||0||0||2||2 |- |align=left|{{PisiLipp|Šveits}}||0||0||2||2 |- |rowspan=2|20.||align=left|{{PisiLipp|Taani}}||0||0||1||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Soome}}||0||0||1||1 |- !colspan=2| Kokku (21 riiki)|| 35 || 35 || 35 || 105 |} ==Välislingid== *[https://olympics.com/tokyo-2020/en/sports/swimming/ Ujumine Tokyo 2020 veebilehel] *[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/en/results/swimming/olympic-schedule-and-results.htm Ujmise kogu programm Tokyo 2020 veebilehel] == Viited == {{viited|allikad=}} {{Spordialad2020Suveolümpiamängudel}} {{OM-ujumine}} [[Kategooria:Spordialad 2020. aasta suveolümpiamängudel]] [[Kategooria:Ujumine olümpiamängudel|2020]] 0gyszdf6ovewdjwcyy25trnttopo0vx Ukraina Peaprokuröri Kantselei 0 573804 6168921 6162507 2022-07-27T22:12:33Z Octagon11 123728 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Ukraina Peaprokuröri Kantselei | omakeelne_nimi = Офіс Генерального прокурора | embleem = Arms of the Office of the Prosecutor General of Ukraine.svg | embleemiallkiri = | pilt = Flag of the Office of the Prosecutor General of Ukraine.jpg | pildiallkiri = Lipp | lühend = | deviis = AEQUITAS, LEX, DEFENSIO | asutatud = 02.01.2020 | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = | tüüp = | staatus = | eesmärk = | peakorter = | asukoht = | piirkond = | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = Ukraina peaprokurör | juht_nimi = [[Andri Kostin]] | juht2_nimetus = | juht2_nimi = | juht3_nimetus = | juht3_nimi = | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = | emaorg = | allorg = | eelarve = | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = [https://www.gp.gov.ua/ua/index.html Офіс Генерального прокурора] | märkused = }} '''Ukraina Peaprokuröri Kantselei''' ([[ukraina keel]]es ''Офіс Генерального прокурора'') on [[Ukraina]] prokuratuuri keskne ametiasutus, mis alustas tööd 2. jaanuaril 2020. == Struktuur == * [[Korruptsioonivastane Eriprokuratuur (Ukraina)|Korruptsioonivastane Eriprokuratuur]]<ref>ОФІС ГЕНЕРАЛЬНОГО ПРОКУРОРА НАКАЗ від 5 березня 2020 року N 125: ''1.1. Спеціалізована антикорупційна прокуратура є самостійним структурним підрозділом Офісу Генерального прокурора (на правах Департаменту), підпорядкованим заступнику Генерального прокурора - керівнику Спеціалізованої антикорупційної прокуратури''.</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://zn.ua/UKRAINE/v-ukraine-zarabotal-ofis-generalnogo-prokurora-340997_.html В Украине заработал Офис генерального прокурора] - Zn.ua, 02.01.2020 *[https://zn.ua/UKRAINE/zamestitel-genprokurora-nazyvaet-glavnye-vyzovy-dlya-reformy-prokuratury-348779_.html Заместитель генпрокурора называет главные вызовы для реформы прокуратуры] - Zn.ua, 22.03.2020 *[https://zn.ua/UKRAINE/venediktova-pereraspredelila-obyazannosti-v-ofise-genprokurora-349321_.html Венедиктова перераспределила обязанности в Офисе генпрокурора] - Zn.ua, 27.03.2020 906kxdhpc0kv4tbr27ylzqyabm52j18 Aerutamine 2020. aasta suveolümpiamängudel 0 573985 6169117 5958591 2022-07-28T11:43:32Z CommonsDelinker 1930 Fail Russian_Olympic_Committee_flag.svg on eemaldatud, sest kasutaja [[commons:User:Ellywa|Ellywa]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: per [[:c:Commons:Deletion requests/File:Russian Olympic Committee flag.svg|]]. wikitext text/x-wiki [[Pilt:Olympic rings.svg|right|150px|Olümpiarõngad]] [[Pilt:Canoeing_(flatwater)_pictogram.svg|150px|right]] [[Pilt:Canoeing_(slalom)_pictogram.svg|150px|right]] '''[[Aerutamine|Aerutamises]] [[2020. aasta suveolümpiamängud]]el''' [[Tōkyō]]s toimusid võistlused kahel põhidistsipliinil: [[kärestikuslaalom]]is [[25. juuli|25.]] kuni [[30. juuli]]ni ja aerutamises [[2. august|2.]] kuni [[7. august]]ini. Kärestikuslaalomis jagatai välja 4 komplekti medaleid (2 meestele ja 2 naistele) ja aerutamises 12 medalikomplekti (6 meestele ja 6 naistele). Aerutamise võistlused korraldati [[Sea Forest Waterway]]s, mis asub Jaapanis [[Tōkyō laht|Tōkyō lahes]] [[Odaiba]]s. Kärestikuslaalomi võistlused peeti [[Kasai Canoe Slalom Centre]]s, mis asub [[Edogawa]]s Tōkyō idaosas. Võistlused toimusid 16 alal. Programmis toimus neli muutust. Aerutamises asendati meeste C-1 200 meetri ja meeste K-2 200 meetri naiste C-1 200 meetri ja naiste C-2 500 meetri distantsiga. Slaalomis eemaldati meeste C-2. Lisati naiste C-1. Need kolm muudatust olid osa olümpiamängude liikumisest soolise võrdõiguslikkuse poole. Lisaks asendati meeste K-4 1000 meetrit lühema, meeste K-4 500 meetri distantsiga. ==Kvalifikatsioon== Sarnaselt [[2012. aasta suveolümpiamängud|2012.]] ja [[2016. aasta suveolümpiamängud|2016. aasta olümpiamängude]] vorminguga oli nendel mängudel üles seatud kvalifikatsioonisüsteem nii kärestikuslaalomiks kui ka aerutamiseks süstadel ja kanuudel. [[Rahvusvaheline kanuuliit]] oli 2018. aasta oktoobris juba igaks võistluseka kvoodid kehtestanud. ===Kärestikuslaalom=== ===Aerutamine=== ==Ajakava== {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em;" |- |bgcolor="#FFBBBB" align=center|EV||Eelvõistlused |bgcolor="#BBF3FF" align=center|VF||Veerandfinaalid |bgcolor="#BBF3BB" align=center|PF||Poolfinaalid |bgcolor="#FFFFBB" align=center|F||Finaalid |} ===Kärestikuslaalom=== {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em;text-align:center" ! !! P 25. juuli || colspan=2| E 26. juuli || colspan=2| T 27. juuli || K 28. juuli || colspan=2| N 29. juuli || colspan=2| R 30. juuli |- | align="left"| Mehed || bgcolor="#FFBBBB"| C1 || bgcolor="#BBF3BB"| C1 || bgcolor="#FFFFBB"| C1 || colspan=2| || bgcolor="#FFBBBB"| K1 || colspan=2| || bgcolor="#BBF3BB"| K1 || bgcolor="#FFFFBB"| K1 |- | align="left"| Naised || bgcolor="#FFBBBB"| C1 || colspan=2| || bgcolor="#BBF3BB"| C1 || bgcolor="#FFFFBB"| C1 || bgcolor="#FFBBBB"| K1 || bgcolor="#BBF3BB"| K1 || bgcolor="#FFFFBB"| K1 || colspan=2| |- |} {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em;" |- |'''C1''' = ühekanuu |'''K1''' = ühesüst |} ===Aerutamine=== {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em;text-align:center" ! !! !! colspan=2|E 2. august !! colspan=2| T 3. august !! colspan=2| K 4. august !! colspan=2| N 5. august !! colspan=2| R 6. august !! colspan=2| L 7. august |- | rowspan=6 align="left"| Mehed || align="left"| Ühekanuu 1&nbsp;000 m || colspan=2| || colspan=2| || colspan=2| || colspan=2| || bgcolor="#FFBBBB"| EV || bgcolor="#BBF3FF"| VF || bgcolor="#BBF3BB"| PF || bgcolor="#FFFFBB"| F |- | align="left"| Kahekanuu 1&nbsp;000 m || bgcolor="#FFBBBB"| EV || bgcolor="#BBF3FF"| VF || bgcolor="#BBF3BB"| PF || bgcolor="#FFFFBB"| F || colspan=2| || colspan=2| || colspan=2| || colspan=2| |- | align="left"| Ühesüst 200 m || colspan=2| || colspan=2| || bgcolor="#FFBBBB"| EV || bgcolor="#BBF3FF"| VF || bgcolor="#BBF3BB"| PF || bgcolor="#FFFFBB"| F || colspan=2| || colspan=2| |- | align="left"| Ühesüst 1&nbsp;000 m || bgcolor="#FFBBBB"| EV || bgcolor="#BBF3FF"| VF || bgcolor="#BBF3BB"| PF || bgcolor="#FFFFBB"| F || colspan=2| || colspan=2| || colspan=2| || colspan=2| |- | align="left"| Kahesüst 1&nbsp;000 m || colspan=2| || colspan=2| || bgcolor="#FFBBBB"| EV || bgcolor="#BBF3FF"| VF || bgcolor="#BBF3BB"| PF || bgcolor="#FFFFBB"| F || colspan=2| || colspan=2| |- | align="left"| Neljasüst 500 m || colspan=2| || colspan=2| || colspan=2| || colspan=2| || bgcolor="#FFBBBB"| EV || bgcolor="#BBF3FF"| VF || bgcolor="#BBF3BB"| PF || bgcolor="#FFFFBB"| F |- | rowspan=6 align="left"| Naiset || align="left"| Ühekanuu 200 m || colspan=2| || colspan=2| || bgcolor="#FFBBBB"| EV || bgcolor="#BBF3FF"| VF || bgcolor="#BBF3BB"| PF || bgcolor="#FFFFBB"| F || colspan=2| || colspan=2| |- | align="left"| Kahekanuu 500 m || colspan=2| || colspan=2| || colspan=2| || colspan=2| || bgcolor="#FFBBBB"| EV || bgcolor="#BBF3FF"| VF || bgcolor="#BBF3BB"| PF || bgcolor="#FFFFBB"| F |- | align="left"| Ühesüst 200 m || bgcolor="#FFBBBB"| EV || bgcolor="#BBF3FF"| VF || bgcolor="#BBF3BB"| PF || bgcolor="#FFFFBB"| F || colspan=2| || colspan=2| || colspan=2| || colspan=2| |- | align="left"| Ühesüst 500 m || colspan=2| || colspan=2| || bgcolor="#FFBBBB"| EV || bgcolor="#BBF3FF"| VF || bgcolor="#BBF3BB"| PF || bgcolor="#FFFFBB"| F || colspan=2| || colspan=2| |- | align="left"| Kahesüst 500 m || bgcolor="#FFBBBB"| EV || bgcolor="#BBF3FF"| VF || bgcolor="#BBF3BB"| PF || bgcolor="#FFFFBB"| F || colspan=2| || colspan=2| || colspan=2| || colspan=2| |- | align="left"| Neljasüst 500 m || colspan=2| || colspan=2| || colspan=2| || colspan=2| || bgcolor="#FFBBBB"| EV || bgcolor="#BBF3FF"| VF || bgcolor="#BBF3BB"| PF || bgcolor="#FFFFBB"| F |- |} ==Tulemused== ===Aerutamine mehed=== ====Ühekanuu 1000 m==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus !Kaotus <br>võitjale |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Isaquias Queiroz]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || 4.04,408 || |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Liu Hao]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 4.05,724 ||+ 1,316 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Sergi Tarnovški]] || {{PisiLipp|Moldova}} || 4.06,069 ||+ 1,661 |- | align=center|4. || [[Adrien Bart]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 4.06,171 ||+ 1,763 |- | align=center|5. || [[Martin Fuksa]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 4.08,755 ||+ 4,347 |- | align=center|6. || [[Conrad-Robin Scheibner]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 4.13,725 ||+ 9,317 |- | align=center|7. || [[Fernando Jorge]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 4.13,918 ||+ 9,510 |- | align=center|8. || [[Zheng Pengfei]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 4.14,048 ||+ 9,640 |} </div> <br>Finaal: [[7. august]] <br>Osavõtjaid: 33 <br>Riike: 20 <br>'''[[Aerutamine 2016. aasta suveolümpiamängudel#Ühekanuu 1000 m|Olümpiavõitja 2016]]:''' [[Sebastian Brendel]], {{PisiLipp|Saksamaa}} <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C74B_CSPMC1-1000M----------------------.pdf Eelvõistlus] – [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C73_CSPMC1-1000M----------QFNL000100--.pdf Veerandfinaal 1]-[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C73_CSPMC1-1000M----------QFNL000200--.pdf 2]-[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C73_CSPMC1-1000M----------QFNL000300--.pdf 3] - [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C73_CSPMC1-1000M----------SFNL000100--.pdf Poolfinaal 1]-[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C73_CSPMC1-1000M----------SFNL000200--.pdf 2] - [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C73_CSPMC1-1000M----------FNL-000100--.pdf Finaal] <br><br>Edenemissüsteem: Eelsõitude 1.-2. koht pääsesid otse poolfinaali (viiest eelsõidust 10 paremat), <br>ülejäänud osalesid veerandfinaalis. Kolmest veerandfinaalsõidust pääses edasi poolfinaali kaks paremat. <br style="clear:both;" /> ====Kahekanuu 1000 m==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus !Kaotus <br>võitjale |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Serguey Torres]],<br>[[Fernando Jorge]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 3.24,995 || |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Liu Hao]],<br>[[Zheng Pengfei]] || {{PisiLipp|Hiina}} ||3.25,198 || + 0,203 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Sebastian Brendel]],<br>[[Tim Hecker]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} ||3.25,615 || + 0,620 |- | align=center|4. || [[Jacky Godmann]],<br>[[Isaquias Queiroz]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} ||3.27,603 || + 2,608 |- | align=center|5. || [[Cătălin Chirilă]],<br>[[Victor Mihalachi]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 3.29,285|| + 4,290 |- | align=center|6. || [[Roland Varga]],<br>[[Connor Fitzpatrick]] || {{PisiLipp|Kanada}} ||3.30,157 || + 5,162 |- | align=center|7. || [[Wiktor Głazunow]],<br>[[Tomasz Barniak]] || {{PisiLipp|Poola}} ||3.32.,317 || + 7,322 |- | align=center|8. || [[Cayetano García]],<br>[[Pablo Martínez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} ||3.41,572 || + 16,577 |} </div> <br>Finaal: [[3. august]] <br>Osavõtjaid: 28 <br>Riike: 14 <br>'''[[Aerutamine 2016. aasta suveolümpiamängudel#Kahekanuu 1000 m|Olümpiavõitja 2016]]:''' [[Sebastian Brendel]], [[Jan Vandrey]] {{PisiLipp|Saksamaa}} <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C74B_CSPMC2-1000M----------------------.pdf Eelvõistlus] – [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C73_CSPMC2-1000M----------QFNL000100--.pdf Veerandfinaal 1]-[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C73_CSPMC2-1000M----------QFNL000200--.pdf 2] - [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C73_CSPMC2-1000M----------SFNL000100--.pdf Poolfinaal 1]-[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C73_CSPMK1-1000M----------SFNL000200--.pdf 2] - [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C73_CSPMC2-1000M----------FNL-000100--.pdf Finaal A]-[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C73_CSPMC2-1000M----------FNL-000200--.pdf B] <br><br>Edenemissüsteem: Kahe eelsõidu 1.-2. koht pääsesid otse poolfinaali (4 paremat), ülejäänud <br>osalesid veerandfinaalis. Kahest veerandfinaalsõidust pääses poolfinaali mõlema veerandfinaali<br> kolm paremat. Kahe poolfinaali neli esimest pääsesisid A finaali. <br style="clear:both;" /> ====Ühesüst 200 m==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus !Kaotus <br>võitjale |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Sándor Tótka]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 35,035 || |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Manfredi Rizza]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 35,080 || + 0,045 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|3. || [[Liam Heath]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 35,202 || + 0,167 |- | align=center|4. || [[Kolos Csizmadia]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 35,317 || + 0,282 |- | align=center|5. || [[Carlos Arévalo]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 35,391 || + 0,356 |- | align=center|6. || [[Petter Menning]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 35,562 || + 0,527 |- | align=center|7. || [[Saúl Craviotto]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 35,568 || + 0,533 |- | align=center|8. || [[Roberts Akmens]] || {{PisiLipp|Läti}} || 36,014 || + 0,979 |} </div> <br>Finaal: [[5. august]] <br>Osavõtjaid: 25 <br>Riike: 20 <br>'''[[Aerutamine 2016. aasta suveolümpiamängudel#Ühesüst 200 m|Olümpiavõitja 2016]]:''' [[Liam Heath]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C73_CSPMK1-200M-----------HEAT000100--.pdf Eelsõidud 1]-[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C73_CSPMK1-200M-----------HEAT000200--.pdf 2]-[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C73_CSPMK1-200M-----------HEAT000300--.pdf 3]-[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C73_CSPMK1-200M-----------HEAT000400--.pdf 4]-[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C73_CSPMK1-200M-----------HEAT000500--.pdf 5] – [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C73_CSPMK1-200M-----------QFNL000100--.pdf Veeranfinaal 1]-[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C73_CSPMK1-200M-----------QFNL000200--.pdf 2]-[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C73_CSPMK1-200M-----------QFNL000300--.pdf 3] - [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C73_CSPMK1-200M-----------SFNL000100--.pdf Poolfinaal 1]-[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C73_CSPMK1-200M-----------SFNL000200--.pdf 2] - [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/en/results/canoe-sprint/olympic-schedule-and-results-date=2021-08-05.htm Finaal A]-[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C73_CSPMK1-200M-----------FNL-000200--.pdf B] <br><br>Edenemissüsteem: Eelsõitude 1.-2. koht pääsesid otse poolfinaali (viiest eelsõidust 10 paremat), ülejäänud osalesid<br> veerandfinaalis. Kolmest veerandfinaalsõidust pääses edasi poolfinaali kaks paremat. Kahest poolfinaalsõidust<br> pääses mõlemast neli paremat A-finaali. Ülejäänud poolfinalistid osalesid B-finaalis. <br style="clear:both;" /> ====Ühesüst 1000 m==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus !Kaotus <br>võitjale |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Bálint Kopasz]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 3.20,643 || |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Ádám Varga]] || {{PisiLipp|Ungari}} ||3.22,431 || + 1,788 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Fernando Pimenta]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 3.22,478|| + 1,835 |- | align=center|4. || [[Jacob Schopf]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} ||3.22,554 || + 1,911 |- | align=center|5. || [[Josef Dostál]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} ||3.26,610 || + 5,967 |- | align=center|6. || [[Zhang Dong]] || {{PisiLipp|Hiina}} ||3.28,103 || + 7,460 |- | align=center|7. || [[Thomas Green]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 3.28,360|| + 7,717 |- | align=center|8. || [[Agustín Vernice]] || {{PisiLipp|Argentina}} ||3.28,503 || + 7,860 |} </div> <br>Finaal: [[3. august]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>Riike: 23 <br>'''[[Aerutamine 2016. aasta suveolümpiamängudel#Ühesüst 1000 m|Olümpiavõitja 2016]]:''' [[Marcus Walz]], {{PisiLipp|Hispaania}} <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/en/results/canoe-sprint/race-results-men-s-kayak-single-1000m-heat-000100-.htm Eelvõistlus 1]-[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C73_CSPMK1-1000M----------HEAT000200--.pdf 2]-[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C73_CSPMK1-1000M----------HEAT000300--.pdf 3]-[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C73_CSPMK1-1000M----------HEAT000400--.pdf 4]-[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C73_CSPMK1-1000M----------HEAT000500--.pdf 5] – [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C73_CSPMK1-1000M----------QFNL000100--.pdf Veerandfinaal 1]-[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C73_CSPMK1-1000M----------QFNL000200--.pdf 2]-[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C73_CSPMK1-1000M----------QFNL000300--.pdf 3] - [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C73_CSPMK1-1000M----------SFNL000100--.pdf Poolfinaal 1]-[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C73_CSPMK1-1000M----------SFNL000200--.pdf 2] - [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C73_CSPMK1-1000M----------FNL-000100--.pdf Finaal A]-[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C73_CSPMK1-1000M----------FNL-000200--.pdf B] <br><br>Edenemissüsteem: Eelsõitude 1.-2. koht pääsesid otse poolfinaali (viiest eelsõidust 10 paremat), ülejäänud osalesid<br> veerandfinaalis. Kolmest veerandfinaalsõidust pääses edasi poolfinaali kaks paremat. Kahest poolfinaalsõidust<br> pääses mõlemast neli paremat A-finaali. Ülejäänud poolfinalistid osalesid B-finaalis. <br style="clear:both;" /> ====Kahesüst 1000 m==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus !Kaotus <br>võitjale |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Jean van der Westhuyzen]], <br>[[Thomas Green]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 3.15,280 || |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Max Hoff]], <br>[[Jacob Schopf]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 3.15,584|| + 0,304 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Josef Dostál]], <br>[[Radek Šlouf]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} ||3.16,106 || + 0,826 |- | align=center|4. || [[Bence Nádas]], <br>[[Bálint Kopasz]] || {{PisiLipp|Ungari}} ||3.16,535 || + 1,255 |- | align=center|5. || [[Max Brown]], <br>[[Kurtis Imrie]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} ||3.17,267 || + 1,987 |- | align=center|6. || [[Francisco Cubelos]], <br>[[Íñigo Peña]] || {{PisiLipp|Hispaania}} ||3.17,327 || + 2,047 |- | align=center|7. || [[Mikita Borykau]], <br>[[Aleks Jurenia]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 3.17,769|| + 2,489 |- | align=center|8. || [[Wang Congkang]], <br>[[Bu Tingkai]] || {{PisiLipp|Hiina}} ||3.19,612 || + 4,332 |} </div> <br>Finaal: [[5. august]] <br>Osavõtjaid: 32 (16 paati) <br>Riike: 14 <br>'''[[Aerutamine 2016. aasta suveolümpiamängudel#400 m vabalt|Olümpiavõitja 2016]]:''' [[Max Rendschmidt]], [[Marcus Gross]] {{PisiLipp|Saksamaa}} <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C73_CSPMK2-1000M----------HEAT000100--.pdf Eelvõistlus 1]-[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/en/results/canoe-sprint/race-results-men-s-kayak-double-1000m-heat-000200-.htm 2]-[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C73_CSPMK2-1000M----------HEAT000300--.pdf 3] – [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C73_CSPMK2-1000M----------QFNL000100--.pdf Veeranfinaal 1]-[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C73_CSPMK2-1000M----------QFNL000200--.pdf 2] - [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C73_CSPMK2-1000M----------SFNL000100--.pdf Poolfinaal 1]-[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C73_CSPMK2-1000M----------SFNL000200--.pdf 2] - [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C73_CSPMK2-1000M----------FNL-000100--.pdf Finaal A]-[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C73_CSPMK2-1000M----------FNL-000200--.pdf B] <br><br>Edenemissüsteem: Kolme eelsõidu 1.-2. koht pääsesid otse poolfinaali (6 paremat), ülejäänud <br>osalesid veerandfinaalis. Kahest veerandfinaalsõidust pääses poolfinaali mõlema veerandfinaali<br> kolm paremat. Kahe poolfinaali neli esimest pääsesisid A-finaali. Teised osalesid B-finaalis. <br style="clear:both;" /> ====Neljasüst 500 m==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus !Kaotus <br>võitjale |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Max Rendschmidt]], <br>[[Ronald Rauhe]], <br>[[Tom Liebscher]], <br>[[Max Lemke]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 1.22,219 || |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Saúl Craviotto]], <br>[[Marcus Walz]], <br>[[Carlos Arévalo]], <br>[[Rodrigo Germade]] || {{PisiLipp|Hispaania}} ||1.22,445 || + 0,226 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Samuel Baláž]], <br>[[Denis Myšák]], <br>[[Erik Vlček]], <br>[[Adam Botek]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 1.23,534|| + 1,315 |- | align=center|4. || [[Artem Kuzahhmetov]], <br>[[Aleksandr Sergejev]], <br>[[Roman Anoškin]], <br>[[Maksim Spesivtsev]] || [[Venemaa olümpiakomitee|ROC]] ||1.23,654 || + 1,435 |- | align=center|5. || [[Uladzislau Litvinau]], <br>[[Dzmitri Natynchyk]], <br>[[Ilja Fedarenka]], <br>[[Mikita Borykau]] || {{PisiLipp|Valgevene}} ||1.24,510 || + 2,291 |- | align=center|6. || [[Lachlan Tame]], <br>[[Riley Fitzsimmons]], <br>[[Murray Stewart]], <br>[[Jordan Wood]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 1.25,025|| + 2,806 |- | align=center|7. || [[Bence Nádas]], <br>[[Kornél Béke]], <br>[[Kolos Csizmadia]], <br>[[Sándor Tótka]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 1.25,068|| + 2,849 |- | align=center|8. || [[Emanuel Silva]], <br>[[João Ribeiro]], <br>[[Messias Baptista]], <br>[[David Varela]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 1.25,324|| + 3,105 |} </div> <br>Finaal: [[7. august]] <br>Osavõtjaid:44 (11 paati) <br>Riike: 11 <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C73_CSPMK4-500M-----------HEAT000100--.pdf Eelvõistlus 1]-[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C73_CSPMK4-500M-----------HEAT000200--.pdf 2] - [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C73_CSPMK4-500M-----------QFNL000100--.pdf Veerandfinaal] – [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C73_CSPMK4-500M-----------SFNL000100--.pdf Poolfinaal 1]-[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C73_CSPMK4-500M-----------SFNL000200--.pdf 2] - [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C73_CSPMK4-500M-----------FNL-000100--.pdf Finaal] <br><br>Edenemissüsteem: Kahe eelsõidu 1.-2.koht pääsesid otse poolfinaali, ülejäänud selgitasid <br>ühes poolfinaalsõidus 6 kohta kahte veerandfinaal sõitu. Kahe veerandfinaali neli esimest <br>pääsesid finaali. <br style="clear:both;" /> ===Kärestikuslaalom mehed=== ====Ühesüst (C-1)==== Meeste slaalom C-1 toimus kahel järjestikusel päeval. <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus !Kaotus <br>võitjale |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Benjamin Savšek]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || 98,25 || |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Lukáš Rohan]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} ||101,96 || + 3,71 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Sideris Tasiadis]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} ||103,70 || + 5,45 |- | align=center|4. || [[Adam Burgess]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} ||103,86 || + 5,61 |- | align=center|5. || [[Martin Thomas]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} ||104,98 || + 6,73 |- | align=center|6. || [[Matej Beňuš]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} ||105,60 || + 7,35 |- | align=center|7. || [[Zachary Lokken]] || {{PisiLipp|USA}} ||106,08 || + 7,83 |- | align=center|8. || [[Ander Elosegi]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 106,59|| + 8,34 |} </div> <br>Finaal: [[26. juuli]] <br>Osavõtjaid: 18 <br>Riike: 18 <br>'''[[Aerutamine 2016. aasta suveolümpiamängudel#Ühesüst|Olümpiavõitja 2016]]:''' [[Denis Gargaud Chanut]], {{PisiLipp|Prantsusmaa}} France <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSL/OG2020-_CSL_C73B_CSLMC1----------------HEAT--------.pdf Eelvõistlus] – [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSL/OG2020-_CSL_C73A_CSLMC1----------------SFNL000100--.pdf Poolfinaal] - [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSL/OG2020-_CSL_C74_CSLMC1----------------------------.pdf Finaal] <br><br>[[Kärestikuslaalom|Slaalomisõidul]] kasutati kolme vooru formaati, eelvõistlused, poolfinaal ja finaal. Eelvõistlusel oli igal süstasõitjal rajal kaks sõitu, parema aja arvestamisega. 15 paremat pääses poolfinaali. Poolfinaalis said sportlased ühe sõidu; 10 paremat pääses finaali. Finaali parim aeg võitis kulla. Süstarada on ligikaudu 250 meetrit pikk, kuni 25 väravat, millest sõitja peab õiges suunas mööduma. Karistusaeg lisatakse rikkumiste eest, nagu valelt küljelt möödumine või värava puudutamine. Sõidud kestavad tavaliselt umbes 95 sekundit. <br style="clear:both;" /> ====Ühekanuu (K-1)==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus !Kaotus <br>võitjale |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Jiří Prskavec]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 91,63 || |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Jakub Grigar]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 94,85|| + 3,22 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Hannes Aigner]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} ||97.11 || + 5,48 |- | align=center|4. || [[Felix Oschmautz]] || {{PisiLipp|Austria}} || 98,79|| + 7,16 |- | align=center|5. || [[Michal Smolen]] || {{PisiLipp|USA}} ||99,12 || + 7,49 |- | align=center|6. || [[Bradley Forbes-Cryans]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} ||100,58 || + 8,95 |- | align=center|7. || [[Boris Neveu]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} ||101,18 || + 9,55 |- | align=center|8. || [[Lucien Delfour]] || {{PisiLipp|Austraalia}} ||102,33 || + 10,70 |} </div> <br>Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 24 <br>Riike: 24 <br>'''[[Aerutamine 2016. aasta suveolümpiamängudel#Ühekanuu (K-1)|Olümpiavõitja 2016]]:''' [[Joe Clarke]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSL/OG2020-_CSL_C73B_CSLMK1----------------HEAT--------.pdf Eelvõistlus] – [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSL/OG2020-_CSL_C73A_CSLMK1----------------SFNL000100--.pdf Poolfinaal] - [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSL/OG2020-_CSL_C73A_CSLMK1----------------FNL-000100--.pdf Finaal] <br><br> Eelvõistlusel oli igal kanuusõitjal rajal kaks sõitu, parema aja arvestamisega. 20 paremat pääses poolfinaali. Poolfinaalis said sportlased ühe sõidu; 10 paremat pääses finaali. Finaali parim aeg võitis kulla. <br style="clear:both;" /> ===Aerutamine naised=== ====Ühekanuu 200 m==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus !Kaotus <br>võitjale |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Nevin Harrison]] || {{PisiLipp|USA}} || 45,932 || |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Laurence Vincent-Lapointe]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 46,786|| + 0,854 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Ljudmilla Luzan]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 47,034|| + 1,102 |- | align=center|4. || [[Dorota Borowska]] || {{PisiLipp|Poola}} ||47,116 || + 1,184 |- | align=center|5. || [[Antía Jácome]] || {{PisiLipp|Hispaania}} ||47,226 || + 1,294 |- | align=center|6. || [[Lin Wenjun]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 47,608|| + 1,676 |- | align=center|7. || [[Olesja Romasenko]] || [[Venemaa olümpiakomitee|ROC]] ||47,777 || + 1,845 |- | align=center|8. || [[Katie Vincent]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 47,834|| + 1,902 |} </div> <br>Finaal: [[5. august]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 24 <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C73_CSPWC1-200M-----------HEAT000100--.pdf Eelvõistlus 1]-[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C73_CSPWC1-200M-----------HEAT000200--.pdf 2]-[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C73_CSPWC1-200M-----------HEAT000300--.pdf 3]-[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C73_CSPWC1-200M-----------HEAT000400--.pdf 4]-[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C73_CSPWC1-200M-----------HEAT000500--.pdf 5] –[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C73_CSPWC1-200M-----------QFNL000100--.pdf Veerandfinaal 1]-[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C73_CSPWC1-200M-----------QFNL000200--.pdf 2]-[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C73_CSPWC1-200M-----------QFNL000300--.pdf 3] [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C73_CSPWC1-200M-----------SFNL000100--.pdf Poolfinaal 1]-[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C73_CSPWC1-200M-----------SFNL000200--.pdf 2] - [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C73_CSPWC1-200M-----------FNL-000100--.pdf A Finaal]-[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C73_CSPWC1-200M-----------FNL-000200--.pdf B] <br style="clear:both;" /> ====Kahekanuu 500 m (C-2)==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus !Kaotus <br>võitjale |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Xu Shixiao]],<br>[[Sun Mengya]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 1.55,495 || |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Ljudmilla Luzan]],<br>[[Anastasija Šetverikova]] || {{PisiLipp|Ukraina}} ||1.57,499 || + 2,004 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Laurence Vincent Lapointe]],<br>[[Katie Vincent]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 1.59,041|| + 3,546 |- | align=center|4. || [[Lisa Jahn]],<br>[[Sophie Koch]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} ||1.59,943 || + 4,448 |- | align=center|5. || [[Virág Balla]],<br>[[Kincső Takács]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 2.00,289|| + 4,794 |- | align=center|6. || [[Yarisleidis Cirilo Duboys]],<br>[[Katherin Nuevo Segura]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 2.01.,623|| + 6,128 |- | align=center|7. || [[Daniela Cociu]],<br>[[Maria Olărașu]] || {{PisiLipp|Moldova}} || 2.01,750|| + 6,255 |- | align=center|8. || [[Irina Andrejeva]],<br>[[Olesija Romasenko]] || [[Venemaa olümpiakomitee|ROC]] ||2.04,875 || + 9,380 |} </div> <br>Finaal: [[7. august]] <br>Osavõtjaid: 28 <br>Riike: 14 <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C73_CSPWC2-500M-----------HEAT000100--.pdf Eelvõistlus 1]-[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C73_CSPWC2-500M-----------HEAT000200--.pdf 2] – [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C73_CSPWC2-500M-----------QFNL000100--.pdf Veerandfinaal 1]-[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C73_CSPWC2-500M-----------QFNL000200--.pdf 2] - [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C73_CSPWC2-500M-----------SFNL000100--.pdf Poolfinaal 1]-[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C73_CSPWC2-500M-----------SFNL000200--.pdf 2] - [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C73_CSPWC2-500M-----------FNL-000100--.pdf A Finaal]-[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C73_CSPWC2-500M-----------FNL-000200--.pdf B] <br><br>'''Võistluse formaat:''' <br>'''Eelvõistlus:''' Kahe eelsõidu 2 paremat paati (kokku 4 paati) pääsevad otse poolfinaali, kõik ülejäänud (10 paati) osalevad veerandfinaalis. <br>'''Veerandfinaalid:''' Kahe veeranfinaalsõidu 3 paremat paati (kokku 6 paati) pääsevad poolfinaali, ülejäänud 4 paati jäävad medalivõitlusest välja ja võistlevad lohutusfinaalis B. <br>'''Poolfinaalid:''' Toimus kaks sõitu, kus mõlemas osales 5 paati. Mõlema võistluse 4 paremat paati (kokku 8 paati) pääsevad medalifinaali A, ülejäänud 2 paati jäävad medalivõitlusest välja ja võistlevad lohutusfinaalis B. <br>'''Finaalid:''' A -finaal koosneb 8 parimast paadist, mis jagavad nii medaleid kui ka 4. kuni 8. koha. B -finaalis on ülejäänud 6 paati, mis annavad 9. kuni 14. koha. Rada on 9 meetri laiune tasasel veekogul. Võistluse nimi kirjeldab võistluse konkreetset vormingut. C-vorming tähendab kanuud, kanuusõitja põlvitab ning kasutab aerutamiseks ja juhtimiseks ühe labaga mõla.. "2" on kanuusõitjate arv igas paadis. "500 meetrit" on iga võistluse distants. <br style="clear:both;" /> ====Ühesüst 200 m (K-1)==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus !Kaotus <br>võitjale |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Lisa Carrington]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 38,120 || |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Teresa Portela]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 38,883|| + 0,763 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Emma Jørgensen]] || {{PisiLipp|Taani}} || 38,901|| + 0,781 |- | align=center|4. || [[Marta Walczykiewicz]] || {{PisiLipp|Poola}} ||39,170 || + 1,050 |- | align=center|5. || [[Linnea Stensils]] || {{PisiLipp|Rootsi}} ||39,287 || + 1.167 |- | align=center|6. || [[Dóra Lucz]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 39,442|| + 1,322 |- | align=center|7. || [[Francesca Genzo]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 40,184|| + 2,064 |- | align=center|8. || [[Deborah Kerr (aerutaja)|Deborah Kerr]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} ||40,409 || + 2,289 |- | align=center|9. || [[Andréanne Langlois]] || {{PisiLipp|Kanada}} ||40,473 || + 2,353 |} </div> <br>Finaal: [[3. august]] <br>Osavõtjaid: 34 <br>Riike: 24 <br>'''[[Aerutamine 2016. aasta suveolümpiamängudel#Ühesüst 200 m (K-1)|Olümpiavõitja 2016]]:''' [[Lisa Carrington]], {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C73_CSPWK1-200M-----------HEAT000100--.pdf Eelvõistlus 1]-[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C73_CSPWK1-200M-----------HEAT000200--.pdf 2]-[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C73_CSPWK1-200M-----------HEAT000300--.pdf 3]-[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C73_CSPWK1-200M-----------HEAT000400--.pdf 4]-[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C73_CSPWK1-200M-----------HEAT000500--.pdf 5] – [r Veerandfinaal 1]-[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C73_CSPWK1-200M-----------QFNL000200--.pdf 2]-[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C73_CSPWK1-200M-----------QFNL000300--.pdf 3]- [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C73_CSPWK1-200M-----------SFNL000100--.pdf Poolfinaal 1]-[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C73_CSPWK1-200M-----------SFNL000200--.pdf 2] - [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C73_CSPWK1-200M-----------FNL-000100--.pdf Finaal A]-[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C73_CSPWK1-200M-----------FNL-000200--.pdf B] <br><br>Edenemissüsteem: Viiest eelsõidust pääsesid poolfinaali 1.-2.koha saajad, kokku 10 paati. Ülejäänud sportlased osalesid veerandfinaalis, millest pääses kolme veerandfinaalsõidu kaks paremat (6 paati) poolfinaali. Kahest poolfinaalsõidust said A finaali mõlema sõidu 4 kiiremat. Kuna esimeses poolfinaalis oli nii neljanda kui ka viiendana lõpetanu aeg võrdne, siis erand korras osales A-finaalis 9 paati. <br style="clear:both;" /> ====Ühesüst (K-1) 500 m==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus !Kaotus <br>võitjale |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Lisa Carrington]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 1.51,216 || |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Tamara Csipes]] || {{PisiLipp|Ungari}} ||1.51,855 || + 0,639 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Emma Jørgensen]] || {{PisiLipp|Taani}} || 1.52,773|| + 1,557 |- | align=center|4. || [[Danuta Kozák]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 1.53,414|| + 2,198 |- | align=center|5. || [[Linnea Stensils]] || {{PisiLipp|Rootsi}} ||1.53,600 || + 2,384 |- | align=center|6. || [[Hermien Peters]] || {{PisiLipp|Belgia}} ||1.53,716 || + 2,500 |- | align=center|7. || [[Teresa Portela]] || {{PisiLipp|Portugal}} ||1.55,814 || + 4,598 |- | align=center|8. || [[Alyce Wood]] || {{PisiLipp|Austraalia}} ||1.57,251 || + 6,035 |} </div> <br>Finaal: [[5. august]] <br>Osavõtjaid: 41 <br>Riike: 27 <br>'''[[Aerutamine 2016. aasta suveolümpiamängudel#Ühesüst (K-1) 500 m|Olümpiavõitja 2016]]:''' [[Danuta Kozák]], {{PisiLipp|Ungari}} <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C73_CSPWK1-500M-----------HEAT000100--.pdf Eelvõistlus 1]-[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C73_CSPWK1-500M-----------HEAT000200--.pdf 2]-[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C73_CSPWK1-500M-----------HEAT000300--.pdf 3]-[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C73_CSPWK1-500M-----------HEAT000400--.pdf 4]-[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C73_CSPWK1-500M-----------HEAT000500--.pdf 5]-[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C73_CSPWK1-500M-----------HEAT000600--.pdf 6] – [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C73_CSPWK1-500M-----------QFNL000100--.pdf Veerandfinaal 1]-[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C73_CSPWK1-500M-----------QFNL000200--.pdf 2]-[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C73_CSPWK1-500M-----------QFNL000300--.pdf 3]-[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C73_CSPWK1-500M-----------QFNL000400--.pdf 4] - [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C73_CSPWK1-500M-----------SFNL000100--.pdf Poolfinaal 1]-[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C73_CSPWK1-500M-----------SFNL000200--.pdf 2]-[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C73_CSPWK1-500M-----------SFNL000300--.pdf 3]-[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C73_CSPWK1-500M-----------SFNL000400--.pdf 4] - [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C73_CSPWK1-500M-----------FNL-000100--.pdf Finaal A]-[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C73_CSPWK1-500M-----------FNL-000200--.pdf B]-[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/CSP/OG2020-_CSP_C73_CSPWK1-500M-----------FNL-000300--.pdf C] <br><br>Esimesed kolm igast eelsõidust pääses poolfinaali (16 paati). Ülejäänud konkurendid võistlevad veerandfinaalis. Neljast veerandfinaalsõidust pääses igast sõidust poolfinaali kolm paremat. Ülejäänutel lõppes sellega edasine võistlus. Poolfinaalis oli neli sõitu. Iga sõidu 1.-2. koht pääses A-finaali, 3.-4. koha saanud pääsesid B-finaali, 5.-6. koht osalesid C-finaalis. <br style="clear:both;" /> ====Kahesüst 500 m==== ====Neljasüst 500 m==== ===Kärestikuslaalom naised=== ====Ühesüst==== ====Ühekanuu==== {{Spordialad2020Suveolümpiamängudel}} [[Kategooria:Spordialad 2020. aasta suveolümpiamängudel]] [[Kategooria:Aerutamine olümpiamängudel|2020]] ksq8drnsgoxmqj7qca5zkm3ksnkkic6 Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel 0 574162 6169118 6166449 2022-07-28T11:43:45Z CommonsDelinker 1930 Fail Russian_Olympic_Committee_flag.svg on eemaldatud, sest kasutaja [[commons:User:Ellywa|Ellywa]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: per [[:c:Commons:Deletion requests/File:Russian Olympic Committee flag.svg|]]. wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|kuu=veebruar|aasta=2021}} [[Pilt:Olympic rings.svg|right|150px|Olümpiarõngad]] [[Pilt:Athletics pictogram.svg|right|150px|Kergejõustik]] '''[[Kergejõustik]] [[2020. aasta suveolümpiamängud]]el''' [[Tokyo]]s peetakse mängude viimase kümne päeva jooksul. Need pidid toimuma 2020. aastal [[31. juuli]]st kuni [[9. august]]ini [[Jaapan]]is [[New National Stadium (Tokyo)|Tokyo rahvusstaadionil]]. [[Koroonapandeemia]] tõttu olid mängud koos kergejõustikuvõistlustega edasi lükatud ning toimusid 2021. aasta 30. juulist 8. augustini Kergejõustikus jagatakse välja 48 komplekti medaleid, millest 24 ala on meestele, 23 ala on naistele ja lisaks toimub 4x400 m teatejooks segavõistkondadele. ==Olümpiamängude normid== 2020. aasta olümpiamängude kergejõustiku individuaalne kvalifikatsioonisüsteem erines põhimõtteliselt varasematest versioonidest. Selle asemel, et tugineda seatud kvalifikatsiooninormidele, põhines uus kvalifikatsioonisüsteem peamiselt IAAF-i maailma edetabelil. Kvalifikatsiooninormid nägid ette alternatiivset võimalust, kuid peavad olema piisavalt kõrged, et neid täita ainult teatud võistlustega. Püstitati maksimaalne võistlejate arv võistluste kohta (erinevalt eelmistest aastatest, kus võistluste arv põhines selle järgi, kui palju sportlasi vastas kvalifikatsiooninormile). Teatejooksudes kvalifikatsioon sarnanes eelnenud aastate omaga. Kaheksa võistkonda valitakse maailmameistrivõistluse (siin [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused]]) tulemuste alusel ja veel kaheksa võistkonda valitakse paremusjärjestuse kaudu. {| class="wikitable" |- ! Ala !! Mehed !! Naised |- | [[100 meetri jooks]] || 10,05 || 11,15 |- | [[200 meetri jooks]] || 20,24 || 22,80 |- | [[400 meetri jooks]] || 44,90 || 51,35 |- | [[800 meetri jooks]] || 1.45,20 || 1.59,50 |- | [[1500 meetri jooks]] || 3.35,00 || 4.04,20 |- | [[5000 meetri jooks]] || 13.13,50 || 15.10,00 |- | [[10 000 meetri jooks]] || 27.28,00 || 31.25,00 |- | [[Maraton]] || 2.11,30 || 2.29,30 |- | [[3000 m takistusjooks]] || 8.22,00 || 9.30,00 |- | [[100 meetri tõkkejooks]] || || 12,84 |- | [[110 meetri tõkkejooks]] || 13,32 || |- | [[400 meetri tõkkejooks]] || 48,90 || 55,40 |- | [[20 km käimine]] || 1.21,00 || 1.31,00 |- | [[50 km käimine]] || 3.50,00 || |- | [[Kõrgushüpe]] || 2,33 m || 1,96 m |- | [[Teivashüpe]] || 5,80 m || 4,70 m |- | [[Kaugushüpe]] || 8,22 m || 6,82 m |- | [[Kolmikhüpe]] || 17,14 m || 14,32 m |- | [[Kuulitõuge]] || 21,10 m || 18,50 m |- | [[Kettaheide]] || 66,00 m || 63,50 m |- | [[Vasaraheide]] || 77,50 m || 72,50 m |- | [[Odavise]] || 85,00 m || 64,00 m |- | [[Seitsmevõistlus]] || || 6420 |- | [[Kümnevõistlus]] || 8350 || |- |} == Võistluste ajakava == {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%" width="60%;" | align="center" |'''H''' |hommikul | align="center" |'''Õ''' |õhtul | style="background-color:#D0A9F5" align="center" |EV |Eelvõistlus | style="background-color:#D0A9F5" align="center" |VF |Veerandfinaal | style="background-color:#D9FFB2" align="center" |½ |Poolfinaal | style="background-color:#FFDF80" align="center" |F |Finaal |- |} {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em; text-align:center" |+'''Mehed''' !Kuu&nbsp;→ ! colspan="2" |Juuli ! colspan="19" |August |- !Kuupäev&nbsp;→ ! colspan="2" |R 30.07 ! colspan="2" |L 31.07 ! colspan="3" |P 1.08 ! colspan="2" |E 2.08 ! colspan="2" |T 3.08 ! colspan="2" |K 4.08 ! colspan="2" |N 5.08 !colspan="2" |R 6.08 ! colspan="2" |L 7.08 ! colspan="2" |P 8.08 |- !Alad &nbsp;↓ | style="width: 2em" |H | style="width: 2em" |Õ | style="width: 2em" |H | style="width: 2em" |Õ | style="width: 2em" |H | colspan="2" |Õ | style="width: 2em" |H | style="width: 2em" |Õ | style="width: 2em" |H | style="width: 2em" |Õ | style="width: 2em" |H | style="width: 2em" |Õ | style="width: 2em" |H | style="width: 2em" |Õ | style="width: 2em" |H | style="width: 2em" |Õ | style="width: 2em" |H | style="width: 2em" |Õ | style="width: 2em" |H | style="width: 2em" |Õ |- | style="text-align:left" |[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#100 m jooks|100 m jooks]] | colspan="2" | | style="background-color:#D0A9F5" align="center" |EV | style="background-color:#D0A9F5" align="center" |VF | | style="background-color:#D9FFB2" align="center" |½ | style="background-color:#FFDF80" align="center" |F | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | |- | style="text-align:left" |[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#200 m jooks|200 m jooks]] | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="3" | | colspan="2" | | style="background-color:#D0A9F5" align="center" |VF | style="background-color:#D9FFB2" align="center" |½ | | style="background-color:#FFDF80" align="center" |F | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | |- | style="text-align:left" |[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#400 m jooks|400 m jooks]] | colspan="2" | | colspan="2" | | style="background-color:#D0A9F5" align="center" |VF | colspan="2" | | | style="background-color:#D9FFB2" align="center" |½ | colspan="2" | | colspan="2" | | | style="background-color:#FFDF80" align="center" |F | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | |- | style="text-align:left" |[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#800 m jooks|800 m jooks]] | colspan="2" | | style="background-color:#D0A9F5" align="center" |VF | | | colspan="2" style="background-color:#D9FFB2" align="center" |½ | colspan="2" | | colspan="2" | | | style="background-color:#FFDF80" align="center" |F | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | |- | style="text-align:left" |[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#1500 m jooks|1500 m jooks]] | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="3" | | colspan="2" | | style="background-color:#D0A9F5" align="center" |VF | | colspan="2" | | | style="background-color:#D9FFB2" align="center" |½ | colspan="2" | | | style="background-color:#FFDF80" align="center" |F | colspan="2" | |- | style="text-align:left;" |[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#5000 m jooks|5000 m jooks]] | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="3" | | colspan="2" | | | style="background-color:#D0A9F5" align="center" |VF | colspan="2" | | colspan="2" | | | style="background-color:#FFDF80" align="center" |F | colspan="2" | | colspan="2" | |- | style="text-align:left" |[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#10000 m jooks|10 000&nbsp;m jooks]] | | style="background-color:#FFDF80" align="center" |F | colspan="2" | | colspan="3" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | |- | style="text-align:left" |[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#Maratom|Maraton]] | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="3" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | style="background-color:#FFDF80" align="center" |F | |- | style="text-align:left" |[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#110 m tõkkejooks|110 m tõkkejooks]] | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="3" | | colspan="2" | | | style="background-color:#D0A9F5" align="center" |VF | style="background-color:#D9FFB2" align="center" |½ | | style="background-color:#FFDF80" align="center" |F | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | |- | style="text-align:left" |[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooks]] | style="background-color:#D0A9F5" align="center" |VF | | colspan="2" | | | colspan="2" style="background-color:#D9FFB2" align="center" |½ | colspan="2" | | style="background-color:#FFDF80" align="center" |F | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | |- | style="text-align:left" |[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#3000 m takistusjooks|3000 m takistusjooks]] | style="background-color:#D0A9F5" align="center" |EV | | colspan="2" | | colspan="3" | | | style="background-color:#FFDF80" align="center" |F | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | |- | style="text-align:left" |[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#4x100 m|4x100 m teatejooks]] | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="3" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | style="background-color:#D0A9F5" align="center" |VF | | | style="background-color:#FFDF80" align="center" |F | colspan="2" | | colspan="2" | |- | style="text-align:left" |[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#4x400 m|4x400 m teatejooks]] | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="3" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | | style="background-color:#D0A9F5" align="center" |V | | style="background-color:#FFDF80" align="center" |F | colspan="2" | |- | style="text-align:left" |[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#20 km käimine|20 km käimine]] | style="background-color:#FFDF80" align="center" |F | | colspan="2" | | colspan="3" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | |- | style="text-align:left" |[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#50 km käimine|50 km käimine]] | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="3" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | style="background-color:#FFDF80" align="center" |F | | colspan="2" | |- | style="text-align:left" |[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#Kaugushüpe|Kaugushüpe]] | colspan="2" | | | style="background-color:#D0A9F5" align="center" |EV | colspan="3" | | style="background-color:#FFDF80" align="center" |F | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | |- | style="text-align:left" |[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe|Kolmikhüpe]] | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="3" | | colspan="2" | | style="background-color:#D0A9F5" align="center" |EV | | colspan="2" | | style="background-color:#FFDF80" align="center" |F | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | |- | style="text-align:left" |[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#Kõrgushüpe|Kõrgushüpe]] | style="background-color:#D0A9F5" align="center" |EV | | colspan="2" | | | colspan="2" style="background-color:#FFDF80" align="center" |F | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | |- | style="text-align:left" |[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#Teivashüpe|Teivashüpe]] | colspan="2" | | style="background-color:#D0A9F5" align="center" |EV | | colspan="3" | | colspan="2" | | | style="background-color:#FFDF80" align="center" |F | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | |- | style="text-align:left" |[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#Kuulitõuge|Kuulitõuge]] | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="3" | | colspan="2" | | | style="background-color:#D0A9F5" align="center" |EV | colspan="2" | | style="background-color:#FFDF80" align="center" |F | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | |- | style="text-align:left" |[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|Kettaheide]] | style="background-color:#D0A9F5" align="center" |EV | | | style="background-color:#FFDF80" align="center" |F | colspan="3" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | |- | style="text-align:left" |[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide|Vasaraheide]] | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="3" | | style="background-color:#D0A9F5" align="center" |EV | | colspan="2" | | | style="background-color:#FFDF80" align="center" |F | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | |- | style="text-align:left" |[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|Odavise]] | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="3" | | colspan="2" | | colspan="2" | | style="background-color:#D0A9F5" align="center" |EV | | colspan="2" | | colspan="2" | | | style="background-color:#FFDF80" align="center" |F | colspan="2" | |- | style="text-align:left" |[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#Kümnevõistlus|Kümnevõistlus]] | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="3" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="4" style="background-color:#FFDF80" align="center" |F | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | |- !Finaalid&nbsp;→ !1 !1 !0 !1 !0 ! colspan="2" |2 !1 !1 !1 !1 !0 !3 !3 !2 !0 !2 !1 !3 !1 !0 |} {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%" width="60%;" | align="center" |'''H''' |hommikul | align="center" |'''Õ''' |õhtul | style="background-color:#D0A9F5" align="center" |EV |Eelvõistlused | style="background-color:#D0A9F5" align="center" |VF |Veerandfinaalid | style="background-color:#D9FFB2" align="center" |½ |Poolfinaalid | style="background-color:#FFDF80" align="center" |F |Finaalid |- |} {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em; text-align:center" |+'''Naised''' !Kuu&nbsp;→ ! colspan="2" |Juuli ! colspan="19" |August |- !Kuupäev&nbsp;→ ! colspan="2" |R 30.07 ! colspan="3" |L 31.07 ! colspan="2" |P 1.08 ! colspan="2" |E 2.08 ! colspan="2" |T 3.08 ! colspan="2" |K 4.08 ! colspan="2" |N 5.08 ! colspan="2" |R 6.08 ! colspan="2" |L 7.08 ! colspan="2" |P 8.08 |- !Alad &nbsp;↓ | style="width: 2em" |H | style="width: 2em" |Õ | style="width: 2em" |H | colspan="2" style="width: 2em" |Õ | style="width: 2em" |H |Õ | style="width: 2em" |H | style="width: 2em" |Õ | style="width: 2em" |H | style="width: 2em" |Õ | style="width: 2em" |H | style="width: 2em" |Õ | style="width: 2em" |H | style="width: 2em" |Õ | style="width: 2em" |H | style="width: 2em" |Õ | style="width: 2em" |H | style="width: 2em" |Õ | style="width: 2em" |H | style="width: 2em" |Õ |- | style="text-align:left" |[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|100 m jooks]] | style="background-color:#D0A9F5" align="center" |VF | | | style="background-color:#D9FFB2" align="center" |½ | style="background-color:#FFDF80" align="center" |F | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | |- | style="text-align:left" |[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|200 m jooks]] | colspan="2" | | colspan="3" | | colspan="2" | | style="background-color:#D0A9F5" align="center" |VF | style="background-color:#D9FFB2" align="center" |½ | | style="background-color:#FFDF80" align="center" |F | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | |- | style="text-align:left" |[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#400 m 2|400 m jooks]] | colspan="2" | | colspan="3" | | colspan="2" | | colspan="2" | | style="background-color:#D0A9F5" align="center" |VF | | | style="background-color:#D9FFB2" align="center" |½ | colspan="2" | | | style="background-color:#FFDF80" align="center" |F | colspan="2" | | colspan="2" | |- | style="text-align:left" |[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#800 m 2|800 m jooks]] | style="background-color:#D0A9F5" align="center" |VF | | | colspan="2" style="background-color:#D9FFB2" align="center" |½ | colspan="2" | | colspan="2" | | | style="background-color:#FFDF80" align="center" |F | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | |- | style="text-align:left" |[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#1500 m 2|1500 m jooks]] | colspan="2" | | colspan="3" | | colspan="2" | | style="background-color:#D0A9F5" align="center" |VF | | colspan="2" | | | style="background-color:#D9FFB2" align="center" |½ | colspan="2" | | | style="background-color:#FFDF80" align="center" |F | colspan="2" | | colspan="2" | |- | style="text-align:left;" |[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#5000 m 2|5000 m jooks]] | | style="background-color:#D0A9F5" align="center" |VF | colspan="3" | | colspan="2" | | | style="background-color:#FFDF80" align="center" |F | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | |- | style="text-align:left" |[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#10 000 m 2|10 000 m jooks]] | colspan="2" | | colspan="3" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | | style="background-color:#FFDF80" align="center" |F | colspan="2" | |- | style="text-align:left" |[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#Maraton 2|Maraton]] | colspan="2" | | colspan="3" | | style="background-color:#FFDF80" align="center" |F | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | |- | style="text-align:left" |[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#100 m tõkkejooks|100 m tõkkejooks]] | colspan="2" | | style="background-color:#D0A9F5" align="center" |VF | colspan="2" | | | style="background-color:#D9FFB2" align="center" |½ | style="background-color:#FFDF80" align="center" |F | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | |- | style="text-align:left" |[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#400 m tõkkejooks 2|400 m tõkkejooks]] | colspan="2" | | style="background-color:#D0A9F5" align="center" |VF | colspan="2" | | colspan="2" | | | style="background-color:#D9FFB2" align="center" |½ | colspan="2" | | style="background-color:#FFDF80" align="center" |F | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | |- | style="text-align:left" |[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#3000 m takistusjooks 2|3000 m takistusjooks]] | colspan="2" | | colspan="3" | | style="background-color:#D0A9F5" align="center" |VF | | colspan="2" | | colspan="2" | | | style="background-color:#FFDF80" align="center" |F | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | |- | style="text-align:left" |[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#4x100 m 2|4x100 m teatejooks]] | colspan="2" | | colspan="3" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | style="background-color:#D0A9F5" align="center" |VF | | | style="background-color:#FFDF80" align="center" |F | colspan="2" | | colspan="2" | |- | style="text-align:left" |[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#4x400 m 2|4x400 m teatejooks]] | colspan="2" | | colspan="3" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | | style="background-color:#D0A9F5" align="center" |VF | colspan="2" | | | style="background-color:#FFDF80" align="center" |F | colspan="2" | |- | style="text-align:left" |[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#20 km käimine 2|20 km käimine]] | colspan="2" | | colspan="3" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | style="background-color:#FFDF80" align="center" |F | | colspan="2" | | colspan="2" | |- | style="text-align:left" |[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#Kaugushüpe 2|Kaugushüpe]] | colspan="2" | | colspan="3" | | style="background-color:#D0A9F5" align="center" |EV | | colspan="2" | | style="background-color:#FFDF80" align="center" |F | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | |- | style="text-align:left" |[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe 2|Kolmikhüpe]] | | style="background-color:#D0A9F5" align="center" |EV | colspan="3" | | | style="background-color:#FFDF80" align="center" |F | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | |- | style="text-align:left" |[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#Kõrgushüpe 2|Kõrgushüpe]] | colspan="2" | | colspan="3" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | style="background-color:#D0A9F5" align="center" |EV | | colspan="2" | | | style="background-color:#FFDF80" align="center" |F | colspan="2" | |- | style="text-align:left" |[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#Teivashüpe 2|Teivashüpe]] | colspan="2" | | colspan="3" | | colspan="2" | | | style="background-color:#D0A9F5" align="center" |EV | colspan="2" | | colspan="2" | | | style="background-color:#FFDF80" align="center" |F | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | |- | style="text-align:left" |[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#Kuulitõuge 2|Kuulitõuge]] | | style="background-color:#D0A9F5" align="center" |EV | colspan="3" | | style="background-color:#FFDF80" align="center" |F | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | |- | style="text-align:left" |[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|Kettaheide]] | colspan="2" | | style="background-color:#D0A9F5" align="center" |EV | colspan="2" | | colspan="2" | | | style="background-color:#FFDF80" align="center" |F | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | |- | style="text-align:left" |[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide 2|Vasaraheide]] | colspan="2" | | colspan="3" | | style="background-color:#D0A9F5" align="center" |EV | | colspan="2" | | | style="background-color:#FFDF80" align="center" |F | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | |- | style="text-align:left" |[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|Odavise]] | colspan="2" | | colspan="3" | | colspan="2" | | colspan="2" | | style="background-color:#D0A9F5" align="center" |EV | | colspan="2" | | colspan="2" | | | style="background-color:#FFDF80" align="center" |F | colspan="2" | | colspan="2" | |- | style="text-align:left" |[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#Seitsmevõistlus|Seitsmevõistlus]] | colspan="2" | | colspan="3" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="4" style="background-color:#FFDF80" align="center" |F | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | |- !Finaalid&nbsp;→ !0 !0 !0 ! colspan="2" |1 !2 !1 !1 !2 !1 !3 !1 !1 !0 !2 !1 !4 !0 !3 !0 !0 |} {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em; text-align:center" |+'''Segavõistkond''' !Kuu&nbsp;→ ! colspan="2" |Juuli ! colspan="18" |August |- !Kuupäev&nbsp;→ ! colspan="2" |R 30.07 ! colspan="2" |L 31.08 ! colspan="2" |P 1.08 ! colspan="2" |E 2.08 ! colspan="2" |T 3.08 ! colspan="2" |K 4.08 ! colspan="2" |N 5.08 ! colspan="2" |R 6.08 ! colspan="2" |L 7.08 ! colspan="2" |P 8.08 |- !Ala&nbsp;↓ | style="width: 2em" |H | style="width: 2em" |Õ | style="width: 2em" |H |Õ | style="width: 2em" |H |Õ | style="width: 2em" |H | style="width: 2em" |Õ | style="width: 2em" |H | style="width: 2em" |Õ | style="width: 2em" |H | style="width: 2em" |Õ | style="width: 2em" |H | style="width: 2em" |Õ | style="width: 2em" |H | style="width: 2em" |Õ | style="width: 2em" |H | style="width: 2em" |Õ | style="width: 2em" |H | style="width: 2em" |Õ |- | style="text-align:left" |[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#4x400 m 3|4x400 m teatejooks]] | | style="background-color:#D0A9F5" align="center" |VF | | style="background-color:#FFDF80" align="center" |F | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | | colspan="2" | |- !Finaal&nbsp;→ !0 !0 !0 !1 !0 !0 !0 !0 !0 !0 !0 !0 !0 !0 !0 !0 !0 !0 !0 !0 |} ==Tulemused== ===Mehed=== ====[[100 m jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || [[Marcell Jacobs]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || '''9,80 [[Kergejõustiku Euroopa rekordid|ER]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" |{{HõbeOlümpia}} || [[Fred Kerley]] || {{PisiLipp|USA}} || 9,84 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} || [[Andre De Grasse]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 9,89 |- | 4. || [[Akani Simbine]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || 9.93 |- | 5. || [[Ronnie Baker]] || {{PisiLipp|USA}} || 9,95 |- | 6. || [[Su Bingtian]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 9,98 |- | . || [[Enoch Adegoke]] || {{PisiLipp|Nigeeria}} || katkestas |- | . || [[Zharnel Hughes]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || diskvalifiseeriti |} </div> <br>Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 84 <br>Riike: 61 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekordid]]:''' '''9,58''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[16. august]] [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks|2009]], [[Berliin]]) <br>'''[[Kergejõustiku olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''9,63''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[5. august]] [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#100 m|2012]] [[London]]) <br>'''[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#100 m jooks|Olümpiavõitja 2016]]:''' '''9,81''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks|Maailmameister 2019]]:''' '''9,76''' [[Christian Coleman]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2021. aasta 100 m jooksu liider:''' '''9,77''' [[Trayvon Bromell]], {{PisiLipp|USA}} ([[5. juuni]] [[2021]], [[Miramar, Florida|Miramar]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/ATH/OG2020-_ATH_C74A_ATHM100M--------------RND1--------.pdf Eeljooksud] – [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/ATH/OG2020-_ATH_C74A_ATHM100M--------------SFNL--------.pdf Poolfinaal] - [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/ATH/OG2020-_ATH_C73A_ATHM100M--------------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[200 m jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Andre De Grasse]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 19,62 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Kenneth Bednarek]] || {{PisiLipp|USA}} || 19,68 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Noah Lyles]] || {{PisiLipp|USA}} || 19,74 |- | align=center|4. || [[Erriyon Knighton]] || {{PisiLipp|USA}} || 19,93 |- | align=center|5. || [[Joseph Fahnbulleh]] || {{PisiLipp|Libeeria}} || 19,98 |- | align=center|6. || [[Aaron Brown]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 20,20 |- | align=center|7. || [[Rasheed Dwyer]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 20,21 |- | align=center|8. || [[Jereem Richards]] || {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || 20,39 |} </div> <br>Finaal: [[4. august]] <br>Osavõtjaid: 56 <br>Riike: 40 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''19,19''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[20. august]] [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks|2009]], [[Berliin]]) <br>'''[[Kergejõustiku olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''19,30''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[20. august]] [[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#200 m jooks|2008]], [[Peking]]) <br>'''[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#200 m jooks|Olümpiavõitja 2016]]:''' '''19,78''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks|Maailmameister 2019]]:''' '''19,83''' [[Noah Lyles]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2021. aasta 200 m jooksu liider:''' '''19,74''' [[Noah Lyles]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. juuni]] [[2021]], [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/ATH/OG2020-_ATH_C74A_ATHM200M--------------RND1--------.pdf Eeljooksud] – [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/ATH/OG2020-_ATH_C74A_ATHM200M--------------SFNL--------.pdf Poolfinaal] - [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/ATH/OG2020-_ATH_C73A_ATHM200M--------------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[400 m jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Steven Gardiner]] || {{PisiLipp|Bahama}} || 43,85 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Anthony Zambrano]] || {{PisiLipp|Colombia}} || 44,08 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Kirani James]] || {{PisiLipp|Grenada}} || 44,19 |- | align=center|4. || [[Michael Cherry]] || {{PisiLipp|USA}} || 44.21 |- | align=center|5. || [[Michael Norman]] || {{PisiLipp|USA}} || 44.31 |- | align=center|6. || [[Christopher Taylor]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 44.79 |- | align=center|7. || [[Isaac Makwala]] || {{PisiLipp|Botswana}} || 44.94 |- | align=center|8. || [[Liemarvin Bonevacia]] || {{PisiLipp|Holland}} || 45.07 |} </div> <br>Finaal: [[5. august]] <br>Osavõtjaid: 50 <br>Riike: 35 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''43,03''' [[Wayde van Niekerk]], {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} ([[14. august]] [[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#400 m jooks#|2016]], [[Rio de Janeiro]]) <br>'''[[Kergejõustiku olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''43,03''' [[Wayde van Niekerk]], {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} ([[14. august]] [[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#400 m jooks#|2016]], [[Rio de Janeiro]]) <br>'''[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#400 m jooks|Olümpiavõitja 2016]]:''' '''43,03''' [[Wayde van Niekerk]], {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m jooks|Maailmameister 2019]]:''' '''43,48''' [[Steven Gardiner]], {{PisiLipp|Bahama}} <br>'''2021. aasta 400 m jooksu liider:''' '''43.85''' [[Randolph Ross]], {{PisiLipp|USA}} ([[11. juuni]] [[2021]], [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/ATH/OG2020-_ATH_C74A_ATHM400M--------------RND1--------.pdf Eeljooksud] – [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/ATH/OG2020-_ATH_C74A_ATHM400M--------------SFNL--------.pdf Poolfinaal] - [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/ATH/OG2020-_ATH_C73A_ATHM400M--------------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[800 m jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Emmanuel Korir]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 1.45,06 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Ferguson Rotich]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 1.45,23 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Patryk Dobek]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1.45,39 |- | align=center|4. || [[Peter Bol]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 1.45,92 |- | align=center|5. || [[Adrián Ben]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1.45,96 |- | align=center|6. || [[Amel Tuka]] || {{PisiLipp|Bosnia ja Hertsegoviina}} || 1.45,98 |- | align=center|7. || [[Gabriel Tual]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1.46,03 |- | align=center|8. || [[Nijel Amos]] || {{PisiLipp|Botswana}} || 1.46,41 |- | align=center|9. || [[Clayton Murphy]] || {{PisiLipp|USA}} || 1.46,53 |} </div> <br>Finaal: [[4. august]] <br>Osavõtjaid: 50 <br>Riike: 35 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''1.40,91''' [[David Rudisha]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[9. august]] [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#800 m jooks|2012]], [[London]]) <br>'''[[Kergejõustiku olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''1.40,91''' [[David Rudisha]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[9. august]] [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#800 m jooks|2012]], [[London]]) <br>'''[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#800 m jooks|Olümpiavõitja 2016]]:''' '''1.42,15''' [[David Rudisha]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks|Maailmameister 2019]]:''' '''1.42.34''' [[Donavan Brazier]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2021. aasta 800 m jooksu liider:''' '''1.42,91''' [[Nijel Amos]], {{PisiLipp|Botswana}} ([[9. juuli]] [[2021]], [[Monaco]])1 <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/ATH/OG2020-_ATH_C74A_ATHM800M--------------RND1--------.pdf Eeljooksud] – [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/ATH/OG2020-_ATH_C74A_ATHM800M--------------SFNL--------.pdf Poolfinaal] - [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/ATH/OG2020-_ATH_C73G_ATHM800M--------------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[1500 m jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Jakob Ingebrigtsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || '''3.28,32 [[Kergejõustiku olümpiarekordid|OR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Timothy Cheruiyot]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.29,01 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Josh Kerr]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.29,05 |- | align=center|4. || [[Abel Kipsang]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.29,56 |- | align=center|5. || [[Adel Mechaal]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.30,77 |- | align=center|6. || [[Cole Hocker]] || {{PisiLipp|USA}} || 3.31,40 |- | align=center|7. || [[Stewart McSweyn]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 3.31,91 |- | align=center|8. || [[Michał Rozmys]] || {{PisiLipp|Poola}} || 3.32,67 |} </div> <br>Finaal: [[7. august]] <br>Osavõtjaid: 50 <br>Riike: 30 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''3.26,00''' [[Hicham El Guerrouj]], {{PisiLipp|Maroko}} ([[14. juuli]] [[1998]], [[Rooma]]) <br>'''[[Kergejõustiku olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''3:32.07''' [[Noah Ngeny]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[29. september]] [[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel#1500 m jooks|2000]], [[Sydney]]) <br>'''[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#1500 m jooks|Olümpiavõitja 2016]]:''' '''3.50,00''' [[Matthew Centrowitz]], {{PisiLipp|USA}} USA <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m jooks|Maailmameister 2019]]:''' '''3.29,26''' [[Timothy Cheruiyot]], {{PisiLipp|Keenia}} Keenia <br>'''2021. aasta 1500 m jooksu liider:''' '''3:28.28''' [[Timothy Chruiyot]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[9. juuli]] [[2021]], [[Monaco]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/ATH/OG2020-_ATH_C74A_ATHM1500M-------------RND1--------.pdf Eeljooksud] – [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/ATH/OG2020-_ATH_C74A_ATHM1500M-------------SFNL--------.pdf Poolfinaal] - [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/ATH/OG2020-_ATH_C73G_ATHM1500M-------------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[5000 m jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Joshua Cheptegei]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 12.58,15 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Mohammed Ahmed]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 12.58,61 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Paul Chelimo]] || {{PisiLipp|USA}} || 12.59,05 |- | align=center|4. || [[Nicholas Kipkorir Kimeli]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 12.59,17 |- | align=center|5. || [[Jacob Kiplimo]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 13.02,40 |- | align=center|6. || [[Birhanu Balew]] || {{PisiLipp|Bahrein}} || 13.03,20 |- | align=center|7. || [[Justyn Knight]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 13.04,38 |- | align=center|8. || [[Mohamed Katir]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 13.06,60 |} </div> <br>Finaal: [[6. august]] <br>Osavõtjaid: 45 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''12.35,36''' [[Joshua Cheptegei]], {{PisiLipp|Uganda}} ([[14. august]] [[2020]], [[Fontvieille]]) <br>'''[[Kergejõustiku olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''12.57,82''' [[Kenenisa Bekele]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[23. august]] [[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#5000 m jooks|2008]], [[Peking]]) <br>'''[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#5000 m jooks|Olümpiavõitja 2016]]:''' '''13.03,30''' [[Mo Farah]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m jooks|Maailmameister 2019]]:''' '''12.58,85''' [[Muktar Edris]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br>'''2021. aasta 5000 m jooksu liider:''' '''12:48.45''' [[Jakob Ingebrirsen]], {{PisiLipp|Norra}} ([[10. juuni]] [[2021]], [[Firenze]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/ATH/OG2020-_ATH_C74A_ATHM5000M-------------RND1--------.pdf Eeljooksud] - [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/ATH/OG2020-_ATH_C73G_ATHM5000M-------------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[10 000 m jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Selemon Barega]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 27.43,22 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Joshua Cheptegei]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 27.43,63 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Jacob Kiplimo]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 27.43,88 |- | align=center|4. || [[Berihu Aregawi]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 27.46,16 |- | align=center|5. || [[Grant Fisher]] || {{PisiLipp|USA}} || 27.46,39 |- | align=center|6. || [[Mohammed Ahmed]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 27.47,76 |- | align=center|7. || [[Rodgers Kwemoi]] || {{PisiLipp|Kenya}} || 27.50,06 |- | align=center|8. || [[Yomif Kejelcha]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 27.52,03 |} </div> <br>Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 25 <br>Riike: 15 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''26.11,00''' [[Joshua Cheptegei]], {{PisiLipp|Uganda}} ([[7. oktoober]] [[2020]], [[Valencia]]) <br>'''[[Kergejõustiku olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''27.01,17''' [[Kenenisa Bekele]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[17. august]] [[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#10 000 m jooks|Olümpiavõitja 2008]], [[Peking]]) <br>'''[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#100 m jooks|Olümpiavõitja 2016]]:''' '''27.05,17''' [[Mo Farah]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} Suurbritannia <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m jooks|Maailmameister 2019]]:''' '''26.48,36''' [[Joshua Cheptegei]], {{PisiLipp|Uganda}} <br>'''2021. aasta 10 000 m jooksu liider:''' '''26.33,93''' [[Jacob Kiplimo]], {{PisiLipp|Uganda}} ([[19. mai]] [[2021]], [[Ostrava]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://web.archive.org/web/20210730123917/https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/ATH/OG2020-_ATH_C73G_ATHM10000M------------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Maraton]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus !Kaotust <br>võitjale |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Eliud Kipchoge]] || {{PisiLipp|Keenia}} ||2:08:38 || |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Abdi Nageeye]] || {{PisiLipp|Holland}} || 2:09.58|| + 1.20 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Bashir Abdi]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 2:10.00|| + 1.22 |- | align=center|4. || [[Lawrence Cherono]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 2:10.02|| + 1.24 |- | align=center|5. || [[Ayad Lamdassem]] || {{PisiLipp|Hispaania}} ||2:10.16 || + 1.38 |- | align=center|6. || [[Suguru Osako]] || {{PisiLipp|Jaapan}} ||2:10.41 || + 2.03 |- | align=center|7. || [[Alphonce Simbu]] || {{PisiLipp|Tansaania}} ||2:11.35 || + 2.57 |- | align=center|8. || [[Galen Rupp]] || {{PisiLipp|USA}} ||2:11.41 || + 3.03 |- |colspan="4"|... |- | align=center|27. || [[Tiidrek Nurme]] || {{PisiLipp|Eesti}} ||2:16.16 || + 7.38 |- | align=center|68. || [[Roman Fosti]] || {{PisiLipp|Eesti}} ||2:25.37 ||+ 16.59 |} </div> <br>Finaal: [[8. august]] <br>Osavõtjaid: 110 <br>Riike: 40 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''2:01.39''' [[Eliud Kipchoge ]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[16. september]] [[2018]], [[Berliin]]) <br>'''[[Kergejõustiku olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''2:06.32''' [[Samuel Wanjiru]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[24. august]] [[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Maraton|2008]], [[Peking]]) <br>'''[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#Maraton|Olümpiavõitja 2016]]:''' '''2:08.44''' [[Eliud Kipchoge]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton|Maailmameister 2019]]:''' '''2:10.40''' [[Lelisa Desisa]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br>'''2021. aasta maratoni liider:''' '''2:02.57''' [[Titus Ekiru]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[16. mai]] [[2021]], [[Milano]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/ATH/OG2020-_ATH_C73K_ATHMMARATHON----------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[110 meetri tõkkejooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Hansle Parchment]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 13,04 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Grant Holloway]] || {{PisiLipp|USA}} || 13,09 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Ronald Levy]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 13,10 |- | align=center|4. || [[Devon Allen]] || {{PisiLipp|USA}} || 13,14 |- | align=center|5. || [[Pascal Martinot-Lagarde]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13,16 |- | align=center|6. || [[Asier Martínez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 13.,22 |- | align=center|7. || [[Andrew Pozzi]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13,30 |- | align=center|8. || [[Aurel Manga]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13,38 |} </div> <br>Finaal: [[5. august]] <br>Osavõtjaid: 42 <br>Riike: 29 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''12,80''' [[Aries Merritt]], {{PisiLipp|USA}} ([[7. september]] [[2012]], [[Brüssel]]) <br>'''[[Kergejõustiku olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''12,91''' [[Liu Xiang]], {{PisiLipp|Hiina}} ([[27. august]] [[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#110 m tõkkejooks|2004]], [[Ateena]]) <br>'''[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#110 m tõkkejooks|Olümpiavõitja 2016]]:''' '''13,05''' [[Omar McLeod]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks|Maailmameister 2019]]:''' '''13,10''' [[Grant Holloway]], {{PisiLipp|USA}} USA <br>'''2021. aasta 110 m tõkkejooksu liider:''' '''12,81''' [[Grant Holloway]], {{PisiLipp|USA}} ([[26. juuni]] [[2021]], [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/ATH/OG2020-_ATH_C74A_ATHM110MHURD----------RND1--------.pdf Eeljooksud] – [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/ATH/OG2020-_ATH_C74A_ATHM110MHURD----------SFNL--------.pdf Poolfinaal] - [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/ATH/OG2020-_ATH_C73A_ATHM110MHURD----------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[400 meetri tõkkejooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Karsten Warholm]] || {{PisiLipp|Norra}} || '''45.94 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Rai Benjamin]] || {{PisiLipp|USA}} || 46,17 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Alison dos Santos]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || 46,72 |- | align=center|4. || [[Kyron McMaster]] || {{PisiLipp|Briti Neitsisaared}} || 47,08 |- | align=center|5. || [[Abderrahman Samba]] || {{PisiLipp|Katar}} || 47,12 |- | align=center|6. || [[Yasmani Copello]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 47,81 |- | align=center|7. || '''[[Rasmus Mägi]]''' || {{PisiLipp|Eesti}} || '''48,11 [[Kergejõustiku Eesti rekordid|ER]]''' |- | align=center|8. || [[Alessandro Sibilio]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 48,77 |} </div> <br>Finaal: [[3. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Riike: <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''46,70''' [[Karsten Warholm]], {{PisiLipp|Norra}} ([[1. juuli]] [[2021]], [[Oslo]]) <br>'''[[Kergejõustiku olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''46.78''' [[Kevin Young]], {{PisiLipp|USA}} ([[6. august]] [[Kergejõustik 1992. aasta suveolümpiamängudel#400 m tõkkejooks|1992]], [[Barcelona]]) <br>'''[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#400 m tõkkejooks|Olümpiavõitja 2016]]:''' '''47,73''' [[Kerron Clement]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks|Maailmameister 2019]]:''' '''47,42''' [[Karsten Warholm]], {{PisiLipp|Norra}} <br>'''2021. aasta 400 m tõkkejooksu liider:''' '''46,70''' [[Karsten Warholm]], {{PisiLipp|Norra}} ([[1. juuli]] [[2021]], [[Oslo]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/ATH/OG2020-_ATH_C74A_ATHM400MHURD----------RND1--------.pdf Eeljooksud] – [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/ATH/OG2020-_ATH_C74A_ATHM400MHURD----------SFNL--------.pdf Poolfinaal] - [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/ATH/OG2020-_ATH_C73A_ATHM400MHURD----------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[3000 meetri takistusjooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Soufiane El Bakkali]] || {{PisiLipp|Maroko}} || 8.08,90 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Lamecha Girma]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 8.10,38 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Benjamin Kigen]] || {{PisiLipp|Kenya}} || 8.11,45 |- | align=center|4. || [[Getnet Wale]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 8.14,97 |- | align=center|5. || [[Yemane Haileselassie]] || {{PisiLipp|Eritrea}} || 8.15,34 |- | align=center|6. || [[Matthew Hughes]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 8.16,03 |- | align=center|7. || [[Ryuji Miura]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 8.16,90 |- | align=center|8. || [[Topi Raitanen]] || {{PisiLipp|Soome}} || 8.17,44 |} </div> <br>Finaal: [[2. august]] <br>Osavõtjaid: 45 <br>Riike: 25 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''7.53,63''' [[Saif Saaeed Shaheen]], {{PisiLipp|Katar}} ([[3. september]] [[2004]], [[Brüssel]]) <br>'''[[Kergejõustiku olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''8.03,28''' [[Conseslus Kipruto]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[17. august]] [[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#100 m jooks|Olümpiavõitja 2016]], [[Rio de Janeiro]]) <br>'''[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#3000 meetri takistusjooks|Olümpiavõitja 2016]]:''' '''8.03,28''' [[Conseslus Kipruto]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 meetri takistusjooks|Maailmameister 2019]]:''' '''8.01,35''' [[Conseslus Kipruto]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2021. aasta 3000 meetri takistusjooksu liider:''' '''8.07,75''' [[Lamecha Girma]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[9. juuli]] [[2021]], [[Monaco]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/ATH/OG2020-_ATH_C74A_ATHM3000MST-----------RND1--------.pdf Eeljooksud] - [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/ATH/OG2020-_ATH_C73G_ATHM3000MST-----------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[4×100 m teatejooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || {{PisiLipp|Itaalia}} || [[Lorenzo Patta]],<br>[[Marcell Jacobs]],<br>[[Eseosa Desalu]],<br>[[Filippo Tortu]] || align=center|37,50 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[Chijindu Ujah]],<br>[[Zharnel Hughes]],<br>[[Richard Kilty]],<br>[[Nethaneel Mitchell-Blake]] || align=center|37,51 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || {{PisiLipp|Kanada}} || [[Aaron Brown]],<br>[[Jerome Blake]],<br>[[Brendon Rodney]],<br>[[Andre De Grasse]] || align=center|37,70 |- | align=center|4. || {{PisiLipp|Hiina}} || [[Tang Xingqiang]],<br>[[Xie Zhenye]],<br>[[Su Bingtian]],<br>[[Wu Zhiqiang]] || align=center|37,79 |- | align=center|5. || {{PisiLipp|Jamaica}} || [[Jevaughn Minzie]],<br>[[Julian Forte]],<br>[[Yohan Blake]],<br>[[Oblique Seville]] || align=center|37,84 |- | align=center|6. || {{PisiLipp|Saksamaa}} || [[Julian Reus]],<br>[[Joshua Hartmann]],<br>[[Deniz Almas]],<br>[[Lucas Ansah-Peprah]] || align=center|38,12 |- | align=center|. || {{PisiLipp|Jaapan}} || [[Shuhei Tada]],<br>[[Ryota Yamagata]],<br>[[Yoshihide Kiryū]],<br>[[Yuki Koike]] || Ei lõpetanud |- | align=center|. ||{{PisiLipp|Ghana}} || [[Sean Safo-Antwi]],<br>[[Benjamin Azamati-Kwaku]],<br>[[Emmanuel Yeboah]],<br>[[Joseph Amoah]] || diskvalifitseeriti |} </div> <br>Finaal: [[6. august]] <br>Osavõtjaid: 80 <br>Riike: 16 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''36,84''' {{PisiLipp|Jamaica}} ([[11. august]] [[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#4x100 m teatejooks|2008]], [[London]]) <br>[[Nesta Carter]],<br>[[Michael Frater]],<br>[[Yohan Blake]],<br>[[Usain Bolt]] <br>'''[[Kergejõustiku olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''36,84''' {{PisiLipp|Jamaica}} ([[11. august]] [[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#4x100 m teatejooks|2008]], [[London]]) <br>[[Nesta Carter]],<br>[[Michael Frater]],<br>[[Yohan Blake]],<br>[[Usain Bolt]] <br>'''[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#4x100 m teatejooks|Olümpiavõitja 2016]]:''' '''37,27''' {{PisiLipp|Jamaica}} <br>[[Asafa Powell]],<br>[[Yohan Blake]],<br>[[Nickel Ashmeade]],<br>[[Usain Bolt]] <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4x100 meetri teatejooks|Maailmameister 2019]]:''' '''37,10''' {{PisiLipp|USA}} <br>[[Christian Coleman]],<br>[[Justin Gatlin]],<br>[[Michael Rodgers]],<br>[[Noah Lyles]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/ATH/OG2020-_ATH_C74A_ATHM4X100M------------RND1--------.pdf Eeljooksud] - [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/ATH/OG2020-_ATH_C73E_ATHM4X100M------------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[4×400 m teatejooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || {{PisiLipp|USA}} || [[Michael Cherry]],<br>[[Michael Norman]],<br>[[Bryce Deadmon]],<br>[[Rai Benjamin]] || 2.55,70 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || {{PisiLipp|Holland}} || [[Terrence Agard]],<br>[[Ramsey Angela]],<br>[[Liemarvin Bonevacia]],<br>[[Tony van Diepen]] || 2.57,18 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || {{PisiLipp|Botswana}} || [[Isaac Makwala]],<br>[[Baboloki Thebe]],<br>[[Zibane Ngozi]],<br>[[Bayapo Ndori]] || 2.57,27 |- | align=center|4. || {{PisiLipp|Belgia}} || [[Alexander Doom]],<br>[[Jonathan Sacoor]],<br>[[Dylan Borlée]],<br>[[Kevin Borlée]] || 2.57,88 |- | align=center|5. || {{PisiLipp|Poola}} || [[Dariusz Kowaluk]],<br>[[Karol Zalewski]],<br>[[Mateusz Rzeźniczak]],<br>[[Kajetan Duszyński]] || 2.58,46 |- | align=center|6. || {{PisiLipp|Jamaica}} || [[Demish Gaye]],<br>[[Christopher Taylor]],<br>[[Jaheel Hyde]],<br>[[Nathon Allen]] || 2.58,76 |- | align=center|7. || {{PisiLipp|Itaalia}} || [[Davide Re]],<br>[[Vladimir Aceti]],<br>[[Edoardo Scotti]],<br>[[Alessandro Sibilio]] || 2.58,81 |- | align=center|8. || {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || [[Deon Lendore]],<br>[[Jereem Richards]],<br>[[Dwight St. Hillaire]],<br>[[Machel Cedenio]] || 3.00,85 |} </div> <br>Finaal: [[7. august]] <br>Osavõtjaid: 80 <br>Riike: 16 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''2.54,29''' {{PisiLipp|USA}} ([[22. august]] [[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m teatejooks|1993]], [[Stuttgart]]) <br>[[Andrew Valmon]],<br>[[Quincy Watts]],<br>[[Butch Reynolds]],<br>[[Michael Johnson]] <br>'''[[Kergejõustiku olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''2.55,39''' {{PisiLipp|USA}} ([[23. august]] [[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#4x400 m teatejooks|2008]], [[Peking]])<br>[[LaShawn Merritt]],<br>[[Angelo Taylor]],<br>[[David Neville]],<br>[[Jeremy Wariner]] <br>'''[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#4x400 m teatejooks|Olümpiavõitja 2016]]:''' '''2.57,30''' {{PisiLipp|USA}} <br>[[Arman Hall]],<br>[[Tony McQuay]],<br>[[Gil Roberts]],<br>[[LaShawn Merritt]] <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4x400 m teatejooks|Maailmameister 2019]]:''' '''2.56,69''' {{PisiLipp|USA}} <br>[[Fred Kerley]],<br>[[Michael Cherry]],<br>[[Wil London]],<br>[[Rai Benjamin]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/ATH/OG2020-_ATH_C74A_ATHM4X400M------------RND1--------.pdf Eeljooksud] – [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/ATH/OG2020-_ATH_C73E_ATHM4X400M------------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[20 km käimine]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Massimo Stano]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 1:21.05 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Koki Ikeda]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 1:21.14 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Toshikazu Yamanishi]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 1:21.28 |- | align=center|4. || [[Álvaro Martín]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1:21.46 |- | align=center|5. || [[Christopher Linke]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 1:21.50 |- | align=center|6. || [[Diego García]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1:21.57 |- | align=center|7. || [[Wang Kaihua]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 1:22.03 |- | align=center|8. || [[Zhang Jun]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 1:22.16 |} </div> <br>Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 57 <br>Riike: 28 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''1:16.36''' [[Yusuke Suzuki]], {{PisiLipp|Jaapan}} ([[15. märts]] [[2015]], [[Nomi]]) <br>'''[[Kergejõustiku olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''1:18.46''' [[Chen Ding]], {{PisiLipp|Hiina}} ([[4. august]] [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#20 km käimine|2012]], [[London]]) <br>'''[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#20 km käimine|Olümpiavõitja 2016]]:''' '''1:19.14''' [[Wang Zhen]], {{PisiLipp|Hiina}} <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|Maailmameister 2019]]:''' '''1:26.34''' [[Toshikazu Yamanishi]], {{PisiLipp|Jaapan}} <br>'''2021. aasta 20 km käimise liider:''' '''1:20.13,68''' [[Caio Bonfim]], {{PisiLipp|Brasiilia}} ([[25. aprill]] [[2021]], [[Bragança Paulista]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/ATH/OG2020-_ATH_C73K_ATHM20KMWALK----------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[50 km käimine]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Dawid Tomala]] || {{PisiLipp|Poola}} || 3:50.08 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Jonathan Hilbert]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 3:50.44 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Evan Dunfee]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 3:50.59 |- | align=center|4. || [[Marc Tur]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3:51.08 |- | align=center|5. || [[João Vieira]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 3:51.28 |- | align=center|6. || [[Masatora Kawano]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 3:51.56 |- | align=center|7. || [[Bian Tongda]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 3:52.01 |- | align=center|8. || [[Rhydian Cowley]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 3:52.01 |} </div> <br>Finaal: [[6. august]] <br>Osavõtjaid: 59 <br>Riike: 29 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''3:32.33''' [[Yohann Diniz]], {{PisiLipp|Prantsusmaa}} ([[15. august]] [[2014. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#50 km käimine|2014]], [[Zürich]]) <br>'''[[Kergejõustiku olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''3:36.53''' [[Jared Tallent]], {{PisiLipp|Austraalia}} ([[11. august]] [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#50 km käimine|2012]], [[London]]) <br>'''[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#50 km käimine|Olümpiavõitja 2016]]:''' '''3:40.58''' [[Matej Tóth]], {{PisiLipp|Slovakkia}} <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#50 km käimine|Maailmameister 2019]]:''' '''4:04.20''' [[Yusuke Suzuki]], {{PisiLipp|Jaapan}} Jaapan <br>'''2021. aasta 50 km käimise liider:''' '''3:38.42''' [[Satoshi Maruo]], {{PisiLipp|Jaapan}} ([[11. aprill]] [[2021]], [[Wajima]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/ATH/OG2020-_ATH_C73K_ATHM50KMWALK----------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kõrgushüpe]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |rowspan=2 align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Mutaz Essa Barshim]] || {{PisiLipp|Katar}} || 2.37 |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Gianmarco Tamberi]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2.37 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Maksim Nedasekau]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 2.37 |- | align=center|4. || [[Woo Sang-hyeok]] || {{PisiLipp|Lõuna-Korea}} || 2.35 |- | align=center|5. || [[Brandon Starc]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 2.35 |- | align=center|6. || [[Mihhail Akimenko]] || [[Venemaa olümpiakomitee|ROC]] || 2.33 |- | align=center|7. || [[JuVaughn Harrison]] || {{PisiLipp|USA}} || 2.33 |- | align=center|8. || [[Django Lovett]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 2.30 |} </div> <br>Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 33 <br>Riike: 24 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''2.45''' [[Javier Sotomayor]], {{PisiLipp|Kuuba}} ([[27. juuli]] [[1993]], [[Salamanca]]) <br>'''[[Kergejõustiku olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''2.39''' [[Charles Austin]], {{PisiLipp|USA}} ([[27. juuli]] [[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#Kõrgushüpe|Olümpiavõitja 1996]], [[Atlanta]]) <br>'''[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#Kõrgushüpe|Olümpiavõitja 2016]]:''' '''2.38''' [[Derek Drouin]], {{PisiLipp|Kanada}} <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|Maailmameister 2019]]:''' '''2.37''' [[Mutaz Essa Barshim]], {{PisiLipp|Katar}} <br>'''2021. aasta Kõrgushüppe liider:''' '''2.37''' [[Ilja Ivanjuk]], [[Neutraalne sportlane]] ([[17. mai]] [[2021]], [[Smolensk]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/ATH/OG2020-_ATH_C74B_ATHMHIGHJUMP----------QUAL--------.pdf Eelvõistlus] [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/ATH/OG2020-_ATH_C73M_ATHMHIGHJUMP----------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Teivashüpe]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Armand Duplantis]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 6.02 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Christopher Nilsen]] || {{PisiLipp|USA}} || 5.97 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Thiago Braz]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || 5.87 |- |rowspan=2 align=center|4. || [[Emmanouil Karalis]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 5.80 |- | [[KC Lightfoot]] || {{PisiLipp|USA}} || 5.80 |- | align=center|6. || [[Piotr Lisek]] || {{PisiLipp|Poola}} || 5.80 |- | align=center|7. || [[Harry Coppell]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 5.80 |- | align=center|8. || [[Renaud Lavillenie]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 5.70 |} </div> <br>Finaal: [[3. august]] <br>Osavõtjaid: 35 <br>Riike: 25 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''6.18''' [[Armand Duplantis]], {{PisiLipp|Rootsi}} ([[15. veebruar]] [[2020]], [[Glasgow]]) <br>'''[[Kergejõustiku olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''6.03''' [[Thiago Braz da Silva]], {{PisiLipp|Brasiilia}} ([[15. august]] [[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#Teivashüpe|Olümpiavõitja 2016]], [[Rio de Janeiro]]) <br>'''[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#Teivashüpe|Olümpiavõitja 2016]]:''' '''6.03''' [[Thiago Braz da Silva]], {{PisiLipp|Brasiilia}} <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe|Maailmameister 2019]]:''' '''5.97''' [[Sam Kendricks]], {{PisiLipp|USA}} USA <br>'''2021. aasta teivashüppe liider:''' '''6.10''' [[Armand Duplantis]], {{PisiLipp|Rootsi}} ([[6. juuni]] [[2021]], [[Hengelo]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/ATH/OG2020-_ATH_C74B_ATHMPLEVAULT----------QUAL--------.pdf Eelvõistlus] – [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/ATH/OG2020-_ATH_C74B_ATHMPLEVAULT----------QUAL--------.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kaugushüpe]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Miltiadis Tentoglou]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 8.41 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Juan Miguel Echevarría]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 8.41 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Maykel Massó]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 8.21 |- | align=center|4. || [[Eusebio Cáceres]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 8.18 |- | align=center|5. || [[JuVaughn Harrison]] || {{PisiLipp|USA}} || 8.15 |- | align=center|6. || [[Yuki Hashioka]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 8.10 |- | align=center|7. || [[Thobias Montler]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 8.08 |- | align=center|8. || [[Filippo Randazzo]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 7.99 |} </div> <br>Finaal: [[2. august]] <br>Osavõtjaid: 35 <br>Riike: 25 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''8.95''' [[Mike Powell]], {{PisiLipp|USA}} ([[30. august]] [[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe|1991]], [[Tokyo]]) <br>'''[[Kergejõustiku olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''8.90''' [[Bob Beamon]], {{PisiLipp|USA}} ([[18. oktoober]] [[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel#kugushüpe|1968]], [[Mexico]]) <br>'''[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#kaugushüpe|Olümpiavõitja 2016]]:''' '''8.38''' [[Jeff Henderson]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#kaugushüpe|Maailmameister 2019]]:''' '''8.69''' [[Tajay Gayle]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br>'''2021. aasta kaugushüppe liider:''' '''8.60''' [[Miltiadis Tentoglou]], {{PisiLipp|Kreeka}} ([[26. mai]] [[2021]], [[Ateena]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/ATH/OG2020-_ATH_C74B_ATHMLONGJUMP----------QUAL--------.pdf Eelvõistlus] - [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/ATH/OG2020-_ATH_C73P_ATHMLONGJUMP----------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kolmikhüpe]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Pedro Pichardo]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 17.98 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Zhu Yaming]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 17.57 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Hugues Fabrice Zango]] || {{PisiLipp|Burkina Faso}} || 17.47 |- | align=center|4. || [[Will Claye]] || {{PisiLipp|USA}} || 17.44 |- | align=center|5. || [[Yasser Triki]] || {{PisiLipp|Alžeeria}} || 17.43 |- | align=center|6. || [[Necati Er]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 17.25 |- | align=center|7. || [[Donald Scott]] || {{PisiLipp|USA}} || 17.18 |- | align=center|8. || [[Fang Yaoqing]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 17.01 |} </div> <br>Finaal: [[5. august]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 19 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''18.29''' [[Jonathan Edwards]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[7. august]] [[1995]], [[Göteborg]]) <br>'''[[Kergejõustiku olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''18.09''' [[Kenny Harrison]], {{PisiLipp|USA}} ([[27. august]] [[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#kolmikhüpe|1996]], [[Atlanta]]) <br>'''[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#kolmikhüpe|Olümpiavõitja 2016]]:''' '''17.86''' [[Christian Taylor]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#kolmikhüpe|Maailmameister 2019]]:''' '''17.92''' [[Christian Taylor]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2021. aasta kolmikhüppe liider:''' '''17.92''' [[Pedro Pichardo]], {{PisiLipp|Türgi}} ([[6. juuli]] [[2021]], [[Székesfehérvár]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/ATH/OG2020-_ATH_C74B_ATHMTRPLJUMP----------QUAL--------.pdf Kvalifikatsioon] – [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/ATH/OG2020-_ATH_C73P_ATHMTRPLJUMP----------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kuulitõuge]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Ryan Crouser]] || {{PisiLipp|USA}} || '''23.30 [[Kergejõustiku olümpiarekordid|OR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Joe Kovacs]] || {{PisiLipp|USA}} || 22.65 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Tomas Walsh]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 22.47 |- | align=center|4. || [[Darlan Romani]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || 21.88 |- | align=center|5. || [[Zane Weir]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 21.41 |- | align=center|6. || [[Kyle Blignaut]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || 21.00 |- | align=center|7. || [[Armin Sinančević]] || {{PisiLipp|Serbia}} || 20.89 |- | align=center|8. || [[Mostafa Amr Hassan]] || {{PisiLipp|Egiptus}} || 20.73 |} </div> <br>Finaal: [[5. august]] <br>Osavõtjaid: 35 <br>Riike: 25 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''23.37''' [[Ryan Crouser]], {{PisiLipp|USA}} ([[18. juuni]] [[2009]], [[Eugene]]) <br>'''[[Kergejõustiku olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''22.52''' [[Ryan Crouser]], {{PisiLipp|USA}} ([[18. august]] [[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#kuulitõuge|2016]], [[Rio de Janeiro]]) <br>'''[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#kuulitõuge|Olümpiavõitja 2016]]:''' '''22.52''' [[Ryan Crouser]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#kuulitõuge|Maailmameister 2019]]:''' '''22.91''' [[Joe Kovacs]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2021. aasta kuulitõuke liider:''' '''23.37''' [[Ryan Crouser]], {{PisiLipp|USA}} ([[18. juuni]] [[2009]], [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/ATH/OG2020-_ATH_C74B_ATHMSHOTPUT-----------QUAL--------.pdf Kvalifikatsioon] - [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/ATH/OG2020-_ATH_C73S_ATHMSHOTPUT-----------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kettaheide]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Daniel Ståhl]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 68.90 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Simon Pettersson]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 67.39 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Lukas Weisshaidinger]] || {{PisiLipp|Austria}} || 67.07 |- | align=center|4. || [[Matthew Denny]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 67.02 |- | align=center|5. || [[Kristjan Čeh]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || 66.62 |- | align=center|6. || [[Andrius Gudžius]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 64.11 |- | align=center|7. || [[Mauricio Ortega]] || {{PisiLipp|Colombia}} || 64.08 |- | align=center|8. || [[Sam Mattis]] || {{PisiLipp|USA}} || 63.88 |} </div> <br>Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 35 <br>Riike: 25 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''74.08''' [[Jürgen Schult]], {{PisiLipp|Saksa DV}} ([[6. juuni]] [[1986]], [[Neubrandenburg]]) <br>'''[[Kergejõustiku olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''69.89''' [[Virgilijus Alekna]], {{PisiLipp|Leedu}} ([[23. august]] [[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|Olümpiavõitja 2004]], [[Ateena]]) <br>'''[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|Olümpiavõitja 2016]]:''' '''68.37''' [[Christoph Harting]], {{PisiLipp|Saksamaa}} <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|Maailmameister 2019]]:''' '''67.59''' [[Daniel Ståhl]], {{PisiLipp|Rootsi}} <br>'''2021. aasta kettaheite liider:''' '''71.40''' [[Daniel Ståhl]], {{PisiLipp|Rootsi}} ([[10. juuli]] [[2021]], [[Bottnaryd]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/ATH/OG2020-_ATH_C74B_ATHMDISCUS------------QUAL--------.pdf Eelvõistlus] - [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/ATH/OG2020-_ATH_C73S_ATHMDISCUS------------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Vasaraheide]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Wojciech Nowicki]] || {{PisiLipp|Poola}} || 82.52 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Eivind Henriksen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 81.58 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Paweł Fajdek]] || {{PisiLipp|Poola}} || 81.53 |- | align=center|4. || [[Mihhailo Kohhan]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 80.39 |- | align=center|5. || [[Quentin Bigot]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 79.39 |- | align=center|6. || [[Nick Miller]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 78.15 |- | align=center|7. || [[Rudy Winkler]] || {{PisiLipp|USA}} || 77.08 |- | align=center|8. || [[Valeri Pronkin]] || [[Venemaa olümpiakomitee|ROC]] || 76.72 |} </div> <br>Finaal: [[4. august]] <br>Osavõtjaid:31 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''86.74''' [[Juri Sedõhh]], {{PisiLipp|NSVL}} ([[30. august]] [[1986. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide|1986]], [[Stuttgart]]) <br>'''[[Kergejõustiku olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''84.80''' [[Sergei Litvinov]], {{PisiLipp|NSVL}} ([[26. september]] [[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide|1988]], [[Seoul]]) <br>'''[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide|Olümpiavõitja 2016]]:''' '''78.68''' [[Dilshod Nazarov]], {{PisiLipp|Tadžikistan}} <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vsaraheide|Maailmameister 2019]]:''' '''80.50''' [[Paweł Fajdek]], {{PisiLipp|Poola}} <br>'''2021. aasta vasaraheite liider:''' '''82.98''' [[Paweł Fajdek]], {{PisiLipp|Poola}} ([[30. mai]] [[2021]], [[Chorzów]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/ATH/OG2020-_ATH_C74B_ATHMHAMMER------------QUAL--------.pdf Kvalifikatsioon] - [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/ATH/OG2020-_ATH_C73S_ATHMHAMMER------------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Odavise]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Neeraj Chopra]] || {{PisiLipp|India}} || 87.58 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Jakub Vadlejch]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 86.67 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Vítězslav Veselý]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 85.44 |- | align=center|4. || [[Julian Weber]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 85.30 |- | align=center|5. || [[Arshad Nadeem]] || {{PisiLipp|Pakistan}} || 84.62 |- | align=center|6. || [[Aliaksei Katkavets]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 83.71 |- | align=center|7. || [[Andrian Mardare]] || {{PisiLipp|Moldova}} || 83.30 |- | align=center|8. || [[Lassi Etelätalo]] || {{PisiLipp|Soome}} || 83.28 |} </div> <br>Finaal: [[7. august]] <br>Osavõtjaid: 35 <br>Riike: 25 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''98.48''' [[Jan Železný]], {{PisiLipp|Tšehhi}} ([[25. mai]] [[1996]], [[Jena]]) <br>'''[[Kergejõustiku olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''90.57''' [[Andreas Thorkildsen]], {{PisiLipp|Norra}} ([[23. august]] [[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|2008]], [[Peking]]) <br>'''[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|Olümpiavõitja 2016]]:''' '''90.30''' [[Thomas Röhler]], {{PisiLipp|Saksamaa}} <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|Maailmameister 2019]]:''' '''86.89''' [[Anderson Peters]], {{PisiLipp|Grenada}} <br>'''2021. aasta odaviske liider:''' '''96.29''' [[Johannes Vetter]], {{PisiLipp|Saksamaa}} ([[29. mai]] [[2021]], [[Chorzów]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/ATH/OG2020-_ATH_C74B_ATHMJAVELIN-----------QUAL--------.pdf Kvalifikatsioon] - [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/ATH/OG2020-_ATH_C73S_ATHMJAVELIN-----------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kümnevõistlus]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Üksikalade tulemused !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Damian Warner]] || {{PisiLipp|Kanada}} ||'''10,12'''-'''8.24'''-14.80-2.02-47,48-'''13,46'''-48.67-4.90-63.44-4.31,08 || '''9018 [[Kergejõustiku olümpiarekordid|OR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Kevin Mayer]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 10,68-7.50-15.07-2.08-50,31-13,90-48.08-5.20-73.09-4.43,17|| 8726 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Ashley Moloney]] || {{PisiLipp|Austraalia}} ||10,34-7.64-14.49-'''2.11'''-'''46,29'''-14,08,44.38-5.00-57.12-4.39,19 || 8649 |- | align=center|4. || [[Garret Scantling]] || {{PisiLipp|USA}} || 10,67-7.30-15.59-1.99-48,25-14,03-45.46-5.10-69.10-4.35,54|| 8611 |- | align=center|5. || [[Pierce Lepage]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 10,43-7.65-15.31-1.99-46,92-14,39-47.14-5.00-57.24-4.31,85|| 8604 |- | align=center|6. || [[Zach Ziemek]] || {{PisiLipp|USA}} ||10,55-7.20-14.99-2.05-49,06-14,51-44.87-5.30-60.44-4.38,38 || 8435 |- | align=center|7. || [[Lindon Victor]] || {{PisiLipp|Grenada}} ||10,67-7.24-15.39-2.02-49,21-14,83-49.75-4.90-71.56-4.54,32 || 8414 |- | align=center|8. || [[Ilja Škurenjov]] || [[Venemaa olümpiakomitee|ROC]] || 10,93-7.59-14.95-1.99-48,98-14,43-47.02-5.10-60.95-4.34,62 || 8413 |- |colspan="4"|... |- | align=center|11. || [[Johannes Erm]] || {{PisiLipp|Eesti}} ||11,.04-7.36-14.60-1.99-48,25-14,55-45.72-4.80-58.41-4.28,42 ||8213 |- | align=center|15. || [[Maicel Uibo]] || {{PisiLipp|Eesti}} ||11,32-7.37-13.95-2.02-50,82-14,83-46.38-'''5.50'''-50.64-4.38,64 || 8037 |- | align=center|20. || [[Karel Tilga]] || {{PisiLipp|Eesti}} ||11,31-6.77-15.25-2.02-50,48-16,10-41.31-''0''-'''73.36'''-4.38,24 ||7018 |} </div> <br>Finaal: [[4. august|4.]] ja [[5. august]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>Riike: 15 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''9126''' [[Kevin Mayer]], {{PisiLipp|Prantsusmaa}} ([[16. september]] [[2018]], [[Talence]]) <br>'''[[Kergejõustiku olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''8893''' [[Roman Šebrle]], {{PisiLipp|Tšehhi}} ([[24. august]] [[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#Kümnevõistlus|2004]], [[Ateena]]) <br>............................'''8893''' [[Ashton Eaton]], {{PisiLipp|USA}} ([[18. august]] [[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#Kümnevõistlus|2016]], [[Rio de Janeiro]]) <br>'''[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#Kümnevõistlus|Olümpiavõitja 2016]]:''' '''8893''' [[Ashton Eaton]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|Maailmameister 2019]]:''' '''8691''' [[Niklas Kaul]], {{PisiLipp|Saksamaa}} Saksamaa <br>'''2021. aasta kümnevõistluse liider:''' '''8995''' [[Damian Warner]], {{PisiLipp|Kanada}} ([[30. mai]] [[2021]], [[Götzis]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/ATH/OG2020-_ATH_C73U_ATHMDECATH------------------------.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ===Naised=== ====[[100 m jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Elaine Thompson Herah]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || '''10,61 [[Kergejõustiku olümpiarekordid|OR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 10,74 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Shericka Jackson]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 10,76 |- | align=center|4. || [[Marie-Josée Ta Lou]] || {{PisiLipp|Côte d'Ivoire}} || 10,91 |- | align=center|5. || [[Ajla Del Ponte]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 10,97 |- | align=center|6. || [[Mujinga Kambundji]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 10,99 |- | align=center|7. || [[Teahna Daniels]] || {{PisiLipp|USA}} || 11,02 |- | align=center|8. || [[Daryll Neita]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 11,12 |} </div> <br>Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 80 <br>Riike: 55 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''10,49''' [[Florence Griffith Joyner]], {{PisiLipp|USA}} ([[16. juuli]] [[1988]], [[Indianapolis]]) <br>'''[[Kergejõustiku olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''10,62''' [[Florence Griffith Joyner]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. september]] [[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel#100 m jooks 2|1988]], [[Seoul]]) <br>'''[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#100 m jooks 2|Olümpiavõitja 2016]]:''' '''10,71''' [[Elaine Thompson]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks 2|Maailmameister 2019]]:''' '''10,71''' [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br>'''2021. aasta 100 m jooksu liider:''' '''10,63''' [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[5. juuni]] [[2021]], [[Kingston]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.olympedia.org/results/19000663 Eeljooksud - Poolfinaal - Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[200 m jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Elaine Thompson-Herah]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 21,53 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Christine Mboma]] || {{PisiLipp|Namiibia}} || 21,81 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Gabrielle Thomas]] || {{PisiLipp|USA}} || 21,87 |- | align=center|4. || [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 21,94 |- | align=center|5. || [[Marie-Josee Ta Lou]] || {{PisiLipp|Côte d'Ivoire}} || 22,27 |- | align=center|6. || [[Beatrice Masilingi]] || {{PisiLipp|Namiibia}} || 22,28 |- | align=center|7. || [[Mujinga Kambundji]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 22,30 |- | align=center|8. || [[Shaunae Miller-Uibo]] || {{PisiLipp|Bahama}} || 24,00 |} </div> <br>Finaal: [[3. august]] <br>Osavõtjaid: 60 <br>Riike: 40 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''21,34''' [[Florence Griffith Joyner]], {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]] [[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel#200 m jooks 2|1988]], [[Seoul]]) <br>'''[[Kergejõustiku olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''21,34''' [[Florence Griffith Joyner]], {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]] [[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel#200 m jooks|1988]], [[Seoul]]) <br>'''[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#200 m jooks 2|Olümpiavõitja 2016]]:''' '''21,78''' [[Elaine Thompson]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks 2|Maailmameister 2019]]:''' '''21,88''' [[Dina Asher-Smith]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} <br>'''2021. aasta 100 m jooksu liider:''' '''21,61''' [[Gabrielle Thomas]], {{PisiLipp|USA}} ([[26. juuni]] [[2021]], [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/ATH/OG2020-_ATH_C74A_ATHW200M--------------RND1--------.pdf Eeljooksud] – [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/ATH/OG2020-_ATH_C74A_ATHW200M--------------SFNL--------.pdf Poolfinaal] - [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/ATH/OG2020-_ATH_C73A_ATHW200M--------------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[400 m jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Shaunae Miller-Uibo]] || {{PisiLipp|Bahama}} || 48,36 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Marileidy Paulino]] || {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || 49,20 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Allyson Felix]] || {{PisiLipp|USA}} || 49,46 |- | align=center|4. || [[Stephenie Ann McPherson]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 49,61 |- | align=center|5. || [[Candice McLeod]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 4,9.87 |- | align=center|6. || [[Jodie Williams]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 49,97 |- | align=center|7. || [[Quanera Hayes]] || {{PisiLipp|USA}} || 50,88 |- | align=center|8. || [[Roxana Gómez]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || ei lõpetanud |} </div> <br>Finaal: [[6. august]] <br>Osavõtjaid: 50 <br>Riike: 25 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''47,60''' [[Marita Koch]], {{PisiLipp|Saksa DV}} ([[6. oktoober]] [[1985]], [[Canberra]]) <br>'''[[Kergejõustiku olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''48,25''' [[Marie-José Pérec]], {{PisiLipp|Prantsusmaa}} ([[29. juuli]] [[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#400 m jooks 2|1996]], [[Atlanta]]) <br>'''[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#400 m jooks 2|Olümpiavõitja 2016]]:''' '''49,44''' [[Shaunae Miller]], {{PisiLipp|Bahama}} <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m jooks 2|Maailmameister 2019]]:''' '''48,14''' [[Salwa Eid Naser]], {{PisiLipp|Bahrein}} <br>'''2021. aasta 400 m jooksu liider:''' '''49,08''' [[Shaunae Miller-Uibo]], {{PisiLipp|Bahama}} ([[24. aprill]] [[2021]], [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/ATH/OG2020-_ATH_C74A_ATHW400M--------------RND1--------.pdf Eeljooksud] – [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/ATH/OG2020-_ATH_C74A_ATHW400M--------------SFNL--------.pdf Poolfinaal] - [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/ATH/OG2020-_ATH_C73A_ATHW400M--------------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[800 m jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Athing Mu]] || {{PisiLipp|USA}} || 1.55,21 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Keely Hodgkinson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.55,88 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Raevyn Rogers]] || {{PisiLipp|USA}} || 1.56,81 |- | align=center|4. || [[Jemma Reekie]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.56,90 |- | align=center|5. || [[Wang Chunyu]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 1.57,00 |- | align=center|6. || [[Habitam Alemu]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 1.57,56 |- | align=center|7. || [[Alexandra Bell]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.57,66 |- | align=center|8. || [[Natoya Goule]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 1.58,26 |} </div> <br>Finaal: [[3. august]] <br>Osavõtjaid: 50 <br>Riike: 25 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''1.53,28''' [[Jarmila Kratochvílová]], {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} ([[26. juuli]] [[1983]], [[München]]) <br>'''[[Kergejõustiku olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''1.53,43''' [[Nadežda Olizarenko]], {{PisiLipp|NSVL}} ([[27. juuli]] [[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#800 m jooks 2|1980]], [[Moskva]]) <br>'''[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#800 m jooks 2|Olümpiavõitja 2016]]:''' '''1.55,28''' [[Caster Semenya]], {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m jooks 2|Maailmameister 2019]]:''' '''1.58,04''' [[Halimah Nakaayi]], {{PisiLipp|Uganda}} <br>'''2021. aasta 800 m jooksu liider:''' '''1:56.28''' [[Mary Almanza]], {{PisiLipp|Kuuba}} ([[4. juuli]] [[2021]], [[Stockholm]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/ATH/OG2020-_ATH_C74A_ATHW800M--------------RND1--------.pdf Eeljooksud] – [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/ATH/OG2020-_ATH_C74A_ATHW800M--------------SFNL--------.pdf Poolfinaal] - [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/ATH/OG2020-_ATH_C73G_ATHW800M--------------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[1500 m jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Faith Kipyegon]] || {{PisiLipp|Keenia}} || '''3.53,11 [[Kergejõustiku olümpiarekordid|OR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Laura Muir]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.54,50 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Sifan Hassan]] || {{PisiLipp|Holland}} || 3.55,86 |- | align=center|4. || [[Freweyni Hailu]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 3.57,60 |- | align=center|5. || [[Gabriela DeBues-Stafford]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 3.58,93 |- | align=center|6. || [[Linden Hall]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 3.59,01 |- | align=center|7. || [[Winnie Nanyondo]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 3.59,80 |- | align=center|8. || [[Nozomi Tanaka]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 3.59,95 |} </div> <br>Finaal: [[6. august]] <br>Osavõtjaid: 50 <br>Riike: 25 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''3.50,07''' [[Genzebe Dibaba]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[17. juuli]] [[2015]], [[Fontvieille]]) <br>'''[[Kergejõustiku olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''3.53,96''' [[Paula Ivan]], {{PisiLipp|Rumeenia}} ([[1. oktoober]] [[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel#1500 m jooks 2|1988]], [[Seoul]]) <br>'''[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#1500 m jooks 2|Olümpiavõitja 2016]]:''' '''4.08,92''' [[Faith Chepngetich Kipyegon]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m jooks 2|Maailmameister 2019]]:''' '''3.51,95''' [[Sifan Hassan]], {{PisiLipp|Holland}} <br>'''2021. aasta 1500 m jooksu liider:''' '''3.51,07''' [[Faith Kipyegon]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[9. juuli]] [[2021]], [[Monaco]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/ATH/OG2020-_ATH_C74A_ATHW1500M-------------RND1--------.pdf Eeljooksud] – [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/ATH/OG2020-_ATH_C74A_ATHW1500M-------------SFNL--------.pdf Poolfinaal] - [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/ATH/OG2020-_ATH_C73G_ATHW1500M-------------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[5000 m jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Sifan Hassan]] || {{PisiLipp|Holland}} || 14.36,79 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Hellen Obiri]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 14.38,36 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Gudaf Tsegay]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 14.38,87 |- | align=center|4. || [[Agnes Jebet Tirop]] || {{PisiLipp|Kenya}} || 14.39,62 |- | align=center|5. || [[Ejgayehu Taye]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 14.41,24 |- | align=center|6. || [[Senbere Teferi]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 14.45,11 |- | align=center|7. || [[Nadia Battocletti]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 14.46,29 |- | align=center|8. || [[Yasemin Can]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 14.46,49 |} </div> <br>Finaal: [[2. august]] <br>Osavõtjaid: 45 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''14.06,62''' [[Letesenbet Gidey]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[7. oktoober]] [[2020]], [[Valencia]]) <br>'''[[Kergejõustiku olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''14.26,17''' [[Vivian Cheruiyot]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[19. august]] [[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#5000 m jooks 2|2016]], [[Rio de Janeiro]]) <br>'''[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#5000 m jooks 2|Olümpiavõitja 2016]]:''' '''14.26,17''' [[Vivian Cheruiyot]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m jooks 2|Maailmameister 2019]]:''' '''14.26,72''' [[Hellen Obiri]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2021. aasta 5000 m jooksu liider:''' '''14.13,32''' [[Gudaf Tsegay]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[8. juuni]] [[2021]], [[Hengelo]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/ATH/OG2020-_ATH_C74A_ATHW5000M-------------RND1--------.pdf Eeljooksud] - [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/ATH/OG2020-_ATH_C73G_ATHW5000M-------------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[10 000 m jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Sifan Hassan]] || {{PisiLipp|Holland}} || 29.55,32 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Kalkidan Gezahegne]] || {{PisiLipp|Bahrein}} || 29.56,18 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Letesenbet Gidey]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 30.01,72 |- | align=center|4. || [[Hellen Obiri]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 30.24,27 |- | align=center|5. || [[Francine Niyonsaba]] || {{PisiLipp|Burundi}} || 30.41,93 |- | align=center|6. || [[Irene Cheptai]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 30.44,00 |- | align=center|7. || [[Ririka Hironaka]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 31.00,71 |- | align=center|8. || [[Konstanze Klosterhalfen]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 31.01,97 |} </div> <br>Finaal: [[7. august]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''29.01,03''' [[Letesenbet Gidey]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[8. juuni]] [[2021]], [[Hengelo]]) <br>'''[[Kergejõustiku olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''29.17,45''' [[Almaz Ayana]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[12. august]] [[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#10 000 m jooks 2|2016]], [[Rio de Janeiro]]) <br>'''[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#10 000 m jooks 2|Olümpiavõitja 2016]]:''' '''29.17,45''' [[Almaz Ayana]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m jooks 2|Maailmameister 2019]]:''' '''30.17,62''' [[Sifan Hassan]], {{PisiLipp|Holland}} <br>'''2021. aasta 10 000 m jooksu liider:''' '''29.01,03''' [[Letesenbet Gidey]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[8. juuni]] [[2021]], [[Hengelo]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/ATH/OG2020-_ATH_C73G_ATHW10000M------------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Maraton]]==== ====[[100 meetri tõkkejooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Jasmine Camacho-Quinn]] || {{PisiLipp|Puerto Rico}} || 12,37 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Kendra Harrison]] || {{PisiLipp|USA}} || 12,52 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Megan Tapper]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 12,55 |- | align=center|4. || [[Tobi Amusan]] || {{PisiLipp|Nigeeria}} || 12,60 |- | align=center|5. || [[Nadine Visser]] || {{PisiLipp|Holland}} || 12,73 |- | align=center|6. || [[Devynne Charlton]] || {{PisiLipp|Bahama}} || 12,74 |- | align=center|7. || [[Gabbi Cunningham]] || {{PisiLipp|USA}} || 13,01 |- | align=center|8. || [[Britany Anderson]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 13,24 |} </div> <br>Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 40 <br>Riike: 25 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''12,20''' [[Kendra Harrison]], {{PisiLipp|USA}} ([[22. juuli]] [[2016]], [[London]]) <br>'''[[Kergejõustiku olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''12,35''' [[Sally Pearson]], {{PisiLipp|Austraalia}} ([[7. august]] [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#100 m tõkkejooks|Olümpiavõitja 2012]], [[London]]) <br>'''[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#100 m tõkkejooks|Olümpiavõitja 2016]]:''' '''12,48''' [[Brianna Rollins]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m tõkkejooks|Maailmameister 2019]]:''' '''12,34''' [[Nia Ali]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2021. aasta 100 m jooksu liider:''' '''12,32''' [[Jasmine Camacho-Quinn]], {{PisiLipp|Puerto Rico}} ([[17. aprill]] [[2021]], [[Gainesville]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/ATH/OG2020-_ATH_C74A_ATHW100MHURD----------RND1--------.pdf Eeljooksud] – [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/ATH/OG2020-_ATH_C74A_ATHW100MHURD----------SFNL--------.pdf Poolfinaal] - [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/ATH/OG2020-_ATH_C73A_ATHW100MHURD----------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[400 meetri tõkkejooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Sydney McLaughlin]] || {{PisiLipp|USA}} || '''51,46 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Dalilah Muhammad]] || {{PisiLipp|USA}} || 51,58 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Femke Bol]] || {{PisiLipp|Holland}} || 52,03 |- | align=center|4. || [[Janieve Russell]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 53,08 |- | align=center|5. || [[Anna Rižikova]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 53,48 |- | align=center|6. || [[Viktorija Tkatšuk]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 53,79 |- | align=center|7. || [[Gianna Woodruff]] || {{PisiLipp|Panama}} || 55,84 |- | align=center|8. || [[Anna Cockrell]] || {{PisiLipp|USA}} || diskvalifitseeriti |} </div> <br>Finaal: [[4. august]] <br>Osavõtjaid: 40 <br>Riike: 25 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''51,90''' [[Sydney McLaughlin]], {{PisiLipp|USA}} ([[27. juuni]] [[2021]], [[Eugene]]) <br>'''[[Kergejõustiku olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''52,64''' [[Melaine Walker]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[20. august]] [[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#400 m tõkkejooks 2|2008]], [[Peking]]) <br>'''[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#400 m tõkkejooks 2|Olümpiavõitja 2016]]:''' '''53,13''' [[Dalilah Muhammad]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks 2|Maailmameister 2019]]:''' '''52,16''' [[Dalilah Muhammad]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2021. aasta 400 m tõkkejooksu liider:''' '''51,90''' [[Sydney McLaughlin]], {{PisiLipp|USA}} ([[27. juuni]] [[2021]], [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/ATH/OG2020-_ATH_C74A_ATHW400MHURD----------RND1--------.pdf Eeljooksud] – [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/ATH/OG2020-_ATH_C74A_ATHW400MHURD----------SFNL--------.pdf Poolfinaal] - [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/ATH/OG2020-_ATH_C73A_ATHW400MHURD----------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[3000 meetri takistusjooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Peruth Chemutai]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 9.01,45 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Courtney Frerichs]] || {{PisiLipp|USA}} || 9.04,79 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Hyvin Jepkemoi]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 9.05,39 |- | align=center|4. || [[Mekides Abebe]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 9.06,16 |- | align=center|5. || [[Gesa Krause]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 9.14,00 |- | align=center|6. || [[Maruša Mišmaš-Zrimšek]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || 9.14,84 |- | align=center|7. || [[Beatrice Chepkoech]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 9.16,33 |- | align=center|8. || [[Zerfe Wondemagegn]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 9.16,41 |} </div> <br>Finaal: [[4. august]] <br>Osavõtjaid: 45 <br>Riike: 25 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''8.44,32''' [[Beatrice Chepkoech]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[20. juuli]] [[2018]], [[Monaco]]) <br>'''[[Kergejõustiku olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''8.58,81''' [[ Gulnara Galkina]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[17. august]] [[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#3000 meetri takistusjooks 2|2016]], [[Peking]]) <br>'''[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#3000 meetri takistusjooks 2|Olümpiavõitja 2016]]:''' '''8.59,75''' [[Ruth Jebet]], {{PisiLipp|Bahrein}} <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 meetri takistusjooks 2|Maailmameister 2019]]:''' '''8.57,84''' [[Beatrice Chepkoech]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2021. aasta 3000 meetri takistusjooksu liider:''' '''9.00,67''' [[Norah Jeruto]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[28. mai]] [[2021]], [[Doha]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/ATH/OG2020-_ATH_C74A_ATHW3000MST-----------RND1--------.pdf Eeljooksud] - [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/ATH/OG2020-_ATH_C73G_ATHW3000MST-----------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[4×100 m teatejooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || {{PisiLipp|Jamaica}} || [[Briana Williams]],<br>[[Elaine Thompson-Herah]],<br>[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]],<br>[[Shericka Jackson]] || 41,02 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || {{PisiLipp|USA}} || [[Javianne Oliver]],<br>[[Teahna Daniels]],<br>[[Jenna Prandini]],<br>[[Gabrielle Thomas]] || 41,45 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[Asha Philip]],<br>[[Imani Lansiquot]],<br>[[Dina Asher-Smith]],<br>[[Daryll Neita]] || 41,88 |- | align=center|4. || {{PisiLipp|Šveits}} || [[Riccarda Dietsche]],<br>[[Ajla del Ponte]],<br>[[Mujinga Kambundji]],<br>[[Salome Kora]] || 42,08 |- | align=center|5. || {{PisiLipp|Saksamaa}} || [[Rebekka Haase]],<br>[[Alexandra Burghardt]],<br>[[Tatjana Pinto]],<br>[[Gina Lückenkemper]] || 42,12 |- | align=center|6. || {{PisiLipp|Hiina}} || [[Liang Xiaojing]],<br>[[Ge Manqi]],<br>[[Huang Guifen]],<br>[[Wei Yongli]] || 42,71 |- | align=center|7. || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Carolle Zahi]],<br>[[Orlann Ombissa-Dzangue]],<br>[[Gémima Joseph]],<br>[[Cynthia Leduc]] || 42,89 |- | align=center|. || {{PisiLipp|Holland}} || [[Nadine Visser]],<br>[[Dafne Schippers]],<br>[[Marije van Hunenstijn]],<br>[[Naomi Sedney]] ||ei lõpetanud |} </div> <br>Finaal: [[6. august]] <br>Osavõtjaid: 80 <br>Riike: 16 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''40,82''' {{PisiLipp|USA}} ([[10. august]] [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#4x100 m teatejooks 2|2016]], [[London]]) <br>[[Tianna Madison]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[Bianca Knight]],<br>[[Carmelita Jeter]] <br>'''[[Kergejõustiku olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''40,82''' {{PisiLipp|USA}} ([[10. august]] [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#4x100 m teatejooks 2|2016]], [[London]]) <br>[[Tianna Madison]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[Bianca Knight]],<br>[[Carmelita Jeter]] <br>'''[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#4x100 m teatejooks 2|Olümpiavõitja 2016]]:''' '''41,01''' {{PisiLipp|USA}} <br>[[Tianna Bartoletta]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[English Gardner]],<br>[[Tori Bowie]] <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4x100 m teatejooks 2|Maailmameister 2019]]:''' '''41,44''' {{PisiLipp|Jamaica}} <br>[[Natalliah Whyte]],<br>[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]],<br>[[Jonielle Smith]],<br>[[Shericka Jackson]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/ATH/OG2020-_ATH_C74A_ATHW4X100M------------RND1--------.pdf Eeljooksud] – [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/ATH/OG2020-_ATH_C73E_ATHW4X100M------------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[4×400 m teatejooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || {{PisiLipp|USA}} || [[Sydney McLaughlin]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[Dalilah Muhammad]],<br>[[Athing Mu]]|| 3.16,85 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || {{PisiLipp|Poola}} || [[Natalia Kaczmarek]],<br>[[Iga Baumgart-Witan]],<br>[[Małgorzata Hołub-Kowalik]],<br>[[Justyna Święty-Ersetic]]|| 3.20,53 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || {{PisiLipp|Jamaica}} ||[[Roneisha McGregor]],<br>[[Janieve Russell]],<br>[[Shericka Jackson]],<br>[[Candice McLeod]] || 3.21,24 |- | align=center|4. || {{PisiLipp|Kanada}} ||[[Alicia Brown]],<br>[[Madeline Price]],<br>[[Kyra Constantine]],<br>[[Sage Watson]] || 3.21,84 |- | align=center|5. || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[Ama Pipi]],<br>[[Jodie Williams]],<br>[[Emily Diamond]],<br>[[Nicole Yeargin]]|| 3.22,59 |- | align=center|6. || {{PisiLipp|Holland}} || [[Lieke Klaver]],<br>[[Lisanne de Witte]],<br>[[Laura de Witte]],<br>[[Femke Bol]]|| 3.23,74 |- | align=center|7. || {{PisiLipp|Belgia}} || [[Naomi Van Den Broeck]],<br>[[Imke Vervaet]],<br>[[Paulien Couckuyt]],<br>[[Camille Laus]] || 3.23,96 |- | align=center|8. || {{PisiLipp|Kuuba}} || [[Zurian Hechavarría]],<br>[[Rose Mary Almanza]],<br>[[Sahily Diago]],<br>[[Lisneidy Veitía]] || 3.26,92 |} </div> <br>Finaal: [[7. august]] <br>Osavõtjaid: 80 <br>Riike: 16 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''3.15,17''' {{PisiLipp|NSVL}} ([[1. oktoober]] [[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel#4x400 m teatejooks 2|1988]], [[Seoul]]) <br>[[Tatjana Ledovskaja]],<br>[[Olga Nazarova]],<br>[[Marija Pinigina]],<br>[[Olga Brõzgina]] <br>'''[[Kergejõustiku olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''3.15,17''' {{PisiLipp|NSVL}} ([[1. oktoober]] [[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel#4x400 m teatejooks 2|1988]], [[Seoul]]) <br>[[Tatjana Ledovskaja]],<br>[[Olga Nazarova]],<br>[[Marija Pinigina]],<br>[[Olga Brõzgina]] <br>'''[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#4x400 m teatejooks 2|Olümpiavõitja 2016]]:''' '''3.19,06''' {{PisiLipp|USA}}<br>[[Courtney Okolo]],<br>[[Natasha Hastings]],<br>[[Phyllis Francis]],<br>[[Allyson Felix]] <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4x400 m teatejooks 2|Maailmameister 2019]]:''' '''3.18,92''' {{PisiLipp|USA}}<br>[[Phyllis Francis]],<br>[[Sydney McLaughlin]],<br>[[Dalilah Muhammad]],<br>[[Wadeline Jonathas]] , <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/ATH/OG2020-_ATH_C74A_ATHW4X400M------------RND1--------.pdf Eeljooksud] - [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/ATH/OG2020-_ATH_C73E_ATHW4X400M------------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[20 km käimine]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Antonella Palmisano]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 1:29.12 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Sandra Arenas]] || {{PisiLipp|Colombia}} || 1:29.37 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Liu Hong]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 1:29.57 |- | align=center|4. || [[María Pérez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1:30.05 |- | align=center|5. || [[Alegna González]] || {{PisiLipp|Mehhiko}} || 1:30.33 |- | align=center|6. || [[Jemima Montag]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 1:30.39 |- | align=center|7. || [[Qieyang Shijie]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 1:31.04 |- | align=center|8. || [[Antigoni Drisbioti]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 1:31:24. |} </div> <br>Finaal: [[6. august]] <br>Osavõtjaid: 60 <br>Riike: 30 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''1:23.49''' [[Yang Jiayu]], {{PisiLipp|Hiina}} ([[20. märts]] [[2021]], [[Huangshan]]) <br>'''[[Kergejõustiku olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''1:25.02''' [[Elena Lašmanova]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[11. august]] [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#20 km käimine 2|2012]], [[London]]) <br>'''[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#20 km käimine 2|Olümpiavõitja 2016]]:''' '''1:28.35''' [[Liu Hong]], {{PisiLipp|Hiina}} <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine 2|Maailmameister 2019]]:''' '''1:32.53''' [[Liu Hong]], {{PisiLipp|Hiina}} <br>'''2021. aasta 20 km käimise liider:''' '''1:23.49''' [[Yang Jiayu]], {{PisiLipp|Hiina}} ([[20. märts]] [[2021]], [[Huangshan]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/ATH/OG2020-_ATH_C73K_ATHW20KMWALK----------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kõrgushüpe]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Marija Lasitskene]] || [[Venemaa olümpiakomitee|ROC]] || 2.04 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Nicola McDermott]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 2.02 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Jaroslava Mahutšihh]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 2.00 |- | align=center|4. || [[Irina Heraštšenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 1.98 |- | align=center|5. || [[Eleanor Patterson]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 1.96 |- |rowspan=2 align=center|6. || [[Vashti Cunningham]] || {{PisiLipp|USA}} || 1.96 |- | [[Safina Sadullajeva]] || {{PisiLipp|Usbekistan}} || 1.96 |- | align=center|8. || [[Julija Levtšenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 1.96 |} </div> <br>Finaal: [[7. august]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''2.09''' [[Stefka Kostadinova]], {{PisiLipp|Bulgaaria}} ([[30. august]] [[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#kõrgushüpe 2|1987]], [[Rooma]]) <br>'''[[Kergejõustiku olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''2.06''' [[Jelena Slesarenko]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[28. august]] [[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#100 m jooks|2004]], [[Ateena]]) <br>'''[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#kõrgushüpe 2|Olümpiavõitja 2016]]:''' '''1.97''' [[Ruth Beitia]], {{PisiLipp|Hispaania}} Hispaania <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#kõrgushüpe 2|Maailmameister 2019]]:''' '''2.04''' [[Marija Lasitskene]], [[Neutraalne sportlane]] <br>'''2021. aasta kõrgushüppe liider:''' '''2.03''' [[Jaroslava Mahutšihh]], {{PisiLipp|Ukraina}} ([[4. juuli]] [[2021]], [[Stockholm]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/ATH/OG2020-_ATH_C74B_ATHWHIGHJUMP----------QUAL--------.pdf Kvalifikatsioon] - [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/ATH/OG2020-_ATH_C73M_ATHWHIGHJUMP----------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Teivashüpe]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Katie Nageotte]] || {{PisiLipp|USA}} || 4.90 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Anželika Sidorova]] || [[Venemaa olümpiakomitee|ROC]] || 4.85 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Holly Bradshaw]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.85 |- | align=center|4. || [[Ekateríni Stefanídi|Katerina Stefanidi]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 4.80 |- |rowspan=3 align=center|5. || [[Marina Kilipko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 4.50 |- | [[Tina Šutej]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || 4.50 |- | [[Wilma Murto]] || {{PisiLipp|Soome}} || 4.50 |- |rowspan=5 align=center|8. || [[Yarisley Silva]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 4.50 |- | [[Xu Huiqin]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 4.50 |- | [[Nikoleta Kyriakopoulou]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 4.50 |- | [[Robeilys Peinado]] || {{PisiLipp|Venezuela}} || 4.50 |- | [[Irina Žuk]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 4.50 |} </div> <br>Finaal: [[5. august]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 19 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''5.06''' [[Jelena Isinbajeva]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[28. august]] [[2009]], [[Zürich]]) <br>'''[[Kergejõustiku olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''5.05''' [[Jelena Isinbajeva]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[18. august]] [[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Teivashüpe 2|2008]], [[Peking]]) <br>'''[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#Teivashüpe 2|Olümpiavõitja 2016]]:''' '''4.85''' [[Ekateríni Stefanídi]], {{PisiLipp|Kreeka}} <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe 2|Maailmameister 2019]]:''' '''4.95''' [[Anželika Sidorova]], [[Neutraalne sportlane]] <br>'''2021. aasta teivashüppe liider:''' '''4.95''' [[Katie Nageotte]], {{PisiLipp|USA}} ([[26. juuni]] [[2021]], [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/ATH/OG2020-_ATH_C74B_ATHWPLEVAULT----------QUAL--------.pdf Kvalifikatsioon] - [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/ATH/OG2020-_ATH_C73M_ATHWPLEVAULT----------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kaugushüpe]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Malaika Mihambo]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 7.00 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Brittney Reese]] || {{PisiLipp|USA}} || 6.97 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Ese Brume]] || {{PisiLipp|Nigeeria}} || 6.97 |- | align=center|4. || [[Ivana Španović]] || {{PisiLipp|Serbia}} || 6.91 |- | align=center|5. || [[Marina Behh-Romantšuk]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 6.88 |- | align=center|6. || [[Tara Davis]] || {{PisiLipp|USA}} || 6.84 |- | align=center|7. || [[Brooke Stratton]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 6.83 |- | align=center|8. || [[Jazmin Sawyers]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 6.80 |- |colspan="4"|... |- | align=center|. || [[Ksenija Balta]] || {{PisiLipp|Eesti}} || - |} </div> <br>Finaal: [[3. august]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>Riike: 23 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''7.52''' [[Galina Tšistjakova]], {{PisiLipp|NSVL}} ([[11. juuni]] [[1988]], [[Leningrad]]) <br>'''[[Kergejõustiku olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''7.40''' [[Jackie Joyner-Kersee]], {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]] [[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel#Kaugushüpe 2|1988]], [[Seoul]]) <br>'''[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#Kaugushüpe 2|Olümpiavõitja 2016]]:''' '''7.17''' [[Tianna Bartoletta]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe 2|Maailmameister 2019]]:''' '''7.30''' [[Malaika Mihambo]], {{PisiLipp|Saksamaa}} <br>'''2021. aasta kaugushüppe liider:''' '''7.17''' [[Ese Brume]], {{PisiLipp|Nigeeria}} ([[29. mai]] [[2021]], [[Chula Vista]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/ATH/OG2020-_ATH_C74B_ATHWLONGJUMP----------QUAL--------.pdf Kvalifikatsioon] - [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/ATH/OG2020-_ATH_C73P_ATHWLONGJUMP----------FNL-000100--.pdf Finaal] <br><br><br>Ksenija Balta kvalifikatsioonis tulemust kirja ei saanud. <br style="clear:both;" /> ====[[Kolmikhüpe]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Yulimar Rojas]] || {{PisiLipp|Venezuela}} || '''15.67 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Patrícia Mamona]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 15.01 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Ana Peleteiro]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 14.87 |- | align=center|4. || [[Shanieka Ricketts]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 14.84 |- | align=center|5. || [[Liadagmis Povea]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 14.70 |- | align=center|6. || [[Hanna Minenko]] || {{PisiLipp|Iisrael}} || 14.60 |- | align=center|7. || [[Keturah Orji]] || {{PisiLipp|USA}} || 14.59 |- | align=center|8. || [[Kimberly Williams]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 14.51 |} </div> <br>Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 35 <br>Riike: 25 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''15.50''' [[Inessa Kravets]], {{PisiLipp|Ukraina}} ([[10. august]] [[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe 2|1995]], [[Göteborg]]) <br>'''[[Kergejõustiku olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''15.39''' [[Françoise Mbango Etone]], {{PisiLipp|Kamerun}} ([[17. august]] [[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe 2|2008]], [[Peking]]) <br>'''[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe 2|Olümpiavõitja 2016]]:''' '''15.17''' [[Caterine Ibargüen]], {{PisiLipp|Colombia}} <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe 2|Maailmameister 2019]]:''' '''15.37''' [[Yulimar Rojas]], {{PisiLipp|Venezuela}} <br>'''2021. aasta kolmikhüppe liider:''' '''15.43''' [[Yulimar Rojas]], {{PisiLipp|Venezuela}} ([[22. mai]] [[2021]], [[Andújar]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/ATH/OG2020-_ATH_C74B_ATHWTRPLJUMP----------QUAL--------.pdf Kvalifikatsioon] - [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/ATH/OG2020-_ATH_C73P_ATHWTRPLJUMP----------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kuulitõuge]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Lijiao Gong]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 20.58 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Raven Saunders]] || {{PisiLipp|USA}} || 19.79 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Valerie Adams]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 19.62 |- | align=center|4. || [[Auriol Dongmo]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 19.57 |- | align=center|5. || [[Jiayuan Song]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 19.14 |- | align=center|6. || [[Maddi Wesche]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 18.98 |- | align=center|7. || [[Fanny Roos]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 18.91 |- | align=center|8. || [[Sara Gambetta]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 18.88 |} </div> <br>Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 35 <br>Riike: 25 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''22.63''' [[Natalja Lissovskaja]], {{PisiLipp|NSVL}} ([[7. juuni]] [[1987]], [[Moskva]]) <br>'''[[Kergejõustiku olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''22.41''' [[Ilona Slupianek]], {{PisiLipp|Saksa DV}} ([[24. juuli]] [[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#Kuulitõuge 2|1980]], [[Moskva]]) <br>'''[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#Kuulitõuge 2|Olümpiavõitja 2016]]:''' '''20.63''' [[Michelle Carter]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge 2|Maailmameister 2019]]:''' '''19.55''' [[Gong Lijiao]], {{PisiLipp|Hiina}} <br>'''2021. aasta uulitõuke liider:''' '''20.39''' [[Gong Lijiao]], {{PisiLipp|Hiina}} ([[27. juuni]] [[2021]], [[Chongqing Shi]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/ATH/OG2020-_ATH_C74B_ATHWSHOTPUT-----------QUAL--------.pdf Kvalifikatsioon] - [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/ATH/OG2020-_ATH_C73S_ATHWSHOTPUT-----------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kettaheide]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Valarie Allman]] || {{PisiLipp|USA}} || 68.98 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Kristin Pudenz]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 66.86 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Yaime Pérez]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 65.72 |- | align=center|4. || [[Sandra Perkovic]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 65.01 |- | align=center|5. || [[Liliana Cá]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 63.93 |- | align=center|6. || [[Kamalpreet Kaur]] || {{PisiLipp|India}} || 63.70 |- | align=center|7. || [[Shadae Lawrence]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 62.12 |- | align=center|8. || [[Marike Steinacker]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 62.02 |} </div> <br>Finaal: [[2. august]] <br>Osavõtjaid: 35 <br>Riike: 25 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''76.80''' [[Gabriele Reinsch]], {{PisiLipp|Saksa DV}} ([[9. juuli]] [[1988]], [[Neubrandenburg]]) <br>'''[[Kergejõustiku olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''72.30''' [[Martina Hellmann]], {{PisiLipp|Saksa DV}} ([[29. september]] [[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|1988]], [[Seoul]]) <br>'''[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|Olümpiavõitja 2016]]:''' '''69.21''' [[Sandra Perković]], {{PisiLipp|Horvaatia}} <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|Maailmameister 2019]]:''' '''69.17''' [[Yaime Pérez]], {{PisiLipp|Kuuba}} <br>'''2021. aasta kettaheite liider:''' '''70.22''' [[Jorinde van Klinken]], {{PisiLipp|Holland}} ([[22. mai]] [[2021]], [[Tucson]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/ATH/OG2020-_ATH_C74B_ATHWDISCUS------------QUAL--------.pdf Kvalifikatsioon] - [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/ATH/OG2020-_ATH_C73S_ATHWDISCUS------------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Vasaraheide]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Anita Włodarczyk]] || {{PisiLipp|Poola}} || 78.48 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Wang Zheng]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 77.03 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Malwina Kopron]] || {{PisiLipp|Poola}} || 75.49 |- | align=center|4. || [[Alexandra Tavernier]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 74.41 |- | align=center|5. || [[Camryn Rogers]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 74.35 |- | align=center|6. || [[Bianca Ghelber]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 74.18 |- | align=center|7. || [[Joanna Fiodorow]] || {{PisiLipp|Poola}} || 73.83 |- | align=center|8. || [[DeAnna Price]] || {{PisiLipp|USA}} || 73.09 |} </div> <br>Finaal: [[3. august]] <br>Osavõtjaid: 35 <br>Riike: 25 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''82.98''' [[Anita Włodarczyk]], {{PisiLipp|Poola}} ([[28. august]] [[2016]], [[Varssavi]]) <br>'''[[Kergejõustiku olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''82.29''' [[Anita Włodarczyk]], {{PisiLipp|Poola}} ([[15. august]] [[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide 2|2016]], [[Rio de Janeiro]]) <br>'''[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide 2|Olümpiavõitja 2016]]:''' '''82.98''' [[Anita Włodarczyk]], {{PisiLipp|Poola}} <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2|Maailmameister 2019]]:''' '''77.54''' [[DeAnna Price]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2021. aasta vasaraheite liider:''' '''80.31''' [[DeAnna Price]], {{PisiLipp|USA}} ([[26. juuni]] [[2021]], [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [ Kvalifikatsioon] - [ Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Odavise]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Liu Shiying]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 66.34 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Maria Andrejczyk]] || {{PisiLipp|Poola}} || 64.61 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Kelsey-Lee Barber]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 64.56 |- | align=center|4. || [[Eda Tuğsuz]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 64.00 |- | align=center|5. || [[Lü Huihui]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 63.41 |- | align=center|6. || [[Kathryn Mitchell]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 61.82 |- | align=center|7. || [[Liveta Jasiūnaitė]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 60.06 |- | align=center|8. || [[Mackenzie Little]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 59.96 |} </div> <br>Finaal: [[6. august]] <br>Osavõtjaid: 35 <br>Riike: 25 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''72.28''' [[Barbora Špotáková]], {{PisiLipp|Tšehhi}} ([[13. september]] [[2008. aasta IAAF-i finaalvõistlused|2008]], [[Stuttgart]]) <br>'''[[Kergejõustiku olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''71.53''' [[Osleidys Menéndez]], {{PisiLipp|Kuuba}} ([[27. august]] [[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|2004]], [[Ateena]]) <br>'''[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|Olümpiavõitja 2016]]:''' '''66.18''' [[Sara Kolak]], {{PisiLipp|Horvaatia}} <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|Maailmameister 2019]]:''' '''66.56''' [[Kelsey-Lee Barber]], {{PisiLipp|Austraalia}} <br>'''2021. aasta odaviske liider:''' '''71.40''' [[Maria Andrejczyk]], {{PisiLipp|Poola}} ([[9. mai]] [[2021]], [[Split]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/ATH/OG2020-_ATH_C74B_ATHWJAVELIN-----------QUAL--------.pdf Kvalifikatsioon] - [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/ATH/OG2020-_ATH_C73S_ATHWJAVELIN-----------FNL-000100--.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Seitsmevõistlus]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Üksikalade tulemus !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Nafissatou Thiam]] || {{PisiLipp|Belgia}} ||13,54-'''1.92'''-14.82-24,90-'''6.60'''-'''54.68'''-2.15,98 ||align=center|6791 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{HõbeOlümpia}} || [[Anouk Vetter]] || {{PisiLipp|Holland}} || 13,09-1.80-15.29-23,81-6.47-51.20-2.18,72|| align=center|6689 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Emma Oosterwegel]] || {{PisiLipp|Holland}} ||13,36-1.80-13.28-24,25-6.29-54.60-2.11,09 || align=center|6590 |- | align=center|4. || [[Noor Vidts]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 13,17-1.83-14.33-23,70-6.32-41.80-2.09,05 || align=center|6571 |- | align=center|5. || [[Kendell Williams]] || {{PisiLipp|USA}} || '''12,97'''-1.80-12.41-24,00-6.57-48.78-2.16,91 || align=center|6508 |- | align=center|6. || [[Annie Kunz]] || {{PisiLipp|USA}} ||13,49-1.80-15.15-24,12-6.32-42.77-2.15,93 || align=center|6420 |- | align=center|7. || [[Carolin Schäfer]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} ||13,29-1.80-13.99-24,33-5.78-54.10-2.14,82 || align=center|6419 |- | align=center|8. || [[Ivona Dadic]] || {{PisiLipp|Austria}} ||13,61-1.83-14.10-24,33-6.11-48.40-2.15,10 || align=center|6403 |} </div> <br>Finaal: [[4. august|4.]] - [[5. august]] <br>Osavõtjaid: 24 <br>Riike: 15 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''7291''' [[Jackie Joyner-Kersee]], {{PisiLipp|USA}} ([[23. september|23.]] - [[24. september]] [[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel#Seitsmevõistlus|1988]], [[Seoul]]) <br>'''[[Kergejõustiku olümpiarekordid|Olümpiarekord]]:''' '''7291''' [[Jackie Joyner-Kersee]], {{PisiLipp|USA}} ([[23. september|23.]] - [[24. september]] [[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel#Seitsmevõistlus|1988]], [[Seoul]]) <br>'''[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#Seitsmevõistlus|Olümpiavõitja 2016]]:''' '''6810''' [[Nafissatou Thiam]], {{PisiLipp|Belgia}} <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|Maailmameister 2019]]:''' '''6981''' [[Katarina Johnson-Thompson]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} <br>'''2021. aasta seitsmevõistluse liider:''' '''6703''' [[Annie Kunz]], {{PisiLipp|USA}} ([[27. juuni]] [[2021]], [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [ Finaal] <br style="clear:both;" /> == Medalitabel == {{Värviruut|#ccccff|&nbsp;<nowiki>*</nowiki>&nbsp;|border=darkgray}} Korraldajariik ([[Jaapan]]) {| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- |1.||align=left|{{PisiLipp|USA}}||7||12||7||26 |- |2.||align=left|{{PisiLipp|Itaalia}}||5||0||0||5 |- |3.||align=left|{{PisiLipp|Keenia}}||4||4||2||10 |- |4.||align=left|{{PisiLipp|Poola}}||4||2||3||9 |- |5.||align=left|{{PisiLipp|Jamaica}}||4||1||4||9 |- |6.||align=left|{{PisiLipp|Holland}}||2||3||6||8 |- |7.||align=left|{{PisiLipp|Hiina}}||2||2||1||5 |- |8.||align=left|{{PisiLipp|Kanada}}||2||1||3||6 |- |9.||align=left|{{PisiLipp|Uganda}}||2||1||1||4 |- |rowspan=2|10.||align=left|{{PisiLipp|Norra}}||2||1||0||3 |- |align=left|{{PisiLipp|Rootsi}}||2||1||0||3 |- |12.||align=left|{{PisiLipp|Bahama}} ||2||0||0||2 |- |13.||align=left|{{PisiLipp|Saksamaa}} ||1||2||0||3 |- |14.||align=left|{{PisiLipp|Etioopia}} ||1||1||4||4 |- |rowspan=2|15.||align=left|{{PisiLipp|Portugal}} ||1||1||0||2 |- |align=left| [[Venemaa olümpiakomitee|ROC]] ||1||1||0||2 |- |17.||align=left|{{PisiLipp|Belgia}} ||1||0||1||2 |- |rowspan=6|18.||align=left|{{PisiLipp|India}} ||1||0||0||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Katar}} ||1||0||0||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Kreeka}} ||1||0||0||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Maroko}} ||1||0||0||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Puerto Rico}} ||1||0||0||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Venezuela}} ||1||0||0||1 |- |24.||align=left|{{PisiLipp|Suurbritannia}} ||0||3||3||6 |- |rowspan=2|25.||align=left|{{PisiLipp|Colombia}} ||0||2||0||2 |- |align=left|{{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} ||0||2||0||2 |- |rowspan=2|27.||align=left|{{PisiLipp|Austria}} ||0||1||2||3 |- |align=left|{{PisiLipp|Kuuba}} ||0||1||2||3 |- |rowspan=2|29.|| align=left style="background-color:#ccccff"|{{PisiLipp|Jaapan}}* ||0||1||1||2 |- |align=left|{{PisiLipp|Tšehhi}} ||0||1||1||2 |- |rowspan=3|31.||align=left|{{PisiLipp|Bahrein}} ||0||1||0||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Namiibia}} ||0||1||0||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Prantsusmaa}} ||0||1||0||1 |- |rowspan=2|34.||align=left|{{PisiLipp|Brasiilia}} ||0||0||2||2 |- |align=left|{{PisiLipp|Uus-Meremaa}} ||0||0||2||2 |- |rowspan=8|36.||align=left|{{PisiLipp|Austria}} ||0||0||1||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Botswana}} ||0||0||1||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Burkina Faso}} ||0||0||1||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Grenada}} ||0||0||1||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Hispaania}} ||0||0||1||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Nigeeria}} ||0||0||1||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Ukraina}} ||0||0||1||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Valgevene}} ||0||0||1||1 |- !colspan=2| Kokku 43 riiki || 49 || 47 || 48 || 144 |} ==Välislingid== *[https://olympics.com/tokyo-2020/en/sports/athletics/ Kergejõustik Tokyo 2020 veebilehel] {{Spordialad2020Suveolümpiamängudel}} {{Kergejõustik olümpiamängudel}} [[Kategooria:Spordialad 2020. aasta suveolümpiamängudel]] [[Kategooria:Kergejõustik olümpiamängudel]] 6t2xpbslmsy8ctls34gzrofqcyru9pi Võrkpall 2020. aasta suveolümpiamängudel 0 574216 6169119 6036513 2022-07-28T11:43:59Z CommonsDelinker 1930 Fail Russian_Olympic_Committee_flag.svg on eemaldatud, sest kasutaja [[commons:User:Ellywa|Ellywa]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: per [[:c:Commons:Deletion requests/File:Russian Olympic Committee flag.svg|]]. wikitext text/x-wiki [[Pilt:Olympic rings.svg|right|150px|Olümpiarõngad]] [[Pilt:Olympic pictogram Volleyball (indoor).png|right|150px|Võrkpall]] [[Pilt:Volleyball (beach) pictogram.svg|right|150px|Rannavõrkpall]] [[Pilt:Ariake Arena 191223f.jpg|pisi|Ariake Arena 2019. aastal]] '''[[Võrkpall]] [[2020. aasta suveolümpiamängud]]el''' [[Tokyo]]s oli 15. korda olümpiamängude programmis. 2020. aasta suveolümpiamängude võrkpalliturniirid mängiti ajavahemikul 24. juuli – 8. august 2021. Võrkpallis võisteldi siseareenil ja rannavõrkpallis toimus võistlus selleks valmistatud liivaväljakul. Olümpial olid oma turniirid naistele ja meestele. Võrkpalliturniiridel oli 12 võistkonda ja rannavõrkpallis 24 võistkonda. Sisepallimänge mängiti Ariake Arenal ja rannavõrkpallimänge Shiokaze pargis. Mõlemad turniirid algasid 25. juulil. Viimased rannavõrkpallimatšid mängiti 7. augustil ja lõplikud sisepallimängud 8. augustil. Algselt pidi võrkpalliturniir toimuma 2020. aastal, kuid [[Koroonapandeemia|koroonapandeemia]] tõttu teatasid [[ROK]] ja Tokyo 2020 korraldustoimkond 24. märtsil 2020, et 2020. aasta suveolümpiamängud on edasi lükatud 2021. aastaks. ==Võistluste ajakava== {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em; text-align:center" |- | style="background:#fbb;"|EV||Eelvoor | style="background:#ccf;"|⅛||Eelvoor | style="background:#bbf3ff;"|¼||Veerandfinaalid | style="background:#bbf3bb;"|½||Poolfinaalid | style="background:#fedcba;"|3.||3. koha mäng | style="background:#ffb;"|F||Finaal |} {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em; text-align:center" !|Alad&nbsp;↓|Kuupäev&nbsp;→||L 24.07||P 25.07||E 26.07||T 27.07||K 28.07||N 29.07||R 30.07||L 31.07||P 1.08||E 2.08||T 3.08||K 4.08||colspan="2"|N 5.08||colspan=2| R 6.08||colspan="2"|L 7.08||colspan="2"|P 8.08 |- |align="left"|[[Võrkpall 2020. aasta suveolümpiamängudel#Mehed|Võrkpall mehed]]|| style="background:#fbb;"|EV|||| style="background:#fbb;"|EV|||| style="background:#fbb;"|EV|||| style="background:#fbb;"|EV|||| style="background:#fbb;"|EV|| || style="background:#bbf3ff;"|¼|| || colspan="2" style="background:#bbf3bb;"|½||colspan=2| || style="background:#fedcba;"|3.|| style="background:#ffb;"|F ||colspan=2| |- |align="left"|[[Võrkpall 2020. aasta suveolümpiamängudel#Naised|Võrkpall naised]]|||| style="background:#fbb;"|EV|||| style="background:#fbb;"|EV|||| style="background:#fbb;"|EV|||| style="background:#fbb;"|EV|||| style="background:#fbb;"|EV || || style="background:#bbf3ff;"|¼||colspan="2"| || colspan="2" style="background:#bbf3bb;"|½ ||colspan=2| || style="background:#fedcba;"|3.|| style="background:#ffb;"|F |- |align="left"|[[Võrkpall 2020. aasta suveolümpiamängudel#Rannavõrkpall mehed|Rannavõrkpall mehed]]|| style="background:#fbb;"|EV || style="background:#fbb;"|EV || style="background:#fbb;"|EV || style="background:#fbb;"|EV || style="background:#fbb;"|EV || style="background:#fbb;"|EV || style="background:#fbb;"|EV || style="background:#fbb;"|EV || style="background:#ccf;"|⅛ || style="background:#ccf;"|⅛|| || style="background:#bbf3ff;"|¼ || style="background:#bbf3bb;" colspan="2"|½ ||colspan="2"| || style="background:#fedcba;"|3. || style="background:#ffb;"|F||colspan="2"| |- |align="left"|[[Võrkpall 2020. aasta suveolümpiamängudel#Rannavõrkpall naised|Rannavõrkpall naised]] || style="background:#fbb;"|EV || style="background:#fbb;"|EV || style="background:#fbb;"|EV || style="background:#fbb;"|EV || style="background:#fbb;"|EV || style="background:#fbb;"|EV || style="background:#fbb;"|EV || style="background:#fbb;"|EV || style="background:#ccf;"|⅛|| style="background:#ccf;"|⅛|| style="background:#bbf3ff;"|¼|||| style="background:#bbf3bb;" colspan="2"|½|| style="background:#fedcba;"|3.|| style="background:#ffb;"|F||colspan="2"| ||colspan="2"| |} ==Tulemused võrkpallis== ==Meeste turniir== Eelmiste [[Võrkpall 2016. aasta suveolümpiamängudel|2016. aasta]] [[Rio de Janeiro]] olümpiamängude kolm paremat meeskonda olid: * {{Kuld}} '''Olümpiavõitja''': [[Brasiilia]] * {{Hõbe}} Hõbemedal: [[Itaalia]] * {{Pronks}} Pronksmedal: [[USA]] ==Alagrupimängud== Iga alagrupi neli parimat meeskonda pääsevad veerandfinaali. ===A-alagrupp=== {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=120| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Poland.svg|25px|Poola]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Italy.svg|25px|Itaalia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Japan.svg|25px|Jaapan]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Canada.svg|25px|Kanada]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Iran.svg|25px|Iraan]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Venezuela.svg|25px|Venezuela]] !width=20 | Mänge !width=20 | Võite !width=20 | Kaotusi !width=20 | Tulemus !width=50 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background:#cfc;" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Poola}} |bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0''' ||'''3:0''' ||2:3 ||'''3:1''' || 5||4||1 ||14:4 ||435:364||'''13''' |-style="background:#cfc;" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Itaalia}} |0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:2''' ||'''3:1''' ||'''3:0''' ||5 ||4 ||1||12:7|| 447:411 || '''11''' |-style="background:#cfc;" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Jaapan}} |0:3|| 1:3||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:2''' ||'''3:0''' ||5 ||3||2 ||10:9 ||437:433 ||'''8''' |-style="background:#cfc;" |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Kanada}} | 0:3 ||2:3 ||1:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0''' ||5 ||2 ||3 ||9:9 ||396:387 ||'''7''' |- |'''5.'''||style="text-align:left;"| {{Pisilipp|Iraan}} ||'''3:2''' ||1:3 ||2:3 ||0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' || 5 ||2||3 ||9:11 || 453:406 ||'''6''' |- |'''6.'''||style="text-align:left;"| {{Pisilipp|Venezuela}} | 1:3 ||0:3 ||0:3 ||0:3 ||0:3 ||bgcolor=Silver|X||5 ||0 ||5 ||1:15 ||281:393 ||'''0''' |} {{Small|Uuendatud 12. august 2021. Allikas:}} [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/en/results/volleyball/groups-men.htm Tokyo 2020], [https://en.volleyballworld.com/volleyball/competitions/olympics-2020/standings/men/ FIVB] {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="100" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="100" align="center"| Riik !width="240" align="center"| Geimid !width="40" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[24. juuli]] || 9:00 || align=right|'''[[Itaalia]]''' {{Riigi ikoon|Itaalia}} ||align=center|'''3 - 2''' || align=left| {{PisiLipp|Kanada}} || align=center| (26–28, 18–25, 25–21, 25–18, 15–11)||align=center| [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/VVO/OG2020-_VVO_C83_VVOMTEAM6-------------GPA-000100--.pdf ] |- | 15:05 || align=right|'''[[Jaapan]]''' {{Riigi ikoon|Jaapan}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Venezuela}} || align=center|(25–21, 25–20, 25–15)||align=center|[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/VVO/OG2020-_VVO_C83_VVOMTEAM6-------------GPA-000200--.pdf ] |- | 19:40 || align=right| [[Poola]] {{Riigi ikoon|Poola}} || align=center|'''2 - 3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Iraan}} '''[[Iraan]]''' || align=center|(25–18, 22–25, 22–25, 25–22, 21–23)||align=center|[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/VVO/OG2020-_VVO_C83_VVOMTEAM6-------------GPA-000300--.pdf ] |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[26. juuli]] || 9:00 || align=right|'''[[Iraan]]''' {{Riigi ikoon|Iraan}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Venezuela}} || align=center| (25–17, 25–20, 25–18)||align=center| [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/VVO/OG2020-_VVO_C83_VVOMTEAM6-------------GPA-000400--.pdf ] |- | 14:20 || align=right|'''[[Poola]]''' {{Riigi ikoon|Poola}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|(25–20, 26–24, 25–20)||align=center|[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/VVO/OG2020-_VVO_C83_VVOMTEAM6-------------GPA-000500--.pdf ] |- | 19:40 || align=right| '''[[Jaapan]]''' {{Riigi ikoon|Jaapan}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Kanada]] || align=center|(23–25, 25–23, 25–23, 25–20)||align=center|[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/VVO/OG2020-_VVO_C83_VVOMTEAM6-------------GPA-000600--.pdf ] |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[28. juuli]] || 9:00 || align=right|'''[[Kanada]]''' {{Riigi ikoon|Kanada}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Iraan]] || align=center|(25–16, 25–20, 25–22) ||align=center| [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/VVO/OG2020-_VVO_C83_VVOMTEAM6-------------GPA-000700--.pdf ] |- | 17:15 || align=right|'''[[Poola]]''' {{Riigi ikoon|Poola}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Venezuela}} [[Venezuela]] || align=center|(25–16, 25–13, 18–25, 25–15)||align=center|[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/VVO/OG2020-_VVO_C83_VVOMTEAM6-------------GPA-000800--.pdf ] |- | 19:40 || align=right| [[Jaapan]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} || align=center|'''1 - 3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Itaalia}} '''[[Itaalia]]''' || align=center|(20–25, 17–25, 25–23, 21–25)||align=center|[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/VVO/OG2020-_VVO_C83_VVOMTEAM6-------------GPA-000900--.pdf ] |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[30. juuli]] || 9:00 || align=right|'''[[Kanada]]''' {{Riigi ikoon|Kanada}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Venezuela}} [[Venezuela]] || align=center|(25–13, 25–22, 25–12) ||align=center| [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/VVO/OG2020-_VVO_C83_VVOMTEAM6-------------GPA-001000--.pdf ] |- | 14:20 || align=right|[[Jaapan]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} || align=center|'''0 - 3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Poola}} '''[[Poola]]''' || align=center|(22–25, 21–25, 24–26)||align=center|[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/VVO/OG2020-_VVO_C83_VVOMTEAM6-------------GPA-001100--.pdf ] |- | 19:40 || align=right| '''[[Itaalia]]''' {{Riigi ikoon|Itaalia}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Iraan]] || align=center|(30–28, 25–21, 21–25, 25–21)||align=center|[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/VVO/OG2020-_VVO_C83_VVOMTEAM6-------------GPA-001200--.pdf ] |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[1. august]] || 9:00 || align=right|'''[[Poola]]''' {{Riigi ikoon|Poola}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Kanada]] || align=center|(25–15, 25–21, 25–16) ||align=center| [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/VVO/OG2020-_VVO_C83_VVOMTEAM6-------------GPA-001300--.pdf ] |- | 16:25 || align=right|'''[[Itaalia]]''' {{Riigi ikoon|Itaalia}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Venezuela}} [[Venezuela]] || align=center|(25–22, 25–15, 25–17)||align=center|[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/VVO/OG2020-_VVO_C83_VVOMTEAM6-------------GPA-001400--.pdf ] |- | 19:40 || align=right| '''[[Jaapan]]''' {{Riigi ikoon|Jaapan}} || align=center|'''3 - 2''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Iraan]] || align=center|(25–21, 20–25, 29–31, 25–22, 15–13)||align=center|[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/VVO/OG2020-_VVO_C83_VVOMTEAM6-------------GPA-001500--.pdf ] |} ===B-alagrupp=== {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=120| Riik !width=20 | !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Brazil.svg|25px|Brasiilia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Argentina.svg|25px|Argentina]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_France.svg|25px|Prantsusmaa]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_the_United_States.svg|25px|USA]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Tunisia.svg|25px|Tuneesia]] !width=20 | Mänge !width=20 | Võite !width=20 | Kaotusi !width=20 | Tulemus !width=50 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background:#cfc;" |'''1.'''||style="text-align:left;"| [[Venemaa olümpiakomitee|ROC]] |bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:1''' ||1:3 ||'''3:1''' ||'''3:0''' || 5||4 ||1 ||13:5 ||427:397 ||'''12''' |-style="background:#cfc;" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Brasiilia}} | 0:3||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||'''3:2''' ||'''3:1''' ||'''3:0''' ||5 ||4 ||1||12:8||476:450 || '''10''' |-style="background:#cfc;" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Argentina}} ||1:3||2:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||'''3:0''' ||'''3:2''' ||5 ||3||2 ||12:10 ||476:464 ||'''8''' |-style="background:#cfc;" |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{Pisilipp|Prantsusmaa}} | '''3:1''' ||2:3 || 2:3 ||bgcolor=Silver|X||0:3 ||'''3:0''' ||5 ||2 ||3 ||10:10 ||449:442 ||'''8''' |- |'''5.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|USA}} ||1:3 ||0:3 ||1:3 ||'''3:0''' ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' || 5 ||2||3 ||8:10 ||432:412 ||'''6''' |- |'''6.'''||style="text-align:left;"| {{Pisilipp|Tuneesia}} |0:3 ||0:3 ||2:3 ||0:3 ||1:3 ||bgcolor=Silver|X||5 ||0 ||5 ||3:15 ||339:434||'''1''' |} {{Small|Uuendatud 12. august 2021. Allikas:}} [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/en/results/volleyball/groups-men.htm Tokyo 2020], [https://en.volleyballworld.com/volleyball/competitions/olympics-2020/standings/men/ FIVB] {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="120" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="120" align="center"| Riik !width="240" align="center"| Geimid !width="40" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[24. juuli]] || 12:02 || align=right|'''[[Brasiilia]]''' {{Riigi ikoon|Brasiilia}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Tuneesia}} || align=center| (25–22, 25–20, 25–15)|| [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/VVO/OG2020-_VVO_C83_VVOMTEAM6-------------GPB-000100--.pdf ] |- | 14:20 || align=right|'''[[Venemaa olümpiakomitee|ROC]]''' || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Argentina}} || align=center|(21–25, 25–23, 25–17, 25–21)|| [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/VVO/OG2020-_VVO_C83_VVOMTEAM6-------------GPB-000200--.pdf ] |- | 21:45 || align=right| '''[[USA]]''' {{Riigi ikoon|USA}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|(25–18, 25–18, 25–22)|| [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/VVO/OG2020-_VVO_C83_VVOMTEAM6-------------GPB-000300--.pdf ] |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[26. juuli]] || 11:05 || align=right| [[USA]] {{Riigi ikoon|USA}} ||align=center|'''1 - 3''' || align=left| '''[[Venemaa olümpiakomitee|ROC]]''' || align=center| (23–25, 25–27, 25–21, 23–25)|| [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/VVO/OG2020-_VVO_C83_VVOMTEAM6-------------GPB-000400--.pdf ] |- | 16:25 || align=right|'''[[Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Tuneesia}} || align=center|(25–21, 25–11, 25–21)|| [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/VVO/OG2020-_VVO_C83_VVOMTEAM6-------------GPB-000500--.pdf ] |- | 21:45 || align=right| '''[[Brasiilia]]''' {{Riigi ikoon|Brasiilia}} || align=center|'''3 - 2''' ||align=left| {{PisiLipp|Argentina}} || align=center|(19–25, 21–25, 25–16, 25–21, 16–14)|| [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/VVO/OG2020-_VVO_C83_VVOMTEAM6-------------GPB-000600--.pdf ] |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[28. juuli]] || 11:05 || align=right| '''[[USA]]''' {{Riigi ikoon|USA}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left|{{Riigi ikoon|Tuneesia}} [[Tuneesia]] || align=center|(25–14, 23–25, 25–14, 25–23) || [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/VVO/OG2020-_VVO_C83_VVOMTEAM6-------------GPB-000700--.pdf ] |- | 14:20 || align=right|'''[[Argentina]]''' {{Riigi ikoon|Argentina}} || align=center|'''3 - 2''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa]] || align=center|(23–25, 25–17, 25–20, 15–25, 15–13) || [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/VVO/OG2020-_VVO_C83_VVOMTEAM6-------------GPB-000800--.pdf ] |- | 22:16 || align=right| [[Brasiilia]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} || align=center|'''0 - 3''' ||align=left| '''[[Venemaa olümpiakomitee|ROC]]''' || align=center|(22–25, 20–25, 20–25)|| [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/VVO/OG2020-_VVO_C83_VVOMTEAM6-------------GPB-000900--.pdf ] |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[30. juuli]] || 11:05 || align=right| '''[[Brasiilia]]''' {{Riigi ikoon|Brasiilia}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left|{{Riigi ikoon|USA}} [[USA]] || align=center|(30–32, 25–23, 25–21, 25–20) || [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/VVO/OG2020-_VVO_C83_VVOMTEAM6-------------GPB-001000--.pdf ] |- | 16:30 || align=right|'''[[Argentina]]''' {{Riigi ikoon|Argentina}} || align=center|'''3 - 2''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Tuneesia}} [[Tuneesia]] || align=center|(23–25, 23–25, 25–19, 25–18, 15–8) || [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/VVO/OG2020-_VVO_C83_VVOMTEAM6-------------GPB-001100--.pdf ] |- | 22:35 || align=right| [[Venemaa olümpiakomitee|ROC]] || align=center|'''1 - 3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} '''[[Prantsusmaa]]''' || align=center|(21–25, 25–20, 17–25, 20–25)|| [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/VVO/OG2020-_VVO_C83_VVOMTEAM6-------------GPB-001200--.pdf ] |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[1. august]] || 11:05 || align=right| '''[[Brasiilia]]''' {{Riigi ikoon|Brasiilia}} ||align=center|'''3 - 2''' || align=left|{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa]] || align=center|(25–22, 37–39, 25–17, 21–25, 20–18) || [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/VVO/OG2020-_VVO_C83_VVOMTEAM6-------------GPB-001300--.pdf ] |- | 14:25 || align=right|'''[[Venemaa olümpiakomitee|ROC]]''' || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Tuneesia}} [[Tuneesia]] || align=center|(25–20, 25–22, 25–16) || [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/VVO/OG2020-_VVO_C83_VVOMTEAM6-------------GPB-001400--.pdf ] |- | 23:00 || align=right| [[USA]] {{Riigi ikoon|USA}} || align=center|'''0 - 3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Argentina}} '''[[Argentina]]''' || align=center|(21–25, 23–25, 23–25)|| [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/VVO/OG2020-_VVO_C83_VVOMTEAM6-------------GPB-001500--.pdf ] |} == Väljalangemismängud == {{#invoke:RoundN|N8 |widescore=yes|bold_winner=high |3rdplace=yes | RD1=Veerandfinaalid | RD2=Poolfinaalid | RD3=Kullamäng | Consol=Pronksimäng <!-- Date-Place/Team 1/Score 1/Team 2/Score 2 --> <!-- quarter finals --> |3. august|{{PisiLipp|Poola}}|2|'''{{PisiLipp|Prantsusmaa}}'''|'''3''' |3. august|{{PisiLipp|Itaalia}}|2 |'''{{PisiLipp|Argentina}}'''|'''3''' |3. august|{{PisiLipp|Jaapan}}|0 |'''{{PisiLipp|Brasiilia}}'''|'''3''' |3. august|{{PisiLipp|Kanada}}|0 | '''[[Venemaa olümpiakomitee|ROC]]'''|'''3''' <!-- semi finals --> |5. august|'''{{PisiLipp|Prantsusmaa}}'''|'''3'''|{{PisiLipp|Argentina}}|0 |5. august|{{PisiLipp|Brasiilia}}|1| '''[[Venemaa olümpiakomitee|ROC]]'''|'''3''' <!-- final --> |7. august|'''{{PisiLipp|Prantsusmaa}}'''|3| [[Venemaa olümpiakomitee|ROC]]|2 <!-- third place --> |7. august|'''{{PisiLipp|Argentina}}'''|'''3'''|{{PisiLipp|Brasiilia}}|2 }} {{Small|Allikas:}} [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/en/results/volleyball/bracket-men.htm TOKYO 2020], [https://en.volleyballworld.com/volleyball/competitions/olympics-2020/schedule/ FIVB] ===Veerandfinaalid=== {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="120" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="120" align="center"| Riik !width="240" align="center"| Geimid !width="40" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=4 align=center|[[3. august]] || 9:00 || align=right|[[Kanada]] {{Riigi ikoon|Kanada}} ||align=center|'''0 - 3''' || align=left| '''[[Venemaa olümpiakomitee|ROC]]''' || align=center|(21–25, 28–30, 22–25) || [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/VVO/OG2020-_VVO_C83_VVOMTEAM6-------------QFNL000400--.pdf ] |- | 13:00 || align=right|[[Jaapan]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} || align=center|'''0 - 3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Brasiilia}} '''[[Brasiilia]]''' || align=center|(20–25, 22–25, 20–25) || [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/VVO/OG2020-_VVO_C83_VVOMTEAM6-------------QFNL000300--.pdf ] |- | 17:01 || align=right|[[Itaalia]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} || align=center|'''2 - 3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Argentina}} '''[[Argentina]]''' || align=center|(25–21, 23–25, 22–25, 25–14, 12–15) || [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/VVO/OG2020-_VVO_C83_VVOMTEAM6-------------QFNL000200--.pdf ] |- | 21:30 || align=right|[[Poola]] {{Riigi ikoon|Poola}} || align=center|'''2 -3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} '''[[Prantsusmaa]]''' || align=center|(25–21, 22–25, 25–21, 21–25, 9–15) || [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/VVO/OG2020-_VVO_C83_VVOMTEAM6-------------QFNL000100--.pdf ] |} ===Poolfinaalid=== {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="120" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="120" align="center"| Riik !width="240" align="center"| Geimid !width="40" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[5. august]] || 13:00 || align=right|[[Brasiilia]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} ||align=center|'''1 - 3''' || align=left| '''[[Venemaa olümpiakomitee|ROC]]''' || align=center|(25–18, 21–25, 24–26, 23–25) || [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/VVO/OG2020-_VVO_C83_VVOMTEAM6-------------SFNL000200--.pdf ] |- | 21:00 || align=right|'''[[Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Argentina]] || align=center|(25–22, 25–19, 25–22) || [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/VVO/OG2020-_VVO_C83_VVOMTEAM6-------------SFNL000100--.pdf ] |} ===3. koha mäng=== {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="120" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="120" align="center"| Riik !width="240" align="center"| Geimid !width="40" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[7. august]] || 13:31 || align=right|'''[[Argentina]]''' {{Riigi ikoon|Argentina}} ||align=center|'''3 - 2''' || align=left| {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Brasiilia]] || align=center|(25–23, 20–25, 20–25, 25–17, 15–13) || [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/VVO/OG2020-_VVO_C83_VVOMTEAM6-------------FNL-000200--.pdf ] |} ===Finaal=== {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="120" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="120" align="center"| Riik !width="240" align="center"| Geimid !width="40" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[7. august]] || 21:15 || align=right|'''[[Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} ||align=center|'''3 - 2''' || align=left| [[Venemaa olümpiakomitee|ROC]] || align=center|(25–23, 25–17, 21–25, 21–25, 15–12) || [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/VVO/OG2020-_VVO_C83_VVOMTEAM6-------------FNL-000100--.pdf ] |} ==Lõplik paremusjärjestus== {| class="wikitable" style="text-align:center" |- !width=40|Koht !width=180|Riik |- |align=center|{{KuldOlümpia}} |style="text-align:left"|{{PisiLipp|Prantsusmaa}} |- |{{HõbeOlümpia}} |style="text-align:left"| [[Venemaa olümpiakomitee|ROC]] |- |align=center|{{PronksOlümpia}} |style="text-align:left"|{{PisiLipp|Argentina}} |- |4. |style="text-align:left"|{{PisiLipp|Brasiilia}} |- |5. |style="text-align:left"|{{PisiLipp|Poola}} |- |6. |style="text-align:left"|{{PisiLipp|Itaalia}} |- |7. |style="text-align:left"|{{PisiLipp|Jaapan}} |- |8. |style="text-align:left"|{{PisiLipp|Kanada}} |- |9. |style="text-align:left"|{{PisiLipp|Iirimaa}} |- |10. |style="text-align:left"|{{PisiLipp|USA}} |- |11. |style="text-align:left"|{{PisiLipp|Tuneesia}} |- |12. |style="text-align:left"|{{PisiLipp|Venezuela}} |} {{Small|Allikas:}} [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/VVO/OG2020-_VVO_C76C_VVOMTEAM6-------------------------.pdf Tokyo 2020] ==Individuaalsed auhinnad== {| class="wikitable" |- !width=190|Positsionn !width=200|Mängija |- |style="text-align:left"|Kõige väärtuslikum mängija||{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Earvin N'Gapeth]] |- |style="text-align:left"|Parim sidemängija||{{Riigi ikoon|Argentina}} [[Luciano De Cecco]] |- |rowspan=2 style="text-align:left"|Parim vastuvõtja-ründaja||{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Earvin N'Gapeth]] |- | [[Egor Kliuka]] |- |rowspan=2 style="text-align:left"| Parim keskmängija-blokeerija.|| [[Ivan Jakovlev]] |- |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Barthélémy Chinenyeze]] |- |style="text-align:left"|Parim tagamängija|| [[Maksim Mihhailov]] |- |style="text-aalign:left"|Parim kaitsemängija||{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Jenia Grebennikov]] |} =Naiste turniir= Eelmiste [[Võrkpall 2016. aasta suveolümpiamängudel|2016. aasta]] [[Rio de Janeiro]] olümpiamängude kolm paremat naiskonda olid: * {{Kuld}} '''Olümpiavõitja''': [[Hiina]] * {{Hõbe}} Hõbemedal: [[Serbia]] * {{Pronks}} Pronksmedal: [[USA]] ==Alagrupi mängud== ===A-alagrupp=== {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=170| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Brazil.svg|25px|Brasiilia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Serbia.svg|25px|Serbia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_South_Korea.svg|25px|Lõuna-Korea]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_the_Dominican_Republic.svg|25px|Dominikaani Vabariik]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Japan.svg|25px|Jaapan]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Kenya.svg|25px|Keenia]] !width=20 | Mänge !width=20 | Võite !width=20 | Kaotusi !width=20 | Tulemus !width=50 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background:#cfc;" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Brasiilia}} |bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:0''' ||'''3:2''' ||'''3:0''' ||'''3:0''' ||5 ||5 ||0 ||15:3 || 434:315||'''14''' |-style="background:#cfc;" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Serbia}} |1:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0''' ||'''3:0''' ||'''3:0''' ||5 || 4 ||1 ||13:3 ||381:313 || '''12''' |- |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Lõuna-Korea}} ||0:3||0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||'''3:2''' ||'''3:0''' ||5 ||3||2 ||9:10||374:415 ||'''7''' |- |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{Pisilipp|Dominikaani Vabariik}} | 2:3 ||0:3 ||2:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:0''' ||5 ||2 || 3||10:10||411:406 ||'''8''' |- |'''5.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Jaapan}} ||0:3||0:3 ||2:3 ||1:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||5 ||1 ||4 ||6:12||378:395 ||'''4''' |- |'''6.'''||style="text-align:left;"| {{Pisilipp|Keenia}} | 0:3||0:3 ||0:3 ||0:3 ||0:3 ||bgcolor=Silver|X||5 ||0 ||5 ||0:15 ||242:376 ||'''0''' |} {{Small|Uuendatud 15. august 2021. Allikas:}} [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/en/results/volleyball/groups-women.htm Tokyo 2020], [https://en.volleyballworld.com/volleyball/competitions/olympics-2020/standings/women/ FIVB] {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="170" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="170" align="center"| Riik !width="240" align="center"| Geimid !width="40" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[25. juuli]] ||14:20 || align=right|'''[[Serbia]]''' {{Riigi ikoon|Serbia}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Dominikaani Vabariik}} [[Dominikaani Vabariik]] || align=center|(25–18, 25–12, 25–20) ||align=center| [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/VVO/OG2020-_VVO_C83_VVOWTEAM6-------------GPA-000100--.pdf ] |- | 19:41 || align=right|'''[[Jaapan]]''' {{Riigi ikoon|Jaapan}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Keenia}} [[Keenia]] || align=center|(25–15, 25–11, 25–23) ||align=center|[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/VVO/OG2020-_VVO_C83_VVOWTEAM6-------------GPA-000200--.pdf ] |- | 21:45 || align=right|'''[[Brasiilia]]''' {{Riigi ikoon|Brasiilia}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Lõuna-Korea]] || align=center|(25–10, 25–22, 25–19) ||align=center|[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/VVO/OG2020-_VVO_C83_VVOWTEAM6-------------GPA-000300--.pdf ] |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[27. juuli]] || 14:20 || align=right|[[Jaapan]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} ||align=center|'''0 - 3''' || align=left| {{Riigi ikoon|Serbia}} '''[[Serbia]]''' || align=center|(23–25, 16–25, 24–26) ||align=center| [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/VVO/OG2020-_VVO_C83_VVOWTEAM6-------------GPA-000400--.pdf ] |- | 19:40 || align=right|'''[[Brasiilia]]''' {{Riigi ikoon|Brasiilia}} || align=center|'''3 - 2''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Dominikaani Vabariik}} [[Dominikaani Vabariik]] || align=center|(22–25, 25–17, 25–13, 23–25, 15–12) ||align=center|[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/VVO/OG2020-_VVO_C83_VVOWTEAM6-------------GPA-000500--.pdf ] |- | 21:45 || align=right| '''[[Lõuna-Korea]]''' {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}}|| align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Keenia}} [[Keenia]] || align=center|(25–14, 25–22, 26–24) ||align=center|[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/VVO/OG2020-_VVO_C83_VVOWTEAM6-------------GPA-000600--.pdf ] |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[29. juuli]] || 11:05 || align=right|'''[[Lõuna-Korea]]''' {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} ||align=center|'''3 - 2''' || align=left| {{Riigi ikoon|Dominikaani Vabariik}} [[Dominikaani Vabariik]] || align=center|(25–20, 17–25, 25–18, 15–25, 15–12) ||align=center| [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/VVO/OG2020-_VVO_C83_VVOWTEAM6-------------GPA-000700--.pdf ] |- | 14:20 || align=right|'''[[Serbia]]''' {{Riigi ikoon|Serbia}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Keenia}} [[Keenia]]|| align=center| (25–21, 25–11, 25–20)||align=center|[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/VVO/OG2020-_VVO_C83_VVOWTEAM6-------------GPA-000800--.pdf ] |- | 19:40 || align=right| [[Jaapan]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} || align=center|'''0 - 3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Brasiilia}} '''[[Brasiilia]]''' || align=center| (16–25, 18–25, 24–26)||align=center|[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/VVO/OG2020-_VVO_C83_VVOWTEAM6-------------GPA-000900--.pdf ] |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[31. juuli]] || 9:01 || align=right|'''[[Dominikaani Vabariik]]''' {{Riigi ikoon|Dominikaani Vabariik}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Keenia}} [[Keenia]] || align=center|(25–19, 25–18, 25–10) ||align=center| [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/VVO/OG2020-_VVO_C83_VVOWTEAM6-------------GPA-001000--.pdf ] |- | 16:25 || align=right|[[Serbia]] {{Riigi ikoon|Serbia}} || align=center|'''1 - 3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Brasiilia}} '''[[Brasiilia]]''' || align=center|(20–25, 16–25, 25–23, 19–25) ||align=center|[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/VVO/OG2020-_VVO_C83_VVOWTEAM6-------------GPA-001100--.pdf ] |- | 19:40 || align=right| [[Jaapan]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} || align=center|'''2 - 3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} '''[[Lõuna-Korea]]''' || align=center|(19–25, 25–19, 22–25, 25–15, 14–16) ||align=center|[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/VVO/OG2020-_VVO_C83_VVOWTEAM6-------------GPA-001200--.pdf ] |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[2. august]] || 9:00 || align=right|'''[[Serbia]]''' {{Riigi ikoon|Serbia}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Lõuna-Korea]] || align=center|(25–18, 25–17, 25–15) ||align=center| [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/VVO/OG2020-_VVO_C83_VVOWTEAM6-------------GPA-001300--.pdf ] |- | 19:40 || align=right|[[Jaapan]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} || align=center|'''1 - 3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Dominikaani Vabariik}} '''[[Dominikaani Vabariik]]''' || align=center|(10–25, 23–25, 25–19, 19–25) ||align=center|[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/VVO/OG2020-_VVO_C83_VVOWTEAM6-------------GPA-001400--.pdf ] |- | 21:45 || align=right|''' [[Brasiilia]]''' {{Riigi ikoon|Brasiilia}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Keenia}} [[Keenia]] || align=center|(25–10, 25–16, 25–8) ||align=center|[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/VVO/OG2020-_VVO_C83_VVOWTEAM6-------------GPA-001500--.pdf ] |} ===B-alagrupp=== {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=120| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_the_United_States.svg|25px|USA]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Italy.svg|25px|Itaalia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Turkey.svg|25px|Türgi]] !width=20 | !width=20 | [[Pilt:Flag_of_the_People's_Republic_of_China.svg|25px|Hiina]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Argentina.svg|25px|Argentina]] !width=20 | Mänge !width=20 | Võite !width=20 | Kaotusi !width=20 | Tulemus !width=50 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background:#cfc;" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|USA}} |bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||'''3:2''' ||0:3 ||'''3:0''' ||'''3:0''' ||5 ||4 ||1 || 12:7||418:401 ||'''10''' |-style="background:#cfc;" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Itaalia}} | 2:3||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:0''' ||0:3 ||'''3:0''' ||5 ||3 ||2 ||11:7 || 409:377|| '''10''' |- |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Türgi}} ||2:3||1:3||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||'''3:0''' ||'''3:0''' ||5 ||3||2 ||12:8 ||434:416 ||'''9''' |- |'''4.'''||style="text-align:left;"| [[Venemaa olümpiakomitee|ROC]] | '''3:0''' ||0:3 ||2:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||'''3:0''' ||5 ||3 ||2 ||11:8||422:378 ||'''9''' |- |'''5.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Hiina}} ||0:3||'''3:0''' ||0:3 ||2:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' || 5|| 2||3||8:9 ||374:385 ||'''3''' |- |'''6.'''||style="text-align:left;"| {{Pisilipp|Argentina}} | 0:3 ||0:3 ||0:3 ||0:3 ||0:3 ||bgcolor=Silver|X||5 ||0 ||5 ||0:15 ||275:375 ||'''0''' |} {{Small|Uuendatud 15. august 2021. Allikas:}} [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/en/results/volleyball/groups-women.htm Tokyo 2020], [https://en.volleyballworld.com/volleyball/competitions/olympics-2020/standings/women/ FIVB] {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="100" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="100" align="center"| Riik !width="240" align="center"| Geimid !width="40" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[25. juuli]] || 9:00 || align=right|[[Venemaa olümpiakomitee|ROC]] ||align=center|'''0 - 3''' || align=left| {{Riigi ikoon|Itaalia}} '''[[Itaalia]]''' || align=center|(23–25, 19–25, 14–25) ||align=center| [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/VVO/OG2020-_VVO_C83_VVOWTEAM6-------------GPB-000100--.pdf ] |- | 11:05 || align=right|'''[[USA]]''' {{Riigi ikoon|USA}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Argentina]] || align=center|(25–20, 25–19, 25–20) ||align=center|[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/VVO/OG2020-_VVO_C83_VVOWTEAM6-------------GPB-000200--.pdf ] |- | 16:25 || align=right|[[Hiina]] {{Riigi ikoon|Hiina}} || align=center|'''0 - 3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Türgi}} '''[[Türgi]]''' || align=center| (21–25, 14–25, 14–25)||align=center|[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/VVO/OG2020-_VVO_C83_VVOWTEAM6-------------GPB-000300--.pdf ] |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[27. juuli]] || 9:00 || align=right|'''[[Venemaa olümpiakomitee|ROC]]''' ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Argentina]] || align=center|(25–19, 25–15, 25–13) ||align=center| [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/VVO/OG2020-_VVO_C83_VVOWTEAM6-------------GPB-000400--.pdf ] |- | 11:05 || align=right|[[Hiina]] {{Riigi ikoon|Hiina}} || align=center|'''0 - 3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|USA}} '''[[USA]]''' || align=center|(27–29, 22–25, 21–25) ||align=center|[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/VVO/OG2020-_VVO_C83_VVOWTEAM6-------------GPB-000500--.pdf ] |- | 16:25 || align=right| '''[[Itaalia]]''' {{Riigi ikoon|Itaalia}}|| align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Türgi]] || align=center|(25–22, 23–25, 25–20, 25–15) ||align=center|[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/VVO/OG2020-_VVO_C83_VVOWTEAM6-------------GPB-000600--.pdf ] |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[29. juuli]] || 9:00 || align=right|'''[[Itaalia]]''' {{Riigi ikoon|Itaalia}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Argentina]] || align=center|(25–21, 25–16, 25–15) ||align=center| [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/VVO/OG2020-_VVO_C83_VVOWTEAM6-------------GPB-000700--.pdf ] |- | 16:25 || align=right|[[Hiina]] {{Riigi ikoon|Hiina}} || align=center|'''2 - 3''' ||align=left| '''[[Venemaa olümpiakomitee|ROC]]'''|| align=center|(17–25, 25–23, 25–20, 25–27, 12–15) ||align=center|[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/VVO/OG2020-_VVO_C83_VVOWTEAM6-------------GPB-000800--.pdf ] |- | 21:45 || align=right| '''[[USA]]''' {{Riigi ikoon|USA}} || align=center|'''3 - 2''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Türgi]] || align=center|(25–19, 25–20, 17–25, 20–25, 15–12) ||align=center|[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/VVO/OG2020-_VVO_C83_VVOWTEAM6-------------GPB-000900--.pdf ] |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[31. juuli]] || 11:05 || align=right|[[USA]] {{Riigi ikoon|USA}} ||align=center|'''0 - 3''' || align=left| '''[[Venemaa olümpiakomitee|ROC]]''' || align=center|(20–25, 12–25, 19–25) ||align=center| [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/VVO/OG2020-_VVO_C83_VVOWTEAM6-------------GPB-001000--.pdf ] |- | 14:20 || align=right|[[Argentina]] {{Riigi ikoon|Argentina}} || align=center|'''0 - 3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Türgi}} '''[[Türgi]]''' || align=center|(23–25, 20–25, 18–25) ||align=center|[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/VVO/OG2020-_VVO_C83_VVOWTEAM6-------------GPB-001100--.pdf ] |- | 22:35 || align=right| '''[[Hiina]]''' {{Riigi ikoon|Hiina}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia]] || align=center|(25–21, 25–20, 26–24) ||align=center|[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/VVO/OG2020-_VVO_C83_VVOWTEAM6-------------GPB-001200--.pdf ] |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[2. august]] || 11:05 || align=right|'''[[USA]]''' {{Riigi ikoon|USA}} ||align=center|'''3 - 2''' || align=left| {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia]] || align=center|(21–25, 25–16, 25–27, 25–16, 15–12) ||align=center| [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/VVO/OG2020-_VVO_C83_VVOWTEAM6-------------GPB-001300--.pdf ] |- | 14:20 || align=right|[[Venemaa olümpiakomitee|ROC]] || align=center|'''2 - 3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Türgi}} '''[[Türgi]]''' || align=center|(25–21, 23–25, 23–25, 25–15, 10–15) ||align=center|[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/VVO/OG2020-_VVO_C83_VVOWTEAM6-------------GPB-001400--.pdf ] |- | 17:20 || align=right| '''[[Hiina]]''' {{Riigi ikoon|Hiina}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Argentina]] || align=center|(25–15, 25–22, 25–19) ||align=center|[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/VVO/OG2020-_VVO_C83_VVOWTEAM6-------------GPB-001500--.pdf ] |} == Väljalangemismängud == {{#invoke:RoundN|N8 |widescore=yes|bold_winner=high |3rdplace=yes | RD1=Veerandfinaalid | RD2=Poolfinaalid | RD3=Kullamäng | Consol=Pronksimäng <!-- Date-Place/Team 1/Score 1/Team 2/Score 2 --> <!-- quarter finals --> |4. august|'''{{PisiLipp|Brasiilia}}'''|'''3'''| [[Venemaa olümpiakomitee|ROC]]|1 |4. august|'''{{PisiLipp|Lõuna-Korea}}'''|'''3''' |{{PisiLipp|Türgi}}|2 |4. august|'''{{PisiLipp|Serbia}}'''|'''3'''|{{PisiLipp|Itaalia}}|0 |4. august|{{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}}|0 |{{PisiLipp|USA}}'''|'''3''' <!-- semi finals --> |6. august|'''{{PisiLipp|Brasiilia}}'''|'''3'''|{{PisiLipp|Lõuna-Korea}}|0 |6. august|{{PisiLipp|Serbia}}|0|{{PisiLipp|USA}}'''|'''3''' <!-- final --> |8. august|{{PisiLipp|Brasiilia}}|0|{{PisiLipp|USA}}'''|'''3''' <!-- third place --> |8. august|{{PisiLipp|Lõuna-Korea}}|0|'''{{PisiLipp|Serbia}}'''|'''3''' }} {{Small|Allikas:}} [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/en/results/volleyball/bracket-women.htm TOKYO 2020], [https://en.volleyballworld.com/volleyball/competitions/olympics-2020/schedule/ FIVB] ===Veerandfinaalid=== {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="160" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="120" align="center"| Riik !width="240" align="center"| Geimid !width="40" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=4 align=center|[[4. august]] || 9:00 || align=right|[[Lõuna-Korea]] {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} ||align=center|'''3 - 2''' || align=left| {{Riigi ikoon|Türgi}} '''[[Türgi]]''' || align=center|(17–25, 25–17, 28–26, 18–25, 15–13) || [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/VVO/OG2020-_VVO_C83_VVOWTEAM6-------------QFNL000200--.pdf ] |- | 13:00 || align=right|[[Dominikaani Vabariik]] {{Riigi ikoon|Dominikaani Vabariik}} || align=center|'''0 - 3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|USA}} '''[[USA]]''' || align=center| (11–25, 20–25, 19–25)|| [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/VVO/OG2020-_VVO_C83_VVOWTEAM6-------------QFNL000400--.pdf ] |- | 17:00 || align=right|'''[[Serbia]]''' {{Riigi ikoon|Serbia}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia]] || align=center|(25–21, 25–14, 25–21) || [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/VVO/OG2020-_VVO_C83_VVOWTEAM6-------------QFNL000300--.pdf ] |- | 21:31 || align=right|'''[[Brasiilia]]''' {{Riigi ikoon|Brasiilia}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| [[Venemaa olümpiakomitee|ROC]] || align=center|(23–25, 25–21, 25–19, 25–22) || [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/VVO/OG2020-_VVO_C83_VVOWTEAM6-------------QFNL000100--.pdf ] |} ===Poolfinaalid=== {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="120" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="120" align="center"| Riik !width="240" align="center"| Geimid !width="40" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[6. august]] || 13:00 || align=right|[[Serbia]] {{Riigi ikoon|Serbia}} ||align=center|'''0 - 3''' || align=left|{{Riigi ikoon|USA}} '''[[USA]]''' || align=center| (19–25, 15–25, 23–25)|| [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/VVO/OG2020-_VVO_C83_VVOWTEAM6-------------SFNL000200--.pdf ] |- | 21:00 || align=right|'''[[Brasiilia]]''' {{Riigi ikoon|Brasiilia}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Lõuna-Korea]] || align=center|(25–16, 25–16, 25–16) || [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/VVO/OG2020-_VVO_C83_VVOWTEAM6-------------SFNL000100--.pdf ] |} ===3. koha mäng=== {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="120" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="120" align="center"| Riik !width="240" align="center"| Geimid !width="40" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[8. august]] || 9:00 || align=right|[[Lõuna-Korea]] {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} ||align=center|'''0 - 3''' || align=left| {{Riigi ikoon|Serbia}} '''[[Serbia]]''' || align=center|(18–25, 15–25, 15–25) || [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/VVO/OG2020-_VVO_C83_VVOWTEAM6-------------FNL-000200--.pdf ] |} ===Finaal=== {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="120" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="120" align="center"| Riik !width="240" align="center"| Geimid !width="40" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[8. august]] || 13:30 || align=right|[[Brasiilia]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} ||align=center|'''0 - 3''' || align=left| {{Riigi ikoon|USA}} '''[[USA]]''' || align=center|(21–25, 20–25, 14–25) || [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/VVO/OG2020-_VVO_C83_VVOWTEAM6-------------FNL-000100--.pdf ] |} ==Lõplik paremusjärjestus== {| class="wikitable" style="text-align:center" |- !width=40|Koht !width=180|Riik |- |align=center|{{KuldOlümpia}} |style="text-align:left"|{{PisiLipp|USA}} |- |{{HõbeOlümpia}} |style="text-align:left"|{{PisiLipp|Brasiilia}} |- |align=center|{{PronksOlümpia}} |style="text-align:left"|{{PisiLipp|Serbia}} |- |4. |style="text-align:left"|{{PisiLipp|Lõuna-Korea}} |- |5. |style="text-align:left"|{{PisiLipp|Türgi}} |- |6. |style="text-align:left"|{{PisiLipp|Itaalia}} |- |7. |style="text-align:left"| [[Venemaa olümpiakomitee|ROC]] |- |8. |style="text-align:left"|{{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} |- |9. |style="text-align:left"|{{PisiLipp|Hiina}} |- |10. |style="text-align:left"|{{PisiLipp|Jaapan}} |- |11. |style="text-align:left"|{{PisiLipp|Argentina}} |- |12. |style="text-align:left"|{{PisiLipp|Keenia}} |} {{Small|Allikas:}} [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/VVO/OG2020-_VVO_C76B_VVOWTEAM6-------------------------.pdf Tokyo 2020] =Tulemused rannavõrkpallis= =Meeste turniir= Eelmiste [[Võrkpall 2016. aasta suveolümpiamängudel|2016. aasta]] [[Rio de Janeiro]] olümpiamängude kolm paremat meeskonda olid: * {{Kuld}} '''Olümpiavõitja''': [[Brasiilia]] ([[Alison Cerutti]]-[[Bruno Oscar Schmidt]]) * {{Hõbe}} Hõbemedal: [[Itaalia]] ([[Daniele Lupo]]-[[Paolo Nicolai]]) * {{Pronks}} Pronksmedal: [[Holland]] ([[Alexander Brouwer]]-[[Robert Meeuwsen]]) ==Alagrupi mängud== Kuus esikoha saanud meeskonda pääses automaatselt kaheksandikfinaali. Seejärel loositi välja õnnelikud kaotajate playoffide võitjad. Järgmisena loositi välja kaks paremat kolmandat kohta. Eelvooru sama alagrupi meeskonnad ei võinud kaheksandikfinaalis kohtuda. ===A-alagrupp=== ===B-alagrupp=== ===C-alagrupp=== ===D-alagrupp=== ===E-alagrupp=== ===F-alagrupp=== =Naiste turniir= Eelmiste [[Võrkpall 2016. aasta suveolümpiamängudel|2016. aasta]] [[Rio de Janeiro]] olümpiamängude kolm paremat naiskonda rannavõrkpallis olid: * {{Kuld}} '''Olümpiavõitja''': [[Saksamaa]] ([[Laura Ludwig]]-[[Kira Walkenhorst]]) * {{Hõbe}} Hõbemedal: [[Brasiilia]] ([[Ágatha Bednarczuk]]-[[Bárbara Seixas]]) * {{Pronks}} Pronksmedal: [[USA]] ([[April Ross]]-[[Kerri Walsh Jennings]]) ==Alagrupi mängud== ===A-alagrupp=== ===A-alagrupp=== ===B-alagrupp=== ===C-alagrupp=== ===D-alagrupp=== ===E-alagrupp=== ===F-alagrupp=== =Medalitabel= {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" ! colspan=6| [[Pilt:Olympic rings.svg|40px|Olümpiarõngad]] [[Jalgpall 2020. aasta suveolümpiamängudel|Tokyo 2020]] [[Pilt:Olympic pictogram Volleyball (indoor).png|40px|Võrkpall]] |-{| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- |1.||align=left|{{PisiLipp|USA}}||2||0||0||2 |- |rowspan=2| 2.||align=left|{{PisiLipp|Norra}}||1||0||0||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||1||0||0||1 |- |4.||align=left| [[Venemaa olümpiakomitee|ROC]]||0||2||0||2 |- |rowspan=2|5.||align=left|{{PisiLipp|Austraalia}}||0||1||0||1 |- |align=left|{{PisiLipp|USA}}||0||1||0||1 |- |rowspan=4|7.||align=left|{{PisiLipp|Argentina}}||0||0||1||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Katar}}||0||0||1||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Serbia}}||0||0||1||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Šveits}}||0||0||1||1 |- !colspan=2| Kokku 10 riiki || 4 || 4 || 4 || 12 |} =Vaata ka= *[[Võrkpall olümpiamängudel]] =Välislingid= *[https://tokyo2020.org/en/games/sport/olympic/volleyball/ Võrkpalli ametlik koduleht Tokyo OM-il] {{Spordialad2020Suveolümpiamängudel}} {{Võrkpall olümpiamängudel}} [[Kategooria:Spordialad 2020. aasta suveolümpiamängudel]] [[Kategooria:Võrkpall olümpiamängudel]] 728mqrr7dt4zb5m1jxnfi95267o4yg4 Korvpall 2020. aasta suveolümpiamängudel 0 574325 6169120 6036499 2022-07-28T11:44:11Z CommonsDelinker 1930 Fail Russian_Olympic_Committee_flag.svg on eemaldatud, sest kasutaja [[commons:User:Ellywa|Ellywa]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: per [[:c:Commons:Deletion requests/File:Russian Olympic Committee flag.svg|]]. wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|kuu=jaanuar|aasta=2022}} [[Pilt:Olympic rings.svg|right|150px|Olümpiarõngad]] [[Pilt:Basketball pictogram.svg|right|150px|Korvpall]] [[Pilt:3x3 basketball pictogram.svg|right|150px|3x3]] '''[[Korvpall]]ivõistlused [[2020. aasta suveolümpiamängud|2020. aasta suveolümpiamängudel]]''' [[Tōkyō]]s toimus [[24. juuli]]st kuni [[8. august]]ini 2021. Algselt pidi see toimuma 2020. aastal, kuid 24. märtsil 2020 lükati olümpiamängud [[koroonapandeemia]] tõttu edasi 2021. aastasse. Pandeemia tõttu mängiti mänge suletud uste taga. Mängud toimusid Tōkyōs Aomi linna spordipargis. Meeste korvpalliturniir 2020. aasta suveolümpiamängudel oli suveolümpiamängude meeste korvpallivõistluste 20. võistlus. Samas naised osalesid 12. korda korvpalli olümpiaturniiril. Korvpallis jagati välja neli medalikomplekti. Toimusid nii meeste kui ka naiste klassikalise korvpalli võistkondlik turniir 12 võistkonnaga. Võistluspaik oli Saitama superstaadion samanimelises [[Saitama]] linnas. Lisaks korraldati olümpiamängudel esmakordselt meeste ja naiste võistlus korvpallis [[3x3]] versioonis, kus osaleb 8 võistkonda. ==Kvalifikatsioon== Meeste korvpalliturniiri kvalifikatsioon toimus 2019.–2020. aastal ning kõigil viiel [[FIBA]] (Rahvusvaheline Korvpalliliit) tsoonil oli esindatud korvpallivõistlustel. Jaapan kui korraldaja kvalifitseerus otse. Esimene kvalifikatsiooniturniir oli [[2019. aasta korvpalli maailmameistrivõistlused|2019. aasta FIBA korvpalli maailmameistrivõistlused]], kus seitse võistkonda kvalifitseerus olümpiale. Need seitse olid [[Nigeeria]], [[Argentina]], [[Ameerika Ühendriigid|USA]], [[Iraan]], [[Prantsusmaa]], [[Hispaania]] ja [[Austraalia]]. Järgmised FIBA korvpallimaailma 16 paremat võistkonda, kes ei pääsenud otse olümpiale, koos 2 valitud meeskonnaga neljast FIBA regioonist või 24 võistkonnaga, osalesid neljal eraldi ''wild card'' turniiril, mis määras neli viimast võistkonda, kes mängivad olümpial. Naiste korvpalliturniiril kvalifitseerusid automaatselt Jaapan (võõrustajariik) ja 2018. aasta maailmameistrivõistluste võitja [[Ameerika Ühendriigid|USA]]. Kümme ülejäänud kohta jagati pärast nelja kvalifikatsiooniturniiri. Nii meeste kui ka naiste 3x3 turniiril osaleb kaheksa võistkonda. Vastuvõtva riigina oli Jaapanile tagatud kvoodikoht ainult meestele või naistele, sõltuvalt sellest, milline võistkond on kõrgemal kohal. Ülejäänud kohad olid avatud kvalifikatsiooniks, mis on mõlemale soole sama. Olümpiaturniirile kvalifitseerusid maailma edetabeli kolm või neli kõrgeima kohaga riiki alates 1. novembrist 2019, maksimaalselt kaks võistkonda mandri kohta. Lisaks kvalifitseerusid kolm riiki mängudele olümpiamängude kvalifikatsiooniturniiri kaudu märtsis 2020. Viimasel turniiril oli võimalik osaleda ainult selle turniiri võõrustajariigis ja viiel kõrgeima kohaga riigil, kes ei ole korvpalliturniiri kahel eelmisel korral osalenud (sealhulgas võõrustajariik Jaapan, kui see pole veel kvalifitseerunud). ==Korvpalli tulemused== ===Meeste turniir=== Kaksteist võistkonda jagunesid kolme neljast meeskonnast koosnevasse alagruppi. Esimesed kahel kohal olevad meeskonnad pääsesid veerandfinaali, samuti kaks parimat kolmandat kohta. ====A-alagrupp==== {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=120| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_France.svg|25px|Prantsusmaa]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_the_United_States.svg|25px|USA]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_the_Czech_Republic.svg|25px|Tšehhi]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Iran.svg|25px|Iraan]] !width=20 | Mänge !width=20 | Võite !width=20 | Kaotusi !width=50 | Korvid !width=50 | Korvide vahe !width=50 | Punktid |-style="background:#cfc;" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |bgcolor=Silver|X||'''83:76''' ||'''97:77''' ||'''79:62''' ||3 ||3 ||0 ||259:215 ||+ 44 ||'''6''' |-style="background:#cfc;" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{Pisilipp|USA}} | 76:83||bgcolor=Silver|X||'''119:84'''||'''120:66''' ||3 ||2 ||1 ||315:233 ||+ 82 || '''5''' |-bgcolor=#ccccff |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Tšehhi}} ||77:97||84:119 ||bgcolor=Silver|X||'''84:78''' ||3 ||1||2 ||245:295||- 49 ||'''4''' |- |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Iraan}} | 62:79 ||66:120 ||78:84 ||bgcolor=Silver|X||3 ||0 ||3 ||206:283 ||- 77 ||'''3''' |} {{Small|Uuendatud pärast 31. juulil 2021 mängitud matše. Allikas:}} [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/en/results/basketball/groups-men.htm Tokyo 2020], [http://www.fiba.basketball/olympics/men/2020/groups#tab=round_1 FIBA] {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="120" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="120" align="center"| Riik !width="180" align="center"|Veerandite tulemused !width="40" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[25. juuli]] || 10:00 || align=right| [[Iraan]] {{Riigi ikoon|Iraan}} ||align=center|'''78 - 84''' || align=left| {{Riigi ikoon|Tšehhi}} '''[[Tšehhi]]''' || 19–'''25''', 11–'''21''', 16–'''21''', '''32'''–17 ||align=center| [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/en/results/basketball/results-men-gpa-000100-.htm ] |- | 21:00 || align=right|'''[[Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || align=center|'''83 - 76''' ||align=left| {{PisiLipp|USA}} ||15–'''22''', 22–'''23''', '''25'''–11, '''21'''–20 || align=center|[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/en/results/basketball/results-men-gpa-000200-.htm ] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[28. juuli]] || 13:40 || align=right| '''[[USA]]''' {{Riigi ikoon|USA}} ||align=center|'''120 - 66''' || align=left| {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Iraan]] || '''28'''–12, '''32'''–18, '''22'''–13, '''38'''–23 ||align=center| [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/en/results/basketball/results-men-gpa-000300-.htm ] |- | 21:00 || align=right|[[Tšehhi]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} || align=center|'''77 - 97''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} '''[[Prantsusmaa]]''' ||'''28'''–22, 12–'''29''', 16–'''26''', '''21'''–20 || align=center|[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/en/results/basketball/results-men-gpa-000400-.htm ] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[31. juuli]] || 10:00 || align=right| [[Iraan]] {{Riigi ikoon|Iraan}} ||align=center|'''62 - 79''' || align=left| {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} '''[[Prantsusmaa]]''' || 17–'''22''', 10–'''24''', '''20'''–16, 15–'''17''' ||align=center| [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/en/results/basketball/results-men-gpa-000500-.htm ] |- | 21:00 || align=right|'''[[USA]]''' {{Riigi ikoon|USA}} || align=center|'''119 - 84''' ||align=left| {{PisiLipp|Tšehhi}} ||18–'''25''', '''29'''–18, '''35'''–17, '''37'''–24 || align=center|[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/en/results/basketball/results-men-gpa-000600-.htm ] |} ====B-alagrupp==== {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=120| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Australia.svg|25px|Austraalia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Italy.svg|25px|Itaalia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|25px|Saksamaa]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Nigeria.svg|25px|Nigeeria]] !width=20 | Mänge !width=20 | Võite !width=20 | Kaotusi !width=50 | Korvid !width=50 | Korvide vahe !width=50 | Punktid |-style="background:#cfc;" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Austraalia}} |bgcolor=Silver|X||'''86:83''' ||'''89:76''' ||'''84:65''' ||3 ||3 ||0 ||259:226 ||+ 33 ||'''6''' |-style="background:#cfc;" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Itaalia}} | 83:86||bgcolor=Silver|X||'''92:82'''||'''80:71''' ||3 ||2 ||1||255:239 ||+ 16 || '''5''' |-bgcolor=#ccccff |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Saksamaa}} ||76:89||82:92 ||bgcolor=Silver|X|| '''99:92''' ||3 ||1||2 ||257:273||- 16 ||'''4''' |- |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{Pisilipp|Nigeeria}} | 65:84 ||71:80 ||92:99 ||bgcolor=Silver|X||3 ||0 ||3 ||230:263 ||- 33 ||'''3''' |} {{Small|Uuendatud pärast 31. juulil 2021 mängitud matše. Allikas:}} [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/en/results/basketball/groups-men.htm Tokyo 2020], [http://www.fiba.basketball/olympics/men/2020/groups#tab=round_1 FIBA] {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="120" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="120" align="center"| Riik !width="180" align="center"|Veerandite tulemused !width="40" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[25. juuli]] || 13:40 || align=right| [[Saksamaa]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} ||align=center|'''82 - 92''' || align=left| {{Riigi ikoon|Itaalia}} '''[[Itaalia]]''' || '''32'''–22, 14–'''21''', '''26'''–25, 10–'''24''' ||align=center| [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/en/results/basketball/results-men-gpb-000100-.htm ] |- | 17:20 || align=right|'''[[Austraalia]]''' {{Riigi ikoon|Austraalia}} || align=center|'''84 - 65''' ||align=left| {{PisiLipp|Nigeeria}} ||23–23, '''20'''–17, '''15'''–12, '''26'''–13 || align=center|[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/en/results/basketball/results-men-gpb-000200-.htm ] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[28. juuli]] || 10:00 || align=right| [[Nigeeria]] {{Riigi ikoon|Nigeeria}} ||align=center|'''92 - 99''' || align=left| {{Riigi ikoon|Saksamaa}} '''[[Saksamaa]]''' || 21–'''24''', '''29'''–26, 24–24, 18–'''25''' ||align=center| [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/en/results/basketball/results-men-gpb-000300-.htm ] |- | 17:20 || align=right|[[Itaalia]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} || align=center|'''83 - 86''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Austraalia}} '''[[Austraalia]]''' ||25–25, '''20'''–19, 17–'''21''', 21–21 || align=center|[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/en/results/basketball/results-men-gpb-000400-.htm ] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[31. juuli]] || 13:40 || align=right| '''[[Itaalia]]''' {{Riigi ikoon|Itaalia}} ||align=center|'''80 - 71''' || align=left| {{Riigi ikoon|Nigeeria}} [[Nigeeria]] || '''29'''–17, 11–'''22''', 16–'''24''', '''24'''–8 ||align=center| [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/en/results/basketball/results-men-gpb-000500-.htm ] |- | 17:20 || align=right|'''[[Austraalia]]''' {{Riigi ikoon|Austraalia}} || align=center|'''89 - 76''' ||align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}} ||18–'''22''', '''26'''–18, '''22'''–19, '''23'''–17 || align=center|[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/en/results/basketball/results-men-gpb-000600-.htm ] |} ====C-alagrupp==== {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=120| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Slovenia.svg|25px|Sloveenia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Spain.svg|25px|Hispaania]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Argentina.svg|25px|Argentina]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Japan.svg|25px|Jaapan]] !width=20 | Mänge !width=20 | Võite !width=20 | Kaotusi !width=50 | Korvid !width=50 | Korvide vahe !width=50 | Punktid |-style="background:#cfc;" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Sloveenia}} |bgcolor=Silver|X||'''95:87''' || '''118:100'''||'''116:81''' ||3 ||3 ||0 ||329:268 ||+ 61 ||'''6''' |-style="background:#cfc;" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Hispaania}} |87:95 ||bgcolor=Silver|X||'''81:71'''||'''88:77''' ||3 ||2 ||1 ||256:243 ||+ 13 || '''5''' |-bgcolor=#ccccff |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{Pisilipp|Argentina}} ||100:118||71:81 ||bgcolor=Silver|X||'''97:77''' ||3 ||1||2 ||268:276||- 8 ||'''4''' |- |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Jaapan}} | 81:116 ||77:88 ||77:97 ||bgcolor=Silver|X||3 ||0 ||3 ||235:301 ||- 66 ||'''3''' |} {{Small|Uuendatud pärast 1. augustil 2021 mängitud matše. Allikas:}} [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/en/results/basketball/groups-men.htm Tokyo 2020], [http://www.fiba.basketball/olympics/men/2020/groups#tab=round_1 FIBA] {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="120" align="center"| Riik !width="60" align="center"| Tulemus !width="120" align="center"| Riik !width="180" align="center"|Veerandite tulemused !width="40" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[26. juuli]] || 13:40 || align=right| [[Argentina]] {{Riigi ikoon|Argentina}} ||align=center|'''100 - 118''' || align=left| {{Riigi ikoon|Sloveenia}} '''[[Sloveenia]]''' || 24–'''32''', 18–'''30''', 24–'''26''', '''34'''–30 ||align=center| [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/en/results/basketball/results-men-gpc-000100-.htm ] |- | 21:00 || align=right| [[Jaapan]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} || align=center|'''77 - 88''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Hispaania}} '''[[Hispaania]]''' ||14–'''18''', 14–'''30''', '''28'''–21, '''21'''–19 || align=center|[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/en/results/basketball/results-men-gpc-000200-.htm ] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[29. juuli]] || 13:40 || align=right| '''[[Sloveenia]]''' {{Riigi ikoon|Sloveenia}} ||align=center|'''116 - 81''' || align=left| {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Jaapan]] || '''29'''–23, '''24'''–18, '''27'''–23, '''36'''–17 ||align=center| [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/en/results/basketball/results-men-gpc-000300-.htm ] |- | 21:00 || align=right| '''[[Hispaania]]''' {{Riigi ikoon|Hispaania}} || align=center|'''81 - 71''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Argentina]] ||20–'''25''', '''20'''–9, '''21'''–19, '''20'''–18 || align=center|[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/en/results/basketball/results-men-gpc-000400-.htm ] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[1. august]] || 13:40 || align=right| '''[[Argentina]]''' {{Riigi ikoon|Argentina}} ||align=center|'''97 - 77''' || align=left| {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Jaapan]] || '''26'''–16, 20–'''22''', '''19'''–15, '''32'''–24 ||align=center| [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/en/results/basketball/results-men-gpc-000500-.htm ] |- | 17:20 || align=right| [[Hispaania]] {{Riigi ikoon|Hispaania}} || align=center|'''87 - 95''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Sloveenia}} '''[[Sloveenia]]''' ||'''24'''–20, 20–'''21''', 26–'''27''', 17–'''27''' || align=center|[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/en/results/basketball/results-men-gpc-000600-.htm ] |} ====Kolmandal kohal olevate võistkondade paremusjärjestus==== {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=20|Koht !width=20|Alagrupp !width=130|Meeskond !width=20|Mängud !width=20|Võidud !width=20|Kaotused !width=20|Väravad !width=20|Väravate vahe !width=20|Punktid |- style="background:#cfc;" | 1. ||C ||align="left"| {{PisiLipp|Argentina}} || 3 || 1 || 2 || 268:276 || - 8 || '''4''' |- style="background:#cfc;" | 2. || B ||align="left"| {{PisiLipp|Saksamaa}} || 3 || 1 || 2 || 257:273 || - 16 || '''4''' |- | 2. || A ||align="left"| {{PisiLipp|Tšehhi}} || 3 || 1 || 2 || 245:294 || - 49 || '''4''' |} {{small|Seis peale alagrupis toimunud viimaseid mänge. Allikas:}} [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/en/results/basketball/combined-ranking-men.htm Tokyo 2020] - [http://www.fiba.basketball/olympics/men/2020/groups#tab=round_1 FIBA] ==== Väljalangemismängud ==== {{#invoke:RoundN|N8 |widescore=yes|bold_winner=high |3rdplace=yes | RD1=Veerandfinaalid | RD2=Poolfinaalid | RD3=Kullamäng | Consol=Pronksimäng <!-- Date-Place/Team 1/Score 1/Team 2/Score 2 --> <!-- quarter finals --> |3. august|{{PisiLipp|Itaalia}}|75|'''{{PisiLipp|Prantsusmaa}}'''|'''84''' |3. august|'''{{PisiLipp|Sloveenia}}'''|'''94''' |{{PisiLipp|Saksamaa}}|70 |3. august|{{PisiLipp|Hispaania}}|81 |'''{{PisiLipp|USA}}'''|'''95''' |3. august|'''{{PisiLipp|Austraalia}}'''|'''97''' |{{PisiLipp|Argentina}}|59 <!-- semi finals --> |5. august|'''{{PisiLipp|Prantsusmaa}}'''|'''90'''|{{PisiLipp|Sloveenia}}|89 |5. august|'''{{PisiLipp|USA}}'''|'''97'''|{{PisiLipp|Austraalia}}|78 <!-- final --> |7. august|{{PisiLipp|Prantsusmaa}}|82|'''{{PisiLipp|USA}}'''|'''87''' <!-- third place --> |7. august|{{PisiLipp|Sloveenia}}|93|'''{{PisiLipp|Austraalia}}'''|'''107''' }} {{Small|Allikas:}} [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/en/results/basketball/bracket-men.htm TOKYO 2020], [http://www.fiba.basketball/olympics/men/2020/groups#tab=brackets FIBA] =====Veerandfinaalid===== {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="120" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="120" align="center"| Riik !width="180" align="center"|Veerandite tulemused !width="40" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=4 align=center|[[3. august]] || 10:00 || align=right| '''[[Sloveenia]]''' {{Riigi ikoon|Sloveenia}} ||align=center|'''94 - 70''' || align=left| {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa]] || '''25'''–14, 19–'''23''', '''22'''–17, '''28'''–16 ||align=center| [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/en/results/basketball/results-men-qfnl-000200-.htm ] |- | 13:40 || align=right| [[Hispaania]] {{Riigi ikoon|Hispaania}} || align=center|'''81 - 95''' ||align=left| {{Riigi ikoon|USA}} '''[[USA]]''' || '''21'''–19, 22–'''24''', 20–'''26''', 18–'''26''' || align=center|[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/en/results/basketball/results-men-qfnl-000300-.htm ] |- | 17:20 || align=right|[[Itaalia]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} || align=center|'''75 - 84''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} '''[[Prantsusmaa]]''' || '''25'''–20, 17–'''23''', 12–'''21''', '''21'''–20 || align=center|[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/en/results/basketball/results-men-qfnl-000100-.htm ] |- | 21:00 || align=right| '''[[Austraalia]]''' {{Riigi ikoon|Austraalia}} || align=center|'''97 - 59''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Argentina]] || 18–'''22''', '''21'''–11, '''21'''–15, '''37'''–11 || align=center|[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/en/results/basketball/results-men-qfnl-000400-.htm ] |} =====Poolfinaalid===== {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="120" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="120" align="center"| Riik !width="180" align="center"|Veerandite tulemused !width="40" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=4 align=center|[[5. august]] || 13:15 || align=right| '''[[USA]]''' {{Riigi ikoon|USA}} ||align=center|'''97 - 78''' || align=left| {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Austraalia]] || 18–'''24''', '''24'''–21, '''32'''–10, 23–23 ||align=center| [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/en/results/basketball/results-men-sfnl-000200-.htm ] |- | 20:00 || align=right| '''[[Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || align=center|'''90 - 89''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Sloveenia}} [[Sloveenia]] || 27–'''29''', 15–15, '''29'''–21, 19–'''24''' || align=center|[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/en/results/basketball/results-men-sfnl-000100-.htm ] |} =====3. koha mäng===== {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="120" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="120" align="center"| Riik !width="180" align="center"|Veerandite tulemused !width="40" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=4 align=center|[[7. august]] || 20:00 || align=right| [[Sloveenia]] {{Riigi ikoon|Sloveenia}} ||align=center|'''93 - 107''' || align=left| {{Riigi ikoon|Austraalia}} '''[[Austraalia]]''' ||19–'''20''', 26–'''33''', 22–'''25''', 26–'''29''' ||align=center| [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/en/results/basketball/results-men-fnl-000200-.htm ] |} =====Finaal===== {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="120" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="120" align="center"| Riik !width="180" align="center"|Veerandite tulemused !width="40" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=4 align=center|[[7. august]] || 11:30 || align=right| [[Prantsusmaa]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} ||align=center|'''82 - 87''' || align=left| {{Riigi ikoon|USA}} '''[[USA]]''' || 18–'''22''', 21–'''22''', 24–'''27''', '''19'''–16 ||align=center| [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/en/results/basketball/results-men-fnl-000100-.htm] |} ====Lõplik paremusjärjestus==== {| class="wikitable" !Koht !! Riik !! Võidud<br>Kaotused |- |align=center|{{KuldOlümpia}}||{{PisiLipp|USA}}|| align=center|5–1 |- |align=center|{{HõbeOlümpia}}||{{PisiLipp|Prantsusmaa}}|| align=center|5–1 |- |align=center|{{PronksOlümpia}}||{{PisiLipp|Austraalia}} || align=center|5–1 |- |align=center|4.||{{PisiLipp|Sloveenia}} || align=center|4–2 |- |align=center|5.||{{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|2–2 |- |align=center|6.||{{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|2–2 |- |align=center|7.||{{PisiLipp|Argentina}} || align=center|1–3 |- |align=center|8.||{{PisiLipp|Saksamaa}} || align=center|1–3 |- |align=center|9.||{{PisiLipp|Tšehhi}} || align=center|1–2 |- |align=center|10.||{{PisiLipp|Nigeeria}} || align=center|0–3 |- |align=center|11.||{{PisiLipp|Jaapan}} || align=center|0–3 |- |align=center|12.||{{PisiLipp|Iraan}} || align=center|0–3 |}<section end=standings /> {{Small|Allikas:}} [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/BKB/OG2020-_BKB_C76A_BKBMTEAM5-------------------------.pdf TOKYO 2020] ===Naiste turniir=== ====A-alagrupp==== {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=120| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Spain.svg|25px|Hispaania]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Serbia.svg|25px|Serbia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Canada.svg|25px|Kanada]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_South_Korea.svg|25px|Lõuna-Korea]] !width=20 | Mänge !width=20 | Võite !width=20 | Kaotusi !width=50 | Korvid !width=50 | Korvide vahe !width=50 | Punktid |-style="background:#cfc;" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Hispaania}} |bgcolor=Silver|X||'''85:70''' ||'''72:68''' ||'''73:69''' ||3 ||3 ||0 ||234:205 ||+ 29 ||'''6''' |-style="background:#cfc;" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{Pisilipp|Serbia}} |70:85 ||bgcolor=Silver|X||'''72:68''' ||'''65:61 ||3 ||2 ||1 ||207:214 ||- 7 || '''5''' |-bgcolor=#ccccff |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Kanada}} ||68:72 || 68:73 ||bgcolor=Silver|X||'''74:53''' ||3 ||1||2 ||208:201||+ 7 ||'''4''' |- |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Lõuna-Korea}} |69:73 ||61:65 ||53:74 ||bgcolor=Silver|X||3 ||0 ||3 ||183:212 ||- 29 ||'''3''' |} {{Small|Uuendatud pärast 1. august 2021 mängitud matše. Allikas:}} [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/en/results/basketball/event-schedule-women.htm Tokyo 2020], [http://www.fiba.basketball/olympics/women/2020/groups#tab=round_1] {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="120" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="120" align="center"| Riik !width="180" align="center"|Veerandite tulemused !width="40" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[26. juuli]] || 10:00 || align=right| [[Lõuna-Korea]] {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} ||align=center|'''69 - 76''' || align=left| {{Riigi ikoon|Hispaania}} '''[[Hispaania]]''' || 15–16, 20–17, 18–21, 16–19 ||align=center| [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/en/results/basketball/results-women-gpa-000100-.htm FIBA] |- | 17:20 || align=right|'''[[Serbia]]''' {{Riigi ikoon|Serbia}} || align=center|'''72 - 68''' ||align=left| {{PisiLipp|Kanada}} || 16–13, 20–15, 9–17, 27–23 || align=center|[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/en/results/basketball/results-women-gpa-000200-.htm ] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[29. juuli]] || 10:00 || align=right| '''[[Kanada]]''' {{Riigi ikoon|Kanada}} ||align=center|'''74 - 53''' || align=left| {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Lõuna-Korea]] || 16–15, 17–13, 16–11, 25–14 ||align=center| [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/en/results/basketball/results-women-gpa-000300-.htm ] |- | 17:20 || align=right|'''[[Hispaania]]''' {{Riigi ikoon|Hispaania}} || align=center|'''85 - 70''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Serbia}} [[Serbia]] || 85–70 || align=center|[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/en/results/basketball/results-women-gpa-000400-.htm ] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[1. august]] || 10:00 || align=right| [[Kanada]] {{Riigi ikoon|Kanada}} ||align=center|'''66 - 76''' || align=left| {{Riigi ikoon|Hispaania}} '''[[Hispaania]]''' || 13–23, 21–17, 13–20, 19–16 ||align=center| [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/en/results/basketball/results-women-gpa-000500-.htm ] |- | 21:00 || align=right|[[Lõuna-Korea]] {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} || align=center|'''61 - 65''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Serbia}} '''[[Serbia]]''' || 10–17, 14–15, 20–18, 17–15 || align=center|[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/en/results/basketball/results-women-gpa-000600-.htm ] |} ====B-alagrupp==== {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=120| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_the_United_States.svg|25px|USA]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Japan.svg|25px|Jaapan]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_France.svg|25px|Prantsusmaa]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Nigeria.svg|25px|Nigeeria]] !width=20 | Mänge !width=20 | Võite !width=20 | Kaotusi !width=50 | Korvid !width=50 | Korvide vahe !width=50 | Punktid |-style="background:#cfc;" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|USA}} |bgcolor=Silver|X||'''86:69''' ||'''93:82''' ||'''81:72''' ||3 ||3 ||0 ||260:223 ||+ 37 ||'''6''' |-style="background:#cfc;" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{Pisilipp|Jaapan}} | 69:86||bgcolor=Silver|X||'''74:70''' ||'''102:83''' ||3 ||2 ||1 ||245:239 ||+ 6 || '''5''' |-bgcolor=#ccccff |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 93:82||70:74 ||bgcolor=Silver|X||'''87:62''' ||3 ||1||2 ||239:229||+ 10 ||'''4''' |- |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Nigeeria}} |72:81 ||83:102 ||62:87 ||bgcolor=Silver|X||3 ||0 ||3 ||217:270 ||- 53 ||'''3''' |} {{Small|Uuendatud pärast 2. august 2021 mängitud matše. Allikas:}} [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/en/results/basketball/groups-women.htm Tokyo 2020], [http://www.fiba.basketball/olympics/women/2020/groups#tab=round_1 FIBA] {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="120" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="120" align="center"| Riik !width="180" align="center"|Veerandite tulemused !width="40" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[27. juuli]] || 10:00 || align=right| '''[[Jaapan]]''' {{Riigi ikoon|Jaapan}} ||align=center|'''74 - 70''' || align=left| {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa]] || 13–'''17''', '''21'''–19, '''18'''–13, '''22'''–21 ||align=center| [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/en/results/basketball/results-women-gpb-000100-.htm ] |- | 13:40 || align=right|[[Nigeeria]] {{Riigi ikoon|Nigeeria}} || align=center|'''72 - 81''' ||align=left| {{Riigi ikoon|USA}} '''[[USA]]''' || '''20'''–17, 12–'''27''', 18–'''26''', '''22'''–11 || align=center|[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/en/results/basketball/results-women-gpb-000200-.htm ] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[30. juuli]] || 13:40 || align=right| '''[[USA]]''' {{Riigi ikoon|USA}} ||align=center|'''86 - 69''' || align=left| {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Jaapan]] || 28–'''30''', '''21'''–10, '''16'''–13, '''21'''–16 ||align=center| [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/en/results/basketball/results-women-gpb-000300-.htm ] |- | 17:20 || align=right|'''[[Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || align=center|'''87 - 62''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Nigeeria}} [[Nigeeria]] || '''18'''–12, '''26'''–15, '''23'''–15, 20–20 || align=center|[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/en/results/basketball/results-women-gpb-000400-.htm ] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[2. august]] || 10:00 || align=right| [[Nigeeria]] {{Riigi ikoon|Nigeeria}} ||align=center|'''83 - 102''' || align=left| {{Riigi ikoon|Jaapan}} '''[[Jaapan]]''' || 22–'''30''', 16–'''21''', 19–'''33''', '''26'''–18 ||align=center| [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/en/results/basketball/results-women-gpb-000500-.htm ] |- | 14:30 || align=right|[[Prantsusmaa]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || align=center|'''82 - 93''' ||align=left| {{Riigi ikoon|USA}} '''[[USA]]''' || '''22'''–19, 22–'''31''', '''23'''–21, 15–'''22''' || align=center|[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/en/results/basketball/results-women-gpb-000600-.htm ] |} ====C-alagrupp==== {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=120| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_the_People's_Republic_of_China.svg|25px|Hiina]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Belgium_(civil).svg|25px|Belgia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Australia.svg|25px|Austraalia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Puerto_Rico.svg|25px|Puerto Rico]] !width=20 | Mänge !width=20 | Võite !width=20 | Kaotusi !width=50 | Korvid !width=50 | Korvide vahe !width=50 | Punktid |-style="background:#cfc;" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Hiina}} |bgcolor=Silver|X||'''74:62''' ||'''76:74''' ||'''97:55''' ||3 ||3 ||0 ||247:191 ||+ 56 ||'''6''' |-style="background:#cfc;" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{Pisilipp|Belgia}} |62:74 ||bgcolor=Silver|X||'''85:70''' ||'''87:52''' ||3 ||2 ||1 ||234:196 ||+ 38 || '''5''' |-bgcolor=#ccccff |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Austraalia}} ||74:76 ||'''70:85''' ||bgcolor=Silver|X||'''96:69''' ||3 ||1||2 ||240:230||- 10 ||'''4''' |- |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Puerto Rico}} |55:97 ||52:87 ||69:96 ||bgcolor=Silver|X||3 ||0 ||3 ||176:280 ||- 104 ||'''3''' |} {{Small|Uuendatud pärast 2. augustil 2021 mängitud matše. Allikas:}} [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/en/results/basketball/groups-women.htm Tokyo 2020], [http://www.fiba.basketball/olympics/women/2020/groups#tab=round_1 FIBA] {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="120" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="120" align="center"| Riik !width="180" align="center"|Veerandite tulemused !width="40" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[27. juuli]] || 17:20 || align=right| [[Austraalia]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} ||align=center|'''70 - 85''' || align=left| {{Riigi ikoon|Belgia}} '''[[Belgia]]''' || 17–'''21''', '''24'''–16, 16–'''19''', 13–'''29''' ||align=center| [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/en/results/basketball/results-women-gpc-000100-.htm ] |- | 21:00 || align=right|[[Puerto Rico]] {{Riigi ikoon|Puerto Rico}} || align=center|'''55 - 97''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Hiina}} '''[[Hiina]]''' || 17–'''32''', 9–'''21''', 13–'''18''', 16–'''26''' || align=center|[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/en/results/basketball/results-women-gpc-000200-.htm ] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[30. juuli]] || 10:00 || align=right| '''[[Belgia]]''' {{Riigi ikoon|Belgia}} ||align=center|'''87 - 52''' || align=left| {{Riigi ikoon|Puerto Rico}} [[Puerto Rico]] || '''23'''–16, '''20'''–8, '''17'''–13, '''27'''–15 ||align=center| [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/en/results/basketball/results-women-gpc-000300-.htm ] |- | 21:00 || align=right|'''[[Hiina]]''' {{Riigi ikoon|Hiina}} || align=center|'''76 - 74''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Austraalia]] || '''27'''–19, 11–'''19''', '''17'''–9, 21–'''27''' || align=center|[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/en/results/basketball/results-women-gpc-000400-.htm ] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[2. august]] || 17:20 || align=right| '''[[Hiina]]''' {{Riigi ikoon|Hiina}} ||align=center|'''74 - 62''' || align=left| {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia]] || 17–'''21''', '''21'''–16, '''21'''–15, '''15'''–10 ||align=center| [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/en/results/basketball/results-women-gpc-000500-.htm ] |- | 21:00 || align=right|'''[[Austraalia]]''' {{Riigi ikoon|Austraalia}} || align=center|'''96 - 69''' ||align=left| {{PisiLipp|Puerto Rico}} || 22–'''24''', '''23'''–20, '''23'''–8, '''28'''–17 || align=center|[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/en/results/basketball/results-women-gpc-000600-.htm ] |} ====Kolmandal kohal olevate võistkondade paremusjärjestus==== Klassifitseerimise reeglid: 1. Võidud; 2. korvide vahe; 3. saadud mängupunktide arv; 4. FIBA edetabel. {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=20|Koht !width=20|Alagrupp !width=130|Võistkond !width=20|Mängud !width=20|Võidud !width=20|Kaotused !width=20|Väravad !width=20|Väravate vahe !width=20|Punktid |- style="background:#cfc;" | 1. ||C||align="left"| {{PisiLipp|Austraalia}} || 3|| 1 || 2 || 240:230 || + 10 || '''4''' |- style="background:#cfc;" | 2. || B ||align="left"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 3 || 1 || 2 || 239:229 || + 10 || '''4''' |- | 2. || A ||align="left"| {{PisiLipp|Kanada}} || 3 || 1 || 2 || 208:201 || + 7 || '''4''' |} {{small|Seis peale alagrupis toimunud viimaseid mänge. Allikas:}} [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/en/results/basketball/groups-women.htm Tokyo 2020] - [http://www.fiba.basketball/olympics/women/2020/groups#tab=round_1 FIBA] ==== Väljalangemismängud ==== {{#invoke:RoundN|N8 |widescore=yes|bold_winner=high |3rdplace=yes | RD1=Veerandfinaalid | RD2=Poolfinaalid | RD3=Kullamäng | Consol=Pronksimäng <!-- Date-Place/Team 1/Score 1/Team 2/Score 2 --> <!-- quarter finals --> |4. august|{{PisiLipp|Austraalia}}|55|'''{{PisiLipp|USA}}'''|'''79''' |4. august|{{PisiLipp|Hiina}}|70 |'''{{PisiLipp|Serbia}}'''|'''77''' |4. august|'''{{PisiLipp|Jaapan}}'''|'''86''' |{{PisiLipp|Belgia}}|85 |4. august|{{PisiLipp|Hispaania}}|64 |'''{{PisiLipp|Prantsusmaa}}'''|'''67''' <!-- semi finals --> |6. august|'''{{PisiLipp|USA}}'''|'''79'''|{{PisiLipp|Serbia}}|59 |6. august|'''{{PisiLipp|Jaapan}}'''|'''87'''|{{PisiLipp|Prantsusmaa}}|81 <!-- final --> |8. august|'''{{PisiLipp|USA}}'''|'''90'''|{{PisiLipp|Jaapan}}|75 <!-- third place --> |7. august|{{PisiLipp|Serbia}}|76|'''{{PisiLipp|Prantsusmaa}}'''|'''91''' }} {{Small|Allikas:}} [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/en/results/basketball/bracket-women.htm TOKYO 2020], [http://www.fiba.basketball/olympics/women/2020/groups#tab=brackets FIBA] =====Veerandfinaalid===== {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="120" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="120" align="center"| Riik !width="180" align="center"|Veerandite tulemused !width="40" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=4 align=center|[[4. august]] || 10:00 || align=right| [[Hiina]] {{Riigi ikoon|Hiina}} ||align=center|'''70 - 77''' || align=left| {{Riigi ikoon|Serbia}} '''[[Serbia]]''' || 14–'''16''', 19–19, '''25'''–14, 12–'''28''' ||align=center| [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/en/results/basketball/results-women-qfnl-000200-.htm ] |- | 13:40 || align=right| [[Austraalia]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} || align=center|'''55 - 79''' ||align=left| {{Riigi ikoon|USA}} '''[[USA]]''' || 12–'''26''', 15–'''22''', 12–'''20''', '''16'''–11 || align=center|[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/en/results/basketball/results-women-qfnl-000100-.htm ] |- | 17:20 || align=right|'''[[Jaapan]]''' {{Riigi ikoon|Jaapan}} || align=center|'''86 - 85''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia]] || '''19'''–16, 22–'''26''', 20–'''26''', '''25'''–17 || align=center|[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/en/results/basketball/results-women-qfnl-000300-.htm ] |- | 21:00 || align=right| [[Hispaania]] {{Riigi ikoon|Hispaania}} || align=center|'''64 - 67''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} '''[[Prantsusmaa]]''' || 16–'''21''', 14–'''15''', 18–'''19''', '''16'''–12 || align=center|[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/en/results/basketball/results-women-qfnl-000400-.htm ] |} =====Poolfinaalid===== {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="120" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="120" align="center"| Riik !width="180" align="center"|Veerandite tulemused !width="40" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=4 align=center|[[6. august]] || 13:40 || align=right| '''[[USA]]''' {{Riigi ikoon|USA}} ||align=center|'''79 - 59''' || align=left| {{Riigi ikoon|Serbia}} [[Serbia]] || '''25'''–12, '''16'''–11, '''17'''–16, '''21'''–20 ||align=center| [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/en/results/basketball/results-women-sfnl-000100-.htm ] |- | 20:00 || align=right| '''[[Jaapan]]''' {{Riigi ikoon|Jaapan}} || align=center|'''87 - 71''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa]] || 14–'''22''', '''27'''–12, '''27'''–16, 19–'''21''' || align=center|[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/en/results/basketball/results-women-sfnl-000200-.htm] |} =====3. koha mäng===== {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="120" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="120" align="center"| Riik !width="180" align="center"|Veerandite tulemused !width="40" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=4 align=center|[[7. august]] || 16:00 || align=right| [[Serbia]] {{Riigi ikoon|Serbia}} ||align=center|'''76 - 91''' || align=left| {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} '''[[Prantsusmaa]]''' || '''23'''–19, 17–'''24''', 16–'''24''', 20–'''24''' ||align=center| [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/en/results/basketball/results-women-fnl-000200-.htm ] |} =====Finaal===== {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="120" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="120" align="center"| Riik !width="180" align="center"|Veerandite tulemused !width="40" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=4 align=center|[[8. august]] || 11:30 || align=right| '''[[USA]]''' {{Riigi ikoon|USA}} ||align=center|'''90 - 75''' || align=left| {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Jaapan]] || '''23'''–14, '''27'''–25, '''25'''–17, 15–'''19''' ||align=center| [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/en/results/basketball/results-women-fnl-000100-.htm ] |} ====Lõplik paremusjärjestus==== <section begin=standings /> {| class="wikitable" !Koht !!Riik !! Võidud<br>Kaotused |- |align=center|{{KuldOlümpia}}||{{PisiLipp|USA}} || align=center|6–0 |- |align=center|{{HõbeOlümpia}}||{{PisiLipp|Jaapan}} || align=center|4–2 |- |align=center|{{PronksOlümpia}}||{{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|3–3 |- |align=center|4.||{{PisiLipp|Serbia}} || align=center|3–3 |- |align=center|5.||{{PisiLipp|Hiina}} || align=center|3–1 |- |align=center|6.||{{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|3–1 |- |align=center|7.||{{PisiLipp|Belgia}} || align=center|2–2 |- |align=center|8.||{{PisiLipp|Austraalia}} || align=center|1–3 |- |align=center|9.||{{PisiLipp|Kanada}} || align=center|1–2 |- |align=center|10.||{{PisiLipp|Lõuna-Korea}} || align=center|0–3 |- |align=center|11.||{{PisiLipp|Nigeeria}} || align=center|0–3 |- |align=center|12.||{{PisiLipp|Puerto Rico}} || align=center|0–3 |}<section end=standings /> {{Small|Allikas:}} [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/BKB/OG2020-_BKB_C76A_BKBWTEAM5-------------------------.pdf TOKYO 2020] ==3x3 korvpalli tulemused== ===Meeste turniir=== ===Naiste turniir=== ==Medalitabel== {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" ! colspan=6| [[Pilt:Olympic rings.svg|40px|Olümpiarõngad]] [[Korvpall 2020. aasta suveolümpiamängudel|Tokyo 2020]] [[Pilt:Basketball pictogram.svg|40px|Korvpall]] |-{| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- |1.||align=left|{{PisiLipp|USA}}||3||0||0||3 |- |2.||align=left|{{PisiLipp|Läti}}||1||0||0||1 |- |3.||align=left| [[Venemaa olümpiakomitee|ROC]]||0||2||0||2 |- |4.||align=left|{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||0||1||1||2 |- |5.||align=left|{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||0||1||0||1 |- |rowspan=3|6.||align=left|{{PisiLipp|Austraalia}}||0||0||1||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Hiina}}||0||0||1||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Serbia}}||0||0||1||1 |- !colspan=2| Kokku 8 riiki || 4 || 4 || 4 || 12 |} ==Välislingid== *[https://tokyo2020.org/en/games/sport/olympic/basketball/ Korvpalli koduleht Tokyo OM-il] {{Spordialad2020Suveolümpiamängudel}} {{Korvpall olümpiamängudel}} [[Kategooria:Spordialad 2020. aasta suveolümpiamängudel]] [[Kategooria:Korvpall olümpiamängudel]] q037fd6ck67ha8t9pv5tm4eul3vheu8 Ninja 0 575183 6169017 6116091 2022-07-28T09:03:25Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.8 wikitext text/x-wiki {{PEALKIRI:''Ninja''}} '''''Ninja''{{'}}d''' (忍者, ka 忍び ''shinobi'')<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://cjj2004.tripod.com/budoryu/id53.html|pealkiri=History of the shinobi|väljaanne=|aeg=|vaadatud=23.01.2020}}</ref> olid välja õppinud [[Palgamõrv|palgamõrvarid]] ning [[Spioon|spioonid]] keskaegses [[Jaapan|Jaapanis]].<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Cartwright, Mark|url=https://www.ancient.eu/Ninja/|pealkiri=Ninja|väljaanne=|aeg=3. juuni 2019|vaadatud=23.01.2020}}</ref> == Ajalugu == Jaapani folkloori järgi pärinevad ''ninja''{{'}}d [[Deemon|deemonist]], kes oli poolmees ja poolvares. Tegelikult arenesid nad aeglaselt, vastandudes kõrgklassi samuraidele feodaalses Jaapanis.  ''Ninja'' võitluskunst ''ninjutsu'' hakkas välja kujunema aastatel 600–900. See sisaldas treeningut, mis kasutas ära Jaapani mägist maastikku. Esimeseks ''ninja''{{'}}ks peetakse Otomono Sahitot, kelle prints Shotoku (574–622) palkas spiooniks ning kellel oli väidetavalt suurepärane võime jätta palju infot korraga meelde.<ref>{{Netiviide|autor=Szczepanski, Kallie|url=https://www.thoughtco.com/history-of-the-ninja-195811|pealkiri=The History of Japanese Ninjas|väljaanne=|aeg=18. juuli 2019|vaadatud=23.01.2020}}</ref><ref name=":1">{{Netiviide|autor=|url=http://www.iganinja.jp/en/about/ninja.html|pealkiri=What is a ninja?|väljaanne=|aeg=|vaadatud=23.01.2020}}</ref> ''Ninja''{{'}}de kõrgaeg oli vahemikus 12.–16. sajand, kui Jaapanis oli palju sõdu ning konflikte. See tekitas vajaduse spionaaži, infiltreerumise ning salaagentide järele. Eriti palju tööd leidsid ''ninja''{{'}}d Sengoku perioodil (1467–1568), kui Jaapanis oli [[kodusõda]]. Peale Jaapani ühendamist töötas väike hulk (200–300) ''ninja''{{'}}sid edasi salapolitseina riigi heaks. Kui saabus [[Edo]] periood ning sellega koos ka rahuperiood, siis kadus vajadus ''ninja''{{'}}de järele.<ref>{{Netiviide|autor=Hays, Jeffrey|url=http://factsanddetails.com/japan/cat16/sub107/item498.html|pealkiri=NINJAS IN JAPAN AND THEIR HISTORY|väljaanne=|aeg=2009|vaadatud=23.01.2020}}</ref> == Iga ja Koka klannid == Jaapanis oli 49 ''ninja''{{'}}de klanni,<ref name=":2">{{Netiviide|autor=|url=http://www.kouka-ninjya.com/la_en/column/rekisi_iga.html|pealkiri=History of the Iga Ninja|väljaanne=|aeg=|vaadatud=23.01.2020}}</ref> kuid neist kõige tuntumad ja mõjukamad olid Iga ja Koka (kirjutatakse ka kui Koga) klannid.<ref>{{Netiviide|autor=Morgan, Travis|url=https://www.ranker.com/list/history-behind-shinobi-japans-real-ninjas/travis-morgan|pealkiri=15 Basic Facts Most People Don't Know About The Actual History Of Ninjas|väljaanne=|aeg=|vaadatud=23.01.2020}}</ref> ''Ninja''{{'}}de kunsti anti liini mööda järgnevatele põlvkondadele edasi. Oluliseks ei peetud niivõrd veresugulust, vaid võimekust ning klanniga seotust.<ref>{{Netiviide|autor=Cummins, Antony|url=https://www.thehistorypress.co.uk/articles/the-ninja-or-samurai-myth/|pealkiri=The ninja or samurai myth|väljaanne=|aeg=|vaadatud=23.01.2020}}</ref> Koka klann asus Shiga prefektuuris ning paiknes seega Kyoto ja Edo (tänapäeva Tokyo) vahel. Klann koosnes 53 perekonnast, kellest üks oli peaperekond. Koka klanni ''ninja''{{'}}d kasutasid nii varglikkust kui ka pettust, et end varjata.<ref name=":3">{{Netiviide|autor=|url=https://allabout-japan.com/en/article/2079/|pealkiri=The Ancient Ninja Strongholds of Iga & Koka|väljaanne=|aeg=2. november 2017|vaadatud=23.01.2020}}</ref><ref name=":2" /> Iga asus Mie prefektuuris ning klannis olid suurmeistrid, kelle õpetustest lähtuti. Kolm Iga klanni suurmeistrit olid Hattori Hanzo, Momochi Tambanokami ja Fujibayashi Nagatonokami. Nad kõik kontrollisid erinevat Iga klanni territooriumit ning pärandasid suurmeistri nime edasi.<ref name=":1" /> Igas klannis õpiti erinevaid maskeerimise, varjamise, käsivõitluse, lõhkainete ning mürkide kasutamise tehnikaid.<ref name=":3" /> == Varustus == ''Ninja''{{'}}d kandsid üldjuhul tumedaid riideid, et öösel märkamatuna püsida. Tavapärane ''ninja''{{'}}de riietus sisaldas pükse, kedrisid (kinga- või säärekatted), kaitsvaid kindaid, jakki, vööd ning pea- ja näokatet.  Need kõik olid valmistatud pehmest materjalist, et mitte teha liikudes häält, ning sisaldasid palju taskuid. Vahel kanti riietuse all ka turvise osasid ning vastavalt vajadusele ka kamuflaaži.<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide|autor=Trengrouse, W. M.|url=https://www.cia.gov/library/center-for-the-study-of-intelligence/kent-csi/vol9no2/html/v09i2a06p_0001.htm|pealkiri=THE NINJA|väljaanne=|aeg=22. september 1993|vaadatud=23.01.2020|arhiivimisaeg=6.03.2016|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160306040559/https://www.cia.gov/library/center-for-the-study-of-intelligence/kent-csi/vol9no2/html/v09i2a06p_0001.htm|url-olek=ei tööta}}</ref> ''Ninja'' kõige olulisem relv oli ''[[katana]]''. ''Katana'' on traditsiooniline kumer jaapani mõõk, mis paistab silma oma tugevuse ja teravuse poolest. Nii sai seda kasutada ka löögi blokeerimiseks. Vastavalt vajadusele võis ''ninja'' otsustada ka lühema ja/või sirgema ''katana'' kasuks. ''Ninja''{{'}}d kandsid ''katana''{{'}}t peamiselt seljas nii, et käepide oli vasaku kõrva juures.<ref>{{Raamatuviide|autor=Turnbull, Stephen|pealkiri=Ninja AD 1460- 1650|aasta=2003|koht=Oxford|kirjastus=Osprey Publishing Ltd.|lehekülg=18}}</ref> Lisaks ''katana''{{'}}le kasutasid ''ninja''{{'}}d ka varjatud relvi. Näiteks võis tavapärase välimusega lehvik varjata endas tera. Kasutati ka varjatud teraga nugasid, jalutuskeppe ja muid esemeid. Kuna ''ninja''{{'}}d pidid olema pädevad ka vibu ja nooltega, siis kanti kaasas mugavamaks kasutamiseks väiksemaid ''ninja''{{'}}de vibusid. '' ''Oluline osa ''ninja'' varustusest oli ka konks, mille külge oli seotud peenike nöör ning mida kasutati ronimiseks. Oluline oli ka oskus kasutada erinevaid pomme. Need olid nii pehme kestaga suitsu või mürgigaasi sisaldavad pommid kui ka kõva kestaga plahvatavad pommid, mis võisid tõsiseid vigastusi tekitada. Suuremad pommid võisid isegi lossi seinadesse auke tekitada. Väiksemaid pomme oli võimalik ka visata, nii et need sarnanesid granaatidega.<ref>{{Raamatuviide|autor=Turnbull, Stephen|pealkiri=Ninja AD 1460- 1650|aasta=2003|koht=Oxford|kirjastus=Osprey Publishing Ltd|lehekülg=18-22}}</ref> ==''Ninjutsu''== ''Ninjutsu'' on Jaapani võitluskunst, mis sisaldas spionaaži ning mida nimetatakse ka varjatuse tehnikateks. ''Ninjutsu'' õppijaid treeniti sisenema vaenlase territooriumile ning tulema tagasi infoga vaenlase sõdurite arvu, varustuse jms kohta. Tehnikad arenesid edasi, et mõjutada järjest rohkem lahingute tulemust ehk hakati rohkem tegelema süütamise, mõrvamise ja varustuse hävitamisega. ''Ninjutsu'' oskajaid nimetati ''ninja''{{'}}deks, ''shinobi''{{'}}deks, ''rappa''{{'}}deks, ''onmitsu''{{'}}deks jne. Erinevad klannid lähenesid ''ninjutsu''{{'}}le oma nurga alt ja spetsialiseerusid natukene erinevatele tehnikatele. ''Ninjutsu'' saladusi ei pandud üldjuhul kirja ning teadmisi anti edasi põlvest põlve, mistõttu on sellest vähe teada. Kuna tavainimesed ei mõistnud ''ninjutsu''{{'}}t, siis seostati seda tihti võlukunstiga ning arvati, et ''ninja''{{'}}d oskavad muutuda nähtamatuks, teleporteeruda jne.<ref>{{Raamatuviide|autor=Green, T. A.|pealkiri=Martial Arts of the World|aasta=2001|koht=Santa Barbara, California|kirjastus=ABC-CLIO|lehekülg=355-358}}</ref> == Tuntud ''ninja''{{'}}d == Hattori Hanzo elas 16. sajandi teises pooles ja 17. sajandi alguses. Ta sündis ja treenis Iga klannis, kuid elas oma elu samuraina. Ta oli Iga klanni juht ning teda tundi ka kui deemon Hanzot. Üks tema kuulsamaid tegusid on Tokugawa Ieyasu, tulevase [[šogun]]i, päästmine ning võimule aitamine. Hattori Hanzo nime kasutatakse ka erinevates popkultuuri teostes, näiteks filmis "Kill Bill" ja erinevates mangades ja animetes.<ref>{{Netiviide|autor=Serena, Katie|url=https://allthatsinteresting.com/hattori-hanzo|pealkiri=The True Story Of Hattori Hanzō: From 16th-Century Japan To ‘Kill Bill’|väljaanne=|aeg=3. september 2019|vaadatud=23.01.2020}}</ref> Mochizuki Chiyome elas 16. sajandil, pärines Koka klannist ning oli sõjapealik Mochizuke Moritoki naine. 1561. aastal asutas ta tüdrukutele suunatud treeningkooli, kuhu kuulusid peamiselt [[Vaeslaps|orvud]], [[Pagulus|pagulased]] ja tüdrukud, kes olid müüdud [[Prostituut|prostituutideks]]. Koolis õpiti [[geiša]]deks ning sinna juurde lisaks ka spionaaži. Kooliõpilasi peetakse esimesteks naissoost ''ninja''{{'}}deks.<ref>{{Raamatuviide|autor=Green, T. A.|pealkiri=Martial Arts of the World|aasta=2001|koht=Santa Barbara, California|kirjastus=ABC-CLIO|lehekülg=671}}</ref> ==''Ninja''<nowiki/>'d popkultuuris == Kuna ''ninja''{{'}}dega seostatakse tihti üleloomulikke võimeid, näiteks nähtamatus ja vee peal kõndimine, siis on tegemist huvitava ajaloo osaga, mida popkultuuris kajastada<ref>{{Raamatuviide|autor=Turnbull, Stephen|pealkiri=Ninja AD 1460- 1650|aasta=2003|koht=Oxford|kirjastus=Osprey Publishing Ltd|lehekülg=55-56}}</ref>. ''Ninja''{{'}}sid võib kohata erinevates filmides, raamatutes, [[Anime|animedes]], [[Manga|mangades]] jne. Tuntuimad teosed on teismeliste ''ninja''-kilpkonnade frantsiis ning üks kuulsaim anime/manga "[[Naruto (manga)|Naruto]]".<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://enacademic.com/dic.nsf/enwiki/3067141|pealkiri=Ninja in popular culture|väljaanne=|aeg=2010|vaadatud=23.01.2020}}</ref> == Viited == <references /> [[Kategooria:Jaapani sõjandus]] [[Kategooria:Jaapani ajalugu]] [[Kategooria:Mõrvarid]] 3haafvjmemif0d1rv5e1gu833wsvqpp Ukraina peaprokuröride loend 0 575699 6168854 6162503 2022-07-27T19:56:17Z Octagon11 123728 wikitext text/x-wiki {|class="wikitable" width=98% bgcolor=#E6E6AA |- ! Nimi !! Ametiaja algus !! Ametiaja lõpp !! Märkus |- | [[Viktor Pšonka]] || 2010 || 2014 || |- | Oleg Mahnitskõi || 2014 || 2014 || kohusetäitja |- | Vitali Jarema || 2014 || 2015 || |- | [[Viktor Šokin]] || 2015 || 2016 || |- | Juri Sevruk || 2016 || 2016 || kohusetäitja |- | [[Juri Lutsenko]] || 2016 || 2019 || |- | [[Ruslan Rjabošapka]] || 2019 || 2020 || |- | [[Irõna Venediktova]] || 2020 || 2022 || |- | Oleksi Sõmonenko || 2022 || 2022 || kohusetäitja |- | [[Andri Kostin]] || 2022 || || |} [[Kategooria:Ukraina loendid]] 629t875aecgbfgee4u2dlsv9x316sl4 Virelai 0 578551 6168862 5586762 2022-07-27T20:03:54Z Evlper 104506 /* Muusika */ wikitext text/x-wiki '''''Virelai''''' [vi.ʁə.lɛ] on üks [[14. sajand|14.]] ja [[15. sajand]]i Prantsuse luules ja ilmalikus muusikas kehtinud [[fikseeritud vormid]]est<ref>W. Apel. Harvard Dictionary of Music. Harvard University Press, 1969</ref><ref>https://musicterms.artopium.com/f/Formesfixes.htm</ref>. ''Virelai'' ei pruugi olla prantsuse algupära, sest vorm varieerub ka prantsuse luule piirides üsna palju ja sarnaseid luulevorme leiab kõikjalt keskaja Euroopast: araabia ''muwaxaha'' ja [[zadžaal]], Galiitsia ''[[cantiga]]'', Itaalia ''[[lauda]]'' ja ''[[ballata]]'' jne<ref>https://www.britannica.com/art/virelai</ref>. Sõna algupära on teadmata, kuid on oletatud, et see võib olla seotud vanaprantsuse sõnaga ''virer'' 'pöörama'<ref>https://musicterms.artopium.com/v/Virelai.htm</ref><ref>https://fr.wiktionary.org/wiki/virelai</ref>. == Vorm == [[File:Machaut Douce Dame Jolie 2.svg|thumb|500px| Guillaume de Machaut ''virelai'' "Douce dame jolie" {{Audio|Machaut Douce Dame Jolie.ogg|MIDI rendering}} ]] Reeglipärane ''virelai'' koosnes kolmest [[salm]]ist ja [[refrään]]ist nende eel ja järel. Iga salm koosnes kolmest osast, esimesel kahel sama riimiskeem ning viimase riimiskeem ühtis refrääni omaga: :'''A bba A bba A bba A''' või rohkem lahti kirjutatuna '''AB cd cd ab AB cd cd ab AB ''' jne Samamoodi oli ''virelai'' muusikas kolmandal osal sama meloodia mis refräänil, kahel esimesel osal aga erinev<ref>https://www.britannica.com/art/virelai</ref>. Näiteks [[Guillaume de Machaut]]' laul "Douce dame jolie" on ''virelai'': :Douce dame jolie, :Pour dieu ne pensés mie :Que nulle ait signorie :Seur moy fors vous seulement. ''(refrään)'' ::Qu'adès sans tricherie ::Chierie ::Vous ay et humblement ::Tous les jours de ma vie ::Servie ::Sans villain pensement. ::Helas! et je mendie ::D'esperance et d'aïe; ::Dont ma joie est fenie, ::Se pité ne vous en prent. ''(kolmeosaline salm, mille viimane osa järgib refrääni skeemi)'' :Douce dame jolie, :Pour dieu ne pensés mie :Que nulle ait signorie :Seur moy fors vous seulement. ''(refrään)'' == Muusika == Muusika järgi võib virelai ajaliselt jagada kolme etappi. === Varane ''virelai'' === 14. sajandi alguse ''virelai''<nowiki>'</nowiki>d olid [[Ühehäälsus|ühehäälsed]] süllaabilised lihtsa rütmiga meloodiad. [[Guillaume de Machaut]] kirjutas enamiku oma ''virelai''<nowiki>'</nowiki>dest monofoonilises stiilis. Ise nimetas ta neid ''chansons balladées''. === Polüfooniline ''virelai'' === 14. sajandi teisel poolel hakati ''virelai'' tekste viisistama mitmehäälsetena. Kompositsioonid võisid olla väga pikad, kuid neid iseloomustas sageli kergemeelne meelelahutusliku loomuga tekst. 14. sajandi lõpu heliloojad nagu [[Jean Vaillant]], [[Solage]], [[Jacob de Senleches]] jt põimisid oma ''virelai''<nowiki>'</nowiki>desse linnulalu ja muude loodushäälte muusikalisi imitatsioone ja otsustades säilinud allikmaterjali hulga järgi olid need laulud väga populaarsed. === 15. sajandi ''virelai'' === 15. sajandi esimesel poolel vajus ''virelai'' žanrina natukeseks ajaks unustusse, kuid see naasis sajandi lõpus uuel kujul. 15. sajandil komponeeritud ''virelai'' on vaid ühe salmiga ja see oli vorm, milles kirjutatai mõned kõige populaarsemad laulud 15. sajandi lõpul, kuid see oli peaaegu täiesti minetanud need muusikalised ja luule stiilijooned, mis olid iseloomulikud 14. sajandi ''virelai''<nowiki>'</nowiki>le. Heliloojad nagu [[Antoine Busnois]] ja [[Johannes Ockeghem|Jean d'Ockeghem]] kirjutasid virelai<nowiki>'</nowiki>sid, mille salmi kahele esimesele reale kirjutatud muusika on keerukas ja võib refräänist põhjalikult erineda, sageli oli see loodud ka refräänist erinevas [[meetrum]]is. Nii võimaldas ''virelai'' huvitavamat varieerimist kui näiteks ''[[rondeau]]''. Hilist ''virelai''<nowiki>'</nowiki>d on nimetatud ka ''bergerette''<nowiki>'</nowiki>iks.<ref>https://www.britannica.com/art/virelai</ref> Näiteks Ockeghemi ''virelai'' "Ma bouche rit" (umbes 1475) on äratuntava '''A bba A''' struktuuriga: :Ma bouche rit et ma pensée pleure, :Mon oeil s’esjoye et mon cueur mauldit l’eure :Qu’il eut le bien qui sa santé deschasse :Et le plaisir que la mort me pourchasse :Sans resconfort qui m’aide ne sequeure. ''(refrään)'' ::Ha, cueur pervers, faulsaire et mensonger, ::Dictes comment avez osé songer ::Que de faulser ce que m’avez promis. ::Puis qu’en ce point vous vous voulez venger, ::Pensez bien tost de ma vie abreger; ::Vivre ne puis au point ou m’avez mis. ::Vostre rigueur veult doncques que je meure, ::Mais Pitié veult que vivant je demeure; ::Ainsi meurs vif et en vivant trespasse, ::Mais pour celer le mal qui ne se passe ::Et pour couvrir le dueil ou je labeure, ''(kolmeosaline salm, mille viimane osa järgib refrääni skeemi)'' :Ma bouche rit ... ''(refrään)'' == Vaata ka == * [[Ballata]] * [[Cantiga]] * [[Lauda]] * [[Villancico]] == Viited == {{viited}} {{pealkiri kaldkirjas}} [[Kategooria:Luulevormid]] [[Kategooria:Muusikavormid]] [[Kategooria:Keskaja kirjandus]] [[Kategooria:Keskaja muusika]] 6tojzr63ga3fyzoe2sj8zk343xxuord Kõrgem Korruptsioonivastane Kohus 0 581450 6169035 6167593 2022-07-28T09:35:31Z Octagon11 123728 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Kõrgem Korruptsioonivastane Kohus | omakeelne_nimi = Вищий антикорупційний суд | embleem = Logo of the High Anti-Corruption Court of Ukraine.svg | embleemiallkiri = | pilt = | pildiallkiri = | lühend = VAKS | deviis = | asutatud = | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = | tüüp = | staatus = | eesmärk = | peakorter = | asukoht = | piirkond = | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = <!-- vaikimisi "Juht" --> | juht_nimi = [[Olena Tanassevõtš]] | juht2_nimetus = | juht2_nimi = | juht3_nimetus = | juht3_nimi = | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = | emaorg = | allorg = | eelarve = | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = [https://hcac.court.gov.ua/hcac/ Вищий антикорупційний суд] | märkused = }} '''Kõrgem Korruptsioonivastane Kohus''' ([[ukraina keel]]es Вищий антикорупційний суд) on [[Ukraina]] kohtuasutus. == Vaat ka == * [[Korruptsioonivastane Eriprokuratuur (Ukraina)|Korruptsioonivastane Eriprokuratuur]] [[Kategooria:Ukraina]] [[Kategooria:Kohtud]] itbjc686b9shh3pabnpmgs6aqwddklb Võrkpall olümpiamängudel 0 581785 6169121 5945835 2022-07-28T11:44:24Z CommonsDelinker 1930 Fail Russian_Olympic_Committee_flag.svg on eemaldatud, sest kasutaja [[commons:User:Ellywa|Ellywa]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: per [[:c:Commons:Deletion requests/File:Russian Olympic Committee flag.svg|]]. wikitext text/x-wiki [[Pilt:Olympic rings.svg|right|180px|Olümpiarõngad]] [[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|right|180px|Võrkpall]] [[Pilt:Volleyball (beach) pictogram.svg|right|180px|Rannavõrkpall]] '''[[Võrkpall]]''' ilmus esmakordselt [[1924. aasta suveolümpiamängud]]ele [[Pariis]]is . Seal toimus USA selle spordiala demonstratsioon. Võrkpall lisati olümpiaprogrammi siiski alles pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]]. Selle aja jooksul tekkisid rahvusvaheline alaliit [[Rahvusvaheline Võrkpalliföderatsioon|FIVB]] ja mõned mandrite alaliidud. 1957. aastal korraldasid võrkpallurid [[ROK]]-i 53. istungjärgu raames [[Sofia]]s turniiri enda reklaamimiseks. Turniir oli edukas. [[1964. aasta suveolümpiamängud]]el [[Tokyo]]s oli võrkpall esimest korda olümpiaprogrammi osa. [[Rannavõrkpall]] on olümpiaala alates [[1996. aasta suveolümpiamängud|1996. aastast]] [[Atlanta]]s. 1964. ja [[1968. aasta suveolümpiamängud|1968. aasta]] turniiridel mängisid kõik kvalifitseeritud meeskonnad formaadis "kõik kõigi vastu". Seda režiimi kasutatakse täna veel ka maailmameistrivõistlustel. Kuna sellisel turniiril võis medalistid kindlaks teha enne viimaseid mänge, tehti otsus neid muuta. Alates 1972. aastast on turniir jagatud eel- ja lõppvooruks. Seda režiimi nimetatakse ka „olümpiaformaadiks”. Osalevate võistkondade arv on pärast esmaosalust stabiilselt tõusnud. Alates 1996. aastast on kaksteist riiki võistelnud nii meeste kui ka naiste kuldmedalite pärast. Kõiki viit mandrit esindab olümpiamängudel vähemalt üks võistkond. Meeste olümpiavõrkpalli edukaimad riigid on olnud [[Nõukogude Liit]], [[USA]] ja [[Brasiilia]]. Naiste olümpiaturniiride edukaimad riigid on Nõukogude Liit, [[Hiina]] ja [[Kuuba]]. Rannavõrkpallis on USA võitnud kaheteistkümnest võimalikust tiitlist nii meeste kui naiste arvestuses kokku kuus olümpiatiitlit. Olümpiamängude võitu peetakse kõrgeimaks autasuks rahvusvahelises rannavõrkpallis, millele järgnevad maailmameistrivõistlused ning Rahvusvahelise Võrkpalliföderatsiooni (FIVB) maailmaturnee meestele ja naistele. ==Eestlased olümpiamängudel== * [[Viljar Loor]] oli eesti kõigi aegade edukaim võrkpallur, kes võitis NSV Liidu koondises olümpiakulla [[1980. aasta suveolümpiamängud]]elt [[Moskva]]s. * 1996. aasta suveolümpiamängudel Atlantas osalesid rannavõrkpallis [[Avo Keel]] ja [[Kaido Kreen]]. 24 paari seas oli neil 21 asetus. Esimeses voorus kohtusid nad Prantsusmaa paariga Jean-Philippe Jodard ja Christian Penigaud, kus neil tuli vastu võtta kaotus 15-8. Sellega sai nende olümpiadebüüt otsa. * 2008. aasta suveolümpiamängudel Pekingis esindasid Eestit rannavõrkpallis [[Kristjan Kais]] ja [[Rivo Vesik]]. Maailmaedetabeli alusel olid nad 24 osavõtja seas 14 asetusega. Oma alagrupis võitsid nad ühe kohtumise ja kaotasid kaks kohtumist. ==Võrkpalli meeste turniirid== {| class="wikitable" style="font-size:90%; width:100%; text-align:center;" |- ! rowspan="2" style="width:6%;"|Aasta ! rowspan="2" style="width:12%;"|Korraldaja ! width=1% rowspan=18 bgcolor=ffffff| ! colspan="3"|Kuldmedali mäng ! width=1% rowspan=18 bgcolor=ffffff| ! colspan="3"|Pronksmedali mäng ! width=1% rowspan=18 bgcolor=ffffff| ! rowspan="2" style="width:5%;"|Võistkondi |- style="background:#efefef;" ! style="width:14%; background:gold;"|Kuld ! width=9%|Tulemus ! style="width:14%; background:silver;"|Hõbe ! style="width:14%; background:#cc9966;"|Pronks ! width=9%|Tulemus ! style="width:14%; background:#9acdff;"|4. koht |- | [[Võrkpall 1964. aasta suveolümpiamängudel|1964]] |[[Pilt:Flag_of_Japan_(1870–1999).svg|24px]]<br>[[Tokyo]] |{{Riigi ikoon|NSVL}}<br>'''[[NSVL]]''' |'''(3 – 2)''' |{{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}}<br>[[Tšehhoslovakkia]] |[[Pilt:Flag_of_Japan_(1870–1999).svg|24px]]<br>[[Jaapan]] |'''(3 – 0)''' |[[Pilt:Flag_of_Romania_(1952-1965).svg|24px]]<br>[[Rumeenia]] |10 |- bgcolor=#E8E8F0 | [[Võrkpall 1968. aasta suveolümpiamängudel|1968]] |[[Pilt:Flag_of_Mexico_(1934-1968)_alternative_version.svg|24px]]<br>[[México]] |{{Riigi ikoon|NSVL}}<br>'''[[NSVL]]''' |'''(3 – 1)''' |[[Pilt:Flag_of_Japan_(1870–1999).svg|24px]]<br>[[Jaapan]] |{{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}}<br>[[Tšehhoslovakkia]] |'''(3 – 2)''' |{{Riigi ikoon|Saksa DV}}<br>[[Saksa DV]] |10 |- | [[Võrkpall 1972. aasta suveolümpiamängudel|1972]] |{{Riigi ikoon|Saksamaa}}<br>[[München]] |[[Pilt:Flag_of_Japan_(1870–1999).svg|24px]]<br>'''[[Jaapan]]''' |'''3 – 1''' |{{Riigi ikoon|Saksa DV}}<br>[[Saksa DV]] |{{Riigi ikoon|NSVL}}<br>[[NSVL]] |'''3 – 0''' |[[Pilt:Flag of Bulgaria (1971–1990).svg|24px]]<br>[[Bulgaaria]] |12 |- bgcolor=#E8E8F0 | [[Võrkpall 1976. aasta suveolümpiamängudel|1976]] |{{Riigi ikoon|Kanada}}<br>[[Montreal]] |{{Riigi ikoon|Poola}}<br>'''[[Poola]]''' |'''3 – 2''' |{{Riigi ikoon|NSVL}}<br>[[NSVL]] |{{Riigi ikoon|Kuuba}}<br>[[Kuuba]] |'''3 – 0''' |[[Pilt:Flag_of_Japan_(1870–1999).svg|24px]]<br>[[Jaapan]] |10 |- | [[Võrkpall 1980. aasta suveolümpiamängudel|1980]] |{{Riigi ikoon|NSVL}}<br>[[Moskva]] |{{Riigi ikoon|NSVL}}<br>'''[[NSVL]]''' |'''3 – 1''' |[[Pilt:Flag of Bulgaria (1971–1990).svg|24px]]<br>[[Bulgaaria]] |[[Pilt:Flag_of_Romania_(1965-1989).svg|24px]]<br>[[Rumeenia]] |'''3 – 1''' |{{Riigi ikoon|Poola}}<br>[[Poola]] |10 |- bgcolor=#E8E8F0 | [[Võrkpall 1984. aasta suveolümpiamängudel|1984]] |{{Riigi ikoon|USA}}<br>[[Los Angeles]] |{{Riigi ikoon|USA}}<br>'''[[USA]]''' |'''3 – 0''' |[[Pilt:Flag_of_Brazil_(1968–1992).svg|24px]]<br>[[Brasiilia]] |{{Riigi ikoon|Itaalia}}<br>[[Itaalia]] |'''3 – 0''' |{{Riigi ikoon|Kanada}}<br>[[Kanada]] |10 |- | [[Võrkpall 1988. aasta suveolümpiamängudel|1988]] |{{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}}<br>[[Seoul]] |{{Riigi ikoon|USA}}<br>'''[[USA]]''' |'''3 – 1''' |{{Riigi ikoon|NSVL}}<br>[[NSVL]] |{{Riigi ikoon|Argentina}}<br>[[Argentina]] |'''3 – 2''' |[[Pilt:Flag_of_Brazil_(1968–1992).svg|24px]]<br>[[Brasiilia]] |12 |- bgcolor=#E8E8F0 | [[Võrkpall 1992. aasta suveolümpiamängudel|1992]] |{{Riigi ikoon|Hispaania}}<br>[[Barcelona]] |[[Pilt:Flag_of_Brazil_(1968–1992).svg|24px]]<br>'''[[Brasiilia]]''' |'''3 – 0''' |{{Riigi ikoon|Holland}}<br>[[Holland]] |{{Riigi ikoon|USA}}<br>[[USA]] |'''3 – 1''' |{{Riigi ikoon|Kuuba}}<br>[[Kuuba]] |12 |- | [[Võrkpall 1996. aasta suveolümpiamängudel|1996]] |{{Riigi ikoon|USA}}<br>[[Atlanta]] |{{Riigi ikoon|Holland}}<br>'''[[Holland]]''' |'''3 – 2''' |{{Riigi ikoon|Itaalia}}<br>[[Itaalia]] |{{Riigi ikoon|Jugoslaavia}}<br>[[Jugoslaavia]] |'''3 – 1''' |{{Riigi ikoon|Venemaa}}<br>[[Venemaa]] |12 |- bgcolor=#E8E8F0 | [[Võrkpall 2000. aasta suveolümpiamängudel|2000]] |{{Riigi ikoon|Austraalia}}<br>[[Sydney]] |{{Riigi ikoon|Jugoslaavia}}<br>'''[[Jugoslaavia]]''' |'''3 – 0''' |{{Riigi ikoon|Venemaa}}<br>[[Venemaa]] |{{Riigi ikoon|Itaalia}}<br>[[Itaalia]] |'''3 – 0''' |{{Riigi ikoon|Argentina}}<br>[[Argentina]] |12 |- | [[Võrkpall 2004. aasta suveolümpiamängudel|2004]] |{{Riigi ikoon|Kreeka}}<br>[[Ateena]] |{{Riigi ikoon|Brasiilia}}<br>'''[[Brasiilia]]''' |'''3 – 1''' |{{Riigi ikoon|Itaalia}}<br>[[Itaalia]] |{{Riigi ikoon|Venemaa}}<br>[[Venemaa]] |'''3 – 0''' |{{Riigi ikoon|USA}}<br>[[USA]] |12 |- bgcolor=#E8E8F0 | [[Võrkpall 2008. aasta suveolümpiamängudel|2008]] |{{Riigi ikoon|Hiina}}<br>[[Peking]] |{{Riigi ikoon|USA}}<br>'''[[USA]]''' |'''3 – 1''' |{{Riigi ikoon|Brasiilia}}<br>[[Brasiilia]] |{{Riigi ikoon|Venemaa}}<br>[[Venemaa]] |'''3 – 0''' |{{Riigi ikoon|Itaalia}}<br>[[Itaalia]] |12 |- | [[Võrkpall 2012. aasta suveolümpiamängudel|2012]] |{{Riigi ikoon|Suurbritannia}}<br>[[London]] |{{Riigi ikoon|Venemaa}}<br>'''[[Venemaa]]''' |'''3 – 2''' |{{Riigi ikoon|Brasiilia}}<br>[[Brasiilia]] |{{Riigi ikoon|Itaalia}}<br>[[Itaalia]] |'''3 – 1''' |{{Riigi ikoon|Bulgaaria}}<br>[[Bulgaaria]] |12 |- bgcolor=#E8E8F0 | [[Võrkpall 2016. aasta suveolümpiamängudel|2016]] |{{Riigi ikoon|Brasiilia}}<br>[[Rio de Janeiro]] |{{Riigi ikoon|Brasiilia}}<br>'''[[Brasiilia]]''' |'''3 – 0''' |{{Riigi ikoon|Itaalia}}<br>[[Itaalia]] |{{Riigi ikoon|USA}}<br>[[USA]] |'''3 – 2''' |{{Riigi ikoon|Venemaa}}<br>[[Venemaa]] |12 |- | [[Võrkpall 2020. aasta suveolümpiamängudel|2020]] |{{Riigi ikoon|Jaapan}}<br>[[Tokyo]] |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}<br>'''[[Prantsusmaa]]''' |'''3 – 2''' | <br> [[Venemaa olümpiakomitee|ROC]] |{{Riigi ikoon|Argentina}}<br>[[Argentina]] |'''3 – 2''' |{{Riigi ikoon|Brasiilia}}<br>[[Brasiilia]] |12 |- |} ==Võrkpalli naiste turniirid== {| class="wikitable" style="font-size:90%; width:100%; text-align:center;" |- ! rowspan="2" style="width:6%;"|Aasta ! rowspan="2" style="width:12%;"|Korraldaja ! width=1% rowspan=18 bgcolor=ffffff| ! colspan="3"|Kuldmedali mäng ! width=1% rowspan=18 bgcolor=ffffff| ! colspan="3"|Pronksmedali mäng ! width=1% rowspan=18 bgcolor=ffffff| ! rowspan="2" style="width:5%;"|Võistkondi |- style="background:#efefef;" ! style="width:14%; background:gold;"|Kuld ! width=9%|Score ! style="width:14%; background:silver;"|Hõbe ! style="width:14%; background:#cc9966;"|Pronks ! width=9%|Score ! style="width:14%; background:#9acdff;"|4. koht |- | [[Võrkpall 1964. aasta suveolümpiamängudel|1964]] |[[Pilt:Flag_of_Japan_(1870–1999).svg|24px]]<br>[[Tokyo]] |[[Pilt:Flag_of_Japan_(1870–1999).svg|24px]]<br>'''[[Jaapan]]''' |'''(3 – 0)''' |{{Riigi ikoon|NSVL}}<br>[[NSVL]] |[[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px]]<br>[[Poola]] |'''(3 – 0)''' |[[Pilt:Flag_of_Romania_(1952-1965).svg|24px]]<br>[[Rumeenia]] |6 |- bgcolor=#E8E8F0 | [[Võrkpall 1968. aasta suveolümpiamängudel|1968]] |{{Riigi ikoon|Mehhiko}}<br>[[México]] |{{Riigi ikoon|NSVL}}<br>'''[[NSVL]]''' |'''(3 – 1)''' |[[Pilt:Flag_of_Japan_(1870–1999).svg|24px]]<br>[[Jaapan]] |[[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px]]<br>[[Poola]] |'''(3 – 1)''' |{{Riigi ikoon|Peruu}}<br>[[Peruu]] |8 |- | [[Võrkpall 1972. aasta suveolümpiamängudel|1972]] |{{Riigi ikoon|Saksamaa}}<br>[[München]] |{{Riigi ikoon|NSVL}}<br>'''[[NSVL]]''' |'''3 – 2''' |[[Pilt:Flag_of_Japan_(1870–1999).svg|24px]]<br>[[Jaapan]] |{{Riigi ikoon|Põhja-Korea}}<br>[[Põhja-Korea]] |'''3 – 0''' |[[Pilt:Flag_of_South_Korea_(1984–1997).svg|24px]]<br>[[Lõuna-Korea]] |8 |- bgcolor=#E8E8F0 | [[Võrkpall 1976. aasta suveolümpiamängudel|1976]] |{{Riigi ikoon|Kanada}}<br>[[Montreal]] |[[Pilt:Flag_of_Japan_(1870–1999).svg|24px]]<br>'''[[Jaapan]]''' |'''3 – 0''' |{{Riigi ikoon|NSVL}}<br>[[NSVL]] |[[Pilt:Flag_of_South_Korea_(1984–1997).svg|24px]]<br>[[Lõuna-Korea]] |'''3 – 1''' |{{Riigi ikoon|Ungari}}<br>[[Ungari]] |8 |- | [[Võrkpall 1980. aasta suveolümpiamängudel|1980]] |{{Riigi ikoon|NSVL}}<br>[[Moskva]] |{{Riigi ikoon|NSVL}}<br>'''[[NSVL]]''' |'''3 – 1''' |{{Riigi ikoon|Saksa DV}}<br>[[Saksa DV]] |[[Pilt:Flag of Bulgaria (1971–1990).svg|24px]]<br>[[Bulgaaria]] |'''3 – 2''' |{{Riigi ikoon|Ungari}}<br>[[Ungari]] |8 |- bgcolor=#E8E8F0 | [[Võrkpall 1984. aasta suveolümpiamängudel|1984]] |{{Riigi ikoon|USA}}<br>[[Los Angeles]] |{{Riigi ikoon|Hiina}}<br>'''[[Hiina]]''' |'''3 – 0''' |{{Riigi ikoon|USA}}<br>[[USA]] |[[Pilt:Flag_of_Japan_(1870–1999).svg|24px]]<br>[[Jaapan]] |'''3 – 1''' |{{Riigi ikoon|Peruu}}<br>[[Peruu]] |8 |- | [[Võrkpall 1988. aasta suveolümpiamängudel|1988]] |{{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}}<br>[[Seoul]] |{{Riigi ikoon|NSVL}}<br>'''[[NSVL]]''' |'''3 – 2''' |{{Riigi ikoon|Peruu}}<br>[[Peruu]] |{{Riigi ikoon|Hiina}}<br>[[Hiina]] |'''3 – 0''' |[[Pilt:Flag_of_Japan_(1870–1999).svg|24px]]<br>[[Jaapan]] |8 |- bgcolor=#E8E8F0 | [[Võrkpall 1992. aasta suveolümpiamängudel|1992]] |{{Riigi ikoon|Hispaania}}<br>[[Barcelona]] |{{Riigi ikoon|Kuuba}}<br>'''[[Kuuba]]''' |'''3 – 1''' |[[Pilt:Olympic flag.svg|30px]] [[Sõltumatute Riikide Ühendus|SRÜ]] |{{Riigi ikoon|USA}}<br>[[USA]] |'''3 – 0''' |{{Riigi ikoon|Brasiilia}}<br>[[Brasiilia]] |8 |- | [[Võrkpall 1996. aasta suveolümpiamängudel|1996]] |{{Riigi ikoon|USA}}<br>[[Atlanta]] |{{Riigi ikoon|Kuuba}}<br>'''[[Kuuba]]''' |'''3 – 1''' |{{Riigi ikoon|Hiina}}<br>[[Hiina]] |{{Riigi ikoon|Brasiilia}}<br>[[Brasiilia]] |'''3 – 2''' |{{Riigi ikoon|Venemaa}}<br>[[Venemaa]] |12 |- bgcolor=#E8E8F0 | [[Võrkpall 2000. aasta suveolümpiamängudel|2000]] |{{Riigi ikoon|Austraalia}}<br>[[Sydney]] |{{Riigi ikoon|Kuuba}}<br>'''[[Kuuba]]''' |'''3 – 2''' |{{Riigi ikoon|Venemaa}}<br>[[Venemaa]] |{{Riigi ikoon|Brasiilia}}<br>[[Brasiilia]] |'''3 – 0''' |{{Riigi ikoon|USA}}<br>[[USA]] |12 |- | [[Võrkpall 2004. aasta suveolümpiamängudel|2004]] |{{Riigi ikoon|Kreeka}}<br>[[Ateena]] |{{Riigi ikoon|Hiina}}<br>'''[[Hiina]]''' |'''3 – 2''' |{{Riigi ikoon|Venemaa}}<br>[[Venemaa]] |{{Riigi ikoon|Kuuba}}<br>[[Kuuba]] |'''3 – 1''' |{{Riigi ikoon|Brasiilia}}<br>[[Brasiilia]] |12 |- bgcolor=#E8E8F0 | [[Võrkpall 2008. aasta suveolümpiamängudel|2008]] |{{Riigi ikoon|Hiina}}<br>[[Peking]] |{{Riigi ikoon|Brasiilia}}<br>'''[[Brasiilia]]''' |'''3 – 1''' |{{Riigi ikoon|USA}}<br>[[USA]] |{{Riigi ikoon|Hiina}}<br>[[Hiina]] |'''3 – 1''' |{{Riigi ikoon|Kuuba}}<br>[[Kuuba]] |12 |- | [[Võrkpall 2012. aasta suveolümpiamängudel|2012]] |{{Riigi ikoon|Suurbritannia}}<br>[[London]] |{{Riigi ikoon|Brasiilia}}<br>'''[[Brasiilia]]''' |'''3 – 1''' |{{Riigi ikoon|USA}}<br>[[USA]] |{{Riigi ikoon|Jaapan}}<br>[[Jaapan]] |'''3 – 0''' |{{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}}<br>[[Lõuna-Korea]] |12 |- bgcolor=#E8E8F0 |[[Võrkpall 2016. aasta suveolümpiamängudel|2016]] |{{Riigi ikoon|Brasiilia}}<br>[[Rio de Janeiro]] |{{Riigi ikoon|Hiina}}<br>'''[[Hiina]]''' |'''3 – 1''' |{{Riigi ikoon|Serbia}}<br>[[Serbia]] |{{Riigi ikoon|USA}}<br>[[USA]] |'''3 – 1''' |{{Riigi ikoon|Holland}}<br>[[Holland]] |12 |- | [[Võrkpall 2020. aasta suveolümpiamängudel|2020]] |{{Riigi ikoon|Jaapan}}<br>[[Tokyo]] |{{Riigi ikoon|USA}}<br>'''[[USA]]''' |'''3 - 0''' |{{Riigi ikoon|Brasiilia}}<br>[[Brasiilia]] |{{Riigi ikoon|Serbia}}<br>[[Serbia]] |'''3 - 0''' |{{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}}<br>[[Lõuna-Korea]] |12 |} ===Medalid=== {| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- |1.||align=left |{{PisiLipp|NSVL}} ||7||4||1||12 |- |2.||align=left |{{PisiLipp|Brasiilia}} ||5||4||2||11 |- |3.||align=left |{{PisiLipp|USA}} ||4||3||4||11 |- |4.||align=left |{{PisiLipp|Jaapan}} ||3||3||3||9 |- |5.||align=left |{{PisiLipp|Hiina}} ||3||1||2||6 |- |6.|| align=left |{{PisiLipp|Kuuba}} ||3||0||2||5 |- |7.||align=left |{{PisiLipp|Venemaa}} ||1||3||2||6 |- |8.||align=left |{{PisiLipp|Holland}} ||1||1||0||2 |- |9.||align=left |{{PisiLipp|Poola}} ||1||0||2||3 |- |10.||align=left |{{PisiLipp|Serbia ja Montenegro}} ||1||0||1||2 |- |11.||align=left |{{PisiLipp|Prantsusmaa}} ||1||0||0||1 |- |12.||align=left |{{PisiLipp|Itaalia}} ||0||3||3||6 |- |13.||align=left |{{PisiLipp|Saksa DV}} ||0||2||0||2 |- |rowspan="3"|14.||align=left |{{PisiLipp|Bulgaaria}} ||0||1||1||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} ||0||1||1||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Serbia}} ||0||1||1||2 |- |rowspan="3"|17.||align=left |{{PisiLipp|Peruu}} ||0||1||0||1 |- |align=left | [[Venemaa olümpiakomitee|ROC]] ||0||1||0||1 |- |align=left |[[Pilt:Olympic flag.svg|30px]] [[Sõltumatute Riikide Ühendus|SRÜ]] ||0||1||0||1 |- |20.||align=left |{{PisiLipp|Argentina}} ||0||0||2||1 |- |rowspan="3"|21.||=left |{{PisiLipp|Lõuna-Korea}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Põhja-Korea}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Rumeenia}} ||0||0||1||1 |- !colspan=2| Kokku 23 riiki || '''30''' || '''30''' || '''30''' || '''90''' |} {| {{Container-variabel|Spalten=2|Typ=multicolumn|Titel1=Einzelrennen|Titel2=Staffelrennen|Breite=800px|AbstandUnten=1em}} |- style="vertical-align:top" | style="padding:0 5px 0 0;" | * '''Mehed''' {| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- |1.||align=left |{{PisiLipp|Brasiilia}} ||3||3||0||6 |- |2.||align=left |{{PisiLipp|NSVL}} ||3||2||1||6 |- |3.||align=left |{{PisiLipp|USA}} ||3||0||2||5 |- |4.||align=left |{{PisiLipp|Venemaa}} ||1||1||2||4 |- |5.||align=left |{{PisiLipp|Jaapan}} ||1||1||1||3 |- |6.||align=left |{{PisiLipp|Holland}} ||1||1||0||2 |- |7.||align=left |{{PisiLipp|Serbia ja Montenegro}} ||1||0||1||2 |- |rowspan="2"|8.||align=left |{{PisiLipp|Prantsusmaa}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Poola}} ||1||0||0||1 |- |10.||align=left |{{PisiLipp|Itaalia}} ||0||3||3||6 |- |11.||align=left |{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} ||0||1||1||2 |- |rowspan="3"|12.||align=left |{{PisiLipp|Bulgaaria}} ||0||1||0||1 |- |align=left | [[Venemaa olümpiakomitee|ROC]] ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Saksa DV}} ||0||1||0||1 |- |15.||align=left |{{PisiLipp|Argentina}} ||0||0||2||2 |- |rowspan="2"|16.||align=left |{{PisiLipp|Kuuba}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Rumeenia}} ||0||0||1||1 |- !colspan=2| Kokku 17 riiki || '''15''' || '''15''' || '''15''' || '''45''' |} | style="padding:0 5px 0 0;" | * '''Naised''' {| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- |1.||align=left |{{PisiLipp|NSVL}} ||4||2||0||6 |- |2.||align=left |{{PisiLipp|Hiina}} ||3||1||2||6 |- |3.||align=left |{{PisiLipp|Kuuba}} ||3||0||1||4 |- |4.||align=left | {{PisiLipp|Jaapan}}||2||2||2||6 |- |5.||align=left | {{PisiLipp|Brasiilia}}||2||1||2||5 |- |6.||align=left | {{PisiLipp|USA}}||1||3||2||6 |- |7.||align=left | {{PisiLipp|Venemaa}}||0||2||0||2 |- |8.||align=left | {{PisiLipp|Serbia}}||0||1||1||2 |- |rowspan="3"|9.||align=left | {{PisiLipp|Peruu}}||0||1||0||1 |- |align=left | {{PisiLipp|Saksa DV}}||0||1||0||1 |- |align=left | [[Pilt:Olympic flag.svg|30px]] [[Sõltumatute Riikide Ühendus|SRÜ]] ||0||1||0||1 |- |12.||align=left | {{PisiLipp|Poola}}||0||0||2||2 |- |rowspan="3"|13.||align=left | {{PisiLipp|Bulgaaria}}||0||0||1||1 |- |align=left | {{PisiLipp|Lõuna-Korea}}||0||0||1||1 |- |align=left | {{PisiLipp|Põhja-Korea}}||0||0||1||1 |- !colspan=2| Kokku 15 riiki || '''15''' || '''15''' || '''15''' || '''45''' |} |} ==Rannavõrkpalli meeste turniirid== {| class="wikitable" style="font-size:90%; width: 100%; text-align: center;" |- ! rowspan="2" style="width:6%;"|Aasta ! rowspan="2" style="width:12%;"|Korraldaja ! width=1% rowspan=9 bgcolor=ffffff| ! colspan="3"|Kuldmedali mäng ! width=1% rowspan=9 bgcolor=ffffff| ! colspan="3"|Pronksmedali mäng ! width=1% rowspan=9 bgcolor=ffffff| ! rowspan="2" style="width:5%;"|Võistkondi |- style="background:#efefef;" ! style="width:14%; background:gold;"|Kuld !width=9%|Tulemus ! style="width:14%; background:silver;"|Hõbe ! style="width:14%; background:#c96;"|Pronks !width=9%|Tulemus ! style="width:14%; background:snow;"|4. koht |- |[[Võrkpall 1996. aasta suveolümpiamängudel|1996]] |{{Riigi ikoon|USA}}<br>[[Atlanta]] |'''{{Riigi ikoon|USA}}<br>[[Karch Kiraly]],<br> [[Kent Steffes]]''' |'''2–0''' |{{Riigi ikoon|USA}}<br>[[Mike Dodd]],<br> [[Mike Whitmarsh]] |{{Riigi ikoon|Kanada}}<br>[[John Child]],<br> [[Mark Heese]] |'''2–0''' |{{Riigi ikoon|Portugal}}<br>[[João Brenha]],<br> [[Miguel Maia]] |24 |- bgcolor=#E8E8F0 |[[Võrkpall 2000. aasta suveolümpiamängudel|2000]] |{{Riigi ikoon|Austraalia}}<br>[[Sydney]] |'''{{Riigi ikoon|USA}}<br>[[Dain Blanton]],<br> [[Eric Fonoimoana]]''' |'''2–0''' |{{Riigi ikoon|Brasiilia}}<br>[[Zé Marco de Melo]],<br>[[Ricardo Santos]] |{{Riigi ikoon|Saksamaa}}<br>[[Jörg Ahmann]],<br>[[Axel Hager]] |'''2–0''' |{{Riigi ikoon|Portugal}}<br>[[João Brenha]],<br> [[Miguel Maia]] |24 |- |[[Võrkpall 2004. aasta suveolümpiamängudel|2004]] |{{Riigi ikoon|Kreeka}}<br>[[Ateena]] |'''{{Riigi ikoon|Brasiilia}}<br>[[Emanuel Rego]],<br> [[Ricardo Santos]]''' |'''2–0''' |{{Riigi ikoon|Hispaania}}<br>[[Javier Bosma]],<br> [[Pablo Herrera]] |{{Riigi ikoon|Šveits}}<br>[[Patrick Heuscher]],<br> [[Stefan Kobel]] |'''2–1''' |{{Riigi ikoon|Austraalia}}<br>[[Julien Prosser]],<br>[[Mark Williams]] |24 |- bgcolor=#E8E8F0 |[[Võrkpall 2008. aasta suveolümpiamängudel|2008]] |{{Riigi ikoon|Hiina}}<br>[[Peking]] |'''{{Riigi ikoon|USA}}<br>[[Phil Dalhausser]],<br> [[Todd Rogers]]''' |'''2–1''' |{{Riigi ikoon|Brasiilia}}<br>[[Márcio Araújo]],<br>[[Fábio Luiz Magalhães]] |{{Riigi ikoon|Brasiilia}}<br>[[Emanuel Rego]],<br> [[Ricardo Santos]] |'''2–0''' |{{Riigi ikoon|Gruusia}}<br>[[Renato Gomes]],<br> [[Jorge Terceiro]] |24 |- |[[Võrkpall 2012. aasta suveolümpiamängudel|2012]] |{{Riigi ikoon|Suurbritannia}}<br>[[London]] |'''{{Riigi ikoon|Saksamaa}}<br>[[Julius Brink]],<br> [[Jonas Reckermann]]''' |'''2–1''' |{{Riigi ikoon|Brasiilia}}<br>[[Alison Cerutti]],<br> [[Emanuel Rego]] |{{Riigi ikoon|Läti}}<br>[[Mārtiņš Pļaviņš]],<br>[[Jānis Šmēdiņš]] |'''2–1''' |{{Riigi ikoon|Holland}}<br>[[Reinder Nummerdor]],<br> [[Richard Schuil]] |24 |- bgcolor=#E8E8F0 |[[Võrkpall 2016. aasta suveolümpiamängudel|2016]] |{{flagicon|BRA}}<br>[[Rio de Janeiro]] |'''{{Riigi ikoon|Brasiilia}}<br>[[Alison Cerutti]],<br> [[Bruno Oscar Schmidt]]''' |'''2–0''' |{{Riigi ikoon|Itaalia}}<br>[[Daniele Lupo]],<br> [[Paolo Nicolai]] |{{Riigi ikoon|Holland}}<br>[[Alexander Brouwer]],<br>[[Robert Meeuwsen]] |'''2–0''' |{{Riigi ikoon|Venemaa}}<br>[[Viatšeslav Krasilnikov]],<br> [[Konstantin Semjonov]] |24 |- |[[Võrkpall 2020. aasta suveolümpiamängudel|2020]] |{{Riigi ikoon|Jaapan}}<br>[[Tokyo]] | | | | | | | |} ==Rannavõrkpalli naiste turniirid== {| class="wikitable" style="font-size:90%; width: 100%; text-align: center;" |- ! rowspan="2" style="width:6%;"|Aasta ! rowspan="2" style="width:12%;"|Korraldaja ! width=1% rowspan=9 bgcolor=ffffff| ! colspan="3"|Kuldmedali mäng ! width=1% rowspan=9 bgcolor=ffffff| ! colspan="3"|Pronksmedali mäng ! width=1% rowspan=9 bgcolor=ffffff| ! rowspan="2" style="width:5%;"|Võistkondi |- style="background:#efefef;" ! style="width:14%; background:gold;"|Kuld !width=9%|Score ! style="width:14%; background:silver;"|Hõbe ! style="width:14%; background:#c96;"|Pronks !width=9%|Score ! style="width:14%; background:snow;"|4. koht |- |[[Võrkpall 1996. aasta suveolümpiamängudel|1996]] |{{Riigi ikoon|USA}}<br>[[Atlanta]] |'''{{Riigi ikoon|Brasiilia}}<br>[[Sandra Pires]],<br>[[Jackie Silva]]''' |'''2–0''' |{{Riigi ikoon|Brasiilia}}<br>[[Mônica Rodrigues]],<br>[[Adriana Samuel]] |{{Riigi ikoon|Austraalia}}<br>[[Natalie Cook]],<br>[[Kerri Pottharst]] |'''2–0''' |{{Riigi ikoon|USA}}<br>[[Barbra Fontana]],<br> [[Linda Hanley]] |18 |- bgcolor=#E8E8F0 |[[Võrkpall 2000. aasta suveolümpiamängudel|2000]] |{{Riigi ikoon|Austraalia}}<br>[[Sydney]] |'''{{Riigi ikoon|Austraalia}}<br>[[Natalie Cook]],<br> [[Kerri Pottharst]]''' |'''2–0''' |{{Riigi ikoon|Brasiilia}}<br>[[Shelda Bede]],<br>[[Adriana Behar]] |{{Riigi ikoon|Brasiilia}}<br>[[Sandra Pires]],<br>[[Adriana Samuel]] |'''2–0''' |{{Riigi ikoon|Jaapan}}<br>[[Yukiko Takahashi]],<br> [[Mika Saiki|Mika Teru Saiki]] |24 |- |[[Võrkpall 2004. aasta suveolümpiamängudel|2004]] |{{Riigi ikoon|Kreeka}}<br>[[Ateena]] |'''{{Riigi ikoon|USA}}<br>[[Misty May-Treanor|Misty May]],<br> [[Kerri Walsh Jennings|Kerri Walsh]]''' |'''2–0''' |{{Riigi ikoon|Brasiilia}}<br>[[Shelda Bede]],<br>[[Adriana Behar]] |{{Riigi ikoon|USA}}<br>[[Holly McPeak]],<br> [[Elaine Youngs]] |'''2–1''' |{{Riigi ikoon|Austraalia}}<br>[[Natalie Cook]],<br>[[Nicole Sanderson]] |24 |- bgcolor=#E8E8F0 |[[Võrkpall 2008. aasta suveolümpiamängudel|2008]] |{{Riigi ikoon|Hiina}}<br>[[Peking]] |'''{{Riigi ikoon|USA}}<br>[[Misty May-Treanor]],<br>[[Kerri Walsh Jennings]]''' |'''2–0''' |{{Riigi ikoon|Hiina}}<br>[[Tian Jia]],<br>[[Wang Jie]] |{{Riigi ikoon|Hiina}}<br>[[Xue Chen]],<br> [[Zhang Xi]] |'''2–0''' |{{Riigi ikoon|Brasiilia}}<br>[[Talita Antunes]],<br>[[Renata Ribeiro]] |24 |- |[[Võrkpall 2012. aasta suveolümpiamängudel|2012]] |{{Riigi ikoon|Suurbritannia}}<br>[[London]] |'''{{Riigi ikoon|USA}}<br>[[Misty May-Treanor]],<br> [[Kerri Walsh Jennings]]''' |'''2–0''' |{{Riigi ikoon|USA}}<br>[[Jennifer Kessy]],<br> [[April Ross]] |{{Riigi ikoon|Brasiilia}}<br>[[Larissa França]],<br>[[Juliana Silva]] |'''2–1''' |{{Riigi ikoon|Hiina}}<br>[[Xue Chen]],<br>[[Zhang Xi]] |24 |- bgcolor=#E8E8F0 |[[Võrkpall 2016. aasta suveolümpiamängudel|2016]] |{{Riigi ikoon|Brasiilia}}<br>[[Rio de Janeiro]] |'''{{Riigi ikoon|Saksamaa}}<br>[[Laura Ludwig]],<br> [[Kira Walkenhorst]]''' |'''2–0''' |{{Riigi ikoon|Brasiilia}}<br>[[Ágatha Bednarczuk]],<br> [[Bárbara Seixas]] |{{Riigi ikoon|USA}}<br>[[April Ross]],<br> [[Kerri Walsh Jennings]] |'''2–1''' |{{Riigi ikoon|Brasiilia}}<br>[[Talita Antunes]],<br> [[Larissa França]] |24 |- |[[Võrkpall 2020. aasta suveolümpiamängudel|2020]] |{{Riigi ikoon|Jaapan}}<br>[[Tokyo]] | | | | | | | |} ===Medalid=== {| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- |1.||align=left |{{PisiLipp|USA}} ||6||2||2||10 |- |2.||align=left |{{PisiLipp|Brasiilia}} ||3||7||3||13 |- |3.||align=left |{{PisiLipp|Saksamaa}} ||2||0||1||3 |- |4.||align=left |{{PisiLipp|Austraalia}} ||1||0||1||2 |- |5.||align=left |{{PisiLipp|Hiina}} ||0||1||1||2 |- |rowspan="2"|6.|| align=left |{{PisiLipp|Hispaania}} ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Itaalia}} ||0||1||0||1 |- |rowspan="4"|8.||align=left |{{PisiLipp|Holland}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Kanada}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Läti}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Šveits}} ||0||0||1||1 |- !colspan=2| Kokku 11 riiki || '''12''' || '''12''' || '''12''' || '''36''' |} {| {{Container-variabel|Spalten=2|Typ=multicolumn|Titel1=Einzelrennen|Titel2=Staffelrennen|Breite=800px|AbstandUnten=1em}} |- style="vertical-align:top" | style="padding:0 5px 0 0;" | * '''Mehed''' {| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- |1.||align=left |{{PisiLipp|USA}} ||3||1||0||4 |- |2.||align=left |{{PisiLipp|Brasiilia}} ||2||3||1||6 |- |3.||align=left |{{PisiLipp|Saksamaa}} ||1||0||1||2 |- |rowspan="2"|4.||align=left |{{PisiLipp|Hispaania}} ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Itaalia}} ||0||1||0||1 |- |rowspan="4"|6.||align=left |{{PisiLipp|Holland}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Kanada}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Läti}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Šveits}} ||0||0||1||1 |- !colspan=2| Kokku 9 riiki || '''6''' || '''6''' || '''6''' || '''18''' |} | style="padding:0 5px 0 0;" | * '''Naised''' {| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- |1.||align=left |{{PisiLipp|USA}} ||3||1||2||6 |- |2.||align=left |{{PisiLipp|Brasiilia}} ||1||4||2||7 |- |3.||align=left |{{PisiLipp|Austraalia}} ||1||0||1||2 |- |4.||align=left |{{PisiLipp|Saksamaa}} ||1||0||0||1 |- |5.||align=left |{{PisiLipp|Hiina}} ||0||1||1||2 |- !colspan=2| Kokku 5 riiki || '''6''' || '''6''' || '''6''' || '''18''' |} |} {{Võrkpall olümpiamängudel}} {{Spordialad olümpiamängudel}} [[Kategooria:Võrkpall olümpiamängudel| ]] tflsf6oyrvnanjw7nvd03ltbzqw89t2 Olümpia medalivõitjad ujumises (mehed) 0 582873 6169122 5942739 2022-07-28T11:44:36Z CommonsDelinker 1930 Fail Russian_Olympic_Committee_flag.svg on eemaldatud, sest kasutaja [[commons:User:Ellywa|Ellywa]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: per [[:c:Commons:Deletion requests/File:Russian Olympic Committee flag.svg|]]. wikitext text/x-wiki [[Pilt:Olympic rings.svg|right|180px|Olümpiarõngad]] [[Pilt:Swimming pictogram.svg|right|180px|border|Ujumine]]<span style="position:relative; top:-50px;">[[Pilt:GoldSilverBronze medals.svg|right|70px]]</span> See on olümpiamedalistide täielik loetelu meeste ujumises. See nimekiri on osa olümpiamängude ujumise medalivõitjate nimekirjast. Ta loetleb kõik suveolümpiamängude ujumisvõistluste medalivõitjad. Nimekiri on jaotatud võistluste järgi, mis on praegu olümpiamängude võistlusprogrammi osa, ja võistluste järgi, mida enam ei korraldata. ==Sissejuhatavad märkused== * 1896. ja 1900. aasta olümpiamängudel kuldmedaleid ei antud. Võitja sai hõbeda, teine ​​pronksmedali, kolmas läks tühjade kätega. Allpool olevas loendis kasutatakse tänapäeval tavalist skeemi, nii et kõik tulemused oleksid võrreldavad. ** 1906. aasta olümpiamängudel puudub ametlik staatus. Sel põhjusel ei kaasata tulemusi medalivõitjate loendisse ega riikide edetabelisse. ==Praegune programm== ===50 m vabalt=== {| class="wikitable" style="width:95%;" |- ! style="width:11%;" | Olümpia ! style="width:21%; background-color:gold;" | Kuld ! style="width:7%;"| ! style="width:22%; background-color:silver;" | Hõbe ! style="width:6%;"| ! style="width:26%; background-color:#CC9966;" | Pronks ! style="width:6%;"| |- | align=left| [[Ujumine 1988. aasta suveolümpiamängudel#50 m vabalt|Seoul 1988]] | style="background:#F7F6A8" | [[Matt Biondi]] {{PisiLipp|USA}} ||align="center"|'''22,14 [[Ujumise maailmarekordid|MR]]''' | style="background:#DCE5E5" | [[Tom Jager]] {{PisiLipp|USA}} ||align="center"|22,36 | style="background:#FFDAB9" | [[Gennadi Prigoda]] {{PisiLipp|NSVL}} ||align="center"|22,71 |- | align=left| [[Ujumine 1992. aasta suveolümpiamängudel#50 m vabalt|Barcelona 1992]] | style="background:#F7F6A8" | [[Aleksandr Popov (ujuja)|Aleksandr Popov]] [[Pilt:Olympic flag.svg|30px]] [[Sõltumatute Riikide Ühendus|SRÜ]] ||align="center"|'''21,91 [[Ujumise olümpiarekordid|OR]]''' | style="background:#DCE5E5" | [[Matt Biondi]] {{PisiLipp|USA}} ||align="center"|22,09 | style="background:#FFDAB9" | [[Tom Jager]] {{PisiLipp|USA}} ||align="center"|22,30 |- | align=left| [[Ujumine 1996. aasta suveolümpiamängudel#50 m vabalt|Atlanta 1996]] | style="background:#F7F6A8" | [[Aleksandr Popov (ujuja)|Aleksandr Popov]] {{PisiLipp|Venemaa}}||align="center"|22,13 | style="background:#DCE5E5" | [[Gary Hall Jr.]] {{PisiLipp|USA}}||align="center"|22,26 | style="background:#FFDAB9" | [[Fernando Scherer]] {{PisiLipp|Brasiilia}}||align="center"|22,29 |- | align=left| [[Ujumine 2000. aasta suveolümpiamängudel#50 m vabalt|Sydney 2000]] | style="background:#F7F6A8" | [[Anthony Ervin]] {{PisiLipp|USA}}<br /> [[Gary Hall Jr.]] {{PisiLipp|USA}}||align="center"|21,98 | style="background:#DCE5E5" | –|| | style="background:#FFDAB9" | [[Pieter van den Hoogenband]] {{PisiLipp|Holland}}||align="center"|22,03 |- | align=left| [[Ujumine 2004. aasta suveolümpiamängudel#50 m vabalt|Ateena 2004]] | style="background:#F7F6A8" | [[Gary Hall Jr.]] {{PisiLipp|USA}}||align="center"|21,93 | style="background:#DCE5E5" | [[Duje Draganja]] {{PisiLipp|Horvaatia}}||align="center"|21,94 | style="background:#FFDAB9" | [[Roland Schoeman]] {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}}||align="center"|22,02 |- | align=left| [[Ujumine 2008. aasta suveolümpiamängudel#50 m vabalt|Peking 2008]] | style="background:#F7F6A8" | [[César Cielo]] {{PisiLipp|Brasiilia}}||align="center"|'''21,30 OR''' | style="background:#DCE5E5" | [[Amaury Leveaux]] {{PisiLipp|Prantsusmaa}}||align="center"|21,45 | style="background:#FFDAB9" | [[Alain Bernard]] {{PisiLipp|Prantsusmaa}}||align="center"|21,49 |-1 | align=left| [[Ujumine 2012. aasta suveolümpiamängudel#50 m vabalt|London 2012]] | style="background:#F7F6A8" | [[Florent Manaudou]] {{PisiLipp|Prantsusmaa}}||align="center"|21,34 | style="background:#DCE5E5" | [[Cullen Jones]] {{PisiLipp|USA}}||align="center"|21,54 | style="background:#FFDAB9" | [[César Cielo]] {{PisiLipp|Brasiilia}}||align="center"|21,59 |- | align=left| [[Ujumine 2016. aasta suveolümpiamängudel#50 m vabalt|Rio 2016]] | style="background:#F7F6A8" | [[Anthony Ervin]] {{PisiLipp|USA}}||align="center"|21,40 | style="background:#DCE5E5" | [[Florent Manaudou]] {{PisiLipp|Prantsusmaa}}||align="center"|21,41 | style="background:#FFDAB9" | [[Nathan Adrian]] {{PisiLipp|USA}}||align="center"|21,49 |- | align=left| [[Ujumine 2020. aasta suveolümpiamängudel#50 m vabalt|Tokyo 2020]] | style="background:#F7F6A8" | [[Caeleb Dressel]] {{PisiLipp|USA}}||align="center"|'''21,07 [[Ujumise olümpiarekordid|OR]]''' | style="background:#DCE5E5" | [[Florent Manaudou]] {{PisiLipp|Prantsusmaa}}||align="center"| 21,55 | style="background:#FFDAB9" | [[Bruno Fratus]] {{PisiLipp|Brasiilia}}||align="center"| 21,57 |} ===100 m vabalt=== {| class="wikitable" style="width:95%;" |- ! style="width:11%;" | Olümpia ! style="width:23%; background-color:gold;" | Kuld ! style="width:7%;"| ! style="width:24%; background-color:silver;" | Hõbe ! style="width:6%;"| ! style="width:24%; background-color:#CC9966;" | Pronks ! style="width:6%;"| |- | align=left| [[Ujumine 1896. aasta suveolümpiamängudel#100 m vabalt|Ateena 1896]] | style="background:#F7F6A8" | [[Alfréd Hajós]] [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1896-1915).svg|25px]] [[Ungari]]||1.22,2 | style="background:#DCE5E5" | [[Otto Herschmann]] [[Pilt:Flag_of_the_Habsburg_Monarchy.svg|25px]] [[Austria]]||1.22,8 | style="background:#FFDAB9" | –|| |- | align=left| [[Ujumine 1908. aasta suveolümpiamängudel#100 m vabalt|London 1908]] | style="background:#F7F6A8" | [[Charles Daniels]] {{PisiLipp|USA}}||'''1.05,6 [[Ujumise maailmarekordid|MR]]''' | style="background:#DCE5E5" | [[Zoltán von Halmay]] [[Pilt:Flag of Hungary (1896-1915; angels; 3-2 aspect ratio).svg|25px]] [[Ungari]]||1.06,2 | style="background:#FFDAB9" | [[Harald Julin]] {{PisiLipp|Rootsi}}||1.08,0 |- | align=left| [[Ujumine 1912. aasta suveolümpiamängudel#100 m vabalt|Stockholm 1912]] | style="background:#F7F6A8" | [[Duke Kahanamoku]] {{PisiLipp|USA}}|| 1.03,4 | style="background:#DCE5E5" | [[Cecil Healy]] [[Pilt:Flag_of_Australasian_team_for_Olympic_games.svg|25px]] [[Australaasia]]|| 1.04,6 | style="background:#FFDAB9" | [[Kenneth Huszagh]] {{PisiLipp|USA}}|| 1.05,6 |- | align=left| [[Ujumine 1920. aasta suveolümpiamängudel#100 m vabalt|Antwerpen 1920]] | style="background:#F7F6A8" | [[Duke Kahanamoku]] {{PisiLipp|USA}}||'''1.00,4 MR''' | style="background:#DCE5E5" | [[Pua Kealoha]] {{PisiLipp|USA}}||1.02,2 | style="background:#FFDAB9" | [[William Harris (ujuja)|William Harris]] {{PisiLipp|USA}}||1.03,2 |- | align=left| [[Ujumine 1924. aasta suveolümpiamängudel#100 m vabalt|Pariis 1924]] | style="background:#F7F6A8" | [[Johnny Weissmüller]] {{PisiLipp|USA}}||'''59,0 [[Ujumise olümpiarekordid|OR]]''' | style="background:#DCE5E5" | [[Duke Kahanamoku]] {{PisiLipp|USA}}||1.01,4 | style="background:#FFDAB9" | [[Samuel Kahanamoku]] {{PisiLipp|USA}}||1.01,8 |- | align=left| [[Ujumine 1928. aasta suveolümpiamängudel#100 m vabalt|Amsterdam 1928]] | style="background:#F7F6A8" | [[Johnny Weissmüller]] {{PisiLipp|USA}}|| '''58,6 OR ''' | style="background:#DCE5E5" | [[István Bárány]] [[Pilt:Flag of Hungary (1915-1918, 1919-1946; 3-2 aspect ratio).svg|25px]] [[Ungari]]||59,8 | style="background:#FFDAB9" | [[Katsuo Takaishi]] [[Pilt:Flag of Japan (1870–1999).svg|25px]] [[Jaapan]]||1.00,0 |- | align=left| [[Ujumine 1932. aasta suveolümpiamängudel#100 m vabalt|Los Angeles 1932]] | style="background:#F7F6A8" | [[Yasuji Miyazaki]] [[Pilt:Flag of Japan (1870–1999).svg|25px]] [[Jaapan]]||58,2 | style="background:#DCE5E5" | [[Tatsugo Kawaishi]] [[Pilt:Flag of Japan (1870–1999).svg|25px]] [[Jaapan]]||58,6 | style="background:#FFDAB9" | [[Albert L. Schwartz]] {{PisiLipp|USA}}||58,8 |- | align=left| [[Ujumine 1936. aasta suveolümpiamängudel#100 m vabalt|Berliin 1936]] | style="background:#F7F6A8" | [[Ferenc Csik]] [[Pilt:Flag of Hungary (1915-1918, 1919-1946; 3-2 aspect ratio).svg|25px]] [[Ungari]]||57,6 | style="background:#DCE5E5" | [[Yusa Masanori]] [[Pilt:Flag of Japan (1870–1999).svg|25px]] [[Jaapan]]||57,9 | style="background:#FFDAB9" | [[Arai Shigeo]] [[Pilt:Flag of Japan (1870–1999).svg|25px]] [[Jaapan]]||58,0 |- | align=left| [[Ujumine 1948. aasta suveolümpiamängudel#100 m vabalt|London 1948]] | style="background:#F7F6A8" | [[Walter Ris]] {{PisiLipp|USA}}||'''57,3 OR''' | style="background:#DCE5E5" | [[Alan Ford]] {{PisiLipp|USA}}||57,8 | style="background:#FFDAB9" | [[Géza Kádas]] [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1946-1949,_1956-1957).svg|25px]] [[Ungari]]||58,1 |- | align=left| [[Ujumine 1952. aasta suveolümpiamängudel#100 m vabalt|Helsinki 1952]] | style="background:#F7F6A8" | [[Clarke Scholes]] {{PisiLipp|USA}}||57,4 | style="background:#DCE5E5" | [[Hiroshi Suzuki]] [[Pilt:Flag of Japan (1870–1999).svg|24px]] [[Jaapan]]||57,4 | style="background:#FFDAB9" | [[Göran Larsson]] {{PisiLipp|Rootsi}}||58,2 |- | align=left| [[Ujumine 1956. aasta suveolümpiamängudel#100 m vabalt|Melbourne 1956]] | style="background:#F7F6A8" | [[John Henricks]] {{PisiLipp|Austraalia}}||'''55,4 MR''' | style="background:#DCE5E5" | [[John Devitt]] {{PisiLipp|Austraalia}}||55,8 | style="background:#FFDAB9" | [[Gary Chapman]] {{PisiLipp|Austraalia}}||56,7 |- | align=left| [[Ujumine 1960. aasta suveolümpiamängudel#100 m vabalt|Rooma 1960]] | style="background:#F7F6A8" | [[John Devitt]] {{PisiLipp|Austraalia}}||'''55,2 OR''' | style="background:#DCE5E5" | [[Lance Larson]] {{PisiLipp|USA}}||'''55,2 OR''' | style="background:#FFDAB9" | [[Manuel dos Santos]] {{PisiLipp|Brasiilia}}||55,4 |- | align=left| [[Ujumine 1964. aasta suveolümpiamängudel#100 m vabalt|Tokyo 1964]] | style="background:#F7F6A8" | [[Don Schollander]] {{PisiLipp|USA}}||'''53,4 OR''' | style="background:#DCE5E5" | [[Robert McGregor]] {{PisiLipp|Suurbritannia}}|| 53,5 | style="background:#FFDAB9" | [[Hans-Joachim Klein]] [[Pilt:Flag of German Olympic Team 1960-1968.svg|24px]] [[Saksamaa Ühendatud Võistkond|Saksamaa ÜV]]||54,0 |- | align=left| [[Ujumine 1968. aasta suveolümpiamängudel#100 m vabalt|Mexico 1968]] | style="background:#F7F6A8" | [[Michael Wenden]] {{PisiLipp|Austraalia}}||'''52,2 MR''' | style="background:#DCE5E5" | [[Kenneth Walsh]] {{PisiLipp|USA}}||52,8 | style="background:#FFDAB9" | [[Mark Spitz]] {{PisiLipp|USA}}||53,0 |- | align=left| [[Ujumine 1972. aasta suveolümpiamängudel#100 m vabalt|München 1972]] | style="background:#F7F6A8" | [[Mark Spitz]] {{PisiLipp|USA}}||'''51,22 MR''' | style="background:#DCE5E5" | [[Jerry Heidenreich]] {{PisiLipp|USA}}||51,65 | style="background:#FFDAB9" | [[Vladimir Bure]] {{PisiLipp|NSVL}}||51,77 |- | align=left| [[Ujumine 1976. aasta suveolümpiamängudel#100 m vabalt|Montreal 1976]] | style="background:#F7F6A8" | [[James Montgomery]] {{PisiLipp|USA}}||'''49,99 MR''' | style="background:#DCE5E5" | [[Jack Babashoff]] {{PisiLipp|USA}}||50,81 | style="background:#FFDAB9" | [[Peter Nocke]] [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|25px]] [[Saksa FV]]||51,31 |- | align=left| [[Ujumine 1980. aasta suveolümpiamängudel#100 m vabalt|Moskva 1980]] | style="background:#F7F6A8" | [[Jörg Woithe]] {{PisiLipp|Saksa DV}}||50,40 | style="background:#DCE5E5" | [[Per Holmertz]] {{PisiLipp|Rootsi}}||50,91 | style="background:#FFDAB9" | [[Per Johansson]] {{PisiLipp|Rootsi}}||51,29 |- | align=left| [[Ujumine 1984. aasta suveolümpiamängudel#100 m vabalt|Los Angeles 1984]] | style="background:#F7F6A8" | [[Ambrose Gaines]] {{PisiLipp|USA}}||'''49,80 OR''' | style="background:#DCE5E5" | [[Mark Stockwell]] {{PisiLipp|Austraalia}}||50,24 | style="background:#FFDAB9" | [[Per Johansson]] {{PisiLipp|Rootsi}}||50,31 |- | align=left| [[Ujumine 1988. aasta suveolümpiamängudel#100 m vabalt|Seoul 1988]] | style="background:#F7F6A8" | [[Matt Biondi]] {{PisiLipp|USA}}||'''48,63 OR''' | style="background:#DCE5E5" | [[Christopher Jacobs]] {{PisiLipp|USA}}||49,08 | style="background:#FFDAB9" | [[Stéphan Caron]] {{PisiLipp|Prantsusmaa}}||49,62 |- | align=left| [[Ujumine 1992. aasta suveolümpiamängudel#100 m vabalt|Barcelona 1992]] | style="background:#F7F6A8" | [[Aleksandr Popov (ujuja)|Aleksandr Popov]] [[Pilt:Olympic flag.svg|30px]] [[Sõltumatute Riikide Ühendus|SRÜ]]||49,02 | style="background:#DCE5E5" | [[Gustavo Borges]] {{PisiLipp|Brasiilia}}||49,43 | style="background:#FFDAB9" | [[Stéphan Caron]] {{PisiLipp|Prantsusmaa}}||49,50 |- | align=left| [[Ujumine 1996. aasta suveolümpiamängudel#100 m vabalt|Atlanta 1996]] | style="background:#F7F6A8" | [[Aleksandr Popov (ujuja)|Aleksandr Popov]] {{PisiLipp|Venemaa}}||48,74 | style="background:#DCE5E5" | [[Gary Hall Jr.]] {{PisiLipp|USA}}||48,81 | style="background:#FFDAB9" | [[Gustavo Borges]] {{PisiLipp|Brasiilia}}||49,02 |- | align=left| [[Ujumine 2000. aasta suveolümpiamängudel#100 m vabalt|Sydney 2000]] | style="background:#F7F6A8" | [[Pieter van den Hoogenband]] {{PisiLipp|Holland}}||48,30 | style="background:#DCE5E5" | [[Aleksandr Popov (ujuja)|Aleksandr Popov]] {{PisiLipp|Venemaa}}||48,69 | style="background:#FFDAB9" | [[Gary Hall Jr.]] {{PisiLipp|USA}}||48,73 |- | align=left| [[Ujumine 2004. aasta suveolümpiamängudel#100 m vabalt|Ateena2004]] | style="background:#F7F6A8" | [[Pieter van den Hoogenband]] {{PisiLipp|Holland}}||48,17 | style="background:#DCE5E5" | [[Roland Mark Schoeman]] {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}}||48,23 | style="background:#FFDAB9" | [[Ian Thorpe]] {{PisiLipp|Austraalia}}||48,56 |- | align=left| [[Ujumine 2008. aasta suveolümpiamängudel#100 m vabalt|Peking2008]] | style="background:#F7F6A8" | [[Alain Bernard]] {{PisiLipp|Prantsusmaa}}||47,21 | style="background:#DCE5E5" | [[Eamon Sullivan]] {{PisiLipp|Austraalia}}||47,32 | style="background:#FFDAB9" | [[Jason Lezak]] {{PisiLipp|USA}}<br />[[César Cielo]] {{PisiLipp|Brasiilia}}||47,67 |- | align=left| [[Ujumine 2012. aasta suveolümpiamängudel#100 m vabalt|London 2012]] | style="background:#F7F6A8" | [[Nathan Adrian]] {{PisiLipp|USA}}||47,52 | style="background:#DCE5E5" | [[James Magnussen]] {{PisiLipp|Austraalia}}||47,53 | style="background:#FFDAB9" | [[Brent Hayden]] {{PisiLipp|Kanada}}||47,80 |- | align=left| [[Ujumine 2012. aasta suveolümpiamängudel#100 m vabalt|Rio 2016]] | style="background:#F7F6A8" | [[Kyle Chalmers]] {{PisiLipp|Austraalia}}||47,58 | style="background:#DCE5E5" | [[Pieter Timmers]] {{PisiLipp|Belgia}}||47,80 | style="background:#FFDAB9" | [[Nathan Adrian]] {{PisiLipp|USA}}||47,85 |- | align=left| [[Ujumine 2020. aasta suveolümpiamängudel#100 m vabalt|Tokyo 2020]] | style="background:#F7F6A8" | [[Caeleb Dressel]] {{PisiLipp|USA}}||align="center"| 47,02 OR | style="background:#DCE5E5" | [[Kyle Chalmers]] {{PisiLipp|Austraalia}}||align="center"| 47,08 | style="background:#FFDAB9" | [[Kliment Kolesnikov]] [[Venemaa olümpiakomitee|ROC]]||align="center"| 47,44 |} ===200 m vabalt=== {| class="wikitable" style="width:95%;" |- ! style="width:11%;" | Olümpia ! style="width:23%; background-color:gold;" | Kuld ! style="width:7%;"| ! style="width:24%; background-color:silver;" | Hõbe ! style="width:6%;"| ! style="width:24%; background-color:#CC9966;" | Pronks ! style="width:6%;"| |- | align=left| [[Ujumine 1900. aasta suveolümpiamängudel#200 m vabalt|Pariis 1900]] | style="background:#F7F6A8" | [[Frederick Lane]] [[Pilt:Australian Federation Flag.svg|24px]] [[Austraalia]] ||2.25,2 | style="background:#DCE5E5" | [[Zoltán von Halmay]] [[Pilt:Flag of Hungary (1896-1915; angels; 3-2 aspect ratio).svg|25px]] [[Ungari]]||2.31,4 | style="background:#FFDAB9" | [[Karl Ruberl]] [[Pilt:Flag of the Habsburg Monarchy.svg|25px]] [[Austria]]||2.32,0 |- | align=left| [[Ujumine 1968. aasta suveolümpiamängudel#200 m vabalt|Mexico 1968]] | style="background:#F7F6A8" | [[Michael Wenden]] {{PisiLipp|Austraalia}}||'''1.55,2 [[Ujumise olümpiarekordid|OR]]''' | style="background:#DCE5E5" | [[Don Schollander]] {{PisiLipp|USA}}||1.55,8 | style="background:#FFDAB9" | [[John Nelson]] {{PisiLipp|USA}}||1.58,1 |- | align=left| [[Ujumine 1972. aasta suveolümpiamängudel#200 m vabalt| München1972]] | style="background:#F7F6A8" | [[Mark Spitz]] {{PisiLipp|USA}}||'''1.52,78 [[Ujumise maailmarekordid|MR]]''' | style="background:#DCE5E5" | [[Steven Genter]] {{PisiLipp|USA}}||1.53,73 | style="background:#FFDAB9" | [[Werner Lampe]] [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|25px]] [[Saksa FV]]||1.53,99 |- | align=left| [[Ujumine 1976. aasta suveolümpiamängudel#200 m vabalt|Montreal 1976]] | style="background:#F7F6A8" | [[Bruce Furniss]] {{PisiLipp|USA}}||'''1.50,29 MR''' | style="background:#DCE5E5" | [[John Naber]] {{PisiLipp|USA}}||1.50,50 | style="background:#FFDAB9" | [[James Montgomery]] {{PisiLipp|USA}}||1.50,58 |- | align=left| [[Ujumine 1980. aasta suveolümpiamängudel#200 m vabalt|Moskva 1980]] | style="background:#F7F6A8" | [[Sergei Kopljakov]] {{PisiLipp|NSVL}}||'''1.49,81 OR''' | style="background:#DCE5E5" | [[Andrei Krõlov]] {{PisiLipp|NSVL}}||1.50,76 | style="background:#FFDAB9" | [[Graeme Brewer]] [[Pilt:Olympic Rings.svg|25px]] [[Austraalia]]||1.51,60 |- | align=left| [[Ujumine 1984. aasta suveolümpiamängudel#200 m vabalt|Los Angeles1984]] | style="background:#F7F6A8" | [[Michael Gross]] [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|25px]] [[Saksa FV]]||'''1.47,44 MR''' | style="background:#DCE5E5" | [[Michael Heath]] {{PisiLipp|USA}}||1.49,10 | style="background:#FFDAB9" |[[Thomas Fahrner]] [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|25px]] [[Saksa FV]]||1.49,69 |- | align=left| [[Ujumine 1988. aasta suveolümpiamängudel#200 m vabalt|Seoul 1988]] | style="background:#F7F6A8" | [[Duncan Armstrong]] {{PisiLipp|Austraalia}}||'''1.47,25 MR''' | style="background:#DCE5E5" | [[Anders Holmertz]] {{PisiLipp|Rootsi}}||1.47,89 | style="background:#FFDAB9" | [[Matt Biondi]] {{PisiLipp|USA}}||1.47,99 |- | align=left| [[Ujumine 1992. aasta suveolümpiamängudel#200 m vabalt|Barcelona 1992]] | style="background:#F7F6A8" | [[Jevgeni Sadovõi]] [[Pilt:Olympic Rings.svg|25px]] [[SRÜ]]||'''1.46,70 OR''' | style="background:#DCE5E5" | [[Anders Holmertz]] {{PisiLipp|Rootsi}}||1.46,86 | style="background:#FFDAB9" | [[Antti Kasvio]] {{PisiLipp|Soome}}||1.47,63 |- | align=left| [[Ujumine 1996. aasta suveolümpiamängudel#200 m vabalt|Atlanta 1996]] | style="background:#F7F6A8" | [[Danyon Loader]] {{PisiLipp|Uus-Meremaa}}||1.47,63 | style="background:#DCE5E5" | [[Gustavo Borges]] {{PisiLipp|Brasiilia}}||1.48,08 | style="background:#FFDAB9" | [[Daniel Kowalski]] {{PisiLipp|Austraalia}}||1.48,25 |- | align=left| [[Ujumine 2000. aasta suveolümpiamängudel#200 m vabalt|Sydney 2000]] | style="background:#F7F6A8" | [[Pieter van den Hoogenband]] {{PisiLipp|Holland}}||'''1.45,35 MR''' | style="background:#DCE5E5" | [[Ian Thorpe]] {{PisiLipp|Austraalia}}||1.45,83 | style="background:#FFDAB9" | [[Massimiliano Rosolino]] {{PisiLipp|Itaalia}}||1.46,65 |- | align=left| [[Ujumine 2004. aasta suveolümpiamängudel#200 m vabalt|Ateena 2004]] | style="background:#F7F6A8" | [[Ian Thorpe]] {{PisiLipp|Austraalia}}||'''1.44,71 OR''' | style="background:#DCE5E5" | [[Pieter van den Hoogenband]] {{PisiLipp|Holland}}||1.45,23 | style="background:#FFDAB9" | [[Michael Phelps]] {{PisiLipp|USA}}||1.45,32 |- | align=left| [[Ujumine 2008. aasta suveolümpiamängudel#200 m vabalt|Peking 2008]] | style="background:#F7F6A8" | [[Michael Phelps]] {{PisiLipp|USA}}||'''1.42,96 MR''' | style="background:#DCE5E5" | [[Park Tae-hwan]] {{PisiLipp|Lõuna-Korea}}||1.44,85 | style="background:#FFDAB9" | [[Peter Vanderkaay]] {{PisiLipp|USA}}||1.45,14 |- | align=left| [[Ujumine 2012. aasta suveolümpiamängudel#200 m vabalt|London 2012]] | style="background:#F7F6A8" | [[Yannick Agnel]] {{PisiLipp|Prantsusmaa}}||1.43,14 | style="background:#DCE5E5" | [[Park Tae-hwan]] {{PisiLipp|Lõuna-Korea}}<br> [[Sun Yang]] {{PisiLipp|Hiina}}||1.44,93 | style="background:#FFDAB9" | –|| |- | align=left| [[Ujumine 2016. aasta suveolümpiamängudel#200 m vabalt|Rio 2016]] | style="background:#F7F6A8" | [[Sun Yang]] {{PisiLipp|Hiina}}||1.44,65 | style="background:#DCE5E5" | [[Chad le Clos]] {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}}||1.45,20 | style="background:#FFDAB9" | [[Conor Dwye]] {{PisiLipp|USA}}||1.45,23 |- | align=left| [[Ujumine 2020. aasta suveolümpiamängudel#200 m vabalt|Tokyo 2020]] | style="background:#F7F6A8" | [[Thomas Dean]] {{PisiLipp|Suurbritannia}}||align="center"| 1.44,22 | style="background:#DCE5E5" | [[Duncan Scott]] {{PisiLipp|Suurbritannia}}||align="center"| 1.44,26 | style="background:#FFDAB9" | [[Fernando Scheffer]] {{PisiLipp|Brasiilia}}||align="center"| 1.44,66 |} ===400 m vabalt=== {| class="wikitable" style="width:95%;" |- ! style="width:11%;" | Olümpia ! style="width:23%; background-color:gold;" | Kuld ! style="width:7%;"| ! style="width:24%; background-color:silver;" | Hõbe ! style="width:6%;"| ! style="width:24%; background-color:#CC9966;" | Pronks ! style="width:6%;"| |- | align=left| [[Ujumine 1908. aasta suveolümpiamängudel#400 m vabalt|Pariis 1908]] | style="background:#F7F6A8" | [[Henry Taylor]] {{PisiLipp|Suurbritannia}} ||'''5.36,8 [[Ujumise maailmarekordid|MR]]''' | style="background:#DCE5E5" | [[Frank Beaurepaire]] [[Pilt:Flag_of_Australasian_team_for_Olympic_games.svg|25px]] [[Australaasia]]||5.44,2 | style="background:#FFDAB9" | [[Otto Scheff]] [[Pilt:Flag_of_the_Habsburg_Monarchy.svg|25px]] [[Austria]]||5.46,0 |- | align=left| [[Ujumine 1912. aasta suveolümpiamängudel#400 m vabalt|Stockholm 1912]] | style="background:#F7F6A8" | [[George Hodgson]] [[Pilt:Flag of Canada (1868–1921).svg|25px]] [[Kanada]] || '''5.24,4 [[Ujumise maailmarekordid|MR]]''' | style="background:#DCE5E5" | [[John Hatfield]] {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 5.25,8 | style="background:#FFDAB9" |[[Harold Hardwick]] [[Pilt:Flag_of_Australasian_team_for_Olympic_games.svg|25px]] [[Australaasia]] || 5.31,2 |- | align=left| [[Ujumine 1920. aasta suveolümpiamängudel#400 m vabalt|Antwerpen 1920]] | style="background:#F7F6A8" | [[Norman Ross]] {{PisiLipp|USA}} || 5.26,8 | style="background:#DCE5E5" | [[Ziel=Ludy Langer]] {{PisiLipp|USA}} || 5.29,0 | style="background:#FFDAB9" | [[George Vernot]] [[Pilt:Flag of Canada (1868–1921).svg|25px]] [[Kanada]] || 5.29,6 |- | align=left| [[Ujumine 1924. aasta suveolümpiamängudel#400 m vabalt|Pariis 1924]] | style="background:#F7F6A8" | [[Johnny Weissmüller]] {{PisiLipp|USA}} || '''5.04,2 [[Ujumise olümpiarekordid|OR]]''' | style="background:#DCE5E5" | [[Arne Borg]] {{PisiLipp|Rootsi}} || 5.05,6 | style="background:#FFDAB9" | [[Andrew Charlton]] {{PisiLipp|Austraalia}} || 5.06,6 |- | align=left| [[Ujumine 1928. aasta suveolümpiamängudel#400 m vabalt|Amsterdam1928]] | style="background:#F7F6A8" | [[Alberto Zorrilla]] {{PisiLipp|Argentina}}|| '''5.01,6 [[Ujumise olümpiarekordid|OR]] ''' | style="background:#DCE5E5" | [[Andrew Charlton]] {{PisiLipp|Austraalia}} || 5.03,6 | style="background:#FFDAB9" | [[Arne Borg]] {{PisiLipp|Rootsi}} || 5.04,6 |- | align=left| [[Ujumine 1932. aasta suveolümpiamängudel#400 m vabalt|Los Angeles 1932]] | style="background:#F7F6A8" | [[Buster Crabbe]] {{PisiLipp|USA}} || ''' 4.48,4 [[Ujumise olümpiarekordid|OR]]''' | style="background:#DCE5E5" | [[Jean Taris]] {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 4.48,5 | style="background:#FFDAB9" | [[Tsutomu Oyokota]] [[Pilt:Flag_of_Japan_(1870–1999).svg|25px]] [[Jaapan]]|| 4.52,3 |- | align=left| [[Ujumine 1936. aasta suveolümpiamängudel#400 m vabalt|Berliin 1936]] | style="background:#F7F6A8" | [[Jack Medica]] {{PisiLipp|USA}} || '''4.44,5 [[Ujumise olümpiarekordid|OR]] ''' | style="background:#DCE5E5" | [[Shunpei Uto]] [[Pilt:Flag_of_Japan_(1870–1999).svg|25px]] [[Jaapan]] || 4.45,6 | style="background:#FFDAB9" | [[Makino Shōzō]] [[Pilt:Flag_of_Japan_(1870–1999).svg|25px]] [[Jaapan]] || 4.48,1 |- | align=left| [[Ujumine 1948. aasta suveolümpiamängudel#400 m vabalt|London 1948]] | style="background:#F7F6A8" | [[William Smit]] {{PisiLipp|USA}} ||'''4.41,0 OR''' | style="background:#DCE5E5" | [[James McLane]] {{PisiLipp|USA}} ||4.43,4 | style="background:#FFDAB9" | [[John Marshall]] {{PisiLipp|Austraalia}} ||4.47,4 |- | align=left| [[Ujumine 1952. aasta suveolümpiamängudel#400 m vabalt|Helsinki 1952]] | style="background:#F7F6A8" | [[Jean Boiteux]] {{PisiLipp|Prantsusmaa}} ||'''4.30,7 OR''' | style="background:#DCE5E5" | [[Ford Konno]] {{PisiLipp|USA}} ||4.31,3 | style="background:#FFDAB9" | [[Per-Olof Östrand]] {{PisiLipp|Rootsi}} ||4.35,2 |- | align=left| [[Ujumine 1956. aasta suveolümpiamängudel#400 m vabalt|Melbourne 1956]] | style="background:#F7F6A8" | [[Murray Rose]] {{PisiLipp|Austraalia}} ||'''4.27,3 MR''' | style="background:#DCE5E5" | [[Tsuyoshi Yamanaka]] {{PisiLipp|Jaapan}} ||4.30,4 | style="background:#FFDAB9" | [[George Breen]] {{PisiLipp|USA}} ||4.32,5 |- | align=left| [[Ujumine 1960. aasta suveolümpiamängudel#400 m vabalt|Rooma 1960]] | style="background:#F7F6A8" | [[Murray Rose]] {{PisiLipp|Austraalia}} ||'''4.18,3 OR''' | style="background:#DCE5E5" | [[Tsuyoshi Yamanaka]] {{PisiLipp|Jaapan}} ||4.21,4 | style="background:#FFDAB9" | [[John Konrads]] {{PisiLipp|Austraalia}} ||4.21,8 |- | align=left| [[Ujumine 1964. aasta suveolümpiamängudel#400 m vabalt|Tokyo 1964]] | style="background:#F7F6A8" | [[Don Schollander]] {{PisiLipp|USA}} ||'''4.12,2 MR''' | style="background:#DCE5E5" | [[Frank Wiegand]] [[Pilt:Flag of German Olympic Team 1960-1968.svg|24px]] [[Saksamaa Ühendatud Võistkond|Saksamaa ÜV]] ||4.14,9 | style="background:#FFDAB9" | [[Allan Wood]] {{PisiLipp|Austraalia}} ||4.15,1 |- | align=left| [[Ujumine 1968. aasta suveolümpiamängudel#400 m vabalt|Mexico 1968]] | style="background:#F7F6A8" | [[Mike Burton]] {{PisiLipp|USA}} ||'''4.09,0 OR''' | style="background:#DCE5E5" | [[Ralph Hutton]] {{PisiLipp|Kanada}} ||4.11,7 | style="background:#FFDAB9" | [[Alain Mosconi]] {{PisiLipp|Prantsusmaa}} ||4.13,3 |- | align=left| [[Ujumine 1972. aasta suveolümpiamängudel#400 m vabalt|München 1972]] | style="background:#F7F6A8" | [[Brad Cooper]] {{PisiLipp|Austraalia}} ||'''4.00,27 OR''' | style="background:#DCE5E5" | [[Steven Genter]] {{PisiLipp|USA}} ||4.01,94 | style="background:#FFDAB9" | [[Tom McBreen]] {{PisiLipp|USA}} ||4.02,64 |- | align=left| [[Ujumine 1976. aasta suveolümpiamängudel#400 m vabalt|Montreal 1976]] | style="background:#F7F6A8" | [[Brian Goodell]] {{PisiLipp|USA}} ||'''3.51,93 MR''' | style="background:#DCE5E5" | [[Tim Shaw]] {{PisiLipp|USA}} ||3.52,54 | style="background:#FFDAB9" | [[Vladimir Raskatov]] {{PisiLipp|NSVL}} ||3.55,76 |- | align=left| [[Ujumine 1980. aasta suveolümpiamängudel#400 m vabalt|Moskva 1980]] | style="background:#F7F6A8" | [[Vladimir Salnikov]] {{PisiLipp|NSVL}} ||'''3,51,31 OR''' | style="background:#DCE5E5" | [[Andrei Krõlov]] {{PisiLipp|NSVL}} ||3.53,24 | style="background:#FFDAB9" | '''[[Ivar Stukolkin]]''' {{PisiLipp|NSVL}} ||3.53,95 |- | align=left| [[Ujumine 1984. aasta suveolümpiamängudel#400 m vabalt|Los Angeles 1984]] | style="background:#F7F6A8" | [[George DiCarlo]] {{PisiLipp|USA}} ||3.51,23 | style="background:#DCE5E5" | [[John Mykkanen]] {{PisiLipp|USA}} ||3.51,49 | style="background:#FFDAB9" | [[Justin Lemberg]] {{PisiLipp|Austraalia}} ||3.51,79 |- | align=left| [[Ujumine 1988. aasta suveolümpiamängudel#400 m vabalt|Seoul 1988]] | style="background:#F7F6A8" | [[Uwe Dassler]] {{PisiLipp|Saksa DV}} ||'''3.46,95 MR''' | style="background:#DCE5E5" | [[Duncan Armstrong]] {{PisiLipp|Austraalia}} ||3.47,15 | style="background:#FFDAB9" | [[Artur Wojdat]] {{PisiLipp|Poola}} ||3.47,34 |- | align=left| [[Ujumine 1992. aasta suveolümpiamängudel#400 m vabalt|Barcelona 1992]] | style="background:#F7F6A8" | [[Jevgeni Sadovõi]] [[Pilt:Olympic Rings.svg|25px]] [[SRÜ]] || '''3.45,00 [[Ujumise maailmarekordid|MR]] ''' | style="background:#DCE5E5" | [[Kieren Perkins]] {{PisiLipp|Austraalia}} ||3.45,16 | style="background:#FFDAB9" | [[Anders Holmertz]] {{PisiLipp|Rootsi}} ||3.46,77 |- | align=left| [[Ujumine 1996. aasta suveolümpiamängudel#400 m vabalt|Atlanta 1996]] | style="background:#F7F6A8" | [[Danyon Loader]] {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} ||3.47,97 | style="background:#DCE5E5" | [[Paul Palmer]] {{PisiLipp|Suurbritannia}} ||3.49,00 | style="background:#FFDAB9" | [[Daniel Kowalski]] {{PisiLipp|Austraalia}} ||3.49,39 |- | align=left| [[Ujumine 2000. aasta suveolümpiamängudel#400 m vabalt|Sydney 2000]] | style="background:#F7F6A8" | [[Ian Thorpe]] {{PisiLipp|Austraalia}} ||3.40,59 MR | style="background:#DCE5E5" | [[Massimiliano Rosolino]] {{PisiLipp|Itaalia}} ||3.43,40 | style="background:#FFDAB9" | [[Klete Keller]] {{PisiLipp|USA}} || 3.47,00 |- | align=left| [[Ujumine 2004. aasta suveolümpiamängudel#400 m vabalt|Ateena 2004]] | style="background:#F7F6A8" | [[Ian Thorpe]] {{PisiLipp|Austraalia}} ||3.43,10 | style="background:#DCE5E5" | [[Grant Hackett]] {{PisiLipp|Austraalia}} ||3.43,36 | style="background:#FFDAB9" | [[Klete Keller]] {{PisiLipp|USA}} ||3.44,11 |- | align=left| [[Ujumine 2008. aasta suveolümpiamängudel#400 m vabalt|Peking 2008]] | style="background:#F7F6A8" | [[Park Tae-hwan]] {{PisiLipp|Lõuna-Korea}} ||3.41,86 | style="background:#DCE5E5" | [[Zhang Lin]] {{PisiLipp|Hiina}} ||3.42,44 | style="background:#FFDAB9" | [[Larsen Jensen]] {{PisiLipp|USA}} ||3.42,78 |- | align=left| [[Ujumine 2012. aasta suveolümpiamängudel#400 m vabalt|London 2012]] | style="background:#F7F6A8" | [[Sun Yang]] {{PisiLipp|Hiina}} ||'''3.40,14 OR''' | style="background:#DCE5E5" | [[Park Tae-hwan]] {{PisiLipp|Lõuna-Korea}} ||3.42,06 | style="background:#FFDAB9" | [[Peter Vanderkaay]] {{PisiLipp|USA}} ||3.44,69 |- | align=left| [[Ujumine 2016. aasta suveolümpiamängudel#400 m vabalt|Rio 2016]] | style="background:#F7F6A8" | [[Mack Horton]] {{PisiLipp|Austraalia}} ||3.41,55 | style="background:#DCE5E5" | [[Sun Yang]] {{PisiLipp|Hiina}} ||3.41,68 | style="background:#FFDAB9" | [[Gabriele Detti]] {{PisiLipp|Itaalia}} ||3.43,49 |- | align=left| [[Ujumine 2020. aasta suveolümpiamängudel#400 m vabalt|Tokyo 2020]] | style="background:#F7F6A8" | [[Ahmed Hafnaoui]] {{PisiLipp|Tuneesia}}||align="center"| 3.43,36 | style="background:#DCE5E5" | [[Jack McLoughlin]] {{PisiLipp|Austraalia}}||align="center"| 3.43,52 | style="background:#FFDAB9" | [[Kieran Smith]] {{PisiLipp|USA}}||align="center"| 3.43,94 |} ===800 m vabalt=== {| class="wikitable" style="width:95%;" |- ! style="width:11%;" | Olümpia ! style="width:23%; background-color:gold;" | Kuld ! style="width:7%;"| ! style="width:24%; background-color:silver;" | Hõbe ! style="width:6%;"| ! style="width:24%; background-color:#CC9966;" | Pronks ! style="width:6%;"| |- | align=left| [[Ujumine 2020. aasta suveolümpiamängudel#800 m vabalt|Tokyo 2020]] | style="background:#F7F6A8" | [[Robert Finke]] {{PisiLipp|USA}}||align="center"| 7.41,87 | style="background:#DCE5E5" | [[Gregorio Paltrinieri]] {{PisiLipp|Itaalia}}||align="center"| 7.42,11 | style="background:#FFDAB9" | [[Mihhailo Romantšuk]] {{PisiLipp|Ukraina}}||align="center"| 7.42,33 |} ===1500 m vabalt=== {| class="wikitable" style="width:95%;" |- ! style="width:11%;" | Olümpia ! style="width:22%; background-color:gold;" | Kuld ! style="width:8%;"| ! style="width:24%; background-color:silver;" | Hõbe ! style="width:6%;"| ! style="width:24%; background-color:#CC9966;" | Pronks ! style="width:6%;"| |- | align=left| [[Ujumine 1908. aasta suveolümpiamängudel#1500 m vabalt|Pariis 1908]] | style="background:#F7F6A8" | [[Henry Taylor]] {{PisiLipp|Suurbritannia}} || '''22.48,4 [[Ujumise maailmarekordid|MR]] ''' | style="background:#DCE5E5" | [[Thomas Battersby]] {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 22.51,2 | style="background:#FFDAB9" | [[Frank Beaurepaire]] [[Pilt:Flag_of_Australasian_team_for_Olympic_games.svg|25px]] [[Australaasia]]|| 22.56,2 |- | align=left| [[Ujumine 1912. aasta suveolümpiamängudel#1500 m vabalt| Stockholm 1912]] | style="background:#F7F6A8" | [[George Hodgson]] [[Pilt:Flag of Canada (1868–1921).svg|25px]] [[Kanada]] || '''22.00,0 MR ''' | style="background:#DCE5E5" | [[Jack Hatfield]] {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 22.39,0 | style="background:#FFDAB9" | [[Harold Hardwick]] [[Pilt:Flag_of_Australasian_team_for_Olympic_games.svg|25px]] [[Australaasia]] || 23.15,4 |- | align=left| [[Ujumine 1920. aasta suveolümpiamängudel#1500 m vabalt|Antwerpen 1920]] | style="background:#F7F6A8" | [[Norman Ross]] {{PisiLipp|USA}} || 22.23,2 | style="background:#DCE5E5" | [[George Vernot]] [[Pilt:Flag of Canada (1868–1921).svg|25px]] [[Kanada]] || 22.36,4 | style="background:#FFDAB9" | [[Frank Beaurepaire]] [[Pilt:Flag_of_Australia.svg|25px]] [[Austraalia]] || 23.04,0 |- | align=left| [[Ujumine 1924. aasta suveolümpiamängudel#1500 m vabalt|Pariis 1924]] | style="background:#F7F6A8" | [[Boy Charlton]] {{PisiLipp|Austraalia}} || '''20.06,6 MR ''' | style="background:#DCE5E5" | [[Arne Borg ]] {{PisiLipp|Rootsi}} || 20.41,4 | style="background:#FFDAB9" | [[Frank Beaurepaire]] {{PisiLipp|Austraalia}} || 21.48,4 |- | align=left| [[Ujumine 1928. aasta suveolümpiamängudel#1500 m vabalt|Amsterdam 1928]] | style="background:#F7F6A8" | [[Arne Borg]] {{PisiLipp|Rootsi}} || ''' 19.51,8 [[Ujumise olümpiarekordid|OR]]''' | style="background:#DCE5E5" | [[Boy Charlton]] {{PisiLipp|Austraalia}} || 20.02,6 | style="background:#FFDAB9" | [[Buster Crabbe]] {{PisiLipp|USA}} || 20.28,8 |- | align=left| [[Ujumine 1932. aasta suveolümpiamängudel#1500 m vabalt|Los Angeles 1932]] | style="background:#F7F6A8" | [[Kusuo Kitamura]] [[Pilt:Flag_of_Japan_(1870–1999).svg|25px]] [[Jaapan]] || '''19.12,4 OR ''' | style="background:#DCE5E5" | [[Shozo Makino]] [[Pilt:Flag_of_Japan_(1870–1999).svg|25px]] [[Jaapan]] || 19.14,1 | style="background:#FFDAB9" | [[Jim Cristy]] {{PisiLipp|USA}} || 19.39,5 |- | align=left| [[Ujumine 1936. aasta suveolümpiamängudel#1500 m vabalt|Berliin 1936]] | style="background:#F7F6A8" | [[Noboru Terada]] [[Pilt:Flag_of_Japan_(1870–1999).svg|25px]] [[Jaapan]] || 19.13,7 | style="background:#DCE5E5" | [[Jack Medica ]] {{PisiLipp|USA}} || 19.34,0 | style="background:#FFDAB9" | [[Shumpei Uto ]] [[Pilt:Flag_of_Japan_(1870–1999).svg|25px]] [[Jaapan]] || 19.34,5 |- | align=left| [[Ujumine 1948. aasta suveolümpiamängudel#1500 m vabalt|London 1948]] | style="background:#F7F6A8" | [[Jimmy McLane]] {{PisiLipp|USA}} || 19.18,5 | style="background:#DCE5E5" | [[John Marshall]] {{PisiLipp|Austraalia}} || 19.31,3 | style="background:#FFDAB9" | [[György Mitró]] [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1946-1949,_1956-1957).svg|25px]] [[Ungari]] || 19.43,2 |- | align=left| [[Ujumine 1952. aasta suveolümpiamängudel#1500 m vabalt|Helsinki 1952]] | style="background:#F7F6A8" | [[Ford Konno]] {{PisiLipp|USA}} || ''' 18.30,0 OR''' | style="background:#DCE5E5" | [[Shiro Hashizume]] [[Pilt:Flag_of_Japan_(1870–1999).svg|24px]] [[Jaapan]] || 18.41,4 | style="background:#FFDAB9" | [[Tesuo Okamoto]] [[Pilt:Flag_of_Japan_(1870–1999).svg|24px]] [[Jaapan]] || 18.51,3 |- | align=left| [[Ujumine 1956. aasta suveolümpiamängudel#1500 m vabalt|Melbourne 1956]] | style="background:#F7F6A8" | [[Murray Rose]] {{PisiLipp|Austraalia}} || 17.58,9 | style="background:#DCE5E5" | [[Tsuyoshi Yamanaka]] [[Pilt:Flag_of_Japan_(1870–1999).svg|25px]] [[Jaapan]] || 18..00,3 | style="background:#FFDAB9" | [[George Breen]] {{PisiLipp|USA}} || 18.08,2 |- | align=left| [[Ujumine 1960. aasta suveolümpiamängudel#1500 m vabalt|Rooma 1960]] | style="background:#F7F6A8" | [[John Konrads]] {{PisiLipp|Austraalia}} || ''' 17.19,6 OR''' | style="background:#DCE5E5" | [[Murray Rose]] {{PisiLipp|Austraalia}} || 17.21,7 | style="background:#FFDAB9" | [[George Breen]] {{PisiLipp|USA}} || 17.30,6 |- | align=left| [[Ujumine 1964. aasta suveolümpiamängudel#1500 m vabalt|Tokyo 1964]] | style="background:#F7F6A8" | [[Robert Windle]] {{PisiLipp|Austraalia}} || '''17.01,7 OR ''' | style="background:#DCE5E5" | [[John Nelson]] {{PisiLipp|USA}} || 17.03,0 | style="background:#FFDAB9" | [[Allan Wood]] {{PisiLipp|Austraalia}} || 17.07,7 |- | align=left| [[Ujumine 1968. aasta suveolümpiamängudel#1500 m vabalt|Mexico 1968]] | style="background:#F7F6A8" | [[Michael Burton]] {{PisiLipp|USA}} || '''16.38,9 OR ''' | style="background:#DCE5E5" | [[John Kinsella]] {{PisiLipp|USA}} || 16.57,3 | style="background:#FFDAB9" | [[Gregory Brough]] {{PisiLipp|Austraalia}} || 17.04,7 |- | align=left| [[Ujumine 1972. aasta suveolümpiamängudel#1500 m vabalt|München 1972]] | style="background:#F7F6A8" | [[Michael Burton]] {{PisiLipp|USA}} || '''15.52,58 MR ''' | style="background:#DCE5E5" | [[Graham Windeatt]] {{PisiLipp|Austraalia}} || 15.58,48 | style="background:#FFDAB9" | [[Doug Northway]] {{PisiLipp|USA}} || 16.09,25 |- | align=left| [[Ujumine 1976. aasta suveolümpiamängudel#1500 m vabalt|Montreal 1976]] | style="background:#F7F6A8" | [[Brian Goodell]] {{PisiLipp|USA}} || '''15.02,40 MR ''' | style="background:#DCE5E5" | [[Robert Hackett]] {{PisiLipp|USA}} || 15.03,91 | style="background:#FFDAB9" | [[Stephen Holland]] {{PisiLipp|Austraalia}} || 15.04,66 |- | align=left| [[Ujumine 1980. aasta suveolümpiamängudel#1500 m vabalt|Moskva 1980]] | style="background:#F7F6A8" | [[Vladimir Salnikov]] {{PisiLipp|NSVL}} || '''14.58,27 MR ''' | style="background:#DCE5E5" | [[Aleksandr Tšajev]] {{PisiLipp|NSVL}} || 15.14,30 | style="background:#FFDAB9" | [[Max Metzker]] [[Pilt:Olympic Rings.svg|25px]] [[Austraalia]] || 15.14,49 |- | align=left| [[Ujumine 1984. aasta suveolümpiamängudel#1500 m vabalt|Los Angeles 1984]] | style="background:#F7F6A8" | [[Mike O'Brien]] {{PisiLipp|USA}} || 15.05,20 | style="background:#DCE5E5" | [[George DiCarlo]] {{PisiLipp|USA}} || 15.10,59 | style="background:#FFDAB9" | [[Stefan Pfeiffer]] [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|25px]] [[Saksa FV]] || 15.12,77 |- | align=left| [[Ujumine 1988. aasta suveolümpiamängudel#1500 m vabalt|Seoul 1988]] | style="background:#F7F6A8" | [[Vladimir Salnikov]] {{PisiLipp|NSVL}} || 15.00,40 | style="background:#DCE5E5" | [[Stefan Pfeiffer]] [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|25px]] [[Saksa FV]] || 15.02,69 | style="background:#FFDAB9" | [[Uwe Dassler]] {{PisiLipp|Saksa DV}} || 15.06.15 |- | align=left| [[Ujumine 1992. aasta suveolümpiamängudel#1500 m vabalt|Barcelona 1992]] | style="background:#F7F6A8" | [[Kieren Perkins]] {{PisiLipp|Austraalia}} || '''14.43,48 MR ''' | style="background:#DCE5E5" | [[Glen Housman]] {{PisiLipp|Austraalia}} || 14.55,29 | style="background:#FFDAB9" | [[Jörg Hoffmann]] {{PisiLipp|Saksamaa}} || 15.02,29 |- | align=left| [[Ujumine 1996. aasta suveolümpiamängudel#1500 m vabalt|Atlanta 1996]] | style="background:#F7F6A8" | [[Kieren Perkins]] {{PisiLipp|Austraalia}}|| 14.56,40 | style="background:#DCE5E5" | [[Daniel Kowalski]] {{PisiLipp|Austraalia}} || 15.02,43 | style="background:#FFDAB9" | [[Graeme Smith]] {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 15.02,48 |- | align=left| [[Ujumine 2000. aasta suveolümpiamängudel#1500 m vabalt|Sydney 2000]] | style="background:#F7F6A8" | [[Grant Hackett]] {{PisiLipp|Austraalia}}|| 14.48,33 | style="background:#DCE5E5" | [[Kieren Perkins]] {{PisiLipp|Austraalia}} || 14.53,59 | style="background:#FFDAB9" | [[Chris Thompson]] {{PisiLipp|USA}} || 14.56,81 |- | align=left| [[Ujumine 2004. aasta suveolümpiamängudel#1500 m vabalt|Ateena 2004]] | style="background:#F7F6A8" | [[Grant Hackett]] {{PisiLipp|Austraalia}}|| '''14.43,40 OR''' | style="background:#DCE5E5" | [[Larsen Jensen]] {{PisiLipp|USA}} || 14.45,29 | style="background:#FFDAB9" | [[David Davies (ujuja)|David Davies]] {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 14.45,95 |- | align=left| [[Ujumine 2008. aasta suveolümpiamängudel#1500 m vabalt|Peking 2008]] | style="background:#F7F6A8" | [[Oussama Mellouli]] {{PisiLipp|Tuneesia}}|| 14.40,84 | style="background:#DCE5E5" | [[Grant Hackett]] {{PisiLipp|Austraalia}} || 14.41,53 | style="background:#FFDAB9" | [[Ryan Cochrane]] {{PisiLipp|Kanada}} || 14.42,69 |- | align=left| [[Ujumine 2012. aasta suveolümpiamängudel#1500 m vabalt|London 2012]] | style="background:#F7F6A8" | [[Yang Sun]] {{Pisilipp|Hiina}} || '''14.31,02 MR''' | style="background:#DCE5E5" | [[Ryan Cochrane]] {{Pisilipp|Kanada}} || 14.39,63 | style="background:#FFDAB9" | [[Oussama Mellouli]] {{Pisilipp|Tuneesia}} || 14.40,31 |- | align=left| [[Ujumine 2016. aasta suveolümpiamängudel#1500 m vabalt|Rio 2016]] | style="background:#F7F6A8" | [[Gregorio Paltrinieri]] {{PisiLipp|Itaalia}} || 14.34,57 | style="background:#DCE5E5" | [[Connor Jaeger]] {{PisiLipp|USA}} || 14.39,48 | style="background:#FFDAB9" | [[Gabriele Detti]] {{PisiLipp|Itaalia}} || 14.40,86 |- | align=left| [[Ujumine 2020. aasta suveolümpiamängudel#1500 m vabalt|Tokyo 2020]] | style="background:#F7F6A8" | [[Robert Finke]] {{PisiLipp|USA}}||align="center"| 14.39,65 | style="background:#DCE5E5" | [[Mihhailo Romantšuk]] {{PisiLipp|Ukraina}}||align="center"| 14.40,66 | style="background:#FFDAB9" | [[Florian Wellbrock]] {{PisiLipp|Saksamaa}}||align="center"| 14.40,91 |} ===100 m selili=== {| class="wikitable" style="width:95%;" |- ! style="width:11%;" | Olümpia ! style="width:23%; background-color:gold;" | Kuld ! style="width:7%;"| ! style="width:24%; background-color:silver;" | Hõbe ! style="width:6%;"| ! style="width:24%; background-color:#CC9966;" | Pronks ! style="width:6%;"| |- | align=left| [[Ujumine 1908. aasta suveolümpiamängudel#100 m selili|Pariis 1908]] | style="background:#F7F6A8" | [[Arno Bieberstein]] [[Pilt:Flag of Germany (1867–1919).svg|25px]] [[Saksamaa]] || '''1.24,6 [[ujumise maailmarekordid|MR]] ''' | style="background:#DCE5E5" | [[Ludvig Dam ]] {{PisiLipp|Taani}} || 1.26,6 | style="background:#FFDAB9" | [[Herbert Haresnape]] {{PisiLipp|Suurbritannia}}|| 1.27,0 |- | align=left| [[Ujumine 1912. aasta suveolümpiamängudel#100 m selili|Stockholm 1912]] | style="background:#F7F6A8" | [[Harry Hebner ]] {{PisiLipp|USA}} || 1.21,2 | style="background:#DCE5E5" | [[Otto Fahr]] [[Pilt:Flag of Germany (1867–1919).svg|25px]] [[Saksamaa]] || 1.22,4 | style="background:#FFDAB9" | [[Paul Kellner]] [[Pilt:Flag of Germany (1867–1919).svg|25px]] [[Saksamaa]] || 1.24,0 |- | align=left| [[Ujumine 1920. aasta suveolümpiamängudel#100 m selili|Antwerpen 1920]] | style="background:#F7F6A8" | [[Warren Kealoha]] {{PisiLipp|USA}} || 1.15,2 | style="background:#DCE5E5" | [[Ray Kegeris]] {{PisiLipp|USA}} || 1.16,8 | style="background:#FFDAB9" | [[Gérard Blitz]] {{PisiLipp|Belgia}} || 1.19,0 |- | align=left| [[Ujumine 1924. aasta suveolümpiamängudel#100 m selili|Pariis 1924]] | style="background:#F7F6A8" | [[Warren Kealoha]] {{PisiLipp|USA}} || '''1.13,2 [[Ujumise olümpiarekordid|OR]] ''' | style="background:#DCE5E5" | [[Paul Wyatt]] {{PisiLipp|USA}} || 1.15,4 | style="background:#FFDAB9" | [[Károly Bartha]] [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1915-1918,_1919-1946;_3-2_aspect_ratio).svg|25px]] [[Ungari]] || 1.17,8 |- | align=left| [[Ujumine 1928. aasta suveolümpiamängudel#100 m selili|Amsterdam 1928]] | style="background:#F7F6A8" | [[George Kojac]] {{PisiLipp|USA}} || '''1:08.2 MR ''' | style="background:#DCE5E5" | [[Walter Laufer]] {{PisiLipp|USA}} || 1.10,0 | style="background:#FFDAB9" | [[Paul Wyatt]] {{PisiLipp|USA}} || 1.12,0 |- | align=left| [[Ujumine 1932. aasta suveolümpiamängudel#100 m selili|Los Angeles 1932]] | style="background:#F7F6A8" | [[Masaji Kiyokawa]] [[Pilt:Flag_of_Japan_(1870–1999).svg|25px]] [[Jaapan]] || 1.08,6 | style="background:#DCE5E5" | [[Toshio Irie]] [[Pilt:Flag_of_Japan_(1870–1999).svg|25px]] [[Jaapan]] || 1.09,8 | style="background:#FFDAB9" | [[Kentaro Kawatsu]] [[Pilt:Flag_of_Japan_(1870–1999).svg|25px]] [[Jaapan]] || 1.10,0 |- | align=left| [[Ujumine 1936. aasta suveolümpiamängudel#100 m selili|Berliin 1936]] | style="background:#F7F6A8" | [[Adolph Kiefer]] {{PisiLipp|USA}} || '''1.05,9 OR ''' | style="background:#DCE5E5" | [[Albert van de Weghe]] {{PisiLipp|USA}} || 1.07,7 | style="background:#FFDAB9" | [[Masaji Kiyokawa]] [[Pilt:Flag_of_Japan_(1870–1999).svg|25px]] [[Jaapan]] || 1.08,4 |- | align=left| [[Ujumine 1948. aasta suveolümpiamängudel#100 m selili|London 1948]] | style="background:#F7F6A8" | [[Allen Stack]] {{PisiLipp|USA}} || 1.06,4 | style="background:#DCE5E5" | [[Bob Cowell]] {{PisiLipp|USA}} || 1.06,5 | style="background:#FFDAB9" | [[Georges Vallerey]] {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1.07,8 |- | align=left| [[Ujumine 1952. aasta suveolümpiamängudel#100 m selili|Helsinki 1952]] | style="background:#F7F6A8" | [[Yoshinobu Oyakawa]] {{PisiLipp|USA}} || ''' 1.05,4 OR''' | style="background:#DCE5E5" | [[Gilbert Bozon]] {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1.06,2 | style="background:#FFDAB9" | [[Jack Taylor]] {{PisiLipp|USA}} || 1.06,4 |- | align=left| [[Ujumine 1956. aasta suveolümpiamängudel#100 m selili|Melbourne 1956]] | style="background:#F7F6A8" | [[David Theile]] {{PisiLipp|Austraalia}} || '''1.02,2 MR ''' | style="background:#DCE5E5" | [[John Monckton]] {{PisiLipp|Austraalia}} || 1.03,2 | style="background:#FFDAB9" | [[Frank McKinney]] {{PisiLipp|USA}} || 1.04,5 |- | align=left| [[Ujumine 1960. aasta suveolümpiamängudel#100 m selili|Rooma 1960]] | style="background:#F7F6A8" | [[David Theile]] {{PisiLipp|Austraalia}} || ''' 1.01,9 OR''' | style="background:#DCE5E5" | [[Frank McKinney]] {{PisiLipp|USA}} || 1.02,1 | style="background:#FFDAB9" | [[Bob Bennett]] {{PisiLipp|USA}} || 1.02,3 |- | align=left| [[Ujumine 1968. aasta suveolümpiamängudel#100 m selili|Mexico 1968]] | style="background:#F7F6A8" | [[Roland Matthes]] [[Pilt:German_Olympic_flag_(1959-1968).svg|24px]] [[Saksa DV]] || '''58,7 OR ''' | style="background:#DCE5E5" | [[Charles Hickcox]] {{PisiLipp|USA}} || 1.00,2 | style="background:#FFDAB9" | [[Ronnie Mills]] {{PisiLipp|USA}} || 1.00,5 |- | align=left| [[Ujumine 1972. aasta suveolümpiamängudel#100 m selili|München 1972]] | style="background:#F7F6A8" | [[Roland Matthes]] {{PisiLipp|Saksa DV}} || '''56,58 OR ''' | style="background:#DCE5E5" | [[Mike Stamm]] {{PisiLipp|USA}} || 57,70 | style="background:#FFDAB9" | [[John Murphy]] {{PisiLipp|USA}} || 58,35 |- | align=left| [[Ujumine 1976. aasta suveolümpiamängudel#100 m selili|Montreal 1976]] | style="background:#F7F6A8" | [[John Naber]] {{PisiLipp|USA}} || ''' 55,49 MR''' | style="background:#DCE5E5" | [[Peter Rocca]] {{PisiLipp|USA}} || 56,34 | style="background:#FFDAB9" | [[Roland Matthes]] {{PisiLipp|Saksa DV}} || 57,22 |- | align=left| [[Ujumine 1980. aasta suveolümpiamängudel#100 m selili|Moskva 1980]] | style="background:#F7F6A8" | [[Bengt Baron]] {{PisiLipp|Rootsi}} || 56,53 | style="background:#DCE5E5" | [[Viktor Kuznetsov]] {{PisiLipp|NSVL}} || 56,99 | style="background:#FFDAB9" | [[Vladimir Dolgov]] {{PisiLipp|NSVL}} || 57,63 |- | align=left| [[Ujumine 1984. aasta suveolümpiamängudel#100 m selili|Los Angeles 1984]] | style="background:#F7F6A8" | [[Rick Carey]] {{PisiLipp|USA}} || 55,79 | style="background:#DCE5E5" | [[Dave Wilson]] {{PisiLipp|USA}} || 56,35 | style="background:#FFDAB9" | [[Mike West]] {{PisiLipp|Kanada}} || 56,49 |- | align=left| [[Ujumine 1988. aasta suveolümpiamängudel#100 m selili|Seoul 1988]] | style="background:#F7F6A8" | [[Daichi Suzuki]] {{PisiLipp|Jaapan}} || 55,05 | style="background:#DCE5E5" | [[David Berkoff]] {{PisiLipp|USA}} || 55,18 | style="background:#FFDAB9" | [[Igor Poljanski]] {{PisiLipp|NSVL}} || 55,20 |- | align=left| [[Ujumine 1992. aasta suveolümpiamängudel#100 m selili|Barcelona 1992]] | style="background:#F7F6A8" | [[Mark Tewksbury]] {{PisiLipp|Kanada}} || '''53,98 OR ''' | style="background:#DCE5E5" | [[Jeff Rouse]] {{PisiLipp|USA}} || 54,04 | style="background:#FFDAB9" | [[David Berkoff]] {{PisiLipp|USA}} || 54,78 |- | align=left| [[Ujumine 1996. aasta suveolümpiamängudel#100 m selili|Atlanta 1996]] | style="background:#F7F6A8" | [[Jeff Rouse]] {{PisiLipp|USA}}|| 54,10 | style="background:#DCE5E5" | [[Rodolfo Falcón]] {{PisiLipp|Kuuba}} || 54,98 | style="background:#FFDAB9" | [[Neisser Bent]] {{PisiLipp|Kuuba}} || 55,02 |- | align=left| [[Ujumine 2000. aasta suveolümpiamängudel#100 m selili|Sydney 2000]] | style="background:#F7F6A8" | [[Lenny Krayzelburg]] {{PisiLipp|USA}}|| '''53,72 OR''' | style="background:#DCE5E5" | [[Matthew Welsh]] {{PisiLipp|Austraalia}} || 54,07 | style="background:#FFDAB9" | [[Stev Theloke]] {{PisiLipp|Saksamaa}} || 54,82 |- | align=left| [[Ujumine 2004. aasta suveolümpiamängudel#100 m selili|Ateena 2004]] | style="background:#F7F6A8" | [[Aaron Peirsol]] {{PisiLipp|USA}}|| 54,06 | style="background:#DCE5E5" | [[Markus Rogan]] {{PisiLipp|Austria}} || 54,35 | style="background:#FFDAB9" | [[Tomomi Morita]] {{PisiLipp|Jaapan}} || 54,36 |- | align=left| [[Ujumine 2008. aasta suveolümpiamängudel#100 m selili|Peking 2008]] | style="background:#F7F6A8" | [[Aaron Peirsol]] {{PisiLipp|USA}} || '''52,54 MR''' | style="background:#DCE5E5" | [[Matt Grevers]] {{PisiLipp|USA}} || 53,11 | style="background:#FFDAB9" | [[Arkadi Vjatšanin]] {{PisiLipp|Venemaa}} <br /> [[Hayden Stoeckel]] {{PisiLipp|Austraalia}} || 53,18 |- | align=left| [[Ujumine 2012. aasta suveolümpiamängudel#100 m selili|London 2012]] | style="background:#F7F6A8" | [[Matthew Grevers]] {{Pisilipp|USA}} || 52,16 | style="background:#DCE5E5" | [[Nick Thomas]] {{Pisilipp|USA}} || 52,92 | style="background:#FFDAB9" | [[Ryosuke Irie]] {{Pisilipp|Jaapan}} || 52,97 |- | align=left| [[Ujumine 2016. aasta suveolümpiamängudel#100 m selili|Rio 2016]] | style="background:#F7F6A8" | [[Ryan Murphy]] {{PisiLipp|USA}} || '''51,97 OR''' | style="background:#DCE5E5" | [[Xu Jiayu]] {{PisiLipp|Hiina}} || 52,31 | style="background:#FFDAB9" | [[David Plummer]] {{PisiLipp|USA}} || 52,40 |- | align=left| [[Ujumine 2020. aasta suveolümpiamängudel#100 m selili|Tokyo 2020]] | style="background:#F7F6A8" | [[Jevgeni Rõlov]] [[Venemaa olümpiakomitee|ROC]]||align="center"| '''51,98 [[Ujumise Euroopa rekordid|ER]]''' | style="background:#DCE5E5" | [[Kliment Kolesnikov]] [[Venemaa olümpiakomitee|ROC]]||align="center"| 52,00 | style="background:#FFDAB9" | [[Ryan Murphy]] {{PisiLipp|USA}}||align="center"| 52,19 |} ===200 m selili=== {| class="wikitable" style="width:95%;" |- ! style="width:11%;" | Olümpia ! style="width:23%; background-color:gold;" | Kuld ! style="width:7%;"| ! style="width:24%; background-color:silver;" | Hõbe ! style="width:6%;"| ! style="width:24%; background-color:#CC9966;" | Pronks ! style="width:6%;"| |- | align=left| [[Ujumine 1900. aasta suveolümpiamängudel#200 m selili|Pariis 1900]] | style="background:#F7F6A8" | [[Ernst Hoppenberg]] [[Pilt:Flag of Germany (1867–1919).svg|25px]] [[Saksamaa]] || 2.47,0 | style="background:#DCE5E5" | [[Karl Ruberl]] [[Pilt:Flag of the Habsburg Monarchy.svg|25px]] [[Austria]] || 2.56,0 | style="background:#FFDAB9" | [[Johannes Drost]] {{PisiLipp|Holland}} || 3.01,0 |- | align=left| [[Ujumine 1964. aasta suveolümpiamängudel#200 m selili|Tokyo 1964]] | style="background:#F7F6A8" | [[Jed Graef]] {{PisiLipp|USA}} || '''2.10,3 [[Ujumise maailmarekordid|MR]] ''' | style="background:#DCE5E5" | [[Gary Dilley]] {{PisiLipp|USA}} || 2.10,5 | style="background:#FFDAB9" | [[Bob Bennett]] {{PisiLipp|USA}} || 2.13,1 |- | align=left| [[Ujumine 1968. aasta suveolümpiamängudel#200 m selili|Mexico 1968]] | style="background:#F7F6A8" | [[Roland Matthes]] [[Pilt:German_Olympic_flag_(1959-1968).svg|24px]] [[Saksa DV]] || '''2.09,6 [[Ujumise olümpiarekordid|OR]] ''' | style="background:#DCE5E5" | [[Mitchell Ivey]] {{PisiLipp|USA}} || 2.10,6 | style="background:#FFDAB9" | [[Jack Horsley]] {{PisiLipp|USA}} || 2.10,9 |- | align=left| [[Ujumine 1972. aasta suveolümpiamängudel#200 m selili|München 1972]] | style="background:#F7F6A8" | [[Roland Matthes]] {{PisiLipp|Saksa DV}} || '''2.02,82 MR ''' | style="background:#DCE5E5" | [[Mike Stamm]] {{PisiLipp|USA}} || 2.04,09 | style="background:#FFDAB9" | [[Mitch Ivey]] {{PisiLipp|USA}} || 2.04,33 |- | align=left| [[Ujumine 1976. aasta suveolümpiamängudel#200 m selili|Montreal 1976]] | style="background:#F7F6A8" | [[John Naber]] {{PisiLipp|USA}} || '''1.59,19 MR ''' | style="background:#DCE5E5" | [[Peter Rocca]] {{PisiLipp|USA}} || 2.00,55 | style="background:#FFDAB9" | [[Dan Harrigan]] {{PisiLipp|USA}} || 2.01,35 |- | align=left| [[Ujumine 1980. aasta suveolümpiamängudel#200 m selili|Moskva 1980]] | style="background:#F7F6A8" | [[Sándor Wladár]] {{PisiLipp|Ungari}} || 2.01,93 | style="background:#DCE5E5" | [[Zoltán Verrasztó]] {{PisiLipp|Ungari}} || 2.02,40 | style="background:#FFDAB9" | [[Mark Kerry]] [[Pilt:Olympic Rings.svg|25px]] [[Austraalia]] || 2.03,14 |- | align=left| [[Ujumine 1984. aasta suveolümpiamängudel#200 m selili|Los Angeles 1984]] | style="background:#F7F6A8" | [[Rick Carey]] {{PisiLipp|USA}} || 2.00.23 | style="background:#DCE5E5" | [[Frédéric Delcourt]] {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 2.01,75 | style="background:#FFDAB9" | [[Cameron Henning]] {{PisiLipp|Kanada}} || 2.02,37 |- | align=left| [[Ujumine 1988. aasta suveolümpiamängudel#200 m selili|Seoul 1988]] | style="background:#F7F6A8" | [[Igor Poljanski]] {{PisiLipp|NSVL}} || 1.59,37 | style="background:#DCE5E5" | [[Frank Baltrusch]] {{PisiLipp|Saksa DV}} || 1.59,60 | style="background:#FFDAB9" | [[Paul Kingsman]] {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 2.00,48 |- | align=left| [[Ujumine 1992. aasta suveolümpiamängudel#200 m selili|Barcelona 1992]] | style="background:#F7F6A8" | [[Martín López-Zubero]] {{PisiLipp|Hispaania}} || ''' 1.58,47 OR''' | style="background:#DCE5E5" | [[Vladimir Selkov]] [[Pilt:Olympic Rings.svg|25px]] [[SRÜ]] || 1.58,87 | style="background:#FFDAB9" | [[Stefano Battistelli]] {{PisiLipp|Itaalia}} || 1.59,40 |- | align=left| [[Ujumine 1996. aasta suveolümpiamängudel#200 m selili|Atlanta 1996]] | style="background:#F7F6A8" | [[Brad Bridgewater]] {{PisiLipp|USA}}|| 1.58,54 | style="background:#DCE5E5" | [[Tripp Schwenk]] {{PisiLipp|USA}} || 1.58,99 | style="background:#FFDAB9" | [[Emanuele Merisi]] {{PisiLipp|Itaalia}} || 1.59,18 |- | align=left| [[Ujumine 2000. aasta suveolümpiamängudel#200 m selili|Sydney 2000]] | style="background:#F7F6A8" | [[Lenny Krayzelburg]] {{PisiLipp|USA}}|| ''' 1.56,76 OR''' | style="background:#DCE5E5" | [[Aaron Peirsol]] {{PisiLipp|USA}} || 1.57,35 | style="background:#FFDAB9" | [[Matthew Welsh]] {{PisiLipp|Austraalia}} || 1.57,59 |- | align=left| [[Ujumine 2004. aasta suveolümpiamängudel#200 m selili|Ateena 2004]] | style="background:#F7F6A8" | [[Aaron Peirsol]] {{PisiLipp|USA}}|| '''1.54,95 OR''' | style="background:#DCE5E5" | [[Markus Rogan]] {{PisiLipp|Austria}} || 1.57,35 | style="background:#FFDAB9" | [[Razvan Florea]] {{PisiLipp|Rumeenia}} || 1.57,56 |- | align=left| [[Ujumine 2008. aasta suveolümpiamängudel#200 m selili|Peking 2008]] | style="background:#F7F6A8" | [[Ryan Lochte]] {{PisiLipp|USA}} || '''1.53,94 MR''' | style="background:#DCE5E5" | [[Aaron Peirsol]] {{PisiLipp|USA}} || 1.54,33 | style="background:#FFDAB9" | [[Arkadi Vjatšanin]] {{PisiLipp|Venemaa}} || 1.54,93 |- | align=left| [[Ujumine 2012. aasta suveolümpiamängudel#200 m selili|London 2012]] | style="background:#F7F6A8" | [[Tyler Clary]] {{PisiLipp|USA}} || '''1.53,41 OR ''' | style="background:#DCE5E5" | [[Ryosuke Irie]] {{PisiLipp|Jaapan}} || 1.53,78 | style="background:#FFDAB9" | [[Ryan Lochte]] {{PisiLipp|USA}} || 1.53,94 |- | align=left| [[Ujumine 2016. aasta suveolümpiamängudel#200 m selili|Rio 2016]] | style="background:#F7F6A8" | [[Ryan Murphy]] {{PisiLipp|USA}} || 1.53,62 | style="background:#DCE5E5" | [[Mitch Larkin]] {{PisiLipp|Austraalia}} || 1.53,96 | style="background:#FFDAB9" | [[Jevgeni Rõlov]] {{PisiLipp|Venemaa}} || 1.53,97 |- | align=left| [[Ujumine 2020. aasta suveolümpiamängudel#200 m selili|Tokyo 2020]] | style="background:#F7F6A8" | [[Jevgeni Rõlov]] [[Venemaa olümpiakomitee|ROC]]||align="center"| '''1.53,27 [[Ujumise olümpiarekordid|OR]] | style="background:#DCE5E5" | [[Ryan Murphy]] {{PisiLipp|USA}}||align="center"| 1.54,15 | style="background:#FFDAB9" | [[Luke Greenbank]] {{PisiLipp|Suurbritannia}}||align="center"| 1.54,72 |} ===100 m rinnuli=== {| class="wikitable" style="width:95%;" |- ! style="width:11%;" | Olümpia ! style="width:24%; background-color:gold;" | Kuld ! style="width:7%;"| ! style="width:26%; background-color:silver;" | Hõbe ! style="width:5%;"| ! style="width:24%; background-color:#CC9966;" | Pronks ! style="width:5%;"| |- | align=left| [[Ujumine 1968. aasta suveolümpiamängudel#100 m rinnuli|Mexico 1968]] | style="background:#F7F6A8" | [[Donald McKenzie]] {{PisiLipp|USA}} || '''1.07,7 [[Ujumise olümpiarekordid|OR]] ''' | style="background:#DCE5E5" | [[Vladimir Kossinski]] {{PisiLipp|NSV Liit}} || 1.08,0 | style="background:#FFDAB9" | [[Nikolai Pankin]] {{PisiLipp|NSV Liit}} || 1.08,0 |- | align=left| [[Ujumine 1972. aasta suveolümpiamängudel#100 m rinnuli|München 1972]] | style="background:#F7F6A8" | [[Nobutaka Taguchi]] {{PisiLipp|Jaapan}} || '''1.04,94 [[Ujumise maailmarekordid|MR]] ''' | style="background:#DCE5E5" | [[Tom Bruce]] {{PisiLipp|USA}} || 1.05,43 | style="background:#FFDAB9" | [[John Hencken]] {{PisiLipp|USA}} || 1.05,61 |- | align=left| [[Ujumine 1976. aasta suveolümpiamängudel#100 m rinnuli|Montreal 1976]] | style="background:#F7F6A8" | [[John Hencken]] {{PisiLipp|USA}} || '''1.03,11 MR ''' | style="background:#DCE5E5" | [[David Wilkie]] {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.03,43 | style="background:#FFDAB9" | [[Arvidas Juozaitis]] {{PisiLipp|NSV Liit}} || 1.04,23 |- | align=left| [[Ujumine 1980. aasta suveolümpiamängudel#100 m rinnuli|Moskva 1980]] | style="background:#F7F6A8" | [[Duncan Goodhew]] [[Pilt:Olympic Rings.svg|25px]] [[Suurbritannia]] || 1.03,34 | style="background:#DCE5E5" | [[Arsens Miskarovs]] {{PisiLipp|NSVL}} || 1.03,82 | style="background:#FFDAB9" | [[Peter Evans]] [[Pilt:Olympic Rings.svg|25px]] [[Austraalia]] || 1,03.96 |- | align=left| [[Ujumine 1984. aasta suveolümpiamängudel#100 m rinnuli|Los Angeles 1984]] | style="background:#F7F6A8" | [[Steve Lundquist]] {{PisiLipp|USA}} || ''' 1.01,65 MR''' | style="background:#DCE5E5" | [[Victor Davis]] {{PisiLipp|Kanada}} || 1.01,99 | style="background:#FFDAB9" | [[Peter Evans]] {{PisiLipp|Austraalia}} || 1.02,97 |- | align=left| [[Ujumine 1988. aasta suveolümpiamängudel#100 m rinnuli|Seoul 1988]] | style="background:#F7F6A8" | [[Adrian Moorhouse]] {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.02,04 | style="background:#DCE5E5" | [[Károly Güttler]] {{PisiLipp|Ungari}} || 1.02,05 | style="background:#FFDAB9" | [[Dmitri Volkov (ujuja)|Dmitri Volkov]] {{PisiLipp|NSVL}} || 1.02,20 |- | align=left| [[Ujumine 1992. aasta suveolümpiamängudel#100 m rinnuli|Barcelona 1992]] | style="background:#F7F6A8" | [[Nelson Diebel]] {{PisiLipp|USA}} || '''1.01,50 OR''' | style="background:#DCE5E5" | [[Norbert Rózsa]] {{PisiLipp|Ungari}} || 1.01,68 | style="background:#FFDAB9" | [[Phil Rogers]] {{PisiLipp|Austraalia}} || 1.01,76 |- | align=left| [[Ujumine 1996. aasta suveolümpiamängudel#100 m rinnuli|Atlanta 1996]] | style="background:#F7F6A8" | [[Frederik Deburghgraeve]] {{PisiLipp|Belgia}}|| 1.00,65 | style="background:#DCE5E5" | [[Jeremy Linn]] {{PisiLipp|USA}} || 1.00,77 | style="background:#FFDAB9" | [[Mark Warnecke]] {{PisiLipp|Saksamaa}} || 1.01,33 |- | align=left| [[Ujumine 2000. aasta suveolümpiamängudel#100 m rinnuli|Sydney 2000]] | style="background:#F7F6A8" | [[Domenico Fioravanti]] {{PisiLipp|Itaalia}}|| '''1.00,46 OR''' | style="background:#DCE5E5" | [[Ed Moses]] {{PisiLipp|USA}} || 1.00,73 | style="background:#FFDAB9" | [[Roman Sludnov]] {{PisiLipp|Venemaa}} || 1.00,91 |- | align=left| [[Ujumine 2004. aasta suveolümpiamängudel#100 m rinnuli|Ateena 2004]] | style="background:#F7F6A8" | [[Kosuke Kitajima]] {{PisiLipp|Jaapan}}|| '''1.00,08 OR''' | style="background:#DCE5E5" | [[Brendan Hansen]] {{PisiLipp|USA}} || 1.00,25 | style="background:#FFDAB9" | [[Hugues Duboscq]] {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1.00,88 |- | align=left| [[Ujumine 2008. aasta suveolümpiamängudel#100 m rinnuli|Peking 2008]] | style="background:#F7F6A8" | [[Kosuke Kitajima]] {{PisiLipp|Jaapan}} || '''58,91 MR''' | style="background:#DCE5E5" | [[Alexander Dale Oen]] {{PisiLipp|Norra}} || 59,20 | style="background:#FFDAB9" | [[Hugues Duboscq]] {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 59,37 |- | align=left| [[Ujumine 2012. aasta suveolümpiamängudel#100 m rinnuli|London 2012]] | style="background:#F7F6A8" | [[Cameron van der Burgh]] [[Pilt:Flag of South Africa.svg|24px|LAV]] [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]] || '''58,46 MR''' | style="background:#DCE5E5" | [[Christian Sprenger]] {{PisiLipp|Austraalia}} || 58,93 | style="background:#FFDAB9" | [[Brendan Hansen]] {{PisiLipp|USA}} || 59,49 |- | align=left| [[Ujumine 2016. aasta suveolümpiamängudel#100 m rinnuli|Rio 2016]] | style="background:#F7F6A8" | [[Adam Peaty]] {{PisiLipp|Suurbritannia}} || '''57,13 MR''' | style="background:#DCE5E5" | [[Cameron van der Burgh]] [[Pilt:Flag of South Africa.svg|24px|LAV]] [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]] || 58,69 | style="background:#FFDAB9" | [[Cody Miller]] {{PisiLipp|USA}} || 58,87 |- | align=left| [[Ujumine 2020. aasta suveolümpiamängudel#100 m rinnuli|Tokyo 2020]] | style="background:#F7F6A8" | [[Adam Peaty]] {{PisiLipp|Suurbritannia}}||align="center"| 57,37 | style="background:#DCE5E5" | [[Arno Kamminga]] {{PisiLipp|Holland}}||align="center"| 58,00 | style="background:#FFDAB9" | [[Nicolò Martinenghi]] {{PisiLipp|Itaalia}}||align="center"| 58,33 |} ===200 m rinnuli=== {| class="wikitable" style="width:95%;" |- ! style="width:11%;" | Olümpia ! style="width:23%; background-color:gold;" | Kuld ! style="width:8%;"| ! style="width:24%; background-color:silver;" | Hõbe ! style="width:7%;"| ! style="width:24%; background-color:#CC9966;" | Pronks ! style="width:5%;"| |- | align=left| [[Ujumine 1908. aasta suveolümpiamängudel#200 m rinnuli|Pariis 1908]] | style="background:#F7F6A8" | [[Frederick Holman]] {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.09,2 | style="background:#DCE5E5" | [[William Robinson]] {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.12,8 | style="background:#FFDAB9" | [[Pontus Hanson]] {{PisiLipp|Rootsi}} || 3.14,6 |- | align=left| [[Ujumine 1912. aasta suveolümpiamängudel#200 m rinnuli|Stockholm 1912]] | style="background:#F7F6A8" | [[Walter Bathe]] [[Pilt:Flag of Germany (1867–1919).svg|25px]] [[Saksamaa]] || '''3.01,8 [[Ujumise olümpiarekordid|OR]] ''' | style="background:#DCE5E5" | [[Wilhelm Lützow]] [[Pilt:Flag of Germany (1867–1919).svg|25px]] [[Saksamaa]] || 3.05,0 | style="background:#FFDAB9" | [[Paul Malisch]] [[Pilt:Flag of Germany (1867–1919).svg|25px]] [[Saksamaa]] || 3.08,0 |- | align=left| [[Ujumine 1920. aasta suveolümpiamängudel#200 m rinnuli|Antwerpen 1920]] | style="background:#F7F6A8" | [[Håkan Malmrot]] {{PisiLipp|Rootsi}} || 3.04,4 | style="background:#DCE5E5" | [[Thor Henning]] {{PisiLipp|Rootsi}} || 3.09,2 | style="background:#FFDAB9" | [[Arvo Aaltonen]] {{PisiLipp|Soome}} || 3.12,2 |- | align=left| [[Ujumine 1924. aasta suveolümpiamängudel#200 m rinnuli|Pariis 1924]] | style="background:#F7F6A8" | [[Bob Skelton]] {{PisiLipp|USA}} || 2.56,6 | style="background:#DCE5E5" | [[Joseph De Combe]] {{PisiLipp|Belgia}} || 2.59,2 | style="background:#FFDAB9" | [[Bill Kirschbaum]] {{PisiLipp|USA}} || 3.01,0 |- | align=left| [[Ujumine 1928. aasta suveolümpiamängudel#200 m rinnuli|Amsterdam 1928]] | style="background:#F7F6A8" | [[Yoshiyuki Tsuruta]] [[Pilt:Flag_of_Japan_(1870–1999).svg|25px]] [[Jaapan]] || '''2.48,8 OR ''' | style="background:#DCE5E5" | [[Erich Rademacher]] {{PisiLipp|Saksamaa}} || 2.50,6 | style="background:#FFDAB9" | [[Teófilo Yldefonso]] [[Pilt:Flag_of_the_Philippines_(1919-1936).svg|25px]] [[Filipiinid]] || 2.56,4 |- | align=left| [[Ujumine 1932. aasta suveolümpiamängudel#200 m rinnuli|Los Angeles 1932]] | style="background:#F7F6A8" | [[Yoshiyuki Tsuruta ]] [[Pilt:Flag_of_Japan_(1870–1999).svg|25px]] [[Jaapan]] || 2.45,4 | style="background:#DCE5E5" | [[Reizo Koike]] [[Pilt:Flag_of_Japan_(1870–1999).svg|25px]] [[Jaapan]] || 2.46,6 | style="background:#FFDAB9" | [[Teófilo Yldefonso]] [[Pilt:Flag_of_the_Philippines_(1919-1936).svg|25px]] [[Filipiinid]] || 2.47,1 |- | align=left| [[Ujumine 1936. aasta suveolümpiamängudel#200 m rinnuli|Berliin 1936]] | style="background:#F7F6A8" | [[Tetsuo Hamuro]] [[Pilt:Flag_of_Japan_(1870–1999).svg|25px]] [[Jaapan]] || 2.41,5 | style="background:#DCE5E5" | [[Erwin Sietas]] [[Pilt:Flag_of_Germany_(1935–1945).svg|25px]] [[Saksamaa]] || 2.42,9 | style="background:#FFDAB9" | [[Reizo Koike]] [[Pilt:Flag_of_Japan_(1870–1999).svg|25px]] [[Jaapan]] || 2.44,2 |- | align=left| [[Ujumine 1948. aasta suveolümpiamängudel#200 m rinnuli|London 1948]] | style="background:#F7F6A8" | [[Joe Verdeur]] {{PisiLipp|USA}} || ''' 2.39,3 OR''' | style="background:#DCE5E5" | [[Keith Carter]] {{PisiLipp|USA}} || 2.40,2 | style="background:#FFDAB9" | [[Bob Sohl]] {{PisiLipp|USA}} || 2.43,9 |- | align=left| [[Ujumine 1952. aasta suveolümpiamängudel#200 m rinnuli|Helsinki 1952]] | style="background:#F7F6A8" | [[John Davies]] {{PisiLipp|Austraalia}} || '''2.34,4 OR ''' | style="background:#DCE5E5" | [[Bowen Stassforth]] {{PisiLipp|USA}} || 2.34,7 | style="background:#FFDAB9" | [[Herbert Klein]] {{PisiLipp|Saksamaa}} || 2.35,9 |- | align=left| [[Ujumine 1956. aasta suveolümpiamängudel#200 m rinnuli|Melbourne 1956]] | style="background:#F7F6A8" | [[Masaru Furukawa]] [[Pilt:Flag_of_Japan_(1870–1999).svg|25px]] [[Jaapan]] || 2.34,7 | style="background:#DCE5E5" | [[Masahiro Yoshimura]] [[Pilt:Flag_of_Japan_(1870–1999).svg|25px]] [[Jaapan]] || 2.36,7 | style="background:#FFDAB9" | [[Haris Junitšev]] {{PisiLipp|NSVL}} || 2.36,8 |- | align=left| [[Ujumine 1960. aasta suveolümpiamängudel#200 m rinnuli|Rooma 1960]] | style="background:#F7F6A8" | [[Bill Mulliken]] {{PisiLipp|USA}} || 2.37,4 | style="background:#DCE5E5" | [[Yoshihiko Osaki]] [[Pilt:Flag_of_Japan_(1870–1999).svg|24px]] [[Jaapan]] || 2.38,0 | style="background:#FFDAB9" | [[Wieger Mensonides]] {{PisiLipp|Holland}} || 2.39,7 |- | align=left| [[Ujumine 1964. aasta suveolümpiamängudel#200 m rinnuli|Tokyo 1964]] | style="background:#F7F6A8" | [[Ian O'Brien]] {{PisiLipp|Austraalia}} || '''2.27,8 [[Ujumise maailmarekordid|MR]] ''' | style="background:#DCE5E5" | [[Georgi Prokopenko]] {{PisiLipp|NSVL}} || 2.28,2 | style="background:#FFDAB9" | [[Chet Jastremski]] {{PisiLipp|USA}} || 2.29,6 |- | align=left| [[Ujumine 1968. aasta suveolümpiamängudel#200 m rinnuli|Mexico 1968]] | style="background:#F7F6A8" | [[Felipe Muñoz]] {{PisiLipp|Mehhiko}} || 2.28,7 | style="background:#DCE5E5" | [[Vladimir Kossinski]] {{PisiLipp|NSV Liit}} || 2.29,2 | style="background:#FFDAB9" | [[Brian Job]] {{PisiLipp|USA}} || 2.29,9 |- | align=left| [[Ujumine 1972. aasta suveolümpiamängudel#200 m rinnuli|München 1972]] | style="background:#F7F6A8" | [[John Hencken]] {{PisiLipp|USA}} || ''' 2.21,55 MR''' | style="background:#DCE5E5" | [[David Wilkie]] {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2.23,67 | style="background:#FFDAB9" | [[Nobutaka Taguchi]] {{PisiLipp|Jaapan}} || 2.23,88 |- | align=left| [[Ujumine 1976. aasta suveolümpiamängudel#200 m rinnuli|Montreal 1976]] | style="background:#F7F6A8" | [[David Wilkie]] {{PisiLipp|Suurbritannia}} || '''2.15,11 MR ''' | style="background:#DCE5E5" | [[John Hencken]] {{PisiLipp|USA}} || 2.17,26 | style="background:#FFDAB9" | [[Richard Colella]] {{PisiLipp|USA}} || 2.19,20 |- | align=left| [[Ujumine 1980. aasta suveolümpiamängudel#200 m rinnuli|Moskva 1980]] | style="background:#F7F6A8" | [[Robertas Žulpa]] {{PisiLipp|NSVL}} || 2.15,85 | style="background:#DCE5E5" | [[Albán Vermes]] {{PisiLipp|Ungari}} || 2.16,93 | style="background:#FFDAB9" | [[Arsens Miskarovs]] {{PisiLipp|NSVL}} || 2.17,28 |- | align=left| [[Ujumine 1984. aasta suveolümpiamängudel#200 m rinnuli|Los Angeles 1984]] | style="background:#F7F6A8" | [[Victor Davis]] {{PisiLipp|Kanada}} || '''2:13.34 MR ''' | style="background:#DCE5E5" | [[Glenn Beringen]] {{PisiLipp|Austraalia}} || 2.15,79 | style="background:#FFDAB9" | [[Étienne Dagon]] {{PisiLipp|Šveits}} || 2.17,41 |- | align=left| [[Ujumine 1988. aasta suveolümpiamängudel#200 m rinnuli|Seoul 1988]] | style="background:#F7F6A8" | [[József Szabó]] {{PisiLipp|Ungari}} || 2.13,52 | style="background:#DCE5E5" | [[Nick Gillingham]] {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2.14,12 | style="background:#FFDAB9" | [[Sergio López Miró]] {{PisiLipp|Hispaania}} || 2.15,21 |- | align=left| [[Ujumine 1992. aasta suveolümpiamängudel#200 m rinnuli|Barcelona 1992]] | style="background:#F7F6A8" | [[Mike Barrowman]] {{PisiLipp|USA}} || '''2:10.16 MR ''' | style="background:#DCE5E5" | [[Norbert Rózsa]] {{PisiLipp|Ungari}} || 2.11,23 '''[[Ujumise Euroopa rekordid|ER]]''' | style="background:#FFDAB9" | [[Nick Gillingham]] {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2.11,29 |- | align=left| [[Ujumine 1996. aasta suveolümpiamängudel#200 m rinnuli|Atlanta 1996]] | style="background:#F7F6A8" | [[Norbert Rózsa]] {{PisiLipp|Ungari}}|| 2.12,57 | style="background:#DCE5E5" | [[Károly Güttler]] {{PisiLipp|Ungari}} || 2.13,03 | style="background:#FFDAB9" | [[Andrei Kornejev]] {{PisiLipp|Venemaa}} || 2.13,17 |- | align=left| [[Ujumine 2000. aasta suveolümpiamängudel#200 m rinnuli|Sydney 2000]] | style="background:#F7F6A8" | [[Domenico Fioravanti]] {{PisiLipp|Itaalia}}|| 2.10,87 | style="background:#DCE5E5" | [[Terence Parkin]] [[Pilt:Flag of South Africa.svg|25px]] [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]] || 2.12,50 | style="background:#FFDAB9" | [[Davide Rummolo]] {{PisiLipp|Itaalia}} || 2.12,73 |- | align=left| [[Ujumine 2004. aasta suveolümpiamängudel#200 m rinnuli|Ateena 2004]] | style="background:#F7F6A8" | [[Kosuke Kitajima]] {{PisiLipp|Jaapan}}|| '''2.09,44 OR''' | style="background:#DCE5E5" | [[Dániel Gyurta]] {{PisiLipp|Ungari}} || 2.10,80 | style="background:#FFDAB9" | [[Brendan Hansen]] {{PisiLipp|USA}} || 2.10,87 |- | align=left| [[Ujumine 2008. aasta suveolümpiamängudel#200 m rinnuli|Peking 2008]] | style="background:#F7F6A8" | [[Kosuke Kitajima]] {{PisiLipp|Jaapan}} || '''2.07,64 OR''' | style="background:#DCE5E5" | [[Brenton Rickard]] {{PisiLipp|Austraalia}} || 2.08,88 | style="background:#FFDAB9" | [[Hugues Duboscq]] {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 2.08,94 |- | align=left| [[Ujumine 2012. aasta suveolümpiamängudel#200 m rinnuli|London 2012]] | style="background:#F7F6A8" | [[Daniel Gyurta]] [[Pilt:Flag of Hungary.svg|24px|Ungari]] [[Ungari]] || '''2.07,28 MR''' | style="background:#DCE5E5" | [[Michael Jamieson]] {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2.07,43 | style="background:#FFDAB9" | [[Ryo Tateishi]] {{Pisilipp|Jaapan}} || 2.08,29 |- | align=left| [[Ujumine 2016. aasta suveolümpiamängudel#200 m rinnuli|Rio 2016]] | style="background:#F7F6A8" | [[Dmitri Balandin]] {{PisiLipp|Kasahstan}} || 2.07,46 | style="background:#DCE5E5" | [[Josh Prenot]] {{PisiLipp|USA}} || 2.07,53 | style="background:#FFDAB9" | [[Anton Tšupkov]] {{PisiLipp|Venemaa}} || 2.07,70 |- | align=left| [[Ujumine 2020. aasta suveolümpiamängudel#200 m rinnuli|Tokyo 2020]] | style="background:#F7F6A8" | [[Zac Stubblety-Cook]] {{PisiLipp|Austraalia}}||align="center"| 2.06,38 OR | style="background:#DCE5E5" | [[Arno Kamminga]] {{PisiLipp|Holland}}||align="center"| 2.07,01 | style="background:#FFDAB9" | [[Matti Mattsson]] {{PisiLipp|Soome}}||align="center"| 2.07,13 |} ===100 m liblikat=== {| class="wikitable" style="width:95%;" |- ! style="width:11%;" | Olümpia ! style="width:24%; background-color:gold;" | Kuld ! style="width:6%;"| ! style="width:24%; background-color:silver;" | Hõbe ! style="width:6%;"| ! style="width:24%; background-color:#CC9966;" | Pronks ! style="width:5%;"| |- | align=left| [[Ujumine 1968. aasta suveolümpiamängudel#100 m liblikat|Mexico 1968]] | style="background:#F7F6A8" | [[Douglas Russell]] {{PisiLipp|USA}} || '''55,9 [[Ujumise olümpiarekordid|OR]] ''' | style="background:#DCE5E5" | [[Mark Spitz]] {{PisiLipp|USA}} || 56,4 | style="background:#FFDAB9" | [[Ross Wales]] {{PisiLipp|USA}} || 57,2 |- | align=left| [[Ujumine 1972. aasta suveolümpiamängudel#100 m liblikat|München 1972]] | style="background:#F7F6A8" | [[Mark Spitz]] {{PisiLipp|USA}} || '''54,27 [[Ujumise maailmarekordid|MR]] ''' | style="background:#DCE5E5" | [[Bruce Robertson]] {{PisiLipp|Kanada}} || 55,56 | style="background:#FFDAB9" | [[Jerry Heidenreich]] {{PisiLipp|USA}} || 55,74 |- | align=left| [[Ujumine 1976. aasta suveolümpiamängudel#100 m liblikat|Montreal 1976]] | style="background:#F7F6A8" | [[Matt Vogel]] {{PisiLipp|USA}} || 54,35 | style="background:#DCE5E5" | [[Joe Bottom]] {{PisiLipp|USA}} || 54,50 | style="background:#FFDAB9" | [[Gary Hall]] {{PisiLipp|USA}} || 54,65 |- | align=left| [[Ujumine 1980. aasta suveolümpiamängudel#100 m liblikat|Moskva 1980]] | style="background:#F7F6A8" | [[Pär Arvidsson]] {{PisiLipp|Rootsi}} || 54,92 | style="background:#DCE5E5" | [[Roger Pyttel]] {{PisiLipp|Saksa DV}} || 54,94 | style="background:#FFDAB9" | [[David López-Zubero]] [[Pilt:Olympic Rings.svg|25px]] [[Hispaania]] || 55,13 |- | align=left| [[Ujumine 1984. aasta suveolümpiamängudel#100 m liblikat|Los Angeles 1984]] | style="background:#F7F6A8" | [[Michael Gross]] [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|25px]] [[Saksa FV]]||'''53.08 MR''' | style="background:#DCE5E5" | [[Pablo Morales]] {{PisiLipp|USA}} || 53.23 | style="background:#FFDAB9" | [[Glenn Buchanan]] {{PisiLipp|Austraalia}} || 53,85 |- | align=left| [[Ujumine 1988. aasta suveolümpiamängudel#100 m liblikat|Seoul 1988]] | style="background:#F7F6A8" | [[Anthony Nesty]] {{PisiLipp|Suriname}} || '''53,00 OR''' | style="background:#DCE5E5" | [[Matt Biondi]] {{PisiLipp|USA}} || 53,01 | style="background:#FFDAB9" | [[Andy Jameson]] {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 53,30 |- | align=left| [[Ujumine 1992. aasta suveolümpiamängudel#100 m liblikat|Barcelona 1992]] | style="background:#F7F6A8" | [[Pablo Morales]] {{PisiLipp|USA}} || 53,32 | style="background:#DCE5E5" | [[Rafał Szukała]] {{PisiLipp|Poola}} || 53,35 | style="background:#FFDAB9" | [[Anthony Nesty]] {{PisiLipp|Suriname}} || 53,41 |- | align=left| [[Ujumine 1996. aasta suveolümpiamängudel#100 m liblikat|Atlanta 1996]] | style="background:#F7F6A8" | [[Deniss Pankratov]] {{PisiLipp|Venemaa}}|| '''52,27 MR''' | style="background:#DCE5E5" | [[Scott Miller]] {{PisiLipp|Austraalia}} || 52,53 | style="background:#FFDAB9" | [[Vladislav Kulikov]] {{PisiLipp|Venemaa}} || 53,13 |- | align=left| [[Ujumine 2000. aasta suveolümpiamängudel#100 m liblikat|Sydney 2000]] | style="background:#F7F6A8" | [[Lars Frölander]] {{PisiLipp|Rootsi}}|| '''52,00 OR''' | style="background:#DCE5E5" | [[Michael Klim]] {{PisiLipp|Austraalia}} || 52,18 | style="background:#FFDAB9" | [[Geoff Huegill]] {{PisiLipp|Austraalia}} || 52,22 |- | align=left| [[Ujumine 2004. aasta suveolümpiamängudel#100 m liblikat|Ateena 2004]] | style="background:#F7F6A8" | [[Michael Phelps]] {{PisiLipp|USA}}|| '''51,25 OR''' | style="background:#DCE5E5" | [[Ian Crocker]] {{PisiLipp|USA}} || 51,29 | style="background:#FFDAB9" | [[Andrei Serdinov]] {{PisiLipp|Ukraina}} || 51,36 |- | align=left| [[Ujumine 2008. aasta suveolümpiamängudel#100 m liblikat|Peking 2008]] | style="background:#F7F6A8" | [[Michael Phelps]] {{PisiLipp|USA}} || '''50,58 OR''' | style="background:#DCE5E5" | [[Milorad Cavić]] {{PisiLipp|Serbia}} || 50,59 | style="background:#FFDAB9" | [[Andrew Lauterstein]] {{PisiLipp|Austraalia}} || 51,12 |- | align=left| [[Ujumine 2012. aasta suveolümpiamängudel#100 m liblikat|London 2012]] | style="background:#F7F6A8" | [[Michael Phelps]] {{PisiLipp|USA}} || 51,21 | style="background:#DCE5E5" | [[Chad le Clos]] {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}}<br />[[Jevgeni Korotõškin]] {{PisiLipp|Venemaa}}||51,44 | style="background:#FFDAB9" | –|| |- | align=left| [[Ujumine 2016. aasta suveolümpiamängudel#100 m liblikat|Rio 2016]] | style="background:#F7F6A8" | [[Joseph Schooling]] {{PisiLipp|Singapur}} || 50,39 '''OR''' | style="background:#DCE5E5" | [[Michael Phelps]] {{PisiLipp|USA}} <br /> [[Chad le Clos]] {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} <br /> [[László Cseh]] {{PisiLipp|Ungari}}||51,14 | style="background:#FFDAB9" | – || |- | align=left| [[Ujumine 2020. aasta suveolümpiamängudel#100 m liblikat|Tokyo 2020]] | style="background:#F7F6A8" | [[Caeleb Dressel]] {{PisiLipp|USA}}||align="center"| '''49,45 [[Ujumise maailmarekordid|MR]]''' | style="background:#DCE5E5" | [[Kristóf Milák]] {{PisiLipp|Ungari}}||align="center"| '''49,68 [[Ujumise Euroopa rekordid|ER]]''' | style="background:#FFDAB9" | [[Noè Ponti]] {{PisiLipp|Šveits}}||align="center"| 50,74 |} ===200 m liblikat=== {| class="wikitable" style="width:95%;" |- ! style="width:11%;" | Olümpia ! style="width:23%; background-color:gold;" | Kuld ! style="width:8%;"| ! style="width:24%; background-color:silver;" | Hõbe ! style="width:7%;"| ! style="width:24%; background-color:#CC9966;" | Pronks ! style="width:5%;"| |- | align=left| [[Ujumine 1956. aasta suveolümpiamängudel#200 m liblikat|Melbourne 1956]] | style="background:#F7F6A8" | [[William Yorzyk]] {{PisiLipp|USA}} || 2.19,3 | style="background:#DCE5E5" | [[Takashi Ishimoto]] [[Pilt:Flag_of_Japan_(1870–1999).svg|25px]] [[Jaapan]] || 2.23,8 | style="background:#FFDAB9" | [[György Tumpek]] [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1946-1949,_1956-1957).svg|24px]] [[Ungari]]|| 2.23,9 |- | align=left| [[Ujumine 1960. aasta suveolümpiamängudel#200 m liblikat|Rooma 1960]] | style="background:#F7F6A8" | [[Mike Troy]] {{PisiLipp|USA}} || '''2.12.8 [[Ujumise maailmarekordid|MR]] ''' | style="background:#DCE5E5" | [[Neville Hayes]] {{PisiLipp|Austraalia}} || 2.14,6 | style="background:#FFDAB9" | [[Dave Gillanders]] {{PisiLipp|USA}} || 2.15,3 |- | align=left| [[Ujumine 1964. aasta suveolümpiamängudel#200 m liblikat|Tokyo 1964]] | style="background:#F7F6A8" | [[Kevin Berry]] {{PisiLipp|Austraalia}} || '''2.06,6 MR ''' | style="background:#DCE5E5" | [[Carl Robie]] {{PisiLipp|USA}} || 2.07,5 | style="background:#FFDAB9" | [[Fred Schmidt]] {{PisiLipp|USA}} || 2.09,3 |- | align=left| [[Ujumine 1968. aasta suveolümpiamängudel#200 m liblikat|Mexico 1968]] | style="background:#F7F6A8" | [[Carl Robie]] {{PisiLipp|USA}} || 2.08,7 | style="background:#DCE5E5" | [[Martyn Woodroffe]] {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2.09,0 | style="background:#FFDAB9" | [[John Ferris]] {{PisiLipp|USA}} || 2.09,3 |- | align=left| [[Ujumine 1972. aasta suveolümpiamängudel#200 m liblikat|München 1972]] | style="background:#F7F6A8" | [[Mark Spitz]] {{PisiLipp|USA}} || '''2.00,70 MR ''' | style="background:#DCE5E5" | [[Gary Hall, Sr.]] {{PisiLipp|USA}} || 2.02,86 | style="background:#FFDAB9" | [[Robin Backhaus]] {{PisiLipp|USA}} || 2.03,23 |- | align=left| [[Ujumine 1976. aasta suveolümpiamängudel#200 m liblikat|Montreal 1976]] | style="background:#F7F6A8" | [[Michael Bruner]] {{PisiLipp|USA}} || '''1.59,23 MR ''' | style="background:#DCE5E5" | [[Steven Gregg]] {{PisiLipp|USA}} || 1.59,54 | style="background:#FFDAB9" | [[William Forrester]] {{PisiLipp|USA}} || 1.59,96 |- | align=left| [[Ujumine 1980. aasta suveolümpiamängudel#200 m liblikat|Moskva 1980]] | style="background:#F7F6A8" | [[Sergei Fessenko]] {{PisiLipp|NSVL}} || 1.59,76 | style="background:#DCE5E5" | [[Philip Hubble]] [[Pilt:Olympic Rings.svg|25px]] [[Suurbritannia]] || 2.01,20 | style="background:#FFDAB9" | [[Roger Pyttel]] {{PisiLipp|Saksa DV}} || 2.01,39 |- | align=left| [[Ujumine 1984. aasta suveolümpiamängudel#200 m liblikat|Los Angeles 1984]] | style="background:#F7F6A8" | [[Jon Sieben]] {{PisiLipp|Austraalia}} || '''1.57,04 MR ''' | style="background:#DCE5E5" | [[Michael Gross]] [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|25px]] [[Saksa FV]] || 1.57,40 | style="background:#FFDAB9" | [[Rafael Vidal]] [[Pilt:State_flag_of_Venezuela_(1954–2006).svg|24px]] [[Venezuela]] || 1.57,51 |- | align=left| [[Ujumine 1988. aasta suveolümpiamängudel#200 m liblikat|Seoul 1988]] | style="background:#F7F6A8" | [[Michael Gross]] [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|25px]] [[Saksa FV]] || ''' 1.56,94 [[Ujumise olümpiarekordid|OR]]''' | style="background:#DCE5E5" | [[Benny Nielsen]] {{PisiLipp|Taani}} || 1.58,24 | style="background:#FFDAB9" | [[Anthony Mosse]] {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 1.58,28 |- | align=left| [[Ujumine 1992. aasta suveolümpiamängudel#200 m liblikat|Barcelona 1992]] | style="background:#F7F6A8" | [[Melvin Stewart]] {{PisiLipp|USA}} || '''1.56,26 OR ''' | style="background:#DCE5E5" | [[Danyon Loader]] {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 1.57,93 | style="background:#FFDAB9" | [[Franck Esposito]] {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1.58,51 |- | align=left| [[Ujumine 1996. aasta suveolümpiamängudel#200 m liblikat|Atlanta 1996]] | style="background:#F7F6A8" | [[Deniss Pankratov]] {{PisiLipp|Venemaa}}|| 1.56,51 | style="background:#DCE5E5" | [[Tom Malchow]] {{PisiLipp|USA}} || 1.57,44 | style="background:#FFDAB9" | [[Scott Goodman]] {{PisiLipp|Austraalia}} || 1.57,48 |- | align=left| [[Ujumine 2000. aasta suveolümpiamängudel#200 m liblikat|Sydney 2000]] | style="background:#F7F6A8" | [[Tom Malchow]] {{PisiLipp|USA}}|| '''1.55,35 OR''' | style="background:#DCE5E5" | [[Deniss Silantjev]] {{PisiLipp|Ukraina}} || 1.55,76 | style="background:#FFDAB9" | [[Justin Norris]] {{PisiLipp|Austraalia}} || 1.56,17 |- | align=left| [[Ujumine 2004. aasta suveolümpiamängudel#200 m liblikat|Ateena 2004]] | style="background:#F7F6A8" | [[Michael Phelps]] {{PisiLipp|USA}}|| '''1.54,04 OR''' | style="background:#DCE5E5" | [[Takashi Yamamoto]] {{PisiLipp|Jaapan}} || 1.54,56 | style="background:#FFDAB9" | [[Stephen Parry]] {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.55,52 |- | align=left| [[Ujumine 2008. aasta suveolümpiamängudel#200 m liblikat|Peking 2008]] | style="background:#F7F6A8" | [[Michael Phelps]] {{PisiLipp|USA}} || '''1.52,03 MR''' | style="background:#DCE5E5" | [[Laszlo Cseh]] {{PisiLipp|Ungari}} || '''1.52,70 [[Ujumise Euroopa rekordid|ER]]''' | style="background:#FFDAB9" | [[Takeshi Matsuda]] {{PisiLipp|Jaapan}} || 1.52,97 |- | align=left| [[Ujumine 2012. aasta suveolümpiamängudel#200 m liblikat|London 2012]] | style="background:#F7F6A8" | [[Chad Le Clos]] [[Pilt:Flag of South Africa.svg|24px|LAV]] [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]] || 1.52,96 | style="background:#DCE5E5" | [[Michael Phelps]] {{PisiLipp|USA}} || 1.53,01 | style="background:#FFDAB9" | [[Takeshi Matsuda]] {{PisiLipp|Jaapan}} || 1.53,21 |- | align=left| [[Ujumine 2016. aasta suveolümpiamängudel#200 m liblikat|Rio 2016]] | style="background:#F7F6A8" | [[Michael Phelps]] {{PisiLipp|USA}} || 1.53,36 | style="background:#DCE5E5" | [[Masato Sakai]] {{PisiLipp|Jaapan}} || 1.53,40 | style="background:#FFDAB9" | [[Tamás Kenderesi]] {{PisiLipp|Ungari}} || 1.53,62 |- | align=left| [[Ujumine 2020. aasta suveolümpiamängudel#200 m liblikat|Tokyo 2020]] | style="background:#F7F6A8" | [[Kristóf Milák]] {{PisiLipp|Ungari}}||align="center"| '''1.51,25 OR''' | style="background:#DCE5E5" | [[Tomoru Honda]] {{PisiLipp|Jaapan}}||align="center"| 1.53,73 | style="background:#FFDAB9" | [[Federico Burdisso]] {{PisiLipp|Itaalia}}||align="center"| 1.54,45 |} ===200 m kompleksi=== {| class="wikitable" style="width:95%;" |- ! style="width:11%;" | Olümpia ! style="width:24%; background-color:gold;" | Kuld ! style="width:8%;"| ! style="width:24%; background-color:silver;" | Hõbe ! style="width:7%;"| ! style="width:24%; background-color:#CC9966;" | Pronks ! style="width:5%;"| |- | align=left| [[Ujumine 1968. aasta suveolümpiamängudel#200 m kompleksi|Mexico 1968]] | style="background:#F7F6A8" | [[Charles Hickcox]] {{PisiLipp|USA}} || '''2.12,0 [[Ujumise olümpiarekordid|OR]] ''' | style="background:#DCE5E5" | [[Gregory Buckingham]] {{PisiLipp|USA}} || align="center"|2.13,0 | style="background:#FFDAB9" | [[John Ferris]] {{PisiLipp|USA}} || align="center"|2.13,3 |- | align=left| [[Ujumine 1972. aasta suveolümpiamängudel#200 m kompleksi|München 1972]] | style="background:#F7F6A8" | [[Gunnar Larsson]] {{PisiLipp|Rootsi}} || '''2.07,17 [[Ujumise maailmarekordid|MR]]''' | style="background:#DCE5E5" | [[Tim McKee]] {{PisiLipp|USA}} || align="center"|2.08,37 | style="background:#FFDAB9" | [[Steve Furniss]] {{PisiLipp|USA}} || align="center"|2.08,45 |- | align=left| [[Ujumine 1984. aasta suveolümpiamängudel#200 m kompleksi|Los Angeles 1984]] | style="background:#F7F6A8" | [[Alex Baumann]] {{PisiLipp|Kanada}} || ''' 2.01,42 MR''' | style="background:#DCE5E5" | [[Pablo Morales]] {{PisiLipp|USA}} || align="center"|2.03,05 | style="background:#FFDAB9" | [[Neil Cochran]] {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"|2.04,38 |- | align=left| [[Ujumine 1988. aasta suveolümpiamängudel#200 m kompleksi|Seoul 1988]] | style="background:#F7F6A8" | [[Tamás Darnyi]] {{PisiLipp|Ungari}} || '''2.00,17 MR ''' | style="background:#DCE5E5" | [[Patrick Kühl]] {{PisiLipp|Saksa DV}} || align="center"|2.01,61 | style="background:#FFDAB9" | [[Vadim Jaroštšuk]] {{PisiLipp|NSVL}} || align="center"|2.02,40 |- | align=left| [[Ujumine 1992. aasta suveolümpiamängudel#200 m kompleksi|Barcelona 1992]] | style="background:#F7F6A8" | [[Tamás Darnyi]] {{PisiLipp|Ungari}} || align="center"|2.00,76 | style="background:#DCE5E5" | [[Greg Burgess]] {{PisiLipp|USA}} || align="center"|2.00,97 | style="background:#FFDAB9" | [[Attila Czene]] {{PisiLipp|Ungari}} || align="center"|2.01,00 |- | align=left| [[Ujumine 1996. aasta suveolümpiamängudel#200 m kompleksi|Atlanta 1996]] | style="background:#F7F6A8" | [[Attila Czene]] {{PisiLipp|Ungari}}|| '''1.59,91 OR''' | style="background:#DCE5E5" | [[Jani Sievinen]] {{PisiLipp|Soome}} || align="center"|2.00,13 | style="background:#FFDAB9" | [[Curtis Myden]] {{PisiLipp|Kanada}} || 2.01,13 |- | align=left| [[Ujumine 2000. aasta suveolümpiamängudel#200 m kompleksi|Sydney 2000]] | style="background:#F7F6A8" | [[Massimiliano Rosolino]] {{PisiLipp|Itaalia}}|| '''1.58,98 OR''' | style="background:#DCE5E5" | [[Tom Dolan]] {{PisiLipp|USA}} || align="center"|1.59,77 | style="background:#FFDAB9" | [[Tom Wilkens]] {{PisiLipp|USA}} || 2.00,87 |- | align=left| [[Ujumine 2004. aasta suveolümpiamängudel#200 m kompleksi|Ateena 2004]] | style="background:#F7F6A8" | [[Michael Phelps]] {{PisiLipp|USA}}|| '''1.57,14 OR''' | style="background:#DCE5E5" | [[Ryan Lochte]] {{PisiLipp|USA}} || align="center"|1.58,78 | style="background:#FFDAB9" | [[George Bovell]] {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || 1.58,80 |- | align=left| [[Ujumine 2008. aasta suveolümpiamängudel#200 m kompleksi|Peking 2008]] | style="background:#F7F6A8" | [[Michael Phelps]] {{PisiLipp|USA}} || '''1.54,23 MR''' | style="background:#DCE5E5" | [[Laszlo Cseh]] {{PisiLipp|Ungari}} || '''1.56,52 [[Ujumise Euroopa rekordid|ER]]''' | style="background:#FFDAB9" | [[Ryan Lochte]] {{PisiLipp|USA}} || align="center"|1.56,53 |- | align=left| [[Ujumine 2012. aasta suveolümpiamängudel#200 m kompleksi|London 2012]] | style="background:#F7F6A8" | [[Michael Phelps]] {{PisiLipp|USA}} || align="center"|1.5,27 | style="background:#DCE5E5" | [[Ryan Lochte]] {{PisiLipp|USA}} ||align="center"|1.54,90 | style="background:#FFDAB9" | [[Laszlo Cseh]] {{PisiLipp|Ungari}} ||align="center"|1.56,22 |- | align=left| [[Ujumine 2016. aasta suveolümpiamängudel#200 m kompleksi|Rio 2016]] | style="background:#F7F6A8" | [[Michael Phelps]] {{PisiLipp|USA}} || align="center"|1,54,66 | style="background:#DCE5E5" | [[Kōsuke Hagino]] {{PisiLipp|Jaapan}} || align="center"|1,56,61 | style="background:#FFDAB9" | [[Wang Shun]] {{PisiLipp|Hiina}} || align="center"|1,57,05 |- | align=left| [[Ujumine 2020. aasta suveolümpiamängudel#200 m kompleksi|Tokyo 2020]] | style="background:#F7F6A8" | [[Wang Shun]] {{PisiLipp|Hiina}}||align="center"| 1.55,00 | style="background:#DCE5E5" | [[Duncan Scott]] {{PisiLipp|Suurbritannia}}||align="center"| 1.55,28 | style="background:#FFDAB9" | [[Jérémy Desplanches]] {{PisiLipp|Šveits}}||align="center"| 1.56,17 |} ===400 m kompleksi=== {| class="wikitable" style="width:95%;" |- ! style="width:11%;" | Olümpia ! style="width:23%; background-color:gold;" | Kuld ! style="width:9%;"| ! style="width:23%; background-color:silver;" | Hõbe ! style="width:9%;"| ! style="width:24%; background-color:#CC9966;" | Pronks ! style="width:5%;"| |- | align=left| [[Ujumine 1964. aasta suveolümpiamängudel#400 m kompleksi|Tokyo 1964]] | style="background:#F7F6A8" | [[Dick Roth]] {{PisiLipp|USA}} || align="center"|'''4.45,4 [[Ujumise maailmarekordid|MR]] ''' | style="background:#DCE5E5" | [[Roy Saari]] {{PisiLipp|USA}} || align="center"|4.47,1 | style="background:#FFDAB9" | [[Gerhard Hetz]] [[Pilt:Flag of German Olympic Team 1960-1968.svg|24px]] [[Saksamaa Ühendatud Võistkond|Saksamaa ÜV]] || 4.51,0 |- | align=left| [[Ujumine 1968. aasta suveolümpiamängudel#400 m kompleksi|Mexico 1968]] | style="background:#F7F6A8" | [[Charles Hickcox]] {{PisiLipp|USA}} || align="center"|4.48,4 | style="background:#DCE5E5" | [[Gary Hall]] {{PisiLipp|USA}} || align="center"|4.48,7 | style="background:#FFDAB9" | [[Michael Holthaus]] [[Pilt:German_Olympic_flag_(1959-1968).svg|24px]] [[Saksa FV]] || 4.51,4 |- | align=left| [[Ujumine 1972. aasta suveolümpiamängudel#400 m kompleksi|München 1972]] | style="background:#F7F6A8" | [[Gunnar Larsson]] {{PisiLipp|Rootsi}} || ''' 4:31,98(1) [[Ujumise olümpiarekordid|OR]]''' | style="background:#DCE5E5" | [[Tim McKee]] {{PisiLipp|USA}} || '''4.31,98(3) OR''' | style="background:#FFDAB9" | [[András Hargitay]] {{PisiLipp|Ungari}} || 4.32,70 |- | align=left| [[Ujumine 1976. aasta suveolümpiamängudel#400 m kompleksi|Montreal1976]] | style="background:#F7F6A8" | [[Rod Strachan]] {{PisiLipp|USA}} || align="center"|'''4.23,68 MR ''' | style="background:#DCE5E5" | [[Tim McKee]] {{PisiLipp|USA}} || align="center"|4.24,62 | style="background:#FFDAB9" | [[Andrei Smirnov]] {{PisiLipp|NSV Liit}} || 4.26,90 |- | align=left| [[Ujumine 1980. aasta suveolümpiamängudel#400 m kompleksi|Moskva 1980]] | style="background:#F7F6A8" | [[Aleksandr Sidorenko]] {{PisiLipp|NSVL}} || align="center"|'''4.22,89 OR ''' | style="background:#DCE5E5" | [[Sergei Fesenko]] {{PisiLipp|NSVL}} || align="center"|4.23,43 | style="background:#FFDAB9" | [[Zoltán Verrasztó]] {{PisiLipp|Ungari}} || 4.24,24 |- | align=left| [[Ujumine 1984. aasta suveolümpiamängudel#400 m kompleksi|Los Angeles 1984]] | style="background:#F7F6A8" | [[Alex Baumann]] {{PisiLipp|Kanada}} || align="center"|'''4.17,41 MR ''' | style="background:#DCE5E5" | [[Ricardo Prado]] {{PisiLipp|Brasiilia}} || align="center"|4.18,45 | style="background:#FFDAB9" | [[Rob Woodhouse]] {{PisiLipp|Austraalia}} || 4.20,50 |- | align=left| [[Ujumine 1988. aasta suveolümpiamängudel#400 m kompleksi|Seoul 1988]] | style="background:#F7F6A8" | [[Tamás Darnyi]] {{PisiLipp|Ungari}} || align="center"|'''4.14,75 MR ''' | style="background:#DCE5E5" | [[David Wharton]] {{PisiLipp|USA}} || align="center"|4.17,36 | style="background:#FFDAB9" | [[Stefano Battistelli]] {{PisiLipp|Itaalia}} || 4.18,01 |- | align=left| [[Ujumine 1992. aasta suveolümpiamängudel#400 m kompleksi|Barcelona 1992]] | style="background:#F7F6A8" | [[Tamás Darnyi]] {{PisiLipp|Ungari}} || align="center"|'''4.14,23 OR ''' | style="background:#DCE5E5" | [[Eric Namesnik]] {{PisiLipp|USA}} || align="center"|4.15,57 | style="background:#FFDAB9" | [[Luca Sacchi]] {{PisiLipp|Itaalia}} || 4.16,34 |- | align=left| [[Ujumine 1996. aasta suveolümpiamängudel#400 m kompleksi|Atlanta 1996]] | style="background:#F7F6A8" | [[Tom Dolan]] {{PisiLipp|USA}}|| align="center"|4.14,90 | style="background:#DCE5E5" | [[Eric Namesnik]] {{PisiLipp|USA}} || align="center"|4.15,25 | style="background:#FFDAB9" | [[Curtis Myden]] {{PisiLipp|Kanada}} || 4.16,28 |- | align=left| [[Ujumine 2000. aasta suveolümpiamängudel#400 m kompleksi|Sydney 2000]] | style="background:#F7F6A8" | [[Tom Dolan]] {{PisiLipp|USA}}|| '''4.11,76 MR''' | style="background:#DCE5E5" | [[Erik Vendt]] {{PisiLipp|USA}} || align="center"|4.14,23 | style="background:#FFDAB9" | [[Curtis Myden]] {{PisiLipp|Kanada}} || 4.15,33 |- | align=left| [[Ujumine 2004. aasta suveolümpiamängudel#400 m kompleksi|Ateena 2004]] | style="background:#F7F6A8" | [[Michael Phelps]] {{PisiLipp|USA}}|| align="center"|'''4.08,26 MR''' | style="background:#DCE5E5" | [[Erik Vendt]] {{PisiLipp|USA}} || align="center"|4.11,81 | style="background:#FFDAB9" | [[Laszlo Cseh]] {{PisiLipp|Ungari}} || 4.12,15 |- | align=left| [[Ujumine 2008. aasta suveolümpiamängudel#400 m kompleksi|Peking 2008]] | style="background:#F7F6A8" | [[Michael Phelps]] {{PisiLipp|USA}} || align="center"|'''4.03,84 MR''' | style="background:#DCE5E5" | [[Laszlo Cseh]] {{PisiLipp|Ungari}} || align="center"|'''4.06,16 [[Ujumise Euroopa rekordid|ER]]''' | style="background:#FFDAB9" | [[Ryan Lochte]] {{PisiLipp|USA}} || 4.08,09 |- | align=left| [[Ujumine 2012. aasta suveolümpiamängudel#400 m kompleksi|London 2012]] | style="background:#F7F6A8" | [[Ryan Lochte]] {{PisiLipp|USA}} || align="center"|4.05,18 | style="background:#DCE5E5" | [[Thiago Pereira]] {{PisiLipp|Brasiilia}} ||align="center"|4.08,86 | style="background:#FFDAB9" | [[Kosuke Hagino]] {{PisiLipp|Jaapan}} || 4.08,94 |- | align=left| [[Ujumine 2016. aasta suveolümpiamängudel#400 m kompleksi|Rio 2016]] | style="background:#F7F6A8" | [[Kōsuke Hagino]] {{PisiLipp|Jaapan}} || align="center"|4.06,05 | style="background:#DCE5E5" | [[Chase Kalisz]] {{PisiLipp|USA}} || align="center"|4.06,75 | style="background:#FFDAB9" | [[Daiya Seto]] {{PisiLipp|Jaapan}} || 4.09,71 |- | align=left| [[Ujumine 2020. aasta suveolümpiamängudel#400 m kompleksi|Tokyo 2020]] | style="background:#F7F6A8" | [[Chase Kalisz]] {{PisiLipp|USA}}||align="center"| 4.09,42 | style="background:#DCE5E5" | [[Jay Litherland]] {{PisiLipp|USA}}||align="center"| 4.10,28 | style="background:#FFDAB9" | [[Brendon Smith]] {{PisiLipp|Austraalia}}||align="center"| 4.10,38 |} ===4 × 100 m vabalt=== {| class="wikitable" style="width:95%;" |- ! style="width:11%;" | Olümpia ! style="width:25%; background-color:gold;" | Kuld ! style="width:7%;"| ! style="width:23%; background-color:silver;" | Hõbe ! style="width:7%;"| ! style="width:24%; background-color:#CC9966;" | Pronks ! style="width:5%;"| |- | align=left| [[Ujumine 1964. aasta suveolümpiamängudel#4x100 m vabalt|Tokyo 1964]] | style="background:#F7F6A8" | '''{{PisiLipp|USA}}'''<br> [[Steve Clark]] '''(52,9) [[Ujumise maailmarekordid|MR]]''',<br>[[Mike Austin]] (53,9),<br>[[Gary Ilman]] (53,4),<br>[[Don Schollander]] (53,0) || ''' 3.33,2 [[Ujumise maailmarekordid|MR]]''' | style="background:#DCE5E5" | '''[[Pilt:Flag of German Olympic Team 1960-1968.svg|24px]] [[Saksamaa Ühendatud Võistkond|Saksamaa ÜV]]'''<br> [[Horst Löffler]] (55,8),<br>[[Frank Wiegand]] (54,2),<br>[[Uwe Jacobsen]] (54,8),<br>[[Hans-Joachim Klein]] (52,4) || 3.37,2 | style="background:#FFDAB9" | '''{{PisiLipp|Austraalia}}'''<br> [[David Dickson]] (54,6),<br>[[Peter Doak]] (55,0),<br>[[John Ryan]] (55,3),<br>[[Bob Windle]] (54,2) ||3.39,1 |- | align=left| [[Ujumine 1968. aasta suveolümpiamängudel#4x100 m vabalt|Mexico 1968]] | style="background:#F7F6A8" | '''{{PisiLipp|USA}}'''<br> [[Zachary Zorn]] (53,4),<br>[[Stephen Rerych]] (52,8),<br>[[Mark Spitz]] (52,7),<br>[[Kenneth Walsh]] (52,8) || ''' 3.31,7 MR''' | style="background:#DCE5E5" | '''{{PisiLipp|NSVL}}''' <br>[[Semjon Belits-Geiman]] (54,7),<br>[[Viktor Mazarov]] (54,0),<br>[[Georgi Kulikov]] (52,9),<br>[[Leonid Iljitšov]] (52,6) || 3.34,2 | style="background:#FFDAB9" | '''{{PisiLipp|Austraalia}}'''<br> [[Gregory Rogers]] (55,2),<br>[[Robert Cusack]] (54,1),<br>[[ Robert Windle]] (53,7),<br>[[Michael Wenden]] (51,7) || 3.34,7 |- | align=left| [[Ujumine 1972. aasta suveolümpiamängudel#4x100 m vabalt|München 1972]] | style="background:#F7F6A8" | '''{{PisiLipp|USA}}'''<br> [[David Edgar]] (52,69 <br>[[John Murphy]] (52,04)<br>[[Jerry Heidenreich]] (50,78)<br>[[Mark Spitz]] (50,90) || '''3.26,42 MR ''' | style="background:#DCE5E5" | '''{{PisiLipp|NSVL}}'''<br> [[Vladimir Bure]] (52,26) <br>[[Viktor Mazanov]] (53,13)<br>[[Viktor Aboimov]] (52,75)<br>[[Igor Grivennikov]] (51,57)|| 3.29,72 | style="background:#FFDAB9" | '''{{PisiLipp|Saksa DV}}'''<br> [[Roland Matthes]] (52,89) <br>[[Wilfried Hartung]] (53,31)<br>[[Peter Bruch]] (53,20) <br>[[Lutz Unger]] (53,01) || 3.32,42 |- | align=left| [[Ujumine 1984. aasta suveolümpiamängudel#4x100 m vabalt|Los Angeles 1984]] | style="background:#F7F6A8" | '''{{PisiLipp|USA}}'''<br> [[Chris Cavanaugh]] (50,83),<br>[[Mike Heath]] (49,60),<br>[[Matt Biondi]] (49,67),<br>[[Rowdy Gaines]] (48,93) || ''' 3.19,03 MR''' | style="background:#DCE5E5" | '''{{PisiLipp|Austraalia}}'''<br> [[Greg Fasala]] (51,00),<br>[[Neil Brooks]] (49,36),<br>[[Michael Delany]] (50,26),<br>[[Mark Stockwell]] (49,06) || 3.19,68 | style="background:#FFDAB9" | '''{{PisiLipp|Rootsi}}'''<br> [[Thomas Lejdström]] (51,29),<br>[[Bengt Baron]] (50,83),<br>[[Mikael Örn]] (51,28),<br>[[Per Johansson]] (49,29) || 3.22,69 |- | align=left| [[Ujumine 1988. aasta suveolümpiamängudel#4x100 m vabalt|Seoul 1988]] | style="background:#F7F6A8" |{{PisiLipp|USA}}<br> [[Chris Jacobs]] (49,63),<br>[[Troy Dalbey]] (49,75),<br>[[Tom Jager]] (49,34),<br>[[Matt Biondi]] (47,81) || ''' 3.16,53 MR''' | style="background:#DCE5E5" | '''{{PisiLipp|NSVL}}'''<br> [[Gennadi Prigoda]] (50,24),<br>[[Juri Baškatov]] (49,30),<br>[[Nikolai Jevsejev]] (49,27),<br>[[Vladimir Tkašenko]] (49,52) || 3.18,33 '''[[Ujumise Euroopa rekordid|ER]]''' | style="background:#FFDAB9" | '''{{PisiLipp|Saksa DV}}''' <br>[[Dirk Richter]] (50,.25),<br>[[Thomas Flemming]] (49,70),<br>[[Lars Hinneburg]] (50,35),<br>[[Steffen Zesner]] (49.52) || 3.19,82 |- | align=left| [[Ujumine 1992. aasta suveolümpiamängudel#4x100 m vabalt|Barcelona 1992]] | style="background:#F7F6A8" valign=top | '''{{PisiLipp|USA}}'''<br> [[Joe Hudepohl]] (50,05),<br>[[Matt Biondi]] (48,69),<br>[[Tom Jager]] (49,72),<br>[[Jon Olsen]] (48,28) <br /><small>Eelujumises: [[Shaun Jordan]], [[Joel Thomas (Schwimmer)|Joel Thomas]]</small>|| 3.16,74 | style="background:#DCE5E5" |''' [[Pilt:Olympic Rings.svg|25px]] [[SRÜ]]'''<br> [[Pavlo Hnõkin]] (49,92),<br>[[Gennadi Prigoda]] (50,05),<br>[[Juri Başkatov]] (49,76),<br>[[Aleksandr Popov (ujuja)|Aleksandr Popov]] (47,83)<br /><small> Eeujumises: [[Vladimir Põstšnenko]], [[Veniamin Tajanovitš]]</small>|| 3.17,56 | style="background:#FFDAB9" valign=top | '''{{PisiLipp|Saksamaa}}'''<br> [[Christian Tröger]] (49,97),<br>[[Dirk Richter]] (49,35),<br>[[Steffen Zesner]] (49,78),<br>[[Mark Pinger]] (48,80)<br /><small>Im Vorlauf: [[Andreas Szigat]], [[Bengt Zikarsky]]</small> || 3.17,90 |- | align=left| [[Ujumine 1996. aasta suveolümpiamängudel#4x100 m vabalt|Atlanta 1996]] | style="background:#F7F6A8" | '''{{PisiLipp|USA}}'''<br> [[Jon Olsen]] (49,94),<br>[[Josh Davis]] (49,00),<br>[[Brad Schumacher]] (49,02),<br>[[Gary Hall Jr]] (47,45) <br><small>Eelujumises: [[David Fox]], [[Scott Tucker]]</small> || '''3.15,41 [[Ujumise olümpiarekordid|OR]]''' | style="background:#DCE5E5" | '''{{PisiLipp|Venemaa}}''' <br>[[Roman Jegorov]] (49,95),<br>[[Aleksandr Popov (ujuja)|Aleksandr Popov]] (47,88),<br>[[Vladimir Predkin]] (49,51), <br>[[Vladimir Põšnenko]] (49,72)<br /><small>Eelujumises: [[Denis Pimankov]], [[Konstantin Uškov]]</small> || 3.17,06 | style="background:#FFDAB9"| '''{{PisiLipp|Saksamaa}}''' <br>[[Christian Tröger]] (49,74),<br>[[Bengt Zikarsky]] (49,01),<br>[[Björn Zikarsky]] (48,81),<br>[[Mark Pinger]] (49,64)<br /><small>Eelujumises: [[Alexander Lüderitz]]</small>|| 3.17,20 |- | align=left| [[Ujumine 2000. aasta suveolümpiamängudel#4x100 m vabalt|Sydney 2000]] | style="background:#F7F6A8" | '''{{PisiLipp|Austraalia}}'''<br />[[Michael Klim]] '''(48,18) MR'''<br>[[Chris Fydler]] (48,48)<br>[[Ashley Callus]] (48,71)<br>[[Ian Thorpe]] (48,30)<br /><small>Eelujumises: [[Todd Pearson]], [[Adam Pine]]</small> || '''3.13,67 MR''' | style="background:#DCE5E5" | '''{{PisiLipp|USA}}''' <br />[[Anthony Ervin]] (48.89) <br>[[Neil Walker (swimmer)|Neil Walker]] (48.31)<br>[[Jason Lezak]] (48.42)<br>[[Gary Hall, Jr.]] (48.24) <br /><small>Eelujumises: [[Scott Tucker]], [[Josh Davis]]</small>|| 3.13,86 | style="background:#FFDAB9" valign=top | '''{{PisiLipp|Brasiilia}}'''<br />[[Fernando Scherer]] (49,79)<br>[[Gustavo Borges]] (48,61)<br>[[Carlos Jayme]] (49,88)<br>[[Edvaldo Silva Filho]] (49,12) || 3.17,40 |- | align=left| [[Ujumine 2004. aasta suveolümpiamängudel#4x100 m vabalt|Ateena 2004]] | style="background:#F7F6A8" valign=top | '''[[Pilt:Flag of South Africa.svg|25px]] [[Lõuna-Aafrika Vabariik]]'''<br />[[Roland Mark Schoeman]] (48,17)<br/>[[Lyndon Ferns]] (48,13)<br/>[[Darian Townsend]] (48,96)<br/>[[Ryk Neethling]] (47,91) || '''3.13,17 MR''' | style="background:#DCE5E5" valign=top | '''{{PisiLipp|Holland}}''' <br />[[Johan Kenkhuis]] (49,81)<br/>[[Mitja Zastrow]] (49,25)<br/>[[Klaas-Erik Zwering]] (48,51)<br/>[[Pieter van den Hoogenband]] (46,79)<br /><small>Eelujumises: [[Mark Veens]]</small> || 3.14,36 | style="background:#FFDAB9" | '''{{PisiLipp|USA}}'''<br />[[Ian Crocker]] (50,05)<br/>[[Michael Phelps]] (48,74)<br/>[[Neil Walker]] (47,97)<br/>[[Jason Lezak]] (47,86)<br /><small>Eelujumises: [[Gabe Woodward]], [[Nate Dusing]], [[Gary Hall junior]]</small> || 3.14,62 |- | align=left| [[Ujumine 2008. aasta suveolümpiamängudel#4x100 m vabalt|Peking 2008]] | style="background:#F7F6A8" | '''{{PisiLipp|USA}} '''<br />[[Michael Phelps]] (47,51) <br />[[Garrett Weber-Gale]] (47,02)<br/>[[Cullen Jones]] (47,65)<br />[[Jason Lezak]] (46,06) <br /><small>Eelujumises: [[Nathan Adrian]], [[Benjamin Wildman-Tobriner]], [[Matt Grevers]]</small>|| '''3.08,24 MR''' | style="background:#DCE5E5" valign=top | '''{{PisiLipp|Prantsusmaa}}'''<br />[[Amaury Leveaux]] (47,91) <br/>[[Fabien Gilot]] (47,05)<br/>[[Frédérick Bousquet]] (46,63)<br/>[[Alain Bernard]] (46,73)<br /><small>Eelujumises: [[Grégory Mallet]], [[Boris Steimetz]]</small>|| '''3.08,32 [[Ujumise Euroopa rekordid|ER]]''' | style="background:#FFDAB9" valign=top | '''{{PisiLipp|Austraalia}}'''<br />[[Eamon Sullivan]] '''(47,24) MR'''<br/>[[Andrew Lauterstein]] (47,87)<br/>[[Ashley Callus]] (47,55)<br/>[[Matt Targett (ujuja)|Matt Targett]] (47,25)<br /><small>Eelujumises: [[Leith Brodie]], [[Patrick Murphy]]</small> || 3.09,91 |- | align=left| [[Ujumine 2012. aasta suveolümpiamängudel#4x100 m vabalt|London 2012]] | style="background:#F7F6A8" valign=top | '''{{PisiLipp|Prantsusmaa}}'''<br />[[Amaury Leveaux]] (48,13)<br /> [[Fabien Gilot]] (47,67)<br /> [[Clément Lefert]] (47,39)<br /> [[Yannick Agnel]] (46,74)<br /><small>Eelujumises: [[Alain Bernard]], [[Jérémy Stravius]]</small>|| 3.09,93 | style="background:#DCE5E5" | '''{{PisiLipp|USA}}'''<br />[[Nathan Adrian]] (47,89)<br /> [[Michael Phelps]] (47,15)<br /> [[Cullen Jones]] (47,60)<br /> [[Ryan Lochte]] (47,74)<br /><small>Eelujumises: [[James Feigen]], [[Matt Grevers]], [[Ricky Berens]], [[Jason Lezak]]</small>|| 3.10,38 | style="background:#FFDAB9" valign=top | '''{{PisiLipp|Venemaa}}'''<br />[[Andrei Grešin]] (48,57),<br>[[Nikita Lobintsev]] (47,39),<br>[[Vladimir Morozov]] (47,85),<br>[[Danila Izotov]] (47,60)<br /><small>Eelujumises: [[Jevgeni Lagunov]], [[Sergei Fessikov]]</small>||3.11,41 |- | align=left| [[Ujumine 2016. aasta suveolümpiamängudel#4x100 m vabalt|Rio 2016]] | style="background:#F7F6A8" | '''{{PisiLipp|USA}}'''<br />[[Caeleb Dressel]] (48,10)<br>[[Michael Phelps]] (47,12)<br>[[Ryan Held]] (47,73)<br>[[Nathan Adrian]] (46,97) <br /><small>Eelujumises: [[James Feigen]], [[Blake Pieroni]], [[Anthony Ervin]]</small>|| 3.09,92 | style="background:#DCE5E5" valign=top | '''{{PisiLipp|Prantsusmaa}}'''<br />[[Mehdy Metella]] (48,08)<br />[[Fabien Gilot]] (48,20)<br />[[Florent Manaudou]] (47,14)<br />[[Jérémy Stravius]] (47,11) <br /><small>Eelujumises: [[Clement Mignon]], [[William Meynard]]</small>|| 3.10,53 | style="background:#FFDAB9" valign=top | '''{{PisiLipp|Austraalia}}'''<br />[[James Roberts]] (48,88)<br />[[Kyle Chalmers]] (47,38)<br />[[James Magnussen]] (48,11)<br />[[Cameron McEvoy]] (47,00)<br /><small>Eelujumises: [[Matthew Abood]]</small> || 3.11,37 |} Märkus: alates 1992. aastast on eelvoorudes ujunud sportlased, kuid mitte finaalis võistkonda pääsenud ujujad saanud medaleid ka siis, kui nende võistkond jõudis finaalis kolme parema hulka. ===4 × 200 m vabalt=== {| class="wikitable" style="width:95%;" |- ! style="width:11%;" | Olümpia ! style="width:25%; background-color:gold;" | Kuld ! style="width:7%;"| ! style="width:23%; background-color:silver;" | Hõbe ! style="width:7%;"| ! style="width:24%; background-color:#CC9966;" | Pronks ! style="width:5%;"| |- | align=left| [[Ujumine 1908. aasta suveolümpiamängudel#4x200 m vabalt|Pariis1908]] | style="background:#F7F6A8" | '''{{PisiLipp|Suurbritannia}}'''<br> [[John Derbyshire ]],<br>[[Paul Radmilovic]],<br>[[William Foster]],<br>[[Henry Taylor]] || 10.55,6 | style="background:#DCE5E5" | '''[[Pilt:Flag of Hungary (1896-1915; angels; 3-2 aspect ratio).svg|25px]] [[Ungari]]''' <br> [[József Munk]],<br>[[Imre Zachár ]],<br>[[Béla las Torres]],<br>[[Zoltán Halmay]] || 10.59,0 | style="background:#FFDAB9" | '''{{PisiLipp|USA}}'''<br> [[Harry Hebner]],<br>[[Leo Goodwin]],<br>[[Charles Daniels]],<br>[[Leslie Rich]] || 11.02,8 |- | align=left| [[Ujumine 1912. aasta suveolümpiamängudel#4x200 m vabalt|Stockholm 1912]] | style="background:#F7F6A8" | '''[[Pilt:Flag_of_Australasian_team_for_Olympic_games.svg|25px]] [[Australaasia]] '''<br> [[Cecil Healy]],<br>[[Malcolm Champion]],<br>[[Leslie Boardman]],<br>[[Harold Hardwick]] || '''10.11,2[[Ujumise maailmarekordid|MR]] ''' | style="background:#DCE5E5" | '''{{PisiLipp|USA}}'''<br> [[Ken Huszagh]],<br>[[Perry McGillivray]],<br>[[Harry Hebner]],<br>[[Duke Kahanamoku]] || 10.20,2 | style="background:#FFDAB9" | '''{{PisiLipp|Suurbritannia}}'''<br> [[William Foster]],<br>[[Thomas Battersby]],<br>[[Jack Hatfield]],<br>[[Henry Taylor]] || 10.28,6 |- | align=left| [[Ujumine 1920. aasta suveolümpiamängudel#4x200 m vabalt|Anrverpen 1920]] | style="background:#F7F6A8" | '''{{PisiLipp|USA}}'''<br> [[Perry McGillivray]],<br>[[Pua Kealoha]],<br>[[Norman Ross]],<br>[[Duke Kahanamoku]] || '''10.04,4 MR''' | style="background:#DCE5E5" | '''[[Pilt:Flag_of_Australia.svg|25px]] [[Austraalia]]''' <br> [[Henry Hay]],<br>[[William Herald]],<br>[[Ivan Stedman]],<br>[[Frank Beaurepaire]] || 10.25,4 | style="background:#FFDAB9" | '''{{PisiLipp|Suurbritannia}}'''<br> [[ Leslie Savage]],<br>[[Edward Peter]],<br>[[Henry Taylor]],<br>[[Harold Annison]] || 10.37,2 |- | align=left| [[Ujumine 1924. aasta suveolümpiamängudel#4x200 m vabalt|Pariis 1924]] | style="background:#F7F6A8" | '''{{PisiLipp|USA}}'''<br />[[J.Walace O’Connor]] <br /> [[Harrison Glancy]] <br />[[Ralph Breyer]] <br /> [[Johnny Weissmüller]]||'''9.53,4 MR''' | style="background:#DCE5E5"| '''{{PisiLipp|Austraalia}}'''<br />[[Maurice Christie]]<br /> [[Ernest Henry]] <br /> [[Frank Beaurepaire]] <br />[[Andrew Charlton]]||10.02,2 | style="background:#FFDAB9" | '''{{PisiLipp|Rootsi}}'''<br />[[Georg Werner]] <br />[[Orvar Trolle]] <br /> [[Åke Borg]] <br /> [[Arne Borg]] ||10.06,8 |- | align=left| [[Ujumine 1928. aasta suveolümpiamängudel#4x200 m vabalt|Amsterdam 1928]] | style="background:#F7F6A8" | '''{{PisiLipp|USA}}''' <br>[[Austin Clapp]],<br>[[ Walter Laufer]],<br>[[George Kojac]],<br>[[Johnny Weissmüller]] || '''9.36,2 MR ''' | style="background:#DCE5E5" | '''[[Pilt:Flag_of_Japan_(1870–1999).svg|25px]] [[Jaapan]]''' <br>[[Hiroshi Yoneyama]],<br>[[Nobuo Arai]],<br>[[Tokuhei Sada]],<br>[[Katsuo Takaishi]] || 9.41,4 | style="background:#FFDAB9" | '''[[Pilt:Flag of Canada (1921–1957).svg|25px]] [[Kanada]]''' <br> [[Munroe Bourne]],<br>[[James Thompson]],<br>[[Garnet Ault]],<br>[[Walter Spence]] || 9.47,8 |- | align=left| [[Ujumine 1932. aasta suveolümpiamängudel#4x200 m vabalt|Los Angeles 1932]] | style="background:#F7F6A8" | '''[[Pilt:Flag_of_Japan_(1870–1999).svg|25px]] [[Jaapan]]''' <br>[[Yasuji Miyazaki]] (2.14,1),<br>[[Masanori Yusa]] (2.14,7),<br>[[Hisakichi Toyoda]] (2.14,8),<br>[[Takashi Yokoyama]] (2.14,8) || '''8.58,4 MR ''' | style="background:#DCE5E5" | '''{{PisiLipp|USA}}''' <br> [[Frank Booth]] (2.20,2),<br>[[George Fissler]] (2.17,0),<br>[[Maiola Kalili]] (2.18,6),<br>[[Manuella Kalili]] (2.17,7) || 9.10,5 | style="background:#FFDAB9" | '''[[Pilt:Flag_of_Hungary_(1915-1918,_1919-1946;_3-2_aspect_ratio).svg|25px]] [[Ungari]]''' <br> [[András Wanié]] (2.25,8),<br>[[László Szabados]] (2.26,5),<br>[[András Székely]] (2.21,3),<br>[[István Bárány]] (2.17,8)|| 9:31.4 |- | align=left| [[Ujumine 1936. aasta suveolümpiamängudel#4x200 m vabalt|Berliin 1936]] | style="background:#F7F6A8" | '''[[Pilt:Flag_of_Japan_(1870–1999).svg|25px]] [[Jaapan]]'''<br> [[Masanori Yusa]],<br>[[Shigeo Sugiura]],<br>[[Masaharu Taguchi]],<br>[[Shigeo Arai]] || ''' 8.51,5 MR''' | style="background:#DCE5E5" | '''{{PisiLipp|USA}}''' <br> [[Ralph Flanagan]],<br>[[John Macionis]],<br>[[Paul Wolf]],<br>[[Jack Medica]] || 9.03,0 | style="background:#FFDAB9" | '''[[Pilt:Flag_of_Hungary_(1915-1918,_1919-1946;_3-2_aspect_ratio).svg|25px]] [[Ungari]]'''<br> [[Árpád Lengyel]],<br>[[Oszkár Abay-Nemes]],<br>[[Ödön Gróf]],<br>[[Ferenc Csik]] || 9.12,3 |- | align=left| [[Ujumine 1948. aasta suveolümpiamängudel#4x200 m vabalt|London 1948]] | style="background:#F7F6A8" | '''{{PisiLipp|USA}}'''<br> [[Walter Ris]],<br>[[Wallace Wolf]],<br>[[James McLane]],<br>[[Bill Smith]] || '''8.46,0 MR ''' | style="background:#DCE5E5" | '''[[Pilt:Flag_of_Hungary_(1946-1949,_1956-1957).svg|25px]] [[Ungari]]'''<br> [[Elemér Szathmáry]],<br>[[György Mitró]],<br>[[Imre Nyéki]],<br>[[Géza Kádas]] || 8.48,4 | style="background:#FFDAB9" | '''{{PisiLipp|Prantsusmaa}}'''<br> [[René Cornu]],<br>[[Henri Padou, Jr.]],<br>[[Jo Bernardo]],<br>[[Alex Jany]] || 9.08,0 |- | align=left| [[Ujumine 1952. aasta suveolümpiamängudel#4x200 m vabalt|Helsinki 1952]] | style="background:#F7F6A8" | '''{{PisiLipp|USA}}''' <br> [[Wayne Moore]] (2.08,7),<br>[[William Woolsey]] (2.09,3),<br>[[Ford Konno]] (2.06,9),<br>[[James McLane]] (2.06,2) || '''8.31,1 [[Ujumise olümpiarekordid|OR]] ''' | style="background:#DCE5E5" | '''[[Pilt:Flag_of_Japan_(1870–1999).svg|24px]] [[Jaapan]]'''<br> [[Hiroshi Suzuki]] (2.07,0),<br>[[Yoshihiro Hamaguchi]] (2.08,1),<br>[[Toru Goto]] (2.09,1),<br>[[Teijiro Tanikawa]] (2.09,3) || 8.33,5 | style="background:#FFDAB9" | '''{{PisiLipp|Prantsusmaa}}''' <br>[[Joseph Bernardo]] (2.14,0),<br>[[ Aldo Eminente]] (2.14,3),<br>[[Alexandre Jany]] (2.11,2),<br>[[Jean Boiteux]] (2.06,4) || 8.45,9 |- | align=left| [[Ujumine 1956. aasta suveolümpiamängudel#4x200 m vabalt|Melbourne 1956]] | style="background:#F7F6A8" | '''{{PisiLipp|Austraalia}}'''<br> [[Kevin O’Halloran]] (2.06,8),<br>[[John Devitt]] (2.06,4),<br>[[Murray Rose]] (2.06,0),<br>[[Jon Henricks]] (2.04,4)|| ''' 8.23,6 MR''' | style="background:#DCE5E5" | '''{{PisiLipp|USA}}'''<br> [[Dick Hanley]] (2.08,0),<br>[[George Breen]] (2.07,7),<br>[[Bill Woolsey]] (2.07,0),<br>[[Ford Konno]] (2.08,8) || 8:31,5 | style="background:#FFDAB9" | '''{{PisiLipp|NSVL}}'''<br> [[Vitali Sorokin]] (2.07,5),<br>[[Vladimir Strustšanov]] (2.11,5),<br>[[Gennadi Nikolajev]] (2.09,0),<br>[[Boris Nikitin]] (2.06,7)|| 8.34,7 |- | align=left| [[Ujumine 1960. aasta suveolümpiamängudel#4x200 m vabalt|Rooma 1960]] | style="background:#F7F6A8" | '''{{PisiLipp|USA}}'''<br> [[George Harrison (ujuja)|George Harrison]] (2.03,4),<br>[[Richard Blick]] (2.01,9),<br>[[Michael Troy]] (2.02,9),<br>[[Jeff Farrell]] (2.02,0)||''' 8.10,2 MR''' | style="background:#DCE5E5" | '''[[Pilt:Flag_of_Japan_(1870–1999).svg|24px]] [[Jaapan]]'''<br> [[Makoto Fukui]] (2.04,8),<br>[[Hiroshi Ishii]] (2.04,8),<br>[[Tsuyoshi Yamanaka]] (2.00,6),<br>[[Tatsuo Fujimoto]] (2.03,0) || 8.13,2 | style="background:#FFDAB9" | '''{{PisiLipp|Austraalia}}'''<br> [[David Dickson]] (2.06,6),<br>[[John Devitt]] (2.03,2),<br>[[Murray Rose]] (2.02,7),<br>[[John Konrads]] (2.01,3) || 8.13,8 |- | align=left| [[Ujumine 1964. aasta suveolümpiamängudel#4x200 m vabalt|Tokyo 1964]] | style="background:#F7F6A8" | '''{{PisiLipp|USA}}'''<br> [[Stephen Clark]] (2.00,0),<br>[[Roy Saari]] (1.58,1),<br>[[Gary Ilman]] (1.58,4),<br>[[Don Schollander]] (1.55,6) || '''7.52,1 MR ''' | style="background:#DCE5E5" | '''[[Pilt:Flag of German Olympic Team 1960-1968.svg|24px]] [[Saksamaa Ühendatud Võistkond|Saksamaa ÜV]]'''<br> [[Horst-Günther Gregor]] (2.02,0),<br>[[Gerhard Hetz]] (2.01,8),<br>[[Frank Wiegand]] (1.57,6),<br>[[Hans-Joachim Klein]] (1.57,9) || 7.59,3 | style="background:#FFDAB9" | '''[[Pilt:Flag_of_Japan_(1870–1999).svg|24px]] [[Jaapan]]'''<br> [[Makoto Fukui]] (2.00,5),<br>[[Kunihiro Iwasaki]] (2.01,1),<br>[[Toshio Shoji]] (2.01,7),<br>[[Yukiaki Okabe]] (2.00,5) || 8.03,8 |- | align=left| [[Ujumine 1968. aasta suveolümpiamängudel#4x200 m vabalt|Mexico 1968]] | style="background:#F7F6A8" | '''{{PisiLipp|USA}}'''<br> [[John Nelson]] (1.58,6),<br>[[Stephen Rerych]] (1.58,6),<br>[[Mark Spitz]] (2.00,5),<br>[[Don Schollander]] (1.54,6) || 7.52,3 | style="background:#DCE5E5" | '''{{PisiLipp|Austraalia}}'''<br> [[Greg Rogers]] (1.59,8),<br>[[Graham White]] (1.59,9),<br>[[Bob Windle]] (1.59,7),<br>[[Michael Wenden]] (1.54,3) || 7.53,7 | style="background:#FFDAB9" | '''{{PisiLipp|NSV Liit}}'''<br> [[Vladimir Bure]] (2.02,3),<br>[[Siemion Belitz-Geiman]] (2.:01,2),<br>[[Georgi Kulikov]] (2.00,5),<br>[[Leonid Iljitšov]] (1.57,6) || 8.01,6 |- | align=left| [[Ujumine 1972. aasta suveolümpiamängudel#4x200 m vabalt|München 1972]] | style="background:#F7F6A8" | '''{{PisiLipp|USA}}'''<br> [[John Kinsella]] (1.54,49)<br>[[Fred Tyler]] (1.54,32) <br>[[Steve Genter]] (1.52,72)<br>[[Mark Spitz]] (1.54,24)|| '''7.35,78 MR ''' | style="background:#DCE5E5" | '''[[Pilt:Flag_of_Germany.svg|25px]] [[Saksa FV]]'''<br> [[Klaus Steinbach]] (1.54,62)<br>[[Werner Lampe]] (1.53,49) <br>[[Hans Vosseler]] (1.57,45)<br>[[Hans Fassnacht]] (1.56,11) || '''7.41,69 [[Ujumise Euroopa rekordid|ER]]''' | style="background:#FFDAB9" | '''{{PisiLipp|NSVL}}'''<br> [[Igor Grivennikov]] (1.56,24)<br>[[Viktor Mazanov]] (1.57,28) <br>[[Georgi Kulikov]] (1.56,92)<br>[[Vladimir Bure ]] (1.55,30) || 7.45,76 |- | align=left| [[Ujumine 1976. aasta suveolümpiamängudel#4x200 m vabalt|Montreal 1976]] | style="background:#F7F6A8" | '''{{PisiLipp|USA}}''' <br>[[Michael Bruner]] (1.52,35),<br>[[Bruce Furniss]] (1.49,56),<br>[[John Naber]] (1.51,20),<br>[[Jim Montgomery]] (1.50,11) || '''7.23,22 MR ''' | style="background:#DCE5E5" | '''{{PisiLipp|NSV Liit}}'''<br> [[Vladimir Raskatov]] (1.52,69),<br>[[Andrei Bogdanov]] (1.51,69),<br>[[Sergei Kopljakov]] (1.52,54),<br>[[Andrei Krõlov (ujuja)|Andrei Krõlov]] (1.51,05) || 7.27,97 '''ER''' | style="background:#FFDAB9" | '''{{PisiLipp|Suurbritannia}}'''<br> [[Alan McClatchey]] (1.54,09),<br>[[David Dunne]] (1.54,67),<br>[[Gordon Downie]] (1.52,10),<br>[[Brian Brinkley]] (1.51,25) || 7.32,11 |- | align=left| [[Ujumine 1980. aasta suveolümpiamängudel#4x200 m vabalt|Moskva 1980]] | style="background:#F7F6A8" | '''{{PisiLipp|NSVL}}'''<br> [[Sergei Kopliakov]] (1.50,00),<br>[[Vladimir Salnikov]] (1.51,09),<br>[[Ivar Stukolkin]] (1.52,04),<br>[[Andrei Krõlov (ujuja)|Andrei Krõlov]] (1.50,37) || 7.23,50 | style="background:#DCE5E5" | '''{{PisiLipp|Saksa DV}}'''<br> [[Frank Pfütze]] (1.52,96),<br>[[Jörg Woithe]] (1.51,78),<br>[[Detlev Grabs]] (1.52,24),<br>[[Rainer Strohbach]] (1.51,62) || 7.28,60 | style="background:#FFDAB9" | '''{{PisiLipp|Brasiilia}}'''<br> [[Jorge Fernandes]] (1.52,61),<br>[[Marcus Mattioli]] (1.52,94),<br>[[Cyro Delgado]] (1.52,35),<br>[[Djan Madruga]] (1.51,40) || 7.29,30 |- | align=left| [[Ujumine 1984. aasta suveolümpiamängudel#4x200 m vabalt|Los Angeles 1984]] | style="background:#F7F6A8" | '''{{PisiLipp|USA}}'''<br> [[Mike Heath]] (1.48,67),<br>[[David Larson]] (1.49,01),<br>[[Jeff Float]] (1.49,60),<br>[[Bruce Hayes]] (1.48,41) || '''7.15,69 MR ''' | style="background:#DCE5E5" | '''[[Pilt:Flag_of_Germany.svg|25px]] [[Saksa FV]]''' <br>[[Thomas Fahrner]] (1.49,83),<br>[[Dirk Korthals]] (1.48,75),<br>[[Alexander Schowtka]] (1.50,26),<br>[[Michael Gross]] (1.46,89) || '''7.15,73 ER''' | style="background:#FFDAB9" | '''{{PisiLipp|Suurbritannia}}''' <br>[[Neil Cochran]] (1.52,08),<br>[[Paul Easter]] (1.49,64),<br>[[Paul Howe]] (1.51,63),<br>[[Andrew Astbury]] (1.51,43) || 7.24,78 |- | align=left| [[Ujumine 1988. aasta suveolümpiamängudel#4x200 m vabalt|Seoul 1988]] | style="background:#F7F6A8" | '''{{PisiLipp|USA}}'''<br> [[Troy Dalbey]] (1.49,37),<br>[[Matt Cetlinski]] (1.48,44),<br>[[Doug Gjertsen]] (1.48,26),<br>[[Matt Biondi]] (1.46,44) || ''' 7.12,51 MR''' | style="background:#DCE5E5" | '''{{PisiLipp|Saksa DV}}'''<br> [[Uwe Dassler]] (1.48,26),<br>[[Sven Lodziewski]] (1.48,92),<br>[[Thomas Flemming]] (1.48,07),<br>[[Steffen Zesner]] (1.48,43) || 7.13,68 | style="background:#FFDAB9" | '''[[Pilt:Flag_of_Germany.svg|25px]] [[Saksa FV]]'''<br> [[Erik Hochstein]] (1.49,91),<br>[[Thomas Fahrner ]] (1.47,25),<br>[[Rainer Henkel]] (1.49,42),<br>[[Michael Gross]] (1.47,27) || 7.14,35 |- | align=left| [[Ujumine 1992. aasta suveolümpiamängudel#4x200 m vabalt|Barcelona 1992]] | style="background:#F7F6A8" | '''[[Pilt:Olympic Rings.svg|25px]] [[SRÜ]]'''<br> [[Dmitri Lepikov]] (1.49,55),<br>[[Vladimir Põšnenko]] (1.46,58),<br>[[Venjamin Tajanovitš]] (1.48,99),<br>[[Jevgeni Sadovõi]] (1.46,83)<br /><small>Eelujumises: [[Aleksei Kudrjavtžev]], [[Juri Mušin]]</small> || '''7.11,95 MR ''' | style="background:#DCE5E5" valign=top | '''{{PisiLipp|Rootsi}}'''<br> [[Christer Wallin]] (1.49,69),<br>[[Anders Holmertz]] (1.46,13),<br>[[Tommy Werner]] (1.49,35),<br>[[Lars Frölander]] (1.50,31) || 7.15,51 | style="background:#FFDAB9" | '''{{PisiLipp|USA}}'''<br> [[Joe Hudepohl]] (1.49,52),<br>[[Melvin Stewart]] (1.48,41),<br>[[Jon Olsen]] (1.49,19),<br>[[Doug Gjertsen]] (1.49,11) <br /><small>Eelujumises: [[Scott Jaffe]], [[Daniel Jorgensen]]</small>|| 7.16,23 |- | align=left| [[Ujumine 1996. aasta suveolümpiamängudel#4x200 m vabalt|Atlanta 1996]] | style="background:#F7F6A8" | '''{{PisiLipp|USA}}'''<br />[[Josh Davis (swimmer)|Josh Davis]] (1.48,19)<br>[[Joe Hudepohl]] (1.49,29)<br>[[Brad Schumacher]] (1.48,89)<br>[[Ryan Berube]] (1.48,47)<br /><small>Eelujumises: [[Jon Olsen]]</small>|| 7.14,81 | style="background:#DCE5E5" valign=top | '''{{PisiLipp|Rootsi}}'''<br />[[Christer Wallin]] (1.50,47)<br>[[Anders Holmertz]] (1.47,03)<br>[[Lars Frölander]] (1.48,98)<br>[[Anders Lyrbring]] (1.51,08)|| 7.17,56 | style="background:#FFDAB9" | '''{{PisiLipp|Saksamaa}}'''<br />[[Aimo Heilmann]] (1.49,31)<br>[[Christian Keller]] (1.49,50)<br>[[Christian Tröger]] (1.49,80)<br>[[Steffen Zesner]] (1.49,10)<br /><small>Eelujumises: [[Konstantin Dubrovin]], [[Oliver Lampe]]</small>|| 7.17,71 |- | align=left| [[Ujumine 2000. aasta suveolümpiamängudel#4x200 m vabalt|Sydney 2000]] | style="background:#F7F6A8" | '''{{PisiLipp|Austraalia}}'''<br />[[Ian Thorpe]] (1.46,03)<br>[[Michael Klim]] (1.46,40)<br>[[Todd Pearson]] (1.47,36)<br>[[Bill Kirby]] (1.47,26) <br /><small>Eelujumises: [[Grant Hackett]], [[Daniel Kowalski]]</small>|| '''7.07,05MR''' | style="background:#DCE5E5"| '''{{PisiLipp|USA}}'''<br />[[Scott Goldblatt]] (1.49,66)<br>[[Josh Davis (swimmer)|Josh Davis]] (1.46,49)<br>[[Jamie Rauch]] (1.48,74)<br>[[Klete Keller]] (1.47,75)<br /><small>Eelujumises: [[Nate Dusing]], [[Chad Carvin]]</small> || 7.12,64 | style="background:#FFDAB9" | '''{{PisiLipp|Holland}}'''<br />[[Martijn Zuijdweg]] (1.49,89)<br>[[Johan Kenkhuis]] (1.49,37)<br>[[Marcel Wouda]] (1.48,56)<br>[[Pieter van den Hoogenband]] (1.44,88)<br /><small>Eelujumises: [[Mark van der Zijden]]</small> || 7.12,70 |- | align=left| [[Ujumine 2004. aasta suveolümpiamängudel#4×200 m vabalt|Ateena 2004]] | style="background:#F7F6A8" valign=top | '''{{PisiLipp|USA}}'''<br />[[Michael Phelps]] (1.46,49)<br/>[[Ryan Lochte]] (1.47,52)<br/>[[Peter Vanderkaay]] (1.47,79)<br/>[[Klete Keller]] (1.45,53) <br /><small>Eelujumises: [[Dan Ketchum]], [[Scott Goldblatt]]</small>|| 7.07,33 | style="background:#DCE5E5" | '''{{PisiLipp|Austraalia}}'''<br />[[Grant Hackett]] (1.47,50)<br/>[[Michael Klim]] (1.47,62)<br/>[[Nicholas Sprenger]] (1.48,16)<br/>[[Ian Thorpe]] (1.44,18) <br /><small>Eelujumises: [[Todd Pearson]], [[Antony Matkovich]], [[Craig Stevens]]</small>|| 7.07,46 | style="background:#FFDAB9" valign=top | '''{{PisiLipp|Itaalia}}'''<br />[[Emiliano Brembilla]] (1.48,16)<br/>[[Massimiliano Rosolino]] (1.46,24)<br/>[[Simone Cercato]] (1.49,85)<br/>[[Filippo Magnini]] (1.47,58) <br /><small>Eelujumises: [[Matteo Pelliciari]], [[Federico Cappellazzo]]</small>|| 7.11,83 |- | align=left| [[Ujumine 2008. aasta suveolümpiamängudel#4×200 m vabalt|Peking 2008]] | style="background:#F7F6A8" | '''{{PisiLipp|USA}} '''<br />[[Michael Phelps]] (1.43,31) <br /> [[Ryan Lochte]] (1.44,28) <br />[[Ricky Berens]] (1.46,29) <br />[[Peter Vanderkaay]] (1.44,68) <br /><small>Eelujumises: [[David Walters]], [[Erik Vendt]], [[Klete Keller]]</small>|| '''6.58,56 MR''' | style="background:#DCE5E5" | '''{{PisiLipp|Venemaa}} '''<br />[[Nikita Lobintsev]] (1.46,64), <br /> [[Jevgeni Lagunov]] (1.46,56),<br /> [[Danila Izotov]] (1.45,86), <br /> [[Aleksandr Suhhorukov]] (1.44,65) <br /><small>Eelujumises: [[Mihhail Polistšuk]]</small>|| ''' 7.03,70 ER''' | style="background:#FFDAB9" | '''{{PisiLipp|Austraalia}} '''<br />[[Patrick Murphy]] (1.45,95) <br /> [[Grant Hackett]] (1.45,87) <br />[[Grant Brits]] (1.47,13)<br />[[Nic Ffrost]] (1.46,03)<br /><small>Eelujumises: [[Kirk Palmer]], [[Leith Brodie]]</small> || 7.04,98 |- | align=left| [[Ujumine 2012. aasta suveolümpiamängudel#4×200 m vabalt|London 2012]] | style="background:#F7F6A8" | '''{{PisiLipp|USA}}'''<br />[[Ryan Lochte]] (1.45,15)<br /> [[Conor Dwyer]] (1.45,23)<br /> [[Ricky Berens]] (1.45,27)<br /> [[Michael Phelps]] (1.44,05)<br /><small>Eelujumises: [[Charlie Houchin]], [[Matt McLean]], [[Davis Tarwater]]</small>|| 6.59,70 | style="background:#DCE5E5" valign=top |'''{{PisiLipp|Prantsusmaa}}'''<br />[[Amaury Leveaux]] (1.46,70)<br /> [[Grégory Mallet]] (1.46,83)<br /> [[Clément Lefert]] (1.46,00)<br /> [[Yannick Agnel]] (1.43,24)<br /><small>Eelujumises: [[Jérémy Stravius]]</small>|| 7.02,77 | style="background:#FFDAB9" valign=top | '''{{PisiLipp|Hiina}}'''<br />[[Hao Yun]] (1.47,12)<br /> [[Li Yunqi]] (1.46,46)<br /> [[Jiang Haiqi]] (1.47,17)<br /> [[Sun Yang]] (1.45,55)<br /><small>Eelujumises: [[Lu Zhiwu]], [[Dai Jun]]</small>|| 7.06,30 |- | align=left| [[Ujumine 2016. aasta suveolümpiamängudel#4×200 m vabalt|Rio 2016]] | style="background:#F7F6A8" | '''{{PisiLipp|USA}}'''<br />[[Conor Dwyer]] (1.45,23)<br>[[Townley Haas]] (1.44,14)<br>[[Ryan Lochte]] (1.46,03)<br>[[Michael Phelps]] (1.45,26<br /><small>Eelujumises: [[Clark Smith]], [[Jack Conger]], [[Gunnar Bentz]]</small> || 7.00,66 | style="background:#DCE5E5" | '''{{PisiLipp|Suurbritannia}}'''<br /> [[Stephen Milne]] (1.46,97)<br />[[Duncan Scott]] (1.45,05)<br />[[Daniel Wallace]] (1.46,26)<br />[[James Guy]] (1.44,85) <br /><small>Eelujumises: [[Robbie Renwick]]</small>|| 7.03,13 | style="background:#FFDAB9" valign=top | '''{{PisiLipp|Jaapan}}'''<br />[[Kosuke Hagino]] (1.45,34)<br />[[Naito Ehara]] (1.46,11)<br />[[Yuki Kobori]] (1.45,71)<br />[[Takeshi Matsuda]] (1.46,34) || 7.03,50 |} Märkus: alates 1992. aastast on eelvoorudes ujunud sportlased, kuid mitte finaalis võistkonda pääsenud ujujad saanud medaleid ka siis, kui nende võistkond jõudis finaalis kolme parema hulka. ===4 × 100 m kompleksi=== {| class="wikitable" style="width:95%;" |- ! style="width:11%;" | Olümpia ! style="width:23%; background-color:gold;" | Kuld ! style="width:7%;"| ! style="width:23%; background-color:silver;" | Hõbe ! style="width:7%;"| ! style="width:22%; background-color:#CC9966;" | Pronks ! style="width:7%;"| |- | align=left| [[Ujumine 1960. aasta suveolümpiamängudel#4x100 m kompleksi|Rooma 1960]] | style="background:#F7F6A8" | ''' {{PisiLipp|USA}}''' <br>[[Frank McKinney]] (1.02,0),<br>[[Paul Hait]] (1.10,5),<br>[[Lance Larson]] (58,0),<br>[[Jeff Farrell]] (54,9) || ''' 4:05,4 [[Ujumise maailmarekordid|MR]]''' | style="background:#DCE5E5" | '''{{PisiLipp|Austraalia}}'''<br> [[David Theile]] (1.02,4),<br>[[Terry Gathercole]] (1.10,9),<br>[[Neville Hayes]] (1.03,3),<br>[[Geoff Shipton]] (55,4) || 4.12,0 | style="background:#FFDAB9" | '''[[Pilt:Flag_of_Japan_(1870–1999).svg|24px]] [[Jaapan]]'''<br> [[Kazuo Tomita]] (1.04,1),<br>[[Koichi Hirakid]] (1.11,5),<br>[[Yoshihiko Osaki]] (1.00,4),<br>[[Keigo Shimuzu]] (56,2) || 4.12,2 |- | align=left| [[Ujumine 1964. aasta suveolümpiamängudel#4x100 m kompleksi|Tokyo 1964]] | style="background:#F7F6A8" | '''{{PisiLipp|USA}}''' <br>[[Thompson Mann]] '''(59,6) MR''',<br>[[Bill Craig]] (1:09,6),<br>[[Fred Schmidt]] (56,8),<br>[[Stephen Clark]] (52,4) || ''' 3.58,4 MR''' | style="background:#DCE5E5" | '''[[Pilt:Flag of German Olympic Team 1960-1968.svg|24px]] [[Saksamaa Ühendatud Võistkond|Saksamaa ÜV]]''' <br> [[Ernst Küppers]] (1.01,4),<br>[[Egon Henninger]] (1.07,7),<br>[[Horst-Günther Gregor]] (59,8),<br>[[Hans-Joachim Klein]]] (52,7) || 4.01,6 | style="background:#FFDAB9" | '''{{PisiLipp|Austraalia}}'''<br> [[Peter Reynolds]] (1.03,0),<br>[[Ian O’Brien]] (1.07,8),<br>[[Kevin Berry]] (57,7),<br>[[David Dickson]] (53,8) || 4.02,3 |- | align=left| [[Ujumine 1968. aasta suveolümpiamängudel#4x100 m kompleksi|Mexico 1968]] | style="background:#F7F6A8" | '''{{PisiLipp|USA}}'''<br> [[Charles Hickcox]] (1.00,4),<br>[[Don McKenzie]] (1.07,4),<br>[[Douglas Russell]] (55,0),<br>[[Kenneth Walsh]] (52,1)|| '''3.54,9 MR ''' | style="background:#DCE5E5" | '''[[Pilt:German_Olympic_flag_(1959-1968).svg|24px]] [[Saksa DV]]''' <br>[[Roland Matthes]] ('''58,0''') '''MR''',<br>[[Egon Henninger]] (1.07,8),<br>[[Horst-Günther Gregor]] (58,6),<br>[[Frank Wiegand]] (53,1) || 3.57,5 | style="background:#FFDAB9" | '''{{PisiLipp|NSV Liit}}'''<br>[[Juri Gromak]] (1.02,9),<br>[[Vladimir Kossinski]] (1.07,1),<br>[[Vladimir Nemšilov]] (58,0),<br>[[Leonid Iljitšov]] (52,7) || 4.00,7 |- | align=left| [[Ujumine 1972. aasta suveolümpiamängudel#4x100 m kompleksi|München 1972]] | style="background:#F7F6A8" | '''{{PisiLipp|USA}}'''<br>[[Michael Stamm]] (57,97),<br>[[Tom Bruce]] (1.04,22),<br>[[Mark Spitz]] (54,28),<br>[[Jerry Heidenreich]] (51,67) || '''3.48,16 MR ''' | style="background:#DCE5E5" | '''{{PisiLipp|Saksa DV}}''' <br>[[Roland Matthes]] '''(56,30) MR''' ,<br>[[Klaus Katzur]] (1.06,02) ,<br>[[Hartmut Flöckner]](56,36),<br>[[Lutz Unger]] (53,43)|| 3.52,12 | style="background:#FFDAB9" | '''{{PisiLipp|Kanada}}''' <br> [[Erik Fish]] (59,61),<br>[[Bill Mahony]] (1.05,89),<br>[[Bruce Robertson ]] (54,48),<br>[[Robert Kasting]] (52,28) || 3.52,26 |- | align=left| [[Ujumine 1976. aasta suveolümpiamängudel#4x100 m kompleksi|Montreal 1976]] | style="background:#F7F6A8" | '''{{PisiLipp|USA}}'''<br> [[John Naber]] (55,89),<br>[[John Hencken]] (1.02,50),<br>[[Matt Vogel]] (54,26),<br>[[Jim Montgomery]] (49,57) || '''3.42,22 MR ''' | style="background:#DCE5E5" | '''{{PisiLipp|Kanada}}''' <br>[[Stephen Pickell]] (57,58),<br>[[Graham Smith]] (1.02,59),<br>[[Clay Evans]] (54,43),<br>[[Gary MacDonald]] (51,34) || 3.45,94 | style="background:#FFDAB9" | '''[[Pilt:Flag_of_Germany.svg|25px]] [[Saksa FV]]'''<br> [[Klaus Steinbach]] (57,82),<br>[[Walter Kusch]] (1.03,74),<br>[[Michael Kraus]] (55,38),<br>[[Peter Nocke]] (50,35) || 3.47,29 '''[[Ujumise Euroopa rekordid|ER]]''' |- | align=left| [[Ujumine 1980. aasta suveolümpiamängudel#4x100 m kompleksi|Moskva 1980]] | style="background:#F7F6A8" | '''[[Pilt:Olympic Rings.svg|25px]] [[Austraalia]]''' <br> [[Mark Kerry]] (57,89), <br>[[Peter Evans]] (1.03,01), <br>[[Mark Tonelli]] (54,94), <br>[[Neil Brooks]] (49,86) || 3.45,70 | style="background:#DCE5E5" | '''{{PisiLipp|NSVL}}'''<br> [[Viktor Kuznetsov]] (56,81),<br>[[Arsens Miskarovs ]] (1.03,64),<br>[[Jevgeni Seredin]] (54,58),<br>[[Sergei Kopliakov]] (50,89) || 3.45,92 | style="background:#FFDAB9" | '''[[Pilt:Olympic Rings.svg|25px]] [[Suurbritannia]]'''<br> [[Gary Abraham]] (57,72),<br>[[Duncan Goodhew]] (1.03,73),<br>[[David Lowe]] (55,57),<br>[[Martin Smith ]] (50,69)|| 3.47,71 |- | align=left| [[Ujumine 1984. aasta suveolümpiamängudel#4x100 m kompleksi|Los Angeles 1984]] | style="background:#F7F6A8" | '''{{PisiLipp|USA}}'''<br> [[Rick Carey]] (55,41),<br>[[Steve Lundquist]] (1.01,86),<br>[[Pablo Morales]] (52,87),<br>[[Rowdy Gaines]] (49,16) || ''' 3.39,30 MR''' | style="background:#DCE5E5" | '''{{PisiLipp|Kanada}}'''<br> [[Mike West]] (56,61),<br>[[Victor Davis]] (1.02,33),<br>[[Tom Ponting]] (54,01),<br>[[Sandy Goss]] (50,28) || 3.43,23 | style="background:#FFDAB9" | '''{{PisiLipp|Austraalia}}'''<br> [[Mark Kerry]] (57,12),<br>[[Peter Evans]] (1.02,29),<br>[[Glenn Buchanan]] (54,68),<br>[[Mark Stockwell]] (49,16) || 3.43,25 |- | align=left| [[Ujumine 1988. aasta suveolümpiamängudel#4x100 m kompleksi|Seoul 1988]] | style="background:#F7F6A8" | '''{{PisiLipp|USA}}'''<br> [[David Berkoff]] (54,56),<br>[[Richard Schroeder]] (1.01,64),<br>[[Matt Biondi]] (52,38),<br>[[Chris Jacobs]] (48,35) || ''' 3.36,93 MR''' | style="background:#DCE5E5" | '''{{PisiLipp|Kanada}}'''<br> [[Mark Tewksbury]] (56,11),<br>[[Victor Davis]] (1.00,90),<br>[[Tom Ponting]] (53,52),<br>[[Sandy Goss]] (48,75) || 3.39,28 | style="background:#FFDAB9" | '''{{PisiLipp|NSVL}}'''<br> [[Igor Poljanski]] (55,35),<br>[[Dmitri Volkov (ujuja)|Dmitri Volkov]] (1.01,53),<br>[[Vadim Jaroštšuk]] (53,34),<br>[[Gennadi Prigoda]] (49,74) || 3.39,96 |- | align=left| [[Ujumine 1992. aasta suveolümpiamängudel#4x100 m kompleksi|Barcelona 1992]] | style="background:#F7F6A8" | '''{{PisiLipp|USA}}'''<br> [[Jeff Rouse]]''' (53,86) MR''',<br>[[Nelson Diebel]] (1.01,45),<br>[[Pablo Morales]] (52,83),<br>[[Jon Olsen]] (48,79)<br /><small>Eelujumises: [[David Berkoff]], [[Hans Dersch]], [[Melvin Stewart]], [[Matt Biondi]]</small> || '''3.36,93 MR ''' | style="background:#DCE5E5" | '''[[Pilt:Olympic Rings.svg|25px]] [[SRÜ]]'''<br> [[Vladimir Selkov]] (55,50),<br>[[Vassili Ivanov]] (1.01,59),<br>[[Pavlo Hnõkin]] (53,56),<br>[[Aleksandr Popov (ujuja)|Aleksandr Popov]] (47,91)<br /><small>Eelujumises: [[Vladimir Põšnenko]], [[Vladislav Kulikov]], [[Dmitri Volkov]]</small> || 3.38,56 | style="background:#FFDAB9" valign=top | '''{{PisiLipp|Kanada}}'''<br> [[Mark Tewksbury]] (54,09),<br>[[Jonathan Cleveland]] (1.01,93),<br>[[Marcel Gery]] (53,72),<br>[[Stephen Clarke]] (49,92) <br /><small>Eelujumises: [[Thomas Ponting]]</small>|| 3.39,66 |- | align=left| [[Ujumine 1996. aasta suveolümpiamängudel#4x100 m kompleksi|Atlanta 1996]] | style="background:#F7F6A8" | '''{{PisiLipp|USA}}'''<br> [[Jeff Rouse]] (53,95),<br>[[Jeremy Linn]] (1.00,32),<br>[[Mark Henderson]] (52,39),<br>[[Gary Hall, Jr.]] (48,18)<br /><small>Eeujumises: [[Josh Davis]], [[Kurt Grote]], [[John Hargis]], [[Tripp Schwenk]]</small> || '''3.34,84 MR''' | style="background:#DCE5E5" | '''{{PisiLipp|Venemaa}}'''<br>[[Vladimir Selkov]] (55,53),<br>[[Stanislav Lopuhhov]] (1.01,66),<br>[[Denis Pankratov]] (51,55),<br>[[Aleksandr Popov (ujuja)|Aleksandr Popov]] (48,61) <br /><small>Eeujumises: [[Roman Ivanovski]], [[Vladislav Kulikov]], [[Roman Jegorov]]</small>|| '''3.37,55 [[Ujumise Euroopa rekordid|ER]]''' | style="background:#FFDAB9" valign=top | '''{{PisiLipp|Austraalia}}'''<br>[[Steven Dewick]] (56,65),<br>[[Phil Rogers]] (1.01,71),<br>[[Scott Miller]] (52,04),<br>[[Michael Klim]] (49,16)<br /><small>Eeujumises: [[Toby Haenen]]</small>||3.39,56 |- | align=left| [[Ujumine 2000. aasta suveolümpiamängudel#4x100 m kompleksi|Sydney 2000]] | style="background:#F7F6A8" | '''{{PisiLipp|USA}}'''<br />[[Lenny Krayzelburg]] (53,87)<br>[[Ed Moses]] (59,84)<br>[[Ian Crocker]] (52,10)<br>[[Gary Hall, Jr.]] (47,92)<br /><small>Eeujumises: [[Neil Walker]], [[Tommy Hannan]], [[Jason Lezak]]</small> || '''3.33,73 MR''' | style="background:#DCE5E5" | '''{{PisiLipp|Austraalia}}'''<br />[[Matt Welsh]] (54,29)<br>[[Regan Harrison]] (1.01,48)<br>[[Geoff Huegill]] (51,33)<br>[[Michael Klim]] (48,17) <br /><small>Eeujumises: [[Josh Watson]], [[Ryan Mitchell]], [[Adam Pine]], [[Ian Thorpe]]</small>|| 3.35,27 | style="background:#FFDAB9" valign=top | '''{{PisiLipp|Saksamaa}}'''<br />[[Stev Theloke]] (55,07)<br>[[Jens Kruppa]] (1.00,52) <br>[[Thomas Rupprath]] (52,14)<br>[[Torsten Spanneberg]] (48,15) || '''3.35,88 ER''' |- | align=left| [[Ujumine 2004. aasta suveolümpiamängudel#4x100 m kompleksi|Ateena 2004]] | style="background:#F7F6A8" | '''{{PisiLipp|USA}}'''<br />[[Aaron Peirsol]] '''(53,45) MR''' <br/>[[Brendan Hansen]] (59,37)<br/>[[Ian Crocker]] (50,28)<br/>[[Jason Lezak]] (47,58) <br /><small>Eeujumises: [[Mark Gangloff]], [[Lenny Krayzelburg]], [[Michael Phelps]], [[Neil Walker]]</small>|| '''3.30,68 MR''' | style="background:#DCE5E5" valign=top | '''{{PisiLipp|Saksamaa}}'''<br />[[Steffen Driesen]] (54,26)<br/>[[Jens Kruppa]] (1.00,50)<br/>[[Thomas Rupprath]] (51,40)<br/>[[Lars Conrad]] (47,46) <br /><small>Eelujumises: [[Helge Meeuw]]</small>|| '''3.33,62 ER''' | style="background:#FFDAB9" valign=top | '''{{PisiLipp|Jaapan}}'''<br />[[Tomomi Morita]] (54,25) <br/>[[Kosuke Kitajima]] (59,35)<br/>[[Takashi Yamamoto]] (51,87)<br/>[[Yoshihiro Okumura]] (49,75) || 3.35,22 |- | align=left| [[Ujumine 2008. aasta suveolümpiamängudel#4x100 m kompleksi|Peking 2008]] | style="background:#F7F6A8" | '''{{PisiLipp|USA}}'''<br />[[Aaron Peirsol]] (53,16) <br /> [[Brendan Hansen]] (59,27) <br /> [[Michael Phelps]] (50,15) <br /> [[Jason Lezak]] (46,76) <br /><small>Eelujumises: [[Matt Grevers]], [[Mark Gangloff]], [[Ian Crocker]], [[Garrett Weber-Gale]]</small>|| '''3.29,34 MR''' | style="background:#DCE5E5" | '''{{PisiLipp|Austraalia}}'''<br />[[Hayden Stoeckel]] (53,80) <br /> [[Brenton Rickard]] (58,56) <br /> [[Andrew Lauterstein]] (51,03) <br /> [[Eamon Sullivan]] (46,65)<br /><small>Eelujumises: [[Ashley Delaney]], [[Christian Sprenger]], [[Adam Pine]], [[Matt Targett (ujuja)|Matt Targett]]</small>|| 3.30,04 | style="background:#FFDAB9" valign=top | '''{{PisiLipp|Jaapan}}'''<br />[[Junichi Miyashita]] (53,87) <br /> [[Kosuke Kitajima]] (58,07) <br /> [[Takuro Fujii]] (50,89) <br /> [[Hisayoshi Sato]] (48,35) || 3.31,18 |- | align=left| [[Ujumine 2012. aasta suveolümpiamängudel#4x100 m kompleksi|London 2012]] | style="background:#F7F6A8" | '''{{PisiLipp|USA}}'''<br />[[Matt Grevers]] (52,58)<br />[[Brendan Hansen]] (59,19)<br />[[Michael Phelps]] (50,73)<br />[[Nathan Adrian]] (46,85)<br /><small>Eeujumises: [[Nick Thoman]], [[Eric Shanteau]], [[Tyler McGill]], [[Cullen Jones]]</small>||3.29,35 | style="background:#DCE5E5" valign=top | '''{{PisiLipp|Jaapan}}'''<br />[[Ryosuke Irie]] (52,92)<br />[[Kosuke Kitajima]] (58,64)<br />[[Takeshi Matsuda]] (51,20)<br />[[Takuro Fujii]] (48,50)||3.31,26 | style="background:#FFDAB9" | '''{{PisiLipp|Austraalia}}'''<br />[[Hayden Stoeckel]] (53.71)<br />[[Christian Sprenger]] (59,05)<br />[[Matt Targett (ujuja)|Matt Targett]] (51,60)<br />[[James Magnussen]] (47,22)<br /><small>Eelujumises: [[Brenton Rickard]], [[Tommaso D’Orsogna]]</small>||3.31,58 |- | align=left| [[Ujumine 2016. aasta suveolümpiamängudel#4x100 m kompleksi|Rio 2016]] | style="background:#F7F6A8" | '''{{PisiLipp|USA}}'''<br />[[Ryan Murphy]] '''(51,85) MR'''<br>[[Cody Miller]] (59,03)<br>[[Michael Phelps]] (50,33)<br>[[Nathan Adrian]] (46,74) <br /><small>Eeujumises: [[David Plummer]], [[Kevin Cordes]], [[Tom Shields]], [[Caeleb Dressel]]</small>|| '''3.27,95 [[Ujumise olümpiarekordid|OR]]''' | style="background:#DCE5E5" valign=top | '''{{PisiLipp|Suurbritannia}}'''<br />[[Chris Walker-Hebborn]] (53,68)<br />[[Adam Peaty]] (56,59)<br />[[James Guy]] (51,35)<br />[[Duncan Scott]] (47,62) || 3.29,24 | style="background:#FFDAB9" valign=top | '''{{PisiLipp|Austraalia}}'''<br />[[Mitch Larkin]] (53,19)<br />[[Jake Packard]] (58,84)<br />[[David Morgan]] (51,18)<br />[[Kyle Chalmers]] (46,72) <br /><small>Eelujumises: [[Cameron McEvoy]]</small>|| 3.29,93 |} Märkus: alates 1992. aastast on eelvoorudes ujunud sportlased, kuid mitte finaalis võistkonda pääsenud ujujad saanud medaleid ka siis, kui nende võistkond jõudis finaalis kolme parema hulka. ===10 km maraton=== {| class="wikitable" style="width:95%;" |- ! style="width:10%;" | Olümpia ! style="width:28%; background-color:gold;" | Kuld ! style="width:7%;"| ! style="width:28%; background-color:silver;" | Hõbe ! style="width:2%;"| ! style="width:28%; background-color:#CC9966;" | Pronks ! style="width:2%;"| |- | align=left| [[Ujumine 2008. aasta suveolümpiamängudel#Avaveeujumine 10 km|Peking 2008]] | style="background:#F7F6A8" | [[Maarten van der Weijden]] {{PisiLipp|Holland}}||1:51.51,6 | style="background:#DCE5E5" | [[David Davies (ujuja)|David Davies]] {{PisiLipp|Suurbritannia}}|| 1:51.53,1 | style="background:#FFDAB9" | [[Thomas Lurz]] {{PisiLipp|Saksamaa}}|| 1:51.53,6 |- | align=left| [[Ujumine 2012. aasta suveolümpiamängudel#Avaveeujumine 10 km|London 2012]] | style="background:#F7F6A8" | [[Oussama Mellouli]] {{PisiLipp|Tuneesia}}||1:49.55,1 | style="background:#DCE5E5" | [[Thomas Lurz]] {{PisiLipp|Saksamaa}}||1:49:58.5 | style="background:#FFDAB9" | [[Richard Weinberger]] {{PisiLipp|Kanada}}||1:50.00,3 |- | align=left| [[Ujumine 2016. aasta suveolümpiamängudel#Avaveeujumine 10 km|Rio 2016]] | style="background:#F7F6A8" | [[Ferry Weertman]] {{PisiLipp|Holland}} || 1:52.59,8 | style="background:#DCE5E5" | [[Spyrídon Yianniótis]] {{PisiLipp|Kreeka}} || 1:52.59,8 | style="background:#FFDAB9" | [[Marc-Antoine Olivier]] {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1:53.02,0 |} ==Varem olümpiamängude programmi kuulunud alad== ===50 jardi (45,72 m) vabaujumine=== {| class="wikitable" style="width:95%;" |- ! style="width:10%;" | Olümpia ! style="width:26%; background-color:gold;" | Kuld ! style="width:4%;"| ! style="width:26%; background-color:silver;" | Hõbe ! style="width:4%;"| ! style="width:26%; background-color:#CC9966;" | Pronks ! style="width:4%;"| |- | align=left| [[Ujumine 1904. aasta suveolümpiamängudel#50 jardi (45,72 m) vabaujumine| Saint Louis 1904]] | style="background:#F7F6A8" | [[Zoltán Halmay ]] [[Pilt:Flag of Hungary (1896-1915; angels; 3-2 aspect ratio).svg|25px]] [[Ungari]] || 28,0 | style="background:#DCE5E5" | [[Scott Leary]] {{PisiLipp|USA}} || 28,6 | style="background:#FFDAB9" | [[Charles Daniels]] {{PisiLipp|USA}} || |} ===100 jardi (91,44 m) vabaujumine=== {| class="wikitable" style="width:95%;" |- ! style="width:10%;" | Olümpia ! style="width:26%; background-color:gold;" | Kuld ! style="width:4%;"| ! style="width:26%; background-color:silver;" | Hõbe ! style="width:4%;"| ! style="width:26%; background-color:#CC9966;" | Pronks ! style="width:4%;"| |- | align=left| [[Ujumine 1904. aasta suveolümpiamängudel#100 jardi (91,44 m) vabaujumine|Saint Louis 1904]] | style="background:#F7F6A8" | [[Zoltán Halmay]] [[Pilt:Flag of Hungary (1896-1915; angels; 3-2 aspect ratio).svg|25px]] [[Ungari]] || 1.02,8 | style="background:#DCE5E5" | [[Charles Daniels]] {{PisiLipp|USA}} || | style="background:#FFDAB9" | [[Scott Leary]] {{PisiLipp|USA}} || |} ===100 m vabaujumine madrustele=== {| class="wikitable" style="width:95%;" |- ! style="width:10%;" | Olümpia ! style="width:26%; background-color:gold;" | Kuld ! style="width:4%;"| ! style="width:26%; background-color:silver;" | Hõbe ! style="width:4%;"| ! style="width:26%; background-color:#CC9966;" | Pronks ! style="width:4%;"| |- | align=left| [[Ujumine 1896. aasta suveolümpiamängudel#100 m vabaujumine madrustele|Ateena 1896]] | style="background:#F7F6A8" | [[Ioannis Malokinis]] {{PisiLipp|Kreeka}} || 2.20,4 | style="background:#DCE5E5" | [[Spiridon Chasapis]] {{PisiLipp|Kreeka}} || | style="background:#FFDAB9" | [[Dimitrios Drivas]] {{PisiLipp|Kreeka}} || |} ===220 jardi (201,17 m) vabaujumine=== {| class="wikitable" style="width:95%;" |- ! style="width:10%;" | Olümpia ! style="width:26%; background-color:gold;" | Kuld ! style="width:4%;"| ! style="width:26%; background-color:silver;" | Hõbe ! style="width:4%;"| ! style="width:26%; background-color:#CC9966;" | Pronks ! style="width:4%;"| |- | align=left| [[Ujumine 1904. aasta suveolümpiamängudel#220 jardi (201,17 m) vabaujumine|Saint Louis 1904]] | style="background:#F7F6A8" | [[Charles Daniels]] {{PisiLipp|USA}} || 2.44,2 | style="background:#DCE5E5" | [[Francis Gailey]] {{PisiLipp|USA}} || 2.46,0 | style="background:#FFDAB9" | [[Emil Rausch]] [[Pilt:Flag of Germany (1867–1919).svg|25px]] [[Saksamaa]] || 2.56,0 |} ===440 jardi (402,34 m) vabaujumine=== {| class="wikitable" style="width:95%;" |- ! style="width:10%;" | Olümpia ! style="width:26%; background-color:gold;" | Kuld ! style="width:4%;"| ! style="width:26%; background-color:silver;" | Hõbe ! style="width:4%;"| ! style="width:26%; background-color:#CC9966;" | Pronks ! style="width:4%;"| |- | align=left| [[Ujumine 1904. aasta suveolümpiamängudel#440 jardi (402,34 m) vabaujumine|Saint Louis 1904]] | style="background:#F7F6A8" | [[Charles Daniels]] {{PisiLipp|USA}} || 6.16,2 | style="background:#DCE5E5" | [[Francis Gailey]] {{PisiLipp|USA}} || 6.22,0 | style="background:#FFDAB9" | [[Otto Wahle]] [[Pilt:Flag of the Habsburg Monarchy.svg|25px]] [[Austria]] || 6.39,0 |} ===500 m vabaujumine=== {| class="wikitable" style="width:95%;" |- ! style="width:10%;" | Olümpia ! style="width:26%; background-color:gold;" | Kuld ! style="width:4%;"| ! style="width:26%; background-color:silver;" | Hõbe ! style="width:4%;"| ! style="width:26%; background-color:#CC9966;" | Pronks ! style="width:4%;"| |- | align=left| [[Ujumine 1896. aasta suveolümpiamängudel#500 m vabaujumine|Ateena 1896]] | style="background:#F7F6A8" | [[Paul Neumann]] [[Pilt:Flag_of_the_Habsburg_Monarchy.svg|24px]] [[Austria]]|| 8.12,6 | style="background:#DCE5E5" | [[Antonios Pepanos]] {{PisiLipp|Kreeka}} || 9.57,6 | style="background:#FFDAB9" | [[Eustathios Choraphas]] {{PisiLipp|Kreeka}} || |} ===880 jardi (804,67 m) vabaujumine=== {| class="wikitable" style="width:95%;" |- ! style="width:10%;" | Olümpia ! style="width:26%; background-color:gold;" | Kuld ! style="width:4%;"| ! style="width:26%; background-color:silver;" | Hõbe ! style="width:4%;"| ! style="width:26%; background-color:#CC9966;" | Pronks ! style="width:4%;"| |- | align=left| [[Ujumine 1904. aasta suveolümpiamängudel#880 jardi (804,67 m) vabaujumine|Saint Louis 1904]] | style="background:#F7F6A8" | [[Emil Rausch]] [[Pilt:Flag of Germany (1867–1919).svg|25px]] [[Saksamaa]] || 13.23,4 | style="background:#DCE5E5" | [[Francis Gailey]] {{PisiLipp|USA}} || | style="background:#FFDAB9" | [[Géza Kiss]] [[Pilt:Flag of Hungary (1896-1915; angels; 3-2 aspect ratio).svg|25px]] [[Ungari]] || |} ===1000 m vabaujumine=== {| class="wikitable" style="width:95%;" |- ! style="width:10%;" | Olümpia ! style="width:26%; background-color:gold;" | Kuld ! style="width:4%;"| ! style="width:26%; background-color:silver;" | Hõbe ! style="width:4%;"| ! style="width:26%; background-color:#CC9966;" | Pronks ! style="width:4%;"| |- | align=left| [[Ujumine 1900. aasta suveolümpiamängudel#1000 m vabaujumine|Pariis 1900]] | style="background:#F7F6A8" | [[John Arthur Jarvis]] {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13.40,2 | style="background:#DCE5E5" | [[Otto Wahle]] [[Pilt:Flag of the Habsburg Monarchy.svg|25px]] [[Austria]] || 14.43,6 | style="background:#FFDAB9" | [[Zoltán Halmay]] [[Pilt:Flag of Hungary (1896-1915; angels; 3-2 aspect ratio).svg|25px]] [[Ungari]]|| 15.16,4 |} ===1200 m vabaujumine=== {| class="wikitable" style="width:95%;" |- ! style="width:10%;" | Olümpia ! style="width:26%; background-color:gold;" | Kuld ! style="width:4%;"| ! style="width:26%; background-color:silver;" | Hõbe ! style="width:4%;"| ! style="width:26%; background-color:#CC9966;" | Pronks ! style="width:4%;"| |- | align=left| [[Ujumine 1896. aasta suveolümpiamängudel#1200 m vabaujumine|Ateena 1896]] | style="background:#F7F6A8" | [[Alfréd Hajós]] [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1915-1918;_angels;_3-2_aspect_ratio).svg|24px]] [[Ungari]] || 18.22,2 | style="background:#DCE5E5" | [[Ioannis Andreou]] {{PisiLipp|Kreeka}} || 21.03,4 | style="background:#FFDAB9" | [[Eustathios Choraphas]] {{PisiLipp|Kreeka}} || |} ===1 miili (1609,34 m) vabaujumine=== {| class="wikitable" style="width:95%;" |- ! style="width:10%;" | Olümpia ! style="width:26%; background-color:gold;" | Kuld ! style="width:4%;"| ! style="width:26%; background-color:silver;" | Hõbe ! style="width:4%;"| ! style="width:26%; background-color:#CC9966;" | Pronks ! style="width:4%;"| |- | align=left| [[Ujumine 1904. aasta suveolümpiamängudel#1 miili (1609,34 m) vabaujumine|Saint Louis 1904]] | style="background:#F7F6A8" | [[Emil Rausch]] [[Pilt:Flag of Germany (1867–1919).svg|25px]] [[Saksamaa]] || 27.18,2 | style="background:#DCE5E5" | [[Géza Kiss]] [[Pilt:Flag of Hungary (1896-1915; angels; 3-2 aspect ratio).svg|25px]] [[Ungari]] || 28.28,2 | style="background:#FFDAB9" | [[Francis Gailey]] {{PisiLipp|USA}} || 28.54,0 |} ===4000 m vabaujumine=== {| class="wikitable" style="width:95%;" |- ! style="width:10%;" | Olümpia ! style="width:26%; background-color:gold;" | Kuld ! style="width:4%;"| ! style="width:26%; background-color:silver;" | Hõbe ! style="width:4%;"| ! style="width:26%; background-color:#CC9966;" | Pronks ! style="width:4%;"| |- | align=left| [[Ujumine 1900. aasta suveolümpiamängudel#4000 m vabaujumine|Pariis 1900]] | style="background:#F7F6A8" | [[John Arthur Jarvis]] {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 58.24,0 | style="background:#DCE5E5" | [[Zoltán Halmay]] [[Pilt:Flag of Hungary (1896-1915; angels; 3-2 aspect ratio).svg|25px]] [[Ungari]] || 1:08.55,4 | style="background:#FFDAB9" | [[Louis Martin]] {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1:13.08,4 |} ===100 jardi (91,44 m) seliliujumine=== {| class="wikitable" style="width:95%;" |- ! style="width:10%;" | Olümpia ! style="width:26%; background-color:gold;" | Kuld ! style="width:4%;"| ! style="width:26%; background-color:silver;" | Hõbe ! style="width:4%;"| ! style="width:26%; background-color:#CC9966;" | Pronks ! style="width:4%;"| |- | align=left| [[Ujumine 1904. aasta suveolümpiamängudel#100 jardi (91,44 m) seliliujumine|Saint Louis 1904]] | style="background:#F7F6A8" | [[Walter Brack]] [[Pilt:Flag of Germany (1867–1919).svg|25px]] [[Saksamaa]] || 1.16,8 | style="background:#DCE5E5" | [[Georg Hoffmann]] [[Pilt:Flag of Germany (1867–1919).svg|25px]] [[Saksamaa]] || | style="background:#FFDAB9" | [[Georg Zacharias]] [[Pilt:Flag of Germany (1867–1919).svg|25px]] [[Saksamaa]] || |} ===400 m rinnuli=== {| class="wikitable" style="width:95%;" |- ! style="width:10%;" | Olümpia ! style="width:24%; background-color:gold;" | Kuld ! style="width:7%;"| ! style="width:26%; background-color:silver;" | Hõbe ! style="width:4%;"| ! style="width:26%; background-color:#CC9966;" | Pronks ! style="width:4%;"| |- | align=left| [[Ujumine 1912. aasta suveolümpiamängudel#400 m rinnuli|Stockholm 1912]] | style="background:#F7F6A8" | [[Walter Bathe]] [[Pilt:Flag of Germany (1867–1919).svg|25px]] [[Saksamaa]]|| '''6.29,6 [[Ujumise olümpiarekordid|OR]] ''' | style="background:#DCE5E5" | [[Thor Henning]] {{PisiLipp|Rootsi}} || 6.35,6 | style="background:#FFDAB9" | [[Percy Courtman]] {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 6.36,4 |- | align=left| [[Ujumine 1920. aasta suveolümpiamängudel#400 m rinnuli|Antwerpen 1920]] | style="background:#F7F6A8" | [[Håkan Malmrot]] {{PisiLipp|Rootsi}} || 6.31,8 | style="background:#DCE5E5" | [[Thor Henning]] {{PisiLipp|Rootsi}} || 6.45,2 | style="background:#FFDAB9" | [[Arvo Aaltonen]] {{PisiLipp|Soome}} || 6.48,0 |} ===440 jardi (402,34) rinnuliujumine=== {| class="wikitable" style="width:95%;" |- ! style="width:10%;" | Olümpia ! style="width:24%; background-color:gold;" | Kuld ! style="width:7%;"| ! style="width:26%; background-color:silver;" | Hõbe ! style="width:4%;"| ! style="width:26%; background-color:#CC9966;" | Pronks ! style="width:4%;"| |- | align=left| [[Ujumine 1904. aasta suveolümpiamängudel#440 jardi (402,34) rinnuliujumine|Saint Louis 1904]] | style="background:#F7F6A8" | [[Georg Zacharias]] [[Pilt:Flag of Germany (1867–1919).svg|25px]] [[Saksamaa]] || 7.23,6 | style="background:#DCE5E5" | [[Walter Brack]] [[Pilt:Flag of Germany (1867–1919).svg|25px]] [[Saksamaa]] || | style="background:#FFDAB9" | [[Jam Handy]] {{PisiLipp|USA}} || |} ===200 m takistusujumine=== {| class="wikitable" style="width:95%;" |- ! style="width:10%;" | Olümpia ! style="width:24%; background-color:gold;" | Kuld ! style="width:7%;"| ! style="width:26%; background-color:silver;" | Hõbe ! style="width:4%;"| ! style="width:26%; background-color:#CC9966;" | Pronks ! style="width:4%;"| |- | align=left| [[Ujumine 1900. aasta suveolümpiamängudel#200 m takistusujumine|Pariis 1900]] | style="background:#F7F6A8" | [[Frederick Lane]] {{PisiLipp|Austraalia}} ||2.38,4 | style="background:#DCE5E5" | [[Otto Wahle]] [[Pilt:Flag of the Habsburg Monarchy.svg|25px]] [[Austria]] || 2.40,0 | style="background:#FFDAB9" | [[Peter Kemp]] {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2.47,4 |} ===4x50 jardi (4x45,72) vabaujumine=== {| class="wikitable" style="width:95%;" |- ! style="width:10%;" | Olümpia ! style="width:24%; background-color:gold;" | Kuld ! style="width:6%;"| ! style="width:26%; background-color:silver;" | Hõbe ! style="width:4%;"| ! style="width:26%; background-color:#CC9966;" | Pronks ! style="width:4%;"| |- | align=left| [[Ujumine 1904. aasta suveolümpiamängudel#4x50 jardi (4x45,72) vabaujumine|Saint Louis 1904]] | style="background:#F7F6A8" | '''{{PisiLipp|USA}}'''<br>[[New York Athletic Club]] <br> [[Joe Ruddy]],<br>[[Leo Goodwin]],<br>[[Louis Handley]],<br>[[Charles Daniels]] || 2.04,6 | style="background:#DCE5E5" | '''{{PisiLipp|USA}}'''<br>[[Chicago Athletic Association]]<br> [[David Hammond]],<br>[[Bill Tuttle]],<br>[[Hugo Goetz]],<br>[[Raymond Thorne]] || | style="background:#FFDAB9" | '''{{PisiLipp|USA}}'''<br>[[Missouri Athletic Club]]<br> [[Amedee Reyburn]],<br>[[Gwynne Evans]],<br>[[Marquard Schwarz]],<br>[[Bill Orthwein]] || |} ===Meeskondlik 200 m ujumine=== {| class="wikitable" style="width:95%;" |- ! style="width:11%;" | Olümpia ! style="width:25%; background-color:gold;" | Kuld ! style="width:5%;"| ! style="width:25%; background-color:silver;" | Hõbe ! style="width:5%;"| ! style="width:25%; background-color:#CC9966;" | Pronks ! style="width:5%;"| |- | align=left| [[Ujumine 1900. aasta suveolümpiamängudel#Meeskondlik 200 m ujumine|Pariis 1900]] | style="background:#F7F6A8" | '''[[Pilt:Flag of Germany (1867–1919).svg|25px]] [[Saksamaa]]'''<br>'''[[Deutscher Schwimm-Verband Berlin]]''' <br />[[Ernst Hoppenberg]] (1)<br />[[Max Hainle]] (2)<br />[[Julius Frey]] (4)<br />[[Max Schöne ]] (6)<br />[[Herbert von Petersdorff]] (20)||33 | style="background:#DCE5E5" | '''{{PisiLipp|Prantsusmaa}}'''<br>'''[[Tritons Lillois]]''' <br />[[Maurice Hochepied]] (3)<br />[[J. Bertrand]] (5<br />[[Victor Hochepied]] (12)<br />[[Jules Verbecke]] (13)<br />[[Victor Cadet]] (18)||51 | style="background:#FFDAB9" | '''{{PisiLipp|Prantsusmaa}}''' <br>'''[[Pupilles de Neptune de Lille]]''' <br />[[René Tartara]] (8)<br />[[Désiré Merchez]] (9)<br />[[Louis Martin]]] (11)<br />[[Jean Leuillieux]] (14)<br />[[P. Houben]] (20)||62 |} ===Allveeujumine=== {| class="wikitable" style="width:95%;" |- ! style="width:11%;" | Olümpia ! style="width:25%; background-color:gold;" | Kuld ! style="width:5%;"| ! style="width:25%; background-color:silver;" | Hõbe ! style="width:5%;"| ! style="width:25%; background-color:#CC9966;" | Pronks ! style="width:5%;"| |- | align=left| [[Ujumine 1900. aasta suveolümpiamängudel#Allveeujumine|Pariis 1900]] | style="background:#F7F6A8" | [[Charles Devendeville]] {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 188.4 | style="background:#DCE5E5" | [[André Six]] {{PisiLipp|Prantsusmaa}} ||185.4 | style="background:#FFDAB9" | [[Peder Lykkeberg]] {{PisiLipp|Taani}} ||147.0 |} ==Kõigi aegade medalitabel - ujumine - mehed - 1896–2016== {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" ! colspan=6| [[Pilt:Olympic rings.svg|40px|Olümpiarõngad]] [[pilt:Swimming pictogram.svg|40px|ujumine]] |- {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- |1.||align=left |{{PisiLipp|USA}}||143||100||71||314 |- |2.||align=left |{{PisiLipp|Austraalia}} ||33||31||38||102 |- |3.|| align=left|{{PisiLipp|Saksamaa}}||18||22||26||66 |- |4.||align=left |{{PisiLipp|Jaapan}}||17||22||21||60 |- |5.||align=left |{{PisiLipp|Ungari}}||16||17||13||46 |- |6.||align=left |{{PisiLipp|Suurbritannia}}||10||14||14||38 |- |7.||align=left |{{PisiLipp|NSVL}}||9||14||18||41 |- |8.||align=left |{{PisiLipp|Rootsi}}||9||11||10||30 |- |9.||align=left |{{PisiLipp|Kanada}}||6||8||12||26 |- |10.||align=left |[[Pilt:Olympic Rings.svg|25px]] [[SRÜ]]||5||3||0||8 |- |11.||align=left |{{PisiLipp|Venemaa}}||4||5||8||17 |- |12.||align=left |{{PisiLipp|Holland}}||4||2||4||10 |- |13.||align=left |{{PisiLipp|Itaalia}}||4||1||7||12 |- |14.||align=left |{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||3||8||13||24 |- |15.||align=left |{{PisiLipp|Hiina}}||3||4||2||9 |- |16.||align=left |{{PisiLipp|Uus-Meremaa}}||2||1||1||5 |- |17.||align=left |{{PisiLipp|Austria}}||1||6||3||10 |- |18.||align=left |{{PisiLipp|Brasiilia}}||1||4||8||13 |- |19.||align=left |{{PisiLipp|Kreeka}}||1||3||3||7 |- |20.||align=left |{{PisiLipp|Lõuna-Korea}}||1||3||0||4 |- |21.||align=left |[[Pilt:Flag_of_Australasian_team_for_Olympic_games.svg|24px]] [[Australaasia]] ||1||2||3||6 |- |22.||align=left |{{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}}||1||2||1||4 |- |23.||align=left |{{PisiLipp|Belgia}}||1||1||1||3 |- |24.||align=left |{{PisiLipp|Hispaania}}||1||0||2||3 |- |25.||align=left |{{PisiLipp|Suriname}}||1||0||1||2 |- |rowspan="5"|26.||align=left |{{PisiLipp|Argentina}}||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Kasahstan}}||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Mehhiko}}||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Singapur}}||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Tuneesia}}||1||0||0||1 |- |31.||align=left |{{PisiLipp|Taani}}||0||2||1||3 |- |32.||align=left |{{PisiLipp|Soome}}||0||1||3||4 |- |rowspan="3"|33.||align=left |{{PisiLipp|Kuuba}}||0||1||1||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Poola}}||0||1||1||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Ukraina}}||0||1||1||2 |- |rowspan="3"|36.||align=left |{{PisiLipp|Horvaatia}}||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Norra}}||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Serbia}}||0||1||0||1 |- |align=left |39.||align=left |{{PisiLipp|Filipiinid}}||0||0||2||2 |- |rowspan="4"|40.||align=left |{{PisiLipp|Rumeenia}}||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Šveits}}||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}}||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Venezuela}}||0||0||1||1 |- !colspan=2| Kokku 43 riiki || '''300''' || '''293''' || '''294''' || '''887''' |} ==Vaata ka== *[[Ujumine olümpiamängudel]] *[[Olümpia medalivõitjad ujumises (naised)]] *[[Ujumise olümpiarekordid]] *[[Ujumise maailmarekordid]] [[Kategooria:Olümpiamängude medalistid]] f2r5d6x2jrxiit61ngs8h4qk4y2dvnv Mall:COVID-19 pandeemia andmed/haigusjuhtumid Eestis 10 583603 6169136 6107795 2022-07-28T11:50:26Z Pietadè 41543 wikitext text/x-wiki <noinclude>{{main|Koroonapandeemia Eestis}}</noinclude> <onlyinclude> {{#invoke:Medical cases chart|chart <!-- see [[:en:Template:Medical cases chart]] for explanations --> |collapsible=y |float= |barwidth= |numwidth=wtwt |disease=COVID-19 pandeemia |location=Eestis |outbreak=COVID-19 pandeemia |togglesbar= |changetype1= a <!-- p = percent & a = absolute --> |right2=Surmade arv |changetype2= a |recoveries=y |divisor= |data= 2020-02-27; 0; 0; 1 ; 0; 0; 1 2020-03-02; 0; 0; 2 2020-03-03; 0; 0; 3 2020-03-04; 0; 0; 3 2020-03-05; 0; 0; 5 2020-03-06; 0; 0; 10 ; 0; 0; 10 2020-03-10; 0; 0; 13 2020-03-11; 0; 0; 17 2020-03-12; 0; 0; 41 2020-03-13; 0; 0; 79 2020-03-14; 0; 1; 115 2020-03-15; 0; 1; 171 2020-03-16; 0; 1; 205 2020-03-17; 0; 1; 225 2020-03-18; 0; 1; 258 2020-03-19; 0; 1; 267 2020-03-20; 0; 1; 283 2020-03-21; 0; 2; 306 2020-03-22; 0; 4; 326 2020-03-23; 0; 4; 352 2020-03-24; 0; 8; 369 2020-03-25; 1; 8; 404 2020-03-26; 1; 8; 538 2020-03-27; 1; 11; 575 2020-03-28; 1; 20; 640 2020-03-29; 3; 20; 679 2020-03-30; 3; 22; 715 2020-03-31; 4; 26; 745 2020-04-01; 5; 33; 779 2020-04-02;11; 45; 858 2020-04-03;12; 48; 961 2020-04-04;13; 59;1018 2020-04-05;15; 62;1097 2020-04-06;19; 62;1108 2020-04-07;21; 63;1149 2020-04-08;24; 72;1185 2020-04-09;24; 83;1207 2020-04-10;24; 93;1258 2020-04-11;24; 93;1304 2020-04-12;25; 98;1309 2020-04-13;27;102;1332 2020-04-14;31;115;1373 2020-04-15;35;117;1400 2020-04-16;36;133;1434 2020-04-17;38;145;1459 2020-04-18;38;162;1512 2020-04-19;40;164;1528 2020-04-20;40;165;1535 2020-04-21;43;163;1552 2020-04-22;44;184;1559 2020-04-23;45;192;1592 2020-04-24;46;206;1605 2020-04-25;46;228;1635 2020-04-26;49;233;1643 2020-04-27;50;233;1647 2020-04-28;50;240;1660 2020-04-29;50;236;1666 2020-04-30;52;249;1689 2020-05-01;52;253;1694 2020-05-02;53;256;1699 2020-05-03;55;259;1700 2020-05-04;55;259;1703 2020-05-05;55;261;1711 2020-05-06;55;264;1713 2020-05-07;56;273;1720 2020-05-08;56;277;1725 2020-05-09;60;747;1733 2020-05-10;60;750;1739 2020-05-11;61;751;1741 2020-05-12;61;777;1746<!--Tänase seisuga on tervenenud 1275 inimest. Neist 777 inimese haigusjuhtum on lõpetatud (60,9%). 498 inimese puhul (39,1%) on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil.--> 2020-05-13;61;777;1751 2020-05-14;62;909;1758 2020-05-15;62;923;1766<!--1375 = Neist 923 inimese haigusjuhtum on lõpetatud (67,1%), 452 inimese puhul (32,9%) on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil. --> 2020-05-16;63;934;1770<!--surmade arv siit alates aadressilt: https://ourworldindata.org/coronavirus-data-explorer?zoomToSelection=true&deathsMetric=true&interval=total&hideControls=true&smoothing=0&country=OWID_WRL~ERI~EST&pickerMetric=location&pickerSort=asc--> 2020-05-17;63;938;1774 2020-05-18;63;938;1784 2020-05-19;63;938;1791 2020-05-20;63;945;1794<!--Tänase seisuga on tervenenud 1472 inimest. Neist 945 inimese haigusjuhtum on lõpetatud (63,2%), 527 inimese puhul (35,8%) on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil.--> 2020-05-21;63;1488;1800 2020-05-22;63;1508;1807 2020-05-23;63;1526;1821 2020-05-24;63;1532;1823 2020-05-25;63;1538;1824 2020-05-26;63;1552;1834 2020-05-27;63;1561;1840 2020-05-28;63;1574;1851 2020-05-29;63;1610;1865 2020-05-30;63;1622;1869 2020-05-31;63;1624;1869 2020-06-01;63;1625;1870 2020-06-02;63;1632;1870 2020-06-03;63;1650;1880 2020-06-04;63;1663;1890 2020-06-05;63;1671;1910 2020-06-06;63;1678;1931 2020-06-07;63;1682;1939 2020-06-08;63;1683;1940 2020-06-09;63;1689;1947 2020-06-10;63;1690;1958 2020-06-11;63;1697;1965 2020-06-12;63;1703;1970 2020-06-13;63;1704;1973 2020-06-14;63;1715;1973 2020-06-15;63;1717;1974 2020-06-16;63;1732;1975 2020-06-17;63;1743;1977 2020-06-18;63;1748;1977 2020-06-19;63;1755;1979 2020-06-20;63;1763;1981 2020-06-21;63;1765;1981 2020-06-22;63;1765;1981 2020-06-23;63;1779;1982 2020-06-24;63;1784;1983 2020-06-25;63;1790;1984 2020-06-26;63;1808;1986 2020-06-27;63;1817;1986 2020-06-28;63;1818;1987 2020-06-29;63;1818;1987 2020-06-30;63;1829;1989 2020-07-01;63;1836;1989 2020-07-02;63;1842;1989 2020-07-03;63;1859;1990 2020-07-04;63;1870;1993<!--"Positiivseid teste 1993 // 24 h lisandus 2"--> 2020-07-05;63;1874;1993 2020-07-06;63;1875;1994 2020-07-07;63;1880;1995 2020-07-08;63;1882;2003 2020-07-09;63;1889;2011 2020-07-10;63;1894;2013 2020-07-11;63;1895;2014 2020-07-12;63;1895;2014 2020-07-13;63;1895;2014 2020-07-14;63;1897;2015 2020-07-15;63;1901;2016 2020-07-16;63;1904;2016 2020-07-17;63;1910;2020 2020-07-18;63;1912;2021 2020-07-19;63;1909;2021 2020-07-20;63;1910;2021 2020-07-21;63;1911;2022 2020-07-22;63;1911;2025 2020-07-23;63;1912;2027 2020-07-24;63;1915;2028 2020-07-25;63;1922;2033 2020-07-26;63;1922;2034 2020-07-27;63;1923;2034 2020-07-28;63;1924;2038 2020-07-29;63;1926;2042 2020-07-30;63;1926;2051 2020-07-31;63;1930;2064 2020-08-01;63;1934;2072 2020-08-02;63;1934;2079 2020-08-03;63;1935;2080 2020-08-04;63;1937;2091 2020-08-05;63;1948;2113 2020-08-06;63;1954;2124 2020-08-07;63;1956;2133 2020-08-08;63;1961;2147 2020-08-09;63;1961;2152 2020-08-10;63;1962;2158 2020-08-11;63;1968;2167 2020-08-12;63;1975;2174 2020-08-13;63;1976;2174 2020-08-14;63;1976;2177 2020-08-15;63;1976;2184 2020-08-16;63;1976;2190 2020-08-17;63;1976;2192 2020-08-18;63;1990;2200 2020-08-19;63;2002;2207 2020-08-20;63;2009;2227 2020-08-21;63;2011;2244 2020-08-22;63;2024;2265 2020-08-23;63;2024;2272 2020-08-24;64;2025;2275 2020-08-25;64;2038;2294 2020-08-26;64;2054;2311 2020-08-27;64;2067;2325 2020-08-28;64;2076;2343 2020-08-29;64;2086;2363 2020-08-30;64;2088;2373 2020-08-31;64;2088;2375 2020-09-01;64;2112;2395 2020-09-02;64;2130;2415 2020-09-03;64;2150;2441 2020-09-04;64;2157;2456 2020-09-05;64;2165;2491 2020-09-06;64;2170;2516 2020-09-07;64;2176;2532 2020-09-08;64;2195;2564 2020-09-09;64;2213;2585 2020-09-10;64;2223;2600 2020-09-11;64;2233;2632 2020-09-12;64;2252;2655 2020-09-13;64;2233;2676 2020-09-14;64;2256;2698 2020-09-15;64;2286;2722 2020-09-16;64;2318;2756 2020-09-17;64;2337;2778 2020-09-18;64;2357;2814 2020-09-19;64;2374;2875 2020-09-20;64;2377;2924 2020-09-21;64;2379;2941 2020-09-22;64;2385;2976 2020-09-23;64;2388;3033 2020-09-24;64;2395;3076 2020-09-25;64;2417;3118 2020-09-26;64;2499;3165 2020-09-27;64;2506;3200 2020-09-28;64;2513;3267 2020-09-29;64;2564;3315 2020-09-30;64;2605;3371 2020-10-01;65;2643;3450 2020-10-02;66;2675;3507 2020-10-03;67;2727;3577 2020-10-04;67;2749;3607 2020-10-05;67;2755;3617 2020-10-06;67;2806;3659 2020-10-07;67;2813;3684 2020-10-08;67;2824;3760 2020-10-09;68;2906;3809 2020-10-10;68;2946;3846 2020-10-11;68;2958;3865 2020-10-12;68;2967;3883 2020-10-13;68;3015;3908 2020-10-14;68;3060;3947 2020-10-15;69;3093;3980 2020-10-16;69;3137;4017 2020-10-17;70;3198;4052 2020-10-18;71;3211;4078 2020-10-19;71;3229;4085 2020-10-20;73;3270;4127 2020-10-21;73;3334;4171 2020-10-22;73;3366;4247 2020-10-23;73;3418;4300 2020-10-24;73;3441;4351 2020-10-25;73;3457;4411 2020-10-26;73;3505;4428 2020-10-27;73;3561;4465 2020-10-28;73;3684;4671 2020-10-29;73;3747;4771 2020-10-31;73;3811;4905 2020-11-01;73;3824;4985 2020-11-02;73;3832;5046 2020-11-03;73;3904;5125 2020-11-04;73;3954;5333 2020-11-05;73;4032;5464 2020-11-06;73;4103;5705 2020-11-07;73;4184;5933 2020-11-08;75;4193;6125 2020-11-09;76;4205;6250 2020-11-10;76;4219;6376 2020-11-11;76;4378;6508 2020-11-12;76;4453;6881 2020-11-13;80;4551;7148<!--https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-13-november-oopaevaga-lisandus-259-positiivset-testi--> 2020-11-14;80;4708;7412 2020-11-15;81;4741;7637<!--https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-15-november-oopaevaga-lisandus-226-positiivset-testi = kokku on Eestis surnud 81 koroonaviirusesse nakatunud inimest--> 2020-11-16;81;4749;7848 2020-11-17;85;4977;8033 2020-11-18;85;5120;8304 2020-11-19;86;5254;8715 2020-11-20;87;5296;9076 2020-11-21;87;5661;9375 2020-11-22;88;5699;9724 2020-11-23;92;5720;9956 2020-11-24;94;6014;10159 2020-11-25;97;6052;10541 2020-11-26;99;6497;10955 2020-11-27;104;6710;11323 2020-11-28;109;6974;11698 2020-11-29;112;7010;12052 2020-11-30;118;7078;12308 2020-12-01;121;7536;12497 2020-12-02;122;7608;13019 2020-12-03;123;8182;13469 2020-12-04;125;8549;13939 2020-12-05;126;8919;14500 2020-12-06;131;8959;14978 2020-12-07;134;9009;15226 2020-12-08;137;9446;15510 2020-12-09;139;9860;16054 2020-12-10;141;9945;16598 2020-12-11;142;10533;16956 2020-12-12;148;10626;17712 2020-12-13;149;11037;18055 2020-12-14;154;11121;18385 2020-12-15;157;11669;18682 2020-12-16;160;12117;19271 2020-12-17;164;12533;20004 2020-12-18;168;12922;20658 2020-12-19;170;13488;21219 2020-12-20;174;13590;21794 2020-12-21;181;13677;22083 2020-12-22;186;14395;22647 2020-12-23;192;14898;23309 2020-12-24;195;15393;24009 2020-12-25;202;15528;24582 2020-12-26;204;15688;25027 2020-12-27;207;15822;25392 2020-12-28;213;15921;25808 2020-12-29;221;16965;26283 2020-12-30;226;17664;27256 2020-12-31;229;18326;27990 2021-01-01;234;19027;28406 2021-01-02;241;19205;28789 2021-01-03;244;19323;29131 2021-01-04;251;19453;29521 2021-01-05;257;20507;29950 2021-01-06;261;21071;30667 2021-01-07;265;21567;31751 2021-01-08;270;22124;32537 2021-01-09;278;22752;33089 2021-01-10;283;22876;33516 2021-01-11;287;23007;33805 2021-01-12;292;23811;34138 2021-01-13;301;24360;34991 2021-01-14;311;25032;35621 2021-01-15;316;25553;36096 2021-01-16;320;26225;36691 2021-01-17;325;26443;37079 2021-01-18;333;26669;37344 2021-01-19;344;27416;37941 2021-01-20;349;28107;38544 2021-01-21;354;28743;39212 2021-01-22;358;29167;39701 2021-01-23;368;29747;40184 2021-01-24;376;30010;40716 2021-01-25;383;30120;40975 2021-01-26;392;31039;41330 2021-01-27;398;31695;41966 2021-01-28;406;32398;42656 2021-01-29;409;32968;43343 2021-01-30;411;33056;43747 2021-01-31;419;33738;44208 2021-02-01;422;33948;44575 2021-02-02;424;34927;44978 2021-02-03;433;35677;45663 2021-02-04;443;36329;46334 2021-02-05;448;36881;46925 2021-02-06;456;37648;47512 2021-02-07;461;37785;47928 2021-02-08;466;37908;48267 2021-02-09;474;38730;48809 2021-02-10;477;39386;49605 2021-02-11;480;39928;50280 2021-02-12;486;40476;50993 2021-02-13;491;41199;51749 2021-02-14;495;41327;52416 2021-02-15;501;41461;52827 2021-02-16;508;42403;53444 2021-02-17;510;43054;54300 2021-02-18;514;43663;55295 2021-02-19;518;44248;56246 2021-02-20;528;45080;57033 2021-02-21;535;45233;57616 2021-02-22;540;45352;58445 2021-02-23;553;46335;59407 2021-02-24;557;47139;60475 2021-02-25;567;47460;61627 2021-02-26;575;48491;62830 2021-02-27;584;49709;64399 2021-02-28;589;49908;65600 2021-03-01;598;50103;66628 2021-03-02;605;50351;67739 2021-03-03;615;50640;69193 2021-03-04;623;53360;70610 2021-03-05;637;54126;72144 2021-03-06;644;55161;73684 2021-03-07;653;55396;75003 2021-03-08;667;55641;76183 2021-03-09;669;57206;77491 2021-03-10;677;57463;78973 2021-03-11;686;57716;80929 2021-03-12;695;58043;82286 2021-03-13;710;59385;83872 2021-03-14;719;59744;84807 2021-03-15;728;60067;86086 2021-03-16;739;60376;87548 2021-03-17;745;60743;89331 2021-03-18;758;64690;91031 2021-03-19;769;65039;92780 2021-03-20;780;67498;94028 2021-03-21;787;67814;95401 2021-03-22;797;68249;96394 2021-03-23;809;70346;97456 2021-03-24;823;70913;99908 2021-03-25;836;71376;100437 2021-03-26;847;72025;101587 2021-03-27;860;76631;102738 2021-03-28;868;77270;103630 2021-03-29;879;77867;104214 2021-03-30;896;80092;105416 2021-03-31;902;81859;106424 2021-04-01;908;83417;107253 2021-04-02;922;85053;108418 2021-04-03;931;85900;108937 2021-04-04;941;86524;109399 2021-04-05;950;87092;109781 2021-04-06;964;89105;110680 2021-04-07;976;90551;111664 2021-04-08;990;91789;112421 2021-04-09;1006;92862;113098 2021-04-10;1020;94206;113736 2021-04-11;1028;94807;114174 2021-04-12;1037;95246;114443 2021-04-13;1049;96844;115080 2021-04-14;1057;97889;115629 2021-04-15;1064;99096;116200 2021-04-16;1070;100176;116678 2021-04-17;1082;101471;117011 2021-04-18;1092;101879;117554 2021-04-19;1100;102226;117782 2021-04-20;1104;103586;118317 2021-04-21;1109;104653;118789 2021-04-22;1120;105471;119218 2021-04-23;1126;106255;119610 2021-04-24;1137;107298;120000 2021-04-25;1143;107643;120215 2021-04-26;1145;107906;120378 2021-04-27;1148;108968;120836 2021-04-28;1148;109860;121232 2021-04-29;1158;110599;121657 2021-04-30;1161;111274;122019 2021-05-01;1166;112007;122450 2021-05-02;1168;112267;122685 2021-05-03;1172;112480;122943 2021-05-04;1177;113396;123344 2021-05-05;1183;114033;123781 2021-05-06;1187;114618;124147 2021-05-07;1193;115060;124529 2021-05-08;1195;115699;124901 2021-05-09;1201;115907;125126 2021-05-10;1204;116024;125337 2021-05-11;1206;116648;125696 2021-05-12;1210;117108;126064 2021-05-13;1212;117582;126364 2021-05-14;1217;118008;126642 2021-05-15;1220;118553;126922 2021-05-16;1222;118678;127053 2021-05-17;1223;118772;127206 2021-05-18;1229;119428;127500 2021-05-19;1232;119608;127757 2021-05-20;1235;119799;128084 2021-05-21;1239;120140;128309 2021-05-22;1240;120625;128489 2021-05-23;1240;120886;128592 2021-05-24;1241;121114;128669 2021-05-25;1241;121580;128829 2021-05-26;1242;121919;129014 2021-05-27;1244;122277;129158 2021-05-28;1247;122542;129297 2021-05-29;1250;122918;129424 2021-05-30;1251;122997;129486 2021-05-31;1252;123073;129544 2021-06-01;1258;123237;129675 2021-06-02;1259;123589;129804 2021-06-03;1260;124033;129909 2021-06-04;1260;124161;130005 2021-06-05;1262;124576;130068 2021-06-06;1263;124659;130119 2021-06-07;1264;124716;130156 2021-06-08;1264;124991;130242 2021-06-09;1265;125191;130310 2021-06-10;1266;125356;130364 2021-06-11;1266;125528;130418 2021-06-12;1266;125715;130473 2021-06-13;1266;125753;130510 2021-06-14;1266;125798;130538 2021-06-15;1266;125929;130599 2021-06-16;1266;126188;130658 2021-06-17;1267;126380;130695 2021-06-18;1267;126486;130751 2021-06-19;1267;126631;130781 2021-06-20;1268;126664;130806 2021-06-21;1268;126696;130818 2021-06-22;1269;126798;130855 2021-06-23;1269;126910;130880 2021-06-24;1269;126968;130898 2021-06-25;1269;127046;130908 2021-06-26;1269;127130;130941 2021-06-27;1269;127149;130968 2021-06-28;1269;127161;130983 2021-06-29;1269;127220;131028 2021-06-30;1269;127351;131064 2021-07-01;1269;127416;131085 2021-07-02;1269;127485;131123 2021-07-03;1269;127536;131161 2021-07-04;1269;127559;131188 2021-07-05;1270;127584;131207 2021-07-06;1270;127652;131257 2021-07-07;1270;127719;131299 2021-07-08;1270;127740;131357 2021-07-09;1270;127799;131396 2021-07-10;1270;127841;131460 2021-07-11;1270;127855;131487 2021-07-12;1270;127867;131508 2021-07-13;1270;127936;131562 2021-07-14;1271;128042;131618 2021-07-15;1271;128040;131681 2021-07-16;1271;128077;131743 2021-07-17;1271;128110;131807 2021-07-18;1271;128110;131848 2021-07-19;1271;128113;131882 2021-07-20;1271;128177;131963 2021-07-21;1271;128243;132059 2021-07-22;1271;128271;132179 2021-07-23;1271;128314;132262 2021-07-24;1271;128396;132368 2021-07-25;1271;128386;132458 2021-07-26;1271;128414;132524 2021-07-27;1271;128541;132717 2021-07-28;1271;128613;132891 2021-07-29;1272;128698;133111 2021-07-30;1272;128787;133308 2021-07-31;1272;128898;133557 2021-08-01;1272;128902;133685 2021-08-02;1272;128917;133771 2021-08-03;1273;129052;133978 2021-08-04;1273;129183;134221 2021-08-05;1276;129312;134479 2021-08-06;1277;129422;134720 2021-08-07;1277;129595;134950 2021-08-08;1277;129614;135076 2021-08-09;1277;129616;135223 2021-08-10;1277;129842;135512 2021-08-11;1279;130003;135856 2021-08-12;1279;130165;136228 2021-08-13;1279;130329;136500 2021-08-14;1279;130582;136790 2021-08-15;1279;130555;136992 2021-08-16;1279;130560;137155 2021-08-17;1281;130850;137514 2021-08-18;1281;131084;137800 2021-08-19;1281;131272;138157 2021-08-20;1281;131484;138488 2021-08-21;1281;131527;138706 2021-08-22;1283;131553;138807 2021-08-23;1285;131596;139126 2021-08-24;1285;132025;139500 2021-08-25;1285;132315;139937 2021-08-26;1286;132636;140341 2021-08-27;1287;132957;140692 2021-08-28;1287;133349;141014 2021-08-29;1289;133408;141344 2021-08-30;1291;133443;141599 2021-08-31;1292;133538;141956 2021-09-01;1293;134004;142363 2021-09-02;1295;134363;142837 2021-09-03;1296;134687;143181 2021-09-04;1297;135317;143533 2021-09-05;1301;135388;143788 2021-09-06;1302;135430;144001 2021-09-07;1305;135563;144390 2021-09-08;1305;136048;144878 2021-09-09;1307;136431;145345 2021-09-10;1309;136741;145885 2021-09-11;1310;137103;146378 2021-09-12;1312;137464;146707 2021-09-13;1313;137519;146884 2021-09-14;1313;137641;147357 2021-09-15;1315;138109;147881 2021-09-16;1319;138507;148391 2021-09-17;1322;138898;148923 2021-09-18;1325;139550;149314 2021-09-19;1326;139637;149776 2021-09-20;1328;139726;150142 2021-09-21;1333;139891;150605 2021-09-22;1335;140527;151292 2021-09-23;1339;140659;151881 2021-09-24;1343;141447;152429 2021-09-25;1343;142275;153071 2021-09-26;1344;142381;153536 2021-09-27;1346;142485;153926 2021-09-28;1351;142671;154722 2021-09-29;1352;143316;155469 2021-09-30;1357;143943;156257 2021-10-01;1359;144502;156986 2021-10-02;1360;145542;157728 2021-10-03;1363;145666;158357 2021-10-04;1370;145749;158895 2021-10-05;1379;145960;159787 2021-10-06;1383;146876;160832 2021-10-07;1387;147574;161781 2021-10-08;1391;148197;162735 2021-10-09;1394;148197;163803 2021-10-10;1394;149454;164618 2021-10-11;1400;149555;165345 2021-10-12;1402;149773;166601 2021-10-13;1404;150814;167828 2021-10-14;1409;151561;168884 2021-10-15;1415;152755;170159 2021-10-16;1422;153726;171395 2021-10-17;1426;153920;172514 2021-10-18;1429;154035;173335 2021-10-19;1435;155380;174436 2021-10-20;1438;155588;175782 2021-10-21;1444;156437;177287 2021-10-22;1449;156637;178610 2021-10-23;1454;159254;180252 2021-10-24;1461;159479;182039 2021-10-25;1469;159634;183320 2021-10-26;1477;161349;184509 2021-10-27;1483;161620;186530 2021-10-28;1491;162891;188522 2021-10-29;1502;165138;190201 2021-10-30;1516;166751;192092 2021-10-31;1531;167084;193969 2021-11-01;1540;167285;195382 2021-11-02;1550;167910;196951 2021-11-03;1563;170095;199251 2021-11-04;1574;172621;201194 2021-11-05;1581;173021;202629 2021-11-06;1595;175498;204148 2021-11-07;1610;175854;205096 2021-11-08;1617;176107;205883<!--2 deaths added without explanation--> 2021-11-09;1623;176717;206972 2021-11-10;1637;178707;208326 2021-11-11;1650;180286;209507 2021-11-12;1662;181537;210542 2021-11-13;1668;183772;211535 2021-11-14;1673;184187;212096 2021-11-15;1690;184487;212607 2021-11-16;1700;185063;213474<!--1 death was later removed = 1701→1700--> 2021-11-17;1707;187021;214496 2021-11-18;1714;188362;215367 2021-11-19;1723;189727;216081 2021-11-20;1728;191920;216544 2021-11-21;1735;192524;217381 2021-11-22;1746;192930;217784 2021-11-23;1754;193601;218604 2021-11-24;1763;195322;219259 2021-11-25;1773;196765;219878 2021-11-26;1781;198092;220514 2021-11-27;1789;200165;221160 2021-11-28;1791;200847;221549 2021-11-29;1798;201315;221860 2021-11-30;1800;202174;222584 2021-12-01;1803;203863;223171 2021-12-02;1808;205296;223689 2021-12-03;1810;206452;224195 2021-12-04;1815;207451;224654 2021-12-05;1823;207850;224993 2021-12-06;1825;208614;225294 2021-12-07;1826;209180;225837 2021-12-08;1836;210213;226304 2021-12-09;1838;211051;226858 2021-12-10;1845;211800;227446 2021-12-11;1848;212969;227906 2021-12-12;1852;213179;228279 2021-12-13;1865;213368;228596 2021-12-14;1868;213777;229214 2021-12-15;1869;214665;229869 2021-12-16;1869;215358;230514 2021-12-17;1874;215965;231117 2021-12-18;1882;216969;231694 2021-12-19;1884;217200;232120 2021-12-20;1888;217356;232506 2021-12-21;1893;217704;233367 2021-12-22;1895;218561;234092 2021-12-23;1899;219213;234958 2021-12-24;1903;220356;235668<!--4 deaths added without explanation, later removed--> 2021-12-25;1905;220676;236133 2021-12-26;1907;220819;236565 2021-12-27;1916;220941;237099<!--2 surmajuhtumit lisatud selgituseta--> 2021-12-28;1918;221295;238079 2021-12-29;1922;222275;238957 2021-12-30;1928;223051;240334 2021-12-31;1932;223681;241408 2022-01-01;1938;225059;242123 2022-01-02;1938;225059;242552<!--Выздоровления — were not updated due to technical problems--> 2022-01-03;1939;225285;243236 2022-01-04;1940;225589;244733 2022-01-05;1942;225773;246221 2022-01-06;1945;227373;247863 2022-01-07;1951;228015;249592 2022-01-08;1954;229497;251239 2022-01-09;1955;229667;252517 2022-01-10;1956;229790;253775 2022-01-11;1959;230093;255755 2022-01-12;1963;231422;257958 2022-01-13;1967;232442;260396 2022-01-14;1970;233477;262482 2022-01-15;1976;235680;264702 2022-01-16;1979;235916;267095 2022-01-17;1984;236083;269199 2022-01-18;1987;236519;271500 2022-01-19;1990;236818;274658 2022-01-20;1994;240007;278498 2022-01-21;1999;241273;282977 2022-01-22;2003;244235;287757 2022-01-23;2005;244710;291426 2022-01-24;2008;244939;296466 2022-01-25;2013;245532;301608 2022-01-26;2018;248593;307451 2022-01-27;2023;250826;313685 2022-01-28;2025;253274;319505 2022-01-29;2029;258641;326629 2022-01-30;2032;259031;332580 2022-01-31;2033;259373;337543 2022-02-01;2037;260540;344060 2022-02-02;2039;265812;351240 2022-02-03;2047;269506;358087 2022-02-04;2053;273196;366089 2022-02-05;2056;280666;373900 2022-02-06;2059;281398;380946 2022-02-07;2065;281792;385567 2022-02-08;2075;282941;391849 2022-02-09;2088;288879;398519 2022-02-10;2095;293167;405101 2022-02-11;2100;297374;410210 2022-02-12;2106;305543;415994 2022-02-13;2113;306550;420604 2022-02-14;2115;307285;423499 2022-02-15;2122;308610;427010 2022-02-16;2139;313841;435448 2022-02-17;2148;318491;441941 2022-02-18;2152;323438;448666 2022-02-19;2158;332064;455636 2022-02-20;2162;334098;459747 2022-02-21;2170;335623;462728 2022-02-22;2181;337940;467989 2022-02-23;2188;344798;474550 2022-02-24;2195;354059;478941 2022-02-25;2204;356507;483955 2022-02-26;2213;364133;487955 2022-02-27;2225;366927;492149 2022-02-28;2236;368812;494430 2022-03-01;2250;377261;499083 2022-03-02;2258;379884;504148 2022-03-03;2267;390415;507711 2022-03-04;2275;393305;511022 2022-03-05;2290;401965;514067 2022-03-06;2293;404984;515708 2022-03-07;2299;407054;517102 2022-03-08;2308;412293;520407 2022-03-09;2320;414701;523279 2022-03-10;2327;421037;525748 2022-03-11;2337;423051;527913 2022-03-12;2346;427010;529793 2022-03-13;2353;430909;531164 2022-03-14;2359;432394;532089 2022-03-15;2367;433572;534788 2022-03-16;2371;438511;536924 2022-03-17;2376;442625;538673 2022-03-18;2385;446134;540184 2022-03-19;2390;450136;541551 2022-03-20;2392;453367;542386 2022-03-21;2397;454631;543053 2022-03-22;2399;456299;545057 2022-03-23;2418;460259;546885 2022-03-24;2423;463737;548333 2022-03-25;2429;466612;549793 2022-03-26;2436;468891;551067 2022-03-27;2439;471804;551714 2022-03-28;2444;472895;552287 2022-03-29;2448;474462;553736 2022-03-30;2451;477706;555140 2022-03-31;2459;480198;556304<!--;note2={{efn-lr|name=adjust_31_March}}--> 2022-04-01;2463;482682;557314 2022-04-02;2466;484569;558253 2022-04-03;2468;486425;558706 2022-04-04;2469;487169;559133 2022-04-05;2475;488121;560233 2022-04-06;2479;490210;561228 2022-04-07;2481;491767;562114 2022-04-08;2486;493054;562939 2022-04-09;2490;494288;563684 2022-04-10;2494;495521;564031 2022-04-11;2495;496050;564309 2022-04-12;2498;496750;565213 2022-04-13;2501;498248;565839 2022-04-14;2505;499489;566467 2022-04-15;2508;500460;566923 2022-04-16;2511;501553;567183 2022-04-17;2516;501929;567463 2022-04-18;2522;502253;567644 2022-04-19;2525;502807;568335 2022-04-20;2526;504185;568543 2022-04-21;2528;505048;569347 2022-04-22;2531;505835;569722 2022-04-23;2531;506711;570076 2022-04-24;2531;507474;570257 2022-04-25;2533;507736;570405 2022-04-26;2533;508159;570931 2022-04-27;2533;509035;571300 2022-04-28;2537;509742;571625 2022-04-29;2538;510350;571917 2022-04-30;2539;511039;572193 2022-05-03;2548;511857;572434 2022-05-10;2556;514836;573922 2022-05-17;2561;516588;575046 2022-05-24;2566;518188;576047 2022-05-31;2574;519365;576870 2022-06-07;2584;520451;577655 2022-06-14;2586;521120;578494 2022-06-21;2588;521759;579316 2022-06-28;2591;522261;580114 2022-07-05;2599;522921;581457 2022-07-12;2608;523576;585143 2022-07-19;2612;524225;584178 2022-07-26;2620;524990;586171 <!--kuupäev;surmi;taastunuid;nakatunuid kokku--> |caption='''Allikas''': [[Terviseamet]]i avaldatud [https://www.terviseamet.ee/et/koroonaviirus/koroonaviiruse-andmestik Koroonaviiruse andmestik]<br /> '''Märkused''':<br/>• Süsteemitõrke tõttu ei lisatud andmeid 2. I 2022 taastunute kohta.<br />• 23. III 2022 andmetele on tagantjärele lisatud 10 surmajuhtumit.<br />• 31. III 2022 andmetele on tagantjärele lisatud 5 surmajuhtumit.<br />• Terviseamet lõpetas alates 2022. aasta maikuust igapäevase COVID-19 statistika avaldamise ning edaspidi antakse nakkusolukorrast ülevaade kord nädalas. Koroonakaart uueneb teisipäeviti ning samaaegselt värskendatakse ka avaandmeid. }}</onlyinclude> <noinclude> [[Kategooria:Koroonapandeemia mallid riigiti|Eesti]] </noinclude> fxiycggk20zhc47la51gikytt40prwu Anšlavs Eglītis 0 583824 6168768 5671373 2022-07-27T15:26:15Z Ursus scribens 115317 täiend wikitext text/x-wiki [[Pilt:Anšlavs Eglītis.jpg|pisi|Anšlavs Eglītis]] [[Fail:Stamps of Latvia, 2006-33.jpg|pisi|Läti 2006. aasta postmark]] '''Anšlavs Eglītis''' ([[14. oktoober]] [[1906]] [[Riia]] – [[4. märts]] [[1993]] [[Los Angeles]]) oli läti [[kirjanik]], [[ajakirjanik]] ja maalikunstnik. Tema isa oli kirjanik ja kunstiteoreetik [[Viktors Eglītis]] ja ema tõlkija Marija Eglīte; seitse aastat noorem vend õppis õigusteadust. Esimese maailmasõja ajal elas pere Venemaal, kuid tuli Lätti tagasi 1918. aastal. Ta õppis [[Alūksne]] algkoolis ja Riia 2. keskkoolis. Kooliõpingute kõrval õppis ta Alūksnes joonistamist [[Jēkabs Kazaks]]i juhendamisel ja Riias maalimist kunstnik [[Valdemārs Tone]] stuudios. 1925. aastal haigestus ta tuberkuloosi ja saadeti ravile Šveitsi [[Leysin]]i sanatooriumi. 1935. aastal lõpetas ta [[Läti Kunstiakadeemia]]. 1936. aastal ilmus tema esimene lühiproosakogu "Maestro". [[1938]]. aastast töötas ta ajalehes [[Jaunākās Ziņas]]. 1938. aastal ilmus luulekogu "Vientulis un dzīrotājs". 1939. aastal ilmus järjejutuna romaan "Līgavu mednieki". 1941. aastal abiellus ta maalikunstnik Veronika Janelsiņaga. 1944. aastal ilmus romaan "Homo novus". Samal aastal otsustas ta abikaasaga kodumaalt lahkuda. Detsembris jõudsid nad Berliini. Viktors Eglītis oli 1944. aasta sügisel arreteeritud ja temast polnud teateid. Isa hukkamisest vanglas 1945. aasta kevadel kuulis perekond alles aastaid hiljem. 1945. aasta veebruaris lahkus abielupaar Berliinist Lõuna-Saksamaale, kus jäädi elama Teilfingeni külakesse [[Esslingen]]i põgenikekeskuse lähedal. 1950. aastal mindi edasi [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]], kus jäädi lõplikult elama [[Los Angeles]]e eeslinna [[Pacific Palisades]]. Lisaks romaanidele ja jutustustele on ta kirjutanud filmi- ja teatrikriitikat. Eesti keelde on tõlgitud tema romaanid "Inimene Kuult" (1956) ja "Pansion lossis" (2015, [[läti keel]]est tõlkinud [[Valli Helde]]). [[2018]]. aastal valmis lavastaja [[Anna Viduleja]]l Eglītise romaanil põhinev film "[[Homo novus (film)|Homo novus]]". Eglītise 100. sünniaastapäeva puhul andis Läti Post välja talle pühendatud postmargi ja [[Inciems]]i mõisapargis avati talle mälestusmärk.<ref>https://www.krimulda.lv/objekts/inciema-muizas-parks/</ref> === Romaanid === * ''Līgavu mednieki'' (1940) * ''Homo Novus'' (1946) * ''Čingishana gals'' (1948) * ''G̦īmetne'' (1949) * ''Adžurdžonga'' (1950) * ''Laimīgie'' (1952) * ''Cilvēks no mēness'' (1954) * ''Es nebiju varonis'' (1955) * ''Misters sorrijs'' (1956) * ''Omartija kundze'' (1958) * ''Ilze'' (1959) * ''Malahīta dievs'' (1961) * ''Vai te var dabūt alu'' (1961) * ''Pansija pilī'' (1962) * ''Nav tak dzimtene'' (1966, triloogia 1. osa) * ''Bezkaunīgie veči'' (1968) * ''Cilvēks mežā'' (1970, triloogia 2. osa) * ''Es nepievienojos'' (1971) * ''Piecas dienas'' (1976) * ''Vai zini zemi, citronas kur zied?'' (1980, triloogia 3. osa) == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://enciklopedija.lv/skirklis/33450-An%C5%A1lavs-Egl%C4%ABtis Anšlavs Eglītis Läti rahvusentsüklopeedias] {{JÄRJESTA:Eglitis, Anšlavs}} [[Kategooria:Läti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Läti kirjanikud]] [[Kategooria:Läti kunstnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1906]] [[Kategooria:Surnud 1993]] hriwdwk4r79gdjqc593ofnxtdijzaeb 6169040 6168768 2022-07-28T09:47:57Z Ursus scribens 115317 /* Romaanid */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Anšlavs Eglītis.jpg|pisi|Anšlavs Eglītis]] [[Fail:Stamps of Latvia, 2006-33.jpg|pisi|Läti 2006. aasta postmark]] '''Anšlavs Eglītis''' ([[14. oktoober]] [[1906]] [[Riia]] – [[4. märts]] [[1993]] [[Los Angeles]]) oli läti [[kirjanik]], [[ajakirjanik]] ja maalikunstnik. Tema isa oli kirjanik ja kunstiteoreetik [[Viktors Eglītis]] ja ema tõlkija Marija Eglīte; seitse aastat noorem vend õppis õigusteadust. Esimese maailmasõja ajal elas pere Venemaal, kuid tuli Lätti tagasi 1918. aastal. Ta õppis [[Alūksne]] algkoolis ja Riia 2. keskkoolis. Kooliõpingute kõrval õppis ta Alūksnes joonistamist [[Jēkabs Kazaks]]i juhendamisel ja Riias maalimist kunstnik [[Valdemārs Tone]] stuudios. 1925. aastal haigestus ta tuberkuloosi ja saadeti ravile Šveitsi [[Leysin]]i sanatooriumi. 1935. aastal lõpetas ta [[Läti Kunstiakadeemia]]. 1936. aastal ilmus tema esimene lühiproosakogu "Maestro". [[1938]]. aastast töötas ta ajalehes [[Jaunākās Ziņas]]. 1938. aastal ilmus luulekogu "Vientulis un dzīrotājs". 1939. aastal ilmus järjejutuna romaan "Līgavu mednieki". 1941. aastal abiellus ta maalikunstnik Veronika Janelsiņaga. 1944. aastal ilmus romaan "Homo novus". Samal aastal otsustas ta abikaasaga kodumaalt lahkuda. Detsembris jõudsid nad Berliini. Viktors Eglītis oli 1944. aasta sügisel arreteeritud ja temast polnud teateid. Isa hukkamisest vanglas 1945. aasta kevadel kuulis perekond alles aastaid hiljem. 1945. aasta veebruaris lahkus abielupaar Berliinist Lõuna-Saksamaale, kus jäädi elama Teilfingeni külakesse [[Esslingen]]i põgenikekeskuse lähedal. 1950. aastal mindi edasi [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]], kus jäädi lõplikult elama [[Los Angeles]]e eeslinna [[Pacific Palisades]]. Lisaks romaanidele ja jutustustele on ta kirjutanud filmi- ja teatrikriitikat. Eesti keelde on tõlgitud tema romaanid "Inimene Kuult" (1956) ja "Pansion lossis" (2015, [[läti keel]]est tõlkinud [[Valli Helde]]). [[2018]]. aastal valmis lavastaja [[Anna Viduleja]]l Eglītise romaanil põhinev film "[[Homo novus (film)|Homo novus]]". Eglītise 100. sünniaastapäeva puhul andis Läti Post välja talle pühendatud postmargi ja [[Inciems]]i mõisapargis avati talle mälestusmärk.<ref>https://www.krimulda.lv/objekts/inciema-muizas-parks/</ref> === Romaanid === * ''Līgavu mednieki'' (1940) * ''Homo Novus'' (1946) * ''Čingishana gals'' (1948) * ''G̦īmetne'' (1949) * ''Adžurdžonga'' (1950) * ''Laimīgie'' (1952) * ''Cilvēks no mēness'' (1954) * ''Es nebiju varonis'' (1955) * ''Misters sorrijs'' (1956) * ''Omartija kundze'' (1958) * ''Ilze'' (1959) * ''Malahīta dievs'' (1961) * ''Vai te var dabūt alu'' (1961) * ''Pansija pilī'' (1962) * ''Nav tak dzimtene'' (1966, triloogia 1. osa) * ''Bezkaunīgie veči'' (1968) * ''Cilvēks mežā'' (1970, triloogia 2. osa) * ''Es nepievienojos'' (1971) * ''Piecas dienas'' (1976) * ''Vai zini zemi, citronas kur zied?'' (1980, triloogia 3. osa) == Kirjandus == * [[Livia Viitol]]. Sõnameister Anšlavs Eglītis. – Pansion lossis. Libri Livoniae, Tallinn 2015 == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://enciklopedija.lv/skirklis/33450-An%C5%A1lavs-Egl%C4%ABtis Anšlavs Eglītis Läti rahvusentsüklopeedias] {{JÄRJESTA:Eglitis, Anšlavs}} [[Kategooria:Läti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Läti kirjanikud]] [[Kategooria:Läti kunstnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1906]] [[Kategooria:Surnud 1993]] izr7r5ckj2w6v6579d6ztw012nvw0bl 6169065 6169040 2022-07-28T10:35:00Z Ursus scribens 115317 /* Kirjandus */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Anšlavs Eglītis.jpg|pisi|Anšlavs Eglītis]] [[Fail:Stamps of Latvia, 2006-33.jpg|pisi|Läti 2006. aasta postmark]] '''Anšlavs Eglītis''' ([[14. oktoober]] [[1906]] [[Riia]] – [[4. märts]] [[1993]] [[Los Angeles]]) oli läti [[kirjanik]], [[ajakirjanik]] ja maalikunstnik. Tema isa oli kirjanik ja kunstiteoreetik [[Viktors Eglītis]] ja ema tõlkija Marija Eglīte; seitse aastat noorem vend õppis õigusteadust. Esimese maailmasõja ajal elas pere Venemaal, kuid tuli Lätti tagasi 1918. aastal. Ta õppis [[Alūksne]] algkoolis ja Riia 2. keskkoolis. Kooliõpingute kõrval õppis ta Alūksnes joonistamist [[Jēkabs Kazaks]]i juhendamisel ja Riias maalimist kunstnik [[Valdemārs Tone]] stuudios. 1925. aastal haigestus ta tuberkuloosi ja saadeti ravile Šveitsi [[Leysin]]i sanatooriumi. 1935. aastal lõpetas ta [[Läti Kunstiakadeemia]]. 1936. aastal ilmus tema esimene lühiproosakogu "Maestro". [[1938]]. aastast töötas ta ajalehes [[Jaunākās Ziņas]]. 1938. aastal ilmus luulekogu "Vientulis un dzīrotājs". 1939. aastal ilmus järjejutuna romaan "Līgavu mednieki". 1941. aastal abiellus ta maalikunstnik Veronika Janelsiņaga. 1944. aastal ilmus romaan "Homo novus". Samal aastal otsustas ta abikaasaga kodumaalt lahkuda. Detsembris jõudsid nad Berliini. Viktors Eglītis oli 1944. aasta sügisel arreteeritud ja temast polnud teateid. Isa hukkamisest vanglas 1945. aasta kevadel kuulis perekond alles aastaid hiljem. 1945. aasta veebruaris lahkus abielupaar Berliinist Lõuna-Saksamaale, kus jäädi elama Teilfingeni külakesse [[Esslingen]]i põgenikekeskuse lähedal. 1950. aastal mindi edasi [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]], kus jäädi lõplikult elama [[Los Angeles]]e eeslinna [[Pacific Palisades]]. Lisaks romaanidele ja jutustustele on ta kirjutanud filmi- ja teatrikriitikat. Eesti keelde on tõlgitud tema romaanid "Inimene Kuult" (1956) ja "Pansion lossis" (2015, [[läti keel]]est tõlkinud [[Valli Helde]]). [[2018]]. aastal valmis lavastaja [[Anna Viduleja]]l Eglītise romaanil põhinev film "[[Homo novus (film)|Homo novus]]". Eglītise 100. sünniaastapäeva puhul andis Läti Post välja talle pühendatud postmargi ja [[Inciems]]i mõisapargis avati talle mälestusmärk.<ref>https://www.krimulda.lv/objekts/inciema-muizas-parks/</ref> === Romaanid === * ''Līgavu mednieki'' (1940) * ''Homo Novus'' (1946) * ''Čingishana gals'' (1948) * ''G̦īmetne'' (1949) * ''Adžurdžonga'' (1950) * ''Laimīgie'' (1952) * ''Cilvēks no mēness'' (1954) * ''Es nebiju varonis'' (1955) * ''Misters sorrijs'' (1956) * ''Omartija kundze'' (1958) * ''Ilze'' (1959) * ''Malahīta dievs'' (1961) * ''Vai te var dabūt alu'' (1961) * ''Pansija pilī'' (1962) * ''Nav tak dzimtene'' (1966, triloogia 1. osa) * ''Bezkaunīgie veči'' (1968) * ''Cilvēks mežā'' (1970, triloogia 2. osa) * ''Es nepievienojos'' (1971) * ''Piecas dienas'' (1976) * ''Vai zini zemi, citronas kur zied?'' (1980, triloogia 3. osa) == Kirjandus == * [[Livia Viitol]]. Sõnameister Anšlavs Eglītis. – Pansion lossis. Libri Livoniae, Tallinn 2015. ISBN 9789949386697 == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://enciklopedija.lv/skirklis/33450-An%C5%A1lavs-Egl%C4%ABtis Anšlavs Eglītis Läti rahvusentsüklopeedias] {{JÄRJESTA:Eglitis, Anšlavs}} [[Kategooria:Läti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Läti kirjanikud]] [[Kategooria:Läti kunstnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1906]] [[Kategooria:Surnud 1993]] tv8c73l7gmf8acur71ekzb138f7mqxe Mali rahvaassamblee 0 584887 6168936 5964767 2022-07-28T01:30:45Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.8 wikitext text/x-wiki {{Organisatsioon |Nimi = Rahvaassamblee <br/> Assemblée nationale |Embleem = Coat of arms of Mali.svg |Embleemiallkiri = |Pilt = National Assembly of Mali.svg |Pildiallkiri = |lühend = |moto = |asutatud = |lõpp = |tüüp = [[Ühekojalisus (parlament)|ühekojaline]] |staatus = [[2020. aasta Mali parlamendivalimised|praegune koosseis valiti 2020. aastal]] |eesmärk = |peakorter = |asukoht = [[Bamako]], [[Mali]] |piirkond = |liikmed = 147 kohta |keeled = |juhtkond = [[Moussa Timbiné]] ([[Mali rahvaassamblee presidentide loend|president]]) <br/> [[Modibo Sidibé]] (peasekretär) |peaorgan = |emaorg = |allorg = |töötajad = |vabatahtlikud = |eelarve = |veebileht = {{URL|http://assemblee-nationale.ml/}} }} '''Mali rahvaassamblee''' on [[Mali]] ühekojaline 147-liikmeline parlament.<ref name=Constitution>{{cite web |url=https://www.constituteproject.org/constitution/Mali_1992.pdf?lang=en |title=Mali's Constitution of 1992 |website=constituteproject.org}}</ref> Liikmed ehk saadikud valitakse üldvalimistel viieks aastaks ning neil on saadikupuutumatus.<ref name=Constitution/> Igal valimisringkond saab ühe mandaadi, valimised toimuvad kahes voorus ning kandidaat peab valituks osutumiseks koguma üle poole häältest.<ref name="CIA">{{cite web|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/ml.html|title=Mali|publisher=[[The World Factbook]]|access-date=2020-05-28|archive-date=2015-11-10|archive-url=https://web.archive.org/web/20151110042640/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/ml.html|url-status=dead}}</ref> Assambleel on tavaliselt aastas kaks istungjärku, alates oktoobri esimesest esmaspäevast kuni 75 päeva ning alates aprilli esimesest esmaspäevast kuni 90 päeva. [[Mali peaminister|Peaminister]] või parlamendi enamus võib assamblee kokku kutsuda ka kolmandaks istungjärguks. Kui kolmas istungjärk toimub assamblee enda kutsel, ei tohi see olla üle 15 päeva pikkune. Parlamendi praegune koosseis [[2020. aasta Mali parlamendivalimised|valiti]] 29. märtsil ja 19. aprillil 2020. Valimised võitis erakond [[Rassemblement pour le Mali]] (RPM), mis sai 51 kohta. [[Mali rahvaassamblee presidentide loend|Rahvaassamblee presidendiks]] valiti 11. mail 2020 [[Moussa Timbiné]]. ==Vaata ka== *[[Mali ajalugu]] *[[Mali poliitika]] *[[Parlamentide loend]] *[[Mali rahvaassamblee presidentide loend]] *[[Seadusandlik võim]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://assemblee-nationale.ml/ Mali rahvaassamblee koduleht] ([[prantsuse keel]]es) *[https://web.archive.org/web/20071215200919/http://www.koulouba.pr.ml/spip.php?article112 Rahvaassamblee Mali presidendi koduleht] ([[prantsuse keel]]es) [[Kategooria:Mali]] 4k5fgdur653x5zf85hslkutjmznggy6 2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised 0 585716 6168805 6143733 2022-07-27T18:42:57Z Minnekon 64742 /* Tulemused omavalitsuste kaupa */ wikitext text/x-wiki [[File:Estonian administrative divisions 2017 with labels.svg|thumb|Eesti omavalitsused]] '''2021. aasta kohalikud valimised Eestis''' olid 11.–17. oktoobril 2021 toimunud [[Eesti kohaliku omavalitsuse volikogude valimised]]. Valimistel osales 587 359 inimest ehk 54,7% kõigist hääleõiguslikest inimestest.<ref name=Detailne>[https://kov2021.valimised.ee/et/detailed-voting-result/index.html Detailne hääletamistulemus. Kohalikud valimised 2021], andmed seisuga 22.10.2021 13:14</ref> Üleriiklikult said enim hääli (24,4%)<ref name=Valimistulemus>[https://kov2021.valimised.ee/et/election-result/index.html Valimistulemus. Kohalikud valimised 2021], Andmed seisuga 18.10.2021 18:04</ref> ja saadikukohti (247)<ref name=Detailne /> [[Keskerakond|Keskerakonna]] nimekirjad, erinevad [[valimisliit|valimisliidud]] said kokku 24,3% häältest<ref name=Valimistulemus /> ja 753 saadikukohta.<ref name=Detailne /> ==Valimissüsteem== ===Kandideerimine=== Kandideerimisõigus oli hääleõiguslikul [[Eesti kodanik]]ul ja [[Euroopa Liidu kodakondsus|Euroopa Liidu kodanikul]], kes oli saanud hiljemalt 12. septembriks 2021 18-aastaseks ja kelle [[Rahvastikuregister|Rahvastikuregistrisse]] kantud elukoht asus hiljemalt 1. augustil 2021 selle [[Eesti valdade loend|valla]] või [[Eesti linnad|linna]] territooriumil, kus ta kandideerida soovis.<ref name=Kandideerimine>[https://web.archive.org/web/20210927100107/https://www.valimised.ee/et/kohalikud-valimised-2021/kandideerimine-2021-aasta-kohaliku-omavalitsuse-volikogu-valimistel Kandideerimine 2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel]. Valimised.ee.</ref> Kandidaatide registreerimiseks esitamine algas 18. augustil ja lõppes 7. septembril 2021. Kandidaadi võis registreerimiseks esitada ainult ühes [[Eesti valimisringkonnad|valimisringkonnas]]. Nõuetekohaselt registreerimiseks esitatud kandidaadid pidi valla või linna [[valimiskomisjon]] hiljemalt 12. septembriks registreerima ja loosi teel määrama kandidaadinumbrite järjekorra. Kolme päeva jooksul pärast kandidaatide registreerimist võis kandidaat esitada kandideerimisest loobumise avalduse.<ref name=Kandideerimine /><ref name=ERRKOV>[https://www.err.ee/k/kov2021 Kuidas valimised toimuvad?], KOV 2021 valimiste teemaleht [[ERR]]-i portaalis.</ref> Kandideerida võis [[erakond|erakonna]] või [[valimisliit|valimisliidu]] nimekirjas kui ka [[üksikkandidaat|üksikkandidaadina]]. Valimisliidud võisid kasutada [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohalikel valimistel]] registreeritud valimisliidu nime juhul, kui üle poole eelmise valimisliidu moodustajatest oli ka uue valimisliidu moodustajateks.<ref name=Kandideerimine /> Kokku valiti üle Eesti 1717 volikogu liiget. Valimisringkondi oli igas omavalitsuses üks, väljaarvatud [[Tallinn]]a linnas (8 ringkonda) ja [[Peipsiääre vald|Peipsiääre vallas]] (4 ringkonda).<ref>[https://web.archive.org/web/20211002154210/https://www.valimised.ee/et/kohalikud-valimised-2021 Kohalikud valimised 2021]. Valimised.ee.</ref> ===Hääletamine=== Hääletamisõigus oli vähemalt 16-aastasel püsivalt [[Eesti]]s elaval valijal, kelle Eesti elukoha aadress oli Rahvastikuregistrisse kantud hiljemalt 30 päeva enne valimisi. See tähendab, et hääletamisõigus oli ka nn [[hall pass|halli passiga]] elanikel ja alaliselt Eestis elavatel välismaalastel.<ref name=ERRKOV /> Kokku oli hääletamisõigus 1 075 199 inimesel, kellest 909 367 olid Eesti kodanikud, 25 665 teiste Euroopa Liidu riikide kodanikud, 76 770 muude riikide kodanikud (neist 70 514 [[Venemaa]] kodanikud). Määratlemata kodakondsusega (halli passiga) hääletamisõiguslikke inimesi oli 63 397.<ref name=Hääleõigus>[https://www.err.ee/1608347120/kohalikel-valimistel-saab-voimaluse-valida-70-514-venemaa-kodanikku Kohalikel valimistel saab võimaluse valida 70 514 Venemaa kodanikku]. [[ERR]], 22.09.2021.</ref> Hääletamine toimus ühe nädala jooksul esmaspäevast pühapäevani, 11.–17. oktoobrini. [[Elektrooniline hääletamine Eestis|Elektrooniliselt]] sai hääletada alates esmaspäeval kella 9:00-st kuni laupäeval kella 20:00-ni. Elektrooniliselt antud hääle sai pühapäeval [[valimisjaoskond|valimisjaoskonnas]] pabersedeliga hääletades ära muuta. Jaoskonnas pabersedeliga oli võimalik hääletada igal valimisnädala päeval, kuid reedest pühapäevani sai seda teha ainult oma elukohajärgses valimisringkonnas. Enne seda, esmaspäevast kuni neljapäevani sai hääletada ka väljaspool oma elukohajärgset valimisringkonda – selle jaoks oli igas vallas ja linnas avatud vähemalt üks seda võimalust pakkuv valimisjaoskond. Kodus sai hääletada reedest pühapäevani. Taotlust kodus hääletamiseks sai esitada telefoni teel reedel ja laupäeval kell 12:00–20:00 ning pühapäeval kell 9:00–14:00.<ref name=Kandideerimine /> ==Kandidaadid== Kokku kandideeris valimistel (2. oktoobri seisuga) 10 025 inimest.<ref>[https://kov2021.valimised.ee/et/candidates Kandidaadid]. Valimised.ee, vaadatud 02.10.2021.</ref>. Teiste Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikke oli nende hulgas 31.<ref name=Hääleõigus /> Ülesseatud kandidaatidest olid 61,6% mehed ja 38,4% naised.<ref>[https://www.err.ee/1608349925/naiste-osakaal-valimisnimekirjades-on-38-protsenti Naiste osakaal valimisnimekirjades on 38 protsenti]. [[ERR]], 24.09.2021.</ref> ==Valimiskampaania== Kuu aega enne valimisi suuremate erakondade esindajate antud hinnangute kohaselt pidid nende kampaaniakulud jääma vahemikku pool miljonit kuni miljon [[euro]]t: [[Reformierakond|Reformierakonnal]] umbes 1, [[Keskerakond|Keskerakonnal]] 0,5–1, [[Isamaa (erakond)|Isamaal]] 0,7–0,8, [[Eesti 200]]-l 0,5 ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal]] alla 0,5 miljoni. [[Konservatiivne Rahvaerakond]] ei soovinud oma kampaaniakulusid avaldada.<ref>[https://www.err.ee/1608340829/erakondade-valimiskulutused-jaavad-poole-miljoni-ja-miljoni-vahele Erakondade valimiskulutused jäävad poole miljoni ja miljoni vahele]. [[ERR]], 16.09.2021.</ref> [[Erakondade rahastamise järelevalve komisjon]]ile esitatud andmete kohaselt maksid kuus suuremat parteid 2021. aasta 3. kvartalis (juuli, august, september), mil valimiskampaania hoo sisse sai, reklaamikulusid kokku 1 824 924 eurot. Kõige rohkem kulutas reklaamile Konservatiivne Rahvaerakond (605 253 eurot), järgnesid Isamaa (391 982 eurot), Reformierakond (308 393 eurot), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (190 634 eurot), Keskerakond (179 985 eurot) ja Eesti 200 (148 677 eurot).<ref>[https://www.err.ee/1608366942/erakonnad-kulutasid-kolmandas-kvartalis-reklaamile-ule-1-8-miljoni-euro Erakonnad kulutasid kolmandas kvartalis reklaamile üle 1,8 miljoni euro]. [[ERR]], 12.10.2021</ref> [[Eesti Väitlusselts]], [[mõttekoda]] [[Praxis]] ja [[Eesti Noorteühenduste Liit]] käivitasid valimisi ja valimislubadusi käsitleva projekti ''tarkvalija.eu'', mille eesmärgiks nimetati avaliku debati kvaliteedi tõstmist ja valijate informeerituse suurendamist.<ref>[https://www.err.ee/1608332783/kinoteatri-video-selgitab-miks-minna-valima-kohalikku-volikogu Kinoteatri video selgitab: miks minna valima kohalikku volikogu?]. [[ERR]], 9. sept 2021</ref><ref>[https://tarkvalija.eu/meist/ Meist]. tarkvalija.eu.</ref> [[Postimees|Postimehe]] ajakirjanikud koostasid üheksa linna ([[Tallinn]]a, [[Tartu]], [[Narva]], [[Pärnu]], [[Viljandi]], [[Rakvere]], [[Võru]], [[Valga]] ja [[Põlva]]) valimiste kohta [[valimiskompass]]id, mis küsimustiku täitmise järel näitas selle täitja eelistuste kattuvust erinevate erakondade ja valimisliitude omadega.<ref>[https://www.postimees.ee/7346180/postimehe-valimiskompass-aitab-uheksas-linnas-valikut-teha LIHTNE JA KIIRE ⟩ Postimehe valimiskompass aitab üheksas linnas valikut teha]. [[Postimees]], 24.09.2021.</ref><ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/valimiskompass/ |pealkiri=Postimehe valimiskompass 2021 |vaadatud=2021-09-25 |arhiivimisaeg=2021-09-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210925134205/https://www.postimees.ee/valimiskompass/ |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Delfi (portaal)|Delfi]] koostas samasuguse küsimustiku oma seisukohtade võrdlemiseks Tallinnas kandideerivate nimekirjade omadega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/94758813/valimismootor-millise-erakonna-lubadused-tallinnas-kattuvad-sinu-vaadetega-enim VALIMISMOOTOR | Millise erakonna lubadused Tallinnas kattuvad sinu vaadetega enim?]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 04.10.2021.</ref> ===Debatid=== [[Eesti Rahvusringhääling]]u kanalid vahendasid 20 valimis[[väitlus]]t. [[ETV]]-s ja [[Vikerraadio]]s toimusid väitlused [[eesti keel]]es, [[ETV+]] ja [[Raadio 4]] väitlused olid [[vene keel]]es. Debattide ajakava:<ref>[https://www.err.ee/1608347219/eesti-rahvusringhaalingu-kanalid-alustavad-valimisvaitlustega Eesti Rahvusringhäälingu kanalid alustavad valimisväitlustega]. [[ERR]], 22.09.2021.</ref> {| class="wikitable" |+ !Kuupäev !Kanal !Teemaks olev piirkond |- |22.09 |[[ETV+]] |[[Maardu]] |- |29.09 |ETV+ |[[Põhja-Tallinn]] |- |29.09 |[[ETV]] |[[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu]] |- |30.09 |[[Vikerraadio]] |Pärnu |- |02.10 |ETV+ |[[Jõhvi]] |- |05.10 |Vikerraadio |[[Narva]] |- |06.10 |ETV+ |[[Lasnamäe]] |- |06.10 |ETV |Narva |- |07.10 |Vikerraadio |[[Tartu linn (haldusüksus)|Tartu]] |- |09.10 |ETV+ |[[Kohtla-Järve]] |- |11.10 |[[Raadio 4]] |[[Tallinn]] |- |12.10 |Raadio 4 |Narva |- |13.10 |Raadio 4 |Tallinn |- |13.10 |ETV+ |Tallinn |- |13.10 |ETV |Tartu |- |14.10 |Raadio 4 |Narva |- |14.10 |Vikerraadio |Tallinn |- |15.10 |Raadio 4 |Tallinn |- |16.10 |ETV+ |Narva |- |16.10 |ETV |Tallinn |} ==Arvamusküsitlused== Järgnevad tabelid kajastavad valijate eelistusi enne valimisi toimunud arvamusküsitlustes. Arv tabelis näitab, mitu protsenti vastajatest eelistas vastavat erakonda, valimisliitu või üksikkandidaati. ===Üleriigilised=== {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px;" ! style="width:280px;" | Küsitlusperiood ! style="width:20px;" | [[Valim]] ! style="width:195px;" | Läbiviija ! style="width:195px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:195px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:195px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:195px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:195px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:195px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Rohelised]] ! style="width:195px;" |[[Eesti 200]] ! style="width:195px;" |[[Valimisliit|Valimisliidud]] ja [[üksikkandidaat|üksikkandidaadid]] |- |- style="background:#EFEFEF;" | [https://kov2021.valimised.ee/et/election-result/index.html 2021 VALIMISTULEMUS] | | | 24,4 | 17,3 | 5,0 | 8,4 | 13,2 | 1,1 | 6,0 | 24,3 |- | 15.–29. sept 2021 | 1681 | [[Kantar Emor]]<ref>[https://www.kantaremor.ee/pressiteated/kov-valimiste-eel-keskerakond-tallinnas-pea-sama-tugev-mujal-eestis-positsioon-norgenenud/ KOV valimiste eel – Keskerakond Tallinnas pea sama tugev, mujal Eestis positsioon nõrgenenud]. [[Kantar Emor]], 1. oktoober 2021. Veebiküsitlus.</ref> | 17,4 | style="background:#FEF4AE" | 19,6 | 10,1 | 5,1 | 17,2 | 1,8 | 9,4 | 18,8 |- | 6.–15. sept 2021 | 1120 | [[Turu-uuringute AS]]<ref>[https://www.err.ee/1608344273/isamaa-ja-sotside-haalesaak-voib-maarata-valimistulemuse-tallinnas Isamaa ja sotside häälesaak võib määrata valimistulemuse Tallinnas]. [[ERR]], 20.09.2021.</ref> | style="background:#D3F2D0" | 24 | 17 | 6 | 5 | 16 | 2 | 11 | 18 |- | 15.–21. apr 2021 | 1232 | [[Kantar Emor]]<ref>[https://www.kantaremor.ee/pressiteated/keskerakonna-positsioon-on-kohalike-valimiste-eel-oluliselt-kehvem-kui-2017-aastal/ Keskerakonna positsioon on kohalike valimiste eel oluliselt kehvem kui 2017. aastal]. [[Kantar Emor]], 27. aprill 2021. Veebiküsitlus.</ref> | 19,6 | style="background:#FEF4AE" | 21,5 | 7,2 | 4,2 | 16,7 | 3,0 | 8,1 | 19,2 |- |- style="background:#EFEFEF;" | '''[[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017 VALIMISTULEMUS]]'''<ref>[https://kov2017.valimised.ee/valimistulemus.html Ametlik valimistulemus]</ref> | | | 27,3 | 19,5 | 10,4 | 8,0 | 6,7 | 0,8 | – | 26,8 |} ===Tallinn=== ====Erakondlikud eelistused==== Küsitluse tulemused on välja toodud allolevas tabelis ajaliselt vastupidises järjekorras (uusim uuring on eespool). Iga küsitluse kõrgeima protsendiga erakonna (võrdse tulemuse korral mitme erakonna) tulemus on värvilisel taustal. Paksus kirjas on välja toodud valimiskünniseni küündivad erakonnad. {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px;" ! style="width:280px;" | Küsitlusperiood ! style="width:20px;" | [[Valim]] ! style="width:195px;" | Läbiviija ! style="width:195px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:195px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:195px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:195px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:195px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:195px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Rohelised]] ! style="width:195px;" |[[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei|Vasakpartei]] ! style="width:195px;" |[[Eesti 200]] ! style="width:195px;" |[[Eesti Tulevikuerakond|TULE]] ! style="width:195px;" |[[Eesti Vabaerakond|EVA]] ! style="width:195px;" |[[Elurikkuse Erakond|ERE]] ! style="width:195px;" |[[Valimisliit|Valimisliidud]] ja [[üksikkandidaat|üksikkandidaadid]] ! style="width:195px;" |Ei lähe valima ! style="width:195px;" |Ei oska öelda |- |- style="background:#EFEFEF;" | [https://kov2021.valimised.ee/et/election-result/result-0000-0784.html 2021 VALIMISTULEMUS] | | | '''45,4''' | '''17,8''' | '''7,5''' | '''9,5''' | '''7,1''' | 2,2 | – | '''9,5''' | 0,1 | – | – | 0,8 | – | – |- | 24. sept – 13. okt 2021 | 2216 | [[Norstat]]<ref>[https://www.inst.ee/uuringud/2021-kohalike-omavalitsuste-valimiste-kusitlus-tallinnas 2021 kohalike omavalitsuste valimiste küsitlus Tallinnas]. [[Ühiskonnauuringute Instituut]].</ref> | style="background:#D3F2D0" | '''42,3''' | '''17,6''' | '''8,8''' | '''13,1''' | '''6,2''' | 2 | – | '''9,3''' | – | – | – | – | – | – |- | 24. sept – 3. okt 2021 | 1000 | [[Norstat]]<ref>[https://www.err.ee/1608360564/uuringufirmad-prognoosivad-tallinnas-keskerakonna-kindlat-valimisvoitu-aga-mitte-ainuvoimu Uuringufirmad prognoosivad Tallinnas Keskerakonna kindlat valimisvõitu, aga mitte ainuvõimu]. [[ERR]], 06.10.2021.</ref> | style="background:#D3F2D0" | '''39,6''' | '''19,0''' | '''8,4''' | '''14,8''' | '''6,5''' | 0,9 | – | '''10,4''' | – | – | – | – | – | – |- | 15.–29. sept 2021 | 629 | [[Kantar Emor]]<ref>[https://www.kantaremor.ee/pressiteated/kov-valimiste-eel-keskerakond-tallinnas-pea-sama-tugev-mujal-eestis-positsioon-norgenenud/ KOV valimiste eel – Keskerakond Tallinnas pea sama tugev, mujal Eestis positsioon nõrgenenud]. [[Kantar Emor]], 1. oktoober 2021. Veebiküsitlus.</ref> | style="background:#D3F2D0" | '''39,2''' | '''20,6''' | '''11,3''' | '''10,7''' | '''5,5''' | 3,0 | – | '''8,2''' | – | – | – | 1,4 | – | – |- | 6.–15. sept 2021 | 401 | [[Turu-uuringute AS]]<ref>[https://www.err.ee/1608344273/isamaa-ja-sotside-haalesaak-voib-maarata-valimistulemuse-tallinnas Isamaa ja sotside häälesaak võib määrata valimistulemuse Tallinnas]. [[ERR]], 20.09.2021.</ref> | style="background:#D3F2D0" | '''39''' | '''15''' | '''6''' | '''14''' | 3 | 2 | – | '''14''' | 1 | – | – | 5 | 11 | 15 |- | mai 2021 | – | [[Turu-uuringute AS]]<ref>[https://www.err.ee/1608215380/kusitlus-keskerakond-ei-pruugi-tallinnas-absoluutset-haalteenamust-saada Küsitlus: Keskerakond ei pruugi Tallinnas absoluutset häälteenamust saada]. [[ERR]], 17.05.2020.</ref> | style="background:#D3F2D0" | '''41''' | '''16''' | '''9''' | '''10''' | 4 | 2 | – | '''10''' | – | – | – | 7 | – | – |- |30. märts – 12. mai 2021 |1000 |[[Norstat]]<ref>[https://arvamus.postimees.ee/7254936/kes-votab-tallinnas-sugisel-voimu GRAAFIKUD ⟩ Kes võtab Tallinnas sügisel võimu?]. [[Postimees]], 24.05.2021.</ref> | style="background:#D3F2D0" |'''43,4''' |'''17,6''' |'''9,4''' |'''8,5''' |'''6,0''' |3,1 | – |'''10,7''' | – | – | – |1,4 | – | – |- | 15.–21. apr 2021 | – | [[Kantar Emor]]<ref>[https://www.kantaremor.ee/pressiteated/keskerakonna-positsioon-on-kohalike-valimiste-eel-oluliselt-kehvem-kui-2017-aastal/ Keskerakonna positsioon on kohalike valimiste eel oluliselt kehvem kui 2017. aastal]. [[Kantar Emor]], 27. aprill 2020. Veebiküsitlus.</ref> | style="background:#D3F2D0" | '''36,8''' | '''21,3''' | '''9,4''' | '''9,9''' | 3,7 | 2,7 | – | '''8,6''' | – | – | – | 7,6 | – | – |- | 9. nov – 18. dets 2020 | 800 | [[RAIT Faktum & Ariko]]<ref>[https://uuringud.tallinn.ee/uuring/vaata/2020/Tallinlaste-rahulolukusitlus-2020-4 Tallinlaste rahuloluküsitlus 2020-4]. [[RAIT Faktum & Ariko]], detsember 2020. Telefoniküsitlus.</ref> | style="background:#D3F2D0" | '''28''' | '''12''' | 3 | '''4''' | 2 | 1 | 0 | '''5''' | 0,1 | – | – | 5 | 8 | 30 |- | 6.–22. nov 2019 | 800 | [[Kantar Emor]]<ref>[https://uuringud.tallinnlv.ee/uuring/vaata/2019/Tallinlaste-rahulolukusitlus-2019-2 Tallinlaste rahuloluküsitlus 2019-2. Uuringu aruanne]. [[Kantar Emor]], detsember 2019. Veebiküsitlus.</ref> | style="background:#D3F2D0" | '''29''' | '''20''' | '''8''' | '''4''' | '''4''' | 2 | 0,1 | 3 | – | 0 | 1 | 2 | 6 | 23 |- | 22. okt – 5. nov 2018 | 791 | [[Kantar Emor]]<ref>[https://uuringud.tallinn.ee/uuring/vaata/2018/Tallinlaste-rahulolukusitlus-2018-1 Tallinlaste rahuloluküsitlus 2018-1. Uuringu aruanne]. [[Kantar Emor]], november 2018. Telefoniküsitlus.</ref> | style="background:#D3F2D0" | '''37''' | '''17''' | '''7''' | '''5''' | 3 | 1 | 0 | 2 | – | 1 | 0 | 1 | 4 | 22 |- |- style="background:#EFEFEF;" | '''[[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017 VALIMISTULEMUS]]'''<ref>[https://kov2017.valimised.ee/valimistulemus.html#0784 Ametlik valimistulemus]</ref> | | | align="center" style="background:#D3F2D0" | '''44,4''' | '''20,5''' | '''11,0''' | '''7,0''' | '''6,6''' | 2,4 | 0,3 | – | – | – | – | 7,8 | | |} ====Eelistatud linnapea==== {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px;" ! style="width:195px;" | Küsitlusperiood ! style="width:195px;" | Allikas ! style="width:195px;" | [[Mihhail Kõlvart]] ([[Eesti Keskerakond|KE]]) ! style="width:195px;" | [[Kaja Kallas]] ([[Eesti Reformierakond|RE]]) ! style="width:195px;" | [[Kristen Michal]] ([[Eesti Reformierakond|RE]]) ! style="width:195px;" | [[Raimond Kaljulaid]] ([[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]]) ! style="width:195px;" | [[Mart Helme]] ([[EKRE]]) ! style="width:195px;" | [[Martin Helme]] ([[EKRE]]) ! style="width:195px;" | [[Mart Luik]] ([[Isamaa Erakond|Isamaa]]) ! style="width:195px;" | [[Urmas Reinsalu]] ([[Isamaa Erakond|Isamaa]]) ! style="width:195px;" | [[Züleyxa Izmailova]] ([[Erakond Eestimaa Rohelised|Rohelised]]) ! style="width:195px;" | [[Marek Reinaas]] ([[Eesti 200]]) ! style="width:195px;" | ei oska öelda ! style="width:20px;" | Valim |- | 20. sept – 1. okt 2021 | [https://www.err.ee/1608358448/kusitlus-populaarseim-linnapeakandidaat-tallinnas-on-kolvart Norstat] | '''40''' | – | 19 | 8 | – | 15 | – | 7 | 1 | 10 | – | 1000 |- | 8.– 14. apr 2021 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/93239053/linnapeauuring-pealinlased-soovivad-kolvarti-meerina-jatkamist-kuhu-on-kadunud-kaljulaidi-toetus Turu-uuringute AS] | '''47''' | – | 7 | 11 | 5 | – | 2 | – | 2 | – | – | 512 |- | 28. nov – 9. dets 2019 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/88396093/linnapeauuring-reformierakond-laks-michali-meerikandidaadiks-valimisega-rappa Turu-uuringute AS] | '''48''' | – | 8 | 22 | – | – | – | – | – | – | – | 320 |- | 5.–16. sept 2019 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/87495887/linnapeaduell-pealinlased-annavad-kolvartile-kallase-ees-paraja-edumaa Turu-uuringute AS] | '''47''' | 29 | – | – | – | – | – | – | – | – | 24 | 341 |} ==Prognoosid== [[Politoloog]] [[Martin Mölder]] täheldas, et 2017. aasta kohalikel valimistel oli väga tugev seos partei või valimisliidu kandidaatide nimekirja suhtelise pikkuse ja valimistulemuse vahel (seletades kuni 4/5 tulemusest) – mida rohkem vastavas omavalitsuses kandideerivatest inimestest teatud nimekirja kuulus, seda rohkem hääli see nimekiri sai. Seda seost ja mõningaid kohalikke iseärasusi arvestavat statistilist mudelit 2021. aasta valimistele rakendades ennustas see järgnevat üleriiklikku valimistulemust: Keskerakond 21,9%, Reformierakond 18%, EKRE 13,9%, Isamaa 11,7%, SDE 5,3%, Eesti 200 4,5% ja Rohelised 1,9% häältest.<ref>[https://arvamus.postimees.ee/7345767/martin-molder-millist-tulemust-ennustavad-kandidaatide-nimekirjad AK ⟩ Martin Mölder: millist tulemust ennustavad kandidaatide nimekirjad?]. [[Postimees]], 25.09.2021.</ref> == Tulemused == ===Osalus=== Valimistel osales 587 359 inimest (neist 313 739 hääletas pabersedeliga, 273 620 andis elektroonilise hääle) ehk 54,7% kõigist hääleõiguslikest inimestest. Eelhääletas 149 823 inimest. Kodus hääletas 4446 inimest. Kehtetuid sedeleid oli 2459.<ref name=Detailne /><ref>[https://www.err.ee/1608374675/kohalike-valimiste-loplikuks-osaluseks-jai-54-7-protsenti Kohalike valimiste lõplikuks osaluseks jäi 54,7 protsenti]. [[ERR]], 19.10.2021</ref> ===Üleriiklik häälte jaotus=== {| class=wikitable style=text-align:right ! colspan=2|Erakond !Hääli !% !Kohti |- |bgcolor="##008000"| ||align=left|[[Eesti Keskerakond]]||142 609||24,4||247 |- |bgcolor="#fee04d"| ||align=left|[[Eesti Reformierakond]]||101 387||17,3||244 |- |bgcolor="#0235a4"| ||align=left|[[EKRE]]||77 339||13,2||245 |- |bgcolor="#4169E1"| ||align=left|[[Isamaa (erakond)|Isamaa]]||48 874||8,4||137 |- |bgcolor="#00CED1"| ||align=left|[[Eesti 200]]||35 351||6,0||40 |- |bgcolor="#cd000a"| ||align=left|[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]||29 105||5,0||48 |- |bgcolor="#80BB3D"| ||align=left|[[Erakond Eestimaa Rohelised]]||6314||1,1||2 |- |bgcolor="#2E8B57"| ||align=left|[[Eesti Tulevikuerakond]]||282||0,0||0 |- |bgcolor="#999999"| ||align=left|valimisliidud||141 867||24,3||753 |- |bgcolor="#999999"| ||align=left|üksikkandidaadid||1772||0,3||1 |- |align=left colspan=2|'''Kokku'''||'''584 900'''||'''100'''||'''1717''' |- |align=left colspan=2|Kehtetud v tühjad hääled||2459||0,4|| |- |align=left colspan=2|Registreeritud valijaid/osalus||1 074 046||54,7|| |- |align=left colspan=7|Allikas: [https://kov2021.valimised.ee/et/detailed-voting-result/index.html# Detailne hääletamistulemus], [https://kov2021.valimised.ee/et/election-result/index.html Valimistulemus] |} ===Tulemused omavalitsuste kaupa=== Järgnev tabel näitab erakondade ja valimisliitude nimekirjadele ning üksikkandidaatidele antud häälte protsentuaalset osakaalu vastavas omavalitsuses.<ref name=Detailne /> Sulgudes on toodud volikogusse saadud mandaatide arv. Värvilisel taustal on toodud nimekirjad, mis võitsid enamuse volikogu kohtadest. {| class="wikitable sortable" style="text-align:right" ! style="text-align: left;" | Omavalitsus ! style=max-width:4em| [[Keskerakond|Kesk]] ! style=max-width:4em| [[Reformierakond|Reform]] ! style=max-width:4em| [[EKRE]] ! style=max-width:4em| [[Isamaa (erakond)|Isamaa]] ! style=max-width:4em| [[Eesti 200|E200]] ! style=max-width:4em| [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style=max-width:4em| [[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] ! style=max-width:4em| [[Tulevikuerakond|TULE]] ! style=max-width:7em| Valimis-<br>liidud ! style=max-width:4em| Üksik-<br>kandi-<br>daadid ! style=max-width:4em| Kokku mandaate |- | style="text-align: left;" | [[Alutaguse vald]] | 7,1 ('''1''') | 15,6 ('''2''') | 12,0 ('''2''') | | | | | |bgcolor="#DCDCDC"| 65,3 ('''10''')<ref>Valimisliit Alutaguse – 49,1% (8), Valimisliit OMA VALD – 16,2% (2)</ref> | | '''15''' |- | style="text-align: left;" | [[Anija vald]] | 23,0 ('''4''') | 19,1 ('''4''') | 14,8 ('''3''') | 0,5 | | | | | 41,8 ('''8''')<ref>Valimisliit Anija Ühendus</ref> | 0,7<ref>Katrina Orusalu</ref> | '''19''' |- | style="text-align: left;" | [[Antsla vald]] | 1,9 | | 15,5 ('''2''') | | | | 12,5 ('''2''') | |bgcolor="#DCDCDC"| 70,0 ('''13''')<ref>Valimisliit ANTSLA-URVASTE – 52,3% (10), Valimisliit KODUVALD – 17,7% (3)</ref> | | '''17''' |- | style="text-align: left;" | [[Elva vald]] | 7,8 ('''2''') | 18,6 ('''6''') | 24,5 ('''7''') | 27,6 ('''8''') | | | | | 21,5 ('''6''')<ref>Valimisliit Sinu Elva vald</ref> | | '''29''' |- | style="text-align: left;" | [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linn]] | 20,2 ('''5''') | 9,5 ('''2''') | 13,3 ('''3''') | | 2,8 | | 1,0 | |bgcolor="#DCDCDC"| 53,0 ('''15''')<ref>Valimisliit HARI</ref> | 0,3<ref>Sander Aido</ref> | '''25''' |- | style="text-align: left;" | [[Haljala vald]] | 4,1 | 16,8 ('''3''') | 12,1 ('''2''') | 4,7 | | | | | 62,0 ('''12''')<ref>Valimisliit Maheda – 21,8% (4), VALIMISLIIT PLAAN A – 21,6% (4), Valimisliit Vaba Vallakodanik – 13,4% (3), Valimisliit Parim Koduvald – 5,2% (1)</ref> | 0,3<ref>Taimo Heinberk</ref> | '''17''' |- | style="text-align: left;" | [[Harku vald]] | 5,2 ('''1''') | 33,3 ('''7''') | 13,3 ('''3''') | 18,6 ('''4''') | 6,1 ('''1''') | 5,7 ('''1''') | 0,8 | | 16,9 ('''4''')<ref>Valimisliit Harku Liit</ref> | | '''21''' |- | style="text-align: left;" | [[Hiiumaa vald]] | 16,2 ('''4''') | 15,2 ('''3''') | 9,8 ('''2''') | 9,2 ('''2''') | 1,2 | 28,7 ('''7''') | | | 19,7 ('''5''')<ref>[[Valimisliit Ühine Hiiumaa]]</ref> | | '''23''' |- | style="text-align: left;" | [[Häädemeeste vald]] | | 3,5 | 14,4 ('''3''') | | | | | | 82,1 ('''16''')<ref>Valimisliit Koostöö – 39,9% (8), Valimisliit Rannamänd – 27,1% (5), Valimisliit Ühtne Koduvald – 16,0% (3)</ref> | | '''19''' |- | style="text-align: left;" | [[Jõelähtme vald]] | 5,2 | style="background:#FEF4AE"| 57,3 ('''11''') | 16,8 ('''3''') | 2,2 | 6,1 ('''1''') | 10,4 ('''2''') | 1,6 | | | 0,4<ref>Merike Peterson</ref> | '''17''' |- | style="text-align: left;" | [[Jõgeva vald]] | 21,9 ('''6''') | 18,3 ('''5''') | 12,9 ('''3''') | 27,0 ('''8''') | | | 0,4 | | 19,2 ('''5''')<ref>Valimisliit Omad Inimesed</ref> | 0,2<ref>Priit Lille – 0,2%, Raivo Ruus – 0,1%</ref> | '''27''' |- | style="text-align: left;" | [[Jõhvi vald]] | 23,1 ('''5''') | 14,4 ('''3''') | 8,9 ('''2''') | 0,2 | | | | | 53,4 ('''11''')<ref>Valimisliit ÜHISELT JÕHVI EEST – 29,2% (7), Valimisliit JÕHVIKAD – 19,6% (4), Valimisliit Ühtne Jõhvi – 4,6%</ref> | | '''21''' |- | style="text-align: left;" | [[Järva vald]] | 23,8 ('''5''') | 19,0 ('''4''') | 24,0 ('''5''') | 15,6 ('''3''') | | | | | 16,1 ('''4''')<ref>Valimisliit Järva valla heaks</ref> | 1,5<ref>Neil Ilves</ref> | '''21''' |- | style="text-align: left;" | [[Kadrina vald]] | | | 11,3 ('''2''') | | | | | |bgcolor="#DCDCDC"| 88,7 ('''17''')<ref>Valimisliit Tegu Seob – 53,6% (11), Valimisliit Koduvald – 22,1% (4), Valimisliit Terve Vald – 13,0% (2)</ref> | | '''19''' |- | style="text-align: left;" | [[Kambja vald]] | 1,6 | 27,1 ('''6''') | 13,3 ('''3''') | 11,8 ('''2''') | | | | | 45,3 ('''10''')<ref>Valimisliit Hoiame Head – 27,4% (6), Valimisliit Ettevõtlik Kambja – 17,9% (4)</ref> | 0,9<ref>Anti Kalvet</ref> | '''21''' |- | style="text-align: left;" | [[Kanepi vald]] | 23,5 ('''4''') | 45,1 ('''8''') | 24,3 ('''4''') | 7,1 ('''1''') | | | | | | | '''17''' |- | style="text-align: left;" | [[Kastre vald]] | | | 13,8 ('''2''') | 1,9 | 3,1 | | 1,1 | |bgcolor="#DCDCDC"| 80,1 ('''15''')<ref>Valimisliit Meie Kodu</ref> | | '''17''' |- | style="text-align: left;" | [[Kehtna vald]] | | | 17,2 ('''3''') | 1,8 | | | | | 81,1 ('''18''')<ref>Valimisliit Ühtne ja Edumeelne Koduvald – 31,8% (7), VALIMISLIIT VÄÄRTUSLIK KODUPAIK – 31,6% (7), Valimisliit KÕIK ON OLULISED – 17,7% (4)</ref> | | '''21''' |- | style="text-align: left;" | [[Keila linn]] | 7,1 ('''1''') | style="background:#FEF4AE"| 48,7 ('''11''') | 11,4 ('''2''') | 8,2 ('''2''') | | 12,9 ('''3''') | | | 11,7 ('''2''')<ref>VALIMISLIIT SÕBRALIK KEILA</ref> | | '''21''' |- | style="text-align: left;" | [[Kihnu vald]] | | | | | | | | |bgcolor="#DCDCDC"| 100,0 ('''9''')<ref>Valimisliit Ühtne Kihnu – 57,9% (5), Valimisliit Parem Kihnu – 42,1% (4)</ref> | | '''9''' |- | style="text-align: left;" | [[Kiili vald]] | 2,1 | 5,6 ('''1''') | 9,1 ('''1''') | | | | | |bgcolor="#DCDCDC"| 83,2 ('''15''')<ref>Valimisliit Kiili Külade Ühendus – 56,1% (10), Valimisliit Kiili Arenema - RESTART – 27,1% (5)</ref> | | '''17''' |- | style="text-align: left;" | [[Kohila vald]] | 2,7 | 6,1 ('''1''') | 20,9 ('''4''') | 43,0 ('''10''') | | | | | 27,2 ('''6''')<ref>Valimisliit PAREM KOHILA</ref> | | '''21''' |- | style="text-align: left;" | [[Kohtla-Järve linn]] | 42,0 ('''12''') | 10,0 ('''2''') | 3,8 | 0,3 | | 18,0 ('''5''') | | | 25,7 ('''6''')<ref>Valimisliit Restart Kohtla-Järve – 15,5% (4), Valimisliit PROGRESS – 10,2% (2)</ref> | 0,2<ref>Ilja Staruhhin – 0,1%, Aleksandr Sahno – 0,1%</ref> | '''25''' |- | style="text-align: left;" | [[Kose vald]] | | | 24,1 ('''5''') | | | | | | 75,9 ('''14''')<ref>Valimisliit Kogukond Ühendab – 37,3% (7), Valimisliit Meie Vald Kose – 21,8% (4), Valimisliit Uus Aeg – 16,8% (3)</ref> | | '''19''' |- | style="text-align: left;" | [[Kuusalu vald]] | 7,7 ('''1''') | 6,9 ('''1''') | 11,3 ('''2''') | | | | | | 74,1 ('''15''')<ref>Valimisliit Ühine Kodu – 39,9% (8), Valimisliit Üks Kuusalu vald – 28,9% (6), Valimisliit Ettevõtlik Kuusalu – 5,3% (1)</ref> | | '''19''' |- | style="text-align: left;" | [[Loksa linn]] | style="background:#D3F2D0"| 54,0 ('''8''') | | | | | | | | 46,0 ('''7''')<ref>Siin me elame valimisliit – 38,2% (6), Valimisliit "Arenev Loksa" – 7,8% (1)</ref> | | '''15''' |- | style="text-align: left;" | [[Luunja vald]] | | | 14,4 ('''2''') | | | | | |bgcolor="#DCDCDC"| 85,6 ('''15''')<ref>Valimisliit Luunja Hooandjad – 56,9% (11), Valimisliit Uus Luunja – 25,1% (4), Valimisliit Luunja nähtamatu kogukonna eest – 3,6%</ref> | | '''17''' |- | style="text-align: left;" | [[Lääne-Harju vald]] | | 10,9 ('''2''') | 10,7 ('''2''') | 4,3 | | | | |bgcolor="#DCDCDC"| 74,1 ('''17''')<ref>Valimisliit Ühendus</ref> | | '''21''' |- | style="text-align: left;" | [[Lääne-Nigula vald]] | 18,9 ('''5''') | 16,6 ('''4''') | 20,0 ('''5''') | | | | | | 44,6 ('''11''')<ref>Valimisliit Tugevad Kogukonnad – 29,6% (7), Valimisliit Tegusalt Tulevikku – 15,0% (4)</ref> | | '''25''' |- | style="text-align: left;" | [[Lääneranna vald]] | 18,5 ('''4''') | | 17,6 ('''3''') | 5,1 ('''1''') | | | | |bgcolor="#DCDCDC"| 58,9 ('''13''')<ref>Lääneranna valimisliit – 49,0% (11), Valimisliit Tegusad Kogukonnad – 9,9% (2)</ref> | | '''21''' |- | style="text-align: left;" | [[Lüganuse vald]] | 32,1 ('''6''') | 14,9 ('''3''') | | 11,6 ('''2''') | | | | | 41,2 ('''8''')<ref>Valimisliit MEIE VALD – 18,7% (4), Valimisliit OMA RAHVA EEST – 14,2% (3), Valimisliit Meie Koduvald Lüganuse – 8,3% (1)</ref> | 0,3<ref>Nikolai Pavlenko</ref> | '''19''' |- | style="text-align: left;" | [[Maardu linn]] | style="background:#D3F2D0"| 66,9 ('''16''') | 3,7 | 4,2 | | | 5,5 ('''1''') | | | 19,7 ('''4''')<ref>Valimisliit Maardu Hääl – Golos Maardu – 11,2% (2), Valimisliit „MEIE MAARDU“ – 8,5% (2)</ref> | | '''21''' |- | style="text-align: left;" | [[Muhu vald]] | | 11,0 ('''1''') | 11,6 ('''1''') |bgcolor="#00BFFF"| 77,4 ('''13''') | | | | | | | '''15''' |- | style="text-align: left;" | [[Mulgi vald]] | 32,4 ('''7''') | 7,4 ('''1''') | 15,4 ('''3''') | 24,5 ('''6''') | | | | | 20,4 ('''4''')<ref>Valimisliit Meie Mulgimaa</ref> | | '''21''' |- | style="text-align: left;" | [[Mustvee vald]] | 26,2 ('''6''') | | 22,3 ('''5''') | 8,0 ('''1''') | | | | | 42,6 ('''9''')<ref>Valimisliit Meie Vald 2035</ref> | 0,9<ref>Voldemar Palmiste – 0,6%, Aleksander Matrossov – 0,3%</ref> | '''21''' |- | style="text-align: left;" | [[Märjamaa vald]] | | | 22,9 ('''5''') | | | | | | 75,1 ('''16''')<ref>VALIMISLIIT ÜKSMEELNE KODUVALD – 35,8% (8), VALIMISLIIT MEIE INIMESED – 27,4% (6), VALIMISLIIT TULEVIKU MÄRJAMAA – 11,9% (2)</ref> | 2,1<ref>Pirjo Laanesaar</ref> | '''21''' |- | style="text-align: left;" | [[Narva]] | 31,5 ('''10''') | | 4,3 | | 6,7 ('''2''') | | | | 57,2 ('''19''')<ref>Valimisliit "Katri Raigi nimekiri" – 43,9% (15), Valimisliit Elagu Narva – 13,1% (4), Valimisliit Narodnyi Sojuz – 0,2%</ref> | 0,2<ref>Pavel Dubrovin</ref> | '''31''' |- | style="text-align: left;" | [[Narva-Jõesuu linn]] | 29,0 ('''5''') | | | | | | | |bgcolor="#DCDCDC"| 70,0 ('''12''')<ref>valimisliit ÜHINE KODU</ref> | 1,0<ref>Tarmo Kalme</ref> | '''17''' |- | style="text-align: left;" | [[Nõo vald]] | | 5,4 | 7,7 ('''1''') | | 1,3 | | | |bgcolor="#DCDCDC"| 85,7 ('''14''')<ref>Valimisliit HEA VALIK – 49,8% (8), Valimisliit "Ühtne Nõo vald" – 35,9% (6)</ref> | | '''15''' |- | style="text-align: left;" | [[Otepää vald]] | 4,9 | 14,0 ('''2''') | 14,9 ('''3''') | 6,8 ('''1''') | 5,7 ('''1''') | | | |bgcolor="#DCDCDC"| 53,7 ('''10''')<ref>Valimisliit "Ühinenud Kogukonnad" – 45,9% (9), Valimisliit Sinu Otepää – 7,8% (1)</ref> | | '''17''' |- | style="text-align: left;" | [[Paide linn (haldusüksus)|Paide linn]] | 14,4 ('''3''') | 13,4 ('''3''') | 15,5 ('''4''') | 15,4 ('''3''') | | | | | 41,3 ('''10''')<ref>Valimisliit Paide - Inimeste linn – 28,8% (7), Valimisliit "UUS Paide" – 12,5% (3)</ref> | | '''23''' |- | style="text-align: left;" | [[Peipsiääre vald]] | 0,3 | | 10,2 | | | | | |bgcolor="#DCDCDC"| 89,6 ('''21''')<ref>Valimisliit Uus Vald – 61,1% (14), Valimisliit Peipsiääre Ühinenud Kogukonnad – 28,5% (7)</ref> | | '''21''' |- | style="text-align: left;" | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | | | 16,7 ('''3''') | | | | | | 83,4 ('''18''')<ref>Valimisliit "Inimeste eest" – 22,6% (5), Valimisliit "Meie Vald" – 21,8% (5), Valimisliit Tasakaal – 20,4% (4), Valimisliit Vändra noored – 18,6% (4)</ref> | | '''21''' |- | style="text-align: left;" | [[Põhja-Sakala vald]] | 12,5 ('''3''') | 5,0 | 14,1 ('''3''') | 9,3 ('''2''') | 7,9 ('''1''') | | | | 51,0 ('''12''')<ref>Valimisliit Kogukonna Hääl – 33,7% (8), Valimisliit Ühine Tee 17,3% (4)</ref> | 0,3<ref>Margo Kütt</ref> | '''21''' |- | style="text-align: left;" | [[Põltsamaa vald]] | 12,4 ('''3''') | 13,0 ('''3''') | 15,7 ('''3''') | | | 5,2 ('''1''') | | | 50,7 ('''11''')<ref>Valimisliit ÜHINE PÕLTSAMAA – 44,5% (10), Valimisliit Kodukant Puurmani – 6,2% (1)</ref> | 3,0<ref>Villu Päärt</ref> | '''21''' |- | style="text-align: left;" | [[Põlva vald]] | 19,9 ('''6''') | 22,4 ('''6''') | 22,4 ('''6''') | 12,2 ('''3''') | 12,4 ('''3''') | | | | 10,7 ('''3''')<ref>Valimisliit Põlva Areng</ref> | | '''27''' |- | style="text-align: left;" | [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linn]] | 12,4 ('''5''') | 20,6 ('''9''') | 24,0 ('''10''') | 14,7 ('''6''') | 3,3 | 4,2 | 0,8 | | 20,0 ('''9''')<ref>Valimisliit Pärnu Ühendab</ref> | | '''39''' |- | style="text-align: left;" | [[Raasiku vald]] | 0,8 | | 13,6 ('''2''') | | | | | | 77,3 ('''14''')<ref>VALIMISLIIT RAASIKU VALD – 40,4% (7), Kodukoha Valimisliit – 36,9% (7)</ref> | 8,3 ('''1''')<ref>Garina Toomingas</ref> | '''17''' |- | style="text-align: left;" | [[Rae vald]] | 3,4 | style="background:#FEF4AE"| 47,4 ('''14''') | 13,4 ('''3''') | 11,5 ('''3''') | 14,4 ('''4''') | 6,0 ('''1''') | | | | 3,8<ref>Raivo Uukkivi</ref> | '''25''' |- | style="text-align: left;" | [[Rakvere linn]] | 19,6 ('''4''') | 7,6 ('''1''') | 16,1 ('''4''') | 35,6 ('''8''') | 7,3 ('''1''') | 8,4 ('''2''') | 0,4 | | 5,0 ('''1''')<ref>VALIMISLIIT RAKVERE HEAKS</ref> | | '''21''' |- | style="text-align: left;" | [[Rakvere vald]] | 4,5 | | 18,6 ('''4''') | 12,1 ('''2''') | | | | | 64,0 ('''13''')<ref>Valimisliit ÜHESKOOS</ref> | 0,7<ref>Raimo Holm</ref> | '''19''' |- | style="text-align: left;" | [[Rapla vald]] | | 19,3 ('''5''') | 30,4 ('''9''') | 2,2 | 1,9 | | | | 46,2 ('''13''')<ref>Valimisliit Rapla Vallakodanike Liit – 35,0% (10), Valimisliit Sidus Rapla – 11,2% (3)</ref> | | '''27''' |- | style="text-align: left;" | [[Ruhnu vald]] | | | | | | | | |bgcolor="#DCDCDC"| 100,0 ('''7''')<ref>Valimisliit Ühine Ruhnu – 59,7% (4), Valimisliit Meie Ruhnu – 25,6% (2), Valimisliit Ruhnlased – 14,7% (1)</ref> | | '''7''' |- | style="text-align: left;" | [[Rõuge vald]] | 5,8 ('''1''') | | 14,6 ('''3''') | | | | | | 79,6 ('''15''')<ref>Valimisliit Loome Koos – 41,6% (9), Valimisliit Kimmäs Punt – 27,3% (5), Valimisliit Rõuge 200 – 7,7% (1), Kõrgemaa valimisliit – 3,0%</ref> | | '''19''' |- | style="text-align: left;" | [[Räpina vald]] | 16,4 ('''4''') | 23,9 ('''5''') | 27,7 ('''6''') | | | 4,9 | | | 26,0 ('''6''')<ref>Valimisliit Ühtne vald</ref> | 1,1<ref>Külli Jacobson</ref> | '''21''' |- | style="text-align: left;" | [[Saarde vald]] | 1,8 | | 19,5 ('''3''') | 1,2 | | | | |bgcolor="#DCDCDC"| 77,5 ('''12''')<ref>Valimisliit Südamega Saardes – 55,5% (9), Valimisliit Parem Saarde – 11,2% (2), Valimisliit Muutuv Saarde – 10,8% (1)</ref> | 0,0<ref>Reimo Lindorg</ref> | '''15''' |- | style="text-align: left;" | [[Saaremaa vald]] | 12,2 ('''4''') | 20,3 ('''6''') | 18,2 ('''6''') | 16,9 ('''5''') | 5,9 ('''2''') | | 0,5 | 0,2 | 25,8 ('''8''')<ref>Valimisliit Terve Saaremaa</ref> | | '''31''' |- | style="text-align: left;" | [[Saku vald]] | 1,4 | 15,1 ('''3''') | 11,1 ('''2''') | 3,0 | 2,5 | | | | 67,0 ('''16''')<ref>Valimisliit Väikelinn Saku – 41,3% (10), Valimisliit Kodu – 15,5% (4), Valimisliit Roheline Saku Vald – 10,2% (2)</ref> | | '''21''' |- | style="text-align: left;" | [[Saue vald]] | 5,0 | 17,7 ('''5''') | 12,4 ('''3''') | 14,3 ('''4''') | 12,6 ('''4''') | 1,5 | | | 35,6 ('''11''')<ref>Saue valimisliit "Koostöö - Meie vald"</ref> | 0,8<ref>Ardi Allikmets</ref> | '''27''' |- | style="text-align: left;" | [[Setomaa vald]] | 3,1 | | 36,2 ('''5''') | | | | | |bgcolor="#DCDCDC"| 60,7 ('''10''')<ref>Valimisliit Ühine Setomaa</ref> | | '''15''' |- | style="text-align: left;" | [[Sillamäe linn]] | style="background:#D3F2D0"| 77,4 ('''17''') | | 1,5 | | | 17,7 ('''4''') | | | 3,5<ref>Valimisliit Värsked Sillamäe Tuuled</ref> | | '''21''' |- | style="text-align: left;" | [[Tallinn]] | 45,4 ('''38''') | 17,8 ('''15''') | 9,6 ('''8''') | 7,1 ('''5''') | 9,5 ('''7''') | 7,5 ('''6''') | 2,2 | 0,1 | 0,7<ref>Vaba Eesti valimisliit – 0,5%, Valimisliit Narodnyi Sojuz – 0,2%</ref> | 0,1<ref>Oleg Tesla – 0,0%, Sergei Svjatušenko – 0,0%, Marko Djagilev – 0,0%, Kristjan Tõniste – 0,0%, Robert Kallasmaa – 0,0%, Hendrik Tiido – 0,0%, Jevgeni Soots – 0,0%, Artjom Tsarajev – 0,0%</ref> | '''79''' |- | style="text-align: left;" | [[Tapa vald]] | 19,1 ('''4''') | 17,1 ('''4''') | 13,8 ('''3''') | 1,4 | | | 0,5 | | 48,2 ('''10''')<ref>Valimisliit Valgejõgi – 35,4% (8), Valimisliit Koostöö – 12,8% (2)</ref> | | '''21''' |- | style="text-align: left;" | [[Tartu linn (haldusüksus)|Tartu linn]] | 8,2 ('''4''') | 36,8 ('''19''') | 16,6 ('''8''') | 9,7 ('''5''') | 15,9 ('''8''') | 9,5 ('''5''') | 2,7 | 0,1 | | 0,4<ref>Jürgen Hendrik Voitka</ref> | '''49''' |- | style="text-align: left;" | [[Tartu vald]] | 1,3 | | 15,7 ('''4''') | | | | | |bgcolor="#DCDCDC"| 82,9 ('''21''')<ref>Valimisliit Ühtne Tartu Vald – 58,8% (16), Valimisliit Kohalik Elu – 21,0% (5), Valimisliit Korruptsioonivaba Tartu Vald – 3,1%</ref> | | '''25''' |- | style="text-align: left;" | [[Toila vald]] | | 7,8 ('''1''') | | | 2,0 | | | |bgcolor="#DCDCDC"| 90,2 ('''16''')<ref>Valimisliit Ühtne Vald – 52,7% (9), Terve meie kogukond valimisliit – 37,5% (7)</ref> | | '''17''' |- | style="text-align: left;" | [[Tori vald]] | 14,2 ('''3''') | 6,5 ('''1''') | 20,0 ('''5''') | | | | | | 58,0 ('''14''')<ref>Valimisliit Terve Koduvald – 39,0% (10), Valimisliit Koduvald – 19,0% (4)</ref> | 1,2<ref>Hillar Kohv</ref> | '''23''' |- | style="text-align: left;" | [[Tõrva vald]] | 10,5 ('''2''') | style="background:#FEF4AE"| 47,9 ('''11''') | 15,2 ('''3''') | 9,3 ('''2''') | | | | | 17,1 ('''3''')<ref>Valimisliit Ühtne Kogukond</ref> | | '''21''' |- | style="text-align: left;" | [[Türi vald]] | 4,3 | 8,9 ('''2''') | 15,0 ('''3''') | | | | | | 71,9 ('''18''')<ref>Valimisliit Tulevikuvald Türi – 36,4% (9), Valimisliit Koduvald Türi – 35,5% (9)</ref> | | '''23''' |- | style="text-align: left;" | [[Valga vald]] | 31,1 ('''8''') | 24,6 ('''6''') | 14,1 ('''3''') | | | | 1,0 | | 29,2 ('''8''')<ref>Valga 2.1 valimisliit</ref> | | '''25''' |- | style="text-align: left;" | [[Viimsi vald]] | 12,6 ('''3''') | 28,7 ('''6''') | 9,2 ('''2''') | 8,9 ('''2''') | 14,1 ('''3''') | | 0,8 | | 25,4 ('''5''')<ref>Valimisliit Kogukondade Viimsi – 15,0% (3), Valimisliit Vali Viimsi – 10,4% (2)</ref> | 0,2<ref>Karmo Klein</ref> | '''21''' |- | style="text-align: left;" | [[Viljandi linn]] | 7,2 ('''2''') | 26,4 ('''7''') | 16,6 ('''4''') | 13,4 ('''4''') | 9,6 ('''2''') | | | | 26,6 ('''8''')<ref>Valimisliit Südamega Viljandis</ref> | 0,3<ref>Andres Laiapea – 0,3%, Maria Raja – 0,1%</ref> | '''27''' |- | style="text-align: left;" | [[Viljandi vald]] | 3,0 | 21,4 ('''6''') | 27,2 ('''8''') | 45,5 ('''13''') | 1,5 | | 0,4 | | | 1,1<ref>Riido Raja</ref> | '''27''' |- | style="text-align: left;" | [[Vinni vald]] | 30,3 ('''5''') | | 23,3 ('''4''') | 17,9 ('''3''') | | | | | 27,8 ('''5''')<ref>Valimisliit Meie Kodu Vinni Vald</ref> | 0,7<ref>Valdur Kohandi</ref> | '''17''' |- | style="text-align: left;" | [[Viru-Nigula vald]] | 8,0 ('''1''') | | 8,6 ('''1''') | | | | | |bgcolor="#DCDCDC"| 83,2 ('''19''')<ref>Valimisliit MEIE KODU – 51,8% (12), Valimisliit TASAKAAL – 26,1% (6), Valimisliit 4K – 5,3% (1)</ref> | 0,2<ref>Indrek Koolmann</ref> | '''21''' |- | style="text-align: left;" | [[Vormsi vald]] | 29,0 ('''2''') | | | | | | | |bgcolor="#DCDCDC"| 71,0 ('''5''')<ref>Valimisliit Avatud Vormsi – 55,7% (4), VALIMISLIIT TASAKAALUS ARENEV VORMSI – 15,3% (1)</ref> | 0,0<ref>Toomas Puurmann</ref> | '''7''' |- | style="text-align: left;" | [[Võru linn]] | 6,8 ('''1''') | 13,0 ('''3''') | 21,9 ('''5''') | 10,3 ('''2''') | | 47,7 ('''10''') | | | | 0,3<ref>Pait Kongo</ref> | '''21''' |- | style="text-align: left;" | [[Võru vald]] | 9,5 ('''2''') | 13,0 ('''3''') | 20,3 ('''4''') | 4,5 | | | | |bgcolor="#DCDCDC"| 52,3 ('''12''')<ref>VALIMISLIIT ÜHISE VALLA EEST</ref> | 0,4<ref>Anti Kaljumäe</ref> | '''21''' |- | style="text-align: left;" | [[Väike-Maarja vald]] | 21,9 ('''4''') | 32,4 ('''7''') | 15,2 ('''3''') | 7,3 ('''1''') | | | 1,1 | | 22,1 ('''4''')<ref>Valimisliit MEIE PANDIVERE</ref> | | '''19''' |} ===Populaarseimad kandidaadid=== Järgnev tabel näitab kõige populaarsemaid kandidaate ehk neid, kellele antud hääled moodustasid suurima osa kõigist vastavas ringkonnas antud häältest.<ref name=Detailne /> {| class="wikitable" |+ !Osakaal<br> ringkonna<br> häältest !Kandidaat !Nimekiri !Ringkond |- |58,2% |[[Mihhail Kõlvart]] |[[Keskerakond]] |[[Tallinn]]a 4. ringkond ([[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäe]]) |- |35,9% |Irina Orlova |Valimisliit Peipsiääre Ühinenud Kogukonnad |[[Peipsiääre vald|Peipsiääre]] 2. ringkond ([[Kallaste]]) |- |29,0% |[[Lauri Laats]] |Keskerakond |Tallinna 5. ringkond ([[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]]) |- |26,3% |Raido Liitmäe |[[Isamaa (erakond)|Isamaa]] |[[Muhu vald|Muhu]] |- |24,7% |Anti Allas |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] |[[Võru linn]] |- |21,7% |[[Katri Raik]] |Valimisliit "Katri Raigi nimekiri" |[[Narva]] |- |19,3% |[[Vladimir Arhipov]] |Keskerakond |[[Maardu]] |- |19,0% |Jaanus Saat |Valimisliit Ühendus |[[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju]] |- |18,6% |[[Priit Lomp]] |Valimisliit Meie Kodu |[[Kastre vald|Kastre]] |- |18,5% |[[Urmas Sukles]] |Valimisliit HARI |[[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu]] |- |18,1% |Indrek Kesküla |[[Reformierakond]] |[[Väike-Maarja vald|Väike-Maarja]] |- |17,8% |Heiki Kukk |Valimisliit Ühine Ruhnu |[[Ruhnu vald|Ruhnu]] |- |17,8% |Egon Vohu |Valimisliit Ühtne Kihnu |[[Kihnu vald|Kihnu]] |- |17,7% |Andrus Umboja |Reformierakond |[[Jõelähtme vald|Jõelähtme]] |- |16,5% |Peeter Kiuru |Valimisliit Uus Vald |Peipsiääre 1. ringkond ([[Alatskivi vald|Alatskivi]]) |- |16,5% |[[Einar Vallbaum]] |Valimisliit MEIE KODU |[[Viru-Nigula vald|Viru-Nigula]] |- |16,3% |Aimur Liiva |Valimisliit Kiili Külade Ühendus |[[Kiili vald|Kiili]] |- |16,2% |[[Yana Toom]] |Keskerakond |Tallinna 8. ringkond ([[Põhja-Tallinna linnaosa|Põhja-Tallinn]]) |- |16,2% |Marti Rehemaa |Valimisliit Väikelinn Saku |[[Saku vald|Saku]] |- |16,0% |[[Urmas Klaas]] |Reformierakond |[[Tartu linn (haldusüksus)|Tartu linn]] |} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * 2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimiste ametlik info: [https://www.valimised.ee/et/kohalikud-valimised-2021 korralduslik pool], [https://kov2021.valimised.ee/et/candidates kandidaadid], [https://www.valimised.ee/et/e-hääletamine e-hääletamine], [https://jsk.valimised.ee/ valimisjaoskonnad], [https://kov2021.valimised.ee/et/election-result/index.html tulemused]. * [https://tarkvalija.eu/ Projekt "Tark valija"] * [https://www.postimees.ee/valimiskompass/ Postimehe 9 linna valimiskompass] * [https://www.delfi.ee/artikkel/94758813/valimismootor-millise-erakonna-lubadused-tallinnas-kattuvad-sinu-vaadetega-enim Delfi Tallina valimismootor] ===Valimisprogrammid=== * [https://eesti200.ee/kandidaadid Eesti 200] * [https://www.rohelised.ee/kov2021 Eestimaa Rohelised] * [https://isamaa.ee/kov21programm/ Isamaa] * [https://www.keskerakond.ee/et/45-hetkel-oluline/110-valimisplat-2021.html Keskerakond] * [https://ekre.ee/ekre-viis-plussi-rahvuskonservatiivide-ule-eestiline-programm-kohalikeks-valimisteks/ Konservatiivne Rahvaerakond] * [https://www.reform.ee/kov-valimised-2021/ Reformierakond] * [https://www.sotsid.ee/wp-content/uploads/2021/06/SDE-KOV-2021-programm-.pdf Sotsiaaldemokraatlik Erakond] {{Eesti valimised}} [[Kategooria:2021. aasta Eestis]] [[Kategooria:Eesti valimised]] [[Kategooria:2021. aasta valimised]] keqfk5f66n0o0i933wp1zv5grr9l8bz 6168806 6168805 2022-07-27T18:46:33Z Minnekon 64742 /* Tulemused omavalitsuste kaupa */ wikitext text/x-wiki [[File:Estonian administrative divisions 2017 with labels.svg|thumb|Eesti omavalitsused]] '''2021. aasta kohalikud valimised Eestis''' olid 11.–17. oktoobril 2021 toimunud [[Eesti kohaliku omavalitsuse volikogude valimised]]. Valimistel osales 587 359 inimest ehk 54,7% kõigist hääleõiguslikest inimestest.<ref name=Detailne>[https://kov2021.valimised.ee/et/detailed-voting-result/index.html Detailne hääletamistulemus. Kohalikud valimised 2021], andmed seisuga 22.10.2021 13:14</ref> Üleriiklikult said enim hääli (24,4%)<ref name=Valimistulemus>[https://kov2021.valimised.ee/et/election-result/index.html Valimistulemus. Kohalikud valimised 2021], Andmed seisuga 18.10.2021 18:04</ref> ja saadikukohti (247)<ref name=Detailne /> [[Keskerakond|Keskerakonna]] nimekirjad, erinevad [[valimisliit|valimisliidud]] said kokku 24,3% häältest<ref name=Valimistulemus /> ja 753 saadikukohta.<ref name=Detailne /> ==Valimissüsteem== ===Kandideerimine=== Kandideerimisõigus oli hääleõiguslikul [[Eesti kodanik]]ul ja [[Euroopa Liidu kodakondsus|Euroopa Liidu kodanikul]], kes oli saanud hiljemalt 12. septembriks 2021 18-aastaseks ja kelle [[Rahvastikuregister|Rahvastikuregistrisse]] kantud elukoht asus hiljemalt 1. augustil 2021 selle [[Eesti valdade loend|valla]] või [[Eesti linnad|linna]] territooriumil, kus ta kandideerida soovis.<ref name=Kandideerimine>[https://web.archive.org/web/20210927100107/https://www.valimised.ee/et/kohalikud-valimised-2021/kandideerimine-2021-aasta-kohaliku-omavalitsuse-volikogu-valimistel Kandideerimine 2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel]. Valimised.ee.</ref> Kandidaatide registreerimiseks esitamine algas 18. augustil ja lõppes 7. septembril 2021. Kandidaadi võis registreerimiseks esitada ainult ühes [[Eesti valimisringkonnad|valimisringkonnas]]. Nõuetekohaselt registreerimiseks esitatud kandidaadid pidi valla või linna [[valimiskomisjon]] hiljemalt 12. septembriks registreerima ja loosi teel määrama kandidaadinumbrite järjekorra. Kolme päeva jooksul pärast kandidaatide registreerimist võis kandidaat esitada kandideerimisest loobumise avalduse.<ref name=Kandideerimine /><ref name=ERRKOV>[https://www.err.ee/k/kov2021 Kuidas valimised toimuvad?], KOV 2021 valimiste teemaleht [[ERR]]-i portaalis.</ref> Kandideerida võis [[erakond|erakonna]] või [[valimisliit|valimisliidu]] nimekirjas kui ka [[üksikkandidaat|üksikkandidaadina]]. Valimisliidud võisid kasutada [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohalikel valimistel]] registreeritud valimisliidu nime juhul, kui üle poole eelmise valimisliidu moodustajatest oli ka uue valimisliidu moodustajateks.<ref name=Kandideerimine /> Kokku valiti üle Eesti 1717 volikogu liiget. Valimisringkondi oli igas omavalitsuses üks, väljaarvatud [[Tallinn]]a linnas (8 ringkonda) ja [[Peipsiääre vald|Peipsiääre vallas]] (4 ringkonda).<ref>[https://web.archive.org/web/20211002154210/https://www.valimised.ee/et/kohalikud-valimised-2021 Kohalikud valimised 2021]. Valimised.ee.</ref> ===Hääletamine=== Hääletamisõigus oli vähemalt 16-aastasel püsivalt [[Eesti]]s elaval valijal, kelle Eesti elukoha aadress oli Rahvastikuregistrisse kantud hiljemalt 30 päeva enne valimisi. See tähendab, et hääletamisõigus oli ka nn [[hall pass|halli passiga]] elanikel ja alaliselt Eestis elavatel välismaalastel.<ref name=ERRKOV /> Kokku oli hääletamisõigus 1 075 199 inimesel, kellest 909 367 olid Eesti kodanikud, 25 665 teiste Euroopa Liidu riikide kodanikud, 76 770 muude riikide kodanikud (neist 70 514 [[Venemaa]] kodanikud). Määratlemata kodakondsusega (halli passiga) hääletamisõiguslikke inimesi oli 63 397.<ref name=Hääleõigus>[https://www.err.ee/1608347120/kohalikel-valimistel-saab-voimaluse-valida-70-514-venemaa-kodanikku Kohalikel valimistel saab võimaluse valida 70 514 Venemaa kodanikku]. [[ERR]], 22.09.2021.</ref> Hääletamine toimus ühe nädala jooksul esmaspäevast pühapäevani, 11.–17. oktoobrini. [[Elektrooniline hääletamine Eestis|Elektrooniliselt]] sai hääletada alates esmaspäeval kella 9:00-st kuni laupäeval kella 20:00-ni. Elektrooniliselt antud hääle sai pühapäeval [[valimisjaoskond|valimisjaoskonnas]] pabersedeliga hääletades ära muuta. Jaoskonnas pabersedeliga oli võimalik hääletada igal valimisnädala päeval, kuid reedest pühapäevani sai seda teha ainult oma elukohajärgses valimisringkonnas. Enne seda, esmaspäevast kuni neljapäevani sai hääletada ka väljaspool oma elukohajärgset valimisringkonda – selle jaoks oli igas vallas ja linnas avatud vähemalt üks seda võimalust pakkuv valimisjaoskond. Kodus sai hääletada reedest pühapäevani. Taotlust kodus hääletamiseks sai esitada telefoni teel reedel ja laupäeval kell 12:00–20:00 ning pühapäeval kell 9:00–14:00.<ref name=Kandideerimine /> ==Kandidaadid== Kokku kandideeris valimistel (2. oktoobri seisuga) 10 025 inimest.<ref>[https://kov2021.valimised.ee/et/candidates Kandidaadid]. Valimised.ee, vaadatud 02.10.2021.</ref>. Teiste Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikke oli nende hulgas 31.<ref name=Hääleõigus /> Ülesseatud kandidaatidest olid 61,6% mehed ja 38,4% naised.<ref>[https://www.err.ee/1608349925/naiste-osakaal-valimisnimekirjades-on-38-protsenti Naiste osakaal valimisnimekirjades on 38 protsenti]. [[ERR]], 24.09.2021.</ref> ==Valimiskampaania== Kuu aega enne valimisi suuremate erakondade esindajate antud hinnangute kohaselt pidid nende kampaaniakulud jääma vahemikku pool miljonit kuni miljon [[euro]]t: [[Reformierakond|Reformierakonnal]] umbes 1, [[Keskerakond|Keskerakonnal]] 0,5–1, [[Isamaa (erakond)|Isamaal]] 0,7–0,8, [[Eesti 200]]-l 0,5 ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal]] alla 0,5 miljoni. [[Konservatiivne Rahvaerakond]] ei soovinud oma kampaaniakulusid avaldada.<ref>[https://www.err.ee/1608340829/erakondade-valimiskulutused-jaavad-poole-miljoni-ja-miljoni-vahele Erakondade valimiskulutused jäävad poole miljoni ja miljoni vahele]. [[ERR]], 16.09.2021.</ref> [[Erakondade rahastamise järelevalve komisjon]]ile esitatud andmete kohaselt maksid kuus suuremat parteid 2021. aasta 3. kvartalis (juuli, august, september), mil valimiskampaania hoo sisse sai, reklaamikulusid kokku 1 824 924 eurot. Kõige rohkem kulutas reklaamile Konservatiivne Rahvaerakond (605 253 eurot), järgnesid Isamaa (391 982 eurot), Reformierakond (308 393 eurot), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (190 634 eurot), Keskerakond (179 985 eurot) ja Eesti 200 (148 677 eurot).<ref>[https://www.err.ee/1608366942/erakonnad-kulutasid-kolmandas-kvartalis-reklaamile-ule-1-8-miljoni-euro Erakonnad kulutasid kolmandas kvartalis reklaamile üle 1,8 miljoni euro]. [[ERR]], 12.10.2021</ref> [[Eesti Väitlusselts]], [[mõttekoda]] [[Praxis]] ja [[Eesti Noorteühenduste Liit]] käivitasid valimisi ja valimislubadusi käsitleva projekti ''tarkvalija.eu'', mille eesmärgiks nimetati avaliku debati kvaliteedi tõstmist ja valijate informeerituse suurendamist.<ref>[https://www.err.ee/1608332783/kinoteatri-video-selgitab-miks-minna-valima-kohalikku-volikogu Kinoteatri video selgitab: miks minna valima kohalikku volikogu?]. [[ERR]], 9. sept 2021</ref><ref>[https://tarkvalija.eu/meist/ Meist]. tarkvalija.eu.</ref> [[Postimees|Postimehe]] ajakirjanikud koostasid üheksa linna ([[Tallinn]]a, [[Tartu]], [[Narva]], [[Pärnu]], [[Viljandi]], [[Rakvere]], [[Võru]], [[Valga]] ja [[Põlva]]) valimiste kohta [[valimiskompass]]id, mis küsimustiku täitmise järel näitas selle täitja eelistuste kattuvust erinevate erakondade ja valimisliitude omadega.<ref>[https://www.postimees.ee/7346180/postimehe-valimiskompass-aitab-uheksas-linnas-valikut-teha LIHTNE JA KIIRE ⟩ Postimehe valimiskompass aitab üheksas linnas valikut teha]. [[Postimees]], 24.09.2021.</ref><ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/valimiskompass/ |pealkiri=Postimehe valimiskompass 2021 |vaadatud=2021-09-25 |arhiivimisaeg=2021-09-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210925134205/https://www.postimees.ee/valimiskompass/ |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Delfi (portaal)|Delfi]] koostas samasuguse küsimustiku oma seisukohtade võrdlemiseks Tallinnas kandideerivate nimekirjade omadega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/94758813/valimismootor-millise-erakonna-lubadused-tallinnas-kattuvad-sinu-vaadetega-enim VALIMISMOOTOR | Millise erakonna lubadused Tallinnas kattuvad sinu vaadetega enim?]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 04.10.2021.</ref> ===Debatid=== [[Eesti Rahvusringhääling]]u kanalid vahendasid 20 valimis[[väitlus]]t. [[ETV]]-s ja [[Vikerraadio]]s toimusid väitlused [[eesti keel]]es, [[ETV+]] ja [[Raadio 4]] väitlused olid [[vene keel]]es. Debattide ajakava:<ref>[https://www.err.ee/1608347219/eesti-rahvusringhaalingu-kanalid-alustavad-valimisvaitlustega Eesti Rahvusringhäälingu kanalid alustavad valimisväitlustega]. [[ERR]], 22.09.2021.</ref> {| class="wikitable" |+ !Kuupäev !Kanal !Teemaks olev piirkond |- |22.09 |[[ETV+]] |[[Maardu]] |- |29.09 |ETV+ |[[Põhja-Tallinn]] |- |29.09 |[[ETV]] |[[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu]] |- |30.09 |[[Vikerraadio]] |Pärnu |- |02.10 |ETV+ |[[Jõhvi]] |- |05.10 |Vikerraadio |[[Narva]] |- |06.10 |ETV+ |[[Lasnamäe]] |- |06.10 |ETV |Narva |- |07.10 |Vikerraadio |[[Tartu linn (haldusüksus)|Tartu]] |- |09.10 |ETV+ |[[Kohtla-Järve]] |- |11.10 |[[Raadio 4]] |[[Tallinn]] |- |12.10 |Raadio 4 |Narva |- |13.10 |Raadio 4 |Tallinn |- |13.10 |ETV+ |Tallinn |- |13.10 |ETV |Tartu |- |14.10 |Raadio 4 |Narva |- |14.10 |Vikerraadio |Tallinn |- |15.10 |Raadio 4 |Tallinn |- |16.10 |ETV+ |Narva |- |16.10 |ETV |Tallinn |} ==Arvamusküsitlused== Järgnevad tabelid kajastavad valijate eelistusi enne valimisi toimunud arvamusküsitlustes. Arv tabelis näitab, mitu protsenti vastajatest eelistas vastavat erakonda, valimisliitu või üksikkandidaati. ===Üleriigilised=== {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px;" ! style="width:280px;" | Küsitlusperiood ! style="width:20px;" | [[Valim]] ! style="width:195px;" | Läbiviija ! style="width:195px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:195px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:195px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:195px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:195px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:195px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Rohelised]] ! style="width:195px;" |[[Eesti 200]] ! style="width:195px;" |[[Valimisliit|Valimisliidud]] ja [[üksikkandidaat|üksikkandidaadid]] |- |- style="background:#EFEFEF;" | [https://kov2021.valimised.ee/et/election-result/index.html 2021 VALIMISTULEMUS] | | | 24,4 | 17,3 | 5,0 | 8,4 | 13,2 | 1,1 | 6,0 | 24,3 |- | 15.–29. sept 2021 | 1681 | [[Kantar Emor]]<ref>[https://www.kantaremor.ee/pressiteated/kov-valimiste-eel-keskerakond-tallinnas-pea-sama-tugev-mujal-eestis-positsioon-norgenenud/ KOV valimiste eel – Keskerakond Tallinnas pea sama tugev, mujal Eestis positsioon nõrgenenud]. [[Kantar Emor]], 1. oktoober 2021. Veebiküsitlus.</ref> | 17,4 | style="background:#FEF4AE" | 19,6 | 10,1 | 5,1 | 17,2 | 1,8 | 9,4 | 18,8 |- | 6.–15. sept 2021 | 1120 | [[Turu-uuringute AS]]<ref>[https://www.err.ee/1608344273/isamaa-ja-sotside-haalesaak-voib-maarata-valimistulemuse-tallinnas Isamaa ja sotside häälesaak võib määrata valimistulemuse Tallinnas]. [[ERR]], 20.09.2021.</ref> | style="background:#D3F2D0" | 24 | 17 | 6 | 5 | 16 | 2 | 11 | 18 |- | 15.–21. apr 2021 | 1232 | [[Kantar Emor]]<ref>[https://www.kantaremor.ee/pressiteated/keskerakonna-positsioon-on-kohalike-valimiste-eel-oluliselt-kehvem-kui-2017-aastal/ Keskerakonna positsioon on kohalike valimiste eel oluliselt kehvem kui 2017. aastal]. [[Kantar Emor]], 27. aprill 2021. Veebiküsitlus.</ref> | 19,6 | style="background:#FEF4AE" | 21,5 | 7,2 | 4,2 | 16,7 | 3,0 | 8,1 | 19,2 |- |- style="background:#EFEFEF;" | '''[[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017 VALIMISTULEMUS]]'''<ref>[https://kov2017.valimised.ee/valimistulemus.html Ametlik valimistulemus]</ref> | | | 27,3 | 19,5 | 10,4 | 8,0 | 6,7 | 0,8 | – | 26,8 |} ===Tallinn=== ====Erakondlikud eelistused==== Küsitluse tulemused on välja toodud allolevas tabelis ajaliselt vastupidises järjekorras (uusim uuring on eespool). Iga küsitluse kõrgeima protsendiga erakonna (võrdse tulemuse korral mitme erakonna) tulemus on värvilisel taustal. Paksus kirjas on välja toodud valimiskünniseni küündivad erakonnad. {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px;" ! style="width:280px;" | Küsitlusperiood ! style="width:20px;" | [[Valim]] ! style="width:195px;" | Läbiviija ! style="width:195px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:195px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:195px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:195px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:195px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:195px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Rohelised]] ! style="width:195px;" |[[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei|Vasakpartei]] ! style="width:195px;" |[[Eesti 200]] ! style="width:195px;" |[[Eesti Tulevikuerakond|TULE]] ! style="width:195px;" |[[Eesti Vabaerakond|EVA]] ! style="width:195px;" |[[Elurikkuse Erakond|ERE]] ! style="width:195px;" |[[Valimisliit|Valimisliidud]] ja [[üksikkandidaat|üksikkandidaadid]] ! style="width:195px;" |Ei lähe valima ! style="width:195px;" |Ei oska öelda |- |- style="background:#EFEFEF;" | [https://kov2021.valimised.ee/et/election-result/result-0000-0784.html 2021 VALIMISTULEMUS] | | | '''45,4''' | '''17,8''' | '''7,5''' | '''9,5''' | '''7,1''' | 2,2 | – | '''9,5''' | 0,1 | – | – | 0,8 | – | – |- | 24. sept – 13. okt 2021 | 2216 | [[Norstat]]<ref>[https://www.inst.ee/uuringud/2021-kohalike-omavalitsuste-valimiste-kusitlus-tallinnas 2021 kohalike omavalitsuste valimiste küsitlus Tallinnas]. [[Ühiskonnauuringute Instituut]].</ref> | style="background:#D3F2D0" | '''42,3''' | '''17,6''' | '''8,8''' | '''13,1''' | '''6,2''' | 2 | – | '''9,3''' | – | – | – | – | – | – |- | 24. sept – 3. okt 2021 | 1000 | [[Norstat]]<ref>[https://www.err.ee/1608360564/uuringufirmad-prognoosivad-tallinnas-keskerakonna-kindlat-valimisvoitu-aga-mitte-ainuvoimu Uuringufirmad prognoosivad Tallinnas Keskerakonna kindlat valimisvõitu, aga mitte ainuvõimu]. [[ERR]], 06.10.2021.</ref> | style="background:#D3F2D0" | '''39,6''' | '''19,0''' | '''8,4''' | '''14,8''' | '''6,5''' | 0,9 | – | '''10,4''' | – | – | – | – | – | – |- | 15.–29. sept 2021 | 629 | [[Kantar Emor]]<ref>[https://www.kantaremor.ee/pressiteated/kov-valimiste-eel-keskerakond-tallinnas-pea-sama-tugev-mujal-eestis-positsioon-norgenenud/ KOV valimiste eel – Keskerakond Tallinnas pea sama tugev, mujal Eestis positsioon nõrgenenud]. [[Kantar Emor]], 1. oktoober 2021. Veebiküsitlus.</ref> | style="background:#D3F2D0" | '''39,2''' | '''20,6''' | '''11,3''' | '''10,7''' | '''5,5''' | 3,0 | – | '''8,2''' | – | – | – | 1,4 | – | – |- | 6.–15. sept 2021 | 401 | [[Turu-uuringute AS]]<ref>[https://www.err.ee/1608344273/isamaa-ja-sotside-haalesaak-voib-maarata-valimistulemuse-tallinnas Isamaa ja sotside häälesaak võib määrata valimistulemuse Tallinnas]. [[ERR]], 20.09.2021.</ref> | style="background:#D3F2D0" | '''39''' | '''15''' | '''6''' | '''14''' | 3 | 2 | – | '''14''' | 1 | – | – | 5 | 11 | 15 |- | mai 2021 | – | [[Turu-uuringute AS]]<ref>[https://www.err.ee/1608215380/kusitlus-keskerakond-ei-pruugi-tallinnas-absoluutset-haalteenamust-saada Küsitlus: Keskerakond ei pruugi Tallinnas absoluutset häälteenamust saada]. [[ERR]], 17.05.2020.</ref> | style="background:#D3F2D0" | '''41''' | '''16''' | '''9''' | '''10''' | 4 | 2 | – | '''10''' | – | – | – | 7 | – | – |- |30. märts – 12. mai 2021 |1000 |[[Norstat]]<ref>[https://arvamus.postimees.ee/7254936/kes-votab-tallinnas-sugisel-voimu GRAAFIKUD ⟩ Kes võtab Tallinnas sügisel võimu?]. [[Postimees]], 24.05.2021.</ref> | style="background:#D3F2D0" |'''43,4''' |'''17,6''' |'''9,4''' |'''8,5''' |'''6,0''' |3,1 | – |'''10,7''' | – | – | – |1,4 | – | – |- | 15.–21. apr 2021 | – | [[Kantar Emor]]<ref>[https://www.kantaremor.ee/pressiteated/keskerakonna-positsioon-on-kohalike-valimiste-eel-oluliselt-kehvem-kui-2017-aastal/ Keskerakonna positsioon on kohalike valimiste eel oluliselt kehvem kui 2017. aastal]. [[Kantar Emor]], 27. aprill 2020. Veebiküsitlus.</ref> | style="background:#D3F2D0" | '''36,8''' | '''21,3''' | '''9,4''' | '''9,9''' | 3,7 | 2,7 | – | '''8,6''' | – | – | – | 7,6 | – | – |- | 9. nov – 18. dets 2020 | 800 | [[RAIT Faktum & Ariko]]<ref>[https://uuringud.tallinn.ee/uuring/vaata/2020/Tallinlaste-rahulolukusitlus-2020-4 Tallinlaste rahuloluküsitlus 2020-4]. [[RAIT Faktum & Ariko]], detsember 2020. Telefoniküsitlus.</ref> | style="background:#D3F2D0" | '''28''' | '''12''' | 3 | '''4''' | 2 | 1 | 0 | '''5''' | 0,1 | – | – | 5 | 8 | 30 |- | 6.–22. nov 2019 | 800 | [[Kantar Emor]]<ref>[https://uuringud.tallinnlv.ee/uuring/vaata/2019/Tallinlaste-rahulolukusitlus-2019-2 Tallinlaste rahuloluküsitlus 2019-2. Uuringu aruanne]. [[Kantar Emor]], detsember 2019. Veebiküsitlus.</ref> | style="background:#D3F2D0" | '''29''' | '''20''' | '''8''' | '''4''' | '''4''' | 2 | 0,1 | 3 | – | 0 | 1 | 2 | 6 | 23 |- | 22. okt – 5. nov 2018 | 791 | [[Kantar Emor]]<ref>[https://uuringud.tallinn.ee/uuring/vaata/2018/Tallinlaste-rahulolukusitlus-2018-1 Tallinlaste rahuloluküsitlus 2018-1. Uuringu aruanne]. [[Kantar Emor]], november 2018. Telefoniküsitlus.</ref> | style="background:#D3F2D0" | '''37''' | '''17''' | '''7''' | '''5''' | 3 | 1 | 0 | 2 | – | 1 | 0 | 1 | 4 | 22 |- |- style="background:#EFEFEF;" | '''[[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017 VALIMISTULEMUS]]'''<ref>[https://kov2017.valimised.ee/valimistulemus.html#0784 Ametlik valimistulemus]</ref> | | | align="center" style="background:#D3F2D0" | '''44,4''' | '''20,5''' | '''11,0''' | '''7,0''' | '''6,6''' | 2,4 | 0,3 | – | – | – | – | 7,8 | | |} ====Eelistatud linnapea==== {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px;" ! style="width:195px;" | Küsitlusperiood ! style="width:195px;" | Allikas ! style="width:195px;" | [[Mihhail Kõlvart]] ([[Eesti Keskerakond|KE]]) ! style="width:195px;" | [[Kaja Kallas]] ([[Eesti Reformierakond|RE]]) ! style="width:195px;" | [[Kristen Michal]] ([[Eesti Reformierakond|RE]]) ! style="width:195px;" | [[Raimond Kaljulaid]] ([[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]]) ! style="width:195px;" | [[Mart Helme]] ([[EKRE]]) ! style="width:195px;" | [[Martin Helme]] ([[EKRE]]) ! style="width:195px;" | [[Mart Luik]] ([[Isamaa Erakond|Isamaa]]) ! style="width:195px;" | [[Urmas Reinsalu]] ([[Isamaa Erakond|Isamaa]]) ! style="width:195px;" | [[Züleyxa Izmailova]] ([[Erakond Eestimaa Rohelised|Rohelised]]) ! style="width:195px;" | [[Marek Reinaas]] ([[Eesti 200]]) ! style="width:195px;" | ei oska öelda ! style="width:20px;" | Valim |- | 20. sept – 1. okt 2021 | [https://www.err.ee/1608358448/kusitlus-populaarseim-linnapeakandidaat-tallinnas-on-kolvart Norstat] | '''40''' | – | 19 | 8 | – | 15 | – | 7 | 1 | 10 | – | 1000 |- | 8.– 14. apr 2021 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/93239053/linnapeauuring-pealinlased-soovivad-kolvarti-meerina-jatkamist-kuhu-on-kadunud-kaljulaidi-toetus Turu-uuringute AS] | '''47''' | – | 7 | 11 | 5 | – | 2 | – | 2 | – | – | 512 |- | 28. nov – 9. dets 2019 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/88396093/linnapeauuring-reformierakond-laks-michali-meerikandidaadiks-valimisega-rappa Turu-uuringute AS] | '''48''' | – | 8 | 22 | – | – | – | – | – | – | – | 320 |- | 5.–16. sept 2019 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/87495887/linnapeaduell-pealinlased-annavad-kolvartile-kallase-ees-paraja-edumaa Turu-uuringute AS] | '''47''' | 29 | – | – | – | – | – | – | – | – | 24 | 341 |} ==Prognoosid== [[Politoloog]] [[Martin Mölder]] täheldas, et 2017. aasta kohalikel valimistel oli väga tugev seos partei või valimisliidu kandidaatide nimekirja suhtelise pikkuse ja valimistulemuse vahel (seletades kuni 4/5 tulemusest) – mida rohkem vastavas omavalitsuses kandideerivatest inimestest teatud nimekirja kuulus, seda rohkem hääli see nimekiri sai. Seda seost ja mõningaid kohalikke iseärasusi arvestavat statistilist mudelit 2021. aasta valimistele rakendades ennustas see järgnevat üleriiklikku valimistulemust: Keskerakond 21,9%, Reformierakond 18%, EKRE 13,9%, Isamaa 11,7%, SDE 5,3%, Eesti 200 4,5% ja Rohelised 1,9% häältest.<ref>[https://arvamus.postimees.ee/7345767/martin-molder-millist-tulemust-ennustavad-kandidaatide-nimekirjad AK ⟩ Martin Mölder: millist tulemust ennustavad kandidaatide nimekirjad?]. [[Postimees]], 25.09.2021.</ref> == Tulemused == ===Osalus=== Valimistel osales 587 359 inimest (neist 313 739 hääletas pabersedeliga, 273 620 andis elektroonilise hääle) ehk 54,7% kõigist hääleõiguslikest inimestest. Eelhääletas 149 823 inimest. Kodus hääletas 4446 inimest. Kehtetuid sedeleid oli 2459.<ref name=Detailne /><ref>[https://www.err.ee/1608374675/kohalike-valimiste-loplikuks-osaluseks-jai-54-7-protsenti Kohalike valimiste lõplikuks osaluseks jäi 54,7 protsenti]. [[ERR]], 19.10.2021</ref> ===Üleriiklik häälte jaotus=== {| class=wikitable style=text-align:right ! colspan=2|Erakond !Hääli !% !Kohti |- |bgcolor="##008000"| ||align=left|[[Eesti Keskerakond]]||142 609||24,4||247 |- |bgcolor="#fee04d"| ||align=left|[[Eesti Reformierakond]]||101 387||17,3||244 |- |bgcolor="#0235a4"| ||align=left|[[EKRE]]||77 339||13,2||245 |- |bgcolor="#4169E1"| ||align=left|[[Isamaa (erakond)|Isamaa]]||48 874||8,4||137 |- |bgcolor="#00CED1"| ||align=left|[[Eesti 200]]||35 351||6,0||40 |- |bgcolor="#cd000a"| ||align=left|[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]||29 105||5,0||48 |- |bgcolor="#80BB3D"| ||align=left|[[Erakond Eestimaa Rohelised]]||6314||1,1||2 |- |bgcolor="#2E8B57"| ||align=left|[[Eesti Tulevikuerakond]]||282||0,0||0 |- |bgcolor="#999999"| ||align=left|valimisliidud||141 867||24,3||753 |- |bgcolor="#999999"| ||align=left|üksikkandidaadid||1772||0,3||1 |- |align=left colspan=2|'''Kokku'''||'''584 900'''||'''100'''||'''1717''' |- |align=left colspan=2|Kehtetud v tühjad hääled||2459||0,4|| |- |align=left colspan=2|Registreeritud valijaid/osalus||1 074 046||54,7|| |- |align=left colspan=7|Allikas: [https://kov2021.valimised.ee/et/detailed-voting-result/index.html# Detailne hääletamistulemus], [https://kov2021.valimised.ee/et/election-result/index.html Valimistulemus] |} ===Tulemused omavalitsuste kaupa=== Järgnev tabel näitab erakondade ja valimisliitude nimekirjadele ning üksikkandidaatidele antud häälte protsentuaalset osakaalu vastavas omavalitsuses.<ref name=Detailne /> Sulgudes on toodud volikogusse saadud mandaatide arv. Värvilisel taustal on toodud nimekirjad, mis võitsid enamuse volikogu kohtadest. Valimisliidu tulbas toodud arvud näitavad kõigi selles omavalitsuses kandideerinud valimisliitude koondtulemust, täpsemad tulemused on toodud järgnevas viites. {| class="wikitable sortable" style="text-align:right" ! style="text-align: left;" | Omavalitsus ! style=max-width:4em| [[Keskerakond|Kesk]] ! style=max-width:4em| [[Reformierakond|Reform]] ! style=max-width:4em| [[EKRE]] ! style=max-width:4em| [[Isamaa (erakond)|Isamaa]] ! style=max-width:4em| [[Eesti 200|E200]] ! style=max-width:4em| [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style=max-width:4em| [[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] ! style=max-width:4em| [[Tulevikuerakond|TULE]] ! style=max-width:7em| Valimis-<br>liidud ! style=max-width:4em| Üksik-<br>kandi-<br>daadid ! style=max-width:4em| Kokku mandaate |- | style="text-align: left;" | [[Alutaguse vald]] | 7,1 ('''1''') | 15,6 ('''2''') | 12,0 ('''2''') | | | | | |bgcolor="#DCDCDC"| 65,3 ('''10''')<ref>Valimisliit Alutaguse – 49,1% (8), Valimisliit OMA VALD – 16,2% (2)</ref> | | '''15''' |- | style="text-align: left;" | [[Anija vald]] | 23,0 ('''4''') | 19,1 ('''4''') | 14,8 ('''3''') | 0,5 | | | | | 41,8 ('''8''')<ref>Valimisliit Anija Ühendus</ref> | 0,7<ref>Katrina Orusalu</ref> | '''19''' |- | style="text-align: left;" | [[Antsla vald]] | 1,9 | | 15,5 ('''2''') | | | | 12,5 ('''2''') | |bgcolor="#DCDCDC"| 70,0 ('''13''')<ref>Valimisliit ANTSLA-URVASTE – 52,3% (10), Valimisliit KODUVALD – 17,7% (3)</ref> | | '''17''' |- | style="text-align: left;" | [[Elva vald]] | 7,8 ('''2''') | 18,6 ('''6''') | 24,5 ('''7''') | 27,6 ('''8''') | | | | | 21,5 ('''6''')<ref>Valimisliit Sinu Elva vald</ref> | | '''29''' |- | style="text-align: left;" | [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linn]] | 20,2 ('''5''') | 9,5 ('''2''') | 13,3 ('''3''') | | 2,8 | | 1,0 | |bgcolor="#DCDCDC"| 53,0 ('''15''')<ref>Valimisliit HARI</ref> | 0,3<ref>Sander Aido</ref> | '''25''' |- | style="text-align: left;" | [[Haljala vald]] | 4,1 | 16,8 ('''3''') | 12,1 ('''2''') | 4,7 | | | | | 62,0 ('''12''')<ref>Valimisliit Maheda – 21,8% (4), VALIMISLIIT PLAAN A – 21,6% (4), Valimisliit Vaba Vallakodanik – 13,4% (3), Valimisliit Parim Koduvald – 5,2% (1)</ref> | 0,3<ref>Taimo Heinberk</ref> | '''17''' |- | style="text-align: left;" | [[Harku vald]] | 5,2 ('''1''') | 33,3 ('''7''') | 13,3 ('''3''') | 18,6 ('''4''') | 6,1 ('''1''') | 5,7 ('''1''') | 0,8 | | 16,9 ('''4''')<ref>Valimisliit Harku Liit</ref> | | '''21''' |- | style="text-align: left;" | [[Hiiumaa vald]] | 16,2 ('''4''') | 15,2 ('''3''') | 9,8 ('''2''') | 9,2 ('''2''') | 1,2 | 28,7 ('''7''') | | | 19,7 ('''5''')<ref>[[Valimisliit Ühine Hiiumaa]]</ref> | | '''23''' |- | style="text-align: left;" | [[Häädemeeste vald]] | | 3,5 | 14,4 ('''3''') | | | | | | 82,1 ('''16''')<ref>Valimisliit Koostöö – 39,9% (8), Valimisliit Rannamänd – 27,1% (5), Valimisliit Ühtne Koduvald – 16,0% (3)</ref> | | '''19''' |- | style="text-align: left;" | [[Jõelähtme vald]] | 5,2 | style="background:#FEF4AE"| 57,3 ('''11''') | 16,8 ('''3''') | 2,2 | 6,1 ('''1''') | 10,4 ('''2''') | 1,6 | | | 0,4<ref>Merike Peterson</ref> | '''17''' |- | style="text-align: left;" | [[Jõgeva vald]] | 21,9 ('''6''') | 18,3 ('''5''') | 12,9 ('''3''') | 27,0 ('''8''') | | | 0,4 | | 19,2 ('''5''')<ref>Valimisliit Omad Inimesed</ref> | 0,2<ref>Priit Lille – 0,2%, Raivo Ruus – 0,1%</ref> | '''27''' |- | style="text-align: left;" | [[Jõhvi vald]] | 23,1 ('''5''') | 14,4 ('''3''') | 8,9 ('''2''') | 0,2 | | | | | 53,4 ('''11''')<ref>Valimisliit ÜHISELT JÕHVI EEST – 29,2% (7), Valimisliit JÕHVIKAD – 19,6% (4), Valimisliit Ühtne Jõhvi – 4,6%</ref> | | '''21''' |- | style="text-align: left;" | [[Järva vald]] | 23,8 ('''5''') | 19,0 ('''4''') | 24,0 ('''5''') | 15,6 ('''3''') | | | | | 16,1 ('''4''')<ref>Valimisliit Järva valla heaks</ref> | 1,5<ref>Neil Ilves</ref> | '''21''' |- | style="text-align: left;" | [[Kadrina vald]] | | | 11,3 ('''2''') | | | | | |bgcolor="#DCDCDC"| 88,7 ('''17''')<ref>Valimisliit Tegu Seob – 53,6% (11), Valimisliit Koduvald – 22,1% (4), Valimisliit Terve Vald – 13,0% (2)</ref> | | '''19''' |- | style="text-align: left;" | [[Kambja vald]] | 1,6 | 27,1 ('''6''') | 13,3 ('''3''') | 11,8 ('''2''') | | | | | 45,3 ('''10''')<ref>Valimisliit Hoiame Head – 27,4% (6), Valimisliit Ettevõtlik Kambja – 17,9% (4)</ref> | 0,9<ref>Anti Kalvet</ref> | '''21''' |- | style="text-align: left;" | [[Kanepi vald]] | 23,5 ('''4''') | 45,1 ('''8''') | 24,3 ('''4''') | 7,1 ('''1''') | | | | | | | '''17''' |- | style="text-align: left;" | [[Kastre vald]] | | | 13,8 ('''2''') | 1,9 | 3,1 | | 1,1 | |bgcolor="#DCDCDC"| 80,1 ('''15''')<ref>Valimisliit Meie Kodu</ref> | | '''17''' |- | style="text-align: left;" | [[Kehtna vald]] | | | 17,2 ('''3''') | 1,8 | | | | | 81,1 ('''18''')<ref>Valimisliit Ühtne ja Edumeelne Koduvald – 31,8% (7), VALIMISLIIT VÄÄRTUSLIK KODUPAIK – 31,6% (7), Valimisliit KÕIK ON OLULISED – 17,7% (4)</ref> | | '''21''' |- | style="text-align: left;" | [[Keila linn]] | 7,1 ('''1''') | style="background:#FEF4AE"| 48,7 ('''11''') | 11,4 ('''2''') | 8,2 ('''2''') | | 12,9 ('''3''') | | | 11,7 ('''2''')<ref>VALIMISLIIT SÕBRALIK KEILA</ref> | | '''21''' |- | style="text-align: left;" | [[Kihnu vald]] | | | | | | | | |bgcolor="#DCDCDC"| 100,0 ('''9''')<ref>Valimisliit Ühtne Kihnu – 57,9% (5), Valimisliit Parem Kihnu – 42,1% (4)</ref> | | '''9''' |- | style="text-align: left;" | [[Kiili vald]] | 2,1 | 5,6 ('''1''') | 9,1 ('''1''') | | | | | |bgcolor="#DCDCDC"| 83,2 ('''15''')<ref>Valimisliit Kiili Külade Ühendus – 56,1% (10), Valimisliit Kiili Arenema - RESTART – 27,1% (5)</ref> | | '''17''' |- | style="text-align: left;" | [[Kohila vald]] | 2,7 | 6,1 ('''1''') | 20,9 ('''4''') | 43,0 ('''10''') | | | | | 27,2 ('''6''')<ref>Valimisliit PAREM KOHILA</ref> | | '''21''' |- | style="text-align: left;" | [[Kohtla-Järve linn]] | 42,0 ('''12''') | 10,0 ('''2''') | 3,8 | 0,3 | | 18,0 ('''5''') | | | 25,7 ('''6''')<ref>Valimisliit Restart Kohtla-Järve – 15,5% (4), Valimisliit PROGRESS – 10,2% (2)</ref> | 0,2<ref>Ilja Staruhhin – 0,1%, Aleksandr Sahno – 0,1%</ref> | '''25''' |- | style="text-align: left;" | [[Kose vald]] | | | 24,1 ('''5''') | | | | | | 75,9 ('''14''')<ref>Valimisliit Kogukond Ühendab – 37,3% (7), Valimisliit Meie Vald Kose – 21,8% (4), Valimisliit Uus Aeg – 16,8% (3)</ref> | | '''19''' |- | style="text-align: left;" | [[Kuusalu vald]] | 7,7 ('''1''') | 6,9 ('''1''') | 11,3 ('''2''') | | | | | | 74,1 ('''15''')<ref>Valimisliit Ühine Kodu – 39,9% (8), Valimisliit Üks Kuusalu vald – 28,9% (6), Valimisliit Ettevõtlik Kuusalu – 5,3% (1)</ref> | | '''19''' |- | style="text-align: left;" | [[Loksa linn]] | style="background:#D3F2D0"| 54,0 ('''8''') | | | | | | | | 46,0 ('''7''')<ref>Siin me elame valimisliit – 38,2% (6), Valimisliit "Arenev Loksa" – 7,8% (1)</ref> | | '''15''' |- | style="text-align: left;" | [[Luunja vald]] | | | 14,4 ('''2''') | | | | | |bgcolor="#DCDCDC"| 85,6 ('''15''')<ref>Valimisliit Luunja Hooandjad – 56,9% (11), Valimisliit Uus Luunja – 25,1% (4), Valimisliit Luunja nähtamatu kogukonna eest – 3,6%</ref> | | '''17''' |- | style="text-align: left;" | [[Lääne-Harju vald]] | | 10,9 ('''2''') | 10,7 ('''2''') | 4,3 | | | | |bgcolor="#DCDCDC"| 74,1 ('''17''')<ref>Valimisliit Ühendus</ref> | | '''21''' |- | style="text-align: left;" | [[Lääne-Nigula vald]] | 18,9 ('''5''') | 16,6 ('''4''') | 20,0 ('''5''') | | | | | | 44,6 ('''11''')<ref>Valimisliit Tugevad Kogukonnad – 29,6% (7), Valimisliit Tegusalt Tulevikku – 15,0% (4)</ref> | | '''25''' |- | style="text-align: left;" | [[Lääneranna vald]] | 18,5 ('''4''') | | 17,6 ('''3''') | 5,1 ('''1''') | | | | |bgcolor="#DCDCDC"| 58,9 ('''13''')<ref>Lääneranna valimisliit – 49,0% (11), Valimisliit Tegusad Kogukonnad – 9,9% (2)</ref> | | '''21''' |- | style="text-align: left;" | [[Lüganuse vald]] | 32,1 ('''6''') | 14,9 ('''3''') | | 11,6 ('''2''') | | | | | 41,2 ('''8''')<ref>Valimisliit MEIE VALD – 18,7% (4), Valimisliit OMA RAHVA EEST – 14,2% (3), Valimisliit Meie Koduvald Lüganuse – 8,3% (1)</ref> | 0,3<ref>Nikolai Pavlenko</ref> | '''19''' |- | style="text-align: left;" | [[Maardu linn]] | style="background:#D3F2D0"| 66,9 ('''16''') | 3,7 | 4,2 | | | 5,5 ('''1''') | | | 19,7 ('''4''')<ref>Valimisliit Maardu Hääl – Golos Maardu – 11,2% (2), Valimisliit „MEIE MAARDU“ – 8,5% (2)</ref> | | '''21''' |- | style="text-align: left;" | [[Muhu vald]] | | 11,0 ('''1''') | 11,6 ('''1''') |bgcolor="#00BFFF"| 77,4 ('''13''') | | | | | | | '''15''' |- | style="text-align: left;" | [[Mulgi vald]] | 32,4 ('''7''') | 7,4 ('''1''') | 15,4 ('''3''') | 24,5 ('''6''') | | | | | 20,4 ('''4''')<ref>Valimisliit Meie Mulgimaa</ref> | | '''21''' |- | style="text-align: left;" | [[Mustvee vald]] | 26,2 ('''6''') | | 22,3 ('''5''') | 8,0 ('''1''') | | | | | 42,6 ('''9''')<ref>Valimisliit Meie Vald 2035</ref> | 0,9<ref>Voldemar Palmiste – 0,6%, Aleksander Matrossov – 0,3%</ref> | '''21''' |- | style="text-align: left;" | [[Märjamaa vald]] | | | 22,9 ('''5''') | | | | | | 75,1 ('''16''')<ref>VALIMISLIIT ÜKSMEELNE KODUVALD – 35,8% (8), VALIMISLIIT MEIE INIMESED – 27,4% (6), VALIMISLIIT TULEVIKU MÄRJAMAA – 11,9% (2)</ref> | 2,1<ref>Pirjo Laanesaar</ref> | '''21''' |- | style="text-align: left;" | [[Narva]] | 31,5 ('''10''') | | 4,3 | | 6,7 ('''2''') | | | | 57,2 ('''19''')<ref>Valimisliit "Katri Raigi nimekiri" – 43,9% (15), Valimisliit Elagu Narva – 13,1% (4), Valimisliit Narodnyi Sojuz – 0,2%</ref> | 0,2<ref>Pavel Dubrovin</ref> | '''31''' |- | style="text-align: left;" | [[Narva-Jõesuu linn]] | 29,0 ('''5''') | | | | | | | |bgcolor="#DCDCDC"| 70,0 ('''12''')<ref>valimisliit ÜHINE KODU</ref> | 1,0<ref>Tarmo Kalme</ref> | '''17''' |- | style="text-align: left;" | [[Nõo vald]] | | 5,4 | 7,7 ('''1''') | | 1,3 | | | |bgcolor="#DCDCDC"| 85,7 ('''14''')<ref>Valimisliit HEA VALIK – 49,8% (8), Valimisliit "Ühtne Nõo vald" – 35,9% (6)</ref> | | '''15''' |- | style="text-align: left;" | [[Otepää vald]] | 4,9 | 14,0 ('''2''') | 14,9 ('''3''') | 6,8 ('''1''') | 5,7 ('''1''') | | | |bgcolor="#DCDCDC"| 53,7 ('''10''')<ref>Valimisliit "Ühinenud Kogukonnad" – 45,9% (9), Valimisliit Sinu Otepää – 7,8% (1)</ref> | | '''17''' |- | style="text-align: left;" | [[Paide linn (haldusüksus)|Paide linn]] | 14,4 ('''3''') | 13,4 ('''3''') | 15,5 ('''4''') | 15,4 ('''3''') | | | | | 41,3 ('''10''')<ref>Valimisliit Paide - Inimeste linn – 28,8% (7), Valimisliit "UUS Paide" – 12,5% (3)</ref> | | '''23''' |- | style="text-align: left;" | [[Peipsiääre vald]] | 0,3 | | 10,2 | | | | | |bgcolor="#DCDCDC"| 89,6 ('''21''')<ref>Valimisliit Uus Vald – 61,1% (14), Valimisliit Peipsiääre Ühinenud Kogukonnad – 28,5% (7)</ref> | | '''21''' |- | style="text-align: left;" | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | | | 16,7 ('''3''') | | | | | | 83,4 ('''18''')<ref>Valimisliit "Inimeste eest" – 22,6% (5), Valimisliit "Meie Vald" – 21,8% (5), Valimisliit Tasakaal – 20,4% (4), Valimisliit Vändra noored – 18,6% (4)</ref> | | '''21''' |- | style="text-align: left;" | [[Põhja-Sakala vald]] | 12,5 ('''3''') | 5,0 | 14,1 ('''3''') | 9,3 ('''2''') | 7,9 ('''1''') | | | | 51,0 ('''12''')<ref>Valimisliit Kogukonna Hääl – 33,7% (8), Valimisliit Ühine Tee 17,3% (4)</ref> | 0,3<ref>Margo Kütt</ref> | '''21''' |- | style="text-align: left;" | [[Põltsamaa vald]] | 12,4 ('''3''') | 13,0 ('''3''') | 15,7 ('''3''') | | | 5,2 ('''1''') | | | 50,7 ('''11''')<ref>Valimisliit ÜHINE PÕLTSAMAA – 44,5% (10), Valimisliit Kodukant Puurmani – 6,2% (1)</ref> | 3,0<ref>Villu Päärt</ref> | '''21''' |- | style="text-align: left;" | [[Põlva vald]] | 19,9 ('''6''') | 22,4 ('''6''') | 22,4 ('''6''') | 12,2 ('''3''') | 12,4 ('''3''') | | | | 10,7 ('''3''')<ref>Valimisliit Põlva Areng</ref> | | '''27''' |- | style="text-align: left;" | [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linn]] | 12,4 ('''5''') | 20,6 ('''9''') | 24,0 ('''10''') | 14,7 ('''6''') | 3,3 | 4,2 | 0,8 | | 20,0 ('''9''')<ref>Valimisliit Pärnu Ühendab</ref> | | '''39''' |- | style="text-align: left;" | [[Raasiku vald]] | 0,8 | | 13,6 ('''2''') | | | | | | 77,3 ('''14''')<ref>VALIMISLIIT RAASIKU VALD – 40,4% (7), Kodukoha Valimisliit – 36,9% (7)</ref> | 8,3 ('''1''')<ref>Garina Toomingas</ref> | '''17''' |- | style="text-align: left;" | [[Rae vald]] | 3,4 | style="background:#FEF4AE"| 47,4 ('''14''') | 13,4 ('''3''') | 11,5 ('''3''') | 14,4 ('''4''') | 6,0 ('''1''') | | | | 3,8<ref>Raivo Uukkivi</ref> | '''25''' |- | style="text-align: left;" | [[Rakvere linn]] | 19,6 ('''4''') | 7,6 ('''1''') | 16,1 ('''4''') | 35,6 ('''8''') | 7,3 ('''1''') | 8,4 ('''2''') | 0,4 | | 5,0 ('''1''')<ref>VALIMISLIIT RAKVERE HEAKS</ref> | | '''21''' |- | style="text-align: left;" | [[Rakvere vald]] | 4,5 | | 18,6 ('''4''') | 12,1 ('''2''') | | | | | 64,0 ('''13''')<ref>Valimisliit ÜHESKOOS</ref> | 0,7<ref>Raimo Holm</ref> | '''19''' |- | style="text-align: left;" | [[Rapla vald]] | | 19,3 ('''5''') | 30,4 ('''9''') | 2,2 | 1,9 | | | | 46,2 ('''13''')<ref>Valimisliit Rapla Vallakodanike Liit – 35,0% (10), Valimisliit Sidus Rapla – 11,2% (3)</ref> | | '''27''' |- | style="text-align: left;" | [[Ruhnu vald]] | | | | | | | | |bgcolor="#DCDCDC"| 100,0 ('''7''')<ref>Valimisliit Ühine Ruhnu – 59,7% (4), Valimisliit Meie Ruhnu – 25,6% (2), Valimisliit Ruhnlased – 14,7% (1)</ref> | | '''7''' |- | style="text-align: left;" | [[Rõuge vald]] | 5,8 ('''1''') | | 14,6 ('''3''') | | | | | | 79,6 ('''15''')<ref>Valimisliit Loome Koos – 41,6% (9), Valimisliit Kimmäs Punt – 27,3% (5), Valimisliit Rõuge 200 – 7,7% (1), Kõrgemaa valimisliit – 3,0%</ref> | | '''19''' |- | style="text-align: left;" | [[Räpina vald]] | 16,4 ('''4''') | 23,9 ('''5''') | 27,7 ('''6''') | | | 4,9 | | | 26,0 ('''6''')<ref>Valimisliit Ühtne vald</ref> | 1,1<ref>Külli Jacobson</ref> | '''21''' |- | style="text-align: left;" | [[Saarde vald]] | 1,8 | | 19,5 ('''3''') | 1,2 | | | | |bgcolor="#DCDCDC"| 77,5 ('''12''')<ref>Valimisliit Südamega Saardes – 55,5% (9), Valimisliit Parem Saarde – 11,2% (2), Valimisliit Muutuv Saarde – 10,8% (1)</ref> | 0,0<ref>Reimo Lindorg</ref> | '''15''' |- | style="text-align: left;" | [[Saaremaa vald]] | 12,2 ('''4''') | 20,3 ('''6''') | 18,2 ('''6''') | 16,9 ('''5''') | 5,9 ('''2''') | | 0,5 | 0,2 | 25,8 ('''8''')<ref>Valimisliit Terve Saaremaa</ref> | | '''31''' |- | style="text-align: left;" | [[Saku vald]] | 1,4 | 15,1 ('''3''') | 11,1 ('''2''') | 3,0 | 2,5 | | | | 67,0 ('''16''')<ref>Valimisliit Väikelinn Saku – 41,3% (10), Valimisliit Kodu – 15,5% (4), Valimisliit Roheline Saku Vald – 10,2% (2)</ref> | | '''21''' |- | style="text-align: left;" | [[Saue vald]] | 5,0 | 17,7 ('''5''') | 12,4 ('''3''') | 14,3 ('''4''') | 12,6 ('''4''') | 1,5 | | | 35,6 ('''11''')<ref>Saue valimisliit "Koostöö - Meie vald"</ref> | 0,8<ref>Ardi Allikmets</ref> | '''27''' |- | style="text-align: left;" | [[Setomaa vald]] | 3,1 | | 36,2 ('''5''') | | | | | |bgcolor="#DCDCDC"| 60,7 ('''10''')<ref>Valimisliit Ühine Setomaa</ref> | | '''15''' |- | style="text-align: left;" | [[Sillamäe linn]] | style="background:#D3F2D0"| 77,4 ('''17''') | | 1,5 | | | 17,7 ('''4''') | | | 3,5<ref>Valimisliit Värsked Sillamäe Tuuled</ref> | | '''21''' |- | style="text-align: left;" | [[Tallinn]] | 45,4 ('''38''') | 17,8 ('''15''') | 9,6 ('''8''') | 7,1 ('''5''') | 9,5 ('''7''') | 7,5 ('''6''') | 2,2 | 0,1 | 0,7<ref>Vaba Eesti valimisliit – 0,5%, Valimisliit Narodnyi Sojuz – 0,2%</ref> | 0,1<ref>Oleg Tesla – 0,0%, Sergei Svjatušenko – 0,0%, Marko Djagilev – 0,0%, Kristjan Tõniste – 0,0%, Robert Kallasmaa – 0,0%, Hendrik Tiido – 0,0%, Jevgeni Soots – 0,0%, Artjom Tsarajev – 0,0%</ref> | '''79''' |- | style="text-align: left;" | [[Tapa vald]] | 19,1 ('''4''') | 17,1 ('''4''') | 13,8 ('''3''') | 1,4 | | | 0,5 | | 48,2 ('''10''')<ref>Valimisliit Valgejõgi – 35,4% (8), Valimisliit Koostöö – 12,8% (2)</ref> | | '''21''' |- | style="text-align: left;" | [[Tartu linn (haldusüksus)|Tartu linn]] | 8,2 ('''4''') | 36,8 ('''19''') | 16,6 ('''8''') | 9,7 ('''5''') | 15,9 ('''8''') | 9,5 ('''5''') | 2,7 | 0,1 | | 0,4<ref>Jürgen Hendrik Voitka</ref> | '''49''' |- | style="text-align: left;" | [[Tartu vald]] | 1,3 | | 15,7 ('''4''') | | | | | |bgcolor="#DCDCDC"| 82,9 ('''21''')<ref>Valimisliit Ühtne Tartu Vald – 58,8% (16), Valimisliit Kohalik Elu – 21,0% (5), Valimisliit Korruptsioonivaba Tartu Vald – 3,1%</ref> | | '''25''' |- | style="text-align: left;" | [[Toila vald]] | | 7,8 ('''1''') | | | 2,0 | | | |bgcolor="#DCDCDC"| 90,2 ('''16''')<ref>Valimisliit Ühtne Vald – 52,7% (9), Terve meie kogukond valimisliit – 37,5% (7)</ref> | | '''17''' |- | style="text-align: left;" | [[Tori vald]] | 14,2 ('''3''') | 6,5 ('''1''') | 20,0 ('''5''') | | | | | | 58,0 ('''14''')<ref>Valimisliit Terve Koduvald – 39,0% (10), Valimisliit Koduvald – 19,0% (4)</ref> | 1,2<ref>Hillar Kohv</ref> | '''23''' |- | style="text-align: left;" | [[Tõrva vald]] | 10,5 ('''2''') | style="background:#FEF4AE"| 47,9 ('''11''') | 15,2 ('''3''') | 9,3 ('''2''') | | | | | 17,1 ('''3''')<ref>Valimisliit Ühtne Kogukond</ref> | | '''21''' |- | style="text-align: left;" | [[Türi vald]] | 4,3 | 8,9 ('''2''') | 15,0 ('''3''') | | | | | | 71,9 ('''18''')<ref>Valimisliit Tulevikuvald Türi – 36,4% (9), Valimisliit Koduvald Türi – 35,5% (9)</ref> | | '''23''' |- | style="text-align: left;" | [[Valga vald]] | 31,1 ('''8''') | 24,6 ('''6''') | 14,1 ('''3''') | | | | 1,0 | | 29,2 ('''8''')<ref>Valga 2.1 valimisliit</ref> | | '''25''' |- | style="text-align: left;" | [[Viimsi vald]] | 12,6 ('''3''') | 28,7 ('''6''') | 9,2 ('''2''') | 8,9 ('''2''') | 14,1 ('''3''') | | 0,8 | | 25,4 ('''5''')<ref>Valimisliit Kogukondade Viimsi – 15,0% (3), Valimisliit Vali Viimsi – 10,4% (2)</ref> | 0,2<ref>Karmo Klein</ref> | '''21''' |- | style="text-align: left;" | [[Viljandi linn]] | 7,2 ('''2''') | 26,4 ('''7''') | 16,6 ('''4''') | 13,4 ('''4''') | 9,6 ('''2''') | | | | 26,6 ('''8''')<ref>Valimisliit Südamega Viljandis</ref> | 0,3<ref>Andres Laiapea – 0,3%, Maria Raja – 0,1%</ref> | '''27''' |- | style="text-align: left;" | [[Viljandi vald]] | 3,0 | 21,4 ('''6''') | 27,2 ('''8''') | 45,5 ('''13''') | 1,5 | | 0,4 | | | 1,1<ref>Riido Raja</ref> | '''27''' |- | style="text-align: left;" | [[Vinni vald]] | 30,3 ('''5''') | | 23,3 ('''4''') | 17,9 ('''3''') | | | | | 27,8 ('''5''')<ref>Valimisliit Meie Kodu Vinni Vald</ref> | 0,7<ref>Valdur Kohandi</ref> | '''17''' |- | style="text-align: left;" | [[Viru-Nigula vald]] | 8,0 ('''1''') | | 8,6 ('''1''') | | | | | |bgcolor="#DCDCDC"| 83,2 ('''19''')<ref>Valimisliit MEIE KODU – 51,8% (12), Valimisliit TASAKAAL – 26,1% (6), Valimisliit 4K – 5,3% (1)</ref> | 0,2<ref>Indrek Koolmann</ref> | '''21''' |- | style="text-align: left;" | [[Vormsi vald]] | 29,0 ('''2''') | | | | | | | |bgcolor="#DCDCDC"| 71,0 ('''5''')<ref>Valimisliit Avatud Vormsi – 55,7% (4), VALIMISLIIT TASAKAALUS ARENEV VORMSI – 15,3% (1)</ref> | 0,0<ref>Toomas Puurmann</ref> | '''7''' |- | style="text-align: left;" | [[Võru linn]] | 6,8 ('''1''') | 13,0 ('''3''') | 21,9 ('''5''') | 10,3 ('''2''') | | 47,7 ('''10''') | | | | 0,3<ref>Pait Kongo</ref> | '''21''' |- | style="text-align: left;" | [[Võru vald]] | 9,5 ('''2''') | 13,0 ('''3''') | 20,3 ('''4''') | 4,5 | | | | |bgcolor="#DCDCDC"| 52,3 ('''12''')<ref>VALIMISLIIT ÜHISE VALLA EEST</ref> | 0,4<ref>Anti Kaljumäe</ref> | '''21''' |- | style="text-align: left;" | [[Väike-Maarja vald]] | 21,9 ('''4''') | 32,4 ('''7''') | 15,2 ('''3''') | 7,3 ('''1''') | | | 1,1 | | 22,1 ('''4''')<ref>Valimisliit MEIE PANDIVERE</ref> | | '''19''' |} ===Populaarseimad kandidaadid=== Järgnev tabel näitab kõige populaarsemaid kandidaate ehk neid, kellele antud hääled moodustasid suurima osa kõigist vastavas ringkonnas antud häältest.<ref name=Detailne /> {| class="wikitable" |+ !Osakaal<br> ringkonna<br> häältest !Kandidaat !Nimekiri !Ringkond |- |58,2% |[[Mihhail Kõlvart]] |[[Keskerakond]] |[[Tallinn]]a 4. ringkond ([[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäe]]) |- |35,9% |Irina Orlova |Valimisliit Peipsiääre Ühinenud Kogukonnad |[[Peipsiääre vald|Peipsiääre]] 2. ringkond ([[Kallaste]]) |- |29,0% |[[Lauri Laats]] |Keskerakond |Tallinna 5. ringkond ([[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]]) |- |26,3% |Raido Liitmäe |[[Isamaa (erakond)|Isamaa]] |[[Muhu vald|Muhu]] |- |24,7% |Anti Allas |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] |[[Võru linn]] |- |21,7% |[[Katri Raik]] |Valimisliit "Katri Raigi nimekiri" |[[Narva]] |- |19,3% |[[Vladimir Arhipov]] |Keskerakond |[[Maardu]] |- |19,0% |Jaanus Saat |Valimisliit Ühendus |[[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju]] |- |18,6% |[[Priit Lomp]] |Valimisliit Meie Kodu |[[Kastre vald|Kastre]] |- |18,5% |[[Urmas Sukles]] |Valimisliit HARI |[[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu]] |- |18,1% |Indrek Kesküla |[[Reformierakond]] |[[Väike-Maarja vald|Väike-Maarja]] |- |17,8% |Heiki Kukk |Valimisliit Ühine Ruhnu |[[Ruhnu vald|Ruhnu]] |- |17,8% |Egon Vohu |Valimisliit Ühtne Kihnu |[[Kihnu vald|Kihnu]] |- |17,7% |Andrus Umboja |Reformierakond |[[Jõelähtme vald|Jõelähtme]] |- |16,5% |Peeter Kiuru |Valimisliit Uus Vald |Peipsiääre 1. ringkond ([[Alatskivi vald|Alatskivi]]) |- |16,5% |[[Einar Vallbaum]] |Valimisliit MEIE KODU |[[Viru-Nigula vald|Viru-Nigula]] |- |16,3% |Aimur Liiva |Valimisliit Kiili Külade Ühendus |[[Kiili vald|Kiili]] |- |16,2% |[[Yana Toom]] |Keskerakond |Tallinna 8. ringkond ([[Põhja-Tallinna linnaosa|Põhja-Tallinn]]) |- |16,2% |Marti Rehemaa |Valimisliit Väikelinn Saku |[[Saku vald|Saku]] |- |16,0% |[[Urmas Klaas]] |Reformierakond |[[Tartu linn (haldusüksus)|Tartu linn]] |} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * 2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimiste ametlik info: [https://www.valimised.ee/et/kohalikud-valimised-2021 korralduslik pool], [https://kov2021.valimised.ee/et/candidates kandidaadid], [https://www.valimised.ee/et/e-hääletamine e-hääletamine], [https://jsk.valimised.ee/ valimisjaoskonnad], [https://kov2021.valimised.ee/et/election-result/index.html tulemused]. * [https://tarkvalija.eu/ Projekt "Tark valija"] * [https://www.postimees.ee/valimiskompass/ Postimehe 9 linna valimiskompass] * [https://www.delfi.ee/artikkel/94758813/valimismootor-millise-erakonna-lubadused-tallinnas-kattuvad-sinu-vaadetega-enim Delfi Tallina valimismootor] ===Valimisprogrammid=== * [https://eesti200.ee/kandidaadid Eesti 200] * [https://www.rohelised.ee/kov2021 Eestimaa Rohelised] * [https://isamaa.ee/kov21programm/ Isamaa] * [https://www.keskerakond.ee/et/45-hetkel-oluline/110-valimisplat-2021.html Keskerakond] * [https://ekre.ee/ekre-viis-plussi-rahvuskonservatiivide-ule-eestiline-programm-kohalikeks-valimisteks/ Konservatiivne Rahvaerakond] * [https://www.reform.ee/kov-valimised-2021/ Reformierakond] * [https://www.sotsid.ee/wp-content/uploads/2021/06/SDE-KOV-2021-programm-.pdf Sotsiaaldemokraatlik Erakond] {{Eesti valimised}} [[Kategooria:2021. aasta Eestis]] [[Kategooria:Eesti valimised]] [[Kategooria:2021. aasta valimised]] ei468rd9bi9l6odhz4umwk851pl978l Cluny kloostrikirik 0 586154 6168710 5796188 2022-07-27T12:49:46Z Evlper 104506 /* Välislingid */ wikitext text/x-wiki [[File:Dehio 212 Cluny.jpg|thumb|Cluny kolmanda kloostrikiriku rekonstruktsioon]] [[File:Plan.abbaye.Cluny.png|thumb|Cluny kolmanda kloostrikiriku põhiplaan]] '''Cluny kolmas kloostrikirik''' oli [[Cluny klooster|Cluny kloostri]] kirik, millest tänapäeval on säilinud vaid väike osa (umbes 10% algsest ehitisest): pikema transepti lõunapoolne haru koos torniga ja lühema transepti üks külg koos apsiididega. Keskajal ja varauusajal oli Cluny kloostrikirik pikka aega Euroopa suurim kirik enne [[Rooma Peetri kirik]]u püstitamist 16. sajandil. == Ajaloost == === Cluny I === Esimene Cluny kloostri kirik abt [[Berno Clunyst|Berno]] ajal võis olla lihtne kolme[[lööv]]iline transeptita [[basiilika]]<ref>[https://www.khanacademy.org/humanities/medieval-world/romanesque-art/romanesque-art-in-france/a/cluny-abbey C. Bolli. Cluny Abbey. – Khan Academy]</ref>, võib-olla tornidega nagu kirjutab ette umbes 800. aasta paiku Sankt Gallenis kirjutatud ideaalse kloostri plaan<ref>http://www.stgallplan.org/en/plan.html</ref>. === Cluny II === Abt [[Odo Clunyst|Odo]] ajal laienes klooster tunduvalt ja mõnikümmend aastat hiljem ehitati abt [[Majolus Clunyst|Majolus]]e ajal teine kloostrikirik, mis õnnistati 981. aastal. Selle ehitise kohta on oletusi tehtud kirjalikele allikatele ja arheoloogilistele väljakaevamistele toetudes. See oli arvatavasti kolmelööviline puulaega basiilika, selle lääneotsas asus [[narteks]] kahe [[läänetorn]]iga ning idaotsas torniga ja [[kabel]]itega [[kooriruum]]. Kirikul oli ka märgatavalt eenduv transept, millest kooriruumi suunas jäi läbikäidavate kabelite rida<ref>[https://www.khanacademy.org/humanities/medieval-world/romanesque-art/romanesque-art-in-france/a/cluny-abbey C. Bolli. Cluny Abbey. – Khan Academy]</ref>, neid kabeleid on peetud ka täisnurkse lõpuga kõrvalkoorideks<ref>V. Vaga Üldine kunstiajalugu. Tallinn, 1999</ref>. Cluny II kavatis mõjutas [[Burgundia romaanika|Burgundia]], aga ka [[Normandia romaanika|Normandia]] ja [[Saksamaa romaanika]]t<ref>V. Vaga Üldine kunstiajalugu. Tallinn, 1999</ref>. === Cluny III === Kolmanda kiriku ehitust alustati 1085. aastal ja see pühitseti 1130. aastal. Kirik oli viie[[lööv]]iline kahe [[transept]]iga [[basiilika]], mille idaosas asus [[Kabelipärg|kabelipärjaga]] [[kooriümbriskäik]]. 13. sajandi algul lisati sellele kolmelööviline eeskirik. Oletatakse, et kloostrikiriku kesklööv oli kaetud [[silindervõlv]]iga ja külglöövid [[ristvõlv]]idega. Sisearhitektuuris kasutati [[rooma arhitektuur]]ist laenatud [[Kanneleering|kanneleeritud]] [[Pilaster|pilastreid]], mida kohtab ka mujal [[burgundia romaanika]]s (näiteks [[Autuni katedraal]]il, [[Langresi katedraal]]il jt). Kiriku väisilme kujundasid arvukad [[torn]]id – kaks [[nelitistorn]]i, transepti kohal paiknevad tornid, läänefassaadi raamivad [[läänetorn]]id ja [[trepitorn]]id transepti otstes<ref>V. Vaga Üldine kunstiajalugu. Tallinn, 1999</ref>. Cluny kloostrikiriku arhitektuuriline võimsus ja julgete konstruktsioonivõtete rakendamine (varane [[teravkaar]]e kasutus [[võlv]]ides, oletatud on isegi mingit tüüpi [[tugikaar]]te kasutust) ehitises mõjutas 12. sajandil oluliselt eelkõige [[Burgundia]] ehituskoolkonda, aga ka ehituskunsti Prantsusmaa kaugemates provintsides ja välismaal. Kirik rüüstati [[Prantsuse revolutsioon]]i ajal kui üks vana korra sümboleid, selle raamatukogu ning arhiiv põletati. Laguneva mahajäetud hoone kivisid kasutati ehitusmaterjalina. Tänapäeval on kunagisest võimsast hoonest säilinud ainult riismed. 1928. aastal ameerika arheoloogi Kenneth J. Conanti juhtimisel toimunud väljakaevamised paljastasid kloostri alusmüürid ja kiriku sammaste baasid, mis andsid tunnistust kloostri kunagisest suurusest. == Pildid == <gallery> Milkau Das Kloster von Cluny - Eingang zur Abtei 233-2.jpg|Sissekäik kloostrisse vaatega kirikule. 18. sajandi joonistus Ueberreste cluny.jpg|Eeskiriku kinnimüüritud lööv ja peakiriku sammaste [[Baas (arhitektuur)|baas]]id Cluny opactwo 16.jpg|Külglöövi üks madalate teravkaartega võlvik ja külglöövi ümarkaarsete [[kilpkaar]]te jäljed Cluny 2005.jpg|Cluny kloostrikiriku lõunapoolse transeptiharu sisevaade Cluny Transept1.jpg|Vaade [[nelitis]]e suunas, transepti ja nelitise vaheline osa on tänapäeval kinni ehitatud Cluny Transept.jpg|Vaade transepti lõunaotsa suunas, [[Kuppel|kuppellae]] kohal kõrgub kaheksatahuline transeptitorn Cluny opactwo 06.jpg|Transepti lõunaharusse avanev kabel </gallery> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.khanacademy.org/humanities/medieval-world/romanesque-art/romanesque-art-in-france/a/cluny-abbey Christine Bolli. Cluny Abbey. – Khan Academy] * [https://commons.wikimedia.org/wiki/Category:%C3%89glise_abbatiale_de_Cluny Cluny kloostrikirikust Wikimedia Commonsis] {{koord}} [[Kategooria:Romaani arhitektuur]] [[Kategooria:Prantsusmaa kirikud]] [[Kategooria:Pransusmaa muistised]] sskkrpxg53f5ous8z7kenzfv7obhb6m 6168711 6168710 2022-07-27T12:49:56Z Evlper 104506 /* Välislingid */ wikitext text/x-wiki [[File:Dehio 212 Cluny.jpg|thumb|Cluny kolmanda kloostrikiriku rekonstruktsioon]] [[File:Plan.abbaye.Cluny.png|thumb|Cluny kolmanda kloostrikiriku põhiplaan]] '''Cluny kolmas kloostrikirik''' oli [[Cluny klooster|Cluny kloostri]] kirik, millest tänapäeval on säilinud vaid väike osa (umbes 10% algsest ehitisest): pikema transepti lõunapoolne haru koos torniga ja lühema transepti üks külg koos apsiididega. Keskajal ja varauusajal oli Cluny kloostrikirik pikka aega Euroopa suurim kirik enne [[Rooma Peetri kirik]]u püstitamist 16. sajandil. == Ajaloost == === Cluny I === Esimene Cluny kloostri kirik abt [[Berno Clunyst|Berno]] ajal võis olla lihtne kolme[[lööv]]iline transeptita [[basiilika]]<ref>[https://www.khanacademy.org/humanities/medieval-world/romanesque-art/romanesque-art-in-france/a/cluny-abbey C. Bolli. Cluny Abbey. – Khan Academy]</ref>, võib-olla tornidega nagu kirjutab ette umbes 800. aasta paiku Sankt Gallenis kirjutatud ideaalse kloostri plaan<ref>http://www.stgallplan.org/en/plan.html</ref>. === Cluny II === Abt [[Odo Clunyst|Odo]] ajal laienes klooster tunduvalt ja mõnikümmend aastat hiljem ehitati abt [[Majolus Clunyst|Majolus]]e ajal teine kloostrikirik, mis õnnistati 981. aastal. Selle ehitise kohta on oletusi tehtud kirjalikele allikatele ja arheoloogilistele väljakaevamistele toetudes. See oli arvatavasti kolmelööviline puulaega basiilika, selle lääneotsas asus [[narteks]] kahe [[läänetorn]]iga ning idaotsas torniga ja [[kabel]]itega [[kooriruum]]. Kirikul oli ka märgatavalt eenduv transept, millest kooriruumi suunas jäi läbikäidavate kabelite rida<ref>[https://www.khanacademy.org/humanities/medieval-world/romanesque-art/romanesque-art-in-france/a/cluny-abbey C. Bolli. Cluny Abbey. – Khan Academy]</ref>, neid kabeleid on peetud ka täisnurkse lõpuga kõrvalkoorideks<ref>V. Vaga Üldine kunstiajalugu. Tallinn, 1999</ref>. Cluny II kavatis mõjutas [[Burgundia romaanika|Burgundia]], aga ka [[Normandia romaanika|Normandia]] ja [[Saksamaa romaanika]]t<ref>V. Vaga Üldine kunstiajalugu. Tallinn, 1999</ref>. === Cluny III === Kolmanda kiriku ehitust alustati 1085. aastal ja see pühitseti 1130. aastal. Kirik oli viie[[lööv]]iline kahe [[transept]]iga [[basiilika]], mille idaosas asus [[Kabelipärg|kabelipärjaga]] [[kooriümbriskäik]]. 13. sajandi algul lisati sellele kolmelööviline eeskirik. Oletatakse, et kloostrikiriku kesklööv oli kaetud [[silindervõlv]]iga ja külglöövid [[ristvõlv]]idega. Sisearhitektuuris kasutati [[rooma arhitektuur]]ist laenatud [[Kanneleering|kanneleeritud]] [[Pilaster|pilastreid]], mida kohtab ka mujal [[burgundia romaanika]]s (näiteks [[Autuni katedraal]]il, [[Langresi katedraal]]il jt). Kiriku väisilme kujundasid arvukad [[torn]]id – kaks [[nelitistorn]]i, transepti kohal paiknevad tornid, läänefassaadi raamivad [[läänetorn]]id ja [[trepitorn]]id transepti otstes<ref>V. Vaga Üldine kunstiajalugu. Tallinn, 1999</ref>. Cluny kloostrikiriku arhitektuuriline võimsus ja julgete konstruktsioonivõtete rakendamine (varane [[teravkaar]]e kasutus [[võlv]]ides, oletatud on isegi mingit tüüpi [[tugikaar]]te kasutust) ehitises mõjutas 12. sajandil oluliselt eelkõige [[Burgundia]] ehituskoolkonda, aga ka ehituskunsti Prantsusmaa kaugemates provintsides ja välismaal. Kirik rüüstati [[Prantsuse revolutsioon]]i ajal kui üks vana korra sümboleid, selle raamatukogu ning arhiiv põletati. Laguneva mahajäetud hoone kivisid kasutati ehitusmaterjalina. Tänapäeval on kunagisest võimsast hoonest säilinud ainult riismed. 1928. aastal ameerika arheoloogi Kenneth J. Conanti juhtimisel toimunud väljakaevamised paljastasid kloostri alusmüürid ja kiriku sammaste baasid, mis andsid tunnistust kloostri kunagisest suurusest. == Pildid == <gallery> Milkau Das Kloster von Cluny - Eingang zur Abtei 233-2.jpg|Sissekäik kloostrisse vaatega kirikule. 18. sajandi joonistus Ueberreste cluny.jpg|Eeskiriku kinnimüüritud lööv ja peakiriku sammaste [[Baas (arhitektuur)|baas]]id Cluny opactwo 16.jpg|Külglöövi üks madalate teravkaartega võlvik ja külglöövi ümarkaarsete [[kilpkaar]]te jäljed Cluny 2005.jpg|Cluny kloostrikiriku lõunapoolse transeptiharu sisevaade Cluny Transept1.jpg|Vaade [[nelitis]]e suunas, transepti ja nelitise vaheline osa on tänapäeval kinni ehitatud Cluny Transept.jpg|Vaade transepti lõunaotsa suunas, [[Kuppel|kuppellae]] kohal kõrgub kaheksatahuline transeptitorn Cluny opactwo 06.jpg|Transepti lõunaharusse avanev kabel </gallery> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.khanacademy.org/humanities/medieval-world/romanesque-art/romanesque-art-in-france/a/cluny-abbey Christine Bolli. Cluny Abbey. – Khan Academy] * [https://commons.wikimedia.org/wiki/Category:%C3%89glise_abbatiale_de_Cluny Cluny kloostrikirikust Wikimedia Commonsis] {{koord}} [[Kategooria:Romaani arhitektuur]] [[Kategooria:Prantsusmaa kirikud]] [[Kategooria:Prantsusmaa muistised]] 06xmwt0jww1f9f5d11i8rwzzr6u84j0 Maarja Johanna Mägi 0 589383 6168955 6165357 2022-07-28T05:10:14Z Violanta22 168018 wikitext text/x-wiki [[Fail:Apteeker Melchior - 1 - Autor Robert Lang - 4757.jpg|pisi|Maarja Johanna Mägi filmis "Apteeker Melchior"]] '''Maarja Johanna Mägi''' (sündinud [[24. märts]]il [[1997]] [[Tartu]]s) on [[eesti]] näitleja. Ta lõpetas aastal [[2020]] [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli]]. Ta on aastast [[2020]] [[Vanemuine (teater)|Vanemuise teatri]] draamanäitleja. == Tunnustus == * 2019 [[Voldemar Panso nimeline auhind]] <ref>{{Netiviide|url=http://www.teatriliit.ee/auhinnad/laureaadid-auhindade-jargi/voldemar-panso-nimeline-auhind|pealkiri=Eesti Teatriliidu koduleht}}</ref> * 2022 Vanemuise draamatrupi eripreemia aasta kõige hõivatumale draamanäitlejale, kes mängis 2021. aastal 67 etendust. <ref>{{Netiviide|url=https://kultuur.postimees.ee/6839233/voldemar-panso-preemia-laureaat-on-maarja-johanna-magi|pealkiri=Eesti Postimees, 30. November 2019.}}</ref> == Rolle == Filmirollid: Keterlyn kolmeosalises ajalooliste mängufilmide sarjas "[[Apteeker Melchior (film)|Apteeker Melchior]]" (režissöör Elmo Nüganen): * "[[Apteeker Melchior (film)|Apteeker Melchior]]" (aprill 2022) * "[[Apteeker Melchior. Viirastus]]" (august 2022) * "Apteeker Melchior. Timuka tütar" (oktoober 2022) Filmid põhinevad [[Indrek Hargla]] kriminaalromaanidel. Lipuvere Leena rahvuslikus komöödias "Vigased pruudid" (režissöör [[Ergo Kuld]]). Filmivõtted toimusid [[Matsalu rahvuspark|Matsalu rahvuspargis]] suvel 2022 ja film esilinastub eeldatavasti sügisel 2023. <ref>{{Netiviide|url= https://menu.err.ee/1608657085/galerii-loppesid-komoodiafilmi-vigased-pruudid-votted|pealkiri= menu.err.ee 14.07.2022.}}</ref> Film põhineb [[Eduard Vilde]] [[1888]]. aastal valminud samanimelisel [[Jutustus|jutustusel]]. Rollid Vanemuises: (praegused rollid) * Bianca – [[Shakespeare]] “[[Tõrksa taltsutus]]” (2022) * Sofia/Ema – [[Astrid Lindgren|Lindgren]] “[[Vennad Lõvisüdamed]]” (2022) * Virginia – Brecht “Galilei elu” (2021) * Edna – Priestley “Inspektor tuleb” (2021) * Punamütsike – [[Vennad Grimmid]] / Täär „[[Punamütsike]]“ (2021) * Laps/Naine TV-s/Winstoni õde – [[George Orwell|Orwell]]/Icke/Macmillian “1984” (2021) * Ilona – Wuolijoki “Niskamäe naised” (2021) * Mariliis – Kadastik “Head inimesed” (2020) * Ursula-Marie – [[Janne Teller|Teller]] “Mitte midagi” (2020) <ref>{{Netiviide|url=https://www.vanemuine.ee/people/maarja-johanna-magi/|pealkiri=Vanemuise teatri koduleht}}</ref> (varasemad rollid) * Emilie – [[Oskar Luts|Luts]] “Laul õnnest” (2020) <ref>{{Netiviide|url=https://www.vanemuine.ee/people/maarja-johanna-magi/|pealkiri=Vanemuise teatri koduleht}}</ref> (tulevased rollid) * Matilde - [[Eduard Vilde|Vilde]]/Palu "Pisuhänd 2" <ref>{{Netiviide|url=https://www.vanemuine.ee/repertuaar/pisuhand-2/|pealkiri=Vanemuise teatri koduleht}}</ref> Rollid mujal teatrites: *  Väike prints – [[Antoine de Saint-Exupéry|de Saint-Exupéry]] “[[Väike prints]]” (Diplomilavastus, Tallinna Linnateater, 2018) *   Osalemine lavastuses – Keerd / Trupp “Valgete vete sina” (Diplomilavastus, Sakala 3, 2019) *   Irina Sergejevna – [[Anton Tšehhov|Tšehhov]] / Metsanurk “Liiga palju armastust” (Diplomilavastus, Kuressaare Linnateater, 2019) *  Jelena Nikolajevna – Gorki “Päikese lapsed” (Diplomilavastus, Eesti Draamateater, 2019)<ref>{{Netiviide|url=https://www.vanemuine.ee/people/maarja-johanna-magi/|pealkiri=Vanemuise teatri koduleht}}</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Mägi, Maarja Johanna}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1997]] [[Kategooria:Vanemuise näitlejad]] nj1yb5p4evvxv8uo8dwjyqdxw5l612w Valimistevaheliste arvamusküsitluste tulemused aastatel 2019–2023 0 590269 6169056 6167435 2022-07-28T10:20:06Z Minnekon 64742 /* Erakondlikud eelistused */ wikitext text/x-wiki '''Siinsetes loeteludes''' on kokkuvõetud [[arvamusküsitlus]]te tulemused [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019.]] ja [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023.]] aastate [[Riigikogu valimised|Riigikogu valimiste]] vahelisel ajal. ==Erakondlikud eelistused== Diagramm näitab [[arvamusküsitlus]]te igakuist keskmist tulemust. Kuu keskmise toetuse arvutamisel on 3 erineva küsitlusfirma ([[Norstat]], [[Kantar Emor]], [[Turu-uuringute AS]]) küsitlustele antud võrdne kaal. Kuu keskmine = (Norstati küsitlus(t)e keskmine + Kantar Emori keskmine + Turu-uuringute keskmine) / 3. [[Pilt:Opinion polling for 2023 Estonian elections.png|700px|tühi]] Arv tabelis näitab, mitu protsenti erakondliku eelistusega vastajatest valiks just seda parteid. Suurima toetusega partei tulemus on esitatud värvilisel taustal. Valimiskünnist (vähemalt 5%) ületavate parteide tulemus on paksus kirjas. Küsitlusfirmadest Turu-uuringute AS küsitleb inimesi nii veebis kui näost näkku intervjuudes (kuni 2019. a augustini ainult näost näkku),<ref>[https://www.err.ee/1149765/turu-uuringute-reitingud-keskerakond-tousis-populaarseimaks-erakonnaks Turu-uuringute reitingud: Keskerakond tõusis populaarseimaks erakonnaks]. [[ERR]], 23. oktoober 2020</ref> Kantar Emor nii veebis kui telefoni teel (kuni 2021. aasta lõpuni ainult veebis),<ref>[https://www.err.ee/1608479840/reitingute-erisaade-suurim-potentsiaal-toetust-kasvatada-on-eesti-200-l Reitingute erisaade: suurim potentsiaal toetust kasvatada on Eesti 200-l]. [[ERR]], 27. jaan 2022</ref><ref>[https://www.err.ee/1608478460/kantar-emor-reformierakond-langes-toetuselt-neljandaks Kantar Emor: Reformierakond langes toetuselt neljandaks]. [[ERR]], 27. jaan 2022</ref> Norstat peamiselt telefoni teel, osaliselt ka veebis.<ref>[https://www.err.ee/1140347/agregeeritud-reitingud-reformierakond-populaarseim Agregeeritud reitingud: Reformierakond populaarseim]. [[ERR]], 29. september 2020</ref> {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px;" ! style="width:280px;" | Küsitlusperiood ! style="width:195px;" | Allikas ! style="width:195px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:195px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:195px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:195px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:195px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:195px;" |[[Eesti 200]] ! style="width:195px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Rohelised]] ! style="width:195px;" |[[Elurikkuse Erakond|ERE]] ! style="width:195px;" |[[Eesti Vabaerakond|EVA]] ! style="width:195px;" |[[Eesti Tulevikuerakond|TULE]] ! style="width:50px;" | Muud ! style="width:20px;" | Valitsus<ref>Valitsuskoalitsiooni kuuluvate erakondade toetus kokku. Pärast 2019 valimisi moodustatud [[Jüri Ratase teine valitsus|Jüri Ratase teise valitsusse]] kuuluvad parteid (Keskerakond, EKRE ja Isamaa) said valimistel kokku 52,3% häältest, 2021. aastal moodustatud [[Kaja Kallase esimene valitsus|Kaja Kallase esimese valitsuse]] parteid (Reformierakond ja Keskerakond) 52%, alates 2022. aasta juunist üksi valitsuses jätkanud Reformierakond 28,9%, 2022. aasta juulis moodustatud [[Kaja Kallase teine valitsus|Kaja Kallase teise valitsuse]] parteid (Reformierakond, Isamaa ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond) 50,1%</ref> ! style="width:20px;" | Valim |- |19.–25. juuli 2022 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''32,8''' |'''16,3''' |'''21,0''' |'''8,1''' |'''9,2''' |'''10,4''' |1,7 | | |– |– |50,1 |≥1000 |- | 14.–20. juuli 2022 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''30''' | '''15''' | '''18''' | '''11''' | '''9''' | '''13''' | 3 | | | 1 | – | 50 | 1501 |- |18. juuli 2022|| colspan="11" |'''[[Kaja Kallase teine valitsus]] ([[Reformierakond|Reformierakonna]], [[Isamaa Erakond|Isamaa]] ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] koalitsioon) kinnitati ametisse'''<ref>[https://www.err.ee/1608660310/president-nimetas-uue-valitsuse-ametisse-ja-ministrid-andsid-vande President nimetas uue valitsuse ametisse ja ministrid andsid vande]. [[ERR]], 18. juuli 2022</ref> |- |12.–18. juuli 2022 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''33,9''' |'''18,0''' |'''16,8''' |'''10,7''' |'''8,8''' |'''8,3''' |1,7 | | |– |– |33,9 |≥1000 |- |5.–11. juuli 2022 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''32,4''' |'''16,9''' |'''18,5''' |'''9,8''' |'''8,1''' |'''11,5''' |1,8 | | |– |– |32,4 |≥1000 |- |27. juuni – 4. juuli 2022 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''32,5''' |'''17,9''' |'''21,1''' |'''8,0''' |'''7,6''' |'''10,5''' |1,6 | | |– |– |32,5 |≥1000 |- |14.–20. juuni 2022 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''34,1''' |'''16,0''' |'''22,6''' |'''7,6''' |'''5,8''' |'''9,9''' |2,1 | | |– |– |34,1 |≥1000 |- | 9.–14. juuni 2022 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''32''' | '''15''' | '''18''' | '''9''' | '''8''' | '''15''' | 3 | | | 0 | – | 32 | 1537 |- |7.–13. juuni 2022 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''35,0''' |'''16,6''' |'''21,3''' |'''8,4''' |'''6,5''' |'''9,1''' |1,8 | | |– |– |35,0 |≥1000 |- |juuni 2022 | [https://turu-uuringute.eu/erakondade-toetuse-muutumine-alates-riigikogu-valimistest-2019-6/ Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''31''' | '''17''' | '''18''' | '''10''' | '''7''' | '''12''' | 1 | | | – | – | 31/48<ref name=":0" /> | 600–700 |- |1.–6. juuni 2022 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''33,5''' |'''20,5''' |'''20,8''' |'''6,8''' |'''5,8''' |'''10,4''' |2,0 | | |– |– |54,0/33,5<ref name=":0">Küsitlusperioodi keskel jäi valitsusse vaid Reformierakond</ref> |≥1000 |- |3. juuni 2022|| colspan="11" |'''[[Keskerakond|Keskerakonna]] ministrid vabastati ametist, [[Reformierakond]] jäi valitsusse üksinda'''<ref name=KeskVälja>[https://www.err.ee/1608618844/kallas-saatis-keskerakonna-valitsusest-valja Kallas saatis Keskerakonna valitsusest välja]. [[ERR]], 3.juuni 2022</ref> |- |24.–30. mai 2022 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''34,7''' |'''16,7''' |'''19,4''' |'''6,4''' |'''7,0''' |'''13,7''' |0,7 | | |– |– |51,4 |≥1000 |- |16.–23. mai 2022 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''35,4''' |'''17,2''' |'''18,5''' |'''6,8''' |'''6,1''' |'''12,3''' |2,1 | | |– |– |52,6 |≥1000 |- | 12.–20. mai 2022 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''33''' | '''16''' | '''17''' | '''7''' | '''7''' | '''17''' | 3 | | | 1 | – | 49 | 1461 |- |mai 2022 | [https://www.err.ee/1608601696/turu-uuringud-reformierakond-kasvatas-konkurentide-ees-edumaad Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''32''' | '''13''' | '''19''' | '''6''' | '''8''' | '''16''' | 3 | | | – | – | 45 | u 700 |- |10.–16. mai 2022 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''33,3''' |'''14,7''' |'''20,6''' |'''7,5''' |'''8,0''' |'''12,9''' |2,1 | | |– |– |48,0 |≥1000 |- |4.–9. mai 2022 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''35,9''' |'''16,5''' |'''19,0''' |'''5,0''' |'''7,6''' |'''13,0''' |2,1 | | |– |– |52,4 |≥1000 |- |26. aprill – 2. mai 2022 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''30,6''' |'''19,4''' |'''23,3''' |4,7 |'''7,1''' |'''12,7''' |0,8 | | |– |– |50,0 |≥1000 |- |19.–25. aprill 2022 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''34,0''' |'''16,7''' |'''21,0''' |'''5,6''' |'''6,2''' |'''14,2''' |2,0 | | |– |– |50,7 |≥1000 |- | 14.–20. aprill 2022 | [https://www.err.ee/1608570475/emor-reformierakond-jatkab-liidrina-keskerakond-kaotas-toetust Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''25''' | '''16''' | '''18''' | '''7''' | '''9''' | '''21''' | 4 | | | 0 | – | 41 | 1495 |- |12.–18. aprill 2022 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''30,9''' |'''18,5''' |'''22,5''' |'''5,3''' |'''5,9''' |'''12,5''' |2,1 | | |– |– |49,4 |≥1000 |- |aprill 2022 | [https://www.err.ee/1608571570/koondkeskmised-reitingud-reformierakond-suurendas-teistega-vahet Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''30''' | '''14''' | '''20''' | '''7''' | '''7''' | '''18''' | 2 | | | – | – | 44 | 600–700 |- |6.–11. aprill 2022 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''32,1''' |'''16,0''' |'''20,8''' |'''5,7''' |'''5,9''' |'''16,6''' |2,1 | | |– |– |48,1 |≥1000 |- |28. märts – 4. aprill 2022 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''29,3''' |'''16,6''' |'''21,4''' |4,2 |'''6,3''' |'''19,3''' |2,3 | | |– |– |45,9 |≥1000 |- |21.–28. märts 2022 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''31,7''' |'''16,2''' |'''22,0''' |4,1 |'''5,2''' |'''17,9''' |1,8 | | |– |– |47,9 |≥1000 |- |14.–18. märts 2022 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''28,0''' |'''17,6''' |'''20,6''' |'''5,1''' |'''9,3''' |'''16,5''' |1,6 | | |– |– |45,6 |≥1000 |- | 10.–16. märts 2022 | [https://www.err.ee/1608534820/kantar-emor-reformierakond-taastas-selge-liidripositsiooni Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''26''' | '''18''' | '''18''' | '''6''' | '''8''' | '''19''' | 4 | | | 1 | – | 44 | 1274 |- |8.–14. märts 2022 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''24,5''' |'''18,9''' |'''24,3''' |'''6,6''' |'''7,3''' |'''16,2''' |0,8 | | |– |– |43,4 |≥1000 |- |märts 2022 | [https://www.err.ee/1608537052/turu-uuringud-keskerakonna-toetus-langes-rekordmadalale Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''23''' | '''14''' | '''21''' | '''7''' | '''8''' | '''22''' | 2,5 | | | – | – | 37 | 600–700 |- |1.–7. märts 2022 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''31,2''' |'''13,7''' |'''18,9''' |'''5,8''' |'''8,1''' |'''19,7''' |1,3 | | |– |– |44,9 |≥1000 |- | 22.–28. veebr 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''26,5''' | '''14,9''' | '''22,6''' | '''6,3''' | '''7,7''' | '''20,4''' | 1,0 | | | – | – | 41,4 | ≥1000 |- | 15.–21. veebr 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''23,3''' | '''18,2''' | '''21,8''' | '''7,9''' | '''8,2''' | '''17,8''' | 2,4 | | | – | – | 41,5 | ≥1000 |- | 10.–18. veebr 2022 | [https://www.err.ee/1608507122/harukordne-seis-neli-erakonda-sisuliselt-vordse-toetusega Kantar Emor] | '''20''' | '''20''' | '''20''' | '''7''' | '''9''' | style="background:#DDA0DD | '''21''' | 3 | | | 0 | – | 40 | 1503 |- | veebr 2021 | [https://www.err.ee/1608504833/reitingud-eesti-200-ja-ekre-liidrid-keskerakond-langes-neljandaks Turu-uuringud] | '''18''' | '''15''' | '''22''' | '''7''' | '''9''' | style="background:#DDA0DD | '''23''' | – | | | – | – | 33 | 600–700 |- | 8.–14. veebr 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''23,1''' | '''18,6''' | '''19,5''' | '''7,2''' | '''8,1''' | '''20,9''' | 2,1 | | | – | – | 41,7 | ≥1000 |- | 1.–7. veebr 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''23,5''' | '''19,6''' | '''21,0''' | '''8,5''' | '''7,6''' | '''18,4''' | 0,9 | | | – | – | 43,1 | ≥1000 |- | 25.–31. jaan 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | '''18,2''' | '''23,1''' | style="background:#6495ED" | '''27,7''' | '''6,5''' | '''5,9''' | '''16,0''' | 2,1 | | | – | – | 41,3 | ≥1000 |- | 18.–24. jaan 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''21,9''' | '''21,8''' | '''20,3''' | '''7,3''' | '''9,0''' | '''18,3''' | 0,9 | | | – | – | 43,7 | ≥1000 |- | 13.–21. jaan 2022 | [https://www.err.ee/1608478460/kantar-emor-reformierakond-langes-toetuselt-neljandaks Kantar Emor] | '''19''' | '''20''' | style="background:#6495ED" | '''22''' | '''9''' | '''7''' | '''20''' | 4 | | | 1 | – | 39 | 1358 |- | jaan 2021 | [https://www.err.ee/1608479825/ka-teine-uuring-naitab-reformierakonna-langemist-neljandaks Turu-uuringud] | '''18''' | '''20''' | style="background:#6495ED" | '''24''' | '''7''' | '''8''' | '''20''' | – | | | – | – | 38 | 873 |- | 11.–17. jaan 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | '''22,0''' | '''20,6''' | style="background:#6495ED" | '''24,9''' | '''6,6''' | '''6,7''' | '''17,1''' | 1,4 | | | – | – | 42,6 | ≥1000 |- | 5.–10. jaan 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''24,4''' | '''18,6''' | '''23,9''' | '''5,9''' | '''8,7''' | '''15,9''' | 1,8 | | | – | – | 43,0 | ≥1000 |- | 27. dets 2021 – 4. jaan 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''27,4''' | '''21,2''' | '''20,5''' | '''6,9''' | '''6,4''' | '''15,0''' | 1,9 | | | – | – | 48,6 | ≥1000 |- | 14.–20. dets 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''24,2''' | '''22,1''' | '''19,9''' | '''7,8''' | '''5,8''' | '''16,7''' | 1,6 | | | – | – | 46,3 | ≥1000 |- | 9.–15. dets 2021 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor] | '''19''' | '''17''' | style="background:#6495ED" | '''22''' | '''7''' | '''10''' | '''20''' | 4 | | | 1 | 0 | 36 | 1220 |- | 7.–13. dets 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''27,1''' | '''18,7''' | '''22,4''' | '''7,8''' | '''8,0''' | '''14,5''' | 1,0 | | | – | – | 45,8 | ≥1000 |- | 1.–7. dets 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''25,8''' | '''19,2''' | '''19,5''' | '''8,3''' | '''7,7''' | '''16,0''' | 2,4 | | | – | – | 45,0 | ≥1000 |- | 30. nov – 7. dets 2021 | [https://www.err.ee/1608430349/reitingud-nelja-partei-toetus-aasta-lopus-vordsustus Turu-uuringud] | '''21''' | '''20''' | style="background:#6495ED" | '''22''' | '''7''' | '''8''' | '''18''' | 2 | | | 1 | – | 41 | 1009 |- | 23.–29. nov 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | '''19,8''' | style="background:#D3F2D0" | '''22,3''' | '''21,3''' | '''8,2''' | '''9,3''' | '''16,0''' | 1,3 | | | – | – | 42,1 | ≥1000 |- | 16.–22. nov 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | '''20,0''' | '''20,8''' | style="background:#6495ED" | '''24,4''' | '''7,8''' | '''9,0''' | '''15,0''' | 2,0 | | | – | – | 40,8 | ≥1000 |- | 11.–17. nov 2021 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''20''' | '''16''' | style="background:#6495ED" | '''20''' | '''10''' | '''12''' | '''19''' | 3 | | | 1 | 0 | 36 | 1045 |- | 9.–15. nov 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | '''22,0''' | style="background:#D3F2D0" | '''23,6''' | '''23,0''' | '''7,3''' | '''8,7''' | '''12,8''' | 2,0 | | | – | – | 45,6 | ≥1000 |- | 4.–9. nov 2021 | [https://www.err.ee/1608404246/reitingud-eesti-200-toetus-tousis-ekre-ga-vordseks Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''21''' | '''17''' | '''19''' | '''9''' | '''10''' | '''19''' | 2 | | | | – | 38 | 1000 |- | 2.–8. nov 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | '''20,5''' | '''20,5''' | style="background:#6495ED" | '''25,5''' | '''8,0''' | '''9,4''' | '''12,7''' | 2,7 | | | – | – | 41,0 | ≥1000 |- | 27. okt – 2. nov 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | '''20,8''' | style="background:#D3F2D0" | '''22,8''' | '''21,9''' | '''7,7''' | '''8,0''' | '''16,9''' | 1,5 | | | – | – | 43,1 | ≥1000 |- | 20.–25. okt 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | '''22,8''' | '''20,3''' | style="background:#6495ED" | '''24,0''' | '''8,3''' | '''7,3''' | '''14,2''' | 1,6 | | | – | – | 43,1 | ≥1000 |- | 14.–20. okt 2021 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''23''' | '''18''' | '''21''' | '''8''' | '''10''' | '''16''' | 4 | | | 1 | 0 | 41 | 1218 |- | 13.–18. okt 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | '''23,5''' | '''18,1''' | style="background:#6495ED" | '''26,4''' | '''9,0''' | '''8,9''' | '''11,1''' | 1,6 | | | – | – | 41,6 | ≥1000 |- | 5.–12. okt 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''26,7''' | '''19,7''' | '''22,0''' | '''6,7''' | '''8,3''' | '''11,9''' | 2,4 | | | – | – | 46,4 | ≥1000 |- | 4.–8. okt 2021 | [https://www.err.ee/1608369441/reitingud-reformierakond-juhib-napilt-ekre-ees-eesti-200-kaotas-toetust Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''24''' | '''19''' | '''23''' | '''7''' | '''7''' | '''13''' | 3 | | | 1 | – | 43 | 1000 |- | 28. sept – 5. okt 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | '''22,8''' | '''19,8''' | style="background:#6495ED" | '''26,3''' | '''7,0''' | '''7,9''' | '''12,5''' | 2,3 | | | – | – | 42,6 | ≥1000 |- | 22.–27. sept 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | '''22,9''' | '''22,3''' | style="background:#6495ED" | '''24,6''' | '''7,9''' | '''9,0''' | '''11,1''' | 1,5 | | | – | – | 45,2 | ≥1000 |- | 16.–21. sept 2021 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''27''' | '''16''' | '''22''' | '''6''' | '''9''' | '''16''' | 3 | | | 1 | 1 | 43 | 1060 |- | 14.–20. sept 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | '''24,1''' | '''15,4''' | style="background:#6495ED" | '''26,1''' | '''5,9''' | '''10,1''' | '''14,0''' | 2,0 | | | – | – | 39,5 | ≥1000 |- | 6.–15. sept 2021 | [https://www.err.ee/1608342428/reitingud-isamaa-toetus-moodus-sotside-omast Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''24''' | '''17''' | '''22''' | '''8''' | '''7''' | '''16''' | 3 | | | 1 | – | 41 | 1003 |- | 8.–13. sept 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''25,6''' | '''21,3''' | '''23,6''' | '''6,2''' | '''9,8''' | '''10,4''' | 2,2 | | | – | – | 46,9 | ≥1000 |- | 1.–7. sept 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''24,7''' | '''19,2''' | '''24,6''' | '''8,4''' | '''7,2''' | '''12,4''' | 2,4 | | | – | – | 43,9 | ≥1000 |- | 25.–31. aug 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''28,2''' | '''17,7''' | '''22,0''' | '''7,7''' | '''7,6''' | '''13,6''' | 2,2 | | | – | – | 45,9 | ≥1000 |- | 17.–24. aug 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''30,0''' | '''18,1''' | '''23,1''' | '''5,8''' | '''9,2''' | '''11,6''' | 1,9 | | | – | – | 48,1 | ≥1000 |- | 12.–17. aug 2021 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''25''' | '''16''' | '''24''' | 4 | '''11''' | '''15''' | 4 | | | 1 | 0 | 41 | 1058 |- | 9.–16. august 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''32,1''' | '''17,3''' | '''18,3''' | '''5,0''' | '''8,5''' | '''14,7''' | 2,7 | | | – | – | 49,4 | ≥1000 |- | 5.–13. aug 2021 | [https://www.err.ee/1608314669/reitingud-reformierakond-liider-keskerakonna-toetus-vordsustus-eesti-200-ga Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''24''' | '''17''' | '''21''' | '''5''' | '''9''' | '''16''' | 4 | | | 1 | – | 41 | 1000 |- | 3.–7. august 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''29,9''' | '''18,8''' | '''23,5''' | '''5,9''' | '''8,9''' | '''10,2''' | 1,8 | | | – | – | 48,7 | ≥1000 |- | 27. juuli – 2. august 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''28,8''' | '''17,8''' | '''24,8''' | '''5,8''' | '''7,6''' | '''12,1''' | 2,3 | | | – | – | 46,6 | ≥1000 |- | 20.–27. juuli 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''33,9''' | '''15,0''' | '''23,2''' | '''5,4''' | '''7,2''' | '''13,2''' | 1,4 | | | – | – | 48,9 | ≥1000 |- | 14.–22. juuli 2021 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor] | '''23''' | '''20''' | style="background:#6495ED" | '''25''' | 4 | '''9''' | '''15''' | 3 | | | 1 | 0 | 43 | 1001 |- | 13.–19. juuli 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''29,5''' | '''16,3''' | '''26,3''' | '''6,2''' | '''6,9''' | '''12,6''' | 1,5 | | | – | – | 45,8 | ≥1000 |- | 6.–12. juuli 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''28,8''' | '''17,7''' | '''24,4''' | '''6,3''' | '''7,0''' | '''12,7''' | 0,8 | | | – | – | 46,5 | ≥1000 |- | 28. juuni – 4. juuli 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''30,0''' | '''20,4''' | '''21,0''' | '''6,1''' | '''7,0''' | '''11,4''' | 2,5 | | | – | – | 50,4 | ≥1000 |- | 15.–21. juuni 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''28,7''' | '''18,9''' | '''21,1''' | 4,7 | '''9,2''' | '''13,5''' | 2,1 | | | – | – | 47,6 | ≥1000 |- | 10.–16. juuni 2021 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''25''' | '''18''' | '''20''' | 4 | '''13''' | '''16''' | 2 | | | 1 | 0 | 43 | 997 |- | 8.–14. juuni 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''26,6''' | '''18,8''' | '''25,5''' | '''5,6''' | '''8,5''' | '''10,9''' | 1,7 | | | – | – | 45,4 | ≥1000 |- | 3.–10. juuni 2021 | [https://www.err.ee/1608248025/reitingud-ekre-rebis-reformierakonnale-jarele Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''24''' | '''19''' | '''23''' | '''7''' | '''9''' | '''13''' | 3 | | | 1 | – | 43 | 1000 |- | 1.–7. juuni 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''29,6''' | '''20,5''' | '''21,1''' | '''5,2''' | '''7,0''' | '''14,0''' | 1,5 | | | – | – | 50,1 | ≥1000 |- | 26.–31. mai 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''29,3''' | '''21,0''' | '''19,9''' | '''5,9''' | '''8,2''' | '''11,2''' | 2,8 | | | – | – | 50,3 | ≥1000 |- | 19.–25. mai 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''31,8''' | '''17,9''' | '''20,6''' | '''5,5''' | '''7,1''' | '''13,7''' | 2,4 | | | – | – | 49,7 | ≥1000 |- | 12.–18. mai 2021 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''28''' | '''16''' | '''19''' | '''7''' | '''11''' | '''16''' | 3 | | | 2 | 0 | 44 | 1050 |- | 12.–17. mai 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''32,5''' | '''18,1''' | '''21,2''' | 4,8 | '''7,7''' | '''13,2''' | 1,2 | | | – | – | 50,6 | ≥1000 |- | 6.–11. mai 2021 | [https://www.err.ee/1608212701/reitingud-reformierakond-liider-ekre-ja-keskerakonna-toetus-uhtlustus Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''26''' | '''20''' | '''21''' | '''5''' | '''8''' | '''15''' | 2 | | | 0 | – | 46 | 1002 |- | 4.–10. mai 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''30,4''' | '''18,7''' | '''20,5''' | 4,4 | '''8,4''' | '''15,2''' | 1,4 | | | – | – | 49,1 | ≥1000 |- | 27. apr – 3. mai 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''29,1''' | '''20,7''' | '''23,9''' | 4,8 | '''6,0''' | '''11,9''' | 1,9 | | | – | – | 49,8 | ≥1000 |- | 20.–26. apr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''33,4''' | '''22,3''' | '''15,6''' | '''5,7''' | '''6,9''' | '''12,1''' | 1,9 | | | – | – | 55,7 | ≥1000 |- | 15.–21. apr 2021 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''27''' | '''19''' | '''21''' | '''5''' | '''8''' | '''14''' | 3 | | | 2 | 0 | 46 | 1110 |- | 13.–19. apr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''29,7''' | '''19,3''' | '''17,4''' | '''5,9''' | '''6,9''' | '''16,9''' | 2,1 | | | – | – | 49,0 | ≥1000 |- | 8.–14. apr 2021 | [https://www.err.ee/1608178324/reitingud-ekre-toetus-tousis-rekordtasemele Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''27''' | '''19''' | '''23''' | '''5''' | '''7''' | '''13''' | 2 | | | 1 | – | 46 | 1010 |- | 7.–12. apr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''30,5''' | '''17,3''' | '''21,2''' | '''5,7''' | '''8,2''' | '''13,5''' | 1,6 | | | – | – | 47,8 | ≥1000 |- | 30. märts – 5. apr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''34,4''' | '''20,1''' | '''19,6''' | '''5,1''' | '''6,3''' | '''10,9''' | 1,7 | | | – | – | 54,5 | ≥1000 |- | 23.–29. märts 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''35,2''' | '''20,7''' | '''18,2''' | '''5,4''' | '''5,7''' | '''12,4''' | 1,9 | | | – | – | 55,9 | ≥1000 |- | 17.–22. märts 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''33,3''' | '''19,4''' | '''17,7''' | '''6,6''' | '''6,6''' | '''12,2''' | 2,5 | | | – | – | 52,7 | ≥1000 |- | 11.–16. märts 2021 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''28''' | '''18''' | '''19''' | '''5''' | '''9''' | '''16''' | 4 | | | 1 | 1 | 46 | 1114 |- | 10.–15. märts 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''31,5''' | '''23,0''' | '''20,5''' | 4,7 | '''6,2''' | '''10,1''' | 2,0 | | | – | – | 54,5 | ≥1000 |- | 9.–15. märts 2021 | [https://www.err.ee/1608146554/reitingud-keskerakonnal-onnestus-toetust-veidi-tosta Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''26''' | '''20''' | '''19''' | '''6''' | '''9''' | '''15''' | 3 | | | 1 | – | 46 | 1005 |- | 2.–8. märts 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''36,7''' | '''17,0''' | '''20,3''' | '''6,2''' | '''5,3''' | '''10,5''' | 2,9 | | | – | – | 53,7 | ≥1000 |- | 23. veebr – 1. märts 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''35,4''' | '''18,8''' | '''20,5''' | 4,9 | '''6,2''' | '''11,2''' | 1,9 | | | – | – | 54,2 | ≥1000 |- | 16.–22. veebr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''35,3''' | '''19,3''' | '''18,1''' | '''5,4''' | '''6,1''' | '''12,5''' | 2,1 | | | – | – | 54,6 | ≥1000 |- | 11.–15. veebr 2021 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''30''' | '''17''' | '''20''' | '''5''' | '''9''' | '''15''' | 2 | | | 1 | 0 | 47 | 1124 |- | 10.–15. veebr 2021 | [https://www.err.ee/1608114073/keskerakonna-toetus-kukkus-viimaste-aastate-madalaimale-tasemele Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''28''' | '''17''' | '''20''' | '''6''' | '''7''' | '''16''' | 2 | | | 1 | – | 45 | 1005 |- | 9.–15. veebr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''35,2''' | '''15,5''' | '''20,2''' | 4,8 | '''7,6''' | '''13,7''' | 1,9 | | | – | – | 50,7 | ≥1000 |- | 2.–8. veebr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''34,6''' | '''20,7''' | '''19,1''' | '''6,1''' | '''5,0''' | '''11,7''' | 1,6 | | | – | – | 55,3 | ≥1000 |- | 26. jaan – 1. veebr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''32,3''' | '''18,6''' | '''17,1''' | '''5,1''' | '''7,7''' | '''15,4''' | 2,5 | | | – | – | 50,9 | ≥1000 |- |26. jaan 2021|| colspan="11" |'''[[Kaja Kallase esimene valitsus]] ([[Reformierakond|Reformierakonna]] ja [[Keskerakond|Keskerakonna]] koalitsioon) kinnitati ametisse'''<ref name=RefKeskValitsus>[https://www.err.ee/1608085537/galerii-ja-video-president-nimetas-uue-valitsuse-ametisse Galerii ja video: president nimetas uue valitsuse ametisse]. [[ERR]], 25.jaan 2021</ref> |- | 18.–25. jaan 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''31,6''' | '''20,7''' | '''19,2''' | '''5,2''' | '''5,1''' | '''15,0''' | 2,4 | | | – | – | – | ≥1000 |- | 12.–21. jaan 2021 | [https://www.err.ee/1608086737/voimupoore-tostis-reformierakonna-ja-langetas-keskerakonna-toetust Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''27''' | '''20''' | '''17''' | '''6''' | '''8''' | '''14''' | 3 | | | 1 | – | – | 1008 |- | 14.–19. jaan 2021 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''27''' | '''19''' | '''14''' | '''8''' | '''9''' | '''17''' | 4 | | | 1 | – | | 1219 |- | 12.–18. jaan 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''28,7''' | '''21,8''' | '''16,3''' | '''7,0''' | '''7,5''' | '''14,2''' | 2,7 | | | – | – | – | ≥1000 |- |13. jaan 2021|| colspan="11" |'''[[Jüri Ratase teine valitsus]] (Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsioon) astus tagasi'''<ref name=RatasTagasi>[https://www.err.ee/1608071596/ratas-viis-presidendile-tagasiastumispalve Ratas viis presidendile tagasiastumispalve]. [[ERR]], 13. jaan 2021</ref> |- | 5.–11. jaan 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''29,5''' | '''20,9''' | '''15,1''' | '''5,2''' | '''8,7''' | '''15,2''' | 1,9 | | | – | – | 41,2 | ≥1000 |- | 29. dets 2020 – 4. jaan 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''29,6''' | '''22,1''' | '''14,7''' | '''5,5''' | '''8,8''' | '''15,2''' | 2,0 | | | – | – | 42,3 | ≥1000 |- | 16.–21. dets 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''28,1''' | '''20,9''' | '''15,9''' | '''7,4''' | '''6,4''' | '''17,3''' | 2,1 | | | – | – | 44,2 | ≥1000 |- | 9.–14. dets 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''26,4''' | '''21,5''' | '''14,2''' | '''5,9''' | '''8,6''' | '''18,1''' | 3,1 | | | – | – | 41,6 | ≥1000 |- | 3.–9. dets 2020 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''27''' | '''16''' | '''17''' | '''7''' | '''9''' | '''18''' | '''5''' | | | 1 | 0 | 40 | 1151 |- | 1.–7. dets 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''31,2''' | '''21,4''' | '''13,2''' | '''5,5''' | '''8,1''' | '''15,4''' | 1,7 | | | – | – | 40,1 | ≥1000 |- | 27. nov – 7. dets 2020 | [https://www.err.ee/1202347/reitingud-eesti-200-astub-reformierakonnale-kandadele Turu-uuringud] | 21 | style="background:#D3F2D0| '''25''' | '''14''' | '''5''' | '''9''' | '''20''' | 3 | | | 1 | 2 | 44 | 881 |- | 24.–30. nov 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''28,8''' | '''22,8''' | '''14,7''' | 4,9 | '''6,6''' | '''15,3''' | 3,6 | | | 1,1 | 2,2 | 42,4 | ≥1000 |- | 17.–23. nov 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''29,6''' | '''21,0''' | '''13,1''' | '''6,5''' | '''9,4''' | '''14,8''' | 3,0 | | | 0,4 | 2,2 | 40,6 | ≥1000 |- | 13.–18. nov 2020 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''28''' | '''17''' | '''16''' | '''6''' | '''10''' | '''18''' | 3 | | | 2 | 0 | 39 | 1281 |- | 11.–16. nov 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''33,7''' | '''19,6''' | '''14,6''' | '''6,0''' | '''8,3''' | '''13,4''' | 2,3 | | | 0,6 | 1,5 | 40,2 | ≥1000 |- | 3.–9. nov 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''29,7''' | '''24,5''' | '''16,5''' | 4,5 | '''9,1''' | '''11,4''' | 2,9 | | | 0,4 | 1,0 | 45,5 | ≥1000 |- | 30. okt – 9. nov 2020 | [https://www.err.ee/1158858/reitingud-eesti-200-kasvatas-jouliselt-toetust Turu-uuringud] | 23 | style="background:#D3F2D0| '''24''' | '''15''' | '''6''' | '''10''' | '''13''' | 4 | | | 1 | – | 45 | 854 |- | 27. okt – 2. nov 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''31,5''' | '''21,0''' | '''18,2''' | 4,9 | '''7,2''' | '''10,1''' | 2,5 | | | 0,3 | 4,3 | 44,1 | ≥1000 |- | 22.–26. okt 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''35,1''' | '''20,3''' | '''14,2''' | '''6,9''' | '''8,6''' | '''8,9''' | 3,1 | | | 0,6 | 2,3 | 41,4 | ≥1000 |- | 14.–20. okt 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''29,4''' | '''25,0''' | '''17,2''' | '''6,1''' | '''9,1''' | '''9,3''' | 2,1 | | | 0,6 | 1,2 | 48,3 | ≥1000 |- | 1.–15. okt 2020 | [https://www.err.ee/1149765/turu-uuringute-reitingud-keskerakond-tousis-populaarseimaks-erakonnaks Turu-uuringud] | 26 | style="background:#D3F2D0| '''27''' | '''18''' | '''5''' | '''9''' | '''7''' | 3 | | | 1 | 4 | 49 | 873 |- | 8.–14. okt 2020 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''33''' | '''17''' | '''15''' | '''5''' | '''11''' | '''13''' | 3 | | | 2 | 1 | 37 | 1030 |- | 6.–13. okt 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''32,2''' | '''22,3''' | '''18,1''' | 4,4 | '''9,0''' | '''7,7''' | 3,5 | | | 0,6 | 2,2 | 44,8 | ≥1000 |- | 28. sept – 5. okt 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''35,1''' | '''21,2''' | '''15,7''' | '''5,7''' | '''9,6''' | '''8,1''' | 2,2 | | | 1,4 | 1,0 | 42,6 | ≥1000 |- | 23.–28. sept 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''31,4''' | '''22,8''' | '''17,0''' | 4,2 | '''12,1''' | '''5,8''' | 3 | | | 0,5 | 3,2 | 44,0 | ≥1000 |- | 17.–23. sept 2020 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''32''' | '''18''' | '''13''' | '''6''' | '''12''' | '''13''' | 3 | | | 2 | 1 | 37 | 1089 |- | 15.–21. sept 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''34,7''' | '''21,6''' | '''14,3''' | 4,8 | '''8,2''' | '''8,1''' | 3,2 | | | 1,4 | 3,7 | 40,7 | ≥1000 |- | 7.–17. sept 2020 | [https://www.err.ee/1138657/reitingud-reformierakond-tousis-taas-populaarseimaks-parteiks Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''27''' | '''24''' | '''16''' | '''5''' | '''11''' | '''9''' | 3 | | | 3 | – | 45 | 1010 |- | 9.–15. sept 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''32,5''' | '''22,5''' | '''13,8''' | '''5,8''' | '''9,1''' | '''9,7''' | 2,5 | | | 1,4 | 2,7 | 42,1 | ≥1000 |- | 2.–9. sept 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''33,3''' | '''26,2''' | '''15,5''' | 4,6 | '''8,3''' | '''8,4''' | 2,0 | | | 0,8 | 0,9 | 46,3 | ≥1000 |- | 25.–31. aug 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''33,0''' | '''24,5''' | '''16,2''' | 4,0 | '''8,8''' | '''7,6''' | 3,3 | | | 1,2 | 1,4 | 44,7 | ≥1000 |- |20. aug 2020|| colspan="11" |'''[[Elurikkuse Erakond|Elurikkuse Erakonna]] (ERE) ja [[Vabaerakond|Vabaerakonna]] (EVA) ühinemisel loodi [[Eesti Tulevikuerakond]] (TULE) '''<ref>[https://www.err.ee/1126004/vabaerakond-ja-elurikkuse-erakond-uhinesid-tulevikuerakonnaks Vabaerakond ja Elurikkuse Erakond ühinesid Tulevikuerakonnaks]. [[ERR]], 20. august 2020</ref> |- | 17.–25. august 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''35,5''' | '''20,9''' | '''16,1''' | '''5,8''' | '''6,7''' | '''9,9''' | 1,3 | 0,5 | 0,7 | | 2,6 | 42,8 | ≥1000 |- | 12.–24. aug 2020 | [https://www.err.ee/1127504/turu-uuringud-reformierakonna-toetus-jai-augustis-keskerakonnale-alla Turu-uuringud] | '''23''' | style="background:#D3F2D0| '''26''' | '''20''' | '''5''' | '''10''' | '''9''' | 2 | 1 | 0 | | – | 50 | 1003 |- | aug 2020 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''30''' | '''17''' | '''17''' | '''5''' | '''13''' | '''14''' | 2 | 1 | 1 | | 0 | 39 | – |- | 10.–17. aug 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''33,0''' | '''22,9''' | '''15,4''' | '''6,1''' | '''9,8''' | '''7,9''' | 2,3 | 0,5 | 0,6 | | 1,5 | 44,4 | ≥1000 |- | 4.–10. aug 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''32,1''' | '''19,4''' | '''19,0''' | '''6,2''' | '''8,4''' | '''9,4''' | 1,2 | 1,2 | 1,1 | | 2,0 | 44,6 | ≥1000 |- | 28. juuli – 3. aug 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''33,0''' | '''22,5''' | '''18,4''' | '''5,9''' | '''8,8''' | '''6,8''' | 2,6 | 0,6 | 0,9 | | 0,5 | 46,8 | ≥1000 |- | 21.–28. juuli 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''31,2''' | '''24,1''' | '''18,6''' | '''6,4''' | '''8,7''' | '''6,8''' | 2,2 | 0,3 | 0,6 | | 1,1 | 49,1 | ≥1000 |- | 16.–22. juuli 2020 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor]<ref>[https://www.postimees.ee/7024521/kantar-emor-erakondade-reitingutes-on-taastunud-kriisieelne-olukord Kantar Emor: erakondade reitingutes on taastunud kriisieelne olukord]. [[Postimees]], 24. juuli 2020</ref> | style="background:#FEF4AE" | '''31''' | '''17''' | '''18''' | '''6''' | '''9''' | '''14''' | 3 | 1 | 0 | | 1 | 41 | 1125 |- | 14.–20. juuli 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''34,0''' | '''23,5''' | '''16,8''' | '''5,6''' | '''8,7''' | '''6,9''' | 2,3 | 1,0 | 0,3 | | 0,9 | 45,9 | ≥1000 |- | 7.–13. juuli 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''32,3''' | '''23,2''' | '''15,8''' | 4,4 | '''10,2''' | '''7,5''' | 2,2 | 0,6 | 0,4 | | 3,4 | 43,4 | ≥1000 |- | 29. juuni – 6. juuli 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''32,1''' | '''22,9''' | '''14,8''' | '''6,1''' | '''9,2''' | '''9,6''' | 2,5 | 0,5 | 0,6 | | 1,7 | 43,8 | ≥1000 |- | 16.–22. juuni 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''30,3''' | '''26,1''' | '''16,0''' | '''5,9''' | '''9,3''' | '''9,2''' | 1,3 | 0,3 | 0,9 | | 0,7 | 48,0 | ≥1000 |- | 9.–16. juuni 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''31,7''' | '''27,0''' | '''16,3''' | '''5,9''' | '''7,6''' | '''7,4''' | 2,4 | 0,4 | 0,0 | | 1,3 | 49,2 | ≥1000 |- | 9.–15. juuni 2020 | [https://www.err.ee/1103451/isamaa-toetus-langes-kolmele-protsendile Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''33''' | '''27''' | '''16''' | 3 | '''8''' | '''9''' | 2 | 1 | 0 | | – | 46 | 1035 |- | juuni 2020 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''28''' | '''19''' | '''19''' | '''5''' | '''10''' | '''13''' | 3 | 2 | 0 | | 1 | 43 | – |- | 1.–8. juuni 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''30,3''' | '''22,8''' | '''20,3''' | 4,7 | '''7,6''' | '''7,2''' | 3,4 | 0,4 | 0,4 | | 2,9 | 47,8 | ≥1000 |- | 25. mai – 1. juuni 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''30,8''' | '''24,5''' | '''16,7''' | '''5,6''' | '''9,3''' | '''7,7''' | 1,4 | 1,2 | 0,3 | | 2,5 | 46,8 | ≥1000 |- | 18.–25. mai 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''32,4''' | '''27,1''' | '''12,4''' | '''6,3''' | '''7,4''' | '''7,3''' | 3,8 | 0,8 | 0,4 | | 2,1 | 45,8 | ≥1000 |- | 14.–20. mai 2020 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor]<ref>[https://www.postimees.ee/6979281/kantar-emor-eriolukord-langetas-reformierakonna-toetust Kantar Emor: eriolukord langetas Reformierakonna toetust], 22.05.2020</ref> | style="background:#FEF4AE" | '''24''' | '''20''' | '''22''' | 4 | '''12''' | '''14''' | 2 | 2 | 0 | | 0 | 46 | 1268 |- | 12.–18. mai 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''30,8''' | '''26,0''' | '''16,7''' | 4,6 | '''7,3''' | '''8,5''' | 2,0 | 0,7 | 1,1 | | 2,3 | 47,3 | ≥1000 |- | 7.–15. mai 2020 | [https://www.err.ee/1092516/keskerakonna-toetus-kerkis-valimiste-jargse-aja-korgeimale-ekre-l-langes-madalaimale-tasemele Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''30''' | '''27''' | '''15''' | '''6''' | '''7''' | '''8''' | 2 | 1 | 0 | | – | 48 | 1004 |- | 6.–12. mai 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''29,1''' | '''25,0''' | '''18,0''' | '''5,9''' | '''8,3''' | '''8,2''' | 2,3 | 0,9 | 0,2 | | 2,1 | 48,9 | ≥1000 |- | 24. apr – 5. mai 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''29,8''' | '''23,8''' | '''19,2''' | 4,6 | '''9,3''' | '''8,6''' | 2,7 | 0,2 | 0,8 | | 1,0 | 47,6 | ≥1000 |- | 21.—27. apr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''29,3''' | '''27,8''' | '''18,1''' | '''5,3''' | '''8,1''' | '''6,2''' | 2,1 | 0,3 | 0,7 | | 2,3 | 51,2 | ≥1000 |- | 20.–22. apr 2020 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor]<ref>[https://www.err.ee/1082760/emor-reformierakond-kindel-liider-ekre-ja-keskerakonna-toetused-vordsustusid Emor: Reformierakond kindel liider, EKRE ja Keskerakonna toetused võrdsustusid], 27.04.2020</ref> | style="background:#FEF4AE" | '''30''' | '''18''' | '''19''' | 4 | '''10''' | '''14''' | 3 | 2 | 0 | | 1 | 41 | 1280 |- | 15.—20. apr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''34,6''' | '''22,3''' | '''18,1''' | '''5,2''' | '''8,2''' | '''6,5''' | 2,3 | 0,6 | 0,2 | | 1,8 | 45,6 | ≥1000 |- | 7.—14. apr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''32,9''' | '''23,5''' | '''16,3''' | '''6,3''' | '''8,0''' | '''8,4''' | 1,8 | 0,5 | 0,4 | | 1,9 | 46,1 | ≥1000 |- | 6.–7. apr 2020 | [https://www.err.ee/1077988/reitingud-reformierakond-liider-keskerakond-suurendas-ekre-ga-vahet Turu-uuringud]<ref>[https://www.err.ee/1078877/stamberg-keskerakond-peaks-tosiselt-motlema-oma-toetuse-langusele-ida-virus Stamberg: Keskerakond peaks tõsiselt mõtlema oma toetuse langusele Ida-Virus]. [[ERR]], 17.04.2020</ref> | style="background:#FEF4AE" | '''27''' | '''24''' | '''17''' | '''7''' | '''8''' | '''11''' | 2 | 1 | 1 | | – | 48 | 1000 |- | 31. märts — 6. apr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''33,5''' | '''25,7''' | '''14,1''' | '''5,1''' | '''7,6''' | '''8,0''' | 2,1 | 0,9 | 0,7 | | 2,3 | 44,9 | ≥1000 |- | 24.–30. märts 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | '''29,7''' | style="background:#D3F2D0|'''30,4''' | '''15,9''' | 4,1 | '''6,8''' | '''7,7''' | 2,2 | 0,3 | 0,5 | | 2,4 | 50,4 | ≥1000 |- | 18.–23. märts 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''29,6''' | '''26,1''' | '''16,9''' | '''5,4''' | '''8,6''' | '''7,2''' | 3,2 | 1,0 | 0,3 | | 1,7 | 48,4 | ≥1000 |- | 12.–18. märts 2020 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor]<ref name=Emor23032019>[https://www.kantaremor.ee/pressiteated/reformierakond-juhib-kuid-vahe-teistega-hakkab-vahenema/ Reformierakond juhib, kuid vahe teistega hakkab vähenema], 23.03.2020</ref> | style="background:#FEF4AE" | '''29''' | '''17''' | '''21''' | 4 | '''12''' | '''13''' | 3 | 2 | 0 | | 0 | 41,8 | 1118 |- | 10.–16. märts 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''30,7''' | '''26,2''' | '''16,5''' | '''6,3''' | '''7,2''' | '''9,4''' | 1,8 | 0,4 | 0,2 | | 1,3 | 49,0 | ≥1000 |- | 6.–16. märts 2020 | [https://www.err.ee/1065962/reitingud-ekre-toetus-vordsustus-keskerakonnaga-eesti-200-moodus-sotsidest Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''26''' | '''22''' | '''20''' | '''6''' | '''9''' | '''12''' | 3 | 1 | 1 | | – | 48 | 1056 |- | 4.–9. märts 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''29,5''' | '''21,6''' | '''16,9''' | '''6,1''' | '''10,5''' | '''8,9''' | 2,8 | 0,7 | 0,5 | | 2,5 | 44,6 | ≥1000 |- | 26. veebr – 2. märts 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''33,2''' | '''24,2''' | '''16,3''' | '''5,8''' | '''7,0''' | '''6,6''' | 2,5 | 0,1 | 0,7 | | 3,2 | 46,3 | ≥1000 |- | 19.–25. veebr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''33,2''' | '''19,3''' | '''18,4''' | '''6,9''' | '''10,2''' | '''7,5''' | 2,1 | 1,0 | 0,5 | | 0,9 | 44,6 | ≥1000 |- | veebr 2020 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor]<ref name=Emor23032019 /> | style="background:#FEF4AE" | '''31''' | '''18''' | '''17''' | 4 | '''12''' | '''14''' | 3 | 1 | 0 | | 1 | 38,5 | – |- | 13.–18. veebr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''30,9''' | '''22,4''' | '''18,0''' | '''6,0''' | '''7,9''' | '''9,8''' | 3,0 | 0,7 | 0,6 | | 0,7 | 46,4 | ≥1000 |- | 6.–17. veebr 2020 | [https://www.err.ee/1054712/reitingud-ekre-ja-isamaa-kaotasid-veidi-toetust-eesti-200-tous-jatkus Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''25''' | '''24''' | '''16''' | '''5''' | '''10''' | '''9''' | 2 | 1 | 0 | | – | 45 | 864 |- | 4.–11. veebr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''33,8''' | '''20,0''' | '''17,5''' | '''7,3''' | '''6,7''' | '''9,2''' | 3,3 | 0,3 | 0,5 | | 1,4 | 44,8 | ≥1000 |- | 28. jaan – 3. veebr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''35,1''' | '''20,8''' | '''15,6''' | '''5,9''' | '''10,2''' | '''8,5''' | 2,7 | 0,6 | 0,3 | | 0,4 | 42,3 | ≥1000 |- | jaan 2020 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor]<ref name=Emor23032019 /> | style="background:#FEF4AE" | '''29,5''' | '''17,0''' | '''15,8''' | '''8,0''' | '''14,3''' | '''9,3''' | 3,3 | 1,2 | 0,8 | | 0,7 | 40,8 | – |- | 23.–27. jaan 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''35,9''' | '''19,3''' | '''12,7''' | '''6,0''' | '''10,7''' | '''8,5''' | 4,1 | 1,1 | 0,4 | | 1,3 | 38,0 | ≥1000 |- | 17.–27. jaan 2020 | [https://www.err.ee/1029603/uuring-reformierakonna-ja-keskerakonna-toetus-vordsustus Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''25''' | '''24''' | '''18''' | '''7''' | '''10''' | '''8''' | 3 | 1 | 1 | | – | 49 | 808 |- | 16.–24. jaan 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''35,0''' | '''22,8''' | '''14,6''' | '''5,6''' | '''9,3''' | '''7,2''' | 2,9 | 0,6 | 1,1 | | 0,8 | 43,0 | ≥1000 |- | 8.–14. jaan 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''32,2''' | '''24,3''' | '''12,9''' | '''8,4''' | '''8,5''' | '''7,0''' | 3,5 | 1,3 | 0,6 | | 0,9 | 45,6 | ≥1000 |- | 3.–7. jaan 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''34,1''' | '''23,6''' | '''15,8''' | '''6,3''' | '''8,2''' | '''7,3''' | 2,6 | 0,6 | 0,6 | | 0,9 | 45,7 | ≥1000 |- | 18.–23. dets 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''30,3''' | '''22,0''' | '''16,1''' | '''5,9''' | '''11,9''' | '''7,2''' | 3,4 | 0,6 | 0,9 | | 1,8 | 44,0 | ≥1000 |- | 11.–17. dets 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''34,3''' | '''22,5''' | '''13,5''' | '''5,4''' | '''11,8''' | '''6,8''' | 3,2 | 1,2 | 0,1 | | 1,2 | 41,4 | ≥1000 |- | 5.–12. dets 2019 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor]<ref>[https://leht.postimees.ee/6849855/skandaalide-nappus-tuleb-kahjuks-ekre-le-ja-sotsidele Skandaalide nappus tuleb kahjuks EKRE-le ja sotsidele]. [[Postimees]], 14.12.2019</ref> | style="background:#FEF4AE" | '''34,8''' | '''17,9''' | '''15,6''' | '''6,3''' | '''13,7''' | '''7,7''' | 2 | 2 | 0 | | – | 39,8 | 1093 |- | 2.–9. dets 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''35,4''' | '''21,1''' | '''16,3''' | '''6,0''' | '''9,0''' | '''6,6''' | 3,2 | 0,1 | 0,4 | | 1,8 | 43,4 | ≥1000 |- | 28. nov – 9. dets 2019 | [https://www.err.ee/1012752/aasta-viimased-reitingud-reformierakond-juhib-isamaa-valimiskunnise-piiril Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''29''' | '''25''' | '''17''' | '''5''' | '''10''' | '''5''' | 3 | 1 | 1 | | – | 47 | 1014 |- | 25.–29. nov 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''36,4''' | '''23,5''' | '''11,9''' | '''8,1''' | '''10,4''' | 2,9 | 3,8 | 0,8 | 0,5 | | 1,5 | 43,5 | ≥1000 |- | 18.–25. nov 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''36,1''' | '''24,0''' | '''12,2''' | '''6,8''' | '''9,8''' | '''5,0''' | 3,5 | 1,0 | 0,5 | | 1,1 | 43,0 | ≥1000 |- | 11.–15. nov 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''35,4''' | '''26,1''' | '''12,6''' | '''7,2''' | '''9,5''' | 3,8 | 1,7 | 1,2 | 0,1 | | 2,6 | 45,9 | ≥1000 |- | 7.–13. nov 2019 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor]<ref>[https://leht.postimees.ee/6828497/reitingud-sotsid-napsasid-reformierakonnalt-haali Reitingud: sotsid napsasid Reformierakonnalt hääli]. [[Postimees]], 18.11.2019</ref> | style="background:#FEF4AE" | '''27,7''' | '''16,2''' | '''18,5''' | '''6,2''' | '''16,2''' | '''9,5''' | 4 | 1 | 1 | | – | 40,9 | 1407 |- | 31. okt – 12. nov 2019 | [https://www.err.ee/1002346/err-i-reitingud-vene-valija-toetus-keskerakonnale-poordus-kasvule Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''30''' | '''23''' | '''17''' | '''5''' | '''11''' | '''7''' | 2 | 1 | 1 | | – | 45 | 1019 |- | 5.–11. nov 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''32,6''' | '''24,3''' | '''17,5''' | '''6,5''' | '''10,9''' | 3,4 | 3,5 | 0,3 | 0,2 | | 0,7 | 48,3 | ≥1000 |- | 29. okt – 5. nov 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''36,2''' | '''22,9''' | '''15,8''' | '''5,8''' | '''8,2''' | '''5,0''' | 3,2 | 0,2 | 0,8 | | 1,6 | 44,5 | ≥1000 |- | 22.–28. okt 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''36,1''' | '''23,4''' | '''17,7''' | '''5,5''' | '''6,3''' | '''5,1''' | 2,9 | 0,5 | 0,6 | | 1,5 | 46,6 | ≥1000 |- | 15.–21. okt 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''36,3''' | '''23,4''' | '''15,6''' | '''6,6''' | '''7,4''' | 4,5 | 2,7 | 0,5 | 0,3 | | 2,4 | 45,6 | ≥1000 |- | 10.–16. okt 2019 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor]<ref>[https://leht.postimees.ee/6804486/eesti-200-nopib-parlamendierakondade-toetajaid Eesti 200 nopib parlamendierakondade toetajaid]. [[Postimees]], 18.10.2019</ref><ref>[https://www.err.ee/993426/kantar-emori-uuring-naitab-parlamendivalise-eesti-200-tousu Kantar Emori uuring näitab parlamendivälise Eesti 200 tõusu]. [[ERR]], 18.10.2019</ref> | style="background:#FEF4AE" | '''32,5''' | '''17,6''' | '''16,6''' | '''6,2''' | '''12,4''' | '''9,4''' | 2,9 | 1,7 | 1 | | – | 40,4 | 1182 |- | 9.–14. okt 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''30,7''' | '''25,8''' | '''17,6''' | '''7,1''' | '''8,3''' | '''5,6''' | 2,3 | 0,7 | 0,4 | | 0,7 | 50,5 | ≥1000 |- | 3.–13. okt 2019 | [https://www.err.ee/992372/err-i-reitingud-reformierakond-kindel-liider-isamaa-madalseis-jatkub Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''32''' | '''22''' | '''17''' | '''6''' | '''9''' | '''7''' | 3 | 0 | 1 | | – | 45 | 1039 |- | 1.–8. okt 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''35,6''' | '''22,2''' | '''15,2''' | '''6,5''' | '''9,2''' | '''6,1''' | 2,4 | 1,0 | 1,0 | | 0,7 | 43,9 | ≥1000 |- | 25.–30. sept 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''32,7''' | '''24,3''' | '''15,6''' | '''7,4''' | '''8,3''' | '''6,2''' | 2,8 | 1,2 | 0,6 | | 0,9 | 47,3 | ≥1000 |- | 18.–23. sept 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''37,1''' | '''20,7''' | '''18,3''' | '''5,4''' | '''8,6''' | 4,2 | 3,4 | 0,7 | 0,6 | | 1,1 | 44,4 | ≥1000 |- | 11.–19. sept 2019 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor]<ref>[https://leht.postimees.ee/6783411/valitsus-sai-kaotatud-toetajad-tagasi Valitsus sai kaotatud toetajad tagasi]. [[Postimees]], 21.09.2019</ref> | style="background:#FEF4AE" | '''32,8''' | '''16,5''' | '''18,4''' | '''7,0''' | '''11,0''' | '''7,5''' | '''5''' | 1 | 1 | | – | 41,9 | 1261 |- | 10.–17. sept 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''33,5''' | '''24,0''' | '''17,0''' | '''7,2''' | '''6,4''' | '''5,2''' | 3,7 | 1,0 | 0,1 | | 1,3 | 48,2 | ≥1000 |- | 5.–16. sept 2019 | [https://www.err.ee/981721/reitingud-ekre-toetus-tousis-reformierakond-jatkab-liidrina Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''32''' | '''21''' | '''19''' | '''6''' | '''9''' | '''5''' | 2 | 1 | 1 | | – | 46 | 1040 |- | 3.–9. sept 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''33,9''' | '''23,7''' | '''15,1''' | '''7,8''' | '''9,1''' | '''5,0''' | 2,6 | 1,4 | 0,6 | | 0,7 | 46,6 | ≥1000 |- | 27. aug – 2. sept 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''35,9''' | '''24,6''' | '''14,8''' | '''6,5''' | '''9,3''' | 4,8 | 1,3 | 1,6 | 0,2 | | 1,0 | 45,9 | ≥1000 |- | 21.–26. aug 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''34,3''' | '''23,7''' | '''15,2''' | '''6,2''' | '''9,0''' | 4,5 | 2,6 | 1,9 | 0,8 | | 1,7 | 45,1 | ≥1000 |- | 15.–21. aug 2019 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor]<ref>[https://poliitika.postimees.ee/6761648/helmete-tuli-politseijuhiga-peletas-toetajaid-ekrest-eemale Helmete tüli politseijuhiga peletas toetajaid EKREst eemale]. [[Postimees]], 26.08.2019</ref> | style="background:#FEF4AE" | '''36,8''' | '''16,0''' | '''17,6''' | 4,8 | '''13,0''' | '''6,9''' | 4 | 1 | 1 | | – | 38,4 | 1161 |- | 9.–20. aug 2019 | [https://www.err.ee/973207/err-i-uuring-reformierakond-populaarseim-kuid-keskerakond-kosub Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''34''' | '''22''' | '''16''' | '''7''' | '''8''' | '''5''' | 3 | 1 | 1 | | – | 45 | 1000 |- | 13.–19. aug 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''33,9''' | '''23,0''' | '''16,9''' | '''7,1''' | '''10,9''' | 4,1 | 1,8 | 0,6 | 0,7 | | 1,1 | 47,0 | ≥1000 |- | 5.–12. aug 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''33,5''' | '''22,0''' | '''16,4''' | '''9,1''' | '''10,0''' | 3,5 | 3,9 | 0,6 | 0,3 | | 0,7 | 47,5 | ≥1000 |- | 30. juuli – 5. aug 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''41,0''' | '''18,9''' | '''12,7''' | '''8,8''' | '''8,1''' | 4,2 | 2,8 | 1,6 | 0,8 | | 1,4 | 40,4 | ≥1000 |- | 22.–30. juuli 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''36,2''' | '''17,8''' | '''17,7''' | '''7,1''' | '''12,0''' | 4,0 | 1,9 | 1,5 | 0,6 | | 1,1 | 42,6 | ≥1000 |- | 18.–24. juuli 2019 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor]<ref>[https://poliitika.postimees.ee/6738672/sudasuvised-kisklused-toovad-edu-ekre-le Südasuvised kisklused toovad edu EKRE-le]. [[Postimees]], 26.07.2017</ref> | style="background:#FEF4AE" | '''34,5''' | '''15,3''' | '''19,4''' | '''6,8''' | '''10,8''' | '''7,9''' | 3 | 2 | 0 | | – | 41,5 | 1305 |- | 15.–22. juuli 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''39,1''' | '''18,3''' | '''16,6''' | '''7,7''' | '''7,6''' | 4,4 | 2,7 | 1,1 | 0,2 | | 2,5 | 42,6 | ≥1000 |- | 8.–15. juuli 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''37,7''' | '''16,4''' | '''15,8''' | '''11,0''' | '''8,7''' | 4,0 | 2,7 | 0,8 | 1,1 | | 1,9 | 43,2 | ≥1000 |- | 2.–8. juuli 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''31,9''' | '''22,3''' | '''18,0''' | '''8,2''' | '''11,0''' | 4,3 | 2,5 | 0,4 | 0,9 | | 0,6 | 48,5 | ≥1000 |- | 26. juuni – 1. juuli 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''34,3''' | '''20,8''' | '''17,5''' | '''9,2''' | '''9,8''' | '''5,3''' | 2,1 | 0,5 | 0,2 | | 0,2 | 47,5 | ≥1000 |- | 11.–19. juuni 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''37,7''' | '''20,2''' | '''15,2''' | '''5,6''' | '''13,6''' | 4,0 | 1,7 | 1,1 | 0,3 | | 0,5 | 41,0 | ≥1000 |- | 6.–13. juuni 2019 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor]<ref>[https://poliitika.postimees.ee/6708997/reformierakonna-toetus-soostis-korgusse Reformierakonna toetus sööstis kõrgusse]. [[Postimees]], 17.06.2019</ref> | style="background:#FEF4AE" | '''36,0''' | '''14,7''' | '''16,7''' | '''6,9''' | '''12,8''' | '''8,3''' | 3 | 1 | 0 | | – | 38,3 | 1129 |- | 4.–11. juuni 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''30,3''' | '''21,4''' | '''19,1''' | '''8,7''' | '''9,4''' | '''5,8''' | 2,6 | 0,7 | 1,4 | | 0,3 | 49,2 | ≥1000 |- | 28. mai – 10. juuni 2019 | [https://www.err.ee/951406/keskerakonna-ja-ekre-toetus-vordsustus Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''32''' | '''19''' | '''18''' | '''9''' | '''11''' | 4 | 1 | 1 | 1 | | – | 46 | 1000 |- | 27. mai – 3. juuni 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''30''' | '''23''' | '''19''' | '''8''' | '''12''' | 3 | 3 | 1 | 0 | | 0 | 50 | ≥1000 |- | 20.–27. mai 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''33,0''' | '''19,5''' | '''16,8''' | '''10,4''' | '''11,7''' | 4,6 | 2,4 | 0,6 | 0,4 | | 0,5 | 46,7 | ≥1000 |- | 20.–23. mai 2019 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor]<ref>[https://poliitika.postimees.ee/6691574/keskerakond-ja-ekre-kiduvad Keskerakond ja EKRE kiduvad]. [[Postimees]], 25.05.2019</ref> | style="background:#FEF4AE" | '''30,6''' | '''14,7''' | '''15,0''' | '''7,9''' | '''12,1''' | '''11,8''' | '''5''' | 3 | 1 | | – | 37,6 | 1390 |- | 14.–20. mai 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''28,6''' | '''21,5''' | '''22,0''' | '''8,8''' | '''9,4''' | '''5,3''' | 2,2 | 0,7 | 0,7 | | 0,8 | 52,3 | ≥1000 |- | 2.–15. mai 2019 | [https://www.err.ee/941505/kaljuranna-efekt-riigikogu-kusitluses-ei-toota Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''27''' | '''20''' | '''17''' | '''10''' | '''10''' | '''8''' | 3 | 1 | 1 | | – | 47 | 2037 |- | 6.–13. mai 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''31,8''' | '''19,4''' | '''16,2''' | '''8,0''' | '''12,2''' | '''5,1''' | 4,5 | 1,7 | 0,3 | | 0,9 | 43,6 | ≥1000 |- | 7.–9. mai 2019 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor]<ref>[https://poliitika.postimees.ee/6681566/keskerakonna-toetus-kukkus-ajalooliselt-madalale Keskerakonna toetus kukkus ajalooliselt madalale]. [[Postimees]], 13.05.2019</ref> | style="background:#FEF4AE" | '''33,5''' | '''15,3''' | '''16,9''' | '''6,1''' | '''12,9''' | '''11,5''' | 2 | 1 | 0 | | – | 38,3 | 1271 |- | 29. apr – 7. mai 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''35,6''' | '''19,9''' | '''15,0''' | '''8,3''' | '''10,8''' | '''6,0''' | 2,5 | 1,0 | 0,5 | | 0,6 | 43,2 | ≥1000 |- | 22.–29. apr 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''33,6''' | '''18,5''' | '''19,1''' | '''7,6''' | '''8,5''' | '''7,2''' | 3,4 | 1,8 | 0,3 | | 0,1 | 45,2 | ≥1000 |- |24. apr 2019|| colspan="11" |'''[[Jüri Ratase teine valitsus]] ([[Keskerakond|Keskerakonna]], [[EKRE]] ja [[Isamaa (erakond)|Isamaa]] koalitsioon) kinnitati ametisse'''<ref name=RataseValitsus>[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/video-blogi-ja-fotod-kaljulaid-kinnitas-kadriorus-ratase-uue-valitsuse-ametisse-ja-kutsub-koiki-votma-sadat-vihavaba-paeva?id=86009143 VIDEO, BLOGI ja FOTOD | Kaljulaid kinnitas Kadriorus Ratase uue valitsuse ametisse ja kutsub kõiki võtma sadat vihavaba päeva]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 24.04.2019</ref> |- | 15.–22. apr 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''32,0''' | '''20,1''' | '''20,1''' | '''9,2''' | '''8,5''' | '''5,4''' | 2,6 | 0,9 | 0,7 | | 0,7 | | ≥1000 |- | 10.–15. apr 2019 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor]<ref>[https://poliitika.postimees.ee/6572204/ratase-uus-valitsus-alustab-tood-kumnendi-vaikseima-toetusega Ratase uus valitsus alustab tööd kümnendi väikseima toetusega]. [[Postimees]], 18.04.2019</ref> | style="background:#FEF4AE" | '''32,3''' | '''17,0''' | '''15,4''' | '''8,5''' | '''11,4''' | '''10,3''' | 2,7 | 1 | 1,1 | | – | | 1211 |- | 8.–15. apr 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''34,6''' | '''19,4''' | '''18,0''' | '''7,3''' | '''10,1''' | '''5,9''' | 2,5 | 1,1 | 0,3 | | 0,5 | | ≥1000 |- | 2.–15. apr 2019 | [https://www.err.ee/930947/aprillis-langes-enim-ekre-toetus Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''30''' | '''24''' | '''16''' | '''9''' | '''8''' | '''8''' | 2 | 1 | 1 | | – | | 1000 |- | 1.–8. apr 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''33,4''' | '''22,5''' | '''14,8''' | '''11,6''' | '''8,0''' | 4,8 | 3,0 | 0,6 | 0,5 | | 0,7 | | ≥1000 |- | 25.–29. märts 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''32,5''' | '''20,5''' | '''19,1''' | '''9,0''' | '''10,1''' | '''5,5''' | 1,7 | 0,6 | 0,6 | | 0,4 | | ≥1000 |- | 18.–24. märts 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''31,9''' | '''19,5''' | '''18,8''' | '''8,9''' | '''9,3''' | '''7,2''' | 2,1 | 0,6 | 0,9 | | 0,9 | | ≥1000 |- | 14.–21. märts 2019 | [https://poliitika.postimees.ee/6553777/langus-jatkub-keskerakond-kukkus-kolmandale-kohale?_ga=2.262394127.283908148.1552206963-193578162.1551723497 Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''31,5''' | '''17,2''' | '''18,2''' | '''7,2''' | '''10,8''' | '''9,6''' | 2,9 | 1,8 | 0,3 | | - | | 1214 |- | 5.–18. märts 2019 | [https://www.err.ee/921973/reformierakonna-edu-pusib-ka-parast-valimisi Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''27''' | '''24''' | '''21''' | '''11''' | '''9''' | '''5''' | 1 | 1 | 1 | | - | | 1004 |- | 11.–15. märts 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''36,9''' | '''19,4''' | '''12,6''' | '''11,2''' | '''9,0''' | '''6,5''' | 1,7 | 1,8 | 0,6 | | 0,4 | | ≥1000 |- | 12.–13. märts 2019 | Kantar Emor<ref>[https://poliitika.postimees.ee/6544638/uuring-valijad-eelistavad-koike-muud-kui-keskerakonna-ekre-isamaa-liitu Uuring: valijad eelistavad kõike muud kui Keskerakonna-EKRE-Isamaa liitu]. [[Postimees]], 14.03.2019</ref><ref>[https://poliitika.postimees.ee/6553777/langus-jatkub-keskerakond-kukkus-kolmandale-kohale Langus jätkub: Keskerakond kukkus kolmandale kohale]. [[Postimees]], 26.03.2019</ref> | style="background:#FEF4AE" | '''30''' | '''19,4''' | '''18,1''' | '''7,3''' | '''12,5''' | '''8,5''' | 2,9 | 0,9 | 0,3 | | - | | 752 |- |11. märts 2019|| colspan="11" |'''Algasid koalitsioonikõnelused Keskerakonna, EKRE ja Isamaa vahel''' |- | 5.–11. märts 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''31,9''' | '''21,2''' | '''18,1''' | '''11,4''' | '''9,1''' | 4,4 | 1,7 | 1,1 | 1,1 | | 0,1 | | ≥1000 |- style="background:#EFEFEF;" | '''3. märts 2019''' | '''[https://rk2019.valimised.ee/et/election-result/election-result.html Valimistulemused]''' | align="center" style="background:#FEF4AE" | '''28,9''' | '''23,1''' | '''17,8''' | '''11,4''' | '''9,8''' | 4,4 | 1,8 | 1,2 | 1,2 | | 0,4 | | |- | Küsitlusperiood | Allikas | [[Eesti Reformierakond|Reform]] | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] | [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] | [[Erakond Isamaa|Isamaa]] | [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] | [[Eesti 200]] | [[Erakond Eestimaa Rohelised|Rohelised]] | [[Elurikkuse Erakond|ERE]] | [[Eesti Vabaerakond|EVA]] | [[Eesti Tulevikuerakond|TULE]] | Muud | Valitsus | Valim |} ===Eelistused haridusrühmades=== Joonistel näidatud igakuised tulemused on alates 2022. aastast Norstati ja Kantar Emori küsitluste keskmised (kuni 2021. aasta lõpuni Norstati ja Turu-uuringute AS-i küsitluste keskmised). ;Alg- ja põhiharidus [[File:Põhiharidusega inimeste parteieelistused enne 2023 valimisi.png|500px|tühi]] {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 14.–20. juuli 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 5 | 17 | style="background:#6495ED" | 41 | 21 | 7 | 8 | 2 |- | 1. juuni – 4. juuli 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,9 | 22,2 | style="background:#6495ED" | 32,7 | 9,9 | 4,1 | 4,9 | 1,7 |- | 9.–14. juuni 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 8 | 22 | 12 | 7 | 23 | 0 |- | 4.–30. mai 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 26,7 | 25,3 | 25,9 | 6,0 | 3,7 | 9,1 | 1,3 |- | 12.–20. mai 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 19 | style="background:#6495ED" | 24 | 3 | 10 | 19 | 2 |- | 6. aprill – 2. mai 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,7 | 23,2 | style="background:#6495ED" | 33,2 | 4,0 | 4,0 | 8,1 | 1,9 |- | 14.–20. aprill 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 15 | 12 | style="background:#6495ED" | 37 | 7 | 16 | 13 | 0 |- | 1.–28. märts 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,9 | 23,0 | style="background:#6495ED" | 30,4 | 6,5 | 3,6 | 12,6 | 1,4 |- | 10.–16. märts 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 29 | 21 | style="background:#6495ED" | 31 | 9 | 3 | 5 | 0 |- | 1.–28. veebr 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,9 | 22,2 | style="background:#6495ED" | 32,9 | 7,6 | 5,8 | 12,6 | 1,3 |- | 10.–18. veebr 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 23 | style="background:#D3F2D0" | 24 | 23 | 2 | 6 | 17 | 5 |- | 5.–31. jaan 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,0 | 20,4 | style="background:#6495ED" | 35,4 | 6,8 | 6,9 | 13,3 | 2,3 |- | 13.– 21. jaan 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 19 | 22 | style="background:#6495ED" | 34 | 11 | 3 | 6 | 6 |- | 1.–20. dets 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,8 | 22,4 | style="background:#6495ED" | 31,5 | 5,9 | 4,1 | 8,1 | 2,0 |- | 30. nov – 7. dets 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 5 | 33 | style="background:#6495ED" | 38 | 7 | 3 | 10 | 6 |- | 2.–29. nov 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,7 | 23,1 | style="background:#6495ED" | 35,3 | 7,4 | 5,0 | 6,5 | 4,1 |- | 4.–9. nov 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 14 | 19 | style="background:#6495ED" | 30 | 6 | 3 | 18 | 6 |- | 5. okt – 2. nov 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,8 | 21,5 | style="background:#6495ED" | 36,9 | 8,3 | 3,4 | 8,5 | 2,0 |- | 4.–8. okt 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 21 | 18 | style="background:#6495ED" | 29 | 5 | 3 | 8 | 11 |- | 1.–27. sept 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,4 | 26,1 | style="background:#6495ED" | 37,5 | 5,5 | 7,1 | 5,5 | 1,1 |- | 6.–15. sept 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 24 | 15 | style="background:#6495ED" | 38 | 8 | 3 | 10 | 2 |- | 3.–31. aug 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 25,8 | 17,9 | style="background:#6495ED" | 32,0 | 5,2 | 9,4 | 5,6 | 1,8 |- | 5.–13. aug 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 3 | 27 | style="background:#6495ED" | 36 | 0 | 8 | 9 | 8 |- | 6. juuli – 2. aug 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,3 | 22,8 | style="background:#6495ED" | 37,6 | 2,5 | 6,6 | 7,4 | 1,6 |- | 1. juuni – 4. juuli 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,3 | style="background:#D3F2D0" | 29,7 | 27,6 | 4,2 | 3,2 | 7,7 | 2,0 |- | 3.–10. juuni 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 36 | 27 | 27 | 3 | 2 | 2 | 3 |- | 4.–31. mai 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 24,6 | 21,3 | style="background:#6495ED" | 29,9 | 2,9 | 8,2 | 7,0 | 3,0 |- | 6.–11. mai 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 23 | 22 | style="background:#6495ED" | 33 | 10 | 3 | 3 | 0 |- | 30. märts – 26. apr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 26,0 | 23,1 | style="background:#6495ED" | 26,7 | 3,6 | 5,0 | 8,9 | 1,9 |- | 8.–14. apr 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 21 | 28 | style="background:#6495ED" | 33 | 8 | 4 | 3 | 4 |- | 2.–29. märts 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 27,5 | 20,7 | style="background:#6495ED" | 28,3 | 4,9 | 4,2 | 5,2 | 4,7 |- | 9.–15. märts 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 16 | 28 | style="background:#6495ED" | 30 | 9 | 5 | 5 | 6 |- | 2. veebr – 1. märts 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,1 | 28,6 | 24,4 | 3,0 | 4,9 | 4,6 | 2,9 |- | 10.–15. veebr 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 23 | style="background:#D3F2D0" | 28 | 19 | 7 | 2 | 5 | 3 |- | 5. jaan – 1. veebr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,2 | style="background:#D3F2D0" | 31,0 | 17,7 | 6,5 | 6,4 | 8,7 | 4,5 |- | 12.–21. jaan 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 21 | style="background:#D3F2D0" | 39 | 20 | 6 | 1 | 4 | 5 |- | 1. dets – 4. jaan 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 26,4 | style="background:#D3F2D0" | 29,8 | 18,8 | 6,1 | 5,0 | 9,4 | 1,1 |- | 27. nov – 7. dets 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 24 | style="background:#D3F2D0" | 37 | 16 | 10 | 5 | 8 | 0 |- | 3.–30. nov 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,7 | style="background:#D3F2D0" | 28,2 | 19,8 | 5,4 | 5,2 | 9,3 | 6,0 |- | 30. okt – 9. nov 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 16 | 26 | style="background:#6495ED" | 27 | 7 | 16 | 4 | 0 |- | 28. sept – 26. okt 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,6 | style="background:#D3F2D0" | 32,6 | 20,2 | 6,5 | 4,6 | 4,9 | 4,8 |- | 1.–15. okt 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 19 | 29 | style="background:#6495ED" | 30 | 5 | 3 | 5 | 3 |- | 2.–28. sept 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,3 | style="background:#D3F2D0" | 38,1 | 20,2 | 2,0 | 9,6 | 4,1 | 3,3 |- | 7.–17. sept 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 14 | style="background:#D3F2D0" | 38 | 24 | 9 | 2 | 9 | 8 |- | 4.–31. aug 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,4 | style="background:#D3F2D0" | 28,8 | 23,9 | 5,8 | 6,8 | 7,8 | 2,1 |- | 12.–24. aug 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 20 | style="background:#D3F2D0" | 35 | 24 | 2 | 5 | 9 | 0 |- | 7. juuli – 3. aug 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,4 | style="background:#D3F2D0" | 34,5 | 23,3 | 5,8 | 7,6 | 2,3 | 1,1 |- | 1. juuni – 6. juuli 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,7 | style="background:#D3F2D0" | 28,7 | 18,9 | 8,2 | 5,7 | 5,3 | 4,0 |- | 9.–15. juuni 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 16 | style="background:#D3F2D0" | 46 | 16 | 3 | 6 | 6 | 6 |- | 6. mai – 1. juuni 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,1 | style="background:#D3F2D0" | 37,1 | 21,1 | 5,5 | 6,5 | 2,1 | 1,5 |- | 7.–15. mai 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 23 | style="background:#D3F2D0" | 28 | style="background:#6495ED" | 28 | 7 | 4 | 2 | 3 |- | 31. märts – 27. apr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,6 | style="background:#D3F2D0" | 34,1 | 23,9 | 6,4 | 4,3 | 3,8 | 3,4 |- | 6.–7. apr 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 17 | 27 | style="background:#6495ED" | 28 | 0 | 7 | 0 | 0 |- | 4.–30. märts 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,2 | style="background:#D3F2D0" | 35,1 | 22,8 | 4,1 | 8,2 | 4,0 | 4,5 |- | 6.–16. märts 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 22 | style="background:#D3F2D0" | 32 | style="background:#6495ED" | 32 | 4 | 1 | 5 | 3 |- | 28. jaan – 25. veebr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 25,7 | style="background:#D3F2D0" | 26,2 | 25,6 | 5,5 | 5,2 | 7,7 | 4,1 |- | 6.–17. veebr 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 18 | 21 | style="background:#6495ED" | 31 | 7 | 6 | 3 | 0 |- | 3.–27. jaan 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 27,5 | style="background:#D3F2D0" | 31,8 | 17,0 | 8,5 | 4,3 | 2,7 | 4,0 |- | 17.–27. jaan 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 26 | 26 | style="background:#6495ED" | 27 | 7 | 4 | 0 | 3 |- | 25. nov – 23. dets 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,5 | style="background:#D3F2D0" | 26,4 | 19,0 | 7,5 | 10,4 | 3,0 | 6,2 |- | 28. nov – 9. dets 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 26 | 23 | 21 | 5 | 14 | 0 | 5 |- | 29. okt – 25. nov 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 30,2 | style="background:#D3F2D0" | 31,7 | 14,9 | 4,4 | 7,7 | 2,8 | 5,1 |- | 31. okt – 12. nov 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 23 | style="background:#D3F2D0" | 28 | 20 | 11 | 7 | 2 | 5 |- | 1.–28. okt 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 28,4 | style="background:#D3F2D0" | 30,5 | 22,7 | 4,5 | 3,1 | 4,2 | 4,0 |- | 3.–13. okt 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 28 | 25 | 2 | 6 | 2 | 2 |- | 3.–30. sept 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,8 | style="background:#D3F2D0" | 36,4 | 22,4 | 3,5 | 4,4 | 1,9 | 4,2 |- | 5.–16. sept 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 25 | style="background:#D3F2D0" | 30 | 27 | 7 | 5 | 0 | 1 |- | 5. aug – 2. sept 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 27,0 | style="background:#D3F2D0" | 32,1 | 19,8 | 5,4 | 5,2 | 3,2 | 4,8 |- | 9.–20. aug 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 25 | 26 | 8 | 6 | 0 | 0 |- | 8. juuli – 5. aug 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 29,5 | 22,2 | 25,6 | 8,9 | 3,4 | 3,3 | 3,5 |- | 27. mai – 1. juuli 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 33,1 | 28,0 | 22,0 | 7,6 | 4,3 | 0,8 | 2,7 |- | 28. mai – 10. juuni 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 25 | 28 | style="background:#6495ED" | 34 | 5 | 4 | 0 | 0 |- | 29. apr – 27. mai 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,0 | 22,3 | 24,3 | 6,0 | 7,1 | 3,0 | 3,5 |- | 2.–15. mai 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 21 | 20 | style="background:#6495ED" | 30 | 10 | 5 | 5 | 4 |- | 1.–29. apr 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 29,3 | 27,1 | 22,3 | 7,4 | 5,5 | 3,1 | 3,4 |- | 2.–15. apr 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 24 | style="background:#D3F2D0" | 32 | 21 | 7 | 6 | 5 | 0 |- | 4.–29. märts 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 28,5 | 25,6 | 19,8 | 9,9 | 5,4 | 5,2 | 3,2 |- | 5.–18. märts 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 28 | style="background:#D3F2D0" | 28 | style="background:#6495ED" | 28 | 11 | 4 | 0 | 0 |} ;Kesk-, keskeri- ja kutseharidus [[File:Keskharidusega inimeste parteieelistused enne 2023 valimisi.png|500px|tühi]] {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 14.–20. juuli 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 14 | 19 | 12 | 8 | 13 | 4 |- | 1. juuni – 4. juuli 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,1 | 17,9 | 24,1 | 8,1 | 5,9 | 8,9 | 2,0 |- | 9.–14. juuni 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 16 | 20 | 9 | 7 | 14 | 3 |- | 4.–30. mai 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,8 | 17,0 | 23,8 | 6,7 | 6,3 | 10,6 | 2,0 |- | 12.–20. mai 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 32 | 16 | 19 | 8 | 6 | 15 | 4 |- | 6. aprill – 2. mai 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,0 | 20,0 | 24,7 | 5,4 | 4,6 | 10,6 | 1,5 |- | 14.–20. aprill 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 23 | 16 | 21 | 8 | 8 | 19 | 4 |- | 1.–28. märts 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 25,9 | 18,5 | 24,7 | 5,9 | 7,5 | 14,6 | 1,5 |- | 10.–16. märts 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 23 | 20 | 20 | 6 | 7 | 19 | 4 |- | 1.–28. veebr 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,8 | 18,8 | style="background:#6495ED" | 25,4 | 7,3 | 6,6 | 17,0 | 1,6 |- | 10.–18. veebr 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 20 | 21 | style="background:#6495ED" | 23 | 7 | 8 | 18 | 4 |- | 5.–31. jaan 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,2 | 22,2 | style="background:#6495ED" | 26,8 | 7,1 | 6,7 | 14,2 | 1,5 |- | 13.–21. jaan 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 17 | 22 | style="background:#6495ED" | 23 | 9 | 6 | 16 | 5 |- | 1.–20. dets 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 24,9 | 22,3 | 21,9 | 8,1 | 6,1 | 13,5 | 2,1 |- | 30. nov – 7. dets 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 22 | 20 | style="background:#6495ED" | 23 | 7 | 7 | 18 | 1 |- | 2.–29. nov 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,8 | 23,2 | style="background:#6495ED" | 26,9 | 7,8 | 7,5 | 11,8 | 1,2 |- | 4.–9. nov 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 17 | 17 | style="background:#6495ED" | 21 | 10 | 9 | 20 | 2 |- | 5. okt – 2. nov 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,6 | 21,5 | style="background:#6495ED" | 27,1 | 8,5 | 7,4 | 9,8 | 1,6 |- | 4.–8. okt 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 22 | 21 | style="background:#6495ED" | 25 | 8 | 6 | 12 | 2 |- | 1.–27. sept 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,3 | 19,7 | style="background:#6495ED" | 27,8 | 7,6 | 7,3 | 10,9 | 2,3 |- | 6.–15. sept 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 21 | 20 | style="background:#6495ED" | 24 | 8 | 6 | 14 | 3 |- | 3.–31. aug 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 27,3 | 20,7 | 25,2 | 6,6 | 6,4 | 11,2 | 2,1 |- | 5.–13. aug 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 22 | 19 | style="background:#6495ED" | 24 | 5 | 8 | 14 | 3 |- | 6. juuli – 2. aug 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 28,1 | 18,9 | 27,1 | 6,3 | 6,4 | 10,6 | 1,5 |- | 1. juuni – 4. juuli 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 25,8 | 21,5 | style="background:#6495ED" | 26,4 | 4,9 | 7,2 | 10,7 | 1,9 |- | 3.–10. juuni 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 21 | 20 | style="background:#6495ED" | 27 | 7 | 7 | 13 | 4 |- | 4.–31. mai 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 28,1 | 21,6 | 23,6 | 5,2 | 6,4 | 12,6 | 1,8 |- | 6.–11. mai 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 25 | 22 | 23 | 5 | 7 | 12 | 2 |- | 30. märts – 26. apr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,6 | 21,4 | 21,3 | 5,2 | 6,6 | 10,7 | 1,8 |- | 8.–14. apr 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 22 | 21 | style="background:#6495ED" | 27 | 5 | 5 | 13 | 2 |- | 2.–29. märts 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,2 | 20,5 | 22,4 | 5,8 | 6,0 | 10,5 | 2,0 |- | 9.–15. märts 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 21 | 22 | 6 | 7 | 15 | 3 |- | 2. veebr – 1. märts 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 34,1 | 20,2 | 22,5 | 5,0 | 4,8 | 10,8 | 1,6 |- | 10.–15. veebr 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 18 | 23 | 6 | 7 | 16 | 2 |- | 5. jaan – 1. veebr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 29,0 | 21,8 | 20,8 | 6,0 | 6,0 | 13,5 | 1,7 |- | 12.–21. jaan 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 25 | 20 | 18 | 8 | 8 | 14 | 3 |- | 1. dets – 4. jaan 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 27,5 | 22,8 | 17,0 | 5,6 | 7,4 | 15,0 | 2,2 |- | 27. nov – 7. dets 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 19 | style="background:#D3F2D0" | 26 | 16 | 5 | 9 | 20 | 2 |- | 3.–30. nov 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 29,9 | 23,9 | 17,7 | 5,8 | 6,5 | 11,5 | 2,3 |- | 30. okt – 9. nov 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 20 | style="background:#D3F2D0" | 29 | 17 | 6 | 9 | 10 | 3 |- | 28. sept – 26. okt 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,7 | 22,1 | 19,3 | 5,8 | 7,7 | 8,0 | 2,4 |- | 1.–15. okt 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 22 | style="background:#D3F2D0" | 28 | 20 | 6 | 7 | 9 | 4 |- | 2.–28. sept 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,5 | 22,8 | 17,7 | 5,5 | 8,2 | 7,3 | 2,6 |- | 7.–17. sept 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 26 | 25 | 18 | 4 | 9 | 7 | 3 |- | 4.–31. aug 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,4 | 23,5 | 19,7 | 5,0 | 7,2 | 6,5 | 2,4 |- | 12.–24. aug 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 19 | style="background:#D3F2D0" | 28 | 23 | 5 | 9 | 7 | 3 |- | 7. juuli – 3. aug 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,7 | 24,2 | 19,9 | 5,1 | 7,5 | 6,0 | 2,7 |- | 1. juuni – 6. juuli 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 29,4 | 26,5 | 20,2 | 4,9 | 8,1 | 6,8 | 2,3 |- | 9.–15. juuni 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 32 | 28 | 19 | 4 | 5 | 7 | 2 |- | 6. mai – 1. juuni 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 29,5 | 27,3 | 18,2 | 5,3 | 6,6 | 7,0 | 2,3 |- | 7.–15. mai 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 29 | style="background:#D3F2D0" | 30 | 17 | 7 | 5 | 7 | 2 |- | 31. märts – 27. apr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,0 | 26,1 | 18,6 | 4,8 | 7,3 | 6,1 | 2,3 |- | 6.–7. apr 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 24 | style="background:#D3F2D0" | 27 | 18 | 7 | 7 | 11 | 2 |- | 4.–30. märts 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 28,6 | 28,0 | 18,3 | 5,6 | 6,2 | 8,0 | 1,8 |- | 6.–16. märts 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 23 | style="background:#D3F2D0" | 24 | 22 | 5 | 8 | 12 | 2 |- | 28. jaan – 25. veebr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,0 | 21,0 | 20,7 | 7,2 | 7,8 | 7,4 | 1,8 |- | 6.–17. veebr 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 24 | style="background:#D3F2D0" | 27 | 18 | 5 | 8 | 8 | 3 |- | 3.–27. jaan 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,8 | 23,3 | 16,0 | 6,4 | 8,6 | 6,8 | 3,3 |- | 17.–27. jaan 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 21 | style="background:#D3F2D0" | 29 | 21 | 7 | 9 | 7 | 2 |- | 25. nov – 23. dets 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,8 | 23,7 | 17,4 | 6,0 | 9,4 | 5,5 | 2,8 |- | 28. nov – 9. dets 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 25 | style="background:#D3F2D0" | 28 | 20 | 5 | 8 | 6 | 3 |- | 29. okt – 25. nov 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,1 | 26,4 | 17,4 | 6,6 | 8,9 | 4,6 | 2,5 |- | 31. okt – 12. nov 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 26 | style="background:#D3F2D0" | 26 | 21 | 4 | 8 | 7 | 2 |- | 1.–28. okt 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,4 | 25,4 | 18,2 | 7,0 | 7,5 | 4,4 | 2,5 |- | 3.–13. okt 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 21 | 20 | 8 | 9 | 6 | 4 |- | 3.–30. sept 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,2 | 22,7 | 18,8 | 8,2 | 6,4 | 5,8 | 3,6 |- | 5.–16. sept 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 21 | 21 | 6 | 9 | 5 | 1 |- | 5. aug – 2. sept 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 33,1 | 23,0 | 19,0 | 7,6 | 8,4 | 3,9 | 1,9 |- | 9.–20. aug 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 24 | 18 | 6 | 6 | 5 | 4 |- | 8. juuli – 5. aug 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,3 | 20,7 | 17,2 | 7,7 | 8,2 | 4,0 | 2,6 |- | 27. mai – 1. juuli 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,4 | 23,4 | 21,1 | 7,9 | 9,5 | 4,1 | 2,4 |- | 28. mai – 10. juuni 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 20 | 21 | 9 | 11 | 3 | 1 |- | 29. apr – 27. mai 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 27,7 | 22,8 | 20,4 | 9,3 | 10,7 | 4,1 | 2,7 |- | 2.–15. mai 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 24 | style="background:#D3F2D0" | 25 | 19 | 12 | 11 | 3 | 2 |- | 1.–29. apr 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,1 | 20,3 | 21,4 | 8,7 | 8,6 | 5,8 | 3,1 |- | 2.–15. apr 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 26 | 19 | 9 | 6 | 7 | 2 |- | 4.–29. märts 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,0 | 20,3 | 21,2 | 9,7 | 8,7 | 5,6 | 1,7 |- | 5.–18. märts 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 25 | style="background:#D3F2D0" | 25 | 24 | 9 | 7 | 5 | 1 |} ;Kõrgharidus [[File:Kõrgharidusega inimeste parteieelistused enne 2023 valimisi.png|500px|tühi]] {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 14.–20. juuli 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 37 | 17 | 9 | 7 | 11 | 16 | 3 |- | 1. juuni – 4. juuli 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 41,4 | 15,8 | 11,7 | 6,2 | 8,5 | 13,6 | 1,7 |- | 9.–14. juuni 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 37 | 15 | 12 | 8 | 10 | 15 | 3 |- | 4.–30. mai 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 41,2 | 11,2 | 9,8 | 6,1 | 10,1 | 18,2 | 1,9 |- | 12.–20. mai 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 36 | 16 | 11 | 6 | 9 | 20 | 2 |- | 6. aprill – 2. mai 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,5 | 12,1 | 12,8 | 5,9 | 9,6 | 20,9 | 2,1 |- | 14.–20. aprill 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 31 | 15 | 9 | 6 | 9 | 26 | 4 |- | 1.–28. märts 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 36,9 | 10,9 | 12,7 | 4,6 | 8,7 | 24,6 | 1,0 |- | 10.–16. märts 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 32 | 14 | 9 | 6 | 11 | 23 | 4 |- | 1.–28. veebr 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 29,3 | 14,4 | 10,0 | 7,2 | 10,9 | 25,9 | 1,9 |- | 10.–18. veebr 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 19 | 18 | 13 | 9 | 11 | style="background:#DDA0DD | 28 | 3 |- | 5.–31. jaan 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 25,8 | 18,6 | 14,3 | 6,1 | 9,8 | 23,1 | 1,4 |- | 13.–21. jaan 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 21 | 14 | 14 | 7 | 8 | style="background:#DDA0DD | 32 | 3 |- | 1.–20. dets 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 28,4 | 15,9 | 13,5 | 8,0 | 9,7 | 22,9 | 0,9 |- | 30. nov – 7. dets 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 23 | 19 | 17 | 5 | 12 | 21 | 2 |- | 2.–29. nov 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 22,2 | 18,6 | 12,5 | 8,5 | 13,1 | 21,8 | 2,0 |- | 4.–9. nov 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 17 | 11 | 7 | 13 | 18 | 2 |- | 5. okt – 2. nov 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 27,1 | 17,8 | 12,4 | 6,9 | 11,4 | 21,8 | 1,7 |- | 4.–8. okt 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 16 | 16 | 7 | 12 | 14 | 2 |- | 1.–27. sept 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 29,6 | 16,7 | 13,3 | 6,7 | 12,4 | 17,6 | 2,1 |- | 6.–15. sept 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 31 | 11 | 16 | 6 | 8 | 21 | 3 |- | 3.–31. aug 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,9 | 13,3 | 12,4 | 5,7 | 10,9 | 17,9 | 2,8 |- | 5.–13. aug 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 9 | 10 | 5 | 10 | 23 | 5 |- | 6. juuli – 2. aug 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 37,4 | 10,8 | 14,9 | 7,0 | 8,8 | 18,5 | 1,5 |- | 1. juuni – 4. juuli 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 34,6 | 13,1 | 13,8 | 6,7 | 11,1 | 17,4 | 2,2 |- | 3.–10. juuni 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 17 | 14 | 7 | 13 | 17 | 1 |- | 4.–31. mai 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 38,5 | 13,6 | 11,6 | 6,2 | 10,0 | 17,3 | 1,8 |- | 6.–11. mai 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 14 | 12 | 6 | 12 | 24 | 2 |- | 30. märts – 26. apr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,5 | 16,1 | 9,9 | 7,1 | 8,7 | 19,4 | 1,8 |- | 8.–14. apr 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 39 | 11 | 12 | 5 | 12 | 16 | 2 |- | 2.–29. märts 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 40,1 | 18,6 | 9,5 | 6,0 | 6,8 | 15,5 | 2,0 |- | 9.–15. märts 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 32 | 15 | 11 | 6 | 13 | 18 | 2 |- | 2. veebr – 1. märts 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 38,4 | 12,6 | 12,3 | 6,7 | 9,2 | 18,1 | 1,8 |- | 10.–15. veebr 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 38 | 11 | 12 | 6 | 9 | 19 | 2 |- | 5. jaan – 1. veebr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 36,3 | 14,4 | 11,0 | 4,4 | 9,7 | 19,6 | 2,7 |- | 12.–21. jaan 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 34 | 14 | 14 | 3 | 11 | 16 | 5 |- | 1. dets – 4. jaan 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,3 | 15,4 | 7,6 | 7,1 | 10,4 | 22,7 | 2,7 |- | 27. nov – 7. dets 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 26 | 19 | 12 | 4 | 11 | 21 | 3 |- | 3.–30. nov 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,8 | 14,6 | 6,7 | 5,7 | 13,0 | 19,4 | 2,5 |- | 30. okt – 9. nov 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 32 | 12 | 8 | 6 | 12 | 21 | 5 |- | 28. sept – 26. okt 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 38,9 | 17,4 | 9,4 | 5,1 | 13,2 | 11,3 | 2,7 |- | 1.–15. okt 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 35 | 23 | 11 | 3 | 14 | 6 | 3 |- | 2.–28. sept 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 39,9 | 17,1 | 9,6 | 5,0 | 11,4 | 10,8 | 2,7 |- | 7.–17. sept 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 20 | 9 | 5 | 18 | 12 | 2 |- | 4.–31. aug 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 40,2 | 16,9 | 8,1 | 6,0 | 11,1 | 12,8 | 1,5 |- | 12.–24. aug 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 18 | 11 | 6 | 14 | 12 | 2 |- | 7. juuli – 3. aug 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 38,7 | 17,2 | 10,3 | 6,6 | 12,3 | 10,5 | 2,2 |- | 1. juuni – 6. juuli 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 38,0 | 18,9 | 10,3 | 5,4 | 10,4 | 12,7 | 1,9 |- | 9.–15. juuni 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 38 | 20 | 9 | 2 | 13 | 13 | 2 |- | 6. mai – 1. juuni 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,7 | 18,4 | 10,0 | 6,0 | 11,9 | 12,5 | 2,9 |- | 7.–15. mai 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 22 | 7 | 3 | 13 | 13 | 4 |- | 31. märts – 27. apr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 40,0 | 18,7 | 10,0 | 6,6 | 10,0 | 10,9 | 1,1 |- | 6.–7. apr 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 34 | 19 | 14 | 8 | 9 | 13 | 1 |- | 4.–30. märts 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 38,2 | 18,7 | 10,7 | 6,3 | 10,9 | 10,8 | 2,4 |- | 6.–16. märts 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 14 | 11 | 8 | 15 | 14 | 3 |- | 28. jaan – 25. veebr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 38,3 | 17,1 | 8,3 | 6,2 | 11,9 | 12,1 | 3,6 |- | 6.–17. veebr 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 19 | 9 | 5 | 17 | 13 | 2 |- | 3.–27. jaan 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 39,4 | 16,3 | 9,6 | 6,3 | 12,9 | 10,9 | 2,7 |- | 17.–27. jaan 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 15 | 11 | 6 | 14 | 12 | 4 |- | 25. nov – 23. dets 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 40,9 | 17,1 | 7,8 | 6,8 | 13,1 | 8,1 | 3,0 |- | 28. nov – 9. dets 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 38 | 20 | 11 | 4 | 15 | 5 | 1 |- | 29. okt – 25. nov 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 43,6 | 16,8 | 9,6 | 8,0 | 11,5 | 4,9 | 2,9 |- | 31. okt – 12. nov 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 38 | 17 | 9 | 4 | 17 | 8 | 1 |- | 1.–28. okt 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 43,7 | 17,4 | 10,4 | 6,2 | 10,4 | 7,2 | 2,1 |- | 3.–13. okt 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 39 | 24 | 7 | 5 | 10 | 11 | 1 |- | 3.–30. sept 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 43,5 | 17,4 | 10,1 | 6,9 | 12,2 | 5,9 | 1,9 |- | 5.–16. sept 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 38 | 19 | 14 | 7 | 10 | 6 | 1 |- | 5. aug – 2. sept 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 40,8 | 18,0 | 8,5 | 7,6 | 14,6 | 5,2 | 2,7 |- | 9.–20. aug 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 39 | 15 | 10 | 7 | 14 | 8 | 3 |- | 8. juuli – 5. aug 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 47,8 | 11,0 | 7,9 | 10,0 | 13,7 | 5,0 | 2,2 |- | 27. mai – 1. juuli 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 37,8 | 15,3 | 10,0 | 7,8 | 16,4 | 7,0 | 2,8 |- | 28. mai – 10. juuni 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 39 | 14 | 6 | 8 | 14 | 7 | 2 |- | 29. apr – 27. mai 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 39,4 | 14,2 | 9,6 | 10,0 | 14,0 | 8,1 | 2,6 |- | 2.–15. mai 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 31 | 18 | 10 | 10 | 11 | 10 | 4 |- | 1.–29. apr 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 40,7 | 16,4 | 10,5 | 10,1 | 10,6 | 7,0 | 2,4 |- | 2.–15. apr 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 37 | 17 | 9 | 10 | 10 | 10 | 2 |- | 4.–29. märts 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 38,4 | 18,1 | 10,1 | 10,1 | 12,5 | 7,0 | 1,5 |- | 5.–18. märts 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 21 | 11 | 16 | 14 | 6 | 2 |} ===Eelistused rahvusrühmades=== Joonistel näidatud igakuised tulemused on alates 2022. aastast Norstati ja Kantar Emori küsitluste keskmised (kuni 2021. aasta lõpuni Norstati ja Turu-uuringute AS-i küsitluste keskmised). ;Eestlased [[File:Eestlaste parteieelistused enne 2023 valimisi.png|500px|tühi]] {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 14.–20. juuli 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 36 | 7 | 18 | 12 | 9 | 15 | 4 |- | 1. juuni – 4. juuli 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 38,0 | 10,6 | 22,9 | 8,8 | 6,4 | 10,6 | 2,0 |- | 9.–14. juuni 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 38 | 6 | 20 | 11 | 7 | 15 | 3 |- | 4.–30. mai 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 38,1 | 10,8 | 20,7 | 7,2 | 6,9 | 13,6 | 1,9 |- | 12.–20. mai 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 39 | 8 | 19 | 8 | 6 | 16 | 3 |- | 6. aprill – 2. mai 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 34,8 | 13,1 | 22,7 | 6,0 | 6,3 | 14,5 | 1,6 |- | 14.–20. aprill 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 8 | 20 | 9 | 9 | 21 | 4 |- | 1.–28. märts 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,2 | 11,5 | 22,0 | 6,2 | 6,8 | 19,1 | 1,3 |- | 10.–16. märts 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 32 | 9 | 20 | 8 | 7 | 19 | 4 |- | 1.–28. veebr 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 27,2 | 10,9 | 23,0 | 8,4 | 7,7 | 20,7 | 1,6 |- | 10.–18. veebr 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 22 | 12 | 22 | 8 | 9 | style="background:#DDA0DD | 23 | 4 |- | 5.–31. jaan 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 24,3 | 13,8 | style="background:#6495ED" | 26,2 | 7,6 | 7,5 | 18,5 | 1,5 |- | 13.–21. jaan 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 20 | 12 | style="background:#6495ED" | 24 | 10 | 7 | 22 | 4 |- | 1.–20. dets 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 28,8 | 13,9 | 22,6 | 8,9 | 6,9 | 16,1 | 1,9 |- | 30. nov – 7. dets 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 13 | style="background:#6495ED" | 24 | 8 | 8 | 20 | 2 |- | 2.–29. nov 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,4 | 13,7 | style="background:#6495ED" | 26,2 | 9,2 | 9,1 | 15,5 | 2,0 |- | 4.–9. nov 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 10 | 19 | 10 | 9 | 21 | 2 |- | 5. okt – 2. nov 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 26,4 | 11,7 | style="background:#6495ED" | 26,6 | 9,2 | 8,2 | 14,9 | 1,5 |- | 4.–8. okt 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 13 | 24 | 9 | 7 | 13 | 3 |- | 1.–27. sept 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 27,2 | 12,5 | 27,0 | 8,1 | 9,0 | 12,9 | 2,0 |- | 6.–15. sept 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 11 | 23 | 9 | 7 | 16 | 3 |- | 3.–31. aug 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 33,4 | 12,1 | 23,6 | 6,9 | 8,2 | 12,7 | 2,2 |- | 5.–13. aug 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 11 | 22 | 6 | 9 | 16 | 4 |- | 6. juuli – 2. aug 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,8 | 12,2 | 26,0 | 6,5 | 7,1 | 12,8 | 1,5 |- | 1. juuni – 4. juuli 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,2 | 14,6 | 24,2 | 6,2 | 7,9 | 12,8 | 2,0 |- | 3.–10. juuni 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 14 | 24 | 8 | 9 | 13 | 3 |- | 4.–31. mai 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,0 | 12,8 | 21,8 | 6,0 | 7,6 | 13,5 | 2,1 |- | 6.–11. mai 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 15 | 22 | 6 | 8 | 16 | 2 |- | 30. märts – 26. apr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,2 | 14,5 | 19,8 | 6,4 | 7,2 | 13,4 | 2,0 |- | 8.–14. apr 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 14 | 24 | 6 | 7 | 13 | 2 |- | 2.–29. märts 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 38,2 | 14,0 | 20,0 | 6,5 | 5,7 | 11,5 | 2,6 |- | 9.–15. märts 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 15 | 20 | 7 | 9 | 15 | 3 |- | 2. veebr – 1. märts 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 38,1 | 13,9 | 20,7 | 5,8 | 6,2 | 12,3 | 1,7 |- | 10.–15. veebr 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 12 | 21 | 8 | 7 | 16 | 2 |- | 5. jaan – 1. veebr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 34,0 | 16,2 | 18,0 | 6,4 | 6,7 | 15,0 | 2,3 |- | 12.–21. jaan 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 15 | 18 | 8 | 8 | 14 | 4 |- | 1. dets – 4. jaan 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,7 | 15,9 | 15,7 | 7,2 | 7,4 | 16,9 | 2,2 |- | 27. nov – 7. dets 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 23 | 18 | 16 | 6 | 10 | 20 | 3 |- | 3.–30. nov 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 34,6 | 16,4 | 15,8 | 6,6 | 8,2 | 13,2 | 3,1 |- | 30. okt – 9. nov 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 26 | 19 | 16 | 7 | 11 | 13 | 4 |- | 28. sept – 26. okt 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 36,9 | 16,2 | 18,2 | 6,6 | 8,7 | 8,0 | 3,1 |- | 1.–15. okt 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 21 | 19 | 6 | 10 | 8 | 3 |- | 2.–28. sept 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 37,2 | 17,1 | 17,6 | 5,7 | 8,5 | 7,5 | 2,9 |- | 7.–17. sept 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 19 | 16 | 5 | 11 | 9 | 3 |- | 4.–31. aug 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 38,3 | 15,6 | 18,7 | 6,0 | 8,3 | 8,1 | 1,9 |- | 12.–24. aug 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 26 | 19 | 22 | 6 | 11 | 9 | 2 |- | 7. juuli – 3. aug 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 37,8 | 16,2 | 19,9 | 6,7 | 8,4 | 6,3 | 2,1 |- | 1. juuni – 6. juuli 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,9 | 16,5 | 19,2 | 6,6 | 8,6 | 8,5 | 2,5 |- | 9.–15. juuni 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 37 | 20 | 18 | 4 | 8 | 9 | 2 |- | 6. mai – 1. juuni 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 34,9 | 19,0 | 18,4 | 6,3 | 8,0 | 7,5 | 2,5 |- | 7.–15. mai 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 34 | 19 | 18 | 7 | 8 | 9 | 2 |- | 31. märts – 27. apr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 37,1 | 17,7 | 19,1 | 6,3 | 7,9 | 6,8 | 2,3 |- | 6.–7. apr 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 18 | 19 | 8 | 7 | 11 | 2 |- | 4.–30. märts 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 34,0 | 18,9 | 19,0 | 6,6 | 7,8 | 8,4 | 2,7 |- | 6.–16. märts 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 14 | 22 | 7 | 10 | 12 | 2 |- | 28. jaan – 25. veebr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 37,6 | 13,8 | 19,9 | 7,8 | 8,3 | 8,3 | 2,7 |- | 6.–17. veebr 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 16 | 19 | 7 | 11 | 10 | 3 |- | 3.–27. jaan 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 39,2 | 14,6 | 16,1 | 7,7 | 8,8 | 7,6 | 3,2 |- | 17.–27. jaan 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 16 | 21 | 8 | 11 | 9 | 3 |- | 25. nov – 23. dets 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 38,2 | 15,3 | 16,9 | 7,6 | 10,2 | 5,7 | 3,5 |- | 28. nov – 9. dets 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 16 | 19 | 6 | 11 | 5 | 3 |- | 29. okt – 25. nov 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 39,0 | 16,6 | 16,9 | 7,7 | 9,8 | 4,3 | 3,1 |- | 31. okt – 12. nov 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 35 | 15 | 19 | 5 | 11 | 7 | 2 |- | 1.–28. okt 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 39,1 | 16,1 | 18,8 | 7,4 | 7,9 | 5,3 | 2,6 |- | 3.–13. okt 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 37 | 15 | 19 | 8 | 10 | 6 | 3 |- | 3.–30. sept 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 38,7 | 15,8 | 18,6 | 7,9 | 7,9 | 5,1 | 3,3 |- | 5.–16. sept 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 37 | 14 | 22 | 8 | 9 | 4 | 1 |- | 5. aug – 2. sept 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 38,8 | 15,6 | 17,8 | 8,4 | 9,6 | 4,1 | 2,8 |- | 9.–20. aug 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 38 | 15 | 18 | 8 | 9 | 5 | 4 |- | 8. juuli – 5. aug 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 42,5 | 11,0 | 17,8 | 9,7 | 9,4 | 3,5 | 2,8 |- | 27. mai – 1. juuli 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 37,3 | 13,8 | 19,9 | 9,1 | 11,1 | 4,4 | 2,7 |- | 28. mai – 10. juuni 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 37 | 11 | 19 | 10 | 12 | 4 | 1 |- | 29. apr – 27. mai 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 36,0 | 12,3 | 19,6 | 10,2 | 11,5 | 5,2 | 2,8 |- | 2.–15. mai 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 13 | 20 | 13 | 10 | 6 | 3 |- | 1.–29. apr 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 37,2 | 13,4 | 20,5 | 10,4 | 8,4 | 5,5 | 2,6 |- | 2.–15. apr 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 35 | 14 | 19 | 11 | 8 | 8 | 2 |- | 4.–29. märts 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 36,7 | 12,0 | 20,1 | 11,6 | 9,6 | 5,7 | 1,9 |- | 5.–18. märts 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 31 | 16 | 23 | 13 | 8 | 5 | 1 |} ;Mitte-eestlased [[File:Mitte-eestlaste parteieelistused enne 2023 valimisi.png|500px|tühi]] {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 14.–20. juuli 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 10 | style="background:#D3F2D0" | 46 | 14 | 7 | 10 | 8 | 3 |- | 1. juuni – 4. juuli 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,0 | style="background:#D3F2D0" | 61,5 | 10,1 | 0,9 | 7,3 | 6,0 | 1,0 |- | 9.–14. juuni 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 10 | style="background:#D3F2D0" | 46 | 12 | 1 | 12 | 15 | 2 |- | 4.–30. mai 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,4 | style="background:#D3F2D0" | 53,0 | 11,2 | 1,3 | 8,9 | 8,6 | 1,3 |- | 12.–20. mai 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 10 | style="background:#D3F2D0" | 46 | 8 | 0 | 10 | 19 | 5 |- | 6. aprill – 2. mai 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,7 | style="background:#D3F2D0" | 49,5 | 16,5 | 0,6 | 5,9 | 8,8 | 2,8 |- | 14.–20. aprill 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 9 | style="background:#D3F2D0" | 43 | 12 | 1 | 8 | 22 | 2 |- | 1.–28. märts 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,7 | style="background:#D3F2D0" | 45,3 | 17,4 | 1,7 | 10,4 | 10,2 | 1,4 |- | 10.–16. märts 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 7 | style="background:#D3F2D0" | 52 | 7 | 0 | 12 | 18 | 3 |- | 1.–28. veebr 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 5,6 | style="background:#D3F2D0" | 58,0 | 13,4 | 0,7 | 8,8 | 10,8 | 2,1 |- | 10.–18. veebr 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 10 | style="background:#D3F2D0" | 51 | 11 | 1 | 12 | 14 | 3 |- | 5.–31. jaan 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 7,1 | style="background:#D3F2D0" | 58,2 | 12,3 | 2,0 | 8,8 | 8,5 | 2,1 |- | 13.–21. jaan 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 13 | style="background:#D3F2D0" | 46 | 13 | 4 | 6 | 13 | 5 |- | 1.–20. dets 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 9,8 | style="background:#D3F2D0" | 55,3 | 9,6 | 1,8 | 7,5 | 13,6 | 0,8 |- | 30. nov – 7. dets 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 7 | style="background:#D3F2D0" | 61 | 11 | 0 | 7 | 11 | 1 |- | 2.–29. nov 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 6,7 | style="background:#D3F2D0" | 63,7 | 9,2 | 1,2 | 8,4 | 8,0 | 1,4 |- | 4.–9. nov 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 5 | style="background:#D3F2D0" | 51 | 16 | 0 | 11 | 12 | 1 |- | 5. okt – 2. nov 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 5,9 | style="background:#D3F2D0" | 66,1 | 9,0 | 1,0 | 7,2 | 6,6 | 2,6 |- | 4.–8. okt 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 6 | style="background:#D3F2D0" | 51 | 14 | 1 | 6 | 10 | 2 |- | 1.–27. sept 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 8,2 | style="background:#D3F2D0" | 58,5 | 11,7 | 1,0 | 8,5 | 8,5 | 2,2 |- | 6.–15. sept 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 5 | style="background:#D3F2D0" | 51 | 21 | 0 | 3 | 11 | 2 |- | 3.–31. aug 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 9,4 | style="background:#D3F2D0" | 51,3 | 12,7 | 1,1 | 9,2 | 11,9 | 3,0 |- | 5.–13. aug 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 8 | style="background:#D3F2D0" | 49 | 15 | 0 | 6 | 16 | 1 |- | 6. juuli – 2. aug 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,4 | style="background:#D3F2D0" | 44,6 | 15,2 | 3,2 | 7,9 | 12,5 | 1,9 |- | 1. juuni – 4. juuli 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,3 | style="background:#D3F2D0" | 51,6 | 11,5 | 0,5 | 8,3 | 10,2 | 2,0 |- | 3.–10. juuni 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 9 | style="background:#D3F2D0" | 47 | 18 | 0 | 5 | 17 | 2 |- | 4.–31. mai 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 8,0 | style="background:#D3F2D0" | 55,0 | 11,6 | 0,9 | 9,3 | 12,9 | 1,3 |- | 6.–11. mai 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 12 | style="background:#D3F2D0" | 48 | 14 | 0 | 9 | 9 | 1 |- | 30. märts – 26. apr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,5 | style="background:#D3F2D0" | 52,1 | 9,3 | 1,1 | 6,4 | 12,9 | 1,1 |- | 8.–14. apr 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 9 | style="background:#D3F2D0" | 47 | 17 | 1 | 5 | 13 | 1 |- | 2.–29. märts 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,5 | style="background:#D3F2D0" | 54,3 | 13,4 | 1,1 | 7,9 | 10,6 | 1,4 |- | 9.–15. märts 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 7 | style="background:#D3F2D0" | 44 | 18 | 1 | 8 | 17 | 3 |- | 2. veebr – 1. märts 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,0 | style="background:#D3F2D0" | 51,8 | 11,0 | 1,6 | 6,7 | 11,4 | 2,6 |- | 10.–15. veebr 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 15 | style="background:#D3F2D0" | 42 | 15 | 0 | 5 | 16 | 2 |- | 5. jaan – 1. veebr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 11,4 | style="background:#D3F2D0" | 45,6 | 11,9 | 0,5 | 11,0 | 14,2 | 3,1 |- | 12.–21. jaan 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 13 | style="background:#D3F2D0" | 43 | 12 | 1 | 9 | 15 | 0 |- | 1. dets – 4. jaan 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 9,3 | style="background:#D3F2D0" | 49,9 | 7,2 | 1,0 | 10,7 | 14,8 | 2,4 |- | 27. nov – 7. dets 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 9 | style="background:#D3F2D0" | 59 | 4 | 0 | 5 | 18 | 0 |- | 3.–30. nov 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,1 | style="background:#D3F2D0" | 49,8 | 7,6 | 0,9 | 9,5 | 16,6 | 2,3 |- | 30. okt – 9. nov 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 11 | style="background:#D3F2D0" | 51 | 6 | 1 | 7 | 12 | 2 |- | 28. sept – 26. okt 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,2 | style="background:#D3F2D0" | 55,7 | 5,2 | 0,7 | 10,4 | 11,7 | 1,6 |- | 1.–15. okt 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 13 | style="background:#D3F2D0" | 58 | 12 | 1 | 2 | 6 | 3 |- | 2.–28. sept 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 9,5 | style="background:#D3F2D0" | 55,4 | 4,1 | 0,4 | 14,6 | 10,5 | 1,9 |- | 7.–17. sept 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 11 | style="background:#D3F2D0" | 51 | 12 | 1 | 11 | 7 | 4 |- | 4.–31. aug 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 8,7 | style="background:#D3F2D0" | 54,7 | 5,6 | 2,4 | 8,6 | 12,1 | 2,8 |- | 12.–24. aug 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 7 | style="background:#D3F2D0" | 58 | 7 | 1 | 8 | 7 | 3 |- | 7. juuli – 3. aug 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 8,5 | style="background:#D3F2D0" | 57,1 | 4,4 | 1,1 | 12,7 | 10,3 | 3,0 |- | 1. juuni – 6. juuli 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 8,2 | style="background:#D3F2D0" | 63,5 | 5,2 | 0,4 | 7,9 | 7,9 | 2,2 |- | 9.–15. juuni 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 13 | style="background:#D3F2D0" | 59 | 5 | 1 | 8 | 7 | 2 |- | 6. mai – 1. juuni 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 7,7 | style="background:#D3F2D0" | 59,9 | 4,6 | 1,5 | 9,6 | 10,6 | 2,0 |- | 7.–15. mai 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 11 | style="background:#D3F2D0" | 61 | 5 | 1 | 6 | 7 | 2 |- | 31. märts – 27. apr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 5,7 | style="background:#D3F2D0" | 66,2 | 3,1 | 1,5 | 6,7 | 9,9 | 1,1 |- | 6.–7. apr 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 12 | style="background:#D3F2D0" | 51 | 10 | 0 | 9 | 10 | 2 |- | 4.–30. märts 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 9,9 | style="background:#D3F2D0" | 62,8 | 4,3 | 0,4 | 9,5 | 7,5 | 1,2 |- | 6.–16. märts 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 7 | style="background:#D3F2D0" | 60 | 9 | 0 | 7 | 10 | 3 |- | 28. jaan – 25. veebr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 9,8 | style="background:#D3F2D0" | 54,8 | 5,0 | 0,5 | 10,9 | 12,1 | 2,9 |- | 6.–17. veebr 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 9 | style="background:#D3F2D0" | 58 | 5 | 1 | 8 | 7 | 2 |- | 3.–27. jaan 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 7,4 | style="background:#D3F2D0" | 63,0 | 3,5 | 1,2 | 12,2 | 6,5 | 3,1 |- | 17.–27. jaan 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 10 | style="background:#D3F2D0" | 66 | 3 | 0 | 6 | 4 | 1 |- | 25. nov – 23. dets 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 11,0 | style="background:#D3F2D0" | 57,5 | 2,5 | 0,7 | 13,3 | 7,3 | 3,0 |- | 28. nov – 9. dets 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 10 | style="background:#D3F2D0" | 64 | 7 | 1 | 6 | 3 | 2 |- | 29. okt – 25. nov 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,4 | style="background:#D3F2D0" | 64,3 | 1,7 | 1,5 | 8,3 | 5,1 | 2,6 |- | 31. okt – 12. nov 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 5 | style="background:#D3F2D0" | 64 | 6 | 1 | 8 | 7 | 2 |- | 1.–28. okt 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,5 | style="background:#D3F2D0" | 64,2 | 3,5 | 0,5 | 7,2 | 5,4 | 2,8 |- | 3.–13. okt 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 9 | style="background:#D3F2D0" | 58 | 7 | 1 | 5 | 10 | 3 |- | 3.–30. sept 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 8,1 | style="background:#D3F2D0" | 66,0 | 5,5 | 1,7 | 8,1 | 5,6 | 2,4 |- | 5.–16. sept 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 9 | style="background:#D3F2D0" | 57 | 6 | 0 | 8 | 8 | 1 |- | 5. aug – 2. sept 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,3 | style="background:#D3F2D0" | 64,3 | 4,5 | 0,9 | 11,0 | 4,7 | 1,5 |- | 9.–20. aug 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 13 | style="background:#D3F2D0" | 57 | 5 | 0 | 8 | 7 | 3 |- | 8. juuli – 5. aug 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,9 | style="background:#D3F2D0" | 57,5 | 2,2 | 2,3 | 8,3 | 8,4 | 1,6 |- | 27. mai – 1. juuli 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,9 | style="background:#D3F2D0" | 63,9 | 4,3 | 0,9 | 10,9 | 5,4 | 1,9 |- | 28. mai – 10. juuni 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 7 | style="background:#D3F2D0" | 61 | 11 | 1 | 6 | 2 | 1 |- | 29. apr – 27. mai 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 9,5 | style="background:#D3F2D0" | 63,7 | 4,7 | 2,5 | 9,8 | 5,1 | 2,7 |- | 2.–15. mai 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 8 | style="background:#D3F2D0" | 66 | 4 | 0 | 10 | 5 | 2 |- | 1.–29. apr 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,2 | style="background:#D3F2D0" | 62,4 | 5,8 | 1,0 | 8,6 | 5,8 | 2,3 |- | 2.–15. apr 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 10 | style="background:#D3F2D0" | 68 | 3 | 2 | 7 | 5 | 1 |- | 4.–29. märts 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,6 | style="background:#D3F2D0" | 66,1 | 2,6 | 0,3 | 8,3 | 7,3 | 1,5 |- | 5.–18. märts 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 4 | style="background:#D3F2D0" | 66 | 10 | 3 | 10 | 3 | 1 |} ===Eelistused sugude kaupa=== Joonistel näidatud igakuised tulemused on alates 2022. aastast Norstati ja Kantar Emori küsitluste keskmised (kuni 2021. aasta lõpuni Norstati ja Turu-uuringute AS-i küsitluste keskmised). ;Mehed [[File:Meeste parteieelistused enne 2023 valimisi.png|500px|tühi]] {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 14.–20. juuli 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 12 | 23 | 11 | 7 | 15 | 3 |- | 1. juuni – 4. juuli 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 29,1 | 15,7 | 28,1 | 8,6 | 4,6 | 10,8 | 1,6 |- | 9.–14. juuni 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 15 | style="background:#6495ED" | 27 | 8 | 5 | 16 | 1 |- | 4.–30. mai 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,3 | 14,4 | 25,6 | 8,0 | 4,7 | 12,7 | 1,7 |- | 12.–20. mai 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 13 | 23 | 11 | 5 | 15 | 3 |- | 6. aprill – 2. mai 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 28,8 | 17,5 | 28,4 | 5,7 | 4,6 | 11,6 | 1,8 |- | 14.–20. aprill 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 24 | 12 | style="background:#6495ED" | 27 | 10 | 7 | 15 | 3 |- | 1.–28. märts 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 28,5 | 13,9 | 27,0 | 6,4 | 5,4 | 16,8 | 1,0 |- | 10.–16. märts 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 21 | 17 | style="background:#6495ED" | 24 | 8 | 5 | 20 | 3 |- | 1.–28. veebr 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,9 | 15,1 | style="background:#6495ED" | 29,8 | 8,8 | 4,5 | 17,7 | 0,9 |- | 10.–18. veebr 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 17 | 17 | style="background:#6495ED" | 28 | 9 | 8 | 20 | 2 |- | 5.–31. jaan 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,4 | 17,3 | style="background:#6495ED" | 30,1 | 7,8 | 5,0 | 16,6 | 1,2 |- | 13.–21. jaan 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 16 | 16 | style="background:#6495ED" | 30 | 11 | 9 | 20 | 4 |- | 1.–20. dets 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 24,8 | 16,8 | style="background:#6495ED" | 27,8 | 9,1 | 4,6 | 14,9 | 0,9 |- | 30. nov – 7. dets 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 19 | 20 | style="background:#6495ED" | 28 | 7 | 4 | 20 | 1 |- | 2.–29. nov 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,6 | 17,4 | style="background:#6495ED" | 31,6 | 8,4 | 6,3 | 14,0 | 1,3 |- | 4.–9. nov 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 19 | 16 | 23 | 7 | 5 | style="background:#DDA0DD | 25 | 2 |- | 5. okt – 2. nov 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,6 | 16,3 | style="background:#6495ED" | 32,2 | 8,6 | 5,5 | 13,4 | 1,3 |- | 4.–8. okt 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 22 | 15 | style="background:#6495ED" | 28 | 7 | 6 | 15 | 2 |- | 1.–27. sept 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,2 | 15,9 | style="background:#6495ED" | 33,6 | 8,0 | 6,5 | 12,2 | 1,2 |- | 6.–15. sept 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 24 | 14 | style="background:#6495ED" | 28 | 7 | 3 | 17 | 1 |- | 3.–31. aug 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 26,7 | 13,9 | style="background:#6495ED" | 30,3 | 7,4 | 5,7 | 13,1 | 1,6 |- | 5.–13. aug 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 21 | 15 | style="background:#6495ED" | 28 | 6 | 5 | 18 | 4 |- | 6. juuli – 2. aug 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 27,0 | 14,3 | style="background:#6495ED" | 33,2 | 7,1 | 3,0 | 13,1 | 1,1 |- | 1. juuni – 4. juuli 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 25,1 | 18,2 | style="background:#6495ED" | 31,1 | 6,0 | 4,9 | 11,9 | 1,5 |- | 3.–10. juuni 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 21 | 16 | style="background:#6495ED" | 31 | 6 | 5 | 14 | 3 |- | 4.–31. mai 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 27,2 | 13,2 | style="background:#6495ED" | 29,4 | 6,5 | 5,9 | 15,4 | 1,0 |- | 6.–11. mai 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 23 | 18 | style="background:#6495ED" | 24 | 6 | 4 | 18 | 2 |- | 30. märts – 26. apr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 28,0 | 17,1 | 26,6 | 5,8 | 5,3 | 14,4 | 0,6 |- | 8.–14. apr 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 25 | 14 | style="background:#6495ED" | 29 | 6 | 3 | 14 | 2 |- | 2.–29. märts 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,3 | 16,3 | 25,3 | 6,6 | 4,1 | 11,6 | 2,2 |- | 9.–15. märts 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 22 | 17 | style="background:#6495ED" | 26 | 8 | 5 | 16 | 3 |- | 2. veebr – 1. märts 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,9 | 14,8 | 28,5 | 6,8 | 4,2 | 12,9 | 0,6 |- | 10.–15. veebr 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 25 | 12 | style="background:#6495ED" | 28 | 8 | 5 | 17 | 1 |- | 5. jaan – 1. veebr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 27,7 | 16,4 | 24,7 | 7,3 | 5,1 | 15,8 | 1,5 |- | 12.–21. jaan 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 20 | 23 | 7 | 7 | 13 | 3 |- | 1. dets – 4. jaan 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 26,8 | 18,3 | 20,2 | 6,8 | 6,2 | 17,2 | 1,7 |- | 27. nov – 7. dets 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 21 | 21 | style="background:#6495ED" | 22 | 5 | 7 | 19 | 2 |- | 3.–30. nov 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,3 | 17,3 | 20,7 | 6,5 | 5,8 | 14,5 | 2,9 |- | 30. okt – 9. nov 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 22 | 21 | 6 | 6 | 11 | 4 |- | 28. sept – 26. okt 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,8 | 18,8 | 22,3 | 6,4 | 6,0 | 8,9 | 1,8 |- | 1.–15. okt 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 26 | style="background:#D3F2D0" | 26 | 22 | 5 | 5 | 8 | 3 |- | 2.–28. sept 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,5 | 19,6 | 21,5 | 5,2 | 5,9 | 8,6 | 2,7 |- | 7.–17. sept 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 23 | style="background:#D3F2D0" | 23 | 22 | 5 | 9 | 9 | 3 |- | 4.–31. aug 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,3 | 19,7 | 21,7 | 5,7 | 5,2 | 10,4 | 1,8 |- | 12.–24. aug 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 23 | 21 | style="background:#6495ED" | 24 | 7 | 7 | 10 | 2 |- | 7. juuli – 3. aug 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,3 | 20,3 | 24,7 | 5,6 | 7,0 | 7,0 | 1,7 |- | 1. juuni – 6. juuli 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 29,5 | 20,7 | 23,2 | 6,8 | 6,1 | 9,0 | 1,9 |- | 9.–15. juuni 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 25 | 21 | 3 | 7 | 9 | 2 |- | 6. mai – 1. juuni 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 28,6 | 21,8 | 22,1 | 6,4 | 6,2 | 9,6 | 1,6 |- | 7.–15. mai 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 21 | 22 | 7 | 5 | 9 | 3 |- | 31. märts – 27. apr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,1 | 24,1 | 22,7 | 5,4 | 5,0 | 7,8 | 1,1 |- | 6.–7. apr 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 26 | 25 | 22 | 6 | 3 | 10 | 3 |- | 4.–30. märts 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 28,2 | 22,1 | 22,5 | 6,8 | 5,5 | 9,1 | 2,5 |- | 6.–16. märts 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 24 | 21 | style="background:#6495ED" | 26 | 5 | 5 | 13 | 1 |- | 28. jaan – 25. veebr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,9 | 17,8 | 24,0 | 6,9 | 5,9 | 9,4 | 2,2 |- | 6.–17. veebr 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 25 | 23 | 21 | 5 | 6 | 11 | 2 |- | 3.–27. jaan 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,4 | 19,7 | 19,7 | 7,6 | 7,2 | 8,7 | 2,3 |- | 17.–27. jaan 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 22 | style="background:#D3F2D0" | 24 | 23 | 6 | 8 | 9 | 2 |- | 25. nov – 23. dets 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,0 | 20,1 | 21,0 | 7,0 | 7,2 | 6,5 | 3,3 |- | 28. nov – 9. dets 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 26 | 22 | 25 | 5 | 7 | 6 | 2 |- | 29. okt – 25. nov 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,4 | 20,9 | 18,9 | 7,6 | 6,7 | 4,8 | 2,4 |- | 31. okt – 12. nov 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 23 | 24 | 4 | 6 | 8 | 2 |- | 1.–28. okt 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,4 | 20,9 | 23,4 | 7,1 | 5,1 | 6,2 | 1,5 |- | 3.–13. okt 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 20 | 25 | 7 | 4 | 6 | 3 |- | 3.–30. sept 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 33,4 | 19,8 | 23,0 | 7,3 | 4,9 | 6,0 | 2,4 |- | 5.–16. sept 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 31 | 19 | 27 | 6 | 5 | 6 | 1 |- | 5. aug – 2. sept 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 33,7 | 18,4 | 21,7 | 7,8 | 6,6 | 5,9 | 2,1 |- | 9.–20. aug 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 19 | 25 | 6 | 7 | 4 | 3 |- | 8. juuli – 5. aug 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 36,3 | 16,0 | 23,2 | 8,5 | 6,3 | 4,2 | 1,4 |- | 27. mai – 1. juuli 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,8 | 20,4 | 23,6 | 8,4 | 7,7 | 5,6 | 2,1 |- | 28. mai – 10. juuni 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 31 | 18 | 26 | 8 | 7 | 4 | 1 |- | 29. apr – 27. mai 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,5 | 18,1 | 25,3 | 9,2 | 6,3 | 4,9 | 2,2 |- | 2.–15. mai 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 21 | 23 | 13 | 6 | 6 | 2 |- | 1.–29. apr 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,0 | 18,0 | 25,5 | 9,6 | 5,8 | 5,7 | 1,8 |- | 2.–15. apr 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 23 | 23 | 6 | 6 | 7 | 2 |- | 4.–29. märts 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,0 | 18,2 | 24,4 | 10,8 | 6,3 | 6,2 | 1,2 |- | 5.–18. märts 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 27 | 20 | style="background:#6495ED" | 29 | 11 | 4 | 5 | 1 |} ;Naised [[File:Naiste parteieelistused enne 2023 valimisi.png|500px|tühi]] {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 14.–20. juuli 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 32 | 18 | 13 | 11 | 11 | 12 | 4 |- | 1. juuni – 4. juuli 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 38,0 | 19,5 | 15,4 | 6,9 | 8,1 | 9,2 | 2,1 |- | 9.–14. juuni 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 36 | 16 | 10 | 10 | 11 | 14 | 3 |- | 4.–30. mai 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 37,7 | 18,0 | 14,1 | 5,0 | 9,3 | 13,1 | 1,9 |- | 12.–20. mai 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 36 | 18 | 11 | 3 | 9 | 19 | 4 |- | 6. aprill – 2. mai 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 34,6 | 18,0 | 16,6 | 5,0 | 7,6 | 15,6 | 1,8 |- | 14.–20. aprill 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 25 | 18 | 11 | 5 | 10 | style="background:#DDA0DD | 26 | 4 |- | 1.–28. märts 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 29,4 | 18,8 | 16,6 | 4,8 | 9,0 | 18,5 | 1,6 |- | 10.–16. märts 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 31 | 19 | 13 | 4 | 10 | 18 | 4 |- | 1.–28. veebr 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 24,9 | 20,3 | 14,4 | 6,0 | 10,8 | 20,5 | 2,3 |- | 10.–18. veebr 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 22 | style="background:#D3F2D0" | 23 | 14 | 5 | 10 | 21 | 5 |- | 5.–31. jaan 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,8 | style="background:#D3F2D0" | 23,6 | 19,0 | 5,9 | 10,0 | 17,3 | 2,0 |- | 13.–21. jaan 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 21 | style="background:#D3F2D0" | 23 | 14 | 7 | 9 | 20 | 5 |- | 1.–20. dets 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 26,9 | 23,4 | 14,1 | 6,6 | 9,1 | 16,5 | 2,4 |- | 30. nov – 7. dets 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 23 | 20 | 17 | 7 | 11 | 17 | 3 |- | 2.–29. nov 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,6 | style="background:#D3F2D0" | 25,4 | 16,5 | 7,6 | 11,3 | 14,5 | 2,4 |- | 4.–9. nov 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 22 | 18 | 14 | 10 | 13 | 15 | 2 |- | 5. okt – 2 . nov 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 24,6 | 23,9 | 16,4 | 7,3 | 10,4 | 13,7 | 2,0 |- | 4.–8. okt 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 26 | 23 | 18 | 8 | 8 | 10 | 3 |- | 1.–27. sept 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 27,0 | 23,3 | 16,4 | 6,1 | 11,1 | 12,3 | 2,8 |- | 6.–15. sept 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 20 | 17 | 8 | 10 | 14 | 5 |- | 3.–31. aug 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,9 | 21,4 | 14,4 | 4,9 | 10,9 | 12,1 | 2,9 |- | 5.–13. aug 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 26 | 19 | 15 | 4 | 12 | 14 | 4 |- | 6. juuli – 2. aug 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,9 | 19,0 | 16,5 | 5,0 | 11,1 | 12,5 | 1,9 |- | 1. juuni – 4. juuli 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,1 | 21,4 | 14,4 | 4,9 | 10,7 | 13,0 | 2,5 |- | 3.–10. juuni 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 26 | 22 | 16 | 7 | 11 | 13 | 3 |- | 4.–31. mai 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 34,6 | 23,7 | 12,5 | 4,2 | 9,6 | 11,7 | 2,8 |- | 6.–11. mai 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 21 | 18 | 5 | 11 | 12 | 2 |- | 30. märts – 26. apr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,7 | 22,4 | 10,8 | 5,5 | 8,6 | 12,4 | 2,9 |- | 8.–14. apr 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 24 | 17 | 4 | 11 | 12 | 2 |- | 2.–29. märts 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,8 | 23,3 | 13,3 | 4,9 | 7,7 | 11,2 | 2,6 |- | 9.–15. märts 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 22 | 13 | 4 | 12 | 14 | 3 |- | 2. veebr – 1. märts 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 38,5 | 22,6 | 11,4 | 3,9 | 8,0 | 11,6 | 3,0 |- | 10.–15. veebr 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 21 | 13 | 5 | 8 | 15 | 3 |- | 5. jaan – 1. veebr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 33,3 | 24,3 | 10,4 | 4,0 | 9,3 | 14,1 | 3,2 |- | 12.–21. jaan 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 19 | 12 | 6 | 10 | 15 | 4 |- | 1. dets – 4. jaan 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,6 | 24,5 | 9,1 | 5,6 | 9,5 | 15,9 | 2,6 |- | 27. nov – 7. dets 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 22 | style="background:#D3F2D0" | 27 | 8 | 5 | 11 | 20 | 3 |- | 3.–30. nov 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,1 | 25,4 | 9,3 | 5,1 | 10,5 | 13,0 | 3,0 |- | 30. okt – 9. nov 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 23 | style="background:#D3F2D0" | 25 | 9 | 7 | 13 | 14 | 3 |- | 28. sept – 26. okt 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,8 | 25,1 | 11,0 | 5,1 | 11,5 | 8,3 | 3,8 |- | 1.–15. okt 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 25 | style="background:#D3F2D0" | 27 | 14 | 6 | 12 | 7 | 4 |- | 2.–28. sept 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 34,0 | 26,3 | 10,1 | 4,5 | 12,5 | 7,3 | 2,8 |- | 7.–17. sept 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 25 | 10 | 5 | 13 | 9 | 3 |- | 4.–31. aug 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 34,2 | 24,1 | 12,2 | 5,2 | 11,1 | 7,4 | 2,2 |- | 12.–24. aug 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 22 | style="background:#D3F2D0" | 30 | 15 | 4 | 13 | 8 | 2 |- | 7. juuli – 3. aug 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 33,9 | 25,9 | 10,9 | 5,7 | 10,9 | 6,9 | 2,8 |- | 1. juuni – 6. juuli 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,8 | 27,7 | 11,5 | 4,5 | 10,4 | 7,9 | 2,9 |- | 9.–15. juuni 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 36 | 29 | 11 | 4 | 8 | 8 | 2 |- | 6. mai – 1. juuni 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,8 | 29,4 | 11,1 | 4,8 | 9,9 | 6,7 | 3,0 |- | 7.–15. mai 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 31 | style="background:#D3F2D0" | 33 | 9 | 4 | 9 | 7 | 2 |- | 31. märts – 27. apr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 34,4 | 25,7 | 11,3 | 5,8 | 10,1 | 6,8 | 3,0 |- | 6.–7. apr 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 24 | 14 | 7 | 11 | 11 | 1 |- | 4.–30. märts 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,5 | 29,6 | 11,5 | 4,6 | 10,2 | 7,5 | 2,3 |- | 6.–16. märts 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 22 | 14 | 6 | 13 | 11 | 3 |- | 28. jaan – 25. veebr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 34,2 | 22,9 | 11,7 | 6,4 | 11,2 | 8,6 | 3,2 |- | 6.–17. veebr 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 26 | style="background:#D3F2D0" | 26 | 11 | 6 | 15 | 8 | 3 |- | 3.–27. jaan 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,6 | 24,4 | 9,5 | 5,9 | 11,1 | 6,5 | 4,0 |- | 17.–27. jaan 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 24 | 14 | 7 | 12 | 8 | 4 |- | 25. nov – 23. dets 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,5 | 23,7 | 9,2 | 6,1 | 13,7 | 5,5 | 3,5 |- | 28. nov – 9. dets 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 32 | 27 | 10 | 5 | 13 | 4 | 3 |- | 29. okt – 25. nov 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 34,5 | 26,8 | 11,0 | 6,0 | 11,8 | 4,1 | 3,6 |- | 31. okt – 12. nov 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 31 | 24 | 11 | 5 | 14 | 5 | 2 |- | 1.–28. okt 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 37,0 | 25,9 | 10,6 | 5,7 | 9,9 | 4,6 | 3,5 |- | 3.–13. okt 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 31 | 24 | 10 | 6 | 13 | 8 | 3 |- | 3.–30. sept 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 34,9 | 25,9 | 11,6 | 6,8 | 10,2 | 4,6 | 3,8 |- | 5.–16. sept 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 24 | 11 | 7 | 12 | 4 | 3 |- | 5. aug – 2. sept 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,3 | 26,8 | 10,7 | 6,8 | 12,6 | 2,6 | 3,0 |- | 9.–20. aug 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 35 | 24 | 9 | 7 | 10 | 6 | 4 |- | 8. juuli – 5. aug 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 40,2 | 19,3 | 9,4 | 8,7 | 11,6 | 4,2 | 3,6 |- | 27. mai – 1. juuli 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,2 | 22,1 | 12,7 | 7,4 | 13,8 | 3,8 | 2,9 |- | 28. mai – 10. juuni 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 20 | 12 | 9 | 15 | 4 | 1 |- | 29. apr – 27. mai 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,8 | 21,3 | 11,3 | 9,0 | 15,2 | 5,5 | 3,3 |- | 2.–15. mai 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 23 | 13 | 10 | 13 | 5 | 4 |- | 1.–29. apr 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 34,4 | 21,7 | 12,1 | 8,5 | 11,2 | 5,9 | 3,8 |- | 2.–15. apr 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 32 | 24 | 11 | 12 | 8 | 8 | 2 |- | 4.–29. märts 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 34,6 | 22,2 | 11,7 | 9,0 | 12,0 | 5,8 | 2,3 |- | 5.–18. märts 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 27 | style="background:#D3F2D0" | 28 | 14 | 12 | 13 | 5 | 1 |} ===Eelistused vanuserühmades=== Joonistel näidatud igakuised tulemused on alates 2022. aastast Norstati ja Kantar Emori küsitluste keskmised (kuni 2021. aasta lõpuni Norstati ja Turu-uuringute AS-i küsitluste keskmised). Noorim küsitletav vanuserühm on Norstatil ja Kantar Emoril 18–24-aastased, Turu-uuringute AS-il 15–24-aastased. Vanim küsitletav vanuserühm on Norstatil ja Turu-uuringute AS-il üle 75-aastased, Kantar Emoril 15–84-aastased. ;15(18)–24-aastased [[File:15(18)-25-aastaste parteieelistused enne 2023 valimisi.png|500px|tühi]] {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 14.–20. juuli 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 22 | 8 | 16 | 6 | 15 | 21 | 9 |- | 1. juuni – 4. juuli 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 23,5 | 13,5 | 16,1 | 10,6 | 8,1 | 20,2 | 5,5 |- | 9.–14. juuni 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 25 | 9 | 18 | 5 | 12 | 22 | 6 |- | 4.–30. mai 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 25,3 | 4,4 | 17,5 | 7,3 | 13,9 | 22,3 | 6,7 |- | 12.–20. mai 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 20 | 9 | style="background:#6495ED" | 25 | 3 | 14 | 19 | 11 |- | 6. aprill – 2. mai 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 25,2 | 13,0 | 21,0 | 5,5 | 11,0 | 17,5 | 5,2 |- | 14.–20. aprill 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 12 | 8 | 4 | 13 | 24 | 9 |- | 1.–28. märts 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 22,4 | 7,8 | 14,0 | 8,0 | 21,7 | 20,9 | 4,5 |- | 10.–16. märts 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 11 | 10 | 12 | 10 | 17 | 12 |- | 1.–28. veebr 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,3 | 8,0 | 16,0 | 6,2 | 15,4 | style="background:#DDA0DD | 28,5 | 6,1 |- | 10.–18. veebr 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 19 | 16 | 5 | 3 | 12 | style="background:#DDA0DD | 31 | 14 |- | 5.–31. jaan 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,3 | 15,7 | 16,6 | 7,5 | 18,9 | style="background:#DDA0DD | 19,9 | 7,3 |- | 13.–21. jaan 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 9 | 6 | style="background:#6495ED" | 24 | 9 | 18 | 19 | 15 |- | 1.–20. dets 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 24,5 | 13,2 | 12,7 | 6,0 | 13,2 | 19,7 | 7,7 |- | 30. nov – 7. dets 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 15 | 12 | 18 | 1 | 19 | style="background:#DDA0DD | 26 | 7 |- | 2.–29. nov 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,3 | 18,7 | style="background:#6495ED" | 21,7 | 5,4 | 14,7 | 20,6 | 7,5 |- | 4.–9. nov 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 11 | 12 | 18 | 1 | 14 | style="background:#DDA0DD | 27 | 10 |- | 5. okt – 2. nov 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,2 | 12,4 | 16,9 | 5,1 | 14,8 | style="background:#DDA0DD | 22,2 | 6,4 |- | 4.–8. okt 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 19 | 11 | 16 | 5 | 18 | style="background:#DDA0DD | 19 | 10 |- | 1.–27. sept 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,9 | 7,0 | style="background:#6495ED" | 22,3 | 6,0 | 15,2 | 20,4 | 6,8 |- | 6.–15. sept 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 23 | 13 | 15 | 7 | 4 | style="background:#DDA0DD| 25 | 9 |- | 3.–31. aug 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,6 | 9,1 | 20,7 | 3,5 |style="background:#ff8484| 21,0 | 17,3 | 6,1 |- | 5.–13. aug 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 8 | 19 | 2 | 20 | 11 | 10 |- | 6. juuli – 2. aug 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,2 | 12,2 | style="background:#6495ED" | 21,0 | 3,0 | 19,9 | 19,3 | 4,3 |- | 1. juuni – 4. juuli 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 27,2 | 8,0 | 17,0 | 3,2 | 18,3 | 17,9 | 4,6 |- | 3.–10. juuni 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 22 | 12 | 18 | 1 | 15 | 18 | 9 |- | 4.–31. mai 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 29,0 | 9,3 | 13,1 | 4,4 | 16,5 | 19,3 | 7,9 |- | 6.–11. mai 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 9 | 19 | 6 | 14 | 18 | 8 |- | 30. märts – 26. apr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,4 | 8,5 | 15,8 | 2,9 | 16,0 | 17,2 | 5,5 |- | 8.–14. apr 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 31 | 6 | 19 | 3 | 8 | 19 | 11 |- | 2.–29. märts 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,0 | 9,3 | 13,0 | 1,5 | 12,6 | 20,4 | 11,1 |- | 9.–15. märts 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 15 | 16 | style="background:#6495ED" | 24 | 2 | 12 | 21 | 8 |- | 2. veebr – 1. märts 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 33,7 | 13,6 | 9,3 | 4,0 | 14,8 | 16,2 | 7,4 |- | 10.–15. veebr 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 31 | 9 | 12 | 0 | 14 | 22 | 6 |- | 5. jaan – 1. veebr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 27,5 | 10,4 | 11,7 | 3,8 | 19,9 | 15,1 | 9,6 |- | 12.–21. jaan 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 15 | 13 | 0 | 16 | 14 | 7 |- | 1. dets – 4. jaan 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 26,3 | 10,3 | 13,9 | 4,4 | 17,5 | 17,0 | 7,1 |- | 27. nov – 7. dets 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 18 | 18 | 11 | 3 | 15 | style="background:#DDA0DD | 23 | 7 |- | 3.–30. nov 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,0 | 11,4 | 9,5 | 4,7 | 16,0 | 13,5 | 10,6 |- | 30. okt – 9. nov 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 13 | 14 | 0 | 18 | 6 | 11 |- | 28. sept – 26. okt 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 33,0 | 10,9 | 13,0 | 6,2 | 18,1 | 9,3 | 7,8 |- | 1.–15. okt 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 13 | 11 | 4 | 10 | 21 | 6 |- | 2.–28. sept 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 37,2 | 11,8 | 9,2 | 3,5 | 15,9 | 9,7 | 7,9 |- | 7.–17. sept 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 18 | 9 | 7 | 15 | 12 | 4 |- | 4.–31. aug 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,7 | 11,0 | 17,8 | 5,4 | 11,3 | 13,0 | 4,8 |- | 12.–24. aug 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 18 | 17 | 2 | 22 | 7 | 7 |- | 7. juuli – 3. aug 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 34,7 | 15,4 | 14,8 | 4,4 | 14,3 | 6,6 | 7,3 |- | 1. juuni – 6. juuli 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,1 | 12,1 | 14,0 | 3,1 | 16,3 | 9,6 | 10,3 |- | 9.–15. juuni 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 21 | 11 | 0 | 15 | 12 | 5 |- | 6. mai – 1. juuni 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 36,1 | 13,4 | 14,1 | 6,8 | 12,3 | 6,9 | 6,6 |- | 7.–15. mai 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 22 | style="background:#D3F2D0" | 23 | 15 | 4 | 17 | 11 | 6 |- | 31. märts – 27. apr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,9 | 12,7 | 13,0 | 6,0 | 15,0 | 4,7 | 11,3 |- | 6.–7. apr 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 35 | 15 | 10 | 3 | 14 | 11 | 7 |- | 4.–30. märts 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,9 | 11,8 | 12,8 | 3,5 | 12,5 | 12,2 | 10,6 |- | 6.–16. märts 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 22 | style="background:#D3F2D0" | 25 | 23 | 0 | 11 | 10 | 3 |- | 28. jaan – 25. veebr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 36,0 | 10,5 | 10,9 | 4,4 | 16,4 | 10,9 | 8,0 |- | 6.–17. veebr 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 36 | 10 | 13 | 5 | 15 | 11 | 9 |- | 3.–27. jaan 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,5 | 17,4 | 8,3 | 6,7 | 13,5 | 7,9 | 9,1 |- | 17.–27. jaan 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 17 | style="background:#D3F2D0" | 21 | 19 | 6 | style="background:#ff8484 | 21 | 4 | 11 |- | 25. nov – 23. dets 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 27,3 | 13,2 | 8,4 | 9,3 | 17,4 | 4,3 | 15,0 |- | 28. nov – 9. dets 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 23 | 17 | 5 | 12 | 5 | 4 |- | 29. okt – 25. nov 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 28,7 | 13,8 | 13,5 | 6,5 | 15,1 | 7,8 | 12,5 |- | 31. okt – 12. nov 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 5 | 17 | 8 | 15 | 15 | 4 |- | 1.–28. okt 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,3 | 14,4 | 14,5 | 9,6 | 9,7 | 7,8 | 7,0 |- | 3.–13. okt 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 42 | 17 | 12 | 5 | 10 | 6 | 8 |- | 3.–30. sept 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,1 | 11,9 | 15,5 | 8,2 | 10,7 | 9,2 | 11,4 |- | 5.–16. sept 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 31 | 16 | 14 | 7 | 11 | 6 | 5 |- | 5. aug – 2. sept 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,5 | 13,6 | 13,1 | 7,5 | 13,6 | 5,6 | 7,8 |- | 9.–20. aug 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 6 | 17 | 10 | 12 | 5 | 11 |- | 8. juuli – 5. aug 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,3 | 8,6 | 14,4 | 8,8 | 9,1 | 4,3 | 11,4 |- | 27. mai – 1. juuli 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 29,3 | 15,0 | 25,0 | 9,2 | 8,3 | 5,9 | 4,6 |- | 28. mai – 10. juuni 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 44 | 15 | 25 | 3 | 8 | 0 | 3 |- | 29. apr – 27. mai 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,1 | 14,4 | 13,9 | 12,0 | 12,8 | 5,8 | 7,7 |- | 2.–15. mai 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 39 | 13 | 12 | 7 | 11 | 9 | 6 |- | 1.–29. apr 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 33,1 | 14,4 | 13,7 | 6,4 | 14,0 | 7,5 | 9,2 |- | 2.–15. apr 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 8 | 13 | 5 | 14 | 24 | 7 |- | 4.–29. märts 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,4 | 12,4 | 14,9 | 8,3 | 15,4 | 6,8 | 7,2 |- | 5.–18. märts 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 22 | 17 | 9 | 11 | 9 | 5 |} ;25–34-aastased [[File:25-34-aastaste parteieelistused enne 2023 valimisi.png|500px|tühi]] {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 14.–20. juuli 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 25 | 14 | 15 | 11 | 9 | 21 | 6 |- | 1. juuni – 4. juuli 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,3 | 14,7 | 17,8 | 6,8 | 10,3 | 15,0 | 2,5 |- | 9.–14. juuni 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 11 | 21 | 7 | 12 | 19 | 2 |- | 4.–30. mai 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 33,8 | 10,2 | 17,3 | 5,3 | 8,8 | 19,7 | 2,9 |- | 12.–20. mai 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 10 | 16 | 4 | 16 | 21 | 3 |- | 6. aprill – 2. mai 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 33,2 | 12,0 | 20,4 | 3,3 | 6,7 | 20,5 | 2,7 |- | 14.–20. aprill 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 8 | 23 | 5 | 13 | style="background:#DDA0DD | 24 | 3 |- | 1.–28. märts 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,3 | 10,6 | 20,0 | 3,6 | 6,4 | 25,3 | 2,1 |- | 10.–16. märts 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 26 | 17 | 14 | 8 | 11 | 17 | 5 |- | 1.–28. veebr 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,7 | 12,4 | 22,2 | 5,3 | 10,0 | style="background:#DDA0DD | 26,0 | 2,8 |- | 10.–18. veebr 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 16 | 14 | 23 | 4 | 9 | style="background:#DDA0DD | 28 | 6 |- | 5.–31. jaan 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,7 | 15,1 | style="background:#6495ED" | 26,9 | 4,0 | 9,7 | 22,2 | 3,4 |- | 13.–21. jaan 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 16 | 11 | 20 | 7 | 13 | style="background:#DDA0DD | 30 | 3 |- | 1.–20. dets 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,3 | 15,9 | 20,7 | 7,1 | 9,3 | style="background:#DDA0DD | 23,0 | 2,3 |- | 30. nov – 7. dets 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 22 | 13 | style="background:#6495ED" | 24 | 5 | 7 | style="background:#DDA0DD | 24 | 3 |- | 2.–29. nov 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,3 | 13,3 | 21,3 | 6,2 | 10,9 | style="background:#DDA0DD | 22,6 | 2,6 |- | 4.–9. nov 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 17 | 10 | 22 | 6 | 11 | style="background:#DDA0DD | 26 | 5 |- | 5. okt – 2. nov 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 25,4 | 10,0 | 20,9 | 6,5 | 10,3 | 23,3 | 2,7 |- | 4.–8. okt 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 21 | 16 | style="background:#6495ED" | 22 | 8 | 10 | 17 | 4 |- | 1.–27. sept 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 26,1 | 14,3 | 20,0 | 4,9 | 13,4 | 18,4 | 2,8 |- | 6.–15. sept 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 20 | 12 | style="background:#6495ED" | 25 | 8 | 10 | 18 | 6 |- | 3.–31. aug 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,3 | 8,6 | 16,2 | 4,5 | 10,8 | 22,7 | 4,1 |- | 5.–13. aug 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 18 | 10 | 14 | 3 | 13 | style="background:#DDA0DD | 27 | 7 |- | 6. juuli – 2. aug 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 28,8 | 12,0 | 19,4 | 3,2 | 10,7 | 21,4 | 3,4 |- | 1. juuni – 4. juuli 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,7 | 11,3 | 20,2 | 3,2 | 10,4 | 18,6 | 3,3 |- | 3.–10. juuni 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 20 | 16 | 20 | 8 | 8 | style="background:#DDA0DD | 21 | 4 |- | 4.–31. mai 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 28,3 | 12,2 | 17,7 | 3,2 | 12,7 | 21,5 | 3,3 |- | 6.–11. mai 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 20 | 16 | 15 | 3 | 12 | style="background:#DDA0DD | 26 | 4 |- | 30. märts – 26. apr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 34,9 | 12,9 | 13,3 | 3,3 | 9,0 | 21,0 | 4,2 |- | 8.–14. apr 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 23 | 12 | 18 | 3 | 11 | style="background:#DDA0DD | 24 | 13 |- | 2.–29. märts 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,1 | 15,9 | 14,6 | 4,4 | 8,3 | 16,9 | 3,2 |- | 9.–15. märts 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 22 | 16 | 10 | 7 | 12 | style="background:#DDA0DD | 25 | 7 |- | 2. veebr – 1. märts 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 39,5 | 8,8 | 14,1 | 3,9 | 9,2 | 19,3 | 4,2 |- | 10.–15. veebr 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 34 | 9 | 12 | 8 | 10 | 23 | 5 |- | 5. jaan – 1. veebr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,4 | 11,7 | 12,9 | 3,2 | 10,4 | 20,9 | 4,5 |- | 12.–21. jaan 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 12 | 11 | 5 | 9 | 19 | 9 |- | 1. dets – 4. jaan 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 37,5 | 11,0 | 11,7 | 5,0 | 10,2 | 18,2 | 3,3 |- | 27. nov – 7. dets 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 37 | 16 | 10 | 1 | 7 | 26 | 3 |- | 3.–30. nov 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 34,8 | 13,3 | 13,3 | 5,4 | 9,9 | 15,6 | 5,6 |- | 30. okt – 9. nov 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 26 | 17 | 12 | 3 | 10 | 17 | 8 |- | 28. sept – 26. okt 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 36,4 | 12,2 | 12,4 | 5,9 | 10,6 | 12,7 | 5,6 |- | 1.–15. okt 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 40 | 16 | 10 | 5 | 12 | 7 | 5 |- | 2.–28. sept 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,9 | 13,6 | 14,9 | 3,8 | 12,2 | 11,2 | 4,8 |- | 7.–17. sept 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 31 | 12 | 13 | 2 | 21 | 12 | 5 |- | 4.–31. aug 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,0 | 14,9 | 15,3 | 3,3 | 10,3 | 11,1 | 4,0 |- | 12.–24. aug 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 12 | 20 | 3 | 12 | 15 | 7 |- | 7. juuli – 3. aug 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 38,2 | 13,1 | 14,2 | 5,3 | 12,3 | 8,8 | 4,0 |- | 1. juuni – 6. juuli 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,6 | 16,4 | 13,8 | 4,4 | 11,8 | 10,0 | 4,6 |- | 9.–15. juuni 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 19 | 14 | 2 | 13 | 14 | 3 |- | 6. mai – 1. juuni 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,7 | 17,3 | 10,6 | 3,3 | 13,0 | 10,8 | 3,5 |- | 7.–15. mai 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 36 | 18 | 15 | 1 | 10 | 10 | 1 |- | 31. märts – 27. apr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 36,7 | 14,5 | 17,9 | 4,5 | 10,3 | 8,3 | 2,7 |- | 6.–7. apr 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 31 | 21 | 12 | 1 | 12 | 12 | 3 |- | 4.–30. märts 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 38,1 | 19,9 | 13,8 | 3,5 | 9,4 | 8,0 | 4,2 |- | 6.–16. märts 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 20 | 17 | 2 | 8 | 13 | 6 |- | 28. jaan – 25. veebr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,3 | 13,1 | 16,7 | 5,9 | 11,0 | 11,2 | 4,6 |- | 6.–17. veebr 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 31 | 20 | 12 | 3 | 11 | 11 | 2 |- | 3.–27. jaan 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 40,1 | 15,4 | 9,4 | 6,2 | 10,7 | 8,7 | 6,1 |- | 17.–27. jaan 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 35 | 20 | 9 | 10 | 8 | 10 | 4 |- | 25. nov – 23. dets 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 38,4 | 15,1 | 12,4 | 4,8 | 13,3 | 8,1 | 4,9 |- | 28. nov – 9. dets 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 15 | 18 | 2 | 12 | 11 | 6 |- | 29. okt – 25. nov 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 41,7 | 15,3 | 13,3 | 4,5 | 12,4 | 6,2 | 3,4 |- | 31. okt – 12. nov 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 18 | 10 | 5 | 13 | 10 | 4 |- | 1.–28. okt 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 41,6 | 13,4 | 12,8 | 7,4 | 9,8 | 9,2 | 4,1 |- | 3.–13. okt 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 42 | 16 | 7 | 6 | 13 | 12 | 1 |- | 3.–30. sept 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 40,2 | 15,9 | 15,3 | 3,7 | 9,9 | 7,2 | 3,9 |- | 5.–16. sept 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 40 | 18 | 16 | 6 | 5 | 6 | 3 |- | 5. aug – 2. sept 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 43,7 | 13,3 | 12,9 | 5,4 | 11,4 | 5,8 | 3,4 |- | 9.–20. aug 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 45 | 13 | 10 | 5 | 9 | 9 | 4 |- | 8. juuli – 5. aug 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 42,8 | 13,6 | 13,3 | 6,2 | 9,5 | 8,1 | 2,9 |- | 27. mai – 1. juuli 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 41,6 | 14,3 | 14,2 | 5,7 | 11,9 | 6,4 | 4,2 |- | 28. mai – 10. juuni 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 35 | 12 | 17 | 5 | 15 | 8 | 3 |- | 29. apr – 27. mai 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 39,2 | 12,7 | 15,3 | 7,0 | 12,9 | 6,1 | 4,3 |- | 2.–15. mai 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 14 | 15 | 9 | 9 | 11 | 7 |- | 1.–29. apr 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 39,7 | 11,9 | 16,9 | 5,8 | 10,7 | 7,9 | 3,8 |- | 2.–15. apr 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 17 | 12 | 11 | 12 | 8 | 3 |- | 4.–29. märts 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,4 | 12,2 | 18,5 | 8,6 | 10,8 | 9,9 | 2,7 |- | 5.–18. märts 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 31 | 15 | 23 | 9 | 13 | 6 | 1 |} ;35–49-aastased [[File:35-49-aastaste parteieelistused enne 2023 valimisi.png|500px|tühi]] {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 14.–20. juuli 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 36 | 14 | 12 | 10 | 10 | 13 | 4 |- | 1. juuni – 4. juuli 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 39,3 | 13,7 | 23,8 | 5,8 | 4,6 | 9,5 | 2,1 |- | 9.–14. juuni 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 39 | 14 | 13 | 9 | 8 | 13 | 4 |- | 4.–30. mai 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 39,4 | 12,9 | 18,5 | 6,0 | 7,2 | 13,5 | 1,2 |- | 12.–20. mai 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 35 | 19 | 15 | 8 | 3 | 16 | 3 |- | 6. aprill – 2. mai 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 33,2 | 11,9 | 22,0 | 6,3 | 6,7 | 16,5 | 2,0 |- | 14.–20. aprill 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 21 | 12 | 18 | 7 | 11 | style="background:#DDA0DD | 24 | 4 |- | 1.–28. märts 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,2 | 13,0 | 21,1 | 5,7 | 6,3 | 18,5 | 1,4 |- | 10.–16. märts 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 16 | 17 | 4 | 8 | 21 | 3 |- | 1.–28. veebr 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 27,3 | 12,9 | 22,0 | 6,5 | 8,1 | 21,6 | 1,4 |- | 10.–18. veebr 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 22 | 20 | 21 | 7 | 8 | 20 | 2 |- | 5.–31. jaan 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 25,4 | 16,1 | 23,2 | 7,5 | 7,0 | 19,7 | 0,7 |- | 13.–21. jaan 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 17 | 20 | 23 | 4 | 9 | style="background:#DDA0DD | 24 | 2 |- | 1.–20. dets 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 29,9 | 16,4 | 21,7 | 8,3 | 5,4 | 16,3 | 1,2 |- | 30. nov – 7. dets 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 20 | 20 | style="background:#6495ED" | 23 | 4 | 7 | 21 | 2 |- | 2.–29. nov 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,7 | 16,8 | style="background:#6495ED" | 25,9 | 8,8 | 8,2 | 14,2 | 1,3 |- | 4.–9. nov 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 19 | 15 | 8 | 12 | 16 | 1 |- | 5. okt – 2. nov 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 25,1 | 16,5 | 24,6 | 9,0 | 7,2 | 14,7 | 1,2 |- | 4.–8. okt 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 19 | 17 | 4 | 6 | 14 | 4 |- | 1.–27. sept 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 27,5 | 14,4 | 24,3 | 7,0 | 7,7 | 15,2 | 2,1 |- | 6.–15. sept 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 26 | 13 | 25 | 5 | 5 | 18 | 2 |- | 3.–31. aug 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,4 | 11,9 | 24,0 | 5,5 | 7,3 | 12,3 | 2,4 |- | 5.–13. aug 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 24 | 17 | style="background:#6495ED" | 25 | 5 | 6 | 13 | 4 |- | 6. juuli – 2. aug 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 37,8 | 11,2 | 25,8 | 5,3 | 5,7 | 12,9 | 0,6 |- | 1. juuni – 4. juuli 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 33,5 | 15,4 | 22,7 | 4,7 | 7,9 | 12,6 | 2,0 |- | 3.–10. juuni 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 32 | 14 | 26 | 2 | 6 | 15 | 3 |- | 4.–31. mai 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 36,6 | 13,9 | 20,2 | 5,9 | 7,1 | 13,4 | 0,8 |- | 6.–11. mai 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 31 | 18 | 22 | 4 | 6 | 12 | 2 |- | 30. märts – 26. apr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,6 | 14,1 | 20,0 | 5,8 | 6,7 | 14,8 | 1,2 |- | 8.–14. apr 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 35 | 13 | 24 | 2 | 7 | 13 | 2 |- | 2.–29. märts 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 40,8 | 13,7 | 18,1 | 6,4 | 5,4 | 12,4 | 1,1 |- | 9.–15. märts 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 32 | 15 | 22 | 4 | 7 | 17 | 1 |- | 2. veebr – 1. märts 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 40,2 | 12,4 | 19,2 | 5,4 | 6,5 | 14,3 | 0,7 |- | 10.–15. veebr 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 34 | 13 | 19 | 7 | 6 | 16 | 1 |- | 5. jaan – 1. veebr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 33,0 | 13,6 | 20,2 | 6,4 | 7,4 | 16,6 | 0,7 |- | 12.–21. jaan 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 36 | 16 | 17 | 6 | 8 | 9 | 3 |- | 1. dets – 4. jaan 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 34,0 | 15,3 | 15,1 | 6,5 | 7,6 | 17,2 | 2,3 |- | 27. nov – 7. dets 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 22 | style="background:#D3F2D0" | 23 | 12 | 6 | 10 | 21 | 1 |- | 3.–30. nov 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 36,4 | 16,3 | 13,9 | 5,3 | 9,4 | 14,0 | 2,5 |- | 30. okt – 9. nov 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 14 | 15 | 7 | 10 | 18 | 2 |- | 28. sept – 26. okt 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 42,2 | 15,6 | 15,3 | 4,4 | 9,3 | 8,2 | 2,5 |- | 1.–15. okt 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 26 | 17 | 2 | 12 | 7 | 4 |- | 2.–28. sept 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 40,0 | 17,0 | 15,9 | 5,1 | 9,4 | 8,2 | 1,4 |- | 7.–17. sept 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 31 | 22 | 14 | 6 | 8 | 11 | 3 |- | 4.–31. aug 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 40,2 | 16,2 | 15,6 | 5,2 | 7,5 | 10,7 | 1,8 |- | 12.–24. aug 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 23 | 15 | 6 | 9 | 9 | 0 |- | 7. juuli – 3. aug 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 38,3 | 17,3 | 19,0 | 5,4 | 9,4 | 7,0 | 1,4 |- | 1. juuni – 6. juuli 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 38,0 | 17,9 | 16,3 | 6,5 | 7,5 | 9,9 | 1,2 |- | 9.–15. juuni 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 38 | 20 | 13 | 3 | 8 | 12 | 2 |- | 6. mai – 1. juuni 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 36,0 | 19,6 | 16,3 | 5,6 | 7,0 | 9,1 | 2,2 |- | 7.–15. mai 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 36 | 21 | 8 | 10 | 7 | 11 | 3 |- | 31. märts – 27. apr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 37,0 | 21,8 | 14,5 | 5,9 | 6,9 | 9,9 | 1,3 |- | 6.–7. apr 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 31 | 17 | 17 | 4 | 8 | 10 | 2 |- | 4.–30. märts 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,1 | 20,7 | 16,7 | 6,0 | 8,2 | 8,7 | 1,3 |- | 6.–16. märts 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 15 | 18 | 7 | 12 | 13 | 3 |- | 28. jaan – 25. veebr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 38,3 | 16,4 | 17,2 | 6,3 | 9,0 | 8,8 | 1,5 |- | 6.–17. veebr 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 26 | style="background:#D3F2D0" | 26 | 16 | 5 | 6 | 11 | 2 |- | 3.–27. jaan 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 41,4 | 16,9 | 13,3 | 6,8 | 8,4 | 9,0 | 1,9 |- | 17.–27. jaan 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 37 | 18 | 15 | 5 | 10 | 7 | 3 |- | 25. nov – 23. dets 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 40,7 | 15,4 | 13,3 | 6,3 | 11,2 | 7,9 | 2,6 |- | 28. nov – 9. dets 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 32 | 23 | 16 | 4 | 12 | 4 | 2 |- | 29. okt – 25. nov 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 44,5 | 17,4 | 14,8 | 5,4 | 8,6 | 4,2 | 2,5 |- | 31. okt – 12. nov 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 23 | 19 | 4 | 10 | 4 | 1 |- | 1.–28. okt 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 43,1 | 18,0 | 15,1 | 5,3 | 7,3 | 5,3 | 1,7 |- | 3.–13. okt 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 15 | 18 | 11 | 8 | 7 | 2 |- | 3.–30. sept 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 44,6 | 14,6 | 14,6 | 7,0 | 7,7 | 5,8 | 2,7 |- | 5.–16. sept 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 39 | 14 | 24 | 4 | 8 | 5 | 1 |- | 5. aug – 2. sept 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 40,4 | 14,9 | 16,2 | 6,8 | 8,9 | 6,4 | 2,7 |- | 9.–20. aug 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 41 | 20 | 17 | 6 | 6 | 5 | 3 |- | 8. juuli – 5. aug 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 49,6 | 11,4 | 13,1 | 7,6 | 10,7 | 3,3 | 1,7 |- | 27. mai – 1. juuli 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 36,7 | 17,9 | 17,4 | 7,0 | 10,8 | 5,6 | 2,5 |- | 28. mai – 10. juuni 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 31 | 16 | 15 | 12 | 12 | 6 | 1 |- | 29. apr – 27. mai 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 34,6 | 14,7 | 20,5 | 7,9 | 11,0 | 6,9 | 2,1 |- | 2.–15. mai 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 26 | 19 | 19 | 8 | 13 | 6 | 3 |- | 1.–29. apr 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 37,9 | 13,4 | 18,5 | 9,3 | 8,8 | 7,4 | 2,2 |- | 2.–15. apr 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 39 | 17 | 20 | 8 | 4 | 5 | 3 |- | 4.–29. märts 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 38,6 | 14,1 | 18,6 | 9,4 | 9,4 | 6,4 | 1,2 |- | 5.–18. märts 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 13 | 27 | 17 | 6 | 4 | 1 |} ;50–64-aastased [[File:50-64-aastaste parteieelistused enne 2023 valimisi.png|500px|tühi]] {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 14.–20. juuli 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 15 | 27 | 11 | 6 | 10 | 1 |- | 1. juuni – 4. juuli 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 33,4 | 17,4 | 25,2 | 8,2 | 5,5 | 8,1 | 0,7 |- | 9.–14. juuni 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 15 | 24 | 9 | 8 | 15 | 1 |- | 4.–30. mai 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,1 | 18,2 | 25,8 | 7,9 | 5,4 | 9,8 | 1,3 |- | 12.–20. mai 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 18 | 17 | 10 | 3 | 18 | 1 |- | 6. aprill – 2. mai 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,7 | 17,4 | 26,5 | 5,6 | 6,6 | 10,0 | 1,0 |- | 14.–20. aprill 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 25 | 16 | 21 | 11 | 5 | 18 | 4 |- | 1.–28. märts 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 26,4 | 15,9 | style="background:#6495ED" | 27,0 | 6,3 | 5,3 | 16,9 | 0,7 |- | 10.–16. märts 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 17 | style="background:#6495ED" | 24 | 4 | 5 | 22 | 3 |- | 1.–28. veebr 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,8 | 18,4 | style="background:#6495ED" | 26,3 | 10,3 | 5,9 | 14,9 | 0,9 |- | 10.–18. veebr 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 17 | style="background:#D3F2D0" | 27 | 22 | 10 | 8 | 15 | 2 |- | 5.–31. jaan 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,5 | 22,3 | style="background:#6495ED" | 25,5 | 7,6 | 5,0 | 15,8 | 0,6 |- | 13.–21. jaan 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 16 | 22 | style="background:#6495ED" | 26 | 9 | 6 | 17 | 2 |- | 1.–20. dets 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 25,3 | 19,1 | 24,3 | 8,6 | 6,3 | 14,9 | 0,6 |- | 30. nov – 7. dets 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 20 | 19 | style="background:#6495ED" | 28 | 5 | 6 | 18 | 0 |- | 2.–29. nov 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,1 | 22,6 | style="background:#6495ED" | 27,2 | 8,7 | 8,7 | 10,7 | 0,7 |- | 4.–9. nov 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 19 | 19 | style="background:#6495ED" | 25 | 6 | 6 | 20 | 0 |- | 5. okt – 2. nov 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,9 | 23,0 | style="background:#6495ED" | 30,3 | 9,6 | 5,6 | 8,6 | 0,4 |- | 4.–8. okt 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 22 | 19 | style="background:#6495ED" | 33 | 8 | 5 | 10 | 1 |- | 1.–27. sept 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,5 | 21,5 | style="background:#6495ED" | 31,8 | 8,0 | 7,0 | 7,3 | 1,4 |- | 6.–15. sept 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 26 | 19 | 23 | 7 | 6 | 12 | 2 |- | 3.–31. aug 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 27,3 | 17,4 | 29,0 | 6,9 | 5,7 | 12,1 | 1,2 |- | 5.–13. aug 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 18 | 25 | 7 | 6 | 10 | 2 |- | 6. juuli – 2. aug 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 29,6 | 15,9 | 28,4 | 7,7 | 5,0 | 10,6 | 1,0 |- | 1. juuni – 4. juuli 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 26,4 | 19,9 | style="background:#6495ED" | 26,4 | 6,8 | 6,7 | 11,1 | 1,4 |- | 3.–10. juuni 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 22 | 16 | style="background:#6495ED" | 32 | 11 | 6 | 7 | 2 |- | 4.–31. mai 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,1 | 18,0 | 25,9 | 6,4 | 5,7 | 11,0 | 1,4 |- | 6.–11. mai 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 26 | 16 | style="background:#6495ED" | 27 | 6 | 7 | 14 | 0 |- | 30. märts – 26. apr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,1 | 20,3 | 22,4 | 5,6 | 7,1 | 13,3 | 1,8 |- | 8.–14. apr 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 17 | 28 | 7 | 5 | 10 | 1 |- | 2.–29. märts 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,9 | 20,6 | 25,1 | 5,7 | 6,0 | 11,4 | 2,4 |- | 9.–15. märts 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 25 | 17 | 24 | 6 | 9 | 14 | 2 |- | 2. veebr – 1. märts 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,2 | 18,7 | 27,7 | 5,3 | 6,2 | 12,2 | 1,9 |- | 10.–15. veebr 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 18 | 17 | style="background:#6495ED" | 29 | 8 | 4 | 14 | 2 |- | 5. jaan – 1. veebr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,0 | 19,8 | 21,7 | 5,6 | 7,3 | 14,9 | 2,4 |- | 12.–21. jaan 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 19 | 19 | style="background:#6495ED" | 28 | 6 | 8 | 15 | 2 |- | 1. dets – 4. jaan 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 23,3 | 22,5 | 18,0 | 6,1 | 8,0 | 16,5 | 2,2 |- | 27. nov – 7. dets 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 17 | style="background:#D3F2D0" | 29 | 18 | 5 | 6 | 17 | 4 |- | 3.–30. nov 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 27,9 | 20,9 | 19,7 | 5,7 | 8,4 | 13,7 | 3,0 |- | 30. okt – 9. nov 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 17 | style="background:#D3F2D0" | 28 | 20 | 10 | 6 | 10 | 4 |- | 28. sept – 26. okt 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 26,6 | 25,9 | 21,4 | 5,7 | 9,0 | 8,6 | 2,8 |- | 1.–15. okt 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 17 | style="background:#D3F2D0" | 29 | 20 | 9 | 6 | 5 | 4 |- | 2.–28. sept 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 29,6 | 23,1 | 19,5 | 4,8 | 9,5 | 7,9 | 2,8 |- | 7.–17. sept 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 21 | style="background:#D3F2D0" | 25 | 23 | 3 | 9 | 11 | 2 |- | 4.–31. aug 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,3 | 23,7 | 18,3 | 5,4 | 8,4 | 8,8 | 2,1 |- | 12.–24. aug 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 20 | style="background:#D3F2D0" | 28 | 21 | 5 | 7 | 4 | 1 |- | 7. juuli – 3. aug 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 29,7 | 23,3 | 19,9 | 5,7 | 9,1 | 7,0 | 2,3 |- | 1. juuni – 6. juuli 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 29,1 | 26,9 | 21,0 | 5,6 | 8,5 | 8,4 | 2,4 |- | 9.–15. juuni 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 27 | 20 | 3 | 6 | 7 | 2 |- | 6. mai – 1. juuni 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 26,8 | 26,2 | 20,6 | 5,5 | 8,3 | 8,0 | 2,4 |- | 7.–15. mai 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 24 | style="background:#D3F2D0" | 33 | 20 | 3 | 7 | 7 | 2 |- | 31. märts – 27. apr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 33,7 | 23,2 | 20,2 | 5,6 | 7,7 | 7,3 | 2,1 |- | 6.–7. apr 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 25 | 23 | 23 | 8 | 5 | 13 | 1 |- | 4.–30. märts 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 26,1 | style="background:#D3F2D0" | 29,0 | 18,6 | 5,6 | 8,1 | 8,2 | 2,4 |- | 6.–16. märts 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 26 | 20 | style="background:#6495ED" | 30 | 4 | 8 | 9 | 1 |- | 28. jaan – 25. veebr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,7 | 22,1 | 20,2 | 6,6 | 8,7 | 9,0 | 2,7 |- | 6.–17. veebr 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 21 | style="background:#D3F2D0" | 30 | 23 | 4 | 6 | 4 | 1 |- | 3.–27. jaan 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,8 | 23,0 | 19,6 | 6,7 | 9,3 | 7,5 | 3,2 |- | 17.–27. jaan 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 20 | style="background:#D3F2D0" | 31 | 26 | 2 | 6 | 9 | 1 |- | 25. nov – 23. dets 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,8 | 22,1 | 19,0 | 6,5 | 10,7 | 5,9 | 3,4 |- | 28. nov – 9. dets 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 28 | style="background:#D3F2D0" | 29 | 22 | 4 | 7 | 3 | 1 |- | 29. okt – 25. nov 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,4 | 23,3 | 15,9 | 6,7 | 9,5 | 4,4 | 3,0 |- | 31. okt – 12. nov 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 31 | 26 | 21 | 2 | 7 | 6 | 2 |- | 1.–28. okt 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 29,1 | 23,8 | 20,9 | 6,3 | 7,8 | 5,3 | 2,6 |- | 3.–13. okt 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 22 | 21 | 6 | 9 | 5 | 3 |- | 3.–30. sept 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 29,1 | 25,4 | 21,4 | 7,0 | 7,9 | 5,2 | 3,2 |- | 5.–16. sept 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 25 | 18 | 7 | 10 | 4 | 1 |- | 5. aug – 2. sept 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,0 | 21,5 | 20,3 | 7,3 | 9,8 | 4,2 | 2,6 |- | 9.–20. aug 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 32 | 22 | 22 | 6 | 8 | 3 | 3 |- | 8. juuli – 5. aug 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 33,5 | 19,4 | 18,4 | 8,6 | 9,3 | 4,2 | 2,6 |- | 27. mai – 1. juuli 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 28,8 | 22,2 | 22,5 | 7,8 | 11,1 | 4,6 | 2,5 |- | 28. mai – 10. juuni 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 23 | 17 | 8 | 9 | 2 | 1 |- | 29. apr – 27. mai 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,1 | 20,8 | 19,3 | 9,0 | 11,3 | 5,2 | 2,8 |- | 2.–15. mai 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 20 | 21 | 14 | 7 | 2 | 1 |- | 1.–29. apr 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,5 | 23,8 | 21,9 | 9,0 | 8,8 | 5,8 | 2,9 |- | 2.–15. apr 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 27 | style="background:#D3F2D0" | 27 | 14 | 9 | 8 | 10 | 10 |- | 4.–29. märts 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 29,7 | 21,4 | 17,9 | 9,8 | 9,4 | 6,0 | 1,8 |- | 5.–18. märts 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 25 | style="background:#D3F2D0" | 28 | 22 | 8 | 6 | 6 | 2 |} ;65–74-aastased [[File:65-74-aastaste parteieelistused enne 2023 valimisi.png|500px|tühi]] {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 14.–20. juuli 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 34 | 20 | 19 | 14 | 6 | 8 | 0 |- | 1. juuni – 4. juuli 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,5 | 22,5 | 24,1 | 8,9 | 5,5 | 5,0 | 1,6 |- | 9.–14. juuni 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 35 | 20 | 18 | 11 | 4 | 12 | 1 |- | 4.–30. mai 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 38,0 | 23,4 | 20,1 | 5,3 | 4,9 | 7,6 | 0,3 |- | 12.–20. mai 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 38 | 17 | 15 | 6 | 4 | 16 | 1 |- | 6. aprill – 2. mai 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,5 | 26,8 | 22,1 | 5,2 | 3,3 | 8,8 | 0,7 |- | 14.–20. aprill 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 28 | 18 | 5 | 7 | 14 | 0 |- | 1.–28. märts 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 29,5 | 28,6 | 20,1 | 4,4 | 6,5 | 9,9 | 0,3 |- | 10.–16. märts 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 26 | 22 | 17 | 8 | 5 | 18 | 3 |- | 1.–28. veebr 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 28,0 | 25,9 | 18,1 | 6,0 | 5,7 | 16,3 | 0,0 |- | 10.–18. veebr 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 19 | 18 | 10 | 10 | 16 | 0 |- | 5.–31. jaan 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,6 | 26,0 | style="background:#6495ED" | 29,4 | 6,8 | 5,9 | 9,4 | 0,4 |- | 13.–21. jaan 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 25 | 22 | 16 | 10 | 6 | 18 | 1 |- | 1.–20. dets 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 27,5 | style="background:#D3F2D0" | 28,4 | 19,3 | 7,2 | 5,1 | 10,6 | 1,0 |- | 30. nov – 7. dets 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 24 | style="background:#D3F2D0" | 24 | 22 | 10 | 7 | 11 | 1 |- | 2.–29. nov 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,5 | style="background:#D3F2D0" | 29,3 | 26,0 | 6,4 | 7,4 | 9,9 | 0,9 |- | 4.–9. nov 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 26 | 16 | 21 | 10 | 7 | 16 | 0 |- | 5. okt – 2. nov 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,3 | style="background:#D3F2D0" | 34,4 | 24,2 | 6,3 | 5,3 | 5,1 | 0,4 |- | 4.–8. okt 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 19 | style="background:#D3F2D0" | 30 | 26 | 7 | 6 | 7 | 0 |- | 1.–27. sept 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,4 | style="background:#D3F2D0" | 33,0 | 24,0 | 7,0 | 5,1 | 7,1 | 0,2 |- | 6.–15. sept 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 21 | 23 | 11 | 7 | 10 | 2 |- | 3.–31. aug 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 26,3 | style="background:#D3F2D0" | 31,0 | 23,5 | 9,2 | 5,5 | 3,5 | 0,2 |- | 5.–13. aug 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 21 | 17 | style="background:#6495ED" | 28 | 4 | 6 | 19 | 0 |- | 6. juuli – 2. aug 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 27,6 | 23,7 | 27,1 | 8,6 | 4,3 | 7,3 | 0,4 |- | 1. juuni – 4. juuli 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,5 | style="background:#D3F2D0" | 34,1 | 23,3 | 5,8 | 2,5 | 8,4 | 1,3 |- | 3.–10. juuni 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 18 | style="background:#D3F2D0" | 33 | 19 | 7 | 8 | 13 | 0 |- | 4.–31. mai 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,2 | 29,8 | 21,6 | 4,6 | 3,6 | 8,9 | 0,4 |- | 6.–11. mai 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 24 | style="background:#D3F2D0" | 29 | 22 | 5 | 4 | 10 | 2 |- | 30. märts – 26. apr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 30,6 | style="background:#D3F2D0" | 32,1 | 18,7 | 6,0 | 4,5 | 5,7 | 0,7 |- | 8.–14. apr 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 24 | style="background:#D3F2D0" | 28 | style="background:#6495ED" | 28 | 6 | 5 | 4 | 0 |- | 2.–29. märts 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,3 | 27,5 | 23,9 | 5,6 | 7,0 | 4,7 | 0,7 |- | 9.–15. märts 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 28 | style="background:#D3F2D0" | 30 | 20 | 6 | 3 | 9 | 0 |- | 2. veebr – 1. märts 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 28,9 | style="background:#D3F2D0" | 30,4 | 23,9 | 4,2 | 3,5 | 7,7 | 0,2 |- | 10.–15. veebr 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 26 | 19 | style="background:#6495ED" | 29 | 1 | 8 | 15 | 1 |- | 5. jaan – 1. veebr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 25,9 | style="background:#D3F2D0" | 34,8 | 18,2 | 6,3 | 3,1 | 11,0 | 0,6 |- | 12.–21. jaan 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 20 | style="background:#D3F2D0" | 23 | 18 | 11 | 6 | 18 | 1 |- | 1. dets – 4. jaan 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,4 | style="background:#D3F2D0" | 36,9 | 15,6 | 4,4 | 6,4 | 11,8 | 1,2 |- | 27. nov – 7. dets 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 15 | style="background:#D3F2D0" | 32 | 17 | 5 | 10 | 18 | 1 |- | 3.–30. nov 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,1 | style="background:#D3F2D0" | 36,7 | 17,0 | 4,8 | 5,4 | 12,7 | 0,7 |- | 30. okt – 9. nov 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 17 | style="background:#D3F2D0" | 32 | 20 | 5 | 7 | 14 | 0 |- | 28. sept – 26. okt 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 27,4 | style="background:#D3F2D0" | 32,9 | 19,2 | 4,8 | 7,2 | 5,2 | 0,7 |- | 1.–15. okt 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 23 | style="background:#D3F2D0" | 32 | 30 | 6 | 2 | 5 | 0 |- | 2.–28. sept 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 24,2 | style="background:#D3F2D0" | 38,8 | 13,8 | 4,7 | 7,5 | 5,9 | 1,4 |- | 7.–17. sept 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 27 | style="background:#D3F2D0" | 30 | 21 | 4 | 9 | 4 | 2 |- | 4.–31. aug 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 26,6 | style="background:#D3F2D0" | 34,8 | 17,8 | 5,2 | 6,5 | 6,4 | 1,7 |- | 12.–24. aug 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 15 | style="background:#D3F2D0" | 37 | 33 | 1 | 6 | 6 | 0 |- | 7. juuli – 3. aug 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 28,2 | style="background:#D3F2D0" | 33,8 | 17,2 | 6,2 | 7,5 | 4,7 | 0,5 |- | 1. juuni – 6. juuli 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,0 | style="background:#D3F2D0" | 37,1 | 20,1 | 4,5 | 7,8 | 6,2 | 1,0 |- | 9.–15. juuni 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 34 | style="background:#D3F2D0" | 35 | 20 | 2 | 1 | 7 | 0 |- | 6. mai – 1. juuni 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,4 | style="background:#D3F2D0" | 35,3 | 16,8 | 7,0 | 7,9 | 8,5 | 0,5 |- | 7.–15. mai 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 31 | 27 | 23 | 6 | 4 | 4 | 0 |- | 31. märts – 27. apr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 24,9 | style="background:#D3F2D0" | 36,7 | 19,3 | 4,9 | 5,0 | 7,3 | 0,3 |- | 6.–7. apr 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 25 | style="background:#D3F2D0" | 33 | 20 | 6 | 6 | 7 | 2 |- | 4.–30. märts 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,7 | style="background:#D3F2D0" | 38,5 | 20,3 | 4,0 | 4,9 | 8,3 | 1,2 |- | 6.–16. märts 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 23 | style="background:#D3F2D0" | 26 | 16 | 5 | 9 | 14 | 0 |- | 28. jaan – 25. veebr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,9 | 30,1 | 22,0 | 7,6 | 8,0 | 6,2 | 1,0 |- | 6.–17. veebr 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 26 | style="background:#D3F2D0" | 26 | 19 | 4 | 10 | 9 | 2 |- | 3.–27. jaan 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 25,9 | style="background:#D3F2D0" | 35,2 | 15,4 | 5,2 | 8,8 | 6,6 | 1,3 |- | 17.–27. jaan 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 14 | style="background:#D3F2D0" | 28 | 24 | 7 | 10 | 8 | 3 |- | 25. nov – 23. dets 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 27,7 | style="background:#D3F2D0" | 35,0 | 18,1 | 6,1 | 6,8 | 4,6 | 0,7 |- | 28. nov – 9. dets 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 32 | 30 | 16 | 4 | 8 | 4 | 0 |- | 29. okt – 25. nov 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 30,5 | style="background:#D3F2D0" | 37,2 | 14,5 | 6,6 | 5,5 | 1,8 | 1,4 |- | 31. okt – 12. nov 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 23 | style="background:#D3F2D0" | 31 | 20 | 4 | 9 | 6 | 3 |- | 1.–28. okt 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 25,9 | style="background:#D3F2D0" | 37,0 | 21,0 | 3,6 | 6,1 | 3,2 | 0,3 |- | 3.–13. okt 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 27 | style="background:#D3F2D0" | 36 | 23 | 1 | 6 | 3 | 1 |- | 3.–30. sept 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 25,6 | style="background:#D3F2D0" | 37,1 | 17,5 | 5,6 | 5,2 | 4,4 | 1,7 |- | 5.–16. sept 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 22 | style="background:#D3F2D0" | 27 | 21 | 11 | 9 | 5 | 0 |- | 5. aug – 2. sept 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 25,3 | style="background:#D3F2D0" | 40,8 | 14,5 | 7,5 | 8,1 | 2,3 | 1,0 |- | 9.–20. aug 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 22 | style="background:#D3F2D0" | 33 | 23 | 5 | 4 | 5 | 4 |- | 8. juuli – 5. aug 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 29,8 | 24,0 | 21,1 | 11,9 | 7,5 | 1,5 | 0,8 |- | 27. mai – 1. juuli 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 29,2 | style="background:#D3F2D0" | 29,9 | 15,5 | 10,0 | 9,5 | 3,2 | 1,5 |- | 28. mai – 10. juuni 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 18 | 22 | style="background:#6495ED" | 23 | 15 | 10 | 5 | 0 |- | 29. apr – 27. mai 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 27,4 | style="background:#D3F2D0" | 28,7 | 17,7 | 8,3 | 10,6 | 3,2 | 1,6 |- | 2.–15. mai 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 13 | style="background:#D3F2D0" | 39 | 17 | 11 | 11 | 5 | 1 |- | 1.–29. apr 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 27,9 | style="background:#D3F2D0" | 29,3 | 16,5 | 8,6 | 9,8 | 5,5 | 1,3 |- | 2.–15. apr 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 25 | style="background:#D3F2D0" | 35 | 16 | 13 | 6 | 6 | 6 |- | 4.–29. märts 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,6 | 29,3 | 18,4 | 7,0 | 8,5 | 3,2 | 0,3 |- | 5.–18. märts 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 25 | style="background:#D3F2D0" | 35 | 16 | 9 | 8 | 4 | 0 |} ;Üle 75-aastased [[File:Üle 75-aastaste parteieelistused enne 2023 valimisi.png|500px|tühi]] {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 14.–20. juuli 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 31 | 25 | 13 | 13 | 12 | 5 | 1 |- | 1. juuni – 4. juuli 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,6 | 31,6 | 11,6 | 9,5 | 6,5 | 4,2 | 0,5 |- | 9.–14. juuni 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 34 | 28 | 9 | 14 | 4 | 8 | 4 |- | 4.–30. mai 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 36,7 | 33,8 | 13,6 | 6,6 | 4,5 | 4,0 | 0,0 |- | 12.–20. mai 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 43 | 22 | 13 | 5 | 4 | 6 | 5 |- | 6. aprill – 2. mai 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 32,2 | style="background:#D3F2D0" | 34,9 | 15,2 | 5,9 | 3,7 | 7,3 | 0,0 |- | 14.–20. aprill 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 23 | style="background:#D3F2D0" | 28 | 13 | 7 | 7 | 23 | 1 |- | 1.–28. märts 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 26,1 | style="background:#D3F2D0" | 29,3 | 18,4 | 6,4 | 7,5 | 11,3 | 0,0 |- | 10.–16. märts 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 21 | style="background:#D3F2D0" | 32 | 21 | 7 | 7 | 12 | 1 |- | 1.–28. veebr 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 25,5 | style="background:#D3F2D0" | 38,2 | 17,1 | 8,6 | 4,0 | 16,2 | 0,0 |- | 10.–18. veebr 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 21 | 23 | style="background:#6495ED" | 24 | 6 | 10 | 16 | 0 |- | 5.–31. jaan 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,2 | style="background:#D3F2D0" | 36,4 | 17,5 | 7,2 | 5,4 | 10,1 | 0,3 |- | 13.–21. jaan 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 23 | 17 | 7 | 10 | 13 | 1 |- | 1.–20. dets 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 24,5 | style="background:#D3F2D0" | 36,3 | 17,0 | 8,0 | 5,8 | 6,3 | 0,5 |- | 30. nov – 7. dets 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 26 | style="background:#D3F2D0" | 31 | 11 | 15 | 7 | 9 | 0 |- | 2.–29. nov 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,7 | style="background:#D3F2D0" | 41,2 | 12,0 | 11,3 | 5,2 | 6,4 | 1,3 |- | 4.–9. nov 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 25 | 23 | 8 | 21 | 9 | 13 | 0 |- | 5. okt – 2. nov 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,9 | style="background:#D3F2D0" | 34,4 | 19,2 | 8,9 | 8,2 | 4,9 | 0,9 |- | 4.–8. okt 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 23 | 17 | 16 | 4 | 11 | 0 |- | 1.–27. sept 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,9 | style="background:#D3F2D0" | 34,9 | 21,1 | 9,8 | 6,7 | 2,9 | 0,0 |- | 6.–15. sept 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 26 | style="background:#D3F2D0" | 27 | 18 | 10 | 7 | 12 | 0 |- | 3.–31. aug 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 29,1 | style="background:#D3F2D0" | 41,8 | 11,9 | 7,2 | 6,1 | 3,0 | 0,3 |- | 5.–13. aug 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 22 | style="background:#D3F2D0" | 31 | 14 | 7 | 5 | 15 | 2 |- | 6. juuli – 2. aug 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 26,8 | style="background:#D3F2D0" | 34,9 | 21,7 | 7,9 | 3,3 | 4,0 | 0,6 |- | 1. juuni – 4. juuli 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,3 | style="background:#D3F2D0" | 37,7 | 19,8 | 9,0 | 5,0 | 5,3 | 0,5 |- | 3.–10. juuni 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 22 | style="background:#D3F2D0" | 30 | 18 | 10 | 14 | 6 | 0 |- | 4.–31. mai 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 26,3 | style="background:#D3F2D0" | 38,2 | 17,5 | 5,9 | 4,1 | 5,5 | 0,6 |- | 6.–11. mai 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 27 | style="background:#D3F2D0" | 33 | 14 | 11 | 7 | 7 | 0 |- | 30. märts – 26. apr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 24,2 | style="background:#D3F2D0" | 41,8 | 15,4 | 6,5 | 4,0 | 3,9 | 0,6 |- | 8.–14. apr 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 16 | style="background:#D3F2D0" | 41 | 16 | 11 | 7 | 8 | 1 |- | 2.–29. märts 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 30,5 | style="background:#D3F2D0" | 40,7 | 13,9 | 4,7 | 3,9 | 3,2 | 1,0 |- | 9.–15. märts 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 24 | style="background:#D3F2D0" | 32 | 14 | 11 | 11 | 5 | 0 |- | 2. veebr – 1. märts 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 31,0 | style="background:#D3F2D0" | 42,0 | 13,6 | 5,9 | 2,4 | 3,4 | 1,1 |- | 10.–15. veebr 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 23 | style="background:#D3F2D0" | 37 | 14 | 12 | 4 | 6 | 0 |- | 5. jaan – 1. veebr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 26,3 | style="background:#D3F2D0" | 45,8 | 9,9 | 6,7 | 3,8 | 6,2 | 0,5 |- | 12.–21. jaan 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 25 | style="background:#D3F2D0" | 38 | 10 | 8 | 6 | 12 | 1 |- | 1. dets – 4. jaan 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,2 | style="background:#D3F2D0" | 43,3 | 8,9 | 8,4 | 2,9 | 11,7 | 0,5 |- | 27. nov – 7. dets 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 19 | style="background:#D3F2D0" | 27 | 16 | 8 | 11 | 17 | 1 |- | 3.–30. nov 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 27,4 | style="background:#D3F2D0" | 41,6 | 8,9 | 6,6 | 3,5 | 10,1 | 0,2 |- | 30. okt – 9. nov 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 23 | style="background:#D3F2D0" | 36 | 8 | 9 | 14 | 8 | 0 |- | 28. sept – 26. okt 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,9 | style="background:#D3F2D0" | 42,9 | 13,4 | 6,3 | 5,9 | 4,1 | 1,5 |- | 1.–15. okt 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 18 | style="background:#D3F2D0" | 42 | 15 | 3 | 12 | 4 | 1 |- | 2.–28. sept 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,2 | style="background:#D3F2D0" | 45,8 | 13,7 | 3,2 | 5,7 | 2,5 | 1,9 |- | 7.–17. sept 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 24 | style="background:#D3F2D0" | 38 | 10 | 8 | 8 | 4 | 3 |- | 4.–31. aug 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 25,4 | style="background:#D3F2D0" | 38,6 | 14,8 | 8,5 | 5,7 | 5,0 | 0,3 |- | 12.–24. aug 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 12 | style="background:#D3F2D0" | 40 | 13 | 10 | 12 | 11 | 0 |- | 7. juuli – 3. aug 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,1 | style="background:#D3F2D0" | 49,3 | 14,2 | 5,8 | 3,6 | 4,0 | 0,9 |- | 1. juuni – 6. juuli 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 24,2 | style="background:#D3F2D0" | 42,8 | 13,8 | 7,9 | 5,4 | 3,3 | 0,3 |- | 9.–15. juuni 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 26 | style="background:#D3F2D0" | 44 | 14 | 8 | 6 | 0 | 2 |- | 6. mai – 1. juuni 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,1 | style="background:#D3F2D0" | 53,5 | 15,9 | 4,3 | 2,9 | 2,0 | 0,5 |- | 7.–15. mai 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 22 | style="background:#D3F2D0" | 44 | 10 | 9 | 3 | 6 | 2 |- | 31. märts – 27. apr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,5 | style="background:#D3F2D0" | 50,1 | 13,2 | 9,3 | 3,8 | 2,8 | 0,3 |- | 6.–7. apr 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 19 | style="background:#D3F2D0" | 34 | 14 | 15 | 6 | 10 | 0 |- | 4.–30. märts 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,5 | style="background:#D3F2D0" | 39,7 | 16,0 | 8,6 | 7,9 | 5,9 | 0,5 |- | 6.–16. märts 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 20 | style="background:#D3F2D0" | 31 | 10 | 15 | 8 | 13 | 1 |- | 28. jaan – 25. veebr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 26,8 | style="background:#D3F2D0" | 38,5 | 14,9 | 9,9 | 3,1 | 5,0 | 1,7 |- | 6.–17. veebr 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 16 | style="background:#D3F2D0" | 28 | 9 | 12 | 18 | 12 | 3 |- | 3.–27. jaan 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 25,4 | style="background:#D3F2D0" | 34,3 | 16,1 | 6,7 | 8,3 | 4,8 | 2,5 |- | 17.–27. jaan 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 15 | style="background:#D3F2D0" | 30 | 16 | 12 | 14 | 9 | 0 |- | 25. nov – 23. dets 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 26,4 | style="background:#D3F2D0" | 39,2 | 13,7 | 6,9 | 9,7 | 1,5 | 0,6 |- | 28. nov – 9. dets 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 25 | style="background:#D3F2D0" | 31 | 12 | 11 | 11 | 3 | 2 |- | 29. okt – 25. nov 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,0 | style="background:#D3F2D0" | 46,0 | 14,1 | 10,4 | 6,9 | 2,2 | 0,7 |- | 31. okt – 12. nov 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 27 | style="background:#D3F2D0" | 29 | 15 | 6 | 15 | 4 | 1 |- | 1.–28. okt 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 29,8 | style="background:#D3F2D0" | 44,4 | 12,7 | 5,0 | 4,8 | 0,8 | 1,7 |- | 3.–13. okt 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 20 | style="background:#D3F2D0" | 35 | 16 | 5 | 10 | 8 | 3 |- | 3.–30. sept 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,5 | style="background:#D3F2D0" | 43,1 | 13,9 | 10,4 | 7,6 | 0,6 | 0,5 |- | 5.–16. sept 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 25 | style="background:#D3F2D0" | 30 | 18 | 7 | 11 | 4 | 0 |- | 5. aug – 2. sept 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 24,8 | style="background:#D3F2D0" | 46,8 | 14,8 | 5,4 | 6,8 | 0,5 | 0,9 |- | 9.–20. aug 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 21 | style="background:#D3F2D0" | 37 | 7 | 11 | 14 | 4 | 0 |- | 8. juuli – 5. aug 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 27,5 | style="background:#D3F2D0" | 37,4 | 14,1 | 9,3 | 7,0 | 1,1 | 1,8 |- | 27. mai – 1. juuli 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 29,0 | style="background:#D3F2D0" | 33,8 | 10,0 | 11,2 | 13,6 | 0,7 | 1,1 |- | 28. mai – 10. juuni 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 32 | style="background:#D3F2D0" | 32 | 15 | 6 | 12 | 0 | 0 |- | 29. apr – 27. mai 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 24,1 | style="background:#D3F2D0" | 35,8 | 12,6 | 13,3 | 9,0 | 3,2 | 0,8 |- | 2.–15. mai 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 20 | style="background:#D3F2D0" | 36 | 17 | 16 | 10 | 0 | 0 |- | 1.–29. apr 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,5 | style="background:#D3F2D0" | 37,9 | 16,4 | 13,5 | 4,4 | 2,4 | 1,2 |- | 2.–15. apr 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 26 | style="background:#D3F2D0" | 37 | 19 | 9 | 6 | 1 | 1 |- | 4.–29. märts 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 24,8 | style="background:#D3F2D0" | 41,8 | 13,2 | 11,3 | 4,9 | 2,7 | 0,2 |- | 5.–18. märts 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 17 | style="background:#D3F2D0" | 44 | 8 | 14 | 12 | 2 | 2 |} ==Erakondlikud välistused== Arv tabelis näitab, mitu protsenti vastajatest seda parteid kindlasti ei valiks. Kõige sagedamini nimetatud erakonna tulemus on paksus kirjas. {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px;" ! style="width:280px;" | Küsitlusperiood ! style="width:195px;" | Allikas ! style="width:195px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:195px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:195px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:195px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:195px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:20px;" | Valim |- | 28. nov – 9. dets 2019 | [https://www.err.ee/1012779/uuring-suurim-potentsiaal-toetust-kasvatada-on-sotsidel-vaikseim-ekre-l Turu-uuringud] | 33 | 27 | '''56''' | – | – | 1014 |- | 31. okt – 12. nov 2019 | [https://www.err.ee/1002700/video-erakondade-reitinguid-kommenteerisid-kivirahk-samost-ja-kook Turu-uuringud] | – | – | '''57''' | – | – | 1019 |- | 5.–16. sept 2019 | [https://www.err.ee/981977/teiste-eelistuste-poolest-on-valijate-lemmikud-eesti-200-ja-sotsid Turu-uuringud] | 30 | 30 | '''56''' | 13 | 18 | 1040 |- | 9.–20. aug 2019 | [https://www.err.ee/974225/juhan-kivirahk-reformierakonna-reiting-on-ulekaalukalt-suurim Turu-uuringud] | 32 | 29 | '''58''' | – | – | 1000 |} ==Eelistatud peaminister== Arv tabelis näitab, mitu protsenti vastajatest eelistas näha peaministrina vastavat isikut. Kõige eelistatum variant on paksus kirjas. {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px;" ! style="width:195px;" | Küsitlusperiood ! style="width:195px;" | Allikas ! style="width:195px;" | [[Kaja Kallas]] ([[Reformierakond|RE]]) ! style="width:195px;" | [[Jüri Ratas]] ([[Keskerakond|KE]]) ! style="width:195px;" |[[Mart Helme]] ([[EKRE]]) ! style="width:195px;" |[[Martin Helme]] ([[EKRE]]) ! style="width:195px;" |[[Helir-Valdor Seeder]] ([[Erakond Isamaa|I]]) ! style="width:195px;" |[[Jevgeni Ossinovski]] ([[SDE]]) ! style="width:195px;" |[[Indrek Saar]] ([[SDE]]) ! style="width:195px;" |[[Lauri Läänemets]] ([[SDE]]) ! style="width:195px;" |[[Kristina Kallas]] ([[Eesti 200]]) ! style="width:195px;" |ei oska öelda |- | juuni 2022 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/120021906/peaministriuuring-valitsuse-kukutajate-saavutus-kaja-kallase-toetus-kordas-hoopis-rekordit Turu-uuringud] | '''32''' | 22 | – | 12 | 5 | – | – | 2 | 5 | 22 |- | mai 2022 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/96650169/peaministriuuring-kaja-kallas-siseneb-valitsuskriisi-loppmangu-juri-ratasest-tugevamana Turu-uuringud] | '''28''' | 22 | – | 11 | 3 | – | – | 3 | 6 | 27 |- | aprill 2022 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/96433153/peaministriuuring-sojaprintsess-kaja-on-kolme-kuuga-end-madalseisust-rahva-lemmikuks-voidelnud Turu-uuringud] | '''27''' | 20 | – | 11 | 3 | – | – | 2 | 8 | 29 |- | märts 2022 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/96209427/peaministriuuring-putini-soja-moju-kaja-kallase-toetus-kasvas-juri-ratasega-vordseks Turu-uuringud] | 21 | '''22''' | – | 13 | 4 | – | – | 3 | 9 | 28 |- | veebr 2022 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/95971063/peaministriuuring-ultimaatumid-vahendasid-juri-ratase-toetust-kaja-kallase-reiting-kosus-pisut Turu-uuringud] | 16 | '''24''' | – | 14 | 4 | – | – | 4 | 11 | 27 |- | colspan="11" | [[SDE]] uueks juhiks sai [[Lauri Läänemets]]<ref>[https://www.err.ee/1608490418/sotsiaaldemokraadid-valisid-uueks-esimeheks-lauri-laanemetsa Sotsiaaldemokraadid valisid uueks esimeheks Lauri Läänemetsa]. [[ERR]], 5. veebruar 2022</ref> |- | jaan 2022 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/95725943/peaministriuuring-elektri-hinna-pohjustatud-vapustus-havitas-kaja-kallase-toetuse-peaminister-esikolmikust-valjas Turu-uuringud] | 10 | '''29''' | – | 14 | 3 | – | 3 | – | 12 | 29 |- | dets 2021 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/95372739/peaministriuuring-ratas-korjab-toetust-juurde-kallas-on-kehvas-naitajas-kinni Turu-uuringud] | 16 | '''28''' | – | 12 | 3 | – | 2 | – | 9 | 30 |- | nov 2021 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/95135999/peaministriuuring-kaja-kallase-toetusel-on-pohi-alt-usaldus-vajus-rekordmadalale Turu-uuringud] | 16 | '''25''' | – | 11 | 5 | – | 4 | – | 12 | 27 |- | okt 2021 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/94903929/peaministriuuring-valimiseelsest-otsustamatusest-valitsuses-voitis-martin-helme Turu-uuringud] | 19 | '''26''' | – | 14 | 4 | – | 2 | – | 8 | 27 |- | sept 2021 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/94641663/peaministriuuring-keeruline-suvelopp-rappis-erakonnajuhtide-toetust Turu-uuringud] | 19 | '''26''' | – | 12 | 3 | – | 3 | – | 8 | 28 |- | aug 2021 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/94331105/peaministriuuring-kahe-kallase-konkurentsis-kosub-kristina-toetus Turu-uuringud] | 18 | '''27''' | – | 12 | 4 | – | 4 | – | 9 | 27 |- | juuni 2021 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/93756733/peaministriuuring-juri-ratase-toetus-pudeneb-otse-martin-helme-sulle Turu-uuringud] | 20 | '''27''' | – | 12 | 4 | – | 3 | – | 6 | 28 |- | mai 2021 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/93465715/peaministriuuring-kritiseeritud-eelarvestrateegia-jattis-ratase-ja-kallase-vahekorra-samaks Turu-uuringud] | 21 | '''32''' | – | 10 | 2 | – | 3 | – | 6 | 26 |- | apr 2021 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/93174303/peaministriuuring-martin-helme-astus-jalle-ratase-kallase-esiduo-puudmisele-lahemale Turu-uuringud] | 22 | '''31''' | – | 13 | 3 | – | 3 | – | 5 | 23 |- | märts 2021 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/92912467/peaministriuuring-rahvas-igatseb-juba-ratast-tagasi Turu-uuringud] | 21 | '''32''' | – | 10 | 3 | – | 2 | – | 7 | 25 |- | veebr 2021 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/92625935/peaministriuuring-amet-toetas-reitingut-kaja-kallas-on-eelistatuim-valitsusjuht Turu-uuringud] | '''26''' | 23 | – | 11 | 3 | – | 3 | – | 8 | 26 |- | jaan 2021 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/92360391/peaministriuuring-juri-ratas-lopetab-hea-kuid-langustrendis-hindega Turu-uuringud] | 21 | '''28''' | – | 9 | 4 | – | 3 | – | 8 | 27 |- | dets 2020 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/91989467/peaministriuuring-kristina-kallas-pigistab-suurparteide-liidrite-toetust-vaiksemaks Turu-uuringud] | 19 | '''30''' | – | 9 | 2 | – | 4 | – | 10 | 26 |- |colspan="11" | Küsitlusse lisati parlamenti mittekuuluva erakonna [[Eesti 200]] juht [[Kristina Kallas]]<ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/91989467/peaministriuuring-kristina-kallas-pigistab-suurparteide-liidrite-toetust-vaiksemaks PEAMINISTRIUURING | Kristina Kallas pigistab suurparteide liidrite toetust väiksemaks]. [[Eesti Päevaleht]], 16. detsember 2020</ref> |- | nov 2020 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/91682745/peaministriuuring-ratas-ja-kallas-pusivad-samal-tasemel-kas-valijad-on-neist-tudinenud Turu-uuringud] | 22 | '''33''' | – | 7 | 3 | – | 6 | – | – | 29 |- | okt 2020 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/91409745/peaministriuuring-pensionitous-ja-laenuraha-jagamine-ei-turgutanud-ratase-toetust Turu-uuringud] | 23 | '''32''' | – | 9 | 2 | – | 4 | – | – | 30 |- | sept 2020 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/91131249/peaministriuuring-indrek-saar-trugis-pildile-kas-sde-juht-vottis-teledopingut Turu-uuringud] | 23 | '''33''' | – | 8 | 3 | – | 7 | – | – | 26 |- | aug 2020 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/90848655/peaministriuuring-suvi-on-kaja-kallase-toetuse-napiks-uhunud Turu-uuringud] | 20 | '''36''' | – | 9 | 1 | – | 4 | – | – | 30 |- | colspan="11" | [[EKRE]] uueks juhiks sai [[Martin Helme]]<ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/90848655/peaministriuuring-suvi-on-kaja-kallase-toetuse-napiks-uhunud PEAMINISTRIUURING | Suvi on Kaja Kallase toetuse napiks uhunud]. [[Eesti Päevaleht]], 26. august 2020</ref> |- | juuni 2020 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/90249227/peaministriuuring-ratase-toetus-vajub-kallase-oma-touseb Turu-uuringud] | 27 | '''34''' | 6 | – | 2 | – | 4 | – | – | 27 |- | mai 2020 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/89919985/peaministriuuring-eriolukord-kulmutas-poliitika-kas-jaa-purustab-ratas-kallas-voi-emb-kumb-helme Turu-uuringud] | 26 | '''36''' | 6 | – | 3 | – | 3 | – | – | 26 |- | apr 2020 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/89569607/peaministriuuring-ratase-toetus-jai-eriolukorra-ajal-samaks Turu-uuringud] | 24 | '''36''' | 8 | – | 3 | – | 4 | – | – | 25 |- | märts 2020 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/89315471/peaministriuuring-eriolukord-toukas-ratase-toetuse-taas-tousule Turu-uuringud] | 26 | '''36''' | 9 | – | 2 | – | 4 | – | – | 23 |- | veebr 2020 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/89012463/peaministriuuring-ratase-toetust-rasib-tosine-tagasilook-ida-virus-ja-vene-valijate-seas Turu-uuringud] | 27 | '''30''' | 9 | – | 3 | – | 4 | – | – | 27 |- | jaan 2020 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/88800969/peaministriuuring-kas-taandumisjutud-panid-mart-helme-toetajad-koonduma Turu-uuringud] | 24 | '''35''' | 9 | – | 4 | – | 4 | – | – | 24 |- | dets 2019 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/88363587/peaministriuuring-jarviku-lemetti-skandaal-varuplaan-ja-kasin-eelarve-ei-murendanud-ratase-toetust Turu-uuringud] | 25 | '''37''' | 6 | – | 2 | – | 4 | – | – | 26 |- | nov 2019 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/88058721/peaministriuuring-juri-ratase-sobivus-peaministriks-pustitas-rekordi Turu-uuringud] | 25 | '''36''' | 6 | – | 3 | – | 4 | – | – | 26 |- | okt 2019 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/87783479/peaministriuuring-oktoobris-on-ratase-ja-kallase-toetuse-vahe-vahenenud Turu-uuringud] | 30 | '''33''' | 7 | – | 4 | – | 5 | – | – | 21 |- | sept 2019 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/87481641/peaministriuuring-ratase-toetus-kosub-kallas-tammub-paigal Turu-uuringud] | 29 | '''34''' | 7 | – | 2 | – | 4 | – | – | 23 |- | aug 2019 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/87200643/keskerakonna-luupainaja-kallas-tallinnas-aina-populaarsem-venelased-lahkuvad-ratase-tagant Turu-uuringud] | 30 | '''32''' | 10 | – | 3 | – | 2 | – | – | 25 |- | colspan="11" | [[SDE]] uueks juhiks sai [[Indrek Saar]]<ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/87200643/keskerakonna-luupainaja-kallas-tallinnas-aina-populaarsem-venelased-lahkuvad-ratase-tagant Keskerakonna luupainaja. Kallas Tallinnas aina populaarsem, venelased lahkuvad Ratase tagant]. [[Eesti Päevaleht]], 22. august 2019</ref> |- | juuni 2019 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/86532997/valijad-jagavad-oma-armastust-ratasele-ja-kallasele-vordselt Turu-uuringud] | 27 | '''29''' | 8 | – | 4 | 4 | – | – | – | 28 |- | mai 2019 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/86267247/kaja-kallase-populaarsus-peaministrikandidaadina-oli-ajutine Turu-uuringud] | 25 | '''34''' | 7 | – | 3 | 4 | – | – | – | 28 |- | apr 2019 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/85945755/kaja-kallase-toetus-peaministrina-on-teinud-suure-huppe-juri-ratasest-mooda Turu-uuringud] | '''32''' | 31 | 6 | – | 4 | 2 | – | – | – | 25 |- |} ==Eelistatud valitsuskoalitsioon== Arv tabelis näitab, mitu protsenti vastajatest eelistas seda koalitsiooni. Kõige eelistatum variant on paksus kirjas. {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px;" ! style="width:195px;" | Küsitlusperiood ! style="width:195px;" | Allikas ! style="width:195px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] + [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:195px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] + [[Erakond Isamaa|Isamaa]] + [[SDE]] ! style="width:195px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] + [[EKRE]] + [[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:195px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] + [[EKRE]] ! style="width:195px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] + [[EKRE]] + [[SDE]] ! style="width:20px;" | Valim |- | 9.–14. juuni 2022 | [https://www.err.ee/1608630049/uuring-eelistatuim-koalitsioon-on-reformierakonna-isamaa-ja-sotside-liit Kantar Emor] | 8 | '''38''' | 19 | 3 | – | 1537 |- |3. juuni 2022|| colspan="11" |[[Keskerakond|Keskerakonna]] ministrid vabastati ametist, [[Reformierakond]] jäi valitsusse üksinda<ref name=KeskVälja /> |- | 18.–19. jaan 2022 | [https://www.inst.ee/uuringud/koalitsioonid-jaanuar Norstat] | 21 | '''26''' | 21 | 3 | 6 | 1000 |- | 7.–8. okt 2021 | [https://www.err.ee/1608365784/toetus-reformierakonna-ja-keskerakonna-koalitsioonile-langes Norstat] | 24 | '''26''' | 18 | 5 | 6 | 1000 |- |26. jaan 2021|| colspan="11" |[[Kaja Kallase esimene valitsus]] ([[Reformierakond|Reformierakonna]] ja [[Keskerakond|Keskerakonna]] koalitsioon) kinnitati ametisse<ref name=RefKeskValitsus /> |- | 13.–14. jaan 2021 | [https://www.err.ee/1608073969/norstati-kusitlus-loodav-koalitsioon-on-inimeste-seas-eelistatuim Norstat] | '''35''' | 23 | 18 | 2 | 5 | 500 |- |13. jaan 2021|| colspan="11" |[[Jüri Ratase teine valitsus]] ([[Keskerakond|Keskerakonna]], [[EKRE]] ja [[Erakond Isamaa|Isamaa]] koalitsioon) astus tagasi<ref name=RatasTagasi /> |- | 16.–27. jaan 2020 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/88842145/koalitsiooniuuring-praegust-voimuliitu-toetab-koigest-veerand-valijaid Turu-uuringute AS] | 19 | 22 | '''25''' | 3 | 5 | 808 |- |24. apr 2019|| colspan="8" |[[Jüri Ratase teine valitsus]] ([[Keskerakond|Keskerakonna]], [[EKRE]] ja [[Isamaa (erakond)|Isamaa]] koalitsioon) kinnitati ametisse<ref name=RataseValitsus /> |- | 12.–13. märts 2019 | [https://poliitika.postimees.ee/6544638/uuring-valijad-eelistavad-koike-muud-kui-keskerakonna-ekre-isamaa-liitu Kantar Emor] | 28,5 | '''30,3''' | 24,1 | – | – | 752 |- | 5.–11. märts 2019 | [https://www.inst.ee/uudised/inimeste-esimene-eelistus-oleks-reformierakonna-ja-keskerakonna-moodustatud-koalitsioon Turu-uuringute AS] | '''37''' | 30 | 14 | 9 | 4 | 1003 |} ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti erakonnad]] [[Kategooria:Poliitiline kommunikatsioon]] [[Kategooria:2019. aasta Eestis]] [[Kategooria:2020. aasta Eestis]] [[Kategooria:2021. aasta Eestis]] [[Kategooria:2022. aasta Eestis]] q4ff7fkzirnyb4cvni8efpleawuse09 Mall:COVID-19 pandeemia andmed/haigusjuhtumid Maltas 10 593856 6168845 6168369 2022-07-27T19:44:33Z Pietadè 41543 wikitext text/x-wiki <noinclude> {{main|Koroonapandeemia Maltas}} </noinclude> {{#invoke:Medical cases chart|chart <!-- see [[:en:Template:Medical cases chart]] for explanations --> |numwidth=wdmm |float=left |disease=COVID-19 |location=Maltas |outbreak=COVID-19 pandeemia |changetype1= a <!-- p = percent & a = absolute --> |right2=Surmade arv |changetype2= a |collapsible=y |data= 2020-03-07;;;3 2020-03-08;;;3 2020-03-09;;;5 2020-03-10;;;5 2020-03-11;;;7 2020-03-12;;;9 2020-03-13;;1;13 2020-03-14;;1;18 2020-03-15;;2;21 2020-03-16;;2;30 2020-03-17;;2;38 2020-03-18;;2;48 2020-03-19;;2;53 2020-03-20;;2;64 2020-03-21;;2;73 2020-03-22;;2;90 2020-03-23;;2;107 2020-03-24;;2;110 2020-03-25;;2;129 2020-03-26;;2;134 2020-03-27;;2;139 2020-03-28;;2;149 2020-03-29;;2;151 2020-03-30;;2;156 2020-03-31;;2;169 2020-04-01;;2;188 2020-04-02;;2;195 2020-04-03;;2;202 2020-04-04;;2;213 2020-04-05;;5;227 2020-04-06;;5;241 2020-04-07;;5;293 2020-04-08;1;5;299 2020-04-09;2;16;337 2020-04-10;2;16;350 2020-04-11;3;16;370 2020-04-12;3;44;378 2020-04-13;3;44;384 2020-04-14;3;44;393 2020-04-15;3;44;399 2020-04-16;3;82;412 2020-04-17;3;91;422 2020-04-18;3;99;426 2020-04-19;3;118;427 2020-04-20;3;126;431 2020-04-21;3;150;443 2020-04-22;3;165;444 2020-04-23;3;204;445 2020-04-24;3;223;447 2020-04-25;4;249;448 2020-04-26;4;282;448 2020-04-27;4;286;450 2020-04-28;4;303;458 2020-04-29;4;339;463 2020-04-30;4;351;465 2020-05-01;4;367;467 2020-05-02;4;379;468 2020-05-03;4;392;477 2020-05-04;4;399;480 2020-05-05;5;403;482 2020-05-06;5;407;484 2020-05-07;5;413;486 2020-05-08;5;419;489 2020-05-09;5;427;490 2020-05-10;5;433;496 2020-05-11;5;434;503 2020-05-12;5;434;506 2020-05-13;6;436;508 2020-05-14;6;443;522 2020-05-15;6;448;532 2020-05-16;6;450;546 2020-05-17;6;454;553 2020-05-18;6;456;558 2020-05-19;6;460;569 2020-05-20;6;465;584 2020-05-21;6;468;599 2020-05-22;6;469;600 2020-05-23;6;473;609 2020-05-24;6;476;610 2020-05-25;6;485;611 2020-05-26;6;485;611 2020-05-27;7;491;612 2020-05-28;7;501;616 2020-05-29;9;514;616 2020-05-30;9;525;618 2020-05-31;9;534;618 2020-06-01;9;537;619 2020-06-02;9;554;620 2020-06-03;9;562;622 2020-06-04;9;576;622 2020-06-05;9;583;625 2020-06-06;9;596;627 2020-06-07;9;596;629 2020-06-08;9;596;630 2020-06-09;9;597;632 2020-06-10;9;597;635 2020-06-11;9;600;640 2020-06-12;9;600;645 2020-06-13;9;601;646 2020-06-14;9;603;649 2020-06-15;9;603;650 2020-06-16;9;608;656 2020-06-17;9;610;662 2020-06-18;9;610;663 2020-06-19;9;613;663 2020-06-20;9;616;664 2020-06-21;9;616;665 2020-06-22;9;617;665 2020-06-23;9;618;665 2020-06-24;9;624;665 2020-06-25;9;627;668 2020-06-26;9;632;670 2020-06-27;9;635;670 2020-06-28;9;636;670 2020-06-29;9;639;670 2020-06-30;9;640;670 2020-07-01;9;647;671 2020-07-02;9;649;671 2020-07-03;9;650;672 2020-07-04;9;650;672 2020-07-05;9;651;672 2020-07-06;9;652;672 2020-07-07;9;652;672 2020-07-08;9;653;673 2020-07-08;9;654;673 2020-07-09;9;656;674 2020-07-10;9;658;674 2020-07-11;9;658;674 2020-07-12;9;660;674 2020-07-13;9;660;674 2020-07-14;9;660;674 2020-07-15;9;661;674 2020-07-16;9;661;674 2020-07-17;9;662;674 2020-07-18;9;662;675 2020-07-19;9;662;676 2020-07-20;9;664;677 2020-07-21;9;664;677 2020-07-22;9;665;679 2020-07-23;9;665;680 2020-07-24;9;665;686 2020-07-25;9;665;686 2020-07-26;9;665;700 2020-07-27;9;665;701 2020-07-28;9;665;708 2020-07-29;9;665;786; 2020-07-30;9;665;814; 2020-07-31;9;665;824; 2020-08-01;9;665;845; 2020-08-02;9;666;860; 2020-08-03;9;666;874; 2020-08-04;9;666;890; 2020-08-05;9;668;926; 2020-08-06;9;670;946; 2020-08-07;9;675;995; 2020-08-08;9;675;1035; 2020-08-09;9;684;1089; 2020-08-10;9;688;1112; 2020-08-11;9;692;1141; 2020-08-12;9;695;1190; 2020-08-13;9;708;1245; 2020-08-14;9;762;1276; 2020-08-15;9;782;1348; 2020-08-16;9;749;1306; 2020-08-17;9;759;1375; 2020-08-18;9;766;1423; 2020-08-19;9;784;1470; 2020-08-20;9;802;1510; 2020-08-21;10;854;1546; 2020-08-22;10;901;1577; 2020-08-23;10;934;1612; 2020-08-24;10;977;1667; 2020-08-25;10;1029;1705; 2020-08-26;10;1077;1751; 2020-08-27;10;1121;1788; 2020-08-28;10;1186;1820; 2020-08-29;11;1244;1847; 2020-08-30;12;1313;1862; 2020-08-31;12;1400;1883; 2020-09-01;13;1453;1909; 2020-09-02;13;1490;1931; 2020-09-03;13;1528;1965; 2020-09-04;13;1565;1984; 2020-09-05;14;1601;2014; 2020-09-06;14;1627;2039; 2020-09-07;14;1690;2076; 2020-09-08;14;1729;2099; 2020-09-09;14;1760;2162; 2020-09-10;15;1803;2204; 2020-09-11;15;1833;2247; 2020-09-12;15;1850;2274; 2020-09-13;15;1872;2352; 2020-09-14;16;1890;2405; 2020-09-15;16;1931;2454; 2020-09-16;16;1953;2560; 2020-09-17;16;1978;2595; 2020-09-18;17;1996;2634; 2020-09-19;20;2017;2699; 2020-09-20;21;2047;2731; 2020-09-21;23;2079;2776; 2020-09-22;24;2113;2814; 2020-09-23;25;2173;2856; 2020-09-24;27;2191;2898; 2020-09-25;29;2261;2929; 2020-09-26;31;2304;2958; 2020-09-27;31;2358;2979; 2020-09-28;33;2399;3006; 2020-09-29;34;2484;3035; 2020-09-30;35;2562;3058; 2020-10-01;35;2605;3095; 2020-10-02;38;2668;3139; 2020-10-03;39;2711;3204; 2020-10-04;39;2758;3270; 2020-10-05;39;2770;3327; 2020-10-06;40;2812;3374; 2020-10-07;41;2865;3442; 2020-10-08;41;2884;3506; 2020-10-09;41;2915;3581; 2020-10-10;41;2937;3681; 2020-10-11;42;2967;3776; 2020-10-12;43;2981;3844; 2020-10-13;44;3012;3937; 2020-10-14;45;3064;4048; 2020-10-15;45;3106;4160; 2020-10-16;45;3142;4282; 2020-10-17;45;3184;4486; 2020-10-18;45;3236;4628; 2020-10-19;45;3242;4737; 2020-10-20;46;3282;4871; 2020-10-21;47;3331;5026; 2020-10-22;49;3384;5137; 2020-10-23;49;3439;5258; 2020-10-24;50;3478;5373; 2020-10-25;52;3567;5498; 2020-10-26;53;3630;5578; 2020-10-27;55;3715;5685; 2020-10-28;57;3789;5760; 2020-10-29;60;3880;5866; 2020-10-30;61;3990;5942; 2020-10-31;62;4155;6042; 2020-11-01;64;4286;6182; 2020-11-02;64;4397;6400; 2020-11-03;65;4505;6506; 2020-11-04;69;4672;6590; 2020-11-05;71;4765;6764; 2020-11-06;74;4832;6893; 2020-11-07;75;5000;7039; 2020-11-08;78;5103;7141; 2020-11-09;81;5185;7243; 2020-11-10;85;5274;7396; 2020-11-11;88;5371;7537; 2020-11-12;90;5479;7646; 2020-11-13;95;5580;7796; 2020-11-14;97;5702;7917; 2020-11-15;98;5765;8034; 2020-11-16;101;5888;8137; 2020-11-17;103;6049;8247; 2020-11-18;104;6184;8420; 2020-11-19;106;6301;8560; 2020-11-20;108;6406;8681; 2020-11-21;111;6565;8822; 2020-11-22;113;6654;8924; 2020-11-23;117;6831;9004; 2020-11-24;122;6938;9137; 2020-11-25;125;7062;9253; 2020-11-26;128;7165;9405; 2020-11-27;132;7297;9501; 2020-11-28;133;7418;9609; 2020-11-29;133;7557;9752; 2020-11-30;137;7665;9873; 2020-12-01;141;7748;9975; 2020-12-02;146;7887;10101; 2020-12-03;148;8015;10197; 2020-12-04;149;8120;10320; 2020-12-05;151;8289;10423; 2020-12-06;153;8396;10520; 2020-12-07;155;8497;10659; 2020-12-08;157;8641;10699; 2020-12-09;160;8720;10778; 2020-12-10;164;8848;10884; 2020-12-11;166;8935;10980; 2020-12-12;166;9079;11101; 2020-12-13;169;9169;11153; 2020-12-14;174;9319;11254; 2020-12-15;177;9420;11303; 2020-12-16;180;9516;11415; 2020-12-17;182;9670;11475; 2020-12-18;183;9780;11569; 2020-12-19;187;9881;11621; 2020-12-20;190;9978;11714; 2020-12-21;194;10115;11802; 2020-12-22;196;10161;11910; 2020-12-23;201;10293;11992; 2020-12-24;203;10423;12062; 2020-12-25;203;10547;12112; 2020-12-26;206;10550;12241; 2020-12-27;210;10668;12325; 2020-12-28;215;10791;12426; 2020-12-29;215;10919;12541; 2020-12-30;216;11057;12665; 2020-12-31;219;11121;12774; 2021-01-01;219;11178;12909; 2021-01-02;220;11211;12997; 2021-01-03;220;11275;13082; 2021-01-04;222;11386;13230; 2021-01-05;226;11460;13388; 2021-01-06;227;11540;13612; 2021-01-07;228;11613;13776; 2021-01-08;230;11690;13967; 2021-01-09;232;11759;14212; 2021-01-10;233;11841;14396; 2021-01-11;233;11936;14529; 2021-01-12;234;12016;14769; 2021-01-13;234;12123;14958; 2021-01-14;235;12250;15079; 2021-01-15;236;12393;15272; 2021-01-16;238;12460;15447; 2021-01-17;239;12596;15588; 2021-01-18;241;12717;15742; 2021-01-19;242;12865;15942; 2021-01-20;244;13054;16129; 2021-01-21;245;13234;16280; 2021-01-22;248;13435;16423; 2021-01-23;250;13646;16542; 2021-01-24;251;13801;16658; 2021-01-25;253;13976;16861; 2021-01-26;255;14104;16999; 2021-01-27;258;14252;17192; 2021-01-28;261;14452;17400; 2021-01-29;264;14626;17585; 2021-01-30;265;14775;17721; 2021-01-31;267;14960;17903; 2021-02-01;269;15101;18027; 2021-02-02;270;15233;18168; 2021-02-03;273;15423;18306; 2021-02-04;273;15567;18385; 2021-02-05;277;15701;18442; 2021-02-06;279;15896;18576; 2021-02-07;282;16053;18676; 2021-02-08;282;16179;18813; 2021-02-09;284;16325;19015; 2021-02-10;286;16490;19182; 2021-02-11;286;16646;19333; 2021-02-12;288;16811;19497; 2021-02-13;290;17017;19651; 2021-02-14;293;17126;19789; 2021-02-15;295;17310;19945; 2021-02-16;297;17434;20047; 2021-02-17;298;17523;20246; 2021-02-18;301;17679;20409; 2021-02-19;301;17827;20563; 2021-02-20;303;17933;20762; 2021-02-21;304;18067;20892; 2021-02-22;305;18309;21085; 2021-02-23;306;18500;21306; 2021-02-24;308;18720;21532; 2021-02-25;311;18905;21724; 2021-02-26;313;19087;21982; 2021-02-27;313;19255;22219; 2021-02-28;315;19447;22482; 2021-03-01;316;19663;22657; 2021-03-02;319;19743;22993; 2021-03-03;321;19905;23226; 2021-03-04;325;20135;23588; 2021-03-05;328;20291;23871; 2021-03-06;329;20484;24216; 2021-03-07;334;20742;24398; 2021-03-08;334;21087;24599; 2021-03-09;335;21477;24847; 2021-03-10;337;21838;25357; 2021-03-11;341;22176;25640; 2021-03-12;346;22435;25969; 2021-03-13;350;22773;26267; 2021-03-14;351;23060;26535; 2021-03-15;354;23376;26748; 2021-03-16;357;23591;27061; 2021-03-17;361;23784;27272; 2021-03-18;363;24118;27515; 2021-03-19;364;24432;27694; 2021-03-20;369;24662;27904; 2021-03-21;372;25020;28128; 2021-03-22;373;25343;28319; 2021-03-23;375;25555;28409; 2021-03-24;377;25857;28510; 2021-03-25;378;26148;28612; 2021-03-26;382;26480;28715; 2021-03-27;385;26763;28808; 2021-03-28;387;27086;28875; 2021-03-29;388;27418;28938; 2021-03-30;390;27704;28993; 2021-03-31;392;27812;29033; 2021-04-01;394;27951;29085; 2021-04-02;395;28045;29127; 2021-04-03;397;28159;29189; 2021-04-04;398;28276;29223; 2021-04-05;399;28349;29279; 2021-04-06;399;28416;29343; 2021-04-07;400;28463;29408; 2021-04-08;401;28508;29463; 2021-04-09;401;28561;29511; 2021-04-10;402;28610;29548; 2021-04-11;402;28654;29614; 2021-04-12;402;28706;29661; 2021-04-13;403;28756;29720; 2021-04-14;403;28797;29778; 2021-04-15;403;28842;29833; 2021-04-16;405;28872;29860; 2021-04-17;409;28910;29927; 2021-04-18;409;28962;29966; 2021-04-19;409;29003;30026; 2021-04-20;411;29065;30039; 2021-04-21;411;29130;30063; 2021-04-22;411;29166;30096; 2021-04-23;412;29204;30129; 2021-04-24;412;29261;30149; 2021-04-25;413;29296;30174; 2021-04-26;413;29354;30189; 2021-04-27;413;29421;30234; 2021-04-28;413;29462;30249; 2021-04-29;413;29493;30276; 2021-04-30;413;29548;30292; 2021-05-01;415;29622;30307; 2021-05-02;416;29642;30319; 2021-05-03;416;29658;30354; 2021-05-04;416;29677;30381; 2021-05-05;416;29715;30411; 2021-05-06;416;29744;30420; 2021-05-07;417;29763;30432; 2021-05-08;417;29774;30438; 2021-05-09;417;29805;30447; 2021-05-10;417;29828;30458; 2021-05-11;417;29843;30464; 2021-05-12;417;29860;30469; 2021-05-13;417;29867;30473; 2021-05-14;417;29877;30474; 2021-05-15;417;29884;30478; 2021-05-16;417;29905;30480; 2021-05-17;417;29920;30484; 2021-05-18;417;29941;30486; 2021-05-19;417;29952;30489; 2021-05-20;417;29974;30491; 2021-05-21;417;29984;30497; 2021-05-22;417;29998;30499; 2021-05-23;417;30006;30504; 2021-05-24;417;30017;30506; 2021-05-25;418;30022;30509; 2021-05-26;419;30028;30516; 2021-05-27;419;30036;30520; 2021-05-28;419;30041;30526; 2021-05-29;419;30043;30529; 2021-05-30;419;30046;30533; 2021-05-31;419;30050;30535; 2021-06-01;419;30054;30543; 2021-06-02;419;30058;30553; 2021-06-03;419;30062;30557; 2021-06-04;419;30066;30559; 2021-06-05;419;30073;30568; 2021-06-06;419;30078;30571; 2021-06-07;419;30080;30571; 2021-06-08;419;30083;30572; 2021-06-09;419;30086;30573; 2021-06-10;419;30091;30577; 2021-06-11;419;30096;30579; 2021-06-12;419;30100;30581; 2021-06-13;419;30103;30581; 2021-06-14;419;30109;30582; 2021-06-15;419;30112;30582; 2021-06-16;419;30121;30585; 2021-06-17;420;30132;30585; 2021-06-18;420;30136;30588; 2021-06-19;420;30139;30588; 2021-06-20;420;30142;30589; 2021-06-21;420;30147;30590; 2021-06-22;420;30148;30595; 2021-06-23;420;30149;30595; 2021-06-24;420;30151;30598; 2021-06-25;420;30154;30603; 2021-06-26;420;30156;30606; 2021-06-27;420;30158;30606; 2021-06-28;420;30158;30612; 2021-06-29;420;30158;30618; 2021-06-30;420;30158;30623; 2021-07-01;420;30161;30627; 2021-07-02;420;30161;30633; 2021-07-03;420;30164;30640; 2021-07-04;420;30164;30652; 2021-07-05;420;30165;30664; 2021-07-06;420;30165;30675; 2021-07-07;420;30170;30700; 2021-07-08;420;30176;30755; 2021-07-09;420;30179;30851; 2021-07-10;420;30181;30960; 2021-07-11;420;30184;31061; 2021-07-12;420;30186;31240; 2021-07-13;420;30192;31394; 2021-07-14;420;30192;31612; 2021-07-15;420;30202;31834; 2021-07-16;420;30208;32069; 2021-07-17;420;30213;32275; 2021-07-18;420;30218;32470; 2021-07-19;420;30233;32616; 2021-07-20;420;30236;32833; 2021-07-21;420;30266;33032; 2021-07-22;420;30291;33198; 2021-07-23;420;30356;33370; 2021-07-24;421;30448;33541; 2021-07-25;421;30557;33668; 2021-07-26;421;30683;33762; 2021-07-27;421;30857;33904; 2021-07-28;423;30982;33995; 2021-07-29;423;31211;34090; 2021-07-30;423;31410;34201; 2021-07-31;423;31629;34295; 2021-08-01;423;31843;34375; 2021-08-02;423;32011;34439; 2021-08-03;423;32145;34508; 2021-08-04;423;32438;34590; 2021-08-05;424;32642;34668; 2021-08-06;424;32762;34716; 2021-08-07;424;32909;34787; 2021-08-08;426;33079;34846; 2021-08-09;428;33200;34902; 2021-08-10;428;33270;34953; 2021-08-11;429;33407;35050; 2021-08-12;429;33525;35091; 2021-08-13;429;33644;35192; 2021-08-14;430;33764;35268; 2021-08-15;430;33864;35337; 2021-08-16;431;33944;35380; 2021-08-17;433;34001;35434; 2021-08-18;433;34072;35516; 2021-08-19;435;34128;35602; 2021-08-20;435;34181;35653; 2021-08-21;436;34225;35721; 2021-08-22;436;34275;35774; 2021-08-23;436;34312;35831; 2021-08-24;437;34352;35866; 2021-08-25;437;34388;35908; 2021-08-26;438;34447;35950; 2021-08-27;439;34513;35990; 2021-08-28;440;34567;36039; 2021-08-29;440;34618;36089; 2021-08-30;440;34653;36123; 2021-08-31;441;34678;36171; 2021-09-01;441;34727;36247; 2021-09-02;441;34781;36322; 2021-09-03;441;34836;36364; 2021-09-04;442;34869;36426; 2021-09-05;444;34912;36475; 2021-09-06;445;34961;36512; 2021-09-07;445;34990;36553; 2021-09-08;446;35021;36606; 2021-09-09;446;35049;36636; 2021-09-10;446;35092;36674; 2021-09-11;447;35142;36708; 2021-09-12;449;35182;36758; 2021-09-13;449;35225;36793; 2021-09-14;449;35251;36843; 2021-09-15;450;35311;36875; 2021-09-16;452;35356;36900; 2021-09-17;453;35435;36927; 2021-09-18;453;35486;36952; 2021-09-19;453;35537;36972; 2021-09-20;455;35569;36994; 2021-09-21;456;35612;37018; 2021-09-22;456;35661;37036; 2021-09-23;456;35708;37048; 2021-09-24;457;35737;37061; 2021-09-25;457;35781;37077; 2021-09-26;457;35816;37090; 2021-09-27;457;35859;37103; 2021-09-28;457;35912;37119; 2021-09-29;457;35957;37127; 2021-09-30;457;35984;37149; 2021-10-01;458;36014;37163; 2021-10-02;459;36035;37187; 2021-10-03;459;36065;37197; 2021-10-04;459;36088;37221; 2021-10-05;459;36115;37246; 2021-10-06;459;36158;37264; 2021-10-07;459;36173;37283; 2021-10-08;459;36186;37307; 2021-10-09;459;36221;37323; 2021-10-10;459;36227;37347; 2021-10-11;459;36249;37358; 2021-10-12;459;36256;37375; 2021-10-13;459;36269;37393; 2021-10-14;459;36284;37412; 2021-10-15;459;36308;37437; 2021-10-16;459;36327;37445; 2021-10-17;459;36345;37455; 2021-10-18;459;36356;37466; 2021-10-19;459;36377;37488; 2021-10-20;459;36407;37508; 2021-10-21;459;36421;37525; 2021-10-22;460;36444;37535; 2021-10-23;460;36465;37541; 2021-10-24;460;36486;37553; 2021-10-25;460;36507;37566; 2021-10-26;460;36520;37582; 2021-10-27;460;36539;37597; 2021-10-28;460;36552;37612; 2021-10-29;461;36575;37620; 2021-10-30;461;36590;37639; 2021-10-31;461;36599;37655; 2021-11-01;461;36608;37675; 2021-11-02;462;36624;37704; 2021-11-03;462;36645;37738; 2021-11-04;462;36662;37775; 2021-11-05;462;36675;37815; 2021-11-06;462;36683;37856; 2021-11-07;462;36695;37906; 2021-11-08;462;36710;37933; 2021-11-09;462;36720;37968; 2021-11-10;462;36729;38006; 2021-11-11;462;36754;38069; 2021-11-12;462;36764;38119; 2021-11-13;462;36776;38170; 2021-11-14;462;36795;38202; 2021-11-15;462;36812;38257; 2021-11-16;462;36843;38321; 2021-11-17;462;36873;38385; 2021-11-18;462;36905;38451; 2021-11-19;462;36935;38530; 2021-11-20;463;36980;38589; 2021-11-21;463;37021;38711; 2021-11-22;464;37063;38773; 2021-11-23;464;37093;38844; 2021-11-24;464;37132;38930; 2021-11-25;466;37160;39013; 2021-11-26;468;37216;39071; 2021-11-27;468;37263;39166; 2021-11-28;468;37306;39238; 2021-11-29;468;37345;39333; 2021-11-30;468;37399;39439; 2021-12-01;468;37469;39534; 2021-12-02;468;37530;39672; 2021-12-03;468;37705;39805; 2021-12-04;468;37765;39864; 2021-12-05;468;37888;39933; 2021-12-06;468;37949;40014; 2021-12-07;468;38035;40076; 2021-12-08;468;38096;40163; 2021-12-09;469;38203;40244; 2021-12-10;470;38262;40332; 2021-12-11;470;38329;40443; 2021-12-12;471;38423;40521; 2021-12-13;471;38496;40599; 2021-12-14;471;38586;40699; 2021-12-15;471;38696;40867; 2021-12-16;471;38795;41034; 2021-12-17;471;38948;41255; 2021-12-18;471;39048;41546; 2021-12-19;471;39103;41828; 2021-12-20;471;39183;42080; 2021-12-21;471;39254;42466; 2021-12-22;473;39348;43048; 2021-12-23;473;39440;43781; 2021-12-24;473;39558;44776; 2021-12-25;474;39654;45693; 2021-12-26;475;39748;46265; 2021-12-27;476;39826;47097; 2021-12-28;476;39908;48395; 2021-12-29;476;40024;49732; 2021-12-30;476;40196;51085; 2021-12-31;477;40294;52488; 2022-01-01;477;40543;53518; 2022-01-02;479;40822;54265; 2022-01-03;479;41062;55077; 2022-01-04;480;41347;56224; 2022-01-05;482;41756;57146; 2022-01-06;484;42465;58290; 2022-01-07;485;43353;59076; 2022-01-08;487;44460;59838; 2022-01-09;488;45478;60401; 2022-01-10;489;46020;60838; 2022-01-11;492;46888;61270; 2022-01-12;496;48067;61943; 2022-01-13;500;49328;62405; 2022-01-14;501;50583;62921; 2022-01-15;504;51890;63424; 2022-01-16;506;53023;63725; 2022-01-17;506;53722;64013; 2022-01-18;509;54426;64392; 2022-01-19;514;54974;64734; 2022-01-20;520;55526;65020; 2022-01-21;521;56588;65326; 2022-01-22;525;57884;65611; 2022-01-23;532;59315;65884; 2022-01-24;534;60568;66086; 2022-01-25;536;61110;66409; 2022-01-26;538;61600;66723; 2022-01-27;541;62190;66953; 2022-01-28;544;62765;67182; 2022-01-29;545;63206;67372; 2022-01-30;547;63607;67563; 2022-01-31;550;63934;67732; 2022-02-01;551;64200;67981; 2022-02-02;556;64553;68208; 2022-02-03;559;64871;68448; 2022-02-04;560;65151;68662; 2022-02-05;565;65461;68857; 2022-02-06;569;65777;69015; 2022-02-07;570;66013;69190; 2022-02-08;571;66299;69376; 2022-02-09;572;66603;69548; 2022-02-10;576;66873;69666; 2022-02-11;579;67082;69809; 2022-02-12;585;67280;69916; 2022-02-13;589;67487;70032; 2022-02-14;592;67608;70104; 2022-02-15;593;67792;70226; 2022-02-16;594;68093;70343; 2022-02-17;594;68385;70452; 2022-02-18;594;68673;70531; 2022-02-19;594;68835;70603; 2022-02-20;596;68992;70680; 2022-02-21;598;69115;70754; 2022-02-22;599;69206;70844; 2022-02-23;601;69302;70923; 2022-02-24;601;69408;71018; 2022-02-25;601;69496;71098; 2022-02-26;602;69591;71194; 2022-02-27;604;69656;71250; 2022-02-28;605;69717;71290; 2022-03-01;605;69781;71376; 2022-03-02;606;69851;71470; 2022-03-03;607;69939;71596; 2022-03-04;607;70011;71694; 2022-03-05;608;70086;71815; 2022-03-06;608;70160;71914; 2022-03-07;609;70240;71986; 2022-03-08;610;70309;72145; 2022-03-09;612;70393;72283; 2022-03-10;613;70469;72436; 2022-03-11;613;70575;72537; 2022-03-12;614;70661;72664; 2022-03-13;614;70712;72835; 2022-03-14;615;70750;72978; 2022-03-15;617;70828;73172; 2022-03-16;618;70910;73401; 2022-03-17;619;71025;73705; 2022-03-18;621;71112;74006; 2022-03-19;621;71227;74292; 2022-03-20;622;71317;74495; 2022-03-21;624;71383;74746; 2022-03-22;624;71532;75079; 2022-03-23;626;71659;75454; 2022-03-24;626;71790;75869; 2022-03-25;627;71917;76334; 2022-03-26;630;72032;76726; 2022-03-27;631;72195;77079; 2022-03-28;634;72237;77439; 2022-03-29;635;72346;78042; 2022-03-30;638;72562;78759; 2022-03-31;638;72865;79519; 2022-04-01;638;73194;80178; 2022-04-02;639;73459;80969; 2022-04-03;641;73649;81576; 2022-04-04;644;73898;82126; 2022-04-05;649;74227;82845; 2022-04-06;650;74592;83667; 2022-04-07;652;74993;84398; 2022-04-08;656;75413;85057; 2022-04-09;659;75744;85620; 2022-04-10;662;76061;86162; 2022-04-11;664;76401;86595; 2022-04-12;667;76991;87033; 2022-04-13;669;77693;87441; 2022-04-14;671;78393;87872; 2022-04-15;672;79013;88244; 2022-04-16;673;79743;88558; 2022-04-17;675;79960;88829; 2022-04-18;677;80802;89028; 2022-04-19;677;81503;89310; 2022-04-20;679;82288;89607; 2022-04-21;684;82972;89919; 2022-04-22;684;83521;90168; 2022-04-23;687;83911;90399; 2022-04-24;688;84521;90595; 2022-04-25;692;85151;90773; 2022-04-26;693;85523;91032; 2022-04-27;696;85976;91221; 2022-04-28;698;86356;91427; 2022-04-29;698;86759;91605; 2022-04-30;698;87119;91741; 2022-05-01;698;87343;91861; 2022-05-02;700;87528;91975; 2022-05-03;702;87724;92150; 2022-05-04;703;87926;92308; 2022-05-05;708;88213;92475; 2022-05-06;708;88498;92597; 2022-05-07;708;88728;92729; 2022-05-08;709;88918;92848; 2022-05-09;711;89106;92918; 2022-05-10;713;89273;93041; 2022-05-11;713;89464;93149; 2022-05-12;713;89625;93249; 2022-05-13;713;89807;93360; 2022-05-14;713;89952;93446; 2022-05-15;713;90076;93508; 2022-05-16;713;90182;93572; 2022-05-17;714;90338;93682; 2022-05-18;716;90498;93758; 2022-05-19;716;90649;93843; 2022-05-20;716;90785;93912; 2022-05-21;717;90952;93985; 2022-05-22;717;91098;94046; 2022-05-23;718;91240;94113; 2022-05-24;719;91398;94205; 2022-05-25;719;91540;94264; 2022-05-26;719;91683;94354; 2022-05-27;719;91824;94440; 2022-05-28;719;91946;94513; 2022-05-29;721;92043;94579; 2022-05-30;721;92106;94643; 2022-05-31;721;92215;94742; 2022-06-01;721;92310;94857; 2022-06-02;722;92408;94950; 2022-06-03;722;92512;95068; 2022-06-04;722;92603;95144; 2022-06-05;723;92699;95210; 2022-06-06;723;92759;95272; 2022-06-07;723;92857;95365; 2022-06-08;723;92961;95467; 2022-06-09;723;93060;95642; 2022-06-10;723;93162;95829; 2022-06-11;724;93260;95995; 2022-06-12;726;93339;96148; 2022-06-13;727;93412;96290; 2022-06-14;728;93513;96490; 2022-06-15;728;93627;96763; 2022-06-16;728;93730;97018; 2022-06-17;728;93838;97278; 2022-06-18;730;93964;97557; 2022-06-19;730;94026;97872; 2022-06-20;730;94068;98105; 2022-06-21;735;94167;98563; 2022-06-22;736;94265;99116; 2022-06-23;738;94444;99659; 2022-06-24;740;94624;100138; 2022-06-25;740;94792;100594; 2022-06-26;740;94948;101036; 2022-06-27;740;95110;101453; 2022-06-28;740;95265;102023; 2022-06-29;740;95499;102593; 2022-06-30;741;95764;103132; 2022-07-01;744;96030;103836; 2022-07-02;747;96309;104419; 2022-07-03;748;96614;104919; 2022-07-04;748;96889;105407; 2022-07-05;751;97140;106068; 2022-07-06;752;97689;106682; 2022-07-07;753;98216;107306; 2022-07-08;754;98723;107892; 2022-07-09;756;99241;108283; 2022-07-10;759;99671;108688; 2022-07-11;762;100121;109043; 2022-07-12;763;100587;109493; 2022-07-13;766;101188;109911; 2022-07-14;768;101772;110191; 2022-07-15;768;102409;110501; 2022-07-16;772;102990;110743; 2022-07-17;772;103488;110967; 2022-07-18;773;103974;111149; 2022-07-19;777;104578;111410; 2022-07-20;778;105277;111629; 2022-07-21;780;105872;111833; 2022-07-22;783;106409;111983; 2022-07-23;785;106878;112089; 2022-07-24;785;107323;112217; 2022-07-25;786;107765;112295; 2022-07-26;787;108171;112436; 2022-07-27;789;108677;112533; <!--kuup;surmi;tervenenuid;nakkusjuhte kokku--> |caption= '''Allikad'''<br /> * [https://www.um.edu.mt/newspoint/covid19 COVID-19 UPDATES] * [https://deputyprimeminister.gov.mt/en/health-promotion/covid-19/Pages/covid-19-infographics.aspx Malta tervishoiuministeerium] }}<br style="clear:left;" /> <noinclude>[[Kategooria:Koroonapandeemia mallid riigiti|Malta]]</noinclude> 63w4zdr8na6c1ytjshfqzcltekbdeg6 Mall:COVID-19 pandeemia andmed/haigusjuhtumid Iirimaal 10 596884 6168856 6111952 2022-07-27T19:59:15Z Pietadè 41543 wikitext text/x-wiki <noinclude>{{main|Koroonapandeemia Iiri Vabariigis}} </noinclude> {{#invoke:Medical cases chart|chart <!-- see [[:en:Template:Medical cases chart]] for explanations --> |numwidth=wdmm |barwidth= |float=left |disease=COVID-19 |location=Iiri Vabariigis |outbreak=COVID-19 pandeemia |changetype1= a |right2=Surmade arv |changetype2= a |collapsible=y |data= 2020-02-29;;;1; ;;;1; 2020-03-03;;;2; 2020-03-04;;;6; 2020-03-05;;;13; 2020-03-06;;;18; 2020-03-07;;;19; 2020-03-08;;;21; 2020-03-09;;;24; 2020-03-10;;;34; 2020-03-11;1;;43; 2020-03-12;1;1;70; 2020-03-13;1;1;90; 2020-03-14;2;1;129; 2020-03-15;2;5;169; 2020-03-16;2;5;223; 2020-03-17;2;5;292; 2020-03-18;2;5;366; 2020-03-20;3;5;683; 2020-03-21;3;5;785; 2020-03-22;4;5;906; 2020-03-23;6;5;1125; 2020-03-24;7;5;1329; 2020-03-25;9;5;1564; 2020-03-26;19;5;1819; 2020-03-27;22;5;2121; 2020-03-28;36;5;2415; 2020-03-29;46;5;2615 2020-03-30;54;5;2910; 2020-03-31;71;5;3235; 2020-04-01;85;5;3447; 2020-04-02;98;10;3849; 2020-04-03;120;10;4273; 2020-04-04;137;25;4604; 2020-04-05;158;25;4994; 2020-04-06;174;25;5481; 2020-04-07;210;25;6204; 2020-04-08;235;25;6589; 2020-04-09;263;25;7188; 2020-04-10;288;25;7873; 2020-04-11;320;25;8642; 2020-04-12;334;25;9358; 2020-04-13;365;25;10182; 2020-04-14;406;25;11195; 2020-04-15;444;25;12136; 2020-04-16;486;25;13176; 2020-04-17;530;25;13868; 2020-04-18;571;25;14610; 2020-04-19;610;25;15203; 2020-04-20;687;25;15652; 2020-04-21;730;9233;16040; 2020-04-22;769;9233;16671; 2020-04-23;794;9233;17607; 2020-04-24;1014;9233;18184; 2020-04-25;1063;13386;18561; 2020-04-26;1087;13386;19262; 2020-04-27;1102;13386;19648; 2020-04-28;1159;13386;19877; 2020-04-29;1190;13386;20253; 2020-04-30;1232;13386;20612; 2020-05-01;1265;13386;20833; 2020-05-02;1286;13386;21176; 2020-05-03;1303;13386;21506; 2020-05-04;1319;13386;21772; 2020-05-05;1339;13386;21983; 2020-05-06;1375;17110;22248; 2020-05-07;1403;17110;22385; 2020-05-08;1429;17110;22541; 2020-05-09;1446;17110;22760; 2020-05-10;1458;17110;22996; 2020-05-11;1467;17110;23135; 2020-05-12;1488;17110;23242; 2020-05-13;1497;19470;23401; 2020-05-14;1506;19470;23583; 2020-05-15;1518;19470;23956; 2020-05-16;1533;19470;24048; 2020-05-17;1543;19470;24112; 2020-05-18;1547;19470;24200; 2020-05-19;1561;19470;24251; 2020-05-20;1571;21060;24315; 2020-05-21;1583;21060;24391; 2020-05-22;1592;21060;24506; 2020-05-23;1604;21060;24582; 2020-05-24;1606;21060;24639; 2020-05-25;1606;21060;24698; 2020-05-26;1615;21060;24735; 2020-05-27;1631;22089;24803; 2020-05-28;1639;22089;24841; 2020-05-29;1645;22089;24876; 2020-05-30;1648;22089;24929; 2020-05-31;1649;22089;24990; 2020-06-01;1650;22089;25062; 2020-06-02;1658;22089;25066; 2020-06-03;1659;22698;25111; 2020-06-04;1664;22698;25142; 2020-06-05;1670;22698;25163; 2020-06-06;1678;22698;25183; 2020-06-07;1679;22698;25201; 2020-06-08;1683;22698;25207; 2020-06-09;1691;22698;25215; 2020-06-10;1695;23213;25231; 2020-06-11;1703;23213;25238; 2020-06-12;1705;23213;25250; 2020-06-13;1705;23213;25295; 2020-06-14;1706;23213;25303; 2020-06-15;1706;23213;25321; 2020-06-16;1709;23213;25334; 2020-06-17;1710;23308;25341; 2020-06-18;1714;23308;25355; 2020-06-19;1714;23308;25368; 2020-06-20;1715;23308;25374; 2020-06-21;1715;23349;25379; 2020-06-22;1717;23349;25383; 2020-06-23;1720;23349;25391; 2020-06-24;1726;23364;25396; 2020-06-25;1727;23364;25405; 2020-06-26;1730;23364;25414; 2020-06-27;1734;23364;25437; 2020-06-28;1735;23364;25439; 2020-06-29;1735;23364;25462; 2020-06-30;1736;23364;25473; 2020-07-01;1738;23364;25477; 2020-07-02;1738;23364;25489; 2020-07-03;1740;23364;25498; 2020-07-04;1741;23364;25509; 2020-07-05;1741;23364;25527; 2020-07-06;1741;23364;25531; 2020-07-07;1742;23364;25538; 2020-07-08;1738;23364;25542; 2020-07-09;1743;23364;25565; 2020-07-10;1744;23364;25589; 2020-07-11;1746;23364;25611; 2020-07-12;1746;23364;25628; 2020-07-13;1746;23364;25638; 2020-07-14;1746;23364;25670; 2020-07-15;1748;23364;25683; 2020-07-16;1749;23364;25698; 2020-07-17;1752;23364;25730; 2020-07-18;1753;23364;25750; 2020-07-19;1753;23364;25760; 2020-07-20;1753;23364;25766; 2020-07-21;1753;23364;25802; 2020-07-22;1754;23364;25819; 2020-07-23;1763;23364;25826; 2020-07-24;1763;23364;25845; 2020-07-25;1764;23364;25869; 2020-07-26;1764;23364;25881; 2020-07-27;1764;23932;25892; 2020-07-28;1764;23932;25929; 2020-07-29;1764;23932;25942; 2020-07-30;1763;24000;26027 2020-07-31;1763;24000;26065; 2020-08-01;1763;;26109; 2020-08-02;1763;;26162; 2020-08-03;1763;;26208; 2020-08-04;1763;;26253; 2020-08-05;1763;;26303; 2020-08-06;1768;;26372; 2020-08-07;1772;;26470; 2020-08-08;1772;;26644; 2020-08-09;1772;;26712; 2020-08-10;1772;;26768; 2020-08-11;1773;;26801; 2020-08-12;1774;;26838; 2020-08-13;1774;;26929; 2020-08-14;1774;;26995; 2020-08-15;1774;;27191; 2020-08-16;1774;;27257; 2020-08-17;1774;;27313; 2020-08-18;1775;;27499; 2020-08-19;1775;;27547; 2020-08-20;1776;;27676; 2020-08-21;1776;;27755; 2020-08-22;1777;;27908; 2020-08-23;1777;;27969; 2020-08-24;1777;;28116; 2020-08-25;1777;;28201; 2020-08-26;1777;;28363; 2020-08-27;1777;;28453; 2020-08-28;1777;;28578; 2020-08-29;1777;;28720; 2020-08-30;1777;;28760; 2020-08-31;1777;;28811; 2020-09-01;1777;;29025; 2020-09-02;1777;;29114; 2020-09-03;1777;;29206; 2020-09-04;1777;;29303; 2020-09-05;1777;;29534; 2020-09-06;1777;;29672; 2020-09-07;1777;;29774; 2020-09-08;1778;;30080; 2020-09-09;1781;;30164; 2020-09-10;1781;;30360; 2020-09-11;1781;;30571; 2020-09-12;1783;;30730; 2020-09-13;1784;;30985; 2020-09-14;1784;;31192; 2020-09-15;1787;;31549; 2020-09-16;1788;;31799; 2020-09-17;1789;;32023; 2020-09-18;1792;;32271; 2020-09-19;1792;;32538; 2020-09-20;1792;;32933; 2020-09-21;1792;;33121; 2020-09-22;1792;;33444; 2020-09-23;1794;;33675; 2020-09-24;1797;;33994; 2020-09-25;1797;;34315; 2020-09-26;1802;;34560; 2020-09-27;1802;;34990; 2020-09-28;1802;;35377; 2020-09-29;1803;;35740; 2020-09-30;1804;;36155; 2020-10-01;1806;;36597; 2020-10-02;1801;;37063; 2020-10-03;1810;;37668; 2020-10-04;1810;;38032; 2020-10-05;1810;;38549; 2020-10-06;1811;;38973; 2020-10-07;1816;;39584; 2020-10-08;1817;;40086; 2020-10-09;1821;;40703; 2020-10-10;1824;;41714; 2020-10-11;1826;;42528; 2020-10-12;1827;;43351; 2020-10-13;1830;;44159; 2020-10-14;1835;;45243; 2020-10-15;1838;;46429; 2020-10-16;1841;;47427; 2020-10-17;1849;;48678; 2020-10-18;1852;;49962; 2020-10-19;1852;;50993; 2020-10-20;1865;;52256; 2020-10-21;1868;;53422; 2020-10-22;1871;;54476; 2020-10-23;1878;;55261; 2020-10-24;1882;;56108; 2020-10-25;1882;;57128; 2020-10-26;1885;;58067; 2020-10-27;1890;;58767; 2020-10-28;1896;;59434; 2020-10-29;1902;;60297; 2020-10-30;1908;;61059; 2020-10-31;1913;;61456; 2020-11-01;1915;;62002; 2020-11-02;1917;;62750; 2020-11-03;1922;;63048; 2020-11-04;1930;;63483; 2020-11-05;1933;;64046; 2020-11-06;1940;;64538; 2020-11-07;1945;;64855; 2020-11-08;1947;;65394; 2020-11-09;1948;;65659; 2020-11-10;1963;;65889; 2020-11-11;1965;;66247; 2020-11-12;1965;;66632; 2020-11-13;1972;;67099; 2020-11-14;1978;;67526; 2020-11-15;1979;;67903; 2020-11-16;1984;;68356; 2020-11-17;1995;;68686; 2020-11-18;2006;;69058; 2020-11-19;2010;;69487; 2020-11-20;2018;;69802; 2020-11-21;2022;;70143; 2020-11-22;2023;;70461; 2020-11-23;2022;;70711; 2020-11-24;2028;;70930; 2020-11-25;2033;;71187; 2020-11-26;2036;;71494; 2020-11-27;2043;;71699; 2020-11-28;2050;;71942; 2020-11-29;2052;;72241; 2020-11-30;2053;;72544; 2020-12-01;2069;;72798; 2020-12-02;2074;;73066; 2020-12-03;2080;;73228; 2020-12-04;2086;;73491; 2020-12-05;2099;;73948; 2020-12-06;2099;;74246; 2020-12-07;2099;;74468; 2020-12-08;2097;;74682; 2020-12-09;2102;;74900; 2020-12-10;2117;;75203; 2020-12-11;2120;;75507; 2020-12-12;2123;;75756; 2020-12-13;2124;;76185; 2020-12-14;2126;;76449; 2020-12-15;2134;;76776; 2020-12-16;2140;;77197; 2020-12-17;2143;;77678; 2020-12-18;2149;;78254; 2020-12-19;2154;;78776; 2020-12-20;2158;;79542; 2020-12-21;2158;;80267; 2020-12-22;2171;;81228; 2020-12-23;2184;;82155 2020-12-24;2192;;83073 2020-12-25;2194;;84098 2020-12-26;2200;;85394 2020-12-27;2204;;86129 2020-12-28;2205;;86894 2020-12-29;2213;;88439 2020-12-30;2226;;90157 2020-12-31;2237;;91779 2021-01-01;2248;;93532 2021-01-02;2252;;96926 2021-01-03;2259;;101887 2021-01-04;2265;;107997 2021-01-05;2282;;113322 2021-01-06;2299;;121154 2021-01-07;2307;;127657 2021-01-08;2327;;135884; 2021-01-09;2336;;140727; 2021-01-10;2344;;147613; 2021-01-11;2352;;152539; 2021-01-12;2397;;155591; 2021-01-13;2460;;159144; 2021-01-14;2488;;163057; 2021-01-15;2536;;166548; 2021-01-16;2595;;169780; 2021-01-17;2608;;172726; 2021-01-18;2616;;174843; 2021-01-19;2708;;176839; 2021-01-20;2768;;179324; 2021-01-21;2818;;181922; 2021-01-22;2870;;184279; 2021-01-23;2947;;186184; 2021-01-24;2970;;187554; 2021-01-25;2977;;188923; 2021-01-26;3066;;189851; 2021-01-27;3120;;191182; 2021-01-28;3167;;192645; 2021-01-29;3214;;193892; 2021-01-30;3292;;195303; 2021-01-31;3307;;196547; 2021-02-01;3317;;197553; 2021-02-02;3418;;198424; 2021-02-03;3512;;199430; 2021-02-04;3586;;200744; 2021-02-05;3621;;201763; 2021-02-06;3674;;202548; 2021-02-07;3686;;203568; 2021-02-08;3687;;204397; 2021-02-09;3752;;204940; 2021-02-10;3794;;205939; 2021-02-11;3846;;206801; 2021-02-12;3865;;207720; 2021-02-13;3931;;208796; 2021-02-14;3948;;209582; 2021-02-15;3948;;210402; 2021-02-16;3980;;211113; 2021-02-17;4036;;211751; 2021-02-18;4082;;212647; 2021-02-19;4109;;213400; 2021-02-20;4135;;214378; 2021-02-21;4136;;215057; 2021-02-22;4137;;215743; 2021-02-23;4181;;216300; 2021-02-24;4237;;216870; 2021-02-25;4271;;217478; 2021-02-26;4300;;218251; 2021-02-27;4313;;218980; 2021-02-28;4319;;219592; 2021-03-01;4319;;220273; 2021-03-02;4333;;220630; 2021-03-03;4357;;221189; 2021-03-04;4396;;221649; 2021-03-05;4405;;222169; 2021-03-06;4419;;222699; 2021-03-07;4422;;223219; 2021-03-08;4422;;223651; 2021-03-09;4452;;223957; 2021-03-10;4499;;224588; 2021-03-11;4509;;225179; 2021-03-12;4518;;225820; 2021-03-13;4534;;226358; 2021-03-14;4534;;226741; 2021-03-15;4534;;227316; 2021-03-16;4552;;227663; 2021-03-17;4566;;228215; 2021-03-18;4566;;228796; 2021-03-19;4576;;229306; 2021-03-20;4585;;229831; 2021-03-21;4587;;230599; 2021-03-22;4588;;231119; 2021-03-23;4610;;231484; 2021-03-24;4628;;232164; 2021-03-25;4631;;232758; 2021-03-26;4651;;233327; 2021-03-27;4653;;233937; 2021-03-28;4666;;234541; 2021-03-29;4667;;235078; 2021-03-30;4681;;235444; 2021-03-31;4687;;235854; 2021-04-01;4705;;236600; 2021-04-02;4713;;237187; 2021-04-03;4715;;237695; 2021-04-04;4718;;238148; 2021-04-05;4718;;238466; 2021-04-06;4727;;238907; 2021-04-07;4732;;239325; 2021-04-08;4737;;239723; 2021-04-09;4769;;240192; 2021-04-10;4783;;240643; 2021-04-11;4785;;240945; 2021-04-12;4785;;241330; 2021-04-13;4803;;241684; 2021-04-14;4812;;242105; 2021-04-15;4820;;242402; 2021-04-16;4831;;242819; 2021-04-17;4835;;243238; 2021-04-18;4836;;243508; 2021-04-19;4836;;243911; 2021-04-20;4847;;244297; 2021-04-21;4856;;244695; 2021-04-22;4866;;245310; 2021-04-23;4867;;245743; 2021-04-24;4872;;246204; 2021-04-25;4873;;246633; 2021-04-26;4874;;247069; 2021-04-27;4884;;247489; 2021-04-28;4896;;247857; 2021-04-29;4899;;248326; 2021-04-30;4903;;248870; 2021-05-01;4906;;249437; 2021-05-02;4906;;249838; 2021-05-03;4906;;250290; 2021-05-04;4908;;250672; 2021-05-05;4915;;251087; 2021-05-06;4921;;251474; 2021-05-07;4918;;251904; 2021-05-08;4919;;252303; 2021-05-09;4921;;252809; 2021-05-10;4921;;253189; 2021-05-11;4929;;253567; 2021-05-12;4937;;254013; 2021-05-13;4937;;254450; 2021-05-14;4941;;254870; 2021-06-17;4979;;267949; 2021-06-18;4979;;268251; 2021-06-19;4979;;268644; 2021-06-20;4979;;269037; 2021-06-21;4979;;269321; 2021-06-22;4979;;269495; 2021-06-23;4989;;269793; 2021-06-24;4989;;270097; 2021-06-25;4989;;270477; 2021-06-26;4989;;270920; 2021-06-27;4989;;271260; 2021-06-28;4989;;271589; 2021-06-29;4989;;271931; 2021-06-30;4998;;272336; 2021-07-01;5000;;272784; 2021-07-02;5000;;273296; 2021-07-03;5000;;273744; 2021-07-04;5000;;274306; 2021-07-05;5000;;274641; 2021-07-06;5000;;275038; 2021-07-07;5006;;275571; 2021-07-08;5006;;276104; 2021-07-09;5006;;276735; 2021-07-10;5006;;277316; 2021-07-11;5006;;277892; 2021-07-12;5006;;278464; 2021-07-13;5006;;279053; 2021-07-14;5018;;279790; 2021-07-15;5018;;280784; 2021-07-16;5018;;281954; 2021-07-17;5018;;283331; 2021-07-18;5018;;284510; 2021-07-19;5018;;285581; 2021-07-20;5018;;286691; 2021-07-21;5026;;287951; 2021-07-22;5026;;289139; 2021-07-23;5026;;290525; 2021-07-23;5026;;290525; 2021-07-24;5026;;291870; 2021-07-25;5026;;292996; 2021-07-26;5026;;294272; 2021-07-27;5026;;295386; 2021-07-28;5035;;296687; 2021-07-29;5035;;298048; 2021-07-30;5035;;299549; 2021-07-31;5035;;300976; 2021-08-01;5035;;302074; 2021-08-02;5035;;303426; 2021-08-03;5035;;304310; 2021-08-04;5044;;305527; 2021-08-05;5044;;307019; 2021-08-06;5044;;308800; 2021-08-07;5044;;310628; 2021-08-08;5044;;312465; 2021-08-09;5044;;313876; 2021-08-10;5044;;315385; 2021-08-11;5059;;317204; 2021-08-12;5059;;318937; 2021-08-13;5059;;320915; 2021-08-14;5059;;322989; 2021-08-15;5059;;324747; 2021-08-16;5059;;326188; 2021-08-17;5059;;327684; 2021-08-18;5074;;329388; 2021-08-19;5074;;331206; 2021-08-20;5074;;333304; 2021-08-21;5074;;335429; 2021-08-22;5074;;337117; 2021-08-23;5074;;338707; 2021-08-24;5074;;340278; 2021-08-25;5092;;342329; 2021-08-26;5092;;344195; 2021-08-27;5092;;346070; 2021-08-28;5092;;348067; 2021-08-29;5092;;349773; 2021-08-30;5092;;351065; 2021-08-31;5092;;352147; 2021-09-01;5112;;352236; 2021-09-02;5112;;352529; 2021-09-03;5112;;353936; 2021-09-04;5112;;355639; 2021-09-05;5112;;356819; 2021-09-06;5112;;357955; 2021-09-07;5112;;359420; 2021-09-08;5155;;360957; 2021-09-09;5155;;362228; 2021-09-10;5155;;363847; 2021-09-11;5155;;365313; 2021-09-12;5155;;366659; 2021-09-13;5155;;367536; 2021-09-14;5155;;368712; 2021-09-15;5179;;369897; 2021-09-16;5179;;371301; 2021-09-17;5179;;372687; 2021-09-18;5179;;374143; 2021-09-19;5179;;375367; 2021-09-20;5179;;376517; 2021-09-21;5179;;377937; 2021-09-22;5209;;379366; 2021-09-23;5209;;380720; 2021-09-24;5209;;381883; 2021-09-25;5209;;383218; 2021-09-26;5209;;384677; 2021-09-27;5209;;385721; 2021-09-28;5209;;387218; 2021-09-29;5249;;388665; 2021-09-30;5249;;389932; 2021-10-01;5249;;390989; 2021-10-02;5249;;392575; 2021-10-03;5249;;393626; 2021-10-04;5249;;394519; 2021-10-05;5249;;395643; 2021-10-06;5280;;396625; 2021-10-07;5280;;399833; 2021-10-08;5280;;399833; 2021-10-09;5280;;401773; 2021-10-10;5280;;403157; 2021-10-11;5280;;404514; 2021-10-12;5280;;405970; 2021-10-13;5306;;408021; 2021-10-14;5306;;409647; 2021-10-15;5306;;411554; 2021-10-16;5306;;413734; 2021-10-17;5306;;415114; 2021-10-18;5306;;416690; 2021-10-19;5306;;419087; 2021-10-20;5369;;421234; 2021-10-21;5369;;423260; 2021-10-22;5369;;425725; 2021-10-23;5369;;428152; 2021-10-24;5369;;429877; 2021-10-25;5369;;431722; 2021-10-26;5369;;433902; 2021-10-27;5436;;435526; 2021-10-28;5436;;438124; 2021-10-29;5436;;440665; 2021-10-30;5436;;443631; 2021-10-31;5436;;445594; 2021-11-01;5436;;448449; 2021-11-02;5436;;452172; 2021-11-03;5492;;455346; 2021-11-04;5492;;458370; 2021-11-05;5492;;462273; 2021-11-06;5492;;465958; 2021-11-07;5492;;469386; 2021-11-08;5492;;472547; 2021-11-09;5492;;477878; 2021-11-10;5566;;480846; 2021-11-11;5566;;484523; 2021-11-12;5566;;490001; 2021-11-13;5566;;494643; 2021-11-14;5566;;498448; 2021-11-15;5566;;503013; 2021-11-16;5566;;507413; 2021-11-17;5609;;511045; 2021-11-18;5609;;515691; 2021-11-19;5609;;518824; 2021-11-20;5609;;524783; 2021-11-21;5609;;528964; 2021-11-22;5609;;534594; 2021-11-23;5609;;538255; 2021-11-24;5652;;542146; 2021-11-25;5652;;546909; 2021-11-26;5652;;551528; 2021-11-27;5652;;556319; 2021-11-28;5652;;560054; 2021-11-29;5652;;564657; 2021-11-30;5652;;570115; 2021-12-01;5707;;573905; 2021-12-02;5707;;578064; 2021-12-03;5707;;583472; 2021-12-04;5707;;589094; 2021-12-05;5707;;594250; 2021-12-06;5707;;597161; 2021-12-07;5707;;602726; 2021-12-08;5788;;606852; 2021-12-09;5788;;610855; 2021-12-10;5788;;614952; 2021-12-11;5788;;618956; 2021-12-12;5788;;623623; 2021-12-13;5788;;628306; 2021-12-14;5788;;632177; 2021-12-15;5835;;636407; 2021-12-16;5835;;640548; 2021-12-17;5835;;644143; 2021-12-18;5835;;651476; 2021-12-19;5835;;656600; 2021-12-20;5835;;661388; 2021-12-21;5835;;666657; 2021-12-22;5890;;672964; 2021-12-23;5890;;680375; 2021-12-24;5890;;691557; 2021-12-25;5890;;705322; 2021-12-26;5890;;715726; 2021-12-27;5890;;722461; 2021-12-28;5890;;731467; 2021-12-29;5912;;747895; 2021-12-30;5912;;768449; 2021-12-31;5912;;788559; 2022-01-01;5912;;811840; 2022-01-02;5912;;828911; 2022-01-03;5912;;845897; 2022-01-04;5912;;867199; 2022-01-05;5952;;884855; 2022-01-06;5952;;908672; 2022-01-07;5952;;930598; 2022-01-08;5952;;956720; 2022-01-09;5952;;978104; 2022-01-10;5952;;1002013; 2022-01-11;5952;;1021303; 2022-01-12;6035;;1042212; 2022-01-13;6035;;1061116; 2022-01-14;6035;;1078181; 2022-01-15;6035;;1092736; 2022-01-16;6035;;1103489; 2022-01-17;6035;;1109818; 2022-01-18;6035;;1115585; 2022-01-19;6087;;1122428; 2022-01-20;6087;;1127951; 2022-01-21;6087;;1134548; 2022-01-22;6087;;1141237; 2022-01-23;6087;;1145968; 2022-01-24;6087;;1149660; 2022-01-25;6087;;1153666; 2022-01-26;6136;;1159271; 2022-01-27;6136;;1164536; 2022-01-28;6136;;1169645; 2022-01-29;6136;;1174736; 2022-01-30;6136;;1179136; 2022-01-31;6136;;1183008; 2022-02-01;6136;;1187216; 2022-02-02;6228;;1193156; 2022-02-03;6228;;1199217; 2022-02-04;6228;;1205914; 2022-02-05;6228;;1212174; 2022-02-06;6228;;1217107; 2022-02-07;6228;;1221082; 2022-02-08;6228;;1224862; 2022-02-09;6291;;1230539; 2022-02-10;6325;;1236188; 2022-02-11;6339;;1242806; 2022-02-12;6339;;1247746; 2022-02-13;6339;;1252077; 2022-02-14;6373;;1255571; 2022-02-15;6390;;1250039; 2022-02-16;6399;;1255303; 2022-02-17;6402;;1260329; 2022-02-18;6417;;1265124; 2022-02-19;6417;;1269954; 2022-02-20;6417;;1273305; 2022-02-21;6443;;1276778; 2022-02-22;6452;;1280058; 2022-02-23;6460;;1284179; 2022-02-24;6471;;1287908; 2022-02-25;6475;;1292212; 2022-02-26;6475;;1295807; 2022-02-27;6475;;1298145; 2022-02-28;6497;;1300422; 2022-03-01;6508;;1303720; 2022-03-02;6521;;1307062; 2022-03-03;6527;;1311105; 2022-03-04;6531;;1315100; 2022-03-05;6531;;1318954; 2022-03-06;6531;;1320208; 2022-03-07;6570;;1322591; 2022-03-08;6571;;1326946; 2022-03-09;6578;;1328644; 2022-03-10;6590;;1332701; 2022-03-11;6611;;1341826; 2022-03-12;6611;;1346158; 2022-03-13;6611;;1351633; 2022-03-14;6624;;1353733; 2022-03-15;6636;;1360015; 2022-03-16;6638;;1365467; 2022-03-17;6638;;1370671; 2022-03-18;6638;;1376299; 2022-03-19;6638;;1381086; 2022-03-20;6638;;1386153; 2022-03-21;6664;;1390177; 2022-03-22;6680;;1397885; 2022-03-23;6685;;1404929; 2022-03-24;6693;;1413798; 2022-03-25;6710;;1422945; 2022-03-26;6710;;1430674; 2022-03-27;6710;;1437614; 2022-03-28;6721;;1442877; 2022-03-29;6730;;1448812; 2022-03-30;6740;;1454182; 2022-03-31;6753;;1459425; 2022-04-01;6786;;1465150; 2022-04-02;6786;;1468897; 2022-04-03;6786;;1471210; 2022-04-04;6799;;1474374; 2022-04-05;6805;;1477112; 2022-04-06;6824;;1481171; 2022-04-07;6843;;1484321; 2022-04-08;6863;;1487164; 2022-04-09;6863;;1489909; 2022-04-10;6863;;1491351; 2022-04-11;6884;;1493066; 2022-04-12;6903;;1494814; 2022-04-13;6919;;1496910; 2022-04-14;6932;;1498834; 2022-04-15;6932;;1500604; 2022-04-16;6932;;1502270; 2022-04-17;6932;;1503122; 2022-04-18;6932;;1504790; 2022-04-19;6964;;1505568; 2022-04-20;6981;;1506963; 2022-04-21;6993;;1508373; 2022-04-22;6996;;1509536; 2022-04-23;6996;;1511049; 2022-04-24;6996;;1511754; 2022-04-25;7016;;1512812; 2022-04-26;7028;;1514035; 2022-04-27;7054;;1515005; 2022-04-28;7076;;1516153; 2022-04-29;7087;;1517112; 2022-04-30;7087;;1517833; 2022-05-01;7087;;1518021; 2022-05-02;7087;;1518805; 2022-05-03;7092;;1519296; 2022-05-04;7103;;1520327; 2022-05-05;7108;;1521474; 2022-05-06;7131;;1522363; 2022-05-07;7131;;1523568; 2022-05-08;7131;;1524092; 2022-05-09;7163;;1524555; 2022-05-10;7167;;1527328; 2022-05-11;7170;;1529627; 2022-05-12;7176;;1532771; 2022-05-13;7203;;1535451; 2022-05-14;7203;;1549788; 2022-05-15;7203;;1549976; 2022-05-16;7203;;1550639; 2022-05-17;7203;;1551043; 2022-05-18;7244;;1551835; 2022-05-19;7244;;1558462; 2022-05-20;7244;;1558725; 2022-05-21;7244;;1559369; 2022-05-22;7244;;1559835; 2022-05-23;7244;;1560457; 2022-05-24;7244;;1560912; 2022-05-25;7304;;1561632; 2022-05-26;7304;;1562359; 2022-05-27;7304;;1562863; 2022-05-28;7304;;1563765; 2022-05-29;7304;;1564114; 2022-05-30;7304;;1564502; 2022-05-31;7304;;1565355; 2022-06-01;7381;;1565970; 2022-06-02;7381;;1566276; 2022-06-03;7381;;1567330; 2022-06-04;7381;;1568120; 2022-06-05;7381;;1568255; 2022-06-06;7381;;1569139; 2022-06-07;7381;;1569614; 2022-06-08;7416;;1570519; 2022-06-09;7416;;1570291; 2022-06-10;7416;;1572397; 2022-06-11;7416;;1573894; 2022-06-12;7416;;1574108; 2022-06-13;7416;;1574996; 2022-06-14;7416;;1575542; 2022-06-15;7442;;1578284; 2022-06-16;7442;;1579563; 2022-06-17;7442;;1580617; 2022-06-18;7442;;1582088; 2022-06-19;7442;;1583635; 2022-06-20;7442;;1584617; 2022-06-21;7442;;1586162; 2022-06-22;7469;;1587385; 2022-06-23;7469;;1589692; 2022-06-24;7469;;1592225; 2022-06-25;7469;;1593900; 2022-06-26;7469;;1595730; 2022-06-27;7469;;1597040; 2022-06-28;7469;;1598619; 2022-06-29;7499;;1600614; 2022-06-30;7499;;1602839; 2022-07-01;7499;;1605077; 2022-07-02;7499;;1607051; 2022-07-03;7499;;1608166; 2022-07-04;7499;;1611081; 2022-07-05;7499;;1612836; 2022-07-06;7536;;1614631; 2022-07-07;7536;;1617384; 2022-07-08;7536;;1619167; 2022-07-09;7536;;1622995; 2022-07-10;7536;;1624887; 2022-07-11;7536;;1625201; 2022-07-12;7536;;1627538; 2022-07-13;7571;;1628745; 2022-07-14;7571;;1631595; 2022-07-15;7571;;1633458; 2022-07-16;7571;;1635498; 2022-07-17;7571;;1636496; 2022-07-18;7571;;1637068; 2022-07-19;7571;;1638179; 2022-07-20;7620;;1639459; 2022-07-21;7620;;1640354; 2022-07-22;7620;;1641290; 2022-07-23;7620;;1642241; 2022-07-24;7620;;1642533; 2022-07-25;7620;;1642667; 2022-07-26;7620;;1643643; 2022-07-27;7675;;1644166; <!--2022-07-28;7675;;1644166; 2022-07-29;7675;;1644166; 2022-07-30;7675;;1644166; 2022-07-31;7675;;1644166; 2022-08-01;7675;;1644166; 2022-08-02;7675;;1644166; 2022-08-03;7675;;1644166;--> |caption='''Allikad''' * [https://covid19ireland-geohive.hub.arcgis.com Ireland's COVID-19 Data Hub] '''Märkused''' <ol type="i"> <li type="i">Nakkusjuhtumite arvu suhteliselt suur tõus ajavahemikus 2.–8. I 2021 on tingitud 2020. aasta jõulude järgselt arvestamata jäänud juhtumite tagantjärele lisamisest. <li type="i">Küberrünnaku tõttu ei ole andmeid ajavahemiku 15. mai – 16. juuni 2021 kohta saadaval. </ol> }}<br style="clear:left;" /> <noinclude>[[Kategooria:Koroonapandeemia mallid riigiti|Iiri Vabariik]]</noinclude> hvbn6d5ul3rvzlbq89681x24yzjiwd7 Koroonavaktsiin 0 598204 6168952 6077495 2022-07-28T04:49:52Z 85.253.114.74 /* Välislingid */ wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|kuu=oktoober|aasta=2021}} [[File:COVID-19 vaccine map.svg|thumb|400x400px|Maailma riigid koroonavaktsiini kasutamise kinnitamise järgi {{legend|Green|Üldiseks kasutamiseks kinnitatud, elanike vaktsineerimine käimas}} {{legend|SpringGreen|[[Erakorraline kasutusluba]]<!--en:Emergency Use Authorization--> antud, massiline vaktsineerimine käimas}} {{legend|DarkOrange|Erakorraline kasutusluba antud, piiratud ulatuses vaktsineerimine käimas}} {{legend|Blue|Üldiseks kasutamiseks kinnitatud, massiline vaktsineerimine kavas}} {{legend|DodgerBlue|Erakorraline kasutusluba antud, massiline vaktsineerimine kavas}} {{legend|Gold|Erakorralise kasutusloa andmine menetluses}}]] [[Pilt:World map of share of people who received at least one dose of COVID-19 vaccine by country.png|pisi|400px|Vähemalt ühe vaktsiinidoosi saanud inimesi riigiti]] [[Pilt:The vaccine development process typically takes 10 to 15 years under a traditional timeline. Multiple regulatory pathways, such as Emergency Use Authorization, can be used to facilitate bringing a vaccine for COVID-19 to (49948301848).jpg|pisi|400px|Vaktsiini väljatöötamine]] {{ajakohasta}} '''Koroonavaktsiin''' on väljatöötamisjärgus (2020. aasta lõpu seisuga) [[vaktsiin]], mille eesmärk on kaitsta elanikkonda [[koroonaviirus]]ega nakatumisest põhjustatud [[COVID-19|haiguse]] raske läbipõdemise või surma eest ning vähendada nakatumise riski. __TOC__ ==Vaktsiinid== Maailmas sai esimese koroonavaktsiinina erakorralise kasutusloa [[Pfizer]]i/[[BioNTech]]i väljatöötatud vaktsiin [[tozinameran]], mille võttis 2020. aasta 8. detsembril esimese riigina kasutusele [[Ühendkuningriik]].<ref name=o1 /><ref name=o2 /> [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]] anti [[Pfizer#Koroonavaktsiin| tozinameranile]] kasutusluba 21. detsembril.<ref name="EU PR 20201221" /><ref name="EU statement" /> 2021. aasta alguse seisuga oli ametliku kasutusloa saanud vähemalt 2 vaktsiini. Euroopa Liidus sai 2021. aasta 6. jaanuaril teise vaktsiinina kasutusloa [[Moderna]] väljatöötatud koroonavaktsiin [[Moderna COVID-19 vaktsiin|mRNA-1273]] ([[Spikevax]]),<!--en:Moderna COVID-19 vaccine--><ref name="EMA" /> mis võeti samal kuul teise vaktsiinina kasutusele ka Eestis.<ref name="Moderna" /> Esimese ühekordse annustamisega vaktsiinina tunnistati [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] 2021. aasta veebruari lõpul inimestele ohutuks ettevõtte [[Johnson & Johnson]] loodud [[Johnson & Johnsoni koroonavaktsiin|vaktsiin]], millest võib saada kolmas riigis vatsineerimiseks kasutatav vaktsiin.<ref name="bbc1" /><!--en:Johnson & Johnson COVID-19 vaccine--> {{pooleli}} ===Vaktsiinihinnad riigiti=== Sügisel 2020 arvati eri vaktsiinide doosihinnad olevat vahemikus 3–37 dollarit.<ref name="2020_10_23_FT_Covid-19_vaccine_cost">23. October 2020, Michael Peel, Donato Paolo Mancini, Clive Cookson, Stephanie Findlay,[https://www.ft.com/content/80f20d71-d7eb-4386-b0f2-0b19e4aed94d FT, How much will a Covid-19 vaccine cost?]</ref> ==Vaktsineerimise käik== 2021. aasta jaanuari alguse seisuga oli maailmas 100 elaniku kohta [[Vaktsineerimine|vaktsineeritud]] 0,23 inimest (7.&#160;I), sh [[Iisrael]]is 19,55 (7.&#160;I), [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]]s 1,79 (7.&#160;I), [[Venemaa]]l 0,55 (2.&#160;I), [[Eesti]]s 0,6 (7.&#160;I) inimest jne.<ref name="OWinD" /> Vaktsineerimise käiku kajastatakse ajakohastatult nt [[Our World in Data]] veebilehel.<ref name=Share/> ===Eestis=== {{pikemalt|Koroonaviiruse vastu vaktsineerimine Eestis}} Eestis algas üleriigiline [[SARS-CoV-2]] vastu immuniseerimine 27. detsembril 2020 ning esimeste vaktsiini saajate seas olid [[Ida-Viru Keskhaigla]] töötajad.<ref name=_0 /> 2021. aastal kasutati Eestis inimeste vaktsineerimiseks nelja vaktsiini *[[Moderna COVID-19 vaktsiin]] [[spikevax]], mRNA,<ref name="">[https://vaktsineeri.ee/covid-19/covid-19-vaktsiinid/moderna/ COVID-19 Vaccine Moderna]</ref><ref>[https://www.reuters.com/article/us-health-coronavirus-vaccines-moderna/moderna-says-its-vaccine-is-94-5-effective-in-preventing-covid-19-idUSKBN27W1E6 Moderna vaccine success gives world more hope] Reuters</ref> *[[Pfizer#Koroonavaktsiin|Pfizer-BioNTech Comirnaty]] [[tozinameran]], mRNA,<ref name=_1 /> *[[Oxford-AstraZeneca COVID-19 vaktsiin]] [[vaxzevria]], adenov*,<ref name=_2 /> *[[Johnson & Johnson#Covid-19 vaktsiin|COVID-19 Vaccine Janssen]], adenov*,<ref name=_3 /> Eestis on võimalik lasta end [[koroona]] vastu vaktsineerda kõigil, kes on vähemalt 12-aastased. Vaktsineerimine on 2021. aastal tasuta kõigile Eestis elavatele inimestele ja ka neile, kellel pole tervisekindlustust.<ref>[https://vaktsineeri.ee COVID-19 vaktsineerimine Eestis – ametlik info] vaktsineeri.ee</ref> ==Vaata ka== * [[Novavax|Nuvaxovid]] * [[COVAX]] * [[Sputnik V]] * [[Koroonaviiruse vastu vaktsineerimine Eestis]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=_0>[https://www.ivkh.ee/et/haiglast/ivkh-uudised/805-27-detsembril-algas-ueleriigiline-sarscov2-vastu-immuniseerimine-ning-esimeste-vaktsiini-saajate-seas-on-idaviru-keskhaigla-toeoetajad.html 27. detsembril algas üleriigiline SARS-CoV-2 vastu immuniseerimine...] IVKH</ref> <ref name=_1>[https://vaktsineeri.ee/covid-19/covid-19-vaktsiinid/pfizer-biontech/ Pfizer-BioNTech Comirnaty]</ref> <ref name=_2>[https://vaktsineeri.ee/covid-19/covid-19-vaktsiinid/astrazeneca/ Vaxzevria (COVID-19 Vaccine AstraZeneca)]</ref> <ref name=_3>[https://vaktsineeri.ee/covid-19/covid-19-vaktsiinid/covid-19-vaccine-janssen/ COVID-19 Vaccine Janssen]</ref> <ref name="Moderna">{{cite web|url=https://www.err.ee/1232503/esimese-tarnega-jouab-eestisse-vaid-tuhat-doosi-moderna-vaktsiini |title=Esimese tarnega jõuab Eestisse vaid tuhat doosi Moderna vaktsiini |publisher=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |date=08.01.2021 |access-date=20.01.2021 |website= |language= |author=Merilin Pärli}}</ref> <ref name="EMA">{{cite web|url=https://www.ema.europa.eu/en/news/ema-recommends-covid-19-vaccine-moderna-authorisation-eu |title=EMA recommends COVID-19 Vaccine Moderna for authorisation in the EU |trans-title= |publisher=[[Euroopa Ravimiamet|EMA]] |date=6.01.2021 |access-date=6.01.2021 |website= |language=en}}</ref> <ref name="OWinD">{{cite web|url=https://ourworldindata.org/covid-vaccinations |title=Coronavirus (COVID-19) Vaccinations |trans-title= |publisher=[[Our World in Data]] |date= |access-date=5. jaanuar 2021, 23:02 |website= |language=en }}</ref> <ref name=o1>{{Cite news|date=2. detsember 2020|title=Covid-19: Pfizer/BioNTech vaccine judged safe for use in UK|language=en|work=BBC News|url=https://www.bbc.com/news/health-55145696 |access-date=8. detsember 2020}}</ref> <ref name=o2>{{Cite news|date=8. detsember 2020|title=Covid-19 vaccine: First person receives Pfizer jab in UK|language=en|work=BBC News|url=https://www.bbc.com/news/uk-55227325 |access-date=8. detsember 2020}}</ref> <ref name="EU PR 20201221">{{cite press release | title=EMA recommends first COVID-19 vaccine for authorisation in the EU | website=[[Euroopa Ravimiamet]] (EMA) | date=21. detsember 2020 | url=https://www.ema.europa.eu/en/news/ema-recommends-first-covid-19-vaccine-authorisation-eu | access-date=21. detsember 2020}}</ref> <ref name="EU statement">{{cite web | title=Statement by President von der Leyen on the marketing authorisation of the BioNTech-Pfizer vaccine against COVID-19 | website=[[Euroopa Komisjon]] | url=https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/statement_20_2510 | access-date=21. detsember 2020}}</ref> <ref name="bbc1">{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/world-us-canada-56186965 |title=Johnson and Johnson vaccine: FDA finds the single-shot jab safe |trans-title= |publisher=BBC News |date=25.02.2021 |access-date=26.02.2021 |website= |language=en }}</ref> <ref name=Share>{{cite web|url=https://ourworldindata.org/covid-vaccinations |title=Share of people vaccinated against COVID-19, Jul 27, 2021 |trans-title= |publisher=Our World in Data |date= |access-date=28.07.2021 |website= |language=en }}</ref> }} ==Välislingid== *[https://novaator.err.ee/1608137167/kkk-peaaegu-koik-mida-voiksid-teada-koroonavaktsiinide-kohta KKK: peaaegu kõik, mida võiksid teada koroonavaktsiinide kohta] <small>Uuendatud: 25.03.2021 14:15</small> *[https://www.vaktsineeri.ee/et/covid19 Covid-19 vaktsineerimine] *[https://vaktsineeri.ee/covid-19/lahen-vaktsineerima Vaktsineerimise asutused] * [https://vaktsineeri.ee/covid-19/vaktsineerimispunktid Covid-19 vaktsineerimispunktid] * [https://vaktsineeri.ee/vaktsineerimine-koolides Vaktsineerimine koolides] * [https://vaktsineeriapteegis.ee/koroonaviirus#asukohad Vaktsineerimine apteekides] *[https://vaktsineeri.ee/ru/covid-19/idu-vakczinirovatsya Vaktsineerimine Eestis] (vene keeles) * [https://ourworldindata.org/covid-vaccinations How many people have received a coronavirus vaccine?], [[Our World in Data]] (reaalajas uuendatav andmebaas vaktsineerimiste kohta) * [https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/astrazeneca-korvaltoimed-tombasid-tartu-opetajad-siruli?id=92646663 Vaktsiini kõrvaltoimed tõmbasid Tartu õpetajad siruli] * [https://eestinen.fi/2021/02/kuum-rootsis-peatatakse-vaktsineerimine-astra-zeneca-vaktsiiniga-pohjuseks-agedad-allergilised-reaktsioonid Rootsis peatatakse vaktsineerimine Astra Zeneca vaktsiiniga] *[https://www.err.ee/1608129094/tallinnas-suri-31-aastane-vaktsineeritud-paastetootaja Tallinnas suri vaktsineeritud päästetöötaja] *[https://www.google.com/search?sxsrf=ALeKk02byBbFs8fjriNa06jIk-4yvDhc1A:1614094230219&q=COVID-19+vaktsiin Koroonaviiruse vaktsineerimise statistika] Google'is *[https://tervis.postimees.ee/7148452/kui-palju-on-eestis-koroona-vastu-vaktsineerituid Kui palju on Eestis koroona vastu vaktsineerituid] Pm *[https://vac-lshtm.shinyapps.io/ncov_vaccine_landscape/ COVID-19 vaccine tracker] *[https://bing.com/covid/local/estonia?ref=opal&PC=OPALAND|=vaccineTracker Bing coronavirus vaccine tracker] *[https://www.nytimes.com/interactive/2020/science/coronavirus-vaccine-tracker.html Coronavirus Vaccine Tracker], [[The New York Times]] *Michelle Roberts, [https://www.bbc.com/news/health-55797312 Moderna vaccine appears to work against variants], [[BBC News]], 25. jaanuar 2021 * 8 January 2021, [https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/qanda_20_2467 Q&A: COVID-19 vaccination in the EU], europa.eu *[https://tervis.postimees.ee/7311627/euroopa-ravimiamet-andis-covid-19-vaktsiinide-kohta-uued-soovitused Ravimiameti riskihindamise komitee soovitab lisada ravimiteabesse uued kõrvaltoimed] [[Kategooria:COVID-19 vaktsiinid| ]] [[Kategooria:Immunoloogia]] [[Kategooria:Meditsiin]] tao6z0j87i42d3ex7forgem3d4u25ym 2021. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused 0 601250 6169123 5878416 2022-07-28T11:44:50Z CommonsDelinker 1930 Fail Russian_Olympic_Committee_flag.svg on eemaldatud, sest kasutaja [[commons:User:Ellywa|Ellywa]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: per [[:c:Commons:Deletion requests/File:Russian Olympic Committee flag.svg|]]. wikitext text/x-wiki {{Pooleli|kuu=märts|aasta=2021}} {| class="toccolours" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 25em;" | colspan="2" style="padding:0 1em;border-bottom:1px #aaa solid;" |[[Fail:Nordic_combined_pictogram.svg|40x40px]] '''2021. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused''' |- | colspan="2" |Korraldaja: {{Riigi ikoon|Saksamaa}}  [[Saksamaa]], [[Oberstdorf]] |- |Eelnev: '''[[2019. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|2019]]''' |Järgnev: '''[[2023. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|2023]]''' |} [[Pilt:Schattenberg20061230.jpg|pisi|320px|Audi Arena Oberstdorfi suusahüpete rajatis.]] '''Suusaalade 2021. aasta maailmameistrivõistlused''' on '''53.''' [[Suusatamise maailmameistrivõistlused|suusaalade maailmameistrivõistlused]], mis toimuvad [[22. veebruar]]ist kuni [[7. märts]]ini [[Saksamaa]]l [[Oberstdorf]]is. Oberstdorf võõrustab maailmameistrivõistlusi juba kolmandat korda, seal korraldati varem [[1987. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|1987]]. ja [[2005. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|2005. aastal maailmameistrivõistlused]]. Hüppevõistlused peetakse Audi Arenal Oberstdorfis, kus asub ka üks neljast suusahüppemäest, Schattenbergschanze, kust igal aastal hüppatakse [[Nelja hüppemäe turnee|nelja mäe turniir]]. Murdmaavõistlused peavad toimuma Riedi murdmaastaadionil. Esmakordselt peetakse suurel mäel individuaalvõistlus naistele kahevõistluses ja üks suusahüppes. Lisaks, nagu ka 2019. aasta maailmameistrivõistlustel, antakse välja medalid kolmel põhja suusaalal veel 22 võistlusel. Seetõttu on murdmaasuusatamises kaksteist, suusahüppes seitse ja kahevõistluses kokku viis võistlust. Toimub 13 võistlust meestele, 10 naistele ja üks segavõistlus. =Toimumiskoha valik= Maailmameistrivõistlusi soovisid korraldada Oberstdorf, [[Planica]] ja [[Trondheim]]. Oberstdorf oli kandideerinud juba neli korda järjest, Planica 2017. ja 2019. aastal. Taotlejate üksikasjalikud kontseptsioonid tuli esitada 1. septembriks 2015. aastal. [[Rahvusvaheline Suusaföderatsioon|Fédération Internationale de Ski]] valis toimumiskoha 9. juunil 2016. aastal [[Cancún]]is [[Mehhiko]]s toimunud 50. FIS-i kongressil. Võistluste korraldamise lepingu sõlmis Oberstdorf ja 2020. aasta [[Suusalennu maailmameistrivõistlused|suusalennu maailmameistrivõistluste]] korraldajaks valiti Planica. {| class="wikitable" style="text-align:center" !Koht !1. Hääletusvoor |- | style="text-align:left" |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Oberstdorf]] |11 |- | style="text-align:left" |{{Riigi ikoon|Norra}} [[Trondheim]] |4 |- | style="text-align:left" |{{Riigi ikoon|Sloveenia}} [[Planica]] |2 |} = Ajakava = {| border="0" width="100%" |- | *'''Murdmaasuusatamine mehed''' *24. veebruar – kell 14.30: 10 km (vaba), kvalifikatsioon *25. veebruar – kell 12.55 ja 15.15: sprint (vaba) *27. veebruar – kell 13.30: 30 km (suusavahetusega) *28. veebruar – kell 11.00 ja 13.00: sprinditeade (klassika) *3. märts – kell 13.15: 15 km (vaba) *5. märts – kell 13.30: 4×10 km *7. märts – kell 13.30: 50 km ühisstart (klassika) | *'''Murdmaasuusatamine naised''' *24. veebruar – kell 13.30: 5 km (vaba), kvalifikatsioon *25. veebruar – kell 12.45 ja 15.15: sprint (vaba) *27. veebruar – kell 11.45: 15 km (suusavahetusega) *28. veebruar – kell 11.00 ja 13.00: sprinditeade (klassika) *2. märts – kell 13.15: 10 km (vaba) *4. märts – kell 13.15: 4×5 km *6. märts – kell 12.30: 30 km ühisstart (klassika) |- valign="top" |} {| border="0" width="88%" |- | *'''Kahevõistlus mehed''' *26. veebruar - kell 10.15/16.00 HS 106 + 10 km *28. veebruar - kell 10.00/15.00 Võistkondlik HS 106 + 4×5 km *4. märts - kell 11.00/15.15 HS 137 + 10 km *6. märts - 10:00/15:00 Paarissprint HS 137 + 2 × 7.5 km | *'''Kahevõistlus naised''' *27. veebruar - kell 10.00/15.30 HS 106 + 5 km |- valign="top" |} {| border="0" width="100%" |- | *'''Suusahüpped mehed''' *26. veebruar - kell 20.30 HS 106 Kvalifikatsioon *27. veebruar - kell 16.30 HS 106 *4. märts - kell 17.30 HS 137 Kvalifikatsioon *5. märts - kell 17.00 HS 137 *6. märts - kell 17.00 Meeskondlik HS 137 | *'''Suusahüpped naised''' *24. veebruar - kell 18.00 HS 106 Kvalifikatsioon *25. veebruar - kell 17:00 HS 106 *26. veebruar - kell 17.15 Naiskondlik HS 106 *2. märts - kell 18.00 HS 137 Kvalifikatsioon *3. märts - kell 17.15 HS 137 | *'''Segavõistlus''' *28. veebruar - kell 17.00 Segavõistkondlik HS 106 |- valign="top" |} =Tulemused= ==Murdmaasuusatamine== ===Mehed=== ====Klassikasprint==== <div style="float:left;text-align:left;padding-right:15px"> {|class="wikitable" |- ! Koht ! Sportlane ! Riik ! Tulemus ! Kaotus<br>võitjale |- |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}} |[[Johannes Høsflot Klæbo]] |{{PisiLipp|Norra}} |3.01,30 | |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}} |[[Erik Valnes]] |{{PisiLipp|Norra}} |3.01.96 | + 0,66 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}} |[[Håvard Solås Taugbøl]] |{{PisiLipp|Norra}} |3.01,10 | + 0,80 |- |4. |[[Aleksander Bolšunov]] |Venemaa suusaliit |3.07,22 | + 5,92 |- |5. |[[Sergei Ustjugov]] |Venemaa suusaliit |3.18,71 | + 17,41 |- |6. |[[Oskar Svensson]] |{{PisiLipp|Rootsi}} |3.21,79 | + 20,49 |- |colspan="8"|'''Poolfinaal''' |- |7. |[[Richard Jouve]] |{{PisiLipp|Prantsusmaa}} |3:05.99 (3) | + 1,21 |- |8. |[[Pål Golberg]] |{{PisiLipp|Norra}} |3.06,14 (4) | + 1,36 |- |9. |[[Gleb Retivõhh]] |Venemaa suusaliit |3.06,44 (5) | + 1,66 |- |10. |[[Emil Iversen]] |{{PisiLipp|Norra}} |3.00,36 (5) | + 1,08 |- |11. |[[Federico Pellegrino]] |{{PisiLipp|Itaalia}} |3.06,51 (6) | + 1,73 |- |12. |[[Jovian Hediger]] |{{PisiLipp|Šveits}} |3.09,58 (6) | + 10.30 |- |colspan="8"|... |- |20. |[[Marko Kilp]] |{{PisiLipp|Eesti}} | 3.10,96 | + 10,88 |- |42. |[[Martin Himma]] |{{PisiLipp|Eesti}} | 3.16,69 | + 16,61 |- |51. |[[Kaarel Kasper Kõrge]] |{{PisiLipp|Eesti}} | 3.18,64 | + 18,56 |- |79. |[[Alvar Johannes Alev]] |{{PisiLipp|Eesti}} | 3.29,85 | + 29,77 |} </div> <br /> <br>Finaal: [[25. veebruar]] <br>Osavõtjaid: 157 <br>Riike: 54 <br>[[2019. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused#Vabatehnikasprint|Maailmameister 2019]]: [[Johannes Høsflot Klæbo]], {{Pisilipp|Norra}} <br> <br>[http://medias4.fis-ski.com/pdf/2021/CC/2062/2021CC2062RL.pdf Ametlikud tulemused] <br style="clear:both" /> ====Sprinditeade 6×1,6 km (vaba)==== ====15 km vaba==== ====30 km suusavahetusega sõit (15+15/klassika+vaba)==== ====50 km ühisstardist (klassika)==== ====4×10 km teatesõit==== ===Naised=== ====Klassikasprint==== <div style="float:left;text-align:left;padding-right:15px"> {|class="wikitable" |- ! Koht ! Sportlane ! Riik ! Tulemus ! Kaotus<br>võitjale |- |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}} |[[Jonna Sundling]] |{{PisiLipp|Rootsi}} | 2.36,76 | |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}} |[[Maiken Caspersen Falla]] |{{PisiLipp|Norra}} | 2.39,08 | + 2,32 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}} |[[Anamarija Lampič]] |{{PisiLipp|Sloveenia}} | 2.39,11 | + 2,35 |- |4. |[[Johanna Hagström]] |{{PisiLipp|Rootsi}} | 2.40,70 | + 3,94 |- |5. |[[Ane Appelkvist Stenseth]] |{{PisiLipp|Norra}} | 2.44,07 | + 7,31 |- |6. |[[Tiril Udnes Weng]] |{{PisiLipp|Norra}} | 2.47,52 | + 10,76 |- |colspan="8"|'''Poolfinaal''' |- |7. |[[Anna Svendsen]] |{{PisiLipp|Norra}} | 2.38,58 (3) | + 0,37 |- |8. |[[Katri Lylynperä]] |{{PisiLipp|Soome}} | 2.42,30 (4) | + 4,09 |- |9. |[[Maja Dahlqvist]] |{{PisiLipp|Rootsi}} | 2.37,11 (5) | + 0,58 |- |10. |[[Laura Gimmler]] |{{PisiLipp|Saksamaa}} | 2.45,26 (5) | + 7,05 |- |11. |[[Linn Svahn]] |{{PisiLipp|Rootsi}} | 2.38,65 (6) | + 2,12 |- |12. |[[Lotta Udnes Weng]] |{{PisiLipp|Norra}} | 2.5,97 (6) | + 18,76 |- |colspan="8"|. |- |50. |[[Johanna Udras]] |{{PisiLipp|Eesti}} | 3.00,42 | + 21,09 |- |55. |[[Aveli Uustalu]] |{{PisiLipp|Eesti}} | 3.03,32 | + 23,99 |- |58. |[[Kaidy Kaasiku]] |{{PisiLipp|Eesti}} | 3.04,69 | + 25,36 |- |68. |[[Keidy Kaasiku]] |{{PisiLipp|Eesti}} | 3.18,00 | + 38,67 |} </div> <br /> <br>Finaal: [[25. veebruar]] <br>Osavõtjaid: 111 <br>Riike: 43 <br>[[2019. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused#Vabatehnikasprint 2|Maailmameister 2019]]: [[Maiken Caspersen Falla]], {{Pisilipp|Norra}} <br> <br>[http://medias4.fis-ski.com/pdf/2021/CC/2061/2021CC2061RL.pdf Ametlikud tulemused] <br style="clear:both" /> ====10 km vaba==== ====15 km suusavahetusega sõit (7,5+7,5/klassika+vaba)==== ====Sprinditeade 6×1,2 km (vaba)==== ====4×5 km teatesõit==== ====30 km ühisstardist (klassika)==== ==Kahevõistlus== ===Mehed=== ====Normaalmägi HS 106+10 km==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Hüpe !Punktid !Kaotus<br>võitjale !10 km !Lõppaeg !Kaotus<br>võitjale |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Jarl Magnus Riiber]] || {{PisiLipp|Norra}}|| 103.0 || 137.6 (3.) ||+ 0.22 ||22.39,2 (5.) || 23.01,2 || |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Ilkka Herola]] || {{PisiLipp|Soome}}|| 99.5 || 127.8 (13.) || + 1.01 || 22.00,6 (1.) || 23.01,6 || +0.4 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Jens Lurås Oftebro]] || {{PisiLipp|Norra}}||100.5 ||131.6 (11.) || + 0.46 ||22.16,1 (2.) ||23.02,1 || +0.9 |- | 4. || [[Eric Frenzel]] || {{PisiLipp|Saksamaa}}|| 101.0 || 133.1 (8.)|| + 0.40 || 22:27.1 (3.) || 23.07,1 || + 5,9 |- | 5. || [[Akito Watabe]] || {{PisiLipp|Jaapan}}|| 104.0 || 138.1 (2.)|| + 0.20 || 22:50.2 (7.) || 23.10,2||+ 9,0 |- | 6. || [[Fabian Riessle]] || {{PisiLipp|Saksamaa}}||102.0 ||132.8 (9.) || + 0.41 || 22:37.0 (4.) || 23.18,0 || +16.8 |- | 7. || [[Johannes Lamparter]] || {{PisiLipp|Austria}}|| 102.5 || 137.4 (4.) || + 0.23 || 23.06,8 (10.) || 23.29,8 || + 28,6 |- | 8. || [[Lukas Greiderer]] || {{PisiLipp|Austria}}||101.0 ||133.8 (6.) || + 0.37 ||23.26,1 (17.) || 24.03,1 ||+ 1.01,9 |- |colspan="9"|... |- | 19. || [[Kristjan Ilves]] || {{PisiLipp|Eesti}}|| 101.5 || 134.4 (5.)|| + 0.35 || 24.12,5 (30.) || 24.47,5 || + 1.46,3 |- | 45. || [[Andreas Ilves]] || {{PisiLipp|Eesti}}||75.0 ||72.5 (45.) || + 4.42 ||25.14,2 (44.) || 29.56,2 || + 6.55,0 |} </div> <br>Finaal: [[26. veebruar]] <br>Osavõtjaid: 56 <br>Riike: 17 <br>[[2019. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused#Normaalmägi+10 km|Maailmameister 2019]]: [[Jarl Magnus Riiber]], {{PisiLipp|Norra}} <br> <br>[http://medias4.fis-ski.com/pdf/2021/NK/4101/2021NK4101ROF.pdf Ametlikud tulemused] <br style="clear:both;" /> ====Suur mägi HS 137+10 km==== ====Paarissprindivõistlus suur mägi HS 137 + 2×7,5 km==== ====Võistkondlik HS 106 + 4×5 km==== ===Naised=== ====Normaalmägi HS 106 + 5 km==== ==Suusahüpped== ===Mehed=== ====Normaalmägi HS 106==== ====Suur mägi HS 137==== ====Meeskonnavõistlus suur mägi HS 137==== ===Naised=== ====Normaalmägi HS 106==== <div style="float:left;text-align:left;padding-right:15px"> {|class="wikitable" |- !rowspan="2" |Koht !rowspan="2" |Sportlane !rowspan="2" |Riik !colspan="2" |1. voor !colspan="2" |2. voor !rowspan="2" |Tulemus |- !<small>Kaugus (m)</small> !<small>Punktid</small> !<small>Kaugus (m)</small> !<small>Punktid</small> |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Ema Klinec]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} ||105.0 || 141.7 (2) ||100.5 || 137.9 (2) || 279.6 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Maren Lundby]] || {{PisiLipp|Norra}} || 102.5 || 138.1 (4)|| 99.5 || 138.4 (1)|| 276.5 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Sara Takanashi]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 104.0 || 140.5 (3)|| 100.0 || 135.8 (3)|| 276.3 |- | 4. || [[Marita Kramer]] || {{PisiLipp|Austria}} || 109.0 || 142.7 (1)|| 98.0 || 132.5 (4)|| 275.2 |- | 5. || [[Nika Križnar]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || 95.0 || 125.8 (6)|| 97.0 || 131.7 (6)|| 257.5 |- | 6. || [[Silje Opseth]] || {{PisiLipp|Norra}} || 93.0 || 122.8 (7)|| 98.0 || 132.3 (5)|| 255.1 |- | 7. || [[Thea Minyan Bjørseth]] || {{PisiLipp|Norra}} || 99.5 || 129.0 (5)|| 92.0 || 123.7 (12)|| 252.7 |- | 8. || [[Daniela Iraschko-Stolz]] || {{PisiLipp|Austria}} || 95.5 || 121.5 (8)|| 95.0 || 126.5 (8)|| 248.0 |} </div> <br>Finaal: [[25. veebruar]] <br>Osavõtjaid: 57 <br>Riike: 18 <br>[[2019. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused#Normaalmägi (HS109) 2|Maailmameister 2019]]: [[Maren Lundby]], {{PisiLipp|Norra}} <br> <br>[http://medias1.fis-ski.com/pdf/2021/JP/3112/2021JP3112RL.pdf Ametlikud tulemused] <br style="clear:both" /> ====Naiskonnavõistlus normaalmägi HS 106==== ==Medalid== {{legend|#ccccff|Korraldajariik|border=solid 1px #AAAAAA}} {| {{Reastatud medalitabel|nation-width=200px}} |- |1.||align=left|{{PisiLipp|Norra}}||13||11||7||31 |- |2.||align=left|{{PisiLipp|Austria}}||4||1||2||7 |- |3.||align=left|{{PisiLipp|Rootsi}}||2||2||3||7 |-bgcolor=#ccccff |4.||align=left|{{PisiLipp|Saksamaa}}||2||2||2||6 |- |5.||align=left| Venemaa suusaliit||1||3||1||5 |- |6.||align=left|{{PisiLipp|Sloveenia}}||1||1||4||6 |- |7.||align=left|{{PisiLipp|Poola}}||1||0||1||2 |- |8.||align=left|{{PisiLipp|Soome}}||0||2||1||3 |- |9.||align=left|{{PisiLipp|Jaapan}}||0||1||2||3 |- |10.||align=left|{{PisiLipp|Šveits}}||0||1||0||1 |- |11.||align=left|{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||0||0||1||1 |- !colspan=2| Kokku (11 riiki)|| 24 || 24 || 24 || 72 |} ==Välislingid== * [https://www.oberstdorf2021.com/en/the-wcs/timetable.html Oberstdorf 2021 ametlik leheküld] {{Suusatamise-MM}} [[Kategooria:Põhja suusaalade maailmameistrivõistlused]] [[Kategooria:2021. aasta spordis|Maailmameistrivõistlused, 2021. aasta põhja suusaalade]] asbomihkmbm3ixbj57d7rxcb2gnyyea The Orville 0 604023 6168929 6164743 2022-07-28T01:16:51Z Stephan1000000 127848 jagusid wikitext text/x-wiki {{Infokast seriaal | nimi = The Orville | pilt = The Orville logo.svg | pildi_suurus = | pildi_skaleering = | pildiallkiri = | alt_tekst = | nimi2 = | originaalnimi = | žanr = [[Ulme]]<br />[[Komöödia-draama]] | autor = [[Seth MacFarlane]] | põhineb = | kohandanud = | stsenarist = | lavastaja = | loominguline_juht = | saatejuht = | peaosades = | kohtunikud = | dubleerija = | jutustaja = | üldhelilooja = | tunnusmuusika = | algusmuusika = | lõpumuusika = | helilooja = | esitaja = [[Seth MacFarlane]]<br />[[Adrianne Palicki]]<br />[[Penny Johnson Jerald]]<br />[[Scott Grimes]]<br />[[Peter Macon]]<br />[[Halston Sage]]<br />[[J. Lee]]<br />[[Mark Jackson]]<br />[[Jessica Szohr]] | riik = {{PisiLipp|Ameerika Ühendriigid}} | keel = [[inglise keel|inglise]] | hooaegu = 3 | jagusid = 35 | jagude_loend = | peaprodutsent = Seth MacFarlane<br />Brannon Braga<br />David A. Goodman<br />Jason Clark<br />Jon Favreau ("Old Wounds")<br />Liz Heldens (1. hooaeg)<br />Jon Cassar (2. hooaeg) | produtsent = | tegevprodutsent = | võttekoht = | kaamera = | kestus = 43–45 minutit (1. hooaeg)<br />48 minutit (2. hooaeg) | uudistetoimetaja = | operaator = | montaaž = | tootja = Fuzzy Door Productions<br />20th Television | levitaja = | eelarve = | kanal = [[Fox Broadcasting Company|Fox]] | eesti_kanal = | pildiformaat = | heliformaat = | esmalinastuspaik = | originaal = | esmalinastus = 10. september 2017 | viimane_linastus = tänaseni | eelnev = | järgnev = | seotud = | koduleht = https://www.fox.com/the-orville | promoleht = | kodulehe_pealkiri = | promolehe_pealkiri = | imdb_id = 5691552 | filmiveebi_id = }} '''"The Orville"''' on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]] ulmekomöödia-draamatelesari, mille looja ja peategelase Ed Merceri osatäitja on [[Seth MacFarlane]]. Sari esilinastus 10. septembril 2017 telekanalis [[Fox Broadcasting Company|Fox]]. == Osatäitjad == * [[Seth MacFarlane]] - Ed Mercer * [[Adrianne Palicki]] - Kelly Grayson * [[Penny Johnson Jerald]] - Claire Finn * [[Scott Grimes]] - Gordon Malloy * [[Peter Macon]] - Bortus * [[Halston Sage]] - Alara Kitan * [[J. Lee]] - John LaMarr * [[Mark Jackson]] - Isaac * [[Jessica Szohr]] - Talla Keyali ==Välislingid== * [https://www.fox.com/the-orville Ametlik koduleht] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide komöödiasarjad]] [[Kategooria:Ulmesarjad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide draamasarjad]] [[Kategooria:Fox Broadcasting Company telesaated]] l2vajkfamqezvfq7zktxqgglwy8zm1o Apteeker Melchior (film) 0 605090 6168924 6167369 2022-07-27T23:34:42Z Violanta22 168018 Lisasin tsitaate. wikitext text/x-wiki {{filmi info | pealkiri = "Apteeker Melchior" | stsenaarium = [[Indrek Hargla]]<br>[[Elmo Nüganen]]<br>[[Olle Mirme]] | toimetaja = | kunstnik = [[Matis Mäesalu]] | montaaž = | operaator = [[Mihkel Soe]] | helilooja = [[Liina Sumera]] | peaosades = [[Märten Metsaviir]]<br>[[Alo Kõrve]]<br>[[Maarja Johanna Mägi]] | filmistuudio = | jutustaja = | produtsent = [[Kristian Taska]]<br>[[Esko Rips]]<br>[[Veiko Esken]]<br>[[Tanel Tatter]]<br>[[Armin Karu]] | režissöör = [[Elmo Nüganen]] | žanr = [[draamafilm|draama]], [[krimifilm]] | pildiallkiri = | pildi suurus = | pilt = Filmi Apteeker Melchior plakat.jpg | originaalpealkiri = | levitaja = | eelnev = | filmiveebi_id = | efis_id = 20523 | imdb_id = 13332268 | amg_id = | koduleht = | järgnev = "[[Apteeker Melchior. Viirastus]]" | piletitulu = | tootja = [[Taska Film]]<br>[[Nafta Films]]<br>[[Apollo Film Productions]]<br>[[Hansafilm]] | eelarve = | keel = [[eesti keel|eesti]] | riik = [[Eesti]], [[Läti]], [[Leedu]], [[Saksamaa]] | kestus = | esilinastus = [[11. aprill]] [[2022]]<ref>[https://menu.err.ee/1608561760/galerii-esilinastus-apteeker-melchior "Galerii: esilinastus "Apteeker Melchior""] ERR menu, 11. aprill 2022</ref> | aasta = | movies.ee_id = }} '''"Apteeker Melchior"''' on 2021. aastal valminud ja 2022. aasta aprillis esilinastunud Eesti film, mis põhineb [[Indrek Hargla]] romaanisarja "Apteeker Melchior" esimesel osal "[[Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus]]". Film on esimene osa [[Apteeker Melchior (filmisari)|samanimelisest mängufilmide sarjast]].<ref>{{Netiviide|url=https://kultuur.err.ee/1111623/apteeker-melchiori-raamatusarjast-valmib-kolm-mangufilmi-votted-algavad-juulis|pealkiri="Apteeker Melchiori" raamatusarjast valmib kolm mängufilmi, võtted algavad juulis|väljaanne=ERR|aeg=10. juuli 2020|vaadatud=27.03.2021}}</ref> Film valmis Eesti-Saksa-Läti-Leedu koostöös, kaastootjad on Maze Productions Saksamaalt, Film Angels Productions Lätist ja InScript Leedust.<ref>[https://kinoveeb.delfi.ee/artikkel/94150687/uus-kodumaine-film-tulekul-filmi-apteeker-melchior-montaaz-sai-valmis Uus kodumaine film tulekul! Filmi „Apteeker Melchior“ montaaž sai valmis] Delfi Kinoveeb, 29.07.2021.</ref> == Osatäitjad == * [[Melchior Wakenstede]] – [[Märten Metsaviir]] * Wentzel Dorn – [[Alo Kõrve]] * Keterlyn Kordt – [[Maarja Johanna Mägi]] * Hinric – [[Ken Rüütel]] * Spanheim – [[Marko Matvere]] * Martin – [[Martin Kork]] * Rode – [[Mait Malmsten]] * Rinus – [[Kristjan Sarv]] * Freisinck – [[Andero Ermel]] * Kilian – [[Franz Malmsten juunior]] * Hedwig – [[Henessi Schmidt]] * Casendorpe – [[Hendrik Toompere juunior]] * Ditmar – [[Jaan Pehk]] * Ludeke – [[Gatis Gaga]] == Pilte == <gallery> Apteeker Melchior - 1 - Autor Robert Lang - 0766.jpg Apteeker Melchior - 1 - Autor Robert Lang - 0903.jpg Apteeker Melchior - 1 - Autor Robert Lang - 2509.jpg Apteeker Melchior - 1 - Autor Robert Lang - 2960.jpg Apteeker Melchior - 1 - Autor Robert Lang - 3247.jpg Apteeker Melchior - 1 - Autor Robert Lang - 3659.jpg Apteeker Melchior - 1 - Autor Robert Lang - 4644.jpg Apteeker Melchior - 1 - Autor Robert Lang - 5209.jpg Apteeker Melchior - 1 - Autor Robert Lang - 6468.jpg Apteeker Melchior - 1 - Autor Robert Lang - 9052.jpg Apteeker Melchior - 1 - Autor Robert Lang - 9208.jpg Apteeker Melchior - 1 - Autor Robert Lang - 9944.jpg </gallery> ==Tsitaate filmist== ''"Vabandust! Vabandust! Tuhat vabandust! Tuhat vabandust..."'' ''Armuvalu. Retsepti ei ole.'' Keterlyn: "Kus on siin üks... apteeker?" Melchior: "Mina olengi." Keterlyn: "Ja mis nimi...?" Melchior: "Melchior." Keterlyn: "Liignimi?" Melchior: "Wakenstede." Keterlyn: "Siis see o' teile..." Melchior: "Tohoh... Kellelt?" Keterlyn: "Ütleme... ''(sosistades)'' Sõpradelt!" Melchior: "Astuge siis edasi...!" Keterlyn: "... Ilus linn the-eil... Lahked inimesedh..." Melchior: "Kust preili ise pärit on?" Keterlyn: "Von Rostock." Keterlyn: "...Selle raamatu pärast on ''paljud inimesed üksteist ära tapnud.'' Melchior: "Preili ei öelnud oma nime." Keterlyn: "Ketherlyn..." Melchior: "Ja liignimi?" Keterlyn: "Tahaks olla Wakenstede! Aga ei tea, kuidas elu läheb." == Viited == <references /> == Välislingid == {{commonskat|Melchior the Apothecary}} * [https://taska.ee/film/melchior-the-apothecary/ "Apteeker Melchior"] Taska Filmi kodulehel * [https://www.nafta.ee/film-and-tv/in-development-in-production/melchior-the-apothecary "Apteeker Melchior"] Nafta Filmsi kodulehel * [[imdbtitle:13332268|"Apteeker Melchior"]] IMDb-s {{Apteeker Melchiori lood}} [[Kategooria:Eesti filmid]] [[Kategooria:2021. aasta filmid]] [[Kategooria:Eesti draamafilmid]] lfl4tu0rwtnhgmq2i19kb2y8rv2rxbi 6168925 6168924 2022-07-27T23:36:05Z Violanta22 168018 wikitext text/x-wiki {{filmi info | pealkiri = "Apteeker Melchior" | stsenaarium = [[Indrek Hargla]]<br>[[Elmo Nüganen]]<br>[[Olle Mirme]] | toimetaja = | kunstnik = [[Matis Mäesalu]] | montaaž = | operaator = [[Mihkel Soe]] | helilooja = [[Liina Sumera]] | peaosades = [[Märten Metsaviir]]<br>[[Alo Kõrve]]<br>[[Maarja Johanna Mägi]] | filmistuudio = | jutustaja = | produtsent = [[Kristian Taska]]<br>[[Esko Rips]]<br>[[Veiko Esken]]<br>[[Tanel Tatter]]<br>[[Armin Karu]] | režissöör = [[Elmo Nüganen]] | žanr = [[draamafilm|draama]], [[krimifilm]] | pildiallkiri = | pildi suurus = | pilt = Filmi Apteeker Melchior plakat.jpg | originaalpealkiri = | levitaja = | eelnev = | filmiveebi_id = | efis_id = 20523 | imdb_id = 13332268 | amg_id = | koduleht = | järgnev = "[[Apteeker Melchior. Viirastus]]" | piletitulu = | tootja = [[Taska Film]]<br>[[Nafta Films]]<br>[[Apollo Film Productions]]<br>[[Hansafilm]] | eelarve = | keel = [[eesti keel|eesti]] | riik = [[Eesti]], [[Läti]], [[Leedu]], [[Saksamaa]] | kestus = | esilinastus = [[11. aprill]] [[2022]]<ref>[https://menu.err.ee/1608561760/galerii-esilinastus-apteeker-melchior "Galerii: esilinastus "Apteeker Melchior""] ERR menu, 11. aprill 2022</ref> | aasta = | movies.ee_id = }} '''"Apteeker Melchior"''' on 2021. aastal valminud ja 2022. aasta aprillis esilinastunud Eesti film, mis põhineb [[Indrek Hargla]] romaanisarja "Apteeker Melchior" esimesel osal "[[Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus]]". Film on esimene osa [[Apteeker Melchior (filmisari)|samanimelisest mängufilmide sarjast]].<ref>{{Netiviide|url=https://kultuur.err.ee/1111623/apteeker-melchiori-raamatusarjast-valmib-kolm-mangufilmi-votted-algavad-juulis|pealkiri="Apteeker Melchiori" raamatusarjast valmib kolm mängufilmi, võtted algavad juulis|väljaanne=ERR|aeg=10. juuli 2020|vaadatud=27.03.2021}}</ref> Film valmis Eesti-Saksa-Läti-Leedu koostöös, kaastootjad on Maze Productions Saksamaalt, Film Angels Productions Lätist ja InScript Leedust.<ref>[https://kinoveeb.delfi.ee/artikkel/94150687/uus-kodumaine-film-tulekul-filmi-apteeker-melchior-montaaz-sai-valmis Uus kodumaine film tulekul! Filmi „Apteeker Melchior“ montaaž sai valmis] Delfi Kinoveeb, 29.07.2021.</ref> == Osatäitjad == * [[Melchior Wakenstede]] – [[Märten Metsaviir]] * Wentzel Dorn – [[Alo Kõrve]] * Keterlyn Kordt – [[Maarja Johanna Mägi]] * Hinric – [[Ken Rüütel]] * Spanheim – [[Marko Matvere]] * Martin – [[Martin Kork]] * Rode – [[Mait Malmsten]] * Rinus – [[Kristjan Sarv]] * Freisinck – [[Andero Ermel]] * Kilian – [[Franz Malmsten juunior]] * Hedwig – [[Henessi Schmidt]] * Casendorpe – [[Hendrik Toompere juunior]] * Ditmar – [[Jaan Pehk]] * Ludeke – [[Gatis Gaga]] == Pilte == <gallery> Apteeker Melchior - 1 - Autor Robert Lang - 0766.jpg Apteeker Melchior - 1 - Autor Robert Lang - 0903.jpg Apteeker Melchior - 1 - Autor Robert Lang - 2509.jpg Apteeker Melchior - 1 - Autor Robert Lang - 2960.jpg Apteeker Melchior - 1 - Autor Robert Lang - 3247.jpg Apteeker Melchior - 1 - Autor Robert Lang - 3659.jpg Apteeker Melchior - 1 - Autor Robert Lang - 4644.jpg Apteeker Melchior - 1 - Autor Robert Lang - 5209.jpg Apteeker Melchior - 1 - Autor Robert Lang - 6468.jpg Apteeker Melchior - 1 - Autor Robert Lang - 9052.jpg Apteeker Melchior - 1 - Autor Robert Lang - 9208.jpg Apteeker Melchior - 1 - Autor Robert Lang - 9944.jpg </gallery> ==Tsitaate filmist== ''"Vabandust! Vabandust! Tuhat vabandust! Tuhat vabandust..."'' ''''Armuvalu. Retsepti ei ole.'''''' Keterlyn: "Kus on siin üks... apteeker?" Melchior: "Mina olengi." Keterlyn: "Ja mis nimi...?" Melchior: "Melchior." Keterlyn: "Liignimi?" Melchior: "Wakenstede." Keterlyn: "Siis see o' teile..." Melchior: "Tohoh... Kellelt?" Keterlyn: "Ütleme... ''(sosistades)'' Sõpradelt!" Melchior: "Astuge siis edasi...!" Keterlyn: "... Ilus linn the-eil... Lahked inimesedh..." Melchior: "Kust preili ise pärit on?" Keterlyn: "Von Rostock." Keterlyn: "...Selle raamatu pärast on ''paljud inimesed üksteist ära tapnud.'' Melchior: "Preili ei öelnud oma nime." Keterlyn: "Ketherlyn..." Melchior: "Ja liignimi?" Keterlyn: "Tahaks olla Wakenstede! Aga ei tea, kuidas elu läheb." == Viited == <references /> == Välislingid == {{commonskat|Melchior the Apothecary}} * [https://taska.ee/film/melchior-the-apothecary/ "Apteeker Melchior"] Taska Filmi kodulehel * [https://www.nafta.ee/film-and-tv/in-development-in-production/melchior-the-apothecary "Apteeker Melchior"] Nafta Filmsi kodulehel * [[imdbtitle:13332268|"Apteeker Melchior"]] IMDb-s {{Apteeker Melchiori lood}} [[Kategooria:Eesti filmid]] [[Kategooria:2021. aasta filmid]] [[Kategooria:Eesti draamafilmid]] 5k04hkdb6x725akow0hjuk3rll2rey5 2021. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused 0 609504 6169124 5913940 2022-07-28T11:45:02Z CommonsDelinker 1930 Fail Russian_Olympic_Committee_flag.svg on eemaldatud, sest kasutaja [[commons:User:Ellywa|Ellywa]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: per [[:c:Commons:Deletion requests/File:Russian Olympic Committee flag.svg|]]. wikitext text/x-wiki '''2021. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused''' olid 85. [[jäähoki maailmameistrivõistlused]]. Võistlused toimusid 21. maist 6. juunini [[2021]] [[Läti]]s, [[Riia]]s. Osales 16 meeskonda. Maailmameistriks tuli [[Kanada jäähokikoondis|Kanada]] alistades finaalis valitseva maailmameistri [[Soome jäähokikoondis|Soome]] lisa-aja järel 3:2. Algselt pidi turniiri korraldama Läti koos [[Valgevene]]ga, kuid 18. jaanuaril 2021 otsustas IIHF, et Valgevenes mänge ei toimu. Otsuse põhjuseks oli Euroopa Parlamendi liikmete, Läti valitsuse ja mitmete organisatsioonide protest seoses [[2020. aasta Valgevene meeleavaldused|2020. aasta Valgevene meeleavaldustega]]<ref>https://violavoncramon.eu/themen/inhalt/eu-parliaments-letter-on-belarus-to-the-iihf/</ref><ref>https://www.baltictimes.com/karins_still_does_not_see_it_possible_for_minsk_to_host_2021_hockey_world_championship/</ref>. Nõrgemasse divisjoni langejaid sel aastal ei selgitatud. Esmakordselt pärast praeguse võistlusformaadi kasutusele võtmist ei pääsenud veerandfinaali [[Rootsi jäähookikoondis|Rootsi]] koondis. == Osalenud meeskonnad == {| width="100%" | valign="top" width="50%" |'''A-alagrupp''' * [[Venemaa jäähokikoondis|VOK]] * {{PLipp|Rootsi jäähokikoondis|Rootsi}} * {{PLipp|Tšehhi jäähokikoondis|Tšehhi}} * {{PLipp|Šveitsi jäähokikoondis|Šveits}} * {{PLipp|Slovakkia jäähokikoondis|Slovakkia}} * {{PLipp|Taani jäähokikoondis|Taani}} * {{PLipp|Valgevene jäähokikoondis|Valgevene}} * {{PLipp|Suurbritannia jäähokikoondis|Suurbritannia}} | valign="top" width="50%" |'''B-alagrupp''' * {{PLipp|Kanada jäähokikoondis|Kanada}} * {{PLipp|Soome jäähokikoondis|Soome}} * {{PLipp|USA jäähokikoondis|USA}} * {{PLipp|Saksamaa jäähokikoondis|Saksamaa}} * {{PLipp|Läti jäähokikoondis|Läti}} * {{PLipp|Norra jäähokikoondis|Norra}} * {{PLipp|Itaalia jäähokikoondis|Itaalia}} * {{PLipp|Kasahstani jäähokikoondis|Kasahstan}} |} ==Võistlusareenid== {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- ! [[Riia]] ! Riia |- ! [[Arēna Rīga]]<br />Mahutavus: 10 300 ! [[Riia Olümpiaspordikeskus]]<br />Mahutavus: 6200 |- | [[Pilt:Arēna Rīga.jpg|150px|]] | [[Pilt:Elektrum olimpiskais centrs.jpg|150px|]] |} == Alagrupiturniir == === A-alagrupp === {|class="wikitable" style="text-align: center;" !Koht !width="150"|Meeskond !width="15"|Mänge !width="60"|Võite !width="60"|Võite lisaajal !width="60"|Kaotusi lisaajal !width="60"|Kaotusi !width="60"|Väravaid !width="60"|Sisselastud väravaid !width="60"|Väravate vahe !width="15"|Punkte |- style="background:#cfc;" | 1 || align="left"| [[Venemaa jäähokikoondis|VOK]] || 7 || 5 || 1 || 0 || 1 || 28 || 10 || +18 || '''17''' |- style="background:#cfc;" | 2 || align="left"| {{PLipp|Šveitsi jäähokikoondis|Šveits}} || 7 || 5 || 0 || 0 || 2 || 27 || 17 || +10 || '''15''' |- style="background:#cfc;" | 3 || align="left"| {{PLipp|Tšehhi jäähokikoondis|Tšehhi}} || 7 || 3 || 2 || 0 || 2 || 27 || 18 || +9 || '''13''' |- style="background:#cfc;" | 4 || align="left"| {{PLipp|Slovakkia jäähokikoondis|Slovakkia}} || 7 || 4 || 0 || 0 || 3 || 17 || 22 || −5 || '''12''' |- | 5 || align="left"| {{PLipp|Rootsi jäähokikoondis|Rootsi}} || 7 || 3 || 0 || 1 || 3 || 21 || 14 || +7 || '''10''' |- | 6 || align="left"| {{PLipp|Taani jäähokikoondis|Taani}} || 7 || 2 || 1 || 1 || 3 || 13 || 15 || −2 || '''9''' |- | 7 || align="left"| {{PLipp|Suurbritannia jäähokikoondis|Suurbritannia}} || 7 || 1 || 0 || 1 || 5 || 13 || 31 || −18 || '''4''' |- | 8 || align="left"| {{PLipp|Valgevene jäähokikoondis|Valgevene}} || 7 || 1 || 0 || 1 || 5 || 10 || 28 || −19 || '''4''' |} === B-alagrupp === {|class="wikitable" style="text-align: center;" !Koht !width="150"|Meeskond !width="15"|Mänge !width="60"|Võite !width="60"|Võite lisaajal !width="60"|Kaotusi lisaajal !width="60"|Kaotusi !width="60"|Väravaid !width="60"|Sisselastud väravaid !width="60"|Väravate vahe !width="15"|Punkte |- style="background:#cfc;" | 1 || align="left"| {{PLipp|USA jäähokikoondis|USA}} || 7 || 6 || 0 || 0 || 1 || 21 || 8 || +13 || '''18''' |- style="background:#cfc;" | 2 || align="left"| {{PLipp|Soome jäähokikoondis|Soome}} || 7 || 4 || 2 || 1 || 0 || 19 || 10 || +9 || '''17''' |- style="background:#cfc;" | 3 || align="left"| {{PLipp|Saksamaa jäähokikoondis|Saksamaa}} || 7 || 4 || 0 || 0 || 3 || 22 || 14 || +8 || '''12''' |- style="background:#cfc;" | 4 || align="left"| {{PLipp|Kanada jäähokikoondis|Kanada}} || 7 || 3 || 0 || 1 || 3 || 19 || 18 || +1 || '''10''' |- | 5 || align="left"| {{PLipp|Kasahstani jäähokikoondis|Kasahstan}} || 7 || 2 || 2 || 0 || 3 || 22 || 18 || +4 || '''10''' |- | 6 || align="left"| {{PLipp|Läti jäähokikoondis|Läti}} || 7 || 2 || 0 || 3 || 2 || 15 || 16 || −1 || '''9''' |- | 7 || align="left"| {{PLipp|Norra jäähokikoondis|Norra}} || 7 || 2 || 1 || 0 || 4 || 17 || 21 || −4 || '''8''' |- | 8 || align="left"| {{PLipp|Itaalia jäähokikoondis|Itaalia}} || 7 || 0 || 0 || 0 || 7 || 11 || 41 || −30 || '''0''' |} == Väljalangemismängud == {{Round8 <!-- Kuupäev-Koht/Võistkond 1/Tulemus 1/Võistkond 2/Tulemus 2 --> <!-- veerandfinaalid --> | 3. juuni | {{PLipp|Saksamaa jäähokikoondis|Saksamaa}} | '''3 ([[karistusvisked|k.v.]])''' | {{PLipp|Šveitsi jäähokikoondis|Šveits}} | 2 | 3. juuni | {{PLipp|Soome jäähokikoondis|Soome}} | '''1''' | {{PLipp|Tšehhi jäähokikoondis|Tšehhi}} | 0 | 3. juuni | {{PLipp|USA jäähokikoondis|USA}} | '''6''' | {{PLipp|Slovakkia jäähokikoondis|Slovakkia}} | 1 | 3. juuni | [[Venemaa jäähokikoondis|VOK]] | 1 | {{PLipp|Kanada jäähokikoondis|Kanada}} | '''2 ([[lisaaeg (jäähoki)|l.a.]])''' <!-- poolfinaalid --> | 5. juuni | {{PLipp|Saksamaa jäähokikoondis|Saksamaa}} | 1 | {{PLipp|Soome jäähokikoondis|Soome}} | '''2''' | 5. juuni | {{PLipp|Kanada jäähokikoondis|Kanada}} | '''4''' | {{PLipp|USA jäähokikoondis|USA}} | 2 <!-- finaal --> | 6. juuni | {{PLipp|Kanada jäähokikoondis|Kanada}} | '''3 ([[lisaaeg (jäähoki)|l.a.]])''' | {{PLipp|Soome jäähokikoondis|Soome}} | 2 <!-- consol=name --> | 6. juuni | {{PLipp|USA jäähokikoondis|USA}} | '''6''' | {{PLipp|Saksamaa jäähokikoondis|Saksamaa}} | 1 <!-- parameetrid --> |RD1=Veerandfinaalid|RD2=Poolfinaalid|RD3=Finaal|consol=Pronksimäng|3rdplace=yes|color=yes| }} == Statistika == [[Pilt:Connor_Brown_2017-12-09.jpg|pisi|170px|Maailmameistrivõistluste resultatiivseim mängija [[Connor Brown]]]] [[Pilt:AA3I0990_(49447835142).jpg|pisi|170px|Maailmameistrivõistluste parim väravavaht [[Cal Petersen]]]] [[Pilt:Peter Cehlarik.jpg|pisi|170px|Maailmameistrivõistluste parim ründaja [[Peter Cehlárik]]]] ;Resultatiivsemad mängijad {| class="wikitable sortable" style="text-align:center;" |- ! style="width:225px;"| Mängijad ! style="width:50px;"| {{Tooltip| M |Mänge}} ! style="width:50px;"| {{Tooltip| V |Väravad}} ! style="width:50px;"| {{Tooltip| S|Resultatiivsed söödud}} ! style="width:60px;"| {{Tooltip| Pt |Punktid}} ! style="width:60px;"| {{Tooltip| +/− |Pluss/Miinus}} |- |style="text-align:left;"|{{flagicon|CAN}} [[Connor Brown]] || 10 || 2 || 14 || '''16''' || +8 |- |style="text-align:left;"|{{flagicon|USA}} [[Conor Garland]] || 10 || 6 || 7 || '''13''' || +6 |- |style="text-align:left;"|{{flagicon|CAN}} [[Andrew Mangiapane]] || 7 || 7 || 4 || '''11''' || +6 |- |style="text-align:left;"|{{flagicon|CAN}} [[Adam Henrique]] || 10 || 6 || 5 || '''11''' || +6 |- |style="text-align:left;"|{{flagicon|SVK}} [[Peter Cehlárik]] || 8 || 5 || 6 || '''11''' || +5 |- |style="text-align:left;"|{{flagicon|GBR}} [[Liam Kirk]] || 7 || 7 || 2 || '''9''' || −6 |- |style="text-align:left;"|{{flagicon|USA}} [[Trevor Moore]] || 10 || 5 || 4 || '''9''' || +7 |- |style="text-align:left;"|{{flagicon|USA}} [[Jason Robertson]] || 10 || 4 || 5 || '''9''' || +8 |- |style="text-align:left;"|{{flagicon|SUI}} [[Grégory Hofmann]] || 8 || 6 || 2 || '''8''' || 0 |- |style="text-align:left;"|{{flagicon|DEN}} [[Nicklas Jensen]] || 7 || 5 || 3 || '''8''' || −2 |} Allikas: [http://stats.iihf.com/Hydra/748/IHM748000_85B_48_0.pdf IIHF.com]. ;Parimad väravavahid Väravavahid, kes mängisid oma meeskonna mängudest vähemalt 40%. {| class="wikitable sortable" style="text-align:center;" |- ! style="width:170px;"| Player ! style="width:60px;"| {{Tooltip| TOI|Aeg väljakul}} ! style="width:50px;"| {{Tooltip| GA|Sisselastud väravad}} ! style="width:60px;"| {{Tooltip| GAA|Keskmiselt sisselastatud väravaid mängus}} ! style="width:50px;"| {{Tooltip| SA|Tõrjed}} ! style="width:60px;"| {{Tooltip| Sv%|Tõrjeprotsent}} |- |style="text-align:left;"|{{flagicon|USA}} [[Cal Petersen]] || 417:14 || 9 || 1,29 || 193 || '''95,34''' |- |style="text-align:left;"|{{flagicon|SWE}} [[Adam Reideborn]] || 299:44 || 7 || 1,40 || 129 || '''94,57''' |- |style="text-align:left;"| [[Aleksandr Samonov]] || 364:39 || 8 || 1,32 || 142 || '''94,37''' |- |style="text-align:left;"|{{flagicon|FIN}} [[Juho Olkinuora]] || 431:26 || 10 || 1,39 || 174 || '''94,25''' |- |style="text-align:left;"|{{flagicon|KAZ}} [[Nikita Bojarkin]] || 370:00 || 14 || 2,27 || 198 || '''92,93''' |- |} Allikas: [https://stats.iihf.com/Hydra/748/IHM748000_85A_48_0.pdf IIHF.com]</small> == Auhinnad == * Väärtuslikum mängija: {{flagicon|CAN}} [[Andrew Mangiapane]] * Parim väravavaht: {{flagicon|USA}} [[Cal Petersen]] * Parim kaitsja: {{flagicon|GER}} [[Moritz Seider]] * Parim ründaja: {{flagicon|Slovakkia}} [[Peter Cehlárik]] ;Turniiri sümboolne koosseis * Väravavaht: {{flagicon|FIN}} [[Juho Olkinuora]] * Kaitsjad: {{flagicon|GER}} [[Moritz Seider]] / {{flagicon|GER}} [[Korbinian Holzer]] * Ründajad: {{flagicon|CAN}} [[Andrew Mangiapane]] / {{flagicon|USA}} [[Conor Garland]] / {{flagicon|Suurbritannia}} [[Liam Kirk]] == Medalivõitjad == {|class=wikitable |- !Medal !Riik !Medalivõitjad |- |{{KuldOlümpia}} |{{nowrap|{{PLipp|Kanada jäähokikoondis|Kanada}}}} |[[Michael DiPietro]], [[Adin Hill]], [[Darcy Kuemper]] – [[Nicolas Beaudin]], [[Jacob Bernard-Docker]], [[Mario Ferraro]], [[Colin Miller]], [[Owen Power]], [[Braden Schneider]], [[Troy Stecher]], [[Sean Walker]] – [[Jaret Anderson-Dolan]], [[Connor Brown]], [[Michael Bunting]], [[Maxime Comtois]], [[Justin Danforth]], [[Liam Foudy]], [[Brandon Hagel]], [[Adam Henrique]], [[Andrew Mangiapane]], [[Nick Paul]], [[Cole Perfetti]], [[Brandon Pirri]], [[Gabriel Vilardi]]<br /><small>'''Peatreener:''' [[Gerard Gallant]] |- |{{HõbeOlümpia}} |{{PLipp|Soome jäähokikoondis|Soome}} |[[Janne Juvonen]], [[Juho Olkinuora]], [[Harri Säteri]] – [[Oliwer Kaski]], [[Miika Koivisto]], [[Petteri Lindbohm]], [[Olli Määttä]], [[Kim Nousiainen]], [[Atte Ohtamaa]], [[Ville Pokka]], [[Axel Rindell]], [[Mikael Seppälä]], [[Tony Sund]] – [[Marko Anttila]], [[Hannes Björninen]], [[Jere Innala]], [[Jere Karjalainen]], [[Petri Kontiola]], [[Anton Lundell]], [[Saku Mäenalanen]], [[Niko Ojamäki]], [[Iiro Pakarinen]], [[Valtteri Puustinen]], [[Mikael Ruohomaa]], [[Arttu Ruotsalainen]], [[Jere Sallinen]], [[Peter Tiivola]], [[Teemu Turunen]]<br /><small>'''Peatreener:''' [[Jukka Jalonen]] |- |{{Pronks}} |{{nowrap|{{PLipp|USA jäähokikoondis|USA}}}}<!-- Drew Commesso oli ühes mängus varuväravavaht--> |[[Jake Oettinger]], [[Anthony Stolarz]], [[Cal Petersen]] – [[Adam Clendening]], [[Matthew Hellickson]], [[Zac Jones]], [[Conner Mackey]], [[Matt Roy]], [[Ryan Shea]], [[Matt Tennyson]], [[Chris Wideman]], [[Christian Wolanin]] – [[Justin Abdelkader]], [[Matthew Beniers]], [[Colin Blackwell]], [[Brian Boyle]], [[Sasha Chmelevski]], [[Ryan Donato]], [[Jack Drury]], [[Conor Garland]], [[Kevin Labanc]], [[Trevor Moore]], [[Jason Robertson]], [[Eric Robinson]], [[Kevin Rooney]], [[Tage Thompson]]<br /><small>'''Peatreener:''' [[Jack Capuano]] |} == Vaata ka == * [[2021. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste koosseisud]] == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat-tekstina|2021 IIHF World Championship}} * [https://www.iihf.com/en/events/2021/wm Võistluste koduleht] [[Kategooria:Jäähoki maailmameistrivõistlused]] [[Kategooria:2021. aasta spordis]] 2s6vze9bomi9zyt2uzvzwpcg8r42dkp Alexios II Komnenos 0 611977 6168940 6151218 2022-07-28T02:05:19Z Magog the Ogre 33590 English -> Estonian map wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | manusta = | nimi = Alexios II Komnenos | pildi nimi = Alexius II. Mutinensis gr. 122 f. 293v.jpg | amet = [[Bütsantsi keiser]] | ametiajalõpp = september [[1183]] | ametiajaalgus = september [[1180]] | eelmine = [[Manuel I]] | järgmine = [[Andronikos I]] | sünniaeg = [[1169]] | sünnikoht = [[Konstantinoopol]] | surmaaeg = september [[1183]] | surmakoht = [[Konstantinoopol]] | abikaasa = [[Prantsuse Anna]] | vanemad = [[Manuel I]] ja [[Antiookia Maria]] }} '''Alexios II Komnenos''' (kreeka keeles Αλέξιος Β′ Κομνηνός; ladinapäraselt Alexius II Comnenus; [[14. september]] [[1169]] – september [[1183|1183)]] oli [[Bütsants|Bütsantsi]] [[Bütsantsi keiser|keiser]] aastatel [[1180]]–[[1183]].<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=David Vseviov|pealkiri=Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris|aasta=2004|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst|lehekülg=380-383}}</ref> Alexios tõusis troonile alaealisena, mistõttu juhtisid riiki tegelikult tema lühikese valitsusaja jooksul regendid. == Troonipärija == Alexios II oli '''Porphyrogennetos''' ehk purpuris sündinud (valitseva keisri ajal sündinud lapsed). Ta oli keiser [[Manuel I Komnenos|Manuel I Komnenose]] kauaoodatud poeg, kellele anti nimi [[AIMA]] ettekuulutuse järgi. Tema ema oli Antiookia Maria. Alexios krooniti kaaskeisriks [[1171]]. aastal. [[1175]]. aastal saatis ta oma isa Väike-Aasias Dorylaionisse, mida hakati taas üles ehitama. [[2. oktoober|2. oktoobril]] [[1180]]. aastal, 11-aastasena abiellus ta Prantsuse Agnesega, kes oli kuningas [[Louis VII]] tütar. Alexiose isa, keiser Manuel suri [[1180]]. aastal ning 11-aastasest poisist sai keiser. Bütsantsis sai ta endale nimeks Anna. Peale seda, kui Alexios kolme aasta pärast tapeti, abiellus Anna uuesti Alexiose mõrva eest vastutajaga, 65-aastase [[Andronikos I Komnenos|Andronikosega]].<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Kazhdan, Alexander, toim.|pealkiri=The Oxford Dictionary of Byzantium|aasta=1991|koht=Oxford ja New York|kirjastus=Oxford University Press|isbn=0-19-504652-8|keel=inglise keel}}</ref> == Valitsemine == === Maria ja Alexiose asevalitsemine === Manuel I suri [[1180]]. aasta septembris ning keisriks sai harimatu poiss, kelle mõttes oli vaid meelelahutus. Lisaks noorele vanusele oli ka riik palju kehvemas seisus kui kõigest kümmekond aastat tagasi ning seega ei saanud lapskeiser kuidagi iseseisvalt valitseda. Seega kujunes Alexiose võim formaalseks ning riigi juhtimise võtsid üle keisri ema, leskkeisrinna Maria ja tema armuke, surnud keisri onupoeg ja valitseva keisri nimekaim Alexios. Kumbki polnud rahva seas populaarne. Maria kahjuks rääkis tema välismaine päritolu ning teda peeti ka väga kergemeelseks. Ainsaks positiivseks omaduseks peeti tema puhul soovi ja oskust meeldida. Tema kohta on öeldud ka, et ta oskas kasutada oma ilu relvana. Sama ebapopulaarne oli leskkeisrinna armuke, kusjuures nende kahe suhe algas juba Manuel I eluajal. Alexiosel (armuke) jätkus tähelepanu vaid meelelahutusele.<ref name=":0" /> [[Fail:Bütsants 1180.png|pisi|Bütsants 1180. aastal|420x420px]] Ka noor keiser Alexios II ei hoolinud valitsemisest. Tema ainsateks harrastusteks olid ratsutamine ja jahipidamine. Maria ja Alexios jätkasid mingis mõttes Manuel I traditsiooni – nad olid äärmuslikud "läänlased", eelistades ka ametipostide täitmisel Läänest tulnuid. See suurendas veelgi üldist rahulolematust. Rahva seas hakkasid levima ka jutud, et Alexios soovib kõrvaldada seadusliku keisri, Alexios II troonilt ning hakata ise keisriks. See olukord tekitas eriti suurt muret suurearvulise Komnenoste klanni seas. Peamiselt selle perekonna esindajatest kujuneski tugev opositsioon Maria ja Alexiose vastu, mida juhtisid Manuel I tütar Maria ja onupoeg Andronikus.<ref name=":0" /> Regendid tühjendasid kiiresti ka riigikassat, et jagada privileege itaalia kaupmeestele ja Bütsantsi aristokraatidele. Peagi hakkasid Ungari valitseja Béla III ja Rumi sultan Kilij Arslan II rüüstama vastavalt Bütsantsi lääne- ja idaalasid. Regendid olid sunnitud abi paluma paavstilt ja [[Saladin|Saladinilt]].<ref name=":1" /> === Andronikose vandenõu === Keiser [[Manuel I Komnenos|Manuel I]] nõbu [[Andronikos I Komnenos|Andronikos Komnenos]] kasutas segast olukorda ära, et võimule pürgida. [[1181]]. aasta talveks olid vandeseltslased lõpetanud ettevalmistused Maria ja Alexiose kõrvaldamiseks, kuid vandenõu paljastati. Samas oli leskkeisrinna ja Alexiose vastu tegutsejate populaarsus niivõrd suur, et hukata neid ei juletud. Võimulolijad ei võtnud ka midagi muud enda positsiooni kindlustamiseks ette. Seejuures ei huvitanud ei võimukandjaid ega ka vandeseltslasi riigi kui terviku (kehv) olukord, vaid pigem õukonnas toimuv.<ref name=":0" /> Riigi olukord halvenes pidevalt. Riigikassa tassiti laiali ning midagi ei kulutatud majanduse või sõjalise olukorra parandamiseks. Õukondlastele tundusid riigipiirid nii kaugel ja ebaolulised. Proteste ei tekitanud ka see, kui Alexios otsustas (ette öeldult) loovutada mitmed Dalmaatsia linnad Ungarile. Samal ajal oli palees tunda pingete lähenemist haripunktile.<ref name=":0" /> Kriis puhkes [[5. aprill|5. aprillil]] [[1182]]. Maria Komnena (Manuel I tütar ja Alexios II poolõde) ja tema abikaasa ''caesar'' Johannes saabusid [[Hagia Sophia|Hagia Sophia katedraali]], kus nad nõudsid patriarhilt, kes oli lapskeisri teine ametlik hooldaja, tuge armukese Alexiose kõrvaldamiseks. Samal ajal lähenesid pealinnale Andronikuse väed ning linnas hakkasid levima võõramaalaste vastu suunatud üleskutsed. Seejärel andsid Maria ja Alexios käsu oma palgasõduritele, kes olid ladinlased, hõivata katedraal. See samm lisas õli tulle ning linnas puhkes täielik anarhia: kõlasid loosungid, levis vägivald ja röövimine. Vägivalla osaliseks said peamiselt rikaste ladinlaste kvartalid, mida oli linnas mitmeid. Näiteks elasid seal rikkad Veneetsia kaupmehed. Rahutused kasvasid peagi tõeliseks pogrommiks. Tapeti tuhandeid, nende seas ka näiteks katoliikliku hospidali haiged. Üksikutel õnnestus põgeneda laevadele ja teatada juhtunust Läänes. Need sündmused on läinud ajalukku [[Konstantinoopoli veresaun|Konstantinoopoli veresaunana]]. Need sündmused ei põhjustanud kannatusi mitte ainult olevikus, vaid ka tulevikus. See oli üheks põhjuseks, miks vallutasid ja rüüstasid ristisõdalased [[1204]]. aastal Konstantinoopoli.<ref name=":0" /> Sündmuste käigus suruti maha Maria Komnena ja Johannese katse regente kõrvaldada. Järgnevatel päevadel valitses linnas kaos. Alexios II oli võimetu midagi ette võtma ning tema hooldajaks määrati senat, mis oli samuti sisulise võimu ja autoriteedita organ ning ei suutnud linnas korda taastada. Selles olukorras oli ainsana sisuline võim äsja linna jõudnud Andronikusel, kes ei kohanud mingit vastupanu.<ref name=":0" /> Vastupidiselt sai ta suure au osaliseks. Andronikos ei üritanudki peatada ladinlaste tapmist.<ref name=":1" /> Tema ametlik ettekääne vägede linnatoomiseks oli keisri kaitse.<ref name=":0" /> [[16. mai|16. mail]] [[1182]]. aastal taastas [[Andronikos I Komnenos|Andronikos]] keisri kaitsjana Alexios II võimu. Keisrit ei huvitanud aga endiselt valitsemisega seodnuv ning Andronikos sai rahus tegutseda Alexiose varjus riigi juhtimisega. Andronikos ei lubanud ka Alexiosel avalikes asjades kaasa rääkida. Ükshaaval surus Andronikos maha kõik Alexiose toetajad: tema poolõe Maria Komnena, ''caesar'' Johannese, keisri ustavad kindralid Andronikos Dukas Angelose, Andronikos Kontostephanose ja Johannes Komnenos Vatatzese. Leskkeisrinna ja keisri ema Maria pandi vangi.<ref name=":1" /> Peagi määras aga sisuline valitseja Andronikus leskkeisrinna Mariale (ja ka tema armukesele) surmanuhtluse, millele tuli Alexios II alla kirjutada. Nii mõistis poeg oma ema surma. Kuid ka Alexios II valitsemisaeg oli otsakorral.<ref name=":0" /> [[1183]]. aasta septembris kuulutati Andronikos ametlikult Chalkè Kristuse kiriku terrassil keisriks. Sama kuu lõpus andis Andronikos käsu noore keisri mõrvamiseks. Alexios II kägistati vibunööriga ning tema surnukeha heideti [[Bosporus|Bosporuse väina]].<ref name=":0" /> Järgnevatel aastatel üritasid mitmed pseudo-Alexiosed võimule pretendeerida, ent see ei õnnestunud kellelgi. <ref>{{Raamatuviide|autor=Magdalino, Paul|pealkiri="The Byzantine empire, 1118–1204". In Luscombe, David; Riley-Smith, Jonathan (eds.). The New Cambridge Medieval History, volume IV, c. 1024–c. 1198, Part II|aasta=2008|kirjastus=Cambridge University Press|isbn=978-0-521-41411-1}}</ref> == Ilukirjanduses == Alexios II Komnenos on kreeka kirjaniku Kostas Kyriazise ajaloolise romaani "Prantsuse Agnes" (1980) tegelane. Raamat kirjeldab sündmusi Manuel I, Alexios II ja Andronikos I valitsusaegadest läbi Agnese silmade. {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Manuel I]]|järgnev=[[Andronikos I]]|aeg=[[1180]]–[[1183]]|nimi=[[Bütsantsi keisrite loend|Bütsantsi keiser]]}} {{lõpp}} == Vaata ka == * [[Manuel I Komnenos]] * [[Andronikos I Komnenos]] * [[Bütsants]] * [[Bütsantsi ajalugu]] * [[Bütsantsi keisrite loend]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Bütsantsi keisrid]] [[Kategooria:Sündinud 1169]] [[Kategooria:Surnud 1183]] dnd4vkisrp32b614vcrc5pgqv4os41a Manuel I Komnenos 0 611981 6168939 6163180 2022-07-28T02:04:33Z Magog the Ogre 33590 English -> Estonian map wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2022|kuu=juuli}} {{Infokast ametiisik | manusta = | nimi = Manuel I Komnenos | amet = [[Bütsantsi keiser]] | ametiajalõpp = 24. september [[1180]] | ametiajaalgus = aprill [[1143]] | eelmine = [[Johannes II Komnenos]] | järgmine = [[Alexios II]] | sünniaeg = [[1118]] | surmaaeg = september [[1180]] | abikaasa = Bertha; [[Antiookia Maria]] | vanemad = [[Johannes II Komnenos]] ja [[Ungari Irene]] | pildi nimi = Manuel I Comnenus.jpg }} '''Manuel I Komnenos''' (Μανουήλ Α' Κομνηνός; [[28. november]] [[1118]] – [[24. september]] [[1180]]) oli [[Bütsants|Bütsantsi]] [[Bütsantsi keiser|keiser]] alates [[1143]]. aastast kuni oma surmani. Tema valitsusaeg oli Komnenoste restauratsiooni viimane õitseng, mille käigus impeerium oli taastanud oma majandusliku ja sõjalise võimsuse ning nautinud kultuuri elavnemist. Manuel I oli '''Porphyrogennetos''' ehk purpuris sündinud. Manuel I soovis agaralt taastada impeeriumi ajaloolist hiilgust ja Vahemere superriigi staatust, mistõttu järgis keiser energeetilist ja ambitsioonikat välispoliitikat. Ta sõlmis liite paavst [[Hadrianus IV]] ja esiletõusva läänega. Ta ründas normannide [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiilia kuningriiki]], kuigi edutult. Ta oli viimane Bütsantsi keiser, kes üritas taasvallutada läänepoolseid Vahemere-äärseid alasid. Keiser suutis ka hästi toime tulla [[Teine ristisõda|teise ristisõja]] ristisõdijatega, kelle tee viis läbi impeeriumi ning millest võinuks kujuneda suur oht riigile. Keiser muutis ristisõdijate riigid oma protektoraatidest. Moslemite edusammud Pühal Maal, viisid Bütsantsi ja [[Jeruusalemma kuningriik|Jeruusalemma kuningriigi]] koostööle, ühislet võeti ette ka rünnak [[Fatimiidide kalifaat|Fatamiidide kalifaadi]] vastu. Manuel I korraldas ümber ka Balkani poliitilise kaardi. [[Ungari kuningriik]] sattus Bütsantsi [[hegemoonia]] alla. Keiser korraldas agressiivseid kampaaniand oma naabrite vastu nii idas kui läänes. Manuel I valitsusaja lõpul seadis tema vallutused idas ohtu tõsine lüüasaamine Myriokephaloni lahingus, mille põhjuseks oli tema ülbus rünnata seldžukkide hästi kaitstud laagrit. Kuigi bütsantslased toibusid ja Manuel sõlmis soodsa rahu sultan [[Kilij Arslan II|Kilidž Arslan II]]-ga, osutus Myriokephaloni lahing impeeriumi viimaseks ebaõnnestunud katseks Anatoolia sisemaa türklaste käest tagasi saada. Manuel I hüüdnimi oli ''ho Megas'' (ὁ Μέγας, "Suur"). Ta suutis teda teeninud inimestes tekitada tingimusteta lojaalsuse. Tema sekretär Johannes Kinnamos on kirjutanud ajalooteoses tema arvele kõik voorused ning keiser on muudetud suisa kangelaseks. Manuel, keda mõjutasid kokkupuuted lääne ristisõdijatega, kutsuti mõnel pool lääneski "Konstantinoopoli kõige õnnistatumat keisrit." Tänapäeva ajaloolased on tema suhtes kriitilisemad. Tema suur võim tulenes tõenäoliselt mitte tema, vaid Komnenoste dünastia omadest saavutustest. Lisaks järeldatakse, et kuna Manuel I valitsemise järel sattus Bütsants katastroofilisse langusse, tuleb otsida ka vastavaid põhjuseid Manueli valitsemisajast. == Trooniletõus == [[Fail:BN MS FR 2628 Folio134 Comnenus.png|pisi|[[Johannes II Komnenos|Johannes II Komnenose]] surm ning Manuel I Komnenose kroonimine (William Tyre'i käsikiri "''Historia'' and ''Old French Continuation",'' maalitud [[Akko|Akkos]], Iisrealis 13. sajandil)]] Manueli sündis [[28. november|28. novembril]] [[1118]]. aastal. Tema isa oli [[Johannes II Komnenos]] ning ema oli Ungari printsess Irene. Tema emapoolne vanaisa oli [[Ladislas Püha]]. Manuel oli keisrliku paari neljas poeg, mistõttu tundus väga ebatõenäoline, et temast võiks saada valitseja. Keiser [[Johannes II Komnenos|Johannes II]] suri [[8. aprill|8. aprillil]] [[1143]]. aastal. Selleks hetkeks olid keisri kaks vanemat poega, Alexios ja Andronikos juba surnud. Vanuselt järgmist poega Isaaki aga ei olnud keisri arvates õnnistatud riigi juhtimiseks vajalike oskustega ning ta määras oma järeltulijaks noorima poja Manueli.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Vseviov, David|pealkiri=Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris|aasta=2004|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst|lehekülg=367-379}}</ref> Manuel avaldas oma isale muljet oma südikuse ja meelekindlusega [[1140]]. aasta [[Niksar|Neocaesarea]] (tänapäeva Niksar) piiramises türklaste vastu, mis siiski ebaõnnestus. [[1143]]. aastal sai Johannes II sõjakampaania ajal jahil haavata ning haav nakatus. Oma surivoodil kinnitas keiser Manueli eelistamist Isaakile troonipärimises. Lisaks juba mainitud headele omadustele nimetas Johannes II ka Manueli oskust nõuandeid kuulata, samas kui Isaak oli kergesti ärrituv ja väga uhke.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Kinnamos, Johannes|pealkiri=Deeds of John and Manuel Comnenus (inglise keelde tõlkinud Charles M. Brand)|aasta=1976|kirjastus=Columbia University Press}}</ref> Pärast Johannese surma kuulutas armee Manueli [[Konstantinoopol|Konstantinoopolist]] kaugel [[Kiliikia|Kiliikias]] keisriks. Seega oli esmaseks ülesandeks kindlustada uue keisri võim pealinnas, kuhu ta plaanis naasta nii kiiresti, kui võimalik. Seal aga oli Manuelil kaks ohtlikku rivaali: vanem vend Isaak, kes ei tahtnud kuidagi leppida isa otsusega jätta ta võimust ilma, ja tema nimekainmust onu Isaak. Lisaks andis pealinnas viibimine neile kahele mitugi eelist. Konstantinoopolis oli mõjuvõimas õukond ja seal asus ka riigikassa.<ref name=":0" /> Samas tuli uuel keisril hoolt kanda ka isa matuste eest ning traditsiooni kohaselt tuli tal alustada ka kloostri ehitust isa surmapaika. Manuel tegutses otsustavalt ning saatis ''[[Mégas doméstikos|megas domestikos]]'' (vägede ülemjuhataja) [[Johannes Axouch]]i ees pealinna käsuga arreteerida kõige olulisem rivaal – vanem vend Isaak. Ta elas [[Konstantinoopoli suur palee|suures palees]], kus tal oli ligipääs riigikassale ja valitseja ametimärkidele. Manueli kasuks mängis asjaolu, et Axouch saabus Konstantinoopolisse enne, kui uudis Johannes II surmast sinna oli jõudnud.<ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Gibbon, Edward|pealkiri=The History of the Decline and Fall of the Roman Empire (Volume III)|aasta=1995|kirjastus=Penguin Classics|lehekülg=72|isbn=0-14-043395-3|keel=inglise|artikkel=XLVIII: The Decline and Fall|köide=III}}</ref> Axouch võttis Manueli venna ja onu valve alla, lubas vaimulikele palgatõusu, mi kallutas kõhelnud patriarhigi Manueli poolele<ref name=":0" /> ning tagas igati linna lojaalsuse uuele keisrile. Manuel jõudis pealinna [[1143]]. aasta augustis ning patriarh [[Michael II Kourkouas]] ta keisriks kroonis. Mõne päeva pärast, kui Manueli positsiooni enam miski ei ohustanud, vabastati rivaalid vahi alt.<ref name=":2" /> Vastne keiser andis seejärel käsu jagada igale Konstantinoopoli peremehele 2 kuldraha ning Bütsantsi kirikule 200 naela kulda (lisaks iga aasta 200 hõberaha).<ref name=":5">{{Raamatuviide|autor=Norwich, John J|pealkiri=Byzantium: The Decline and Fall|aasta=1995|isbn=0-679-41650-1|keel=inglise}}</ref> Impeerium, mille Manuel päris oli palju stabiilsemas seisus kui sajand varem. [[11. sajand|11. sajandi]] lõpus oli keisririik seisnud silmitsi märkimisväärse sõjalise ja poliitilise langusega, ent Manueli vanaisa [[Alexios I Komnenos|Alexios I]] ja isa [[Johannes II Komnenos|Johannes II]] olid selle languse peatanud ning isegi riigi tõusuteele juhtinud. Siiski tuli riigil ka edaspidi hakkama saada hirmuäratavate katsumustega. 11. sajandi lõpus olid Sitsiilia normannid ajanud bütsantslased Itaaliast välja. Türklased-seldžukid olid teinud sama Kesk-Anatoolias. [[Levant|Levantis]] esitasid keisririigile uusi väljakutseid ristisõdijate riigid. Manuel I Komnenost ootasid veelgi hirmutavamad katsumused kui tema eelkäijaid.<ref>{{Raamatuviide|pealkiri=Papyros-Larousse-Britannica (Volume XIII)|aasta=2006|keel=kreeka|isbn=960-8322-84-7|köide=XIII|artikkel=Byzantium}}</ref> == Välimus ja iseloom == Kaasaegsed kirjutavad, et Manuel Komnenos oli väga ilus mees. Tal olid, nagu kõikidel Komnenostel, heledad juuksed, mis tõid veelgi esile keisri erakordselt tumeda naha. Omal ajal, kui Johannes läks veneetslastega tülli, kasutasid veneetslased Manueli silmatorkavat välimust keisri perekonna naeruvääristamiseks. Nimelt riietasid nad ühe mustanahalise poisi keisri rõivastesse.<ref name=":0" /> Keiser oli vägilase kasvu ning täiuslikku pilti rikkus vaid tema suhteliselt halb kehahoiak. Manuel oli ka väga hea ratsutaja, tema kohta on öeldud, et ta meenutas pigem Lääne rüütlit kui Bütsantsi valitsejat, ning võibki öelda, et keisri sümpaatiad olid pööratud Läände. Keisrile meeldisid peod, turniirid, muusika ja ta oli tunnustatud gurmaan. Nii olevat ta jätnud teda vähe tundvatele inimestele kergemeelse elupõletaja mulje. Kuid väliselt lihtsameelne ja lõbus keiser oli tegelikult vägagi haritud. Näiteks oli ta tunnustatud asjatundjaks teoloogia küsimustes ja võttis meeleldi osa usuteemalistest dispuutidest. Manuel on kirjutanud traktaadi astroloogiast ja veel oli ta päris hästi kursis arstiteadusega. Ka keisri õukond paistis silma suure hulga haritud inimestega. Kuid kõigist kiiduväärsetest omadustest kõige tähelepanuväärsem oli vaprus, kusjuures seesama ääretu vaprus asetas ta korduvalt täbarasse ja eluohtlikku situatsiooni. Veel isa valitsemise ajal, [[1139]]. aastal, tormas ta keisriga kooskõlastamata lahingusse, põhjustades suure segaduse, mis sundis bütsantslasi lõppkokkuvõttes taganema. Selle teo eest sai ta isa käsul pikalt tseremoonitsemata lihtsalt keretäie. Sõjaka ja hulljulge Manueli kohta ongi öeldud, et ta käsitses oda paremini, kui juhtis sõjaväge. Keiser paistis silma ka erakordse jõu poolest. Rüütliturniiril Antiookias olevat ta löönud oma vastase sadulast sellise hooga, et lennates paiskas see omakorda sadulast järgmise rüütli. Ühe lahingu käigus türklastega aga olevat ta haaranud vaenlaste vibulaskjal juustest ja tirinud ta oma laagrisse. Seejuures toitis Manueli sõjalist vaprust suur unistus ta tahtis taastada Rooma impeeriumi kogu kunagises hiilguses. Kuid selle unistuse juures jai ta küllaltki kainelt mõtlevaks ja ettevaatlikuks diplomaadiks.<ref name=":0" /> == Valitsemine == === Sõjavägi === Manueli välispoliitika oligi üldiselt väga agressiivne. Ta nagu oleks tahtnud mõõga abil tõestada kõigile keisririigi vägevust. Kuid Manueli peamised reformid olid suunatud sõjaväe tugevdamisele. Seejuures olid kõik tema eeskujud Läänes ning üleüldse pidas ta Läänt Bütsantsist etemaks peaaegu kõigis eluvaldkondades. Seega võiks Manuelist isegi tinglikult lugeda [[Peeter I]] eelkäijaks, kes nägi samuti riigi moderniseerimisel ainsa eeskujuna Läänt. Võrreldes Bütsantsi ja Lääne sõjamehi, nimetas keiser esimesi "savipottideks" ja teisi "raudpottideks". Millised neist aga peavad löökidele paremini vastu, on kõigile selge. Nendeks "raudpottideks" olid rüütlid – ning keiser hakkas ümber kujundama ja relvastama oma sõjaväge Lääne rüütliväe eeskujul. Teine Manueli poolt ellu kutsutud muudatus puudutas sõjaväe ülalpidamise korda – see koorem veeretati nüüd riigilt otseselt kodanike õlule. Nii tähendas näiteks riigilt maa saamine ühtlasi ka kindla arvu sõjameeste ülalpidamise kohustust. Kuid vaatamata sellele muudatusele jäi Bütsantsi sõjavägi valdavalt palgaarmeeks. Milline aga oli selle armee võitlusvõime, selle kohta annavad allikad vasturääkivaid andmeid. Manuel I valitsemise ajal Konstantinoopolit külastanud juudi rännumees Benjamin kirjutas: "Sõjaks türklastega värbasid nad inimesi erinevate rahvaste seast, kuna neil endil sõjaline vaprus puudus. Ja üldse sarnanevad nad naistega, kelle loomuses puudub sõjaline alge." Teine keisri kaasaegne, Estafius oli aga vastupidisel seisukohal. Ta teatas: "Kes veel on osanud sellise kunstiga purustada ühte vaenlast teise abil. Samal ajal, kui meie naudime vaikust ja rahu. Üks hävitab teist, aga meie laulame rahu hümne. Ja need, kes on tulnud keisri teenistusse, on eelistanud head halvemale. Ja kuna nii on meie teenistusse tulnud palju meie endisi vaenlasi, siis keisril on õnnestunud pookida nende metsikuse külge meie pehmus ja saada selle tulemusel seesugune vili, mis võis sündida vaid Jumala aias."<ref name=":0" /> Ainult sõjaväe reformimisest polnud kasu. Pöörates ennast täielikult Lääne suunas, jättis Manuel idapoliitika unarusse, see aga sai Bütsantsile mõne aja möödudes paljuski saatuslikuks.<ref name=":0" /> === Siseriiklikud reformid === Manueli välispoliitika oli karmikäeline ja agressivne, aga ka sisepoliitikas jätkas ta põhimõttekindlat joont. Näiteks keelas ta kloostritel endale maid juurde hankida. Kirikuringkondade vastuseisu murdmiseks aga vahetas keiser oma valitsemisaja esimese kümne aasta jooksul välja viis patriarhi.<ref name=":0" /> === Esimene katsumus – Antiookia vürst === Manueli esimene katsumus saabus [[1144]]. aastal, kui [[Antiookia vürstiriik|Antiookia]] vürst Raymond nõudis Bütsantsilt Kiliikia alade loovutamist vürstiriigile<ref name=":1" />. Manuel polnud siis veel ametlikult kroonitudki. Vürst arvas, et suudab Johannes Ii surma ära kasutada ja vabaneda Bütsantsi ülemvõimust. Vürst oli veendunud, et noor keiser on niivõrd hõivatud oma võimu kindlustamisega, et ei pööra tema iseseisvumissammudele mingit tähelepanu. Vähe sellest, ta sooritas isegi rüüsteretke keisririigi aladele. <ref name=":0" /> Hiljem samal aastal vallutasid islami džihaadi võitlejad [[Imad ad-Din Zengi]] juhtimisel [[Edessa krahvkond|Edessa krahvkonna]]. Vürst Raymond mõistis, et viivitamatu abi läänest ei tule kõne allagi. Kuna ohtlikud sündmused leidsid aset otse Antiookia idapiiril, tuli vürstil võtta ette alandav reis [[Konstantinoopol|Konstantinoopolisse]]. Oma uhkust alla neelates võttis Raymond ette tee põhja, et Manuel I-le alistuda ja kaitset paluda.<ref name=":1" /> Raymondil tuli pühalikult Johannes II haual andeks paluda<ref name=":0" />. Keiser andis talle, mida vürst küsis ning liit kahe riigi vahel oli tagatud. === Kampaania Konya vastu === [[1146]]. aastal kogus Manuel oma väed kokku Lopadioni (tänapäeva Loode-Türgis) sõjaväebaasi ning võttis ette karistusekspeditsiooni [[Rumi seldžukkide sultanaat|Rumi]] sultani Mas'udi vastu, ke oli korduvalt rikkunud impeeriumi piiri Lääne-Anatoolias ja Kiliikias. Bütsantsul polnud plaanis vallutada sultanaadi alasid, kuid keisririigi väed purustasid türklased Kara Hissari (bütsantsipäraselt Nicopolis) all. Seejärel ründas ning vallutas Bütsantsi armee kindlustatud Philomelioni linna, ning enne selle hävitamist evakueeriti kõik kristlastest elanikud. Edasi suundusid keisririigi väed Rumi pealinna [[Konya]] poole ning rüüstasid linnaäärsed alad, ent ei suutnud Konyat vallutada. Üheks Manueli motiiviks kampaania alustamisel oli soov näidata lääneriikidele oma toetust ristisõdade ideele. Ajaloolased on oletanud, et selle käiguga soovis keiser avaldada ka muljet ning näidata mõjuvõimu oma uuele pruudile. Kampaania käigus sai Manuel kirja Prantsusmaa kuningalt [[Louis VII]]-lt, kes teatas, et asub uue ristisõdijate armee etteotsa, eesmärgiga vabastada kristlaste riigid Lähis-Idas.<ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=Magdalino, Paul|pealkiri=The Empire of Manuel I Komnenos, 1143–1180|aasta=2002|koht=Cambridge|kirjastus=Cambridge University Press|isbn=0-521-52653-1|keel=inglise}}</ref> == Teine ristisõda == ''Vt lisaks:'' [[Teine ristisõda]] [[Fail:Map Crusader states 1135-en.svg|pisi|Ristisõdijae riigid [[1135]]. aastal. Lilla – Bütsants; kollane – Edessa krahvkond; sinine – Antiookia vürstiriik]]Otsus Teise ristisõja alustamiseks võeti Clairvaux' kloostri abti Bernardi õhutusel vastu [[1147]]. aasta [[15. juuni|15. juunil]] ning mõne aja möödudes asusid Saksa kuningas [[Konrad III (Saksa kuningas)|Konrad III]] ([[1137]]–[[1152]]) ja Prantsusmaa kuninga [[Louis VII]] ([[1137]]–[[1180]]) sõjamehed teele. Teated eelseisvast ristisõjast tegid Manueli väga murelikuks. Lähenev ristisõdalaste vägi ei kujutanud mitte ainult otsest ohtu Bütsantsile, vaid ähvardas ka rikkuda keisri kinnistunud vahekordi ladinlaste riikidega Idas. Esimese ristisõja tulemusel tekkinud sellised kristlaste valdused nagu [[Antiookia vürstiriik]] ja [[Jeruusalemma kuningriik]] olid tolleks ajaks muhameedliku maailma poolt sisse piiratud ja nende ainsaks piirkondlikuks liitlaseks sai olla Bütsants. See võimaldas keisririigil esitada neile oma tingimusi ja hoida neid sisulises sõltuvuses. Nüüd aga võisid kristlikust maailmast ära lõigatud valdused loota lähenevale ristiväele, mis tooks neile võimaluse vabaneda Bütsantsi tülikast eestkostest. Lisaks seadis eelseisev ristisõda ohtu ka Manueli ja Konradi liidu. Ülaltoodut arvestades polegi üllatav, et keisri üheks esimeseks reaktsiooniks teatele kavatsetavast ristisõjast oli käsk vaadata üle ja parandada [[Konstantinoopol|Konstantinoopoli]] müürid. Kuid hirm polnud kaugeltki ainsaks Manueli tegutsemise motiiviks. Eelseisev ristisõda võimaldas Bütsantsil alustada oma poliitilisi mänge ja üritada korrata [[Alexios I Komnenos|Alexios I]] omaaegseid edukaid kombinatsioone. Seda enam, et Manuel pidas ennast roomlaste keisrina kristliku maailma juhiks ja seega oli ta loomulikult kohustatud asuma uskumatutega võitlevate vägede etteotsa. Selleks pretensiooniks oli ka formaalne põhjus: Manuel oli kristliku maailma ainsaks keisriks, samas kui Konrad polnud Rooma paavsti poolt kroonitud ja tal polnud sellele tiitlile õigust.<ref name=":0" /> === Saksa ristisõdijate saabumine === [[Fail:Arrivée des croisés à Constantinople.jpg|pisi|Teise ristisõja sõjameeste saabumine Konstantinoopoli väravate ette. Jean Fouquet' maal "Arrivée des croisés à Constantinople", 1455–1460]] [[1147]]. aastal andis keiser ka formaalse loa ristisõdijatel läbida impeeriumi alasid. Toona oli ikka veel Bütsantsi õukonnas inimesi, kes mäletasid esimese ristisõja võitlejate marsi läbi riigi. Esimesest ristisõjast oli põhjalikult kirjutanud ka Manueli tädi [[Anna Komnene]].<ref>{{Raamatuviide|autor=Komnene, Anna; Sewter, E. R. A.|pealkiri=The Alexiad of Anna Comnena translated by Edgar Robert Ashton Sewter|aasta=1969|kirjastus=Penguin Classics|isbn=0-14-044215-4|keel=inglise|artikkel=XLVIII: The First Crusade}}</ref> Paljud bütsantslased kartsid läbi keisririigi marssivaid ristisõdijaid nende vandaalitsemiste ja varastamiste tõttu.<ref name=":1" /><ref name=":9" /> Konrad III armee sisenes esimesena [[1147]]. aasta suvel Bütsantsi ning seda on allikates rohkem esile tõstetud, mis viitab sellele, et nemad olid kahest armeest tülikamad<ref name=":1" />. Saksa vägede liikumine toimuski enam vähem selliselt, nagu keiser oli kartnud. Kuigi Bütsantsi puhul oli tegemist liitlase territooriumiga, käituti kohalike elanikega pigem nii, nagu oleksid need vaenlased. See sundis keisrit saatma välja mitu väesalka, mille ülesandeks oli rüütlite taltsutamine ja mingigi korra hoidmine. Lisaks sai Manuel olla sel moel kursis iga rüütliväe kavatsetava sammuga. Bütsantslased omalt poolt maksid ristisõdalastele samaga – röövides ja tappes purjus ning peavägedest maha jäänud sõdalasi. Sakslastele järgnenud prantslaste kirjelduse järgi olevat kogu teed ääristanud eelkäijate mahajäetud surnukehad.<ref name=":0" /> Teised Bütsantsi üksused koondati pealinna ning nad olid valmis koheselt reageerima igasugusele agressioonile. Kreeklaste ja frankide vahel esines siiski arvukalt vaenutsemisi, milles näib süü olevat mõlemal osapoolel. See tekitas omakorda pingeid keisri ja tema külaliste vahel. Manuel otsustas võtta kasutusele abinõud, mida tema vanaisa polnud teinud. Ta asus kindlustama pealinna müüre ning nõudis külaliste tagatisi oma territooriumide turvalisuse kohta. <ref name=":1" /><ref name=":9">{{Raamatuviide|autor=Birkenmeier, John W|pealkiri=The Campaigns of Manuel I Komnenos|aasta=2002|kirjastus=Brill Academic Publishers|isbn=90-04-11710-5|artikkel=The Development of the Komnenian Army: 1081–1180|keel=inglise}}</ref> Manuel ei jäänud siiski ülemäära lootma vaid parandatud ja kindlustatud Konstantinoopoli müüridele, vaid üritas igaks juhuks suunata Konrad II pealinnast mööda, kuid see "ebaviisakas" katse luhtus ja [[1147]]. aasta [[10. september|10. septembril]] jõudsid saksa ristisõdalased pealinna. Bütsantsi autorid kirjeldavad nende teekonda ja linna saabumist kui lakkamatut rüüstamise ja pummeldamise jada. Hoogu sattunud rüütlid polevat jätnud laastamata ka keisri suvepaleed. Kas kõik need kirjeldused vastavad ka täies ulatuses tõele, pole teada, kuid nad iseloomustavad hästi bütsantslaste üldist suhtumist oma Lääne liitlastesse.<ref name=":0" /> Kuna Manuelil ei õnnestunud suunata Konradi juhitud sakslasi Konstantinoopolist mööda, siis tegi ta nüüd kõik mis oskas, et keelitada neid võimalikult kiiresti teekonda jätkama – ise samal ajal muidugi suurt külalislahkust teeseldes. Keisril oli vaja saada sugulasest lahti enne prantslaste kohale jõudmist. Kui ühekaupa oli ta oma liitlasi võimeline kuidagimoodi kontrollima, siis koos ja ühise jõuna kujutasid nad keisririigile juba ületamatut ohtu. Lõpuks õnnestuski keisril oma plaan ellu viia ja toimetada sakslased väina teisele kaldale. Konradi ristisõdalaste vägi oli sõjaliselt organiseerimata ja tal puudus igasugune vajalik varustus pikaajalisemaks sõjategevuseks (toidumoona olid nad varunud vaid kaheksaks päevaks). Lõpptulemusena saidki sakslased Konya sultani ratsasalkadelt täielikult lüüa, ja oma töö tegid ka nälg ja haigused. Selle krahhi peamiseks süüdlaseks võibki ehk pidada just nimelt Manueli, ja on isegi väidetud, et saates Konradi rüütlid teele, oli tal eelnevalt sõlmitud türklastega salaliit.<ref name=":0" /> [[Fail:Image-Manuel-Pope.jpg|pisi|Manuel I Komnenose kiri paavst [[Eugenius III]]-le ristisõdade küsimuses (Konstantinoopol, 1146, Vatikani salaarhiiv): selle dokumendiga vastab keiser eelmisele paavsti kirjale, milles viimane palus Prantsusmaa kuningal [[Louis VII]]-l vabastada Püha Maa ja vallutada Edessa tagasi. Manuel vastab, et on nõus Prantsuse armeed vastu võtma ja seda toetama, kuid kurdab, et sai kirja Prantsusmaa kuninga saadikult, mitte paavsti saadetud suursaadikult<ref>{{Netiviide|url=https://web.archive.org/web/20070202070010/http://asv.vatican.va/en/doc/1146.htm|pealkiri=Letter by the Emperor Manuel I Komnenos To Pope Eugene III on the Issue of the Crusades|väljaanne=Vatican Secret Archives|aeg=02.02.2007|vaadatud=05.02.2007}}</ref>]] Siiski muutusid Manuel I ja [[Konrad III (Saksa kuningas)|Konrad III]] suhted pärast [[1147]]. aastat sõbralikemaks. [[1148]] otsustas Manuel kindlustada liitu Konradiga, kelle õe Sulzbachi Bertaga ta oli varem abiellunud. Keiser veenis kuningat uuendama nende liitu [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiila]] [[Roger II]] vastu. Manueli õnnetuseks suri Konrad III [[1152]]. aastal ning korduvatest katsetest hoolimata ei suutnud ta Konradi järglase [[Friedrich I Barbarossa|Friedrich I Bararossaga]] kokkuleppele jõuda.<ref name=":3" /> === Prantslaste saabumine === Konradist lahti saanud, asus keiser otsekohe lahendama "prantslaste probleemi". Prantsusmaa kuningat oli tal põhjust karta liitlastest sakslastest tunduvalt rohkem. Pealegi oli [[Louis VII]] astunud läbirääkimistesse Bütsantsi verivaenlase, Sitsiilia kuninga [[Roger II]]-ga. Seega pidi Manuel olema oma plaanide elluviimisel eriti ettevaatlik. Ta saatis Louis'le erakordselt sõbralikke kirju ja lubas prantslastel lahkesti igal pool kogu Bütsantsi aladel toidumoona osta. Samas aga anti Bütsantsi kohalikele võimukandjatele salajane korraldus, mis pidi muutma neile toidumoona kättesaamise võimalikult raskeks. Selle korralduse tulemusel olevat prantslastele jäänud mulje, et nad ei liigu mitte läbi jõuka ja küllusliku maa, vaid "läbi kõrbe, kus pole midagi". Kui bütsantslased soostusid neile midagi müüma, siis lasksid nad kogu söögikraami köitega müüridelt alla, hoides linnaväravad kiivalt lukus. Seega on täiesti selge, millises meeleolus jõudsid prantslased keisririigi pealinna lähistele ja milline viha neid valdas, kui nad leidsid ees [[Konstantinoopol|Konstantinoopoli]] suletud väravad. Lisaks hakkasid levima jutud, et Manuel on sõlminud liidu türklaste sultaniga. Seepeale hakkasid Louis' leeris kostma tõsised nõudmised maksta keisrile kõige selle eest kätte ja tungida Konstantinoopolisse jõuga. Prantslaste viha oli niivõrd suur, et nad ajuti isegi unustasid ristisõjakäigu peaeesmärgi ning paistis, et keisril ei õnnestugi neist lahti saada. Kuid Manuel suutis ka kujunenud kriitilises olukorras rüütlid üle kavaldada. Ta tegi õige panuse inimlikule kadedusele ning laskis levitada kuulujutte sakslaste äsjasest võidust Ikonioni (Konya) sultanaadi üle ja eelseisvast sõjasaagi jagamisest. Need teated sütitasid prantslastes saamahimu ja nüüd oli nende ainsaks sooviks mitte jääda hiljaks ja pääseda kohe väina teisele kaldale. Neil oli sellega niivõrd kiire, et Louis VII nõustus isegi vasalltõotuse andmisega keisrile. Väina teisel kaldal aga ei kohanud prantslased mitte võidukaid liitlasi-rivaale, vaid nende purustatud sõjaväe riismeid eesotsas haavatud [[Konrad III (Saksa kuningas)|Konrad III]] ja [[Švaabimaa hertsogkond|Švaabi]] [[Švaabimaa hertsog|hertsogi]] [[Friedrich I Barbarossa|Friedrichiga]] (hilisema Friedrich I Barbarossaga).<ref name=":0" /> [[Bosporus|Bosporuse]] teisel kaldal avanenud pilt süvendas veelgi rüütlite umbusku keisri vastu, kuid samas polnud ristisõdalastel teist valikut ja neil tuli leppida edasiliikumisel bütsantslastest teejuhtidega. Neile aga oli antud ülesanne juhatada ristiväge mööda kõige ohtlikumat marsruuti, mis tähendas ühtlasi ka lakkamatuid türklaste rünnakuid. Lõpuks jõudsid Konrad ja Louis [[1148]]. aastal [[Jeruusalemm|Jeruusalemma]], kust nad võtsid ette veel kaks edutut sõjakäiku – [[Damaskus|Damaskuse]] ja [[Askalon|Askaloni]] vastu. Pärast neid ebaõnnestumisi otsustasid mõlemad valitsejad pöörduda tagasi kodumaale; seejuures valis Konrad tee läbi Konstantinoopoli. Ning nüüd, kui kuningas ei kujutanud enesest enam mingit ohtu, võttis keiser ta vastu erakordselt suurte auavalduste ja armastusega. Sedamoodi pandigi sümboolne punkt Teisele ristisõjale. Kui omal ajal sai Esimesest ristisõjast kõige suuremat kasu [[Alexios I Komnenos|Alexios I]], siis nüüd osutus ainsaks sisuliseks võitjaks Manuel I. Lisaks sai ta türklastelt-seldžukkidelt (ilmselt tänutäheks) veel mõned kindlused.<ref name=":0" /> == Itaalia kampaania == === Sitsiilia kuningas Roger II === [[Fail:Southern Italy 1112.svg|pisi|Lõuna-Itaalia [[1112]]. aasta [[Sitsiilia kuningriik]] (roheliste värvidega) ajal, mil [[Roger II]] sai täisealiseks. Paksema musta joonega on kujutatud riigipiir Rogeri surma hetkel [[1154]]. aastal.]] Lahendanud ristisõdalaste probleemi, suunas Manuel kogu energia võitluseks Rogeriga, keda tolleaegsed Bütsantsi allikad nimetasid "Sitsiilia draakoniks, kes on võimeline purskama tuleleeke isegi [[Etna]] kraatrist kõrgemale". Keskendumine võitlusele Rogeriga tähendas ühtlasi ka seda, et keiser sai lõpuks pöörata pilgu oma unelmate – Lääne suunas. Nii algaski 12. sajandi keskel Bütsantsi järjekordne tung Läände, mis viis kõigepealt serblaste taasallutamiseni. Sellele järgnes edukas sõda Ungari kuningaga ning Horvaatia, Bosnia ja Dalmaatsia lülitamine Bütsantsi mõjusfääri.<ref name=":0" /> [[1147]]. aastal tuligi Manuel I seista silmitsi [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiilia]] kuninga [[Roger II]]-ga, kelle laevastik oli vallutanud Bütsantsi saare [[Korfu]] ja rüüstanud [[Teeba (Kreeka)|Teeba]] ja [[Kórinthos|Korinthose]] linnad. Kuigi keisril oli tegemist Balkanil [[Polovetsid|polovetside]] rünnaku tõrjumisega, suutis ta liitlasest Saksa kuninga [[Konrad III (Saksa kuningas)|Konrad III]] väega ja veneetslaste abiga purustada kiiresti võimsa Roger II laevastiku. [[1149]]. aastal võtsid bütslantslased [[Korfu]] tagasi ning valmistusid vasturünnakuks normannide vastu. Samal ajal saatis Roger II 40 laevast koosneva laevastiku Georgios Antiookiast juhtimisel rüüstama [[Konstantinoopol|Konstantinoopoli]] äärelinnu.<ref name=":5" /> Keiser oli aga Konrad III-ga juba kokku leppinud Lõuna-Itaalia ja Sitsiila ründamises ning jagamises. Saksa liidu uuendamine jäi Manueli välispoliitika peamiseks suunaks kogu ülejäänud valitsemisaja, hoolimata kahe impeeriumi huvide järkjärgulisest lahknemisest pärast Konradi surma.<ref name=":8">{{Raamatuviide|autor=Magdalino, Paul|pealkiri=The New Cambridge Medieval History, Volume 4, c.1024–c.1198, Part 1.|aasta=2004|koht=Cambridge|kirjastus=Cambridge University Press|lehekülg=611–643|artikkel=The Byzantine Empire (1118–1204)|isbn=9781139054027|keel=inglise|toimetaja=Luscombe, D.; Riley-Smith, J.}}</ref> Bütsants suutis aga polovetsid nii hävitavalt purustada, et neil tekkis hirm ainuüksi keisri lähenemisest uuldes ning nad põgenesid. Üsna pea lakkasid polovetside kallaletungid Bütsantsi valdustele täielikult.<ref name=":0" /> Roger suri [[1154]]. aasta veebruaris. Tema järglaseks sai [[Wilhelm I Paha|Wilhelm I]], kes seisis silmitsi laialdaste mässudega tema valitsemise vastu nii [[Sitsiilia|Sitsiilas]] kui ka [[Apuulia|Apuulias]]. Mässu ebaõnnestumise järel põgenesid osalised Apuuliast Bütsantsi õukonda. [[Konrad III (Saksa kuningas)|Konrad III]] järglane [[Friedrich I Barbarossa|Friedrich Barbarossa]] alustas normannide vastu kampaaniat, ent see ekspeditsioon jäi soiku. Need arengud julgustasid keisrit ära kasutama ebastabiilust [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiilia kuningriigis]].<ref name=":11">{{Raamatuviide|autor=Duggan, Anne J|pealkiri=Adrian IV, the English Pope, 1154–1159: Studies and Texts edited by Brenda Bolton and Anne J. Duggan|aasta=2003|kirjastus=Ashgate Publishing, Ltd|isbn=0-7546-0708-9|artikkel=The Pope and the Princes}}</ref> Manuel saatis [[1155]]. aastal ''sebastos''ed Michael Palaiologose ja Johannes Dukase (Bütsantsi tiitel, mis oli võrdne augustusega) impeeriumi vägedega, kümne laeva ning suure hulga kullaga ründama Apuuliat<ref name=":5" /><ref name=":18">{{Raamatuviide|autor=Birkenmeier, John W|pealkiri=The Development of the Komnenian Army: 1081–1180|aasta=2002|kirjastus=Brill Academic Publisher|isbn=90-04-11710-5|artikkel=The Campaigns of Manuel I Komnenos|keel=inglise}}</ref>. Kahele väejuhile tehti ülesandeks hankida Friedrichi toetus, ent viimane keeldus oma demoraliseeritud armee tõttu, mis ihkas tagasi koju suudnumist. Sellegipoolest saatis Manueli hämmastavalt kiiresti edu, sest teda aitasid kohalikud rahulolematud parunid, nende hulgas krahv Loritello. Kogu Lõuna-Itaalia tõstis mässu Sitsiilia krooni ja Wilhelm I vastu.<ref name=":8" /> Järgnes rida suurejoonelisi õnnestumisi. Paljud kindlused alistusid kas jõu või kullaga<ref name=":3" /><ref name=":6">{{Raamatuviide|autor=Brooke, Zachary Nugent|pealkiri=A History of Europe, from 911 to 1198|aasta=2004|kirjastus=Routledge (UK)|artikkel=East and West: 1155–1198|isbn=0-415-22126-9}}</ref><ref name=":7">{{Raamatuviide|autor=Norwich, John Julius|pealkiri=A Short History of Byzantium|aasta=1998|kirjastus=Penguin|isbn=0-14-025960-0}}</ref>. === Bütsantsi-paavsti liit === [[Bari]] linn, mis oli olnud Bütsantsi [[Itaalia katepanikion|Itaalia katepanikioni]] pealinn sajandeid enne normannide saabumist, avas oma väravad keisri armeele. Ülirõõmsad linnaelanikud lõhkusid normannide tsitadelli. Pärast Bari langemist, vallutati ka Trani, Giovinazzo, [[Andria]], [[Taranto]] ja [[Brindisi]] linnad. [[Wilhelm I Paha|Wilhelm I]] saabus oma armeega, milles oli ka 2000 rüütlit, ent sai kõvasti lüüa.<ref name=":5" /> Sellest edust innustatuna hakkas Manuel unistama Rooma impeeriumi taastamisest. Seda siiski katoliku ja õigeusu kirikute liidu hinnaga, mida pakuti sageli paavstile läbirääkimiste ajal<ref name=":12">{{Raamatuviide|autor=Vasiliev, Alexander Alexandrovich|pealkiri=History of the Byzantine Empire|aasta=1928-1935|artikkel=Byzantium and the Crusades|isbn=0-299-80925-0|keel=inglise}}</ref>. See oleks olnud ajaloos ilmselt kõige soodsam hetk kirikute ühendamiseks ja paavstiga leppimiseks. Paavstid polnud kunagi normannidega hästi läbi saanud, välja arvatud siis, kui see oli sõjaliselt neile peale surutud. Katoliiklased eelistasid meeleldi, et nende lõunanaabriteks oleksid "tsiviliseeritud" bütsantslased, mitte aga tülitekitavad normannid. Paavst [[Hadrianus IV]] oli igati huvitatud kokkuleppele jõudmisest, sest see oleks suurendanud tema mõju kogu õigeuskliku maailma üle. Manuel I pakkus paavstile suurt rahasummat, et kirikupea aitaks bütsantslasi vägede varustamisega. Paluti ka, et paavst annaks keisrile õigused kolme mereäärse linna üle. Vastutasuks pakkus Bütsants Wilhelm I väljaajamist Sitsiiliast. Lisaks lubas keiser maksta paavstile 5000 naela kulda.<ref name=":10">{{Raamatuviide|autor=William Tüürosest (tõlkinud E. A. Babock ja A. C. Krey)|pealkiri=Historia Rerum in Partibus Transmarinis Gestarum (A History of Deeds Done Beyond the Sea)|aasta=1943|kirjastus=Columbia University Press}}</ref> Läbirääkimised peeti kiiruga ning sõlmitigi liit Manueli ja Hadrianuse vahel.<ref name=":11" /> [[Fail:Adrian IV, servus servorum dei (cropped).png|pisi|Paavst [[Hadrianus IV]]]] Just siis, kui sõda tundus olevat otsustatud Manueli kasuks, pöördusid sündmused keisri vastu. Bütsantsi väejuht Michael Palaiologos võõrandas oma suhtumisega liitlasi. Väejuht peatas kampaania, sest Loritello krahv Robert III keeldus temaga rääkimast. Kuigi kaks meest suutsid üksteisega kokkuleppele saada, oli kampaania oma õige momendi mööda lasknud ning peagi kutsuti Palaiologos Konstantinoopolisse. Tema kaotamine oli suur löök ka kogu kampaaniale. Pöördepunkt oli Brindisi lahing, kus normannid alustasid suurt vasturünnakut nii maalt kui merelt. Vaenlase lähenemisega hakkasid Manueli palgasõdurid nõudma suurt palgatõusu ja kui sellest keelduti, siis sõdurid deserteerusid. Peagi hakkasid bütsantslasi hülgama ka kohalikud aadlikud ning väejuht Johannes Dukas jäi lootusetusse vähemusse. Keisririigi positsiooni ei suutnud taastada ka Alexios Komnenos Bryenniose saabumine mõne laevaga. Merelahing lõppes normannide kasuks ning Johannes Duas ja Alexios Bryennios võeti koos nelja Bütsantsi laevaga kinni.<ref name=":5" /><ref name=":9" /> Keiser saatis Alexios Axouchi [[Ancona|Anconasse]] uut armeed kokku koguma, ent selleks ajaks olid normannid juba kõik Bütsantsi vallutused [[Apuulia|Apuulias]] tagasi võtnud. Kaotus Brindisi all lõpetas Bütsantsi püüdlused taastada kontrolli Itaalia üle. [[1158]]. aastal lahkus keisririigi vägi igaveseks Itaaliast.<ref name=":9" /><ref name=":12" /> Kaks peamist kaasaegset ajaloolast, Nicetas Choniates ja Konnamos nõustuvad, et Axouchi kättevõidetud rahutingimused [[Wilhelm I Paha|Wilhelm I]]-lt kindlustasid Manuelile väärika väljumise sõjast, hoolimata normannide laastavast rüüstamisest 164 laevast koosneva laevastikuga (koos 10 000 mehega) [[Euboia]] ja [[Almira]] piirkondades [[1156]]. aastal.<ref name=":5" /><ref name=":3" /> === Kirikuliidu ebaõnnestumine === Nii Itaalia kampaania ajal kui ka hiljem, mil paavst tülitses Saksa keisri [[Friedrich I Barbarossa|Friedrich Barbarossaga]], proovis Manuel saavutada kahe kiriku liitu. Kuigi [[1155]]. aastal oli [[Hadrianus IV]] väga innukas kirikute liidu osas, tekkisid ületamatud probleemid Bütsantsi-paavsti liidule. Hadrianus ja tema järglane [[Aleksander III (paavst)|Aleksander III]] nõudsid paavsti tunnustamis kõigi kristlaste juhina ning ülemvõimu Bütsantsi keisri üle. Nad ei soovinud langed ühe keisri sõltuvuse alt teise.<ref name=":12" /> Keiser Manuel I soovis aga enda tunnustamis nii ida kui lääne ilmaliku juhina<ref name=":9" />. Selliste tingimustega ei tahtnud kumbki pool nõustuda. Isegi kui läänemeelne Manuel oleks paavsti tingimustega nõustunud, oleksid Bütsantsi kreeklased selle otsuse tagasi lükanud, nagu tehti seda peaaegu 300 aastat hiljem, kui õigeusu kirik allutati korraks paavstile. Kuigi keiser oli sõbralik katoliikluse vastu ja heades suhetes kõikide paavstidega, ei austanud ükski neist manueli tiitliga [[Augustus (lisanimi)|Augustus]]. Manuel saatis kahel korral, [[1167]]. ja [[1169]]. aastal saadikud Aleksander III jutule, pakkudes kirikute liitmist, keeldus paavst, tuues ettekäändeks probleemid, mis sellele järgneksid.<ref>{{Raamatuviide|autor=Guettée, Vladimir|pealkiri=The Papacy: Its Historic Origin and Primitive Relations with the Eastern Churches (arhiveeritud originaalist 27.10.2009)|aasta=1866|artikkel=Chapter VII|keel=inglise}}</ref> Itaalia kampaania lõpptulemusena sai Bütsants vaid piiratuid eeliseid. [[Ancona]] linnast sai Bütsantsi baas Itaalias ning linlased aksepteerisid Manueli valitsejana. Normannid oli sõjas samuti kannatada saanud ning läksid impeeriumiga kokkuleppele, mis kindlustas rahu kogu Manueli valitsemisajaks. Lisaks näitas Bütsants oma võimet sekkuda sõjaliselt Itaalas. Bütsants oli sõtta pannud suuri kullakoguseid (umbes 30 000 naela kulda), ent kampaania lõpp näitas, et kullal ja diplomaatial on samuti piirid ning nendest ei piisa alati.<ref name=":9" /><ref name=":19">{{Raamatuviide|autor=Treadgold, Warren|pealkiri=A History of the Byzantine State and Society|aasta=1997|koht=Stanford, California|kirjastus=Stanford University Press|isbn=0-8047-2630-2|keel=inglise}}</ref> === Bütsantsi poliitika Itaalias pärast 1158. aastat === [[Fail:B alexander III2.jpg|pisi|Frederick Barbarossa allub pärast Legnano lahingus lüüasaamist paavst Aleksander III autoriteedile (Siena Palazzo Pubblico fresko; autor Spinello Aretino).]] Pärast [[1158]]. aastat, uutes tingimustes, muutusid Bütsantsi välispoliitika eesmägid. Keiser otsustas seista vastu [[Hohenstaufenid|Hohenstaufen]] dünastia juhitud [[Saksa-Rooma riik|Saksa keisririigi]] püüdlustele annekteerida Itaalia ja viia see otsese [[Friedrich I Barbarossa]] võimu alla. Kui sõda Barbarossa ja Põhja-Itaalia linnade vastu, toetas Manuel aktiivselt [[Lombardia Liiga|Lombardia liitu]] rahaliselt, nõuandjate ja isegi mingil määral vägedega.<ref name=":20">{{Raamatuviide|autor=Rogers, Clifford J.|pealkiri=The Oxford Encyclopedia of Medieval Warfare and Military Technology: Vol. 1|aasta=2010|koht=Oxford|kirjastus=Oxford University Press|isbn=978-0195334036|keel=inglise}}</ref> [[Milano]] müürid, mille sakslased olid purustanud, ehitati üles Bütsantsi abiga<ref name=":3" /><ref name=":12" />. [[Ancona]] linn säilitas oma tähtsuse kui Bütsantsi mõjukeskus Itaalias. Linlased allusid vabatahtlikult Konstantinoopolile ning Bütsants säilitas enda esindajad linnas<ref>{{Raamatuviide|autor=Abulafia, D.|pealkiri=Ancona, Byzantium and the Adriatic, 1155–1173|aasta=1984|kirjastus=Papers of the British School at Rome|lehekülg=195–216|köide=52|keel=inglise}}</ref>. Manueli positsiooni Itaalias parandas Friedrich I lüüasaamine [[Legnano]] [[Legnano lahing|lahingus]] [[1176]]. aasta [[29. mai|29. mais]]. Ajaloolase Kinnamose sõnul läksid [[Cremona]], [[Pavia]] ja mitmed teised linnad üle Bütsantsi poolele.<ref name=":1" /><ref name=":3" /> Head suhted olid ka [[Genova|Genovaga]] ja [[Pisa|Pisaga]], ent mitte [[Veneetsia|Veneetsiaga]]. [[1171]]. aasta märtsis läks keiser järsku Veneetsiaga tülli ning andis käsu arreteerida kõik 20 000 keisririigi aladel viibinud veneetslast ning konfiskeerida nende varad.<ref name=":3" /> Vihaseks aetud Veneetsia saatis aga 120 laevaga laevastiku Bütsantsi vastu, kuid nad olid sunnitud ilma eduta tagasi pöörduma, sest nende seas levis epideemia ning Manuel oli neile vastu saatnud 150 Bütsantsi alust.<ref name=":5" /> Tõenäoliselt ei taastunud Manueli eluajal Bütsantsi-Veneetsia sõbralikud suhted<ref name=":12" />. == Konflikt Antiookiaga == === Küprose invasioon === [[1156]]. aastal koondus Manuel I tähelepanu taas [[Antiookia vürstiriik|Antiookiale]], sest uus vürst [[Raynald Châtillonist]] kuulutas, et Bütsantsi keiser taganes oma lubadusest maksta talle ning tõotas seega rünnata Bütsantsi [[Küprose ajalugu|Küprose]] provintsi. Vürst arreteeris saare kuberneri, Johannes Komnenose, kes oli keiser Manueli vennapoeg, ja väejuhi Michael Branase.<ref name=":4">{{Raamatuviide|autor=Read, Piers Paul Read, (kreeka keelest tõlkinud G. Kousounelou)|pealkiri=The Templars|aasta=2003|kirjastus=Enalios|isbn=960-536-143-4|keel=inglise}}</ref> Ladina ajaloolane William Tüürosest mõistis selle kaaskristlaste ründamise hukka ning kirjeldas põhjalikult Raynaldi meeste julmusi<ref name=":10" />. Antiooklased pöörasid saare pea peale ning rüüstasid selle rikkused, misjärel sandistati ellujäänuid enne, kui sunniti neid tagasi ostma, selle vähese varaga, mis neil alles oli, röövitud loomakarju üüratute hindade eest. Nende rikkustega, millega Antiookiale oleks piisanud aastateks, asuti laevadele, et seilata tagasi kodumaale.<ref>{{Raamatuviide|autor=Hillenbrand, Carole|pealkiri=Texts, Documents, and Artefacts: Islamic Studies in Honour of D. S. (Donald Sidney) Richards edited by Chase F. Robinson|aasta=2003|kirjastus=Brill Academic Publishers|artikkel=The Imprisonment of Raynald of Châtillon|isbn=90-04-10865-3}}</ref><ref name=":16">{{Raamatuviide|autor=Madden, Thomas F|pealkiri=The New Concise History of the Crusades|aasta=2005|kirjastus=Rowman & Littlefield|artikkel=The Decline of the Latin Kingdom of Jerusalem and the Third Crusade|isbn=0-7425-3822-2}}</ref> Raynald saatis ka mõned sandistatud pantvangid Konstantinoopolisse, et demonstreerida oma allumatust ja põlgust keisri vastu.<ref name=":4" /> Manuel I vastas sellele vägivallatsemisele talle iseloomulikult energilisel viisil. [[1158]]-[[1159|59]] aasta talvel marssis ta suure armee eesotsas Kiliikiasse. Armee, mis koosnes 500 ratsaväe üksust, liikus sellise kiirusega, mis üllatas Küprose invasioonis osalenud [[Kiliika Armeenia vürstiriik|Kiliika Armeenia]] vürst Thoros II-st.<ref name=":3" /> Vürst põgenes mägedesse ja Kiliika langes kiiresti Bütsantsi kätte<ref>{{Raamatuviide|autor=Jeffreys, Elizabeth; Jeffreys Michael|pealkiri=The Crusades from the Perspective of Byzantium and the Muslim World edited by Angeliki E. Laiou and Roy Parviz Mottahedeh|aasta=2001|kirjastus=Dumbarton Oaks Research Library and Collection|artikkel=The "Wild Beast from the West": Immediate Literary Reactions in Byzantium to the Second Crusade|url=https://web.archive.org/web/20170510103216/http://www.doaks.org/resources/publications/doaks-online-publications/crusades-from-the-perspective-of-byzantium-and-the-muslim-world/cr08.pdf|isbn=0-88402-277-3}}</ref>. === Manuel Antiookias === [[Fail:Principality of Antioch under Byzantine protection.png|pisi|Antiookia Bütsantsi protektoraadina 1159–1180]] Peagi jõudsid Antiookiasse uudised bütsantslaste edenemisest. Vürst Raynald teadis, et tal pole lootust keisrit purustada ja abi [[Jeruusalemma kuningriik|Jeruusalemma kuningriigist]] polnud samuti loota. Jeruusalemma kuningas [[Baldwin III]] ei olnud Küprose ründamist heaks kiitnud ning kuningas oli juba varem Manueliga sõlminud kokkuleppe. Täielikult isoleerituna otsustas Raynald, et ainus lootus on armetu allumine. Vürst ilmus keisri ette riietatuna kotti, köis kaela seotuna ning palus andestust. Keiser eiras esialgu alandlikku Raynaldi ning suhtles hoopis tema õukondlastega. William Tüürosest on kirjutanud, et see häbiväärne stseen kestis nii kaua, et kohalviibijatel hakkas lausa vastik.<ref>{{Raamatuviide|autor=Hamilton, Bernard|pealkiri=Porphyrogenita: Essays on the History and Literature of Byzantium and the Latin East in Honor of Julian Chrysostomides, edited by Charalambos Dendrinos, Jonathan Harris, Eirene Harvalia-Crook and Judith Herrin|aasta=2003|kirjastus=Ashgate Publishing|artikkel=William of Tyre and the Byzantine Empire|isbn=0-7546-3696-8}}</ref> Lõpuks soostus keiser siiski Raynaldile andestama tingimusel, et temast saab Bütsantsi vasall, loovutades sellega Antiookia iseseisvuse keisririigile.<ref name=":13">{{Netiviide|autor=Stone, Andrew|url=http://www.roman-emperors.org/mannycom.htm|pealkiri=Manuel I Comnenus (A.D. 1143–1180)|väljaanne=Online Encyclopedia of Roman Emperors|vaadatud=05.02.2007}}</ref> Alistamise märgiks ulatas vürst keisrile oma mõõga.<ref name=":0" /> Pärast rahu taastamist korraldati [[12. aprill|12. aprillil]] [[1159]] suur ja pidulik rongkäik, milles võidukas Bütsantsi armee Antiookiasse sisenes. Manuel I ratsutas mööda tänavaid hobuse seljas, Antiookia vürst järgnes talle jalgsi.<ref name=":3" /> Erandina oli lubatud Jeruusalemma kuningal liikuda ratsa, kuid ka tema pidi loovutama sümboolse allaandmise märgiks oma mõõga. Antiookia tornidel aga lõid lehvima keisri lipud. Nii oli Manuel, vaatamata ebaedule Itaalias, saavutanud triumfi ladinlaste üle.<ref name=":0" /> Keiser "jagas" linnaelanikele õiglust ning juhatas rahvale mõeldud mänge ja turniire. [[1159]]. aasta mais alustas ta ühendatud kristliku armee eesotsas teed [[Edessa]] suunas, ent loobus kampaaniast pärast seda, kui Süüria valitseja Nur ad-Din vabastas 6000 kristlasest sõjavangi, kes olid eelnevalt teise ristisõja käigus vangi langenud.<ref name=":3" /><ref name=":6" /><ref name=":7" /> Vaatamata kampaania hiilgavale lõpule väidavad tänapäeva ajaloolased, et keiser saavutas palju vähem, kui oli soovinud impeeriumi taastamiseks teha. Olles seniste jõupingutustega rahul, suundus Manuel I tagasi Konstantinoopolisse. Tagasiteel üllatasid keisri vägesid türklased. Siiski saavutasi bütsantslased täieliku võidu, suunates vaenlase armeed oma tahte järgi ning tekitades neile suuri kaotusi. Järgmisel aastal lõi keiser türklased [[Isauria|Isauriast]] välja.<ref name=":17">{{Raamatuviide|autor=Paparrigopoulos, C.; Karolidis, P.|pealkiri=History of the Hellenic Nation|aasta=1925|koht=Ateena|kirjastus=Eleftheroudakis|keel=kreeka|köide=Dd}}</ref> Üldiselt oli keisril tolal türklastega soojad suhted. [[1161]].–[[1162]]. aastal külastas Konstantinoopolit isegi sultan Kilidž Arslan ja veetis seal kaheksa päeva. Talle korraldati niivõrd hiilgav vastuvõtt, et rabatud sultan polevat isegi söandanud istuda keisri kõrvale. Kõrge külalise auks korraldati turniire, pidustusi, näidislahinguid koos "kreeka tule" demonstreerimisega ja ta puistati üle kingitustega. Sama hiilgava vastuvõtu osaliseks sai [[1171]]. aastal ka Jeruusalemma kuningas. Kusjuures niisuguseid vastuvõtte ei korraldatud kaugeltki puhtast külalislahkusest, pigem taheti potentsiaalsetele vaenlastele näidata keisririigi vägevust ja sundida neid seeläbi kuulekusele.<ref name=":0" /> == Sõjad Balkanil == [[Fail:Hyperryron-Manuel I-sb1965.jpg|pisi|Manuel I välja antud Bütsantsi kuldmünt ''hyperpyron.'' Ühel mündi poolel (vasakpoolne pilt) on kujutatud Kristus, teisel pool Manuel I Komnenos]] Keisririigi põhjaiiril tegi Manuel I tõsised jõupingutusi, et säilitada keiser [[Basileios II]] ajast (v. [[976]]–[[1025]]) püsinud vallutusi. Balkani naabrid hoidisid keisri tähelepanu tema põhieesmärgist – normannide allutamisest. Suhted serblaste ja ungarlastega olid püsinud head [[1129]]. aastast, seetõtttu tuli ka serblaste ülestõus ootamatusena. [[Serbia suurvürstkond|Raška]] serblased tungisid Sitsiilia kuninga [[Roger II]] õhutusel [[1149]]. aastal Bütsantsi.<ref name=":13" /> Manuel sundis mässumeelsed serblased ja nende juhi Uroš II vasallsõltuvusse ([[1150]]–[[1152]])<ref>{{Raamatuviide|autor=Curta, Florin|pealkiri=Southeastern Europe in the Middle Ages, 500–1250|aasta=2006|koht=Cambridge|kirjastus=Cambridge University Press|keel=inglise|artikkel=Chronology|isbn=978-0-521-81539-0}}</ref>. Seejärel tegi ta korduvaid rünnakuid ungarlaste vastu, mille eesmärgiks oli annekteerida nende ala [[Sava jõgi|Sava jõe]] ääres. Sõdades ajavahemikes [[1152]]–[[1153]] ja [[1163]]–[[1168]] juhtis Manuel oma väed ungarlaste aladele ning pidev rüüstamine tõi riigile suure sõjasaagi. [[1167]]. aastal saatis keiser Andronikos Kontostephanose juhtimisel 15 000 meest ungarlaste vastu.<ref name=":9" /> Sirmiumi lahingus saavutati otsustav võit ning [[Ungari kuningriik|Ungari kuningriigiga]] sõlmiti soodne rahuleping, millega [[Srem]], [[Bosnia]] ja [[Dalmaatsia]] loovutati keisririigile. [[1168]]. aastaks oli peaaegu kogu [[Aadria meri|Aadria mere]] idarannik Bütsantsi käes.<ref name=":14">{{Raamatuviide|autor=Sedlar, Jean W.|pealkiri=East Central Europe in the Middle Ages, 1000–1500|aasta=1994|kirjastus=University of Washington Press|artikkel=Foreign Affairs|isbn=0-295-97290-4}}</ref> Keisririik tegi ka diplomaatilisi pingutusi [[Ungari kuningriik|Ungari]] täielikuks annekteerimiseks. Ungari troonipärija [[Béla III|Béla]], tolal valitsenud kuninga [[István III]] noorem vend, saadeti [[Konstantinoopol|Konstantinoopolisse]], et saada haridust keiserlikus õukonnas. Manuel plaanis [[Béla III|Béla]] panna paari oma tütre Mariaga ning teha noormehest enda järeltulija. Sellega oleks ta kindlustanud Ungari uniooni impeeriumiga. Õukonnas võttis [[Béla III|Béla]] endale nimeks Alexios ning sai tiitli ''despot'', mida varem anti vaid keisritele. Kaks ettearvamatut sündmust muutsid Manueli plaane. [[1169]]. aastal sündis keisrile [[Alexios II Komnenos|poeg]], mis jättis Béla automaatselt troonipärimisest ilma. Bütsants ei loobunud siiski Ungarilt võetud Horvaatia aladest. Teiseks suri [[1172]]. aastal lastetult Ungari kuningas István ning Béla suundus tagasi koju, et võtta troon. Enne Konstantinoopolist lahkumist vandus ta Manuelile pühalikult, et "peab alati silmas keisri ja roomlaste huve". Béla III pidas oma sõna: Manuel I eluajal ei nõudnud ta Horvaatia alasid tagasi, mis liideti alles hiljem taas Ungariga.<ref name=":14" /> == Suhted Kiievi-Venega == Manuel püüdis Vene vürstiriike tõmmata enda Ungari ja vähesel määral ka normannidevastasesse diplomaatiasse. See jagas vürstiriigid Bütsantsi pooldajateks ja vastasteks. [[1140. aastad|1140]]. aastate lõpus võistlesid kolm vürsti ülimuslikkuse pärast Vene aladel: [[Kiievi vürstiriik|Kiievi]] vürst [[Izjaslav Mstõslavõtš|Izjaslav II Mstõslavõtš]], kes oli suguluses Ungari kuninga [[Géza II]]-ga ning oli seetõttu Bütsants-vastane; [[Vladimiri-Suzdali vürstiriik|Suzdali]] vürst [[Juri Dolgoruki]], kes oli Manueli liitlane; [[Galiitsia vürstiriik|Galiitsia]] vürst Vladimirko, keda on kirjeldatud keisri vasallina. Galiitsia asus Ungarist põhjas ja kirdes ning oli seetõttu oluline Bütsantsi-Ungari konfliktis. Olukord muutus pärast Izjaslavi ja Vladimirko surma, misjärel vürst Juri, Manueli liitlane võttis üle [[Kiievi vürstiriik|Kiievi]] ja [[Jaroslavli vürstiriik|Jaroslavi]] juhtimise. Galiitsia uus juht [[Jaroslav Osmomõsl]] võttis aga Ungari-meelse hoiaku.<ref name=":15">{{Raamatuviide|autor=Obolensky, Dimitri|pealkiri=The Byzantine Commonwealth: Eastern Europe 500–1453.|aasta=1971|koht=London|kirjastus=Weidenfeld and Nicolson|isbn=1-84212-019-0}}</ref> [[Fail:Byzantium1173.JPG|pisi|Bütsants pärast võitu Ungari üle 1170. aastate alguses]] Ajavahemikus [[1164]]–[[1165]] põgenes Manueli nõbu ja tulevane keiser [[Andronikos I Komnenos|Andronikos]] vangistusest Bütsantsist. Ta suundus Galiitsiasse vürst Jaroslavi õukonda. Olukord, kus Andronikos võis konkureerida Bütsantsi troonile ning mida toetasid nii Galiitsia kui ka Ungari, tekitas Bütsantsis muret ja enneolematut diplomaatilist võitlust. [[1165]]. aastal andis Manuel nõole amnestia ning kutsus ta tagasi Konstantinoopolisse. Kievisse, mida toona juhtis vürst [[Rostislav Mstislavitš|Rostislav]], saadeti diplomaatiline saatkond, kes veensid vürstiriiki sõlmima soodsat lepingut ning toetama keisririiki abivägedega. Galiitsia vürst Jaroslav meelitati samuti loobuma sidemetest Ungariga ning naasma täielikult keisririigi koosseisu. [[1200. aastad|1200]]. aastate lõpus olid Galiitsia vürstid hindamatud abilised Bütsantsile, tõrjudes impeeriumi vaenlasi eemale, toona olid nendeks [[polovetsid]]. <ref name=":15" /> Suhete taastamine Galiitsiaga muutus Manueile kohe kasulikuks, sest [[1166]]. aastal saatis ta kaks armeed Ungarit ründama, mis kujunes tohutuks ungarlaste pihtide vahele võtmiseks. Üks armee ületas [[Alam-Doonau madalik|Valahhia tasandiku]] ja sisenes Ungarisse [[Transilvaania Alpid|Transilvaania alpide]] (Lõuna-Karpaadid) kaudu. Samal ajal läks teine armee ringiga läbi Galiitsia ning ületasid galiitslaste abiga [[Karpaadid|Karpaatia mäed]]. Kuna ungarlased olid koondanud enamuse oma vägedest Sirmiumi ja Belgradi rindele, kus nad võitlesid esimese armeega, siis tabas neid bütsantslaste rünnak Galiitsiast ootamatult. Selle tulemusena laastas Bütsantsi armee Ungari Transilvaania provintsi täielikult.<ref name=":26">{{Raamatuviide|autor=Angold, Michael|pealkiri=The Byzantine Empire, 1025–1204|aasta=1997|kirjastus=Longman|isbn=0-582-29468-1|keel=inglise}}</ref> == Sissetung Egiptusse == === Liit Jeruusalemma kuningriigiga === [[Fail:Maria Comnena and Amalric I of Jerusalem.jpg|pisi|Amaury I ja Maria Komnene abiellumine 1167. aastal Tüüroses (William Tüürose "Historiast", maalitud Pariisis umbes 1295–1300)]] Kontroll [[Egiptus|Egiptuse]] üle oli [[Jeruusalemma kuningriik|Jeruusalemma kuningriigi]] kümnendeid vana unistus. Kuningas [[Amaury I]] vajas kõike võimalikku sõjalist abi, mida ta suutis koguda, et kampaania teoks teha. [[1165]]. aastal saatis kuningas saadikud Bütsantsi õukonda, et arutada abieluliitu (Manuel oli juba abiellunud [[1161]]. aastal Amaury nõu Antiookia Mariaga).<ref name=":3" /> Kuningas oli lahutanud oma senise abielu ning kahe aasta pärast abiellus ta Manueli venna [[Andronikos I Komnenos|Andronikose]] lapselapse Maria Komnenega. Ametlik liit sõlmiti [[1168]]. aastal, millega valitsejad leppisid kokku Egiptuse vallutamises ja jagamises. Kusjuures Bütsants pidi saama rannikualad ja Jeruusalemm sisemaad. [[1169]]. aastal saatsid liitlased oma väed Egiptusse. [[Ashkelon|Ashkelonis]] ühinesid Amaury väega Bütsantsi maavägi ning laevastik, mis koosnes 20 suurest sõjalaevast, 150 kaleerist ja 60 transpordialusest. Neid vägesid juhtis ''megas doux'' Andronikos Kontostephanos.<ref name=":3" /><ref>{{Raamatuviide|autor=Phillips, J.|pealkiri=The Fourth Crusade and the Sack of Constantinople|aasta=2005|kirjastus=Penguin Books|isbn=978-0143035909|keel=inglise}}</ref> William Tüürosest, kes oli liitu sõlmimise aruteludes osaline, oli eriti vaimustatud suurtest transpordilaevadest, mida kasutati ratsaväe transpordiks.<ref name=":10" /> Kuigi see Bütsantsi otsus rünnata enda riigi keskusest nii kauget ala võib tunduda ebatavaline (viimati proovis keisririik midagi sarnast üle 120 aasta tagasi, kui prooviti vallutada Sitsiiliast), saab seda selgitada Manuel I välispoliitikaga, mille eesmärgiks oli kasutada ladinlasi, et tagada impeeriumi püsimajäämine. Suurema geopoliitilise pildi vaatamine viiski bütsantslased Vahemere kagurannikule. Usuti, et kontroll Egiptuse üle saab otsustavaks teguriks kristlaste riikide ja islamimaailma vahel. Sai selgeks, et raskustes olev [[Fatimiidide kalifaat|Fatamiidide kalifaat]] oli ristisõdijate riikide püsimajäämise võti. Kristlaste üritus sattus ohtu, kui Egiptus väljus oma isolatsioonist ning ühendas jõud moslemitega [[Nūr ad-Dīn|Nur ad-Dini]] (Seldžukkide impeeriumi Süüria provintsi juht) juhtimisel.<ref name=":3" /> Edukas invasioon Egiptusse oleks Bütsantsile toonud mitmeid eeliseid tulevikus. Egiptus oli rikas provints ning oli olnud Bütsantsi keisririigi viljaait enne, kui 7. sajandil araablased piirkonna endale vallutasid. Tulud, mida Egiptuse vallutamine oleks toonud, oleksid olnud märkimisväärsed isegi siis, kui neid oleks pidanud jagama ristisõdijate riikidega. Lisaks sellele, et Manuel soovis Jeruusalemma tähelepanu Antiookialt eemale hoida, nägi ta ühistes sõjakäikudes võimalust hoida Amauryd Bütsantsist sõltuvana ning keisririik sai ka ise osa territoriaalsetest võitudest.<ref name=":3" /> === Kampaania läbikukkumine === [[Fail:BN MS FR 2628 Folio205 Amalric and Manuel.png|pisi|Manuel I ja Amaury saadikud – ristisõdijate saabumine Pelusiumi (Tüürose Williami käsikirjad "Historia" ja "Old French Continuation", maalitud 13. sajandil Iisrealis Aakeris)]] Ühendatud väed alustasid [[27. oktoober|27. oktoobril]] [[1169]] [[Damietta]] sadamalinna piiramist, mis kujunes ebaõnnestunuks, sest liitlased ei suutnud täielikult koostööd teha<ref>{{Raamatuviide|autor=Rogers, Randal|pealkiri=Latin Siege Warfare in the Twelfth Century|aasta=1997|kirjastus=Oxford University Press|keel=inglise|isbn=0-19-820689-5|artikkel=The Capture of the Palestinian Coast}}</ref>. Bütsantsi vägede sõnul venitas Amaury operatsiooniga seni, kuni bütsantslastel toiduvarud lõppema hakkasid, sest ta ei soovinud kasmit jagada. Kui söök hakkas otsa saama, alustasid kuninga väed rünnakut, ent katkestasid selle peagi, sest asusid piirajatega läbi rääkima. Tüürose Williami sõnul polnud ka kreeklased laitmatud.<ref name=":10" /> Vihmade saabudes suundusid mõlemad armeed koju. Tagasiteel kaotas Bütsants tormides poole oma laevastikust.<ref name=":16" /> Hoolimata halvasti lõppenud kampaaniast, unistas Jeruusalemma kuningas edasi Egiptuse vallutamisest ning hoidis häid suhteid Bütsantsiga. Ta lootis korraldada veel ühte operatsiooni, mis kunagi teoks ei saanud.<ref name=":16" /> [[1171]]. aastal, pärast Egiptuse langemist [[Saladin|Saladinile]], läks Amaury isiklikult [[Konstantinoopol]]isse. Keiser korraldas kuningale suure tseremoniaalse vastuvõtu, mis avaldas Amaury'le austust, ent rõhutas ka tema alluvust keisrile. Ülejäänud Amaury valitsusaja oli Jeruusalemm Bütsantsi satelliitriik. Manuel tegutses aga pühapaikade kaitsjana ninf saavutas üha suuremat mõju kuningriigis.<ref name=":3" /><ref>{{Raamatuviide|autor=Mayer, Hans|pealkiri=The New Cambridge Medieval History, Volume 4, c.1024–c.1198, Part 1|koht=Cambridge|kirjastus=Cambridge University Press|lehekülg=644–674|isbn=9781139054027|keel=inglise|artikkel=The Latin East, 1098–1205|toimetaja=David; Riley-Smith, Jonathan}}</ref> [[1177]]. aastal saatis keiser 150t laevast koosneva laevastiku teele Egiptust vallutama, ent pöördus [[Akko]] (linn tänapäeva Põhja-Iisraelis) juures tagasi, sest Flandria krahv Phillip ja paljud teised Jeruusalemma aadlikud keeldusid teda abistamast.<ref name=":27">{{Raamatuviide|autor=Harris, Jonathan|pealkiri=Byzantium and the Crusades|aasta=2014|koht=Bloomsbury|trükk=2|isbn=978-1-78093-767-0|keel=inglise}}</ref> == Kilidž Arslan II ja türklased-seldžukid == [[Fail:Crusades surprised by turks.jpg|pisi|Gustave Doré pilt, mis kujutab türklaste varitsust Myriokephaloni kurus. See lahing purustas Manueli lootused vallutada Konya. ]] 1160.–1170. aastad olid Manueli valitsemisaja hiilgusajad ja paistis, et kõik on läinud tema poolt kavandatud plaanide j'rgi. Ristisõdalased õnnestus üle kavaldada, ladinlaste riigid Idamaadel olid jälle Bütsantsist sõltuvad, Armeenia ja ulatuslikud piirkonnad Balkanil taas keisririigi mõjusfääris. Mõnele teistsuguse iseloomuga ja vähem sõjakale keisrile oleks ehk nendest võiduloorberitest täielikult piisanud, kuid Manueli süda ihkas veelgi suuremaid võite. Keiser tahtis korda saata midagi sellist, millega ta oleks saanud demonstreerida peamiselt just nimelt Läänele Rooma keisririigi tõelist vägevust. Ning selleks otsustas Manuel täita püha kohustuse – puhastada tee [[Jeruusalemm]]a peale, näidates nii kogu kristlikule maailmale oma jõudu.<ref name=":0" /> Mitmete kampaaniate tulemusena ajavahemikus [[1158]]–[[1162]] [[Rumi seldžukkide sultanaat|Rumi sultanaadi]] vastu, saavutas Bütsants soodsa rahulepingu. Kokkuleppe järgi pidid mitmed piiriäärsed alad, sealhulgas Sivase linn, minema teatud rahasumma eest Bütsantsile. Lisaks sundis leping sultan [[Kilij Arslan II|Kilidž Arslan II]] tunnustama Manueli ülemuslikkust.<ref name=":20" /><ref>{{Raamatuviide|autor=Heath, Ian|pealkiri=Byzantine Armies 1118–1461 AD (Illustrated by Angus McBride)|aasta=1995|kirjastus=Osprey Publishing|isbn=1-85532-347-8|keel=inglise}}</ref> Sultan kasutas rahu keisririigiga ning Süüria juhi [[Nūr ad-Dīn|Nur ad-Din Zangi]] surmast [[1174]]. aastal tekkinud võimuvaakumit ära kasutada ning saatis danishmendi türklased Anatooliast välja. Kui sultan keeldus danishmendidelt võetud alasid ettenähtult Bütsantsile üle andmast, otsustas Manuel I seldžukkidega lõplikult arved klaarida.<ref name=":17" /><ref name=":8" /><ref name=":20" /> Ettevalmistused suureks sõjakäiguks türklaste vastu algasid [[1176]]. aastal. Kui sultan sai neist teada, püüdis ta kõikide vahenditega keelitada keisrit oma ideest loobuma, pakkudes Bütsantsile ka erakordselt soodsat lepingut. Kuid sõjapidamise kasuks otsustanud keiser lükkas kõik moslemite ettepanekud tagasi.<ref name=":0" /> Keiser koondas kogu oma väe kokku.<ref name=":20" /> Impeeriumi strateegia nägi ette korralikku ettevalmistust Dorylaioni ja Sublaeumi baasides ning seejärel võimalikult kiiret rünnakut Konya vastu.<ref name=":9" /> Esialgse plaani järgi pidid väed alustama liikumist kevadel, enne suvist palavust, kuid serblaste ja ungarlaste abivägede saabumine venis ja kampaania algus lükkus ikkagi edasi ebasoodsale suvisele ajale.<ref name=":0" /> Sõjateele asudes oli Manuel veendunud, et ainuüksi tema sõjaväe suurus paneb türklased värisema. Lisaks kinnitas keisri arvates türklaste hirmulolekut ka asjaolu, et sultan saatis, nüüd juba keisri laagrisse, veel kord saadikud rahuettepanekuga. Kogenud väepealikud soovitasid need pakkumised vastu võtta, kuid sõjakale Manuelile olid hoopis rohkem meeltmööda vastupidised nõuanded, millistest polnud ka puudu. Manueli lähikonnas teati suurepäraselt, kuivõrd kõrgelt keiser hindab isiklikku vaprust, ning sellega silma paista lootvad uljaspead nõudsid sõjategevuse kohest alustamist. Ja kuidas saigi rüütlihingega keiser eelseisvast "turniirist" loobuda, kui selle läbiviimiseks olid nii ulatuslikud ettevalmistused juba tehtud.<ref name=":0" /> Manueli armee, mis koosnes 35 000 mehest, oli küll suur, ent kohmakas. Kirjas, mille keiser saatis Inglismaa kuningas [[Henry II]]-le, on märgitud, et sõdurite kolonn venis lausa 16 kilomeetri pikkuseks<ref name=":18" />. Manuel marssis [[Konya]] vastu läbi Laodicea, Colossae, Lampe, Kelainai, Choma ja Antiookia.<ref name=":6" /><ref name=":7" /><ref name=":3" /> Teekonnal, mis viis läbi mägise ala, ei võtnud bütsantslased kasutusele mingeid ettevaatusabinõusid ning keiser, olles kindel oma üleolekus ja tõlgendades sultani rahuettepanekuid argusena, ei saatnud välja isegi luuresalka. Bütsantslaste hoolimatus muutus niivõrd kõikehõlmavaks, et sisenedes [[1176]]. aasta [[17. september|17. septembril]] kitsasse mäekurru Myriokephaloni juures ei jäetud maha isegi suurt voori, venitades nii sõjaväe mitme kilomeetri pikkuseks ussiks. Kui kolonni pea ulatus lõpuks mägede vahelt välja, ründasid vaenlased ootamatult. See toimus hetkel, kui kitsas mäekurus olid üheaegselt peajõud, kaardivägi, voor, sõjamasinad – seega loendamatu hulk relvastatud ja relvastamata inimesi. Eest oli Manueli sõjavägi väljapääsust ära lõigatud, tagumised, mõistmata mis toimub, aga pressisid peale, kuhjates mägede vahele kümneid tuhandeid inimesi. Mingigi läbimõeldud kaitse organiseerimine osutus sellises olukorras võimatuks – seda enam, et türklased puistasid varjupaikadest keisri sõjaväe nooltega üle. Ja ka põgeneda polnud võimalik.<ref name=":0" /> Türklased aga seadsid oma põhieesmärgi varustuse ründamisele.<ref name=":3" /> Selle kohta, mis nüüd järgnes, on öeldud, et "kreeklasi hävitati nagu lambakarja". Õhtuks olevat langenud ka enamjagu keisri lipukandjatest ja ihukaitsjatest ning et Manuelil polnud enam kuidagi võimalik juhina mõjutada lahingu käiku, astus ta võitlusse tavalise ratsanikuna. Üsna pea olevat ainuüksi tema kilbis turritanud rohkem kui kolmkümmend vaenlase noolt ja kätte oli talle jäänud murdunud oda, pähe vajunud kiiver aga varjas kogu vaatevälja. Kuid ka sellisena tundis üks türgi sõjamees keisri lahingumöllus ära. Ta haaras Manueli hobuse valjaist ja valmistus juba keisrit vangistama, kui sai murdunud odaga sellise löögi, et kukkus surnuna maha ning ühel appi rutanud sõdalasel õnnestus talutada oma keiser eelvägede kindlustatud laagrini. Jõudes omade juurde, kummardus hingetu keiser oja kohale, et kustutada piinavat janu, kuid pärast esimesi lonkse hakkas tal paha. Vesi oli bütsantslaste verest punane. Seda nähes puhkes keiser nutma, needes hirmsat päeva, millal ta oli sunnitud jooma kristlaste verd. Üks sõjamees aga olevat selle peale teatanud, et keiser joob roomlaste verd juba kaua ja on laastanud neid oma lakkamatute sõdadega – nüüd on siis saabunud kättemaks.<ref name=":0" /> Selle päeva üleelamised olid viinud kogu keisri energia ja vapruse ning ta nõudis enesele hobust, et sündmuspaigast põgeneda. Kui keisri argpükslik kavatsus sai laagris teatavaks, reageeriti sellele varjamatu sõimu ja ähvardustega, mis lõpuks sundisid Manueli meelt muutma ja jääma vägede juurde. Sõjameeste pahameelest võib aru saada – jäädi ju mägedevahelisel lõksu keisri otsesel süül. Kuid ka sellises olukorras leidus neid, kes keisri käitumist ülistasid. Nii on imetlusega kirjeldatud sedagi, kuidas suurt hulka türklasi kohanud keiser oli julgenud üksinda põgeneda, kartmata seejuures kogu nende noolte, mõõkade ja odade hulka.<ref name=":0" /> Täielikust hävingust Myriokephaloni all päästis bütsantslasi vaid sõjameeste poolt üles näidatud vaprus ning see, et nende eelvägi suutis rünnakust pääseda. Lisaks olid ka türklaste jõud otsakorral ning nende liitlased turkmeenid eelistasid osaleda pigem sõjasaagi jagamises kui edasises sõjategevuses. Nii saatiski sultan järgmisel päeval keisri laagrisse saadikud koos kingitustega ja samas kirjutati alla rahuleping, mille tingimused olid Bütsantsile suhteliselt soodsad – keiser pidi loobuma vaid paarist kindlusest. Mõned ajaloolased on pidanud sultani sammu põhjendamatuks ja arusaamatuks ning nad on otsinud sellele mingit salapärast seletust. Kuid tegelik põhjus võib olla ka lihtsam: türklaste väed ja ressursid olid ammendunud, aastaid tagasi toimunud sultani visiit Konstantinoopolisse aga oli talle demonstreerinud keisririigi vägevust. Nii et võib olla Manuel ei kulutanudki omal ajal asjata raha, kui üritas sultanit hiilguse ja vagevusega rabada.<ref name=":0" /> Kuna bütsantslaste piiramisvarustus oli hävitatud ning türklaste varitsus oli jätnud keisri sõdalastele mentaalselt tugeva jälje, polnud rünnak Konyale enam kuidagi mõeldav<ref name=":10" />. Kolmandal päeval pärast lahingu lõppu alustasid bütsantslased taganemist ning nende silmadele avanes õudustäratav pilt. Türklased olid vahepeal koristanud oma hukkunud ja lahinguvälja katsid vaid arvukad bütsantslaste laibad.<ref name=":0" /> See kaotus oli häbiväärne nii keisrile isiklikult kui ka tema riigile.[[1176]]. aasta Myriokephaloni lahingut on võrreldud [[Romanos IV Diogenes|Romanos IV Diogenese]] hävinguga [[1071]]. aastal [[Manzikerti lahing|Mantzikerti]] juures. Mantzikerti on nimetatud surmahoobiks Bütsantsi ülemvõimule Väike-Aasias, ent toona keelduti seda tunnistamast. Kaotus Myriokephaloni all aga pani i-le punkti. On isegi öeldud, et see lahing otsustas Ida saatuse.<ref name=":0" /> [[Komnenosed]] olid kõvasti töötanud selle nimel, et taastada 105 aastat tagasi [[Manzikerti lahing|Manzikerti lahingus]] kaotatud reputatsiooni. Tema liigse enesekindluse tõttu nägi maailm, et Bütsants ei suuda eelnevast edust hoolimata seldžukke hävitada. Mõningate hinnangute kohaselt muutis see kaotus Manueli roomlaste keisrist kreeklaste kuningaks.<ref name=":21">{{Raamatuviide|autor=Nicol, Donald M.|pealkiri=Byzantium and Venice: A Study in Diplomatic and Cultural Relations|aasta=1988|koht=Cambridge|kirjastus=Cambridge University Press|keel=inglise|isbn=0-521-34157-4|artikkel=The Parting of the Ways}}</ref> Kuigi Myriokephaloni lahingut on kujutatud sageli kui katastroofi, kus terve Bütsantsi armee hävitati, ei olnud kaotus tegelikult liiga suure hinnaga, ega kahandanud oluliselt impeeriumi armeed.<ref name=":21" /> Suuremaid kaotusi kandis armee parem tiib, mis koosnes peamiselt Antiookia Baldwini (frangi rüütel) liitlasvägedest, ja armee varustus, mis oli türklaste põhisihtmärk.<ref name=":9" /><ref name=":17" /> Bütsantsi n-ö põlisvägi taastati kiiresti ning juba järgmisel aastal alistasid bütsantslased teatud türklaste üksused. Keiser saatis Johannes Komnenos Vatatzese türklaste sissetungi peatama. Vatatzes ei piirdunud pealinnast teele asunud vägedega, vaid kogus tee peal lisajõude. Vatatzes tabas türklased varitsedes, kui nad ületasid [[Meander|Meanderi]] jõge. Järgenud Hyelioni ja Leimecheiri lahingut purustasid edukalt türklased kui võitlusvõimelise üksuse. See näitab, et keisririigi armee püsis tugevana ja Väike-Aasia lääneosa kaitse oli jätkuvalt edukas.<ref name=":9" /> Pärast neid kahte võitu juhtis keiser ise väikest väegruppi, et tõrjuda türklased Panasiumist (tänapäeva [[Kütahya|Kütahyast]] lõunas) välja<ref name=":19" />. [[1178]]. aastal aga taganes Bütsantsi armee pärast kohtumist seldžukkide väega Charaxi (tänapäeva Hereke) all. See võimaldas türklastel röövida palju kariloomi. [[1179]]. aastal piirasid türklased sisse Claudiopolise [[Bitüünia|Bitüünias]] ning Manuel pidi juhtima väikest ratsaväge linna päästmiseks. Isegi [[1180]]. aastal saavutasid bütsantslased võidu türklaste üle.<ref name=":13" /> Bütsantsi allikate sõnul kaotas keiser nii Myriokephaloni lahingu ajal kui ka pärast oma julguse, kõikudes enesepettuse ja enesealanaduse äärmuste vahel.<ref name=":3" /> Tüürose Williami sõnul polnud valitseja pärast seda enam kunagi endine.<ref name=":10" /> Ränk kaotus murdis Manueli täielikult, tema endisest energiast ja jõust polnud jälgegi järele jäänud. Kõik tema unistused olid ühe hetkega olematusse haihtunud ja ta lakkas täielikult tundmast huvi poliitika vastu. Nüüdsest sai keisri põhiliseks harrastuseks astroloogia, millele ta pühendas kogu oma aja. Ta tegeles astroloogiliste arvutustega niivõrd tõsiselt, et kui ta oli kord välja rehkendanud peatselt toimuva kahe tähe kokkupõrke, käskis ta koguni tõsta palee aknad eest, vältimaks nende purunemist suure paugu ajal.<ref name=":0" /> Pidev sõdimine jättis keisri elujõule tõsiseid mõjusid. Tema tervis halvenes ja [[1180]]. aastal langes ta palavikku. Kuid tasakaal türklaste ja bütsantslaste vahel hakkas nihkuma ning Manuel ei rünnanud neid enam kunagi. Tulevikus liikusid türklased aina enam läände, kaugemale Bütsantsi aladele.<ref name=":13" /> == Kiriklikud lahkhelid == [[Fail:Johnchrysostom.jpg|pisi|Bütsantsi mosaiik Johannes Chrysostomosest [[Hagia Sophia|Hagia Sophias]] (9.–10. sajand). [[1156]].–[[1157]]. aasta vaidlus puudutas Johannese [[Armulaua sakrament|armulaua liturgiat]]: "Sina oled see, kes ohverdab ja keda ohverdatakse ja kes võtab vastu" tõlgendamist]] Manueli valitsusajal toimus kolm suurt teoloogilist [[Disputatsioon|dispuuti]]. Aastatel [[1156]]–[[1157]] tõstatati küsimus, kas [[Kristus]] ohverdas end maailma pattude eest vaid Isale ja [[Püha Vaim|Püha Vaimule]] või ka Logosele (st iseendale)<ref name=":22">{{Raamatuviide|autor=Kurtz, Johann Heinrich|pealkiri=History of the Christian Church to the Reformation|aasta=1860|kirjastus=T. & T. Clark|isbn=0-548-06187-4|keel=inglise|artikkel=Dogmatic Controversies, 12th and 14th Centuries}}</ref>. Lõpuks võttis [[1157]]. aastal Konstantinoopolis peetud kirikukogu vastu kompromisliku sõnastuse, et Kristus tegi kahekordse ohverduse [[Kolmainsus|pühale Kolmainsusele,]] kuigi Antiookia patriarh Soterichos Panteugenos jäi eriarvamusele.<ref name=":13" /> Kümme aastat hiljem tekkis vaidlus selle üle, kas Kristuse ütlus "Minu isa on suurem kui mina", viitas tema jumalikule loomusele, inimloomusele või nende kahe ühendile<ref name=":22" />. Bütsantsi diplomaat Demetrius Lampest, kes oli äsja naasnud Läänest, naeruvääristas sealset tõlgendust, et Kristus on inimlikkuse poolest oma isast madalam, ent jumalikkuse poolest võrdne. Keiser seevastu aga, pidades ilmselt silmas võimalikku kirikute liitu, leidis, et seisukohal on jumet. [[2. märts|2. märtsil]] [[1166]]. aastal kokku kutsutud kirikukogul saavutas ta võidu. Teda toetas ka patriarh [[Lukas Chrysoberges]]<ref name=":13" /> ja hiljem patriarh [[Michael III Anchialos]]. Nendelt, kes ei nõustunud kirikukogu otsustega, konfiskeeriti vara ning nad saadeti pagendusse. Seisukoha juhtiv teisitimõtleja oli Manueli vennapoeg Alexios Kontostephanos.<ref name=":3" /> Kolmas vaidlus tekkis [[1180]]. aastal, kui Manuel vaidlustas pühaliku lahtiütlemise vormi, mida nõuti islamisse pöördunutelt. Üks kõige silmatorkavamaid [[Anateem|anateeme]] selles lahtiütlemises oli see, mis oli suunatud Muhamedi ja islamistide kummardatud jumala vastu:<ref name=":23">{{Raamatuviide|autor=Hanson, Graig L.|pealkiri=Medieval Christian Perceptions of Islam: A Book of Essays edited by|aasta=2003|kirjastus=Routledge|toimetaja=John Tolan|isbn=0-415-92892-3|keel=inglise|artikkel=Manuel I Komnenos and the "God of Muhammad": A Study in Byzantine Ecclesiastical Politics}}</ref> {{Tsitaat2|Ja enne kõiki panen ma kirikuvande alla Muhamedi jumala, kelle kohta ta [Muhamed] ütleb: "Ta on ainuüksi Jumal, Jumal, kes on tehtud tahkest, vasaraga löödud metallist; Ta ei sigita, ega ole sigitanud, ega ole kedagi tema sarnast.}} Keiser käskis selle [[Anateem|anateemi]] kustutada kiriku [[Katehhees|katehheetilistest]] tekstidest, mis kutsus esile nii patriarhi kui ka piiskoppide ägeda vastuseisu.<ref name=":23" /> == Rüütlilood == Manuel I Komnenos esindas uut tüüpi valitsejat, kes oli mõjutatud lääne ristisõdijatest. Ta korraldas rüütliturniire ja osales isegi neis, mis oli bütsantslaste jaoks ebatavaline ja ebamugav vaatepilt. Keiser oli heas füüsilises vormis ning see põhjustas oma aja Bütsantsi allikates tema vapruse ülepaisutamist. Rüütliromaanide eeskujul või lausa koopiana ilmusid jutustused, mille kohaselt oli keisri jõud nii suur, et Antiookia Raymond ei suutnud keisri relvi käsitseda. Ühel kuulsal turniiril olevat Manuel sisenenud võitlusse keevalise ratsu seljas ning kukutanud kaks kõige kangemat itaalia rüütlit. Ühel päeval olevat keiser tapnud omal käel 40 türklast ja ühes lahingus ungarlaste vastu olevat keiser varastanud vaenlase lipu ning ületanud üksinda silla, mis eraldas vaenlast omadest. Teisel korral olevat Manuel lõiganud end läbi 500 türklasest koosnenud eskadrilli, ilma et oleks saanud haavata. Ta oli eelnevalt metsa varitsuse paigutanud ja teda saatis ainult tema vend ja Alexios Axouch.<ref name=":2" /><ref name=":17" /> == Perekond == [[Fail:Manuel1 Marie.jpg|pisi|Antiookia Maria Manuel I Komnenosega]] Keiser Manuel I Komnenosel oli kaks naist. Saksa kuninga [[Konrad III (Saksa kuningas)|Konrad III]] tütre '''Sulzbachi Berthaga''' abiellus ta [[1146]]. aastal. Naine suri [[1159]]. aastal. Neil oli kaks last:<ref name=":24">{{Netiviide|autor=Garland, Lynda, Stone, Andrew|url=http://www.roman-emperors.org/bertha.htm|pealkiri=Bertha-Irene of Sulzbach, first wife of Manuel I Comnenus|väljaanne=Online Encyclopedia of Roman Emperors|vaadatud=05.02.2007}}</ref> # '''Maria Komnene''' ([[1152]]–[[1182]]), kes oli abielus Montferrati markii poja Renieriga<ref name=":24" />, kes nimetati hiljem ümber bütsantsipärasemalt Johanneseks<ref>{{Raamatuviide|autor=Robert of Torigni|pealkiri=Chronicle|aasta=1844|lehekülg=528}}</ref> # '''Anna Komnene''' ([[1154]]–[[1158]])<ref name=":24" /> [[1161]]. aastal abiellus Manuel Antiookia vürsti Raymondi tütre '''Antiookia Mariaga''' (hüüdnimi ''Xene''). Paaril oli üks poeg:<ref name=":25">{{Raamatuviide|autor=Varzos, Konstantinos|pealkiri=Η Γενεαλογία των Κομνηνών [The Genealogy of the Komnenoi] (PDF)|aasta=1984|koht=Thessaloniki|kirjastus=Bütsantsi uuringute keskus, Thessaloniki ülikool|keel=kreeka|köide=A|url=https://www.kbe.auth.gr/sites/default/files/bkm20a1.pdf}}</ref> # '''[[Alexios II Komnenos]]''' ([[1169]]–[[1183]]), kellest sai keiser [[1180]]. aastal<ref name=":25" /> Keisril oli ka vallaslapsi. '''Theodora Vatatzinaga''': # '''Alexios Komnenos''' (sündis [[1160. aastad|1160]]. aastate alguses), keda tunnustati ametlikult keisri pojana ning ta sai endale tiitli ''sebastokrator''. Ta oli lühikest aega ([[1183]]–[[1184]]) abielus oma onu [[Andronikos I Komnenos|Andronikose]] vallastütre Eirene Komnenega. Seejärel lasi tema äi tal silmad välja torgata. Ta elas vähemalt [[1191]]. aastani.<ref>{{Raamatuviide|autor=Každan, Alexander P.; Epstein, Ann Wharton|pealkiri=Change in Byzantine Culture in the Eleventh and Twelfth Centuries|aasta=1990|kirjastus=University of California Press|artikkel=Popular and Aristocratic Popular Trends|keel=inglise|isbn=0-520-06962-5}}</ref> Johannes Dukas Komnenose naise '''Maria Taronitissaga''' oli tal üks poeg: # '''Alexios Komnenos''' (hüüdnimega ''pinkernes'', st veinivalaja), kes põgenes [[Konstantinoopol|Konstantinoopolist]] [[1184]]. aastal. Temast sai võtmetegelane normannide [[Thessaloníki|Thessalonica]] ivasioonis ja piiramises [[1185]]. aastal. Teiste armukestega: # Nimetu tütar. Arvatakse, et ta sündis 1150. aastate kandis ning abiellus Theodoros Maurozomesega enne [[1170]]. aastat. Tema poeg oli Manuel Maurozomes, kelle tütar abiellus [[Rumi seldžukkide sultanaat|Rumi sultani]] [[Kaykhusraw I]]-ga ning nende järeltulijad valitsesid sultanaati aastatel [[1220]]–[[1246]].<ref>{{Raamatuviide|autor=Brand, Charles M.|pealkiri=Dumbarton Oaks Papers|aasta=1989|koht=Dumbarton Oaks|kirjastus=Trustees for Harvard University|lehekülg=1-25|keel=ibnglise|artikkel=The Turkish Element in Byzantium, Eleventh-Twelfth Centurie|trükk=43|url=https://www.jstor.org/stable/1291603?origin=crossref}}</ref> # Teine nimetu tütar, kes sündis umbes [[1155]]. aastal. Tema lapselaps oli ametnik ja autor Demetrios Tornikes.<ref name=":25" /> == Surm == Pärast Myriokephaloni lahingut kaotas Manuel huvi poliitika vastu. Tema ükskõiksus reaalse maailma vastu oli kindlaks märgiks, et talle polnud enam antud palju eluaega. Keiser Manuel I Komnenos suri [[24. september|24. septembril]] [[1180]]<ref name=":0" />, olles just tähistanud oma poja [[Alexios II Komnenos|Alexios]] kihlumist [[Prantsusmaa kuningas|Pratsusmaa kuninga]] tütrega.<ref name=":29">{{Raamatuviide|autor=Magdalino, Paul|pealkiri=The Oxford History of Byzantium By Cyril A. Mango|aasta=2002|kirjastus=Oxford University Press|keel=inglise|artikkel=The Medieval Empire (780–1204)|isbn=0-19-814098-3}}</ref> Manuel sängitati oma [[Johannes II Komnenos|isa]] kõrvale Pantokratori kloostrisse [[Konstantinoopol|Konstantinoopolis]].<ref>{{Raamatuviide|autor=Melvani, N.|pealkiri=Byzantine and Modern Greek Studies|aasta=2018|lehekülg=237-260|artikkel=The tombs of the Palaiologan emperors}}</ref> On öeldud, et suhteliselt varajane surm (umbes 62-aastaselt) säästis Manueli tema poliitika kurbade tagajärgede nägemisest<ref name=":0" />. Keisriks sai Manueli poeg [[Alexios II Komnenos]], kes päris oma eelkäijate, [[Alexios I Komnenos|Alexios I]], [[Johannes II Komnenos|Johannes II]] ja Manuel I diplomaatia ja sõdade tulemusena tugeva, majanduslikult jõuka ja turvaliste piiridega riigi. Alexios II oli aga troonile saades vaid 11-aastane, kuid riik vajas selel hetkel tugevat juhti. See asjaolu viis peagi riigipöördeni, mis paiskas impeeriumi võimuvõitlustesse. See omakorda muutis riigi olukorra täbaraks.<ref name=":29" /> == Hinnangud Manuel I valitsusajale == === Välispoliitika ja sõjad === Noore mehena oli keiser Manuel otsustanud taastada jõuga Bütsantsi ülevmõim Vahemere maades. Kui ta [[1180]]. aastal suri, oli möödunud 37 aastat sellest, kui Manueli isa [[Johannes II Komnenos|Johannes II]] ta [[1143]]. aastal [[Kiliikia|Kiliikas]] keisriks kuulutas. Nende aastatega oli Manuel I sõdinud oma naabritega igas impeeriumi nurgas. Manueli isa [[Johannes II Komnenos|Johannes II]] ja vanaisa [[Alexios I Komnenos|Alexios I]] olid töötanud kannatlikult selle nimel, et heastada [[Manzikerti lahing|Manzikerti]] kaotusese järel saadud kahjusid. Nende jõupingutuste tulemusena päris Manuel riigi, mis oli viimaste sajandite tugevaimas seisus. Selge on see, et Manuel kasutas neid eeliseid täiel määral, ent raske on öelda kui palju ta neile juurde lisas ning kas ta kasutas neid parimal viisil ära.<ref name=":3" /> Manuel I tõestas ennast energilise keisrina, kes nägi võimalusi kõikjal ja kelle optimistlik maailmavaade oli kujundanud ka tema välispoliitikat. Oma sõjalisest võimekusest hoolimata saavutas keiser oma eesmärgi – impeeriumi taastamine – saavutamiseks vähe. Mõned ajaloolased on tema eesmärke hinnanud ebarealistlikeks, tuues näiteks tema Egiptuse ekspeditsiooni. Tema suurim sõjaline kampaania [[Rumi seldžukkide sultanaat|Rumi sultani]] pealinna [[Konya]] vastu lõppes alandava kaotusega. Samuti ebaõnnestus ta enda suurimas diplomaatilises katses liita katoliku ja õigeusu kirikud. Ajaloolase Mark. C. Bartusise sõnul püüdis Manuel (ja ka tema isa) taastada rahvuslikku armeed, kuid tema reformid ebaõnnestusid, mida tõestas ka lüüasaamine Myriokephaloni all. Ajaloolase [[Edward Gibbon|Edward Gibboni]] sõnul ei andnud Manueli võidud mingeid püsivaid või kasulikke vallutusi. Gibbon on öelnud:<ref name=":2" /> {{Tsitaat2|Manueli iseloomu kõige erilisem joon on kontrast töökuse ja laiskuse, sitkuse ja naiselikkuse vahel. Sõjas tundus ta rahust mitte midagi teadvat, rahus tundus ta võimetu sõdima.}} === Sisepoliitika === Ajaloolane ja Manueli kaasaegne ametnik Niketas Choniates kritiseeris keisrit maksude tõstmise eest ja osutas sellele ajale kui liigsete maksude perioodile. Ajaloolase hinnangul kulutati inimeste arvelt saadud raha pillavalt. Nii Bütsantsi, ladina kui ka idamaised allikad viitavad sellele, et keiser kulutas oma vahendeid rikkalikult ega säästnud ühes valdkonnas, et arendada teist.<ref name=":17" /> Kokku ei hoitud ei sõjaväes, mereväes, diplomaatias, tseremooniates, ega ka paleede eitamises. Märkimisväärne osa kuludest oli puhas kahju impeeriumile, näiteks Itaaliasse ja ristisõdijate riikidesse kuhjatud toetused ning [[1155]].–[[1156]]., [[1169]]. ja [[1176]].aasta sõjakäikudele kulutatud summad.<ref name=":3" /><ref>{{Raamatuviide|autor=Choniates, Nicetas|pealkiri=O City of Byzantium, Annals of Niketas Choniatēs. Translated by Harry J. Magoulias|aasta=1984|koht=Detroit|kirjastus=Wayne State University Press|isbn=0-8143-1764-2|keel=inglise}}</ref> Nende probleemide kõrval oli ka mõningane edu, eriti Balkanil, kus sõjalised võidud tagasid julgeoleku selle piirkonna elanikele. Kui tema plaan vallutada Egiptus oleks teoks saanud, oleks riik saanud endale väga produktiivsed põllumaad ja olulised kaubanduskeskused, mis oleks omakorda kasu toonud iigi elanikkonnale. Siiski tõi sõda Ungariga riigi koosseisu rikkaliku põllumajanduspiirkonna – [[Dalmaatsia]], ning [[Doonau]] kaubandusteed Ungarist Musta mereni. Ungari sõjast sai riik endale ka palju tööjõudu orjade näol ning hulganisti kariloomi.<ref name=":3" /> Samuti korjati pärast [[1167]]. aasta<ref name=":26" /> lahingut ungarlaste laipadelt riigi sõjaväele tohutul hulgal relvi<ref name=":1" />. Isegi kaotatud ja kahjumlikest sõdadest saadi saagina palju kariloomi.<ref name=":3" /> Eelnev võimaldas lääneprovintsidel jätkata majanduslikku õitsengut, mis oli alanud [[Alexios I Komnenos|Alexios I]] ajal ning kestis sajandi lõpuni. Arvatakse, et 12. sajandi Bütsants oli rikkaim ja jõukaim kui kunagi varem pärast pärslaste sissetungi [[Herakleios|Herakleiose]] valitsusajal, umbes 500 aastat tagasi. Palju on tõendeid uute ehitiste ja kirikute kohta ka kaugemates piirkondades, mis tõestab, et rikkus oli laialt levinud. Kaubandus õitses täiel määral. Konstantinoopoli elanike arv oli Manueli valitsusajal umbes pool kuni miljon elanikku, mis tegi sellest Euroopa suurima linna. Manueli suurim sissetulekuallikas oli ''kommerkion.'' See oli [[Konstantinoopol]]i ekspordile ja impordile kehtestatud tollimaks, mis kogus päevas umbes 20 000 ''hyperpyrat'' (Bütsantsi keskaegne maksevahend, mis võeti kasutusele [[solidus]]e asemel).<ref name=":27" /> Sellel perioodil laienes impeeriumi pealinn jõudsalt. Itaalia kaupmeeste ja ristisõdijate teekond läbi Konstantinoopoli suurendas linna tähtsust maailmalinnana. Veneetslased, genovalased ja teised avasid Egeuse mere sadamad kaubandusele, tuues kaupa Fatamiidide Egiptusest ja ristisõdijate riikidest Konstantinoopolisse, kus toimus kauplemine Läänega.<ref name=":28">{{Raamatuviide|autor=Day, Gerald. W.|pealkiri=The Journal of Economic History|aasta=1977|lehekülg=289-301|artikkel=Manuel and the Genoese: A Reappraisal of Byzantine Commercial Policy in the Late Twelfth Century|url=https://www.cambridge.org/core/journals/journal-of-economic-history/article/abs/manuel-and-the-genoese-a-reappraisal-of-byzantine-commercial-policy-in-the-late-twelfth-century/0664F8BE634CDEDD203B8FEBD6A28AE0}}</ref> Need kaupmehed hoidsid elus Kreeka ja Makedoonia linnade ja Kreeka saarte kaubandust ning lõid agraarmajanduse kõrvale uusi valdavaid rikkuse allikaid<ref name=":3" />. Thessalonikis, impeeriumi teises linnas, toimus iga aasta kuulus suvelaat, mis tõi linna kauplejaid üle Balkani ja kaugemaltki. [[Kórinthos|Korinthose]] siiditootmine hoidis sealse majanduse õitsvana. Kõik see tõestab [[Komnenoste dünastia]] keisrite edus ''Pax Byzantina'' (Bütsantsi rahu) kindlustamisel nendel riigi tuumikaladel.<ref name=":26" /> === Pärand === [[Fail:Bütsants 1180.png|pisi|420x420px|[[Bütsants|Bütsantsi keisririik]] Manuel I valitsusaja lõpus, umbes [[1180]]. aastal]] Õukonna retoorikute hinnangul oli Manuel I Komnenos "jumalik keiser". Põlvkond pärast tema surma, viitas Choniates talle kui "kõige õnnistatum keisrite seas" ning sajand hiljem kirjeldas Johannes Stavrakios teda kui "suurepärane heades tegudes". Johannes Phokas, sõdur, kes võitles Manueli armees, ütles tema kohta mõned aastad pärast surma, et keiser oli "maailma päästja" ja suursugune keiser.<ref name=":27" /> Prantsusmaal, taalias ja ristisõdijate riikides mäletati teda kui kõige võimsamat valitsejat maailmas<ref name=":13" />. Üks genova analüütik märkis, et "Jumaliku mäluga Manuel oli kõige õnnistatum Konstantinoopoli keiser surmaga ... kandis kogu kristlus suurt hävingut ja kahju"<ref name=":28" />. William Tüürosest ütles Manueli kohta nii: "Tark ja diskreetne, suure hiilgusega prints, kes on igati kiitmist väärt", "võrreldamatu energiaga ning suure hingega mees", kelle "mälestust hoitakse alati õnnistuses". Clari Robert kiiris Manueli kui "õige väärt mees, [...] ja rikkaim kõigist kunagi elanud kristastest."<ref>{{Raamatuviide|autor=Robert Clarist|pealkiri=Account of the Fourth Crusade|aasta=umbes 1208|url=https://web.archive.org/web/20050213114657/http://www.deremilitari.org/resources/sources/clari1.htm}}</ref> Keiser Manueli mõju ristisõdijate riikidele on näha siiani [[Petlemm|Petlemma]] Kristuse sünni kirikus. 1160. aastatel rekonstrueeriti kiriku pikihoone uuesti ning seal on näha mosaiike kujutamas kiriku nõukogusid.<ref>{{Raamatuviide|autor=Zeitler, Barbara|pealkiri=The Art Bulletin|aasta=1994|lehekülg=680–694|keel=inglise|artikkel=Cross-cultural Interpretations of Imagery in the Middle Ages|url=https://www.jstor.org/stable/3046063?origin=crossref}}</ref> Keiser oli selle töö üks patroonidest. Kiriku lõunaseinal on kreekekeelne kiri "praeguse töö lõpetas munk, maali- ja mosaiigikunstnik Ephraim suure keisri manuel Porphyrogennetos Komnenose ning suure Jeruusalemma kuninga Aumary valitsemise ajal". Asjaolu, et Manueli nimi esikohale pandi, oli sümboolne avalik tunnustus keisri ülemvõimule kristliku maailma juhina. Manueli roll õigeusu kristlaste ja üldiselt kristlike pühapaikade kaistjana ilmneb ka tema katsetes kindlustada tema õigusi [[Püha maa|Püha Maa]] üle. Keiser osales veel paljude Pühal maal asunud basiilikate ja kreeka kloostrite, sealhulgas Jeruusalemma Püha Haua kiriku ehitamisel ja kaunistamisel, kus tema pingutuste tõttu lubati Bütsantsi vaimulikel iga päev õigeusu liturgiat läbi viia. Kõik see tugevdas tema positsiooni ristisõdijate riikide ülemvalitsejana. Manuel I oli ka viimane Bütsantsi keiser, kes oma sõjalise ja diplomaatilise edu tõttu Balkanil võis end nimetada "Dalmaatsia, Bosnia, Horvaatia, Serbia, Bulgaaria ja Ungari valitsejaks".<ref name=":14" /> Manuel I Komnenosest jäi maha tugev ning õitsva majandusega impeerium, mille ülesehitamisega olid algust teinud juba tema vanaisa [[Alexios I Komnenos|Alexios I]] ja isa [[Johannes II Komnenos|Johannes II]], ent oli ka tõsiseid probleeme. Pärast Manueli surma sattus riigi stabiilsus ohtu. Impeerium vajas tugevat juhti, ent uueks keisriks sai alaealine [[Alexios II Komnenos|Alexios II]] ning tema regendivalitsus oli väga ebapopulaarne. Impeeriumi vanad vaenlased, türklased ja normannid ootasid sobivat juhust, et Bütsantsi rünnata. Manueli surmaks olid riigi suhted isegi vana lääneliitlase [[Veneetsia vabariik|Veneetsiaga]] halvad. Riik vajas kaitsjat välisohtude eest. Manueli poeg ei püsinud kaua troonil ning peagi võttis riigipöördes võimu Manueli nõbu [[Andronikos I Komnenos|Andronikos Komnenos]]. See viis aga riigi pikaks ajaks võimuvõitlustesse<ref name=":29" />{{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Johannes II Komnenos]]|järgnev=[[Alexios II]]|aeg=[[1143]]–[[1180]]|nimi=[[Bütsantsi keisrite loend|Bütsantsi keiser]]}} {{lõpp}} == Vaata ka == * [[Johannes II Komnenos]] * [[Alexios II|Alexios II Komnenos]] * [[Bütsants]] * [[Bütsantsi ajalugu]] * [[Bütsantsi keisrite loend]] == Viited == <references /> [[Kategooria:Bütsantsi keisrid]] [[Kategooria:Surnud 1180]] 6iedx9fqiomji61zof6jn6hp5d5eapq 6168943 6168939 2022-07-28T02:19:39Z Magog the Ogre 33590 English -> Estonian map wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2022|kuu=juuli}} {{Infokast ametiisik | manusta = | nimi = Manuel I Komnenos | amet = [[Bütsantsi keiser]] | ametiajalõpp = 24. september [[1180]] | ametiajaalgus = aprill [[1143]] | eelmine = [[Johannes II Komnenos]] | järgmine = [[Alexios II]] | sünniaeg = [[1118]] | surmaaeg = september [[1180]] | abikaasa = Bertha; [[Antiookia Maria]] | vanemad = [[Johannes II Komnenos]] ja [[Ungari Irene]] | pildi nimi = Manuel I Comnenus.jpg }} '''Manuel I Komnenos''' (Μανουήλ Α' Κομνηνός; [[28. november]] [[1118]] – [[24. september]] [[1180]]) oli [[Bütsants|Bütsantsi]] [[Bütsantsi keiser|keiser]] alates [[1143]]. aastast kuni oma surmani. Tema valitsusaeg oli Komnenoste restauratsiooni viimane õitseng, mille käigus impeerium oli taastanud oma majandusliku ja sõjalise võimsuse ning nautinud kultuuri elavnemist. Manuel I oli '''Porphyrogennetos''' ehk purpuris sündinud. Manuel I soovis agaralt taastada impeeriumi ajaloolist hiilgust ja Vahemere superriigi staatust, mistõttu järgis keiser energeetilist ja ambitsioonikat välispoliitikat. Ta sõlmis liite paavst [[Hadrianus IV]] ja esiletõusva läänega. Ta ründas normannide [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiilia kuningriiki]], kuigi edutult. Ta oli viimane Bütsantsi keiser, kes üritas taasvallutada läänepoolseid Vahemere-äärseid alasid. Keiser suutis ka hästi toime tulla [[Teine ristisõda|teise ristisõja]] ristisõdijatega, kelle tee viis läbi impeeriumi ning millest võinuks kujuneda suur oht riigile. Keiser muutis ristisõdijate riigid oma protektoraatidest. Moslemite edusammud Pühal Maal, viisid Bütsantsi ja [[Jeruusalemma kuningriik|Jeruusalemma kuningriigi]] koostööle, ühislet võeti ette ka rünnak [[Fatimiidide kalifaat|Fatamiidide kalifaadi]] vastu. Manuel I korraldas ümber ka Balkani poliitilise kaardi. [[Ungari kuningriik]] sattus Bütsantsi [[hegemoonia]] alla. Keiser korraldas agressiivseid kampaaniand oma naabrite vastu nii idas kui läänes. Manuel I valitsusaja lõpul seadis tema vallutused idas ohtu tõsine lüüasaamine Myriokephaloni lahingus, mille põhjuseks oli tema ülbus rünnata seldžukkide hästi kaitstud laagrit. Kuigi bütsantslased toibusid ja Manuel sõlmis soodsa rahu sultan [[Kilij Arslan II|Kilidž Arslan II]]-ga, osutus Myriokephaloni lahing impeeriumi viimaseks ebaõnnestunud katseks Anatoolia sisemaa türklaste käest tagasi saada. Manuel I hüüdnimi oli ''ho Megas'' (ὁ Μέγας, "Suur"). Ta suutis teda teeninud inimestes tekitada tingimusteta lojaalsuse. Tema sekretär Johannes Kinnamos on kirjutanud ajalooteoses tema arvele kõik voorused ning keiser on muudetud suisa kangelaseks. Manuel, keda mõjutasid kokkupuuted lääne ristisõdijatega, kutsuti mõnel pool lääneski "Konstantinoopoli kõige õnnistatumat keisrit." Tänapäeva ajaloolased on tema suhtes kriitilisemad. Tema suur võim tulenes tõenäoliselt mitte tema, vaid Komnenoste dünastia omadest saavutustest. Lisaks järeldatakse, et kuna Manuel I valitsemise järel sattus Bütsants katastroofilisse langusse, tuleb otsida ka vastavaid põhjuseid Manueli valitsemisajast. == Trooniletõus == [[Fail:BN MS FR 2628 Folio134 Comnenus.png|pisi|[[Johannes II Komnenos|Johannes II Komnenose]] surm ning Manuel I Komnenose kroonimine (William Tyre'i käsikiri "''Historia'' and ''Old French Continuation",'' maalitud [[Akko|Akkos]], Iisrealis 13. sajandil)]] Manueli sündis [[28. november|28. novembril]] [[1118]]. aastal. Tema isa oli [[Johannes II Komnenos]] ning ema oli Ungari printsess Irene. Tema emapoolne vanaisa oli [[Ladislas Püha]]. Manuel oli keisrliku paari neljas poeg, mistõttu tundus väga ebatõenäoline, et temast võiks saada valitseja. Keiser [[Johannes II Komnenos|Johannes II]] suri [[8. aprill|8. aprillil]] [[1143]]. aastal. Selleks hetkeks olid keisri kaks vanemat poega, Alexios ja Andronikos juba surnud. Vanuselt järgmist poega Isaaki aga ei olnud keisri arvates õnnistatud riigi juhtimiseks vajalike oskustega ning ta määras oma järeltulijaks noorima poja Manueli.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Vseviov, David|pealkiri=Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris|aasta=2004|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst|lehekülg=367-379}}</ref> Manuel avaldas oma isale muljet oma südikuse ja meelekindlusega [[1140]]. aasta [[Niksar|Neocaesarea]] (tänapäeva Niksar) piiramises türklaste vastu, mis siiski ebaõnnestus. [[1143]]. aastal sai Johannes II sõjakampaania ajal jahil haavata ning haav nakatus. Oma surivoodil kinnitas keiser Manueli eelistamist Isaakile troonipärimises. Lisaks juba mainitud headele omadustele nimetas Johannes II ka Manueli oskust nõuandeid kuulata, samas kui Isaak oli kergesti ärrituv ja väga uhke.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Kinnamos, Johannes|pealkiri=Deeds of John and Manuel Comnenus (inglise keelde tõlkinud Charles M. Brand)|aasta=1976|kirjastus=Columbia University Press}}</ref> Pärast Johannese surma kuulutas armee Manueli [[Konstantinoopol|Konstantinoopolist]] kaugel [[Kiliikia|Kiliikias]] keisriks. Seega oli esmaseks ülesandeks kindlustada uue keisri võim pealinnas, kuhu ta plaanis naasta nii kiiresti, kui võimalik. Seal aga oli Manuelil kaks ohtlikku rivaali: vanem vend Isaak, kes ei tahtnud kuidagi leppida isa otsusega jätta ta võimust ilma, ja tema nimekainmust onu Isaak. Lisaks andis pealinnas viibimine neile kahele mitugi eelist. Konstantinoopolis oli mõjuvõimas õukond ja seal asus ka riigikassa.<ref name=":0" /> Samas tuli uuel keisril hoolt kanda ka isa matuste eest ning traditsiooni kohaselt tuli tal alustada ka kloostri ehitust isa surmapaika. Manuel tegutses otsustavalt ning saatis ''[[Mégas doméstikos|megas domestikos]]'' (vägede ülemjuhataja) [[Johannes Axouch]]i ees pealinna käsuga arreteerida kõige olulisem rivaal – vanem vend Isaak. Ta elas [[Konstantinoopoli suur palee|suures palees]], kus tal oli ligipääs riigikassale ja valitseja ametimärkidele. Manueli kasuks mängis asjaolu, et Axouch saabus Konstantinoopolisse enne, kui uudis Johannes II surmast sinna oli jõudnud.<ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Gibbon, Edward|pealkiri=The History of the Decline and Fall of the Roman Empire (Volume III)|aasta=1995|kirjastus=Penguin Classics|lehekülg=72|isbn=0-14-043395-3|keel=inglise|artikkel=XLVIII: The Decline and Fall|köide=III}}</ref> Axouch võttis Manueli venna ja onu valve alla, lubas vaimulikele palgatõusu, mi kallutas kõhelnud patriarhigi Manueli poolele<ref name=":0" /> ning tagas igati linna lojaalsuse uuele keisrile. Manuel jõudis pealinna [[1143]]. aasta augustis ning patriarh [[Michael II Kourkouas]] ta keisriks kroonis. Mõne päeva pärast, kui Manueli positsiooni enam miski ei ohustanud, vabastati rivaalid vahi alt.<ref name=":2" /> Vastne keiser andis seejärel käsu jagada igale Konstantinoopoli peremehele 2 kuldraha ning Bütsantsi kirikule 200 naela kulda (lisaks iga aasta 200 hõberaha).<ref name=":5">{{Raamatuviide|autor=Norwich, John J|pealkiri=Byzantium: The Decline and Fall|aasta=1995|isbn=0-679-41650-1|keel=inglise}}</ref> Impeerium, mille Manuel päris oli palju stabiilsemas seisus kui sajand varem. [[11. sajand|11. sajandi]] lõpus oli keisririik seisnud silmitsi märkimisväärse sõjalise ja poliitilise langusega, ent Manueli vanaisa [[Alexios I Komnenos|Alexios I]] ja isa [[Johannes II Komnenos|Johannes II]] olid selle languse peatanud ning isegi riigi tõusuteele juhtinud. Siiski tuli riigil ka edaspidi hakkama saada hirmuäratavate katsumustega. 11. sajandi lõpus olid Sitsiilia normannid ajanud bütsantslased Itaaliast välja. Türklased-seldžukid olid teinud sama Kesk-Anatoolias. [[Levant|Levantis]] esitasid keisririigile uusi väljakutseid ristisõdijate riigid. Manuel I Komnenost ootasid veelgi hirmutavamad katsumused kui tema eelkäijaid.<ref>{{Raamatuviide|pealkiri=Papyros-Larousse-Britannica (Volume XIII)|aasta=2006|keel=kreeka|isbn=960-8322-84-7|köide=XIII|artikkel=Byzantium}}</ref> == Välimus ja iseloom == Kaasaegsed kirjutavad, et Manuel Komnenos oli väga ilus mees. Tal olid, nagu kõikidel Komnenostel, heledad juuksed, mis tõid veelgi esile keisri erakordselt tumeda naha. Omal ajal, kui Johannes läks veneetslastega tülli, kasutasid veneetslased Manueli silmatorkavat välimust keisri perekonna naeruvääristamiseks. Nimelt riietasid nad ühe mustanahalise poisi keisri rõivastesse.<ref name=":0" /> Keiser oli vägilase kasvu ning täiuslikku pilti rikkus vaid tema suhteliselt halb kehahoiak. Manuel oli ka väga hea ratsutaja, tema kohta on öeldud, et ta meenutas pigem Lääne rüütlit kui Bütsantsi valitsejat, ning võibki öelda, et keisri sümpaatiad olid pööratud Läände. Keisrile meeldisid peod, turniirid, muusika ja ta oli tunnustatud gurmaan. Nii olevat ta jätnud teda vähe tundvatele inimestele kergemeelse elupõletaja mulje. Kuid väliselt lihtsameelne ja lõbus keiser oli tegelikult vägagi haritud. Näiteks oli ta tunnustatud asjatundjaks teoloogia küsimustes ja võttis meeleldi osa usuteemalistest dispuutidest. Manuel on kirjutanud traktaadi astroloogiast ja veel oli ta päris hästi kursis arstiteadusega. Ka keisri õukond paistis silma suure hulga haritud inimestega. Kuid kõigist kiiduväärsetest omadustest kõige tähelepanuväärsem oli vaprus, kusjuures seesama ääretu vaprus asetas ta korduvalt täbarasse ja eluohtlikku situatsiooni. Veel isa valitsemise ajal, [[1139]]. aastal, tormas ta keisriga kooskõlastamata lahingusse, põhjustades suure segaduse, mis sundis bütsantslasi lõppkokkuvõttes taganema. Selle teo eest sai ta isa käsul pikalt tseremoonitsemata lihtsalt keretäie. Sõjaka ja hulljulge Manueli kohta ongi öeldud, et ta käsitses oda paremini, kui juhtis sõjaväge. Keiser paistis silma ka erakordse jõu poolest. Rüütliturniiril Antiookias olevat ta löönud oma vastase sadulast sellise hooga, et lennates paiskas see omakorda sadulast järgmise rüütli. Ühe lahingu käigus türklastega aga olevat ta haaranud vaenlaste vibulaskjal juustest ja tirinud ta oma laagrisse. Seejuures toitis Manueli sõjalist vaprust suur unistus ta tahtis taastada Rooma impeeriumi kogu kunagises hiilguses. Kuid selle unistuse juures jai ta küllaltki kainelt mõtlevaks ja ettevaatlikuks diplomaadiks.<ref name=":0" /> == Valitsemine == === Sõjavägi === Manueli välispoliitika oligi üldiselt väga agressiivne. Ta nagu oleks tahtnud mõõga abil tõestada kõigile keisririigi vägevust. Kuid Manueli peamised reformid olid suunatud sõjaväe tugevdamisele. Seejuures olid kõik tema eeskujud Läänes ning üleüldse pidas ta Läänt Bütsantsist etemaks peaaegu kõigis eluvaldkondades. Seega võiks Manuelist isegi tinglikult lugeda [[Peeter I]] eelkäijaks, kes nägi samuti riigi moderniseerimisel ainsa eeskujuna Läänt. Võrreldes Bütsantsi ja Lääne sõjamehi, nimetas keiser esimesi "savipottideks" ja teisi "raudpottideks". Millised neist aga peavad löökidele paremini vastu, on kõigile selge. Nendeks "raudpottideks" olid rüütlid – ning keiser hakkas ümber kujundama ja relvastama oma sõjaväge Lääne rüütliväe eeskujul. Teine Manueli poolt ellu kutsutud muudatus puudutas sõjaväe ülalpidamise korda – see koorem veeretati nüüd riigilt otseselt kodanike õlule. Nii tähendas näiteks riigilt maa saamine ühtlasi ka kindla arvu sõjameeste ülalpidamise kohustust. Kuid vaatamata sellele muudatusele jäi Bütsantsi sõjavägi valdavalt palgaarmeeks. Milline aga oli selle armee võitlusvõime, selle kohta annavad allikad vasturääkivaid andmeid. Manuel I valitsemise ajal Konstantinoopolit külastanud juudi rännumees Benjamin kirjutas: "Sõjaks türklastega värbasid nad inimesi erinevate rahvaste seast, kuna neil endil sõjaline vaprus puudus. Ja üldse sarnanevad nad naistega, kelle loomuses puudub sõjaline alge." Teine keisri kaasaegne, Estafius oli aga vastupidisel seisukohal. Ta teatas: "Kes veel on osanud sellise kunstiga purustada ühte vaenlast teise abil. Samal ajal, kui meie naudime vaikust ja rahu. Üks hävitab teist, aga meie laulame rahu hümne. Ja need, kes on tulnud keisri teenistusse, on eelistanud head halvemale. Ja kuna nii on meie teenistusse tulnud palju meie endisi vaenlasi, siis keisril on õnnestunud pookida nende metsikuse külge meie pehmus ja saada selle tulemusel seesugune vili, mis võis sündida vaid Jumala aias."<ref name=":0" /> Ainult sõjaväe reformimisest polnud kasu. Pöörates ennast täielikult Lääne suunas, jättis Manuel idapoliitika unarusse, see aga sai Bütsantsile mõne aja möödudes paljuski saatuslikuks.<ref name=":0" /> === Siseriiklikud reformid === Manueli välispoliitika oli karmikäeline ja agressivne, aga ka sisepoliitikas jätkas ta põhimõttekindlat joont. Näiteks keelas ta kloostritel endale maid juurde hankida. Kirikuringkondade vastuseisu murdmiseks aga vahetas keiser oma valitsemisaja esimese kümne aasta jooksul välja viis patriarhi.<ref name=":0" /> === Esimene katsumus – Antiookia vürst === Manueli esimene katsumus saabus [[1144]]. aastal, kui [[Antiookia vürstiriik|Antiookia]] vürst Raymond nõudis Bütsantsilt Kiliikia alade loovutamist vürstiriigile<ref name=":1" />. Manuel polnud siis veel ametlikult kroonitudki. Vürst arvas, et suudab Johannes Ii surma ära kasutada ja vabaneda Bütsantsi ülemvõimust. Vürst oli veendunud, et noor keiser on niivõrd hõivatud oma võimu kindlustamisega, et ei pööra tema iseseisvumissammudele mingit tähelepanu. Vähe sellest, ta sooritas isegi rüüsteretke keisririigi aladele. <ref name=":0" /> Hiljem samal aastal vallutasid islami džihaadi võitlejad [[Imad ad-Din Zengi]] juhtimisel [[Edessa krahvkond|Edessa krahvkonna]]. Vürst Raymond mõistis, et viivitamatu abi läänest ei tule kõne allagi. Kuna ohtlikud sündmused leidsid aset otse Antiookia idapiiril, tuli vürstil võtta ette alandav reis [[Konstantinoopol|Konstantinoopolisse]]. Oma uhkust alla neelates võttis Raymond ette tee põhja, et Manuel I-le alistuda ja kaitset paluda.<ref name=":1" /> Raymondil tuli pühalikult Johannes II haual andeks paluda<ref name=":0" />. Keiser andis talle, mida vürst küsis ning liit kahe riigi vahel oli tagatud. === Kampaania Konya vastu === [[1146]]. aastal kogus Manuel oma väed kokku Lopadioni (tänapäeva Loode-Türgis) sõjaväebaasi ning võttis ette karistusekspeditsiooni [[Rumi seldžukkide sultanaat|Rumi]] sultani Mas'udi vastu, ke oli korduvalt rikkunud impeeriumi piiri Lääne-Anatoolias ja Kiliikias. Bütsantsul polnud plaanis vallutada sultanaadi alasid, kuid keisririigi väed purustasid türklased Kara Hissari (bütsantsipäraselt Nicopolis) all. Seejärel ründas ning vallutas Bütsantsi armee kindlustatud Philomelioni linna, ning enne selle hävitamist evakueeriti kõik kristlastest elanikud. Edasi suundusid keisririigi väed Rumi pealinna [[Konya]] poole ning rüüstasid linnaäärsed alad, ent ei suutnud Konyat vallutada. Üheks Manueli motiiviks kampaania alustamisel oli soov näidata lääneriikidele oma toetust ristisõdade ideele. Ajaloolased on oletanud, et selle käiguga soovis keiser avaldada ka muljet ning näidata mõjuvõimu oma uuele pruudile. Kampaania käigus sai Manuel kirja Prantsusmaa kuningalt [[Louis VII]]-lt, kes teatas, et asub uue ristisõdijate armee etteotsa, eesmärgiga vabastada kristlaste riigid Lähis-Idas.<ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=Magdalino, Paul|pealkiri=The Empire of Manuel I Komnenos, 1143–1180|aasta=2002|koht=Cambridge|kirjastus=Cambridge University Press|isbn=0-521-52653-1|keel=inglise}}</ref> == Teine ristisõda == ''Vt lisaks:'' [[Teine ristisõda]] [[Fail:Lähis-Ida 1135.png|pisi|Ristisõdijae riigid [[1135]]. aastal. Lilla – Bütsants; kollane – Edessa krahvkond; sinine – Antiookia vürstiriik]]Otsus Teise ristisõja alustamiseks võeti Clairvaux' kloostri abti Bernardi õhutusel vastu [[1147]]. aasta [[15. juuni|15. juunil]] ning mõne aja möödudes asusid Saksa kuningas [[Konrad III (Saksa kuningas)|Konrad III]] ([[1137]]–[[1152]]) ja Prantsusmaa kuninga [[Louis VII]] ([[1137]]–[[1180]]) sõjamehed teele. Teated eelseisvast ristisõjast tegid Manueli väga murelikuks. Lähenev ristisõdalaste vägi ei kujutanud mitte ainult otsest ohtu Bütsantsile, vaid ähvardas ka rikkuda keisri kinnistunud vahekordi ladinlaste riikidega Idas. Esimese ristisõja tulemusel tekkinud sellised kristlaste valdused nagu [[Antiookia vürstiriik]] ja [[Jeruusalemma kuningriik]] olid tolleks ajaks muhameedliku maailma poolt sisse piiratud ja nende ainsaks piirkondlikuks liitlaseks sai olla Bütsants. See võimaldas keisririigil esitada neile oma tingimusi ja hoida neid sisulises sõltuvuses. Nüüd aga võisid kristlikust maailmast ära lõigatud valdused loota lähenevale ristiväele, mis tooks neile võimaluse vabaneda Bütsantsi tülikast eestkostest. Lisaks seadis eelseisev ristisõda ohtu ka Manueli ja Konradi liidu. Ülaltoodut arvestades polegi üllatav, et keisri üheks esimeseks reaktsiooniks teatele kavatsetavast ristisõjast oli käsk vaadata üle ja parandada [[Konstantinoopol|Konstantinoopoli]] müürid. Kuid hirm polnud kaugeltki ainsaks Manueli tegutsemise motiiviks. Eelseisev ristisõda võimaldas Bütsantsil alustada oma poliitilisi mänge ja üritada korrata [[Alexios I Komnenos|Alexios I]] omaaegseid edukaid kombinatsioone. Seda enam, et Manuel pidas ennast roomlaste keisrina kristliku maailma juhiks ja seega oli ta loomulikult kohustatud asuma uskumatutega võitlevate vägede etteotsa. Selleks pretensiooniks oli ka formaalne põhjus: Manuel oli kristliku maailma ainsaks keisriks, samas kui Konrad polnud Rooma paavsti poolt kroonitud ja tal polnud sellele tiitlile õigust.<ref name=":0" /> === Saksa ristisõdijate saabumine === [[Fail:Arrivée des croisés à Constantinople.jpg|pisi|Teise ristisõja sõjameeste saabumine Konstantinoopoli väravate ette. Jean Fouquet' maal "Arrivée des croisés à Constantinople", 1455–1460]] [[1147]]. aastal andis keiser ka formaalse loa ristisõdijatel läbida impeeriumi alasid. Toona oli ikka veel Bütsantsi õukonnas inimesi, kes mäletasid esimese ristisõja võitlejate marsi läbi riigi. Esimesest ristisõjast oli põhjalikult kirjutanud ka Manueli tädi [[Anna Komnene]].<ref>{{Raamatuviide|autor=Komnene, Anna; Sewter, E. R. A.|pealkiri=The Alexiad of Anna Comnena translated by Edgar Robert Ashton Sewter|aasta=1969|kirjastus=Penguin Classics|isbn=0-14-044215-4|keel=inglise|artikkel=XLVIII: The First Crusade}}</ref> Paljud bütsantslased kartsid läbi keisririigi marssivaid ristisõdijaid nende vandaalitsemiste ja varastamiste tõttu.<ref name=":1" /><ref name=":9" /> Konrad III armee sisenes esimesena [[1147]]. aasta suvel Bütsantsi ning seda on allikates rohkem esile tõstetud, mis viitab sellele, et nemad olid kahest armeest tülikamad<ref name=":1" />. Saksa vägede liikumine toimuski enam vähem selliselt, nagu keiser oli kartnud. Kuigi Bütsantsi puhul oli tegemist liitlase territooriumiga, käituti kohalike elanikega pigem nii, nagu oleksid need vaenlased. See sundis keisrit saatma välja mitu väesalka, mille ülesandeks oli rüütlite taltsutamine ja mingigi korra hoidmine. Lisaks sai Manuel olla sel moel kursis iga rüütliväe kavatsetava sammuga. Bütsantslased omalt poolt maksid ristisõdalastele samaga – röövides ja tappes purjus ning peavägedest maha jäänud sõdalasi. Sakslastele järgnenud prantslaste kirjelduse järgi olevat kogu teed ääristanud eelkäijate mahajäetud surnukehad.<ref name=":0" /> Teised Bütsantsi üksused koondati pealinna ning nad olid valmis koheselt reageerima igasugusele agressioonile. Kreeklaste ja frankide vahel esines siiski arvukalt vaenutsemisi, milles näib süü olevat mõlemal osapoolel. See tekitas omakorda pingeid keisri ja tema külaliste vahel. Manuel otsustas võtta kasutusele abinõud, mida tema vanaisa polnud teinud. Ta asus kindlustama pealinna müüre ning nõudis külaliste tagatisi oma territooriumide turvalisuse kohta. <ref name=":1" /><ref name=":9">{{Raamatuviide|autor=Birkenmeier, John W|pealkiri=The Campaigns of Manuel I Komnenos|aasta=2002|kirjastus=Brill Academic Publishers|isbn=90-04-11710-5|artikkel=The Development of the Komnenian Army: 1081–1180|keel=inglise}}</ref> Manuel ei jäänud siiski ülemäära lootma vaid parandatud ja kindlustatud Konstantinoopoli müüridele, vaid üritas igaks juhuks suunata Konrad II pealinnast mööda, kuid see "ebaviisakas" katse luhtus ja [[1147]]. aasta [[10. september|10. septembril]] jõudsid saksa ristisõdalased pealinna. Bütsantsi autorid kirjeldavad nende teekonda ja linna saabumist kui lakkamatut rüüstamise ja pummeldamise jada. Hoogu sattunud rüütlid polevat jätnud laastamata ka keisri suvepaleed. Kas kõik need kirjeldused vastavad ka täies ulatuses tõele, pole teada, kuid nad iseloomustavad hästi bütsantslaste üldist suhtumist oma Lääne liitlastesse.<ref name=":0" /> Kuna Manuelil ei õnnestunud suunata Konradi juhitud sakslasi Konstantinoopolist mööda, siis tegi ta nüüd kõik mis oskas, et keelitada neid võimalikult kiiresti teekonda jätkama – ise samal ajal muidugi suurt külalislahkust teeseldes. Keisril oli vaja saada sugulasest lahti enne prantslaste kohale jõudmist. Kui ühekaupa oli ta oma liitlasi võimeline kuidagimoodi kontrollima, siis koos ja ühise jõuna kujutasid nad keisririigile juba ületamatut ohtu. Lõpuks õnnestuski keisril oma plaan ellu viia ja toimetada sakslased väina teisele kaldale. Konradi ristisõdalaste vägi oli sõjaliselt organiseerimata ja tal puudus igasugune vajalik varustus pikaajalisemaks sõjategevuseks (toidumoona olid nad varunud vaid kaheksaks päevaks). Lõpptulemusena saidki sakslased Konya sultani ratsasalkadelt täielikult lüüa, ja oma töö tegid ka nälg ja haigused. Selle krahhi peamiseks süüdlaseks võibki ehk pidada just nimelt Manueli, ja on isegi väidetud, et saates Konradi rüütlid teele, oli tal eelnevalt sõlmitud türklastega salaliit.<ref name=":0" /> [[Fail:Image-Manuel-Pope.jpg|pisi|Manuel I Komnenose kiri paavst [[Eugenius III]]-le ristisõdade küsimuses (Konstantinoopol, 1146, Vatikani salaarhiiv): selle dokumendiga vastab keiser eelmisele paavsti kirjale, milles viimane palus Prantsusmaa kuningal [[Louis VII]]-l vabastada Püha Maa ja vallutada Edessa tagasi. Manuel vastab, et on nõus Prantsuse armeed vastu võtma ja seda toetama, kuid kurdab, et sai kirja Prantsusmaa kuninga saadikult, mitte paavsti saadetud suursaadikult<ref>{{Netiviide|url=https://web.archive.org/web/20070202070010/http://asv.vatican.va/en/doc/1146.htm|pealkiri=Letter by the Emperor Manuel I Komnenos To Pope Eugene III on the Issue of the Crusades|väljaanne=Vatican Secret Archives|aeg=02.02.2007|vaadatud=05.02.2007}}</ref>]] Siiski muutusid Manuel I ja [[Konrad III (Saksa kuningas)|Konrad III]] suhted pärast [[1147]]. aastat sõbralikemaks. [[1148]] otsustas Manuel kindlustada liitu Konradiga, kelle õe Sulzbachi Bertaga ta oli varem abiellunud. Keiser veenis kuningat uuendama nende liitu [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiila]] [[Roger II]] vastu. Manueli õnnetuseks suri Konrad III [[1152]]. aastal ning korduvatest katsetest hoolimata ei suutnud ta Konradi järglase [[Friedrich I Barbarossa|Friedrich I Bararossaga]] kokkuleppele jõuda.<ref name=":3" /> === Prantslaste saabumine === Konradist lahti saanud, asus keiser otsekohe lahendama "prantslaste probleemi". Prantsusmaa kuningat oli tal põhjust karta liitlastest sakslastest tunduvalt rohkem. Pealegi oli [[Louis VII]] astunud läbirääkimistesse Bütsantsi verivaenlase, Sitsiilia kuninga [[Roger II]]-ga. Seega pidi Manuel olema oma plaanide elluviimisel eriti ettevaatlik. Ta saatis Louis'le erakordselt sõbralikke kirju ja lubas prantslastel lahkesti igal pool kogu Bütsantsi aladel toidumoona osta. Samas aga anti Bütsantsi kohalikele võimukandjatele salajane korraldus, mis pidi muutma neile toidumoona kättesaamise võimalikult raskeks. Selle korralduse tulemusel olevat prantslastele jäänud mulje, et nad ei liigu mitte läbi jõuka ja küllusliku maa, vaid "läbi kõrbe, kus pole midagi". Kui bütsantslased soostusid neile midagi müüma, siis lasksid nad kogu söögikraami köitega müüridelt alla, hoides linnaväravad kiivalt lukus. Seega on täiesti selge, millises meeleolus jõudsid prantslased keisririigi pealinna lähistele ja milline viha neid valdas, kui nad leidsid ees [[Konstantinoopol|Konstantinoopoli]] suletud väravad. Lisaks hakkasid levima jutud, et Manuel on sõlminud liidu türklaste sultaniga. Seepeale hakkasid Louis' leeris kostma tõsised nõudmised maksta keisrile kõige selle eest kätte ja tungida Konstantinoopolisse jõuga. Prantslaste viha oli niivõrd suur, et nad ajuti isegi unustasid ristisõjakäigu peaeesmärgi ning paistis, et keisril ei õnnestugi neist lahti saada. Kuid Manuel suutis ka kujunenud kriitilises olukorras rüütlid üle kavaldada. Ta tegi õige panuse inimlikule kadedusele ning laskis levitada kuulujutte sakslaste äsjasest võidust Ikonioni (Konya) sultanaadi üle ja eelseisvast sõjasaagi jagamisest. Need teated sütitasid prantslastes saamahimu ja nüüd oli nende ainsaks sooviks mitte jääda hiljaks ja pääseda kohe väina teisele kaldale. Neil oli sellega niivõrd kiire, et Louis VII nõustus isegi vasalltõotuse andmisega keisrile. Väina teisel kaldal aga ei kohanud prantslased mitte võidukaid liitlasi-rivaale, vaid nende purustatud sõjaväe riismeid eesotsas haavatud [[Konrad III (Saksa kuningas)|Konrad III]] ja [[Švaabimaa hertsogkond|Švaabi]] [[Švaabimaa hertsog|hertsogi]] [[Friedrich I Barbarossa|Friedrichiga]] (hilisema Friedrich I Barbarossaga).<ref name=":0" /> [[Bosporus|Bosporuse]] teisel kaldal avanenud pilt süvendas veelgi rüütlite umbusku keisri vastu, kuid samas polnud ristisõdalastel teist valikut ja neil tuli leppida edasiliikumisel bütsantslastest teejuhtidega. Neile aga oli antud ülesanne juhatada ristiväge mööda kõige ohtlikumat marsruuti, mis tähendas ühtlasi ka lakkamatuid türklaste rünnakuid. Lõpuks jõudsid Konrad ja Louis [[1148]]. aastal [[Jeruusalemm|Jeruusalemma]], kust nad võtsid ette veel kaks edutut sõjakäiku – [[Damaskus|Damaskuse]] ja [[Askalon|Askaloni]] vastu. Pärast neid ebaõnnestumisi otsustasid mõlemad valitsejad pöörduda tagasi kodumaale; seejuures valis Konrad tee läbi Konstantinoopoli. Ning nüüd, kui kuningas ei kujutanud enesest enam mingit ohtu, võttis keiser ta vastu erakordselt suurte auavalduste ja armastusega. Sedamoodi pandigi sümboolne punkt Teisele ristisõjale. Kui omal ajal sai Esimesest ristisõjast kõige suuremat kasu [[Alexios I Komnenos|Alexios I]], siis nüüd osutus ainsaks sisuliseks võitjaks Manuel I. Lisaks sai ta türklastelt-seldžukkidelt (ilmselt tänutäheks) veel mõned kindlused.<ref name=":0" /> == Itaalia kampaania == === Sitsiilia kuningas Roger II === [[Fail:Southern Italy 1112.svg|pisi|Lõuna-Itaalia [[1112]]. aasta [[Sitsiilia kuningriik]] (roheliste värvidega) ajal, mil [[Roger II]] sai täisealiseks. Paksema musta joonega on kujutatud riigipiir Rogeri surma hetkel [[1154]]. aastal.]] Lahendanud ristisõdalaste probleemi, suunas Manuel kogu energia võitluseks Rogeriga, keda tolleaegsed Bütsantsi allikad nimetasid "Sitsiilia draakoniks, kes on võimeline purskama tuleleeke isegi [[Etna]] kraatrist kõrgemale". Keskendumine võitlusele Rogeriga tähendas ühtlasi ka seda, et keiser sai lõpuks pöörata pilgu oma unelmate – Lääne suunas. Nii algaski 12. sajandi keskel Bütsantsi järjekordne tung Läände, mis viis kõigepealt serblaste taasallutamiseni. Sellele järgnes edukas sõda Ungari kuningaga ning Horvaatia, Bosnia ja Dalmaatsia lülitamine Bütsantsi mõjusfääri.<ref name=":0" /> [[1147]]. aastal tuligi Manuel I seista silmitsi [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiilia]] kuninga [[Roger II]]-ga, kelle laevastik oli vallutanud Bütsantsi saare [[Korfu]] ja rüüstanud [[Teeba (Kreeka)|Teeba]] ja [[Kórinthos|Korinthose]] linnad. Kuigi keisril oli tegemist Balkanil [[Polovetsid|polovetside]] rünnaku tõrjumisega, suutis ta liitlasest Saksa kuninga [[Konrad III (Saksa kuningas)|Konrad III]] väega ja veneetslaste abiga purustada kiiresti võimsa Roger II laevastiku. [[1149]]. aastal võtsid bütslantslased [[Korfu]] tagasi ning valmistusid vasturünnakuks normannide vastu. Samal ajal saatis Roger II 40 laevast koosneva laevastiku Georgios Antiookiast juhtimisel rüüstama [[Konstantinoopol|Konstantinoopoli]] äärelinnu.<ref name=":5" /> Keiser oli aga Konrad III-ga juba kokku leppinud Lõuna-Itaalia ja Sitsiila ründamises ning jagamises. Saksa liidu uuendamine jäi Manueli välispoliitika peamiseks suunaks kogu ülejäänud valitsemisaja, hoolimata kahe impeeriumi huvide järkjärgulisest lahknemisest pärast Konradi surma.<ref name=":8">{{Raamatuviide|autor=Magdalino, Paul|pealkiri=The New Cambridge Medieval History, Volume 4, c.1024–c.1198, Part 1.|aasta=2004|koht=Cambridge|kirjastus=Cambridge University Press|lehekülg=611–643|artikkel=The Byzantine Empire (1118–1204)|isbn=9781139054027|keel=inglise|toimetaja=Luscombe, D.; Riley-Smith, J.}}</ref> Bütsants suutis aga polovetsid nii hävitavalt purustada, et neil tekkis hirm ainuüksi keisri lähenemisest uuldes ning nad põgenesid. Üsna pea lakkasid polovetside kallaletungid Bütsantsi valdustele täielikult.<ref name=":0" /> Roger suri [[1154]]. aasta veebruaris. Tema järglaseks sai [[Wilhelm I Paha|Wilhelm I]], kes seisis silmitsi laialdaste mässudega tema valitsemise vastu nii [[Sitsiilia|Sitsiilas]] kui ka [[Apuulia|Apuulias]]. Mässu ebaõnnestumise järel põgenesid osalised Apuuliast Bütsantsi õukonda. [[Konrad III (Saksa kuningas)|Konrad III]] järglane [[Friedrich I Barbarossa|Friedrich Barbarossa]] alustas normannide vastu kampaaniat, ent see ekspeditsioon jäi soiku. Need arengud julgustasid keisrit ära kasutama ebastabiilust [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiilia kuningriigis]].<ref name=":11">{{Raamatuviide|autor=Duggan, Anne J|pealkiri=Adrian IV, the English Pope, 1154–1159: Studies and Texts edited by Brenda Bolton and Anne J. Duggan|aasta=2003|kirjastus=Ashgate Publishing, Ltd|isbn=0-7546-0708-9|artikkel=The Pope and the Princes}}</ref> Manuel saatis [[1155]]. aastal ''sebastos''ed Michael Palaiologose ja Johannes Dukase (Bütsantsi tiitel, mis oli võrdne augustusega) impeeriumi vägedega, kümne laeva ning suure hulga kullaga ründama Apuuliat<ref name=":5" /><ref name=":18">{{Raamatuviide|autor=Birkenmeier, John W|pealkiri=The Development of the Komnenian Army: 1081–1180|aasta=2002|kirjastus=Brill Academic Publisher|isbn=90-04-11710-5|artikkel=The Campaigns of Manuel I Komnenos|keel=inglise}}</ref>. Kahele väejuhile tehti ülesandeks hankida Friedrichi toetus, ent viimane keeldus oma demoraliseeritud armee tõttu, mis ihkas tagasi koju suudnumist. Sellegipoolest saatis Manueli hämmastavalt kiiresti edu, sest teda aitasid kohalikud rahulolematud parunid, nende hulgas krahv Loritello. Kogu Lõuna-Itaalia tõstis mässu Sitsiilia krooni ja Wilhelm I vastu.<ref name=":8" /> Järgnes rida suurejoonelisi õnnestumisi. Paljud kindlused alistusid kas jõu või kullaga<ref name=":3" /><ref name=":6">{{Raamatuviide|autor=Brooke, Zachary Nugent|pealkiri=A History of Europe, from 911 to 1198|aasta=2004|kirjastus=Routledge (UK)|artikkel=East and West: 1155–1198|isbn=0-415-22126-9}}</ref><ref name=":7">{{Raamatuviide|autor=Norwich, John Julius|pealkiri=A Short History of Byzantium|aasta=1998|kirjastus=Penguin|isbn=0-14-025960-0}}</ref>. === Bütsantsi-paavsti liit === [[Bari]] linn, mis oli olnud Bütsantsi [[Itaalia katepanikion|Itaalia katepanikioni]] pealinn sajandeid enne normannide saabumist, avas oma väravad keisri armeele. Ülirõõmsad linnaelanikud lõhkusid normannide tsitadelli. Pärast Bari langemist, vallutati ka Trani, Giovinazzo, [[Andria]], [[Taranto]] ja [[Brindisi]] linnad. [[Wilhelm I Paha|Wilhelm I]] saabus oma armeega, milles oli ka 2000 rüütlit, ent sai kõvasti lüüa.<ref name=":5" /> Sellest edust innustatuna hakkas Manuel unistama Rooma impeeriumi taastamisest. Seda siiski katoliku ja õigeusu kirikute liidu hinnaga, mida pakuti sageli paavstile läbirääkimiste ajal<ref name=":12">{{Raamatuviide|autor=Vasiliev, Alexander Alexandrovich|pealkiri=History of the Byzantine Empire|aasta=1928-1935|artikkel=Byzantium and the Crusades|isbn=0-299-80925-0|keel=inglise}}</ref>. See oleks olnud ajaloos ilmselt kõige soodsam hetk kirikute ühendamiseks ja paavstiga leppimiseks. Paavstid polnud kunagi normannidega hästi läbi saanud, välja arvatud siis, kui see oli sõjaliselt neile peale surutud. Katoliiklased eelistasid meeleldi, et nende lõunanaabriteks oleksid "tsiviliseeritud" bütsantslased, mitte aga tülitekitavad normannid. Paavst [[Hadrianus IV]] oli igati huvitatud kokkuleppele jõudmisest, sest see oleks suurendanud tema mõju kogu õigeuskliku maailma üle. Manuel I pakkus paavstile suurt rahasummat, et kirikupea aitaks bütsantslasi vägede varustamisega. Paluti ka, et paavst annaks keisrile õigused kolme mereäärse linna üle. Vastutasuks pakkus Bütsants Wilhelm I väljaajamist Sitsiiliast. Lisaks lubas keiser maksta paavstile 5000 naela kulda.<ref name=":10">{{Raamatuviide|autor=William Tüürosest (tõlkinud E. A. Babock ja A. C. Krey)|pealkiri=Historia Rerum in Partibus Transmarinis Gestarum (A History of Deeds Done Beyond the Sea)|aasta=1943|kirjastus=Columbia University Press}}</ref> Läbirääkimised peeti kiiruga ning sõlmitigi liit Manueli ja Hadrianuse vahel.<ref name=":11" /> [[Fail:Adrian IV, servus servorum dei (cropped).png|pisi|Paavst [[Hadrianus IV]]]] Just siis, kui sõda tundus olevat otsustatud Manueli kasuks, pöördusid sündmused keisri vastu. Bütsantsi väejuht Michael Palaiologos võõrandas oma suhtumisega liitlasi. Väejuht peatas kampaania, sest Loritello krahv Robert III keeldus temaga rääkimast. Kuigi kaks meest suutsid üksteisega kokkuleppele saada, oli kampaania oma õige momendi mööda lasknud ning peagi kutsuti Palaiologos Konstantinoopolisse. Tema kaotamine oli suur löök ka kogu kampaaniale. Pöördepunkt oli Brindisi lahing, kus normannid alustasid suurt vasturünnakut nii maalt kui merelt. Vaenlase lähenemisega hakkasid Manueli palgasõdurid nõudma suurt palgatõusu ja kui sellest keelduti, siis sõdurid deserteerusid. Peagi hakkasid bütsantslasi hülgama ka kohalikud aadlikud ning väejuht Johannes Dukas jäi lootusetusse vähemusse. Keisririigi positsiooni ei suutnud taastada ka Alexios Komnenos Bryenniose saabumine mõne laevaga. Merelahing lõppes normannide kasuks ning Johannes Duas ja Alexios Bryennios võeti koos nelja Bütsantsi laevaga kinni.<ref name=":5" /><ref name=":9" /> Keiser saatis Alexios Axouchi [[Ancona|Anconasse]] uut armeed kokku koguma, ent selleks ajaks olid normannid juba kõik Bütsantsi vallutused [[Apuulia|Apuulias]] tagasi võtnud. Kaotus Brindisi all lõpetas Bütsantsi püüdlused taastada kontrolli Itaalia üle. [[1158]]. aastal lahkus keisririigi vägi igaveseks Itaaliast.<ref name=":9" /><ref name=":12" /> Kaks peamist kaasaegset ajaloolast, Nicetas Choniates ja Konnamos nõustuvad, et Axouchi kättevõidetud rahutingimused [[Wilhelm I Paha|Wilhelm I]]-lt kindlustasid Manuelile väärika väljumise sõjast, hoolimata normannide laastavast rüüstamisest 164 laevast koosneva laevastikuga (koos 10 000 mehega) [[Euboia]] ja [[Almira]] piirkondades [[1156]]. aastal.<ref name=":5" /><ref name=":3" /> === Kirikuliidu ebaõnnestumine === Nii Itaalia kampaania ajal kui ka hiljem, mil paavst tülitses Saksa keisri [[Friedrich I Barbarossa|Friedrich Barbarossaga]], proovis Manuel saavutada kahe kiriku liitu. Kuigi [[1155]]. aastal oli [[Hadrianus IV]] väga innukas kirikute liidu osas, tekkisid ületamatud probleemid Bütsantsi-paavsti liidule. Hadrianus ja tema järglane [[Aleksander III (paavst)|Aleksander III]] nõudsid paavsti tunnustamis kõigi kristlaste juhina ning ülemvõimu Bütsantsi keisri üle. Nad ei soovinud langed ühe keisri sõltuvuse alt teise.<ref name=":12" /> Keiser Manuel I soovis aga enda tunnustamis nii ida kui lääne ilmaliku juhina<ref name=":9" />. Selliste tingimustega ei tahtnud kumbki pool nõustuda. Isegi kui läänemeelne Manuel oleks paavsti tingimustega nõustunud, oleksid Bütsantsi kreeklased selle otsuse tagasi lükanud, nagu tehti seda peaaegu 300 aastat hiljem, kui õigeusu kirik allutati korraks paavstile. Kuigi keiser oli sõbralik katoliikluse vastu ja heades suhetes kõikide paavstidega, ei austanud ükski neist manueli tiitliga [[Augustus (lisanimi)|Augustus]]. Manuel saatis kahel korral, [[1167]]. ja [[1169]]. aastal saadikud Aleksander III jutule, pakkudes kirikute liitmist, keeldus paavst, tuues ettekäändeks probleemid, mis sellele järgneksid.<ref>{{Raamatuviide|autor=Guettée, Vladimir|pealkiri=The Papacy: Its Historic Origin and Primitive Relations with the Eastern Churches (arhiveeritud originaalist 27.10.2009)|aasta=1866|artikkel=Chapter VII|keel=inglise}}</ref> Itaalia kampaania lõpptulemusena sai Bütsants vaid piiratuid eeliseid. [[Ancona]] linnast sai Bütsantsi baas Itaalias ning linlased aksepteerisid Manueli valitsejana. Normannid oli sõjas samuti kannatada saanud ning läksid impeeriumiga kokkuleppele, mis kindlustas rahu kogu Manueli valitsemisajaks. Lisaks näitas Bütsants oma võimet sekkuda sõjaliselt Itaalas. Bütsants oli sõtta pannud suuri kullakoguseid (umbes 30 000 naela kulda), ent kampaania lõpp näitas, et kullal ja diplomaatial on samuti piirid ning nendest ei piisa alati.<ref name=":9" /><ref name=":19">{{Raamatuviide|autor=Treadgold, Warren|pealkiri=A History of the Byzantine State and Society|aasta=1997|koht=Stanford, California|kirjastus=Stanford University Press|isbn=0-8047-2630-2|keel=inglise}}</ref> === Bütsantsi poliitika Itaalias pärast 1158. aastat === [[Fail:B alexander III2.jpg|pisi|Frederick Barbarossa allub pärast Legnano lahingus lüüasaamist paavst Aleksander III autoriteedile (Siena Palazzo Pubblico fresko; autor Spinello Aretino).]] Pärast [[1158]]. aastat, uutes tingimustes, muutusid Bütsantsi välispoliitika eesmägid. Keiser otsustas seista vastu [[Hohenstaufenid|Hohenstaufen]] dünastia juhitud [[Saksa-Rooma riik|Saksa keisririigi]] püüdlustele annekteerida Itaalia ja viia see otsese [[Friedrich I Barbarossa]] võimu alla. Kui sõda Barbarossa ja Põhja-Itaalia linnade vastu, toetas Manuel aktiivselt [[Lombardia Liiga|Lombardia liitu]] rahaliselt, nõuandjate ja isegi mingil määral vägedega.<ref name=":20">{{Raamatuviide|autor=Rogers, Clifford J.|pealkiri=The Oxford Encyclopedia of Medieval Warfare and Military Technology: Vol. 1|aasta=2010|koht=Oxford|kirjastus=Oxford University Press|isbn=978-0195334036|keel=inglise}}</ref> [[Milano]] müürid, mille sakslased olid purustanud, ehitati üles Bütsantsi abiga<ref name=":3" /><ref name=":12" />. [[Ancona]] linn säilitas oma tähtsuse kui Bütsantsi mõjukeskus Itaalias. Linlased allusid vabatahtlikult Konstantinoopolile ning Bütsants säilitas enda esindajad linnas<ref>{{Raamatuviide|autor=Abulafia, D.|pealkiri=Ancona, Byzantium and the Adriatic, 1155–1173|aasta=1984|kirjastus=Papers of the British School at Rome|lehekülg=195–216|köide=52|keel=inglise}}</ref>. Manueli positsiooni Itaalias parandas Friedrich I lüüasaamine [[Legnano]] [[Legnano lahing|lahingus]] [[1176]]. aasta [[29. mai|29. mais]]. Ajaloolase Kinnamose sõnul läksid [[Cremona]], [[Pavia]] ja mitmed teised linnad üle Bütsantsi poolele.<ref name=":1" /><ref name=":3" /> Head suhted olid ka [[Genova|Genovaga]] ja [[Pisa|Pisaga]], ent mitte [[Veneetsia|Veneetsiaga]]. [[1171]]. aasta märtsis läks keiser järsku Veneetsiaga tülli ning andis käsu arreteerida kõik 20 000 keisririigi aladel viibinud veneetslast ning konfiskeerida nende varad.<ref name=":3" /> Vihaseks aetud Veneetsia saatis aga 120 laevaga laevastiku Bütsantsi vastu, kuid nad olid sunnitud ilma eduta tagasi pöörduma, sest nende seas levis epideemia ning Manuel oli neile vastu saatnud 150 Bütsantsi alust.<ref name=":5" /> Tõenäoliselt ei taastunud Manueli eluajal Bütsantsi-Veneetsia sõbralikud suhted<ref name=":12" />. == Konflikt Antiookiaga == === Küprose invasioon === [[1156]]. aastal koondus Manuel I tähelepanu taas [[Antiookia vürstiriik|Antiookiale]], sest uus vürst [[Raynald Châtillonist]] kuulutas, et Bütsantsi keiser taganes oma lubadusest maksta talle ning tõotas seega rünnata Bütsantsi [[Küprose ajalugu|Küprose]] provintsi. Vürst arreteeris saare kuberneri, Johannes Komnenose, kes oli keiser Manueli vennapoeg, ja väejuhi Michael Branase.<ref name=":4">{{Raamatuviide|autor=Read, Piers Paul Read, (kreeka keelest tõlkinud G. Kousounelou)|pealkiri=The Templars|aasta=2003|kirjastus=Enalios|isbn=960-536-143-4|keel=inglise}}</ref> Ladina ajaloolane William Tüürosest mõistis selle kaaskristlaste ründamise hukka ning kirjeldas põhjalikult Raynaldi meeste julmusi<ref name=":10" />. Antiooklased pöörasid saare pea peale ning rüüstasid selle rikkused, misjärel sandistati ellujäänuid enne, kui sunniti neid tagasi ostma, selle vähese varaga, mis neil alles oli, röövitud loomakarju üüratute hindade eest. Nende rikkustega, millega Antiookiale oleks piisanud aastateks, asuti laevadele, et seilata tagasi kodumaale.<ref>{{Raamatuviide|autor=Hillenbrand, Carole|pealkiri=Texts, Documents, and Artefacts: Islamic Studies in Honour of D. S. (Donald Sidney) Richards edited by Chase F. Robinson|aasta=2003|kirjastus=Brill Academic Publishers|artikkel=The Imprisonment of Raynald of Châtillon|isbn=90-04-10865-3}}</ref><ref name=":16">{{Raamatuviide|autor=Madden, Thomas F|pealkiri=The New Concise History of the Crusades|aasta=2005|kirjastus=Rowman & Littlefield|artikkel=The Decline of the Latin Kingdom of Jerusalem and the Third Crusade|isbn=0-7425-3822-2}}</ref> Raynald saatis ka mõned sandistatud pantvangid Konstantinoopolisse, et demonstreerida oma allumatust ja põlgust keisri vastu.<ref name=":4" /> Manuel I vastas sellele vägivallatsemisele talle iseloomulikult energilisel viisil. [[1158]]-[[1159|59]] aasta talvel marssis ta suure armee eesotsas Kiliikiasse. Armee, mis koosnes 500 ratsaväe üksust, liikus sellise kiirusega, mis üllatas Küprose invasioonis osalenud [[Kiliika Armeenia vürstiriik|Kiliika Armeenia]] vürst Thoros II-st.<ref name=":3" /> Vürst põgenes mägedesse ja Kiliika langes kiiresti Bütsantsi kätte<ref>{{Raamatuviide|autor=Jeffreys, Elizabeth; Jeffreys Michael|pealkiri=The Crusades from the Perspective of Byzantium and the Muslim World edited by Angeliki E. Laiou and Roy Parviz Mottahedeh|aasta=2001|kirjastus=Dumbarton Oaks Research Library and Collection|artikkel=The "Wild Beast from the West": Immediate Literary Reactions in Byzantium to the Second Crusade|url=https://web.archive.org/web/20170510103216/http://www.doaks.org/resources/publications/doaks-online-publications/crusades-from-the-perspective-of-byzantium-and-the-muslim-world/cr08.pdf|isbn=0-88402-277-3}}</ref>. === Manuel Antiookias === [[Fail:Principality of Antioch under Byzantine protection.png|pisi|Antiookia Bütsantsi protektoraadina 1159–1180]] Peagi jõudsid Antiookiasse uudised bütsantslaste edenemisest. Vürst Raynald teadis, et tal pole lootust keisrit purustada ja abi [[Jeruusalemma kuningriik|Jeruusalemma kuningriigist]] polnud samuti loota. Jeruusalemma kuningas [[Baldwin III]] ei olnud Küprose ründamist heaks kiitnud ning kuningas oli juba varem Manueliga sõlminud kokkuleppe. Täielikult isoleerituna otsustas Raynald, et ainus lootus on armetu allumine. Vürst ilmus keisri ette riietatuna kotti, köis kaela seotuna ning palus andestust. Keiser eiras esialgu alandlikku Raynaldi ning suhtles hoopis tema õukondlastega. William Tüürosest on kirjutanud, et see häbiväärne stseen kestis nii kaua, et kohalviibijatel hakkas lausa vastik.<ref>{{Raamatuviide|autor=Hamilton, Bernard|pealkiri=Porphyrogenita: Essays on the History and Literature of Byzantium and the Latin East in Honor of Julian Chrysostomides, edited by Charalambos Dendrinos, Jonathan Harris, Eirene Harvalia-Crook and Judith Herrin|aasta=2003|kirjastus=Ashgate Publishing|artikkel=William of Tyre and the Byzantine Empire|isbn=0-7546-3696-8}}</ref> Lõpuks soostus keiser siiski Raynaldile andestama tingimusel, et temast saab Bütsantsi vasall, loovutades sellega Antiookia iseseisvuse keisririigile.<ref name=":13">{{Netiviide|autor=Stone, Andrew|url=http://www.roman-emperors.org/mannycom.htm|pealkiri=Manuel I Comnenus (A.D. 1143–1180)|väljaanne=Online Encyclopedia of Roman Emperors|vaadatud=05.02.2007}}</ref> Alistamise märgiks ulatas vürst keisrile oma mõõga.<ref name=":0" /> Pärast rahu taastamist korraldati [[12. aprill|12. aprillil]] [[1159]] suur ja pidulik rongkäik, milles võidukas Bütsantsi armee Antiookiasse sisenes. Manuel I ratsutas mööda tänavaid hobuse seljas, Antiookia vürst järgnes talle jalgsi.<ref name=":3" /> Erandina oli lubatud Jeruusalemma kuningal liikuda ratsa, kuid ka tema pidi loovutama sümboolse allaandmise märgiks oma mõõga. Antiookia tornidel aga lõid lehvima keisri lipud. Nii oli Manuel, vaatamata ebaedule Itaalias, saavutanud triumfi ladinlaste üle.<ref name=":0" /> Keiser "jagas" linnaelanikele õiglust ning juhatas rahvale mõeldud mänge ja turniire. [[1159]]. aasta mais alustas ta ühendatud kristliku armee eesotsas teed [[Edessa]] suunas, ent loobus kampaaniast pärast seda, kui Süüria valitseja Nur ad-Din vabastas 6000 kristlasest sõjavangi, kes olid eelnevalt teise ristisõja käigus vangi langenud.<ref name=":3" /><ref name=":6" /><ref name=":7" /> Vaatamata kampaania hiilgavale lõpule väidavad tänapäeva ajaloolased, et keiser saavutas palju vähem, kui oli soovinud impeeriumi taastamiseks teha. Olles seniste jõupingutustega rahul, suundus Manuel I tagasi Konstantinoopolisse. Tagasiteel üllatasid keisri vägesid türklased. Siiski saavutasi bütsantslased täieliku võidu, suunates vaenlase armeed oma tahte järgi ning tekitades neile suuri kaotusi. Järgmisel aastal lõi keiser türklased [[Isauria|Isauriast]] välja.<ref name=":17">{{Raamatuviide|autor=Paparrigopoulos, C.; Karolidis, P.|pealkiri=History of the Hellenic Nation|aasta=1925|koht=Ateena|kirjastus=Eleftheroudakis|keel=kreeka|köide=Dd}}</ref> Üldiselt oli keisril tolal türklastega soojad suhted. [[1161]].–[[1162]]. aastal külastas Konstantinoopolit isegi sultan Kilidž Arslan ja veetis seal kaheksa päeva. Talle korraldati niivõrd hiilgav vastuvõtt, et rabatud sultan polevat isegi söandanud istuda keisri kõrvale. Kõrge külalise auks korraldati turniire, pidustusi, näidislahinguid koos "kreeka tule" demonstreerimisega ja ta puistati üle kingitustega. Sama hiilgava vastuvõtu osaliseks sai [[1171]]. aastal ka Jeruusalemma kuningas. Kusjuures niisuguseid vastuvõtte ei korraldatud kaugeltki puhtast külalislahkusest, pigem taheti potentsiaalsetele vaenlastele näidata keisririigi vägevust ja sundida neid seeläbi kuulekusele.<ref name=":0" /> == Sõjad Balkanil == [[Fail:Hyperryron-Manuel I-sb1965.jpg|pisi|Manuel I välja antud Bütsantsi kuldmünt ''hyperpyron.'' Ühel mündi poolel (vasakpoolne pilt) on kujutatud Kristus, teisel pool Manuel I Komnenos]] Keisririigi põhjaiiril tegi Manuel I tõsised jõupingutusi, et säilitada keiser [[Basileios II]] ajast (v. [[976]]–[[1025]]) püsinud vallutusi. Balkani naabrid hoidisid keisri tähelepanu tema põhieesmärgist – normannide allutamisest. Suhted serblaste ja ungarlastega olid püsinud head [[1129]]. aastast, seetõtttu tuli ka serblaste ülestõus ootamatusena. [[Serbia suurvürstkond|Raška]] serblased tungisid Sitsiilia kuninga [[Roger II]] õhutusel [[1149]]. aastal Bütsantsi.<ref name=":13" /> Manuel sundis mässumeelsed serblased ja nende juhi Uroš II vasallsõltuvusse ([[1150]]–[[1152]])<ref>{{Raamatuviide|autor=Curta, Florin|pealkiri=Southeastern Europe in the Middle Ages, 500–1250|aasta=2006|koht=Cambridge|kirjastus=Cambridge University Press|keel=inglise|artikkel=Chronology|isbn=978-0-521-81539-0}}</ref>. Seejärel tegi ta korduvaid rünnakuid ungarlaste vastu, mille eesmärgiks oli annekteerida nende ala [[Sava jõgi|Sava jõe]] ääres. Sõdades ajavahemikes [[1152]]–[[1153]] ja [[1163]]–[[1168]] juhtis Manuel oma väed ungarlaste aladele ning pidev rüüstamine tõi riigile suure sõjasaagi. [[1167]]. aastal saatis keiser Andronikos Kontostephanose juhtimisel 15 000 meest ungarlaste vastu.<ref name=":9" /> Sirmiumi lahingus saavutati otsustav võit ning [[Ungari kuningriik|Ungari kuningriigiga]] sõlmiti soodne rahuleping, millega [[Srem]], [[Bosnia]] ja [[Dalmaatsia]] loovutati keisririigile. [[1168]]. aastaks oli peaaegu kogu [[Aadria meri|Aadria mere]] idarannik Bütsantsi käes.<ref name=":14">{{Raamatuviide|autor=Sedlar, Jean W.|pealkiri=East Central Europe in the Middle Ages, 1000–1500|aasta=1994|kirjastus=University of Washington Press|artikkel=Foreign Affairs|isbn=0-295-97290-4}}</ref> Keisririik tegi ka diplomaatilisi pingutusi [[Ungari kuningriik|Ungari]] täielikuks annekteerimiseks. Ungari troonipärija [[Béla III|Béla]], tolal valitsenud kuninga [[István III]] noorem vend, saadeti [[Konstantinoopol|Konstantinoopolisse]], et saada haridust keiserlikus õukonnas. Manuel plaanis [[Béla III|Béla]] panna paari oma tütre Mariaga ning teha noormehest enda järeltulija. Sellega oleks ta kindlustanud Ungari uniooni impeeriumiga. Õukonnas võttis [[Béla III|Béla]] endale nimeks Alexios ning sai tiitli ''despot'', mida varem anti vaid keisritele. Kaks ettearvamatut sündmust muutsid Manueli plaane. [[1169]]. aastal sündis keisrile [[Alexios II Komnenos|poeg]], mis jättis Béla automaatselt troonipärimisest ilma. Bütsants ei loobunud siiski Ungarilt võetud Horvaatia aladest. Teiseks suri [[1172]]. aastal lastetult Ungari kuningas István ning Béla suundus tagasi koju, et võtta troon. Enne Konstantinoopolist lahkumist vandus ta Manuelile pühalikult, et "peab alati silmas keisri ja roomlaste huve". Béla III pidas oma sõna: Manuel I eluajal ei nõudnud ta Horvaatia alasid tagasi, mis liideti alles hiljem taas Ungariga.<ref name=":14" /> == Suhted Kiievi-Venega == Manuel püüdis Vene vürstiriike tõmmata enda Ungari ja vähesel määral ka normannidevastasesse diplomaatiasse. See jagas vürstiriigid Bütsantsi pooldajateks ja vastasteks. [[1140. aastad|1140]]. aastate lõpus võistlesid kolm vürsti ülimuslikkuse pärast Vene aladel: [[Kiievi vürstiriik|Kiievi]] vürst [[Izjaslav Mstõslavõtš|Izjaslav II Mstõslavõtš]], kes oli suguluses Ungari kuninga [[Géza II]]-ga ning oli seetõttu Bütsants-vastane; [[Vladimiri-Suzdali vürstiriik|Suzdali]] vürst [[Juri Dolgoruki]], kes oli Manueli liitlane; [[Galiitsia vürstiriik|Galiitsia]] vürst Vladimirko, keda on kirjeldatud keisri vasallina. Galiitsia asus Ungarist põhjas ja kirdes ning oli seetõttu oluline Bütsantsi-Ungari konfliktis. Olukord muutus pärast Izjaslavi ja Vladimirko surma, misjärel vürst Juri, Manueli liitlane võttis üle [[Kiievi vürstiriik|Kiievi]] ja [[Jaroslavli vürstiriik|Jaroslavi]] juhtimise. Galiitsia uus juht [[Jaroslav Osmomõsl]] võttis aga Ungari-meelse hoiaku.<ref name=":15">{{Raamatuviide|autor=Obolensky, Dimitri|pealkiri=The Byzantine Commonwealth: Eastern Europe 500–1453.|aasta=1971|koht=London|kirjastus=Weidenfeld and Nicolson|isbn=1-84212-019-0}}</ref> [[Fail:Byzantium1173.JPG|pisi|Bütsants pärast võitu Ungari üle 1170. aastate alguses]] Ajavahemikus [[1164]]–[[1165]] põgenes Manueli nõbu ja tulevane keiser [[Andronikos I Komnenos|Andronikos]] vangistusest Bütsantsist. Ta suundus Galiitsiasse vürst Jaroslavi õukonda. Olukord, kus Andronikos võis konkureerida Bütsantsi troonile ning mida toetasid nii Galiitsia kui ka Ungari, tekitas Bütsantsis muret ja enneolematut diplomaatilist võitlust. [[1165]]. aastal andis Manuel nõole amnestia ning kutsus ta tagasi Konstantinoopolisse. Kievisse, mida toona juhtis vürst [[Rostislav Mstislavitš|Rostislav]], saadeti diplomaatiline saatkond, kes veensid vürstiriiki sõlmima soodsat lepingut ning toetama keisririiki abivägedega. Galiitsia vürst Jaroslav meelitati samuti loobuma sidemetest Ungariga ning naasma täielikult keisririigi koosseisu. [[1200. aastad|1200]]. aastate lõpus olid Galiitsia vürstid hindamatud abilised Bütsantsile, tõrjudes impeeriumi vaenlasi eemale, toona olid nendeks [[polovetsid]]. <ref name=":15" /> Suhete taastamine Galiitsiaga muutus Manueile kohe kasulikuks, sest [[1166]]. aastal saatis ta kaks armeed Ungarit ründama, mis kujunes tohutuks ungarlaste pihtide vahele võtmiseks. Üks armee ületas [[Alam-Doonau madalik|Valahhia tasandiku]] ja sisenes Ungarisse [[Transilvaania Alpid|Transilvaania alpide]] (Lõuna-Karpaadid) kaudu. Samal ajal läks teine armee ringiga läbi Galiitsia ning ületasid galiitslaste abiga [[Karpaadid|Karpaatia mäed]]. Kuna ungarlased olid koondanud enamuse oma vägedest Sirmiumi ja Belgradi rindele, kus nad võitlesid esimese armeega, siis tabas neid bütsantslaste rünnak Galiitsiast ootamatult. Selle tulemusena laastas Bütsantsi armee Ungari Transilvaania provintsi täielikult.<ref name=":26">{{Raamatuviide|autor=Angold, Michael|pealkiri=The Byzantine Empire, 1025–1204|aasta=1997|kirjastus=Longman|isbn=0-582-29468-1|keel=inglise}}</ref> == Sissetung Egiptusse == === Liit Jeruusalemma kuningriigiga === [[Fail:Maria Comnena and Amalric I of Jerusalem.jpg|pisi|Amaury I ja Maria Komnene abiellumine 1167. aastal Tüüroses (William Tüürose "Historiast", maalitud Pariisis umbes 1295–1300)]] Kontroll [[Egiptus|Egiptuse]] üle oli [[Jeruusalemma kuningriik|Jeruusalemma kuningriigi]] kümnendeid vana unistus. Kuningas [[Amaury I]] vajas kõike võimalikku sõjalist abi, mida ta suutis koguda, et kampaania teoks teha. [[1165]]. aastal saatis kuningas saadikud Bütsantsi õukonda, et arutada abieluliitu (Manuel oli juba abiellunud [[1161]]. aastal Amaury nõu Antiookia Mariaga).<ref name=":3" /> Kuningas oli lahutanud oma senise abielu ning kahe aasta pärast abiellus ta Manueli venna [[Andronikos I Komnenos|Andronikose]] lapselapse Maria Komnenega. Ametlik liit sõlmiti [[1168]]. aastal, millega valitsejad leppisid kokku Egiptuse vallutamises ja jagamises. Kusjuures Bütsants pidi saama rannikualad ja Jeruusalemm sisemaad. [[1169]]. aastal saatsid liitlased oma väed Egiptusse. [[Ashkelon|Ashkelonis]] ühinesid Amaury väega Bütsantsi maavägi ning laevastik, mis koosnes 20 suurest sõjalaevast, 150 kaleerist ja 60 transpordialusest. Neid vägesid juhtis ''megas doux'' Andronikos Kontostephanos.<ref name=":3" /><ref>{{Raamatuviide|autor=Phillips, J.|pealkiri=The Fourth Crusade and the Sack of Constantinople|aasta=2005|kirjastus=Penguin Books|isbn=978-0143035909|keel=inglise}}</ref> William Tüürosest, kes oli liitu sõlmimise aruteludes osaline, oli eriti vaimustatud suurtest transpordilaevadest, mida kasutati ratsaväe transpordiks.<ref name=":10" /> Kuigi see Bütsantsi otsus rünnata enda riigi keskusest nii kauget ala võib tunduda ebatavaline (viimati proovis keisririik midagi sarnast üle 120 aasta tagasi, kui prooviti vallutada Sitsiiliast), saab seda selgitada Manuel I välispoliitikaga, mille eesmärgiks oli kasutada ladinlasi, et tagada impeeriumi püsimajäämine. Suurema geopoliitilise pildi vaatamine viiski bütsantslased Vahemere kagurannikule. Usuti, et kontroll Egiptuse üle saab otsustavaks teguriks kristlaste riikide ja islamimaailma vahel. Sai selgeks, et raskustes olev [[Fatimiidide kalifaat|Fatamiidide kalifaat]] oli ristisõdijate riikide püsimajäämise võti. Kristlaste üritus sattus ohtu, kui Egiptus väljus oma isolatsioonist ning ühendas jõud moslemitega [[Nūr ad-Dīn|Nur ad-Dini]] (Seldžukkide impeeriumi Süüria provintsi juht) juhtimisel.<ref name=":3" /> Edukas invasioon Egiptusse oleks Bütsantsile toonud mitmeid eeliseid tulevikus. Egiptus oli rikas provints ning oli olnud Bütsantsi keisririigi viljaait enne, kui 7. sajandil araablased piirkonna endale vallutasid. Tulud, mida Egiptuse vallutamine oleks toonud, oleksid olnud märkimisväärsed isegi siis, kui neid oleks pidanud jagama ristisõdijate riikidega. Lisaks sellele, et Manuel soovis Jeruusalemma tähelepanu Antiookialt eemale hoida, nägi ta ühistes sõjakäikudes võimalust hoida Amauryd Bütsantsist sõltuvana ning keisririik sai ka ise osa territoriaalsetest võitudest.<ref name=":3" /> === Kampaania läbikukkumine === [[Fail:BN MS FR 2628 Folio205 Amalric and Manuel.png|pisi|Manuel I ja Amaury saadikud – ristisõdijate saabumine Pelusiumi (Tüürose Williami käsikirjad "Historia" ja "Old French Continuation", maalitud 13. sajandil Iisrealis Aakeris)]] Ühendatud väed alustasid [[27. oktoober|27. oktoobril]] [[1169]] [[Damietta]] sadamalinna piiramist, mis kujunes ebaõnnestunuks, sest liitlased ei suutnud täielikult koostööd teha<ref>{{Raamatuviide|autor=Rogers, Randal|pealkiri=Latin Siege Warfare in the Twelfth Century|aasta=1997|kirjastus=Oxford University Press|keel=inglise|isbn=0-19-820689-5|artikkel=The Capture of the Palestinian Coast}}</ref>. Bütsantsi vägede sõnul venitas Amaury operatsiooniga seni, kuni bütsantslastel toiduvarud lõppema hakkasid, sest ta ei soovinud kasmit jagada. Kui söök hakkas otsa saama, alustasid kuninga väed rünnakut, ent katkestasid selle peagi, sest asusid piirajatega läbi rääkima. Tüürose Williami sõnul polnud ka kreeklased laitmatud.<ref name=":10" /> Vihmade saabudes suundusid mõlemad armeed koju. Tagasiteel kaotas Bütsants tormides poole oma laevastikust.<ref name=":16" /> Hoolimata halvasti lõppenud kampaaniast, unistas Jeruusalemma kuningas edasi Egiptuse vallutamisest ning hoidis häid suhteid Bütsantsiga. Ta lootis korraldada veel ühte operatsiooni, mis kunagi teoks ei saanud.<ref name=":16" /> [[1171]]. aastal, pärast Egiptuse langemist [[Saladin|Saladinile]], läks Amaury isiklikult [[Konstantinoopol]]isse. Keiser korraldas kuningale suure tseremoniaalse vastuvõtu, mis avaldas Amaury'le austust, ent rõhutas ka tema alluvust keisrile. Ülejäänud Amaury valitsusaja oli Jeruusalemm Bütsantsi satelliitriik. Manuel tegutses aga pühapaikade kaitsjana ninf saavutas üha suuremat mõju kuningriigis.<ref name=":3" /><ref>{{Raamatuviide|autor=Mayer, Hans|pealkiri=The New Cambridge Medieval History, Volume 4, c.1024–c.1198, Part 1|koht=Cambridge|kirjastus=Cambridge University Press|lehekülg=644–674|isbn=9781139054027|keel=inglise|artikkel=The Latin East, 1098–1205|toimetaja=David; Riley-Smith, Jonathan}}</ref> [[1177]]. aastal saatis keiser 150t laevast koosneva laevastiku teele Egiptust vallutama, ent pöördus [[Akko]] (linn tänapäeva Põhja-Iisraelis) juures tagasi, sest Flandria krahv Phillip ja paljud teised Jeruusalemma aadlikud keeldusid teda abistamast.<ref name=":27">{{Raamatuviide|autor=Harris, Jonathan|pealkiri=Byzantium and the Crusades|aasta=2014|koht=Bloomsbury|trükk=2|isbn=978-1-78093-767-0|keel=inglise}}</ref> == Kilidž Arslan II ja türklased-seldžukid == [[Fail:Crusades surprised by turks.jpg|pisi|Gustave Doré pilt, mis kujutab türklaste varitsust Myriokephaloni kurus. See lahing purustas Manueli lootused vallutada Konya. ]] 1160.–1170. aastad olid Manueli valitsemisaja hiilgusajad ja paistis, et kõik on läinud tema poolt kavandatud plaanide j'rgi. Ristisõdalased õnnestus üle kavaldada, ladinlaste riigid Idamaadel olid jälle Bütsantsist sõltuvad, Armeenia ja ulatuslikud piirkonnad Balkanil taas keisririigi mõjusfääris. Mõnele teistsuguse iseloomuga ja vähem sõjakale keisrile oleks ehk nendest võiduloorberitest täielikult piisanud, kuid Manueli süda ihkas veelgi suuremaid võite. Keiser tahtis korda saata midagi sellist, millega ta oleks saanud demonstreerida peamiselt just nimelt Läänele Rooma keisririigi tõelist vägevust. Ning selleks otsustas Manuel täita püha kohustuse – puhastada tee [[Jeruusalemm]]a peale, näidates nii kogu kristlikule maailmale oma jõudu.<ref name=":0" /> Mitmete kampaaniate tulemusena ajavahemikus [[1158]]–[[1162]] [[Rumi seldžukkide sultanaat|Rumi sultanaadi]] vastu, saavutas Bütsants soodsa rahulepingu. Kokkuleppe järgi pidid mitmed piiriäärsed alad, sealhulgas Sivase linn, minema teatud rahasumma eest Bütsantsile. Lisaks sundis leping sultan [[Kilij Arslan II|Kilidž Arslan II]] tunnustama Manueli ülemuslikkust.<ref name=":20" /><ref>{{Raamatuviide|autor=Heath, Ian|pealkiri=Byzantine Armies 1118–1461 AD (Illustrated by Angus McBride)|aasta=1995|kirjastus=Osprey Publishing|isbn=1-85532-347-8|keel=inglise}}</ref> Sultan kasutas rahu keisririigiga ning Süüria juhi [[Nūr ad-Dīn|Nur ad-Din Zangi]] surmast [[1174]]. aastal tekkinud võimuvaakumit ära kasutada ning saatis danishmendi türklased Anatooliast välja. Kui sultan keeldus danishmendidelt võetud alasid ettenähtult Bütsantsile üle andmast, otsustas Manuel I seldžukkidega lõplikult arved klaarida.<ref name=":17" /><ref name=":8" /><ref name=":20" /> Ettevalmistused suureks sõjakäiguks türklaste vastu algasid [[1176]]. aastal. Kui sultan sai neist teada, püüdis ta kõikide vahenditega keelitada keisrit oma ideest loobuma, pakkudes Bütsantsile ka erakordselt soodsat lepingut. Kuid sõjapidamise kasuks otsustanud keiser lükkas kõik moslemite ettepanekud tagasi.<ref name=":0" /> Keiser koondas kogu oma väe kokku.<ref name=":20" /> Impeeriumi strateegia nägi ette korralikku ettevalmistust Dorylaioni ja Sublaeumi baasides ning seejärel võimalikult kiiret rünnakut Konya vastu.<ref name=":9" /> Esialgse plaani järgi pidid väed alustama liikumist kevadel, enne suvist palavust, kuid serblaste ja ungarlaste abivägede saabumine venis ja kampaania algus lükkus ikkagi edasi ebasoodsale suvisele ajale.<ref name=":0" /> Sõjateele asudes oli Manuel veendunud, et ainuüksi tema sõjaväe suurus paneb türklased värisema. Lisaks kinnitas keisri arvates türklaste hirmulolekut ka asjaolu, et sultan saatis, nüüd juba keisri laagrisse, veel kord saadikud rahuettepanekuga. Kogenud väepealikud soovitasid need pakkumised vastu võtta, kuid sõjakale Manuelile olid hoopis rohkem meeltmööda vastupidised nõuanded, millistest polnud ka puudu. Manueli lähikonnas teati suurepäraselt, kuivõrd kõrgelt keiser hindab isiklikku vaprust, ning sellega silma paista lootvad uljaspead nõudsid sõjategevuse kohest alustamist. Ja kuidas saigi rüütlihingega keiser eelseisvast "turniirist" loobuda, kui selle läbiviimiseks olid nii ulatuslikud ettevalmistused juba tehtud.<ref name=":0" /> Manueli armee, mis koosnes 35 000 mehest, oli küll suur, ent kohmakas. Kirjas, mille keiser saatis Inglismaa kuningas [[Henry II]]-le, on märgitud, et sõdurite kolonn venis lausa 16 kilomeetri pikkuseks<ref name=":18" />. Manuel marssis [[Konya]] vastu läbi Laodicea, Colossae, Lampe, Kelainai, Choma ja Antiookia.<ref name=":6" /><ref name=":7" /><ref name=":3" /> Teekonnal, mis viis läbi mägise ala, ei võtnud bütsantslased kasutusele mingeid ettevaatusabinõusid ning keiser, olles kindel oma üleolekus ja tõlgendades sultani rahuettepanekuid argusena, ei saatnud välja isegi luuresalka. Bütsantslaste hoolimatus muutus niivõrd kõikehõlmavaks, et sisenedes [[1176]]. aasta [[17. september|17. septembril]] kitsasse mäekurru Myriokephaloni juures ei jäetud maha isegi suurt voori, venitades nii sõjaväe mitme kilomeetri pikkuseks ussiks. Kui kolonni pea ulatus lõpuks mägede vahelt välja, ründasid vaenlased ootamatult. See toimus hetkel, kui kitsas mäekurus olid üheaegselt peajõud, kaardivägi, voor, sõjamasinad – seega loendamatu hulk relvastatud ja relvastamata inimesi. Eest oli Manueli sõjavägi väljapääsust ära lõigatud, tagumised, mõistmata mis toimub, aga pressisid peale, kuhjates mägede vahele kümneid tuhandeid inimesi. Mingigi läbimõeldud kaitse organiseerimine osutus sellises olukorras võimatuks – seda enam, et türklased puistasid varjupaikadest keisri sõjaväe nooltega üle. Ja ka põgeneda polnud võimalik.<ref name=":0" /> Türklased aga seadsid oma põhieesmärgi varustuse ründamisele.<ref name=":3" /> Selle kohta, mis nüüd järgnes, on öeldud, et "kreeklasi hävitati nagu lambakarja". Õhtuks olevat langenud ka enamjagu keisri lipukandjatest ja ihukaitsjatest ning et Manuelil polnud enam kuidagi võimalik juhina mõjutada lahingu käiku, astus ta võitlusse tavalise ratsanikuna. Üsna pea olevat ainuüksi tema kilbis turritanud rohkem kui kolmkümmend vaenlase noolt ja kätte oli talle jäänud murdunud oda, pähe vajunud kiiver aga varjas kogu vaatevälja. Kuid ka sellisena tundis üks türgi sõjamees keisri lahingumöllus ära. Ta haaras Manueli hobuse valjaist ja valmistus juba keisrit vangistama, kui sai murdunud odaga sellise löögi, et kukkus surnuna maha ning ühel appi rutanud sõdalasel õnnestus talutada oma keiser eelvägede kindlustatud laagrini. Jõudes omade juurde, kummardus hingetu keiser oja kohale, et kustutada piinavat janu, kuid pärast esimesi lonkse hakkas tal paha. Vesi oli bütsantslaste verest punane. Seda nähes puhkes keiser nutma, needes hirmsat päeva, millal ta oli sunnitud jooma kristlaste verd. Üks sõjamees aga olevat selle peale teatanud, et keiser joob roomlaste verd juba kaua ja on laastanud neid oma lakkamatute sõdadega – nüüd on siis saabunud kättemaks.<ref name=":0" /> Selle päeva üleelamised olid viinud kogu keisri energia ja vapruse ning ta nõudis enesele hobust, et sündmuspaigast põgeneda. Kui keisri argpükslik kavatsus sai laagris teatavaks, reageeriti sellele varjamatu sõimu ja ähvardustega, mis lõpuks sundisid Manueli meelt muutma ja jääma vägede juurde. Sõjameeste pahameelest võib aru saada – jäädi ju mägedevahelisel lõksu keisri otsesel süül. Kuid ka sellises olukorras leidus neid, kes keisri käitumist ülistasid. Nii on imetlusega kirjeldatud sedagi, kuidas suurt hulka türklasi kohanud keiser oli julgenud üksinda põgeneda, kartmata seejuures kogu nende noolte, mõõkade ja odade hulka.<ref name=":0" /> Täielikust hävingust Myriokephaloni all päästis bütsantslasi vaid sõjameeste poolt üles näidatud vaprus ning see, et nende eelvägi suutis rünnakust pääseda. Lisaks olid ka türklaste jõud otsakorral ning nende liitlased turkmeenid eelistasid osaleda pigem sõjasaagi jagamises kui edasises sõjategevuses. Nii saatiski sultan järgmisel päeval keisri laagrisse saadikud koos kingitustega ja samas kirjutati alla rahuleping, mille tingimused olid Bütsantsile suhteliselt soodsad – keiser pidi loobuma vaid paarist kindlusest. Mõned ajaloolased on pidanud sultani sammu põhjendamatuks ja arusaamatuks ning nad on otsinud sellele mingit salapärast seletust. Kuid tegelik põhjus võib olla ka lihtsam: türklaste väed ja ressursid olid ammendunud, aastaid tagasi toimunud sultani visiit Konstantinoopolisse aga oli talle demonstreerinud keisririigi vägevust. Nii et võib olla Manuel ei kulutanudki omal ajal asjata raha, kui üritas sultanit hiilguse ja vagevusega rabada.<ref name=":0" /> Kuna bütsantslaste piiramisvarustus oli hävitatud ning türklaste varitsus oli jätnud keisri sõdalastele mentaalselt tugeva jälje, polnud rünnak Konyale enam kuidagi mõeldav<ref name=":10" />. Kolmandal päeval pärast lahingu lõppu alustasid bütsantslased taganemist ning nende silmadele avanes õudustäratav pilt. Türklased olid vahepeal koristanud oma hukkunud ja lahinguvälja katsid vaid arvukad bütsantslaste laibad.<ref name=":0" /> See kaotus oli häbiväärne nii keisrile isiklikult kui ka tema riigile.[[1176]]. aasta Myriokephaloni lahingut on võrreldud [[Romanos IV Diogenes|Romanos IV Diogenese]] hävinguga [[1071]]. aastal [[Manzikerti lahing|Mantzikerti]] juures. Mantzikerti on nimetatud surmahoobiks Bütsantsi ülemvõimule Väike-Aasias, ent toona keelduti seda tunnistamast. Kaotus Myriokephaloni all aga pani i-le punkti. On isegi öeldud, et see lahing otsustas Ida saatuse.<ref name=":0" /> [[Komnenosed]] olid kõvasti töötanud selle nimel, et taastada 105 aastat tagasi [[Manzikerti lahing|Manzikerti lahingus]] kaotatud reputatsiooni. Tema liigse enesekindluse tõttu nägi maailm, et Bütsants ei suuda eelnevast edust hoolimata seldžukke hävitada. Mõningate hinnangute kohaselt muutis see kaotus Manueli roomlaste keisrist kreeklaste kuningaks.<ref name=":21">{{Raamatuviide|autor=Nicol, Donald M.|pealkiri=Byzantium and Venice: A Study in Diplomatic and Cultural Relations|aasta=1988|koht=Cambridge|kirjastus=Cambridge University Press|keel=inglise|isbn=0-521-34157-4|artikkel=The Parting of the Ways}}</ref> Kuigi Myriokephaloni lahingut on kujutatud sageli kui katastroofi, kus terve Bütsantsi armee hävitati, ei olnud kaotus tegelikult liiga suure hinnaga, ega kahandanud oluliselt impeeriumi armeed.<ref name=":21" /> Suuremaid kaotusi kandis armee parem tiib, mis koosnes peamiselt Antiookia Baldwini (frangi rüütel) liitlasvägedest, ja armee varustus, mis oli türklaste põhisihtmärk.<ref name=":9" /><ref name=":17" /> Bütsantsi n-ö põlisvägi taastati kiiresti ning juba järgmisel aastal alistasid bütsantslased teatud türklaste üksused. Keiser saatis Johannes Komnenos Vatatzese türklaste sissetungi peatama. Vatatzes ei piirdunud pealinnast teele asunud vägedega, vaid kogus tee peal lisajõude. Vatatzes tabas türklased varitsedes, kui nad ületasid [[Meander|Meanderi]] jõge. Järgenud Hyelioni ja Leimecheiri lahingut purustasid edukalt türklased kui võitlusvõimelise üksuse. See näitab, et keisririigi armee püsis tugevana ja Väike-Aasia lääneosa kaitse oli jätkuvalt edukas.<ref name=":9" /> Pärast neid kahte võitu juhtis keiser ise väikest väegruppi, et tõrjuda türklased Panasiumist (tänapäeva [[Kütahya|Kütahyast]] lõunas) välja<ref name=":19" />. [[1178]]. aastal aga taganes Bütsantsi armee pärast kohtumist seldžukkide väega Charaxi (tänapäeva Hereke) all. See võimaldas türklastel röövida palju kariloomi. [[1179]]. aastal piirasid türklased sisse Claudiopolise [[Bitüünia|Bitüünias]] ning Manuel pidi juhtima väikest ratsaväge linna päästmiseks. Isegi [[1180]]. aastal saavutasid bütsantslased võidu türklaste üle.<ref name=":13" /> Bütsantsi allikate sõnul kaotas keiser nii Myriokephaloni lahingu ajal kui ka pärast oma julguse, kõikudes enesepettuse ja enesealanaduse äärmuste vahel.<ref name=":3" /> Tüürose Williami sõnul polnud valitseja pärast seda enam kunagi endine.<ref name=":10" /> Ränk kaotus murdis Manueli täielikult, tema endisest energiast ja jõust polnud jälgegi järele jäänud. Kõik tema unistused olid ühe hetkega olematusse haihtunud ja ta lakkas täielikult tundmast huvi poliitika vastu. Nüüdsest sai keisri põhiliseks harrastuseks astroloogia, millele ta pühendas kogu oma aja. Ta tegeles astroloogiliste arvutustega niivõrd tõsiselt, et kui ta oli kord välja rehkendanud peatselt toimuva kahe tähe kokkupõrke, käskis ta koguni tõsta palee aknad eest, vältimaks nende purunemist suure paugu ajal.<ref name=":0" /> Pidev sõdimine jättis keisri elujõule tõsiseid mõjusid. Tema tervis halvenes ja [[1180]]. aastal langes ta palavikku. Kuid tasakaal türklaste ja bütsantslaste vahel hakkas nihkuma ning Manuel ei rünnanud neid enam kunagi. Tulevikus liikusid türklased aina enam läände, kaugemale Bütsantsi aladele.<ref name=":13" /> == Kiriklikud lahkhelid == [[Fail:Johnchrysostom.jpg|pisi|Bütsantsi mosaiik Johannes Chrysostomosest [[Hagia Sophia|Hagia Sophias]] (9.–10. sajand). [[1156]].–[[1157]]. aasta vaidlus puudutas Johannese [[Armulaua sakrament|armulaua liturgiat]]: "Sina oled see, kes ohverdab ja keda ohverdatakse ja kes võtab vastu" tõlgendamist]] Manueli valitsusajal toimus kolm suurt teoloogilist [[Disputatsioon|dispuuti]]. Aastatel [[1156]]–[[1157]] tõstatati küsimus, kas [[Kristus]] ohverdas end maailma pattude eest vaid Isale ja [[Püha Vaim|Püha Vaimule]] või ka Logosele (st iseendale)<ref name=":22">{{Raamatuviide|autor=Kurtz, Johann Heinrich|pealkiri=History of the Christian Church to the Reformation|aasta=1860|kirjastus=T. & T. Clark|isbn=0-548-06187-4|keel=inglise|artikkel=Dogmatic Controversies, 12th and 14th Centuries}}</ref>. Lõpuks võttis [[1157]]. aastal Konstantinoopolis peetud kirikukogu vastu kompromisliku sõnastuse, et Kristus tegi kahekordse ohverduse [[Kolmainsus|pühale Kolmainsusele,]] kuigi Antiookia patriarh Soterichos Panteugenos jäi eriarvamusele.<ref name=":13" /> Kümme aastat hiljem tekkis vaidlus selle üle, kas Kristuse ütlus "Minu isa on suurem kui mina", viitas tema jumalikule loomusele, inimloomusele või nende kahe ühendile<ref name=":22" />. Bütsantsi diplomaat Demetrius Lampest, kes oli äsja naasnud Läänest, naeruvääristas sealset tõlgendust, et Kristus on inimlikkuse poolest oma isast madalam, ent jumalikkuse poolest võrdne. Keiser seevastu aga, pidades ilmselt silmas võimalikku kirikute liitu, leidis, et seisukohal on jumet. [[2. märts|2. märtsil]] [[1166]]. aastal kokku kutsutud kirikukogul saavutas ta võidu. Teda toetas ka patriarh [[Lukas Chrysoberges]]<ref name=":13" /> ja hiljem patriarh [[Michael III Anchialos]]. Nendelt, kes ei nõustunud kirikukogu otsustega, konfiskeeriti vara ning nad saadeti pagendusse. Seisukoha juhtiv teisitimõtleja oli Manueli vennapoeg Alexios Kontostephanos.<ref name=":3" /> Kolmas vaidlus tekkis [[1180]]. aastal, kui Manuel vaidlustas pühaliku lahtiütlemise vormi, mida nõuti islamisse pöördunutelt. Üks kõige silmatorkavamaid [[Anateem|anateeme]] selles lahtiütlemises oli see, mis oli suunatud Muhamedi ja islamistide kummardatud jumala vastu:<ref name=":23">{{Raamatuviide|autor=Hanson, Graig L.|pealkiri=Medieval Christian Perceptions of Islam: A Book of Essays edited by|aasta=2003|kirjastus=Routledge|toimetaja=John Tolan|isbn=0-415-92892-3|keel=inglise|artikkel=Manuel I Komnenos and the "God of Muhammad": A Study in Byzantine Ecclesiastical Politics}}</ref> {{Tsitaat2|Ja enne kõiki panen ma kirikuvande alla Muhamedi jumala, kelle kohta ta [Muhamed] ütleb: "Ta on ainuüksi Jumal, Jumal, kes on tehtud tahkest, vasaraga löödud metallist; Ta ei sigita, ega ole sigitanud, ega ole kedagi tema sarnast.}} Keiser käskis selle [[Anateem|anateemi]] kustutada kiriku [[Katehhees|katehheetilistest]] tekstidest, mis kutsus esile nii patriarhi kui ka piiskoppide ägeda vastuseisu.<ref name=":23" /> == Rüütlilood == Manuel I Komnenos esindas uut tüüpi valitsejat, kes oli mõjutatud lääne ristisõdijatest. Ta korraldas rüütliturniire ja osales isegi neis, mis oli bütsantslaste jaoks ebatavaline ja ebamugav vaatepilt. Keiser oli heas füüsilises vormis ning see põhjustas oma aja Bütsantsi allikates tema vapruse ülepaisutamist. Rüütliromaanide eeskujul või lausa koopiana ilmusid jutustused, mille kohaselt oli keisri jõud nii suur, et Antiookia Raymond ei suutnud keisri relvi käsitseda. Ühel kuulsal turniiril olevat Manuel sisenenud võitlusse keevalise ratsu seljas ning kukutanud kaks kõige kangemat itaalia rüütlit. Ühel päeval olevat keiser tapnud omal käel 40 türklast ja ühes lahingus ungarlaste vastu olevat keiser varastanud vaenlase lipu ning ületanud üksinda silla, mis eraldas vaenlast omadest. Teisel korral olevat Manuel lõiganud end läbi 500 türklasest koosnenud eskadrilli, ilma et oleks saanud haavata. Ta oli eelnevalt metsa varitsuse paigutanud ja teda saatis ainult tema vend ja Alexios Axouch.<ref name=":2" /><ref name=":17" /> == Perekond == [[Fail:Manuel1 Marie.jpg|pisi|Antiookia Maria Manuel I Komnenosega]] Keiser Manuel I Komnenosel oli kaks naist. Saksa kuninga [[Konrad III (Saksa kuningas)|Konrad III]] tütre '''Sulzbachi Berthaga''' abiellus ta [[1146]]. aastal. Naine suri [[1159]]. aastal. Neil oli kaks last:<ref name=":24">{{Netiviide|autor=Garland, Lynda, Stone, Andrew|url=http://www.roman-emperors.org/bertha.htm|pealkiri=Bertha-Irene of Sulzbach, first wife of Manuel I Comnenus|väljaanne=Online Encyclopedia of Roman Emperors|vaadatud=05.02.2007}}</ref> # '''Maria Komnene''' ([[1152]]–[[1182]]), kes oli abielus Montferrati markii poja Renieriga<ref name=":24" />, kes nimetati hiljem ümber bütsantsipärasemalt Johanneseks<ref>{{Raamatuviide|autor=Robert of Torigni|pealkiri=Chronicle|aasta=1844|lehekülg=528}}</ref> # '''Anna Komnene''' ([[1154]]–[[1158]])<ref name=":24" /> [[1161]]. aastal abiellus Manuel Antiookia vürsti Raymondi tütre '''Antiookia Mariaga''' (hüüdnimi ''Xene''). Paaril oli üks poeg:<ref name=":25">{{Raamatuviide|autor=Varzos, Konstantinos|pealkiri=Η Γενεαλογία των Κομνηνών [The Genealogy of the Komnenoi] (PDF)|aasta=1984|koht=Thessaloniki|kirjastus=Bütsantsi uuringute keskus, Thessaloniki ülikool|keel=kreeka|köide=A|url=https://www.kbe.auth.gr/sites/default/files/bkm20a1.pdf}}</ref> # '''[[Alexios II Komnenos]]''' ([[1169]]–[[1183]]), kellest sai keiser [[1180]]. aastal<ref name=":25" /> Keisril oli ka vallaslapsi. '''Theodora Vatatzinaga''': # '''Alexios Komnenos''' (sündis [[1160. aastad|1160]]. aastate alguses), keda tunnustati ametlikult keisri pojana ning ta sai endale tiitli ''sebastokrator''. Ta oli lühikest aega ([[1183]]–[[1184]]) abielus oma onu [[Andronikos I Komnenos|Andronikose]] vallastütre Eirene Komnenega. Seejärel lasi tema äi tal silmad välja torgata. Ta elas vähemalt [[1191]]. aastani.<ref>{{Raamatuviide|autor=Každan, Alexander P.; Epstein, Ann Wharton|pealkiri=Change in Byzantine Culture in the Eleventh and Twelfth Centuries|aasta=1990|kirjastus=University of California Press|artikkel=Popular and Aristocratic Popular Trends|keel=inglise|isbn=0-520-06962-5}}</ref> Johannes Dukas Komnenose naise '''Maria Taronitissaga''' oli tal üks poeg: # '''Alexios Komnenos''' (hüüdnimega ''pinkernes'', st veinivalaja), kes põgenes [[Konstantinoopol|Konstantinoopolist]] [[1184]]. aastal. Temast sai võtmetegelane normannide [[Thessaloníki|Thessalonica]] ivasioonis ja piiramises [[1185]]. aastal. Teiste armukestega: # Nimetu tütar. Arvatakse, et ta sündis 1150. aastate kandis ning abiellus Theodoros Maurozomesega enne [[1170]]. aastat. Tema poeg oli Manuel Maurozomes, kelle tütar abiellus [[Rumi seldžukkide sultanaat|Rumi sultani]] [[Kaykhusraw I]]-ga ning nende järeltulijad valitsesid sultanaati aastatel [[1220]]–[[1246]].<ref>{{Raamatuviide|autor=Brand, Charles M.|pealkiri=Dumbarton Oaks Papers|aasta=1989|koht=Dumbarton Oaks|kirjastus=Trustees for Harvard University|lehekülg=1-25|keel=ibnglise|artikkel=The Turkish Element in Byzantium, Eleventh-Twelfth Centurie|trükk=43|url=https://www.jstor.org/stable/1291603?origin=crossref}}</ref> # Teine nimetu tütar, kes sündis umbes [[1155]]. aastal. Tema lapselaps oli ametnik ja autor Demetrios Tornikes.<ref name=":25" /> == Surm == Pärast Myriokephaloni lahingut kaotas Manuel huvi poliitika vastu. Tema ükskõiksus reaalse maailma vastu oli kindlaks märgiks, et talle polnud enam antud palju eluaega. Keiser Manuel I Komnenos suri [[24. september|24. septembril]] [[1180]]<ref name=":0" />, olles just tähistanud oma poja [[Alexios II Komnenos|Alexios]] kihlumist [[Prantsusmaa kuningas|Pratsusmaa kuninga]] tütrega.<ref name=":29">{{Raamatuviide|autor=Magdalino, Paul|pealkiri=The Oxford History of Byzantium By Cyril A. Mango|aasta=2002|kirjastus=Oxford University Press|keel=inglise|artikkel=The Medieval Empire (780–1204)|isbn=0-19-814098-3}}</ref> Manuel sängitati oma [[Johannes II Komnenos|isa]] kõrvale Pantokratori kloostrisse [[Konstantinoopol|Konstantinoopolis]].<ref>{{Raamatuviide|autor=Melvani, N.|pealkiri=Byzantine and Modern Greek Studies|aasta=2018|lehekülg=237-260|artikkel=The tombs of the Palaiologan emperors}}</ref> On öeldud, et suhteliselt varajane surm (umbes 62-aastaselt) säästis Manueli tema poliitika kurbade tagajärgede nägemisest<ref name=":0" />. Keisriks sai Manueli poeg [[Alexios II Komnenos]], kes päris oma eelkäijate, [[Alexios I Komnenos|Alexios I]], [[Johannes II Komnenos|Johannes II]] ja Manuel I diplomaatia ja sõdade tulemusena tugeva, majanduslikult jõuka ja turvaliste piiridega riigi. Alexios II oli aga troonile saades vaid 11-aastane, kuid riik vajas selel hetkel tugevat juhti. See asjaolu viis peagi riigipöördeni, mis paiskas impeeriumi võimuvõitlustesse. See omakorda muutis riigi olukorra täbaraks.<ref name=":29" /> == Hinnangud Manuel I valitsusajale == === Välispoliitika ja sõjad === Noore mehena oli keiser Manuel otsustanud taastada jõuga Bütsantsi ülevmõim Vahemere maades. Kui ta [[1180]]. aastal suri, oli möödunud 37 aastat sellest, kui Manueli isa [[Johannes II Komnenos|Johannes II]] ta [[1143]]. aastal [[Kiliikia|Kiliikas]] keisriks kuulutas. Nende aastatega oli Manuel I sõdinud oma naabritega igas impeeriumi nurgas. Manueli isa [[Johannes II Komnenos|Johannes II]] ja vanaisa [[Alexios I Komnenos|Alexios I]] olid töötanud kannatlikult selle nimel, et heastada [[Manzikerti lahing|Manzikerti]] kaotusese järel saadud kahjusid. Nende jõupingutuste tulemusena päris Manuel riigi, mis oli viimaste sajandite tugevaimas seisus. Selge on see, et Manuel kasutas neid eeliseid täiel määral, ent raske on öelda kui palju ta neile juurde lisas ning kas ta kasutas neid parimal viisil ära.<ref name=":3" /> Manuel I tõestas ennast energilise keisrina, kes nägi võimalusi kõikjal ja kelle optimistlik maailmavaade oli kujundanud ka tema välispoliitikat. Oma sõjalisest võimekusest hoolimata saavutas keiser oma eesmärgi – impeeriumi taastamine – saavutamiseks vähe. Mõned ajaloolased on tema eesmärke hinnanud ebarealistlikeks, tuues näiteks tema Egiptuse ekspeditsiooni. Tema suurim sõjaline kampaania [[Rumi seldžukkide sultanaat|Rumi sultani]] pealinna [[Konya]] vastu lõppes alandava kaotusega. Samuti ebaõnnestus ta enda suurimas diplomaatilises katses liita katoliku ja õigeusu kirikud. Ajaloolase Mark. C. Bartusise sõnul püüdis Manuel (ja ka tema isa) taastada rahvuslikku armeed, kuid tema reformid ebaõnnestusid, mida tõestas ka lüüasaamine Myriokephaloni all. Ajaloolase [[Edward Gibbon|Edward Gibboni]] sõnul ei andnud Manueli võidud mingeid püsivaid või kasulikke vallutusi. Gibbon on öelnud:<ref name=":2" /> {{Tsitaat2|Manueli iseloomu kõige erilisem joon on kontrast töökuse ja laiskuse, sitkuse ja naiselikkuse vahel. Sõjas tundus ta rahust mitte midagi teadvat, rahus tundus ta võimetu sõdima.}} === Sisepoliitika === Ajaloolane ja Manueli kaasaegne ametnik Niketas Choniates kritiseeris keisrit maksude tõstmise eest ja osutas sellele ajale kui liigsete maksude perioodile. Ajaloolase hinnangul kulutati inimeste arvelt saadud raha pillavalt. Nii Bütsantsi, ladina kui ka idamaised allikad viitavad sellele, et keiser kulutas oma vahendeid rikkalikult ega säästnud ühes valdkonnas, et arendada teist.<ref name=":17" /> Kokku ei hoitud ei sõjaväes, mereväes, diplomaatias, tseremooniates, ega ka paleede eitamises. Märkimisväärne osa kuludest oli puhas kahju impeeriumile, näiteks Itaaliasse ja ristisõdijate riikidesse kuhjatud toetused ning [[1155]].–[[1156]]., [[1169]]. ja [[1176]].aasta sõjakäikudele kulutatud summad.<ref name=":3" /><ref>{{Raamatuviide|autor=Choniates, Nicetas|pealkiri=O City of Byzantium, Annals of Niketas Choniatēs. Translated by Harry J. Magoulias|aasta=1984|koht=Detroit|kirjastus=Wayne State University Press|isbn=0-8143-1764-2|keel=inglise}}</ref> Nende probleemide kõrval oli ka mõningane edu, eriti Balkanil, kus sõjalised võidud tagasid julgeoleku selle piirkonna elanikele. Kui tema plaan vallutada Egiptus oleks teoks saanud, oleks riik saanud endale väga produktiivsed põllumaad ja olulised kaubanduskeskused, mis oleks omakorda kasu toonud iigi elanikkonnale. Siiski tõi sõda Ungariga riigi koosseisu rikkaliku põllumajanduspiirkonna – [[Dalmaatsia]], ning [[Doonau]] kaubandusteed Ungarist Musta mereni. Ungari sõjast sai riik endale ka palju tööjõudu orjade näol ning hulganisti kariloomi.<ref name=":3" /> Samuti korjati pärast [[1167]]. aasta<ref name=":26" /> lahingut ungarlaste laipadelt riigi sõjaväele tohutul hulgal relvi<ref name=":1" />. Isegi kaotatud ja kahjumlikest sõdadest saadi saagina palju kariloomi.<ref name=":3" /> Eelnev võimaldas lääneprovintsidel jätkata majanduslikku õitsengut, mis oli alanud [[Alexios I Komnenos|Alexios I]] ajal ning kestis sajandi lõpuni. Arvatakse, et 12. sajandi Bütsants oli rikkaim ja jõukaim kui kunagi varem pärast pärslaste sissetungi [[Herakleios|Herakleiose]] valitsusajal, umbes 500 aastat tagasi. Palju on tõendeid uute ehitiste ja kirikute kohta ka kaugemates piirkondades, mis tõestab, et rikkus oli laialt levinud. Kaubandus õitses täiel määral. Konstantinoopoli elanike arv oli Manueli valitsusajal umbes pool kuni miljon elanikku, mis tegi sellest Euroopa suurima linna. Manueli suurim sissetulekuallikas oli ''kommerkion.'' See oli [[Konstantinoopol]]i ekspordile ja impordile kehtestatud tollimaks, mis kogus päevas umbes 20 000 ''hyperpyrat'' (Bütsantsi keskaegne maksevahend, mis võeti kasutusele [[solidus]]e asemel).<ref name=":27" /> Sellel perioodil laienes impeeriumi pealinn jõudsalt. Itaalia kaupmeeste ja ristisõdijate teekond läbi Konstantinoopoli suurendas linna tähtsust maailmalinnana. Veneetslased, genovalased ja teised avasid Egeuse mere sadamad kaubandusele, tuues kaupa Fatamiidide Egiptusest ja ristisõdijate riikidest Konstantinoopolisse, kus toimus kauplemine Läänega.<ref name=":28">{{Raamatuviide|autor=Day, Gerald. W.|pealkiri=The Journal of Economic History|aasta=1977|lehekülg=289-301|artikkel=Manuel and the Genoese: A Reappraisal of Byzantine Commercial Policy in the Late Twelfth Century|url=https://www.cambridge.org/core/journals/journal-of-economic-history/article/abs/manuel-and-the-genoese-a-reappraisal-of-byzantine-commercial-policy-in-the-late-twelfth-century/0664F8BE634CDEDD203B8FEBD6A28AE0}}</ref> Need kaupmehed hoidsid elus Kreeka ja Makedoonia linnade ja Kreeka saarte kaubandust ning lõid agraarmajanduse kõrvale uusi valdavaid rikkuse allikaid<ref name=":3" />. Thessalonikis, impeeriumi teises linnas, toimus iga aasta kuulus suvelaat, mis tõi linna kauplejaid üle Balkani ja kaugemaltki. [[Kórinthos|Korinthose]] siiditootmine hoidis sealse majanduse õitsvana. Kõik see tõestab [[Komnenoste dünastia]] keisrite edus ''Pax Byzantina'' (Bütsantsi rahu) kindlustamisel nendel riigi tuumikaladel.<ref name=":26" /> === Pärand === [[Fail:Bütsants 1180.png|pisi|420x420px|[[Bütsants|Bütsantsi keisririik]] Manuel I valitsusaja lõpus, umbes [[1180]]. aastal]] Õukonna retoorikute hinnangul oli Manuel I Komnenos "jumalik keiser". Põlvkond pärast tema surma, viitas Choniates talle kui "kõige õnnistatum keisrite seas" ning sajand hiljem kirjeldas Johannes Stavrakios teda kui "suurepärane heades tegudes". Johannes Phokas, sõdur, kes võitles Manueli armees, ütles tema kohta mõned aastad pärast surma, et keiser oli "maailma päästja" ja suursugune keiser.<ref name=":27" /> Prantsusmaal, taalias ja ristisõdijate riikides mäletati teda kui kõige võimsamat valitsejat maailmas<ref name=":13" />. Üks genova analüütik märkis, et "Jumaliku mäluga Manuel oli kõige õnnistatum Konstantinoopoli keiser surmaga ... kandis kogu kristlus suurt hävingut ja kahju"<ref name=":28" />. William Tüürosest ütles Manueli kohta nii: "Tark ja diskreetne, suure hiilgusega prints, kes on igati kiitmist väärt", "võrreldamatu energiaga ning suure hingega mees", kelle "mälestust hoitakse alati õnnistuses". Clari Robert kiiris Manueli kui "õige väärt mees, [...] ja rikkaim kõigist kunagi elanud kristastest."<ref>{{Raamatuviide|autor=Robert Clarist|pealkiri=Account of the Fourth Crusade|aasta=umbes 1208|url=https://web.archive.org/web/20050213114657/http://www.deremilitari.org/resources/sources/clari1.htm}}</ref> Keiser Manueli mõju ristisõdijate riikidele on näha siiani [[Petlemm|Petlemma]] Kristuse sünni kirikus. 1160. aastatel rekonstrueeriti kiriku pikihoone uuesti ning seal on näha mosaiike kujutamas kiriku nõukogusid.<ref>{{Raamatuviide|autor=Zeitler, Barbara|pealkiri=The Art Bulletin|aasta=1994|lehekülg=680–694|keel=inglise|artikkel=Cross-cultural Interpretations of Imagery in the Middle Ages|url=https://www.jstor.org/stable/3046063?origin=crossref}}</ref> Keiser oli selle töö üks patroonidest. Kiriku lõunaseinal on kreekekeelne kiri "praeguse töö lõpetas munk, maali- ja mosaiigikunstnik Ephraim suure keisri manuel Porphyrogennetos Komnenose ning suure Jeruusalemma kuninga Aumary valitsemise ajal". Asjaolu, et Manueli nimi esikohale pandi, oli sümboolne avalik tunnustus keisri ülemvõimule kristliku maailma juhina. Manueli roll õigeusu kristlaste ja üldiselt kristlike pühapaikade kaistjana ilmneb ka tema katsetes kindlustada tema õigusi [[Püha maa|Püha Maa]] üle. Keiser osales veel paljude Pühal maal asunud basiilikate ja kreeka kloostrite, sealhulgas Jeruusalemma Püha Haua kiriku ehitamisel ja kaunistamisel, kus tema pingutuste tõttu lubati Bütsantsi vaimulikel iga päev õigeusu liturgiat läbi viia. Kõik see tugevdas tema positsiooni ristisõdijate riikide ülemvalitsejana. Manuel I oli ka viimane Bütsantsi keiser, kes oma sõjalise ja diplomaatilise edu tõttu Balkanil võis end nimetada "Dalmaatsia, Bosnia, Horvaatia, Serbia, Bulgaaria ja Ungari valitsejaks".<ref name=":14" /> Manuel I Komnenosest jäi maha tugev ning õitsva majandusega impeerium, mille ülesehitamisega olid algust teinud juba tema vanaisa [[Alexios I Komnenos|Alexios I]] ja isa [[Johannes II Komnenos|Johannes II]], ent oli ka tõsiseid probleeme. Pärast Manueli surma sattus riigi stabiilsus ohtu. Impeerium vajas tugevat juhti, ent uueks keisriks sai alaealine [[Alexios II Komnenos|Alexios II]] ning tema regendivalitsus oli väga ebapopulaarne. Impeeriumi vanad vaenlased, türklased ja normannid ootasid sobivat juhust, et Bütsantsi rünnata. Manueli surmaks olid riigi suhted isegi vana lääneliitlase [[Veneetsia vabariik|Veneetsiaga]] halvad. Riik vajas kaitsjat välisohtude eest. Manueli poeg ei püsinud kaua troonil ning peagi võttis riigipöördes võimu Manueli nõbu [[Andronikos I Komnenos|Andronikos Komnenos]]. See viis aga riigi pikaks ajaks võimuvõitlustesse<ref name=":29" />{{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Johannes II Komnenos]]|järgnev=[[Alexios II]]|aeg=[[1143]]–[[1180]]|nimi=[[Bütsantsi keisrite loend|Bütsantsi keiser]]}} {{lõpp}} == Vaata ka == * [[Johannes II Komnenos]] * [[Alexios II|Alexios II Komnenos]] * [[Bütsants]] * [[Bütsantsi ajalugu]] * [[Bütsantsi keisrite loend]] == Viited == <references /> [[Kategooria:Bütsantsi keisrid]] [[Kategooria:Surnud 1180]] 7j5xd9lspv3f3l9g9yac9uj08jyeiu1 Vehklemine 2020. aasta suveolümpiamängudel 0 612619 6169126 6036479 2022-07-28T11:45:15Z CommonsDelinker 1930 Fail Russian_Olympic_Committee_flag.svg on eemaldatud, sest kasutaja [[commons:User:Ellywa|Ellywa]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: per [[:c:Commons:Deletion requests/File:Russian Olympic Committee flag.svg|]]. wikitext text/x-wiki [[Pilt:Olympic rings.svg|right|150px|Olympische Ringe]] [[Pilt:Fencing pictogram.svg|right|150px|Fechten]] '''[[Vehklemine|Vehklemisvõistlused]] [[2020. aasta suveolümpiamängud]]el''' [[Tokyo]]s toimusid [[24. juuli]]st kuni [[1. august]]ini 2021. aastal. Algselt kavandatud 25. juulist 2. augustini 2020. aastal toimuma pidanud võistlus lükati [[koroonapandeemia]] tõttu edasi ja määrati toimuma aasta hiljem. Vehklemises toimus 12 võistlust, seejuures olid esimest korda nii meeskondlikud kui ka individuaalsed võistlused kõigis kolmes relvas nii meestele kui ka naistele. ==Võistluste ajakava== {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em;" |- |bgcolor="#FF00FF" align=center|EV||Eelvõistlus |bgcolor="#F0E68C" align=center|VF||Veerandfinaal |bgcolor="#7FFFD4" align=center|PF||Poolvinaal |bgcolor="#48D1CC" align=center|F||Finaal |} {| class="wikitable"style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em; |- ! Kuupäev || colspan="4"|L 24. juuli || colspan="4"|P 25. juuli || colspan="4"|E 26. juuli || colspan="4"|T 27. juuli || colspan="4"|K 28. juuli || colspan="4"|N 29. juuli || colspan="4"|R 30. juuli || colspan="4"|L 31. juuli || colspan="4"|P 1. august |- !Alad || colspan="2"| H || colspan="2"| Õ || colspan="2"| H || colspan="2"| Õ || colspan="2"| H || colspan="2"| Õ || colspan="2"| H || colspan="2"| Õ || colspan="2"| H || colspan="2"| Õ || colspan="2"| H || colspan="2"| Õ || colspan="2"| H || colspan="2"| Õ || colspan="2"| H || colspan="2"| Õ || colspan="2"| H|| colspan="2"| Õ |- | class="event" | [[Vehklemine 2020. aasta suveolümpiamängudel#Epee. Individuaalvõistlus|Meeste epee]] || colspan="4"| || bgcolor="#FF00FF" align=center|EV || bgcolor="#F0E68C" align=center|VF|| bgcolor="#7FFFD4" align=center|PF || bgcolor="#48D1CC" align=center|F || colspan="4"| || colspan="4"| || colspan="4"| || colspan="4"| || colspan="4"| || colspan="4"| || colspan="4"| |- | class="event" | [[Vehklemine 2020. aasta suveolümpiamängudel#Epee. Meeskonnavõistlus|Meeste võistkondlik epee]] || colspan="4"| || colspan="4"| || colspan="4"| || colspan="4"| || colspan="4"| || colspan="4"| || bgcolor="#FF00FF" align=center|EV || bgcolor="#F0E68C" align=center|VF || bgcolor="#7FFFD4" align=center|PF || bgcolor="#48D1CC" align=center|F || colspan="4"| || colspan="4"| |- | class="event" | [[Vehklemine 2020. aasta suveolümpiamängudel#Florett. Individuaalvõistlus|Meeste florett]] || colspan="4"| || colspan="4"| || bgcolor="#FF00FF" align=center|EV || bgcolor="#F0E68C" align=center|VF || bgcolor="#7FFFD4" align=center|PF || bgcolor="#48D1CC" align=center|F || colspan="4"| || colspan="4"| || colspan="4"| || colspan="4"| || colspan="4"| || colspan="4"| |- | class="event" | [[Vehklemine 2020. aasta suveolümpiamängudel#Florett. Meeskonnavõistlus|Meeste võistkondlik florett]] || colspan="4"| || colspan="4"| || colspan="4"| || colspan="4"| || colspan="4"| || colspan="4"| || colspan="4"| || colspan="4"| || bgcolor="#FF00FF" align=center|EV || bgcolor="#F0E68C" align=center|VF || bgcolor="#7FFFD4" align=center|PF || bgcolor="#48D1CC" align=center|F |- | class="event" | [[Vehklemine 2020. aasta suveolümpiamängudel#Espadron. Individuaalvõistlus|Meeste espadron]] || bgcolor="#FF00FF" align=center|EV || bgcolor="#F0E68C" align=center|VF || bgcolor="#7FFFD4" align=center|PF || bgcolor="#48D1CC" align=center|F || colspan="4"| || colspan="4"| || colspan="4"| || colspan="4"| || colspan="4"| || colspan="4"| || colspan="4"| || colspan="4"| |- | class="event" | [[Vehklemine 2020. aasta suveolümpiamängudel#Espadron. Meeskonnavõistlus|Meeste võistkondlik espadron]] || colspan="4"| || colspan="4"| || colspan="4"| || colspan="4"| || bgcolor="#FF00FF" align=center|EV || bgcolor="#F0E68C" align=center|VF || bgcolor="#7FFFD4" align=center|PF || bgcolor="#48D1CC" align=center|F || colspan="4"| || colspan="4"| || colspan="4"| || colspan="4"| |- | class="event" | [[Vehklemine 2020. aasta suveolümpiamängudel#Epee. Individuaalvõistlus|Naiste epee]] || bgcolor="#FF00FF" align=center|EV || bgcolor="#F0E68C" align=center|VF || bgcolor="#7FFFD4" align=center|PF || bgcolor="#48D1CC" align=center|F || colspan="4"| || colspan="4"| || colspan="4"| || colspan="4"| || colspan="4"| || colspan="4"| || colspan="4"| || colspan="4"| |- | class="event" | [[Vehklemine 2020. aasta suveolümpiamängudel#Epee. Naiskonnavõistlus|Naiste võistkondlik epee]] || colspan="4"| || colspan="4"| || colspan="4"| || bgcolor="#FF00FF" align=center|EV || bgcolor="#F0E68C" align=center|VF || bgcolor="#7FFFD4" align=center|PF || bgcolor="#48D1CC" align=center|F || colspan="4"| || colspan="4"| || colspan="4"| || colspan="4"| || colspan="4"| |- | class="event" | [[Vehklemine 2020. aasta suveolümpiamängudel#Florett. Individuaalvõistlus|Naiste florett]] || colspan="4"| || bgcolor="#FF00FF" align=center|EV || bgcolor="#F0E68C" align=center|VF || bgcolor="#7FFFD4" align=center|PF || bgcolor="#48D1CC" align=center|F || colspan="4"| || colspan="4"| || colspan="4"| || colspan="4"| || colspan="4"| || colspan="4"| || colspan="4"| |- | class="event" | [[Vehklemine 2020. aasta suveolümpiamängudel#Florett. Naiskonnavõistlus|Naiste võistkondlik florett]] || colspan="4"| || colspan="4"| || colspan="4"| || colspan="4"| || colspan="4"| || bgcolor="#FF00FF" align=center|EV || bgcolor="#F0E68C" align=center|VF || bgcolor="#7FFFD4" align=center|PF || bgcolor="#48D1CC" align=center|F || colspan="4"| || colspan="4"| || colspan="4"| |- | class="event" | [[Vehklemine 2020. aasta suveolümpiamängudel#Espadron. Individuaalvõistlus|Naiste espadron]]] || colspan="4"| || colspan="4"| || bgcolor="#FF00FF" align=center|EV || bgcolor="#F0E68C" align=center|VF || bgcolor="#7FFFD4" align=center|PF || bgcolor="#48D1CC" align=center|F || colspan="4"| || colspan="4"| || colspan="4"| || colspan="4"| || colspan="4"| || colspan="4"| |- | class="event" | [[Vehklemine 2020. aasta suveolümpiamängudel#Espadron. Naiskonnavõistlus|Naiste võistkondlik espadron]] || colspan="4"| || colspan="4"| || colspan="4"| || colspan="4"| || colspan="4"| || colspan="4"| || colspan="4"| || bgcolor="#FF00FF" align=center|EV || bgcolor="#F0E68C" align=center|VF || bgcolor="#7FFFD4" align=center|PF || bgcolor="#48D1CC" align=center|F || colspan="4"| |} ==Tulemused== ===Mehed=== ====Epee. Individuaalvõistlus==== ====Epee. Meeskonnavõistlus==== ====Florett. Individuaalvõistlus==== ====Florett. Meeskonnavõistlus==== ====Espadron. Individuaalvõistlus==== ====Espadron. Meeskonnavõistlusvõistlus==== ===Naised=== ====Epee. Individuaalvõistlus==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable !Koht !Sportlane !Riik |- |align=center|{{KuldOlümpia}}||[[Sun Yiwen]]||{{PisiLipp|Hiina}} |- |align=center|{{HõbeOlümpia}}||[[Ana Maria Popescu]]||{{PisiLipp|Rumeenia}} |- |align=center|{{PronksOlümpia}}||'''[[Katrina Lehis]]'''||{{PisiLipp|Eesti}} |- |align=center|4.||[[Aisanat Murtasajeva]]|| [[Venemaa olümpiakomitee|ROC]] |- |align=center|5.||'''[[Julia Beljajeva]]'''||{{PisiLipp|Eesti}} |- |align=center|5.||[[Rossella Fiamingo]]||{{PisiLipp|Itaalia}} |- |align=center|5.||[[Federica Isola]]||{{PisiLipp|Itaalia}} |- |align=center|5.||[[Man Wai Kong]]||[[Pilt:Flag_of_Hong_Kong.svg|24px]] [[Hongkong]] |} </div> <br>Finaal: [[24. juuli]] <br>Osavõtjaid: 34 <br>Riike: 18 <br>'''[[Vehklemine 2016. aasta suveolümpiamängudel|Olümpiavõitja 2016]]:''' [[Emese Szász]], [[Ungari]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/FEN/OG2020-_FEN_C75I_FENWEPEE--------------------------.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====Epee. Naiskonnavõistlus==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable !Koht !Riik !Sportlane |- |align=center|{{KuldOlümpia}}|| '''{{PisiLipp|Eesti}}||[[Julia Beljajeva]]<br>[[Irina Embrich]]<br>[[Erika Kirpu]]<br>[[Katrina Lehis]]''' |- |align=center|{{HõbeOlümpia}}|| {{PisiLipp|Lõuna-Korea}}||[[Choi In-jeong]]<br>[[Kang Young-mi]]<br>[[Lee Hye-in]]<br>[[Song Se-ra]] |- |align=center|{{PronksOlümpia}}|| {{PisiLipp|Itaalia}}||[[Rossella Fiamingo]]<br>[[Federica Isola]]<br>[[Mara Navarria]]<br>[[Alberta Santuccio]] |- |align=center|4.|| {{PisiLipp|Hiina}}||[[Sheng Lin]]<br>[[Yiwen Sun]]<br>[[Anqi Xu]]<br>[[Mingye Zhu]] |- |align=center|5.|| {{PisiLipp|USA}}|| [[Katharine Holmes]]<br>[[Courtney Hurley]]<br>[[Kelley Hurley]]<br>[[Anna van Brummen]] |- |align=center|6.|| {{PisiLipp|Poola}}|| [[Aleksandra Jarecka]]<br>[[Renata Knapik-Miazga]]<br>[[Magdalena Pierska-Twardochel]]<br>[[Ewa Trebinska]] |- |align=center|7.|| {{PisiLipp|Hong Kong}}|| [[Ka Mong Chu]]<br>[[Kaylin Sin Yan Hsieh]]<br>[[Man Wai Vivian Kong]]<br>[[Yik Hei Coco Lin]] |- |align=center|8.|| [[Venemaa olümpiakomitee|ROC]]|| [[Violetta Hrapina]]<br>[[Violetta Kolobova]]<br>[[Julia Lišagina]]<br>[[Aizanat Muratazeva]] |} </div> <br>Finaal: [[27. juuli]] <br>Osavõtjaid: 8 võistkonda <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/en/results/fencing/olympic-schedule-and-results-date=2021-07-27.htm Kõik matšid] <br style="clear:both;" /> {{#invoke:RoundN|N8 |bold_winner=high |team-width=210 |Consol=Pronksimatš |3rdplace=yes <!--Date-Place|Team 1|Score 1|Team 2|Score 2 --> <!--Veerandfinaalid--> ||{{PisiLipp|Hiina}}|44|{{PisiLipp|Hong Kong}}|32 ||{{PisiLipp|USA}}|33|{{PisiLipp|Lõuna-Korea}}|38 || [[Venemaa olümpiakomitee|ROC]]|31|{{PisiLipp|Itaalia}}|33 ||'''{{PisiLipp|Eesti}}''' &nbsp;([https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/FEN/OG2020-_FEN_C73T_FENWTEAMEPEE----------QFNL000400--.pdf Statistika])|29|{{PisiLipp|Poola}}|26 <!--semifinals --> ||{{PisiLipp|Hiina}}|29|{{PisiLipp|Lõuna-Korea}}|38 ||{{PisiLipp|Itaalia}}|34|{{PisiLipp|Eesti}} [https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/FEN/OG2020-_FEN_C73T_FENWTEAMEPEE----------SFNL000200--.pdf Statistika]|42 <!--final --> ||{{PisiLipp|Lõuna-Korea}}|32|{{PisiLipp|Eesti}} ([https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/resOG2020-/pdf/OG2020-/FEN/OG2020-_FEN_C73T_FENWTEAMEPEE----------FNL-000100--.pdf Statistika])|36 <!--bronze medal--> ||{{PisiLipp|Hiina}}|21|{{PisiLipp|Itaalia}}|23 }} ====Florett. Individuaalvõistlus==== ====Florett. Naiskonnavõistlus==== ====Espadron. Individuaalvõistlus==== ====Espadron. Naiskonnavõistlus==== ==Välislingid== *[https://olympics.com/tokyo-2020/olympic-games/en/results/fencing/olympic-schedule-and-results.htm Vehklemine Tokyo 2020 veebilehel] *[http://www.fie.ch/Welcome.aspx [[Rahvusvaheline vehklemisliit|FIE]] veebileht] {{Spordialad2020Suveolümpiamängudel}} [[Kategooria:2020. aasta suveolümpiamängud]] [[Kategooria:Vehklemine olümpiamängudel]] inmsoye7s75vl2r0t41tkgzrgyfzody Mall:2020olümpiamängud/Riigid 10 612879 6169127 5936719 2022-07-28T11:45:27Z CommonsDelinker 1930 Fail Russian_Olympic_Committee_flag.svg on eemaldatud, sest kasutaja [[commons:User:Ellywa|Ellywa]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: per [[:c:Commons:Deletion requests/File:Russian Olympic Committee flag.svg|]]. wikitext text/x-wiki <!--- Esialgne --> {| class="wikitable collapsible" style="width:100%;" |- ! Osalevad riigid |- | {{div col|4}} * {{PLipp|Afganistan 2020. aasta suveolümpiamängudel|Afganistan}} (5) * {{PLipp|Albaania 2020. aasta suveolümpiamängudel|Albaania}} (9) * {{PLipp|Alžeeria 2020. aasta suveolümpiamängudel|Alžeeria}} (44) * {{PLipp|Ameerika Samoa 2020. aasta suveolümpiamängudel|Ameerika Samoa}} (6) * {{PLipp|Ameerika Ühendriigid 2020. aasta suveolümpiamängudel|Ameerika Ühendriigid}} (613) * {{PLipp|Andorra 2020. aasta suveolümpiamängudel|Andorra}} (2) * {{PLipp|Angola 2020. aasta suveolümpiamängudel|Angola}} (20) * {{PLipp|Antigua ja Barbuda 2020. aasta suveolümpiamängudel|Antigua ja Barbuda}} (6) * {{PLipp|Araabia Ühendemiraadid 2020. aasta suveolümpiamängudel|Araabia Ühendemiraadid}} (5) * {{PLipp|Argentina 2020. aasta suveolümpiamängudel|Argentina}} (174) * {{PLipp|Armeenia 2020. aasta suveolümpiamängudel|Armeenia}} (17) * {{PLipp|Aruba 2020. aasta suveolümpiamängudel|Aruba}} (3) * {{PLipp|Aserbaidžaan 2020. aasta suveolümpiamängudel|Aserbaidžaan}} (44) * {{PLipp|Austraalia 2020. aasta suveolümpiamängudel|Austraalia}} (478) * {{PLipp|Austria 2020. aasta suveolümpiamängudel|Austria}} (60) * {{PLipp|Bahama 2020. aasta suveolümpiamängudel|Bahama}} (16) * {{PLipp|Bahrein 2020. aasta suveolümpiamängudel|Bahrein}} (32) * {{PLipp|Bangladesh 2020. aasta suveolümpiamängudel|Bangladesh}} (6) * {{PLipp|Barbados 2020. aasta suveolümpiamängudel|Barbados}} (8) * {{PLipp|Belau 2020. aasta suveolümpiamängudel|Belau}} (3) * {{PLipp|Belgia 2020. aasta suveolümpiamängudel|Belgia}} (121) * {{PLipp|Belize 2020. aasta suveolümpiamängudel|Belize}} (3) * {{PLipp|Benin 2020. aasta suveolümpiamängudel|Benin}} (7) * {{PLipp|Bermuda 2020. aasta suveolümpiamängudel|Bermuda}} (2) * {{PLipp|Bhutan 2020. aasta suveolümpiamängudel|Bhutan}} (4) * {{PLipp|Boliivia 2020. aasta suveolümpiamängudel|Boliivia}} (5) * {{PLipp|Bosnia ja Hertsegoviina 2020. aasta suveolümpiamängudel|Bosnia ja Hertsegoviina}} (7) * {{PLipp|Botswana 2020. aasta suveolümpiamängudel|Botswana}} (13) * {{PLipp|Brasiilia 2020. aasta suveolümpiamängudel|Brasiilia}} (301) * {{PLipp|Briti Neitsisaared 2020. aasta suveolümpiamängudel|Briti Neitsisaared}} (3) * {{PLipp|Brunei 2020. aasta suveolümpiamängudel|Brunei}} (2) * {{PLipp|Bulgaaria 2020. aasta suveolümpiamängudel|Bulgaaria}} (42) * {{PLipp|Burkina Faso 2020. aasta suveolümpiamängudel|Burkina Faso}} (7) * {{PLipp|Burundi 2020. aasta suveolümpiamängudel|Burundi}} (6) * {{PLipp|Colombia 2020. aasta suveolümpiamängudel|Colombia}} (70) * {{PLipp|Cooki saared 2020. aasta suveolümpiamängudel|Cooki saared}} (6) * {{PLipp|Costa Rica 2020. aasta suveolümpiamängudel|Costa Rica}} (14) * {{PLipp|Djibouti 2020. aasta suveolümpiamängudel|Djibouti}} (4) * {{PLipp|Dominica 2020. aasta suveolümpiamängudel|Dominica}} (2) * {{PLipp|Dominikaani Vabariik 2020. aasta suveolümpiamängudel|Dominikaani Vabariik}} (62) * {{PLipp|Ecuador 2020. aasta suveolümpiamängudel|Ecuador}} (48) * {{PLipp|Eesti 2020. aasta suveolümpiamängudel|Eesti}} (33) * {{PLipp|Egiptus 2016. aasta suveolümpiamängudel|Egiptus}} (133) * {{PLipp|Ekvatoriaal-Guinea 2020. aasta suveolümpiamängudel|Ekvatoriaal-Guinea}} (3) * {{PLipp|El Salvador 2020. aasta suveolümpiamängudel|El Salvador}} (5) * {{PLipp|Elevandiluurannik 2020. aasta suveolümpiamängudel|Elevandiluurannik}} (28) * {{PLipp|Eritrea 2020. aasta suveolümpiamängudel|Eritrea}} (13) * {{PLipp|Etioopia 2020. aasta suveolümpiamängudel|Etioopia}} (38) * {{PLipp|Fidži 2020. aasta suveolümpiamängudel|Fidži}} (30) * {{PLipp|Filipiinid 2020. aasta suveolümpiamängudel|Filipiinid}} (19) * {{PLipp|Gabon 2020. aasta suveolümpiamängudel|Gabon}} (5) * {{PLipp|Gambia 2020. aasta suveolümpiamängudel|Gambia}} (4) * {{PLipp|Ghana 2020. aasta suveolümpiamängudel|Ghana}} (14) * {{PLipp|Grenada 2020. aasta suveolümpiamängudel|Grenada}} (6) * {{PLipp|Gruusia 2020. aasta suveolümpiamängudel|Gruusia}} (35) * {{PLipp|Guam 2020. aasta suveolümpiamängudel|Guam}} (5) * {{PLipp|Guatemala 2020. aasta suveolümpiamängudel|Guatemala}} (24) * {{PLipp|Guinea 2020. aasta suveolümpiamängudel|Guinea}} (5) * {{PLipp|Guinea-Bissau 2020. aasta suveolümpiamängudel|Guinea-Bissau}} (4) * {{PLipp|Guyana 2020. aasta suveolümpiamängudel|Guyana}} (7) * {{PLipp|Haiti 2020. aasta suveolümpiamängudel|Haiti}} (6) * {{PLipp|Hiina 2020. aasta suveolümpiamängudel|Hiina}} (406) * {{PLipp|Hiina Taipei 2020. aasta suveolümpiamängudel|Hiina Taipei}} (68) * {{PLipp|Hispaania 2020. aasta suveolümpiamängudel|Hispaania}} (321) * {{PLipp|Holland 2020. aasta suveolümpiamängudel|Holland}} (278) * {{PLipp|Honduras 2020. aasta suveolümpiamängudel|Honduras}} (22) * {{PLipp|Hongkong 2020. aasta suveolümpiamängudel|Hongkong}} (42) * {{PLipp|Horvaatia 2020. aasta suveolümpiamängudel|Horvaatia}} (59) * {{PLipp|Ida-Timor 2020. aasta suveolümpiamängudel|Ida-Timor}} (3) * {{PLipp|Iirimaa 2020. aasta suveolümpiamängudel|Iirimaa}} (116) * {{PLipp|Iisrael 2020. aasta suveolümpiamängudel|Iisrael}} (90) * {{PLipp|India 2020. aasta suveolümpiamängudel|India}} (127) * {{PLipp|Indoneesia 2020. aasta suveolümpiamängudel|Indoneesia}} (28) * {{PLipp|Iraak 2020. aasta suveolümpiamängudel|Iraak}} (4) * {{PLipp|Iraan 2020. aasta suveolümpiamängudel|Iraan}} (66) * {{PLipp|Island 2020. aasta suveolümpiamängudel|Island}} (4) * {{PLipp|Itaalia 2020. aasta suveolümpiamängudel|Itaalia}} (372) * {{PLipp|Jaapan 2020. aasta suveolümpiamängudel|Jaapan}} (552) '''(korraldaja)''' * {{PLipp|Jamaica 2020. aasta suveolümpiamängudel|Jamaica}} (50) * {{PLipp|Jeemen 2020. aasta suveolümpiamängudel|Jeemen}} (5) * {{PLipp|Jordaania 2020. aasta suveolümpiamängudel|Jordaania}} (14) * {{PLipp|Kaimanisaared 2020. aasta suveolümpiamängudel|Kaimanisaared}} (5) * {{PLipp|Kambodža 2020. aasta suveolümpiamängudel|Kambodža}} (3) * {{PLipp|Kamerun 2020. aasta suveolümpiamängudel|Kamerun}} (12) * {{PLipp|Kanada 2020. aasta suveolümpiamängudel|Kanada}} (371) * {{PLipp|Kasahstan 2020. aasta suveolümpiamängudel|Kasahstan}} (93) * {{PLipp|Katar 2020. aasta suveolümpiamängudel|Katar}} (16) * {{PLipp|Keenia 2020. aasta suveolümpiamängudel|Keenia}} (85) * {{PLipp|Kesk-Aafrika Vabariik 2020. aasta suveolümpiamängudel|Kesk-Aafrika Vabariik}} (2) * {{PLipp|Kiribati 2020. aasta suveolümpiamängudel|Kiribati}} (3) * {{PLipp|Komoorid 2020. aasta suveolümpiamängudel|Komoorid}} (3) * {{PLipp|Kongo Demokraatlik Vabariik 2020. aasta suveolümpiamängudel|Kongo Demokraatlik Vabariik}} (7) * {{PLipp|Kongo Vabariik 2020. aasta suveolümpiamängudel|Kongo Vabariik}} (3) * {{PLipp|Kosovo 2020. aasta suveolümpiamängudel|Kosovo}} (11) * {{PLipp|Kreeka 2020. aasta suveolümpiamängudel|Kreeka}} (83) * {{PLipp|Kuuba 2020. aasta suveolümpiamängudel|Kuuba}} (70) * {{PLipp|Kuveit 2020. aasta suveolümpiamängudel|Kuveit}} (11) * {{PLipp|Kõrgõzstan 2020. aasta suveolümpiamängudel|Kõrgõzstan}} (16) * {{PLipp|Küpros 2020. aasta suveolümpiamängudel|Küpros}} (15) * {{PLipp|Laos 2020. aasta suveolümpiamängudel|Laos}} (4) * {{PLipp|Leedu 2020. aasta suveolümpiamängudel|Leedu}} (41) * {{PLipp|Lesotho 2020. aasta suveolümpiamängudel|Lesotho}} (2) * {{PLipp|Libeeria 2020. aasta suveolümpiamängudel|Libeeria}} (3) * {{PLipp|Liechtenstein 2020. aasta suveolümpiamängudel|Liechtenstein}} (5) * {{PLipp|Liibanon 2020. aasta suveolümpiamängudel|Liibanon}} (9) * {{PLipp|Liibüa 2020. aasta suveolümpiamängudel|Liibüa}} (4) * {{PLipp|Luksemburg 2020. aasta suveolümpiamängudel|Luksemburg}} (12) * {{PLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik 2020. aasta suveolümpiamängudel|Lõuna-Aafrika Vabariik}} (177) * {{PLipp|Lõuna-Korea 2020. aasta suveolümpiamängudel|Lõuna-Korea}} (236) * {{PLipp|Lõuna-Sudaan 2020. aasta suveolümpiamängudel|Lõuna-Sudaan}} (2) * {{PLipp|Läti 2020. aasta suveolümpiamängudel|Läti}} (33) * {{PLipp|Madagaskar 2020. aasta suveolümpiamängudel|Madagaskar}} (6) * {{PLipp|Malaisia 2020. aasta suveolümpiamängudel|Malaisia}} (30) * {{PLipp|Malawi 2020. aasta suveolümpiamängudel|Malawi}} (5) * {{PLipp|Maldiivid 2020. aasta suveolümpiamängudel|Maldiivid}} (4) * {{PLipp|Mali 2020. aasta suveolümpiamängudel|Mali}} (4) * {{PLipp|Malta 2020. aasta suveolümpiamängudel|Malta}} (6) * {{PLipp|Maroko 2020. aasta suveolümpiamängudel|Maroko}} (50) * {{PLipp|Marshalli Saared 2020. aasta suveolümpiamängudel|Marshalli Saared}} (2) * {{PLipp|Mauritaania 2020. aasta suveolümpiamängudel|Mauritaania}} (2) * {{PLipp|Mauritius 2020. aasta suveolümpiamängudel|Mauritius}} (8) * {{PLipp|Mehhiko 2020. aasta suveolümpiamängudel|Mehhiko}} (164) * {{PLipp|Mikroneesia 2020. aasta suveolümpiamängudel|Mikroneesia}} (3) * {{PLipp|Moldova 2020. aasta suveolümpiamängudel|Moldova}} (20) * {{PLipp|Monaco 2020. aasta suveolümpiamängudel|Monaco}} (6) * {{PLipp|Mongoolia 2020. aasta suveolümpiamängudel|Mongoolia}} (43) * {{PLipp|Montenegro 2020. aasta suveolümpiamängudel|Montenegro}} (34) * {{PLipp|Mosambiik 2020. aasta suveolümpiamängudel|Mosambiik}} (10) * {{PLipp|Myanmar 2020. aasta suveolümpiamängudel|Myanmar}} (3) * {{PLipp|Namiibia 2020. aasta suveolümpiamängudel|Namiibia}} (11) * {{PLipp|Nauru 2020. aasta suveolümpiamängudel|Nauru}} (2) * {{PLipp|Nepal 2020. aasta suveolümpiamängudel|Nepal}} (5) * {{PLipp|Nicaragua 2020. aasta suveolümpiamängudel|Nicaragua}} (8) * {{PLipp|Nigeeria 2020. aasta suveolümpiamängudel|Nigeeria}} (60) * {{PLipp|Niger 2020. aasta suveolümpiamängudel|Niger}} (7) * {{PLipp|Norra 2020. aasta suveolümpiamängudel|Norra}} (75) * {{PLipp|Omaan 2020. aasta suveolümpiamängudel|Omaan}} (5) * {{PLipp|Paapua Uus-Guinea 2020. aasta suveolümpiamängudel|Paapua Uus-Guinea}} (8) * [[Pilt:Olympic flag.svg|23px]] [[Pagulaskoondis 2020. aasta suveolümpiamängudel|Pagulaskoondis]] (29) * {{PLipp|Pakistan 2020. aasta suveolümpiamängudel|Pakistan}} (10) * {{PLipp|Palestiina 2020. aasta suveolümpiamängudel|Palestiina}} (5) * {{PLipp|Panama 2020. aasta suveolümpiamängudel|Panama}} (10) * {{PLipp|Paraguay 2020. aasta suveolümpiamängudel|Paraguay}} (8) * {{PLipp|Peruu 2020. aasta suveolümpiamängudel|Peruu}} (35) * {{PLipp|Poola 2020. aasta suveolümpiamängudel|Poola}} (210) * {{PLipp|Portugal 2020. aasta suveolümpiamängudel|Portugal}} (92) * {{PLipp|Prantsusmaa 2020. aasta suveolümpiamängudel|Prantsusmaa}} (398) * {{PLipp|Puerto Rico 2020. aasta suveolümpiamängudel|Puerto Rico}} (37) * {{PLipp|Põhja-Makedoonia 2020. aasta suveolümpiamängudel|Põhja-Makedoonia}} (8) * {{PLipp|Roheneemsaared 2020. aasta suveolümpiamängudel|Roheneemesaared}} (6) * {{PLipp|Rootsi 2020. aasta suveolümpiamängudel|Rootsi}} (134) * {{PLipp|Rumeenia 2020. aasta suveolümpiamängudel|Rumeenia}} (101) * {{PLipp|Rwanada 2020. aasta suveolümpiamängudel|Rwanda}} (6) * {{PLipp|Saalomoni Saared 2020. aasta suveolümpiamängudel|Saalomoni Saared}} (3) * {{PLipp|Saint Kitts ja Nevis 2020. aasta suveolümpiamängudel|Saint Kitts ja Nevis}} (2) * {{PLipp|Saint Lucia 2020. aasta suveolümpiamängudel|Saint Lucia}} (5) * {{PLipp|Saint Vincent ja Grenadiinid 2020. aasta suveolümpiamängudel|Saint Vincent ja Grenadiinid}} (3) * {{PLipp|Saksamaa 2020. aasta suveolümpiamängudel|Saksamaa}} (425) * {{PLipp|Sambia 2020. aasta suveolümpiamängudel|Sambia}} (26) * {{PLipp|Samoa 2020. aasta suveolümpiamängudel|Samoa}} (8) * {{PLipp|San Marino 2020. aasta suveolümpiamängudel|San Marino}} (5) * {{PLipp|São Tomé ja Príncipe 2020. aasta suveolümpiamängudel|São Tomé ja Príncipe}} (3) * {{PLipp|Saudi Araabia 2020. aasta suveolümpiamängudel|Saudi Araabia}} (29) * {{PLipp|Seišellid 2020. aasta suveolümpiamängudel|Seišellid}} (5) * {{PLipp|Senegal 2020. aasta suveolümpiamängudel|Senegal}} (9) * {{PLipp|Serbia 2020. aasta suveolümpiamängudel|Serbia}} (86) * {{PLipp|Sierra Leone 2020. aasta suveolümpiamängudel|Sierra Leone}} (4) * {{PLipp|Singapur 2020. aasta suveolümpiamängudel|Singapur}} (23) * {{PLipp|Slovakkia 2020. aasta suveolümpiamängudel|Slovakkia}} (41) * {{PLipp|Sloveenia 2020. aasta suveolümpiamängudel|Sloveenia}} (53) * {{PLipp|Somaalia 2020. aasta suveolümpiamängudel|Somaalia}} (2) * {{PLipp|Soome 2020. aasta suveolümpiamängudel|Soome}} (45) * {{PLipp|Sri Lanka 2020. aasta suveolümpiamängudel|Sri Lanka}} (9) * {{PLipp|Sudaan 2020. aasta suveolümpiamängudel|Sudaan}} (5) * {{PLipp|Suriname 2020. aasta suveolümpiamängudel|Suriname}} (3) * {{PLipp|Suurbritannia 2020. aasta suveolümpiamängudel|Suurbritannia}} (376) * {{PLipp|Svaasimaa 2020. aasta suveolümpiamängudel|Svaasimaa}} (4) * {{PLipp|Süüria 2020. aasta suveolümpiamängudel|Süüria}} (6) * {{PLipp|Šveits 2020. aasta suveolümpiamängudel|Šveits}} (107) * {{PLipp|Zimbabwe 2020. aasta suveolümpiamängudel|Zimbabwe}} (5) * {{PLipp|Taani 2020. aasta suveolümpiamängudel|Taani}} (107) * {{PLipp|Tadžikistan 2020. aasta suveolümpiamängudel|Tadžikistan}} (11) * {{PLipp|Tansaania 2020. aasta suveolümpiamängudel|Tansaania}} (3) * {{PLipp|Tai 2020. aasta suveolümpiamängudel|Tai}} (42) * {{PLipp|Togo 2020. aasta suveolümpiamängudel|Togo}} (4) * {{PLipp|Tonga 2020. aasta suveolümpiamängudel|Tonga}} (6) * {{PLipp|Trinidad ja Tobago 2020. aasta suveolümpiamängudel|Trinidad ja Tobago}} (22) * {{PLipp|Tšaad 2020. aasta suveolümpiamängudel|Tšaad}} (3) * {{PLipp|Tšehhi 2020. aasta suveolümpiamängudel|Tšehhi}} (115) * {{PLipp|Tšiili 2020. aasta suveolümpiamängudel|Tšiili}} (57) * {{PLipp|Tuneesia 2020. aasta suveolümpiamängudel|Tuneesia}} (63) * {{PLipp|Tuvalu 2020. aasta suveolümpiamängudel|Tuvalu}} (2) * {{PLipp|Türgi 2020. aasta suveolümpiamängudel|Türgi}} (108) * {{PLipp|Türkmenistan 2020. aasta suveolümpiamängudel|Türkmenistan}} (9) * {{PLipp|Uganda 2020. aasta suveolümpiamängudel|Uganda}} (25) * {{PLipp|Ukraina 2020. aasta suveolümpiamängudel|Ukraina}} (155) * {{PLipp|Ungari 2020. aasta suveolümpiamängudel|Ungari}} (166) * {{PLipp|Uruguay 2020. aasta suveolümpiamängudel|Uruguay}} (11) * {{PLipp|USA Neitsisaared 2020. aasta suveolümpiamängudel|USA Neitsisaared}} (4) * {{PLipp|Usbekistan 2020. aasta suveolümpiamängudel|Usbekistan}} (65) * {{PLipp|Uus-Meremaa 2020. aasta suveolümpiamängudel|Uus-Meremaa}} (211) * {{PLipp|Valgevene 2020. aasta suveolümpiamängudel|Valgevene}} (101) * {{PLipp|Vanuatu 2020. aasta suveolümpiamängudel|Vanuatu}} (3) * {{PLipp|Venezuela 2020. aasta suveolümpiamängudel|Venezuela}} (44) * {{PLipp|Vietnam 2020. aasta suveolümpiamängudel|Vietnam}} (18) * [[Venemaa Olümpiakomitee 2020. aasta suveolümpiamängudel|VOK]] (328) {{div col end}} |}<noinclude>[[Kategooria:Olümpiamängude mallid]]</noinclude> jlcx7qzr0aizuokhm1zkm1nmf0q3qa9 Kasutaja:Apiiroja/liivakast 2 616116 6168785 6167113 2022-07-27T17:11:26Z Apiiroja 7199 Kustutatud kogu lehekülje sisu wikitext text/x-wiki phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1 6168857 6168785 2022-07-27T20:00:58Z Apiiroja 7199 wikitext text/x-wiki '''Raasiku Põhikool''' on [[üldhariduskool]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Raasiku vald|Raasiku vallas]] [[Raasiku]] alevikus. Praegune koolihoone on ehitatud [[1962]]. Aadress on [[Meierei tänav (Raasiku)|Meierei tänav]] 27. == Galerii == <gallery mode="nolines"> Fail:Raasiku koolihoone.jpg|alt=Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseum|Raasiku 8-kl Kooli hoone 1966 Fail:Raasiku Kool.jpg|alt=|Raasiku Kool 2022 Fail:Raasiku Kool.1.jpg|alt=|Raasiku Kool 2022 </gallery> == Välislingid == *[http://www.raasikukool.edu.ee Raasiku Põhikooli kodulehekülg] [[Kategooria:Harju maakonna koolid]] [[Kategooria:Raasiku vald]] i8q9l5b6qutbnc6oav90c1lw9esu7a8 6168859 6168857 2022-07-27T20:02:40Z Apiiroja 7199 wikitext text/x-wiki '''Raasiku Põhikool''' on [[üldhariduskool]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Raasiku vald|Raasiku vallas]] [[Raasiku]] alevikus. Praegune koolihoone on ehitatud [[1962]]. Aadress on [[Meierei tänav (Raasiku)|Meierei tänav]] 27. == Galerii == <gallery widths="150" heights="150"> Fail:Raasiku koolihoone.jpg|alt=Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseum|Raasiku 8-kl Kooli hoone 1966 Fail:Raasiku Kool.jpg|alt=|Raasiku Kool 2022 Fail:Raasiku Kool.1.jpg|alt=|Raasiku Kool 2022 </gallery> == Välislingid == *[http://www.raasikukool.edu.ee Raasiku Põhikooli kodulehekülg] [[Kategooria:Harju maakonna koolid]] [[Kategooria:Raasiku vald]] a5ra2rto6wio649r71ptcyxbm6kqmsn 6168860 6168859 2022-07-27T20:03:24Z Apiiroja 7199 wikitext text/x-wiki '''Raasiku Põhikool''' on [[üldhariduskool]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Raasiku vald|Raasiku vallas]] [[Raasiku]] alevikus. Praegune koolihoone on ehitatud [[1962]]. Aadress on [[Meierei tänav (Raasiku)|Meierei tänav]] 27. == Galerii == <gallery widths="200" heights="200"> Fail:Raasiku koolihoone.jpg|alt=Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseum|Raasiku 8-kl Kooli hoone 1966 Fail:Raasiku Kool.jpg|alt=|Raasiku Kool 2022 Fail:Raasiku Kool.1.jpg|alt=|Raasiku Kool 2022 </gallery> == Välislingid == *[http://www.raasikukool.edu.ee Raasiku Põhikooli kodulehekülg] [[Kategooria:Harju maakonna koolid]] [[Kategooria:Raasiku vald]] 6idlofaqvdpcksvgzi8i2bd55o2yd69 6169052 6168860 2022-07-28T10:18:35Z Apiiroja 7199 wikitext text/x-wiki == Raasiku Spordihoone == Spordihoone asub kohaliku kooli lõunatiivas , mis täidab ka koolivõimla ülesandeid. Uue spordihoone ruumikus annab võimaluse korraldada nii üle-eestilisi kui ka teisi piiriüleseid spordiüritusi. pf6ydvbl582us29pmc7bhiphnmyhl8q 6169060 6169052 2022-07-28T10:29:29Z Apiiroja 7199 wikitext text/x-wiki == Raasiku Spordihoone == Spordihoone asub kohaliku kooli lõunatiivas , mis täidab ka koolivõimla ülesandeid. Uue spordihoone ruumikus annab võimaluse korraldada nii üle-eestilisi kui ka teisi piiriüleseid spordiüritusi. Hoones toimuvad käsipalli, võrkpalli, naiste ja meeste korvpalli treeningud. Ehitas OÜ Nordlin Ehitus, hoone maksumuseks oli umbes 2,5 miljonit eurot, projekteeritis OÜ Dialoog. 0dxa7hj6u35svs90ajvelsvjbxfisuc 6169066 6169060 2022-07-28T10:36:05Z Apiiroja 7199 wikitext text/x-wiki == Raasiku Spordihoone == Spordihoone asub kohaliku kooli lõunatiivas , mis täidab ka koolivõimla ülesandeid. Uue spordihoone ruumikus annab võimaluse korraldada nii üle-eestilisi kui ka teisi piiriüleseid spordiüritusi. Suures saalis on piisavalt ruumi nii jalgpalli, käsipalli kui ka võrkpalli treenimiseks ja mängimiseks. On ka veel neli väiksemat saali, keldrikorrusel on riietus- ja pesuruumid, jõusaal ning eraldi saal grupitreeningute jaoks. Ehitas OÜ Nordlin Ehitus, hoone maksumuseks oli umbes 2,5 miljonit eurot, projekteeritis OÜ Dialoog. b0o88ex1gy8ztr8x3bvcencbpn645ip 6169085 6169066 2022-07-28T10:54:24Z Apiiroja 7199 wikitext text/x-wiki [[Fail:Raasiku spordihoone.jpg|pisi|Raasiku Spordihoone 2022 aastal]] == Raasiku Spordihoone == Spordihoone asub kohaliku kooli lõunatiivas , mis täidab ka koolivõimla ülesandeid. Uue spordihoone suurus annab võimaluse korraldada nii üle-eestilisi kui ka piiriüleseid spordiüritusi. Suures saalis on piisavalt ruumi nii jalgpalli, käsipalli kui ka võrkpalli treenimiseks ja mängimiseks. Veel on neli väiksemat saali, keldrikorrusel on riietus- ja pesuruumid, jõusaal ning eraldi saal grupitreeningute jaoks. Spordihoone avamine toimus 25. Septembril 2018 aastal. Kõne pidasid vallavanem Andre Sepp, põhikooli direktriss Reelika Turi. Lindi lõikasid läbi vallavanem, OÜ Nordlin Ehituse esindaja Ülo Older, volikogu esindaja Tiina Rühka ja Põhikooli kehalise kasvatuse õpetaja Tiia Kroonmäe. Ehitas OÜ Nordlin Ehitus, hoone maksumuseks oli umbes 2,5 miljonit eurot, projekteeritis OÜ Dialoog. 1222ye7n5gczxim6gfyhck7nrt80z1e 6169090 6169085 2022-07-28T10:59:31Z Apiiroja 7199 wikitext text/x-wiki [[Fail:Raasiku spordihoone.jpg|pisi|Raasiku Spordihoone 2022 aastal]] == Raasiku Spordihoone == Spordihoone asub kohaliku põhikooli lõunatiivas , mis täidab ka koolivõimla ülesandeid. Uue spordihoone suurus annab võimaluse korraldada nii üle-eestilisi kui ka piiriüleseid spordiüritusi. Suures saalis on piisavalt ruumi nii jalgpalli, käsipalli kui ka võrkpalli treenimiseks ja mängimiseks. Veel on neli väiksemat saali, keldrikorrusel on riietus- ja pesuruumid, jõusaal ning eraldi saal grupitreeningute jaoks. Spordihoone avamine toimus 25. Septembril 2018 aastal. Kõne pidasid vallavanem Andre Sepp, põhikooli direktriss Reelika Turi. Lindi lõikasid läbi vallavanem, OÜ Nordlin Ehituse esindaja Ülo Older, volikogu esindaja Tiina Rühka ja Põhikooli kehalise kasvatuse õpetaja Tiia Kroonmäe<ref>{{Netiviide|url=https://raasikukool.edu.ee/2018/09/25/spordi-ja-tervisenadal-24-09-28-09/|pealkiri=Spordihoone avamine 25.09.2018}}</ref>. Ehitas OÜ Nordlin Ehitus, hoone maksumuseks oli umbes 2,5 miljonit eurot<ref>{{Netiviide|url=https://nordlin.ee/valmis-raasiku-spordihoone/|pealkiri=Valmis Raasiku spordihoone}}</ref>, projekteeritis OÜ Dialoog<ref>{{Netiviide|url=https://nordlin.ee/valmis-raasiku-spordihoone/|pealkiri=Valmis Raasiku spordihoone}}</ref>. o36l1gdf8q3qym1lfrx6bsvy1hyfhdq 6169092 6169090 2022-07-28T11:01:17Z Apiiroja 7199 wikitext text/x-wiki [[Fail:Raasiku spordihoone.jpg|pisi|Raasiku Spordihoone 2022 aastal]] == Raasiku Spordihoone == Spordihoone asub kohaliku põhikooli lõunatiivas , mis täidab ka koolivõimla ülesandeid. Uue spordihoone suurus annab võimaluse korraldada nii üle-eestilisi kui ka piiriüleseid spordiüritusi. Suures saalis on piisavalt ruumi nii jalgpalli, käsipalli kui ka võrkpalli treenimiseks ja mängimiseks. Veel on neli väiksemat saali, keldrikorrusel on riietus- ja pesuruumid, jõusaal ning eraldi saal grupitreeningute jaoks. Spordihoone avamine toimus 25. Septembril 2018 aastal. Kõne pidasid vallavanem Andre Sepp, põhikooli direktriss Reelika Turi. Lindi lõikasid läbi vallavanem, OÜ Nordlin Ehituse esindaja Ülo Older, volikogu esindaja Tiina Rühka ja Põhikooli kehalise kasvatuse õpetaja Tiia Kroonmäe<ref>{{Netiviide|url=https://raasikukool.edu.ee/2018/09/25/spordi-ja-tervisenadal-24-09-28-09/|pealkiri=Spordihoone avamine 25.09.2018}}</ref>. Ehitas OÜ Nordlin Ehitus, hoone maksumuseks oli umbes 2,5 miljonit eurot<ref>{{Netiviide|url=https://nordlin.ee/valmis-raasiku-spordihoone/|pealkiri=Valmis Raasiku spordihoone}}</ref>, projekteeritis OÜ Dialoog<ref>{{Netiviide|url=https://nordlin.ee/valmis-raasiku-spordihoone/|pealkiri=Valmis Raasiku spordihoone}}</ref>. == Viited == 3fa1dze608jy6a6d0m7x1gtqifqaqdo Mall:Koroonapandeemia riigiti/andmed 10 616734 6168742 6168314 2022-07-27T14:00:24Z TolBot 157432 [[m:User:TolBot/Task 5|Ülesanne 5]]: värskendada COVID-19 pandeemia andmeid json application/json { "AD": { "cases": 45326, "deaths": 153, "deaths_per_million": 1935.876, "fully_vaccinated": 53456, "name": "Andorra", "percent_fully_vaccinated": 69.11, "percent_vaccinated": 74.83, "population": 79034, "total_vaccinated": 57886, "vaccine_doses": 153383 }, "AE": { "cases": 985524, "deaths": 2332, "deaths_per_million": 249.008, "fully_vaccinated": 9792266, "name": "Araabia Ühendemiraadid", "percent_fully_vaccinated": 98.01, "percent_vaccinated": 100, "population": 9365144, "total_vaccinated": 9991089, "vaccine_doses": 24922054 }, "AF": { "cases": 185086, "deaths": 7742, "deaths_per_million": 193.07, "fully_vaccinated": 5309804, "name": "Afganistan", "percent_fully_vaccinated": 13.24, "percent_vaccinated": 14.89, "population": 40099462, "total_vaccinated": 5969406, "vaccine_doses": 6706843 }, "AG": { "cases": 8741, "deaths": 144, "deaths_per_million": 1544.733, "fully_vaccinated": 62031, "name": "Antigua ja Barbuda", "percent_fully_vaccinated": 62.83, "percent_vaccinated": 64.92, "population": 93220, "total_vaccinated": 64091, "vaccine_doses": 126122 }, "AI": { "cases": 3543, "deaths": 10, "deaths_per_million": 634.8, "fully_vaccinated": 10273, "name": "Anguilla", "percent_fully_vaccinated": 65.21, "percent_vaccinated": 68.79, "population": 15753, "total_vaccinated": 10837, "vaccine_doses": 24060 }, "AL": { "cases": 306789, "deaths": 3532, "deaths_per_million": 1237.254, "fully_vaccinated": 1251391, "name": "Albaania", "percent_fully_vaccinated": 43.84, "percent_vaccinated": 46.54, "population": 2854710, "total_vaccinated": 1328497, "vaccine_doses": 2919443 }, "AM": { "cases": 425365, "deaths": 8633, "deaths_per_million": 3093.185, "fully_vaccinated": 980101, "name": "Armeenia", "percent_fully_vaccinated": 33.02, "percent_vaccinated": 38.01, "population": 2790974, "total_vaccinated": 1128072, "vaccine_doses": 2141957 }, "AO": { "cases": 102301, "deaths": 1912, "deaths_per_million": 55.414, "fully_vaccinated": 7393934, "name": "Angola", "percent_fully_vaccinated": 21.43, "percent_vaccinated": 39.15, "population": 34503774, "total_vaccinated": 13507932, "vaccine_doses": 21099865 }, "AQ": { "name": "Antarktis" }, "AR": { "cases": 9507562, "deaths": 129278, "deaths_per_million": 2855.283, "fully_vaccinated": 37654027, "name": "Argentina", "percent_fully_vaccinated": 83.16, "percent_vaccinated": 90.98, "population": 45276780, "total_vaccinated": 41193320, "vaccine_doses": 107504946 }, "AS": { "name": "Ameerika Samoa" }, "AT": { "cases": 4743620, "deaths": 20263, "deaths_per_million": 2271.107, "fully_vaccinated": 6625237, "name": "Austria", "percent_fully_vaccinated": 74.26, "percent_vaccinated": 76.57, "population": 8922082, "total_vaccinated": 6831552, "vaccine_doses": 18418001 }, "AU": { "cases": 9235196, "deaths": 11386, "deaths_per_million": 439.256, "fully_vaccinated": 21719304, "name": "Austraalia", "percent_fully_vaccinated": 83.79, "percent_vaccinated": 86.36, "population": 25921089, "total_vaccinated": 22386084, "vaccine_doses": 58164270 }, "AW": { "cases": 42020, "deaths": 224, "deaths_per_million": 2102.576, "fully_vaccinated": 83164, "name": "Aruba", "percent_fully_vaccinated": 78.06, "percent_vaccinated": 83.96, "population": 106536, "total_vaccinated": 89446, "vaccine_doses": 172610 }, "AX": { "name": "Ahvenamaa maakond" }, "AZ": { "cases": 796882, "deaths": 9739, "deaths_per_million": 944.343, "fully_vaccinated": 4857242, "name": "Aserbaidžaan", "percent_fully_vaccinated": 47.1, "percent_vaccinated": 52.02, "population": 10312992, "total_vaccinated": 5365003, "vaccine_doses": 13807963 }, "BA": { "cases": 383826, "deaths": 15841, "deaths_per_million": 4842.946, "fully_vaccinated": 846080, "name": "Bosnia ja Hertsegoviina", "percent_fully_vaccinated": 25.93, "percent_vaccinated": 28.91, "population": 3270943, "total_vaccinated": 943394, "vaccine_doses": 1924950 }, "BB": { "cases": 90550, "deaths": 484, "deaths_per_million": 1721.195, "fully_vaccinated": 153923, "name": "Barbados", "percent_fully_vaccinated": 54.74, "percent_vaccinated": 57.93, "population": 281200, "total_vaccinated": 162903, "vaccine_doses": 316826 }, "BD": { "cases": 2002944, "deaths": 29275, "deaths_per_million": 172.86, "fully_vaccinated": 120368605, "name": "Bangladesh", "percent_fully_vaccinated": 71.07, "percent_vaccinated": 76.77, "population": 169356251, "total_vaccinated": 130017083, "vaccine_doses": 289084557 }, "BE": { "cases": 4398161, "deaths": 32179, "deaths_per_million": 2771.323, "fully_vaccinated": 9153979, "name": "Belgia", "percent_fully_vaccinated": 78.84, "percent_vaccinated": 79.67, "population": 11611420, "total_vaccinated": 9250977, "vaccine_doses": 25717464 }, "BF": { "cases": 21128, "deaths": 387, "deaths_per_million": 17.511, "fully_vaccinated": 1640349, "name": "Burkina Faso", "percent_fully_vaccinated": 7.42, "percent_vaccinated": 11.55, "population": 22100683, "total_vaccinated": 2551596, "vaccine_doses": 3134621 }, "BG": { "cases": 1200550, "deaths": 37350, "deaths_per_million": 5424.153, "fully_vaccinated": 2064144, "name": "Bulgaaria", "percent_fully_vaccinated": 29.98, "percent_vaccinated": 30.4, "population": 6885868, "total_vaccinated": 2093417, "vaccine_doses": 4463805 }, "BH": { "cases": 657047, "deaths": 1507, "deaths_per_million": 1029.889, "fully_vaccinated": 1224180, "name": "Bahrein", "percent_fully_vaccinated": 83.66, "percent_vaccinated": 84.69, "population": 1463265, "total_vaccinated": 1239237, "vaccine_doses": 3460149 }, "BI": { "cases": 44437, "deaths": 38, "deaths_per_million": 3.028, "fully_vaccinated": 15862, "name": "Burundi", "percent_fully_vaccinated": 0.13, "percent_vaccinated": 0.13, "population": 12551213, "total_vaccinated": 16444, "vaccine_doses": 18307 }, "BJ": { "cases": 27271, "deaths": 163, "deaths_per_million": 12.541, "fully_vaccinated": 2690085, "name": "Benin", "percent_fully_vaccinated": 20.7, "percent_vaccinated": 24.42, "population": 12996895, "total_vaccinated": 3174135, "vaccine_doses": 3681560 }, "BL": { "name": "Saint-Barthélemy" }, "BM": { "cases": 17193, "deaths": 144, "deaths_per_million": 2243.515, "fully_vaccinated": 47657, "name": "Bermuda", "percent_fully_vaccinated": 74.25, "percent_vaccinated": 75.65, "population": 64185, "total_vaccinated": 48554, "vaccine_doses": 132042 }, "BN": { "cases": 201857, "deaths": 225, "deaths_per_million": 505.195, "fully_vaccinated": 426764, "name": "Brunei", "percent_fully_vaccinated": 96.66, "percent_vaccinated": 100.63, "population": 445373, "total_vaccinated": 444293, "vaccine_doses": 1173118 }, "BO": { "cases": 1014252, "deaths": 22032, "deaths_per_million": 1823.921, "fully_vaccinated": 6049560, "name": "Boliivia", "percent_fully_vaccinated": 50.08, "percent_vaccinated": 60.17, "population": 12079472, "total_vaccinated": 7267925, "vaccine_doses": 14148918 }, "BQ": { "cases": 10738, "deaths": 37, "deaths_per_million": 1385.456, "fully_vaccinated": 16736, "name": "Caribbean Netherlands", "percent_fully_vaccinated": 63.29, "percent_vaccinated": 72.26, "population": 26706, "total_vaccinated": 19109, "vaccine_doses": 35845 }, "BR": { "cases": 33659879, "deaths": 677494, "deaths_per_million": 3161.041, "fully_vaccinated": 170168354, "name": "Brasiilia", "percent_fully_vaccinated": 79.4, "percent_vaccinated": 86.41, "population": 214326223, "total_vaccinated": 185208286, "vaccine_doses": 465319009 }, "BS": { "cases": 36622, "deaths": 822, "deaths_per_million": 2015.17, "fully_vaccinated": 159548, "name": "Bahama", "percent_fully_vaccinated": 39.11, "percent_vaccinated": 40.81, "population": 407906, "total_vaccinated": 166471, "vaccine_doses": 346253 }, "BT": { "cases": 60368, "deaths": 21, "deaths_per_million": 27.01, "fully_vaccinated": 672851, "name": "Bhutan", "percent_fully_vaccinated": 86.54, "percent_vaccinated": 89.14, "population": 777486, "total_vaccinated": 693082, "vaccine_doses": 1911837 }, "BW": { "cases": 325181, "deaths": 2763, "deaths_per_million": 1067.445, "fully_vaccinated": 1512567, "name": "Botswana", "percent_fully_vaccinated": 58.44, "percent_vaccinated": 65.54, "population": 2588423, "total_vaccinated": 1696430, "vaccine_doses": 2862659 }, "BY": { "cases": 994037, "deaths": 7118, "deaths_per_million": 743.148, "fully_vaccinated": 6332753, "name": "Valgevene", "percent_fully_vaccinated": 66.12, "percent_vaccinated": 67.21, "population": 9578168, "total_vaccinated": 6437839, "vaccine_doses": 13394906 }, "BZ": { "cases": 66857, "deaths": 680, "deaths_per_million": 1699.868, "fully_vaccinated": 217966, "name": "Belize", "percent_fully_vaccinated": 54.49, "percent_vaccinated": 62.34, "population": 400031, "total_vaccinated": 249371, "vaccine_doses": 495575 }, "CA": { "cases": 4071469, "deaths": 42739, "deaths_per_million": 1120.141, "fully_vaccinated": 31487895, "name": "Kanada", "percent_fully_vaccinated": 82.53, "percent_vaccinated": 85.99, "population": 38155012, "total_vaccinated": 32810153, "vaccine_doses": 87077837 }, "CC": { "name": "Kookossaared" }, "CD": { "cases": 92173, "deaths": 1390, "deaths_per_million": 14.495, "fully_vaccinated": 2262577, "name": "Kongo Demokraatlik Vabariik", "percent_fully_vaccinated": 2.36, "percent_vaccinated": 3.6, "population": 95894118, "total_vaccinated": 3450478, "vaccine_doses": 3745679 }, "CF": { "cases": 14712, "deaths": 113, "deaths_per_million": 20.707, "fully_vaccinated": 1244034, "name": "Kesk-Aafrika Vabariik", "percent_fully_vaccinated": 22.8, "percent_vaccinated": 23.83, "population": 5457154, "total_vaccinated": 1300418, "vaccine_doses": 1392969 }, "CG": { "cases": 24604, "deaths": 386, "deaths_per_million": 66.143, "fully_vaccinated": 654005, "name": "Kongo Vabariik", "percent_fully_vaccinated": 11.21, "percent_vaccinated": 11.92, "population": 5835806, "total_vaccinated": 695631, "vaccine_doses": 833078 }, "CH": { "cases": 3949259, "deaths": 13882, "deaths_per_million": 1597.21, "fully_vaccinated": 6006141, "name": "Šveits", "percent_fully_vaccinated": 69.1, "percent_vaccinated": 70.08, "population": 8691406, "total_vaccinated": 6090754, "vaccine_doses": 15860904 }, "CI": { "cases": 85055, "deaths": 810, "deaths_per_million": 29.478, "fully_vaccinated": 6808411, "name": "Elevandiluurannik", "percent_fully_vaccinated": 24.78, "percent_vaccinated": 33.59, "population": 27478249, "total_vaccinated": 9229469, "vaccine_doses": 14445720 }, "CK": { "cases": 5892, "deaths": 1, "deaths_per_million": 58.813, "fully_vaccinated": 14685, "name": "Cooki saared", "percent_fully_vaccinated": 83.57, "percent_vaccinated": 85.55, "population": 17003, "total_vaccinated": 15033, "vaccine_doses": 39780 }, "CL": { "cases": 4195780, "deaths": 59393, "deaths_per_million": 3046.86, "fully_vaccinated": 17619230, "name": "Tšiili", "percent_fully_vaccinated": 90.39, "percent_vaccinated": 92.49, "population": 19493184, "total_vaccinated": 18028457, "vaccine_doses": 60874780 }, "CM": { "cases": 120215, "deaths": 1931, "deaths_per_million": 70.996, "fully_vaccinated": 1223119, "name": "Kamerun", "percent_fully_vaccinated": 4.5, "percent_vaccinated": 5.76, "population": 27198628, "total_vaccinated": 1566331, "vaccine_doses": 1849562 }, "CN": { "cases": 903354, "deaths": 5226, "deaths_per_million": 3.665, "fully_vaccinated": 1264901000, "name": "Hiina", "note": "Ei hõlma [[erihalduspiirkond]]i ([[Hongkong]] ja [[Macau]]) ja [[Taiwan]].", "percent_fully_vaccinated": 88.71, "percent_vaccinated": 91.08, "population": 1425893464, "total_vaccinated": 1298636000, "vaccine_doses": 3419441000 }, "CO": { "cases": 6247634, "deaths": 140603, "deaths_per_million": 2729.278, "fully_vaccinated": 36295164, "name": "Colombia", "percent_fully_vaccinated": 70.45, "percent_vaccinated": 82.46, "population": 51516562, "total_vaccinated": 42480321, "vaccine_doses": 86474076 }, "CR": { "cases": 1028375, "deaths": 8690, "deaths_per_million": 1686.083, "fully_vaccinated": 4175944, "name": "Costa Rica", "percent_fully_vaccinated": 81.02, "percent_vaccinated": 86.1, "population": 5153957, "total_vaccinated": 4437629, "vaccine_doses": 11323830 }, "CU": { "cases": 1107610, "deaths": 8529, "deaths_per_million": 757.704, "fully_vaccinated": 9977647, "name": "Kuuba", "percent_fully_vaccinated": 88.64, "percent_vaccinated": 94.91, "population": 11256372, "total_vaccinated": 10683825, "vaccine_doses": 39240498 }, "CV": { "cases": 62095, "deaths": 409, "deaths_per_million": 695.667, "fully_vaccinated": 307655, "name": "Roheneemesaared", "percent_fully_vaccinated": 52.33, "percent_vaccinated": 60.47, "population": 587925, "total_vaccinated": 355522, "vaccine_doses": 802216 }, "CW": { "cases": 45063, "deaths": 282, "deaths_per_million": 1481.575, "fully_vaccinated": 99706, "name": "Curaçao", "percent_fully_vaccinated": 52.38, "percent_vaccinated": 56.92, "population": 190338, "total_vaccinated": 108346, "vaccine_doses": 254753 }, "CX": { "name": "Jõulusaar" }, "CY": { "cases": 556048, "deaths": 1099, "deaths_per_million": 1226.553, "fully_vaccinated": 645099, "name": "Küpros", "percent_fully_vaccinated": 72, "percent_vaccinated": 74.61, "population": 896007, "total_vaccinated": 668493, "vaccine_doses": 1788761 }, "CZ": { "cases": 3975717, "deaths": 40420, "deaths_per_million": 3845.587, "fully_vaccinated": 6882561, "name": "Tšehhi", "percent_fully_vaccinated": 65.48, "percent_vaccinated": 66.3, "population": 10510750, "total_vaccinated": 6968322, "vaccine_doses": 17734102 }, "DE": { "cases": 30598385, "deaths": 143545, "deaths_per_million": 1720.987, "fully_vaccinated": 63388184, "name": "Saksamaa", "percent_fully_vaccinated": 76, "percent_vaccinated": 77.6, "population": 83408554, "total_vaccinated": 64728212, "vaccine_doses": 183753279 }, "DJ": { "cases": 15690, "deaths": 189, "deaths_per_million": 170.955, "fully_vaccinated": 172152, "name": "Djibouti", "percent_fully_vaccinated": 15.57, "percent_vaccinated": 19.28, "population": 1105557, "total_vaccinated": 213129, "vaccine_doses": 233734 }, "DK": { "cases": 3224908, "deaths": 6618, "deaths_per_million": 1130.463, "fully_vaccinated": 4790760, "name": "Taani", "percent_fully_vaccinated": 81.83, "percent_vaccinated": 82.45, "population": 5854240, "total_vaccinated": 4826602, "vaccine_doses": 13224417 }, "DM": { "cases": 14852, "deaths": 68, "deaths_per_million": 939.071, "fully_vaccinated": 30474, "name": "Dominica", "percent_fully_vaccinated": 42.08, "percent_vaccinated": 45.4, "population": 72412, "total_vaccinated": 32872, "vaccine_doses": 66992 }, "DO": { "cases": 626611, "deaths": 4383, "deaths_per_million": 394.23, "fully_vaccinated": 6013459, "name": "Dominikaani Vabariik", "percent_fully_vaccinated": 54.09, "percent_vaccinated": 65.22, "population": 11117874, "total_vaccinated": 7251234, "vaccine_doses": 15861409 }, "DZ": { "cases": 267010, "deaths": 6876, "deaths_per_million": 155.643, "fully_vaccinated": 6851660, "name": "Alžeeria", "percent_fully_vaccinated": 15.36, "percent_vaccinated": 18.4, "population": 44177969, "total_vaccinated": 8210605, "vaccine_doses": 15205854 }, "EC": { "cases": 955583, "deaths": 35793, "deaths_per_million": 2011.098, "fully_vaccinated": 14048752, "name": "Ecuador", "percent_fully_vaccinated": 78.94, "percent_vaccinated": 85.46, "population": 17797737, "total_vaccinated": 15209929, "vaccine_doses": 36494637 }, "EE": { "cases": 586399, "deaths": 2620, "deaths_per_million": 1971.851, "fully_vaccinated": 848716, "name": "Eesti", "percent_fully_vaccinated": 63.88, "percent_vaccinated": 65.03, "population": 1328701, "total_vaccinated": 864048, "vaccine_doses": 1999844 }, "EG": { "cases": 515645, "deaths": 24765, "deaths_per_million": 226.657, "fully_vaccinated": 37842081, "name": "Egiptus", "percent_fully_vaccinated": 34.63, "percent_vaccinated": 46.66, "population": 109262178, "total_vaccinated": 50981808, "vaccine_doses": 93009661 }, "EH": { "name": "Lääne-Sahara", "population": 611872 }, "ER": { "cases": 9966, "deaths": 103, "deaths_per_million": 28.451, "fully_vaccinated": null, "name": "Eritrea", "percent_vaccinated": null, "population": 3620312, "total_vaccinated": null, "vaccine_doses": null }, "ES": { "cases": 13203228, "deaths": 110394, "deaths_per_million": 2324.724, "fully_vaccinated": 40597752, "name": "Hispaania", "percent_fully_vaccinated": 85.49, "percent_vaccinated": 86.92, "population": 47486935, "total_vaccinated": 41274079, "vaccine_doses": 95425998 }, "ET": { "cases": 491917, "deaths": 7568, "deaths_per_million": 62.918, "fully_vaccinated": 38296046, "name": "Etioopia", "percent_fully_vaccinated": 31.84, "percent_vaccinated": 37.16, "population": 120283026, "total_vaccinated": 44695420, "vaccine_doses": 52192941 }, "EU": { "cases": 158454694, "deaths": 1116458, "deaths_per_million": 2494.357, "fully_vaccinated": 327800380, "name": "Euroopa Liit", "note": "[[Euroopa Liidu liikmesriik|Euroopa Liidu liikmesriigid]] on ühtlasi eraldi üles loetletud. Maailma koondnumbrite juures on Euroopa Liidu riikide näitajaid arvestatud siiski ainult üks kord.", "percent_fully_vaccinated": 73.24, "percent_vaccinated": 75.49, "population": 447593544, "total_vaccinated": 337892541, "vaccine_doses": 891413023 }, "FI": { "cases": 1171034, "deaths": 5012, "deaths_per_million": 905.348, "fully_vaccinated": 4336068, "name": "Soome", "percent_fully_vaccinated": 78.33, "percent_vaccinated": 81.62, "population": 5535992, "total_vaccinated": 4518264, "vaccine_doses": 12203932 }, "FJ": { "cases": 67356, "deaths": 870, "deaths_per_million": 940.937, "fully_vaccinated": 635509, "name": "Fidži", "percent_fully_vaccinated": 68.73, "percent_vaccinated": 76.45, "population": 924610, "total_vaccinated": 706842, "vaccine_doses": 1487617 }, "FK": { "cases": 1835, "deaths": null, "fully_vaccinated": 1775, "name": "Falklandi saared", "percent_vaccinated": 75.57, "population": 3764, "total_vaccinated": 2632, "vaccine_doses": 4407 }, "FM": { "cases": 2072, "deaths": 1, "deaths_per_million": 8.839, "fully_vaccinated": null, "name": "Mikroneesia Liiduriigid", "percent_vaccinated": null, "population": 113131, "total_vaccinated": null, "vaccine_doses": null }, "FO": { "cases": 34658, "deaths": 28, "deaths_per_million": 529.421, "fully_vaccinated": 40895, "name": "Fääri saared", "percent_fully_vaccinated": 83.37, "percent_vaccinated": 85.04, "population": 52888, "total_vaccinated": 41715, "vaccine_doses": 103894 }, "FR": { "cases": 33692580, "deaths": 151748, "deaths_per_million": 2250.719, "fully_vaccinated": 52983735, "name": "Prantsusmaa", "percent_fully_vaccinated": 78.59, "percent_vaccinated": 80.85, "population": 67422000, "total_vaccinated": 54511290, "vaccine_doses": 148148119 }, "GA": { "cases": 48417, "deaths": 306, "deaths_per_million": 130.703, "fully_vaccinated": 256802, "name": "Gabon", "percent_fully_vaccinated": 10.97, "percent_vaccinated": 13.22, "population": 2341179, "total_vaccinated": 309473, "vaccine_doses": 568751 }, "GB": { "cases": 23299707, "deaths": 182913, "deaths_per_million": 2718.641, "fully_vaccinated": 50330907, "name": "Suurbritannia", "percent_fully_vaccinated": 74.81, "percent_vaccinated": 79.76, "population": 67281040, "total_vaccinated": 53664109, "vaccine_doses": 150195878 }, "GD": { "cases": 18768, "deaths": 234, "deaths_per_million": 1877.859, "fully_vaccinated": 38658, "name": "Grenada", "percent_fully_vaccinated": 31.02, "percent_vaccinated": 35.18, "population": 124610, "total_vaccinated": 43839, "vaccine_doses": 89439 }, "GE": { "cases": 1675265, "deaths": 16854, "deaths_per_million": 4484.856, "fully_vaccinated": 1273576, "name": "Gruusia", "percent_fully_vaccinated": 33.89, "percent_vaccinated": 43.64, "population": 3757980, "total_vaccinated": 1639970, "vaccine_doses": 2913546 }, "GF": { "name": "Prantsuse Guajaana" }, "GG": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 51351, "name": "Guernsey", "percent_fully_vaccinated": 81.01, "percent_vaccinated": 85.42, "population": 63065, "total_vaccinated": 54146, "vaccine_doses": 157708 }, "GH": { "cases": 167215, "deaths": 1456, "deaths_per_million": 44.346, "fully_vaccinated": 7880395, "name": "Ghana", "percent_fully_vaccinated": 24, "percent_vaccinated": 33.63, "population": 32833031, "total_vaccinated": 11042809, "vaccine_doses": 19883528 }, "GI": { "cases": 19902, "deaths": 105, "deaths_per_million": 3213.958, "fully_vaccinated": 41421, "name": "Gibraltar", "percent_fully_vaccinated": 122.94, "percent_vaccinated": 124.88, "population": 32670, "total_vaccinated": 42074, "vaccine_doses": 119855 }, "GL": { "cases": 11971, "deaths": 21, "deaths_per_million": 373.38, "fully_vaccinated": 38502, "name": "Gröönimaa", "percent_fully_vaccinated": 67.7, "percent_vaccinated": 72.52, "population": 56243, "total_vaccinated": 41243, "vaccine_doses": 79745 }, "GM": { "cases": 12078, "deaths": 368, "deaths_per_million": 139.398, "fully_vaccinated": 354340, "name": "Gambia", "percent_fully_vaccinated": 14.25, "percent_vaccinated": 18.07, "population": 2639916, "total_vaccinated": 449464, "vaccine_doses": 812811 }, "GN": { "cases": 37358, "deaths": 445, "deaths_per_million": 32.885, "fully_vaccinated": 2712094, "name": "Guinea", "percent_fully_vaccinated": 20.04, "percent_vaccinated": 34.3, "population": 13531906, "total_vaccinated": 4640906, "vaccine_doses": 6299160 }, "GP": { "name": "Guadeloupe" }, "GQ": { "cases": 16704, "deaths": 183, "deaths_per_million": 111.963, "fully_vaccinated": 208104, "name": "Ekvatoriaal-Guinea", "percent_fully_vaccinated": 14.35, "percent_vaccinated": 18.46, "population": 1634466, "total_vaccinated": 267610, "vaccine_doses": 484554 }, "GR": { "cases": 4210771, "deaths": 30707, "deaths_per_million": 2939.773, "fully_vaccinated": 7632585, "name": "Kreeka", "percent_fully_vaccinated": 73.07, "percent_vaccinated": 75.85, "population": 10445365, "total_vaccinated": 7922637, "vaccine_doses": 21231105 }, "GS": { "name": "Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared" }, "GT": { "cases": 1022891, "deaths": 18953, "deaths_per_million": 1076.356, "fully_vaccinated": 6406709, "name": "Guatemala", "percent_fully_vaccinated": 36.38, "percent_vaccinated": 47.39, "population": 17608483, "total_vaccinated": 8344999, "vaccine_doses": 18260144 }, "GU": { "name": "Guam", "population": 170184 }, "GW": { "cases": 8412, "deaths": 172, "deaths_per_million": 83.466, "fully_vaccinated": 342389, "name": "Guinea-Bissau", "percent_fully_vaccinated": 16.62, "percent_vaccinated": 25.72, "population": 2060721, "total_vaccinated": 529954, "vaccine_doses": 573125 }, "GY": { "cases": 69547, "deaths": 1271, "deaths_per_million": 1579.732, "fully_vaccinated": 461073, "name": "Guyana", "percent_fully_vaccinated": 57.31, "percent_vaccinated": 60.31, "population": 804567, "total_vaccinated": 485218, "vaccine_doses": 1016416 }, "HK": { "cases": 1330399, "deaths": 9478, "deaths_per_million": 1264.648, "fully_vaccinated": 6491419, "name": "Hongkong", "percent_fully_vaccinated": 86.61, "percent_vaccinated": 90.17, "population": 7494578, "total_vaccinated": 6757652, "vaccine_doses": 17910776 }, "HN": { "cases": 436210, "deaths": 10931, "deaths_per_million": 1063.498, "fully_vaccinated": 5432244, "name": "Honduras", "percent_fully_vaccinated": 52.85, "percent_vaccinated": 61.64, "population": 10278346, "total_vaccinated": 6335843, "vaccine_doses": 14700875 }, "HR": { "cases": 1178958, "deaths": 16249, "deaths_per_million": 4002.084, "fully_vaccinated": 2246177, "name": "Horvaatia", "percent_fully_vaccinated": 55.32, "percent_vaccinated": 57.05, "population": 4060135, "total_vaccinated": 2316295, "vaccine_doses": 5263608 }, "HT": { "cases": 32223, "deaths": 838, "deaths_per_million": 73.203, "fully_vaccinated": 161066, "name": "Haiti", "percent_fully_vaccinated": 1.41, "percent_vaccinated": 2.17, "population": 11447569, "total_vaccinated": 248075, "vaccine_doses": 351767 }, "HU": { "cases": 1951079, "deaths": 46736, "deaths_per_million": 4813.288, "fully_vaccinated": 6200225, "name": "Ungari", "percent_fully_vaccinated": 63.86, "percent_vaccinated": 66.05, "population": 9709786, "total_vaccinated": 6413420, "vaccine_doses": 16530488 }, "ID": { "cases": 6178873, "deaths": 156929, "deaths_per_million": 573.25, "fully_vaccinated": 169625747, "name": "Indoneesia", "percent_fully_vaccinated": 61.96, "percent_vaccinated": 73.79, "population": 273753191, "total_vaccinated": 202015743, "vaccine_doses": 425004686 }, "IE": { "cases": 1639459, "deaths": 7620, "deaths_per_million": 1528.118, "fully_vaccinated": 4046067, "name": "Iirimaa", "percent_fully_vaccinated": 81.14, "percent_vaccinated": 82.09, "population": 4986526, "total_vaccinated": 4093338, "vaccine_doses": 11006617 }, "IL": { "cases": 4563764, "deaths": 11334, "deaths_per_million": 1219.89, "fully_vaccinated": 6148629, "name": "Iisrael", "percent_fully_vaccinated": 66.18, "percent_vaccinated": 72.27, "population": 9291000, "total_vaccinated": 6714288, "vaccine_doses": 18207494 }, "IM": { "cases": 37538, "deaths": 111, "deaths_per_million": 1317.304, "fully_vaccinated": 67106, "name": "Man", "percent_fully_vaccinated": 78.57, "percent_vaccinated": 81.44, "population": 84263, "total_vaccinated": 69560, "vaccine_doses": 189994 }, "IN": { "cases": 43938764, "deaths": 526167, "deaths_per_million": 373.814, "fully_vaccinated": 930240225, "name": "India", "percent_fully_vaccinated": 66.09, "percent_vaccinated": 72.5, "population": 1407563842, "total_vaccinated": 1020464203, "vaccine_doses": 2025484888 }, "IO": { "name": "Briti India ookeani ala" }, "IQ": { "cases": 2435440, "deaths": 25297, "deaths_per_million": 581.091, "fully_vaccinated": 7664049, "name": "Iraak", "percent_fully_vaccinated": 17.6, "percent_vaccinated": 25.07, "population": 43533592, "total_vaccinated": 10913964, "vaccine_doses": 18785269 }, "IR": { "cases": 7348963, "deaths": 141758, "deaths_per_million": 1612.289, "fully_vaccinated": 58058144, "name": "Iraan", "percent_fully_vaccinated": 66.03, "percent_vaccinated": 73.58, "population": 87923432, "total_vaccinated": 64698435, "vaccine_doses": 150984487 }, "IS": { "cases": 201648, "deaths": 179, "deaths_per_million": 483.346, "fully_vaccinated": 290193, "name": "Island", "percent_fully_vaccinated": 78.69, "percent_vaccinated": 84, "population": 370335, "total_vaccinated": 309770, "vaccine_doses": 805469 }, "IT": { "cases": 20772833, "deaths": 171232, "deaths_per_million": 2890.463, "fully_vaccinated": 47953918, "name": "Itaalia", "percent_fully_vaccinated": 80.95, "percent_vaccinated": 85.78, "population": 59240330, "total_vaccinated": 50814495, "vaccine_doses": 139343236 }, "JE": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 81027, "name": "New Jersey osariik", "percent_fully_vaccinated": 73.92, "percent_vaccinated": 76.42, "population": 109618, "total_vaccinated": 83770, "vaccine_doses": 237339 }, "JM": { "cases": 145803, "deaths": 3186, "deaths_per_million": 1126.713, "fully_vaccinated": 717947, "name": "Jamaica", "percent_fully_vaccinated": 25.39, "percent_vaccinated": 29, "population": 2827694, "total_vaccinated": 820136, "vaccine_doses": 1469784 }, "JO": { "cases": 1709879, "deaths": 14074, "deaths_per_million": 1262.437, "fully_vaccinated": 4548721, "name": "Jordaania", "percent_fully_vaccinated": 40.8, "percent_vaccinated": 43.15, "population": 11148278, "total_vaccinated": 4809987, "vaccine_doses": 10027401 }, "JP": { "cases": 11695380, "deaths": 32061, "deaths_per_million": 257.286, "fully_vaccinated": 102478516, "name": "Jaapan", "percent_fully_vaccinated": 82.24, "percent_vaccinated": 83.33, "population": 124612530, "total_vaccinated": 103844703, "vaccine_doses": 293328456 }, "KE": { "cases": 337389, "deaths": 5672, "deaths_per_million": 107.008, "fully_vaccinated": 9326814, "name": "Keenia", "percent_fully_vaccinated": 16.96, "percent_vaccinated": 22.99, "population": 53005614, "total_vaccinated": 12641679, "vaccine_doses": 18535975 }, "KG": { "cases": 202685, "deaths": 2991, "deaths_per_million": 458.198, "fully_vaccinated": 1326878, "name": "Kõrgõzstan", "percent_fully_vaccinated": 20.33, "percent_vaccinated": 24.15, "population": 6527743, "total_vaccinated": 1576526, "vaccine_doses": 3170511 }, "KH": { "cases": 136631, "deaths": 3056, "deaths_per_million": 184.218, "fully_vaccinated": 14411480, "name": "Kambodža", "percent_fully_vaccinated": 86.87, "percent_vaccinated": 91.05, "population": 16589023, "total_vaccinated": 15104932, "vaccine_doses": 41584033 }, "KI": { "cases": 3430, "deaths": 13, "deaths_per_million": 100.874, "fully_vaccinated": 60670, "name": "Kiribati", "percent_fully_vaccinated": 49.98, "percent_vaccinated": 66.37, "population": 128874, "total_vaccinated": 80566, "vaccine_doses": 147497 }, "KM": { "cases": 8301, "deaths": 160, "deaths_per_million": 194.736, "fully_vaccinated": 362030, "name": "Komoorid", "percent_fully_vaccinated": 44.06, "percent_vaccinated": 49.79, "population": 821626, "total_vaccinated": 409094, "vaccine_doses": 642320 }, "KN": { "cases": 6435, "deaths": 46, "deaths_per_million": 966.265, "fully_vaccinated": 26294, "name": "Saint Kitts ja Nevis", "percent_fully_vaccinated": 49.11, "percent_vaccinated": 58.2, "population": 47606, "total_vaccinated": 31162, "vaccine_doses": 60467 }, "KP": { "cases": 1, "deaths": 6, "deaths_per_million": 0.231, "name": "Põhja-Korea", "population": 25971909 }, "KR": { "cases": 19446946, "deaths": 24932, "deaths_per_million": 481.033, "fully_vaccinated": 44648152, "name": "Lõuna-Korea", "percent_fully_vaccinated": 86.14, "percent_vaccinated": 86.98, "population": 51830139, "total_vaccinated": 45083662, "vaccine_doses": 127005812 }, "KW": { "cases": 653730, "deaths": 2559, "deaths_per_million": 602.101, "fully_vaccinated": 3324867, "name": "Kuveit", "percent_fully_vaccinated": 78.23, "percent_vaccinated": 80.84, "population": 4250114, "total_vaccinated": 3435840, "vaccine_doses": 8141439 }, "KY": { "cases": 28784, "deaths": 29, "deaths_per_million": 425.619, "fully_vaccinated": 59810, "name": "Kaimanisaared", "percent_fully_vaccinated": 87.78, "percent_vaccinated": 90.19, "population": 68136, "total_vaccinated": 61453, "vaccine_doses": 146793 }, "KZ": { "cases": 1427536, "deaths": 19021, "deaths_per_million": 990.86, "fully_vaccinated": 9326873, "name": "Kasahstan", "percent_fully_vaccinated": 48.59, "percent_vaccinated": 49.72, "population": 19196465, "total_vaccinated": 9545315, "vaccine_doses": 20918681 }, "LA": { "cases": 210877, "deaths": 757, "deaths_per_million": 101.952, "fully_vaccinated": 5076787, "name": "Laos", "percent_fully_vaccinated": 68.8, "percent_vaccinated": 78.84, "population": 7425058, "total_vaccinated": 5817695, "vaccine_doses": 10894482 }, "LB": { "cases": 1161100, "deaths": 10515, "deaths_per_million": 1880.153, "fully_vaccinated": 2382431, "name": "Liibanon", "percent_fully_vaccinated": 42.6, "percent_vaccinated": 48.38, "population": 5592631, "total_vaccinated": 2705873, "vaccine_doses": 5706300 }, "LC": { "cases": 27755, "deaths": 385, "deaths_per_million": 2143.032, "fully_vaccinated": 54459, "name": "Saint Lucia", "percent_fully_vaccinated": 30.31, "percent_vaccinated": 33.25, "population": 179652, "total_vaccinated": 59736, "vaccine_doses": 121869 }, "LI": { "cases": 18609, "deaths": 86, "deaths_per_million": 2202.925, "fully_vaccinated": 26436, "name": "Liechtenstein", "percent_fully_vaccinated": 67.72, "percent_vaccinated": 68.53, "population": 39039, "total_vaccinated": 26752, "vaccine_doses": 71107 }, "LK": { "cases": 665094, "deaths": 16544, "deaths_per_million": 759.825, "fully_vaccinated": 14553192, "name": "Sri Lanka", "percent_fully_vaccinated": 66.84, "percent_vaccinated": 78.56, "population": 21773441, "total_vaccinated": 17104637, "vaccine_doses": 39659765 }, "LR": { "cases": 7508, "deaths": 294, "deaths_per_million": 56.61, "fully_vaccinated": 2328125, "name": "Libeeria", "percent_fully_vaccinated": 44.83, "percent_vaccinated": 50.95, "population": 5193416, "total_vaccinated": 2645947, "vaccine_doses": 2921554 }, "LS": { "cases": 34040, "deaths": 702, "deaths_per_million": 307.699, "fully_vaccinated": 872661, "name": "Lesotho", "percent_fully_vaccinated": 38.25, "percent_vaccinated": 40.51, "population": 2281454, "total_vaccinated": 924248, "vaccine_doses": 1077116 }, "LT": { "cases": 1177827, "deaths": 9206, "deaths_per_million": 3303.607, "fully_vaccinated": 1877122, "name": "Leedu", "percent_fully_vaccinated": 67.36, "percent_vaccinated": 70.09, "population": 2786651, "total_vaccinated": 1953164, "vaccine_doses": 4492294 }, "LU": { "cases": 280929, "deaths": 1108, "deaths_per_million": 1733.089, "fully_vaccinated": 462338, "name": "Luksemburg", "percent_fully_vaccinated": 72.83, "percent_vaccinated": 75.31, "population": 639321, "total_vaccinated": 481492, "vaccine_doses": 1319686 }, "LV": { "cases": 856617, "deaths": 5884, "deaths_per_million": 3139.944, "fully_vaccinated": 1305976, "name": "Läti", "percent_fully_vaccinated": 69.69, "percent_vaccinated": 71.84, "population": 1873919, "total_vaccinated": 1346184, "vaccine_doses": 2895716 }, "LY": { "cases": 503611, "deaths": 6431, "deaths_per_million": 954.823, "fully_vaccinated": 1215576, "name": "Liibüa", "percent_fully_vaccinated": 18.05, "percent_vaccinated": 33.96, "population": 6735277, "total_vaccinated": 2287022, "vaccine_doses": 3667090 }, "MA": { "cases": 1258761, "deaths": 16224, "deaths_per_million": 437.581, "fully_vaccinated": 23450432, "name": "Maroko", "percent_fully_vaccinated": 63.25, "percent_vaccinated": 67.33, "population": 37076584, "total_vaccinated": 24962759, "vaccine_doses": 54924940 }, "MC": { "cases": 13995, "deaths": 61, "deaths_per_million": 1662.76, "fully_vaccinated": 23308, "name": "Monaco", "percent_fully_vaccinated": 58.98, "percent_vaccinated": 67.49, "population": 36686, "total_vaccinated": 26672, "vaccine_doses": 49980 }, "MD": { "cases": 532187, "deaths": 11608, "deaths_per_million": 3791.598, "fully_vaccinated": 1063425, "name": "Moldova", "percent_fully_vaccinated": 26.43, "percent_vaccinated": 26.87, "population": 3061506, "total_vaccinated": 1081073, "vaccine_doses": 2165600 }, "ME": { "cases": 254578, "deaths": 2742, "deaths_per_million": 4367.223, "fully_vaccinated": 284103, "name": "Montenegro", "percent_fully_vaccinated": 45.25, "percent_vaccinated": 46.51, "population": 627859, "total_vaccinated": 291993, "vaccine_doses": 676657 }, "MF": { "name": "Püha Martin" }, "MG": { "cases": 66416, "deaths": 1407, "deaths_per_million": 48.659, "fully_vaccinated": 1289181, "name": "Madagaskar", "percent_fully_vaccinated": 4.46, "percent_vaccinated": 4.6, "population": 28915653, "total_vaccinated": 1330462, "vaccine_doses": 2369775 }, "MH": { "cases": 59, "deaths": null, "fully_vaccinated": null, "name": "Marshalli Saared", "percent_vaccinated": null, "population": 42050, "total_vaccinated": null, "vaccine_doses": null }, "MK": { "cases": 324382, "deaths": 9361, "deaths_per_million": 4450.562, "fully_vaccinated": 837453, "name": "Põhja-Makedoonia", "percent_fully_vaccinated": 40.21, "percent_vaccinated": 41, "population": 2103330, "total_vaccinated": 853927, "vaccine_doses": 1850145 }, "ML": { "cases": 31217, "deaths": 737, "deaths_per_million": 33.645, "fully_vaccinated": 1428505, "name": "Mali", "percent_fully_vaccinated": 6.52, "percent_vaccinated": 8.96, "population": 21904983, "total_vaccinated": 1962791, "vaccine_doses": 2683868 }, "MM": { "cases": 613980, "deaths": 19434, "deaths_per_million": 361.24, "fully_vaccinated": 27027467, "name": "Myanmar", "percent_fully_vaccinated": 49.31, "percent_vaccinated": 60.22, "population": 53798084, "total_vaccinated": 33004742, "vaccine_doses": 62259560 }, "MN": { "cases": 937971, "deaths": 2119, "deaths_per_million": 632.956, "fully_vaccinated": 2175617, "name": "Mongoolia", "percent_fully_vaccinated": 65.35, "percent_vaccinated": 68.27, "population": 3347782, "total_vaccinated": 2272965, "vaccine_doses": 5492919 }, "MO": { "cases": 788, "deaths": 6, "deaths_per_million": 8.739, "fully_vaccinated": 587868, "name": "Macau", "percent_fully_vaccinated": 85.62, "percent_vaccinated": 89.63, "population": 686607, "total_vaccinated": 615410, "vaccine_doses": 1446462 }, "MP": { "name": "Põhja-Mariaanid" }, "MQ": { "name": "Martinique" }, "MR": { "cases": 62402, "deaths": 990, "deaths_per_million": 214.519, "fully_vaccinated": 1335276, "name": "Mauritaania", "percent_fully_vaccinated": 28.93, "percent_vaccinated": 41.79, "population": 4614974, "total_vaccinated": 1928484, "vaccine_doses": 2853551 }, "MS": { "cases": 1040, "deaths": 8, "deaths_per_million": 1811.184, "fully_vaccinated": 1890, "name": "Montserrat", "percent_fully_vaccinated": 42.79, "percent_vaccinated": 46.91, "population": 4417, "total_vaccinated": 2072, "vaccine_doses": 4472 }, "MT": { "cases": 112436, "deaths": 787, "deaths_per_million": 1494.073, "fully_vaccinated": 470180, "name": "Malta", "percent_fully_vaccinated": 89.26, "percent_vaccinated": 90.62, "population": 526748, "total_vaccinated": 477315, "vaccine_doses": 1327050 }, "MU": { "cases": 241165, "deaths": 1009, "deaths_per_million": 776.802, "fully_vaccinated": 977728, "name": "Mauritius", "percent_fully_vaccinated": 75.27, "percent_vaccinated": 78.68, "population": 1298915, "total_vaccinated": 1021934, "vaccine_doses": 2564102 }, "MV": { "cases": 184302, "deaths": 307, "deaths_per_million": 588.734, "fully_vaccinated": 384663, "name": "Maldiivid", "percent_fully_vaccinated": 73.77, "percent_vaccinated": 76.51, "population": 521458, "total_vaccinated": 398958, "vaccine_doses": 948913 }, "MW": { "cases": 87286, "deaths": 2661, "deaths_per_million": 133.788, "fully_vaccinated": 1517989, "name": "Malawi", "percent_fully_vaccinated": 7.63, "percent_vaccinated": 10.69, "population": 19889742, "total_vaccinated": 2125294, "vaccine_doses": 3171945 }, "MX": { "cases": 6628541, "deaths": 327109, "deaths_per_million": 2581.655, "fully_vaccinated": 79947470, "name": "Mehhiko", "percent_fully_vaccinated": 63.1, "percent_vaccinated": 71.28, "population": 126705138, "total_vaccinated": 90320224, "vaccine_doses": 209673612 }, "MY": { "cases": 4659710, "deaths": 35932, "deaths_per_million": 1070.237, "fully_vaccinated": 27429011, "name": "Malaisia", "percent_fully_vaccinated": 81.7, "percent_vaccinated": 83.6, "population": 33573874, "total_vaccinated": 28066295, "vaccine_doses": 71763030 }, "MZ": { "cases": 229411, "deaths": 2215, "deaths_per_million": 69.052, "fully_vaccinated": 14098645, "name": "Mosambiik", "percent_fully_vaccinated": 43.83, "percent_vaccinated": 46.57, "population": 32077072, "total_vaccinated": 14978771, "vaccine_doses": 31616078 }, "NA": { "cases": 169253, "deaths": 4069, "deaths_per_million": 1608.204, "fully_vaccinated": 443559, "name": "Namiibia", "percent_fully_vaccinated": 17.53, "percent_vaccinated": 20.31, "population": 2530151, "total_vaccinated": 513856, "vaccine_doses": 856277 }, "NC": { "cases": 69660, "deaths": 314, "deaths_per_million": 1091.035, "fully_vaccinated": 180445, "name": "Uus-Kaledoonia", "percent_fully_vaccinated": 62.7, "percent_vaccinated": 65.49, "population": 287800, "total_vaccinated": 188475, "vaccine_doses": 462133 }, "NE": { "cases": 9104, "deaths": 311, "deaths_per_million": 12.316, "fully_vaccinated": 2888988, "name": "Niger", "percent_fully_vaccinated": 11.44, "percent_vaccinated": 14.44, "population": 25252722, "total_vaccinated": 3647695, "vaccine_doses": 4394310 }, "NF": { "name": "Norfolki saare ala" }, "NG": { "cases": 260764, "deaths": 3147, "deaths_per_million": 14.747, "fully_vaccinated": 24675659, "name": "Nigeeria", "percent_fully_vaccinated": 11.56, "percent_vaccinated": 17.13, "population": 213401323, "total_vaccinated": 36549506, "vaccine_doses": 56126494 }, "NI": { "cases": 14777, "deaths": 244, "deaths_per_million": 35.618, "fully_vaccinated": 5597975, "name": "Nicaragua", "percent_fully_vaccinated": 81.72, "percent_vaccinated": 87.2, "population": 6850540, "total_vaccinated": 5973858, "vaccine_doses": 11571833 }, "NL": { "cases": 8330910, "deaths": 22563, "deaths_per_million": 1289.189, "fully_vaccinated": 12111092, "name": "Holland", "percent_fully_vaccinated": 69.2, "percent_vaccinated": 74, "population": 17501696, "total_vaccinated": 12950702, "vaccine_doses": 36045756 }, "NO": { "cases": 1454931, "deaths": 3623, "deaths_per_million": 670.551, "fully_vaccinated": 4049532, "name": "Norra", "percent_fully_vaccinated": 74.95, "percent_vaccinated": 80.38, "population": 5403021, "total_vaccinated": 4343003, "vaccine_doses": 11485455 }, "NP": { "cases": 984475, "deaths": 11959, "deaths_per_million": 398.169, "fully_vaccinated": 20497729, "name": "Nepal", "percent_fully_vaccinated": 68.25, "percent_vaccinated": 80.09, "population": 30034989, "total_vaccinated": 24056165, "vaccine_doses": 51564516 }, "NR": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 8585, "name": "Nauru", "percent_fully_vaccinated": 68.61, "percent_vaccinated": 83.86, "population": 12512, "total_vaccinated": 10493, "vaccine_doses": 24005 }, "NU": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 1417, "name": "Niue", "percent_fully_vaccinated": 87.79, "percent_vaccinated": 102.23, "population": 1614, "total_vaccinated": 1650, "vaccine_doses": 4161 }, "NZ": { "cases": 1570802, "deaths": 1941, "deaths_per_million": 378.383, "fully_vaccinated": 4125998, "name": "Uus-Meremaa", "percent_fully_vaccinated": 80.43, "percent_vaccinated": 83.73, "population": 5129728, "total_vaccinated": 4294915, "vaccine_doses": 11431099 }, "OM": { "cases": 393002, "deaths": 4628, "deaths_per_million": 1023.787, "fully_vaccinated": 3039478, "name": "Omaan", "percent_fully_vaccinated": 58.19, "percent_vaccinated": 62.54, "population": 4520471, "total_vaccinated": 3266729, "vaccine_doses": 7068002 }, "PA": { "cases": 948473, "deaths": 8412, "deaths_per_million": 1933.23, "fully_vaccinated": 3123937, "name": "Panama", "percent_fully_vaccinated": 71.79, "percent_vaccinated": 80.16, "population": 4351267, "total_vaccinated": 3487798, "vaccine_doses": 8449454 }, "PE": { "cases": 3859279, "deaths": 214112, "deaths_per_million": 6350.556, "fully_vaccinated": 27848144, "name": "Peruu", "percent_fully_vaccinated": 82.6, "percent_vaccinated": 87.93, "population": 33715472, "total_vaccinated": 29645865, "vaccine_doses": 80166089 }, "PF": { "cases": 74998, "deaths": 649, "deaths_per_million": 2134.644, "fully_vaccinated": 180807, "name": "Prantsuse Polüneesia", "percent_fully_vaccinated": 63.99, "percent_vaccinated": 66.67, "population": 304032, "total_vaccinated": 188352, "vaccine_doses": 453259 }, "PG": { "cases": 44772, "deaths": 662, "deaths_per_million": 66.536, "fully_vaccinated": 280108, "name": "Paapua Uus-Guinea", "percent_fully_vaccinated": 2.82, "percent_vaccinated": 3.41, "population": 9949437, "total_vaccinated": 339482, "vaccine_doses": 619590 }, "PH": { "cases": 3757762, "deaths": 60694, "deaths_per_million": 532.963, "fully_vaccinated": 71835024, "name": "Filipiinid", "percent_fully_vaccinated": 63.08, "percent_vaccinated": 67.12, "population": 113880328, "total_vaccinated": 76438466, "vaccine_doses": 156547670 }, "PK": { "cases": 1551871, "deaths": 30474, "deaths_per_million": 131.693, "fully_vaccinated": 128903077, "name": "Pakistan", "percent_fully_vaccinated": 55.71, "percent_vaccinated": 59.65, "population": 231402116, "total_vaccinated": 138038292, "vaccine_doses": 283344562 }, "PL": { "cases": 6054743, "deaths": 116524, "deaths_per_million": 3041.788, "fully_vaccinated": 22524942, "name": "Poola", "percent_fully_vaccinated": 58.8, "percent_vaccinated": 59.38, "population": 38307726, "total_vaccinated": 22746302, "vaccine_doses": 54730181 }, "PM": { "cases": 3026, "deaths": 1, "deaths_per_million": 169.981, "name": "Saint-Pierre ja Miquelon", "population": 5883 }, "PN": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 47, "name": "Pitcairn", "percent_fully_vaccinated": 100, "percent_vaccinated": 100, "total_vaccinated": 47, "vaccine_doses": 94 }, "PR": { "population": 2828246 }, "PS": { "cases": 682096, "deaths": 5678, "deaths_per_million": 1106.091, "fully_vaccinated": 1772479, "name": "Palestiina Riik", "percent_fully_vaccinated": 33.94, "percent_vaccinated": 38.46, "population": 5133392, "total_vaccinated": 2008544, "vaccine_doses": 3734270 }, "PT": { "cases": 5329332, "deaths": 24564, "deaths_per_million": 2387.148, "fully_vaccinated": 8896973, "name": "Portugal", "percent_fully_vaccinated": 86.46, "percent_vaccinated": 94.64, "population": 10290103, "total_vaccinated": 9738232, "vaccine_doses": 24773423 }, "PW": { "cases": 5308, "deaths": 6, "deaths_per_million": 332.889, "name": "Belau", "population": 18024 }, "PY": { "cases": 701060, "deaths": 19147, "deaths_per_million": 2856.142, "fully_vaccinated": 3493080, "name": "Paraguay", "percent_fully_vaccinated": 52.11, "percent_vaccinated": 59.21, "population": 6703799, "total_vaccinated": 3969185, "vaccine_doses": 9215489 }, "QA": { "cases": 404408, "deaths": 680, "deaths_per_million": 252.954, "fully_vaccinated": 2738600, "name": "Katar", "percent_fully_vaccinated": 101.87, "percent_vaccinated": 101.87, "population": 2688235, "total_vaccinated": 2738600, "vaccine_doses": 7280398 }, "RE": { "name": "Réunion" }, "RO": { "cases": 3024064, "deaths": 65894, "deaths_per_million": 3409.152, "fully_vaccinated": 8114769, "name": "Rumeenia", "percent_fully_vaccinated": 42.42, "percent_vaccinated": 42.3, "population": 19328560, "total_vaccinated": 8176457, "vaccine_doses": 16827486 }, "RS": { "cases": 2095066, "deaths": 16229, "deaths_per_million": 2361.768, "fully_vaccinated": 3278198, "name": "Serbia", "percent_fully_vaccinated": 47.71, "percent_vaccinated": 48.81, "population": 6871547, "total_vaccinated": 3354075, "vaccine_doses": 8534688 }, "RU": { "cases": 18274674, "deaths": 374490, "deaths_per_million": 2580.861, "fully_vaccinated": 75014747, "name": "Venemaa", "percent_fully_vaccinated": 51.7, "percent_vaccinated": 56.61, "population": 145102755, "total_vaccinated": 82144686, "vaccine_doses": 170172145 }, "RW": { "cases": 132171, "deaths": 1466, "deaths_per_million": 108.9, "fully_vaccinated": 8822309, "name": "Rwanda", "percent_fully_vaccinated": 65.54, "percent_vaccinated": 67.91, "population": 13461888, "total_vaccinated": 9141570, "vaccine_doses": 25522207 }, "SA": { "cases": 808419, "deaths": 9243, "deaths_per_million": 257.104, "fully_vaccinated": 25082132, "name": "Saudi Araabia", "percent_fully_vaccinated": 70.97, "percent_vaccinated": 75.59, "population": 35950396, "total_vaccinated": 26713922, "vaccine_doses": 66700629 }, "SB": { "cases": 21544, "deaths": 153, "deaths_per_million": 216.147, "fully_vaccinated": 182055, "name": "Saalomoni Saared", "percent_fully_vaccinated": 25.72, "percent_vaccinated": 40.22, "population": 707851, "total_vaccinated": 284693, "vaccine_doses": 469091 }, "SC": { "cases": 45429, "deaths": 168, "deaths_per_million": 1577.909, "fully_vaccinated": 80925, "name": "Seišellid", "percent_fully_vaccinated": 76.01, "percent_vaccinated": 80, "population": 106470, "total_vaccinated": 85180, "vaccine_doses": 221597 }, "SD": { "cases": 63006, "deaths": 4957, "deaths_per_million": 108.57, "fully_vaccinated": 4536964, "name": "Sudaan", "percent_fully_vaccinated": 10.1, "percent_vaccinated": 14.81, "population": 45657202, "total_vaccinated": 6651268, "vaccine_doses": 8179010 }, "SE": { "cases": 2533978, "deaths": 19249, "deaths_per_million": 1839.001, "fully_vaccinated": 7651988, "name": "Rootsi", "percent_fully_vaccinated": 75.31, "percent_vaccinated": 77.15, "population": 10467097, "total_vaccinated": 7838695, "vaccine_doses": 22674504 }, "SG": { "cases": 1677126, "deaths": 1487, "deaths_per_million": 272.664, "fully_vaccinated": 4999903, "name": "Singapur", "percent_fully_vaccinated": 91.68, "percent_vaccinated": 92.08, "population": 5453600, "total_vaccinated": 5021910, "vaccine_doses": 14272705 }, "SH": { "cases": 4, "deaths": null, "fully_vaccinated": 3531, "name": "Saint Helena (meretagune ala)", "percent_vaccinated": 71.83, "population": 5404, "total_vaccinated": 4361, "vaccine_doses": 7892 }, "SI": { "cases": 1075196, "deaths": 6686, "deaths_per_million": 3154.652, "fully_vaccinated": 1222225, "name": "Sloveenia", "percent_fully_vaccinated": 57.67, "percent_vaccinated": 59.72, "population": 2119410, "total_vaccinated": 1265802, "vaccine_doses": 2996643 }, "SJ": { "name": "Svalbard ja Jan Mayen" }, "SK": { "cases": 2574932, "deaths": 20201, "deaths_per_million": 3708.224, "fully_vaccinated": 2767369, "name": "Slovakkia", "percent_fully_vaccinated": 50.8, "percent_vaccinated": 51.82, "population": 5447622, "total_vaccinated": 2822755, "vaccine_doses": 7077508 }, "SL": { "cases": 7729, "deaths": 125, "deaths_per_million": 14.844, "fully_vaccinated": 1916574, "name": "Sierra Leone", "percent_fully_vaccinated": 22.76, "percent_vaccinated": 31.4, "population": 8420641, "total_vaccinated": 2644113, "vaccine_doses": 3526274 }, "SM": { "cases": 19701, "deaths": 118, "deaths_per_million": 3496.711, "fully_vaccinated": 23633, "name": "San Marino", "percent_fully_vaccinated": 69.49, "percent_vaccinated": 77.5, "population": 33746, "total_vaccinated": 26357, "vaccine_doses": 69338 }, "SN": { "cases": 87148, "deaths": 1968, "deaths_per_million": 116.61, "fully_vaccinated": 1069859, "name": "Senegal", "percent_fully_vaccinated": 6.34, "percent_vaccinated": 13.38, "population": 16876720, "total_vaccinated": 2300648, "vaccine_doses": 2523856 }, "SO": { "cases": 26957, "deaths": 1361, "deaths_per_million": 79.751, "fully_vaccinated": 1654113, "name": "Somaalia", "percent_fully_vaccinated": 9.69, "percent_vaccinated": 16.18, "population": 17065581, "total_vaccinated": 2761028, "vaccine_doses": 3266529 }, "SR": { "cases": 80966, "deaths": 1380, "deaths_per_million": 2251.282, "fully_vaccinated": 237879, "name": "Suriname", "percent_fully_vaccinated": 40.2, "percent_vaccinated": 45.26, "population": 612984, "total_vaccinated": 267820, "vaccine_doses": 505699 }, "SS": { "cases": 17733, "deaths": 138, "deaths_per_million": 12.839, "fully_vaccinated": 1270042, "name": "Lõuna-Sudaan", "percent_fully_vaccinated": 11.82, "percent_vaccinated": 12.21, "population": 10748272, "total_vaccinated": 1312090, "vaccine_doses": 1362308 }, "ST": { "cases": 6100, "deaths": 74, "deaths_per_million": 331.679, "fully_vaccinated": 99341, "name": "São Tomé ja Príncipe", "percent_fully_vaccinated": 44.53, "percent_vaccinated": 56.27, "population": 223107, "total_vaccinated": 125550, "vaccine_doses": 221655 }, "SV": { "cases": 180970, "deaths": 4190, "deaths_per_million": 663.587, "fully_vaccinated": 4322540, "name": "El Salvador", "percent_fully_vaccinated": 68.46, "percent_vaccinated": 73.16, "population": 6314167, "total_vaccinated": 4619142, "vaccine_doses": 10998770 }, "SX": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 26417, "name": "Sint Maarten", "percent_fully_vaccinated": 59.98, "percent_vaccinated": 64.5, "population": 44042, "total_vaccinated": 28407, "vaccine_doses": 63735 }, "SY": { "cases": 56188, "deaths": 3150, "deaths_per_million": 147.718, "fully_vaccinated": 1839872, "name": "Süüria", "percent_fully_vaccinated": 8.63, "percent_vaccinated": 12.94, "population": 21324367, "total_vaccinated": 2758742, "vaccine_doses": 4256291 }, "SZ": { "cases": 73267, "deaths": 1417, "deaths_per_million": 1188.488, "fully_vaccinated": 342088, "name": "Svaasimaa", "percent_fully_vaccinated": 28.69, "percent_vaccinated": 34.43, "population": 1192271, "total_vaccinated": 410506, "vaccine_doses": 684176 }, "TC": { "cases": 6279, "deaths": 36, "deaths_per_million": 797.978, "fully_vaccinated": 30129, "name": "Turks ja Caicos", "percent_fully_vaccinated": 66.78, "percent_vaccinated": 71.35, "population": 45114, "total_vaccinated": 32189, "vaccine_doses": 70169 }, "TD": { "cases": 7432, "deaths": 193, "deaths_per_million": 11.234, "fully_vaccinated": 2093522, "name": "Tšaad", "percent_fully_vaccinated": 12.38, "percent_vaccinated": 13.12, "population": 17179740, "total_vaccinated": 2218493, "vaccine_doses": 2356138 }, "TF": { "name": "Prantsuse Lõunaalad" }, "TG": { "cases": 37998, "deaths": 278, "deaths_per_million": 32.158, "fully_vaccinated": 1557538, "name": "Togo", "percent_fully_vaccinated": 18.02, "percent_vaccinated": 24.5, "population": 8644829, "total_vaccinated": 2118136, "vaccine_doses": 3290821 }, "TH": { "cases": 4579421, "deaths": 31224, "deaths_per_million": 436.083, "fully_vaccinated": 53136572, "name": "Tai", "percent_fully_vaccinated": 74.21, "percent_vaccinated": 79.35, "population": 71601103, "total_vaccinated": 56817048, "vaccine_doses": 140486389 }, "TJ": { "cases": 17786, "deaths": 125, "deaths_per_million": 12.82, "fully_vaccinated": 4976770, "name": "Tadžikistan", "percent_fully_vaccinated": 51.05, "percent_vaccinated": 53.23, "population": 9750064, "total_vaccinated": 5189877, "vaccine_doses": 12504152 }, "TK": { "fully_vaccinated": 968, "name": "Tokelau", "percent_fully_vaccinated": 70.76, "percent_vaccinated": 70.76, "population": 1368, "total_vaccinated": 968, "vaccine_doses": 1936 }, "TL": { "cases": 22991, "deaths": 133, "deaths_per_million": 100.686, "fully_vaccinated": 725971, "name": "Ida-Timor", "percent_fully_vaccinated": 54.96, "percent_vaccinated": 63.72, "population": 1320942, "total_vaccinated": 841763, "vaccine_doses": 1733196 }, "TM": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 9753, "name": "Türkmenistan", "percent_vaccinated": 0.53, "total_vaccinated": 32240, "vaccine_doses": 41993 }, "TN": { "cases": 1128693, "deaths": 29041, "deaths_per_million": 2368.191, "fully_vaccinated": 6377749, "name": "Tuneesia", "percent_fully_vaccinated": 52.01, "percent_vaccinated": 72.5, "population": 12262946, "total_vaccinated": 8890905, "vaccine_doses": 14894966 }, "TO": { "cases": 12539, "deaths": 12, "deaths_per_million": 113.189, "fully_vaccinated": 97151, "name": "Tonga", "percent_fully_vaccinated": 91, "percent_vaccinated": 101.41, "population": 106017, "total_vaccinated": 108263, "vaccine_doses": 242634 }, "TR": { "cases": 15524071, "deaths": 99184, "deaths_per_million": 1169.962, "fully_vaccinated": 53108899, "name": "Türgi", "percent_fully_vaccinated": 62.65, "percent_vaccinated": 68.27, "population": 84775404, "total_vaccinated": 57878740, "vaccine_doses": 149964366 }, "TT": { "cases": 170459, "deaths": 4046, "deaths_per_million": 2651.962, "fully_vaccinated": 715270, "name": "Trinidad ja Tobago", "percent_fully_vaccinated": 46.88, "percent_vaccinated": 49.3, "population": 1525663, "total_vaccinated": 752118, "vaccine_doses": 1576770 }, "TV": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 6160, "name": "Tuvalu", "percent_fully_vaccinated": 51.66, "percent_vaccinated": 53.4, "population": 11925, "total_vaccinated": 6368, "vaccine_doses": 12528 }, "TW": { "cases": 4472755, "deaths": 8686, "deaths_per_million": 364.042, "fully_vaccinated": 19886263, "name": "Taiwan", "percent_fully_vaccinated": 83.35, "percent_vaccinated": 89.18, "population": 23859912, "total_vaccinated": 21278899, "vaccine_doses": 59366623 }, "TZ": { "cases": 37510, "deaths": 841, "deaths_per_million": 13.226, "fully_vaccinated": 10518478, "name": "Tansaania", "percent_fully_vaccinated": 16.54, "percent_vaccinated": 18.73, "population": 63588334, "total_vaccinated": 11910572, "vaccine_doses": 15257697 }, "UA": { "cases": 5291947, "deaths": 116445, "deaths_per_million": 2674.964, "fully_vaccinated": 15221792, "name": "Ukraina", "percent_fully_vaccinated": 35.02, "percent_vaccinated": 36.19, "population": 43531422, "total_vaccinated": 15729617, "vaccine_doses": 31683310 }, "UG": { "cases": 169124, "deaths": 3628, "deaths_per_million": 79.121, "fully_vaccinated": 12029925, "name": "Uganda", "percent_fully_vaccinated": 26.24, "percent_vaccinated": 38.42, "population": 45853778, "total_vaccinated": 17616836, "vaccine_doses": 23972170 }, "US": { "cases": 90733888, "deaths": 1027886, "deaths_per_million": 3050.128, "fully_vaccinated": 222950194, "name": "Ameerika Ühendriigid", "percent_fully_vaccinated": 67.15, "percent_vaccinated": 78.67, "population": 336997624, "total_vaccinated": 261204035, "vaccine_doses": 601497801 }, "UY": { "cases": 969803, "deaths": 7403, "deaths_per_million": 2160.665, "fully_vaccinated": 2889407, "name": "Uruguay", "percent_fully_vaccinated": 84.33, "percent_vaccinated": 87.52, "population": 3426260, "total_vaccinated": 2998572, "vaccine_doses": 8710317 }, "UZ": { "cases": 242811, "deaths": 1637, "deaths_per_million": 48.032, "fully_vaccinated": 15794134, "name": "Usbekistan", "percent_fully_vaccinated": 46.34, "percent_vaccinated": 58.36, "population": 34081449, "total_vaccinated": 19890447, "vaccine_doses": 58191020 }, "VA": { "cases": 29, "deaths": 0, "fully_vaccinated": null, "name": "Vatikan", "percent_vaccinated": null, "population": 511, "total_vaccinated": null, "vaccine_doses": null }, "VC": { "cases": 9321, "deaths": 115, "deaths_per_million": 1102.251, "fully_vaccinated": 30984, "name": "Saint Vincent ja Grenadiinid", "percent_fully_vaccinated": 29.7, "percent_vaccinated": 35.33, "population": 104332, "total_vaccinated": 36858, "vaccine_doses": 71811 }, "VE": { "cases": 533195, "deaths": 5757, "deaths_per_million": 204.15, "fully_vaccinated": 14287370, "name": "Venezuela", "percent_fully_vaccinated": 49.77, "percent_vaccinated": 77.19, "population": 28199866, "total_vaccinated": 22157232, "vaccine_doses": 37860994 }, "VG": { "cases": 7131, "deaths": 63, "deaths_per_million": 2024.291, "fully_vaccinated": 18187, "name": "Briti Neitsisaared", "percent_fully_vaccinated": 58.44, "percent_vaccinated": 62.44, "population": 31122, "total_vaccinated": 19433, "vaccine_doses": 41346 }, "VI": { "population": 104218 }, "VN": { "cases": 10770304, "deaths": 43092, "deaths_per_million": 442.114, "fully_vaccinated": 80185029, "name": "Vietnam", "percent_fully_vaccinated": 82.27, "percent_vaccinated": 89.04, "population": 97468028, "total_vaccinated": 86785069, "vaccine_doses": 234856999 }, "VU": { "cases": 11723, "deaths": 14, "deaths_per_million": 43.868, "fully_vaccinated": 126591, "name": "Vanuatu", "percent_fully_vaccinated": 40.26, "percent_vaccinated": 54.77, "population": 319136, "total_vaccinated": 172232, "vaccine_doses": 309433 }, "WF": { "cases": 587, "deaths": 7, "deaths_per_million": 602.047, "fully_vaccinated": 6457, "name": "Wallis ja Futuna", "percent_fully_vaccinated": 58.2, "percent_vaccinated": 58.44, "population": 11627, "total_vaccinated": 6483, "vaccine_doses": 16426 }, "WS": { "cases": 15318, "deaths": 29, "deaths_per_million": 132.563, "fully_vaccinated": 198896, "name": "Samoa", "percent_fully_vaccinated": 90.92, "percent_vaccinated": 104.81, "population": 218764, "total_vaccinated": 229291, "vaccine_doses": 495431 }, "XC": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 275988, "name": "Põhja-Küprose Türgi Vabariik", "percent_fully_vaccinated": 72.2, "percent_vaccinated": 74.39, "total_vaccinated": 284357, "vaccine_doses": 617389 }, "XK": { "cases": 247044, "deaths": 3164, "deaths_per_million": 1775.419, "fully_vaccinated": 824144, "name": "Kosovo", "percent_fully_vaccinated": 46.25, "percent_vaccinated": 50.8, "population": 1782115, "total_vaccinated": 905253, "vaccine_doses": 1833896 }, "XW": { "cases": 572396969, "deaths": 6388967, "deaths_per_million": 807.78, "fully_vaccinated": 4863349325, "name": "Maa", "note": "Maailma koondnumbrites ei ole arvesse võetud näitajaid riikidest, kust ei ole tulemusi raporteeritud.", "percent_fully_vaccinated": 61.49, "percent_vaccinated": 66.94, "population": 7909295152, "total_vaccinated": 5294660250, "vaccine_doses": 12308092774 }, "YE": { "cases": 11849, "deaths": 2149, "deaths_per_million": 65.157, "fully_vaccinated": 446120, "name": "Jeemen", "percent_fully_vaccinated": 1.46, "percent_vaccinated": 2.29, "population": 32981641, "total_vaccinated": 697956, "vaccine_doses": 864544 }, "YT": { "name": "Mayotte" }, "ZA": { "cases": 4002981, "deaths": 101955, "deaths_per_million": 1716.638, "fully_vaccinated": 19177726, "name": "Lõuna-Aafrika Vabariik", "percent_fully_vaccinated": 32.29, "percent_vaccinated": 37.26, "population": 59392255, "total_vaccinated": 22131636, "vaccine_doses": 37128596 }, "ZM": { "cases": 329483, "deaths": 4015, "deaths_per_million": 206.182, "fully_vaccinated": 4921621, "name": "Sambia", "percent_fully_vaccinated": 25.27, "percent_vaccinated": 17.13, "population": 19473125, "total_vaccinated": 3240892, "vaccine_doses": 7789944 }, "ZW": { "cases": 256284, "deaths": 5574, "deaths_per_million": 348.516, "fully_vaccinated": 4637374, "name": "Zimbabwe", "percent_fully_vaccinated": 29, "percent_vaccinated": 39.59, "population": 15993524, "total_vaccinated": 6331851, "vaccine_doses": 12045572 } } 6bxuae6h02ejf9ik1lbstawkah2xqcc Mistra-Autex AS 0 617358 6168787 6088680 2022-07-27T17:22:52Z Apiiroja 7199 uue foto lisamine wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=november|aasta=2021}} {{Ettevõte | võtmeisikud = Priit Tamm | logo = Mistra-logo-color.svg | tüüp = kergetööstus | asutamisaeg = 1984 | kodulehekülg = www.mistra.ee | asutaja = Tallinna Laustekstiili Teadus- ja Tootmiskoondis “Mistra” | töötajaid = 230 (2021. a III kv seisuga) | tooted = vaipade ja vaipkatete tootmine | käive = 27 miljonit eurot (2020) }} '''Mistra-Autex AS''' on Eesti tööstusettevõte. Ettevõttes töötab umbes 250 töölist ja see on [[Raasiku vald|Raasiku valla]] suurim tööandja. 60% toodangust läheb Kesk-Euroopasse, Skandinaaviasse 27%, Ühendkuningriiki 11% ja 2% jääb Eestisse. == Ajalugu == Tehas ehitati asula põhjaossa, et enamus aja puhuvatele lõunatuultega ei leviks tootmisprotsessi käigus tekkivad lõhnad asulale. Ettevõtte vee vajadus on väga suur, seepärast otsiti kaua veesoont, mis tootmist rahuldaks. Kui vee otsingutega jõuti Nurme tänavale, leitigi sobiv puurkaevu koht. Toorme tuli Tšehhoslovakkiast, tootmishooned Soomest ja vabriku sisseseade Jaapanist. Esimesed vaibad tarniti NSV Liidu autotööstusele 1985. aasta lõpus. 1987. aastal algas Tallinna Laustekstiili Teadus- ja Tootmiskoondise “Mistra” Raasiku eksperimentaalvabrikus suuremahuline nõeltöödeldud vaipade tootmine nõukogude autotööstuse jaoks.<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=uhistoo19870428.2.10 Vaipkatet „Mistrast“] Ühistöö : Rapla maakonna ajaleht, nr. 50, 28. aprill 1987</ref> 1991. aastast kannab asutus nime A/S Mistra-Autex. 1993. aasta 1. juunil Mistra erastati ja selle omanikeks said tollane juhtkond ning Hydnum OY.<ref name="Äripäev-2018">[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=aripaev20181025.2.10.1 "Priit Tamm: autotööstuse saladused enne teisi teada"] Äripäev, 25. oktoober 2018</ref> [[Fail:Mistra-Autex-2022.jpg|pisi|Mistra-Autex 2022]] Kuni 1996. aastani läks enamus toodangut Venemaa autotööstusele, Salongi ja pakiruumivaibad GAZ-ile, Ladale ja Moskvitšile. 1998. aastal alustas tehases tööd uus automaatpressi ja robot-vesilõikurliin, mille kogumaksumuseks kujunes seitse miljonit krooni. Kõrgsurve-vesilõikuriga saab lõigata nii pehmeid kui ka kõvu materjale, seadme tarnis ABB Eesti AS. Tootmisliini programmeeris [[Soome]] firma Muototerä OY.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/20673/q-gsm-sai-mullu-64-miljonit-kahjumit Mistra-Autex käivitas uue tootmisliini] Õhtuleht, 28. aprill 1998</ref> 1999. aastal osteti ja paigaldati taftingmasinad ja sellest ajast saadik on tootnud vaipu ja vormitud vaiptooteid. Alustati ka tarneid läände. Tooted jõudsid ettevõtetesse nagu [[Scania]], [[Volvo (automark)|Volvo]] ja hiljem [[Jaguar]], [[Mercedes-Benz|Mercedes]] ja [[Land Rover]]. 2000. aastal töötati välja oma oskusteave vormimisprotsesside alal ja osteti madalsurve vormimise seadmed. Paari aasta pärast hakati tegelema ka pagasipõhjade ja istme taguste tootmise ja koostamisega. 2005. aastal ostis juhtkond tehase soome omanikelt välja.<ref name="Äripäev-2018" /> 2008. aastal laiendati tootmist vanasse katlamajja, kasutult seisnud telliskorsten lõhati. Aasta teises pooles langes käive poole võrra. Majanduslanguse tõttu kogu maailmas autode tootmine vähenes ja koondati 25% töötajatest (52). 2011. aastal valmisid testimis- ja mõõtelabor ning 2015. aastal suurendati tootmis- ja laopinda. Investeeriti lamineerimis-, voltimis- ja plastkeevitusse. == Toodang == Tuntumad automudelid, kus Mistra toodang on esindatud: * VW: Golf, Golf Plus, Touran * Volvo: S, V, XC seeria * BMW: X3, 5 seeria Touring, BMW 5 seeria Grand Tourismo, BMW 3 seeria Touring * Mercedes-Benz: R-class, SL500 Cabrio, V-class * Range Rover: Sport, Discovery * Jaguar: X type, S type, XJ type == Viited == {{Viited}} == Kirjandus == * Ilse Tudre "Raasiku ja tema ümbrus ajavoolus" ISBN 9789916403457 == Välislingid == * [https://www.mistra.ee/ Misrta-Autex AS koduleht] * [https://ariregister.rik.ee/est/company/10060658 E-Äriregister] [[Kategooria:Eesti tööstusettevõtted]] esn0mx4qz6xds5ilmomlid7ikqckzcl Mall:Koroonapandeemia Eestis 10 617551 6169131 6031686 2022-07-28T11:46:11Z Kruusamägi 1530 wikitext text/x-wiki {{Navmall | päis = [[Koroonapandeemia Eestis]] | grupp1 = [[Koroonapandeemia kronoloogia Eestis]] | loend1 = {{rõhtloend| * [[Koroonapandeemia kronoloogia Eestis 2020. aastal|Kronoloogia 2020. aastal]] * [[Koroonapandeemia kronoloogia Eestis 2021. aastal|Kronoloogia 2021. aastal]] * [[Koroonapandeemia kronoloogia Eestis 2022. aastal|Kronoloogia 2022. aastal]] }} | grupp2 = [[Koroonakriis]] | loend2 = [[Koroonakriis Eestis]] | grupp3 = Vaktsineerimine | loend3 = [[Koroonaviiruse vastu vaktsineerimine Eestis]] | grupp4 = Veel | loend4 = {{rõhtloend| * [[Koroonaviiruse teadusnõukoda]] * [[HOIA]] }} }} <noinclude>[[Kategooria:Koroonapandeemia mallid]]</noinclude> sdi4um7yorctqvnc5t93cqkzuw2jw4p Laskesuusatamine 2022. aasta taliolümpiamängudel 0 622347 6169128 6053953 2022-07-28T11:45:39Z CommonsDelinker 1930 Fail Russian_Olympic_Committee_flag.svg on eemaldatud, sest kasutaja [[commons:User:Ellywa|Ellywa]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: per [[:c:Commons:Deletion requests/File:Russian Olympic Committee flag.svg|]]. wikitext text/x-wiki {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 25em;" | colspan="2" |'''Laskesuusatamine 2022. aasta taliolümpiamängudel''' [[Pilt:Olympic rings.svg|50px]] [[Fail:Biathlon_pictogram.svg|40x40px]] |- | colspan="4" |Korraldaja {{Riigi ikoon|Hiina}} [[Hiina]], [[Peking]] |- | '''<''': '''[[Laskesuusatamine 2018. aasta taliolümpiamängudel| Pyeongchang 2018]]''' | '''[[Laskesuusatamine 2026. aasta taliolümpiamängudel|Milano Cortina 2026]]''' :'''>''' |} '''[[Laskesuusatamine]] [[2022. aasta taliolümpiamängud]]el''' toimus Hualindongi suusakuurordis, Zhangjiakou laskesuusatamise keskuses, Pekingist 180 kilomeetrit põhja pool, 1665 meetri kõrgusel. Võistlused toimusid 5.–18. veebruarini. See oli esimene kord, kui Hiinas peeti laskesuusatamise tipptasemel võistlusi. Aasta varem toimuma pidanud [[Maailma karikavõistlused laskesuusatamises|maailma karikavõistlused]] traditsioonilise testivõistlusena tuli [[koroonapandeemia]] tõttu ära jätta. Võistlusi ei peetud [[2021.–2022. aasta maailma karikasari laskesuusatamises|2021/22 maailma karikavõistluste]] raames, mistõttu olümpiamängude tulemused MK-võistluste edetabelisse ei kuulu. Võrreldes eelmiste mängudega [[2014. aasta taliolümpiamängud|Sotšis 2014]] ja [[2018. aasta taliolümpiamängud|Pyeongchangis 2018]] võistlusprogramm ei muutunud. ==Eestlaste osalemine== Eestit esindas laskesuusatamises 8 sportlast: meestest [[Rene Zahkna]], [[Kalev Ermits]], [[Kristo Siimer]] ja [[Raido Ränkel]], naistest pääsesid olümpiale [[Johanna Talihärm]], [[Regina Oja]], [[Susan Külm]] ja [[Tuuli Tomingas]]. ==Võistluste ajakava== {| border="0" cellpadding="0" cellspacing="3" class="wikitable centre" style="font-size:100%; border: gray solid 1px;" |- align="center" |width="15%" bgcolor=#FFDF80|&nbsp;'''Aeg'''&nbsp;|| width="35%"| '''Kohalik võistluste aeg ([[UTC]] +8)'''<br />''Eesti aeg |} {| class="wikitable" border="1" cellspacing="4" style="font-size:95%; text-align:center; border: gray solid 1px;" width="100%" |+ Võistluste kalender |- style="background-color:#369; color:white;" | rowspan="4" colspan="2" width="19%"| '''Kuupäev<br />ala''' | colspan="17"| '''Võistluspäevad''' |- style="background-color:#8cb2d8; color:white;" | width="4.5%"| '''R''' | width="4.5%"| '''L''' | width="4.5%"| '''P''' | width="4.5%"| '''E''' | width="4.5%"| '''T''' | width="4.5%"| '''K''' | width="4.5%"| '''N''' | width="4.5%"| '''R''' | width="4.5%"| '''L''' | width="4.5%"| '''P''' | width="4.5%"| '''E''' | width="4.5%"| '''T''' | width="4.5%"| '''K''' | width="4.5%"| '''N''' | width="4.5%"| '''R''' | width="4.5%"| '''L''' | width="4.5%"| '''P''' |- style="background-color:#8cb2d8; color:white;" | width="4.5%"| '''[[4. veebruar|4. II]]''' | width="4.5%"| '''[[5. veebruar|5. II]]''' | width="4.5%"| '''[[6. veebruar|6. II]]''' | width="4.5%"| '''[[7. veebruar|7. II]]''' | width="4.5%"| '''[[8. veebruar|8. II]]''' | width="4.5%"| '''[[9. veebruar|9. II]]''' | width="4.5%"| '''[[10. veebruar|10. II]]''' | width="4.5%"| '''[[11. veebruar|11. II]]''' | width="4.5%"| '''[[12. veebruar|12. II]]''' | width="4.5%"| '''[[13. veebruar|13. II]]''' | width="4.5%"| '''[[14. veebruar|14. II]]''' | width="4.5%"| '''[[15. veebruar|15. II]]''' | width="4.5%"| '''[[16. veebruar|16. II]]''' | width="4.5%"| '''[[17. veebruar|17. II]]''' | width="4.5%"| '''[[18. veebruar|18. II]]''' | width="4.5%"| '''[[19. veebruar|19. II]]''' | width="4.5%"| '''[[20. veebruar|20. II]]''' |- style="background-color:#8cb2d8; color:white;" | colspan="17"| '''[[Veebruar]] [[2022]]''' |- | colspan="2"| '''Ava<br />ja lõputseremooniad''' | bgcolor="90FF80"| • || || || || || || || || || || || || || || || || bgcolor="FF8666"| • |- style="background-color:#369; color:white;" | colspan="20" | |- | rowspan="6"| '''Mehed''' |- | '''20 km eraldistart''' | || || || || bgcolor=#FFDF80|'''16:30'''<br />''10:30'' || || || || || || || || || || || || |- | '''10 km sprint'''<br /> | || || || || || || || || bgcolor=#FFDF80|'''17:00'''<br />''11:00'' || || || || || || || || |- | '''12,5 km jälitussõit''' | || || || || || || || || || bgcolor=#FFDF80|'''18:45'''<br />''12:45'' || || || || || || || |- | '''2.1.5 4x7,5 km teatesõit''' | || || || || || || || || || || || bgcolor=#FFDF80|'''17:00'''<br />''11:00'' || || || || || |- | '''15 km ühisstart''' | || || || || || || || || || || || || || || bgcolor=#FFDF80|'''17:00'''<br />''11:00'' || || |- style="background-color:#369; color:white;" | colspan="20" | |- | rowspan="6"| '''Naised''' |- | '''15 km eraldistart''' | || || || bgcolor=#FFDF80|'''17:00'''<br />''11:00'' || || || || || || || || || || || || || |- | '''7,5 km sprint''' | || || || || || || || bgcolor=#FFDF80|'''17:00'''<br />''11:00'' || || || || || || || || || |- | '''10 km jälitussõit''' | || || || || || || || || || bgcolor=#FFDF80|'''17:00'''<br />''11:00'' || || || || || || || |- | '''4x6 km teatesõit''' | || || || || || || || || || || || || bgcolor=#FFDF80|'''15:45'''<br />''9:45'' || || || || |- | '''12,5 km ühisstart''' | || || || || || || || || || || || || || || || bgcolor=#FFDF80|'''17:00'''*<br />''11:00''* || |- style="background-color:#369; color:white;" | colspan="20" | |- | '''Segateatesõit''' | '''2x6+2x6 km segateatesõit''' | || bgcolor=#FFDF80|'''17:00'''<br />''11:00'' || || || || || || || || || || || || || || || |- style="background-color:#369; color:white;" | colspan="20" | |} *Naiste 12,5 km ühisstart tõsteti 18. veebruarile. ==Tulemused== ===Mehed=== ====10 km sprint==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus !Laskmine !Kaotus<br>võitjale |- bgcolor="#F7F6A8" |[[Fail:Gold_medal_olympic.svg|15x15px]] || [[Johannes Thingnes Bø]]||{{PisiLipp|Norra}}|| 24.00,4||1 (0+1) || |- bgcolor="#DCE5E5" |[[Fail:Silver_medal_olympic.svg|15x15px]] || [[Quentin Fillon Maillet]]||{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||24.25,9 ||1 (1+0) ||+ 25.5 |- bgcolor="#FFDAB9" |[[Fail:Bronze_medal_olympic.svg|15x15px]] || [[Tarjei Bø]]||{{PisiLipp|Norra}}||24.39,3 ||1 (0+1) || + 38,9 |- |4. || [[Maksim Tsvetkov]]|| [[Venemaa Olümpiakomitee sportlased 2022. aasta taliolümpiamängudel|VOK]] (ROC)||24.41,0 ||0 (0+0) ||+ 40,6 |- |5. || [[Sebastian Samuelsson]]||{{PisiLipp|Rootsi}}||24.52,4 ||1 (1+0) || + 52,0 |- |6. || [[Martin Ponsiluoma]]||{{PisiLipp|Rootsi}}||24.54,1 || 2 (0+2)|| + 53,7 |- |7. | |[[Sturla Holm Lægreid]]||{{PisiLipp|Norra}}|| 25.02,7||2 (1+1) ||+ 1.02,3 |- |8. | [[Benedikt Doll]]||{{PisiLipp|Saksamaa}}||25.05,4 ||1 (0+1) ||+ 1.05,0 |- | colspan="5" |'''Eestlaste kohad''' |- |50.|| [[Rene Zahkna]]||{{PisiLipp|Eesti}}||26.37,9||1 (0+1) || + 2.37,5 |- |51.|| [[Raido Ränkel]]||{{PisiLipp|Eesti}}||26.39,1||2 (0+2) || + 2.38,7 |- |70|| [[Kristo Siimer]]||{{PisiLipp|Eesti}}||27.06,6 ||1 (1+0 || + 3.06,2 |- |88.|| [[Kalev Ermits]]||{{PisiLipp|Eesti}}|| 27.46,4||4 (2+2) || + 3.46,0 |} </div> <br>Kuupäev: '''[[12. veebruar]]''' <br>Osavõtjaid: 94 <br>Riike: 28 <br>'''[[Laskesuusatamine 2018. aasta taliolümpiamängudel#10 km sprint|Olümpiavõitja 2018]]''': [[Arnd Peiffer]], {{PisiLipp|Saksamaa}} <br>'''[[2021. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused#Sprint 10 km|Maailmameister 2021]]''': [[Martin Ponsiluoma]], {{PisiLipp|Rootsi}} <br> <br>'''[https://results.beijing2022.cn/beijing-2022/olympic-games/static/owg2022/pdf/OWG2022/BTH/OWG2022_BTH_C73B_BTHM10KMSP------------FNL-000100--.pdf Ametlikud tulemused]''' <br style="clear:both;" /> ====12,5 km jälitussõit==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable"style="text-align:center" |- !Koht !Sportlane !Riik !Start !Aeg !Laskmine !Kaotus<br>võitjale |- bgcolor="#F7F6A8" |[[Fail:Gold_medal_olympic.svg|15x15px]]||align=left|[[Quentin Fillon Maillet]]||align=left|{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||0.26 ||39.07,5 ||0 (0+0+0+0) || |- bgcolor="#FFDAB9" |[[Fail:Silver_medal_olympic.svg|15x15px]]||align=left|[[Tarjei Bø]]||align=left|{{PisiLipp|Norra}}|| 0.39||39.36,1 || 1 (1+0+0+0)||+ 28,6 |- bgcolor="#DCE5E5" |[[Fail:Bronze_medal_olympic.svg|15x15px]]||align=left|[[Eduard Latõpov]]||align=left| [[Venemaa Olümpiakomitee sportlased 2022. aasta taliolümpiamängudel|VOK]] (ROC)||1.14 || 39.42,8||1 (0+0+0+1) ||+ 35,3 |- |4.||align=left|[[Lukas Hofer]]||align=left|{{PisiLipp|Itaalia}}||1.19 || 39.58,6||0 (0+0+0+0) ||+ 51.1 |- |5.||align=left|[[Johannes Thingnes Bø]]||align=left|{{PisiLipp|Norra}}||0,00 ||41.21,2 ||7 (0+2+3+2) ||+ 2.13,7 |- |6. ||align=left|[[Roman Rees]]||align=left|{{PisiLipp|Saksamaa}}||1.24 ||41.37,7 ||1 (0+0+1+0) || + 2.30,2 |- |7.||align=left|[[Simon Desthieux]]||align=left|{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||1.45 ||41.54,7 ||3 (2+0+0+1) ||+ 2.47,2 |- |8.||align=left|[[Sebastian Samuelsson]]||align=left|{{PisiLipp|Rootsi}}||0.52 ||42.10,2 ||5 (1+2+2+0) ||+ 3.02,7 |- | colspan="7" |... |- | 47.||align=left|[[Raido Ränkel]]||align=left|{{PisiLipp|Eesti}}||2.39 ||46.23,1 || 6 (1+1+2+2)|| + 7.15,6 |- | 50.||align=left|[[Rene Zahkna]]||align=left|{{PisiLipp|Eesti}}||2.38 ||46.54,.0 || 3 (0+0+2+1)|| +7.46,5 |} </div> Kuupäev: [[13. veebruar]] <br>Osavõtjaid: 59 võistlejat <br>Riike: 22 <br>'''[[Laskesuusatamine 2018. aasta taliolümpiamängudel#12,5 km jälitussõit|Olümpiavõitja 2018]]''': [[Martin Fourcade]], {{PisiLipp|Prantsusmaa}} <br>'''[[2021. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused#Jälitussõit 12,5 km|Maailmameister 2021]]:''' [[Émilien Jacquelin]], {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} <br><br>'''[https://results.beijing2022.cn/beijing-2022/olympic-games/static/owg2022/pdf/OWG2022/CCS/OWG2022_CCS_C73C_CCSM4X10KM------------FNL-000100--.pdf Ametlikud tulemused]''' <br style="clear:both;" /> ====20 km eraldistart==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus !Laskmine !Kaotus <br>võitjale |- bgcolor="#F7F6A8" |[[Fail:Gold_medal_olympic.svg|15x15px]] |[[Quentin Fillon Maillet]]||{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||48.47,4 ||2 (0+1+1+0) || |- bgcolor="#DCE5E5" |[[Fail:Silver_medal_olympic.svg|15x15px]] |[[Anton Smolski]]||{{PisiLipp|Valgevene}}||49.02,2 || 0 (0+0+0+0)||+ 14,8 |- bgcolor="#FFDAB9" |[[Fail:Bronze_medal_olympic.svg|15x15px]] |[[Johannes Thingnes Bø]]||{{PisiLipp|Norra}}|| 49.18,5||2 (1+0+0+1) ||+ 31,1 |- |4. |[[Maksim Tsvetkov]]|| [[Venemaa Olümpiakomitee sportlased 2022. aasta taliolümpiamängudel|VOK]]|| 49.22,3||1 (0+0+0+1) ||+ 34,9 |- |5. |[[Scott Gow]]||{{PisiLipp|Kanada}}||49.53,0 || 1 (0+1+0+0)||+ 1.05,6 |- |6. |[[Benedikt Doll]]||{{PisiLipp|Saksamaa}}||49.54.,5 ||2 (1+0+0+1) ||+ 1.07,1 |- |7. |[[Roman Rees]]||{{PisiLipp|Saksamaa}}||50.09,0 ||1 (0+0+1+0) ||+ 1.21,6 |- |8. |[[Tarjei Bø]]||{{PisiLipp|Norra}}||50.17,0 || 1 (0+0+0+1)||+ 1.29,6 |- | colspan="5" |'''Eestlaste kohad''' |- |60. |[[Kristo Siimer]]||{{PisiLipp|Eesti}}||55.32,7 ||3 (0+0+1+2) ||+ 6.45,3 |- |68. |[[Rene Zahkna]]||{{PisiLipp|Eesti}}|| 56.06,0||3 (0+0+1+2) ||+ 7.18,6 |- |73. |[[Raido Ränkel]]||{{PisiLipp|Eesti}}||56.32,4||5 (0+2+1+2) ||+ 7.45,0 |- |78. |[[Kalev Ermits]]||{{PisiLipp|Eesti}}||57.21,3 ||6 (2+2+0+2) ||+ 8.33,9 |} </div> <br>Kuupäev: [[8. veebruar]] <br>Osavõtjaid: 92 <br>Riike: 28 <br>'''[[Laskesuusatamine 2018. aasta taliolümpiamängudel#20 km eraldistart|Olümpiavõitja 2018]]:''' [[Johannes Thingnes Bø]], {{PisiLipp|Norra}} <br>'''[[2021. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused#Individuaaldistants 20 km|Maailmameister 2021]]''': [[Sturla Holm Lægreid]], {{PisiLipp|Norra}} <br><br>'''[https://results.beijing2022.cn/beijing-2022/olympic-games/static/owg2022/pdf/OWG2022/BTH/OWG2022_BTH_C73A_BTHM20KMIS------------FNL-000100--.pdf Ametlikud tulemused]''' <br style="clear:both;" /> ====15 km ühisstart==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable"style="text-align:center" |- !Koht !Rinna<br>nr. !Sportlane !Riik !Aeg !Laskmine !Kaotus<br>võitjale |- bgcolor="#F7F6A8" |[[Fail:Gold_medal_olympic.svg|link=https://et.wikipedia.org/wiki/Fail:Gold_medal_olympic.svg|15x15px]]|| 2||align=left|[[Johannes Thingnes Bø]]||align=left|{{PisiLipp|Norra}}|| 38.14,4 ||4 (1+0+1+2) || |- bgcolor="#FFDAB9" |[[Fail:Silver_medal_olympic.svg|link=https://et.wikipedia.org/wiki/Fail:Silver_medal_olympic.svg|15x15px]]||18 ||align=left|[[Martin Ponsiluoma]]||align=left|{{PisiLipp|Rootsi}}|| 38.54,7||2 (1+0+0+1) ||+ 40,3 |- bgcolor="#DCE5E5" |[[Fail:Bronze_medal_olympic.svg|link=https://et.wikipedia.org/wiki/Fail:Bronze_medal_olympic.svg|15x15px]]|| 8||align=left|[[Vetle Sjåstad Christiansen]]||align=left|{{PisiLipp|Norra}}||39.26,9 || 3 (2+0+1+0)||+ 1.12,5 |- |4.||1 ||align=left|[[Quentin Fillon Maillet]]||align=left|{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||39.40,0 ||5 (1+1+0+3) ||+ 1.25,6 |- |5.||23 ||align=left|[[Dominik Windisch]]||align=left|{{PisiLipp|Itaalia}}|| 39.52,8||3 (0+2+1+0) ||+ 1.38,4 |- |6.||9 ||align=left|[[Sturla Holm Lægreid]]||align=left|{{PisiLipp|Norra}}||40.00,5 ||5 (1+2+1+1) || + 1.46,1 |- |7.||26 ||align=left|[[Simon Eder]]||align=left|{{PisiLipp|Austria}}||40.10,8 ||2 (2+0+0+0) ||+ 1.56,4 |- |8.||12 ||align=left|[[Benedikt Doll]]||align=left|{{PisiLipp|Saksamaa}}||40.45,8 ||6 (0+0+2+4) ||+ 2.31,4 |} </div> Kuupäev: [[18. veebruar]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>Riike: 13 <br>'''[[Laskesuusatamine 2018. aasta taliolümpiamängudel#15 km ühisstart|Olümpiavõitja 2018]]:''' [[Martin Fourcade]], {{PisiLipp|Saksamaa}} <br>'''[[2021. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused#Ühisstart 15 km|Maailmameister 2021]]:''' [[Sturla Holm Lægreid]], {{Riigi ikoon|Norra}} <br><br>'''[https://ibu.blob.core.windows.net/docs/2122/BT/SWRL/OG__/SMMS/C73E_v1.pdf Ametlikud tulemused]''' <br style="clear:both;" /> ====4x7,5 km teatesõit==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable"style="text-align:center" |- !Koht !Rinna<br>nr. !Võistkond !Aeg !Laskmine !Kaotus<br>võitjale |- bgcolor="#F7F6A8" |[[Fail:Gold_medal_olympic.svg|link=https://et.wikipedia.org/wiki/Fail:Gold_medal_olympic.svg|15x15px]]|| 1||{{PisiLipp|Norra}}<br><small>[[Sturla Holm Lægreid]]<br>[[Tarjei Bø]]<br>[[Johannes Thingnes Bø]]<br>[[Vetle Sjåstad Christiansen]]</small> || '''1:19.50,2'''<br>20.21,2 (7.)<br>20.40,1 (11.)<br>19.10,9 (1.)<br>19.38,0 (1.) || '''1+7'''<br>0+0 1+3<br>0+0 0+2<br>0+2 0+0<br>0+0 0+0 || |- bgcolor="#FFDAB9" |[[Fail:Silver_medal_olympic.svg|link=https://et.wikipedia.org/wiki/Fail:Silver_medal_olympic.svg|15x15px]]||3 ||{{PisiLipp|Prantsusmaa}}<br><small>[[Fabien Claude]]<br>[[Émilien Jacquelin]]<br>[[Simon Desthieux]]<br>[[Quentin Fillon Maillet]]</small> || '''1:20.17,6'''<br>19.48,7 (3.)<br>20.01,2 (2.)<br>20.20,6 (7.)<br>20.07,1 (3.) || '''0+9'''<br>0+2 0+0<br>0+1 0+0<br>0+2 0+1<br>0+1 0+2 ||+ 27,4 |- bgcolor="#DCE5E5" |[[Fail:Bronze_medal_olympic.svg|link=https://et.wikipedia.org/wiki/Fail:Bronze_medal_olympic.svg|15x15px]]||2 || [[Venemaa Olümpiakomitee sportlased 2022. aasta taliolümpiamängudel|VOK]] (ROC)<br><small>[[Said Karimulla Khalili]]<br>[[Aleksandr Loginov]]<br>[[Maksim Tsvetkov]]<br>[[Eduard Latõpov]]</small> || '''1:20.35,5'''<br>19.40,9 (1.)<br>19.32,8 (1.)<br>20.15,5 (6.)<br>21.06,3 (8.) || '''2+6'''<br>0+0 0+1<br>0+0 0+2<br>0+0 0+0<br>0+0 2+3 ||+ 45,3 |- |'''4.'''||4 ||{{PisiLipp|Saksamaa}}<br><small>[[Erik Lesser]]<br>[[Roman Rees]]<br>[[Benedikt Doll]]<br>[[Philipp Nawrath]]</small> || '''1:20.54,5'''<br>20.21,8 (8.)<br>20.15,0 (4.)<br>19.36,3 (2.)<br>20.41,4 (6.) || '''1+9'''<br>0+0 0+3<br>0+0 0+1<br>0+0 0+1<br>0+1 1+3 ||+ 1.04,3 |- |'''5.'''||8 ||{{PisiLipp|Rootsi}}<br><small>[[Peppe Femling]]<br>[[Jesper Nelin]]<br>[[Martin Ponsiluoma]]<br>[[Sebastian Samuelsson]]</small> || '''1:21.39,6'''<br>20.18,5 (6.)<br>21.01,5 (14.)<br>20.05,0 (3.)<br>20.14,6 (5.) || '''1+13'''<br>0+1 0+3<br>1+3 0+1<br>0+3 0+1<br>0+0 0+1 ||+ 1.49,4 |- |'''6.'''|| 10||{{PisiLipp|Kanada}}<br><small>[[Adam Runnalls]]<br>[[Christian Gow]]<br>[[Jules Burnotte]]<br>[[Scott Gow]]</small> || '''1:21.46,5'''<br>20.33,2 (11.)<br>20.36,8 (10.)<br>20.32,6 (8.)<br>20.03,9 (2.) || '''2+9'''<br>0+1 1+3<br>0+0 1+3<br>0+2 0+0<br>0+0 0+0 ||+ 1.56,3 |- |'''7.'''||7 ||{{PisiLipp|Itaalia}}<br><small>[[Thomas Bormolini]]<br>[[Tommaso Giacomel]]<br>[[Lukas Hofer]]<br>[[Dominik Windisch]]</small> || '''1:21.48,8'''<br>20.11,8 (4.)<br>20.14,5 (3.)<br>20.38,4 (9.)<br>20.44,1 (7.) || '''2+13'''<br>0+0 0+2<br>0+0 0+3<br>1+3 0+1<br>0+1 1+3 ||+ 1.58,6 |- |'''8.'''|| 5||{{PisiLipp|Valgevene}}<br><small>[[Mikita Labastau]]<br>[[Dzmitri Lazouski]]<br>[[Maksim Varabei]]<br>[[Anton Smolski]]</small> || '''1:21.49,2'''<br>19.41,8 (2.)<br>20.43,9 (13.)<br>21.13,8 (12.)<br>20.09,7 (4.) || '''2+11'''<br>0+2 0+1<br>0+0 0+2<br>0+0 2+3<br>0+3 0+0 ||+ 1.59,0 |- | colspan="7" |... |- |'''15.'''||16 ||{{PisiLipp|Eesti}}<br><small>[[Rene Zahkna]]<br>[[Kristo Siimer]]<br>[[Kalev Ermits]]<br>[[Raido Ränkel]]</small> || '''1:26.03,6'''<br>21.25,8 (17.)<br>22.26,7 (20.)<br>20.56,9 (11.)<br>21.14,2 (10.) || '''2+12'''<br>0+0 1+3<br>0+3 1+3<br>0+0 0+2<br>0+1 0+0 ||+ 6.13,4 |} </div> <br> Kuupäev: [[15. veebruar]] <br>Osavõtjaid: 21 võistkonda <br>'''[[Laskesuusatamine 2018. aasta taliolümpiamängudel#4x7,5 km teatesõit|Olümpiavõitja 2018]]''': {{PisiLipp|Rootsi}} <br>[[Peppe Femling]]<br>[[Jesper Nelin]]<br>[[Sebastian Samuelsson]]<br>[[Fredrik Lindström]] <br>'''[[2021. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused#Teatevõistlus 4x7,5 km|Maailmameister 2021]]:''' {{PisiLipp|Norra}} <br>[[Sturla Holm Lægreid]]<br>[[Tarjei Bø]]<br>[[Johannes Thingnes Bø]]<br>[[Vetle Sjåstad Christiansen]] <br><br>[https://ibu.blob.core.windows.net/docs/2122/BT/SWRL/OG__/SMRL/C73C_v1.pdf Ametlikud tulemused] <br style="clear:both;" /> ===Naised=== ====7,5 km sprint==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus !Laskmine !Kaotus<br>võitjale |- bgcolor="#F7F6A8" |[[Fail:Gold_medal_olympic.svg|15x15px]] |[[Marte Olsbu Røiseland]]||{{PisiLipp|Norra}}|| 20.44,3||0 (0+0) || |- bgcolor="#DCE5E5" |[[Fail:Silver_medal_olympic.svg|15x15px]] ||[[Elvira Öberg]]||{{PisiLipp|Rootsi}}|| 21.15,2||0 (0+0) ||+ 30,9 |- bgcolor="#FFDAB9" |[[Fail:Bronze_medal_olympic.svg|15x15px]] ||[[Dorothea Wierer]]||{{PisiLipp|Itaalia}}||21.21,5 || 0 (0+0)||+ 37,2 |- |4. ||[[Lisa Theresa Hauser]]||{{PisiLipp|Austria}}||21.31,6 ||0 (0+0) ||+ 47,3 |- |5. ||[[Ingrid Landmark Tandrevold]]||{{PisiLipp|Norra}}|| 21.44,5||0 (0+0) ||+ 1.00,2 |- |6. ||[[Kristina Reztsova]]|| [[Venemaa Olümpiakomitee sportlased 2022. aasta taliolümpiamängudel|VOK]] (ROC)||21.49,3 ||2 (1+1) ||+ 1.05,0 |- |7. ||[[Anna Magnusson]]||{{PisiLipp|Rootsi}}||21.50,2 ||0 (0+0) ||+ 1.05,9 |- |8. ||[[Julija Džima]]||{{PisiLipp|Ukraina}}|| 21.51,8||1 (0+1) ||+ 1.07,5 |- | colspan="5" |'''Eestlaste kohad''' |- |33. |[[Tuuli Tomingas]]||{{PisiLipp|Eesti}}||22.49,2 ||2 (1+1) ||+ 2.04,9 |- |43. |[[Johanna Talihärm]]||{{PisiLipp|Eesti}}||23.13,3 ||0 (0+0) ||+ 2.29,0 |- |44. |[[Susan Külm]]||{{PisiLipp|Eesti}}|| 23.15,3|| 1 (0+1)||+ 2.31,0 |- |56. |[[Regina Oja]]||{{PisiLipp|Eesti}}||23.24,4 ||2 (1+1) ||+ 2.40,1 |} </div> <br>Kuupäev: [[11. veebruar]] <br>Osavõtjaid: 89 <br>Riike: 29 <br>'''[[Laskesuusatamine 2018. aasta taliolümpiamängudel#7,5 km sprint|Olümpiavõitja 2018]]:''' [[Laura Dahlmeier]], {{PisiLipp|Saksamaa}} <br>'''[[2021. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused#Sprint 7,5 km|Maailmameister 2021]]''': [[Tiril Eckhoff]], {{PisiLipp|Norra}} <br><br>'''[https://ibu.blob.core.windows.net/docs/2122/BT/SWRL/OG__/SWSP/C73B_v1.pdf Ametlikud tulemused]''' <br style="clear:both;" /> ====10 km jälitussõit==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable"style="text-align:center" |- !Koht !Sportlane !Riik !Start !Aeg !Laskmine !Kaotus<br>võitjale |- bgcolor="#F7F6A8" |[[Fail:Gold_medal_olympic.svg|15x15px]]||align=left|[[Marte Olsbu Røiseland]]||align=left|{{PisiLipp|Norra}}||0.00 || 34.46,9||1 (0+0+1+0) || |- bgcolor="#FFDAB9" |[[Fail:Silver_medal_olympic.svg|15x15px]]||align=left|[[Elvira Öberg]]||align=left|{{PisiLipp|Rootsi}}||0.31 ||36.23,4 ||3 (0+1+2+0) ||+ 1.36,5 |- bgcolor="#DCE5E5" |[[Fail:Bronze_medal_olympic.svg|15x15px]]||align=left|[[Tiril Eckhoff]]||align=left|{{PisiLipp|Norra}}||1.16 ||36.35,6 ||3 (1+1+0+1) ||+ 1.48,7 |- |4.||align=left|[[Hanna Sola]]||align=left|{{PisiLipp|Valgevene}}|| 1.52|| 36.45,8|| 3 (1+1+1+0)|| + 1.58,9 |- |5.||align=left|[[Linn Persson]]||align=left|{{PisiLipp|Rootsi}}||1.20 ||36.54,1 ||2 (0+0+1+1) || + 2.07,2 |- |6.||align=left|[[Dorothea Wierer]]||align=left|{{PisiLipp|Itaalia}}||0.37 ||36.56,0 ||3 (0+0+2+1) ||+ 2.09,1 |- |7.||align=left|[[Lisa Theresa Hauser]]||align=left|{{PisiLipp|Austria}}||0.47 ||36.56,7 ||2 (0+0+1+1) ||+ 2.09,8 |- |8.||align=left|[[Julia Simon]]||align=left|{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||1.56 ||37.05,2 ||2 (0+1+1+0) ||+ 2.18,3 |- | colspan="7" |... |- | 45.||align=left|[[Susan Külm]]||align=left|{{PisiLipp|Eesti}}||2.31 || 40.57,3||3 (1+1+1+0) ||+ 6.10,4 |- | 49.||align=left|[[Tuuli Tomingas]]||align=left|{{PisiLipp|Eesti}}||2.05 ||41.12,2 ||7 (0+2+3+2) ||+ 6.25,3 |- | 50.||align=left|[[Regina Oja]]||align=left|{{PisiLipp|Eesti}}||2.40 || 41.14,5||5 (3+1+0+1) ||+ 6.27,6 |- | -.||align=left|[[Johanna Talihärm]]||align=left|{{PisiLipp|Eesti}}|| || || ||ei startinud |} </div> Kuupäev: [[13. veebruar]] <br>Osavõtjaid: 57 võistlejat <br>Riike: 25 <br>'''[[Laskesuusatamine 2018. aasta taliolümpiamängudel#10 km jälitussõit|Olümpiavõitja 2018]]:''' [[Laura Dahlmeier]], {{PisiLipp|Saksamaa}} <br>'''[[2021. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused#Jälitussõit 10 km|Maailmameister 2021]]:''' [[Tiril Eckhoff]], {{PisiLipp|Norra}} <br><br>'''[https://ibu.blob.core.windows.net/docs/2122/BT/SWRL/OG__/SWPU/C73D_v1.pdf Ametlikud tulemused]''' <br style="clear:both;" /> ====15 km eraldistart==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus !Laskmine !Kaotus<br> võitjale |- bgcolor="#F7F6A8" |[[Fail:Gold_medal_olympic.svg|15x15px]]||[[Denise Herrmann]]||{{PisiLipp|Saksamaa}}||44.12,7||1 (0+0+1+0)|| |- bgcolor="#DCE5E5" |[[Fail:Silver_medal_olympic.svg|15x15px]]||[[Anaïs Chevalier-Bouchet]]||{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||44.22,1||1 (0+0+0+1)||+ 9,4 |- bgcolor="#FFDAB9" |[[Fail:Bronze_medal_olympic.svg|15x15px]]||[[Marte Olsbu Røiseland]]||{{PisiLipp|Norra}}||44.28,0||2 (1+0+0+1)||+ 15,3 |- |4. |[[Vanessa Voigt]]||{{PisiLipp|Saksamaa}}|| 44.29,3||1 (1+0+0+0) ||+ 16,6 |- |5. |[[Dzinara Alimbekava]]||{{PisiLipp|Valgevene}}|| 44.44,4||1 (0+0+0+1) ||+ 31,7 |- |6. |[[Markéta Davidová]]||{{PisiLipp|Tšehhi}}|| 44.44,6||1 (0+0+0+1) ||+ 31,9 |- |7. |[[Deedra Irwin]]||{{PisiLipp|USA}}||45.14,1 ||1 (0+0+0+1) ||+ 1.01,4 |- |8. |[[Ingrid Landmark Tandrevold]]||{{PisiLipp|Norra}}||45.15,4 || 1 (0+1+0+0)||+ 1.02,7 |- | colspan="5" |'''Eestlaste kohad''' |- |43. |[[Tuuli Tomingas]]||{{PisiLipp|Eesti}}||49.20,3 ||4 (0+1+1+2) ||+ 5.07,6 |- |66. |[[Johanna Talihärm]]||{{PisiLipp|Eesti}}|| 51.59,5||3 (0+1+1+1) ||+ 7.46,8 |- |79. |[[Regina Oja]]||{{PisiLipp|Eesti}}||53.53,7||7 (4+0+2+1)|| + 9.41,0 |- |82. |[[Susan Külm]]||{{PisiLipp|Eesti}}||54.17,0 ||6 (2+2+1+1) ||+ 10.04,3 |} </div> <br>Kuupäev: [[7. veebruar]]. <br>Osavõtjaid: 87 <br>Riike: 29 <br>'''[[Laskesuusatamine 2018. aasta taliolümpiamängudel#15 km eraldistart|Olümpiavõitja 2018]]:''' [[Hanna Öberg]], {{PisiLipp|Rootsi}} <br>'''[[2021. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused#Individuaaldistants 15 km|Maailmameister 2021]]''': [[Markéta Davidová]], {{PisiLipp|Tšehhi}} <br><br>'''[https://results.beijing2022.cn/beijing-2022/olympic-games/static/owg2022/pdf/OWG2022/BTH/OWG2022_BTH_C73A_BTHW15KMIS------------FNL-000100--.pdf Ametlikud tulemused]''' <br style="clear:both;" /> ====12,5 km ühisstart==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" !Koht !Rinna<br>nr. !Sportlane !Riik !Tulemus !Laskmine |- bgcolor="#F7F6A8" |[[Fail:Gold_medal_olympic.svg|link=https://et.wikipedia.org/wiki/Fail:Gold_medal_olympic.svg|15x15px]]||align=center|10 ||align=left|[[Justine Braisaz-Bouchet]]||align=left|{{PisiLipp|Prantsusmaa}}|| 40.18,0||4 (2+1+0+1) || |- bgcolor="#FFDAB9" |[[Fail:Silver_medal_olympic.svg|link=https://et.wikipedia.org/wiki/Fail:Silver_medal_olympic.svg|15x15px]]||align=center|6 ||align=left|[[Tiril Eckhoff]]||align=left|{{PisiLipp|Norra}}|| 40.33,3||4 (0+0+2+2) ||+ 15,3 |- bgcolor="#DCE5E5" |[[Fail:Bronze_medal_olympic.svg|link=https:/+34.9/et.wikipedia.org/wiki/Fail:Bronze_medal_olympic.svg|15x15px]]||align=center|2 ||align=left|[[Marte Olsbu Røiseland]]||align=left|{{PisiLipp|Norra}}|| 40.52,9|| 4 (0+0+2+2)||+ 34,9 |- |4.||align=center|13 ||align=left|[[Markéta Davidová]]||align=left|{{PisiLipp|Tšehhi}}||41.11,4 ||4 (1+0+1+2) ||+ 53,4 |- |5.|| align=center|15||align=left|[[Kristina Reztsova]]||align=left| [[Venemaa Olümpiakomitee sportlased 2022. aasta taliolümpiamängudel|VOK]] (ROC)||41.29,0 ||6 (2+1+1+2) ||+ 1.11,0 |- |6.|| align=center|14||align=left|[[Julia Simon]]||align=left|{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||41.40,6 ||6 (0+1+3+2) ||+ 1.22,6 |- |7.||align=center|19 ||align=left|[[Juliia Džima]]||align=left|{{PisiLipp|Ukraina}}||41.43,7 ||3 (1+0+2+0) ||+ 1.25,7 |- |8.||align=center|25 ||align=left|[[Franziska Preuss]]||align=left|{{PisiLipp|Saksamaa}}||41.44,4 ||4 (1+1+1+1) ||+ 1.26,4 |} </div> Kuupäev: [[18. veebruar]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>Riike: 15 <br>'''[[Laskesuusatamine 2018. aasta taliolümpiamängudel#12,5 km ühisstart|Olümpiavõitja 2018]]''': [[Anastassija Kuzmina]], {{PisiLipp|Slovakkia}} <br>'''[[2021. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused#Ühisstart 12,5 km|Maailmameister 2021]]''': [[Lisa Theresa Hauser]], {{PisiLipp|Austria}} <br><br>[https://ibu.blob.core.windows.net/docs/2122/BT/SWRL/OG__/SWMS/C73E_v1.pdf Ametlikud tulemused] <br style="clear:both;" /> ====4x6 km teatesõit==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable"style="text-align:center" |- !Koht !Rinna<br>nr. !Võistkond !Aeg !Laskmine !Kaotus<br>võitjale |- bgcolor="#F7F6A8" |[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]]||3 ||{{PisiLipp|Rootsi}}<br><small>[[Linn Persson]]<br>[[Mona Brorsson]]<br>[[Hanna Öberg]]<br>[[Elvira Öberg]]</small> || '''1:11.03,9'''<br>17.24,9 (2.)<br>17.45,9 (5.)<br>17.58,4 (3.)<br>17.54,7 (3.) || '''0+6'''<br>0+0 0+1<br>0+0 0+0<br>0+1 0+3<br>0+0 0+1 || |- bgcolor="#FFDAB9" |[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]]||2 || [[Venemaa Olümpiakomitee sportlased 2022. aasta taliolümpiamängudel|VOK]] (ROC)<br><small>[[Irina Kazakevitš]]<br>[[Kristina Reztsova]]<br>[[Svetlana Mironova]]<br>[[Uliana Nigmatullina]]</small> || '''1:11.15,9'''<br>17.41,3 (7.)<br>17.02,5 (1.)<br>18.38,9 (7.)<br>17.53,2 (2.) || '''1+7'''<br>0+1 0+1<br>0+1 0+0<br>0+0 1+3<br>0+0 0+1 ||+ 12,0 |- bgcolor="#DCE5E5" |[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]]|| 5||{{PisiLipp|Saksamaa}}<br><small>[[Vanessa Voigt]]<br>[[Vanessa Hinz]]<br>[[Franziska Preuss]]<br>[[Denise Herrmann]]</small> || '''1:11.41,3'''<br>17.24,4 (1.)<br>18.05,3 (6.)<br>18.16,5 (5.)<br>17.55,1 (4.) || '''0+6'''<br>0+0 0+0<br>0+0 0+2<br>0+0 0+2<br>0+1 0+1 ||+ 37,4 |- |'''4.'''||4 ||{{PisiLipp|Norra}}<br><small>[[Karoline Offigstad Knotten]]<br>[[Tiril Eckhoff]]<br>[[Ida Lien]]<br>[[Marte Olsbu Røiseland]]</small> || '''1:11.54,6'''<br>17.38,0 (6.)<br>18.59,2 (11.)<br>17.47,5 (1.)<br>17.29,9 (1.) || '''2+8'''<br>0+0 0+0<br>0+2 2+3<br>0+0 0+1<br>0+1 0+1 ||+ 50,7 |- |'''5.'''||7 ||{{PisiLipp|Itaalia}}<br><small>[[Lisa Vittozzi]]<br>[[Dorothea Wierer]]<br>[[Samuela Comola]]<br>[[Federica Sanfilippo]]</small> || '''1:12.37,0'''<br>17.25,9 (3.)<br>17.28,6 (2.)<br>18.22,1 (6..)<br>19.20,4 (11.) || '''0+5'''<br>0+1 0+1<br>0+0 0+0<br>0+0 0+1<br>0+0 0+2 || + 1:33.1 |- |'''6.'''|| 1||{{PisiLipp|Prantsusmaa}}<br><small>[[Anaïs Bescond]]<br>[[Anaïs Chevalier-Bouchet]]<br>[[Justine Braisaz-Bouchet]]<br>[[Julia Simon]]</small> || '''1:13.16,9'''<br>17.36,9 (5.)<br>18.53,4 (10.)<br>17.55,1 (2.)<br>18.51,5 (7.)|| '''2+10'''<br>0+0 0+1<br>1+3 0+1<br>0+2 0+0<br>0+0 1+3 || + 2.13,0 |- |'''7.'''||9 ||{{PisiLipp|Ukraina}}<br><small>[[Irina Petrenko]]<br>[[Julija Džima]]<br>[[Anastasija Merkušina]]<br>[[Olena Bilosiuk]]</small> || '''1:14.04,1'''<br>17.46,1 (10.)<br>19.06,1 (15.)<br>18.09,5 (4.)<br>19.02,4 (9.) || '''1+6'''<br>0+0 0+0<br>1+3 0+3<br>0+0 0+0<br>0+0 0+0 ||+ 3:00.2 |- |'''8.'''||8 ||{{PisiLipp|Tšehhi}}<br><small>[[Eva Puskarčíková]]<br>[[Markéta Davidová]]<br>[[Jessica Jislová]]<br>[[Lucie Charvátová]]</small> || '''1:14.06,0'''<br>18.20,2 (17.)<br>17.40,7 (4.)<br>18.49,8 (9.)<br>19.15,3 (10.) || '''1+8'''<br>0+0 0+2<br>0+0 0+1<br>0+1 0+1<br>0+0 1+3 ||+ 3.02,1 |- | colspan="7" |... |- |'''15.'''||12 ||{{PisiLipp|Eesti}}<br><small>[[Regina Oja]]<br>[[Tuuli Tomingas]]<br>[[Susan Külm]]<br>[[Johanna Talihärm]]</small> || -<br>18.18,9 (16.)<br>19.36,8 (16.)<br>18.42,6 (8.)<br>- || <br>0+1 0+3<br>0+2 2+3<br>0+1 0+0<br>3+3 || |} </div> <br> Kuupäev: [[16. veebruar]] <br>Osavõtjaid: 20 võistkonda <br>'''[[Laskesuusatamine 2018. aasta taliolümpiamängudel#4x6 km teatesõit|Olümpiavõitja 2018]]:''' {{PisiLipp|Valgevene}}<br>[[Nadežda Skardino]]<br>[[Irõna Krjuko]]<br>[[Dzinara Alimbekava]]<br>[[Darja Domratševa]] <br>'''[[2021. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused#Teatevõistlus 4x6 km|Maailmameister 2021]]:''' {{PisiLipp|Norra}} <br>[[Ingrid Landmark Tandrevold]]<br>[[Tiril Eckhoff]]<br>[[Ida Lien]]<br>[[Marte Olsbu Røiseland]] <br><br>'''[https://ibu.blob.core.windows.net/docs/2122/BT/SWRL/OG__/SWRL/C73C_v1.pdf Ametlikud tulemused]''' <br style="clear:both;" /> ===2x6+2x6 km segateatesõit=== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Võistkond !Aeg !Laskmine !Kaotus<br>võitjale |- bgcolor="#F7F6A8" |[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]]||{{PisiLipp|Norra}}<br><small>[[Marte Olsbu Røiseland]]<br>[[Tiril Eckhoff]]<br>[[Tarjei Bø]]<br>[[Johannes Thingnes Bø]]</small>||'''1:06.45,6'''<br> 17.18,6 (1.)<br>19.12,6 (5.)<br>15.31,1 (5.)<br>14.43,3 (1.)||'''1+6 2+7'''<br>0+1 0+0<br>1+3 2+3<br>0+0 0+3<br>0+2 0+1|| |- bgcolor="#DCE5E5" |[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]]||{{PisiLipp|Prantsusmaa}}<br><small>[[Anaïs Chevalier-Bouchet]]<br>[[Julia Simon]]<br>[[Émilien Jacquelin]]<br>[[Quentin Fillon Maillet]]</small>||'''1:06.46,5'''<br> 18.43,7 (8.)<br> 17.17,7 (1.)<br>15.56.3 (3.)<br>14.48,8 (2.)||'''0+5 3+6'''<br>0+2 1+3<br>0+2 0+0<br>0+0 2+3<br>0+1 0+0||+ 0,9 |- bgcolor="#FFDAB9" |[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]]|| [[Venemaa Olümpiakomitee sportlased 2022. aasta taliolümpiamängudel|VOK]]<br><small>[[Uljana Nigmatullina]]<br>[[Kristina Reztsova]]<br>[[Aleksandr Loginov]]<br>[[Eduard Latõpov]]</small>||'''1:06.47,1'''<br>18.16,0 (5.)<br>18.46,1 (7.)<br>14.38,3 (1.)<br>15.06,7 (3.)||'''0+4 1+9'''<br>0+2 0+3<br>0+1 1+3<br>0+0 0+2<br>0+1 0+1||+ 1,5 |- |'''4.'''||{{PisiLipp|Rootsi}}<br><small>[[Hanna Öberg]]<br>[[Elvira Öberg]]<br>[[Martin Ponsiluoma]]<br>[[Sebastian Samuelsson]]</small>||'''1:07.26,6'''<br>18.02,6 (4.)<br>18.13,8 (3.)<br>15.41,1 (2.)<br>15.29,1 (4.)||'''0+7 0+6'''<br>0+2 0+1<br>0+3 0+2<br>0+0 0+3<br>0+2 0+0||+ 41,0 |- |'''5.'''||{{PisiLipp|Saksamaa}}<br><small>[[Vanessa Voigt]]<br>[[Denise Herrmann]]<br>[[Benedikt Doll]]<br>[[Philipp Nawrath]]</small>||'''1:07.51,1'''<br>19.37,1 (15.)<br>18.00,0 (10.)<br> 15.23,0 (10.)<br> 14.51,0 (5.)||'''1+10 1+8'''<br>1+3 1+3<br>0+3 0+3<br>0+3 0+1<br>0+1 0+1||+ 1.05,5 |- |'''6.'''||{{PisiLipp|Valgevene}}<br><small>[[Dzinara Alimbekava]]<br>[[Hanna Sola]]<br>[[Mikita Labastau]]<br>[[Anton Smolski]]</small>||'''1:08.00,2'''<br>17.49,8 (3.)<br>19.05,0 (6.)<br>15.32,8 (6.)<br>15.32,6 (6.)||'''0+6 2+8'''<br>0+1 0+1<br>0+3 2+3<br>0+0 0+2<br>0+2 0+2||+ 1.14,6 |- |'''7.'''||{{PisiLipp|USA}}<br><small>[[Susan Dunklee]]<br>[[Clare Egan]]<br>[[Sean Doherty]]<br>[[Paul Schommer]]</small>||'''1:08.58,3'''<br>18.52,3 (10.)<br> 17.38,8 (4.)<br> 15.27,8 (4.)<br>16.59,4 (7.)||'''1+8 0+4'''<br>0+3 0+2<br>0+1 0+0<br>0+1 0+0<br>1+3 0+2||+ 2.12,7 |- |'''8.'''||{{PisiLipp|Šveits}}<br><small>[[Amy Baserga]]<br>[[Lena Häcki]]<br>[[Benjamin Weger]]<br>[[Sebastian Stalder]]</small>||'''1:09.06,0'''<br>18.39,9 (6.)<br>18.44,0 (8.)<br> 15.23,8 (8.)<br>16.18,3 (8.)||'''2+6 0+5'''<br>1+3 0+1<br>1+3 0+1<br>0+0 0+1<br>0+0 0+2||+ 2.20,4 |- | colspan="5" |'''Eesti koht''' |- |'''16.'''||{{PisiLipp|Eesti}}<br><small>[[Regina Oja]]<br>[[Tuuli Tomingas]]<br>[[Rene Zahkna]]<br>[[Kristo Siimer]]</small>||'''1:11,56,5'''<br>18.50,6 (9.)<br>19.19,0 (13.) <br>16.13,1 (13.)<br>17.33,8 (16.)||'''0+8 1+6'''<br>0+3 0+1<br>0+0 1+3<br>0+2 0+0<br>0+3 0+2||+ 5.10,9 |} </div> <br> Kuupäev: [[5. veebruar]] <br>Osavõtjaid: 20 võistkonda <br>'''[[Laskesuusatamine 2018. aasta taliolümpiamängudel#2x6+2x7,5 km segateatesõit|Olümpiavõitja 2018]]:''' {{PisiLipp|Prantsusmaa}}<br>[[Marie Dorin Habert]]<br>[[Anaïs Bescond]]<br>[[Simon Desthieux]]<br>[[Martin Fourcade]] <br>'''[[2021. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused#Segateatevõistlus 4x7,5 km|Maailmameister 2021]]''': {{PisiLipp|Norra}}<br>[[Sturla Holm Lægreid]]<br>[[Johannes Thingnes Bø]]<br>[[Tiril Eckhoff]]<br>[[Marte Olsbu Røiseland]] <br> <br>'''[https://results.beijing2022.cn/beijing-2022/olympic-games/static/owg2022/pdf/OWG2022/BTH/OWG2022_BTH_C73C_BTHXRELAY4------------FNL-000100--.pdf Ametlikud tulemused]''' <br style="clear:both;" /> == Medalitabel == {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" ! colspan=6| [[Pilt:Olympic rings.svg|40px|Olümpiarõngad]] [[Laskesuusatamine 2022. aasta taliolümpiamängudel|Peking 2022]] [[Pilt:Biathlon_pictogram.svg|40px|Laskesuusatamine]] |-{| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- |1.||align=left|{{PisiLipp|Norra}}||6||2||6||14 |- | 2.||align=left|{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||3||4||0||7 |- |3.||align=left|{{PisiLipp|Rootsi}}||1||3||0||4 |- |4.||align=left|{{PisiLipp|Saksamaa}}||1||0||1||2 |- |5.||align=left| [[Venemaa Olümpiakomitee sportlased 2022. aasta taliolümpiamängudel|VOK]] (ROC)||0||1||3||4 |- |6.||align=left|{{PisiLipp|Valgevene}}||0||1||0||1 |- |7.||align=left|{{PisiLipp|Itaalia}}||0||0||1||1 |- !colspan=2| Kokku 7 riiki || 11 || 11 || 11 || 33 |} == Välislingid == * [https://olympics.com/en/beijing-2022/schedule-by-sport/biathlon/ Laskesuusatamine 2022. aasta taliolümpiamängude kodulehel] {{Taliolümpia2022}} {{Laskesuusatamine olümpiamängudel}} [[Kategooria:2022. aasta taliolümpiamängud]] [[Kategooria:Laskesuusatamine olümpiamängudel]] g3bnsd5incmz3jtyvfi2jly7jc5zt4a Murdmaasuusatamine 2022. aasta taliolümpiamängudel 0 622514 6169129 6055306 2022-07-28T11:45:53Z CommonsDelinker 1930 Fail Russian_Olympic_Committee_flag.svg on eemaldatud, sest kasutaja [[commons:User:Ellywa|Ellywa]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: per [[:c:Commons:Deletion requests/File:Russian Olympic Committee flag.svg|]]. wikitext text/x-wiki {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 25em;" | colspan="2" |'''Murdmaasuusatamine 2022. aasta taliolümpiamängudel''' [[Pilt:Olympic rings.svg|50px]] [[Fail:Cross_country_skiing_pictogram.svg|40x40px]] |- | colspan="4" |Korraldaja: {{Riigi ikoon|Hiina}} [[Hiina]], [[Peking]] |- | '''<''': '''[[Murdmaasuusatamine 2018. aasta taliolümpiamängudel| Pyeongchang 2018]]''' | '''[[Murdmaasuusatamine 2026. aasta taliolümpiamängudel|Milano Cortina 2026]]''' :'''>''' |} '''[[Murdmaasuusatamine]] [[2022. aasta taliolümpiamängud]]e''' toimus [[5. veebruar|5.]] – [[20. veebruar]]ini [[Hiina]]s [[Zhangjiakou]]s Kuyangshu suusakeskuses. Murdmaasuusatamises kuulus olümpiaprogrammi 12 ala, millest nii meeste kui naiste arvestuses võisteldakse kuuel alal: sprint vabastiilis, sprinditeatesõit klassikas, 15 km/10 km klassikas, suusavahetusega sõit 15+15 km/7,5+7,5 km, ühisstardiga sõit vabatehnikas 50/30 km ja teatessõit 4×10/4×5 km (teatesõidus on esimesed kaks vahetust on klassikas ja viimased kaks vabastiilis). ==Eestlaste osalemine== Eestit esindab 9 sportlast: meestest [[Alvar Johannes Alev]], [[Henri Roos]], [[Marko Kilp]] ja [[Martin Himma]], naistest [[Aveli Uustalu]], [[Kaidy Kaasiku]], [[Keidy Kaasiku]], [[Mariel Merlii Pulles]] ja [[Tatjana Mannima]]. ==Võistluste ajakava== {| border="0" cellpadding="0" cellspacing="3" class="wikitable centre" style="font-size:100%; border: gray solid 1px;" |- align="center" |width="15%" bgcolor=#FFDF80|&nbsp;'''Aeg'''&nbsp;|| width="35%"| '''Kohalik võistluste aeg ([[UTC]] +8)'''<br />''Eesti aeg |} {| class="wikitable" border="1" cellspacing="4" style="font-size:95%; text-align:center; border: gray solid 1px;" width="100%" |+ Võistluste kalender |- style="background-color:#369; color:white;" | rowspan="4" colspan="2" width="19%"| '''Kuupäevad<br />ja alad''' | colspan="17"| '''Võistluspäevad''' |- style="background-color:#8cb2d8; color:white;" | width="4.5%"| '''R''' | width="4.5%"| '''L''' | width="4.5%"| '''P''' | width="4.5%"| '''E''' | width="4.5%"| '''T''' | width="4.5%"| '''K''' | width="4.5%"| '''N''' | width="4.5%"| '''R''' | width="4.5%"| '''L''' | width="4.5%"| '''P''' | width="4.5%"| '''E''' | width="4.5%"| '''T''' | width="4.5%"| '''K''' | width="4.5%"| '''N''' | width="4.5%"| '''R''' | width="4.5%"| '''L''' | width="4.5%"| '''P''' |- style="background-color:#8cb2d8; color:white;" | width="4.5%"| '''[[4. veebruar|4. II]]''' | width="4.5%"| '''[[5. veebruar|5. II]]''' | width="4.5%"| '''[[6. veebruar|6. II]]''' | width="4.5%"| '''[[7. veebruar|7. II]]''' | width="4.5%"| '''[[8. veebruar|8. II]]''' | width="4.5%"| '''[[9. veebruar|9. II]]''' | width="4.5%"| '''[[10. veebruar|10. II]]''' | width="4.5%"| '''[[11. veebruar|11. II]]''' | width="4.5%"| '''[[12. veebruar|12. II]]''' | width="4.5%"| '''[[13. veebruar|13. II]]''' | width="4.5%"| '''[[14. veebruar|14. II]]''' | width="4.5%"| '''[[15. veebruar|15. II]]''' | width="4.5%"| '''[[16. veebruar|16. II]]''' | width="4.5%"| '''[[17. veebruar|17. II]]''' | width="4.5%"| '''[[18. veebruar|18. II]]''' | width="4.5%"| '''[[19. veebruar|19. II]]''' | width="4.5%"| '''[[20. veebruar|20. II]]''' |- style="background-color:#8cb2d8; color:white;" | colspan="17"| '''[[Veebruar]] [[2022]]''' |- | colspan="2"| '''Ava<br />ja lõputseremooniad''' | bgcolor="90FF80"| • || || || || || || || || || || || || || || || || bgcolor="FF8666"| • |- style="background-color:#369; color:white;" | colspan="19" | |- | rowspan="7"| '''Mehed''' |- | '''Suusavahetusega sõit'''<br /> | || ||bgcolor=#FFDF80|'''15:00'''<br />''9:00'' || || || || || || || || || || || || || || |- | '''Sprint vabastiilis'''<br /> | || || || || bgcolor=#FFDF80|'''16:00'''<br />''10:00''|| || || || || || || || || || || || |- | '''15 km klassikas'''<br /> | || || || || || || ||bgcolor=#FFDF80|'''15:00'''<br />''10:00'' || || || || || || || || || |- | '''4×10 km teatesõit'''<br /> | || || || || || || || || || bgcolor=#FFDF80|'''15:00'''<br />''9:00'' || || || || || || || |- | '''Sprindi teatesõit klassikas'''<br /> | || || || || || || || || || || || || bgcolor=#FFDF80|'''17:00'''<br />''11:00'' || || || || |- | '''50 km vabastiilis'''<br /> | || || || || || || || || || || || || || || ||bgcolor=#FFDF80|'''14:00'''<br />''8:00'' || |- style="background-color:#369; color:white;" | colspan="19" | |- | rowspan="7"| '''Naised''' |- | '''Suursavahetusega sõit'''<br /> | || bgcolor=#FFDF80|'''15:45'''<br />''9:45'' || || || || || || || || || || || || || || || |- | '''Sprint vabastiilis'''<br /> | || || || || bgcolor=#FFDF80|'''16:00'''<br />''10:00'' || || || || || || || || || || || || |- | '''10 km klassikas'''<br /> | || || || || || || bgcolor=#FFDF80|'''15:00'''<br />''19:00'' |||| || || || || || || || || |- | '''4×5 km teatesõit'''<br /> | || || || || || || || ||bgcolor=#FFDF80|'''15:30'''<br />''9:30'' || |||| || || || || || |- | '''Sprindi teatesõit klassikas'''<br /> | || || || || || || || || || || || || bgcolor=#FFDF80|'''17:00'''<br />''11:00'' || || || || |- | '''30 km vabastiilis'''<br /> | || || || || || || || || || || || || || || || ||bgcolor=#FFDF80|'''14:30'''<br />''8:30'' |- style="background-color:#369; color:white;" | colspan="19" | |} ==Tulemused== ===Mehed=== ====Sprint vabastiilis==== <div style="float:left;text-align:left;padding-right:15px"> {|class="wikitable" |- ! Koht ! Sportlane ! Riik ! Tulemus ! Kaotus<br>võitjale ! Kvalifikatsiooni<br>aeg ja koht |- |- bgcolor="#F7F6A8" |{{KuldOlümpia}} |[[Johannes Høsflot Klæbo]]||{{PisiLipp|Norra}}||2.58,06 || ||2.46,74 (3.) |- bgcolor="#DCE5E5" |{{HõbeOlümpia}} |[[Federico Pellegrino]]||{{PisiLipp|Itaalia}}||2.58,32 ||+ 0,26 ||2.49,55 (6.) |- bgcolor="#FFDAB9" |{{PronksOlümpia}} |[[Aleksander Terentjev]]|| [[Venemaa Olümpiakomitee sportlased 2022. aasta taliolümpiamängudel|VOK]] (ROC)||2.59,37 ||+ 1,31 ||2.50,92 (12.) |- |4. |[[Joni Mäki]]||{{PisiLipp|Soome}}||3.00,18 ||+ 2,12 ||2.52,83 (23.) |- |5. |[[Artem Maltsev]]|| [[Venemaa Olümpiakomitee sportlased 2022. aasta taliolümpiamängudel|VOK]] (ROC)||3.01,65 ||+ 3,59 ||2.50,90 (10.) |- |6. |[[Oskar Svensson]]||{{PisiLipp|Rootsi}}|| 3.04,23||+ 6,17 ||2.52,07 (17.) |- |colspan="8"|'''Poolfinaal''' |- |7. |[[Richard Jouve]]||{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||2.52,31 ||+ 0,14 ||2.47,93 (4.) |- |8. |[[Sergei Ustiugov]]|| [[Venemaa Olümpiakomitee sportlased 2022. aasta taliolümpiamängudel|VOK]] (ROC)||2.52,35 ||+ 0,18 ||2.46,51 (2.) |- |9. |[[Lucas Chanavat]]||{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||2.52,92 ||+ 0,75 ||2.45,03 (1.) |- |10. |[[Håvard Solås Taugbøl]]||{{PisiLipp|Norra}}||2.52,46 ||+ 1,79 ||2.49,93 (7.) |- |11. |[[Erik Valnes]]||{{PisiLipp|Norra}}||3.13,28 ||+ 22,61 ||2.51,56 (15.) |- |12. |[[Ben Ogden]]||{{PisiLipp|USA}}||2.53,41 ||+ 1,24 ||2.52,21 (19.) |- |colspan="8"|... |- |41. |[[Henri Roos]]||{{PisiLipp|Eesti}}|| || ||2.57,15 (41.) |- |48. |[[Martin Himma]]||{{PisiLipp|Eesti}}|| ||||3.00,07 (48.) |} </div> <br /> <br>Finaal: [[8. veebruar]] <br>Osavõtjaid: 88 <br>Riike: 44 <br>'''[[Murdmaasuusatamine 2018. aasta taliolümpiamängudel#Klassikasprint|Olümpiavõitja 2018]]''': [[Johannes Høsflot Klæbo]], {{PisiLipp|Norra}} <br>'''[[2021. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused#Klassikasprint|Maailmameister 2021]]''': [[Johannes Høsflot Klæbo]], {{PisiLipp|Norra}} <br><br>'''[https://medias2.fis-ski.com/pdf/2022/CC/2694/2022CC2694RL.pdf Ametlikud tulemused]''' <br> <br>Kohtadel 1.–6. on antud kaotus finaali võitjale, kohtadel 7.–12. oma poolfinaali võitjatele. <br style="clear:both" /> ====Sprinditeatesõit klassikastiilis ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus !Kaotus<br>võitjale |- bgcolor="#F7F6A8" |[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]]||[[Erik Valnes]]<br>[[Johannes Høsflot Klæbo]]||{{PisiLipp|Norra}}|| 19.22,99 || |- bgcolor="#DCE5E5" |[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]]||[[Iivo Niskanen]]<br>[[Joni Mäki]]||{{PisiLipp|Soome}}|| 19.25,45 ||+ 2,46 |- bgcolor="#FFDAB9" |[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]]||[[Aleksandr Bolšunov]]<br>[[Aleksandr Terentjev]]|| [[Venemaa Olümpiakomitee sportlased 2022. aasta taliolümpiamängudel|VOK]] (ROC)||19.27,28 ||+ 4,29 |- |4.||[[William Poromaa]]<br>[[Oskar Svensson]]||{{PisiLipp|Rootsi}}||19.38,05 ||+ 15,06 |- |5.||[[Antoine Cyr]]<br>[[Graham Ritchie]]||{{PisiLipp|Kanada}}||19.45,30 ||+ 22,31 |- |6.||[[Francesco De Fabiani]]<br>[[Federico Pellegrino]]||{{PisiLipp|Itaalia}}|| 19.48,42 ||+ 25,43 |- |7.||[[Hugo Lapalus]]<br>[[Richard Jouve]]||{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||19.58,37 ||+ 35,38 |- |8.||[[Jonas Baumann]]<br>[[Jovian Hediger]]||{{PisiLipp|Šveits}}|| 20.04,35 ||+ 41,36 |- |colspan="8"|... |- |11.||[[Henri Roos]]<br>[[Martin Himma]]||{{PisiLipp|Eesti}}||20.24,29 ||+ 7,01 |} </div> <br>Finaal: [[16. veebruar]] <br>Osavõtjaid: 25 võistkonda <br>'''[[Murdmaasuusatamine 2018. aasta taliolümpiamängudel#Sprinditeatesõit vabatehnikas|Olümpiavõitja 2018]]:''' {{PisiLipp|Norra}}<br>[[Martin Johnsrud Sundby]]<br> [[Johannes Høsflot Klæbo]] <br>'''[[2021. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused#Sprinditeade 6×1,6 km (vaba)|Maailmameister 2021]]:''' {{PisiLipp|Norra}} <br>[[Erik Valnes]]<br> [[Johannes Høsflot Klæbo]], <br><br>[https://medias4.fis-ski.com/pdf/2022/CC/2704/2022CC2704RLTF.pdf Ametlikud tulemused] <br style="clear:both;"/> ====15 km klassikastiilis==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus !Kaotus<br>võitjale |- bgcolor="#F7F6A8" |{{KuldOlümpia}}||[[Iivo Niskanen]]||{{PisiLipp|Soome}}||37.54,8 || |- bgcolor="#DCE5E5" |{{HõbeOlümpia}}||[[Aleksandr Bolšunov]]|| [[Venemaa Olümpiakomitee sportlased 2022. aasta taliolümpiamängudel|VOK]] (ROC)||38.18,0 ||+ 23,2 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{PronksOlümpia}}||[[Johannes Høsflot Klæbo]]||{{PisiLipp|Norra}}||38.32,3 ||+ 37,5 |- |4.||[[Hans Christer Holund]]||{{PisiLipp|Norra}}||38.44,6 ||+ 49,8 |- |5.||[[Aleksei Tšervotkin]]|| [[Venemaa Olümpiakomitee sportlased 2022. aasta taliolümpiamängudel|VOK]] (ROC)||38.51,7 ||+ 56,9 |- |6.||[[Perttu Hyvärinen]]||{{PisiLipp|Soome}}|| 39.00,2||+ 1.05,4 |- |7.||[[Hugo Lapalus]]||{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||39.09,6 ||+ 1.14,8 |- |8.||[[Jens Burman]]||{{PisiLipp|Rootsi}}||39.26,8 ||+ 1.32,0 |- |colspan="8"|. |- |35.||[[Alvar Johannes Alev]]||{{PisiLipp|Eesti}}||41.12.5||+ 3.17,7 |- |56.||[[Martin Himma]]||{{PisiLipp|Eesti}}|| 42.44.4 || + 4.49,6 |- |70.||[[Henri Roos]]||{{PisiLipp|Eesti}}||44.17.8 || + 6.23,0 |} </div> <br>Finaal: [[11. veebruar]] <br>Osavõtjaid: 97 <br>Riike: 50 <br>'''[[Murdmaasuusatamine 2018. aasta taliolümpiamängudel#15 km vabatehnikas|Olümpiavõitja 2018]]''': [[Dario Cologna]], {{PisiLipp|Šveits}} <br>'''[[2021. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused#15 km vaba|Maailmameister 2021]]''': [[Hans Christer Holund]], {{PisiLipp|Norra}} <br><br>[https://results.beijing2022.cn/beijing-2022/olympic-games/static/owg2022/pdf/OWG2022/CCS/OWG2022_CCS_C73A_CCSM15KMIS------------FNL-000100--.pdf Ametlikud tulemused] <br style="clear:both;"/> ====15 km (kl) + 15 km (v) suusavahetusega sõit==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !15 km<br>kl. !Suusa-<br>vahetus !15 km<br>vaba !Tulemus !Kaotus<br>võitjale |- bgcolor="#F7F6A8" |{{KuldOlümpia}}|| [[Aleksandr Bolšunov]] || [[Venemaa Olümpiakomitee sportlased 2022. aasta taliolümpiamängudel|VOK]] (ROC)|| 39.05,6 (1.)|| 27,3 ||36.32,3 (1.)|| 1:16.09,8 || |- bgcolor="#DCE5E5" |{{HõbeOlümpia}}|| [[Deniss Spitsov]] || [[Venemaa Olümpiakomitee sportlased 2022. aasta taliolümpiamängudel|VOK]] (ROC) || 39.36,1 (3.)|| 30,1 || 37.14,6 (2.)|| 1:17.20,8 || + 1.11,0 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{PronksOlümpia}}|| [[Iivo Niskanen]] ||{{PisiLipp|Soome}}|| 39:06.1 (2.)|| 30,5 || 38:33.4 (7.)|| 1:18.10,0 || + 2.00,2 |- |4.|| [[Hans Christer Holund]] ||{{PisiLipp|Norra}} || 39.41,.8 (5.)|| 32,9 || 38.26,0 (6.)|| 1:18.40,7 || + 2.30,9 |- |5.|| [[Pål Golberg]] ||{{PisiLipp|Norra}} || 39.41,0 (4.) || 35,3 || 38.46,0 (11.)|| 1:19.02,3 || + 2.52,5 |- |6.|| [[William Poromaa]] ||{{PisiLipp|Rootsi}} || 40.13,9 (8.) || 31,5 || 38.18,3 (3.)|| 1:19.03,7 || + 2.53,9 |- |7.|| [[Perttu Hyvärinen]] ||{{PisiLipp|Soome}} || 40.13,1 (7.)|| 31,7 || 38.37,6 (9.)|| 1:19.22,4 || + 3.12,6 |- |8.|| [[Francesco De Fabiani]] ||{{PisiLipp|Itaalia}} || 40.12,4 (7.)|| 29,3 || 39.06,0 (22.)|| 1:19.47,6 || + 3.37,8 |- |colspan="8"|'''Eestlaste kohad''' |- |33.||[[Alvar Johannes Alev]]||{{PisiLipp|Eesti}}||42.08,8 (36.) ||33,4|| 41.08,3 (38.)|| 1:23.50,5 || + 7.40,7 |} </div> <br>Finaal: [[6. veebruar]] <br>Osavõtjaid: 69 <br>Riike: 34 <br>'''[[Murdmaasuusatamine 2018. aasta taliolümpiamängudel#15 km (kl) + 15 km (v) suusavahetusega sõit|Olümpiavõitja 2018]]:''' [[Simen Hegstad Krüger]], {{PisiLipp|Norra}} <br>'''[[2021. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused#15 km suusavahetusega sõit (7,5+7,5/klassika+vaba)|Maailmameister 2021]]:''' [[Aleksandr Bolšunov]], {{PisiLipp|Venemaa}} <br><br>'''[https://results.beijing2022.cn/beijing-2022/olympic-games/static/owg2022/pdf/OWG2022/CCS/OWG2022_CCS_C73B_CCSMSKIATHLN----------FNL-000100--.pdf Ametlikud tulemused]''' <br style="clear:both" /> ====50 km ühisstardist vabastiilis==== Võistlus viibis tund aega ja lühenes tugeva tuule ja külmakraadide tõttu 28,4 km-ni. <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus !Kaotus<br>võitjale |- bgcolor="#F7F6A8" |[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]]||[[Aleksandr Bolšunov]]|| [[Venemaa Olümpiakomitee sportlased 2022. aasta taliolümpiamängudel|VOK]] (ROC)|| 1:11.32,7|| |- bgcolor="#DCE5E5" |[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]]||[[Ivan Jakimuškin]]|| [[Venemaa Olümpiakomitee sportlased 2022. aasta taliolümpiamängudel|VOK]] (ROC)|| 1:11.38,2|| + 5,5 |- bgcolor="#FFDAB9" |[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]]||[[Simen Hegstad Krüger]]||{{PisiLipp|Norra}}||1:11.39,7 || + 7,0 |- |4.||[[Artem Maltsev]]|| [[Venemaa Olümpiakomitee sportlased 2022. aasta taliolümpiamängudel|VOK]] (ROC)|| 1:11.43,4||+ 10,7 |- |5.||[[Sjur Røthe]]||{{PisiLipp|Norra}}|| 1:11.48,5||+ 15,8 |- |6.||[[Denis Spitsov]]|| [[Venemaa Olümpiakomitee sportlased 2022. aasta taliolümpiamängudel|VOK]] (ROC)|| 1:11:59.9||+26.2 |- |7.||[[Clément Parisse]]||{{PisiLipp|Prantsusmaa}}|| 1:12.01,5||+ 28,8 |- |8.||[[Scott Patterson]]||{{PisiLipp|USA}}||1:12.06,6 ||+ 33,9 |- |colspan="8"|... |- |- |36.||[[Alvar Johannes Alev]]||{{PisiLipp|Eesti}}||1:16.28,4|| + 4.55,7 |} </div> <br>Finaal: [[19. veebruar]] <br>Osavõtjaid: 61 <br>Riike: 32 <br>'''[[Murdmaasuusatamine 2018. aasta taliolümpiamängudel#50 km ühisstardist klassikastiilis|Olümpiavõitja 2018]]''': [[Iivo Niskanen]], {{PisiLipp|Soome}} <br>'''[[2021. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused#50 km ühisstardist (klassika)|Maailmameister 2021]]''': [[Emil Iversen]], {{PisiLipp|Norra}} <br> <br>'''[https://results.beijing2022.cn/beijing-2022/olympic-games/static/owg2022/pdf/OWG2022/CCS/OWG2022_CCS_C73E_CCSM50KMMS------------FNL-000100--.pdf Ametlikud tulemused]''' <br style="clear:both;"/> ====4×10 km teatesõit (kl.+vaba)==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlased !Sõidu<br>ajad !Tulemus !Kaotus<br>võitjale |- bgcolor="#F7F6A8" |[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]]|| [[Venemaa Olümpiakomitee sportlased 2022. aasta taliolümpiamängudel|VOK]] (ROC)||[[Aleksei Tšervotkin]]<br>[[Aleksandr Bolšunov]]<br>[[Deniss Spitsov]]<br>[[Sergei Ustiugov]]||30.14,7 (1.)<br>29.32,0 (3.) <br>27.22,6 (4.)<br>27.41,4 (1.)|| 1:54.50,7 || |- bgcolor="#DCE5E5" |[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]]||{{PisiLipp|Norra}}||[[Emil Iversen]]<br>[[Pål Golberg]]<br>[[Hans Christer Holund]]<br>[[Johannes Høsflot Klæbo]]||30.49,1 (4.)<br>29.57,1 (5.) <br>27.08,0 (2.)<br>28.03,7 (2.)|| 1:55.57,9 || + 1.07,2 |- bgcolor="#FFDAB9" |[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]]||{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||[[Richard Jouve]]<br>[[Hugo Lapalus]]<br>[[Clément Parisse]]<br>[[Maurice Manificat]]||31.04,9 (5.)<br>29.51,5 (4.) <br>27.02,1 (1.)<br>28.08,6 (3.)||1:56.07,1|| + 1.16,4 |- |4.||{{PisiLipp|Rootsi}}||[[Oskar Svensson]]<br>[[William Poromaa]]<br>[[Jens Burman]]<br>[[Johan Häggström]]||31.16,0 (9.)<br>29.30,4 (2.) <br>27.08,3 (3.)<br>29.05,7 (5.)|| 1:57.00,4 || + 2.09,7 |- |5.||{{PisiLipp|Saksamaa}}||[[Janosch Brugger]]<br>[[Friedrich Moch]]<br>[[Florian Notz]]<br>[[Lucas Bögl]]||30.38,2 (2.)<br>30.18,5 (6.) <br>28.08,1 (5.)<br>28.41,7 (4.)|| 1:57.46,5 || + 2.55,8 |- |6.||{{PisiLipp|Soome}}||[[Ristomatti Hakola]]<br>[[Iivo Niskanen]]<br>[[Perttu Hyvärinen]]<br>[[Joni Mäki]]||32.02,2 (11.)<br>28.53,9 (1.) <br>29.08,8 (12.)<br>29.23,7 (6.)|| 1:59.28,6 || + 4.37,9 |- |7.||{{PisiLipp|Šveits}}||[[Dario Cologna]]<br>[[Jonas Baumann]]<br>[[Candide Pralong]]<br>[[Roman Furger]]||31.12,1 (7.)<br>30.51,9 (7.) <br>28.32,8 (6.)<br>29.36,5 (7.)||2:00.13,3 || + 5.22,6 |- |8.||{{PisiLipp|Itaalia}}||[[Federico Pellegrino]]<br>[[Francesco De Fabiani]]<br>[[Giandomenico Salvadori]]<br>[[Davide Graz]]||30.38,8 (3.)<br>30.52,1 (8.) <br>29.05,8 (10.)<br>29.39,9 (8.)|| 2:00.16,6 || + 5.25,9 |- |colspan="8"|... |- | 15. ||{{PisiLipp|Eesti}}||[[Marko Kilp]]<br>[[Alvar Johannes Alev]]<br>[[Martin Himma]]<br>[[Henri Roos]]||34:09.6 (15.)<br>31:52.3 (11.) <br>- <br>- || || |} </div> <br>Finaal: [[13. veebruar]] <br>Osavõtjaid: 15 võistkonda <br>'''[[Murdmaasuusatamine 2018. aasta taliolümpiamängudel#4×10 km teatesõit (kl.+vaba)|Olümpiavõitja 2018]]:''' [[Norra]] <br><small>[[Didrik Tønseth]], <br>[[Martin Johnsrud Sundby]], <br>[[Simen Hegstad Krüger]],<br> [[Johannes Høsflot Klæbo]]</small> <br>'''[[2021. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused#4×10 km teatesõit|Maailmameister 2021]]''': [[Norra]] <br><small>[[Pål Golberg]], <br>[[Emil Iversen]], <br>[[Hans Christer Holund]],<br> [[Johannes Høsflot Klæbo]]</small> <br><br>'''[https://results.beijing2022.cn/beijing-2022/olympic-games/static/owg2022/pdf/OWG2022/CCS/OWG2022_CCS_C73C_CCSM4X10KM------------FNL-000100--.pdf Ametlikud tulemused]''' <br> <br>Sportlaste aegade taga sulgudes olev number näitab etapi kohta. <br style="clear:both;"/> ===Naised=== ====Sprint vabastiilis==== <div style="float:left;text-align:left;padding-right:15px"> {|class="wikitable" |- ! Koht ! Sportlane ! Riik ! Tulemus ! Kaotus<br>võitjale ! Kvalifikatsiooni<br>aeg ja koht |- |- bgcolor="#F7F6A8" |{{KuldOlümpia}} | [[Jonna Sundling]]||{{PisiLipp|Rootsi}}||3.09.68 || ||3.09,03 (1.) |- bgcolor="#DCE5E5" |{{HõbeOlümpia}} | [[Maja Dahlqvist]]||{{PisiLipp|Rootsi}}|| 3.12,56||+ 2,88 ||3.18,05 (6.) |- bgcolor="#FFDAB9" |{{PronksOlümpia}} |[[Jessie Diggins]]||{{PisiLipp|USA}}|| 3.12,84||+ 3,16 ||3.17,72 (5.) |- |4. | [[Rosie Brennan]]||{{PisiLipp|USA}}||3.14,17 ||+ 4,49||3.14,83 (2.) |- |5. | [[Nadine Fähndrich]]||{{PisiLipp|Šveits}}||3.16,89 ||+ 7,21||3.15,65 (3.) |- |6. | [[Emma Ribom]]||{{PisiLipp|Rootsi}}|| 3.20,79||+ 11,11||3.19,99 (11.) |- |colspan="8"|'''Poolfinaal''' |- |7. | [[Veronika Stepanova]]|| [[Venemaa Olümpiakomitee sportlased 2022. aasta taliolümpiamängudel|VOK]] (ROC)||3.16,22 || + 1,00 ||3.20,41 (12.) |- |8. |[[Maiken Caspersen Falla]]||{{PisiLipp|Norra}}|| 3.16,41||+ 1,19 ||3.20,86 (16.) |- |9. |[[Tiril Udnes Weng]]||{{PisiLipp|Norra}}||3.14.29 ||+ 2,35 ||3.18,17 (7.) |- |10. |[[Victoria Carl]]||{{PisiLipp|Saksamaa}}||3.16,83 ||+ 1,61 ||3.19,89 (10.) |- |11. |[[Sofie Krehl]]||{{PisiLipp|Saksamaa}}||3.21,32 ||+ 6,10 ||3.18,93 (8.) |- |12. |[[Anamarija Lampič]]||{{PisiLipp|Sloveenia}}||3.19,26 ||+ 7.32 ||3.22,93 (26.) |- |colspan="8"|... |- |41. |[[Mariel Merlii Pulles]]||{{PisiLipp|Eesti}}|| || ||3.27,71 |- |48. |[[Kaidy Kaasiku]]||{{PisiLipp|Eesti}}|| || ||3.31,54 |- |62. |[[Keidy Kaasiku]]||{{PisiLipp|Eesti}}|| || ||3.36,82 |- |64. |[[Aveli Uustalu]]||{{PisiLipp|Eesti}}|| || ||3.37,10 |} </div> <br /> <br>Finaal: [[8. veebruar]] <br>Osavõtjaid: 90 <br>Riike: 34 <br>'''[[Murdmaasuusatamine 2018. aasta taliolümpiamängudel#Klassikasprint 2|Olümpiavõitja 2018]]''': [[Stina Nilsson]], {{PisiLipp|Rootsi}} <br>'''[[2021. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused#Klassikasprint 2|Maailmameister 2021]]''': [[Jonna Sundling]], {{PisiLipp|Rootsi}} <br><br>'''[https://medias3.fis-ski.com/pdf/2022/CC/2693/2022CC2693RL.pdf Ametlikud tulemused]''' <br> <br>Kohtadel 1.–6. on antud kaotus finaali võitjale, kohtadel 7.–12. poolfinaali võitjatele. <br style="clear:both" /> ====Sprinditeatesõit klassikastiilis ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus !Kaotus<br>võitjale |- bgcolor="#F7F6A8" |[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]]||[[Katharina Hennig]]<br>[[Victoria Carl]]||{{PisiLipp|Saksamaa}}|| 22.09,85|| |- bgcolor="#DCE5E5" |[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]]||[[Maja Dahlqvist]]<br>[[Jonna Sundling]]||{{PisiLipp|Rootsi}}||22.10,02 ||+ 0,17 |- bgcolor="#FFDAB9" |[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]]||[[Julija Belorukova|Julija Stupak]]<br>[[Natalja Neprjajeva]]|| [[Venemaa Olümpiakomitee sportlased 2022. aasta taliolümpiamängudel|VOK]] (ROC)|| 22.10,56 ||+ 0,71 |- |4.||[[Kerttu Niskanen]]<br>[[Krista Pärmäkoski]]||{{PisiLipp|Soome}}||22.13,71 ||+ 3,86 |- |5.||[[Rosie Brennan]]<br>[[Jessie Diggins]]||{{PisiLipp|USA}}||22.22,78 ||+ 12,93 |- |6.||[[Teresa Stadlober]]<br>[[Lisa Unterweger]]||{{PisiLipp|Austria}}||22.55,25 ||+ 45,40 |- |7.||[[Laurien van der Graaff]]<br>[[Nadine Fähndrich]]||{{PisiLipp|Šveits}}||23.02,09 ||+ 52,24 |- |8.||[[Tiril Udnes Weng]]<br>[[Maiken Caspersen Falla]]||{{PisiLipp|Norra}}||23.15,28 ||+ 1.05,43 |- |colspan="8"|... |- |17.||[[Mariel Merlii Pulles]]<br>[[Keidy Kaasiku]]||{{PisiLipp|Eesti}}||24.47,51 ||+ 1.47,04 |} </div> <br>Finaal: [[16. veebruar]] <br>Osavõtjaid: 26 võistkonda <br>'''[[Murdmaasuusatamine 2018. aasta taliolümpiamängudel#Sprinditeatesõit vabatehnikas 2|Olümpiavõitja 2018]]:''' {{PisiLipp|USA}}<br>[[Kikkan Randall]]<br> [[Jessica Diggins]] <br>'''[[2021. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused#Sprinditeade 6×1,2 km (vaba)|Maailmameister 2021]]:''' {{PisiLipp|Rootsi}} <br>[[Maja Dahlqvist]]<br> [[Jonna Sundling]], <br><br>'''[https://medias2.fis-ski.com/pdf/2022/CC/2701/2022CC2701RLTF.pdf Ametlikud tulemused]''' <br style="clear:both;"/> ====10 km klassikastiilis==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus !Kaotus<br>võitjale |- bgcolor="#F7F6A8" |{{KuldOlümpia}}||[[Therese Johaug]]||{{PisiLipp|Norra}}||28.06,3 || |- bgcolor="#DCE5E5" |{{HõbeOlümpia}}||[[Kerttu Niskanen]]||{{PisiLipp|Soome}}||28.06,7 ||+ 0,4 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{PronksOlümpia}}||[[Krista Pärmäkoski]]||{{PisiLipp|Soome}}|| 28,37,8||+ 31,5 |- |4.||[[Natalja Neprajeva]]|| [[Venemaa Olümpiakomitee sportlased 2022. aasta taliolümpiamängudel|VOK]] (ROC)||28.37,9 ||+ 31,6 |- |5.|| [[Katharina Hennig]] ||{{PisiLipp|Saksamaa}} ||28.49,7 || + 43,4 |- |6.|| [[Ebba Andersson]] ||{{PisiLipp|Rootsi}} ||28.57,2 || + 50,9 |- |7.|| [[Julija Belorukova|Julija Stupak]] || [[Venemaa Olümpiakomitee sportlased 2022. aasta taliolümpiamängudel|VOK]] (ROC) ||29.03,8 || + 57,5 |- |8.|| [[Jessie Diggins]] ||{{PisiLipp|USA}} ||29.15,1 || + 1.08,8 |- |colspan="8"|. |- |60.||[[Keidy Kaasiku]]||{{PisiLipp|Eesti}}||32.55,4 || + 4.49,1 |- |70.||[[Kaidy Kaasiku]]||{{PisiLipp|Eesti}}||33.50,7 ||+ 5.44,4 |- |80.||[[Aveli Uustalu]]||{{PisiLipp|Eesti}}||35.46,2 ||+ 7.39,9 |} </div> <br>Finaal: [[10. veebruar]] <br>Osavõtjaid: 98 <br>Riike: 34 <br>'''[[Murdmaasuusatamine 2018. aasta taliolümpiamängudel#10 km vabatehnikas|Olümpiavõitja 2018]]''': [[Ragnhild Haga]], {{PisiLipp|Norra}} <br>'''[[2021. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused#10 km vaba|Maailmameister 2021]]''': [[Therese Johaug]], {{PisiLipp|Norra}} <br><br>[https://results.beijing2022.cn/beijing-2022/olympic-games/static/owg2022/pdf/OWG2022/CCS/OWG2022_CCS_C73A_CCSW10KMIS------------FNL-000100--.pdf Ametlikud tulemused] <br style="clear:both;"/> ====7,5 km (kl) + 7,5 km (v) suusavahetusega sõit==== Norralanna [[Therese Johaug]] võitis oma kolmandatel olümpiamängudel esimese individuaalse olümpiakulla.<ref>[https://sport.err.ee/1608490286/johaug-voitis-suusavahetusega-soidus-oma-esimese-individuaalse-olumpiakulla "Johaug võitis suusavahetusega sõidus oma esimese individuaalse olümpiakulla"]. sport.err.ee. 5.2.2022. Vaadatud 6.2.2022</ref> Hõbemedali võitis venelanna [[Natalja Neprajeva]], kellele see oli esimeseks individuaalseks olümpiamedaliks, ja pronksmedali austerlanna [[Teresa Stadlober]], kes võitis üldse esimese tiitlivõistluste medali täiskasvanute klassis. <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !7,5 km<br>kl. !Suusa-<br>vahetus !7,5 km<br>vaba !Tulemus !Kaotus<br>võitjale |- bgcolor="#F7F6A8" |{{KuldOlümpia}}||[[Therese Johaug]]||{{PisiLipp|Norra}}||22:28.3 (1.)||36,4||21:09.0 (2.)||44.13,7|| |- bgcolor="#DCE5E5" |{{HõbeOlümpia}}||[[Natalja Neprajeva]]|| [[Venemaa Olümpiakomitee sportlased 2022. aasta taliolümpiamängudel|VOK]] (ROC)||22.42,3 (7.)||37,0||21.24,6 (5.)||44.43,9|| + 30,2 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{PronksOlümpia}}||[[Teresa Stadlober]]||{{PisiLipp|Austria}}||22.38,7 (5.)||45,7||21.19,8 (4.)||44.44,2|| + 30,5 |- |4.||[[Kerttu Niskanen]]||{{PisiLipp|Soome}}||22.31,0 (2.)||34,7||21.44,1 (7.)||44.49,8|| + 36,1 |- |5.||[[Frida Karlsson]]||{{PisiLipp|Rootsi}}||22.32,4 (3.)||36,6||21.47,2 (8.)||44.56,2|| + 42,5 |- |6.||[[Jessica Diggins]]||{{PisiLipp|USA}}||23.26,4 (11.)||36,0||21.01,8 (1.)||45.04,2|| + 50,5 |- |7.||[[Krista Pärmäkoski]]||{{PisiLipp|Soome}}||22.33,6 (4.)||33,3||22.05,2 (9.)||45.12,1|| + 58,4 |- |8.||[[Anastassija Rõgalina]]|| [[Venemaa Olümpiakomitee sportlased 2022. aasta taliolümpiamängudel|VOK]] (ROC) ||23.39,8 (16.)||36,8||21.14,3 (3)||45.30,9|| + 1.17,2 |- |colspan="8"|'''Eestlaste kohad''' |- |39.||[[Keidy Kaasiku]]||{{PisiLipp|Eesti}}||25.40,7 (47.)||36,1||23.23,9 (26.)||49.40,7|| + 5.27,0 |- |54.||[[Kaidy Kaasiku]]||{{PisiLipp|Eesti}}||27.02,9 (55.)||367,1||24.32,7 (51.)||52.12,6|| + 7.58,9 |} </div> <br>Finaal: [[5. veebruar]] <br>Osavõtjaid: 64 <br>Riike: 23 <br>'''[[Murdmaasuusatamine 2018. aasta taliolümpiamängudel#7,5 km (kl) + 7,5 km (v) suusavahetusega sõit|Olümpiavõitja 2018]]:''' [[Charlotte Kalla]], {{PisiLipp|Rootsi}} <br>'''[[2021. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused#15 km suusavahetusega sõit (7,5+7,5/klassika+vaba)|Maailmameister 2021]]:''' [[Therese Johaug]], {{PisiLipp|Norra}} <br><br>'''[https://results.beijing2022.cn/beijing-2022/olympic-games/static/owg2022/pdf/OWG2022/CCS/OWG2022_CCS_C73B_CCSWSKIATHLN----------FNL-000100--.pdf Ametlikud tulemused]''' <br style="clear:both" /> ====30 km ühisstardis vabastiilis==== Päev enne võistlust nihutati ebasoodsate ilmastikuolude tõttu stardiaeg kohaliku aja järgi kella 11:00-le <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus !Kaotus<br>võitjale |- bgcolor="#F7F6A8" |[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]]||[[Therese Johaug]]||{{PisiLipp|Norra}}||1:24.54,0 || |- bgcolor="#DCE5E5" |[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]]||[[Jessie Diggins]]||{{PisiLipp|USA}}|| 1:26.37,3|| + 1.43,3 |- bgcolor="#FFDAB9" |[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]]||[[Kerttu Niskanen]]||{{PisiLipp|Soome}}|| 1:27.27,3|| + 2.33,3 |- |4.||[[Jonna Sundling]]||{{PisiLipp|Rootsi}}|| 1:27.29,4|| + 2.35,4 |- |5.||[[Tatjana Sorina]]|| [[Venemaa Olümpiakomitee sportlased 2022. aasta taliolümpiamängudel|VOK]] (ROC)||1:27.31,2 || + 2.37,2 |- |6.||[[Rosie Brennan]]||{{PisiLipp|USA}}||1:27.32,7 || + 2.38,7 |- |7.||[[Delphine Claudel]]||{{PisiLipp|Prantsusmaa}}|| 1:27.34,0|| + 2.40,0 |- |8.||[[Ebba Andersson]]||{{PisiLipp|Rootsi}}|| 1:27.35,5|| + 2.41,5 |} </div> <br>Finaal: [[20. veebruar]] <br>Osavõtjaid: 63 <br>Riike: 23 <br>'''[[Murdmaasuusatamine 2018. aasta taliolümpiamängudel#30 km ühisstardis klassikastiilis|Olümpiavõitja 2018]]''': [[Marit Bjørgen]], {{PisiLipp|Norra}} <br>'''[[2021. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused#30 km ühisstardist (klassika)|Maailmameister 2021]]''': [[Therese Johaug]], {{PisiLipp|Norra}} <br><br>'''[https://medias4.fis-ski.com/pdf/2022/CC/2706/2022CC2706RL.pdf Ametlikud tulemused]''' <br style="clear:both;"/> ====4×5 km teatesõit (kl.+vaba)==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlased !Sõidu<br>ajad !Tulemus !Kaotus<br>võitjale |- bgcolor="#F7F6A8" |[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]]||[[Venemaa Olümpiakomitee sportlased 2022. aasta taliolümpiamängudel|VOK (ROC)]] ||[[Julija Belorukova|Julija Stupak]]<br>[[Natalja Neprjajeva]]<br>[[Tatiana Sorina]]<br>[[Veronika Stepanova]]||14.21,3 (1.)<br>14.06,4 (3.)<br>12.39,2 (4.)<br>12.34,1 (2.)||53.41,0 || |- bgcolor="#DCE5E5" |[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]]||{{PisiLipp|Saksamaa}}||[[Katherine Sauerbrey]]<br>[[Katharina Hennig]]<br>[[Victoria Carl]]<br>[[Sofie Krehl]]|| 14.22,8 (2.)<br>14.00,6 (2.)<br>12.38,5 (3.)<br>12.57,3 (5.)||53.59,2 ||+ 18,2 |- bgcolor="#FFDAB9" |[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]]||{{PisiLipp|Rootsi}}||[[Maja Dahlqvist]]<br>[[Ebba Andersson]]<br>[[Frida Karlsson]]<br>[[Jonna Sundling]]||14.41,1 (5.)<br>14.07,3 (4.)<br>12.48,5 (5.)<br>12.24,8 (1.)||54.01,7 ||+ 20,7 |- |4.||{{PisiLipp|Soome}}||[[Anne Kyllönen]]<br>[[Johanna Matintalo]]<br>[[Kerttu Niskanen]]<br>[[Krista Pärmäkoski]]||14.33,9 (4.)<br>14.15.,0 (7.)<br>12.31,1 (2.)<br>12.42,2 (3.)||54.02,2 ||+ 21,2 |- |5.||{{PisiLipp|Norra}}||[[Tiril Udnes Weng]]<br>[[Therese Johaug]]<br>[[Helene Marie Fossesholm]]<br>[[Ragnhild Haga]]||14.48,4 (8.)<br>13.57,8 (1.)<br>12.30,4 (1.)<br>12:53.2 (4.)|| 54.09,8||+ 28,8 |- |6.||{{PisiLipp|USA}}||[[Hailey Swirbul]]<br>[[Rosie Brennan]]<br>[[Novie McCabe]]<br>[[Jessie Diggins]]||14.46,0 (7.)<br>14.13,8 (6.)<br>12.59,7 (6.)<br>13.09,7 (6.)||55.09,2 ||+ 1.28,2 |- |7.||{{PisiLipp|Šveits}}||[[Laurien van der Graaff]]<br>[[Nadine Fähndrich]]<br>[[Nadja Kälin]]<br>[[Alina Meier]]||14.45,2 (6.)<br>14.12,9 (5.)<br>13.38,5 (12.)<br>14.04,9 (11.)||56.41,5 ||+ 3.00,5 |- |8.||{{PisiLipp|Itaalia}}||[[Anna Comarella]]<br>[[Caterina Ganz]]<br>[[Martina Di Centa]]<br>[[Lucia Scardoni]]||15.28,1 (13.)<br>15.11,4 (9.)<br>13.17,9 (10.)<br>13.23,1 (7.)||57.20,5 ||+ 3.39,5 |- |colspan="8"|. |- |16.||{{PisiLipp|Eesti}}||[[Kaidy Kaasiku]]<br>[[Merlii Mariel]]<br>[[Keidy Kaasiku]]<br>[[Aveli Uustalu]]||15.45,5 (14.)<br>15.38,9 (13.)<br>14.02,2 (15.)<br>15.52,3 (16.)||1:01.18,9 ||+ 7.37,9 |} </div> <br>Finaal: [[12. veebruar]] <br>Osavõtjaid: 18 võistkonda <br>'''[[Murdmaasuusatamine 2018. aasta taliolümpiamängudel#4×5 km teatesõit (kl.+vaba)|Olümpiavõitja 2018]]:''' [[Norra]]<br> <small>[[Ingvild Flugstad Østberg]], <br>[[Astrid Uhrenholdt Jacobsen]],<br> [[Ragnhild Haga]], <br>[[Marit Bjørgen]]</small> <br>'''[[2021. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused#4×5 km teatesõit|Maailmameister 2021]]:''' [[Norra]] <br><small>[[Tiril Udnes Weng]],<br> [[Heidi Weng]],<br> [[Therese Johaug]],<br> [[Helene Marie Fossesholm]]</small> <br> <br>'''[https://results.beijing2022.cn/beijing-2022/olympic-games/static/owg2022/pdf/OWG2022/CCS/OWG2022_CCS_C73C_CCSW4X5KM-------------FNL-000100--.pdf Ametlikud tulemused]''' <br> <br>Sportlaste aegade taga sulgudes olev number näitab etapi kohta. <br style="clear:both;"/> == Medalitabel == {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" ! colspan=6| [[Pilt:Olympic rings.svg|40px|Olümpiarõngad]] [[Laskesuusatamine 2022. aasta taliolümpiamängudel|Peking 2022]] [[Pilt:Cross_country_skiing_pictogram.svg|40px|Murdmaasuusatamine]] |-{| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- | 1.||align=left|{{PisiLipp|Norra}}||5||1||2||8 |- |2.||align=left| [[Venemaa Olümpiakomitee sportlased 2022. aasta taliolümpiamängudel|VOK]] (ROC)||4||4||3||11 |- |3.||align=left|{{PisiLipp|Soome}}||1||2||3||6 |- |4.||align=left|{{PisiLipp|Rootsi}}||1||2||1||4 |- |5.||align=left|{{PisiLipp|Saksamaa}}||1||1||0||2 |- |6.||align=left|{{PisiLipp|USA}}||0||1||1||2 |- |7.||align=left|{{PisiLipp|Itaalia}}||0||1||0||1 |- |rowspan=2|8.||align=left|{{PisiLipp|Austria}}||0||0||1||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||0||0||1||1 |- !colspan=2| Kokku 9 riiki || 12 || 12 || 12 || 36 |} == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://olympics.com/en/beijing-2022/sports/cross-country-skiing/ Murdmaasuusatamine 2022. aasta taliolümpiamängude ametlikul kodulehel] {{Murdmaasuusatamine olümpiamängudel}} {{Taliolümpia2022}} [[Kategooria:2022. aasta taliolümpiamängud]] [[Kategooria:Murdmaasuusatamine olümpiamängudel]] jzcl2inw58dfyex8h9tfxdwhwbwcjt0 Suusahüpped 2022. aasta taliolümpiamängudel 0 623605 6169132 6057056 2022-07-28T11:46:14Z CommonsDelinker 1930 Fail Russian_Olympic_Committee_flag.svg on eemaldatud, sest kasutaja [[commons:User:Ellywa|Ellywa]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: per [[:c:Commons:Deletion requests/File:Russian Olympic Committee flag.svg|]]. wikitext text/x-wiki {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 20em;" | colspan="2" | '''Suusahüpped 2022. aasta taliolümpiamängudel''' [[Fail:Ski jumping pictogram.svg|40x40px]] |- |Eelnev: '''[[Suusahüpped 2018. aasta taliolümpiamängudel|2018]]''' |Järgnev: '''[[Suusahüpped 2026. aasta taliolümpiamängudel|2026]]''' |} '''[[Suusahüpped|Suusahüppevõistlused]] [[2022. aasta taliolümpiamängud]]el''' toimusid [[5. veebruar|5.]]–[[14. veebruar]]ini. Toimus viis ala, kus kokku osales 105 sportlast. Võistlused toimusid [[Peking]]i lähedal [[Zhangjiakou]]s asuvas Snow Ruyi National Ski Jumping Centre'is. Esmakordselt oli kavas meeste ja naiste segavõistlus. Eestlastest võistlesid [[Artti Aigro]] ja [[Kevin Maltsev]]. == Ajakava == :''Kõik ajad kohaliku aja järgi (UTC+8).'' '''Paksus kirjas''' on finaalvõistlused. {|class="wikitable" ! Kuupäev !! Aeg !! Võistlus |- | 5. veebruar || 14:20–15:26 || Meeste normaalmägi – kvalifikatsioon |- | 5. veebruar || 18:45–20:08 || '''Naiste normaalmägi''' |- | 6. veebruar || 19:00–20:33 || '''Meeste normaalmägi''' |- | 7. veebruar || 19:45–21:27 || '''Segavõistlus''' |- | 11. veebruar || 19:00–20:06 || Meeste suur mägi – kvalifikatsioon |- | 12. veebruar || 19:00–20:33 || '''Meeste suur mägi''' |- | 14. veebruar || 19:00–20:42 || '''Meeskonnavõistlus''' |} == Tulemused == === Meeste normaalmägi === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !rowspan="2" |Koht !rowspan="2" |Sportlane !rowspan="2" |Riik !colspan="2" |1. voor !colspan="2" |2. voor !rowspan="2" |Tulemus |- !<small>Kaugus</small> !<small>Punktid</small> !<small>Kaugus</small> !<small>Punktid</small> |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} ||[[Ryōyū Kobayashi]] |{{PisiLipp|Jaapan}} |104.5||145.4||99.5||129.6||'''275.0''' |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} ||[[Manuel Fettner]]||{{PisiLipp|Austria}} |102.5||134.5||104.0||136.3||'''270.8''' |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} ||[[Dawid Kubacki]] |{{PisiLipp|Poola}} |104.0||133.1||103.0||132.8||'''265.9''' |- | 4. ||[[Peter Prevc]] |{{PisiLipp|Sloveenia}} |103.0||139.2||99.5||126.2||'''265.4''' |- | 5. ||[[Jevgeni Klimov]] | [[Venemaa Olümpiakomitee|VOK]] (ROC) |103.0||139.2||99.5||126.2||'''265.4''' |- | 6. ||[[Kamil Stoch]] |{{PisiLipp|Poola}} |101.5||136.3||97.5||124.6||'''260.9''' |- | 7. ||[[Marius Lindvik]] |{{PisiLipp|Norra}} |96.5||128.4||102.5||132.3||'''260.7''' |- | 8. ||[[Daniil Sadrejev]] | [[Venemaa Olümpiakomitee|VOK]] (ROC) |107.5||134.1||98.0||125.3||'''259.4''' |- | colspan="8" |'''Eestlaste kohad''' |- |34.||[[Artti Aigro]]||{{PisiLipp|Eesti}} |97.0 |116.7 | colspan="3"; rowspan="2" |Ei pääsenud teise vooru |- |40.||[[Kevin Maltsev]]||{{PisiLipp|Eesti}} |96.5 |112.5 |} </div> <br>Finaal: [[6. veebruar]] <br>Osavõtjaid: 53 <br>Olümpiavõitja 2018: [[Andreas Wellinger]], {{PisiLipp|Saksamaa}} <br>[https://medias4.fis-ski.com/pdf/2022/JP/3998/2022JP3998RLQ.pdf Kvalifikatsiooni tulemused] <br>[https://medias3.fis-ski.com/pdf/2022/JP/4000/2022JP4000RL.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> === Naiste normaalmägi === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable sortable" style="text-align:center" ! rowspan=2|Koht !! rowspan=2|Sportlane!! rowspan=2|Riik !! colspan=3|1. voor !! colspan=3|2. voor !! Tulemus |- ! Kaugus (m) !! Punktid !! Koht !! Kaugus (m) !! Punktid !! Koht!! Punktid |-bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left|[[Urša Bogataj]] || align=left|{{PisiLipp|Sloveenia}} || 108.0 || 118.0 || 2. || 100.0 || 121.0 || 1. || 239.0 |-bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| [[Katharina Althaus]] || align=left|{{PisiLipp|Saksamaa}} || 105.5 || 121.1 || 1. || 94.0 || 115.7 || 3. || 236.8 |-bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left|[[Nika Križnar]] || align=left|{{PisiLipp|Sloveenia}} || 103.0 || 113.9 || 3. || 99.5 || 118.1 || 2. || 232.0 |- | 4. ||align=left|[[Sara Takanashi]] || align=left|{{PisiLipp|Jaapan}} || 98.5 || 108.7 || 5. || 100.0 || 115.4 || 4. || 224.1 |- | 5. || align=left|[[Ema Klinec]] || align=left|{{PisiLipp|Sloveenia}} || 100.0 || 112.1 || 4. || 90.5 || 103.3 || 6. || 215.4 |- | 6. || align=left|[[Silje Opseth]] || align=left|{{PisiLipp|Norra}} || 92.5 || 94.7 || 12. || 95.0 || 105.8 || 5. || 200.5 |- | 7. || align=left|[[Irina Avvakumova]] || align=left| [[Venemaa Olümpiakomitee|VOK]] (ROC) || 95.0 || 99.6 || 9. || 89.5 || 96.7 || 8. || 196.3 |- | 8 .|| align=left|[[Lisa Eder]] || align=left|{{PisiLipp|Austria}} || 92.0 || 92.3 || 15. || 90.0 || 101.1 || 7. || 193.4 |} </div> <br>Finaal: [[5. veebruar]] <br>Osavõtjaid: 40 <br>Olümpiavõitja 2018: [[Maren Lundby]], {{PisiLipp|Norra}} <br>[https://medias3.fis-ski.com/pdf/2022/JP/3999/2022JP3999RL.pdf Tulemused] <br style="clear:both;" /> ===Segavõistlus=== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable sortable" style="text-align:center" |- !rowspan=2|Koht !rowspan=2|Riik !colspan=3|1. voor !colspan=3|2. voor !Kokku |- ! Kaugus (m) !! Punktid !! Koht !! Kaugus (m) !! Punktid !! Koht!! Punktid |-bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left|{{PisiLipp|Sloveenia}}<br/>[[Nika Križnar]]<br/>[[Timi Zajc]]<br/>[[Urša Bogataj]]<br/>[[Peter Prevc]] || <br/><small>101.0<br/>97.5<br/>106.0<br/>101.5<br/></small> || '''506.4'''<br/><small>126.6<br/>120.4<br/>133.1<br/>126.3<br/></small> || 1. || <br/><small>99.5<br/>100.0<br/>100.0<br/>101.5<br/></small> || '''495.1'''<br/><small>121.5<br/>123.0<br/>124.3<br/>126.3<br/></small> || 1. || '''1001.5''' |-bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| [[Venemaa Olümpiakomitee|VOK]] (ROC)<br/>[[Irma Mahhinia]]<br/>[[Daniil Sadrejev]]<br/>[[Irina Avvakumova]]<br/>[[Evgenii Klimov]] || <br/><small>86.0<br/>99.5<br/>92.0<br/>100.5<br/></small> || '''448.8'''<br/><small>92.4<br/>124.1<br/>105.8<br/>126.5<br/></small> || 3. || <br/><small>81.5<br/>100.5<br/>91.5<br/>103.0<br/></small> || '''441.5'''<br/><small>81.4<br/>125.8<br/>103.7<br/>130.6<br/></small> || 4. || '''890.3''' |- | {{PronksOlümpia}} || align=left|{{PisiLipp|Kanada}}<br/>[[Alexandria Loutitt]]<br/>[[Matthew Soukup]]<br/>[[Abigail Strate]]<br/>[[Mackenzie Boyd-Clowes]] || <br/><small>84.0<br/>87.0<br/>93.5<br/>101.5<br/></small> || '''415.4'''<br/><small>87.6<br/>94.1<br/>108.3<br/>125.4<br/></small> || 4. || <br/><small>90.0<br/>89.0<br/>91.5<br/>101.5<br/></small> || '''429.2'''<br/><small>101.4<br/>97.1<br/>102.6<br/>128.1<br/></small> || 5. || '''844.6''' |- | 4. || align=left|{{PisiLipp|Jaapan}}<br/>[[Sara Takanashi]]<br/>[[Yukiya Satō]]<br/>[[Yuki Ito]]<br/>[[Ryōyū Kobayashi]] || <br/><small>DSQ<br />99.5<br/>93.0<br/>102.5<br/></small> || '''359.9'''<br/><small>0.0 <br/>122.9<br/>106.9<br/>130.1<br/></small> || 8. || <br/><small>98.5<br/>100.5<br/>88.0<br/>106.0<br/></small> || '''476.4'''<br/><small>118.9<br/>122.7<br/>97.3<br/>137.5<br/></small> || 2. || '''836.3''' |- | 5. || align=left|{{PisiLipp|Austria}}<br/>[[Daniela Iraschko-Stolz]]<br/>[[Stefan Kraft]]<br/>[[Lisa Eder]]<br/>[[Manuel Fettner]] || <br/><small>DSQ<br/>102.0<br/>96.0<br/>101.0<br/></small> || '''370.7'''<br/><small>0.0 <br/>130.2<br/>113.1<br/>127.4<br/></small> || 6. || <br/><small>84.0<br/>102.0<br/>90.5<br/>102.0<br/></small> || '''447.3'''<br/><small>86.4<br/>131.2<br/>101.8<br/>127.9<br/></small> || 3. || '''818.0''' |- | 6. || align=left|{{PisiLipp|Poola}}<br/>[[Nicole Konderla]]<br/>[[Dawid Kubacki]]<br/>[[Kinga Rajda]]<br/>[[Kamil Stoch]] || <br/><small>75.5<br/>96.0<br/>80.5<br/>99.5<br/></small> || '''386.1'''<br/><small>67.8<br/>114.6<br/>78.4<br/>125.3<br/></small> || 5. || <br/><small>72.5<br/>101.0<br/>73.5<br/>102.5<br/></small> || '''377.1'''<br/><small>61.3<br/>123.6<br/>61.4<br/>130.8<br/></small> || 6. || '''763.2''' |- | 7. || align=left|{{PisiLipp|Tšehhi}}<br/>[[Klára Ulrichová]]<br/>[[Čestmír Kožíšek]]<br/>[[Karolína Indráčková]]<br/>[[Roman Koudelka]] || <br/><small>78.5<br/>91.0<br/>78.0<br/>93.0<br/></small> || '''362.5'''<br/><small>76.2<br/>104.5<br/>74.3<br/>107.5<br/></small> || 7. || <br/><small>73.5<br/>92.5<br/>83.0<br/>92.5<br/></small> || '''360.3'''<br/><small>61.5<br/>106.8<br/>84.5<br/>107.5<br/></small> || 7. || '''722.8''' |- | 8. || align=left|{{PisiLipp|Norra}}<br/>[[Anna Odine Strøm]]<br/>[[Robert Johansson]]<br/>[[Silje Opseth]]<br/>[[Marius Lindvik]] || <br/><small>92.0<br/>99.5<br/>91.0<br/>102.5<br/></small> || '''457.4'''<br/><small>104.5<br/>123.2<br/>101.4<br/>128.3<br/></small> || 2. || <br/><small>DSQ<br/>100.5<br/>DSQ<br/>100.5<br/></small> || '''250.5'''<br/><small>0.0 <br/>124.9<br/> 0.0<br/>125.6</small> || 8. || '''707.9''' |} </div> <br>Finaal: [[7. veebruar]] <br>Osavõtjaid: 10 võistkonda <br>[https://medias2.fis-ski.com/pdf/2022/JP/4001/2022JP4001RL.pdf Tulemused] <br style="clear:both;" /> {{Taliolümpia2022}} [[Kategooria:2022. aasta taliolümpiamängud]] [[Kategooria:Suusahüpped olümpiamängudel]] skvx4bdzldsaya66l1sxy11nhszuqj1 Alexios I Komnenos 0 623783 6168942 6144524 2022-07-28T02:19:29Z Magog the Ogre 33590 English -> Estonian map wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Alexios I Komnenos | pildi nimi = Alexios I Komnenos.jpg | amet = [[Bütsantsi keiser]] | pildi seletus = Alexios I portree kreekakeelsest käsikirjast | ametiajaalgus = [[1. aprill]] [[1081]] | ametiajalõpp = [[15. august]] [[1118]] | eelmine = [[Nikephoros III Botaneiates|Nikephoros III]] | järgmine = [[Johannes II Komnenos]] | sünniaeg = umbes [[1057]] | surmaaeg = [[15. august]] [[1118]] (61-62) | abikaasa = Irene Dukaina | vanemad = Johannes Komnenos ja Anna Dalassene | lapsed = [[Anna Komnena]]; Maria Komnena; Johannes II Komnenos; Andronikos Komnenos; Eudokia Komnena; Theodora Komnena; Isaak Komnenos }} '''Alexios I Komnenos''' (kreeka keeles: Ἀλέξιος Κομνηνός, [[1057]] – [[15. august]] [[1118]]), ladinapäraselt Alexius I Comnenus, oli [[Bütsants|Bütsantsi]] [[Bütsantsi keiser|keiser]] aastatel [[1081]]–[[1118]]. Teda peetakse [[Komnenoste dünastia]] rajajaks, sest tema valitsemise ajal tuli see perekond täielikult võimule. Alexios päris kokkuvarisemise äärel ning pidevatesse sõdadesse, nii Väike-Aasias türklaste kui ka Lääne-Balkanil normannidega, paisatud impeeriumi. Ent Alexios I suutis Bütsantsi allakäiku ohjeldada ning alustada rahalist, sõjalist ja territoriaalset taastumist, mida tuntakse Komnenoste restauratsioonina, mille aluseks olid erinevad reformid. Tema abipalved Lääne-Euroopale türklaste vastu olid [[Ristisõjad|ristisõdade]] ajendiks. Alexios I valitsemisajast on säilinud erakordselt huvitav kaugeid sündmusi ja isikuid kirjeldav dokument – keisri tütre [[Anna Komnene|Anna Komnena]] ajalooraamat "Alexiad". Anna sündis [[1085]]. aasta detsembris, kui tema isa Alexios oli juba võimul. Ta ise kirjutab, et "pisike tüdruk oli väga isa sarnane". Kümneid aastaid hiljem, vahetult pärast isa surma, üritas Anna haarata venna ees võimu oma kätesse, kuid see katse ebaõnnestus ja ta oli sunnitud lahkuma kloostrisse. Seal ta veetiski järgmised aastakümned, kirjutades elu lõpus oma kuulsa raamatu. Anna surmadaatumiks on pakutud ajavahemikku [[1153|1153–]][[1155]]. aastani. == Varasem elu ja võimuletõus == Alexios oli Johannes Komnenose ja Anna Dalassene poeg<ref>{{Raamatuviide|autor=Kazhdan, Alexander|pealkiri="Alexios I Komnenos". The Oxford Dictionary of Byzantium|aasta=1991|koht=Oxford ja New York|kirjastus=Oxford University Press|isbn=0-19-504652-8}}</ref> ning keiser [[Isaak I Komnenos]] (valitses [[1057]]–[[1059]]) vennapoeg. Isaak I loobus [[1059]]. aastal troonis, mille järel keeldus Alexiose isa Johannes võimu ülevõtmisest ning keisriks sai [[Konstantinos X Dukas]] (valitses [[1059]]–[[1067]]).<ref name=":5">{{Raamatuviide|autor=Norwich, John J|pealkiri=Byzantium: The Decline and Fall|aasta=1995|isbn=978-0-679-41650-0}}</ref><ref name=":6">{{Raamatuviide|autor=Garland, Linda|pealkiri=Byzantine Empresses: Women and Power in Byzantium AD 527–1204|aasta=1999|kirjastus=Routledge|isbn=978-0-415-14688-3}}</ref> [[Komnenoste dünastia|Komnenoste sugu]] polnud Bütsantsi võimuhierarhia tipus mingi uustulnuk. Alexiose onu oli [[Isaak I Komnenos]], kes valitses riiki [[1057]]. aastast kuni [[1059]]. aastani. Sellegipoolest ei peeta Isaakit dünastia rajajaks, sest tema valitsusaeg oli suhteliselt lühike ning tema otsestest järeltulijatest ei pääsenud keegi troonile. Seetõttu peetakse Komnenoste dünastia rajajaks Alexiost ja selle dünastia alguseks [[1081]]. aastat.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=David Vseviov|pealkiri=Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris|aasta=2004|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst|lehekülg=340-360}}</ref> Alexios ja tema vanem vend Manuel teenisid silmapaistvalt keiser [[Romanos IV Diogenes|Romanos IV]] (valitses [[1068]]–[[1071]]) juhtimisel türklaste-seldžukkide vastu<ref name=":5" /><ref name=":6" />. Alexiose tõus ametiredelil algas keiser [[Michael VII Dukas|Michael VII]] ([[1059]]–[[1071]]) ajal. [[Nikephoros III Botaneiates|Nikephoros III]] ([[1078]]–[[1081]]) ajal oli ta juba tuntud väepealik, keda keiser rakendas peamiselt võitluseks mässajatega provintside<ref name=":0" />, peamiselt Väike-Aasias, Traakias ja Epeiroses<ref name=":7">{{Raamatuviide|autor=Bury, John Bagnell|pealkiri=Alexius I|aasta=1911|kirjastus=Cambridge University Press|lehekülg=577}}</ref>. Kuid pikapeale pettus Alexios, nagu ka paljud teised, keisris. Oli ju tegelikult võimatu olla otsustusvõimetu keisri edukas väepealik. Lisaks oli keisri vastu meelestatud ka kogu Komnenoste arvukas suguvõsa. Komnenosed, eriti Alexiose ema Anna ning vanem vend Isaak lootsid, et Nikephoros määrab oma järeltulijaks kellegi nende suguvõsast, kuid keiser eelistas oma vennapoega. Keisri otsus oligi järjekordse vastuhaku puhkemise peamiseks põhjuseks - ja üheks mässuõhutajaks oli Isaaki ja Alexiose energiline ema Anna.<ref name=":0" /> [[1074]]. aastal mässasid Väike-Aasias Roussel de Bailleuli juhtimisel lääne palgasõdurid, ent Alexios alistas nad edukalt [[1076]]. aastaks. [[1078]]. aastal määras keiser [[Nikephoros III Botaneiates|Nikephoros III]] ta väliarmee komandöriks läänes. Selles ametis alistas Alexios Nikephoros Bryennios Vanema (kelle poeg või pojapoeg abiellus hiljem Alexiose tütre Annaga) ja Nikephoros Basilakese mässud. Esimese Kalavrye lahingus ja teise öises üllatusrünnakus. [[1081]]. aastal valmistus [[Apuulia krahvkond|Apuulia hertsog]] [[Robert Guiscard]] tungima Bütsantsi keisririiki ettekäändel kaitsta [[Michael VII Dukas|Michael VII]] poja Konstantinos Dukase õigust troonile. Dukas oli kihlatud ka Guiscardi tütre Helenaga.<ref name=":2">{{Netiviide|autor=Maynard, Daniel R. F|url=http://www.roman-emperors.org/nickiii.htm|pealkiri=Nikephoros III Botaniates (A.D. 1078–1081)|väljaanne=De Imperatoribus Romanis|aeg=20.06.2018|vaadatud=21.01.2022.|arhiivimisaeg=3.08.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190803210103/http://www.roman-emperors.org/nickiii.htm|url-olek=ei tööta}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=Norwich, John Julius|pealkiri=Byzantium: The Apogee|aasta=1993|koht=London|kirjastus=Penguin|isbn=0-14-011448-3}}</ref><ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=Sewter, E. R. A|pealkiri=The Chronographia of Michael Psellus|aasta=1953|koht=London|kirjastus=Routledge|isbn=978-0-14-044169-7}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=Loud, G. A|pealkiri=The Deeds of Robert Guiscard|aasta=2000|koht=Leeds, West Yorkshire|kirjastus=University of Leeds}}</ref> Samal ajal vallutasid [[Seldžukid|türklased-seldžukid]] [[Kyzikos]] linna (tänapäeva [[Türgi|Türgis).]]<ref name=":2" /><ref name=":3" /> Keiser Nikephoros otsustas saata Alexiose esmalt järjekordst mässu maha suruma, mille juhiks oli Alexiose äi (teistel andmetel õemees<ref name=":5" />). Alexios keeldus seda korraldust täitmast.<ref name=":0" /> Ent sellele ei järgnenud ametist tagandamist, sest keisril oli oma väejuhti vaja<ref name=":5" />. Nikephoros otsustas (pärast mõningat kõhklust) saata Alexiose hoopis sõtta türklaste vastu, kellega Alexiose mässajast äi oli sõlminud liidu.<ref name=":0" /> Keiser usaldas oma väejuhile suure armee, kes aga normannide ohu kõrvaldamise asemel pidas vandenõud sugulase Johannes Dukasega, et troon endale haarata<ref name=":2" />. Alexiosele kujunes eelseisvaks sõjakäiguks valmistumine ideaalseks ettekäändeks vägede koondamiseks [[Konstantinoopol|Konstantinoopoli]] müüride alla. Kuid mõne aja pärast paistis keisrile suurte sõjajõudude kogunemine pealinna vahetusse lähedusse kahtlasena ja ta väljendas oma muret ka Alexiosele. Seepeale olevat väepealik Nikephorosele vastanud: "Müüride kõrguselt paistab sõjavägi alati suurem, kui ta tegelikult on." Vaevalt aga uskus Alexios isegi, et tema vastus keisrit rahuldas. Pealegi oli Nikephoros andnud oma küsimusega kindla märgi, et on hakanud Alexiost kahtlustama. Ning lõpmatuseni ei saanud ju loota keisri teovõimetusele. Seda enam, et õukonnas oli piisavalt neid, kes panustasid Nikephorosele ja olid eluliselt huvitatud võimu püsimisest tema kätes. Kõigele lisaks ei puudunud Bütsantsi ladvikus ka need inimesed, kes vihkasid Komnenoste klanni ning otsisid vaid ettekäänet keisri ässitamiseks nende vastu. Igatahes ööl vastu [[8. veebruar|8. veebruari]] [[1081]] otsustasid vennad Isaak ja Alexios oma saatust mitte proovile panna ning põgenesid. Eelnevalt olid nad lasknud vigastada keiserliku talli hobuste jalad, et välistada tagaajamist. Vendade plaaniga oli kursis ka keisrinna Maria, kes oli hea meelega valmis Nikephorosele kätte maksma nii [[Michael VII Dukas|Michaeli]] kõrvaldamise kui enese vägivaldse paaripaneku eest.<ref name=":0" /> Pärast põgenemist hakkasid vennad koondama ustavaid vägesid ja saatma provintsidesse pöördumisi üleskutsega neid toetada. Sellise kirja sai ka ''caesar'' Johannes Dukas. Vennad kirjutasid talle, vihjates plaanitavale vandenõule, et nad on valmistanud hea roa ja kui Johannes tahab nendega söömaaega jagada, siis kiirustagu. Kirja läbi lugenud, olevat Johannes katnud näo kätega ja öelnud: "Häda mulle!" Siis aga mõelnud ta natuke ja läinud Komnenoste poolele üle.<ref name=":0" /> Samal ajal selgitasid vennad omavahel, kuidas tulevikus võimu jagada. Kuigi Isaak oli vanem, polnud ta sõjaväes nii populaarne kui Alexios. Seega otsustati, et ülestõusu juhiks hakkab Alexios, Isaak aga pidi hiljem vastutasuks saama enesele spetsiaalselt temale mõeldud tiitli.<ref name=":0" /> Alexios tõstis mässu ning piiras kiiresti pealinna sisse, sest [[Konstantinoopol|Konstantinoopolis]] oli puudust kaitsvatest üksustest.<ref name=":2" /><ref name=":3" /> Mässuga liitusid kohe paljud Komnenosed ja samuti teise mõjuka perekonna - [[Dukaste dünastia|Dukaste esindajad]]. Viimaste hulka kuulus ka Alexiose naine Irene. Seega oli Nikephorose-vastase mässu näol tegemist valdavalt kahest väljapaistvast perekonnast pärit sugulaste vandenõuga. Hiljem nimetab küll Alexiose tütar [[Anna Komnene|Anna]] vastuhaku põhjusena hoopis tema vanemate vajadust kaitsta ennast Nikephorose eest, kuid see on ilmne väljamõeldis.<ref name=":0" /> Keiser ei suutnud tagada ei seldžukkide aga ka oma rivaali Nikephoros Melissenose teotust ning oli seetõttu sunnitud valmistuma troonist loobumiseks. Nikephoros otsustas, et tema ainus võimalus on loobuda troonist Melissenose kasuks, kes oli lähedal Damalises, Anatoolias. Ta saatis käskjalad üle Bosporuse, ent nad sattusid Alexiose väejuhi Georgios Palaiologose kätte, kes veenis neid toetama Alexiost.<ref name=":2" /><ref name=":3" /> Alexiosel õnnestus meelitada kullaga oma poolele ühe vahitorni kaitsjad, kes [[1081]]. aasta [[1. aprill|1. aprillil]] alanud tormijooksu käigus avasid ootamatult tule Nikephorosele ustavate vägede pihta. Seepeale puhkes kaitsjate seas segadus ning Alexiose väed kasutasid soodsat võimalust ja murdsid linna sisse. Pärast linna vallutamist algas niisugune tapmine ja röövimine, nagu Konstantinoopol oleks langenud võõrvallutajate kätte. Alles patriarh Kosmas I vahelesegamine suutis märatsejad lõpuks taltsutada. Patriarh ettepaneku, et Nikephoros ja Alexios alustaksid läbirääkimisi. Läbirääkimiste käigus nõustus Nikephoros lapsendama Alexiose ja andma valitsusohjad talle üle. Enesele nõudis keiser ainult õigust säilitada nimeline tiitel ja kanda keiserlikke rõivaid. Alexios kaldus nende ettepanekutega soostuma, kuid tema nõuandjad soovitasid talle saata keisri saadikud minema ja ütelda neile, et seesugune pakkumine oleks tulnud kõne alla enne linna vallutamist, kuid mitte nüüd. Nüüd mõtles keiser pigem oma elu säilitamisele.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=David Vseviov|pealkiri=Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris|aasta=2004|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst|lehekülg=338-339}}</ref> Patriarh veenis nüüd Nikephorost troonist Alexiose kasuks loobuma, et mitte kodusõda pikendada. Seejärel varjus Nikephoros [[Hagia Sophia]] katedraali ning lootis sealt varjupaika saada. Alexiose ''logothete'' (Bütsatsi õukonnatiitel), Michael eskortis Nikephorose Peribleptuse kloostrise, kus ta troonist loobus ning mungaks hakkas.<ref name=":2" /><ref name=":3" /> Seejuures olevat ta ainsa asjana kahetsenud vaid seda, et peab nüüdsest loobuma liha söömisest<ref name=":1" />. [[Nikephoros III Botaneiates|Nikephoros III]] suri hiljem samal aastal<ref name=":2" />. Ajaloolane João Vicente de Medeiros Publio Dias on öelnud Nikephorose valitsemise kohta nii: "Tema valitsemist nähakse tavaliselt Alexios I Komnenose tähtsa, ent vastuolulise valitsemise eelmänguna."<ref name=":2" /><ref>{{Raamatuviide|autor=Kaldellis, Anthony|pealkiri=Streams of Gold, Rivers of Blood: The Rise and Fall of Byzantium, 955 A.D. to the First Crusade|aasta=2017|koht=Oxford, Oxfordshire|kirjastus=Oxford University Press|isbn=978-0190253226}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=de Medeiros Publio Dias, João Vicente|pealkiri="Nikephoros III. Botaniates (1078-1081), der konstruierte Versager". Der Herrscher Als Versager|aasta=2019|koht=Mainz, Saksamaa|kirjastus=Vandenhoeck & Ruprech|lehekülg=297–320|isbn=978-3-8471-1050-7}}</ref> == Valitsemine == [[Fail:Byzantium1081ADlightpurple-1-+Antioch.png|pisi|Bütsants 1081. aastal]] Alexiose kroonimine toimus [[1081]]. aasta [[4. aprill|4. aprillil]]. Alexios I näol sai Bütsants enesele keisri, kes üle pika aja valitses riiki kümneid aastaid. Kuid veelgi olulisem oli see, et lõpuks sai Bütsants enesele tõeliselt väljapaistva valitseja. Alexiose valitsusajal tihenesid märkimisväärselt keisririigi suhted Läänega, mida põhjustas peamiselt alanud ristisõdade ajajärk. Riik, mille etteotsa Alexios asus, oli haletsusväärses olukorras. Logises ja loksus viimne kui tala, millel üks riik püsib: sõjavägi, tootmine, rahaasjad jne. Pärast Nikephorose rahajagamisi oli riigikassa täiesti tühi. Türklaste kätte oli läinud praktiliselt kogu Väike-Aasia. Nii et vaadates keisripalee akendest idakaarde, võis näha kauguses juba vaenlase käes olevaid valdusi. Põhjast ähvardasid Bütsantsi [[petšeneegid]] ja Läänest [[normannid]] eesotsas [[Robert Guiscard|Robert Guiscardiga]]. Lisaks tuli uuel keisril arvestada ka kõikvõimalike intriigidega ja jõuvahekordadega õukonnas, ning sellega, et troonile oli teisigi pretendente. Näiteks omas Alexiosest hoopis rohkem õigust troonile [[Michael VII Dukas|Michael VII]] ja Maria poeg Konstantinos. Kusjuures Konstantinose naiseks pidi saama Guiscardi tütar, kes elas pruudina Konstantinoopolis ja keda ümmardati erilise hoolega. Nii taheti võtta normannidelt ajend keisririigi alade ründamiseks. Kuid võimaliku keisrinna igakülgne poputamine ei peatanud normanne.<ref name=":0" /> === Sõda normannidega 1081–1085 === [[Fail:Italy and Illyria 1084 AD.svg|pisi|Apuulia hertsogkond ]] Alexios I Komnenose 37-aastane valitsusaeg oli täis võitlusi. Kohe alguses seisis ta silmitsi [[Robert Guiscard|Robert Guiscardi]] ja tema poja [[Bohemond I|Bohemondi]] juhitud normannide hirmuäratavate rünnakutega.<ref name=":7" /> [[1081]]. aasta kevadel, mil Bütsantsis käis äge võimuvõitlus, valmistus Guiscard rüüsterünnakuks, millest pikapeale kujunes normannide hertsogi kinnisidee. Bütsantsist oli talle, nagu paljudele Läänes, saanud rikkuse sünonüüm ning ta ei saanud kuidagi lahti soovist omastada vähemalt osa sellest varandusest. Ettekujutus keisririigi ääretust rikkusest oli põhjustatud valdavalt sellest, et tol ajal jõudsid ldamaade kaubad Läände Bütsantsi vahendusel – see kujundaski petlikku arusaama, et keisririik on kõigi nende rikkuste allikas.<ref name=":0" /> [[1. mai|1. mail]] [[1081]], vähem kui kuu aega pärast Alexiose kroonimist, asus normannide laevastik teele. Seejuures eelnes pealaevastikule Robert Guiscard'i poja juhitud 15 laevast koosnev eelvägi, mis pidi rajama sillapea peajõudude vastuvõtuks. Kokku olevat normanne olnud 30 000 meest, keda toetasid osaliselt veel keisririigi aladel elanud slaavlased.<ref name=":0" /> Normannid vallutasid Dyrrhachium (tänapäeva [[Durrës]]) ja [[Korfu]] ning piirasid [[Lárisa|Larissa]] linna [[Tessaalia piirkond|Thessaalias]].<ref name=":7" /> Alexiosel tuli taluda korduvaid kaotusi, enne kui ta suutis normannid edukalt tagasi lüüa.<ref name=":5" /> Alexios saabus sõjatandrile oktoobri alguses, olles selleks ajaks kogunud ligikaudu 70 000 sõdalast ja omades seega märkimisväärset arvulist ülekaalu. Vaatamata sellele soovitati Alexiosel vältida pealahingut ja üritada purustada vaenlane osade kaupa, kuid keiser ei võtnud seda nõuannet kuulda.<ref name=":0" /> [[18. oktoober|18. oktoobril]] puhkenud lahing algas Alexiosele soodsalt. Ta saatis rünnakule raskesti relvastatud jalaväe, mis koosnes peamiselt Bütsantsi teenistuses olnud skandinaavlastest-[[Varjaagid|varjaagidest]], ehk nendestsamadest normannidest, ja [[Anglosaksid|anglosaksidest]]. Nende edasiliikumine oli niivõrd pidurdamatu, et normannid löödi põgenema ja kui poleks sündinud imet, oleks Guiscard selle lahingu kaotanud. Selle ime kehastuseks sai normannide hertsogi kallim Haite, kellel (vähemalt legendi järgi) õnnestus peatada paanikas põgenevad sõjamehed. Noore naise meelekindlus mõjus põgenevatele sõjameestele niivõrd häbistavalt, et nad pöördusid ringi ja viskusid uuesti lahingusse. Samal ajal ründasid bütsantslasi ka Guiscard'i ratsanikud, kes oma löögijõult ületasid Alexiose ratsaväe. Lisaks osutusid mõned keisri liitlased reeturiteks, ja nad ei astunudki lahingusse. Lõpptulemusena said bütsantslased hävitavalt lüüa ja nad olid sunnitud kiiruga taganema. Mis aga puudutas Alexiost ennast, siis tema olevat võidelnud erakordse vaprusega. Keisri tütar Anna on oma mälestustes seda lahingut kirjeldades pannud isa suhu lause: "Parem vapralt hukkuda lahingus, kui päästa oma elu häbi hinnaga."<ref name=":0" /> Pärast saavutatud võitu kavatses Guiscard edasi liikuda ning vallutada [[Konstantinoopol|Konstantinoopoli]]. Kuid oli üks valdkond, milles Alexios oli normannide valitsejast vaieldamatult üle, ja selleks oli saladiplomaatia. Alexiosel olid normannide seas kullaga ostetud salakuulajad ja temani jõudis kogu informatsioon Guiscard'i vägedes toimuvast. Nii sai keiser teada, et üks osa hertsogi vasallidest polnud kätte saanud neile lubatud tasu. See asjaolu võimaldas keisririigi agentidel külvata normannide ridades rahulolematust ja meelitada neist mõned Bütsantsi poolele üle. Järgmise diplomaatilise sammuna sõlmis keiser [[1082]]. aastal lepingu [[Veneetsia vabariik|veneetslastega]], kes vastutasuks abi eest võitluses normannidega said õiguse kaubelda tollivabalt kõigis Bütsantsi riigi piirkondades. Veneetsiaga sõlmitud leping aga tähendas seda, et nende võimas laevastik asus toetama Bütsantsi. Seega Guiscard'il ei õnnestunudki võidukas lahingus saavutatud edu edasi arendada. Lõplikuks normannide tagasitõrjumiseks aga pidi Alexios kasutama äärmuslikke abinõusid. Lisaks juba nimetatud eeliste andmisele Veneetsiale oli keiser [[1082]]. aasta talvel sunnitud konfiskeerima osa kiriku varadest. Teisiti poleks olnud lihtsalt võimalik tasuda palgasõduritele. Samas püüdis Alexios tugevdada ka Bütsantsi sõjaväe võitlusvõimet ja rakendada uusi võitlusviise. Näiteks võttis ta raskelt relvastatud rüütlite peatamiseks kasutusele maa sisse torgatavad teravad metallist orad, mille abil moodustati ründava ratsaväe ette siilitaolised takistused. Rüütlite peatamiseks loodi ka erilised, suure läbilöögijõuga vibudega varustatud sõjameeste salgad.<ref name=":0" /> Ta suurendas oma edu ka sellega, et maksis [[Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend|Saksa-Rooma keisrile]] [[Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich IV]]-le 360 000 kuldmünti, et ta ründaks normanne Itaalias. See sundis normanne [[1083]]–[[1084]] keskenduma oma valduste kaitsmisele Itaalias. Lisaks kindlustas ta liitu Monte Sant'Angelo krahviga, kes kontrollis Gargano poolsaart. See liit oli viimane näide Bütsantsi poliitilisest kontrollist Itaalia üle.<ref name=":5" /> [[1084]]. aastal üritasid normannid alustada uut pealetungi, kuid selle rünnaku jõud rauges üsna pea. Lisaks tabas normannide sõjaväge epideemia, mis paljude teiste sõjameeste seas viis [[1085]]. aasta [[17. juuli|17. juulil]] manala teele ka Bütsantsi ühe suurema vaenlase – Robert Guiscard'i. Kõik need asjaolud kokku võimaldasid Alexiosel asuda vastupealetungile ning mõne aja möödudes tõrjuda normannid Balkanilt välja.<ref name=":0" /> === Sõda petšeneegide ja seldžukkidega === [[Fail:South-eastern Europe 1040.jpg|pisi|Petšeneegide alad 1040. aastate paiku (kasutatud on petšeneegide alternatiivset nime p''atzinaks'']] [[Fail:Çaka Bey (Tzachas) bust at Istanbul Naval Museum.JPG|pisi|Tänapäevane kujutus Tšakast Istanbuli meremuuseumis]] Alexios polnud veel jõudnud tähistada oma võitu normannide üle, kui ülestõusu alustasid Doonau-äärsed slaavlased, kes kutsusid endale appi [[petšeneegid]]. Seega oli Alexios sunnitud alustama kohe uut kampaaniat, mille kulminatsiooniks sai [[1088]]. aastal toimunud [[Silistra piirkond|Silistra]] (tollal Dorostol) lahing. Selleski lahingus näitas keiser üles suurt isiklikku vaprust, kuid bütsantslased said taas lüüa ja Alexios oli sunnitud põgenema. Järgnenud olukorra muutis veelgi keerulisemaks teadmine, et türklaste-seldžukkide [[emiir]] Tšaka valmistus saatma oma laevastikku [[Konstantinoopol|Konstantinoopoli]] peale. Lisaks astus emiir ühendusse petšeneegidega, nii et Bütsantsi ootas ees vaenlaste suure ühendjõu rünnak. Kui arvestada äsja lõppenud kurnavat sõda normannidega ja lüüasaamist petšeneegidelt, siis paistis, et keisririigi päevad on loetud. Emiir Tšaka sissetungi aga muutis eriti ohtlikuks asjaolu, et noore mehena oli ta saanud kasvatuse Konstantinoopolis ja tundis suurepäraselt Bütsantsi olusid. Nii ei piirdunud tema eesmärk sõjakäigule asudes mitte lihtsalt röövimisega, vaid ta nägi eneses tulevast Rooma keisririigi valitsejat. Ning just siis, Bütsantsile niivõrd kriitilisel ajal, saabus Konstantinoopolisse paavst [[Urbanus II]] ([[1088]]–[[1099]]) saatkond kirjaga Alexiosele, milles keisrile heideti ette asjaolu, et tema riigis sunnitakse ladinlasi pidama jumalateenistust kreeka tavade järgi. Alexios, kelle olukord oli erakordselt täbar, ent kes lisaks muudele omadustele oli ka silmapaistvalt kaval, vastas paavstile ülimalt leebes ja lepitavas toonis ning nõustus mõningate järeleandmistega. Nii määrati isegi kindlaks kuupäev, millal mõlema kiriku esindajad pidid erimeelsuste lahendamiseks Konstantinoopolis kohtuma.<ref name=":0" /> Alexiose tütar Anna on kirjeldanudd Tšaka kallaletungi üksikasjalikult. Nii olevat ta näiteks andnud käsu merelahingu eel ühendada kõik oma laevad tohutu ketiga, et keegi ei saaks põgeneda ja ühtsest ründerivist välja langeda. Sealjuures kinnitab Anna kirjeldus veel kord, kuivõrd väljapääsmatusse olukorda oli Alexios sattunud. Nii ei jäänudki tal muud midagi üle ja [[1091]]. aasta talvel pöördus ta abipalvega Õhtumaade valitsejate ja paavsti poole. Keiser kirjutas, et petšeneegid ja türklased vallutavad ühe ala teise järel, tekitades kristlastele niivõrd suuri kannatusi, et "isegi õhk, mis toob need jutud kõrvadeni, ei suuda seda välja kannatada". Sellisele sissejuhatusele järgnes nende piirkondade loetlemine, mis juba olid vaenlase kätte langenud, ning keiser lisas, et "jäänud on vaid [[Konstantinoopol]]", kuid ka selle ähvardavad vaenlased, kui abi kiiremas korras ei saabu, ära võtta. Kiirustama pidi veel selgi põhjusel, et Kristuse haud ei "läheks lõplikult kaduma". Üldise olukorra tutvustamisele lisas Alexios ka oma õnnetu seisundi kirjelduse: "Mina, kes ma olen keiser, ei näe mingit väljapääsu. Ma pean kogu aeg põgenema türklaste ja petšeneegide eest ühest linnast teise."Ja siis palus Alexios "Jumala nimel" abi, öeldes: "Meie eelistaksime ennemini olla teie, ladinlaste võimu all kui paganlaste orjuses." Ning lõpetuseks ei jätnud Alexios ka vihjamata võimalikule tasule. Ta kirjutas: "Kui kristlikud aarded ei suuda teie südant puudutada, siis tuletan meelde, et meie pealinna on kogutud meeletud kallisvarad ja rikkused. Ainuüksi Konstantinoopoli kirikute kullast, hõbedast, vääriskividest ja siidist piisab, et kaunistada kõik maailma kirikud. Kuid Sophia katedraali rikkused ületavad kõiki neid üheskoos, ja on võrreldavad vaid kuningas [[Saalomon|Saalomoni]] rikkustega. Sellest varast aga, mis on endiste keisrite ja jõukate linlaste varamutes, ei tasu üldse rääkida." Ja Alexios lõpetas: "Kiirustage, et kogu see varandus ei sattuks türklaste ja petšeneegide kätte." Samas ei lootnud keiser ka oma vägede peale, sest "ka nemad ootavad vaid hetke, et saaks alustada röövimist"'.<ref name=":0" /> Alexiose kirjale viidates on mõnikord isegi öeldud, et pealinna ääretuid rikkusi kirjeldades laskis keiser pudelist välja kurja vaimu, mis viiski [[Neljas ristisõda|Neljanda ristisõja]] käigus Konstantinoopoli röövimiseni ristisõdalaste poolt. Ning tõesti, Alexios ju ütles peaaegu varjamata: "Võtke meie rikkused! Sellist pakkumist aga tavaliselt korrata ei lasta.<ref name=":0" /> Kui Alexios viimases hädas oma abipalve teele saatis, siis ta ilmselt arvestas üht ajaloo olulist õppetundi: [[mammon]] kaalub ideed üle. Sellepärast ta lisaski üldistele, kristlikest põhimõtetest lähtuvatele põhjendustele peibutisena Konstantinoopoli rikkuste kirjelduse. Kuid siinjuures tuleb nimetada veel ühte Alexiose kirja kohta käibel olevat versiooni. Nimelt pole välistatud sedagi, et tegemist on hilisema Läänes valmistatud võltsinguga, mis pidi õigustama kallaletungi keisririigi aladele.<ref name=":0" /> Kas kirjaga või ilma, aga Alexios ei jäänud lootma vaid Lääne abile. Ta otsustas tegutseda. Seejuures sai ta teha panuse pigem kullale kui sõjaväele. Kulla abil õnnestuski Bütsantsi diplomaatidel osta rahu Tšakaga ning lüüa kiil petšeneegide ja nende nomaadidest naabrite [[Polovetsid|polovetside]] vahele. Umbes 40-tuhandelise polovetside väe eesotsas seisnud khaanid kutsuti keisri laagrisse, kus neid õnnestus rikkaliku kostitamise ja hinnaliste kingituste jagamisega meelitada hülgama petšeneegid ja tulema üle keisririigi poolele. Ning kui [[1091]]. aasta [[29. aprill|29. aprillil]] puhkes [[Petšeneegid|petšeneegide]] ja bütsantslaste vahel lahing, siis [[polovetsid]] asusid võitlusesse juba liidus Alexiosega. Mõnede allikate järgi kuulus sellesse ühendväkke polovetsidele lisaks ka 500 [[Flandria]] rüütlit.<ref name=":0" /> Erakordselt verises lahingus õnnestus bütsantslastel ja nende liitlastel petšeneegid hävitada. Printsess Anna on seda kirjeldanud järgmiselt: "Võis näha enneolematut pilti: kogu rahvas, ja neid polnud mitte kümneid tuhandeid, vaid äraarvamata hulk ja enamgi veel, oli hävitatud täielikult koos naiste ja lastega [...] Selle ühe päeva pärast jäi [[Sküüdid|sküütidel]] (nii kutsuti petšeneege) maikuu nägemata." Lisaks tapetutele võtsid bütsantslased veel ligikaudu 10 000 vangi. Nendega toimiti aga nii metsikult, et see olevat rabanud isegi oma julmuse poolest tuntud polovetse. Nimelt andis keiser käsu pea kõik nad öösel tappa. Polovetsid olid seesugusest teguviisist niivõrd kohkunud, et põgenesid laagrist, kartes oma elu pärast. Väidetavalt tuli neid koguni jälitada, et anda neile üle lepingu järgi ette nähtud tasu.<ref name=":0" /> [[1091]]. aasta [[29. aprill|29. aprillil]] saavutatud võiduga oli petšeneegide oht lõplikult kõrvaldatud. Nii et otsustanud asuda Alexiose poolele, osutasid polovetside khaanid suure teene õigeusklikule maailmale ning toenäoliselt päästsid Bütsantsi, sest vaevalt oleks keisririik suutnud vastu seista nomaadide ühendatud jõu sõjalisele survele.<ref name=":0" /> Mai alguses saabus Alexios suure pidulikkusega [[Konstantinoopol|Konstantinoopolisse]] ning tähistas suurejooneliselt saavutatud võitu. Seejärel asus ta klaarima arveid Tšakaga, lastes käiku segataktika, mis koosnes sõjalistest rünnakutest ja äraostmistest. Lõpuks õnnestus keisril ässitada Tšaka vastu tema äi, Nikaia sultan, kelle käsul Tšaka tapeti ühe pidusöömingu ajal. Nii oli Alexios saanud lõpuks jagu kõikidest Bütsantsi ohtlikest vaenlastest: normannidest, petšeneegidest, polovetsidest ja türklastest-seldžukkidest. Ning keisririigi piirid, mis nüüd meenutasid pinge alt vabanenud vedru, hakkasid jälle laienema. Seega polnud [[1092]]. aastal keisririigi välispoliitiline olukord enam ligilähedaltki võrreldav veel aastataguse seisuga. See aga tähendas, et keisril polnud enam mingit vajadust Lääne abi järele ja kirikute läbirääkimised jooksid üsna pea ummikusse.<ref name=":0" /> === Esimene ristisõda === [[Fail:Carte de la premiere croisade.jpg|pisi|Ristisõdijate peamiste juhtide teekonnad ristisõjas]] Bütsants oli kõrvaldanud nii normannid,e petšeneegide kui ka seldšukkide ohu, ent Läänes ei peatanud ristisõja ideed ja liikumist enam miski ning kui paavst [[Urbanus II]] Clermont'i kirikukogule järgnenud jutluse käigus esitas [[1095]]. aasta [[26. november|26. novembril]] üleskutse ristisõjale, siis leidis see vaimustunud vastuvõtu.<ref name=":0" /> ==== Alamrahvast ristisõdalaste teekond Bütsantsis ==== [[1096]]. aasta märtsis asusid juba esimesed tuhanded ristisõdalased, enamjaolt malakate ja hangudega relvastatud alamrahvas, [[Jeruusalemm|Jeruusalemma]] suunas teele. Üheks nende peamiseks juhiks oli [[Amiens'i Pierre]], eremiidist ristisõjajutlustaja. Printsess Anna nimetab seda naiste, laste ja majakraamiga liikuma läinud rahvamassi "relvastamata trobikondadeks". Peamiselt liiguti piki [[Rein|Reini]] ja [[Doonau|Doonaud]], suundudes Konstantinoopoli peale. Teekonnal käituti tõeliste röövlitena ja röövimine jätkus ka Bütsantsi aladel. Mingis mõttes oli paratamatu, sest keisri poolt lähetatud toidu eest polnud lihtrahvast ristisõdalastel niikuinii millegagi maksta. Samal ajal sattusid teelised ise pidevalt röövlite, bulgaarlaste, ungarlaste ja kreeklaste rünnakute alla. Ajaloolased on seiskohal, et ainuüksi teekonnal sai surma ligi 30 000 inimest.<ref name=":0" /> Vaatamata kõigile vintsutustele jõudsid esimesed ristisõdalased pärast kolmekuulist rasket teekonda juuli keskpaiku Konstantinoopoli müüride alla. Kaval keiser Alexios I ei kaotanud enesevalitsemist ja säilitas tükk aega paljasjalgsete ristisõdalastega pikka meelt. Ta võttis koguni Amiens'i Pierre'i oma palees vastu. Seda kokkusaamist on oma "Jeruusalemma ajaloos" kirjeldanud [[Aacheni Albert]]. Tema sõnade järgi olevat keiser soovitanud Pierre'il oodata abivägede saabumist ja alles siis ületada [[Bosporus]]. Lisaks oli keiser andnud ristisõdalaste ka mõningast moona. Kuivõrd siiras aga oli keisri tegutsemissoovitus, seda on raske öelda, sest edaspidine sündmuste käik seda küll ei kinnita. Keisril polnud ju mingit huvi hoida sellist etteaimamatut rahvamassi oma pealinnas. Pigem üritas ta neist võimalikult ruttu lahti saada, kuid loomulikult ei tahtnud ta seejuures ristisõdalastega tülli pöörata. Igatahes ei möödunud nädalatki, kui "abivalmis" keiser hakkas ristisõdalasi toimetama väina Aasia-poolsele kaldale. Mis aga pahaaimamatuid ja Jeruusalemma kibelevaid lihtrahvast Kristuse sõdalasi ees ootas, seda teadis keiser suurepäraselt. Nimelt lähenes sündmuspaigale suur seldžukkide vägi, mis hävitas raskusteta sõjalise ettevalmistuseta ja sisuliselt relvastamata 25 000-mehelise ristiväe. Paljud kristlased langesid vangi ning nad müüdi orjusesse. Kogu väest õnnestus pääseda vaevalt kolmel tuhandel inimesel.<ref name=":0" /> ==== Rüütlite teekond Bütsantsis ==== [[1096]]. aasta lõpuks hakkasid Konstantinoopolisse saabuma juba esimesed rüütlite salgad. Oma teekonnal ei käitunud rüütlid ja ülikud servide (pärisorja nimetus Lääne-Euroopas) väest teps mitte paremini. Miks muidu küsis tolleaegne Bulgaaria metropoliit, iseloomustades rüütlite liikumist: "Kas seda pidada rünnakuks või mitte?" lgatahes Alexiosel polnud mingit põhjust usaldada rüütleid nende eel saabumist rohkem. Lisaks ei tahtnud ta enam mingit abi Läänelt, sest targa mehena sai ta suurepäraselt aru, kui ohtlikuks võivad saabunud "abimehed" osutuda. Seda enam, et ristisõdalaste arv ulatus kuni 100 000 meheni ja nende juhtide seas oli mitmeid Bütsantsi vanu vaenlasi. Printsess Anna kirjutab, et "on küll raske öelda, kas nende peamine eesmärk oli keisririigile kätte maksta", kuid ega Alexios neid eriti ei usaldanud ja ta võttis kasutusele mitmeid ettevaatusabinõusid. Nii said liitlastest [[petšeneegid]] käsu "liikuda barbarite (nõnda kutsub Anna Komnena uhkeid rüütleid) kannul ja hoida neil silma peal, ja kui nad peaksid hakkama röövima ja laastama, siis lasta nende pihta nooli ja nad tagasi tõrjuda"'. Seega üritas Alexios, tehes head nägu ja soovides ristisõdalasi maksimaalselt oma huvides ära kasutada, muuta samas nende liikumist võimalikult raskeks ja ebamugavaks. Ühelt poolt saatis keiser ristisõdalastele vastu oma ametnikke ja jagas neile moona, teiselt poolt aga käskis petšeneegide ratsaväel neid pidevalt rünnata. Kõike seda tegi kaval Alexios eesmärgiga muuta rüütlid temast maksimaalselt sõltuvaks ja kuulekaks. Ning lõpptulemusena otsustas ta pigistada ristirüütlite juhtidelt välja vasallitõotuse kõigi varem keisririigile kuulunud vallutatud maade kohta. Nii pidid ristisõdalased tooma Bütsantsile kastanid tulest välja. Kui aga hertsog [[Godefroy de Bouillon|Godefroi de Bouillon]] keeldus vasallitõotuse andmisest, loobus keiser otsemaid naeratusest ja diplomaatiast. Ta andis petšeneegide ratsaväele käsu piirata hertsogi laager sisse. [[1097]]. aasta [[2. aprill|2. aprillil]] toimus juba otsene kokkupõrge keisri ja hertsogi vägede vahel. Alexiose vibukütid saatsid Konstantinoopoli müüridelt rüülite peale noolterahe. Anna küll kirjutab, et keiser olla andnud käsu lasta mööda, et "ladinlasi vaid hirmutada", kuid rünnaku tulemusena puhkes ikkagi tõsine lahing. Lõpuks oli Bouilloni hertsog sunnitud taanduma ja ilmuma Alexiose ette vasallitõotust andma. Keiser aga toimis vanade Bütsantsi tavade järgi ja lapsendas hertsogi.<ref name=":0" /> Järgmise sammuna üritas Alexios võimalikult kiiremini ristisõdalastest lahti saada. Selleks varustas ta nad kõikvõimaliku moonaga ja aitas ületada väina. Seejuures pidas Alexios pidevalt silmas seda, et Konstantinoopolisse ei koguneks üheaegselt mitmete rüütlipealike väed. Seega, kui Konstantinoopolisse jõudis Bütsantsi vana vaenlane, [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiilia]] normannide juht [[Taranto Bohemond|Taranto Bohemond,]] olid Godefroi de Bouilloni väed sealt juba lahkunud. Printsess Anna kirjutab, et Bohemond "mõistis oma olukorda ning nõustus kohe hakkama Alexiose vasalliks". Loomulikult pidi keiser seejuures säilitama ettevaatlikkuse ning jagama ka omapoolseid lubadusi. Näiteks Bohemondile nõustuti loovutama [[Antakya|Antiookia]] lähistel valdusi, mille suuruseks määrati "15 päevateekonda pikkupidi ja 8 päevateekonda laiuti". Sel moel, andes vastastikku lubadusi, kuid tegelikult üksteist usaldamata, saadeti ka Bohemond aprilli lõpul Bosporuse teisele kaldale.<ref name=":0" /> Tundes ennast kindlamana, kehtestas keiser [[Konstantinoopol|Konstantinoopoli]] müüride alla jõudnud uutele rüütlivägedele kindla korra linna sisenemiseks. Seda tuli nüüd teha vaid väikeste gruppidena. Kuid ka see ettevaatusabinõu ei suutnud takistada pidevate kakluste puhkemist linna tänavatel. Ning üldse olevat konstantinoopollased jälginud põlguse ja õudusega Õhtumaa rüütlite käitumist. Tegemist polnud ju veel nende "rüütellike" sõjameestega, millisteks nad kujunesid hiljem, puutudes kokku Bütsantsi ja islamimaailmaga. Lisaks pilkasid lihtsakoelised rüütlid avalikult õigeusklike kombeid ja õukonna ranget tseremooniaalsust, mis suurendas veelgi bütsantslaste pahameelt. Kord olevat üks rüütel kõiki šokeerides istunud koguni keisri vastuvõtul troonile. Samal ajal viis Alexios, varjates oma hirme ja kartusi, osavalt ellu (keda meelitades, kellele lubadusi ja kingitusi jagades, keda aga hirmutades) oma plaani. Ning lõpuks keiser saigi, mida oli tahtnud – pea kõikidest ristisõdalaste juhtidest olid saanud tema vasallid. Keiser oli tiitli ja ametikohana vägev ja kuskil mlisopis säilis tava alluda Rooma impeeriumile, ent põhjus, miks ristisõdalasti juhid olid nõu alluma, oli puhtalt pragmaatiline. Sõdida edukalt türklaste-seldžukkidega olukorras, kus tagalasse oleks jäänud vaenulik Bütsants, oli lootusetu üritus.<ref name=":0" /> ==== Nikaia piiramine ==== [[1097]]. aasta aprillis-mais õnnestus Alexiosel lõpuks toimetada kogu rüütlivägi osade kaupa Väike-Aasiasse.<ref name=":0" /> Rüütite esimene kokkupõrge seldžukkidega leidis aset [[Rumi sultanaat|Rumi sultanaadi]] pealinna [[İznik|Nikaia]] lähistel. Nikaia oli võimsate müüride ja 300 torniga viisnurkne kindlus. Linna vallutamata ei saanud rüütlid edasi liikuda, kuna vastasel juhul oleks nende tagalasse jäänud käärima ohuallikas. Kuid linna hõivamisest unistas ka Alexios, kuna Nikaia valdamine oleks oluliselt tugevdanud Bütsantsi kaitset türklaste võimalike rünnakute ees. Vähemalt teoreetiliselt oleks Alexios võinud ju jääda ootama, kuni ristisõdalased linna vallutavad ja selle talle vasallidena loovutavad, kuid keiser oli piisavalt tark, et mitte jääda ainult selle peale lootma, ning ta otsustas ristisõdalased üle kavaldada.<ref name=":0" /> Rüütlid asusid järve kaldal paiknevat Nikaiat piirama [[1097]]. aasta [[6. mai|6. mail]]. Nende ilmumine linna alla oli türklastele niivõrd ootamatu, et piiramisrõngasse jäi sultani pere ja suurem osa riigikassast. Sultan [[Kilidž Arslan]] ise oli parasjagu sõjateil. Nüüd kiirustas ta tagasi ja üritas rünnakuga väljastpoolt linn piiramisrõngast vabastada. Taplus kestis terve päeva ja mõlemad pooled kandsid suuri kaotusi, kuid lõpuks said seldžukid lüüa ning olid sunnitud taganema. Printsess Anna kirjutab, et "rüütlid juba rõõmustasid, kuigi nende ees olid veel linna müürid". Siis saabuski rüütlitele appi Bütsantsi vägi, millel olid kaasas veokitele tõstetud laevad, et sulgeda linn piiramisrõngasse ka järve poolt.<ref name=":0" /> Ristisõdalaste tormijooks linnale algas [[19. juuni|19. juunil]] ning paistis, et Alexiosel pole enam jäänud mingit tegutsemisruumi, kuid ta suutis ikkagi rüütlid üle kavaldada. Anna sõnade järgi ronisid rüütlid õhinal müüridele, kui järsku avanesid ühe torni väravad ja bütsantslased sisenesid linna. Hetke pärast sulgusid väravad hämmastunud ründajate nina ees uuesti ja Nikaia tornidel lõid uhkelt lehvima keisririigi lipud ning "linnast kostsid keisri ülistuseks sarve- ja pasunahelid". Võib vaid ette kujutada, kuivõrd rabatud olid seda pilti nähes piiramisredelitel tardunud rüütlid. Neil polnud aimugi, et sel ajal, kui nemad valmistusid tormijooksuks, pidas Alexios seldžukkidega salajasi läbirääkimisi. Ning saanud sultanilt juhised, otsustasid Nikaia kaitsjad alistuda just nimelt bütsantslastele.<ref name=":0" /> Nii oli kristlaste ühendatud sõjavägi saavutanud suure võidu ja vallutanud Nikaia kindluse, kuid reaalselt sisenesid linna vaid Alexiose väed; suurt saaki ja sultani pere eest lunaraha lootvad rüütlid aga olid endiselt vägevate müüride taga. "Suuremeelne" bütsantslaste vägede juhataja lubas neid linna vaid kümnemeheliste gruppidena ning sedagi "kirikus palvetamiseks". Kuid kõige suuremat nördimust olevat rüütlites põhjustanud asjaolu, et sultani perekond viidi Konstantinoopolisse ja mõne aja pärast lasti koguni vabaks, sest niisugune oli keisri ja sultani kokkulepe. Selle sammuga kindlustas keiser igaks juhuks ka head suhted seldžukkidega. Loomulikult sai Alexios aru, et ta peab petetud rüütlitele andma midagi valurahaks, ning selleks oli keisril ka suurepärane võimalus - tema kätte oli ju sattunud sultani riigikassa. Seega kompenseeris Alexios oma "sulitembu" sultani kulla ja hõbedaga.<ref name=":0" /> [[Fail:1099 Siege of Jerusalem.jpg|pisi|1099. aasta Jeruusalemma piiramine]] ==== Ristisõja edasine käik ja Jeruusalemma vallutamine ==== Olles nüüd olukorra peremees, sundis keiser ka neid rüütleid, kes varem keeldusid, hakkama tema vasallideks. Nii oli Alexios saavutanud täieliku võidu kõikidel rinnetel, kuid samas hävitas ta rüütlite igasuguse usalduse Bütsantsi kui liitlase vastu.<ref name=":0" /> Kujunenud soodne situatsioon võimaldas Alexiosel asuda oma põhieesmärgi juurde – ta tahtis tagasi vallutada suurema osa varem keisririigile kuulunud aladest Väike-Aasias. Ristisõdalaste juurde jäeti vaid väike bütsantslaste salk. Ja seegi lahkus peagi, tuues ettekäändeks, et minnakse suure abiväe järele. Rüütlite vägi aga suundus [[Antakya|Antiookia]] peale, mis seitsmekuuse piiramise järel langes, kuna linna kaitsjate seas leidus äraandja. Järgnevalt õnnestus ristisõdalaste lüüa tagasi ka Mosuli emiiri abiväe rünnak.<ref name=":0" /> [[Fail:Lähis-Ida 1135.png|pisi|Ristisõdijate riigid esimese ja teise ristisõja vahel]] [[1099]]. aasta [[7. juuni|7. juunil]] jõudis ristivägi [[Jeruusalemm|Jeruusalemma]] alla, lõppeesmärk oli käega katsuda. Selleks ajaks olid kõik kristlastest elanikud linnast minema kihutatud. Kuigi Jeruusalemma kaitseväes oli vaid tuhatkond meest, otsustati vastu hakata, seda enam, et Egiptusest oodati suurt abiväge.<ref name=":0" /> Rüütlite ekstaatiline lootus, et linna müürid langevad Kristuse väe ees iseenesest, ei täitunud ja nad alustasid piiramist, mis lõppes [[15. juuli|15. juulil]] tormijooksu ning Jeruusalemma vallutamisega. Mõne aja möödudes moodustati seal juba [[Jeruusalemma kuningriik]] Püha Haua kaitsja [[Godefroy de Bouillon|Godefroi de Bouilloni]] juhtimisel. Ühtekokku tekkis ladinlaste poolt vallutatud aladele neli kristlikku riiki: [[Edessa krahvkond]], [[Antiookia vürstiriik]], [[Jeruusalemma kuningriik]] ja [[Tripolise krahvkond]]. Seega muutus Alexiose esimese kümnekonna valitsemisaasta jooksul Bütsantsi välispoliitiline olukord ja ümbritsev keskkond kardinaalselt.<ref name=":0" /> [[12. sajand|12. sajandi]] alguseks Hommikumaale tekkinud ristisõdalaste riigid ei tundnud ennast islamimaailmast ümbritsetuna kindlalt. See pani neid leppima sõltuvusega keisririigist ja vasallisuhete tunnistamisega. Vaid vana Bütsantsi vaenlane Antiookia Bohemond ei soostunud keisri nõudmistega leppima, kuid ta sai [[1104]]. aastal moslemite käest lüüa ning sattus nende kätte vangi. Alexios ei jätnud soodsat olukorda kasutamata ja omastas mitmed vürstile kuulunud maad. Kui aga Bohemond vangistusest vabanes, otsustas ta keisrile kätte maksta ja kogus suure sõjaväe. Kuid Bütsants polnud enam ammugi nii nõrguke nagu veel kümmekond aastat tagasi ning Bohemond sai lüüa ja oli sunnitud alistuma. [[1108]]. aastal sõlmitud rahulepingu järgi läks Antiookia juba keisririigi alla. Kusjuures ka Bohemondiga võitlemise käigus paistis keiser silma erilise rahu ja kindlameelsuse poolest. Saades esimese teate vürsti vägede lähenemisest, olevat ta häirimatult öelnud: "Nüüd lähme hommikust sööma, Bohemondile mõtleme pärast seda." Asjaolu, et Alexios oli korduvalt ristirüütlid üle kavaldanud ja oma verivaenlase Bohemondi purustanud, ei tähendanud seda, et keisririik sai elada rahus – kogu selle aja vältel ei lakanud peaaegu hetkekski võitlus türklastega.<ref name=":0" /> === Sisepoliitika === Võimuletulles alustas Alexios kohe suure siseriiklike muudatustega. Neid ellu viies toetus ta peamiselt oma sugulastele ja usaldusisikutele klientidele, nagu neid kutsuti. Üldiselt on öeldud, et Alexiose ajal muutus Bütsants tüüpiliseks feodaalseks monarhiaks, loobuti paljus vanast Rooma pärandist, seejuures ka Rooma-aegsetest tiitlitest. Alexios vähendas järsult kohalikku päritolu ametnike arvu, asendades neid välismaalastega. Samas loobuti lõplikult ka orjatöö kasutamisest. Üldiselt algas Alexiose valitsemisajaga riigi majanduse elavnemine. Üle pika aja hakati jälle ehitama, õitsele puhkesid kaubandus ja käsitöö.<ref name=":0" /> Suhetes kirikuga aga ei sallinud sügavalt usklik keiser mingit vastuvaidlemist ning kirikutegelaste väiksemalegi vastuhakule järgnes kohe tagandamine. Oma valitsemisaja alguses, kui suurem osa keisririigi ajaloolistest valdustest oli vaenlaste käes ja riigil puudusid sissetulekuallikad, andis Alexios käsu konfiskeerida kirikute varad. Sellest kavatsusest – ta nimetas seda küll laenamiseks – teatas ta kirikukogul peetud kõnes. Seejuures tõi keiser eeskujuks Vana Testamendi kuningas [[Taavet|Taavetit]] ja Ateena kuulsaimat riigimeest [[Perikles|Periklest]]. Järgmise riigikassa täitmise abinõuna alustati manipulatsioone rahavääringuga. Tolle aja Bütsantsis oli peamise rahaühikuna käibel 4,55 grammi kaaluv kuldmünt – ''solidus''. See jagunes omakorda 24 väiksemaks vasest mündiks. Selle väikese mündiga viisid võimud pidevalt läbi kõikvõimalikke manipulatsioone – peamiselt vähendades selle kaalu. Nüüd aga otsustas Alexios teha ka "kuldmündi" vasest. Ning riigi tellimuste eest hakatigi maksma äsja vermitud müntidega, s.t uues vääringus – rahvalt aga nõuti makse jätkuvalt vanades müntides. Nii vähendati "kuldmündi" tegelikku väärtust ligikaudu kolm korda. Loomulikult tekitas see "rahareform" rahulolematust ja väljaastumisi, kuid need suruti karmikäeliselt maha.<ref name=":0" /> [[Fail:Alex1.png|pisi|Alexios I]] [[Fail:Irina ( Pala d'Oro).jpg|pisi|Keisrinna Irene]] Alexiose valitsemise ajal kehtestati Bütsantsis, paljuski Lääne eeskujul, niinimetatud pronoia-süsteem, millega hakati tasuma teenistuse eest jagama kindlaks ajaks maavaldusi ühes kõigi sissetulekutega. Ehk teiste sõnadega, hakati "ostma" maa ja sellest saadava sissetulekute eest ustavust. Peamiselt puudutas see süsteem sõjaväelist teenistust, muutes nii Bütsantsi sõjaväe ülesehituse sarnaseks Lääne-Euroopa rüütliväega. Alexiose valitsemise ajal kuulus kogu võim riigis Komnenoste klannile, kelle hulgast oli pärit suurem osa sõjalisest ja administratiivsest juhtkonnast. Samal ajal kadusid mitmed vanad aristokraatide suguvõsad ajalooareenilt. Võimalus, et sõjalis-poliitilist karjääri sai teha inimene "väljastpoolt" – mis varem eristas Bütsantsi Läänest, oli Alexiose ajaks praktiliselt kadunud.<ref name=":0" /> === Iseloom ja välimus === Alexiose isikuomadustest võib saada väga värvika pildi, toetudes printsess Anna üleskirjutustele. Loomulikult peab Seejuures arvestama, et tegemist on oma isa armastava ja ülistava tütrega.<ref name=":0" /> Anna sõnutsi olevat tema isa juba 14-aastase noorukina kippunud sõjakäikudele ja jaganud keisririigi vaenlaste aadressil kõikvõimalikke ähvardusi, lubades näiteks joota oma mõõka nende verega. Ja tõesti, kõigis lahingutes, millest keiser isiklikult osa võttis, võitles ta väga vapralt. Kui aga Anna asub kirjeldama Alexiose ja tema naise Irene välimust, siis kasutab ta selliseid väljendeid nagu "võrratu ja kordumatu". Imetledes kirjutab ta: "Kunstnik poleks suutnud seda jäädvustada. Kujur poleks olnud võimeline sellist harmooniat voolima. Kreeka kuulsa skulptori [[Polykleitos|Polykleitose]] arutelud inimkeha proportsioonidest paistaksid üldse mitte vastavat tõelisele ilule". Anna sõnade järgi polnud tema isa "liiga pikk", aga "õlgade laius vastas täielikult tema kasvule". Seistes keiser "ei tekitanud rabavat muljet ümberkaudsetele", kui ta aga "istus troonil, silmades ähvardav pilk, siis sarnanes ta välguga – niisugune kõikevõitev ilme oli tema näos". Keisri silmad olid ühtaegu "ähvardavad ja vagad", nad "nii hirmutasid kui ka julgustasid'". Samas teatab Anna, et Alexiosel olid laiad õlad ja tugevad käed ja ta tekitas inimestes vaimustust ja imetlust keiser oli ilus, graatsiline, väärikas ja ületamatult suursugune. Kui ta laskus aga vestlusesse, siis "ületas vanu kuulsaid kreeka oraatoreid" ja "vestluses oli ta sama võitmatu kui lahingus".<ref name=":0" /> [[Fail:Seal of Isaac Komnenos, brother of Alexios I.jpg|pisi|Alexios I vaenm vend Isaak Komnenos]] Enam-vähem samas vaimus kirjeldab Anna ka oma ema, kes oli kroonimise hetkel vaid 14 aastat vana: "Kõrvad ei saanud kunagi isu täis tema häälest ja silmad tema ilust." Keisrinna nägu "kiirgas kuuvalgust, ja kui kaugelt vaadata tema palgeid, siis nad meenutasid roosivälja". Samas aga võis "ähvardus tema pilgus sundida vaatajaid sulgema silmi. See, kes keisrinnat vaatas, oli võimetu pead ära keerama, kuid sealsamas ei suutnud talle otsa vaadata". Ja Anna jätkab: "Ma ei tea, kas poeetide poolt ülistatud [[Athena]] oli tegelikult olemas, kuid ma olen sagedasti kuulnud, et keisrinnat oleks õigem nimetada Athenaks, kes võttis inimese kuju ja laskus taevalaotusest alla, ümbritsetuna taevalikust särast." Ning keisrinnal oli veel üks omadus, mida ei leidunud ühelgi teisel naisel: "Ta võis ühe pilguga taltsutada kõige metsikuma mehe ja anda jõudu suurteks tegudeks inimestele, kes nüüd sama vaevlesid hirmu käes, Reeglina keisrinna vaikis, meenutades ilu ja harmoonia võrdkuju. Kui ta aga rääkis, siis saatis oma juttu sujuvate käeliigutustega. Jäi mulje, nagu oleksid ta käed ja sõrmed tehtud suure meistri poolt elevandiluust."<ref name=":0" /> Anna iseloomustab mõne lausega ka oma onu Isaaki, kes oli väliselt vennaga üsna sarnane, tal oli vaid heledam näonahk ja tihedam habe. Lisaks olid mõlemad vennad ühtviisi kirglikud jahimehed ja julged sõjamehed. Anna heidab oma onule seda liigset vaprust isegi ette, sest: "Nii kui ta nägi vaenlast, viskus ta sellele kohe kallale, unustades kõik. Sellepärast sattus ta kaks korda türklaste kätte vangi."<ref name=":0" /> === Elu viimased aastad ja troonipärija küsimus === Elu viimastel aastatel põdes Alexios I raskekujulist reumat, mis muutis isegi voodist tõusmise talle väga vaevarikkaks. Väidetavalt olevat keisri tõbi inspireerinud sultani õukonda etendama koomilisi vaatemänge, kus kandev roll oli antud lonkavale ja pidevalt kukkuvale "Alexiosele". Lisaks põristas keiser ka r-tähte, ja selle puuduse matkimine – muidugi ülepaisutatult – muutis komejandi veelgi naljakamaks.<ref name=":0" /> [[Fail:Byzancia za Alexia I.jpg|pisi|Bütsantsi laienemine Alexios I valitsemisajal]] Keisri haigestumine viis muidugi dünastiliste vaidluste puhkemiseni. Alexiosel oli kolm poega ja neli tütart ning igalühel olid oma pooldajad, kuigi keiser ise ilmselt eelistas järeltulijana vanemat poega [[Johannes II Komnenos|Johannest]]. Kuid ajaloolased on juhtinud tähelepanu asjaolule, et pidevate välispoliitiliste ohtude ja probleemidega seotud Alexios jättis õukonnas toimuva paljuski talle lähedaste naiste hooleks. Tema valitsemisaja alguses oli selliseks suunajaks-korraldajaks keisrinna-ema Anna, hiljem aga keisrinna Irene. Pole välistatud, et just nimelt Irenele kuulus idee teha abikaasa järeltulijaks perekonna esimene laps, Johannesest viis aastat vanem printsess [[Anna Komnene|Anna]]. Anna oli omal ajal kihlatud keiser [[Konstantinos X Dukas|Konstantinos X]] pojaga ja talle anti hiilgav haridus. Kuigi Anna keiserlikust soost abikaasa oli Alexiose haigestumise ajaks juba surnud, ei loobunud Irene oma plaanist. Seega olid keisril ja keisrinnal erinevad tulevikunägemused, kusjuures tark ja kaval Alexios oli väga hästi kursis oma abikaasa kavatsustega. Bütsantsi autorid on küll teatud irooniaga kirjutanud, et seesama Alexios, kes noorest peast oli oma naist korduvalt petnud, kiindus temasse vananedes niivõrd, et võttis Irene isegi sõjakäikudele kaasa, ent see oli ilmselt vaid pool tõest. Teine pool aga seisnes selles, et keiser ei usaldanud oma naist ja ei tahtnud riskida tema jätmisega pealinna. Lõpuks tulebki välja, et printsess Anna, kes kirjeldab oma raamatus suurt armastust isa vastu, ei hoolinud sugugi jumaldatud isa soovist ja kavatses haarata võimu.<ref name=":0" /> Vaatamata raskekujulisele haigusele juhtis Alexios isiklikult [[1116]]. aastal läbi viidud edukat sõjakäiku türklaste vastu. Seda tegi ta kanderaamil lamades. [[1118]]. aasta suveks oli haigus keisri lõplikult ära kurnanud ja kõigile oli selge, et ta peatselt sureb. Kuidas toimus keisri lahkumine elust, sellest annab teada printsess Anna sulg. Alexios viibis hipodroomil, kui tõusis tugev tuul ja "keisri reuma liikus jalgadest õlga". Kuid arstid polevat keisrit ähvardavast ohust aru saanud. Vaid üks neist osutas "sellise liikumise eluohtlikkusele, kuid me ei uskunud teda". See arst väitis, et keisri kehas "liikuv" paha ollus võib jõuda isegi südameni ja et seda ei juhtuks, tuleks ta ajada kehast välja lahtisti abil. Teised arstid aga vaidlesid sellele seisukohale vastu ning pealegi polnud keiser harjunud ravimeid tarvitama. Seekord andis haigus siiski järele. Uus atakk tabas keisrit kuue kuu möödudes. Anna kuulis pealt, kuidas keiser kurtis keisrinnale, et ei suuda enam hingata ja et tema südames on valu – nagu lasuks rinnal raske kivi. Arstid püüdsid haigust diagnoosida, kuid ei suutnud sellega toime tulla. Nad olid võimelised vaid nentima, et keisri seisund on ohtlik. Möödus veel mõni tund ja Alexios hakkas lämbuma, ta suutis hingata veel vaid sirgelt istudes. Arstid otsustasid lasta verd, aga ka see abinõu ei suutnud patsiendi seisundit parandada. Mõningane kergendus saabus alles pärast piprast valmistatud ravimi manustamist. Kuid [[1118]]. aasta [[15. august|15. augustil]] tabas Alexios I-st uus atakk, millest välja tulla ta enam ei suutnud. Lähtudes Anna üksikasjalikest kirjeldustest, võib arvata, et keisri surma põhjuseks sai ilmselt [[infarkt]].<ref name=":0" /> == Pere == Alexios I oli abikaasa Irene Dukainaga 9 last:<ref>{{Raamatuviide|autor=Dalven, Rae|pealkiri=Anna Comnena|aasta=1972|koht=New York|kirjastus=Twayne Publishers|lehekülg=67–69|isbn=978-0805722406}}</ref> # '''Anna Komnena''' ([[1. detsember]] [[1083]] – [[1148]]/[[1155|55]]),väikese lapsena oli ta kihlatud Konstantinos Dukasega, keda Alexios kohtles kaasvalitsejana kuni [[Johannes II Komnenos|Johannes II]] sünnini. Aastal [[1097]] abiellus ta Nikephoros Bryennios nooremaga, kes hiljem sai caesraiks. Anna oli väga ambitsioonikas ning ta püüdis pärast Alexiose surma edutult trooni anastada. Seejärel tõmbus ta tagasi kloostrisse, kus ta kirjutas oma isa Aleksiose valitsemisajaloo. Paaril oli mitu last, kuid ellu jäi vaid neli.<ref name=":4">{{Raamatuviide|autor=Varzos, Konstantinos|pealkiri=Η Γενεαλογία των Κομνηνών (PDF)|aasta=1984|koht=Thessaloniki|kirjastus=Centre for Byzantine Studies, University of Thessaloniki|köide=A|keel=kreeka keel}}</ref> # '''Maria Komnena''' ([[19. september]] [[1085]] – pärast [[1136]]), oli kõigepealt kihlatud Gregory Gabrasega, ent abiellus Bütsantsi aadliku Nikephoros Katakaloniga. Paaril sündis mitmeid lapsi, ent vaid 2 poega on nimepidi teada: '''Alexios Komnenos Euphorbenos''' ja '''Andronikos Komnenos Euphorbenos.'''<ref name=":4" /> # '''[[Johannes II Komnenos]]''' ([[13. september]] [[1087]] – [[8. aprill]] [[1143]]), oli Alexiose troonipärija ja järgmine Bütsantsi keiser.<ref name=":4" /> # '''Andronikos Komnenos''' ([[18. september]] [[1091]] – [[1130]]/[[1131|31]]); talle anti tiitel ''sebastokrator'' ning ta võttis osa mitmetest sõjakampaaniatest kunui suri haiguse tagajärjel. Ta abiellus tõenäoliselt Vene printsessi Irenega ning neil oli vähemalt kaks poega.<ref name=":4" /> # '''Isaak Komnenos''' ([[16. jaanuar]] [[1093]] – pärast [[1152]]), ''sebastokrator''.<ref name=":4" /> # '''Eudokia Komnena''' ([[14. jaanuar]] [[1094]] – umbes [[1129]]).<ref name=":4" /> # '''Theodora Komnena''' ([[15. jaanuar]] [[1096]]– ...), kes oli abielus Konstantinos Kourtikese ja Konstantinos Angelosega. Ta oli tulevaste keisrite [[Isaak II Angelos|Isaak II Angelose]] ja [[Alexios III Angelos|Alexios III Angelose]] vanaema. Ta oli ka Epeirose Despoodis valitsenud dünastia eellane. Isaak II tütre Irene Angelina poja Swabia Philipi lapsed olid paljude Euroopa kuninglike perekondadega seotud, sealhulgas ka kõigi tänapäevaste Euroopa monarhide perekondadega.<ref name=":4" /> # '''Manuel Komnenos''' (veebruar [[1097]]–...), ta on teada vaid tänu Moskvas asuvale käsikirjale ning ta suri ilmselt peagi pärast sündi.<ref name=":4" /> # '''Zoe Komnena''' (märts [[1098]]–...) ta on teada vvaid tänu Moskvas asuvale käsikirjale ning ta suri ilmselt peagi pärast sündi.<ref name=":4" /> {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Nikephoros III Botaneiates]]|nimi=[[Bütsantsi keiser]]|aeg=[[1. aprill]] [[1081]] – [[15. august]] [[1118]]|järgnev=[[Johannes II Komnenos]]}} {{lõpp}} == Vaata ka == * [[Nikephoros III Botaneiates]] * [[Johannes II Komnenos]] * [[Bütsants]] * [[Bütsantsi ajalugu]] * [[Bütsantsi keisrite loend]] == Viited == <references /> [[Kategooria:Bütsantsi keisrid]] [[Kategooria:Bütsants]] [[Kategooria:Bütsantsi sõjandus]] [[Kategooria:11. sajand]] [[Kategooria:12. sajand]] 5848bgo08u0a1sa8afqojtt469rlakv 2022. aasta taliolümpiamängude medalitabel 0 624176 6169133 6058932 2022-07-28T11:46:34Z CommonsDelinker 1930 Fail Russian_Olympic_Committee_flag.svg on eemaldatud, sest kasutaja [[commons:User:Ellywa|Ellywa]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: per [[:c:Commons:Deletion requests/File:Russian Olympic Committee flag.svg|]]. wikitext text/x-wiki '''[[2022. aasta taliolümpiamängud]]e medalitabel''' on loetelu riikide olümpiakomiteedest nende sportlaste võidetud medalite arvu järgi. Kui [[2002. aasta taliolümpiamängud]]el jagati välja 78 medalikomplekti, siis 2022. aastal juba 109. Enim kuldmedaleid (16) võitis Norra, mis on ka uus taliolümpiamängude rekord. == Medalitabel == {| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable|team=NOC}} |- | 1. || align=left | {{Pisilipp|Norra}} (NOR) || 16 || 8 || 13 || 37 |- | 2. || align=left | {{Pisilipp|Saksamaa}} (GER) || 12 || 10 || 6 || 26 |- | 3. || align=left | {{Pisilipp|Hiina}} (CHN) || 9 || 4 || 2 || 15 |- | 4. || align=left | {{Pisilipp|USA}} (USA) || 8 || 10 || 7 || 25 |- | 5. || align=left | {{Pisilipp|Rootsi}} (SWE) || 8 || 5 || 5 || 18 |- | 6. || align=left | {{Pisilipp|Holland}} (NED) || 8 || 5 || 4 || 17 |- | 7. || align=left | {{Pisilipp|Austria}} (AUT) || 7 || 7 || 4 || 18 |- | 8. || align=left | {{Pisilipp|Šveits}} (SUI) || 7 || 2 || 6 || 15 |- | 9. || align=left | [[Venemaa Olümpiakomitee|VOK]] (ROC) || 6 || 12 || 14 || 32 |- | 10. || align=left | {{Pisilipp|Prantsusmaa}} (FRA) || 5 || 7 || 2 || 14 |- | 11. || align=left | {{Pisilipp|Kanada}} (CAN) || 4 || 8 || 14 || 26 |- | 12. || align=left | {{Pisilipp|Jaapan}} (JPN) || 3 || 6 || 9 || 18 |- | 13. || align=left | {{Pisilipp|Itaalia}} (ITA) || 2 || 7 || 8 || 17 |- | 14. || align=left | {{Pisilipp|Lõuna-Korea}} (KOR) || 2 || 5 || 2 || 9 |- | 15. || align=left | {{Pisilipp|Sloveenia}} (SLO) || 2 || 3 || 2 || 7 |- | 16. || align=left | {{Pisilipp|Soome}} (FIN) || 2 || 2 || 4 || 8 |- | 17. || align=left | {{Pisilipp|Uus-Meremaa}} (NZL) || 2 || 1 || 0 || 3 |- | 18. || align=left | {{Pisilipp|Austraalia}} (AUS) || 1 || 2 || 1 || 4 |- | 29. || align=left | {{Pisilipp|Suurbritannia}} (GBR) || 1 || 1 || 0 || 2 |- | 20. || align=left | {{Pisilipp|Ungari}} (HUN) || 1 || 0 || 2 || 3 |- | 21. || align=left | {{Pisilipp|Belgia}} (BEL) || 1 || 0 || 1 || 2 |- | 21. || align=left | {{Pisilipp|Tšehhi}} (CZE) || 1 || 0 || 1 || 2 |- | 21. || align=left | {{Pisilipp|Slovakkia}} (SVK) || 1 || 0 || 1 || 2 |- | 24. || align=left | {{Pisilipp|Valgevene}} (BLR)|| 0 || 2 || 0 || 2 |- | 25. || align=left | {{Pisilipp|Hispaania}} (ESP) || 0 || 1 || 0 || 1 |- | 25. || align=left | {{Pisilipp|Ukraina}} (UKR) || 0 || 1 || 0 || 1 |- | 27. || align=left | {{Pisilipp|Eesti}} (EST) || 0 || 0 || 1 || 1 |- | 27. || align=left | {{Pisilipp|Läti}} (LAT) || 0 || 0 || 1 || 1 |- | 27. || align=left | {{Pisilipp|Poola}} (POL) || 0 || 0 || 1 || 1 |- class="sortbottom" !colspan=2| Kokku || 109 || 109 || 109 || 327 |} == Välislingid == *https://olympics.com/beijing-2022/olympic-games/en/results/all-sports/medal-standings.htm [[Kategooria:2022. aasta taliolümpiamängud]] tilz7yln6j5mr80cj19w3e4sqiylb46 Kasutaja:OskarRand1 2 624214 6169002 6167359 2022-07-28T08:24:39Z OskarRand1 162064 wikitext text/x-wiki {{Mall:Kasutajaleht}} {{Mall:Userboxtop}} {{Mall:Kasutaja:Hetkeaeg}} {{Mall:Kasutaja:Vikipeedia hobi}} {{Mall:Kasutaja:Chrome}} {{Mall:Kasutaja:SaabInternetti}} {{Mall:Kasutaja:Kooliõpilane}} {{Mall:Kasutaja:Tee}} {{Mall:Kasutaja:Kohv}} {{Mall:Kasutaja:kalapüüdmine}} {{Mall:Kasutaja:Lõvi}} {{Userboxbottom|right}} {{babel|et|en-1|ru-1|fi-1}} Tere kõigile! Minu nimi on '''Oskar Rand'''. Olen teinud Vikipeedias kaastööd alates 2018. aastast erinevatelt IP-aadressidelt, sama aasta augustis lõin kasutajakonto Oskarran (praegu blokeeritud), siis septembris Randoskar konto (praeguseks samuti blokeeritud) ning nüüd teen kaastööd OskarRand1 konto alt. Teen eestikeelse Vikipeedia paremaks artiklite ja täiendustega. Alates 28. juulist 2022 olen eestikeelsete Vikiõpikute administraator. Vaata minu tehtud pilte Commonsis[https://commons.m.wikimedia.org/wiki/Special:ListFiles/OskarRand1]. [[en:User:OskarRand1]] c8mdo5gzcffq69x6sssyxqdo2x50s96 Vene-Ukraina sõja lõunarinne 0 625131 6169058 6062244 2022-07-28T10:27:22Z Octagon11 123728 wikitext text/x-wiki {{lahingutegevus}} {{Infokast sõjaline konflikt | konflikt = Pealetung Hersonile | pilt = {{CSS image crop | Image = 2022 Russian invasion of Ukraine.svg | bSize = 1200 | cWidth = 375 | cHeight = 225 | oTop = 450 | oLeft = 610 | Location = center | Description = Olukord 26. veebruaril | Link = | Alt = }} | osa = [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa sissetungist Ukrainasse]] | pildiallkiri = | aeg = 24. veebruar 2022 – | koht = [[Hersoni oblast]], [[Mõkolajivi oblast]], [[Krimmi poolsaar|Krimm]] | kaart = | laiuskoord = | pikkuskoord = | kaardilaius = | kaardiallkiri = | ala = | tulemus = jätkuv | seis = | osaline1 = {{Pisilipp|Venemaa}} | osaline2 = {{Pisilipp|Ukraina}} | osaline3 = | väejuht1 = | väejuht2 = | väejuht3 = | väeüksused1 = [[Venemaa Relvajõud]] | väeüksused2 = [[Ukraina relvajõud]] | väeüksused3 = | jõud1 = | jõud2 = | jõud3 = | kaotused1 = | kaotused2 = | kaotused3 = | märkused = }} '''Pealetung Hersonile''' oli 2022. aasta 24. veebruaril [[Krimmi poolsaar|Krimmi]] suunalt alanud [[Venemaa]] sissetung [[Hersoni oblast|Hersoni]] ja [[Mõkolajivi oblast]]isse. Samuti toimus pealetung [[Zaporižžja oblast|Zaporižžja]] oblastisse eesmärgiga kehtestada kontroll ülejäänud Lõuna-Ukraina üle.<ref name=_1 /> Ukraina valitsuse kinnitusel oli lõppeesmärgiks Kiievi piiramisrõngasse võtmine.<ref name=_2 /><ref name=_3 /> == Sündmused == 26. veebruaril 2022 algas [[Mõkolajivi lahing]], mis lõppes 8. aprillil. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=_1>{{Cite web|last=Agencies|date=24.02.2022|title=Russian forces seize Chernobyl, parts of Kherson region|url=https://www.dailysabah.com/world/europe/russian-forces-seize-chernobyl-parts-of-kherson-region|access-date=25.02.2022|website=Daily Sabah|language=en|archive-date=25.02.2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220225002548/https://www.dailysabah.com/world/europe/russian-forces-seize-chernobyl-parts-of-kherson-region|url-status=live}}</ref> <ref name=_2>{{Cite web |date=24.02.2022 |title=Battles flare across Ukraine after Putin declares war |url=https://www.politico.eu/article/putin-announces-special-military-operation-in-ukraine/ |access-date=27.02.2022 |website=POLITICO |language=en}}</ref> <ref name=_3>{{Cite web |title='Pincer move to cut off Ukraine army': Russia's war plan, as laid out by top US official |url=https://www.theweek.in/news/world/2022/02/24/pincer-move-to-cut-off-ukraine-army-russia-hybrid-war-plan-as-laid-out-by-top-us-official.html |access-date=27.02.2022 |website=The Week |language=en}}</ref> }} [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|H]] 8kl954egaj9elxe4d61n0txcs5f85ee 6169071 6169058 2022-07-28T10:45:00Z Pietadè 41543 Pietadè teisaldas lehekülje [[Pealetung Hersonile]] pealkirja [[Vene-Ukraina sõja lõunarinne]] alla wikitext text/x-wiki {{lahingutegevus}} {{Infokast sõjaline konflikt | konflikt = Pealetung Hersonile | pilt = {{CSS image crop | Image = 2022 Russian invasion of Ukraine.svg | bSize = 1200 | cWidth = 375 | cHeight = 225 | oTop = 450 | oLeft = 610 | Location = center | Description = Olukord 26. veebruaril | Link = | Alt = }} | osa = [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa sissetungist Ukrainasse]] | pildiallkiri = | aeg = 24. veebruar 2022 – | koht = [[Hersoni oblast]], [[Mõkolajivi oblast]], [[Krimmi poolsaar|Krimm]] | kaart = | laiuskoord = | pikkuskoord = | kaardilaius = | kaardiallkiri = | ala = | tulemus = jätkuv | seis = | osaline1 = {{Pisilipp|Venemaa}} | osaline2 = {{Pisilipp|Ukraina}} | osaline3 = | väejuht1 = | väejuht2 = | väejuht3 = | väeüksused1 = [[Venemaa Relvajõud]] | väeüksused2 = [[Ukraina relvajõud]] | väeüksused3 = | jõud1 = | jõud2 = | jõud3 = | kaotused1 = | kaotused2 = | kaotused3 = | märkused = }} '''Pealetung Hersonile''' oli 2022. aasta 24. veebruaril [[Krimmi poolsaar|Krimmi]] suunalt alanud [[Venemaa]] sissetung [[Hersoni oblast|Hersoni]] ja [[Mõkolajivi oblast]]isse. Samuti toimus pealetung [[Zaporižžja oblast|Zaporižžja]] oblastisse eesmärgiga kehtestada kontroll ülejäänud Lõuna-Ukraina üle.<ref name=_1 /> Ukraina valitsuse kinnitusel oli lõppeesmärgiks Kiievi piiramisrõngasse võtmine.<ref name=_2 /><ref name=_3 /> == Sündmused == 26. veebruaril 2022 algas [[Mõkolajivi lahing]], mis lõppes 8. aprillil. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=_1>{{Cite web|last=Agencies|date=24.02.2022|title=Russian forces seize Chernobyl, parts of Kherson region|url=https://www.dailysabah.com/world/europe/russian-forces-seize-chernobyl-parts-of-kherson-region|access-date=25.02.2022|website=Daily Sabah|language=en|archive-date=25.02.2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220225002548/https://www.dailysabah.com/world/europe/russian-forces-seize-chernobyl-parts-of-kherson-region|url-status=live}}</ref> <ref name=_2>{{Cite web |date=24.02.2022 |title=Battles flare across Ukraine after Putin declares war |url=https://www.politico.eu/article/putin-announces-special-military-operation-in-ukraine/ |access-date=27.02.2022 |website=POLITICO |language=en}}</ref> <ref name=_3>{{Cite web |title='Pincer move to cut off Ukraine army': Russia's war plan, as laid out by top US official |url=https://www.theweek.in/news/world/2022/02/24/pincer-move-to-cut-off-ukraine-army-russia-hybrid-war-plan-as-laid-out-by-top-us-official.html |access-date=27.02.2022 |website=The Week |language=en}}</ref> }} [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|H]] 8kl954egaj9elxe4d61n0txcs5f85ee 6169078 6169071 2022-07-28T10:51:17Z Pietadè 41543 wikitext text/x-wiki {{lahingutegevus}} {{Infokast sõjaline konflikt | konflikt = Vene-Ukraina sõja lõunarinne | pilt = {{CSS image crop | Image = 2022 Russian invasion of Ukraine.svg | bSize = 1200 | cWidth = 375 | cHeight = 225 | oTop = 450 | oLeft = 610 | Location = center | Description = Olukord 26. veebruaril | Link = | Alt = }} | osa = [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa sissetungist Ukrainasse]] | pildiallkiri = | aeg = 24. veebruar 2022 – | koht = [[Hersoni oblast]], [[Mõkolajivi oblast]], [[Krimmi poolsaar|Krimm]] | kaart = | laiuskoord = | pikkuskoord = | kaardilaius = | kaardiallkiri = | ala = | tulemus = jätkuv | seis = | osaline1 = {{Pisilipp|Venemaa}} | osaline2 = {{Pisilipp|Ukraina}} | osaline3 = | väejuht1 = | väejuht2 = | väejuht3 = | väeüksused1 = [[Venemaa Relvajõud]] | väeüksused2 = [[Ukraina relvajõud]] | väeüksused3 = | jõud1 = | jõud2 = | jõud3 = | kaotused1 = | kaotused2 = | kaotused3 = | märkused = }} '''Vene-Ukraina sõja lõunarinne''' on 2022. aasta 24. veebruaril [[Krimmi poolsaar|Krimmi]] suunalt alanud [[Venemaa]] relvis sissetung [[Hersoni oblast|Hersoni]], [[Mõkolajivi oblast|Mõkolajivi]] ja [[Zaporižžja oblast|Zaporižžja]] oblastisse eesmärgiga kehtestada kontroll Lõuna-Ukraina üle; hiljem ühinesid lõunarinde üksused idarinde üksustega.<ref name=_1 /> Ukraina valitsuse kinnitusel oli lõppeesmärgiks Kiievi piiramisrõngasse võtmine.<ref name=_2 /><ref name=_3 /> == Sündmused == 26. veebruaril 2022 algas [[Mõkolajivi lahing]], mis lõppes 8. aprillil. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=_1>{{Cite web|last=Agencies|date=24.02.2022|title=Russian forces seize Chernobyl, parts of Kherson region|url=https://www.dailysabah.com/world/europe/russian-forces-seize-chernobyl-parts-of-kherson-region|access-date=25.02.2022|website=Daily Sabah|language=en|archive-date=25.02.2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220225002548/https://www.dailysabah.com/world/europe/russian-forces-seize-chernobyl-parts-of-kherson-region|url-status=live}}</ref> <ref name=_2>{{Cite web |date=24.02.2022 |title=Battles flare across Ukraine after Putin declares war |url=https://www.politico.eu/article/putin-announces-special-military-operation-in-ukraine/ |access-date=27.02.2022 |website=POLITICO |language=en}}</ref> <ref name=_3>{{Cite web |title='Pincer move to cut off Ukraine army': Russia's war plan, as laid out by top US official |url=https://www.theweek.in/news/world/2022/02/24/pincer-move-to-cut-off-ukraine-army-russia-hybrid-war-plan-as-laid-out-by-top-us-official.html |access-date=27.02.2022 |website=The Week |language=en}}</ref> }} [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|H]] koj04cb87176xqoszzo7u20g6s9a5kx 6169104 6169078 2022-07-28T11:25:38Z Pietadè 41543 wikitext text/x-wiki {{lahingutegevus}} {{Infokast sõjaline konflikt | konflikt = Vene-Ukraina sõja lõunarinne | pilt = {{CSS image crop | Image = 2022 Russian invasion of Ukraine.svg | bSize = 1200 | cWidth = 375 | cHeight = 225 | oTop = 450 | oLeft = 610 | Location = center | Description = Olukord 26. veebruaril | Link = | Alt = }} | osa = [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa sissetungist Ukrainasse]] | pildiallkiri = | aeg = 24. veebruar 2022 – | koht = [[Hersoni oblast]], [[Mõkolajivi oblast]], [[Krimmi poolsaar|Krimm]] | kaart = | laiuskoord = | pikkuskoord = | kaardilaius = | kaardiallkiri = | ala = | tulemus = jätkuv | seis = | osaline1 = {{Pisilipp|Venemaa}} | osaline2 = {{Pisilipp|Ukraina}} | osaline3 = | väejuht1 = | väejuht2 = | väejuht3 = | väeüksused1 = [[Venemaa Relvajõud]] | väeüksused2 = [[Ukraina relvajõud]] | väeüksused3 = | jõud1 = | jõud2 = | jõud3 = | kaotused1 = | kaotused2 = | kaotused3 = | märkused = }} '''Vene-Ukraina sõja lõunarinne''' on 2022. aasta 24. veebruaril [[Krimmi poolsaar|Krimmi]] suunalt alanud [[Venemaa]] relvis sissetung [[Hersoni oblast|Hersoni]], [[Mõkolajivi oblast|Mõkolajivi]] ja [[Zaporižžja oblast|Zaporižžja]] oblastisse eesmärgiga kehtestada kontroll Lõuna-Ukraina üle; hiljem ühinesid lõunarinde üksused kagurinde ([[Donetski oblast]]) üksustega.<ref name=_1 /> Ukraina valitsuse kinnitusel oli lõppeesmärgiks Kiievi piiramisrõngasse võtmine.<ref name=_2 /><ref name=_3 /> == Sündmused == 26. veebruaril 2022 algas [[Mõkolajivi lahing]], mis lõppes 8. aprillil. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=_1>{{Cite web|last=Agencies|date=24.02.2022|title=Russian forces seize Chernobyl, parts of Kherson region|url=https://www.dailysabah.com/world/europe/russian-forces-seize-chernobyl-parts-of-kherson-region|access-date=25.02.2022|website=Daily Sabah|language=en|archive-date=25.02.2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220225002548/https://www.dailysabah.com/world/europe/russian-forces-seize-chernobyl-parts-of-kherson-region|url-status=live}}</ref> <ref name=_2>{{Cite web |date=24.02.2022 |title=Battles flare across Ukraine after Putin declares war |url=https://www.politico.eu/article/putin-announces-special-military-operation-in-ukraine/ |access-date=27.02.2022 |website=POLITICO |language=en}}</ref> <ref name=_3>{{Cite web |title='Pincer move to cut off Ukraine army': Russia's war plan, as laid out by top US official |url=https://www.theweek.in/news/world/2022/02/24/pincer-move-to-cut-off-ukraine-army-russia-hybrid-war-plan-as-laid-out-by-top-us-official.html |access-date=27.02.2022 |website=The Week |language=en}}</ref> }} [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|H]] tlhopjxvxep3kjpgusp8rrnkmz0hsuh 6169105 6169104 2022-07-28T11:25:53Z Pietadè 41543 /* Viited */ wikitext text/x-wiki {{lahingutegevus}} {{Infokast sõjaline konflikt | konflikt = Vene-Ukraina sõja lõunarinne | pilt = {{CSS image crop | Image = 2022 Russian invasion of Ukraine.svg | bSize = 1200 | cWidth = 375 | cHeight = 225 | oTop = 450 | oLeft = 610 | Location = center | Description = Olukord 26. veebruaril | Link = | Alt = }} | osa = [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa sissetungist Ukrainasse]] | pildiallkiri = | aeg = 24. veebruar 2022 – | koht = [[Hersoni oblast]], [[Mõkolajivi oblast]], [[Krimmi poolsaar|Krimm]] | kaart = | laiuskoord = | pikkuskoord = | kaardilaius = | kaardiallkiri = | ala = | tulemus = jätkuv | seis = | osaline1 = {{Pisilipp|Venemaa}} | osaline2 = {{Pisilipp|Ukraina}} | osaline3 = | väejuht1 = | väejuht2 = | väejuht3 = | väeüksused1 = [[Venemaa Relvajõud]] | väeüksused2 = [[Ukraina relvajõud]] | väeüksused3 = | jõud1 = | jõud2 = | jõud3 = | kaotused1 = | kaotused2 = | kaotused3 = | märkused = }} '''Vene-Ukraina sõja lõunarinne''' on 2022. aasta 24. veebruaril [[Krimmi poolsaar|Krimmi]] suunalt alanud [[Venemaa]] relvis sissetung [[Hersoni oblast|Hersoni]], [[Mõkolajivi oblast|Mõkolajivi]] ja [[Zaporižžja oblast|Zaporižžja]] oblastisse eesmärgiga kehtestada kontroll Lõuna-Ukraina üle; hiljem ühinesid lõunarinde üksused kagurinde ([[Donetski oblast]]) üksustega.<ref name=_1 /> Ukraina valitsuse kinnitusel oli lõppeesmärgiks Kiievi piiramisrõngasse võtmine.<ref name=_2 /><ref name=_3 /> == Sündmused == 26. veebruaril 2022 algas [[Mõkolajivi lahing]], mis lõppes 8. aprillil. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=_1>{{Cite web|last=Agencies|date=24.02.2022|title=Russian forces seize Chernobyl, parts of Kherson region|url=https://www.dailysabah.com/world/europe/russian-forces-seize-chernobyl-parts-of-kherson-region|access-date=25.02.2022|website=Daily Sabah|language=en|archive-date=25.02.2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220225002548/https://www.dailysabah.com/world/europe/russian-forces-seize-chernobyl-parts-of-kherson-region|url-status=live}}</ref> <ref name=_2>{{Cite web |date=24.02.2022 |title=Battles flare across Ukraine after Putin declares war |url=https://www.politico.eu/article/putin-announces-special-military-operation-in-ukraine/ |access-date=27.02.2022 |website=POLITICO |language=en}}</ref> <ref name=_3>{{Cite web |title='Pincer move to cut off Ukraine army': Russia's war plan, as laid out by top US official |url=https://www.theweek.in/news/world/2022/02/24/pincer-move-to-cut-off-ukraine-army-russia-hybrid-war-plan-as-laid-out-by-top-us-official.html |access-date=27.02.2022 |website=The Week |language=en}}</ref> }} [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|L]] rlx2zjh0ral0qbmn0obhsofa1nkhr59 6169108 6169105 2022-07-28T11:29:50Z Pietadè 41543 wikitext text/x-wiki {{lahingutegevus}} {{Infokast sõjaline konflikt | konflikt = Vene-Ukraina sõja lõunarinne | pilt = {{CSS image crop | Image = 2022 Russian invasion of Ukraine.svg | bSize = 1200 | cWidth = 375 | cHeight = 225 | oTop = 450 | oLeft = 610 | Location = center | Description = Olukord 26. veebruaril | Link = | Alt = }} | osa = [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa sissetungist Ukrainasse]] | pildiallkiri = | aeg = 24. veebruar 2022 – | koht = [[Hersoni oblast]], [[Mõkolajivi oblast]], [[Zaporižžja oblast]], [[Krimmi poolsaar|Krimm]] | kaart = | laiuskoord = | pikkuskoord = | kaardilaius = | kaardiallkiri = | ala = | tulemus = jätkuv | seis = | osaline1 = {{Pisilipp|Venemaa}} | osaline2 = {{Pisilipp|Ukraina}} | osaline3 = | väejuht1 = | väejuht2 = | väejuht3 = | väeüksused1 = [[Venemaa Relvajõud]] | väeüksused2 = [[Ukraina relvajõud]] | väeüksused3 = | jõud1 = | jõud2 = | jõud3 = | kaotused1 = | kaotused2 = | kaotused3 = | märkused = }} '''Vene-Ukraina sõja lõunarinne''' on 2022. aasta 24. veebruaril [[Krimmi poolsaar|Krimmi]] suunalt alanud [[Venemaa]] relvis sissetung [[Hersoni oblast|Hersoni]], [[Mõkolajivi oblast|Mõkolajivi]] ja [[Zaporižžja oblast|Zaporižžja]] oblastisse eesmärgiga kehtestada kontroll Lõuna-Ukraina üle; hiljem ühinesid lõunarinde üksused kagurinde ([[Donetski oblast]]) üksustega.<ref name=_1 /> Ukraina valitsuse kinnitusel oli lõppeesmärgiks Kiievi piiramisrõngasse võtmine.<ref name=_2 /><ref name=_3 /> == Sündmused == 26. veebruaril 2022 algas [[Mõkolajivi lahing]], mis lõppes 8. aprillil. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=_1>{{Cite web|last=Agencies|date=24.02.2022|title=Russian forces seize Chernobyl, parts of Kherson region|url=https://www.dailysabah.com/world/europe/russian-forces-seize-chernobyl-parts-of-kherson-region|access-date=25.02.2022|website=Daily Sabah|language=en|archive-date=25.02.2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220225002548/https://www.dailysabah.com/world/europe/russian-forces-seize-chernobyl-parts-of-kherson-region|url-status=live}}</ref> <ref name=_2>{{Cite web |date=24.02.2022 |title=Battles flare across Ukraine after Putin declares war |url=https://www.politico.eu/article/putin-announces-special-military-operation-in-ukraine/ |access-date=27.02.2022 |website=POLITICO |language=en}}</ref> <ref name=_3>{{Cite web |title='Pincer move to cut off Ukraine army': Russia's war plan, as laid out by top US official |url=https://www.theweek.in/news/world/2022/02/24/pincer-move-to-cut-off-ukraine-army-russia-hybrid-war-plan-as-laid-out-by-top-us-official.html |access-date=27.02.2022 |website=The Week |language=en}}</ref> }} [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|L]] 0fu645i3hbk84fvw9fuaa7a9ow7l0kk Võšhorodi rajoon 0 626652 6169047 6093348 2022-07-28T10:09:20Z Octagon11 123728 /* Külasid */ wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Võšhorodi rajoon | nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Вишгородський район | lipp = Flag of Vyshhorod Raion, Kyiv Oblast.svg | vapp = Вишгородський район-герб.png | pindala = 4437 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Võšhorod]] | asendikaardi_pilt = Vyshgorodskiy rayon 2020.jpg }} '''Võšhorodi rajoon''' on haldusüksus [[Ukraina]]s [[Kiievi oblast]]is. Rajoon ümbritseb [[Kiievi veehoidla]]t. Rajoon piirneb idas [[Tšernihivi oblast]]iga, kagus [[Brovarõ rajoon]]iga, lõunas [[Kiiev]]i linna ja [[Butša rajoon]]iga, läänes [[Žõtomõri oblast]]iga ning põhjas [[Valgevene]] [[Homieli oblast]]iga. == Asulad == === Linnad === * [[Slavutõtš]] * [[Võšhorod]] === Alevid === * [[Dõmer]] * [[Ivankiv]] * [[Krasjatõtši]] === Külasid === * [[Kozarovõtši]] * [[Kuhhari]] * [[Ljutiž]] * [[Novi Petrivtsi]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Kiievi oblast]] [[Kategooria:Ukraina rajoonid]] cdg59mhlszdv96f49k882pgerumxjhj Karli Allik 0 628901 6169036 6126336 2022-07-28T09:38:21Z Angmar Brekker 94578 wikitext text/x-wiki {{võrkpallur | nimi = Karli Allik | pilt = | pildi_suurus = | pildiallkiri = | alt = | täisnimi = | hüüdnimi = | kodakondsus = [[Eesti]] | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1996|9|25}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | kasv = 192 cm | kaal = 88 kg | hüpe = 340 cm | blokk = 330 cm | positsioon = nurgaründaja | koduklubi = {{riigi ikoon|Saksamaa}} United Volleys Frankfurt | särginumber = 9 | aastad1 = 2015–2017 | klubi1 = {{riigi ikoon|Eesti}} [[VK Selver Tallinn|Selver Tallinn]] | aastad2 = 2017–2018 | klubi2 = {{riigi ikoon|Saksamaa}} SWD powervolleys Düren | aastad3 = 2018 | klubi3 = {{riigi ikoon|Rumeenia}} Bukaresti Steaua | aastad4 = 2019 | klubi4 = {{riigi ikoon|Eesti}} [[Saaremaa VK]] | aastad5 = 2019–2020 | klubi5 = {{riigi ikoon|Eesti}} [[VK Selver Tallinn|Selver Tallinn]] | aastad6 = 2020–2021 | klubi6 = {{riigi ikoon|Saksamaa}} Netzhoppers | aastad7 = 2021– | klubi7 = {{riigi ikoon|Saksamaa}} United Volleys Frankfurt | aastad8 = | klubi8 = | aastad9 = | klubi9 = | aastad10 = | klubi10 = | koondiseaastad1 = 2011–2015 | koondis1 = Eesti noortekoondis | koondiseaastad2 = 2016– | koondis2 = [[Eesti võrkpallikoondis]] | koondiseaastad3 = | koondis3 = | koondiseaastad4 = | koondis4 = | koondiseaastad5 = | koondis5 = | uuendatud = 28.04.2022 }} '''Karli Allik''' (sündinud [[25. september|25. septembril]] [[1996]]) on Eesti võrkpallur. Karli on pausidega olnud [[Eesti võrkpallikoondis]]es alates 2016 aastast. Hooajal 2021/22 liitus Allik Saksamaa kõrgliigas oleva klubiga United Volleys Frankfurt. <ref> [https://vorkpall24.ee/karli-allik-tegi-belglasega-samas-taktis-sammu-edasi/ Karli Allik tegi belglasega samas taktis sammu edasi] vorkpall24.ee</ref> ==Sportlaskarjäär== ===Koondis=== ====Noortekoondis==== Aastatel 2011–2014 kuulus Kari Eesti noormeestekoondisesse (sündinud 1995 ja hiljem), kelle treeneriteks olid [[Toomas Jasmin]] ja [[Marko Mett]]. Koondisega osaleti omavanuste EM-valikturniiridel, kuid finaalturniirile pääsu ei tagatud.<ref> [https://www.arhiiv.volley.ee/page.php?pgID=158fc2ddd52ec2cf54d3c161f2dd6517&l=est Poisid 95] Eesti Võrkpalli Liidu arhiiv</ref> ====Eesti võrkpallikoondis==== Allik liitus [[Eesti võrkpallikoondis]]ega 2016.aastal, kui osaleti Euroopa Liiga turniiril.<ref> [https://sport.err.ee/86440/vorkpallikoondis-peab-viimased-kontrollmangud-enne-euroopa-liiga-turniiri Võrkpallikoondis peab viimased kontrollmängud enne Euroopa liiga turniiri] err.ee</ref> Ta kuulus koondise koosseisu [[Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistluste]] finaalturniiril aastatal [[2021. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2021]], kuid sai esimeses mängus vigastada ning edasisel turniiril koondist aidata ei saanud.<ref> [https://sport.err.ee/1608327560/karli-alliku-jaoks-on-kodune-em-finaalturniir-loppenud Karli Alliku jaoks on kodune EM-finaalturniir lõppenud] err.ee</ref> [[Euroopa Liiga võrkpallis|Euroopa liigas]] on ta esindanud koondist aastatel [[2016. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2016]], [[2018. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2018]] ja [[2021. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2021]]. Samuti on ta esindanud koondist [[2017. aasta võrkpalli Maailmaliiga (mehed)|2017. aastal Maailmaliiga]] kolmandas tugevusgrupis ning [[2018. aasta võrkpalli Challenger Cup (mehed)|2018. aasta Challenger Cupil]].<ref> [https://sport.err.ee/602934/voidukas-vorkpallikoondis-saabub-teisipaeval-kodumaale Võidukas võrkpallikoondis saabub teisipäeval kodumaale] err arhiiv, ''19.06.2017''</ref><ref> [https://sport.err.ee/840696/vorkpallikoondis-alustab-challenger-cupi-portugali-vastu Võrkpallikoondis alustab Challenger Cupi Portugali vastu] err.ee, ''19.06.2018''</ref> *2016 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] Euroopa Liiga *2018 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] Euroopa Kuldliiga *2018 [[File:Bronze medal with cup.svg|16px]] Challenger Cup *2021 [[File:Bronze medal with cup.svg|16px]] Euroopa Kuldliiga ===Klubivõrkpall=== ====2015–2017 Selver Tallinn==== *2015/16 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] *2016/17 [[File:Simple silver cup.svg|16px]] [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] *2016/17 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]]<ref name="Selver"> [https://volleybox.net/selver-tallinn-t1824/players Selver Tallinn] volleybox.net</ref> ====2017–2018 SWD powervolleys Düren==== Hooajaks 2017/18 liitus Allik [[Saksamaa]] võrkpalliklubiga SWD powervolleys Düren.<ref> [https://sport.err.ee/600409/nurgarundaja-karli-allik-siirdub-mangima-saksamaale Nurgaründaja Karli Allik siirdub mängima Saksamaale] err.ee</ref> Klubi osales kohalikel meistri- ja karikavõistlustel ning CEV karikasarjas, kuid medalid jäid saamata.<ref> [https://volleybox.net/swd-powervolleys-duren-t1485/players SWD powervolleys Düren] volleybox.net</ref> ====2018 Bukaresti Steaua==== 2018/19 hooaja esimeseks pooleks sõlmis Allik [[Rumeenia]] tippklubiga Bukaresti Steaua pooleaastase lepingu.<ref> [https://sport.err.ee/859606/eesti-vorkpallikoondislane-liitus-rumeenia-tippklubiga Eesti võrkpallikoondislane liitus Rumeenia tippklubiga] err.ee</ref> Klubi osales kohalikel meistri- ja karikavõistlustel ning CEV Challenger karikasarjas.<ref> [https://volleybox.net/csa-steaua-bucureti-t2761/players CSA Steaua București] volleybox.net</ref> Allik ei soovinud klubiga lepingut pikendada ja lahkus klubist 2018 aasta lõpus.<ref> [https://vorkpall24.ee/karli-allik-lahkub-rumeeniast-ja-liitub-saaremaa-treeningutega/ Karli Allik lahkus Rumeeniast ja liitub Saaremaa treeningutega] vorkpall24.ee</ref> ====2019 Saaremaa Võrkpalliklubi==== Hooaja 2018/19 teiseks pooleks ei leidnud Allik välismaalt sobivat pakkumist ning liitus jaanuaris 2019 Eestis [[Saaremaa VK|Saaremaa Võrkpalliklubiga]].<ref> [https://sport.err.ee/900037/saaremaa-vk-ga-liitus-eesti-koondise-nurgarundaja Saaremaa VK-ga liitus Eesti koondise nurgaründaja] err.ee</ref> Rumeenias saadud seljavigastuse tõttu tegutses ta seal peamiselt libero positsioonil.<ref> [https://vorkpall24.ee/tallinna-selver-toob-kahekordse-eesti-meistri-meeskonda-tagasi/ Tallinna Selver toob kahekordse Eesti meistri meeskonda tagasi] vorkpall24.ee</ref> *2018/19 [[File:Silver medal with cup.svg|16px]] [[Balti liiga (võrkpall)|Credit24 Meistriliiga]] *2018/19 [[File:Bronze medal with cup.svg|16px]] [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]]<ref> [https://volleybox.net/saaremaa-vk-t5442/players Saaremaa VK] volleybox.net</ref> ====2019–2020 Selver Tallinn==== Hooajaks 2019/20 naasis Karli Allik [[VK Selver Tallinn|Selver Tallinn]]asse nurgaründaja positsioonile. <ref> [https://sport.err.ee/969510/tallinna-selver-toob-kahekordse-eesti-meistri-meeskonda-tagasi Tallinna Selver toob kahekordse Eesti meistri meeskonda tagasi] err.ee</ref> Hooaeg peatati kevadel [[koroonapandeemia]] tõttu.<ref name="Selver" /> ====2020–2021 Netzhoppers==== Hooajaks 2020/21 naasis [[Saksamaa]] võrkpalli kõrgliigasse liitudes klubiga Netzhoppers KW-Bestensee.<ref> [https://sport.err.ee/1106279/koondisest-unistav-karli-allik-naaseb-saksamaa-korgliigasse Koondisest unistav Karli Allik naaseb Saksamaa kõrgliigasse] err.ee</ref> Suurüllatajatena suudeti esmakordselt klubi ajaloos jõuda Saksamaa karikavõistlustel finaali.<ref> [https://volley.ee/nadal-piiri-taga-allikule-saksamaalt-finaalikoht-juhkamile-mvp-tiitel-kreek-saras-blokis/ Nädal piiri taga: Allikule Saksamaalt finaalikoht, Juhkamile MVP tiitel, Kreek säras blokis] volley.ee</ref> *2020/21 [[File:Simple silver cup.svg|16px]] Saksamaa karikavõistlused<ref> [https://volleybox.net/energiequelle-netzhoppers-kw-bestensee-t1679/players Energiequelle Netzhoppers KW-Bestensee] volleybox.net</ref> ====2021–... United Volleys Frankfurt==== Hooajaks 2021/22 vahetas Allik Saksamaa siseselt klubi ning liitus [[United Volleys Frankfurt]]iga.<ref> [https://sport.err.ee/1608245031/eesti-koondislane-vahetab-saksamaa-siseselt-klubi Eesti koondislane vahetab Saksamaa-siseselt klubi] err.ee</ref> Allik sai vigastada 2021 [[Eesti võrkpallikoondis|koondisega]] EM-il, käis põlveoperatsioonil ning oli pikal vigastuspausil.<ref> [https://vorkpall24.ee/saksamaal-polveoperatsioonile-minev-allik-ju-siis-oli-seda-koike-vaja/ Saksamaal põlveoperatsioonile minev Allik: ju siis oli seda kõike vaja] vorkpall24.ee</ref> *2021/22 [[File:Simple silver cup.svg|16px]] Saksamaa superkarikas<ref> [https://volleybox.net/united-volleys-frankfurt-t2528/players United Volleys Frankfurt] volleybox.net</ref> ===Rannavõrkpall=== U-18 vanusegrupis oli Karli Alliku paariliseks rannavõrkpallis Raul Kartsep. Koos osaleti 2013. aastal U-20 vanuseklassi rannavõrkpalli Euroopa meistrivõistlustel [[Leedu]]s, kus lõpetati 25. kohaga ning CEV juuniorite kontinentaalkarikasarja etapil.<ref> [https://en.volleyballworld.com/en/beachvolleyball/worldtour/2019/mpar2015/men/teams/894689-kalde-allik/karli_allik?id=143632 Karli Allik] volleyballworld.com</ref> 2015. aastal mängis Allik ühe rahvusvahelise turniiri [[Rivo Vesik]]uga, kellega poodiumile jõuda ei õnnestunud.<ref> [https://sport.err.ee/73027/vesik-mangib-enda-korraldataval-rahvusvahelisel-turniiril-asenduspaarilisega Vesik mängib enda korraldataval rahvusvahelisel turniiril asenduspaarilisega] err.ee</ref> 2015. aastal osales Allik koos paarilise [[Ragnar Kalde]]ga U-20 vanuseklassi rannavõrkpalli Euroopa meistrivõistlustel [[Küpros]]el, kus jäädi jagama 17. kohta. <ref> [https://sport.err.ee/75088/eesti-rannavorkpallipaar-lopetas-u-20-em-i-uheksanda-kohaga Eesti rannavõrkpallipaar lõpetas U-20 EM-i üheksanda kohaga] err.ee</ref> *2013 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] U-18 Eesti noorte karikasarja I etapp [[Võru]]s, paariline Raul Kartsep<ref> [https://sport.err.ee/36689/vorus-peeti-noorte-rannavorkpalli-karikasarja-esimene-etapp Võrus peeti noorte rannavõrkpalli karikasarja esimene etapp] err.ee</ref> *2019 [[File:Bronze medal with cup.svg|16px]] Eesti meistrivõistlused rannavõrkpallis [[Paide]]s, paariline [[Dimitri Korotkov]]<ref> [https://sport.err.ee/969738/rannavorkpalli-eesti-meistrid-on-petrov-povjakel-ja-hollas-soomets Rannavõrkpalli Eesti meistrid on Petrov – Povjakel ja Hollas – Soomets] err.ee</ref> *2020 [[File:Silver medal with cup.svg|16px]] Eesti rannavõrkpalli Grand Prix etapp [[Pärnu]]s, paariline [[Mart Tiisaar]]. Allik meeste turniiri MVP<ref> [https://sport.err.ee/1112229/rannavolle-gp-etapi-naiste-voit-jai-eestisse-meeste-esikoht-laks-taas-latti Rannavolle GP-etapi naiste võit jäi Eestisse, meeste esikoht läks taas Lätti] err.ee</ref> ==Tunnustus== *'''Hooaeg 2012/13''' Eesti parim rannavõrkpalli noortepaar, koos Raul Kartsepaga.<ref> [https://sport.err.ee/43922/aasta-parimad-vorkpallurid-on-kreek-ja-ennok-aasta-treener-tali Aasta parimad võrkpallurid on Kreek ja Ennok, aasta treener Tali] err.ee</ref> ==Välislingid== *[https://volleybox.net/karli-allik-p4162/clubs Karli Allik volleybox] *[https://volley.ee/koondis/saalivorkpall/mehed/a-koondis/oliver-orav/ Karli Allik volley.ee] ==Viited== <references/> {{JÄRJESTA:Allik, Karli}} [[Kategooria:Eesti võrkpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 1996]] 4jrgdhxh4sg3f4i3hdk89g7a5p4f26h Tallinna Ülikooli võrkpallinaiskond 0 630037 6168960 6110080 2022-07-28T05:25:13Z Angmar Brekker 94578 /* Tulemused */ wikitext text/x-wiki {|style="margin:5px; border:1px solid #3A75C4;" align=right cellpadding=2 cellspacing=2 width=250 |- align="center" bgcolor="#3A75C4" |colspan="2"|<font color="#FFFFFF">'''Tallinna Ülikooli võrkpallinaiskond'''</font> |- align="center" bgcolor="#eeeeee" |colspan="2"| |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Täisnimi''' || '''Tallinna Ülikool/Kikas''' |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Lühend''' || TLÜ |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Kodusaal''' || Tallinna Ülikooli spordihoone |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Peatreener''' || {{riigi ikoon|Eesti}}[[Sten Esna]] |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Abitreener''' || {{riigi ikoon|Eesti}}Laos Lukas |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Liigad 2021/22''' || [[Naiste Balti liiga (võrkpall)|Balti liiga]] |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Euroopas 2021/22''' || – |} '''Tallinna Ülikooli võrkpallinaiskond''' (ka ''Tallinna Ülikool/Kikas'', ''TLÜ/Kikas'') on [[Tallinn]]as asuv Eesti [[võrkpall]]inaiskond. Tegemist on [[Tallinna Ülikool]]i esindusnaiskonnaga, mis osaleb [[Eesti naiste meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlustel]] ja [[Naiste Balti liiga (võrkpall)|Balti liiga]]s. ==Ajalugu== {{col-begin|width=100%}} |- | '''Nimetused:''' {| class="wikitable" style="font-size:100%; !Aastad !Nimetus |- |align=left|1954–1959||TPI |- |align=left|1959–1992||TPedI |- |align=left|1991–2002||TPÜ |- |align=left|2002–2005||TPÜ/Cartini |- |align=left|2005–2011||TLÜ/Cartini |- |align=left|2011–2021||Tallinna Ülikool |- |align=left|2021–||Tallinna Ülikool/Kikas |} <br><br><br><br><br><br><br><br> | ===Peatreenerid läbi aastate=== {| class="wikitable" style="font-size:100%; !Karjäär !Peatreener |- |align=left|1953–1954||{{Riigi ikoon|Eesti}} Ilmar Lindpere |- |align=left|1954–1958||{{Riigi ikoon|Eesti}} Ivan Dratšov |- |align=left|1974–1975||{{Riigi ikoon|Eesti}} Mall Toodo |- |align=left|1975–1979||{{Riigi ikoon|Eesti}} Aino Huimerind |- |align=left|1991–2003||{{Riigi ikoon|Eesti}} Ellen Liik |- |align=left|2003–2006||{{Riigi ikoon|Eesti}} Anu Karavajeva |- |align=left|2020–||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Sten Esna]] |} ''*tabel vajab täiendamist. Kõik olemasolevad andmed ebsl-ist.'' |} ==Tulemused== ''*tulemused alates 1992/93 hooajast'' {| class="wikitable" style="font-size:85%; text-align:center" !Hooaeg ![[Eesti naiste meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] ![[Eesti naiste karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] ![[Naiste Balti liiga (võrkpall)|Balti liiga]] !Osalemine Eurosarjades |- |bgcolor=#efefef|1992–93 | bgcolor=gold| 1 | | – | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|1993–94 | bgcolor=#cc9966| 3 | | – | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|1994–95 | bgcolor=gold| 1 | | – | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|1995–96 | | bgcolor=gold| 1 | – | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|1996–97 | | | – | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|1997–98 | bgcolor=silver| 2 | | – | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|1998–99 | | | – | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|1999–2000 | bgcolor=silver| 2 | | – | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2000–01 | | | – | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2001–02 | | | – | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2002–03 | | | – | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2003–04 | bgcolor=gold| 1 | bgcolor=gold| 1 | – | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2004–05 | bgcolor=gold| 1 | poolfinaal | – | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2005–06 | bgcolor=gold| 1 | bgcolor=gold| 1 | – | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2006–07 | bgcolor=gold| 1 | bgcolor=silver| 2 | 4 | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2007–08 | 4 | veerandfinaal | – | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2008–09 | 4 | poolfinaal | – | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2009–10 | 4 | veerandfinaal | – | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2010–11 | 6 | veerandfinaal | – | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2011–12 | 6 | poolfinaal | 7 | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2012–13 | 6 | veerandfinaal | – | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2013–14 | 6 | bgcolor=silver| 2 | 10 | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2014–15 | 4 | poolfinaal | – | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2015–16 | bgcolor=#cc9966| 3 | poolfinaal | 7 | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2016–17 | 4 | poolfinaal | 11 | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2017–18 | bgcolor=#cc9966| 3 | bgcolor=silver| 2 | 5 | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2018–19 | 7 | poolfinaal | – | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2019–20 | ''peatatud'' | veerandfinaal | – | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2020–21 | 5 | veerandfinaal | – | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2021–22 | bgcolor=gold| 1 | eelring | 4 | align=left| – |- |} ==Vaata ka== *[[Tallinna Ülikool]] *[[Naiste Balti liiga (võrkpall)]] *[[Eesti naiste meistrivõistlused võrkpallis]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.tlu.ee/esindusvoistkonnad Tallinna Ülikooli esindusvõistkonnad] *[https://women.volleybox.net/tallinna-ulikool-t7047 Tallinna Ülikool] volleybox.net *[https://volley.ee/evf/voitjad-1925-2021/ Võtjad 1925–2021] volley.ee [[Kategooria:Tallinna spordiklubid]] [[Kategooria:Eesti võrkpalliklubid]] 4sweocxfgbazsiz2s3sulnsrhxqk8an 6168961 6168960 2022-07-28T05:27:33Z Angmar Brekker 94578 /* Tulemused */ wikitext text/x-wiki {|style="margin:5px; border:1px solid #3A75C4;" align=right cellpadding=2 cellspacing=2 width=250 |- align="center" bgcolor="#3A75C4" |colspan="2"|<font color="#FFFFFF">'''Tallinna Ülikooli võrkpallinaiskond'''</font> |- align="center" bgcolor="#eeeeee" |colspan="2"| |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Täisnimi''' || '''Tallinna Ülikool/Kikas''' |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Lühend''' || TLÜ |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Kodusaal''' || Tallinna Ülikooli spordihoone |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Peatreener''' || {{riigi ikoon|Eesti}}[[Sten Esna]] |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Abitreener''' || {{riigi ikoon|Eesti}}Laos Lukas |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Liigad 2021/22''' || [[Naiste Balti liiga (võrkpall)|Balti liiga]] |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Euroopas 2021/22''' || – |} '''Tallinna Ülikooli võrkpallinaiskond''' (ka ''Tallinna Ülikool/Kikas'', ''TLÜ/Kikas'') on [[Tallinn]]as asuv Eesti [[võrkpall]]inaiskond. Tegemist on [[Tallinna Ülikool]]i esindusnaiskonnaga, mis osaleb [[Eesti naiste meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlustel]] ja [[Naiste Balti liiga (võrkpall)|Balti liiga]]s. ==Ajalugu== {{col-begin|width=100%}} |- | '''Nimetused:''' {| class="wikitable" style="font-size:100%; !Aastad !Nimetus |- |align=left|1954–1959||TPI |- |align=left|1959–1992||TPedI |- |align=left|1991–2002||TPÜ |- |align=left|2002–2005||TPÜ/Cartini |- |align=left|2005–2011||TLÜ/Cartini |- |align=left|2011–2021||Tallinna Ülikool |- |align=left|2021–||Tallinna Ülikool/Kikas |} <br><br><br><br><br><br><br><br> | ===Peatreenerid läbi aastate=== {| class="wikitable" style="font-size:100%; !Karjäär !Peatreener |- |align=left|1953–1954||{{Riigi ikoon|Eesti}} Ilmar Lindpere |- |align=left|1954–1958||{{Riigi ikoon|Eesti}} Ivan Dratšov |- |align=left|1974–1975||{{Riigi ikoon|Eesti}} Mall Toodo |- |align=left|1975–1979||{{Riigi ikoon|Eesti}} Aino Huimerind |- |align=left|1991–2003||{{Riigi ikoon|Eesti}} Ellen Liik |- |align=left|2003–2006||{{Riigi ikoon|Eesti}} Anu Karavajeva |- |align=left|2020–||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Sten Esna]] |} ''*tabel vajab täiendamist. Kõik olemasolevad andmed ebsl-ist.'' |} ==Tulemused== ''*tulemused alates 1992/93 hooajast'' {| class="wikitable" style="font-size:85%; text-align:center" !Hooaeg ![[Eesti naiste meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] ![[Eesti naiste karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] ![[Naiste Balti liiga (võrkpall)|Balti liiga]] !Osalemine Eurosarjades |- |bgcolor=#efefef|1992–93 | bgcolor=gold| 1 | | – | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|1993–94 | bgcolor=#cc9966| 3 | | – | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|1994–95 | bgcolor=gold| 1 | | – | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|1995–96 | | bgcolor=gold| 1 | – | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|1996–97 | | | – | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|1997–98 | bgcolor=silver| 2 | | – | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|1998–99 | | | – | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|1999–2000 | bgcolor=silver| 2 | | – | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2000–01 | | | – | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2001–02 | | | – | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2002–03 | | | – | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2003–04 | bgcolor=gold| 1 | bgcolor=gold| 1 | – | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2004–05 | bgcolor=gold| 1 | poolfinaal | – | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2005–06 | bgcolor=gold| 1 | bgcolor=gold| 1 | – | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2006–07 | bgcolor=gold| 1 | bgcolor=silver| 2 | 4 | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2007–08 | 4 | veerandfinaal | – | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2008–09 | 4 | poolfinaal | – | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2009–10 | 4 | veerandfinaal | – | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2010–11 | 6 | veerandfinaal | – | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2011–12 | 6 | poolfinaal | 7 | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2012–13 | 6 | veerandfinaal | – | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2013–14 | 6 | veerandfinaal | 10 | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2014–15 | 4 | poolfinaal | – | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2015–16 | bgcolor=#cc9966| 3 | poolfinaal | 7 | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2016–17 | 4 | poolfinaal | 11 | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2017–18 | bgcolor=#cc9966| 3 | bgcolor=silver| 2 | 5 | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2018–19 | 7 | poolfinaal | – | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2019–20 | ''peatatud'' | veerandfinaal | – | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2020–21 | 5 | veerandfinaal | – | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2021–22 | bgcolor=gold| 1 | eelring | 4 | align=left| – |- |} ==Vaata ka== *[[Tallinna Ülikool]] *[[Naiste Balti liiga (võrkpall)]] *[[Eesti naiste meistrivõistlused võrkpallis]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.tlu.ee/esindusvoistkonnad Tallinna Ülikooli esindusvõistkonnad] *[https://women.volleybox.net/tallinna-ulikool-t7047 Tallinna Ülikool] volleybox.net *[https://volley.ee/evf/voitjad-1925-2021/ Võtjad 1925–2021] volley.ee [[Kategooria:Tallinna spordiklubid]] [[Kategooria:Eesti võrkpalliklubid]] 98s2qc7epusjxf3w4b97pnl0nweereq Ahvirõuged 0 630052 6168949 6166762 2022-07-28T03:53:27Z 85.253.114.74 /* Vaata ka */ wikitext text/x-wiki [[Fail:MonkeyPoxCDC3.png|pisi|Ahvirõuged lapsel]] [[Fail:Monkeypox Virion (colorized) - CDC.png|pisi|Ahvirõugete [[Viirusosake|viirusosakesed]] [[Elektronmikroskoop|elektronmikroskoobi]] all 2003. aasta proovist: vasemal on küpsed virioonid.]] [[Fail:Monkeypox By Country.svg|pisi|Ahvirõugete levik 2022. aasta juunis]] '''Ahvirõuged''' on loomade viirusnakkushaigus, mis võib kanduda inimesele. Seda põhjustab ahvirõugete viirus ''Orthopoxvirus simiae'', mis levib [[piisknakkus]]ena.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/nakkushaigused-a-u/ahvirouged Ahvirõuged] Terviseameti infoleht. Vaadatud 04.06.2022.</ref> Ahvirõugete viirus kuulub ''poxviridae'' ehk [[poksviirused|poksviiruste]] sugukonda, [[Ortopoksviirused|ortopoksviiruste]] perekonda koos [[Rõuged|rõugete]], [[Lehmarõuged|lehmarõugete]] ja [[Vaktsiinia viirus|vaktsiiniaga]].<ref name="Rohde Conversation 2022">{{cite web|last=Rohde|first=Rodney E.|url=https://www.sciencealert.com/a-microbiologists-explains-what-you-need-to-know-about-monkeypox|title=Everything You Need to Know About Monkeypox, And Why It's Not a Cause For Fear|website=ScienceAlert|date=2022-05-18|access-date=2022-05-23|last2=Conversation|first2=The}}</ref> Selle endeemiline piirkond on [[Lääne-Aafrika|Lääne]]- ja [[Kesk-Aafrika]] troopilistes vihmametsades, kuid haigestunuid on leitud ka näiteks [[Euroopa]]st ja alates 2003. aastast [[Ameerika Ühendriigid|USA]]-st. Haiguse nimetus on tulnud sellest, et 1958. aastal toimus uuringu tarvis peetud ahvide kolooniates kaks [[Rõuged|rõugetetaolise]] tõve puhangut.<ref name="Palgi 2022">{{cite web|last=Palgi|first=Greete|url=https://www.delfi.ee/a/120008227|title=Ahvirõuged jõudsid Euroopasse. Eestis ühtegi tuvastatud juhtu pole|website=Delfi|date=2022-05-19|access-date=2022-05-19|language=et}}</ref><ref name="Rohde Conversation 2022" /> Haiguse peamised levitajad on aga [[närilised]].<ref name="Rudi 2022">{{cite web|last=Rudi|first=Hanneli|url=https://www.err.ee/1608606268/eesti-terviseekspertide-hinnangul-ahvirouged-pandeemiaks-ei-kujune|title=Eesti terviseekspertide hinnangul ahvirõuged pandeemiaks ei kujune|website=ERR|date=2022-05-23|access-date=2022-05-25|language=et}}</ref> == Nakatumine == Peremeesloomade hulka kuuluvad mitmed närilised ja ahvid. Inimene võib haigestuda nakatunud loomaga kokku puutudes, näiteks hammustuste ning naha ja limaskesta vigastuste kaudu, samuti haige looma liha süües. Haigus võib levida ka inimeselt inimesele: lisaks vigastatud naha ja limaskesta kaudu organismi sattumisele ka piisknakkusena, kuid nakatumine eeldab pikemaajalist tihedat kontakti, näiteks [[Suguühe|seksuaalvahekorda]].<ref name="Palgi 2022" /><ref name="ERR 2022">{{cite web|url=https://www.err.ee/1608602872/hispaanias-tuvastati-seitsmel-patsiendil-ahvirouged|title=Hispaanias tuvastati seitsmel patsiendil ahvirõuged|website=ERR|date=2022-05-19|access-date=2022-05-19|language=et}}</ref> Nakatumine võib toimuda üsasiseselt või sünnitusel. Haigus levib riigist riiki peamiselt [[turism]]i ja loomade transpordiga.<ref name="Rohde Conversation 2022" /> == Haiguse sümptomid ja kulg == [[Sümptom|Haigustunnused]] ilmnevad nakatunul 1–3 nädalat pärast nakatumist (peiteperiood on tavaliselt 6–13 päeva, kuid võib kesta kuni 21 päeva). Haigus kestab ligi kaks nädalat.<ref name="Harrik 2022">{{cite web|last=Harrik|first=Airika|url=https://novaator.err.ee/1608603706/ahvirougete-puhangu-pohjused-jaavad-veel-selgusetuks|title=Ahvirõugete puhangu põhjused jäävad veel selgusetuks|website=ERR|date=2022-05-20|access-date=2022-05-21|language=et}}</ref> Sümptomid sarnanevad tavaliste rõugete omadega, aga on leebemad. Esimeses etapis võivad tekkida palavik, pea- ja seljavalu, lihasevalu, külmavärinad, [[Lümfisõlm|lümfisõlmede]] [[turse]], väsimus. [[Lööve]], mis tekib 1–10 päeva pärast nakatumist, teeb läbi mitu arenguetappi: maakulid (laigud) -> paapulid (kergelt kõrgenenud sõlmekesed) -> vesiikulid (selge vedelikuga täidetud põiekesed) -> pustulid (kollase vedelikuga täidetud mädapõiekesed). Kõigepealt tekib villiline lööve näole, hiljem muudele kehaosadele, kaasa arvatud suguelunditele – algul meenutab lööve [[Süüfilis|süüfilist]] või rõugeid, hiljem kattub koorikuga, mis pärast eemaldub ja siis pole inimene enam teistele [[Nakkusoht|nakkusohtlik]].<ref name="ERR 2022" /> Suurem osa nakatunuist paraneb mõne nädalaga. Rasked juhtumid esinevad sagedamini lastel. Surmaga lõpeb haigus selle ühe vormi korral kuni 10 protsendil [[Laps|lastel]] ja [[Noor täiskasvanu|noortel täiskasvanutel]], samuti [[Immuunpuudulikkus|immuunsusprobleemidega]] haigetel.<ref name="Palgi 2022" /><ref name="Harrik 2022" /><ref name="Rohde Conversation 2022" /> ===2022. aasta haiguspuhang=== [[Fail:Stages of monkeypox lesion development.jpg|pisi|Ahvirõuged Suurbritannias 2022. aastal]] 2022. aasta 22. mai seisuga oli maailmas registreeritud inimestel 120 ahvirõugete haigusjuhtu.<ref name=:120 /><sup style="font-variant:small-caps;">&#91;[[:en:2022 monkeypox outbreak|en]]&#93;</sup> 2022. aastal levima hakanud haiguse vorm on tõenäoliselt leebe, millega kaasnev suremus on alla ühe protsendi.<ref name="Rohde Conversation 2022" /> Sama aasta juuni lõpuks oli haigusesse nakatunud üle 4000 inimese ja [[Genoom|genoomi]] uuringutest ilmnes, et tõbi on viimastel aastatel kiiresti [[Mutatsioon|muteerunud]], tõenäoliselt kiirenes viiruse arenemine 2017. aastal.<ref name="ERR 20222">{{cite web|url=https://novaator.err.ee/1608640990/ahvirougete-viirusel-tekkis-viimastel-aastatel-ligi-50-mutatsiooni|title=Ahvirõugete viirusel tekkis viimastel aastatel ligi 50 mutatsiooni|website=ERR|date=2022-06-27|access-date=2022-06-28|language=et}}</ref> Eesti esimene ahvirõugete juhtum tuvastati 28. juunil 2022.<ref>[https://www.err.ee/1608642487/eestis-tuvastati-esimene-ahvirougete-juhtum "Eestis tuvastati esimene ahvirõugete juhtum"] ERR, 28. juuni 2022</ref> == Ennetus ja ravi == Haiguse kulg on reeglina kerge, haigus on tavaliselt iseparanev.<ref name="Palgi 2022" /> Ahvirõugete vastu peaks kaitsma tavaline [[rõugevaktsiin]], rõugete vastu vaktsineerimine kaitseb umbes 85 protsendil ahvirõugete vastu; vaktsiini saab manustada ka juba nakkusega kokku puutunud inimesele, et vältida tema haigestumist.<ref name="Rudi 2022" /><ref name="Harrik 2022" /> Ahvirõugeid ravitakse antiviraalse ravimi tekovirimaadiga, mis on näidustatud täiskasvanutel ja lastel kehakaaluga vähemalt 13 kg järgmiste viirushaiguste raviks: * rõuged * ahvirõuged * lehmarõuged Toimeainena tekovirimaati sisaldav ravim Tecovirimat SIGA on näidustatud ka [[Vaktsiinia viirus|vaktsiiniaviiruste]] replikatsioonist põhjustatud tüsistuste raviks.<ref>{{Netiviide|url=https://www.ema.europa.eu/en/documents/product-information/tecovirimat-siga-epar-product-information_et.pdf|pealkiri=RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE|väljaanne=Euroopa Ravimiamet}}</ref> (Eestis seda ravimit ei turustata.) Ahvirõugete ravi keskendub peamiselt [[Sümptom|sümptomite]] leevendamisele.<ref name="Rohde Conversation 2022" /> MVA-BM-vaktsiini, millega vaktsineeritakse rõugete ja ahvirõugete vastu, turustatakse nimega Imvanex<ref>[https://docplayer.ee/222893815-I-lisa-ravimi-omaduste-kokkuv%C3%B5te.html Ravimi omaduste kokkuvõte – Imvanex]. Vaadatud 04.06.2022.</ref> (Euroopa Liidus), Imvamune (Kanadas) ja Jynneos (USA-s).<ref>[https://www.err.ee/1608614131/euroopa-liit-plaanib-uhiselt-ahvirougete-vastu-ravimeid-ja-vaktsiine-osta Euroopa Liit plaanib ühiselt ahvirõugete vastu ravimeid ja vaktsiine osta] ERR Uudised, 30.05.2022.</ref> == Ajalugu == Esimest korda avastati haigus loomadel, täpsemalt ahvidel 1958. aastal.<ref name="Palgi 2022" /> Inimesel tuvastati see esimest korda 1970. aastal, ühel [[Kongo Demokraatlik Vabariik|Kongo]] lapsel. USA-s tuvastati see esimest korda 2003. aastal seoses [[Ghana]]st toodud loomadega.<ref name="Rohde Conversation 2022" /> Juuli lõpus 2022 kuulutas [[Maailma Terviseorganisatsioon]] (WHO) ahvirõugetega seoses välja hädaolukorra, nimetades nakatumisriski üleilmselt mõõdukaks ja Euroopas kõrgeks – registreeritud oli 16 000 nakatumist 75 riigis, surnud viis inimest.<ref name="ERR 20223">{{cite web|url=https://www.err.ee/1608665509/who-kuulutas-ahvirougete-tottu-valja-hadaolukorra|title=WHO kuulutas ahvirõugete tõttu välja hädaolukorra|website=ERR|date=23 July 2022|access-date=24 July 2022|language=et}}</ref> ==Vaata ka== [[Anaalseks|Perse panemine]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=:120>{{cite web|url=https://news.sky.com/story/monkeypox-significant-rise-in-uk-cases-expected-in-next-week-says-expert-as-some-clinics-stop-walk-ins-12618092 |title=Monkeypox: UK faces 'significant rise' in cases - as more infections found in Europe and US |trans-title= |publisher=Sky News |date=2022-05-22 |access-date=2022-05-22 |website=sky.com|language=en |author=David Mercer |quote=A total of 120 confirmed or suspected cases have been reported - including 20 in the UK - as a top doctor tells Sky News she expects "really significant numbers over the next two or three weeks".}}</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina|Monkeypox}} * David Mercer. [https://news.sky.com/story/monkeypox-significant-rise-in-uk-cases-expected-in-next-week-says-expert-as-some-clinics-stop-walk-ins-12618092 Monkeypox outbreak in Spain linked to sauna - as UK faces 'significant rise' in cases]. ''[[Sky News]]'', 22. mai 2022 [[Kategooria:Nakkushaigused]] cqri74fo83e5ilvc7to3ue0juughvv6 6168950 6168949 2022-07-28T03:53:44Z 85.253.114.74 /* Vaata ka */ wikitext text/x-wiki [[Fail:MonkeyPoxCDC3.png|pisi|Ahvirõuged lapsel]] [[Fail:Monkeypox Virion (colorized) - CDC.png|pisi|Ahvirõugete [[Viirusosake|viirusosakesed]] [[Elektronmikroskoop|elektronmikroskoobi]] all 2003. aasta proovist: vasemal on küpsed virioonid.]] [[Fail:Monkeypox By Country.svg|pisi|Ahvirõugete levik 2022. aasta juunis]] '''Ahvirõuged''' on loomade viirusnakkushaigus, mis võib kanduda inimesele. Seda põhjustab ahvirõugete viirus ''Orthopoxvirus simiae'', mis levib [[piisknakkus]]ena.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/nakkushaigused-a-u/ahvirouged Ahvirõuged] Terviseameti infoleht. Vaadatud 04.06.2022.</ref> Ahvirõugete viirus kuulub ''poxviridae'' ehk [[poksviirused|poksviiruste]] sugukonda, [[Ortopoksviirused|ortopoksviiruste]] perekonda koos [[Rõuged|rõugete]], [[Lehmarõuged|lehmarõugete]] ja [[Vaktsiinia viirus|vaktsiiniaga]].<ref name="Rohde Conversation 2022">{{cite web|last=Rohde|first=Rodney E.|url=https://www.sciencealert.com/a-microbiologists-explains-what-you-need-to-know-about-monkeypox|title=Everything You Need to Know About Monkeypox, And Why It's Not a Cause For Fear|website=ScienceAlert|date=2022-05-18|access-date=2022-05-23|last2=Conversation|first2=The}}</ref> Selle endeemiline piirkond on [[Lääne-Aafrika|Lääne]]- ja [[Kesk-Aafrika]] troopilistes vihmametsades, kuid haigestunuid on leitud ka näiteks [[Euroopa]]st ja alates 2003. aastast [[Ameerika Ühendriigid|USA]]-st. Haiguse nimetus on tulnud sellest, et 1958. aastal toimus uuringu tarvis peetud ahvide kolooniates kaks [[Rõuged|rõugetetaolise]] tõve puhangut.<ref name="Palgi 2022">{{cite web|last=Palgi|first=Greete|url=https://www.delfi.ee/a/120008227|title=Ahvirõuged jõudsid Euroopasse. Eestis ühtegi tuvastatud juhtu pole|website=Delfi|date=2022-05-19|access-date=2022-05-19|language=et}}</ref><ref name="Rohde Conversation 2022" /> Haiguse peamised levitajad on aga [[närilised]].<ref name="Rudi 2022">{{cite web|last=Rudi|first=Hanneli|url=https://www.err.ee/1608606268/eesti-terviseekspertide-hinnangul-ahvirouged-pandeemiaks-ei-kujune|title=Eesti terviseekspertide hinnangul ahvirõuged pandeemiaks ei kujune|website=ERR|date=2022-05-23|access-date=2022-05-25|language=et}}</ref> == Nakatumine == Peremeesloomade hulka kuuluvad mitmed närilised ja ahvid. Inimene võib haigestuda nakatunud loomaga kokku puutudes, näiteks hammustuste ning naha ja limaskesta vigastuste kaudu, samuti haige looma liha süües. Haigus võib levida ka inimeselt inimesele: lisaks vigastatud naha ja limaskesta kaudu organismi sattumisele ka piisknakkusena, kuid nakatumine eeldab pikemaajalist tihedat kontakti, näiteks [[Suguühe|seksuaalvahekorda]].<ref name="Palgi 2022" /><ref name="ERR 2022">{{cite web|url=https://www.err.ee/1608602872/hispaanias-tuvastati-seitsmel-patsiendil-ahvirouged|title=Hispaanias tuvastati seitsmel patsiendil ahvirõuged|website=ERR|date=2022-05-19|access-date=2022-05-19|language=et}}</ref> Nakatumine võib toimuda üsasiseselt või sünnitusel. Haigus levib riigist riiki peamiselt [[turism]]i ja loomade transpordiga.<ref name="Rohde Conversation 2022" /> == Haiguse sümptomid ja kulg == [[Sümptom|Haigustunnused]] ilmnevad nakatunul 1–3 nädalat pärast nakatumist (peiteperiood on tavaliselt 6–13 päeva, kuid võib kesta kuni 21 päeva). Haigus kestab ligi kaks nädalat.<ref name="Harrik 2022">{{cite web|last=Harrik|first=Airika|url=https://novaator.err.ee/1608603706/ahvirougete-puhangu-pohjused-jaavad-veel-selgusetuks|title=Ahvirõugete puhangu põhjused jäävad veel selgusetuks|website=ERR|date=2022-05-20|access-date=2022-05-21|language=et}}</ref> Sümptomid sarnanevad tavaliste rõugete omadega, aga on leebemad. Esimeses etapis võivad tekkida palavik, pea- ja seljavalu, lihasevalu, külmavärinad, [[Lümfisõlm|lümfisõlmede]] [[turse]], väsimus. [[Lööve]], mis tekib 1–10 päeva pärast nakatumist, teeb läbi mitu arenguetappi: maakulid (laigud) -> paapulid (kergelt kõrgenenud sõlmekesed) -> vesiikulid (selge vedelikuga täidetud põiekesed) -> pustulid (kollase vedelikuga täidetud mädapõiekesed). Kõigepealt tekib villiline lööve näole, hiljem muudele kehaosadele, kaasa arvatud suguelunditele – algul meenutab lööve [[Süüfilis|süüfilist]] või rõugeid, hiljem kattub koorikuga, mis pärast eemaldub ja siis pole inimene enam teistele [[Nakkusoht|nakkusohtlik]].<ref name="ERR 2022" /> Suurem osa nakatunuist paraneb mõne nädalaga. Rasked juhtumid esinevad sagedamini lastel. Surmaga lõpeb haigus selle ühe vormi korral kuni 10 protsendil [[Laps|lastel]] ja [[Noor täiskasvanu|noortel täiskasvanutel]], samuti [[Immuunpuudulikkus|immuunsusprobleemidega]] haigetel.<ref name="Palgi 2022" /><ref name="Harrik 2022" /><ref name="Rohde Conversation 2022" /> ===2022. aasta haiguspuhang=== [[Fail:Stages of monkeypox lesion development.jpg|pisi|Ahvirõuged Suurbritannias 2022. aastal]] 2022. aasta 22. mai seisuga oli maailmas registreeritud inimestel 120 ahvirõugete haigusjuhtu.<ref name=:120 /><sup style="font-variant:small-caps;">&#91;[[:en:2022 monkeypox outbreak|en]]&#93;</sup> 2022. aastal levima hakanud haiguse vorm on tõenäoliselt leebe, millega kaasnev suremus on alla ühe protsendi.<ref name="Rohde Conversation 2022" /> Sama aasta juuni lõpuks oli haigusesse nakatunud üle 4000 inimese ja [[Genoom|genoomi]] uuringutest ilmnes, et tõbi on viimastel aastatel kiiresti [[Mutatsioon|muteerunud]], tõenäoliselt kiirenes viiruse arenemine 2017. aastal.<ref name="ERR 20222">{{cite web|url=https://novaator.err.ee/1608640990/ahvirougete-viirusel-tekkis-viimastel-aastatel-ligi-50-mutatsiooni|title=Ahvirõugete viirusel tekkis viimastel aastatel ligi 50 mutatsiooni|website=ERR|date=2022-06-27|access-date=2022-06-28|language=et}}</ref> Eesti esimene ahvirõugete juhtum tuvastati 28. juunil 2022.<ref>[https://www.err.ee/1608642487/eestis-tuvastati-esimene-ahvirougete-juhtum "Eestis tuvastati esimene ahvirõugete juhtum"] ERR, 28. juuni 2022</ref> == Ennetus ja ravi == Haiguse kulg on reeglina kerge, haigus on tavaliselt iseparanev.<ref name="Palgi 2022" /> Ahvirõugete vastu peaks kaitsma tavaline [[rõugevaktsiin]], rõugete vastu vaktsineerimine kaitseb umbes 85 protsendil ahvirõugete vastu; vaktsiini saab manustada ka juba nakkusega kokku puutunud inimesele, et vältida tema haigestumist.<ref name="Rudi 2022" /><ref name="Harrik 2022" /> Ahvirõugeid ravitakse antiviraalse ravimi tekovirimaadiga, mis on näidustatud täiskasvanutel ja lastel kehakaaluga vähemalt 13 kg järgmiste viirushaiguste raviks: * rõuged * ahvirõuged * lehmarõuged Toimeainena tekovirimaati sisaldav ravim Tecovirimat SIGA on näidustatud ka [[Vaktsiinia viirus|vaktsiiniaviiruste]] replikatsioonist põhjustatud tüsistuste raviks.<ref>{{Netiviide|url=https://www.ema.europa.eu/en/documents/product-information/tecovirimat-siga-epar-product-information_et.pdf|pealkiri=RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE|väljaanne=Euroopa Ravimiamet}}</ref> (Eestis seda ravimit ei turustata.) Ahvirõugete ravi keskendub peamiselt [[Sümptom|sümptomite]] leevendamisele.<ref name="Rohde Conversation 2022" /> MVA-BM-vaktsiini, millega vaktsineeritakse rõugete ja ahvirõugete vastu, turustatakse nimega Imvanex<ref>[https://docplayer.ee/222893815-I-lisa-ravimi-omaduste-kokkuv%C3%B5te.html Ravimi omaduste kokkuvõte – Imvanex]. Vaadatud 04.06.2022.</ref> (Euroopa Liidus), Imvamune (Kanadas) ja Jynneos (USA-s).<ref>[https://www.err.ee/1608614131/euroopa-liit-plaanib-uhiselt-ahvirougete-vastu-ravimeid-ja-vaktsiine-osta Euroopa Liit plaanib ühiselt ahvirõugete vastu ravimeid ja vaktsiine osta] ERR Uudised, 30.05.2022.</ref> == Ajalugu == Esimest korda avastati haigus loomadel, täpsemalt ahvidel 1958. aastal.<ref name="Palgi 2022" /> Inimesel tuvastati see esimest korda 1970. aastal, ühel [[Kongo Demokraatlik Vabariik|Kongo]] lapsel. USA-s tuvastati see esimest korda 2003. aastal seoses [[Ghana]]st toodud loomadega.<ref name="Rohde Conversation 2022" /> Juuli lõpus 2022 kuulutas [[Maailma Terviseorganisatsioon]] (WHO) ahvirõugetega seoses välja hädaolukorra, nimetades nakatumisriski üleilmselt mõõdukaks ja Euroopas kõrgeks – registreeritud oli 16 000 nakatumist 75 riigis, surnud viis inimest.<ref name="ERR 20223">{{cite web|url=https://www.err.ee/1608665509/who-kuulutas-ahvirougete-tottu-valja-hadaolukorra|title=WHO kuulutas ahvirõugete tõttu välja hädaolukorra|website=ERR|date=23 July 2022|access-date=24 July 2022|language=et}}</ref> ==Vaata ka== * [[Anaalseks|Perse panemine]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=:120>{{cite web|url=https://news.sky.com/story/monkeypox-significant-rise-in-uk-cases-expected-in-next-week-says-expert-as-some-clinics-stop-walk-ins-12618092 |title=Monkeypox: UK faces 'significant rise' in cases - as more infections found in Europe and US |trans-title= |publisher=Sky News |date=2022-05-22 |access-date=2022-05-22 |website=sky.com|language=en |author=David Mercer |quote=A total of 120 confirmed or suspected cases have been reported - including 20 in the UK - as a top doctor tells Sky News she expects "really significant numbers over the next two or three weeks".}}</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina|Monkeypox}} * David Mercer. [https://news.sky.com/story/monkeypox-significant-rise-in-uk-cases-expected-in-next-week-says-expert-as-some-clinics-stop-walk-ins-12618092 Monkeypox outbreak in Spain linked to sauna - as UK faces 'significant rise' in cases]. ''[[Sky News]]'', 22. mai 2022 [[Kategooria:Nakkushaigused]] pca0x3zk67llv5p15oj99plcgcvdgee 6168981 6168950 2022-07-28T07:07:45Z Andres 5 /* Vaata ka */ wikitext text/x-wiki [[Fail:MonkeyPoxCDC3.png|pisi|Ahvirõuged lapsel]] [[Fail:Monkeypox Virion (colorized) - CDC.png|pisi|Ahvirõugete [[Viirusosake|viirusosakesed]] [[Elektronmikroskoop|elektronmikroskoobi]] all 2003. aasta proovist: vasemal on küpsed virioonid.]] [[Fail:Monkeypox By Country.svg|pisi|Ahvirõugete levik 2022. aasta juunis]] '''Ahvirõuged''' on loomade viirusnakkushaigus, mis võib kanduda inimesele. Seda põhjustab ahvirõugete viirus ''Orthopoxvirus simiae'', mis levib [[piisknakkus]]ena.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/nakkushaigused-a-u/ahvirouged Ahvirõuged] Terviseameti infoleht. Vaadatud 04.06.2022.</ref> Ahvirõugete viirus kuulub ''poxviridae'' ehk [[poksviirused|poksviiruste]] sugukonda, [[Ortopoksviirused|ortopoksviiruste]] perekonda koos [[Rõuged|rõugete]], [[Lehmarõuged|lehmarõugete]] ja [[Vaktsiinia viirus|vaktsiiniaga]].<ref name="Rohde Conversation 2022">{{cite web|last=Rohde|first=Rodney E.|url=https://www.sciencealert.com/a-microbiologists-explains-what-you-need-to-know-about-monkeypox|title=Everything You Need to Know About Monkeypox, And Why It's Not a Cause For Fear|website=ScienceAlert|date=2022-05-18|access-date=2022-05-23|last2=Conversation|first2=The}}</ref> Selle endeemiline piirkond on [[Lääne-Aafrika|Lääne]]- ja [[Kesk-Aafrika]] troopilistes vihmametsades, kuid haigestunuid on leitud ka näiteks [[Euroopa]]st ja alates 2003. aastast [[Ameerika Ühendriigid|USA]]-st. Haiguse nimetus on tulnud sellest, et 1958. aastal toimus uuringu tarvis peetud ahvide kolooniates kaks [[Rõuged|rõugetetaolise]] tõve puhangut.<ref name="Palgi 2022">{{cite web|last=Palgi|first=Greete|url=https://www.delfi.ee/a/120008227|title=Ahvirõuged jõudsid Euroopasse. Eestis ühtegi tuvastatud juhtu pole|website=Delfi|date=2022-05-19|access-date=2022-05-19|language=et}}</ref><ref name="Rohde Conversation 2022" /> Haiguse peamised levitajad on aga [[närilised]].<ref name="Rudi 2022">{{cite web|last=Rudi|first=Hanneli|url=https://www.err.ee/1608606268/eesti-terviseekspertide-hinnangul-ahvirouged-pandeemiaks-ei-kujune|title=Eesti terviseekspertide hinnangul ahvirõuged pandeemiaks ei kujune|website=ERR|date=2022-05-23|access-date=2022-05-25|language=et}}</ref> == Nakatumine == Peremeesloomade hulka kuuluvad mitmed närilised ja ahvid. Inimene võib haigestuda nakatunud loomaga kokku puutudes, näiteks hammustuste ning naha ja limaskesta vigastuste kaudu, samuti haige looma liha süües. Haigus võib levida ka inimeselt inimesele: lisaks vigastatud naha ja limaskesta kaudu organismi sattumisele ka piisknakkusena, kuid nakatumine eeldab pikemaajalist tihedat kontakti, näiteks [[Suguühe|seksuaalvahekorda]].<ref name="Palgi 2022" /><ref name="ERR 2022">{{cite web|url=https://www.err.ee/1608602872/hispaanias-tuvastati-seitsmel-patsiendil-ahvirouged|title=Hispaanias tuvastati seitsmel patsiendil ahvirõuged|website=ERR|date=2022-05-19|access-date=2022-05-19|language=et}}</ref> Nakatumine võib toimuda üsasiseselt või sünnitusel. Haigus levib riigist riiki peamiselt [[turism]]i ja loomade transpordiga.<ref name="Rohde Conversation 2022" /> == Haiguse sümptomid ja kulg == [[Sümptom|Haigustunnused]] ilmnevad nakatunul 1–3 nädalat pärast nakatumist (peiteperiood on tavaliselt 6–13 päeva, kuid võib kesta kuni 21 päeva). Haigus kestab ligi kaks nädalat.<ref name="Harrik 2022">{{cite web|last=Harrik|first=Airika|url=https://novaator.err.ee/1608603706/ahvirougete-puhangu-pohjused-jaavad-veel-selgusetuks|title=Ahvirõugete puhangu põhjused jäävad veel selgusetuks|website=ERR|date=2022-05-20|access-date=2022-05-21|language=et}}</ref> Sümptomid sarnanevad tavaliste rõugete omadega, aga on leebemad. Esimeses etapis võivad tekkida palavik, pea- ja seljavalu, lihasevalu, külmavärinad, [[Lümfisõlm|lümfisõlmede]] [[turse]], väsimus. [[Lööve]], mis tekib 1–10 päeva pärast nakatumist, teeb läbi mitu arenguetappi: maakulid (laigud) -> paapulid (kergelt kõrgenenud sõlmekesed) -> vesiikulid (selge vedelikuga täidetud põiekesed) -> pustulid (kollase vedelikuga täidetud mädapõiekesed). Kõigepealt tekib villiline lööve näole, hiljem muudele kehaosadele, kaasa arvatud suguelunditele – algul meenutab lööve [[Süüfilis|süüfilist]] või rõugeid, hiljem kattub koorikuga, mis pärast eemaldub ja siis pole inimene enam teistele [[Nakkusoht|nakkusohtlik]].<ref name="ERR 2022" /> Suurem osa nakatunuist paraneb mõne nädalaga. Rasked juhtumid esinevad sagedamini lastel. Surmaga lõpeb haigus selle ühe vormi korral kuni 10 protsendil [[Laps|lastel]] ja [[Noor täiskasvanu|noortel täiskasvanutel]], samuti [[Immuunpuudulikkus|immuunsusprobleemidega]] haigetel.<ref name="Palgi 2022" /><ref name="Harrik 2022" /><ref name="Rohde Conversation 2022" /> ===2022. aasta haiguspuhang=== [[Fail:Stages of monkeypox lesion development.jpg|pisi|Ahvirõuged Suurbritannias 2022. aastal]] 2022. aasta 22. mai seisuga oli maailmas registreeritud inimestel 120 ahvirõugete haigusjuhtu.<ref name=:120 /><sup style="font-variant:small-caps;">&#91;[[:en:2022 monkeypox outbreak|en]]&#93;</sup> 2022. aastal levima hakanud haiguse vorm on tõenäoliselt leebe, millega kaasnev suremus on alla ühe protsendi.<ref name="Rohde Conversation 2022" /> Sama aasta juuni lõpuks oli haigusesse nakatunud üle 4000 inimese ja [[Genoom|genoomi]] uuringutest ilmnes, et tõbi on viimastel aastatel kiiresti [[Mutatsioon|muteerunud]], tõenäoliselt kiirenes viiruse arenemine 2017. aastal.<ref name="ERR 20222">{{cite web|url=https://novaator.err.ee/1608640990/ahvirougete-viirusel-tekkis-viimastel-aastatel-ligi-50-mutatsiooni|title=Ahvirõugete viirusel tekkis viimastel aastatel ligi 50 mutatsiooni|website=ERR|date=2022-06-27|access-date=2022-06-28|language=et}}</ref> Eesti esimene ahvirõugete juhtum tuvastati 28. juunil 2022.<ref>[https://www.err.ee/1608642487/eestis-tuvastati-esimene-ahvirougete-juhtum "Eestis tuvastati esimene ahvirõugete juhtum"] ERR, 28. juuni 2022</ref> == Ennetus ja ravi == Haiguse kulg on reeglina kerge, haigus on tavaliselt iseparanev.<ref name="Palgi 2022" /> Ahvirõugete vastu peaks kaitsma tavaline [[rõugevaktsiin]], rõugete vastu vaktsineerimine kaitseb umbes 85 protsendil ahvirõugete vastu; vaktsiini saab manustada ka juba nakkusega kokku puutunud inimesele, et vältida tema haigestumist.<ref name="Rudi 2022" /><ref name="Harrik 2022" /> Ahvirõugeid ravitakse antiviraalse ravimi tekovirimaadiga, mis on näidustatud täiskasvanutel ja lastel kehakaaluga vähemalt 13 kg järgmiste viirushaiguste raviks: * rõuged * ahvirõuged * lehmarõuged Toimeainena tekovirimaati sisaldav ravim Tecovirimat SIGA on näidustatud ka [[Vaktsiinia viirus|vaktsiiniaviiruste]] replikatsioonist põhjustatud tüsistuste raviks.<ref>{{Netiviide|url=https://www.ema.europa.eu/en/documents/product-information/tecovirimat-siga-epar-product-information_et.pdf|pealkiri=RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE|väljaanne=Euroopa Ravimiamet}}</ref> (Eestis seda ravimit ei turustata.) Ahvirõugete ravi keskendub peamiselt [[Sümptom|sümptomite]] leevendamisele.<ref name="Rohde Conversation 2022" /> MVA-BM-vaktsiini, millega vaktsineeritakse rõugete ja ahvirõugete vastu, turustatakse nimega Imvanex<ref>[https://docplayer.ee/222893815-I-lisa-ravimi-omaduste-kokkuv%C3%B5te.html Ravimi omaduste kokkuvõte – Imvanex]. Vaadatud 04.06.2022.</ref> (Euroopa Liidus), Imvamune (Kanadas) ja Jynneos (USA-s).<ref>[https://www.err.ee/1608614131/euroopa-liit-plaanib-uhiselt-ahvirougete-vastu-ravimeid-ja-vaktsiine-osta Euroopa Liit plaanib ühiselt ahvirõugete vastu ravimeid ja vaktsiine osta] ERR Uudised, 30.05.2022.</ref> == Ajalugu == Esimest korda avastati haigus loomadel, täpsemalt ahvidel 1958. aastal.<ref name="Palgi 2022" /> Inimesel tuvastati see esimest korda 1970. aastal, ühel [[Kongo Demokraatlik Vabariik|Kongo]] lapsel. USA-s tuvastati see esimest korda 2003. aastal seoses [[Ghana]]st toodud loomadega.<ref name="Rohde Conversation 2022" /> Juuli lõpus 2022 kuulutas [[Maailma Terviseorganisatsioon]] (WHO) ahvirõugetega seoses välja hädaolukorra, nimetades nakatumisriski üleilmselt mõõdukaks ja Euroopas kõrgeks – registreeritud oli 16 000 nakatumist 75 riigis, surnud viis inimest.<ref name="ERR 20223">{{cite web|url=https://www.err.ee/1608665509/who-kuulutas-ahvirougete-tottu-valja-hadaolukorra|title=WHO kuulutas ahvirõugete tõttu välja hädaolukorra|website=ERR|date=23 July 2022|access-date=24 July 2022|language=et}}</ref> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=:120>{{cite web|url=https://news.sky.com/story/monkeypox-significant-rise-in-uk-cases-expected-in-next-week-says-expert-as-some-clinics-stop-walk-ins-12618092 |title=Monkeypox: UK faces 'significant rise' in cases - as more infections found in Europe and US |trans-title= |publisher=Sky News |date=2022-05-22 |access-date=2022-05-22 |website=sky.com|language=en |author=David Mercer |quote=A total of 120 confirmed or suspected cases have been reported - including 20 in the UK - as a top doctor tells Sky News she expects "really significant numbers over the next two or three weeks".}}</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina|Monkeypox}} * David Mercer. [https://news.sky.com/story/monkeypox-significant-rise-in-uk-cases-expected-in-next-week-says-expert-as-some-clinics-stop-walk-ins-12618092 Monkeypox outbreak in Spain linked to sauna - as UK faces 'significant rise' in cases]. ''[[Sky News]]'', 22. mai 2022 [[Kategooria:Nakkushaigused]] tq9pcprhvyd682861za732vpthyno1a Julguse ja Vapruse Eest 0 630318 6168892 6140755 2022-07-27T20:24:27Z Octagon11 123728 /* Järgnevad autasustatud väeosad */ wikitext text/x-wiki {{Infokast autasu |Nimi = Julguse ja Vapruse Eest |Pilt = |Lint = |Pilt2klass = |PiltLint2klass = |Pilt3klass = |PiltLint3klass = |Рildi laius = |Algne nimi = |Deviis = |Riik = {{Pisilipp|Ukraina}} |Тüüp = |Keda autasustatakse = |Autasustamise alused = |Keda autasustakse = |Mõõtmed = |Asutamise aeg = 2022 |Esimene autasustamine = |Viimane autasustamine = |Autasustamiste arv = |Kõrgem autasu = |Madalam autasu = |Võrdne autasu = }} '''Julguse ja Vapruse Eest''' ([[ukraina keel]]es ''За мужність та відвагу'') on [[Ukraina]] riiklik autasu. == Ajalugu == === Esimene autasustamine === 6. mail 2022 autasustati esimest korda selle autasuga järgmisi väeosi: 24. üksik mehhaniseeritud brigaad, 28. üksik mehhaniseeritud brigaad, 30. üksik mehhaniseeritud brigaad, [[72. üksik mehhaniseeritud brigaad (Ukraina)|72. üksik mehhaniseeritud brigaad]], [[92. üksik mehhaniseeritud brigaad (Ukraina)|92. üksik mehhaniseeritud brigaad]], [[93. üksik mehhaniseeritud brigaad „Holodnõi Jar“ (Ukraina)|93. üksik mehhaniseeritud brigaad „Holodnõi Jar“]] ja [[128. üksik Taga-Karpaatia mägiründebrigaad]].<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №315/2022 Про відзначення почесною відзнакою "За мужність та відвагу", 1. Відзначити почесною відзнакою "За мужність та відвагу" такі військові частини Сухопутних військ Збройних Сил України: 24 окрема механізована бригада імені короля Данила; 28 окрема механізована бригада імені Лицарів Зимового Походу; 30 окрема механізована бригада імені князя Костянтина Острозького; 72 окрема механізована бригада імені Чорних Запорожців; 92 окрема механізована бригада імені кошового отамана Івана Сірка; 93 окрема механізована бригада "Холодний Яр";128 окрема гірсько-штурмова Закарпатська бригада, 06.05.2022.</ref> === Järgnevad autasustatud väeosad === * 22. mai 2022 - [[26. suurtükiväebrigaad (Ukraina)|26. suurtükiväebrigaad]]<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №356/2022 Про відзначення почесною відзнакою «За мужність та відвагу», 1. Відзначити почесною відзнакою «За мужність та відвагу» 26 артилерійську бригаду імені генерал-хорунжого Романа Дашкевича Сухопутних військ Збройних Сил України, 22.05.2022</ref> * 3. juuni 2022 - [[Ukraina merejalavägi|Ukraina merejalaväe]] [[503. üksik merejalaväe pataljon (Ukraina)|503. üksik merejalaväe pataljon]] <ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №386/2022 Про відзначення почесною відзнакою "За мужність та відвагу". 1. Відзначити почесною відзнакою "За мужність та відвагу" 503 окремий батальйон морської піхоти Військово-Морських Сил Збройних Сил України, 03.06.2022</ref> * 15. juuni 2022 - [[Ukraina õhuvägi|Ukraina õhuväe]] [[40. taktikalise lennuväe brigaad]], 831. taktikalise lennuväe brigaad, 96. Kiievi raketibrigaad, 160. Odessa raketibrigaad, 11. raketipolk, 223. raketipolk ja 14. raadiotehniline brigaad<ref>КАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №408/2022 Про відзначення почесною відзнакою "За мужність та відвагу". 1. Відзначити почесною відзнакою "За мужність та відвагу" такі військові частини Повітряних Сил Збройних Сил України: 40 бригада тактичної авіації; 831 бригада тактичної авіації; 96 зенітна ракетна Київська бригада; 160 зенітна ракетна Одеська бригада; 11 зенітний ракетний полк; 223 зенітний ракетний полк імені Українських Січових Стрільців; 14 радіотехнічна бригада імені Богдана Хмельницького.15.06.2022</ref> * 23. juuni 2022 - [[Ukraina merevägi|Ukraina mereväe]] 29. pealveelaevade divisjon<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №435/2022 Про відзначення почесною відзнакою «За мужність та відвагу». 1. Відзначити почесною відзнакою «За мужність та відвагу» 29 дивізіон надводних кораблів Військово-Морських Сил Збройних Сил України, 23.06.2022.</ref> * 28. juuni 2022 - [[Ukraina dessantväed|Ukraina dessantvägede]] [[25. üksik õhudessantväebrigaad (Ukraina)|25. üksik õhudessantväebrigaad]], 79. brigaad, 80. brigaad, 81. brigaad ja [[95. üksik õhudessantbrigaad]].<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №450/2022 Про відзначення почесною відзнакою «За мужність та відвагу». 1. Відзначити почесною відзнакою «За мужність та відвагу» такі військові частини Десантно-штурмових військ Збройних Сил України: 25 окрема повітрянодесантна Січеславська бригада; 79 окрема десантно-штурмова бригада; 80 окрема десантно-штурмова бригада; 81 окрема аеромобільна бригада; 95 окрема десантно-штурмова бригада, 28.06.2022.</ref> * 27. juuli 2022 - [[Ukraina Rahvuskaart|Ukraina Rahvuskaardi]] [[4. kiirreageerimisbrigaad]]<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №536/2022 Про відзначення почесною відзнакою «За мужність та відвагу». 1. Відзначити почесною відзнакою «За мужність та відвагу» 4 бригаду оперативного призначення імені Героя України сержанта Сергія Михальчука Національної гвардії України, 27.07.2022</ref> === Erandid === * 23. juunil 2022 tunnustas Ukraina president dessantlaeva [[Juri Olefirenko (dessantlaev)|Juri Olefirenko]].<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №434/2022 Про відзначення почесною відзнакою «За мужність та відвагу». 1. Відзначити почесною відзнакою «За мужність та відвагу» середній десантний корабель «Юрій Олефіренко» Військово-Морських Сил Збройних Сил України, 23.06.2022.</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Ukraina sõjandus]] 7f44n7vpzwm5kwmtqzskrppenh3dtdr 6169039 6168892 2022-07-28T09:45:00Z Octagon11 123728 /* Järgnevad autasustatud väeosad */ wikitext text/x-wiki {{Infokast autasu |Nimi = Julguse ja Vapruse Eest |Pilt = |Lint = |Pilt2klass = |PiltLint2klass = |Pilt3klass = |PiltLint3klass = |Рildi laius = |Algne nimi = |Deviis = |Riik = {{Pisilipp|Ukraina}} |Тüüp = |Keda autasustatakse = |Autasustamise alused = |Keda autasustakse = |Mõõtmed = |Asutamise aeg = 2022 |Esimene autasustamine = |Viimane autasustamine = |Autasustamiste arv = |Kõrgem autasu = |Madalam autasu = |Võrdne autasu = }} '''Julguse ja Vapruse Eest''' ([[ukraina keel]]es ''За мужність та відвагу'') on [[Ukraina]] riiklik autasu. == Ajalugu == === Esimene autasustamine === 6. mail 2022 autasustati esimest korda selle autasuga järgmisi väeosi: 24. üksik mehhaniseeritud brigaad, 28. üksik mehhaniseeritud brigaad, 30. üksik mehhaniseeritud brigaad, [[72. üksik mehhaniseeritud brigaad (Ukraina)|72. üksik mehhaniseeritud brigaad]], [[92. üksik mehhaniseeritud brigaad (Ukraina)|92. üksik mehhaniseeritud brigaad]], [[93. üksik mehhaniseeritud brigaad „Holodnõi Jar“ (Ukraina)|93. üksik mehhaniseeritud brigaad „Holodnõi Jar“]] ja [[128. üksik Taga-Karpaatia mägiründebrigaad]].<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №315/2022 Про відзначення почесною відзнакою "За мужність та відвагу", 1. Відзначити почесною відзнакою "За мужність та відвагу" такі військові частини Сухопутних військ Збройних Сил України: 24 окрема механізована бригада імені короля Данила; 28 окрема механізована бригада імені Лицарів Зимового Походу; 30 окрема механізована бригада імені князя Костянтина Острозького; 72 окрема механізована бригада імені Чорних Запорожців; 92 окрема механізована бригада імені кошового отамана Івана Сірка; 93 окрема механізована бригада "Холодний Яр";128 окрема гірсько-штурмова Закарпатська бригада, 06.05.2022.</ref> === Järgnevad autasustatud väeosad === * 22. mai 2022 - [[26. suurtükiväebrigaad (Ukraina)|26. suurtükiväebrigaad]]<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №356/2022 Про відзначення почесною відзнакою «За мужність та відвагу», 1. Відзначити почесною відзнакою «За мужність та відвагу» 26 артилерійську бригаду імені генерал-хорунжого Романа Дашкевича Сухопутних військ Збройних Сил України, 22.05.2022</ref> * 3. juuni 2022 - [[Ukraina merejalavägi|Ukraina merejalaväe]] [[503. üksik merejalaväe pataljon (Ukraina)|503. üksik merejalaväe pataljon]]<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №386/2022 Про відзначення почесною відзнакою "За мужність та відвагу". 1. Відзначити почесною відзнакою "За мужність та відвагу" 503 окремий батальйон морської піхоти Військово-Морських Сил Збройних Сил України, 03.06.2022</ref> * 15. juuni 2022 - [[Ukraina õhuvägi|Ukraina õhuväe]] [[40. taktikalise lennuväe brigaad]], 831. taktikalise lennuväe brigaad, 96. Kiievi raketibrigaad, 160. Odessa raketibrigaad, 11. raketipolk, 223. raketipolk ja 14. raadiotehniline brigaad<ref>КАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №408/2022 Про відзначення почесною відзнакою "За мужність та відвагу". 1. Відзначити почесною відзнакою "За мужність та відвагу" такі військові частини Повітряних Сил Збройних Сил України: 40 бригада тактичної авіації; 831 бригада тактичної авіації; 96 зенітна ракетна Київська бригада; 160 зенітна ракетна Одеська бригада; 11 зенітний ракетний полк; 223 зенітний ракетний полк імені Українських Січових Стрільців; 14 радіотехнічна бригада імені Богдана Хмельницького.15.06.2022</ref> * 23. juuni 2022 - [[Ukraina merevägi|Ukraina mereväe]] 29. pealveelaevade divisjon<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №435/2022 Про відзначення почесною відзнакою «За мужність та відвагу». 1. Відзначити почесною відзнакою «За мужність та відвагу» 29 дивізіон надводних кораблів Військово-Морських Сил Збройних Сил України, 23.06.2022.</ref> * 28. juuni 2022 - [[Ukraina dessantväed|Ukraina dessantvägede]] [[25. üksik õhudessantväebrigaad (Ukraina)|25. üksik õhudessantväebrigaad]], 79. brigaad, 80. brigaad, 81. brigaad ja [[95. üksik õhudessantbrigaad]].<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №450/2022 Про відзначення почесною відзнакою «За мужність та відвагу». 1. Відзначити почесною відзнакою «За мужність та відвагу» такі військові частини Десантно-штурмових військ Збройних Сил України: 25 окрема повітрянодесантна Січеславська бригада; 79 окрема десантно-штурмова бригада; 80 окрема десантно-штурмова бригада; 81 окрема аеромобільна бригада; 95 окрема десантно-штурмова бригада, 28.06.2022.</ref> * 27. juuli 2022 - [[Ukraina Rahvuskaart|Ukraina Rahvuskaardi]] 3. operatiivotstarbeline brigaad,<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №537/2022 Про відзначення почесною відзнакою «За мужність та відвагу». ''1. Відзначити почесною відзнакою «За мужність та відвагу» 3 бригаду оперативного призначення імені полковника Петра Болбочана Національної гвардії У країни.'' 27.07.2022.</ref> [[4. kiirreageerimisbrigaad]]<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №536/2022 Про відзначення почесною відзнакою «За мужність та відвагу». 1. Відзначити почесною відзнакою «За мужність та відвагу» 4 бригаду оперативного призначення імені Героя України сержанта Сергія Михальчука Національної гвардії України, 27.07.2022</ref> ja 8. operatiivotstarbeline brigaad<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №535/2022 Про відзначення почесною відзнакою «За мужність та відвагу». ''1. Відзначити почесною відзнакою «За мужність та відвагу» 8 полк оперативного призначення імені Івана Богуна Національної гвардії України'', 28.07.2022.</ref> === Erandid === * 23. juunil 2022 tunnustas Ukraina president dessantlaeva [[Juri Olefirenko (dessantlaev)|Juri Olefirenko]].<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №434/2022 Про відзначення почесною відзнакою «За мужність та відвагу». 1. Відзначити почесною відзнакою «За мужність та відвагу» середній десантний корабель «Юрій Олефіренко» Військово-Морських Сил Збройних Сил України, 23.06.2022.</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Ukraina sõjandus]] fhztffs59t94s59k358njrsmtuwd316 Andrius Gudžius 0 631675 6168904 6126717 2022-07-27T20:52:39Z Sjur 66496 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | Nimi = Andrius Gudžius | Pilt = Andrius Gudžius London 2017.jpg | Pildisuurus = | Pildinimi = Andrius Gudžius 2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlustel. | Riik = {{Riigi ikoon|Leedu}} Leedu | Sünniaeg = {{süv|1991|2|14}} | Sünnikoht = [[Kaunas]] | Surmaaeg = | Surmakoht = | Pikkus = 199 cm | Kaal = 136 kg | Spordiklubi= | Treener = [[Vaclovas Kidykas]] | Märkus = | Märkus2 = | Medalid = {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]]}} {{Kuldmedal|[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2017 London]]|[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|Kettaheide]]}} {{Pronksmedal|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022 Eugene]]|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|Kettaheide]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlustel]]}} {{Kuldmedal|[[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2018 Berliin]]|[[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide|Kettaheide]]}} {{MedalVõistlus|[[Universiaad]]}} {{Pronksmedal|[[2015. aasta suveuniversiaad|2015 Gwangju]]|Kettaheide}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U23 meistrivõistlustel]]}} {{Kuldmedal|[[2013. aasta Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|2013 Tampere]]|Kettaheide}} {{MedalVõistlus|[[Juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Juunioride maailmameistrivõistlustel]]}} {{Kuldmedal|[[2010. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2010 Moncton]]|Kettaheide}} {{MedalVõistlus|[[Noorte kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Noorte maailmameistrivõistlustel]]}} {{Pronksmedal|[[2007. aasta noorte kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2007 Ostrava]]|Kettaheide}} }} '''Andrius Gudžius''' (sündinud [[14. veebruar]]il [[1991]] [[Kaunas]]es) on [[Leedu]] [[kergejõustik]]lane, [[Kettaheide|kettaheitja]], maailmameister ja Euroopa meister. Gudžius võitis [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2017. aasta maailmameistrivõistlustel Londonis]] kulla teisel katsel heidetud tulemusega 69.21. [[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2018. aastal Berliinis]] tuli ta Euroopa meistriks tulemusega 68.46. [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlustel]] sai ta tulemusega 67.55 pronksmedali. Olümpiamängudel on tema parimaks tulemuseks [[2020. aasta suveolümpiamängud|2021. aastal Tōkyōs]] saadud 6. koht. Gudžiuse isiklik rekord kettaheites on '''69.59''' meetrit, mis on heidetud 10. juunil 2018 [[Stockholm]]is. Aastatel 2017 ja 2018 on ta valitud Leedu aasta meessportlaseks. ==Välislingid== {{Commonscat}} *[https://worldathletics.org/athletes/lithuania/andrius-gudzius-14329304 Andrius Gudžius][[World Athletics|Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu]] kodulehel *[https://www.european-athletics.com/historical-data/athletes/lithuania/andrius-gudzius-014329304 Andrius Gudžius EAA kodulehel] {{Maailmameistrid meeste kettaheites}} {{JÄRJESTA:Gudžius, Andrius}} [[Kategooria:Leedu kettaheitjad]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] ixueug83ttrsx8ok6wu7pry1y70kpty TÜ/Bigbank VK 0 631836 6168962 6141299 2022-07-28T05:54:32Z Angmar Brekker 94578 /* Tulemused */ wikitext text/x-wiki {|style="margin:5px; border:1px solid #3A75C4;" align=right cellpadding=2 cellspacing=2 width=250 |- align="center" bgcolor="#3A75C4" |colspan="2"|<font color="#FFFFFF">'''Tartu Ülikooli võrkpallinaiskond'''</font> |- align="center" bgcolor="#eeeeee" |colspan="2"| |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Täisnimi''' || '''Tartu Ülikool/Bigbank''' |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Asutatud''' || 2001 |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Kodusaal''' || [[Tartu Ülikooli spordihoone]] |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Peatreener''' || {{riigi ikoon|Eesti}}[[Hendrik Rikand]] |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Abitreener''' || {{riigi ikoon|Eesti}}[[Jaanika Jakobson]] |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Liigad 2021/22''' || [[Naiste Balti liiga (võrkpall)|Balti liiga]] |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Euroopas 2021/22''' || – |} '''TÜ/Bigbank''' (ka ''Tartu Ülikool/Bigbank'', ''Tartu Ülikooli võrkpallinaiskond'') on [[Tartu]]s asuv Eesti [[võrkpall]]inaiskond. Tegemist on Tartu esindusnaiskonnaga, mis osaleb [[Eesti naiste meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlustel]] ja [[Naiste Balti liiga (võrkpall)|Balti liiga]]s. Naiskond kuulub Spordiklubi Duo alla.<ref name="Ajalugu">[https://web.archive.org/web/20210608130512/https://www.xn--nide-loa.ee/ https://skduo.ee/tu-bigbank/tueeden-klubist/ TÜ/BIGBANK naiskond]SK Duo koduleht</ref> ==Ajalugu== {{col-begin|width=100%}} |- | '''Nimetused:''' {| class="wikitable" style="font-size:100%; !Aastad !Nimetus |- |align=left|2001–2003||Tartu Ülikool/Sylvester |- |align=left|2003–2004||Tartu Ülikool/Eeden |- |align=left|2004–2005||Tartu Ülikool/Famila |- |align=left|2005–2018||Tartu Ülikool/Eeden |- |align=left|2018–||Tartu Ülikool/Bigbank |} <br><br><br><br><br><br><br><br> | ===Peatreenerid läbi aastate=== {| class="wikitable" style="font-size:100%; !Karjäär !Peatreener |- |align=left|2003–2005||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Andres Toode]] |- |align=left|2006–2015||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Andres Toode]] |- |align=left|2015–2016||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Alar Kaljuvee]] |- |align=left|2016–2018||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Andrei Ojamets]] |- |align=left|2018–2020||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Kristjan Kais]] |- |align=left|2020–||{{riigi ikoon|Eesti}}[[Hendrik Rikand]] |} |} ==Tulemused== {| class="wikitable" style="font-size:85%; text-align:center" !Hooaeg ![[Eesti naiste meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] ![[Eesti naiste karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] ![[Naiste Balti liiga (võrkpall)|Balti liiga]] !Osalemine Eurosarjades |- |bgcolor=#efefef|2001–02 | | | – | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2002–03 | | | – | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2003–04 | | | – | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2004–05 | bgcolor=#cc9966| 3 | poolfinaal | – | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2005–06 | bgcolor=#cc9966| 3 | poolfinaal | – | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2006–07 | bgcolor=#cc9966| 3 | veerandfinaal | 5 | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2007–08 | bgcolor=#cc9966| 3 | poolfinaal | bgcolor=#cc9966| 3 | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2008–09 | bgcolor=#cc9966| 3 | veerandfinaal | – | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2009–10 | bgcolor=#cc9966| 3 | poolfinaal | – | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2010–11 | bgcolor=#cc9966| 3 | poolfinaal | – | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2011–12 | 5 | veerandfinaal | 4 | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2012–13 | bgcolor=#cc9966| 3 | veerandfinaal | 6 | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2013–14 | 4 | bgcolor=silver| 2 | 8 | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2014–15 | bgcolor=#cc9966| 3 | veerandfinaal | 6 | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2015–16 | 5 | veerandfinaal | 12 | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2016–17 | bgcolor=silver| 2 | poolfinaal | 4 | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2017–18 | bgcolor=gold| 1 | bgcolor=gold| 1 | bgcolor=gold| 1 | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2018–19 | bgcolor=gold| 1 | bgcolor=gold| 1 | bgcolor=silver| 2 | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2019–20 | ''peatatud'' | bgcolor=silver| 2 | bgcolor=#cc9966| 3 | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2020–21 | bgcolor=#cc9966| 3 | poolfinaal | bgcolor=#cc9966| 3 | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2021–22 | bgcolor=silver| 2 | bgcolor=gold| 1 | bgcolor=silver| 2 | align=left| – |- |} ==Vaata ka== *[[Naiste Balti liiga (võrkpall)]] *[[Eesti naiste meistrivõistlused võrkpallis]] ==Välislingid== *[https://skduo.ee/tu-bigbank/tueeden-klubist/ TÜ/BIGBANK klubist]SK Duo koduleht *[https://women.volleybox.net/tartu-ulikoolbigbank-t6459 Tartu Ülikool/Bigbank] volleybox.net *[https://volley.ee/evf/voitjad-1925-2021/ Võtjad 1925–2021] volley.ee ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Tartu spordiklubid]] [[Kategooria:Eesti võrkpalliklubid]] bqiu0alq7huztyakyl4mnr6l6w5zyfk Joe Kovacs 0 632023 6168837 6126734 2022-07-27T19:35:13Z Sjur 66496 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | Nimi = Joe Kovacs | Pilt = 2016-06 Kovacs Bislett.jpg | Pildisuurus = | Pildinimi = Joe Kovacs (2016) | Riik = {{Riigi ikoon|USA}} USA | Sünniaeg = {{süv|1989|6|28}} | Sünnikoht = [[Bethlehem (Pennsylvania)|Bethlehem]], [[Pennsylvania]] | Surmaaeg = | Surmakoht = | Pikkus = 183 cm | Kaal = 134 kg | Spordiklubi= | Treener = Ashley Kovacs | Märkus = | Märkus2 = | Medalid = {{MedalVõistlus|[[Suveolümpiamängud|Olümpiamängud]]}} {{Hõbemedal|[[2016. aasta suveolümpiamängud|2016 Rio de Janeiro]]|[[kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#Kuulitõuge|kuulitõuge]]}} {{Hõbemedal|[[2020. aasta suveolümpiamängud|2020 Tōkyō]]|[[kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#Kuulitõuge|kuulitõuge]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]]}} {{Kuldmedal|[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015 Peking]]|[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge|Kuulitõuge]]}} {{Kuldmedal|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019 Doha]]|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge|Kuulitõuge]]}} {{Hõbemedal|[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2017 London]]|[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge|Kuulitõuge]]}} {{Hõbemedal|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022 Eugene]]|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge|Kuulitõuge]]}} }} ''' Joseph Mathias Kovacs''' (sündinud [[28. juuni]]l [[1989]] [[Pennsylvania osariik|Pennsylvania osariigis]] [[Bethlehem (Pennsylvania)|Bethlehem]]is) on [[USA]] [[kuulitõukaja]], kahekordne maailmameister. Kovacs tuli [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Peking]]is maailmameistriks, tõugates parimal katsel tulemuseks 21.93 m. [[2016. aasta suveolümpiamängud]]el [[Rio de Janeiro]]s võitis ta 21.78-ga kaasmaalase [[Ryan Crouser]]i järel hõbemedali. [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2017. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[London]]is võitis ta hõbeda uusmeremaalase [[Tomas Walsh|Tom Walshi]] järel. [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Doha]]s tuli ta teistkordselt maailmameistriks [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MM-rekordiga]] 22.91. [[2020. aasta suveolümpiamängud|Tokyo olümpiamängudel]] tõukas Kovacs 22.65 ning oli olümpiarekordi 23.30 püstitanud Crouseri järel teine. [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Eugene]]'is tõukas ta 22.89 ning võitis maailmameistivõistluste rekordi püstitanud Crouseri järel hõbeda. Tema isiklik rekord kuulitõukes on välitingimustes '''22.91''', mis on püstitatud [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Doha]]s, ja sisetingimustes '''22.05''', mis on püstitatud 2021. aastal [[Genf]]is. Tulemusega 22.91 jagab ta [[Alessandro Andrei]]ga kõigi aegade edetabelis neljandat kohta. == Isiklikku == Joe Kovacs on [[Ungarlased|ungari]] päritolu. Ta on lõpetanud 2011. aastal [[Pennsylvania Osariigi Ülikool]]i energiamajanduse ja rahanduse erialal. Ta on abielus oma treeneriga, endise kuulitõukaja Ashley Kovacsiga. == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} * {{IAAF}} {{Maailmameistrid meeste kuulitõukes}} {{JÄRJESTA:Kovacs, Joe}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kuulitõukajad]] [[Kategooria:Sündinud 1989]] f1y2dp3yd0ecme4jivm7fifkrunp8f2 M142 HIMARS 0 632161 6168756 6164672 2022-07-27T14:36:12Z LennyMilitaryGuy 168222 /* Viited */ wikitext text/x-wiki {{Infokast relv | nimi = M142 HIMARS | pilt = HIMARS - missile launched.jpg | pildi_suurus = | alt_tekst = | pildi_allkiri = HIMARS tulistamas GMLRS raketti 2005. aastal Ameerika Ühendriikide White Sandsi raketipolügoonil | päritoluriik = {{Pisilipp|Ameerika Ühendriigid}} | tüüp = [[mitmelasuline raketiheitja]] <!-- Tüübi valik --> | on_laskerelv = | on_lõhkekeha = | on_sõiduk = jah | on_rakett = jah <!-- Teenistusajalugu --> | teenistuses = 2010–... | kasutajad = {{Pisilipp|Ameerika Ühendriigid}}<br>''[[M142 HIMARS#Kasutajad|Loend...]]'' | sõjad = {{Lihtloend| * [[Sõda Afganistanis (2001–2021)]] * [[Süüria kodusõda]]<ref>{{Netiviide |autor=Ryan Browne |url=https://edition.cnn.com/2017/06/13/politics/us-artillery-system-southern-syria/index.html |pealkiri=Exclusive: US deploys long-range artillery system to southern Syria for first time |väljaanne=[[CNN]] |aeg=13. juuni 2017 |vaadatud=16. juuli 2022 |keel=inglise keeles}}</ref> * [[Venemaa sissetung Ukrainasse]] }} <!-- Tootmisajalugu --> | konstruktor = | konstrueeritud = | tootja = [[Lockheed Martin]] Missiles and Fire Control | ühiku_hind = 5,1 miljonit USA dollarit | tootmises = | toodetud = 540+ (2022)<ref>{{Netiviide |url=https://www.lockheedmartin.com/en-us/products/high-mobility-artillery-rocket-system.html |pealkiri=High Mobility Artillery Rocket System (HIMARS) |väljaandja=[[Lockheed Martin]] |vaadatud=16. juuli 2022 |keel=inglise keeles}}</ref> | variandid = <!-- Täpsustused --> | täpsustuste_silt = | kaal = {{Lihtloend| * 13 517 kg (tühikaal)<ref name="USAAC">{{Netiviide |url=https://asc.army.mil/web/portfolio-item/ms-himars-m142/ |pealkiri=High Mobility Artillery Rocket System (HIMARS) — M142 |väljaandja=United States Army Acquisition Support Center (USAASC) |vaadatud=16. juuli 2022 |keel=inglise keeles}}</ref> * 16 238 kg (lahingrežiimis)<ref name="USAAC" /> }} | pikkus = 7 m | detaili_pikkus = | laius = 2,4 m | kõrgus = 3,2 m | läbimõõt = | meeskond = 3 | reisijad = <!-- Laskerelva täpsustused --> | laskemoon = | laskemoona_kaal = | kaliiber = | torud = | tööpõhimõte = | laskekiirus = | algkiirus = | laskeulatus = {{Lihtloend| * 15–150 km (GLMRS) * 20–300 km (ATACMS) * 60–499 km (PrSM) }} | max_laskeulatus = | söötur = | sihikud = <!-- Suurtüki täpsustused --> | breech = | tagasilöök = | lafett = | tõstenurk = | pöördenurk = <!-- Lõhkekeha täpsustused --> | lõhkepea = | lõhkepea_kaal = | õhkimine = | plahvatusvõimsus = <!-- Sõiduki/raketi täpsustused --> | soomus = | pearelv = | muu_relvastus = | mootor = | mootori_võimsus = | võimsuse-kaalu_suhe = | kandevõime = | käigukast = | vedrustus = | kliirens = | kütusemahutavus = | tegevusulatus = 483 km<ref name="USAAC" /> | kiirus = 94 km/h<ref name="USAAC" /> | juhtimissüsteem = | steering = <!-- Raketi täpsustused --> | tiivaulatus = | kütus = | lennulagi = | lennukõrgus = | sügavus = | boost = | täpsus = | laskeplatvorm = | transport = }} [[Fail:HIMARS and DIVARTY Excerise.webm|pisi|261x261px|HIMARS ja DIVARTY harjutus]] '''M142 HIMARS''' ([[inglise keel]]es ''High Mobility Artillery Rocket System'') on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] toodetud [[mitmelasuline raketiheitja]]. Raketisüsteem monteeritud soomustatud kabiiniga M1140 [[FMTV]] tüüpi veokile.<ref>{{Netiviide |url=https://mil.in.ua/en/news/us-approves-m142-himars-sale-to-estonia/ |pealkiri=US approves M142 HIMARS sale to Estonia |väljaandja=Ukrainian Military Center |aeg=16. juuli 2022 |vaadatud=21. juuli 2022 |keel=inglise keeles}}</ref><ref name="Postimees" /> Vahetatavas raketikonteineris kannab HIMARS laskemoonana vastavalt kas kuute [[GPS]]-i ja [[inertsiaalne juhtimissüsteem|intertsiaalse juhtimissüsteemiga]] [[GLMRS]]-raketti (laskeulatus 15–92 km), kahte juhitavat [[PrSM]] (''Precision Strike Missile'') raketti (laskeulatus 60–499 km) või üht juhtivat [[ATACMS]] (''Army Tactical Missile System'') seeria 610 millimeetrist [[pind-pind-tüüpi juhitav rakett|pind-pind-tüüpi juhitavat raketti]], mille laskeulatus on kuni 300 kilomeetrit. HIMARS-i raketikonteiner on sama [[M270 MLRS]]-il kasutatavaga, ehkki erinevalt kahte konteinerit kandvast M270-st, mahub HIMARS-ile korraga vaid üks. Üks ATACMS rakett maksab ''ca'' 1,5–2 miljonit eurot.<ref name="Postimees" /> HIMARS-i meeskonda kuulub kolm liiget: veokijuht, laskja ja meeskonnaülem.<ref name="Postimees" /> == Kasutajad == * {{Pisilipp|Ameerika Ühendriigid}} ** [[Ameerika Ühendriikide maavägi]] ** [[Ameerika Ühendriikide merejalavägi]] * {{Pisilipp|Rumeenia}} ** [[Rumeenia maaväed]] * {{Pisilipp|Singapur}} ** [[Singapuri maavägi]] * {{Pisilipp|Araabia Ühendemiraadid}} ** [[Araabia Ühendemiraatide maavägi]] * {{Pisilipp|Jordaania}} ** [[Jordaania kuninglik maavägi]] * {{Pisilipp|Ukraina}} ** [[Ukraina maaväed]] === Tulevased kasutajad === * {{Pisilipp|Poola}} ** [[Poola maaväed]] * {{Pisilipp|Austraalia}} ** [[Austraalia maavägi]] 26. mail 2022 kinnitas USA 20 raketisüsteemi müügi Austriaaliale, tehingu koguväärtus (muud kulud lisaks laskeseadmetele) on ca 385 miljonit USA dollarit.<ref>{{Netiviide |URL=https://www.reuters.com/world/us-oks-potential-sale-himars-launchers-australia-pentagon-says-2022-05-26/ |Pealkiri=Australia wins U.S. to buy rocket launchers |Autor=Katharine Jackson ja Mike Stone |Aeg=27. mai 2022 |Kasutatud=21. juuli 2022 |keel=inglise keeles}}</ref> * {{Pisilipp|Taiwan}} * {{Pisilipp|Eesti}} ** [[Eesti maavägi]] 15. juulil 2022 teatas USA kuue raketisüsteemi müügist Eestile, tehingu koguväärtus (muud kulud lisaks laskeseadmetele) on ca 500 miljonit USA dollarit.<ref name="Postimees">{{Netiviide |URL=https://www.postimees.ee/7568601/himars-laiendab-eesti-loogirusika-vaenlase-territooriumile |Pealkiri=HIMARS laiendab Eesti löögirusika vaenlase territooriumile |Autor=Andres Einmann |Väljaanne=[[Postimees]] |Aeg=21. juuli 2022 |Kasutatud=21. juuli 2022}}</ref><ref>{{Netiviide |URL=https://www.err.ee/1608658879/usa-andis-heakskiidu-kuue-himars-raketisusteemi-muugiks-eestile |Pealkiri=USA andis heakskiidu kuue HIMARS raketisüsteemi müügiks Eestile |Aeg=15. juuli 2022 |Kasutatud=21. juuli 2022 |Väljaanne=[[ERR]]}}</ref> == Vaata ka == * [[M270 MLRS]] * [[BM-27 Uragan]] * [[BM-30 Smertš]] * [[RM-70]] == Viited == {{Viited}} * [https://www.nsnlookup.com/equipment-intelligence/land/m142 HIMARS Technical Manuals] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide relvad]] [[Kategooria:Mitmelasulised raketiheitjad]] 8m1dcugv8q029fqqa1k88w7el90hwe3 6168788 6168756 2022-07-27T17:26:53Z LennyMilitaryGuy 168222 /* Viited */ wikitext text/x-wiki {{Infokast relv | nimi = M142 HIMARS | pilt = HIMARS - missile launched.jpg | pildi_suurus = | alt_tekst = | pildi_allkiri = HIMARS tulistamas GMLRS raketti 2005. aastal Ameerika Ühendriikide White Sandsi raketipolügoonil | päritoluriik = {{Pisilipp|Ameerika Ühendriigid}} | tüüp = [[mitmelasuline raketiheitja]] <!-- Tüübi valik --> | on_laskerelv = | on_lõhkekeha = | on_sõiduk = jah | on_rakett = jah <!-- Teenistusajalugu --> | teenistuses = 2010–... | kasutajad = {{Pisilipp|Ameerika Ühendriigid}}<br>''[[M142 HIMARS#Kasutajad|Loend...]]'' | sõjad = {{Lihtloend| * [[Sõda Afganistanis (2001–2021)]] * [[Süüria kodusõda]]<ref>{{Netiviide |autor=Ryan Browne |url=https://edition.cnn.com/2017/06/13/politics/us-artillery-system-southern-syria/index.html |pealkiri=Exclusive: US deploys long-range artillery system to southern Syria for first time |väljaanne=[[CNN]] |aeg=13. juuni 2017 |vaadatud=16. juuli 2022 |keel=inglise keeles}}</ref> * [[Venemaa sissetung Ukrainasse]] }} <!-- Tootmisajalugu --> | konstruktor = | konstrueeritud = | tootja = [[Lockheed Martin]] Missiles and Fire Control | ühiku_hind = 5,1 miljonit USA dollarit | tootmises = | toodetud = 540+ (2022)<ref>{{Netiviide |url=https://www.lockheedmartin.com/en-us/products/high-mobility-artillery-rocket-system.html |pealkiri=High Mobility Artillery Rocket System (HIMARS) |väljaandja=[[Lockheed Martin]] |vaadatud=16. juuli 2022 |keel=inglise keeles}}</ref> | variandid = <!-- Täpsustused --> | täpsustuste_silt = | kaal = {{Lihtloend| * 13 517 kg (tühikaal)<ref name="USAAC">{{Netiviide |url=https://asc.army.mil/web/portfolio-item/ms-himars-m142/ |pealkiri=High Mobility Artillery Rocket System (HIMARS) — M142 |väljaandja=United States Army Acquisition Support Center (USAASC) |vaadatud=16. juuli 2022 |keel=inglise keeles}}</ref> * 16 238 kg (lahingrežiimis)<ref name="USAAC" /> }} | pikkus = 7 m | detaili_pikkus = | laius = 2,4 m | kõrgus = 3,2 m | läbimõõt = | meeskond = 3 | reisijad = <!-- Laskerelva täpsustused --> | laskemoon = | laskemoona_kaal = | kaliiber = | torud = | tööpõhimõte = | laskekiirus = | algkiirus = | laskeulatus = {{Lihtloend| * 15–150 km (GLMRS) * 20–300 km (ATACMS) * 60–499 km (PrSM) }} | max_laskeulatus = | söötur = | sihikud = <!-- Suurtüki täpsustused --> | breech = | tagasilöök = | lafett = | tõstenurk = | pöördenurk = <!-- Lõhkekeha täpsustused --> | lõhkepea = | lõhkepea_kaal = | õhkimine = | plahvatusvõimsus = <!-- Sõiduki/raketi täpsustused --> | soomus = | pearelv = | muu_relvastus = | mootor = | mootori_võimsus = | võimsuse-kaalu_suhe = | kandevõime = | käigukast = | vedrustus = | kliirens = | kütusemahutavus = | tegevusulatus = 483 km<ref name="USAAC" /> | kiirus = 94 km/h<ref name="USAAC" /> | juhtimissüsteem = | steering = <!-- Raketi täpsustused --> | tiivaulatus = | kütus = | lennulagi = | lennukõrgus = | sügavus = | boost = | täpsus = | laskeplatvorm = | transport = }} [[Fail:HIMARS and DIVARTY Excerise.webm|pisi|261x261px|HIMARS ja DIVARTY harjutus]] '''M142 HIMARS''' ([[inglise keel]]es ''High Mobility Artillery Rocket System'') on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] toodetud [[mitmelasuline raketiheitja]]. Raketisüsteem monteeritud soomustatud kabiiniga M1140 [[FMTV]] tüüpi veokile.<ref>{{Netiviide |url=https://mil.in.ua/en/news/us-approves-m142-himars-sale-to-estonia/ |pealkiri=US approves M142 HIMARS sale to Estonia |väljaandja=Ukrainian Military Center |aeg=16. juuli 2022 |vaadatud=21. juuli 2022 |keel=inglise keeles}}</ref><ref name="Postimees" /> Vahetatavas raketikonteineris kannab HIMARS laskemoonana vastavalt kas kuute [[GPS]]-i ja [[inertsiaalne juhtimissüsteem|intertsiaalse juhtimissüsteemiga]] [[GLMRS]]-raketti (laskeulatus 15–92 km), kahte juhitavat [[PrSM]] (''Precision Strike Missile'') raketti (laskeulatus 60–499 km) või üht juhtivat [[ATACMS]] (''Army Tactical Missile System'') seeria 610 millimeetrist [[pind-pind-tüüpi juhitav rakett|pind-pind-tüüpi juhitavat raketti]], mille laskeulatus on kuni 300 kilomeetrit. HIMARS-i raketikonteiner on sama [[M270 MLRS]]-il kasutatavaga, ehkki erinevalt kahte konteinerit kandvast M270-st, mahub HIMARS-ile korraga vaid üks. Üks ATACMS rakett maksab ''ca'' 1,5–2 miljonit eurot.<ref name="Postimees" /> HIMARS-i meeskonda kuulub kolm liiget: veokijuht, laskja ja meeskonnaülem.<ref name="Postimees" /> == Kasutajad == * {{Pisilipp|Ameerika Ühendriigid}} ** [[Ameerika Ühendriikide maavägi]] ** [[Ameerika Ühendriikide merejalavägi]] * {{Pisilipp|Rumeenia}} ** [[Rumeenia maaväed]] * {{Pisilipp|Singapur}} ** [[Singapuri maavägi]] * {{Pisilipp|Araabia Ühendemiraadid}} ** [[Araabia Ühendemiraatide maavägi]] * {{Pisilipp|Jordaania}} ** [[Jordaania kuninglik maavägi]] * {{Pisilipp|Ukraina}} ** [[Ukraina maaväed]] === Tulevased kasutajad === * {{Pisilipp|Poola}} ** [[Poola maaväed]] * {{Pisilipp|Austraalia}} ** [[Austraalia maavägi]] 26. mail 2022 kinnitas USA 20 raketisüsteemi müügi Austriaaliale, tehingu koguväärtus (muud kulud lisaks laskeseadmetele) on ca 385 miljonit USA dollarit.<ref>{{Netiviide |URL=https://www.reuters.com/world/us-oks-potential-sale-himars-launchers-australia-pentagon-says-2022-05-26/ |Pealkiri=Australia wins U.S. to buy rocket launchers |Autor=Katharine Jackson ja Mike Stone |Aeg=27. mai 2022 |Kasutatud=21. juuli 2022 |keel=inglise keeles}}</ref> * {{Pisilipp|Taiwan}} * {{Pisilipp|Eesti}} ** [[Eesti maavägi]] 15. juulil 2022 teatas USA kuue raketisüsteemi müügist Eestile, tehingu koguväärtus (muud kulud lisaks laskeseadmetele) on ca 500 miljonit USA dollarit.<ref name="Postimees">{{Netiviide |URL=https://www.postimees.ee/7568601/himars-laiendab-eesti-loogirusika-vaenlase-territooriumile |Pealkiri=HIMARS laiendab Eesti löögirusika vaenlase territooriumile |Autor=Andres Einmann |Väljaanne=[[Postimees]] |Aeg=21. juuli 2022 |Kasutatud=21. juuli 2022}}</ref><ref>{{Netiviide |URL=https://www.err.ee/1608658879/usa-andis-heakskiidu-kuue-himars-raketisusteemi-muugiks-eestile |Pealkiri=USA andis heakskiidu kuue HIMARS raketisüsteemi müügiks Eestile |Aeg=15. juuli 2022 |Kasutatud=21. juuli 2022 |Väljaanne=[[ERR]]}}</ref> == Vaata ka == * [[M270 MLRS]] * [[BM-27 Uragan]] * [[BM-30 Smertš]] * [[RM-70]] == Viited == {{Viited}} * [https://www.nsnlookup.com/equipment-intelligence/land/himars-m142 HIMARS Technical Manuals] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide relvad]] [[Kategooria:Mitmelasulised raketiheitjad]] cx6kpfr6166dagwfbd1i6tzhc8029ah 6168970 6168788 2022-07-28T06:38:24Z Ursus scribens 115317 wikitext text/x-wiki {{Infokast relv | nimi = M142 HIMARS | pilt = HIMARS - missile launched.jpg | pildi_suurus = | alt_tekst = | pildi_allkiri = HIMARS tulistamas GMLRS raketti 2005. aastal Ameerika Ühendriikide White Sandsi raketipolügoonil | päritoluriik = {{Pisilipp|Ameerika Ühendriigid}} | tüüp = [[mitmelasuline raketiheitja]] <!-- Tüübi valik --> | on_laskerelv = | on_lõhkekeha = | on_sõiduk = jah | on_rakett = jah <!-- Teenistusajalugu --> | teenistuses = 2010–... | kasutajad = {{Pisilipp|Ameerika Ühendriigid}}<br>''[[M142 HIMARS#Kasutajad|Loend...]]'' | sõjad = {{Lihtloend| * [[Sõda Afganistanis (2001–2021)]] * [[Süüria kodusõda]]<ref>{{Netiviide |autor=Ryan Browne |url=https://edition.cnn.com/2017/06/13/politics/us-artillery-system-southern-syria/index.html |pealkiri=Exclusive: US deploys long-range artillery system to southern Syria for first time |väljaanne=[[CNN]] |aeg=13. juuni 2017 |vaadatud=16. juuli 2022 |keel=inglise keeles}}</ref> * [[Venemaa sissetung Ukrainasse]] }} <!-- Tootmisajalugu --> | konstruktor = | konstrueeritud = | tootja = [[Lockheed Martin]] Missiles and Fire Control | ühiku_hind = 5,1 mln USA dollarit | tootmises = | toodetud = 540+ (2022)<ref>{{Netiviide |url=https://www.lockheedmartin.com/en-us/products/high-mobility-artillery-rocket-system.html |pealkiri=High Mobility Artillery Rocket System (HIMARS) |väljaandja=[[Lockheed Martin]] |vaadatud=16. juuli 2022 |keel=inglise keeles}}</ref> | variandid = <!-- Täpsustused --> | täpsustuste_silt = | kaal = {{Lihtloend| * 13 517 kg (tühikaal)<ref name="USAAC">{{Netiviide |url=https://asc.army.mil/web/portfolio-item/ms-himars-m142/ |pealkiri=High Mobility Artillery Rocket System (HIMARS) — M142 |väljaandja=United States Army Acquisition Support Center (USAASC) |vaadatud=16. juuli 2022 |keel=inglise keeles}}</ref> * 16 238 kg (lahingrežiimis)<ref name="USAAC" /> }} | pikkus = 7 m | detaili_pikkus = | laius = 2,4 m | kõrgus = 3,2 m | läbimõõt = | meeskond = 3 | reisijad = <!-- Laskerelva täpsustused --> | laskemoon = | laskemoona_kaal = | kaliiber = | torud = | tööpõhimõte = | laskekiirus = | algkiirus = | laskeulatus = {{Lihtloend| * 15–150 km (GLMRS) * 20–300 km (ATACMS) * 60–499 km (PrSM) }} | max_laskeulatus = | söötur = | sihikud = <!-- Suurtüki täpsustused --> | breech = | tagasilöök = | lafett = | tõstenurk = | pöördenurk = <!-- Lõhkekeha täpsustused --> | lõhkepea = | lõhkepea_kaal = | õhkimine = | plahvatusvõimsus = <!-- Sõiduki/raketi täpsustused --> | soomus = | pearelv = | muu_relvastus = | mootor = | mootori_võimsus = | võimsuse-kaalu_suhe = | kandevõime = | käigukast = | vedrustus = | kliirens = | kütusemahutavus = | tegevusulatus = 483 km<ref name="USAAC" /> | kiirus = 94 km/h<ref name="USAAC" /> | juhtimissüsteem = | steering = <!-- Raketi täpsustused --> | tiivaulatus = | kütus = | lennulagi = | lennukõrgus = | sügavus = | boost = | täpsus = | laskeplatvorm = | transport = }} [[Fail:HIMARS and DIVARTY Excerise.webm|pisi|261x261px|HIMARS ja DIVARTY harjutus]] '''M142 HIMARS''' ([[inglise keel]]es ''High Mobility Artillery Rocket System'') on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] toodetud [[mitmelasuline raketiheitja]]. Raketisüsteem on monteeritud soomustatud kabiiniga M1140 [[FMTV]] tüüpi veokile.<ref>{{Netiviide |url=https://mil.in.ua/en/news/us-approves-m142-himars-sale-to-estonia/ |pealkiri=US approves M142 HIMARS sale to Estonia |väljaandja=Ukrainian Military Center |aeg=16. juuli 2022 |vaadatud=21. juuli 2022 |keel=inglise keeles}}</ref><ref name="Postimees" /> Vahetatavas raketikonteineris kannab HIMARS laskemoonana vastavalt kas kuut [[GPS]]-i ja [[inertsiaalne juhtimissüsteem|intertsiaalse juhtimissüsteemiga]] [[GLMRS]]-raketti (laskeulatus 15–92 km), kaht juhitavat [[PrSM]] (''Precision Strike Missile'') raketti (laskeulatus 60–499 km) või üht juhtivat [[ATACMS]] (''Army Tactical Missile System'') seeria 610 millimeetrist [[pind-pind-tüüpi juhitav rakett|pind-pind-tüüpi juhitavat raketti]], mille laskeulatus on kuni 300 kilomeetrit. HIMARS-i raketikonteiner on sama [[M270 MLRS]]-il kasutatavaga, ehkki erinevalt kahte konteinerit kandvast M270-st, mahub HIMARS-ile korraga vaid üks. Üks ATACMS rakett maksab u 1,5–2 miljonit eurot.<ref name="Postimees" /> HIMARS-i meeskonda kuulub kolm liiget: veokijuht, laskja ja meeskonnaülem.<ref name="Postimees" /> == Kasutajad == * {{Pisilipp|Ameerika Ühendriigid}} ** [[Ameerika Ühendriikide maavägi]] ** [[Ameerika Ühendriikide merejalavägi]] * {{Pisilipp|Rumeenia}} ** [[Rumeenia maaväed]] * {{Pisilipp|Singapur}} ** [[Singapuri maavägi]] * {{Pisilipp|Araabia Ühendemiraadid}} ** [[Araabia Ühendemiraatide maavägi]] * {{Pisilipp|Jordaania}} ** [[Jordaania kuninglik maavägi]] * {{Pisilipp|Ukraina}} ** [[Ukraina maaväed]] === Tulevased kasutajad === * {{Pisilipp|Poola}} ** [[Poola maaväed]] * {{Pisilipp|Austraalia}} ** [[Austraalia maavägi]] 26. mail 2022 kinnitas USA 20 raketisüsteemi müügi Austriaaliale, tehingu koguväärtus (muud kulud lisaks laskeseadmetele) on u 385 miljonit USA dollarit.<ref>{{Netiviide |URL=https://www.reuters.com/world/us-oks-potential-sale-himars-launchers-australia-pentagon-says-2022-05-26/ |Pealkiri=Australia wins U.S. to buy rocket launchers |Autor=Katharine Jackson ja Mike Stone |Aeg=27. mai 2022 |Kasutatud=21. juuli 2022 |keel=inglise keeles}}</ref> * {{Pisilipp|Taiwan}} * {{Pisilipp|Eesti}} ** [[Eesti maavägi]] 15. juulil 2022 teatas USA kuue raketisüsteemi müügist Eestile, tehingu koguväärtus (muud kulud lisaks laskeseadmetele) on u 500 miljonit USA dollarit.<ref name="Postimees">{{Netiviide |URL=https://www.postimees.ee/7568601/himars-laiendab-eesti-loogirusika-vaenlase-territooriumile |Pealkiri=HIMARS laiendab Eesti löögirusika vaenlase territooriumile |Autor=Andres Einmann |Väljaanne=[[Postimees]] |Aeg=21. juuli 2022 |Kasutatud=21. juuli 2022}}</ref><ref>{{Netiviide |URL=https://www.err.ee/1608658879/usa-andis-heakskiidu-kuue-himars-raketisusteemi-muugiks-eestile |Pealkiri=USA andis heakskiidu kuue HIMARS raketisüsteemi müügiks Eestile |Aeg=15. juuli 2022 |Kasutatud=21. juuli 2022 |Väljaanne=[[ERR]]}}</ref> == Vaata ka == * [[M270 MLRS]] * [[BM-27 Uragan]] * [[BM-30 Smertš]] * [[RM-70]] == Viited == {{Viited}} * [https://www.nsnlookup.com/equipment-intelligence/land/himars-m142 HIMARS Technical Manuals] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide relvad]] [[Kategooria:Mitmelasulised raketiheitjad]] 2jvemsypttqjgismrfu5b86gfzlkvr1 Ryan Crouser 0 632576 6168825 6148987 2022-07-27T19:12:20Z Sjur 66496 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | Nimi = Ryan Crouser | Pilt = Ryan Crouser 22 05 28 PreClassic by HowardLao.jpg | Pildisuurus = | Pildinimi = Ryan Crouser (2022) | Riik = {{Riigi ikoon|USA}} USA | Sünniaeg = {{süv|1992|12|18}} | Sünnikoht = [[Portland]], [[Oregon]] | Surmaaeg = | Surmakoht = | Pikkus = 201 cm | Kaal = 145 kg | Spordiklubi= Texas Longhorns | Treener = | Märkus = | Märkus2 = | Medalid = {{MedalVõistlus|[[Suveolümpiamängud|Olümpiamängud]]}} {{Kuldmedal|[[2016. aasta suveolümpiamängud|2016 Rio de Janeiro]]|[[kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#Kuulitõuge|Kuulitõuge]]}} {{Kuldmedal|[[2020. aasta suveolümpiamängud|2020 Tōkyō]]|[[kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#Kuulitõuge|Kuulitõuge]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022 Eugene]]|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge|Kuulitõuge]]}} {{Hõbemedal|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019 Doha]]|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge|Kuulitõuge]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sisemaailmameistrivõistlustel]]}} {{Hõbemedal|[[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2022 Belgrad]]|[[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#Kuulitõuge|Kuulitõuge]]}} {{MedalVõistlus|[[Noorte kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Noorte maailmameistrivõistlustel]]}} {{Kuldmedal|[[2009. aasta noorte kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009 Bressanone]]|Kuulitõuge}} {{Hõbemedal|[[2009. aasta noorte kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009 Bressanone]]|Kettaheide}} }} '''Ryan Crouser''' (sündinud [[18. detsember|18. detsembril]] [[1992]] [[Oregoni osariik|Oregoni osariigis]] [[Portland]]is) on [[USA]] [[kuulitõukaja]], maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Talle kuuluvad kuulitõuke maailmarekordid sise- ja välistingimustes ning olümpiarekord. == Karjäär == Crouser alustas kergejõustikutreeningutega põhikoolis. Koolispordis võistles ta edukalt nii kuulitõukes kui ka kettaheites. 2009. aastal püstitas ta kettaheites USA noorterekordi 61.72 ning võitis USA meistrivõistlustel kuulitõuke ja kettaheite. Sellega pääses ta mõlemal alal USA noortekoondisesse. [[2009. aasta noorte kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009. aasta noorte maailmameistrivõistluste]]l [[Bressanone]]s võitis Crouser kuulitõuke võistluste rekordiga 21.56 ning oli kettaheites teine. 2010. aastal jättis Crouser jalavigastuse tõttu hooaja vahele. 2011. aastal püstitas ta USA gümnaasiumide rekordid kuulitõukes (23.54) ning kettaheites (72.40). 2011. aastal siirdus Crouser õppima [[Texase Ülikool Austinis|Texase Ülikool]]i. Tema esimene hooaeg ülikoolispordis ebaõnnestus vigastuse ja haiguste tõttu. 2013. aasta suvel naasis ta võistlustele ning tuli [[NCAA]] meistriks kuulitõukes. 2014. aastal tuli Crouser kuulitõukes USA üliõpilasmeistriks nii sise- kui välitingimustes, kettaheites pidi ta hooaja edetabeli juhina loobuma finaalist kuulitõukes saadud vigastuse tõttu. 2015. aastal oli ta NCAA sisemeistrivõistlustel kuulitõukes [[Stipe Žunić]]i järel teine. Suvistel meistrivõistlustel vigastas Crouser pöialt ning oli kettaheites ja kuulitõukes viies. 2016. aastal tuli ta kuulitõukes taas NCAA sisemeistriks ning tõukas uue USA üliõpilaste siserekordi 21.73. 2016. aastal lõpetas Crouser ülikooli ning keskendus kuulitõukele. Ta võitis USA olümpiakoondise katsevõistlused isikliku rekordiga 22.11, ning pääses [[2016. aasta suveolümpiamängud|Rio olümpiamängudele]]. Olümpiafinaalis püstitas Crouser olümpiarekordi 22.52, võitis kuldmedali ning tõusis kõigi aegade edetabelis 10. kohale. [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2017. aasta maailmameistivõistlustel]] [[London]]is sai Crouser tulemusega 21.20 6. koha. [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019. aastal]] [[Doha]]s võitis ta isikliku rekordiga 22.90 hõbemedali, kaotades maailmameistriks tulnud [[Joe Kovacs]]ile ühe sentimeetriga ning edestades samuti 22,90 tõuganud [[Tomas Walsh]]i paremuselt teise tõukega. 2021. aastal püstitas Crouser [[Fayetteville (Arkansas)|Fayetteville]]'is uue kuulitõuke sisemaailmarekordi 22.82. USA olümpiakoondise katsevõistlustel [[Eugene]]'is tõukas ta uue maailmarekordi 23.37, parandades [[Randy Barnes]]ile [[1990]]. aastast kuulunud varasemat tippmarki 25 sentimeetriga. [[2020. aasta suveolümpiamängud|Tokyo olümpaiamängudel]] tuli Crouser teist korda olümpiavõitjaks ning püstitas uue olümpiarekordi 23,30. 2021. aasta lõpuks kuulus Crouserile kolm kõigi aegade parimat kuulitõuketulemust, kümnest pikimast tõukest oli ta sooritanud üheksa. Lisaks olümpiakullale ning maailma- ja olümpiarekorditele püsis ta aasta jooksul võitmatuna ning tuli [[Teemantliiga]] võitjaks. Ajakiri [[Track & Field News]] valis ta aasta meeskergejõustiklaseks ning [[USA kergejõustikuliit]] andis talle parimale meeskergejõustiklasele määratud [[Jesse Owensi auhind|Jesse Owensi auhinna]]. 2022. aastal võitis Crouser tulemusega 22.44 [[Belgrad]]i [[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|sisemaailmameistrivõistlustel]] kuldmedali. Kodustel [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel]] [[Eugene]]'is tuli ta kaasmaalaste Kovacsi ja [[Josh Awotunde]] ees maailmameistriks, tõugates [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|maailmameistrivõistluste rekordi]] 22.94. == Isiklikud rekordid == ;Väljas {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[Kuulitõuge]] || align="center"| '''23.37''' '''[[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' || [[18. juuni]] [[2021]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Eugene]] |- | [[Kettaheide]] || align="center"| '''63.90''' || [[18. mai]] [[2014]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Lubbock]] |} ;Sees {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[Kuulitõuge]] || align="center"| '''22.82''' '''[[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' || [[24. jaanuar]] [[2021]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Fayetteville (Arkansas)|Fayetteville]] |} == Isiklikku == Crouser on kasvanud tugevate kergejõustikutraditsioonidega [[Oregon]]i osariigis. Tema perekonnas on mitmeid kergejõustiklasi, kes on peamiselt tegelenud heitealadega. Ryani isa Mitch on endine USA koondise kettaheitja, onu Brian on kahtedel olümpiamängudel võistelnud odaviskaja, teine onu Dean võistles kettaheites ja kuulitõukes ning nõod Sam ja Haley Crouser tegelevad odaviskega. Ryan Crouser õppis Texase Ülikoolis inseneriteadusi ja majandust. 2016. aastal sai ta magistrikraadi rahanduse erialal. Alates 2019. aastast töötab Crouser vabatahtlikuna [[Arkansase Ülikool]]i kergejõustikuklubis treenerina. == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} * {{IAAF}} {{Olümpiavõitjad meeste kuulitõukes}} {{JÄRJESTA:Crouser, Ryan}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kuulitõukajad]] [[Kategooria:Sündinud 1992]] lxg1qu8kwk8hdv9kwqp5edvrm1ws4w7 6168840 6168825 2022-07-27T19:39:11Z Sjur 66496 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | Nimi = Ryan Crouser | Pilt = Ryan Crouser 22 05 28 PreClassic by HowardLao.jpg | Pildisuurus = | Pildinimi = Ryan Crouser (2022) | Riik = {{Riigi ikoon|USA}} USA | Sünniaeg = {{süv|1992|12|18}} | Sünnikoht = [[Portland]], [[Oregon]] | Surmaaeg = | Surmakoht = | Pikkus = 201 cm | Kaal = 145 kg | Spordiklubi= Texas Longhorns | Treener = | Märkus = | Märkus2 = | Medalid = {{MedalVõistlus|[[Suveolümpiamängud|Olümpiamängud]]}} {{Kuldmedal|[[2016. aasta suveolümpiamängud|2016 Rio de Janeiro]]|[[kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#Kuulitõuge|Kuulitõuge]]}} {{Kuldmedal|[[2020. aasta suveolümpiamängud|2020 Tōkyō]]|[[kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#Kuulitõuge|Kuulitõuge]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022 Eugene]]|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge|Kuulitõuge]]}} {{Hõbemedal|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019 Doha]]|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge|Kuulitõuge]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sisemaailmameistrivõistlustel]]}} {{Hõbemedal|[[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2022 Belgrad]]|[[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#Kuulitõuge|Kuulitõuge]]}} {{MedalVõistlus|[[Noorte kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Noorte maailmameistrivõistlustel]]}} {{Kuldmedal|[[2009. aasta noorte kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009 Bressanone]]|Kuulitõuge}} {{Hõbemedal|[[2009. aasta noorte kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009 Bressanone]]|Kettaheide}} }} '''Ryan Crouser''' (sündinud [[18. detsember|18. detsembril]] [[1992]] [[Oregoni osariik|Oregoni osariigis]] [[Portland]]is) on [[USA]] [[kuulitõukaja]], maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Talle kuuluvad kuulitõuke maailmarekordid sise- ja välistingimustes ning olümpiarekord. == Karjäär == Crouser alustas kergejõustikutreeningutega põhikoolis. Koolispordis võistles ta edukalt nii kuulitõukes kui ka kettaheites. 2009. aastal püstitas ta kettaheites USA noorterekordi 61.72 ning võitis USA meistrivõistlustel kuulitõuke ja kettaheite. Sellega pääses ta mõlemal alal USA noortekoondisesse. [[2009. aasta noorte kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009. aasta noorte maailmameistrivõistluste]]l [[Bressanone]]s võitis Crouser kuulitõuke võistluste rekordiga 21.56 ning oli kettaheites teine. 2010. aastal jättis Crouser jalavigastuse tõttu hooaja vahele. 2011. aastal püstitas ta USA gümnaasiumide rekordid kuulitõukes (23.54) ning kettaheites (72.40). 2011. aastal siirdus Crouser õppima [[Texase Ülikool Austinis|Texase Ülikool]]i. Tema esimene hooaeg ülikoolispordis ebaõnnestus vigastuse ja haiguste tõttu. 2013. aasta suvel naasis ta võistlustele ning tuli [[NCAA]] meistriks kuulitõukes. 2014. aastal tuli Crouser kuulitõukes USA üliõpilasmeistriks nii sise- kui välitingimustes, kettaheites pidi ta hooaja edetabeli juhina loobuma finaalist kuulitõukes saadud vigastuse tõttu. 2015. aastal oli ta NCAA sisemeistrivõistlustel kuulitõukes [[Stipe Žunić]]i järel teine. Suvistel meistrivõistlustel vigastas Crouser pöialt ning oli kettaheites ja kuulitõukes viies. 2016. aastal tuli ta kuulitõukes taas NCAA sisemeistriks ning tõukas uue USA üliõpilaste siserekordi 21.73. 2016. aastal lõpetas Crouser ülikooli ning keskendus kuulitõukele. Ta võitis USA olümpiakoondise katsevõistlused isikliku rekordiga 22.11, ning pääses [[2016. aasta suveolümpiamängud|Rio olümpiamängudele]]. Olümpiafinaalis püstitas Crouser olümpiarekordi 22.52, võitis kuldmedali ning tõusis kõigi aegade edetabelis 10. kohale. [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2017. aasta maailmameistivõistlustel]] [[London]]is sai Crouser tulemusega 21.20 6. koha. [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019. aastal]] [[Doha]]s võitis ta isikliku rekordiga 22.90 hõbemedali, kaotades maailmameistriks tulnud [[Joe Kovacs]]ile ühe sentimeetriga ning edestades samuti 22,90 tõuganud [[Tomas Walsh]]i paremuselt teise tõukega. 2021. aastal püstitas Crouser [[Fayetteville (Arkansas)|Fayetteville]]'is uue kuulitõuke sisemaailmarekordi 22.82. USA olümpiakoondise katsevõistlustel [[Eugene]]'is tõukas ta uue maailmarekordi 23.37, parandades [[Randy Barnes]]ile [[1990]]. aastast kuulunud varasemat tippmarki 25 sentimeetriga. [[2020. aasta suveolümpiamängud|Tokyo olümpaiamängudel]] tuli Crouser teist korda olümpiavõitjaks ning püstitas uue olümpiarekordi 23,30. 2021. aasta lõpuks kuulus Crouserile kolm kõigi aegade parimat kuulitõuketulemust, kümnest pikimast tõukest oli ta sooritanud üheksa. Lisaks olümpiakullale ning maailma- ja olümpiarekorditele püsis ta aasta jooksul võitmatuna ning tuli [[Teemantliiga]] võitjaks. Ajakiri [[Track & Field News]] valis ta aasta meeskergejõustiklaseks ning [[USA kergejõustikuliit]] andis talle parimale meeskergejõustiklasele määratud [[Jesse Owensi auhind|Jesse Owensi auhinna]]. 2022. aastal võitis Crouser tulemusega 22.44 [[Belgrad]]i [[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|sisemaailmameistrivõistlustel]] kuldmedali. Kodustel [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel]] [[Eugene]]'is tuli ta kaasmaalaste Kovacsi ja [[Josh Awotunde]] ees maailmameistriks, tõugates [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|maailmameistrivõistluste rekordi]] 22.94. == Isiklikud rekordid == ;Väljas {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[Kuulitõuge]] || align="center"| '''23.37''' '''[[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' || [[18. juuni]] [[2021]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Eugene]] |- | [[Kettaheide]] || align="center"| '''63.90''' || [[18. mai]] [[2014]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Lubbock]] |} ;Sees {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[Kuulitõuge]] || align="center"| '''22.82''' '''[[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' || [[24. jaanuar]] [[2021]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Fayetteville (Arkansas)|Fayetteville]] |} == Isiklikku == Crouser on kasvanud tugevate kergejõustikutraditsioonidega [[Oregon]]i osariigis. Tema perekonnas on mitmeid kergejõustiklasi, kes on peamiselt tegelenud heitealadega. Ryani isa Mitch on endine USA koondise kettaheitja, onu Brian on kahtedel olümpiamängudel võistelnud odaviskaja, teine onu Dean võistles kettaheites ja kuulitõukes ning nõod Sam ja Haley Crouser tegelevad odaviskega. Ryan Crouser õppis Texase Ülikoolis inseneriteadusi ja majandust. 2016. aastal sai ta magistrikraadi rahanduse erialal. Alates 2019. aastast töötab Crouser vabatahtlikuna [[Arkansase Ülikool]]i kergejõustikuklubis treenerina. == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} * {{IAAF}} {{Olümpiavõitjad meeste kuulitõukes}} {{Maailmameistrid meeste kuulitõukes}} {{JÄRJESTA:Crouser, Ryan}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kuulitõukajad]] [[Kategooria:Sündinud 1992]] g4oi6qikg8c5k8pd90b9f9l85jxwp40 Example 0 632625 6169023 6148913 2022-07-28T09:13:21Z OskarRand1 162064 OskarRand1 teisaldas lehekülje [[Example (muusik)]] pealkirja [[Example]] alla wikitext text/x-wiki [[File:Example Live @ Burnemouth BIC.jpg|pisi|Example (2013)]] '''Elliot John Gleave''' (esinejanimega '''Example'''; sündinud [[20. juuni]]l [[1982]]) on inglise muusik, laulja, laulukirjutaja, räppar ja muusikaprodutsent. ==Diskograafia== *What We Made (2007) *Won't Go Quietly (2010) *Playing in the Shadows (2011) *The Evolution of Man (2012) *Live Life Living (2014) *Bangers & Ballads (2018) *Some Nights Last for Days (2020) *We May Grow Old But We Never Grow Up (2022) [[Kategooria:Sündinud 1982]] avngrx9t227k9form7ok09jchkd1i7i 6169026 6169023 2022-07-28T09:14:56Z OskarRand1 162064 /* Diskograafia */ wikitext text/x-wiki [[File:Example Live @ Burnemouth BIC.jpg|pisi|Example (2013)]] '''Elliot John Gleave''' (esinejanimega '''Example'''; sündinud [[20. juuni]]l [[1982]]) on inglise muusik, laulja, laulukirjutaja, räppar ja muusikaprodutsent. ==Diskograafia== *"What We Made" (2007) *"Won't Go Quietly" (2010) *"Playing in the Shadows" (2011) *"The Evolution of Man" (2012) *"Live Life Living" (2014) *"Bangers & Ballads" (2018) *"Some Nights Last for Days" (2020) *"We May Grow Old But We Never Grow Up" (2022) [[Kategooria:Sündinud 1982]] 84dn85kst6gjlzv71m2d79v7heermzf Võru VK 0 632888 6168956 6164799 2022-07-28T05:11:57Z Angmar Brekker 94578 /* Koosseis */ wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on Võru Võrkpalliklubi esindusmeeskonnast; on ka Võru Võrkpalliklubi esindusnaiskond.}} {|style="margin:5px; border:1px solid #3A75C4;" align=right cellpadding=2 cellspacing=2 width=250 |- align="center" bgcolor="#3A75C4" |colspan="2"|<font color="#FFFFFF">'''Võru Võrkpalliklubi'''</font> |- align="center" bgcolor="#eeeeee" |colspan="2"| |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Täisnimi''' || Barrus Võru VK |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Peatreener''' || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Oliver Lüütsepp]] |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Liigad 2022/23''' || [[Balti liiga (võrkpall)|Balti liiga]]</br>[[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistriliiga]] |} '''Võru Võrkpalliklubi''' (ka '''Barrus Võru VK''') on [[Võru]]s tegutsev võrkpalliklubi. Klubi on 1950ndatel aastatel loodud Võru Võrkpallisektsiooni järeltulija. Klubi eesmärgiks on [[Võru maakond|Võru maakonna]] võrkpallielu edendamine ja võrkpallurite esindamine [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlustel]]. Koostöös Võrumaa Spordiliiduga korraldatakse nii Võru maakonna karika- kui meistrivõistlusi. Klubi südameasjaks on ka Eesti võrkpallimaastiku ühe staažikama, Jaan Gutmanni nimelise, võrkpalliturniiri korraldamine.<ref>[https://www.facebook.com/voruvk/about/?ref=page_internal Teave] Võru VK facebook, ''vaadatud 06.07.2022''</ref> Esindusklubi naasis hooajast 2022/23 [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistriliigasse]] ja [[Balti liiga (võrkpall)|Balti liigasse]].<ref>[https://sport.err.ee/1608556294/voru-vorkpallimeeskond-naaseb-meistriliigasse Võru võrkpallimeeskond naaseb meistriliigasse] err.ee, ''06.04.2022''</ref> ==Ajalugu== '''Võru Võrkpalliklubi''' esindusmeeskond mängis aastatel 2001–2015 [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistriliigas]] ja [[Balti liiga (võrkpall)|Balti liiga]]s. Aastatel 2015–2022 ei suudetud meistriliiga meeskonda välja panna ning võisteldi [[Eesti]] tugevuselt teises liigas, [[Meeste I liiga (võrkpall)|Meeste esiliigas]]. Hooajal 2022/23 naasis esindusmeeskond Eesti meistriliigasse ning Balti liigasse.<ref>[https://sport.err.ee/1608556294/voru-vorkpallimeeskond-naaseb-meistriliigasse Võru võrkpallimeeskond naaseb meistriliigasse] err.ee, ''06.04.2022''</ref> {{col-begin|width=100%}} |- | '''Nimed:''' {| class="wikitable" style="font-size:100%; !Aastad !Nimetus |- |align=left|2002–2004||Võru VK |- |align=left|2004–2006||Selista Ehitus/Võru VK |- |align=left|2006–2007||Võru VK |- |align=left|2007–2013||Valio Võru VK |- |align=left|2013–2014||Danpower Võru/Noortekoondis |- |align=left|2014–2015||Danpower/Võru VK |- |align=left|2022–||Barrus Võru VK |} <br><br><br><br><br><br><br><br> | '''Peatreenerid läbi aastate''': {| class="wikitable" style="font-size:100%; !Karjäär !Peatreener |- |align=left|2006–2009||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Aigor Kaibald]] |- |align=left|2009–2010||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Marko Mett]] |- |align=left|2010–2011||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Urmas Tali]] |- |align=left|2011–2013||{{Riigi ikoon|Eesti}} Marko Mett |- |align=left|2013–2014||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Raul Reiter]] |- |align=left|2014–2015||{{Riigi ikoon|Eesti}} Marko Mett |- |align=left|2022–||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Oliver Lüütsepp]] |} |} ==Koosseis== ===2022/23=== {| | '''Peatreener:''' || {{riigi ikoon|Eesti}} [[Oliver Lüütsepp]] |- | '''Abitreener:''' || |} {|class="wikitable sortable" style="font-size:100%; text-align:left;" |- !No. !style="width:12em"|Nimi !style="width:15em"|Sünnikuupäev !style="width:8em"|Positsioon |- | ||align=left|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Rasmus Meius]]||align=right|{{Birth date and age|2002|04|04}}||align=left|nurgaründaja |- | ||align=left|{{riigi ikoon|USA}} [[Matt Slivinski]]||align=right|{{Birth date and age|1999|07|01}}||align=left|nurgaründaja |- | ||align=left|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Jasper Frey]]||align=right|{{Birth date and age|2003|03|19}}||align=left|temporündaja |- | ||align=left|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Cris Karlis Lepp]]||align=right|{{Birth date and age|1998|07|25}}||align=left|libero |} ==Tulemused== {| class="wikitable" style="font-size:85%; text-align:center" !Hooaeg ![[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] ![[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] ![[Balti liiga (võrkpall)|Balti liiga]] !Osalemine Eurosarjades |- |bgcolor=#efefef|2002–03 | 7 | | – | align=left|– |- |bgcolor=#efefef|2003–04 | 6 | | – | align=left|– |- |bgcolor=#efefef|2004–05 | 6 | | – | align=left|– |- |bgcolor=#efefef|2005–06 | 6 | | – | align=left|– |- |bgcolor=#efefef|2006–07 | 6 | | 12 | align=left|– |- |bgcolor=#efefef|2007–08 | 5 | | 12 | align=left|– |- |bgcolor=#efefef|2008–09 | 5 | | 6 | align=left|– |- |bgcolor=#efefef|2009–10 | 5 | | 7 | align=left|– |- |bgcolor=#efefef|2010–11 | 6 | veerandfinaal | 9 | align=left|– |- |bgcolor=#efefef|2011–12 | 5 | veerandfinaal | 10 | align=left|– |- |bgcolor=#efefef|2012–13 | 5 | poolfinaal | 10 | align=left|– |- |bgcolor=#efefef|2013–14 | 6 | | 10 | align=left|– |- |bgcolor=#efefef|2014–15 | 7 | poolfinaal | 12 | align=left|– |} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.spordiregister.ee/et/organisatsioon/266/voru_vorkpalliklubi Eesti spordiregister] *[https://www.facebook.com/voruvk Facebook] *[https://www.instagram.com/barrusvoruvk/ Instagram] [[Kategooria:Eesti võrkpalliklubid]] [[Kategooria:Võru sport]] cvpe8ty5j7m23dplbegyixplxo6tacx 6168958 6168956 2022-07-28T05:21:33Z Angmar Brekker 94578 /* Tulemused */ wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on Võru Võrkpalliklubi esindusmeeskonnast; on ka Võru Võrkpalliklubi esindusnaiskond.}} {|style="margin:5px; border:1px solid #3A75C4;" align=right cellpadding=2 cellspacing=2 width=250 |- align="center" bgcolor="#3A75C4" |colspan="2"|<font color="#FFFFFF">'''Võru Võrkpalliklubi'''</font> |- align="center" bgcolor="#eeeeee" |colspan="2"| |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Täisnimi''' || Barrus Võru VK |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Peatreener''' || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Oliver Lüütsepp]] |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Liigad 2022/23''' || [[Balti liiga (võrkpall)|Balti liiga]]</br>[[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistriliiga]] |} '''Võru Võrkpalliklubi''' (ka '''Barrus Võru VK''') on [[Võru]]s tegutsev võrkpalliklubi. Klubi on 1950ndatel aastatel loodud Võru Võrkpallisektsiooni järeltulija. Klubi eesmärgiks on [[Võru maakond|Võru maakonna]] võrkpallielu edendamine ja võrkpallurite esindamine [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlustel]]. Koostöös Võrumaa Spordiliiduga korraldatakse nii Võru maakonna karika- kui meistrivõistlusi. Klubi südameasjaks on ka Eesti võrkpallimaastiku ühe staažikama, Jaan Gutmanni nimelise, võrkpalliturniiri korraldamine.<ref>[https://www.facebook.com/voruvk/about/?ref=page_internal Teave] Võru VK facebook, ''vaadatud 06.07.2022''</ref> Esindusklubi naasis hooajast 2022/23 [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistriliigasse]] ja [[Balti liiga (võrkpall)|Balti liigasse]].<ref>[https://sport.err.ee/1608556294/voru-vorkpallimeeskond-naaseb-meistriliigasse Võru võrkpallimeeskond naaseb meistriliigasse] err.ee, ''06.04.2022''</ref> ==Ajalugu== '''Võru Võrkpalliklubi''' esindusmeeskond mängis aastatel 2001–2015 [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistriliigas]] ja [[Balti liiga (võrkpall)|Balti liiga]]s. Aastatel 2015–2022 ei suudetud meistriliiga meeskonda välja panna ning võisteldi [[Eesti]] tugevuselt teises liigas, [[Meeste I liiga (võrkpall)|Meeste esiliigas]]. Hooajal 2022/23 naasis esindusmeeskond Eesti meistriliigasse ning Balti liigasse.<ref>[https://sport.err.ee/1608556294/voru-vorkpallimeeskond-naaseb-meistriliigasse Võru võrkpallimeeskond naaseb meistriliigasse] err.ee, ''06.04.2022''</ref> {{col-begin|width=100%}} |- | '''Nimed:''' {| class="wikitable" style="font-size:100%; !Aastad !Nimetus |- |align=left|2002–2004||Võru VK |- |align=left|2004–2006||Selista Ehitus/Võru VK |- |align=left|2006–2007||Võru VK |- |align=left|2007–2013||Valio Võru VK |- |align=left|2013–2014||Danpower Võru/Noortekoondis |- |align=left|2014–2015||Danpower/Võru VK |- |align=left|2022–||Barrus Võru VK |} <br><br><br><br><br><br><br><br> | '''Peatreenerid läbi aastate''': {| class="wikitable" style="font-size:100%; !Karjäär !Peatreener |- |align=left|2006–2009||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Aigor Kaibald]] |- |align=left|2009–2010||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Marko Mett]] |- |align=left|2010–2011||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Urmas Tali]] |- |align=left|2011–2013||{{Riigi ikoon|Eesti}} Marko Mett |- |align=left|2013–2014||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Raul Reiter]] |- |align=left|2014–2015||{{Riigi ikoon|Eesti}} Marko Mett |- |align=left|2022–||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Oliver Lüütsepp]] |} |} ==Koosseis== ===2022/23=== {| | '''Peatreener:''' || {{riigi ikoon|Eesti}} [[Oliver Lüütsepp]] |- | '''Abitreener:''' || |} {|class="wikitable sortable" style="font-size:100%; text-align:left;" |- !No. !style="width:12em"|Nimi !style="width:15em"|Sünnikuupäev !style="width:8em"|Positsioon |- | ||align=left|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Rasmus Meius]]||align=right|{{Birth date and age|2002|04|04}}||align=left|nurgaründaja |- | ||align=left|{{riigi ikoon|USA}} [[Matt Slivinski]]||align=right|{{Birth date and age|1999|07|01}}||align=left|nurgaründaja |- | ||align=left|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Jasper Frey]]||align=right|{{Birth date and age|2003|03|19}}||align=left|temporündaja |- | ||align=left|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Cris Karlis Lepp]]||align=right|{{Birth date and age|1998|07|25}}||align=left|libero |} ==Tulemused== {| class="wikitable" style="font-size:85%; text-align:center" !Hooaeg ![[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] ![[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] ![[Balti liiga (võrkpall)|Balti liiga]] !Osalemine Eurosarjades |- |bgcolor=#efefef|2002–03 | 7 | | – | align=left|– |- |bgcolor=#efefef|2003–04 | 6 | | – | align=left|– |- |bgcolor=#efefef|2004–05 | 6 | veerandfinaal | – | align=left|– |- |bgcolor=#efefef|2005–06 | 6 | veerandfinaal | – | align=left|– |- |bgcolor=#efefef|2006–07 | 6 | veerandfinaal | 12 | align=left|– |- |bgcolor=#efefef|2007–08 | 5 | veerandfinaal | 12 | align=left|– |- |bgcolor=#efefef|2008–09 | 5 | poolfinaal | 6 | align=left|– |- |bgcolor=#efefef|2009–10 | 5 | veerandfinaal | 7 | align=left|– |- |bgcolor=#efefef|2010–11 | 6 | veerandfinaal | 9 | align=left|– |- |bgcolor=#efefef|2011–12 | 5 | veerandfinaal | 10 | align=left|– |- |bgcolor=#efefef|2012–13 | 5 | poolfinaal | 10 | align=left|– |- |bgcolor=#efefef|2013–14 | 6 | veerandfinaal | 10 | align=left|– |- |bgcolor=#efefef|2014–15 | 7 | poolfinaal | 12 | align=left|– |} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.spordiregister.ee/et/organisatsioon/266/voru_vorkpalliklubi Eesti spordiregister] *[https://www.facebook.com/voruvk Facebook] *[https://www.instagram.com/barrusvoruvk/ Instagram] [[Kategooria:Eesti võrkpalliklubid]] [[Kategooria:Võru sport]] r4904sfca3kl34pcj3qiq1m05cp3yq0 Anderson Peters 0 632947 6168907 6152798 2022-07-27T20:59:28Z Sjur 66496 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | Nimi = Anderson Peters | Pilt = Anderson Peters.jpg | Pildinimi = Anderson Peters (2022) | Riik = Grenada | Sünniaeg = {{süv|1997|10|21}} | Sünnikoht = [[Saint Andrew (Grenada)|Saint Andrew]] | Pikkus = | Kaal = | Medalid = {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019 Doha]]|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|Odavise]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022 Eugene]]|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|Odavise]]}} {{MedalVõistlus|[[Rahvaste Ühenduse mängud]]}} {{Pronksmedal|[[2018. aasta Rahvaste Ühenduse mängud|2018 Gold Coast]]|Odavise}} {{MedalVõistlus|[[Panameerika mängud]]}} {{Kuldmedal|[[2019. aasta Panameerika mängud|2019 Lima]]|Odavise}} {{MedalVõistlus|[[Juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Juunioride maailmameistrivõistlused]]}} {{Pronksmedal|[[2016. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2016 Bydgoszcz]]|Odavise}} }} '''Anderson Peters''' (sündinud [[21. oktoober|21. oktoobril]] [[1997]] [[Saint Andrew (Grenada)|Saint Andrew's]]) on [[Grenada]] [[odaviskaja]], kahekordne maailmameister. Ta võitis [[2016. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2016. aasta juunioride maailmameistrivõistlustel]] [[Bydgoszcz]]is pronksmedali. [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2017. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[London]]is ei pääsenud Peters tulemusega 78.99 kvalifikatsioonist edasi. [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Doha]]s tuli ta tulemusega 86.89 [[Magnus Kirt|Magnus Kirdi]] ja [[Johannes Vetter]]i ees maailmameistriks. [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Eugene]]'is viskas ta 90.54 ning tuli [[Neeraj Chopra]] ja [[Jakub Vadlejch]]i ees teist korda maailmameistriks. Petersi isiklik rekord on 13. mail 2022 Dohas visatud '''93.07'''. <ref> https://www.worldathletics.org/athletes/grenada/anderson-peters-14520432 </ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{IAAF}} {{Maailmameistrid meeste odaviskes}} {{JÄRJESTA:Peters, Anderson}} [[Kategooria:Grenada kergejõustiklased]] [[Kategooria:Odaviskajad]] [[Kategooria:Sündinud 1997]] 6ch5i67ebovghzn0hh9wqh2igqmwnnz 6168908 6168907 2022-07-27T21:00:00Z Sjur 66496 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | Nimi = Anderson Peters | Pilt = Anderson Peters.jpg | Pildinimi = Anderson Peters (2022) | Riik = Grenada | Sünniaeg = {{süv|1997|10|21}} | Sünnikoht = [[Saint Andrew (Grenada)|Saint Andrew]] | Pikkus = | Kaal = | Medalid = {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019 Doha]]|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|Odavise]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022 Eugene]]|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|Odavise]]}} {{MedalVõistlus|[[Rahvaste Ühenduse mängud]]}} {{Pronksmedal|[[2018. aasta Rahvaste Ühenduse mängud|2018 Gold Coast]]|Odavise}} {{MedalVõistlus|[[Panameerika mängud]]}} {{Kuldmedal|[[2019. aasta Panameerika mängud|2019 Lima]]|Odavise}} {{MedalVõistlus|[[Juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Juunioride maailmameistrivõistlused]]}} {{Pronksmedal|[[2016. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2016 Bydgoszcz]]|Odavise}} }} '''Anderson Peters''' (sündinud [[21. oktoober|21. oktoobril]] [[1997]] [[Saint Andrew (Grenada)|Saint Andrew's]]) on [[Grenada]] [[odaviskaja]], kahekordne maailmameister. Ta võitis [[2016. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2016. aasta juunioride maailmameistrivõistlustel]] [[Bydgoszcz]]is pronksmedali. [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2017. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[London]]is ei pääsenud Peters tulemusega 78.99 kvalifikatsioonist edasi. [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Doha]]s tuli ta tulemusega 86.89 [[Magnus Kirt|Magnus Kirdi]] ja [[Johannes Vetter]]i ees maailmameistriks. [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Eugene]]'is viskas ta 90.54 ning tuli [[Neeraj Chopra]] ja [[Jakub Vadlejch]]i ees teist korda maailmameistriks. Petersi isiklik rekord on 13. mail 2022 Dohas visatud '''93.07'''. <ref> https://www.worldathletics.org/athletes/grenada/anderson-peters-14520432 </ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{IAAF}} {{commonscat}} {{Maailmameistrid meeste odaviskes}} {{JÄRJESTA:Peters, Anderson}} [[Kategooria:Grenada kergejõustiklased]] [[Kategooria:Odaviskajad]] [[Kategooria:Sündinud 1997]] r6fdd90nlggv7sfj63peu8ukjk7925q 22. armeekorpus 0 633481 6168789 6167516 2022-07-27T17:33:58Z 194.106.194.87 wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = 22. armeekorpus | pilt =22 армейский корпус.pdf | pildiallkiri = | algusaeg = 2017 | lõpuaeg = | aeg = | riik = {{Pisilipp|Venemaa}} | kuuluvus = [[Venemaa merevägi]] | haru = [[Musta mere laevastik]] | liik = | ülesanne = | suurus = | alluv = | garnison = | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = <!-- Sümboolika --> | märk = | märk_silt = | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''22. armeekorpus''' ([[vene keel]]es ''22-й армейский корпус'') on väekoondis [[Venemaa merevägi|Venemaa mereväe]] koosseisus. [[Kategooria:Musta mere laevastik]] m8hj0d0da2b6128vzw0j9zwwxw43j80 Reola lahing 0 633503 6169095 6159881 2022-07-28T11:04:19Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki {{Sõjaline konflikt | konflikt = Reola lahing | osa = [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõjast]] | pilt = | pildiallkiri = | aeg = [[16. jaanuar]] - [[17. jaanuar]] [[1919]] | koht = [[Reola mõis]], [[Kambja kihelkond|Kambja kihelkonnas]] [[Tartumaa]]l [[Eesti]] | koordinaadid = | kaart = | laiuskraad = | pikkuskraad = | kaardisuurus = | kaardiallkiri = | ala = | tulemus = Edukas kaitselahing [[Eesti sõjavägi|Eesti vägede]] poolt | seis = | osaline1 = {{PisiLipp|Eesti}} | osaline2 = [[Pilt:Flag RSFSR 1918.svg|border|25x15px|Nõukogude Venemaa]] [[Vene SFNV|Nõukogude Venemaa]] | osaline3 = | väejuht1 = {{Riigi ikoon|Eesti}} polkovnik [[Viktor Puskar]]<br> | väejuht2 = [[Pilt:Flag RSFSR 1918.svg|border|25x15px|Nõukogude Venemaa]] | väejuht3 = | jõud1 = {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Eesti Rahvavägi|Eesti rahvaväe]] [[2. Diviis|2. diviisi]]<br> {{Riigi ikoon|Eesti}} [[2. Jalaväepolk]] <br>{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tallinna 1. kaitsepataljon|Tallinna kaitsepataljon]]<br>{{Riigi ikoon|Eesti}} 42″ suurtükkk | jõud2 = [[Pilt:Flag RSFSR 1918.svg|border|25x15px|Nõukogude Venemaa]] [[Punaarmee|Nõukogude Punaarmee]]<br>[[Pilt:Flag RSFSR 1918.svg|border|25x15px|Nõukogude Venemaa]] ([[3. Läti kütipolk|3]]<ref>[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1929/01/18/33 Reola lahing], Päewaleht, nr. 17, 18 jaanuar 1929</ref>)/ [[6. Läti kütipolk]]<ref>Kaido Mark, [https://www.kambja.info/4401/vabadussoja-reola-lahingupaika-tahistab-mulla-alt-paastetud-malestuskivi/ Vabadussõja Reola lahingupaika tähistab mulla alt päästetud mälestuskivi], www.kambja.info, 20.12.2018</ref><br>[[Pilt:Flag RSFSR 1918.svg|border|25x15px|Nõukogude Venemaa]] 10. Novgorodi kütipolk<br>[[Pilt:Flag RSFSR 1918.svg|border|25x15px|Nõukogude Venemaa]] 49. kütipolgu neli roodu<br>[[Pilt:Flag RSFSR 1918.svg|border|25x15px|Nõukogude Venemaa]] 1. ratsaeskadron | jõud3 = | kaotused1 = <br> | kaotused2 =<br> | kaotused3 = | märkused = }} {{Vabadussõja lahingud}} '''Reola lahing''' oli [[16. jaanuar]] - [[17. jaanuar]] [[1919]]. aastal [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõjas]] pealetungilahingute etapil toimunud sõjaline operatsioon [[Lõuna-Eesti]]s, pealetungivate [[Punaarmee]] väeüksuste tõkestamiseks. Reola lahingut loetakse üheks murdepunktiks Eesti Vabadussõjas, lahingu käigus lõid Eesti väed Punaarmee võitlejad Tartu taasvallutamise katsel tagasi<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=4245 4245 Vabadussõja Reola lahingu mälestussammas], register.muinas.ee, (vaadatud 15. juuli 2022)</ref>. ==Eellugu== 1919. aasta jaanuaris [[Tartu lahing (1919)|Tartu vabastamise]] järel edenesid Eesti väed [[Puhja]]-[[Nõo]]-[[Reola]]-[[Haaslava]]-[[Luunja]] joonele ja kavatsesid pealetungi jätkata. 16. jaanuaril 1919 liikusid soomusrongid ja kuperjanovlased piki raudteed Valga suunas. 2. jalaväepolgu osad liikusid samal ajal Luunjast üle Kriimani ja Võnnu Räpina suunas. Tallinna kaitsepataljon liikus Tartust üle Igevere ja Vana-Kuuste Põlva suunas. Eesmärk oli vaenlane Lõuna-Eestist välja ajada. ==Lahingu käik== Punaväe üksuste pealetung algas 16. jaanuaril 1919 [[Vana-Kuuste]] suunalt ja 16. jaanuari õhtuks vallutasid Tartu vallutamiseks koondatud löögigrupi Punaarmee üksused [[Reola mõis]]a ning sundisid [[Tallinna 1. kaitsepataljon|Tallinna kaitsepataljon]]i I ja IV rood<ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1944/01/16/9 Kuidas vabastati Reola], Postimees (1886-1944), nr. 12, 16 jaanuar 1944</ref> [[Ülenurme]] suunas [[Ülenurme mõis]]a taanduma. 16. jaanuaril jõudsid 2. jalaväepolgu osad määratud asukohtadesse ja polgu I pataljoni 1. rood koos pataljoni kuulipildujatega asus [[Vana-Kastre]] külla, 2. rood [[Kaagvere mõis]]a ning 3. ja 4. rood [[Luunja mõis]]a. 16. jaanuari keskpäeval alustasid Punaväe üksused pealetungi ja vallutasid õhtuks [[Reola mõis]]a ning lahingukogemuseta Reolas seisnud Tallinna kaitsepataljon oli oli sunnitud tagasi tõmbuma. Sama päeva ühtus saabus Ülenurme mõisa [[2. Diviis|2. diviis]]i ülem polkovnik [[Viktor Puskar|V. Puskar]] nig koos kohapealsete üksuste ülematega kavandas vastupealetungi, Reola ja Vana-Kuuste mõisate taasvallutamiseks. Pealetung pidi algama järgmine hommik, kell üheksa hommikul. 17. jaanuari hommikul läksid Eesti väed Reola all pealetungile ning Tallinna kaitsepataljoni ja 2. jalaväepolgu osad vallutasid Reola mõisa õhtuks tagasi. Tallinna kaitsepataljonile tehti ülesandeks tungida Reola mõisa peale põhja poolt, 2. jalaväepolgu osadele anti käsk tungida peale ida poolt. 2. jalaväepolgu II pataljoni 5. ja 6. roodu osad liikusid [[Ülenurme]]lt üle Mädasoo [[Haaslava vallamaja]] juurde ja sealt Ignase kaudu punastele seljataha. Hommikul kell kaheksa jõuti Ignase tallu ja seal jaguneti kaheks, 5. rood suundus Reolasse ja 6. rood liikus edasi Vana-Kuuste suunal. Pataljoniülem, alamkapten [[Eduard Liibus]] jäi [[Igevere]] küla Ignase tallu. Tallinna kaitsepataljon pidi ründama selja tagant Vana-Kuuste mõisat. Reola mõisas asunud Punaväe üksused taganesid Reola mõisast ja hõivasid Reola mõisa. [[Pilt:Vabadussõja Reola lahingu mälestussammas.JPG|pisi|püsti|Mälestussammas (2012)]] ==Mälestuse jäädvustamine== [[Reola lahingu mälestussammas]] avati [[3. juuli]]l [[1932]]. aastal. Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] võeti sammas maha ja maeti maa alla ning sammas taasavati [[27. november|27. novembril]] [[1988]]. aastal. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1929/01/18/33 Reola lahing], Päewaleht, nr. 17, 18 jaanuar 1929 *[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1944/01/16/9 Kuidas vabastati Reola], Postimees (1886-1944), nr. 12, 16 jaanuar 1944 {{Pooleli|aasta=2022|kuu=juuli}} [[Kategooria:1919. aasta Eestis]] [[Kategooria:Eesti Vabadussõda]] [[Kategooria:Lahingud Eestis]] l73hx76y1ioi8p5efwyqbrk5ce75okc Kaarel Oja 0 633906 6168914 6164952 2022-07-27T21:21:13Z 85.253.189.36 wikitext text/x-wiki [[Fail:JV6A8399.jpg|alt=Kaarel Oja|pisi|339x339px|Kaarel Oja Tallinna Linnavalitsuse esitluskeskuses]] '''Kaarel Oja''' (sündinud [[21. aprill]]il [[1985]]) on [[Eesti]] [[poliitik]] ja kultuurikorraldaja, alates [[2021]]. aastast [[Tallinna abilinnapea]]. Ta on [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlikku erakonna]] liige. Ta on töötanud [[Teater NO99]] ja [[Vaba Lava]] tegevjuhina ning juhtinud õppematerjalide [[Maurus (kirjastus)|kirjastust Maurus]]. == Haridus == Oja õppis [[Tallinna Reaalkool|Tallinna Reaalkoolis]] ning sai 2007. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikoolist]] sotsiaalteaduste bakalaureusekraadi ajakirjanduse ja suhtekorralduse erialal<ref>{{Netiviide|url=https://www.tallinn.ee/et/abilinnapea-kaarel-oja-cv|pealkiri=Abilinnapea Kaarel Oja CV|vaadatud=15.07.2022}}</ref>. Tema kõrvaleriala oli majandus. Gümnaasiumis tuli Oja kahel järjestikusel aastal Eesti meistriks [[Väitlus|väitluses]]. == Töö == 26. novembril 2021 asus Kaarel Oja tööle Tallinna kultuurivaldkonna abilinnapeana. Selles ametis on ta tegelenud kultuuri kättesaadavusega, sh kutsunud ellu [[Tallinna muuseumipühapäev|Tallinna muuseumipühapäevade]] algatuse. Esimene Tallinna tasuta muuseumipühapäev toimus 6.03.2022. Oja varasem tööelu on möödunud vaheldumisi kultuuri, poliitika, hariduse ja kommunikatsiooni valdkondades<ref>{{Netiviide|url=https://www.tallinn.ee/et/abilinnapea-kaarel-oja|pealkiri=Abilinnapea Kaarel Oja|vaadatud=15.07.2022}}</ref>. Aastatel 2019-2021 töötas ta ärinõustamisettevõte Miltton strateeg-loovjuhi ning turundussuuna juhina ning 2017-2019 aastal oli Oja Sotsiaaldemokraatlik erakonna esimehe nõunik ja kampaaniajuht, vedades mh [[Marina Kaljurand|Marina Kaljuranna]] [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] valimiste kampaaniat. Aastatel 2013–2017 juhtis ta Õppematerjalide kirjastust Maurus. <br />2011–2013 töötas Oja [[Telliskivi Loomelinnak|Telliskivi Loomelinnaku]] sisu- ja tegevjuhina. <br />2010–2011 oli ta [[Vaba Lava]] arendus- ja tegevjuht <br />2007–2010 töötas Oja [[Teater NO99]] tegevjuhina. Oja on löönud kaasa [[Arvamusfestival|Arvamusfestivali]], Kalamaja Avatud Kooli ja [[Teenusmajanduse Koda|Teenusmajanduse Koja]]  käivitamises ning kuulunud [[Tallinna lauluväljak|Tallinna Lauluväljaku]], [[Eesti Kultuurkapital|Eesti Kultuurkapitali]], [[Teater NO99]], [[Vene Teater|Vene Teatri]] ja Eesti Väitlusseltsi nõukogusse ning [[Eesti Etendusasutuste Liit|Eesti Etendusasutuse Liidu]], [[Eesti Kultuuri Koda|Eesti Kultuuri Koja]] ja [[Teenusmajanduse Koda|Teenusmajanduse Koja]] juhatusse. Ta on olnud lavastuste “Kodumaa karjed” ja “sugu: N” ning installatsiooni “[[Objekt nr. 2011]]” kaasautor ja produtsent. == Poliitiline tegevus == Oja on alates 2019. aastast Sotsiaaldemokraatliku erakonna liige. Alates 2021. aastast töötab ta Tallinna abilinnapeana. == Isiklikku == Kaarel Oja on aastast 2010 abielus näitleja [[Ursula Ratasepp|Ursula Ratasepp-Ojaga]], peres kasvab kolm last. Tema vend on näitleja [[Pääru Oja]] ja isa näitleja [[Tõnu Oja]]. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * Peeter Kormašov “[https://epl.delfi.ee/artikkel/95797265/kaarel-oja-tuleb-pingutada-et-inimesed-tagasi-muuseumisse-ja-kinno-tuua Kaarel Oja: tuleb pingutada, et inimesed tagasi muuseumisse ja kinno tuua]” Eesti Päevaleht, 4. veebruar 2022 * Raul Ranne “[https://kultuur.postimees.ee/7414956/nadala-persoon-kaarel-paaru-ja-tonu-oja-vaga-raske-on-ennast-leida-selles-maailmas#_ga=2.13735543.1553566647.1658101799-395945553.1644939287 NÄDALA PERSOON ⟩ Kaarel, Pääru ja Tõnu Oja: väga raske on ennast leida selles maailmas]” Postimees, 23. detsember 2021 * “[https://kultuur.err.ee/1608655321/tallinna-linn-asub-toetama-elava-muusika-kontserdipaiku Tallinna linn asub toetama elava muusika kontserdipaiku]” ERR, 12. juuli 2022 * Gerli Nõmm / Tõnu Karjatse “[https://kultuur.err.ee/1608592750/kaarel-oja-tallinna-vanalinnas-on-puudu-igapaevase-elu-taristust Kaarel Oja: Tallinna vanalinnas on puudu igapäevase elu taristust]” ERR, 10. mai 2022 * Kristi Helme “[https://epl.delfi.ee/artikkel/96172325/eestisse-joudnud-sojapogenikud-saavad-kultuurileevendust Eestisse jõudnud sõjapõgenikud saavad kultuurileevendust]” Eesti Päevaleht, 17. märts 2022 {{JÄRJESTA:Oja, Kaarel}} [[Kategooria:Tallinna Linnavalitsus]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1985]] nwhn4ap585dnisthrpdkzokice5ch4e 6168915 6168914 2022-07-27T21:25:44Z 85.253.189.36 /* Töö */ wikitext text/x-wiki [[Fail:JV6A8399.jpg|alt=Kaarel Oja|pisi|339x339px|Kaarel Oja Tallinna Linnavalitsuse esitluskeskuses]] '''Kaarel Oja''' (sündinud [[21. aprill]]il [[1985]]) on [[Eesti]] [[poliitik]] ja kultuurikorraldaja, alates [[2021]]. aastast [[Tallinna abilinnapea]]. Ta on [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlikku erakonna]] liige. Ta on töötanud [[Teater NO99]] ja [[Vaba Lava]] tegevjuhina ning juhtinud õppematerjalide [[Maurus (kirjastus)|kirjastust Maurus]]. == Haridus == Oja õppis [[Tallinna Reaalkool|Tallinna Reaalkoolis]] ning sai 2007. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikoolist]] sotsiaalteaduste bakalaureusekraadi ajakirjanduse ja suhtekorralduse erialal<ref>{{Netiviide|url=https://www.tallinn.ee/et/abilinnapea-kaarel-oja-cv|pealkiri=Abilinnapea Kaarel Oja CV|vaadatud=15.07.2022}}</ref>. Tema kõrvaleriala oli majandus. Gümnaasiumis tuli Oja kahel järjestikusel aastal Eesti meistriks [[Väitlus|väitluses]]. == Töö == 26. novembril 2021 asus Kaarel Oja tööle Tallinna kultuurivaldkonna abilinnapeana. Selles ametis on ta tegelenud kultuuri kättesaadavusega, sh kutsunud ellu [[Tallinna muuseumipühapäev]]ade algatuse. Esimene Tallinna tasuta muuseumipühapäev toimus [[6. märts]]il [[2022]]. Oja varasem tööelu on möödunud vaheldumisi kultuuri, poliitika, hariduse ja kommunikatsiooni valdkondades <ref>{{Netiviide|url=https://www.tallinn.ee/et/abilinnapea-kaarel-oja|pealkiri=Abilinnapea Kaarel Oja|vaadatud=15.07.2022}}</ref>. Aastatel 2019-2021 töötas ta ärinõustamisettevõte Miltton strateeg-loovjuhina ja turundussuuna juhina ning 2017-2019 oli Oja Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimehe nõunik ja kampaaniajuht, vedades mh [[Marina Kaljurand|Marina Kaljuranna]] [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] valimiste kampaaniat. Aastatel 2013–2017 juhtis ta Õppematerjalide kirjastust Maurus. <br /> 2011–2013 töötas Oja [[Telliskivi Loomelinnak]]u sisu- ja tegevjuhina. <br /> 2010–2011 oli ta [[Vaba Lava]] arendus- ja tegevjuht <br /> 2007–2010 töötas Oja [[Teater NO99]] tegevjuhina. Oja on löönud kaasa [[Arvamusfestival]]i, Kalamaja Avatud Kooli ja [[Teenusmajanduse Koda|Teenusmajanduse Koja]]  käivitamises ning kuulunud [[Tallinna lauluväljak]]u, [[Eesti Kultuurkapital]]i, [[Teater NO99]], [[Vene Teater|Vene Teatri]] ja [[Eesti Väitlusselts]]i nõukogusse ning [[Eesti Etendusasutuste Liit|Eesti Etendusasutuse Liidu]], [[Eesti Kultuuri Koda|Eesti Kultuuri Koja]] ja [[Teenusmajanduse Koda|Teenusmajanduse Koja]] juhatusse. Ta on olnud lavastuste “Kodumaa karjed” ja “sugu: N” ning installatsiooni “[[Objekt nr. 2011]]” kaasautor ja produtsent. == Poliitiline tegevus == Oja on alates 2019. aastast Sotsiaaldemokraatliku erakonna liige. Alates 2021. aastast töötab ta Tallinna abilinnapeana. == Isiklikku == Kaarel Oja on aastast 2010 abielus näitleja [[Ursula Ratasepp|Ursula Ratasepp-Ojaga]], peres kasvab kolm last. Tema vend on näitleja [[Pääru Oja]] ja isa näitleja [[Tõnu Oja]]. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * Peeter Kormašov “[https://epl.delfi.ee/artikkel/95797265/kaarel-oja-tuleb-pingutada-et-inimesed-tagasi-muuseumisse-ja-kinno-tuua Kaarel Oja: tuleb pingutada, et inimesed tagasi muuseumisse ja kinno tuua]” Eesti Päevaleht, 4. veebruar 2022 * Raul Ranne “[https://kultuur.postimees.ee/7414956/nadala-persoon-kaarel-paaru-ja-tonu-oja-vaga-raske-on-ennast-leida-selles-maailmas#_ga=2.13735543.1553566647.1658101799-395945553.1644939287 NÄDALA PERSOON ⟩ Kaarel, Pääru ja Tõnu Oja: väga raske on ennast leida selles maailmas]” Postimees, 23. detsember 2021 * “[https://kultuur.err.ee/1608655321/tallinna-linn-asub-toetama-elava-muusika-kontserdipaiku Tallinna linn asub toetama elava muusika kontserdipaiku]” ERR, 12. juuli 2022 * Gerli Nõmm / Tõnu Karjatse “[https://kultuur.err.ee/1608592750/kaarel-oja-tallinna-vanalinnas-on-puudu-igapaevase-elu-taristust Kaarel Oja: Tallinna vanalinnas on puudu igapäevase elu taristust]” ERR, 10. mai 2022 * Kristi Helme “[https://epl.delfi.ee/artikkel/96172325/eestisse-joudnud-sojapogenikud-saavad-kultuurileevendust Eestisse jõudnud sõjapõgenikud saavad kultuurileevendust]” Eesti Päevaleht, 17. märts 2022 {{JÄRJESTA:Oja, Kaarel}} [[Kategooria:Tallinna Linnavalitsus]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1985]] mjsifup2asie9xdywnx7jwvduhgivhn Alexios III Angelos 0 633986 6168807 6167507 2022-07-27T18:56:05Z TTimmi 148145 /* Sisepoliitika */ Täiendasin keiser Alexios III elulookirjeldust wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Alexios III Angelos | pildi nimi = 145 - Alexios III Angelos (Mutinensis - color).png | pildi seletus = Alexios III miniatuur (15. sajandist pärit koopia Joannes Zoanarese raamatust "Väljavõtted ajaloost") | amet = Bütsantsi keiser (Roomlaste keiser ja autokraat) | ametiajaalgus = [[8. aprill]] [[1195]] | ametiajalõpp = [[18. juuli]] [[1203]] | eelmine = [[Isaak II Angelos]] | järgmine = [[Isaak II Angelos]] ja [[Alexios IV Angelos]] | sünniaeg = umbes [[1153]] | surmaaeg = [[1211]] (58) | surmakoht = Hyakinthos klooster Nikaias | abikaasa = Euphrosyne Dukaina Kamatera | vanemad = * isa: Andronikos Dukas Angelos * ema: Euphrosyne Kastamonitissa | lapsed = * Eirine Angelina * Anna Komnene Angelina, * Eudokia Angelina }}'''Alexios III Angelos''' (kreeka keeles Ἀλέξιος Κομνηνός Ἄγγελος (''Alexios Komnēnos Angelos)''; u<abbr>.</abbr> [[1153]] – [[1211]]) oli [[Bütsants|Bütsantsi]] [[Bütsantsi keisrite loend|keiser]] [[1195]]. aasta märtsist kun [[17. juuli|17.]]-[[18. juuli|18. juulini]] [[1203]] aastal. Ta valitses '''Alexios Komnenose''' nime all, seostades ennast [[Komnenos|Komnenoste]] dünastiaga, millest ta emapoolselt ka põlvnes. Aexios tuli võimule pärast oma noorema venna [[Isaak II Angelos|Isaak II Angelose]] kukutamist, tema pimedaks torkamist ja vangi heitmist. Tema valitsemisaja kõige olulisem sündmus oli [[Neljas ristisõda|neljanda ristisõja]] sõdalaste rünnak [[Konstantinoopol|Konstantinoopolile]] [[1203]]. aastal, mille eesmärgiks oli [[Alexios IV Angelos|Alexios IV Angelose]] troonile tõstmine. Alexios III asus juhtima linna kaitsmist, ent see ebaõnnestus ning ta põgenes ühe oma tütrega öösel linnast. Kukutatud keiser üritas edutult [[Adrianopolis]] ja Mosynopolises toetajaid koguda, ent sattus [[Montferrat' hertsogkond|Montferrati]] markii Bonifatsiuse kätte vangi. Tema eest maksti lunaraha ning ta saadeti Väike-Aasiasse, kus ta sepitses vandenõud oma väimehe [[Theodoros I Laskarius|Theodoros Laskariuse]] vastu. Alexios III tabati ning ta veetis oma elu viimased päevad Nikaias Hyakinthose kloostris, kus ta [[1211]]. aastal suri. == Varasem elu == Alexios Angelos oli Andronikos Dukas Angelose ja Euphrosyne Kastamonitissa teine poeg ning keiser [[Isaak II Angelos|Isaak II Angelose]] vanem vend. Andronikos oli aga [[Alexios I Komnenos|Alexios I Komnenose]] ja Irene Dukaina tütre, Theodora Komnene poeg. Seega Alexios kaugem keiserliku perekonna liige. Koos oma isa ja vendadega sepitses Alexios vandenõud keiser [[Andronikos I Komnenos|Andronikos I Komnenose]] vastu umbes [[1183]]. aastal. Seetõttu veetis ta mitmeid aastaid eksiilis moslemist sultani [[Saladin|Saladini]] juures.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Bury, John Bagnell|pealkiri=Encyclopædia Britannica|aasta=1911|kirjastus=Cambridge University Press|lehekülg=577–578|keel=inglise|artikkel=Alexius III|toimetaja=Chisholm, Hugh|trükk=11|köide=1}}</ref> Alexiose nooremat venda Isaaki ähvardas [[11. september|11. septembril]] [[1185]]. aastal [[Andronikos I Komnenos|Andronikos I]] käsul hukkamine. Isaakil polnud midagi kaotada, mistõttu tappis ta keiserliku ihukaitseülema Stephanos Hagiochristophoritese, misjärel põgenes ta [[Hagia Sophia]] katedraali. Isaak võitis rahva poolehoiu ning puhkesid ülestõusud, mis lõppesid Andronikos I kukutamise ja Isaaki kuulutamisega keisriks. Alexios jõudis niimoodi troonile väga lähedale.<ref name=":1" /> == Võimuletõus == [[1190]]. aastaks oli Alexios naasnud oma noorema venna õukonda, kus tsa sai endale tiitli ''sebastokratōr.'' [[1195]]. aasta märtsis oli Alexios Bütsantsi sõjaväega kampaanial [[Teine Bulgaaria tsaaririik|Bulgaaria]] vastu.<ref name=":1" /> Viibides parajasti vägede eelsalgas, sai ta teada, et peavägede laagris oli puhkenud mäss ja keisriks on kuulutatud tema vanem vend Alexios. Mingeid väljavaateid vastupanuks Isaakil polnud ja ta otsustas varjuda ühte kloostrisse. Kuid see teda ei päästnud – venna käsul torgati ta pimedaks ja saadeti Konstantinoopolisse vangistusse.<ref>{{Raamatuviide|autor=Vseviov, David|pealkiri=Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris|aasta=2004|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst|lehekülg=394-398|isbn=9789949437757|keel=eesti|artikkel=Isaak II Angelos}}</ref> Teise versiooni järgi oli Isaak parasjagu [[Traakia|Traakias]] sõjaväelaagri lähedal jahil, kui tema vend [[8. aprill|8.]] (või [[9. aprill|9.]]) [[8. aprill|aprillil]] keisriks kuulutati. Isaak võeti kinni [[Makedoonia (Kreeka geograafiline piirkond)|Makedoonias]] Stagiras.<ref name=":1" /> == Valitsemine == Pärast [[Isaak II Angelos|Isaak II]] kukutamist läks troon tema vanemale vennale Alexiosele. Kuna vendade täpsed sünniaastad on teadmata, siis peab ka nende kolmeaastast vanusevahet pidama ligikaudseks. Ainuüksi fakt, et Alexios andis troonile asudes käsu oma sisuliselt ohutu noorem vend sandistada, iseloomustab uut valitsejat küllaltki ilmekalt. Kuigi paleepöörded olid Bütsantsi ajaloos tavaliseks nähtuseks, polnud juba sajandeid sellist julmust nähtud. Nii et Bütsants sai enesele keisri, kellele polnud miski püha ja kellel puudusid igasugused põhimõtted.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Vseviov, David|pealkiri=Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris|aasta=2004|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst|lehekülg=399-403|keel=eesti|isbn=9789949437757|artikkel=Alexios III Angelos}}</ref> === Sisepoliitika === Alexios III kulutas oma kuriteo kompenseerimiseks ja võimu kindlustamiseks tohutult raha, mistõttu riigikassa tühjenes kiiresti. Keiser pidi andma ka enda väejuhtidele nii suuri vabadusi, et riigi sõjaväe keskne juhtimine kadus ning Bütsants jäi praktiliselt kaitseta. Tema valitsemise ajal muutusid kõikvõimalikud võimu kuritarvitused täiesti igapäevasteks nähtusteks. Ning loomulikult nakatas keisri eeskuju ka tema alamaid. Näiteks ühe [[Konstantinoopol|Konstantinoopoli]] vangla ülem olevat öösiti lasknud trellide tagant välja "saagi järele" kõige jultunumaid röövleid, et siis hommikul jagada röövitu ühiselt omavahel pooleks. Ka Alexios ise ei kohkunud otseste röövimiste ees tagasi. Näiteks saatis ta oma laevastiku ründama kaubalaevu, käitudes nii pigem piraatide pealikuna kui valitsejana. Mõeldes vaid hetkekasule, ei pööranud Alexios mingit tähelepanu oma teo võimalikele tagajärgedele. Nii sattusid tema röövlaevnike saagiks ka [[Ikonioni sultanaat|Ikonioni sultani]] kaupmeeste laevad, mis üsna pea andiski sultanile ettekäände sõjategevuse alustamiseks.<ref name=":0" /> Alexiose teod ja eeskuju viisid riigi täieliku moraalse laostumiseni. Sisuliselt polnud enam ühtegi tegu, mis oleks leidnud eetilist hukkamõistu. Nii näiteks võis laevastikuülem müüa täiesti avalikult vara sõjalaevastiku ladudest ja panna kogu tulu oma tasku. Seesuguse häbitu hangeldamise tulemusel aga polnud Bütsantsil varsti enam ühtegi suurt laeva, mis oleks olnud võimeline merele väljuma.<ref name=":0" /> Alexiosel puudusid igasugused võimed riigi juhtimiseks. Lisaks polnud tal ka teovõimelisi abilisi. Keiser oli jaganud kõik riigi tähtsamad ametid oma ja keisrinna sugulastele, või olid need lihtsalt maha müüdud. Niketas Choniates kirjutab, et keiser viseeris dokumente, pööramata vähimatki tähelepanu nende sisule. Tema ette pandud paberil võis olla täiesti mõttetu tekst, kas või: "Merd küntakse ja maad mööda ujutakse" - keiser kirjutas ikka kõigele alla. Raha saamiseks suurendas Alexios järsult makse, see aga sundis piiriäärsete alade talupoegi eelistama näljasurmale pigem islamit ja sultani alamateks saamist. === Välispoliitika === Sama armetu nagu Alexiose sisepoliitika, oli ka tema välispoliitika. Seda mõistsid ka kõik Bütsantsi naabrid. Nii nõudis [[Friedrich I Barbarossa]] järeltulija [[Heinrich VI (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich VI]] ([[1190]]-[[1197]]) ultimatiivses toonis enesele osa Bütsantsi valdustest [[Kreeka ajalugu|Kreekas]]. Alexios püüdis sellest nõudmisest pääseda suure andami abil.<ref name=":0" /> Algselt nõudis Heinrich 5000 kuldmünti, ent läbirääkimiste tulemusena kaubeldi summa 1600-le. Seda raha ei pidanud Alexios aga Heinrichi surma tõttu välja käima.<ref name=":1" /> Raha selleks erakordseks väljaminekuks aga polnud kuskilt võtta ja riigis seati sisse spetsiaalne maks. Ent seegi erakorraline samm ei aidanud vajalikku summat kokku saada ning käiku läksid isegi aarded varasemate keisrite matmispaikadest. Kuid Heinrich ei piirdunud vaid territoriaalsete nõudmistega. [[1197]]. aasta [[25. mai|25. mail]] pani ta oma venna, [[Švaabimaa hertsogkond|Švaabi hertsogi]] Philippi paari läänlaste kätte sattunud Isaak II tütre Irenega. See abielu aga andis juba otsese ettekäände sekkumiseks Bütsantsi siseasjadesse.<ref name=":0" /> Kuigi [[Heinrich VI (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich VI]] [[1197]]. aasta sügisel suri, ei muutnud see keisririigi välispolitilist olukorda paremaks. Lihtsalt Heinrichit asendas teine Bütsantsi verivaenlane - [[Teine Bulgaaria tsaaririik|Bulgaaria]] uus, energiline ja julm valitseja [[Kalojan]], kes vandus bütsantslastele kättemaksu keiser [[Basileios II]] omaaegsete julmuste eest. Lõpuks, pärast mitmeid lüüasaamisi, ei jäänudki Alexiosel muud üle kui sõlmida bulgaarlastega väga rasketel tingimustel rahu.<ref name=":0" /> Idas jätkasid türklased-seldžukkid sissetunge, põhjas laastasid bulgaarlased impeeriumi Balkani provintse, tungides kohati Kreekani. Samal ajal raiskas keiser raha paleede ja aedade ehitamisele ning püüdis kriise lahendada diplomaatiaga. Alexios püüdis riigi kaitset tugevdada ''pronoia'' süsteemiga, millega anti piiriäärsed maad kohalikele aadlikele, ent see pigem suurendad piirkondlikku autonoomiat. Bütsantsi võim küll säilis, kuid palju nõrgemas variandis. [[1197]]. aatal võttis kohalik aadlik Dobromir Chrysos võimu Vardar Makedoonias (tänapäeva [[Põhja-Makedoonia ajalugu|Põhja-Makedoonia]] ja [[Makedoonia (Kreeka geograafiline piirkond)|Kreeka Makedoonia]]), trotsides keiserliku võimu mitu aastat.<ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Fine, John Van Antwerp|pealkiri=The Late Medieval Balkans: A Critical Survey from the Late Twelfth Century to the Ottoman Conquest|aasta=1994|koht=Michigan|kirjastus=University of Michigan Press|isbn=0-472-08260-4|keel=inglise|toimetaja=Ann Arbor}}</ref> Alexios III valitsemise esimestel aastatel olid Bütsantsi suhted [[Serbia suurvürstkond|Serbiaga]] head. Printsess Eudokia Angelina abiellus Serbia suurvürsti Stefan Nemanjić'iga, kellele anti tiitel ''sebastokrator''. [[1200]]. aasta suhted aga halvenesid. Stefani ja Eudokia abielu lahutati ning Bütsantsi-Serbia liit purunes, jäätes Bütsantsi ühegi liitlaseta Kagu-Euroopas.<ref name=":2" /><ref>{{Raamatuviide|autor=Ćirković, Sima|pealkiri=The Serbs|aasta=2004|koht=Malden|kirjastus=Blackwell Publishing|keel=inglise|isbn=9781405142915}}</ref> Samal ajal valmistus Lääs paavst [[Innocentius III]] ([[1198]]-[[1216]]) innukal eestvedamisel uueks, [[Neljas ristisõda|neljandaks ristisõjaks]]. See sõjakäik, nagu kõik varasemadki, seadis enesele eesmärgiks "pühade paikade" vabastamise, kuid lõpptulemusena viis ta Bütsantsi purustamiseni ja [[Ladina keisririik|Ladina keisririigi]] rajamiseni. Et sündmused arenesid just nii, sellel on mitmeid põhjusi. Üheks neist oli [[Veneetsia vabariik|Veneetsia]] huvi kõrvaldada Bütsants kui konkurent ja vahendaja. Teiseks ristisõja suunamuutuse põhjustajaks võib pidada paavsti, kes unistas kirikute taasühendamisest. Loomulikult ei tekkinud Innocentiusel idee vallutada [[Konstantinoopol]] kohe alguses, ristisõja kavandamise käigus, vaid selleni viis teda sündmuste arenguloogika. Kristlasi ristisõjaks üles kutsudes ja selle ettevalmistamise ajal nägi paavst Bütsantsis veel liitlast. Seda kinnitab ka tema Alexiosele adresseeritud kiri, milles ta kutsus keisrit koos kogu kristliku maailmaga osalema [[Jeruusalemm|Jeruusalemma]] vabastamises. Kuigi selles samas kirjas sisaldus juba varjatud ähvardus paavst rõhutas, et tuleb lõpetada katoliiklaste tagakiusamine. Alexios lükkas oma vastuses need süüdistused tagasi, heites paavstile omakorda ette keisririigi suhtes vaenuliku poliitika viljelemist.<ref name=":0" /> Sellel, et ristisõdalased jõudsid [[Jeruusalemm|Jeruusalemma]] asemel [[Konstantinoopol|Konstantinoopolisse]], on ka "moraalne" seletus. [[1198]]. aastal sai Saksamaa troonile [[Švaabimaa hertsogkond|Švaabi]] [[Philipp von Hohenstaufen|Philipp]], kes oli abielus Isaak II tütre Irenega. Isaak aga oli juba paar aastat tagasi vanema venna poolt troonilt tõugatud ja sandistatud. Nii tekkiski Philippil "moraalne kohustus" oma äia aidata, Philipp polnud kaugeltki ainsaks läänlaseks, kellel Isaaki pärast "süda valutas". Näiteks [[Montferrat' hertsogkond|Monferrat']] markii [[Bonifacio I|Bonifacio]] oli abielus kukutatud keisri õega ja ka tema ihkas taastada sugulase seaduslikke õigusi. Kuid otsese ettekäände Isaaki "abistamiseks" andis keisri poeg [[Alexios IV Angelos|Alexios Dukas]]. Tal õnnestus ühe [[Pisa]] linna kaupmehe abiga pääseda laevale ja põgeneda Konstantinoopolist. Kuigi Alexios III sai tema laevale minekust teada, ei suudetud ümberriietunud põgenikku sealt leida. Üsna pea oli Alexios Dukas juba õemehe Philippi juures ja sealt edasi paavsti residentsis [[Rooma|Roomas]]. Seal palus ta paavstilt abi kukutatud isa õiguste taastamiseks, lubades selle eest Bütsantsi osalemist ristisõjas ja kreeka kiriku allutamist Roomale. Ning loomulikult ei jäänud [[Innocentius III|Innocentiuse]] kõrvad seesugusele abipalvele kurdiks.<ref name=":0" /> == Kukutamine ja surm == Alexios III oli võimetu takistama ristisõdalaste sisenemist ja liikumist Bütsantsi aladel. Keisririigi sõjavägi oli väikesearvuline ja laevastik pea olematu. Kunagistest hiilgavatest Bütsantsi merejõududest oli järele jäänud vaid "20 pehkinud ja tõukude poolt uuristatud" laeva ning kuigi keiser andis käsu need parandada, ei tulnud sellest midagi välja, sest varustus oli laiali tassitud ja maha müüdud. Nii jõudiski [[1203]]. aasta [[23. juuni|23. juunil]] [[Veneetsia vabariik|Veneetsia]] laevastik takistamatult [[Konstantinoopol|Konstantinoopoli]] [[Reid|reidile]]. Väljapääsmatusse olukorda sattunud Alexios saatis laevadele oma saadikud lubadusega osaleda ristisõjas, kuid tema ettepanek lükati tagasi. "Usurpaatorile" esitati ultimaatum loobuda troonist.<ref name=":0" /> [[17. juuli|17. juulil]] asusid ristisõdalased rünnakule, kuid mingit erilist vastupanu nad ei kohanud. Keisri palgasõdurid lihtsalt lahkusid positsioonidelt ning 100 000 elanikuga linn kapituleerus sisuliselt vastupanuta käputäie rüütlite ees. Argpükslik basileus aga põgenes koos riigikassaga linnast. Mõne aasta möödudes sattus ta ladinlaste kätte vangi, kuid peatselt vabastati. Hiljem üritas ta otsida tuge ja abi igalt poolt, ka sultani juurest, kuid kõik need katsed ebaõnnestusid ja ta lõpetas oma elu mungana ühes Väike-Aasia kloostris. Alexios III täpne surma-aasta on teadmata.<ref name=":0" /> == Perekond == Alexios III Angelos oli abielus Euphrosyne Dukaina Kamateraga ning neil oli kolm tütart: * '''Eirene Angelina''', kes oli abielus esiteks '''Andronikos Kontostephanosega''' ning seejärel '''Alexios Palaiologosega''', kelle kaudu ta oli ka hilisema keisri [[Michael VIII Palaiologos|Michael VIII Palaiologose]] vanaema. * '''Anna Angelina''', kes oli abielus alguses ''sebastokratōr'' '''Isaak Komnenos''', kes oli keiser [[Manuel I Komnenos|Manuel I Komnenose]] vennapojapoeg. Teist korda oli ta ebielus [[Nikaia keisririik|Nikaia keisri]] [[Theodoros I Laskarius|Theodoros Laskariusega]]. * '''Eudokia Angelina''', kes oli abielus Serbia kuninga '''Stefan Nemanjić'''<nowiki/>'iga ning seejärel keiser [[Alexios V Dukas|Alexios V dukasega]]. Kolmandat korda ali Eduokia abielus [[Kórinthos|Korinthose]] valitseja '''Leon Sgourosega'''.<ref>{{Raamatuviide|autor=Finley, Jr., John H.|pealkiri=Speculum. 7 (4)|aasta=1932|lehekülg=477–499|keel=inglise|artikkel=Corinth in the Middle Ages}}</ref> {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Isaak II Angelos]]|nimi=[[Bütsantsi keiser]]|aeg=[[1195]]–[[1203]]|järgnev=[[Alexios IV Angelos]] ja [[Isaak II Angelos]]}} {{lõpp}} == Vaata ka == * [[Isaak Ii Angelos]] * [[Alexios IV Angelos]] * [[Bütsants]] * [[Bütsantsi ajalugu]] * [[Bütsantsi keisrite loend]] == Viited == <references responsive="" /> [[Kategooria:Surnud 1211]] [[Kategooria:Bütsantsi keisrid]] dknviymrprytoqdpjtovv2j7xdulvwy 6168809 6168807 2022-07-27T18:56:41Z TTimmi 148145 /* Valitsemine */ wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Alexios III Angelos | pildi nimi = 145 - Alexios III Angelos (Mutinensis - color).png | pildi seletus = Alexios III miniatuur (15. sajandist pärit koopia Joannes Zoanarese raamatust "Väljavõtted ajaloost") | amet = Bütsantsi keiser (Roomlaste keiser ja autokraat) | ametiajaalgus = [[8. aprill]] [[1195]] | ametiajalõpp = [[18. juuli]] [[1203]] | eelmine = [[Isaak II Angelos]] | järgmine = [[Isaak II Angelos]] ja [[Alexios IV Angelos]] | sünniaeg = umbes [[1153]] | surmaaeg = [[1211]] (58) | surmakoht = Hyakinthos klooster Nikaias | abikaasa = Euphrosyne Dukaina Kamatera | vanemad = * isa: Andronikos Dukas Angelos * ema: Euphrosyne Kastamonitissa | lapsed = * Eirine Angelina * Anna Komnene Angelina, * Eudokia Angelina }}'''Alexios III Angelos''' (kreeka keeles Ἀλέξιος Κομνηνός Ἄγγελος (''Alexios Komnēnos Angelos)''; u<abbr>.</abbr> [[1153]] – [[1211]]) oli [[Bütsants|Bütsantsi]] [[Bütsantsi keisrite loend|keiser]] [[1195]]. aasta märtsist kun [[17. juuli|17.]]-[[18. juuli|18. juulini]] [[1203]] aastal. Ta valitses '''Alexios Komnenose''' nime all, seostades ennast [[Komnenos|Komnenoste]] dünastiaga, millest ta emapoolselt ka põlvnes. Aexios tuli võimule pärast oma noorema venna [[Isaak II Angelos|Isaak II Angelose]] kukutamist, tema pimedaks torkamist ja vangi heitmist. Tema valitsemisaja kõige olulisem sündmus oli [[Neljas ristisõda|neljanda ristisõja]] sõdalaste rünnak [[Konstantinoopol|Konstantinoopolile]] [[1203]]. aastal, mille eesmärgiks oli [[Alexios IV Angelos|Alexios IV Angelose]] troonile tõstmine. Alexios III asus juhtima linna kaitsmist, ent see ebaõnnestus ning ta põgenes ühe oma tütrega öösel linnast. Kukutatud keiser üritas edutult [[Adrianopolis]] ja Mosynopolises toetajaid koguda, ent sattus [[Montferrat' hertsogkond|Montferrati]] markii Bonifatsiuse kätte vangi. Tema eest maksti lunaraha ning ta saadeti Väike-Aasiasse, kus ta sepitses vandenõud oma väimehe [[Theodoros I Laskarius|Theodoros Laskariuse]] vastu. Alexios III tabati ning ta veetis oma elu viimased päevad Nikaias Hyakinthose kloostris, kus ta [[1211]]. aastal suri. == Varasem elu == Alexios Angelos oli Andronikos Dukas Angelose ja Euphrosyne Kastamonitissa teine poeg ning keiser [[Isaak II Angelos|Isaak II Angelose]] vanem vend. Andronikos oli aga [[Alexios I Komnenos|Alexios I Komnenose]] ja Irene Dukaina tütre, Theodora Komnene poeg. Seega Alexios kaugem keiserliku perekonna liige. Koos oma isa ja vendadega sepitses Alexios vandenõud keiser [[Andronikos I Komnenos|Andronikos I Komnenose]] vastu umbes [[1183]]. aastal. Seetõttu veetis ta mitmeid aastaid eksiilis moslemist sultani [[Saladin|Saladini]] juures.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Bury, John Bagnell|pealkiri=Encyclopædia Britannica|aasta=1911|kirjastus=Cambridge University Press|lehekülg=577–578|keel=inglise|artikkel=Alexius III|toimetaja=Chisholm, Hugh|trükk=11|köide=1}}</ref> Alexiose nooremat venda Isaaki ähvardas [[11. september|11. septembril]] [[1185]]. aastal [[Andronikos I Komnenos|Andronikos I]] käsul hukkamine. Isaakil polnud midagi kaotada, mistõttu tappis ta keiserliku ihukaitseülema Stephanos Hagiochristophoritese, misjärel põgenes ta [[Hagia Sophia]] katedraali. Isaak võitis rahva poolehoiu ning puhkesid ülestõusud, mis lõppesid Andronikos I kukutamise ja Isaaki kuulutamisega keisriks. Alexios jõudis niimoodi troonile väga lähedale.<ref name=":1" /> == Võimuletõus == [[1190]]. aastaks oli Alexios naasnud oma noorema venna õukonda, kus tsa sai endale tiitli ''sebastokratōr.'' [[1195]]. aasta märtsis oli Alexios Bütsantsi sõjaväega kampaanial [[Teine Bulgaaria tsaaririik|Bulgaaria]] vastu.<ref name=":1" /> Viibides parajasti vägede eelsalgas, sai ta teada, et peavägede laagris oli puhkenud mäss ja keisriks on kuulutatud tema vanem vend Alexios. Mingeid väljavaateid vastupanuks Isaakil polnud ja ta otsustas varjuda ühte kloostrisse. Kuid see teda ei päästnud – venna käsul torgati ta pimedaks ja saadeti Konstantinoopolisse vangistusse.<ref>{{Raamatuviide|autor=Vseviov, David|pealkiri=Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris|aasta=2004|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst|lehekülg=394-398|isbn=9789949437757|keel=eesti|artikkel=Isaak II Angelos}}</ref> Teise versiooni järgi oli Isaak parasjagu [[Traakia|Traakias]] sõjaväelaagri lähedal jahil, kui tema vend [[8. aprill|8.]] (või [[9. aprill|9.]]) [[8. aprill|aprillil]] keisriks kuulutati. Isaak võeti kinni [[Makedoonia (Kreeka geograafiline piirkond)|Makedoonias]] Stagiras.<ref name=":1" /> == Valitsemine == Pärast [[Isaak II Angelos|Isaak II]] kukutamist läks troon tema vanemale vennale Alexiosele. Kuna vendade täpsed sünniaastad on teadmata, siis peab ka nende kolmeaastast vanusevahet pidama ligikaudseks. Ainuüksi fakt, et Alexios andis troonile asudes käsu oma sisuliselt ohutu noorem vend sandistada, iseloomustab uut valitsejat küllaltki ilmekalt. Kuigi paleepöörded olid Bütsantsi ajaloos tavaliseks nähtuseks, polnud juba sajandeid sellist julmust nähtud. Nii et Bütsants sai enesele keisri, kellele polnud miski püha ja kellel puudusid igasugused põhimõtted.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Vseviov, David|pealkiri=Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris|aasta=2004|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst|lehekülg=399-403|keel=eesti|isbn=9789949437757|artikkel=Alexios III Angelos}}</ref> === Sisepoliitika === Alexios III kulutas oma kuriteo kompenseerimiseks ja võimu kindlustamiseks tohutult raha, mistõttu riigikassa tühjenes kiiresti. Keiser pidi andma ka enda väejuhtidele nii suuri vabadusi, et riigi sõjaväe keskne juhtimine kadus ning Bütsants jäi praktiliselt kaitseta.<ref name=":1" /> Tema valitsemise ajal muutusid kõikvõimalikud võimu kuritarvitused täiesti igapäevasteks nähtusteks. Ning loomulikult nakatas keisri eeskuju ka tema alamaid. Näiteks ühe [[Konstantinoopol|Konstantinoopoli]] vangla ülem olevat öösiti lasknud trellide tagant välja "saagi järele" kõige jultunumaid röövleid, et siis hommikul jagada röövitu ühiselt omavahel pooleks. Ka Alexios ise ei kohkunud otseste röövimiste ees tagasi. Näiteks saatis ta oma laevastiku ründama kaubalaevu, käitudes nii pigem piraatide pealikuna kui valitsejana. Mõeldes vaid hetkekasule, ei pööranud Alexios mingit tähelepanu oma teo võimalikele tagajärgedele. Nii sattusid tema röövlaevnike saagiks ka [[Ikonioni sultanaat|Ikonioni sultani]] kaupmeeste laevad, mis üsna pea andiski sultanile ettekäände sõjategevuse alustamiseks.<ref name=":0" /> Alexiose teod ja eeskuju viisid riigi täieliku moraalse laostumiseni. Sisuliselt polnud enam ühtegi tegu, mis oleks leidnud eetilist hukkamõistu. Nii näiteks võis laevastikuülem müüa täiesti avalikult vara sõjalaevastiku ladudest ja panna kogu tulu oma tasku. Seesuguse häbitu hangeldamise tulemusel aga polnud Bütsantsil varsti enam ühtegi suurt laeva, mis oleks olnud võimeline merele väljuma.<ref name=":0" /> Alexiosel puudusid igasugused võimed riigi juhtimiseks. Lisaks polnud tal ka teovõimelisi abilisi. Keiser oli jaganud kõik riigi tähtsamad ametid oma ja keisrinna sugulastele, või olid need lihtsalt maha müüdud. Niketas Choniates kirjutab, et keiser viseeris dokumente, pööramata vähimatki tähelepanu nende sisule. Tema ette pandud paberil võis olla täiesti mõttetu tekst, kas või: "Merd küntakse ja maad mööda ujutakse" - keiser kirjutas ikka kõigele alla. Raha saamiseks suurendas Alexios järsult makse, see aga sundis piiriäärsete alade talupoegi eelistama näljasurmale pigem islamit ja sultani alamateks saamist. === Välispoliitika === Sama armetu nagu Alexiose sisepoliitika, oli ka tema välispoliitika. Seda mõistsid ka kõik Bütsantsi naabrid. Nii nõudis [[Friedrich I Barbarossa]] järeltulija [[Heinrich VI (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich VI]] ([[1190]]-[[1197]]) ultimatiivses toonis enesele osa Bütsantsi valdustest [[Kreeka ajalugu|Kreekas]]. Alexios püüdis sellest nõudmisest pääseda suure andami abil.<ref name=":0" /> Algselt nõudis Heinrich 5000 kuldmünti, ent läbirääkimiste tulemusena kaubeldi summa 1600-le. Seda raha ei pidanud Alexios aga Heinrichi surma tõttu välja käima.<ref name=":1" /> Raha selleks erakordseks väljaminekuks aga polnud kuskilt võtta ja riigis seati sisse spetsiaalne maks. Ent seegi erakorraline samm ei aidanud vajalikku summat kokku saada ning käiku läksid isegi aarded varasemate keisrite matmispaikadest. Kuid Heinrich ei piirdunud vaid territoriaalsete nõudmistega. [[1197]]. aasta [[25. mai|25. mail]] pani ta oma venna, [[Švaabimaa hertsogkond|Švaabi hertsogi]] Philippi paari läänlaste kätte sattunud Isaak II tütre Irenega. See abielu aga andis juba otsese ettekäände sekkumiseks Bütsantsi siseasjadesse.<ref name=":0" /> Kuigi [[Heinrich VI (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich VI]] [[1197]]. aasta sügisel suri, ei muutnud see keisririigi välispolitilist olukorda paremaks. Lihtsalt Heinrichit asendas teine Bütsantsi verivaenlane - [[Teine Bulgaaria tsaaririik|Bulgaaria]] uus, energiline ja julm valitseja [[Kalojan]], kes vandus bütsantslastele kättemaksu keiser [[Basileios II]] omaaegsete julmuste eest. Lõpuks, pärast mitmeid lüüasaamisi, ei jäänudki Alexiosel muud üle kui sõlmida bulgaarlastega väga rasketel tingimustel rahu.<ref name=":0" /> Idas jätkasid türklased-seldžukkid sissetunge, põhjas laastasid bulgaarlased impeeriumi Balkani provintse, tungides kohati Kreekani. Samal ajal raiskas keiser raha paleede ja aedade ehitamisele ning püüdis kriise lahendada diplomaatiaga. Alexios püüdis riigi kaitset tugevdada ''pronoia'' süsteemiga, millega anti piiriäärsed maad kohalikele aadlikele, ent see pigem suurendad piirkondlikku autonoomiat. Bütsantsi võim küll säilis, kuid palju nõrgemas variandis. [[1197]]. aatal võttis kohalik aadlik Dobromir Chrysos võimu Vardar Makedoonias (tänapäeva [[Põhja-Makedoonia ajalugu|Põhja-Makedoonia]] ja [[Makedoonia (Kreeka geograafiline piirkond)|Kreeka Makedoonia]]), trotsides keiserliku võimu mitu aastat.<ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Fine, John Van Antwerp|pealkiri=The Late Medieval Balkans: A Critical Survey from the Late Twelfth Century to the Ottoman Conquest|aasta=1994|koht=Michigan|kirjastus=University of Michigan Press|isbn=0-472-08260-4|keel=inglise|toimetaja=Ann Arbor}}</ref> Alexios III valitsemise esimestel aastatel olid Bütsantsi suhted [[Serbia suurvürstkond|Serbiaga]] head. Printsess Eudokia Angelina abiellus Serbia suurvürsti Stefan Nemanjić'iga, kellele anti tiitel ''sebastokrator''. [[1200]]. aasta suhted aga halvenesid. Stefani ja Eudokia abielu lahutati ning Bütsantsi-Serbia liit purunes, jäätes Bütsantsi ühegi liitlaseta Kagu-Euroopas.<ref name=":2" /><ref>{{Raamatuviide|autor=Ćirković, Sima|pealkiri=The Serbs|aasta=2004|koht=Malden|kirjastus=Blackwell Publishing|keel=inglise|isbn=9781405142915}}</ref> Samal ajal valmistus Lääs paavst [[Innocentius III]] ([[1198]]-[[1216]]) innukal eestvedamisel uueks, [[Neljas ristisõda|neljandaks ristisõjaks]]. See sõjakäik, nagu kõik varasemadki, seadis enesele eesmärgiks "pühade paikade" vabastamise, kuid lõpptulemusena viis ta Bütsantsi purustamiseni ja [[Ladina keisririik|Ladina keisririigi]] rajamiseni. Et sündmused arenesid just nii, sellel on mitmeid põhjusi. Üheks neist oli [[Veneetsia vabariik|Veneetsia]] huvi kõrvaldada Bütsants kui konkurent ja vahendaja. Teiseks ristisõja suunamuutuse põhjustajaks võib pidada paavsti, kes unistas kirikute taasühendamisest. Loomulikult ei tekkinud Innocentiusel idee vallutada [[Konstantinoopol]] kohe alguses, ristisõja kavandamise käigus, vaid selleni viis teda sündmuste arenguloogika. Kristlasi ristisõjaks üles kutsudes ja selle ettevalmistamise ajal nägi paavst Bütsantsis veel liitlast. Seda kinnitab ka tema Alexiosele adresseeritud kiri, milles ta kutsus keisrit koos kogu kristliku maailmaga osalema [[Jeruusalemm|Jeruusalemma]] vabastamises. Kuigi selles samas kirjas sisaldus juba varjatud ähvardus paavst rõhutas, et tuleb lõpetada katoliiklaste tagakiusamine. Alexios lükkas oma vastuses need süüdistused tagasi, heites paavstile omakorda ette keisririigi suhtes vaenuliku poliitika viljelemist.<ref name=":0" /> Sellel, et ristisõdalased jõudsid [[Jeruusalemm|Jeruusalemma]] asemel [[Konstantinoopol|Konstantinoopolisse]], on ka "moraalne" seletus. [[1198]]. aastal sai Saksamaa troonile [[Švaabimaa hertsogkond|Švaabi]] [[Philipp von Hohenstaufen|Philipp]], kes oli abielus Isaak II tütre Irenega. Isaak aga oli juba paar aastat tagasi vanema venna poolt troonilt tõugatud ja sandistatud. Nii tekkiski Philippil "moraalne kohustus" oma äia aidata, Philipp polnud kaugeltki ainsaks läänlaseks, kellel Isaaki pärast "süda valutas". Näiteks [[Montferrat' hertsogkond|Monferrat']] markii [[Bonifacio I|Bonifacio]] oli abielus kukutatud keisri õega ja ka tema ihkas taastada sugulase seaduslikke õigusi. Kuid otsese ettekäände Isaaki "abistamiseks" andis keisri poeg [[Alexios IV Angelos|Alexios Dukas]]. Tal õnnestus ühe [[Pisa]] linna kaupmehe abiga pääseda laevale ja põgeneda Konstantinoopolist. Kuigi Alexios III sai tema laevale minekust teada, ei suudetud ümberriietunud põgenikku sealt leida. Üsna pea oli Alexios Dukas juba õemehe Philippi juures ja sealt edasi paavsti residentsis [[Rooma|Roomas]]. Seal palus ta paavstilt abi kukutatud isa õiguste taastamiseks, lubades selle eest Bütsantsi osalemist ristisõjas ja kreeka kiriku allutamist Roomale. Ning loomulikult ei jäänud [[Innocentius III|Innocentiuse]] kõrvad seesugusele abipalvele kurdiks.<ref name=":0" /> == Kukutamine ja surm == Alexios III oli võimetu takistama ristisõdalaste sisenemist ja liikumist Bütsantsi aladel. Keisririigi sõjavägi oli väikesearvuline ja laevastik pea olematu. Kunagistest hiilgavatest Bütsantsi merejõududest oli järele jäänud vaid "20 pehkinud ja tõukude poolt uuristatud" laeva ning kuigi keiser andis käsu need parandada, ei tulnud sellest midagi välja, sest varustus oli laiali tassitud ja maha müüdud. Nii jõudiski [[1203]]. aasta [[23. juuni|23. juunil]] [[Veneetsia vabariik|Veneetsia]] laevastik takistamatult [[Konstantinoopol|Konstantinoopoli]] [[Reid|reidile]]. Väljapääsmatusse olukorda sattunud Alexios saatis laevadele oma saadikud lubadusega osaleda ristisõjas, kuid tema ettepanek lükati tagasi. "Usurpaatorile" esitati ultimaatum loobuda troonist.<ref name=":0" /> [[17. juuli|17. juulil]] asusid ristisõdalased rünnakule, kuid mingit erilist vastupanu nad ei kohanud. Keisri palgasõdurid lihtsalt lahkusid positsioonidelt ning 100 000 elanikuga linn kapituleerus sisuliselt vastupanuta käputäie rüütlite ees. Argpükslik basileus aga põgenes koos riigikassaga linnast. Mõne aasta möödudes sattus ta ladinlaste kätte vangi, kuid peatselt vabastati. Hiljem üritas ta otsida tuge ja abi igalt poolt, ka sultani juurest, kuid kõik need katsed ebaõnnestusid ja ta lõpetas oma elu mungana ühes Väike-Aasia kloostris. Alexios III täpne surma-aasta on teadmata.<ref name=":0" /> == Perekond == Alexios III Angelos oli abielus Euphrosyne Dukaina Kamateraga ning neil oli kolm tütart: * '''Eirene Angelina''', kes oli abielus esiteks '''Andronikos Kontostephanosega''' ning seejärel '''Alexios Palaiologosega''', kelle kaudu ta oli ka hilisema keisri [[Michael VIII Palaiologos|Michael VIII Palaiologose]] vanaema. * '''Anna Angelina''', kes oli abielus alguses ''sebastokratōr'' '''Isaak Komnenos''', kes oli keiser [[Manuel I Komnenos|Manuel I Komnenose]] vennapojapoeg. Teist korda oli ta ebielus [[Nikaia keisririik|Nikaia keisri]] [[Theodoros I Laskarius|Theodoros Laskariusega]]. * '''Eudokia Angelina''', kes oli abielus Serbia kuninga '''Stefan Nemanjić'''<nowiki/>'iga ning seejärel keiser [[Alexios V Dukas|Alexios V dukasega]]. Kolmandat korda ali Eduokia abielus [[Kórinthos|Korinthose]] valitseja '''Leon Sgourosega'''.<ref>{{Raamatuviide|autor=Finley, Jr., John H.|pealkiri=Speculum. 7 (4)|aasta=1932|lehekülg=477–499|keel=inglise|artikkel=Corinth in the Middle Ages}}</ref> {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Isaak II Angelos]]|nimi=[[Bütsantsi keiser]]|aeg=[[1195]]–[[1203]]|järgnev=[[Alexios IV Angelos]] ja [[Isaak II Angelos]]}} {{lõpp}} == Vaata ka == * [[Isaak Ii Angelos]] * [[Alexios IV Angelos]] * [[Bütsants]] * [[Bütsantsi ajalugu]] * [[Bütsantsi keisrite loend]] == Viited == <references responsive="" /> [[Kategooria:Surnud 1211]] [[Kategooria:Bütsantsi keisrid]] ptz37yk31w0w4bqp63n5opov2kpckrh Viru Maavalitsus 0 634024 6168828 6166822 2022-07-27T19:21:17Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Viru maakonnavalitsus<br>Viru Maavalitsus | omakeelne_nimi = | embleem = | embleemiallkiri = | pilt = [[Fail:Rakvere, Lääne-Viru County, Estonia - panoramio (1).jpg|pisi|250px|Maavalitsuse maja, F. R. Kreutzwaldi tänav 5]] | pildiallkiri = | lühend = | deviis = | asutatud = 1918 | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = 1941 | tüüp = [[Kohaliku omavalitsuse asutus]], [[maavalitsus]] | staatus = | eesmärk = | peakorter = Rakvere | asukoht = [[Pikk tänav (Rakvere)|Pikk tänav]] 15, Rakvere<br>[[Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänav (Rakvere)|F. R. Kreutzwaldi tänav]] 5, (algne aadress [[Kadrina]] tee), Rakvere | piirkond = [[Viru maakond]] | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = Viru maakonnavalitsuse esimees | juht_nimi = [[Mihkel Juhkam]], (1917-1921) <br> [[Karl Blaubrik]] (1921–1922) <br>Mihkel Juhkam (1922–1923) <br>[[Karl Pajos]] (1924–1927) <br>[[Heinrich Richard Kiiver]] (1927–1930) <br> | juht2_nimetus = Viru ajutise maavalitsuse esimees | juht2_nimi = [[Karl Pajos]] (1934–1938) | juht3_nimetus = [[Viru maavanem]] | juht3_nimi = [[Karl Pajos]] (1938–1940)<br> [[Jaan Jaaska]] (1940–1941) | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = [[Viru maakonnanõukogu]]<br>[[Viru maavolikogu]] | emaorg = | allorg = | eelarve = | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = | märkused = }} '''Viru Maavalitsus''' oli [[Viru maakond|Viru maakonna]] [[kohalik omavalitsus|kohaliku omavalitsuse]] [[Kohaliku omavalitsuse asutus|asutus]] Rakveres. 1917. aastal Eestis loodud uue omavalitsussüsteemi rajamise aluseks sai Venemaa Ajutise Valitsuse poolt 30. märtsil 1917 vastu võetud otsus “[[Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta]]”. [[Autonoomne Eestimaa kubermang|Eestimaa kubermangu]] tasandil pidi seadusandlikuks organiks saama [[Eestimaa Maapäev|maanõukogu]] (nimetatud ka maapäevaks), maakondades tuli valida 7–15-liikmelised [[maakonnanõukogu]]d. Maakonnanõukogud valiti [[vald]]ade ja linnade [[valijamees]]te poolt, kelle arvuks kehtestati üks iga 1000 elaniku kohta. [[Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] ja [[Eesti Töörahva Kommuun]]i [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919)|perioodil]] tegutses Viru Maavalitsus Tallinnas. Rakveres sai maavalitsus oma põhitegevuse juurde asuda 16. jaanuaril 1919. aastal<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/ead-display/-/ead/pl/aicode/EE-RA/type/fa/id/ERA.3138;jsessionid=5E521B7D88AAD5738A159A0CB7747142 Viru Maavalitsus, 1918-1944], Eesti Ajalooarhiiv, fond ERA.3138</ref>. [[File:Rakvere, Lääne-Viru County, Estonia - panoramio (12).jpg|pisi|left|Pikk 15, kus aastatel 1919-1927 asus Viru Maakonnavalitsus]] Maakonnavalitsus oli maakonnanõukogu täidesaatev organ, mis koosnes vähemalt kolmest liikmest ja sekretärist. Maakonnavalitsuse asjaajamine jagati osakondade vahel, mis moodustati vastavalt vajadusele. Maakonnanõukogude kodukord soovitas moodustada administratiiv-, majandus-, haridus-, tervishoiu- ja veterinaaria-, teede- ja side-, töö- ja hoolekande- ning põllumajandus- ja toitlusosakonna. Maakonnanõukogude ülesandeks oli kõikide maakonna omavalitsusse puutuvate asjade otsustamine täidesaatvate organite valimine ja järelevalve nende tegevuse üle, maakonnavalitsuse esitatud eelarve läbivaatamine<ref>[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?id=33&lid=167 Ajutise Valitsuse maakonnavalitsused], Eesti Ajalooarhiiv, fond 1.1.3.5. Ajutise Valitsuse maakonnavalitsused</ref>. Aastatel 1924–1927 kuulusid Viru maakonnavalitsusse: Viru maakonnavalitsuse esimees [[Karl Pajos]], abiesimees [[Heinrich Kiiver]], maakonnavalitsuse sekretär J. Link ja maakonnavalitsuse liikmed A. Toomel, E. Rosenberg<ref>[https://ajapaik.ee/photo/323153/viru-maakonnavalitsus-1924-1927/ Viru maakonnavalitsus 1924 - 1927], ajapaik.ee, (vaadatud 24.07.2022)</ref>. Viru Maavalitsus tegutses hoones [[Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänav (Rakvere)|F. R. Kreutzwaldi tänav]] 5, (algne aadress [[Kadrina]] tee) Rakveres. Viru Maavalitsuse hoone ehitati aastatel 1926–1927 [[Leonid Harlamov]]i projekti järgi ja oli esimene Eestis spetsiaalselt [[maavalitsus]]eks ehitatud hoone<ref>[https://dea.digar.ee/article/JVlaanevirumaaval/2017/03/0/5 MAAVALITSUSE AJALUGU], Lääne-Viru Maavalitsuse aastaraamat, nr. 1, märts 2017</ref>. Maakonnaomavalitsused likvideeriti Eestis [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1934)|1934. aasta põhiseadusega]], ning tegutsesid ajutised maavalitsused. [[1. mai]]l 1938 jõustunud [[maakonnaseadus]]e järgi taasasutati maakonnaomavalitsused. § 1. kohaselt olid Vabariigi maakonnad: [[Harju maakond|Harju]], [[Järva maakond|Järva]], [[Lääne maakond|Lääne]], [[Petseri maakond|Petseri]], [[Pärnu maakond|Pärnu]], [[Saare maakond|Saare]], [[Viljandi maakond|Viljandi]], [[Tartu maakond|Tartu]], [[Valga maakond|Valga]], [[Viru maakond|Viru]] ja [[Võru maakond]]. 1938. aastal valiti uued [[Maavolikogu|maavolikogu]]d, ja maavolikogude valijateks oli [[vallavanem]]ad ja kolmanda astme [[linnavanem]]ad. Valimistest võtsid osa kõik vallavanemad ja kolmanda astme linnade, välja arvatud [[maakonnalinn]]ade, linnavanemad. Maavolinike arv kõigus 11 kuni 25, olenevalt maakonna suurusest, kusjuures üks maavolinik iga 5000 elaniku kohta. Maavolinike arv oli: [[Harju maakond|Harjumaal]] 18, [[Järva maakond|Järvamaal]] 11, [[Lääne maakond|Läänemaal]] 14, [[Petseri maakond|Petserimaal]] 11, [[Pärnu maakond|Pärnumaal]] 15, [[Saare maakond|Saaremaal]] 11, [[Tartu maakond|Tartumaal]] 21, [[Valga maakond|Valgamaal]] 11, [[Viljandi maakond|Viljandimaal]] 12, [[Viru maakond|Virumaal]] 22, [[Võru maakond|Võrumaal]] 15. Valimisi ei peetud ainult Petserimaal, kuna kõik 11 vallavanemat pääsesid valimata maavolikogusse<ref>[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1938/06/12/8 Valiti uusi maavolikogusid], Päewaleht, nr. 157, 12 juuni 1938</ref>. 1938. aastal valiti Viru maavolikogu liikmeiks: vallavanemad: R. Ager ([[Kunda-Malla vald]]), V. Annus ([[Vaivara vald (Vaivara kihelkond)|Vaivara vald]]), A. Arju ([[Iisaku vald (Iisaku kihelkond)|lisaku vald]]), J. Eero ([[Püssi vald]]), E. Etverk ([[Vihula vald (Haljala kihelkond)|Vihula vald]]), K. Innus ([[Erra vald (Lüganuse kihelkond)|Erra vald]]), I. Jõemets ([[Paasvere vald (Simuna kihelkond)|Paasvere vald]]), T. Jõgi ([[Kose vald (Virumaa)|Kose vald]]), A. Kallaste ([[Järve vald]]), E. Keinaste ([[Rägavere vald (Viru-Jaagupi kihelkond)|Rägavere vald]]), A. Leitsmaa ([[Jõhvi vald (Jõhvi kihelkond)|Jõhvi vald]]), A. Nõlvak ([[Haljala vald (Haljala kihelkond)|Haljala vald]]), K. Otu ([[Kunda|Kunda linn]]), A. Pall ([[Küti vald (Viru-Jaagupi kihelkond)|Küti vald]]), A. Poom ([[Vao vald (Väike-Maarja kihelkond)|Vao vald]]), K. Polsaste ([[Aaspere vald]]), A. Heinsalu ([[Auvere-Joala vald]]), E. Sibrik ([[Illuka vald (Jõhvi kihelkond)|Illuka vald]]) I. Siipan ([[Porkuni vald]]), E. Tõevere ([[Pada vald]]), I. Uks ([[Sõmeru vald (Rakvere kihelkond)|Sõmeru vald]]), K. Voormansik ([[Voka vald]])<ref>[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1938/06/12/9 Viru maavolikogu], Päewaleht, nr. 157, 12 juuni 1938</ref>. 8. märtsil 1940. aastal valisid Virumaa valla- ja linnavanemad Viru maavolikogu ja maavolinikeks valiti: Joh. Otson ([[Raja vald|Raja]]), [[Heinrich Kübarsepp]] ([[Undla vald|Undla]]), [[Evald Etverk]] ([[Vihula vald (1939)|Vihula]]), K. Elhi ([[Vohnja vald|Vohnja]]), J. Ups ([[Sõmeru vald (1939)|Sõmeru]]), M. Ager ([[Kunda vald (1939)|Kunda]]), A. Poom ([[Vao vald|Vao]]), J. Jõemets ([[Paasvere vald|Paasvere]]), J. Viirmaa ([[Salla vald (1939)|Salla]]), E. Maide ([[Rakvere vald (1939)|Rakvere]]), A. Pall ([[Küti vald|Küti]]), Ed. Keinaste ([[Rägavere vald (1939)|Rägavere]]), K. Innos ([[Erra vald|Erra]]), J. Eero ([[Lüganuse vald (1939)|Lüganuse]]), A. Arju ([[Iisaku vald (1939)|Tärivere]]), E. Sibrik ([[Illuka vald (1939)|Illuka]]), F. Samuel ([[Kohtla vald (1939)|Kohtla]]), A. Leitsmaa ([[Jõhvi vald (1939)|Jõhvi]]), A. Reinsalu ([[Alutaguse vald (1939)|Alutaguse]]), V. Annus ([[Vaivara vald (1939)|Vaivara]]) ja [[Kalju Otu]] ([[Kunda|Kunda linn]]). <ref>[https://dea.digar.ee/article/uuseesti/1940/03/09/93 Uued maavolikogud moodustati.], Uus Eesti, nr. 66, 9 märts 1940</ref>. 17. jaanuarist 1941 moodustati maavalitsuse asemel Virumaa TSN Täitevkomitee, kuid 1941. aasta augustis Viru Maavalitsuse tegevus taastati ning see töötas 1944. aasta sügiseni. == Viru maavanem == {{vaata|Viru maavanem}} ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Viru maakond]] [[Kategooria:Eesti maavalitsused]] 4ccx8zey9fuqqif1m39vrdxowsdw7ys 6168829 6168828 2022-07-27T19:22:08Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Viru maakonnavalitsus<br>Viru Maavalitsus<br> [[Eesti Omavalitsus]]e Viru Maavalitsus | omakeelne_nimi = | embleem = | embleemiallkiri = | pilt = [[Fail:Rakvere, Lääne-Viru County, Estonia - panoramio (1).jpg|pisi|250px|Maavalitsuse maja, F. R. Kreutzwaldi tänav 5]] | pildiallkiri = | lühend = | deviis = | asutatud = 1918 | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = 1941 | tüüp = [[Kohaliku omavalitsuse asutus]], [[maavalitsus]] | staatus = | eesmärk = | peakorter = Rakvere | asukoht = [[Pikk tänav (Rakvere)|Pikk tänav]] 15, Rakvere<br>[[Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänav (Rakvere)|F. R. Kreutzwaldi tänav]] 5, (algne aadress [[Kadrina]] tee), Rakvere | piirkond = [[Viru maakond]] | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = Viru maakonnavalitsuse esimees | juht_nimi = [[Mihkel Juhkam]], (1917-1921) <br> [[Karl Blaubrik]] (1921–1922) <br>Mihkel Juhkam (1922–1923) <br>[[Karl Pajos]] (1924–1927) <br>[[Heinrich Richard Kiiver]] (1927–1930) <br> | juht2_nimetus = Viru ajutise maavalitsuse esimees | juht2_nimi = [[Karl Pajos]] (1934–1938) | juht3_nimetus = [[Viru maavanem]] | juht3_nimi = [[Karl Pajos]] (1938–1940)<br> [[Jaan Jaaska]] (1940–1941) | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = [[Viru maakonnanõukogu]]<br>[[Viru maavolikogu]] | emaorg = | allorg = | eelarve = | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = | märkused = }} '''Viru Maavalitsus''' oli [[Viru maakond|Viru maakonna]] [[kohalik omavalitsus|kohaliku omavalitsuse]] [[Kohaliku omavalitsuse asutus|asutus]] Rakveres. 1917. aastal Eestis loodud uue omavalitsussüsteemi rajamise aluseks sai Venemaa Ajutise Valitsuse poolt 30. märtsil 1917 vastu võetud otsus “[[Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta]]”. [[Autonoomne Eestimaa kubermang|Eestimaa kubermangu]] tasandil pidi seadusandlikuks organiks saama [[Eestimaa Maapäev|maanõukogu]] (nimetatud ka maapäevaks), maakondades tuli valida 7–15-liikmelised [[maakonnanõukogu]]d. Maakonnanõukogud valiti [[vald]]ade ja linnade [[valijamees]]te poolt, kelle arvuks kehtestati üks iga 1000 elaniku kohta. [[Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] ja [[Eesti Töörahva Kommuun]]i [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919)|perioodil]] tegutses Viru Maavalitsus Tallinnas. Rakveres sai maavalitsus oma põhitegevuse juurde asuda 16. jaanuaril 1919. aastal<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/ead-display/-/ead/pl/aicode/EE-RA/type/fa/id/ERA.3138;jsessionid=5E521B7D88AAD5738A159A0CB7747142 Viru Maavalitsus, 1918-1944], Eesti Ajalooarhiiv, fond ERA.3138</ref>. [[File:Rakvere, Lääne-Viru County, Estonia - panoramio (12).jpg|pisi|left|Pikk 15, kus aastatel 1919-1927 asus Viru Maakonnavalitsus]] Maakonnavalitsus oli maakonnanõukogu täidesaatev organ, mis koosnes vähemalt kolmest liikmest ja sekretärist. Maakonnavalitsuse asjaajamine jagati osakondade vahel, mis moodustati vastavalt vajadusele. Maakonnanõukogude kodukord soovitas moodustada administratiiv-, majandus-, haridus-, tervishoiu- ja veterinaaria-, teede- ja side-, töö- ja hoolekande- ning põllumajandus- ja toitlusosakonna. Maakonnanõukogude ülesandeks oli kõikide maakonna omavalitsusse puutuvate asjade otsustamine täidesaatvate organite valimine ja järelevalve nende tegevuse üle, maakonnavalitsuse esitatud eelarve läbivaatamine<ref>[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?id=33&lid=167 Ajutise Valitsuse maakonnavalitsused], Eesti Ajalooarhiiv, fond 1.1.3.5. Ajutise Valitsuse maakonnavalitsused</ref>. Aastatel 1924–1927 kuulusid Viru maakonnavalitsusse: Viru maakonnavalitsuse esimees [[Karl Pajos]], abiesimees [[Heinrich Kiiver]], maakonnavalitsuse sekretär J. Link ja maakonnavalitsuse liikmed A. Toomel, E. Rosenberg<ref>[https://ajapaik.ee/photo/323153/viru-maakonnavalitsus-1924-1927/ Viru maakonnavalitsus 1924 - 1927], ajapaik.ee, (vaadatud 24.07.2022)</ref>. Viru Maavalitsus tegutses hoones [[Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänav (Rakvere)|F. R. Kreutzwaldi tänav]] 5, (algne aadress [[Kadrina]] tee) Rakveres. Viru Maavalitsuse hoone ehitati aastatel 1926–1927 [[Leonid Harlamov]]i projekti järgi ja oli esimene Eestis spetsiaalselt [[maavalitsus]]eks ehitatud hoone<ref>[https://dea.digar.ee/article/JVlaanevirumaaval/2017/03/0/5 MAAVALITSUSE AJALUGU], Lääne-Viru Maavalitsuse aastaraamat, nr. 1, märts 2017</ref>. Maakonnaomavalitsused likvideeriti Eestis [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1934)|1934. aasta põhiseadusega]], ning tegutsesid ajutised maavalitsused. [[1. mai]]l 1938 jõustunud [[maakonnaseadus]]e järgi taasasutati maakonnaomavalitsused. § 1. kohaselt olid Vabariigi maakonnad: [[Harju maakond|Harju]], [[Järva maakond|Järva]], [[Lääne maakond|Lääne]], [[Petseri maakond|Petseri]], [[Pärnu maakond|Pärnu]], [[Saare maakond|Saare]], [[Viljandi maakond|Viljandi]], [[Tartu maakond|Tartu]], [[Valga maakond|Valga]], [[Viru maakond|Viru]] ja [[Võru maakond]]. 1938. aastal valiti uued [[Maavolikogu|maavolikogu]]d, ja maavolikogude valijateks oli [[vallavanem]]ad ja kolmanda astme [[linnavanem]]ad. Valimistest võtsid osa kõik vallavanemad ja kolmanda astme linnade, välja arvatud [[maakonnalinn]]ade, linnavanemad. Maavolinike arv kõigus 11 kuni 25, olenevalt maakonna suurusest, kusjuures üks maavolinik iga 5000 elaniku kohta. Maavolinike arv oli: [[Harju maakond|Harjumaal]] 18, [[Järva maakond|Järvamaal]] 11, [[Lääne maakond|Läänemaal]] 14, [[Petseri maakond|Petserimaal]] 11, [[Pärnu maakond|Pärnumaal]] 15, [[Saare maakond|Saaremaal]] 11, [[Tartu maakond|Tartumaal]] 21, [[Valga maakond|Valgamaal]] 11, [[Viljandi maakond|Viljandimaal]] 12, [[Viru maakond|Virumaal]] 22, [[Võru maakond|Võrumaal]] 15. Valimisi ei peetud ainult Petserimaal, kuna kõik 11 vallavanemat pääsesid valimata maavolikogusse<ref>[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1938/06/12/8 Valiti uusi maavolikogusid], Päewaleht, nr. 157, 12 juuni 1938</ref>. 1938. aastal valiti Viru maavolikogu liikmeiks: vallavanemad: R. Ager ([[Kunda-Malla vald]]), V. Annus ([[Vaivara vald (Vaivara kihelkond)|Vaivara vald]]), A. Arju ([[Iisaku vald (Iisaku kihelkond)|lisaku vald]]), J. Eero ([[Püssi vald]]), E. Etverk ([[Vihula vald (Haljala kihelkond)|Vihula vald]]), K. Innus ([[Erra vald (Lüganuse kihelkond)|Erra vald]]), I. Jõemets ([[Paasvere vald (Simuna kihelkond)|Paasvere vald]]), T. Jõgi ([[Kose vald (Virumaa)|Kose vald]]), A. Kallaste ([[Järve vald]]), E. Keinaste ([[Rägavere vald (Viru-Jaagupi kihelkond)|Rägavere vald]]), A. Leitsmaa ([[Jõhvi vald (Jõhvi kihelkond)|Jõhvi vald]]), A. Nõlvak ([[Haljala vald (Haljala kihelkond)|Haljala vald]]), K. Otu ([[Kunda|Kunda linn]]), A. Pall ([[Küti vald (Viru-Jaagupi kihelkond)|Küti vald]]), A. Poom ([[Vao vald (Väike-Maarja kihelkond)|Vao vald]]), K. Polsaste ([[Aaspere vald]]), A. Heinsalu ([[Auvere-Joala vald]]), E. Sibrik ([[Illuka vald (Jõhvi kihelkond)|Illuka vald]]) I. Siipan ([[Porkuni vald]]), E. Tõevere ([[Pada vald]]), I. Uks ([[Sõmeru vald (Rakvere kihelkond)|Sõmeru vald]]), K. Voormansik ([[Voka vald]])<ref>[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1938/06/12/9 Viru maavolikogu], Päewaleht, nr. 157, 12 juuni 1938</ref>. 8. märtsil 1940. aastal valisid Virumaa valla- ja linnavanemad Viru maavolikogu ja maavolinikeks valiti: Joh. Otson ([[Raja vald|Raja]]), [[Heinrich Kübarsepp]] ([[Undla vald|Undla]]), [[Evald Etverk]] ([[Vihula vald (1939)|Vihula]]), K. Elhi ([[Vohnja vald|Vohnja]]), J. Ups ([[Sõmeru vald (1939)|Sõmeru]]), M. Ager ([[Kunda vald (1939)|Kunda]]), A. Poom ([[Vao vald|Vao]]), J. Jõemets ([[Paasvere vald|Paasvere]]), J. Viirmaa ([[Salla vald (1939)|Salla]]), E. Maide ([[Rakvere vald (1939)|Rakvere]]), A. Pall ([[Küti vald|Küti]]), Ed. Keinaste ([[Rägavere vald (1939)|Rägavere]]), K. Innos ([[Erra vald|Erra]]), J. Eero ([[Lüganuse vald (1939)|Lüganuse]]), A. Arju ([[Iisaku vald (1939)|Tärivere]]), E. Sibrik ([[Illuka vald (1939)|Illuka]]), F. Samuel ([[Kohtla vald (1939)|Kohtla]]), A. Leitsmaa ([[Jõhvi vald (1939)|Jõhvi]]), A. Reinsalu ([[Alutaguse vald (1939)|Alutaguse]]), V. Annus ([[Vaivara vald (1939)|Vaivara]]) ja [[Kalju Otu]] ([[Kunda|Kunda linn]]). <ref>[https://dea.digar.ee/article/uuseesti/1940/03/09/93 Uued maavolikogud moodustati.], Uus Eesti, nr. 66, 9 märts 1940</ref>. 17. jaanuarist 1941 moodustati maavalitsuse asemel Virumaa TSN Täitevkomitee, kuid 1941. aasta augustis Viru Maavalitsuse tegevus taastati ning see töötas 1944. aasta sügiseni. == Viru maavanem == {{vaata|Viru maavanem}} ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Viru maakond]] [[Kategooria:Eesti maavalitsused]] savq1e69kihcmsj56lqtji1vor67h4w Tüdruk kelguga 0 634055 6168920 6166990 2022-07-27T22:08:52Z Georg Kuhlbach 168122 wikitext text/x-wiki '''Tüdruk kelguga''' on luuletaja [[Reinhold Kamsen]]i kunagise elukoha juurde tema 150. sünniaastapäevaks loodud skulptuur. Teose kinkisid [[Põltsamaa]]le Reinhold Kamseni järeltulijad. Skulptuuri valmistas skulptor Anni Käärst lehisest, mis kasvas Põltsamaal Jaama tänav 16 asunud Kamseni korteri ees. Reinhold Kamsen kasvatas üksikvanemana üles neli tütart. Kelgumäelt koju tulev tüdruk sümboliseerib Kamseni üht tuntuimat luuletust (Talvel), millest on saanud armastatud lastelaul ([https://www.laulud.ee/laul/kelgusoit-670.aspx Kelgusõit]). [[Kategooria:Põltsamaa]] i00rcvzyc4jkt3u7xzuwxy1jc5mjo9j 6168997 6168920 2022-07-28T07:45:21Z Ursus scribens 115317 wikitext text/x-wiki '''"Tüdruk kelguga"''' on luuletaja [[Reinhold Kamsen]]i kunagise elukoha juurde [[Põltsamaa]]l tema 150. sünniaastapäevaks loodud [[skulptuur]]. Teose kinkisid Põltsamaa linnale Reinhold Kamseni järeltulijad. Skulptuuri valmistas skulptor Anni Käärst [[lehis]]est, mis kasvas Jaama tänav 16 asunud Kamseni korteri ees. Reinhold Kamsen kasvatas üksikvanemana üles neli tütart. Kelgumäelt koju tulev tüdruk sümboliseerib Kamseni üht tuntuimat luuletust ("Talvel"), millest on saanud armastatud lastelaul "Kelgusõit"<ref>[https://www.laulud.ee/laul/kelgusoit-670.aspx "Kelgusõit" sõnad]</ref>. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Põltsamaa]] q168t7ctbasfapvzs1dclq114wh7qc1 Rocket (Goldfrappi laul) 0 634091 6169028 6167392 2022-07-28T09:15:42Z OskarRand1 162064 Eemaldatud ümbersuunamine leheküljele [[Rocket]] wikitext text/x-wiki {{kustutada}} gg68j15idjo8dk9ho02gc6httzg7h5u Narva tank 0 634162 6169049 6168406 2022-07-28T10:12:56Z WikedKentaur 464 wikitext text/x-wiki [[File:Memorial to the victims of World War Two.jpg|thumb|Narva tank (2007)]] '''Narva tank''' on [[Narva]] linna vallutamisele [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] [[Punaarmee]] poolt 1944. aastal pühendatud [[mälestusmärk]]. Monument asub Narvas [[Jõesuu tänav]]al kohas, kus 25.– 26. juulil 1944 ületasid Leningradi rinde väed [[Narva pealetung]]il kindral [[Ivan Fedjuninski]] juhtimisel [[Narva jõgi|Narva jõe]]. Monument koosneb postamendile paigutatud tankist [[T-34/85]]. Tank on suunatud jõe teljega risti suunaga edelasse. Monument avati 9. mail 1970. {{koord}} [[Kategooria:Narva mälestusmärgid]] ia840kbjy6m08iqsvmrlqazubyx3bjx 6169054 6169049 2022-07-28T10:19:18Z WikedKentaur 464 wikitext text/x-wiki [[File:Memorial to the victims of World War Two.jpg|thumb|Narva tank (2007)]] '''Narva tank''' on [[Narva]] linna vallutamisele [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] [[Punaarmee]] poolt 1944. aastal pühendatud [[mälestusmärk]]. Monument asub Narvas [[Jõesuu tänav]]al kohas, kus 25.– 26. juulil 1944 ületasid Leningradi rinde väed [[Narva pealetung]]il kindral [[Ivan Fedjuninski]] juhtimisel [[Narva jõgi|Narva jõe]]. Monument koosneb postamendile paigutatud tankist [[T-34/85]]. Tank on paigutatud jõe teljega risti suunaga edelasse. Monument avati 9. mail 1970. {{koord}} [[Kategooria:Narva mälestusmärgid]] 3n9gxewwd1uf3vfkysm7rtomabd1j6s 6169062 6169054 2022-07-28T10:30:12Z Ursus scribens 115317 wikitext text/x-wiki [[File:Memorial to the victims of World War Two.jpg|thumb|Narva tank (2007)]] '''Narva tank''' on [[Narva]] linna vallutamisele [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] [[Punaarmee]] poolt 1944. aastal pühendatud [[mälestusmärk]]. Monument asub Narvas [[Jõesuu tänav]]al kohas, kus 25.– 26. juulil 1944 ületasid Leningradi rinde väed [[Narva pealetung]]il kindral [[Ivan Fedjuninski]] juhtimisel [[Narva jõgi|Narva jõe]]. Monument koosneb postamendile asetatud tankist [[T-34/85]]. Tank on paigutatud jõe teljega risti, suunaga edelasse. Monument avati 9. mail 1970. {{koord}} [[Kategooria:Narva mälestusmärgid]] 4h2oitio26rxu52hp9cwqlv7lqrirkb Laine-Astrid Bils 0 634187 6168963 6168638 2022-07-28T05:55:33Z 46.131.33.218 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2022|kuu=juuli}} [[Fail:Orelimäng Kaarli kirikus.jpg|pisi|Laine-Astrid Bils Tallinna [[Kaarli kirik]]us orelit mängimas]] '''Laine-Astrid Bils''' ([[16. veebruar]] [[1928]] [[Tallinn]] – [[19. juuli]] [[2022]] Tallinn) oli eesti organist, koorijuht ja filmirežissöör. == Elukäik == [[Fail:RIK vormis.jpg|pisi|150px|Bils [[Riiklik Inglise Kolledž|Riikliku Inglise Kolledži]] vormis]] Laine-Astrid Bils sündis 1928. aastal Tallinnas ning õppis aastatel 1936–1940 [[Riiklik Inglise Kolledž|Riiklikus Inglise Kolledžis]]. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal, 13-ndast kuni 16-nda eluaastani, töötas ta suviti üksi isatalus – talitas loomi, lüpsis lehmi, kündis, külvas, pani kartulid kevadel maha ja võttis sügisel üles, koristas vilja ja vedas normiviljakotid hobuvankril kogumiskohta. === Muusikaõpingud, töö koorijuhi ja organistina === 1940. aastatel õppis Bils Tallinnas muusikakoolis klaverit ja orelit. Oreli eriala õppis ta helilooja [[Edgar Arro]] käe all; tunnid toimusid [[Tallinna Kaarli kirik|Kaarli kirikus]], kus ta sooritas ka oreli eriala lõpueksami 1948. aasta juunis. 1940. aastate lõpus ja 1950. aastate alguses tegutses ta organistina mitmetes Läänemaa, Kesk-Eesti ja Viljandimaa kirikutes. Liiklus oli sõjajärgsetel aastatel vilets ja ta sõitis kirikust teise juhusliku transpordiga. Kui ühtegi autot ei liikunud, läks ta jalgsi, talvel suuskadega. [[Fail:Taksopargi meskoor.jpg|pisi|Bils juhatamas enda asutatud [[Tallinna Taksopark|Tallinna Taksopargi]] meeskoori]] 1953. aastal abiellus ta Aleksander Itskovitšiga ja elas seejärel mõnda aega mehe vanemate juures Moskvas, käies 1954. aastal Moskvas režissööride kursustel, pärast mida tuli Eestisse tagasi. 1959. aastal võeti ta tööle tolleaegse [[Tallinna Pedagoogiline Instituut|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] muusikakateedrisse klaveriõpetajaks ja koorijuhtimistundide klaverisaatjaks. Et aga töötasu oli väike, tegutses ta ka põhitöö kõrvalt koolides klaveriõpetajana, seejärel hakkas ta töötama veel ka mitme asutuse juures laulusolistide klaverisaatjana. Pedagoogilise instituudi õpperuumid olid külmad; külmades ruumides paigal istumisest tekkis närvipõletik. Nii lahkus ta mõne aasta pärast töölt pedagoogilises instituudis. Selleks ajaks oli ta juba asutanud segakoorid kolmes tehases ja hiljem ka meeskoori [[Tallinna Taksopark|Tallinna Taksopargis]].<ref>http://eestinsv.ee/kultuur/tallinna-taksopargi-meeskoor/</ref> Laulupeole viis ta korraga kolm laulukoori. Lisaks sellele asutas ta lauluansambleid ja juhendas soliste mitmes asutuses ning juhatas Nõmme Kultuurimaja segakoori. 1968. aastal asus ta tööle koondise "Ookean" kultuuribaasis ansamblite ja orkestrite juhendajana, samal ajal asutas ta mees- ja naisansambli nii Õpetajate Majas kui ka Statistika Keskvalitsuses ning juhendas ka laulusoliste ning saatis kõiki klaveril või akordionil. Kui ta oli asunud tööle pedagoogilisse instituuti, anti talle valimiste korraldamisel agitaatori ülesanne. Ta käis läbi kõik oma piirkonna korterid, ka keldrikorterid, ja innustas inimesi oma õiguste eest seisma, pärast mida ei kaasatud teda enam kunagi valimiste korraldamisse. === Tegevus filmilavastajana === 1980. aastal kutsuti ta tööle [[Tallinnfilm]]i, kus töötas kuni pensionieani. 1989. aastal avardusid võimalused tolleaegses Nõukogude Liidus ja juba pensionil olles asutas Laine-Astrid Bils oma filmistuudio ja võeti kinoliidu liikmeks. Selles filmistuudios on valminud neli dokumentaalfilmi, milles Laine-Astrid Bils on olnud režissöör ja käsikirja autor, mõne filmi puhul ka produtsent: * "Lumine valgus" (1990) dokumentaalfilm [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali-Neenetsi rahvusringkonnast]], mis on maailma rikkaim piirkond loodusressursside poolest ühe elaniku kohta, sealsetest keskkonnaprobleemidest ja sotsiaalsest olukorrast perestroika ajal (käsikirja kaasautor [[Arvo Valton]]);<ref>https://www.efis.ee/et/abi/moodulid/otsing?search_type=Titles&keywords=lumine+valgus</ref> * "Akvaarium" (1998) – dokumentaalfilm, milles käsitletakse Eesti ühiskonnas toimunud muutusi aastatel 1979–1998 ja iseseisva Eesti riigi taastamist keeruka elukäiguga vabadusvõitleja [[Tiit Madisson]]i isiku ja saatuse kaudu;<ref>https://www.efis.ee/et/abi/moodulid/otsing?search_type=Titles&keywords=akvaarium</ref> * "Amazonia III: Naissaar - Vana merekindlus" (2000) – dokumentaalfilm Soome lahel võtmepositsioonil paikneva [[Naissaare merekindlus]]e ajaloost Eesti Vabariigi kaitseväelaste ning mereväelaste laste meenutuste kaudu; kasutatud on rohkesti dokumentaalseid filmikaadreid, fotosid ja dokumente;<ref>https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/11708</ref> * "Pro patria ad astra" (2002) – dokumentaalfilm, milles dokumentide, fotode ja haruldaste filmikaadrite abil jutustatakse [[Eesti lennuvägi|Eesti lennuväe]] ajaloost, samuti Eesti oma lennukiehitusest.<ref>https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/5588/</ref> Pärast filmi "Akvaarium" esilinastust kutsuti Laine-Astrid Bils [[Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu|Põllumeeste Kogusse]]. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [https://www.kogumelugu.ee/et/videoteek/laine-astrid-bils Laine-Astrid Bils | Kirjeldus Julgeoleku majast ja tema sekeldustest seoses Julgeolekuga]. [[Eesti Mälu Instituut]] {{JÄRJESTA:Bils, Laine-Astrid}} [[Kategooria:Eesti koorijuhid]] [[Kategooria:Eesti organistid]] [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Sündinud 1928]] [[Kategooria:Surnud 2022]] 0r6ymgv435vwsy2lrekrg82h3lbj0mq MENA 0 634223 6168682 2022-07-27T12:04:05Z Taurus404 80079 Uus lehekülg: ':''See artikkel on piirkonnast. Muude kasutuste kohta vaata artiklit [[Mena (täpsustus)]].'' :''"WANA" suunab siia. Muude kasutuste kohta vaata artiklit [[Wana (täpsustus)]].'' [[Pilt:MENA or WANA according to various definitions.svg|pisi|Milliseid riike mõistetakse MENA-riikidena: <br/> {{värviruut|blue}} Peaaegu alati <br/> {{värviruut|#5598FF}} Vahepeal <br/> {{värviruut|#AACCFF}} Harva]] '''MENA''' (akronüüm [[inglise keel]]est ''Middle East and North Africa'' e...' wikitext text/x-wiki :''See artikkel on piirkonnast. Muude kasutuste kohta vaata artiklit [[Mena (täpsustus)]].'' :''"WANA" suunab siia. Muude kasutuste kohta vaata artiklit [[Wana (täpsustus)]].'' [[Pilt:MENA or WANA according to various definitions.svg|pisi|Milliseid riike mõistetakse MENA-riikidena: <br/> {{värviruut|blue}} Peaaegu alati <br/> {{värviruut|#5598FF}} Vahepeal <br/> {{värviruut|#AACCFF}} Harva]] '''MENA''' (akronüüm [[inglise keel]]est ''Middle East and North Africa'' ehk [[Lähis-Ida]] ja [[Põhja-Aafrika]]; ka '''WANA''' (''Western Asia and North Africa'' ehk [[Lääne-Aasia]] ja Põhja-Aafrika), '''MESASA''' (''Middle East, North Africa, and South Asia'' ehk Lähis-Ida, Põhja-Aafrika ja [[Lõuna-Aasia]]), '''MENAT''' (''Middle East, North Africa, and Turkey'' ehk Lähis-Ida, Põhja-Aafrika ja [[Türgi]])) on [[inglise keel|ingliskeelne]] akronüüm [[Lähis-Ida]] ja [[Põhja-Aafrika]] ning seda ümbritseva piirkonna kohta. Mõistet kasutatakse tihti ülikoolides, sõjaväes, katastroofiabis, meedias ja ärinduses.<ref name="worldbank">{{cite web|url=http://web.worldbank.org/WBSITE/EXTERNAL/COUNTRIES/MENAEXT/0,,menuPK:247619~pagePK:146748~piPK:146812~theSitePK:256299,00.html|title=World Bank Definition: MENA|publisher=Worldbank.org|access-date=28 November 2014|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20141029180410/http://web.worldbank.org/WBSITE/EXTERNAL/COUNTRIES/MENAEXT/0,,menuPK:247619~pagePK:146748~piPK:146812~theSitePK:256299,00.html|archive-date=29 October 2014}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.weforum.org/en/events/WorldEconomicForumontheMiddleEastandNorthAfrica/index.htm|title=World Economic Forum on the Middle East and North Africa, Marrakech, Morocco, 26-28 October 2010|work=World Economic Forum on the Middle East and North Africa 2010 - World Economic Forum|access-date=28 November 2014|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20120418221142/http://www.weforum.org/events/world-economic-forum-middle-east-and-north-africa-2010|archive-date=18 April 2012}}</ref> Piirkonna maadel ja rahvastel on suur kultuuriline, majanduslik ja keskkondlik ühisosa. ==Vaata ka== * [[Kliimamuutused Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas]] * [[Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika]] * [[Viljakas poolkuu]] * [[Pärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogu]] * [[Sahel]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Lähis-Ida]] [[Kategooria:Põhja-Aafrika]] hwcyh7l02fc90bsyy9srlgw85hmqvnj WANA 0 634224 6168683 2022-07-27T12:04:37Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[MENA]] wikitext text/x-wiki #suuna [[MENA]] os5fq4lsk9eca6b3s4jl975qu8weazf Kangaroo 0 634225 6168715 2022-07-27T13:01:49Z Kuuskinen 33651 Uus lehekülg: '{{Saar | nimi = Känguru saar | pilt = Flinders Chase National Park 01.jpg | pildiallkiri = Vaade saare kaguosale | veekogu = | saarestik = | laiuskoord = -35.75 | pikkuskoord = 137.25 | saari = | peasaar = | pindala = 4405 | pindala viide = | pikkus = 145 | laius = 1 | rannajoone pikkus = 540 | kõrgus = 307 | kõrgeim koht = | rahvaarv = 4702 | rahvaarvu seis = 2016 | r...' wikitext text/x-wiki {{Saar | nimi = Känguru saar | pilt = Flinders Chase National Park 01.jpg | pildiallkiri = Vaade saare kaguosale | veekogu = | saarestik = | laiuskoord = -35.75 | pikkuskoord = 137.25 | saari = | peasaar = | pindala = 4405 | pindala viide = | pikkus = 145 | laius = 1 | rannajoone pikkus = 540 | kõrgus = 307 | kõrgeim koht = | rahvaarv = 4702 | rahvaarvu seis = 2016 | rahvaarvu viide = | keskus = [[Kingscote]] | asendikaart = | märgisuurus = | asendikaardi pilt = Kangaroo Island Zoom.png }} '''Känguru saar''' ([[Kaurna hõim]]u keeles '''Karta Pintingga''', ''Surnute saar'') on [[Austraalia]] suuruselt kolmas saar. Saar asub halduslikult [[Lõuna-Austraalia]] osariigis ning paikneb osariigi pealinnast [[Adelaide]]'ist 110 km kagus. Känguru saar on 145 km pikk ning 1 kuni 55 km lai.<ref name="About" /> Saare pindala on 4405 km<sup>2</sup>. Saare rannajoone pikkus 540 km ja kõrgeim punkt asub 307 m üle merepinna. Känguru saar oli kunagi osa Austraalia mandrist ning muutus saareks umbes 10 000 aastat tagasi. Tänapäeval asub saare lähim punkt mandrist 15 km kaugusel.<ref name="Hub" /> Saarel elasid kunagi [[Austraalia aborigeenid|aborigeenid]], kes saabusid saarele arvatavalt kuni 16 000 aastat tagasi ning kadusid saarelt ilmselt umbes 2000 aastat tagasi.<ref name="Early" /> Põliselanike saarelt lahkumise põhjused pole teada.<ref name="About" /> Pärast põliselanike kadumist, elasid [[19. sajand]]i alguses saarel hülje- ja vaalakütid. Briti kolonistid saabusid saarele [[1836]]. aastal.<ref name="About" /> Pärast briti kolonistide saarele saabumist on saare majandus sõltunud peamiselt [[põllumajandus]]est ja kalandusest ning kasvav majandusharu on [[turism]]. Saare suurim linn ja halduskeskus on [[Kingscote]]. Känguru saarel paikneb mitu loodusreservaati, et kaitsta saare loodust ja loomi. Reservaatidest suurim ja tuntuim on [[Flinders Chase'i rahvuspark]], mis paikneb saare läänepoolses tipus. ==Viited== {{Viited|allikad= <ref name="About">{{netiviide |pealkiri=About Kangaroo Island |väljaanne=Kangaroo Island Council |url=https://www.kangarooisland.sa.gov.au/recreation/aboutki |vaadatud=27. juulil 2022}}</ref> <ref name="Hub">{{netiviide |pealkiri=Kangaroo Island |väljaanne=SA History Hub |url=https://sahistoryhub.history.sa.gov.au/places/kangaroo-island |vaadatud=27. juulil 2022}}</ref> <ref name="Early">{{netiviide |pealkiri=Early History |väljaanne=Kangaroo Island Tourism Alliance |url=https://www.tourkangarooisland.com.au/early-history |vaadatud=27. juulil 2022}}</ref> }} 4ldowiyigs890nz7bxcr2914mb7i7rz 6168716 6168715 2022-07-27T13:02:57Z Kuuskinen 33651 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: +[[Kategooria:Austraalia saared]]; +[[Kategooria:Lõuna-Austraalia]] wikitext text/x-wiki {{Saar | nimi = Känguru saar | pilt = Flinders Chase National Park 01.jpg | pildiallkiri = Vaade saare kaguosale | veekogu = | saarestik = | laiuskoord = -35.75 | pikkuskoord = 137.25 | saari = | peasaar = | pindala = 4405 | pindala viide = | pikkus = 145 | laius = 1 | rannajoone pikkus = 540 | kõrgus = 307 | kõrgeim koht = | rahvaarv = 4702 | rahvaarvu seis = 2016 | rahvaarvu viide = | keskus = [[Kingscote]] | asendikaart = | märgisuurus = | asendikaardi pilt = Kangaroo Island Zoom.png }} '''Känguru saar''' ([[Kaurna hõim]]u keeles '''Karta Pintingga''', ''Surnute saar'') on [[Austraalia]] suuruselt kolmas saar. Saar asub halduslikult [[Lõuna-Austraalia]] osariigis ning paikneb osariigi pealinnast [[Adelaide]]'ist 110 km kagus. Känguru saar on 145 km pikk ning 1 kuni 55 km lai.<ref name="About" /> Saare pindala on 4405 km<sup>2</sup>. Saare rannajoone pikkus 540 km ja kõrgeim punkt asub 307 m üle merepinna. Känguru saar oli kunagi osa Austraalia mandrist ning muutus saareks umbes 10 000 aastat tagasi. Tänapäeval asub saare lähim punkt mandrist 15 km kaugusel.<ref name="Hub" /> Saarel elasid kunagi [[Austraalia aborigeenid|aborigeenid]], kes saabusid saarele arvatavalt kuni 16 000 aastat tagasi ning kadusid saarelt ilmselt umbes 2000 aastat tagasi.<ref name="Early" /> Põliselanike saarelt lahkumise põhjused pole teada.<ref name="About" /> Pärast põliselanike kadumist, elasid [[19. sajand]]i alguses saarel hülje- ja vaalakütid. Briti kolonistid saabusid saarele [[1836]]. aastal.<ref name="About" /> Pärast briti kolonistide saarele saabumist on saare majandus sõltunud peamiselt [[põllumajandus]]est ja kalandusest ning kasvav majandusharu on [[turism]]. Saare suurim linn ja halduskeskus on [[Kingscote]]. Känguru saarel paikneb mitu loodusreservaati, et kaitsta saare loodust ja loomi. Reservaatidest suurim ja tuntuim on [[Flinders Chase'i rahvuspark]], mis paikneb saare läänepoolses tipus. ==Viited== {{Viited|allikad= <ref name="About">{{netiviide |pealkiri=About Kangaroo Island |väljaanne=Kangaroo Island Council |url=https://www.kangarooisland.sa.gov.au/recreation/aboutki |vaadatud=27. juulil 2022}}</ref> <ref name="Hub">{{netiviide |pealkiri=Kangaroo Island |väljaanne=SA History Hub |url=https://sahistoryhub.history.sa.gov.au/places/kangaroo-island |vaadatud=27. juulil 2022}}</ref> <ref name="Early">{{netiviide |pealkiri=Early History |väljaanne=Kangaroo Island Tourism Alliance |url=https://www.tourkangarooisland.com.au/early-history |vaadatud=27. juulil 2022}}</ref> }} [[Kategooria:Austraalia saared]] [[Kategooria:Lõuna-Austraalia]] bfj6a53iajncyydwku3224fiy6ktn85 6168843 6168716 2022-07-27T19:43:44Z Andres 5 Andres teisaldas lehekülje [[Känguru saar]] pealkirja [[Kangaroo]] alla wikitext text/x-wiki {{Saar | nimi = Känguru saar | pilt = Flinders Chase National Park 01.jpg | pildiallkiri = Vaade saare kaguosale | veekogu = | saarestik = | laiuskoord = -35.75 | pikkuskoord = 137.25 | saari = | peasaar = | pindala = 4405 | pindala viide = | pikkus = 145 | laius = 1 | rannajoone pikkus = 540 | kõrgus = 307 | kõrgeim koht = | rahvaarv = 4702 | rahvaarvu seis = 2016 | rahvaarvu viide = | keskus = [[Kingscote]] | asendikaart = | märgisuurus = | asendikaardi pilt = Kangaroo Island Zoom.png }} '''Känguru saar''' ([[Kaurna hõim]]u keeles '''Karta Pintingga''', ''Surnute saar'') on [[Austraalia]] suuruselt kolmas saar. Saar asub halduslikult [[Lõuna-Austraalia]] osariigis ning paikneb osariigi pealinnast [[Adelaide]]'ist 110 km kagus. Känguru saar on 145 km pikk ning 1 kuni 55 km lai.<ref name="About" /> Saare pindala on 4405 km<sup>2</sup>. Saare rannajoone pikkus 540 km ja kõrgeim punkt asub 307 m üle merepinna. Känguru saar oli kunagi osa Austraalia mandrist ning muutus saareks umbes 10 000 aastat tagasi. Tänapäeval asub saare lähim punkt mandrist 15 km kaugusel.<ref name="Hub" /> Saarel elasid kunagi [[Austraalia aborigeenid|aborigeenid]], kes saabusid saarele arvatavalt kuni 16 000 aastat tagasi ning kadusid saarelt ilmselt umbes 2000 aastat tagasi.<ref name="Early" /> Põliselanike saarelt lahkumise põhjused pole teada.<ref name="About" /> Pärast põliselanike kadumist, elasid [[19. sajand]]i alguses saarel hülje- ja vaalakütid. Briti kolonistid saabusid saarele [[1836]]. aastal.<ref name="About" /> Pärast briti kolonistide saarele saabumist on saare majandus sõltunud peamiselt [[põllumajandus]]est ja kalandusest ning kasvav majandusharu on [[turism]]. Saare suurim linn ja halduskeskus on [[Kingscote]]. Känguru saarel paikneb mitu loodusreservaati, et kaitsta saare loodust ja loomi. Reservaatidest suurim ja tuntuim on [[Flinders Chase'i rahvuspark]], mis paikneb saare läänepoolses tipus. ==Viited== {{Viited|allikad= <ref name="About">{{netiviide |pealkiri=About Kangaroo Island |väljaanne=Kangaroo Island Council |url=https://www.kangarooisland.sa.gov.au/recreation/aboutki |vaadatud=27. juulil 2022}}</ref> <ref name="Hub">{{netiviide |pealkiri=Kangaroo Island |väljaanne=SA History Hub |url=https://sahistoryhub.history.sa.gov.au/places/kangaroo-island |vaadatud=27. juulil 2022}}</ref> <ref name="Early">{{netiviide |pealkiri=Early History |väljaanne=Kangaroo Island Tourism Alliance |url=https://www.tourkangarooisland.com.au/early-history |vaadatud=27. juulil 2022}}</ref> }} [[Kategooria:Austraalia saared]] [[Kategooria:Lõuna-Austraalia]] bfj6a53iajncyydwku3224fiy6ktn85 6168850 6168843 2022-07-27T19:51:13Z Andres 5 wikitext text/x-wiki {{Saar | nimi = Kangaroo | pilt = Flinders Chase National Park 01.jpg | pildiallkiri = Vaade saare kaguosale | veekogu = | saarestik = | laiuskoord = -35.75 | pikkuskoord = 137.25 | saari = | peasaar = | pindala = 4405 | pindala viide = | pikkus = 145 | laius = 1 | rannajoone pikkus = 540 | kõrgus = 307 | kõrgeim koht = | rahvaarv = 4702 | rahvaarvu seis = 2016 | rahvaarvu viide = | keskus = [[Kingscote]] | asendikaart = | märgisuurus = | asendikaardi pilt = Kangaroo Island Zoom.png }} '''Kangaroo saar''' ([[kaurna keel]]es '''Karta Pintingga''' 'Surnute saar') on [[Austraalia]] suuruselt kolmas saar. Saar asub halduslikult [[Lõuna-Austraalia]] osariigis ning paikneb osariigi pealinnast [[Adelaide]]'ist 110 km kagus. Kangaroo saar on 145 km pikk ning 1 kuni 55 km lai.<ref name="About" /> Saare pindala on 4405 km<sup>2</sup>. Saare rannajoone pikkus 540 km ja kõrgeim punkt asub 307 m üle merepinna. Kangaroo saar oli kunagi osa Austraalia mandrist ning muutus saareks umbes 10 000 aastat tagasi. Tänapäeval asub saare lähim punkt mandrist 15 km kaugusel.<ref name="Hub" /> Saarel elasid kunagi [[Austraalia aborigeenid|aborigeenid]], kes saabusid saarele arvatavalt kuni 16 000 aastat tagasi ning kadusid saarelt ilmselt umbes 2000 aastat tagasi.<ref name="Early" /> Põliselanike saarelt lahkumise põhjused pole teada.<ref name="About" /> Pärast põliselanike kadumist, elasid [[19. sajand]]i alguses saarel hülge- ja vaalakütid. Briti kolonistid saabusid saarele [[1836]]. aastal.<ref name="About" /> Pärast Briti kolonistide saarele saabumist on saare majandus sõltunud peamiselt [[põllumajandus]]est ja kalandusest ning kasvav majandusharu on [[turism]]. Saare suurim linn ja halduskeskus on [[Kingscote]]. Känguru saarel on mitu looduskaitseala. Neist suurim ja tuntuim on [[Flinders Chase'i rahvuspark]] saare läänetipus. ==Viited== {{Viited|allikad= <ref name="About">{{netiviide |pealkiri=About Kangaroo Island |väljaanne=Kangaroo Island Council |url=https://www.kangarooisland.sa.gov.au/recreation/aboutki |vaadatud=27. juulil 2022}}</ref> <ref name="Hub">{{netiviide |pealkiri=Kangaroo Island |väljaanne=SA History Hub |url=https://sahistoryhub.history.sa.gov.au/places/kangaroo-island |vaadatud=27. juulil 2022}}</ref> <ref name="Early">{{netiviide |pealkiri=Early History |väljaanne=Kangaroo Island Tourism Alliance |url=https://www.tourkangarooisland.com.au/early-history |vaadatud=27. juulil 2022}}</ref> }} [[Kategooria:Austraalia saared]] [[Kategooria:Lõuna-Austraalia]] 4g8s71kzzjo7s35sizykxt8iy5gdbdx Karta Pintingga 0 634226 6168718 2022-07-27T13:04:06Z Kuuskinen 33651 Ümbersuunamine lehele [[Känguru saar]] wikitext text/x-wiki #suuna[[Känguru saar]] op8b5ws163px3x2scuhi3n5bodma5a6 Mena (täpsustus) 0 634227 6168724 2022-07-27T13:21:42Z Taurus404 80079 Uus lehekülg: '{{täpsustus}} '''Mena''' või '''MENA''' võib olla: ==Kunst, meelelahutus ja ajakirjandus== * "[[Mena (album)|Mena]]", Javier Mena 2010. aasta album * [[Middle East News Agency|MENA]], Egiptuse riiklik uudisteagentuur * [[MENAFN|Mena Report]], Lähis-Ida äriajakiri * "Mena", 2017. aasta filmi "[[Barry Seal: Mees üle Ameerika]]" algne pealkiri ==Inimesed== * [[Mena (eesnimi)]] ==Kohad== * [[MENA]], Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika ===Ameerika=== * [[Francisco Z. Mena]],...' wikitext text/x-wiki {{täpsustus}} '''Mena''' või '''MENA''' võib olla: ==Kunst, meelelahutus ja ajakirjandus== * "[[Mena (album)|Mena]]", Javier Mena 2010. aasta album * [[Middle East News Agency|MENA]], Egiptuse riiklik uudisteagentuur * [[MENAFN|Mena Report]], Lähis-Ida äriajakiri * "Mena", 2017. aasta filmi "[[Barry Seal: Mees üle Ameerika]]" algne pealkiri ==Inimesed== * [[Mena (eesnimi)]] ==Kohad== * [[MENA]], Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika ===Ameerika=== * [[Francisco Z. Mena]], Puebla, Mehhiko * [[Juan de Mena (Paraguay)|Juan de Mena]], Cordillera, Paraguay * [[Mena (Arkansas)|Mena]], Arkansas, Ameerika Ühendriigid ===Aafrika=== * [[Abu Mena]], palverännakukeskus Vana-Egiptsuses * [[Marriott Mena House Hotel]], kuurort Kairo lähedal Egiptuses * [[Mena jõgi]], Ida-Etioopia * [[Mena (Koulikoro)]], Koulikoro, Mali * [[Mena (Sikasso)|Mena]], Sikasso, Mali ===Aasia=== * [[Mena raudtejaam]], Rankoshi, Isoya, Hokkaidō, Jaapan ===Euroopa=== * [[Mena (Cornwall)]], küla Cornwallis Inglismaal * [[Valle de Mena]], vald Burgose provintsis Hispaanias * [[Mena rajoon]], endine rajoon Tšernihivi oblastis Ukrainas ** [[Mena]], linn Tšernihivi oblastis Ukrainas * Mena, jõgi Ukrainas ===Kosmos=== * [[Mena (Merkuuri kraater)|Mena]], kraater Merkuuril ==Teadus ja tehnoloogia== * [[MENA (kaablisüsteem)|MENA]], planeeritav kaugsidekaabliühendus India ja Itaalia vahel * Mena, meriroosiliste perekond ==Mütoloogia== * Mena või Dea Mena, Rooma menstruatsioonijumalanna * Mena või Menavati või Mainavati, India jumalanna, [[Himaalaja]] kehastuse [[Himavat]]i abikaasa ==Vaata ka== * [[Menas]] * [[Meena (täpsustus)]] * [[Mene (täpsustus)]] * [[Mina (täpsustus)]] k5b1nkq2ro70cwr091y6h8il2nyklc0 Kasutaja arutelu:Harjumaa Muuseum 3 634228 6168728 2022-07-27T13:39:39Z Kruusamägi 1530 Uus lehekülg: 'Tere tulemast Vikipeediasse, Harjumaa Muuseum! Hetkel on need mustandileheküljed artiklinimeruumis ja seega oleks need hädasti vaja teise nime alla teisaldada (nr "Harjumaa Muuseum/liivakast" asemel "Kasutaja:Harjumaa Muuseum/liivakast"). Kas selle võiks panna ka otse nime alla "[[Vikipeedia:GLAM/Universitas Vasallorum]]", sest mitu korda edasi-tagasi tõstmist poleks vast mõistlik? ~~~~' wikitext text/x-wiki Tere tulemast Vikipeediasse, Harjumaa Muuseum! Hetkel on need mustandileheküljed artiklinimeruumis ja seega oleks need hädasti vaja teise nime alla teisaldada (nr "Harjumaa Muuseum/liivakast" asemel "Kasutaja:Harjumaa Muuseum/liivakast"). Kas selle võiks panna ka otse nime alla "[[Vikipeedia:GLAM/Universitas Vasallorum]]", sest mitu korda edasi-tagasi tõstmist poleks vast mõistlik? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. juuli 2022, kell 16:39 (EEST) ri8qvz02nzpmes4990twg3fv6z8xuos Eyre'i poolsaar 0 634229 6168730 2022-07-27T13:45:07Z Kuuskinen 33651 Uus lehekülg: '[[Pilt:Eyre Peninsula Satellite NASA.jpg|pisi|Eyre'i poolsaar]] '''Eyre'i poolsaar''' on poolsaar [[Austraalia]]s [[Lõuna-Austraalia]] osariigis. Poolsaar piirneb idas [[Spenceri laht|Spenceri lahega]], läänes [[Suur Austraalia laht|Suur Austraalia lahega]] ning põhjas [[Gawleri mäestik]]uga. Eyre'i poolsaar on osariigi suurim poolsaar.<ref name="Eyre" /> Poolsaare pindala on 170 500 km<sup>2</sup>. Poolsaar on nimetatud maadeavastaja [[Edward John Eyre]]'i järgi, k...' wikitext text/x-wiki [[Pilt:Eyre Peninsula Satellite NASA.jpg|pisi|Eyre'i poolsaar]] '''Eyre'i poolsaar''' on poolsaar [[Austraalia]]s [[Lõuna-Austraalia]] osariigis. Poolsaar piirneb idas [[Spenceri laht|Spenceri lahega]], läänes [[Suur Austraalia laht|Suur Austraalia lahega]] ning põhjas [[Gawleri mäestik]]uga. Eyre'i poolsaar on osariigi suurim poolsaar.<ref name="Eyre" /> Poolsaare pindala on 170 500 km<sup>2</sup>. Poolsaar on nimetatud maadeavastaja [[Edward John Eyre]]'i järgi, kes uuris poolsaart aastatel [[1839]]–[[1841]]. Poolsaare ranniku kaardistasid esimestena Briti maadeavastaja [[Matthew Flinders]] ja Prantsuse maadeavastaja [[Nicolas Baudin]], kes uurisid poolsaart aastatel [[1801]]–[[1802]]. Flinders andis oma ekspeditsioonil nime ka läheduses asuvale Spenceri lahele ja [[Yorke'i poolsaar|Yorke'i poolsaarele]]. Eyre'i poolsaarel elas [[2021]]. aastal 57 631 inimest.<ref name="Population" /> Poolsaare peamised asulad on [[Port Lincoln]], [[Whyalla]] ja [[Port Augusta]]. ==Viited== {{Viited|allikad= <ref name="Eyre">{{netiviide |pealkiri=Eyre Peninsula |väljaanne=SA History Hub |url=https://sahistoryhub.history.sa.gov.au/places/eyre-peninsula |vaadatud=27. juulil 2022}}</ref> <ref name="Population">{{netiviide |pealkiri=RDA Eyre Peninsula Region |väljaanne=.id consulting |url=https://economy.id.com.au/rda-eyre-peninsula/population |vaadatud=27. juulil 2022}}</ref> }} as3yauq9tas9ryascmp5ib8g7jir292 6168732 6168730 2022-07-27T13:47:18Z Kuuskinen 33651 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Austraalia poolsaared]] wikitext text/x-wiki [[Pilt:Eyre Peninsula Satellite NASA.jpg|pisi|Eyre'i poolsaar]] '''Eyre'i poolsaar''' on poolsaar [[Austraalia]]s [[Lõuna-Austraalia]] osariigis. Poolsaar piirneb idas [[Spenceri laht|Spenceri lahega]], läänes [[Suur Austraalia laht|Suur Austraalia lahega]] ning põhjas [[Gawleri mäestik]]uga. Eyre'i poolsaar on osariigi suurim poolsaar.<ref name="Eyre" /> Poolsaare pindala on 170 500 km<sup>2</sup>. Poolsaar on nimetatud maadeavastaja [[Edward John Eyre]]'i järgi, kes uuris poolsaart aastatel [[1839]]–[[1841]]. Poolsaare ranniku kaardistasid esimestena Briti maadeavastaja [[Matthew Flinders]] ja Prantsuse maadeavastaja [[Nicolas Baudin]], kes uurisid poolsaart aastatel [[1801]]–[[1802]]. Flinders andis oma ekspeditsioonil nime ka läheduses asuvale Spenceri lahele ja [[Yorke'i poolsaar|Yorke'i poolsaarele]]. Eyre'i poolsaarel elas [[2021]]. aastal 57 631 inimest.<ref name="Population" /> Poolsaare peamised asulad on [[Port Lincoln]], [[Whyalla]] ja [[Port Augusta]]. ==Viited== {{Viited|allikad= <ref name="Eyre">{{netiviide |pealkiri=Eyre Peninsula |väljaanne=SA History Hub |url=https://sahistoryhub.history.sa.gov.au/places/eyre-peninsula |vaadatud=27. juulil 2022}}</ref> <ref name="Population">{{netiviide |pealkiri=RDA Eyre Peninsula Region |väljaanne=.id consulting |url=https://economy.id.com.au/rda-eyre-peninsula/population |vaadatud=27. juulil 2022}}</ref> }} [[Kategooria:Austraalia poolsaared]] e5q28w8kdezzfh4qulft0equx6pujtu Kimmel (perekonnanimi) 0 634230 6168731 2022-07-27T13:45:54Z Teomees 97479 Uus lehekülg: ''''Kimmel''' on [[perekonnanimi]]. ==Statistika== 2022. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis perekonnanimi Kimmel 286 inimesel: 135 mehel ja 151 naisel. Perekonnanimede levikult oli Kimmel meeste puhul 535. kohal ja naiste puhul 512. kohal. Kimmel oli kõige levinum perekonnanimi vanuserühmas 0–4 aastat, kus neid on 10 000 elaniku kohta 3,34. Nimi oli kõige sagedasem [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]], kus sellist nime kandis maakonna 10 000 elaniku kohta keskmis...' wikitext text/x-wiki '''Kimmel''' on [[perekonnanimi]]. ==Statistika== 2022. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis perekonnanimi Kimmel 286 inimesel: 135 mehel ja 151 naisel. Perekonnanimede levikult oli Kimmel meeste puhul 535. kohal ja naiste puhul 512. kohal. Kimmel oli kõige levinum perekonnanimi vanuserühmas 0–4 aastat, kus neid on 10 000 elaniku kohta 3,34. Nimi oli kõige sagedasem [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]], kus sellist nime kandis maakonna 10 000 elaniku kohta keskmiselt 6,81 inimest.<ref name="stat.ee">[https://www.stat.ee/nimed/pere/Kimmel Statistikaamet: Nimede statistika] (vaadatud 27.07.2022)</ref> [[19. sajand]]i algul pandi [[pärisorjus]]est vabastamise käigus [[Tartumaa]]l [[Otepää kihelkond|Otepää]], [[Sangaste kihelkond|Sangaste]] ja [[Tartu-Maarja kihelkond|Tartu-Maarja]] [[kihelkond|kihelkonnas]], [[Viljandimaa]]l [[Põltsamaa kihelkond|Põltsamaa]], [[Suure-Jaani kihelkond|Suure-Jaani]] ja [[Kolga-Jaani kihelkond|Kolga-Jaani]] kihelkonnas, [[Läänemaa]]l [[Ridala kihelkond|Ridala]] ja [[Kullamaa kihelkond|Kullamaa]] kihelkonnas ning [[Harjumaa]]l [[Rapla kihelkond|Rapla]] kihelkonnas 10 korral [[talupoeg]]adele nimeks Kimmel, Kymmel ja Kimbel (normaliseeritult Kimmel).<ref name="onomastika">[https://www.ra.ee/apps/onomastika/index.php/et/nimepanek/searchNimepanek?norm=Kimmel&q=1 Onomastika andmebaas. Nimede panemine (algne nimekuju): Kimmel.]</ref> [[Nimede eestistamine|Nimede eestistamise]] käigus võeti 1935. ja 1937. aastal Kimmel uueks nimeks kolmel korral, kui loobuti nimedest Jobso, Levold-Kimmel ja Virup.<ref name="nimed1930-uus">[https://www.ra.ee/apps/onomastika/index.php/et/nimemuutused/searchNimemuutused?uus=Kimmel&q=1 Onomastika andmebaas. Nimede eestistamine:(uus nimekuju): Kimmel.]</ref> Samal ajal loobuti 1935.–1940. aastal nimest Kimmel 16 korral, kui võeti uuteks nimedeks [[Kaldmäe]], [[Kalve]], Kamara, Kaniste, Kimeli, [[Kiviloo (perekonnanimi)|Kiviloo]], [[Kruusimäe (perekonnanimi)|Kruusimäe]], [[Kruusma]], Köömel, Laidva, [[Lindmäe]], [[Rannamägi (perekonnanimi)|Rannamägi]], [[Rohtla (perekonnanimi)|Rohtla]], [[Tammaru]], [[Tamme (perekonnanimi)|Tamme]] ja [[Veersalu]].<ref name="nimed1930-vana">[https://www.ra.ee/apps/onomastika/index.php/et/nimemuutused/searchNimemuutused?vana=Kesler&q=1 Onomastika andmebaas. Nimede eestistamine: (vana nimekuju): Kimmel.]</ref> ==Nime kandjaid== *[[Aare Kimmel]], eesti vaimulik (1951–) *[[Aavo Kimmel]], eesti majandustegelane Kanadas (1925–2014) *[[Annelis Kimmel]], endine Saksa DV ametiühingu- ja riigitegelane (1934–) *[[Jaune Kimmel]], eesti näitleja (1994–) *[[Jimmy Kimmel]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1967–) *[[Jüri Georg Kimmel]], eesti vaimulik (1899–1982) *[[Kaarel Kimmel]], eesti füüsik (1981–) *[[Karl Kimmel]], Eesti Vabadussõja veteran (1901–1982) *[[Karl Kimmel (prokurör)|Karl Kimmel]], eesti jurist (1922–2009) *[[Kersti Kimmel]], eesti vaimulik (1938–2016) *[[Madis Kimmel]], eesti uudistetoimetaja, saatejuht ja raadiodiktor (1989–) *[[Priit Kimmel]], eesti lennundustegelane *[[Tõnis Kimmel]], eesti arhitekt (1977–) *[[Viljar Kimmel]], eesti ristsõnakoostaja (1952–) == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * {{nimestat|Kimmel|pere}} [[Kategooria:Perekonnanimed]] [[Kategooria:Eestistamisel antud perekonnanimed]] [[Kategooria:Eestistamisel muudetud perekonnanimed]] 22nmpvb5yr5w0jtesj8rrpugc8cw0dq Kategooria:Austraalia poolsaared 14 634231 6168733 2022-07-27T13:47:33Z Kuuskinen 33651 Alustatud tühja leheküljega wikitext text/x-wiki phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1 6168734 6168733 2022-07-27T13:47:42Z Kuuskinen 33651 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Poolsaared riigiti]] wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Poolsaared riigiti]] sjoakbi2dxb57oiitoflvofbx1wp764 Kategooria:Tiibeti budism 14 634232 6168741 2022-07-27T13:59:51Z Lulu 294 Uus lehekülg: '[[Kategooria:Budism piirkonniti]]' wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Budism piirkonniti]] ql8hsjaqs6151md9sloymj52px23yao Arutelu:Inčukalnsi raudteejaam 1 634233 6168799 2022-07-27T17:57:15Z Melilac 58734 Uus lehekülg: '== == 1947. aasta kaardil läks haruraudtee kaugemale, Jugla kõülani ja läbi [[Augšciems]]i. ~~~~' wikitext text/x-wiki == == 1947. aasta kaardil läks haruraudtee kaugemale, Jugla kõülani ja läbi [[Augšciems]]i. [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 27. juuli 2022, kell 20:57 (EEST) ok5cbr3b4b14mpbs4lob67gej325tlt 6168800 6168799 2022-07-27T17:57:35Z Melilac 58734 /* */ wikitext text/x-wiki 1947. aasta kaardil läks haruraudtee kaugemale, Jugla kõülani ja läbi [[Augšciems]]i. [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 27. juuli 2022, kell 20:57 (EEST) nkm6rgrh0j0zw5frr2kc6670mw3n9u9 Arutelu:MENA 1 634234 6168841 2022-07-27T19:39:36Z Andres 5 /* Artikli teema */ uus alaosa wikitext text/x-wiki == Artikli teema == Milleks meil on artikkel ingliskeelsest akronüümist? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. juuli 2022, kell 22:39 (EEST) 2lh0v2nl8z3g197lvidi1xvxxpkhhto Känguru saar 0 634235 6168844 2022-07-27T19:43:44Z Andres 5 Andres teisaldas lehekülje [[Känguru saar]] pealkirja [[Kangaroo]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[Kangaroo]] buvui4gaub6fn7jut8s265al8dlkrds Kangaroo saar 0 634236 6168847 2022-07-27T19:45:46Z Andres 5 Ümbersuunamine lehele [[Kangaroo]] wikitext text/x-wiki #suuna [[kangaroo]] 9xtuwopm09ooo36v8gnzwvl9doqrlnx Arutelu:Avamusala 1 634237 6168853 2022-07-27T19:54:59Z Andres 5 /* Pealkiri */ uus alaosa wikitext text/x-wiki == Pealkiri == Kas pealkiri peaks olema "Avamus"? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. juuli 2022, kell 22:54 (EEST) fu8k01thwu3kxl47h0ve7wuuu220sdj Andri Kostin 0 634238 6168858 2022-07-27T20:02:26Z Octagon11 123728 Uus lehekülg: '{{Infokast ametiisik | nimi = Andri Kostin | pildi nimi = | pildi seletus = | amet = [[Pilt:Arms of the Office of the Prosecutor General of Ukraine.svg|25px]] Ukraina peaprokurör | ametiajaalgus = 27. juuli 2022 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Irõna Venediktova]] | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 =...' wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Andri Kostin | pildi nimi = | pildi seletus = | amet = [[Pilt:Arms of the Office of the Prosecutor General of Ukraine.svg|25px]] Ukraina peaprokurör | ametiajaalgus = 27. juuli 2022 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Irõna Venediktova]] | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Andri Kostin''' ([[ukraina keel]]es ''Андрій Костін'') on Ukraina jurist, poliitik ja riigiametnik. s2pk7khqwcu88l0qqntbjxtbkmli226 6168864 6168858 2022-07-27T20:04:54Z Octagon11 123728 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Andri Kostin | pildi nimi = | pildi seletus = | amet = [[Pilt:Arms of the Office of the Prosecutor General of Ukraine.svg|25px]] Ukraina peaprokurör | ametiajaalgus = 27. juuli 2022 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Irõna Venediktova]] | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Andri Kostin''' ([[ukraina keel]]es ''Андрій Костін'') on Ukraina jurist, poliitik ja riigiametnik. {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Irõna Venediktova]] | nimi=[[Ukraina peaprokuröride loend|Ukraina peaprokurör]] | aeg=[[2022]]- | järgnev= }} {{lõpp}} 5c5dnem37p04fk0rc0onyfrdne2bocb 6168881 6168864 2022-07-27T20:20:58Z Juhan121 25066 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Andri Kostin | pildi nimi = | pildi seletus = | amet = [[Pilt:Arms of the Office of the Prosecutor General of Ukraine.svg|25px]] Ukraina peaprokurör | ametiajaalgus = 27. juuli 2022 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Irõna Venediktova]] | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Andri Kostin''' ([[ukraina keel]]es ''Андрій Євгенович Костін''; sündinud [[17. aprill]]il [[1973]] [[Odessa]]s) on Ukraina jurist, poliitik ja riigiametnik. {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Irõna Venediktova]] | nimi=[[Ukraina peaprokuröride loend|Ukraina peaprokurör]] | aeg=[[2022]]- | järgnev= }} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Kostin, Andri}} [[Kategooria:Ukraina poliitikud]] [[Kategooria:Ukraina juristid]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] owp8jyw58e9z4heq7vy9fi0s47979ow 6169031 6168881 2022-07-28T09:21:00Z Octagon11 123728 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Andri Kostin | pildi nimi = | pildi seletus = | amet = [[Pilt:Arms of the Office of the Prosecutor General of Ukraine.svg|25px]] Ukraina peaprokurör | ametiajaalgus = 28. juuli 2022 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Irõna Venediktova]] | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Andri Kostin''' ([[ukraina keel]]es ''Андрій Євгенович Костін''; sündinud [[17. aprill]]il [[1973]] [[Odessa]]s) on Ukraina jurist, poliitik ja riigiametnik. == Elulugu == Ukraina president nimetas ta ametisse 28. juulil 2022.<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №538/2022 Про призначення А.Костіна Генеральним прокурором. ''Призначити КОСТІНА Андрія Євгеновича Генеральним прокурором'', 28.07.2022.</ref> == Viited == {{viited}} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Irõna Venediktova]] | nimi=[[Ukraina peaprokuröride loend|Ukraina peaprokurör]] | aeg=[[2022]]- | järgnev= }} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Kostin, Andri}} [[Kategooria:Ukraina poliitikud]] [[Kategooria:Ukraina juristid]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] 4kiihgryos9i9faemkybq5jq4q4jc61 Johann Leopold Jürgens 0 634239 6168872 2022-07-27T20:18:26Z 46.131.30.245 Ümbersuunamine lehele [[Johannes Leopold Jüris]] wikitext text/x-wiki #suuna[[Johannes Leopold Jüris]] r4dj509rmqhzzmb82efo5286kek93x9 Borgward 0 634240 6168913 2022-07-27T21:18:59Z RHAXHIJA 162686 lisasin sisu wikitext text/x-wiki '''Borgward''' oli endine Saksamaa sõidu- ja sportautode tootja, mis asus Bremenis, Saksamaal ja tegutses aastatel 1929–1962. {{ettevõte | nimi = Borgward | logo = Borgward-logo.png | logosuurus = 200px | tüüp = | asutamisaeg = 1929 | lõpetatud = | asutaja = Carl F.W. Borgward | peakorter = [[Bremen]], [[Saksamaa]] | piirkond = | võtmeisikud = | valdkonnad = [[autotööstus]] | tooted = | teenused = | käive = | tegevuskasum = | puhaskasum = | vara = | omakapital = | omanik = <!-- või | omanikud = --> | töötajaid = | emafirma = | allüksused = BAIC | tütarfirmad = | tunnuslause = | kodulehekülg = https://www.borgward.com | märkused = }} ==Lugu== Ettevõtte asutas Carl FW Borgward [1] Bremenis 1929. aastal, andes sellele oma perekonnanime järgi nime. Pärast 1930. aastat võttis tööstur üle Hansa-Lloyd Automobilwerke tehase ja käivitas populaarse kolmerattalise auto nimega Blitzkarren [2] . Firma areng võimaldas toota üha suuremaid autosid, sealhulgas Hansa 1700 ja kuuesilindrilist Borgward 2300 [3] . 1952. aastal asus Carl Borgward tehast ümber ehitama ja tutvustas täiesti uut isekandva kerega autot, Hansa 1500 ja suuremat mudelit Hansa 2400 [4] . Seejärel, 1954. aastal, tutvustati uut keskklassi mudelit Borgward Isabella, mis saavutas suure populaarsuse – 1962. aastaks oli toodetud üle 200 000 ühiku, mis tõi selle erilise tuntuse järgmistel aastatel [5] [6] . Samal ajal hakati tootma ka uued Arabella ja Alexanderi mudelid P100 [7]. 1950. ja 1960. aastate vahetusel võitlesid Borgwardi disainilahendused tehniliselt vähearenenud sõidukite põhjustatud negatiivse mainega, vaatamata tolleaegsetele uuenduslikele tehnilistele lahendustele [8] . Süstemaatiliselt halvenenud rahalise olukorra tagajärjel viidi 1961. aastal laenuandjate nõudmisel ettevõte pankrotti, mis tõi kaasa selle lõpliku pankrotti ja järgmisel aastal tegevuse lõpetamise [9]. Isabella ja P100 mudelite tootmisliinid müüdi Mehhikosse , kus mõlemat sõidukit toodeti aastatel 1967–1970 väikeses koguses [10] . ==Taassünd== 2008. aastal asutasid Borgward Group AG Luzernis Christian Borgward (Carl FW Borgwardi lapselaps) ja Karlheinz L. Hiljem kolis uus ettevõte Stuttgarti. Beiqi Foton Motori (suure Hiina autokontserni BAIC tütarettevõte) investeeringu ja tootmisega alustas Borgward Group linnamaasturite müüki 2017. aasta jaanuaris. [11] [12] ==Automudelid== ===Auto=== * 2000 (1939-1942) * 2300 (1940-1942) * Hansa 1500 (1949–1954) * Hansa 1800 (1952-1954) * B 611 (1957–1961) * P100 (1959–1961) * Hansa 2400 (1954–1962) * Isabella (1954–1962) * Arabella (1961–1963) * BX5 (2016-2021) * BX7 (2016-2021) ===Veoautod=== * B 1500 (1954–1960) * B 4500 (1954–1961) ==Viited== <ref>https://borgward-malaysia.my/history/</ref> <ref>https://www.goliath-veteranen-club.de/Typologie/Typenblatt-1924-Blitzkarren.htm</ref> <ref>http://oldtimes-cars.com/en/Borgward/2300-Cabriolet/2300-Cabriolet/1547</ref> <ref>https://www.hemmings.com/stories/2013/11/13/bremens-best-a-brief-history-of-the-borgward-automobile</ref> <ref>https://www.lanemotormuseum.org/collection/cars/item/borgward-isabella-1959</ref> <ref>https://automobiliar.com/myth_history_e.htm</ref> <ref>https://www.borgwardmm.com/history-of-borgward-car-brand/</ref> <ref>http://www.borgward.co.za/index.php/borgward-history/</ref> <ref>https://auto.howstuffworks.com/story-borgward-german-carmaker-never-heard.htm</ref> <ref>http://www.justcars.ca/amc_borgward_isabella.html</ref> <ref>https://www.caranddriver.com/news/a15357456/german-brand-borgward-is-coming-back-but-will-it-honor-its-forward-thinking-past/</ref> <ref>https://fortune.com/2015/03/05/borgward-revival/amp/</ref> ==Välislingid== https://www.borgward.com/ (Ettevõtte koduleht) kxpz7aw3mzfgsmha05mjygd57b6jrnz 6168917 6168913 2022-07-27T21:40:37Z Kruusamägi 1530 wikitext text/x-wiki {{kustutada|masintõlge}} '''Borgward''' oli endine Saksamaa sõidu- ja sportautode tootja, mis asus Bremenis, Saksamaal ja tegutses aastatel 1929–1962. {{ettevõte | nimi = Borgward | logo = Borgward-logo.png | logosuurus = 200px | tüüp = | asutamisaeg = 1929 | lõpetatud = | asutaja = Carl F.W. Borgward | peakorter = [[Bremen]], [[Saksamaa]] | piirkond = | võtmeisikud = | valdkonnad = [[autotööstus]] | tooted = | teenused = | käive = | tegevuskasum = | puhaskasum = | vara = | omakapital = | omanik = <!-- või | omanikud = --> | töötajaid = | emafirma = | allüksused = BAIC | tütarfirmad = | tunnuslause = | kodulehekülg = https://www.borgward.com | märkused = }} ==Lugu== Ettevõtte asutas Carl FW Borgward [1] Bremenis 1929. aastal, andes sellele oma perekonnanime järgi nime. Pärast 1930. aastat võttis tööstur üle Hansa-Lloyd Automobilwerke tehase ja käivitas populaarse kolmerattalise auto nimega Blitzkarren [2] . Firma areng võimaldas toota üha suuremaid autosid, sealhulgas Hansa 1700 ja kuuesilindrilist Borgward 2300 [3] . 1952. aastal asus Carl Borgward tehast ümber ehitama ja tutvustas täiesti uut isekandva kerega autot, Hansa 1500 ja suuremat mudelit Hansa 2400 [4] . Seejärel, 1954. aastal, tutvustati uut keskklassi mudelit Borgward Isabella, mis saavutas suure populaarsuse – 1962. aastaks oli toodetud üle 200 000 ühiku, mis tõi selle erilise tuntuse järgmistel aastatel [5] [6] . Samal ajal hakati tootma ka uued Arabella ja Alexanderi mudelid P100 [7]. 1950. ja 1960. aastate vahetusel võitlesid Borgwardi disainilahendused tehniliselt vähearenenud sõidukite põhjustatud negatiivse mainega, vaatamata tolleaegsetele uuenduslikele tehnilistele lahendustele [8] . Süstemaatiliselt halvenenud rahalise olukorra tagajärjel viidi 1961. aastal laenuandjate nõudmisel ettevõte pankrotti, mis tõi kaasa selle lõpliku pankrotti ja järgmisel aastal tegevuse lõpetamise [9]. Isabella ja P100 mudelite tootmisliinid müüdi Mehhikosse , kus mõlemat sõidukit toodeti aastatel 1967–1970 väikeses koguses [10] . ==Taassünd== 2008. aastal asutasid Borgward Group AG Luzernis Christian Borgward (Carl FW Borgwardi lapselaps) ja Karlheinz L. Hiljem kolis uus ettevõte Stuttgarti. Beiqi Foton Motori (suure Hiina autokontserni BAIC tütarettevõte) investeeringu ja tootmisega alustas Borgward Group linnamaasturite müüki 2017. aasta jaanuaris. [11] [12] ==Automudelid== ===Auto=== * 2000 (1939-1942) * 2300 (1940-1942) * Hansa 1500 (1949–1954) * Hansa 1800 (1952-1954) * B 611 (1957–1961) * P100 (1959–1961) * Hansa 2400 (1954–1962) * Isabella (1954–1962) * Arabella (1961–1963) * BX5 (2016-2021) * BX7 (2016-2021) ===Veoautod=== * B 1500 (1954–1960) * B 4500 (1954–1961) ==Viited== <ref>https://borgward-malaysia.my/history/</ref> <ref>https://www.goliath-veteranen-club.de/Typologie/Typenblatt-1924-Blitzkarren.htm</ref> <ref>http://oldtimes-cars.com/en/Borgward/2300-Cabriolet/2300-Cabriolet/1547</ref> <ref>https://www.hemmings.com/stories/2013/11/13/bremens-best-a-brief-history-of-the-borgward-automobile</ref> <ref>https://www.lanemotormuseum.org/collection/cars/item/borgward-isabella-1959</ref> <ref>https://automobiliar.com/myth_history_e.htm</ref> <ref>https://www.borgwardmm.com/history-of-borgward-car-brand/</ref> <ref>http://www.borgward.co.za/index.php/borgward-history/</ref> <ref>https://auto.howstuffworks.com/story-borgward-german-carmaker-never-heard.htm</ref> <ref>http://www.justcars.ca/amc_borgward_isabella.html</ref> <ref>https://www.caranddriver.com/news/a15357456/german-brand-borgward-is-coming-back-but-will-it-honor-its-forward-thinking-past/</ref> <ref>https://fortune.com/2015/03/05/borgward-revival/amp/</ref> ==Välislingid== https://www.borgward.com/ (Ettevõtte koduleht) j7u5s59jm0ksvg8b7ejfkngqglq4zvg 6169003 6168917 2022-07-28T08:29:02Z Ursus scribens 115317 wikitext text/x-wiki {{ettevõte | nimi = Borgward | logo = Borgward-logo.png | logosuurus = 200px | tüüp = | asutamisaeg = 1929 | lõpetatud = | asutaja = Carl F.W. Borgward | peakorter = [[Bremen]], [[Saksamaa]] | piirkond = | võtmeisikud = | valdkonnad = [[autotööstus]] | tooted = | teenused = | käive = | tegevuskasum = | puhaskasum = | vara = | omakapital = | omanik = <!-- või | omanikud = --> | töötajaid = | emafirma = | allüksused = BAIC | tütarfirmad = | tunnuslause = | kodulehekülg = https://www.borgward.com | märkused = }} '''Borgward''' oli endine Saksamaa sõidu- ja sportautode tootja, mis asus [[Bremen]]is [[Saksamaa]]l ja tegutses aastatel 1929–1962. == Ajalugu == Ettevõtte asutas Carl FW Borgward [1] Bremenis 1929. aastal, andes sellele oma perekonnanime järgi nime. Pärast 1930. aastat võttis tööstur üle Hansa-Lloyd Automobilwerke tehase ja käivitas populaarse kolmerattalise auto nimega Blitzkarren [2] . Firma areng võimaldas toota üha suuremaid autosid, sealhulgas Hansa 1700 ja kuuesilindrilist Borgward 2300 [3] . 1952. aastal asus Carl Borgward tehast ümber ehitama ja tutvustas täiesti uut isekandva kerega autot, Hansa 1500 ja suuremat mudelit Hansa 2400 [4] . Seejärel, 1954. aastal, tutvustati uut keskklassi mudelit Borgward Isabella, mis saavutas suure populaarsuse – 1962. aastaks oli toodetud üle 200 000 ühiku, mis tõi selle erilise tuntuse järgmistel aastatel [5] [6] . Samal ajal hakati tootma ka uusi Arabella ja Alexanderi mudeleid P100 [7]. 1950. ja 1960. aastate vahetusel võitlesid Borgwardi disainilahendused tehniliselt vähearenenud sõidukite põhjustatud negatiivse mainega, vaatamata tolleaegsetele uuenduslikele tehnilistele lahendustele [8] . Süstemaatiliselt halvenenud rahalise olukorra tagajärjel viidi 1961. aastal laenuandjate nõudmisel ettevõte pankrotti, mis tõi kaasa selle lõpliku pankroti ja järgmisel aastal tegevuse lõpetamise [9]. Isabella ja P100 mudelite tootmisliinid müüdi Mehhikosse , kus mõlemat sõidukit toodeti aastatel 1967–1970 väikeses koguses [10] . == Taassünd == 2008. aastal asutasid Borgward Group AG Luzernis Christian Borgward (Carl FW Borgwardi lapselaps) ja Karlheinz L. Hiljem kolis uus ettevõte Stuttgarti. Beiqi Foton Motori (suure Hiina autokontserni BAIC tütarettevõte) investeeringu ja tootmisega alustas Borgward Group linnamaasturite müüki 2017. aasta jaanuaris. [11] [12] == Automudelid == === Sõiduautod === * 2000 (1939-1942) * 2300 (1940-1942) * Hansa 1500 (1949–1954) * Hansa 1800 (1952-1954) * B 611 (1957–1961) * P100 (1959–1961) * Hansa 2400 (1954–1962) * Isabella (1954–1962) * Arabella (1961–1963) * BX5 (2016-2021) * BX7 (2016-2021) === Veoautod === * B 1500 (1954–1960) * B 4500 (1954–1961) == Viited == <ref>https://borgward-malaysia.my/history/</ref> <ref>https://www.goliath-veteranen-club.de/Typologie/Typenblatt-1924-Blitzkarren.htm</ref> <ref>http://oldtimes-cars.com/en/Borgward/2300-Cabriolet/2300-Cabriolet/1547</ref> <ref>https://www.hemmings.com/stories/2013/11/13/bremens-best-a-brief-history-of-the-borgward-automobile</ref> <ref>https://www.lanemotormuseum.org/collection/cars/item/borgward-isabella-1959</ref> <ref>https://automobiliar.com/myth_history_e.htm</ref> <ref>https://www.borgwardmm.com/history-of-borgward-car-brand/</ref> <ref>http://www.borgward.co.za/index.php/borgward-history/</ref> <ref>https://auto.howstuffworks.com/story-borgward-german-carmaker-never-heard.htm</ref> <ref>http://www.justcars.ca/amc_borgward_isabella.html</ref> <ref>https://www.caranddriver.com/news/a15357456/german-brand-borgward-is-coming-back-but-will-it-honor-its-forward-thinking-past/</ref> <ref>https://fortune.com/2015/03/05/borgward-revival/amp/</ref> == Välislingid == https://www.borgward.com/ (Ettevõtte koduleht) 1ikoiru16dpf8a3gcw59r97myaw3qrk Kasutaja arutelu:Yekatrinbourgia 3 634242 6168945 2022-07-28T03:00:57Z Yekatrinbourgia 111610 Uus lehekülg: '''Kaldkiri''' wikitext text/x-wiki ''Kaldkiri'' fmkzcyc96ehnnodabsykf0sa2xnrqt8 Arutelu:Borgward 1 634243 6168954 2022-07-28T04:56:11Z SSHTALBI 165472 Uus lehekülg: 'Palun parandage sellel lehel olevaid tõlkevigu' wikitext text/x-wiki Palun parandage sellel lehel olevaid tõlkevigu 6xkvc28j8jgmz6h76w8yww824yw9hjl Example (muusik) 0 634244 6169024 2022-07-28T09:13:22Z OskarRand1 162064 OskarRand1 teisaldas lehekülje [[Example (muusik)]] pealkirja [[Example]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[Example]] d9qgm7mh8rt0ib49hsu9t7a0n4zbl3y 6169025 6169024 2022-07-28T09:13:54Z OskarRand1 162064 Eemaldatud ümbersuunamine leheküljele [[Example]] wikitext text/x-wiki {{kustutada}} gg68j15idjo8dk9ho02gc6httzg7h5u Korruptsioonivastane Eriprokuratuur 0 634245 6169034 2022-07-28T09:34:03Z Octagon11 123728 Uus lehekülg: '{{Infokast organisatsioon | nimi = Korruptsioonivastane Eriprokuratuur | omakeelne_nimi = ''Спеціалізована антикорупційна прокуратура'' | embleem = Arms of the Office of the Prosecutor General of Ukraine.svg | embleemiallkiri = | pilt = | pildiallkiri = | lühend = SAP (''САП'') | deviis = | asutatud = 2015 | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp...' wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Korruptsioonivastane Eriprokuratuur | omakeelne_nimi = ''Спеціалізована антикорупційна прокуратура'' | embleem = Arms of the Office of the Prosecutor General of Ukraine.svg | embleemiallkiri = | pilt = | pildiallkiri = | lühend = SAP (''САП'') | deviis = | asutatud = 2015 | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = | tüüp = | staatus = | eesmärk = | peakorter = | asukoht = | piirkond = | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = <!-- vaikimisi "Juht" --> | juht_nimi = [[Oleksandr Klõmenko]] | juht2_nimetus = | juht2_nimi = | juht3_nimetus = | juht3_nimi = | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = | emaorg = | allorg = | eelarve = | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = | ideoloogia = | märkused = }} '''Korruptsioonivastane Eriprokuratuur''' ([[ukraina keel]]es ''Спеціалізована антикорупційна прокуратура'') on [[Ukraina Peaprokuröri Kantselei]] sõltumatu struktuuriüksus.<ref>ОФІС ГЕНЕРАЛЬНОГО ПРОКУРОРА НАКАЗ від 5 березня 2020 року N 125: 1.1. Спеціалізована антикорупційна прокуратура є самостійним структурним підрозділом Офісу Генерального прокурора (на правах Департаменту), підпорядкованим заступнику Генерального прокурора - керівнику Спеціалізованої антикорупційної прокуратури.</ref> == Viited == {{viited}} f9kwgdyow3n9bu2fc4zvzoqqqu0e1k8 Ljutiž 0 634246 6169051 2022-07-28T10:15:46Z Octagon11 123728 Uus lehekülg: '{{linn | nimi = Ljutiž | nimi1_keel = ukraina | nimi1 = ''Лютіж'' | pilt = Lutig1.JPG | pildiallkiri = Kirik 2007. aastal | lipp = | vapp = | pindala = | elanikke = | laius = | pikkus = | asendikaart = Ukraina }} '''Ljutiž''' ([[ukraina keel]]es ''Лютіж'') on küla [[Ukraina]] [[Kiievi oblast]]i [[Võšhorodi rajoon]]is.' wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Ljutiž | nimi1_keel = ukraina | nimi1 = ''Лютіж'' | pilt = Lutig1.JPG | pildiallkiri = Kirik 2007. aastal | lipp = | vapp = | pindala = | elanikke = | laius = | pikkus = | asendikaart = Ukraina }} '''Ljutiž''' ([[ukraina keel]]es ''Лютіж'') on küla [[Ukraina]] [[Kiievi oblast]]i [[Võšhorodi rajoon]]is. fxoyvds0vnlfhlb1wcb5qqreh9pp5tf Arutelu:Vene-Ukraina sõja lõunarinne 1 634247 6169063 2022-07-28T10:30:21Z Octagon11 123728 /* Pealetung Zaporižžja oblastisse */ uus alaosa wikitext text/x-wiki == Pealetung Zaporižžja oblastisse == Pealetung Zaporižžja oblastisse moodustab tegelikult eraldiseisva sündmuse. Kui vaadata neid koos Hersoni ja Mõkolajivi oblastiga, siis tuleks artikkel ümber nimetada. Näiteks Lõuna-Ukraina hõivamine vms. [[Kasutaja:Octagon11|Octagon11]] ([[Kasutaja arutelu:Octagon11|arutelu]]) 28. juuli 2022, kell 13:30 (EEST) miz2iryi3xx7fzl27u82lxulsbyh62l 6169073 6169063 2022-07-28T10:45:00Z Pietadè 41543 Pietadè teisaldas lehekülje [[Arutelu:Pealetung Hersonile]] pealkirja [[Arutelu:Vene-Ukraina sõja lõunarinne]] alla wikitext text/x-wiki == Pealetung Zaporižžja oblastisse == Pealetung Zaporižžja oblastisse moodustab tegelikult eraldiseisva sündmuse. Kui vaadata neid koos Hersoni ja Mõkolajivi oblastiga, siis tuleks artikkel ümber nimetada. Näiteks Lõuna-Ukraina hõivamine vms. [[Kasutaja:Octagon11|Octagon11]] ([[Kasutaja arutelu:Octagon11|arutelu]]) 28. juuli 2022, kell 13:30 (EEST) miz2iryi3xx7fzl27u82lxulsbyh62l Pealetung Hersonile 0 634248 6169072 2022-07-28T10:45:00Z Pietadè 41543 Pietadè teisaldas lehekülje [[Pealetung Hersonile]] pealkirja [[Vene-Ukraina sõja lõunarinne]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[Vene-Ukraina sõja lõunarinne]] akm5fhrkbl16la35zc0it44ot4pxhm9 Arutelu:Pealetung Hersonile 1 634249 6169074 2022-07-28T10:45:00Z Pietadè 41543 Pietadè teisaldas lehekülje [[Arutelu:Pealetung Hersonile]] pealkirja [[Arutelu:Vene-Ukraina sõja lõunarinne]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[Arutelu:Vene-Ukraina sõja lõunarinne]] bu08rllv4j3rz0v08j7ftm1qjt2wk37 Kasutaja arutelu:188.162.48.147 3 634252 6169093 2022-07-28T11:02:52Z 188.162.48.147 Uus lehekülg: 'Breadwinners on Ameerika animeeritud televisiooni-seeria on loodud Gary "Doodles" DiRaffaele ja Steve Borst ja välja töötanud Seaduseelnõu Braudis jaoks Nickelodeon' wikitext text/x-wiki Breadwinners on Ameerika animeeritud televisiooni-seeria on loodud Gary "Doodles" DiRaffaele ja Steve Borst ja välja töötanud Seaduseelnõu Braudis jaoks Nickelodeon t3t6gl0r88tesf0wekrwll0s4m1zf22 Raasiku spordihoone 0 634253 6169098 2022-07-28T11:07:29Z Apiiroja 7199 Uus lehekülg: '[[Fail:Raasiku spordihoone.jpg|pisi|Raasiku Spordihoone 2022 aastal]] == Raasiku Spordihoone == Spordihoone asub kohaliku põhikooli lõunatiivas , mis täidab ka koolivõimla ülesandeid. Uue spordihoone suurus annab võimaluse korraldada nii üle-eestilisi kui ka piiriüleseid spordiüritusi. Suures saalis on piisavalt ruumi nii jalgpalli, käsipalli kui ka võrkpalli treenimiseks ja mängimiseks. Veel on neli väiksemat saali, keldrikorrusel on riietus- ja pesuruumid,...' wikitext text/x-wiki [[Fail:Raasiku spordihoone.jpg|pisi|Raasiku Spordihoone 2022 aastal]] == Raasiku Spordihoone == Spordihoone asub kohaliku põhikooli lõunatiivas , mis täidab ka koolivõimla ülesandeid. Uue spordihoone suurus annab võimaluse korraldada nii üle-eestilisi kui ka piiriüleseid spordiüritusi. Suures saalis on piisavalt ruumi nii jalgpalli, käsipalli kui ka võrkpalli treenimiseks ja mängimiseks. Veel on neli väiksemat saali, keldrikorrusel on riietus- ja pesuruumid, jõusaal ning eraldi saal grupitreeningute jaoks. Spordihoone avamine toimus 25. Septembril 2018 aastal. Kõne pidasid vallavanem Andre Sepp, põhikooli direktriss Reelika Turi. Lindi lõikasid läbi vallavanem, OÜ Nordlin Ehituse esindaja Ülo Older, volikogu esindaja Tiina Rühka ja Põhikooli kehalise kasvatuse õpetaja Tiia Kroonmäe<ref>{{Netiviide|url=https://raasikukool.edu.ee/2018/09/25/spordi-ja-tervisenadal-24-09-28-09/|pealkiri=Spordihoone avamine 25.09.2018}}</ref>. Ehitas OÜ Nordlin Ehitus, hoone maksumuseks oli umbes 2,5 miljonit eurot<ref>{{Netiviide|url=https://nordlin.ee/valmis-raasiku-spordihoone/|pealkiri=Valmis Raasiku spordihoone}}</ref>, projekteeritis OÜ Dialoog<ref>{{Netiviide|url=https://nordlin.ee/valmis-raasiku-spordihoone/|pealkiri=Valmis Raasiku spordihoone}}</ref>. == Viited == 3fa1dze608jy6a6d0m7x1gtqifqaqdo Tartu Noorte Töömalev 0 634254 6169102 2022-07-28T11:22:40Z Tartumalev.aktiiv 161605 Uus lehekülg: ''''Tartu Noorte Töömalev''' on 1995. aastal üleriigilisest [[Eesti Õpilasmalev]]<nowiki/>ast välja kasvanud sihtasutus. Malevat korraldab [[Tartu Noorsootöö Keskus]] ja rahastab [[Tartu linn]]. Malev pakub Tartu noortele vanuses 13–19 suvist töölaagrit ja selle eesmärk on anda noortele võimalus enda suvevaheaega veeta arendavalt. Malev on võimalus saada esimene töökogemus toetatud ja turvalises keskkonnas. Töötamine toimub rühmades ning noored saavad seel...' wikitext text/x-wiki '''Tartu Noorte Töömalev''' on 1995. aastal üleriigilisest [[Eesti Õpilasmalev]]<nowiki/>ast välja kasvanud sihtasutus. Malevat korraldab [[Tartu Noorsootöö Keskus]] ja rahastab [[Tartu linn]]. Malev pakub Tartu noortele vanuses 13–19 suvist töölaagrit ja selle eesmärk on anda noortele võimalus enda suvevaheaega veeta arendavalt. Malev on võimalus saada esimene töökogemus toetatud ja turvalises keskkonnas. Töötamine toimub rühmades ning noored saavad seeläbi kogemuse meeskonnatöös. Lisaks sellele arenevad malevas ka sotsiaalsed oskused, sest peale tööd toimuvad rühmajuhi eestvedamisel ühistegevused, mis loovad rühmas ühtsust ja kokkukuuluvustunnet. Malevlaste peamisteks tööülesanneteks on heakorratööd, abitööd teeninduses, talus, ürituskorralduses ning aia- ja põllusaaduste korjamine. Töökohtadeks on riigimuuseumid, kohalikud omavalitsused, mittetulundusühendused, äriühingud, FIEd ja äriorganisatsioonid. Malevasuvi hõlmab endas lisaks malevarühmas osalemisele maleva avamist avapauguga juunis ning Tartumaa maakondlikku kokkutulekut augustis. == Ajalugu == Tartu linna noorsooteenistus leidis 1990. aastate teisel poolel, et suvel oleks vaja noortele tegevust pakkuda. See idee leidis heakskiidu nii noorte kui ka vanemate poolt, kuna töö- ja puhkelaagrite hõng oli veel üleval ja malevausk polnud hääbunud. Niisiis otsustatigi see traditsioon taaselustada. Koostöös lastekaitse teenistusega alustati maleva korraldamist vähekindlustatud perede lastele. Tööd tehti linna kasuks ja linn maksis ka noortele palka. Esialgu koosnes malev vaid linnarühmadest. Aastatel 1997–2003 oli tegemist töö- ja puhkelaagriga, 2004. aastal nimetati see ümber malevaks, millele erinevad korraldajad lisasid eesliite ise, nt suvemalev või töömalev. MTÜ Hälly pani 2004. aastal projekti raames malevale nimeks Tartu Noorte Töömalev. Enne 2015. aastat korraldasid Tartus malevat mitmed organisatsioonid, nagu MTÜ Hälly, [[MTÜ Öökull]], Lille Maja, [[G4S Eesti]] (varem Falck Eesti AS), Tähe Noorteklubi ja [[Anne Noortekeskus]]. Erinevad organisatsioonid ja noortekeskused korraldasid suvel töömalevaid vanusele 7–26 eluaastat. 2015. aastal pärandas MTÜ Hälly selle nime edasi [[Anne Noortekeskus]]<nowiki/>ele. Samal aastal otsustas Tartu linn, et malevaid peaks korraldama üks kindel asutus või organisatsioon, millega suunatigi kogu malevakorraldus Anne noortekeskusele. Tartu noorte töömalevas tegutses staap, mis koosnes kolmest liikmest/koordinaatorist, kelle vahel olid erineva valdkonna ülesanded ära jaotatud. Alates 2018. aasta sügisest koordineerib Tartu Noorte Töömalevat ainult üks inimene, kes on samaaegselt ka Anne noortekeskuse noorsootöötaja. Tartu noorte töömaleva koordinaator tegutseb aastaringselt. 2015–2016 oli maleva üldkoordinaator Ave Kongo ning 2017. aastal võttis teatepulga üle Kristel Kolberg. Lisaks abistasid Kristelit veel koordinaatorid Talvike Mändla ja Vladislav Albrant, kes koos moodustasid Tartu noorte töömaleva staabi. == Struktuur == Alates 2018. aasta sügisest koordineerib Tartu noorte töömalevat ainult üks inimene, kes on samaaegselt ka Anne Noortekeskuse noorsootöötaja. Tartu noorte töömaleva koordinaator tegutseb aastaringselt. Tartu noorte töömalevas tegutsevaid malevlasi esindab aktiiv, kelle peamine ülesanne on malevlasi ja rühmajuhte esindada erinevatel kohtumistel ja üritustel ning samas hoida malevaelu aastaringselt tegevuses. Aktiiv tegeleb sotsiaalmeedias maleva turundamisega, korraldab avapauku, kokkutulekut, kevadmalevat jpm. Sinna kuuluvad aktiivsed malevlased ja rühmajuhid, kes soovivad maleva arengusse panustada. Malevasse kandideerides on noored täitnud ära lühikese ankeedi, mis hõlmab nime, vanust, haridusega seonduvat infot, eelnevat töökogemust ja muid andmeid.  Rühmadesse paigutamine on käinud järjekorras ehk esimesed 20–30 noort, kes kiiremini registreerivad, saavad ka koha. Curricum vitae ja motivatsioonikirja koostamist ning töövestlust noortelt ei oodata. Neid teemasid arutatakse maleva toimumise ajal koostöös töötukassa ning rajaleidjaga, kes malevas ka teemakohaseid koolitusi pakuvad. Tartu noorte töömalevas saavad osaleda noored vanuses 13–19-aastat. Põhikooli õpilastele (13–14-aastased) toimuvad reeglina ainult linnasisesed malevad ja põhikooli lõpetanutele (15–19-aastased) toimuvad nii linnasisesed kui ka linnavälised malevad. Tööpäevad kestavad sõltuvalt vanusest ja tööandja võimalustest 4–8 tundi tööpäevas. Maleva rühmad kestavad olenevalt rühmast 7–21 päeva. == Viited == {{Netiviide|url=https://tntk.tartu.ee/tartu-noorte-toomalev/|pealkiri=Tartu noorte töömalev|vaadatud=28.07.2022}} hxzfe0mt0ak5mm0twwyhsvdzy7g2x88 6169107 6169102 2022-07-28T11:27:28Z Tartumalev.aktiiv 161605 wikitext text/x-wiki '''Tartu Noorte Töömalev''' on 1995. aastal üleriigilisest [[Eesti Õpilasmalev]]<nowiki/>ast välja kasvanud sihtasutus. Malevat korraldab [[Tartu Noorsootöö Keskus]] ja rahastab [[Tartu linn]]. Malev pakub Tartu noortele vanuses 13–19 suvist töölaagrit ja selle eesmärk on anda noortele võimalus enda suvevaheaega veeta arendavalt. Malev on võimalus saada esimene töökogemus toetatud ja turvalises keskkonnas. Töötamine toimub rühmades ning noored saavad seeläbi kogemuse meeskonnatöös. Lisaks sellele arenevad malevas ka sotsiaalsed oskused, sest peale tööd toimuvad '''rühmajuhi''' eestvedamisel ühistegevused, mis loovad rühmas ühtsust ja kokkukuuluvustunnet. Malevlaste peamisteks tööülesanneteks on heakorratööd, abitööd teeninduses, talus, ürituskorralduses ning aia- ja põllusaaduste korjamine. Töökohtadeks on riigimuuseumid, kohalikud omavalitsused, mittetulundusühendused, äriühingud, FIEd ja äriorganisatsioonid. Malevasuvi hõlmab endas lisaks malevarühmas osalemisele maleva avamist '''avapauguga''' juunis ning Tartumaa maakondlikku '''kokkutulekut''' augustis. == Ajalugu == Tartu linna noorsooteenistus leidis 1990. aastate teisel poolel, et suvel oleks vaja noortele tegevust pakkuda. See idee leidis heakskiidu nii noorte kui ka vanemate poolt, kuna töö- ja puhkelaagrite hõng oli veel üleval ja malevausk polnud hääbunud. Niisiis otsustatigi see traditsioon taaselustada. Koostöös lastekaitse teenistusega alustati maleva korraldamist vähekindlustatud perede lastele. Tööd tehti linna kasuks ja linn maksis ka noortele palka. Esialgu koosnes malev vaid linnarühmadest. Aastatel 1997–2003 oli tegemist töö- ja puhkelaagriga, 2004. aastal nimetati see ümber malevaks, millele erinevad korraldajad lisasid eesliite ise, nt suvemalev või töömalev. MTÜ Hälly pani 2004. aastal projekti raames malevale nimeks '''Tartu Noorte Töömalev'''. Enne 2015. aastat korraldasid Tartus malevat mitmed organisatsioonid, nagu MTÜ Hälly, [[MTÜ Öökull]], Lille Maja, [[G4S Eesti]] (varem Falck Eesti AS), Tähe Noorteklubi ja [[Anne Noortekeskus]]. Erinevad organisatsioonid ja noortekeskused korraldasid suvel töömalevaid vanusele 7–26 eluaastat. 2015. aastal pärandas MTÜ Hälly selle nime edasi [[Anne Noortekeskus]]<nowiki/>ele. Samal aastal otsustas Tartu linn, et malevaid peaks korraldama üks kindel asutus või organisatsioon, millega suunatigi kogu malevakorraldus Anne noortekeskusele. Tartu noorte töömalevas tegutses '''staap''', mis koosnes kolmest liikmest/koordinaatorist, kelle vahel olid erineva valdkonna ülesanded ära jaotatud. Alates 2018. aasta sügisest koordineerib Tartu Noorte Töömalevat ainult üks inimene, kes on samaaegselt ka Anne noortekeskuse noorsootöötaja. Tartu Noorte Töömaleva koordinaator tegutseb aastaringselt. 2015–2016 oli maleva üldkoordinaator Ave Kongo ning 2017. aastal võttis teatepulga üle Kristel Kolberg. Lisaks abistasid Kristelit veel koordinaatorid Talvike Mändla ja Vladislav Albrant, kes koos moodustasid Tartu noorte töömaleva staabi. == Struktuur == Alates 2018. aasta sügisest koordineerib Tartu Noorte Töömalevat ainult üks inimene, kes on samaaegselt ka Anne Noortekeskuse noorsootöötaja. Tartu noorte töömaleva koordinaator tegutseb aastaringselt. Tartu noorte töömalevas tegutsevaid malevlasi esindab '''aktiiv''', kelle peamine ülesanne on malevlasi ja rühmajuhte esindada erinevatel kohtumistel ja üritustel ning samas hoida malevaelu aastaringselt tegevuses. Aktiiv tegeleb sotsiaalmeedias maleva turundamisega, korraldab avapauku, kokkutulekut, kevadmalevat jpm. Sinna kuuluvad aktiivsed malevlased ja rühmajuhid, kes soovivad maleva arengusse oma panuse anda. Malevasse kandideerides on noored täitnud ära lühikese ankeedi, mis hõlmab nime, vanust, haridusega seonduvat infot, eelnevat töökogemust ja muid andmeid.  Rühmadesse paigutamine on käinud järjekorras ehk esimesed 20–30 noort, kes kiiremini registreerivad, saavad ka koha. ''Curricum'' ''vitae'' või motivatsioonikirja koostamist ning töövestlust noortelt ei oodata. Neid teemasid arutatakse maleva toimumise ajal koostöös töötukassa ning Rajaleidjaga, kes malevas ka teemakohaseid koolitusi pakuvad. Tartu Noorte Töömalevas saavad osaleda noored vanuses 13–19-aastat. Põhikooli õpilastele (13–14-aastased) toimuvad reeglina ainult linnasisesed malevad ja põhikooli lõpetanutele (15–19-aastased) toimuvad nii linnasisesed kui ka linnavälised malevad. Tööpäevad kestavad sõltuvalt vanusest ja tööandja võimalustest 4–8 tundi tööpäevas. Maleva rühmad kestavad olenevalt rühmast 7–21 päeva. == Viited == {{Netiviide|url=https://tntk.tartu.ee/tartu-noorte-toomalev/|pealkiri=Tartu noorte töömalev|vaadatud=28.07.2022}} 6630dz1l508ex3yepyhvn2qn5a5pr7d Hersoni lahing 0 634255 6169111 2022-07-28T11:37:14Z Octagon11 123728 Uus lehekülg: '{{Infokast sõjaline konflikt | konflikt = Hersoni lahing | osa = | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | aeg = 24.02. kuni 02.03.2022 | koht = [[Herson]], [[Hersoni oblast]] | kaart = | laiuskoord = | pikkuskoord = | kaardilaius = | kaardiallkiri = | ala = | tulemus = Venemaa kontroll Hersoni üle | seis = sõjategevuse jätkumine | osaline1 = {{Pisilipp|Venemaa}} | o...' wikitext text/x-wiki {{Infokast sõjaline konflikt | konflikt = Hersoni lahing | osa = | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | aeg = 24.02. kuni 02.03.2022 | koht = [[Herson]], [[Hersoni oblast]] | kaart = | laiuskoord = | pikkuskoord = | kaardilaius = | kaardiallkiri = | ala = | tulemus = Venemaa kontroll Hersoni üle | seis = sõjategevuse jätkumine | osaline1 = {{Pisilipp|Venemaa}} | osaline2 = {{Pisilipp|Ukraina}} | osaline3 = | väejuht1 = | väejuht2 = | väejuht3 = | väeüksused1 = [[Venemaa Relvajõud]] | väeüksused2 = [[Ukraina relvajõud]] | väeüksused3 = | jõud1 = | jõud2 = | jõud3 = | kaotused1 = | kaotused2 = | kaotused3 = | märkused = }} '''Hersoni lahing''' oli 24. veebruarist 3. märtsini 2022 toimunud lahing Ukraina ja Venemaa relvajõudude vahel, mis oli osa Venemaa pealetungist Lõuna-Ukrainas. [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]] 9p16j9zrv4wm1utweqatcj2y921vu21 6169130 6169111 2022-07-28T11:46:01Z Octagon11 123728 wikitext text/x-wiki {{Infokast sõjaline konflikt | konflikt = Hersoni lahing | osa = | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | aeg = 24.02. kuni 02.03.2022 | koht = [[Herson]], [[Hersoni oblast]] | kaart = | laiuskoord = | pikkuskoord = | kaardilaius = | kaardiallkiri = | ala = | tulemus = Venemaa kontroll Hersoni üle | seis = sõjategevuse jätkumine | osaline1 = {{Pisilipp|Venemaa}} | osaline2 = {{Pisilipp|Ukraina}} | osaline3 = | väejuht1 = | väejuht2 = | väejuht3 = | väeüksused1 = [[Venemaa Relvajõud]] | väeüksused2 = [[Ukraina relvajõud]] | väeüksused3 = | jõud1 = | jõud2 = | jõud3 = | kaotused1 = | kaotused2 = | kaotused3 = | märkused = }} '''Hersoni lahing''' oli 24. veebruarist 3. märtsini 2022 toimunud lahing Ukraina ja Venemaa relvajõudude vahel, mis oli osa Venemaa pealetungist Lõuna-Ukrainas. == Sõjategevuse jätkumine == Pärast Hersoni üle kontrolli saavutamist jätkust linnast eemal sõjategevus. * 2022. aasta juuni alguses võtsid Ukraina väed enda kontrolli alla [[Hersoni rajoon]]is asuva [[Tavriiske (Hersoni rajoon)|Tavriiske]] küla.<ref>Іванна Гордійчук Повний. [https://glavcom.ua/country/incidents/kontrnastup-na-hersonshchini-zsu-vzyali-pid-kontrol-shche-odne-selishche--852261.html Контрнаступ на Херсонщині] (vaadatud: 11.06.2022)</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]] fcdmn8pnchdc47o5ocvhpglwo1d5t7e 6169134 6169130 2022-07-28T11:48:04Z Octagon11 123728 /* Sõjategevuse jätkumine */ wikitext text/x-wiki {{Infokast sõjaline konflikt | konflikt = Hersoni lahing | osa = | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | aeg = 24.02. kuni 02.03.2022 | koht = [[Herson]], [[Hersoni oblast]] | kaart = | laiuskoord = | pikkuskoord = | kaardilaius = | kaardiallkiri = | ala = | tulemus = Venemaa kontroll Hersoni üle | seis = sõjategevuse jätkumine | osaline1 = {{Pisilipp|Venemaa}} | osaline2 = {{Pisilipp|Ukraina}} | osaline3 = | väejuht1 = | väejuht2 = | väejuht3 = | väeüksused1 = [[Venemaa Relvajõud]] | väeüksused2 = [[Ukraina relvajõud]] | väeüksused3 = | jõud1 = | jõud2 = | jõud3 = | kaotused1 = | kaotused2 = | kaotused3 = | märkused = }} '''Hersoni lahing''' oli 24. veebruarist 3. märtsini 2022 toimunud lahing Ukraina ja Venemaa relvajõudude vahel, mis oli osa Venemaa pealetungist Lõuna-Ukrainas. == Sõjategevuse jätkumine == Pärast Hersoni üle kontrolli saavutamist jätkus linnast eemal sõjategevus. * 2022. aasta juuni alguses võtsid Ukraina väed enda kontrolli alla [[Hersoni rajoon]]is asuva [[Tavriiske (Hersoni rajoon)|Tavriiske]] küla.<ref>Іванна Гордійчук Повний. [https://glavcom.ua/country/incidents/kontrnastup-na-hersonshchini-zsu-vzyali-pid-kontrol-shche-odne-selishche--852261.html Контрнаступ на Херсонщині] (vaadatud: 11.06.2022)</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]] p68ld9a27hkzf4uw0d80cgl2ysgvzeg Hersoni rahvusvaheline lennujaam 0 634256 6169137 2022-07-28T11:51:22Z Octagon11 123728 Uus lehekülg: '[[Pilt:Kherson airport passenger terminal.jpg|Terminal 2012. aastal]] '''Hersoni rahvusvaheline lennujaam''' ([[ukraina keel]]es ''Міжнародний аеропорт Херсон'') on Hersoni linna lennujaam. [[Kategooria:Hersoni oblast]]' wikitext text/x-wiki [[Pilt:Kherson airport passenger terminal.jpg|Terminal 2012. aastal]] '''Hersoni rahvusvaheline lennujaam''' ([[ukraina keel]]es ''Міжнародний аеропорт Херсон'') on Hersoni linna lennujaam. [[Kategooria:Hersoni oblast]] 1obz6uybeya455c3resx5lbyqeziw4w 6169138 6169137 2022-07-28T11:51:40Z Octagon11 123728 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Kherson airport passenger terminal.jpg|pisi|Terminal 2012. aastal]] '''Hersoni rahvusvaheline lennujaam''' ([[ukraina keel]]es ''Міжнародний аеропорт Херсон'') on Hersoni linna lennujaam. [[Kategooria:Hersoni oblast]] ra009dqbln5s9t35eufvfmujnjm80ql